Nr. 3 5 senti.

9. aastakäik. Tallinnas, reedel, 22. jaan. 1937

Arst ia mõrv halastusestKap arst tohib surmata parandamatu haige? — Probleem,mis teeb peavalu turistidele ja arstidele. — Kui surmaminetapetu palvel, on karistus kergemtestis karistuseks kuni 2 a. vangistust

„Mõrw halastusest" — see on hunntanud kogu maailma targemaid arste ja juriste. „Kas lasta edasi elada parandamatul haigel, kes päewast-päewa mälude käes wiskleb ja surma ootab, wõikergendakm ta saatust surmatunni lähemstletoomisega rewolwrikuu-li, mürgi wõi mõne muu roahendi abil?" — Sellel teemal pemvadpikki waielufi sageli! ka üsna igapäewased inimesed, misjuures„mõrw halastusest" seiab nii pooldajaid ja umstaseid. ühed tooni-tawad, et pole mingisugust mõtet lasta edasi wirelda inimesel, keshirmsate mälude käes surma ootab, kuna teised wäidawad, et igainimelu, olgu ta niissuguses olukorras tahes, peab iga hinna eesthoidma ja kaitsema.!

jjaqasi Coaduse fuuceflLeidlik Pariisi kohwikupidaja on Bois de Boulognesis asutarjud koh-wtku mis seisab otseses ühenduses lehmalaudaga. Kes soochib saada sooja piima otse lehmalt, wõib seda endale ise lüpsta. Paristssnimetatakse seda losduselähedüseks, ja see on ivaga moes. Äga hoopis iseküsimus on, kas lehmalüps sel moel on üldse teostatajv, nagumeie pildil seda sooritab lakitud küüntega, siidsukis pariislanna.

Tuleviku piimabaarWäliHmoades on wlimasel ajal löönud

läbi piima baarid, kus janune inimene saab kiires korras, nii öelda «pukil" juua klaas head külma, janukustu-tawat piima, keefiri wõi mõnda muudpiimajooki. Samas saab ka einetamisekssooje toite. Piimabaarid on löönud läbiSiokholmis, Riias, Helsingis ja mujal,ning nende külastajate arw kaswab järjekindlalt.

Meil tawalises baaris saab küll toitu,kuid „joodarvat" tarwitatakse seal enamasti söögialuseks. See «joodaw" onküll ka põllumajandussaadus — kuid päritoluga kartulipõllult.

Kuiwörd peetakse Inglismaal heast pii

mast lugu, seda näitab toodjud pilt pii-mabaarist tulewiku perspekthwil. Piimlüpstakse masinatega ja torpstiku kauduläheb jahutajaSse ning õhutajasse, kuslahkub sooja piima lõhn. painas ruumis, waid wahesemaga lahutatult, asubpiimabaar, kus piim lastcjkse kraanistklaasi ning ulatatakse pukilistujaile. Sama torustik ühendab ka woolikut, misulatub wankris olewa beebi! juure ja mida wiimane kasutab, muidpgi läbi luti,oma nälja kustutamiseks. Seega ka b ee-b i-b aa r, kuid sootumaks- teiseilmeline,kui oli mõni aeg tagasi Tallinnas Mnü-riwahe tänawal.

See probleem 1 iseenesest on piiakuutne ja efiletMIip, et ta

kohta on kirjutatud isegi pakkeif ' raaujatlüd.

Aastate eest ilmus Saksamaalkuulsa a.rsti Nothrmgeli teos, mispikalt-laialt arutas küsmuK, kasarst tohib inimelu kunstlikult lõpetada. - * Mammi j Jandis„ Surra — ma Miim sind" ja kirjeldas ühe arstr ja ta sõbra saatust. Arsti sõber haigestus parandamata keelewahjck haigusesse jakannatas suuri walusid. Haigenoormees palus oisia arstist sõpratungiwalt, et see jteda kõigist piinadest wabaÄaks

«ajameelneBeethoven

Beethovenist kõneldakse, et ta olnudwäga hajameelne. Kord tulnud ta ühte Wiini kõhwikusse, et midagi süüa.Oli warajane aeg ja kohwikus polnudühtegi külalist. Beethoven kõlistas kelnerit. See aga ei saanud parajasti selhetkel tulla ning Beethovenil tuli natuke aega oodata.

Heliloojale tärkas aga ssl hetkel üks

meloodia pähe. Ta haaras bloki jahakkas kiiresti noote kirjutama. Sealjuures unustas ta oma nälja ning koguoma ümbruse. '

Wahepeal kohale sõstdnud kelner eitahtnud suurt meistrit häirida sa ootasta tellimist. Beethoven aga ei öelnud midagi sa jatkhs kirjutamist.Jõudnud nootide kirjapanekuga lõpule,asetas ta lehe tasku ja hüüdis:

«Kelner — palju mul on maksta?!"Kuuldes, et ta pole! midagi tellinud,

oli ta wäga imestanuds ja tellis silma-pil'k «uue" lõuna. j

Arsti hinges tärkas kohutawheitlus,

mis lõppes^ sõbrq ammustele järeleandmisega. Parast aga kannatas arst suuri hingepiinu, kunata pidas ennast istõrwariks, armaset on eksinud mdraalt, inimkonnaja oma kutse-eetiia wastu.

Juriidiliselt, oh see asi täiesti

selge. jSeadus käsita? parandamatuhaige surnumast ikkagi nagu

tapstüst.

Kuid siiski karistusmäärad süüdlasele on siin paksu wäiksemad kuitawalise tapmine juures. Eestiuues Kriminaalseadustikus on„mõrwale halastusest" pühendatudisegi eriparagrahw, nimelt para-grahw nr. 426,1 mis lausub järg

mist: !,,S üüdlasi tapmises,

mis saadeti korda tapetu tungima! palwel jahalastuse ä r a f t temawastu, : 1 karistataksewangim aja^g a mitte üle2 a a's t a.". j_ Eeltoodud ^ p^ragrahwis on tüh

et mõrw oleks toimitud mõrwa-taum ertda palwel.

Kui süüteos stda momenti pole,siis w>õib asi minna mõne teise pa-ragrahwi alla! ja süüdlane saabpaliu waljema karistuse.

Eelmainitu j maksab just meiekohta, kuid mitmel pool wälis-mail, kus tegelewad wannutatudmeeste kohtud^, wõib tapja õigekssaada ka siis, kui ta ou mõrwa toiminud haigele täiesti teadmatult.Loomulikult tüünemad wannutatud meeste kohtuis tooniaüdjaiks

igasugused inimlikud motliwid, sestwannutatud mehed teemad omaotsuse täielikult südametunnistusejärele.

Probleem, kas kiirendada parandamatult haigete ja pimawatewalude käes kannatawabe haigetesurma, wõi lasta neil edasi elada— katsuda isegi nende eluküüMltTõigi kürrstliNAdk wäWrditegä pikendada, on

eriti akuutne anglo-saksi nmades,kus rahwa terwishoiu eest ollaksesuure hoolega walwel. Küsimustarutatakse eriti palju Inglismaal,kus sellele tõuke andis wäga omapärane ja traagiline juhtumine.

Mrs. Wildred Welsdon kannatas mingisuguse seljawigastuse all,mistõttu teda tabasid korduwad wä-risemishood ja krambid. Teda tabasid päewa jooksul kuni kolmkümmend korda krambiwärinad ja lõpuks pcngutati ta haiglasse.Ta olukord oli täiesti lootusetu,

misjuures ta waimline seisukordoli täiesti normaalne, ükski arstei oskanud ega teadnud ütelda,millal haige naise eluküünal kustub. Haige tütrele Murielile laksema wilets olukord wäga südamesse. Ta ei talunud oma emakannatuste waatamist enam wälja— ja ühel päetval sai temast mürgitaja.

Ta asetas kompwekki mürki,mis wäga sarnane weronaaliga jaandis selle emale. Paar päewahiljem suri haige. Tüdruk antikohtu alla. Pärast pikemat nõupidamist tuli otsus: „Not Guilty" —„süütu". '

Pärast seda sündmust hakkasidinglise arstlikud ringkonnad „armu-surma" wastu suurt huwi tundma.Mõned waimulikud tõid ette, „e tparandamatule haigeleläkitatud wa lutu surmei kõnele wastu kristlikkudele põhimõtetel e."

Mõni aeg tagasi asutati Inglismaal omapärane ühing, millele anti nimeks „O i g u s suremisele liig a." ühing toimetasInglise kuulsamate ja nimekamatearstide, waimulikkude, kohtunikkude, teadlaste ja kirjanikkude hulgasringküsimuse: „Kuidas Maata tekaastunde-mõrwale, kui haige onwiletsas olukorras ja teilt sedaanub?"

Maailmameister treenib.P-u' ^maailmameister raskekaalus

Jimmy Braddock, kes juunikuulkohtab sakslase Max Sehmelingiga,treenib hoolega eelseisva võistlusevastu.

See ringküsimus tekitas nii suurtkõmu,

et parlamendis tõsteti üles küsimus, kas poleks kõige õigem parandamatute haigete elu ja surmaüle lasta otsustada wastawal arstide komisjonil. Loomulikult onseda küsimust juriidiliselt wagaraske lahendada ja seepärast polesellist „armusurma" moodust ükskitsiwiliseeritud riik seni tarwitusele

wõtnud. *Eesti arstid on seda probleemi

omawahel kitsamais ringkonnismitmel korral -arutanud, misjuures sageli on tekkinud papis ägedaid waielusi. üks Tallinna arste,kellega ..Tallinna Postilt,oli selleküsimuse üle jutuajamine^ivastas,et tema arwates s)arsti kutse-eetika nõuab eA .mustamist kuni wiimse wõintal

seni.Seepärast ei tule selline ,.armu-surm" üldse kõne allagi. Pealegiarenewat praegusel moodsal ajalarstiteadus wäga kiirel sammul,nii et haigus, mis weel eile oliparandamatu on juba täna paran-dataw.

Olgu kuidas on selle probleemiseadusliku külje aa, kuid kindel onsee, et halastusest tapmisi juhtubtegelikus elus wäga saaeli. Teki-wad igasugused traagilised olukorrad, mis wiiwad inimesed meeleheiteni. Wõtta aga selle kohtamingit seisukohta: pooldawat wõieitawat — osutub wäga raskeks kamaailma targematelegi peadele.

Achiioid iutustaoad temlat^mm^äemsl

Iilid, ü Hiit liii"Eesti sõjameeste tüsedad sõnad enamlastele. — ^Vaeste-patbste alevis*

polnud punast kopikatki |50 rbl., recria.suJätkame rewolutsiooniaegse arh iiwr lehitsemist... Peatume seda

puhku mõne üksiku momendi suures, kuna materjalid Niigi Kqstarhiiwis selle ajastu kohta siiski sedaw crd kasinad on, et nad teatud küsiinuste kohta ei suuda terwikulist ülewaadet pakkuda. j

Juut Furmann.ühoks tähtsamaks tegelaseks Tartu

soldatite ja tööliste täidesaatvas komitees oli juut Furmann, keda tartlased wcel hästi umletawad, Tema ifiktt

räti kindlaks 30C8—15 kopikat.

Alaline furttntnd tellijate poolt on,et nad lehte korralikult kätte ei saa.üks tellija lisab sel puhul oma kirjalejuure märkuse: «Kuidas peaksime wõit-lema postimnetnWude kuritegewuse

wastu." ^Krõbeda kirja on Anwelt ja Kas/

per, kes tol ajal istusid Toompea lossis, saatnud TalliNna postkontori üle-

et Hartmann wabanes wastususest, kuna ta tõi Bokki tähtpäewaks sette.

Nagu juba warem tähendtitnd, ondokumentide hulgast häwitalPd wäär-tuölikmnad, eriti aga need. snis puu- ^ ^ ^ „ ... tutvad kirjawahetuLse. Wiimase kohta ^-'minai arüsaämÄuse vubul Eesti

kohta saame achtiwlst awarama prldi. saab siiski teatud ülemääre säilinud Teataja" ^laiattsaatmise' asjus. "Post-kuna leidub ierwe tounik rema rsrllrkku- lauajuhendift. Sealt leidub nii mõn- kantori ülemale tuletatakse meele etde dokumentidega. Selgub, et Furmann ^agi. Esijoones torkab jubk pealis- Eesti Teataja" on ametlik wäljaanneon olnud rewoluisroonr algmomendü kaudsel lehitsemisel silma, et erilisel! w vaMwAttsul- konkrewv-fauntg agar tol ajal Wfanub rllsumisid ja tap- 'sut,'tooniline Nagst näh!?, ei ole siinmutt kuulus tcudesaatwa komu ee '002- mised. Kurb tvahe pole ka omastamgi. r.r^, MTihia iie Eama saanud mts-seisu. MiS Põhjusel ^ta järsku Tartu Nii näiteks.teatatakse, et 6., jcjan. ^18.ilnrus, seda paberite hulgast iäpsalt ei a on g Siberi korpusest Andret Shagselgu. On olemas küll üks dokument, xow suurema rahasummaga i kadunud.

Hägu muinasjutus.Itaalia kuninga tütar, Savoy, printsess, külastas hiljuti Rooma vae

seid. Pildil näeme teda vaestele toitu jagamas.

millest nähtub, et ta on soowinud hi!la Tartu ülikooli erakursustele —- jasee on ka kõik. Näib, et seda tulebkitema siiatuleku põhjuseks lugeda. Sattudes juba Tartu, esitas ta end muidugi köwa enamlasena ja koht keskkomitees oli kindlustatud.

Muud paberid tema toimikus onenamikus waid wolitused läbiotsimiste toimepanekuks kord siin, kordseal.

miteelt Toompealt,keelne.

Arreteerimiskäske sisaldab Lanajuhend Omapäraselt hichmtaw on paberitelõpmatu hulga. Tema ftnrmanegi hulgas leiduw Rääma wallawalitsusestssekanne^ lõpeb KrutSkowilez antud A. m ^ järgmiM käib: ..RäämaWillmanm arrereerrmlskorraldusega. mrt)Trr.m,-rTi+Tns tmKuna tol ajal enesekaitse ja julgeolekomas ivägagi suure tähtsuse, siis onarusaadawalt ka rohkesti esitatud soo-wtawaldusi püssilubade saamiseks. Alulneid anti wõrdlemisi kergel l! käel, kuidsiis hakkas komitee ise karnna relvastatud rahwast ning lubades saamine

. .. , j . » muutus ülira^eks. Isegi -ametnikud.Eesti sõjameeste tüsedad sõnad. iejicbel oli suurte rahasumnsadega te-

Huwitaw on aga tema paberite hul- «emist, jäeti relwata.

Kiri on wene-

gas leiduw eestikeelne postkaart, mion läkitatud 28.. noh). 1917. a. Fur-mannile Eesti sõjatväelaste poolt wöl-jastpoolt Eestit. See kõlab järgmiselt:

«Teie wägitegudest kuulda saadestähtsamates Eesti kultura linnades,ilma et Teid selleks kõige rahwapoolt oleks tvolitatud ehk walitud,

Kaunis arwukalt on säilinud materjale Tallinnas ilmunud J enamlasteametliku häälekandja

.Eesti 'Feataja^j,eriti tema talituse osa kohta,tawaliste kunlutustekstide ja

Pealetellijate

nimestiku, on siin nii mõndqgi huwita-ütleme hoiatuseks Teile: ..Lapsed ärge wat kirjawahetuses. Esijoostes nähtub, ta. Sealt näht

wallawalitsus teadustab sellega, etpraegu ei ole wõDnalik kuidagi moodiraha ..Eesti Teataja" eest ära saata,seepärast, et postttei ole kt ka praeguei ole kassast mitte punastkopikatki." Mi siis «Waeste-patuste alewts" polnud punasel!paewil punast Kopikat.

