MiiillllliiitffSIIlliitMlimiiir;

'mv nui Gass mailrvgiMr.ttHni number — X0Kl>. VABADE EESTL4STE HÄÄLEKANDJA ILMUB IGAL TEISI PÄEVAL

JA NELJAPÄEVAL

xr, 3S tJM4?) XXXIX a^stakaiK Neljapäeval, 17, mail 1990 — Thursday, May 17, 1990 Üksiknumbri hind 75 centi

[ JAAN KROSS 70I Loomingut tutvustav ja| analüüsiv kirjandusõhtu.; Refereerib Tiina Kirss Ann Arborist

Esinevad: Aago Rääts,Reet Weidebaum, Imre Sooäär

Kolmapäeval, 23. mail 1990kell 20.00 Tartu Collegers

ir ‘iluduse sobrad / vsknium arts and letters society

LEPO SUMERAERKKI-SVEN TÜÜR

Tallinn String QuartetMuusikaline vastuvõtt

Kõik muusikahuvilised teretulnud!

Teisipäeval, 22, mail kell 7.30 ■«/Music Gallery's, 1087 Queen St. W. ÄI

Sound Pressure ja Lyra Borealise korraldusel |

5N

Kolmap., 23. mail kell 8 õ. Eesti Majas

DZHÄSS-ANSAMBEL„ AVICENNA"

Villu Veski — saksofon, Sven Kullerkupp —süntesaator, Ain Varts — kitarr, Taavo Remmel —

kontrabass, Toomas Rull — trammid

Pääsmed $15 kohapeal

EKK kontsertbüroo

wraraiiiiüiiiiimimiiraiiiiiiimiitfiiHüiiimiimiiiiiiiiffliiffliiiiiiiiiiirimiiiimimiiiiiiiiiiirafiiraa

Kuna esmaspäev, 21. mai on riiklik püha |(Victoria Day) ilmub sellel nädalal ainult üks f,,Vaba Eestlase “ number, mis kannab nelja- |päeva, 24. mai kuupäeva. VE toimetus ja |talitus on 21. mail suletud. |

iiiffiiimiiimmisirafimiiiimmiiiiiimiiiiimiimimiitiiiiiiiiiitiififtiiiMistiitiniiiiiitiiitfimtifimfiE

Gorbatshov hoiatab baltlasi!MOSKVA (Washington Post) — N. Liida president

Mihhail Gorbatshov deklareeris Läti ja Eesti deklaratsioonidiseseisvusest nulliks ja tühistatuiks! Nõukogude õhtustes uudistesaates esmaspäeval 14. mail loeti ette eriuudisena Gor-batshovi dekreete, milles ta süüdistas Läti ja EestiÜlemnõukogusid „Nõukogude kodanike õiguste rikkumises."

Mõistes hukka Eesti otsust 30. vuse poole liikuda, süüdistas Gor-märtsist samm-sammult iseseis- batshov Eesti Ülemnõukogu ,,va-

LYRA BOREALISE korraldusel

PÄRNU KAMMERORKESTRIKONTSERT

Kolmap., 30. mail 1990 H. 19.30Church of Ae Redeemeris

Bloori ja Avenue Roadi kirde-nurgal

KAVAS: Bach, Brix, Corelli,Telemann, VivaldiLäte, Part, Sink,Sumera, Türnpu

SOLISTID: Kaie Konrad, sopranNorman Reintamm, orel

DIRIGENT: Ilmar Tõnisson

Pääsmed $20.00, saadaval koha peal

bariigi elanikkonna soovide mittearvestamises" ja ..majanduslike,poliitiliste, kultuuriliste ja seaduslike sidemete ignoreerimises",mis Eesti ja N. Liidu vahelkehtivad. Seetõttu kuulutas taEesti Ülemnõukogu deklaratsiooni illegaalseks.

Mis puutub Lätisse, siis süüdistas la sealseid poliitilisi juhte, .tegevuses mis on vastu Nõukogude Föderatsiooni teisteliikmete huvidele ja õigustele."

President Gorbatshovi dekreedid ei öelnud, mida ta kavatsebteha nende ,,illegaalsete" vabariikidega, kuid need paistavad nüüdolevat samas populaarsuse-klassiskui Leedu. Mõlemad need vabariigid on rohkeni tundlikud Moskva surve-taktikale. kuna suuremproportsioon nende elanikkonnaston muulased (kui Leedus).Telefoni-intervjuus ütles aga Eestipeaminister Lennart Meri, etkõigi kolme Baiti riigi iseseis-vuse-deklaratsioonide vahe on,,mikroskoopiline" ja ta kutsuskõiki üles ühisrindeks. Moskvavastu.

Tõlkis ja kärpis A.T.

Aidake kaasa

„¥ÄiÄ EESTLASE'levikule, sellega aitate

eesti keele säilitamisele!

VÕIDUPÜHA JA JAANIÕHTUToronto Eesti Majas teisipäeval, 12. Junnil 1990

kell 7.30 õhtulMaakondade tervitus — Salme Vesi

Palvus — õpetaja Andres TaulVõidutule süütamine — E.V. Aupeakonsul ümar Heinsoo

Kõne — professor dr. Toivo RaunPühendus isamaale — helis: ^Estonia" Orkester

— luules: Lydia Vohu-Viksten•k -k ic

LÕBUS JAANIÕHTU. „Viisi Veiled" ja ,,Kungla" rahvatantsijadEinelaud • Karastavad joogid • Pääse $10.00

Eelmüügil Abistamiskomitees Korraldaja; MAAKONDLIK ESINDUSKOGU

Balti Liit Kanadas korralduseltoimub eestlaste, lätlaste, jaleedulaste ühine „walkathon",mille eesmärgiks on korjata rahameie päritolumaade heaks. Kõikeestlaste kaudu laekunud toetusedsaadetakse Eestisse heategevaksotstarbeks — näiteks arstimid, las-tetarbed, vitamiinid ja muudsäärast.

BALTI „WALKATHON10. juunil Torontos

Avalik informatsioonikoosolek ja toetuslehtede

välja jagamine toimub22, mail Eesti Majas kell 19:30

g g Kõikide panus teretulnudpisipõnnidest memmede ja

taatideni välja.Balti tee pikkus on 25 km,

eraldi tee 5 km lastele,vaeguritele ja vanuritele.

Lisa infoks pöörduda: EKN büroo; 465-2219, INFO- ESTO: 929-5168

VABA EESTLANE nel|jpae\jl, P mail 1990 — Thursday. May 17, 1990 Nr. 38

UBUH 1 f SITAS IT HÄÜEkVNDA

i

l \ K \ WP: \ O l' \ aha LePj vj P ‘.V. vu' Willow, ÜL\ Om va u:j F k V V F S T O X I a I\^ s . “'HER E ,v Esionun Puhh- ,,■> .0\ te t \A o ,.<L \w \UlkmdaL-, (>”: \52\4K2j I ft; wioinioLii,!, 3 . ■ ini'v Toimet,)]. L ’ kop\diemJ {uiul. :i>m. 1-o’tecg u.n: k.x* Ai'*’, i>R'\ Tij". ,Lmv- Oi.<

ITFI I '-OMU: utem-tjs "’33-4550, talitus ii-lh -fviL kuuLiui-o. 's >i ’53-455! a\ asud esin,(sp„o'..ix[ :ccaa''i y-Vmj La\ i4*u "55- 550j ' fh-mish.!,'!. J k.manas: n.itehe unifiga a i, sos —, poolj . - . - ' .'ZU' Ja.oias S3! kirtposog. -..udub postij ... . i s .p, - 5o" . Sõp —j : t*U inislo ih.u. urij.tsfuiil Kairid1 l: aastas m' - r, >L> au-'• ' ' .. — • U'^'te" 1 U tss. posti o ' a, sa Luud

! - s s — Ao " ■ -t.PUj kuuiuuu Irmud: )> s' te altai teetul A (,, , o s’ šr| kut■ t"v,..'s'f s ,1'tu n.-Jald aurusse . A •. ” roode

> • . ’ oa’ loise ai. lehte Kun> .o s - > ’ sel.aj s oij.-sp tol tööaega: Leida Maries 22: s •iL.ili"i,j, 1-1 1 ■ 1 ,1,"il,>mil,l,miofimi||||!||||(l,||||[lhi[iiii|(i,!>!.;,'iKiUaslIiilHIIIIIItlllllll

Salls# 00‘kjus kogub jõudu uutele run-

Poliitiliste keerdkäikude keerisesVestlus Tartu ülikooli professori rahvasaadik Igor Gräziniga

Ontarios, Waterloo ülikoolis, toimus 3,-5. maini rahvusvaheline teaduslik konverents N.Liidu rahvusküsimustest. Konverentsile oli kutsutud ka kaks eriteadlast Balti riikidest — prof,Igor tiiäzin Eestist ja akadeemik Eduardas Vilkas Leedust. Igor Grit/.in tegutseb professorinaTartu Ülikoolis, kuid on viimastel aastatel pühendanud oma laialdased teadmised õigusteadusealal Eesti vabadusvõitlusele, olles N. Liidu Ülemnõukogu liikmena valvel Eesti ja Leedu rahvahuvide eest.

' teibad Airbotshm i p.ipu-uarsustee \ rk-maarimas oiikahtitmata suureks tagasilöögiks telel teio.mikaamerateKaudu Kõikjale levitatud mai-pa.uacl Me rist a Pinusei Väljakul, ku demonstrandid kandud panuseid lippe, rulle ulemi-w nurgas: sirp ja -avaraemblem dii t alia lõigatud ür.g-iHas nõudis oma kwmrgitelj a karariVavie" huualauset.esLauge-eeiatu’ ar.said derno-KraatLki-e rete rme. Leedu rah-niteippe kand'- a rühma liikmednafaistasid avaiikuk T iidu

nresidemi. Lee näljutamise jarepre .saahde rakendamisegaüritab leedu rah'.^si aü sauapigistada kuni Leedudiemnõukoge :*d vuva deklaratsiooni tühi tab.

Gu-tut-hr otr- poolikute jakosmecMü-ic reformidega jakai e-t rütm.utad tähiste

lir-adu^ttga polt kodupinna!kunagi popoteerne nln-id n.rtgtema rdnie ja isiku umberte Kitutud atlDdistus on tegelikult'aeru rr.saürrra massiteabe^ aher-fi»te lakkamatute uÄstusvaiingu-ti vili. Llane« labilacmid jaiutaidaseit propageeritud arvamiste kohaselt o’i Minhai!Corbatsfiei geniaalne riigimeesja suur novaator, kellest arvati,et ta annab kommunismile titim-liku nao, ehitab vajalike reformi aega ule- nõukogude sohu -• a-jtnud majanduse ning haukabarendama läänemaailmagatihedat koostedd 1 Sigil elualadel. mis kindlustab rahu jaheaolu kogu maailma tulevastete põlvedele.

Kuld asjad ei ole arenenuditaugeltki selles suunas naguläänemaailmas loodeti. Nüüdhakkab siinpool ’-atidsei rimpaisegi juba GorbatshoM suurimatele austajatele selguma, et ennast diktaatori võimupiiridegaiarustantid N Lfqu juht ei oLkaugeltki see suurte taienl’dega\ arustatud juht Kelleks tedapeeti. Veelgi hant .jitana onpäevakorrale kerkinud küsimus, kas Gorba‘sho\ i saabusaldada — Kaj ta on inimkonnale õnnistus: toov rahuvürstvõi hoopis tüMs salakaval imperialist. kes laanedemokraattaiduinutavate pettem^nõömte var-

nakatele asumi-ek*,?On ju tõv. e? (lorbatsho\i

kaitsjate kät' nn veel praegugimõred kaardid, m.da nad omahoolealuse fair ice' lakkamatulttäija mängi'cc. RõhutatakseGorbalshcri niai„nduslikke reforme ja av aliku'tamise poliitikat, tema Lnisnod lääneriikidega rehasiu'e s Loendamiseks,tema taanduniis* Kesk-Euroo-past ja Afcanirtanisi ning tema"osist tahet Baid riikidele ise-seisvast andmiseks N. Liiduseaduste Lasti. Andke selleitm. is ainult aega koigi probleemide iahtniamiseks ja omaLindrc it; ja marssalitershastami-tKs — küll siit kõikjook eh libedalt ja

te.,. tdt-noAraatiate sootideLehiselt, utletaö Gorbatshosit 'etajad laanes, lisades sinnajutmtte teel hoiatuse: ..Mõtelgeselltie. mis juhtub siis, kai Gor-h;Hshot sunnitakse oma ametimaha panema.”

Kaid kõigil neil ..saavutustel”te ..rtfortnidel” on oma

tumedad tarjukiiljed. niis panemad Gorbatshovi õigesse pers-pektin i. Tema nn. reformid ontingitud koduneva kommunismipäästmise katsetest, tema taandumine Afganistanist ja Kesk-Euroopast toimus sel lihtsalpõhjusel, et Moskva ei jõudnudenam neid alasid oma kontrolliall hoida, tema näiliselt heatahtlik koostöö lääneriikidegataotleb läänest majanduslikkuabi ja moodsat tehnoloogiat,tema ,,demokraatia” on õõnesja teatraalne, kuna ta hoolitsesselle eest, et NL Liidu parlamentkoosneb 90-prolsendiliselt kommunistliku partei liikmetest jata ise tüüris diktaatorlikuvõimupiiridega varustatudpresidendi kohale ilma rahvamandaadita.

Gorbatshovi käitumine Baltiriikide suhtes on silmatorkavaltsihilik, vaenulik ja isegi alatu,N. Liidu president oa takistanud Balti riikides kavatsetudmajanduslikke reforme, andnud tühiseid lubadusi neileeristaatuse andmiseks, võltsinud Eesti ajalugu {tunnistadesEesti idapiirkonnad ajaloolisteks venelaste elualadeks),

WaterliA-j. endis prof. Gräzinprof Tono Miijanile intervjuuEest; praegustest hetkeprobleemides:. (LgusUJes asjaosalise pilguLihi paljusid sündmusi lähisvaat-ieja pilgu kaudu. Loomulikult onta seisukohad ja hinnangud individuaalsed. kuid sellele vaatamata\ a.trftislikud Balti riikidestoimuvate sundmusie rägastikusorserteenimiisd. Alljärgnevas anname helilindistatud intervjuustkokkuvõtliku ülevaate.

Kirjeldades rahvasaadiku töödN. Liidu Ülemnõukogus, mainibGraz::., cl olulise osa sellesttegevusest moodustab kuluaaridepoliitika — vestlused, diskussioonid. jutuajamised N. Liidu tipp-polimkutegä, kellest paljud onGorhaishov iie võrdlemisi lähedased inimesed. See on igapäevanehali ja rutiinne poliitiline töö,mille eesmargiks on venelasteleselgeks teha. et Eesti iseseisvus onMoskvale kasulik.

Tegelikult peaks Moskvasolema 13 saadikut Eestist, kuidpraegu on neid olukordadesttingituna ainult kolm, kunarahvaesindajad on valitud ühtlasiEesti ülemnõukokku ja kahesparlamendis ei oie võimaliktegutseda, peategi kui Eesti uusülemnõukogu deklareeris iseseisvusele ülemineku perioodi. N.Liidu ülemnõukokku jäidtegutsema rahv ussunete spetsialistKlara Haihk. majandusteadlaneMihhail Bronstem ja riigiõiguse

rakendanud N. Liidu ülemnõukogu kasutades ranged eeskirjad liiduriikide väljaastumiseksN. Liidust ning pigistadesrepressaaiidega Leedut, kelleparlament kuulutas Leeduiseseisvaks riigiks.

Läänes leidub juba kriitikuid,kes kinnitavad, et Gorbatshovon kaotanud kontrolli sündmuste kaiga üle ning sammubjuhtimise ja suunamise asemellihtsalt elu käiguga kaasa.Sellest tingituna ei peeta katema taandamist pensionäridehulka enam katastroofiliseks jaarvatakse, et tema järeletulijasaab asjadega tõenäoliselt samahästi või halvasti hakkama kuiGorbatshov. Kahtlemata peabarvestama seda, et N. Liit on sõjaliselt veel küllaltki võimasjõutegur. kuid riigi majanduson niivõrd alla käinud ning Ida-Euroopa vabanemise ja Saksamaa ühendamise küsimused niikaugele arenenud, et ükski Gorbatshovi järglane neid pidurdada ei suuda.

Ajal, mi lääneriikides jubakardetakse, et paljukiidetudsõbralike suhete arenemine N.Liiduga ja Gorbatshovi rezhii-miga liigub umbtänava suunas,pannakse suuri lootusi eelolevale Bushi-Gorbatshovi kohtumisele, mis peaks tooma mõningaid hädavajalikke valguskiiriVenemaal idanevatele uuteleolukordadele kindlamate piirjoonte andmiseks. Loodame, etsee nii on ja et ka balti rahvastevabanemise ja iseseisvumiseküsimused pannakse õigesseperspektiivi.

K.A.

ekspert Igor Grann Lestirahvasaadikute posu stoonMoskvas ,m unikaalne, kuna eestlased on seJ nagu saadikudvälisriigi parlamendis, kelledel onisegi haaietamisõigus KunaLeedu kuulutas valju taielikuiseseisvuse, sus leedulasedMoskva Ülemnõukogus enam eiesine ega selle organi toost osa eivõta. Tagajärjeks on, et eestlasedon võtnud enda kanda ka leedulaste huvide kaitsmise Moskvas.

