Eesti kirjandusloo peajooned - Folklore.ee

Eesti kirjandusloopeajooned

Näidete varal seletanud

M. Kampmann

Esimene jagu

Kolmas parandatud triikk

Tallinnas, 1924G. Pihlakas’e kirjastus.

Eesti kirjandusloopeajooned

Näidete varal seletanud

M. Kampmann

Esimene jagu

Kolmas parandatud trükk

Tallinnas, 1924G. Pihlakas* e kirjastus.

J, & A. Paalmann’! trükk. Tallinnas, V. Karja t. 12.

Sisukord.

LhkÜldine sissejuhatus. 1

Esimene järk : Eesti rahvaluule.Rahvaluulest üldse. 5

A. Eesti muinasjutud.Muinasjuttude üldine laad 8Elajajutud 10Müütilised jutud 12Vaimude jutud - 17Jutud moonutamistest 24Vanapagana jutud 29Olulised muinasjutud 33Kohalikud ja ajaloolised jutud 38

B. Eepilised rahvalaulud.Rahvalaulust üldse 40Müütilised lugulaulud. 47Legendalised lugulaulud 55Muinasjutulised lugulaulud 59Ilujutulised lugulaulud 60

C. Eesti muinaskangelased Kalevipoeg jaSuur-Tõll.

Kangelaste lugudest üldse 63Kalevipoja eepose kokkuseadmise lugu 65Kalevipoja eepose sündmustik 71Kalevipoja eepose sisuseletus 77Saarlaste Suur-Tõlli lugu 95

D. Lüürilised rahvalaulud.Rahvalüürikast üldse 102Laul, luule ja ilu '

. 104Perekonna elu 106Looduse laulud 113Töölaulud '. 115Eluseisuste laulud 116Seltskonna ja pidulaulud 119Elu tõsi ja nali 127

E. Vanasõnad ja mõistatused.Vanasõnad 130Rahvamõistatused 134Rahvaluule ilmavaade, esteetika ja stiil 137

Teine järk: Vaimuliku kirjanduse valitsuse aeg.Üldine ülevaade .... 143

A Segase Saksa-Eesti kiriku keele aeg.Kõige vanemad Eesti keele mälestusmärgid .........146Eesti vaimuliku kirjanduse ja kirikulaulu algus 152Esimesed eestikeelsed raamatud . 162Eesti ilmaliku kunstluule algusi . 170Esimene tallinnakeelne Lauluraamat 174Eesti muinasusu ja rahvaluule esimesed üleskirjutused 177Tartukeelse kirjanduse ettejõudmine 181

B. Parandatud Eesti kirikukeele aegJohann Hornung, parandatud Eesti kirikukeele looja 189Anton Thor Helle ja Eesti Piibli tõlkimine 199Vaimulikud jutud 204

Kolmas järk : Sentimentaalne vool.Sentimentaalsest voolust üldse 209

A. Ilukirjandus peaasjalikult kirikuõpe-tajate hoolel

Selle aja kirjameeste ja nende tööde laad 213Friedrich Gustav Arwelius 217Ärkav kunstlüürika. ...

j 221Friedrich Wilhelm von Wiilman 225Johann Wilhelm Ludvig von Luce 231Reinhold Johann Winkler 236Otto Reinhold von Holtz. 240Johann Heinrich Rosenplänter 245Otto Wilhelm Masing 251Kristjan Jaak Peterson 260Peter krahv Mannteuffel 265Taganemine kirjanduslikust tegevusest 273

B. Ilukirjandus peaasjalikult köstrite jakoolmeistrite hoolel

Uued kirjanduse tegelased ja nende tööde laad . 275Kaspar Franz Lorenzsonn ja muinasjutu-novellid 276Juhan Sommer ehk Suve Jaan. 281Johann Voldemar Jannsen 285Lühikene tagasivaade 313

Õiendused:67 Ihk 4 rida alt viisise loe: viise

108 „7

„ „ Haav „ Haab120 „ 12 „ „ Anide-mäng „ Hanede-mäng228 „ 10 „ „ Rosenplänter „ Steinberg

Üldine sissejuhatus.Kirjanduseks kutsutakse kõiki rahva vaimutöid, mis Kirjanduse

sõnades avaldatud ja kirjatähtede varal üles tähendatud. Siia mõiste-

kuuluvad ka need sõnades ilmuvad vaimutööd, mis veel polekirja pandud, vaid mis rahva keskel suust suhu liiguvad.Seesuguseid vaimutöid nimetavad mõned üleskirjutamatakirjanduseks, mis kirjutatud kirjandusega ehk literatuurigakokku sõnanduse (Schrifttum, cjiOBecHOOTb) moodustavat.Seda vahetegemist pole just hädasti tarvis, sest kuime suust suhu rändavaid vaimusünnitusi tahame vähegikorralikult läbi katsuda, siis peame nad igatahes enne üleskirjutama, ja sel kujul mahuvad nad juba täiesti kirjandusemõistesse. Kirjanduse mõistel on väga laiad piirid. Sõnalaiemas tähenduses ei kuulu kirjanduse hulka mitte üksnes kõiktrükitud raamatud ja lehed, olgu neil mis tahes sisu,vaid ka igasugused käsikirjad, sõnumikud, lepingud, tunnis-tused, aktid, pealkirjad jne. Kuid mitte kõiki keelelisi mõtte- Kirjanduslooavaldusi ei panda kirjandusloos tähele, vaid käsitletakse aine-

ainult seda osa kirjandusest, milles ilmevõimeline isik omameeleolusid, tundeid, mõtteid ja aateid sõnades väljendab.Sisuliselt liituvad kirjanduses kõik vaimuelu elemendid, kuidkunstitöö tunnuseks pole mitte sisu, vaid kõigepealt taväline vorm. Kunstipärase vormi iseäraldus ongi see, mislugejas fantaasiat, tundmusi ja esteetilist mõnu äratab, tedailuliselt rahuldab. Kirjandusloo juhtivaks punktiks on seegateoste vormilise külje uurimus. Kus kunstivorm iganes esi-neb, seal seisab ta ühenduses ainega. Sagedasti oleneb vormainest, vahel aga ka aine vormist.

Ei sisu ega väline vorm esine kirjanduse teoses juhus-likult. Inimkonna liikmena seisab kirjanik oma aja vaimliste

M. Kampmann, Eesti kirjandusloo peajooned I. 1

Üldine sissejuhatus.2

voolude mõju all, kas läheb nendega kaasa või töötab neilevastu. Seega võtab loodava uue kirjanduse vormi tootmisestenam ehk vähem ka valitsev ajavaim osa. Olgugi luuleteosluuletaja isiku individuaalne ilme, siiski ei valmine ta väljas-pool aega ja ruumi, vaid teataval mõõdul kannab ta aja-sünnitusena ka ajamärke otsa ees. On vaja ajajärku üldi-selt iseloomustada, siis tuleb kirjandusloo puutumiskohtihariduslooga ja maailma kirjandusega üles otsida. Nii onkirjandusloo iseseisvus sisuliselt relatiivne, ka ta käsitlus-metood nõjatab ajaloo metoodile, olgugi ajaloo ja kirjandus-loo ainestiku vahel silmapaistev vahe. Kirjanduslugu korral-dab ilukirjanduse teosed nende ilmumise aja ning ühiste tun-nuste järele üksikuteks järkudeks ja kujutab üksikute too-dete harutuse abil ka kirjanduse üldist arenemiskäiku.

Eesti kirjan- Nagu iga rahva luulekirjanduse arenemises, nõnda lei-dusioo jaotus, k a £estj kirjandusloos kaks peajärku. Neil ajul, mil

rahvas veel polnud seesugusele kultuuri kõrgusele jõud-nud, et üksikud isikud iseseisvat ja isiklikult mõjuvat seisu-kohta oleksid võinud omandada ja vaimutöis individuaalseisiklusena esineda, võtsid luuleloomisest, mida üksikud isi-

i* rahvaluule, kud alganüd, rahva laialised kihid osa. Nõnda tekkis kollek-tiivne luule ehk rahvaluule. See ei olnud mitte ainultrahva loodud, vaid ta avaldas ka rahvapäraseid ja sellepärastüldiselt arusaadavaid mõtteid ja tundeid, mis veel polnuderistunud.

Selle järele astus luule arenemine teise peajärku. Üksik-olevused jõudsid kultuurilise edenemise tõttu oma ideede-elujuba niikaugelt arendada, et need ideed neid suure hulgaseas nähtavaks tegid ja nende mõtteid ning tundeid kogurahva vaimuelule iseteadvalt vastu seadsid. Mis nüüdloodi ja kirja pandi, oli puhtalt üksikolevuse töö ja kateatavatele üksikolevustele, kel seks juba arusaamist, mää-ratud. Seesugust luulet võime individuaalseks loominguksehk kunstluuleks nimetada. Kõigepealt ärkas kunstluuleusuliste tunnete mõjul. Vaimulik seisus lõi esmalt muidugiainult vaimulikku luulet ja soetas üksnes kiriklikku kirjan-dust, mis enam-vähem seisusliku karakteri omandas. Nõnda

Üldine sissejuhatus. 3

tekkis Eestigi kirjandusloos vaimuliku kirjanduse 2. vaimuliku

valitsuse aeg, mis kuni XVIII, aastasaja lõpuni kestis. vaHfc’seU« g,

Pea hakati neid luulevorme, mis vaimuliku kirjanduse tar-beks loodud, ka ilmalikkude ainete käsitlemiseks tarvitama.Sel teel ilmusid ilmalikud laulud ja jutud, mis vaimulikukirjanduse mõju all seisid ja nagu ülemineku vaimulikukirjanduse valitsusest iseseisvale ilmalikule kirjanduselemoodustasid. Et siin kiriklik toon ja sentimentaalne maitseilmus ja „tõestesündinud haledad ja armsad lugemised“peaosa etendasid, paneme selle järgu pealkirjaks sentimen- 3- Sentimen-

taalne ehk haletundeline vool. Ta valitses XIX. aastasajaesimesel poolel. Rahvuslik ärkamine asetas meie kirjanik-kudele kõrged paleused ja laskis Eesti elu ning oluaadete kõrguselt vaadates romantilistes värvides helkida.Nõnda pääsis läinud aastasaja kolmandas veerandis roman-tiline vool võidule ja tõi romantilise ajajärgu meie 4> ro®a“ti-

ilukirjandusse. Kui rahvusliku ärkamise vaimustuse-tulijuba alanes ja kainemalt ning asjalikumalt olusid õpiti vaat-lema, tekkis realistlik ilukirjandus, mis 5. realistlik

XIX. aastasaja viimse kümne jooksul ja veel pärast seda aiajark-

iseäranis jutukirjandust tähtsal mõõdul rikastas. Praeguseaastasaja esimese ja teise kümne jooksul kuuldub meie juuresjuba ka võõra kirjanduse uuemate voolude, eriti impres-sionistliku uusromantismi vastukaja.

Võrdlemisi lühikesel arenemis-ajal käib Eesti ilukirjan-dus kõik tähtsamad järgud läbi, mis Euroopa kirjanduses leida.Paremat üldist ülevaadet, õigemat, põhjendatud, kirjan-duse enese olemusest väljakasvavat jaotust polnud mul või-malik leida ja mehaanilist jaotust ei sünni siin tarvitada. Tähen-datud voole ei ole raske ära tunda ja üksteisest lahu-tada. Siiski peame juba esialgul meelde tuletama, et siin,nagu igas nägelises jaotuses, arenemisjärkude piire järsultja kindlalt ei saa üles seada ega ära määrata, sest etülemineku ajal enamasti kaks voolu kõrvuti ilmuvad, kuniuus tõusev võimuse täiesti kätte saab ja vana sunnibtaganema.

Esimene järk.

Eesti rahvaluule.

Rahvaluulest üldse.Rahvaluuleks nimetatakse neid luuletöid, mille looja Rahvaluul,

rahvas ise on olnud. Üksik isik rahva seas alustas küll mõ,Bte-

teatavat luuletööd, kuid ajajooksul käis seesama suustsuhu, isiklikud tundmused, arvamised, vaated, ühe sõnagaiseäraldused, mis algluuletaja oma töösse palmis, muutusid,luuletaja nimi unus, ja nii sai töö rahva omaks, just niisama,nagu terve keel, mis üksikutest sõnadest ajajooksul kasva-nud. Et rahval veel kiri puudus, pärandas ta oma vaimu-tooted sõnas põlvest põlve. Kuid sel viisil põlvest põlveedasirändavad luuletööd ei võinud alati oma esialgsetkindlat kuju alal hoida. Nagu Lönnrot kinnitab, püsivad needrahvaluule tooted, mis paigal seistes vanemate suust lastesuhu käivad, võrdlemisi veel kaunis kindlalt endises kujus.Kuid kõige suuremaid muutusi leiame just neis rahvaluuleliikides, mis kohast teise rändavad. Ja seesugust rän-damist leiame väga sagedasti. Iseäranis rändamishimulisedon muinasjutud ja rahvalaulud. Nad ei liigu mitte üksnesoma rahva keskel kohast teise, vaid ka ühe rahva suustteise suhu. „Emajõe sünni" näituseks leiame ka lät-laste suust peaaegu sõna-sõnalt, kuid seal ei kõnelda meieEmajõest, vaid Läti suurema jõe Daugava, s. o. Väina jõekaevamisest.

6 Rahvaluulest üldse.

Nagu Kaarle Krohn seletab, võivad rahvalaulud ka ala-liselt paigalpüsiva rahva hulgas kohast teise rännata, nimeltnoorte neiude ja noorikute suus, kes kõige suuremad lau-lude loojad ja nende edasikandjad on. 1) Teises külas pidul,kiigel käies ja kaugemale mehele minnes laulsid nad sealoma laulud ette ja pakkusid nõnda luulelist külaleiba. Selteel rändavad muinasjutud ja laulud külast külasse, kihel-konnast kihelkonda, koguni ühelt maalt teise. Ja mis näolnad rändavad ? Suuremalt hulgalt kasvades ja täienedes»harvemini kahanedes. Uks laulik leiab ilusa mõtte ja loobsellest muinasjutu ehk laulu. Teise küla ehk kihelkonna neiukuuleb seda, tarvitab omale aineks, lisab uut juurde ja esi-tab oma naabritele, kes saadud ainet oma korda täiendavadja teistele edasi annavad. On edasikandjatel head luuleanded,siis on kõige viimsel kõige täielikum töö. Nõnda on Soome„Kalevala“ eepose tähtsamad ained, näituseks loomise laul,venepuu otsimine jne. Läänemaal sündinud, siit läbi AlutaguseIngerimaale ja edasi Karjalasse ning Aunuse ja Arhangelikubermangu Vuokkinieme kihelkonnani rännanud. Nagu Frans-sila uurimised tõendavad, tekkis näituseks „Suure tammelaul" väikesest eepilis-lüürilisest laulukesest, mida mehele-minemis-himuline neiu Läänemaa rannal luuletanud. Seelaul rändas läbi Harju- ja Virumaa Ingerimaale, kuna ta seal-juures mitmesuguste teisendite ja lisanduste läbi pikaksmaagiliseks luuletööks paisus. 2)

Rahvaluule Rahvaluule on nagu keelgi tähtis mälestusmärk rahvaloomine. kaugemast minevikust. Ta sündimine ulatab sellesse aega,

kus rahvas alles oma lapsepõlves ilutses, kus ta vaimujõudja luulelend veel välimiste meelte kammitsas ja looduse mõjuall seisis, kus rahva mõistus veel valitsevale seisukohale eiolnud jõudnud. Siis vaatas rahvas veel loodusenähtuste pealelapse silmaga, siis lõi ta endale suureviisiliste, seletamata

a ) Die Fundorte der epischen Gesänge des Kalevala. Finnisch-Ugrische Forschungen, Bänd IV, Heft 2. Võrdle ka H. Neus, EhstnischeVolkslieder, Reval, 1850. Sissejuhatus.

2) K. A. Franssila, Iso tammi Hiteinen. 1900.

I. Eesti rahvaluule. 7

loodusenähtuste tarvis taevalised vaimud, siis kujutles takangelased, kes sümboolina rahvaelu peategelased on. x)Palju muinasjutte seisavad lihtsate loodusenähtuste alusel:näituseks tehakse videvikust ehk hämarikust ilus neiu, koidustpeiu, see on igavene mõrsjapaar. Kõuepilved on koledadelukad, pikne oma välgukiirtega on hiiglahärg, kes nendeelukatega võitleb, nad läbi puistab, et pilved oma sisu, seeon vihma, maha sadada lasevad ja sellest suur veekoguMustjärv sünnib. Põhjakonn, kes poole penikoorma pikkustesammudega lõuna poole hüppab ja kõik elu hävitab, see ontalv oma külma vinge tuulega, tarretava jääkatte ja lumega.Salomoni sõrmuse hiilgav kivi, mille abil põhjakonn mahalüüakse, on päike, mis talve võimuse kaotab jne.

Rahvaluule on rahva muinasaja vaimuvara ait, kuhu ta Rahvaluule

kõik oma vaimutooted, mis kuidagi tähelepandavad, tulevatele SISU vaartus'põlvedele päranduseks kokku kogus. Seal leidub esivanematerõõmu ja muret, vana usku ja vanu kombeid, lugusid rahvakäekäigust, üksikutest ajaloolistest sündmustest, tähtsamatestrahvaelu tegelastest, kõige enam aga elunähtuste kohta käi-vaid tähelepanekuid, mis rahvas kõlblise elu õpetuseks vana-sõnade näol kogus ja mida praegugi veel rohkel mõõdulrahva seas tarvitatakse. Rahvaluule oli meie esivanematelkooli ja kirjanduse asemel. Sellest omandasid nad mõndagiteaduvara, sellest said nad õpetust usu ja kõlbluse asjus.«Muistsed meelemõlgutused, mis mõnikord ilusaid juhatusi jaõpetusi sisaldavad, said laste südamele ja meelele tarvilikukstoiduks, nõnda ütelda elupeegliks." 2)

Aga mitte üksnes esivanematele ei olnud rahvaluuletähtis. Ka meie kohta on tal suur väärtus. Kirjatöö karakteri-seerib kirjanikku, rahvaluule avaldab rahva mõtte- ja tunde-viisi. Meie saame rahvaluulest teateid esivanemate keelest,elust ja olust, muistsest pidust ja põlvest. Praegu tuttavatestrahvalauludest on kõige vanemad, mille iga kindlaks on teh-

Võrdle T. Sander, Eesti kirjanduse ajalugu I. Lhk. 8.2 ) K. Ustav, Pihkva eestlased. Tartus, 1908. Võrdle kat V. Buck

Petseri eestlased. Ihk. 32 j.

8 Muinasjuttude üldine laad.

tud, XV. ehk XVI. aastasajast pärit. „Rahvalauludes ja jut-tudes vaatame oma esivanematele nagu suhu ja südamesseja saame neid palju paremini tunda, kui ükski ajaraamat sedaoma sõnadega oleks teha võinud. Ennemuistsed jutud javanad regevärsid on meie esivanemate vaimu ja südame pee-gel. Sellepärast ei purusta mõistlikud mehed neid ära, vaidpanevad nad raami sisse ja südamesse seisma, et kui kordtarvitab ja lugu kannab, neisse vaadata.“ A) Iseäranis tulebveel seda nimetada, et rahvaluule helmed ilutundelist lõbupakuvad ja meile uute luuletööde loomiseks äratust ja juha-tust annavad. Niikaua kui rahva luuletajad tähele ei pane,mis meil omapärast olemas, jäävad nad võõraste jäljenda-jateks ega suuda algupärast luulet luua, mis üldiselt tähele-panu teeniks. Nõnda on siis arusaadav, miks teadusemehednii suure hoolega ja täpsusega rahvaluulet püüavad üles kirju-tada ning koguda.

Sisu poolest võime rahvaluulet neljasse peaossa jaotada,nimelt: 1. Muinasjutud. 2. Eepilised rahvalaulud. 3. Rahva-lüürika. 4. Vanasõnad ja mõistatused. Erilistel põhjustel onrahvaluule eepilisest osast muinaskangelaste lood eraldatudja nad iseseisvasse peatükki seatud.

A. Eesti muinasjutud.

Muinasjuttude üldine laad.

Muinasjutu Muinasjutud tekkisid suuremalt osalt sel ajal, kui rah-oiemul* vas vaimliselt alles lapsepõlves viibis, kui ta silmaring tead-

miste poolest kitsas, vaim mõtlemise poolest väeti ja käsiiseenese aitamiseks kohmetu oli. Ehk küll iseenda peremees,seisis muinasaja inimene tähtsal mõõdul ümbruse ja looduseülivõimu all, ta kehaline ja vaimline elu keerles sel ajal hoo-pis kitsastes piirides, ta pidi ühtelugu hirmu tundma tõsiste ja

*) J, Hurt. Mis lugu rahva-mälestustest pidada? „Eesti Postimees,1871, nr. 26.

I. Eesti rahvaluule. A. Eesti muinasjutud. 9

väljamõeldud vaenlaste eest. Täielikku vabadust maitseslooduselaps üksnes mõttekujutuses. Nagu uueaja kunst, võit-leb ka rahvaluule tõelusega. Et vastupanemata loodusevägedevõimu alt ja igapäevaste elumurede rõhumisest pääseda, lõiinimene endale mõttekujutuses uue kuldse kodu, ilusama veetle-vama ilma, imemaa, kus ta täiesti peremees võis olla. Imelikudilmutused, arusaamata nähtused sünnivad siin igal sammul.Ühest ainsast veetilgast tekib siin äkki suur järv, liivatera-kesest saab suur mägi, mis sama ruttu võivad kaduda, nagunad tõusnud. Siin aitavad isetegevad tööriistad, kuldsed nõia-vitsad, soove täitvad kotikesed, nägematuks tegevad kaabudja muud teised imelikud abinõud talle kõiki takistusi nagumängides ära võita. Nagu mängiv laps kepi seljas seistesoma meelest tuhatnelja üle mägede ja orgude ajab, nagukunstniku vaim aadete vallas vabalt uusi olusid ja kujusidloob, nõnda tungib looduseinimene oma mõttekujutuses elu-tõsiduse surve alt imede-maale, leiab siin hoopis uue elu jaolu ees, ja mis ta seal näeb, tunneb ja ära elab, seda püüabta lihtkõnes kaunil keelel jutustada. Nii arendatakse mõtte-kujutuse pildid ühtlasteks korraldatud lugudeks.

Ehk küll muinasjutt oma olulikkudes osades peaasjali- Muinasjutu

kult mõttekujutuse toode on, sisaldab ta ometi ühtlasi tahtsus*

hulga tõepõhjal seisvaid aineid, nimelt jutustaja enese ja nendeolude kohta, mille keskel ta elab. Ta avaldab ilma tead-mata ja tahtmata pilte jutustaja mõtetest, tunnetest, elunäh-tustest ja püüetest. Muinasjutus annab rahvas meile teateidoma üldisest elukorrast, haridusejärjest ja oma karakterist.Nõnda on siis muinasjutud tähtsaks allikaks, millest võimetundma õppida rahva minevikku.

Suur hulk muinasjutte ei ole oma sisu poolest algu-pärased, vaid sagedasti on jutuained laenatud teistelt rahvas-telt. Isegi suurtel rahvastel ei ole palju algupäraseid jutte.Hea osa muinasjutte, mis haritud rahvaste keskel liikumas,tuleb ainete poolest pidada Euroopa, Aasia ja Afrika rahvasteühiseks varanduseks. Nagu koduta loomad, ütleb Kreutz-wald, rändavad muinasjutud kohast teise ja kujunevad seal-juures oma välimuse poolest selle rahva kommete ja viiside

10 Elajajutud.

järele, kelle suhu nad sattunud. Vähem kui muud rahvaluuletooted kannavad nad rahvuslikku laadi. Ehk küll õiguse pärastmaailma-kodanikud, võivad nad siiski igal maal ja iga rahvaseas isesuguse kuju omandada ja koduseks saada. NaguEisen 1) seletab, tunnevad kõik Euroopa rahvad näit. juttu„Imesõrmusest“, ka Aasias liigub ta indulaste, siirialaste,araablaste ning jaapanlaste keskel, ja isegi Afrika neegritelpole ta tundmata. Meie juurde on muinasjutud mitmelt pooltsisse rännanud. Siiski on siin kaht peavoolu märgata. Ida-vool tõi meile slaavlaste, läänevool germaanlaste kaudu jutu-aineid, mis need rahvad ise kaugemalt saanud. Peale selleon põhja- ja lõuna-naabritelt, soomlastelt ühelt poolt ja lee-dulastelt ning lätlastelt teiselt poolt jutuaineid laenatud.Nende ainete omandamist edendas läbikäimine võõraste maa-dega, kauplemine, sõjakäigud ja muud kokkupuutumised. Ehkmeie muinasjuttudes küll palju võõraid, üldiseid põhijooni lei-dub, on loov rahva vaim neile nii iseviisilise, rahvusliku kuueselga tõmmanud, et neid enam ei või võõraste rahvaste vai-mutoodeteks pidada.

Muinasjuttude Eesti rahvaluules on muinasjutu-ala laialine ja rikas,jaotus. g.jn vsj me a inult lühikest aega nende juures viibida ja täht-

samaid ning luulelisemaid osatada. Hõlpsamaks ülevaateksjagame nad sisu poolest üksikuteks jutusalkadeks. Täht-samad jutusalgad on: 1. Elajajutud. 2. Müütilised jutud.3. Vaimujutud, nimelt lood maja-, metsa-, vete- ja soohaldia-test ja surnute hingedest. 4. Moondamise jutud. 5. Vanapa-gana jutud. 6. Olulised jutud. 7. Kohalikud ja ajaloolised jutud.

Elajajutud.

Elajajuttudeks nimetame neid luulelugusid, mille tege-laste hulgast kas üks või kõik loomad on. Siia ei loetaneid jutte, milles inimene looma näol, ehk jälle elajas ini-mese kujul tegelasena esineb. 2) Elajajutte võime pidadarahvaluule kõige vanemaiks toodeteks, sest nendes avaldub

1) Talupoisid kuningate väimeesteks, sissejuhatavad seletused.2) Kaarle Krohn, Eläinsadut, Suomi lil, Ihk. 42.


see ajajärk rahva elust, mil inimene oma ümbruses asuvalloomariigil samasuguse elu ja iseloomu arvas olevat kui ini-mesel eneselgi, Elajajuttudes tegelastena esinevatel elajatelei ole peale meelemõistuse ja kõneande midagi muinasjutu-list. Selle aja vaimutooted on peaasjalikult vaatlemise vili,kuna kujutuse võim ja mõtlemise töö enam-vähem puudub.Kõige vanemad ja algupärasemad elajajutud kujutavad ainultelajate tegusid ja toimetust, alles hiljemal ajal on neist õpet-likud jutud, allegooriad, satüürid välja arenenud, millespiltlikult püütakse esile tuua inimeste vigu ja puudusi. Nii-sugused kunstlikud tooted jäävad tõsistest elajajuttudest omaluulelise väärtuse poolest kaugele taha. 1)

Eestlaste suus liikuvate elajajuttude arv, mis täninitrükis ilmunud, ei ole väike. Nende seas leidub hulk niisu-guseid, mis tuttavad on peaaegu terves Euroopas, Araabiasja Afrikas neegrite keskel, näituseks: kalapüüdmine jääaugustsabaga. See rahvusvaheline elajalugu ilmub lugemata teisendites,kuid ta põhijoonteks jäävad suuremalt osalt ikka hännagakalapüüdmine ja hännast ilmajäämine, lastagu seda kas karu,hunti või hüäänet läbi teha. Kõige tähtsamad ja luuleliku-mad elajajutud on need, milles ülemad elajad, nagu rebane,karu, hunt, lammas jne. tegelastena lastakse esineda. Ena-masti ilmuvad jutus kaks vastast, kes teineteisega võitlevad.Rebane, kes nõrk loom, esindab enamasti suurt vaimuosa-vust, kavalust, tigedust, kahekeelsust, kahjurõõmu, pilka-mishimu ja omakasu püüdmist rumalate keskel. Ta vastanehunt on küll tugevam, kuid muinasjutt teeb ta ahneks,rumalaks, kelle kehaline võim alati rebase vaimuosavu-sele peab alistuma. 2) Nii esineb elajajuttudes enamastivõitlus vaimujõu ja vaimukehvuse vahel, kusjuures vaimu-osavus alati võidab. Kuid siht, mis siin esineb, ei ole,nagu tihti kunstluules näha, juttu loov tegur, vaid

]) Jõgever, Eesti muinasjutud, Eesti Kirjandus 111. a. nr. 4.2) Hunt ja rebane Rosenplänter, Beiträge VIII, Ihk. 122.

Rebane ja hunt. O. Kallas, 80 Lutsi maarahva muinasjuttu, Ihk 194.J. Jõgever, Eesti muinasjutud I. Tartus. 1915, Ihk. 71.

12 Müütilised jutud.

ilmub siin kui järeldamine, vaatlemine jutu loomuliku viljana.Karu on muinasjutus osalt veel rumalam kui hunt, pealeselle kohmetu ja arg. x) Samuti lastakse ka lammastvaimukehvust kehastada. 2 ) Mõnes teises elajaloos etendavadkavala rebase osa harakas, karu ja ööpik, kuna vares, vask-uss ja teised rumala hundi asemele on astunud. 3)

Hiljemal ajal tekkinud elajalugudesse leiame põimitudolevat katoliku-usu aineid, millest võime järeldada, et risti-usu aeg muinasjuttude peale mõju avaldas. 4 )

Müütilised jutud.

Müütilised jutud pajatavad, lugusid jumalate ja kange-laste elust ja tegudest. Uuemates rahvaluule korjandustesmüütilisi jutte küll ei leidu. Mis meil neist olemas, nagu:„Loomine“, «Emajõe sünd", «Koit ja Hämarik“,«Endlajärv ja Juta“ jne. on vanemal ajal Fählmannipoolt Saksa keeles üles tähendatud, 5) kes õpetatud maa-ilma tahtis tutvustada 'Eesti rahvaluule rikkusega ja iluga.Avaldatud luulepärlid võeti vastu umbusaldusega ja kade-dusega. Ei tahetud sugugi uskuda, et Eesti rahval võiksolla nii tähtsat vaimuvara, nii kõrget ja kaunist luulelendu,ja peeti Fählmanni ülestähendusi ta oma vaimusünnituseks.Kuid mitmed neist lugudest, nagu «Koit ja Hämarik" onka teiste korjajate kõrvu puutunud ja teisendites üles kirju-tatud. M. Veske tõendas kahe teisendi varal, mis ta Rakverekihelkonnast üles kirjutanud, et Fählmann «Koidu ja Hämariku"

*) Mees ja karu jagavad põllusaaki. M. J. Eisen. Rahvaraamat IIIhk. 106.

2) Jänes ja lambad. Eisen, Rahvaraamat IV, Ihk. 22.3 ) Vares teeb taari, E. K. S. aastaraamat 1889, Ihk. 18. Vares ja

konn, Beiträge VIII. Ihk. 129.4) Vaderiks käimine. Kunder, Eesli muinasjutud, Ihk. 31. Loomad

pattusid parandamas. O. Kallas, 80 Lutsi maarahva muinasjuttu, Ihk. 196.5) Verhandlungen der gel. estn. Gesellschaft I, 1 Ihk. 38—48, I 3.

Ihk. 84—87 11, 4 Ihk. 72-—76. Eesti keeles: Dr. Fählmanni kirjad. Ihk.9 - 34, ja Friedrich Robert Fählmanni kirjatööde kogu I. Tartus, 1915.


lugu pole ise välja mõtelnud, vaid et see veel hiljutirahva suus liikus. Kahtlemata ustav on see „Koidu ja Häma-riku" teisend, mis saarlaste suust üles kirjutatud. 1) Vististion lugu nii, et Fählmann meie tuttavate müütiliste juttudeaineid küli rahvasuust kuulis, kuid neid ise täiendas ja kaunis-tas ja seesuguseid mõtteid juurde lisas, mis rahvale võõrad.Fählmanni ülestähendustel puudub teaduslik väärtus, sest etneid tõenduse materjaaliks ei saa tarvitada, kuid oma sisupoolest kuuluvad nad siiski Eesti rahvaluule hulka. Pealegion nad Eesti luule ja vaimuelu kohta üldse niisuurt mõjuavaldanud, et neist kirjandusloos võimata on mööda pääseda.Üksikasjaliku seletuse nende lugude sisu ja tähenduse kohtaon L. Raudkepp 2) kirjutanud, kelle tööd osalt siin ka tarvitatud.

Kõige silmapaistvam Fählmanni müüt on „Loomine“, Loomine,

milles terve rida jumalaid esineb. Selle raüinasloo aluselerajatud mütoloogiat ei peeta rahvapäraseks, sest et rahvasuupraegu mõnda neist jumalatest, näit. Vanemuist ja Ilmaristnimepidi ei tunne, ega nende tegudest midagi ei mälesta.Sellevastu on Vanaisa ehk Taara ja Lemming rahvale tuttavad.Arvatavasti on Vanemuise ja Ilmarise nimed, mis Fählmannirahvasuust ütleb kuulnud olevat, Soomest kirjalisel teel meiejuurde jõudnud.

„Vanaisa elas kõrges taevas, ta katuse all säras kau-nis päike". Lihtsalt, ilma et keerulisi, tumedaid mõtteidmaailma esimese alguse kohta oleks avaldatud, hakkab seemuinaslugu peale. Eestlane lahutas maa taevast, taevas elabkõrgem jumalik vaim, maa on inimese eluase. Vanaisa ehkTaara on üleilmline, kõrgem kui inimesed. Greeklaste jumaladelasid Olümpose mäel, inimestele lähemal, neil oli ka rohkeminimlikke omadusi. Taevas säras kaunis päike, eluallikas.Päike oli esimene vahend, ollusline kaasaitaja maailmaloomise juures. Vanaisa on Kalevid loonud. Vanaisa tahtisenda ümber isiklikku elu näha, mille üle ta vaimuvõim valitseks,milles ta tegevus korduks, milles vabatahtlik tegevus võiks

Eesti Kirjameeste Seltsi aastaraamat 1889, Ihk. 25.2 ) Eesti luulevara. ..Postimees" 1902, nr. 248—150, 1903nr. 116—152..


ilmuda. Kui Kalevid oma vaba tahtmist mööda maailmailustasid, siis ütles Vanaisa! „Nii on õige, mu lapsed. Teieasi on maailma iluga ehtida." Missugune kena, kõrge mõtevabast eluedust! Toorele tombule oli värske eluidu sissepandud, Kalevid pidid nüüd elu ja ilu oma tahtmise järelenähtavale tooma.

Vanemuine oli laulukangelane ja Vanaisa tark nõuandja,seega rohkem jumaluse lähedal kui teised, Ilmarine kuns-tide kangelane, tegevuse kandja, elas rohkem taevalaotuses,ilmas, tuuleõhus, seega maa ligidal. Lämmeküne oli rõõmu-kangelane, ta eluase oli maa, kus uus, noor elu oma esi-meses jõu- ja rõõmutujus lehvis ja liikus. Vanemuine olivana, Ilmarine keskealine, Lämmeküne noor. Missugunekorrapärane, ühest keskpaigast ringkujuliselt ennast maapeale laotav, kontsentriline olemine ja elu! Eesti rahva jumalpole mitte vägev sõjajumal, nagu sakslaste Wodan egajahijumal, nagu indiaanlaste juures, ei ka seesugune kartustäratav müristaja, nagu greeklaste Zeus. Eesti Taara ontarkusejumal, kes luulest, vaimlise ja kehalise töö osavusestsuurt lugu pidas. Inimene luuakse nõrk, taevalised Kalevidtehku nendega sõprust, et sel teel kangem sugu sigiks.Headus olgu maapealse elu põhjus, seepärast peab õeluskiheadusele järele andma ja oma inetusega inimest enesesteemale tõukama. Müüt avaldab selget ja puhast vaadet eluja looduse sündimise peale. Elu allikas on tark Vanaisakõrges taevas, taevast levib elu laiali maa piirideni. Vanaisaarmastab vaba eluedenemist, tunneb rõõmu maa elust ja ilust.Maapealset elu kaunistab kõige ilusamini ja vägevamini laulja luule. Inimene, maapealne valitseja, toetagu Vanaisategevust ja võidelgu õeluse vastu.

Emajõe Eespool seletatud ilmavaadet täiendab veel „Emajõesund. s üncl“, mis lugu juba rahva seas laiemalt tuttav.

Inimene seisis alamal haridusjärjel, oli oma ilmavaate poolestläbi ja läbi subjektiivne, ikka enese peale ja enese üle mõtlev.Nagu laps tihti arvab, et iga meeldiv asi tema päralt peabolema, et igaüks tema tahtmist peab tegema, et tema isikümberoleva elu keskpaik on, nii arvasid ka vanad rahvad


oma lapse-eas, et inimene on kõige maapealse elu keskpaik.See vaade põhjenes ühelt poolt inimese iseteadvuse alusel,mis teda ta kõrgema mõistusega ja selgehäälelise keelegajuba vanal hallil ajal üle kõige looduse tõstis. Teiselt pooltjuurdub seesugune vaade endise inimese kitsas vaimu- jamõttepiiris: ta ei saanud loodusenähtuste põhjusest aru, eiotsinud neid põhjusi õieti, võrdles nähtusi iseenesega. Sedavana antropotsentrilist ilmavaadet tuletab ka „Emajõe sünd"meelde. Inimest enne Emajõe kaevamist maa peal ei olnud.Et tema loomade hulka võiks elama asuda, seks kaevatakseta elukohaks jõgi, Emajõgi, kantakse mulda suureks künkakskokku, hoolitsetakse selle eest, et tuul, paha ilm ega päikesepalavus inimesele liiga ei teeks. Seks paneb Vanaisa hulgaelajaid tööle. See sünnib kõik inimese pärast, tema kasuks.

Kui jõesäng valmis sai, valas Vanaisa kuldkausist veesisse ja tegi ta oma hingeõhuga elavaks. Vanaisa hingasoma eluõhust ühe jao vee sisse. Kas võib veel kenamaltvee jõust ja mõjust looduses rääkida! Vett on igal poololemas, olgugi mõnes kohas vähemas kogus ja äravarjatudolekus. Vesi mõjub selle ehk teise maa kliimasse väga jaaitab palju seks kaasa, et inimene oma ihu- ja vaimutöödhea tagajärjega võib teha. Ei ole ime, et Greeka mõttetarkThales vees kõige elu edu ja alguse arvas olevat jameie loodusearstid vett suuremaks toherdamise abinõukskiidavad. Ka usulik külg tõstab seda tähtsust, mis veel on.Vanad eestlased arvavad, et jumal oma jõu ja abi mitme-suguste loodusenähtuste sisse on ära peitnud, et maa pealasju ja ollusi olemas, mis inimese ja jumala vahel vahendikson, et jumalik võim inimese ligidal ja käepärases naabrusesoleks. Nõnda kirjeldab müüt Emajõe sünnist meile sedaVanaisa tegevust maa peal, milles ta oma hoolitsevat, isa-likku meelt, sihikindlat kõlbluse toetamist ja oma lähenemistmaapealse elu poole näitab.

„Emajõe kaevamisega** seisab „Keelte keetmise" Keelte keetmin„

lugu sihi poolest lähidas ühenduses. Mõlemate põhimõteon iseenese ülendamine. «Keelte keetmise" lugu näitab, et


eestlane väga võib iseennast täis olla, oma häid omadusi,oma keelt ülistada ja teisi rahvaid halvutada.

Koit ja Hä- „Koit ja Hämarik," „Ju t a ja End e 1“ ja „Vide-niank' vik ja Kuu“ on kolm rahvaluule pärlit, mille sarnaseid

vähe leida. Kõiges kolmes müüdis on armastus põhi-tee-maks: nad annavad rahva sügavast luulest ja ilu armastavasttunderikkast südamest kõige parema tunnistuse. „K oid u sja Hämarikus" kujutab rahvas lühikest suveööd, milleseha ja koit kokku puutuvad. Hämariku piiga võtab iga õhtukustuva päikese vastu ja annab ta hommikul nooremeheKoidu kätte, kes ta jälle põlema süütab. Vanaisa tahabnoorte inimeste truud kohusetäitmist seega tasuda, et neidtõotab meheks ja naiseks kokku panna, kuid armastajadpaluvad luba igavesti peiuks ja mõrsjaks jääda. „Endel

Endel ja Juta. ja Juta“ on kurb armastuselugu. Vanemuise nägus kasu-tütar Juta elas Endla järve kaldal. Järv oli Juta päralt, takaitse all seisid järve kalad ja kallastel elutsevad linnud.Alt orust kuuldub mäe otsa Juta laul, ta armastuse-kurtmine,sest Juta peig, Ilmarise poeg, uppus järve ära. Leinavaleneiule tegi Ilmarine imeliku liniku, mille läbi vaadates õnne-likku minevikku võib meelde tuletada ja seda nagu uuestiveel kord läbi elada. Juta oma imeliku linikuga tähendabseda mõju, mis luule inimese kohta avaldab.

Videvik ja Kuu. „Videviku ja Kuu“ loos jõuavad armastajad õnnelikultsihile. Vanaisa tütar Videvik tuleb õhtul kahe härjaga põllultkündmast ja viib enne kojuminekut loomad jõele jooma.Kumer Kuu taevaservas valgustab maad, ta säravad, hõbe-karva jooned maalivad imeilusa neiu kuju veepinnale. Sedanähes sütib noore Kuu süda armastuses Videviku vastupõlema. Ta unustab oma öösised ametikohused ära, libisebtaevast alla jõe lainetesse, et seal neiu kujuga ühineda, jõe-veest Videvikule silmi vaadata ja salasõnadega talle armas-tust avaldada. Pilkane pimedus katab nüüd maad. Uks härgläheb vaheajal oma pead metsa rohtu sööma. Seda juhtu-mist tarvitab hallivatimees hunt ja murrab härja ära. Küllmanitseb õitselind:

1. Eesti rahvaluule. A. Eesti muinasjutud. 17

„Öö pikk, öö pikk,Laisk, laisk, tüdruk, tüdruk,Küüt, Must, Küüt, Must,Vaole, vaole IToo piits, too piits, tsäh, tsäh, tsäh, tsäh!“

kuid Videvik ja Kuu ei pane ööpiku hüüdmist tähele, nendesilmad näevad üksnes armuilu ja elu. Kui Videvik viimaksarmuõnnest ärkab, näeb ta hundi kuritegu ja hakkab här-dasti kaebama. Ta nuttu kuuleb Vanaisa ja tuleb hundikuritegu karistama. Ta tõstab härja ühes hundiga üles tae-vasse ja rakendab nad tähevankri ette. Kuu ja Videvikukihlab ta abielupaariks. Videvik peab selle järele valvama,et Kuu õigel ajal oma teele läheb maailma valgustama ja etteistkorda enam pilkane pimedus maad ei kataks.

Vaimude jutud.

Vaimude jutud kõnelevad nägemata vaimude elust ja Eesti muinastegevusest. Soome sugu rahvaste kõige vanem usk oli surnud usk-

hingede kummardamine. See põhjenes arvamisel, et hingsuremata on. Nimelt arvati, et hing pärast inimese surmatarretanud surnukehas edasi elab ja kõike seda tarvitab, misinimesel maapealses elus ära kulunud: peavarju, riiet ja toitu.Sellepärast kanti surnukeha eest suurt hoolt, pesti puhtaks,riietati korralikult, pandi talle hauataguse elu jaoks toitu,tööriistu jne. hauda kaasa. Suri mõni lugupeetud ja austa-tud perekonna pea ehk uku ära, siis ravitseti ta surnukehaseda suurema hoolega ja lasti talle iseäralisel mõõdul lugu-pidamist ning austust osaks saada. Lugupeetud surnud tõu-sid kõrgemateks olevusteks, kes aunime uku kandsid. Aus-tatavaid ukusid oli esiotsa palju, kuna viimaks müristamise-jumal selle nime endale päriseks omandas. Peale Uku on talveel teisi nimetusi, nagu Vanaisa, Taevataat, Äike,Kõu, Pikker jne. Ta tegevusest kõneldakse: „Pilvetaatkogub pilved kokku ja ajab nad üles;" „Kõu hüüab, kärgib!"„Pikker saadab tuliseid nooli;" ~Äikese vihmukesel tulebõnnistus alla." Viimaks kannab seesama ülijumal veel nime

M. Kampmann, Eest! kirjandusloo peajooned I. 2

18 Vaimude jutud.

Taara, mis mõnes Soome-Ugri keeles taevast, teistesmüristamist ja müristamisejumalat tähendab.

Paika, kuhu surnud maa alla läksid, nimetati Manalaksehk Tuonelaks ja selle elanikke manalasteks, kes rõõ-mutut varjuelu elasid. Selle surmariigi valitseja oli Manaehk Tuoni, ilma armuta ja leppimata jumal. Ta ei andnudoma saaki kunagi tagasi. Eesti muinasusku tuleb animismiksehk spiritualismiks, s. o. hingede ehk vaimude usuks nime-tada. Meie esivanemad ei kummardanud looduse vägesid jaloodud asju endid, vaid nad otsisid looduse vägede ja loo-dud asjade tagant hinge, vaimu, haldiat, kes neis asus janeid varjas.*) Haldias, Soome haltia, tähendas kaitse-vaimu (genius tutelaris). Vanade eestlaste arvamise järelekubises terve loodus täis vaime. Igal asjal looduses oli omakaitsevaim, oma haldias. See haldias oli kas puu, kivi võiveekogu loonud ja kandis oma loodud asja eest hoolt. Ometiei olnud haldias selle asja külge köidetud, mis ta loonud,vaid ta võis takistamata kohast teise liikuda. Inimesteleilmudes võisid haldiad enestele mõnesuguse kuju valida. Kordilmub haldias suure heinakuhja, kord pöialpoisi või jällehiiglase näol, vahest võtab ta endale ka looma, põdra võimetshärja kuju. Mõnikord rändab haldias inimese kõrval,ilma et teda tähele pandaks. Inimene kuuleb küll ta häält,aga silma ei paista midagi; ainult haldia tegudest võib tajälgi ära tunda. 2) Meie esivanemad ei pidanud haldiaidmitte jumalateks, vaid vaimudeks. Need vaimud pidasid elu-aset kas majas, õues, metsas, vees, laevas või mujal. Seda-mööda, kus keegi vaim asub, nimetatakse teda kodu-, õu e-,metsa-, vesi-, soohaldiaks, maa-aluseks, raha-augu vaimuks jne. Elukoha järele on haldia loomus mit-mesugune. Mõned haldiad on kurjad, teised lahked vaimud.Haldia ja jumala vahel on see vahe, mis üksiku asja jaüldsuse vahel. Vesihaldias näit. on mõne üksiku vee kaitsejaehk ka üksiku vee elanik. Vete-ema on aga vete valitseja.

*) V. Reiman, Eesti muinasusk. E. Ü. S. album V. Ihk. 83 j.2) Võrdle: M. J. Eisen. Haldijad. E Ü. S album 111 Ihk. 83 j.n.e.

I. Eesti rahvaluule. A. Eesti muinasjutud 19

Koduhaldiate, majavarjajate ehk hoone- Koduhaldjad,

hoidjate asupaigaks on elumajad, rehed, saunad jne. Sealteevad nad tihti suurt kolinat ja mürinat, mis seda peabtähendama, et keegi majas ära sureb. Koduhaldiaid austa-takse ja kardetakse, aga neid ei armastata, sest et nad harvainimestele,head teevad. Enamasti heidavad nad majarahvaganalja, kuid kes neid selle juures segab, selle peale saavadnad kurjaks. Mitmed lood koduhaldiatest on Kunder üleskirjutanud. 1) Kord nähtud koduhaldiaid hallide sikkudenäol rehes haampalkide peal. Kui neid seal hirmutamahakatud, visatud laudilt vartu rehelistele kaela. Kui mõisahopmann kord rehe lae peale läinud salaja luurima, kas rehe-lised hoolega tööd teevad, siis visanud haldiad ta ülevaltalla reheliste sekka. Koduhaldiaid oli pidu ajal vaja söökideja jookidega meelitada. 2) Õlut juues pidi vahtu majavarja-jale, kauni õnne kandjale maha valatama. Sellest pruugiston iseäranis saarlased pulmapidudel kinni pidanud. 3)

Kõige arvurikkamad ja ilusamad on need vaimude Me!*‘ **""

“

.

J. . .

haldiad.jutud, milles metsa-javesihaldiad tegelastena esinevad.Need lähevad teistest Eesti muinaslugudest, milles hari-likult tondiline hämarus ja kurvameelsus silma paistab, elu-rõõmsuse poolest lahku, mille poolest greeklaste päikese-paistelised muinasjutud tuttavad on. 4) Eesti metsa- ja vetevallamuinaslugudest leiame hulga kujusid, mis mehisusest, iludu-sest ja õrnusest tunnistust annavad. Iseäranis õpime metsa-lugudest metshaldiat kui tüseda loomuga ja mehise meelegametsavaimu tundma. Tema eluase on mets. Vahel ilmub takui vanataat, kel suur kasetohust kübar peas ja valge puu-sambla sarnane habe suus. Siis kutsutakse teda metsa-vanaks. 5) Kes metsa ja metsaelanikke armastab ning hoiab,sellele teeb metsavana head, kuid metsavargaid, küttQ jametsas vandujaid poisikesi käib ta mitmel viisil hirmuta-

a ) Halliarl ja mardused. Eesti muinasjutud, Ihk. 145 j.2 ) Kreutzwald-Boecler, der Ehsten abergläubische Gebräuche, Ihk. 39.3) Holzmayer, Osiliana, Ihk. 21—22.4) J- Jõgever, Eesti muinasjutud. Eesti Kirjandus 111. a, Ihk. 289.5) M. J. Eisen, Metsavaim, Rahvaraamat I. Ihk. 75 j. J. Jõgever.

Eesti muinasjutud I. Tartus, 1915.2*

20 Vaimude jutud.

mas. Puuvarga hobuse suu kõrvast hakkab ta pika vana-mehe näol kinni ja juhatab hobust oma tahtmise järele. Kespühapäeval linde ajab ehk puid raiub, neid katsub mets-haldias eksiteele saata. Kui kütt metslooma või linnu häältjäljendab, siis vastab metshaldias loomade viisil ja meelitabküti jahiloorpadest eemale. Seesugusel korral kannab takõversilma nime. Kui neid puid raiutakse, mis metshal-diale iseäranis armsad on, teeb ta puuraiuja silmad sega-seks, nii et viimane puu asemel kivile ehk kännule pihtataob. Vahel kukub puuraiujal metshaldia kiusul kirves varreotsast maha. Niikaua kui puuraiuja kirvest kohendab, kas-vab puul raiutud koht uuesti kinni. On ka seda juhtunud,et metshaldias inimese enesega maadlema kutsus. Ena-masti käib ta jõud inimese omast üle, ainult targad saa-vad haldia üle võimust. Ausatele neiudele võib juhtuda, etmetshaldiad neile kosja tulevad. Kes vastu panevad, neidviiakse vägise metshaldiale naiseks. Seesugusest abielustlapsed võivad inimestena maailma elama minna, aga nadkäivad teistest surelikkudest kaugelt ette. Näituseks kostabnende hääl seitsme versta taha.

Metshaldiate hulgast on mitmed, nagu kasevaim, Tam-mevaim jne. nime pidi tuttavad. Tammevaim kingib puuraiu-jale, kes ta kaitse all olevale tammele kirvega läheneb,küldvitsakese, et mees tamme raiumata jätaks. Haldias tõo-tab kõik täita, mis mees iganes soovib. Mees tõuseb antudküldvitsakese abil mõisnikuks, kuberneriks ja viimaks keis-rikski, aga kui ta täitmata meelel jumalaks tahab saada, siisjääb ta kuldvitsakesest ilma ja ta ise muudetakse karuks. a )

Iseäraline metshaldiate liik, Eesti vaimude ilma sära jaMurueide tütred uhkus, on õrnad ja lustilised murueide tütred. Terve

kari kauneid tütreid ehib metsataadi ja murueide kodu. Neidmurueide tütreid sai üks noormees näha, kes targa õpetustmõõda kolmel neljapäeva õhtul järjest kolme-risti allikalkäis allika-veega silmi pesemas. 2 ) Kui ta siis kuuvalgel öölallika lähedusse varitsema jäi, tõttas salk noori neiusid

*) Eesti rahvaraamat V, Ihk. 72.2 ) Eisen, Rahvaraamat I, Ihk. 84.


kahinal sahinal ligidal-olevale laialdasele murule. Neil olidlumivalged riided seljas, ja neist üks ikka kaunim kui teine.Allika ligidal jäid nad seisatama, tegid ringi ja algasidheljutantsu, kusjuures nende jalad nähtavasti sugugi maakülge ei puutunud. Noormees soovis enesele sada paarisilmi, et seda ilu ja kaunidust paremini näha. Viimaks tulitalle igatsus südamesse üht neist piigadest kinni tabadaja enesele kaasaks koju viia. Kui neiurong korra jälle ring-tantsul üsna ta peidupaiga juurde tuli, tormas noormeesnagu kuul neiude hulka. Ta sai ka kõige ilusama neist kätte,kuna teised valju kiljatusega nagu tina tuhka ära kadusid.Noormees võttis kauni muruneiu sülle ja viis ta koju. Pool-teed väevõimuga, poolteed meelituste ja maiusepalade varaljõudis noormees röövitud metsapiigat niikaugele rahustada,et see uute oludega leevis ja nooremehele kaasaks heitis.Küll käis murueit ööseti tütart meelitamas, et see mururiikipõgeneks, seal igaveses nooruses ja õnnes edasi elaks, kuidtütar jäi siiski vananevate põrmupõliste hulka, sest et tatundis, et elu ilma armastuseta midagi väärt ei ole. Murulttoodud abikaasa elas nooremehega väga õnnelikku elu.Selles jutus näeme, kuidas metsavaimud inimestega sõbrus-tavad, kuidas muruneid sureliku mehega abielusse astub.Kuid muinasjutt peab ka seda võimalikuks, et surelikud muru-riiki pääsevad, vaimudega läbikäimist peavad, et metsavaimudinimeste eest, nimelt laste eest hoolitsevad. Seesugune sisuon näituseks juttudel „Tontla mets“ ja „Udumäe kuningas". 1)

Ka vetes on Eesti muinasjutulisel vaimuriigil hulk koda- Vetevaimud,

kondseid, kes toredates veealustes lossides elavad. Vete-voode kuningas on Aht i, ta kõrval ilmub Vete-ema. Pealenende on igal järvel, jõel, allikal ja ka igal kaevul veel omaiseäralik veevaim ehk haldias. Need on Vete-ema tütred,vesi- ehk mereneitsid. Vete-ema ja vesineitsid ehkveehaldiad näikse hea südamega vaimud olevat. Vete-emakingib kord vaesele tütarlapsele, kes järve kaldal oma vane-maid taga nutab, suure varanduse.2 ) Kui mereneitsi kord

J ) Kreutzwald, Eesti rahva Ennemuistesed jutud, Ihk. 16 j. 47 j.2) J. Kõrv, Vete-ema heategu, Eesti rahva muistejutud jne., Ihk, 47 j.

22 Vaimude jutud.

isa käsu peale peab laineid kohutama, s. o. merevee mäs-sama ajama, siis hakkab ta kaastundmuses meremeeste vastu,kes nüüd hukka peavad saama, haledasti nutma. Peale merekohutamise on mereneitsite kohus ka veel mere karja hoida.Oma karja lasevad nad vahest kuivale maale sööma. Juhtubsiin karjale õnnetus, siis lähevad mereneitsid nuttes merdetagasi. Muidu võtavad Vete-ema tütred inimeste saatusestheameelega osa. Üks neist on hiidlastele merele juua too-nud. Sarnaseid lahkeid mereneitsid on surelikud nooredmehed ka naiseks kosinud. 1) Tuleb sedagi ette, et veeneitsiise surelikkude hulgast omale peiu välja valib, kuid seesugusevaimudeilmast pärit oleva naise peale jääb eluks-ajaks njõnisaladuskate. Ja kui mees uudishimu ehk mõne muu põhjusepärast seda saladust püüab kätte saada, siis jääb ta kaasastilma ja lõpetab õnnetuses oma elupäevad. 2)

Umbes seesugune oli Eesti veehaldia esialgne kuju.Kui eestlased germaanlastega, nimelt rootslastega ja saks-lastega kokku puutusid, õppisid nad nende näkki tundmaja võtsid selle varsti omaks. Ainult neis paigus, kus Soomemõju rohkem tunda, näit. Soome lahe rannal, jäi endine lahkeveehaldias rahvale meelde, mujal unustati ta ära, ehk ta muu-tus Skandinaavia ja Saksa mõju all tigedaks näkineitsiks.See ilmub valges riides, toredas ehtes ja uhkes olemises.Sagedasti istub kullajuukseline näkineiu vee ääres kivi peal,laulab ehk mängib kannelt, soeb kuldkammiga oma kauneidjuukseid. 8 ) Mõnikord nähakse teda ka alasti, iseäranis suple-mise ajal. Mitte ainult ta laul ei meelita kuulajaid vee-põhja, vaid näkineitsid püüavad ka veel muidu inimestelepaha teha, neid ära uputada. Aga enne uppumist ilmuvadnad surma ette kuulutama. Kord nähtud ühel õhtul, et ilustüdruk ratsa mööda järvepinda sõitnud. Värsi pärast sedauppunud keegi linna noormees järve ära. Mõnes kohas nõua-vad näkineiud enestele määratud aja järele ohvreid.

*) Merest leitud neiu, Eisen, Näki raamat, Ihk. 57.2) Näkineitsi, Kreutzwald, Eesti rahva Ennemuistsed jutud, Ihk. 132.3) Kuld kamm, Eisen, Näki raamat, Ihk. 49. Lausa nähtud näkineiu.

J. Kõrv, Eesti rahva muistejutud, Ihk. 44.

1. Eesti rahvaluule. A. Eesti muinasjutud. 23

Veel palja tigedam ja kardetavam kui näkineiud, onisane näkk, kes vahel halli vanamehena ilmub, suu päranilahti, nagu tahaks ta kõike, mis ette juhtub, ära neelda.Vahel omandab ta halli habemega ujuja ehk vee peal käijakuju. Näkk võib ka loomade ja eluta asjade näol ilmuda.Laialt tuntakse lugu, mille järele näkk ennast hobuseksmoondas, kes ranna karjamaal rohtu sööb. Kui lapsed taselga sõitma lähevad, venib ta selg seda pikemaks, midarohkem lapsi ta selga istub. Nendega sõidab ta siis ruttuvette ja uputab nad ära. Aga kui näki nime suhu võetakse,siis kaob ta sedamaid, ilma et lastele viga sünniks. 1) Etlapsi, kes tarbekorral näki nime ei osanud nimetada, tigedaveevaimu käest päästa, pandud jõgede ja järvede kaldalejalapikkused inimesesarnased haldia kujud ehk nukud üles.2 )

Neid nähes ei julgenud näkid inimesi vist kiusama tulla, sestnad said aru, et neid ära tunti. Näkk vahetatakse ka tihtivanapaganaga ära. Nagu vanapagan, nõnda püüab ka näkkomale hingi. Ta uputab inimesed ära ja jätab nende kehad Ma«-«iused vai.harilikult uputamise kohta maha. Uppunutel ei leita muud mud’

iseäralist märki kui sinine täpp südame kohal. Sealt onnäkk hinge välja imenud. Püssiga ei saa näkile vastu panna,kui ta inimese, elaja või linnu näol kallale kipub, sest etharilik püssikuul teda ei trehva. Aga hõbekuul läheb näkilenagu ka teistele vanapagana loomu kurjadele vaimudeletingimata pihta.

Hoopis parem loomus on neil haldiatel, kes maa allelutsevad. Üht osa nendest kujutletakse väikeste mehikes-tena, kes maa all kulla- ja hõbedavirnade keskel liiguvadja oma vasaratega kullapakkusid valmis taovad, mida sure-likkudele mõne vooruse palgaks annavad.3 ) Sealjuures saabkulla saaja mõne iseäralise käsu, ja kui ta seda käsku eitäida, siis tabab teda karistus.4)

*) Näkk, Kunder, Eesti muinasjutud, Ihk. 132.2) Wiedemann, Aus dem inneren und äusseren Leben der Ehs-

ten, Ihk. 419.3) Maa-alused, Kreutzwald, Eesti rahva Ennemuistsed jutud, Ihk. 140.

Vaese mehe õnn, Eisen, Rahvaraamat V, Ihk. 45.4) Seene-kuld, Eisen, Rahvaraamat V, Ihk. 51.

24 Jutud moondamistest.

Maa-aluste vaimude hulgast nimetame veel eritirahaaugu vaime, kelle kohta rahvasuus palju muinas-lugusid liigub. 1) Neis kõneldakse enamasti varandustest,mis muisteaja sõdade puhul vaenlase eest kas maa sissevõi vette ära peidetud. Et rahamatjad surma said ja maainimestest lagedaks tehti, pidid rahaaugud muidugi tead-matuks jääma. Ainult juhtumisi tulevad nad nüüd päeva-valgele. Rahapeitmisi ja -leidmisi ehtis rahvas kõiksuguluule-ehetega, millesse kõlblisi arvamisi punuti. Kui niisu-gust raha on ära peidetud, mis ülekohtusel teel omandatud,siis ei leita seda üldse enam üles. Rahaleidjad ei tohileiust kellelegi kõnelda, ei tohi isekeskis tülitseda, ei peaahned olema, ja see, kes leidja käest raha ära võtab, lan-geb karistuse alla. Vahel toob leitud raha õnnetust ehknõuab leidjalt koguni elu. Tihti tuleb ette, et rahaauk ise-äralise sinise tule läbi, mis maapinnal ilmub, mõnele õnneli-kule kätte juhatatakse. Kuid rahatule nägija peab siis vaimudevastu, kes ta ümber istuvad, viisakas olema, ettevaatlikult jamõistlikult kõnelema, tuld mitte mõneks igapäevaseks tulekspidama, vahel ka teatavaid tingimisi täitma; siis muutuvadsöed, mida rahaaugu vaimud hõlma puistavad, puhtaks kullaks. 2)

Jutud moondamistest.Veel rohkem kui eespool kirjeldatud vaimud, erutasid

vanade eestlaste meeli moondamised. Küll võisid ka mit-med muinasjutulised vaimud, nagu näkid, kodukäijad, teisekuju omandada, kuid seesugust moondust tarvitavad vaimudharva. Oma olemise poolest on nemad vaimud ja jäävadka nendeks. Hoopis teine lugu on nende saladusliste tege-lastega, kellest moondamise jutud kõnelevad. Need poleoma tõsise olu poolest vaimud, vaid kas elus inime-sed või eluta asjad, kes teatavaks ajaks vaimude viisil te-gevusse astunud, silmakirjaks teise moe saavad. Niisugu-sed kahepaiksed rahvaluules on luupainajad, tulihännad,soendid ja kodukäijad.