Rakweres olid Jälle omad hädad.Neil polnud juristi triburmalt jaoks.Seda otsiti kuuluWse teel.

Meel kasinamas kui 1917. a. kohtaon materjalid 31919 enamlisj£ hirmuvalitsuse

Me.Kuid onreti nei§ leidub. Isegi wan-

gide nimekirjasid on kordg läinud pääs-

mängige tulega I Enne tehtakse parandus ja pärast mõistetakse kohut. Kasiin tuleb teil wastust anda^ rahwakohtu ees, mis raske on! Wõtke endiroojased käod Eesti kulturat roojasta-mast ära. Seda nõuawad 4 õhulae-wastiku polgu eestlased."

Kuidas juut Furmann sellele kirjalerWgeeris. pole teada. Kaardile poletema poolt mingit märkust tehtud.

Polkovnik Tõnissoni arreteeri-miskäsk.

Muude paberite hulgas leidub muuseas ka polkownik Tõnissoni arretee-rtmiskäsk, mis kannab 20. now. 1917.aasta kuupäewa. Arreteerimist kästakse wiibimata teostada.

Dokumente leidub ka TähtwereKulli talu omaniku W. Bokki kohta, keda taheti arreteerida, kuna tema talujuures leidis aset suurem sõjariistuskokkupõrge. W. Bolk on andnud allkirja, et ta kohe ette tuleb, kui kutsubuurimiskomisjon wöi tribunaal, waö-tntades wastasel korral oma waraga.Nähtawasti on aga seda wäheseks peetud, mispärast on nõutatud weel 5S.Hartmanmlt allkiri, et tema samutioma waraga Bokki eest wastutab.Selle wastutnskirja all leidub märkus.

et lehte alul trükiti 6000---6000 eksemplari, milline arw hiljem siiskitõusu näitas. Toimetajate 1 palk mää-

kasia keldris, fuiretöö, on 01 istnimekiri on masti

et Tartu krediir-toimus hirmus we«

nt kinni hoitud. Seeil trükitud ja osa ni-

tfiedur kõrge tiitliga.Inglismaal ei nimetata kuninga nimega mittej ainult

vaid ka vedureid. Pildil näeme töölisi puhastamas suureduri nimeplaati, millele maalitud „Kuniijgas Georg VI”.

rügemente,kiirrongi ve-

mesid waruStatud ka aadressidega. Siinleidub ka piiskop Platoni nimi. Teinewangide nimekiri sisaldab 90 nime jakäib nende kohta, kes olid politseiskinni ning kolmas nimekiri 84 nimega nende kohta, keda hoiti salapolitseiruumides kinni.

Wõrdlemisi agaralt on tol ajcü Tartus teotsenud kommunistide rahandus-toimkond, harEides endale siit-sealt sissetulekuid. Ehkki encrmline wõimTartus kuigi kaua ei püsinud. leidubdokumentide hulgas terwe rida awanstkwiitungeiö raha saamise üle.

On koostatud ka nimekiri „kinnipitseeritud äride, wabritute ja töökodadekohm, millede omanikud on ivalge-kaardiga ära põgenenud." Nende kohta taheti nähtawasti lähemal ajalwastawaid samme astuda.

Tartu lukusspaärs Satielbergi tööline on saanud 4 rubla 50 kop. üheksakapkluku lahtiwõtmise eest! Wististikäis töö sel alal päris intensiiwselt.

Wastse-Kuustest tuleb aMrjadegakaebus wallasekretärt peale, et see onkommunistide wastane ja annab kõikwalitsnse saladused wälja. „Meil polesarnast ilmatraadita telegraafi tar-wiS. Saatke tema asemele mõni kom

munist." .4. jaanuaril 1919. a. komitees lei

takse, et oleks tarwilik sellekohaseidsamme astuda, et püsside parandamine oleks linnas wõimalõatud. Kcrwat-sctakse isegi lukuseppade mobilisatsiomtiwälja kuulutada.

12-dal tun^.14. jaanuaril löödi enamlased Tar

tust wälja. Weel samal päewal onkoinitee poolt antud järgmise sisugaringkiri: .Igale toimkonna teenijaletehakse kohuseks rahulikult oma töödjatkitta ja mitte lasta waldata (?I)ennast kuulujuttudest Kui mingi hädaoht saab ähwardama walgete rööwsal-kade poolt, saab sellest igale toimkonnale warakult testamd."

Waeivalt, et seda lubadust ülemusepoolt täideti. Wist polnud enam kellelgi aega teatada „rööwsalkade" tulekust. Eesti wõidukad wäed seisid oo

tamatult Tartu müüride, all ja enamlasi päästis Waid kiire põgenemine.Warakult ei saanud siin keegienam teatada, sest igaüks oli wäljasoma naha päästmisel.

KlassivahedGrupp turiste otsustab sooritada lo-

busõidu Swettfi mägimatl.Jaamakese kassast lunaStatakse piletid.

Muidugi esimese ktasst piletid, sest turistid on puha rikkad jänkid.

Perrooni ette weereb tvedur, taga waidüks wagun.

Imestub selle nähte üle ameeriklasi japärib kontuktorilt:

«Teil ainult üks waMn, aga pileteidmüüakse kõigile kolmele klassile!?"

«Oodake, küllap klassiwahed selgu-wad." wastab konduktor,, tüüpiline mö-gklane.

Istutakse lvagunisse sa peagi hakkabwedur ähkides weerema mägedesse.

Kesk paksu metsa, sust mäenõlwakulkõlab Lkks »tter- Konduktor tuleb wa-guntsse ja hüüab:

,,2. sa 3. klassi sõitsaid palutakse maha astuda!"

Wäljuwadki 8. sa 3 klassi sõitsad.Taas kõlab wile sa konduktori hüütu„i. klassi sõitsad wõiwad rongi kõtz-^

wal käia. 3. klassi sõitjad veawad agawaguuit tagan.tXükkama!"

Tunneb oma urbest. Daam (pidu-perenaisele): ..Kus on see kena tüdruk. kes äsja kandis cocttatlt ringi?"

Perenaine: „Kas otsite midagi joo-gipoolist?"

Daam: „Ei, otsin oma meest."Kuidas saksad soowiwad. Lõunataja:

«On teil metsparti?"Oober: «Ei. härrad, kuid me wöime

wõtta kodupardj ja teha ta metsikuksteie jaoks."

Eluproosa. Naine: «Sa hoiad sedatvihmawarju minu kohal sama kenasti kui enne meie abiellumist, kallim. Oled isegi hoolikam."

Mees: „Jahs Nüüd maksan ju mina sinu riietuse eest."

Azma Manmes

Makse inimest«Valelik l Aferist! ürginimene!"

kostsid hüüded, siis oli Koiola jälle üksi.Aga ta ei saanud nukrustada weermtdtundigi, kui loputati.

Astus tuppa I sümpaatne noormees,ta oli tulnud pikalt reisilt, seda näitas mahukas kohwer ta käeotsas.

Tärkaw rõõm silmis wõttis Koiolata wastu.

Rikand Koiola elas hiljutt üle kahekordse õnnetuse: Sõber murdis talletruudust weksliga ja pruut rikka noormehega. Koiola hülgas naeru, tardusmööblina toanurka ja arutles psühholoogilisi probleeme.

Mis on inimeses wäärtuslstnmat?Hing. Mida hinnatakse tegelikult? Raha. Aga nagu maakera hiigelkehaspeitub kimbuke _ wäärisktwe, nii leidubrahwa seas üksikuid õilishingi. Tulebwaid näha waewa nende awastamisegä.

See polnud põrmugi uus idee — otsida inimest. Aga Koiola ei läinud So-kratese kombel tänawale laternaga wõitaskulambiga, waid kuulutas ajalehes:

«Otsitakse inimest. Tulla Lootusetän. 3. Rikand Koiola."

Hommikul kell seitse ilmus ajaleht.Tunni aja pärast ootas Koiola majaees poolsada inimest.

Koiola waatas awatud aknal waik-selt üle tunglelvate peade. Ta näol lebas pühalik õnnesära. Siin nüüd asussee massi koorekiht. Jah, nad näisidwäga kurnattid. paljudel polnud ter-wet riieiks seljas. Kuid selles peituskinenhe õilsus, nende üllas süda põlastas wälist hiilgust. Nad tulid Koiola.oma prohweti juure, et see juhiks neidhingeelu keerdkäikudesse. Ta hüüdishardunult:

«Armsad inimesed, mirta olen Rikand Koiola!"

Inimesed hakkasid tõuMma ja kisasid üksteisest üle: ^

«Wõtke mind! Mind, Mud!"«Rahul", sõnas Koiolq liigutatult.

«Kõik inimesed on teretulnud."«Mina oÄan käsitada kirmest!", kar

jus puusepp, kiigutades oina lubamatult suurt kõrwu.

«Wõtke mind, lõhun kõiki töid tehanagu metslane!" hõiskas teine, kestõesti lõhnas dshungli järgi.

«Pesen lumiwalgeks ka muste-madkraed!" poetas pesunaine oma seebitatud hääle teiste wahele.

«Milleks see?" imestas^ Koiola.«Pole tähtts. millist amenr^Mab keegi,peaasi, et süda poleks tühi."^ «Tõsi jah, süda on täis, et kõht on

tühi," seletas kurjalt fööttjäänud lõuaga noormees. „Kas annate tööd, wõipeate mäejutlust?"

«Ärge nar ige, andke toodi" käratse-sid hääled.

«Ei. kaduge siit!" kogeles Koiola.«Nägin teid läbi, wariserid. rahahimu luurab te kaltsude warjus. Te poleinimesed, ei... ei..."

Ta lõi akna kinni ja samal hetkelpaiskus telliskitvi läbi rupdu.

Härra lord võimleb.

John, ma olen väga väsinud, sa teedtäna pool tundi minu asemel võimlemisharjutusi."

«Tulite... kaugelt... mu kutse peale?"sõnas tasa.

«Jahi Otseteed Pelgulimmst."«Olete te inimene?"«Eheh, Aadamast saadik."«Siis öelge, mis on wäärtuslikum

maailmas."«Raadioaparaadid «Raks" on maa-

isma parimad." sõnas mees ja awaskohwri. «Palun, silmitsege weidi neidbroshüüre ja te ei waidle wastu."

„Raks". jahmus Koiola. „2fg<t kuidas jääb siis inimesega?"

"Inimene naudib muusikat ja tasubosamakse," naeris agent. «Kas paneme kirja ühe neljalcnnbilise?"

See oli öeldud weidi ahnelt, agatõepoolest poleks ta täna Koiolale saanud müüa ka ühelambilist. Ta olikerge mees, kohwriga kokku kolm puuda ja Koiola awitas to hõlpsasti üleukseläwe. ,

Aga warsti ilmus weel keegi — hulgus. kelle nägu näitas, et wangla olisaanud talle isamajaks. Muidu olimees tawaline, ta omas kaks hernesuu-rust silma, millistega ta uuris Koiolatpaar minuttt. Wiimaks ütles:

«Halastage õnnetu inimese peale,härral" '

Koiola äratas kähku oma uinunudIootu'eriismed.

«Ons teil süda?'k küsis ta.Mees naeratas Ühe suuweercmdiga

ja kääris Ues käise.«Siini" ütles uhkelt.Tõesti, lahjal käsiwarrel paistis

kõhn süda; kindlasti olid nad mõlemadolnud kord prisked, süda ja käsiwars.Aga Koiola pööras selja kerjusele, tedaei rahuldanud tätoweering, ta otsisruksuwaid südameid.

„Ma- olen end parandanud, andlwiis senttgit" nurus mees.

Koiola ei wasranud ja hulgus lahkus tusaselt, wöttes eeskojast kaasa Rikandi kalossid.

üsna õhtu M saabus kolportöörpakkudes waimhttkku kirjandust.

«Milles seisab elu wäärtus?" küsiKoiola tasa.

«Jumalas," wastas mees.«Wahest peitub jumal ka inimes

hmges."«Jumal on igal pool. ka sqtles raa

matuff, mis on esimene trepiaste paradiisi ja maksab kõigest pookteL-krooni." seletas mees tulwil ariwatMu..Aga krooni eest wõrte saada wiis- tüä

hemat..." / n„ «Wälja!" käratas Koiola id tväju)

kägarasse nagu parafiinküünalVtgasclajuies. Ta oli wäga wilets SokrateZta nuttis ja tundis end wäga üksikuncmaailmas, kus pole ühtegi inimespeale Rikand Korola.

Teisel päewal tulid maalt Rikandwanemad. sest nad olid lugenud kuulutust ajalehes. Poeg wõttis neid was^tu sosinaga:

«^elge. kas olete leidnud inimest?'«Ei ole. pojake, aga kohe läheme te

õa oksmra." ütlesid wanemad mureli^kult. Nad wõtsid poja oma waheliwankrisse ia weeresid kodu poole^ ^ile kallim maailmast?'pomiies Rikand.! «Sina. ikka sina. pojuke! Annat-

jumal, et sa peatselt paraneks," was-tasid isa-ema troostiwalt ja otzkasitkurwalt.

.Tallinna Posi« nr. 3. 22. jaan. 1937. khk. 2.

60 aastat Türgi sõiast, kus langes ka pattu Eesti mehi. - Kuidasvanasti kirjutati sõiasõnumeid

Tänarvu täitub 60 aastat Wene-Türai sõjast. See oli sõda, millest kamaga palju eestlast rvõttis osa uiugmis ..wanasoldatitc" jutustuse läbioli omandanud hiljem rväaa suurepopulaarsuse rahwa seas. Plewna.Kars. Schipka — need olid nimed,mida teadis iga lapski. Taheti kellelegi ägedalt naha peale käia, stisöeldi: „Teeme Plewnat". Türgi sõja kohta on tolleaegsed wärsisepadluuletanud hulk laule, millest kuulsam: See kuulus Kars ja Er-serum. .

Türgi sõjas langes ka palju eestipoegi, paljud tulid sealt tagasi sandina. Wanem põlw meel mäletabneid puujalaga wõi ühekäega mehi.Alcksaudri-aegue ..keisrikuub" seljasja raha rinnas: kroonu abi oli pistke ning mõnigi sõjasangar pidi pärast kerjamisega end elatama. Tolleaegne ajakirjanduse sõjainformat-sioon oli kehw ja ulatas maewaltlaiematesse massidesse. Seda rohkem oli stis jutustamist sojast tagafitulnuil/ Mehed stis ka pajatastd.„K«i me olime Plewna all..." ninglisasid sageli ka oma wägitegudelevaistust manu. Kuulajail aga särasid silmad. Nüüd on Türgi sõja sangarid juba maamullas. Ainult mõniüksik wõib meel kuskil hingitseda'tudikescna.

Wäudra õpetaja K. Körberj 1880.aastal ilmunud raamatus ..Mailmaaiaramat" leiame Wcne-Türgi sõjakohta alljärgenwa kirjelduse, miskoostatud ajalehtedes ilmunud sõjasõnumite ja muude allikale põhjal.Jätame kirjawiist muutmata.

Küssiminne: „Kuida wisi on Türgi sööda tulnud?" — Wastus: essi-tcks sest. et meie armolinne Wenne-nifl Keiser Aleksander II. tahtisTürklaste pinamistele otsa tehha,misga nemmad Kreka ussolisteleallati maewa teggiwad, kes nendema piride sees ellastwad.

Teiseks: et meie wäggew Wenne-ma Keiser Aleksander il. tahtis omakauba laewadele täit lubba kätte sala, musta merre seest Daröanelli kit-snssest lõunapoolse merre sisse sõita.

1877. a. tulli esstmenne awwalikKeisri Maniwest ehk käe kirri wälja.kus temma kõige Eiropa male kulutab, et nüüd on kannatuse aeg otsas,ja et, kes ei tahha rahhoga leppida,peab wäggise söa läbbi sunnitud sama õigusele järrele andma.