Iseloomustades Moskvas praegu tegelevaid tähtsamaid poliitilisijuhte ning nende suhtumist Baltiriikide vabadusvõitlusesse, toobGräzin huvitava võrdluse, nentides, et vene demokraadidsuhtuvad balti iseseisvusesse samasoojalt nagu väliseestlased. Tatõstab nendest poliitikutest eritiesile Juri Afanasjevi. Gräziniarvamise kohaselt katsuvad Gorbatshov ja tema lähemad nõuandjad N. Liitu kujundada selliseksriigiks, et Eesti oleks huvitatudsinna kuulumisest. Gräzin ütleb,et see seisukoht on täielikult valeja naiivne, kuna eestlasi ei huvitamitte ainult jõukas elu — pealegipuuduvad N. Liidus eeldusedselle saavutamiseks — vaidvabadus ja võimalused ise endaelu juhtimiseks. Kahjuks ei tahaN. Liidu juhid kuidagi nendestseisukohtadest ara saada.

Eestist saabunud külaline onilmselt veendunud, et eesti rahvavaenlane number üks on N. Liidupeaminister Nikolai Rõzhkov, kestahab iga hinna eest vana süsteemisäilitada, mis tekitab tema ja Gorbatshovi vahel vastuolusid. Ei oleselge, miks Gorbatshov teda eitaganda, kuid on väga võimalik,et Gorbatshov saadab ta siisminema kui majanduslik olukordmuutub täielikult talumatuks ningtuleb nii-ütelda ..auru välja laskmiseks” patuoinast leida.

Kuid Gorbatshov'' Millise hinnangu võiks talle anda ja kuisuured väljavaated on tal võimulpüsimiseks? Gräzin hindab Gorbatshovi kui sümpaatset ja kaastundlikku inimest, kuid arvab, ettema aeg on läbi. Talle oli antudaega ja talle oli kingitud usaldus,kuid ta ei osanud seda ärakasutada. Kui Gorbatshov hakkabrangemaid vahendeid rakendamaturumajanduse sisse toomiseks jakui sellega seoses paljude tuhandete inimeste elujärg esialgu halveneb, siis on presidendi päevadloetud. ..Lääs peab sellest arusaama, ei Gorbatshovi lahkuminepoliitiliselt areenilt ei oletragöödia,” ütleb Gräzin, kellearvates järgmise 6—7 kuu jooksullahkub Rõzhkov ja siis tuleb järgGorbatshovi kätte.

Kui prof. Miljan küsis Gräzinilttema arvamist selliste tõusvatepoliitiliste tähtede kohta naguGavrtl Popov ja Boris Jeltsin, siisarvas küsitatu, et Popov on majanduslik geenius, kes pooldabturumajandusele üleminekut kaardisüsteemi kaudu. Jeltsiniga onGräzin palju kokku puutunud ningtalle on jäänud mulje, et Jeltsinsümpatiseerib baltlastele, kavatsedes N. Liidu elu korraldamiselvõtta eeskuju Balti riikidest. Kuid— hoiatab Gräzin — ei saa ka

unustada, et Jeltsin on oma meeskonna käskude täitja ning oma põhilaadilt vene natsionalist, missunnib meid suhtuma temasse eei-ji vanustega

Gia/m selgitab ka prof. Miljaniküsimusele vastates EestimaaKommunistliku Partei ja enneulemnoukogu valimisi loodudrühmituse ..Vaba Eesti” vahekordi. ..Vaha Eesti” asutajaliikmena lükkab ta ümber laialt niiEestis kui Välis-Eestis levinud arvamised. et ..Vaba Eesti” loodikattevariuks kommunistidele, kestahtsid jääda võimu juurde. Kommuniste võeti selle organisatsiooni liikmeks põhjusel, et mittevajalikke kogemustega inimesipoliitilisest elust välja lüüa. ütlebGräzin. Ning nimi ,,Vaba Eesti”ei tähenda Eesti sõltumatust ja iseseisvust. vaid ..vaba” all tulebsiin mõista liberalismi, liberaalsetsuhtumist majandusesse ja poliitikasse. ..Meie peame minemavaba demokraatliku ühiskonnasuunas ja hoidku meid Jumal sotsialismi eest.” hoiatab Gräzin.

Iseloomustades praegust EdgarSavisaare valitsust, ütleb Gräzin,et peaminister Savisaar on justpraegu sobiv mees se Helevastutusrikkale kohale, kuna tedavõib pidada üheks silmapaistvamaks Eesti viimase aja poliitikuksja majandusteadlaseks. Temamiinuseks Gräzini hinnangul onmõningate sotsialistlike ideederakendamine, millest tuleksloobuda.

Kuidas hindab Igor Gräzin EestiKongressi ja Eesti Komiteed? Taarvab, et Eesti tuleviku otsustamisel on Eesti Komiteel kui Eestikodanike esindajail suur osa täita.Praegu seisab probleem selles, etEesti Komiteelt nõutakse tegusid,mida ta ei saa teha. kuna ta polevõimu esindaja. Gräzinil onjäänud välismaal liikudes mulje,et seal aktsepteeritakse Eestiülemnõukogu kui see on valituddemokraatlikul teel. Kui arvatakse, et Eesti Komitee suudabvälismaal Eesti kasuks palju ärateha, siis on see Gräzini hinnangulekslik ning palju kasulikum olevatpraegu kasutada ametlikke struktuure. Gräzin lisab ühtlasi, et taon Eesti asjade ajamisel omavaliku teinud, kuna ta tegelebnõukogude konstitutsiooni alusel.Kui otsustatakse aga tegutsemahakata vastavalt rahvusvaheliseleõigusele Eesti Komitee liinikaudu, siis peavad juhtimise omakätte võtma teised inimesed.

Rääkides väliseestlaste ülesannetest praeguses iseseisvuse võitluses arvab Eesti külaline, et väliseestlaste suurim teene seisabselles, et nad on jäänud eestlasteks. Kui Eestis juhtub suuri murranguid — näiteks kui ülemnõukogu aetakse laiali, siis ajavadvälismaailmas elavad eestlased asju edasi. Kui Gräziniga vestluselkõne alla tuli Toronto ja Tallinnavaheline võimalik sõprusleping,siis arvas ta, et selleks ei olejuriidiliselt takistusi, kuna linnadei ole riigid vaid omavalitsuseüksused ning nendevahelistesõprussuhete sõlmimine ei oie

(Järg lk. 3)

V 38 VABA EESTLANE neljapäeval, 17. mail 1990 — Thursday. May 17, 1990 Lk. 3

OORED!

t

Kui olete 20-aastased või alla.

siis Toronto Eesti Ühispanklongib teile $20.—

osatähtede summa vajalikpangaarve avamiseks.

Informatsiooniks helistage 465-4659Fax 465-8442

Pank avatud: esmasp.-reedeni 10—3,teisip., ja neljap. õhtuti 5.30—8.00 p.l.laup. 10—1 oktoobrist aprillini.

TORONTO EESTI ÜHISPANK958 Broadview AvenueToronto, Ontario M4K 2R6

Kolm presidentitulid kokku Eestisse

12. mail olid Tallinnas koos kolme Balti vabariigi presidendid. Balti telg, mille puudumine 30-ndate aastate lõpus saisaatuslikuks nendele riikidele, moodustati 50 aastat hiljem.

1 DEKLARATSIOONEesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi

KoimnenUumdMcDonasd’ ei ole kapitalistli

ku maailma suurimaid. kaidkindlasti kõige rohkeni reklaamitud f uevõlte*‘d N Liidus, jaLeegi ei saa selles kahelaa, etMcDonaicPsi mehed on suuredrek'aamimeStr’d, kes oskavadisegi miinused ämber nõidudaplussideks. Näiteks kuiMt!)onaId’si abipresiden»t oliort Mosk’ as parast oma ariavamist ajakirjanikele uutesn urnide1, intervjuud andis,'•oni-, kastide \ abelt valjaenergiline prussakas. Asepresident tardus aga ainult ühekshetkeks ja vistas siis tülikaputuka elegantse käeliigutusegaprugitunni, malrides sealjuuresnaei alades ajakirjanikele:,.Näete nuud Kõik siin

Moskvas tahavad McBonald’sisisse pääseda. .

Ameerika kapitaliga teotavMcDonald's! kiirt eenindamis-restoran on kindlasti suurimmaailmas omataoliste seas —seda nii kohtade arvult kui kaläbilaskevõimelt. Väliselt on tasamalaadne naga kõikMcDonald’s! restoranid erinevates maailmamirkades. Töötajad on riietatud samasugustessepunastesse vormirõivastessenagu mujal ning nad kannavadrinnas väikest sildikest: ,,Minunimi on Tanja. Millega võinkasulik o!Ia.*‘

Igatahes pealtnäha on kõikväga ameerikalik jaMcDonald’slik.

Kaid siiski on siin erinevusi javäga suuri erinevusi, nagu kirjutab Eestis ilmuvas ..Päevalehes11 Allan Martinson. Mujalmaailmas on McDonald’s kiireja odava einetamfsvõimalusesümbol. Moskva Big Mac’is onaga toit kallis ja selleni jõudmiseks tuleb seista miilitsa pooltjälgitavas metallpiiridegajahitud järjekorras nädalalõputippaegade! kuni tund. Londonikeskmine tööline teenib 1244naela kuus, nõukogude proletaarlane saab kuus 240 rubla.Londoni hamburger maksab 65penni, Moskvas — 1,60 rubla.Londoni tööline võib osta1913.84 hamburgerit kuus,tema Moskva kolleeg vaid 150.

ja Moskva McDonaid’sis onpidevalt täidetud müraga,tuhandete inimeste sagimise jaahnete pilkadega. Trügimineleti ees. see muutmata tava N.Liidus, on siingi au sees, väidabAllan Martinson.

Kuid ajakirjaniku teravapilgu alla jääb veel paljugimuud. Üheski maailmaMcDonaid’sis pole kehtestatudhamburgeri müügi piiri üheleinimesele, kuid Moskvas antakse korraga vaid kümmetükki, sest restorani külastajadhakkasid neid suuremal hulgalostma edasimüümise eesmärgil.Külastajad hoolitsesid ka selleeest, et esimese pooleteise kuujooksul pärast restorani avamist,,vinnati sisse“ kõik kandikud,mis nüüd olude sunnil on asendatud paberpakenditega. Ühelekundele oli isegi meeldinud tualetipoti kaas. . . Administratsioon ei kavatse siiski külalisi läbiotsima hakata, kuna see eikuulu hea tooni juurde ningvõib jätta kapitalistlikestärimeestest halva mulje.

Nii võib ütelda, et kapitalistlikud ärimehed teenivad Venemaal koormate viisi rublasid,millega aga midagi pole pealehakata. Kui McDonald’s!saaduste hinnad on Moskvas

Kolmepoolse kõrgetasemelisekohtumise tulemusena kirjutatialla neljale tähtsale dokumendile.

Deklaratsioon koostööst jaüksmeelest renoveerib 1934.aastal Genfis sõlmitud kolmepoolse lepingu. Deklaratsioonigapandi ühtlasi alus Balti RiikideNõukogule.

Ühine kommünikee tunnistabBalti riikide vägivaldse liitmise1940.a. N. Liidu külge õigustühiseks.

Kolm presidenti läkitasid kirjadUSA presidendile G. Bushile jaN. Liidu presidendile M. Gorbat-shovile.

Balti riikide pead avaldasid otsustavust osaleda ,,Helsinki-2“töös. Läti Vabariigi president A.Gorbunovs: ,.Tänase päeva õhkkond lubab oletada tihedamatkoostööd Balti riikide vahel."

iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiimiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii

Eesti SihtkapitalKanadas

Annetused, testa mend i-päran-dused ja mälestusfondid on tulumaksuvabad. Suunake oma annetused noortele j# teistele eesti

organisatsioonidele

Eesti SihtkapitalKanadas

kaudu tulumaksuvaba kviitungisaamiseks. — Eesti Maja, 958Broadview Ave., Toronto, Ont.

M4K 2R6! 11 n! m! m i ii 11!! m i i m! u n: i i! i: 111 i i m >! m i m i! 11: m: i o m 111

erakordselt kallid, siis võibsellest ainult järeldada, etturumajandus on kommunismist puretud söödamaadeletunginud ainult näiliselt japoolikult. Turumajanduseeldab ettevõtete vahelisttugevat võistlust, mis viib hinnad normaalsele tasemele, kuidkui tootja on monopolistiolukorras, siis ei ole see enamloomulik turumajandus vaidviib liiakasuvõtmisele.

AMI

Eesti Vabariigi presidentRüütel: ,,Balti küsimuse lahendamine meie soove arvesse võttestõstaks ka Gorbatshovi kaduma-kippuvat prestiizhi."

Leedu Vabariigi presidentLandsbergis: ..Veetilgal on võimepurustada kive. Kremlis on paljukive. Kolme vabariigi rahvas võibosutuda küll selleks jõuks, missuudab lõhkuda need kivimassii-vid“.

MARIANNE MIKKO

Poliitilistekeerdkäikude

(Algus lk. 2)

vastuolus lääneriikide ,,non-reeognition policy’ga".

Külalise arusaamade kohaselton kodueestlastele väga olulineintelligentsi vahetus kõigis võimalikes sektoreis. Tal on erilinepalve väliseestlastele, kellel onühiskonnateaduslik haridus. Seepalve nõuab tulevikustsenaariumide kirjutamist, mis aitaks kodu-eestlastel praeguses keerulisesolukorras paremini orienteeruda.Ta soovitab ka väliseestlaste kapitali paigutamist Eestisse ninglubab võidelda selle eest, et seekapital oleks kaitstud ning teeniksmõleä poole huvisid.

Prof. Igor Gräzin tuleb mõnekuu pärast Ameerika Ühendriikidesse ja esineb külalisprofessorinaNotre Dame’i ülikooli õigusteaduskonna loengutel. Professormainib, et need loengud ei oleseotud praeguste poliitiliste probleemidega vaid tegelevadvõrdleva riigiõiguse küsimustega.

Lugege kaks korda nädalas ilmuval

„VABA EESTLAST”— sisukam ja odavam eesti

ajaleht vabas maailmas!

üksmeelest ja koostööstMeie, Eesti Vabariigi Ülem

nõukogu esimees Arnold Rüütel,Läti Vabariigi Ülemnõukoguesimees Anatolijs Gorbunovs,Leedu Vabariigi Ülemnõukoguesimees Vytautas Landsbergis,

lähtudes oma maade rahvastevankumatust ustavusest riiklikuiseseisvuse ja vabaduse ideaalidele, tuginedes kolmepoolse koostöö ajaloolisele kogemusele,

kinnitades ustavust rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõttele,

soovides kindlalt jätkata ningarendada kolme riigi poliitilist jamajanduslikku koostööd ning anda omapoolne panus tänapäevaüleeuroopalise protsessi arengusse,

esindades Rahvasteliiga kolmeendist liikmesriiki, kes on valmisasuma oma seaduslikule kohaleÜRO-s võrdsetes õigustes teisteriikidega,

otsustasimerenoveerida Genfis 1934. aasta

12. septembril Eesti, Läti ja Leedu vahel sõlmitud üksmeele jakoostöö leping ning deklarat-

Pärast nimetatud kohtumistSaksa Liitvabariigi riigijuhtidegapidas Leedu peaminister Prunski-ene Bonni akrediteeritud välisaja-kirjanikele pressikonverentsi,mille käigus ta rääkis oma tööreisist Ameerika Ühendriikidesse,Kanadasse, Inglismaale, Prantsusmaale ja enne tagasilendu kojuka Saksamaale. Oma sõnavõtuspeaminister Prunskiene rõhutas,et see reis oli rohkem poliitilistlaadi, kuid peeti samas silmas katuleviku majanduslikku koostöödnimetatud külastatud riikidega.

Ja need läbirääkimised, mistoimusid ülalmainitud riigijuhtidega seoses Leedu iseseisvuseväljakuulutamisega, avaldavadkindlasti tulevikus mõju läbirääkimiste alustamisele Moskvaga,milleks Leedu on täielikult valmisja need läbirääkimised kindlustakska tunduvalt Gorbatshovi positsiooni Venemaa enda raskete probleemide lahendamiseks, mis ontegelikult palju suuremad ja sügavamad kui sellest räägitakse.

Koostöö kohta oma naabriteEestiga ja Lätiga ütles KazimieraPrunskiene: Balti rahvastel onühiseks eesmärgiks vabanedaNõukogude Liidu ülemvõimust,mis on ju tegelikult II Maailmasõja tulemuse viimane okupatsioonmis veel eksisteerib ja ilma millekaotamiseta ei saa olla Euroopa„ühist kodu", millest nüüd niipalju räägitakse nii Läänes kui kaIdas,

Lääneriigid ei ole kunagi tunnustanud Balti riikide okupeerimist ja inkorporeerimistNõukogude Liitu ja sellepärastoleks ju loogiline nende maadeliidritel, silmas pidades ka kõiki

sioon, mis õigusvastaselt katkestati 1940. aastal,

uutest tingimustest lähtudes täiustada vatastikuste sidemetemehhanismi, mida näeb ettenimetatud lepingu 2. paragrahv,

moodustada Balli Riikide Nõukogu, et aidata kaasa kolmevabariigi riikliku iseseisvusetäielikule taastamisele.

Määrata, et perioodiliselt võiühe osaleva riigi algatusel kokku-tulevasse Balti Riikide Nõukogusse kuuluvad Balti Vabariikideülemnõukogude esimehed ningteised kõrgemad ametiisikud vastavate poolte äranägemisele.

Käesolev deklaratsioon on allakirjutatud Tallinnas 12. mail1990. aastal eesti, läti, leedu, inglise ja vene keeles 5 eksemplaris,mis on autentsed.