*) Eisen, Rahaaugu jutud.2) Eisen. Rahvaraamat 111, Ihk. 114.E.K. Seltsiaastaraamat 1889,Ihk. 48.


Luupainajateks käivad rahvausu põhjal inimesed, kes Luupainajad,iseäraliku tarkuse abil enestele vaimude omadusi nõutanud.Luupainaja võib oma endise kuju kas inimeseks, elajaks võieluta asjaks moondada, kui seda tarvidus nõuab. On tar-vidus mööda, siis ilmub luupainaja jälle endisel inimese kujul.Õieti ei muutu luupainajaks käiva inimese keha sugugi,vaid ainult hing. Tahab hing rändama minna, siis jääb elutakeha maha. Kuid kõik, mis hinge ta moonduste juurespuutub, see puutub ka kaugel olevat keha. 1) Luupainajarändamise siht on vaevamine ja piinamine. Luupainaja ehkluupatakas läheb seda vaevama, kellele ta kurja tahab teha.Harilikult ilmub luupainaja ööse, tihti aga ka päeval jahakkab siis rõhuma, kui vaevatav inimene silmad kinni laseb.Üles ärgates on seesuguse inimese nägu sinine, liikmed vä-risevad, süda tuksub kangesti, rinnad ja pea higistavad.Keda luupainaja iga ööse tallab, see lõpeb viimaks üsnaära, nõnda et surm ähvardab kätte tulla. Seesugused vae-vamised saavad niihästi inimestele kui ka loomadele osaks.Et peremehele kahju teha, käib luupainaja ta hobuseid jalehmi tallamas. Seesugused piinatud hobused ei jaksa enamtööd teha ja lehmad piima anda. Kuid sealjuures peabluupainaja ise ettevaatlik olema, sest kõik, mis luupaina-jale ta rändamisel juhtub, see puutub ka tema kaugel-ole-vasse kehasse. Kes luupainaja vastu abi teab, võib takinni püüda. Sellepärast moonutab luupainaja enese nii-sugusiks asjuks, mida raske ära tunda; näituseks teeb taennast pea munaks, pea õlekõrreks, pea puuleheks, pea hei-nahanguks, pea labidaks, toobiks, nõelaks jne. Kuid targasilma eest ei jää need asjad varjule, tark mõistab luu-painaja kujule viga teha. Ta murrab kas lehe kõveraks,kõrre katki, käänab nõela silma sisse või teeb muud selle-sarnast, Niisuguste tegude läbi sünnib luupainaja kehalekohe viga, tal on kas jalg murtud või käsi asemelt ära.Nüüd pole muud tarvis, kui järgmisel hommikul seda otsimaminna, kellel sarnane viga küljes, ja kohe on luupainaja käes.

Rahvas teab sellest huvitava 100 jutustada, kuidas luu-*) M. J. Eisen. Luupainaja. Narvas 1896, Ihk. 31.


painajaks käiv neiu vaevatavale noormehele naiseks sai. 1)

Noormees toppis targalt saadud õpetuse järgi kõik seina-praod ja augud kinni, püüdelõksuks jäi üksnes väike oherdi-auk ukse sisse. Kui luupainaja ööse meest parajasti piinas,pidi keegi majarahva hulgast pihlakase pulga vastuoksa oher-diauku pistma. Seesuguse lõksu abil saadigi luupainaja kätte.See oli ilus neiu, kes hommikul nooremehe ees voodi jalut-sil istus ja oma seisukorra pärast suurt häbi ning piina tundis.Noormees trööstis teda ja pakkus enese talle meheks.Vangistatud luupainaja ei võinud muidugi vastu panna, taandis nooremehele kätt jä paari nädala pärast peeti pulmad.Noormees/ oli piinajast lahti saanud ja sai pealegi veel heanaise. Kuid üks nähtus pani mehe mõtlema: naine oli liigtõsine. Neljateistkümne aasta jooksul ei naeratanud ta roh-kem kui kolm korda. Uks neist kordadest juhtus parajasti kiri-kus. Kui mees naise haruldase naeru põhjust päris, jutustassee järgmist: „Vanapagan oli kirikus ja kirjutas tukkujatenimesid verise hobusenaha peale üles. Kuid tukkujaid oli niipalju, et nahk kippus kitsaks jääma. Vanapagan tahtis nahkalaiemaks venitada, kuid nahk rebenes, ja mehikesel käispea kolinal vastu kiriku müüri. See ajas mu naerma. Agajutusta nüüd ka, kuidas sa minu said?" Mees viis naise uksesees oleva oherdiaugu juurde, tõmbas pihlakase pulga eestära ja ütles: „Siin on see auk, kust sa meie majasse tulid!"Sedamaid kadus luupainaja tuldud teed, ja mees jäi naisestilma. Eelseisvat juttu on C. Recha ja J. Bergmann lugulauluaineks tarvitanud, kuna Ansomardi temast näidendi lõi, mil-lele «Murueide tütar“ pealkirjaks pandud. Näidendi pea-tegelase nimi on vabalt valitud, rahvas kõneleb seda juttuenamasti luupainajast, vahel ka näkineiust.

Tulihänd, pisuhänd, puuk 2 ) ehk kratt on vaim,kes meie rahvausku põhjamaa rahvastelt laenatud. Ta pea-

x) Wiedemann, Aus dem innern und äussern Leben der Ehsten,Ihk. 435. Eisen, Luupainaja, Ihk. 60—65.

2) J. Hurt, Beiträge zur Kenntniss estnischer Sagen und Ueberlie-ferungen. Tartus, 1863, Ihk. 16—18. Võrdle: C. Russwurm, Sagen ausHapsal unel der Umgegend I, Ihk. 16—19. Jung, Kodumaalt nr. 6, Ihk.30-32.


tunnus on tulehaga, mille ta lennates enese taha jätab. Tuli-händ ilmub enamasti õhtul. Mõned arvavad, et tulihändlennates suust tuld välja ajab, teised ütlevad, et tulihännasilmadest, mis tulisest sütest tehtud, lennates tuline jugajärele jääb. Tulihänna valmistamiseks läheb kolm neljapäevaõhtut tarvis. Aineteks tarvitati enamasti vanu asju, nagunäituseks; ahjuhark selgrooks, rattarumm kõhuks, kedervarskereks, kaks poolikut puukaussi tagumiseks pooleks, kerise-kivi peaks, vokilüht lõuapäradeks, kinganaelad hammasteks,klaasitükid silmadeks, vankri kodarad jalgadeks, rattapöiadreiteks, margapuu ja küünarpuu käteks. Kõiki aineid oli vajakolme saksa maa pealt kokku otsida ja kolme ahjuluuapaelaga kinni siduda. Tulihänna hing saadi vanapagana käest,seda tõendavad tulihänna jutud selgesti. Harilikult vanapa-gan koju ei tulnud, vaid teda pidi otsima mindama. See olikerge asi. Tulihänna tegijal ei olnud muud tarvis, kui nelja-päeval õhtul ristteele minna ja seal vilistada. Ja vanapaganoligi platsis tulihännale hinge andmas. Kuid ainult ettemaksueest ajas vanaõelus tulihännale hinge sisse. Ettemaksuksnõudis ta ainult kolm tilka verd pahema käe nimetissõrmest.Vere andmisega müüb tulihänna tegija oma hinge vanapaga-nale. Et leping õhtul pimedas sünnib, saab vanapoiss mõnenupumehe käest ka tüssata: mõni kelm annab vanapaganaleoma vere asemele võõrast verd, ehk koguni punakat mahla.Pimedas ei saa vanaõelus pettusest aru, vaid paneb tuli-hänna elama, nagu oleks kaup õiges korras. Hiljemini, kuivanapagan tulihänna tegija hinge tuleb ihust ära viima, sele-tab kelm talle pettuse ja nüüd peab vanapoiss pika ninagaoma teed minema, sest et tal õiged veretilgad ja ühtlasinendega ka õigus inimese hinge nõudmiseks puuduvad.Sellest hoolimata teeb tulihänd peremehele ustavalt tööd.Töö määratakse tulihänna ehk krati tegemise ajal juba ära.Kõige harilikum töö näib rahavedamine olevat ja rahaveda-miseks muretsetakse just kõige rohkem kratte. Raha võibkratt aastate kaupa vedada, ometi ei saa peremehele sellestküllalt. Tihti petab peremees kratti seega, et rahakotileaugu põhja lõikab ja siis käsib kotti täita. Tihti peab


peremees targa käest nõu küsima, kuidas kratile tööd leida.Kui kratt enam tööga toime ei saa, siis hakkab ta naguhäbi tundma ja põgeneb oma peremehe juurest ära. Agahäda igaühele, kes oma kratile tööd ei tea anda. Niisuguselkorral kägistab kratt oma peremehe ära. 1)

Soend. Soen d i k s ehk libahundiks kutsutakse inimest,kes iseennast vabatahtlikult võib hundiks moondada ehk kedamõni nõid on selleks moondanud. Tuttavam soendi-jutt on«Rõugutaja tütar".2) Soendi ülesanne on teistele kahju teha.Kord moondas keegi kerjaja, kellele armuandi ei antud,terve pulmarahva huntideks.3 ) Hunt soendi kallale ei tungi,sest et soend hundi silmas paistab inimene olevat. Soenditvõib ainult hõbedase kuuliga tabada, ja sedagi selja tagant.Kui libahunt kodus ehk peidupaigas asub, siis tõmbab taoma naha nagu kasuka seljast maha ja on alasti inimene.Ehmatab teda sealjuures keegi, siis põgeneb ta oma nahkamaha jättes ja saab jälle inimeseks. Niisama võib ka tapetudlibahundi nahast inimese keha leida. Tuleb libahunt karja murd-ma, siis sööb ta niikaua toorest liha, kui teda ei nähta. Haka-takse libahunti nähes karjuma, siis muutub liha keedetuks.Libahundiks moondavad endid inimesed tihti selle otstarbega,et sel näol lambaid varastada ja pärast inimeste näol olles neidtoiduks tarvitada. Keegi Mahtra mõisaomanik moondanud ennasttihti libahundiks; sel viisil käinud ta oma lambaid murdmas januhelnud pärast karjapoissi hooletuse pärast. Karjapoiss lask-nud libahunti püssiga. Vere-jälgi mööda mindud vaenlast tagaotsima ja leitud mõisahärra kodus veres maas olevat ja hingevaakuvat. Kes libahundiks tahtis käia, pidi vanal kuul kolmneljapäeva tasase kivi peal pöörlema ja järgmisi sõnu hüüdma:

„Niibes naabes nahk peale,Kiibes kõõbes kõrvad pähe,Siibes saabes saba taha!" *)

*) M. J. Eisen, Krati-raamat. Narvas, 1895.2) Kreutzwald. Eesti rahva Ennemuistesed jutud, Ihk. 129—132.3j Kuidas pulmaüsed huntideks saanud. M. J, Eisen, Vanad

jutud, Ihk. 34.4) Wiedemann, Aus dem inneren und äusseren Leben der Ehsten,

Ihk. 437 ja 438. Võrdle: J. Jung -, Kodumaalt nr. 6, Ihk. 56—58. M. J.

Eisen, Soend. ..Postimehe" Lisaleht IfOl, Ihk. 65 68.


Moondatud vaimude hulka võib ka kodukäijaid Kodukäijad

lugeda, kelle kohta Eisen terve kogu sellenimelisi rahvajuttetrükis avaldanud. 1) Nagu palju teisi rahvaid, uskusid kavanad eestlased, et kõik surnute hinged pärast surma omapuhkepaika rahule ei jää, vaid vahel kodus käivad ja sealinimestega kokku puutuvad. Kodukäija on rahvausu järelepaha vaim, ja ta rändamine ehk koduskäimine on kas talleendale või kodurahvale nuhtluseks. Kodukäijateks said pärastsurma enamasti need, kes maa peal õiget elu ei olnud ela-nud, kes õiget surma ei olnud surnud, kelle soove ehk tes-tamenti ei olnud täidetud, ehk keda pärast surma liiaks taganuteti, ehk keda haua põhja vannuti. Kodukäija võis igalajal ilmuda, ta eest ei võinud iialgi päris julge olla, kuidharilikult olnud ta neljapäeva õhtuti käimas. Siinjuures kand-nud nad vahel inimese nägu, kes suuremaks ehk pisemaksmoondatud, vahel jälle mõne looma, nagu halli härja, mustakassi, või kõrvi hobuse kuju. Mõnikord ilmuvad nad koguniiseäralisel viisil, näituseks odrakuhila, heinasao ehk veerevamuna näol. Enamasti avaldab kodukäija oma ligiolemistkolistamisega, sünnitab inimestele hirmu, teeb majas mõnesuure paha ära, kimbutab vahel ka inimesi ja püüab nendehinge võtta, kes teda kuidagi pahandanud.

Et surnu hing rahulikult hauas viibiks, pandi surnuleasju, mis ta elus tarvitanud, nimelt tööriistu, sööki ja jookija raha hauda kaasa. Oli siiski veel põhjust kodukäimistkarta, siis tehti seitse risti iga ukse, akna ja värava peale,et kodukäija sisse ei pääseks ja katsuti mitmel muul viisilta rändamisteed kinni panna.

Vanapagana jutud.Vanapagan ehk Sarvik esineb Eesti muinasloos

kahel kujul. Kui ristiusu kurat, kes katoliku ajal munkade ku jud.

kaudu Eestimaale asus, on ta tigeda loomuga, koleda väli-musega elukas, kes ainult kurja püüab teha. Ta peapüüdon inimese sõrmest kolme tilka verd saada, et siis pärast ini-

J ) Kodukäijad. Katse nende loomu seletuseks ja 40 juttu surnudhingede ilmumisest. Narvas, 1897.

30 Vanapagana jutud.

mese surma ta hinge enesele pärida. Kord ilmub haguderaiuja juurde vana hall puujalaga soldat, lubab mehe rikkaksteha, kui mees pahemakäe nimetissõrmest talle kolm tilkaverd annaks. Pool lubaga, pool oma voliga tõmbab ta küü-nega mehe sõrmest vere välja, paneb kolm tilka karbikesseja pistab põue, annab siis mehele koti täie kuldraha jalubab veel edaspidi niipalju tuua, kui mehel tarvis. Meesostab uhke mõisa ja elab toredasti. Kui ta surema hakkas,oli kambris kolinat ja mürinat kuulda. Surnukeha ei leitudkuskilt, selle asemel oli maas ainult kolm tilka verd.*)

Eesti vanapaganat kujutatakse rahvaluules küla vasikasarnase lollikesena, keda iga laps võib ninapidi vedada. Taei tee kellelegi kurja, vaid ümberpöördult jagab ta vahelinimestele kulda. Vanapaganat võib niipalju petta, kui tahe-takse, temast ei saada ka muidu võitu. Ta käsu all onterve kari tonte, kes inimestele võimalikult palju püüavadkurja teha.

Vanapagana Vanapagana suuremad vastased rahvaluules on Vana-vastased, jum a j

} pikne, hunt, kukk ja Kaval Hans. Vanaju-mal on kõik head loomad loonud, vanapagan tahab kurjalooma luua, kes Vanaisa õrnu loomi maha murraks. Tapalub Vanajumala käest luba ja saab ka, aga loomale hingesisse panna ta ei jaksa. Alles siis, kui ta Vanajumala õpetustmööda ütleb: „Hunt, tõuse üles, söö kurat ära!“ kargabhunt üles ja tormab vanapagana kallale, kes vaevalt jõuabkivi alla eest ära pugeda. Vanapagan on selle tingimusegahundi loomiseks luba saanud, et hunt teda püüaks murda.Kui sa sügisel hundi põlevaid silmi metsa ääres näed, siistead küll, et ta vanakurja järele luurab. 2) Elutseb huntkevadel soos, siis tuleb vanapagan harva soo peale teekäi-jaid tülitama.

Kõu ja Pikker võitlevad juba algusest saadik Sarvikuga, 3 )

sest et viimane headust hävitab, õnnelist elu takistab, valet*) J. Kunder, Hagude raiuja, Eesti muinasjutud, Ihk. 38—39.2 ) J. Kunder, Hundi loomine, Eesti muinasjutud, Ihk. 20—22.

Wiedemann, Aus dem inneren uud äusseren Leben der Ehsten,Ihk. 427.


ja kiusatust külvab. Kõu sõidab Uku õues tulise vankrigaja teeb hirmsat mürinat; Pikker ajab pilli, mille vägev helipõgeneva Sarviku vastu maad paiskab, ja leekivast vankristkargavad nobedad tulised nooled taevast Sarvikule selga.Vees ja sügavates koobastes otsib Sarvik pikse noolte eestkivide alt pelgupaika, aga müristamine teeb talle sealgiveel suurt hirmu ja piina. Kõue taadi teener Paristaja poeg 1)oli oma hinge vana Tühjale ära müünud. See leping rõhusraskesti Paristaja poega, kuid Sarvik ei tahtnud lepingutmuidu tühjaks tunnistada, kui Paristaja poeg pidi aitamaKõuelt piksepilli ära näpata, kui Kõu parajasti magamauinub. Sarvik võttis Paristaja poja kukile ja tõstis ta nõi-duse väel pilvede peale, kus ta uinuva Kõue käe alt pikse-pilli üles leidis ja Sarvikule salamahti kätte ulatas. See viisvargasaagi põrgusse ja pani sinna raudkambrisse seitsme lukutaha. Nüüd sai vana õelus rahu maitsta, sest Kõu ei saanudilma piksepillita müristada. Kuid sel ajal ei andnud taevasenam märga, kõik puud, vili ja rohi närtsis põua kätte. Siisei jäänud Paristaja pojale muud üle, kui laskis Kõue Soometarga läbi varguse jälile juhatada. Pikker muutis enesepoisikeseks ja astus kalamehe Lijoni teenistusse. Tühi käissagedasti kalamehe võrgusilmustest kalu välja kiskumas.Seda pani poisikeseks saanud Pikkeri terav silm tähele jajuhatas peremehe kalavarga jälile. Tühi vabandas enesetegu seega, et tal vaja olevat pojale pulmi teha ja sellepä-rast tulnud ta Lijoni võrgust mõnda kala laenuks võtma.Ta palus kalameest ka pulma tulla, seal lootis ta kavalusegakalamehe hinge enesele pärida. Lijon tõotas põrguliste pul-mapidust osa võtta, kui taile luba antakse väikest poissi kaühes viia. Sarvik oli sellega nõus, sest ta arvas ühe hingeasemel nüüd kaks saavat. Kuid selle kutsega valmistas taise endale lõksu. Kui pulmapidul kõik pillid mängitud jatantsud tantsitud olid, ütles poiss Lijonile: „Palu, et pill väljatoodaks, mis seitsme luku taga seisab ja selle peal üks lugumängitaks." Vanapagan ei aimanud paha, tõi piksepilli välja

1) Kreutzwald, Paristaja poeg, Eesti rahva Ennemuistsed jutud.Ihk. 89—92.

32 Vanapagana jutud.

ja andis poisikesele luba sellega proovi teha. Kuid poisi-kese asemele ilmus vana Pikker ise ja puhus nii tugevasti,et Sarvik ühes perega põrandale langes. Pikker tõttas agakalamehega seltsis jälle pealmaailma ja hakkas oma endiseidkohuseid täitma. Kuid Lijon jäi sest ajast peale jumalate jainimeste vahel vahemeheks. 1) Sellepärast kannab ta Lijoniingli nime.

Kui kukk Sarvikut näeb, siis kuulutab ta seda oma lau-luga inimestele ja hoiatab neid pimedusejüngrite tegude eest.Kuke laulu ei või Sarvik kunagi välja kannatada, vaid panebselle eest plehku. Sarviku maa-alune asupaik on põrgu, kusta suures toreduses ja külluses isanda-taolist laiska elu elab.Küll on ta põhjatu rikas ja võib mõnda hinge varandusetõotuse läbi hukatusse saata, kuid määratust rikkusest hoo-limata on ta ometi kitsi ja ahne ja käib vahest vargilgi.Mõnikord teevad nõiad oma tarkuse varal Sarviku teod ava-likuks. Siis on mehikesel muidugi peenike peos, aga ena-masti lunastab ta ennast kullaga kimbatusest.

Kui pimeduse sõber vihkab Sarvik kuud.2 ) Kord pais-tis kuu ööse väga heledasti ja takistas Sarvikut ta mustadetegude juures. Sellepärast vihastas vana õelus, võttis tõrva-tonni ja läks kuud mustaks tõrvama. Aga redel, mille pealta üles ronis, kukkus ümber ja tõrv Sarvikule enesele kaela.Sellest tulebki, et vanapagan must on. Teise katse ajal läkstal korda kuu tagumist külge mustaks määrida. Kui ta agajust esimese külje kallale asus, ärkas Vanaisa üles ja nuhtlespimeduse kuningat vägeva sõnaga: „Jäägu sa oma tõrva-tonniga kuu külge kinni, märgiks, etvalgus pimeduse ära võidab."

Suuremad vägimehed Eesti rahvaluules on vanapaganaägedad vastased. Niihästi Kalevipoeg kui ka Tõll ja KavalHans võitlevad Sarvikuga ja saavad ta üle võimust. Kuidviimse võitlemisviis läheb esimeste omast lahku Vanema ajakangelastel olid kehalikud eluavaldused ülemäärased, kuidvaimuelu poolest seisid nad laste järjel. Nad toetusid oma

x) Kreutzwald, Pikse pill, E. r. Ennemuistesed jutud. Ihk. 92—95.2) M. J. Eisen, Kuu tõrvajad, Endise põlve pärandus, Ihk. 3—ll.

Olulised muinasjutud. 33

hiigla kehakasvule ja üleloomulisele jõule. Kalevipoja ja Tõlluloos näitab rahvaluule, mis jõud jaksab korda saata, jõud,mida alati tarviline tarkus ei juhata. Kaval Hans on jubauuema aja kangelane, kes enam nõuga kui jõuga püüab sihilesaada. Jõu peale lootmine viib niihästi Kalevipoja kui Tõlluhukatusse. Hans päästab ennast alati kavaluse ja pettuseabil hädast. Kavala Hansu 100d1) pilkavad lollust, kahtlustja juhmust ja ülendavad tarkust, osavust ja kavalust. KavalaHansu ülem püüd on omakasu. Ta astub vanapagana teenis-tusse, kuid veab teda ühtelugu ninapidi ja teeb talle ühevingerpussi teise järele. Et sulase jõudu proovi peale panna,kutsub peremees teda enesega vägipulka vedama, kuid Hansseob enda ahelatega seina külge kinni, nii et talle võimatatuult alla saada. Peremehega võidu kive visates saadab Hanskivi asemel elava lõokese lendu, laseb karu enese eest vana-paganaga maadelda ja jänese temaga võidu joosta. Mõnetöö peab kohtlane peremees sulase asemel ise ära tegema,mõned peremehe käsud pöörab sulane ümber ja teeb lausakahju. Ka härrasid narrib Hans nagu karjapoisikesi, ilma ethärrad sellest aru saaksid.2 ) Vanapagana ja saksad seab pil-kav rahvaluule mõistuse poolest ühe pulga peale, nendestvastastest ei saa muidu jagu, kui ainult kavaluse läbi. Kava-luse tarvitamine pole rahvaluule kõlbluse seisukohast vaada-tes keeldud, vaid Kaval Hans ülendatakse kangelaseks,nupumeheks.

Olulised muinasjutud.Olulised muinasjutud kujutavad rahva elu ja tegevust

muistsel ajal. Me õpime nendest juttudest rahva elujärge,tööd ja talitusi, kombeid ja vaateid tundma, saame nendestoludest, milles rahvas endisel ajal elas, enam ehk vähemteateid. Enamasti paistab olulistest juttudest mõni kombe-liku elu põhiseadus ehk õpetus välja. Palju olulisi muinas-jutte avaldavad ühiseid tundemärke, mispärast neid

*) M J. Eisen, Hans ja Vanapagan. Niisama; Kavala Hansu jaVanapagana lugu, Tallinnas 1905.

? ) M. J. Eisen, Hansu-raamat. Rahva jutud kavalast Hansust.I Kampmann, kirjandusloo peajooned I. 3

34 I. Eesti rahvaluule. A. Eesti muinasjutud.

võib üksikuteks salkadeks kokku võtta. Niisugused jutusal-gad on näituseks: kuninga-jutud, vaeslapse-jutud, lollid-ven-nad, pilkejutud jne.

Kuninga jutud. Kuninga-juttudes on kõne kuningatest, kuningapoegadest, tütardest, väimeestest, üldse kuninga perekon-nast. Palju aineid, mis neis leidub, on võõrsilt laenatud,siiski on meie rahva mõttekujutus nende kallal tööd teinudja nad Eesti olude järele ümber loonud. On ju isegi rahvavalitseja aunimi «kuningas" võõrsilt laenatud. Igas kuninga-jutus asetatakse peategelasele raske ülesanne, kõrge siht,mille poole tõttamisel suurte hädaohtudega tuleb võidelda.Põhjus, mis jutu tegelast võitlema ajab, on kas kuninga au,võimuse ja rikkuse ettekujutus või jälle tegelase enese süda-metunnistus, mis talle moraalseid kohustusi peale paneb.Takistusi ära võites omandab peategelane kangelase kuju jaleiab lõpuks võitluse järele kaunist tasu. Teiste hulgast onneed jutud kõige lapselikumad. Mõnes kuninga-jutus, nagu«Kergejalgne kuninga tütar" 1), võidab kuninga-poeg kunin-ga tütre ja kuningriigi, teistes2) Lõuseb mõni lihtmees, naguperemehe poeg, soldat, kingsepa õpipoiss karjapoiss jne.,kuninga väimeheks ja riigi pärijaks. On ka niisuguseid mui-nasjutte, milles kuningapoeg moraalse kohustuse sunnil kehvatalupoja tütre pärast pika imejuhtliku teekonna ette võtab,hädaohtudega võitleb ja tütarlapse viimaks ära päästab.Lihtneiu tõuseb siis harilikult kuninga prouaks. 3)

Kõigis kuninga-juttudes ilmub ühine siht, ilma et sel-lega just peale käia tahetakse: nad püüavad näidata, etjulge ettevõtmine ja edasipüüdmine raskusi ja takistusi äravõita aitab ja kõrgele eesmärgile viib. Sagedasti on seesu-guste juttude kangelased ainult marionetid, kes suurt midagiei tee, vaid kellele kõiksugu jõud appi tulevad.

*) Kreutzwald, Eesti rahva ennemuistsed jutud, Ihk. 50—60.2) Eisen, Kuninga-jutud: Kuidas hobune peremehe poja kuningaks

aitas, Ihk. 22—27; Kuida kuninga tütar seitse paari pastlaid ühe öögaära kulutas, Ihk. 5—13; Valge karu, Ihk. 14—21; Kuidas karjapoiss ku-ningaks sai, Ihk. 33—38.

3) Kreutzwald, Eesti rahva ennemuistsed jutud. Tänulik kuningapoeg, Ihk. 112—125.


Vaeslapsega teeb rahvaluule palju tegemist, pü- Vaeslapse jutudhendab talle hulga jutte ja laule. (Vaata alamal: „Pere-konna laulud“.) Vaeslapse juttude peategelane on enamastitütarlaps, kel ema ära surnud, ainult harukorral on neis isastja emast ilmajäänud poeglapsest kõne. 1) See on arusaadav.Muinasjutus tahab rahvas vaeslapsele kaastundmust avaldada,talle troosti pakkuda. Iseäranis kaastundmuse väärt onvanematest mahajäetud tütarlaps, sest et tal poeglapsestraskem on iseseisvusele jõuda ja lahkemat elujärge oman-dada. Elagu tüdrukust vaeslaps kas oma isakodus või tee-nigu võhivõõraste juures, muinasjutu järele on ta saatusalati vilets. Muinasjutt head ja lahket võõrasema ei tunne,muinasjutuline võõrasema on tigedus ja ülekohus ise. Vaes-laps ei saa kunagi sõbralist juttu kuulda ega lahket nägunäha, ta osa on kalgid sõnad, taplemine ja löögid. Elsel„Tontla metsa" jutus näituseks on elu pahem kui põrgus,võõrasema torgib ja vopsib teda hommikust õhtuni ja toidabteda halvemini kui koera kutsikat. 2) Tihti peab vaeslaps ülejõu tööd tegema, nagu käsikiviga jahvatama, 3) hõlpetegakaevult vett vedama, ehk nagu „Tuhka Triinu" läätsa tuhastvälja noppima, või muud selle sarnast. Hoopis teine põlion peretütrel, poolõel ehk omal tütrel, kes mitmes muinas-jutus vaeslapse kõrval ilmub ja keda vaeslaps peab tee-nima. Peretütar on muinasjutus alati laisk, tige, inetu jalohakas, sellegipärast katsutakse ta vigu kõigipidi kinnikatta ja teda lugupeetud kosilastele kaasaks soovitada.4 )

Vaeslast ehib muinasjutt kaunimate omadustega. Ta onlahke, virk, väga tihti ka sale nagu osi ja nägus. Käskutäidab ta healmeelel, teeb tihti veel rohkem, kui temalt nõu-takse5 ). Sellepärast on vaeslapsel hulk võimsaid abimehi,

J) Kuidas üks vaeslaps kogemata õnne leidis. Kreutzwald, Eestirahva Ennemuistsed jutud, Ihk. 41—45.

2) Kreutzwald, Eesti rahva Ennemuistsed jutud, Ihk. 28—35.3) Sealsamas, Ihk. 35—37. »

4) Võõrasema Kreutzwald, Eesti rahva»Ennem. jutud, Ihk. 125—129.8) Oma tütar ja mehe tütar. Eisen, Endise põlve pärandus,

Ihk. 73-76.9*


imelikke aitajaid ja kaitsjaid. Need valmistavad vaeslap-sele lahkuse, sõnakuulmise ja virkuse palgaks õnnepõlve.Talle kingitakse kulda ja kalleid kive varanduseks, tasaab tublile nooremehele, vahest ka kuninga pojale kaasaksja elab õnnelikku elu. Enamasti õpetavad need jutud, etarmastus, sõnakuulmine ja virkus alati kõrget tasu leiab.Peale üksikute iseloomude õpime siit veel endise aja inimestetalitusi ja pruuke tundma, kuuleme, millega nad endid toitsid,kuidas nad oma eluülespidamise eest hoolt kandsid jne.

jutudloiiikestes. Aga ei mitte üksnes vaeslapse vali saatus ei ärata rahvasüdames kaastundmust. Seda ilmutab rahvas ka veel teistevastu, kes „halvad ilma peal". Niisuguseid leidub õigerohkesti isegi perepoegade ja peretütarte hulgas. Nimelt onmeil hulk muinasjutte, milles mitu venda, harva ka mituõde, tegelastena esinevad, kelle hulgas kõige noorempisut 101 l ehk lühikese oiuga on. Isamajas käib ta käsialati halvasti. Enamasti teevad vanemad varanduse jaga-mise juures lollile pojale ülekohut, jätavad ta päranduseosast kas täiesti ilma või annavad talle hoopis tühiseasja. Sedagi püüavad targad vanemad vennad siis veellollikese käest välja norida. Mõnes jutus aetakse 101lvend lihtsalt majast välja ise omale õnne otsima, teis-tes selle vastu, nagu „Pilli Tiidu", 1) läheb ta ise väl-ja; mitmes lolli venna jutus, nagu „Ilus minija", 2 ) „Imelikpeegel" 3 ) annab isa poegadele mõne keerulise ülesandetäita, mille kallal vaja pead murda. Nüüd on väga huvi-tav kuulda, kuidas lollid vennad raskustest, mis elu ja oludneile valmistanud, üle saavad, kuidas nad keerulise ülesandetäidavad, lühidalt, kuidas tarkadel vanematel vendadel jalollidel noorematel eluvõitluses käsi hakkab käima. Targadvennad on igapäevased inimesed, kes radu käivad, mis tei-sed juba ammu ette tallanud. Neist lähevad lollid vennadho >pis lahku. Mõnes jutus, nagu „Kolm õde,,4 ) ilmub, et

J) Kreutzwald, Eesti rahva Ennemuistsed jutud, Ihk. 216 —225.2 ) Kunder. Eesti muinasjutud. Ihk. 81 86.3 ) Sealsamas, Ihk. 112—122.4) Eisen, Endise põlve pärandus, Ihk. 61 —70.


noorem, keda lolliks peeti, sugugi 101 l ei olnud, vaid nii-sama täie mõistusega, nagu teised. Teistes juttudes leiamelolli venna harilikke töid põlgavat, inimeste seltsist põgene-vat, mööda metsi luusivat, iseenesega, lindudega, tuulehoo javeelainetega kõnelevat, kuna nad rahva hulgas oma suudkilahti ei tee, vaid nagu unenäos seisavad. Vahel on niisu-gusel lollil iseäralised anded ja huvid* Pilli Tiidu näitusekson osav moosekant, kes oma vilest kunstniku osavusegaimelugusid võib välja meelitada. Lolliks peetud vennad onoma loomu poolest igatahes isesugused, võikad inimesed.Kui nad kodunt lahkuvad ja maailmast õnne otsima lähevad,kalduvad nad sagedasti igapäistelt teedelt, asuvad metsaüksindusse, kus muidu keegi ei arva õnne olevat. Kuidjust seal naeratab õnn lolliks peetud vendadele vastu.Lollid jõuavad kõige imelikumatel teedel muinasjutulistevahendite abil eesmärgile, täidavad keeru ülesande õnneli-kult, omandavad au ja varandust, kuna targad vennad tüh-jalt koju tulevad ehk muidu oma lolliks peetud vendade eeshäbisse jäävad. Nii saab kõrkidele ja ülbetele alandamine,alandlikkudele aga lugupidamine osaks.

Heledat valgust heidavad ka pilkejutud ja rahva- Rahvana! i,naljad rahva elu ja olude peale. Meie naljajutu vald onväga laialine. 1) Siin on uuem aeg väga palju võõrast see-met külvanud, nõnda et raske on oma ja võõraste taimedevahel vahet teha. Päris Eesti rahvanali on kaunis tasastloomu. Torkavaid pilkenooli, nagu neid näituseks jutus«Kuidas seitse rätseppa Türgi sõjas käisid" 2 ) lendamapandud, on võrdlemisi vähe leida. Väga paljude pealt nähasüüta naljaõite keskel peitub siiski teravaid okkaid. Pea-telg, mille ümber rahvanali keerleb, on rumalus. Iseäranispüütakse setude ja hiidlaste ja teiste mahajäänud metsa- ningmeretaguste kulul lõbu muretseda. Hiidlane näituseks seoboma kõhna hobuse kaela nööriga tugevasti kinni, et hingvälja ei läheks. Setu jälle tassib oma kroni asemel ise koormat

1) Eisen, Rahvanali I —V. Võrdle: Eesti rahvanali 1909.2) Kreutzwald, Eesti rahva Ennemuistsed jutud, Ihk. 177—185.


ja ütleb: „Ta võt no mihe ähkima, mis tu vaine luom pidiviel tegema!" Rumaluse kõrval nuhtleb rahvanali veel liig-söömist, -joomist, -magamist, hooplemist ja kiitlemist, irvi-tab naabrite riiete, kehavormide, iseloomu, keelemurraku jasõnade võõriti mõistmise üle ja katsub vahel ka kehvust ningväiklasi olusid pilgata. Näituseks jutustatakse üsna ilmasüütanäol, kuidas valaskala korra Pärnu linna tahtnud ära uputada.1)

Kohalikud ja ajaloolised jutud.Kohalikkude Kohalikud ennemuistsed jutud on suurelt osalt uuemajuttude laad. aj a tooted, millest ristiusu aja ja kommete mõju enam

ehk vähem silma paistab. Nad kujutavad sündmusi ja isikuidnõnda, nagu oleksid need sündmused kord tõesti ette tul-nud ja isikud olemas olnud. Sellepärast võib neid jutteõigemini muinaslugudeks nimetada. Muinasloos on enamastisündmuste koht ja aeg ja tegevad isikud nimepidi äratähendatud, kuna muinasjutt neid ligemalt ära ei määra jamõttelendu tõsise ilma seaduste läbi takistada ei lase. 2) Ko-halikud ja ajaloolised jutud jäävad luulelise väärtuse poolestteistest muinasjuttudest küll taha, siiski on ka väga ilusaidkohalikke jutte, näit. Emajõe sünnist. 3) Nad pakuvadkuuljale suurt huvi, sest et nad tuttavatest kohtadest kõnele-vad. Paljud neist hoiavad ajaloolisi mälestusi alal. Vahest onnende tuum nõnda kinni kaetud, et me teda sedamaid üles ei leia.

Kohalikkudes juttudes kõneldakse järvede ja mägedetekkimisest ehk kadumisest, linnade, losside ja kirikute ehi-tamisest, kus juures jutustatud sündmustele luuleline loor ületõmmatakse ehk neid objekte üleloomulikul viisil lastaksetõusta või kaduda. Nõnda on Virtsjärv virtsa veest tek-kinud, mis siis Emujärve asemele kogunud, kui Vanaisainimeste õeluse pärast Emujärve puhta ja karastava veeäikese pilve sisse lasknud tõusta ja ära viinud. Endisedilusad kõrged kaldad haljendavate lehtpuu metsadega jaõitsevate lilledega kadunud ära ja sood tekkinud nende ase-

*) Eisen, Rahvanalja märgilauad. Eesti kodu, 1908 Proovinummer.2) J- Jõgever, Muinasjutt ja muinaslugu. Eesti Kirjandus 111 a., nr. 4.3) J. A. Palm, Kirjeldused Otepääst,Postimehe eralisa 1900, Ihk. 93-96,

Kohalikud ja ajaloolised jutud. 39

meie. x) Paljude kodumaa mägede otsas, näituseks Ebaverel 2)ja Vooremäel Kambja kihelkonnas, seisnud vanal ajal tore-dad, rikkad linnad, mis sortside nõidumise tagajärjel maaalla vajunud. Neid maa-aluseid linnu nägevat mõned sure-likud nüüdki veel ja saavat nende rikkusest osa. Tallinn eitohi kunagi valmis saada, sest et Ülemiste järv muidu Lasna-mäelt alla orgu langeks ja linna ära uputaks. 8) Kirik Vil-jandi järve kaldal, millele sellekohane vanne peale pandud,on sellepärast maa alla vajunud, et sinna seitse venda kor-raga jumalateenistusele läinud. Kiriku kohal järvekaldal onallik, mille lähedal uue aasta öösel imelikku, südantsulata-vaid kellahelinat kuuldavat. 4)

Ajalooliste muinaslugude hulka käivad veel jutustusedsissidest ehk rüüstajatest, kes sõja ajal vanasti rahvast riisu-mas käinud. Luulelise kuue on rahva mõttekujutus ka hirm-sale katkutõbele ümber seadnud. Katk käinud vahest salaliku,alati vaikiva musta mehe, vahest ka noore naise näol kohastteise ja viinud lugemata arvul inimesi hauda. 5 )

Mõnes ajaloolises muinasjutus seab rahvas oma heategi-jatele kadumata mälestusmärgid üles. Nõnda hoiab Virumaarahvas Palmse omaniku parun Pahleni mälestust tänumeelesalal ja kujub selle nime ümber terve rea muinaslugusid, misisanda ja orjade heast läbisaamisest tunnistust annavad jaPahlenite soole au teevad. 6 ) Siiski jääb see haruldaseksnähtuseks, et sakslastest head kõneldakse. Selle vastu lasebrahvaluule õelaid ja ülekohtuseid orjaperemehi, nagu kord keegiVigala lossis valitsenud, põrgu sõita japaneb ta seal vanapaganakutsariks, kelle tige põrgu peremees nüüd seda piina kättetasub, mis härra omal ajal lasknud orjadele osaks saada. 7)

*) Kreutzwald, E. rahva Ennem, jutud, Ihk. 262.2) Ebaveremäe linn, Eisen, Teised Kodused jutud, Ihk. 31.3) Kreutzwald, ii. t. kohal, Ihk. 253.4) Viljandi kirik, Eisen, Esivanemate varandus, Ihk. 33.5 ) Mustsurm, Eisen, Esivanemate varandus, Ihk. 58. Jung, Mui.

nasajateadus 111 j.6) Kreutzwald, E. r. ennem, jutud, Ihk. 264—269.7) Kabeli härra, Eisen, iil. t. kohal, Ihk. 90 —93.

40 1. Eesti rahvaluule. A; Eesti muinasjutud.

B. Eepilised rahvalaulud.Rahvalaulust üldse.

Rahvalaulu Rahvalaul on kollektiivne luule, millel mõte, stiil ja tunde-karakter* J

viis üldine. Kõik isikuline, juhuslik ja ajutine, mis kuidagiindividualiteeti väljendab, on temast kõrvaldatud. Sõnad ja viison rahvalaulus lahutamatult ühendatud. Kunagi ei 100 rahva-laulik enne sõnad ja siis viisi, vaid sõnad ja viis voolavad talühtlasi hingest. Ka ei tee rahvas laulmise ja luuletamise va-hel vahet, vaid nimetab luuletajaid laulikuteks. Rahvalaul poleettelugemiseks määratud, vaid ettelaulmiseks, ja alles lau-luna esitatult võime ta ilu täiesti maitsta. Lauluna suustsuhu käies ei hoia rahvalaul oma kuju kindlalt alal, vaid onsisu ning kuju poolest liikuv, muutlik, ja selles liikuvusesning teisenemises peitubki ta elujõud. Laulmata seisvad,trükitud rahvalaulud on kadumisele pühendatud.

Muinasjutu ja Lugulaulul on sisult muinasjutuga palju sarnadust,iuguiauiuvahc- sest niihästi üks kui teine pajatavad minevikust juhtu-

misi ja põimivad nad fantaasia abil terveks looks. Siinjuuresastub luuletaja oma isikuga tagasi, jääb pealtvaatajaks, kedapalju tähele ei panda. Seega on niihästi muinasjutt kui kalugulaul jutustused, nende sisu on välimisest ilmast pärit,nende kirjeldusviis enam ehk vähem asjalik ehk objektiivne.Niihästi muinasjuttudes kui ka lugulauludes esineb küllüldiselt mõlemast soost tegelasi, ometi leiame esimestes enammehelikku elementi; pikemate ja laiemalt väljatöötatud muinas-juttude peategelased on suuremalt jaolt mehed. Eesti lugu-lauludes on asi otse ümberpöördud, sest neis valitseb pärissilmapaistvalt naiselik element. Meie ilusamates lugulauludes,mis rahva suust moonutamata ülestähendatud, niihästi müütilis-

Naisdik detes, muinasjutulistes, kui ka ilujutulistes, etendab naisterah-mentlugulaulu-vas peaosa; väga mitmes Eesti lugulauludes on neiu pea-

tegelane; jutustavaid laule, milles meeste kangelaste tegusidkiidetakse, ei tea ma peale Kalevite võidulaulu ühtegi nime-tada. Arvatavasti on muinasjutu loomisest meestesugu rohkemosa võtnud, selle vastu on Eesti rahvalaul üldse ja kalugulaul suuremalt osalt naistelaul, sellest siis ka tuleb, et

Rahvalaulust üldse. 41

neis neiud nii tihti peategelastena esinevad ja need lauludnaiste elu ja tegevust kujutavad. See on ka määranud rahva-laulude ained ja sündmustiku. Siin ühineb lihtlabane looduseelustamine süütu neitsiliku fantastikaga, luuakse vähearenda-tuid jutustuse lõimi, millesse rohkesti lüürilist koet vahelelöödud, nagu see naiselikule loomusele vastab.

Naislaulikud ei võinud muidugi kangelastelugusid luuaega ajaloolisi aineid ballaadideks tarvitada, sest neil ei oleplastilisi kalduvusi, nad ei võinud ka jumalate müüte egausulikke süsteeme luua, milleks edenenud filosoofilist mõis-tust tarvis läheb. Sügavuse asemel näeme rahvalaulus suurtlaiust ja uskumata naiviteeti, mis iseendale oma loodusteaduse,oma ajaloo ja oma geograafia kokku seab. See naiviteetloob aga suurepäralise meeleolu ja avab meile tee rahvahingesse. Me ei tarvitse rahvalaulu lapselikke pilte uskuda,kõike reaalselt võtta, mis ta pajatab, kuid ta luulet ja meele-olu usume kindlasti ja teame, et ka rahvaluule tõelust vihkabja kõige pealt kunst on, milles fantaasia suvereenselt valitseb,inimest, loodust ja minevikku stiliseerib. See naiselik karak-ter seletab ka põhjust, miks rahvasuu suuremaid eepilisi lugu-laule pole tekkinud. Ainult Petseri eestlaste laulikutel onpüüet märgata kahte ehk kolme lihtlaulu suuremaks ühisekstervikuks kokku liita. Sagedasti võtavad nad ühest laulustteatavaid osasid ja tarvitavad neid teise laulu ilustuseks. Selle-pärast käivad Petseri eestlaste laulud kirjelduse täiuse ninglaiuse poolest meie teistest lauludest ette. Ainult siin onvalmistahutud kive leida, millest suuremat lauluhoonet oleksvõidud üles ehitada, kuid kahjuks pole Eesti lugulaulud mittenagu Soomes mõne peasündmuse ja peakangelase ümberkoondatud, mispärast võimata on, ilma lihtkõnelise muinas-juttude ümberluuletamiseta, ainult rahvalauludest ühist suure-mat Eesti eepost kokku panna. Legendide loomisega saabEesti naislaulik siiski toime, sest et neisse vähe loogikatvaja ja neis naise hing mahti leiab kiriku dogmade üle mõt-teid mõlgutada, neid liha ja verega ümbritseda.

Suure vahe muinasjuttude ja lugulaulude vahele teeb kavälimine kuju. Kuna muinasjutt lihtkõnes, igapäevases kuues

42 I. Eesti rahvaluule. B. Eepilised rahvalaulud.

esineb,. ehib lugulaul ennast pühapäeva riidega, s. o. tavitab seotud kõnet, nimelt rahvalaulus tuttavat regevärssi jaavaldab ühtlasi kiiret ning kõrget luulelendu, sammub väge-valt ja võimsalt, nii et laulikut „ei jõua ohjad hoida, köiedköita, pilved ei pikka pidada, taevas laia talitseda."

Rahvalaulu £t rahvalaul runode kujul ehk vanades regevärssides esi-valimine kuju 0

a muud tunde- neb, tuleb meil ta välimust siin pikemalt tähele panna. Sõnagamargld ’ „runo“ tähendavad soomlased rahvalaulu; Hurt on selle sõna

ka Eesti keeles tarvitusele võtnud. Nimi regevärss, regilaul, tule-vad sellest, et rahvas teopõlves oma laule tihti teed käies, reepeal istudes laulnud 1). Palju tõenäitlikum on Kuhlbarsi väide,mille järele regevärss Saksa sõnast Reigen s. o. ringlaul saadud.

Värsimõõt Tähtsamad tunnused, mis vana Eesti regevärssi kunst-laulust lahutavad, on: 1. Iseäralik värsimõõt. Harili-kult tarvitatakse regevärsis nõndanimetatud neljajalgsettrohäust, milles kokku kaheksa silpi on: —w|—wj—w|—wIga rõhuga silbile järgneb rõhuta silp ja need moodustavadühe värsijala. Seesugune silpide järjestus on rahvalaululeõige kohane, sest et Eesti keeles lihtsõnad alati raske silbigaalgavad ja meie keel üldse langevat värsimõõtu armastab.Tähendatud veere käib ka meie rahvalaulu eleegilise põhitoo-niga väga kokku, sest et eleegiline luule üldse trohäust armas-tab2). Võtame näit. read, mis surmamõtet meelde tuletavad:

Kuid alati ei jää raskelt sammuv puhas trohäus valit-sema Suurema elavuse ja vahelduse pärast on mõnes üksi-kus värsijalas järgmised erandid 3) lubatud:

Esimeses värsijalas võib kahe silbi asemel ka kolm olla,millest aga esimene pikk, kaks viimast tingimata lühikesedpeavad olema;

*) A. Reinwald, Seletus Kalevipojast, 1877, Ihk. 10.2j W. Schott, Ueber Neus Ehstnische Volkslieder. Ermans Archiv

fiir wissenschaftliche Kunde von Russland. XIII. B. Ihk. 378.3) Johan Aavik, Rahvalaulu salmimõõt lendlehe lisas Eesti rah-

vusniku suurteose keel“ Tartus 1914, Ihk. 27.


Harukorral võib esimeses värsijalas ka neli lühikestsilpi olla:

Oige harva leidub ka teises ja kolmandas värsijalasrõhuta silbi all kaks silpi, kuid need peavad lühikesed olemaja mingi väikese kahesilbilise sõna moodustama (aga, olen,mina, oli, tuli):

Ühes värsijalas võib kahe silbi asemel üksainus pikksilp olla, kui see silp mõne ühesilbilise ja pikahäälelise sõnaehk sõnatüvi moodustab (kuu, maa, töö, puu):

On juhtumisi, kus rahvalaulus värsi rõhk sõnarõhuga jalugemise rütmus laulmise rütmusega kokku ei lange.Mõnes värsijalas, milles meie lugedes vast daktülust arvamekuulvat, on lauldes trohäust tarvitatud, selle peale vaatamata,et rõhuta silbid raskete takti jagude kohta satuvad ja ümber-pöördult. Nõnda lauldi näituseks trohäuse mõõdus, s. o.taktis:

Silpide loomulikust paigast äranihutaraisel on iseäraliküllatav, vahest koguni vapustav mõju, umbes nagu sünkoo-


pidel muusikas. Tunned nagu mingit vastolu, mingisugustdissonansi, mille järele akkordi lahendamist täieliseks kokku-kõlaks ootad. Ja see tulebki, kui uuesti sõnarõhulised tro-häused järgnevad. Siiski tuleks seaduseks teha, et pikk esi-mene sõnasilp ei tohiks värsirõhuta seisukohas olla. Pikaksloetakse silpi, milles pikad täishäälikud ehk mille täishääli-kule kaks umbhäälikut järgnevad (suure, ausa, kotka, harva,vakka). Nii oleksid järgmised värsid vigased:

See reegel on Soome rahvalaulu värsitehnikas järjekind-lalt läbi viidud ja ka meie rahvalaulus näib ta valitsevat.Harva leidub sellest erandeid, mis vist hilisemat algupära.Siiski erandi sellest reeglist moodustab esimene värsijalg.Seal võib ka sõna esimene pikk silp värsirõhuta silp olla:

Parallelismus. 2. Eesti rahvalaulu olulikum sisemine tundemärk on pa-ra 11eli s m ehk mõ 11eri i m : esimeses reas avaldatud mõtetütleb järgmine rida uuesti ümber, kordab, täiendab ja seletabseda teiste sõnadega; sagedasti järgnevad kaks, kolm jaenam seesugust mõttekordamist. Mitmekordse kordamisevaral tahtis improviseeriv laulik vist uute teemade leidmiseksja mõtete arenduseks aega võita.

Ühekordne kordamine:Küla mull’ ütles : kukku, kukku I (teema)Küla lapsed : laula, laula! (teema kordamine).

Kahekordne kordamine:Millal maksan memme vaeva, (teema)Hea ema piima vaeva, (esimene kordamine)Kahel käel kandemise? (teine kordamine).

Mitmekordne kordamine:Kui mina hakkan laulemaie, (teema)Laulemaie, laskemaie,Värsikesi veeretama, .. . . .

........ (teema kordamised).

Mere helmi nelkimaie,Ranna paasi paugutama.


3. Mõtete kordamise kõrval leiame rahvalaulus väliseid Väl!s fd

kordamisi; nimelt lastakse neidsamu häälikuid, sõnu ja mõ-nikord ka neidsamu värsse kaks ehk mitu korda järgneda:

a. Umbhääliku kordamist sõnade algul nimetataksealliteratsiooniks. See on rahvalaulu kaunim välimine ehe.Näituseks:

Magasin muru mäele,Sinilillede seässä,

Valge lillede vahele,Kullerkupu keskeelle.

b. Täishäälikute kordamist sõnatüves, enamasti ühes eel-minevate umbhäälikute kordamisega ühendatud, nimetatakseassonantsiks. Seda tuleb rahvalaulus väga tihti ette.Näituseks :

Kus need kuused kumavad,Lepad sirged sinavad,

Haavad noored haljendavad,Kased valged kajavad.

c. Alliteratsiooni ja assonantsi nõudmise järele tarvitatakserahvalaulus mõnikord arvusõnu, ilma, et need sõnad just omatähendust mööda teatavat kindlat arvu näitaksid. Näituseks:

Läksin, käisin tüki maada,Tüki teeda, palju maada,Seitse versta seda maada.Poole versta Poola maada,

Viis versta Vene rajada,Sada versta Saksamaada,Tuhat versta Türgimaada.

d. Et effekti suurendada, korratakse vahel rea esimestsõna kaks korda järgemööda ja lastakse ka järgmine ridaselle sõnaga peale hakata :

Vee re, veere, päevakene,Veere, päeva, me väsime.

e. Üldsuses seatakse korratavad sõnad igas reas ikkasellesama koha peale:

Siiötsin karja, juotsin karja,Aiasin karja kaugeelle.

f. Vahest alustatakse järgmist rööbasrida nende kahesõnaga, millega esimene rida lõpeb :

Ise kõnnin tüki teeda,Tüki teeda, marga maada.

Välimine kordamine läheb rahvalaulus nii suureks, et tihtitervet lugu veel kord nendesamade sõnadega jutustatakse.Kordamise tõttu on Eesti rahvalaulud kerged meeles pidada,ja häid laule tuntakse muu seas sellest, et nad kergestimeelde jäävad, sest et nad lihtsad on, ja ilu nõuab lihtsust.

46 I. Eesti rahvaluule. B Eepilised rahvalaulud.

Keelelised ise- 4. Rahvalaulu võib tihti väliselt veel ta keelelistesteraldused. isearaldustest? see on vanadest pikematest sõnakujudest

ja lõppudest, 1) mis praeguses kirjakeeles enam ei esine,ära tunda. Need on tunnused sellest ajast, mil tõestinõnda kõneldi. Praeguse keelega võrreldes on palju sõnuendisel ajal pikemad olnud, sest meie ajal on palju lõppvokaaleja pikale silbile järgnevaid vokaale ära kadunud (lindu,venda, saatama) ja hulk liitsilpe nagu, -da, -de, -je (-ie),-la, -na, -ne (-nessa, -nesse) ära heidetud. Lõpp -ni tähen-dab minu ehk meie oma („Mine koju tütareni", „kessehulgub uksilani" ? Lõpp-na tähendab tema oma («Salmehüüdis saunastana Kana siblis siibidana, kukke kraapis kar-vudana“). Lõpp -sa tähendab sinu oma („Mina hulgunuksilasa ja veeren väravillasa"). Lõpp -je ehk -ie tähendabsedasama, mis -sse(„Nukku kutsuti külaje— Nukk läks padrikipajuje. Kui lähed aita hulkumaie, pea puutub sea lihaje, põlvedõlle poolikuie.) Lõpp -da on osastava märk („Siis ta vih-mada vihistab siis ta põudada põristab"). 2) Suur osa neistvormidest on praegugi veel mõnes vanemas murdes tarvitusel.

Keele ajaloo uurijale on rahvalaulud umbes sedasama,mis ajaloolasele dokumendid ja pealkirjad tähtis uurimus-materjal. Suur osa vanast Eesti keelest on nimelt vanadesrahvalauludes alal hoitud. 8 ) Uuema aja ettelauljad ja mõnedüleskirjutajad on rahvalaulu vorme rikkunud, sest et nadvanaaegset Eesti keelt ei tundnud.

Rahvalaulude Eesti rahvaluule aidas on vanade runode salv kahtle-ärajag-amme. mata kõige suurem ja rikkam. Eesolevas ülevaates tahame

eepilisi ja lüürilisi laule eraldi tähele panna. Eepili-sed rahvalaulud jagab Hurt sisu järele järgmistesse liikidesse:1. Müütilised lugulaulud. 2. Legendalised lugulau-

lud. 3. Muinasjutulised lugulaulud. 4. Il uju tuli-se d lugulaulud.

x ) Alb. Saaberk, Eesti rahvalaulu keel. Valitud Eesti rahvalaulud1919, Ihk. 8-13.

2) M. Veske, Eesti rahvalaulud I, eeskõne.3) H. Neus. Ehstnische Volkslieder. Sissejuhatus Ihk. IX.

Müütilised lugulaulud. 47

Müütilised lugulaulud.Müütilistes lauludes esinevad tegelastena muinasusuli-

sed vaimud. Iga üksik lauluke sisaldab mõne muinasusupunkti, ühe ehk teise arvamise mõne üleloomuliku ilmutuse,loodusenähtuse kohta jne. Ristiusu ajal on neid lauletagakiusatud, halvaks peetud ja nende tarvitamist patukstunnistatud. Kuna nad nõnda kadumisele olid pühendatud,on neist ainult mõned üksikud riismed järele jäänud. Mõnemüütilise laulu kohta, mida Kreutzwald trükis avaldanud, on selleülekahtlus tõusnud, kas nad tõesti rahva omad on, sest et neistrahvamälestusse jälgegi pole järele jäänud, kuna muudest laulu-dest palju teisendeid tuntakse. Tähtsamad muinasusulised lugu-laulud, mille algupärasuse üle kahelda ei või, on järgmised:

Suure tamme laul. See oli hakatuses lüüro-eepi- Suure tamme

line laul, mis vist Läänemaa rannas tekkinud ja sealt idapooleedasi rännanud. Ta esimene ülestähendus, mis A. Knüpffer 1)

avaldab, on Karuse kihelkonnast pärit. Keegi meheleminemis-himuline taluneiu on ta vist luuletanud. Tal puudub sisse-juhatus ; lõpul ei tihka laulikneiu ka oma veimekirstust kõnelda.Hoopis täielikum on juba „Suure tamme laul", mis Kolga-Jaanist «Vanasse kandlesse" üles pandud:

Läksin metsa kõndimaie,Uduselta hulkumaie,Varaselta vaatamaie,Mis ma leidsin metsastagi ?

Leidsin tamme taimekese,Viisin kodu kasvamaie,Oue-aida õitsemaie,Ukse-edise ehteksi.

Istutin isa ilule:Jõua tamme, kasva tamme,Tõuse tamme tugevaksi,Kerki tamme kõrgeeksi!Tamm ei tõusnud, tamm ei käsnud,Tamm ei hiljuke edenend,Tamm ei tõusnud tugevaksi,Tamm ei kerkind kõrgeeksi.

Istutin ema ilule:Jõua tamme, kasva tamme,Tõuse tamme tugevaksi,Kerki tamme kõrgeeksilTamm ei jõudnud, tamm ei käsnud,Tamm ei hiljuke edenend,Tamm ei tõusnud tugevaksi,Tamm ei kerkind kõrgeeksi.

Istutin venna ilule:Jõua tamme, kasva tamme,Tõuse tamme tugevaksi,Kerki tamme kõrgeeksiTamm ei tõusnud, tamm ei käsnud,Tamm ei tõusnud tugevaksi,Tamm ei kerkind kõrgeeksi.

Istutin õe ilule:

*) J. H Rosenplänter, Beiträge zur genaueren Kenntniss der ehst-nischen Sprache, XVIII, Ihk. 92.

48 I. Eesli rahvaluule. B. Eepilised rahvalaulud.

Jõua tamme, kasva tamme,Tõuse tamme tugevaksi,Kerki tamme kõrgeeks!!Tamm ei jõudnud, tamm ei käsnud,Tamm ei hiljuke edenend,Tamm ei tõusnud tugevaksi.Tamm ei kerkind kõrgeeksi,

Istutin peiu ilule:Jõua tamme, kasva tamme,Tõuse tamme taeva’asse,Oksad poolde pilve’esse!Tamm siis jõudis, tamm siis kasvis,Tamm siis kasvis taeva’asse,Oksad pilveje pugesid,Tamm taht taevasta jagada,Oksad pilvet pillutada.

Mina venna palvielle;Vennakene, hella velle,Ihu kirvest, kiilu värsi,Tee taperi tera tasane.Tule tamme raiumaie ITamm tahab taevasta jagada,Oksad pilvet pillutada.

Vennakene, hella velle!Alt saab aita, pealt saab lauta,Tiivikust saab tünderida,Okstest saab hobuste talli.Keskeelt kena kiriku,Ladvast laste lusti, lauda.Mis jääb üle laastukene:Sest saab mulle kirstukene,Kirstu peale kaanekene.

Armastuse-laulu karakter esineb selles üleskirjutusesselgesti. Tamm ei kasva kellegi muu kui peiu ilul; tammelaastudest saab laulikneiule veimekirstukene, mida häbene-mise pärast alles tarbeasjade loetlemise lõpul nimetatakse.See karakter jääb „Suure tamme laulule" edasirändamisejuures niihästi Eestis kui ka Ingerimaal ja Lõuna-Karjalas. x)Alles põhjapool Laadogat areneb ta maagiliseks lugulauluks,nagu me teda Soome „Kalevala" eeposest eest leiame(Toinen Runo). Tamme nimetatakse siin juba Jumala puuks.Laulusse liidetakse lausumise sõnad küljepistete vastu. Eestisugunimedest „venda“ ja „virve“ saavad „Kalevalas" päris-nimed „Vento“ ja „Virpo“. Saunas, mis tammest tehakse,ei käi mitte üksnes Vento vihtlemas, vaid ka Jumal omaperekonnaga. Vististi on see müütiline lisandus Soome pulma-ja pidulauludest võetud, kus ka palutakse väravat avada, etJumal oma perekonnaga, s. o. pulmarong võiks sisse tulla.Sortavala ümber ilmub sellesse laulu uus aine: tamme laas-tudest teeb tige sorts endale nooli.

