w

Second class mailregistration number — 1089.

Nr. 16 (3501) XXXVIII aastakäik

VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA ILMUB IGAL TEISIPÄEVALJA NELJAPÄEVAL

Teisipäeval, 28. veebruaril 1989 — Tuesday, February 28, 1989 Üksiknumbri hind 75 centi

Vasakul Veljo Kalep kõnet pidamas. Keskel aktuse lõpustseen -valves, kõnepuldis Hans Lupp, laval laulukoor ja kõnekoor, ees

Täienduskooli aktus— noored lipu-6. klassi õpila-

IIIIUIII

sed. Paremal lõpumärgi üle . iule.

Eesti Majas

lipu tõid sisse Täienduskooliviienda klassi õpilased. Pärast..Eesti lipu'‘laulmist asetati lippalusele. Lipulaul lauldi ühiseltõpetajate, õpilaste ja teiste aktuselosalejate poolt.

Avasõna ütles koolijuhatajaValdek Lenk, kes esitles ka aktusepeakõnelejat, hiljuti Eestist saabunud Veljo Kalep’it, kes oma..dissidentliku" tegevuse pärastpidi neli aastat Venemaal- vangisistuma. Oma sõnavõtus koolijuhataja Lenk märkis traditsioonikssaanud tseremooniat, mil kinnitatakse kuuenda klassi õpilastelerinda lõpumärgid tunnustuseksnende püsiva ja hoolsa õppetööeest. Ta pöördus lõpetajate poolesooviga, et nad uhkusega neidmärke kannaksid (mis õpetaja pr.Leivati poolt neile rinda kinnitati)ja kooli 37. lennuna end ikka sellekooli pere liikmeteks peaksid.Märk peab olema tunnustuseks, etlõpetajad oskavad eesti keelt nii

T.E.N.S. korraldusel toimub5, märtsil ’89 algusega kell 11.00 hommikul

Eesti Majas

,jBRUNCH‘s vahuveinigaPuhastulu Jõekääru Suvekodu köögi remondiks.

Piletid saadaval juhatuse liikmeilt ja kohapeal.

Loterii väärtuslikkude võitudega.,,Valguspilte Suvekodu tegevusest"Pileti hind $15.00, lapsed 3—12. a. $7.50

Merle Jääger: luuleõhtuITartu Collegers j

kolmapäeval, 8. märtsil 1989 jkell 20.00 !

Sissepääs $10 ja $6, ;pakume kohvi ja suupisteid

eesti kirjanduse sõbrad j estonian arts and letters society

laiiiiiiiiiiiiiimiuiiiimiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiimiiiimiiiimmiiiiuiHiiiiiiiiiiiiiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiimimiiyjFoto: T. Siiagi

Eesti lipp Pikal | LühiuiidisHermannil!

21. veebruaril toimus Eesti Majas Toronto Eesti SeitsiTäienduskooli E.V. aastapäeva aktus, mis oli nagu sissejuhatuseks pea-aktusele Convocation Hallis.

Aktus algas liputervitusega — suuliselt kui ka kirjalikult, et nadtunnevad Eesti ajalugu ja oskavadlaulda eesti laule. Ta soovis neilekõigile palju õnne nende tulevaseleluteel ja rõhutas, et nende (jateiste eestlastel südamesoovikspeaks alati olema Eesti vabaduseja iseseisvuse taastamine. Ta luges ka ette 12 lõpetaja nimed, kuineile märgid rinda kinnitati. Needolid: Tiia Birkenbaum, SilviJaason. Viive Kittask, KristiLaar. Tiiu Nõmmik, ErikOtemaa, Tiina Rand, Raja Raudsepp. Erik Reppo, Kiiri Sandy,Krista Westerblom, Taavo Wes-terblom.

Järgmiseks kõnepulti asunudVeljo Kalep pidas pikema sisukakõne, kus ta mainis meie esivanemaid ja nende võitlusi ning tõimõningaid näiteid oma kogemustest ja kooliaegadest. Ta rääkissellest, kuidas okupeeritud Eestisisegi koolilapsed ei olnud vabadarreteerimishirmust ja kuidas nii

(Järg lk. 12)

1 Telefoni kaudu Eestist saadud teadetel on nüüd §§ sini-must-valge uuesti Eesti riigilipuks kuulutatud ja 1E möödunud reedel, keil 8.33 enne lõunat, seega Eesti Eg Vabaduspäeva, 24, veebruari hommikul Pika Her- 1I manni torni Toompeale üles tõmmatud. Viimati lehvis g§ sini-must-valge lipp seal 22. sept. 1944, tal punaleit- j| nant Lumiste selle sealt kuulipilduja-valanguga alla §§g oleval lasknud. Nüüd taastati lipp aukohale ametliku5 tseremooniaga, kus RAM poistekoor laulis ja peeti §= kõnesid nii valitsuse kui ka Rahvarinde esindajate fš| poolt. Vabaduspäev olevat riigipühaks kuulutatud. E| Toome meie lehe käesolevas numbris ära ka Eestimaa 1| Rahvarinde deklaratsiooni iseseisva Eesti riigi 71. §1 aastapäevaks, mis ilmus ,,Maalehes“ 9. veebruaril =

| 1989. (Vaata lk. 5) |fiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiimiiiiiiiiiiiiiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiimiiiiiiiiiiiimiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiumiiiiiiimil

TOKIO (CP) - Siin maetikeiser Hirohito, kelle matustestterve maailma esindused osavõtsid. Kanadat esindasid kaubandusminister Crosbie ja kin-ralkuberner Sauve. USA-d esindas värske president Bush ise.Sõjaveteranide hulgas on ikkaveel hääli kuulda, kes peavadKanada kõrgete ametikandjatesaatmist Jaapani keisri matus-*de, kes ka II maailmasõja ajalriiki juhatas ja seega paljudekanadaiaste surmas süüdi oli,üsna sündsusetuks. Eriti ägedadvastased on endised sõjavangid.

Kuulutamine

„YABA EESTLASES"täidab oma eesmärgi!

Armastuse ja lauludega kodumaaltKülalisjuttu Alo Mattiiseni ja Ivo Linnaga

Möödunud kolmapäeva hilisõhtul saabusid Torontosse laulja Ivo Linna ja helilooja AloMattilsen koos abikaasa Ritaga. Lennujaamas oli vastuvõtjaid saja ümber, kes lehvitasid Eestilippe ja tervitasid sinimustvalgete lintidega seotud lillekimpudega saabunud külalisi. Vastuvõtjad läksid otse Eesti Majja, kus neile kohvikus lauldi ,,Nad elagu" ja tervitati shampanjaga.

laulutsükli Söömiseks, vastas ta, ettalle toodi H. Käo tekst

tellimistööna ühele ansamblile.

Järgmisel ennelõunal olid nadjuba valmis lühikeseks vestluseksmeie alalehe esindajaga, tutvustades end meie eesti ühiskonnale,kuna nad on veel liiga nooredteatmeteoseisse pääsemiseks.Kuna enne laulu on helilooja see,kes selle loonud, siis alustan AloMattiiseniga. Ta on Jõgeval 1962.a. sündinud ja seal üles kasvanud.On kaks korda konservatooriumilõpetanud, 1984. a. muusikaõpetaja kutsealal ja 1988. a. heliloojana, olles olnud Eino Tambergiõpilane. Kokku kulus konservatooriumis õppimiseks üheksa aastat,

A. Mattiisen ütleb selle perioodi iseloomustamiseks, et lõputööks oli sümfoonia ja paralleelselt töötas ta juba siis möödunudsuvel tuntuks saanud viielaululisetsükliga. Kui laulud on saanudkoha rahva teadvuses, siis süm-foonikuna on ta seni jäänud tundmatuks, kuigi see helilindistati jaoli arutlusel Heliloojate Liiduspärast seda, kui ta heliloojaistkoosneva kollokviumi ees oli.seda

kaitsnud. Nüüdne kultuurikomitee, siis veel kultuuriministeeriumandis töö eest 3000 rubla.

Küsides kust tuli idee sellise (Järg lk. 3)

SoomepoisidJ.R. 200 — 45.AASTAPÄEVLaup., 11. märtsi! kell 6 p.l. Eesti Majas

Tel. 241-4050, 622-4757

IAbipraost Edgar HeinsooUSULISED LOENGUDVana Andrese kirikus 383 järvis st.

5 kolmapäeval, 8. märtsilt ..VARJUSURMAS VIIBINUTE TUNNISTUSI"| neljapäeval, 9. märtsili „ VASTUKÄIV AID KIRJAKOHTI PIIBLIS"

v reedel, 10. märtsilI „PÜHA VAIMU TÄHTSUS JA VAJADUS KRISTLASE ELUS"2 Kõik loengud kali 2—i p.l. Kõik teretulnud 5

Lk. 2 VABA EESTLANE teisipäeval, 28. veebruaril 1989 — Nr. 16Tuesday, February 28, 1989

VABADE FFSTLASTE HAALEKANDJA

VABA gESTLANEY AU \ANDJA. O (l Vaba Eestlane.

120 A Willow dale A\e . Willowdale, Out. M2N 4Y2

FREE ESTONIANI PUBLISHER: Free Estonian Publishers Ltd.I 120 A Willowdale Ave.. Willowdale. Ont. M2N 4Y2

Tegevtoimetaja: Arvi Tinits. Toimetaja: Olaf Kopvillem.Toimetuse kolleegium: Karl Arro. Heino Jõe. Olev Trass.TELEFONID: toimetus 733-4550, talitus (tellimised, kuulutused, ekspeditsioon) 733-4551 avatud esmaspäevast reedeni 9-3-ni.

Tellimishinnad Kanadas: ajalehe tariifiga aastas $66.—, poolaastas $37.— ja veerandaastas $20,—, kiripostiga lisandub postikulu — vastavalt $122. — . 565.—, $34.—.

Tellimishinnad väljaspool Kanadat: aastas $87.—, poolaastas$47.— ja veerandaastas $26.—. I klassi posti ja lennuposti hinnad

j vastavalt — USA $128. — , S68,—, $36.—. mujal välismaal$150.-. $80.-. $43,-.Aadressi muudatus $1— Üksiknumbri hind 75 C.Kuulutuste hinnad: üks toll ühel veerul: $5.50. esiküljel $7.00.

Kuulutusi võetakse vastu nädala esimesse ajalehte kuni reedehomm. kella 10-ni ja nädala teise ajalehte kuni teisip.. homm. kella10-ni. Väljaspool tööaega: Leida Marley 223-0080.

■-.

Katõni vaimudPoola rahvas on juha ammu

teadlik, et poola ohvitseridemassimõrva Katõnis Teisemaailmasõja ajal sooritasidvenelased ja mitte sakslased,koigi N. Liidu propaganda väsimatult töötab sakslaste süüdistamiseks. Poola kommunistlikvalitsus on seni truualamlikultMoskva versiooni omaks võtnudja aidanud Moskva pingutustelekaasa venelaste puhtaks pesemiseks. Nüüd aga sündis äkkiPoola ametlikus hoiakus järskpööre — partei kontrolli allakuuluv ajakiri ..Odrodzienie"(Uuestisünd) avaldas äsja artikli, milles vastutus mõrva eestpannakse venelaste arvele.

Ajakirja artikkel Katõni massimõrva kohta, tnls taotleb tõepäevavalgele toomist, on sedatähelepanuväärsem, et paljastuse avaldamine pidi sündima kommunistliku parteitäielikul nõusolekul ja toetuselning ilmselt näidati artiklileVarssavis rohelist tuld selleks,et väljendada oma

rahulolematust mõrva uurimiseks rajatud N. Liidu-Pooiaerikomisjoni tööga, mis onkestnud juha pikemat aega kuidei ole saavutanud märkimisväärseid tulemusi.

Katõni mõrv on üks Staliniajastu tooremaid ja õudsemaidkuritegusid, mida on hoitud setti45 aastat vaka ai. Massimõrvaavastasid Venemaal, Smolenskilinna lähedal, Katõni metsas,saksa väed 1943. aastal.Ühishauast kaevati välja 4443poola ohvitseri laibad ninguurimisel selgus, et peaaegukõik mehed olid mõrvatud kuk-lalaskudega. Sakslased olidselleks küllalt ettevaatlikud jakogenud, et mitte langedavenelaste lõksu — nad kutsusidkohate Rahvusvahelise PunaseRisti komisjoni ja Londonistegutseva Poola eksiilvalitsusealgatusel Poola Punase Ristimeeskonna, kes tegid kindlaks,et ohvitserid olid mõrvatud1940. aastal venelaste poolt ningkuulusid nendesse ohvitseride-gruppidesse, kes olid langenudvenelaste kätte vangi kui Hitlerühelt poolt ja Stalin teiselt pooltPoolale kalale tungisid ningPoola jagasid.

kummitavadPoola võimud Londonis ei

avaldanud Punase Risti raportit, kartes, et sakslased selleoma propaganda huvides ärakasutavad ning toetasid selleasemel naiivselt Moskva versiooni, et ohvitserid mõrvati sakslaste poolt 1941. aastal kuiedasitungivad saksa väed poolakate laagri vallutasid. Kui poolaeksiilvalitsus Stalinilt asja kohtaseletust nõudis, siis katkestasdiktaator oma suhted eksiilvalitsusega ning rajas selle asetäitjaks erilise poola nõukogu, mison praeguse Poola kommunistliku valitsuse eelkäijaks.

Kuid Katõni massimõrvamustamisega ei ole kaugeltkikogu saiadusekate poola ohvitseride tragöödialt eemaldatud.Moskva kuritöö on tõenäoliseltpalju suurem ja ulatuslikum,kuna Poola jagamisel jäivenelaste vangistusesse kogusummas 15.000 poola ohvitseri,kes kõik müstiliselt kadusid.Katõni avastus selgitas ainult4443 ohvitseri saatuse, kuid üle10.000 ohvitseri kadumise kohtaei ole seni saadud vähemaidkiandmeid ning paljud asjaoludvihjavad sellele et neid tabassama traagiline vägivaldnesurm nagu nende kaaslasi Katõni metsas. Kuid kus nad mõrvati ja kuhu nad maeti, sellekohta puudub igasugune informatsioon ning neid andmeidvõib saada ainult ühest kohast— Kremli arhiividest.

On täielikult arusaamata,kuidas nii suurt kuritegu, naguseda on 15.000 inimese alatutapmine, on seni salapäraseltvarjatud. Mis puutub Poolakommunistliku valitsuse senisesse hoiakusse venelastemassimõrvadesse, siis võibsellest kuidagi aru saada, kunaPoola kommunistid on pärastTeist maailmasõda Kremli abilvõimule tulnud ja nende valitsuson seni eksisteerinud Moskvaarmust. Kremli valitsejatele tulikuidagi oma ,,tänumeelt" avaldada ning seda tehti omarahvuskaaslaste julma mõrvamise mahavaikimisegas. Kuidsamal ajal on väga raske arusaada kultuurse ja tsiviliseeritud läänemaailma hoiakustmassimõrva varjamisel, pealegi

,,Shura"Uikmed laua taga. Vasakult — Juhis tlatis, Ow.lum,^tundmatu (see on ,,Time“ kohaselt — meilolevate piltide järgion see mees uus president Muhamadi), siis Modzhahedidi,Hekmatjar, Rabbani, Sajjaf.

Moodustati tuisAfganistani valitses

Selle nädala „Time" (uudisteajakirja) numbris, pealkirja all „Mässajad liiga paljude sihtidega" (Rebels with toomany causes) tuuakse ära nimekiri Afganistani vabadusvõitlejate paljudest poliitilistest parteidest ja nende juhtkonnast.Oleme sellest VE veergudel varemgi kirjutanud (VE nr. 72,sept. 27 ’88 ja VE nr. 74, okt. 4 ’88) ning nüüd siis jõuab,,Time“ meile järele.

