Väljaanne PDF (4.94 MB) - DIGAR Eesti artiklid

Ohtfusa «WotsHI Per-low ja Pojad",

ühisuse .KJachta"

[mast sordist kõige kõrgema

i, Waldmann[plats nr. 16* kõnetr. 9-11

[El wõimluskoones

|U tänaw. Xvea » »ht«l riigikogu liige, hva

soa, aine Ae:

m nn witrasjalikult Kesk-Suroopas^ endaclt rahwaste liidu konw. Genfis.Msema li vllllll.

|ge Juhult!Jõulupühade ———

lomQDIi(riidekaupadest —

lerKooilscb(Ira Ub. n

lüEiBHifle ost utele.

2.1

TALLINN:UNINGAtÄ*.4

omast lollost:adumaa vabrikuta

riiet.ilewikaupasid. wlllaat plagult st ja waiget. Wõimalikuit

JUL- ABERG.5, kalewikauplus*

lukingitused;Inad.i, põlled, platsod.jgal juuruf., mustri»» ja WärwideDl« pvrandalatted

ja suupillid.-hiadavega w»id igaRk» attt

ann&C9 ladusWana PoSti rntf Rr. 8»

OijOlõiOindeksiaärtuslist

Jahu, riisi, manna, suhkrut," õunu, ploime, kompotti,leid: piporkoogi-segu, kardaniljct, kaneeli jahwat. ja tükk.,paid, pipart, vürtsi wene- jaishi, 1a di kat, perekonna- jakiist ja sinet, paberossikeste,[ossa ja tubakat parematest>owitab

IO. Waldmannplats nr. 16, kõnetr. 9-11

EEEE

% m omü MM,fVvfUaBii Ulg mfwtrfeUaja M. m. ttU.J?

f rbtof^Hajal

aw»

«W

M.1S, m

. 461 3l««H LriPSewa Vo«mikul.

Tina 10 l«h»fröVe«».•» ÄffW 3 urn*». m

Teoiwise hi»d:ftei* 75 at. paitti* •A--*»

2. . • 150 . 131-Z. . . 2» . . 201-fliP«aM«ic too matfe fnt. —

«■n fttt«(m*sat« mmJtuuiutuft fiCf«l I nwmt 3 *1 «ae

leb* J *4. Jt ttfid t,«t«6 mt. imthaetie vts», wm*

"*l m 'tttmtae 1) «tct*.•*<»» |efj« (isu m* 41» !•»»> Me*—&.MhAhaAO PM Üa. «ww S4MC

Diripcht <wlwmit kte b—11.fnMvVt Iw nk hla Mrt tz. L ilaNMrift

StktM «. $4ÕXätfm m JU

laaiaads»»AR—miši0 —

VaataNtoüM MM*» w» Ualt akl ä M*.lalnCf KilitA ja MMitiktwNk. .1>«*« mf

Silladi wOA»»Oa MM#ia fcitü fW [i§»#»< j« tN«at<»#Mai t»tz- if»* past.imtmtL OWGlaMaR a*4kaa»*fc iNMa

tftz-ch^WaWchatts. Ä»>fiai, UafanS: .AU»- Seeetwtfie %*%*\saaa•tfeaf#«f*eai »t«!»aaat:te,ria«K»M»se«ft»»tza ii/3tk

Vir. 289 (1193) PühapSewal. 10. detsembril 1922. a. 6. aastakäik.

.-ii. „PEiorSoowitab oma ladust Sonda jaamas tuntud headuses

Katusekiwa (Gaspori)' punase ja halli wärwides.

Parkettkiwakõigis w&rwides ja mustrites.

Kanalisatsiooni torudjärgmiste läbimõõtudega: 6/9/28/34 tolli.

Peaesitaja W. laubeTallinn, Lal tän. 13, k« 1, kõnetr. 5-80.

Pretsisioon uuride wacrik

Asutatud 1826. Wabrik Shweitsis (Petrograd, Moskwa, Kiiew,Riiga) asutatud 1826,

MEtow wkuhhI P'KH t^n. 21 Kõnetraat 22-21

Siei lpl mikim(Juta kellade mffllmine, parandustõõde wastuwõtmlne. Parandustõõde

Jaoskonda juhatab endine wabriku meister.Soowitame Igasuguseid oma wabriku kellasid#

JAreltegemise eest hoiatatakse.

Ott. 10. „Gstoonla" oti Kauplus Ott. 10.

et kõige odawamalt ostate kõiksugu plüllst, willast ttl touna, pallku, naiSterahwa kleioi.kosmümi- ja ma,ttliri»et j. n. e. j. n. e riidekauplusest nr. 10 .Estoonia" alt. Willanepaluuriie 2 ars lai 250—340 mrfv Schewiot 17U mrk, ja kallimad. Pleekimata pesuriiet

.. 21 mrk. peale. Kretong 29—ii mrf. Kõiksugustest riietest suur wäljawalik.Alaline wärskele kaupade juuretulek. Linnad wöistlemata odawad.Nr. 10. „Es.oonia" all kauplus Nr. 10.

XX XXX XX X XX t X- t't t'XX'X X X X X t X

Illlleviii

Ptthapäewal, 10. detsembril s

MuusikaSuurendatud merlwäe orkester. Liuwäli awatud kella l/«5-10 Ähtul,l-tunni|ise waheajaga 4 tundi muusikat Einelaud mugawalt sisre seatud.Saadawal soojad söögid. Juhatus.

Põllumees ja tema eksploateerijad.Arukamad põllumehed on põllumeeste-

kogude „liimar)ärra>de" poale mubuskUkülttvao-tcnna hat^uid-.

.Mest paraiiitldeit peav wammÄ e uu vu u \**

f VM * t • *

> tV'i^ ' - » / '

LONGINES

lM-13 MZMli

Alllmlil. Sütla L 23, lüllktt. 17-05Sellega on minul au teatada oma austatud

kaubatarwitajatele, et Lchwcik.'ist on kohalejöu?nud suur saadetus uure — ilmakuulsatestwabrikutest, nagu: lõng2nea Zdnllh,

Oaorgets Fiv.s Varel ff.ls etCo« ja teistest, lõige uuemat wüst wal.miStatud. — Kullast, hõbedast, niklist jaterasest. Peale selle igal ajal rikkalik tratifkviksugu kristaS-. kuld-, höb-ja kunst.emailaSjsdest. LaalatussSrmused 92°, 72°, 54f, iga»suguseS wiiljatSiitamijeS. tellimised täidetaksessawate tööjöudude abil kõige liiremas korraS.

Pal«« a«<tat«> kavbatsrwitaj-id?a»v« headust ja odaw»st iiiW-Ittlt tbe»dad^. wm

{l|||lllliiii»l!|||||{y FOTORAAfU "PARI KASTAlfbINN tO/tJIMGAT 4

k AfATVTtAfftmviTl 9-3Il BlUWUiilTl *t t

lllllllllmillllll

IIIIIV1IIIITsheklraamatuid mitnws»»«?.»«i.

kassa kontrolltshekkisidsoowitab J. ReimannW kirjutusmaterjaali kauplus, Harju tän. 34, Tallinn. Jällemüüjateie ®/o %

■■«■«■■II

ž.

REKORDMOODSAM KINO EESTIS

abd 3> aa*

1922. a. parem ajatoofllm ,Vl(OR»fiLN* öpilasetendus kel! 9 — rQAUMOMT-FUH4

Kristof Kolumbus" «fiinecriKtl OlcslsMiBins**(Kristcf Kolumbus}

I Ja 11 Jagu korraga.

Naljapilt fi.r ■ItMtatfai Cirol» Yoasia, Albart &«»*«#>

mmnn Ja Tamara Buvaa,

Ui, füi

Varsti t Varsti IRaamatute raamatPIIBEL" mm.tt

Eeskawad maksuta. 3

.REKORD" on esimene kino Eestis kusfilm' ilma vaheaegadeta nfcldatakse kahestaparaadistSuure tungi Ireholdmlseks pslitaksetulla etenduste alguks, uo. ke'l 2,4 6,8 Ja 10

Apolloi rt

Olattoa m. tZT-tl. 19 97

Vnmare p&evl €uat algupdraat ees o»a nü t linal Ja Täna fdtf ,Apoll»»se" 11!fUiUHsal: t •uaw|>5taUtt pNl wettmecJU tiufl. lotm n.tul. . . «stpajhi «Ll< pimedatt JMtteUwjl: Olemata birotrtif «test! t-fl '«k» ttlianeflj&ltiNb Upifit h»aetu . . . ,»«. XX a. f. «me! ftaoilata aisal flooa — f»ntib;ta in^mols..MERE HUNT" ®M*"'9'11"®:4''#"mb0"' I? Põrgu kuningas— Inimenemõistltusfl.. k k f ... »»,.» » k , k »i. mi Aaaâ» «.u ui.it ^ t wirrjjAiklmc *>aUtoetme anue. ttletut betoc.U. Äigu i f « J» Äafei fo leLbujeb jaamad vähta»Ltti BLIKTRI PANTASli* — t .nnad ette pr. Eal«e.«/AAFRIKA SALADUS''* Vbne» beaam. s j-- ja s ,p. s) ?OLrs« — BiuuuU (auaal tw uucb UU* iMulfilas

1)xMuju« äk*tie ca.ruin. iLi.m-nt p»r<« ja huwUa».^» ilklt- ,Suu tüttrft*. j- tii.«{t»ai>i peat.(liottt feD I p. WAiig*) Uft IL f»artrtt O. tBtifll Jaatusel. Hinnad 23—90 wtf.

..Passash"vMMlsllSt.MtllW

W!r« t. 4»

£.l»UU UUUl« lRaske eluline draama

7 jaos.

Täna za edast. GuureparaUue õpeUtt .Unwu' w. löolpiU.

„Hoidke oma tütreid!"Meie lahus' pead otema teha lSpp selle kauplemisele elusa kaubaga, sest et need koledad t tmefeb meelitawad fa par»

riigid^st neiusid. Kalki Uskuda need Ivvtgud ja päästa õhwreid — tee peab m e clu Mesanne olema!J ad! Em b l S>o4ait tmi ibtccij! Tungi Srahvivmisels palun ilmuda alguselt. Pilou on pealkirjad 3 teele#: Cfcttl

ia fp*1 fp#.

Jüjitefl ErW neeonte ju OÄ".tsb«s naljapiU joonistustes, Dshimmt Ahetas. ^

Mg»« kell >/,Z. MZnglb parra salong ttlOU*hr. ^Saarmani juhatusel.

ii

ffv/lUÜU «VtlllilGuurem kinoteater EeStis. Meripuiechtea

lo. KSnelraal 19-üo.

«.utta. Uu< a.ûvataiute puyavaiuva cttftaiuu uaueiaiuai za uaiteUaal

<TTroanft: *pönew draama algupära- C^\ A AA 4«rtSrt| "U,e lawa<iu,« ja pbnewa sisuga VfUVi4liti ♦WWPörutaw dr. 6 aktil. Pilli waadatakse suure hulviga ja jätad waatajate peale suure mulje

„mt» *ita4". QOftrdltmaM, »,u« na!s'pilt 2 jaos.

9l.utcla;u4l: 3uur duivitj:» diwcttilfenuitt 4 jaos. I) Kuulsad Ka11a jaStany launatvad ttu moodsad salong- ja stepptaut<ud: a) Vo<lon fantafle. b) Jazz. A tallinna publikumi paUapsed Teadt? ja ttot». taunawadelle palju uut ja ldduiak! Löpinata naer! Kõikidel lbdu<! 2) ?l. ôtkrt*f r it« t a | a — kannab ette Ec«ti laulud. Tana wüu»ane päew \ Ädams.VUiiadüfr kes et ole tiõirttid. teil ! pAriuu. Ma»»;id .ü^ranö-^Jiaciua*

oma oilcfter. Ua4|'a awatud fcUa 10 ö^tat. un.usita.

Kastno1 !U lino<.Aia t. S.

5T3»tetr. 13>03.

u 4.Aut* J4 tdafi. ÎUIUf4(îtuC blftUU.Ä ll..l»U(uLva t»ugtUI ejt — j) )i t|U.g4lll^|t c.4|l «ill4 fta

iiKURISTIKM

D a««a S a!us kuastnikkude alust Peaalas faultil nAttVh fllta 9? XV*. Nuumad mnrbf

jetetuü neigoi eehttibui natiapt L

KTgttl kell 1/t3. Ving b I. Ua«st tiio tyta kch^tzlH nna^ 25- 90 mtf

nonpnanoDoiiDooBOSl E. S. S. „Kalew'i" seltsimajas ö!

Tallin»aS, Harju tän. 30, Metraat 10-89 on awatud homuutul lella 0—2 j«tpiuletab ta õhtul lella S—7 tS:k;ugujeid

panga operatsioone.saadawal

Uuesti awatud riid eka u ba adulttlmetele ja mftdrollcle. (titanfioii tün. 4.)

rr BÕKAI44Suur Kar a tän. nr. 18. uuaa laanupanga majas.

Soow!tsb> meesterahva ja naisteiahwt palitu-, Qlikonna*. kostüümi Ja mantli-riiet, piQüsi mitmes wärwls, willast kledirltet kõigis kooliwärwi<fev aknakardina lülfi,madralsiriiet. Prantsuse creo-de chim Ja tei^t siid* igas wõr*is, igaîg itt pesuriiet,nagu* madapolaami njnsuki, baiiiti, Uudtina ning woadtlina rü«l, flaneieiU, suurad

wiilased r&likud. willased ja pikee woodlwaibad jne, jn»Hinnad mSiatlilcuct. Austusega riidekauba ladu wDOKAI*,Suur Karja Un. nr. 18. uues Laenupangamajas.

i v, .*1**. m

Soome riidekauplusnNr. 13. vtEstoonla*a taatrl all Nr. tJ«

Soowlfan oma suurest ilidakaupU plüüsi mantli tarwis, drapp welour ja taist rifetmeester»hwa a naistarahwa pat tu tarwis meesterahwa willast Qi konnartiet, k&l iauguwürwl Ja aorll n^lstaranwa wlilast kialdlrllal( crep de-chinl, hbert taft siidi.Suur walik mööbiirletest flanelettL lasingi, sataänt. aknikardlnaid pikee. flanell,wlliased Ja watiitekid. Kfiiga param Ja odjwam rltdakauba ostukoht.

Hinnad wõistlemau o4awad. Jgapâw uute kaupade Juuretulek.Austusega

B

n

LS:oue rl!d2Kcupius.Nr. U „lstoonla«* taatrl alt. Kr 13.■

(Zzlirz PiscreuJ— Oleme oma Sri suurel awaitvd >»-

ja wStame oma peale töltiugu elettrotehnttaS t puutu*vaib tö d, nii tui: jõujaamade waiguetuse figttaii|4l»

floni ehiiuS. mcoionte ülesseadmine jae.Hindadega loodame kiadlasle wöitttlda.

A. Kapsi & Ko.Rüütli tän. \5, II korral, köaetr. 775.

Suures walikus mitmetseltst

jöulukompwekkaShokslaad» ja komvwekiwa^r»? Tallinn, W. Tarû m. l3 kSnetr 22 33.

IfcceUt* i« fftiirt cuüffitEcmililrt Isurit»

lõigule IutfnieD^«"«rbtari juurdeiKikuftz«'abemÜA ?pet»,^ jumde»lõikuse lunalt rdt«abia)'i

^»«d. ä!ului<il4j..ha'.usek f ätid», 9ii0t«u taaaw «, trt. % %&«•ws,»d, bd»«,«d Ja ett*

!»5r«l karras,aj«l. ^>hhjalit teb*

tiilinc haciduS juurdelSikaiaJa juursetdita anna eiukut»^«le ja ikeje^warele rölfe»patele ja S».,blejo'.,nadele.Kursust juyid tallinna esi-mese Uassi firmade meestD(a naisterahlva riiete juur»>e lSika.atest IvaAseiiew6 liikmeline komitee. Kurisu,< lõpetajad ama»oadEesti-2«»^!is leeles »Inter«

aakional Cuttwg Acadeuue" Lo»tds,z -- Ta»li«»adipvomi.

K»»sutte Jaadii«Ci« tollJa-waHata

OOOGGGODOOGSOGGSGGOGOGGOIlmu» ja tõlgist raamat^tp!. saada

3 ] M-IMn: 1923üleriiklised aadressid. — ÄleriiNised teated. — Uuedka»»jala tabelid metsamaterjaali wSljaarwamisels.—t?isas Ameerika kuulsa humoristi jutt:Ktermflldt »aewÔ. Kõige suurem ja täielisemkalender Eestis, ligi ZW lehek. paks, hu»d aiuitU 55 m.

Pealadu Tallinnas:Kaubamaja G.PlKlakaS sa Posad

Tartus: Jt. B 9t« fii juures. (Dtetri (. 49).

KLige i u amaldja wastuvidowamaid lakk ingi ja lüH Mfi

s jelanõusi sUtate Teie ainult saapalatplusest

8. Suur Tartu maantee 8.ZSulutZ suur hinnaalandus!

??') täie l? wastutuS!

KkAkw Z. A. ImXffttaa Slalamaia 14a. nc. 2®.

om« auftutub iftdUttrtta»J»kU, ct p >?and»a iölk ugu <us'u«,l«»a. j« '«taatek»fid, l»r»a ik > tüöeest tüiest.. Ha. rnhuo d.

küll J. T»»t» ise t«^d, tuid,» till» r«>t»d kottu ftkbPG aja b zeks neab, mi ku ell. mis tarni 9t*i. —

S m. I »5 w. Wiaiinn, Bevetirg nt. 1. Qnttt- 8-8S-

Tartu, teeUi&.iri tan. nr. 4Kohale jöudnud suurem saadetus taskulambi pata-reisi, emalje- ja aluulttnwm keedundust, kä,1iaterna»d,portselaalttaupa. igat settst nuge, lahwiid j. n. e.

Uuesti arvatud

tt

ii

Tartus, Riivi tän. nr. 4).Walnnstab teUimise peale suuremal ja tvahematmaaral igat seltsi wiltistd, wiltsaapaid, dotikuld,toakinî laste «Utisid jne.. kSiê paremast wäljamaamaterialist. Töö kiire ja korralik. Tellijatel wõi> 'awittad omalt poolt olla. ehk nende wastu walmistööd wahetada. Tööstuse juures alati saadawalkõiksugu wildi saaduieid ja joozsitame mõõdukate

hindadega. IällenlUlljatele °/o.KSige austusega

Wildltekase „EstowUdl" juUalus

Kes S00CU15oma sHrta, laua, wõi tasku kella dletl korda sead, lasta sea tulgu Suur T&rlll

maantaa nr. ». kelaseppR U (I T L I ärisse.

Soowitan Igasugu seina, laua ja taskukelläsi, kuld lau atuse |a elu aAfRiusalcf,a hõbe aslu VtölsCamata odawatailndidtgi. Austusega. I. RBBlal.(

Daamid I Taheipanu IArge unustage, et pühad lähenewad. Enr»« kui Teie omale Vflbarat ostate, astuge sisse Mme Lj uba daamide kübara»

peeterburist, seal leiate kõigeüuemat Pariisi modellide järele kü baraid,Irlsse,wate hindadega Suur walik. palutakse waatama tulla. Uus ^Snaw 11. StempeH

esprii, krossmaia w»stis.

ja paradii, wäga kättesaada-

„Waba Maa" kuulutusedUIH VIk D3)l(

r

iI

4

i

J

SRolQoi (DSeisieaüaniiiNo«agr>sfio«i Upl\

toitu leptmlMõskma, 8. dets. Aonwerri

leppele mittekallaletungimisepunktides, wälja arwatud Poistwuft riiwaw punkt, milleLeedu oma walitsufelt luba kü|panek lepingu allakirjutamistSuga siduda, mille otsuatamin^Delegatsioonid mi«rafid omastômmisjoni, kes tohNilift .hmvz» aruwma. OMI «astu }Jwb: ««awSe wähendamine, tbamine, sõjaeelarwete piiramiiwiieichtde ärataotamise ja piilbelegatsioon seleta-, ot veneitaga oma «ae wõih wSheNda.meheni. Samasuguste deklaratsid Va teised delegatsiooaid: 9<waliku olewat oma sSja«aae»80.N0V meheni. Läti — 1116.000 ja Soome kuni 28.00<lubaS deklaratsiooni esitada ei«äe küsimus lAati homseks edialuseks pani Wene ette nelisadajri kolOa. KonwerentS asusarutamisele.

„ISweStija" UMowva, Ö. beij. „JSweStij<,

Iwrentfi tööd eile rcrhulikumatstöudsid ja temast wiiaNuSlisi iloota. „Prawda" lõneleb rnitt|fc lepingu üle kokkuleppele jõutoendamtse antlamise aluSkamispst täpsamast sammust, kuid Loptimismi eest. Äõiqeleppim.aluiba üldiselt Läti beicoalftoojt, 1tvete rinblnliinSÄrornrff waStuWeStija" kuuleb Miinist, et wüinud Numeenialt juhatuse Rimitte lelnnsiirid allaktrjubada,osaga eild piirata.

Riiatrau tt• filernSaksamaalt terw se

trflift jSudniEp igkvaudbobeAem br.

terwisclpcnMdtM, jõirÄS eile honnnBtl TcRitgiraudteel pandi 1eestikeelsed juhtkirjal

1» detsembrist paniö rüjVoelsed jlcht?rrj<Ä rööpascadjcioritcle maktena» Smnvstlfoi>tuffe> nwffiioiafc endrseokirjad.

Walga UKSim ammad, m Mür

RvügiStOja LeetdergiOtsus täide saal

^ MSni pSow tagcH te«Obmôrose tvägisd^ja iÄ^-d &*tbergi su-rmsnwistmislalmre Levtbery, pidi 24 tunnilfii iMüfcs. i) iie iõiaritinfüi«i<öfül|e&öifoijtufe ära andma, midteinuQ, uxrii> aitõie tcfl>e aenu

^ '' ic* flfljIsetuks

uuuuu.iiimiSjie hxivvefctntitD Leetberg 5auld»s<< tod tj

nvi<vt^r5fvitT>oft mlõiu-nujjuba mitu õõd ei ole magcvnu!

';\i» M färn- !d cy aiAe* keogi professor, fti L«S!wre atlttiic jdrcitwatufe movnitjuu-veS selgunud^ et LeoiberanS^na-m^ne eqa woidöegisa, keda ka surmahirm ei

Oöt lvastu 8. fkp. on &ta mõõ)a saatnud, lestMwnfft.

NmbeS Ma t ©W S>Mhi ielotvse jaueCe wShe hifTigul juhwnud erfiturrrnt^mööda sMma, mille mürinalberg Lobe üles?»nanu^, j«nud. et smm«nbsele ISita. Etfc> flfhwt 4e u-t«

KSnud Leetberg rahule.8. skv. 3«tk

ihiCftwf ööl tiWähg hrljam toõtnu^ tarna tijie-htniib en* öwt fitfvwitaba qteba surmanud. Õösîl wastusjal jvadett Leckbsvq nvabikus teda erfmifel pxwalootas. Umbes Tettar 2 ajlõrV.

iti^ ui»

iti i Varsti IRaamatute raamatIIBE L" Mi*'** mm.