Juba „Suure tamme laulu" esialgsel kujul on müütilistvärvi: Tamm ulatab taevasse, pillutab pilvi. Kotka tiivaalt leitud kahe vaksa pikkune mees raiub ta maha. Nendeainete põhjal katsutakse tõendada, et * Suure tamme laul"

l) K. A. Franssila, Isotamml liiteinen. Helgingissä, 1900.


loodusemüüdist on tekkinud. Selle järele oleks tamm siisäikese pilv olnud, mis päikest tahtis vaatleja silmade eestkinni katta. Välk, kahe vaksa pikkune mees, pilbastas sellepuu kildudeks. K. Krohn ei arva „Suure tamme laulul",nagu ta Eestimaa õhturannas üles kirjutatud, veel mingisu-gust müütilist tähendust olevat. Suur tamm on suur tamm:tore taeva poole tungiv, varjurikas puu, mis juba iseenesestluulelisi mõtteid äratab. x)

Eesti rahvaluules tuntakse veel „Nutja tamme laulu", Suure tammelaul.

mis Eesti keelepiiridest pole välja rännanud. Laulikneiuleiab nutja tamme ja pärib ta kurbuse põhjuse järele.Tamm jutustab, et kõik teised puud maha raiutud, temapidavat üksinda vihma ja tormi käes seisma. Laulik tröös-tib tamme seega, et ta oma viis venda tõotab kutsuda,kes tamme maha raiuvad. Nutjast tammest saab neidsamutarbeasju, mis suurest tammest.

Suurepärane müütiline lugulaul on „Püha pürjelinnU- Püha purjekene“, milles päikese, kuu ja tähtede sündimise lugu ära linnukene.

jutustatakse:Küla tüdrukud, õeksed,

Küla poisid, pooled vennad,Küla naised, noored naised,Pange selga uued kuued,Kätte kroogitud käiksed ILähme merda pühkimaie,Mere äärta äigamaie!Pühime pühked mere’esse,Äigame laastud laine’esse ILähme homme vaatamaie,Kes siin pöörand pühkeida:

Püha pürje-linnukene,Otsind ta pesa aseta,Reegudessa, raagudessa,Mere kümmeje kivisse,Ranna paksu paemurdu,Üle ilma laia maa,Üle llvesse kiriku.

Tuli vastu kolmi põõsast:Üks oli põõsas sinine,Teine puupõõsas punane,Kolmas kullakarvaline.Põlgas ta põõsa sinise,Põlgas ta põõsa punase,Võttis kulla arma’aksi.

Hakkas ta pesa koguma;Kogus kuu, kogus kaksi,Peale paari päevasida.Hakkas ta mune munema ;

Munes kuu, munes kaksi,Peale paari päevasida.Hakkas poegi haudumaie;Haudus kuu, haudus kaksi,Peale paari päevasida.Said pojad verisulile,Hakkas poegi pillutama ;

i) Krohni arvustus Franssila Jsotammi liiteinen" kohta. Anzeigerder Finnisch-Ugrischen Forschungen 1901, Ihk. 26—35.

M. Kampmann, Eesti kirjandusloo peajooned I, 4

50 I. Eesti rahvaluule. B Eepilised rahvalaulud.

Pillutas kuu, pillutas kaksi,Peale paari päevasida;Ühe pani kuuks taeva'asse,Teise päevaks peale ilma,Kolmas söödilekiviksi.

Seda teeb taeva taadikene,Seda arvab armas rahvas,

Kus need tunnid tuntaneksi,Ajad kallid arvatakse,Mõud mustad mõõdetakse,Kui poile söödila kivida,Ega kuuda taeva’asse,Ega päeva peale ilma.

Sõna „pürje“ ehk „pürge“ tuleb vist sõnast piire ehkpire, mis taltsutamata edasitungimist tähendab. Seda sõnatarvitatakse tähendatud mõttes „Lunastamise laulus" 1): „Oota,hea vennikene, pea kinni, pürge poega!" Pürjelind olekssiis edasirühkiva aja sümbool; edasitõttava aja jooksul onvalgustajad taevakehad tekkinud. Ilves ei tähenda siintuttavat kiskjat looma, vaid ilvetit ehk helvetit, s. o. põr-gut, millest pürjelind üle lennanud. Seda arvamist kinnita-vad teised rahvalaulud, näit. „Parrem põlv on põrguassa,enam elu hilveksessa kui siin meie mõisaassa. 2)

Lindude kartmine on Eesti muinasusus kaunis laialttuttav. Mõned linnud, nagu kägu, paabis, pääsuke ja tuviarvatakse inimestest enestest saanud olevat. 3 ) Neist lindu-dest peetakse suurt lugu, kuid nendestki võib õnnetus tulla,kui kevadel endid neist petta lastakse, s. o. ilma eineta ko-dunt välja minnakse ja esimest korda linnu laulu kuuldakse.Sellepärast oli vaja enne kodunt lahkumist linnupetet võtta.Mõned linnud, nagu rongad, harakad ja toonekured on rahvaarvamise järele alati õnnetuse toojad. 4) Nende eest tulebennast hoida, nad kihutatakse elumajast eemale. Püha pürjelinnukese asemel seisab mitmes teisendis pääsukene ja pää-sukest peavad ka muidu halastamata ja kalgid inimesedpuutumata olevuseks. Ta on seega meie rahvale püha lind.

Sinisirje linnu- „Püha pürje linnukese Iaul“ on ka Eestist läbi Ingeri-maa Soome rännanud. 5) Ingerimaal tuleb talle see lisandus

*) Inland 1841 No, 9.2) H. Neus, Ehstnische Volkslieder I, Ihk. 32.3) M. J. Eisen, Pääsukese laul. Endise põlve pärandus. Ihk. 81.4) Fr. J. Wiedemann, Aus dem inneren und äusseren Leben der

Ehsten, Ihk. 451.5) Võrdle: K. Krohn, Die geographisch e Verbreitung estnischer

I.ieder, Ihk. 4—7. Samuti Zur Kalevalafrage, Anzeiger der finnisch-ugrischen Forschungen 1901, Heft 3.


juurde, et munad merde kukuvad ja katki lähevad: muna-kollasest saab päike, valgest kuu ja muudest osadest tähedtaevas. Ida-Karjalas esineb ses laulus juba Väinämöinentegelasena, keegi laplane on Väinämöise maha lasknud, rohu-mättana ujub Väinämöinen merel ja tõstab oma põlve rohu-mätta näol üle merepinna. Sellele mättale paneb pürjelindmuna, millest terve maailm tekib, nimelt ülemisest poolestkõik taevakehad ja alumisest meie maa. Põhja-Karjalas onlaulul kõige täielikum kuju. Siin esineb Väinämöinen loojanaja käsib maailma sündida. Seda teisendit tarvitas Lönnrotja liitis leitud müüdi pisut muudetud kujul Soome „Kale-vala" eepose esimesse loosse.

Pürjelinnukesel on veel paarimees sinisirje linnukene..«Sinisirje linnukese laul" käib nõnda:

Sinisirje linnukene !

Sinisirje, silmapilge.Lendelekse, lookelekse,Lendas üle nelja metsa,Neli oli metsa kõrvustikku:Uks oli kulla kuuskemetsa.Teine õile õunametsa,Kolmas oli kallis kaskemetsa,Neljas»oli niiske niinemetsa.

Sinisirje linnukene!Sinisirje, silmapilgeLendelekse, lookelekse,■Lendas üle kolme järve,Kolm oli järve kõrvustikku:Üks oli viha viinajärve,Teine õile õllejärve,Kolmas mõlgutas mõduda.

Sinisirje linnukene !

Sinisirje, silmapilgeLendelekse, lookelekse,Lendas üle kolme välja,Kolm oli välja kõrvistikku:Üks oli kallis kaeravälja,

Teine ruuge rukkivälja,Kolmas nikerdas nisuda.

Mis oli kulla kuuskemetsa,See oli noorte meeste metsa;Mis oli õile õunametsa.See oli noorte neitsikeste ;

Mis oli kallis kaskemetsa,See oli noorte naiste metsa ;

Mis oli niiske niinemetsa,See oli vana meeste metsa.Mis oli viha viinajärve,See oli noorte meestejärve;Mis oli õile õllejärve,See oli noorte naistejärvejMis seal mõlgutas mõduda,See oli noorte neitsikeste;Mis oli kallis kaeravälja,See oli noorte meeste välja;Mis oli ruuge rukkivälja,See oli noorte naiste välja;Mis seal nikerdas nissuda,See oli noorte neitsikeste.

Sinisirje linnukene tähendab sinikirju lindu, nagu tedamõnes teisendis ka nimetatakse. Siur ehk kiur tähendab

gnurdes lõokest. Wiedemann teatab, et sinisiibu-tsirk, kellel

52 1. Eesti rahvaluule. B- Eepilised rahvalaulud.

sinised tiivad ja kollased jalad, pidavat rahvausu järele Too-nelast inimestele surmasõnumeid tooma.

Lugulaulu sinisirje linnukesest tuleb eelmineva müütiliselaulu täienduseks pidada. Mõlemal laulul on peamõttedühised; linnu lendamine teatavate asjade üle on loo-mise töö aegade jooksul ja sellest väljakasvav looduse edene-mine. Esimeses lugulaulus kirjeldatakse algloomist, taevakehade sündimist, teises meie maa väljaehtimist metsadega,,järvedega ja väljadega. Võib ka olla, et neis kahes laulusüks ja seesama lind tegev oli, ja et viimses laulus endise„pürje“ nime kõrvale veel uus nimi « sinisirje" astus.

Salme laul. Võiks veel muud müütilist lugulaulu nimetada, milleleelminevatega niipalju sarnasust on, et neis linnumu-nadest asju lastakse sündida. Näituseks jutustatakse ühes lau-lus, kuidas kalade soomused kulla ja hõbeda läike said.*)Laulupiigad läksid kuldalaeval merde kiikuma. Lained lõidhõbeviirulisteks, kalad laenasid laevale sõudjad oimed, tuura-kala tüüris laeva. Pääsukene purjelindu tuli laevale pesitama..Kui laev põhjapiirile lähenes, tõstis tuuslar tuule pea, panilaeva vankuma. Pääsukese muna kukkus merde, läks katki,kuldas rebuga kala soomused. Munavalgest said räimedhõbelitrid naha peale. Võtame nende juurde veel tuttava„Salme laulu“, mille Kreutzwald „Kalevipojasse" põiminud,siis näeme, et Eesti rahvaluule taevakehasid ja maapealseidasju ning inimesi munast laseb sündida. Saaremaal kannabväike lahekene Salme nime. Pärnumaal Sauga rannas onSalme talu olemas, mis väikese ojakese suus seisab. Salmtähendas kõige esmalt lahtist väina, sellepärast lisab rahva-laul talle ka omadusesõna „sula“ juurde. Pärnumaa rannalton Salme laul idapoole edasi rännanud ja sealjuures onSalme nimi teise tähenduse saanud. Virumaa rahvalauludespeetakse „Salmet“ ja „sula Salmet" neiuks. Pihkva eestlastekeskele rännates on laul Salme nime kaotanud. „Salmelaulu" sisu teisendavad Pihkva eestlased nõnda, et leitud

x) Kreutzwald-Neus, Mythische und magische Lieder der Ehsten».No. 4.


kurest kõrge, peenike neiu kasvab, kellel koit, kuu, päike jatäht kosjas käivad ja kes viimaks tähe endale peiuks valib. 1)

Taevatähtede võistlemine kosjateel on muidugi nägusa japriske maise neiu ülenduseks luuletatud. Neiu väärtus tõs-tetakse siin nõnda kõrgeks, et isegi hiilgavad taevakehadteda enesele naiseks ihaldavad.

Lugulaulus „llmatütar* tõuseb neiu ülendus veel kõr-gemale astmele, peaaegu jumaluseni. 2 ) Neiu saab müütili-seks olevuseks. Siin ei näita neiu oma iluväärtust mittevõistlevatele kosilastele, vaid oma vanematele ja vendadelening õdedele: Neiu leiab metsas magusaid marju, mille söö-misel ta imeilusaks muutub. Selle järele lahkub neiu mai-sest elust, omastest, asub taevasse, istub ilma ääre peale,kulla kuu poole peale, kust ta siis poole ilma ilustab, poolevalda valgustab. Ta ilusära paistab muidugi ka kodutalusse.Nüüd lähevad omaksed teda koju kutsuma. Ema meelitab:

„Tule iks kodo, tüttereni, kallu’ kodo, imekana!" Seda-sama teeb ka isa, vend ja õde. Kuid Ilmatütar küsib iga kord:

„Midä tööda tegemä, mida azeld ajama?"Aga kui ta kuulda saab, et teda kodu ootavad igapäised

tööd, nagu rehepeksmine, lehmalüpsmine, sõõrutegemine jaannivaka valmistamine, siis soovitab ta omastele liht-samaid abilisi: linik peab lehma lüpsma, sukk karja saatma,rist rehte peksma, sõlg sõõru raiuma ja vokk villu ketramaning annivakka valmistama. Nende abiliste all mõeldaksemuidugi igapäisi tööorje tütarlaste hulgast, kes parematpõlve ei tea ihaldada, kes tuimad nagu nimetatud eluta as-jad. Ilmatütar aga otsustab mitte enam koju minna. Ja siis

Esi iste ilma veere pääle,Kulla kuu poole pääle,Poole ilma ta ilosti,Poole valda ta valasti.

Osalt ilmub siin juba naisterahvalik edevus ja kõrkus;paljas iludus paneb teda juba teiste peale ülevelt alla vaa-tama. Iseäralikuks naisterahva karakterjooneks tuleb see

*) Kureneiu, J. Hurt, Setukeste laulud I, nr. 9.2) Ilmatütar, seals. nr. 22.


vaade pidada, et mitte vaimline tüsedus neiul elukäigil teedei tasanda ega teda ülespoole ei vii, vaid kehalik iludus.

Ilus ja sügavmõtteline rahvaballaad on Pihkva eestlasteKdmoneiu. „Kalmu neiu", üks kaunimatest lugulauludest. 1) Siingi tõs-

tetakse naisterahva lugupidamist meeste silmis. NoormeesPeeter külvab kalmuaia lähedal otri ja palub sellele töölekirikult ning surnuaialt õnnistust. Siinjuures tõotab ta ühtneiut surnuaialt naiseks kosida. Oder kasvab ilus, pärastlõikust teeb noormees otradest linnaseid, pruulib õlut ja astubsiis kosjateele. Kuid ta unustab oma tõotuse, mis Kalmu-neiule antud, ja kosib külast elava neiu. Kui ta mõrsjakoju tahab viia, tabab teda hirmus kättetasumine:

Tuli kodo tulemahe,Vello kodo veerimähe,Sõidi kalmu kaalale,Maanalaiste maie paale,Jäie saani saisemahe,Perälauda piätämä.Tuleteli, mineteli,Päse' es saani saisemast,Perälauda pitämäst.

Valla tulli toonilase,Ligi liiva lellänaase.Ära na lausi mielestäni,Uma miele poolestani:„Pietre, peenü poisikene,Kosilane kõrgikene!Anna miesi, miä annat,Tõota poissi, miä tõotat."

Endise tõotuse lunastamiseks tahab Peeter kõike ohver-dada, mis tal on, et aga mõrsjat päästa. Ta lubas kaasa-vara, tallitäie hobuseid, vaka täie vana raha, sada sõja-meest ja kaks kaasitajat, isegi terve isatalu ühes vanemateja omakstega ära anda, kuid midagi sellest kõigest eivõeta sõnamurdmise tasuks, vaid toonilased nõuavad kätte-tasumiseks mõrsjat loori alt. Peeter ei või enam midagiparata, tõotas siis mõrsja manalastele, ja sedamaid pääsissaan sõitma. Kodus tuleb Peetri ema rõõmsasti pulmasajalevastu, avab mõrsja loori, kuid mõrsja on surnud. Hädal-damine ja kaebamine on suur. Ema küsib suures kurvastu-ses, mis ta nüüd pojaga ja surnud mõrsjaga peab pealehakkama. Poeg kostab:

1) Hurt, Setukeste laulud, nr. 35

Legendalised lugulaulud. 55

„Minnij pane merde sõmeras,Poega tähes taivahe."

Ema poisikene,kurdab: „Mino mielimarjakene!

Kelle kosta ma kulla sõna,Kelle anna ma armu sõna ?

Poeg „Imekene, hellakene,trööstib: Kandjakene, kallikene

Tulet ühes hommongul,Varra enne valge’et,Paja sis peräni põrota,Usse otsa arota.Kae kuud korgehe,Kae tähte taivahe,Kua tähte ilosamba.

Ilusamba, valusamba,Tuo om sino poigovani,Sino kallis kanane.Tolle kosta kulla sõna,Tolle anna armusõna.

Imekene, hellakene,Kandjakene, kallikene!Kui läät merde vie perrä,Kae mere perä ala,Kua om sõmmer höörusämb,Höörüsämb ja veerüsämb,Tuo su meelikas minijä,Sino käpe käskijalg.Tolle kosta kulla sõna,Tolle anna armusõna."

Kalmuneiul nimetatakse pühaks pärjakandjaks, temagavõib ainult surmas ühineda. Tema kosimine nõuab lahti-ütlemist maapealse elu rõõmudest. Seesuguse tõotuse andisnoormees nähtavasti kergemeelselt, ilma ettemõtlemata javist meelitas teda selleks aineline kasu, et odrapõllule õnnis-tust saada. Sõnamurdmisega kalmuneiu vastu koormab taenese peale süü, mis ta elu traagiliseks teeb. Selle süüall peab ka uus mõrsja kannatama. Laulu peamõte sihibsinna poole, et armastust tuleb pühaks pidada, et neiu süda-mega ei või nalja heita. Niihästi sel, kes truuduse murrab, kuika võistlejal neiul, kes truudusemurdmist omalt poolt eden-dab, käib käsi halvasti. Õnnetuste peapõhjuse avaldab emajärgmises etteheites:

Sina kalmust naase naidit,Liivast neitsi nimitsit,Selle sul koolja saani pääl,Ala kaali kalmuline.

Ei maksa põrmupõlistel vaimudega tegemist teha, sellestsõprusest ei sigine head.

Legendalised lugulaulud.Legendaks kutsutakse usulise sisuga muinaslugu, milles

kas Jumal, Kristus, Maria või mõni muu isik, keda kiriku-loos pühaks peetakse, tegelasena esineb. Nagu teada, pei-tub katoliku usus, milles müstika, pühased ja imed tähtsat


osa etendavad, palju luulelist elementi. Legendade täht-sus seisab selles, et neid uusi aineid, mis katoliku mungadmaale toonud, nüüd rahvaluules käsitletakse. Legendalistelugulaulude arv ei ole meil just suur, kuid nende hul-gas on siiski väga tähelepandavaid luuletooteid. Suuremhulk legendasid, mis trükis ilmunud, on Petseri eestlastesuust üles kirjutatud, kuid et nad siin ei või sündinud olla,seda näitavad neis esinevad inimeste nimed, mis Roomakatoliku kirikust pärit. Greeka-usulised petserlased onneid katoliku aja mälestusi, mis neile Süda-Eestist sisse rän-nanud, meeles pidanud, kuna lutheri-usulised eestlased nadju suurelt osalt on ära unustanud.

Mis eriti Eesti legendalistesse lugulauludesse puu-tub, siis võib ütelda, et neist suurem hulk Jeesuse jaMaria elust lugusid jutustavad. Kõige ilusamad neist on„Jeesuse ja Maria sõit" ja «Päästja Maria".1) Need oleksidvist jäljeta kaduma läinud, kui kirjaoskamata petserlastetruu mälestus neid ei oleks alal hoidnud, sest et neid ainultsiin tuntakse.

. ... Esimene nendest jutustab, et Jeesus ja Maria tahtsidJeesuse sõit. J ju j

jõest üle pääseda, aga vesi oli sügav. Neile tuleb kirikvastu. Jeesus palub, et kirik neid üle jõe viiks, kuid kirikleiab kõiksugu vabandusi: tal ei olevat aega, pidavat ennastpühapäeva vastu valmistama, mil palju rahvast kirikusse voo-lab ja kus siis papid ja koolilapsed nagu käod laulvat.Jeesus vastab, et laul parmude pirin olevat:

„Siin kuugu-ui koolipoisi’Papi’ pallo laola-ai’:Siin iks parmo pallo lauli’Suvelinnu leelotase’."

Jeesus ja Maria sammuvad edasi, leiavad hobuse japaluvad üleviimist oma peale võtta. Hobune vabandab, talolevat suurest orjusest kael katki ja pikast sõidust jaladväsinud. Jeesus leiab vabanduse põhjata olevat, sellepärastsaab hobusele needmine osaks. Ta elu peab autult ja vilet-salt lõppema:

x) J. Hurt, Setulaste laulud I. köide, Ihk. 146 j.

Legendalised lugulaulud. 57

Kohes tuo hopen hukatie,Soeliha surmatie?Suo vierde suntsikohe,Laane vierde lantsikohe,

Koh varese vaageva,Koh kaarna kroogseva.Sinna hopen hukatie,Soeliha surmatie.

Nüüd tuleb Jeesusele ja Mariale härg vastu. See täi-dab palve ja viib Jeesuse ning Maria üle jõe. Selle eestsaab härg õnnistuse palgaks

Kui sa härga tapetade,Ugasarvi otsa lüvväs,Kitetäs iks keedetäs,Süvvenessä tehnätäs.Kokko iks aias sugu suur,Laste laulava lavva takah,

Pereh laul pingi pääl,Muu rahvas moro pääl:Här’äkene orakene,Vei iks sa Jeesu üle vete,Kosti är vällä kuiva pääle,Saadi suure saare pääle.

Teist tähtsamat legendat „Pä astja Maria" Hurt Päästja Maria,

on talle «Jeesuse surm“ pealkirjaks pannud, algab lauliketteheitega, et kõiki muid laule lauldakse ja lugusid jutus-tatakse, kuid Jeesusest ei tahtvat keegi laulda ega Mariatmeelde tuletada. Ja nüüd jutustab ta, kuidas Maria omapoja piinajate käest ära päästis ja sellele suurele korratusele,mis Jeesuse piinamise tagajärjel taevalaotusse tekkinud, otsapeale tegi. Legenda on sisu ja kuju poolest haruldane jatähelepanemise väärt.

Uppu iks ilma undsehe,Katte maa kasteelle.Tootse’ iks saksa ilma saada’,Esändä ehitella,Saa-as säksol säetüs,Esändil ehitetüs.Ole-es päivä pääle ilma,Ole-es ako alla ilma,Ole-es kuud korgeh,Ole-es tähti inämb taivah.

Selle es ole päiv pääl ilma,Selle ago all ilma’:Jeesu iks poig hukati,Vaga Jummal vaivati,Jeesu iks sällüle tulila,Kats iks jalga kammitsah,

Viis sõrme vinniisih,Vahr iks viiöl, varvas suuh.Jeesu iks tulilta kõneli,Jeesu pajat palavalt:Kiä iks vii sõna Marijalle,And tiedä armille,Et ma iks Jeesu hukata.Vaga Jummal vaivata.

Kala iks oli pant panni pääle,Kala läts iks merde sõudma’,Vei iks sõna Marijalle:Maarja, tule iks maale kaema,Jeesu iks poig hukati,Vaga Jummal vaevati.

Ega iks Maarja usus võta-as,Usus võta-as tuos arva-as.

Nüüd saadetakse Mariale teine käskjalg järele, nimeltkukk, kel üks külg juba katlas ära keenud. Kukk lendabõrrele, laulab ja teatab Mariale, mis vilets lugu maailmas on.


Kuid Maria ei usu veelgi. Läheb kolmas käskjalg,nimelt härg, kel juba üks külg ära keenud. Ta sammubmürades mäe otsa, viib Mariale teadust. Maria jääb jällegikahtlema. Viimaks ruttab ilus ilmatütar jumalate lävele,Maria akna alla ja teatab, et maa peal ei kuud, ega päikest r

ega tähti enam ei paista, vaid et maailm udusse uppunudja maapind kastesse kadunud. Selle käskjala sõnu jääbMaria uskuma. Ta tuleb alla, päästab Jeesuse piinajateküüsist ja seab korra jalale:

Maarja hõigas kolme tütart,Hõigas katte kanasta:Anna iks armas, Kati kallis,Hedo, hella tüttereni!Otske iks tie’ ruttu mu rõiva’,Kärehehe mu kängidse’,Otske iks tie’ hõlsti, hõpekuub,Otske’ tie’ särki, vaskisälg.Lää iks ma maale kaema.

Hõigas ta iks kolme sulast,Hõigas palTond palgalisi:Sula, mu sui’ hobene,

Palgaline, pane ette,Orjaline, otsi uha,Kar’alats, kae taose,Käskijälg, kääna saan,Lää iks ma ilma kaema.Maarja tuli iks maale kaema.Sai iks ilma kui inne,Sai päiva kui pääle,Sai iks päivä pääle ilma,Sai iks ago alla ilma,Sai kuu korgehe,Sai tähe taivahe.

Seesugune selge sisu on vist eesoleva legenda algus-kujul olnud. Selle järele viibib Maria ühes tütarde ja sulas-tega taevas, teda peetakse maailma ehitajaks ja korralda-jaks ja arvatakse tal jumalik võimus olevat. See oleks vastkatoliku usu vaadete kohane, teisendites ei ole selles asjas kalahkuminekut. Kuid mõni teisend näitab, kui vähe petserla-sed luuleainest, mis nende suhu rännanud ja mida nad alalhoidnud, aru on saanud ja kui mõtteta nad neid on moonu-tanud. Jeesusest tehakse vahest sugunimi, sel põhjal või-dakse ka Jumalat Eesuks nimetada. Nii saab võimalikuks, etJumalat ennast piinatavaks isikuks peetakse ja Eesust, kesjumalatekodades viibib, talle appi palutakse. Eesus päästabsiis ka Jumala piinatulest. Ühe lauliku sõnade järele põlebpiinatul! „toomistuh“ s. o. lepametsas, teise järele tuleb seetuli aitüma jumalast Toonist. Siin on puudulik arusaamine„Toonist“ nähtavasti „toomi“ teinud. Seesugusel vabal ainetekäsitlusel on aga teiselt poolt ka oma hea külg. Kus laulude

Muinasjutulised lugulaulud. 59

vahesid ja iseäraldusi vähe tähele pandi, nende alguskujuvabalt moonutati, segati ja vahetati, seal sai võimalikuks liht-laule suuremateks liitlauludeks ühendada.

Muinasjutulised lugulaulud.

Nende hulka kuulub arvurikas salk luulelugusid, miseelminevatest selle poolest erinevad, et neis ei müüti-lisi olevusi ega ristiusu pühasid inimesi ei esine, kuna neismõttekujutus siiski tõelusepiiridest üle läheb ja sündmus-tikku üleloomulikke nähtusi põimib. Kuid mõttekujutus eilähe siin nõnda ülekäte, nagu lihtkõnelises muinasjutus. Siinpüütakse sündmusi pisut toekamalt esitada; nimetataksevahest maid ja rahvaid, kes sündmusega ühenduses seisnud.

Laulus „M ehehukkaja Mai‘°) kujutatakse südame- Mehehukkaja

tunnistuse piina, mis noorik, kes oma mehe ära tapnud, pärastkurjateo kordasaatmist tunneb. Mai läheb Jürile naiseks,kuid mees ei ole talle meele järele, ta tahaks temast lahtisaada. Mai peidab teravad tapariistad voodisse; kui Jürimagama tahab heita ja voodisse langeb, saab ta surmahaava.Amm läheb hommikul noortpaari äratama, näeb Maie riietelverd ja hakkab teda usutlema, kas ta pole meest äratapnud. Küll katsub noorik oma süüd kinni katta, kord ütlebta musta kuke, kord laugu talle, kord haraka aia pealt äratapnud olevat. Kuid vale tuleb sedamaid ilmsiks, sest tähenda-tud loomad on alles elus. Maie kitsikus on suur. Ta põgenebämma majast ja otsib endale varjupaika kuuse oksa alt, haavavarjust, kase ja lepa tagant ning viimaks kaevust. Kuid keegineist ei taha mehetapja peale halastada: kõik seletavad, etnende juures põgeneja kuidagi ei või peidupaika leida. Haabütleb näituseks

,Kuidas minu oksad hoidvad,Kuidas minu ladu langeb ?

Minu lehed lõdisevad,;Sinu süda väriseb."

*) Vana Kannel nr. 458. B.


Ei jäänud mehetapjal kitsikuses muud üle, kui läks järvekaldale ja kukutas enese vette. Sügavat mõju avaldab laulneis kohtades, kus lastakse puid ja kaevu isikutena kõnelda japeidupaika otsijat ära saata, et selle läbi mehehukkajahingehäda meile näitlikuks teha.

tTmin«aS „Neiu lunastamises" 1) pannakse ema, isa, vennaja õe armastus sel teel proovi peale, et neilt neiu päästmi-seks vangipõlvest mitmesugust lunastamishinda nõutakse,kuid ema ei täi oma põllesid, isa oma härgi, vend täkkusid,õde oma pärgi neiu lunastamiseks ära anda, sest need jäävatneile elueaks, tütar ja õde aga tänaseks ja homseks. Viimaksläheb neiu Viru poisi palvele ja see lunastab neiu sel teellahti, et oma kalli kaabu ära annab, sest kaap olevat tallepäevaks kaheks, neiu aga elueaks. See on huvitav keskaegneballaad, mida peaaegu kogu Europas tuntakse,

õde otsib Oe armastust venna vastu, mis kadunud ja uppunudkadunud venda. ... iili* l 111venna otsimisel avaldub, kujutatakse tuttavas lugulaulus

„Oli mul kolmi venn ak es ta.* 2) Ode saadab ühe vennamarjamaale, teise karjamaale, kolmanda merele kalu püüdma.Kaks esimest tulevad koju tagasi, kolmas jääb kadunuks.Küll katsub õde sõle nõiavõimu abil teada saada, kuhuvend jäänud, küll küsib ta kuult ja päikeselt, kas need me-rel kalameest on näinud, kuid need ei taha vastust anda.Viimaks teatab vastutulev tähepoisike, et kalamees merdeära uppunud, mida ka kaldale uhutud pärg ja kübar tunnis-tavad. Ode avaldab venna surma üle sügavat leina ja kiidab,kui ilus mees ta olnud:

Sirge on meressa roogu,Sirgem oli vennakene !

Valge on meressa vahtu,Valgem oli vennakene!

Nõnda paistis venna varju,Kui see päike taevaasta!Nõnda paistvad venna pärjadKui see kuu kumakse!

Ilujutulised lugulaulud.Need lähevad, nagu ülalantud seletustest ka juba

iseenesest võib järeldada, eelminevatest lugulaulude liigist

*■) H. Neus, Estnische Volkslieder 1, nr. 34.2) H. Neus, Estnische Volkslieder I, nr. 4,

Ilujutulised lugulaulud. 61

peaasjalikult selle poolest lahku, et neis üleloomulikud jaimelikud nähtused ning sündmused täiesti puuduvad. Siin onmeil luuleliste lugudega tegemist, millest igapäise elu vastu-kaja kuuleme ja mille sündmustikus midagi ebaloomulikkuei leidu. Siin on mõttekujutusele juba piir ette pandud,sest siin peab ta ainult niisuguseid juhtumisi ja nähtusi esi-tama, mis elus eneses esinevad ehk esineda võiksid.Nähtavasti tunneb vabadust armastav rahvaluule geeniusennast selles piiris liiga kitsendatud olevat, sest ilujutulisilugulaule ei leidu rahvasuus palju ja needki on lühikesed.

Ilujutuliste lugulaulude hulka loeme kõigepealt selle Kord«mis-

rahvalaulude tüübi, mida O. Kallas *) kordamislauluksnimetanud. Ehk nimi küll ainult välise vormi järele pandud,on neil lauludel tõesti ka sisu poolest ühtlust. Kõigil sedaliiki lauludel on kindlad alalised osad. Kõigepealt jutusta-takse miski kahjust. Lapsele on õnnetus juhtunud. Lapsjutustab selle ära, kuidas see sündinud ja läheb siis nutteskoju (A). Isa või ema tuleb lapsele vastu, näeb lapse kurvaolevat ja pärib selle põhjuse järele (B). Siis kordab laps omaendist jutustust sõna-sõnalt ja annab seega oma kurbusepõhjuse teada (C). Selle järele trööstib isa või ema lastseega, et tõotab kadunud loomi ehk asju aidata üles otsidaehk muidu kahju heaks teha (D). Iga jao vahel seisavadteatavad üleminekud, mis seda liiki lauludes alati korduvad.Seesuguseid kordamislaule on meil peale tosina. Võtamenäituseks laulu „Kari kadunud", mille alguskuju Kallas ajaloolis-geograafilise uurimismetoodi põhjal leidis järgmise olevat:A. Istusin ilumäele,

lluvainude vahele,Ilukaske kaenelussa;Pilutasin peiu särki,Kirjutasin kimbu särki,Õmblesin hõbekübarat.Kari mul seisis kalda alla.Mis mul karjasta kadusi ?

Eest kadus isa hobune,

Keskelt memme küüdik lehma,Vahelt venna varsukene.Läksin koju nuttesaagi.

B. Eit tuli vastu väravas,Taat tuli vastu tänavas:„Mis sa nutad, tütar noori?"„Mis mina nutan eidekene ?

Mis mina nutan, taadikene ?

Õ Väitekiri; Die Wiederholungslieder der estnischen Volkspoesie,Helsingfors 1901,

1. Eesti rahvaluule. B. Eepilised rahvalaulud.62

C. Istusin ilumäele,Iluvainude vahele,Ilukaske kaenelussa:Pilutasin peiu särki,Kirjutasin kimbu särki,Õmblesin hõbekübarat.Kari mul seisis kalda alla.Mis minul karjasta kadusi ?

Sest kadus isa hobune,Keskelt memme küüdik lehma,Vahelt venna varsukene."

D. Eit aga mõistis, kostis vastu:„01e vaita, tütar noori!Ma saadan orjad otsimaie,

Leivalapsed leidemaie.*Mina aga mõistsin, kostsin vastu:„Ei, ei, ei, ei, eidekene!Ori ei otsi hobusta,Leivalaps ei leia lehma.Nad lähvad metsa ju magama,Põõsa taha puhkamaie.Lähme ise otsimaie,Lähme suurele mäele,Kõlistame kellasida,Välistame valjasida :

Eest tuleb isa hobune,Keskelt memme küüdik lehma,Vahelt aga venna varsukene."

Suur sarnasus, mida kordamislaulud sisu ja kuju poolestavaldavad, tuleb vist sellest, et nad kõik ühe eeskuju järeleon luuletatud. Ei või arvata, et alguskuju mitmel kohal ise-seisvalt oleks sündinud. Vististi esines keegi osav lauliksellekujulise esimese lauluga, ta leidus meeldis teistele, janüüd hakati teisi sarnaseid aineid selles kujus esitama.Kindel vorm, milles need laulud luuletatud, ei luba ka sisupalju teisendada. Enamasti kõik seesugused jutustavad lau-lud kujutavad lapse vahekorda vanemate vastu. See vahe-kord on südamlik. Täis lapselikku usaldust ja lootust jutus-tavad lapsed oma õnnetust ehk kahju vanematele ja needjagavad lastele soojades sõnades õiglast lohutust ning paran-davad sedamaid häda. Ehk küll kordamislaule ka Vene jaLeedu rahvaluules tuntakse, võib siiski arvata, et see luule-tüüp vist Eestist, kus ta kõige puhtamalt on alal hoitud,võis Vene ja Leedu rahva sekka sattuda.

On ka veel päris vabalt luuletatud ilujutulisi lugulaule.Nimetan siin kõige esmalt laialt-tuntud «Ketra, Liisu,memme tütar!" ja neiusid ülendavat, toredat „Ilolaulu!“Liisul ei suuda lubatud põll ja kingad haigust kätest ja jal-gadest välja ajada, sedamaid saab tüdruk aga terveks, kuitalle töötatakse linnast peigmees tuua.

jahvataja neiu. Tütarlapse elu isamajas kujutab lugulaul „Jahvatajaneiu." 1) Neiu tõuseb vara hommikul üles ja läheb isa käsu

T J. Hurt, Setukeste laulud I. köide nr. 445.

Kangelastelugudest üldse. 63

peale kambrisse käsikiviga jahu jahvatama. Ta töö on raske,sellepärast käivad vend, ema, isa ja õde neiut ergutamas jatõotavad talle ilusa kaasavara anda, kui ta mehele läheb.Vend tõotab aida täie vilja, ema ühe lehma ja lamba, isaühe hobuse ja õde oma suure rinna-sõle. Seal tuleb viimakska vennanaine ja annab nõu jahvatamist seisma jätta, sestega tõotusi keegi ei täitvat. Seda olevat ta ise mehele minnesära näinud. Kuid neiu ei pane vennanaise sõnu tähele, vaidjahvatab edasi. Ilmub kosilane, ja neiu läheb mehele. Noori-kuna tuleb ta nüüd isamajasse ja palub omastelt tõotatudkaasavara. Kuid need ei taha oma tõotustest midagi teada.Nüüd läheb noorik kurjaks ja paneb needmise kaasavarakstõotatud asjade peale. Vesi pidavat venna vilja ära rikkuma,ema lehmad lüpsku verd piima asemel, isa hobused söögususi; noorik ei taha enam jalgagi isamajasse tuua. Venna-naine, kes seda kõike kuulnud, trööstib lõpuks mehe õde:

Sõsar, sa hella linnukene!Seo sai sulle, miä mulle,Seo sai meile mõlembille,Seo sai egale ütele.

Seo küll töö tegemast,Vara vaiva nägemast 1Ega mulle ei anda ese aita,Velo meile vilja ei veerätelle,Sõsar ei anna suurta sõlge.“

C. Eesti muinaskangelased Kalevipoeg jaSuur-Tõll.

Kangelastelugudest üldse.Eesti muinasjuttude hulgast oleme kaks kangelastelugu

„Kalevipoeg“ ja „Suur Tõll“ eraldanud ja neile iseseisva pea- ,u?ude s!sust*

tüki pühendanud. See sündis osalt nende mõlemate lugudeisesuguse aine, osalt ka selle aine vaba ümbertöötamise javälimise kuju pärast, mis iseäranis ..Kalevipojale" osakssaanud. Kangelastelood on eepilise rahvaluule tähtsam osa.Neis loob rahvas enam ehk vähem selge üldise pildi omaelust muistsel ajal. Siin tuuakse tegelased ja sündmused esile,kellel rahva saatuse kohta otsustandev mõju on olnud. Siinnäeme rahvast väliste vaenlaste vastu võitlevat, ja ehk jutus-

64 Eesti rahvaluule. C. Kalevipoeg ja Suur-Tõll.

tusel küll müütiline, üleloomulik laad on, ehk nende tege-lased küll nagu luuleilmast näivad pärit olevat ning sünd-muste aja ning koha kohta täit valgust ei või saada, põhjenevadjutustatud sündmused kangelaste-lugudes ometi ajalooliselalusel. Neist lugudest paistab rahva elu kodusel koldelsiit õpime enam ehk vähem rahva muinasaja vaateid, vaimu-elu ja kombeid tundma, siit näeme, kuidas rahvas loodusevägede vastu võitleb. Seega erineb kangelastelugu mui-nasjutust ja müütilisest lugulaulust selleläbi, et tal aja-loolist elementi aluseks on, kuna mõttekujutus viimsed tea-tavatest ainetest vabamalt on loonud. Kangelastelood on

Tugeva jõuga nähtavasti välja arenenud väiksematest juttudest, mille pea-polsld' tegelased on tugevajõuga poisi d.1) Rahvas teab vägi-

tegusid pajatada Sauna-Hansu pojast, samuti ka Jõu-Jüristja Tugev-Tõnust. Mõndagi ühist joont Kalevipojaga on eritiSauna-Hansu pojal, kel nii suur jõud, et võis karu koormaette rakendada, kui see ta hobuse ära murdnud, ja kes põrguskäies vanapaganale hirmu peale ajas, talt suure kullavaran-duse välja nõudis ning kaasa tõi.

Kalevipoja ja Kuju poolest ei ole Kalevipoja ja Suure-Tõlli 100l esi-Suur-Toih va- a ]orSeit vahet olnud, sest neid mõlemaid tunneb meie rahvas

line kuju.kui lihtkõneliste muinasjuttude kangelasi. Kalevipoega nime-tatakse küll ka mõnes rahvalaulus, kuid ta vägitegudestjutustab rahvasuu peaasjalikult proosas. Meie «Kalevipoeg/nagu teda ilukirjanduses praegu tunneme, ei ole välise kujupoolest täiesti rahvaluule, vaid Kalevipoja laulik onhulga aineid rahvaliselt vanadesse regivärssidesse ümberluuletanud ja neile uue kuju andnud. Ka Suure-Tõlli üles-kirjutaja on rahvasuust saadud üksikuid lookesi korraldanudja nad terveks kokku liitnud. Sisuliselt] käivad nadmõlemad rahvaluule hulka, kuid rahvasuust saadud aine onenam ehk vähem korraldatud ja vabalt ümber töötatud.Selleläbi on nad küll oma teaduslikust väärtusest paljukaotanud, kuid ajalooliselt on nad meile väga tähtsad. Et«Kalevipoeg" lugulaulu kujul on välja antud ja sellel näolüldiselt tuttavaks saanud ning suurt mõju avaldanud, siis-

x) M. J. Eisen, Kalevipoja esi-isad. Tallinnas, 1922.

„Kalevipoja“ eepose kokkuseadmise lugu. 65

arvame sündsaks teda ühes Suur-Tõlli looga eepiliste rah-valaulude järele harutusele võtta.

Kalevipoja lugu tunnevad maisamaa eestlased, iseäranisVirus, Harjus, Järvas ja Põhja-Tartumaal, Suur-Tõll selle-vastu on ainult Saaremaal tuttav. Juhtumised, mida üksi-kud lood mõlemis kujutavad, on väga mitmest ajast pärit,lõpevad aga mõlemad sakslaste tulekuga meie maale jaeestlaste vabaduse kaotusega. See põhjus laseb kangelaste-lugude peategelasi Kalevipoega ja Suurt-Tõlli nii traagili-kult otsa saada ja annab mõlemale loole kurva laadi.

„Kalevipoja“ eepose kokkuseadmise lugu.Trükitud kirjas kõneldakse Kalevipoja tegudest esimest Esimesed sö

korda Rosenplänteri ajakirjas „Beiträge“, kus A. Knüpffer nu”®^“ lc'teatab, et Kalevipoeg möllikut ehk sigimata maad puuad-raga kündnud ja sellest ajast peale seal enam mingit rohtuei kasvavat. See paha loomuga hiiglane ajanud ka naiste-rahvaid taga. Tähendatud sõnum unus teadusemeeste meelestpeagi. Rahvas pidas neid kardetavateks inimesteks, kes kat-susid vanu jutte ja laule kuulda saada ja üles kirjutada.

1835. aastal ilmus Lönnroti „Kalevala eli Karjalaisten Kalevala

Runoja Suomen vanhoista ajoista". Vaimustus, mis see töö llmumine-Soome ärganud nooresoo südametes põlema õhutas, ei või-nud siinpool Soome lahte mõjuta jääda.1) Soomlaste eeposenimi „Kalevala“ ja „Kalevan pojat“, kuidas selle eeposetähtsamaid tegelasi kutsuti, tuletavad eestlastele muidugielavalt Kalevipoega meelde. Nõnda näeme siis, et ju aastapärast „Kalevala“ ilmumist Jõelehtme õpetaja G. H. Schüd-löffel terve juttude kogu Kalevi hiiglastest trükis avaldabja eestlaste ennemuistsetest kangelastest esimest korda näit-liku ning selge pildi annab. 2 ) Schüdlöffei arvas, et ta üles-kirjutused vahest teisi Kalevipoja jutte koguma äratavad.

1) W. Reiman, Dem Andenken Fr. Krcutzwalds. Finnisch-ugrischeForschungen 111, Ihk. 6, Dr. Bertram, Zur Geschichte und zum Verständ-niss der estnischen Volkspoesie. Bait. Monatschrift 11, Ihk. 431.

2) Kaallew’ sohn (Kallevi poeg). Inland 1836, Ihk. 529—536.M. Kampmann, Eesti kirjandusloo peajooned ). 5

66 1. Eesti rahvaluule. C. Kalevipoeg ja Suur-Tõll.

Kuid see lootus ei läinud tal täide. Ei olnud meie maalseesugust seltsi olemas, nagu „Suomalaisen KirjallisuudenSeura", kes Lönnroti tööd agaralt ja mõjuvalt toetas ja ette-võttele ainelist abi andis. Alles 1838. aastal asutati Tartus

Fihimanni eel- selts „Gelehrte Estnische Gesellschaft", kes Eesti muinasajaja oleviku uurimise oma sihiks tegi. See õpetlaste selts hakkassiis suure agarusega rahvaluulet korjama, iseäranis ta liigeFählmann. Ta oli Eesti rahva seast võrsunud, tundis hästirahva keelt, kombeid ja jutte. Juba lapsepõlves oli ta Haomõisa peretoas pealt kuulnud, kuidas teolised hirmu pealeajavaid ja imelikke muinasjutte pajatasid. Nooremehe põlvestundis Fählmann Eesti rahvaluule vastu suurt huvi, käissuvekuudel õppimise vaheajal külast külasse ja kihelkonnastkihelkonda rahvajutte ning laule korjamas, kusjuures tariiete ja oleku poolest püüdis talumehe sarnane olla, etteda ära ei tuntaks ja umbusaldus võõra saksa vastujutustajatel suud ei suluks. Fählmann korjas neid lauleja jutte, milles rahvas oma minevikku mälestas. Iseäranisarmsaks said Fählmannile jutud ja laulud Kalevipojast.Mis ta rahvasuust Kalevipojast kuulis, seda esitas ta Õpeta-tud Eesti Seltsi koosolekul 1839. Pilt, mis ta sel koosolekulKalevipoja elust ja tegudest kujutanud, käib peajoontessellega ühte, mis pärastpoole eeposesse üles pandud. Pea-ainetest puudub ainult ujumine Soomemaale ja kõik, missellega ühenduses seisab. 1) Need kangelaseloo katked, misFählmann esitas, äratasid õpetlaste keskel tähelepanu jasuurt vaimustust. Fählmanni kõnet kuuldi põnevusega jaloodeti Kalevipojast veel rohkem kuulda saada. Sugemetekogumine tehti Fählmannile ülesandeks, mille täitmisel Kreutzwald tal pidi abiks olema. Esmalt oli Fählmannil nõu Kalevipojaeepost seitsmes laulus avaldada, pärast suurendas ta lauludearvu kuni kaheteistkümneni. 2) Kuid ennem ei tahtnud tamidagi üles kirjutada, kui puuduvad jutu vahelülid rahva**suust on üles tähendatud. Kurvad nähtused rahva elus, nagu

W. Reiman, Sissejuhatus Fr. Love Kalevipoja saksakeelse tõlkejuurde. Tallinnas 1900, Ihk. I—XXVIII.

2) G. Blumberg, Quellen und Realien des Kalevipoeg, Ihk. 9.

„Kalevipoja" eepose kokkuseadmise lugu. 67

ihulik puudus, raske teoorjus, väljarändamine ja suur usu-vahetuse tuhin rõhusid Fählmanni meeleolu alla. Eesti rahvauuestisündimine oli tema meelest vahe peal petlikuks une-näoks muutunud, sellepärast jäid ka eeltööd „Kalevipoja"kallal suikuma. 1) Pealegi tuli surm vahele ja tegi kõikFählmanni plaanid tühjaks. Sõbrad tõendavad, et Fählmannpalju korjatud lugusid, mis ta truus mälestuses seisnud,enesega hauda viinud ja seda kaotust ükski „Kalevipoja" üles-lähendamises ei suutvat tasuda. 2 )

Kuid Fählmanni surm takistas Kalevipoja eepose kokku-seadmist ainult möödaminevalt. «Õpetatud Eesti Selts" ko-gus sõnumeid Kalevipoja kohta edasi ja andis materjali korral- Kreutzwaldidamise ning ühteliitmise Võru linnatohtri Fr. R. Kreutzwaldi Kale v>po«sr

kätte, kes Fählmanni plaanidega täiesti tuttav ja ise hulgaKalevipojast laule ning jutte oli üles kirjutanud. Esimesijutte Kalevipojast kuulis Kreutzwald Kaarli mõisa teenri Kot-lepi suust, kes pärast lahtisaamist pärisorjusest Jankovitsinime kandis. 3 ) Oma kümnendal eluaastal võis Kreutzwaldkohti, millest Kotlep Kalevipoja loos kõneles, ise oma sil-maga Kadrina ja Aruküla vahel näha. 16 aasta vanadusesõppis noormees Hageri kihelkonnas Ohulepa vallas 80 aas-tast vanameest Jakob Fischeri tundma, kes Läänemaalt päritoli ja suure hulga lugusid Kalevipojast jutustas. See JakobFischer oli Kreutzwaldile peaallikaks, kust ta kõige tähtsa-maid Kalevipoja aineid sai, nimelt ujumine Soomemaale jasündmused, mis sellega ühenduses seisid ja mis Fählmanniljust puudusid. Vanal Jakobil olnud sügavtundeline luulelikloomus, kes enese luulekujusid lihaste silmadega arvas näinudolevat. Noores eas olnud ta osav viiulimängija, sest et

,vaim“ ta viiulis istunud ja viisise loonud.16—19. eluaastani puutus Kreutzwald suvel ja talvel

õppimise vaheajal selle raugaga kokku ja püüdis ta suustlauluriismeid üles tähendada. Enne kui Kreutzwald Kalevi-

l ) W. Reimann, Kalevipoja juubel. Tartus, 1912, Ihk. 7,2 ) Santo, Ankündigung der baldigen Erscheinung des Kalevipoeg

Verhandl. der gel. estn. Ges. 111, Heft 1, Ihk. 86.3) Blumberg, ü. täh. kohal, Ihk. 10—11.


poja aineid liitma hakkas, avaldati veel üleskutse, millesmeistrile materjali kätte toimetada paluti. Kuid abi asemelsai Kreutzwald üksnes mõnitusi kuulda. Sellest hoolimataedenes töö jõudsasti. Materjali juurde, mis Kreutzwald jaNeus varemini ise üles tähendanud, saadi Võru õpetajaltKolbelt, kes Palamuses sündinud, Pihkva eestlastelt, Laiusekihelkonnast, Tormast ja Tarvastust huvitavaid lisapalu 1).

Kreutzwaldi allikad olid: Fählmanni kõne „Kalevipojast",A. Knüpfferi ülestähendused, mis Neus tarvitada andnud;Schultzi teated Tartust, maamõõtja J. Laguse omad Tarvas-tust, Rosenpflanzeri kogu Pihkva eestlaste laule. Kreutzwaldiloli umbes 2000 rahvalaulu teisendit käes tarvitada. PeaosaKalevipojast moodustavad ained, mis muinasjuttudest saadud,nagu kiviviskamine, kündmine, Kalevipoja sängid. Pealeselle on Kreutzwald nähtavasti muinasjutte tarvitanud, misKalevipoja kohta ei käinud ja neid koguni võõraste laenu-dega täiendanud. Kuid selle materjali sõelumine ja ühteliit-mine ei olnud kerge asi. Mitmed katked ei tahtnudisekeskis kokku sündida ega varemalt ülesseatud tööplaanimahtuda, sest et mõnes kohas ühendavad vahelülid täiestipuudusid, ehk jälle laulud võõraste ainetega nõnda segatudolid, et neid esimesel silmapilgul keegi ei võinud Kalevipoja100 katketeks pidada. Iseäranis segased olid uuemal ajalülestähendatud ained. Kõige puhtamalt oli Kalevipoja lugupeale Viru- ja Järvamaa veel Laiuses, Tormas ja Kodaveressäilinud, kuna Pihkva eestlased kalevisest poisikesest kõnelevad.

Korjatud ning korraldatud ainete kujundamisel algaspärishäda, sest aineid oli kahte liiki: proosalised jutustusedja rahvalaulude katked. Et ainult vanemates lauludes vähe-seid jälgi Kalevipojast maha oli jäänud ja rahvas seda lugupeaasjalikult lihtkõnes jutustas, arvas Kreutzwald esmalt, etKalevipoja jutt kunagi tervelt luulekujus rahvasuus poleliikunud. Sellepärast paneb ta esiotsa proosas kirja, mis rahvaslihtkõnes Kalevipojast jutustanud ja paigutab proosajutustus

x) Fr. R. Kreutzwald, Vorwort zum Kalevipoeg, eine estnischeSage 1857. Võrdle ka: Oskar Kallas, Uebersicht über das Sammelnestnischer Runen. Helsingfors, 1902.

«Kalevipoja" eepose kokkuseadmise lugu. 69

vahele rahvalaule, mis ta arvab Kalevipoja kohta käivat.Selles kujus oli töö juba üle poole ära tehtud, kuid seguei tahtnud kellelegi meeldida. Kuid Pihkva eestlaste suurtlauluvara tundma õppides muutis Kreutzwald oma arvamise.Keegi naine Lõkovo külast Isborski ligidalt, kes laulu „Neiuläks merde liikumaie“ ette laulis, lisanud juurde, et see olevatosa pikast laulust, mida kolmel päeval ei jõudvat ette laulda. 1)

Tähendatud laulus jutustatakse vanemate kurbusest lainetesselangenud tütre surma üle. Järgneb pikem kahekõne ema jatütre vahel, milles tütar emale järgmist lohutust pakub:

Ära ikke, eidekene,Ära tönni, taadikene.Merela on minu kodu,Laine all mul sala tare,Kalevid mind kiigutavad.

Siit järeldab Kreutzwald, et hulk laialipillatud laulukat-keid, „mida vana, väga pika laulu sõnadeks'* nimetatakse,tingimata Kalevipoja eepose jäänusteks tuleb pidada, miskord rahvasuus elanud. Sellepärast otsustas ta tervet jutturegevärssidesse valada ja oma laulusõnade abil ühiseks lugu-lauluks liita. Alles raskete võitluste järele seab ta terve 100ühisesse luulevormi. Rahvasuust saadud laulud moodustavadumbes 7600 rida. 2) Kuid kõik need rahvalaulud ei seisnudesiotsa sisu poolest Kalevipoja looga ühenduses, vaid Kreutz-wald on palju neist vabalt ümber moonutanud. Umbes 11,000rida on Kreutzwald rahvalaulu jäljendanud ja muinasjutudKalevipojast vanade regevärsside mõõdus ümber jutustanud.

«Kalevipoja" kokkuseadmisest kirjutab Kreutzwald ise 3)

muu seas nõnda! „Eesti Kalevipoja jutt oli kui lagunenudvana hoone, kust palju enam ei leitud kui ahervarred. Seina-paikidest oli mõnda kadunud, teised tuulest ja veest kaugeleära veetud; kui need hoolega kokku korjati, siis leiti siinja seal vahetükke puuduvat, ehk üks nurk ei tahtnudteisega nööril kokku joosta. Seal võtsin kirve kätte ja

*) Kreutzwaldi käsikirjaline rahvalaulukogu E.2) Sitzungsberichte der gel. estn. Ges. 1875, Ihk. 18.3) Sipelgad II anne, Ihk. 28—29.

70 I. Eesti rahvaluule. C. Kalevipoeg ja Suur-Tõll.

läksin Eesti metsa tarbepuid raiuma, millega vana hoonetjälle võiksin korrale seada. Metsavahid ja nende ülemad eitohtinud mind keelata, sest mets oli minu pärisoma, selle-pärast, et ma sündinud eestlane olen" jne. Töö võis raskeküll olla, sest et Kalevipoja jutu- ja lauluriismed väga laialiolid pillatud ja võõraste ainetega segatud. Kreutzwaldil eijäänud muud nõu üle, kui et „laenas kandle Vanemuiselt,võttis pihu võlsivallast, tüki teise tõsi tal ust, kolmandamakuulukülast, laenas lisa meelelaekast, mõtte mõisa magasista."Siinjuures oli peale muinasjuttude ümberjutustuse regevärssi-des Kreutzwaldil vaja üksikutele lugudele sissejuhatusi luu-letada, leitud laulukatkeid täiendada, sarnastada, ümbermoo-nutada ja siis ühtlaseks tervikuks ühendada. Sellest siis tulebki,et Kreutzwald neid rahvalaulu katkeid, mis ta rahvasuust onsaanud ja mida ta esimeses Eesti-Saksa väljaandes tähekestegamärkinud, enam ehk vähem on muutnud ja ümber teinud.Seda võib Kalevipoja keelest ja värsimõõdust ära tunda. 1)

Rahvale määratud eestikeelne väljaanne ilmus 1862. aastalSoomes Kuopio linnas. Selles väljaandes on „Kalevipoeg"18,993 laulurida pikk.

«Kalevipojas" esinevate lugude järjestus ehk ta komposit-sioon on Kreutzwaldi enese töö, just nagu muinasjuttudestsaadud sugemete ümberjutustus värssides. Vahele põimitudpikemad rahvalaulud ei seisa sagedasti orgaanilises ühendu-ses peategelasega, vaid on tihtipeale kõrvaliste episoodidenavahele pistetud ehk peaainega lõdvasti ühendatud. Vähemaidrahvalaulu riismeid on Kreutzwald sagedasti teisendanud, nagusündmustik seda nõudis. Et seesugusel viisil ümbertöötatudrahvaluulel enam teaduslikku väärtust ei või olla, on iseene-sest mõista. Ja rahvaeeposeks selles mõttes, nagu näituseks«Kalevala", «liias" ehk «Nibelungenlied" seda on, ei või«Kalevipoega" nimetada. Seda ei ole «Kalevipoja" lau-lik ka ise teinud. Laulumaterjal, mis ülalnimetatud rah-va-eepostesse põimiti, oli suuremalt osalt rahva enesekeskel loodud. Neis lauludes leidis juba täiesti väljakujune-

x) J. Hurt, Vana Kannel I. Vorrede Ihk. 17. Vaata veel: U. Kart-tunen, Kalevipoegin kokoonpano, Ihk. 65—99.

„Kalevipoja* eepose sündmustik. 71

nud, seotud kõnes loodud kangelaste lugusid, mida viimnerhapsod ehk laulik ühendas. Kreutzwaldil sellevastu oli vähetõesti valmis rahvalaule käepärast ja needki olid enamastilüürilised tundelaulud. Vägimeeste-lood sai Kreutzwald muinas-juttude näol, mis ta ise regevärssidesse valas. Ainet, millestrahvas suurt lugu peab, püüab ta pühapäeva kõnes edasi anda.Sellepärast ilmuvad meie vanasõnadki tihti runode näol. Püha-päeva kõne ehk regevärsside loojad olid Eestis suuremaltosalt neiud ja naised. Nende luule on subjektiivne, liigubenese „mina“ ja seesuguste ainete ümber, mis naisterahvaelule ligidal seisavad. Nagu juba eespool seletatud, tegisee Eesti pikemate lugulaulude sündimise võimatuks. Vägi-meeste-lugudest ei tundnud naised huvi ega suutnud nii-palju objektivismi omandada, et pikemaid eepilisi aineidoleks käsitleda võinud, ilma et enese „mina" oleks vaheleseganud. Sellest siis tulebki, et „Kalevipoja“ jutud suure-malt osalt lihtkõnes suust suhu liikusid. Kreutzwald on sellematerjali, mis saadaval oli, ümber töötanud ja ometi Eestirahvusliku eepose loonud.

«Kalevipoja" eepose sündmustik.

Põhja piiril Taara tammiku serval seisvas talus kasvasid mldTitogü?*kolm poega, taaralaste taimed, see on kangelased. Nadrändasid isatalust välja. Üks neist sõitis põhjakotka seljasüle Soome lahe Viru randa, rajas siin riigi ja valitses selleüle. Teda õpime «Kalevipojast* Kalevi taadi nime all tundma.

Läänes elas ühes talus noor lesknaine. Karja hommikulvälja saates leidis ta kana, tedremuna ja varesepoja. Lesktõi nad põlle sees koju, pani tedremuna villavakka kana allahauduma, aga varesepoja viskas ta kirstu taha. Mõne ajapärast kasvas kanast Salme, sulaneitsi, tedremunast Linda,libeneitsi, varesepojast aga vaene orjatüdruk. Salmel käisidkosjas kuu, päike ja tähepoeg. Tähele läks Salme kaasaks. 1 )Lindal käisid kuued kosilased. Kõige esmalt tulid hõbedanekuu ja kuldne päike. Neid kumbagi ei võtnud Linda endalemeheks, sest et mõlemad meelt muudavad ja mõnikordkahjugi sünnitavad. Siis tulid kosja veevaldade valitseja,

*) Võrdle: K. Krohn, Die Freierei der Himmelslichter, Anzeigerder finnisch-ugrischen Forschungen 111, Ihk. 15—44.


õhukuningas ja Kungla kuninga poeg. Ka need saatis Lindatagasi, ehk küll ema ja vennad soovitasid, et ta ühe nendestkuulsatest kosilastest endale meheks valiks. Viimaks tuliViru kuningas Kalev Lindale kosja. Vennad ei tahtnud Lindatkangelasele anda, neiu aga ütles: „See mul meesi meelepärast, sellel kosjad kinnitame."

Linda oli Kalevile truu abikaas, kes hulga kangeidpoegi isa kuju kandjaks kasvatas. Muist neist läksid võõralemaale õnne otsima. Taat kuulutas oma eluõhtul ette, etviimne võsukene, kes alles pärast isa surma sünnib, tegudesja olus isa vääriline on, ja kinnitas, et kuningriik peab jaga-mata ühe poja valitsuse alla jääma. Selle järele jäi Kalevitaat haigeks. Küll ravitses Linda õrna armastusega omakallist kaasat, küll otsis ta abi arstidelt, aga surma vastu eileitud rohtu. Linda pani Kalevitaadi surnukeha ilusastiriidesse. Siis kaevas ta kümme sülda sügava haua ja mattissurnu muru alla mullapõue. Ja et tulevad põlved teaksid,kus kuningas Kalev puhkab, ehitas ta haua peale mäles-tuskünka.