Ni pea kui esstmenne Wenne sõa-wäggi ülle Rumänia piri olli astunud, tulliwad Rumänlased omapeästjatele römo ja tännoga wasto.Asta maal on suretükkide mürin kajubba lahti peäsnud.

Mai-ku. Meie Keiser on teonipärrijaga nüüd ka söa-platst pealeärra sõitnud, omma söa-mäe kinni-tusseks. ja riigi rahwa kossutuseksuiug usso-meudade römustusseks.

Iuni-ku. Wenne wäggi läks Ka-latsi linna kohhal ülle Donau söe.Türklased teise äre peäl katsustwadkõige jõuga meie rüggimentid lagastlükkada, agga ei janud, wöit jäimeie kätte, waenlased piddiwad tag-gauema.

Iuli-ku. Meie wäggi on Tirnowcklinna Türklaste käest ärra wöitnudBulgaria rahwa römuks.

Türgi Sultan omma sure Kons-tantiuopoli linnas on täis wihhasa kartust, et Türgi Kindral onWennelast lasknud ülle Donau jõetulla!

Nikopoli liu on ka langenud saWenne wäaai on keelmata ülle Bal-kani mäe käinud.

Schipka kitsad mäe orrud on meiekäes. Hurrah sa head õnne meiewavra wäele!

Asta maal pölletawad TürklasedArmeenlaste küllasid ärra, sevärrastet need hoidwad truiste Wennelastepole.

Ja mis tewad Inglased ieäl in-res? — Nemmad sadamad Turklas-tele abbiks. essiteks rahha, teiseks

soldatid, wimaks toiöo mona. Külse wõib üks isse-modj Inglaste ris-ti-usk olla. mis omma kauba kassotillemaks arwab, kui kõik iggawesseello andid, mis üllewelt armust antakse. '

Kõige kibbedam taplus Wenne sõa-wäele on Plewna linna kätte samis-se pärrast, missuggune tük maad tänna sai nendest ärra wöiüetud, se läkshomme jälle waenlaste kätte sepär-rast, et wasto pannejate hulk olliammo surem. kui peale hakkajatearw.

Ungria mehhed lõwaä omma pid-dude peal wina klastd kakko se peäle.et Wenne wäggi peaks hukka sama,aga Türgi riik peaks wöimust wöt-ma. Nemmad ei tahha seda talgiunnustada, et endine Wennema Keiser läks kord Austria mäle oma söa-wäega abbiks, Ungria massajatewasto, et kõik nurjatu ettewõtmineläks raisko ja piddiwad ennast jälleAustria rigi wallitsusse alla heitma.

Wiimses lahingus Plewna jures.kus Türgib wõimust saiwaü, ei an-nud need mõrtsukad Wenne «ängidele mitte armo. muudkui hüüdsi-wad: „Pew< otsast: malmis! Põlletarwis risti/lperi ka meel söta!"

Augusti-ku. EAotusse maalt tul-leb uus hvoste wäggi Turgile abbiks ja Inglis maalt sadetakse sõbralikke Islami ramvale püssi-rohtosuri tukkisi täitma, m rist-tango ningweebakkid tühjasid kohtusid täitma.

Türklased laiemad rnEjateggisaidlinnade wangikojade seest wäljaWennelaste wasto sõddima.

(Hõlbus assi on niisuggust ust lahtiwötta, aga raske assi on nisuggusstdmehhi jälle kinni panna.

Septembri-kn. Lowatst lin on kameie käes. Weüne Telegrammi jar-rele: Meil on kibbe lugu Plewnalinna ees. Palju hawatuid, rohkemsurnuid. Lin põlled!

Oktobri-k«. Prohwessor Bergmanni kirja seest Plewna alt:

Suri-tükka weti nõnda, et kummagi ette 18 härga olliwad seatudneid eddast wedöama.

Maggamisse koht on kuiwa aiagapeagi ärralettuü: nahk pann Pea al,jäme Mantel katteks, tillemalt pais-tawad taewa tähhed, mässinud meesmuudkui puhkäb ja noorskab.

Hawatude jallalude arstimissejuures kölbastwad kõige parreminiTarto treieri Meistri Brauni (Wenne podiõe nurga veal) wäga holegawalmistatud pu-ritstad.

Wallu waigistaw rohhi Kloro-worm aitas meid ka immelikult meiekibbeda tohtertamise tö juures. — etsaime kahe öga 3.400 hawatuid ärratallitatud.

Nowembri-kn. Kindel kiu Kars,Asta maal, on meie kätte langenud.

Meie Keisri Tclegraw Keisriprouale sadetud annab Ärge rigirahwale teädüst, tzt Plewna lin onommeti meie kätte sadud, ja et Türgi kindral Osman Pascha kõige omma söawäega on ennast meie allaheitnud. Sepeäle ütleme: „Au olgoJummalale kõrges!"

Teetsembri-kn. Peterburist. Kül seolli üks kallis rõmustusse pääw kõikidele trui rigi üllamatele, kui meiearmastatud Keiser pärrast rasket söakärrinat kord jälle omma Peterburipea-linna tulli watama. Warra hommikust sadik kihheles arroto rahwahulk nago fippelga pessa möda ulit-sat, ja immelikult kallid ehhitussedolliwad kätkile pole wälja säetud jaüllesse tehtud.

Ni pea. kui Keiser raudte tõllaseest wälia astus, oli römolinneHurrah hõiskaminne nago wäggewmürristamtsse heal kuulda ülle surelaia linna ja kõik kirriko kelladHUüdstwad liggi. agga rahwas laulisKeisri üllenöamise laulo. Kui õhtokõik lambid põllestwad, ütlefiwadmitto linna koddanikku. et nisuggustkallist rõmo pidüo põlle seiemale nende silmad näinud egga nende kõr-wad kuulnud.

Sõa-platsilt. Kui mõnni hing kaebab koddomaal, et temma ello onwägga raske, siis tulgo ta feic mäg-gede sisse meie jure, kord ka katsuma,

kuida se assi mekkib, kesk talwe ae-go kinni tuisatud teede peäl suured-tükkid õllade peal kanda eddast sada,kui volle tee-märki nähha egga tunda. muudkui kulukse ikka Kommandokasko: „Mars! Mürsl"

1878. a. Wilippopel on meie kättelangenud, Wenne lip sai ülles tõmmatud, tänno palme kirrikus pübbit-setud. Adrianopel on meie käes.Konstantinopolis on hirm ja kartus.

Weebrnari-ku. Sultani pallumisse

peäle läks meie Sumwürst Nikolaimõnneks väewaks tedda watamaKonstantinopoli linna.

Inglisma walmistab tubstste jakermesti sõariisto, ja temma laewadon jubba Marmora merresse oju-nud. üks tark ja kulus Hurgi Pascha on üttelnud: ..Sesamma Ing-lis-ma on meid eestotsa sõale kihhu-tanud, pärast sedda on ta meid pah-ha tee peäle juhhatanud ja kõigeroimaks on ta meid hirmsal wiisilärra petnud!"

Kui manna Kindrali Pascha olli.wessi silmis, omma nimme rahho-lcppitusse kirja alla kiristanud pakkus keiserlik kõrgus Nikolai lemmale kät ja ütles lahke näoga:

„Nüüd peab eddaspiddi hea sõbrus meie kahtze rigi rahwa wahhelwalitsema." /

Üllem sõn kässo-andja Nikolai onpisstkesse kalla meeste küllasse —San-Stehwano — tulnud wiimstdrahho leppitusse tingimissi kinnitama.

Peterburist. Meie linna sured tük-kid paugutawad sõudsaste ja kuluta-wad. et nüüd on tõeste rahholeppingTürgiga kinnitatud. — Se peäle ütleme: ,.Õn neile, rõõm meile!"

Kulus Kindral Tootleben, kes''meie Liiwlandi maalt pärrit on, ett^öine Sewastopoli wapper söa saatsa,on nüüd Plewna linna ette kutsutudsanud, ja se hea assi annab meil par-remat loiust tullewiko härrast.

Kirev nüclsl: Jiockefetlec ei taha enam

Muistse Eesti ajalugu Vatikani ar- Luulehobu.hiivides.

— Ei, ei häfra Põmik, omasündimisaega ma teile ei ütle!

— Pole viga, madam, uurinselle välja! Vatikani arhiivides leiduvat küllalt dokumente, mis käsitavad meie muinasaega.

— Enne oli ta liig nõrgakekõrgustesse tõusmiseks —nüüd on ta aga enda rasvasöönud ega viitsi enam jalguliigutada!

-Vabatahtlik.— Kuhu poju marsib?— Ema küttis mul kodus

naha soojaks — nüüd lähenvihaga Hispaaniasse sõtta.

— Tulise pihta! Priskekoni ja tuli ka veel otsas!

97-aastane Ameerika multimiljonärJohn W. Rockefeller, keda peetaksemaailma rikkaimaks meheks, on loobunud oma palawaimast soowist — taei taha enam elada 100-aastaseks. Taon leppinud mõttega, et ta wõib siitmaailmast, kus ia nii palju raha teeninud. kõige rahulikuma südamegaükskõik mis ajal lahkuda.

Selle sensatsioonilise teate tõiAmeerika ühendriikides awalikkuse etteJohn D. Rokefelleri isiklik fotograafmr. Curt Englebrecht. Miljonäri fotograaf awaldas hiljuti oma isanda ülewäikese raamatukese, milles ta annabraugastunud õlikuningast kahetsemiS-pxiärje pildi. Mr. Englebrecht kirjeldab Rockefellerit koltunud raugana,kelle sõbrad ja kaasaegsed on juba ammu surnud ja kes seetõttu peab elutsema üksikuna ning mahajäetuna. Arstid kasutawad kõiki teaduslikke wahen-deid, et wana miljonäri elupäewi pikendada ja kaitseda teda erutawatecluawaldustega kokku puutumast.

John D. Rockefeller — kirjutabEnglebrecht oma raamatus — elabkõige tagasihoidlikumat ja kokkuhoidlikumat elu, mida endale üldse wõib ettekujukada. Päetoade ja ööde kaupa wn-bib ta oma willas, Ormond Beachis,Floriidas, misjuures ta magab jaliigub ainult maja teisel korral asu-Ivates ruumides. Sageli istub tapäewade kaupa waikides toolil jaunistab. Wahete-wahel lõbustab tateiste abiga ennast lihtsate lastemängudega.

Nii möödub tal Lks pöew teise järele. Ta ei soowi enam elada 100-aastaseks. See siht ei näi talle nüüdenam nii igatsemisewäärsena, _ naguaastaid tagasi. Aastal 1929, mil JohnD. Rockefeller oma soowist, elada 100-aastaseks. teatas, oli ta weel tugew

ja tubli tvanake. Elada weel 10 aas- !tat. oleks talle tähendanud 10 aastat jrikkuse. lõbude ja kuulsuse nautimist. !Kuid nüüd. mil ta elujõud järsku -kokku kuiwas, pole tal kolmest eluaastast. mis teda lcchutawad 100 aastapiirjoonest, enam mingisugust tulu.Sest mis mõte on kolm pikka aastalistuda waikselt leentoolis wõi lebadaunetult pehmeil woodipadjul. Raugas-tanud multimiljonäri elu pole koormaks mitte ainult talle endale, waid 'ka ta rawitsejaile ja pöetajannadele, -kes waatamata heast teenistustasust,on Rockefelleri teenimisest tüdinenud.

John D. Rockefeller oli kord rikas,ja wõimas, nüüd on ta Ivana ja wä-sinud. Manale ja tülpinudnrehele ei,paku enam naudingut kanW>yMkesed'waheldused, mis talle paay aasiattagasi palju rõõmu walmistasid/ Taei mängi enam golfi, ei foorita iauw-sõite, ei käi aias jalutamas, ei/waatafilme ega lase ennast päewapildistada.Isegi külalisi ei wõta ta enam wastu..Ta ei rõiwastu enam kunagi täielikult/waid käib päewade kaupa ringi hom-'.mikumantlis. Ta korralikku ja suurisgarderoobi waatawad majaelanikud ju->ba nagu muuseumi. Ta ilusa- hõbe-'juukselised parukad, millest igaüksmaksis 1000 dollarit, lebawad kasuta/matult oma alustel. John D. Rocke/seller on täiesti paljaspäine sa kannaAööl kui päewal mustast siidist mütsisSellises olukorras — peas must siidi/müts. seljas hommikumantel — istu/ta oma wanamoodsas tugitoolis, õlle-rahul kogu maailmaga. Ta ei loodiega taha maailmalt enam midagi. THootab waid igatsusega seda päewa. mij-tuleb kõigele lõpp, lõpp. mida ta nv»kaua on oodanud sa millele taaastaid ette walmistanud.

jubZ

.Tallinna Post“ nr. 3. 22. jaan. 1937. Lhk. 3.

i

MILLE OLE NAERAB SAKSLANE?Poliitiline pif&e

Sorgeri!

-Haste geherrt, öer Moritzel Hat flefagt, Sah See Schiller Hat geschritben:»Sanz Maüriö ln waffen»?" - .Ob er fchon gesmKI Hat, Dv fe hrr A«ö?°

mõned üksikud saksa nalja-ajakirjad söandavad astuda poliitilisepilke praegu nii kardetavale rajale. Suurem osa hoiab sellelt põllult täiestieemale ning püüab läbi ajada süütumate asjadega.

Kõige rohkem tegeleb sel alal rahvussotsialistliku partei poolaijietläk pii-kenädalleht „D i e Brennessel" (Nõges). Kuid temagi ainestik on peamiselt välispoliitiline ala. Maajagamine kommunismiga, juutidega ja Venemaaga on ta peamine ainestik. Ei või ütelda, et elavust jä värskustoleks palju, eriti puudub see tihti sõnalises osas. Ka pildimaterjal harvaon nõgeslikult kõrvetav. i

Sisepoliitiline ainestik on pilkeainestikust arusaadavatel põhjustel peagutäieliselt kadunud. Sule alla satuvad vahel n.n. mökitajad ja nurisejad,ning viimasel ajal on alustatud sõjakäiku bürokraatia liialduste vastu.Võib olla, et sellest areneb valitseva süsteemi teenistuses olev nii-õeldapilkevalve.

On endastmõistetav, et naljalehed on samuti rakendatud rahvussotsialistliku üldise ideoloogia teenistusesse, nagu kogu muu ajakirjandus. Ningeriti niisugused pilkelehed kui „Die Brennessel" reageerivad nebdele soovidele, mis tulevad juhtkonnast.

ülal — pilt Brennesselist, mis näitab praegugi Saksamaal jätkuvat juudivastast ja kommunismivaenulikku „kallakut“.

Jlamevatilõfrud1 'J* ' Ü'

Jtleinsr, jetzt vm vtet Uhr kann teh mteti auf keina langen Vorreden ,•nehf einlassen - Ick mgB am slebsn Uh, «teder eufstehenf" . »

Karneval on saksa naljaajakirjadele alati olnud tänulikuks ainevallaks,lii ka tänavu. Ja kuna on just parajasti karnevaliaeg, siis toome mõnedjäited ka sellest sordist.

P. S ch e u r i ch i joonistuse (ülal) allkirjaks on „näitsiku“ sõnad: „Prae-kella nelja ajal — ei ole mul enam mahti pikkadeks Sissejuhatus

eks, väike; ma pean kell seitse juba jälle üles tõusma!"Tantsupõrandal trügib nii tihe rah-mlk, et lõpuks ükski ei pääse

tiam liikuma. Keegi näitsik päribima naabrilt: «Mis sn kostüüm endastfujutab?"i «Lendavat hollandlast, väike kuldkalake!"j «Nii — siis on aga ülim aeg, etI ndad minema, — sa seisad jubaiitu minutit kuldkalakese sabaoi-•ui:“

Suursugune, üleni siidimantlisse mähitud meesmask kõnetab türgi tant-sitari: «Tule, idamaa kauneim õis,järgne mulle mu riiki 1“

„Kes sa siis oled?"«Muinasjutu prints. -, ma täidansul kolm soovi J" ■«Tõrs mõte! Siis spurdime jalamaid

puhveti... üks konjak, üks õlu japaar vorste!"