A. RÜÜTELEesti Vabariigi Ülemnõukogu

esimeesA.GORBUNOVS

Läti Vabariigi Ülemnõukoguesimees

V. LANDSBERGISLeedu Vabariigi Ülemnõukogu

esimees

rahvusvahelisi õigusnorme, tunnustada praegust nii Leedu, agasamuti Läti ja Eesti iseseisvust janende riikide ärandamatut õigustsellele, sest see on nende rahvastevabalt väljendatud tahe!

Peaminister Kazimiera Prun-skienelt küsiti veel, mida ta teebnende kahe päeva jooksul siinSaksamaal s.t. enne pühapäevasttagasilendu Vilniusesse, millepeale ta vastas, et kasutab sedaaega privaatselt ja loodab muidugikohtuda ka oma tütrega, kes õpibHeidelbergi ülikoolis.

Pärast pressikonverentsi oliKazimiera Prunskiene nõusütlema ka mõne sõna eestlastele jatema poolt öeldu tõlgituna onjärgmine:

,,Saadan oma südamliku tervituse meie naabritele eestlastele jaseda, mida ma praegu tegin siinLäänes — Kanadas, USA-s, Inglismaal, Prantsusmaal, Saksamaalja veel varem Skandinaavias, ningkohtumistel nende riigijuhtidega— see kõik oli meie kolme jaoks!Ma otsisin sobivat võimalust, etleida toetust meie iseseisvustele,mitte ainult sisemiste protsessidetulemusena, vaid ka rahvusvaheliselt ja seda eriti Lääne demokraatlike ühiskondade poolt! Masoovisin saavutada seda, et meieiseseisvumiste küsimust oleksvõimalik lahendada läbirääkimisteteel Nõukogude Liiduga, pidadessilmas ka meie diplomaatlikkupaindlikust meie iseseisvuse saavutamiseks. Veelkord südamlikudtervitused Eesti sõpradele! “

Peaminister Kazimiera Pnin-skienele soovisime omakordapehmet maandumist Vilniuses.

HEIKKI H. TANN

Leedu peaministriKazimiera Prunskienevisiidist Bonni

Reedel 11. mail kohtus Leedu peaminister PrunskieneSaksa Liitvabariigi kantsleri Helmut Kohliga ja välisministriHans-Dietrich Genscheriga. Selle kohtumise käigus puudutatiLeedu küsimust tuleviku Ühinenud Euroopa raames ja kuivõrd Saksa Liitvabariik saaks kaasa aidata dialoogi alustamiseks Vilniuse ja Moskva vahel.

1.1. 4 VABA EESTLANE neljapäeval, 17, mail 1990 — Thursday, May 17, 1990 Nr. 38

Eesti Üliõpilaste Seltsi Toronto koondus 120. aastapäeval pildistatuna Eesti Majas.Foto: H. Westerblom

E 72d üliõpilaste Sells;ELTö 120 aastat

ELS-i To-onto koondas tälrstas aastapäeva reede, 30.märtsi õhtul piduliku jumalateenistusega \ ana Andrese kirikus aktuse ning perekondlik ti koestiibimisega laup., 31.mürts;) EeM> Maja».

f - s Sl „* , ’ Ti s,'s" \õts>i o%e• %iJ „ . "”"„!'sku. ke-

■ ' i , c kcc-ct se iukmesSon„„ e ri„j' e K vndusep. T" Mas .sikne praost UP^m^sss pid: s \ T

R ?uv k ae- An.eerixa’ i Lo. "aasast tehn

teatavaks A. Puksovi Fondi iau-4 M _ 'J Koonduse

sm.mi M Kiik sas'\ _ 7 õoniiin |j M

'vm r F'na ^ai ■ nnaa or. a,.ik - a-_us^s „ ..Leud niuvTe ", s . arviso-s j5 I Her

'■v 'x.'* v,. £Kw-x ü . Aavin.* ev r

_a _ vs.oAa \ ’t i.iV svmu-ea ning El S

' \,i ■, -Jõkke Te-aitas

Tl s J e s r_.:eg*. ' e’ .ties* ees i'g.'" s./s , or jjv’ ,OL w 1'mgir—i- iAp»»a*_d F Seis _

pus L,e ees- sat

järke, millistes! käesolevas

'rga- ,,t, s i"-'-re \ alwku-,ur,n; -s' p_ankurine

aa -t- u tv -u ELS ^ajenditesanems; pao _ v ’"õuks EL’SxaZ-e Oas c*.

I

ss^ta-^-.sxoem Sx leidis asetTartüs 2c " är> . ri apr.)mõtte Ezra a J õp A Kumkot-ft Vo-ur s Koe- _ t 8 meest,nende vea* rkgo Treffn-r jaJakob Hm Q.,a xa Tanu Peetriõpetaja 9> Emenschmidt ja ..Tartu Posttmebe" nimetaja j,V. Jan-nsen. kes algaastail tegevusest osavõttis, .vaia kunagi liige ei olnud,samuti kui tema tütar L. Koidula.Seevastu e: eLutid küll asutajatehulgas, aga did algusaastatelliikmeil dr, M. Veske. C.R.Jakobson ja dr. K.A. Hermannthiljem ax.-ihstlane).

Eesmärgiks seati oma rahvasaatuse maim õppimine ja kaoma rahva halka jäämine, kunasel ajal needki olemasolevadvähesed eest’ päritolu haritlased.

teiste reht JM". peamiseltsakslaste, sekka sulasid. Ilmseltoli sebeks tõuk, andnud eelmiselaasui ’ St>9> uset leidnud esimeneCidlju.upiau Tanus ij j Hurdakõne seal, samuti kui ,,Kalevipoja ' dmumme õts i toimetusel1 g>~ _oi nmg ka Soomes 1862 a.Neuca põhitegt’.useks saidki n n.Kale.,r> v õhtud. .ah\aeepose jatAs x ajaMogj , .tuttav aksar- -eks' kus tavaliselt ,,sele-s a’d's sakoh Hurt. sel aja!

~j"Us g„ ii„as'unii õpetaja (hi!e”" es - c> , auvilistlane. 1^95)F pj.i "uõ aga ka ..lõbusamt". i , ’gsete Tartu uliõpi-

-ä, '• ihaselt. sest mitmed' 'di, _ -amal xjal veel mõneT„ a s.iv korporatsioon, bik'd- õi c seda olrua 'Karn-s ' ho H la G Treri-er n ■

Km ,,i'mete arv ohjuru tublistis, M eno ’ v.. 60) ja organ’satMoo-tiu.ne t,e,. js Lindla kura võtnud,e r 'aiamaa olevat omale võra-gtisbkxu M võrdväärset staatust

vxäj l^r-u üliõpilaskonnas, mistoi aial koosnes saksa korporatsioonidest Loomulikult see tahen-ua- oma eesti korporatsiooninaavalikult väljaastumist", milletaotlemisele ka asuti (..Vironia",1882; See aga nurjus saksa korporatsioonide ageda vastuseisutõttu Vahepeal oldi endale selleksjuba vahtud v arvid —■ sinine, must;a valge — ja valmistatud ka mutsid ning lindid, mida kasutatinuud oma ruumes, leuna avalikkuses jäid need keelatuks. Kaksaasta hiljem valmistati ka sim-mast-v alge lipp ja kuna see Tartusoh keelatud, õnnistati lipp Otepääl*1. juunil 1884 a. ja hoiti omaruumes Tartus.

Kümmekond aastat hiljem tehtiveel teinegi katse luua oma korporatsioon (T.Fratemitas Viliensis",1891), mis aga ka uuesti ebaõnnestus. Samal aja! läks korda ennast registreerida ülikooli valitsuse juures kui ,,Eesti ÜliõpilasteSelts” (Verein der studierendenEsten). mida saksa korporatsioonid ei saanud takistada. Saia nimeoldigi ju juba kasutatud paarkümmend aastat nii omavahel kui kavälissidemetes. Ka vilistlaskoguoli eraldi olemas joba 1883.a.alates.

IIUmbkaudu 1895 kuni 1910 oli

nimetatud ka Tartu Renes-sansiks selle paljude uuterahvuslike ürituste tõttu, millalrahvusliku liikumise juhtimine olijuba koondunud üiikooliharitlaste(ülikooli lõpetanud ja üliõpilased)kätte ja peaaegu kogu selleks haritlaskonnaks nii Tartus kui mujalkodumaal oli praktiliselt selleaegne EUS. Seda näitab ka sellesilmapaistvamate juhtide lihtneloetelu: V. Reiman. J. Tõnisson.H. Rosenthal (hiljem FratEstica", 1907), O. Kailas. H.Koppel. K. Menning, I. Kõpp, J.Luiga. O. Rütli (hiljem Sakala,1908), K. Parts. A. Simm, KRaud. P. Põld, L. Olesk, j. Simmjpt-

Tolleaegsete rah vuslikulttähtsate üritustena Tanus võibnimetada: ..Postimees" J. Tõnissoni ja V. Reimaniga, rahva vana-vaia kogumine, hõimusidemedsoomlastega, igaaastased põilu-töönäitused (koos kunsti- jamuude näitustega, kontsertide,kursuste ja loengutega), esimeneeesti ühispank (1902), osavõttOES-i tegevusest ja hiljem E Kirjanduse Seltsi asutamine (1907)-Vanemuine" elukutselise teatrina oma uues hoones (1906).esimene poliitiline erakond

E- Rahva Muuseum(1909). mille alusvara tuli EÜS-ikogudest. EÜS kirjastas kateaduslikke ja popularteaduslikkeväljaandeid, millest tuntumaiksoltd HUS-i Albumid ja ..Sirvilauad".

Sellelt tagapõhjalt on kaseletatav, et sini-must-vaige saiajapikku eesti rahvusvärvideksEUS ise aga jatkas endiselt nendekui uliõpilasvärvide kasutamistainult oma siseruumes, kuigi arutlused (vaidlused) selle küsimuseumber et vaibunud kunagi. Lipu50. aasta juubeli puhul 1934 tehtiotsus kanda värve avalikult E.Vaastapäeval 24. veebr., EÜS-iaastap. 7. aprilli!, }. mail, vilist-laspäeval novembris ja TartuÜlikooli aastapäeval 1. detsembril.

mAlates sajandi esimese aasta

kümne lõpust hakkas EÜS Tartuskaotama oma ainukese eesti akadeemilise organisatsiooni seisundit. Kui iseseisvuse algupoolel oliTartus juba üle paarikümne eestiakadeemilise organisatsiooni,EUS püsis siiski kui mitte ainultkõige suuremana vaid kajuhtivana kogu Tartu akatfcemili-

EESTI ALUMINIUM KOMPANII

GSSG lN¥ESTIic«TS INC.SUURES VALIKUS EUROOPA STIILIS• THERMO AKNAD ja VÄLISUKSED• SOLARIUMID - KLAASVERANDAD• ALUM. AKNALUUGID (SHUTTERS)• ALUM. SEINAD, RÄÄSTAD ja RENNID• TASUTA HINDAMINE

® HOIDKE JA TÕSTKEOMA KODU VÄÄRTUST

• HELISTAGE:TÖÖSTUS: 832-2238KODUS: 769-0932

Ventilaatorid — kööki, vannituppa,pööningule

Öhujahutused — akendele või läbiseinte

Gsraazh! uste avajate installeerimineIgasugused sise- Ja väiisparandustööd

Hei. tel. 762-9190

OPTIK RATAS219 DANFORTH AVENUETORONTO. ONTARIO M4K 1N2465-6251

Täidame täpselt igat liiki priili-retsepte, näit. ,,cataract"tüüpi. Suur valik fasteraame, spordi kaitseprüie ja parimaskvaliteedis päikeseprille.

Raamid peamiselt Euroopast, alates $12.— kuni $200.—Hinnaalandus kaasmaalastele 10%

Täidame ka kodumaiseid retsepte ja soovikorral saadame ära.

10335 Keele StreetLO J 1 EO

• OTTAWA (Star) — Käesoleval kutti on oodata siia külla N,Liidu president Mihhail Gor-batshovi. Ta veedab vähemastiühe päeva Ottawas, teel tipp-konverentsile 30. mai! Ühen-driiges. Arvatakse et ta jõuabOttawasse kas 28. või 29. mailning kohtub ka peaministerMulronev’ga. Tal ei olevat plaanis teisi Kanada linnu külastada.

ses peres. Ta jäi kaugelt kõigesuuremaks ka veel iseseisvuselõpul.

]. dets. 1939.a. oli EÜS-i vilistlasi 760, tegevliikmeid 215,noorliikmeid 46, üiiõpilasvilisüa-si 123. kokku 1144 liiget. Umbeskolmandik neist hukkus sõjakee-ristes, kolmandik jäi peale sõjakodumaale ja samuti ligemalekolmandik (ca 350) pääses läände.Tekkisid koondused kõige pealtRootsis (1944) ja Saksamaal(1945). hiljem Inglismaal, Austraalias, USA-s, Kanadas jaArgentiinas. Nende tegevuseüleilmselt koordineerimiseksloodi 1950.a. Vanematekogu, misroteerub iga viie aasta takka Rootsi, Ameerika ja Kanada vahel jaasub praegu Rootsis. Suurimadkoondused praegu on Stockholmis, New Yorgis ja Torontos.

Kõigis koondustes kokku on üle600 liikme, kellest rohkem kui80% on vastu võetud paguluses,viimastest omakorda pooled onsündinud võõrsil. Tartus taastusEÜS esimese akadeemilise organisatsioonina Tartu Ülikooli aastapäeval 1. detsembril 1987.a.Praegu on kodumaal umbes 160liiget, nendest poolsada, kes onliitunud EÜS-iga taastumise ajalvõi peale seda hiljem.

KARL AUN

• MOSKVA (AP) — 14. mailvõeti N. Liidu Ülemnõukogusvastu otsus kehtestada seadus,mis teeb kuriteoks (karistatavsuurte trahvisummade või isegivanglakaristusega) Nõukogudepresidendi solvamise või laimamise. Reformimeelsed rahvaesindajad mõistsid selle seaduseeelnõu hukka, öeldes et sedavõib kasutada võimude pooltdissidentide tagakiusamiseks.Seaduseeelnõu põhjuseks arvatakse olevat I. mai paraadiltoimunud meeleavaldused, mida välismail ka tele-ekraanidelnähti.

• BONN (Reuter) — Liidukantsler Helmut Kohi ütlesLääne-Saksa parlamendi ees, etta pooldab kiiret Saksamaataasühendamist hoolimata möö-dunud-nädalastest valimistest,mille tulemused näitasid et paljud iääne-sakslased arvavad —ta liigub liiga kiiresti! Temakristlik-demokraadid nimeltkaotasid kohalikel valimistel —Põhja-Reinimaal-Westfaalias jaAlam-Saksis — kus sotsiaaldemokraadid võimule tulid.Sotsiaaldemokraadid on kiilka tihendamise poolt, kuid pooldavad «aeglustamist*1.

• OTTAWA (Star) — Ontarioja Quebec’i provintside elanikkonnad on eriti vastu uuelevalitud senatile.

Ülekanadalistet ringküsitlustel tuli ilmsiks, et enamus(54%) arvab, et rahvaarv igasprovintsis peate senaatorite arvu kindlaks määrama, kuna41% ütles, et igal provintsilpeaks olema sama arv esinejaidsenatis. Ontarios ja Quebecisolid need arvud 66% ja 36%.

Nr. 38 VABA EESTLANE neljapäeval, 17. mail 1990 — Thursday, May 17, 1990 Lk. 5

Pagulase suurim vaenlaneosi vaikimine f

29, aprillil toimus järjekordne, seekord juba 13-nesSEEN-i (Society of Eastern & Central European Nations inHamilton) koosviibimine õhtusöögiga Hamiltoni ConventionCentre mugavas ruumis. Seina! kaunistuseks 8 osavõtvarahvuse nimed ning ees vastava maa rahvuslipp. Osavõtt oliüsna arvukas ning saalis oli laudadele vilja pandad kirjutisiKEEN-i tegevusest ning poliitilistest muudatustest Ida-Euroopas.

Ohtu algas ,.0 Canada" laulmisega prl. Sushko klaveri saatega,millele järgnes sõnavõtt korraldava komitee esimehelt E.Lindaja'lt, kes tänas komitee liikmeid, külalisi ning SEEN-i esimeest 1. Kubrak'it abi eest selleõhtu heaks kordaminekuks. Tamainis ka. et kahjuks on kohalikepoliitikute osavõtt võrdlemisi tagasihoidlik. Püütakse rääkidameile, et Ida-Euroopas on olukordtunduvalt paranenud, sest ,,Gor-batshov hoolitseb nende rahvasteheaolu eest!" Praegune poliitilineolukord Leedus peaks näitamaläänemaailmale N.-Liidu õigetpalet peale 6-ndat perestroikaaastat” Venemaal. Tõeline plaanon seltsimees Gorbatshovil püüdatugevdada N.-Liidu majandust jaõigel ajal ka kommunistlikku vä-givallavaiitsust.

..Pööratud” kommunistlikupartei liikmeid, kes püüavad jäädavõimule iga hinna eest, et tohiksüldse usaldada. Selgeks näiteks onLeedus Kommunistliku Partei esimene sekretär, kes on ka praegusevalitsuse liige. Olukorra halvenedes oti tema see. kes avalikult küsis: ..On see iseseisvus tõestikõike seda häda väärt?” Meie,šüa-euroopiased, pole ikka veelõppinud seda. et ,,ühenduses onjõud!” ja see on ainuke, midaMoskva tunnustab. Töötagemkoos siin ja seal. sest see on meieainukene tee vabaduse saavutamiseks! lõpetas esimees.

Koosviibimise teadustajaks oliarmeenlanna L. Goshgarian,andes palvuseks sõna Hamiltoniläti koguduse õpetaja 1. Gaide’le.Järgmiseks tutvustati pealaua liikmeid'. SEEN-i esimees !. Kubrakabikaasaga. Hamiltoni linnapeaR. Morrow, peakõneleja A.Witer. M. Koger. õp. I. Gaidening korraldava komitee esimeesE. Lindaja abikaasaga.