J.KOKD" on esimene kino Eestis kus{Ima vaheaegadeta niidetakse kahestladislkure tungi ireholdmlseks palutakse►lendusle alguks, uo. ke'12,4 L. S ja 10

^, ,.ft firk ILoa — in nuniInimene möUtltujl!\|mc »«uu»iyi« tuut. tiuiut detor.f— kn-ad ette j>».Uim** tut uut* Ulit iMutltlM

K«b 15-90 «vt.

neegrite juures lM".)ooni«u»ltel. ©foimml AfettaS.

lZnglb pare« salong orkeste»larmaat juhatusel.Inuiit 4 Jatfl. 1) Jh»ulfa& £4"4liaiorm* lo steppta«»,ud a) Vo«ton fanbuilabfrt Teod» t ja !!•'•< lonnfliw^

Jaerl Köikid-l ISdus! 3) 91. W • • k r e ■|lut>. 4) T»na wumane päew .* Ädoms.ltU I Päewa. Mallid „0kant>-9Diaritt«*

10 dhtul Ä^«a^t.d«l ntt.usita.

Üff

L dut naftopi t.jl) |. Ua»fi Iii® hra ech^tzt ivtytlffcma"* 25-90 mr«

seltsimajas

ipii tän. 4.)

cmontecritud.

SlEfiCtEPP 3. 3. Mln.MeUmoie litt. nr. 2Ä.

trtld »«« «ututufe littllKtia*J»uU, it p.rondckN liitugu 't-s u»,lana* j« *llaat«k«fU( :itu if j iJ3eelt ••'"tui. lAuft.. H r. tnfcue d.

[•*!• i|« llab, luiki» lillt (• ttu |c*ftir(ft »ead. nii fu ell. mil i#rni M«l. —

l M » M. Btoetati nr. l. lZcelr. 8-8S.

[ttu, %'eeictbarl ta«*. nr. 4luvnud suurem saadetus taskulambi peta-»ue- >a alu,i»unwm keeduuvuji, käiUaternaid,ttuupa. igat settft nuge, ltchwlid j. n. e.

Uuesti arvatud

9f

ii

irtus, ÄfttJf tän. nr. 4*.teUimise poole juuremai ja lvahemal

zat seltsi wiuistd, wiltiaapa.d, dotikmd,a#te «illisid jne., fõipt paremast tDäljamaa. kiire ja korraUl. Tellijatel wõii ?a

lalt poolt olla, ehk nende wastu walmiSsetada. Tbosruse juures alati saadawalvildi saadu>eid ja soowitame mööoutateindadega. Hällemlllljatele */e */«.tulegadltekase „GstowNdl" juhatu*

S S001ÜIB|dna, laua, w6i tasku kella õieti kõrid j tasta see tulgu Suur TaritiMiMlM nr. .. kelaseppU U T L I ärisse.

Mtan Igasugu seina, laua ja taskuI, kuld lau atuse |a elu •ÄfWU»®W»l>e astu ttft>at:«mala e4a*ataidaga. Austusega, I.

lba Maa" kuulutusedlihti ui n

nDBBPH 4I

4

1

J

ab « W a o'

ewauWftoi toQemQUenüamife loawAti.

NoItzagr»Sfioni lepingu aSjuS!oklu lepi:ud.

Moflwa, 8. dets. KonwerentS fondis kokku-IWjlt mittekallaletungimise lepingu kõigispunktides, wälja arwatud Poola-Leedu tiUtfii*

riittNtto punkt, mille allakirjutamiseksLeedu oma Valitsuselt luba küsib, ja Vene ette»panek lepingu allakirjutamist Vüewäh. lepin»guga siduda, mille otsustamine edasi lükati.Delegatsioonid müürastd oma stjaaAjawndMdfisômmjôni, keS tohaUist «üeWÜHendamisthaKaS aruiama. Wieti »aStu jiirgmine pS>»a.kord: nmawSe «ühendamine, meriwae «ichen-damine, sSjaeelarwete piiramine, irregulaar-wiieosade ärakaotamise ja piittfoonib. Venedelegatsioon selotaS, et Venemaa esimese aaS-wga oma «Se wõib w»he«dada kuai «04.900weheni. Samasuguste deklaratsioonidega ejwe»Pd va teised delegatsioonid: Poola ar»aS «Ni-maliku olemat oma sSjamäge wähendada kuniS80.000 meheni. Läti — Iv.SOO, GeSti —16.000 sa Soome kuni 28.000 meheni, teetalubaS deklaratsiooni esitada edaspidi. Meri»«iie küsimus lAati homseks edasi. Eõjaeeanvealuseks pani Wene ette nelisada kuldrubla sõdu»*i kolDa. KomverentS asuS Wene ettepaneku

arutamisele. Eia.„JSweStija" lootused.

Moskva, V. dets. „JSweStij>a" lemb, et kon-weventsi tööd eile rcrhulikumateSse röõbaStessejõudsid ja temast wârtuSlisi tvgajärgi wõibtoota. ^Prawda" kõneleb mitteKall-alewngî-fe lepjnû üle kokkuleppele jõudmise fa wöewä-yendamlse arutamise alustamise puhul estme»sest tähtsamast sammust, kuid hoiatab ülcliiqjeoptimismi eest. Äõiaeleppimatu! seisukohal asu-ba üldiselt Läti delegatsioon, keS ka sojaeelar-wete kindlnkSinSämmise waStu waielnnd. .,JS-veStija" kuuleb Wimist, et würst N«dzviU saa»nud Numeenialt jubatuse Rumeenia nimelmitte lepinMid allakirjutada, waid waatlojaosafta end piirata. (gfa.

Niigtrau te• filew hra Rei«okSaksamaalt terwife paranduselt

kngikt jSudnuv.AkiigKmibtnbeAom hr. W. Reinok, ?eS

tem4schxwaiid>l»sc< Sa?wmavl wii-M, jölMs eile hormnkkul Tallmna bagafuKiigiraudteel pandi 1. detsembristeestikeelsed juhtkirjad maksma.

U detsembrist hanv! riigttauWeef eeött-ferfjeb juihtfiridb röopasoad-ja-deie \q tonvuk-fcorücte tndfõmäfc Samast päewast alateSko musiv mcukÄvuija endises wenetevlW» juht-

kirjad. .Walga UKSSrld

w Kavmilid. fnl willlmca smrt>.

Rvügisi«j« Leetbergt t.hta kohlu»tsut läide saadetud.

fIM ti lalt (tf leüo i!WM nii.Põhiseadus ei anna temale Mllalt laialdasi Aftvst. PilsudSki kalduwused IfetoalUfufe poole.

Uued riigipea kandidaadid.Peale hiljuti ärapeetud Poola parlamendi» batud. Ometi on see ekslik arwamine, miS wä> arutainist Shimeenia, Lwnnaslaawia. ©utnaciria

walimisi kujunesid erakondade wahekorvad nii, ga mõju vwaldab. ja Kreeka esitajad seletasid, et nende walusmeaet kindlaSti loodeti, et endist riigipead marsal ^Pilsudöki lõpetaS oma kõne järgmiselt: -on nõuS waStu wn.ma Iiitnifiüe ettepuneruö

Lausanne'i konwerents.Dainade küsimuse arutamine.

London. 9. dets. üaitsaniio il f teatatakse *Esimene kommitzjon jatkas wäinade kivsimuse

^Tän-an südamest lõiki neid. kes minu kandidatuuri üleS seada tahtsid. Kuid palun loobudakawatsusest, minu poolt hääletada. Koha peale,

tckGu minule leile anda nõu: Otsige omale ini-me'

dagasiwalimisekS takistusi ei tule.eda tõendasid ka ärapeetud läbirääkimised.Kuid korraga tuli takiStuS sealt, kust seda . .... . , . , . ,

ttigawähem osbati. Nimelt »n PilsudSki km- kuS m%v ülal tähendasin, sarnased piiratud te.dideerimisest vigakindlamal wiPl tahti tel. Iew«S»õimalused. mina ei^t^õlba Luba.nud. ... ^ - •"

Oma äraütlemise pöhjuSte üle on PilsudSkipikemalt kSnalenub parlamendis, ette tuueS>»oaaSjalikult makSwat pthijaadust, miS riigi»piale liig wäh« õigusi annab.

PilsudSki avwateS ei ale kskkukblaS riigipeattõwiisid ministritekabinati ühise tõõ ja soaduS»andlise asutuse tttwiisidega. PStzijeadust ana»ltseerideS, peatus PilsudSki nende «hbade juu-rsS, miS riigipea »innu pii«iwad. MinistritewattutuS riigipea tegude eest,-annab teda täie-likul-t ministrite hoole alla. Tal on ainult ko-hustus lahendada walitsuSkriise, miS temapoolt wäljakutsutud pole. T>al on SiguS esitadariiki, kuid seda ainult waljaspool riigipiire.Oma maal pole tal seda õigust. Selleks on tar»wis otstarbekohane inimene ja — vaha. Pil»sudskil neid omadusi omal ei leidu. Aineliseltei ole tema ka kindlustatud, sest riigi poolt nii»palju raha saada, on wõimatu. Kolmas õiguS,.mis riigipeale jäetud, on sõjawägede ülemjuha-tuS. Tegelikus elus on see ainult auamet, il-nia mingisuguse iâl-wõimuta.

4 aastat riigipeaks olemise ajal on temaselgusele jõudnud, et tema selle koha paale eikõlba.

wäinade wabaduse asjus. Tslntslzerin kordas se-letusi. mis waremalt juba Wene delegatsioonipoolt tehtud, jättes oinale õiguse hiljeinalt was-ta J?met'pasha tähenduse peale: ta on nõuSwäinadewabadusega, kuid nõuab Türgilenede wäinade rannapunktide kindlustam^" õi*

5 kerge käega, kellel olekS teened mitte ai» gust.»ma eraünna eeS ja teiseks, oleks nõuS^ Londoni kvNtverentA.minema jLrelandmiSle peale, sest terwe de» MuSsolim Londonis.

ftinfen, ». dets MuSsolini jõudis Lon»doni kell 10 8Wu, et as® wö!'ta psammlsdrtte

mekmatia elu pShjeneb järelandmiSte veal, s.». ta«»'kusega arweStada mitte ainult omatahtmisega, waid ta teiöte emadega.

Inimesel, lellel kõwa kast, nagu minul, onraB« selle sotza peale jilüda. Eest sarnane iiri*mene ei lapi tooooetUise «Üjuga, maid püüab

saStöise müimu poole. — Iumalaqa jäite* tänan südamest kõiki, keS teiste maade kodanikud ei peaks loobuma omatehet silm«aptlkudel mind minu tõõS aidcrsid". nõudmistest. Ta oli wäga ovttmi-stlik "au nn»

konwerenMt. Ta wSeti Londoni sascisttde poollsuure waimuStusega wastu.

f^tuajamisÄ Reuteri bursa esitajaga sew-§»» Mussolini. et Aaksamaa wõib maksta \a «

RahwaS pöördub tema poole palweteaaanvates, et riigipea lõik wöib ja temal kõik lu

raSkeiel silm«aptlkudel mind minu tõõS aitasid'Luhtumise puhul korraldati riigipea poolt

diplomaatlisele korpusele jumalagajätmine.Riigipea kandidaadid.

Et PAsudkki riigipca 7ohla waHtu ei wõta>on jävqntised rîFi-poa Vandidasdrd pcvrlomen-di TÄHinade poollt üles seatud:

Noftvu? — pvaegu-ne pocvm in iSter-senator.Twnmtshinskz — senv.il cficnecs.Wütvs —h inÄameM liige.N-arutvwitH — ipvaegu-ne wKiSm^St^r.MovwvSki — ivaduÄioskadonnia! esimees,

endine õav5cM ül?5voli pvo-^Mzw.WoikselMvSki — enÄne s?wnin!?Sw^Poale nende weel S?immnch. Dashi.nS?i fa

Si?ors?i. Wi.iima.ne an« Praegu Nirdvatstatabi-ülem.

ne't konwerentsi tagajärgede üle. Sta.Euur lumetuisk Kesk-EuroopaS.

Berliin. 8. dets. Tugew lumetorm möllaSKesk-EuroopaS Pariisi. AniSterdami, Wuni laBudapesti wahel. sünnitades suurt kahiu teie-grafi. ja telasoniwi>raule. NelikülnmendnelWer.liini kokkuwlewat liini on rikutud^^Ma^

Akuutne meUaanlUlel jõul tõõtawlttSõrlw brlk Eestls on Walg s

Mootorpaadi wargad tabatud.

Mõni -päow ^tcvcpifi teatasime ?»r?kmlssa«Bbmôrd-se wagisd^ja ja röÄvuwrtsuka5bc^ L^tbergi sirrmainrõistmise Ae. Kaeb».

Lcckberg, Pidi 24 tunni jooksul apelät-ftfontfn*'.toiisc wj^rittslkoinwkohtu otsuse peateeftgifofytafe ära andma, mida ana tema- etteittuQ, svaw a,tü-is Icfye avmmmd-lnê palme^ "^îtsusele, keS a-M» Mwe tacxajär»jottSS jSMS,

palilve tastasrlü^kainiscstsaanud Leetberg ktmd-sci toel teada, miS tom-Z

nvtnKt röftrttxift mSjuMld', nti et temajuba mitu õöd ei ole magcvnud.

. ' y*i i H fämib c? uurimiSwsngima»Ües keegi professor, keS- Leckbergi juures- tä>is»

antiiic järvttvaatuse «ovme pannud, kus.juuweS selgunud, et Lestberg ei olnud mittenäPwwmHfire ega f»di(re, vxnd jitkwnud kurja»tegija, keda ka surmahirm ei kohuba.

Õöt ivastu 8. ktp. on Leetberg ilma une»ta möõ)a saatnud, sest oodanud surmaotsuseSaanist.

NmbeÄ kella l <>W KJsel f53mtd tama, ma»Gi Dklow«se ja«Le wühe tu.k?mna. sel silma pll»gul juhwnud «kuu-rnniSwa-ngimajast automõõda sõvbma, mille mürinat kuuldeS Lest»ierg kohe üleS?»mnlit>, jv end riidesse pan»Ntrd, et suvma-mtsele sõita. Et afta wa-hi tema-

stch"-«s'4e ü-tÄnud dštoat, siiSPiSnud Leetberg rahule.

8. skv. 'kmrllotati^ gaetbermle', et fem*SrwmwFu* ihtCetml Söf taide saadetaks:.Zahg htljam Wöw^ch toma tubakvt sisse jaSobtnnd ära kuid tubak pole

surmamud. Õösîl wastu 9. fto. bell» ltsaadeti Leckbaoq m«HÄas?m!se

kuS teda «Emisel p>owal wuimiStatud kxnidootaS. UmbeS 7ell« 2 ajal saadeti otsus»taide.

Mõni päew tagasi warastati U.âlamajatän. nr. 18 elutsema! Elias Sandbankil sada»maS seisew maotorpaat „Salme", umbeS100.000 marga wSLrtuseS ära. Mootorpaadileidmiseks wõeti Tallinna kriminaalpolkseiboolt kõik abinõud taewitusele, kelle poolt kakindlaks tehti, et mootsrpaati on kaks tundma-ta isikut istunud ja bachtisele merele sõitnud,mispärast «raata wõiS, et waroad kaame ehkRootsi wiistd siiw, mispärast 5» Helsingi kri»

Mõnitea-

tund-mata isikuga Goome tolliwalitsuse poott kinnipeetud, ja et paat ilma PaSsita oli, sai see areS-ti alla pandud, kuna isllud wahialla wõeti.Mootorpaat „Ealm«" anti EaomeS ElmSHandbankile wälja, keS ta Tallinna toimetas,kuna wargad, ilma kindla elukohaw â doku-mentideta ifikud, Johannes Arbeit la JaanLLeewerS, bapifla Tallinna toimetati, ulekuula-misel tunnistasid Jävwa maak., Aruküla walla

kod. Johannes Jaani p. Arbeit ja Dalga «aa»kona, Taagepera w. koVt-Ioan Jaani p. Wee-werS end paadiwarguses süüdlaseks, seletades,at neil olnud kasvatsuS tõõteidmiseks Rootsi sõi»ta, missuguseks otstarbeks ka mootorpaadi «a»vastanud. Kohe peale «vargust alustanud ne»mad teereisi purjede abil, ning jõudnud õhtukS,Ühe, umbeS 18 werSta kaldalt eemalolewa saa»« veale, kuS SSd olnud ja hommiwl mootoriabil Rootsi sihis teed jätkanud, et aga mootorteel rifti läinud, tulnud jälle purjede abil edasiSita. Peale selle tõuSnud merel ka torm, nii et!aewerS merihaigekS ja sellega ka tSöwõime-tuks jäänud, mispärast ka Arbeit'il üksindataewa Rootsi sthiS juhtida wiimatu olnud ningtorm ajanud paadi ühe Loome tulitorni juur.de wälja, kuS nad Goome tolliametnikkudepoolt tabati. Läbiatsimisel saadi nende juurestosa riideid kätte, miS nad mootorpaadi pealtwavaStanud, miS paadi meeskond omakS tun-nustas ja miS neile te wälâ antud. Arbeit jaWeewerS on wangimaija paigutatud. SS.

mantNMVst pruuni ja haM, flaneM. mul-tvni. mööbliriiet. palitudrappi, weluuri, wi»laseid ülikonnariideid. Inglise ülikonna she.wiotti. willaseid kleidiriideid 183 mrk. küünarja poolwillasîd 120 marka küünar, wooderda-tud, wMaseid, pitkee woodiwaipu, laudlinariiet— wSrlvilist ja walget, suurrätte, tardinatM.

KSllsî tcoaUrl la pelurllet.

v. Hlnnad odawad. :<EStoonia

ttr.

Tänase lebega ott „Waba Maa" ükMnumdri Xostjatel Tapal, Jõgewal. Tartus, Walgas, H

Wõrus ja Petseris zzseinakalender kaasas.

5 Lebt maksab 6 marka.$H*n**XX$tUXXHH*KU**XK*XH*XK*MXX$

ffflmin <

£aheN«s ja pidaw onjataõu kaitfemärgiga

\wjP0OT®1

Watttsuse wastuterror J r!s.London. 8. dets. Ka?S si!mapa'ftwat J!rt

mäûjuhti, Hi»m 9Mfo»tä ja Mary 0'C-on»nor (akt üheS <Uhc teise wabcrriMasega Duv>lnris tarva hoimni^ -m<chv. Ametliflzchtet smomao^fttü tehti wastuseks rahwasaaditHalî ning Sst^tS hoiamietbneile, ieS üh«S huKctiutyga niitsid osa sala»wo,ch><-st Jwk raäm»» esitajate tapmiseks. Ma«ha lastud wab«?i5bassd wõeti wangi JinwakitsuMägdde peaA mõne kuu eest nei>-kohtu hoone ^ wa-myel DubluniS. nmg pesaseni wanqjiS.

WadarMa!s«d awalvisid esse manifesti,millleS nimetawzd uut findral-kubevneri Iiriraylva eluaegseiks w^nlo^5S nina l;»b'w^dtema waöw wöixida niikaua, kui Iirimaalkcrkkub niehi. SSda ipeokwk^ kuni surmaniwõi wöisuni, ja> ei tule «irmgrt rahu senikaua,kui ta ei ole rajatbud nxibaduscle. Ela.

Subrowka Walk

Balsam WalkSoo«e»We»e läbirääkimised kaubaleping»

asjuS.Aelsinai. 8. dets. Hooma «valitsusele teatati,

et Wenemaa on walmis alustama läbirääkimistSoorne-Wene kaubalepingu asjus. Gosme de-legatsiaon, kelle eesotsas on UuliuS Oitjerval,MaSvin och Trobyagnadsaltiebalaget direktor,sõidab homme Moskwa poole teele, kuS läbirää»

kimised peetakse. Eta.LinnawaNmised Helsingis.

Helsingi. 8. dets. Helsingi linnawalimiStelsaid kodanlised erakonnad kaksteist, pahempaol-sed kaheksa kohta. Eelmiste walimistega wõr-reldeS on paliempoolsed kaks kohta kaotanud

Hiigla tulekahju AStooriaS.Z?ortland (Oregoni vsar.). 8. dets. Astooria

linnas pääsis suur tuli lalzti, mis on senni hä«wi tanud kuuS majade blaM. ning ähwardabteha kogu linna maatala. Hooned lastakse dü-nauiiidiâ Ljzku, et takiswda tule laialilagune-

ulist. Eta.

Jõuluks S;,M41"Wttige odawamst» !,i»bMrester. ta^wepalitud nahkkn ?ga jailma. reâmpa i:ud. ttliloun^dpitkstd. Nacsltr. WUvemaittlid n«chv»

ja ilma, re^.aamm.'.nUiodid ja pluufed, nass-t. pluus maja jqttd igas tt»Ävn?i# ^

TeAlan'' 'S t s: was^n enne pllh^ AÄinA»d wSiftlu cta. ^Lchwa, z Piu t. i.

• ••Rutt [b:J cft:toclt PIM 03lo!S. Echwarz; är.st.Nr Z Pi k t. %i!t t nr 3.Soowitaine suures walikus igat wärwi

M PLUUSI. BEuuremal wiiftl ostjat le hinnaalandus.

paanaI

o

C0©

.TS < 1 « W « »*Ifr. tfm;

Hakguskinnitus-feadtts ja Põllutõõline.Suivrem iixi rairtvir^teft miS rgal rahwat

VofutiaCKx, on selle ruhkva töüjõirt>. See onIhitrtusHi märfsuurem tuääitus, lut lötftal)iiw fäcs olevad ta,p:taalis kattu.

Ltaä/uicte osta, kellel seisab ees riigi ma*jcn^dusb>ik ütc&ljitaminc, kes fcba peab loo-«w. unM mtüestft, uoftu Cecti fccw teinuD,011 iga tcnw liitute nuifpmata tööjõni kahe-korviie täi/rjuH: raugeb nihiva tööjõu enn>oegu, nvtb riiifliiK oIoiwüüUi lergc^^ kusi-talvas saada.

Wttnia^M aoStatel olonve sagedasti kuul-«tieie TOlftMnrafemMKtifefr fapittiirii£>

olgu Puutumatud, nende olemasolu on täh-tii rîliKft. Et fcöa kvp^.iauii mtt-te pete-iafoo jo l^äwiâda, on tagiii hoiltud uu4e nxi-tanouttnaffu-dc si.sscscadntiscst, uxsu4uuwti>aliiöwii<rjairDuvli1c joisukorva raÄkuje poaie.

Santwne kapilaaî pSd«nõwpcaU aga kahtleinata maksma ta tatjiua tööjõu kohâ. 3i>ig.itvõilnu tohus on tuiiDitujeietvötta fiif abinõud selleks, ct wäh<?ngi ojatHfljtw* lööjöiist onncaegil kaduma ei KiMs iaf>& nuhitud et Kmf*, hoo lunata umbcDfühmieläbi.

