«Saatuslik öö". - DIGAR Eesti artiklid

1!. uKrvjI.vil.

Of U f illilSMo ofiMs 5 ^SLZWS»Wlrut13.-kri,3Mi- |a MiimiWasluwõtmine 10—1 ja 5—3.

Pühepacwa! kl. 12—1.

jjM folinunSf. 1811.

üheS cleltrikabinetiga.Wäik» Päsaü ttnt» S—4.Vastuvõtmine kl. 9—11 ja

3—6. Kõnetx. N-VO.Ni»wi- jal!h««toh»ig»s>d

K6raa>, nina-, kurgu-Ja haawahalgused.

Wastuw. kella 5—7. Dunkr)tZn. 2, krt. 1.

UuestlawaSud

Narva mnt. nr. 4 (rest..,Llnden- all).

Saadud uus parki!kõiksugu nähku.

On la kõiksugu nähku.kr«esid, mütse, gorschette,palantine jae.«linnad wSIjaspoolwõlstlust

Palume auStatud ost-jäid siSse astuda ja tõeo.duda.

Tellimiste vastuvSt.mine («Lljainaa) keemilisevärvimise peale Vastutusega.

Wajankantseleiametnikku.Palk 4560 mk. + perek. abiraha. TempelmaksuStat. soo-wiawalvused ühes elulookir.jeldusega saata neil, keS kant-seleitoö vilunud, kuni 20. o!«toobrini.

A.WSU,politsei Kure saare jaoSk. ülem.

TalukohtRaasiku jaqmast ö kilomqxtsitmLÜ« ehk linna, maja vastuvahetada. Teateid saab Zöe-lehtme vall»s, Paras.ne ftUo5karu talust.

, Anton Kuuskmann.

Parandanpresssn

naiSter. ja meesterahva patttuid ja koStüüme. Töö liireja korralik. Luise tän. Z4,hoovi peal.

kesklinnas, turu juures, lohemüüa. Kesteid saab: A.Pärnu maant. nr. 7, k. 2.

PeenemaiSsalislväljamaa

Id jneI

niiriiiitiiiiiiuiuwutd• karpides

ostate ,Waba Maa"kontorist, Harju t 34

Te!. 3-40

Tuleb tähelepanna firma nimi

Mpooi saadava}.

V ii,

1

v. . t(

V

(/ .o

Tina 1© lehekffilge.»»<«« («I

PU> ei». «». 5v, tdiisMf*Ainetunnid keSa 10—12 ja 5—Jr•wrfWmefõta teUfoa **.829fet»<raoM#t« osakond «. Z-VSToimetusel üldwe ^ D-7S

Tel»fvvtd erakorteritestV««towetat»d 7-52 k 19.7aW»st»taw«l toimetajal _ f-MDäewemudiste osak. toi». „ 13-8!Srijuh« ! 4*1

WABA MAA. ' " V. . ' v. ' ' ^ . ' ' ' ' ,< --

gHWf jsaoatnra, >PeakywetaZad «ds A»b«k»pp faSd» v

fifjit imctStrv mazkS»»DoNvÄso

I tea poSHza 120 m, poSÜt» 109^Z . . . . 23Ä.-S . . Aw . . 250.^«: : siia; : ^

WKjamckake 309 wrt dmS. >Aadressi msvtmwe 28 mrtToSWeM tsaSts 8t*«l

OŠ poporÄoriv ja leheteGmtst?vastuvõtjad.

Kam— »a»j» fS* a* 34. Sürxrt*Sdef* 340triifihctol |a arvepidamine PWI On. a* M/M. Td.S«

Ärijuht kSnetmmid keSa lv—1Z «.l,TeMwttte sa lehtede ärasaatmise asjus pSSrata — tt&fcft ZMl

' HwachtzO ftaiiaacPne<po«« ;«cb« ut|t i§«

Eonottomata jäänud käfMrja v»a seSekohäft foowtta alal'et hoUa.Aadress kirjadele jä rahasaadet-stelv „Wa»« Ma«" TaDnnaS.

AUMwtastOchws^: kmckltvSte MgedÄ 5 marka mm. ühÄ" Naerul, lche ««otsa» iv mrk.. kmckutaStekirjadega 12 n%

tettlikirjaga 15 mrk. wiKita. Kohaotstmifed — poole hmnaz^Kmüvwfed ära anda kella 3-ni Umumiss eelpä?wsl.

Nr. 239 (2048) Reljapäewal, 15. oktoobril 1925 a. 8> sastaZäik.

Kaubandus - tööstuskoja walllatfele*HSrrad wSIkekaupmeHed!

15 oktoobril 1925 a. on otsustaw päew. Kellele Teiesel paewal omad häfiled annate; need saawad nelja aastajooksul Teie usaldusmeesteks kaübandus-tööstuskojas olema»Kui Teil kaubandus-tööstuskojas tublid esitajad on. siiswõite. rahulikult oma Igapäewast tööd teha, teades, et Teiewolinikud on need walwurid, kes Mei tuku ega maga".

Härrad väikekaupmehed 1 Meie kanditaadid on tõotanudväikekaupmehe huwisid kaitseda, wasta sel korral saa wadnad tägasikutsutud, —

Härrad wäikekaupmehed 1 Ilmuge kõik isikutunnistustega, kui üks mees, 15 oktoobri honimiku kell 9 alatesBörse saali, et oma kodaniku kohust täita.

.Haapsalus; Paides ja Narvas on walimised kohalikkudeslinnavalitsuste ruumides. Tapal, alevivalitsuse ruumides.M4W kanditaatide nimekirjad on järgmised: :

TaQlnnaUnn ja Harju maakond:3 tiigis.

Haapsalu Ilnh Ja;L$8h«imaakond Z lliHI^

Hahra linn:3 liigis.

Nr. tMassmsnn, JaanEvald, ErnstBrandmann, August

Nr 4Brandmann, Aü|ustJlves, AdoReinthal, Martin

NA 2.Jlwes, AdoKops,. JohannesMassmann,' Jaan

Nr. 5Klrtkal. KarlRainthai. MartinJlves, 'Ado '

■ Nr< 3'RointhaUiMaftinLeesmeat, MartKütt August

Nr. 6.Evald. ErnstMatamann.JoanKiiikal, Karl

Paide 'linn ja L|lnemaakond 3 Higis.

Nr S.Kops» JohannesKütt, flugiistBrandmann, August

il liigis Tallinna linnja Jlrwa maakond.

Nr. 7.. Leesment MartReinthal. MartinBauntwerk, Hans

Nr 30Masing, KristjanMBng, Karl , , •,Slmsiwart, Jüri

' ' : '

. 3 liig! nimekirjad kannavad märgusõna „Wäike äri"2 liigi nimekiri kannab märgusõna „ Kaupmeeste huvid*Meie nõuame õiglast maksude jaotust suur- ja väikekau-banduse vahel, õiglast kaubandus-töõstuskoja valimisseadust, tarvilisel määral maksukommisjonides väikekaupmeeste esitamist j. n. e.

Meie valimiste büroo asub Estoonia Puiestee 17 Ja onavatud hommikust kell 8 kuni kell 8 õhtuni.

Kaupmeeste selts «UhMdÜS'

LÜtiMools tolli( • Lätlased nõua wad kitseadtHPools

-

ÄÄnel aja^ eest algas Poola U Saksamaa> wahel tollisõda.' TeMs' ^e seMt. 'jet Ver,. ^sgilles'i rahulepingu põhjcck. Mksämäa ei

tarwitienud Poolalt kiwisütt osM Poola te-,gi korralduse, et Saksa kaup eisam endisesrohkuses ftmale sisse ei woolakS.-

K^iid tollisõda on Poola poolt, ka Lätipeale üle ^kantud. Lätist tulechate kaupade

. pealt wõetakse kõrgemat tolli, kuh'.teiste riifU 'de saaduste pealt. Sellega on^ jttõned Läti

wabrikud raskesse seisukorda samlmas.Neil päewil peeti Riias Rahaministri

Blumbergi juhawsel Lati majanUskoonduske

esitajate^ koosolekut, kuS wahekorda PoolagakaÄlüti. - Organisatsioonid nõuawad oinaltpoolt Koola, kaupadele sisseweo raskendamist.Nimelt soowitatakse tollimäärasid Poola, saa-dyste Pealt sisseweo juuras tõsta kahekord-

'sejs. Nende kaupade pealt aga, 'kus seni tolliei 'wõetud, nagu, wili, tõsta tolli kauba wäär-tüse kohaselt. Sarnast talituswiisi lubab We>ne seadus, mis Lätis praegu maksew. Eritipahandab lätlast asjaolu, et poolakad polewästanud nende ettepaneku peale, loobudakitsendustest, mis Läti kaupade peale maksma

pandud. #Poola kitsendused mõjuwad eriti Läti ka-lameeste ja kmnmiwabrikute peale, kes õigepalju kaupu Poola wedasid. Selle Wasw agakaswab stssewedu Poolast eelmise aastagawõrreldes Wntawalt.

faae unustage MmlrbA Rn iilmlaiBjJI "'"H rUmtm walmistamlseks Iga*ostmata SUKM |9 KIIICISbCS - - suguseid tarbeid — —S. ORLOFPI rltscpatirbtl* kauplusest, J. Karja tSn. 10, Tallinnas.

K-m. EO. SAREPERATallinn. WSike Karja t&n. 8. — Telefon 2-01.

Sellega on meil au oma austatud kaubatarwitajatale teatada, et meie

=s RIIDE- JA NSSRIKAUPLUS =asib afifld VSIEce Kirja t l. endises nalas, imistl eMtatnd romals.

Austusega K>m- ED. SAREPERA>

J. Weismann.Kopli tilnaw nr. 2-a.

Soowitab sügishooaja?» kiigeuuemate moodide järele mees-ter. palituid. 28V0 mk. peale,ülikondi 35VZ mk. peale, püksejne. paremast sise- ja wäljamaa kiidest. —Poislaste palituid. Igasuguste tellimiste

vastuvõtmine. Töö kiire' jaKorralikAustusega i

Vaba fflaa" ablfalims Tartns99 asub

Turu tls. Il (end. Räpina paberlwabrlka lads).Tellimiste ja kuulutuste wastuwõtmine. Üksiknumbri müük.

Eleltistajsi ttnJ liinnii rikkale kui .kawaesele Jš igale pe

renaisele lElektri kiedurlistu

müQb .odavaltS' Ditmlilei t Ki-

lal:S;5.4>;'

Estonia vralSQ sasS.Igapäew

Kontsert- kabar@@.Neljapfiewal, 15. okt 1923 suurepfira*

Ilselt dekoreeritud saalis

Tntt-Mii ilaUus eeskawa mitmesuguste üllatustega.Tuju tdstawad ettekanded universaal*

näitleja-koomlkerijuhatu-

tusel.Leo ü^thLaudade ettetellimine teL 31-05, Algus

kell !/a!0 5htAustusega JüHRTGS.

niyua >iJii

Täna„ReM'is" «Saatuslik öö".

Draama J waat. Lisapalana: Estonia Filmi uuemad sQndmu-oad Jsr Ameerika naljapllt. Algus kell 5, 7 Ja v. Passep. nr. 7.

Kinoteater..Moäern"; S. Tartu m. 4.KOnetr. 19-68.

Motto: Die Eifersucht ist eine Letdenschast, —^Die mit Eiser sucht, ttas Leiden schafft.

15. okt. ja edasi. Saksamaa ilusama näitlejanna Lia ds P«M kaastegev.f9m»Mnl7i9i1niln(> Draama 8 jeos kuuls. Saksa näitlejate kaastegevusel.ffnnM&flOBÜIISa Peaosides Lia de Pütti, Werner 5?raujs. Georg'Alerauder ja Angelo ?eri«ri. Ja libus naljapiU. Kassa avatud äripäev.

keA 4, pühapäeval Eeli 1.

KuulafdkTALU EESTI LnSTEKflSWflTuEE SELTSI

hfibeasjade wöljaloosimlne on 6. detsembril. Wõldud cn wfilja pandud R. LANGEkuUasepa äris, Wanaturu kael nr. 6.

Piletid on saada Mk. 50.— R. LfllSQE Juures, peale selle J. LÜÜPfi, TH. KRWRMflMNfi,F. HflüSEN'1, 1-lNTSOW'l, LIIK*!, & KLflFF'1,J. MflHSEPPfl, Ühisus „RBl' Ja -tejstes suure,mates Brldes, ka W.iArehna i nr.?11, Laste*kodus, Lennuki t. nr. 11. . >

♦♦♦♦♦♦„Waba Ha«saab tellida igast postkontoris,

♦♦♦♦♦♦♦♦Kuulsad toskulambi— patareid —Jfttti Ziilif

RBBISBESIIIÖ - fi" wS.a-•

,W a d a ä g" KleljaMcwtü, 15* oUosdeÄ. %lt, L32-

Statistika ja'teftettk elu. Puudused praeguses kohtukorralduses. Kallid talub üksikutes uõudeasjades. 6 ja pool aaštai

weninud koljtuast. ; *Riigikogu wõttis tänawuoaStaseSse eelarweS- wilikuiks luua KuresaareS iseseisew krepoM-

se asutatawa Saaremaa rahukogu jaoks erisum- jaoskond. 'mad. Rahukogu pidi KuresaareS awatcrma 1. Kahjuks ei taheta aga Eesti wabariigiS su-juuniks. Wabariigi walitjus asuS aga teisele gugi Saaremaa iseäraldustega rehkendada,seisukohale. Kõigepealt kuuldus kohtuministeo- Öeldakse, et Saaremaal olla mahe. kohtuasju,riumi ringkondadest, et Saaremaa rahukogu aga kui kiirelt neid wähesid asju praegu mqiZ-awnurisefs tillla wälja anda eriseadus, kuid tetakse, näitab piltlikult hiljuti lõppenud Saa-weidi hiljem selgus, et ministeerium iseseiÄoa remaa mässu protsess: termilt 6 ja -pool aas-rahukogu woannst Saaremaal tarwilikirkS ei tat kirlus enne ära. kuniasi lcchtu otsustaniiselepidada ja loobuda wastawa seaduse wüljatöõta- jõudis. Normaalseks sarnast aeglast asja ob-

mistst. sustamist pidada ei saa.Sel puhul-esinesid 61 Riigikogu.liiget aru? Suuremad tsiviilasjad otsustatakse Tallin-

pärimisega walitsusele ja 6. oktoobril andis nas ja sellels kohus wälja ei sõida, nagu sedanmli Hu§ kohtuministri läbi wastuse. WalitsuS näiteks teeb Tartu-Wõru rahukogu oma ving-ei pidoda Saaremaa rahukogu tarwilikllks ka- konnas. Praegu maksma korra järele alluwadbel nõhjusel: ei olla Saaremaal küllalt ki^ztu- rahukogu esimese astme kohtule kõik kinniswaraassu ja »'i.saada Kuresaare rahukogu esimehg kohta käiwad nõudmised. Saaremaal on sadadekohalc' rifTnft wiluinid jitrisfi kaupa ..kinniswcrrasid", niille wä ärtus ulatab

Tuv wäidete kinniwieks luges minister et- 20—50 tuhande margani. Sarnaste waran-te staatilisi andmeid. Ei saa ja ei tahagi keegi duste üle tekiwad waielused, nõudmised, kohus-

Mast,: meikida, et Saaremaal kohtuasju wä- tused. . .bozn tnl>'b. lahendada, kin mõnel mannermaa Saaremaal on olemaS weel n. n. ..lapita-rahukogul, mille piirkonda klmlub mõni suurem lud", nimelt on talu maad mitmeskünmeS tü-ftmt ja mitmed maakonnad, kuid sellegipärast ei kis teiste omanikkude maade wahel laiali pilla-oleks loogiline ainult sel põhjusel Saaremaal jud. Arutihti tekiwad siin kohtuasjad, kuid otserahukogu awomata jätta. Ka haigeid on Saa- wõimatu on neid Tallinnas lahendada. Prot-remaal kaugelt wähom kui näit. Tallinnas, aga sess tuleb lihtsalt nii kalliks, et rahwal otsesellegipärast peetakse seal haigemajad ja arstid, wõimatu kohw leel omi õigusi maksma panna.KuritegewuS on Saaremaal kaugelt tvähem kui Rahukogu katsub- tunmstäjaid üle kuulata jamandril, aga ometi ei wleks kellegi! meele saar- ülewaatusi toimÄada kdhapealsete rahukohtunik-lasi ilma Polijseita jätta. > kude läbi, aga - mõnes >k^rulisemas asjas veab

Meil armastatakse sagedasti waZtata neile, siiski mõni'kohtunik Tallmnäst kohale sõiwm.kes k^hnt tabaksid muuta kiiremaks ja rahwale Sarnasel korral wleb aga Pooltel kohtunikulekättesaodawamaks, et ega igamehe wärawa taha maksta päowa- ning sõiduraha 4—5 tuhat mar-wõi kohut asutada. Arwatakie, et sarnane wa- ka, rääkimata teistest kuludest. Mis see agag<«t> argument peaks asja kohe lahendama, aga kehwale Saaremaa popsile wõi talunik,lle tä-saarlaid ei taha siiski rahule jääda. Juba wa- hendcb. kelle maalapike ariüihti kohtuskäimisebanigi esnnesfft päewist ei ole saarlased midagi kulusid praegusel korraldusel ära ei maksa, sel-robknn palunud kui seda, et kohtukorraldus sar- lest saab aru ainult see. kes Saai."naa olusidncvima. nagu ta oli Saaremaad Wene ajal, edasi tunneb ja neid objektiiknselt suudab maadelda.Püsiks. Wene walitsus katsus ka esiteks Saare- ' Ei ole kellegile. saladuseks, et Saaremaal sa-maad ühendada mõne mandri rahukoguga, kuid jad protsessid selle tõttu kohtuni ei ulata, et ko-tea^rk elu näitas, et see ei kõlbanud: asjad ot- hus on rahwaPkaugel. ja liig kallis. Inimesedsustati aeglaselt ja pealiskaudselt;'tunnistajate' katsuwad asju lcchendada isaisade wiisil, wahete-ülekuulamine ja nnmde tõenduste kogumine oli wahel kepi ning' rusika abil. .kuid et sarnanewõimatute raskllstega ühenduses. X kilrblõolus õiguslikus riigis'"'Witaw on ja et

Ka erineb Saaremaa elu sedawõrd manner- seda otse rahwaesituse soowide kiuste tahetaksemaa oludest, et kohtuni? ainult siiS suudab siin lasta edasi kesta, see teeb asja weel traagili-edukalt õigust mõista, kui ta kauem-aega kohal - semaks. êlanud ja rahwa elu tundma õppinud. Selle- Nii ei oleks statistika Saaremaa rahukogupäralt awaski Wenewalitsus Kiir^saares ise- wastu kuigi^znõjuw, argument, .vseiswa rahukogu,- kuna ainult suuremad nõude- Mis puuwk^D^t)^je^M/Ma^maale ei-,-saaja süüteoasjad allusid Riia ringkonnakohtitle. waStawat kolM^ esimeest, siis ei tohiks ?a^ fiiitKa okilpatswoni ajal pidasid sakslased kaua nõu, takistusiolla. Meil^ön.tänini leidiinud ja lei-kuidas Saaremaal kcchut organiseerida ja ^ ka dub ininwsi weel wastutusrikkan?atele kohtadele,siis jäädi lõ-pirks ikkagi iseseiswa köhturingkonna Kui Saaremaa.'rahukogu asi tõsiselt kõne allajimre peatama. Niisama Peeti Wene ajal tar-' wõetakse jä igasuguste ettekäänete all selle awa-

t-isslstsgs !<sudsn6us-tõö5tu8ko^s valimiste!, 15. oktoobril, Bõrse-majas, kaupmeeste seltsi „Qhendas'e" poolt ülesseatud nimekirjade poolt,hr. 1 kuni 5, siis on teie huwid kaitstud.

Meie kandidaadid on:1) R@!rlfhälv Martin,, talurahwa kaupl. S. Tartu mnt. nr. 48,2) JiWQS» Rdo, pudukauplus V/. Liiwa tän. nr. 10.3) BrasidinaüSI.Hugustkompwekitööstuse kaupl W.Tartu m«64) lâssmarftRv Jaan, koloniaalkauplus, Nõmmel.,5) KfPikalt KarI» raamatukauplus Narwa mnt 26,

y Kaapmsesta selts ..fibsodas".Lfiffmu Ii | H MIM jj iillll

nnsest ei katsuta kõnvale puigelda, siis ei teeksarwatawasti.wastania esimche leidmine ka raskusi. ' Kui kohtmninisteerimn leiab, st ühe isikujaoks ei saoks jätta terme kohiu. niihästi krimi-naal-. kui ka tsiwiil- ja ' administratiiwasjadejuhtimist, siis wöiks ka sÄlest raskusest lihtsaltüle saada: tulekZ nimetada esüuchele abiks üksalaline kohtiüiige. kes mõne osakomia juhtimiseoma kätte wõtaks.

Tegeliku elu nõuded ja õiguSMu riigÄorvapõhnnõtted räägiwäd Saaremaa rcchllkogu^ ka-suks. Need on igatahes sarnased mõjuwad sei-sukohad, millega peaks arwestaina rahwaesitus

ja walitsus. Index.

Milleks jrükiiakss Wens-maal klrjandustl

Heeringate ja worsti sissemählimisels.„Prqwda" nt. 21S toob ara kommunistliku

hartei silmapaisiwama tegelase Soritshi sulestkirjatüki, mis imestama paneb, et ametlwm-müd lehe numbrit pole konsiskeerinud ega ar-tikli autori wangikotta Pole heitnud, sest kirja-tükis tungis SoriLsh õige „häbematal" wiisilriigi kirjaswZettewõtlc kallale, mis järgmises

scijab: .. .. ,. . . ' ■ : . . ,' — „Walgewenemaal, Bobruiskis, nägin

isesugust kirjanduslikku wäljamüüki. Jaamas,otse' kõetawatest kaubawagnnitest müüdi kohalikkudele, kaupmeestele paberit heeringate jaworsti sissemähtimiseks Leskowi la Saltõkow-Stshednni kirjatööd ..

. . Neil Päewil oli'mul juhus weel mi-dagi hullemat näha. Moskwas, kellegi Star-koivi oksjoni ladus, mis Pokrowski silla lähe-dusvs asub, müüdi 7 rubla puud kommunistlik-ku kirjanduste niis lL25 a. kirjastatud. Siinolid ... nõukogude istungitel waswwõetud re-sölutsioõnid, „Mlanoorioö kool", „Leninikommunistliku noorsoo põhimõttelised ülesan-ded" jne.'

Kokku oli müügil umbes 3000 elsemplaari,

Jälle on suuremal arwul saadapaberossa

10 II Hi

I *Jr

a:KaS käib naabril „Wada Ma,'?Kui mitte, siis mõjuge, et ta lihekohe ära telliks. . .

üle 50 nimetusega. Raamatud müüdi 3 kordaodawamalt, kui nendel tähendatud hind.

Kust kaupmees need raamatud saanud, sedata mulle ei öelnud, — jatkab Sorltsh, — kuidpidades mind suurkaupineheks, lubas mulle sa»ma kirjandust kuni 2000 puuda^ müüa.

Raamatud, mis kaupmehe juures müügil'olid, olid weel lahti lõikamata, mille ^ pärastkahtlust pofe{ et kirjandus otse kirjastajate la-dudest müügile lastud, mis maale oli määra-tud.

M. tlicholsoni romaan.Paks mehike, kelles Larri Inglise salapolit-

seiniku oli ära tunnud, tuli nüüd lähemale japöördus korgil toonil minu poole: >

„Te annate peawarju halwale inimesele,is Gtenarm. Parem andke ta wälja. Ameerikaseadus toetab mind ja teil . endal, tulewad se-keldused, kui seda meest kaitsete. Te wist eisaa aru, str, et tal wäga hädaohtlik iseloomon".

„Tõnan, Dawidsonl" hõikaS Larri. „Pa-rem hoidude sest supist kõrwale. Te teate, maol?n halb mimene. ntt et — ast läheb teil hal-

wasti!" '„Heda te olete, wõllaroog sihuke!" hüüdis

politseinik nii sapiselt, et me kõik naerma puh-kesime.

Astusin tagasi paadimaija.

wa enne seda sadanud kerge lumi oli petlikulttäitnud kõik wäikseb augud metsas. Detektiwlendas ühte õõniusse ja kukkus uperkuuti, —-nali, mis ta seltsilisi kannatamatult peatamasundisa Välgukiirusel oli Larri oma waenl-asekukil,. keeras xnvolwri ta käest ära. ja kiskus

mehe jalule. '.,,Ah. ^Dawidson! Eksisamme juhtub pagana

palju! katsuge'te liikuda, siis saadan teile^ teoma läskenisZtast kuuli keresse". .. .

Ta seisis mehe seljataga, kasutades tedakilbina, kuna Morgan-teiste kaaslastega kõhel-des paadimaja"Iahedale hoidus.

. ,Me ölemez omandanud strateegilise intel-leksi, kindraliharra", ^tähendas Larri mnlle.„Teäd, Ameerikasse tungijad olenesid täiestibritlaste mõiÄüsest".

.Meilt saadud õpetuse järele hakkas Morgannüüd tegutsema ja saa.tis oma -mehed kallale-tungimizele^ .Detektiwi kaotus oli walwurikahtlemata kohmetama pannud, ja meie taga-nesime âeglaselt lossi- poole,- kusjuures Larri

ja.Neil ei oh U rohkem isu tappa, kui meil, sl^^käegä omaâugi kroest-kinni hoidis j" " oi laawad". lähen. Pihlu piqistotud lewolwrizz sageli me-kui nad aga ilma selleta lävi saawad", tähen-

das Stoddard. ,,Isegi politseinikud ei ole sekswälâ saadetud, et mõrtsukaiks muutuda, jaka Wabana krahwkonna kohus ei oleks ennastnnsuausse mängu seganud, kui Pickering tedawalele teele poleks wiinud".

^Za nüüd oleme meie selle tõtw pogriS",karjus Larri, kuna kaksteist meest tihedas reaSüle jää jookstes kaldale lähenesid.

«Lahku lüüa ja aegamööda loSsi pooleganeda!" käsutasin ma.

Marssisime paadimajast minema, kunapealûngiw grupp ikka weel ühte salka hoidus— strateegiline wiga, nagu Larri mulle kin-nitaS.

,L»ääge aga kokku, poisid. Ärge mingelaiali, muidu eksite ära", hõiskas ta was-tastvle.. Stoddard käskis teda wait olla ja warsti

zLrgnesidki ägedad esialgsed kokkupõrked. Mor-gani. salk lähenes ettewaatlikult. Salapolitsei-nlk Dawidsonile näis Morgani taktika wastu-meelt olewat; ta läks walwuriga awalikult sõ-nelema ja jooPs salgast ette, rewolwer käes,Larri poole, kes meie kahe wahel seisis.'

Inglase rutt oli ta äparduseks. Kaar tzäs-'

he küljeribide-wahele torkas, jätkasime tasa-biljü oma taganemist, kartes järsku kallale-tungimist, mille läbi me õige kergesti nendewöimusie-oleksime sattunud, km Morganisalk rohkem tvõitluswaimu oleks awaldanud.Stoddardi õsawõtt wist hämmastas neid kau-nis rohkesti ja. nägin, et pealetungijad temasteemale hoidusid. Meie olime hulga maad üks-teisest eemal, komistasime lumisel maapiimalja hõikasime waêst, et-mitte liig-kaugele lah-ku minna. Dawidsonile ei meeldinud wangis-olek mehe käes/kellele ta oli üle ookeani järelereisinud, ja tä Püüdis kord Morganile midagihüüda. ^ > ) .