Pärast õhtusööki L. Luczak andis ülevaate kol.lt. Joe Chapman", elukäigust, kes on nüüd kaHamiltoni ..Spectators" —..Front Line" tegevtoimetaja jatugev SEEN-i toetaja. I. Kubrakja L. Luczak andsid SEEN-inimel J. Chapman’iie üle auaad-ressi. Saaja tänades selle au eestnentis, et ühel ühingul on alatirohkem kaalu kui üksikliikmel.Midagi pole perestroika aja! muutunud peale suurte sõnade.Hoidke alal seda survet ja vaba-dusleekt siin läänemaailmas,millel teist nii palju veel õppida!

H.E. Seltsi esindaja M. Kogertutvustas peakõnelejat, kellel on

paljude muude tiitlite kõrval ka auolla ,,Honourable Bai' of theYear" tiitlikandja. Kõneleja tervitas kuulajaskonda 13-ndaSEEN-i õhtu puhul, mainides, etaastate eest ei tahetud kuulata Ida-Euroopa probleeme, et mitte häirida N. Liitu. Lääneriigid, mittetunnustades Balti riikide annekteerimist, ei arvanud, et nendeolukord võib läheneda nii ligidaleiseseisvusele, on praegu dilemmaees — mida teha? Iga hinna eesttahetakse hoida võimul oma,,sõpra" Gorbatshovi, kuid vabaduse saavutamise toetamine ontekitanud suure moraalse probleemi. Jatkake oma selgitustööd.Meenutage pidevalt kanadalasteleneid fakte, mis on praegu toimumas Baltimail, eriti Leedu kanna-tusteed. Kasutage selleks igavõimalust, sest pagulase suurimvaenlane on vaikimine nendest,kes ise ei saa rääkida enda eest,lõpetas kõneleja oma sisuka ettekande. Teda tänati tugeva aplausiga.

Kava muusikalises osas esitasviiuli soolo prl. Balyta ning lauljatar O. Sushno laulis 2 pala ennast klaveril saates.

Tervitajate reas olid Hamiltonilinnapea R. Morrow, HamiltoniMountain M.P. Elisabeth Phin-ney, R. Allan M.P. Ham. West:C. Eleveld — V. Pres, ChristianHeritage Party. Teadustaja tutvustas veel teisi kohalviibivaidseltside esimehi ja teisi organisatsioonide esindajaid. H.E. Võitlejate Ühingut esindas esimees ksv.A. Jurs.

Lõppsõnas SEEN-i esimees 1.Kubrak tänas osavõtjaid, esinejaidkõnelejaid ja kõiki kaasaaitajaidõhtu heaks kordaminekuks. Lugesette ka resolutsiooni, mis saadetiKanada peaministrile ja välisministrile,

E.L.

• MOSKVA (Reuter) — Egiptuse president Hosni Mubarakjõudis Moskvasse pärale, et tehaaineti visiiti N. Liidu presidendile, mis õieks esimene viimase18 aasta jooksul. Tema kolmepäevane visiit on mõeldudsuhete parandamiseks, mispärast Nasseri surma hoopiskatkestasti. Nüüd olevatmõiemil maal uued administratsioonid ning polevat põhjustviha pidada. Arvatakse, et Mubarak tahab läbi rääkida Iisraeli emigrantide üle N. Liidust —neid olevat eeloleval aastaloodata umbes 150.000.

* , FOA!T””VD A D • FOAM SLABS

• MATTRESSES• CUSHIONS FOR SOFAS,MANUFACTURING BOATS, ETC.• INDUSTRIAL USES• CUT TO SIZE

U: ’ ---v • DIE CUTTING• INDUSTRIAL SEWING

WARDEN/EGLIONTON AREA76 SHERRY RD„ UNIT A, SCARBOROUGH, ONT M1L 2J9

TEL 757-3767 FAX 757-9888Avatud esmasp.--reedeni 8.30—4,00

. EOEP-SSIEM toure üie-TORONTO - HELSINGI ■ TORONTO

OTSE

STERLINGI AIRWAYS

TAGASILEND HELSINGIST

LAHKUMINETORONTOST

KOLMAR.,11. JUULI

KOLMAP.,18. JUULI

KOLMAP.,8. AUGUST

NELJAP.,21. JUUNIL $999 $999 $999

NELJAP.,28. JUUNIL $999 $999 $999

NELJAP.,19. JUULIL $899 '

Lapsed alla 16 aasta koos täiskasvanuga $799Sülelapsed alla 2 aasta (istmeta ja bagaashita) $75

LÄHEMAKS INFORMATSIOONIKS HELISTAGE (416) 595-0905

KOHO INTERNATIONAL TRAVEL UNITY TRAVEL191 Eglinton Ave. E., Ste. 202 100 University Ave., Ste. 807

Toronto, Ont. M4P 1K1 Toronto, Ont. M5J 1V6(416) 485-9437 (416) 595-1244

Loodi TallinnaSaarlaste ühendus

Joba ammustest hallidest aegadest on Saaremaalt väljarännatud, küll kaugetele meredele ja merede taha, külllähemale „suurele maale“, et lisa teenida sellele kasinaleleivale, mida andis kivine Saaremaa põld ja mis lasterikasteperede laual kippus napiks jääma. Kuid ikka ja jälle jõudsidneed rändajad, peale üksikute erandite, oma armsale kodusaarele tagasi. See kordus põlvest põlve kui loomulik elurütm.

50 aastat tagasi jõudis kaSaaremaale võõras võim javägivald, mis muutis sajanditejooksul kujunenud tavad ja kiskuskodusaare mullast lahti paljudetuhandete põliste saarlaste juuredning puistas nad laia maailma,lähedale ja kaugele. Kui palju jakus on saarlased, vajab veelselgitamist, kuid on kindel, etneid ühendab midagi raskesti selgitavat, mida võiks nimetadasaarlase hingeks. Seda saarlasehinge on üsna hästi avanud JüriTuulik oma kirjutises ,,Ollasaarlane" Kanada ..Meie Maa",küünlapäevanumbris, see liidab jaühendab — olgu Saaremaal,mandril või teises maailma otsasning väljendub mitmesugustesaarlaste klubide, seltside jaühingute tekkes.

Ka Tallinnas ja selle ümbruseselavad saarlased otsustasid luuaTallinna Saarlaste Ühenduse,Asutamiskoosolek toimus 13.dets. 1989. a. Initsiatiivgrupikutsel tuli kokku ligi 600 saarlast.Võeti vastu Ühenduse põhikiri javaliti 25-liikmeline eestseisus,kuhu kuuluvad: Kaupo Adler,Olev Ait, Harri Ellart, RobertHelde, Ilmar Kivi, Enn Kreem,Inge Ktjukov, Toivo Köster,Lauri Leesi, Anti Liiv, RaimuLiiv, Andres Laar, Heli Lääts,

Ivo Linna, Boris Mikk, ÜloMihkelson, Mati Pais, ReinPerens, Ester Purje (kirjatoimetaja), Liivart Puppart, MaretPriske, Ain Soidla, Paul Tam-mkivi (esimees). Silvi Teesalu(aseesimees) ja Mati Tarvis.

Ühendus seadis endaleeesmärgiks kaasa aidata Eestisaarte loodusliku, ajaloolise ningetnilise eripära säilitamisele,kultuuri ja majanduse edendamisele ning saarlaste omavahelistesidemete tugevdamisele. Sellekspüüab Ühendus koondada asjahuvilisi ja hakkajaid inimesi,aitab rakendada nende oskusi jateadmisi saarte huvides ning teebkoostööd eeskätt Saare Maavalitsusega, samuti kõigi teiste asjahu-vitatud organisatsioonide ja asutustega. Ühenduse tegevusepõhivormiks on kavandatud töötoimkondades, millised on esialgumoodustatud 11. Need on:majandus-, kultuuri-, tervisespordi-, peo-, teadus-, arvestus-,arengu-, info-, koordineerimis-,taigu- ja kodulootoimkonnad. Asion alles alguses, seni onaktiivsemad olnud kultuuri- japeotoimkonnad, töötab 40-liikme-line Saarlaste Laulukoor ja peetimaha tujuküllane Uusaastapidu.Käsil on ka teisi ettevõtmisi —saarteteemalise kirjanduse väl-

KÖÖKIDE DISAINERJA REMONTIJASoodsad hinnad,

tasuta hindamiseks hei.HARRI (416) 221-4702Traagei Contracting

HiiiiiiiiiiimiiiiiiiiiHumiiiiiMininiiiiiiimiiiiiiiiiimin

jaandmine. ajaloomaterjalide kogumine jne. Üheks tähtsamakspeame oma maja ,,Saarte Kodu"soetamist Tallinna, kus oleksvõimalik organiseerida toimkondade tööd ja mis võiks kujunedakohtumiskohaks ja tugipunktiksmitte ainult Tallinna saarlastele.Asjast on huvitatud ka SaareMaavalitsus, kes on lubanud õlaalla panna.

16. veebruaril toimus Kuressaare lossis Eestimaa saarlaste nõupidamine, millest peale Saaremaavanema Ants Tammlehe jateiste maakonna juhtide, võtsidosa Tartu Saarte Klubi esindus,eesotsas Andres Piirsooga, MuhuSeltsi esindus, eesotsas ÜloRehepapiga, Pänu Saarlaste Seltsijuhatus, Peeter Vaikmaajuhtimisel ja Tallinna SaarlasteÜhenduse juhatuse liikmed. Kõneall oli Saarte loodushoiu, kultuurielu hoogustamise, saarte kohtakäivate trükiste koostamise ja väljaandmise, Saarte Instituudiloomise ja paljude muude probleemidega seotud küsimused.Pakuti välja hulgaliselt ideid ja otsustati juuli alguspäevadel tullauuesti kokku. Siis juba välissaar-laste (Rootsi, Kanada jt.)organisatsioonide esindajateosavõtul kavandamaks ühist tegevust selleks, et Saaremaa jääksSaaremaaks.

PAUL TAMMKIVITallinna Saarlaste Ühendus

esimees

Lk. 6 VABA EESTLANE neljapäeval. 17. mail 1990 — Thursday, May 17. 1990 Nr, 38

miv^sfi scosi fr-edcl'n kitsel

lt. l v 'õilis eesti seost L'.skvspiirJdne Mar' KreppLu. .vm toimunud Briti Rit, ideuKvfi* \fungrdet md

,h i u ’ >d, n i õhupüssis kui ka saikcAanbrihses Ui itsiv-i t i -ta- > mli tel või-reltL. nuallmainewn yv Otum-'. > r . . i Meuutiu Coofri ustu Ingli .maa l v tng selle«. '•<. ak Iii „Vv Zealand Ferald" oui.i v eetiruar.- t>, » >- i . uvsnu'e 'i tikli (meie tõlge):

..Kanadalase Marl Kiepp'i- selle

' OÜstpirni t>

su ii kaks

ainud

dlaksteine

virk

v -vegc e l 'tuel'.eks '• e ieit,

' s otab n sknSvS' l„> s pi nktl (li ' vKsi. .anuv

a s- var"ea s

C'one a"o

o' v ’ a se iev see i uV

iKiiiiiHiHiiiiiiHiuimtittiittmi

Kart Rot. kltjip

e 0'un di \o t a >e!v"word’ oru mkee de e olev- sei mingev.nja sol ' t oh Ceopcr'vpunkti eo \n e Cooper

s s\i hohei leualiga ranaKKa ei luratuP ia'le lõpuks

cwra-ou11 te sest reegingatife sa maailma

— kohta N ons sai Marui - kt n hilinenult —

togoun n es 11 s" pupk igaes as^ndisi lOirru’At sts C) per sa hõreda

a 'icnust paru Sm e

ipoai imärkmeid• T , 'km is seisatud tallide ehi -, . s 1 M hobusele, kes peaksidi s ei olumpiavõistluste!.IV, tasse 1 jaanuarini 1991, milrt ks 'ophkuit selguma, kas ratsi r.s\ õistlused toimuvad Baric, as \oi mujal.* im i iov aastal söandas Cali-

ülikooli treener BrueeH iviion ennustada, et üle 211vT s 3ra vi st hüpata on lihtsalt või-- a, Ta kinnitas samuti, et inim-' rotte piir 100 m jooksus võr-

sP1 1Ü 1 sekundiga ja 1500 mcct-ns ' J-4 8 ga .Oraakli" ennus-Pisen varisesid põrmu kliigesti one ujsta paiast. Areng jätkusou. s ,sti |a potmustas teistegi sel-eehruijae ettekuulutused. Viili ase aial on ennustajad ettevaatuse „ks muutunud ja loodavad,i t itiiasiilisti rekorditeni (midaiau prognoosivad) ei küünita veel

niipea.

Fume jai kolmandaks — pronks-ned lde — 114 3 punktiga.

Intcrv juus Kiepp’i treeneri JackClintoniga titles see, et ka temao eus ingl iste asemel protestis.sse andnud ka ütles ta, et Kleppoli perelt asendi algul 9 punktiCoopv.st taga (harilikult on põlv'umape laskeuscnd kolmepositsi-ootii Icsknnses). Kuid Klepplaskis vaha 390 võimalikust-00 st kuna Cooper sai ainult3~8 Tuhlis vaga katkendlik tuul,mõningate keeristega, ning 50n iCtn pealt on tuulel kergeisikvs T kaliibrilist kuuli kõr-v.de vua Eilne kuldmedal olifdep" ae iuba kolmas — ta võitisutu kaks paarislaskmistel, nii

orupuvsis ku. Ka 22-kaliibrilises.\.ng ta sai pronksi õhupüssi in-d* Muulis

RahvusvahelisedspordimängudTallinnas

1993. aastal korraldatakse Tallinnas esimesed Läänemeremaadesporusrr.augud. Dokumendile kirjutan alla 18. aprillil TallinnaRaekojas. .Allkirja andsid üheksariigi, sealhulgas ka Läti, Leedu jaEesp esindajad.

Enne dokumendile allakirjutamist käisid Läänemeremaade 11spordtkonv ei entsist osavõtjadvastuvõtul Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumis, kus nendegakohtus ülemnõukogu väliskomisjoni esimees ! Toome. Ta rõhutas. et maailmas toimuvad muutused avavad uusi võimalusi rahvus-vahel'se koostöö laiendamisekskõigis valdkondades, sealhulgaska spordis.

..Olen veendunud, et meie rahvad toe.av ad esimesi Läänemeremaade mänge," ütles I. Toome...Samal ajal tõendab nende mängude korraldamine Tallinnas toetust Balti riikide iseseisvuspüü-dele."

(ETA)

Eesti meeste korvpallimeistrivõistlustel Tallinnas ,,Kalevi"spordihallis võitis ,,Standard"Harju KEKi 83:76 (38:38) jaTraKO TPedl 101:82 (52:42). '

94. korda peetud Bostoni maratonil said esikoha Souli olümpiamängude kuldmedalivõitjad.Itaallase Gelindo Bordini ajaksvõeti 2:08.19. Teisena lõpetas(kolmandat aastat järjest0) tan-saanlane Junta I kang a a2:08.52-ga. Naiste seas sai RosaMota (Portugal) aja 2:25.24. ZojaIvanovale andis 3:31.15 7. koha.

• Maailma tenniseedetabelii juhibnaistest endiselt Steffi Graf Martina Navratilova ees. Kolmandakstõusis Monica Seleš, tõrjunudGabrielil Sabatini neljandaks.Natalja /(vereva on 13. Meesteston esikolmik endine: Ivan Lendl,Stefan Edberg ja Boris Becker.Järgnevad Andre Agassi, BradGilbert, Aaron Kriekstein, JayBerccr. John McEnroe. AndresGomez ja Michael Chang. MatsWilandcri edetabel inumber on 14ja Andres Tesnokovil 18.

• 1986. aasta 22. novembrist elukutsel iste maailmameistritiitlitkandnud USA raskekaalu poksijaMikc Tyson kaotas tiitli29-aastasele kaasmaalasele JamesDouglasele kümnendas raundisnokaudi tagajärjel.

Varem 29 võitu 34 kohtumisest(+ 1 viik ja 4 kaotust) omanudJames Douglast aga WBA jaWBC ei taha liitltvaldajaks tunnistada, sest nimetatu olnud nokaudis8. raundis (kohtunik olevat lugenud kaheksani liiga aeglaselt).

• Võrkpalli populariseerimiseksmängitakse seda mitmetes maadeshoopis eripärasel kujul. NäiteksJaapanis peetakse maa meistrivõistlusi ka ..aasia reeglite" järgi:võrk on madal (naistel 2 m jameestel 2.3 m kõrgusel), väljaksuurem (21x10.5 m), võistkonnas 9 mängijat, väljakul kohti eivahetata.