Kalevipoja Uku ja Rõugutaja sala abil tõi Linda oma viimse pojanoorpõlv 11—vm. jjma{ e> Juba varakult avaldas noor Kalev kangelase loomu.

Paari kuu vanaduses oli tal nii suur jõud, et mähkme linadpuruks kiskus ja hälli kildudeks lõhkus. Sel teel pääsis takätkist põrandale roomama. Kolmandal kuul hakkas ta jubakõndima ja jõudu kasvatama. Kalevipoeg mängis kurni javiskas ratast, laskis lingusilmusest kive lendama ja loopismerepinnal lutsu. Noormees sirgus isa suuruseks ja vendadevääriliseks, ta tõotas oma olemisega kadunud isa ettekuulu-tusi igas tükis täita.

Soome tuuslar, tuuletark, käis leske Lindat kihladegakiusamas. Aga Linda ei lähe enam teisele mehele. Tal poletarvis tuuletarga ähvardusi karta, sest et teda kolm kasva-vat poega kaitsmas. Iseäranis agar on noorem Kalevi võsu.

Kalevipojad läksid kolmekesi jahile* Koju tulles lähe-vad nad neljast ilumetsast läbi. Nende tuju oli lustiline,sest nad olid kolm suurt looma, karu, põdra ja metshärjaja kolme seltsi väikesi loomi, kõrbekutsikaid, rebaseid jajäneseid saagiks saanud. Sellepärast käivad nad lustikäikurõõmuradadel ja hakkavad võidu laulma.

Kuna kolm venda jahil olid, tuli Soome tuuslar javiis Linda väevõimul ära. Linda õhkas Uku poole ja palusjumalatelt abi. Irumäel astus äike röövlile tee peal vastu,pikne põrutas ja tuiskas pilvist tuld. Naiseröövel langesminestusse. Linda muudeti kaljukivi pakuks, mis Iru ämma

«Kalevipoja" eepose sündmustik. 73

nime all rahvasuus tuttav oli. Kui pojad koju jõudsid, aimasidnad halba ja püüdsid eide kadumise kohta selgust saada.Kuna vanemad vennad magama heidavad, ei kanna nooremasüda ema otsimist teiseks päevaks jätta. Sedamaid võtabta tähtsa teekonna ette. Kuid enne läheb ta isa kalmulekurba südant kergitama, isa teejuhiks paluma. Isa ei võitõusta, ei ärgata, vaid vastab: „Tuuled juhtigu suil’ teeda,õhud õrnad õpetagu, taevatähed andku tarkust!"

Ja nüüd algab suurepärane, hiiglasele tõesti kohane,aga ka kardetav ning tagajärjerikas reis. Kalevipoeg kargabrannalt lainetesse ja hakkab taevatähtede juhil üle mereSoome poole ujuma. Kuhugi saarele puhkama minnes kuulista Saare püga armulaulu, laulis ise vastu ja meelitas piigaoma ligidale, „kuni armu kütkendused südant said sulatama,meelta metsa eksitama." Selle teo tagajärg oli see, et Saarepiiga meeleheites häbi pärast enda merde kukutas ja ärauputas. Kergemeelne eksitaja ujus aga Soome poole edasi.Siin leidis ta tuuletarga talu peagi üles v võitis vastase äraja lõi sortsid maha. Tuuslar jutustab küll hädas, mis Iru-mäel sündinud, kuid Kalevipoeg ei usu ta juttu ja lööbvastase tammevemblaga surnuks. Kui ta oma ema tuuslaritalust ei leia, kahetseb ta kurja tuju. Selle järele tellibta Soome sepalt hea mõõga. Mõõga liikusid juues lähebKalevipoeg Soome sepa vanema pojaga tülli ja lööbmõõgaga vastase pea otsast ära. Seega koormab kan-gelane veel teise veresüü enda peale. Sepp aga sajatabmõrtsukat ja soovib, et mõõk peaks talle selle veretöökätte maksma. Tuuslari paadis sõidab Kalevipoeg tagasiViru randa. Irumäel kuuleb ta oma kadunud ema häält,kes talle kahekordset veresüüd meelde tuletab ja teda mõõgaeest hoiatab, sest et veri vere palka ihkab. Koju jõudesei jutusta noorem vend oma süütegudest teistele midagi,kuid õhtul läheb ta nuttes teist korda isa kalmule, kutsubisa armu andma, rammu toetama ja poja eest kostma. Isatrööstib poega hauast: Kadunud isa veri valvata vaga lapsekäikusid ] kogemata kurjategu olevat vaja jälle parandada.

Isa käsku meeles pidades, et riik peab jagamata ühe KaUvipojapoja voli alla jääma, lähevad vennad liisuõnne katsuma, meheiga,kes neist pidi isa päranduse omale saama. Võidu määraks “• rahulino töS

võeti Saadjärve laius. Vanema venna kivi kukkus teis- Vill—x ' *

poole kalda äärde vette, teine vend viskas pisut kaugemale,nõnda et pool kivi vette, pool kuivale jäi; noorem vendpaiskas oma kaljupaku kaugele üle järve kuivale maha.Seega päris noorem vend isa riigi. Vanemad vennad viht-


lesid ta saunas kuningaks, ehtisid ta hõbesärgiga ja kuld-toime kuuega, panid talle selga vanast vasest vammuse,raudkilbi rinna peale. Ise aga jätsid nad noorema venna jakodumaa lauldes jumalaga ja lahkusid maalt. Valitsuse-ohje kätte võttes algab Kalevipojal töörikkam elujärk. NaguKalevipoeg mees on laulma, nõnda peab ta ka tööst suurtlugu ja edendab võimsalt kultuuri. Ta rakendab ruuna adraette, künnab mõned paigad põllumaaks, teised kohad karja-maaks, murumaaks ja heinamaaks, külvab sohu sinikaid,sambla sülle jõhvikaid, külvab metsad kasvama, aasad, orudhaljendama, õilmed ilul tolmama. Kui hundid Kalevipojaruuna olid ära murdnud, siis puhastas ta metsi kiskjatest.Kord ilmub jumal Uku Kalevipojale unes, kuulutab kange-lasele hoolsa põllutöö tasuks õnne ja õnnistust, manitsebkangelast, et see maavalitseja kohust hoolega täidaks jahoiatab teda oma mõõga eest ennast hoida. Hiljeminilaseb Kalevipoeg hoonetarga Olevi maale linnu ehitada,milleks kangelane ise laudu kokku kannab,

b.vöitiemwed, Rahulise töö järele algavad Kalevipojal võitlemised,rüüd, ix—:xvi. i. r iiu d ja tülid. Kikerpära soos palusid paar pahareti poega

Kalevipoega oma riiu asju seletama; Kalevipoeg kingibtühja kõlbmata soo neile kodupaigaks ja annab soo pooleks-mõõtmise Alevipoja hooleks. Selle järele viskab Kalevi-poeg vetevaimuga Närskamäel kive ja veab vägipulka.Seltsimees Alevipoeg viib võlgujäänud mõõga hinna Soome-maale, Kalevipoeg ise käib Pihkvast seljaga laudu toomasja sammub lauakoormaga läbi Peipsi järve, kusjuures vesitalle ainult niueteni ulatab. Asjata ajavad soolasortsidjärve mässama, maru ei suuda Kalevipoja käiku takistada.Kuna Kalevipoeg järve kaldal väsimust puhkab, varastabPeipsi sorts mitmesuguste nõiarohtude abil ja Mana sõnademeelituste varal mõõga ära, kuid ei suuda teda kanda.Kääpa jõest üle hüpates kukkus mõõk varga kaenlast laine-tesse ja jäi sortsi meelitustest hoolimata sinna paika, kusta veel praegu pidavat mõnel selgel päeval nähtav olema.Seal näeb ka Kalevipoeg mõõka ja kutsub lauluhäälel tedavälja, aga mõõk laulab vastu, et ta vette peab leselt lei-nama jääma, sest et Kalevipoeg vihatujul temaga verdvalanud. Kalevipoeg tahtis mõõka sundida sortsilastelevargust kätte maksma ja mõtles: sel, kes sind enne siiakandnud, 1) lõika jalad alt ära, kuid Soome sepa vanne

J) Võrdie : Fr. R. Kreutzwald, Lühikene seletus Kalevipoja lauludesisust, Ihk. 37.

eepose sündmustik. 75

segas ta sõnu, nõnda et „kes sind enne ise kandnud"välja tuli ja Kalevipoeg sellega ise oma saatuse üle otsusetegi. Selle järele on kangelasel jälle sortsilastega võitlemist.Seekord peksab ta neid lapiti laudadega. Siil põõsast õpe-tab teda laudu serviti pöörma, mis järele sortsid huludespakku põgenevad. El siil alasti on, kisub Kalevipoeg omakasuka hõlma küljest tüki okasnahka ja viskab selle nõu-andjale kehakatteks. Veel mõne muu kangelase-teo teebKalevipoeg. Nõnda käib ta põrgus. Seal näeb ta kolme ilu-sat piigat, keda Sarvik vangi viinud. Põrgust saab Kalevi-poeg uue mõõga, mille abil ta Sarviku ära võidab ja piigadvangipõlvest päästab. Neist kosib Alevipoeg noorema, Sulevi-poeg vanema, kolmas saab Olevipojale kaasaks.

Järgnevatest lugudest on kõige enam tähelepanu väärtsõit maailma otsa. Seks pidi hõbedast laev ehitatama, sestkardeti, et virmalised võiksid puust laeva põlema panna.Laevale pandi nimi „Lennuk.“ Laputark Varrak manitsebmehi ettevaatusele ja sõidab ise kaasa. Pika ja kardetavasõidu järele jõuab „Lennuk“ Sädemete saarele, kus üks mägituld, teine suitsu ja kolmas keeba vett välja ajab. Sulevipoegläks põrgulee lähedale ja võttis siit piibu peale tuld. Teeljuhtusid reisijad ka sinna maale, kus kuked kulda, kanadkarda söövad ja kapsad kuuse kõrguseni kasvavad. Sinnasaatis Kalevipoeg keeletarga ja oma sulased maad vaatama.Kui mehed teeväsimust puhkavad, leiab neid Hiigla neitsiomast kapsta aiast, paneb mehed põlle ja viib nad koju omaisale näha. Hiigla taat pani meestele kolm mõistatust ette,mis keeletark ära seletas. Sellejärele käskis Hiigla tark neidjälle tagasi viia, sest et ta aru saanud, et nad pealtmaanaiste pojad on, kes tarka teed käivad õpetusi otsimas. Nüüdsõidetakse külmadest põhjamaadest läbi, kus reisimehed ime-ilusaid virmalisi näevad vehkivat. Vehkimist sünnitavad vai-mud, kes oma hõbeodasid ja kuldkilpe välgutavad. Laeva-meestele teeb vaimude taplemine hirmu, aga Kalevipoegrõõmustab ilusast paistusest, kuna siin päikest ja kuud mui-dugi valgustamas ei olnud. Nüüd jõuavad teelised maale,kus koerakoonlased elavad; need tulevad võõraid kurjastikiusama, aga Kalevipoeg pillutab nad laiali. Keegi maatarkannab Kalevipojale nõu, mitte enam edasi minna, sest etpõrguvärav eel arvati olevat ja surm seal mehi varitsevat.Seda nõu kuulda võttes pöörab Kalevipoeg koduteele jajõuab Viru randa, kuhu Olev hooned ehitanud. Maailmaots jäi küll üles leidmata, aga käigist on siiski tulu tulnud,sest et kui kullakoormat, ülemaks kui hõbevara


tuleb tarkus tunnistada." Onnerikas rahupõlv kestis Eestiradadel nüüd seitse aastat.

c. verised Kalevipoja viimast elujärku täidavad verised taplusedtapeiused: j a sõjad. Tuhanded vaenlased on üle mere Viru randa ilmu-

xvii—xix. i. nu( j Ülitoredas sõjaehtes tormas Kalevipoeg oma seltsi-meestega ja väega neile vastu. Ta mõõga all langes vaen-laste päid nagu lehti puiest. Siis laulab kangelane vahvusele,ühendusele ja priiusele kiidulaulu. Veel teist korda käibKalevipoeg põrgus, kus ta sortsid pakku ajab ja rusikagapõrgu väravad värisema paneb. Siis annab Linda vaim tallejõuvett juua. Küll paneb põrguvägi vahvalt vastu, seitsepäeva kestab allmaailmas sõda, kuid võit jääb Kalevipojale,kes Sarviku raudkambrisse veab ja seal ahelaga kalju külgekütkendab. Sarviku varandusekambrist võtab Kalevipoegneli kuuevakalist kotti kulda kaasa. Lindanisas peab Kalevi-poeg oma kaaslaste seltsis pikka võidupidu. Kui Lapu tarkVarrak oma teenistuse eest palka tuli vastu võtma, palus taka raudkaantega raamatut endale, mis ta seina küljes ahelasleidnud. Vana Kalev oli lasknud sellesse raamatusse pikaelu pärandusest palju tululikku tarkust üles panna. Kalevi-poeg, kes parajasti joovastanud olekus, ei teadnud ega mäles-tanud sellest kirjast midagi. Olevipoeg annab küll nõu sedaraamatut enne lasta läbi katsuda, kuid Kalevipojal puudubsel silmapilgul raamatu tähtsuse kohta arusaamine.

Kalevipoja elulõpul tulid raudmehed ehk Saksa rüütlidmeie maad alla heitma. Kangelane langeb muresse, sest taei saa isa kalmultki troosti. Alevi ja Sulevi abiga matab taoma kulla ja hõbeda varanduse öö varjul maha. Nüüd kogubKalevipoeg sõjasarve kajal rahva kõigist kodumaa nurkadestTaaramäele kokku. Siis algas taplus raudrüütlitega. Vaenla-sed löödi küll põgenema, kuid Sulev sai lahingus surmahaava.Kolmandal päeval tapeldi Võhandul tatarlastega ja poolakateganing venelastega. Siin sai Kalevipoja maleva lüüa, ehk küllkangelane ise ning Olevipoeg ja Alevipoeg raudseinanavaenlastele vastu panid. Kui Alevipoeg õhtul järvekesestjooma läks, vääratas tal jalg, mees kukkus vette ja uppus.Sugulaste surm kurvastas Kalevipoega nõnda, et ta valitsusevoli Olevipoja hoolde andis ja ise Koiva jõe kaldale üksin-dusse elama asus. Küll meelitavad raudmehed teda enestegasõprust tegema, aga Kalevipoeg pöörab neile sõnalausumataselja, ja kui need selja taga salaja mõõgad välja tõmbavad,lööb ta raudmehed maa sisse: esimese rinnuni, teise poo-lest peast saadik, kolmanda üle pea.

eepose sisu seletus 77

Kalevipoja eluõhtu on valurikas ja kurb. Murekoorma Kalevipojamuljutusel käib kangelane tundmata paikades meelt lahuta- eluõhtu:mas ja juhtub viimaks Peipsi piirile Kääpa jõe kaldale, milles uvarastatud verevend, mõõk, puhkas. Vaevalt sai kangelanejalad vette pistnud, kui mõõk Soome sepa sajatuse sunnilta enese käsku täitis ja sellel, kes teda enne ise kandnud,jalad põlvest saadik maha lõikas. Ei aidanud jumalate appi-hüüdmised ega taevalikkude tuttavate valuvaigistused ningrohud. Haavadest sigines kangelasele surm. Põrmu-paelustpääsnud vaim lendas üles taevasse, kus ta terve kehagajälle ühines. Taara kangelaste keskel kuulatab Kalevipoegnüüd käsipõsakil tule ääres olles laulikute lugusid, miskata maapealseid tegusid kuldakeeli kuulutatakse. Vanaisaja taeva targad peavad nõu, mis ametit vägevale mehele,kes eluilmas suuri töid teinud, isegi põrgutaadi paelutanud,nüüd kätte anda. Otsustati Kalevipoega põrgu väravavahikspanna, et kuri kütkest ei pääseks. Seks sunnitakse Kalevi-poja vaimu hangunud kehasse tagasi minema, kuid jalgu eisuuda jumaladki enam keha külge kinnitada. Mees viidivalge hobuse seljas salateel põrgu piiridele. Kõrgemal käsulraksab ta rusikaga vastu põrgu väravat, käsi jääb aga kaljuvahele kinni. Seal istub mees nüüd valge hobuse seljas javalvab põrgu väravat, kaitseb ise kütkes olles teise kütkeid.Kuid igavesti ei pea ta sinna jääma. Sest ükskord algabaeg, „mil kõik peerud kahel otsal lausa löövad lõkendama, .

. .

küll siis Kalev jõuab koju, oma lastele õnne tooma, Eestipõlve uueks looma.“

„Kalevipoja“ eepose sisu seletus.

«Kalevipoja" tähendus ja eepose üldine Kalevipojakarakter. Keda tähendatakse nimega Kalevipoeg ? Kale- tghendL.poeg esitab looduse vägedega võitlevat eestlast, ja, võibolla, inimest üldse 1). Ta vägimehe tegude otstarve üld-suses ja üksikult on: tooreste, inimesele vaenuliste loodusevägede äravõitmine ja sundimine loodust oma varandusivälja andma ja inimese kultuuriotstarvete teenistusse astu-ma. Kui seda tähele paneme, et inimene looduse alistamisesaastatuhandete jooksul keharammu abil määratu töö ära tei-nud, siis võime küll aru saada, miks meie suure lugulaulu

*) Julius Grosse, Die Abenteuer des Kalewiden. Sissejuhatus.


peategelane kui inimesesoo esindaja kangelasena esineb, kesenam kehajõuga kui mõistusega töötab. Nõnda on «Kalevi-poeg" lugu meie rahva lapse-east. Keegi pole tõeks teinud,et kusagil nii määratu vägevat meest leitud, kelle tegudestennemuistne jutt kõneleb. Ometi pole kõik tuulest tõusnud,vaid jutul on midagi tõekuju aluseks olnud, mille peale luuleoma kujud rajas. Rahvalauludes seatakse Kalev sepagaühendusse, seega tähendaks Kalevipoeg sepapoega, alleshiljem sai ta muinasjutu mõjul hiiglase tähenduse. 1)

Arvatavasti käisid need lood alguses mitme tegelase kohtaja seisid üksteisest lahus. 2 ) Viimaks hakati juttudes kirjel-datud tegusid ühe suure vägimehe omaks pidama, kesminevikus kord elanud.

Kalevipoja „Kalevipoja“ lugulaulust kuuleme eleegilise põhitooniselgesti läbi, iseäranis sest saadik, kui tuuslar Linda ära viisja Kalevipoeg ema otsides kahekordse veresüü enda hingepeale koormas. Selleläbi sai Kalevipoeg traagiliseks kan-gelaseks, kes viimaks iseenda süü läbi otsa leidis. Õnnetukangelasena peab ta oma halva teo vannet kandma ja jubanoores eas kaduma. Kui sortsi kuritegu kätte makstud, käibta nagu ilma plaanita mööda maad. Kohutav sõna, misUku öösisel külaskäigul ütleb:

«Veri ihkab vere hinda,Ülekohtul pole uinu,Kurjal tööl ei kinnitusta.“

ei lähe eluajal lugulaulu peategelase meelest enam ära. SeeKalevipoja eepose peateema ilmub mitmes teisendis, ja kuikangelane ka oma rusutud olekut ära püüab varjata, tungibometi viletsuse ja ahastuse tundmus suure hooga läbi, sün-nitab mitmes paigas suuri ägamisi ja haletsemisi. Küll kõlab«Kalevipojas" ka pilkav toon kaasa, kuid me peame sedameeles pidama, et kurbmeelsus mitte pilkamist ei takista.Kurbmeel ja meelekibedus sigitavad just enam irooniat, kui

l ) E. N. Setälä, Kullervo Hamlet. Finnisch-ugrische Forschun-gen X. Ihk 111-112.

2) H. Palm, Eesti rahvaluule ja Kalevipoeg. Postimees 1902nr. 210—212.

..Kalevipoja" eepose sisu seletus. 79

lahke tuju ja rõõmus süda. Kurbmeelsed langevad vahesthullustavasse lustitujusse ja naerutõppe, millesse kurbustpüütakse ära uputada. Sellepärast ei seisa üksikud hõiske-hüüded, mis siin ja seal läbi murravad, nagu ka ülemääralisekslustiks saav tantsuhullustus Linda pulmas, lugulaulu üldisekarakteriga sugugi vastolus, vaid nad kinnitavad meie arva-mist. Kalevipoeg aimab enese käekäigu juba ette ära: alativõitmata vägimees, rahva kaitsja ja valitseja ei või loomu-likul viisil siit maailmast lahkuda, vaid peab raskes võitlusessaatuse võimude vastu alla jääma. Kuid mitte üksnes pea-tegelase saatus pole meie lugulaulus traagilik. Ta emal ningkahel sõbral Sulevil ja Alevil ei käi käsi sugugi paremini, jalõpuks terve rahva õnne aja õilmekesed, lustipäeva lillekesedlahkusid lubadelt, kui raudmehed maale tulid ja rahvaltvabaduse riisusid. Sellepärast kurdab laulik lugulaulus endisevaba põlve elu ja ilu taga ja püüab oma järeltulevat suguuute lootustega julgustada ning trööstida.

Kuid lugulaulu eleegiline toon ei tule mitte üksnes rahvaajaloolisest käekäigust. Ka muud rahvaluule tooted ningrahva lauluviisid avaldavad sügavat kurbust. See on agapõhjamaa rahvaste iseloomu tundemärk. Põhjamaa rahvastemeelenukrust sünnitavad geograafilised tingimused ja looduseväed, millega need rahvad peavad võitlema. Udused ilmad,pilves taevas, valjud tuuled, käre külm, kehv maapind javäeti taimekasv, mis põhjamaalast ümbritsevad, soetavad tahinges nukra elevuse, millest lõunamaalasel raske arusaada.

Huvitav on „Kalevalat“ ja „Kalevipoega" üldise karak-teri poolest võrrelda. W. Schott ütleb muu seas : „Kalevala" onnagu kevadine hommik, mil hõbepilvekesed sinises õhusheljuvad, *Kalevipoeg" on aga kirju, täis fantaasiat, värvidesegis särav sügisene õhtu". Nende kahe lugulaulu lahku-minek laadi poolest tuleb osalt sellest, et soomlastel ajaloolinekäekäik enam lahke, eestlastel selle vastu kõige suuremavõimaluseni kurb oli. Pealegi on Kreutzwald mõndagi müs-tilist ja pessimistlikku joont Kalevipoja karakterile omalt poolijuurde lisanud.

80 I. Eesti rahva.uule. C. Kalevipoeg ja Suur-Tõll.

Eepose ees- Kalevipoja esteetiline külg. Nagu igalt kunsti-kui“' tootelt, nõutakse ka eeposelt sisemist üksust ja kokkukõla ta

üksikute osade vahel. Eeposesse ülesvõetud laulud peavadsel teel koosseisva orgaanilise terviku moodustama, et ükssilmapaistev täieline peategevus, mille arenemisel algus jateatav lõpp on, terve lugulaulu keskkohaks on seatud ja seekõiki osasid enese ümber koondab, nõnda et iga järk teisepeale näitab ja osade sidet meelde tuletab. Sündmustik peabolema tõsistest oludest välja kasvanud ja teda peab nii kuju-tatama, et põhjused ja nende tagajärjed ilmsiks tulevad.Seega olgu eeposes kujutatud tegevus osa tõsisest maail-mast. Sellest järgneb nõudmine, et tegevuse juht ehk kan-gelane maailmaga ühenduses seisaks ja maailmast kui ter-vest üks liige oleks. Kangelane ei tohi maailmast eraldatud,üksiseisvalt esineda, vaid ta ümber peab terve rida vähe-maid kangelasi ilmuma. Tegelaste mitmekesidusest järgnebjälle muidugi, et ka nende püüded isekeskes peavad mitme-kesised olema ja peakangelase tegevuse kõrval ka kõrvalisttegevust nähtama. Et eepose sündmustik tõsine oleks, lähebveel tarvis, et peale isikute ja nende tegevuse hulk elutaasju esile toodaks ja lugejat nendega tutvustataks, nagunäit. selle aja riietega, majariistadega, eluhoonetega, tarbe-asjadega jne. Nõndasama on ümbrusel, nimelt looduselõigus nõuda, et teda eeposes teataval mõõdul tähele pandaks.Seega on eepos oma laadi poolest niisugune luuletus, misteatava rahva elust ja olust terve ajajärgu esitab, sedakõigis vaheldusrikastes nähtustes laialt ja täielikult kujutab.See luuletÕug armastab ka kõrvaliste olude juures kaueminiviibida, üksikuid osasid ja järkusid teataval mõõdul iseseis-vaks teha ja neile laiust lubada. Draamas peab tegevusalati edasi sammuma, ilma et ta paremat ehk pahemat kättteelt kõrva tohiks kalduda, eeposes lainetab ta nagu suuruputus üle laia lagendiku. Tegevuse üksust hoitakse eeposessel teel alal, et peasündmusi laiemalt kirjeldatakse, kõrvalisiaga tahaseina nõrgemasse valgusesse surutakse. Seks peabpeategevus oma kindla alguse, vältuse ja lõpuga kõrvalisisündmusi nagu ühisesse raami võtma ja ümbritsema.

«Kalevipoja" eepose sisu seletus. 81

Ülalavaldatud nõudmisi täidavad kõige kõrgemale Kunstlisearenemis-astmele tõusnud rahvaeeposed, nagu näituseks uksu^e

õt gõhl

greeklaste „Ilias“ ja „Odüsseia“, sakslaste „Nibelungenlied“ja osalt ka soomlaste «Kalevala". Neid kutsub Steinthalorgaanilisteks eeposteks. Küsime nüüd, kas «Kalevi-poja" lugulaul täielise, oma osades kokkukõlava terviku moo-dustab, kas ta sündmustikus kunstilise üksuse põhimõte jär-jekindlalt on läbi viidud, mis ta osad orgaaniliselt kunsti-tooteks ühendaks. Me leiame oma lugulaulust palju tege-vust, kuid niisugust peategevust ei ole, mis kõiki osasidenda ümber koondaks ja ühiseks terveks kokku liidaks.Seaksime näituseks ema-otsimise, mida rahvasuu niihästikui sugugi ei tunne, Kalevipoja peaülesandeks, siis peakseepos juba VII. lauluga lõppema, milles kangelase kojutulekSoomest ära jutustatakse. Seame selle vastu kas laudadetoomise, ehk Sarviku äravõitmise Kalevipoja peategevuseks,

ja selleks annaksid küll rahvasuus liikuvad juturiismedtõsist põhjust, siis ei suudaks see keskkoht jälle neidsündmusi ühendada, millest 12 esimest laulu ja ka veelpalju teisi kõnelevad, kus Sarvikut üldse ei osatata. Ütlek-sime lõpuks, lugulaul tahab Kalevipoega kui rahva kaitsjatja võitlejat kujutada, kes toorete ja vaenuliste vägede vastuvälja astub ja looduse vägesid sunnib oma varandusi väljaandma, siis jõuame küll lugulaulu põhi-idee juurde, millesteespool kõne oli, kuid see idee on abstraktne, teda eikanna üksainus edasijooksev ühine tegevus, vaid hulkväikesi ettevõtteid. Seda puudust Kalevipoja sündmustikukavas on juba varemaltki ära tuntud. C. Chr. Israel sele-tab, et tervel lugulaulul kunstiüksus puudub ja et üksikutekangelaste teod mitte kohaselt pole põhimõtte seletuseksjärjestatud. 1) J. Grosse tähendab, et «Kalevipoja" üksikutelosadel sisemine side puudub, mispärast lugulaulu eisaavat orgaaniliseks kunstitööks pidada. 2) Peale selle onüksikutel osadel vähe kokkukõla, sest et mõned järgudüleliia pikaks on venitatud ja mõndagi tüütavuseni korratud.

!) Kalevipoeg oder die Abenteuer des Kalewiden. Einl. Ihk. IV—V.2 ) Die Abenteuer des Kalewiden. Vorrede, Ihk. IX.M, Kampmann, Eesti kirjanduseloo peajooned I. 6


Kokkuliidetud Esteetilise üksuse puuduse pärast tuleb „Kalevipoega"lugulaulud. agglutineerivate eeposte ehk kokkuliidetud lugulau-

lude hulka lugeda. Seesugustes eepostes leidub terve ridaüksikuid laule, millel sisemine tegevuse side küll puudub,kuid mis siiski ühe ja sellesama kangelase tegusid sündimi-sest kuni surmani välises loomulikus järjekorras esile toovad.Üksikuid kangelase tegusid seob teatava kangelase nimi jaelukäik ning siin ja seal tegudest hämaralt väljapaistevpõhi-idee, kuid see side on palju lõdvem kui side orgaani-lise eepose järkude vahel; see side lubab-kokkuliidetud eepo-sesse sellesama tegelase poolt kordasaadetud uusi tegusidüles võtta ja endiseid välja jätta, ilma et terve 100 selgusselle all suurt kannataks. Kuulsamad agglutineerivad eepo-sed on hispaanlaste romanzid rahvuslisest kampeaadorist „Cid“ja venelaste laulud kuulsast kangelasest „Ilja Muromets".Et meie „Kalevipoeg“ oma sündmustiku ülesehituse poolestnende kõrva seada tuleb, on ülemal antud seletuste läbiküllalt põhjendatud. Me võime „Kalevipojast," iseäranisVIII. laulust peale hakates, hulga lugusid välja jätta, tedatähtsalt lühendada, kuid sellega ei sega meie kuidagi jutus-tuse käiki, vaid ümberpöördult, jutustus võib selle läbi üle-vaatlikumaks minna. Orgaanilise eeposega oleks võimatanõnda talitada, sest et siis terve jutulõng katkeks ja kuns-tilise üksuse põhimõte selle all kannataks. Asjata vahetükid

on näituseks tamme laul IV., V. ja VI. loos,põllumehe tütar ja vaskmees IV. loos, vaeslapse laul XII.loos, ussi sõnade õppimine XIII. loos jne. Need asjatalisandused ei suuda seda puudust kinni katta, et sündmus-tik üldsuses välja arendamata ja üksluine on. Kõrvalisedkangelased on olemas, kuid nende tegevus ei ole selleksküllalt lai ja silmapaistev, et temast pikemad kõrvalisedepisoodid võiksid välja kasvada, mis jutustuse käiku rohkemelavust ja mitmekesidust tooksid.

Nagu «Kalevipoja" lugulaulu puudulikust ülesehitusestnäha, ei ole meil asjalikku põhjust teda «liiasega" ühe astmepeale tõsta. Greeklastele oli ühine, väliste mõjudest sega-mata ja takistamata edenemine osaks antud, eestlaste «Kale-

„Kalevipoja" eepose sisu seletus. 83

vipoja" sündimine langeb sellesse ajajärku, mil mõõga ja ristiabil rahva välimine ja sisemine elu vanalt edenemise teeltära tõugati ja täiesti uued elutingimused ning põhivaatedloodi. Seesugusel ajal ei võinud Eesti rahval enam üht meelt,üht tahtmist olla, ei võinud ta ka enam üheskoos töötadaega kannatada, nagu seda täieliku eepose loomiseks olekstarvis läinud. Suur-eepika võib siis alles citsma minna, kuisuuri asju läbi elatakse. Kangelaste-lugude tõusmiseks lähebkangelaste aegu tarvis. Kreutzwald leidis suurepärase ehituseasemel ainult varemed eest, mille kohendamine juba hiljaksoli jäänud. «Kalevipoja" üleliigne ülistamine on arvustajateleainult väljakutseks, ta takistab rahulikku õiglast hindamistja toob seega asjale enam kahju kui kasu. Meie võime sellegatäiesti leppida, kui akadeemikud Schiefner ja Wiedemann 1)

oma otsuses, mida nad «Kalevipojale" Demidovi auhindamõistes andsid, muu seas järgmist ütlevad: «liiast ei oleKreutzwald loonud, küll on ta aga Eesti kirjanduseleväärttöö kinkinud, mis alati kestma jääb. See on rahvalikluuletöö, täis rikkust Eesti elutarkuse ja terve Eesti ilmamõtterikka vaatlemise poolest. Ehk küll siin ja seal mõnimoodne element on sisse tunginud, siin ja seal ka mõnisõna tarvitatud, mis valjude eepikaseaduste vastu põrkab,siiski on terve töö tore ehitus, milles Eesti süda kõige omavaludega ja rõõmudega, oma igatsustega ja püüetega ala-liselt elab ja sealt alati värsket kosutust ja uut troosti leiab.“

Nagu eelpool näidatud, ei ole «Kalevipoja" sündmusti-kust sõlme kokkutõmbamist ega selle hargumist leida, vaid Uusam.d järgud

tegevuse üksikud järgud on vabalt üksteise otsa seotud. K,leviP°jas *

Sellest siis tulebki, et üksikud pildid ja episoodid, mis kuns-tiliselt ümmarguse ja täie terviku moodustavad, kindlamat jasügavamat mõju avaldavad kui kogu eepos. Just üksikudjärgud ongi, mis seda ära tasuvad, mis «Kalevipoja" üldinekava ilu poolest puudu jätab. Kõige täielikumad ja ilusamadjärgud sisu ja kuju poolest on: «Kalevipoeg ema otsimas

x ) Ueber die estnische Sage vom Kalewipoeg. Melanges russesIV. Ihk. 159 j.

6*


(III—VII. I.) ja sõit maailma otsa (XVI. I.). Vähematest pilti-dest on elavad ja sügavmõjulised: pulmad Lääne talus, Kalevisurm ja matus, uppunud Saare piiga laul, liisu heitmine,Kalevipoeg kündmas ja puhkamas. Lugulaulu südame moodus-tab igatahes see järk, milles Kalevipoeg ema jälgi otsib, siinon tegevusel juba dramaatilist hoogu sees, kujutusel elavustja võimu. Selles järgus leidub hulk ilusaid luulepärleid, naguülivägev „Kalevite võidulaul,“ õrn „Kaugela on minu kaasa* 4

ja traagilik ning liigutav kahekõne hauas oleva Kalevi ja tanoorema poja vahel.

Kalevipoja ilust Üldiselt vaadates ehib Kalevipoega sõnarikas ja vägakujukas keel. Kus ta elunähtustest eemal seisab ja allegori-seerida püüab, seal äratab ta peaasjalikult mõttekuju-tuse võimu. Näituseks kujunevad luule mõjul asjad isikuteks:

Tähesilmad vaa t va d taevas.Kuu vaatab korgeelta.

Väga sagedasti ettetulev kaunistus Kalevipojas onmeta f or ehk mõte ja kujutluse ülekandmine teise asjapeale, näit.:

Üks oli k ülla kuusemetsa.Teine tarka tammemetsa,Kolmas kena kasemetsa,Neljas leske lepametsa.

(111. 443—446.)

Sõna „kuld“ ei tarvitata siin mitte otsekoheses loomu-likus mõttes, vaid selleks, et meie fantaasia kulla peaoman-dusi mälestusse kutsuks ja sarnaseid omandusi kuusemetsakujutluseks jälle leiaks. Tarka tammemetsa nimetatakse Taaraenda metsaks. Siin ilmub tammemets isiku kujul, kel tarkuston. Kena kasemetsa nimetatakse kudruskaelte metsaks, taon ilusam mets meie maal. Kaskede allarippuvad, ümmarguse-kujulised oksad on puule niisamasugusteks kenadeks eheteks,nagu ümmargused rippuvad helmed kena neiu kaelas. Lepalei ole niisuguseid iseäraldusi, mis luuletaja fantaasiale selge-kujulist ainet annaks; sellepärast võrdleb laulik teda lesega javaeslastega, sellega üksikut, tähelepanematut ja sellepärastkurba eluviisi kirjeldades. 1) Kus rohkem selgust vaja ja kaue-

*) A.L.Raudkepp, Kalevite võidulaul. 1902, nr.l34—139.

Kalevipoja - eepose sisu seletus. 85

mini asja juures viibitakse, seal lastakse lühikese ülekandeasemele pikem võrdlus astuda:

Lausa tõuseb laulu iluKui see päike pilve paisust.

(I. 44.-46.)

Siin pannakse suurt rõhku nähtuse rutulise ja jõudsa edene-mise peale, mis meid oma võimuga nagu üllatada katsub.Sealsamas paigas laieneb võrdlus veel enam, nõnda et mekujutavat sündmust nagu kehaliselt näeme esinevat, kuidnüüd on edenemine aeglasem, paneb meid ootama jaigatsema:

Kaugelt näen kodu kasvama,Kalevite kaljulinna,Tammed müüridel tugiksa,Kaljurahnud seina katteks,Toomingad toa tahaje.

(I. 40—53.)

Seesuguste allegooriliste kujude kõrval ei ole „Kalevi-pojas" vähe kohti, kus kujurikkus loomutruudusega jaelutõsidusega ühendatud ja kus siis laul vähem fantaasiatelustab ja selle asemel rohkem meelt ja südant äratab,näiteks:

Meie elu lainekesedVeeretavad õhtu vilulKõikudelles kalmukünka,Mättamuru vaiba alla.

(111. 839-842.)

Nagu „Kalevalas“, voolab „Kalevipoja“ loos jutustusenamasti vagusa selge jõe kombel edasi, mille vesi kunipõhjani läbipaistev on, nii et tegevusele aluseks seatud püü-deid ja tundeid võib ära näha. Olgu näiteks:

Teisel päeval, koidu piirel,Väikse valge hämaruselTotsid Kalevite pojadKolmekesti kõndimaie,Lustikäigil luusimaie;Kas ehk kuskilt kogemataLadusamat liisu kohta,Onnekatsumise paikaSilm ei saaks neil sihtimaie.

(VIII. 89—98.)


Aga kus asi seda nõuab, seal hakkab vaikne jutustusevool kohisema ja langeb vägeva kosena vahutades alla. Võ-tame näiteks read, mis noorema venna laulu mõju kujutavad j

Laulis, et mered mürasid,Kaljud" vastu kärasivad,Puie ladvad paenusivad,Mäekingud kõikusivad.Pilved lausa lõhkesivad.Taevas aga tarka kuulis.

Suure jõu ja hoo kõrval leiame «Kalevipoja" kujutusestpalju õrnust ja sügavat tundmust, ilma et see sentimentaal-seks meelehärduseks muutuks. Kõige õrnemaid tundmusiavaldab lugulaulu kangelane oma kadunud ema vastu:

Oh, minu hella eidekene,Kes mind armul kasvatasid,Käte peal mind kiigutasid.Suu juures suigutasid:

Pidid üksi suremaie,Nägemata närtsimaie !

Kes sul vaotas silmad kinni,Kes sul litsus kulmud kokku?

(VII. 318—325.)

Noore neiu unistusi on küll vaevalt võimalik sügava-malt ja südamelikumalt väheste sõnadega avaldada, kuiseda näiteks Saare piiga tuttava armastuseigatsuses teeb:

Kaugela on minu kaasa,Vete taga armukene;Kaugel on, kaugel nähikseVahel palju vastastikkuVee ja kuiva kinnitusi.

Tuul tal viigu tervisida,Aja tiivad armusida,Pilved pikkada igada,Lained lahkeid elupäivi.

(IV. 207—215.)

Suurepärast mõttelendu ja fantaasiat, nagu seda «Kalevi-poeg" ilmutab, on teiste rahvaste lugulauludest harva leida.Kalevipoja hobuse ja hiiglaratsaniku enda kirjeldus käibkõige julgematest ootustest üle. Kui see vägimees vaenlastesilma puutub, siis:

Mees puhub tule meresse,Lõõtsub lõkkeid lainetesse,Leeke lume hangedesse.Teeb toa tuule tiivule,Kambri vikerkaaresse . . .

Istub ise päeva peale,Toetab kukla kuu küüra,Tähe vastu teise külje;Ohkab tuulesse hobuse,

Raiub kasteheinast kabjad,Pistab piibelehest silmad,Kõrkjatest teeb kõrvakesed.Kus ta liigutab hobestaSinna linna liigutella,Kus ta keeritab hobesta.Sinna kinku kehitelleb;Kus ta mängitab hobesta,Sinna mäe mängitella,

„Kalevipoja* eepose sisu seletus. 87

Kõrgendikku kasvatella.Sõidab Soome silda möödaRaksatelles raha-teeda,Harju paasist põrand paugub,

Viru tee aga väriseb.Hobu alla kui see ahju,Täkku alla kui see tähte,Ise peale kui see päe\a.

Ehk küll kogu eeposes jutuvoolu mõnustuseks elavatkujutust tarvitatakse, leiame väga paljudes kohtades iseära-list liikuvust tegevuses, kiirendavat hootõusu ehk gradat-siooni. Hulga seast nimetame siin näiteks ainult mõned ilu-samad. Vanema venna laul liigutab Kungla kuninga tütreid,keskmise venna laul tungib juba vaimude riiki näkineitsitekõrvu, aga noorema venna oma taevasse jumalate kodadesse.Võitjaks jääb noorem vend ka kiviviskamisel. Hootõusu suu-rendab veel see, et ikka noorem, kel arvatavasti kõige vähemrammu ja vähem elutarkust peaks olema, ilma ootamata teis-test üle käib. Vahest saadakse tõusu effekti mõistete sündsajärjestuse abil kätte: tinaneidu vaskineidu hõbeneidu

kuldaneidu; sõjasellid on: vares, kotkas, kaaren, hunt, karu,nälg, katk.

«Kalevipojas" etendab looduseelu tähtsat osa. Looduse-lapsena astub inimene siin loodusega lähedasse ühendusse.Loodus avaldab | elavat hinge, kõneleb inimese keelel, võtabinimese saatusest elavalt osa, ehk avaldab talle lausa vaenu.Kotkas kannab Kalevi oma turjal Viru randa. Linda ontedremunast, Salme kanast kasvanud: päike, kuu ja tähedilmuvad neile kosilasteks. Lepatriinu käib Kalevile arsti otsi-mas, kägu juhatab Kalevipojale Soomes teed, siil õpetabtalle paremat võitlusviisi, harak avaldab pika une saladusi,kaaren näitab teed maailma otsa, kärnkonn, vähk ja sirtsannavad talle põrguteel head nõu. Selle vastu peab Kalevi-poeg alati kiskjate loomadega sõda, võitleb vaenuliste vee-voogudega ja peab lõpuks oma truuduseta mõõga pärast elujätma. See näitab, et endisel ajal inimesed alles lapselikusedenemisjärgus viibisid, mil enese ja looduse vahel veel ise-teadvalt vahet ei tehtud. «Kalevipojas" kirjeldatakse mitmeskohas maa ja taeva ilu, päeva ja ööd, hommikut ja õhtutõrnalt ja kaunilt. Näit.:

88 I. Eesti rahvaluule. C. Kalevipoeg ja Süur-Tõll.

Päike seisis puude ladvilOhtu õlal ripakile,Väsind varjud venitasidVaikusvaipa üle muru,Rahurüüdi metsadele :

Leinakase lehtiskaisust,Muretishaava rüpesta,Kuuse kulda kübarastaHüüdis üksik laululinduPäeva lõpetuse lugu.

(VII. 1—10.)

Veadväijatoõta- mitte alati ei taba «Kalevipoja" laulik nõnda õnneli-mises. kult rahvalaulu tooni, nagu eelpool näidatud. Mõnes paigas,

kus Kreutzwald rahvalaulu järele aimates puuduvaid vahelü-lisid omalt poolt juurde lisab, omandab jutustus karakteri, misrahvaluulele võõras on. 1 ) Nimelt heidab laulik nagu mõnesuuema aja kunstitootes pilku minevikku tagasi (11. 12—202),teatab pikalt möödaläinud asju, ehk paneb seesugused refe-raadid tegelastele suhu (V. 524 600, VII. 719 —732).Seesugust jutustusviisi päris rahvalaul ei tarvita. Mõnespaigas korratakse üht ja sedasama teemat tüütavuseni.Edasi võib seda märgata, et Kreutzwald rohkem tarvitavatesregevärsi mõõtudes ja nende vaheldamises täiesti kodus eiolnud. Ta tarvitab liig palju sõnarõhulist trochäust üksijärgi,sellepärast ei saanud ta rütmusesse igal kohal seda elu jaliikumist, mida rahvalaulust leiame. Ka «Kalevipoja" keele-line külg ei ole meie aja keeletundmise seisukohalt lait-mata. Et Kreutzwald keelemeister ei olnud, kubiseb tatähtsam teos otse keelevigadest. 2 ) Kreutzwald käib keele-seadustega väga vabalt ümber, tarvitab germanisme (Kau-gelt näen kodu kasvama peab olema: kasvavat; kuulsinMardust kiljatama peab olema: kiljatavat) ja loob iseväärvorme, mida vana rahvalaul ei tunne. Näituseks ütlebta : Mitmes külas kasvamaies, kus peab olema : kasvamassa,ehk jälle: isa kuju kandejaksa, kus peab olema: kandejaksi.Sagedasti ei ole omadussõnad nimisõnadega ühtlustatud,näit. parema päevade pajatust, armsama aegade ilust, ehkjälle : lendav kiirusega, põlev palgil jne. Kreutzwaldi keele-eksitusi võib küll seega vabandada, et ta oma tähtsa teosesel ajal kirja pani, mil meie kirjakeel alles õige segases ja

J) U. Karttunen, Kalevipoegin kokoonpano, Ihk. 61.2) Joh. Aavik, Eesti rahvusliku suurteose keel. Tartus 1914,

Ihk. 11 j.

„Kalevipoja" eepose sisu seletus. 89

ebakindlas olekus viibis. Kuid see seletav vabandus ei tohimeil mitte seesuguste vigade sallimiseks muutuda.

Paneme nüüd oma lugulaulu peategelasi üksikult tähele. KalevipojaKalevipoja enese karakterit ehib palju häid omadusi. x ) heaja^k^a dSiit näeme haruldast meeleausust, mis valet ja pettust vih- küljed,

kab ja ustavalt antud tõutusi täidab. Tõearmastuses seisabta paljudest teistest rahvakangelastest, näituseks KavalastHansust palju kõrgemal. Omast suurest rammust hoolimataei ole Kalevipoeg toores, vaid inimlik, kaastundlik japehme südamega. Ta mõtleb tihti hädaliste peale ja muret-seb neile varjupaika. See kangelane ei lange nõrga, kaitsetaehk ilma sõjariistadeta vastase peale. Ta armastab rahu javõtab ainult siis sõjariistad kätte, kui neid hädasti maa ehkiseenese kaitseks tarvis läheb. Vaenusõnumeid kuuldesküsib ta eneselt: Miks ma vaenu viletsusta, mõrtsuka mõõgamöllamist rahupõlvele pillutan ?“ Oma heategijate vastu onKalevipoeg alati tänulik. Sõnadega: „Tänadeles tahan sullepalgesida paitada, aituma avaldada," kingib ta siilile heanõuandmise eest tükikese oma kasukahõlmast. Oma terveleluajal jääb Kalevipoeg vabaks meheks. Kunagi ei hakkata teise teenistusse ega heida käsualuseks. Kui raudmehedteda oma kilda meelitavad, siis kostab ta: „Teod ei kõlbateenijaks! ega suurus sulaseksi. Kalevite kanget kaela eisaa kütke kinnitama, orjaike omandama.® Samati ei alandaKalevipoeg kedagi enda orjaks. Ta alamad on talle seltsi-meesteks. Tööd ei pea kuningas mitte alandavaks häbiasjaks.Valitsuse ohje kätte võttes austas ta adratööd, põllumehepõlvekest. Mõõka kannab see kuningas selleks, et põllu-meeste seisus rahupäevil ikka õitseks.

Nende heade omaduste kõrval on Kalevipoja iseloomuljärgmised varjuküljed. Nagu tõsisel looduslapsel kunagi,on tal määratu keharammu juures mõistus ja arusaaminekoguni väikene. Tal on nagu lapse oid ja aru, ta meel onlapselikult kohtlane. Kehalikkude elunõudmiste täitmine ontal tähtsamaks toimetuseks. Iseäranis suur on Kalevipoja

Võrdle *. H. Palm, Eesti rahvaluule ja Kalevipoeg. Postimees1912. nr. 210-212.

90 L Eesti rahvaluule. Kalevipoeg ja Suur-Toll.

magamishimu; magamine ou eeposes nii tähtis, et sellest20 korda pikemalt kõneldakse. Kord põõnutab kangelaneseitse nädalat järgimööda. Kalevipoja püüdmistel ja töödelpuudub kindel siht ja plaan. Mõni töö, nagu näitusekspõrguskäik, võeti nalja pärast ette. 1) Kalevipoeg teeb omatood kõik nagu looduse sunnil, kellegi ette äramääratudkäskude järele. Ta tahtmise võim seisab täiesti saatusevoli all. Me ei leia, et Kalevipoega kohusetundmine suurtelekangelase-tegudele kihutaks, et ta kõrgeid püüdeid ja vaim-list tungi avaldaks. Sellepärast ei ole meie lugulaulu kange-lasel hingelist võitlust kohusetundmise ja oma soovide ninghimude vahel. Oma halvad teod teeb kangelane kas nukrameele lahutuseks, ehk pool kogemata. Ema vaimu ettehei-teid kuuldes „märkab ta laulu mõistatusest, kuidas ta Soomesõidul eksind korra kogemata, teise korra teademata". Suuretundeinimesena ei suuda tema mõistuse abil oma äkilistmeelt ja põlevat viha talitseda. „Kalevite kange poega, kuital mõistus vihakütkes, siis ei hooli sõpradest, surmab kasvõi sugulase." Tal pole küll tahtmist oma suure jõu läbikellelegi kurja või ülekohut teha, siiski hakkab ta sellegasuurustama ja hooplema: „Ei ma karda kangemaida egakohku kõrgemaida!" Soome reisist saadik vaevab Kalevi-poega nukrus, murelik olek ja üksikluse tusk. „Tal ei olepäeval püsipaika, ööl ei leidnud ennem õnne, koit ei kurbustkustutanud, videvik ei võtnud vaeva." Nendest halbadestkülgedest hoolimata on Kalevipoeg ikka veel heerose auvääriliseks jäänud, sest et oma eksitused jälle heaks tegi,alalist vabadust, au ja kuninga nime alal hoidis.2 )

Linda Kalevipoja kõrval paistab meile ta ema Linda kujukarakter. lugrulaulust V eel selgesti silma. Lugulaul nimetab teda tedre-

tütreks. Tahtis laulik midagi ilusat, õrna, ühel hoobil agaka õrnusega ühendatud väledust ja tugevust esitada, siisoli Linda võrdlus tedrepojaga küll kohane. Eestlase aate-lise neiu kuju on nii ilus, kaunis ilma kõdistava värvi-iluta

*) Fr. R. Kreutzwald, Lühikene seletusKalevipoja laulude sisust, 1 40.2) J. Bergmann, Herakles ja Kalevipoeg -. Eesti Kirjameeste Seltsi

aastaraamat 1878, Ihk. 9.

..Kalevipoja" eepose sisu seletus. 91

ja edevuseta nagu teder. Jõud, väledus osavus on taõrnusega imelisel viisil ühendatud. Teda paneme ka Lindajuures tähele, kui ta kaasa kõrva saani hüppab. 1) Nagukosilaste vastuvõtmisest ilmub, on Linda oma jalal seisevkindel karakter. Abikaasana on Linda töökas, virk, ei kardavaeva viburitva vibutada, kangeid poegi rohkel arvul kasva-tada. Iseäranis silmapaistev omadus on Linda truudus omamehe vastu. Mehe haiguse ajal otsib ta väsimata temaleabi, põetab teda suure hoole ja armastusega; pärast mehesurma ehitab ta suure mälestuskünka kaasa hauale, nutabjärve täie leinapisaraid ning peab mehe mälestust lesepõlvespühaks. Armukadedus, ülekeevad kired, valskus, keelepeks-mine puuduvad Linda iseloomus.

Vähem selge on Kalevi-taadi kuju. Lugulaul nimetabteda taaralaste taimeks. Kotka seljas Viru randa jõudesasutab ta siin riigi, mille üle ta tugeva käega valitseb. Taülem hool on see, et riik vägev oleks, Eesti piiril rahupõlvkestaks ja rahvas õnneaega maitseks. Sellepärast ei anna taoma poegadele luba riigivõimu nõrgendada, vaid kõik peabjääma jagamata ühe poja voli alla. O. Donner arvab, etKalevitaat keegi muu ei ole kui Uku ise. Saare-taat olevatka seesama Uku. Sellest selgub, miks Saare piiga ehmatusepärast merde kukkus, kui ta kuulis võõra nooremehe omalihase venna olevat. 2)

Kalevipoja tähtsamad kaaslased on Alevipoeg, Sulevi- Alevipoja

poeg ja Olevipoeg; kaks esimest on Kalevipoja sugulased, karakter,

viimane on kaugelt tulnud võõras, kellega kangelane vasthiljem tutvust teinud. Kalevi kaaslastel on igaühel oma väl-jakujunenud iseloom, mis teistest kaunis teravasti lahkuläheb. 8) Alevipoeg on Kalevipoja lähem sõber, kes tallesurmani ustavaks jääb. Pidulaual on ta rõõmus laulik, täis

*) A. Jürgenstein.;f Naisterahva kujud \ Eesti kirjanduses. Linda1903, nr. 2.

2) O. Donner, Kalevipoeg jumalaistarulliselta ja historialliselta kan-nalta katsottuna. Suomi, Toinen jakso, 5. osa, Ihk 145—207.

3 ) Võrdle Emil Thomson, die Tafelrunde des Kalewipoeg. BaltischeMonatschrift 1911, nr. 2.


nalja ja üleannetust. Tema on see, kes kuningakojas valit-sevat tõsidust püüab oma rõõmsa meeleoluga päikestelise-maks muuta. Sealjuures ei ole Alevipoeg mitte kergemeel-ne. Kõik ülesanded täidab ta hoolsalt ja ustavalt. Kuiheasüdamliselt mõõdab ta Kikerpere soos paharetipoegadelekummalegi nende osa kätte, nimelt sellepärast, et Kalevipoegnõus oli olnud paharetipoegadele õigust mõistma. Võimatarumalat vetevaimu veab ta peenikeselt ninapidi, juhatabvetevaimu kullavaranduse oma kaabu-augu kaudu salaurkasse.Alevipoeg on igalpool, kus seda tarvis, kuninga enese ase-täitja. Ta toimetab määratu suured varandused mõõga võlatasumiseks Soome sepale kätte, tema kaitse alla usaldabKalevipoeg kolm piigat, keda kangelane põrgust lahti pääst-nud. Sõjakunstis avaldab Alevipoeg suurt osavust. VerisesAssamalla lahingus viis ta vahva eestvõitlejana malevavõidule, rahu ajal oli ta tähtis maakaitsja, kelle valitsuse allJaanilinn seisis. Liigutav on see, kuidas ta Kalevipoegateise põrgukäigu järele kolm nädalat aitüma väraval ootab,kuna teised peakangelast juba kadunuks pidasid, ja kuidasta teda siis lapselikult hõisates tervitab ja talle ka kõigevähemates asjades püüab abiks olla.

Suievipoja Sulevipoeg on hoopis teisest laastust löödud. Tedakar kter. ja eepQse peakangelast ei köida soe sõprus, küll aga valit-

seb nende vahel vastastikune austamine. Ka Sulevipoeg on väe-juhataja, kes Alulinna üle valitseb. Assamalla lahingust võtabtemagi osa ja aitab seda võitlust eestlaste kasuks otsustada.Põhjasõidul on ta hulljulge, nagu vaevalt keegi teine. Säde-metesaarel tungib ta üksinda edasi, kuni põhjavaimud tallekivitunglaid hakkasid turjale virutama ja tulist tuhka pähepuistama. Vahvuse tunnet harib ta tunde iseenese suurtsu-guluse pärast, ilma et tal sealjuures tegelist eesmärki oleks.Pidul on ta küll ka rõõmus, kuid mõõdukas tõsidus eral-dab teda Alevipojast ja järelekaalutud mõõdutundmus omakuningast.

oievipoja Kalevipoja kolmandat kaaslast, lugupeetud 01 evip o e-karakter. ga , e i kuulda laulvat ega naljatavat. Tema karakter on hoo-

pis iselaadi; me ei märka ta juures Alevipoja lõbusat roo-

„Kalevipoja“ eepose sisu seletus. 93

silikkust ega Sulevipoja vankumata vahvust. Kalevipojavaimustatud aatlusele seab ta tasakaaluks targasti järele-kaalutud ja arvustava asjalikkuse, ainult ühes tundes sula-vad kõik need kangelased kokku armastuses oma rahvaja kodumaa vastu. See armastus on Olevipojal väga teo-võimuline, nagu ta tegevus üldse käsuliste ettevõtete pealeon juhitud. Tema ehitab kindlusi Lindanisas, Läti piirilja Taara tammikus. Põhjasõidul, mille Kalevipoeg oma aate-lises vaimustuses ette võttis, ei arvanud Olevipoeg mingittegelikku tähendust olevat. Ja kuna teised sõidul viibivad,kindlustab ta kodumaa piire. Kus mõtted lahku lähevad,oskab ta asja nii juhtida, et teised talle järele andma pea-vad. Koguni Kalevipoeg peab tunnistama: sina oskad pare-mini talitada kui mina! Ilusamalt on see pidustuse kirjel-duse selles osas avaldatud, kus Lapu tark Warrak joobnultkavalusega hädaohtliku luba välja meelitas, et ta tohiks vanaraudkaantega kirjakogu, milles terve maa tulevikuõnn peitus,kaasa võtta. Sel puhul hakkab „Sulevipoeg sõitlemaie, Olevi-poeg palumaie.“ Esimene on siin isamaalasena, teine poliitika-mehena joonistatud, kuna Alevipoeg rõõmujoovastuses äre-vuseks ja vasturääkimiseks mingit põhjust ei leia.

Võiks ehk veel selle üle pikemalt kõnelda, kuidas Kalevipoja„Kalevipojas“ Eesti minevikku valgustatakse, mil viisil temasEesti majanduslikud, seltskondlikud ja perekondlikud olud,tegelaste kõlblikud ja usulised vaated kujunevad, kuid siinjuures tuleb tähendada, et praegusel ajal, kusained laiemalt pole läbi uuritud, veel võimalik pole luule jatõe vahele selget vahet teha. Kreutzwald arvab isegi, et,Kalevipojasse" mõndagi subjektiivset vaadet on olevikustminevikku üle kantud ja ka rahvasuust seesuguseid aineidsaanud, mis oleviku vaimus ümber moonutatud. Nii ei võimeie üksikasjades mitte „Kalevipojast" kõigiti ustavat mine-viku pilti saada ega teda tõendusmaterjaliks tarvitada. Sedavõime aga julgesti ütelda, et „Kalevipoeg" üldsuses eestlastehinge-elu ja tema karakterit kaunis tabavalt peegeldab. Meilei ole ühtegi teist raamatut, kus meie’ kogu rahva südame-tukse, ta valud ja vaevad, rõõmud ja hõiskamised, ta vaated


ja aated, kombed ja arvamised nii loomutruult ja avaraltavalduksid, nii puhtalt ja peenelt peegelduksid kui «Kalevi-pojas.“ Siit selgub, miks ükski teine raamat nii suurt mõjumeie rahva iseteadvuse ja arenemise peale ei ole jõudnudavaldada kui «Kalevipoeg." Kreutzwald on «Kalevipojaga"Eesti rahva iseteadvusele põhja pannud ja aluse andnud.Oma ajaloolise mõju ja tähtsuse poolest ei jää «Kalevipoeg"suurtest kuulsatest rahvaeepostest sugugi taha. Nagu Home-rose „Ilias“ Greeka rahvakesed ühendas ja Helleni rahvuse-mõiste kindlustas, nõnda ühendas «Kalevipoeg" esimest kordakõik need, kes tänini vaimulikkude meeste suus «armsaMaarahva" nime all ja mõisates teo-orjadena tuttavad olid,üheks ühiseks rahvaks. Selle alatule ja põlatud orja-karjale, kellel ka iseenesestki lugupidamine puudus, andisKreutzwald «Kalevipojas" ta rahvusliku mineviku tagasi, täisiseseisvust, vabaduse- ja vaimuvalgust, määras ta aated jasütitas tuimaksjäänud rahva hinges lootuse tulukesed põlema.«Kalevipoja uuestisündimisega sündis endisest orjade salgastEesti rahvas ilmale, kes teadis, et tal ka midagi kalliston, kes tundis, et ta ilmas ka olemas on, kel julgust ja õiguston loota, et ka edaspidi seisma jääb. 1) See mõjus kuulmatakombel, rahvas ärkas orjaunest, märkas oma muistseaegsetiseseisvat minevikku, tundis uuesti usku oma tööjõu sisse.Ärkamise mõte käis kogu rahva hingest nõidusliku jõuna läbi.Otse nooruse vaimustusega hakati rahvuslise kultuuri loomiseja edendamise töö kallal tööle. Nii sai «Kalevipoeg" eest-lastele enestele rahvuse mõtte kandjaks ja kaitsjaks; ta õhu-tas meie armastust kodumaa, emakeele ja esivanemate vaimu-vara vastu ja tunnistas, et Eesti rahva keskel kindlat iseloomu,algupärast kommet ja mõtteviisi leidub, et eestlastel loomu-lik hariduse alus on, mida võõralt vainult pole tarvis laenata.«Kalevipoeg" esineb võõrastele rahvastele Eesti rahvaausambana, sest ta on töö, mis Eesti nime üle maailma tut-tavaks tegi, mida mitmesse võõrasse keelde tõlgiti.

!) W. Reiman, Kivid ja killud I, Ihk. 161.