Pakistani linnas nimegaRawalpindi tuli kokku ..shura" —Afganistani moslemite üldnõuko-gu — et asutada uut ajutist valitsust. mis asendaks nukuvaütsustKabulis. Uueks peaministriks nimetati Ahmed Shah (ka AhmatShah). 44-aastane USA-s kooliskäinud insener, kes oli varemaltabikomandöriks professor Rab-bani'le .,Jamiat-e-Islam'i” fundamentalistide partei juhtkonnas.68-aastane Muhamed NabiMuhamadi. endine Afganistaniparlamendi-üige, nimetati presidendiks — kuid se! kohal olevatainult tseremoniaalne väärtus.Muhamadi't peetakse ..mõõdukaks", kes peab fundamentalistiAhmed'it vastukaalustama.

kui pärast Teist maailmasõdaon läänemaailmas iga väike kiviümber keeratud, et otsida sellealt ,,sõjakurjategijaid", kellesüü seisis sageli ainult selles, etnad kommunistlike hävitus-jõukude vastu relva haarasid.

Poola ohvitseride halastamatuja jõhker hävitamine ning sellekuriteo varjamine tunduvadveelgi müstilisemana, kuimeenutada et poola sõduridandsid võitluses Saksamaa vastuTeises maailmasõjas suurepanuse ja kandsid raskeidohvreid, mis kohustab lääneriike eriti poola rahva huvisidkaitsma ja vaba Poola rajamisele kaasa aitama. Katõni mõrvakalevi alla panemine näitab, etläänemaailm teeb sageli Moskvasuunas sügavaid kummardusi,unustades või ignoreerides kõikmoraaliprintsiibid.

Kuid poola rahvas ei oota mitte ainult kadunud ohvitseridesaatuse selgitamist ning venelastele kurjategija templi otsa ettelöömist. Poola-N. Ludu erikomisjoni ülesandeks on ka avastada, miks N. Liidu marssalRokossovski oma suurte armeede pealetungi 1944. aastalVarssavile peatas ja rahulikultpealt vaatas kui sakslased sealpoolakate ülestõusu rangeteabinõudega maha surusid japoola rahvusliku liikumise juhtehävitasid. Kas on Katõni mõrvaküsimuse päevakorrale tõstmisega Poola avanud Pandoralaeka, mille sulgemine ei kuuluenam Poola kommunistliku partei kontrolli alla?

K.A.

Ei ole aga veel teada, kas needkaks on võimelised ilma tülliminemata koos tõotama. Esitekson neil kaunis suur vanadusevahe— ja moslemid austavad vanadust. ning vanemad mehed ei tahanooremate käest nõuandeid vastuvõtta. Ning Ahmed Shah onPakistani poolt toetatav kandidaat,seega on tal tugev seljatagune. Jatema ..Jamiat-e-Islami" (IslamiLiidu) partei on sõjaliselt kõigetugevam mudzhahiidide hulgas.Selle juht. professor Rabbani. olivarem Islami teoloogia-professo-riks Kabuli ülikoolis ja ta on olnudsealsete valitsustega vastuolusjuba 1970-datest aastatest saadik.Tema nõrgaks punktiks peetaksetõika, et tema pooldajad kuuluvadkahte erirahvusse -usbekid, kes ontürgi (või turkmeeni) keelträäkivad suguharud, ja tadzhikid,kes räägivad persia (farsi) keele-sarnast dialekti. Muuseas on neilmõlemil rahvahõimu! ka vastavadliiduvabariigid N. Liidus. Piiri-rahvad saavad teineteise keeltestaru — hõimusuhted jooksevad ülepiiri ja esialgu Kahulile appisaadetud nõukogude sõdurid olidki enamasti usbeki ja tadzhiki päritolu. Hiljem aga selgus, et nadolid liiga kaastundlikud kohalikeelanike vastu ja nad asendatisõduritega teistest N. Liiduosadest — enamasti suurvenelas-tega. aga ka ukrainlaste ja baltlas-tega.

Nagu me oma artiklites jubavarem mainisime (meie korrespondent Mike McPherson käis

Uus president Maulvi Muhamed Nabi Muhamadi (võika Mohammadi), ,,Harakat~e-Iqilab-e-hlami“ partei juht.

Foto: McPherson

Heinsoo InsuranceBrokers Ltd.

Eesti MajasToronto, Ontario M4K 2R6

958 Broadview Ave, ruum 202.

Telefon 461-0764

möödunud aasta kevadel ise Afganistanis ja tahab nüüd sinna jälletagasi minna — jaapanlaste abiga,kes ta sõidud lubavad maksta) onvastupanul ii kc mi sel vähemastiseitse parteid. Nendest neli on..fundamentalistid" ehk moslemivanausulised, kes ainult Koraaniseadusi tunnistavad. Need on:Hezb-e-Islam (Islami partei),komandör Gulbuddin Hekmatjar.kes on võrdlemisi noor moslemisõjajuht jaoks (ta on ..ainult"41-aastane), kuid selle eest hästifanaatiline ja paindumatu. Temaolevat täielikult läänemaailma-vaenulik. sellest hoolimata ettema partei sõdalased vähemalt25% USA poolt saadetud sõjava-rustusest on endale saanud . . .Ka tema olevat väljaõppelt insener.

Maulvi Junis Halis (ehk Khalis)on sama partei (Hezb-e-lslami)alljuht, kes oma partei tüvest oneemale hargnenud . . . Oma70-aastasele vanadusele vaatamata juhib ta ise oma

..mudzhahiide" lahinguväljadel.Ta olevat endine külapreester(mullah), kel on pikk punaseks-varvitud habe ja kes alles möödunud aastal võttis endale uue.16-aastase naise. Tema on igausu-guste valimiste vastane ja ainukese seadusandlusena tunnistab taKoraani. . .

Abdul Rasul Sajjaf on ka..vaid" 48-aastane. kuid ta olevatfundamentalistide seas kõige fanaatiliseni. Tema partei nimi on„Afganistani vabastamise Islamiunioon" (Ithiad-iTslami) ja tasaab toetust Saudi-Araabialt (ta onWahhabi usu-sekti liige, misvalitseb ka saudide maal). . .

Neljas on muidugi ,,Jamiat-e-Islami" partei, mille juht AhmedShah nüüd peaministriks on nimetatud. Kuid peale nende nelja onhääleõigus veel kolmel ..rahvus-laste" parteil.

Pir Sajjed Ahmed Gallani (võiGailani) ja tema ,.Islami Rahvarinne" on kõige lääne-sõbrali-kum, kuigi ta väidab end olevatprohvet Muhamedi otsene järeltulija. Tema sõdureid nimetatakse,,Gucci mudzhahiidideks", sest taise ja ta ohvitserid kannavad hästi-istuvaid nnivorme (tihti USAmustri järgi lõigatud moondusvär-vides, nn ,,Camo“ vormid).Tema pooldab eksiilis-elavat kuningat Zahir Shah’i, kuid ta on kanõus lääne-stiilis valimistega.

,,Harakat-i-Inqilab-i-Islami"(Islami Revolutsioonilineliikumine) juhiks on juba varem-nimetatur! Muhamadi, kes pidavatpresident iks saama. Ta on endinekooliõpetaja ja tuntud valjubääle-

(Järg lk. 9)

Nr. 16 VABA EESTLANE teisipäeval, 28. veebruaril 1989 — Tuesday, February 28, 1989 Lk. 3

KommentaarMihhaili merevägi

Selle pealkirja all (Mikhail’snavy) kirjutab ,.Toronto Sun’i“kommentaator Richard Rohmer, kes on erukindral Kanadamaaväe reservis (meie tõlge):

,,Miks peaksime ostina tuu-majõul töötavaid allveelaevu?Keegi ju meid ei ähvarda! 8 miljardit, mis allveelaevad maksmalähevad, kuluks ära lastesõimede jaoks, või nende miljarditeabil võiksime oma riigivõlga vähendada!

Sellist juttu olen ma kuulnudviimasel ajal peaaegu lakkamatult. Ringküsitluste järgi on71% kanadalasi vastu tuuma-jõu-allveelaevade plaanile.

Küsimus: Kui palju küsitletudinimesi teab, mis asi see ,,tuu-majõu-allveelaevade plaan"üldse on? Küsimus: kui paljuinimesi teab milline ja mispooltsee ähvardus Kanadale on jatuleb? Kui sellist ,,ähvardust"või ,,ohtu“ olemas ei ole, miksmeil on üldse mingeid kaitsejõude tarvis?

Vaatame lähemalt seda küsimust e-vormi, mida ringküsitle-jad rahvale esitasid. Kuidas seenüüd käiski? ,,Paari nädala päral oodatakse, et praegune konservatiivne valitsus teatab omalõppotsusest 10 tuumajõultöötava allveelaeva ostmiseks,mis lähevad maksma vähemasti8 miljardit dollarit. Kuidas teselle kohta tunnete? (How doyou feel?) Kas olete poolt võivastu?"

Umbes 35% neist kes ,,tunnete" järgi vastasid (,,mul onkõva külmetus, lapsed kasutavad uimasteid, pea valutab jahirmus nohu") vastasid, et needmiljardid tuleks seiie asemelarstiabi tarvis kasutada. Või defitsiidi kärpimiseks. Või kesteabmilleks veel. Kuid neil kõikideloli arvatavasti mulje, et need 8mil jardit tuleb välja maksta justnüüd ja paugupealt, ja et nendeabil saaks nüüd kohe ja paugupealt riigivõlga vähendada, või8 miljardi eest meditsiini osta,kohe või vähemalt käesolevaaasta jooksul. Aga see ei vastaju tõele. Ainult 300 miljonit

kulutatakse tänavuallveelaevade peale, niiöeldasissemaksuks. 8 miljardilinekulu on ette nähtud järgmiseks27-eks aastaks.

Kuidas saaksin tõelist asjadeseisu oma lugejaile selgeks teha?See võtaks vähemasti paarkümmend lehekülge peent masinakirja, pluss mitmed skeemid jamerekaardid. Puudutamataveel küsimust, kas peaksime ostma oma tuuma-allveeiaevadinglaste või prantslaste käest.

Aga ma vähemasti proovin.Niisiis, algame küsimusega, kasKanadale on mingit ohtu võiähvardust. Kui vastus oleks,,ei“, siis peaksime ju loogiliseltastuma välja nii NATO's! kui _NORAD’ist, ja saatma kõikoma kaitsejõud laiali. Aga kahjuks see vastus on , jah muidugi . on olemas tõeline ähvardusja oht".

Kas seltsimees Gorbatshov onoma merejõude kärpinud? Vastus: ei ole. Hoolimata tema ilusatest sõnadest ja lubadustest,pool miljonit meest koju saata(need on siiski maaväelased,pange tähele, mobiliseeritudmaaväelased veel peale selle, keson oma aja ära teeninud ja nüüdrutiinipäraselt tsiviili tagasi lähevad) ei ole Gorby oma sõja-

Armastuse ja lauludega(Algus ik. 1) *|PW¥MfT READY,

656-0011-—-695 ST. CLAIR AVENUE WEST, TORONTO, ONTARIO M6C 1B2

KŠmtisvcirevcihendiisfirma

Esindaja

Tiina CNarfmaal MarffokTet kodus 653-0599

See tekst ..Mingem üles mägede-le‘‘ andis idee tuntud lauludeleuusi ümbertöötlusi teha. Kooli-jakasvuvend Jüri Leesment, kelleltnüüd luuletuskogu ilmumas, andistalle oma luuletusi viisistamiseks.Lühikese ajaga oli ta loonud viislaulu, mis tulid osalt esmakordseltesitamisele Tartus kevadisel Xmuusikapäevadel, kus esmakordselt lehvisid ka Eesti lipud; needtulid esinemise ajal spontaanseltesile, olles kui taimed kevadistärkamisega oodanud. Lauludhaarasid koheselt rahvast kui IvoLinna neid esitas. Sellega oli ka,,laulev revolutsioon" käima pandud. Aga see näitas ka, et rokkmuusikal on oma sõnum.

Tegelikult oli kahte laulu siiskikord juba esitatud Tallinna linnahallis küüditatute mälestuspäeval möödunud aasta kevadel, kaoli seda TV-saateseerias esitatud.Igal aastal toimuvad Tartuslevimuusika päevad ja sellest saigi1988. a. tähelepandavam muusi-kasaa vutis.

A. Mattiisen ütles, et kõik algassiiski fosforiidiprobleemist.

masinate (kaasa arvatud sõjalaevade) tootmist kärpinud.

Nad toodavad ikka veel 280tanki kuus ja rohkem kui 8 tuumajõul töötavat, tuumarelvadega varustatud suur-allveelaevaaastas. Peale selle on neil veellugematud tiibraketid, hävitus-ja pommiiennukid, sõjalaevadlennukikand jäist kuni miinipaa-tideni: nad toodavad edasi igat-iaadi suurtiikiväe-süsteeme jakaugmaarakette, taktikalist mii-nipilduja-patareisid ja kes teabmida veel — see nimekiri näiblõputu.

Kas Gorbatshov on midagiöelnud oma tuumajõul töötavate(ja ka diiselmootorite abil käivate) allveelaevade arvu kärpimisest? Mitte piiksugi. Kola poolsaare baasides üksi on rohkemkui 155 allveelaeva (muidugiainult Nõukogudemaa kaitseksja muudeks rahupärasteks otstarveteks). Neist on 37 tuuma-päiste pikamaarakettidega varustatud ,,ballistilised allveelaevad", ning peale nende on veelOskari-klassi ründe-allveeiae-vad, mis on relvastatud tuuma-päiste tiibrakettidega (cruisemissiks). Siis baseeruvad Kolapoolsaare sadamais veel 74 peal-vee-sõjalaeva (fregatid, ristlejad, isegi üks lennukikandja).Nii saame me hiigelsuure laevastiku mille relvad kõik KanadaArktilise Ookeani suunas on sihitud. Vaielda et see hiigelsuurmerejõud ei moodusta endastKanadale mingit ohtu egaähvardust tundub üsna naiiv-

Kaasa aitamas võitlust Eestireostamise vastu, kirjutas ta viisiJüri Leesmenti tekstile ,,Ei oleüksi ükski maa". Sel ajal peetiseda ebasobivaks ja keelati ära,heliloojat aga nimetati sõjakaksnatsionalistiks. Nüüd on tavabakutseline helilooja, on loonudmuusikat filmile, reklaamfilmile.Hiljuti oli lõpetanud muusika ArdiVolmeri multifilmile (joonistusfil-mile) ,,Tööd ja tegevust". Takurdab sellejuures, et tüütav onnootide kirjutamine. Kuigi filmsai valmis ja muusika sissemängitud, siis enne ei saahonorari kätte, kui noot onlõplikult valmis ja ära antud.

A. Mattiisen on abielus EestiDraamateatri näitlejatari Rita Rätsepaga, kes on olnud teatrikoolisMikk Mikiveri õpilane jamänginud tema juhtimisel triloogias, kuhu kuuluvad J. Kruusvalli,,Pilvede värvid" ja ,.Vaikusevallamaja" ning R. Saluri,,Minek". Kõik kolm käsitlevadküüditamist ja olid alul teatrilemõneti probleeme tekitavad.Nüüd pole enam takistusi,lavastused on populaarsed ja pääs-meid raske saada. Kuid näitlejad tahaksid nüüd ka midagiklassikalist mängida. Kuid koduson järgmise põlve muusik,poolteistaastane tütar, kes jubaoma väikeste rusikatega väikestklaverit mängib ja kaasa laulaboma tehtud laulu. Aga Alo ütleb,et ka tema oli lapsena mingisugustväikest klaverit rusikategatagunud ja praeguses rokkstiiliskaasa laulnud. Rita Rätsep onrõõmus, et endine pikanimelineteater on saanud lühema ja paljuütlevama nime — Eesti Draamateater.

Hetkeks näeme videolindiltHarku järve juures toimuvat kantrimuusika päeva, kus Reet Linnaküsitleb ja kommenteerib juhtuvat. öeldes et laulva revolutsioonipani vanalinna päevade öölaulupeol käima Alo Mattiisen, kuigiH. Valk ja H. Kiik olid spontaan-sema ära teinud. Ühtekuuluvustunne oli nii suur, et isegi kohalolevad soomlased kaasa laulsid.Reet Linna on Eesti TV-saatesühe programmi juhataja, kuid onkirjutanud tekste ka neile lauludele, mis Ivo varem on laulnudvõõrrahvastest heliloojateviisidele.