Mõnedes Kagu-Aasia riikides,näiteks Malaisias ja Indoneesias,mängitakse võrkpalli. . . jalgadega. Käega visatakse pall servijajalale, kes saadab selle üle võrgu,edaspidi võib palli lüüa kas peavõi jalaga. Meeskond koosnebviiest liikmest, platsi mõõtmedvastavad sulgpalli väljaku omadele. Seisu lugemine ja puudete arvpalli üle võrgu toimetamiseks onsamad kui päris võrkpallis.

itüiititn i i!fiiidiiiiitiiiitE)iit!!ifffi![miiišiPii!i[iiimE;ii!iE«Etiiiiiiiii!iiimtiitiiiiiiiii(!titiiimiiii)iiiimmiiiiiiiiiiiiiiiitiiiti!it!ifiiiijittifmtmi(j(ji[iftiiiitiiiii!iiiitt!ii{(>iiiii!ttiiiii!tiii!iiiiiiiii!ijimiii

Aili Viitar

RTLsO KjSäiLTiiõjÜ

Ma

Minu

71.

li" i tie c- .vi 2 1- 'T s i i ii pole ,.

i_ m- ci Kipere'C r i; K \k. id "eio me

•>i se (oii ei Tk "dades (ameeleolus oma koolide poole tõt-

d. vanad armsad semud eelmistest„nahdJ \dOdj lõi kg

- v rom ha \ uus*a'-jt*-e aastal the uue cp.vu sa uelm ,te% enelate hotij. kaugelt

’"Ci.-.ustatu Hakndb j-ita vaksafit1 Eks ela”- näeme“Mis uinub kakneio mrdi radalas, riidas kidsvs 'ga* ’ ui tundi— ega ek' ecljspGt r„c mis saann-c aktus sume - t e 'annipiaa-

,e koj ■ -imi i — 'tmgmmeks

*c 'He poo's Kude sa hdckasimes It 'alge puhis a!"s kass Ints

' gu peaks 'emagi 'argmiseks

c sti ii koin-eV p„e* a’e ’e sed kühmD“-’ - - -- Nui luktuur ma’s ueleK Intuii-siits" i‘ i- es —a J a 'cui Veelt Mdv! a- . s \a un

ic' ""i_i k.iMs ui ,u,i .1 d'ao cKuaastdt^ ''•s s s. Camus e* na ae. a heidrauspisaraidtagis -- i. i M- Op used >lid aa^tiU Qists'phneen-tLu _ee asid ita sõna mu suju M.c nn \»ga toedtet i r i~ sc aas et neid o'* tjtuki e te hoidtutui. sestuüs sjPs,- . c" Eu-oopast ja Siber, s * Aasu-. e> tont endale r.ab: teha

GiStsiiiii.eir.mauHele õpilastele oleks niisugune boia-rus rioj’jr.aa uneks tunniks, kuid et Zaberdi õpilased minusuhtes teneKs aastaks korrektseteks jäid, seda, ei saa

**010 uve an ik kmumda Selles koolis valitses hea kord jauist pi,,-, \n q -ektor kai ka kõik õpetajad otid igaüksoru Ja emusiastid ,a töötasid juba pikemat aega selleskoi. s k/ä, opitajaskond seisis ainult naisõpetajatestkoos c okad “ence hulgas intriige, vaid omavaheline läbi-saaoi e oh pans mehelikult korrektne. Mulle näis etsdu-iit nn * o i see direktori. Maria Dimitrieva, teene.Sel.esii soder* oi nagu ei sobinudki mingi mittetööaiane-

Kr " sõna ja sammu jälgiti. Ma olin jälle omakodumaa eiindaia Kuigi minu kodumaast ei teadnuds'berkiei midagi, oli see nende jaoks tähtis kui koht, misa=j- r.i. Le-ngradi lahedal, et Siberi vahemaid arvestadesK m *u par.i Leningradi eeslinn. Aga Leningrad oli nendejao.»,' ,iiU aupaistega pärjatud. See oli Lenini linn,re\o!uls’oon: hall’

VIII

Kõik oli Siberi koolis minu jaoks uus. Õieti oli seepeaaegu sama. mis meil omariiklikus koolis oli. Meil olitunne, et see kõik on meie oma. Meie riik. meie rahvas,meie emakeelne kool (tsaarivalitsuse ajal õppisime ju venekeeles). Niisugune oma kooli tunne oli ka siberlaste!. Nadarmastasid oma kooli.

Kuidas muutus meie koolides kõik. Nõukogude võimukehtesfudes! Kõik see, mis meile oli kallis, mis oli meieoma, tunnistati keelatuks, isegi kuritegelikuks. Meie hümniasemel, mis meile liigutuspisarad silmi tõi, pidime laulma..... kõik ahned koerad laiali. . Küllap mõnigi meesoma südames soovis, et tuleks aeg, kus ,,tasumise äike kõikahned koerad" tõepoolest laiali lööks!

Meie suhu pandi uued laulud, meie koolidele uuedprogrammid, kõik meie arusaamad ajaloost, isamaast,vabadusest ja kõlblusest pöörati pea peale ja me pidimeõpetama, et meie Vabadussõda oli valgete timukatetapatalgu, meie maareform töörahva petmine ja meieliitumine Nõukogude Liiduga vabatahtlik akt Eesti rahvaenamuse soovil — ja nii edasi. , .

Kõik selleaegsed õpetajad teadsid, et iga sõna nendejuttudes on vale, kuid teisiti mõtlemisel ja rääkimisel oli eluhind.

Nii siis õpetati valet, kuni isegi uskuma jäädi omaendajuttu. Vanematel klassidel, eriti poistel, olid oma arvamisedja arusaamad, kuid diskussiooni nendega laskuda ei tohtinud. Meie vastuväited ei olnud veenvad. Parem keelasimeerajutuajamised, mis otse ainet ei puudutanud, ära.

Niisugune oli see uus kool. mille tõi meile Nõukogudevõim.

Siberis koolitööle asudes leidsin ma eest oma vanakooli. Imelik ja kummaline! Sama Nõukogude võim misEestis, ja ometi hoopis midagi muud. Siberi kool olirahvale oma kool. Veel sel ajal olid meie külas paljudkeskealised inimesed kirjaoskamatud, vanakestesträäkimata, sest hõreda asustatuse tõttu polnud võimalik lapsi kaugematesse keskustesse kooli panna. Nii jäigi neileharidus kättesaamatuks. Nüüd tuli Nõukogude kord ja tegikooli sunduslikuks — Rodnaja Sovetskaja Vlast (IsamaalineNõukogude Võim)! Kõik mitte ainul! ei võinud, vaid isegipidid õppima! Kõrgkoolideni välja, kus õppimise eest veelpealegi makseti! Oma kooli armastati. Selle eest hoolitsesidjuba vanemad. Kirjaoskamatutel vanematel kooliharidusegalapsed! Ei ole enam vaja naabri juurde minna sõduripoisikirja lugeda laskma.

Meeldiv oli Siberi koolides töötada veel selle poolest,et niisuguseid ,.linnukeste üritusi", mis meie koolidesõpetajate aega armutult surnuks löövad, seal ei olnud.Pearõhk oli ikkagi õppetööl. Pioneeri- ja komsomoliakti-vistid hoolitsesid õppeedukuse eest. Iga päev kontrollisidnad päevikutest õpilaste hindeid. Kellel oli puudulikke,pidid need oma shefft käe all ära parandama.

Õpetaja nendega järelistuma ei pidanud. See töö kuuluskomsomoli ja pioneeride tööülesannete hulka.

Olin ikka juba staazhikas õpetaja, üte viiekümne aastavana, õpilasi nähtud igasuguseid, igale vastav lähenemisevõte leitud, kuid niisugust võtet, kui mul Zaberdis tarvitadatuli, polnud ma Eestis kunagi kasutanud ega isegi sellepeale tulnud, et seesugust kasutada saaks.

See oli Vanja, viiendast klassist. Poiss nagu poisid kõikelav, liikuv, kuid mitte pahatahtlik. Nelikümmend viis

minutit oli tema jaoks liiga pikk aeg, et paiga! püsida. Tunni esimene pool läks väikese nihelemisega, teine pool olijuba lausa piin paigal püsida. Siis algas meievahelinedialoog.

,,Vanja. sa segad mind.",.Andestage, Aili Pritsovna, ma enam ei tee!"Vanja istus mõne minuti vaikselt. Aga siis pidi ta

tingimata oma taga istuvale poisile midagi ütlema.,.Vanja, sa jälle segad mind.",,Aili Pritsovna, pioneeri ausõna, enam ei tee!"Ei lähe paari minutitki, kui Vanja seletab tagaistuvale

poisile midagi väga veenvalt, venelikult kätega veheldes.,,Vanja. sa ei armasta mind!"

(Järgneb)

Nr. 38 VABA EESTLANE neljapäeval, 17. mail 1990 — Thursday, May 17, 1990 Lk. 7

Jaan Kross

Jaan Kross — kas esimeneNobeli laureaat Eestis?Kirjandusõhtu pühendatud Jaan Krossiloomingule Torontos

Kirjanik Jaan Kross tähistas 19. veebruari! sel aastal oma70. sünnipäeva. Juubeli puhul toimus Tallinnas 5.—10. veebruarini nädalapikkune Krossi loomingule pühendatud rah-\ usi aheline kollokvium ehk sümpoosion, milles osales kirjanikke. kirjandusteadlasi, kriitikuid ja ajakirjanikkeSaksamaalt, USA-st, Rootsist, Norrast, Soomest, Hollandist,Sh> eitsist, Leedust, Lätist, Eestist, Ungarist ja Moskvast.

See ei olnud esimene JaanKr.ws' loomingule pühendatudhollokuum. analoogiline süm-poos on to.mus ka 1989. aastasugtsc! Loceumis Alam-Saksi-maai. kuhu oli kutsutud rahvusva-heh-v mainega kirjanikke, tõl-kijaij ja teadlasi laanemaade suurematelt kuituurnsentrumitest.

Kirjandusteadlane Mall JõgiLriatas ..Reedes" (16. veebruar19901. et Kross on kindlasti kõigiaegade rahvuse ahcliselt tuntuimia lkit tõlgitud kirjanik Eestis.Tema loomingut on tõlgitudprantsuse, saksa, soome, rootsi,norra, taani, ungari, läti, ieedu javene keeltesse. Ei oie vist teisteesti kirjanikku keda juba temaeluajal nii suurte rahvusvahelistesümpoosionitega või kollokviumitega on austatud. Ei ole ka teist,kelle romaanid tõlgetes nendeasukohamaades nii suurt tähelepanu on pälvinud. Mall Jõgi kirjutas: ..Tema teoste kaudu õpivadrootslased, soomlased, sakslased,prantslased, peatselt loodetavastika ameeriklased ja inglased,lähemalt tundma eesti rahvast' ‘.

Tallinnas kirjutati „Õhtulehes"Jaan Krossi juubelisünnipäevapuhul, et Krossil on erakordnevõime avaldada rahvusliku kauduüldinimlikku, oskus rääkidaajaloo kaudu nüüdisajaga ja et tavaldab oma kunsti täiuslikult...Inimene, kes pole Krossi lugenud. ei või ennast haritud inimeseks pidada" loeme,,Õhtulehe” pealkirjast.

Kolmapäeval, 23. mail kell20.00 Tarto College’! ruumesorganiseerivad Eesti KirjanduseSõbrad Jaan Krossi loominguttutvustava ja analüüsiva kirjan

dusõhtu kus võrdleva kirjandusloo doktorant Tiina KirssAnn Arbori Ülikoolist peab referaadi Krossi loomingust.

Tiina Kärss esines analüüsidegaJaan Krossi romaanidest ka kollokviumitel Saksamaal ja Tallinnas. Tutvustavaid katkendeidKrossi loomingust loevad ReetWeidebaum ja Imre Sooäär. FIöö-dipaladega esineb Aago Rääts.

EDA SEPP

Pagulaskirj aniketeostedramatiseeringudEesti teatrites

Tallinna luuleteater „Varius“lavastas Heidi Sarapuu loodudnäidendi ,,ESla Ilbak", mispõhineb Ilbaku autobiograafilisekoega raamatuile. Tantsulise peategelase osas esines Terje Rinne.

Eesti Draamateatris mängitakseAin Kalmuse romaani „Juudas“dramatiseeringut. Dramatiseerinud ja lavastanud Evald Herma-küla, Juuda rollis Ain Lutsep.

Rakvere teatris mängitakseValev Uibopuu romaani ,,Keegiei kuule meid" dramatiseeringut,mille dramatiseeris HendrikLindepuu ja lavastas Raivo Trass.

Rohkem tellijaid — parem ajaleht.Soovitage

VABA EESTLASToma sõpradele!

Lyra BorsalistorapIIipiiJrajafegf?

Kammerorkestri Lyra Borealise järjekordsel kontserdil,Toronto Redeemer kirikus, kolmap. 25. aprillil, kuulsimetõsiste heliloojate mitte-nii-tõsist loomingut. Kontserdi kavasesindatud neljast komponistist kuuluvad kolm — Geo. F.Telemann, C. Saint-Saens ja Margo Kõlar kahtlematult nn.süvamuusika viljelejate hulka. Ent nagu kolmapäevane üritusselgelt demonstreeris — ka kõige tõsisem inimene ja sügavaltmõtlev loov vaim vajab hingetõmbeid, mil enda kui kamaailma probleemide-küsimuste kallal juurdlemine tulebnatukeseks ajaks unustada, et ruumi anda naljale ning naerule.

Loetletud kolm astusid me ettemuusikaajaloo eriperioodidest-stiliidest, ometi huumor ja satiirpani neid kõiki samale platvormile istuma.

Alakem Telemanniga, kes oliJ.S. Bachi kaasaegne ja kellelepakuti esmajoones Leipzigikuulsat Thomaskantori kohta,miile aga teine siiski omandas.Telemann oli teatud mõttes omaaja modernist. Ta leidlikkus, värvikus ja vaimukus vaatasid jubaettepoole, sealjuures olles vägaproduktiivne. Ta ca 700 süidi season ,,Don Quixote" üks tuntumaid. Nimetatud Cervantese romaanile toetuv helitöö pulbitsebsatiirist ning paroodiast, kus kontrastid mängivad tähtsat osaisikute, meeleolude ning sündmuste iseloomustamisel. DirigentReintammi ja kammerorkestritõlgitsus teosest oli üldiselt hea,koosmängus oli aga tunda vajakajäämisi.

Kui Telemanni kompositsioonistutvusime loomariigi esindajaistüksnes hobuse ning eesliga,kellede galopi ning kabjaplaginaga tahtsime kaasa joosta,siis Saint-Saens toodi kontsertlavale terve loomaaiaga. Ta,,Loomade Karnevalis" avatiüksteise järele puurid ningakvaariumid igasugustele elukatele, lindudele ning kaladele.Võibolla selletõttu kirjutaskihelilooja karnevali esmajoonesendale ja mitte avalikkusele. Meei tea, kust publik teose lõpukskätte sai. tänapäeval on see agaSaint-Saensi üks populaarsemaidbagatelle. Nagu mainitud,huumor, nöökimine ja varjatud, .pihtaandmine" omavad siin omakindla koha ja lisagem — armu eianta ei loomadele ega inimestele.Pala ettekande effektiivsust tõstisomasoodu Harri Mürki sobivadning vaimukad kahekeelsed vahelugemised, ka oli solistid omalkohal.

Margo Kõlar on uus nimi Välis-Eesti muusikahuvilistele.Kodumaal on ta aga juba, vaatamata oma noorusele (sünd.1961 .a.) mitme helitöögatähelepanu äratanud. Ta esiettekandele tulnud ,,Kahe torupillikontsert" algab tõsiselt, isegipisut müstiliselt, kuni kakstorupillimeest, saali välisuksejuurest tulles, lavale puhudes marsivad ja orkestri ette jõudes, koguettekannet külalugude poolekiskuma hakkavad. Kuulsimevastkitjutatud kontserdi esimestosa. Ootame huviga helitöö lõpuleviimist. Ettekandes oli margatateatud varaküpsemist.

Me ei oie unustanud ArmasMaiste „Overtüüri“, millega

õhtu kava algas. Õigustatult onMaistegi tõsise muusika mees, olitaju aastaid Montreali sümfooniaorkestri pianistiks. Teisest küljestei ole talle võõrad jazz, improvisatsioon, elektroonika ja rahvamuusika. Paiguti iseloomustavadviimased heliloojat pareminigi.Sellepärast eraldasimegi tedaTelemannist, Saint-Saensist jaKõlarist. ,,Overtüür“ otse hõõgasMaistele omastest sädelevaist väl-jendusvahendeist. Me nautisimeta helitööd, kus avastasimeüksteise järele ideid, üllatuslikke,ometi loogilisi arendusi ja sujuvattehnikat.

Õhtu solistidena osalesid võimekalt pianistide Maiste ningReintammi kõrval, Tiit Kao ningAnts Taul — torupill, JosephPeleg — viiul, Andras Weber —tshello, Viiu Varik — bass, AagoRääts — flööt ja David Campion— ksülofon. Täit tunnustustpälvib ka dirigent Normann Rein-tamm, kelle edaspidine karjäärkannab teda kodumaale, TallinnaEstoniasse. Õnn kaasa ja paljutänu Lyra Borealisega tehtud tööeest!

Parima meesnäitleja preemiaanti Ain Lutsepaie osakujunduseeest S. Mrožeki näidendis,,Emigrandid", parim naisnäitleja Helene Vannari (Eugenia A.Mrožeki ..Tango" ja Maali H.Raudsepa komöödias ,,Vedel-vorst"). Parimad lavastajad JaanTooming (T. Eliot ,,Mõrvkatedraalis") ja Mati Unt (S.Mrožeki ,,Tango", H. Raudsepa,, Vedel vorst" ja M. Undi lavadekoratsioonid).

Parim roll muusikalavastuses —Jüri Krjukov (Piimamees Tevje J.BockU , .Viiuldaja

katusel”),parim kunstnik MainuVannas (S. Mrožeki

,,Emigrandid", kostüümid lavastustele S. Mrožeki,.Tango" ja H.Raudsepa ..Vedelvorst"), parimteatrikriitik Margot Visnap artiklite eest ajakirjas , .Teater.Muusika. Kino" jm.