Ajad pole jpst kõigerõõmsamad ning inimesedmaailmas kõige lõbusamastujus. Kuid võib-olla justsellepärast on inijnestel tarvidus hea nalja järele, ningtihti nauditakse tjeravat pii—kenooll Nali aitab meidtihti üle õige raskestki olukorrast, ning õnnelik oninimene, kellele saatus onandnud n. n. huumorisoo-lika.

„T a 11 i n n a P o s t“ tahab edaspidi vähete-vahelheita pilku üle piiride* etvaadata, kuidas ja mille ülenaeravad inimesed mujal.Mis teeb nalM venelasele, inglasele, sakslasele,prantslasele. Abiks võtab„Tallinna Post" sealjuureskimbu vastavate maadepilke- ning naljalehti, püüdes noppida sellest kimbustparima.

Tehes täna algust selleuue seeriaga, loodab „Tal-linna Post“, et see leiabsooja vastukõla lugejaskonnas. Ja kui mõni ..väljamaanali" meidki lõbusalt naerma ajab, siis: (

„01gu naer terviseks?”

Jlatuke „tervesterootikast”

.Und vtäsr, Farmeri, hHngtrt. bfttschõn. V Bienwfirmer."

F ■f

cr- -

Tpi \J&&&. Centa. fcclraten Ä«8sn Wv- Simii t£®oW euch der Koffvptea Erotfli ta de» Kop#geettegen?” . jk gftff Fratutoegrph boa®* sJT

õllelauas arutab üks;„Otse ettekujutamata on valguse

kiirus; päikesevalgus näiteiks liigub800.000 kilomeetrit sekundis."

Toriseb teine:„Mõni ime! Tal ju allamäge tu

lek!"

Müncheni Naisteplatsi ääres onrahvahulk kogunenud ühe mootorratta ümber. Mööda minnes kuülen,et mootorrattur on üle tänava minevat jalakäijat kergelt riivanud.Jalakäija olnud äge saks ning põrutanud peatama jäänud mootorratturile tugeva kõrvakiilu mööda vahtimist. Inimesed vaidlesi^ elavaltselle sündmuse üle, kuna mootorrattur oli kadunud lähedasesse õllekeldrisse, et end veidi karastada ja ebameeldiva ..rahvasuu" eest pääseda.Pool tundi hiljem viib mu tee jällesamast kohast mööda. Ikka veelseisab seal rahvahulk. Ajuti kahaneb, ajuti suureneb. Mootorratastpole enam. Keegi värske juurdetulija pärib, mis siis õieti on juhtunud. Ja saab järgmise vastuse;«Siin andis keegi ühele mootorratturile vastu vahtimist... nüüd nadon mõlemad juba ammu läinud..."

«Miks need inimesed siis veel ikkavahivad?"

„No jaa, vaat siin see juhtus jasiin seisis mootorratas. Nüüd vaatavad inimesed sedä kohta, kus seesündis, eks ole.,.8

*

Mustlane Janos tuleb haiglast jakohtab sõpra Farkast.

Farkas pärib: «Noh, kuidas olisiis ka haigemajas?"

Janos on vihane: «Maha võtsinseal neetud majlas! Juba esimeselpäeval kohe kaks naela."

Farkas imestab: „Nii räbal toit?"Janos sajatab: „Ega’sj toidust!

Mind pesti vannis!"

«Mis maski sa valisid, sõber?"«Ma lähen ballile kelnerina!"«Miks just kelnerina?" I«Noh, ega ma kauaks sinna ei jää...

Kasseerin paari laua arved sisse jasiis mõtlen kohe lahkuda!1]

* 1Kaks sõpra vaatlevad maskeerituid.«Kuidas meeldib sulle too tantsi

janna?" pärib üks.«Nagu turistide juhti"«Soo. Kuidas nii?"«Ta näitab ju kõike!"

Tünnes toob maskiballilt kaasa üheõrna «leiutise". Oma ukse ees palubta luba südamlikuks suudluseks.

«Ei, ei," tõrjub neiul ta tagasi. «Enne kui ma pole kihlajtud,, ei suudlema ühtegi meest!" / 1

Tünnes tõmbab taskust nimekaardi,annab selle neiule ja ütleb: «Tore!Kui olete kord juba nii kaugel, siiskirjutage ka mulle üks väike kaardike!"

*

«Pärast karnevaliööd valutavad mulkõik luud ja kondid. Kas teiega onlugu samuti?"

«Ei, ma olen esialgu veel poissmees 1“

Sellest ei ole palju aega möödunud, kui Saksa propagandami-nister Goebb els oma suures kõnes kultuur koja juubelil muuseas ütles:

„Teine küsimus, mis teenib lähemat vaatlemist, on erootikakunstis. Möödunud^ kuudel lasime tsensuurist läbi paar filmivmis silmakirjaliselt vagatsevas kohviringis tekitasid ttatavat üõõ-rastust. Meie tegime seda aga teadlikult. Sest kujutamisväärsed[on ka need probleemid, mis sugupooltel on omavahel" selgitada.Eelduseks on sealjuures, et see sünnib vajalise maitsega.'Siin on seega tegemist rohkem takti- kui moraaliküsi-mus eg a.“

Meie ei ela mõnes frantsiskaani kloostris; terve aeg võtab kadelikaatsemate probleemide kohta terve seisukoha. Endastmõistetavalt on närune ning labane rõvedus ja tsüüniline sigadus suursuguselt tunnetavale inimesele vastik. Tervitatav aga on tugev jaterve meelterõõm, mis jaatab olemasolu siin, seda tänulikult vastuvõtab ja rõõmsameeleliselt kujundab. See meelterõõm on kunstikõikidel ajajärkudel pöördunud rohkem silma kui kõrva poole.Ta oli alati vaba, avameelne ning silmakirjalise vagatsemiseta.Temast võrsub iga suur kunst. Ta oli antiikaja tugeva vormi jõudeemoniline tõukejõud, temaga ja tema läbi tõusis renessansssuure kunstilise kujundamise ainulaadseks ajastuks. Oleks hädaohtlik ning kahetsetav, kui meie rumalate ning valesti taibatudkõnekäändudega aegamööda pigistaksime kinni selle kunstiliseleloomingule möödapääsmatu funktsiooni ning laseksime tal tarre-tuda."

Selle kõnega sai lava, film, kunst ja kirjanduski nagu ametlikuloa nende elunähete käsitlemiseks, mis mõnede üliagarale uue-meelsete kunstijuhtide meelest seni kuidagi polnud ühendatavadrahvussotsialistliku kunsti tõsiste sihtide ja suundadega. Sellekõnega avati väikesel viisil õhuaken, ning lubati mõningatel rõõmsamatel ning elulisematel käsitlusviisidel vaadata siss? ümbrusesse, kus hakkas tublisti tunduma kuivuse ning igavust lõhna.

„Simplicissimu s“. vana kuulus saksa pilkeaj&kiri, onoma viimases numbris uue loa juba tegelikult kasutamistdAvõt-nud, ning toob sõnas ja pildis nii mõndagi, mis vahepeal pojfnudjust heameelega nähtavad. (Ametlikul pool muidugi, mitte lugejaskonnas.) Toome sellest numbrist ühe lehekülje, millkSjiodnis-taja Karl Arnold avaldab oma vaateid päevakorral olevateema — erootika — kohta.

.Mis, Centa, teie tahate abielluda. Teile, on küll vist ka too„kompleks erootika" pähe hakanud?“ küsib kuri majaproua ülalvasakul nurgas oma teenijalt. „Ei, armuline proua," vastab arnnu-nu, „J oos ep on ta nimi1“

Suure mõnuga nõutab vanahärra paremal ülal endale Fannerlikäest üht Õllesoendajat, ning veidi allpool imestab taksikoer kõikineid kummalisi asju, mis maailmas olemas.

Vasakul all loeb mammi ajalehte ning pärib oma „tugevamaltpoolelt : „utle. Ferdl. mis see õieti on: erootika?" — Tüdinultuurib mees söögikaarti ning kehitab Õlgu: „Ei tea, võib-olla mõnimagussöök."

Ja paremal all näitab Karl Arnold meile paari, kes tema arvates on kaugel igasugustest teooriatest.

«Kuhu te nüüd elätua asute pärast oma mõlema tütre mehelepane-kut?"

»Mu väimeespojad on karvupidikoos. Üks tqhab, et elaksin Hamburgis, teine —, et jääksin Berliini."

.jSoo. Need on siis ju otse eekujulikud väimehed."

.«Kuidas eeskujulikud? Hamburlane tahab mind näha Berliinis, niiburgis »"6 et Püsiksin Hau

«Talitass® Post4» sn>. J. SS. Zsss. iWJ.

f

JõttAimeAekroonika

J ahimeetodid.• OLesfas organiseeritud kord ekspeditsiooni löwipüügiks Aafrikas. Jasiis leintatndki meetod, kvidas onkõige lihtsam püüda lõwistd. Sellekson kõigepealt «ajalik mõni kõrb.Ztäiteks — Sahara. (Ei tea, mispärast keeleuuendajad pole olnud järjekindlad ega kirjuta Saaharadj Jasiis on «ajalik «eel tubli sõel.

Ja edasi?Noh, lihtsalt sõelutakse kogu kõr«e

liim läbi sõela. Ja lõwid jääwadsiis muidugi sõela peale.

«-

Auru püüdmise meetod on leiutatud Eestis. Selleks otsitakse riigimetsas üles üks karu. See karumüüakse enampakkumisel wälja. Siisostetakse üles suurel hulgal püsse,rcwolwreid, laskemoona ja sõidetakse paarisaja mehega kohale. Kui on«Setud küllalt napsi ja ümbruskonnast kokku aetud mehed o« ajamiselehmatanud seedimise korrast ära kogu metsa käblikutel, leitaksegi auk,kusi ajab auru wälja.

Karujahti saab aga Eestis korraldada ainult Odessa lõwipüügi meetodiga. Tuleb saagida metsad mahaja karud lähemad ise heinaküünidessetuulewarju otsima. Edasi on karn-jaht juba lihtne. ^

Elewandi püüdmine on kõige lihtsam. Elemant nimelt magab püstijalu, poolküljekil puu najal. Neegridotsiwad magama looma üles. Siistulewad «alged mehed. Saewad läbi puu, mille najal elewant magab.Elewant kukub kogu puuga küljeli jatemal seotakse jalad kinni. See onpatju odawam kui^meie jänesejaht.

üks jahimees kirjutas ajalehes —rebased läinud meil juba nii kama-laks, et ei söö enam pilli «õi kakku— kuidas seda mürgisöõtmist kusagilrrimctatakse.

Aga üks mees Wirumaa metsasolcwat ütelnud — ega jonni ei tohijätta. Pillisid tuleb rebasele pannaikkagi. Kuni pillitamiue läheb rebasel igawaks % ta poob enese elu tüdimusest kuuseoksa.

*Aafrikast saab püüda ka krokodille.

Selleks o« tarwis üks spinninguritwja poor jänes. Nööri — ainult üksmeeter. Jänes seotakse nööri otsa janöör — ridwa otsa.

Krokodill on rumal ja laisk loom.Tema magab iseai keskpäewal, kuipäike paistab. Siis tuleb ridwaotsa seotud jänesega minna niisugusesse kohta, kus krokodillid magawad.Seal muud kui istu ühele krokodillile selga ja hoia jänes ridwaga eluka uina ees. Nii — vool meetritninast eemal. Krokodill muidugi hakkab edasi minema, et jänest suhuwõtta. Ja nii muud kui lidub sinnapoole, kuhu sa jänese hoiad. Wõidjuhtida teise puuri wõi lasta joostasurnuks «astu puud.

Sedasama nõksu mõib kasutada kapoliitikas. Näiteks — Hispaania sõjas. Seal istub ka kummalgi poolelüks kawalam mees krokodilli kukil jahoiab sel jänest nina ees. Paistabnii, et mõlemal krokodillil tõmmatakse uahk maha.

*Meega ei saa karu lõksu püüda.

Eriti siis, kui lõksus pole uiett. Seeon selgunud näitemängude repertuaarist wäljanU^ M. Meegapüüdmine on wäga kulukas asi. eritinüüd, kus meest tehakse isegi mõdu.Aga selleks, et karu läheks meelöksu,peab määrima mett paksult — igale-voole. Kui ei määri — karu ei lähekah.

Räägitakse küll, et — ega see olnudki õige jaht — see oli pühapäc-«aküttide jaht. Mee asemele «esinesiirup ja karu — ainult täistopitudwõi kibedat wingtt täispuhutud lam-banahk.

Aga — eks igas inimeses ole omajagu jahilusti. Nüüd ou see ilu^rstiüles keeratud. On hoitud publikulmeepotti nina ees, nagu jänest kro-kodillipüttgil. Ja küllap mKned kan

gemad mehed selle lambanähkse kärnikkagi meelöksu ajawad. ^

Ameerikas juba läks üks kamalmees rikkaks hanepüüdmistzga. PqniNew Aorgis käidama tänama ääresüles mingi tüuni ja selle juure hii-gclplakati:

«Kes soomib maadata tühja tünni!Waatamine maksab aiuult 5 renti."

Mees tegi mnidngi reAaami kaajakirjanduses. Eks leheftteestelegiteinud niisugune nali ualjm Jaameeriklase- oskama- ta leidlikkunalja hinnata. Läksid mööda ja maa-tasid. ütlesid: „Aes. tünn on tõeSAtühi ja allrait!"

8 renti on maike raha. Tüunimeesmiinud õhtul koju ligemalt tünuitäiewiie-cendUist. jEga niisuguse naljaga kahte kordaei lõika. Aga — kui tänu mängimeja homme sõidame, siis mast küll...

Wöib-olla, see number jäheb meilläbi.

habefAjalehed kirjutawaö.:..Londonis liiguwaü kuuldused, et

kuningas George 6-da mõjukad nõuandjad soowitawat noorelt kuningalekaswatada endale samasugluse habemenagu kandis seda tema kuningasGeorge 5. Sellega tahetchvat meelgirohkem toonitada George S6-da sarnn-dust oma isaga ning Ühtlasi ka maadele ühtumist walitsemisgsjus.

Inglise õueringkonnis! kinnitata-wat. et habemega kuningas George6. wõidaks suuresti juure populaarsust Inglise konserrvatiiwsematesringkondades." ^

Küllap inglise õueringkonuad tüünemad küllalt hästi mõõdupuud, mille järgi konsermatiimsemüd ringkonnad hiudawad mehe tublidust. Olgumees mistahes — peaust, et tal oleks

— habe. j

See oli ühes rttdckitupluses. Kul-lasepa täuamal. üleui > higine äri-sell paistab maewalt majjagi paisatud riidekaugastt t<kaks üle keskea naisoltzMtzst

sntamad nina: i«See on rämps kaup.

krooni meetrist ei maksa."„Saage aru, proua --- alla oma

hinda me ka müüa ei ckõi. Wälja-müügi puhul on niigi alandatud hindu viimase mõimalusjmi^." SÄlihääl juba kähises. i

Weeraud tundi ma ei ipauuud ueu-de juttu tähele. Aga siis puutuskõrwu katke selli lausest!:

..te olete mind juba küllalt piinanud. .."

Wanem daam mastaS:..Selleks te ju siin olete!"Ja minu lahkumisel jäigi seda pii-

namisemõimalnst edasi kasutama.

MNllökAlloii iruoioknmK;

letile se-tagaut. Jaaina kirt-

üle miie

Kallis tütar. Tütar: ^Aga. isa, kassa ei usu siis, et kaks inimest wõiwadsama odawasti ära elada kui üks?"