Ivo Linna räägib enesest: ta onläbinisti Saaremaa mees, sün

dinud 1949 ja juba 20 aastat tegutsenud lauljana. Ta ütleb öölaulupeo kohta, et see oli uskumatu, oliselline tunne mida võib tunda vaidkord elus. Kui tuhanded läksidläbi linna lauluväljakule sinimustvalgete lippudega. Nende hulgasoli ka vanu lippe koltunud värvidega. See on unustamatu päev.

Küsides kuidas helilooja oliLinna oma laulude esitajaksvalinud, ütleb A. Mattiisen, et taoli kuulnud juba lapsepõlvestalates Linnat pop-laule laulmas.Ja nii oli Alo ühel märtsikuupäeval tulnud Linna juurde jaöelnud: loe läbi, kui meeldivadhakka laulma. Siis oli justaktuaalne fosforiidi probleem jalauluga taheti omalt poolt selleletähelepanu äratada. Nii koostatituntumaist eesti lauljaist ansambel, kuhu kuulusid Ivo Linna.Reet Linna, Henry Laks, PriitPihlap, Silvi Vrait, Kare Kauks,Tõnis Mägi, Ardi Volmer, RihoSibul, Gunnar Grabs, ToomasLange. Jaan Eigolaja Karl Madis:juhatajaks oli A. Mattiisen, keskorraldas ka heli ja pillimeestepoole. See oli protest fosforikae-vandamise vastu. Sellega läkssuvine sündmuste käik lahti.Kuigi laul ,,Ei ole üksi ükskimaa" keelati, aga maa-alune paljundus levitas selle laulu kahe nädalaga üle Eestimaa: seda lauldibaarides, kus keegi seda keelata eisaanud.

I. Linna ütleb, et laulude tekstidolid head, ka neid poleks varemtohtinud laulda. Esimesed proovidtehti varem, üks vahetult Tartusenne esinemist. Linna ütleb, etproovid olid armsad, head loomingulised tööd jätsid lauldesrahuldustunde. Need on parimad,mis viimastel aastatel loodud.

Helilindistamine käis mais-juunis. mis raadio kaudu edasi anti, päevases ,.Vikerkaare" saatesesitati neid kui uudiseid. Praeguon helilindistamine pooleli uueheliplaadi tegemiseks, kuhu tuleksid juurde uute lauludena pühen-

jlKriiilimi!

* TORONTO (Sun) - Möödunud neljapäeval arreteerisMetro Politsei 94 abordi-vastastdemonstraatorit, kuid kõikvabastati veidi hiljem ilmaametlike süüdistusteta.Demonstrandid blokeerisid dr.Morgentaieri kliinikut, kussoovijatele odavaid abortetehakse. Morgentaler on mitukorda kohtu all olnud, kuid igakord on asi edasi lükatud või taon õigeks mõistetud. Protestijadtahavad seadusemuutmist takistada, mis abordi saamise hõlpsaks teeks.

dus ,,Esto-le" ja veel üks.A. Mattiisen ütleb looja-esitaja

sõpruse kohta, et Linnaga onraske koos käia, pooled vastutulijad tervitavad teda kättpidi, suurosa noogutavad, kuna need, kestemast midagi välja ei tee needpeavad olema venelased.

Küsides Mattiisenilt, kas tal onvalmimas veel uusi selliseid laule,vastab ta, et ei ole praegu mõtet.Eestis on alanud selline olukord,et mitmed hakkasid samalaadilisivorpima ja on tekkimas küllastus.Võibolla uus sümfoonia?

Torontosse tulek oli siiski üllatuslik, alles nad olid AustraaliasESTO-päevadel. mis näitabsuurenenud liikumisvõimalusi.Kanada eestlased on näidanudsoola sõprusi juba Montrealis, kusneid lennuväljal olid vastu võtmasLMS-i liikmed ja Torontos. . .Seda momenti peavad nad uskumatuks veel järgneval päeval, kusnad lennuväljal oma vastuvõtjas-konnaga olid äratanud üldist tähelepanu.

Pärast nädalalõpu esinemisi onkavatsusel veel teinegi esinemine,kuid momendil pole suudetudaega ega kohta kindlaks teha. Külloleks kuulajaid, sest A. Mattiisenilaulud Ivo Linna esitusel kannaksid ärkava eestluse vaimu katalvisesse Torontosse.

HO

Kas on Gorbatshov vähemaltlubanud oma Põhja-Jäämere sõjalaevastikku kärpida? Ei ole.Seetõttu eksisteerib see oht jaähvardus Kanada suhtes üsnatublisti edasi ja need 10 või 12Kanada-piaanitud allveelaeva eiole mitte ainult tarvilikud, vaidisegi hädatarvilikud. ÄhvardusKanada (ja teiste Läänemaade)julgeoleku vastu toimub nüüdniiöelda „voodi alt" (jää alt) jasamal ajal võrgutatakse Läänemaade avalikku arvamist voodipeal. Kanada ütleb, et meiesuveräänsus ulatub kolmeleookeanile. Kas on meil küllaltsuuremaid kalapaategi, et nõukogude aluste arvu ligikaudugikatta? Praegu ei ole/'Tõlkinud ja kohandanud A.T.

Vastuvõtjad Toronto lennujaamas. Pildil vasakult Ivo Linna, Alo Mattiisen, Rita Rätsepja küllakutsuja Arvi Raudoja. Foto: H. Oja

VABA EESTLANE teisipäeval. 28. veebruaril 1989 - Tuesday, bebruai) 2K Nr. lö

ERSP läkitus„ESTO 9S8“-st osavõtjatele

Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei tervitas järjekordset ülemaailmset eestlaste kokkutulekut, soovides ninglootes, et Melbourne’! suurüritus kujunes teetähiseksvägivaldselt lõhestatud eesti rahva taasühinemisel.

Omaaegses läkituses Baltimore'! ..ESTO'le” kuulutas rühmkodueestlasi: ,.Teadke, et isegi32-aastase okupatsiooni järel polekodumaal kustunud vabadusetuli.Maetuna masenduse, kahtluse,teeskluse ja välise truualamlikkuse paksude kihtide alla, hõõgub taedasi, valmis esimesel soodsalhetkel lõkkele lööma. Tiivustagusee teadmine teid väsimatule võitlusele meie iseseisvuse eest vabamaailma tingimustes. .

Mis näis aastal J.976 ebareaalsena, sai tõeks aastal 1988.Üldisesse kriisi sattunud Nõukogude impeeriumi nõrkushetkelpurskus eesti rahva varjatudhingejõududest rahvusliku taassünni ja iseseisvustaotiustevõimas tuleleek, mis loidabpraegu üte kogu maailma jaheidab erilist valgust ka ,,E$TO’88“-le.

Üle maailma kokku tulnud eestlased! Teisse on kogunenud meierahvuslik jõud. teie saate ühes-oiemise pidurõõmu kõrra!arutada, kuidas avanenud võimalusi kasutada rahvuse missionniks. Maarjamaad ahistavate probleemide lahendamiseks! Peamekoonduma ühe eesmärgi -iseseisva Eesti Vabariigi taastanuse umber

Eesti rahvusliku sõltumatumtaaskehtestamine ei ole nostalgiline igatsus kaotatud minevikujärele ei ole ainult tehtud ülekohtu heastamine või rahvusvahelise õiguse ellurakendamine. Seeon Läänemere kaldal elava viietuhande aastase minevikuga rahvaelu ja surma küsimus. Aega onjäänud vahe 10—15 aasta pärastvõime jäada oma esiisade maalvähemusrahvuseks, ühtaegulangeda Ökoloogilise katastroofiohvriks Julge avalikustamine jaideerohked retormikavad ei saameie tegelikkust otsustavalt muutaega hävituslikke tendentse pidurdada — üksnes iseseisev rahvusriik saaks tõkestada meie rahvastahvardavaid ohte ja luua tagatisedtema edaspidiseks pusimiseks.

Eesti riikliku iseseisvusetaastamine on eesmärk, mis eitohi sõltuda rahvusvahelistesuhete hetkeseisust ega taktikalistest kaalutlustest.

Iseseisvust me ei palu, vaidnõuame kui oma võõrandamatutõigust ja elulist vajadust. Me ejtohi lubada, et samal ajal, kuinäiteks Njirmbiale nähakse etteiseseisva riigi staatus, lepibrahvusvaheline avalikkus jätkuvalt kolme Balti rahva põhiõiguse— enesemääramise õiguse. —diskrimineerimisega. Kutsumevõõrsil elavaid rahvuskaaslasiale' pingutama kõiki jõude mõ--mantaks Lääneriikide valitsusiviima oma kauaaegnemittetunnustamispoliitika Baltimi-ode annekteerimise ja inkorporeerimise osas konkreetsemateteler.'-stem, tõstma Eesti, Läti jaLeedu -ngiõigusiiku staatuse küsi-nvd> ÜRÕ-\ enne, kui on liiga hilja Laane demokraatiad on täninimoraalselt kaasvastutavad Baitiriikide saatuse eest. Ida-Läänevahekordade parandamise tingimuste hulka peaks kuulumamitte üksnes individuaalsetepoliitvangide, vaid ka Moskvapooli pantvangideks võetudrahvaste vabastamine.

ERSP tervitab kõiki kodumaal toimuvaid algatusi, misvõiksid soodustada eesti rahvaõiguste tegelikku avardumist,nähes neis samme riikliku iseseisvuse taastamise poole.

Tervitame 16. novembrisuveräänsusdeklaratsioonivastuvõtnud ENSV Ülemnõukogusaadikute käitumises ilmnenudmuutusi vastutustunde ja Eestihuvide kaitsmise suunas. Samalajal ei tohi me unustada, et kommunistliku partei juhtkonnamoodustatud ülemnõukogu ei saakunagi asendada demokraatlikultvalitud parlamenti, nagu ei saa kaPunaarmee poolt võimule seatudEKP juhtida ning esindada eestirahvast. Sellisena kujutabkõnealune deklaratsioon endastpigem sooviavaldust kui sisulistpööret; ühtaegu võib deklaratsioonis näha katset juhtida selleainulaadse sammuga eesti rahvastaas EKP kiiluvette, ennetamaksrahva valikut täieliku iseseisvusekasuks. Eestlastest kommunistidelootusele EKP võimalikust asumisest Eesti rahvuslike huvide kaitsja rolli langetati surmaotsus V.Väljase suu läbi; 21. detsembrikõnes deklareeris ta, et ,,EKP oli.on ja jääb NLKP üheks osaks,tema võitlussalgaks’ kelle..sammud olid ja on kantud huvisttugevdada liitu” (s.o. NõukogudeLiitu).

Seepärast on eriti ohtlikhellitada romantilisi illusioone,nagu oleks okupatsioonivõimuolemus ,,perestroika" ja ,,glas-nosti" oludes muutunud.

Vastupidi, rohked tõsiasjadosutavad üha sagedamini, kuipimedad ja hõlpsasti tagasivõeta-vad on seni toimunud muudatused. Kas ei põhjusta rahutustseegi, et inimõiguste mõninganeelluviimine on reostunud mittesügava õigusliku ja poliitiliseümber korralduse tulemusena,vaul jätkuval tingimisel ningkauplemisel, eeldusena Lääneriikide majanduslikele järeleandmistele. Üle oodatava visaks osutusvõitlus Eesti kahe tuntuma poliitvangi — M. Nikluse ja E. Tarto— rahastamise eest. Pealegi, jubaaastaid tagasi põhiliste inimõiguste ja demokraatia kaitseks väljaastunud meestes nähakse täniniriiklikke kurjategijaid, kellesuhtes nõukogude võimud pole ilmutanud mingeid rehabiliteerimise märke, kõnelemata ebaõiglaseja julma kohtlemise hüvitamisest.Hoolimata välismaadega suhtlemise märgatavast laienemisest eiole selleski valdkonnas maksvadnormaalsed õiguslikud tagatised.Endiselt oleneb kõik okupatsioonivõimude suvast, kesklassifitseerivad inimesi vastavaltnende poliitilistele vaadetele jakuulekale või sõnakuulmatulekäitumisele. Endiselt tõkestataksesõltumatute rühmituste aktiivseidvälisreise (nõnda ,,ESTO’88“-legi), postisaadetisi ja pääsutnassireabesse, määratakse rahatrahve väidetavate avaliku korrarikkumiste eest, saadetaksekutseid ilmuda prokuratuuri,tehakse takistusi töökoha leidmisel jne.

Praegune naeratuste ja kon-taktideloomise diplomaatia eiasenda nõukogude võimudetõsist põhimõttelist patukahet

sust, mille kriteeriumiks saabolla üksnes kõigi inimõigustetingimusteta elluviimine iga üksiku inimese suhtes, valmisolekjagada võimu teiste poliitilistejõududega, repressiivse võimuaparaati! ümberkorraldamineavalikkuse kontrolli alla. Puuduvad tagatised diktatuuritaaskehtestamise ning sõltumatute liikumiste mahasurumisevastu.

Kodu- ja väi i seest lastekohtumistel on tavaliselt valitsenud nukker põhitoon: eraldavadbarjäärid on tundunud ületamatud. Esimesi korda osalevad nüüdMelbourne'i ..ESTOs" avalikultkodu-eestlaste esindajad, ehkkiarvuliselt piiratult ja okupatsioonivõimude poolt osaliseltselekteeritud. Ärganud lootuselada taas üheskoos vabas jasõltumatus Eestis ei tarvitse orienteeruda vaid kaugele tulevikule —selle lootuse aluseks on veendumus Nõukogude impeeriumilagunemise vältimatusest. Veelpole tulnud aeg lõplikult kodumaale naasta, küll aga on tekkinudiimne vajadus endid selleks hingeliselt valmis seada.

Kallid rahvuskaaslased!Kodu-Eesti vajab tuhandeidvõimekaid eesti päritolu inimesi, eriti noori, kes võivadlahustuda oma praeguses elukeskkonnas, vajab vaba maaülesehitamisel teie oskusi, jõuduja tahet.

Kuid praegune läbikäimisetihenemine sünnimaaga peakstoimuma okupatsioonivõimulelõivu maksmata või vähemastiseda miinimumini taandades.

On aeg teha valik: midataotleda, kuidas, kellega ja millises ulatuses koos tegutseda. Vajadust eestluse ühtekoondamiseksei saa õigustada põhiprintsiipideähmastamise ega laskumisega kõlbeliselt küsitavatesse poliitilistesse tehingutesse, eriti mittekoostöös EKP-ga ja temalealluvate asutustega. Ohtudekonkreetsus ja võimaluste ainulaadsus muudavas iseäranis ilmseks vajaduse eksimatult orienteeruda eesti rahvust ja riikipuudutavates põhitõdedes —1920. a. Tartu rahulepingu kehtivuses, rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti Vabariigiõiguslikus järjepidevuses, 1940.a. kehtestatud okupatsioonirezhii-mi ebaseaduslikkuses, EestiVabariigi taastamise juriidiliseskohustuslikkuses. Kontaktidearendamine kodu-Eestiga ningsiinsete positiivsete muudatustetunnistamine ei tohi viia meie rahvusriigi esmasünniõiguse kergekäelisele vahetamisele IME, sega-ettevõtete või Moskvast sõltuvapseudosuveräänsuse läätseleemevastu.

Jakob Hurda, Villem Roimani, Jaan Tõnissoni ja teiste Eestisuurmeeste vaimupärand kohustab meid rahvuse tulevikkukujundama tões tuksuvasüdame ja puhaste kätega.

Rahvuslikku iseseisvust onmeie oludes võimalik kätte võitaüksnes kõlbelisest taassünnistlähtunud jõuallikate varal. Poliitiline iseseisvus ei ole eesmärk iseeneses, vaid optimaalseim vormrahvuse elukeskkonna, tema ihu,hinge ja vaimu arendamisekskõrgemate kvaliteetideni. Eestivabadus võib vähem .olenedasellest, kui häid liitlasi suudamesiin maa peal hankida, küll agarohkem sellest, kui heaks kujunebmeie vahekord Kõige Oleva Issandaga.