Eesti Teatriliidu preemiad määrati järgnevaile: parim lavastus J.Bock’i ,,Viiuldaja katusel"(,.Estonia"), eripreemia teatrikriitikule Boris Tuch’ile vene ja

Kevadine ,,Triinu“Eesti kodude ja naiste ajakirja

,.Triinu" tänavuses kevadnumb-rii on kaanepildiks Austraaliaeesti kunstniku Gunnar Neemekavandi järgi valmistatud seinavaip, kus on igast Eesti maakonnast mingisugune tuntud hoonevõi kuju. Toimetuse veerul ajakirja Austraalia toimetuseliige L.Lindsaar arutleb mõtteid sini-must-valgest lipust ja selle jälleToompeale jõudmisest.

Vaimulik sissejuhatus on HansH. Lüdigilt ..Prohvet Jeremija29:11 — 14", Heldia Estam kirjutab ,,Reet Kalep — uus täht moemaailmas", Akselle Lokk ..Võidläbi käia ilmamaa". H. Estam,,Lagle Parek: murdumatu võitleja", K. Aun ..Tartu rahu", Ilme Ivand .Jumalaga, sõdalane".Ülle Slamer ,,Ka meil on hangedja jää". T. M. Sõrra ,.EestiVabariigi aasiapäevaaktus NewYorgis 25. veebruaril 1989", JutaHaller „Ema ja tütre kaunis koostöö", E. Teemant ,.Kõrgeleheiska" saamislugu ja laul noodikirjas, P. Rüütberg-Anderton,,Külalise vastuvõtmine kergevaevaga", Kalli Kobin ,.Mälestuskilde lahkunud emast".

Käsitöö osas I. Helm Korenoffi,,Lilimustriga pluus". H. Auna,,Viljandi põlle kaunistus", K.Poole ,,Käsitsi maalitud õlartt",Ü. Slameri ..Haapsalu mustrigasall", H. Limbergi ..AdelaideEesti Seltsi Naisring". S. Klaari,,V Ülemaailmne Eesti Arstiteaduste Kongress", H. Mäelo ,,Mälestuskilde ühest unustatud sugupõlvest", A. Haava luuletus ,,Ilmar ise" A. Reinmaa ,.Omakootud rätik", I. Lahe ,,Eestlasedmaakera kere all". H. Visnapuuluuletus ..Tõmbtuul" ja lõpukslehekülg omavaheliste probleemide ja mõtete avaldamiseks. Pildi-rohkus on tavaks saanud. H.

külalisteatrite jälgimise eest.Noore muusiku preemia ArvoVolmerile (,.Nostalgia" dirigent)ja noore balletitantsija preemiaToomas Edurile (solist balletiõhtus ,.Nostalgia").

Eesti Teatriliidu nimelisedpreemiad said: Lehte Mark G. Otsa nimelise preemia, GuidoKangur ja Jaan Rekkor A. Lauterinimelised preemiad, esimene töötab Noorsooteatris, teine,,Endlas". Mihkel Mutt A. Kurt-na nimelise preemia ja Mati UntP. Põldroosi nimelise preemia.

Karin Saarseniõhtu Tallinnas

20. märtsil oli Tallinnas Bibliofiilide Klubi külaliseks Rootsiselav eesti kirjanik ja ajakirjanikKarin Saarsen, kes tutvustas omaloomingut ja kõneles kohtumisistMarie Underi ja Artur Adsoniga.Ülevaate külalise elust ja loomingust andis Jaan Undusk.

-d

Teatrialaseid preemiaidkodumaal

27. märtsil rahvusvahelisel teatripäeval kuulutati väljaEesti teatrialased preemiad, esimesena riiklikud, siis EestiTeatriliidu ja kolmandaks viimase juures olevad nimelisedpreemiad.

tk. 8 VABA EESTLANE neljapäeval, 17. mail 1990 — Thursday. May 17. 1990Nr. 38

Risšsõiia nr I.&37

p.ÕIKRFAD: 1. HüIjiiu surnud vint Indias 19. EI i cnude»t lookuu ius rlimitähI. 5, 1 “v v -*Oha bu ‘U 20 S ingar. M H.11 maksemida paliud karmadalas* .l a * ee keeles M Mehe; ’ 24 ' eerikkised .poelt Jv oma rääki- sõiduk 26 Kõrge v sjs puunou

V ? vdi jutu jtisse. ]iO. Ontario 2"' L nirra ainena .a Eesti niaiiafve naaber. 11. L \atten 2% Linn E.s' s 40 Aiko

.12. Puhku tas e- uh Ine Si \ rsl desoit 42kii"unvk 14. VFäsa vt "*1 te S. I V. õlilambi os a, 33. MluC ULs 4415' inglise aad 16, Mitte Mitte hilja. h.ssona s^ksjnaiju. 17, Teras■iii. 18. t r ^T‘cl kee'es T„ m 1 >ee’ic koe19." Ühe tunde ■v'äi?endus. 21. Ilu- -mk ' ’edelik ri u 15 Kotarn1L 23. Mehern.mii j a prantsuse -ustet.tt a lühend s4 Pennsslkiri; - k 2- ihed ki ' litt 1 iv 1 "inimi 40I" Hatge abis . 2 ^ X M if Minu.lind . 27. Big - • . — tamtud objektLon Paks. ' ngi se RKTSÕNA NR. 1636kee;ses. 29. Vist rik, 30 v e^ü LAHENDU:S31. R. Toi k xxiud 'X^caic.arrelaus . 32. Kiria\-ahemä ^ 7 Rn PöIKRE \D; I \e\ aoe 0denagi. 34. KJeepuv c nt. ^ Sama, 10. \Oliand: -.udi 12 haPiir1,^36. Prafrl pms Ehe ] i i au 14 Lige, 1s Fenen terelva nimi sõelume ' v.e e- 70 Liu. 1.9. Pn i, 22 hH 21Lin< _ - Inglist Oi Bi 24. Õminieja. _6 Tn m 2<=Pop i oopereid. ni 1 RO 33 Es

^ M O ; }. Oppeaine koo- kime. 3. K:nsiti. '6 Moor 3^lis. nimega.. 2. Tuntud Ene, 38. AlnsT 40. Ts 41nimi meie lehe lugejat e w kg1 43. Uss. 45 Stprp 46 Marsshispmaania keeb 4. Berüümmi PÜSTRE, O 1 te iv 1101 lõiSÜITs.büh 5. IT$A tuntamaid üli- Im>. 2. Elaj:u, 3. wa 4 Dneprkoole. 6. Eesti. kunst 5. Edu. 7. Speer. :8 Marimba 9ler. 7,. Kokku!veeratud kimbuke. Ad. 10. Vii U II. f-n 1' Fgh8, Onu laste keeles. ]6. Ru. 17 Emiif. 20 Oka's aasaksa keeles. 1 I. Eest p ^ 21. Oleng. 2- Õieke 26 Tn 2"nadas, 14. Vee' N - Rumm. 28, Noorus 72 Ete_n

õrsdnah 16.. Vedel ikunõu. I7. 33. Ootus. 35 Nest, 39. Uim. 4i.Ter urxv'^a 4; ^ N4 Ss.

Benny’sAirline Service

| ~ocne teie RD'a'rsed Montrealis! Mirabeli fen-! niitaoait otsa teie koju ja viime ka teie kodust, ./'rabe.. «name pakkide kandmisega.j Tcionto— Hamilton —$f. Catharines!ümbrus. Helistage Ben Janicki peakontor t-416-643-1914

I Töö kiire, usaldusväärne ja kvaliteetne

j AfiÄCHEI aluminum installationsu e 2C aasta kogemusi

• Älumiinium-seinakatted » Räästaalused (soffit &fascia) 8 Vihmaveerennid • Termal aknad ja uksed •Terassiukseö • Tasuta eelarve

Helistage (416) 759-717330 Ferris Road,

A F3 JKt HUE! Toronto, Ort. M4B 103Veikko js Tuuka Ftaiskinmäki

Eestis \ ahendatiajalehtedepabetmormi

i .o s op uuit. ijalehtede arviiuts i % turenenud IME-aastaJus \, Airi mduslet iie" jaciv o - ’liua uist imeliselt. KesI ,ss d , ipki u ,t|alelne tellima,ick oeLL i.a Kuigi mnembrisSi i su kokkulepitud tiraa-mu uni iVunuks tellimisiu t jtti vt^ |j osa lehti kaacipuui e ojnna selgus uue

, 'st» esmiettel päevadel. etesi gs,.o kt'kkulepped ti kehti.Tr e ”d s utu\,id kii lastusest.\tti . g i ’ atasid et tiraazhe on

ui se!» kammid Polipis Eestile,r id esse i990 aastaks 15%V .,*10 5 pabc It

Seii'tetit lõpetati tellimiste. isfu\oirrnt Seega alates veeb-i„jrs ' ab irnklikke |a kohalikkelante i ,, a|akii|u enam kojumitu . sat \al| janutud juhulke seines „ pettoodi telnmiskvii-ilUl op tite naidata Tellimisi eii oe>a \ js'u s. Lati |a Kasahhi väl-I uirnetJe mntedele liituvadt is»..-! \abarukiue \ aliaanded.

Tnwhe <<n ’ ahetutaiud kasent ei am el sioskidesse suunatut iv on \ ahenenud kolm jae tail sir.1 \aiteks .EestiNaise ^skiigPL kokkulepitudlua^-b ui '2 '( 00 mis \ahendali30“ ITT <e laeniuuk vähendati3a Oi) 1 N r'00 K Samasugune'etul.n s o' sa eiste \a jaannete-

Set o o 'b|usu't’ud **'*mestesp<.i asieeh K s takse puks on niinain, p- sõltumatuid lehti, kustnerue mukk m seks paner tuleb?See eiew ga \a1(aand|a endanu rv K il nole nenüe oraazhidj * sjuic. fineides päevalehtedega s- ,ii ssjgedus vähene,Ui-ir-.tL, i, pr-a|ilt kõrged,i, iLt tn iie .t võimalik kokku-enp-bi«jjjegj ms on koigemad- ikl lest s o -edu otse oaberi-V sh- s s

H.

\ Liidu laevadKüprose lipu alla

Nt Liidu laevakindlustusette-vire So.comflot plaanttseb suurema jao oma 120-st laevast pannavälisriikide lippude alla. Praeguläheb 14 Küprose registrisse.Kindlustusettevõte lootvat sellekavala käiguga saada oma uutelelaevahaneetele kasulikult krediiti.

N. Liidu valitsus on sõlminudKüprosega kokkuleppe, millekohaselt võivad nõukogudemeremehed Küprose lipu all sõitvad laevadel edasi töötada, sellejuures nõukogude palgad on tunduvalt madalamad. ..Lloyd’sList" kinnitab, et venelaste lootused polevat rajatud liivale; laenude saamine olevat hõlpsam, kuilaenu tagatiseks olev laev onregistreeritud mujal kui N.Liidus.

Küpros on nende laevadegatõusnud tonnaazhilt maailma kau-balaevastikus seitsmendale kohaleoma 32 miljoni tonniga. Suurimlaevastik on Libeerial oma 96 miljoni tonniga.

minmmniimmmmuifiniiimmmmimiiiii

KÜTTED jaTORUTÖÖD

ROLAND KULLIK275-1280

MOGUL STESE0Sharp SonyToshiba Hitachi

Philips

M Hsiaaikaubad on:VGR, kaamerad, televiisorid,

raadiod, kiiritusaiijud(microwaves}*110 & 520 irotti

50 või 60 HZ perioodiSoodsaimad hinnad garanteeritud

FÄX: 664-5737

170 Highway 8 891 Upper James, Uni! 4Stoney Creek, Ont. Hamilton, Ont.

664-5733 574-3310

Eesti lasteaed kasvab!Lasteaias rekordiline arv õpilasi ja lõpetajaid

Nende sõnadega alustas oma sõnavõttu juhataja MerikeMartin lasteaia emadepäeva tähistamisel ja lõpuaktuselmöödunud laupäeval, 12. mail. Jah! tõepoolest Eesti Majasuur saal kihas mudilastest, nende vanematest ja vanavanematest ja paljudest külalistest. Lasteaias oli tänavu 128õpilast. Lõpetas lasteaia XXV

Lõpetajad on järgmised:Erik Agur. Erika Agur. Erik

Bousquet. Kristin Derry. LaasHess. Karl Johnston. Monika Järve, Monika Kastel ic. TormiKimsto, Talvi Kuld. Enn Kuutan.Kai Kuutan. Kristina Lupp. Kristian Läänemets, El in Marley,Kristian Medri. Mailiis Metsis.Kristiina Nieländer. Liivi Sandy.Erika Sildva, Evi Stabler. MihkelVahi. Heili Vastopä. VelloVerder. Michelle Hoppe. NikkiSmith. Shawn Smith.

Juhataja Merike Martin mainis,et see on muidugi väga rõõmustavnähe. et lapsi on nii suurel hulgal,kuid see tekitab ka siiski muresid.Ruumid jäävad kitsaks ja kasvatajaid on vaja rohkem. Selle viimasemurega pöördubki lasteaedToronto eesti ühiskonna poole,lootes, et leidub inimesi, kellelmeeldib lastega tegelda ja kelleleon tähtis ja südamelähedane Eestitulevik. Teretulnud on kõik.ükskõik millises vanuses võimillisest soost. Vanematel eestlastel on kindlasti väga palju pakkuda meie praegustele eestilastele. Eriti kasulik oleks lasteaias õpetamine neile noortele, keson huvitanud õpetaja elukutsest.Lasteaiast saaksid nad väga häidkogemusi, millest oleks kasukooli sisseastumisel ja edaspidisteõpingute juures. Huvitatuilpalutakse helistada lähemaks informatsiooniks: Merike Martin,tel. 698-0626 või Elle Rosenberg,tel. 669-5930.

Merike Martin lisab veel, et niilapsed kui kasvatajad on teinudväga tõhusat tööd. Aasta onmöödunud liiga kiirelt, kuid selleaastaga on lapsed siiski palju õppinud ja arenenud. Ta tänab kalasteaia juhatust. See on lausa im-estamisvääme, kui palju onjuhatus teinud tööd ja aidanudkaasa laupäeva hommikutel.

Vahepeal on lastekoor kogune-

lend 27 õpilastega,nud lavale ja eesriie avaneb. Lavaon muudetud pinkide abil astmeliseks. mis annab esinemisele palju juurde, kuna selliselt näevadlapsed oma lauluõpetajat, jaõpetaja ning publik lapsi. Särasil-malisi valgepäiseid eesti lapsi onlava täis ja laulud kõlavad hästi.Laulukoori juhatab Liina Purje-Lepik, klaveri! Karin Jürman.Rõõmsal meelel lauldakse kevad-laule ja laule emale. Solistidekson Kaili Maimets. Talvi Kuld jaHeili Vastopä. IV klass kannabette veel kolm laulu, kasutadessealjuures pulki.

Lõpetajaid esitab lilledegarõngast läbi astumisel Mai Meretja eriklassi õpilasi Liisa Novek.

Lõppsõna on Elle Rosenbergilt,kes soovib eriti õnne lõpetajaile jaloodab, et kõik lähevad edasitäienduskooli. Ta tänab kõikijuhatuseliikmeid. kes on järgmised: Monica Treumuth, EneSchönberg. Hedy Kuld. AnneliAndre-Barrett. Anne Liis

Keelman, Linda Raud, EvaPaomees, Susan Vanaselja, SilviaTrei ja Ellen Allas. Eriline tänuveel Kati Marleyle ja tema komiteele hästi läbi viidud moenäitusekorraldamise eest.

Suurim tänu kuulub kasvatajaileja lasteaia juhatajale: MerikeMartin, Liina Purje-Lepik, KarinJürman, Silvi Verder, KarenMust, Kristiina Meipoom, TiiaPihl, Viive Raamat, MonikaRoose, Pilvi Niit, Ülle Träss,Helle Paluoja, Katrin Verret, MaiMeret, Ruth Küng, Liisa Novek,Ester Roosipuu, Linda Värve.Helle Paluoja ja Liisa Noveksaavad TES Lasteaia puust taldriku.

Lasteaed alustab tööd sügisel16. septembril. Lasteaia lõpetajadlaulavad viimast korda veel omalasteaia laulu ja rõõmuküllane lastepidu on lõppenud.

L.M.

Nr. 38 VABA EESTLANE neljapäeval. 17. mai! 1990 — Thursday, May 17, 1990 ' ' 9

LADA ^Kohaletoimetamisega1'ühenduses oievad*^^"^ probleemid <f

korraldataksemeie poolt. t

I

Cathy (Katt) korju. Foto: H. Oja

Miss Estonia ’89 tutvustas endVilke moenäitus Eesti Maja kohvikus

Eesli Maja kohvik on Enno Õunapuu organiseerimisel jajuhtimisel saanud kohtumiskohaks, kus kodumaalt tulnudeestlased leiavad kontakti Toronto eestlaskonnaga, eriti kuitutvustatakse kodumaalt tuimad mitme ala kunstnikke. Järjekordseks sündmuseks oli Eesti möödunud aasta kauneimaneiu Kali (Cathy) Korju esinemine ja moedemonstratsioon.Sündmus näitas, et siinsed nooremad eesti mehed ei tunnehuvi eesli naise kauniduse vastu, sest enamus osavõtjaist olidvanemad inimesed.

Kavalise osa a\as E. Õunapuu,andes päe\ auudiseid kodumaalt jakirjeldades sealset missidevalimist, kus 1989.a. kauneimakseesti neiuks oti Cathy Korju. Selletutvustamise lõpul siseneskiuksest külaline ja sai tugeva sõbraliku aplausi fsahseks.