^Katsuge weel kord", kuulsin ma ^ Larrihoiatust; ^katsuge weel kord seda teha.ja siis,Sumale oest,< ei astu teie ämblikujalad enamiial püha Iiri pinnale!"

Ta keerasimehe ringi ja kiirustas tedalossi poole, wahest rewolwriga takka tõugates.Larri ruttamine julgustas ettewaatlikke» otscta kannul olewqid pealetungijaid ja kaks meest,keda Morgan taga. snndis nmg juhtis,, tornmsidkiirel sammul meie kallale.

„Mhuta esiukse juure!" hüüdsin tita Var

rile, kuna ise Stöddardiga tema taganemistasusin kaitsma.

Jftab ei anna tuld", hõiskas Stoddard.„Wõite kindel olla, et neile on käsk antud lossiwõiMalikult wäiksema lahinguga wallutada".

Lahenesime tiööb mctsäwcerule ja . awarhcinanma wceturniga jäi meie seljataha; Lar-ri liikus sel ajal õiê nobedasti lossi poole.

^„Wõtame nad siin wastu", hüüdis Stod-barb. . '

Morgan tuli otse minu poole, kaigas peoS,kaks meest kannul; teised keerasid Püha-Agathemüüri suunas. ■

j,Pange lossi tähele", hõikasin'ma kapla-nile> siis tormas Morgan metsaserwal ägedu-sega mu kallale^ kõigutades kaigast oma peakohal, ja järgmtsel hetkel olime alganud lõbu-sat tvehklemist. Meil mõlemil olid rewolwridwöö ioahele pistetud, kuid kawatsesin kasutadaneid ainult äärmisel juhusel. Mu parematkätt oli Stoddard eemal hoidmas Morganiisiklist ihukaitsewäge, kes näis kartwat waimu-liluga kokku sattuda.

Olin omal ajal ka tveidi wehkleja olnud jaminu.teadmised sellest kunstist tõid mulle nüüdsuurt kasu.'Tugewa hoobiga saatsin Morganikaika üle lume lendu ja rüselesime juba käsitsikoos, kui Bates lossist hõikas. Leidsin kohe, etMorgani haawatud käsi ikka weel hell oli;mees tuksatas esimesel kinnihaaramisel ja tawiha tunnistas kõiê selgemini ta meeleolu.Tüiskasime ierwe.pilwe. lund õhku, kui niimaadlcsimx ja üksteist siia-sinna wenitasime.Morgan sai ühe fäepa mu wöö st kinni ja wei-di puudus, et ta mmb' suure jõupingutusegajalust nâha ei rabanud, kuid klainmerdasin takäed ja paenutasin ta tagurpidi; siis, meele-tuletades Larri poolt õpetatud wõtet, paiskasinmehe pikali. Tunnistan, see ei ole ilus lõbupingutada oma jõhkrat jõudu ligimise wastu,ja fui ma Morgani pealc sööstasin ning temarasket hingeldannst oma näol tundsin, wihka-sin ennast rohkem kui teda, nii wilets-alatussewõitlusse astumise eest.

Bates karjus kogu aja lossist.„Tulge tingimata ära'^ hõikas Stoddard

oma fõrbîr astudes minu za Morganile appi-tormawate meeste wahele. ^

Sööstasin oma wastasest eemale/ kahmajm

ta rewolwri ja jooksin lossi poole. Stoddard'järgnes mulle, kuid hoidus. just minu ningmetle nüüd täies hoos järelekihutawate meestewahele.

„And8e tuld, lollid! Laske!" huluS Mor-gan ja kui me jälle lagedale luhale jõudsimening losü poole punusime, paukus meie seljataga jahtpüss ja haawlilaeng lendas krabinalWastu kiwiit weetorni.

„Sheris on seal", hüüdis Stoddard mukannul.

Politseiohwitser oma kaaslasega ^ jooksidPüha-Agathe wärawast parki, kuna teised me-hed ôrgani salgast müüri äärt mõõda edasitormasid, et nendega ühineda.

„Seiske, wõi ma lasen!" karjus Moraan ja -kuulsin Stoddardit peatuwat oma hiiglasam-.me, et ennast minu ja tagaajajate waheleseada.

„Andke jalgele walu!" hüüdis ta wägakülmawereliselt, nagu oleks ta mind mõne kõi-gesõbralikuma pealetükkimise eest warjanud.

„Minge nende püsside eest ära", lõõtsuta-sin ma, olles äritatud tema ülisuuremeelststkaitsest.

„Tehke, nagu tormaksite eesukse juure, siisaga jookske terrassile nina sealt raamatukogus-se", käsutas ta, kui me üle wäikse orusilla rut-tasime. „Nad jõuawad meist ette". '

Kaks korda kõmisesid püssid meie selja ta-a ja kaks korda nägm haawleid oma järelumme langewat.

„Pole wiga!" trööstis Stoddard julgusta-Walt minu kannul. „Neil ei ole wähematti isu'mind tappa".

Jooksin nüüd nii kiiresti, kui jõudu jak-sas, ent kaplan oli ikka otse mu kannul. Hm-geldasin juba tugewasti, tema aga tormas en-dise kergusega edasi.

Sheris jagas käskusid oma meestele, keSnteid esiukse ootasid. Batesi ega Larrit pol-nud näha, kuid uskusin kindlasti, et iirlaneesimsel parasel silmapilgul ilmub lahingust vsowõtma. Ka Batesi peale wõis loota, ja lõpu-wõitlus, kui see lossis lahti puhkes, ei olnudkinii ebatasaste jõududega, kui oletada, et mellwaenlaste tävne arw teada oli.

Mi

V ♦>;

*.v '

-1I

•S»j

, l

\t

Riigikogu eril• K.

Eile arutas Riigikogu eri!dmheavr järele Wene-Balti teend. ministrite K. Jpöbcrgi jauurdes. PaewakorraS oli We^seltsi peakoosolekute prowkollide^Parast pikemaid wmrlusi otsul6 häälega 2 wastu:

„Rttgikogu Wenc-Balti telleiab, et kaubandus miJpsberg ei ole teostausald«tRd wõi mu sellesrele kontroleeriumta, kas Wene-koosolekust 22. augustil 1922.|aktsionäride õigused vlid tõestat4axa" nr. 88/ 89 —- 1921. a.,par 6), bas peakoosolek oli sea!

Riigi mAsutnsts nõudmise

Meksado peotvalAfuS on m«esitatud metsatööstuse eelartvebja neis mönsd wcLhemad muiDugedeS «Zarwete, riigi rcuutg mÄmefnguSte riiklikkude j<osutuste methamQterjakideinLha, d tvõrpeldcS mvöinmudnõudmised» on ftmrmeracb. 92tjaaSta kchta riMAudeSs oîtbimtseCS ette nähtud 26.900 Icaga SS.SW kanGWa.waRiffuLts ja heatogeNÄe astsuurenenud umbeS 2000 icsamaterKakide nöuimiSte suurjust^ suurenewate PcmntduS- jaeriti raudtvedÄ, kuna Littemoteraudteel aga wahemaks on jääsatõöstuê 1928/26. operatsioonînetsade peetacckitsuS metfaülentc«teinud metsaraiumisi ette toõfch]MjSrgnewates maakondades jmHarzumaa! 184,04 tiinu ja hu]

Wõla korraldaiAmeerrkaga^

Wõlakorralduseft Pöhja-AmeNkidega informeeris rahanlilkis!duse komisjon! 14. sip. koosolek/

Nagu sellest selgus, on llhisr^tutama meie mõlast a.-l. „E. ?nud kauba waartuse 1.800.000ses.Kartulite wüljnweo tl

takse ärs.Praegu on maksew wäljawt

iAealt 0,005 knldfranki 1 -klg. bni'Knna Riigikog-uõ wastaw seadntttusel, mille järele kartulite wali^costaurise knlud^kS tvastaw>n's on põllntõömimSteerium se>.lnd, et kartulite wäljaweo toll mlseda enam, et kartul meil tule]lwäljaweoartiklikS wõib tõusta,âueku saatis põllutõõministreri^êrinmile.

Kodumaa tööstuse!^ Kodumaa töösturid on mitm^

kõõstusministeeriumi tähelepansjaolule, et riigiasnwsed, ande^.ja parandnstöid, ei nõua han!mad tööde täitmisel tarsurtaks ktjali. Sest sagedasti juhtub, et. eiharjumuste, olgu isiklikkude siditarwitawad wälâmaa materjalmaa materjal tihti odawaniantofuwb.

Et ektewotjäid sundida riigilwötete tööde täitmisel koduinaltööstuse tooteid tanvitaina, esijtusministri k. t- walitsusele etttwitada kõikidele riigiasutusteleet nemad tööde wäljaandmiseltaks tingimise, et ettewotja onwitama töö täitmiseks kõduma,kodumaa tööstuse saadini.

Riigttoauemat eri'otsas.

Rttgikantselei poolt palutaksba, et kuna Riigiwanema käsisummad^ otsas on palwckirlteostamise kohta Riigiwanenî >eiläm ei maksa esitada. Riigindest maksetakse edaspidi ainiiltmis juba määratud oir. lluiimäärata.

Icuiai, lü. oUoo&tiL Ur. L3S.

Istel, 15. oktoobril, Bõrse-;eatud nlmekiijade poolt,

S, Tartu mnt. nr. 48,in. nr. 10.|use kaupi W. Tartu rtu 6

Nõmmel,mnt 26.

scsts selts Jhundu".

suuremal arvu! . saadaaberossa

3kSÄ naabril ^Wada Ma»^?.mitte, siis mõjuge, et ta lehe

ära telliks. . |fcga. Raamatud müüdi 8 kordali nendel tähendatud hind.êes need raamatud saanud, seda

ftnud, — jätkab Sorttsh, — kuidsuurkauplneheks, lubas mulle sa«kuni 2000puuda müüa. . >

!, mis kaupmehe juures müügilft lahti lõikamata, mille pärastet kirjandus otse kirjastajate la-

!e lastud, mis maale oli määra-

jooksin lossi poole. Stoddardkuid hoiduS. just minu ning

|te§ hoos järelekihutawate meeste

lollid! LaSk-e!" hulus Mor-jälle lagedale luhale jõudsime

)le punusime, paukus meie seljaja haavlilaeng lendas krabinal

torni.seal", hüüdis Stoddard mu

itser oma kaaslasega jooksidIwärawast parki, kuna teised me-! salgast müüri äärt mõõda edasisendega ühineda,lõi ma lasen!" karjus Moraan jarrdit peatumat oma hiiglasam-minu ja tagaajajate wahele

lgele walu!" hüüdis ta wägast, nagu oleks ta mind mõne koi-

pealetülkimise eest warjanud.?nde püsside eest ära", lõõtsuta»

säritatud tema ülisuuremeelscst

tormaksite eesukse juure, siisssile ninq sealt raamatukogus-

kui me iife wäikse orusilla rut-jõuawad meist ette".i kõmisesid püssid meie selja ta-cha nägm haawleid oma jätel?at.i!" trööstis Stoddard julgusta-

|mul. „Neil ei ole wähematki isu'

id nii kiiresti, kui jõudu jak-oli ikka otse mu kannul. Hm-

tugevasti, tema aga tormas en-> edasi.

ms käskusid oma meestele, kests ootasid. Vatesi ega Larrrt Poisid uskusin kindlasti, et iirlane

silmapilgul ilmub lahingust osoitesi Peale wõis loota, ja lõpu-e lossis lahti puhkes, ei olnudkijõududega, kui oletada, et meUie arw teada oli.

*»' i*

'i

u

RligiKogn erikomisjon> Ä. Ipsderg!

arutas Nngikogu erikomisjon pikemaVaheaM järele Wene-Balti tehase lugusid j!aend. ministrite K. JpSbergi ja G. Westrli osanendes. Päevakorras oli Wene-Balti aktsia-sellsi peakoosolekute protokollide kinnitamise asi.Pärast pikemaid waielusi otsustas komisjon6 häälega 2 vastu:

„Rjigrkogu Wene-Balti tehase erikomisjonleiab, et kaubandusminister K.JpSberg ei ole teostanud temjaleusalbaztud wõimu sellega, et llma jä-rele kontroleeriumta, kaS Wene-Balti a.-s. pea-koosolekust 22. augustil 1922. a. osavõtnudaktsionäride õigused vlid tõestatud („Rügi Tea-taju" nr. 88/ 89 — 1921. tu, seadus ur. 164p«t 6), Las peakoosolek oli seaduses etteuahtnd

end. kaudaudusministeltegewufest.korras koMt kutsutud ja kas seal oli põhikirjajärele talitatud (sama seadus, par. 1 ja 5), —on minister koosolekute protokollid kinnitanud.

Nagu teada, wõttis sama komisjon waremministeeriumi poolt loa andmise ' kohta —'Wene-Balti aktsiaseltsi esimese peakoosoleku kokkukutsumiseks — otsuse VaStn, millega tunnistati, et kaubandusminister K. Jpsberg ja raha-minister G. Westel nend/ele usaldatud wõinmpiiridest on ule astunud.

Järgmise küsimus, mi-8 komisjon? sckgi-tada, ou riigi aktsiate kasutamine eraisikute hn-wideS.

Selles küsimmseS jäi otsuste Vastuvõtminejärgmiseks koosolekuks.

Halb on su kreem ja Iganenud,Seepärast lõin sind hiilgawaltKes Viking-kreeml tarvitanud —Jääb trulks taile jäädawalt

P,

Rllgi metsatööstuse hooaeg.Asntnsts nõudmised metsamaterjalide järele suurenenud.

Mekfaide peowtMsuS on metfoülenvabe pooltesitatud metsatööstus eelarwed läbi vaadanudja nekS mLnsd wähemad muudatused teinud.DugedeS eÄarwete, riigi raudtee, kartsewäemng mÄmesuguZte rkMSude ja omavxckitstMeaftckuSte mattzonlotevjaMe iwudnriSte peale, oninÄha, dt tvõcrrldeS mvödunud aaÄaga iwednõudmised» au fmtwwmtä». Nii t läinudaaSta tlchla riMAudeÄ ajsutuStele ülMõõtw-misekÄ etts nähtud 26.900 kantDlda, tänotvuaga 8S.6SS vvDWa. SamM on la oma-wrckitsuÄs ja heatogÄiSte a-sutuNe nõudmisedsuurenenud ümbeS 2000 kcmtMo wSrra. Mat-samÄerKalide nmtdmiSte suurenemist seletcMksejust suurenevate pavanduS- ja ehitustöödega,eriti raudteedel, kuna Mtematsrjali nõudmisedraudteel aga wähemackS on jäänud. Rrigi metsatööstuse 1928/26. «cherMoonrarÄa v-ttvel onimÄsade peattxckÄsuS metsaülematele AesandeFsiteinud mets«Mumffr ette wõtta ja läbi tvna^järgnewcrteS nm^konÄadeS järgmisel trrwul:Harjumaal 184,04 tiinu jä tuulenlurru arwel

6.4? kcmtsülda. LäänomaaT 168,79 tiinud Mr-tvamaal 149,71 tiinu ja tuuleanurdtt umdeS.2606 ksntfüldc?. Wirumraal 1481,82 tiinu jatuulsmurim umöeS 250 kwaisulda. TaÄumaõlS22,94 tiiim ja tuulemjurdu unSeS 200 kaarb--Kida. WÄjandmvaal 162,19 tiinu ja tuulo--murdu mnbeS 60 kmrtsülda. Pärnumaal 100.10tnnu. Walgamaal 97,26 tnnu ja tuulemurdu-unBeS 160 kantsülda. WõrmnacÄ 141,70 tiinuja Saarenmal 62,77 tiinu. Kokku üle riigi SowatsÄakse seega üleS töötada 2846,32 tiinumetsa ja tuulemurdu ning kooresõödikute puidwnibeS 4000 kantsülda. Täncüvu aasta üleS-toötamisÄv SuuTuittMe timude crrwule kuulub408,76 tiinir metsa, miS läinud cvaStast ülestöötamata jäänud.. Arwesse Mõttes eokseiswatmetsatööstust, on metsade peawalitsuZ imcksa-ülÄnatelo ette paamud — piimda 25iS abinõudselllcks- nrff kastltadö, et määvat!id raielangidotstarbekohaselt ja täieliselt iileS töötataks umgniatörjalid ^Äividuse kohaselt kastlws?ohtadeSsewälja weetakS. / -

rooviZe kõiki turul itadawiidöaapakrceme, walige nendest kõigeparem wSlja ja wõrreige seda Vikin*giga. Teie näete siis, et Vikingigakerge waewaga saawutatud peegelduvlSige on aflgaw, kuna teiste kreemidejuures on ta tuhm ja pealegi veelkleepiv. Pange tlhele, et Vikingigapuhastatud saapanahk on elasüline japehme. Seadke selle kõrwa teine saabas, mis puhastatud mõne teise kreemiga ja mille nahk apraks muutunud,ja siis alles otsustage, kumb nendeston parem.

Baltlaste kõmuAmeeriklased ei ole kuwitatud tasumaksmisefi

wöörandatud maade eest.

Wõla korrald<tmnte2(tjt eer rVaga.

Wõlakorraldufest Põhja-Ameerika ühis-Mkidega insormeeris rahaminister rahaasjan-duse komisjoni 14. stp. koosolekul.

Ragu sellest selgus, on lthisriigid nõus kus-tntama meie mõlast a.-l. „E. Rnssiga" uppu-nud kauba waärtuse 1.800.0W dollari suuru-ses.Kartutilte wäljnweo toll kaota-

takse ära.Praegu va nmksew wäljaweotoll kartulite

Pealt 0,005 kuldfranki 1 «klg. brutokaalu järele.'5knna RüaiÄWZ waStalv seadnse eelnõm arn-tnfdf, mille järele kartulite waljatoeo kontrolliêostavrise kuludeks wastaw maks ette nähtud,»nS on põllntõõmimSteerium seisukohale asu->lnd, et kartiüite lväljaweo toll ära kaotataks —lseda enam, et kartul neeil tulewiknS tähtsakswaljaweoartikliks wõib tõusta. Wastawa ette-âueku saatis põllutõZministeerium rahaminis-Veeriumile.

Kodunma tööstuse kacktse.Kodumaa töösturid on mitmel puhul kaub.-

iõõstusministeeriuntt tähelepanu juhtinud asjaolule, et riigiasutused, andes wälja ehiws-ja parandustõid, ei nõua hankijatelt, et ue-mad tööde täitmffel tarwbtaks kodumaa mater--jali. Sest sagedasti juhtub, et. ettewõtjad, olguharjumuste, olgu isiklikkude sidemete Põhjusel,tarwitawad wäljamaa materjali, kuigi kodu-maa materjal tihti odawanlana ja paremanaosutub.

Et ettewõtjaid sundida rngiasuwste ja ette-wõtete tööde täitmisel koduinaa materjali jatõõswse woteid talvitama, esines kaub.-töös-tuSministri k. t- walitsusele ettepanekuga, soo-witada kõikidele riigiasmustele ja ettewõtetele,et nemad tööde wäljaandmisel lepmWsse wõ-taks tingimise, ct ettewotja on kohustatud tar-

' witama tõõ täitmiseks kodumaa materjali jakodumaa tööstuse saadusi.

RiigUtmnemock erisunrnmt»otsas.

Riigikantselei ôolt palutakse uuesti teata-ba, et mna Riigiwauema käsutuseA olewadsuminad otsas on palwekirju abiandmiseteostamise kohta Riigüvanema nimele mitteeiülm ei inaksa esitada. Riigiwanema sumnla--dest maksetakse edaspidi aiuuüt neid toetusi,mis juba määratud im. Unu toetusi enam cimäärata.

Hinge- ia lapimaad krunti.Eestis on weel kohti, kus nmid kasuta-

takse siilumaadeua.Siilu maid. ehk lapi- wõiribamaid, on tõicê rohkem Saaremaal, kuspeaaegu kõik talud lapimaadest koosnewad.Seal on talusi, mille mõnetiinuline koht mii-itteskünmes tükis. Wähemal määral on lapi-maid Lääne- ja Pärnumaal, kuna Petserisja 9?arwa taga ka hingemaid leidub. Siilu-maade kasutamine ei wõiinalda pollllmajan-duse edenemist ega ka ajakohaste ratsioonidesisse seadmist. Peale selle nõuawad Wngiwaltkorraldamist kõigis lnaakondades ühismaad.Kuna wabatahtlikult pea wõirnata on neidmaid ajakohaselt korraldada, siis peab riigi-wõim wahele astuma ja seda sunduslikukstegema. Wastaw eelnõu, nõnda nimetatud

maakorralduse seadns — esitati jubatänawlt kewadel lvalitsuse poolt Niigikogllle.Praegu on eelnõu maakomisjonis arutusel,kus eelnõus weerand osa —. kakskümmendparagrahwi teisel lugeinisel wastu wõetud.Kui töö sarnaselt edeneb, siis wõib juba tule»wal kewadel siilumaid kruntima hakata.Ed. WÄde hakkab koÄerira-ha

samtm.Zknna wabariiai waliisuscl seni weel mitte

wõinmlik ei ole omild kirjanik Ed. Wildele ln-batud eluaset muretseda, otsustati kirjanikulekuni elumaja leidmiseni Niigilvailema käsuülS-

.summadest igakuulist korteriraha maksta.Kitltuitrtöö sõjalväes.

.-Kindralstaabi poolt korraldatakse 15. o?-toobrist kuni 31'. jaanuarini kultuur-felgitus-töö hirsuêd ohvitseridele. Kursustele'kõman-deerktakse osawõtjaid wäeosadest. Kursused isesagunewad kahte ossa — teoreetiline ja praktiline, sest kursused näitawad ohwitseridele Üht,lasi neid teid kätte, kuidas teadmisi allmvateleedasi anda (metoodika).

Peale üldainete on 7ursuste kawas weelerill>engud näiteks kolMuniÄni, ajalehe repor-taass)i, Eesti knnsti jne. üle. Kursustel loewadmeie riigimehed, teadlased, kirjanikud. Riigiwanem inääraS tema käsutada olewatest siim-madest 100.000 marka — kursuste korralda»mise knlüde katteks.Mitte Politsei/ waid walwe- -

korra ülemsadamatehastes on korjanud ametnikkudelt jatöölistel! allkirju tehaste peadirektori ins. A.Graueni teenete hindamiseks. Tehaste walwe-kord ei kuulu siseministeeriumile alluma polit-sei hulka.

Meile teatatakse ametlikult:RiiaS ilmuw Saksa leht ^,Neue Rigaer

Tageblatt" ütleb oma Washingtoni kirjasaat-jalt järgmise teate saanud olewat:/

Põhja-Ameerika ilhisriikide walitsuseringkondade poolt on EeSti saadikule A.Piigile kindlal wiisil teatatud, et nii kauakui Eestis wõõrandatnd maade eest tasu-NlakSmise küsimus endistele moisaomanikkn-õele korraldamata on, ei maksa Eestil ühtkilaenn ega mnn rahalise wastutulekn lootnstilhisriikide poolt olla. Ameerikas ei saada-wät arn Balti riikide radikaalsest maarefor-mist ega selle läbiwiimisest.

„Revaler Bvte", keö nähtama rutuga sel-le teate oma weergudel awaldab, lisav juure,et see kiirnS, millega praegune walitsus tasu-maksmise seaduseelnõu Riigikogule esttäs,kinnitawat selle „Neue Rigaer Tageblatt'i"sõnumi tõelikkust.

Wõime kõige otsekohesematele allikateletoenedes kinnitada, et ei Ameerika Ühisrii-kide walitsus ega ka temale lähedalseiSwadringkonnad kunagi sarnaseid arwamisi poleawaldännd, ega ka kandngi mõista pole an-nnd, kui „Nene Rigaer Tageblatt" kuulnudarwab olewat.

Ei Eesti wõla korraldamisel Ameerikas,ega ka muude finansküsimnste puhul polemeile mingisuguseid tingimusi . ette dikteeri-tud, miS maareformi ja tasumaksmise küfi-mnsega ühenduses seisaksid. On âske isegioletada, et Ameerika seltskond meie wõõran-datnd maade eest endistele omanikkudele ta-suandmise,^ miS Puht-eraõiauSlikkudesse wa«hekordadesse puutub, nirwõrd hnwitatndsaaks olla, kui tasnootajad seda endale ette-kujntawad.

MiS eriti „Revaler Bote". arwamisessePuutub, nagi! oleks praegune wabariigi wa-litsns tasnmaksmise seadusega mingisuguse

Kapten. Klaar kaitseliidu 2-semalewkonna Pealikuks.

Kaitseliidu 2-se malewkonna pealikuks onkaitseliidu ülema kolonel Roska poolt nimeta-tud kapten Klaar, felte praegune teenistuskohtBaki päästeseltsis. Senine pealik hr. Let)denlahkü^ enese-palivel.

Kapten Klaar on laiemalt tuntud isik, kes

Saaremaa mässu nr^ha surus.2-ue maleüvkond wõttis kapten Klaari rn*

inetuse suure rahuldustundega wastu. '200 eestlast teel Brasiiliasse.

Eile, kesknädala õhtul kell 9 saabus uuiremSoome reisijatelaew .,Oberolt" Helsingist —Tallinna, kus peale wõttis 200 wäljarändajat-

walise mõjuavalduse tõttu ruttanud, siis o«see. lausa aluseta ja käegakatsutavalt sih l-l i k. Walitsus ei ole tasumaksmise seadusega -rnttanud, mis juba sellest selgub, et wastawaeelnõu väljatöötamiseks 7. jaanuaril s. a.ministrite komisjon moodustatud, kes oma-töö alles sel kuul lõpetas, järelikult 10 kuudlühikese seaduseelnõu kallal töötades. Koguti,kõige täpsemad andmed, tehti põhjalikud kalku-latsioonid ja knnlati ära mitmekülgsed ar-wamised, enne kui seaduseelnõu Põhijoonedkindlaks wõidi määrata.'Taheti leida õiglastja asjalikku tasualust, milleks lõppude-lõpnkswõeti needsamad alused, mis ammu enne Eeö-ti wabariigi tekkimist maa tulukuse kohtakindlaks' määratud, nimelt — Lõnna-EestiSpnhtakasu rublad, Põhja-Eestis ja Saare-maal — rüütelkonna maapäewa hindamise!saadud adrad. Kui õigustamatu ka praegusestvalitsusest oletada, nagu oleks tema tasusea-dusega ülepeakaela ruttanud, näitab ka seeasjaolu, et mitte Praeguse walitsuse poolt po-'le tasuküsimust algatatud. Juba asutawa ko-gu maaseadus, mis 1920. a. waStn wõetk,näeb ette wõõrandatud maade eest tajumaks-mise, jättes ainult selle snnruse ja wiisi eri-seaduse lahendada.

Esimese Riigikogu päewil kaaluti tolle-aegse wabariigi walitsuse poolt tasuküsimust,kuid ei saadud tarwilikkude arwnliste and-mete pundnsel küsimnse lahendamisele asuda.

Praegusele wabariigi walitsusele jäi endi-sest ajast paljud waga väärtuslikud materjalid tarvitada, mida põllutööministeeriumigakülgselt täiendas ja läbi töötas. Ainnltselle järele võidi kõnesolev seaduseelnõu Rii-gikogule esitada.

Nii ei leidu kogu selleS asjas ainustkiruttamise jälge, waid kui knnagi ühe seadus-eelnõu juures põhjalikult on töötatnd, siisküll tasnmaksmise seaduseelnõu juures.

eestlast Inglismaale, toist Liverpoli viimiseks.Inglismaalt saadetakse wäljarändajad ookeani-laewal edasi Brasiiliasse.

Väljarändajate saatjaks oli kohalik Fran-co-Colonia kontor, kellel ära saata oli wiimasePartiiga 4S0 inimest.