©ctw nõuab ju fa lihtne ekbsvaatuS ma*ja»nduÄ»wli "tikas. Tööjõust wõib M'.Ä u»z.rsritulla fõi^yei^fciiõuliHnit puuÄuS. Wa<chaiu»itajulx# fairoinato aega wäl-Mva frtrfi poiletncte tööStltpes, iwhmitftd «Kiitirte! f<iW.n»ii«duv tomobil-qaiftooiii pcaTc, kuS Mk tööjõudu korraga wabaneÄ, fccnutf 6a tööjõu tol) teItefcBuoutu p.vlv ^cnutr^w, ei oie ntoilRÄei tööpuudust hiiDa fmnroncrt ulaituses,lijnfcropöörSiiIt, iipiihnd P^ fu-rixrtoafvc juftiõöjõtt pu-uduso. iscüimiS õP;Hmtb toafoieplM'>.?se i$c. Kiri aga tööStu^ otitud täieslrtatuvS kiituna läheb, ikuru üroimätMigruui*iscb fcb"a cvfocta (ulxmxfb, fui itxvl föiliinxaimoc.b toWV-stfi adra a<l.? siiuf^tafW wötta»teab meil tulema köigekiseildawam puu»t!;ntinrifittt <n -ol? s'e wõiinalik. &:{•lepiiraft on ainuõige poliitika —- äärmine«lttvl^ckuS tööjõu fuluiaimifcä.

Tööjõu alalhoidrmse tormfbtr# on ii55Vl>bq.nc>test. in>rs füifibr^ kultuurinaadeS 5«-fwwlpfinnituHsoadlê, 'iseäranis l>aiguSîl>vitus -seaduse, tnakÄn^panomije teimõ moõ-tkifp&rfamrt-ifs. Noed fi de sool onani m-'yiriissi fcwuiwiJhi-kS), ci 5a niin-flKirtnd^ cfö^crinvnhfo, mt^ttimv'( f-wn^õflnitmocê riimko-uda^S nmolnäiduta püubai^. $iab on fiHocrofifojm la»-öTiTioînvTiitb n««<vde.^ kn<fifKif nõõbnfPnMe üîrrr n*53-roS. SnffrtmtW kinllituSk.idnse nmts-Ma raudav k^nt.lÄcr Vi^wink. frâ kiil! fcei"ppahmMDalseS mSttewiisis fabrtirtîD» ifi

saa. Btdt hinnatw km-uiihiS^Hiitwi^frc rWHift tähtsust.

.ôit^jSfinnihi^fcalwt-sc UeSamw onhoMscda, c»t tööl-rH l>iiûse fwrwf ei tntii*birfS ta-miKif mwiksonriêst wa?s»pS>.in«!sekSorÄtiabi ja tixiifenv vatine tvewS. Ä> tahaiqiuH^nis nälftida ei prnu^ks, kni tatPaik |ki<wiwft« iiiab. Nmpab sexzjtilx» lihtne ÕitiTiifciunimv ct inimene, kes iga

töötr toeb j<vfifi twrcfb Imb, âiguf? forwT aWhrft na!»pirrm ci senkS jäetud. Nö'mb aqa taloffitfeHült mõte', <Ä tõõiSi^>, abitajä ikust wõi wisatstkê n?Ss'kk libs-bvse tocfe VrfwW-, lrue^t* tnweks tctntt-sotu>d, selle psale on tcil 5a täkW õl^nk.

ositi5 iMsainmadös on haimlZ-kinni-tnS^MM pcrnd^^l 5l*ie suures tilotiif.-Ä, näituseks, juba<mrrmmt fõttii paCn»ait5õT-tt3te M>ta, tî *ceffid tüöv^nt^, bmchln^s, nõllii^ööswõi wüikC mtrüC claf. (fcötficml*Ttmi if• 'Ss«fxîiWc wcv?>!na.PMvk on nõi», m-iw' ritfriêIfifAnthnifc tmn>i1>nft on Hen» öiste nrõõd-nkad

Tari fi nõukogu koosolek teede-mitlistceriumis.

TcrrnfmõuVosiU . ?>o>o5vleku^ tcefrwii»MSteeriumiS, tuli tS«htsama xäen>akorvapunkti-«a «rirtamisele waqunite seijutorra iõrgenda-mise küsimus, kus otsustati laiarõõpalisel vaud-teel päevast seisuraha »vaguni pealt !00 marga^?eale esimese paoiva eest tõsta, teise päcava eest— 300, kolmanda ja järgmiste päewade eeft—600 m. peale. Seni olid need nonnid ligi pooletzvähemad. Siinjuures otsustati pühapäewadêisural>a wõtmisest wtiljo jät-ta.

Teeharude tariisides wõeti wäiksed muuda-tused wasln ja määrati erarongide koosseis«eil liinidel kindlaks järgmiselt: lairöõpalisel

15 wagunit; Parnu-Tallinna kitjarööpali-J?l — 10 ja riigivauddeede kitsaröõpalisel —0 wagunit. Eeni möärati need koosseisudlaudteeülemate äranögemise järele kindlaks.

Lelle-E^dapere fn Lailsaare teeharud otsus-Wti üldiseks tarwitamijels lugeda.

Rebijate weotariisis wöeti muudatusedselleS mõtte? wastu, et platSkaarti ja pesn hindühendatakse, mille järele lõigile t. kl. reisijatelepp>u wötminc nagu sunduslikuks tehtud. 3. kl.r'suhtuda kõrstendati 20 m. wõrva, sest et nüüd-st peale seal reisija ka maffadiskoti saab tar-witamis-ks. Kitsaröõpalisel jääb pesu saamiselord endiseks, sest «,« W! selle muretsemisegaweel lõpule ei ole jõulud. ^

Liuaavarte wcomrusi alanvat: 3. klassist

ja alallZzwliku-d <vda»tltjcd evaitounad oinaks^lUlUvl^lud.

ScLci alal ofcme meie Lsn-a nraha jäänud. 2fctl luuDai) haigustlttNllus-jeuO^souwit töonuüvUavõtetes, tus l>aiguje pul)uiha.iû->paczoarcchuse iiial&miie ja ojalt taarü>lw'bt tuiDajHiu: haigclasj^Se lätte on usal-teM. Xc»le palga?!öõ aluoe kohta fem fiuO-Uut ci ole. ivaw igat rttdi>ctiul on töölise haiguse lvrlal juur wõlmalus haigettoi>U)i iäu-aixiie iimKuu. Hca toouttv-ja seda wöiuialust ei tanvita, tuiui wcchetor-rao lurril ta leAJiufu ju toina jjuij-aicciiquitiivg Mui^vr«ti«t)e ja toolile lvahel paiguîwxi õige toSuiod, — ixiicU o\\ teada iaiju»seÄ>, tu» pcvolnvcs juâse i^«x.'5sjaänuje pu-hi^ ?ol)e t«lsunud lvtnaie luuuPõtjkiiõttd: kes ci toe töö«), ci ;»ea ka jöolna.Niisugune haige tõöliscAa ümbalauuiuc ouioojõu rai^mutiue.

Äckibariigl jâsusan-dtufe algussi pealeon kussmust ücuturuõ, futoas ol^ts tudšnioiik

hai-gu-savi lõig^ ip^laaôölls.elcriiavs, ika põllmööMLule. Ka uus iiKilKvrii^t>oa»ttjus ait oata d^5l<voa«tiioonis toouitu-imo,ku» lMaitäuoillir KiriMitc lorvaldus ou.

Muöûgi oluks Uiuiiaxf ja ruiîKicifü^tesfcffPnaltiks õige trrge haigduökioe tege-umft koigi ^"aiga-töölivite Poale Uiicn<ûDa.Ziaskc«n uu jeisiukord mudi, ijkäixmi^ Iõuihi*liscittxzches iitctfcuturfathrft. on postl-oluS sar«»ajcd, et wrr^tdada igasugirstv t^r-UKiiitficDc tcüSKw»iinvtc W-öwiift lîg.Icöî-Dc-le ,u1tg õivnvada telnat»a ral>aa<ju iikiijüra»'t.'e on, (auimlt iwb «rtftitobi ivrral^niritcniaai ftut-ri tvi^fuiiX kuigi meie töölise uõtiõ*itlts^ Klkö sul^cö tmi^gi juured ei oi< olnud.

Csp^m<me k^se kusbnmst !al?ent»ad<h, olipõllutõ^Me îtgaollide ?vrvcv!>.ul».si« scaû-ses. tvisti kohuSwda tööandjaid l^n-gele töÄisele teaAld aja joobsut Valka edûzilnakÄna ja arstiabi eest n^õnn-aliltuse piiri-des tiwliftfcniua. letti sim, rt a-rÄiablPorwltKwnimtr maat praegu üfitful tööii«u>ialiile jõu ja liii ii» ettepanek riigrbogusitagcrse.

Prszgn on riigikowl kcunmss-ionis am»-t<mni1c1 WkK hvõrntainS: lokii^.ib-.i haigekvs-sa>>e torj.twift ka inaale ja põllutöö! islena-gln ^.' sn»vînd Sîk^'«maal. Suuronials

on f^.Ak^!lse hifrfctvi.twM, ct rneterslMXts wöga hõredalt elab ja sellepärast läbi-läitttiiK bai^ftKf.iövgji» rvAbenHa-tnd. Si c-tion riigikvgu k-snnni^jviH nxõiinaliku leidnud

^^gil^nmtnni^stvpnst l<iiv'nk>,w«pöllutõõS ka aasia» ja knntõõliSte, suwi!ij>tening »»ude päeivatõöliSte peale, kesüle ube kim iiheS tmi-japi-SontiêS töotmixiS.Krnnitust fcmwMakfc ikkagi h^go-PcvSsaiv fmiim. mille irörfc lAe tenve maalaotaks?, kuid irtytlofi on kotwni-^jvi tär-ftiumld mC>bt, kinnitlkse alt n>obiK4<ida n«tt>töölisi, kelle arHtiabi eest lwoît^-miê ja ha:-guSpäetr^de «st tasmna?S»u1e tööandja euetepaale wStnud.

Nam> innie mtrTe kmocrtîlrse, on tet ba^«gikS5innitns-seadusele juba aegsaStj waLtaS-rind tekkmnd mõne -komi^õll^mebe näol. kestema twvfttn tmiwl Tthtistn^tSöb t«xrnao.Nad on ftwitfifuk, et i?oai mõni ma<vtõölin«

fcfdu&totK^ nõusse olla säämid. E^rsee kme pB*. imfc vmibe wcmda-ictft» tnmf Vka ipmhifflifwt*. Äi t<rr«wiîkumad mwn^virveb, nagu Ppni^fiiKtetepanemine, on emrc( rri^t w-^nlei^nist leid-r^. m*''* sn^ s>iianînn'Wus--soadlU.se ^vastukkl>nti^õod e^ saa te?«.

.(^^''Hkinnitnê läl>iwswi'M? on rtffTrT^ri:taktis frIes<*Tr>n«, twfmÜ^ftr* r*wfs Wgeotomffe, onrtoSa 'titfcTS Ww, fitiSaÄ kõige-crtÄarbdlblyajsan o?okS tcöa tvoAuda.

A. S

\ Mis on kott? !

4. stlewiimisem». Halliste linawabriku selleks-hase palwe põ^âl.

RVZ8—1019 «aSâ t'WMu*trev i e r mine lrv^r»» s

Niigi-kontrvlli poolt on läbi re!^!d7erûdkõik tmmfttwriiMiiht' kuiu-d 11)18.—ls»19. u.jooksid. Sidütoccritu-D on ka ivuua aasta !ö'pîûfo. Wiimasel ajal on läbi nâadatu)1l.4-t7 anwHNrt, scllcst ruhîsi 7771, toisuar. 19:J2# hvbusanoonv ae. 1312 Ja ftuamiar. 482.

Kavissonitõõd alatb ISIS—tOI0 a. selleks, «t kilinat alust pann-a riigi.-rlanve täit-mrs.(e. Töö oli ras«?e. scst anvan^d olidõige pm&iiWuO ja jöu?>st> suurte wi^vitus:«»ftcr riigikontrolli. Korva!>dmnalluse Mtu tulilUboaiwrinct wäikest<st o^dost kokku sea-)2.Ülsikube aruannete stimîd rcntei läbi-käikudcyo wõrreida, oli samuti raske.

Peale Soome on Ees<ti wist amnS loäife-riik, mis neivde aastale eest arnan')eh anv-iwd. lllûande kokkuseadmiseks tnli ta.gant järele konstnieoriva 1018—1019 a.ecianvcd. mille smnm^d waiitjuje, maapäevaja asutawa togu poolt üQLfufct maätujuUL

WöiiupKläw, «ahutab K&»U, «1 riku pew

Laboratorikirju seep

jwttu oli freoii^te määairtub Ul8.IOi^.ö43marka, wälja cn:>ctirö ioülufm^tiMürthumaruanne, inis s<lle likviêerinrij<l esitataljc.

atvnvn'nionsir!n>nl<i'de lälnläigu^» clitegeli5ku> firiarfio 780.1^2.D-l«i nwnfxii

Suurem nhi1)c oi\ sõi<nnimMt*rtnn;^,miUdc iiwatwtiiö fwtrhc l.^j.7Ä2.!71 »«.,öuvittrb fivîitc 58ü.l)l 1.101 mk., kuna ful;i»ta tiib 575.752.4-14 Jirf. Siia hulka pole arutatud ivoiuiOufiD ja inBierjoalid, nns ainetes cl>f laen lk toi uxiljam. ja ^Stcuorltselt" sau-bud. Waivll/fe alla asr ntöiiitb iunMiriÄto, fuimitte saX>u!Vh)ära^t kmoitattvd lULÄ.OOitmarka, inûgine ünunna ia^Mtdanrise kaht-aläbirõõkiintscd käimas.

A«pu<rnd^ Ritani iiw riigiikognie on takis^ta-tiÄ selle tõttu, c*t sÄmÄe pole jöirtiiö m*gika^sai pooli tiicmi>ri<x.»!i tVvl läbiôiiduviiwiPMKT&c kohta, scst täk^tlda-tud operatswout-de kol>!a po(e aruannet antud.ZMtooUscaduS sifu!! el w2ljatõö»

tarn sel.l^likooliseadn?, mille pnudnst igalpvol tea-

diislites riligiondat.es lurde:uise, vn plaegufijuuiel wäljlnööiamijel haridusmiinstci abihr. Sancri köes.

ftuna mitliSteerillmi-nZukogus hulk eelnõusid ja joolÄi-aid aöju jcilge ootamaS, eiwöi loota, et uuS ülikooliseadus enne jöuluidmiuiöêeriumiS ivaStu wõetalje.„EcOti kirjelduscl" lh kkrlatõid

frfif rjadtna walmisEeSti kirjelduse koguteose kokkuseadmine

edeneb wõrdlemiji loiult. Seni on lesimiselt'/»-'/• käsikirjadest korraldawale toimkonnaleära antud. Nõõmu?tawalt on äraantud lirja-tööd pikemate hulgast, ku>»a«veel andmata löödon enam-wähem lühemad.

Kaubanduse- ja mxvjanduSlise siluga kirja-töödest on, kunldawasu, õige wähtseo osakonnajiriiatajale pros. Kink'ile ära autud. I?ala4>eSloooeiaksc, et jõuluks tingimata pool täjitirja-dest toimkonnale esita.:a!je ja teine pool umbeSwoebrnariks ehk mansiks.

Tõlkimise korraldustööd on otsustatud igalkirjelduse osakonnal ülê teamwa vsiku käite an«da, et seega UirunU-lhi ühtlust la ümberpaue-luies alal hoit-a.mmmmmmmmrngmammKmmmmmmmmmmmm

Iuhtnmtft odaioait müüa

kasukad.Sfifida P»tt Ua. «6. Atü, ep .ür st.

J. P tsberg.Solsi«iiStide et.epanek warau-

d »Ste ma?suwötm se kohtaEchweinis rahwahaSletusek.S. detsembril oli ShweitsiS referendum,

millele Euroopa awalit anoamiue suurt tähel-panu pööras.

Shuxiisi sots.-dem. ja kommunistid tegidettepaneku, määrata ühekordset malsu sisse tule-kuie pealt, mis üle 60,000 franki aastas. Maksu tuleks wõua 8—00 protsenti sissetulekutepealt. Saadud kapitaalist ralzeti asutada ise-äralist põhikavitaaii sochaalse kinnituse jaoks.

Erakonnad, kes paremalpool seisid, alatesdemokraatlikest, nägid selles seaduskaivas kat-sel läbi wiia eraomanduse elsploaieerimist jawõõrandamist.

Liidunõukogu leidis, et seadus pöhimõtte-IlfeH mittewastuwöetaw. Rohkem weel, etsarnane tee saab Shweitsi majanduse hea käe-käigule hädaohtlikuks. Nõukogu lülkas eelnõutagasi.

Selle peale kogusid aZiaalgatajad tarwilisearwu allkirju, et kawa rahwahüälemmiselewiia. See läks ka korda.

| Mis on kokk? IRahvahääletamise eel kõrvaldati suuvepä-

ralisi kihutuskoosoleknid sotsialisti iste erakon-dade poolt. Laotati laiali lendlehti, kus iga te-pidi selgitati katva kasulikkust rahwahulkadeke^ning kodanluse o-ma lasu pii udu. Kodanlus ettahrnât loobuda oma rikkusest.

lda-wa n>astased töid ette andmeid, mis eel-nõu kahjulikust selgitasid. Eee kõigutaks u4fueraomanduse muretsemiseks ShweUsis. Celletagajärjel woolakS Ehn?eitsi kapitaalid wälja-mexile, mis rahtvamajandusele wüga hädaoht-lil ja bahjulik.

Juba eelnõu esitamisel on kapitaal wässa-maale walauma halanud. Selle järeldusenaon Shweirsi srangi kurs Euroopa dsrjedetlangenud.

8. deisembril oli rahwahõäletamine. Sekletagajärg oli: $an* poolt 10Ö.05U jMt, mgMu725.13Ö häält.

Milvllii- |i liucilcSf tiüiiuj iatlrIlllLMttiNSll iil

St-JL SSlõI £ül!Z«4tii«, fvuatu lin »I. 6 Iomsi, 5C7.

9lbtU^t«* IU. m !.E«o«««» tuutel »«U!ül ig«sugA |8uf«.ûucq!(i^, mt,»gu- ja liii«#iU |« litiulul*Ml«l(Sj4ali, •«>< j* Mi »m i> lUllu|(|t

OfttttBififli»'* d SHtü ii 11*. ««. 6>ittltl tjufti. 567.vi i«itifrt« tt. m. o e »ffniv.

..GRUNIL"•k tK»g«p»r»« s «d putcee. Irt ft«ti d«d. 2t* tn« »<{» tz»id« tutif |iulfctv{M k« t« |>(ji fficmilc •nft. tui« t)Oiun:|(g«|« rriuntfumitegj tttfe ib* ub. J* P«srb «mult.«MRtngj*. «i »!« » »-,•talultnc *rfu pulöt.gj teeta ]• pär«ft l»vut«oa.ic«0unnieii«0 )« •aulltlfufc > m»blot tb tõ ada»«ö. ct .Otunü" tü »»»llaifi tcup ta aflj »«tst ust »n. fcõ ife!ourlu«ifÄ *tl i" I — —

Georg

Lätis Weue mcnarhiSt.sid nr*glstatvd.

Lät! poliitiline politsei on wiimasel sölsuure arivu tuuttarljidie wattg.Slanud.Aöik wangistatud ott endised Wene ata utad.Wiimasel ajal on itellde seas m,ngijug»»ft oiga-Nlsverlttllülöod nlät^lud. Asja uurit^tlle.t5Sti kv^:5-SS4.a. eetarwe watm's.

Läti rahaminiSteerium on juba kokku sead-nnd l!)23/2>t. aaSta siesetuleiuieêlaiive jaministrilekabiuetu sisse andnud. Sissetulekuidou otie uÄ)tud 0 miljardi rubla. Aäqauune-kute«eelanoe de:sembrikuul «palmis.

Qi.f' KaljuTartuS, Kaudahoow nr. 34.

C»owitan omast rikkalikust riidctaubatadast

iTUm» riidekaupewöisttemala ^mdavega.

prrjtvtttoz patt tua ]4,&tful«

Presidendi-eelarwe arutamine vahaaSjanduS»kommisjvnls.

Praegu on Lõ^t ;>arlamettdi rahaasjandus-jommtSivntS aruunnijet ^.'äti ptviideik^' eel-oo-oe. President saab riigi poolt priikoneri,kus isiklisekA tanviiatnisels l7 tuva, e|u.u|c:ä Jtuba ja sekretariaadi jaoks 9 tuba.

Presidendi-eelanve fiini 31. niärtsini 1023.«. (Läti eelanoeaasta on 1. aprillist — 31.märljini), on: palk — 3O0.000 rubla, es il usku l ude ks aruairdmata 120.000 rbl. ja aruaild-misega 144.000 rbL. ametnikkude ülalpidamiseks 350.84Ö rbl. Kautseleimaterjaal 302.000rbl., ruumideüürils, kütteks, walûsiusels jakullerite peale 503.000 rbl., antellruumide sis-seadeks 550.000 rbl., esitusrumnide sissosea-dets 7^0.000 rbl., korteri sisseseadeks 700.00Yrbl., raamatukogu peale 100.000 rbl. Lollu4.400.000 rbl.

Presidendi suwikortcri-tüsimus ou lahti-se^S jäetud.

ISä^kud Soomes.M^buri ja Ätftfa jadaiuatcs on jittxr kin

nist jääd. tuid jää.õl>tuja ab^ on auri.'utesoil nîn?aiit. Hchingt fafcaw ou täiesti

jääst tvaba. 1

j Mis on lott? tEesti tartu! Soome turul

ipzab tugmxrt wvitlust wiimasel ajal' iwgi*itmunuv Poola kartuliga. Viinist mimukte37—38 Snrk. He5to, kuna Eevti kcrrtirtist seniüle 40 Siirk. hokdo smidi. Äülttw pcnü>tuletu tõttu on nutmod ärim<l)ed sunnitudEes»ti ka>Ltulich alla 40 Suik. hetto ee^müüma.

ttued mAärused.^Rilgl Teatajas" nr. 150 on wäksakuulu»

tatud: määrus alandatud weotariisi nr. 4,nwksmapaneku kc^zla Pärnu-Tallinna iuurde-weovaudêe-. määruS wäljamaaliste poönsaa-detiste ja telegvammide tePde ning kaorsiläi-nudpsstikiadetiste eest mafsetanâ kahiutas»Eesti rahasse ümberarwamise koh:a ja Tallin-na linnawolikvsiu sunduslik määrus mootor-sõidu» ja weoriiStade tarwilamise kohda.

Ekitajadtarwkage?rvhwimis:ööde t i U e t i töp<t«mtfeks

Eaadaval Ärens tostt sa fff,9 Pf *• juurest Sauna tän. l, j.rt. !i>

KSnetcaat I9.7U.