Miss Estonia '89 tutvustas end,öeldes et sm on ta nimeks Cathy,kodumaal ikka eestipäraselt Kati.Sündinud Tallinnas, lõpetanudseal keskkooli ja majandustehnikumis finants-ökonomisti eriala,mis aga polnud südamelähedane,selle aseme! pääses võistluselTallinna Moemaja mannekeeniks(meie keeles modelliks) ja on sealtõotanud kolm aastat. Tal on 5minutit \anem kaksikõde, kellegaon väga kokku kasvanud._ Edasi juhatas käsitelu E.Õunapuu, küsides kuidas taltuli idee kandideerida MissEstonia võistlusel?

Kati ütles, ei misside valimisega alustati kolm aastat tagasi. Esimesel korral ta jäi vaatlejaks,polnud kohe küllaldaselt eneseusaldust. Teisel aastal oli julgemja just aasta tagasi, 15. mailkrooniti ta Miss Estonia ’89 tiitlikandjaks, nii et missiaasta lõppesnüüd. Selle aastaga on olnud muudatus: kroon asetati pikkadele,allapoole õlgu ulatuvaiie juustele,nüüd on tal lühike moodne soeng.Ta ütles, et talle meeldib ollamannekeen ja tahab sel alalmidagi tulevikus saavutada.

Küsimusele kuidas toimubEestis misside valimine vastasKati, et kandidaate oli 11, agaenne oli peerud juba Lõuna- jaPõhja-Eesti misside valimised.Tema sai Miss Virooniaks.Võistlusel esinesid kõik tütarlapsed samasuguse» õhtukleitides jaigaüks pidi end tutvustama. Kõikoli väga uudne. Peale MissEstonia ’89 tiitli saamist võttis taosa ka Miss Globe valimisestTürgis, kus ta 30 riigi kandidaatide hulgast tuli neljandale

kohale, kuid sai Miss Best Modeleriauhinna. Ta imestas, et kuivähe teati seal Eestist.

Mis alusel hindamine toimus,kas ilu alusel või arvestati kamuid omadusi?

Kati ütles, et Eestis arvestatakserohkem tütarlapse sisemist ilu.Auhindadeks olid mitmed reisidvälismaailma, tema sai reisiSingapurisse ja Malaistasse. teised mitmesse Euroopa riiki.

Selle järel näidati videofilmiKati Korju valimise tseremooniast, auhinna ja kingituste üleandmisest Tallinnas, mis näitaskuidas ta missikroonini jõudis.

Ohtu teises osas oli lühem moedemonstratsioon. Esimeseks kaunis valges õhtukleidis, siis mustasmustriga sametkleidis, järgnesidsinine sifoonkleit ja must kaunistusega sametkleit, tegi siis balli-maailmast üllatuse rannamiljöösseoma sini-must-valge bikiniga jaesines jälle must-valges pikassamet-kleidis. Kaunis sihvakasmodell näitas meisterlikult omamodellitööd. Kleidid olid Torontos tuntud olnud eesti moeloojaltLinda Liigandilt ja saadi kasutadaLinda Liigandi ristitütre Lia Laanemetsa vahendusel.

Moedemonstratsioonide vahelE. Õunapuu laulis meeieoiulau-le ja vestles lõbusamaid tagusid.Pärast moedemonstratsiooniesitati missile veel küsimus: kastal on nüüd, kus Eesti on iseseisvumas , mingeid pakkumisi jakas tai on varem olnud pakkumisi osavõtmiseks N. Liidumissivõistlustel?

Sellele Kati vastas, et ta onsaanud Moskvast ja N. Liidustpakkumisi võistlusist osavõtmiseks, kuid on alati öelnud, ettahab alati Eestit esindada. Taütles, et on õnnelik, et saab kordoma lastele rääkida, et ta onmidagi olnud.

Kolias Eestis noored neiud jatütarlapsed on sellele reageerinud? Kas on tulnud järelepäri-

Signet WagonAlates $7.524

Hinna sisse ei kuulu FRT, PDi, müügimaksud

TRENTO MOTORS LTD.5395 Steeles Awe. West

Weston, Ontario M9L 1R6Tel. (416) 748-8522 • Fax 749-7498 • Küsida R. Moser

Emadepäev Vana-Andrese koguduses,,OIe südamest tänatud, ema!“

Emadepäeva tähistati möödunud pühapeval Vana-Andrese kirikus noorte jumalateenistusega, milles osalejaikspeale praost Udo Petersoo olid koguduses eeileeriealised noored. Nad esinesid tarmukalt ja heas eesti keeles mitte üksiemadepäeva vaimuliku kõnega, vaid ka liturgilises osasusutunnistuse, Meie Isa Palve ja muuga pühapäevakoolijuhataja Aino Pahna juhtimisel.

Eeileeriealised osalejad olid:Andrus Agur. Toomas Orav, Ingrid Randsalu, Erik Randsalu, Helli Orav. Aleks Kurni ja KristiLaar. Haaravale jumalateenistusele järgnes rohke osavõtjaskon-naga aktus ja kohvilaud ülalkor-ruse saalis.

Aktuse avapalvuse pidas praostU. Petersoo paludes Taevaisa õnnistust emadele, kellele ta hoole jaarmastuse eest me kõik alatisekstänu võlgneme.

misi, kuidas ka nad kord sellenijõuaksid?

Kati vastas, et on õnnelik, kuisai kirju väikestelt tütarlastelt küsimustega ja autogrammide soovidega. Eestis pole veel osatud,nagu mujal maailmas, misse kasutada reklaamiks.

Millised on tulevikuplaanid?■ Sellele Kati vastas, et ta tunnebend veel noorena ega ei mõistaoma südamesse vaadata. Tahabjääda eestlaseks ja kord üleskasvatada oma eesti tütarlapsi.

Kuna Toronto Eesti Majastoimus samaaegselt TERR,,Kungla“ tnaiball, siis tutvustatiteda ka ballikülalistele. Kohvikusjäi mängima just Eestist saabunudmuusikamees Villu Veski, kedaToronto eestlased mäletavad möödunud suviselt kontserdilt EestiMajas.

H.

Aktusekõne pidas Ly Krabi,Eesti Gaidide Malev Kanadasvanem, kes südamlike sõnadegatõi esile emale osutatava tänu, entka näiteid ema ja lapse vastastikkuselt rõõmest. milles mõlemadon osasaajad. Ta rõhutasrahvusliku kasvatuse tähtsust jaeesti keele alalhoiu vajadust, etmeie noortest võiks kasvadaeestlasi, kes on uhked oma päritolule ja kellest saab vajaduse korralmeie riigijuhte ja kultuurikandjaid, sest meie maa kuritahtlikevallutajate võimust vabaneminenäib nüüd üsna ligilähedal ja Eestiriikliku iseseisvuse taastaminesaabumas. Kõneleja lõpetas sõnavõtu mäletades kõiki emasidsõnadega: ,,Ole südamesttänatud, ema!”

Seejärele lauldi emade austamiseks püsti seistes ,,Üks paigakesiin ilmas on. . ja algas pühapäevakooli õpilaste kavaline osa.

Esmajäijes esitati lühinäidend

„Ema armastus”, milles tüdrukuke Helle päikese poolt ära viiakseja siis mitmete seikluste järele jaloomade kaasabil uuesti koju omaootava ema juurde jõuab. Osali-siks olid: ema — Helli Orav,päike — Erik Agur, Helle —Taimi Marley, kass — ErikaAgur, koer — Hillar Agur,võõrasmees — Erik Laar, jänes —Paul Marley. rebane — AndresVirro, nõid — Milvi Tiislar.putukad: Allan Marley, KristinaAgur, Jako Raudsepp. Osalisedkandsid huvitavalt kavandatudvastavaid kostüüme.

Seejärele mängis Kristi Laarklaveri soolo ja viimaseina esitasidkõik eelmainitud lapsed kaks laulumängu: ,,Mul on väike majake”ja ,,Väike poiss läks kõndima”.Kava koostajaiks ja ettevaimista-jaiks olid pühapäevakooli õpetajad Aino Pähn ja Taimi Petersoo.kellele esitatu lõpul annetatitänutäheks lillekimbud, samutisaid lilled aktusekõneleja LyKrabi, Naiskomitee esinaine EllaOjasson koos tänuga kõigile nais-ringi liikmeile kohvilauakorraldamise eest, samuti peetililledega meeles õpetaja abikaasatReet Petersood ja teisi.

Järgnes rikkalik kohvilaud,väike loterii paljude võitudega javõimalus mõnusaks vestlustun-niks.

MÜÜA kondomiiniumkorterid3 Ja 4 magamistoaga. Hind $169.700—$189.0004-korruseÜne korterimaja, puudest ümbritsetud

Victoria Park & Eglinton & Sunrise.

Vaatamiseks hei. LIVIA HOLMBERC,tel. kontoris 232-8000, kodus 233-6482

mm Professionals Inc., Realtor

Lk. 10 VABA EESTLANE neljapäeva!, 17. mail 1990 - Thursday. May 17. 1990 Nr. 38

ARM \S i

Karl Raima5!lmikMah ja avaldab kaastunnet abikaasale ja tütardele isa kaotuse puhul

HUGO LATER perekonnaga

Südamlik kaastunne perekonnale

Mälestame kurbuses

REIN ja VIIVE RAAMAT peregaHARRY ja RUTH DRIEDGER perega

Co,

-asagrandi & harom,

IIRI — ’ >iburi linn *vsLAir‘i.r..3h*.t endisse originaal-i usr^da. Tariiv kirjuiMi . !j • Akuleppele, mis tähen

dab Atrt id \ liban" n-u arcvrtmnega ja koosiood kogu\ i ba~ ale ^uvsnda: n tgj ning plaani täitmisega.

- *• - erre - . -e -’jm nn e.amseks.■" - - -u„„ Au „ reetmiseks rr>„thami-

■v * a Au? Cu _ ’ " - ' si seo tööstuste ehita-““ -s „„s ^ s - s s^v -^>s ? umbrusekaitsJ s \ aba-■ „ c' ~ j- - 'V i o "sj a „k 'mint tetdab suuremat

s - nre ^ Cs -s sAuu'jndiikhu uuerausorogram-v' „ s_-l s - _ g „ ' s^e ’ehakse tanatu a<*s'a alul

s a -m a „ \ l udusN L a ' ^ 1 ae Saartest nmid.tus |. alustöö-

aest hoolimata finantseerimine jaturustamine mõeldakse saadakäiku juba alanud aastal.Soomlased usuvad, et ehitamisegasaab alustada 1990/91 ja esimestekoostöö-ettevõtetega saadaksevarsti alustada.

Viiburi peetakse eriti sobivaksuueks vabalinna piirkonnaks. Seeon nii maanteed kui raudteedmööda nii soomlastele,

venelastele kui ka kolmandateleriikidele hästi kättesaadav.

Viiburi mineviku! on vaieldamatu väärtus: oli see ju omal ajalelav rahvusvaheline kaubandus-jakultuurilinn, rõõmus sadam ida jalääne vahel. Soome linnana aedaarendatakse edasigi, uskudes etViiburi alal võivad edukaltteostuda utt riikidevahelisedalgatused kui kohaliku arengueesmärgid.

Soome suurima arhitektibüroo

ijekti jaeading Co

'na us■det ■ .

N0utcogL.de u.n-tr. a kabunümbruskonna- ~r a raL-dsedvõimalused arer.c_d= ma -a läänevaheliste eniiste nti’a-dussastee-mide ühendamist teaduse kuitööstuse alak VebY-.ra Aa põhisuund on juba valir.-.

Vabalinna ala prasxutsenr.sei onoma strateegia, kas nüüdseolukorra alusel on loodud erilisi

Oma suvekodus Kassaris suriootamatult eesti teatri- ja filminäitleja Olev Eskola. Lahkunu olisündinud 10. novembril 1914Tallinnas. Jõudis 1931.a. ..Estonia" ansamblisse, kus tööka javisa autodiktaktina end otsekohesuutis maksma panna.1935—1944 oli ta Eesti Draamateatri juhtnäitleja, jäädvustadesend eelkõige rahvusdramaturgiapoolel, nagu A.H. Tammsaare..Kuningal on külm", ja ..Karinja Indrek", O. Lutsu ,,Suvi“ ja,.Tootsi pulm", A. Gailiti,.Toomas Nipernaadi", E. Vilde,,Pisuhänd". Ta oli Noorsooteatrirajajaid. Teatritöö kõrval mängis58-s filmirollis, sellejuures kateiste rahvaste fümiettevõtetes.Viimased Olev Eskola rollid olid„ Vanalinnastuudios".

O. Eskolat hinnatakse kui A.Lauteri ja A, Särevi näitejuhtimisel saavutatud eesti kõrgklassika mõtte- ja tundekultuuri, stiili-jalavakunsti elegantsi süvendajat jaedasiviijat kunstnikku. R/H

juhataja Haroma usub, et TorkkeliKnuutinpoja linn Vuokse rannaloma kindlustuse," toomkiriku jarikka ajaloolise pärandiga restau-reeritakse endisse kujusse. Uus jatäiendav linnaosa aga paigutaksevana kõrvale võimalikult peene-tundelikult.

H.

Lahkus meie kauaaegne liige

Aleksander VillMälestab kurbuses

VANCOUVERI EESTI PENSIONÄRIDE ÜHINC

I I.uhkus meie erutas -> iüsün

öžtlfÄPe tui kJc&a gSurnud Stokholmis

Mälestab leinas

EESTI NAISÜLIÕPILASTE SELTSJ

Rahvapilli-meister Ants Taulvõlus Toronto eestlasi

Laupäeval 5. mail esines Eestist külasolev rahvapilli-meister Ants Taul Eesti Maja kohvik-klubis laulu jarahvapilli-mänguga. Juba varakult oli kohvik rahvastpuupüsti täis, kohviku peremees ja abilised vedasid toolejuurde, nii et kella 7. kuni eeskava alguseni oli isegi raskeklaas õlut osta.

Inimesi tuli järjest juurde,laudades kuhu harilikult mahubneli inimest istus enamasti 8 ningvähemalt 30 neist pidid püstijalurahvapillimeest kuulama. Laul.pillimäng ja selle vahutava õllemaitsmine kestis üle kesköö.

Kui pillimees astus lavale, tutvustas ta ennast ja oma piile ja andis seletust nende valmistamisest.Ühe torupilli niini oli ..kutsu",see oli valmistatud Antsu enesepoolt kährikoera nahast. Tanimetas et need loomad tulid koosvankadega Siberist peale teistokupatsiooni. Pillimees nimetaska et õige vanad torupillid olidtehtud hülge maonahast, kuidtema elab Ugalas (Tanumaal) ja

hülge maonahka ei ole seal kuskiltsaada. Siis tegi ta omad kunst-ma-terjalist. Pillimees mainis ka ettorupilliga on palju probleemesest pilli ei saa kunagi õietihäälde, muidu kui et enne mängimist tuleb lugeda sõnad peale.

Pill imees lisas, et tal oli probleeme Moskvas lennukile saamisega — teda ei olevat ..koeraga"tahetud lennukisse lasta. Ta muidugi mõtles oma kährikoeranahast..kutsut". Ta olevat pidanudvenelasi veenma, et ta on maailmaparim torupillimängija ja lähebKanadasse esinema. Siis alleslubatud teda lennukile ja ta jõudnud oma kutsuga õnnelikult

kohale. j g

SiMo

TotupUU-meister Ants Taul Eesti Majas.

Nr 38 VABA EESTLANE neljapäeval, 17, mail 1990 — Thursday, May 17, 1990 Lk. 11

Mas . mmjABiüfHmmnnumiiiiiEimmmHmniEfimiitiiimmfumm!

ADO PAKK, Q.C.HETHERINGTON, PALLIS

&PARK

Advokaadid-notarid

365 Bay St,, Suite 401. 363-4451

Õhtuti 782-0485 või 447-2017

MimntmiHiiHifiHHMiiimiinimmumaMmmtniuiimM

miMititiiiimiiiiiiiimiiimimiiMitüMmmiimmmmiim

TGOM2 PE/^SEH3LMBERG LAAR

Advokaadid — Notarid

5140 Yonge St., Ste. 1510Box 10, North York,

Ont. M2N 6L7Telefon 250-7000

Fax 250-7008

Tõnis Laar, is.s<-. ia.b.

Tõnu Toome, b.a.sc. ll.b.Mihkel Hoimberg, b.a. ll.b.Karin Ots, b.p. h.k. ll.b.

limmiiüHtiUiimmiiiiiiiiiiiiimiimHiminHimmmim)

iimüüHiHiiiiiiiiiiHfniimHiHünfünmimminMiiiHiiit!

Martin Erik Tiidus,B.A.. LL.B.

HARRIS, 3ARRADVOK.A ADID—NOTARID39 Queen St.. St. Catharines,Ont., P.O. Box 366, L2R 6V7

Tel. (416)688-9411.õhtuti (416(834-0007

mi'iiim nim urn i r i ; iiNiiiimiiiiiii

JOHN E. SOOSARC.A.

Chartered Accountant

181 University Ave., Ste. 1202

Toronto, Out. MSH 3M7

Tel. 864-0099

KÕIKIDEKSkindlustusteks

H, LATER & CO.Ltd.

INSURANCE BROKERS1482 Bathurst St., 3. korrus

Ruum 300(Bathurst—St. Clair)

Telefon kontoris 653-7815 ja653-7816'

Kinkige sünnipäevaks

„VÄBA EESTLANE"

Advokaadi-firma

OWENS, WRIGHTBarristers & Solicitors

teatab hea meelega, et

LIISA P. HESSon ühinenud meie firmagapraktiseeriva advokaadina

14 BIRCH AVENUETOTONTO, ONTARIO

M4V 1C8

Tel. 926-3800

VALITSUS. MIS TOOB PARADIISIEt teada saada, raia valitsus toob paradiisi ja kuidassee lõoni» täitub, palun lelli kolm ilusastiillustreeritud 32-leheküljeIist eestikeelset brošüüri,mis saadetakse sulle Sl.00 eest (saatekulud onkaasaaixatudt. Palun saada oma tellimine WatchTower'iie. Box 4100. Halton Hills (Georgetown),Ontario. Canada L7G 4Y4.