Omakord tohiks Tallinna elanikkudele huMPaluda aurik „Oberon", mis „Ariadnest"suurem ja Helsingi-Londoni wahel reise teeb.

Ka ajalehtede Soirne*lajad ijjowad

di. Mu z ili c d.

See ergutab!

d I c « a «« «

õnneminsiMängides rinne^nöngq kaotate tuhandeid.Wõita sajäld tuhandeid 14. deUembrliwalJaloosliäwa%t #Estonla tea rl I.QH).0Q0wbitudest riskeerite olnult ICO msrgaga.

Sa Oapole Estonia loterii, tähtpaew, waid

> <:

J mi)xvi.-ene)exaptumetÄ. ZansoN abskaaZaga surma.

A -I^nsonl ensZewpmife pSkjufed.(N a a d i ot e a d e m e i e k i r j a s at j al t)

veri tn, 14.. okt. Eild. kanbondusmi»nistri A. Iansoni enesctnpnüse põhiuscks on te»mü roSke äriliue seisukord. Võlgade hulktema shokoladiwobritu pcolt Pcrliinis ulatabiQ.000 kuldmärgani. Ka on.temal, käest .mine»maB inflatsiooni ajal ostetud majad, mis nüüdtagasi nõutakse ehk suurt junremaksu tiugiwad.Peale selle on tal; putmcd ärid Wene juutidegaluhta läinud.-

Koduta surm.Eesti ärimees August Ianson ja tema abi

kaasa. Soome kirikuõpetaja tütar, lõpetasidBerliinis oma elu enesetapmisega.

VaremaS elueas mees. representaabel wali»Wusega. kard olnud sinnanauinik' Veeterburisla kord kmibaitditSminiAter Eestis, pidi enne,?ui kabekordsele enesetapmisele läks, raAZe rsK>liku draama läbi tegemy.' ' Jansoni nimi oli seotud mitme smrreäriottcwõttega. mis pärast rewoZutsioonide " jasõdade isesugitses õhkkonnaZ sundffid, lopsakaÄõitsesid' ja sama ruttu ka narrisid. Wiimaselajal elvS ta mitme Eesti LrwuLze majade toa*litsejano Berliinis. Kui seal inflatsiooni möö-ditmisega Võõraste pooTt ostetlld Knniswaradepeale finantsvress sunlti.' oli. lõpp käes. Kau-ftflf suurem fyuC meie Ttmiim&tmri ärianchi oot-sarnaseid ' aSjü PÄju kergemini wõtuuö. A.Jmiso-nil oli rcchkem iseloomu — ta lõpka£enda ühes äriga.

Nagu needmine naib rewo!utsrocmi ja sõ«dade järgus "teenitud rahade Peal lasuwat. Sellega ei mõisteta midagi õieti peale hakata.Kildas salgud, nõnda läinud. Ühed praSst-toad ta otsekohe maha, teised a?awad. nagu stt-remata juut, ilma läbi. et teda Kusagile mahu»toda, et suure otsimise peale wiimakS siiski sissekukkuda.

Oli kord Eesti rcchanvestÄ moeks Berliinismaju ööta.. Saksa raha langemise tõttu satneid wõileiwa eest katte. 5ûiZ> meie inimestelnäib see wiga olewat, d nad hea juhuse pealeiStunw jääwad. Heale Lonjmrktimnle järgnebloomuZÄiH ka haüvem ja siis <m Me Lõik amateed läinud.

Mõned konjunktuuride lainel sõitfad cm wn-malsol ajal meelgi kaugemale läinud ja Prantsusmaal, kus srant kõigub, kinnisnxrvasid ostmay»könud. Kui nad sealgi wastukaineni isttvinaei jää!

Konjmcktuuri ärimchÄe näib Ahasweerufesaatus. mõiStötud olavat. Koduta tiheS juhu?sega . rännates, ei tohi ta kusagil püsi pidada,

x -Unustab.ta seller siis — häda allajääjale. L. -

' DiDpäewa õWl said mitmed, kcchalised eest»täsed Berliini tuttawaM tellogrÄmni, et santapäewa hommikul 'oma korteris eestlane IansonüheS abikaasaga wäbasurma' läitmd." August Jaani poeg Banson on üle 65 aaSta

wcma.' kuna abiLaasa tal aastat 15 noorem. Jan-süni tmumvad eestkätt Peeterburi eestlased, siiSTallinna suuremad ärimehed. /

Weneumal elades suutis Jansan õige smtrewarandu.se kokku koguda^ Tal oli pcaiiimct£suur korter. linnast waljas Uus smvila j<l kor-ras mõisa. Ta kutsus ellu kooli korraldabraomatupidaanise ja masvtakirjutuse Inrsuseid.1909—1910. anstate azal loodi bcma algatuseleestlaste rahadega laenu^hoümhisus ja weidihiljem „Põhja tredimchijus." WõttiS mõleinaasutuse juhtimisest osa. Asutused asusid temakorteris.

Enamlaste âwolutsioon rõõwiZ ta termewarcuchuse. Üle tnõeti mitte ainult suwila jamõisa, waid ka kirjutusmasinad sue.

l912. aastal waliti ta Peeterlym linnanõu.niku^s. Sel ajal kuulus ta kadettide erakonda,kirs õige tegeav liige oli.

Peale eu andante nfiBoliiifinoni tuli kodu>maale. Siin oli ta 27. jaairuarist 6. juunim1919. aaStal kaManduö-töõStusnrmistri Lo-huste täitja.

Hiljom sai ..Atlanta" direktoriks, missugusekoha peal pikemat aega oli. Wahepecck oli tabörsÄomitee esimecS.

Oli Harju Panga afutajaie ridades ja pcrw-ga nõukogu liige.

Kui 1920. p. Wenmraaga äri ajama ha-kati, oli tema esnneste hulgcrs, kes lootsid soalt'suuri kasusid saada. Talliniras asutati sol'pichul aktsiaseüs „Ekal." Selle ltvolmikuna sõi»Äs ta Peeterburi waam lepinguid täitlnQ j.auusi sõlmima. ..Mal", nagu teisedki etisvõt»ted. ei samrud wenelastega äri tesza nMg pididâhju-sid kännatcmiä. LO^niljo-iMsestjfohiitst jäi Jansoni kanda 4 miljoni. Wahe-iipeÄ jäi ka „AÄanta" mccksujõuetnks. Enam»ilased wõtsid Peeterburis üle eestlaste õllewab»iriku „UuS Vawaria". Ka siin oli IansonOsanik. Paari aasbaga kogutud warandirs jaendine päästetud marandus kippusid uuestiFaotsi minema.

Ianson sõitis Berliini, kuS tal maja olipO&chü) inflatsiooni ajajärgul. Seal ljaffo# taXct teiste eestlaste maju walitsema.! Tema woLitseÄa oli 6—6 maja. Ise cLaS fco linnares — FriedenauS, kuS tcck üüritud paar tuba.suuremas Korteris.

WrimasÄ ajal töid Berlimimajad, misSinal ajal wõileiwa eest saadud, kasu asemel m»nult kcchju. Nii lvõewõe. wälslM<llckaste ma».jade obkigatsiomlide' pealt «erilist suni' 26.prot>sendilist mccksu viigi heaW. Teiseks hinn-atckksemajad praeguse tuxichinna järele. Endisele Pe»vemchÄe antaLfe -õigus oma maja 1922—1923.aaStal müüdud hinna eest tagasi osta. Kuipraegune permnees seda etha ei taha, poab temaja eest juure nrofsnto maja wäärtu-se jaomaaegse ostuhinna wcche. . Tihti teeb see õigesuured summad' wälja. Nii peab üks Tarturahamees oma Berliini majaÄele juure maks»ma 12 miljoni EeSti ma-rka.

Warvmalt olnrrd Fcmsom meeleolu õigehea. TalliiüaStega on ta tahtnud ärilepinguidsõlmida jne. Pealt näha elanud õige jõukalttting abi?aasaga olnud wahekord kõigiti hea.Mõne aja eest muutmmd meeleolu ja ta olnudwäga rusutud tujus.

Wõilaewad Londoni käiwadtühjalt.

Omal ajal, kui meie ärid Inglismaalekyõid wäljawedama hakkasid, kurdeti selleüje, et seda raske.teha, sest puuduwad laewadwastawa külmetusruumiga. Läbirääkimistepeale-pandi käima otsekohe Londoni wahetaurikud „Baltänie" ja „Baltabor". Müd onaga ärimehed' tähelepanu põöranM Berliinit.uru Izeale.

Neil päewil käisidki kohalik Fnglise kon-sul Growe ja United Baltic Corporation ko-haliku. agentuuri esitaja Mr Corntzick kaubamdu's-tööstusministri L. Sepp'a jttures, kuSwõi Wäljaweo küsimust selgitasid.ja tähenda,sid; et,'külmetusruumidega laewad praeguTallinna ja Londoni wahel tühjalt sõidawad.iP.aluti toetust ja wõimalusi leida, kuidas wõtwäljawedu Inglismaale suurendada.

Näljahädn merel.'Eile öösel saadi laewade waruStaxa »Nep-

Ämnilt" raadiotelegramm, et 70 miili Tallin-naft'eemal laHtisol merel neljamastiline purje-laav seisab, nulle meeskond 20.

. Nagu ,,Neptüunill" seletati, olewat nälja»hädalised juba Nmnendat päctta merÄ kiwiotsas, millepärast ka toidutagawara lõppenud.' Kohe peale telegrammi saabumist stradeti

Kväikse: mootorlaevaga umbes 200 tuhandemarga eest toidumoona. Liha, mis saadeti,tullZvat meremeestel 110 marka kilogrammmaksnra ja mootori õest kõi^^st kuustuhat toi-dumooa pärcvlewiimise eest.

Peamees „Hans Fêssler Zusfl Uõvtstst".Esstk tsement CätiB odcltvam ja parem bu( Eestis.19. augustil kihutas Laatri piiripostist

suure kiirusega^ kabi mrw kcche sõitjaga. PoÄ>lvanem jooksis Wll kohe wälja, kuid ei suutnudsõujaid enam kinni pidada. Ta tmidis neidaga nao järckle ära ja nägi pärast ka Läti pooil-ses registrcerimiDimttis. et sõitjad olid Hal-liste nrajandiMchisuse esimeaö Hmrs KeDler jasmna ühisuse ärijuht Eduard 5iull, kuna autotjulîs selle omani! .Heinrich Tilk.

MööduLid mõned tuwüd ja kell weerand 9õhtu.1 tormaS scnna curw ilma Eesti puilÄiSpeotmnota ja sõitjate registreerimata Latisttagasi.

Kuna mehed drntud olid, sõitis 'polÄsei esi»taja wiibimata Hallistesse, et seol lähomat s^le»tust nõuda. .Ta sai kõigepealt Lätte majanduH-ühisuse esnnehe.Kessleri. kes petrooleu:niwa>»<ide juures a£Md:t£. Politseinik palus meestûhugile rumni, et seal scketusi kuulota jo pro-

lobolleeridQ. ^,,Ega ma koer ole. €t igaühe kutse peale ja-fccJfe joofjcu," lvoötab aga Ka^fct. L-õptrks titfiWski jaama ooteruunü. Kuid seletust anda eitvha. «Tehke enne Lord ja seadus, siis fatlgcpäriiim." hiLidis AcüsSs/T. ^.Naata, kuidasRtlaSivl piiriwalwe wÄjaS o-n. meil seda agari näe." 5v5i.swii.se Peale, kindas nimi Ka kuLtt.iärrt, waAab Kessler: Ôlen HanS LkesÄorJuSsi kõrtsist." LõpuFs a-rmab ka jänSe, et taLätiS olnud, kuid ariaMuS. Kuid protokollilevlla ei ki-rjirta.

„Meivalehe" eksliL te«rde.Pärnu lmnawalitsuS wõtab lehe kohtulikule

vastutusele.Eile tõi „Päewaleht" oma kirjasaatjalt

Pärnust saadetud teate, et sealse linna haige-maja külinawee reserwuaarist end. asjaajajaKoopi surnukeha leitud, mis mädanema lai-nud. Koop olnud 4 nädalat kadunud.

Meile teatatakse Varnu linna haigemajast. et sarnast juhtumist pole olnud. Tõsion küll, et Koop kauemat aega kadunud.Pärnus olla sarnane jutt liikumas olnud,kuid see ei wasta tõeoludele.

Haigemaja leiab awaldatud sõnumis laimu, mille pärast samme astutud lehe kohhi-likule wastutusele wõtmiseks.

Haigemaja teadet kinnitab ka Pärnu kri-minaalpolitsei, kust asja kohta järele päri-

sime. .Wene wÄgunid Riiga t<mbi

toonud.Riia linnawalittus on wälja annud kasu,

registreerida kiires korras sarwl-oomi, lambaid,kitsesid ja sigu Riia piirkonnas. See korralduspõhjeneb nähtusel, et raudteelaste lehmad onpõdema hakanud stm- ja sõrakatku, mis, naguuurimisel kindlaks tehtud, Riiga sisse weetudWene kaubawagunitega.

NaHollo täiendus.Berliin, 14. oktoobril. Moslwast teatataê:

Wene-Satsa kaubalepingu allakirjutamise pu-hul korraldatud pidusöögil kõnet pidada?, tähendas Litwinow, et selle lepingu sõlmimisega

BBBnBSBBI

Raudteepolitsei ülem PuhkuselRaudteepolitsei ülemale on iüeeüsest päe»

wast arwates ühekuuline puhkus määratud.PolitseMQna kohuSte täitmine tema äraolekulon politseiülema abi peale pandud.

Wiruumn rahw«rülikoolregistreeritud.

Haridusministeerium registreeris Mru-maa rahivaü li kooli 1. märtsist a. arwates.Rahwaülikool algab tegewust sügtsel.

Palgakõrgendus tehnikuumõpejõule.

Haridusministeerium lubas Tallinna teh-nikumi õpejõule dr. ing. E. Leppikule palkamaksta, kui professori kwalifikatsiooniga õpe-jõule.Kaitsewae teenistuse seadus.

Walitsuse poolt esitati Riigikogule kaitse-wäe teenistusseaduse eelnõu..

Kuna aga juhtuda wõib, et Riigikogu,^jõua seda seaduse eelnõu käesolewal aastalwastu wõtta, sits esitas sõjaminister walktsu-sele 1926. a. kaitsewäe teenistusse wõtmise sea»ouse eelnõu. Selle järele kutsutasse I3L6. a.tegelikku kaitsewäeteenistusse kõik 1M5. a.sündinud meeskodanikud. Wastuwõtmine 'suu-nib 15.—30. märtsini (kes sündinud ^ enne 1.juulit 19V5. a.) ja 15.—30. septembrini, (kessündinud peale 30. juunit 1905. a.). Waba-tahtlikke on 1926. a. ette nähtud wastu wõttaainult sõjaministri poolt eraldi ma wäeosakohta kinÄaksmääratud arwul. j

apallo lepingu põhimõtted nüüd wiimati ma-janduslikul aial teostatud on. Saksa saadikMoskwas toonitas oma kõnes, et kaubalepingusõlmimisega Saksa- ja Wencmaa tõendanudon, et nad mõlemad tahmvad Rapallos rajatudteed ka edaspidi käia.

Poola-Leedu konwerentsiawatud.

Lugano, 13. oktoobril. Poola-Leedu konwe-rents awati täna. Pärast delegatsioonide juh-tide kõnesid JcaÜ kokktl tõõkawä ja määrati 4komisjont, ntincÖ varwetuse, kommunikatsiooni ja konsulaarkaitse küsimuste jaoks. Neljaskomisjon on redaktsiooni komisjon. Komis j o-nid peawad koosolekuid waheldamisi. Esime-sena algab tööd kommunikatsiooni komisjon,kelle koosolek homseks on määratud.

Fordi lennukid kmlbaumjasmüügil.

Läimtd nädala lõpul awaii LhgD New-Iorgi suuremas universaam kaubamajas osafond,kuS müügil Fordi mied lennukid. Ostja wõibseal walida omale masma (need on muidugikõik sanrcrsugnsed), maksa hind, 23.000 dollaritkassasse ja lenda oma.kaubaga minema. Leu»nukid on ehitatud nagu autodki, inimeste wõikauba transporteerinliseks. Mootoriks on nen-

>des 400chobusLjötlIised „Liberty" mootorid. '

Mna Riigikogus kaks koos-olekut.

Aruparimwe kaitseliidu matsu asjus.Täna peab NiigRogu fofs fooôlefirt, hommikuse

kell 10. >ja õhtuse Tcfl 5. Hommikuse itooSolcTu päcnxi«korms on küsimused <ja arupärrmised ning mõned sco-duseclnõud, õlimse koosoleku ipäcwatorras ainult sm»duseelnõud.

EsilaMii on Riigikogule ffoGÄiAide pooA uu?arupürnuine otsekoheste molude peawalibstch: üksteisewastu kÄisv»de ?orr<rlduSte aSjus kniyeliidu mc?sllkohta.

Rohkem seletas ärijuht Ku!l. Peetud au*Ymldusühisuse koosolcûi. Sool räägTub, etQätiS petrgooleumi ja tsementi odawanrakt oK-Ita saab kui Eestist. Seda sõitnud nad 3iuhjawaatama. Leiwu^d soal Port Kmtda ja AseriltsemmiÄ, eMÄLelsete pealkirjadega, kitid tse-lmont oidurd parem ja odawam. kui selle hindwabriktrtes. ^Kiti s<S>a saaks ilma tollita MeLutm. wöiks head äri tcha", seletab Kull.

Petrooleum olnud aga kallim.Autojuht seletab tmibes santa.Eesti piiri! ei ole nad end registrvermtü<

sest poile teadnuÄ, kuS post asub.Piiriwalwe on aga teise! arwamisek. Na

karistas HanS KessLeri 3000 m?. rcchatrcchwigaeh? kcchenädalase arestiga^ kuna MÄi-le jaTilk'ile kumbagile 2000 m£ ehk 10 päauoaresti määrati.

Peale selle wõetakse mttoomanÄ kohtuMuletwastutusele. Ta ei täitnud liikuntiseabinõudetirle Piiri lo-Knise Lcchta antud määrust, niisnõitab, et autol üle Piiri mineku pschul tolli»walitsuse plomm külzeS oleks ja et auto piirilregistreeribaks.

Kohtulik karistus Wvardab ka waKc>tvalitsu.se liDneid. keS Tilkile legitimatsiooni-kaardi wälja olid cnimid. Tilk ei ela 17-ikilomeetrilises piiriäärses maaribas ja temalpo^le sellspävqst leyitimatsrooniLaardi saamiseõigust.

Tänatucrw-õitlusteö.Pariisis 150politseinikku haarata saanud.

Berliin, 13. oktoobril. Pariisist teatatakse,et seal kommunistide meelenmalduste ajal eilemnbes 150 politseinikku hamoata on saanud,neist umbes 50 raskemalt.

Loearno koMoerents lõppe-mas heade tagajärgedega.Loearno, 14. okt. Saksa, Poola fa Tshf.ljo-

Slotvak^t mMStcÄdlased jätkasid tööd ida»lepingnte kallal. Täna wõib kindlasti õclda,vt poliitilised läböräakrmiscd idplepinFiei? es-fitS niihästi km lõpehatnd on. Mis puutubidalepiugute tapmisse Prantsnsnma poolt, siisnaib, et ka siin soodus wornrck on leitud, misühelt pooli makswate lepingutega arweStab,teiselt poolt aga Prantsuse tagatisele Saksapoolt waSwwõetawa ilme annab. Loodetakse,et kui idalepinssntpga oii õnnelikult edasi jõutakse, Nagu Uäimasel; täiskoosolekul, wõiteadflod» lepiugud warSti konwcreutsi täiSkoosole-kul arutusele tulla. Sel juhtumisel ktttsnwksefa wälismiuistrid Beuesh je Strzyuski koos»vlekust osa wõtma.

Täna ennelõunat jätkasid riigimehed läbi-rääkimisi, eriti idalepingute asjus. Õigustead-laste koosolek, millest osa wõtsid Krzmar (Tshe-ho-SlowaMa), Fromageaut (Prantsusmaa),Rollin (Belgia) ja Gaus (Saksamaa) oli iu-formatsioonilist laadi. Poolaga sõlmitawawahekohw lepingu tagatisküsimus on käessle-wal silmapilgul enam ehk wäljem tagaplaanilenihkunud. Jutuajamisel Inglise aia'kirjani?.k,t-dega toonitas Chamberlain, et nüüd konn?c-rents oma töödega sarnase punktini on jõud-nud, kits ükski walitstts enda peale et julqewõtw mi Juurt wastutust ajaloo ees, et ta mittealla e! kirjutaks sõlmitamale lepingitle.

ZZWWZÄS KgZiWSWS WaSlil-

wiS!®. Tslltas sel kaplewal'

E! ole enam waja Iga nfidall Jookstauue taskubatarel jflrcle, sest

Daanl batarel .KEL1.ESSNS*laseb ennast kasutada terwa saiaon! ajal

Saada igalpool.Atnuesltus:

K- Kepsi & Kss,

4V

30., 31. oktoobril ja 1.T.L. Tütarlaste Kommer

Plflvakorras: õigasüsed koswa|organlseorimlso

Kongressist wdivad «sa wõtta: Nb) segaorganlsatsloonida nalsUlkmete esitiPõllumeeste-, Kfisitöötfste*, Akadeemiliste*,IUste sihtidega seltside Ja Ahingute nalaliik|gressi korraldava komitee liikmed. 2) Sõrorgani šabloonide liikmed.

Esitajaid volitakse kuni 25 liikme kcKongressi üldkoosolekud on awalikuj

Keigrassl alguiEsitajaid palutakse tulla registreeri!

«• ev.

kuldas läksM. Iaakso!

. Harju panga direktor Madis Jaaksowõib wist terwe romaani kirjutada, üksrjärele tulewad tema imelikud talituswiisid \wawalgele. Asi, millest waremalt kirjutaspole, on bõrsekomitee pltksor «Assistendi" u

mise lugu. -„AHstent" on wana laew. Ta on ehi

tud Hamburgis Tallinna- börse komitee temise peale sadama jäälõhkujaks ja pukser!Walmis sai ta 1896. aastal - ning maksis'ajal 7-5.000 Saksa kuldmarka. Tallirmctoimetannue ma Ps peale selle weel tuhai

seitse. ^Läinud aastal tekkis bõrsekomiteel tahtne laetva maha müüa.' Lõpuks tehtigi ko^tee poolt wastaw otsus. Laew pidi müüdceuampakkumisel, mida korraldama PididJaakson ja Domberg. Mõlemad pidid siiqmüügi lepingu kokku seadma ja komitee niialla kirjutama. Korraldatigi enampaskum^millest osa wõtsid Harju pank, piirituse„Balmeka" ja mõned Mikud isikud, kelle kcwõib oletada, et nad laelva mitte omale, "

. õigem „Balmekale" oleks ostnudÊnampakkumisel wiibis aga ainult

Jaakson. Lõpuks läks laew Harju pan^■iiwiMMiiiiimiMna»—waaagu nw.ru

^halhävKui perepoeg teenij,

Aõflt»e kuv!Oli talwine pime öö. Kukewe külas,

li talus, Minimaal, hakkasid äkitselt koeradja öösel wihaselt haukuma. Nähtaiva^tikus keegi wõõras toäljas, niaja juures. Imisel ööl olid wargad lambalaudas wõi

* käinud ja paistis, et nüüd samade isikuteg^gemist on. . -Peremees Jüri Kirmnann wõttis fc:.

Jaapani wintpüssi ja lä?s älüspesus ettefjmst laskis waraste hirmutuseks ühe

õhku. ^Sai aga peremees wppa tagasi wlmid^kasid koerad weel wihasemalt haukuma. ^duslikud külalised, nagu näha, ei mõtelikaduda. Et asi nii edasi minna d toõijpani peremees riided selga ja läks õue.laskis ta weel ühe paugu püssist, kuidkogu— nähtawasti inimene— liikus scllewaatamata õues edasi.

Peremees karjus: „Seisa paigal, kunjooksed!" ja tühjendas weel ühe laengu. Slminut hiljem tuli peremees kahwatu nltuppa tagasi ja ütles, et ta warga pähe

Ameerika töölised ja kominism.

Kaks ehmatust.^ New-Jorgist teatatakse ..Daily

ei American Federatimi' of Labori (Amliametiühisuste föderatsioon)'tür.Jlest peale 400 saadiku osa wõtawad. juluu-ihuwitawat chmumist. üks nendeit olichmumine kuuldes Briti ametiühisu^!c vkonununist Purcelli kõiiet ja teine o!ichmunime kuuldes kongressi juhataja ttrnet ja sellele järssnewaid aploode.

Pure ell,, kellel nähtawasti pole ainm^F. of L. organisatsiooni ja kottlm.nnioj.de 1korrast, soowitas oma kõnes mainitule !Ö|sioonile ühinemist' Amsterdami int^rnein.oiya. wennastmnist Wene ametiühisuste^.? \delegatsiooili saatmist Wenemaale sealseidlsid uurima. - . - ^ sKohe 'k?li Pureell oli oma wõnnsa kõnel

tanud, tõusis kongressi juhataja, föbcratjesimees William Green püöti^ ja waötaÂmeerika organiseerititd töölised ondada tööliste seisukorra ja palgad FõvaMldelegatsiooni Wenemaäle saatmata ja st'aldagi õppimata. Ta awaldas annanujt. ciWalt wõtab kongress autud nõu aNvcc-'/nõuandjaks on Inglise töölised, kes iü?ncH

ItoQvtm*, la. itbrtri». Kt SM.

Itls äviveifil.Zasfl Uövtflst".ja parem tmf Eestis.

lo!)Ecnt sdcfoS ärijuht Kull. Peetud ;i*>|tsn&istt.fe koosolekut. SooT räägwch, etp petrgooleunü ja tsementi odawmnM oK-»Qb kui Eestist. Seda sõLnud nad Ruhjaama. Leidzuld M Port Kmrdo ja Aseriziti. eGtikeelseto pealkirjadega, kuid tsv-\ olnud parem ja o&Gwcan. Eirr Me hindifittcS. ^Kui fÄ>a saaks ilma tolkitv sisê

wöikS hoad äri teha", fcletaö Kull.Jeiroolmm olnud aga kallan.luwjuN seletab lmibeS san«i.ceSti piiril ei ole nad end registroerkwH»ole teadmÄ, kuS post asub. 'Ziiriwalwe on aga teis^ arwcmrisel. ®o

HanS KesÄeri 8000 rnf. rahatrcchwigaikcchenädalojse trreStigas, kuna Mlllile jasile kmnbagile L000 m?. eh? 10 päavoti määrati.5cale selle wõetakse mrtoovumS k^htiuMuIeutirscie. Ta ei täitnud liikunlisoabinõude

|püri lafEmfle Dcchta antud määrust, miSh d autol iile Pttri mfncrCu puäml tolli-suse plomm MjeS oleks ja et -auto piiril

streeritvks.kohtulik karistus Ähvardab ka waZl^

itsuse liikmeid, keS Tilkile legitimatsiooni-^di wälja olid mimid. Tilk ei ela mitte li*•

Tilises piiriäärses maaribas ja temalsellspävqst leyitimcäfwanikaordi saamise

st.