Sev oli tmvele klmê Tinrrcf^tin v;rw!ec.',:ufi teekx Pariisis n-cii>.

u na:7.loor ;;:e MudU. par»a.o.i oma Crancrä ceb a^tuituo 'fn:i: o|

seffa! Mioa tal õcloa oli?$e iiOLV:>tu:;aiüt, miba aaa-Tiiff nä'tab pimodcvt asc-kunina^.tkellele Euroona arst ifeäratife lil.iuirri*fe wve^ aovl nigcmir.üiiinetTmc, ct ü;ni-rut:; .i;iD jciKt ainicf-i.

näeb nüüd tohnMu^t ja hirmugidi^mõistetud waras, kelle süüta.:stnub, ja kellele ta >kieisr>lt armu olitvms sU!n?S täntLwLõraks olles,niis aga käe alla jichtub, näeb, st

m i ta awasda>mise?5j.^ usalduÄnehe käv?e oli andr

'tääri nime all ilmunud on, näeb et!ken« poeg, Aama hoowis, kurjasti oidcrt iisa teotab, tema kindluseta kõn.itammumist osatades, futva fa&vctI

waada-tes heakskiktwÄt naeraet tema iiümalbctub noor naisuken«ma pareuia svbrLga? petab. Tal eidu lt>öJ i a kannaäada neid fttrmiKnäbtnsi. Ta waiaistaH ennast, <?t selawiruö nähtud olla, ja et sarnaseid ImVh uuesti näha, tcnotn-b oma ta;U.manäflcinrsie uuesti. Nüüd vn trri^TVnc öö, aga mandariin tenritaipäästjat. Ta on jälle õnn^li?, n<s?eda, kui eurooplane teda- nägisafstema silmanägomrse PuuduS ongine loor."

Õpetus: dit on va5?uS sa 7nr'^tupida;âkA wõib teha ainult en?'e^

Bud-^bcr vp?tab: „5dlm on toailinrku ^stcr peitub Nirvana' n

ci efc mtbaeri." Jnuldi õpeta],,-^õiT on'ti':mn?!" Clemenreau onKr^m rn-MfacInc, kui India usin!siiski kibedam, kui Fuudi jiittirctajjjunres iääb ta mõlemaaa nõus^,w^ärtused on «Petttrs. Astayan t ei Pcnl5ta tmrale nri-tte Gîk)ittõoi-7w. 4rooötiw ..nrvtte midani^

waid piinaw, Trajle, mis usklikultlootwaid südameidj

NAlrgune Kmawaade was-tabkii? Wele, kus obsobtiiwselt Nxva>kõrtM alati l»ead wõib leida.jä'-:js?iMalt Clomenceau bogsmusttud.

Clcmenvocm^ m töMpanirtwaTai?, rikas haruldasse fo^rnirtit?^,lä^riinirafe kaotuste poolest. rnA<fvs t?ma asemes nmewa?t «bsibu-m?^jäi fr,tm tsowõimikfiseks. enne kui«mõtteka^nitirs tcrTf>* fitTaciile ia tcf*'fcr§ po?ii'ti?anäMawa? ftimc. sp>? TcsVvÄ ta seast. <rä;|meestega wõiftlu?se, kuid Tutfirti p?daminÄvclt biicöuse hmtenemift sälse etendama. Alalisöd üles-ne?:.'d. nac?lr hommikumaa muin<tvür-^tide saatuses.

Ta on raâTa Titrt^t? 18-lt

niknsoo iõrcf-tîiaiw, keH sasad oiolnud fanerthiielt kunini wak^?. kcrvm ja halcvsäamÄ^,

4

»«MlI„Kuiw seadus.a

Ameenka-Ühisriikide poolttud „kuiw" seadus (alkoholi k<on ameeriklaste elus suuremaidtoonud. See ei jätnud oma mõjmata ka poliitilise elu peale,demokraadid hiljutistel kongretel.

Ameerika elul on peale kemaksmapanekut eine ilme, mis ajseaduse suurest nmõjustM. f

„ Keelatud wili on magus", n'iJa seda tõendab ka praegune AmlSeal on kõik ametis alkohol iste jamistamsega. Wanad ja nooredja naised. Waatamta kurse, aJkondlise klassi, waranduslise seljTöö ised ja fermade omanikud, ilpo iitikerid, perenaised ja kööîtffkõik mõtlewad ühe peale: kuidas!ga. millal wõimalik oleks teha "mesugus e a"koholiiiste jookiderändamiseks. Ja walmistataksejakit, likööre, weine jne. HuikJab inööcla metsi, otsib ja korjlsel sl marju, mis tarwiükud wiininide ma tse parandamiseks. Kelltakse üles pHrimse wslmistamisclsegu läbiajamise abinõud — '»id, toobreid ja teised.

Ning selle tagajärjena on pcjas, igas perekonnas lõunalaual!seks" ia tarwitam:.<eks pudeli ta]walrniststud" wiinasid.

Kuid äri on äri. Muidugi p<wõininlik kodu v/iina âda".^õnnetuid" hädast wälja paä^ a.

g> li IlsttMe 199518$ latirlaiu&mcterialf til

■19s!m Loll_ fcutiUt Un 6 5K7.Iit»»pt»« «> |.

Mil juures »*Ufu# igtfugti jCnf««l«l*. Olii tjU- 1« lliia»jU j« filiUtul*[tali, •** !• »« ft It*«lh|c0.

fctft li its. ■«. *x«n«i l»»i«t, totult. hbh

VI >#infrf« OAtt ?«»».

UNIL"ktftp«im s «d puUtt. !<• fM»t« «B« *U tz» d« tui*». IM 1il«l

ki ti p«j> »>ck. mi* |õ«tmi}cg«tfmtIfumtirga -I. )» P»>»l ainult<i *!< » l«, UfAtltm uju puldi ga hcia I« pür»ft l»puk«ca.lumeqtD j« lÄiiiliifnft Utofttcri mid

lõ »ba»«d. et .Grunü^ türcut io adi «»o»t au.i#<f# „$r ui r! — —

Deue mcnarhtst^fls t»wgistatiid.

,lüliline t»olitfri on iDÜmafel IMIu iiiüiiat l)Ute Yuuti||idt«inub.Mälud on riioijrD Wene «lumab.j)oi on iwnt* jras muifliiufluftloob möitfulub. A»za uutiuirjt.^.5^4 a. eekarwe watm s.zhaministeerinm on juba tuffu seab-f\M. aoJia fUfctulcIuic-cpiînur ja[nüincni sisse andnud. Sissetulekuidl»l;iuD U miljuröi rubla. Stfniiauuiie*|w HMib bcncmbrifitul uxilini*.

.s. KaljuTartu<, Kaudahoow nr. 34.

m omast rikkalikust riide ka uba labast

\:Z riidekaupeivKistlemala hmvavega.

tiiOtitut PQtt 4; tuu |^dIfuh

?i<elarwe arutamine mhaaSjmiduS-kommisjvms.

on ^.'õ«t purkimfiibi rahaaSja nduS-liud arnunnijet Vftti pt*nil>eitr,t wl»hefibeut Juiib riigi poalt priiloneri,rtfr Mni>iuunijele 17 luba, quuicia U[irciarioabi jaokS 9 tuba.fndi-eelanve kuni 31. märtsini 1923.eelanveaasla on 1. aprillist — 31.

on: patt — 300.000 rubla, ejnus-ini<iirbm<Jta 120.000 rbl. \a aruand-4.000 rbL ametnikkude iUalpidami-WO rbl. JtaniffleumuerKWil 3(32.000üdeüurils, kütteks, walûstusels ja

, eale 503.000 rbl., anretiruumide sis-töO.OOO rbl., esitusruumide sissesea-[000 rbl., korteri sisse sea lx ks 700000

ituloQU peale 100.000 rbl. Kotturbl.

>endi iun>i!orUrUfä[imul oa lahti-tb.

ISZ^lvdja JKrtfa fabamatct on |it!w fln-

ftiib jäälõhkuja abÜ oii «urifufeMiL Hci.il ngl jaöaui ou ui lesti

Mis on kokk? !

Eesti kartul Soome turulwvitlust wiiuttlsel ajal' tingib-

Poola kartuliga. Wundcst müüakletark. fycfto, hiuc (ževti fcrrtufift kui

iirf. Killnm JxmU»>ttu on niitmod ärinKlKb sunniwbi-üulit all-a 40 euif. hetto ec[|

Ititcb «Särjed.Teatajas" nr. 150 on wäsjasnultt-

jüiirus alandatud weokariifi nr. 4.ineku klch:a P5rnu-Taklinna juurde

tee: määrus wäljamaaliSte poSrisaa-delegvnmmide takside ning kaotsilSi-

icdetiste eest mafsetan>a kahjutas»löse umberarwamise kohta ja Tallin-

swoiikofiu sunduslik mä/iruS mootor»weoriistade tanvitamise kohta.

Êkitajad>ohq»imistöSde kiireks löpet«m«fekGritaf} Saadaval Arens i« 5k»llT^f •# juurest Sauna tän. 1, j rt.

KSnetraat tv-7i).

.W a b a 1I'U a"

Georges Clemenceau.Max Nordau järele.

Sse ol, terwete Kmciile lûröks üllMtsoks,tea^cr ParnD wowÄiibrikuul

} i ©;>or^cij C!-omei'.ceau näi^cnbi „Onneloor" ette »anbiv. Suur 4>aria:nc;i.>itcg:ia<ncü.Loma.ima'nc:!S' CG^ öStumUib tomÖüL>iafiri'>nif.ijbe ftrffQ'! Mida tal öctba «oli? Scoa kõl-gc_( ir-öacituijinat., mida aga> mõlolda wõlb.TMk nö-tab pimedalt a!fokumnM.t Himaö,kellele Euroopa arst iseäralise silmolparan^

woe abil näg-omiSwõime t-agasi anâb,rlmo, et mnd.ruswnd *fei>a aimeks. Asekuningas näeb nüüd kt>hmst'ult ja hrvmuiga, et süü-oiimvlstotub waras, kelle sü ütlust ta uNu-nnd, ja kellele ta 'VeiKr'lt armu olr nSiktanud,tema fuuirxS tämtiwiõõrakK olles, waraStab,mis aga kae alla juhtub, näeb, «t >böma luuê-tusttffokji!, mille ta awasda>mis^kS oma fcfre»*§ari ja llsalduÄnche kätfhe oli andnud, jcfre-^äri nime all ilmunud on, näeb et ta ainu?-rens pssg, Nama haowiö, kurjaSti oma pimedat 'isa- teotab, iteirwi kindluseta kõn>naku>t ja.twmmumist ss-a-tabeS, ?una> 7assvata.-ja fd>ailPeaTt waadates hecvkskiktwÄlt naerab — näev,et tema lumaldatlid nvor naisukrne teda» te-ma Parenra sõbra ga petab. Tal ei säkku jõu-du ItKilja fanttaicifra tteiii hi?muarwtnwaivnäbtusi. Ta waiaistcO ennast, et see koi-? Pa-lawiku-s nähtuid -olla, ja et sarnaseid nägemusimWte tmesti näha, ?a»otab oma tagasisaadud^Tinanagemiisie Mvesti. Nüüd v-n tema ümberiMr^ne öö, a-ga mandariin terwitab ööd, kurPäästjat. Ta on jälle õtrndif, nagu enne^da, kui eurvotpâme tedcv nägijaks teinud; jaitema silmanügomile PuuduS ongi tema *2n?>«c loor."

v ÕpctuS: <fit on «t5?tr9 ja Tirdîr; kSas-tupidawakS wõib teha ainult vnesopÄWN.

Budd>!ha õpetab: „Ilm on wari; Mayaliniku idacra pei«tu<b Nirvcma; 7neeltepckw'?sto>aa ei efa midagi." Jimldi õpetaja hüüab:.,Kõi7 on'tühme!" Elsmenreau on oma tük's

radikaalne, kui India ujmnees, agasiiski kibedam, ftti IuM jutlwsäaja. Selle-jun?es jääb ta mõlema cm nõusse, Ä kõik eluwäärtused -on PettuS. Asta mmd? liniku ta-qant ei pmsta temale mitte SMi-Amrmi ra-huiõoöow. troostiw „m?i'tte midaai'" eaa õpe-

waid ptrnato, âiglcme wa-le, miS ufklikultlootwaid südameid murrab.

N^sugune Kmawaade waStab wcvewaltküll Wole. kus vbjoVtiiwselt waadates kurjakõrval alati bsad wõib leida. Kuid tcv onjärljokiMakt Clomenceau Kogemustest tuleta-tud.

ClcmerWcmL <fn t5MP®mthw äriline dm-käi?, rikas- haruldaSje svwrmwsche, kuid katjätpHalate kcvotilste pocrTcft. !N'iillest keem teine tema a'sem?l VÔvaU hoibmnid oleks. Tajäi kaim tMvõimuliseks>, enne kui l>aigl<memõtt^kaîûA taM külae Ta elaKüle ia te?!tas pîitikanäitelawal suuri draa--m?. si"->?^ t<? sealt. q-nä!ke?be sidemeestega wõiftlusse, kuid kutsuti Pärast möõ-däminÄvLit hiicAuse tumenemift jälle kanstela-se osa etendama. Maliscld üles- ja alla mi-nekud, naqu hommikumaa mumaöjutulistetvür^tide saowses.

Ta on eeSklniM KeM raMa kSrqmmsooÄsiîa. Ta sün^s 1841 ^õTite Vendes mõisniku soo larclht^üaTPCP, keK sajani aastad ol?olnud famaatilisekt uMi?, kuni akmmtimride-

> ni wat^w2. kcwm ja halasitamalbcy, kõvk. Kõik

1-

need .omadused pär'A ta oma esiisadelt; agata näitab neid lteiseS ühend ust s ja teisel wn-sil. Tema fancvt'chn ei ole usuline, waid Po-liitil''ne. > Wc.l)wuses ja kairmuieS ei jää taoma e^Mijatest maha; s^da ei näidanud taüksi sõjariistckdvga, waid ka mora<llsÄt. jasee on kindlasti fSigeraäfcm osa. Tema il-mu.nr^scs>, tema olonnseS peitub ehb-grauiidi--wäljado poeg ja raskoinoelne Prüüiiûse põh-ja^lääne- paMn. Sale, lahja, kirgline, naguhunt; nurgeline Pea; Samurai näoilme, iustnagu oleks tedcv kivvi lõhkuja kaljust wäljavaiunud. Puuriw, häbemata julge pilk sü-gawaist, tumedaist sumadest on, nagu wäl-jakuitse. Läbilõmrw hääl hirmutab a-rtppükstja äraitab tundcliFus inimeses vositiiwsÄt kisk.lemiMitnu, nagu nvore tiroollase juures kü-barakülge kinnitatud motÄitse habe wZi ku-kesuled. Ta on Palju kiryestd tundmud, kaeraeluS, aga> on nad alati tagast surunud.Mida mMikumalt tema sisemus mõssaK, se-da rahulikum nägi tema wälsa. Wäc^cr hu-witustÄ?aww kuju, igajnissil-Ne waMirsÄe^nii wälrmijÄe kui ka wainvlijÄe. l

Algust teM ta arstiteadule õppimisega,mille ta Pariisis lõ-du>le wiis, pärast seda, kuita pi'5om«t aeyat Põhja-Ameerikas oli wiibi-nnd — ta oli oma isast laihkt? löömch ja sin-na läinud, Prantsuse Veele õpetajana omaleicwipäicwast leibw teenima, — ta tmwitaH eft-algir oma arstimisktmM ka IpraktiliM, km-gi ehk ise Asklepiose ja Aygieia juures kahe!>des. Kas tema retseptid ailtaistd, on teaidma-to. KiU ffofi knkm»tasid nad tema tasutaabitarwitaj-aid Montmartrest niisugusele tä-nule, eit nad tema 1871.oma linnajao bürger-meistriks hwltsüd. IulgM ja ottswaatlikulttüüris bcv karwapealt mstssrkut kommuu-na^-waolu mööda, mis teda kasutovwalt edasikanidiS, ilma et fcfot oma põhja olmeks kisku-nud. Ra?!wa! ipoM saadetivd meestest oli taka>?Akün?i?Wnd aasitat üks tugewamatest, ajutitferri kõigctwMvaim. îgvtmWnaim sellepärast, et tal midagi iseenesele ei tMnttd. Temaauahnus ei olnuid mitte teiste inimeste heafalhtrnrfa 'vê raWnid ja ei ooldanu^d omalesellest ixuhuldust. Nõnda kartsid teda, kõik tei-sed, kuid ise ei kcvvtnud Da kedagi. ASsalikmees Poliitikas ja ferrrmf aial labitungiwkriitikas, iulae pealeâEaja! ja waa^ kõne-mees cm hinmits. Ta on Wmbirrai sõjariistus kaitseta salga keskel. Tiiger — soe onnimi, miA Clemenvemi?e anti —i antilovpibe-karja seas. mis snlles ^sal>, et- omajõu ka«watamise htmuS «beist NgistM», ei oleiseenesest mibte ilus.

Kakskmnend aastaid tagcH «1aS ta oma

WäUese taha eefiwZld igaüks jõuluks osta tüisrväärtuslist za!anõflö:

. . . (WWSlUi»i^laiositnnhnr»nun ». m-, üw te

kõikidest tarwttaZate- ja majandusükisustezz kauplustest Uuuades ja maal ::

SuurmüüklitOilui

natmladus. Lal tän. ?0. Tallinn.

hirmuwalrtsemÄ parlamendis. Paljudest wt-HMma, Kkkidest imestatuna, kuid mitte kel-legist armastatuna. Tema WnÄemiswiiS oliteme, kui ig^päÄvalStÄ kõnemeestel. ^ Ta eiavma?!tanud pkkki lperivodisid ega täiSwpi-tud laiM^. Temale oli kõnedes otcB oma-ne keiserlik lühedu^, iga sõna ol' kui terasestodaots, waru'Ntatud St.-lKmsi kiredetulukesv-ga. Keda tema teras tabas, 6li silmapilk lä>bi puuritud ja kui eleTtriga^ purustatud.^ M:-nikitoeriume, keda ta oma järsu peateyüppa-mi sega liiwasse kallanud, on terwste tosinatekauipa. 26. jcvanuaril 1882 oli.tema see, keSGalmbetta kukutas. Juulis 1832 heitis ta

-de Fveycinsti kabineti Ae Pard-cv, wirmaseEgiptuse pÄi'tiöa pärast, mille tõttu JngiiS-mcm Niiluse ainuwalitjejaks defö jäänus.30. märtsil 1885 pääAis ta maru lahti, misIules Ferry't isundi-S redelbaibil üle müüripõgenema. Jaanuaris 1886 kuktuitas ta deFviZyciUeti toist ko-rdcr Tonkinv ja Muda^S-Kari t«mvis nõuituÄ Poodiitide kinnilpanemise-ga. 18. mwl 1887 langeb tema läbi Gobletja detsembris 18S7 kutsuS ta saadikute PooLtotsuse tvAxa, mille tõttu Jules Grevy sun-nrtuld oli pvesidandvõohused ^ mccha pan«n'«.ErÄkondliifed rülhmad, ka niisuguses KeS mii>te itema ipvogvapmnile truudust ei olnuid waw»dunud^ wöRasiÄ tema juihcttiiso all» ', tvaba-tahtlikult, sest wõidu järele tõmbas ta eneseMglikult tagcch ja loobuS igasugusest osa-saamisest saagist. Kui sagedasti tcchtstd temakukwtatud wastused teda sudida, et ta Pecv-mmistrkkS hckkkakö!' Ta naeris na!d lShtsaltwälja. Mnda wõis^ta mmiiSbeertumidegaõiondaida oma as-ju Mjiâlt, Mna avwete-õiendamist kartmat». Nõnda wLiS ta hul-kastid watmuswda ja pimestada loogilifeõthmlgawa ideaalse radikcOsmiga, Ema, et talsellejuures hädaStt tarwis olekS olnud, selleleWõimaiwle <bev9tamisele asuda.

Olen mSnikorid eneNt küsinud, VeKel wõibkõrgem uihkuStunne olla, kas jvMwal jumalusel, Wõi Vke e?tawal kuradil? KaS Ahu-.rama-Sdal, ?eö KAfewa-t Äma tvaabeldeS ene-sesse ütleb: „Sckle kõik -olen mina loonud"?wõl AhrÄuaml, keS kõike waadeldeS ütleb:„selke kõik wõm ma lkäw?tvda, kuideS ycc fu*naS innille mseld>b". Ma ei mÄguta mõtteidmitte ühe tvõi teise trmde objeötiiwse waärtu-

se üle. Rääjgm ainult nende -tunnete stvbjek-idiiwsest jõust. Kindel on, et Clsme^coaul kai)-aastaWmne kestes oletus wSD olla, naguolÄs tema oma walbarvgi pürmnajM käökiju.Wabarngi Äe waliiksssöo küll teised, kuid a.-milt ja ^rMcaia, firi twnt-» ssöw wbtis.Wõintu Zwilwt-eBscms Äi ton:a säes. Nmutrselle mõju vA a^ttusid ininistr^ amstMe jawabanosiv ükStelst tiirevti !ttxcheZ>udeK sellekoavmv ailt. S«rna.ne «i Wssknch» Mu läte--tiütnine ja .tõuS, nagu sed« hM«r -«Sn5 su-tdfrf itunda on saanud, kes mZjlve tvo-vni pealei ole sündinud.

Ei ole teist kalendrit, miS mi wähese matsu eestsisalda!» nii palju aadresse kõigist GeSti linnadest

30 marga eest 160 lehekülge

!!6 !MM MMsudniisunred rsamawd makwwad vasr'adamrk.»S»SSWNKZZLZSSLZVS»

JMeMMjateis?Vle» faasud «LS« f«?reS waNk«sleeri- ja sünnipÄewa Suncsvoiviâarte, jöuluja uueaaSta-pofkkaar:?, jiuluing!id, öliwär-wipitte ja kirjab!otte. Äinuad odawad.

Wene tän.^nr. 4.

M.ÄM» ArnceriKa elul„Kuiw seadus."

Ameerfka-Ühisriikide poolt wasta wõe-tud „kuiwa seadus (alkoholi keeluseadus)on ameeriklas e elus suuremaid vapustusitoonud. See ei jätnud oma mõju awalda-mata ka poliitilise elu peale. Nii wõitsiddemokraadid hiljutistel kongressi walimis-tel.

Ameerika elul on peale keeluseadusemaksmapanekut teine ilme, mis näitab uueseaduse suurest „mõjust\

„ Keelatud wili on magus", n'i öeldakse.Ja seda tõendab ka praegune Ameerika elu.Seal on kõik ametis "alkoholiste jookide wal-mistam sega. Wanad ja noored. Mehedja naised. Waatanata kutse, amet', seHs-kondlise klassi, waranduslisc seisuse peale.Töö ised ja fermade omanikud, üliõpilased,po iitikerid, perenaised ja köögitüdrukud —kõik mõttewad ühe peale: kuidas wõita aega millal wõimalik oleks teha katseid mitmesuguse alkoholiiiste jookide maitse parandamiseks. Ja walmistatakse wiina, konjakit likööre, weine jne. Hulk inimesi kolab mööda metsi, otsib ja korjab mitmetsel sl marju, mis tarwilikud wiinade ja wei-nidc maitse parandamiseks. Keldrites seatakse üles piirituse waimistamiseks keedu jasegu läbiajamise abinõud — katlad, pressid, toobreid ja teised.