Saarlaste Suur-Tõlli lugu. 95

Saarlaste Suur-Tõlli lugu.Suur-Tõlli leiuvallad ja üleskirjutus. Suur- Suur-Tõiii

Toll on saarlastele sedasama, mis mannermaa eestlastele Kalevi-poeg: rahvuslik vägimees, muistsete saarlaste tähtsam juhataja,valitseja ja kaitsja. Muinasjutud Suur-Tõllist ulatavad omaviimse poolega ajaloolisse ajajärku. Nende juttude tootmisestvõtab ainult väikene jaokene Eesti rahvast osa. Suur-Tõlliloost on hoopis vähe riismeid järele jäänud.* Kõige rohkemtuntakse Suur-Tõlli Ansekülas, Kärlal ja Kihelkonnal; needon kõnes oleva muinasjutu tähtsamad leiuvallad, kuna Karjas,Kaarmal, Pühas ja Poidel ainult mõned katked suust suhuliiguvad. 1) Suur-Tõlli unustamist rahva seas edendas iseäranisvõimsalt suur usuline ärkamine, mis pietismi mõjul 1740. aastaümber Saaremaal lahti pääsis ja, „nii üleüldiselt laiali lagunes,et ükski kihelkond, küla ja talu sellest suurest armust puutu-mata ei jäänud." (K. von Ekesparre.) Kui juba kõik ilma-likud rõõmud kõrvale jäeti, torupillid, viiulid ja kandled ärapõletati, naisterahvad oma ehted ära heitsid, kõrtsid rahvakainuse pärast kuivaks jäid ja kriminaalkohtud viiel aastalgikuritegude puudusel istumisi ei pidanud, seal pidi rahva vaimkõike nõndanimetatud ilmlikke asju põlgama hakkama ja ise-äranis veel need muinasjutud ära unustama, mis paganaaegsetrahva vägimeest ülistasid. Kuis võisid ärganud isad ka veeloma lastele seda muinasjuttu vesta, mille peategelane kirikuidpurustas ja lõhkus? Selleaegne usuline tunne pidas sarnase100 jutustust otse umbrohu külvamiseks laste südametesse.Nõnda on siis arusaadav, et Peeter Süda ja ta sõbrad kõigest20-aastasest vaevast hoolimata ainult Suur-Tõlli mehepõlvestmõned üksikud lood on võinud kirja panna, kuna vägimehesündimisest ja lapsepõlvest rahvasuu midagi ei kõnele.

Suur-Tolli 100 sündmustik. 2 ) Muiste elas Tõi- Suur-Tõiii 100listes Püha kihelkonnas Saaremaal suur ja tugev mees Tõli, sündmustik.

l ) M. Körber, Der öselsche Nationalheld. Oesel einst und jetzt. 11.Ihk. 145—146.

2) P. Süda, Suur-Tõll, Saaremaa vägimees. Eestlaste ennemuistnejutt Kuresaares, 1883. Võrdle: A. v. Schmidt, Inland 1858. Ed. Pabst,Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, 1868. J. W. v. Luce, Wahr-heit und Muthmassung, Ihk. ,41 —53.


kes saarlaste ülem valitseja olnud. Rahvas kutsub teda hari-likult Suur-Tõlliks. Ta vend Leiger elanud Hiiumaal jakolmas, nimelt noorem vend, elanud Valdjalas Saaremaal.Kõik kolm venda olid oma suure rammu ja vägitükkide pärastkuulsad. Ümberkaudsetel saartel käies ei tarvitanud Tõllkunagi laeva, vaid võttis kuuesüliase kuusepalgi kepiks kätteja sammus jalgsi merest läbi. Leigerile külaliseks minnesvõttis ta vahest poole vaati koduõlut külaasjaks taskusse. 1)

Härgrattaid võis ta nimetissõrmega oma ümber ööritada.2 )Suur-Tõll ei lasknud ennast teenida, vaid majatööd, ehi-tused ja parandused tegi ta kõik oma naise Piretiga ära.Kord toodi Suur-Tõllile Tõlluste mõisa sõnum, et õhtupoolseleSaaremaa randa Katrisse vaenlase laevad ilmunud ja palutivägimeest appi tulla. Kangelane läks enne Hiiumaale saunaja tahtis järgmisel päeval ilmuda. Kui vaenlased seda kuulsid,et Suur-Tõll tulemas, põgenesid nad oma laevade peale jakatsusid, et aga minema said. Sauna järele tahtis Suur-Tõllpisut puhata ja heitis Kihelkonnale Tõldemäele pikutama.Aga Võdruka küla lapsed, kes seal ligidal karja söötsid,tahtsid näha saada, kui pikk Suur-Tõll õieti on, kui ta püstitõuseb ja hakkasid karjuma: „Tõll, Tõll! Tõuse üles! Vaen-lane maal!“ Vägimees ringutas, ajas ennast põlvili ja vaatasüle männi latvade. Laste peale kärkis ta nii valju häälega,et mäed värisesid ja merevesi virreldama hakkas; kangelastejuuste liikumisest tuli tuul, mis Loona männiku puud mahamurdis ja Määpä peretoa katuse pealt ära viis. Katus langesLümada järve, kus tast aegamööda saar kasvas. Halva lastekasvatuse eest tahtis Suur-Tõll Võdruka küla kividega ärapurustada. Kuid meelehaigus tegi ta jõu nii suureks, et kividTõldemäelt üle Võdruka küla Paasiku metsa lendasid, kusnüüdki lõpmata palju kive on. Kord soovis ta süüa saada,nimelt värske kapsta leent. Piret pani leemepaja tulele, Suur-Tõll läks kotiga Hiiust kapsaid tooma. Kuni vesi katlaskeema läks, oli Suur-Tõll juba Hiiumaalt kapsastega tagasi-

Sõrvemaal tõusis sõda, sest Katri rannast ärapõgene-nud vaenlased olid Sõrve-säärele maale tulnud. Suur-Tõll pis-tis kummagi jakitaskusse 20 meest, kummagi käevarre pealepani 20 ja härjavankri rattile 40 meest ning ruttas nendegaSõrve. Määpää küla väljal tõusis lahing. Kui saarlastel üksmees oli surma saanud, hakkas Suur-Tõll nii suure jõuga

x) H. Neus, Tõllus und Leig-er, vaata E. Pabsti Beiträg-e zur KundeEst-, Liv- und Kurlands I. a. Ihk. 111—ll2.

2) C. Russwurm, Sagen aus Hapsal ete. Ihk. 13.

Saarlaste Suur*Tõlli lugu. 97

vankri rattaid ööritama, et nende all vaenlasi nagu loogumaas oli. Selle järele puhkas kangelane oma väsimust Viie-risti künka juures kolm päeva ja noorskas nõnda valjusti, etmännipuud vabisesid ja terve Sõrvemaa põrus. Vana-pagan, Suure-Tõlli tõsine vaenlane, tahtis sõrülaste sõpraja abimeest ära uputada. Ta lahutas Sõrvemaa Saaremaastkraavi läbi, tahtis Sõrvemaad suurest saarest lahti tõugataja Suurt-Tõlli ühes sõrulastega Läänemeres ära hukata.Kui Suur-Tõll seda teada sai, saatis ta tugeva mesilastepere vanapaganat nõelama. Vanapoisi salanõu jäi täitmata,aga ta needis mesilased ära, et need lõunapool kraaviei pea eluaset leidma. Vanapagana kraavi hakati hiljeminiSalmejõeks nimetama.

Pärast Sõrve sõda võis Suur-Tõll mõne aja rahulikultelada. Et tal enam vaja ei oleks Hiiumaal vihtlemas käia,ehitas ta omale Haudla valda, Tolli talu maa peale sauna.Piret, kes oma suuruse ja rammu poolest mehe vääriline oli,korjas, põlle sees Haudlasse kerise kive. Kui ta kord ühthead leilikivi kandis, läksid põllepaelad katki ja kivi langesPireti varvaste peale. Piret nuttis valu pärast niipalju, etta silmavesi kõva arumaa pehmeks leotas. Seda kohtanimetatakse praegu Naistesooks. Mahakukkunud hiiglakivion tänapäev Kõiguste mõisa karjamaal näha. Sel rahu ajalsündis Piretile poeg, keda rahvas Noor-Tõlliks nimetab.Suur-Tõlli perekonna rahulik elu loppis peagi, sest et vana-pagan, täis hirmsat viha, et Sõrvemaa uputamine nurjaaetud, Saaremaa rahvale tahtis suurt õnnetust peale saata*Saarlase ja nende vägimees Suur-Tõll pidid igavesti hukkasaama, aga et nende vedu põrgusse suurt kulu teeb, võttisvanapagan nõuks nende tarvis lähemale uut põrgut ehitada.Selleks oli ta Karujärve Kärla kihelkonnas välja valinud.Aga et tuli ja vesi pÕrguski hästi kokku ei lepi, pidi Karu-järve vesi meresse lastama ja selleks tampis paharet Teesurannast jõe tarvis rada. Kui Suur-Tõll vanapagana nõustja ähvardavast hädaohust sõna sai, lõikas ta eneselePihtlast kolm pihlakapuust keppi ja läks vaenlast nipeldama.Sai tema Teeharude pere juures kätte, kus teine parajastisööma peale puhkas. Surmaoda seisis tal põigiti pea all.Tõll võttis kolm keppi korraga pihku ja väänis nendegavanapaganale säuh keskpaika kõhtu. Vanapagan viskasennast üle kaela ja surmaoda läks katki. Suure hädaga saita veel kisendada: „Oda lätsi" aga ei pannud tähelegi, et„läts“ Saaremaa sõna ei ole. Põgenedes astus vanapagannii rängad sammud, et igal astumisel maa seest allikad välja



pigistas. Vanapagan lõikas otse Saaremaa loodepoolsessesoppi, mis poolsaarena merde tungib. Suur-Tõll ajas tedasinna taga, sellest sai poolsaar nime Tagamisemaa, kus Taga-mõisa seisab. Säädja talu kohal sai Suur-Tõll põgenejaleveel kord ümber kintsude sähvata; sellest sai vanapoissnagu uut elu, kargas ühe jalaga traavi, teisega ülejala, kunimeri vastu tuli. Siis kahmas ta mõlemad pihud liiva täis javiskas merde, et enesele teed ette teha. Sellest sündis liiva-seljandik Hardaid, mis. kaks versta merde ulatab. Kuid liivatee loppis otsa, vanapagan kargas merde, vaatas veel kordSaaremaa poole tagasi ja sajatas: „Palju põrsaid, pisut podi!“Vanapagana põrsad, s o. kiviseljandikud vähendavad prae-gugi veel Tagamisel viljasaaki, kuid sellest ajast peale polekeegi enam vanapaganat Saaremaal näinud. Ta olevat merdeära uppunud, sarved tulnud Kolina randa, liha söönud tursadkontidelt ja läinud rasva ning saanud paisunud pead. Vana-pagana kontide otsas Laevarahul läheb palju laevu hukka.

Vaheajal olid võõrad sõjamehed Saaremaale tunginudja Kuresaare linnapea ehk kantsi ehitanud. Kaht kätt tore-dasti taskus hoides kõndis Suur-Tõll sealt mööda ja müksa-tas oma kõhuga linnapea toki vastu. Et kants liikumatapaigale jäi, ei võtnud mees teist katset enam ette, kuidmüksu jäljed jäänud kantsi väravate kohale kivimüüri sisse.Suur-Tõll aimas sellest ehitusest saarlastele halba, sellepärastläks ta tusaselt koju. Kui Piret võõraste maaletulekust janende kindlast kantsist kuulnud, saanud ta kurvaks ja jää-nud haigeks. Kerisekivide kogumisest saadik olnud taljooksja ihus ja teinud vaeva. Kurbi sõnumeid kuuldes äga-nud Piret: „Minu aeg on ümber, matke mind aedamuld matab mu vaeva. Kaugelt, kangest kuulub hääl. Raskekäsi rõhub rahva peal. ..“ Selle järele vajunud ta silmadkinni, Piret uinunud magama ega pole enam üles ärganud.

Lesepõlves läks Suur-Tõll nukrameelseks, kärsituks, ise-äranis sellepärast, et Noor-Tõll ja Leiger kirikuid hakkasidehitama ja et poeg ehituste juures isast veel raehekam olnud.Suur-Tõll lahkus pojast ja elas isepaigas.

Põrguema Babilona saatis oma vanema poja Kuritivälja vanapaganat otsima ehk vähemalt ta surma Saaremaarahvale kätte tasuma. Kurit leidis vanapagana sarvetükid,mis meri välja heitnud ja hundid kõlvatuks närinud, Taga-mise männikust üles ja võttis nõuks Kihelkonna kirikule niisuured kivid uste ette veeretada, et rahvas enam sisse eipääseks. Öörilahest Kriimisaarelt leidis ta sündsa kivi, pis-tis märssi ja hakkas Kihelkonnale ruttama, kuid Lümada

Saarlaste Suure-Tõlli lugu. 99

mõisa lähedal laulis Pardi kukk. Kuritil läks märsisilm katki,kivi, mis keskmise sauna suurune, kukkus maha, kuid kuhuKurit ise jäi, sellest ei tea rahvas midagi.

Kui Suur-Tõll Kärla kirikut ehitas, siis toodi talle Sõr-vemaalt sõnum, et uus vaenlaste vägi maale tunginud japaluti kangelast appi tulla. Tõll ei viitnud aega, vaid ruttas,Sõrve saadikud taskus, läbi ööd Sõru nõmme, kus vaen-lased öeldi laagris olevat. Sõjariistade puudusel tõmbas taTõnu talu õuest härjavankri sõrme otsa ja ruttas Salmemeestele appi. Suur-Tõll veeretas vankrit paksemates vaen-laste ridades edasi-tagasi, ja mehi langes nagu rohtu vikatiees. Kuid õnnetuseks kadus vankril seasuulise pulk, tagu-mised rattad pääsesid vallale ja sünnitasid hirmsa hoogavaenlase salkades palju surma. Vehmriga ja vankri esi-meste ratastega külvas kangelane veel surma vaenlastehulka, kuni rataste põlvepulk katki läks ja esimesed rattadka lahti pääsesid. Suur Tõll vihtus nüüd vehmriga vaen-lasi edasi. Verd oli niipalju valatud, et ta jõena voolas,mille sisse kolmepäevane varss ära uppus. Korraga tuliveel viimne õnnetus: vehmer lipsas Tollil peost vaenlastesekka. Kui kangelane kummardas, et vehmert üles tõsta,

�lõi üks tugev mees vaenlaste hulgast ta pea otsast ära. KuidSuur-Tõll tõstis oma pea maast ja ruttas sõjaplatsilt minema.Salme mehed ja sõrulased said vaenlase üle täielise võidu.Kuid Suur-Tõll läks pead kaendlas kandes Kärla poole, etveel oma viimast tööd, Kärla kirikut, näha. Keegi noorik,keda ta pilgata püüdis, tuletas talle meelde, et tal peadenam otsas ei ole. Tõll astus veel edasi, kuid varsti tulisüdamenõtrus, Sütemaa raiesmaal loppis ta jõud, jalad läk-sid nõdraks ja hiiglane langes sinna maha. Esmalt suri keha,pea elas veel ja ütles: „Kui vaenlane jälle maal on, siishüütagu ainult: Suur-Tõll, Suur-Tõll, tõuse üles! Ma tahantõusta ja rahvale appi tulla 1“

Kord hüüdnud üleannetud karjapoisid 1) ta haual: „TõllTõll ! Tõuse üles, vaen maal!" Hiiglane tõusnud rinnust saa-dik hauast üles, nii et veripunased käed nähtavale tulnud,ta vaadanud ähvardava pilguga ümberringi ja küsinud;„Kus on vaen?" Kui kangelane aru saanud, et lapsedtemaga rumalat nalja teinud, langenud ta sajatades haudatagasi: Vale ja vargus ei pea rahva seast ilmas ära kaduma jenne ma enam ei tõuse, kui kadak lehti ajab ..."

J) Võrdle: Fr. J. Wiedemann, Aus dem inneren und äusseren Lebecder Ehsten, Ihk. 442.

100 I. Eesti rahvaluule. C. Kalevipoeg' ja Suur-Tõll,

Suur-Tõlli 100 sisu seletus. Suur-Tõlli luguSisu seletus. . ...i c i i i r < .on igas vaiksemas osas baaremaaga kokku kasvanud, sest

et kohtade nimed pea igal sammul kangelast ja ta tegusidmeelde tuletavad. Anseküla õpetaja M. Körber l) tõendab, etSuur-Tõll tõsine saarlaste kangelane on ja et see lugu kõigistfantastilistest lisandustest hoolimata ajaloolisel alusel seisab.Nimelt on Saaremaal vist Tolli nimeline vanem elanud, kelle eluja tegusid rahvaluule suureviisilise muinasjutu aineks tarvitas.Kaks korda ajas Suur-Tõll vaenlased Saaremaalt välja, esimestkorda tegi ta nimi neile hirmu, teist korda lõi ta neid lahingus.Körberi arvamist mööda võis see saarlaste vaenlane Daanikuninga Voldemari sõjavägi olla, kes 1206. aastal oma puustkindluse Saare rannal maha põletas ja tagasi läks ning aastal1222 uue kivist kindluse ehitas, mille saarlased juba ennevalmissaamist ära võitsid. Kuid ordu-meistri Volquini peale-tungimisele 1227 a. ei jõudnud saarlaste vahvus enamvastu panna. Maavanemad said sunni viisil Valdjala maa-linnas ristitud ja maale pandi maks peale. Küll tõusis Tollijuhatusel 1241. aastal mässutuli leegiks, kuid sakslaste kõr-gem sõjakunst võttis võidu. Et oma kättemaksmise plaanikinni katta, hakkas Suur-Tõll kirikuid ehitama. Niikaugeltvõiks siis see kangelane ajalooline isik olla. Meil on siinpeaasjalikult Suur-Tõlli kui rahva luulekujuga tegemist.

Keda kujutab Saaremaa rahvas Suur-Tõlli nime all?Kui muinasjutulised liialdused kõrvale jätame, siis on Suur-Tõlleht Saaremaa eestlane ise, nagu ta peab olema. Kõik asjad,mida ta tarvitab, peab ta suuremalt jaolt iseendale valmis-tama. Saarlane on meremees, põllumees, sepp, puuseppühtlasi. Kui ta näituseks laeva ehitab, millega kaugemaidmeresõitusid ette võetakse, siis on peale kompassi ja vastka ankru kõik muu värk ta oma kätetöö. Ka kangelaneSuur-Tõll täidab põhimõtet: „Arst, aita iseennast!" Tateeb kõik ise, mis talle elus tarvis läheb. Ta isikus pais-tab meile tükikene Saare rahva elust ja olust silma ühesta vaadete naiviteedi ja loodusrahva lihtsusega. 2)

1 ) Der öselsche Nationalheld. Oesel einst und jetzt 11, 145—164.2) Võrdle: M. Lipp, Gross-Tõll, eine öselsche Volkssage, Ihk. 23 j.

Saarlaste Suur-Tõlli lugu. 101

Nagu Kalevipoeg, saadab ka Suur-Toll oma ettevõttedenam suure rammuga kui targa aruga korda. Sellepärastläheb Saare kangelasel nagu Kalevipojalgi otsekohesuse jaaitamatuse kõrval suurt kehakasvu ja hiiglase jõudu tarvis.Viletsasse, pimedasse olevikku tahetakse sel teel valgustjuhtida, et rahvakangelased täies võimukülluses esitatakse,kes rahva minevikku suureks ja kuulsaks teinud. NiihästiKalevipoega kui Suurt-Tõlli peetakse rahva vanemaks. Nadei ela enestele, vaid oma rahvale. Nad kaitsevad õigustja karistavad ülekohut, nad töötavad oma kodumaakasuks, edendavad kõlbulist kommet ja haridust. Ja kõigetähtsam rahva varandus, mille eest mõlemad elu ja verd eikeela, on vabadus. Aga mis võib tõsisele vabadusele kar-detavam olla kui vale ja kurjus! See vaenlane ei tungiväljast rahva kallale, see vaenlane kasvab rahva enesesüdames suureks. Sellepärast näeme, et niihästi Kalevi-poeg kui ka Suur-Tõll kurjuse allikat kinni suruvad, vana-paganaga võitlevad. Mõlemates Eesti kangelaslugudes ei põletegelaste südamed mitte üksnes armastuses kodumaa jasugurahva vastu, vaid neis näeme ka kaunimat perekonnaelu, puhtamat armastust abikaasade ning vanemate ja lastevahel. Mõlemais lugudes on isa ja poeg kangelased, kuidSaaremaa eeposes tuleb enam poeg, sellevastu Saaremaavägimehe loos jälle isa nähtavamalt esile. Palju sarnasuston ka Linda ja Pireti kujudel. Mõlemad on eeskujulisedabikaasad, mõlemad kannavad suuri kive, kusjuures neileäpardus juhtub, millepärast nad rohkesti silmavett valavad.Lõpuks tuletame veel seda meelde, et mõlema kangelasloopeategelased vägivaldse surma leiavad ja nende saatus üldsekurbi tundmusi äratab. Kangelaste vägivaldse ja kurva sur-maga tahab rahvas seda rõhutud meeleolu avaldada, mis neilorjapõlves hinges võimust võttis. Ometi ei kaota eestlane tule-viku lootusi. Niihästi Kalevipoeg kui ka Suur-Tõll tahavad,kui ajad ja olud paranevad, tagasi tulla.

Kui ka Suur-Tõlli tegevuse piir Kalevipoja omastkitsam ja ta tegude kuulutajaid arvu poolest vähem on,seisab saarlaste vägimees ometi kõlbluse poolest Kalevi-

I. Eesti rahvaluule. D. Lüürilised rahvalaulud.102

pojast märksa kõrgemal. Suur-Tõlli südametunnistus on pu-has, ta elukäik laitmata, sellepärast pole tal ka vaja naguKalevipoeg süükoormat kanda ja eksituse pärast elu jätta,vaid Suur-Tõll langeb lahingus vaenlaste vastu, jätab omaelu isamaa ja sugurahva eest. Pärast surma on Suur-Tõllvaba, võib uuesti ilmuda, kui uus õeluseta rahvapõlv üleskasvab. Kalevipojal on küll ka tagasitulemise lootus, kuidtema on teist vangis hoides ise vang, kes oma voliga pai-galt ei pääse.

D. Lüürilised rahvalaulud.

Rahvalüürikast üldse.Eesti lüürilise Eesti lüürilised rahvalaulud lähenevad vormilt mitmeti

rahvaluule üldine ... , i i i i . ,

llllld nnkaugelt jutustavale luulele, et tihti raske on esimeste javiimaste vahel selget vahet teha. Kuna lüürilised lauludtavalikult lühikesed on, nagu vägevad, sügavad tundmusedjärsku tõusevad ja kaua hinges ei suuda püsida, on Eestirahvalüürikas palju pikke laule, milles teatavat teemat meierahvalaulu üldise loomu nõuete järele korratakse ja teisen-dakse. Et seesugustes lauludes enamasti veel mõni juhtu-mine ehk olek elust esitakse, mis avaldavaid tundmusisünnitanud, siis kaob lüüriline element vahest jutustava100 taha ära, ja meile näib, nagu poleks meil siinüldse tundelauluga tegemist, vaid nagu tahaks meile lau-lik mõnd lugu esitada. Kuid et lugu siin peaasi pole,ilmub sedamaid, kui lauliku kõneviisi, ta sõnastust tähelepaneme. Kui ta juba esimeses isikus kõneleb, enese isikustjutustab, siis teame, et ta asja peale subjektiivselt seisuko-halt vaatab ja oma praeguseid tundmusi peaasjaks peab.Oma sündimise poolest on tundelaulud väga mitmestajajärgust pärit. Missuguseid laule kõige vanemaks tulebpidada, pole kerge tõendada, sest et ühes ja sessamasliigis laule leiame, millest ühed kõige vanemast ajast tunnis-

Rahvalüürikast üldse. 103

tust annavad, kuna teised jälle nähtavasti hilisemad too-ted on.

Suurem hulk vanu Eesti tundelaule ja nimelt kõige ilu-samad, on eleegilist laadi, neist tundub sügav lein, misisegi lõbulauludes esineb. „Suu laulab, süda muretseb, sil-mad vetta veeretavad. Mis need sõnad väljendavad, sedatunneme alles siis õieti, kui rahvas oma sõnadele ka laulu-viisi juurde lisab, kui me rahvalaule kuuleme lauldavat.Eesti vanad rahvaviisid avaldavad isesugust nukrust ja leina,nad sünnitavad isesuguse algupäralise muusika, millel pisutGreeka Füügia toonitõuga arvatakse sarnasust olevat. Eest-lane armastas iseseisvust ja vabadust. Endist vana aegameelde tuletades pidi pärastine rõhutud olek ja põlgtud seisu-kord kahekordse raskusega ta hinge maha suruma. Tatahaks oma muinaskangelastele mõttekujutuse võimul järelelennata, kuid lendu kisub tagasi mõistus, mis kibedas ole-viku tõsiduses viibib, nõnda et oma õnneaega takistamataei saa vaadelda.' See vastolu fantaasia ja mõistuse vaheltekitab eestlase hinges haleduse tundmust, mis ka eepili-sesse luulesse lüürikat segab. l)

Rahvalüürika avaldab meie esivanemate tundmusi luule Lüüriliste rahva,kujul. Pihkva eestlased nimetavad oma lüürilisi runosid laulude i aotU3-

korralauludeks, mis siis lauldakse, kui elus juhtuv kordüht ehk teist nõuab ehk sallib. Nii mitmesugused ja laia- 'lised kui kõik elujuhtumised ja hingeolekud, mida elu-juhtumised sünnitavad, on ka tundmused ning neidavaldavad tundelaulud. Eesti runode hulka ja nendesisu tähele pannes võib ütelda, et vaevalt olekuid jaolusid Eesti elust võiks leida, mida rahvas luule-aineks ei oleks tarvitanud ja mida ta luule abilmitte poleks pehmitada püüdnud. 2 ) Laialisest rahvalüürikavallast harutame siin üksnes neid osasid, mis iseäranis rik-kad ja luuleiiku väärtuse poolest tähelepanu väärt on.

*) H. von Kaiserberg. Ueber die Form der ehstnischen Poesie. In-land 1862, nr. 4 ja 5,2) H. Neus, Ueber die Volkslieder der Ehsten. Dorpater Jahrbücher

V, 3. Ihk. 217—232.

104 I. Eesti rahvaluule. D. Lüürilised rahvalaulud.

nimelt: 1. Laul, luule ja ilu. 2. Perekonna elu.3. Laulud loodusest. 4. Töölaulud, 5. £1 u-seisuse laulud. 6. Seltskonna ja pidulau-lud. 7. Elu tõsi ja nali.

Laul, luule ja ilu.Suure tundeinimesena armastas eestlane luule- ja laulu-

kunsti ühteviisi. Luulele ja laulule ei teinud ta nägelikultega tegelikult vahet, sest oma luuletused esitas ta alatilauldes ja lauluviisi ehk retsitatiivi peale hakates võisid pal-jud lauljad käesolevate juhtumiste jaoks silmapilkselt uusilaule luua, mida mõned õpetatud kuuljadki täiesti kordaläi-nud luuletöödeks on tunnistanud.*) Luulekunst oli vastnõndasama laialt rahva seas tuntud kui lauluviisid, ja misrahvas oma laulu kiituseks ja ülenduseks ütleb, see maksabka rahvaluule kohta. Mõne laulu põhjal võime oletada, etvanadest eestlastest terved suguvõsad luulekunstile andusid:

Laulik on minu isake,Laulik on minu emake,Laulik lapse kiigutaja,Luuletajad vennad noored.

Veeretajad vennanaised.Laulik peab minustki saama,Luuletaja tütterista,Veeretajad vendadesta.

Lauludes, mis luulest enesest kõnelevad, on järgmisiüksikuid teemasid leida:

a. Äratus luuletama ja laulma:Laula, laula, suukene,Liigu, linnu keelekene,Mõlgu, marja meelekeneIlutse, südamekene!

Küll saad siis ka olla vaita,Kui saad alla musta mulla,Valge laudade vahele,Kena kirstu keskeelle.

b. Luuleallikateks nimetab rahvaluule pea inimesipea loodust, pea Jumalat. Tähtsaks luuleallikaks on eestlastelekodumaa loodus. Sirged, sinavad lepad, haljendavad haavadja kajavad kased toovad vaimustust ja jõudu uutele laulu-dele. Tuulehoog toob viise, meri ja lained lugusid, vih-masagarad, päeva värav, lutsu suu, latika nina ja kiisa keelon luulet äratanud, kuid neist paremateks laulumeistritekspeetakse laululinde:

*) Vaata: Neus, Ehstn. Volkslieder, Ihk. 191.

Laul, luule ja ilu. 105

Kui ma olin väiksekene,Kasvasin ma kannikeneEma viis hälli heinamaale,Kandis kiigu kesa peale,Pani käo kiigutama,Suvelinnu liigutama.

Seal siis kägu palju kukkus,Suvelindu liialt laulis.Mina meelta mõtelema,Mõtelema, võtelema,Kõik ma panin paberisse.Raiusin kõik raamatusse.

Luule algusest kõneldakse edasi, et ta pole maas!leitud ega puust tehtud, vaid on tulnud taeva alt:

Ole-ei leelo maasta lõütü,Maasta löiitü, puusta tettü.Leelo tulnu taiva aita,Püha pilvede vahelta.Päält päivä kumeriku,Alt kuu kõveriku,Oma tuodu leelo lehe’,Laulu sõna’, kõnne kõrra'.

c. Laulu ülenduseks ja tema mõju seletu-seks pühendab rahvas hulga ilusaid laule; kõige ilusamneist on Kalevite võidulaul, mille Kreutzwald rahvasuust üleskirjutanud. Laul ja luule ehk iluavaldus sõnas on eestlaseülemad kunstid, lauluja sõnatargad vägevamad kangelasedja Kalevite eesotsas seisab laul u j u m a*l. Laulul on eest-lase arvamise järele otse nõiavõim, just nagu Greeka, Saksaja Bretagne rähva juures:

Kui mina hakkan laulemaie,Laulemaie, laskemaie:Ei mind või siis ohjad hoida,Ohjad hoida, köied keelda,Ega suitsed mind suruda,Ega päitsed mind pidada,Meri musta meelitleda,

Taevas laia taltsutleda!Ma laulan mered muruksi,Mere ääred ätseeksi,Mere põhjad põllumaaksi,Mere kivid kilingeksi,Mere liiva litteriksi.

d. Peale laulikute ehk kaasitajate olid vanas Eestisveel kandlehelistajad need, kes iluhelisid lõid. Eesti kannel,enamasti 7-keeleline, oli õõnsaks tehtud puutükk, millelõhukene, aukline kaan peale liimitud ja peenikesed teras-traadid peale tõmmatud. Kõige lühem keel oli umbes 9 tollipikk, iga järgmine tolli osa teisest pikem. Neid keeli „pek-seti peigelalla, osati sõrme otsadella, rapsiti rauda kämbeliila."Rahvalaulu järel on kannel kasest tehtud, mis tape-tud neiu haual kasvanud. Kandle lauad saadud


suure lõhe lõuast, haugi pikast hambast. Kannelt pidasrahvas suure au sees, nimetas teda pühaks mänguriistaks.Kui Jumal kord Vanatühjaga võidu pille valmistanud,teinud Vanatühi torupilli ja sarve, Jumal aga kauni lehe-pilli ja kandle ja jäänud mängimises võitjaks, sest etkandlelt jumalikud helid kajanud.

Perekonna elu.Perekonna Eestlaste sügavamaid ja õrnemaid tundmusi avaldavad

tlvTte 'iau' need laulud, mis perekonna elu osatavad. Soomlaste jalude väär- eestlaste rahvaluule kinnitab arvamist, et tõsist ja sügavat

sisemist elu, tundmuste tõsist ja vägevat leeki soojadeslõunamaades ei leita, vaid külmal põhjamaal. Lõunamaarahvaste luulel on põhjamaa omadega võrreldes külm ka-rakter, ja kui lõunamaa tulega metsikut suguiha tahetaksetähendada, siis peab vähemalt niipalju mööndama, et talõuna all madalam on kui põhjamaal. Põhjamaalaste ar-mastus on enam vaimulist loomu, põhjamaalaste armastuse-lauludel on avaramad piirid, rikkalikum sisu: vanemate, lasteja õeste ning vennaste armastus tekitas siin osa kõigekaunimadest tundelauludest 1). Perekonna elu kujutavad lauludon kõlavam ja kaunim keel vanal kandlel, mis ka siis kaasaheliseb, kui sõdadest, pidudest jne. viise veeretatakse.Eesti kodune, perekondlik elu jäi ka siis puutumata, kuiraske orjaaeg kõik teised eluavaldused oma alla surus. Ras-kel ajal lähenesid perekonna liikmed üksteisele rohkem kuimuidu, perekondlikud sidemed kõvenesid ja kodu läks eest-lastele armsamaks. Tundmused, mis kodune perekonna eluliikuma pani, ilmusid järgmistes laululiikides, millest üksikudnäited avaldame:

a. Kodukoht Ja vanemate maja:Oh mu kullasta kõduda,Ilusat isa aseda,Ema paika paremada,Kasupaika kallimada!See’p on küla, mis on meilla.

All on* aasad, peal on põllud,All on aasad heina lüüa,Peal on põllud leiba süüa,Keskel on küla kalevi.Küla lehkab köömelilla,

V. Schott, Ueber H. Neus’s Ehstnische Volkslieder. Ermans Ar-chiy* XIII. B, Ihk. 374.

Perekonna elu. 107

Küla väljad väävelilla,Küla toad toomingalla,Küla pinud pihlakalla,Tänavad tikerberilla,Aiavitsad virdeella,Õunad õrna lõhnadella.Kui sõidad läbi külada,Paugub paasine tänava,

b. Lapse põlv:Oh seda endistaeluda,Kallist kasu põlvekesta,Kui ma eidega elasin,Marjaga maja pidasin!Oh minu kallista kõduda,Ja minu marjasta majada,Ilusat isa aseda,

Läbi uute uulitsate,Läbi vaskise värava,Läbi tammise tänavaHelgib helmine hobune,Raksuvad rahased rangid,Värav hakkab värisema.Tammest tänav tärisema.

Kus ma kana kasvalesin,Mari maasta tõuselesin!Seal kasvasid lapsed ladusad,Tõusid tütterid tõsised,Ilma vitsata viledad,Lepa urvata tugevad,Kase oksata kasinad.

c Lapse tänu vanemate vastu:Isakene, taadikene,Emakene, memmekene,Küll sa nägid suure vaeva,Kui sa minda kasvatasid,Kasvatasid, kallistasid,Üles tõstsid, hüpatasid.Maha panid, mängitasid,Suu juures susutasid,Kahel käel kiigutasid,Süles hoides süüessagi,Käe peal käiessagi,Rüppes rukki lõikessagi.

d. Nooruse rõõm:Hugeme, kui me võime,Kärageme, kui me käime,Noored noorella ealla,Parajalla põlvedella!Ma ise ilu tegija,

Viisid põllel põllu peale,Panid mu parmaste vahele,Sületäie keskeelle;Et ei tulnud tuuli peale,Ega veerend vihma hoogu.Ole terve, memmekene,Teiseks terve, taadikene,Minda nõnda kasvatamast,Kasvatamast, kallistamast,Tänu teile hauassagiMusta mulla katte alla!

Alles rõõmu algejani;Uu kannan kaasuksana,

Rõõmu rätte nurgassana,Nalja lood narma’assa.

e. Kodune elu vanemate juures:Seisin kui sinepikene,Kasvin kui kanepikene,Lina kiudu neitsikene.Suu mul oli suhkur!sta,Pea mul oli pähkelista,

Silmad kui sibulakesed,Nina kui saia sarvekene,Paled kui paiste-pullikesed.Veersin kui muna murule.Alla õue õunakene,


Rõõmu lilled mull käessa,Rõõmu õied hõlma alla,Rõõmu kannid kaenelussa,Oma memme, ella memme.Oma atti, armukene.Pani välja kündemaie,Andis mulle ergud härjad,

Ergud härjad, kerge adra,Vits olli viilitud peossa.Kündsin ma maa madalast,Ep osand ohakasse,Puutund ei puujuurtesse,Suise raba sammaldesse.

f. Noormees ja neiu. Armastuse laule selles mõttes,nagu neid uuema aja kunstluule soetanud, on vanas Eestirahvaluules vähe leida. Eestlane, kes loomu poolest üldsekinnine ja tagasihoidlik, on südame helluse näitamiselotse häbelik ja püüab armastust varjata. Seesugust armas-tuse-avaldust, - nagu seda raffineeritud ja tundmustes kulti-veeritud seltskonnas ning romaanides esile tuleb, lihtne eest-lane ei tundnud; harilikult küsis peiu neiult, kas see talletulla tahab, ja sellega olid südame-asjad õiendatud. Vägatihti püüti südameküsimusi mõistamisi harutada, kõneldiääriveeri mööda ja tarvitati pildikõnet. Tönkamist ei sisaldamitte üksnes kosilaste ja isameeste sissejuhatavad keerudjutud, ka neiukesed mõistavad armastusemõtteid lauldes õigekinnikaetult avaldada. Näituseks istutatakse tamme küllisa, ema, venna ja õe ilule, kuid tamm ei tõuse ega kerki,peiu ilul tõuseb ta aga taevani ja tahab pilvi pillutada. Ettammest veimekirst peab saama, seda nimetatakse häbelikultainult lõpuks, kui ju kõik muud tehtavad asjad on üksikultloetletud. Teine neiu annab oma meheleminemise himusel teel mõista, et enda ütleb und näinud olevat:

Magasin muru mäele,Sini lillede seassa,Valge lillede vaheleKullerkupu keske’ella.

Nägin und magadessagi:Kuusk oli koja kohale,Haav oli aeda ukse eessa,

Lepp oli linna uulitsal.

Memme lastakse seletada, et haavapuu armukest jakuusepuu kosilasi tähendab. Samasugune tähendus antakseka rebasele, hundile ja karule, keda neiu ütleb enda kallalekippunud olevat, kui ta unes metsa marju ja lilli noppimaläinud.

Perekonna elu. 109

Kui armastajad teineteisest nii kaugel viibisid, et kokku-saamine võimata oli, siis sünnitas igatsus tõsiseid armastuse-laule, nagu näituseks järgmine

Minu kaasa kaage’el)a,Minu peigu Peipsi rannas,£i me saa sõna kõnelda.Ega ööd ühes magada.Viisi vetta me vahela,Kuusi kullasta jõgeda,Seitse selget allikada,Kaheksa kala mereda,Üheksa hüva jõgeda,Kümme külma järvekesta.Tuul tal viigu tervisida,Vesi a’agu armusida;

Lepp tal viigu lehma õnne,Kask tal viigu karja õnne,Tamm tal viigu talle õnne,Vaherpuu vasika õnne!Oleks leppa lehma laudas,Oleks kaske karja laudas,Vaherpuu vasika laudas,Oleks tamme talle laudas:Küll siis leppa lüpsaks lehma.Küll siis kaske saadaks karja,Vaherpuu joodaks vasikaid,Tamme talled talliteleksl

g. Pu 1 m a-1 aul u d. Paariminek ja pulmad on kõigetähtsam sündmus perekondlikus elus, mitte ainult sellepärast,et inimese elu paariminemisel uue sihi ja kõrgema tähenduseomandab, vaid sel sammul, mida enam tagasi võtta ei saa,võib ka paariminejate eneste ja järeltulejate saatuse kohtaotsustav mõju olla. Abielu põlve peetakse Eestis suure ausees. Meheks saab rahva arvamise järele meesterahvasalles siis, kui tal juba naine on, muidu nimetatakse tedapoisiks. Et paariminekut elus nii tähtsaks peeti, ühendatiseda sündmust enam kui ühtegi muud perekonna elus ise-äraliste tseremooniatega, mida pidamata ei tohtinud jätta.Ja perekonna elu sündmustest on just pulmad need, millejuures eestlased oma vanadest pruukidest kinni peavad. 2)

Terve rahva seas tuntakse kosjakäiki isamehe selt-sis, mõrsja hundihänna ajamist ja kahepoo-lega pulmi, milles peale noorepaari veel iseäranis saajavanem, saajanaine, peiupoiss, kirs-tumees, pillimees, kõrvan a i n e j a süle 1 a p s täht-said osasid etendavad. Iseäraliste pidulikkude toimetustehulgast paistavad Eesti pulmadest meile silma: saajasõit noo-riku majasse, teretamine, nooriku peitmine ja ülesotsimine.

*) Fr. J. Wiedemann, Aus dem inneren und üusseren Leben derEhsten, Ihk. 310.


noorepaari lahkumine ja sõit peiukoju, tanutamine, laua tahaviimine, sülepoisi sülle panemine, veimete jagamine, noorpaarimagamaviimine ja ülesäratamine ja jumalagajätmised. Ehk küllülesloetud Eesti pulmapruugid, nagu Schroeder tõendab,*)väga mitmeti Indo-Germaani rahvaste sellekohaste kommetegakokku käivad ja neis mõndagi muud võõrast mõju avalikukstuleb, on need kõik eestlastele nõnda omaseks saanud, etrahvas iga üksiku pruugi ja tegevuse jaoks laule on luuletanud,mis pulmas pea kaasitajate kooride poolt vastulauludena,pea üksikute tegelaste poolt ette kanti. 2 ) Kuna pulmalauleväga sagedasti improviseeritakse ja nad mõnikord aina nal-jatusi ja pilget sisaldavad, ei või neid luuleliku väärtusepoolest just kõrgelt hinnata. Ometi avaldavad neist mõned,nagu mõrsja lahkumine emast jne. ka sügavamaid tundeid:

Emadana eidekene,Kui sa ep tänagi ei nuta,Nutad homme ometigi,Lähed aita hulkumaie,Ait on harva riietesta.Tuba tühi tütterista,

h. Abielu õnn ja õnnetus:Mis mina hoolin hõikadessa,Kardan välja üteldessa?Mul pole hulgas ei omada,Teista poolta teiste seas!Minu oma on ju kaugel,Teine pool taga Tallinnat,Kui on haige, aitku Jumal,

Mis mul mukista mehesta,Kõrkidesta kaasadesta!Pesen mukki, kasin mukki,Pesen mukki peene’eida,Vaalin mukki valge’eida.Mukk ju kõnnib kõrtsi teeda,Oma naine, naisukeneSeep on koeraksi koduna,Hagijaks! alla õue.

Laut on lage lammasteta!Laed sa kaevust vetta tooma,Kaevu kook tulen kaelajeni,Läed sa pinust puida tooma,Pinu rünk tuleb rinnaleni:Siis tuleb tütar meeleje.

Kui on terve, tehko rõõmu 1Tuul tal toogu tervisida,Pilved pikkada igada,Taevas tarka meelekesta,Vesi viigu tal sõnumeid,Kaste katku tal kaebamisi:Seni kui sõidan järele I

Tuleb kõrtsista koduje,Tuba tal tule vallula,Kamber küündella kumada.Hakkab jalgada tegema;Viskab sukad sõnnikude,Kingad keset põrmandade.Küllap marja võtab maasta,Armas ahjule lahutab,Kallis kannab kuivamaie.

*) Hochzeitsgebräuche der Esten. Verhandl. der gel. estn. Ges.fBänd XIII, Ihk. 149—364.

2) Neus, Ehstn. Volkslieder, Ihk. 273—298.

Perekonna elu. 111

Kui ei marju võta maasta,Armas ahjule lahuta,Kallis kanna kuivamaie,

i. Hälli juures:Tule, tule, unekene,Tule, uni, uksest sisse,Astu uni aknast sisse,Kuku lapse kulmu peale,Lange lapse lau peale,Sihi lapse silma peale,Asuta aseme peale,Vaju lapse voodi peale.

Küllap matak võtab maasta,Halgu ahjule lahutab.Kantsik kannab kuivamaie.

Mina laulan lastadana,Suisutelen sulgedana,Kui see parti poegadana.Maga kaua, kasva suureks,Kasva suureks, karjas käija,Karjas käija, marja tooja,Orusta hobuste tooja,Soost lehma lennutaja.

k. Lesknaine ja vaeslaps. Lesenaise ja vaes-lapse kaebused on meie rahvalüürikas kõige ilusamad jaliigutavamad laulud, sest et nad meie rahva kurva käekäi-guga ja iseloomuga kõige enam kokku käivad ja kõigesügavamaid tundmusi avaldavad. „Kolm on vaest ilmapeal, ala ilma armetumat: üks on poeg isata, teine tütaremata, kolmas vaene leskinaine." Vaeslaste pisaratest kas-vab järv, lesenaise pisarad jooksevad jõena.

Mina vaene leskinaine!Ara mind toasta aeti,Toasta, toa eesta,Väravalta, vainiultalNõnda vaene leskinaineKui see väli aiata;Kõik lambad sisse laduvad

Kari sisse kallutelebOraksida otsimaie,Kõiki napru katsumaie.Nõnda halba leskinaineKui see tuba katukseta,Kõik vihmad peale vihuvad,Kõik sajud peale sajavad!

Kui laulikud armastusest ütlevad, et see ahelad katkimurrab ja kaljust läbi tungib, siis maksab see iseäranis ema-armastuse kohta. Me näeme oma rahvaluules, kuidas ema-armastus' lapse vastu veel teispool hauda edasi vältab. Eipuusärk, ei roheline muru, ei ka rasked kivid keela surnudema ja ka isa lapsega rääkimast. Kuid lahkunud hingedevalitseja Tuoni ei lase ühtki surnut enam siia-ilma tagasitulla. Eesti rahvas peab surnukeha armsaks ja ilusaks. Ema-armastus, mida luule nagu surematuks, jumalikuks kaitsevai-muks teinud, 1) kes rahul ei või olla, kui ta teab, et

*) J. Kunder, Ema-armastus Eesti rahvaluules. Tallinnas 1883,Ihk. 9—14.

112 I. Eesti rahvaluule. D, Lüürilised rahvalaulud.

ta lapse käsi maailmas halvasti käib, lastakse hauast veelmahajäänutele troosti ja nõu anda, nagu seda „Kalevipojast”nägime.

Vaeslapsele annab kaebuseks põhjust ema surm, kadu-nud ema armastus ja hellus ja ühes sellega kadunud endinelahe elu isakodus ning sellele järgnev vilets põlv võõrastejuures. Nii on vaeslaps üksi maailmas, ei ole tal aitajat egajuhatajat. „Ema viidi uksest välja, armud läksid akensta;ema viidi õuestagi, armud läksid üle aia; ema viidi teedamööda, armud läksid aeda mööda, ema pandi haua sisse,armud haua põhja sisse.” Sellepärast kaebab vaeslaps;

Oh ma vaene orjalapsi,Mahajäänud marjakene,Kel ei isa kaitsemassa,Ema armu haudumassa,Vennakest ei veere vainul,Öde õhtul teretamas,Sugulast ei soovitamas,Ligemist ei lepitamas.Hauda läks mul eidekene,Kalmu läks mul taadikene,Sõjasurma suikus veli,Sõsar katkulla kolletas,Tädi taudila lõpetas,Onu õnnetuse kätte,Lelle suri leinadele.Mina aga üksi vaenelapsiPidin pikki piinamisiOrjapõlves kannatama!

Peremees on väga kuri,Perenaine liiga vali,Peretütar tuleharki,Perepoega palju pahem IOuekoeral parem elu,Karjapenil kergem pidu,Parem pidu, hõlpsam elu,Kui on vaesel orjalapsel.Kaitsemata kukekesel...Oh mina isata lapsi,Oh mina emata lapsi,Vanemata vaenelapsi IIgaüks ütleb minusta tLööge seda, see isata,Lööge seda, see emata,Vanemata vaenelapsi,Kel ei tuttavat tugiksa,Ega omasta abiksa.

Et vaeslapse elu nii raske ja armuvaene on, leiab tarahva juures kaastundmust, ja see kaastundmus puhastabvaeslast kõigist halbustest ja ilma mustusest, teeb ta iga-pidi paremaks kui teised inimesed on. See kaastundmuslaseb teda aitajat leida, mõnda head inimest ehk kõrgematolemist, kes vaeslast kaitsevad ja teda viimaks õnneteeleviivad. Võõrasema ja ta tütar saavad rahvaluules ikka tee-nitud palga. Peretütar on rahvaluules enamasti laisk, äge,kuri, vaeslast kiidetakse hoolas, tasane ja virk olevat, isegi

113Looduselaulud.

iluduse poolest on ta peretütrest ees. Nõnda leiab vaeslapsrahvaluule järele selle eest tasu, mis ta vanemate surmaläbi on kaotanud. 1)

Looduselaulud.Muistne eestlane oli tõsine looduselaps, kes kogu eluaja Looduseiauiude

looduse süles viibis. Siinjuures surus ta end hoopis kind- ,aad-

lamalt looduse emarinnale kui näituseks mureta ja hellitatudtuline lõunamaalane. Sellepärast on eestlase looduselauludka palju tõsisemad, puhtamad ja liigutavamad kui lõuna-maalaste omad. Kuid põhjamaa loodus laseb oma sülelastenam karedust ja karmust kui õrnust hellust tunda, veelenam, põhjamaa elanik peab ülespidamise murede sunnilloodusega ägedasse võitlusesse astuma. Seda võitlust kir-jeldavad iseäranis põhjamaalaste kurblikud lugulaulud. Lüü-riliste looduselaulude arv pole meie rahvaluules, vähemaltselles osas, mis tänini kõikidele kättesaadavaks tehtud, mittesuur. Põhjus on see, et meie rahvas orjapõlves veel see-sugusel arenemisjärjel ei seisnud, et ta looduse ilust olekssügavamat mõnu tundnud. Ta tundmused ei olnud nõndapeenendatud, tal ei olnud veel niipalju tähelepanu, et loo-duse ilu varjundusi oleks tsuutnud luules kujutada. Talseisid peatoiduse-mured ligemal kui ilutunne. Sellest siistulebki, et eestlane näituseks puude vastu otse halasta-mata oli ja neid oma maja ümbruses ei sallinud. Nad öeldivilja ära varjavat. Nüüdki veel ei armasta tihti rahvas looduseilule tähtsust anda, ei vaatle põhjalikult. Ja kui loodus tönt-siks tehtud tööinimest siiski laulule vaimustab, siis kuulemeta tunnete tõusus alati praktilist mõistust kaasa rääkivat;kus looduse ilust lauldakse, seal ei jäeta ta tulu mitte kõr-vale. Rahvalaulikut, kelle meel ja mõtted praktilise elu pealejuhitud, huvitab loodus eriti sellest küljest, kas ta tematööd takistab või edendab, talle kahju või kasu toob. Loo-duselaulude peaained on sellepärast päeva- ja aasta-ajad ja ilmade nähtused. Kuid nende kirjelduses ei

*) A. Seen, Vaenelaps Eesti rahvaluules. Sirvilaulud 1900, Ihk. 9—19.M. Kampmann, Eesti kirjandusloo peajooned 1. 8


tõuse luulelend kainest tõsidusest palju kõrgemale, vaidehib tõsidust iseäralisel viisil unistustega ja mõttekujutustemängudega. 1) Allpool toome mõned näited aasta-aegadelauludest.

a. Kevadelaul:Oh seda ilusat aega,Oh seda kena kevadet,Leht on puussa, rohi maassa,Hele hääli neiude Ila.Nõtkub nõmmella pädakas,Kiigub soossa kasekene,Hirnub hiiessa hobune,Kukub kägu kuusikussa,Laulab neidu kiige pealla.

b. Suve lairl:Nüüd sünnib orjal olla uhke,Orjal uhke, härral uhke,Sulasella suureline:Juba rukkipead nähakse,Odra oras haljendeleb,Kaera oras katab maada,Nisud tupesta tulevad,Hernes lestada lehitab,Läätsi säärida sirutab,Lina lehib riideessa,Kupar kuldapilvedessa.

c. Sügise laul:Miks on ilmuke udune,Taevas laia laiguline,Pilved paksu vetta täisi ?

Sestap ilmuke udune,Taevas laia laiguline,Pilved paksu vetta täisi s

Isat poega tappelesid,Purelesid puie peale,Maadelesid maie peale,Nurelesid nugade peale,

Sest on ilmuke udune,Taevas laia laiguline,Pilved paksu vetta täisi:Taati poega tappelesid,Purelesid puie peale,Maadelesid metsa peale,Et olid käsnud kaasikmetsa,Et olid haavikud ajanud,Loodud lepad leinalised,Käsnud kadakad karedad.

Võrdle: Neus, Ehst. Volkslieder, Ihk. 194.

Töölaulud. 115

b. Talvelaul;Millal saan mina omile,Millal veeren vendadele ?

Sügise jõed sügavad,Suvel päevad parmused,Kevadel on lained laiad,Lained laiad, piirded pikad.

Hobune upuks ojasse,Mära mätaste vahele !

Tule, talve, lume tooja,Silita teed siledaks ISiis ma saaksin omile,Veereks võõrsi vendadele.

Töölaulud.Töötegemine seisis meie esivanematel ligidas ühenduses Töötegemise

laulmise ja luuletamisega. Tööraskust püüeti laululõbuga I>ulmise_a,

ära võita, teepikkust ja igavust lauluga lühendada. Küsi-muse peale, kust laulik laulud võtnud, vastatakse: „Pererehte peksedessa, talu rehte tampidessa, sealt on laps needlaulud võtnud," ehk jälle: „Käed mul kangasta kudusid,sõrmed nüsi nikutasid, suu mul seadis sõnuda, meel mul mõt-les värsisida, keel mul laulu lõõriteles."

Töölaule lauldi enamasti suures hulgas koos. Lauluga Koduste

kinnitati jõudu, anti ettevõtetele uut hoogu. Kõige tuttavamadkoduse töö lauludest on künni-, külvi-, lõikuse- ja rehepeksulaulud. Künnilauludes kiidetakse häid härgi, kes möiratesmäele, karates kaevukünale ja karjudes künnivaole lähevadja seal adra kulda käänama panevad. Lõikusetööl tuletatilaulus rutulist aega ja kibedaid suvetöid meelde, et „ odradjälle jõuavad, kaerad hagu kasvatavad, läätsad lesti lõpeta-vad, linad kupraid kuulutavad, herned õisi ajavad." Üldsekiidab rahvalaul põllumehe ametit kõige paremaks teiste seast.Ametmees olevat ajuti rikas, põllumees aga põline rikas.Kuulsam Eesti ametmees on sepp, sellepärast on arusaadavet rahvalaulgi sepist ülistab:

Oli meid kolmi vennakesta,Kolmi taadi taimekesta;Kasvasime kolmekestiÜhe isa õue pealla,Eide hellal õpetusel,Taadi targal tahtemiselKasvasime kangemaksi,Sirgusime suuremaksi.

Läksid vennad luusimaie.Kaugemale kõndimaie.Üks läks Hiiumaal isandaks,Teine Saaremaale saksaks.Mina väiksem vendadestaKartsin minna kaugeella:Ma jäin siia maale sepaks,Musta tahma tassijaksi;

8*


Tegin vallal valjaaida,Kihelkonnal kirveida.Vald mu valjaid vaatemaie,

Kihelkond mind kiitemaie:See on seppa seitsmest vallast,Kuulus kuuest kihelkonnast.

Laiskust ei või üldiselt eestlasele süüks panna, naguseda mitmed sakslased teinud. Eestlane austab virkustja tunneb töö väärtuse selgesti ära. Naisevõtmise juurespannakse suurt rõhku selle peale, et noormees virga abikaasasaaks. Tütarlapse virkust kiidetakse näituseks:

Kuidas tegi vakka vaenelapsi,Kivi ääres kirja korra,Vare ääres varda korra;Kui läks siis isa magama,Kui läks siis ema magama,

Siis tema kapsis kamberisse,Uluma pani uue voki,Kaarima pani kahed käärid,Viduma viied vardakesed.

Väliste Väliste tööde kohta on eestlasel vähem laule. Laulditööde laulud, karjas käies, küttides ja kalu püüdes. Karjase-

lauludes nurisetakse halva ilma üle, kütilauludes kiidetaksehäid linnukoeri, kes saaki aitavad püüda. Kalapüügi lauludon enamasti suurte rasvaste kalade kiitusele pühendatud,siis ülistatakse La veel kallaspappi, kes kaldal istudes ja merekarva ning udu nähes meremeestele mõistab selle üle märkuanda, kust poolt silgud rannale lähenevad. (

Eluseisuste laulud.Eluseisuste lauludeks nimetame neid runosid, mis pere-

mehe ja orja, rikka ja vaese, ühe sõnaga rahvakihtide vahe-korda kujutavad ja sellest vahekorrast väljakasvanud tund-musi avaldavad. Et see vahekord eeskujuline ei olnud, vaidet õnnetu orjapõlv meie rahva karakteri hoopis ära rikkus javiha ning vaenu meie kodumaa elanikkude vahele sigitas,ei tohi meie eluseisuste lauludest iseäralist tundmustepeensust ega maitset otsida. Nende laulude põhitoonideksjäävad kaebus raske põlve üle ja viha ning pilge vägivaldseterõhujate vastu. Kahjuks ei ole rahvaluulest näha, kuidasisandad ja peremehed orjade peale vaatasid. Rahvaluuletutvustab meid üksnes orjade tundmustega. Kus orjadegainimlikult ümber käidi, seal unustas ori ajutiselt oma halvapõlve ja avaldas oma isandale kiitust. Nõnda lauldi Audrustalguselaulus:

Eluseisuste /aulud. 117

Oh minu härtu härrakene,Kulda kaunis prouakene,Tõuskem üles tooli peale!Aituma head härrad,Aituma head prouad,Sõötemast ja jootemast,Laia lauda kattemast,

Seda härga tappemast,Mis pole ilmas ikkes käinud,Mis pole põlvel põldu künnud,Tuhat vaksa turja paks,Sada vaksa sarve pikk,Kümme küünart külje kont.

Head kubjast paluvad korratüdrukud Kadrinas:Meie kubjas kullake,Hõbedane härra orja,Kuldne kuninga orja,Vaskine vanema orja,Kulda-keppi kiigutaja,Hõbe-piitsade pidaja!Lase lapsed lõuneelle,Kullad keskehom mikulle!

Lapsed lõunata paluvad,Külad keskehommikuda.Ju Virussa süüa lõunata,Ammugi Alutagassa!Meie sirgud sõõmatagi,Haned aiva heineeta,Lõokesed lõuneeta,Kalamarjad maitsemata!

Rahvaluule järele arvates pidi Võrumaal orjus iseäranisraske olema. Siit kuulub kõige rohkem orjakaebusi, et*orjapõlveke raseda":

Milles neo herra nii ilossa,Milles näil provva nii punadse?Nee omma vaeste vaeva läbi,Tütarlaste töö läbi,Pärisorje ohu läbi.

Oli ka neid juhtumisi, mil ütelda võis: „Küll teen tööd,et tänada, näen vaeva, vannutakse." Ülekohtuste kubjastepeale kaevatakse:

Oh minu härto härrakene,Kulda krooni prouakene!Tõuse üles tõllastagi,Tõuse üles tooli pealta,Astu akna raami peale,Vaata oma valla peale,Kuidas su valda vaevatasse,Pisukesi piinatasse!Kurat meil pandud kuhjasse,Vali valla pealikusse,

Kibe seatud kilterisse.A’ab ta valla varda’asse,Teolapsed teiba’asse.Kui mina kündsin välja pealla,Tuli kubjas mõisa poolta,Vedas vemmalta järele,Kandis kaigasta õlale,Lõi mul peeni pihta mõõda,Õhukesi õlgu mõõda.

Kui aga soost soolavitsu, pajust palavaid vitsu toodi,mehed paku peale tõmmati ja sajad hoobid selga loeti, siisvõiks küll aru saada seda rahva viha ja põlgust, mis orja-lauludes ilmutati:


Mis kanad munad munevad,Needki saksa vaagnaasse )

Lammas tegi laugu talle,Seegi prae varda’asse.Lehm tegi härgse vasika,Seegi saksa välja peale.Hobu tegi täkust varsa,

Seegi saksa saani ees.Naisel oli ainus poeg,Seegi saksa sambaassa,Mis on elu helvitassa,Ehk on põlve põrguessatSeep on meie mõisaassa. 1)

Talusulasel ja -tüdrukul on kaebamist kurja peremehe,raske töö ja laisa peretütre üle. Et taluperemehed omateenijatele kiitust oleksid jaganud, seda pole tänini trükisilmunud rahvalauludest näha. Sulaste kiitused käivad kaennem tublide tööloomade kui lahkete leivaandjate kohta.Kuldne vist sulase põlv muistegi ei olnud, sai ju omade javõõraste poolt orjale ainult põlgus osaks:

Kui ma lähen koduje,Ei mulle kõrred kõnele,Ei mulle parred pajata,Ei mulle räägi räästasvihku,Ahjuhark ei anna kätta,Kaela ei hakka kaelakooku.Tuimad on toassa seinad,Tuimemad toa elajad.

Vaigud on peressa varnad,Vaigumad perevanemad,Liiga valjud leiva-saajad.Kumma ma ära kulutan?Kivi ma ära kulutan,Maha löön ma varda valju,Ei võida perevanemat.

Ülekohtune peremees, kes orja vaeva ära ei tasu, las-takse rahvalaulus taevasse kutsuda ja seal orjale palk väljamaksa. Peremees istub taevas raudtoolil, joob karikast tuldja tõrva, ori aga istub taevas kuldtroonil, joob kuldsestkarikast vett.

Orjade ainukene troost oliÜleval on orja õnne,Kauge’el on orja karja,Pealael lammaste jagaja,Rahatäht on taeva’assa.Kui tahad tasu jagada

Orjast saab osa jagaja,Sulasest saab suuri meesi,Perepojast palgaline,Palgaline, päeviiine.

*) Herder’s Werke, Bänd 25, Ihk. 401 —403. (A. W. Hupeli üles-kirjutus).

119Sõjalaulud.