Eesti rahvale päikese all kuuluva õiglase ja väärika koha suu-

Lwgts Vanemuise lastest, . .Senini on ajakirjanduses märkimata jäänud üks kaunim

osa ESTO ’88-1 esitatud ettekannetest, nimelt — „OlemeVanemuise lapsed“. . .

Ettekanne oli pühendatud meierahvapillidele, peamiselt kandlele. torupillile, karjapasunale, ninglisame siia ka moodsa klaveri.Lisame juurde ka lauljad, tantsijad. etlejad, rahvamuusika ansambel Kodu-Eestist. ning uudne jahuvitas Australia eesti noortestkoosnev laulugrupp KIRI-UU.kes viljeleb soome-ugri rahvastevanu runo- ja regilaule ning muusikat- Siit me saame midagi ilusatja Estodel enneolematut.

Ettekande vaimseks emaks olimeie tuntud kanneldaja ja kand-lemängu-õpetaja Lilian Esop Baltimore:.!. Kuid elus juhtub tihtiginii. et ei saada minna sinna, kuhusüda kutsub ja nii jäi Lilianilenesel ESTO '88-le minemata jata kutsus oma asendajaks AndresRaudsepp'a Torontost. Andreskäis palju kordi Baltimore vahetkava suhtes ja lõpptulemuseks —Lilian Esopi nõuandel ja temakogus leiduvate materjalide järele— Tiina Ets'i. Jyri Kork’i ja Andres Raudsepp'a koostatudkäsikiri, kusjuures kavastajaks jaläbiviiaks jäi Andres Raudsepp.

Karjapasun kutsus rahva pidutsema. Kava algas Jyri Korki pooltESTO '88-le pühendatud luuletusega ..Vanemuine lapsed”, misalgab sõnadega: Muudel maadelmaailma lõid suured ja vägevadjumalad. . . Eestlaste maailma lõivaikne Vanemuine tammepuudevilus. . . kandlemängu jalauluga. . .! Lugesid vaheldumisiTiina Ets ja Andres Raudsepp.

Järgnevalt rullus tegevus pealtvaatajate/kuulajate ees lahti nagukaunis kangas. Kaastegevad —kanneldajad Tiina Ets, Ain jaVaike Haas (isa ja tütar). KaarelKaera, Piret Kork, Gita Veskimets, kõik USA-st — ja AlfredKuus Torontost. Etleja Ene Räm-meld Pariisist, kelle kaunist kunstioleme juba varem võinud nautida.Sopranid — Vera Viiu Allik USAst, Anne Reissaar-Langston UusMeremaalt, Valve Tali Hamilto-nist ja alt Hilja Toom, endine austraallane, nüüdne toromolane.Neist Valve Talilt ja HiljaToomilt duett V. Reiman'i..Õekene” ja Fr. Saehelman/A.Piirikivi ,,Ellerhein”.

Mart Jürisoo, bariton Rootsist,õppinud Stockholmis muusikaülikoolis ja ooperikoolis ning AndresRaudsepp, bass-bariton kelle soo-jatämbrilirte ja kandev hääl panisaali iga nurga helama ja kõlama.Vahepeal torupilli ja karjapasunatAin Haas’ilt, kandlekoori ja kand-lesoliste. Tiina Ets’ilt ja AndresRaudsepp’alt vahelugemisi rahvaluule ainetel.

Kauni ja väga rikkaliku osa andis õhtule esimese osa lõpulrahvamuusika ansambel ,,Leega-

dame kätte võidelda sirge selja jasisemise põhimõttekindlusega.Esimesed vabad rahvuslikud Jõulupühad peale iseseisvuse kaotamist kroonisid möödunud pöördelist aastat. Eesti rahvas sai võimaluse keskenduda tänuks ja palveks. Saagu uus 1989. a. meileteadlikuks, sihikindlaks, rahvusekõiki tasandeid kaasa haaravaksiseseisvuse ehitamise aastaks.

VABA EESTI EEST!

EESTI RAHVUSLIKUSÕLTUMATUSE PARTEI

Tallinn, 27. detsember 1988

Andres Raudsepp

jus”. Vanad leelod, toredadvanad tantsud ja mängud, ningmis minu südant eriti rõõmustas,etnograafiliselt õiged rahvarõivadpeakatetest kuni jalatsiteni, eeskuju võtmiseks siinsetele kõpskinga-dega ja peakateteta rahvarõivakandjaile. ..Leegajuste” ülikonnad kavandab selle ala eriteadlaneEesti Rahva Museumi juurestMelani Kaarma.

Vahepeal klaverisaatjana mänginud Toomas TuulseTt (Rootsi)..Rahvaviiside rapsoodia.” taoma looming. Toomas Tuulse onõppinud Harri Kiiski. Käbi Lare-tei ja Eduard Tubina käe all. Hinnatud Rootsi ringhäälingus, auhinnatud Monte Carlos, heliloojakoorile, orkestrile, solistidele —koorijuht.Teise osa lõpus KIRI-UU. koos

seisus: Ingrid Silveus, Ene Juur-ma. Gunnel Silveus, Vivien Valk,Ingrid Slarner. Kaija Ann Meister, Olev Muska. Mihkel Tartu,Juhan Palm-Peipman, Ilmar Midrija Lembit Suur.

Kui Kiri-Uu hakkas lavale kogunema. ei saanud järsku aru. missünnib, ning kes on tulijad, kunanemad ei esinenud seekordrahvarõivais, vaid kirevais, vanaaegsete trubaduuride kostüümides. Nende laulma hakates jaesimeste runoviiside kõlades agaununesid kostüümid ja kuulasidning vaatasid enneolematut esinemist, lõpmata huvitavat jakaunist. Nendel on väljaantud kahelilint, mille ma kaasa tõin jamiile Kodu-Eestisse viis TallinnaKonservatoriumi professor LepoSumera.

Kui lugeda esinejate nimesid,näeme, et need on meie tänapäevakõrgetasemelised esinejad, tuntudja kuuldud nimed. Loomulikultkajastus see siis ka ettekannetes jaandis nendele ilme ja väärtuse.

Puuduseks võiks nimetada, etsaali põrandal puudusid istmed jaistujad. Esinejatele on aga vägatähtis publikuga silmakontakt.Kõik publik istus rõdudel. Pärastselgus et põrand oli tühjaks jäetudjärgmise päeva harjutusteks ja ettekanneteks. Kahju, et hooneomanikud ei olnud siiski aegaleidnud põrandat istmete ja istujatega täita.

Etendusest võttis osa müüdudpääsmete järele 1300 pealtvaatajat, mis on väga suur arv,arvestades paljude ja isegi samalajal toimud sündmustega. Lahkutietenduselt tänulikema LilianEsop’ile, Tiina Ets’iie ja suurimtänu lavastajale Andres Raudsepp’ale.

ENE RUNGE

Nr. 16 VABA EESTLANE teisipäeval, 28. veebruaril 1989 — Tuesday, February 28, 1989 Lk. 5

EestimaaRahvarinde

iseseisva Eestiriigil 7Laastapäevaks aidata tulevfeI* eseis\ u Testi Vabariigi väljakuulutamine 24, veebruaril1918, a on aegumatu tähendusega sündmus Eesti ajaloos.Kesti Vabariigi loomises väljendus rahva enamuse tahe,kes Asutava Kogu valimistelandis oma hääle nende erakondade poolt, kelle eesmärgiks oli sõltumatu riiklikuiseseisvuse saavutamine. Suure panuse andsid selleks JüriVilms, Konstantin Päts,' JaanPoska, Johan Laidoner ja paljud teised rahvusaateltsedmehed, kes keerulises poliitilises olukorras saavutasid

Eesti omariikluse rahvusvahelise tunnustuse ja korraldasidnoore vabariigi sangarlikkukaitsmist.

Eesti Vabariik on tänasenijäänud eesti rahva kõrgeimaks enesemääramise vormiks, kus riiklus andis kindlad tagatised nii eesti rahvakui ka Eestimaal elavate teiste rahvusrühmade rahulikuksja inimväärseks eluks ningkultuuriliseks arenguks, lõieeldused demokraatiale rajatud euroopaliku ühiskonnaväljakujundamiseks. Omariiklus võimaldas ka ligemalekaheks aastakümneks edasilükata selliste traagilistesündmuste alguse Eestis, raissamaaegselt Nõukogude Liidus viisid koos paljude teistevähemusrahvustega ka sealseeesti rahvusrühma hävingu jaassimileerimise teele.

Seitsme aastakümne eestkehtestatud Eesti iseseisvusejõhker katkestamine stalinismi poolt ning eesti rahvaiseseisvumistaotluste seninemittetunnustamine on jätkuvate poliitiliste pingete allikaks, milliseid soodustab kavastuolu eesti rahv? tänaseõigusliku seisundi ning iseseisva Eesti poolt võimaldaiuvahel. Nende pingete kõrvaldamine võib toimuda üksnesEesti suveräänsuse taastamisega sellises vormis, mis võimaldaks selle riikluse rahvusvahelist tunnustamist, lookseeldused eesti rahva kestmiseks ja kõigi siinsete rahvusrühmade vabaks arenguksning tõeliselt usalduslikeksja vastastikku kasulikeks suheteks meie naaberrahvastega.

Seoses Eesti Vabariigi 11.aastapäevaga Eestimaa Rahvarinne kutsub üles kõiki

eestlasi ja Eestimaa sõpru:1} pühitsema seda tähtpäeva

Eesti linnades, alevites ja külades kontsertaktuste ningteiste päevakohaste pidulikeettevõtmistega;

2) heiskama riiklike, ühiskondlike ja eramajade valdajal! hoonetele eesti rahvuslipud;

3) korraldama kõigis Eestimaa kirikuis Iseseisvuspäevajumalateenistusi ning helistama 24. veebruari keskpäevalkõikide kirikute kelli;

4) toetama Eestimaa Rahvarinde ettepanekut Eesti NSVÜlemnõukogu Presiidiumilekuulutada 24. veebruar rahvuspühaks — Eesti Iseseisvuspäevaks ning anda töökollektiividele õiguse asenduspäevaarvel muuta 24. veebruarpuhkepäevaks;

5) toetama Eestimaa Rahvarinde ettepanekut Eesti NSVÜlemnõukogu Presiidiumiletaastada sinimustvalge rahvuslipp Eesti riigilipuna.

Eestimaa Rahvarinne onseisukohal, et kuigi iseseisevEesti riik on lakanud olemast,siis stalinismi poolt ajutiseltannekteeritud riigina on tal

eMtemM kaajjoi-Tvaba elamispfcaa

loomise naol.Kanada ja Ontario valitsused

on pööranud pilgud homsesse. Onplaanis luua suuremas mastaabiskasumivaba elamispinda ja meil onvajalik Teie piirkonna elanikegrupiosavõtt, et tegelda selle küsimusega Teie elukohajärgsespiirkonnas.

Kanada valitsus annab selleleettevõtmisele toetust läbi «CanadaMortgage and Housing Corporation!”, samuti toetab seda OntarioValitsus «Ministry of Housing”kaudu.

On eraldatud ressursid kasumitmittetaotlevatele organisatsioonidele ja kooperatiividele nagukirikugrupid, teenendusklubid jateised piirkondlikud grupid, millisedon huvitatud kättesaadava

elamispinna programmitoetamisest.

Mõningate piirkondadeelanikud on saanud valitsuseltsummad, et moodustada selliseidgruppe. Kõige selle tulemuseks onsoodsama hinnaga elamispindkeskmise ja madala sissetulekugaperekondadele, pensionäridele jaüksikisikutele.

Edasise informatsioonisaamiseks peaks teie piirkondlikgrupp kontakti võtma lähimaehitusministeeriumi osakonnaga,mis on loetletud allpool. Viimanepäev eelaplikatsiooni sisseandmiseks on 28.aprill 1989. Aidakekaasa tuleviku ehitamisele.Tehke tutvust selle programmigajuba täna.

Kasumivaba elamispind -kasu igaühele.

Canada ® Ontario55 Hesa St. S.HamiltonL8P4R8(416) 521-7500If longdistancedial toll-free1-800-263-8295

Regional Offices of the Ministry of Housing:380 Wellington St.Ste. 1100London N6A 5B5(519) 679-7110If long distancedial toll-free1-800-265-4733

1365 Richmond Rd.Ste. 300Ottawa K2B 6R7(613) 820-8305If long distancedial toll-free1-800-267-6108

1191 Lansing Ave.SudburyP3A 4C4(705) 560-6350If long distancedial toll-free1-800-461-1190

540 West Arthur St.Thunder BayP7E5R7(807) 475-1465If long distancedial toll-free1-800-465-5015

4950 Yonge St.Suite 400Toronto M2N 6K1(416) 225-1211If longdistancedial toll-free1-800-668-0208

„VABA EESTLANE"on vabade eestlaste häälekandja.

õigus kasutada onia endisiriiklikke sümboleid.

Kujunegu 24. veebruar 1989meie lootuste tugevnemise uuetõusu alguseks.

Elagu suveräänne demokraatlik Eesti Vabariik!

Elagu rahvaste rahu!EESTI RAHVARINNE

REAL ESTATE SERVICES LTD.REALTOR

2320 Bloor St. West, TorontoOnt. M6S 1P2

EsindajaEHA KAJAK-NIITSOÖ

Tel. kontoris 762-8255kodus 762-6326

iiiiimiiiiimiiiiiiiiiiuiimimiiiiiifiiiimiiiiiiim

WALTER A. LAANComplete Plumbing

& Household ContractingTel. 466-7917

>n!>!!!i!!i!!!!!!!!!!l!!!!!!!!!!!!i!!!!!“!!!!i!!i!!!!!!!!>l!

VABA EESTLANE lei-paeiN ''8 \ ivli.u.ii il 1V89 iue-J.is Ti '11 ii.ii v ’’S lnP9 Nr. 16

Kalameeste ja Jahimeestetalvisest kalapüügist

Toronto Eesti Õngitsejate ja Jahimeeste Klubi korraldusel toimus 4. veebr. 1989 Royal Beach’i kohal Simcoejärve jääl selle aasta esimene kalapüügi-võistlus. Ilm ei olnudkõige sobivam, kuid siiski oli kokku tulnud 20 klubi-Iiigef jakaks külalist, üks Kodu-Eestist ja teine Shveitsist.

Kraadiklaas näitas — !7°Cja oli olnud suurel osal kalameestestkirdetuul, mis hiljem lõunassepöördus ning vahe tugevnes.Augud jäiis ja õnge-nõöridküimasid kiiresti kinni, neid tulihoolega silmas pidada ja lahtihoida. Oli kuulda vahel kodumaiseid kangemaid sõnu. kui keegipahandas, et jälle oli see või teinesööda õnge otsast ära viirastanudilma et ise oleks sinna kinnijäänud. Võibolla oli keegi ..Merejumala" ära vihastanud, sest eiolnud kusagilt kuulda ..appihüüdmist". et peab augu jääs vähesuuremaks raiuma. Kala ei tuleläbi! Muidugi oli neid, kellele õnnnaeratas. Siiski paistis, et kõiksuuremad kalad olid ,,dieedil", jaainukesed, kes hommikusöögistlugu pidasid, kuulusid väiksemasse ..aastakäiku". Suurem osakalamehi võis aga siiski öelda, ei..üksvahe võttis päris hästi". Õnnelikud võitjad olid seekord: 1koht — Heldor Suurna, II koht —Amon Koppel. ja III koht — JaanLukane. Võistlus lõppes keti12,00 |a sõideti ..kalakoormaga"perekond R Hõbe tallu, kus la-tikuumade! vorstide! koos juurde-knulüi aga hea luitsta Kaua ei

siiski aega nautida sooja tuba.kuna tuli kiirustada koju, sestõhtul tuli minna saarc-rahva peoleja seal ootas teine ..rehi" mahalõimist. Oli siiski veedetud iluspäev vabas looduses (ja suureslootuses). Kohtume jälle märtsikuu 4-dal.