Ning selle tagajärjena on pea igas majas, iras perekonnas lõunalaual „ilustami-sefcsîa tarvitamiseks pudeli täied „kodu-

• walmiststud" vvimnsid. Kuid äri on äri. Muidugi pole igaluhelwõimalik kodu wiina „a]adatt. Et r.eid^õnnetuid" hädast wälja pääüta» on tekkinud

uus ametkond, kes warustab eelpool tähendatud ^õnnetuid". Ning sarnase ameti pidajate käsi ja äri käib hästi, sest linnawa-litsus, poHtsei' ja isegi kohus, on sellesasjas ükskõikne ja pealtnäha heatahtlik.Keegi ametnik on kokkuwõtte tefnud, kusselgub, et saiawiinakauplejad head rahateeniwad niÜ? suurt kasu saawad. Selletõttu pole ka imeks panna, et terwe wagiWkuiwart agente, igasuguseid inspektoridja direktorid abinõu ei leia seaduswastaliseäriajamise takistamiseks, ning see ikka lopsakamalt õitsema lööb.

Tihti peale on siiski ette tulnud, kuswiinaladud awalikuks tehakse, kümned panged „kallist märjukest" häwitatakse, nendeomanikke suurte rahatrahwidega ja wangi*majadesse kinnimõistmisega karista akse.Kuid see on mõjuta. Äri tasub end sadade-kordselt, sest „märjukesew tarwitajad maksa-wad tihti muinasloo'isi hindasid. Et agatilgake „rõõmsaksa-tegewat rohtu saada.Nii maksetakse suurepärasel „42u tänawarestoraanides rummi toobi eest 35 dollari.Müük sünnib täitsa awalikult, sest sissetulek katab kinni wäljaminekud ja hädaohu.

Piiriwalwe, tolli- ja rannapolitseil polejõudu takistada wäljamaa weinide salakaubana sissewedu.

Nii jutustatakse, et Filadclfias mitmed auwäärt kodanikud järjekindlalt maaletoimetasid sadandeid kaste shampanieri.Maale weeti kastid suurepärasle iahridepeal. Weini müüjaks ja toojaks oPd Inglisaurikud, mis rannast kolme kilomeatri kauguses seisid. Selles piirkonnas pole enammaksew Ameerika seadus.

Politsei mootorid sõitsid edasi-tagasikahtluse all olewas piirkonnas. Kuid nen

de poolt jäid täheüe panemata milfanäärid-salakaubawedajad.

Majandusseadus alalise kaubitsemisekoondamise kohtsr on maksew ka alkoholimüügi juures. Wiinaga mittelubatud kaubitsemine on koondatud üksikute suuremate korraldatud ettewõtete kätte. Ilmuwadwiinakuningad, koguni wi nakuningannad.Need juhiwad salajaseid alkoholitrutÄsid^mille wastuwõitiuseks jõuetud on kõikkarsklased ja nende pooldajad.

Miljonäaride statistika.Ameerikas on igasugune st Vjistika laialt

mille was uwõitluses jõuetud op kõikarenenud. Kogutakse andmeid igasugusteeluawaldus e üle. Arwestamata pole jäänud ka Ameerika miljardäärid. Ilmunudon Washingtonis wäike raamat wRikkadinimesed Ameerikas", kus üles loetud kõ krikkad, kellel warandust üle 1 m ljoni dollari. Autor on raamatus kõik miljonääridnimepidi ul« lugenud, täpsel* ära märkides,kui suur nende warandus. Selle statistikajärele on kõige rikkam mees ilmas JohnRockicller. Tema kätt» on koondatud sarnased warandused, mida inimajalugu weelnä nud ei ole. (Ühe teate järele pidi kõigerikkam mees autowabriku omanik Fordolema, kellel 5 miljardi dollarit warandust).

Rockfeüeri warandust hinnatakse 2.550miljoni dollari peale. (Dollar maksabpraegu 340 Ees! marka). Temale järgae-wad Astor, Dewpont, Hugenheim, Vander-wetde, kellel igaiühel üle 1.000 miljonidollari wara*dust. Neist oa taha jäänudHorkiiis — 600 miljoni doFariga. Mealom,Prat, Wegerheiser on 500 miljoni dollaririkkad. 6 isiku warandus on üle 300 miljoni, 11 isikul — üle 150 miljoni, 24 Sisi

kui on 150 miljoni, järgnewad 29 — 75m'!joniga ; 100 — 25 miljoniga. Mõnemiljoni waranduse omanikke on sajad isikud, kuna ühe miljoni dollari omanikke ontuhanded isikud. Autori pole huwitanudisikud, kellel alla miljoni dollari waran

dust.Lapsed ja puudükoerad.

Ameerika-Ühisriikides, Bostonis, oli hiljuti kõmurikas leidus. Selgus, et siinpeaaegu awalikult müüakse rinnalapsi.

Lapsi müüwad muidugi need emad, kellel wõimalust pole neid toita. Lapsedmüüakse „wõileiwa* eest. ' harilikult! onrinnalapse hind 2 dollari. See on turuhind sarnase lapse eest, kelle Õnnetus olisündida karju was waesuset.

Daam, kes selle kõmurflcka kaubitsemiseawalikuks tegi, awaldas seltskonna terw*s-hoiu kommisjonile ka teisi andmeid. Selgus, et mõned lasteta daamid, kes omaleostsid lapsi 2 dollari eest, samal ajal puu-dcli-koextc eest maksid sajad doi&rid.

Sel puhul ilmusid Ameerika alalehtedeskirjutused a «e üle: mis on kallim, lapswõi puudiikoer.

Alalhoidlik „New-York Ti*es" kirjutabsel puhul: „Tcadaanne settest, et lastwõib osta 2 dollari eest sel ajal, kui puudiikoer hinnatakse mõnesaja dollari peale,tõi esile pahameele awalctascd. Chucti onsiin jutt mitte har lkkudest lihtpuudelitest,waid tõu ja äärmiselt kallihinnal'*tett koer-t«et. Teiselt poolt on tcaca, et rinnalapsed, mida ©steâkst sarnase hi**a eest,sünnitatakse seliskonR?Je n)'*t^soowitawaelemendi poolt, kellel üldse « tultks sigi-vda."

Sarnane ongi siis moraal!

.» < l a «f « «■ ih. tn.

Tartu teated.Tartumaa jaoskonnaarstide houoraari taksi

määrusedon mackkon'Nwali>tsuse poolt wälja töötatudja pannakse maakonnanõukogule kinnita-lni-1«kS ette.

KäiL «vrSti jumê päevas 80 mk.. öösÄ100 m»k.; arsti ttnfiit haige suurde fbpi 100mk. päowal, ja 200 m!k. öösel. Kui sõZ A'e1 klm. on» siis kaÄvab was>tawalt ta hono-raar. Operatsioonid on suuruse särele 50—500 margani, analüüsid 30—250 margani.

Maksuk» arKtiabi saawad ar^ti juuresmaakonnaiwalNuse teenistuses olewad

isikud», õpetajaid, wallasekretäärid ja nendejaoskonnaarstid, jaoskonna ämma-

emand-ad^ ühc-s pvvskondadega, koo^?--ilasedUnetundide ajal jakodus waesed tunnetusega. ^ Arsti wäkjareisi korral aga kannawaanoed inrmcksed arsti sõidukulud ja 20 prots.WÄsaisoidu Peale ha-rwitattud- tundide tasust.

JaoS.hminaarsitid on '£of}it€<tatub poele6<fe*x jooksul wä>bomaA kord koolid ja waes-temcrjab ?orro5is-ult teVvishoiÄiscbt järelewaatama. Määnus astub jõusse 1. jaa.n.

1923. a. d.Ehitustööliste palgad notoembris.

Lihttööliste mchÄe — 160 mk. ja naisele— 120 m!ks., Nm>fepale — 250, rrrüürifcpalc—' SOO, mftifrtpale — 300, Pollit sopale — 320,nwalrile —- 250, sepale — 300 ja- ühehobujetSömehe5e 800 mk. —aa—

Elektrtraudtee Tartust Elwa.Aingkond kohalikke rahamehi õawatseb

Tartu ja Elwa wahel elektri raudteed käimapanna. Eeltöödega on juba algust tehtud. Niion pööratud teedeministeeriumi poole tvasta-wa palwega, mis avwatawasti wastutulekutseiab. Elektrit loodetalse saada Mila elektri-jaamast.

Sellega oleks jälle samm edu paole ja suwi-Aatele kerge, kiire sa mugaw juurdepääseminenimetatud suwituskohta. P. K.

seks koosolekuks kokku ei tulnud, ftis ei saanudta aruannet oma tegswuse kohta wastu wõtta.Edustus otsustas seepärast end. edustuse or-gaanidele seni edasi toimida, luni uue edustusepoolt moodustatud rewisjonkommisjon aru-anded läbi waatab. Pikemaid mõttewahetusitekitab esituse juhatuse walimine. Organisat-sioonide edustajate poolt soowitatakse loobudaproportsionaalsest walimisest ja walimise alu-seks wötta inditviduaalsed omadused. Korpo-ratsioonide rühm toetab endist alu^t ja teeb et-tepaneku, jwhatusewalimised järgmise semestriniedasi lükata. Organisatsioonide rühma ette-panekud wõetakse wastu ja juhatusse walitakse:esimees — ksw. H. Kukke (25 p., 1 erap.), abi-esimees — Wilmau, kirjatoimetaja — Viinapuu,- abikirjatoimetajad —Nottbeck ja Schmidt,laekahoidja — Wester, abilaekahoidja —

Randmets. d.

Casnac KShand

miseks!tm?witusel. Põhjendusena tuuakse ette,et majaehiitujÄs suuromal summal ewCaenattehtud, mida Kma riiklike laenuta wö imatutasuda! SKlejuuvsÄ jääb «ga pikk rida ehl-tuKhnnickiste laenupa^veid cftte toomata, kuna tänawune ehituÄaenu summa alew«lotsas.

Üsna votannatalt 'anidakse luba ka A. Aun-ryanni söögimajale õllega k«u^smiseks,^ kunasenini Wvk sarnased palmed pitenta jututatabast on luMudw isegi kinniste klubide iaseltside omad. Lgure.^

1Kimlite ooni-slioksIicMrKni

elektri wäliSkaabel, 13 puuda 16 n /m. Hind 200mk. puud. 5?o iii täit. 16. Kõretr. 2 Sl). Tallinn.

„Linnu silm"Vs naela — mf« 12.50

fostottall Mkmzlir. „8sloa'

Nõmme alewiwolikoguiooMd 8. dcks.

Harju maabonnawalitfuse poolt kokkuseatud alewiwalitsuse vew'deerimisakti järeleon alswiwalitsuse as-jaajamine rahuldowakstunnustatud.

Alowiwalitsuse cktGpanekuil lubatakse al^.wiwalitsuseSse ost<v rahakapp ja wolikoguning alewiwslitsuse tarooks tooll.d.

Lasöejöuûpuu forrc^damisÄs lubattvkse5000 mk. ja sl-swi rahwarasmatukogu ülal-pidamiseks otms>tatakse nötta 1923. a. eclar-wesse 12.000 m'k. Alewikooli apteegi asuta»miseks 1000 mk.

EhrtuÄCMu lubatakse MmÄe palujal?,kelle samsd palw^> läinuid kvoK^lekul tagasilüMl Nende seas 'ka A. PillartAe 400.000mrk., {ette moodsas mayas ainult sisemisedtööd woei osatt lSpckamisel ja osalt juba ela-

Waiwara kihel?onna?dol^6. jeffmicrril fiaob 55 aasta«t, km algaS tv-

gewust WaÄvava kchGonnakool.En^svd koolikaHwairdikwd pühitsed iuiu-

bel^ 6. ja 7. MlnuarÄ pidulikult. Estmesekpäewal oleks kooliruumides cvktus. Teisel pae-wal sMsnnosaS pidnõhtu.

Oodawkse endiseid kvsückm^?ba lahedsltia kaugelt ilmuma. Wiim-aseid palutakseiorna tulekust bosdada aegsasti koolijuhatajahr. Kraawi-kule. ^

UuS koolimaja HaljalasNowembris sai wcrlmis HÄjalaH 5oold>

mÄia, mis maksma laks 350.000 m. ja mrl-lest wölga 250.000 m. Uue koolimaja pühitse-mine oli 3. dots. Suurt wõlakoorma-t karra»fcttaTsc näibcmüükide, v'dude ja korjanduste.

12. »a«ta?5tt. Hind 30 uttifisaldab 120 lehewlge tihedat kirja kõige tarwiNku-maid mas«nduslisi teateid, juhatust, aadresse. Eiainustgi tkbja juttu ega ilmaaegset loba, waid amutt

seda, mida igapiie» tarwilik ja kasulik teada.

WvWllll UliQStUS ZMMl».

Uiitovl.üliõpilaskonna wana edustuse

wiimane, lahkumistoosolek pidi olema reedel8. skp. Päewakorda olid üles wõotud küsimused,nagu edustuse tegewuse aruanne, tulemase aas--ta eelanve zne. Kuid truuks jäädes lõpunioma traditsioonile, ei tulnud koosolek kokku:80 füfmest oli ilmunud kümmekond, kunakwoorum 20 liiget on. Nii ei suutnud edustusisegi seks kokku tulla, et lõpulikult laiali minna.

Uue edustuse esimene koosolekoli määratud samal päewal kl. 9. Pooletun-nilise hiljaksjäämisega algab koosolek 26 liik-me osawõttel. 6hina end. edustus oma tviima-

Jõulukink.Kõigeparem ja praktilisem iga perenaisele on

kroonitud wltmase! vältusel \*\t avwnuaga.Antakse fca järelmaksuga.

MMaHn: AU W. M tiin.m.1.

Z msitsssineici.I

Mmm ii mbMlPõllumajanduSlised kursused Tartumaal.

Esömene ühtne põllumaijanduse, karjakas»waZtuse ja majapidamise kursus peetiWõti'kweves 12.—20. n-ow. Kohapeal kursuse korrÄdajaks dii Dovmo. «põllumsests-seltö.

Torma ipSllumehi näis iseäranis huwiitw-ttxvt kairjapidamme ja eriti maa-karja paran-danrine, -milwks a-lgmaterjaali soal rohkemleidub, kui kusagil teisies Tartumaa kihÄon-nas. Kursuse kesiwusÄ tvocki Eesti maockar-jafektsi Pv-M kaunike Kogu Torma wMjas-punast maakarja tõuraomtusse. Kontroll-ühisus tõstab DcmnaS, pulli- ja turbaühi-suse asutamiseoltöod on fäiimaÄ. On lootack whaomanik hra Smmner, kelle krundiswõrdilemisi head alusturwast leidub, kohalik--kudule põllumeestele waStu tuleb ja a-jakol^se tasu eest oma turbaraiba asutaibawale üht-suscle k<Äsutada annab.

Teine ühine Põllutöö- ja 7avja?aswatusekursus poeti ära 22. now. — 2. dets. Puurmanis Kuifr VarskuAseliffi ruumides ja maja»-^'danMkursus endises whtrmnajas. Kuulajaid cCÜb loenautest niiwõrd buwitatnd, &nonde nõudmises samal crjal ettclugomisi tulipidada ka Pikknurme alg>kooliruum'des.

Pikknurmes pandi kursuse ajal alus kont-voll-übisusÄe, kuhu üle 20 karjapÄajJ en-nast liikmeks üles andi-s. Kursis waltti äraikontroll-iihisuse asutamskommisjon. k^llel^ülesandeks tebti ka pulli- ja. turba ühisuseasutamise eeltööd tefia.

Iävgimised põllumaja n^lMs sed kursused^poetakse ära samade tööjõududega 5.—11.dM. Aakves pvllumeeNbMtsi kbrraiduscl, l-t.—22. dets. Kudina mõisaS ja 18.—22. dets.Maarja-Mag-daleonaS Kudma põllumocsie-söltsi korraldusel.Virumaa põllutõõlife? ei hooli segakommis-

jonidest.Läinud aasdal >buli ainult paaris Vohas

seda ette, et segaônwniÄjoni-^valunisest põllu-töölised osa ei wõtimd».* Täuadvu 19. ncuv.Wiruniaat walvaoeS sega-koin.-^vatimisteleilinunud agcv mtote ühtegi töölist: Wcvfknar-toa, Joala, Pada, Jäave, Erra, Warangu,TuÄolinna ja Sccksr wallas. Sõmeru wallas>tuli 287 töölisest 1 koosolekule', Mai-dlas 3:Jõhwis 2' Wohnjas 3; Nägmveres ö; Paas-weves 0; PeotriS 7; NMveres 7 ja Wnkca.

wallas 10, jne. A—o.

ktöil! 6Doni(ii.Siccnte w.na Mskzl mm „

KaS sa ei näinud teda teel. Muidugi teadaoli ta sitt! ühes naisorjaga, kes Sonnika kitse-karjuseks.

Ära aja ta<y$, Akteon. Ära asjata waleta.Küllap ma juba tean . . . No, mis sa tahadomM poisiga peaile hakata! . . .

Hulgusena logeleb tema mõõda põldusid jaei märka tööd teha!

Hoolimata suurest tõsidusest wibuküti hää-les, kostsid seal ka õrnad noodid.

Oli kindel, et rändaw kapriisne kujur, keswah?l pikaks ajaks isamajast kadus ja näda-laid sadamas ja mägedes wiitis, siiski ta pai-laps oli.

Kreeklased lahkusid teineteisest, ja Akteonläks tagasi foorumile. Sealjuures oli tal jälletunne, kui näeks ta salalist karjust kelt-ibeerlastAkropoolisel hulkuwat.

Foorumile lähenedes, kuulis ta wilesid jakisa. Rahwahulk tundus ärritatuna, naeris jasiunaS.

Siis nägi kreeklane uhkeltriietatud noor-meste-jalkkonda, kes wähemagi kohmetuseta japõlgliku naeratusena keset wilesid ja kvhwtiseidmärkusi edasi liikusid.

Need olid Sagundi rikka, elumaitsewanoorsoo edustasad/kes Ateen» aristokraatiamoode igapidi järel vüüdsid aimata. Maa-alakauguse ja maitse puuduse tõttu kujunes seeneil õige lamedalt wälja.

Kõige ees sammus Lakaar, kes Sonnikat tahommikusel käigul Wevnuse templisse saatis.

Nad kandsid kiêndaw>atn.arwi riideid, mis«ii õhukesed olid. et wb-a neist läbi paistis.

Umbes samasugusest koest tegid IjctÖarü)endile peotuunikaid.

Hoolrkalt juuksskarwM puhastatud põski7«ttis õrn punane wärwikiht- mustade süst-joonte waral oli silmade kaust suurendatud:käbaraid juuksi, mis löhnawate ,'alwidega wõi-tud, hoidsid ülal mitmetwävwi lindid.

sm

Mõnel neist olid kuld kõrwarõngad kõrwus.Iga wähema liigutuse juures wõis kuulda

warjaûd käewõrude helinat.Teised najatusid laisalt wäikeste, tüsedate,

walgeseljadega orjade õlule; punsunud keha-wormide tõttu sarnanesid need orjad tütar-lastele.

Näis, kui ei kuuleks noormehed sõimu jakihwtiseid märkusi, mis nende ilmumist fooru-mile saatis.

Rahuliselt tvestsid nad edasi Kreeka wärsi-de^t, mida üks neist luuletanud, arutasid seda,kuidaS neid paremini liiril saata, ja peatusidainult seks, et wäikseid orje põsist näpistada,ehk jälle tuttawaid terwitada.

Hindes oli see kära, mida nad estle kutsu-nud, ue:le wäga meeltmööda.

— Ärge kinnitage, et nad kreeklastele jä-rele aimawad! — hüüdis rahtvahulgast manamees kawala naoga ja tööta pedagoogi määr«dinud ja paigatud mantliga.

Mis saaks küll ilmast, kui lõik surelikud en-did naiste hilpudesse tchifs, nagu need päewa-wargad seda on teinud?

Kas tahad õiget kreeklast näha? Waat',siin ta on. See on õige Hellase poeg.

Ja ta näitas Akteoni poole. Kõikide uu-dishimulised pilgud koondusid siis selle peale.

— Sa rrcürc'} rnir?dmi nendz wiletwteüle, kes oma rumaluse tõttu endale ette kuju-

nagu suûd-a^s' n.".'d kreeklaisi järeleaimatcr — ?i^?nd?!^ mä.mitsew kerj-rs edM.

— Kas sina ka tead, et ma mõtteteadlaneolen?

Õlsn. 'D^gundi ainus mõtteteaÄane ja«tcma-m^tu scfcb mind nälga surra.N>ooreZâs> käNn ma MAnis, õVpisin seat-setes kiocklideö.

Ma itunln-sn hüeiti sinu kadumaad ja mulon bäbi oma linna? js oma kaaskodaniKudsparast...

Ja tead sina, Nes kõigis neis häbiskmoa-tes Pöörasustes süüdi on?

Gonniöa', 'sama 'Donnika, 3dba rMaiKSsnnEaG ftüiitafic ja kes warem lihtnelibu oli.

Tema wiib asjad siin wirmati küll nii

kaugxle, et Sagunt täieliseks lõbumajakstnuiudup.

Sonnöka niwetamrsÄ tuli noormoeKtesalgast proteStchüüd lvsö-vale.

— Kas iiädo nii ii a, m iSsugusod naid on,— «kisendaK mõJietfjaÎ-aiDe ifia rohkvm mar-m fadituöcs. — Ta-llalakkujad orjad! _

Md kvvd-ctvad 'Ott. Sonnika nrmi tähendab rreÄe >sa.ma» mida täheichakK juma-ianna nimi.

Waata., soal putkab üks neist m'tooma.*Selle isale laenas Sonnika hiljuti^ vrotsMtr-deta õige s-uuve summa nisu oswnseks Sitsil-liast, sellepärast Peab ta> ta.nvilûks igati-poolt pdgoueoa, kus ainuÄ tama tvastu 55-neldakse.

Ja maata nüüd selle oksa, Ves näo praeguävcv pööâis.

Hetäär tvabastas ta isa orjapõlwest ja see-pärast ei taba tema ka midagi kuuloa, nr:sSonnikat wõiks riiwata.

Julst^mad jä!>) siia ja wabiwad mulleMngiMmega otsa, kui tahaks nad mindiga sKmaipilk alla nicdatta; ka nemad kõiik on■tarna juuras armu leidnuid ja seepärast onnad walmis mind mu sõnad: eest läbi peks-ma, nagu f-JM wa-romgi juhtunud.

Need orj-aim^l^d inimesed kaNewad teda,kui mõnda hoa^qijcrt jumalust.

Ja TKÜb ori' pîlju Sagim'dis. selleivärM eisöanda ka linnaisad seda Kreoka naist karis-bada, kes oma? 'Pööraste tegudega terwe linnaara on pahandanud.

N'?b, jama" mulle boope, teie. müüdawavHma-Ä! PekAkt ainu?cst inimest, kes Sa.gund-5 tõtt julgeb õ:sda .

RahcvahuU eem-Gus aegamööda, jättes,wihast mõttetad-last üksi kätega webKema jasajatema.

— Sina psa?s i-a^tabes tänitfikmn olema,— stäknd-a-s nfs m:n> jatesi irõjatit^ga. —Kui sa wa-HÄ kõhu täis oled wönud, siisainuft sonnika letita teaa.

Ja ma saan ka täna seal õhtust sõõ-ma? — kisenda» mõttotsadlane wAjakutsu-weilt. — Ma ii€cn talle M. sedasamanäkku, mida praegu siin BlvÄen!...