Seltskonna- ja pidulaulud*„Seltsis segasem, hulgas hubasem" ütleb Eesti vana- Seltskonna-

sõna. See näitab, et eestlane lõbusat seltskonda armastab, ,aulud*

heast seltsimehest ja seltsilõbust lugu peab. Raske töö järeleon seltskondlik lõbu ja pidulust kauniks vahelduseks. Hulkrahvalaule, mis seltskonna elu ja pidulõbu ülistavad, näitavad,et eestlase tundmused seltskonna elu vastu tuimad eiolnud. Muiste tulid avalikud seltskondlised pidud teatudaegadel ette. Noorem Göseken teatab 1694. a., et Lääne-maa eestlased avaramat priiust tarvitades mardipäeva ja jõulu-püha vahel iga laupäev mängutubadesse kogunud seltskond-list lõbu maitsema, kuni Rootsi valitsus need koosolekudära keelnud. J) Sellest ajast peale jäänud vilets kõrtsielurahvale ainsaks lõbu-allikaks. Ainult kevadel enne suviste-pühi kogub noorsugu mägedele ja koplitesse kurnimänguleja lauahüppamisele. Viimast mängu kirjeldab rahvalaul nii:„Ann läks lauda hüppamaie, pakkuda põrutamaie: all olipakku pihlakane, peal oli lauda lõmmuspuine." Nelipühistkuni jaanipäevani käidi kiigel. Kahe- ja neljaarmilisel õõts-kiigel oli meie rahva elus seltskondliselt suur tähtsus. Temaümber kogus noorrahvas ligidalt ja kaugelt kokku pidule.Kiigelaulud avaldasid vaimustust ja joovastust. Kiigele minnespanid neiud kõige kaunimad riided selga. Kui tütar emalekurdab, et teised neiud kiigel tressidega ja poortidega ehi-tud, kuna kurtjal kodutehtud lihtsad riided „halli aia ja poolipoka“ seljas on, siis saadab ema tütre aita ehtima: selgapannakse siidisärk, vöö vööle virvekirja, kuub selga kulda-toime, jalga uued ummiskingad. Siis läheb tütar hulka uh-kesti, läbi lipu ligemasta. Kiikudes tulevad neiu ehtedkõige mõjuvamalt nähtavale:

Pärg siis kostis päeva vastu:Päeva poolt paistis punane,Kuu poolt paistis kumera;Helmed paistsid eha vastu’.Eha poolt paistis helleda!

Sõlg aga mängib sõrmustega,Kuu aga mängib kudrustega,Päev aga mängib pärlitega.Eha aga mängib kelmetega.

x) H. Neus, Ehstn. Volkslieder, Ihk. 362. Samati võrdleK. Hassel-blatti mängutubade kirjeldust Gresseli Eesti ehk Rahva Kalendris 1836.


Nii kaunilt ehitud neiu sai muidugi kuulsaks ja tutta-vaks. Ehtimise otstarvet seletab laul:

Käi, kiige, kõrgeelle,Kõrgeelle, kaugeelle,Et ma paistan palju maada,Et ma paistan Paideesse,Läigin linna uulitsale.Pärg mu! paistab Pärnumaale,Pärja-sabad Saksamaale,

Kuub mul paistab Kuura-maale?Et tuleb poissi Poolamaalta,Naisemees tuleb NarvaraaaltaMinu pärja ilu peale,Minu lindiläike peale,Kullat-kuue toime peale.

Tantsulaulud. Kiige all leidus enamasti ka tantsuplats, kus torupill javiiul ürgasid, noori ja vanu karglema kihutasid. Tantsu-muusikalt nõueti, et ta hästi jalapärast oleks, see on võima-likult selgesti tantsu rütmuse ehk veere tuntavaks teeks. Olilugu jalapärast, siis tuli vanadelgi tantsulust peale ja sedaavaldati tantsulauludes:

Tere tibukene,Kabu jalakene,Hundi vilekene,Meie Marikene.

Lint-lant lõi lugu pilli,Krapi Aadu tõi kubu õlgiSiit nurgast ja sealt nurgast,Kesk põrandalle kokku.

Mängulaulud. Tähtsaks seltskonna lõbuallikaks oli veel mäng, millejuures lauldi. Mängulaulude arv on eestlastel kaunis suur.Hulk eestlaste mängusid ja mängude aineid käivad väganaabrirahvaste, nimelt rootslaste, daanlaste, soomlaste ja ve-nelaste omadega kokku. Niisuguste laenatud mängudeüldine tundemärk on see, et laulude sõnadest mängu tege-vus selgesti välja paistab. An i d e-m äng (Kust ta tuleb,kust ta tuleb, ani, ani valge?) ja Leikari-mäng (Siia lei-karid tulevad) käivad Soome lauludega Kanteletaris täiestikokku ja on vist Soomest pärit. Värava-tegemine(Kesse tahab läbi minna, värava?) Lähme kaeru lõikamajaSiimu-mäng (Siit tuleb Siim, siit Siimu sulane) onRootsi- ja Daanimaal pisut muudetud kujul tuttavad. PärisEesti mängulaulude sõnad on seesugused, et nad mängu-tegevust eriti ei nimeta ega õpeta, mispärast nad seletustvajavad. Tuttavamad Eesti mängulaulud on Oh ku ning,kuningakene, Nõret, nõret, nõelukene jaKuu ts, kuuts, kullikene. Esimene nendest käib

Seltskonna- ja pidulaulud. 121

nõnda: Neiud istuvad, seisavad ehk tantsivad ringis ühevalitud kuninganna ümber. Igaüks mängijatest laulab ku-ningannale :

Oh kuning, kuningukene IMiks ep enne meile tulnud,Kui käisid käsud järele,Viied, kuued viinakruusid,Tuhandemad õlletoobid,Sadandemad saiakakud ?

Nüüd tulid halvalla aialla,Kevadella kergeella;Nüüd jooksid jõed oluta,Metsa mõlgastas mõduda.Nüüd sa riisud riietesta,Päästad pea Unusta,Katkud kaela kudrustesta.

Kuning vastab neile lauldes:Heida helmed, neitsikene.Heida helmed, päästa pärjad,

Sõled suured rinnastasa,Keed pikad kaelastasa!

Kui kuninganna kõigilt mängijatelt ehted endale nõud-nud, ennast saadud asjadega ehtinud ja pärjad endale pähepannud, siis laulavad ringisolejad:

Oh kuning, kuningukene!Anna kätte kehva kullad,Kätte vaese hõbedadIEi nad õlle eidelt saadud,

Ei nad ole taadilt saadud,Ei ole peene peiu toodud,Need olen saanud sõrmilani,Keerand kedrevarsilani.

Ehete tagasiandmisel võetakse panti, kui keegi oma asjaära ei tunne.

Siiamaale kõnelesime seltskonnalauludest üldse. Jääb pidulaulud.

veel üle iseäralisi päevi ja aegu tähele panna, mida rahvasühiste pidustustega veetis ja milleks laule loodi. See-sugusteks pidulauludeks nimetame jaani-, vast-la-, mardi- ja kadripäeva laule. Peale nende onPihkva eestlastel veel hulk teisi pühi, „prassnikke“, „kir-maskeid.“ Nende pidude kohta võib üldiselt seda ütelda,et nad suuremalt jaolt võõrsilt pärit on ja nad aegamöödameie rahva seas nii koduseks said, et neid rahvaluuleskiülendati. Osalt on neil vististi ka paganuse pidud põhjaks.

Jaanipäeva eelõhtu ehk 23. juuni pidustüs on vanem kui jaanipäeva laujaanipäeva nimi ise. Paganuse ajal saadeti talist ja suvist lud-

pööripäeva iseäraliste pidustustega mööda. Suur rõõmu-päev jõudis rahvale kätte, kui öö lühikeseks läks ja looja-mineva ning tõusva päikese vahel nagu ära kadus. Noor javana rõõmustas siis valguse võidust, mis pööripäeval kätte


jõudis. Terve loodus pühitses kevade täielikku võitu valjutalve üle, ja sellest pidust võtsid inimesedki osa, mitteüksnes meie maal, vaid igalpool põhjamaades, kus võitlustalve ja suve, pimeduse ja valguse vahel nähtavale tuleb. 1)Maitseti õnne ja rõõmu niikaua, kui rõõmu-aeg kestis. Kato-liku kirik tarvitas paganuse pühi selleks, et nende varalristiusu kommetele rahva sekka teed teha. Suvise pööri-päeva pidustus ühendati jaanipäeva pühitsemisega, ja talisepööripäeva püha muudeti jõuludeks ümber. Sellest pealis-kaudsest nimemuutmisest ei tulnud ristiusule suurt kasu;rahvas pühitses tähendatud pühi ikka paganuse kommetejärele edasi, ja nende kommete jäljed on meie päivilgi veeltunda. Paganuse arvamise järele pidi jaanituli, millestmeie ajal ainult lõbu otsitakse, nõiad elajate karjast eemalepeletama, vilja ikalduse eest hoidma. Iga jaanitulele tulejapidi midagi tulele ohvriks tooma: kes õlekubu, kes sületäieheinu, kes kimbu kadakaid. Sealjuures lauldi: „Igaüksnüüd kokku tuleb siin, kus jaanituli põleb; kes ei tule jaa-nitulele, selle odrad ohakased, kaerad on kasteheinased."Kelle linad hästi peavad kasvama, see heidab kolm pakkutulesse ja ütleb iga pakku visates: „Tudrad tulesse, kaste-heinad kaugele, linad meie põllu peale!" 2 ) Balthasar Rus-sov3) teatab, et 300*aasta eest mitte üksnes jaaniõhtul tuldpole tehtud, vaid ka veel peetri- ja maarjapäeval. Maarah-vas ja saksad tulnud jaanipäeval kirikute juurde kokkujaanipidule: maarahvas pattude andeksandmist saama, sak-sad ärajooksnud orje otsima ning priiskama, prassima,jooma ja tantsima. Meie ei taha siin kõikidest kommetestkõnelda, mis jaaniööl kas õnneotsimiseks või kurjapeletami-seks tehti.4) Meid huvitavad siin iseäranis jaanipäeva pidu-laulud. Tähelepanemis-väärt on see, et need laulud õieti

*) M, J. Eisen, Jaani-raamat. Tallinnas, 1899, Ihk. 68—70.2) J. Fr. Wiedemann, Aus dem inneren und äusseren Leben der

Ehsten, Ihk. 362.3) Livländische Chronik, Ihk. 78.4) K. Hasselblatt, Tähtpäevadest, Gresseli Eesti-maarahva kalen-

der 1840.


ei jaanipidu paganausu ega ristiusu mõtet otsekoheselt esileei too. Et jaanipäev noorerahva rõõmupüha on, ilmub siingiselgesti, sest et Jaanile kosjaminekuks nõu antakse, ta tore-dat hobust, Saksa saani ja kauneid hobuseriistu imetele-takse. Seesugune peig on muidugi ihaldamis-väärt; kui tasõidab, siis „Viru neiud vaatavad, Harju kaasikud kaevad,vaat kus sõidab Jaanike, hobune eessa kui see osja, täkkueessa kui see tähte, ruuna eessa kui see roosi." Jaaniõpetatakse:

Jaanikene, poisikene 1Külas üksi saunakene,Saunas üksi sängikene,Neli neitsit seal seessa:Üks seal siub siidivööda,Teine niub niidivööda,Kolmas katsub kardapärga,Neljas nutab noorta meesta.See, kes nutab noorta meesta.Seep see selge siidineidu,Seep see kuldakanakene,

Seep see kallis kaasakene.See, kes siub siidivööda,See on uhke ja hooletu;See, kes niub niidivööda.See on nägus ja nurjatu;See, kes katsub kardapärga,See on kuri ja korratu.Jaanikene, poisikene,Sest saad sina siidineiu,Tood mul kuldase minija,Hõbedase pojanaise.

Muhumaa laulude järele1 ) on Jaan neiuröövija, sest ta„riibab neiu reele," toob ta vägise koju. Seda vägivaldsetkosimist peab vist ka „Nuku-mäng“ kujutama, midameie kodumaal väga laialt jaaniõhtul mängitakse. Tütarlapsedkäivad lauldes ringi, kaks nendest on keskel nukkudeks jaseisavad ühe liniku all. Nad peavad kõik järele tegema, mislaulus kästakse:

Lähme nukku ehtimaie,Vaesta lasta valmistama,Kägu kulda kingitsema IEhi nukku, eeri nukku,Ehi neile ehteeile,Mis su emal enne olnud,Vanaema valmistanud :

Pane peale pardi-sulgi,Liida peale linnu-sulgi,Metsaasta mehiku-sulgiPese silmad, soe pea,Selga aja hame linane,

Peale pihta peenikene.Jalga pane sukad sulgiesed,Otsa kingad keerulised,Pane ümber suure sõuu>Nii kui pooli põdra nahka JPane vööle suure vöö,Nii kui laia torre vitsa ;

Lase ette laia põlle,Nii kui isa aida uksi ;

Rinda pane suuri sõlgi,Nii kui kuu taeva’assa,Heida kaela helme korra,

*) O. A. F. Mustonen, Virolaisia kansanrunoja, Ihk. 27—28.


Pane pähe laia pärja,Ehi sõrmed sõrmuksile,Sõrme vahed valusile.

Sea sääred jooksemaie,Labajalad laskemaie,Kodarad kolisemaie !

Viimaste laulusõnade laulmisel lasevad ringiskäijad sealtküljelt oma käed lahti, kust poisid, kes väljaspool ringi sei-savad, kõige kaugemal viibivad. Nukud jooksevad ringistvälja, kaks poissi ajavad neid taga, püüavad nad kinni, Rin-giskäijad laulavad püüdmise ajal:

Viska linik lepa peale,Kaelarätik kadaka peale,Pearätik pedaka peale!Jookse, nukku, jõua, nukku,Jookse poolest Poolamaada,Veidikene Venemaada,

Natukene Narva maada!Jookse, nukku, jõua nukku,Ara nukku metsa jookse !

Metsas mõnda murdijada,Kivi taga kiskujada,Aia taga haavajada.

Kui poisid nukud ju kinni püüdnud, siis hakatakse neidlauldes tagasi kutsuma :

Tule koju, nukukene, Jaan su oma, hoia tedaTule ja tunne omada: Jaan su päris, pea teda! 1 )

Sellejärele valitakse uued nukud, ja mäng ning laulalgab uuesti.

Mardipäeva Mardisandiks käimine ja annete korjamine õhtul ennelaulud. mardipäeva (10. nov.) on väga vana viis, mida niihästi Saksa-

maal, Hollandis kui ka Rootsis tuntakse. Ta jälgi leiameka juba paganausu ajast. Juba Herodot teatab, et Saamosesaarel lapsed majast majasse käinud ja Homeerose laulusidlaulnud, et sel teel andeid korjata. Rahva arvamise järelepidavat mardisandiks käimine Lutheri mungapõlve kerjamistmeelde tuletama. Õieti peetakse mardipidu Touri linnapiiskopi Martinuse mälestuseks, kes aastal 400 p. Kr. sur-nud. Kuna ta rahvajutu järele kord keisrile Maximinuselevõõraspeol pidanud viinapeekrit kätte ulatama, hakatud Mar-tini joodikute kaitsjaks pidama ja tema nimepäeva joomisteja prassimistega pidutsema. Sel päeval korjatud ka hanedja kanad kokku, keda rahvas oma vaimulikkudele anneta-nud. 2) Eesti mardisandid ja nende jooksmine seisab otse-

1 ) J. Jung, Eesti rahva vanast usust, kombetest ja juttudest, Ihk. 78.2 ) J. H. Rosenplänter, Die Mardid und Sandi-Kadrid. Inland

1841, nr. 14. Võrdle : Wiedemann, Aus dem inneren und äusserenLeben der Ehsten, Ihk. 367—368 ja niisama Jung, Eesti rahva vanast usust,kombetest ja juttudest, Ihk 83—87.


koheses ühenduses marraste ehk surnud inimeste hingedega,kes rahvausu järele kodus söömas käivad. Nii oleksid Eestimardisandid veel viimsed mälestused vaimude söötmisest.Hiljem on marraste kodukäimine ja söötmine nime, aja jaasja poolest piiskopp Martinuse mälestuse piduga kokkusulanud. 1 ) Meie ajal käiakse enam nalja kui andide kerja-mise pärast mardiks. Noored mehed, tükki kümme ehkrohkem koos, panevad enestele pahupidi kasukad selga, näodette, linadest habemed suhu ja lähevad Mardi isa ja Mardiema juhil külasse andisid manguma. Mardi isal on aisakellkäes ja kaelakett kaasas. Paar pillimeest löövad lõõtspillilehk viiulil tantsulugusid. Mardi isa ja ema laulavad Mardilaulud, kuna lapsed selle pilli järele tantsivad. Esmalt kõlis-tab isa akna taga kella ja palub sisselaskmist.

Tere, tere, perekene,Tere, perenaisukene!Laske mardid sisse tulla,Mardi küüned külmetavad,Sõrme otsad sõitelevad.Mardid tulnud taeva’asta,Tinast tehtud teeda mööda,Hõbedasta õrta mööda,Mööda kullasta kõrendaid.Peretütar, neitsikene,Puhu siis tuli tubasse,Lõõtsu lõke lõuka’asse!Kui pole peres peerukesta,Siis võta laest laastukesta.Kui pole laes laastukesta,Siis võta roogu räästa’asta.

Kui pole roogu räästa’assa,Siis võta varrest pinnukesta,Siis puhu tuli tubasse,Lõõtsu lõke lõuka’asse!Peremees, peremehike,Perenaine, naisukene,Võta võtmed varnaasta,Nõretimed nõikemastajKipsi, kapsi kamberisse,Astu alla kelderisse,Otsi Mardile osada.Katsu Mardile kalada,Vana venda vorstikesta,Sandi-Mardi maugukesta,Sea-liha siilakuda,Põrsa peade poolikuda!

Selle järele astub üks Mart tuppa ja külvab herneidpõrandale, mis õnne peab tähendama. Sealjuures laulab tal

Mart viskab sisse viljaõnne,Sisse kannab kaeraõnne,Uued odrad, keerud kesvad,

Sisse toob sigade-õnne,Lauta toob lammaste-õnne,Kingib kirju karja-õnne.

Nüüd hakkab pillimees mängima, teised laulavad sega-mini ja tantsivad Mardi tantse, mis maa müdisema paneb.

x) Võrdle: W. Reiman, Eesti rahva hariduse järg iseseisvuseaja lõpul. Eesti Kirjandus IV. a., nr. XII.


Nad laulavad terakast rukkist, kaharatest kaertest ja keeru-listest kesvadest, Mardi pidu ettevalmistamisest, martideootusest ja lootusest. Kui lahke perenaine martidele annidkätte jaganud, lahkuvad viimased lauldes:

Aitumal, eidekene,Aitumal, taadikene,Aitumal, perevanemad,Mardi osa hoidemasta,Mardi vara vaatamasta,Suurta käntsu käänamasta,Vähikesta väänamasta !

Tõusku teile tõmmud lehmad,Ülenäo üsna mustad;Sead siukad siginegu,

Laiad latakad emised,Pitka putke pätsakesed.Rukkid teil saagu roosilised,Nisud neljatahilised,Herned üsna ümmargused,Odrad pisut pikergused,Kaerad kaheharalised,Läätsad laiad latergused,Linad liugu oma liiki!

Kadripäeva Kadrid jooksevad kadripäeva eel. Seegi komme onlaulud. katoliku ajast pärit. 25. nov. mälestab katoliku kirik vere-

tunnistajat Katariinat Aleksandriast, kes 307. a. p. Kr. mõõ-gaga ära hukatud. Et Katariinat karjade kaitsjaks peetakse,niidetakse sel päeval lambaid. Kadrid näivad oma jooksulmarte eeskujuks võtvat. Ka nemad panevad endid pahu-pidi riidesse, katavad näod kinni ja käivad „ema“ juhatuselperest peresse lauluga andisid mangumas. Kadrilaulud lähe-vad sisu poolest martide omadest ainult vähe lahku. Kadridtantsivad tasakesi, et ei liiv maast ei liigu, ega põrmmaast ei põru, sest põrm rikub põlle kirja, liiv rikub linikukirja. Kadri kaitseb Jumala karja, loeb Looja lambaid.Ta ei mõtle ka mängu peale, vaid Kadri tahab takkusida,Kadri vingub villasida, nuuksub linanuustikida." Tänukssoovivad kadrid »lauda täis lambaid, kena oinas keskel,puud saab villa puusa pealta, tuhat naela turja pealta, küm-me naela külje pealta, sada sarvede vahelta." Aga hädasellele perele, kust kadrid midagi ei saa. „Seal peab tütarsammeldama, seina ääres seenetama, meestele meelepahaksolema, õele õue pühkijaks ja vennale' veevedajaks jääma."

Lõpuks nimetan veel vastlapidu, millel eelmineja-tega sarnasust on. Juba roomlased pidasid sel ajal jumalateauks suuri lustipühi, liigsöömise, joomise ja kõiksugu val-latuse ja ropu tööga. Ristiusumail ei lõppenud need kom-

Seltskonna- ja pidulaulud, 127

bed, vaid segati neid kirikliku teenistusega. Vastlapäe-vale järgneb igav paastuaeg, millal ilmalik rõõm tulebjärsku maha jätta. Sellepärast saadeti viimsed rõõmupäevadsuure lusti ja möllamisega mööda. Neid pidusid leiamekogu Ohtu-Euroopas. Soomlased nimetavad seda päeva„laskiainen“, s. o. lihaheite päev. Vastlapäeval söödi kato-liku ajal viimast korda liha, nimelt seajalgu; siis algas paas-tuaeg, mis kuus nädalat kestis. Kui seajalad söödud,mindi külast linu manguma, kuid peaasjaks sealjuures olikiir sõit ja väle liulaskmine, et linad sel aastal hästi pikakskasvaksid. Liugu lastes lauldi vastlalaulu;

Lina liugu, pikka, kiudu!Linad liugu laskijale,Takud takka-lükkajale,

Ebemed eest-vedajale,Tudrad toas-istujale,Vares-kaelad vahtijale.

Elu tõsi ja nali.Elu tõsi ilmub rahvaluules õpetuslauludes, milles noo- õpetusiauW.

resoole tarkust eluteele kaasa anti. Rohkearvuline on Pihkvaeestlastel iseäranis nende õpetuslaulude liik, milles emadtütreid manitsevad. Õpetuslauludes ilmuvad eestlaste kõlb-likud arvamised. Näituseks ei pea neiud ühtteist halvakspidama. Seks pakkuvat metsas puudki head eeskuju. Küllon seal mõned puud teistest pikemad, mõned haavad hal-vemad, mõned kõivud kõveramad, siiski kummardavad nadühtekokku. Lahketest sõnadest, viisakast teretamisest jakorralikust töötegemisest peetakse rahvaluules suurt lugu;korralik töötegemine ei tee mitte üksnes tütarlapsele ene-sele au, vaid ka tema emale, kes nii hoolsasti last õpeta-nud. Rikkuse taganõudmist ei kiideta heaks, rikkust ei saasurmas kaasa võtta. Neile, kes suud joosta lasevad ja omakeelt ei talitse, saab naer ja laitus õsaks. Iseäranis suurtrõhku pannakse õpetuslauludes neiude karskuse peale. Emalon tütrest suur mure, kui viimne mõisa teenima läheb;

Sina kasvad mõisa’assa,Saapasäärede seassa,Tuhveljalgade toassa,Kingajala kamberissa:Viimati petvad peened särgid,Haugutavad hallid kuued,

Matvad manteli magajad,Katvad karvased kübarad.Sind ehk petvad peterselid,Peterselid, peedijuured,Saksa puu õunad saledad,Maripuu marjad magusad.

128 1. Eesti rahvaluule. Lüürilised rahvalaulud.

Selle peale vastab karske neiu, et teda ennem peenikeliiv petvat ja must muld maha matvat, kui peterselid, peedi-juured ja Saksa puu õunad. Kuid mitte üksnes mõisa junk-rute eemalhoidmiseks pole karskuse õpetust vaja, ka pere-poeg on petlik, temagi vastu peab neiu ettevaatlik olema.Vägivallale kästakse vägivallaga vastu astuda;

Tütarlapsed, tillukesed!Kui teie jäete meist järele,Kui teie käite mööda teeda:Pidage piitsuke peossa,Kandke kaigas kaindelassa!

Kui tuleb poissi puutumaie,Naisemees tuleb narrimaie,Löö sa poisil pooli peada,Naisemehel natem pooli,Kukuta kulmud mõlemad 1

Öpetuslauludega seisavad pilkel au 1 u d väga ligi-dalt ühenduses. Eestlane mõistab väga vaimukalt ja tera-valt pilgata, kuid kõik pilked ei kuulu rahvaluulesse, vä-hemalt mitte lüürikasse. Pilkenooli sihib rahvas lauludeskõige rohkem omasuguste pihta, ainult harva leiame rahva-laulus ülemaid seisusid pügatavat. Et mõned pilkelauludsakste kohta olemas, see on õige, kuid nende arv on võrd-lemisi väike. Needki pole tõsised pilked, vaid mõnitused.Neis avaldab rahvas seda salaviha, mis ta oma rõhujate javabaduse riisujate vastu vanal ajal südames kandnud. Kuid,nagu öeldud, käib suurem hulk pilkelaule teiste omasugustekohta. Neiud pilkavad lohakaid, korratuid ja joodikuidkülapoisse, peiud pilkavad oma võistlejaid kosjateel, ühevalla, kihelkonna ja maakonna elanikud torkavad oma üle-aedseid ja naabreid, aga ka uhked ja rikkad, rumalad ja lai-sad ei jää omast osast ilma. Kuuleliku väärtuse poolest eisaa neid kuigi kõrgeks hinnata. Paigutame siia mõned näited :

Oleks minu olemine,Teiseks minu tegemine,Küll mina teaksin, mis mina teeksin;Paneksin härrad härgadeksi,Prouad peale pulkadeksi,Paneksin saksad sahkadeksi,

Junkrud peale juttadeksi,Kiltred peale kiiludeksi,Kuhjad peale kurgedeksi,Ise taha kündejaksi.Härraütleb ees: ai, ai, aa!Mina taga’, tai, rai, raa!

Jõuetu orja mõttekujutus vahetab siin pilkamiseks hariliku töölooma osa tigedate vägivalla tarvitajatega.

Elu tõsi ja nali. 129

Lohakale kangakudujale lauldakse:Kas sest peab kangas tulema? Sigurikud saatvad süsti:Viis oli vilksu vaksa peale,Sada sõlme sülla peale.Kanna kangas karjatsele,Küllap karjatsed kujuvad,Uhkeid pügatakse:Kes nee uhke ollenessi,Kes nee kõrgi kõndinessi ?

Ei tihka teretada,Julge jumalappi anda.Mööda läevad mürgi tüki,Kavvest käia ravva kange,

Lammerik saab laia rüüe,Karjane saab kaelakoti,Sigurik saab säärsuka.

Ega sünni suurte sekka,Mahu korke kõrvale;

Suure lööva suu pääle,Kõrgi lööva kõrva pääle,Uhke lööva õla pääle.

Eesti naljalaulud on enam tasast loomu. Nalja ots-tarve pole terav torkamine, vähemalt ei taheta nalja-lauludes seda sagedasti lasta välja paista, ehk küll ka muidutihti heade naabrite kulul lõbu sünnitatakse. Nagu teada,ühendatakse naljas niisuguseid asju ja olusid, mis muidutõsiduses vastandid on. Nõnda näituseks ei taha naiste-rahvast palju sõjameest saada, sest et tal tarvilik tugevus jajulgus puuduvad. Kuid rahvalaul naljatab siiski:

Siin on rida neidisida,Hea kord koos pärjapäida,Hulk on ummiskingasida,Salk on saare lillesida!Kas lähvad linna ehitama,Pikka torni pillamaie,Või lähvad saaja sagamaie?Teevad linna linakestest,Torni peale toomingasta.Lähme Riiga rikkumaie,

Riia linna röövimaie,Tallinna linna taotama,Võnnu linna võttemaie!"Vaht siis hüüab valli pealta:„

Jäägu Riiga rikkumata,Talilinna taotamata,Võnnu linna võttemata,Jäägu Riiga soola tuua,Tallinn meile tubakat tuua,Võnnu võtmeid vedada.

Suurt naeru sünnitab see, kui tegelaste osad ära vahe-tatakse, kui inimesi ja loomi seesugusesse tegevusse ja ole-kusse seatakse, millest neid muidu ei leita, mis nendeloomu vastu käib. Nõnda nähakse Näsuveres ja Übakalluset «koerad kündsid, härjad haukusid, tüdrukud tegid rege-sid, naised raiusid raltapuid, isa härjal ikkepuid, vanal tar-gal tarvispuid." Samati kõdistab see naerüerkusid, kui «sigaläks tööle, mõõk oli vööle, kassil kannused jalas, lutikapea oli lumine; kits läks killavooriga, lammas oma aamiga,konn läks kolme vallaga, Riia linna viina viima, hiir aga istus,müts oli peas.“

M. Kampmann, Eesti kirjandusloo peajooned I.

130 Eesti rahvaluule. E. Vanasõnad ja mõistatused.

E. Vanasõnad ja mõistatused.Vanasõnad.

Vanasõnast Vanasõnad ja mõistatused on oma välimuse poolestkõige lühemad rahvaluule tooted, kuid lühedusest vaa-tamata võivad nad väga tuumakat ja sügavat mõtet, suurtvaimuteravust avaldada. Me loeme nad didaktilise ehkõpetliku luule hulka. Suurelt osalt ilmuvad nad sidumatakõnes, kuid sagedasti paneb rahvas neile luulekuue selga,mis täiesti sedasama loomu on kui rahvalaulude ehk runodevälimus. Seesugused seotud kõnes luuletatud vanasõnad jamõistatused on siis lühikesed õpetlikud runod.

Vanasõna Vanasõna on lühikene mõtteavaldus, mida rahvas jumõiste ja vanas j. a;as t tarvitama hakanud ja mis iseäralisel kindlaltundemärgid. J J

kujul rahvasuus edasi elades rahva elutarkust sisaldab.Harutame seda veel lähemalt. Vanasõna on lüheduse pealevaatamata mõtte sisu poolest täielik ja täitsa arusaadav. 1)Vanasõna hoiab oma välist vormi kindlal kujul alal; nagutäht ehk pilt, mis kord kivisse raiutud, oma nägu eimuuda, nii seisab vanasõna jäädavalt rahva meeles. Mõtet,mida näituseks „käbi ei kuku kaugele kännust" sisaldab,võib igapäevases elus mitmel viisil avaldada, nagu: eks taole seda vanematest õppinud, lapsed elavad vanemate ees-kuju järele jne., kuid need mõtteavaldused ei ole enam vana-sõnad, vaid ta seletused. Vanasõna ilmub eespool antudkindlal, muutmata, isevärki kujul. Enamasti tarvitatakse vana-sõnas piltlikku kõnet. Rahvas ei ütle neis oma mõtteidotsekohe ehk paljalt välja, vaid peidab neid luulelikult mit-mesuguste kujude ja võrdluste taha, et näitliku, piltliku kõnemõjul mõte sügavamalt kuuljale meelde jääks. Et näit. laiskinimene puudusega peab võitlema, see sõnastus on liig kaineja igapäine, sellepärast tarvitab rahvas „laiskuse“ asemel takõige silmapaistvamaid tundemärke, nimelt: „uni —magamine"

1) Võrdle: J, Kapp, Vana-sõna. E. K. S. aastaraamat 187S, Ihk.35—43.

Vanasõnad. 131

ja seab ühtlasi uue kuue ja maani särgi puudumise vaesusetäheks. Nõnda ilmub sama mõte järgmises kuues: „Uni eianna uuta kuube, magamine maani särki." Seesugune kau-nis, runotaoline sõnastus kergitab kolmanda tingimuse täit-mist, mis vanasõnale ette pannakse; ta peab rahvasuuselama. Inimesed avaldavad palju ilusaid, tuumakaid mõt-teid. Nii kaua kui rahvasuu neid laiali ei kanna egakindlal, iseloomulisel kujul alal ei hoia, ei või neid vanasõna-deks ehk rahvasõnadeks kutsuda.

Mõned vanasõnad on hilisemal, teised vanemal ajal Vanaaömtekkinud, mitmed võõraist keelist saadud. Uute rahvasõ- tekkin»»® ««e

nade sündimist võib meiegi ajal tähele panna. Suurel hui- rohk'“>gal rahvasõnadel on kõrge iga. Paljud neist on, nagu vanadüleskirjutused tõendavad, ju mitme saja aasta eest rahvasuussel kujul liikunud, nagu me neid praegu veel kuuleme tar-vitavat. Just nagu igal ajajärgul, nii on ka igal rahval, igalmaakonnal ja nurgal oma iseäralised vanasõnad. Mõnedneist on kõigi rahvaste üldine omandus, teised on üherahva sünnitused, mõned koguni ühesainsas maakonnas ehkkihelkonnas tuttavad.

Vanasõna tähendust ia väärtust hindab rahvas ise vana-J Vanasõnasõna abil: Vanasõna vana hõbe. Rahvatarkust peetakse tähti»»,

niisama puhtaks ja kalliks, nagu endist segamata hõbedat.Vanasõnadest õpime rahva mõtteid, vaateid, seega tavaimlist ning moraalilist edenemise järge ja ta iseloomutundma. Veel suurem väärtus on vanasõnal rahva enesekohta. Vanasõna trööstib viletsuses ja kurvastuses, karastabja rõõmustab halvul päevil, on hädas tark ja mõistlik nõu-andja ning õpetaja, on õiglane kohtumõistja, kes jõledustja kurja põlastusega karistab. Tihti peame rahva teravat jatervet mõistust, tarkust, hoolsust, tähelepanu, ettevaatust,mehist meelt ja mõnusat nalja, mis ta vanasõnades avaldab,üsna imeks panema. Vanasõna kiidab mõnusal toonil noo-ruse rõõmu ja õnne, vanaduse tarkust ja ettevaatust; tanäitab maailma jõledust ja õpetab, kuidas meie endid selleeest peame hoidma; ta kujutab kõigi seisuste iseloomu,puudusi ja vigu. Iseäranis juhatab ta meid igapäevases elus

132 1. Eesti rahvalaule* E. Vanasõnad ja mõistatused.

õigusele, truudusele, tõsidusele, usinusele, vahvusele ja hea-dusele. Selle vastu karistab ta kibedasti ihnust, ahnust, roo-mamist, kerget meelt, kadedust, keelepeksmist, salalikku meelt,laiskust jne. Vanasõna harib südant ja mõistust, mispärastteda nooresoo kasvatamiseks suure tagajärjega võib tarvitada.

Vanasõnade Peenikest kommet ja maitset mõtteavalduses ei tohime se^e ra^va vanasõnadest otsida, kes peenes

küljed. seltskonnas pole viibinud. Sellepärast on mõned rahva vana-sõnad haritud kõrvale hoopis karedad kuulda. Kuid see,mis „peenele" kõrvale jäme, ei ole mitte ikka ropp. Needüksikud jämedad sõnad liiguvad iseäralistes seltskonna kih-tides, kogu rahva vanasõnadeks nad ei saa; kogu rahvavaim ei ole ropp, vaid alati puhas, kasin ja auväärt.Pealegi peame seda silmas pidama, et vanasõnade hulgaspalju laenu leidub. Vanasõnade seas on ka niisuguseid, millelküll rahva sellekordsest moraalsest seisukorrast arvates kullanägu on, kui seda aga silmitsema hakkad ja kristliku moraa-liga võrdled, siis leiad, et sul kahtlane vasetomp või kogunimullapuru ees seisab. 1) Selle järele, kui läbi oleme katsu-nud, kas vanasõna tõtt või valet kuulutab, võime nad kahteliiki jagada. Nende sisu on: ümberlükkamata tõde, näit.:„Kuidas külv, nõnda lõikus"; kahtlane ja kahemõtteline,näit.: „Üks kord pole ühtigi." Vanasõna õpetab enamastitõenduste abil. Siin juures tarvitatakse kaht metoodi. Sage-dasti püüab mõistus üksikuid juhtumisi üldise seadusealla, üksikuid ilmumisi üldise mõtte alla seada. Sedatõendus-viisi tarvitatakse iseäranis neis vanasõnades, misüldist elutarkust sisaldavad, näit.: „Veerev kiviei kasvata sammalt." „Söö, mis küps, räägi, mis tõsi."Ümberpöördult katsub inimese vaim tihti üldiseid nähtusija seadusi iseäraliste, üksikute juhtumiste abil arusaadavaksteha ehk ära seletada. Seda loogilist tõendus - metooditarvitatakse iseäraliselt seletavates vanasõnades, näit.„Kui sa korra ümber tare käinud, siis oled targem kui see,kes toas istus.*'

M. J. Eisen, Valekuld. Tartus, 1902.

Vanasõnad 133

Sisu järele võib vanasõnu kolme suurde liiki jagada. Vanasõnade

Esimese liigi moodustavad need, millest usulist ja kõrgema iaotus*

sihilist, nõnda ütelda filosoofilist elutarkust leiame.Seesugused on näituseks:

Jumal hooletut ei hoia ja laiska ei toida.Uhke läheb hukka, kõrge läheb kõrva, käre läheb kärna, hiljuke

läheb edasi.Parem hoida kui ohata, parem karta kui kahjatseda.Oige hõlma ei hakka ükski, vaga veri ei värise.Kes hästi tahab surra, see peab hästi elama.

Teine liik vanasõnu jagab mitmesuguste 1 ih te l u j u h-tirmiste kohta õpetust, näituseks;

Tee tööd töö-ajal, aja juttu jutu-ajal!Hea sõna sööb võõra väe.Sitke kannab siidi, heldel pole helmigi kaelas.Kohtu-uksed on laiad sisse minna, aga kitsad välja tulla.Sügisel on suured söömad, kevadel keed magusad.

Kolmandasse liiki kuuluvad vanasõnad, mis otseteel il-mast, põllutööst ja loodusest kõnelevad, näituseks:

Rohu nina tärkab, künnimees ärkab.Lõoke toob lõuna sooja, pääsuke toob päeva sooja, ööpik toob

öö sooja.Igavam on lehm lüpstes kui tappes.Kes koera ei sööda, see söödab varast,*)

Vahelüliks vanasõnade ja mõistatuste vahel on rahva- RahvaMne-

kõnekäänud. Nende varal annab rahvas avaldatavalemõttele kenama kuju, püüab nende varal kõne sisu kuula-jale piltlikult selgeks teha. Piltlik kõne, eriti võrdlused,metaforid, liialdused jne., annavad sõnastusele elu, mõnu j?magu. Eesti kõnekäänud on näituseks:

Asjaks tegema = ettekääneks, silmakirjaliseks põhjuseks tegema,Silmad hammaste vahele võtma = teraselt tähele panema.Oma kannatuse alla võtma =puuduste vabandusi tähele panema

ja ei mitte käredalt otsustama.

J) Tähtsamad vanasõnade kogud on: Fr. J. Wiedemann, Aus deminncren und äusseren Leben der Ehsten, Ihk. I—2ll. V. H. Stein, Ükskubu Vanu-sõnu ja vanu kõnekombeid. Tartus 1875. Eisen, Eesti vanad-sõnad, Tartus 1911.

134 1. Eesti rahvaluule. E. Vanasõnad ja mõistatused.

Kulda ja kurja pakkuma = meelitama ja ähvardama.Nüüd on oinad aia taga = äkiline ettenägemata takistus, millest

rumaluses üle ei saada.Tabast ja tapist minema = segamini, joonest, harjumisest, viisist

lahti minema.Tehakse aga tegu = talitakse silmakirjaks, ilma et töövilja peale

'aadetaks.Nahkpüksid jalga saama = rikkaks minema.See on peaga katsudes tunda = nii selge, et võib peaga läbi katsuda.Peab palju keelt hammustama = vaikima, ehk küll kõnelda tahaks.

Rahvamõistatused.

Mõistatuste Rahvamõistatused on pildid, võrdlused, lühikesed kirjel-®Slste' dused, mis meelega keeruliseks ja kirjuks tehakse, et asja

ennast, mida mõistatuses ära tähendatakse, raske oleks leida.Osavad luuletajad lõid raskeid mõistatusi, kõhnade töid võibsedamaid üles arvata.

M^le Mõistatusi lõi muistne eestlane vaimuterituseks, ajaviiteksja lõbuks. Tarka mõistust peeti suure au sees ja teda kat-suti mõistatuse ülesandmise teel. Uks Eesti mõistatuste kor-jaja ütleb: Mõistatamine sunnib mõtlema, mõtlemine sün-nitab mõistust; mõistus on kallis vaimu vara. Kes meesmõistatama, saab ka mees mõistma olema.Ml ) Tuli noormeeskosja, siis pandi talle mõistatusi ette, et teada saada, kastal terane mõistus peas on. Rahvas räägib, et targa mõis-tuse pärast, mis mõistatuste ülesandmise ja seletuse teelilmsiks tuli, vahest vangidele vabadus kingitud ja surma-süü andeks antud. 2)

Mõistatuste Eesti rahvamõistatused on väga vanad. Seda näitabnende võrdlemine Soome sugu rahvaste mõistatustega. Ise-

sest küljest äranis palju ühtlust on neil Soome sugu rahvaste mõistatus-tel, mis haridusloosse ja looduse nähtustesse puutuvad.Mõistatuste kõrget vanadust näitab ka nende keeleline külg.Mõnes mõistatuses leidub niisuguseid sõnu, mida meie prae-

>J) C. E. Mõtleja, Mõistatuste raamat. Esimene korjandus,Tallinnas 1878.

2) M. J, Eisen, Eesti rahvamõistatused, Ihk. 5.

Rahvamõistatused* 135

gune põlv ei tunne. Seesuguseid sõnu ja kõnekäändusidhoidis rahvas põlvest põlve alal, ilma et neid hiljem iseoleks mõistnud. Mõistatuste teisendid näitavad, et rahvasseesugused sõnad, mille tähendust ta ei tunnud, tihti äraväänis ja neile hoopis veidrad kujud andis. Sellepärast onmõnikord võimata rahvamõistatustele õiget seletust leida.Hulk rahvamõistatusi on väga kahemõttelised. Neis püü-takse nähtavasti naljatada, ilma selle peale vaatamata, kasnali kõlbulik ja viisakas on.

Välise kuju poolest võib mõistatusi mõistatuse lau-ludeks jalihtmõistatusteks jagada. Mõistatuste lau-ludes vaheldavad pikemad ja lühemad küsimised ja kestu-sed. Näit.:1. Mis seal kõnnib kõrta mõõda,

Astub aia äärta mõõda,Üles tõuseb tõsteraata,Maha laseb laskemata,Ilma piimata elakse?

Mina mõistan, miks ei mõista?Mesilane, linnukene,Erilane, hellakene,Seep see kõnnib kõrta mõõda,Astub aia äärta mõõda.Üles tõuseb tõstemata,Maha laseb laskemata,Ilma piimata elakse,Ilma võita võõranekse.

2. Mõistke, mõistke, õed hellad,Teadke, teadke, naised targad!Kes see joob jõesta vetta,Haisub vetta allikasta,Katsub küla kaevudesta?

Mina mõistan, miks ei mõista?Vikerkaar, minu vennikene,Seep see joob jõesta vetta,Haisub vetta allikasta,Katsub küla kaevudesta:Viha on Jüri jõessa,Külm on küla kaevudessa,Magus on Hansu allikassa.

Lühemad küsimused ja kestused mõistatuse laulus:Mõista, mõista, mu õeke,Mõista minu mõistatusi!Kes on haaviku emanda?Minap mõista, miks ep mõista,Mis saab sesta mõistatada?Jänes on haaviku emanda.Kesse laane lamerikku?Susi laane lamerikku.Kesse kuusiku kuningas?Orav kuusiku kuningas.Kesse kaera karjapoissi?Karu kaera karjapoissi.

Kellel seljas kuldakuube?Kuusel selja kuldakuube.Kellel kardane kasukas?Kasel kardane kasukas.Kellel halli vatikcne ?

Haaval halli vatikene.Kellel seljas leenasärki?Lepal seljas leenasärki.Kellel see pea punane?Pihlakal pea punane.Kellel pikad põlle-paelad ?

Pajul pikad põlle-paelad.

136 I Eesti rahvaluule. E. Vanasõnad ja mõistatused.

Lihtmõistatused on: a) võrdlused, näit.:Eest kui ora, keskelt kui kera, tagant lai kui labidas? (kana).Istub kui isand, sõidab kui saks, tallatakse kui koera ? (Vokk.)Sile kui siid, okkaline kui ohakas, ümmargune kui kera? (Siil.)b. piltlikud kujutused, näit.;Eit pühib toa taga, tolm keerutab toa ees? (Lume tuisk.)Vaat vaadi peal, tünder tündri peal, orava saba otsas purjuks?

(Pilli roog.)Ema imeb lapsi? (Jõgi.)Koer haugub läbi luise aia ? (Keel.)Neli teevad voodit, kaks näitavad tuld, üks heidab magama?

(Koer.)c. kirjeldused, näit.:Seest siiru-viiruline, pealt kullakarvaline? (Sibul.)Kerged silmad, kerged jalad? (Varas.)Lipp lipi peal, lapp lapi peal, ilma nõelasilma pistmata? (Kapsas.)Org täis, mägi täis, mets täis, maa täis, aga pihku ei saa võtta? (Udu.)Raiutakse, lõigatakse, keedetakse, küpsetakse, aga siiski ei kõlba

süüa? (Vorsti ork.)

Rahvaluule ilmavaade, esteetika ja stiil.Eespool on püütud rahvaluulest laiemat koguülevaadet

pakkuda. Pikem viibimine selle ajajärgu juures on selle-pärast põhjendatud, et siin rahvas iseennast on avaldanud jaseega meile siin kõige omapärasemat pakutakse, mis meieluulekirjandusel üldse on esitada. Rahvaluulet ei saa küllainete külluse ning kunstiväärtuslise käsitluse poolest kunst-luulega ühe astme peale seada, kuid selles sihis tuleb siiskirahvaluulet eeskujuks võtta, et luuletaja siin alati iseendaleustavaks jääb, kas täiesti iseseisvalt iseenesest ammutabehk laenatud ained rahva meeles ja vaimus ümber töötab,seega sõnalises kunstis rahva selleaegset ilmavaadet, karak-terit ja omapärast hingeelu kajastab.

Rahvaluule Mida rohkem rahvaluulesse süveneme, seda enam sel-ümavaade. gUb, et me Jl s |jn mitte üksnes ilusate luuletoodetega pole

tegemist, mis maitsmiseks sündsad, vaid rahvaluule tuhan-detes piltides ja helides kajastub ka suurepäraselt esinevilmavaade, millel päästev ja kinnitav karakter. Rahvalaulpõlgab seda, mis haiglane; temas avaldatud tunded on sel-

137Rahvaluule esteetiline külg,

ged ja värsked, segamata ja karsked nagu puhas vesi tasa-selt voolavas raetsa-allikas. Et, rahvaluule ennast elu ürgjõustelatab, kuulutab ta heledat, optimistlikku ilmavaadet. Küllon rahvalaulul kurblik põhitoon, kuid rahvas armastab elukurbi külgi luuleiluga ja luulesäraga üle tõmmata. Elu onrahvaluule järele ilus, on igatsetav ja kallis. Rahvaluulestkuuldub tagasihoidmata elurõõm ja andumine esteetilisteletunnetele. Näituseks kuulutavad „llugeme kui võime," samutika mitmed kiigelaulud kustutamata janu elujoovastuse jailumaitsmise järele.

Rahvalaul ei tunne järsku kinnikatmatut, absoluutseteitust, ei tunne paljastatud „ei midagi." Kus ta peab eitama,seal katavad naeratavad pildid eitava elemendi kinni. Lõpu-likku hävinemist rahvalaules ei olegi, vaid ainult väline kuju,vorm vaheldub. Eitus „iialgi" on rahvalaulule täiesti võõras,kuid lugematuid kordi tarvitatakse selle sõna jaatavat vormi„iks", s. o. ikka. Ka kõigil raskematel silmapilkudel ava-nevad rahvaluules heledad vaated tulevikku: Kalevipojalnäituseks on lootus tagasi tulla, Tõilul lootus üles tõusta.Tagasituleku tingimused oletavad paremaid olusid, sammeedu poole.

Rahvaluules ei ole surm absoluutne lahutaja. Vaes-laps võib hauas oleva emaga kõneldagi. Rahvaluules esi-neva vaate põhjal elavad surnud hauas edasi, muudkui etnad sealt välja ei pääse. Küll on koop seest kopitanud,haud seest hallitanud, kuid ilma luuleta ei ole elu hauaski.Oma jagu on elu seal leebus ja hõlpus, sest mutt toobmuldaje oluta, haudaje hane osada, liivaje sealihada, kabeliekeedukalja. Rahvaluule optimistlikku vaadet tõendab seegi,et lahkunud omaksed pärast surma mõnda ametit peavad,ehk jälle puhkavad. Uppunutel on veealuses palees lahkeja kaunis elu. Surm ei ärata hirmu, vaid lepitab. Ema-armastus kestab taga haua veel edasi, ema saab lapselepärast surma kaitsevaimuks.

Rahvaluules maksab õiguse-mõiste ja tasuandmine tööjärele. „Kuidas teed, nõnda saad." Iga eksisamm, sõna murd-mine nõuab lepitust. Töö on rahvaluules kiituse väärt, aus

138 I. Eesti rahvaluule. E. Vanasõnad ja mõistatused.

töö äratab lugupidamist, ta on seltskondlik kohus. Töösthoiavad endid rikkad kõrvale:

Ega rikas rüht ei pesa,Kulda neidu kupo käänä:Tal jääs udsu otsa pääle,Parmu jääse põlle pääle,Sine siidi räti pääle.

Vaesuse probleemi rahvalaul ei käsitle. Kerjamisest jaarmuannete andmisest pole üldse juttu. Mardid ja Kadridkerjavad ainult nalja pärast. Sõnaga vaene ei tähendatavaranduseta inimest, vaid harilikult seda, kes ilma hin-gelise, moraalilise toeta, kes ilma armastuseta ja abita.Kus vähegi võimalik, katsub rahvalaul harmooniliselt kõlavalelõpule jõuda, seletab heatahtlik väljavaade kurba sündmust,laseb nagu ehapaiste ta üle helendada. Mai, kes mehe tap-nud, leidis lõpuks pääsetee läks angerjaks merde; nuttevema Kalmuneius leiab surnud poja tähena taevast, kadunudminija sõmerana merest; õde, kes uppunud venda otsib,leiab lohutust sellest, et venda kiidab vahust valgemaks, pil-liroost sirgemaks. Korduslauludes peab laulik alati nutteskoju miaema, aga kui ta oma kahju kaevanud, saab ta kõik,mis kaotatud, jälle tagasi. Rahval ei ole kalduvust lugusidterava dissonantsiga lõpetada, ta armastab lõpulikku kokku-kõla, sest et see ta vaateid paremini vastab. Optimismaitab üle elukuristikkude, optimism ehitab üles, optimismviib edule.

...Rahvaluules valdab lihtsuse esteetika. Niihästi

Lihtsuse esteetika#sidumata kui seotud kõnes ettekantavates luuletöödes pöö-

rab rahvas tähelepanu peaasjalikult väliste sündmuste ja juh-tumiste ärajutustamise peale ja katsub sündmuste hingelistestpõhjendustest ja hingeelu kirjeldusest üldse mööda pääseda.Rahvas hoiab selle eest nagu kõrvale, et sisemisi sündmusisõnadega seletada, vaid otsib ikka teed, neid kuuljale näh-

, tavalt silmade ette seada. Näituseks lastakse kaht vaeslastteineteist trööstida, kuid selleks ei tehta palju sõnu, vaid„teine pühib teise silmi, teine teise pead silitab.*

Nagu kunstluules, valitseb rahvaluuleski teataval mõõ-dul püüe mõtetele sündsamat, ilusamat, mõjuvamat ilmet

Rahvaluule esteetiline külg. 139

leida, sõnu ja kõnekäändusid valida. Kuid rahvakogu onüksikute mõtete ja tunnete eristamises vähem diferentsee-ritud, arenemata, ei saa individuaalset isiklikku ja seegaühtlasi kõrgemat kunstivõimist lasta silma paista. Pea-legi ei saa rahva sõnalises kunstis erilisemad, isikulise-mad avaldused, kuigi nad siin ja seal esinevad, sellepärastjuba püsida, et kuulajate ja vastuvõtjate ning edasiandjatering samasugune, ühtlane ja eristamata on. Sellest siistulebki, et rahvaluule, kui teda peenejoonelise, individuaalsekunstluulega võrdleme, lihtne, vahest üksluine, liig üldineja sagedasti ebamäärane tundub olevat.

Lihtsus nõuab lühedust ja otsekohe sus t ütle-miseviisis ja kujutuses. Peenikest, põhjalikku tähelepanu,kauemat viibimist aine juures ja üksikasjalist analüüsi rahva-luules ei tunta. Siin antakse kirjeldus kokkusurutult, loe-takse silmapaistvamad tundemärgid üles ja jäetakse kõikligem vaatlemine kõrvale. Sealjuures võib seesugune lihtne,otsekohene ja lühike kirjeldus küllalt tabav olla. Võtamenäiteks „neiud kirikuteel" :

Need on neiud, mis on meilla,Kõnnivad kiriku teeda,Pea soalla soetud,Kulda harjale haritud,Vaski kammilla kasitud l

Sõrmkindad käessa,Vikelsukad on jalassa,Kuub on kullakarvaline,Seelik siidiviiruline,Jalas uued ummiskingad.

Kuulaja mõttekujutuse elustuseks ning meeleliigutuseksarmastab rahvalaul kirjeldustes ja kujutustes tihti üksikasjuloetleda, tarvitab arvusõnade astendust ehk gra-datsiooni osalt tunnete peale mõjumiseks, osalt kelmi-kaks ülemeelseks naljatluseks:

Viis on vaimu välja pealla,Kuus on kubjasta järella,Seitse selja peksijada,

Kaheksa karistajada,Kümme külje mõõtijada.

Jutustuse elustuseks ja mõnusamaks tegemiseks võtabrahvalaul küsimusi appi, mille peale ise kestused annab:

Miks sa kiunud, kiigekene,Halad, aluslauakene ?

Kiike kiunub kindaida,Aluslauda ande’ida.

Plastiliseks kujutuseks tarvitab rahvalaul vahest osa-vasti leitud, vahest ka naiivseid ja julgeid võrdlusi:

140 I. Eesti rahvaluule. E. Vanasõnad ja mõistatused.

Hobu ees neil kui see osja,Ruuna eessa kui see roosi,

Mära ees kui mängukanni,Täkku eessa kui see tähti.

Sagedasti esineb rahvaluules pi 11 kõne, mida sel teelsoetatakse, et kaht asja ühiste omaduste põhjal võrreldesühe asja omadused teise asja peale üle kantakse. Greekakeeles on see luuleilustus metafori nime all tuttav:

Kurat pandud kubja’aksi,Pagan valla päälikuksi,Saadan seatud kilteriksi.

Iseäralist mõnu saavutab rahvalaul seega, et asjadära vahetab, terve asemel ainult osa ehk jälle asja ase-mel ainult selle aine nimetab, millest asi tehtud:

Läksin läbi meeste hulgaPugin läbi poiste parve.Maha lõin ma sinisääre,

Sinisääre, kuldakanna,Vaskivarba’ad vajutin.

Rahvaluulet, niihästi muinasjuttu, kui ka lugulaulu jalüürikat elustavad haruldased, fantastilised luule-kujud, nagu fantaasia siin üldse julge ja taltsutamataon. Laulikneiu ilmatark vend teeb näituseks tuulest hobuse,sädemetest sääred, kasteheinast kabjad, õlekõrrest kõrvakesed,tulesöest silmakesed. Päeval ei ole aega looja minna, sestta soeb sulaste päid, kammib karjalaste päid.

Kirjelduse ja kujutuse abinõud on rahvaluules küllprimitiivsed, kuid juba sellepärast algupärased javäga huvitavad. Oma kujud ja võrdlused valib rahvalaulikotsimata, sündimata, naiivselt, lapselikult. Tehtud ja otsi-tud abinõusid ei tarvitata ega püüta nende abil kunstlikultmõjuda. Suur naiviteet ilmub iseäranis lisanduste vali-kul. Neiut nimetatakse näituseks marjaks, kanaks,tedreks, linnuks, ilusat poissi jälle osjaks ja oaõieks:

Saivad marjad muile maile,Kanad muile kaevu teele,

Haned muile allikaile,Tedred teisile vesile.

Seesuguses järeltegemata värskuses ja naiviteedis pei-tubki suurelt osalt rahvaluule iseäralik mõju, ilma et justeffekte oleks tahetud taotada.

Rahvaluule ilutsev geenius nõiutab oma ümbrusesseohtrasti läikivaid metalle, toredaid värve ja

Rahvaluule esteetiline külg - . 141

lokkavaid õisi. Kullased on kaelakoogud, hõbedased vee-panged. Kõneldakse hõbenuppu noorest härrast ja kulda-pitsi preilikesest, ja kuhjale lauldakse;

Meie kubjas, kullakene, Vaskine vanema orja,Hõbedane härra orja,Kuldane kuninga orja,

Kuldakepi kiigutaja,Hõbepiitsade pidaja.

Rahvaluule ilu ja mõnu kahandavad siin ja seal kordu-vad stereotüüpilised laused, pisut hooletu mõ-tete arendamine ja kordamine, jämedus jamaotus mõnes võrdluses, vahest ka pealiskaudsusning püsimatus tunnete avalduses. Aga ka juba kehvemaidluuletooteid karakteriseerib siiski iseäraline omapärane 1 au -

lutoon, isesugune mõttekäik ja isesugune sõnastik.Nagu rahvalaul kunstluulega võrreldes teemade poolest R«hvaUuiu «tüt

vaene, peaaegu ainult talupoja kitsapiirilise koduse elu jamõisaorjuse ümber keerleb, nõnda on ka tema väline vormehk stiil, ehk küll iseloomulik, omapärane ja huvitav, siiskivähe arenemisvõimuline. Kuid ta tunnistab selgesti, et meierahvas juba 1300—1500 a. ümber p. Kr., mis aega rahva-laulu tehnika arvatakse tagasi ulatavat, esteetiliselt nähaoskas. See nägeminegi oli lihtne, .

määras stiilise meloodija loomisviisi. Kui laulikul mingi sündmustik meeles mõlkus,valis ta esiteks mõne reaalse lähtekoha, kust võidi fan-tastilist teekonda alata, näit. „Tõusen üles hommikul"; sellepeale valis ta mõte kibedalt nende ammu tuntud lauluridade,võrdluste ja kõnekäändude keskel, mis ta aine piirkonda puu-tusid ja otsis nende tagavarast oma sündmustikule vormi.Sest iga üksik lause, kõnekäänd, kuju, mis rahvalaulus esi-neb, on kollektiivselt loodud, see on üldine, kõikidelelauludele kohane materjal, mis üldise vormi ehk stiili äramäärab. Nii kasutab rahvalaulik esivanematest päritud vor-mivara oma ande ja osavuse järele. Need stiilielemendid onenamasti kõigil laulikutel ühised, ka luuletamise metoodning tehnika on rahva loodud, ainult nende kombinatsioonon iseseisev. Kõnekäänud, võrdlused ja muud stiiliainedkaotavad liig sagedase kordumise pärast oma otsekohesemõtte, neis pole üksikult iseseisvat tähendust ega 100-

142 I. Essti rahvaluule. E. Vanasõnad ja mõistatused.

gilist sidet, nagu ka mitte arvusõnadel ja geograafilistelnimedel, mis alliteratsiooni pärast tarvitatud, kuid nendekogudel on, nagu seda mõtteriimi seatud read tõendavad,ainult summaline tähendus: võrdlused ja pildid ei väl-jenda mõtet ennast, vaid näitavad eesmärki, kuhu poolemõte sihib. Kuulaja peab üksikutest piltidest enesele lõpu-liku tõe ise välja koorima A). Nende võrdluste ja piltidevalik pole juhuslik, vaid ühelt poolt juhib siin valikuthämaralt aimatav ideeline loomiseloogika, mis üht vormisunnib ära heitma ja teist asemele võtma, kuid sagedastimõjub kaasa ühtlasi sõnade puhtvormiline väärtus, mis luu-letajat otsekui nõiutud metsa avatleb. Sagedasti ei juhi loo-metööd mitte luuletuse idee, vaid mõni meeldiv kuju, arm-saks saanud sõna, kõlav kõnekäänd. «Kui juba kunstluules,kus stiilil palju vabadust, sagedasti riim mõtet juhib, kuikõvasti ei pea rahvalaulik mõtet vormi türannia alla suruma,et igal sammul nõutud alliteratsiooni ja assonantsi ning tar-vilikku parallelismi saavutada. Sellest selgub, miks rahva-laulus niipalju naiivseid lisandusi, haruldasi võrdlusi, piiritaliialdusi esineb, sest laulik on nende pärast pidanud stiili-seadusi ja vormiloogika eeskirju täitma." Nii valitseb rahva-laulus kollektiivne stilisatsioon, mis oleneb alalhoidliku rege-värsi seadustest, ja rahvalaul on vormis niisama tüübilinenagu aines. Ainult üksikutes vanasõnades ja mõistatustesvabaneb laulik rütmi poolest, koondab energiat ja kujukust,kohanedes aine ning meeleolu järele ja luules täpipealseidning väljavoolituid sõnakunsti tooteid.

x) Võrdle: F. Tug-las, Kirjanduslik stiil. Kriitika I. Lhk. 24.

Teine järk.

Vaimuliku kirjanduse valitsuse aeg.

Üldine ülevaade.Umbes 3. kuni 8. aastasaja kestel pärast Kristust asu- Eestlaste ajaloo-

sid eestlased ida poolt tulles praegustesse elukohtadesse. me *“tU9‘

Arvurikaste naabritega, naguLeedu-Läti hõimkonnaga, slaavlas-tega, skandinaavlastega ja sakslastega kokku puutudes oman-dasid nad neilt hulga haridusaineid, mida sellekohased laen-sõnad praegugi veel tunnistavad. Uus eluase oli eestlasteleküll väga kasulik, kuid ühtlasi ka hädaohtlik, sest et ilusja kaubaajamiseks tähtis mererand võimsate naabrite kade-dust äratas ja nende pealetungimistele loomulikku kaitset eipakkunud. Umbes pooltuhat aastat suutsid eestlased siinoma iseseisvust naabrite pealekäimise vastu kaitsta ja oma-pärasele haridusele alust panna. Siis tõi ajaloo taltsutamatakäik sakslaste siiatulemisega meie rahva saatusesse järsupöörde, mis rahva majandusliku ja vaimlise edenemise vabalt,loomulikult teelt kõrvale viis.