H.-Ro.

Bubka sai rekorditagasi

Nagu varem mainitud ületas hiljuti N. Liidu paremuselt teine teivashüppaja Radion Gataulin sisevõistlustel Leningradis teise inimesena 6 meetrit, millest sai kauus sise-maaiimarekord. Kuid selrekordil ei olnud kuigi pikka iga.Nädalapäevad hiljem saavutas endise rekordi 5.97 omanik SergeiBubka 6.03. Tema nimel on nüüdmõlemad — nii valis (6.06) kui ka.\|jne halhrekord

Parast 6.03 ületamist üritasBubka järjekordselt anglosaksimõodusfku .unclmptm" 19 jala(6.10 m) ületamist. Kuid ka

Grupp Toronto Eesti Õngitsejate & Jahimeeste Klubi liikmeid koos kaugete külalistegaSimcoe järvel korraldatud kalapüügi-võistluse lõpul, perek. R. Hõbe talu õuel 4. veebr.

’89. Foto: H. RikoUue aasta esimenerekord

1989 aasta uute maailmarekordite ..raamatusse” tehti esimenesissekanne jaanuari alguses LosAngeleses. 195 cm pikkune ja 121kilo kaaluv Olümpia hõbemedali-mees ameeriklane Randy Barnestõukas kuuli 22.66. Sellega ületasta 40 sentimeetriga endise sisekergejõustiku rekordi, mis 1987aastast saadik kuulus shveitslaseWerner Grünthorile.

seekord ta! see ei õnnestunud. Ontõenäoline, et ta varsti siiskisellest kõrgusest jagu saab.

SpordiuudiseidEestist

Tänavune talv Eestimaal on lumevaene. ometi toimusid Otepäämail ..Kalevi” vabariiklikudmeistrivõistlused murdmaasuusatamises. Meeste 15 kilomeetrisvõitis meistrikulla tartlane JaanusTeppan, 20 km distantsil kohtla-järvelane Tiit Pekk. Naiste aladelvõidutsesid tartlannad: 5 km võitis Kerstin Kruuda ja 10 km EneTjulkina.

Smolenskis juunioride üleliidulistel võistlustel murdmaasuusatamises, mis ühtaegu olid selleealis-

tele katsevõistlused MM-ile minekuks, esinesid edukalt Eesti tütarlapsed. Tallinlannad RaguellRohtväli ja Külli Metsoja said 10km distantsil klassikalises stiilisvastavalt 3. ja 5. koha. Viies kilomeetris tuli narvalanna JelenaPoljakova teiseks. Teatesuusatamises oli meie kolmik VeneNFSL kahe koondise järel kolmas.

Eestis on alanud kergejõustikusisehooaeg. Pirita hallis püstitasesimese selle talve tippmargi rak-vcrelane Aivar Haller 60 m tõkkejooksus — 7.6. Valeri Bukrejevületas teivashüppes 5.40.

imimniijiitiiiiiiitüäri.mmmwiiHmfiitimiitmmiit.iiinmtnHiimtiiiimiitmiiiiiiiiiiitiinMiiiiiiiimiiimiimimmimiummmiiiiiitiiiiiHiiiiitiiiiiiiiiimiiiiiitiiiiimiHimiiiiinmimiiiiiiiiiitiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiHiiiiiiMiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiHiiiiiiimiimiiiim

uälsteköiiiiteest

i i n E. -

■ Lü

Vt

. NõuSel pue-

e

iptda-Lii

See toimus kaks päeva pärast nrt. ,,valimisi"1, mis rah-'-usvahi-UsGi on luutud kai ,.Baiti laiimised", kana nimetatud valimisud i üdi läbi range Nõukogude I iidu okupatsioonivõimu ail restis, Lätis ja Leedus samaaegselt 14. ja 15. juulil1940. a. Need olid tuna olemuselt ebaseaduslikud nii tol ajalkehtivale Lt-tL Lati j;; Leedu valimisseaduste põhjal, kui karam ösv artd:'te seaduste alusel,

N’s’-s f ..uid .eata- \-jtei -i juulil 19-iü a. arreteeritiVabariigi president Kons

tantin Päts ja deporteeriti kooslähemate sugulastega Venemaale.Eesti Sõjavägede Ülemjuhatajakindral Johan Laidoner, kedaStalin isiklikult oli pool aastatvareni Kremlis suurte auavaldustega vastu võtnud, arreteeriti juba1. juulil ja viidi samuti Venemaale.

6. augustil 1940. a. viidi Moskvas N. Liidu Ülemnõukoguistungil läbi Eesti NSV vastuvõtmise protseduur Nõukogude Liidukoosseisu. Ning sellega oli siis kaiseseisva Eesti Vabariigi hävitamine vormiliselt lõpule viidud.Kuid tegelikult need 22 aastat,mille kestel Eesti rahvas olisaanud iseseisvalt ja vabaduses iseoma saatust kujundada, olid andnud olulise panuse eestlaste maailmavaatele. Nad teadsid nüüd mison vabadus ning oskasid seda hinnata. Arenenud rahvuslik ideoloogia on kõikvõimas ja selle mõjusiis, traagiliste neljakümnendateaastate algul, kui ka nüüd jatulevikus on kustumatu.

Eesti Päästekomitee loodi samalajal, mil toimus ülalmainitud,.valimiste" ettevalmistamine jaläbi viimine, juunis-juulis 1940.aastal. Päästekomitee asutajaiksolid Heinrich Tann, ajakirjanik jaViljandi linnapea August

-ii -ei '-.ui-

Lau- \ o-in-1 ,a *e v kolleegueedus Dekanozov.

21 juulit u-tf „ j, j Tallinnast -k-u opup.-t-io.-n\õ,.,-.ude kor-J-du-el 1 ii due nn Fc-ti punane

parLmcni. Ta Undi- reel Riigikogu nime. -.uid e; olnud enammingi Fe-ti \ jtvr ig; võimuorgan Samup ai moodustamatapõhiseadu-e- ette nähtud Riiginõukogu.

Nimetatud istungil teatati, etEesti on nn a J tuulutatud Nõukogud- Soj-uli-tiikuks Vabariigiksj a ct Fcst.s on kehtestatudNõukogude \õtm. Järgmiselpaevul ot-u-m- nn. ..Riigikogu" Paluda X Ludu ülemnõukogul: hr-:' XSY vastuvõtmist N.Ludu h i v'- -e1—j liiduvabariigistuatu-egr Sl! ..Riigikogu" kokkutuleku! e- arutatud sisuliseltühtegi e-data j ettepanekut,samut; ;■ ter-tuu ühtegi parandusettepaneku-. ».ur.a nn. ..rahvasaadikuid" j„ rend; tegevust jälgispidevalt punaarmee sõdurite riviistungi-saaiis. kes olid tulnudväitega, et ,,rahvaesindajaid tervitada*"!

Maramaa poeg Ülo Maramaa,Mihkel Tasur, Arvo Taisto,Valdar Taniera jt.

Päästekomitee loodi eesmärgil,et taaskehtestada Eestis vabadus jaiseseisvus ja KGB kaastöötajaAgo Terase poolt 1984. a. kirjutatud väitekirja kohaselt kuulusiseseisvuslaste hulka Päästekomitees veel üle saja inimese, nendehulgas ka Soomes elanud EestiVabadussõja kangelane admiralJohan Pitka. ja kolonel Kasak.

Päästekomitee üks asutajaist jajuhtidest Heinrich Tann oli sündinud 1898. a. Tapal. Ta võttisVabadussõjast osa vabatahtlikunasõjaväe vastuluures ja ülesnäidatud vapruse eest andis Eesti Vabariik talle tasuta õppimise võimaluse Tartu Ülikoolis, kus talõpetas õigusteaduskonna kiitusega. Ta õppis samuti Berliiniskehalist kasvatust, mii alal ta oliErnst Idla kaasaegne. HeinrichTann oli Eesti Vabariigi administratsioonis mitmel vastutusrikkalametikohal ning Eesti Mänge algatanud Tallinna Võimlemisühin-gu esimees, kus pedagoogiliseksjuhiks oli Ernst Idla.

Päästekomiteesse kuulusid rahvuslased Kaitseliidust, Isamaaliidust ja Eesti Rahvuslaste Klubist,kes püüdsid esitada nn. „valimis-tel“ oma kandidaadid, et sel demokraatlikul teel takistada nõukogude võimu välja kuulutamistEestis. Päästekomitee tuumik ÜloMaramaa, Heinrich Tann, MihkelTasur ja Valdar Tamera otsustasid, vastukaaluks okupatsioonivõimu poolt esitatud kandidaatidele, esitada oma kandidatuurid,kuid üks nädal enne valimisinende kandidatuurid tühistati janeile kuulunud garantiisumma(250 krooni isiku kohta) konfis-

Noored Eesti spordiliikumise juhid Tallinnas 1931. a. VasakultEesti spordiliidu laekur Jaan Luks, Tallinna Võimlemisliiduesimees Heinrich Tann ja Tallinna Võimlemisinstituudi peda-

Foto: H. Tanni kogustgoogiline juht Ernst Idla.

keeräti. Pärast seda kogu Päästekomitee tuumik läks põranda alla,et jätkata oma võitlust.

Sügisel 1940. a. algas Tallinnasja maakondades Päästekomitee jä

litamine NKVD poolt. 30. detsembril õnnestus NKVD-1 arreteerida Hiiumaal üks Päästekomitee juhtidest Heinrich Tann, kes

(Järg lk. 8)

Nr. 16 VABA EESTLANE teisipäeval, 28. veebruaril 1989 — Tuesday, February 28, 1989

1

t§r; n*!> / / ^ i/tv|:"II/'1 J-'-j L:\ A_i V;'v\; |

yiilHMeeldiva üllatusena külastab Los Angeles’i Eesti Teater Torontot ja esitab pühapäeval 12.märtsil kell 3 p.l. Eesti Maja suures saalis näidendi, D. L. Coburn’i ,,Kaardimäng“ (Gingame).See on näidend, milles on kõike — nii koomikat kui traagikat ja see suudab pakkuda igale vaatajale nauditava elamuse. Näidend võitis 1978 a. Puiitzer’i auhinna. Seda on mängitud hea eduga15 kuud Broadwayl, samuti mujal Ameerikas ja ka Euroopas.

Selle huvitava näidendi on tõlkinud eesti keelde Eduard Kikasja peale oma kodulinna on LosAngeles'i Eesti Teater seda menukalt esitanud Baltimore, Chicagoja Minneapolise eestlaste keskustes. Hoolimata omapärasest tiitliston näidend väga hoogne ja kaasakiskuv, mitte ainult oma hästitõl-gitud dialoogi vaid ka kõrgetasemelise näitlemise tõttu. AstraShore ja Johannes Nukk on suurtekogemustega näitlejad. AstraShore töötab näitepedagoogina jaJohannes Nukk on läänerannikultuntud pikaaegsete kogemustegaamatöörnäitleja.

Kuigi sisuliselt on tegevus kahe,.seeniori" kemplemine eluprob-leeme arutades/vaieldes kaardilaua taga, pole see mitte ainultameerika eluolu, vaid ükskõik mismaa vanurite käekäik, mis isegitublisti nooremate pealtvaatajatehulgas tugevat poolehoidu on leidnud nii naeru kui spontaanseteaplauside näol. Nii mitmedpubliku hulgast võisid ennastsiduda laval toimuvaga, nähesiseennast või sõpru, või isegiperekonnaliikmeid nii südamlikulttuttavais situatsioonides esiletoo-duina.

Endine torontolane, tuntud laulja Lia Kauk (Kroeger) on .ellele

lavastusele teinud lavaseade.valguse- ja heliefektid. Toronto-lastel on võimalus teda üle aastaterea jälle tervitada, sest ta hoolitseb ka siin, et valguse ja heliefektid oleksid õigetel kohtadel.Toronto etendusel on lavapildi kujundanud ja ehitanud Eesti Rahvusteatri näitleja ja dekoraatorTaavo Söödor. Tehnilise abijõunasõidab kaasa ka Sirje Vitsut, kesseekord hoolitseb, et näitlejadoma teksti ei unustaks.

Kauged külalised Los Angeles'-ist loodavad heatahtlikku ja rohkearvuliste publiku osavõttuToronto etendusel.

L.K.

Kirjanik Arvo Valtoniaforisme

ESTO ’88 ajal Melbournes toimunud EESTI KIRJANDUSE FOORUMI laudkonnavestiuse teises osas esitas kirjanik Arvo Valton rea mõttekilde, millest mõned on jubaavaldatud selle ajalehe veergudel (V.E. nr. 1, 1989). Alljärgnevalt enamik esitamist.

Et kaotada kirjaoskamatustkaotati kõigepealt haritlaskond.

Kas Ameerika avastati tõestiselleks, et sinna pääsemine võimatuks muuta ?

Fakt tolliseadusest: nahka ei

tohi üle piiri viia. Selleks, et sinnapääseda, peab nahast väljapugema.

Ühel maal juurutati sunniviisiliselt demokraatiat.

Eriti lähedaseks muutub inimene sulle siis, kui sa ta ära sööd.

,,KolmevärvilineEesti“ gildisaalis

16. jaanuaril avad TallinnasAjaloomuuseumis näitus ..Kolmevärviline Eesti gildisaalis".Põhimõtteks oli välja panna kõik,mis muuseumi fondides alles jäänud peale viiekümnendate aastatehävitustööd ja mis viimaste! aastatel õnnestunud juurde koguda.

Vitriinides ja stendides väljapandud materjal räägib Eesti Vabariigi elust ja olust, ülesehitavasttööst ja selle tegijatest, haridusest,kultuurist, tervishoiust, hoolekandest, tööstusest, põllupidamisestja kaubandusest. Ka rahvusvähemuste elust, eri usutunnistusegaEesti Vabariigi kodanike tavadestja õigustest. Olevat otse imestamapanev kui palju erineva sihigaja eri paikades trükitud ajalehti-ajakirju ilmus. Uskumatult healtasemel on mitmes keelesturismibuklette ja raamatuid,kenad ja asjalikud kooliraamatudomadele eesti lastele ja eesti keeleõpikud väikestele venelastele,saklastele ja rootslastele.

Vitriinides on aukirju ja-märke, mundreid ja muid ameti-rõivaid, laste hoiukarpe, nukke jakoolitarbeid, kohvipurke, „Ka-we“ shokolaadikarpe, aktsiaid,veksleid, postkaarte ja reklaami-katalooge.

* VALGED PÕLLUD nr. 106 -Toronto Eesti Baptisti Ko

guduse Misjonitoimkonna väljaandes on avaldatud MairePolasheki luuletus „Vaikusest",

Näituse põhjenduseks öeldakse,et praegu mil on suur tasategemiseaeg, kus Eesti ajaloost kirjutatakse ja räägitakse, olevat vaja sedaka illustreerida nägelikul taustal.Nii on välja pandud A. Partsi,,Maateaduse töö- ja õpperaamat", Lang-Paris-Peet-Reiali,.Väike looduse sõber I“, suurvalik eesti ajalehti, isegi ,,Emadepäevaleht" on meil kunagi ilmunud.

H.

K. Medri ,,Ruumipuudus",M.-B. ja W. Kimbergi ,,Lõuna-Aafrika", Viima Krabi ,,MõtteidAafrikast", F. ja A. Peipmarti,,Paapua Uus-Ginea", T.E. Kuz-netzoffi ,,Pan Ameerika evangeelne misjon: Argentiina, Paraguai, Brasiilia", A. Carlsoni,,Kalifornia“, M.C.G. Sastry,,India", W.K. Viekmani ,,International Students Inc.“, D.Richardsoni ..Rahulapse" järg,,.Kohtumine Lääne-Beirutis",,,Vägä Jeesuse nimes", lühimärkusi ja jõulupühade tervitajate nimekiri, mitmelt poolt saadud tänusõnu ja misjonipõllu vajadusi.Lahtise lehena ajakirja vahelM-B. ja W. Kimbrgi ,,Lõuna-Aafrika valgus".