^nawetwv ütlustes PariisiS 1IS0itfcimffu haawata sannud.

rlitit, 13. oktoobril. Pariisist teatatakse,eal kommunistide meeleawalduste ajal elle:š 150 politseinikku haawata ott saanud,umbeS 50 raskemalt.

joearno konwerents tõppe-tcrö hende togajärgedo^ru

Loearuo, 14. okt. Saksa, Poola ja Tsheljo»iloofî mMZttÄdlascd jätkasid tõõd ida-ngntc kallal. Täiu^ wõib kindlasti öelda,|pdniz!ifcd ILbrräakrmijlcd ibjileptnjptäi a§-

nrihäöti km lõpetzatnd on. MiS puutubnugute tagamiöse PrautfvLmaa poolt, siis

i, et ka siia soodus toormel on leitud, misM poolt vvakswate lepingutegla arwestab,selt poolt aga Prantsuse tagatisele Saksaslt waStuwõctawa ilme annab. Loodetakse,|fnt idalepingntrga nii õnnelikult edasi jõu-

nagn KÄvmsel, täiSkooSolckul, wõiwadlepingud warSti konwereutsi taiskoosole-

arutusele tnlka. Sel juhtuvnsel kutsnwksewälismiuistrid Beuesh ja. Skrzynski kooö-

skust osa wötma.Täna ennelõunat jätkasid riigimch:d laftUkimisi, erlti idalepingute asjus. Õigustcad-

fte koosolÄ, millest osa wõtsid Krzmar (Tfhe?^Slomakkia), Fromageaut (Prantsusmaa),zllin (Belgia) ja Gaus (Saksamaa) oli iu-

latsioonilist laad!. Poolaga jõlmitawajekohtu lepingu tagatiskllsimus ou kaessle-

silmapilgul enam chk wähem tagaplaanilejlunud. Jutuajamisel Inglise ajakirjanMu-

>ga toonitas Chamberlain, et nüstd konwe-tts oma töödega sarnase punktini on jõud-ld, kus ükski Valitsus enda peale ei julgeõtta nii suurt wastutust ajaloo ees, et ta mitteâ e! kirjutaks sõlmitamale lepmqnle.

fezzasaala KSAlWSWs wasfa-ifm. Tallinnas sel

Et ole enam wa]a Iga n&dal! jookstajuo taskubataret järele, sest| Daanl batarel .K&LLESENS*laseb annast kasutada terwo saltoni aJaL

Saada Igalpool.Ainuesltas:

ips! & Ko.

6 ?W a b « Ma > SKHgpZeWÄ, 1b. otwssru. Är. zo&*

30., 31. oktoobril Ja 1. novembril 1925. a. Tallinnas,T. L. Tütarlaste Kommertskooli raumes (Jaani tSn. 13). *

•••• W » k • rr as; õlgasllsed kasvatuse, hariduse, kutseVtenrtsholu, hoolekande, jaorganlseeiimlse küsimused.

Kongressist wAlvad «sa wfitta: 1) h 8 Iie õigusega: a) nai sorganlsatslconide esitajad;b) segaorganlsatsloonide naistilkmete esitajad (nagu «Kcdukaltse", Haridus-, õpetajate-,.Põllumeeste-, KAsitö&iiste>, Rkadeera]llste<, Kutseorgenisatsioonide ja kõigi teiste kultuuriliste sihtidega seltsida'ja Ahingute naisüikmete esitajad); c) Fefefandid ja UI Eesti Nalskon-gressl korraldava komitee liikmed. 2) Sõnaõigusega wöiwad osa võtta kõik ülalnimetatudorganisatsioonide liikmed.

Esitajaid wolitakse kuni 25 liikme kohta üks; 25 kuni 50-nl —2; 50 kuni-75:ni —3Jno.■Kongressi üldkoosolekud on awallkud.

Koagrasil 1(901 30. okt. k«ll 11 «. I.Esitajaid palutakse tulla registreerima kongressi büroosse sealsamas kel! 9 hom.

Kongrenl korretdsw konRse.

Vahekohtu lepmg Tsdsko-Elowakkia ja Poolaga

Locarno, 13. oktoobril. Parast konwerentsitänast täiskoosolekut, mis kella 5—6 kestis,awtübat! järgmine teadaavue: Õhtupoolselkoosolekul wõ5i waStu õigusteadlaste Admu-anne tööde kohta, miS' neile julgeolekulepingulõpuliku redaktsiooni ettewalmiswseks ülesan-deks tehti. Arutusel owud teksti suurema osakohta on kokkuleppele jõutud, ainult mõned ük-sikud punktide on weel lahtiseks jäänud.

Konwerentsi järgmine täiskoosole? on kol-utapäewa õhtupoolikul. Arwatakse, et tänaselkoosolekul-wli arutusele ka Prantsuse tagatisSaksa idapiiride kohta. Sellest siis'tulebki, etkõik raskused weel kõrwaldatud pole. Õigus-teadlased näiwad oma tõõga uiikaugele jõud-nud olewat, et juba julgeolekulepingu lõpuli-

kust redaktsioonist wõldakse' kõnelda.Nagu kuulda, on Jda-patti garanteerimise

küsimuses äärmist seisukohti tunduwalt ükstei-sele lähendada suudetud. Äigusteadlastel ole-tust teoksil leppesormel Rahwasteliidu põhi-Mja art. 15. ja 16. põhjal.

Benesh seletas, et- wahekohtulepingud Tshe-Ho-Slowakkiaga ja Poolaga on juba teoks saa-mas. Nende levingute allakirjutamist on ooda-ta selle nädala jooksul.

Õigusteadlased pidasid koosolekuid hommk-kupoolikul ja õhtupoolikul. Leppesormel seata-wat kokku nii, ä ta mitte muljet ei laseks tet*kida, nagu oleks tagatis kellegi waStu sihitud.Briand seletas, ' et konwerents lõpetab omatööd weel käesolewal nädalal.

kuldas läks Harju panga käite*201. SaaUfotti fmeliknõ lood.

. Harju panga direktor Mädis Jaaksonistk»3ib wist terwe romaani kirjutada, üksteisejärele tulewad tema imelikud talituswiisid pae-MKvalgele. Asi, millest waremalt kirjutatudpole, on börsekomitee pltksor Âssistendi"'- müü-

mise lugu. ....„AHstent" on wana laew. Ta^ on ehita-

tud Hamburgis' Tallinna börsekomitee telli-mise peale sadama jäälõhkujaks ja lpuki-eriks.Walmis sai ta 1896. aastal - ning maksis, selajal' 75.000 Sä?sa kuldmarka. Tallirknassetoimetanmie maksis peale selle weel - tuhandet

seitse. ' - 'Läinud aastal tekkis börsekomitee! tahtmi-ne laewa maha -müüa/ Lõpuks tehtigi komi-tee poolt wastaw - otsuse Läew pidi müüdamaenampakkumisel, mida korraldama pidid M.Jaakson ja Domberg. - Mõlemäd pidid siis kamüügi lepingu kokku seadma ja komitee nimelalla kirjutama.'.' Korraldatigi enamPakkumine,millest osa wõtsid " Harju' pank, ' piirituse äri„Balmeka" ja mõned Äfikud isikud, kelle kohtawõib oletada, et nad laeiva mÄe omale, waidõigsm „Balmekale" oleks ostnud-.

Enampakkunnsel wiibis aga ainult M.Jaakson. Lõpuks läks laew Harju pangale

umbeS 2'.(XX).WV märga eest. ' Asjatundjadhindawad laewa aga weidi kallimalt. Kokki'seati ka ostu-müügi leping. ..See sündis ka niiset Doinberg, kes?a alla kirjutama pidi, le-pingu ligidale ci pääsenud. Komitee nimelkirjutas alla ainult M. Jaal'son. Harju 'pangapoolt on alla kirjutanud direktorid, nende scasaga'ka Madis Jaakson. Nii on müüja ise ka.ostja. '

Komiteele ei maksetuo lacwn rcic ,ularahas.Ainult osa saadi sularahas, teise osa eest antiaga „Valmeka" ja.nende direktorite ja osanik-kude wekslid, olgu küll, et Harju pank neid gi-reeris. Bõrsekomiteest läksid wskslid aga koheHarju pangamaija tagasiinkasseerinlsicks.Seal puhkasid wekslid rahulikult mitmed kuudja oleks ehk. praegugi weel puhanud, 'fui mitte,panga krahi tagajärjed lilwideerijad nad komi-teele poleks tagasi saatnud. > '

Nüüd 011 wekSlitega sulir tegemine, et neu-dega raha kätte saada ja nüüd peab ühe endiseäriosaniku warandus müügile minema.. O.ü.Lautzki wallaswara (trüknnasinad) ?!i H. okt.müügile määratud, wid wäheje ostjate arwnpärast sai '.cnampaklumiue edasi- lükatud.

SEBBBB KMtMBUtom^lMUiWXCBKmil^^ ''

Wölb aastas \2 miljoul MefSSKi anda.Arwestuse komisjon tõS-lSpeta«ub.

(Šthalkätfaleruures kiilas käiv»,

le kurbmäng ÄOirüMaal.Oli talwine pime vö. Knkewe külas, Kaar-

Ii talus, Wirumaal, hakkasid äkitselt koerad.hil-ja öösel wihaselt haukuma. Nähtmvasti lii-kus keegi wõõras wäljas, mäfc juures. Eel-misel ööl olid wargad 'lambalaudas wõõrsilkäinud ja paistis, et nüüd samade isikutega te-

gemist on.' ' . . 'Peremees Jüri Kirmnänn-wottis - seinaltJaapani' wintpMi ja läks ÄtüLpesus ettekotta,kust laskis waraste hirmututeks ühe pauguõhku. . ' V , . ' ' ;;t ; - : V

Sai aga peremees tuppa tagasi tulnud, hak-kasid koerad weel wihasemalt'haukuma. Sala-^düslikud külalised/ nagu näha, ei- mõtelnudkikaduda. Et asi . mi edasi minna ei^ wõinud,-paini peremees riided selga ja läks õue. Seallaskis ta weel ühe paugu püssist, kuid tumekogu— nähtawasti inimene-^- liikus selle pealewaatamata õues edasi. - .

Peremees karjus: ,Misa' Paigal, kubu sa^jooksed!" ja tühjendas weel^ ühe laengu. Mõniminut hiljem tüli peremees -kahwatu naogatuppa tagasi ja ütles, et tä tvarga Pähe naab-

ritalu perepoja maha lasknud. - Wäljas leitigiivereloigus 'kummuli ^ maas naabritalu pere>Poeg Gustaw Peek, kellele kuul silmast sisse olitunginud ja pealuu ning peaaju-purustanud,iûrm oli silmapilkne.

Nagu selgus, oli Peek sel ööl „Kaarli" talutoeuija Elwme N.' juure „el)ale" tulnud', kunamõlemi wahel kauemat aega soojem wahekordwalitscs. Romantilise! teekonnal tabas agaannastajat ivarga pähe kuul, mis silmapilksesurma tõi.

^Kohtuwõimud wõtsid ' Jüri Kirumanniwästutusele, süüdistades teda iuinkese tapmi-ses. Rahukogu ja kohtupalat leidsid, et Kirn-manni teadlikus ulõrtsukatöös ^süüdistada 'eisaa, küll aga selles, et la'inimese surmas, ilma'et tal laskmiseks hädalist tartuidust ol-ekS ol-'nud. Otsus: .9 luuks wangi. Kirnmann eijäänud selle otsusega rahule ja kaebas^ edasiRiigikohtusse. Neil päewil oli asi Riigikohtusarutusel; kohtupalati otsus tühistati ja asi antipalatile.tagasi uueks otsustamiseks.

Ameerika töölised ta komm»-Kaks chnratust. . .

NÄv?Jorgist' tcatatä.fse^ ,.DaAy NewZ'ile",et American. Federätiön .of Labori; (AmeerikaomdtühifuSte >sõderatsioop)'aaHakongressil, mil"lest peale 4W saadiku osa'wõtaünczd^ juhtis kaWhuwitawat ehmmnist. ükA nendest oli kongressichmumine kuuldes Briti ametiichistvste esitajakommunist Püreelli kõnet ja teine oli Pureelli.chmuniine kuuldes kongressi juhataja waStukõ-ttd ja sellele järgnewaid aploode. .- Purcell,.-.Mel nähtawasti pole^ ainmgi A.F. of L. organisah'iamü ja kouttnunistide'wahe-korrast, sootvitas oma kõnes nl.ainitule söderat-sioonile Imemist'Amsterdami internatsionaali,ga, wennastannst Wette ametiühisilstcgcv ningdelegatsiooni saatmist Wetêniaale sealseid olu

sid uurima. - ^ - - ..Kohe 'kiri Purcell oli oma' wõnnsa kone lõpe-tanud,' tõusis kongressi juhataja, föderatsiooniesimees William Green püsti ja wastas, etAmeerika organiseerisid töölised on osanud Pi--dada tööliste seisukorra ja palgad kõrgel ilmadelegatsiooni Wenemaäle saatnmta ja-sealt ini-dagi õppnnQta.- Ta awaldas anvamist, et wae-walt wõtab kmtgresS antud nõu arvieöse, sestnõuandjaks on Inglise töölised, kes wmelaötega

sõbruStcüvad ja Wmemaal uurüuas käinud, kuidselle tõttili on kaotaiuid oma iseseiswuse ja ras.kendanud oina seisukorda. Nusikat laua waswtagudes hüüdis Green kõpuks: ..Wiige punaseleiiüernatsionaalile niisugused tenvitused. etAmeerika töölisliikinnine ei ühine ühegi orga-nisatsiooniga, miS punast õpetust õpetab!"

Eelseiswnd rasked nmn-wärisemised.

Tunwd Itaalia seismoloog prosessor Ben-dändi, kes mitmel puhul üllataiva täpsusega et-te on kuulutanud mitte ainult üldsvnades'maa-warisemisi, waid ka nende paiku kindlaks onmääranud, ennustab lähemaks ajaks hirmsatja uut maawärisemist, mille taolist ilm weel se-nim näinud ei olewat.

Unele ja hirmsale maawärisemisele eelkäiwadmaa-alused tõnked saawat prosessor Bendanisõnade põhjal wäga tngewad olema ja algawathilissügisel. '

ühenduses selle uue katastroofiga waritse-wat kmge suurem hädaoht Wahemere ümbrnst,Aasrika'põhjarannikut, Itaalia keskmist osa jaka Aadria mere põhjaranda.

Samal ajal sündiwat tujêw pinnawärise-nnne ka Hiina mere wetes. Esiinesed nmawäri-semise tundemärgid tulewat ilmsiks Kreekasaartel ja. Itaalias.

„Ulila" > turbaiööstus ^ ja elektrijaamwttewleb ikka weel surmaeelsetes krampides.Praegused peremehed ei suuda teda kuidagiwce peal hoida. Ei taha aga soodsa hinnagaTartu linnale maha müüa. E. Pank, kellelepraegu^ l2(1 miljoni marka, wõlgu' ollakse, on;huwitatud, et wõlasumma iga luu kahe miljo-ni worra ei kaswaks, waid ^vähemalt ühes ta-sapinnas seisaks. .

Jaama saatust on juba kümmekoitdkomisjoni uurinud ja kalkueerinud'. Tartulinn ei julge jaama osta. Neil päewil uurisjaanw wõimet ja töötamise wõimalusi uu?komisjon, kelle arwamise' ja arwestnse all»

pool toome.. ■ :Jaanm produktsioon wõiks aastas olla

3,1 miljoni kilowattundi,. millest kaotustekson artvaiud ja omätarwituseks samapalju kilowattundi. Müügiks jääks 2 milj.kwt. Kasutatud sel juhusel saaks kolmand. tur-biini wõimest.- Jaama aurutäriõitus on kõr-ge. Jaama eksploatatsiooni kulud oleks: Me— 10,7 tnilj., palgad 2,8 milj. maksud— 1 milj., korrashoid —^-I,2 milj. ja amortl-

satsioon 3.2 milj., kokku 1V.805.60l) marka.Iga produtseeritud kilowattund maksaks see-ga 6.4 -märka,- kuna müüdawa' elektri põhi-hind olek.h 9,92 marka kwt. . . ^— Edasi tekibküsimus/ kuidas jaama edäS-

pidi eksploajeeridaV Selleks oü kaks kawa.-Eskmese järele tuleks Tartu linna elektrt-wõrk, . mis praegu alalise woolu jaoks

III 11WIWII1 tn I

ehitatud, ümberehitada . waheldawa wookltveale. See maksaks 37 miljoni. Selle käwajärele oleks kulusid 6.783.000 marka ningtööstuse üldeksploateeränise kulu üle 20 mi:-joni, mis elektri omahinna tõstab 13,TNmärga peale kwt. eest Sel. puhul on tarwis Trcseiw-turbiin 1S milj., wäärtuses, niille kulu aga aurutarwituse kokkuhoidmisega tasu-takse.

. Teise kawa järele müüakse Tartu linnakealalist woolu, millega Tartu wõrk ümber»ehitamata jääb. Tartu senine jaam jääb re-serwi, kuua maatarwitajad ilma reserw-masinata oleks. Ümberehitused lähewad siinüle 7 milj. maksma ja eksploatatsiooni ku-lud on ligi 7 miljoni. Müüdawa elektri. oma-hind oleks sus 1-3,4-4 marka kivt.

Tuludena on arwatnd: Tartu linnale1.150.000 kwt. a 24i marka ja 750.000 kwt.tööstusele a 15 mk., wäljaspoole 120.000kwt. a 16 ja turbatööstusele endale 80.000kwt. a 8'mk., kokkil 38.890.000 marka,l^wariandi juures oleks ülejääk 12.199.000nik, teise juures 12.029.000 mk. Seega oleks120 miljoni põhikapitali juures kapitaliprotsent umbes 10. Kasnprotsent kaswaksenergia tarwituse juurekaswuga.

Nende andmete , põhjal Peab siis nüüdTartu linnawalitsus ütlema, kas ta seda jaa-ma omandada tahab wõi. mitte. Teatavastion Eesti Pank nõus laenuprotseilti märksaalandama.

Terroristide warjsjadr.

1. detscnlbri jarelkajä.' ' (Traadi teel Narwast.)

- 30. . nowemöri õhtul läinud aaZtal tukidWenenmalt salaja ülempiiri Eestisse komnümiZ-tid.terroriZtid Richard TeKar ja Jaa-n Lem-nirng. -Nad- pöörasid kohe NarwaS eürtsewaIda Orgeli poole, fe& neile peidukoha leidisJmüi Lageda, Panline Simini ja kellegi Morsijunves.' ^- Äahe wiimase warjaj<^ asi oli juba warem

sõjaringLonnakohtns arutusel, kus itcile wastaw karistus määrati. Nüüd on nad kohtuZtunnistajatena, kus kaebealuste süüd kinnitawad.

KolM, kes kaebeaülste as-ja teisipäewalNarwaS-arlltas, mõistis Ida Orgeli 4 a. va.rmldusnmija, warjupaiga> otsimise, ja — JuuliLageda l a. 0 kuu^s paranduSmaija terroristideivarjmnise eest. Mõleniil wõeti arwesse eel-uurimisel isiutltd aeg 8 ftmd.

R. Tekkar ja J. Lemming lasti peale 1.detseinbrit sõjakohw otsusel maha.

Süüalune Ida Orgel on, - nagu kuuleme,wQnaPoolue naisterahwaõ. Kreenholmi wab-rikus on ta 30 aastat töölisena töötanud.

Noorsõduri wabosueut.Kose metsas leitud surnukeha kindlaks tehtud.

Eile teatasime, et teisipäewa hommikul 2jahimeest Kose metsa lähedusest heinamaalttuudmata meesterahwa surnukeha leidsid, sel-lest politseiwõimudele teada andsid, mille jä-rele need kohale ilmusid ja surnukeha linna lah-tamiskambri tõid.

Uhendnses leiuga algas kohe tundmata isi-ku kindlaks tegemine, sest surnukeha juuresPuudusid igasugused dokumendid.

Eile, teisipäewa Peale lõunat, mil krimi-naalpolitsei päewapilwik lahkamiskambri il-mus üleswõtet tegema, oli seal kadunu wendjuba ees. Omaksed olid hakanud tekkinud kaht-luse põhjal kaduuut otsima ja leidsidki 'otsi-tawa. .

Kadunu nimi on -Willem Ottomari poegZiinmermann, 20 a. wana, reedel oleks- ta 2!a. wanaks saannd. Ta oli ka noorsõdur. 10.oktoobril wõeti ta wastu sõjawäeteenistusse jamäärati teenima allohwitseride kooli õpepa-taljoni. Ühel päewal oli ta lnba küsinud kojuomaksete junre minna, lubati, kuid tagasi enamei tulnud.

AõjstegelMs Msrokkostõppettud.

Pariis, 13. okt. Fezist teatatakse: AÜiiw»sõjategewAs MaroMõ pannakse lähemal ajal

»'eisma, sest suured wihnm.sajud on uue peale-itungi wõimatuks teinud. Pealegi on Prants-ilased ja hispaanlased Kik oma eesulärgid saa-».cnrtanud. Nüüd tahetakse Llbd-el-Krimi eraldada îssidentliküchest. suguharudest, luues tea-âwad tõkLed 'untnrcsuAu-stc: Nifsi suguharudewahele. Ka suzuharud, kes prantslasele alla^nnud, eraldatakse lõpulikult 5lbd-el>Kriunft.Suguharud, kes weel ialla pole annud, on sunnitud seda lähemal ajal tegema, kuna nad iga-suguse koMkti - Abdêl'Krimiga on kaotanud.'Abd-cl-Krim sunnitakse- knägedeöse põgenema,»?us tal wõunatä tm uut kallaletungi ette wõtta.

Ameerika wned PanmnooDêerittud.

' Berliin, 13.-okt. . Nagu Londoni kaudu tea-«tatakse, ollupeerisid Ühisriikide wäed PauamaValitsuse palwel PmmM. linna, kus tõsisedlftrBgirahutufed' kahtj on >. puhkenud. Miörii-We tvalitsus tahtis sinita. volitseinikre saata,?uid Pauauia walilsus seletas, ct politseist kül-âlt ei ole korra jaWcseydmiseks.Auto hulâ sõitnud.> Berliiu, 13^)okt.. Llutomobiilide wõidnsõi-hul Detroitis sõitis üks.auto täie hooga publikukeskele, wigastades umbes 50 inivleft, nendest80 raskesti. Antosuljt ise" sai surma. Önnc-lcuse põhjuseks oli tüüri'rikkiminek.'VVWV.A/VAA/WUVV/VlVVLrtAA/VAAAAAAAA/VAA

' On teada, et ta warem Tartumaal, Luunjamõisas, seemnttöilja ühisuses masinisti abinateeninud ja sealt Hiljuti Tallinna sõitnud.

Enesetapmise põhjuseks arwatakse olewatõnnetu armastus. ' Rewolwer, millest kuulipähe laSkis, oli. tema. omandus..

Wiimäsel ajal elannd W. Zinnnernwnn W.(5'erika tänawal^ ' 'Eesti nõus totliuniooni t?atse-

wiiM teostama.„Jaun. Sin." teatab,-et> Eestis waldab ar-

wamine, et tolliuniooni Lätiga tuleks, sõlmidakolme aasta peale- Tolli -pnri ei tuleks äramuuta, kuid kaubad, mis lähewad ühest'riigistteise, registreeritakse ja sissetulckud^ .tulewadjagamisele. Nimetatud kolm aastat tulewad lu-geda katseajaks. .

0l( KeljapLewsl, ZS. skwohrA. Kr. 232.

hl »Mi häid la odavaid paberosse iatubakaid snitsetada. siis tarwitage

tubakavabriku ..LEO SCHEEK i" fl-s. saadoseid

Ps b iro sild:,,Iwa" 25 tükki 10 markaf,Sulew" 20 tükki 12 marka„Fram" 25 tükki 15 marka

,Oma" 20 tk. 20 mk. I sort„Boston" 20 tk. 30 mk. kõrgem sort„Boston" 10 tk, 15 mk. „ „

• Tubakad:Tubli Töömees" *1» nl. 30 mk. II „Kuld Tera" 1|4 naela 75 marka

Kirlkuwaietuste lSpttakkord.Neli Päewa kestnud waieluste järele usuühingute sesdus

efimesel lugemisel ühel häälel waÄu wõetud.Riigikogu Koosolek 13 oktoobril.

• Nagu juba eile teatasime, on - rahwa seasoige elawat huwi tunda usuühingute waielus-te wastu, mida tõendasid täidetud kuulajaterõdud, teisipäewal -Riigikogus. Waielused iseolid.seekord wähem huwitawad, sest et kõne-lejad korduma hakkasid ja piiratud aja pä-zrast (teistkordsel esmemisel Peab 1ö min, lep-pima) kokkuvõtlikult kõnelesid.

. Mitte - rahvakirik, waid avetnikkude kiri?.Th.- Tallmeister (rahwuswad.) se-,

letas LuürUe, et tänapäew ühtki usuteadlastiv ei leidu, kes usutunnistust sõna-sõnalt

. täks, waid seda püütakse seletada nii, et wai-mu ja sisu. mõista wõiks. Ei pea olema enamseotud kirjasõna külge. — 400 aasta ccitwaadati piibliraamatü kui mõne seadiêpa-ragrahwide kogu peale, kus eksimusi sees ollaei wõi. Nüüd waadätakse piibli kui ajaloo'mõjude all tekkinud dokumendi ehk hariUkukirjanduslise sünnituse peale. — Km TarwSesimene kiriku konwerentL kiriku põhikirja'wäljatöõtama hakkas, siis ütles õp. Lattik, etfee seisukord wõimatu on, kui üksikutes kogusoustes kõige narrimatest ja wõimawmatestppetajatest lahti ei saa. Prussakatest ja luti-kätest saawat kergemini lahti, kui sarnastestõpetajatest. Nüüd aga kaitseb õp. Lattik seisukorda, et koguduses toitku neid lutikaid japrussakaid elu lõpuni. —Meil pole tegemistrahwakirikuga, sest pooled kirikupäewa liik-med on õpetajad ja köstrid, sellega on meilpraegu tüübiline ametnikkude kirik. —K.Pätsile wastab kõneleja: missugune õigus onriigil selle üle pead murda, kaS näit. katolikukirikul seni kogudust olnud wSi mitte. Kuienamlaste ajal Riias Prantsuse kiriku lahu-tamise seadus maksma pandi, siis leidus sealka katoliku kirikutes tarwilik arw inimest, keSomad nimed määrusele alla kirjutasid ja kiriku waranduSte walitsemise enese kätte wot-fid. Küll kawliÄr kirik juba ife leiab teesid,et õigust oma waranduse peale mitte kaotada.Ei ole põhjust paari katoliku koguduse pärasthakata üksikuid kogudusi paeuutama üldkirikusurwe alla.

Rahw« tulewk? nSuab üldkirikut.J. Lattik (kristl.) peab GuStawsoni

kõnet kõige usklikumaks kõneks: *JL rüägiwadainult usklikud inimesed. Ahid ^T^wad ikkapiibli salme oma kõne sisse. — Sõnad „mak-ja palka ja pea suu" öelnud sellekohta, kui anarhia maksma hakkab, ms wõidmõnes koguduses ka sarnase Põhimõtte maks-zma panna.

A saa wõtta kiriku ajaloolist käiku ja na.vu laste mängurongi rööbastele asetada jasinna juhtida, kuhu iganes tahetakse. — Iisaku koguduses ei ole korda, waid korralagedus.Iisaku järele wõime ütelda, kuidas tulewikuSüksikkogudüsed wälja näewad. Rahwa tulewiknõuab ainult üldkirikut.J. Luur luige-lindude laulust sotsiakiSttde

abielutülidest.J. Luur '(kristl.) Ajakirjanduses «m

hääli kuuldunud, mis otse jultunult rahwastüles hltsuwad kiriku keskwalitsusele mitte alluma. Meelews wihas on lahti lastud luige-linnud, kes kiriku keskwalitsuse otsuste peale

rahwast wilistama õpetasid. Härrad sotsialistid ütlewad, usk olgu igaühe era asi, aga isekäiwad kirikuõpetajate juures oma perekonna-tülisid lahendamas, paludes õpetajaid neivnenve naistega ära lepitada, (M. Mart -na:: Waata.mis hr. Luur kõik ei tea! Naer)^Hada teile, teie sotsialistid, teie wariseerid,teie salalikud. (Mürisew naer.. L. Johan-s o n: - Härra Luur, kui wana ^ Teie olete.Ju hata j a helistab ja palub rahu).