Saksamaal ja Kesk-Euroopas üldse ilmus teise aasta-tuhande algul suur rahvatung väljapoole, sest et elanikkudearv seal nii kiiresti kasvas, et senine haritud maa neile kit-saks jäi. Eriti sigines rüütleid niipalju, et kõigil võimataoli kodumaal maad laenuks saada. Oli ometi 7—12 poja-line rüütlipere sel ajal päris harilik nähtus. Paljud neist,kel väikesed maaosad olid, ehk kes hoopis ilma jäid, ühine-sid salkadesse ja püüdsid mõne osava eestvõtja juhatusel

Üldine ülevaade.144

naabrimaid ära võita. Seesugusest maadejuhist võtsid hari-likult ka need linnad osa, mis piirimaal asusid, sest et rah-vaste ja maade vallutamine linnadele uusi kaubaturgusidtõotas avada. Maadevõitmist ja sakslaste tungi väljaspoole,elustasid ka veel usulised vaated. Sel ajal maksis arvamine,et vägivalla teodki Jumala tahtmise, nõndanimetatud Jumalaotsuse täidesaatmiseks sünnivad. Mindi veel umbusklikkudemaid ära võtma, siis omandas seesugune sõjakäik otse püha-liku laadi, sest et ühes maade ja rahvaste alistamisega kaKristuse õpetust taheti võidule aidata. Seesuguseid sõda-sid nimetati ristisõdadeks. Tähtsat osa ristisõdijate hulgasetendasid munkrüütlid, kes rüütliordudeks ühinesid. Needolid võimuhimulise Rooma paavsti sõnakuulelikud teenrid.Rüütlite kustutamata maaisu, kauplejate kodanikkude äri-tulud ja katoliku kiriku võimupüüded kihutasid sõjakaidsakslasi üht naaberrahvast teise järele alistama. Sel-lest siis tulebki, et sakslaste pealetungimine Läänemere-maale XIII. aastasaja algul nii suure hooga ette võeti,et isegi eestlaste kuulus vahvus ja visadus sellele ei suutnudvastu panna ja et meie maa pärast äravõitmist Saksa rüüt-litega, laenumeestega ning teiste õnneotsijatega, kel kodu-maa pind jalgade all kitsaks ja kuumaks läinud, otse üleujutati. Puudulikkude sõjariistade ja halva korralduse pärastpidid eestlased meeltheitvast vastupanekust hoolimata alis-tuma. Võitjad rõhusid võidetud rahva aegapidi kõige valju-masse orjusesse. Sakslaste maaletulekul oli Eesti vaimueluja majandusliste olude arenemise kohta saatuslik tähendus;ta murdis senise orgaanlise edenemise läbi, pani järsu mur-rangu abil rahva siiamaalse loomuliku arenemise seisatamaja seadis ta vaimuelu hoopis uuele, võõrale alusele. Kuidsellest veel mitte küllalt, võõraste mõjude tagajärjel läksidka rahva senised moraalsed mõisted segi. Kristuse õpetusekuulutajad toimetasid ise sellele õpetusele risti vastu. Ordu-meistrid ja Riia piiskopid sattusid maajagamise juures peatülli, ja võitlus kestis neil mitu sada aastat uues kodus pere-mehe õiguse pärast. Piiskopid, kelle ilmalikud kaitsevahen-did vist nõrgemad olid, kui nende vastastel, kutsusid sage-

Üldine ülevaade. 145

dasti väljast abi, ja nõnda leidsid vägevad naabrid hõlpsastimahti, ennast meie maa asjadesse segada ja meie olusideneste kasuks tarvitada. Alaline rahutus ja sõjatuli, misleedulaste, poolakate, daanlaste, rootslaste, venelaste jaSaksa rüütlite vahel leegitses, ei võinud teisiti mõjuda, kuiet kommete toorust ja viletsust meie maal veel kasvatas. 1)

Seesuguseid olusid silmas pidades võib küll arvata, et Esi™ ese kir^ an

meie maale asuvatele sakslastele meeldegi ei tulnud, alista-tud rahva keelt harima ja temale kirjandust soetama ha-kata. Oli ju sakslastel enestel kirjavara kasvatamine jatarvitamine sel ajal ainult kõrgemate seisuste ja ei poolegilihtrahva asi. Alles siis, kui usupuhastus meie maal juurdus,

•katsusid vaimulikud mehed meie rahvakeeles raamatuidkirjutada, kuid needki katsed võeti hädapärast ette. Lut-heruse usu õpetajad, kes rahvakeeles pidid jutlust ütlema*olid oma ameti poolest sunnitud Eesti keelega tegemist te-gema. Kui võõramaa mehed ei võinud nad. sellel tööalaltäiesti kodus olla ja rahva oma soost ei võinud mehi kirja-põllule tööle pääseda, sest et nad orjadena pimeduse-kütketesviibisid. Nõnda ilmub siis tõepoolest haruldane nähtus, etumbes kolm aastasada võõrad meie rahva keelt harivad jakirjandust rajavad, ilma et rahvas ise kõige vähemat kaas-tegevust oleks avaldanud. Ka ei olnud esimene kirjandusotsekohe rahvale määratud.

Kuni XVIII, aastasaja lõpuni soetasid Saksa ja Rootsi Esimesed teB eia

sugu õpetajad Eesti keeles peaaegu ainult vaimulikku kirjan- 33

dust, andsid lauluraamatuid, katekismusi, jutluse- ja palve-raamatuid ning pühakirja trükki. Esimene tähtsam ilmalikkirjanik on Fr. G. Arwelius. Eesti kirjanduse ajajärku,mis Arweliuse eel käis, võib õigusega vaimuliku kir-janduse valitsuse ajaks nimetada, sest mõned ilma-likud pulmalaulud ja kalendrid, mis sel ajal kirjutati, kaovadvaimulikkude toodete hulka täiesti ära.

1 ) Võrdle; Dr. Aug. Ahlquist, Wiron nykyisemmästä kirjalli-süudesta. Suomi, 1855, Ihk. 2. j.

M. Kampmann, Eesti kirjandusloo peajooned I. , 10

146 11. Vaimuliku kirjanduse valitsuse aeg.

Keskajal, mil ristiusku Euroopas laiali laotati, oli kirikvaimlise elu juhataja, hariduse hoidja ja kandja. Kuid kirikpidas kõige pealt oma tarvidusi silmas ja edendas haridustvahest ainult niipalju, kui haridus ta otstarvet täitis. Nii onküll arusaadav, miks meie kirjanduse hommikul, mil õpeta-jad vaevalt tarvilikkude vaimulikkude raamatute kirjutamisegatoime said, nõnda vähe rahvakirjanduse eest hoolt kanti.Kui XVI., XVII. ja XVIII, aastasajal Eesti keeles ilmunudkirjandusetooted kõik numbri alla paneksime, enne ilmu-nud raamatute uued trükid muidugi välja arvatud siis eiannaks see nimekiri mitte sada täis. 1)

Neid töid, mis tähendatud aastasadadel ilmunud, Eestikirjanduseks lugedes, ei tohi selle mõistega veel algu-pärasust ja iseseisvat edenemist ühendada. Esimesed vai-mulikud raamatud olid suuremalt jaolt tõlked ja jäljendused.Kuna siin vaimuliku sisuga ja suuremalt osalt tõlgitud raa-matutega tuleb tegemist teha, ei ole meie ülesandeks nendesisu sügavamalt seletada, vaid harutame peaasjalikult Eestikirjakeele ja kirjaviisi arenemist ja näitame ühtlasi, kuidasvaimulikus kirjanduses ilmuvaid luulevorme ilmaliku kirjan-duse soetamiseks tarvitada katsuti. Sellest seisukohast asjapeale vaadates jagame vaimuliku kirjanduse valitsuse Eestikirjandusloos kaheks pikemaks alamjärguks: A. SegaseSaksa-Eesti kirikukeele aeg. B. ParandatudEesti kirikukeele aeg.

A. Segase Saksa-Eesti kirikukeele aeg.Kõige vanemad Eesti keele mälestusmärgid.

Esim Eesti kee- Eesti keel on Lääne-Soome ehk Ühis-Soome keele-ies üleskirjutatud murre Tcisgd Ühis Soome keelemurded Eesti keele kõrvalsõna.

on veel Soome, Annus-Vepsa, Vadja ja Liivi keel. Soome-Ugri rahvaste algkodu oli see maavöö, mis Ilmjärvelt Volga

*) J. H Rosenplänter, Uebersicht der ehstnischen Literatur nach demInhalte der Schriften und chronisch geordnet. Beiträge XX, Ihk. I—4l,

Kõige vanemad Eesti keele mälestusmärgid. 147

ja ta harude kaudu Kaamajõeni ja Uralimägedeni ulatab. 1 )

Sellest ajajärgust, mil soomlased veel üheskoos elasid, eiole kirjalikke mälestusmärke järele jäänud. Vanem sõna,mis üldse meie keelest peale mõne kohanime kirjas alalhoitud, on: Jumal. Skandinaavia muinaslood (Herrandi jaBose, niisama Sturlang Starfsame saaga) jutustavad, et ühis-soomlaste asupaigas Bjarmas tore kullatud tempel seisnud,milles Jom a 1 a ja Thori kujud kalliste kivide säras välku-nud. Tõenäolisem kui see muinasjutuline teade on üksreisikirjeldus. Olav Püha käsul käinud Skandinaavia reisijadThore Hund ja Kari 1026. a. Bjarmimaal kauplemas ja leid-nud seal suures pühas metsas, aia sees, puust kuju, millepõlvil rahaga täidetud kauss seisnud. Sealsed elanikudnimetanud seda Jomafa kujuks, millele nad ohvrit toonud. 2) Seega on „ Jumal“ esimene sõna, mis Eesti keelestkirja üles tähendatud.

Järgmised muistse Eesti keele sõnad, mis kirjas alal Läti Hendrikuhoitud, seisavad Läti Hendriku ladinakeelses Liivimaa kroo- kroonika-

nikas „origenes Ciuoniae* , milles preester Hendrik piiskopAlberti valitsuseaja (1200—1229) sündmused aasta aastalt esiletoob. ftenricus de Ceffis nimetab see preester ennast sellepä-rast, et ta lätlaste keskel Tolovas elas, neile ristiusku kuulu-tas, seega lätlaste misjonär oli. Tuttav on, et tema ka liiv-lasi ja eestlasi on ristinud. Mis rahva liige Läti Hendrik sün-dimise poolest oli, ei või kindlasti ütelda. Lätlaseks ei tohiteda pidada, sest et ta Läti keele sõnad hoopis võõritija vigaselt kirja paneb. Sõnad, mis ta Liivi ja Eesti keelestüles kirjutanud, lasevad arvata, et ta nende keeltega roh-kem on tuttav olnud. Läbirääkimistes liivlastega nimetabta ennast interpres, s. o. tõlgiks. Kuid Eesti hüüde«Taara avita“ tõmbab ta arusaamata sõnaks „Tharapita“kokku. Peale selle moonutab ta tuttavamad Eesti nimednagu «Lembitu" ladinakeelseteks ümber (Cambiius). Ka eitunne ta Eesti olusid ega rahvausku. Vist pole Hendrik

0 V. Reiman, Eesti rahva haridusejärg iseseisvuse aja lõpul. EestiKirjandus 111. a , Ihk. 32.

2) J. Krohn, Suomen suvun pakallinen jumalanpalvelus, Ihk. 14—15.

148 II. Vaimuliku kirjanduse vai. aeg. A. Saksa-Eesti kirikukee'e aeg.

ei lätlane ega liivlane olnud, vaid sakslane, kes Eesti jaLäti keelt, eriti esimest, meie kodumaale tulles õppinud.Oma kroonika kirjutab Hendrik ülemate ja seltsimeeste palveja soovi peale. Sealjuures annab ta piiskop Albertile jasakslastele suurt au. Riia linn on Issanda linn. Saksa sõja-mehed on Issanda sõjamehed, mis sakslased teevad, see onMaarja tahtmine. Enam kui kolmas osa Läti Hendriku kroo-nikast kõneleb sellest, kuidas sakslased lätlaste ja liivlasteabil eestlaste vastu sõdisid ja nad alla heitsid. Selles osasleidub kaunis hulk Eesti keele riismeid, mida kroonika kir-

Läti Hendriku kiriku varemed Jumera jõe kaldal Mojani mõisa väljal.

jutaja nii üles tähendanud, kuidas nad sel ajal vast rahva-suus kõlasid. Nende hulgas on palju üksikuid sõnu, nagu:maleva = sõjavägi, kylegunda = kihelkond, vanem ülem,päälik. maja rahva kogumise paik, nagatae = nahk, raha,mis eestlased Ottepää piiramise ajal maksid. Eesti keeli lau-seid leidub kroonikas ainult kaks, needki õige lühikesed.Kui saarlased Saksa preestrit piinanud ja see paludes taevapoole õhanud, öelnud piinajad pilgates: „Caula, laula,pappi I* Thoreida kindlust piirates kinnitasid eestlased, etnad ettevõttest ei taha taganeda, vaid tõotasid kindluse lan-gemiseni leeris mogetas, s. o. magada. Sellepeale vastasüks liivlane kindlusest; „Maga magamas/“ (peab küll olema :

maga magamassa !) see tähendab: jää siis igavesti magama!

149Kõige vanemad Eesti keele mälestusmärgid.

Läti Hendriku kroonikast leiame muu seas veel hulgamuistseid kohanimesid. Me võtame siia neid näitustenaüles, mis Eesti keele arenemist seletada aitavad: /lllentaken,Odenpe, Santogana, Metsepole, Maianpafa, Iharbata, Jogenfaga-nia (maanurk põhjapool Emajõge ja Virtsjärve), laruanpe(Virumaal). Nimedest Allentaken, Odenpe, Jogentaganianäeme, et selleaegses Eesti keeles omastava käände lõpp-n oli, nagu Soome keeles praegugi veel, näit.: käden, kau-pungin, asjan = käe, linna, asja. Meie praeguses keeles pü-sib omastava lõpp -n veel mõnes üksikus kivistunud sõna-kujus, nagu; maantee, Manala jne. Teiseks näitab nimi«Jogentagania", et omastav kääne sõnast „jõgi“ sel ajal veel„jõe“ ei olnud, vaid „jogen“. Sellest võib järeldada,et b, d, g sel ajal veel neis tüvedes püsisid, kus nad nüüdomastavas ja tema alusel moodustatud teistes käänetes väljalangevad. x ) Suurem osa neist Eesti keele riismetest, midaLäti Hendrik ja teised hiljemad kroonikakirjutajad Hiärn jaKelch pakuvad, on nõnda ära väänatud ja segased, et nendemõtteid vaevalt võib ära mõista. Meie kodumaa kroonika-kirjutajad ülistavad maa äravõitjate vägitegusid ja jutustavadüksnes seda, kuidas alatuid ja truuduseta eestlasi, lätlasi jaliivlasi karistati ning sõnakuulmisele sunniti ja missuguseidlõpmata heategusid rõhujad neile osaks saada lasksid ; agavõidetud rahvaste keel, haridus ja kombed olid neile asjuks,millest ei maksnud juttu teha. 2)

Tervest katoliku ajast ja usupuhastuse päevist otsirfföKeeieiised maiesvaimuliku kirjanduse tõsiseid jälgi asjata. Küll olevat Saare-iusem ' vahtsuse’

'

j o J asutuste tege-Läänemaa piiskop Johann IV. Kievel 1517. Rooma kate- vusest.

kismuse ja Tartu Jaani koguduse õpetaja Franz von Witten1553 Lutheri Väikese katekismuse Eesti keelde ümber pan-nud 3) ja ka jesuiitlane Buccius eestikeelseid hümnusi kirjuta

*) Võrdle; Leo Meyer, Sitzungsberichte 1876 Ihk. 1, ja K. AHermann, Eesti kirjanduse ajalugu, Ihk. 6

2) D. K. Jürgensohn. Kurtze Geschichte der ehstnichen Literatur.Verh. der gel. ehstn. Gesellschaft I. 8., 2. H., Ihk. 45.

3 ) Mag. C. Hoppius 1715 ilmunud Uue Testamendi eeskõnes.Võrdle ka 1656 ilmunud . „Ehstn. neues Händ- und Hausbuch" eeskõne.

150 II. Vaimuliku kirjanduse vai. aeg. A. Saksa-Eesti kirikukeele aeg*

nud, kuid neist pole tänini jälgegi õpetatud meeste silmapuutunud. H. Stahl, kes umbes 300 aasta eest Eesti kir-janduse põldu laiemalt harima hakkas, ei ole neidtundnud. Selle vastu on ometi tähendatud ajast valitsuse-

le/- Census asutuste ehk ametnikkude tegevusest mõned Eesti keeledaniae. mälestusmärgid järele jäänud. Nõnda nimetab Daani valit-

suse maksuraamat n Ciber Census Daniae*, mis XIII. aastasajateisel veerandil kirjutatud, hulga kohti Eestimaal, mille ela-nikud daanlastele pidid maksu maksma. Kuid siit leiameainult üksikuid Eesti keele sõnu. Pikemaid Eesti keeli lau-

Tükikene Liivi seid leidub vanas kirjatükis, mis 1893 Tallinna raekojast ülesStl^Bigušest.hVa Paberi ja kirjutamise viisi põhjal arvatakse seda kirja-

tükki XVI. aastasaja esimesest poolest, nimelt ordu-ajastpärit olevat. x) Kindlalt tõendatud ta vanadus küll ei ole,siiski ei või teda siin tähelepanemata jätta. Ta käib nõnda:

walfift tunniffap, nintf ep toop fe teo? te£efe 9ftajap 1 to.

s?efj Xlnrecpti faitoap fe majap nucptufj —1».9?oitoi toife ucpeft teifeft toottep tep pcpt

cllid tivto ellicf toa feeft uf afji mifj tns fibbo toerton fee maffap 40 n>.

u£ a£t ü£ fort leppitut on fee ep pcpeupeffe faitoatut fanna, fefj fe toafta tep fe madfap 1 n>.

3ojfep uj fuüana temma perremehe jureft emenne fo temma aft toeljaf? on ftef? fabbup temmapäid teid feft nucptlufieff fap fe üf folmafjofja nind ü£ ofja fe fird nind folmafj ofja fe fefjfaitoap.

teifc pepl maUcftap nind ep tooip febbatebbe fapte fel opn migef felfa pcpl.

Nagu kirjatüki sisu näitab, seisavad meie ees kuus vanaseaduse paragrahvi. See on osakene „L ii v i sti f t i talu-rahva õigusest", mis ordu valitsuse ajal maksmapandud ja mis vist pisut muudetud kujul ka Eestimaal mak-

') V. Reiman, Eesti kirjanduse hommikul. E. Ü. S. album 11, Ihk.189 j. Zwei altestnische Schriftdenkmäler, Sitzungsber. 1893, Ihk, 113-122.

Kõige vanemad Eesti keele mälestusmärgid. 151

sis. Eesti keelde tõlgiti «talupoja õigus“ sellepärast, et orduajal esiotsa veel Eesti vanemaid ([seniores ferrae) kohtumõist-misest osa lasti võtta, et nad nagu Russov omakroonikas ütleb „vana kombe järele õigust pidid leidmaja kurjategija üle otsust tegema." Eestlased olid sel ajalveel isiklikult vabad, mida sellest näha, et nad vabaltvõisid teenistuse lepinguid teha, kohti vahetada ja nuhtlusekorral rahatrahvi maksta. 1 = 1 valge, väike hõberaha,

trnfe = röövli viisi. Nagu kirjatüki keelest näha, on tatõlkija sakslane, kes tegelikult meie rahva keelega tuttavakssaanud. Päris õieti tarvitab ta nimisõna osastavat, kui eelkäivarvusõna seda nõuab, näit. fufj tibbo; samati tunneb ta osasihi-tust eitavas kõnes: febba, jaabiajasõna „võima" tarvitamist ei-tavas kõnes, kusjuures eituse peale iseäralist rõhku pannakse :

ep WOp. Kuid kindel pole ta veel nendes käänetes, mis igalevõõrale suurt raskust sünnitavad, sest sealsamas paigas tar-vitab ta osasihituse fcbbd asemel täissihitust „fc" ja pöörabajasõna valesti: ep tt)oip. Need on tänapäevani eht sakslastevigadeks Eesti keele rääkimisel jäänud.

Teine keeleline mälestusmärk, mis samati Tallinna rae-Eestlaste vannu

koja arhiivist leitud, on eestlaste vannutamise tam,sesonad

sõnad ehk juramentum. Selle vanadus ulatab kuni 1561 a.tagasi, mil Tallinn Rootsi alla sai ja ta elanikud Erich XIV.ustavust vandusid.

Jdynno toyetann, ninck voanno, sekl weckewallefioiizsel Kickes, ninck se auszal Thade Jsando, szelletallyna Cynhall wagko nynck sönna kuelya olla kuimynd Jumall awytecke, ninck theme kallis Euangelion.

Tonnis Jierck.Jfnakenftauer.

Eelseisva vormulari järele on lihunik Kärgi Tõnis Tal-linna asudes end lasknud vannutada. Kärgi Tõnis olimaamees, linna asudes tehti temast Tonnis Kerck. Siitnäeme, kuidas linnades juba 400 aasta eest perekonna nimedtekkisid.

152 II. Vaimuliku kirjanduse vai. aeg. A. Saksa-Eesti kirikukeele aeg.

Väliselt on neil kahel kirjatükil täiesti Saksa selleaegsekirja nägu, mitte ainult sellepoolest, et esimeses Gooti nüke-lisi tähti tarvitatakse, vaid ka õigekirjutus ja häälikuteülestähendus on Saksa värki. Umbhäälikud märgitakse tihtiiseloomuliste Saksa tähtedega ff, d, ty, f, cfy, g, tj, pikkitäishäälikuid ja ie abil ning lühikesi sel teel, et nendele järg-nev umbhäälik kahekordselt kirjutatakse: temma, erre, kad-dup jne. Ühe sõnaga, Eesti keelt kirjutatakse just nõnda,nagu selleaegset Saksa keelt. Et mõnda Eesti sõna seal-juures mitmet viisi kirja pannakse, näit. lienast, lyenasts, ja„maksab“ kolmel kujul esineb, see ei takista meid põrmugitarvitatud kirjaviisi Saksa keele omaks tunnistamast. Saksakeel seisis sel ajal madalal arenemise järjel ja õigekirjutusoli sakslastel enestel mitmes tükis veel väga kõikuv. Vaba-dus, ehk õigemini korralagedus õigekirjutuses, mis juba meievanemates Eesti keele mälestusmärkides näha, jääb kuniHornungini maksma ja on kirjandusloo vanema ajajärgukarakterlikuks tundemärgiks. Ta ei tule sellest, et üksvõi teine sakslane meile oleks iseäralise kirjaviisi välja mõ-telnud, vaid sellest, et Eesti keelt saksapäraselt kirjutatija et sakslastel enestel veel täiesti kindlat üldist kirjaviisiei olnud.

Eesti vaimuliku kirjanduse ja kirikulaulu algus.

Hoopis selgemat ja kindlamat pilti kui eelminevad väi-kesed mälestusmärgid suudavad anda, esitab Eesti kirja-keele arenemisest ja kirjanduse algusest eestikeelne jutlustekäsikiri, mis Tallinna linna-arhiivist üles leiti. Käsikiri on400 lehekülge paks ja sisaldab 39 jutlust, mis 1600—1606. a.kirjutatud ja Tallinna Püha-Vaimu kirikus peetud. Nagumitmetpidi tõendatud, on nende jutluste kirjutaja GeorgMüller, kes 1601—1606. aastani tähendatud koguduse abi-õpetaja oli. Mülleri jutlused ilmusid 1891. a. Õpetatud Eesti

0 V* Reiman, Ein altestnisches Schriftdenkmal aus dem 16 Jahr-hundert. Sitzungsper. 1901, Ihk. 185—195,

Eesti vaimuliku kirjanduse ja kirikulaulu algus. 153

Seltsi toimetustena trükis, kuna V. Reiman nende seletuseksasjakohase eeskõne kirjutas. 1)

Georg Müller on umbes 1575. a. Tallinnas sündinud. Georg Maileri

Võrdlemisi suurest sõnatagavarast, mis ta Eesti keeles tar- elust*

vitab, võib järeldada, et ta lapsest saadik meie rahvaga onkokku puutunud. Mülleri koolieast ei oie midagi teada.Vist on ta Saksamaal usuteadust õppinud. Jutluse sisujärele otsustades pidi nende kirjutaja tubli hariduse saanudolema, kes niihästi vanu klassika kirjanikke kui ka usutea-dust põhjalikult tundis. Kandidaadi põlves on ta vist Tal-linnas kooliõpetaja ametit pidanud. 1601. a. sai ta TallinnaPüha-Vaimu koguduse õpetajaks, seega kuulsa kroonikakirjutaja õpetaja Balthasar Russovi järeltulejaks kirikuteenis-tuses. Oma ametikohuseid täitis Müller ustavalt, iseennastära salates. Hoolekandmine vaesemate koguduste liikmeteeest oli üksinda Müllerile osaks jäetud. Ametikohuste täit-mist raskendas kurb ja vilets aeg, mille sarnast meie kodu-maal harva nähtud. Umbes 50 aastat oli meie kodumaavahetpidamata sõdade tallermaaks olnud; 1602. a. ikaldasvili ja selle tagajärjeks ilmus hirmus näljahäda, mille kustu-tuseks puukoort, juuri, nälginud hobuste ning inimeste lihasöödud. Näljahäda kaaskäija olnud katk, mis nii suurel hul-gal inimesi maha murdnud, et ühes ainsas Tallinna kogu-duses kolme aasta jooksul 11.000 inimest ilma palveta jalauluta mulda aetud. Juulikuul 1603. a., mil hirmus taudoma valitsuse tipule jõudis, on Müller 415 katku-ohvritmaha matnud, nende hulgas ka oma abikaasa. Selle järelejäi lesk hingekarjane ise ka põduraks ja suri 30, juunil 1608.Ametlikus kirjas, millega Tallinna raekohus ta järel-tuleja ametisse kutsub, nimetatakse Georg Müllerit aus-tavalt „heaks hingekarjaseks, kooli- ja kirikuõpetajaks."

Et G. Müller ka kirjamees oli, seda võime ta jutluse-käsikirjadest aimata. Mag. Hoppius teatab lähemalt, et GeorgMüller esimene olnud, kes kui Eestimaa laps Eesti keelt ha-rima hakanud. Müller olevat ka ühe eestikeelse käsikirjavalmistanud ja konsistooriumile seda trükkimiseks soovitanud,kuid kirjaniku varase surma pärast jäänud asi seisma. Sellesttööst ei ole jälgegi järele jäänud. Eelseisvate jutluse trükki-

') Neununddreissig Estnische Predigten von Georg Müller 1600—1606. Verb. der gel. Estn. Ges. zu Dorpat. XV. Bänd.

154 II. Vaimuliku kirjanduse vai. algus. A. Saksa-Eesti kirikukeele aeg.

toimetamisest ei võinud siin kõne olla, sest et jutlused mitme-suguste märkustega ja Saksa ning Ladina keeli lausetegasegatult on kirjutatud.

Georg Mülleri Mülleri jutluste käsikirjal on Eesti kirjandusloo ja keele-iutlusl|ahtsu uurimise kohta suur tähtsus. Selle käsikirja ülesleidmine ja

uurimine iseäranis V. Reimani poolt on mitmedki endisedarvamised meie keele- ja kirjandusloos ümber lükanud jaEesti kirjanduse ning kirikukeele tekkimisse palju selgusttoonud. Meie võime Mülleri jutluste põhjal arvata, et Eestikirikukeel juba ammu enne Stahli niisuguses olekus seisis,nagu seda Stahli kirjadest leiame. Veel enam, me teamenüüd, et Eesti vaimulik luule kuni 1560. a. tagasi ulatab, jaMülleri ajal vaimulikke laule juba terve kogu käsikirjaspidi olemas olema, sest et nimetatud jutlustaja, kes 20 jut-luses kirikulaule ära seletab, kirikulaulude ja katekismusesõnu kogudusele meelde tuletab, nagu nad „mebbt9?amato flbbcS (lhk. 109). Selles ki riku raa-ni atu s, mis käsikirjana olemas, pidid peale laulude veelkatekismuse sõnad ja palved seisma; need olid koguduselenõnda tuttavad, et õpetaja käsib laule katekismuse õpetu-sega võrrelda ja läbi katsuda, kas laulude sisu katekismu-sega kokku käib. Mülleri jutlustest kuuleme ka, et kogu-dusel Tallinnas eestikeelne kool on, mille õpilaste (ocf)Oles

laulu sõnade ja viisi poolest kogudusele eeskujuksseatakse. Nii oli siis Mülleri ajal ja juba enne teda vaimu-likke laule käsikirjades olemas. Vististi olid need õpetajad,kes Eesti keelt teistest paremini oskasid, Saksa kirikulauludEesti keele ümber pannud ja nõrgemad ametivennad neidenestele ära kirjutanud. Kõige sagedamini tarvitatav laulLutheri usu jumalateenistuses on „Au, kiitus olgu igavest.”Selle esimese salmi algus käib Mülleri jutlustes nõnda:

Sumalall pllettel olgfuf slutt)o,9Zincf tacnno taema Slrmo ebbcft,oempraft et£ nuit£ nintf ebbcfpeit eb enamb

lifuta ttiotyb tt>igfa935 Siunatalt meift on nütt|)". . .


Mülleri käekirja näide Ja selle ülekanne trükikirja.

Kui eesolevaid laulusõnu Saksa algkirjaga võrdleme,siis ilmub, et algkiri sõna-sõnalt on Eesti keelde tõlgitud,ilma rütmuse, värsimõõdu ja riimi peale vaatamata ja küsi-mata, kas sõnad ja lauluviis ka kokku käivad. Kui nooteei jaotata, siis jääb hulk laulusõnu üle. Et selleaegne kogu-dus, kellele laulud etteütlemise ja ettelaulmise teel pähe õpe-tati, nootide jaotamisest midagi ei teadnud ja ka taktipida-mist ei tundnud, siis ei võinud seesugune korratu laul, millesõnad rahvas pealegi tihti ära väänis ja arusaamatuks moo-nutas, ühegi kuulja südant ja meelt ülendada. Koguduselaul on nii viletsas järjes, et õpetaja Müller tarvilikuks arvab,kogudust inetu laulu pärast jutluses noomida ja hurjutada.Mülleri keelenäiteks trükime siia esiteks mõned laused 11.jutlusest, milles just koguduse laulust kõne on:

nüitp neeb Cauluf füll löpifcfjet omat, nind faaSpaitu 9?apmaff famaf leubtufp, fe neb 6anat Sup faaStaulmat, maibt naemat eb tae, ecpf eb moifta ifje mitte, meanaemat laulmat, monifaf laulmat ecpf maefamat, fubt nebrumalat Cambat fegafamefje, ilma feife Saua moiftufje. 6epraff*2l: 9?: 9öanambat uiud 92oprembat, on nüitp meifa tar=mig, ctp tepe ebbefpeiti pipufp parrembaffi fapajefe õppetamoiftma, mea tepe laulate.

0e 92eliaS nind mpmfeö, 3a fe cife nind feide forgfemÖrfaed, mindpraft mina neb £aulut pennefje ette õlle

motnutp, on fe: (£tp eb pea ojifit 3nimene mebbp s?icplafunba9?acpma faeaž fa leubtutp, fe ocpe 9lino £aulo tunneb eifefti£aulbo, fup teie rumalat 3nimefjet tebbp 92opre põimel neifttratiff nind Santift nenbe oyebe ebbeš otlefe fulnut laulma,ninba laulate tepe meel taenafitpeima, etp rxpe mapfe 3nimefjeJormat furtaj iaemat fulma, fui tepe laulate. 3a toefti, minaolen penb fagfebafti popi furnup pebbebanutp, fui fael maieltmoprab mebbp &irdo ecpf (Epore ftbbeö omatolnutp, fe tebbp s?elae nind £aulo omat moiftnutp,naematomat feifnutp, nind ifje pennepa meleš nairuntp, nindpraft minu Silmabbe mafta paiatanutp. 9?acpma£ laul--mat oppriö °Pepifefte nind pulluft, etp eb mepe mitte pea

155 11. Vaimuliku kirjanduse vai. aeg. A. Saksa-Eesti kirikukeele aeg.


moiftame, mea nacmat laulmat, tuleb fe Sumata Saua (aaSocpte, ecpf eb mitte" . . .

Mülleri jutlustest kuuleme, et koguduse liikmed omarahvalaule, mida kirikhärra kui kurati tööd „i 1m a heu-tümatta Portulaulut" nimetab, enam armastab õppidaja laulda kui suure vaevaga kätteõpetatud kirikulaule. Etrahvas sellepärast viimaseid „Valschiste“ laulab, et ta nendesõnadest pole aru saanud, see näitab õpetajal enesel selgeolevaU. Ta peab 20 jutlust kirikulaulude üle, et nende tähendust ja sisu ära seletada ja sealjuures, kogudust kooli-poiste laulu tähelepanema juhtida.

Edasi järgnegu siin veel mõned järgud Mülleri 9. jut-lusest, kus katkust ja kallist ajast kõne on:

*2l. 9s. 9?. mebbp *2l. 3ffanbf nind Oniftegtia, fubt faaSmebbp feidebe Srralunnaftapa, 3p3 (£prs 3umala nind fe9Zeumpifeffe 9ftaria on i£e feidefi feftfamafttulutanut, mea enne fen 9Bpmbfe fpn 9ftaapael pibbabfünbima, sufj faema ninba on paiatanut: Seal pibbab fe9?acpma3 ütle topne topfe, nind üj 9?idu3 ücpe topfemafta ülleštouftma, nind pibbab üj fupr 9ftaamerrifemenefpn nin<f fael fünbima, nind faelpibbab ollema nindÄa 11 i $ ap d. 9ttnd [ael pibbamat fupret nind pirmfat 3me*(ajjiat) taepef fünbima, fen nind s?meS nind Saepeäfe on fe pebba ligimene, maib fempaelc pibbab pea fe pebbaalgfma . . .

mepe nüitp $l. 9?. fenftnape 9ftebbp 3ffanba (£pr£eSütlufse peale pifmtp tabame mallataba, nind faas fe 2lpapaele mottelba, fumba ftbbeS mepe nüifp, ia eite nüitp felft*napel apal eitame, fpfi pibbame mepe toefti leid tunniftama,etp fefama apf io Slmofit mebbp 'Sallina jtbbeS, nind £pff=lanbe 9ftaa pael on olnutp, nind on meel nüittit. 9lind ebõlle fpn mitte tarmiö, et mina fpn paliu peajin möpra 9?act)maSjemplit nind iõpftoriaf maelleftama, moito mepe tapameoma penefa pebba nind mitlepufje apa paele malataba, fumbfepe i|je igfepeim oma taaS tulete, nind Sitmabetaaš näete. 9ftebbp 3ffanbt dprž. on tutufanut. Sael pibbab


9?acpmas ocpe topne topfe, nincf suningf 9?icf ocpe topnetopfe maffa, fupre nituf 9ftaeffu faaš ollefloufjma.

db fpf; fe nüitp *2l. 9?. tofjp oHe, fe pibba mepe io feicftunniftama, mincffarnfe fupre toapno fe Sftotfie fcn3öenela£e faas monba Naftat omat pibbanuf, mitto Sabbafuppat Snimefjet omat fenfama oobba £lpa ftbbeS errafappe=tutp, ecpf mea motlet ftna füll, mea fenfinape 'iZlaftaftbbež on fünbinutp, mitto Snimefjct omat fen 9?ope nincf°Pola ©obba Slpal, oma penge errafüllitanutp: enne fubt nenteapcf on tulnut. 92incf fc maegfi cb anna meel nüitfitocpelefit Snimefelle armu, §aema rapub, löb mapa nincf our=nuf, fe ealcS tema ette tulletoat, olfat oajfa ecpf 902aa Sni*mene ete:

on dprš. faaS futufanut, 92incf faef pibbab 05fupr 9Raa toerrifemene fpn nincf faef fünbima. oefama *2l. 9?.pibba mepe io feicf tunniftama, ctp fefama fupr nincf pirmuS9ftaa merrifemene fpn mebbp tallinna 9Rerre nincf mpfi pael,fubt faaS mebbp Sinna feeS, nincf £inna omber, paefti (mõtlemina minuft melaeft) on maefjanut, eb ftna mitte mae--lefta, fpf? mõtle mincffarn pirmuš §upl nincf 932aatoerrtfemenernaennematt Naftal Of 92aebbal peraft 9fticpelt ollp, etpiš mitte opeiniS fupret £ain>at ‘JBpft paell, moito faaš oab*bama ftbbeš fapb errariefututp, db fpfj fe 9öa<stpus oabba«maft, fubt faaš fogfoniš fe oilb, nincf faaö np monba 9ftünb=rifo Äerma nincf ‘pirriba 9?anna pole faib ape-tutp nincf fatfp peyetutp, 9ftifto mapab nincf Slpabt, fubt faaSfupret £ipput nincf fimit lop faema fenfama 0p ftbbeö (nincf)np paefti merra tagfa fubt Sinna fibbeš mapa; oefama pibbatftna minu £l. Snimenc io ise tunniftama, etp fefama Slfjpmebbp iureš fünbinut on. 9ftea faepio minu *2l. Snimene onfelfamal apal füH 902errae pael fünbinutp, mea ftna nincfmina oma oilmabc faaš eb mitte õlle naeepnut. 902itfo Sap=matomat fel apal oO2erre 9ftaepe nincf püpbe faašerrapuppunuf, nincf aHamaponut, ctp fe Sain? nincf püpS ebeales cnamb pibba ette tullema . . .

on mebbp 3ffanb dprš. faaž fuulufanut:92incf fael pibbab oHema ning ballis apef. oefama


2lpd (*5l. 9v.) on io nüitp parrapeUiS mebbp faeg, mitto tupatmotlet ftna minu 21. Snimcne, omat füll nente flnape

2Va Sapren 6. ioannujfelle nind (be)&ircp 2U)abe paele ilma Sffanbatc nind Scpolifaaž mapamattetutp, ccpf motlet fina minu 21. Snimene, mitto3nimefje i?apfet, ad D: Olaum, Nicolaum, ad. S. S. et §um6pftern, fenfinape 2lafta ftbbcS omat mapa matfetufp, nt;paefti 9Ridat fubt mapfet, mannat nind nopret, nind fupr--remat meel igfa peiu? paetifit. (llpfe pauba panbi totraga1210 inimeff, tõigiöfe paubabešfc tõttu 10890 pinge, üptemäilfešfe pauba 240 inimeft. Öfjt S. 23arbaraft on 3 aaštal11,130 pinge mapa maetub.)

Uica tapa mepe iüftclba feft 2lpaft. (Eb fpfj fe2lid mcbbp faeš nind £inna ftbbeS oüe. . . 9311 e fcbba 21. 91.toottab fe ballis 2lid meel idej rnelemalla nind utte etnüitp pea teid afjp, toimet ia tüll nellp torbt tallimb on tubtenne 18. 20. 3apren. 3a mina tapan tüll ofduba, tubt fefinanetallis nind furrp 2lpd peap tauma tpurima, fpfj cb pea öjfif3nimene tallinna feeS tauma elama. . .

Eesti keele arenemisest XVI. aastasaja lõpul ja XVII. Geors Müi,eri

algul võime G. Mülleri jutluste varal järgmist tähele panna t 1) graramatikalisestUsuõpetuse oskussõnad olid G. Mülleri ajal juba kõik ole- küljest,

mas. Üldse on Mülleril suur sõnatagavara, ta tunnebhulga rahva kõnekäändusid. Müller tarvitab juba lihttulevikku:„kuy kaas eddespeiti (Lasseb Jumal meid ellada)needt toysest Lauluth taha hennese ette vötta.“ „M ey eom ax tehme. “

„Minek piddat teye (annab Jumal ter-vet) omal ayall enam külma." Mülleri käsikirjast leiamesuure hulga sõnu ja sõnakujusid, mida sel ajal veel üldi-selt tarvitati, nüüd aga vananenud vormide ehk arehaismidehulka tulevad lugeda. Ajasõna eitus on, nagu praegu Soomekeeles ja ka veel Vaivaras, iga isiku tarvis olemas: „en, et,ei, emme, ette eivat." Abiajasõna „olema" kolmanda isiku

l) Vsrdle: W. Reiman, Saksakeelne eeskõne G. Mülleri jutlustejuurde, Verh. der gel. estn. Ges. XV. Bänd, Ihk. I—LIV. Seesama; Dasälteste Denkmal estnischen Schriftthums. Sitzungsb. der gel. estn Ges.1890. Ihk. 97—119. M Lipp, Kodumaa kiriku ja hariduse lugu, Ihk. 165—166.

160 IL Vaimuliku kirjanduse valit. aef. A. Saksa-Eesti kirikukeele aeg.

mitmus on sel ajal pruugitav, sellepärast kirjutab Müller:„omat“. Meie praegust kaasaütlevat käänet sel ajal veel eituntud, ta on viimse 380 aasta jooksul sündinud. Müllerkirjutab „sanna kahs“, «Jumala kaas“, kus meie «sõnaga",„Jumalaga" ütleksime «Rääkima" tuleb kolmesaja aasta eestharvasti ette, selle asemel tarvitati «pajatama". Ütlema olivanasti «iutlema", töötud = «toyvutut", meie = „meddy“,teie = „teddy“. Ajasõna osastav oli muiste: „andada“,„maxada“, „lotada“, määrussõna lõpp oli = sti: „toesti“,«heldesti", «rickasti". Sel ajal tarvitati vanu ees- ja taga-sõnu: „siddes“, „eddes“, «emmis" (kuni). Tallinnakeelsetestjutlustest leiame suure hulga Tartu keeli sõnu, mis praegunekirjakeel kõrvale tõrjunud: «velliet", «sessare", «heimlane",„paimendama“, „nackama“, «morssia", „soeth“, «parahilles",„sen“ (sees), „perra“, „hee“, „pee“.

Grammatikaliselt on Mülleri jutluste keel nii vilets, etneist harva lauset leida, milles sõna- ja lauseõpetusevastu ei eksita. Aga me ei taha oma kirjanduse rajajaüle valju kohut mõista. Mülleri ainus allik Eesti keeleõppimise juures oli murrete poolest kirju ja harimata rahva-keel. Seda keelt kuulis ta linna inimeste suust, kes võõrastekeelte mõjul oma keelt enam puhtasti ei kõnelnud. Pealeselle püüab lihtne eestlane, seda võib tänapäev veel tähelepanna võõrale, kes Eesti keelt valesti kõneleb, seega omamõtteid arusaadavamaks teha, et ise oma puhast keelt võõrajärele moonutab ja kuuldud vigu meelega kordab, just naguta lastega lastekeelt kõneleb. Teiselt poolt ei suutnud selleaja haritlased iseenese ärasalgamisega ja ilma eesotsusetavõõraid keeli ja kombeid põhjalikult uurida, nad ei lähene-nud keeleseadusi tarvitusel olevast keeleainest arendada,vaid panid Saksa ja Ladina keele seadused vägivaldseltEesti keele kohta maksma. Nõnda tõlgib Müller sõna- sõnaltSaksa keelest: „Jumala töh piddab auvsasti kytetuh nincktaeta antuth sama." «Lebby Jhm Grvm meddy Issanda."«Lebbi nende Prophetide kuulututh." „Vyss Paetückit", „kaxkorvat", «kolmet Vaymudt"; „se sakrament sest altarist."Kus rahvakeeles sündsad sõnad puudusid ehk sakslastele


tundmata olid, seal tarvitasid nad hädakorral Saksa sõnu,nagu meie kadakasaksad praegugi veel. Sõnad „Spegel“,„Schwevel“, „Stund“, „Offer“, „schenkinuth“, ,vordenistus“,„mörderit“, „selschop“ jne. pidid vist Tallinna eestlaste suusliikumas olema, et Müller neid jutlustes tarvitab. Mitmedneist germanismidest, nagu „peegel“, „väävel“, „tund“,„ohver", „kinkima“, „selts“ on nii kaugelt võõra maigukaotanud ja Eesti keeles kodaniku-õiguse saanud, et veel üks-nes Saksa keele mõistja ja keeleuurija neid laensõnadekspeab. Peale nende tarvitab Müller ka veel niisuguseid sõnuja käändusid, millest muidu aru ei saa, kui tagasi Saksakeelde tõlkides: „welja panna" = auslegen, s. o. ära seletama;„taema on hend üllestehnut“ = er hat sich aufgemacht, s. o.tõusis üles ja läks; ömberantuh = umgeben, s. o. piiratud;„Linna sisse võttis = die Stadt einnahm, s. o. võitis linna ära.

Et Eesti keelel enesel kiri ja kirjaviis puudus, siis and- Geor? Müileri.11,1 . , , ...

jutlused kirja-Sld sakslased, nagu esimestest vanematest keele mälestus- viisi poolest,märkidest nägime, kirjatähtedele sama väärtuse, mis neilSaksa keeles on ja kirjutasid Eesti keelt nõnda, nagu nadSaksa keelt harjunud kirjutama. Peale q tarvitati tervetSaksa tähestikku Eesti sõnade ülestähenduseks- Sealjuuresei võinud kirjaviisi kindlusest ja ühtlusest veel kõnetki olla.Seda ei olnud sakslastel sel ajal veel omaski keeles. Niikorratult kui Müller jutlustesse põimitud saksakeelsed sõnadja laused kirjutab, niisama segane on ta Eesti kirjaviis.Sõnal „rõõm“ on näituseks kuus kirjaviisi: röhm, roim, röihm,röym, roim, roym; „sõim“ pannakse kaheksal kombel kirja:Sõime, Seüme, Seume, Seuma, Seüma, Sõima, Soyma, Sõime.Siin on kirjutus kõrgema tipuni tõusnud, sest rohkem või-malusi kirjaviisi teisenduseks pole enam olemas. Ometi tulebotse imeks panna, kuidas Müller mitmetes sõnades, nagu:„Jumal*, „taema“, „naemat“, „avama“ järelandmatukindlusegakonsonandid sõna keskel uue kirjaviisi järele ühekordseltkirjutab. Arvatavasti on ta neis sõnades tüvevokaalid pikalthääldanud. Esimese vanema kirjatükiga »Kes valkist tunnis-tab“ võrreldes on Mülleri jutlustes nende sõnade arv, missuure algtähega kirjutatud, tähtsalt kasvanud. Enamasti on



nad nimisõnad. Müller pani omad jutlused just sel ajal kirja,mil sakslastel nimisõnade suured algtähed tarvitusele tulid,ilma et selles veel täit kindlust oleks olnud.

Olgu Mülleri jutlused grammatika ja kirjaviisi poolestküll segased, Eesti keeleajaloo uurijale pakuvad nad ülirikastmaterjali. Tulevikus peab iga teaduslik ja ajalooline Eestikeele uurimine Mülleri jutlustega hakatust tegema. 1)

Esimesed eestikeelsed raamatud*Käsikirjade Kuna Poola ajal enam kui 80 aastat rasked ja verisedtarvitamine. g gjacj me je kodumaad kurnasid ja ühtlasi lutheriusulisi taga

kiusati, oli raske Eesti kogudustele õpetajaid leida. Omamaa elanikkudel ei olnud vaenu ajal mahti oma poegi koo-litada. Sündsate õpetajaameti kandidaatide puudusel pandineid võõramaa mehi ametisse, keda veel saada oli. Tihtipuudus neil tarvilik kutseharidus, ja Eesti keelt, tundsid nadvähe, ehk mitte sugugi. Opeabinõud, nagu grammatika jakirjandus puudusid, suure vaevaga pidid nad praktiliseltrahva keelt õppima. Nad laenasid teistelt õpetajatelt käsi-kirju, kirjutasid need ära ja lugesid neist siis kogudusele ette,ilma et ise sellest täiesti aru said, mis nad ette kandsid. 2 )

Seesuguseid käsikirju oli Georg Mülleri ajal vist igal õpetajalolemas. Müller ise juhatab, nagu eespool kuulsime „meddyKircko Ramato" sisse. Niikaua kui sõjakära meeled ärevuseshoidis ja rahulikku töötamist takistas, ei võidud palju raama-tute trükkiandmise peale mõtelda. Meestel, kelle poolt sedaoleks oodata võidud, püudus Eesti keele tundmine, agarusja ettewõtmise vaim. Kui vahva Rootsi kuningas GustavAdolf Stolbowa rahulepingu teel 1617 venelastega oli vaenulõpetanud ja 1629 Altmargi rahulepingu põhjal poolakatevalitsuse Liivimaal likvideerinud ning seega eestlaste maatervelt Rootsi valitsuse alla ühendanud, siis sai meie kodumaamõni aeg rahu maitsta. Gustav Adolf pidas oma uute ala-mate eest isalikult hoolt. Ta muretses selle eest, et rahva

J) Dr. Leo Meyer, Ueber die ältesten Denkmäler der estnischenSprache. Dorpat, 1891, Ihk. 21.

2) Mag. Hoppius, 1715. a. ilmunud Uue Testamendi eeskõnes, Ihk. 5.

Esimesed eestikeelsed raamatud. 163

põlv paraneks ja laastatud maa uuesti kosuma hakkaks.Riiga, Tartu ja Tallinna laskis ta gümnaasiumid asutada,kuhu ka talurahva poegi pidi õppima võetama ja neile ema-keeltki õpetatama. Tartus avati Gustav Adolfi käsul 1632ülikool. Nüüd ärkas meie kodumaal uus vaimline elu, millistsiin enne ei olnud nähtud. Sel uuel ärkamisajal andsid peaaeguhoobilt kaks esimest Eesti kirjanikku, kellest meile töid alaleon jäänud, nimelt Stahl ja Rossihnius oma raamatud trükki.

Heinrich Stahl on Tallinnas 1600. a. ümber sündi- stahi; elulugu,

nud. Ta isa olnud suure gildi vanem ja vist kehvapoolnemees, kes poja kasvatamisel ja koolitamisel sõprade abitarvitanud. Esimest õpetust saanud noor Stahl Tallinnas.Sellejärele käinud ta 1620—1623 Rostockis, Greifswaldis,Wittenbergis ja teistes Saksamaa ülikoolides usuteadust õppi-mas, kusjuures Tallinna linna nõukogu talle abiraha andnud.Oige noorelt kutsutakse magister Heinrich Stahl 1623. a.Järva-Madise õpetajaks, kuna ta ühtlasi ka Peetri kogudusevaimuliku hoolekandmise alla võttis. Ta alaliseks elukohakson sel ajal Peetri kirikumõis. Kui Rootsi valitsus Eestimaalkirikuelu korraldas, siis nimetati Stahl 1627 esimeseks Järva-maa praostiks ja peale selle veel Eestimaa konsistooriumiliikmeks. 1633 a. sai Stahl Kadrina õpetajaks ja ühtlasiVirumaa praostiks. Viie aasta pärast kutsuti teda siit Tallinnadoorakiriku õpetajaks ja anti ka Eestimaa kolmas praos-kond, Harjumaa, ta hoole alla. Aga ka Tallinna ei jäänudStahl kauaks. Kui 1641 Ingerimaale uus konsistoorium jasuperintendendi koht Narva asutati, siis seadis kuninglikusaldus Stahli esimeseks Ingerimaa vaimulikuks ülemaks.Kasuliku tegevuse pärast kirikuelu korralduses ja kirjandusealal tõsteti Stahl aadeliseisusesse. Ta suri 17. juunil 1657. 1) Stahli raamatud

Kirjanduse alal tegutses Stahl sel ajal, kui ta Peetrisja Kadrinas elas ja rahvaga kokku puutus. Noores eas olita Tallinnas mõne sõna Eesti keelt kuulnud, sellest ei saa-nud õpetajaameti pidamiseks küllalt. Stahl hakkas hoolegaEesti keelt õppima ja «vahtis rahva suu peale," sest peale

x) Recke u Napiersky, Allgemeines Schriftsteller- u. Gelehrten-Lexi-con der Provinzen Livland, Ehstland und Kurland IV. Bänd, Ihk. 257—260

11*


puudulikkude käsikirjade muud juhatust Eesti keele õppimi-seks ei olnud. Stahl tundis elavalt nende raamatute puudust,mis jumalateenistuse juures tarvis lähevad. Asjata oodanudta targemate poolt seda tööd, viimaks hakkab ta seda pakkuma,mis ta raske ametikohuste täitmise kõrval suutnud kordasaata. Peetri kirikumõisas seab ta oma tähtsama kirjatöötrükivalmis; see ilmub 1632—1638 aastal järgmise pealkirja all:

Magister Henricus Stahli Käsi- ja Koduraamat Eesti vürsti-riigile Liivimaal, nii kõlaks see pealkiri Eesti keelesesimene raamat, millest Eesti keelt trükitud kirjas lugedavõime, seega meie raamatute esiisa, on tubli Piibli paksuneja sisaldab neli jagu. Esimeses leiduvad Lutheri katekismuseviis peatükki, teises vabalt tõlgitud kiriku-laulud, kolmandasevangeeliumid ja epistlid ja neljandas psalmid ning palved.

Stahli käekirja näide.


Slahli „Käsi- Ja Koduraaraatu" trükinäide.(Lehekülje eestikeelne veerg)

Käsi- ja K-r, 2. j. nimel, kaunistus.

Nagu Stahl ise raamatueeskõnes seletab, tahabta selle töö läbi mitme-kordset kasu saata: vane-matele õpetajatele niisu-gust raamatut muretseda,„kus kõik koos on, misjumalaorjusel ja ametitali-tuste juures tarvis läheb,et vaimulikkudel meesteltüli ei oleks palju raama-tuid ühes kanda;“ noor-tele õpetajatele, kes ame-tisse astuvad, Eesti keeleõpikirja pakkuda; mõisa-vanematele ja pereisadele,kes kirikusse ei pääse ehkkes pärast kirikut peregakodujumalateenistust ta-havad pidada, jutluse-raamatut soetada; uni-versiteedi ja Tallinna ningRiia gümnaasiumite õpi-lastele, kes jutlustajateks

tahavad hakata, abinõu kätte anda, kust nad aegsasti võiksidEesti keelt õppida, et «Jumalale ja Eesti kirikule ustavatekssulasteks saada" ja kogudustele, kelle õpetajad, haiged jasurnud, ettelugemise-, laulmise ja palveraamatud välja anda,


et „ Jumala sõna iganes ei kustuks." Kuna raamat peaasja-likult õpetajatele ja nende asemikkudele juhtnööriks ja abi-nõuks peab olema, on temasse saksakeelsed eeskõned jajuhatused mahutatud ja kogu raamatu sisu ka Saksa keelesära trükitud. Iga lehekülg on pikuti pooleks jagatud, esimeselveerul seisavad saksakeelsed, teisel eestikeelsed lugemised.Umbkeelsetele ja rahvakeele tundmises nõrkadele õpetajatelevõis kõrvuti käiv Saksa-Eesti trükk suureks kergituseks olla.Lihtsate koguduse liikmete kätte need poolsaksakeelsedraamatud ei saanudki. UJemaltähendatud otstarbe kättesaa-miseks kirjutas Stahl veel 1637. a. esimese Eesti grammatika„Anführung zu der Ehstnischen Sprache" Juha-tus Eesti keele õppimiseks ja andis 1641—1649 esimeseeestikeelse jutluseraamatu „Leyen-Spiegel“ Võhi-kute-peegel neljas jaos välja. Stahli jutlusi tarvitasidõpetajad veel XVIII, aastasaja teisel poolel.

Oma raamatutele tasandab Stahl selle aja pruugi järelenõnda teed, et nad ülematele, heategijatele ja sõpradele pü-hendab ja neile raamatute algul sügavas alanduses au pakub.Samati trükib ta kõik soovitused ja saksa- ning ladinakeel-sed kiituselaulud ära, milles sõbrad ta töid ülistavad.Stahli kaastööline kirikulaulude tõlkimise juures, Haljala õpe-taja Michael Sartorius, ütleb näituseks: „Kes oleks mõtelda,kes lugeda võinud, et ka Eesti keeles, milles keegi veelmidagi pole trükki andnud, võib oma mõtteid kirja panna.Nüüd on Jumal ühe mehe meile äratanud, kes suure augaEesti keele on üles leidnud." Mõned Stahli kaasaegsed kõr-vutavad teda vanaaegsete tähtsamate kirjanikkudega, naguCaesariga, Tassoga ja Lutheriga. Kiitused, mis Stahlile ja-gatakse, on muidugi liialdatud, sest Stahl ei olnud Eestikirjakeele ega kirjaviisi looja. Kuid me peame meelde tule-tama, et Stahlil palju vastaseid oli, kes teda kadeduse pä-rast teotasid; Stahl nimetab neid oma grammatika eeskõneslaiskadeks, kes häbiga surevad, ilma et nad paremat oleksloonud. Mis siis ime,kui Stahli sõbrad japoolehoidjad luulevaba-dust tarvitasid ja liialdatud kiituselauludes Stahlile vihuti sedarohkem au pakkusid, mida enam vastased ta töid alandasid.


Stahli „Käsi- ja Koduraamatu“ esimese lehekülje olemejuba trükinäitena esitanud. Sellele täienduseks anname siinveel mõned kohad mainitud raamatust lugeda:

ee töine <£epfncfon fe oppebug feft ufcfuft

3ftinna ufclim öpe Sammala fiffe/ 3ffa feicfemeggimeffe/ taima nintf map toja*

yimd fiffe (lprigtum/ temma ainopoja/ mebbi 3ffan^a/ fc on fatut pöpaft maimuft/ilmale tulnut SCRariaft puptaft 02eit§ift/ fannatanutalla 9ttstt peple potut/ futnut/mappamattetut/ allešpeite afinutfolmanbal peimal jelleg ülleg touSnut 6urmaft/üllešaftnub saima/ fepl iftup temma Swnmala ommgfeicfemeggimeffe 3ffa parrambal tepi/ tuff temmafapp jelle tullema funbima nebt ellamat nincf nebtfurnut

SOftnna ufcfun fe fiffe/ öperifti &\xdo/ nenbe foggobuffe/ pattubeanbijanbmiffe/ üllefttougmiffe fefinnafe minno £epa=faps/ nind öpe iggameffe elle/ Šlmem3õulu evangeeliumi algus. Zmt ett>. 2.:

6(š fünbiš agfaš fel ajal/ etb üf tefct feftvelja lej/ etp Uid fe 3hn ptbbt arvatut

fapma/ nxnd fefmnane arvaminne olli fe effimenneniuel fünbtö fel ajal/ fus mapfunbija 6priamap fibbeS 011 l 92incf ü£ igfameeš les/ etp temmapenb lafcfiä arvama ü£ igfalit onuna linna fiffe.

6ip3 anbiš penb fapS te peple 3<>fepp ©alileamapfl/ 3k§aretti linnaft/ 3«ba map fiffe/ 3)aoibalinna pople/ fumb fuputaje 93etplepem/ femperrafl/

II. Vaimuliku kirjanduse vai. aeg. A. Saksa-Eesti kirikukeele aeg.168

etp temma 3)at>iba fobbaft nincf fuguft olli/ etptemma penb lafcfiš amama SOtoia omma tomotut

fapg/ fumb olli penbag.92elipül)i evangeeliumi algug. 2lp. t 2 p.:

fus fe pepv feft uelli pöpaft töitetutoEi/ oUit neebt 2lpoftlit fetd öpeg meeles öpešfopš.9ttud: fepl fünbiä pccfifelt ü£ mutrifeminne • taivaft/fubt öpeft vegfivaft tupleft/ nincf toitis fe fogfontöfobba/ fuffa nemmat iftfit. 92incf nenbe feelet necptinetle jäetut/ fubt olleyit.nemmat tullifet/ SWncf temmaiftutig penb öpe igfalicfo peple nenbe feps/ nincf faitUid töifet feft vaimuft/ nincf palcffit jüt=luft jüttetba töifebe feelebe fapg/ ninba fubt fe maimneile anbiš velja pajataba.

21 u, fii f u $ olgu iga m c ft.&9CpeineS Summalat üHcmel olecfuf aum; nincf tcnno

temma armo cbbeS, fempcrraft ct£ nübt/ nincf cbbefpeite cn«namb/ meib ep lilxfotab ücfytcfif migga/ üf meel Summa»lal meiff on/ nübt on ratymo ilma jcllejtetmatta, feicfelmainul on nübt ü£ ots.

9fta tulen taemaft ülcmelf.6(£ft s?orgfeft taimaft tullen minna/ minna tolm teil fytybt

ul>et fannaf/ neift fannaft minna ni paljo/ fum-baft minna laulba/ nincf uttelba fa^an.

seil on üy lapfofenne fünbinuf/ neitjiftcrramallitjefut/ üj itluS nincf fauniS lapfofenne/ fe peab feperöljm nincf arm ollema.

Se on fe Sffanb mebbi Summal/ temmateib feicfeft temmaollema/ feicfeft pattuft tcggema.

Stahli keel ja Paneme nüüd Eesti esimese raamatu keelt ja kirjaviisiTäärtu° de tähele. Stahli ümberpanekud on võimalikult sõnasõnalt

Saksa keele järele painutatud, neis esineb õieti Saksa keel


imelikul viisil väänatud ja käänatud Eesti sõnadega. 1)

Saksa sugusõnade ehk artiklite asemele on asesõnad tarvi-tusele võetud, kus eestlane neid ei tarvita (sest keisrist,keick se Ilm) ja Saksa verbum reflexiuumi „sich“ tõlgitakseasesõnaga „hend“ ka seal, kus rahvas seda ei pruugi.Osastavat, mida Müllergi kohati tarvitab. Stahl ei tunne(wiis pahr weddo herjat), alaleütlevale ja alalütlevale va-het ei tehta, neid tarvitatakse segamini Ladina ja Saksa da-tivuse asemel ja heidetakse koguni ainsus ja mitmus sega-mini, näituseks kirjutatakse „innimessele“, kus „inimestel“pidi seisma. Mõned sõnad, mis Müller õieti kirjutanud, esi-nevad Stahlil Saksa kirjaviisis, nagu Jummal, temma, nem-mat jne. Oma grammatikas paneb Stahl igal pool Saksakeeleseadused Eesti keele kohta maksma, ilma selle pealevaatamata, kas eestlasel neid vorme on, mis tähendatudkeel nõuab. Eesti keele grammatikalistest iseäraldustest eitea Stahl ainustki nimetada; tema arust käib Eesti keel igastükis Saksa keelega ühte. Ehk Stahl küll muidu sõnadetagavara poolest vaene pole, segab ta siiski Eesti keeltSaksa ja Ladina sõnadega, näit.; „kes on doch (= ometi)suhremb taiva ricko sehs?“ Eesti „ehk“ asemele astubigalpool Ladina vel. Leidub ka seesuguseid lauseid: „Nem-mad sahvat teid Banni sisse (= vande alla) pannema", „teieGeckit (= hälbid)" jne. Nimi- ja ajasõnade muutmine onimelik segamine Eesti keele sõnadega, näituseks, astub osas-tava asemele omastav: „kihtke sedda Issanda!" Omastavaasemele tarvitatakse veidrat sõnade kogu, milles sõnadSaksa kõnekäändude eeskujul hunnikusse aetud, näituseks:„tubba sest korgke pappist (= ülemapreestri koda)"; „sepöhha neist magkusast leibast (= hapnemata leibade püha)."Mõnele Eesti sõnale antakse hoopis Saksa keele lõpud,nagu: „se Römischke Keiser", „grekische kele siddes",„Galileilische mere ehres" jne.

x) Võrdle: M. Weske, Eesti kirjaviisi ja kirjakeele ajaloost I.E. Kirjameeste Seltsi aastaraamat 1882, Ihk. 78—86. Samati: M. Lipp.Heinrich Stahl. Tähtsad mehed VI, Ihk. 40—83.