RAM jõuab Torontosse juba 15. märtsi!Kaks kuupäeva, 16. ja 18. märts 1989, lähevad Toronto

koorimuusika ajalukku päevadena, mil siin laulsid 83 laulumeest Tallinnast: Riiklik Akadeemiline Meeskoor.

RAM on kontsert-turneel Põhja-Ameerikas. Omalaulumatka jooksul annab koor 11 kontserti, neist kaksTorontos. Esimene kontsert toimub neljapäeval, 16. märtsilkell 7.30 õhtu! Toronto ülikooli aulas — Convocation Hall’is.

Kontserte juhatavad alalisedRAM’i dirigendid: Olev Oja.Kuno Areng ja Arvo Volmer,helikunstnikud, kes on eestikoorimuusika esirinda kasvanudalles pärast suurt sõda. Kõik kolmkannavad edasi RAM’i asutajaGustav Ernesaksa missiooni —arendada ja tuua eesti meeskoorilaul ja looming maailma areenile.16. märtsi kontserdil võime veenduda, et see missioon on täidetudja on Ernesaksa aktiivsest muusikalisest tegevusest kõrvale tõmbumise järele väga õigetes ja enesekindlates kätes. Nende eesmärkide saavutamise tõestamiseks onRAM salvestanud rea heliplaate,mis meilegi enamalt jaolt on jubatuttavad, ja mis eeltoodut ainakinnitavad.

RAM’S Toronto kontserdi kavatoonitab taas muusika-literatuurivaliku tõsidust ja avarust.Kohtame siin nimesid naguSibelius, Madetoja, Poulenc, Orffja Wagner. Sellesse auväärsesseseltskonda paigutab RAM veel reasilmapaistvaid eesti koorimuusikaloojaid: Eduard Tubin, ViliemKapp, Tarmo Lepik, Mart Saar,Evald Aav, Gustav Ernesaks,Aleksander Kunileid ja muidugiVeljo Tormis. Oma kavaga agaaustab RAM ka üht meie enestekeskel elavat heliloojat. Keda?Jäägu see omaette üllatuse-elemendiks. Kontserdile orelilaitab veel kaasa Urmas Taniloo.

18. märtsil, Washingtoni pooleteele asumisel, esineb RAM veelkordselt Torontos. See sünnibVana-Andrese kirikus, algusegakell 10 hommikul. Ka siin, nagujuba Convocation Halli kavas —

esitatakse helitöid nii rahvusvahelisest kui eesti religioossest heliloomingust.

Otse enne Torontot esinebRAM Minnesotas, mis asub siitoma 1200 miili eemal. Turneekorraldajad on Torontosse ulatuvadistantsi katmise korraldanudselleks üüritud lennukiga. Selleüsa-majandusliku pingutuse kaasabil jõuab RAM Torontosse juba15. märtsil, senise kavandatud 16.asemel. Tulemus — koor astubkontserdilavale reisiväsimusest/vintsutamisest paremini puhanunakui see oleks sündinud siis, kuinad ülipikalt, kaks päeva kestnudbussi-matkalt oleks enamvähemkohe pidanud kontserdiks rivistu-ma.

RAM’i laulumehed on kõikkülalised Toronto eesti kodudes.Erakorraline võimalus silia ehitamiseks Kodu-Eesti ja väliseestlaste vahel. RAM’i kontsertide õnnestumiseks on kaasa aidanudkogu Toronto laulurahvas, samutirida Eesti organisatsioone japerekondi. Kõigest sellest kokkuvõtmisest kasvab kahtlematultrahvus-soe kokkusaamine kodueestlastega. laulumeestega ja Eestikoorimuusika kõrgkultuuriga.

Washingtonis antakse kontsert19. märtsil, kuulsas ..KennedyCenter for the Arts", sealtliigutakse edasi Baltimore 21.märtsiks ning lahkumisekontserttoimub New Yorgis. CarnegieHallis 24, märtsil.

Ei ole kahtlust, et kõikjal, kuhuulatab RAM'i laul, tehekse järjekordselt head nime nii Eestilekui eesti koorimuusikale.

R.T.

Oma tubli tööga ta teenistimuka surematuse.

Et mitte näha elu varjukülgi,selleks tuli hävitada kõik valguseallikad.

Ikka on nõutud leiba ja tsirkust.Kui leiba on vähe, peab tsirkustseda rohkem olema.

Sellest, kui hea meie elu praeguon, saad teada siis, kui see tunduvalt halvemaks muutub.

NäljasteI oli veel nii paljujõudu, et karjuda, kui hästi mdsöönud on.

Kiireim viis õitsengu saavutamiseks on selle väljakuulutamine.

Rahvast teenides hoolitsed saennekõike tema parima osa, seetähendab iseenda eest.

Ta oli niivõrd irdunud rahvast,et jäi seda rahvast üksinda esindama.

Mehed, kes istuvad mugavateltoolidel, ei mõistnud teiste meesteseisukohti.

Eriti riiklikult mõtlevad needmehed, kes ajavad isiklikke asju.

,,Me tõime teile valguse", ütlesta ja juhtis prozhektori ülekuulatavale silma.

Võõras mõõk saab omaks, kuitarvitad seda omade vastu.

Sa oled võitnud kodumaa

usalduse — võid tema eest surra.Valitseja andis välja käskkirja:

tänasest päevast alates on kõikalluvad kohustatud tundma endvabana.

Ta tellis pealinnast tõe, see täksposti peal kaduma.

Ta kukkus nii kõrgelt, et suri teepeal nälga.

Kui su vanker on lõplikult kraavis, siis tea, et oled ise sedatagant tõuganud.

Ta kartis ühtelugu, et tema vaikimist kuulatakse pealt.

Kellel keel loksub liiga vabaltsuus, sellel lüüakse ka hambadvälja.

Seda suurema rahulduse saadlollusest, mida suuremale hulgaleja mida valjemini sa seda kuulutad.

Tõde on küll üks, kuid ta on niisuur, et ta paistab igast küljestisesugusena.

Ajalooline edukäik on kujutatavvärvides: helgest tulevikust saabhall olevik ja seejärel must minevik.

Jutusta surmale oma elulugu —ta ootab seni.

Kui sa vaatad kaugelt tähte taevas, siis usud ikka, et ka temavaatab sind.

Lk. 8 VABA EESTLANE teisipäeval. 28. veebruaril 1989 — Tuesday. February 28. 1989 Nr. 16

Ristsõna iiFo 1527

PÕIKREAD: 1. Shveitsi ladinapärane nimi. 11. Sama kooliõpilased. 13. Hüüatus. 15. LinnSaksamaal. 16. Bolshevism. 17.Tulease, kolle, käändes. 17a.Ühte tuntud kohta Läänemaal.18a. Sõna — rootsi keeles. 19.Okaspuu. 23. Mitte kuiv. 26.Teatud ilmavaatega isiku. 30.Eitav sõna. tagurpidi. 31. Teatudkontroll. 32. Kartlik. 34. Venenaisenimi. 36. Populaarse eestilaulja nimetähed. 37. Agaraid,töökaid. 38. ... -kiu — saaredVaikses ookeanis. 39. Kella osad.

kaugemal asuv planeet. 22.Toboli harujõgi Siberis. 24.Sugulane. 25. Riigile kuuluvvara, 27. Faktor. 28. Tekibkeemisel, käändes. 29. Väiketank. 31. Väga tugevad tuuled.33. Endine vald Harjumaal, 35.Eesti nais-viiulikunstnik, 39.Lõpp. 40. Ravimtooraine.rohukaup. 43. Tuhanõu, 44. Võtanaine!. 45. Emajõe lisajõgi. 47.Pole igavene, 49. Amet.ametasutus — saksa keeles. 50.Sidesõna. 51. Valuhüüe, 53.Tema ühes võõrkeeles.

41. Geomeetriline keha. 42.Rohttami. 43. Mehenimi. 45.Venda -.thiteadiikult. J6 Ameerika heliloos:. 48 juhtiv naistegelane E \ perioodil. 50 Õhtune' aigus 52 lõigi Rootsis. 53.Kõige enam oJ La — Portugali Kiaurkunstnik. 55 Seda onnäiteks mv.ei või mõrvar.

PLSTRbXD 1 Annikata kuulu- kr-amk 2 Taimede v.gimis-■ ahemi!,' * Sama taht neh korda.4. Neu — ühes võõrkeeles, 5.Naisemmi. 6 Lks — hollandikeeles s Saarestik Lõunamerevetes, tagurpidi. 9 Sai aru.mõ.sus ;ii Koduloom. 11.Kreeka saar. 12 Kaks ..naaber”tahte umberp. inrtekorras. 14.Teeb :hr käsitööd. 18. Rõõmu jalõbu 19. Asula Jarvamaal. 20.Pani murde. 21. Paikesest kõige

RISTSÕNA NR. 1526{.AHENDUS

PÕIKREAD: 1. Ala. 4. Võlad, 7.Eks. 10. Rand, 11. Adua, 12.Uni. 13. Verev, 16. Gli, 17.Gide. 18. Aval. 19. Ees. 20.Eksib. 21. Reo, 25. Vv, 26. Eti.27. Gad, 28. RS, 29. Aas. 31.Ligem. 33. Eks, 34. Rabe, 35.Aadu. 36. Oja. 37. Vanda. 40.Aps. 42. Muri. 43. Asuti. 44..Ara. 45. Kurss. 46. Idu.

PÜSTREAD: 1. Aru. 2. Langevarjur. 3. Aniis. 5. Õde. 6.Are. 7. Edgar. 8. Kullerkupud, 9.Sai. 13. Veetlev, 14. Ras. 15.Vaba Maa. 19. Eva. 21. Kii. 22.Ige. 24. Oss, 30. Saara, 32 Gin,33. Edasi, 36. Oma. 38.Agu, 39.Das.

■5Sh@w ÖMb LimitedSÕ00 Sheppard Ave. E., Scarborough. Qni. MIS 419

PAUL JUTTUSMüük ja rentimine

Tel. 291-5054, kodus 423-5716

Finn GroupSoome ehitajad

• Maiade ehitamine ja renoveerimine• Saunad ja veekeerisega vannid

(whirlpool)• Seina ja põranda katmine

Hea töökvaliteetTeS. 888-1217

20. veebruaril toimus Toronto Eesti Majas Eesti Majandusklubi Kanadas loenguõhtu, kusettekandega esines professor Toivo Milj an. Pildil seltskond ,,Kungla“ kohvikus lauaümber — vasakult Arvo Vahtra, pr. Ülle Later, prof. Toivo Milj an, Hugo Later, ErvinHopp. (Artikkel järgmises VE numbris) Foto: J. Raudkivi

1940. a.päästekomiteest

(Algus lk. 6)

läitis sea! oma ülesandeid. Varemolid juba arreteeritud paljudülestõusu organisatsiooni liikmed,aktivistid ja liidrid.

3. juulil 1941. a. toimus nn...Troika” istung, kes süüdistas

Päästekomitee viit juhtivat liiget— Heinrich Tann'i. ÜloMaramaa'd, Mihkel Tasurit, Arvo Taistot. Valdar Tamerat jakuutteist nimetatud komiteeaktivisti, kelle nimesid ma kahjuks ei mäleta, (kuid tean, et üksnende kuueteistkümne hulgast olinaine) nõukogude vastasestegevuses ja mõistis nad surma

mahalaskmise läbi. Kohtuotsusviidi täide juba järgmisel päeval.4. juulil 1941. a. Kuid meievabadusvõitlus jätkus ikkagiedasi.

Rahvas, kes oma ajaloo rasketelmomentidel produtseeris olukorrale vastavaid liidreid, nagu sedakäesoleval momendilgi. vääribiseseisvust.

HEIKKI H. TANN

-spsgs'

GBIIETEflbCTBO 0 CMEPTHSUR1ATUNN1STUS

rpaatflatnm (tea) T.A...M M mlN&ICH-lOHA

J • 'ukjmJUicshu, nj-ittiv, kuu. 2üs'.a *

, mille Itoiita mi sur^i

britt-s ja sonaclo;

jieT. o new E UHure perncxpauHH &kto|aastat, mille tobta ^n, surmaaktide registreerimise raamatusse

Mecjjua uKcjiaaasta] ^ " kuul päeval

npousBeftesa aauaeb aa 7tehtud kanne nr,

npKUHHa CHCpTfe , , • - - , , — Surma põhjus '

Mccto CMepTHj ropo^, cejieEEeSurmakoht: linn, asula

rajoonoo^acxb, spatoblast, kraipccnyojiBKävabariikMeeTO peiwrp&nuHRegistreerimise koht

,.p.Tip L«w*.KbN ..Mv.

Siin, sellel surmatunnistusel on märkimata ohvri surma põhjus ja koht, kuid nõukogudeseadme järgi peab ka see olema fikseeritud! Nähtavasti sel ajal, kui see surmatunnistusvälja anti, ei olnud Tallinna Perekonnaseisu osakonna juhataja veel kaasa läinudavalikustamise poliitikaga!

Nr. 16 VABA EESTLANE teisipäeval, 28. veebruaril 1989 — Tuesday, February 28, 1989 Lk. 9

Ilmar Käivet

Soome „SIlfEsenra 66 jalindel LooSoomlased elavad ilmselt paremini kui kunagi varem. Ammuks nad olid majanduslikultenam-vähem vaid eksistentsita-sandil. Nüüd aga sooritatakseturismireise mitte ainult samaskäe-jaia juures asuvasseEestisse, vaid ka kaugetessemaadesse. Soome marga kursson kõrge ja nii tuleb

suvepuhkuse veetmine soomlasele välismaal ehk koguniodavani kui kodus. Kai Ojamaa, Ühendriikide eestipäritolu konsul Helsingis ütlebend olevat tööga ülekoormatud,kuna igal kuul taotlevad nüüdtuhanded soomlased viisasidÜhendriikidesse. Nad tulevadsealt muidugi jäile tagasi, sestpraegu on soomlasel oma kodumaal hea elada.

SOOME MAJANDUSIME

Soomet on hakatud mõnel poolnimetama ..Euroopa Jaapaniks"sealse ettevõtlikkuse ja majandusime tõttu. Samuti nenditakse,et pisut vähem kui viie miljonielanikuga Soome on praegu kõigekapitalistlikum riik Põhjamaadel.Rikkust annavad eriti metsad,puumaterjal ja paber. Lisa tulebteistelt tööstusaladelt, mis paljudel juhtudel ei ole sugugi traditsioonilised. vaid uute aegade-olukordade osava ärakasutamiseilmingud. Soome majanduslikukõrgkonjunktuuri üheks näitajakson kaubandusvahekorrad Nõukogude Liiduga. See tugineb kaupade vastastikusel vahetamisel japraegu on Nõukogude Liit seiletulemusena Soomele enam kuikuussada miljonit rubla võlgu.Soomlased on teinud ettepaneku,et Nõukogude Liit rajaks vähemalt osa oma kaubandusest üldiselt aktsepteeritava valuuta alusele, kuid sellest on Moskva! muidugi nappus ja Soome soove polekuulda võetud. Samuti mitte ettepanekut maksta võlg ühekorragakinni ja hakata siis n.ö. puhtalauaga uuesti otsast peale.

Muidugi valmistavad Soomelesiin omajagu muret kuuldusedrubla devalveerimise kavatsustekohta. Probleemi saaks lahendadaSoome sisseveo suurendamise läbiNõukogude Liidust, kuid see oojällegi vaid teoreetiline võimalus,kuna perestroikast hoolimata poleMoskval Soomele sel alal kuigipalju pakkuda. Tulemusena onNõukogude Liidu osa Soome väliskaubandus üldpildis nüüd ainult15% kunagise 25% asemel ja seesuhtarv langeb kahtlemata veelgikui ei leita kiiret lahendust.