Mitte käsukirjad, waid mõistlik sõua. ^ pPiv Bar a n i n (wenel.) kostab sisemi-

nistrile, et karta, nagu wõiks mõnda kirikut,mõni Moskwa patriarh juhtima hakata, asijatuon, sest käesolewa eelnõu järele peawadusuühingute Istude juhatused' asuma Eestipiirides. Küsimus ei'ole sellega rahwuswähe-mustes, waid põhimõtetes. Nende põhimõteteväkast on kõikide nuppude Peale wajutatudja kõik masinad käima pandud. Wõitlus käibnagu: elu ja surma peale. Kuid! sarnaseidkokkupõrkeid, nagu Jisakus, ei lahenda käsu*kirjad, waid mõistlik sõna, mis püüab ühistkokkuleppe keelt leida.Juudase köiest ja Naatsareti tänawaki toidest.

L. Raudkepp (kristl.) kostab Tall-meistrile, et köster ja õpetaja koguduse pooltametisse walitawad on, sellep. neid riigi-ametnikkudega wõrrelda ei wõu (Th. Tall-meister: Mitte seaduseandmiseks ei wali-ta neid!) Kui Tallmeister ütleb, et tõtt tuleb selgelt ja julgelt kuulutada, siis ei olesee enam uudis: seda ütlesid saja aasta eestka ratsionalistid. Md läksid oma jutlustesnii kaugele, et köiepunumist seletasid, kui kir-jasõna Juudase poomisest rääkis, wõi uulit-säte sillutamist õpetasid, kui kirjasõna Naat-sareti hrohwetite kiwidega surnuks wiskami-sest kõneles.

Moosese jälai otsimas.J. Jans (sots.). Põhjendamata on loo-

tus, nagu saaks käesolewa seaduse Põhjal wa-bameelsem wool meie kirikus maksma. (W.Linnamägi: DäieSti õiye!) Mk kingid,selle seadusega seniste tõekspidamiste aluste!tegütsewatele ühingutele suured warandused,kuna need ühingud, mis uute tõekspidamistealustel tekiwad, nendest warandustest sugugiosa. ei saa. Mina näit. ei usu, et mino pärastselle seaduse wastuwõtmist usuühingusse weel.wastu wõetakse. Kõige wäiksem lahkuminekwõib selle juures saatuslikuks saada. MooseSolla näit. käskust annud, raamatuid kirjutanud ja Jsraeli rahwa kõrbest läbi juhatanud.Kuid uuem teadus tõendab, et Moosesest jäl-gegi pole leida. Seda arwamist pooldab kaeghptoloog Ed. Meyer. Kui nüüd mõni harit-lane, asudes moodsa ajaloo waatekohale, el-t<A seda tähtsat kuju piiblis, siis on temaPääsemine usuühingusse täiesti wõimata.

t Tõnisson igatühte ei tahagi ckeretada.Tõnisson (rahwaer.). Tallmeisterarwas tattvilikuks seletada, nagu oleksin mi-ua sellepärast temale waStu waielnud, etrahwuswabameelsed demokraatlikust liidustara läksid. Minul ei ole mingisugust kibedust'selleparast.^ (A. Damm^ On ikka tundaküll, hr. Wnisson!): Kui tahate mõista, na

gu oleksin kibe sellepärast, et liit lagunes jamina esimehe kohalt ära läksin, siis . ei olemina sellest sugugi kibedust hrnnud. Teie toetus ei ole minule midagi, (üks rahwus-waba meelsete st: Teie ei teretagi kedagimeie hulgast!). Mina. igatühte ei tahagi te-retada. (Üldine naer.): Mina ei ripukellegist ära, olen nii iseseisew, et teie ei im-ponêri mulle kõige oma annetustega,, minulei 6le ülepea teist kellegist midagi tahta egasoowida. (Naer). Kui teile mõni sõna haigekoha pihta sattunud, siis ma ütlen, walusa-mtnt oleks pidanud teie saams. (Th. Tall-meister: Niisama oleks pidanud ka teiesaamal) Min kõneleb rkl. Dzllmeister nagusuur LutheruS wäiksemas stiilis, et nõnda onla teisiti kuidagi ei wõi. (Naer. — fTH.Tallmeister:. See on see õige stiil!).Kui ta ülikoolist lahkus, siis pidasid kõiknooremad liberaalselt mõtlewad teoloogid te-da 'mahajäänud waadetega isikuks. Aga kuita Riia wabamas õhus wett sai ammutanud,siis on see ta silmi nii pesenud, et ta ilma as-ju teisiti nägi. (K. Ust: Sauluse wiisi!) Et,mitte ainult Sauluse wiisi, waid see läksEliase wiisi hilistel ratastel. (Naer), üldkiriku ja üksiku koguduse wähekorda ei saaotsustada uisapäisa, teatawa meeleolu sur-wel.

Neitsist sündimise olulisest tähtsusest.Th. Tal.l meister (rahwuswab.)'.

Olin usuteaduslistes waadetes 14 aastat ta-gasi umbes samal seisukohal kui tänagi. Knimind ordineeriti, oli mul kirldral-superinden-dendiga kolme tunni pikkuse kõne ja siis pee-ti läbirääkimisi, kas mind. ordineerida. Lõ-puks jõuti otsusele, et niisugune küsimus, na-

.gu neitsist sündimine, ei ole olulise tähtsuse-ga. Tõnissoni püüd warju-heita on õieti wt-lets abinõu, mis Riigikogus ettetoomist etwääri.

Manade naiste ja Palwewendade kaitseks.W. Linnamägi (kristl.) pahandab

Tallmeistriga, et see wananaiste ja Palme-wendade kirikust räägib. Ristiusu algusest onkirikus ikka olnud palju waeseid ja koorma-tuid. (L. Johanson: Missugune koorem,hr. Linnamägi, teid praegu waewab! O.Gustawson: See on wist ikka see Patu-koorem). Need wanad naised ja palwewen-nad olid just need, kes teid. hr. Tallmeister,walisid Püha-Waimu koguduse õpetajaks. —Mina wõin oma konsistooriumile antud kaeb-wskirja lõpu ette lugeda. (L. J o h a n s o n:Lugege ette, lugege kõiki). Mina ütlesin sellekiria lõpul: „See õpetaja Kuljus ei ole mittehea karjane (naer), kes lambaid heal rohumaal kristliku toiduga toidab, waid wastüks panteistlistesse sonimistesse äraeksinudhing, kes karja laiali pillutab". Panteistliksonimine, mitte kommunistlik! Olen pandi-maja juhataja, kuid see ei tarwitse mind ala-wäärtuslikuks teha. Just need wanad naisedtulewad minu juure kui tarwis on meestmatta ja kirikuõpetajale maksta. Mina olenikka wõimaldanud neile raha ja see pandima-ja raha ei haise> mis nende käest wastu wõ-tate.

Kell 7 tehti pooletunniline waheaeg. Pä-rast waheaega kestsid waielused edasi.Riigil ei ole otsustada, kaS kirikus maksew

kord hea wõi halb.K. Päts (p.-kogu). Sellest ajast - peale,

kus Eesti riik asutawa kogu käest wastu wõl-tis Põhiseaduse, ou meie seadusandlikul ko

gul wõimaluS wõewd kirikus uut kordaluua. Kas- see kord kirikus praegu hea woihalb on, see ei ole meie otsustada. Kes prae-guse korraga rahul ei ole, nendele annabeelnõu wõimaluse kuue kuu jooksul uue kirv-ku keskkorralduse wälja töötada za seda rv-gistreerimiseks ette panna. Muidugi leiab ka-toliku kirik teed, kuidas oma warandust päaS-ta, kuid meie ei tohi lubada korda, mis uhekiriku kohta haawaw on. -

Martin Luther Jaan Lattiku wastu. .O. Gustawson (ises.). J. Lattik on

küll suur mees, on isegi Palestiinas käinudja ennast seal jumala käe läbi päästa lasknud,et kodumaal misjoni tööd teha. Kuid kahtla-ne on, kas jumal selles misjonis seda nägl,et kallale tungitakse isa Martin Lutherile.Lattik ütles, et eeskujuliku karjase karja ko-hus on pime sõnakuulmine. Kuid sarnaselkorra! poleks reformeeritud lutheriusu kirikutolemaski o!nud, sest, Lutheri usk hakkas juometi sellest pectle, et Luther katoliku kirikutõekspidamiste wastu takka üles lõi jaWormsi läks. (& Lattik: Takka üles lüüawõib iga kergats, aga Luther olla ei wõiiga' kergats!) — Linnamäele on _ jumalasõna ainult pühapäewaks lauale wõtta, ^ agamitte juhtmõtteks eluteel. Sest kas ta ei olepühast kirjast lugenud, et „Kui-sina waesteleandeid annad, siis ei pea sinu pahem käsiteadma, mis parem teeb. Nõnda teewad al-nult salalikud, kes käiwad ja kiidawad, kulpalju nad head on teinud ja nende palk onneil käes".

v Koosolek kipub skandaaliks.Lõpuks tuletab O. G u s t a w s o n mee-

le järgmist: kui ta eelmisel koosolekul sellesträäkis, et Luur üldkomisjoni. liigete juuresnurumas käinud, usuühingute alamkomisjo-ni ärgu walitagu kedagi teist tema asemele,siis J. Luur wahele hüüdis: „Sellel inimeselei ole häbi ega au! Küll on solk, küll on hä-bematus!" Nende sõnadega on Luur ennasttabawamalt iseloomustanud, kui seda kõnele-ja suudaks ja tahaks teha.

J. Luur (kristl.): See on häbematawale, Gustawson sonib praegu ja sonis inöõ-dunud korral. Samuti on Gustawson sedawälja haudunud, kui tema malet mängis Rii-gikogu koosoleku ajak, — mis Riigikogukoosolekul sündis.

O. G u s t a w s o n (ises.) tõendab weelkord, et Luur käinud tema ja töõerakondlaseJuhkami juures ettepanekut tegemas, et dem.liidu esitajat Kornelit ei walitaks usutunnis-tuslisesse komisjoni.

Saalis tõuseb skandaal. J. Piiskarhüüab: Mis Luur selle kohta ütleb? KtflLuur nüüd waikib, karjutakse pahemalt poolt:See õn häbematus! See on kristlik moraal!O. A m b e r g hüüab pahempoolsetele: Wõtkepüstol, ega müüd es °aitcu" Suüxe waewagaläheb juhataja! korda rahu jalale seada.

Weel Tallmeistri minevikust.J. Tõnisson (rahw.) seletab, tema

pole kuidagi tahtnud warju heita Tallmeistriisiku peale. Kuid tõsi. on, et Tallmeister 15kuni 16 aasta eest lendkirja awaldänud, kus fta otsusele jõudnud, et Kristus ihulikult ülestõusnud. Räägitakse seadusl. aluse puudUMi-sest konsistooriumil. Äga ka meie ülikool eiolnud kaua seaduslikult korraldatud, — kassiis sellepärast kõik tema poolt wäljaantuddokumendid ja korraldatud eksamid seadusetud on? Ei tohi üldkiriku häwitamisele min-na ainult sellepärast, et üks wõi teine tedaeitab.

Balti kirik jumala teowS.J. Jans (sots.). Inimesed on kirikust

eemale jäänud, sest et ristiusu õpetus wõltst-tud on. Kuna Kristus oinal ajal kiriku lõiwaeste troostiks, istuwad meie kiriku esitajadRiigikogus nende killas, kes töötawa rahwakukil istuwad. Balti kirik on 700 aasta jook-sul olnud suur jumala teotus ja muud ml-dagi.

Jälle lihaülestõusmine.T. Tallmeister seletab, et tema

ülestõusmise küsimuse peale palju tõsisemaltwaatab, kui neitsist sündimise küsimuse peale,millel puudub oluline tähtsus. Tema usudpraeguai, et Kristuse ülestõusmise loos eiole palja slibjektiiwse wisiooniga tegemist,waid seal on siiski midagi objektiiwset ja olu-list sündinud.

Pärast aruandja lühikest lõpusõna wõetteelnõu esimesel lugemisel ühel HSLlel wastu.MatmisMiksde seaduseelnõu.juures, mis usuühingute eelnõule järgnes,tekkisid uued tvaielused. H. A n n i k o ja J.Lattik (kristl.) arwustasid . eelnõu, ette-heites, nagu tahaks see surnuaedu kogudus-telt wõõrandada. Aruandja M. Juhkamkostis, eelnõu on walitsuse poolt wälja töö-ta tud ja komisjon temas wäga wähe muut-nud*

Siseminister K. Einbun di ettepanekulkatkestati eelnõu arutamine ja koosolek lõv-pes kell 8.55 min.

Halloo! Halloo!Ke« «! tea weel, kui odawastl lalõbusalt wõib söqisõhtuld mõõda saata

BAL1T restsraaals,Nunne t5n. nr. 7. — Kõnetraat 20-78.l-kl. nalskunstn. trio saatel, kella 6—12.

'I4

1'

' V W'

1 \< b

i '

I*

i ?

\

s\t

hääletawad kõik I ja I]poolt, mis kannawad

Need nimekirjadrahwamajanduse alal.oma korralikkuse nin!

fCoih k(Kõik hääled nimi

V*• (!.

MaaPraegusest üleilmlise poliitl

Üocarnost, leidub wäliamaa lel„klatsbi" kujulist nipet-näpet,mõned tolkuwõewd read:

Nad on elunautijad, needrid, ja ma kahtlustan, kas rahiainult ettekäändeks, mille wara^seda jumala kaunisse loodusessesoma pealinnade igapäewastestmed korrad aastas lähemad nedalateks Genfi ajajärgul, kuS Itkaunim; warem oldi Cannes'i«otsaga jõutud Locarnosse; Bricon kindlasti peawõrgutajaks.lain on temaga komplottiS {aiseas ka sakslased, teewad ainuspäri sellega, et need härradteewad. Kuid looduse maitsrneile siiski tähtsaks kõrwalasja^tawad ju Briand ja Chamberltmööda kolada; Vanderwelde \vierakonna sõbra Grumbachi saatpaadi sõitusid ja Scialoja teeb!semiseks näo elle, nagu tahalspinnalt Mussolinile telesoneerilmuigakem: puhkeaja tuju fõt|juures on heaks rohusedeliks.

Ent elanikkude soowid aitckele tõõle. Need soowid, nüda ]kop wagas vakves kantslilt jclocarnolase silmist, kõnelewadtõsist rahu hüütama Locarno

„Pax" (raha) on selle tõt^rab mäenõlwakul olewalt Unelt; „Pax" — kõnelewad kiineeritud rannal ja posti hoo^nilt, kus üle ilma lähewad^kwerentsi saawutuste t; ja ukstee ääres, mida mööda mul p^da tuleb kõndida, kannab onr„pace in terra. Locarno 5. o^locarnolane ripub praegu teigega rahu asja küljes.

Läbirääkimised Locarnoshoopis uue kuju ja wiidi vk°bai tunnil wee peale üle.

Kella kolme paiku tõttasilSasta riigikantsler Luther,sStresemann, Briand, härrabcrlain ja weel mõned isikud,^kokku seitse.

Kolme delegatsiooni juhidauslilkude nõuandjatega jalain ainukese daamina^ astussuurde mootorpaat!, mis oliduks terwe õhtupooliku peale.!

J?usal Päikesepaistel, mi^äikest, jälle Locarno peal fcirijBrigasso sihjs.

Asjaoluga, et proua Cldega kaasa flrtis, taheti sellekondlikku iseloomu wist weelx

Tegelikult aga sündisühe Locarno konwerentsi railahendamine.

Kuna lelle diplomaatiliku^Md poliitilist nõiawormelitChamberlain wist küll lõunamisele, kusjuures ta soowidkordaminewkS tõusid sinisepoole.

Mes wiietunnilise sõidu!paat auriku sillal,^ kus päeiliig õnnelikke katseid tegid ki!tõttawaid riigimehi pildista^

Briandi, kes esimesena tcpd ajakirjanikud otse sisse,vastamast küsimusele, kaska konwerentsi, mng ütleshalastasime palju ja tõmkpiS tundmatuid^ kalu."

Rohkem ei saadud temaliMamberlain üldse ei peatusduülis. Ta terwitas ainultkade sammudeaa oma tuppa, j

Aristlde Briandi ja Sckohtamine Asconas sattub tjSee on tõepoolest esimeiieminister ja Sakâ riigikantjkese te te ü tete kaunis loodkbalt raskete probleemide ütt

/

tv

15» iRNM* Hr. S81

wöetvd kirikus uvt kordakord kirikus praegu hea wõi

I ole meie otsustada, Äes prae-cahul ei ole, nendele annabluse kuue kuu jooksul Uue kirv-ise wälja töötada ja seda re-ette panna. Muidugi leiab ka-), kuidas oma warandust pääs-

lei tohi lubada korda, mis ühemawaw on. -!uther Jaan LatMu waSW.awson (ises.). J. Lattik onl, on isegi PalestiinaS käinudjumala käe läbi päästa lasknud,aisjoni tööd teha. Kuid kahtla-nal selles misjonis seda näg^

lngitakse isa Martin Lutherile.|et eeskujuliku karjase karja ko-

sõnakuulmine. Kuid sarnaselDeformeeritud lutheriusu kirikutld. sest Lutheri usk hakkas juêale, et Luther katoliku kiriku

wastu takka üles lõi ja(J^ Lattik: Takka üles lüüa

sats, aga Luther olla ei wõi— Linnamäele on jumala-

zühapäewaks lauale wõtta, agajteks eluteel. Eestitas ta ei olelugenud, et „Kui -sina vaestele, siis ei pea sinu pahem käsi[ parem teeb. Nõnda teemad ai-

kes käiwad ja kiidawad, futon teinud ja nende palk on

?Ief kipub skandaaliks.letab O. G u s t a w s o n mee-li ta eelmisel koosolekul sellestlr üldkomisjoni. liigete juureSuid, usuühingute alamkomisjo-fagu kedagi teist tema asemele,zahele hüüdis: «Sellel inimeselaul Küll on solk, küll on hä»

mde sõnadega on Luur ennastseloomustanud, kui seda kõnele-

tahaks teha,(kristl.): See on häbemata

json sonib praegu ja sonis möö-Samuti on Gustawson seda

td, kui tema malet mängis Riisku ajal^ — mis Riigikogulis.

^ a w s o n (ises.) tõendab weelkäinud tema ja tööerakondlase

ettepanekut tegemas, et dem.ôrnelit ei walitaks usutunnis-

sisjoni.zuseb skandaal, PiiSkarLuur selle kohta ütleb? 5¥tfi

tikib, karjutakse pahemalt poolt:mtusl See on kristlik moraal!

hüüab pahempoolsetele: Wõtkeiuud ei aitcu Suüxe waewagaII korda rahu jalale seada.Tallmeistri minevikust.son (rahw.) seletab, tema

chtnud warju heita Tallmeistri|tio tõsi on, et Tallmeister 16

eest lendkirja awaldänud, kus ^ldnud, et Kristus ihulikult ülesigitakse seadusl. aluse puudUMi-numil. Äga ka meie ülikool eisaduslikult korraldatud, kas

kõik tema poolt wäljaantudkorraldatud eksamid seaduse-

l>hi üldkiriku häwitamisele min-ppäraft, et üks wõi teine teda

kiri? jumala teotus.(sots.). Inimesed on kirikust

. sest et ristiusu õpetus wõltsi-Kristus omal ajal kiriku lõi

fs, istuwad meie kiriku esitajadibe killas, kes töötawa rahwaj Balti kirik on 700 aasta jook-

jumala teotus ja muud mi-|Hc lihaülestõuSmine.

ei ster seletab, et temaAsimuse peale palju tõsisemaltntsist sündimise küsimuse peale,oluline tähtsus. .Tema usubnstuse ülestõusmise loos ei

ijektiiwse wisiooniga tegemist,liski midagi objektiiwset.ja olu-

Kandja lühikest lõpnsõna woetilugemisel iiljel häälel wastu.ctkerbe seadnseelnõtt.

kuühingute eelnõule järgnes,âielused. H. Nnniko ja J.stl.) arwustasid . eelnõu, ette-ihaks see surnuaedu kogudus-k>a. Aruandja M. Juhkamlon walitsuse poolt wälja töõ->jon temas wäga wähe muut-

K. Einbundi ettepanekulu arutamine ja koosolek lõp-în.

Hali®©!veel, kui odavasti Ja

llb sQqlsõhtuld mööda saata

trr rsjfaraanis,nr. 7. — Kõnetraat 20-78.

Jstn. trio saatel, kella 6—12.

tli Mt a Keljapä«sal, 15. oÄssbrkl. Kr. 833.

\/

i ? i

'•> '

■ c

f(Tillinms. Börse saalis)

häaletawad kõiki ja fl järgu kaupmehed nimekirjade nr. nr, 1—23poolt, mis kannawad märgusõna »©inla3@d SttafcSUCiV

Need nimekirjad esitawad kandidaate, kes kaubanduse Jaranwamajanduse alal üle riigi üldise lugupidamise wõiinud jaoma korralikkuse ning soliidsuse poolest tuntud.

K6ik kaupmehed waiiitiisfielalKõik hääled nimekirjadele »ÕIgi!a5Q?3 fTiakStidV . *

OlerUkllne Kaupmeeste Uit.Tallinna Börse Komitee.Tsrtis Kaapnieesfe öfeises.

Kõne Kupeejanowi mälestusõhtul Tartus.W. Kingissepa hohm J. KupeVjasowl Ms.

märkusega. Wiktor Kingissepa kohus nägi. etsee rohivast tulmrd meeS ei ole karistatow.

Kirpsrjanow käis peale seda kohut omamundris edasi.

Maailma radu sepitsemine.Praegusest üleilmlise poliitika kesNohast,

Locarnost, leidub wäliamaa lehtedes ka päljn„Aatsbi" kujulist niper-näpet, millest allpoolmõned tokkuwõetud read:

Nad on elunautijad, need härrad ministrid, ja ma kahtlustan, kas rahu asi neile polcainult ettekäändeks, mille waral tahetakse pää.seda jumala kaunisse loodusesse ja lahti saadaoma pealinnade igapäewastest muredest. Mit-med korrad aastas lähewad nad pikkadeks nädalateks Genfi ajajärgul, kuS loodus seal wigekaunim; warem oldi CanneSîS ja nüüd onotsaga jõutud Locarnosse; Briand, see rebane,on kindlasti peawõrgutajaks. Ning Chamber-kain on temaga komplottis ja teised, nendeseas ka sakslased, teewad ainult kaasa. Olenpäri sellega, et need härrad õige palju töödteewad. Kuid looduse maitsmine on kõigileneile siiski tähtsaks kõrwalasjaks: sek armaS-tawad ju Briand ja Chamberlain wdga järwemööda kolada: Vanderwelde tvötab sageli omaerakonna sõbra Grumbachi saatel ette mootor-

See sündis wiieminutilise autotee kaugu-ses Locarnost. Läksin sedasama teed mööva.Jõudes umbes samasse âika, kus kohbaminewõis sündinud olla, küsisin tee ääreS mängi-wäilt lastelt:

„Kas siit sõitis mööda ministrite auto?"„Ja, ja", kostsid mudilased.Wasakult lugesin ühelt päikesest tuhmunud

fWilt: „Alt>ergo Elvezia."6elle asutuse awaral rõdul, mille katuse

hljundasid looklewad wnnäpuuo ja oloandrid,oli sündinud kuulus kokkusaamine.

Rõdu oli peaaegu tühi. Temal silmasinkolme-nelja suurt ja lihtsat Püulauda^ laudlina-deta. Ning kiwist põtandal oli palju kolleta-nud lehti.

Mind maldas tunne, et külalised selles asu-tuses on haruldaseks nähtuseks. Tüse ja suure-kaswuline eit sinises põlles, kes silmapilguksköögist oma kastrulite juurest oli lahkunud, il-mus rõdule.

„KaS teate ka, et teie hiljuti teenisite härr«paadi sõitusid ja Scialoja teeb Stresasse paa- Vriaudi ja riiaikantsler Lutherit?^semiseks näo ette, nagu tahaks tema Itaalia rntfu t«amt «.KRmT,pinnalt Mussolinile telesoneerida. Kuid ärgemmuigakem: puhkeaja tuju kõige tõsisema tööjuures on heaks rohusedeliks.

Ent elanikkude^ soowid aiwwad kaasa raS-kele tööle. Need soowid, nüda wäljendab piis-kop wagas valwes kantslilt ja mida loete igalocarnolase. silmist, kõnelewad ühte: peakS uut,tõsist rahu hüütama Locarno rahuks.

„Pax" (raha) on Me tõttu sõna, mis sä-rab mäenõlwakul olewalt konwe.rentsi hoo-nelt; „Pax" — kõnelewäd kirjud tuled illumi-neeritud rannal ja posti hoone kõrgelt tor-nilt, kus üle ilma lähemad laiali teated kon-werentsi saawutüstest; ja Üks talupoja, urtsiktee ääres, mida mööda.mul päewas mitu kor^da tuleb kõndida, kannab onia ^ldil kirja:„pace in terra. Loearno b. okt. ISM." Igalocarnolane ripub praegu terwe ihu ja hin-gega rahu asja küljes.

Läbirääkimised LocarnoS wõtsid 10. okt.hoopis uue kuju ja wiidi Shwpooliku neljan-val wnnil we.e peale üle.

Kella kolme paiku tõttasid järwe Säre€*rkstt riigikantsler Luther, wäkiSminiSterGtresemann, Briand, harra ja proua Cham->berlain ja weel mõned isikud, nii et neid olikokku seitse.

Kolme delegatsiooni juîd ühes oma õi°ouslikkude nõuandjatega za proua Chamber-lain ainukese daamina astusid ^ kaunisse jasuurde mootorpaat!, mis oli üüritud wäljasõi-õuks terwe õhtupooliku peale.

Ilu sa k päikesepaistel, mis peale Mrikestäikest, jälle Locarno peal särab, sõitis paatBrigasso sihjs.

Asjaoluga, et proua Chamberlain härra-dega kaasa fiitis, taheti selle kokkutuleku selts-kondlikku iseloomu wist Meelgi rõhutada.

Tegelikult aga sündis Lago Maggiorelöhe Locarno konwerentsi raSkema probleemilahendamine.

Kuna Me diplomaatiliku grupi härrad ot-Wd poliitilist nõiawormelit, andus prouaChamberlain wist küll lõuna keemastiku maits- on ^ha kirjutatud, siis peab see otse sadanmisele, kusjuures ta soowid konwerentsi heakS deid aastaid kestma, hoolimata sellch, et tingi-kordaminekuks tõusid sinise Itaalia taewa mused põhjapanewalt wõiwad olla muutunud.

„Sedä küll", kostis ta rõõmsalt. „Maei tunnud neid kohe ära. Kuid hiljem saimemeie otsa veale.

Nad olid wäga armsad sa kõnelesid, kõne-lesid, wist üle poolteise tunni."

„Olid neil ka sarnased näod eeS, nagu mõiS-taksid nad üksteist?"

„OH ja! Nad kõnelesid üksteisega wäga arm-salt. uhel parajal silmapilgul otsis prantslane,kel palju juukseid peos, mingisugust paberitoma taskust ja wäikekaSwuline nitjg paâ pea-laega mees noogutas siis kõige aja peaga, na-gu olekS ta tahtnud kinnitada: ja, ja. 4

Rõwrl polnud sel ajal peale õlut joowatemaameeste kedagi."