Isa: ..Kindlasti — mina ja sinuema tartoitame ju kahe peale kokku sama palju kui sina üksi."

Tantsitari mõru leibMuigav välimus ja kehv sisu. - Vanad tantsitacid^kupeidavad** mvctega

Härra Kara.,Kes on siin August Karu?"

Inglanna Narre Holt, kuulustautfitar, kes seda kunsti ei tunnemitte üksi tegelikult. Maid ka teoreetiliselt, wõttis enesele mõned aastadtagasi ülesandeks tutwuda põhjalikult tantsukunsti saladustega kõigimaade ja rahmaste juures. Omadeswõimalusi, ou ta selle sihiga jubakaks korda teinud reisi Ümber maakera, ja seda mitte lõbureisina, maidpeatudes kuude kaupa üksikute rahnuste juures. See d^am, hiljuti tagasi jõudnult London», on kõnelnud,etraskeimaks tantsuks — selle õppimiseks kulutanud tamitte wähem kuck kaks aas-

tmm— osutuud tants, mida ta «LinudJaama saarel sealse sultani Dshok-sharkarta hoomkonuas.

See lõunamaine tants, kus mängibsuurt osa iga pisem muskliliigutusja pinge, wähemgi Näoilme muutps,tantsitakse mõrratnlt «äikesel, mae-walt ruutmeetrilisel vinnal. Tantsul okewat 123 mitmesugust poosi —ja tema ettekandmiseks kulub wähc-malt terme tund. Vaatamata kaheaastasele õppimisele, mõis preiliHolt sellest tantsust Londonis esitadamaid üksikuid katkendeid. Tantsitar

weendunud, et sssda tantsida saa-

mafiid sündinud Jaama saaretantsitari b,

neiud kes tantsu õppima hakkama-seal kõige warajasemast lapsepõl-west.

Nii on lugu tantsuga, mida peetakse maailma raskeimaks. Aga raskeon tantsitari elu ka kergemat tantsuharrastades.

*Meilgi leidub üsna küllalt noori,

keda haarab ja wõlub tants. Magagi paljude noorte tüdrukute unistuseks on hõljuda kord lawal, liikudes— õhkkergelt ja hingestatult — hin-gepidawalt jälgima tulwil saali ees.Üksikud jõuarvadki edasi, ent enamuskaob — teadmata kuhu.

Jätame kõrwale need, kes tantsuõpiwad kunsti pärast (neid on ju üsna mähe!) ja waatleme pilguks neid,kes sellega teenima- leiva kabareedes

ja muudes lõbustuskohtades. Enamuses nad on plihaohtu, alles neiu-põlwe jõudnud tütarlapsed (kabareedei kasutagi ju wayemaid), kes sellelealale siirdunud —/ osalt lootusest teenida kergelt leiba, osalt aga ka puhtalt tantsu wõlust. Tawaliselt puudub neil põhjalikum ettevalmistus.Õpitakse mõne minema kolleegi õhutusel ja õpetusel kätte mõned numbrid ja katsutakse leida esinemiskohi.Nii mõnelegi tuleb selles appi wanem kolleea. kes lahked ert-Me mfetai nende hankimise. Ja nii lähebki lahti. Mõnigi ehk arwab, et see

wanem kolleeg teeb seda puhtastkaastundest ja soowist aidata noort.Ent lugu on hoopis teine.

Olles juba igalpool nähtud jatundes enesel ka aastate koormat, onwanemal tantsitari! kaunis raskeHankida esinemiswõimalusi. Saadakseehk kord-paar siin seal esineda — seda on aga ikkaai seewõrra mähe. etta ei anna elatismiintmumi. Lisasissetulekute hankimiseks

hakatakse siis Vahetalitajaks.

Waadatakfe wälja noori «siledanäolist" tütarlapsi, seletatakse neile,kni kerge ja huwitaw kutse see on jakui kergelt temaga wõib leiba teenida, õpetatakse nad tantsima niipalju, et esineda saamad — ja siisminnakse kabaree juure

ning kaubeldakse tüdrukud seal ametisse. Tasu makstakse sel juhul kaupleja kätte, kes omakorda sellest omaäranägemise järele maksab tütarlastele — tantsijaile On ühes kohasesinemiswõimalused läbi, hangitakseteine koht. Ja nii edasi, kuni neidjätkub. On tantsitarid huwitawad.täiendatakse kawa uute numbritega,ja ring algab uuesti. On nende«näod" juba liialt nähtud, otsitakseuued ja — Vahetalituse kasu laekub^üdiselt.

«Kas ei wõlunud enam kabareed?"küsin noorukeselt, siledapglgeliselt tü

tarlapselt, kes tantsitari kutsest loobunud ja koha leid tz'd baaris müüjannana. „Ons praegunegi töö parem?"

«Tütarlaps mõtiskleb ja seletabsiis: Ei jõudnud enam masin. Õöüläbi ole ülewal, ja mis kõige hullem, — alalõpmata pead veale tantsu

mõõrastega kaasa istuma

ja rvapralt kaasa jooma. Seda agaei taha, kuna see omakorda toob kaasa küllalt halbust ja viinlikkegi silmapilke. Leidub ju niisuguseid peremehi, kes seda tantsitavalt otse nõua-wad. Eks meist ole ^mõnigi piigaselle tulemusena

läinu- parisJa wõi see tasugi on"nii Dalda-

taw. Teenid paar kolm krooni õhtult, seejuures pole mUtaminekudsugugi wäikesed. Hädawaewalt sgadots-otsaga kokku.

Siin, leti taga ikka kindlam ole-!mine. Ei pääseta sind wähemalt kohe käperdama. Wvt seepärust kat- ;susin, et sain tulema tantsitare perest. j

Muidugi on neid tantsitare, kes Iwägagt otsttawad ia kelledele ei ju-!leia midagi ette dikteerida. Need tee- ■uimad ka hästi. Imelikul kombel jpole neil aga peaaegu kunagi taqa->waraks kogutud niigi valju, et nad!saaksid üle ajutisist juhuslikest häda-!päewist. — See elukutse on juba-kord niisugune, et ta ei õpeta tui-jmest mõtlema halwematele aegadele.!Kergelt saadud ja kergelt läinud —jnii trööstiwad nad ennast. jj

— Õnn on, kui pääsed õigel aial jtulema, et ruumi anda uutele katse-?täistele, lõpetab noor tiidruk elutai- igalt. - 1

«Tallinna Posi" nr. S. 22. Jaan. 1*37. LWL S.

E Bridž| JCäcoatekatdumisi! aocmidest

Võimalused küsivpakkumiste juu-ires, nii küsides kui ka vastates, onj piiramatud. Nagu kõik uued meetodid, nii on ka küsivpakkuminekõige lihtsamaks ja arusaadavamaks vormiks kodifitseeritud. Loomulik, et iga uudsus kutsub esileteatud kriitika, samuti ka leitakseuuele esildusele parandusi ja täiendusi, mis tihtigi ei ole kooskõlassüsteemi normistikuga. Tuleb etteju sageli pakkumissituatsioone, miskuidagi ei taha painduda šabloonitardunud vormidesse. Nii ka kü-siv-pakkumises esineb olukordi, kusküsival viisil tehtud pakkumine jasellele antud vastus ei ole fikseeritud üheski koodeksis, ja peale selleei suudaks vormikohaselt sooritatud• pakkumised tuua mingisugust ka-i aulikku informatsiooni. Neil juhtudel peab aitama terve mõistus jai loogika, üldiselt on siiski eelistatavam omada selget mõistust ja teravat loogikat, kui tunda igasuguseid reegleid, pealegi kui need pärisselged ei olegi. Näiteks tuleb ettejuhte, kus näidatakse niisuguseidkuningaid, milliseid üldse pole küsitud jne. jne.

üks on äga kindel: esimene vastus küsiv-ppkkumisele peab olematehtud täpselt normide järele (Kuld-raamat). Siin ei tohi olla mingisugust kõrvalekaldumist ega kahtlust, vastus sisaldagu kas selge „ja“või „ei“.j Kõrvale kalduda ettenähtud skeemist võib alles teise või kolmandaIküsimuse juures. Olgu märgitud,iet väikene ..libisemine" ei teejsuurt viga, sest teatavasti on eitav-vastus alati: trumbinäitamine kõigemadalamal nivool. Iga sellest reeglist kõrvalekaldumine loetakse juba„ja’ks", olgugi et vastus ei UhtuKuldraamatu skeemidega.

Toome näite. Pakkumine arenes:S N

1 pada 4 risti?J 4 ärtu" 5 ruutu?? 5 ärtu.

° On ju otsekohe selge, et S-i esimene vastus — 4 ärtu — näitabSekundaarset katet ristis ja pri-jmaarset katet ärtus. Vastus — 5ärtu — uuele küsimusele ruutus —arvestades, et ei antud negatiivsetvastust — 5 pada, näitab ka ruutusekundaarset katet, ja loomulik loogiline järeldus on, et ärtus näidatakse ka järgnevat pidurit. Tähendab, ärtu peab olema: kas ässa jakuningaga; blank äss või hoopispuudub see mast. Milline neist kolmest kombinatsioonist eksisteerib,[seda selgitab küsijale ta oma kaart,informatsioon, mida N niiviisi saabbn küllalt olulise tähtsusega slem-fmiüritusel...| Kui vastuseks nimetatakse värvi,Milles enne seda näidati primaar-fteatet, siis tähendab uus vastus, etfka sekundaarne kate on ole-|mas; tuleb aga vastus värvis,millises küsija juba enne aru

Isaada võis, et selles peab olema se-feundaarkate, siis tähendab niisugu-fne vastus, et mitte sekundaarkatefsi ole, vaid hoopis primaarkate.[Näiteks: pada E, 8, 8, 6, 4; ärtu|Ä., 9, 5, 4; ruutu K, 10, 5,3. Kui•esitatud kaart vastab „ühe paja"{peale 3 pada, siis võib pakkumine.Järgnevalt edasi areneda:1 1 pada 3 padaI 4 risti? 4 ärtu| 5 ruutu 6 risti!| Avajale on nüüd selge: 4 ärtuNäitas primaarset katet ärtus jaSekundaarset katet ristis. „6 risti"käitab aga sekundaarset katet ruutus, ka risti primaarset katet.J Siit nähtub, et vastus — „6 risti"|ii vii mängu sugugi kõrgemale, kuiSüsteemis ette nähtudvastus „5 trumbita"| Sama kaart ruutu ässaga ruutukuninga asemel oleks küsimusele „4risti" vastanud „4 trumbita" ja võibfriis edasi minna „5 ruutu" pealt „6ristile". See näitab selgesti priim äärset katet ristis pluss kahte asija, tähendab kolme primaarset katet, selle juures üks mast puudustäielikult. Sellele järeldusele jõud-Jmine ei valmista intelligent Inimesele erilist raskust.1 Edaspidi käsitame veel korra kü-iiv-pakkumiste normidest kõrvalekaldumisi.I Ülesanne nr. 3.

I pada S, 6, 4.j ärtu E, S, 4.| ruutu K, 3.f risti —foada E, 7. vr

|irtu 10.9,8,3.f-uutu E, 4.risti — S| pada 9, 5, 3.? ärtu —

| ruutu 8, 7, 5.i risti 10, 5.

♦j Juba kihutavad. ..Kõva külm on järvedele jääkaane peale tõmmanud, mistõttu jääpurjesportiaseu võivad kogu innuga nautida

talispordi mõnusid. I

Äi riisi" i M onuke'*„ Miimi peal kir ja „kurb“ saatus. — Ameerikas muudetakse

tundmatuseni kõik autoreiit antud fiimltiitlidAmeerika filmikäsikirjadel autorid

pole hädas mitte ainult sellega, etnende käsikirju kärbitakse jji muudetakse. Veel rohkem kiruvavastajaid seepärast, et nerkirjade pealkirjad tunc

moonutatakse. jÜks Ameerika ajalehti tSi hiljuti

võrdluseks terve rea autorite filmi-pealkirju ja pealkirjade nfoonutnsi.Nii pani üks kirjanik omaf käsikirjale pealkirjaks: „NeapeIitj näha jasurra!" See on tuntud laiuse ningkirjanik arvas, et sellegä viib tainimesed kirevasse lõunasse, nõiduslikku Neapeli, kus pulbitsevad läbisegi temperamentne elu ja masendav melanhoolia. Film, Kisult õrnja haarav, pidi täies pikküses lavastama Neapelis. Kui film Valmis oli,ilmus ta ekraanile nime iil: .Madrus. ole korralik!“ Kirjanik filmipealkirja nähes sai nagu haamrigapähe. Ta oli unistanud õjrnast lõunamaa naisest, keda kaeldstama hakates leidis eest aga räpase sadama-kõrtsi tüdruku. JÜks teine kirjanik kirjutas met

siku mereröövliloo ja pgni sellelepealkirjaks ..Bahama röövlid". Filmvalmissaanult kandis ^ga tiitlitKallis onukene". Suuremat pettu

must pole vist keegi “tonnud, kuikäsikirja ..Bahama röövlite" autor.See on sama lugu, kui Schilleri„Don Carlost" hakatakse I ette kandma pealkirja all «Hispaania kärbes".

Selliseid paradokse on terve rida.Toome näitena rea fillnipealkirju,

nagu neid ristisid autorid ja naguneid moonutasid produtsendid.

Kirjanike tiitlid:1. Armastusesse armunu.2. Minu esimene seiklus.3. Naine punases pidžaamas.4. Üheteistkümnes pruut.5. Ingel läheb mööda.6. Delikatessid.7. Kus on pöördepunkt?8. Looduslapse päevaraamat.9. Väike apmulaül.

10. Keisri uued riided.11. Andestuste see oli minu kinnas.

12. Ring vees.Samad pealkirjad moonutatutena:1. Kannatamatu tüdruk.2. Täiesti hullunud.3. Punane nädalalõpp.4. Naistevihkaja.5. Blond või brünett.6. See peab olema armastus.7. Broadway tüdruk.8. Hoppla, nüüd tuleb minu naine!9. Naudingu lapsed.

10. Armastuse ekstaas.11. Apashi armastus.12. Narr blondi järele.

fr«r*r wwm 'wwütles Marfeoe Dletrieh Londoni saabumisel

Marlene Dietrich, saabus Londonikandes tohutumat peleriini kuldkol-laseist rebaseist. Ta tõi kaasa kakskümmend üks kohvrit, kakskümmendüheksa sumadani, musta terasest juu-velikohvri, oma Hollywoodi toaneitsi, kammija, teenija ja oma üheteistaastase tütre Maria-

Marlenetj saatis ta abikaasaRudolf Sieber, kes on sale ning elavja kandis siniseid seemiskindaid. Marlene hakkab mängima AlexanderKorda uutes i stuudiotes, millised val

misid äsja Denhamis, Buckingham-shireüs.

Pärast pikka otsimist Kordal õnnestus leida käsikirja, milles Marlenehiilgav isiksus särab haruldase kalliskivina värviküllasel taustal. Filmiesialgseks nimetuseks on «Rüütel ilma vapita", miile tegevus on asetatudVene revolutsiooni aegsesse miljöösse.Marlene mängib valitsemishimulistning isekat vene vürstinnat, kes pääseb mässajate käest päästetuna üheinglise salaluure agendi poolt, kesõpetab teda tundma ning hindama

Auhindadeks tänastehendajaile on Rene«Arutlusi meetodist"„Vanakurja vokk" ja , 10 ülesvõtet

filmidest. . iParemale: 1. VendpÖrane mehe

nimi. 5. Parem, kenam (Rahvakeeles).9. Poos, attitüüd. 10. Byroni poeem.12. Veesõiduk. 13. Maailmajagu (seesütlev kääne). 15. Naise nimi. 16. Kurat. 17. Läte. 19. Lahing muistses eestivabadusvõitluses. 21. Sõjimusõna. 25.Ajakiri. 27. Linn Venemaal. 30. Toit.32. Mägi, kus Noa laev peatus. 33. Ruumikas. 34. Metall. 35. Ooperi osa. 36.Väide. 37. Akkumulaatoj-i lüh.