METS ON NAGU RAHAPANGAS

Nagu juba mainisime, tulebSoome jõukus suurel määral metsast. Puud on teatavas mõttesnagu raha pangas ja riik hoolitsebkõigiti selle eest, et see jõukuseallikas kunagi ei hääbuks. Kuitalupidaja võtab puid müügiksmaha, peab ta kohe noore metsapeale istutama või vastasel korralsoolatakse taile kõrged maksudkaela. Tänapäeva Soome pühendab suurt tähelepanu sotsiaalhooldusele, rahvatervishoiule ja subsideerib tõhusalt kultuurilisttegevust. Soome iga-aastaneFinlandia kirjandusauhind näitekson üks tõhusamaid maailmas jakui ma küsin Soome nimekaltluuletajalt Lassi Nummilt, millegata enesele elatise teenib, vastab ta,et eks ikka luuletuste kirjutamisega. Riik olevat helde igasugustetoetustega ja kirjanik elab omaloommgulisesUtõöst parajasti ärajuhul, kui ta nõudmised just liigasuured ei ole.

KUIDAS ELAB ENDEL LOO

Otsustasime, et pärast Eestistnaasmist teeme põike Lahtisse javaatame kuidas elab vana sõber,ning omal ajal rohkesti laineidlöönud torontolane Endel Loo.Selgus aga, et kohtusime juba

Tallinnas Pika Jala Torniskunstnik Leo Lapini ateljees,kuhu Loo oli parajasti Soomest

Endel Loo moodsa koolihoone esisel Lahtis kus ta õpetab inglisekeelt. Foto: Vaike Käivet

Ühendriikide konsul Soomes, Kai Ojamaa. Foto: Vaike Käivet

saabunud Rootsi päritolu sini-must-valge lindi lastiga. Sel ajal eiolnud rahvusvärvide kandmineveel ametlikult lubatud, kuidvangi selle eest kah kedagi ei pandud ja Tallinna kevadises koloratuuris oli see värvikombinatsioonjuba parajasti märgatav. Loo peabLahtis kooliõpetaja ametit, õpetades peamiselt inglise keelt rahvaülikoolis. Kuna tal on aga viiskeelt ladusalt suus, kasutatakseteda tihti ka turismigruppidejuhina ja sedakorda on tema käeall üks soomlaste reisiseitskond.Ülejärgmisel päeval läksid agameie teed taas lahku ja leppisimekokku nii, et küllap Lahtisräägime pikemalt.

Lahtis jutustas Loo, et ta onoma eluga üldiselt rahul jarahuloluks aitab tublisti kaasa kaEesti lähedus. Soome asus taKanadast elama kuus aastat tagasija meenutab, et algul oli eluvõrdlemisi raske, kuna Soome eiole uustulnukate vastu sugugi niilahke kui näiteks Rootsi. Omapärisalal, s.t. rakenduskunstnikuna tal tööd leida ei õnnestunud jaka kooliõpetajana leidis ta rakendust esmajoones tänu sellele, et taoskas n.ö, praktilist inglise keelt— sellist mida vajavad oma igapäevases töös näiteks kaubandus-tegelased ja inglise keelt kõnelevamaailmaga lävivad erialainimesed. Ta soomlannast abikaasatöötab reisibüroos ning nii elatakse üsna mugavalt ära. Neil onväike, kuid moodne ostukorter,auto ja muu vajalik. Elatustasepole nii kõrge kui Ühendriikidesvõi Kanadas, kuid Ende! Loolepole see kõige tähtsam. Ta ütlebend olevat oma valikuga kõigitirahul.

KULTUURISILD EESTI JASOOME VAHEL

Endel Loo oli omal ajal Torontos teataval määral kontroversneisik, kuna mõned ringkonnadpanid pahaks ta kultuurisidemetetaotlusi Eestiga. Küsisin temalt, etkas tal ei ole jäänud sellest kuidagimõru maik suhu. Loo vastasheatujuliselt, et ei tema tunnevimma kellegi vastu. Vaba ühiskond — igaüks teeb ja mõtlebnagu ise soovib. Üks okas agatorkivat teinekord pisut ja nimeltsee, et talle ei antud tunnustustToronto Peetri kiriku altari kavandajana. ,,Aga, tühja sellestkilööb Loo käega oma muhedal,leppival viisil. Kavandajaks, puuskulptuuride meisterdajaks on tajäänud vabal ajal nüüdki ja nagunäeme, on ta ehitanud oma naise

vanemate looduskaunis talus,paari tunni autosõidu kauguselLahtist, aida ümber puutöökojaks,kus ta oma rõõmuks nokitseb jatunneb heameelt selle üle. etsoomlased on ta — võttis aega misvõttis — nüüd siiski oma meheksvastu võtnud. Tema peamiseksharrastusalaks on aga praeguaktsiaselts ,,Siltaseura“. midajuhatab üks soomlane, kuid millejuures on aktiivselt tegev ka EndelLoo. Ta on korraldanud jubaEestit tutvustava õhtu Lahtis jaeesti kunstnike näitusi Poris, ningteistes Soome linnades. Uusi sellelaadilisi üritusi on teoksil.Võibolla aga kõige tähtsam onsee, et ..Siltaseura" kaudu saavadkusntnikud Eestis turustada omatöid Soomes ilma. et vaheltkasuläheks Moskvale. Nii saavad nadoma taieste vastutasuks värve jamuid kunstitarbeid, mille järeleEestis valitseb suur nappus. EndelLool on suured plaanid rajatunaeeldusele, et perestroika jaglasnost püsivad ning süvenevad.Sinna kuulub ka mõte jäädvustadaEesti teatrietendusi ja muid üritusivideofilmidena ja teha need siisväliseestlastele kättesaadavaks.Eriti võiksid need ehk kasulikudolla täienduskoolidele, kunanendelt kuuleb kõige puhtamat jaõigemat eesti keelt. Umbesselliseid mõtteid vahetasimegienergilise Endel Looga seal hilis-kevadisel Hämemaal, kus rahvasolevat kõige flegmaatiliseni koguSoomes — isegi nii aeglane, etnad ei olevat oma pikatoimelisusega jõudnud Talvesõtta ja justnende jaoks tulnud pidada veelJätkusõda pealekauba.

Müüme igasuguseidelektritarbele!

Euroopasse saatmiseks javiimiseks —

TV, VCR, raadiod, stereod,õmblusmasinad, kellad jm.

220 volti/SOH

UNIVERSAL OVERSEASSERVICES

Tei. (416) 755-7779

Moodustati uus(Algus lk. 2)

lise kommunismi-vastasena.Professor Sibghatuila Modzha-

hedidi, kes räägib viit keelt (kainglise keelt) ja juhatab ,,Jabha-e-Nidzhat-Milli1' (AfgaaniRahvuslik Vabastusrinne) parteid,on praegu VastupanuliikumiseNõukogu eesistuja. Ka tema toetavat kuningas Zahir Shah’i troonile tagasi kutsumist. Kuid Genfiläbirääkimistel olevat temale ja taparteile lubatud ainult 4% Ameerika abist, nii et sõjaliselt on taosatähtsus väike. . .

Washingtonis kardetakse, et kuivalitsusvõim Afganistanis lähebfundamentalistide kätte, võib sealtekkida samalaadne olukord kuiIraanis. Shi-iidi moslemid, kedaIraan toetab, praegu boikotivad„shurat“ ja lubavad hoopis omateed käia. Pärast Iraani-Iraagi sõjalõpetamist arvatakse, et Iraan onvõimeline nende relvastatudüksusi täielikumalt toetama jakuigi neil puuduvad Ameerika..imerelvad" (Stinger õhutõrjera-ketid) mis N. Liidu kopterid jalennukid ..taevast alla" tõid, onneil küllaldaselt käsirelvi jalõhkeained, et oma vastakatekaasmaalastega lahinguid pidada.

A.T.

Sajed Ahmed (Pir) Gailani,,, Mahaz-e-Milli Islami “partei juht. Foto: McPherson

* DELHI, India (Reuter) —Siinse teadeteagentuuri andmeilon katastroofi ohvreile

Bhopalis, kus Union CarbideCo. teenistujaid hulgaliselt vigastada sai, suured rahasummad välja mõistetud. Kokkumakstavat 470 miljoni USAdollari väärtuses kahjutasu.Õnnetusel sai 3403 inimest surma ja tuhandeid vigastada,kellest veel järjekindlalt igalaastal sadu sureb.

Majade ja condominiumideostu-müügi korraldamine

Tasuta hindamineESINDAJA

LIVIA HOLMBERGkontoris 232-9000kodus 233-6482

Income Tax PreparationMark Tuomola, B.A.

191 Eglinton Ave., ruum 206 —Soome Ühispanga maja

Tel. 488-1801Töötanud 1973. a. alates

VABA EESTLANE teisipäeval. 28. veebruaril 1989 — Tuesday. February 28. 1989

UNUSTAMATA ARMAST .ABIKAASAT JA ELUSELTSILIST.tikus hea ristiema abikaasa ja naaber kodumaalt

Theodor Paju.sündinud 26. septembril 1917

surnud 21. veebruaril 1989 Torontos

Sündinud Mustjalas VõhmalSurnud 3. veebruaril 1989 Göteborgi*

mälestab sügavas leinas ja kurbuses

abikaasa ILSE

mälestavadLAIDA KÄRNITELDERJOHANNES TELDER

Head sõpra

ARMAST SUGULAST

Meet Pedasta?f

Valdiir Tormisündinud Narvas Virumaal

surnud 16. veebruaril 1989 Seedrierul Kanadas

mälestab

TOOMAS AMleinab kurbuses

HENDRI NUUME

HEAD JA ARMAST SÕPRA JA SUURT EESTLAST

ol&nd Aabe!6 itsündinud 21.01. 1904 Kanepissurnud 31. 01. 1989 Viljandis

Armast sõpra

Theodor Pajumälestab kurbuses

STEFFI MICHEL

ea Su! maa I. .Uiu tulnud Su- a. -nulusiustusuktillas

- laiali,künkale.

KohJuhansurnu

kaks

Lahi

ukTekkel

un 22. detsembrilt sa „uUlss

ik .tuhan TekKel.muõk. 2* Jei

\ m. Suisiepr.ui Lidiniaal.

ka „ i ci olnud ijr.ld'llstandus h ta oma mtuitin --eõiglustunde ja loogi 'm terve

OiSt JS Htu täitnud eOgu Eesti-...-.ets. aja jooks u1 o gluseaOd 1- ohtuniku ■ i es mdeidTu'Iik töötas uipikemat £s.NTI komiteesamemikiSiis

r Jes

nersi ariie lakses. taal aeda

s „ ustes H

mälestavad leinas ja kaastunne abikaasa HELLE’le japoegadele ANTS ja REIN perekonnaga

ristirütar .AINO SAAROTTO TARKUSRICHARD ja SALME VESI

Igavikku lahkunud kauaaegset sõpra

Theodor Paju

Lahkus armas vilistlane

Liivia LaM-ÄringSurnud 22. jaanuaril 1989 Rootsis

Mälestab leinas

EESTI NAISÜLIÕPILASTE SELTS

mälestab kurbuses

ADOLF JUUEMA

i aims, ai liias

AgronoomArtur Reintammsurnud

Ro.svs -eo 11 -aunuani agronoom v--.- Remtamm. Ta olisündinuo 25 -au:.. 18Q7. a. Harjumaal. 3., e -.siias. Parast kohaliku alul. .-'raamist õppisedasi T:.!:" m Kaubanduskoolis,mille lõpe-Us ,-.o. Alustas üli-kooliõpi'-;_ia Tartu Ülikoolipõllumajand.: ^teaduskonnas ja lõpetas Suksar.taul KomngsbergiAlbertusc ülikooli 1925 a. diplomeeritud a6r. noomina.

Alustas teenistust Eesti Tarvitajate KeskütuTuse (ETK) põlluma-jandus-osakt nnas ja sai osakonna-

Jüri JürnasKaastundega abikaasa ELLA Te

AINO ja VALTER RINNE

juhatajaks 1925. ETK asedirektoriks 1930 ja ETK direktoriks1935. Teenis sel kohal kuni nõukogude võim ta sellelt kohalt kõrvaldas a. 1940. Saksa okupatsiooni ajal tõusis jälle ETK esimehekohale. Eesti iseseisvuse ajal oli taveel Eesti Panga valuutakomisjo-nis, Ühistegevuskojas, kindlustu-seltsis ..Eesti" ja oli EestiPõllumeeste Keskseltsi juhatuseesimees.

1944. a, sügisel jõudis ta põgenikuna Rootsi, kus sai koha Koo-

perativa FörbundetTs, ja töötasseai kuni pensionile minekuni.Lahkunu oli Eesti Komitee juha-tusliige ja esimees, pärast lahkumist valiti auliikmeks. Ta oli EestiRahvusnõukogu üldkogu liige jaon olnud Eesti Rahvusfondi finantskontroll komisjoni liige,olnud Eesti Agronoomide Seltsiesimees 1949—1955 ja VabadeEestlaste Põllumajandusliidu esimees, hiljem auliige. Ta oli kaajaleht „Teataja" Ühingu liige.

H.

Head tuttavat

Theodor Pajumälestavad

MARIA ja HELMUT RAE

Lahkus meie armas sõber ja kaaslane

Theodor PajuSüdamlik kaastunne abikaasa ILSELE

A. KALDRE abikaasagaB. RÄTSEP abikaasagaG. LOOTUS abikaasagaG. POQLMA abikaasagaG. VAINU abikaasagaA. LEHARIEDUARD ja MAIMU LIMION perekonnaga

Nr. 16 VABA EESTLANE teisipäeval, 28. veebruaril 1989 — Tuesday, February 28, 1989 Lk. 11

UI PINUDEELK TORONTOVANA-ANDRESE

PIISKOPLIK KOGUDUSPiiskop Karl Raudsepp —

pastor honorarius383 Jarvis Sä., Toronto,

Ont. M5B 2C7Praost Utlo Petersoo3714 Beechoilow Cr.

Mississauga, Ont. L4Y 3T2Tel. 624-6128 või 625-5930

kirikus 923-5172Organistid

Asta Mitt ja Lembit AvessonKoorijuht pr. Asta Bailstadt

Pühapäeval. 5. märtsil kell 1 1homm. kannatusaja JUMALATEENISTUS. Jutlustab õp. kand.Tiit Tralla.

Pühapäeval. 12. mansil kell 4p.l. KANNATUSAJA KONTSERT-.UJMALATEEN ISTUS.Esineb Musica Divina koor jaorkester Lembit Avessoni juhatusel esitades L. Avessoni uusloomingu ..SEITSE RISTI SÕNA".

Laupäeval. 18. märtsil kell 10homm. Riikliku AkateemiliseMeeskoori jumalagajätu VAIMULIK KONTSERT. Sõnaline osapiiskop Karl Raudsepp. Lahtineannetus lauljate heaks.

Pühapäeval. 19,. märtsil kell 11homm. palmipuudepüha JUMALATEENISTUS. Teenib abi-praost Edgar Heinsoo.

Reedel. 24. märtsil kell 3 p.l.SUUR-REEDE KONTSERT JUMALATEENISTUS armulauaga.Laulab koguduse segakoor AstaBailstadt j juhatusel. Teenivadõpetajad E. Pähn ja U. Petersoo.

Scaakoori harjutused esmaspäeviti kell 6.30 õ.'

Pühapäevakool iga jumalateenistuse ajul. Leerieel.sed isa hommikuse jumalateenistuse ajal.

Koguduse kantselei on avatudneljapäeviti kella 10 homm. kunikella 4 p.l.

ÕPETAJA KÕNETUNNIDteisipäeviti kella 6—8 õhtul ja neljapäeviti kella 4—8 õhtul.

TORONTO KOLMAINUEEST! EV.-LUT. USU .

KOGUDUSKirik: 619 Sherbourne St..

Toronto (Sherbournc’i allmaajaam on kiriku kõrval).Õpetaja O. Gnadenteich112 Fallingbrook Rd..