„Ja mida ivõtsid nemad?"„OH wäâ lihtsaid asju: ^mineraalwett,

kohwi )<t wimamarju. Nad sõid ja jõid hdaisuga, wahetpidamaka kõneledes. Mu meessoowitas neile wiia ühte pudelit meie wahu-wiina, et nad saaksid klaase kokku lüüa; kuidma ei julenud seda teha." ^

„Ega see ikka wahuwiina wnd ei olnud."„Eee waikene palia pealaega härra oli wä-

aa armas. Ta tõstis meie hea kassi lauale jaMleleS teda.

Ta küsis minult liha kassile andmiseks,kuid kahjuks ei leidunud mul seoa.

Niipea kui külas teada saadi, kes meil seeswilbisid, kuhjusid inimesed rõdu ette. LeiouZiftgi päewapiltnikke. Siis tõusid nad üleS jatähendasid mulle meelrtawalt, et nad minu juu-ves wäga ilusasti aega on mööda saatnud."

„Olge head, öelge mulle, kes maksis ar-tve?"

„Minu arust oli see prantslane, keS rahaandis."

»

Ka nalja tehakse Loearnos. Mpool Üksnäide sellest.

Kord heidab Chamberlam ette sakslastele,et nad liig wanameelsed on ja liig palju rijiu-tvad igasuguste paragrahwide ja teeside külzes.Ta ütles weel, et kui Saksamaal kord miilgi

IuliuS Kuperjmwwi mälestusõhtul. 12.^ okt.„WwtemuiseS" pidas teiÄe hulgas siseministerK. Embwid kõne, milles awceldaZ omi mäleS-tusi koVu-puutumistest langenud kangelasega,mis huwitawad eriti sellepoolest, et neid. tpare-malt pole kusagil awaidatud. Toome sellest lo-nest mõned jooned.

1917. a. 23. nowembril, päewal, kuZ CeZ-tiö wõinm ei tunkmmld üldse olewat, ywaldaZMaa,wukogu TallmnaS oma kuulsa teadacmde,milles räägitakse Asutawa Kogit koÄuastumi.sest, Listcche ainult Maanõukogu korraldustelealistuda jne.

Tartu aga ei julgenud weel iseseisvuse mõt-tegoj awalikult wälja tulla.

AlleZ 8. detsnnbril korrÄdataksk'. smtremmeÄeawaldus. mÄest wõtab osa hulk rahwastja kus Eesti tagawara pataljoni Äem polkow-nA Rosenbaum ette loeb Macmõitkogu ^manr-fesii", kui seda nii wõib nimetada.

Äkitselt, meeleawalduse ajal. ilmub «Bürger-musse" Poolt soomusauto, sõduritega, nähta-wasti, meeleawaldajaid laiali ajemia. NõksockuZinimeLtö keSkel, kuid meeleawaldus kestab edasi.Korraldused, mis polk. Rosenbaunr aichis. jamida aitasid tema ohwitserid täide tviia, mõjuSselleks kaasa, et meeleawckldajad socmmSaMo eestkõrwale ei jooksnud. Sel koosolekuil nägin esi-mest korda Iulius Kltperjanowi, tagawara pa-taljoni ülema a&i, awalikuZ tegewuses. Korralduste täitmisest oli näha, et sel mehel mõjuja Oskust oli.

Õhtul kimlsime, et cchwitsere olla arreteeri-tud ja- nende üle mõiÄckawat kohut ..Bürger-musses." Ko?)tu eesistujaks oli Wiktvr Km-glösepp. Tribunaa!ll ei läinud aga korda Ku-perjanowi käristada, sest Kuperjcmowi sõduridsegasid wahÄe. Pärast seda. nagit teada, läkswõim Tartus täidesacckwa komitee kätte.

•

Tuli aest, kus oihwitseridel kisti pagunid ma-ha, Lma mingisuguse käsuta. Kuperjanow eitee sellest wäljagi, et teistel pagunid kadunudja käib rahulikult oma, pagunitega nnmdriZedasi. Midagi on oodata. Kuuleme, et Kupe>janow antakse pagwlite kandmise pärast kohtu

ja et tÄa raske karistus oceckb.Jällegi on Kuperjanotv koHtirs. Ka meie,

tema tuitawad, ilmmne sinna, et kcihtiralujstkaitsta. Kuperjanow peab oma kaitsekõnet. Taütleb umbest nii: ..Teie olete pxoletaarToised wõitahate wähemalt Proletariaadi nimÄ kohut «nSiS-ta. Ka mina olen proletaarlane ja ei tahaseda uiÄuda, et teie wõrte mind kariStadä selle-pärast, et ma pagunid kcmmm, km:a mina neidolen ära teeninud!"

Ka meie kaitsesime teda niipalju kui wõima-Rk oki ja Kupexjanckv vääsiS kahtust aimÄt

ööl wastu 21. weebruarit pidasime pr. Hu»nersoni korteris, LoSsi tän., salajast koosoilekut.Sellest wõtsid osa muu hulgas polkownik Rv-setibaum. Mcsjankmsiilem Licht, limiapea jaKuperjmuÄ?. Arittasime küsimust, kas wõttalinna oma katte wõi mitte.

Ajawaim oli niiwõrd ikkagi mõjunud, etnäit. tagawara pataljoni ülem Rosenbaum üle-lootmise juures wäga kohtles ja soowitas sedakckvatsust edasi lükata. SeÄ aga ütles järskuKuperjanow: „Homme wõtame linna oma kätte." Ja tenca uskumapmiew kindel toon suutisteda selle mõtte poolehoidjateks wöita.

JärgmisÄ päewal saimegi pooile linna omakätte, pääsisime pantwangid, keda enamlased olidwõtnuÄ, tei-ste huügoö ka dr. Kallase, sel teel, etwÄsime ka omalt poolt pantwange, keda pärastjõel ümber wahotasime.

22. weeHruaril on linn täielikult meis kaeS.Lagcsvara patakjon. kus ajotvarm tuntawaN

Äi mõjunud, lasti laiali. Hakati mõoduStwnaomakaitset ja Me tõõ juureS oli KuperjanowtWsam tegÄane.

Järgneb 24. weebruar. kuS .kohalikud o5u-patsioom tegelased CeÄi Rpu raatuselt mcchakiskusid. Zllgas okupatsiooni aeg. SÄlS ajakesüvu^Ä tõõtaS Kuperjanow raugemata edasi.Sõjariistade kogumine,' meeste üleskirjutamine,side loomine, olid need ülesanded, nnda tulitasahiljukesi tcha. ZLuno mitmed teisÄ ÜÄ lootused olid jätnud, ei raugenud Kuperjanow-i töõhimu. Tema lootus oli: warÄi läheb midagikchti!

Ja läLski!Km sakslased Tartus koKukutsutud meeks-

awcklduse surwÄ wõimu eestlastele üle andsid,haKas Ztuperjanow kaitseliitu organiseerima. EtneÄ raZketel aegadel iaMaA-e elu Sa waranduSwesl püsima jäi, tuleb omakaitse ja J. Kupor-janMi juureks teemW lugeda.

TulÄ» raskem silmapilk Eestt hilffemoS aj»looS -7- 21. detsenBri õõ, Tartust taganemine.MeÄeolu taganemiseks ei oümd kellegil, ka nnt-te Kicherj anoivil.

SÄG. cMt peale algab Kupecjlmowi elussuur chajärk. Kõneleja tähendab mõne sõnaganeid wägitegusid, mis Kupsrjanowi nime ja te-'ma partisoiane furenuÄLtÄS on teinud.

Kuperjmisw ei wSitnud üksinda Tartut tagasi. SÄle juureS olid kwLStegetvad ta kcrpt.Parts ja Jcw, kuid Kupevjanotv oli neist kõigetu-ntawam, fest tema oma parüfoanidega oskasrahwa meelsoüt kehastada Lõige suuremal mää-rcS.

Teederuinister ja Ur. ölömmev.Kas R. Nömmer ouw kirjas ja seletustes ühtemoodi kõne-

lenud.Wlvma seletus.

poole.Mes wiietunnilife sõidu järele maabus

paat auriku sillal, kus päewapiltnikud mittetiig õnnelikke katseid tegid kiirelt autode juuretõttawaid riigimehi pildistada.

Briandi, kes esimesena tagasi jõudis, piira-fb ajakirjanikud otse sisse. Ta keeldus agavastamast küsimusele, kas paadi sõidul peetita konwerentsi, ning ütleS ainult naljatades:halastasime Palju ja tõmbasime wälja hoo-piS tundmatuid kalu."

Rohkem ei saadud temalt wälja dressi da.Chamberlain üldse ei peatunud hotelli westi-buülis. Ta terwitas ainult ja hüppas siis pik-kade sammude aa oma tuppa.

Aristide Briandi ja Saksa riigikantslerikohtamine Asconas sattub tingimata ajalukku.See on toepoolest esimene korv, kus Prantsuseminister ja Sakâ riigikairtsler weetsid tunni-kese tete ä tete kaunis looduses, kõneledes wobalt raskete probleemide üle.

Ka inglastel olewat põhiseadus olemas;keegi ei julgemat teda puudutada ja siiski pae-nutuwat see põhiseadus sõnalausumata aj<noo«liste muuoatuste alla. Kas ei saaks seepärast kasakslased oma põhimõtteid weidi elastilisemaltuue tõelikkusega kooskõlastada. Selle Peale olidr. Stresemann sõbralikult wastanud: ,^lrniashärra Chamberlain, öelge slcka korraks õigeSaksa riigipäewale."

MoMz« vöMgs.kui nflüd kohe ostate Wigastetud Sõjameesteühingu rahalise loterlltähe.

Müügil: pankades, postkontorites, tarwlU»JateQhlsuste», kauplustes jne.

LaoftlmlM 1. nowcmbril 1935. ».

Sadamatehaste asjaajamise kohta aÄalda-sime mõned päemad tagasi R. Rõmmeri kirjateedeministri K. Wirma seletuse puhul, millestselgus, et R. Rõmmer kirjaliku seletusega te-hasbe direktori Graueni tegewuse kohta teede-mwistri ees on esinenud, kes omalt poolt Mljuurdluse korraldanud, kuid R. Rõmmeri käestlähemalt kuulanud ei ole, waid asja on lõpe-tanud. Nõudsime selles asjus selgust, midatingimata tarwis läks. Nüüd on teedeminis-ter meile asja selgituseks järgmise kirja saat-nud:

„Waba Maa^ nr. 236 ilmunud kirjutuse„Wltkäemaksu nõudmffe üniber" puhul palunTeie lehes järgmist awaldada:

Kõigi nende asjade kohta, mis „WabaMaas" nr. 285 minu seletustena on ilmunud,on asitõendused olemas. Asja täiendamaks sel-gituseks wõin aga lveel juure lisada, et hr. R.Mmmeri wastuwaidlustest hoolimata jääbtõsiasjaks, et wabariigi walitsus hr. R. Rõm-meri poolt lepingu tingimuste rikkumise pä-rast lepingu lõpetatuks tunnustas ja koguniuue lepingu uue ostjaga kinnitas. Ka on tõen-dused olemas, et hr. R. Rõmmer ilma tahutariigi warandusi omale nõudis, muuseas iseginew asju, mis enne temaga lepingu sõlmimistlepingu juure kuulumast Nimekirjast tema enesenõusolekul maha kustutati.

Mis puutub asja salajaseks tegemise pai-wesse ja hr. R. Rõmmeri mitte ülekuulamises-se, siis pean tarwilikuks awaldada wäljawõttehr. R. Rõmmeri poolt minule esitatud „wagasalajasest" kirjast, mis täpselt järgmine:

Palun, hr. Minister, arwesse wõtta„minu rasket seisukorda dokumentide ja„tunniStajate abil kõnesolewat asjaolu„tõendada, kuid mis siin kirjeldatud, was-„tab täitsa tõele ja sellepärast julgen loota,„et Teie minu käesolewat kirxa aimllt sa-„lajase insormatsiooni mõttes tvrwitama^saat»."

See sõnastus järgneS kinnituseks minupoolt toimetatud suusõnalisele hr. R. Röm-meri üle- ja ärakuulamisele, mille juures temaminu nõudmise peale kindlasti teatas, et te-Mai dokumente, tunnistajaid ega peale temaüteluste muid tõendust ei oie. ühtlasi awal-das hr. R. Rõmmer kartust, et tema wastuwõib kohtulik Vastutusele wõtmine tõusta,misjuures temal enesekaitseks tõendused puudu-wad ja just sellepärast palus tema mind — agamitte mina teda — tem« teatamist ja tunnis-tusi ainult salajase informatsioonina tarwi-tada.

Nagu teada, on administratiiw korras teh-Law juurdlus selle toimetamise ajal samutiawaldamatu, kui kohtu korras tchtaw juurdlusja sellepärast pean alleS nWd wõimalikuks eel-pool tähendatud „wäga salajasest" kirjast wal-zÄvõtet awaldada, kui hr. R. Lwmmer on awa-likult teatanud, et temal tarwilikud. tõendusednüüd olemas on.

Käesolewad üksikasjad tõendawad täienda-Walt, et hr. R. Rõmmeri seletustest on rasketõde kätte leida ja sellepärast pean mina tema-ga edaspidise waidluse tarbetuks.

Kõige austusegaK. W i r m a, teedeminister.

Lati sotf.-dem. blokis enam?lastega.

Süü seimi walimistel wõitsid pahempoolsedsotMistw mSne koha juure. Mõne Riia lehejärelpärimise peale, kas mil kommunistidegakokkulepe on, wastastd sots.-dsnwkraadid eiw>-walt. Nüüd toob aga Moflwa „JsweStija"teate, et kokkulepe siiski olla saawutatud. Kvm-munMrd pannud âhempoolfetele sots.-demo-traatidele ette rea tmaimusi, muuseas nma-uuenduse rewideerivtisest ja amnestiast arre-Leeritud kommunistidele. Kuna sotsialistid needlwitdmised waM wõwud, annud kommunistidk*Hc oma hääled.

8 ava 211 o q * 13- I' 5 y

ülik, Eq$81 KirSaradösa SalSsl ftUHkärla

Mstrku kihelkond looduslikult. N^bsb jn metsad. ,,Ketseri^kirrL. Nahulolomine õpetaxogo.

(Meie kirjasaatWt koha pealt.)

Kirlandus"«Ketseriks" ttwniStatud ning üleöö kmch'äks

laanud pastor Woldcmcrr KrHuse kodukchevkondIisaku on ÜHM kõige suuremaks kihelkonnaks Eestis: laiust laiemast kohast 60 wersta,pikkust — 26 wersta. Metsade ja rabade maa, .seda on. Alutagune tõesti, kima metsa oir sealligi 40 proff., soid üle 80 proif.ž üldpindalast,"—. on elanikkude poolest hõre. Juba ainsaltparemalt läbikäimisteelt, Nariva-Tartuteelt, on metsade kültuS ja elamute wähesuZtähelepandaw. Mamtteclt kõrlvaleläinult agasaüb tükk a-oga käia, enne kui metsa seest jälleküla wõi metsatalu leiad, mis nagis saared metsas eksinud. Selleparast ka' sellekohased nimetused: Warisaare, Smtrsaare, Mustsaare, Mar- -jasaaix; jne. Minnes jalgsi Iisakust Tudulinna,kohtas nende ridade kirjutaja tänawu suwel 16*werstalisel, paari taluga teel ainsate elawatö'olewnZtena' kaht eite-märjulist ja i'chte tüsedatkärnkonna, kes üle tee ujus (seda teed tarwita-takse suwol- wähe, waid sõidetakse Ranna-Pim-gerja kmrdtt maanteele,'tehes lO^wevsticrlise käänab). Samuti ei näinud Jõuga-Kuremäe 12-werstalisel teel muird kui puid ja puid ning ühträstikut mõnusalt päiZese käes soojendamas.

'Metsadega, millega kaekrd ka luited est kõrgendikud, sinakad mrntsse mässitud rabadega jasoodega, uwreeN'järwekeÄega (eriti kirdepool) jasamaS heinamaadega ja põldtidega, mida haiÄkohati weel algelistes tingimustes elutscw eest-lane, wenelane ja „Poluwernik", on Alutagusewäilkeseljakute ja tascmdikklche waldkmmaS aset-sctv Iisaku kiholkond weel metsikilmÄme. EntmetsikilmÄ ei PimÄr oma weetlewus: waldkoit-na selzakirtelt awanetvad kaunid waated, eritiloojaminewa päikese käeZ.

Kihelkomtä kirde' Piiril,' 95 mtr. kõrguselmäel üsub Pühtitsa tmnnaklooZter. Nunne onPracM.113. N. n. Kurenläe-Paewasse, igaaaSta 14. ja 16. auguStil, kogunes palwerän-dajaid kapi ja Pmmagtt, isegi kcutgelt Wenemaalt.Harilikuilt wõetcckse MlestusekS kaasa tükikekoort Pühast tammest ja pudelikesega pühitsetudwett. Wene piiri sulgumise tõttu iseseiswuseajast ja päelva Mustamise tõttu kaheks (waba-meÄsemad peawoÄ Kuremäv-päewalL. aug.,konserwatibvsed tõsiwenelased aga wana kalendrijärele — 28. aug.) on pühitsÄnins kaugelt tcv-gasihöidlikum^ kuna Pühitsejate hulZe moodus-tawad wäid EeSti wenelased ja ^kohalikud eest-lased, kes osalt uudishimu tõttu suurejoonelisetseremoniiiwastlt, osalt kaubitsemise mÄteS sild-'na tulewad. .

J õ u g a l, 6 wersta Iisakust, leiame muistseid kalme, millede Päritolu teadmata. ' Sealtleitud inimese pealuu olewat Iisaku 6. kl. algkooli õppeaMõltde hlÄgas. Samas poituwastkolmest järwekesest räägib rcchwasuu keskmisest, et sinna Rootsi Raudpea oma kuldtõllagaPeeter Suure eest põgenedes sisse sõiwild^Flu-sailmaga paisttvat kull^t tõllarattud selgesti

wälja. -

Kirik, milleS „ketser" „jumal«vallatuid"jutlusi ütleb, asetseb umbeS kihelkonna keskel,.Nättva-Tartu mamitee ääres, mäe otsas. SH-rik mt kiwist ning ehitatud a. 189ä. suurenda-tult eelmisel aastal mahapõlenud kiriku asemele.„?llew", nagu rahwas majade koondist kirikutaga nimetab, on RimnÄonua majaga'ja paarikauplusega kihelkonna tuiksooneks, kuL weel iva-namocüine kõrts, mille ees laotasid peetakse,seltsimaja, wõiumta kitsastes ruumides postkontor (end. saun), apteek. ÜKäeweeruk seisawadwastastMu wallamaja ja 6. K. algkool, milleleedaspidi keskkooli klassid kawatsetaksa awada.MuuseäS pole alewis ühtegi kacwu, waid —West weetakse mäe alt. ' - - .

Muistse Taararahwa kantsi, linnamäe üm-ber seiseiv Tudulum, on aiimlt suur Mla, nnssimrele maa-alale laiali pillatud. Hooned ena-muses haMNudest külamajadest ftmremad. Kcnr-gele näha wõimaldawa maalüma weerek seisäbpuust Iisaku abikirik kukega, m.is 1633. a. ehi-tatud.

JsaTu ..aleivist" allpool ja Peipsi rmmikuilelutsewad- wenelased ja „pollMievni?ud". »Po-luwernikirteks — poolcttsitIi§t(žs" nituetatakseitfuit küll lirterlasi, kuid keelelt Eesti-Wen-e segu?lisi. Aiuult mõlenlaid keeli wcckläteS' . wõib -nende kõnest pikapeale aru saada. Oletatakse^ ,et nad on sisse rämranud Wene pagulased 16.aastasajast. — Üle kogu Welkonna, õigeminiAlutaguse, teenib külades sõjaga paisatild Weneloode°av:noÄasid ja pagulasid.'— Olles teatawalmääral suurest ilmast isoleeritud, selle wastukokku pullwnud laiutawa lõõtsapilli ja wima-pudeli tMlmriga, on iisMane üldavenemisesmaha jäänud. On tSsiasi. et'kus liig Lagasihoch-lik jõiÄü.3, seal esinioseks selle põhjuseks alkohol.JmnÄäwiljaga pühitsetud Muri Mardi lmrton au soeS.. „LaiÄik" elab Iisaku tvallas ning.laulab kin „krihw" peaS. — Kuid wiimalsedaastad soodsamate uuendustega igal alal oalpöõvet toomaS kogu elusse, sünnitades hoogsa-mat seltsitegewivst, eeSjooneS iihistegeliste'ganisatsioonwe löömisega' ning tuueS haridustigale alale.

'1923. a. detsembris Iisaku kirikule ordineo-riiud noor, 'weendumusega ja Meisterlikult. kõ-nelew õpetaja, kes astts haridustööle ka wäljas».põo!l kirikut'ja palweinaja, olnab üldise poole-hoiu, millega ka .seletataw Iisaku ja Tudulinnakoguduste loonuvsunnÄised seletused. Oma Li-helkond jälgib elama huwigv asjade-käiku: tü--'walise küsimuse asemele: „miS uudist lehes on.?",küsitakse: „mis leht meie õpetajast räägib (tudu-linnalans ütleb „reagib")? Ning rohkLst tar-witamisest narmmdama. löönud lcht ilmubpõuest, midcz kinilama tõttawad ka need, kedalcht ennenr põrmugi-ei huwitanud. ^ „Kangemees!" kuid teistsuguses mõttes, kiu ükS krist-.lasest rahwasaadik Riigikogu. kantslilt^ leidis

tarwilikuks ütelda. —ik.

(XIX aaslakSlh) vwõlb weel tellida (ka postkontorite kaudu) aasta algusest peale. Tellimishind 300 mark*

150 märka poolaastas.K6]j)õ odawam kirjandus- Fa kuESuurlooi. ajakiri Scslla, walltud ahta, mis oiTähtsamad artiklid s. m. Ilmunud numbrites: M.J.Eisen: Kodumaa nfaioollsed ja luulell*®"kloostrid; H. Schmldt; J. W. Januseni padanooniüsed vaated; Arthur Roosa: Eduard WHde: J. nttn*wer: Jüri kihelkonnast ja kirikust; J. M. Weskl, Elemer Viränyi j. i.: Eestl»üngarl wahekorr*s JE. M. SetOlä; Soomc-Eeitl kultuurilised ühispüüded: H. finni: tiesti luule 1924.; J. Mark: MõneâJooned tseremlsside, wotjnkite, sürjanlte ja mordwala^te käekäigust peale 1917 aastat: Ed. riUDei:dldjooni wifrnaste aaslate £cs'i klrjnndusott; Karl nb?n: Jaan Rainis; W.Ridala: Ernst Enno; »*»finni; Meie kirjanduskultuurist Ja kirjastusoludest: Kaarlo Krohn: Mälestusi M. J. Eisenist; M»Eisen: Kuidas ma kirjameheks sain; Lauri Kettunen: TBhelepanckuid wepslast© mütoloogiast; "•Woolaino; Lutsi maarahvas 1925. a.; Walter Hnderson; Läti mõjust Eesti vanemas Ilukirjanduses Jne.

Penla selle hinnata lisadena eripoognatel:1) East! raamatuta üleanimesilk 1924. a. aBates.2) Koidula Ja Almbergl kSrjawahetus (ka eriraamatuna Ilmumas, hind 125 mk.)

..Eestl Kirjanduse'endistest aastakäikudest on weel saada Xlll(19l8/19)kunl XVIll(1924) ä360 m. aastal*.Koolid! raamatukogud, kirjandussõbrad] waadake, has 7ela raamaluio hulgasei puudu seni .EasSi Kirjandus" I •Tellimised saata:. Eesli Kirjanduse selts, Tartus.

s*

AKs pärandus...Mitmesitgufod nõutmrrsed."

-Täna annab E. Aule Eesti Panga juhti- remini kui ükski teine panga oilansis ning iga-mise uuele presidendile üle ning lõpeb sellega tahes kiiremini kui wäliswaluuta tagawarad,êsimene järk pikaldasest ja wiâst wõitluseft, mi- ja 30. sept. bilansis esineb ta juba ümmarguseda panga temvendamise pärast juba aastaid on summaga 629 miljoni suuruses, olles kaswa-.neetud. Aule süsteem on löödud, kuid wõit- nud kolme kuu jooksul kaks korda. Nagu „Ges-use keerus on senini wahem rõhku pandud kü- ti Majanduse" rahaturil ülewaate kirjutaja ju-imuse arutamisele, mis selle süsteemi asemele tustada teab, kujutab see summa enesest laenu-eada. Aasta saab juba mööda, aga panga, sid konto-korrent arwelt, mis 'kohtulikul lähen-

aruanne on tänini-weel awaldamaita, olgugi damisel, kahtlased, wõi mille protsendid õien-et „kasud" on juba jaotatud ja tantjoemid damata. ühesõnaga — Harju pank, KosmoS,

maFAud. , ^ Nlila, Meripank jne.Aule Päranduse arwe Eesti PangaS on Kui see Aule pärandus lähematel' kuudelmuidugi weel tegemata ja läheb wististi weel sama kiiret kasivamist näitab kui .senini, siishulk aega ära, enne kui see pangasja mujal teh- ei tuleks õigust ütelda mitte waewa ' näha jatud saab ja kahe kriipsu allatõmbamiseâ ba- tülitseda uute direktorite kohtade parast, waidlanseeritud, kui juba Aule enese ajal on see ar- pangale aegsasti likwidaatorid hakata otsima,we sisse seatud ja nähtawasti rahaministri mis Eesti oludes wäga aegaratskaw töö on,poolt kui üks tähffantatest panga bilansis ül- nagu Harju panga maksujõuetuse puhul nähadiseks teadmiseks teiste arwete seas wäljakuulu- wõis. Krediitseaduse põhjal kuulub pank lik-tamiseks kinnitatud. Sedamööda, kuidaS pan- wideerimisele, kui ta ühe kolmandiku oma põ-ga senise wastutawa juhi tegewuse resultaadid bikapitalist kaotanud on. üks kolmandik Eestipangas ja teistes ettewötetes awalikuks wlid, Panga põhikapitalist ühes taâwara kapitaligasai selle ättve aivamine hädatarwilikttks ja nii on ümmarguselt 300 miljon: marka, kuid üksitüli ta weel Aule enese walitsemise ajal awada. Mule arlve" praeguse seisu järele otsuSladeSSelle arwe ametlik nimi on «mitmesugused on panaa kahjud palju suuremad. Muiduginõudmised" ja ta ilmus panga bilanssi' ühel ei tule Eesti Pank sellepärast weel likwideert-ajal minolväse aasta kasu jaotamise ja tantjee- misele,^ kuid pahandused tekiwad sellest igata-mide tvalja maksmisega. Pank näitas oma hes kõigil Eesti Panga tegelikkudel osanikkildelpuhtakasuna 2õ7 miljoni marka ja pärast seda, — maksu maksjatel. Sellesama pärast on igalrui fee oli ära jaotatud, ilmus 30. juuni bi-- maksumaksjal ka tõsine huwi, et ühes Aulega

Poolehoid üksik koguduselemasl.

Wigala ksgudus usuliste iihingllte registreeri-mise wlisi kohta.

Neil päewil^ oli Wigala kogud.use täiskogukoos, kus peale muude asjade läbirääkimiseleja otsustamisele wõeti küsimus: Missuguneregistreerimise kord on söokvitaw, kas ühine,

kiriku keskwalitsuse kaudu, wõi igal' koguduselüksikult, iseseiswa usutunnistuslise ühinguna.