Alla: 2. Raskus. 3. IJärnefelti romaan. 4. Raua, vase, kujlla jne. kogu-nimetus. 5. Omaaegne epamlaste häälekandja. 6. E. Petersoni novell. 7.

Ristsõnad,

ste ristsõnade laie Deseartes’August M ä I g i

' ' * t

Metsanurga eesniipi. 8. Eesti, tennise-meister. 11. Tõug, 12. Pastor (rahvakeeles). 14. Vald Valgamaal. 18. Mass,mida tulemägi välja ajab. 20. Eestikarikaturist. 22. Türgi pealinn. 23.Mõõtmatu aeg. 24. Vibu. 26. Vankriosa. 27. Male oskussõna. 28. Kujur.29. Mehe tualettese. 31 Metalli muld.

„T. P." nr. 2 avaldatud ristsõnade

lahendus:

Paremale: 1. Kobuur. 4. Elamusi 8. Käitis. 10. Muster. 11. Tont-likkus. 13. Nigrosiin. 17. Penaat. 18.Armunud. 19. Kaamel. 20. Vanker.

Alla: 1. Käkk. 2. Britannia. 3.Usin. 5. Luuk. 6. Metsanurk. 7.Surm. 9. Start. 10. Missa. 12. Õpik.14. Gade. 15. Irma. 16. Oder.

õnnelikud lahendajad.Robert Graf, Tartu, Võru t. 18

(Pearu Orava «Humoreske ja lühijutte"); Louis Oraw, Tartu, Salme 36 (Juh. Laan järve «Kassinurmekodusõda"); Viktor Kilp, Tartu,Raekoja 25—2 (10 filmi-ülesvötet).

w opada Ä, 8, 2.ärtu —ruutu 10, 6, 2risti 8, 2.

Pada on trump, S mjpgul ja annab ära ainult 2 (Lahendus

järgmises numbris). ,Ülesande nr. 2 lahendus.

Parim vastus V-le <jm 8 ärtu. Otrumbita-pakkumine, ! mis järgneskohe N-i pakkumisele, sisaldab Sundust partnerile, ühtlasi võib V oletada, et N-i kaartide tugevus ei rajane honnööritihidele, vaid mängu-tibidele, kui trumbiks on risti.

Oma kahe trumbivõimelise mastijuures peab V enne j näitama ärtutja pakkuma nimelt j5 ärtut. Kuinüüd O ei vasta V-l4 (nagu oodatavõjb) 6 ärtu, vaid 5! trumbita, siispeab V ka oma teist| värvi (6 ruutu) näitama. O-le jääb sel puhullõpplepingu valik.

f U 5 6 7 Š

■jBHÜl9 io ff

ä]\ i *3 f*

W~

■20

& —■1 E

■2f 22 n--W 2S 2ä ■Z? 28 j 29 ■3o 3/

32 I 33

H 35 Ei n36

wm mm■ n

~37

■■—

Kuidas puhastada alumiiniumistkeedunõusid?

Säärane küsimus lugejalt puutusneil päevil silma ühe naisteajakirjaveergudelt. Sealsamas ilmus ka vastus: «Alumiinium keedunõud puhastavad iseenesest, kui nendes keedetakse hapusid sööke.”

See õpetus tahab osutuda ekslikuks. Omal alal vilunud kokad eisoovita üldse alumiiniumnõudes hapusid sööke keeta, sest alumiiniumrikub selliste söökide maitset ja kavärskust. Küll aga keedetakse ainultalumiini umnõu de puhastamiseksnendes õunakoori, suvel rabarberitjne., millele tarbekorral võib lisadanatuke maarjajääd. Kerget tumedat korda, mis tekib alumiinium-nõudele juba pärast mõnekordsetkeetmist, võib kõrvaldada lihtsaltkuuma seebiveega ja pehme metalli vi Ilaga kergelt hõõrudes. Sooda jateised liiga kanged vahendid rikuvad metalli.

Emailnõude puhastamine on lihtsam. Neid võib küürida ka sooda

veega, ilma et see glasuuri rikuks.Hapude söökide keetmise tagajärjeltekkinud tume kord kõrvaldataksejärgmiselt: keedunõu täidetakse leige veega, millesse segatakse natukepotast ja kloorlupja (3 liitri vee peale kumbagi üks supilusika täis).Pärast mõnetunnilist ligunemistpestakse nõu tublisti kuuma seebi-või soodaveega, loputatakse ja kui-vatatakse, mispeale nõu näib puhasja ilus nagu uus.

Tulusaid juhatusi.Tubakalõhna toast kõr

valdada saab lühema ajaga vaevalt ainult tuulutamisega. Selleleabiks riputada kuhugi üles märgkäsn, mida sageli tuleb niisutada.

Et munad keetes ei lõhkeks, torgatagu munakoor ennekeetmist peene nõelaga läbi.

Hea paberikleepimisevahend on keedetud külm kartul.Lõigatakse keskelt pooleks ja hõõrutakse sellega paberiribad iile. Mida tärkliserikkam kartul, seda tugevamini kleebib.

Valgeid karusnahku ise*puhastada võib järgmiselt:nahk hõõrutakse üle bensiinisse kastetud puhta valge rätikuga, raputatakse peale puhast tuhkkriiti jaasetatakse päikese kätte tuuldumap*Paari tunni pärast klopitakse jä^harjatakse hästi üle.

elu tõelisi väärtusi. Ta partneriks onRobert Donat *

Korda valmistas Marlenele hiilgavavastuvõtu. Marlene hõljus sisse tõelise kuningannana: ta kandis mustasametturbanit, hõbebrokaat tuunikat,mis suletud kuklas smaragdidega, jamusta sametkuube, mis oli ülalt kitsas, alt aga laienes suureks shlepiks.Ta embas oma sõbratari, ElisabethBergnerit, kes oli tema kaasõpilasiMas Reinhardti teatrikoolis Salzburgis. Siis silmas ta Charles Laughtoni,võttis ta pea oma käte vahele, suudles teda ja tutistas vallatult vurrudest,milliseid see kasvatab, et mängidaRembrandti oma uusimas filmis. Marlene suitsetas pikki türgi sigarette jarääkis enesest üsna siiralt.

„Ei, ma ei lennanud siia Austriast.Kardan õfausõitu —

olen selline argpüks. Üks mu lemmik-harrastusi on keetmine. Armastanminna kööki õhtul ja valmistada õhtueineks mõni kaste saksa moodi —sibula, paprika ja peekonitükikestega.Ei, ma ei tarvitse pidada dieeti — maei lähe kunagi paksuks, mis ma kaei sööks. Ma armastan ka pildistada. Mul on mitu kaamerat ja mapildistan kõike, mis ette juhjub, eritiaga maastikke. Kuid üle Lõige toaarmastan pühapäeva hommikuti vedfe-leda voodis, juua oma shokolaadi jalugeda mõnd huvitavat jufU

Kuid ülesvõtteile ta ilmus ashallis vateeritud õlgadega rätstüümis ja hallis viltkübaras, f Ta võibtundide viil väsimatult töötada j^tatehnika osutab haruldast vilumusW-

ikus

Hollywoodi kreeka jumalaksnimetatakse Robert Taylorit, kes sspopulaarseks filmiga «Broadway miloodia".

Huvitav on märkida, et Taylor <loe kunagi ei ajalehti - ega ka raam:luid. Ta ütleb, et sest saadik, kui Itöötab helilavade umbses õhkkonnakasutab ta iga vaba minutit viibimseks vabas õhus. Ta majas pole ühk.l raamaturiiulit. Mis maailmas uisünnib, seda kuuleb ta teiste käest.

Kas kodus või teel oma autoga -kõikjal saadab teda lõbus raadiljazzmuusika. Kuigi jumalik Bob korõppis öellol innukalt klassilist.muuskai, ei hooli ta filmitähena enam selest. Jazz! tempo ja rülrn saadab jtervitab teda igal sammul.

Ta sõbratariks on Barbara Staiwick, kes tempoküllase Bobi abil osaanud üle oma raskemeelsusest, moli purunenud abielu tagajärg.

•Tallinna Posf“ nr. 3. 22. jaan. 1937. ,

Salmi* Jaak

KOSILA MMI saloveolSahhariini ja vfrf pärast läbi kabe vaenuliku rinde Jamburgist NarvaAlljärgnew Thjtfiti juhtus meel noil Kuigi sel ajal siingi ei wõidud kii- std kaks pauku ja kuuljd Virisesid üle

paewil, mil weeti esimesi piirttraate öelda toidupoolise rohkuse üle, ent meie peade.Eesti ja NõUkogude-Wene mahele, siiski oli teda nii palju, et minu m. *«^**1*kusjuures metelvoolt traatide kohale- fttw wna P ® aü *flfttftittflä votiip mitte ©c$ti fõ&u* W® fttsift fflttt löolftB* toonutfiDtc SBctteintHUc..riö, waid saksa Skupatsiooni°„Hansud" üleS otsinud oma ^kauSamahetuS- Saksad, keda oli kaks meest, nägid,ja kus piiritoosie määras waid wae- punkti", toppisime kõigepealt täiS oma et lippasime käest, põrutasid meel "aarnultSte mägede seismajäämine. Õige kõhud — ja siis läks lahti kaubawa-- pauku — ja jäid siis, sammu wtis-piiri panid muidugi hiljem »i«u hetuseks. Meie voolt jäi omi- kümmend piirist eemal, seisma. Meieomad mäed. tu kuldkella, meue kuldraha ja hea aga lidusime metsa. Wõipakk kaen-

° lm WSÄ11IIS’IPBSSÄiffi Ä •SäffiÄ °n-nrtrftift&t» *Maa»otsilia operatsioonist taskusse jäi mitu ober- punaste körwu ning ootamatult mär-

asmiUM! TwSTÄSSS

Votfoh

.Kuidas ikka wahel mõni mees saabhea otsa peale," «valdas sõbrale ar-wamist Niglas Maismaa, kelle kollanenägu kõneles kadedast meelest. .Jaweel kui kergelt sa lihtsalt, sa armasloom külli Wõtame praegu selle prinrsLippe wõi Mrs ta nimi. Waata, kuswõtriS ümmarguse totsi ära ja näe,ongi koha peal. Nagu naelutatud.Amet eluksasaks käes. Ja weel milline amet? Printsessi mees. Ei, ei,see asi teeb päris kadedaks Lohe. Kas

ole. Kõik on puhta mõistus- wili. Noh,mis me siin palju targutame. Lähme,ma näitan teile toa kätte, kus hakkateelama." Wõi kohe oma juure elama!Me tõusime kojast kägisevat treppi

malt seinaprao! mahelt. Kui midagi ^ “töÜ^sMs V«Sesims ySSsastesse ja lamasime sealB°° TA?X?IH. “MSSi^^fiKSS "T »-d-^Sffif. 4 ! i fi Ö uutitut põõsaste wayelt kostis solinat Gja SSenelaseb lasid kange lookiuhvoga^ « madinat ning saksakeelset hüüdu: mööda, meid märkamata. Õnnetu-

«Slg wajus majja uksest ja aknast. „haltl halt!" Silm" oli meil kibe seks jäid nad aga veatuma põõsaöti-m,,, enrtevi peremees nooresoole iovks sees. Ja fee meid päästiski ku Särele, julgemata wtst liikuda eda-

KM tuleb enne korteri pereme^, nooresoole, tmm surmast: sekund hiljem kõla- st. Kii nad seal konutastd ja aruta-öStö waoanenuo aiioymirier^ ou mu- st-, kuni wist taipasid, milles asi seisab. Kartuses, et nad meid lõpuksleiawaö — nad olid meist waewalt

ei tee midagi huupi,mõõta, kaaluda, kalkuleerida, katse

*fnL^ranb£; «iuftVfliö wäöemalt portsjoni kvmföb Itllille tfe OTI fuüe jööf #TIUD, Oi kv £««W tiÄAmiif 4arest sõjast kaasa toonud kui mitte

bineerimtSosküft. ühel päemal ta kadus majast jä ilmus 3—4-päewaseäraoleku särel^ tagasi, kaasas salapärane vakk ja näol rahulolu ilme.Mõnda aega ei saanud me teada, mislood need on. Lõpuks aga selgus

lugesid, kui palju talle selle elukutse et mingit lärmi ega kolistamist, pida-

mõöda mansardkorrale. kus manamees üM-teisest sõnast,'etawas ühe tapetseentud ukse.

.Siin te kamber. Agtt ma ütlen: meeS tegeleb hinge sees hoidmiseks

eest palka makstakse? Labidaga ajatasku. Midagi tviissada tuhat kuus,oh sa imetegu! Ja mis töö... See junii kerge ja lihtne. Ole ainult prints,see tähendab — printsessi mees."

„:õtge ta ju on," seletas ka sõberJrsak Tinanuplp. .ASjal on aga kaoma konks man. Kui waatad sedasipildi pealt, siis poisist nagu polekskitoa mis erilist. Wõj jälle, kui waatadprintseSsigi — meil sihukesi mampsleidküll. Aga näe — neil seal soontestuksub hoopis isesorti kali. Kuninglikweri. See massa raha.^ Sul wõibolla näolapp ja snl woib olla oitnja lihaserammu, aga ega sa printsessile ikka ei kõlba. Iseasi, kui sa ostaksid endale soontesse kuninglikkuwerd. Nüüd ju neid waesestunudprintse Walt. Wast mõni nõustubtegema transfusiooni. Praegusaegseteaduse juures see paris lihtne ~ asi.Kuid... nii palju kui ma mäletan, egasa isegi märgist mööda lasknud omanaitumisega. Lõid endale ju ka jaladalla. Nii et... ära parem nurise." Nig-las Wals-maa nagistas end toolrl.„Tjah, kui just sedasi... ega ma ei nu-risegi. Kuid ega minul see asi ka nalihtsalt läinudki. Minul tuli waewanäha ja seitse wigurit läbi teha, enne-gn jõudsin söödamaale. Oh! Kui

kalaweoqa.ge meües. Nii kui kuulen üleliigseid .hääli — wälja! NWd aha — head Wenest wttS ta okupeeritud EeS-häüxmlu j tisse wäartmetalle, milliseid hankis

Haruldane äiapapa, mMen. On nälgiwailt jamburlasilt. tuues tagasiwast alles äriinimene. Ei mingit pi- Narmast hangitud sahhariini. Jadulikkust ega tseremooniat. ! Pisut kum- ari nats ennast^ tasumat kuldselt,malme! Ja ühel ilusal päemal kauplesin ma

Tegin ettewalmistusi,tanud isegi ilusa,negi. ÄKi kõigelejakas kosimine. Antaksekätte — ole hea ja hakIsegi pulmadest ei rää,Proowi peale? Mh!selge proowiabielu...