Ja tomo> naerab mulle näkku, nagu seetawalisclt on juhtunuid, teie aga sööte palu-kesi, mis ta laualt langSvad ja unistatesoaljuures w pidudest.

— Sina tänamata parasiit! — tähendas -Svnmika eest kostnud nommiees- ja pöömspõlgtusega s>Lja.

— Tänultun-ne on koerte pänakt.Inimene aga tunnustab oma üleolekut

soega, et omast heategijast halba kõneleb.Kui ta>ba>de, st mõ^cteadlane Eufobeus

samaluWlsoks pavasiQnW niuutuks, naqu.teie, siis toetage tsda loähemalt.

Kuid Eusobeus kõnÄes nüüd awM tüh-jusel'?.

Kõik olid eem<rle läinud ja rahwa sekkakMmud.

AinuA A?b?on seisis tema kõrmal jawaatles teda üllatatud pilguga, sest sarnases ju see inimene n'<i wäga neile, kes takodulinnas o5alõpm«ta akadeemia lähedusesümber hu- kusid.

Ara näbes. ot tall enam kuulajaid polnud,haaras parasiit kreeklase käe.

— Sina üksinda Määrid mu kuulajatesekka kuuluda. *

On kobe naba, et sa Abeenist pärit oledja inimesi hinnata mõistad.

— Kes on see Sonnika? MikÄvarast tema ko7nb?> sin^ nii ärrw^ss? asa>mrd? Kastoad ta mincs.rMu? — küsis a!t?enlane tagaaetud soc^-nist teada saada. nc>\k elulugu,kelle nimest itertre lwn näis täituvat. *

— Kuis ei peaks ma ta Elukäiku isad-ma?

Tuhan^Tid korde on ta mulle feSa jutustanud m^lankoî i\-tf rc^-wrle ulmapilku-dÄ, mis teâ nii wckkdawad.

Kir' rmmtf kõia; ntuu teadmi?^? <varalkorda ei?cil-? teda lyû?ta'da ia kui ta suurtt^rôt 'tu'nn'?b unnstuda, siis kõn?leH tamulle mru-tnifnst: sa ta teeb seda warjamaâfin wesitaks ta oma koeraga. See on pikklugu.

MõttcêaidlaN'? ipvfns. Pâifâsja näitas naoênrH^c, ku-5wrinaanumaid riit1' crli foertifb. (7Kä\-yv:h)

JõSoow tan oma surestsisld teist tuld. ja ht

Taskukell.»v«et fyviti

:kxxkxx«:IõuluklnU 1

»ia tallan

suures n>aiitu< odawaSli.

Ir wl 2aSttliinita#, Wlru

jcm« me\a" <2naii*t*b majades e

claHitul2. sept. a. linniw» ih

Ama>ttklude»ühlttgu ^,^n»amaja plaanid, liltgunneâ,ê v»üi<i0eLsr euue sisse ei i<täi+i.v tutti wumaie uiafau|ehualud ei ole. Nüüd^ oamaj>a elamiSkõlbulijeU tikitvalõõde tegemist K»kislab lilub ühkiig ülesseatud l»ngu

Lin»»awa!ttsus vlsusta»^waehiluje lählaeya luiuPikendada ja üt)u»gulc lulta«ud uuljasid juba nüüdjDÕtta.

(gidfoJuHTu llnn<tniae Tallinuus

DhktuS lahed matSma mPâacpu igalt poolt kuuli

inft ;hulinita juüiiuaiu iif!of)ia, mille puul^fl jnõ.nIiitit palju paieiiwö seisul^pool on linuaivalttsused »neel uuema jo. «rcituiulifu,luisib haUituö ehitama, >u

Aa t-ulliiuw liunawalillAlgusele jõudnud, et ivaar^!ije rahalise seisukorra p<âunaolude tlaltendamisele

Hoolekandeosakond onieiirud ehnuöosakonnale,»ue saua pcojekn wälja tõ!va järele saaks sauu mutäiesti uuematelei a mt aja!o!)ase sissesea!foitb vn arioamisel, et uuj

liniwxuso eht leawumfbt larnndusi taitnw, tuu^ptstarbekohajuö selgub, U<hilada.

UuS joun peab ni«võ,d ehk 10 aasla parast taigsemele ehu>ada.

Eaunas oleks pealebesinsektsiooni-sisseseaded,ta^se saunaSkäiial üh^«isega ka pesupesemine jBe saunaleeinja:e pooll. I

Hoone ehitamine lählvttjoni mrk. maksma,teadma-ta. anoalawaStisel liiuiakrundil.

kaupmeestel

Krepp-värwidewalilu»

e«M

Millsu.

ih. tn.,Bili *.« .* Vt. IM.

KOoflke oora-sbolto!aod!vatr!!ta

li MlüMmaitseaineid.

HZllumajanduSlifed kursused Tartumaa!.Esimene ühine põllumaiantmse, karj<ckas«'

ja majapidamise 'kursus veetisk>ktver>es !2. 20. noiv. Aohapeal kurMR?l korraldajaks oli Tvvma Allume ^ m 'Dorma ipSllunvchi näis iseäranis huwik-wrjapödamme ja eriti maakarja pa

tne, milwtA algma-terjaali seal^ Jnx õu-sagil teijeä Tartumaa. Kursse «kestwuisel vöcki EestiW poM kaunike kogu Tormaiast maakarja tõurcvamtuSse.suS töötab TormaS. pullu- ja

asutamisooltÜLd on käimaÄ.ohaomanik hva Summer, kelles

rdlemisi head altMu-rwast leidus-»ele põllu-moeStele waHtu ^tuleb tatasu õest oma turbaraba asultcrle?a»suktada annab.1 Teine iihhre ipõlluitõA- ja Tarja?ftuS poeti ara 22. now. — 2. bi.tt$ .(hrrft Vars.kusseltifi nrmitföe§§|rrnföfurfu# endises tohtrmnajas.'

, oliÄ loetwnrteft nifcpõrb fvutottde nõubmiicl samal ofaC ott<lujcba ka Pikknurme algôolrrmm,iPikknu-rmeS pandi kursuse ajall-übisus«le, kuhu. Ae 20 karjal[t liikmeks üleS andiÄ. KrrnsiSttrollnihisuse asutamskommiKjoM^ Sellel^°nd?ks^kti ka pulli, ja tuMMijusVwmise oÄtood ivha. \TlIärgmised põllmnajanhuMfed 'ptfirfA|affe ara jamade tööjõududeM A 11.

AaikneK p8llum!eeNt»?se!tsi kôrraWÄ^ 14.. dets. Kudina mõisaS ja 18^M.dets.'

^ria-Maa^l«maA Kudma.korraldusi.

virumaa põllutõõliseb ei hooli sWkommiS'' jonidest.Läinud oa&bat fruii onnilt T

2 otte, et sogakomvn isjon i-qvailmsed osa ei tvotiwib.' %üimxmImniaai tvaldaoeS sega»kom.««va>lslmud agcr,ni»te ühtegi töö-Iist

Joala. Pada, Jäaoe, Erra,olinna ja Sa5si wallaK. Sõin287 töölisest 1 koosolekule; 1

2; Wohnjas 3; ZkägAverest& C; PootriS 7; NaÄveres 7 ilas 10, jne.

Ja toma naerab mulle näkku, mDu 'llisM on juhwnuid, teie aga söötich-pal

, mis ta laualt langavad ja uwM»'juures ta pidudest. >— Sina tänamata Iparaftrtl — täh«bnrtilfa eest kostnud noomtoeS ja pMgtujcaa selja. %— Tännitimne on koerte pä-rvN. 1Inimene aga tunnustab oma üleoH!0. et omast heategijast halba kõneleb.^Kui tchaite, st mõtteteadlane EufobionkMôks parasiQnfls muutuks, ncsiis toetage tõda vähemalt. d»

tftufo Eufobeus fonde# n.üüd awuA

Kõik olid «maile lcrrnud ja

Amu-lt STftwir seisisities teda üllataw-dju ^s?e inimene

ulinnas a5alõpm«hukkusid.

lÄra näbeK. vtiras dcrvaMÎ— Siim

hmlilOit

MiMajam

V tfh?C!N

noisekK täit'.nta M

l- ta mulke

tooT&attwt?

r„ifJ' tnifif tead"h lZbu5taÄa h

'«mMichz, stifja ta teeb se

oma?seraga.

HZvtns,^ ^ Waa^?ufs'le. f-

rM M secrtud

Jõulupukiks 1Soowitan oma sarest valikust svrmasew, kvrwarvngîd, kolgesid, käewvrusid, p?o?<stsU» ji teisi tuld. ja hüdeasjn ilusalt wäljaiööiatud, «öistlemat» sdawate h.»dabtga.

Lavlatussörmufeid Vb proow, 7?, 56.^/Käîtl^TTAnX* Üleilma tuutud paremaist vabrikutest vagu:^ UVVUvvUHflV* »Z aith", .G o?qe« Fav^«-, Jaco»-,.Borci Perset za ki[cfe. Sciua- lauakellad.

J. Rubln,^ CBtru tän. *r. 17. Asutatud 1880 aJ^44AAAAAAŠAAAAAAAAAAAAAA4AAAAAAAAAAAAÂAAAAAAAAAAAAAAAAAA-XXXXaXXXXXXXAXXXXXXXXXXXXXXAXXX

Jõulukink 1r lo l

fuuxtf valitu* vdawaSti.

W »mTallinnas, Wtru uul. L

i\K -

, M' i ^ J ... , i. . . • , ... «7 VV - J •'"~r %'! T"" ' /, ' " ../// '"L. *■ ' '• '^. ■ '/T~-. T MK

- - . J'

Talllnttast.m „Om* we\a" tÄaawu s^g sel ehi»

i*t*b m-jadesse afatond jubsetauttud.

L sept. s. a. kinnitas iinnawalitluS korteri-omanittude»ühlttgu „Cmc maja" 5 ühetordjemaja plaanid, liugtmtjctja, et elanilka uent^s-

nybflititiyv fuue sisje ci laSta, tui tawatjelawiaiwju {uni wiimaje mojeui täielUuU waUnis-ehualud ei oie. Nüüd ou ühingut juba taksmaja elamiSlölbulijeU üieschualud, kuid täna-tvakõõde ugt-mtst takistab külm. Sellepärast pa-lub ühlttg üieösealud ungmiise muutmist.

Linlmwalitsus vtsustas lühendatud täna-vaehiluse tähtaega kuni 15. juunini 11)23 a.Pikendada ja ü'hl!igulc luba auda walmtsehi-iaiud uwjafid juba nüüd ckum)tfs tarwüujeletvülta.

(KcStvjnllku Zlnnasauna ehitamine TalltnuuS kawalsufet.

DhltuS lähed maksma vmbeS 50 miljoni mrk.Peaaegu igaltpoolt kuuldub öiguStatud kae>

tüsi p»aluitta wöul>alu wite-lsa-le sauna oi udekohta, mitte pvvlest inÕiit lvdumaa wüitsemlutti palju paisume seisulorras. Isegi mimiei*pool on linualvaUisujed wiimoslei aaetaknm-ve:ei uuema ja eesluzulikuma sisseseadega jau»Ilasid batuuud ehlkama, nii Pärnus j. m.

Aa XiiQtiiiKt liunawalitjus oti viimasel ajelAlgusele jõudnud, et tvaaâmata täitja na«va«Jtje rahalise seisukorra peale, stisli tuleb tajauitaolude ialiendamisele asuda.

Hoolekandeosakond on vaStava korralduseteinud ehitusosakonnale, et jee iäheinal aja!vue saua projekti wälja töStaks. Kokkuseatud ta-wa järele saakS saun mine liista suur, kuidtäiesti uuematele nõuetele rvai*ta io# ajako!>ase sisseseadega. Hoolekandeosakond vn anvamisel, et uus saun peaks esialgulK<)e linnaosa ehk teatava ringkonna «Laniitu*de larwidusi laitma, tuna pärastpoole, kui taotslarbekohasuö selgub, la lersi jari»ajeid wõibOhitava.

Uus saun peab niiwörd eeskujulik olema, etd ehk 10 aasta parast tarvis ei olett uut jelieasemele ehitada.

Saunas oleks peale muu ka pesupesemise jahesinsektsiooni-sisseseaded, millega võimalda-takse saunaSkõi-jal ühelajal lau»«sviibi-«isega ka pesupesemine ja selle desinsitseerimi-»e saunateeuijaie poolt.

Hoone ehitamine läheks ümmmguselt ^0Misjoni mrk. maksma. Asukoht on esialgulteadmala, arwalavaSti ehk Wabriku tän. äar«sel liitnakrundil.

kaupmeestele odawastit

Iõuln-

krepp-paberity»af9 trärwidevaiilus

i6B8W

x.dr!lMMinnas, Tiri tita. J.

Müd m lwna-valitsuS majanduSkommiS-jotttle korralduse teinud, et tähendatud vamu-duS ära müüdaks. E«hitusosakonna poolt ette-Võetud hindamise järele on selle väärtuseksjU)£24 marka määratud.

Korrald»tud linwäli Schuellitigile.

Talkmna skoudi-söprade selts pLörduS li»««valitsuse poole palvega, et neile käesole-waks talveks korraliku liuvälja asendamiseksEchnelli tiik kasutada antakS. Seltsi juures töõ-tab Tall. stoutide organisatsioon, kellel SOOuoort l2—18-aastast liiget ja kes, terwiÄ)oiltving!el>akarastuje peale iseäralist rõhku pan-neS, talvist liikumi«võin«llust vabas õhuswajavad, milleks limvali iüü\a aitaks.

Linltavalitjus otsustas küsitud tiiki settsileanda tiugimuÄel, et kõikidele kooliõpilasteleavatav liuwäli maksuta kasutada oteks 2 päe-va igal nädalal ja 3 tundi igal pul>apäeiva!,kuna teiStei päevadel, kui muusikat ei ole, õpi-laSte pääsetäwede eest ühel määral seUstliige-tega tasu võetaks.

Uiuna koolide \a tqswatvSm«!aterrmondiid

leidis linnavalitsus, haridusosakonna ettepa-uetul, veel läl»avu lubada: Dr. M. Lucherinimelisele kaswatusmajale 100.000 marka,Jaan Posla nimelisele kas-watuSmajaleloõ.OOO m., riietehoiu üleviimiseks keldrikor-rale 1. algt. 125.000 in.; remontideks algkool.580.000 marka, sellest seatakse la sisse elelm*valgustus 8. ja 9. algkoolides, mis võimaldabseal pealelõunaste klasside sisseseadmist, kuhuasetatatse siis ixed ligi 500 õpilast, !eS ruumi-puudusel praegu koolidesse ei mahu.

T§n9t 10. detsembril s. b.pp*t*U*9 Ara ilrgmlus

TaUiuw* priltlmiji sakita.Kõnelewad:

1. R Paabo: Ühistegeliste asutust*6>gus>ine seibukora"

Z K A Mätberg: .Tarwit^{«teQhistnt«filesanded «lihtsus praeg isela}»!.4*

Koosol« :U «Igui kali 11 hoen.lasila* B£ I I Laawateh»sta riui»

maa (söfigUaal ft).Kõnetewad:

1. Melehfn: ..Uâm m »anastt norpt-AMtuibCKoA *oon<»pattlfl.

X h. puu>ep: „T6öh»te ühistagetinaitikumms Soo nes *'

Koosoleku algus kali 3 p.1Kõnedele jargn. läbirääkimised.

Slssamlnak k6lglla waba.Korraldaw komllaa.

Paberossid

..REKORD" |* 10 u. - 14 at*i 25 tt - 35 MVI. a

*2L'f. Cdeiet & Slo. •SaUinn. S

Sl-6. Illi WiMlieMtli, Sadas

vmlieai t. 1. töitttr. 1-W• • Ma Slüütli lüli. 8. • •

Goow'tab oma tõotiuieu t live hoocjakssunske. suusa saapaid, suuk-telke,jpordikelte,ui6k<,laStesaaue,hoek^y-keppe jae. — Kauda h-as»»» za hu.naS

vdistiustta.emtts MiBon l.-m. ..mu" Pill 117.

„Kawe" uut wabri U )ocne eh ta»misel eht ttetitf ftrufi tiffnttttb*Ehitusosakond teatas linnavalitsusele,

kommisjon zätnud sellepärast ^Kave" shokolaa-din>abri!u uue hoone, W^-Roosikrantsi t. nr.^ 8vaStu võtmata,et selle ehitamisel määrustest üleastutud. Nõnda seisab hoone nõutud 2 süllaasemel ainult 1,86 sülda eeskrundist kaua?!, ontööstus käima pandud, enne kui ehitustöö kol-mandak ja katusekorral lõppenud jn*.

Linnavalitsus kohuSlas „Ä«ve't" psolell-olevat ehitustööd ühe kuu jooksul lõpule viia.

5477.0U4 m. rt lift laenuwanad^kodu hoone ehituseks

rikub Jaani kiriku vaeste hoole?an>e«selts.oone lälzeb eelarve järele maksina 1.&24A2Qmarka, tuna selle juures nöuetaw protsent ko-aukondlist laenu, 78S.448 markakoaukvndlist laenu seltsil pmaljuba olemas. Ehitatavas majaS leiaksid kor-terit 2o lõigevaesemat koauduse liiget ja ehi-tus viiakse lõpule hiljemalt l. now, !02Z a.

Liniiaavalitsns otsushas riiki ise ehituslaenupalwet sellekohase komitee t<i wetada.

C)a ^TttUi^n» müügilent35 afitd.

Linna waradusena püsib Llkwalaia tsn. ne.b^, täieStl lagunenud palkidest ühekordne hoo-ne, mis osalt ilma akendeta, usteta ja kttuseta;isegi tenvelt kaks-kolmandikku mazast puudu-vad seinad: peale selle veel kolm lagunenudkuuri ja keller. Need tzoonevaremed seisavadpikemat aega lubamaba ilu- ja kordahaavavasseisukorras, et isegi „Estoonia.silm" sellest..TaUinna ilu" silmile wõttis ja t«i«e sellesar-na-ue hulgas.Relord'is" n&uas.

8ÕÜ marka UO penni ehituskrundi ruutjüüaostuhinnaks

niihästi WAZvenm n«äna&Lxii kui ka PclAilin-nas. ptsueâs linnasvalitsuS majansuSkom-Ntisjoni ctijpxndul lvot'kogule kiiuiinmm^tsette <pcmna. Soeronui tänavale icrsis luiiiia»woldtsus wõuualitutS kuuele elMu^krume.igale 180—287 ruirtsülla suuruies, jubawälja anda, 'ku»« P^lgtrlinno, eb'tusp!arsilekruMe enne ei airta, kui scalne Planeermlt»--kawa> NAîöogu poolt krunildatcktse.Sitsi tänawäärscte ehievskruvtide reudihin,

UakS

määmS kinnaevalkbsus ruutsulla eest 25 marka aastas. n«lja rvnoitskse 12 a. jarvivtijaõ on kohuAta-tud hooned Hšljanwft koi*ute aasUi joallul üks Hitama.Piimasaadustega Uueturul edasikanplemistka tiin^«a(K**äft potluwed võiga. jimSÛZa,kooreqa ja tohupiimaya ?a-uplejuid linnatal^tfuW. Toc<kchva«Kti otsustas majattdus-konnnisjon uueft-aaswst aigcesos llueturmära Koerata faiipifomttw kõrgil waheltkauPtcja-'tÄ. et kiitsakKjäanuV tururumni toiduaiilerâa turuieDZwatete maamimeKtele nxibahoida. Paitejad p?bjendawav ettepanekut, etn^nde pewft «ifiöksp aine (akrtMCe hulkadelewaga tarwilitk ja s«parast kättesaadow peaoaiema.

Lmnowî4su4 saatis p^we arwcnnise-«Oval>c»m's^ks n»?i«v.iW<mmiissoni.

12.V7y'Maryalisest linnamaksust vabastadaotsustas linnavalitsus haridusministeeriumialla tnulmrat riigi kunsttööstuse kooli, mis sel-lele 1022 a. määratud oli.

S. mmm\ttttü lilstli il id

lattni. ensrtnrg 4 - fiqin Ztöianaiicaiaia t. 5,8. SQtiesfta.

Soovitad jbaluks st«wa!'»u« moad-wid nai<t?r k!ekoite. re.fitarbe drah,ta«? , d parlf <e Mu m«. taW.ue hobuseriistu, koottrauitsald

». ». «.MMes»« I« di»l»d ttlMeti.

Paltadekörgendamise ettepanekugaTaÄinns w-AaRikku waNuâwaite «nrfir>Wseühn»gu lirtmeteks oiavabitle linna^TN ja»tele esi»,es Mhonk>stud Shimm juhatus liuna-

StW»am« saa^ti iciswtoht-võtmiseks rah«a»MN»»»»'HMM'»lONi.

Vaiksematele organisatsioonidele amaliLudekorjanduste ärakeelamise

ettepanekuga esines haridusosakond linnawa-litsusele. üldse muutuvad meil korjandusedliig tihedaks, kuna nende korraldamise juurespeaasjalikult alaealisi ja koolide õpilasi tarwi-talakje, mis aga kohane ei ole, koolide peale ^varju heidab ja jeltskoniias pahanteelt sünni-bab.

Linnavalitsus otsustas palwet edasi saatapolitsei peaivalitsusele, kust lubasid atval. kor-zandusteks välja antakse.

Avalik reklaami korraldus „Eta" kätte.Kuna fcllskomias ja cpja-ticjandu^s wiv-

mcrsel ajal I>ääii kuuldavale tulnud, misrciklaa«ln>l»üroo Îra" begcwuscga. kelle kättecuval^k rîcv^n Tcrll»unas ren^tud,rahul ei ole. siis esines Eec».i lbctegrasi-aHolrtmvr kelle uus attjiaêltisi M)i5i-ri ncöl päevil rvgistvoer^tuld. et ii>unal.vÄ^'suslepingu ^ Ira'aa" lõpetaks, ja ttvina-le üle an-nacks. Êta" iulîi peaiilma atzMrku reklaa-mi korralduj<H ja selle n<iûscrinaks mmiduil-seks mrrmed uueud-used otte lvütta.

LinnatÛlsttA saatis otlc>i-i»ekn^ arwch»mrse aiU-^^mniêkK m^jaindustouviiiisjoltr.

Haigused Harju tmrakonnaS novembrikuus.Nowembrikuu jooisui on Harjumaal mits-

meS kohas kardetavad tõded ilmsiks tulnud,millele, õuiieks, on suudetud piiri panna. Lä-kasiuskRja juhtumisi on olnud 5, sarlakid — 8,kopsutiisikust — 2, kurgupõletittu — 1, leetrid 2. Kardetavate tõbede hulgast on ette tul-nud kShuiõbe — 1, Siberi kattu — 1 ja lõhu-soojatõbe ii ju htuni ist.

Ka harilikku Harju maakonnas liikuvattõbe — silmamarja«l)aigust — on registreeritud selle kuu jooljul 4 juhtumist.

Toetus tiisikuse «astu võitlemise seltsile.Harju maakomia tervishoiuosakond kasvat»

seb peale muude toetuste, tuleival aas:al latiisikuse vastu võitlemise seltsile Tallinnas,tcat«vat summat määrata, muidugi kui eriline sissetulekute suurus sellest lavaizujest kriipsuläbi ei tõmba.Harju maakonna-arStld tLlendamiÄursnStele.