Kirik oli koguduse liikineid täis, kui nime--tawd küsimus hääletusele tuli. Tagajärg oli:40 häält selle poolt, et registreerimine sündigukiriku keskvalitsuse kaudu, kõft muud — mitusada häält — koguduse iseseiswa registreerimise

poolt. i „Pwl."

lansü \?A miljdni eest „mitmesuguseid nõud-misi", niiS hiljem osutusid kahtlasteks nõud-misteks. Kuude jooksul kaswas see arwe' kii-

Uued õpejõud ülikoolis.Üks dotsent ja eradotsent.

Ülikooli nõukogll poolt on kinnitatud üll-kooli hospidali. sisehagiuste kliinikir õpetooliledotsendiks dr. mcd. . Woldemar Wadi, seninesisehaiguste eradotsent.

Dr. med. W. Wadi on sündinud 25. weebr.1891. a. Korraste mõisas Wirumaal. LõpetasTresftieri gimin.aasiuuü, õppis arstiteadust Tar-tu ülikoolis 1912—^1918. aastani. Oli pärastseda lühikest aega Lamsel pvaktilisekI arstiks,wõttis osa wcrbaduHsõjast ja töötas 1921. aaS-tast saadik iilikooli juureS, esiteks noorema, Pä>rast wmiema assistmdina sisehaiguste kliinikus.

Möödunud aastal kaiises dr. Wadi oma dok-tori wäitekirja ja alrrstas ülikooli juirreS era-dotsendina tegewust.

Eesti Pangast kaoks ka Aule süsteem ja etAule päranduse arwe kõrwal seal ei tekiks mittemõne teise päranduse, arwe. . . H. O.

ülikooli lõpetasid:Berta Wolfs — Inglise filoloogia, Helene

Born — Eesti 'keele ja Richard Kleiss — üldise. ajaloo alal.WManõukogu waleteateid

lmali lmztamas.2r7. skp. I a. oli Senno wallanõukogu koost

olek, kus keegi nõukogu liige, et oma last mittekooli õppima saata, nõukogule teatas sarlakiepideemia lahtipuhkemisest Petshki raioonis-Teadaanne protakolleeriti ühel häälel ja saade-ti maakonna terwishoiu osakonda, paludes te-da kiiresti tenvishoiu peawalitsusse edasi saa-ta, et wiimane toetust annaks abinõude ' tar-witusele wõtmiseks. Peale põhjalikku juurdlustaga selgus, et GeSolewal aastal pole Petshkiraioonis sarlalihaigust ette tulnudki.

»> ■"""■"■'""ii" "■■■■"■i

User PAis,I.

Teekonnal sellesse ilma tuiksoonde jätabmuljeid iseäralikke Leedu oma lõpmatute li-napõldudega, kõrgete mustade suruuristidegapaikadel, kuhu maetud ilmasõjas Leedu pin-nai langenud sõdurid, ja Wene „isba" stiilistaluhoonetega, millistel tillukesed — tilluke-sed aknad walgete luukidega.

Kaunid on Leedus ka Njemani kaldad jauhkelt kerLib seal üles küngas, kust 9öapo-leon omal ajal juhtis oma Wcnemaa pealetõttawate wägede üle jõe minekut.

Edasi sõneleb wäsimatust tööst Westfaaliakiwisöe riik. kus wabriku korsten kerkib wab-riku korstna kõrwal, kus hooned kattuwad tl-hedast tahmäkorrast, kus wilksatatväd möödaniisuWsed kiwisöe. metropolid nagu Bohum,Dusseldvrs, Dortmund, Düissburg ja kus • eileidu wist ühtegi walget kassi samuti naguseda kõneldakse meie Põlewkiwi riigist —Kohtlast.

Belgia ja Prantsuse piirid mööduwad öö-tunnil ning hommiku saabudes aimabki rei-'sijet kella waadates ju Pariisi lähcdnst.

„Garde du Nördi" jaama jõudes ja waû-nist wälja cstudes hakkab pilk kohe otsimareproduktsioonide järele hästi tuttawate, hoo-nete kontuure, nagu seda on Eiffeli toru,Pariisi Jumalaema kirik (Notre Dame deParis), Prantsuse sinrrte ineeste wiimane asu»la Panteon jne.).

Kuna päew pühapäewane, on iseendastära langenud kiusatus peatuda kauplusteWaateakende ees, mis muidu teewad nii paljumeelehärma, rikuwad hingerahu ja sageliisegi kuustikodadest ära tahawad meelitada.Esimesel sõidul läbi Pariisi üllatawad igal-pool ette tulewad hüüdsõnad — pealkirjad:„Wabadus, wendlus, üheõiglus", mis suurtetähtedega raiutud nii awalikkude hoonete kuleramajade esiseintesse ja mis sünnitawadmingit iseäralikku ja tõsist aukartust n;aaees, mis saanud inimsoo wabaduste eestwõir-lejaks ja mis k^ljunenud waba aadete kand-jäte rahwuswaheliseks pelgupaigaks.

Üldse on kaunid hüüdsõnad Pariisis niisagedad. „Elada wabalt ehk surra", „Waba-duseta ei ole mõeldalo elu", ja weel paljuseesuguseid ridu loeme Pariisi rohkearwulistemälestussammaste alt.^

Terwikpilt^ esimene ja tugew Pariisist agaoli waade Elysee wälja keskpaigalt, mille ühesotsas uhkelt, rohkem kui 45 meetri kõrguses,tõuseb Triumfi ark, mille ehitamist oma suu-re armee wõitude jäödwustamiscks - alustas1806. aastal Napoleon ja mil bareljeefidenakujutatud pildid Napoleoni elust, nagu „Na-poleoni kroonimine", „Anöterlitzi lahing^',„?lbnkiiri lahing" ja mille teises oisas Con-cordeî wäljal. Paigal, kus omalajal giljott-ueeriti Lui lti. ja kuS hiljem hukati aloalikultüle 3000 isiku, nende seas Charlotte Cordah,Danton ja Robespierre, kerkib taeiva PooleThebä linnast Pärit olew Luksori obelisk, illil-le iiks Türgi waliisejaist 'annetas Prantsusekuningale.

Sellest pildist maseudawast jätkus, et pese-tada üle 70 tuum kestnud teekonna wäsimust.Ja alates ühest septembri keskpäewa püha-päewast, kestsid siis Palwerännakud Pariisiinööda. mis jalad ajasid rakku, wahetpidama-ta, wäljaarwatud iiürikesed siliuapilgud, niiskulusid keha kinnitamiseks.

Neil rännakuil üllatasid mitmed puh?-eluolulised jooned. Kas wõi näitekZ seeprantslase ülitäpsuski söömaaegadega. Tõe-poolest, kogu Pariis sööb 12—K>2 wahel.Siis on liikumine tänawail rohkem soikus,kui ajal harilikul, siis wõite kauplustes ooda-ta tundide kaupa, kuni järg jõuab teie kätte,sest ei suuda ju üksikud walwekorral olewadinüüjannad täita kõiki ostjate nõudeid, siisjätab haigemajas arst pooleldi läbiwaatanmcahaige, kelle kallal ta ametis oluud ja siisliigub terwe elu eine tähe all.

Jahtute aga sattuma pool tundi hiljein,umbes J43 paiku restoraaui ehk söögimaija.cci leia teie sealt eest ühtegi sööjat ja teid ta-bab asutuse teenijaskonna hämmasianndpilk, kui hakkate selciauta, et süüa tahate.

Liigutawalt üllatab ka prantslaste lugu-pidamine, oma inwaliidide wastn. Trammiesimeses klassts on reserweeritud suur hulknummerdatud kohti iuwaliidide tarivis.

Juhtub mõni käeta ehk jalntu sõjakanqe-kane tänawal inüütama mälestusalbutne Pa-riisist ehk muud tühja-tähja. peab iga prants-lane kohaseks tentalt omandada midagi.

- â see inwaliidi kultus .pole ime, iestkaotas ju Prantsusmaa ilmasõjas mehi paljurohkem, kui seda wälja teeb terwe meie rahwas

ja palju ei leidu seal perekondi, kus isa, wendehk po-eg, sõjas pole hukkunud ehk seal wigas-tada saanud.

Ning suurimaks sõduri ja iiftaalndi austuse. awaldamiseks on just tundmata Sõdurihaud Triumsi arki all, kus nii päewiti kuiöösiti põleb igawene tulukene ja kus lihtsa!kiwiplaadil igapäew näha wõib lugematuiduusi pärgasid ja palmioks?, mida sinna too-nud need, kes oma lugupidamist Prantsuseisamaa kaitsja wastu tahtnud üles näidatcu

Jnwaliidi kultuse kõrwal torkab silma Pa-riisis lapse kultus. Wäeti lapsukene on see,kes seisuta Paneb selle ilmaliikumise tuiksoone.Silmapilgul, kus wäetiMt ema ehk hoidjaüle täuawa talutab wanrris, seisatawad kulnõiakepi mõjul politseinikll märguandmise?trammid, ning noor ilmakodanik pääseb wä-hemagi riisikota ühelt tänawa äärelt teise.

Ja siis üllatas weel inidagi: kui weidi ensne kaupluste sulgumist sattuda suurte kaubamajade moe-oiakondadesse^ siis näete, kuisõhtutoalertidesse riietatud vuust- ja wahastmoenukkudele selga on Pandud hallid tolmu-mantlid suurte kapüshoonidega, misneid kaitsma pc^wad tolmu eest. ja neidwärskeina Peawad hoidma bomniikus. tu$ueed kaitsentantlid neil seljast koristatakse jakus nad jälle ouiate filme ees sädelewadoinas wärsluses ia weetluses. Ja ueid moe-nutke eredais ja õlrnlistes riietes nähes, onraske uskuda, et see ongi see hall warjuderiik eelmisest õhtust..

'Sii;'

.r.,,

V

$

5v■M

>>• ^

ÄUjM

ii

■il

liJ¥

I< 4

vik r'>i

Al.A<

- 3

i

&"i I

OvurpälMöödunud pühapaewal pee

NewSL koguduse peakoosolekut,raS oli kiriku remondi kuludenõukogu j. t. wcklimised.

TeatawaSti trMfid Toonchea!nõndawõrd muretäratcüvad praostuSjärelwalwe nõudel tarwita>Nüüd on tarwilised Parandustmille kulud kokku 801.960 mar;nud. Toimepandud korjandusedkatteks olla sisse toonud kõigestSellekohase lühikese aruandepoolt kandis ette A. Hrenoivski.

Arurmde kohta luges aga B.ônkomisjoni liikmete teadaandeduse nõukogu lühike aruanne rcrewissonkomisjoni poolt weel Ii]ja komisjon selle õigluse eestpeccke wötba ei saa. Kiriku majc^kise osa arwedidamine olla üldsel80. apMist saadik puududa see hs

RewiZjmckomiZjoni teada cmi.iaS A. Swerkow, et selle küsimusle pämxckorraS ette nähtud,oleku juhataja P. WaSUjew kcmaiuse WAtiS seda nõnda tahtsikõne alla wõtta. Erandina antikondsuseta Wene pagussasele %\feS ette pani rewisj onkomisj oniHÄevanemsta jätta ja koguduse .awaldada. Peale selle weel rewi^nõuda saktide ette toosnist kuritckiriku mqjapidanlise rahalises o^

Sunrpäerv!^ Täna, lo. oktoobril waliwai

öripidajad esimest korda oma Iriiklisse kaubanduse ja tööstuselrnoodustawad 6 osakonda: 1—suur- ja wäikekaupmehed, S -hed, 4 — suurtöösturid, 6rid ja 6 — laelvaomanikud.walitakse 20 liiget, nii et 34 pajre esituse saatvad kui 1668 summeest, 3903 wäikekäupmeest,turit, 23 ID wäiketöösturit jcomanikku.

Walimist peetakse TallinncHaapsalus, Paides, RakwereS,tus, Wiljandis. Kuresaares ja^raekojas, WöruS ^Kandle" jade" seltsimajas, Pärnus Eestiruumes ja Tapal alewiwalitsusl

Walimiste puhuks on tõõstsmeeste keskkoonduste kõrwal kcseltsid ning kitsamad rühmadiide nimekirjadega esinenud jaküllalt elaw olnud nii suusõnc

TallinnKunStinSiwfel fäifai

dtto.Tallitma kohta wäike

2. kunsti ülewaate näituselk!esknädaka lõunani 7375 waatajcaav on suurem, kui ühelgi teisel |tunÄinäitusel, kuid TallinnaWuga wõrroldeS fiiKi äärmiselt

Et publikumile wõimaldadabeol waadata, selleks pikendasteerium näiwse kestwuse vega, m]wa pidi, weel kolme päewa wõ^pühapäewa õhtuni.

Reedest — pühapäewanidäêtähed vdawamad tõisdlija õpilastele 10 mk. EkskursilpääS maksuta.

„Tung<ll" okSjonilLikvideerimise küsimus

. Noorveühing „Tungal" on lcKäewaks erakorralisele peakoojkutsutud, lxt übingu waranduitekS on koûpnStawi poolt ül«DL. okt. oksjonile määratud, palÂelafi-tungallasi kokku tulla, ei]teid seisukorra päästmiseks. §ga]tM päewakotda muuseas üles wl.ühnmu likvideerimise küsimus.

Kohtupristawi poolt on „Tl,Zkirjutatud raamatud, kapid, uäjj. m., hinnawd kogusummas 16.1

Wangtde hooldmniiüldLooKoleki

peeti teiftpäewa õhtul ligi poolesijtoöttel. Juhatas hr. Mahoni.asjalikult Nsimust, kuidaS wan!tsjatele perekondadele eelseiSwak/tust ja äbi soetada. Et sellekslüsi muretseda, peetase ära 6.gide tõõde naituS ja ÜHLW ka

Luttil, 15. CTTPtfÖriL ??-A, ii a d a i'i a a ii), vlkwtttii. Uil. 2o0.

99Ikuuklrla

udusle. Tellimishind 300 marka ust«*

i, walllud »!»». mis •! wsrmm*[maa ajaloolised ja rehwaluulelUed[rthur Roose: Eduard Wllde: J. nutt*Lvi j. t.: Eesti-Ungari wehekorrastjf: testi luule 1924.; J. Mark: Mõned[gust ocaJe 1917 aastat: Ed. Hubol:h Raiiils; W. Ridala: Ernst Enno; n.Ihn: MStestusl M. J. Eisenis*; M.J.32ncku?d wepslasto mütoloogiast; P.isi Eesli vanemas Ilukirjanduses jne.agnatel:

patuna ilmumas, hind 125 mk.)18/19) kuni XVIII (1924) ä 360 m. aastalt.

Itas ?cle raamatule hulgasaus-11 *

lelts, Tartus.

sed."Jflfi teine panga oilansiS mng iga-iili fui wäliswaluuta tagawarad,'.bilansis esineb ta juba ümmarguse19 miljoni suuruses, olles kaswa^tu jooksul kaks korda. Nagu „Ees-t" rahaturu ülewaate kirjutaja ju-[ kujutab see summa enesest laenu-Irent arwelt, mis 'kohtulikul lahen-tlased, wõi mille protsendid öien-fc sõnaga — Harju pank, Kosmos,»ank jne.õlule pärandus lähematel ; kuudel!ka Avamist näitab kui senini, siisbust ütelda mitte waewa näha jake direktorite'kohtade pärast, waidZasti likwidaatorid hakata otsima,Iludes wäga acgaraiskaw tõö on,I panga maksujõuetuse puhul nähaliitse ao use põhjal kuulub pank lik-

kui ta ühe kolmandiku oma pö-lotanud on. üks kolmandik Eestiapitalist üheS tagawara kapitaliganelt 300 miljon: marka, kuid üksij praeguse seisu järele otsuStadeS^hzud palju suuremad. Muidugi

Pank sellepärast weel likvideeri -pahandused tekiwad sellest igata-

>§tt Panga tegelikkudel osanikkudelIksjatel. Sellesama pärast on igalII ka tõsine huwi, et ühes Aulegakst kaoks ka Aule süsteem ja etluse arwe kõrwal seal ei tekiks mittepäranduse, arwe. . . H. O.ammmmmmmmtmmmmmBBmmam

Mooli lõpetasid:Jolff — Inglise filoloogia, Helenelsti keele ja Richard Kleiss — ül-tlaf.lõukogu waleteateidtaialt laotamas.[. ci. vii Senno ivallanõukogu koos» -ri nõukogu liige, et oma last mitte

la saata, nõukogule teatas sarlaki'-zhnpuhkemisest Petshki raioonis.irotokolleeriti ühe! häälel ja saade-

rerwishoiu osakonda, paludes te-tenvishoiu peaivalitsusse edasi saa-

toetust annaks abinõude ° tariifeks. Peale põhjnliffu. juurdlust

ei lKesolewal aastal pole Petshki^lakihaigust ette tulnudki.

Ileidu seal perekondi, kus isa, wendnad pole hukkunud ehk seal winas-

li:', imaks sõduri ja invaliidi aus-uniseks on just tundmata Sõduri|tii arki all, kus nii ^ päewiti kui

igawene tulukene ja kus lihtsa!igapäew näha wõib lugematuid

îd ja Palmioksi, niida sinna too-fe5 oina lugupidamist Prantsuse>?ja wastu tahtnud üles näidatcu|bi kultuse kõrwal torkab silma Pa-

'kultus. Wäeti lapsukene on see,Ipaneb selle ilmaliikumise tuiksoone.|l, kus iT»äctifcit ema eh? hoidja

talutab wankris, seisatawad - kuilõjul Politseiniku märguandmisel

noor ilmakodanik pääseb WÄ-ifota übelt tänawa äärelt teise,

lüllatas weel midagi: kui weidi enste sulgumist sattuda suurte kauba-^'--.-nakmidadeöse, siis näete, kuiZ)eö'e riietatud vnust- ja wabast

Ilc selga on pandud hallid tolmu-Isnnrte kavüslioouivega, miZia pcawad tolmu eest ja neid

Ipeo.ivad hoidma bonnnikus. kustsantlid neil seljast koristatakse jafc oujatü silme eeö sädelewadiuseö ia weetluses. neid moe-

ja õhulištcS riietes luificv, on[a, et fee ongi see hall warjudest õhtust.

Al. A.

$s.h

vl*1*3

<!>

J

IOmapärane koguduse arwepidamine.

Möödunud puhapasval peeti MeksanderNewÄk koguduse peakoosolekut, mille paewcckor-raS M kiriku remondi kuluds aruanne, kiriku-nõukogu z. t. wcckimised.

Teatawasti tekkisid Toonchea kiriku l<Äenõndawõrd murÄäratawad praod, ei kirik ehi-tuSjärelwalive. nõudel tarwitamisekS sulüti.Nüüd on tcrrwilised paranduStõõd teaÄvwd,mille kulud kokku 801.960 marga peale ulata-nud. Toimepandud korjandused nende kuludekatteõs olla sisse toonud kõigest 640.711 marka.Sellekohase lühikese aruande kogllduse nõukoguPoolt kandis eüe A. HrenÄvSki.

Aruande kohta luges aga B. B. Linde rMiS-jonkomiSjoni liikmete teadaande ette. et kogu-duse nõukogu lühike aruanne rahalise osa kohtarÄvisffcmkmnisjoni poolt weel läbi waatamataja komisjon sette õigluse eest wastutust omapeale wõtta ei saa. Kiriku majapidamise rahalise osa arwapidannne olla üldse wöga lohakas,80. aprillist saadik puududa see hoopis.

RewiAjankomisjoni teadaandv peale waS-iaS A. Swerkow. et selle küsimirse amtamist po-le päewcckõrraS ette nähtub, mille järele koosoleku juhataja P. WäSstljsv koosolekult tvõi>maluse wõttis seda nõnda tähtsat waärnähtustkõne. alla wStta. Erandina anti sõna Asi koda-kondsuse-ta Wene paguilasele P. Boilõtshcwile,keS ette poni rewisjonkomisjoni teadaannet ta-helevanemsta jätta ja koguduse nõukogule tänuawaldada. Peale selle weel rewiSjonkomiSjoniltnõuda faktide ette toomist kuritarwiduÄe kohtakiriku mcyapidanttfe rahalises osa-S.

B. B. Linde nõMS raamatute ja tõenbawa»te dokumsMde esitamist, et neid fooScäefide ettekanda, kuid see jäi tagajärjetocks.

W. % Kononowi surma järele tvabanenubkirikisvanema kohale waliti W. J. Garbatshô.Dema abilisteks lahtisel hääletusel tvennad A.ja F. Swerkowid. A. Sepp nõudis küll kinnisthääletamist, kuid loobus sellest hiljem. Nmeti-'wanaduse järe?e koguduse nõukogust lahkunudP. Kodva, E. Josua. N. Monakow, 2l* Kofju-kin. Sl. {JriMrj ja A. Sepp, waliti järgnewakSkaaneks aastaks tagasi.

Nagu kuiüda. kawaKwad rewr3j«ckomiSjo-ni liikmed koguduse kooSoleku teguwiisi woSwprotesteerida, ette tuues muuseas sellelt järgmisi asjaoliîd:

Jubaivja, kui koguduse nõrckogil liige, ÄekSpidaiutd nõukogu ja selle liigete tegewivse crru>tamisel kooSoleku juhatamise teisele isikule üleandmal. Juhataja wiis oma seletustega kooS<c/leku rewiSjo^komisjoni talituLwiisi kohta ekst-teele. Koosolekut juhatati waga evapoolikult:A. Swerkowile anti enese walimise reklaamikswõimaluS koguduse nõukogu protokolli raamatuttarwitada, kuid sama raamatut ei antud rewis-jonLomisjoni liiknrele tõe jaluleseadmiseks.

Koosolekust jäi kõttvalwaatajal Wse mulje,et kogitduse mazanduslife elu Ae walitsemineon libisenud wõrdlemisi õige kitsa kildkonna kä-tesse. Koguduse, umbes 700 hingelist perestoli kokku tulnud ainult 60-—70 inimest, kesoma wahel enam-wähem ligidases wahekorras.

Hr. Nr. 24, 25, 26 ia 27aü Tallinna Kaupmeeste seltsi kandidaadid

Woldemar Prii, Alfred Hilier. Tõnis Naasapp,Jaa» Welnbarg.

Nende pooli wõib Igalpsol iila maa hSSIetada!Kõik on kauaaeased tegelikud kaupmehed jakaupmeeste organisatsioonide liikmed.

leid suvitab Tallinna EanpnHKts Stlts.

Nr. Nr. 24,25,26 Ja 27,

SnnrpSew tõösturiteZe ja aripldajalele.oktoobril waliwad töösturid^ja teel. Eri kihutuswihk, mis eeskujuks wõikK

vripidajad esimest korda oma esitajaid üle- olla ka poliitilises walimistvõitluses. on wäl-niklisse kaubanduse ja tööstuse kotta. Koda ; ja laotatud nende kandidaatide nimekirjadelemoodustawad 6 osakonda: 1— pangad, 2 — häälte wõitmiseks, .kes on omawahel ühinenudsuur- ja wäikekaupmehed, S — tväikekaupme- märgusõna all «Õiglased maksud". Selles onhed, 4 — suürtõõstmid, 5— wäiketööstu- ära toodud kandidaatide ja tehaste vildib kok-rid ja 6 — laewaomanikud. JgaSse osakonda kuwõtlise eluloo kirjeldusega, eesotsas suur-walitakse 20 liiget, ni! et 34 panka sama suute esituse saatvad kui 1668 suur- ja keskkaupmeest, 3903 wäikekäupmeest, 120 suurtöödturit, 2316 wäiketöösturit ja 843 laewa.omanikku. ,

Walimist peetakse Tallinnas BõresaaliS,

äriomaniku ja üleriiklise kaupmeeste liiduesimehe. Joachim Puhki pildiga. Õige mitmelneist on weel ära toodud kandidaadi „mofto*.Nõnda leiame Tallinna tuntud Äaksa raama-tukaupmehe Arthur Strõhmi Pildi alt: Minutöö ja minu teadmine kuuluwad meie annaS-

Haapsalus, Paides, Rakweres, Narwas, Tar. tatuv isamaale — Eestile. Alfred Meomm-tus, Wiljandis, Kuresaares ja IPetseri linna > teli eluloo andmetest leiame muuseas^ et te-raekojas, Wõrus „Kandle" ja Walgas „Sä- ma Wiljandi linnakoolis „oli ühes klassisbt" seltsimajas, Pärnus Eesti hoiu-laenu üh. meie suure sõjamehe Laidoneriga..." 5?õndaruumes ja Tapal alewiwalitsuse ruumides. siis soowitusi igale tema maitse järele.

Walimiste puhuks on töösturite ja kaup- Jääb üle ainult soowida, et walimised. 18-meeSte keskkoonduste kõrwal ka weel üksikud' na hästi korda läheksid ja kaubandus-töos-seltsid ning kitsamad rühmad omq kandidaa. tuskotta saadetakse kõige tublimad tegelasedtide nimekirjadega esinenud ja kihutustöö on omal alal.

küllalt elaw olnud nii suusõnal kui kirja. '

TaMnnast.Kunstinäitusel faijtttc rekord-

arw.TaNtma kohta wSike küllalt.

2. kunsti ülewaate näitusel. Kadriorus onkesknädala lõunani 7875 waatajat käinud. Seearw on suurem, kui ühelgi teisel Eestis peetudkunÄinäitusel, kuid Tallinna elanikkude ar-Wuga wõrroldeS fiiKi Lävmiftlt wärke.

Et publikumile wõimaldada näitust' siiskifötd waadata, selleks pikendas âriduSmtnis.teerium näiwse kestwuse vega. mis täna lõppe-tya pidi, weel kolme päewa wörra, s. v. kunipühoPäewa õhtuni.

Reedest — pühapäewani ott fn näitusebfiäfetahcb vdalwamad täiskaswanutele 25 mk.ja õPikaRele IV mk. Ekskursioonidel vn sisse*pSäS maksuta. "^Tungal" oksjonihaamri all.

Libvideerimise küsimus päewakorral.. Nooröeühing „Tuygal" on lähemaks püha,

päewaks erakorralisele peakoosolekule kokkukutsutud. Gt ühingu warandus wõlgade kat-

on koûprtstawi poolt üleskirjutatud jajW. okt. oksjonite määratud, palutakse kõiki te-gelasi-tungallasi kokku tulla, et ühiselt leidateid seisukorra päästmiseks. Igaks juhtumiseksW paewakotda muuseas ü?es wõetud siiski ka.Ahnmu likwideerimise küsimus.

Kohtupristawi poolt on „TungaNil" üle?Zkirjutatud raamatud, kapid, näitelawa riidedj. m., hinnatud kogusummas 16.400 mk. peale.

Wangide hooldamise seltfiüldkoosolekut

peeti teksipäetrv! Ahtul ligi poolesaja liikme osa-wöttÄ. JuhataS hr. Mahoni. Arutati peaasjalikult Süsimust, kuibaS wangide abitarwi-tahtele perekondadele eelssiswaks jöuKckS toe-tust ja abi soetada. Et selleks ainelisi woima-

^ kusi vmretfoda, peetcckse ära, 6. detsembril wcm-gide tööde näiwS ja ühtvasi ka Mten»iiT>

Talwine sõiduplamz raudteel.Maksew tänasest paewast.

15. oktoobrist makswitse omandanud sõi-duplaani järele sõidawad raudtee rongid Tal-linnast wälja:

Walka—kl. K)5S m. homm.; Riiga— kl. 6 p. lõun. ja kl. 11,45 min. öösel.

Narwa — kl. 12.40 m. öösel; Peter-b u r i — kl. 8.35 m. p. l.

Haapsalu — R. 7,66 m. homm., kl.KM m. p. l.

Paldiski — kl. 4,2 m. p. l.Pärnu — kl. 8,30 m. homm., kl. 8,20

min. õhtul.Mõniste — R. 8,56 min. homm. ja K.