Tunni aja pärast saa'gitüdrnkuga sõna. et wikööki. Kirves on kuuri

lin walmis-kõ-

enese kaasa l karbetawale retkele.Saingi nõusoleku. Septembri pime-

Kole nal- diku saabudch wajutasime linnastsulle tuba rvõlja, et metsateid hiilida piirini jatväimebeks pugeda siis Narma. Käia oli omaid sSnaai kilomeetreid 18 ja seda ikka kartu-

>e oleks tu ses, et wast kusagilt näeb stubjuhus-e oiers pi mm ^ 'ase Mm.mulle köö- õle piiri pääsesime siiski õnnelikult,

tiuid Korraks nägime maid eemalt punaselt>uu. uu muu sall. NÄtda JSf?RH«S?emffe!tt|SttSSsiis wana lahab katsetada,! kaS ma olen kadub mmedasse öösse mest ISWde»ka wõimeline sooritama > abielumeheülesandeidl Noh, seda tch alles » ^ V tesiel pEuna saks

‘ ^Wwahttma. Meie tee oli agama-puude sttud hästi, läbistades iaawestt wesi-

sisiejihatawakriips! ' '

VStärüMiMss ImnInsMttili! Mrs-knualt,

paarsada sammu eemal —, hakkasimeedasi nihkuma, nii warjäiult küi wSi-malik. Wõipakk tundus puudasena,aga parata polnud midagi. Kui wõ-tawad kinni, olgu sits juba koos sellega. Nii kallist kraami ei saanud,jätta maha tundmatusse sooräbastik-ku. Saimegi suurendada meile nltkardetawate meestega mahemaa peagupoole kilomeetrini, kui tont teab kuidas meid Üle põõsaste märgati. Mnnoli, et nad kohe tule amasid ja meile sellega märku andsid, et olemeawastatud. Kuulid ei tabanud. Polnud kuulda nende kinnnmistki. Panime siis jooksu — nii kuidas mõi-Maldas seda põõsastik. Suuremametsani oli maad waewalt kilomeeter —- ja seal ootas juba kindlampääsmine. Ei mäleta kuidas ma sinus sain. Mu teejuht oli kadunud —polnud aega jälgida teda. Lidusinaina edasi. Pimedus oli täielik, kuijulgesin peatuda. Mis sellest seletada, et kulus paar päema, enne kuisain tagasi Jamburgi. Kaaslane olimind pidanud juba kadunuks poisiks.Tol korral karistati ju niisugusetembu eest lihtsalt kuuliga. See sala-wedu jät Mul wiimaseks — kuni-

tagawara tegin peenM- M wana tuli fI^laniketa paikm Teise "päema Shveitsis peetavaü MOmmt

ghsL^mng\ZlM,Emt\ ^ enese aasta hiljem ise läst pijrt W*aametas väärtusliku karika dumaale toimetasin. Seekordset Akb

võistluse voltMs last ei hirmutanud aga ükski. TemaS0KrnLsstiaskUlwtss

kaema, oli ta paris üllatasud.„Näib, et ma teis ei pettu. Teist

saab asja. Jätke nüüd ste puude koksimine. Tulge lauta. Gse tuleb sõnnikust tühjaks kanda. Noh, muudkui

pihta!" ?Sihukese tööga ma polnud harjunud.

Süda kippus läägeks. Mõtlen: wä!

hommikpoolel olim- ^arwas. lusii.võist- sahkerdas edasi, kuni tülid Eesti wäed

ja tegid lõpu heale ärile.

mõtled tagasi selle asja peale... teist mehe amet selles majast polegi niikorda toist ei saaks enam asjaga hakka- romiline. Polnud aga näidagi parata.ma. Ma pole sulle wist oma kosimiselugu kõnelnudki? Ah ei ole. Hea küll.Paneme enne paberossid tossama. Noo■— nõnda. Roosiga ma sain tutta-waks ühel tantsupeol. Wisran kohe silma — tore laps. Olin ka seekordüsna kehwas olekus, rahast tasku tühikui teise mehe kolu. Kui kuulsin, etRoosi isa on mitme maja ja kaupluseomanik, walmis minus kohe kindel

Tahad kosida Roosit. pead kõigega lep-pim^. Liigutasin harki nsi, et särk oli

märg. .Äkki näen Roosit. Ta hetkeks wahib

mind tunnistawalt. Siss jahmatab.„Sina — Niglasl" Tallab nagu midagi öelda, samas tuleb' aga äiapapaise. „Noh, tüdruk, mis sä siin lipitseb.Katsu, et kaod!" 1

Kae. kus inkvisiitor 4— isegi oma

Admiral.Kui kuulus meremees Hawke esma

kordselt merele sõitis, käskis isa tal

olla Lxrrasik, sest muidu ei saawat temast kaptenit.

„Kaptenit?" was-tas poiss. „Fsa.kui ma ei tahaks saada admiraliks, siisei läheks ma üldse merele.

Kogemata vahetatud.

laineid. Peeter, Juap ja Siim toetu-wad reelingule ja waatawad wette.

„Palju wett, eks ole Siim?"„HmI"»Ja puha soolane West!"»Hm!"«ütle Siim, mis sa teeksid, kui kogu

Patrik kauples enda laewale. Hom- ookean oleks täis witna?"

plaan, et... panen kapa peale. Meri peigmehega ei luba sõnakest wahetada!tekkis armastus esimesest pilgust, nagu - - • - - J ~ ^ *öeldakse. Wiimaste pennide arwel tellisin woorimehe, tõstsin oma jumaldatutroskale ja kihutame — aidaa — waKõrwitsa ukse alla. Roosi isa poole.Enne pkkka tuppa kadumist jõudsin maawaldada Roosile armastust ja palusin kohe silmapilk ta kätt.

^Räägt isaga," wastab plika _ jaitsitab pihku. ^Kõik oleneb isa nõus

olekust." _ ^Tore. miks ma isaga ei wõi rääkida.Kõhe homme tulen jutule. Rii ma läksingi. Torkasin kõwema krae kaela jqsidusin soliidsema lipsu ette. _ Nojaa,ülikond jättis küll pisut soowida, kuidkust sa wõtad järsju selle lordi rõi-ivastuse.

Koputan arglikult uksele. Kuulan,wana tulebki sälgu lohistades. Awabtfe ukse. Lühike jässakas onkel, läi-liwa peamunaga, kartvase lõuaga, wa-llib mind hetke takseeriwa pilguga, nohiseb siis muheldes

„ Astuge aga julgesti sisse, noormees." Wahib kella. „Jah,'^ ütleb:..parajal ajal tulite. Tubli!

meeldite mulle. Mha, ornurrgis meeS^ <Waata kurja, ta siis .teab juba,

milles asi seisab. Roosi wist rääkis.Kaeb mind jällegi pealaest jalatal

lani.„Jaa, teist saab asja. Paistab,

olete korralik noormees. Nojah.- olennõus."

Sa silkam, mul kohe nõrgus Westsuhu. Wõi silma, kuhu ta... Surun takätt. Tahan langeda kaelagi, et...äiapapal Kuid wanamees tõrjub mutagasi.

„Pidage ennast, noormees, palunmitte minna familiaarseks.^ Ja tänada pole millegi eest. Wõtan teidesialgu pramvi peale, nii öelda. Ma

Õhtul aitasin poesellidel kaubaladu korraldada. Pean tunnistama, tegin töödinnuga,' et teenida äiapapa rahulolu,üldiselt oli aga Naljalkas olemine.Oled waimees majas, kuid pruut eitule näolegi, isegi käänab mind näheskaugelt kartvale. Miks ^ ta pelgab?Piinab, wiguriwünt. et! pärast oleksseda õndsam olemine... 'j

Järgmisel päewal olid uued tööd.Tuli tühjendada prügikaste, pestatvankreid, wedada kaubcwaste. tveereta-da petrooleumjMate, pühkida hoowi,parandada aeda ja sooritada kõikimöeldawaid toiminguid. ! Käed kattusid sõnnikukorraga ja olid kanged, selgwalutas ja põltved punasid. Nõndaläks nädal, teine, kolmas... Roosit näenwahel ainult läbi akna ^ ning ta peakene kaob kohe, kui mind silmab. Nagukatku eest põgeneb... Kaüa waewab waKõrwits siis oma wäimee^^a! Kiidab küll, et teist saab asja jä teist saabasja. kuid asi ise jääb tulemata. Läksmööda seitse nädalat. Siis kargas mu

Te Es ja ma kord tvislasin tvanalenäkku: -..Kuulge, ega ma teile ometi sulaseks

pole tulnud!" ^Manale see oli kui pomm. 'Suugi

jäi lahti. '„Mis? Sulaseks." A^a kelleks te

siis tulite?,., pergli Pihta! Sulaseksikka! Wõi tahtsite tulla peremeheks,kulla kollanokk!" Nüsid jäi minulomakorda suu lahti. Mul oli kõik äkkiimeselge.

Ta oli 'mu omateada kaubelnud sulaseks... JWiskasin sõrmikuhargi kolksudes nur

ka. !„Kui õigust ütelda -si siis tahtsingi

tulla nagu... poolkaudu peremeheks..."„MiiZ? Noorsaks. on teie mõistus

VuSsLÜ.„Hä,rr& inspektor, pudelid on rei

sil niivõrd purunenud, et neid üldsepole leida,"

korras?" — lähises wanamees Vihaselt.

„On küllsi Kas teie tütar ei ole siismidagi rääkinud?"

„Tütar? Mis puutub siia tütar?"„ Härra Kõrwits! Jakob orjas Laa-

banit seitse aastat. Mina olen orjanud seitse nädalat..."

Wana oli nagu uimani:.„Midagi ei saa ma aru..."Siis ma Westn, et palun ta tütre

kätt. iMilline segadus sellele järgnes, seda

ma ei hakka kirjeldama. Kuid asi lõp,pes sellega, et tund hiljem istusiruekõik ta tagakambris kihlusweini man.Seal siis wana Kõrwits seletas, et taoli minu oma majja wõtnud uue sulasepähe. kes oli lubanud teatud ajal tulla,aga ei tulnpd. -

Näed sa, minu haljale oksale saamine ei läinudki nii lihtsalt. Igameespoleks wast sellega toimtzi tulnud."

me kell kuus hormniku! pidi laew wäl-ja sõitma. Patrik läks ja wõttis sadamas weel tugewad tropid ja läkssiis pardale. Ta pandi koos ühe neegriga ruumipuudusel magama ladu-ruumi. Madrused tegid purjus kaaslasega nalja ja määrisid ta näo mustaks.

Kui laew walja sõitis ja Patrikäratati, tormas ta otsekohe pesemis-ruumi. Suur oli ta üllatus, kui nägioma musta nägu. Ta esimesed sõnadsilid: „Püha taewas, nüüd äratasidnad minu asemel neegril"

Meremehe pruu*Perekonnaseisuametnik: „Mees on

naise pea ja peab naist hoidma ningkaitsma. Selle wastu..." ametnik pöörab pruudi poole, „on naise kohus omamehele kõikjale järgneda."

Noor pruut puPeb seepeale nutma:„AH, palun, et, härra perekonnaseisuametnik, ärge meile sellist kohust peale pange — mu peigmees on nimeltmeremees.

Kink.Toomas läheb maale sisseoste soori

tama. Kogemata kombel satub ta raa-matukauplusse. Ajal, mil ta mõtleb,miks ta siia üldse tülnud, ruttabkaupmees talle oma kaupa pakkuma.

„Näete siin on raamat, mida lugedes wöite end surnuks naerda!"

„Surnuks naerda?"Toomas mõtleb hetke, kuid siis liug

leb rõõmuhelk üle ta näo.„ Andke siis siia — kingin raamatu

meie pootsmanile."

Õpiksin ujum^t.„Kaaren" lõikab orckeanr wHuseid

Mina?".Kes siis muu?"„Sina Peeter?"„No jaa? Sina enne?"»Kui wgu ookean oleks täis witna,

õpiksin weel wanas eas ujuma!"

Kangelastegu. „LM tõesti imetle-mkswäärt. mida Mõtted putukad suu-dcttvad. Näiteks rohirtirts wõib hüpata kakssada korda kõrgemale oma pikkusest."

.See pole weel midagi. Nägin kord.kuis üks ainus erilane tõstis kahesaja-naelase mehe kolme jala kõrgusele

maast." rManSSwreU. Mohwitser: Mispä

rast hilinesite wahipostile?Reamees: „Jäin magama jMohwitser: .Keset sellist

mist?"Reamees: .Magaksin weel

kui üks' sell poleks kirjutanudsulega."

Põhjus. Luuletaja saatis toimetaja-■t sõnadewalingu pealkirja all: .Mispärast ma elan?"

Toimetaja tagastas poeemi järgmisemärkusega: .Teie elate sellepärast,' etteie ei julenud tuua seda istNtkult."

Enne . ja nüüd. „Enne. kui meie weelpolnud abielus," ütleb õrnem pool,.sa wõtsid alati taksi, kui läksime ku-hugile. Nüüd sa aga naid arwawat, etaitab, trammistki.", .Ei, mu kullake," kostab mees. .Ma

ei arwa, et buss wõi tramm on sinujaoks hea küllalt. Ma olen waid niiuhke sinu peale. Kuna taksis ei näekssind keegi veale juhi. wSkn ma tmm-mis ja bussis lasta imetella sind impaljudel inimestel."

Kenasti üteldud, ühingu esimees ühelaasta-peakoosolekul: .Paljudes ühingutes wõib näha, et pool komiteest teebkogu töö. kuna teine pool ei tee midagi. Mind rõõmustab, et ühingus,mille esimeheks mul on au Ma, onlugu just wastupidi."

.Tallinna Post“ nr. 3. 22. jaan. 1937. Lhk.

Peeter Bollmn nn, Artur fldsonEGO

...ia õAe auküsimuse ,Roimas tee", mis selgus neliaastat Ailfem j

Wilmastel paemadel teatri- jakirjandusringkondades elemust tekitanud Artur Adsoni näidendi«Karu läheb mee lõksu" lõhus onmärkus:

Samalt autorilt ilmunud „Kolmas tee", draama 4 w. lõ järgus),auhinnatud Hariduslii-du näidendite wõistlu-s e {, warjunime all PeeterBollmann.

«Kolmas tee" ilmus trükist1932. aasta sügisel ja sama aasta30. septembril oli «Estonia" teatris tüki esietendus.

Saladuslik Peeter Bollmann tekitas tol ajal palju kõmu. Auhinnawöttis Haridusliidult wälja Tallinna admokaat A. Kleesman, Autori õige nimi jäi saladusse sellele waatamata, et küsimuse wastutunti suurt huwi ja ..kahtlustati" mitmeid kirjanikke.

Märkus, mis toodud nüüd Adsoni uue näidendi lõpus, paljastab

saladuse. Ja paljastab ühtlasi kaühe omapärase ja esmakordse saladuse meie teatrianimstu.se aja

loos. I sNimelt on ilmunud s ajaleht

„Waba Maas" 2. oktyobirl 1932,nr. 232 «Kolmanda tee'/ esietenduse puhul arwustus, mss kannaballkirja Ar. ,A. Tookvpd oli Artur Adson „Waba Mqa" teatriar-

-wustaja ja need initsiaalid arwus-tuse all on küllap-wist tema omad.

Allpool wäljawõtted arwustu-sest, mis Peeter Bollmann on kirjutanud iseoma tükile':

»,K olm ažy tee" Estonias.»,Selles teoses käsitellakse peaidee-

na aumõistet! s meie hüüdmismärk,T. P. Toim.), seda nii ühiskonnakui isikliku elu selgroogu: mõistet,mida olewikns maga sageli rikutakse ehk Vähemasti isikliku kasu järgiüsna awarapiiriliseks Venitatakse.Terawasti ülesseatud a « prob-I ee mi arendab tundmataautot lmeie sõrendus. T. P.toim.), kahe peategelase kandu, kel

lest üks. Toomas Rorgan, on läbiaumees, positnwue kuju, teine, LeoWint — aga olupoliitik, kes pikkamisi muutubkelmiks, sest «olupolii-tikust kelmini! ei ole.pikka sammu".Selles on tüki kõrwalidee. Auküsimuses^-»» olemas ainult kaks lahendust, kas kanda täielikku mastutuftkuni enesehävitamiseni oma pealemöetud kohüstuste täitmisel möitunnistada end pankrotti; kõik katsed leida kolinat dat teed- Vahepealist probleemi lahendust, Lpardumad.Näidendis näemegi, kuis hästi läbimõeldud ja libedasti käida» kolmas tee järk-järgult »iib lõpuksometi rappa ja osutub Võimatuks...