Harju maakonnawalitsuS on tulevaaastaseeelarve lädnvaatamisel pöhrmõtteliselt nõuS-olekut awaldanud kahte maakonnaarsti tuleivalsuvel täiendamiskursuSlele komandeerida. Uksneist oleks terwishoiu- ja teine kooliarst.

Kursuste lõpetamisel lohustuksid nad läbi-võetust ettelugemisi pidama alamale arstliselepersouaalile ja teistele maakotUtaarStidele, kel-li anv 13 peale ulatub.Harju waakonnmvalitsus pLllutõZliSte palga-

raamatuid muretsemas.Teatavasti on kohuStatud maal kõik põllu-

pidajad oma töölistete „^>>gi ôataiaõ' iuu-lutatud määruse järele palgaraamatud muret-sema, mille puudumisel kohtulikule vastutuselevõib võtta.

Oige raske on aga neid palgaraamatuidmuretieda, sest neid trükitakse ainult Tartus.Harjn maakonnawalitlus on omalt poolt suu-rema hulga raamatuid tellinud, mida kohali-kud wallaivalitsused Tallinnast võiwad ettdal»muretseda.

Lastesaltu Nestl6edendad keUa kaswamist.

Tall nna bõr e kursisedel.9. detsembril 1922 a.

Wgk«Ua! Lõpul.Tehtud Vstiad MSktsad, d»Nar .... Z4Z 34»'/« 342V«1 na.lsterNn.i . —» 1555 1565100 Sa?fa rjupmarka —» 4,15 430'Oi) 6o»rne mar'a . 857 855 860100 R»»tZ! tr»,ni. . — vt 65 9235m Daani krooni. . -» 7010 70ö0100 Drantsus» frattfl -» 2400 2425

100 Lzs tan>t gutdeuit — 136J0 137üOltfj l*ti rubla. . . —- 135 t?710 J T tzehi»Ä »w.krn. — 1075 109510J Itaalia liiri . . — 1700 17301 k«l»rudia ... — 165 —Eesti vabariigi võidulaen: ostjad 97.—,

müüjad — HO.—.

UutStiawatud Jngiiss Magasiitt W. Tartu mnt. l.Euure« waM»,» rnetittx. xi \t mitmejupu eid l .chtu. Lliksndi ja palituid, walmi»

»« ««lumise jSr«ie. peale, tarakuunätsid 25.4 uirg. peale, ua^kkraedUüO tu**i- pea e. ÄvSetaift »viSki» warwuu.seLs, parandu,e:«, puyaM«i«ls omatöotvja- tvUunud klwsticti jkdat«,el, ieS Uim aega Peet«.duri« toommU). SealsamasGckietar,» igajuûs-is ja tooreid nubtu tõlge törgema tynuia ee.t.

■ . *'■■f*

wi»»n«ir XT. JWi-1

la grilliniISuk. Talla, finsitUuk.

Kõnetraat 18—02.Soowitab odawalt kaupasid suurel ja Väik

sel arwul.Paranduse t5öd korral tk. larutullkud

»

mossiif osiQtmiiijBfcisi

.JnwiT1) lk. - 19 mrlukd tk. - 30 mrk.

• HS. A. REIER i KlJ TALINN.

•••••••••••••••

Eeckter j€„EStoo«ia" fe*te&

Täna, pühap., fefl pool 3 p. l. „Onup»eg^;Rhwl „Madame GanS Gene". GSmaSpSowal^.Ee»iLa habemeajaja". Teisipäewal, esteten-»us»tS Zeonid Andrejewi näidend „Too, kessaabkSw»«h»»pe". Toatriiüroo.PU»ift Rôlai Orlowî 3. ja wHnttme kontsert»Êstoonias", »n esmasp^wal, enne tagasi-sõitu Berliini, 11. dets. s. a. kl. pool 8 õhtul.iEeskawaS B. F. Bach'i kontsert d-moll (Za-dor-a ümbertehtud), Schubert: variatsioonidh-moll, Mendelssohni — Rondo, Capriccioso.Ehojnni Sõnate b-moll, VrahmS Paganiniwanatsioonid j. t.

Draamateater.Täna, pühapäowal, kl. 3 p. l. laÄele „dt&

Ijtoaitf". Muinasjutuline näidend Eesti elust.Õhtul, „ArmaS onu". R. Kneiseli nali, neljas

walUuseS. Teatribüroo.PianiSti N. H^)rlowi kontsert»Noor anderikas klawerimängija N. Orlow,

lõpetas ^ 17-aastaselt Mosõwa konserwa-tooriumi kuldaurahaga, olles pros. Jgumnowiõpilane. Lootused^ mis tema peale oma! ajalpandi, on täide läinud. Orlow': wõib lugedaüheks paremaks Wene pianistiks, kellel ei puu-bu tehnikat, temperamenti, pehmet »touche't"ja siinjuures ka jõurikast lööki. Kõigesümpaati-Zisem on N. Orlowi ettekandmises aaa ta soemuusikaline tundmus, mis hea tehnika juuresmitte nii sagedasti ette ei tule. Tänu sellelomadusele, õnnestasid pinanistil wäga hästiEhopini „Nocturne" ja Liszti täiS luulet „&o*netto del Petravka". Tema repertuaar onsuur ja ta oleks wõinud mõnda teist tööd ette-«anda Chopini paljumängitud b-moLl „Scher«

" asemel, mida Liszt ei armastanud, nimeta,s teda „Gouvernant«n-Scherz»ks". Eriti

meeldis pianisti Chopini etüüdide ettekanne^millest ainult s-moll etüüdil puudus appaflona?to barakter, sest kii« tempo tital wäljenduS iascherzandona. üldse nn pianistil kalduwuS rutata, mis oli n&H Beethoveni sonaatist op.lvi, kuS esimeses jaoS ja Adagio'S foasoerimi-^-interpunktsioon nõuab enam wähapidawustza lahutust, rütmilist rahu. Be»ch»ven'i wiima-sed sonaadid, mis olid kihutatud, kui suur kom»ponist oma kuulmise kaotas, «ttvaldawad iseäralist meeleolu, mida ta täies ulatuses esile tuua.raske ülesanne, millega ka N. Orlow walmiS eisaanud. Hiilaawalt mängis ta Echumanni„Sinsoonilised Etüüdid", ainult eelwimseS wa-xiatsiooniS aga oleks soowrtaw olnud weelenam õrnust. Kõigeparemini kandis ta etteLiszti „Etüüde contcert'!" ja Darantelle. Hn-witaw oli kuulda NaveN „Jeux d'eau", temaimeliku kõlawuseaa. N. Orlow'il oli suur eduja ta mängis hulk lisapalasid. A. Lemba.

toiks stirnn oma mõtte; walged ei saa mingi-sugust kompensatsiooni mustade tugewate jala-meeste eest.

i. ... Oc8—-b77. %t—1$ b5 : c48. b3 : c4 67—65

9. Ocl—b2 6f8-d*19. 011—c2 $b8—d7

11. 6—0 0—-6-12. Rf3—

Selle käiguga afgaB walge pealetungimistjalamees e6 waStu, kuid see on enneaegne,nagu järgnevatest käikudest näha.

12. •« » • i.d8—e713. 0e2—e4 Rf6 : g4 |14. Ldl: £4 Va8—e8 '

15. f2—f4 . . .Balged ei saa Je6 Ifiüa, sest mustad saak

sid 1Z. Re5 mängides dugewa pealetungi, näit.15. R:e6. Re5; 16. 0 : e5, O •: e5: 17.R:f8. Oral; 18. Rd7, Oc8! H* wõidab ratsamehe, ehk 16. L:g7t L:g7; 17. R:ff7,Vc7! (kui K:s7 fiis 18. f4!). 18. Rh5, R:c4;19. Oc3, Vf7, ja mustade mäng on wügatugew.

15. . . . R67—f616. Lg4—e2 g7—%6

Iga samm, mis kuninga ees olevate jals-meestega tehakse, nõrgendab kuninga seisakuttundawalt. iseäranis praegusel jikbtumusel, kuSwasdase ovamehe põiljoon awatakse; kuid muS-

Male.Partii nr. 8.

Mängitud Tallinna turniiril 1. nvw. s. a.Walgek: J Solin. Mustad: A. Raudwett.

Bsgoljubowi kaitse.1. 62—64 Rg8—f62. Rgl—f3 e7—e6 ^

3. c2—c4 c7—c54. 64-65 . , .

Siin on parem 4. Rc3 wõi 4. e3 män-lda. 4. d5 »n hea analoogses sisukorras.

Rf3 asemel Rc3 mängitud »n.4. ... b7—b5!5. 65: e6 . . .

Parem on 5. 0x5. Jalamehe löömineteeb musta tsentrumi tugewaks.

õ. ... *7: c66. b2—b3 . vWaloed ei ole siin zävzekmdlad. Kul ne-

Md vaiutud Mmeest ei löö, siis kaotab nende

Hukatud Kreeka ministrid.

Kreeka ««litsufe poolt wõeti endised ministrid ja wäejuhid WMe-Aafiajakäigu nurâmineku wast»tus<ile. Sõja kohtu poolt mõisteti surma: endine ülemjuha»saja HadânestiS (1), end. peaminister Aunaris (2), endi. siseminister >CtratoS (3), eud. j?»

jamin. TheouotiS (4) ja end. «SliSmin. Baltazzi (5), otsus saadeti ka täide.

tad tahawad c5 astuda, ja g6 sünnib selle ette-walmistuseks. Kui kohe g6, siiS 17. 15!Rc6.

17. Rbl^42 - e6-eS18. c4 :d5 Rf6:65

Siin annab 18. e:f4; 19. Re6, R:d5;20. R:i8, R:e3 hea pealetungi, tuid partiisteatud samm on sama tugew.

19. Le2~c4 c5 : f490. t3—«4 Le7 : £521. Rd2—f5 Lg5—h5

S2. e4: dS ...Mm oa Vadi WgeWM, sest Jd5 tttww»

kaitset.72, . , Ve8—e3?Kõrk Rik. Mustad pidid mängima 9k

L:d5! ja kui 21. Lc3. siis 0«5; kui 23. L:<ttOd:5; 24. Wadl. Vf5.

23. Vai—dl Vf8—e8?®igt. mis kaotus» toob. Õige samm »N

»7-^»6. n wal»e lipp ei pääse d5 poale. Müdwariseb must mäng kokku.

24. Lc4-bS Ob7—e8SS. Lb5—c6 Od6—fl26. Lc6—f6 Ve8—c727. Lf6—h8f Ks:8—f728. d5—d6 Ve7—d7

29. Rf3—eõf Kf7—e880. Re5:d7 Oc8 : d7

31. Ob3—r7 LH5—fSSS. Vdl—«i Ve3-«6Z3. Ve!—bl Annab alla.

(Märkused A. Raudweve poolt.)Ülesanne m. 12.

M. A i l l e m s o n, PämneS(„Waba Maa" esitrükk.)

MuStad: Kd6: 1d7 (2).

duse saime hr. A. Eirini poolt (Campos daJordao).

Sirjawastused.J. H. W. — Pärnus. Saadetuse tänuga

saanud, kuid palume meile ülesande weel kordrabeN kujul saata, üleskirjutuses on wistwiga ilchwnud, sest pmegu on ta ühe käi-

lahent

KSige odawamad

guga lahenduw (Rx7!). J. M. K.

Feiwall seebid

kõigeparemad!

— amlše>©t. '

, . IKOt>6ist£krruxtcL ÄhctõZuseš

Ü fcwrtÜÄLulifahju Taageperas.

<1. dots. kell 4 p. I P9k# N ru totu «kmna-ja «hes». Kodust ar«l«Kul, maanifttafp. XiJöc wUja. \a maahs.na.Hoone on waSa iwl»i««Huj«s 10SL0H mm»

ga ttft fimtitokfe tz.Õnnetus mSstti lovmale Kmdwiift \vmn9k

üleeile juhtuS sadamas järgmine õnnetus:Kehalise „Srakmann'i" bauvsksntori töölistekäest, keS Saksa auriku „Christian«Nuh'i" pea-U mööbli faili mööblitega laadisid, lagunes üksmööblikast ära ning lõik kastiSolew mööbelkukkus alla laettximumi, kusjuures all laewa-ruumis tõõtawad tSSlijed Johannes Priks,paremast xalast, Aüri Redlich, peast ja paê-mast käest, ning Aleks. Par^m, pahemast puu-sast wigastada said. Esialgsete andmete järeleei ole saadud wigastused rasked.

KotluRiQfl saopsfQOstusessammuwad kõige ees jalanõud

:: kaiUtmirgiâ ::

luID lMtule {ürniuftD la MciKiire ja tormilt p randus. OSion k»u a za

W Karja tSn. »r. 2.platwo-vmi wccheky, ning sai kclM muljutud»Onnotu toii.mota-ti Tallmna haigetnaitzA ,

Omanikuta pesupakk.Weeile leiti Wtdonhofi tän. trr. SS majch

fclbri&jrr&orrsli fimminiicpamdird wamli altpakt bApftvîrqa, tniCw kve-g? nwjodainffitbdtonwfd ei tummstcrnuÄ. A.vivcvta!waÄti on pe*isu kusagAlt tixvraMMtd ja si.niaa ava pcüdstud.Täuawate korratu pilhaswmise eest 1200 «.

trahwion politsei skmrcötäiMvats puhaÄuMõõde st-DeÜvabvajÄe moärlaknavd. Et sarncme juHtu-mi'ne voljte töö -tastaijärjdl sbte tul-nud> si'sMus-iM lmnvirvalS:suS tvahw» linna taiuw

PõSrane fiit.8. öekfgm^ril «tehti Vrvbs5olk 9a4k maa-

konna Kuivajõe wvsla «zdanüku Jüri Harja-psa pzale, 5e3 T. Tartui inOQnteÄ> möo!>a,pöörase karusega sSrtis. hi&iuwrcs nr. 40maja fejaiwwc, fs# tämtvat pühkis toöirftwaiia otisaga hoobi §ai.

VSmajaline — tooras.Mõni päew tagasi ilmunud Sadama

nr. i» elutsewa Liisa Meltsase juurde keegi Sla-terirva Fwanowa ja palunud öömaja, millegaka Meltsas nõu» olnud nina Iwanowa jäänudtema korterisse SSsekS. Hommikul ärgatesleidnnd MeltsaS Jwnaowa äraläinud olewatning oma aiû järel«waat«deS märganud, ettema boa 10.000 m. wäärtuses, ära on wavas-tatud. Kachtlus toimepandud Marguses langessömajalise Iwanowa peale, kes tabatud ja kellakäest boa kätte saadi ja omanikule wgast anti.Iwanowa tunniStaS enda bâwarauseS süüdi,mispärast tema kohtulikule waAutuêle wõetud.

ES.

s t» a 6 « k g kWalged: Kx3 Lh8; Oh6; Rc3; Ja7, a 4,

b5, f5 (8).Matt lahe kaiguga.

ülesanne m. 8 lahendus.1. Ocl—b2 Kh6—?52. Ob2—g7 jne.

1. ... Kh6—-h72. Ve5—?7f jne.

Lahendanud: Aleksander RooS, Ha-rald Tombach — TaRinivast; Geor^ Heinrich-son, ). H. Airkus, Martin ÄiSemson »-Pärnust.

ül« Sa nue nr. 3. ia etüüd nr. 1. lähen-

Rongialla jäämised.Tike hsnvmtkul ü. X9 ajal jäi Järwa

maaSonna RsmmkAa Wall» Kodanik 24-aastane Wde W^ks^«dn t. N»«n, BolüSki mzir.AesSkdu ja wutokttvafttfuje maja kohalistV»uvtvÄimil PattiSkist tufaw rongi alla.kusjuuveK temat pcchsm jckg cklSpooA p&\mMigaststud -foi. Onn-etu^ anti uspmeft ars-■tiayi VauÄwe-ambul«ntsis, kus. salgus, <JtW. mmffisutgust rasket haigust poeb, sest jalg,millest W. wkftclNcrtu-d, oli houiwu so h»air>a.avme täib. Gsialgsete «mdmote javele wõiboloivda, sl> W. püäsiS ennast aongialta hevta.Gsmutt jäi Aoeiie NSnmvel elu-tsew OruwaÄA kodmiiF S3-aaStcn»e Hermann Utti p.<&ftmter$, Pääs?üla jaaumH vongilt maha-büppam-ise juu«Ä tvaqm^r jalcvvaMzcrde p»

Mz seistaiõulu eel pole tarwis siis kuiluba nüüd Jõulukaubad

nOMJ^St" walmis ostate.Kaubad kõrgemas headuses.

Hinnad wõisUemata.

Wargus kirikus.8. dets. tSavaStati S.»K!oostri tän. ckfmvaft

kiriku saali riietehoiuruumist Hermann Unna-mil Palitu, 81LS marga wäärtuses, BorisLeetfil palitu, 5000 m. wäärtuseS ja HermannJaSsenbachil palitu 5000 m. wäärtuses ära.Vlvkorterid kautokontoriks ümber teinud.

8. dotsombril pvcktvôll PiK tai*, nr.14 Knut Baômoni poale, kes Nmai loata» düalaykai Saubohontoriks Ämbar oli kenuk

Vargused.8. skp. «avastati W .Gadouva Uu. «. 9

elatsemal Hermann Unnamil Kloostri tän. «.14 asuwast noorteühingu riietehoiuruumist ka-sukaS ja kindad 5500 marga WäärtuseS ära.

Peale selle wavaStati weel sama Ahinguruumidest za samal ajal slhju tän. nr. 17 elut-sewal HoriS Leetfil siigisepalitu &000 m. wäärtuseS ja Hermann Hasenbuschil ssgisepalitu jakindad 5000 m. wäärtuses ära, togusummaö li-gi 18.900 m. wäärtuseS. Ss.

Wastutaw toimetaja J. Tomp.Väljaandja: Kirjastusühisus »Waba Tlaa\

5 P. SarWalgass

MHttXXXXK:

oaaeoo»»

EestislöulupUiilKs

ootvuamc mumejugv'jtältuBija kaupa udua^

hinnaga:lalfurfititulb, suures wa

lifu# puuw»Uat«d |a tina es.

mitmft fettf»<P>Muw«Ua{t aluspesu f^ri

(otugeii) u»«< erah»al<Jiai«tcra$i9a sukad.?Ke«»«eray»va jotid,âudttnad. lirjud ja plüüs.Käleran?u ruet.W.'odnvaipu, wÜlased jc

ptte».,'aS!Nv>ip«.VHra»da»mitutd, k»«tot

i^ t«l«.Uat a» liet)!ut«l»ratztva h»«»aUt»-

fteiö» riiri.)t«tt«ltrah'»a Netdiritet.

vo»te ja Ixirtflkardinad ka«»ga< ja wal

mts tehlud.peurättttuv. Türgi ja mm

Mttskrites3amme( mituu# ttlwiiLitiuleuiuLpesu UutanW paela jft

WmüMiWMD'dM

(öitsuau saadust.

ICDIBBI ROBUnifrttf

SN^MIIgl 2.-Ö.«ontsr: 6. ffcrla l. t.Ml: M iSZ.ur.li,

11 ..fiiconla"^ testrimU 14

Külal* H ItooniiiltlkllplufoowUat:

9lKwi:Rtitm# »w«ft wask|« ai m t»edu«tusih

»ug«.luftfold, lulft.

)« kulualust ii.

iuilsumaMtt.(uutel mU(uI : Psetse

Itwi* t« U««*-lauH> vatsu j« Icr*

IU«i<. e»mlintl.mjK.

ftSit|uf« »or«« Iflpflllc|i ptAAnittU* toAilÄ-lõika«ls»lt.

i* aeade

Htaaa» Wststloa»ata— odawaN. --tMitttiest

g. Ewart.

6«itWinnt.2i)Jv»»t«stp« töSl»»« vtlmi.ujtaiM tzüiö iAftc«U«p*ik Uta fitlfttfltt «•t3ia-b»^

ja■aia. H a«ad IMlufrM. »u?tu'eg! Üfltt|

»Mab ,Waba Mak»»l«tusi ja te li»isi vasta Prttmam»aa«aL»tauptus, atftaaro m.

istrid

|r

ja wSesuhkd KMfte |9>Steti surma: endine ülemjuha»

iniSter «Ctnttos (3), «d. jS-I otsuS saadeti ka täide.

tSlge sdawamadIllist MeD io Mci

UU jrraftbut. Ostan f»ua zaW Karja tSu. »r. 2.

k, ning fat kehast muljMut^TaMnna haigeatai^» ;

)mantfutt pesupakk. ;. *lii Mttarhof» täit. ttc. 94 maZchst kmimnckiPandud wcmni altsrqa, nnda foe^r nwjociairffub;#ttustMlud. AHvaüawaSti on pe<

ja ftniu ava pcidotud.rrnfct Puhastamise eest 1200 «.

trahwttctfamrtocita puhaÄuStõõde st-

ImaätaTODb. Et sarnanejoa •taftojärid ette tulnud, si's

iilsuS tvchw» linna tauoa.... .5

PõSrane sõit.Ü fcfjti yroh>5otT $örfir maa-

jõe txulk fobcnifu Jüri Härja-S. Tartu maanteed mööda,

ega sõitis, kusjmoreid nr. 40tämnvat pühkis tsnnfä»

t ftlga isai.ömajaline — waraS.

tagasi ilmunud Sadama M».Liisa Meltsase juurde keegi Eka-

ja palunud öömapi, attfitfftuS olnud ning Ivanawa jiiitud

ööseks. Hommikul itgeteiS Jwnaowa ävaläinnd vlewat

u järelewaatades märganud, et" m. wäärtuses, ära on w««s-toimepandud Marguses kmgesnowa peale, kes tabatud ja ftltfaabt ja omanüult toaasf anti.

mistaS enda boawarquses süüdi,Aukohtulikule wa5tMusele tv Setud .

Ss.

as seista[eel pole tarwis siis kui

^nUiid jõulukaubadi*Stfc4 walmis ostate,

[ad kõrgemas headuses,linnad wõistlemota.

Vargus Nrikus.iraStati S.-Kloostri W«. afwvapiietehoiuruumist Hermann Unna-125 marga wtartuses, Varis5000 m. wäärtvses ja HermannUitu 5000 «. wäartuses ära.

kaudakontoriks ümber teinud,pwtokiall Pikk ibK nr.

u paale, ftl Amai loata «lm»ntoriks ümber aki temu».

Vargused.Erastati W.-Gadam» Uu. «r. Dmann Unnanul Kloostri tan. «e.»rt<Shingu riiete hoiuruumist ka-S 5500 marga wäärtases ära.wavaStati wesl sama ShinD»

»mal aâl Ahju tän. nr. 17 elut-'etsil sügisepal»tu 6000 m. wäär-inn Hasenduschil ssgisepalitu jt

|. wäartuses ara, kogusnmmoK li-Zärtuses.

faw toimetaja J. Temp.tlrjaStusühisuZ ^Dada T**at

v „*$ c » M « iii. i-öii.