11,45 min. öösel (igal esmasp., neljap. jalauv.).

^ ü r i - P a i d e - T a m s a l u — kl. 8,20m. õhtul, kl. SJ30 m. homm ja kl. 4 p. lõun.

Mõisakülla — E. Walka — N. 4p. lõun.

„Estima" konfekt.Uns keelewärdjas.

Tallinnas on S. Glushkin müügile lasknudkrmchwekid, mis järgmist kirja kanduvasse Pabe-riöse mähitud: „Eõtima" — Konsckt" — S.Glushkin — Reval.

S. Glushkin on nähtawasti "Estima" allmõelnud „EeStunqad^, kuid Leipzigi firma,kellel Eesti keel wõöraS, on talle wärkese wm»gorpuSsi mänginud.

Loeng WlmetuSasjanduse üle.Neljapäewal, 15. okt. kõneleb Tallinna po-

litehnikumi kursuste ruumes, Na^va maanteelnr. 6, kell 8 õhtul ins. M. T. Zarotschenzesf„Külma tähtsus ilmlikes kultuuris." Oma selts-kondlise tegewuse aja jooksul, umbes 20 aas-tat, on ettelugeja kõigis Lääne-Euroopa riiki-des ja Ameerikas käinud.

Loengul näidatakse suurem ariv udupilte.Linna teise tütarlaste gümnaasimni lõpetajaid

palub kooli juhataja lahkesti kokku tulla 10. ost.7LV õhtul kooN füü Ut vuditvsnmni jällenägemiseksja nöllpidamiM.

Kopli hädad,Läbipaasemata kõnnitee.

Igal bommikul, kus tuhanded on sunnitudoma teenistusesse minema, wõib kuulda kõik-sugu etteheiteid linnaisade aadressil kõnniteekohta. Ei ole ju igal wõimalik trammi tar-witada; ja ei oleg: tööle mineku ajal sõidu-plaanis selle jaoks rongi määratud. Jalgteeon aga niisugune, et seda õigusega „tuhandejärwe-maals" wõib nimetada. Algades Sitsimäele ehitatawa „Konnaküla" . kohalt kuniKopli surnuaiani on päris ime waadata, kui-das seal inimesed liiguwad ja konna wiisilühe künka otsast teise hüppawad, sest ka hobuse-teel liikumine on hädaohtlik tihti liikuma om-nibnse ia weowoorimeeste pärast, kuna agaraudteel käimine keelatud. Septembris ilmu-sid küll 2—3 labidameest ja sörkisid mõne suu-rema loigu kohalt tired kallastest läbi kraawi,kust ainult suur wesi seekord ära jooksis. Müdon loomad needki kinni tallanud ja wihmaseAmaga wõib igaüks oma silmaga „wirtsajär-wede" ilu imestleda, mis kogu jalgtee täieSlaiuses oma alla wõtab.

Teine häda on lehmakarjadega, kes igahommiku wastu Wlswad ja igat ühte, kes netlemitte teed ei anna, „nagi" otsa Shwardatvabriputada. On olnud juhtumisi, kus isegi saat-jad sõimuga üle on kulwanud neid, kes julgebnende sarwiliste kohta midagi ütelda.

Nii siiS, kallid linnaisad, parandage meieKopli jalgtee korralikuks, siis jätkub ruumiseal kõigile: lehmadele, rattasõitiatele, ja isegikärumeestele. Konna poolwenv.Kaitseliidu loterii ja Pidu lau-Päewa õhtul „AklvaariumiA."

Kaiöfettkdu' teine mylenSond (Narwa mamrtee jaKadrioru pikllon-d-) korvaldsb ?aupSmxr õhtul kell 8Kadriorus, end. Âkwavrimni" rumnV>eS sumejoone-?ise piduõhtu ühes loteriiga ja asjade loosimêgia.

LoofimisÄe tulewad 12 wäärttrâ, estmciseks au-hrmmiS on harmoonium, mille wääötuS 40.000 mrk.Loterii-vllegriS on WSkwds^ samuti toSärhxSliffeb ai*jad, nagu: saapad, kalossid, willased ja kleidini-ded, S-puudased saivjahu lotid jõuluks jne.

Näitelawale on kutsutud paremad jõud ja nvG»-hambad, oii et piduliStel mahti pole elumurede pealemõÄdv. Noortele on jalaleerutus, wanadele muudajaviite achld malmis tvaadawd.

SMtitt }a muuflka...Estoonia" teater.

Eugen Wltting „AldaS."Täna Eug. Wittingi teise külaÄäiguetvndusena

Verdi ooper ^Tida." Peale Matise, keS laulab Ra-dwmefl partiid, esinewad: Olga MÄ-Krull, Walen-tine Weem, Lilian Looring, Karl Wittol, Bernh.Hansen, Serg. Hermann, Nikolai PSlluaaT ja >t.

„Hanumani tütar" rahnmetendusel.Homme nchwaetenduêks Haarla ah^vUomLõdia

^Hanumani tütar". KaaStegttvvd: Hilda Gleser(Jnra), Marta Niilus, Ella Lill, TntS Lauter, Serg.Lipp, Hugo Laur, Toomas Tondu, Harry Paris, Ä.Johanson, AV. llksip ja t.

^Lendaw hollandlane".Wagneri „Lendawa hollandlase", mis wleb efl-

etendusele tulewal teisipäewal, A). oi^toöbril, öpiwv^ära — nii palju kui puutub solistidesse — kovZ-seisu, kes saawad laulma wahelda-misi. Tfimene koos--seis: D<Äcmd — B. Hansen, Senta — Helmi Emer,Erik — Msred Salli?, Mary — W. Weem, Tüüri,mees — N. Pölluaas, hollandlane — Sütel; tehtekoosseis (samas järjekorras): S. Hermann, J. Loo,N. Wii?holm, H. Jurikso-n, A. Dener, A. Ardei^

Nahwateater.Täna koimsvaatusliue operett «Kõrgus lõbutseb.*

Reedel üldhindadega a> 2S mrk. ^Põõmne Lola."Operett 3 waat. Pirhapaöwal kell 3 päelva! odmva-hinnaline rahwaetendus a 15 mrk. Mängitakse wii-mast korda M. Goi?i 4 tvaatuslist näidendit endisteinimeste elust ^Põhjas." Kell g õhtul tuleb esietendusele M. Aibsami 4 waatuSline ravwatül? „AaSta!

üksteisele järgnewateS piltides librsovKad üffi-kud sündmused waatvla silme eest mõõda ja tukk lõpebEesti wabadussöja wümasel ajajargul, kus rahukege-misele osuti.

Kino.nFilmi-klubi."

Et Eeslis sikunaândust edukamalt edafi wiia,afuti sell«tkoho§e organisa^fioom loomLsÄe, mille üm-

ber wõikftd kooickuda filmiasjanduse harvaSdqad jaarendajad.

Teifipüewa Kjftrf peeti ftlmi-Äubi aûecmriSkoos-olekut. Põhdkiri wZeti waStu ja korraQawale komiteele tohti ülesandeks selle registreerimisega esineda.ZwmiteeSse tocMti hrd. Seim. PariSaS, DMmd, Pin-'na ja Raag. Kui põhikiri kinnitamist on leidnud, kat-futaffe Lubi peakoosolek kokku.

^Heategev" Sbtu kellele?Toimetusele kirju taiale Km>stuudio tegelaste ring-

konnvst pilemaS kirjas muuseas:17. okt. on .EStvonia" saalides ^heategsv" Shtu,

mille ülejääk läheb kklo-stuudio Êstonia NationalFilm" õpifct&ete JüriSsonile, WaSsiljavale ja Leppe-rile wätzamavle sõiduks, et ja Kata oma näitleja ha-ridust. Mikte sugugi olles pr. Jürissoui ja hr. Lep-pcri wastu, ei suuda aru saada, tuidaS nende hullasattus pr. Wasfiljewa. JmeAÄakse, «iks pr. Was»fiHaoa, pealegi Väljamaalane, tcrnvitab sseda wäikesttoetust sõne ell okewalt õhtult, sest teda wöida nähaTallinna Liige kallimates reSkõvaamdes ja fakxNLedesvallides tualMdeS hulga priântidega ja toredusnah-kadeS. Pr. WaDffsva olla selle hr. WaSfitzÄoi abi-kaasaks, feSe£ CeSti ifêjswuse eflmeStel aastatel kut-dagi korda iSSt tzeSti tobröonttsust nSutada, wii temalt aga hiljem tag«fl wõetud.

Pukfiirlaew kalamehe paadileotsa sõitnus.

Lv. auguStll lQ21. aastal oli kalamees GuStaw»Eduard Pääsule ama puqepaadiga merel kalapüügil.Paadile sõitis p«Se merwândufe peawakitsufe buk-

^ stirlartv purustades purfepaadi, ri!-kudes 11 noota ja uputades fdtemthe Pääsukese.

PäSsuZe ott keskealine meeS ja teda jäkb leinamanaine kolme alaeeîse tcchsega. VnmSU>sÄ leiti Mdloletvat bukfiirikattv .Ufin"-Ûnion" ja Lohus karistasbiSsiiri juhti Mitti ja «adruS Suurperst kumbagiSahekUtSise toangiStuftga tingimist. Lukstiri juhtSjtffti süü seifis selles, et ta andis juhtimise madrusekätte ja madrus Suurpere selles, et «rae kokkupõrkamist ei keeranud tmta «alamche purjekast mööda, kuigi^selleks woimaluS »li, waid fiitis offe peale.

Pä^suêse KP ja alaealine laSte Haraldi, Tr-wingi ja Elleni wotimk adw. PoaSo andis tftvijl-nõudmise bukstiriöasiva juhi MM, madrus Suurpereja laewao-mankku — mereaânduse peawMtsuse --wastu Ähtuche, nõudes Ülespidamise raha Pääsukeselcheke ja alaeÄistele lastele.

Rahukogu jNtiS «Sutmrtse vchuldamaw, kuü» koh-tupawt, kus afi adw. Paabo edafikaebtêl 12. dii.s. a. arutusÄ oli, muutis rahukogu otsuse ja mõistisHMrÄ MttNlt {c Johanne» SliutpereÖ PSüsuZeêlche TasukS 1.000 utti tuuS kuni surmani ehk uuestimehÄeminSuni ja alaeoÄSte kl St? Lasuks igaühete1000 marka kuuS kuni 16-aaStasekS saamiseni. Nõud-mine mertaândllse pevwaMuse waStu tunnistatieiuleaegsÄs. Seaduse järele wastutab kahjude eest.mis Laewa juhtide M Mi sündinud, la ava omaniksiiS, kui offôheStM fuüdâStekt midiagi wõtta el ole.Kui selgub, et Mrtt ja Suurpere ei suuda Pääsusseperekonnale WÄjamõistetud ^latiSraHa maSÄba, fiisalleS esineb wastutvja osa» mer«lHand»se peawa-litsus.

õ«u-t»fsH ja kuMiWt.Talgult weeauku surema.

Järwamaal âulepi wallas wiibis Mihkel Main-b-rg, 63 vastane, naabri talus tolgusel CHhil lahkus ta sealt tu!bliÄi joobnult, kuid koju ei jõudnud.RlleS lä. Mvobril fefti MamZbergi laip Lodu kohaligidalt meeaugust. Arwatawasti komistas meeS teelja saÄus auiku, iust enam wälâ tulla ei suutnud.

Tulekahjud jätkuwad.Hiljuti süütus tcMpäckva ajal rchepeksumksina lä»

bi põlema Wõru maakonnas Orawa woLaS Saenmatalus PeÄer Waalst rehi ühes rchoalusega. Ka sea-laut ja ait põleftd ära. Kavju arwaw-Vse 873.000 mk.peale. Hooned on vallakaSsaS kinnitatud 800.000mavga eest.

11. oktoobril hAmnSul põles Taali viallas Põlend-maa küllas Jaan Kartofeli päralt olsw elumaja Ühesrehe ja rehealufega maani maha. Tule alguse põh»jus on weel selgitamata. Hooned Md 100.000 «vargaeest kinnitatud.

WaStutaw toimetaja x. Tomp.WSljaandja: SirjastuMhijuS .Wada

10 W - s a s 0

Avaldame böigo suuremat ISnu kõikidele isikutele ja asutustel^ kes üles näitaslvadsuurt kaastundmust õnnetumat aurma leidnud meie ainsa poja

J MAI DLASEviimsesse puhkepaik® saatmisest osavõtmisel. Êriti tfiname-hra > Laksi, kes flbja Würnltsa jaLlneharlmiso Ghlsuse nimel pfirja meie poja hauaie pani, Lalnaiad Wanomad»

^»Sc-K)s tEEsSa?.Neljapäeval, 15. ole. s. a.

uu */tS öhcul.GMgBts Söittžagl Salve!L!aStLigA eto«ÄuS.

Berdi ooper 7 pildi».Reedel, 16. oktoobri! s. a.

> kell //,8 öhiul.NahttsetvKdttsskS

..KZMWMi MM"Lauri'Kaarla komöödia

2 waat.

„UMWE>!EK?S?"Tir. âul Pinna.

Neljapäeval, 15. okt. s. a.„KS?guS LöbNtjeb'"

Operett 3 waat.Reedel, 16. oktoobril s. a.üldhlr,>sd»ss ä 25 ml*„<PõSrane Lola"

Operett 3 vaatuse».Ala»» l«S 8 »tzt

' Kassa fiteotuö lell 7 öht.

MaStal 1905".Zell. Mm WSstM.

MtZrle tclte.Laupäeval, 17. oktoobril s. a..LthiSklubiS", Pikk tän. 42,

Alg«S k«« 9 ötztolLtpp UK 3 LSsaU

PSäsetähed: maskid, daamid'maskideta ja wabat. tulseltside liikmed wormiriideSa 75 mrl, härrad maskitaa 100 marka.

UuesUowatHd

Rarwa mnt nr. 4 (rest.^Linden" aly. /

Saadud uus partiikfilkaugu nabku.

On ka kõiksugu nähku,kraesid, mütse, gorschette,palantine jae.Hinnad wSJJaspoolwfilstlusi

Palume austatud ostjaid sisse astuda ja tões-duds.

' Tellimist» vaStuvõt-mine lwäljamaa) keemilisevärvimise peale vastutusega.

KadNKNdäutoSumm

ühes teljega Pärnust kulleskuni Sidnpere klaesiwabri-kuni. Nusat leidjat palutakseteadustada tasu eest kirjalikult Jakobsoni tän. 4—Z-a. .

Müäaliiis®täies karras. Näha kuni 16.slp. kella 6—8 öht. S. Tartumnt. 4Z»a, krt. 5.

KgotstudehitAsplaan.Waevatasu eest ära tuuaWäike Karja tän. 8 ehitusejuure ehk Narva m. 44—11.

GGGTTTTGGKÜÜM

Uimane § öök uudistIsi eelsed Kaelasidemed

on kohale jõudnud ja soowitab spetslaal kinda, kQbar&Ja nteestorahwa pesukauplus .jociciV': ci,yb9 mm mm. 1.

Harju maakonnawalitsus annab kinnisel kirjalikul

wifeampakltamis©! wilissmaakonnavalitsuse majas, Tallinnas, S. Roosikrantsi

tänav nr. 12

Miili !§ Miilis MMM il.Tcmpelmaksustatud pakkumised sisseanda

maakonnavalitsuse sekretariaat! S. Roosikrantsinr. 12, kuni 20. oktoobrini s. a. kella 11-ni.Wäheinpakkumiste läbivaatamine ja tööde vfllja,-andmine järgneb samal päeval kell 12. Pakkumisekindlustuseke tuleb maakonnavalitsuse kassassesissemaksta Mk. 35 000. ehk vastava summapeale esitada Eesti Panga garantii. Maakonnavalitsusel jääb õigus tööd wähempakkujale kamitte välja anda.

Tööde kirjeldust ja .muid tingimisi saabteada maakonnavalitsuse sekretariaadist igal äripäeval kella 9—12.

Paistu kaudu, müüakse„WÄSÄ MAA" |a „ESMA5P&SWA" üksikuid

numbreid.GTGATGGGG

Kõrgst hinda maksan™" ferä.

UaHiskiwide, kulla, plaaM tina ja KSbeda eest.Ml Kc»nior Wene iön. 4, DeW niini maja, wastuwõtmW kella 10—5.

Itl JM".kutsub kõiki seltsi

alaS Bsi .< «ird6.raldakes talvese hooaja tegevusest osa võttasoovivad, koguda reedel 16 skp. kell 8õhtul seltsi võimlussäall, ühtlasi teatabseltsi juhatus, ; et kergejõustiku, raskejõus

tiku ja jalgpalli osakondadeleAB,GAB HARjyTUSteisipäeval 20, skp. kell 8 õhtu seltsiwOimlussatlls. SeitSi JuHatUS.

Tallinna Pâtoüiamet annab teada, et 22-seloktoobril s. a. saavad Peatolliametis mitmesugusedsalakaubana konfiskeeritud kaubad.

■ möögi!® lastud.Muuseas kõiksugu tubaka saadusi,wiinasi, riiet, naister. siidlsukke, puuw.wäljaõmblusl, nowokaiini, kokaiini, kris-:all sahariini, 43 pudelit wahuwiina,üks sõiduauto ja üks paadi mootor,suuremal arvul tühije plekknõusid ning

muid kaupe.— Oksjoni algus on kell 10 hommikul. —

Tallinna Peatoliiamet

bafegckîiiigKorrapiraas 18 pStwase kaBba&to-

aarl&Bte BtsaäiisS-S. ..SaaSt Loiebz',

Kapi W. Weldllaadib tuleva nAdala keskel siin

lüh mekiSoomemaa kaudu.

KaubaOiesandmisi võtawad vastuN- Chrtftiansen & Co .

Lal t 34. Kõnetr. 21-65, 16-56."Telegr. aadr.,Fock'

me mu!)Bohopoppl!mitmes paksuses ja

I I

kõik numbrid müüb suurelhulgal odawasti

m

8

| Soome paberlladuI Karl Lemterg |H Tallinnas, Wiru tän. 3. ®

Uus kahekordne pagariN

(ahjuga) örigaOO O«

Aegviidu jaamas, männametsa ja jaama teewaheL Hind 650 tuhat mk., muist wõib võlgu

jääda. Aegviidu, Kublberg.

Rohüa-Iärwe rilil plewkiwikaewaadus.

vajab umbes 410 rt sfilda99

Elf lilSi lill.Pakkumised ; 20 margaliie tempelmargiga

saata kaevanduse juhatuse nimele, aadressil.Kohtla-Jarwe.

Hind filesa nda franko vagun Kohtla jaam

Mm hnsriHduolRsoowitab suures valikus igasug. karusnahku

ja karusnaha kaupu.— — — Hinnad väljaspool võistlust — — —

Kuilasopa 13. Kullaoepa L Jsaapa 13. Jrmmm*P

Eesti lalsorganl satslooalde UIS»majapMamlsi kirsnselevõetakse vee! ipllasl vasta.Sealsamas maitsevad lõunad igapSev kella 12—5

Jacni tänav nr. 3.

VSSVVSTVV

ii

ililtüä iraätfmSSakse

fta w >:

Hra Saarmann,Sangastes,

müüb .WabaMaa*. ,3*.noipltwa* Ja .Ronfla*üksikuid numbreid.

Ole koliiand

« 99*Naistehaigused.

Wastuv. kodus Va9—VilO e. ^ja 4—5 p.!.

Dr. Julias PrfsKoKirurgia, orthopädia Jakirurgilino tuberkuloos.

Dr. Erika PrlsKoLasto- ja slsahalgusad.Wastuvfttmina 9—11 e. i. 1®4—6 p.!., hädalistel juhtu

mistel Igal ajal.Suur Kompassi t. 28, k. 1*

Minu bõnaftraadl nura«ber on nQQd41 -TS.

Dr. N. Epsteln.Naistearst

Narwa mnt. nr. 29, k. 7.

lilMtrw. M li snišpt 1

Wastuvõtmine Igopfiew, pealekQsknadaia kella 4— V«7,Merepuiestee 15—7-a (viinavabriku maja).

ämmaemandB. 1IMPKUTõrwa alš»!i.

Wiljandi 18 n. 15.

Kohtukutse.9katvere.P«id« Rahukogu kutsub Kustas Kro«feldt'i.

kell» elukoht teadmata, tflw. kohlnpid. sead §Z 233 ja Z08põhjal, kui kostjat Jakob N«i«ann'i nõude asjas tema vastuomanduse õiguse tunnistamise pärast 6000 marga wäürtu-seS, nelja kuu jooksul Mes»ad«a oma asupaika Rakveresja sisse andma kirjalikku vastuseletufi tähendatud nõudmisekohta, hoiatusega, et waStasel korral kõik kohtukutsed tema.Kronfeldtî nime peale Rahukogu kantseleisse jöetalje jakätteantuks tunnistatakse niug asi arutusele wõetakse.

Nõudepalwele on juure lisatud talukoha ostu-müügi leping, kaks laenu tasumise kwiitungit ja Lehtse wallawalit.suse tunnistus nr. 940-1922 a.

Rakveres. 20. septembril 19ZS a.Rahukogu alaline liige: (allkiri). Sekretir: (allkiri).

Kohtukutse.Tallinna-üaapsalu Rahukogu ringkonna 7 jsk. Rahu.

kohtunik, Tfiw. kohp. s. §Z 293 ja. 303» põhjal kutsubN»s«U» KahlöE»g't, kelle elukoht teadmata, nelja kuujooksul, kuulutuse ilmumise päewast ^Riigi Teatajas-arwatud, kui kostjat wastust andma Aleksander Greenvergînõudmises Rosaiie 5kutzlberg'i wastu 18400 mk. Me,hoiatusega, et mitteilmuwise korral tähendatud aja jooksul

fee kutse endile elukoha jar arutusele tuleb.

Mitteilmumise tagajärjed va Tfiw. kohp. s, Z§ 71Sja 719 tähendatud.

Tallinnas, 10.X.25. o. nr. 1356.Rahukohtunik (allkiri)

- Sekretür (allkiri)

irele kätteantuks loetakse ja asi

33m&mwmma ossmsEsssmi

Paenamalftsttllst wSlJamaa

poatpakerltkärpidas

ofttate )9Waba Maa" kontoristHarju 5. 34. Tal. 3-40

13=

ilTalllnia ilreili Pank 21-Sbisnis ZT« se^t@m^ri§ 1ZZI a.HKflva Passiva

Kassa ja arved teistes pankadesWäärtpaberidLaenud .Korrespondendid:

-Loro" 7.311.468.—.Nostro" 17.999 747 50

Osakondade arveGarantiid ja akkreditiividLiikumata vvarandusÄrikuludMakstud protsendid ja komisjonMuud aktivad •

26.213,123.502.280.125.—

410.970.151.50

25.311.215503.741.604.—

159.988 286.—10.328.620.—10.329.936.5011.608.927.506.943.379.—

667.721,368.50

AktsiakapitalTagavara kapitalidAmetnikkude abiandmise

kassa kapitalHoiusummadKorrespondendid:

„Loro" 27.593.635.50,Nostroc 19.435.484.—

Osakondade arvveAval kreditooridLaenud ja rediskontSaadud protsendid ja komisjonMuud passivad

Pank toSiaateb KMKsuAU panga operatsioone nia«- Ja w81I«3339tl.

30.0oO 000.—17.501.967.-—

1.549.949 50201,638.833.50

47.079.119.508 631.634.—

159.988.286.—155.652.399 5031.813 154.2015.836.025.30

667.721,368.50

Juhatut.

i

^ M

i4

v;

ni -•<

• 4

"f

|j,U! )

i

QJL m*r itm. TaLwMS.

ffafinefs#Piki Utu mt* VS, CaBin

H6ne(ssttil) kella 10—12 jaVeatoimetaja telefon' ur.Pse pauudiSt, osakoa» »r. .totoetvfel üftlnt , 23-1

Telefonid erakorterites:Veatoimetajad - 7»52 ja 13^WaStutawal toimetajal p (Päevauudiste osak. toi». . 12Ärijuhil. 9

- Hstdtn ||t9|t fitu si* 34, 31Hrijuhatus ja arvepidamine

Ärijuhi lSnetunnidjTellimiste ja lehtede ärasaatmise

0tr. 240 (2C49)

Kesknädalal lakki— Homj

Juba hommikust pcalo MmcjTallinna sadamas, Kaupmehe silwat liÄmnrst/" Hobustegn ja inirsinna raskeid reisKchioreid, kasteliHat sorti nõusid, m.ida pakkrmnÖhtnpool päewa kogus ka sinna hlnÄide saatjaid.Pidrd ju paarislasi weel sama! öfyhd Brasirli^

asmna. 'Laeto, millega ntxb ftii oma

aluÄasid, o!i „Suomen Hoyrylaij(Somne auiMtSva. osaühisuse)rem aurik »Obevan", mis pididamasse jõudma. Selleks ajcmasse kogunud reisijate ja. nendûuöishimlcliste hul? jubaPaljud uudishimuliÄest olidnud, sest külm tuul ja wihmsillal tegi ootamise pnncckS. Jabiwat. Naljatati» et Ôberon^Äsikombel Tallinnast mõõda {otiesimest korda siinpool lahte.

Kella pool 9 paiku nAhti jubiwat laewa lcchÄ. Sadamasuul jjpärast seisma, isegi ankruSse.et pukseer ..Tutt^', mis temaleêi julgemtd Minda suurt aur ^maSse tooma. - „TuttÄene" sõitilga ..Oberoni" mrcker.rmgi jahiiglast poseerima. Pool 10pm" flffar; fülffe.' > •; ^VhWahepeal kchutafime aega.!icnzâjatega/^' Neid olla see!

ififitt, lppsed kaasa arwatud. SuMikekohMdajaid, põllu- janed koguni.4^6'liiZmelised per^mised sõidukK,oÄa samad kui eetiasse' rännanud gruppidel, niiPaolo walitsuse'kulul, kuid trngijsaaöudes peab end nelja päewalendama. Kui teataw aeg,õn iÄWlgiüel wõi mujal tõotakstoabad. . . -

Suurem osa, umbeS 90 prosjat?.st olid noored, töõjõulisedmast soost. PaTju^ mr toatfjeidmeeleolu oli rõõmuS. Tuju ei^me ja wihma ^tuifl, mis ootnmiôtse põrgulikuks tegi. Siin jakuidas wiinapudelid simst-suhunaisi rändasid. - ^ Atida kaugemaltiZ. seda ülimeelikumaks meelco>ned olid juba purjus. Saatjatlska ootamata rõõmust meeleolu.!lauldeZ ja ringmänge mängidesj

Juba lahenes lahkumise si!Walt oli laew sadamasilda fturihakkaZ tung laewa trepi juurelkis täieline anärkia. Lapsedkäes, tungiti tchedaZse hunnikesimesena laewa pääseda. Mcwandusid, naised karjusid, la^politsei? Se'e ei' liigutanud jjtahtjate korraldamiseks. Mis jKõige Pealt asuS wiis wõi

.pi juure. Nõuti isikutuimi^Piletid olid aga reisijatelt j:ja kontramargid asemele arnotteriti.' Wiimaks selguswaieluste tagajärjel ja wäljajasuda laew ale.

- . „Walge laew.^!. „OLeron" on Balti mere Msaav.. Äee ehitati Rouem-5,waruÄati 'Inglismaal. W'.'ttlkuul. Laew on ehitäwd kmchaSõidab Helsmgr —Hulli liinil, seekord tegi

9)Algus kell 5, 7 ja 9.

«Saatuslik öö". - DIGAR Eesti artiklid

Documents

Transcript of «Saatuslik öö". - DIGAR Eesti artiklid