Teose sõnastus on tihe ja asjalik, tüübid elus Võimalikud, stiilkirjanduslik: ka koomikat leidub siinparajal mõõdul.

«Kolmandast teest" selgub, et selleautor on waga tõsiselt Võtnud omaprobleemi -4 auküstmust..

Arwustust! on joone all kolm japool weergu ja Peeter Bollmann,alias Artur Adson, suhtub oma la-wateofesse Väga kiitwalt. Lõpulauseks on: «Hüüti autorit, kuid taei ilmunud."

- %Peidetud Jõududesträägitakse alatasa. Lihtsal viisil võib endalegi muretsedapeidetud reservid, milliseidvõetakse tarvitusele siis, kuituleb anda tippsaavutusi.

Kes igapäev tarvitab NorraMeditsinaahKalamaksaõlikogub reservisid, sest kasvavate jõudude juures tugevneb

! organism*

NORRAMED1T1INAAL-tCALAMAICSAöUomab maailmakuulsuse.u

% A mzeuasmmii 3iauye=3xLa K3fUSt9Jutustab Sfhanghaist saabunud eestlane

Hiromant Kõik, kes tahavadteada, mis toob aus aasta, tulge ja vaadake oma silmaga.Abi ja nõa Igas asjas. Veepealt vaatamist palan ette tellida. Peatun veel mõned nädalad. (Ajalehest)

Keegi tuttaw teatab minule tähtsa naoga, nagu oleks ta une Ameerika omasta

nud: !«Tead, Tallinna saabus eestlane, kes

Viibinud üle kahekümne hasta kodumaalteemal. On üks kaugesõihu kapten ja elabR. tänamal maja nr. see sa see. Mineja tee üks interwjuu, saad haruldase

asja." jEks löönud mul soontes ajastrjaniku-

roeri kibelema ja otsustasin üles otsidaselle haruldase sugmoenüa.

Kas ma sain «haruldase asja", sedaotsustagu lugeja. !

Ohtu hämaruses [eiaut juhatatud ma*

Anne-Marie Samblik oli vaid vabrikutöölise naine, ent ta omas ka mõningaid aristokraatseid jooni — ta olisale nagu Hollandi printsess; ta nägivaid peeneid unenägusid kuningaistja rändhertsogeist; ja ilmsi oli talküllalt auahnust igatseda võimalust,piiluda korrakski oma tuleviku kulisside taha.

See võimalus näis avanevat hiromant Nur Bluffi näol, kes

oli rännanud sisse Egiptusemaalt,kus talle vaaraod enne sur

ma usaldasid oma tarkusesala-dused. Sealt oli Nur Bluff toonud

kaasa veel toobriga osakese Niilust,millel ennustav võim. Ja sealt lootisAnne-Marie näha, kas ootab teda tulevikus simpsonlik karjäär, või peabta eluaja keetma suppi poolearugaKarla Samblikule.

Hiromant, rõivastatud araablaseburnusesse, istus põrandal jalad ristamisi ja silitas lopsakat valehabet.Alles möödunud nädalal oli ta kaevanud kraavi Tartumaal ja nüüd polnud tal kerge kükitada rätsepana omakangestunud seljaga.

«Sooviksin vee pealt vaatamist," ütles Anne-Marie.

„Kas on ette tellitud?", küsis hiromant.

„Ei.“«Siis on üks kroon kallim."„Aga mul vaid üks kroon ongi,"

nukrustas Anne-Marie.Hiromant irvitas idamaiselt.„Selle raha eest võin teile ainult

kaarte panna."«Tahaksin siiski vee pealt näha,

mis toob uus aasta," tõrkus Anne-Marie.

«Aasta? He-he, krooni eest ennustab püha vesi vaid üheainsa päeva,vot mis!"

«Olgu kas või päevagi," nõustus

naine. «Peaasi, et võin veenduda, etpüha vesi räägib tõtt."

«Niiluse vesi ei valejta, ta võib teidmuuta krokodilliks, khi julgete kahel

da." jNur Bluff vehkis kätega ämbri kohal, milles leidus viis; liitrit Ülemistemärjukest.

«Vaadake veepeeglisse ja jutustage,mida näete," käsutas ! mees.

Anne-Marie asus põlvili ja põrnitsesämbrisse. Seal polnud näha vähematki, mis oleks meenutanud ühepäevasaatust. Siiski — väes hõljus vaikselt täike laibake, misj kunagi oli kannud elava prussaka nime. Anne-Marie värises hirmust.

«Näen uppunud pultukast," pobisesta. «Kas nii peab juhtuma ka minuga?"

«Rumalus! See polnjud ette nähtud,"ütles hiromant ja noppis putuka veest.„Te ei suuda oma mõtteid koondada,seepärast ei näegi te midagi. Lubageet ma ise vaatan."

Nur Bluff vajus kummargile pangekohale ja kõmistas: I

«Just nagu arvasin) Krooni eest eivõigi saada head ennustust. Te kohallasub must pilv... tä varjab teid musilmist... näen väga segaselt... kuilisate ühe krooni, sijis hajub udu ...Siiski, eelolev päev toob teile kannatusi, suuri kehalisi khnnatusi ... Keegi peksab teid... jahi,-nüüd jälle kõikkaob..; Kahju, et tjeiiu pole rohkemraha, siis näeks, kas näete ellu võimitte... Niiluse vesi oli vihane, ta eilase end ära osta paari sendiga,..“

Kui masendunud Anne-Marie jõudiskoju, ootas seal juba vihane KarlaSamblik ja nõudis oima suppi.

«Jumaluke, kus rpa siis jõudsin!“,halises Anne-Marie. «Praegu alles tulin hiromant Bluffi juurest.”

«Pillaja!", karjus i TQytljL «Seease-mel, et kodus sööks keeta, vead saraha petistele! Ja mis la sulle valetas, kõlupea?" |

«Ennustas kehalikke kannatusi...peksu ..1 .

Karla Samblik naeris toorelt.«Noh, seekord ta cimeti kord rääkis

tõtt." |Ja sasides naisel tukast, hakkas ta

täide viima hiromanidi ennustust.Y.

ja. Suurte lootustega toasutan uksenu-pule. Awatakse uks. Mind wõtab wastu juba aastais härra, esitlen ennast jateatan oma tuleku põhjuse. Selgub, etukse aimaja ongi otsitum. Märkan agaotsekohe, et minu külaskäigust just Vaimustusse ei satuta. Ent siiski juhatatakse lahkelt tuppa, ja laskunud muga-waisse tugitoolidesse ning puhudes haile suitsurõngaid salagalambi oransh-wärwiliss kupli alla, hakkan esitama küsimusi. Minu meelehärmaks selgub, etusutletaw on Väga sõnaaher, ja needkiüksikud lausekakkendid, mis tehtud usut-l elama poolt

kõigi wiie maailmajao keelte segus,.ekitawa-d raskusi. Rii mõnestki lausestei saa äkki aru. Vaid pean küsimustkordama.

Esimesele küsimusele, kust usutletaw ontulnud, saan lahke ja siira wastuse —Shanghaisl. Mu Vaimusilma ette tõu-setvad kirewad — eksootilised pildid, enttäiendust õrna luulemeesele saan Vägawähe. Nüüd poetan uue küsimuse: «KasShanghais elab patsu eestlasi?"

«Eestlasi on wähe. Nende kohta ei teamidagi öelda," wastab usutletaw Täi--oct ivsyim 'wu vöv 'gw; vg 'uvärast ei räägi. Jätkab härra: „Aga Venelasi on külluses, üle 30.000. Tegelemastkõiksugustel aladel ja unistawad ikka Veel«ühisest ia jagamatust emakesest Wene-maast". Kõik emigrandid on suured kommunistide Vastased. Nooremad olewatolukorraga juba leppinud, kuna Vanemadelawad rohkem unistusis kui tegelikkuses.

Küsimusele, mida on eriskummalistHiinamaal, ei taha usutletaw Vastata.Selgub, et tal seal mõned lähemad sugulased, sa kui ta nüüd mulle kõneleksHiinamaa omapärasusi, siis

Võidaks talle teha takistusi tagasi-pööramiseks Hiinamaale

ja tema omakseid Võib tabada nii mõnigi ebameeldiw üllatus. «Waadake, Hiinakonsul loeb lehest ja siis ..lõpetabusutletaw.

Lohutan omalt poolt: „Kas siis Hiinakonsulil muud pole teha, kui lehti lugeda ja süütuid, pealegi tõsiasjadele tuge-newaid interwjuusid mikroskoobi allanalüüüsida ja neist «kahjulikke mõtteidriigi julgeoleku suhtes" wälsa lugeda.Aga minu wastuwäide on wist liialtnõrk sa Vanahärra jääb oma otsuse suure. Siiski õnnesub mul teada saada, c:Hiina kindralid (mitte kõik) polegi needpäris kindralid. Walitsus pidawat niimoodi kõige kergemini mässajaist lahtisaama. Hädaga pannakse mõnele kindralile õlakud peale ja rahu on jälle majas. «Nii on kuulsa marssali Tsh.., agasiin parem ei räägi, teie Panete lehte,"katkestab härra selle osa jutuajamist.Kaldume ..neutraalsema" teema juure— ööelu Shanghais.. Siin saan jubakonkreetsema wastuse

Lokaalid on süured ja toredad.Ainult liiga paljg on neid...

keda ei lastud mee lõksula külgust* mis sellega

seuses*

Karu tahtis lõks» minnameele kurikawalalt.Naised seadsid ette tittita,hüüdsid: «Karm hoia alt!"Näidendina kirja paniAdson naistest naljaloo,armas, naine olgu «hani",pahandas siis õrnasoo.Kihiu-kahiu linnas algas:naine naernmäärseks leht!Tegelaste-naiste salgasalgas knri «karujaht".Nõudsid — koristada näidend!söögn susi karumee.autor naisi narrilt käidelnd,pole naljaasi see!Pidasid ka arn mehed,ütlesid, et jäggu siis,kära tõstawad ka lehed,teab, mis laadi nende Viis?Nõnda «karu" kamast «Seti,«Tõölislawalt" minnati,kuumaks olemine köetisautorit ka pinniti.

SlNõnda näidendi on sisu:härra Wunk on pigis mees,juuksed kas Või peast kisn,igapidi mees on sees:naine haritud ning tegeworg-ides ja klubides,Väljas proua W«nk on wägew,aga kodus — kõledus.Kodus häll on tühi, näljasmees tal. Vaene hädaseeu,naisel toimetusi Väljas,ta on adwokaat, daam peen.Tarkusest ta peake tulwab,autot juhib, kõuet peab,tõrksust naiste-perre külmab.

Dancingutes on palju noori ja ilusaidbaari-vaame. Enamuses Venelannad jakõige Vähemal määral hiinlannast.Kummaline, eks! Mis puutus geishademajadesse, siis siis sinna minek on seoses hädaohuga — saad peksa. Wälismaa-de söjalaewade meeskondadele on nendekülastamine, keelatud. Kurdetakse meriseid skandaale.

Muide, elu on odmvam kui Eestis.Eriti odaw on tubakas, kuni 3 kordaodawam

Palun lõpuks mõnda nalja rääkidamillega ka usutletaw nõustub.

«Waadake. kui oli sõda hiinlaste jajaapanlaste Nwhel siis pommitasid kindlused saapani sõjalaewu ja need omakorda kindlusi.

Tuli aga kauboaurik, siis lakkaslaskmine

ja laew lasti wabalt Shang,haisse Sõjamoona Peab su olema, muidu wöib sõdaliiga ruttu lõppeda."

Pärast selle «nalja" ettekandmist tõusin, Vabandasin ia lahkusin. Ja kahiukspettumusnoodiga hinges. M. M.

moodsal Viisil elu seab.«Nainegi on inimene,"nõnda ütleb proua Wunk,«täiemäärtuslik ja maimusolgu tema elu — punkt!"Seda muidugi ei sallimehed nagu Wunk ja Ko,käsile nad uaise kalliklubis Võtawad, ta soopihuks-yvrmnks meMrdawad,haasimad, mis ^jaksamah,uaise hinges paterdawäd,maadlust ta'ga kaksamad...

Teine «aine — kodukana,õilis proua Aromel,tema ideaal on wana:keedab, töötab aias meel.Sinna lõksu Wunk siis tikub —armastus käib kõhuteed,naise tarkus tuju riknb.magusamad — tõidumeed!Piilub sõbra tare poöle,seal ou toidumesimaik,seal jv naine kogu hoolekingib köögile. See paiknaisel üksi püha olgu,nendib tanapaema Mk.Teiste peale needus tulgu,kadugu nad ilmast kõik!Sõeluwad siis siia-siuua.Muugid, Oiram. Aromel,nende naised, Sirje, Minna,tüdrukul sel tera» keel.Lõpp on happy-eud, wöi pole?nii kuis keegi aru saab.Igatahes saatus kolenäidendist taga a'ab.Autor õilsat asja tahab,luua — posttiiwset «aist,aga tegelannad pahad(kihutab neid kuri-waist):kära suure lõõmad lahti,asja eest wõi tagant teist,kellel oli mõelda mahti —kas see õige tegu neist?«Draamastuudio" uüüd lõikabkasu selles Värgis-loos,kui ta naistest kõrmal põikab,«Karu" lawastab — see noos.

Mängu Toos.

Lihtsameelsus.Prantsuse paremaid näitlejaid —

jätame ta nime diskreetselt nimetamata — on haruldaselt lihtsameelne ja sünnitab kaasinimestele seegamõnegi kibeda momendi/^

Hiljuti küsis temalt sõber: «Mispärast ei tulnud sa eilestmeile õhtusöögile? Unustasid »T

Näitleja wastas: ,, etunustanud seda. Kuid nudüldse nälga."

Iga isik Eestis kui ka Välismaal wöib saada

hästi tasuwat teenistust!Töötada wöib valju aastaid,

töö on kerge, wastuwõetaw jahuwitaw igale. Wist keegi eiütleks sellest ära. Teenimii-'Võimalus kuni 50 kr. kuus)-i%%. Lähema informatsioonisaamiseks pöörata A. Untsipoole Priipalu aq. Wõimalu-sel wõite lisada ka Vastuseks

margi.

ÜTolmeta®,Tallinnas, Plfck tn. 46.

Avatud kella S—14. Telel 455-43.Vastutav toimetaja G. Eaknulo.

Väljaandja kirjastas®.-ü. .Oos Eesti-. Tallinn.

Peakontor*

Tallinnas, P|kk tn. 46,Avatud kella 8—17.Üldtelefon 442-06.

Bllrjavabetnse aadress:.Tallinna Post". Tallinn, aost kast

I knn iS kood ,I aastaUitU la

Xeilimlse hind:..0. Eesti" tellijaile

, . . Kr. —.25 Kr. —.15... » —.75 „ —.«5. , . . 1.50 « —.«)

. . . « 2.75 « 1.551Leetn sisemaa blnnad. Hiljale

välismaale Kr. 0.50 kiina.Aadressi mõõtmine 25 sentL

ObslknntnbH hind 5 sentL

Tellimisi vatarad vaeta

Kõik postlasntnsed ja .Ons Btestj” peakontor. ablkontorld ja esindajad kohapealBateto saate, leha tellides. kohalikust

DONtieeutuBeai.

.Tallinna Post" Umtib | kord sädalaa

AsDlatem hlndiKiralatnste Süljel 0 senti, teksti ee» usenti, tekstis 15 seati la tekstis teksti

kirjaga IS seoti m/m .fthai veeru.fCanlntnal rOetakse raata kells 8—W-w

Ktralntnste osakonna tsžei. C4S-86Posti jooksev arve S3&

Aktsiaselts „tUü&,Jnn Mkk xswuu, mk LS,