AINUKE EESTI LILLEÄRISaadame 1117/Eestisse 1# atou1065 STEELES AYE. W.NORTH YORK. ONT.M2R 2S9

Omanik LINDA SEPPAvatud 7 päeva nädalas.

736-1170Kodus 223-0201

AARDVARKFLORIST

Lillede koju viimine. LTD.

Saadame nüüd lilli ka Eestisse!

^SWBIMŽA FLBWER1 & SIFT1A5165 YONGE ST

ä WILLOWDALE.ONT.VÜ M2N 5P5■sMkrf 733-4515 733-4516

Avatud: esmasp.-netjap. 9-6 p.l., reedel 9-8 p.l.,laup. 9-5 p.l.• North York Centre subway jaama juures• Kojuviimine Suur-Torontos ja üle maailma • Aktsepteeritakse krediit-kaarteVärsked Ja esmaklassilised lilled igaks sündmuseks.KUNSTIKÄSITUID KINKIDEKS: EHTED, MEREVAIK, NAHKTÕÕD,PUUNIKERDUSED, KERAAMIKA. Mägitekse eesti, ml Is inglise km! f

•'diPark Home

j Kingsdaie

j York ;šCemetary; J

Empress

Sheppard

Haapsalu IKeskkoolirahvateater

Kunagise Läänemaa Ühisgümnaasiumi järeltulijal Haapsalu IKeskkoolil on oma isetegevuslikrahvateater ..Pöialpoiss", mis1988. a. tähistas oma tegevuse 20.aastapäeva. See sai alguse kuikooli 50. aastapäeval ühendatikooli näitering, koorid ja mitutliiki orkestrid juubeli väärikakstähistamiseks.

1968. a. lavastati Eugen Kapilasteooper ..Talvemuinasjutt11,1971. a. F. Churchilli ..Lumival-geke ja seitse pöialpoissi", 1973.a. M. Kovali ,,Hunt ja seitsekitsetalle", 1975.a. lavastatiesimene spetsiaalselt teatrile kirjutatud muusikateos. E. Kapimuusikal ..Rukkiiillesuvi", midamängiti 24 korda. Selleks aastaksoli lasteteater saanud nimeks..Pöialpoiss".

1978. a. oli kaks lavastust,kevadel G. Tanieli ooper ,,Kivinepisar" ja kooli 60. aasta juubeliksA. Benderi muusikal ..Poial-Liisi". 1980.a. valmis E. Kapiteine, otse ,,Pöialpoisile" kirjutatud teos ..Kristallkingake",millega anti 20 etendust, kasuurtes saalides ligi 12.000-levaatajale. 1982.a. kirjutas ÜloVinter neile muusikali ..Kevade"Oskar Lutsu jutustuse ainetel.Sellega käis teater esimest kordaväljaspool Eestit. 1984. a. kirjutasAlo Mattiisen neile muusikali,,Charlotte koob võrku”, stsenaariumi koostas vilistlane MargusKasterpalu E.B. White’ itänapäeva muinasjutu alusel.

1986.a. esitati B. Kõrveri

mminnmmiiimmmiimiimiimiiJHiiimiiir

ÜÜRIDA2 tuba, köök ja vannituba

Eesti Maja lähedalTel. 421-2341

iimiimiiiiimiinmmiiiratiimimumiiimmi

iimiiiiiiiimmiiiiinimimimimMiiiiiimiiimimiiimiiii

HAMILTON TRAVELLIMITED

764 Barton Street EastHamilton, Ontario Reg. no. 1035989

Tel. 549-4149 või 549-4140

Meie eriala on Ida-Euroopamaad, Kanada külastajate kindlustused (Blue Cross, 21st Century) Bussi transport Montrealija tagasi. Korraldame reisimisega ühenduses olevad vajalikud dokumendid,uiiiiiiiiiiiiiiiiiiimiiiiimiitiiimiiimiiiiiiimimimiiiiim

imiiiiiiiiiiiiiiimiiiiüiiiumiininiiniiiimiiuniiiiiiiiiiiii

Eesti toitudevalmistaminekui endal ei ole aega ...

MEIE VALMISTAMEpeod, pulmad, matused

TIIU ROISER —tel. 492-7614; 485-9886

iiiiiiimiiiiiiimiimmiiniiiiiiiiiiiiiiimiiimmiiiiiiimim

KALLE ALMERKATUSETÖÖD

Tel. 293-2128 'Puust aknaraamid •

Katuseaknad fskylight!Teeme uusi ja parandamevanu nii linnas kui ka su-'

viiates.Illtilll6ltllIlt(l!IflSlllllllilill!lifU!SIIItlliItliIliiItl|,

Mälestame leinas head tuttavat

JoteHGes Teras'JtAvaldame kaastunnet abikaasale, lastele ja lastelastele

AMANDA ja KONSTANTIN KÜNG

muusikal ,.Toomas linnupoeg",1988.a. kooli 70. aastapäevakslavastati Raimo Kangro-LeeloTungla ,,Seakarjus" H.C.Anderseni muinasjutu ainetel.Kahekümne aastaga on antud 141etendust enam kui 50.000-levaatajale. Lisaks on olnud esinemisi TV-s ja raadios.

Kooliteater on andnud alusemitmele teatrialase elukutse valikuks, neli endist pöialpoissi onpraegu kutselised näitlejad.

Aidake kaasa

„VÄBÄ EESTLASE"levikule, sellega aitate kaasa

eesti keete säilitamisele!

kutselisi muusikuid on rohkemgi,hulk kultuuritöötajaid ja muusikaõpetajaid. Haapsalu rahvateatris ,,Randlane" jätkavad omateatriharrastust mitu ,.Pöialpoisi"näitlejat.

H.

VABA QeSTLAHEkaks korda nädalas

Maksab Kanadas: Väljaspool Kanadat:

Aastas $68.“- $89.—Poolaastas $38.— $48.—Veerandaastas $21.— $27.—

TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga):KANADAS:

Aastas $126.—, poolaastas $67.— ja veerandaastas $35.—

USA-s:Aastas $132.—, poolaastas $71.— ja veerandaastas $38.—

VÄLJASPOOL KANADAT LENNUPOSTIGA:Aastas $154.—, poolaastas $82.— ja veerandaastas $45.—

Aadressi muudatus $1. Üksiknumbri hind 75 centi.Pangatshekk või rahakaart kirjutada

FREE ESTONIAN PUBLISHERS nimele.

Tellimine saataVABA EESTLANE

120 A Willowdale Ave., Wiilowdale, Ont. M2N 4Y2

Palun mulle saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks /

veerandaastaks — tavaline / kiripostiga alates 19 Tellimise katteks lisan $

siinjuures rahas / tshekiga / rahakaardiga.

(Raha saata ainult lihtkirjas).

Nimi: Aadress:

„VABA EESTLANE" onvabade eestlaste häälekandja

VABA 0ESTLANENeljapäeval, 17. mail 1990 —• Thursday, May 17, 1990

Ilmub 2 korda nädalas —Teisipäeval ja neljapäeval

Päev ema armastuseleja ohvrimeeleleTES Täienduste©! tähistas emadepäeva

Möödunud pühapäeval toimus Eesti Majas TES Täienduskooli emadepäev, Osavõtjatel oli arvukalt vanematepoole), ainut! õpilasist oli suur osa jäänud tulemata, jätteskava täitmise teiste hooleks.

Kava algas õpilaskoorilauludega ..Kulla kevade" ja..Minu vanaema", juhatas AnitaNipp-ak. klaveri! saatis Georg lital, Seejärel ütles tervituse koolijuhataja Valdek Lenk. Ta ütles, etmaikuu teine pühapäev onaustuseks ema armastusele jaohvrimeelele. Ka meie ütlemetänu emale, lähedasemale inimesele, Nagu kevadine loodus, niion ka lapsed ehtinud end täna.toomaks oma ettekannetega tänuemadele,

V. Lenk tutvustas aktusekõne-lejai. eesti kooli vilistlast, EKNliiget. Eesti Kongressi saadikut janelja lapse ema Reet Marten-Sehri. kes on kolm ülikoolilõpetanud ja praegu kooliõpetaja.

R. Manen-Sehr ütles, et soovi-dekohase aktusekõne pidamine onsama keeruline kui moodsa emaelu. mille suuremaks dilemmakson kuidas rahulikul! lahendadamitmeid erinevaid ja tihti konfliktis olevaid olukordi. Mitmedpeavad kodu ja suvilat, kasvatavad lapsi ja käivad tööl. Koiginaiste üheväärsuse küsimused onp'ic,alt eM meemas. on k: .dd,et enema - vedustest loodes:anger aa v,w: -a>te õlgadeleMe.nsti’vee. v ^ massed seotudkev st-3 ovaeg_ kuri uQ tundi’adthis re_e ’a'a!,sie toopae a-

aa Peamsei: on lastekasvaamisev koda pidamise kohustusedemaa: —a^eas

Ecsa -emaa on lisaks ka eestuh skoral.k. kt h ustule kandjad.Eieme teaahkud kui mitu tundi"adaMv o" \aij mgs: -ivdiitadaee-" * jvtele. ' oohdesse,'_s’srcd-. ga-c •? skaudtkrondus-te.e V’t'scest’ emad a isadpe_ftv d olema aukee eestimeelsesawatTje Ae. mida r.ad on lasteleamar.’c Xä,es Eestis õpetajateleoergtrd pidamas, mliun Eem

Ka-grass: delegaadma, le«d;s ta.e: koaaeestldsed imetles ad.aga'Lses sur.amua ;a kasvanudmo-,e aestNsie keeleoskuse, enti

tugeva eesti hinge ja vaimu üle.Sellele keeleoskusele on pandudalus eesti kodus. Ta avaldas tänunendele emadele, kes on üleaastakümnete paguluses säilitanudeesti meelt ja keelt.

,,Eesti emad on rõhutanudkõrghariduse väärtust jaenamus eesti naisi on saanudkõrghariduse. Meie, nooredemad, oleme eesli keele oskuseja hariduse kaudu positsioonides, kus me võime oma pan aseanda ka Kodu-Eesti pere- jaühiskonna heaks. Seal on vajameie teadmisi ja ka materiaalsetabi,“ ütles kõneleja.

Hiljuti külastas Eestit Eha Ei-jas. elukutselt defektoloog, kespidas loenguid Pedagoogiliseskoolis ja kavatseb asutada lasteaiaõpetajate kraadikursuse Tartuülikoolis. Ta on võtnud kontaktiLastekaitseliidu ja ArstideLiiduga, Koos teise noore eestiema Mari-Ann Tammarkigaalustab tööd uue organisatsiooniloomisega, mille eesmärgiks onsaata materiaalset abi Eestisse;see puudutab laste riideid,täiuseid ia raamatuid. Mitmed’.ecxj eesti õpetajad võtavad osaUlemaaiimvetest Eesti ÕpetajatePäevadest eeloleva! suvel Eestis.

Kcau-Eest! ema olukord on algusel peale raske ja keeruline,aga oa veda meie olukorraga võr-re.ca Sum.tLshaiglad on antisa-r.taar-eJ u nhti ebahumaansed,kuv e, atku \ oodipesu. riideid egahegieenita-Ncd Tööjõupuudusetõru c hv.v.-.eta korralikult imikute eest, su,d emade! ei lastar:s 1 ute mtu vartes oima laste eesthnolit’edj Seetõttu ei vahetataemaduse kohaselt mähkmeid jaimikud 'ahkdvad haiglast nahahäi-retega Isadel pole lubatud emadega koos olla sünnituse ajal janäevaa last esimest korda kui seekoju jõuab

Kui laps tuKb haiglast koju onmähkmetest puudus. Lasteriideidmüüakse talongidega, suur on

I

Heiti Paluoja kinnitab emadepäevatille Tiiu Koiga rinnale.Foto: H. Oja

jalanõude puudus, imikute toidupuudus, pole tervislikke toite, eiliha ega juurvilja. Perekonnadelavad raskeis tingimusis, tihti3—4 põlvkonda samas korteris,sest korteri saamine nõuab kuniMm me aastat.

Pärast mitut põlve nõukogudementaliteediga elamist pole ime.et laste ja vanemate suhted onerinevad võrreldes meie suhetegavõõrsil. Paljud emad lihtsalt eijõua ega hooli laste kasvatamisest.Paljudel puuduvad psühholoogilised teadmised. Lisaks on eestiema pidanud muret tundma omapoegade sundvärbamise pärast N.Liidu armeesse.

Kodu-Eesti emade ja olukorraparandamiseks ja abistamisekson hakanud tegelema gruppeesti naisi. Meed naised ontaastanud iseseisvuseaegse EestiNaisliidu, mille eesmärgiks onhoida emakeelt ja isamaad,ühendada naiste jõud ja mõistustööks iseseisva Eesti heaks.Kõneleja luges ette mõnedpunktid selle põhikirjast. EestiKongressil olid mitmed neisthuvitatud väiiseesti liikmeskonnast (sellekohast teavetsaab EKN-st).

On saabunud aeg jagamaksmeie teadmisi ja andmaks abi.

Sellepärast ehitame koos tugevaleesti kodu, tugevat iseseisvatEestit. Ta lõpetas oma kõnenoortele meelelahutusliku jutustusega ,.Memme musi", soovideslastele kõigi emade musid kaasaeluteele ja emadele jõudu eestikodu kasvatamiseks.

Kõnele järgnes ühislauluna„Ema süda". Järgnevad õpilasteesinemised avas Talvi Hess, esita

des klaveril A. Diabeili,,Sonatina", I klassi õpilased dek-lameerisid M. Martini juhatuselK.E. Söödi ,,Pääsukese laulu", I!klassi õpilased Tiiu Kajaka juhatusel E. Esopi luuletuse ..Minuema" ja Viiu Luige ,,Emakeel".

I ja II klassi õpilased laulsidAnita Nippaku juhatusel ,.Kui maükskord suureks kasvan" ja,,Veere värten vurinaga", MerikeAndre Barrett esitas klaveril..Unine kassipoeg", Aili McCon-non klaveril ,,Karud", laan Hessviiulil lastelaulu, VI klassi õpilased esitasid omaloomingulise,,Minu mõtted emadepäeval",misjärel kooli õpilasist koosnev,,Kungla“ lasterühm MonikaRoose juhatusel esitas mõned rahvatantsud, pillimeheks oli PeeterJeeger.

Kava lõppes õpilaskoori lauludega, ,,Lõoke", ,,Meie koomekangast" ja ,,Mu isamaa armas",juhatas A. Nippak, klaveril saatisG. lital.

Lõpusõnas koolikomiteeesimees H. Lupp meenutasemadepäeva puhul oma ema, kesjust sel päeval saanuks 100-aasta-seks. Ta tänas kõiki kohaletulnuid, lilledega aga saali lavadekoreerinud Tiina Martjakit,kuid eriliselt aktusekõnelejat ReetMarten-Sehri, misjärel eestiemasid austav aktus lõppes Eestihümniga.

H.

JõekääreSuvekodu teateid

Remont Suvekodu köögi juureskäib usinalt edasi. Sedapuhku eisaanud pilti teha. sest ehituseprahti oli liiga palju nähtaval.Peate uskuma minu sõnu, et uuelosal on uksed/aknad ees ja välinepind kaetud sama materjaliganagu terve hoone. Sisemistesttöödest on valmimisel uued kül-riietusruumid ja lähemal ajalloodame ka torustiku koos pesunõudega valmis saada.

Nagu varem teatatud, toimuvadSuvekodu korralised talgud laupäevadel, 26. mail ja 2. juunil1990 kella 9:00 hommikul kunikella 4:00 p.l. Talgulistelepakutakse lõunaks suppi, naguikka. Registreerida palumejärgmistele juhatuse liikmetele:Tiiu Agur — 690-3828 või SilviaTrei — 698-8555.

Vajame veel ühiskonnalt rahalist toetust oma köögi remondiheaks läbiviimiseks. Ükski annetus pole liiga väike. Kui soovitakse annetust tulumaksust vabastada, siis kirjutada tsekk EestiSihtkapital Kanadas nimele, kuimitte, siis Toronto Eesti Nais-seltsi nimele. Mõlemal juhulpalume annetus saata järgmiselaadressil: Eevi Novek, 37Amberlev Drive. Scarborough,Ont. MIR 4K5.

E. JAA

limmmmmmimmimmimmmmiittiimim

VALVEARSTNÄDALALÕPUL

19., 20. ja 21. maildr. R. Vanaselja, tel. 921-7777

26. ja 27. maildr. R. Pahapill, tel. 921-7777

2. ja 3. juunildr. M. Leesment, tel. 481-6834

9. ja 10. juunildr. A. Rebane, tel. 486-4401

iiitiiiiiiiiiiiiiiitüüiiiiiiiiiiiiiimiiiiiiiiiititštuiii

TeadaanneEesti Pensionäride Klubi To

rontos peakoosolek peetakse neljapäeval, 31. mail kell 1 p.l. EestiMaja keskmises saalis. Klubiliik-meid palutakse käesolevat teadetvõtta kutsena ja rohkearvuliseltkoosolekust osa võtta.

JUHATUS'

Foto: H. Oja

Eesti Majas Abistamiskomitee äris müügil

Peep Ilmeti luulekogu

,, Linnamägi tuulte vallas —Drumlin in the Wind"

(Eesti ja inglise keeles)Soome Tuglase Seltsi ja ajakirja Estonia väljaanne

TSS TmeaimkmB lastekoor laulmas Anita Nippaku juhatusel.