Scarborough. Ont.MIN 2T6

Tel. 698-7977 või 766-7853Kirikukantseleis tel. 921-9417

Kristuse kannatamise-ajaJUMALATEENISTUS pühap.,5. märtsil kel! 1.30 p.l. LaulabLydia Koop. Jumalateenistuselejärgneb koguduse täiskogu koosolek.

EELK PEETRI KOGUDUSTORONTOS

817 Ml. Pleasant Rd. TorontoOnt. M4P2L1

Õpetaja Andres Taui.Tel. 483-4103

Tel. kiriku kantseleis 483-5847Õpetaja Gustav Piir

Organist dr. Roman Toi

Pühapäeval. 5. märtsil kell 11homm. Kristuse kannatusaja JUMALATEENISTUS. Pühapäevakool . leerituiul.

Pühapäeval, 12, märtsil kell 11homm. Kristuse kannatusaja JUMALATEENISTUS. Jumalateenistusele järgneb koguduse TÄISKOGU KOOSOLEK.

Päevakord: Avapalvus ja rakendamine: informatsioon: 1988 a.tegevusaruanne; 1988 a. majanduslik aruanne: 1989 a. eelarve;uue nõukogu valimine; algatatudküsimused.

Ingliskeelne JUMALATEENISTUS ja PÜHAPÄEVAKOOLigal pühapäeval kell 9.30 homm.

P1IBLITUNNID igal kolmapäeval kell 1 1.30 homm. naisringiruumis. Õp. G. Piir — Uus testament.

ÕPETAJATE KÕNETUNNID: õpetaja A. Taul neljap. 6—8õ. muul ajal telefoni teel. Õp. G.Piir; teisipäeva hommikuti kl.9—12; kolmapäeviti kl. 12—4päeval.

KANTSELEITUNNID teisipäeviti kl. 10—6 päevat, neljapäeviti kl. 11—3 pl.

TORONTO EEST!SEITSMENOA-PÄEVAADVENTKOGUDUS

804 Broadview Ave., TorontoBroadview' allmaaraudtee

trammipeatuse vastas,hispaanlaste kiriklas.

Tel. 626-3417

JUMALATEENISTUS igallaupäeval kell 9.30 homm. ja kell11 e.l. PIIBLIKOOLIGA, Kõikeestlased on kutsutud!

TORONTO EMMANUEL!EVANGEELNE KOGUDUS

21 Swanwick Ave.Tel. 698-5645

Jutlustaja Allan Laur.72 Appleby Cres.

Markham, Ont. L3R 4L2Tel. 477-6248

Teisipäeval, 28. veebr, kell 11homm. pensionäride ja vabadePALVEKOOSOLEK.

Kolmapäeval, 5, märtsil kell 11homm. KONTSERT JUMALATEENISTUS. Osalevad solistid,ansamblid ja koor Ülo Lindströ-mi juhatusel. Kõneleb Moira Hunt100 Huntley Street’ist (Buss EestiKodust kell 10.15 homm.)

TORONTO EESTI BAPTISTIKOGUDUS

883 Broadview Ave.Tel. 465-0639Pastor K. Raid

36 Bards Walkway,Willowdale. Ont. M2J 4T9

Tel. 499-6488

..VABADUSE KUULUTUSE"raadiosaated igal pühapäevalkell 3 p.l. WHLD 1270 kc.

Laupäeval, 4. märtsil kell 6 õ.KOGUDUSE TÄISKOGUKOOSOLEK.

Pühapäeval, 5. märtsil kell10.15 homm. PÜHAPÄEVAKOOL täiskasvanuile, kell 11lastele.

Kell 11 homm. JUMALATEENISTUS. Kõneleb Edgar Toompuu. Laulab segakoor, solistMarika Wilbiks. Issanda surmamälestamine.

Kell 6 fl. EVANGEELIUMINÄDALA LÕPUÕHTU. Kõneleb E. Toompuu. Senta ja Viljariduetilaul.

Pühap.. 12. märtsil kell 10.15homm. PÜHAPÄEVAKOOLtäiskasvanuile, kell 11.00 lastele.

Kell 11.00 homm. JUMALATEENISTUS. kõneleb K. Raid,solist M. Wilbiks.

Kell 6 õhtul Sõna kuulutus, H.Alkok ja A. Kahu, Leesmentidetriolaul.

TORONTO EESTIAP.-ÕiGEUSU KOGUDUSR R 5, Orangeville, Ontario

Praost E. LepikTel. 1-519-941-4309

Pühapäeval, 5. märtsil kell 2p.l. JUMALATEENISTUS Peetri kirikus. Teenib ja jutlustabpraost E. Lepik. Laulab kogudusesegakoor M. Maiste juhatusel.

Jumalateenistusele järgnebühine koosviibimine kohvilauas,kus koguduse esimees ErmiSoomet kõneleb teemal ,,Vanaeesti rahva usund" Kõik südamestteretulnud.

ESIMENE EESTI EV.LUTERIUSU KOGUDUS

HAMILTONIS18 Victoria Ave. South Hamilton

Assessor Tõnis Nõmmik3 Mapleside Ave., Hamilton,

Out. L8P 3Y4Tel. (416) 527-0410

Pühapäeval. 5. aprillil kell11.00 kannatusaja JUMALATEENISTUS kirikus.

Pühapäeval, 12. märtsil kell16.00 kannatusaja JUMALATEENISTUS kirikus, jutlustabkand. A. Kass.

Järgneb kiriku saalis ESTO-88filmiõhtu, Skaudisõprade Seltsikorraldusel.

ÕPETAJA KÕNETUNNID:Igal esmaspäeval kell 18.00—19.30 kiriklas, 3 Mapleside Ave.,Hamilton, tel. ülal ning muul ajalkokkuleppel.

MatusebürooAastakümnete kogemus eestlaste teenimiseks. Oskuslik nõuanne

ja mõõdukad hinnad.M. WAYNE HAMILTON

Funeral Director733 Mount Pleasant Rd., Toronto, Ont. M4S 2N4

(lõunapool Eglintoni)Helistada tel. 489-8811 • 489-8002

LühiuudiseidMOSKVA (UPI) — Nõukogu

de Liidu ,,president" MihhailGorbatshov külastas Tsherno-bõli tuumajõujaama esmakordselt pärast katastroofi, mispoole maakonnast tühjendas.„Me ei tohi oma valvsust lõd-vendada," ütles Gorbatshovkohalikul pressikonverentsil,,,et vältida kolm aastat tagasitoimunud õnnetuse kordumist. . . Tuumajõujaamad on meieriigi üheks kõige keerulisemaksprobleemiks, mille me peameigal juhul lahendama. Peamiseks probleemiks on inimestepoolt tehtavad vead ja eksitused."

TeadaanneHarjumaa Koondise korraline

aastapeakoosolek toimub kolmapäeval, 8. märtsil Eesti Majaklubi ruumis. Kogunemine kell19.00 algus 19.30. Tegevusaruanne, valimised põhikirjajärgi. Uute liikmete vastuvõtmine.

Teadaannet palutakse võttakutsena kõigile liikmetele.

H. K. juhatus

TeadaanneLASTEAIA MOENÄITUS

toimub pühapäeval, 16. aprillilkell 2.30 p.l. Eesti Maja suuressaalis.

Piletid tulevad müügile laup.,4. märtsil kell 9.30 h. vanasriietehoiu ruumis.

Piletihind on $8.00 täiskasvanutele ja $4.00 lastele alla 12aasta.

MSANDRES OLVET,

LL.B.Advokaat-notar

Bigelow, Hendy, Shirer &Uukkivi

789 Don Mills Rd.Tel. 429-3110

Uiintai^)

WiMTÄRIOTHURSDAY, FEBRUARY 23, 1989

Numbers No. of prizes Prize value

m 094420 1 1 $200,000094420 2 100,000.94420 ’ 27 1,000

-4420 270 100

.««420 2700 ■ 10

09A42* 27 1,000

0944®. 270 100

094... 2,700 10

-05613 30 1,000

05613- 30 1,000

8366-- 300 100

■8366* 300 100

••8366 300 100

598 — 3,000 10

•598.. 3,000 10

••598. 3,000 10

...598 3,000 10

1 9 4 ;!n order

WIN FALL

150,0005 FREE

TICKETSin any posiliji PRIZES

VABA 0ESTLAMESkaks korda nädalas

Maksab Kanadas: Väljaspool Kanadat:

Aastas §66.— $87.—Poolaastas $37.— $47.—Veerandaastas $20.— $26.—

TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga):KANADAS:

Aastas $122.—, poolaastas $65.— ja veerandaastas $34.—

USA-s:Aastas $128.—, poolaastas $68.— ja veerandaastas $36.—

VÄLJASPOOL KANADAT LENNUPOSTIGA:Aastas $150.—, poolaastas $80.— ja veerandaastas $43.—

Aadressi muudatus $1. Üksiknumbri hind 75 centi.Pangatshekk või rahakaart kirjutada

FREE ESTONIAN PUBLISHERS nimele.

Tellimine saataVABA EESTLANE

120 A Willowdale Ave., Willowdale, Ont. M2N 4Y2

Palun mulle saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks /

veerandaastaks — tavaline / kiripostiga alates 19 Tellimise katteks lisan $

siinjuures rahas / tshekiga / rahakaardiga.

(Raha saata ainult tähtkirjas).

Nimi: Aadress:

■‘(•st.' 1, To. \u>ril 1989

ilmub 2 korda nädalas —-teisipäeval ja neljapäeval

HiiiiiiiimumimuiiHfiimiiiimiHmiimitfiMiii

'USlE VALVEARSTNÄDALALÕPUL

4. ja 5. märtsildr. M. Leesment, tel. 481-6834

11. ja 12. märtsildr. T. Maimets, tel. 486-4401

. märtsil kel!

Täienduskooli lõpetajad (lend 37). 1. rida vasakult: Viive Kittask, Krista Westerblom,koolikomitee esimees Hans Lapp, klassijuhataja Hella Leivat, koolijuhataja Valdek Lenk,Silvi Jaason, Tiiu Nõmmik, Taavo Westerblom, Raja Raudsepp, Tiina Rand, Tiia Birken-baum, Kiiri Sandy, Erik Otema. Foto: T. Siüigi

Täienduskooli aktus(Algus lk. 11

mitmedki alaealised Siberiteekon-nale saadeti. Ka lõi ta luulelisimälupilte oma kodust eesti talus jalinnulaulust, mis nagu helide laviin lähedasest metsast kevadedtaluelanikele kõrvu kostis — ninatõi sellele vastukaaluks ja võrdluseks jäigad talvepäevad sunnitöölaagris 40 aastat hiljem, kus karma o’t umnrus ning taiga vainus*, "u nea tagasi kodumaale viir.Te 'pt'av oma kõne deklaratsioone , t 11 jsjb testi ta^v aDa>'erm-c — t iiholla mba iargmme 2

aasta looksui.I ei e-- Urg muie maksumune

r_ru lon , n ,gd sjaienl saatisvi . Ihal S.i' eshati Uulupõi

k Ka'ev mgast — esinejad" Müenda 1 lass, õpilased ja

m,msvooi Omluskoon juhatasvniu \ rp.A ui klaveril oh jälle

llege’is Mart, .Hetkeseis

'il ajal Jaaniüginäitus.

märtsil kellis Eesti Kul-t — seletusedTallinnast,märtsil keti

i Majas T.E.’h“ vahuvei-

- nviniuytA*. >«*, u. märtsil: neljapäeval. 9. märtsil ja reedel,10. märtsil kell 2—-4 p. I. usulised loengud Vana Andrese kirikus.» Kolmapäeval, 8. märtsil kell20.00 Tartu College ’is MerleJäägeri luuleõhtu.* Laupäeval, 11. märtsil kell 6

18. ja 19. märtsildr. H. Tari. tel. 224-0402

24., 25. ja 26. märtsildr. R. Vanaselja, tel. 921-7777

iijmimiiiiimiimiiHiimiimiiimiiiifminmmH

p.l. Eesti Majas J.R. 200 45.aastapäeva tähistamine.• Laupäeval, 11. märtsil kell 7õ. Eesti Majas T.E. Segakoori, .Lõbus laupäeva-õhtu ‘

• Pühapäeval, 12. märtsil kell3 p. I. Eesti Majas LosAngeles 7 Eesti Teatri esituselD. L. Coburn 7 komöödia, .Kaardimäng".• Neljapäeval, 16. märtsil kell19.30 Toronto Ülikooli aulasRiikliku Akadeemilise Meeskoori kontsert.

Tervitus USA välisministriltEesti Vabariigi Peakonsul USA-s sai neil päevil kirja

Ühendriikide välisministrilt (Secretary of State) James A.Baker HI-ndalt, mille teksti allpool (meie tõlkes) täies ulatusesära toome.

sltat.

^opusoia udes koolikomiteees >"t*e Hans I upp Ta tapas õpi1 ,si nenoe venetnaiL javanavanemaid kas laste koolitovmiscle janüüd ka käesolevale aktusele onnõu ja jõuga kaasa aidanud. Tatänas ka aktusekõnelejat VeljoKalepTt. meemutades tema osalemist Eesti vabadusvõitluses, mis

Viive Kittask saab lõpumärgi. Üleandja klassijuhataja pr.Leivat, koolijuhataja Valdek Lenki valvsa silma all.

Foto: T. Säägi

Kõigevägevama abi Eesti Vabariigi taastamiseks ja tegi ettepaneku lõpetada aktusetseremooniaEesti hümniga — mis ka toimus.

Järgnes lipu välja-viimine ningtunnistuste jagamine, mis toimuseraldi klassiruumides. A.T.

ikka edasi kestab. Tartu rahugaloovutas Venemaa oma õigusedEestimaale ja tunnistas EestiVabariiki kui sõltumatut riiki. Seeleping kehtib ka veel praegu ningpraegune N. Liidu okupatsioon onseega seadusevastane. Ta palus

9. veebruar 1989.Kallis härra Jaaksoni

Mulle valmistab suurt rõõmuolla võimeline Ühendriikide valitsuse ja rahva ülesanded andaTeile ja Eesti rahvale üle meie parimad soovid ja südamlikud tervitused teie maa iseseisvuse 71, aastapäeva puhul.

Meie tänuvõlglik tunnustusEesti ajaloo taustal ei oleks täielikkui me ei võtaks teatavaks uuendatud võitlusi, mis praegu toimuvad teie julge ja vapra rahvahulgas teie kodumaal. Ammuoodatud muudatuste tuul on alustanud elavat ja mõjuvõimsat debattiEestis ja teistes Baltimaades. Teiemaa on muutunud katsekiviks tes-timaks, kas inimkonna loomulikigatsus vabaduse ja demokraatiajärele on võimeline võitma neid

võime, kes kunagi hävitasid teie jaka teie naabrite vabaduse. Meiekaastunne ja meie eestpalved saadavad neid mehi ja naisi, kespüüavad taastada oma täielikkepoliitilisi, usulisi, ühiskondlikkeja majanduslikke õigusi.

USA ei ole kunagi tunnustanudEesti vägivaldset anneksatsiooniN. Liitu, ega kavatse seda kateha. Eestlaste aktsioonid omavabaduse taastamiseks on selgedtõendid sellest, et see rahuarmastav rahvas on valmis oma saatuseüle jälle ise otsustama. Sellisedteod nõuavad austamist ja tunnustust kui tähtsad panused vabaduse,demokraatia, võrdõiguste ja inimväärikuse kehtestamiseks ülekogu maailma.

Austavalt TeieJames A. Baker Iil

EUROOPALIKULT ELEGANTNE MÖÖBLIÄRITULGE JA KÜLASTAGE MEID SÄÄSTKE RAHA!

SÜDATALVINE NÄIDISMÖÖBLITE® © me

VÄLJAMÜÜK30%SÄÄSTKE kuni

kõrgekvaliteediliselt mööblilt (tiikpuu, ,, rose wood", tamm) iga toa jaoksteie kodus, samuti lampidelt ja muudelt esemetelt kodu sisustamiseks.

T. .rge kvaliteet • Eeskujulik teenindamine • Soodsad hinnad