;XXX8»XXXXXXXXXXXXXJIXXXXXXXK

Kõige parem, ostate jõulukingttufl

W -P. (Savetohi kauplusest,

Valgas, Moskwa tänaw ur. Z5. ^

BBHB 8HES8BBBB BBBB BBB3BBSSSBHIDB 0ESS flDBSBBBBBB 83BB

J. A. Põder, poeg l Mitri|ifi ajutatud mi Oi WALGAS Atostwa t. 14. Kõnetr. 58 »Kolsuiaal-, raua-, ehlkusmaêrjaali-, tubaka-. NlõSrt- la weiaitaupluS I

Müüt suurel ja watksel arwui ^Vn l« wdtame enese p«aie kõiksugu cfitustd ja ainuinüîd

kestisJõuIüpüliIKs

ootuuami wttmc|ii0u{wüljumaa kaupa «duisi

hinnaga:Taskurätikuid, suures wa-Jifut' puuwiUajed ja li.

na o.Atüspesuriiek mitmek seltsiV«uwiUast aluspesu fTri-

towgen) mee<?eraywatr..â«4terahiva sukad.Me«»«erahwa s»kld.laudlinad, kirjud ja plüüs.Käterätiku riiet.W.ôdiwaipu, willgsed jc

pikee.^'astcwuipn.'PSraudalmikutd, ksvkvs

U iu«.Tfiaianiet lWatdskuch).)tai»»»rahu»a VtfumtUu*

fieibiriiet.^taiSterah oa Neldiriiet,

vvtle ja txitlffe.Kardinad laugas ja wal^ mls tehiup.pearätikmv, Tllrgt ja muu

mustritesLaminet mitmes wtnvit.<i»uleumi.êsu ilufanH paela Jft

KtttüdZlili!; WwillM-bM

tSitsugu saadust.

SZt^-Mgl L.'L.Mlil: e. ker!ll t.Ml: M tfis. nt. 11

ioee

W teatrimai^ wItUgl* |t Iibos9ii&(

ItsDlusoiwiial:

Sdumlmum, fmiit waskja ■urn tieduasusid.Alp,t« nugt.

I»hwiid, lusikata, luift.j« »un»al«s,tb.

Vilkel tetzwt., kome»- j»jultju^lwtije.

Suutts ««Utusz p»»tse.la^»-. kiwi» j« ila»»-!aup«. «LtsU ja tee.!U«fc, lamd»t«up«, uit:la»alem»e.

ft&U|u|ii W»r«a IflpflUt|i prSSnM» fcriUiA*lõikamist Is.

T»r«tl»c«u«td it teabe

jjlttMl wvistl««ata— odawad. -«Ntwseaa

A. Etvart.

bmPiilllll mUS.iiugtsfepa töötoa» wolmitta-tats« hüid jütr«i«»p»id ja»a ttuwgu »«at«r-h»aj«l«nSusid ta p«r-nd-it.,»se»a»a. H naad adawad. tStUiflfw. Austu eg, Kütt

Kas olete ehk telesee isik,

kes ostis juunikuu wäijanäitufe! atiimMntanttarbite;» Pranljuse dau»bapa«tat õ U»a r i s? Cii» »ti teil >uhu< tema >M«» m •karget headust järetprovwides tema üle otsuseletöuda. Otetstme teile Uh,«tikud, lm teie wae»wals wütals »,na arwa,».,ft saUs Me saata

aavreesi järele

Valdemar G. Her>verg & Sto.S»a»t MU. 9 t«

Firma esttajat Vilt Pr««u«u Parll

hl ole tHiiTfirct lõrluünlltui

SioDlusmalin

6:ItQl:iiils 13a!ijoorotun juures tralilm;

Bnltiltufitj li rar*biocs. nä gaasiu, isatitllfl wül>Wilelmqziils. Dcnut8ls:OI9,lurilmSiisi». tmit.ti, irttti-Iisftt?catlD Itsttit. tQtfrtolIai.e.mlmjliz?. llille. lüües ma

nt ii miin. DtüB UitL

wabnkuUut

Haiait^nw lAc. ilöutu. 21^4*

••••OMMti OO» OOOOOOOOOOOO

II: sD WIMesafd Qlikonna- 1 Inglit, PrcnhuM ]« teist.

A pjlUu io J* felciišr^ln

PlanclII.Multonl.MarktielU,Bdti&ti

Llbftrtl satllni \ ?nUkUnaat / lyj IttlHJ*K»rdtnatüiU.6uurrA<te.

LdimetdW«h«n et

CoatsnHtWMansukki, msdaoolsamt

MrrÜJfrff^rA sa -ui see hea on, flis on temaga töö.

tades pühad. Sellepärast, e»m« tuiomale Ümderpakkujatelt agentidelt talli,

raha eest mine folUeja riistapuu laela määrida lasete, >ut»wu«tage en«mst minu ladus mastna hindade ja nende enne-itjaa«ttse headusega. Mastaata müük täieliku w-stutusega.

H. KuN-» Paides.

OO OO

O.. •

}a muud valgel ja plceklmala pisjfillct •_ [I tin ii» «illiiui.ll - Kl tilemata ctzmi- •| K|m.W.J.Gorbats<hew Jf Wiruwlkriwa pa olt 1S. k6n«t.12—AS. G»GGO»GOOGOOO ••• •••••••••••«OGOOOOOOOO0O ••• >»tWO>tO»

Soltisli liin. I (aaMItis Silllsli M. S.

CHutahel$ttnc firt hilja on. tSpulil Väljamüük. Artlvpetamis*puhat vdawatt Pindadega. ^

15 margast nael peile (Bakstein). Shwettsi juust(pisarates) 45 m peale Riiwjuust 35 m nael.Hollandi juust 20 m nael peale Kaupmeesteleo/o s/a. Sauna tän nr. 1 (W. Karja tän. nurgalt).

Teadaanne.üutt rööbasteede ja rööranqu panemNe td'tu

saad Pärnu mnt. liinil t.amwai UUumUe12. ptüi* «jaUjtU

Narva ». liim! zaad Uttuqztae lS. detsemdcislpeata ajutiselt kuni Weae turuni olema.

Peale röõdatlcede waslawaie Lmberüheudutlesaad liitumine uuesti awatud järgmises torr>»:"RiitoiX mnt. (Utt — Kadriorust luni Wabaduse platsini.Pärna m. liin — Weue lur. kuu> Pärnu m. lõpuni ja tagasi.

Ed-tate peulewötmm, P^rnu m. liinil füunbGirn ja Juuni t&minnm nurg l, kusjuures pubUtumühelpan» zuhlMkje, et sövjutt peate»,ncm ne Star-votui ta $Jr«» oi. liinil pead tingimata paremalt poolttmguni lülie l 'ftttbimi.

lvi ii. aastal, 19. õfti«mörü kell 12saad Ra»«« ntii oaaa mnjaüinna font'tkii

OO OO

päCflMli

Rnmmn saamas 12. aasta peale wö ft uspzktumiselwülja renditud, algvsrent 1U00 marka aastc».

R >mmu metskonna metsaülem <aNNri).

MMWbtab .Waba Maaknnlntnsi sa telli-» isi wastu Priimau«*i»aa«at»kauplus, Pitttüaaw nr. Ä4.

Tähelpanu teenid oma hea-duje ja wäljatvvtam. tSttu

-------Riiga---»

Bille,

Söjawäe warustuswalitsusamad wälja wdist uspatlnmiset Taltuma garmjoailk

sealihamuretsemise.

Svusvnoline pa tumme oa 1S. deuemdril s. a.kell \2 enl. Tal wna». Pagari lön. nr. ?, tuda IZ.

Paklumije iNdluSluiels ml»b 100 000 mcf. fautsjonimaUtö. Lähemalt fto(tarnas iAapüew tetla iO—13 #(.

Ow. Waru<tu<waUtsus.

jaTaapa puutittude wabrik.ellimistega ja järelpärt

miStega palutakse pööratahra Kruhmin i peale,

Walt (Eesti) Nikolai t. «.

Jnfeneeri paiaônannad wslja lahtisel wShempaktumise! I. jaanuarist kuni

1. augustini 1923 a. tarwisminewa

3650 puuda aasaheina ja 270puuda aluspöhu muretsemise.Wähempakkumlne algab 18. detsembril s. a. kell i2 pSewalinseneerl pataljoni majanduse jaoskonnas RSmmet. WSHem-"akkumistest osa wdtta soowijatel tuleb nimetatud tähtajaks

sse anda sellekohan: kirjalik soowiawaûs pataljoni maja»,use Aemale. Tingimist wShempakkumiste peale wSib nähadu

sama pataljoui majanduse jaoskonnas igal äripäevalkella »— U.

Onlsasssi pataljon» majanduss Aasisad.

Svjawäe warustuswalitsusostad wSistlnspaltumisel suuremal crwnl

tallanahka.Kirjalik wdistlntpakkumise on 13. detsembril s. a

kell 11 eal. Tallinnas, Pagcri tiin. nr. \, tuba 13*Pakkumise kiadlnstuels «aksawad ettewöl.ad

500 000 marka Lähemad teated ja tingimused ssat-avas igapäs» kella lo—!« nt.

. warustuSwaUtsu?

vsted wöistluspakkumisel

nahkaSöâwäe warustuswalitsus

vsted wöistluspakkumisel

Platt.Staag-Juht-Pn!oN«

Kirjalik pakkumine on 1S. detsembril s. a. kell 11Taiimaas, Pagari tä^. nr. 1, tuda 13Pakkimise kindlustuseks tu'eb kautsjoni maksta

iärgmikelt: plattnahla pealt 70 0)0 mk., raagnahaprull 110 0 0 mrk^ juhtnaha pealt • 120.000 mrl.

piaioimaha pealt — 10.000 mar?a.Lähemalt sealsamas igapäew kella 10—Îsmi.

SõjawZe waruStuswaUtsuZ.

eal.

ia

•ossssMstesoosasosSdjawae warustuswalttjus

ostab wvistluspQklumijei

w «O.UIS il [MttlD.

JÜrfoTTT pakkumine on 19. detsembril s. a. lell lienk» Tallinnas, Pagari tän. nr. 1, tuba 13.

Pak»»tmi,'e tindlustuie?s tuleb kautsjoni maksta50.000 «rk. Lähemalt sealsamas igayäew kella 10—13.

SõsawLe warustuswalitsus.

gikassa litmtftt wa.ab wiluaudasjaajajat ja

kantseleiametnikkuVsöraste keelte »öist«ine tarwilik.

Kandidaate palatakse tles anda kuui t5. detsemb»rini s. a. (vogoli puiestee nr. 3, rahaministeeriumimaja) ühes lüyikeje ktrzeldusega endqe teenistuse jaewtto kopa.

Xtit i»tmcu« walestt. tufottuheidiulse mõttes h mb<-p»«l» e st »iae m^rg, wiitzemwä ja a na»e. j,d MuiU vwa.e«UnAAitaeUfl taup», >i»gttftuttaitrt siis ttga.tned »• j ilaiutamaks lttze»ad. ht»a»»j^srâ-».bsva»ta

pa^». «lo?ranes »-»s»abtv,g asue.ete. ar«»«ie wsliesmuidugi «imeieirga h»mba-pista». Ig 'lpool .

MKVfittuiesje, rngmjutusteSse jae.«bietUiahutvOles ja kvig s mu sasius, tirjutaiaki, »as »»a< a»undi»k, âa kebwade.e üsaa

vdawali. Lärxa.mao nt. 2 -. Pal wc u l jTde to me»'ttt»«s. tell» «. t.3-e >. t

viüüa

kirjutusmasin,Ladina tähestikuga,Adler"nr. 7, nähz Estoterra ton*rotis Walsali puies ee nr. S.

Mi\f löntotS. S aifo t Z. ftõneir. 458.

Wajan )—

korterit,makjau taat

« Rüüri tuus. 8---! tada. kvök,tttnijltuba. soowitaw ki »anni-tuba. Paskamljtb saata ftW.15.000' all.

AM onatD.lt:A« uouu u ehteid,

fajans-, emalt-, poriit ll ianpann fla. aiu*

miiwu ntulpe. tempAsttslvon»pe n, n- 0t jii vl«ö ,«f.

MMM»MV

jõuluks juturiamatute, liriutut.«atrriaati, pi.t-de, pltipostk. st«nde 'sali yuu etzlede »stu-kat» Kalaranna ja .ItaksuUarstarkta" tlm»ru'« p.i^de«a neiudele, uooriele ja «aua»dett on

Kauplus „Elu"U*. 64.

6DD0III05nn „W »b st Maa"Mfitud uumbeldrî jnlla Mures Ncisidüroo

\ tioslis müügil. —.

m ,Wa » « Otz » ^ Kr. m

„Estoonia" kontsertsaal.Kimaipltwal, 11. d«tiMAill t* a,

Peanistt

NikolaiOrlowi!<ne ii viimne lontfen

Eeskavas: B. F. Bachi kontsert d-moll, Schuberti wariab-floonid h-moll, Chopini sõnate d-moll, BrahmsPaganini — variatsioonid j. f

Algus icK h»o»l 8 õhtul. PSLsetShed 50—300 margani

PühapSewal 10. detsembril. Maalri iStu 21H Kub» realgümuaasiumi ruumes

puudustkannatawate waeS t e laste jõulupuu heaksJaani koguduse laste ju«alateeni5tu,e» tdijatc laste

algatusel. Sissemineku alammäär 2ö marla.

Muusika. Einelaud. LõbustusedAlgus kell 2 p. l. Lövp kett 10 õhtu

Jaani kirikusMüpileval. U. dktsxmbrll kari üeinttfe Iosteloorl

«aastegew P. Lgja (orel). PSäsetähed 25—200 mrt.Alg«S kell 7 õhtut.

„gjtmi£ leuta.Pshapsewal, 10. detsembril s. «.

!(S VJ3 p. L

Onupoeg.O. SfitmcU operett 3 waat.

Õhtul kell t/a8.

Md moe 6«u Scne.lv. B. Sardou ajalootiue utid.

4 woat.

Esmaspiewal, li. detsembr. s.a.lell l/,g õhtul.

kevllla bslemMi.Rossini ooper S waat.

Teiflptew-l. 12. detsembril f.a.UU VjS Shtnl.

EsieSeudnZets.

Joo, Im faafi lõttta-(oojte.

Leouid Nndrejewi «Sidend 4 w.

Draamateater.Gtihapiewel, 10. d«tse»b«. f. a.

lell 3 p. Ieast»ete«d»settRahaank.

K Hei«derg'i mniuaslooliue«sidend lastele TesU ewft, S ».

Arma» on».Rudolf KneiseUi neli 4 iwut

Algus lell Vj8 Shtul.

RolmapSewal, 13. detsembr. s. a.kell,/,S õhtul.

Rahvaetenduseks.«iie lsavdi teeoer.

E. Goldoni komöödia 5 pildis,pautomiimi, tmermeediumideja

muufikaga.

JLIsetShtede eelmtitt t»»tri-lasja» »s«pötw ie»a 11—1 «. i.

ja b—S õhtul.Lähemal aj«l E?a Zldal'i

plastik««õhtu.

PyccHiu TeaTp.fnpeKUÜI ft. B. ripOHHKOUi

Uuii Itnwn Ililv.Bo BTopHHK, 12 Aexaõpx c rB naM9Tb 300 nt-risi co ahi

powAeKisi Mojibepa.

ÜHHMblH fiOIibHOR(Le Maiad® imaglnare).KoMeAi* M o ji b e p b

» 3 AtfiCTB. C 3atmiOHMTeflbH.HHTepMeaiefl.

ynacrs.: KornapeBCKaR, Kys-HeuoBa, MapiaHHa {las-J10B8 BepHO, rapMH, rPM-HCB, KaTeHCB, KyCKOBCKlH,flaBiioB, rieTpoa, HepHoa.4 AP-

Ü&HCJIO B 8 K. B6«t.

Ahohc: B cy56ory,16 A®Ka<>pJi pnHrMflJIIOH"»KOM«Ai* Jl«j»HapA* LLIoy.

o

1seep.

Lembil. Mvilel. WtTalttu»» osakand»

Pidu-öhttt.PühapSewal, 10. detsembr. f. a.

..LLvlül^MWi!Li. Tartu «««nteel.

Eeskawas:I.

.S»« tegi tulla*K&iUm&ng l «aatuses.

II.

Martiiui irnpp.ill.

Naljaettelanded.iv.

.LSbuS surm".Soiettnaat l «vaatuses.LõpukS taniS.

A«ori post, konfetti. scrpenttiuj> MltutejNgvjtd löduetused.

Algus kell S Shtut.L»pp kell 2 öösel.

MLugib.Lootuse- seltsi «rfclt.Pidu piletid ou eelmüügil osa.konna fentjeleif teütundid»ajal igapte» kella 5—7 p. l.

Lai tila. nr. SS. U. korral.

Ü.E.N.Ü.MiBIM

niittfiuii iwcltkantakse pühapäe»al, 10. s. k. p..Bjalikn- saalis. Lai t S

£>. Lutsu

ette. Lõpuks jalakeerutuS.Piläsetõhed wõöraStele 100 mk.,

liikmetele 75 mk.

«sgus kell 7 öhtxl.

Killkõige kangemat ja puhta,maitselisemat SSdi?«t, se«pftitgu oymiie juur.» ,She>«nime Wa«»«d «aut.Saada paljudest äridest mi»-me# fuucufeltc# pudelite»

mkwm Lauluselts nlLO" ■Jahimeeste klubi ruumes, Pikk tänaw hb 42.

I PQhapäewal, 10. detsembril 1922. auKell 8 õhtul

II KINNINEKONTSERT-BALL

K/m.

Tallinn, Lai tSn. 34,könetr. 10 24

Suurem wallU» ii i

parematest wfil]amaa wabrikutestkoha e jõudnud. Soowitame wiiu-lid, giitarresid, mandotiinesid, harmooniume ja teisi mänguriistu.

Hinnad võistlemata odawad I

PneD liBisUDli

Külge komUKnoalt oücte

kirjandustEesti ja Wene keeles

(üQbo Haa kontorist(Harju tan. nr. 43, MuQriwahe t nurgal).

IMMliKIMMIiWl

Jaani kirik.Püh püe«al, 17. detsemdr. s. a.

Punase-Ri<ttJõulu-Kontsert.

Saa»tegelased:Pr. H. Einer — sõpra»Hra Bitol — das».Hra Boecke — violoneül.Hra Lüdig — orel.Professor Tamm \ Mn. Tamm l »aldh»ru!

«. Söchelik [ kmartett.Hra Htraadderg '10°/« puhtast sissetulekust lähed

wae»te heaks,«lg»» te» S p. r.

WSsetil^sd! ZSV—30 ««rk»eelmLLgtl kirikute,nrt juure»ja pütz^püesal kiriku juure».

i x z T x^z zzzx zzz.z zjzx t t z- z -z

Biit. üeinann*! tlittlaatlHj, impj.■ % fn<a(ub 1903 a. -■

Kõige suurem ja wanem kohane riideäri.Nüüdsest peale kõikidel— kaupadel —

3öUemüt)jatete fafiutl

MS MllM tilli la MM.

««>». »W«. Kalgis.

Sita lasitlfltl» Is IinlgriiitliiUat»bhtlefeajali«t«ie

kursustelewSetakfe õpilast wastu weel ainult teistpSewal l Z fkp. ««La

V»S ödtul. 6. Pärnu maani. nr. <7, Lmna 27. algkooliruumides. OpUöö aigad selsamal pättwL

Käiutage Juhust I— Odaw Jõulupühade —

lööliomüüli?

kõigist riidekaupadest

LI J. BerKauttscbWlru lln. U

TBiitls JfiuluKloklde ost olele.

Wemalt endistesttakse kirjalik hinnakiri.

•••••• «MiTLHelpauemisekS

kelli- lo l»llu|r>melt!Praegu kohale jõudnud

ESSriist»d« l» f»«rnt».»ide suure waliku tSttu tau-pade »üüt 10—20*/» c^<i«

?«indadest. Eoowipeale saade-»

»G»«*

«ellade ja ehteasjad» kauplns

,.ee57i icei.i."Tallinnas. Wiru täit. 23.

XX)Alnuke ja suurem

kohaUh spetsiaalSrlso»w tab mvSbttriiet. pSruudariiet

ja linoleumi.Tellimised tttdetakso »utt« j» k»»»ali?«tt.

Asutustele hi»«aala»d»s.Kaubamaja „Standavö"^

Pikk lau. 12. Kõnetr. 13*19. Mündi tän. nurgal.

3Qtilalingittt5tel8soowitame oma uuestisaadud ja suurest

• •

MSMillelles Miia:Attgl. ja Protttf. willast kleidi-, pluuse- sa kostlUlmiriiet'

Prants. kleidi-, pluuse- ja woodnstldi.Ingl. welwetti ja pauchissonAi.

Ingl. ülikonna- ja paliturnet.Woodiickke ja lauakatteid. lüll- ja kongrestkardinaid.

Mööbli' ja põrandariideid, waipu ja linoleumi.Igasugu woodn-, pe,u- ja suwerUdeid parchi, flane-

letti ja weluuri jne.

Süvllvi IbQqU! TpctliQQlOri mooHicWalaline inurttultl toilmistelt ouDIjUsL

Hluuad odawad ja kindlad

Pikk tän. 12- tärn* nurgal.«A.ete. 13-19.

MeUaauN»» töökoda

5 ?m on kOise ««niinm patfnkanpii osta? *\ 8Ainult firma

uidMimiHllllUntltlliUHraHIIMIHIIIMItllllllMHOHMHMWIHIIUIIimitllUMUMintHllllllilMIUIMIIHIUIIIIMUIIIilUIIIIUIIIIttIfniltlin.

NEUDECK & C9ftiiiiimiHtMiuiiitiiuuitwitmHimuiimiMiHmuttimmiiHiiHtttnnitHMMiuiinHifiiiinimiiniiiifiiitinmnitiiimttiiiiiiiiiiiiHttitM

• ——^— Juure*. — Jäss Qiulon 112, künetr. 21-83 "nu'' /

ayi<n>»in, mm* viuuk, ^

Riia, Lätimaa.Postbast 86. Telegr. aadru

Saadused:«auasaagifld, shleiftmiss puMfid,paralleel..ruustaugisid. treipingi-

woodrid ja puuri-padruuid.Teateid anuab A.-s. E. Siegel Eestis,

Tallinn, Lai tän. m. 27.

MM69tur ««MI» üii

UU 1^-1^ S—7

m+btM |kOeeft» Iftm. «s. 4S. ti

InMiVt in «kt kl* W

vir. 290 (11B4)

Tallinnas. Suiteatab oma austat

llst shoki

JellyEnnesõia

Z RESTORi

lõunatntodet, kellel ei ole «6iijaaiist ja puhtalt, hinnad |

Õhtu! tlEesti kwartett „Sä(

Uuesti arvatud

IKnnlnga t 9,

Soowitad suure» walilluuri, paiituritdeid. kateMikonua- ja plikstrndeily. >: riid^

Hiuuad wSistlemata.

stpolloj( kl. kinoteater Harwamnt 13. könetr. 19-67.

t ! *

MOODSAM KiNi

Väljaanne PDF (4.94 MB) - DIGAR Eesti artiklid

Documents

Transcript of Väljaanne PDF (4.94 MB) - DIGAR Eesti artiklid