170 II. Vaimuliku kirjanduse vai. aeg. A. Saksa Eesti kirikukeele aeg

Siiski on Stahli kirjad Eesti keeleuurijale tähtsaks mater-jaliks. Neis leidub hulk õigeid sõnavorme, millest endistEesti keelt ja ta seadusi võib tundma õppida. M.Veske 1) näitab Stahli kirjade varal, et meie määrussõnapraegused lõpud: -li, -le, -Idi, -Ide, -ni, -ne vanemalajal s-ga on lõppenud ja et s ajajooksul ära on kulunud,näit.: ickas = ikka; eales =iial; vallales = vallali (Soome k.vallallansa); koggones =.koguni; agkas = aga; tahs == taa(Soome k. taas); kahs = ka (Soome k. kanssa); lelles = jälle(Soome k. jälleen). Stahli „jellesietmatta“ oli seega pärisõige vorm, ainult veidralt üles kirjutatud. Stahli „köhides",praegu koolde, s. o. täiesti, üsna on sõnast koko ehk hunik(om. koon) tuletatud. „Sest münno reijet kuivavat erraköhides", tähendab; mu riided kuivavad täiesti ära.

Palju vähem tähelepanu äratas Joachim Rossihnius, keska aastal 1632 esimese võrukeelse „Kodu- ja Käsiraa-matu" trükki andis ja seega võrukeelse kirjanduse põhjen-dajaks sai. Võrdlemisel selgub, et Stahl ja Rossihnius ühistallikat on tarvitanud, nimelt Tallinnamaal ringi käivat käsi-kirja, mis ka vist juba Georg Mülleril ees seisis. Üldsevõib küll kokku võttes öelda, et Stahl ei keele ega kirja-viisi selguse ega tõlkimise osavuse poolest Müllerist poleette jõudnud, vaid keelerakenduses mõnes kohas tagurpidiläinud. Stahl ei ole seda keelt loonud, mida ta kirjutab, taleidis selle oma eelkäijate käsikirjadest. Kuid siiski on Stahljäämurdja meie Eesti kirjandusloos, kes laiskuse jää purukslõhub, trükitud raamatutes vana ja uut sellesse keelevormivalab, mis enne teda oli olemas. Stahl ja Rossihnius onmeie trükitud kirjanduse rajajad.

Eesti ilmaliku kunstluule ärkamine.Eesti esimeste trükitud raamatute ilmumine avaldas näh-

tavasti sügavat mõju selleaegse Saksa seltskonna peale.Hakati Eesti keelest enam ehk vähem lugu pidama ja seda

*) Ueber bemerkenswerthe Formen in dem ältesten estnischen Buch.Sitzungsb. der gel. estn, Ges. 1881, Ihk. 171—183.

171Eesti Ilmaliku kunstluule ärkamine.

pisut lähemalt tundma õppima. Mitte ainult kirikuõpetajad,kellele ametitalitustes rahvakeele mõistmist tarvis läks, eiteinud Eesti keelega tegemist, vaid ka teised õpetlased,näituseks Tallinna gümnaasiumi professorid. Mitmed selleaja õpetlased luuletasid perekonna-pidudeks, nimelt pulma-deks ja matusteks, Eesti keeli pidulaule. Iseäranis tulebpulma õnnesoovilauludes Eesti ilmaliku kunstluule algust ot-sida. Esimesed ilmaliku kunstluule tooted on meile Broc-mannist ja Salemannist järele jäänud.

Reiner Brocmann Vanem on Schwani külas Mek- Brocmann.

lenburis 1606 sündinud. Ta on Hamburi ja Rostocki üli-koolis teoloogiat õppinud. Eestimaale asudes oli ta esiteks1634. aastast peale Tallinna gümnaasiumi Greeka keele pro-fessor, 1639 kutsuti ta Kadrinasse õpetajaks, mis ametis ta29. nov. 1647 suri. x) Brocmann oli üks tähtsamatest Eestikeele austajatest ja eestvõitlejatest. Oma suurt vaimustust,mis ta Eesti keele üle tundis, avaldab ta järgmises Saksakeeli salmis, mille ühes tõlkega ära trükime:

*2lnbre mögcn cin anbcrl treiben,3d) fyab mollen ©fttmifd) fd)reiben.

rebct man im Canbc,gftfmifd) rebct man am õtranbc,(gftynifct) rebfc man in bcn 'aftaurcn,

rebcn aud) bic 93auren.gftynifd) reben ©belleufc,®ic ©clclmten glcid)faHl tyeufc.©fttmifd) reben aud) bic ®amen,©ftimifd) bie au|j 'Seutfddonb famen.©ftjjmifd) reben jung unb alte,6iet) mai man oon

man in tmref,®a ©ott felber ©ft|)nifd)slud) bic flugcn3cs bai ©ftbnifd) lieb geminnen.3d) l)ab mollen ©ftlmifd) fcfyreiben,*2lnbrc mögen ein anbcrl treibcn.

Teised tehku teisi asju,Minu soov on Eesti kiri.Eesti keelt sa maal nüüd kuuled,Eesti keelt sa kuuled rannal,Lossides ja talumajasEesti keelt nüüd räägitakse,Eesti keeli rääkvad rüütlidJa niisama õpetlased,Seda mõistvad prouad, preilid.Ja kes Saksamaalt on tulnud.Eesti keelt teab noor ja vana,Vaat mis lugu tast ei peeta!Teda kuuled kirikutes,Eesti keeles räägib Jumal.Ka on targad kunstisõbradEesti keele armsaks võtnud.Minu soov on Eesti kiri,Teised tehku teisi asju.

*) Paucker, Estlands Geistlichkeit, Ihk. 182.


Eelseisev salm tõendab, et Eesti keel Saksa haritlasteringkondades sel ajal tähelepanu leidis ja nagu moodu-asjakssai. Brocmann on mitmele sõbrale pulmapäevaks Eesti keelesõnnesoove luuletanud. Kaks annet tema „Oota Jfuptialia “

hoitakse Tallinna gümnaasiumi raamatukogus alal. Sakslasedarmastasid pulmapidudel üldse noortpaari hälliga ja lapse-äiutamisega töngata. Nilbesisulistes tönkamistes-näib Broc-mann iseäranis meister olevat. Esitame ühe ta pulma laulu-dest siin pisut lühendatud kujul.

Eesti kirjaniku Henrich Gösekeni pulmaks 1638: OdaEsthonica Jambico-Irochaica viisil \<fy meine

olli teiftforb taunis 3tm9?incf oUi foi nindt mitte fülm,Cinna Qöerraft 9?öbmo pcrraft?Wa fönbma <2öelja bobis6ifS mi§ ma fublfm febl.9Jia fublfm £innuf saima aK;&E oUi malgfe, töine boH;9tcnbc 6ugfu Eaulifj £ugfu,sfumb minna taban laulma nübt;6ibž minfct erra mitte ftbbt!‘SRa negfin üfSforb 6ilma fabš/fifb ü£ febl otti Qöobbifj mabS/'Semma bübbife Sibbi b«bbifh&’uf| minna slrmo mitte nebn/6ibž minna többcft buda tcbn.9ftif| fünnib? marfji tuUi tenÜj faunift nobee 9}eitjifen;

ülleS sebba füUeS/9tincf füffiS 9?od)to tcmma febž/6eft tcmma oQi Sõebba feeS.

O Sltmaf}/ fc fa otfct nobe/6a ollef münnul fubt fc s?obc;suHc tenne/ 9tcif§ifcnne/‘žftincf 9Mja tnünno9tincf laf| minb slemo nebb<* taajj.SWa oUen többcft maine xOtecjj9}i fubec rafdtc ‘•Wum fccS/9Xinna otban/ Scrgfcft lotban/£tb fa fabf armaft bib&<* münb,6cl tõmbel fubt ma fnbban fünb.6ünb tabab ü£ncS münno 9ftecl/9ftuitb rebcfib mitte münno S*ect;

&anna/ 9ftünno 6anna/9Wncf anna münnot maiSel 9ioim>/6c fabb full iffi olla Slum.6c Neitsit fai fabš Qlrmu fäi§/

tcmma 6übba föitifjÄefcfiS töa QSMbna jöa;6cl tunbil otli röbmSamb SligfVlxnä mitte tebfj 9fteefj oUi b<*igf.

Seesuguseid laule soetasid Eesti keeles veel mitmedTallinna gümnaasiumi kooliõpetajad üheskoos. Üks seesuguneleiti Peeterburi teaduste akadeemiast ühest saksakeelsest käsi-kirjalisest luulekogust, mille kaanele aasta-arv 1680 kirjuta-tud. Nagu keelest ja kirjaviisist näha, võib laul küll tähenda-tud aasta ümber luuletatud olla. Toome temast siin neliesimest salmi:

Eesti ilmaliku kunstluule ärkamine. 173

slrma£ faUiš fulbne menbepfa oUet Juplnub cmblup neb pillil pücbaoapttpiUp nappat piltp nappat fuleioattminna oücn fuplnub füHmeitc ÜQaö pulup piUmino puct pulmaUcjopma peplc jopina peplc pepmale

tule !a mo armaš toenbmictoUagcm cnbeš penbpulma rocf on malmiätutfeicf on pcštü, teid on pcžtii cpitut.faja latfut oUut miintill miä larmiž oüep ficnfapllat, fapnuf, oijnigutfüpfetut füpfctut ning feptctut.

Vanemate pulmalauludega võrreldes tundub eelseisevkeel ja ütlemiseviis pisut soravam olevat, kuna sõnade korda-mine iga salmi viimses reas kergust ja elavust sünnitab, mispulmalaulule päris kohane.

Enamasti on pulmalauludele juurde lisatud, mis viisijärele neid tuli laulda. Brocmann lõpetab oma luuletusesõnadega: „Ma olen laulnut otzani" jne. Võimalik on küll,et neid luuletusi noorepaarile pulmavõõraste ees otse laul-des esitati. Sakslaste tuttav eelpulm (Polterabend) omakõiksugu tembutustega soolast ja tüsedat nalja just tarvitas.Et siin Saksa keelest ei tõlgitud, vaid tuttavale viisile vabaltalgupärased sõnad alla seati, ei sattunud kirjamehed nõndatuntavalt Saksa keele mõju alla, nagu kirikulaulude ja muudevaimulikkude kirjade tõlkimisel, kus sõna-sõnalt püüti ümberpanna. Sellepärast on siis pulmalaulude keel vigadest hoopispuhtam ja arusaadavam kui vaimulikkude kirjade tõlked, kuidmeieaegsete salmikutega võrreldes on need esimesed ilmalikudEesti kunstlaulud suuremalt osalt keele poolest veel kangedja kohmetud küllalt. 1)

Georg Salemann, kirikuõpetaja Jüris ja hiljem Tal-linnas, luuletas Stahli jutlusraamatule „Leyen-Spiegel“ (1644)järgmise pühenduse:

0® 9?apmaf /fumba Sffanb otapt9}?eil patfub nüpbl Eiefflanbi mapi/0c ct>ofliH oftfu igfaticf/oa£ nincf 3ftoifcni<t/

Võrdle: Leo Meyer, Acht estnische Volkslieder aus HerdersNachlass u. dreizehn aus Wielands Teutschem Merkur (1787) nebst meh-reren alten Hochzeitsgedichten in estnischer Sprache. Dorpat, 1896.

174 II. Vaimuliku kirjanduse vai. aeg A. Saksa-Eesti kirikukeele aeg.

tunne)) ifjc luggema/(gcfyf töifeff tuoi)) fe tugema.2)od) fcft ep tfirduft tuelja jet)/Söaifct uffinaft faf)g ftnna tef)/Sftincf /me fe£ltfapš luggc /me ftfm firjofaj/Qif)§ finnita)) fc fuf)ltut9Ri3 ftnna tuggcf firja pefyl.

Esimene tallinnakeelne Lauluraamat (1656).Kirikulaulude Nagu eespool seletatud, ei olnud Stahli „Kodu- ja“ P °h Käsiraamat" rahvale määratud, vaid peaasjalikult õpe-

tajatele ja nende asemikkudele kergituseks jumalateenistusejuures. Rahvale olid kirikulaulud iseäranis tähtsad, kuidlaulude osa oli Stahli raamatus just kõige puudulikum.Seal olid laulud sõna-sõnalt lihtkõnes tõlgitud. Riimi eiusaldatud tarvitada, silbid jäeti lugemata, sõnarõhku ei pan-dud tähele. Laulmiseks olid nad täiesti kõlbmata ja sünni-tasid juba varsti pärast ilmumist pahandust. Tallinna õpe-taja Willebrandt ütleb, et mitmed neid riimita ja värsimõõdupoolest puudulikke laule vastiku meelega laulnud. Saksaluulekirjanduses sai kuulus laulik Martin Opitz oma „?rosodiaGemanica“ läbi 1624. aastal uueks seaduseandjaks ja refor-maatoriks. Ta näitas, et rõhk peab selle üle otsust tegema,kas silpi tuleb pikaks või lühikeseks lugeda. Nõnda lõiOpitz, keda kaasaeglased Saksa luulekunsti isaks kutsusid,korraliku salmiehituse, mis endise metsikuse ja korratuseära lõpetas, selle järele kui see XV. ja XVI. aastasajal Saksaluulekirjanduses oli vabalt valitsenud. Nüüd hakati kahtle-mata kindlat rütmilist printsiipi, mis Opitz üles seadis, kavaimulikus luules tähele panema ja tarvitama. Saksa kiriku-laulud, mis pärast Opitzit ilmunud, täidavad kindlalt meetrikanõudmisi, kuna vanematest seda alati ei või ütelda.Meie vanad pulmalaulud, mida Brocmann, Salemann ja tei-sed sel ajal luuletanud, näitasid, et Eesti keel väga hästimõõduga laulude loomiseks kõlbab. Sellepärast võis kergestisoov ärgata, ka Eesti kirikulaule kindla värsimõõdu järeleluua ja riimi tarvitada.

Esimene tallinnakeelne Lauluraamat. 175

Eestimaa kirikuasju juhatas sel ajal tark, kindla tahtmi* Kirikulaulude• i • •• I r 1 • Tl • l 1 parandamine

sega ja teovõimulme piiskop Joachim Ihering, kes kõigestjõust püüdis rahvale vaimulikku kirjavara soetada. Muuseas kõneles ta juba sel ajal sinoodide puhul Piibli tõlkimisetarvidusest ja asutas selleks otstarbeks 1645. a. sinoodil tõl-kimise kommisjoni. Iheringi nõu järele võtsid õpetajadGeorg Salemann Tallinnast, Martin Gylläus Keinast, ReinerBrocmann Kadrinast ja Heinrich Göseken Kullamaalt Stahlikäsiraamatu paranduse ja uuesti trükki toimetuse enestepeale. Raamat töötati sisu ja keele poolest mitmeti ümber.Katekismuse taha seati evangeeliumid ja epistlid, siis järgne-sid 241 kirikulaulu, ja lõpul seisid palved sidumata ja seotudkõnes. Üksikute osade pealkirjad trükitakse küll veel Saksakeeli, muidu on aga raamatu sisu eestikeelne, sest saksa-keelsed lugemised on välja jäetud. Raamatu kaust on vähe-maks muudetud, „ nõnda et raamatut võib kirikusse kaasavõtta.“ Saksakeelsesse pealkirja esimesel leheküljel on veelväike lisandus tulnud, nõnda et seda väljaannet nüüd „Käsi-Kodu-, ja Kirikuraamatuks" kutsutakse. Meie en-diste lauluraamatute plaan ja kuju on siin nüüd lõpulikultkindlaks saanud. Nõnda ilmus 1656 esimene tallinnakeelneLauluraamat, mis kogudustes üldiselt tarvitusele võeti.

Tähtsam uuendus kõne all olevas raamatus oli see, etTähtsam uuendus,

kirikulaulud sõna-sõnalt ei olnud tõlgitud, nagu Stahlseda teinud, vaid laulud tõlgiti uuesti riimitud salmi-des, milles alglaulu rütmist karva pealt kinni peetud. Nüüdoli salmireas niisama palju silpe kui sellekohases viisijärgusnoote, sellepärast ei võinud uute kirikulaulude laulmine rah- r

vale enam raskusi sünnitada. Suurema hulga laule oliHeinrich Göseken riiminud, nimelt 127, Salemann 45, Gylläus38, Brocmann 21. Kaheksal laulul ei ole tõlkija nimetähtijuurde lisatud. Raamatu väljaandja oli Tallinna doomkirikuõpetaja mag. Abraham Winkler.

Mõne laulu kohta, mis esimesest riimitud lauluraamatustleida, võib õigusega ütelda, et endine metsik proosa niisamametsikutesse salmidesse oli ümber valatud. Ainult mõned üksi-kud salmid, iseäranis Gylläuse omad, on nõnda korda läinud,


et neid tänapäevani peaaegu muutmatult tarvitatakse. Võtamenäituseks salmi tuttavast laulust; „0 Armo juhr, SePatt on suhr:“

Cinnofemma fttyS

Äenb faunift marjul boiab,fuifl on ecš

&ebba s*eb3,5?üK onuna Slutfo löijab.

Samuti laulame veel praegu Gylläuse järele väikestemuudatustega

Sfta tullcn Saimaft üQcmelt,9?intf teil SannatStecbt tolm ma teile 9tomo ta,Steift tallan minna laulaba.

Peaaegu muutmatult on ka järgmine Salemanni salmmeie praegusesse „Lauluraamatusse“ seisma jäänud:

‘■Dla tennan finb,St oHet minbÖ Summal, *2lrmuft6e Öt)fc fee#Äeif turja cc#.St minb terme löibnuf.

Piiskop ja konsistoorium soovitavad eessõnas uut Laulu-raamatut õpetajatele ja kogudustele, et talupojad endisedlaulud, mis nad ära moonutanud, peast unustaksid ja uuedkätte õpiksid. Saksa majaisad pidavat uusi laule kas iseehk nende laste õpetajad teenijatele ette laulma ja, kui või-malik, teenijaid väljaantud ABD-raamatu järele ka lugemaõpetama. Tallinnakeelse Lauluraamatu keel on veel täiestiStahli oma, katekismus, evangeeliumid ja epistlid on Stahli„Käsi- ja Koduraamatust" muutmata ära trükitud. Kirjaviison ainult niipalju muudetud, et nüüd nimisõnad alati suurealgtähega trükitakse, kuna Stahlil selles asjas veel kindlustei olnud. Viletsat keelt uuele parandatud „Koddo ja KirgoRamatule" süüks ei antudki,* Stahli aegne keel oli selleaeg-setele õpetajatele veel hea küllalt, vaid selle üle tõstetikaebust, et talupojad uute lauludega segaseks tehakse, neileuut võõrast usku õpetatakse. Seda ei olevat aga laulude

Eesti muinasusu ja rahvaluule esimesed üleskirjutused. 177

parandajatel ja tõlkijatel mõttes, nende soov olnud talupoegadelevana usku armsamaks, selgemaks ja arusaadavaks teha. Riimitudkirikulaul oli igav, aga siiski tarvilik samm edasi paremuse poole.

Eesti muinasusu ja rahvaluule esimesed üleskirjutused.Ehk küll Piibel alles Eesti keelde tõlkimata oli ja hulk öles’‘!ri "|ai®te

■* põhimõtted.tarvilikke vaimulikke raamatuid puudusid, hakkavad kiriku-õpetajad ometi juba XVII. aastasajal Eesti muinasusu jarahvaluule riismeid üles tähendama. Selleaegne vaimulikseisus astus rahva muinasusu kui paganuse jäänuse vastukibedasse võitlusesse, püüdis seda igapidi taga kiusata jamaha suruda. Muinasusu riismed trükiti vaimuliku kirjan-duse valitsuse ajal selleks ära, et vastast üldiselt tundmaõpetada ja teda paremini väärata. Ja rahvaluule käsiei käinud sugugi paremini. Esiteks juba sellepärast, ethulk rahvalaule ja jutte, nimelt müütiline rahvaluule,muinasusku sisaldab, mida preestrid rahva vaimuelule kah-julikuks tunnistasid ja tükis juurtega välja kiskuda püüdsid.Nad pidasid oma pühaks kohuseks seesugust umbrohtu ärahävitada. Teiseks puudus selle aja rahvastel püüe ningmõistus muulaste iseäraldustest, kommetest, keelest ja vaimu-varast aru saada ja seda õieti hinnata. Kristliku kultuurikandjad vaatavad vanade klassika rahvaste eeskujul kõrgiltnende peale alla, keda nad püüavad valgustada. Seesugus-tel tingimistel pidi sakslastele, kellele Eesti keel ja mõtteviisvõõras, ka parem ning kaunim osa Eesti vaimlisest vana-varast pentsik ja lapsik ette tulema, mida halvaks peeti javahest haruldase veidrusena tähele pandi. Kõige rohkemarusaamist oli sakslastel selle rahvaluule osa kohta, mis eest-lase vaimu iseäraldusi kõige vähem avaldab ja mis teisterahvaste vaimusünnitustega enam ehk vähem kokku käib:vanasõnad ja mõistatused. Need jäävad sakslastelekauaks ajaks meie rahvaluule üleskirjutuste peaaineks. See-sugusest seisukohast tuleb ka Eesti muistemälestuste esimesteülestähendajate Gösekeni ja Forseliuse peale vaadata.

Heinrich Göseken on Hannoveris 1612 sündinud. Gõsekei

Usuteadust õppis Göseken Rostocki ja Königsbergi ülikoolis.M. Kampmann, Eesti kirjandusloo peajooned I. 12


1637 tuli Göseken Tallinna ja hakkas siin hoolega Eestikeelt õppima. 1638 seati ta Risti ja Madise kirikuõpetajaks,siit asus ta Kullamaale sama ameti peale; 1647 sai ta Lää-nemaa praostiks ja konsistooriumi liikmeks. Ta suri Kulla-maal 24. novembril 1681.

Göseken ongi see, kes rahva vaimuvara tähele panemahakkas ja esimesed Eesti vanasõnad ja mõistatused rahva-suust kirja pani. Seks andis talle asja Eesti keele uurimineja grammatika kirjutamine. Ta töö vili ilmus 1660 peal-kirja all ad Cinguam öesfhonicam u

, s. o. Eestikeele õppimise juhatus. Göseken oli virk ja tähelepanelikmees, kes ära tundis ja selgeks tegi, missugune tähtsus Eestikeele mõistmisel meie maa õpetajate, mõisnikkude, tohtriteja kaupmeeste kohta on; ta ise püüdis rahvakeelt nõndaselgeks õppida, et ka neid põhjusi seletada võiks, miks justteatavat sõnakuju tarvitatakse ja mitte muud. Sellest heasttahtmisest ja püüdest ei nähtud kahjuks seda vilja, midavõis oodata. Göseken katsus sel vildakal alusel edasiehitada, mis Stahl rajanud, kordas eelkäija vigu ja eksis tihtika oma isiklikkude tähelepanekute juures. Sellest hoo-limata tõi ta senisesse keelerakendusse mitmeti parandustja nihutas ta sammukese veel edasi. F, q ja v heidab taEesti tähestikust välja, b ja d ei kirjuta ta enam sõnadealgul, vaid ainult keskel ja lõpul; peale selle juhatab ta sõnuõige rõhuga välja rääkima ja nimija omadussõnadest uusinimisõnu tuletama. Göseken märkas ka juba Eesti sõna-tüvede painduvust, aga ei saanud sellest veel aru ega mõist-nud seda käänamise ja pööramise korralduseks tarvitada.Ühtlasi annab ta ka lühikese lauseõpetuse ja selle ajakohta õige suure, umbes 400 lehekülge paksu sõnaraamatuvälja. Lauseõpetus sisaldab mõnegi õige märkuse, aga kapalju eksitusi, mida juba sissejuhatavast lausest: „Lause-õpetuse seadused lähevad suuremalt osalt Saksa ja Ladinakeelega ühte, kuid talupoeg kõneleb hooletult" arvata võib.Näitused, mis talupoja hooletust kõnelemises peavad tõen-dama, tunnistavad osalt, et rahvas õieti kõnelnud ja Gösekensellest pole aru saanud. Nii loeb Göseken päris puhta ja

179Eesti muinasusu ja rahvaluule esimesed üleskirjutused.

õige Eesti vanasõna „Kus on tegijat, seal on nägijat" viga-seks, sest et ainsuse osastavat mitmuse nimetavaks peab.

Grammatika sõnaraamatu osasse mahutabki Gösekensõnade ja kõnekäändude tarvitamise seletuseks 72 Eesti vana-sõna ja kaks mõistatust. Esimene pihutäis vanakulda lasebsügavat pilku rahva hingeelusse heita. Vanasõnadest, missiin avaldatud, näeme, et rahvas oma ümbrust, loodust jainimesi hoolsasti vaatleb ja lõikavas sõnas oma otsused aval-dab. Seisku siin näiteks:

$5 fernane lambad futtitab Uid Üaria.puhtamb fulb on feide raMemb.

Äel) meeg ljernS 1) focfotab.oaja ratytoa tuiff ons?e on, minne möl?ba, U püffofenne on, aftu ülle.Se om übbamb 2) minniš, Jutt tullis.oaja unne on janti aigf.°Pappi fülmet nind fotti oopp ep tel tois. 3)

Vanem üleskirjutatud rahvamõistatus on:„£ip £ippe lap lappi ilma nbl)la piftmatta?"

Et Heinrich Göseken suurema osa 1656. aastal ilmunud„Käsi-, Kodu- ja Kirikuraamatu" lauludest riimi seadnud,sellest oleme juba eespool kõnelnud. Usinal töömehel olika suur Eesti sõnaraamat käsikirjas valmis. Aastal 1656otsis ka Göseken Tallinnas sõjatormide eest varju, ja algaspiiskop Iheringi nõu peale siin Johann Gutslaffiga seltsisPiiblit ümber panema. Lehekülgi mõeldud kolmeks veeruksjagada. Saksakeelne kiri pidanud keskpaika, ühele pooleGösekeni tallinnakeelne ja teisele poole Gutslaffi tartukeelnetõlge mahutatama. Kui katkusurm kaastöölise ja seltsimeheaasta pärast hauda viis, siis püüdis Göseken oma osa üksiedasi toimetada. Kui kaugele Göseken sellega jõudis, eiole kindel.

Aastal 1685 ilmus Tallinnas uus raamat: „Der Ein-fältigen Ehsten Abergläubische Gebräuche,Weisen und Ge wohnheiten . .

. Auf Begehren durch

*) heris kelm, 2 ) übbamb = hubasem, lõbusam, 3 ) tois = täis.

12*


öffentlichen Druck mitgetheilet von Joh. Wolffgango Boec-lero“, s. o. Lihtlaste eestlaste ebausu kombed, viisid jaharjumised . . . Soovi peale trükki andnud Joh. WolffgangBöcler. Eeskõnes teatab Böcler, et ta raamatu sisu osaltoma äia Kullamaa praosti H. Gösekeni kirjadest saanud,suuremalt osalt aga oma vaatlemise ja virga uurimise teelkogunud. Tallinna konsistooriumi jaanuarikuu protokoll aas-tast 1685 annab asja kohta hoopis teise seletuse. Böclerolnud mees, kes Jumalat ei kartnud ja inimesi ei häbenenud,ta olevat võõra mehe, nimelt Johan Forseliuse töö, mida takas varguse või pettuse läbi enese kätte kiskunud, omanime all välja andnud. See oli Böcleri käes väga võimalik,sest et ta üldse riivatut ja kergemeelset elu elas. Nelikorda vahetas ta usku, salgas ja murdis oma tõotusi, pettisäia, tõstis naise peale valekaebust, et temast lahti saada, jahulkus paigast teise.

Forseiius. Böcleri nimel ilmunud raamatu tõsine kirjutaja JohannForselius, kes sündimise poolest rootslane, oli 1639—1641Tallinnas doomkooli rektor ja doomkoguduse õpetaja, sealtkutsuti ta Risti ja Madise koguduse hingekarjaseks, mis ametitta kuni 1684. aastani, see on oma surmani pidas. Nelja-kümne kolme aasta pikkusel ametiajal maakoguduses oli For-seliusel võimalik eestlaste hingeelu ja selle avaldusi põhjali-kult tähele panna ja rahva kommete ning arvamiste ülerikast materjali koguda. Eriti püüdis ta Eesti rahva muinas-usu, kommete ja pruukide üle sõnumeid korjata ja neidkorralikult üles tähendada. Selle teadusliku töö omandasBöcler ja andis temast aasta pärast Forseliuse surmaväikese osa ülaltähendatud pealkirja all trükki. See jaguForseliuse ülestähendustest, mis trükist ilmus, toob sõnu-meid eestlaste ebausu kommetest lapseristimisel, kihluselja pulma-ajal, raskejalgsete naiste ja sündinud laste juures,armulaua korral, matuste puhul ja iseäralistel aegadel ningtähtpäevil. Forseliuse üleskirjutatud rahvakommetest toomesiin mõned niisugused punktid näituseks, mis paiguti veelmeie päevini püsinud : Ei tohita kellelegi asju üle lapse peakätte ulatada, muidu võiks lapse kasv seisma jääda. Uue

Eesti muinasusu ja rahvaluule esimesed üleskirjutused. 181

aasta õhtul tehakse leel tuhk tasaseks ja vaadetakse hom-mikul, kas seal jälgi näha on. Kelle jalg tuha peal nähta-vasse jäljesse passib, sellele tuleb eesoleval aastal surmvõõraks. Tuhkapäeval ei pea nõelumist ega sõlmimist ettevõetama, muidu hakkavad veised lonkama. Neljapäevaõhtut peetakse pühaks, sel õhtul ei kedrata, et lojusedei äpardaks. Kui veised koju tulles rohtu suus kannavad,siis tulevat kasin heinasaak. Kiskjaid elajaid, nagu karu jahunti ei nimetata pärisnimega, vaid katsutakse neid mõistamisiära tähendada, et nad karjale kahju ei teeks.

Et Böcler-Forseliuse raamat ilma konsistooriumi loatailmus, siis keelati ta levitamine ära. Ainult üks eksem-plaar on temast meie maal veel olemas, nimelt Tallinnas Eesti-maa Kirjanduse Seltsi raamatukogus. 1) Nagu Kreutzwaldseletab, ei olnud tema päevil need ebausu kombed, mis For-selius üles kirjutanud, veel täiesti kadunud.

Tartukeelse kirjanduse ettejõudmine.Mida enam paganuse riismed rahva elust kirikuõpetaja-

tele silma puutusid, seda elavamaks läks nende soov japüüd, Jumala sõna rahva keelde ümber panna ja seda kuimõjuvat valgustuse abinõu rahva sekka saata. Stahlist jaRossihniusest peale hakates jääb umbes saja aasta jooksulmeie vaimulikkudele kirjameestele pühakirja tõlkimine niihästiTartu kui Tallinna murdesse ülemaks ja suuremaks ülesan-deks, mille kallal mitmed kibedat vaeva näevad. Et hilje-mini Tartu murret kõnelevate õpetajate keskel paremaidkeeletundjaid ja kirjamehi leidus kui Eesti tallinnakeelsesosas, siis jõudis lähemal ajal tartukeelne kirjandus heasammu tallinnakeelsest ette. Ettejõudmine algas seega, etaastal 1686 Uus Testament Tartu murdes ilmus. Tähtis kir-jamees, kes selle ülesandega kergesti toime sai, oliAdrian Verginius.

*) Eestikeelses tõlkes ilmus see raamat 1914. a. pealkirja all «Eest-laste ebausu kombed, viisid ja harjumused."

182 11. Vaimuliku kirjanduse vai, aeg. A. Saksa-Eesti kirikukeele aeg.

Verginiuse eiu»t. Adrian V erg i n i u s sündis 20. oktoobril 1663 Kamb-jas, kus ta isa Andreas kirikuõpetaja ametit pidas. Ta õppisesmalt Tartu linna „Ladina koolis", siis Riia ja viimaks Tal-linna kuninglikus gümnaasiumis. 1681 hakkas ta Kielis usu-teadust õppima. Enne kui ta selles eesmärgile oleks jõudnud,pidi ta siit lahkuma. Ta oli ühe noore paruniga tülli sattunudja paremasse kätte raske haava saanud. Verginiuse isa eilootnud seesugusest ülikooli elust head ja kutsus 1683 pojakoju. Liivimaa kiriku-olu juhatas sel ajal tuline ja ülihooiaskindralsuperintendent Johann Fischer, kes selleks paljuvaeva nägi, et Läti ja Eesti rahvale emakeeles Jumalasõna trükitud kirjas kätte muretseda. Fischeri soovi pealeoli Adrian Verginiuse isa Andreas, keda sel ajal Lii-vimaa õpetajate seas kõige paremaks Eesti keele tundjakspeeti, Piibli tõlkimise ette võtnud. Kui poeg Kielist kojujõudis, oli isal tartukeelne Vastne Testament ja üks osaVanast Testamendist juba tõlgitud. KindralsuperintendentFischer tegi tõlkimisele kiiret ja muretses ka Rootsist trük-kimise kuludeks raha valmis.' Nimelt oli kindral Mengdenkaksikvõitluses oma vastase surmanud ja pidi 3000 taalrittrahvi maksma. Selle summa määras Rootsi kuningasKarl XI. heaks otstarbeks, nimelt püha kirja muretsemiseksoma alamatele Eestimaal. Ju vist tõlkimise ja trükitöödõpetajate käes, kes trükikohast Riiast kaugel elasid, soovi-tavalt ruttu ei edenenud, Fischer kutsus 1683. aasta lõpulnoore kahekümne aastase Adrian Verginiuse Riiga ja usal-das Piibli tõlkimise Tartu murdesse tema hoolde. Vist pidinoormees juba lapsepõlves Eesti keele põhjalikult ära õppi-nud olema, et talle nii suur usaldus osaks sai. Ja tööedenes ta käes tõesti kiiresti. Küllap on Verginius omaisa eeltööd appi võtnud, muidu ei oleks ta lühikeseajaga Uue Seaduse kirjade tõlkimisega lõpule jõudnud.

Vastne Nõnda ilmus aastal 1686 Riias „ Rootsi kuningliku majesteediTestament armu läbi ning eesõigusega'* Sffanha Seefuffe

0 Võrdle". Fr. Bienemann, Die Katastrophe der Stadt Dorpat, Ihk.75—73. W. Reiman, Adrian Verginiuse surmamälestuseks Sirvilauad 1907,I—l4. Sellesama Ihk. Eesti Piibli ümberpanemise lugu, Ihk. 96—102.

Tartukeelse kirjanduse ettejcudmine. 183

testament, ccf)f Summata6önna, fumb ‘Jberräff Sffanba Seefuffe 6ünbimift (£man=getiötibeft nint ‘Slpoftliff om üöešfirjotetu". Nooremehe töönaoli tal rohkesti puudusi, ometi leiame temast puhtamatTartu murrakut kui endistest vaimulikkudest raamatutest.

Kuna Vastse Testamendi käsikirja läbi vaadati, toime- Adrian Ver-

tas Adrian Verginius 1684 Lutheri Suure Kate- gl“us®.““ ud° hirjatood.

kismuse, mida Tallinna keeles kuni 1897. aastani ei olnud,ja 1685. a. Tartu Laulu- ja Palveraamatu trükki.Need kaks raamatut, mis tartukeelset kirjandust tähtsalt tõst-sid* on Verginiuse isa Andreas kahe ametivenna abil tõlki-nud. Aastal 1691 andis Adrian Verginius tartukeelse Laulu-raamatu uuesti välja, millele ta omalt poolt mõned lauludjuurde lisas. Selles trükis leiame evangeeliumite, epistlite ja Jee-suse eluloo järel ka juba jutustuse Jerusalemmi LinaÄrrahäetam issest.“ See on esimene ilmalik jutustus JerusalemmiEesti keeles. Tuttav tõestisündinud õudne ja hale lugu on Arra ’

* ° haetamis^est.tänini oma algkuju veel säilitanud. Ta võeti ka varstitallinnakeelsesse Lauluraamatusse üles. Ta otstarve on näi-data: „ni rassedaste nink hirmsaste om Jummal omma pühhajummalikko Sonna Pölgjid nink Naarjid sundnu nink nuh-helnu, nink om se lebbi kigelle Ma-Ilmale ütte Mällestusse-Tähhe nink Mannitsust andnu, et eggaüts Jummala Vihhanink Sundust peab pelgama."

Adrian Verginiuse pärastine elutee on okkaline ja lõpeb verginiusehaledalt. Aastal 1686 õnnistati Verginius Puhja koguduse van g'põiv

õpetajaks. Puhjas töötas Verginius agarasti kirjanduse alal.Siit käis ta samal aastal Lindenhofis ja järgmisel aastal Pil-listveres piibli-tõlkimise konverentsidel, mis Fischer kokkukutsus. 1694 lahkus Verginius Puhjast ja asus Otepäässeõpetajaks. Varsti tulid segased, rahutud ajad, mis paljuhädaohtu ja viletsust tõid. Verginius kaotas sõjamöllus pea-varju ja varanduse; siiski ei 'jätnud ta kogudust maha, ehkküll vaenlaste röövsalgad maad rüüstasid. Verginius kogusOtepää talupojad enese ümber, läks röövsalkadele kartmatavastu ja tegi neile mõndagi kahju. 5 ) Kui Vene vägi Tartu

1) A. W. Hupel, Topographische Nachrichten 1, Ihk. 248.


linna hakkas piirama, ei võinud Verginius juba oma pere-konna pärast, kes sõja ajal senini Tartus viibinud, enamOtepäässe jääda. Ta viis oma perekonna Tallinna kind-late müüride taha. 14. juulil 1704 langes Tartu linn vene-laste kätte. Linna kodanikud vandusid tsaarile Peeter I.truudusevande. Seda kuuldes tõttas ka Verginius uuelemaaülemale truudusevannet vanduma. Seeläbi sai talvõimalikuks Otepäässe tagasi minna ja ametit edasi pidada.Et Rootsi vahvad väed ootamata ja hulljulgest! venelastelekahju tegid, keeldi läbikäimine nende maakondadega ja lin-nadega, mis alles Rootsi võimu all seisid, kõvasti ära. Kir-jad, mis keegi sealt poolt sai või sinna saatis, tulid Tartussekommandandi kätte läbi vaadata anda. Verginiuse naisevendKrieg, Rootsi sõjaväe kapten, saatis oma seersandi Stammeriläbi õemehele Otepäässe mõned kirjad, mis Tallinna sõbraderaasjus kirjutanud. Kirjakandja Stammer oli pealegi Ver-giniuse endine kooliõpetaja ja Otepää köstri Erdmanni väi-mees. Kas ei olnud Verginius Tartu kommandandi käskukirjade läbivaatamise asjus teada saanud, või selle tähe-lepanemata jätnud, seda ei saa enam selgeks teha, kuidVene kommissar nägi selles kirjavahetuses kommandandikäsu üleastumist, püüdis Stammeri kinni ja andis Verginiusening Erdmanni sõjakohtu kätte. Tartu kommandant tõstisnende peale kõige raskemaid süid, nagu oleks Verginiusustavuse vande murdnud, Stammeriga kurja äraandmise nõuvenelaste vastu pidanud ja Rootsi väele Tallinnasse Tartukindluse ja Vene väe liikumise üle sõnumeid saata tahtnud.Verginius kinnitas küll, et kirjades ainult eraasjust kõneldud,kuid ta ei saanud oma ilmasüütust enam tõeks teha, sestta oli saadud kirjad pärast Stammeri kinnivõtmist lasknudära põletada. Stammeri ülekuulamisel võeti piinamiseriistadtarvitusele, pekseti nuudiga ja venitati käsi-jalgu. Piinamistetagajärjel heitis Stammer varsti hinge, kuid Verginiuse jaErdmanni vangipõlv kestis ligi kaks aastat. Tartu raekohusja gildid katsusid pika kõhelemise järele vangide eest kosta,kuid sel ei olnud mingit mõju. Verginius ja Erdmann mõis-teti surma, nimelt kirvega avalikult ära hukata, ja saadeti

185Tartukeelse kirjanduse ettejõudmine.

see otsus täide 27. juunil 1706 Tartu Saksa värava suus,praeguse turuplatsi kohal. x )

Vastse Testamendi tõlkimisega oli Verginius osa sellestplaanist täitnud, mille ümber selle aja vaimulikkude meestemõtted keerlesid: püha kirja tähtsam osa ilmus rahvakeeles.Et töötegija sel ajal ainult kakskümmend aastat vana oli,jäi ta unustusse, ta nime püüeti varjata ja aupärga teistevanemate tuttavamate meeste pähe panna. Fischeri aruannePiibli tõlkimise töödest 1692 nimetab selge sõnaga, etAdrian Verginius Vastse Testamendi tõlkinud, ja kirjanikkinnitab seda ka iseäralise rõhuga.

Ehk küll Verginiuse keel alles ebatasane on, sest et siinja seal sihitust valesti tarvitatakse, painutuse vastu eksitakseja erilisi murdeid, iseäranis Tallinna murdest saadud sõna-kujusid ja Stahlile omaseid laensõnu segakeeleks ühenda-takse, avaldab ta siiski juba Eesti keele maiku ja mõnu;ta on Stahli omast palju puhtakujulisem, nagu üldseTartu vaimuliku kirjanduse keel palju varemini rahvapärase-mas kujus hakkas esinema kui põhjapoolne praeguse kirja-keele eelkäija.

Tartukeelse kirjanduse ettejõudmisest kõneleb veel see Käsu Hans

huvitav nähtus, et sel ajal esimene Eesti soost kirjamees ,a tema nutulau'

nimelt Tartu murrakus ja selges rahvakeeles algupärasekunstlaulu loob. Kõne on siin Käsu Hansust ja tema nutu-laulust. 2) Eesti talumees Käsu Mardi Hans ehk, nagu ta iseoma nime kirjutab, H. Kes peab 1700—1730 Puhjas köstriametit. Põhja sõja ajal, mil õpetaja Könikson Puhja kogu-duse maha jätnud ja Pärnust varjupaika läinud otsima, kan-nab köster H. koguduse eest niipalju hoolt, kui ta jõuab.Keset sõjakära ja riisujate salku jääb ta oma ametikohusteleustavaks. Ta peab rootslaste võitu venelaste üle kind-

1) Vangipõlves kirjutas Verginius 1706 ise oma eluloo üles, misvist pisut muudetud kujul ilmunud Mittheilungen aus der livl. GeschichteIX, Ihk. 118 j.

2) Võrdle: Fr. Bienemann, Die Katastrophe der Stadt Dorpat.Reval 1902, 11. j. Ihk. 82—98. V. Reiman, Esimene Eesti soost kirjamees.E. Üliõpl. S. album 11, Ihk. 193 —205.

186 II. Vaimuliku kirjanduse vai aeg. A. Saksa-Eesti kirikukeele aeg.

laks. „Vainlasil on enämb pelgo meist, kui meil neist om,“kirjutab ta 1706. aasta veebruarikuul põgenenud õpetajalePärnusse ja avaldab lootust, et rahuaeg ruttu kätte jõuab jaõpetaja jälle oma karja juurde tagasi tuleb. Kuid varsti näebta oma lootused tühja minevat. Juba 1704. aasta juulikuullanges Tartu linn venelaste kätte. Ehk küll Tartu kodanikudVene tsaarile truudusevannet vandusid, kartis ja arvas linnakomandant Naryschkin siiski veel, et nad omas südamesrootslaste poole hoiavad ja neile Vene väe üle salaja sõnu-meid saadavad. Sellepärast hakati Tartu elanikkude järelekangesti valvama; viimaks läks venelaste kahtlus uute ala-mate vastu nõnda suureks, et Tartu elanikud 1708. aastaltsaari käsu peale Vologdasse Venemaale vangi veeti, nendemajad ära hävitati ja linna vallid maha kisti. See kurbsündmus näib sügavasti Käsu Hansu peale mõjunud olevat.Veel selsamal aastal luuletas ta 32 salmi pika NutulauluTartu linna ärahävitamise üle, mis Tärtu raekohtukirjakogus ja kohalises Jaani kirikuraamatus, viimses kohaspisut lühendatud kujul, käsikirjana säilinud. Luulevabadusttarvitades teeb Käsu Hans omas nutulaulus Tartu linnakõnelevaks isikuks, laseb teda pikalt ja laialt oma kurbasaatust ära jutustada ja iga salmi lõpul „Oh, ma vaeneTardo Liin!“ õhata. Esmalt jutustab linn, kuidas ta ennejõukas olnud ja rahvas külluses elanud :

mul otti enne maja ?

&ui mul &ä3ft l)äite teujj:Sorre S?oa, torre ‘Sftaja,6ure ‘iHiba, Sõitja teufj.

s?aKt &ooli, MereiluSllufafttif epbituOHi minno ft£en fiin:öt>! ma maene Savbo £iin!*

Kuid kodanikud elasid toredasti, õpetlased sõid vägakallist, kaupmehed petsid ostjaid ja „(?<sga vCfteefj tei

Küll noomivad õpetajad kantslitel ja hüüavad rah-vast meeleparandusele, aga see kõik ei aita. Patu pärasttuleb Jumala õige nuhtlus linna peale :

mul lafti ftšfc,Sütti ning Äöl,Soni 9?abü>a üttclifjc‘Pöcrut, lei fif tääl.

9?at)tt)aš pacft Hoorni päät,63 lömma 'Slrmo benne fäät,

fe oUima maenc 'Sarbo Ciin."

Tartukeelse kirjanduse ettejõudmine. 187

Esiotsa jäetud linna kodanikud ja raekohus oma pai-gale, aga kui komandandi südames kahtlased arvamisednende truuduse kohta tõusevad ja isand „Krop ning MoresinTarto Radi Lülli pand," siis tegi komandant teise otsuse,mille keiser kinnitas:

,sui 5a febba tulba fat,9tootfj pallatt) pät)te paift,

6i§ 5a QOöennc 90tolc n>etjÄif fe £üna roäeft.

3|anba ning SmmanbaÜUi böüefi igfittm3Benne=male minncn ftin,Ob ! tna ttmene 'Sarbo Ciinl"

Lõpuks avaldab kivihunikuks muudetud linn pika ma-nitsuse tervele maale ja iseäranis suurematele linnadele, etnad meelt parandaksid ja ka oma noorele kuningale, kesneid oma verega kaitsmas, ustavaks jääksid, muidu võiksneile ka Tartu saatus osaks saada.

Käsu Hansu nutulaul, mis omal ajal Tartu- ja Võru-maal laialt tuttav olnud ja rahvale väga meeldinud, ontäiesti algupärane töö. Ometi ühendavad teda mitmed side-med selleaegse vanema kirjandusega. Nimelt on nutulaulupõhimõte ja siht seesama, mis Lauluraamatus hiljuti aval-datud Jeruusalemma linna ärarikkumise 1001, millest Käsu Hanskõnesoleva laulu tegemiseks äratust on saanud. Kuju poo-lest seisab Käsu Hansu töö riimitud kirikulaulude mõju all,kuid salmiehituse ja -mõõdu poolest läheb ta kirikulauludestlahku ja tarvitab pea jambuse, pea trohäuse veeret, ilma etnendegi vahetuses kindlat korda oleks peetud. Käsu Hansunutulaulus puudub luulelend ja kujukas keel veel täiesti,sündmused ja pikk moraaliõpetus sõnastatakse kainelt, kui-valt, kuid sealjuures püütakse ridade lõppe igal hinnalkõlksuma panna. Riim on siin peaasi, mis laulu lauluksteeb. Kuid välistest konarustest ja ehete puudusest hooli-mata tundub laulust luuletaja kaastundlik ja soe süda, misarmastuses kodumaa ja rahva kurvast saatusest osa võtabja neile õiglaselt seda soovib, mis ta omast meelest arvabhea olevat.

Andreas ja Adrian Verginius ning Käsu Hans on vaimu-liku kirjanduse valitsuse ajal tähtsamad Tartu murde kirjani-kud, kes Lõuna-Eesti murdes seesugust kirjavara soetasid, mis

188 II. Vaimulku kirjanduse vai. aeg-. B. Parandatud Eesti kirikukeele aeg 1.

Põhja-Eesti murdel veel puudus. Adrian Verginiuse VastseTestamendi tõlge, Tartu Lauluraamat ja Lutheri Suurekatekismuse tõlge viisid tartukeelse kirjanduse tallinnakeel-sest hea sammu ette.

Kokkuvõte ja Kuni Verginiuseni ei suutnud ei Tallinna ega Tartutagasivaade, keelt harivad kirjamehed, kes sagedasti umbkeelsetena meie

maale tulid ja tihti kauaks ei mõtelnud siia jääda, Eesti keeleloomu lähemalt tundma õppida, vaid võtsid Ladina ja Ala-saksa keele enestele eeskujuks ja paenutasid Eesti keelevõõraste pakkude peale. Grammatika kirjutajad ei leidnudsel ajal Saksa ja Eesti keele vahel vahet. Eesti häälikuteülestähenduseks tarvitavad nad Saksa tähestikku, ilma etselleski oleks järjekindlust silmas peetud. Saksa kõnekäänudvõetakse sõnasõnalt Eesti keeles tarvitusele ja soetakse selviisil veidralt keelte-segi. See oli isesugune tõug kirjalist,võõrapäralist Eesti keelt, milles rahvakeele loomust suurtmidagi järele ei olnud jäänud, kui murtud sõnad peaaeguarusaamatus lausekorras ja järjestuses. Ta oli kehv, kirikulisteoskussõnade ja kõige tarvilikumate, läbisaamata mõistetekeel, kahvatu ja kare. See esimeste aegade Eesti kirjalikkeel on väärsünnitus, mis pärastpoolse kirjakeele arenemisekohta saatuslikud tagajärjed kaasa tõi, sest ta sanktsioneeristeataval viisil Eesti keele barbariseerimise ja hakkas varakultelava keele vastupanevaid instinkte hävitama. Sel kirjandu-sel ja keelel ei ole muud tähendust, kui et selle varal jaselle taga võib aimata, kuidas tõsine Eesti keel, mis külademaalises rahus suusõnalise rahvakirjanduse, rahvalaulu jamuinasjuttude kandjana edasi võrsus, tõesti on võinud kõlada. 1)

«Meie kirjanduse päevatõus oli udune ja pilvine, ta ei toonudheledat päikese paistet, vaid umbset, sompis ilma, misalles pikkamisi selgus." Kirjandusele küll alus pandi, agaselle peale ei olnud võimalik ilma parandusteta ja ümber-ehitusteta tulevast hoonet rajada. Nimetame selle järgu Eestikirjandusloost, mis tänini eksikombel Stahli omaks nimeta-tud, segase Saksa-Eesti kirikukeele ajaks.

x) V. Grünthal, Eesti kirjakeele arenemine. Eesti Kultura I, Ihk 252 j.

189Tartukeelse kirjanduse ettejõudmine.

B. Parandatud Eesti kirikukeele aeg.

Johann Hornung, parandatud Eesti kirikukeele looja.Segane Saksa-Eesti kirikukeel, mida XVII. aastasajal Kahesugune Eest

vaimulikus kirjanduses tarvitati, oli nõnda puudulik ja võõ-rastav, et eestlane sellest ainult suure vaevaga aru sai ja sõ-nadele tihti hoopis vildaka mõtte andis, nagu seda GeorgMülleri jutlused tunnistavad. Rahvas harjus sakslaste murtudkeelega pealegi ära ja kõneles kirikumõisas hoopis teistkeelt kui külas. Igatahes jäi eestlasele segane Saksa-Eestikirikukeel võõraks kõlaks, mis ta hinge külmaks jättis. Nii-kaua kui Saksamaalt tulnud umbkeelseid õpetajaid ametisseseati, kes oma Eesti keele tarkuse peaasjalikult vaimulikku-dest raamatutest ammutasid ja samas veidras segikeelesvast kirjandusele lisa muretsesid, ei jaksanud selleaegsedkeele- ja kirjamehed seda lõhet märgata, mis neid keeleas-jus rahvast lahutas. Aga kui sugupõlv vaheldus ja juba nii-suguseid mehi kiriku-teenistusse astus, kes rahva keskelüles kasvades ta keele selgeks õppinud, ei võinud see kah-julik lõhe tähelepanemata jääda ja edasi kesta. Uus sugu-põlv kannab suure enamuse ringkondadesse uuenduse mõt-teid. Läks avara tundmisega ja südika ning kindla karakte-riga meistreid tarvis, kes logisevale keelevankrile uued rattadalla seadsid ja ta õigetesse rööbastesse juhtisid. Seesugu-sed meistrid olid B. G Forseliusja Johann Hornung.Esimene neist soovitas Pillistveresse kokkukutsutud Piibli tõl-kimise konverentsil pühaskirjas võimalikult seda keelt tarvi-tusele võtta, mida rahvas rääkis. Et lugemiseõppimist eest-lastele kergendada, heitis Forselius vajaduseta Saksa jaLadina tähed nagu C, d), cf, §, f, £ja ning vokaalidepikendusmärgi fy kõrvale ja hakkas Eesti kirjutatud kirjasLacUna tähestikku tarvitama, kuna «-trükis Gooti kiri veelgijäi valitsema. Kuid Forselius ei saanud oma keelelisi uuen-dusi ise laiemalt maksma panna kui esimeses eestikeelsesABD-raamatus, millest juba 1686 kõne on. Kahjuks lõpetasenneaegne surm selle haridussõbra tegevuse.

190 II. Vaimuliku kirjanduse vai. aeg. B. Parandatud Eesti kirikukeele aeg.

Forseliuse püüded on Johann Hornung ja takaastöölised teostanud. Ometi ei leidnud Hornung omakaasaeglaste poolt seda lugupidamist, mida ta ära teenis.Kaasaeglased ei tea Hornungist muud, kui et ta 1687 Pil-listvere Piibli tõlkimise konverentsist osa võtnud, Karulasõpetaja olnud ja Vene sõja-vangi surnud. Hornungi nimija teod vaigiti surnuks, ta vastased omandasid tematöövilja ja lõikasid, mis ta külvanud. Alles 130 aastat pä-rast rõhutud ja tagakiusatud mehe surma päästis Kuusaluõpetaja Eduard Ahrens 1) ta au ja tegi ta tähtsuse Eestikeele- ja kirjandusloos selgeks. Kuid Hornungi eluloosseei jõudnud Ahrenski suuremat valgust tuua. Isegi Hor-nungi vanemad ja ta sünnipäev on meil teadmata.Imepuhas Tallinna keel, mida Hornung kirjutab, juhatab tasündimise ja üleskasvamise paika Tallinnamaalt otsima. Va-naduse peale vaadates võiks ta Rakvere õpetaja G. Hor-nungi poeg ja umbes 1660 sündinud olla, sest Pillistverepiiblikonverentsi ajal oli ta usuteaduse kandidaat. Kus Jo-hann Hornung haridust saanud ja usuteadust õppinud, poleka teada. Vist pole ta ülikooli kursust lõpetanud, sestnagu Liivimaa konsistooriumi protokollis seisab, oli Hor-nung nõrk Hebrea keele tundja. Konsistooriumi ees eksamitehes oleks pidanud ta Hebrea keeles läbi kukkuma, kuna taGreeka keelega hästi toime sai. Pärast Pillistvere konve-rentsi langes Hornung keelesegajana, kes kiriklikusse kir-javarasse radikaalseid_ uuendusi püüdis tuua, vaimuliku üle-muse vaenu alla. Õpetajate kohad Eestimaal jagatakseumbkeelsetele väljamaalastele välja, Hornung, parem Tal-linna murde tundja, ei leia mujal ametit kui lõunapoolsemasEesti nurgas Karulas, kus võrulisemat Võru keelt kõneldakse.1693 on ta siin juba ametis. Vist arvasid vaimulikud här-

rad, et keeleuuendaja siin ümbruse ja praktika mõjul omauuenduspüüded unustab, vähemalt tegelikult nendega suurtei saa mõjuda. See oli Hornungile otse maalt ärasaatmi-seks, mis rusuvalt hinge peale mõjus. Siit püüab ta omaameti algusel tähtsate kirjatööde läbi vaimutuid süüdata,mis vägivaldselt ära sumbutatud. Kuid Tallinna konsistoo-rium hoolitses pimedas vihas oma keeluga ka selle eest,et Hornungi eestikeelsed raamatud rahva sekka ei pääseks.Keegi ei tohtinud Hornungi raamatuid osta ega müüa.Tume vari langab sest ajast Hornungi elu peale. Küll jääb

x) Johann Hornung, der Schöpfer unserer ehstnischen Kirchen-sprache. Zur Ehrenrettung des Unterdriickten. Reval, 1845.

Johann Hornung, parandatud Eesti kirikukeele looja. 191

ta Põhjasõja ajal, mil teised õpetajad Tallinna müüridetaha vangi põgenevad, oma kogudusele truuks, kuid üksil-duses, hädaohtudes ja rõhutud oludes ei suuda ta omaelurada enam otse hoida. Juba 1706 saab Hornung Liivi-maa konsistooriumilt valju noomituse liigjoomise japahanduste eest, mis ta joomise tagajärjel pihtitalitusening armulaua annete väljajagamise juures sünnitanud 1 ).

Kord süüdistasid teda rootslased kirjavahetuse pärast vene-lastega ja peavad teda Pärnus vangis kuni ilmasüütus ilm-siks tuli. 2 ) Kaht korda on Hornung venelaste poolt sõja-vangiks tehtud. Vangipõlves kustusid ka 1715. a. selleõnnetu mehe kurblikud elupäevad.

Vististi pidasid Liiviraaa vaimulikud ülemad ise noort ornuns!1 kirjatöödkandidaati Hornungi tubliks Eesti keele tundjaks, kui nadta 1687 Pillistveresse selle aja tublimate kirjameestehulka Piibli tõlkimise konverentsile kutsusid. Kui Forseliuseja Hornungi ettepanekud siin tagasi lükati ja konverentsiliikmed Piliistverest lahkusid, kutsus Adrian Verginius nooreametivenna ja sõbra Puhja enese juurde. Siin tõlkis Hor-nung veel samal aastal Uue Testamendi Tallinnamurdesse. 3 ) Muidugi oli see loomulik, et uus käsikiriteistele uuenduse poolehoidjatele konverentsi liikmetele, nagude Moulinile ja Bertholdile näha ning läbi katsuda saadeti;

„ m.

* ’ Uue Testamendiaga niikaua kui vanemad vaimulikud oma paadunud eelarva- käsikiri,

mistes Stahli raamatute keelt ametlikult eksimata tõeks pida-sid, ei maksnud Hornungi käsikirja trükis avaldada.

Kui Hornung vaheajal oli Karula õpetajaks saanud, Grammatikaavaldas ta 1693 oma * Grammatika Esfhonica s. o. Eesti Esthonica.grammatika. Siin on Eesti keele sõnamuutmise seadusedesimest korda õieti ära tuntud ja näituste varai selgeks tehtud.Hornung täitis siin Forseliuse nõudmisi, lõi nõndanimetatud„vana kirjaviisi", mis Ahrensi päevini meie kirjanduses

1 ) W. Reiman, Varjupildid Juhan Hornungi elust. Postimees1902, nr. 283.

2 ) Võrdle: Fr. Bienemann, Die Katastrophe der Stadt Dorpat,Ihk. 70-72.

3) Westling avaldab arvamist, et Hornung uut iseseisvat tõlget eiole valmistanud, vaid seda Gösekeni tõlget tarvitas, mida Pillistverekonverentsil revideeriti ja mille Hornung uude kirjaviisi ümber kirjutas.

192 II. Vaimliku kirjanduse vai. aeg. B. Parandatud Eesti kirikukeele aeg.

jäi valitsema. See käis küli veel mitmeti Saksa õigekirjutusepõhimõtete järele: Hornung kirjutab nimisõnad kõik suurealgtähega ja paneb kahesilbilistes sõnades pikad tüvevo-kaalid ühekordselt, selle vastu aga esimeses vältes seisvadkonsonandid sõna keskel kahekordselt kirja. Kuid endiselesegadusele ja korralagedusele tehti ots peale, sest suurt ker-gitust Eesti õigekirjutusesse tõi tarbetute tähtede väljaheit-mine, Eesti häälikute võrdlemisi parem ülestähendamine jasuurem järjekindlus.

Palju täielikum ja põhjalikum kui Eesti õigekirjutuseparandus, oli Hornungi keelepuhastus, mille ta ise tegelikultoma „Koddo ning Kirgo Ramatus" läbi viis.Selle raamatu üksikud osad, nagu: evangeeliumid ja epistlid,Kristuse kannatamislugu, laulud, palved ja Lutheri katekis-mus trükiti juba 1694 igaüks eraldi, üheskoos ja mainitudühise nime all ilmusid nad Riias 1695 ning tõid tähtsa pööri-päeva meie kirjandusloosse. Siin astub Eesti keel ja kirieduteel suurema sammu kui kunagi enne. „Vahe HornungiKoddo ja Kirgo Ramato ja endise tallinnakeelse Lauluraa-matu vahel, mis aasta varem trükiti, on nii suur, nagu vaheöö ja päeva vahel," ütleb kuulus keelemees E. Ahrens.„Siin leiame esimest korda tõsist Eesti keelt. Küll ei ole tavigadeta, kuid igalpool ilmub tõsine püüdmine just nõndakirjutada, nagu eestlane räägib ja Stahli hullusi juureni väljakiskuda. Painutamist on igal pool tähele pandud, sellegaStahli kiuste vihuti koguni liialdatud, eitavale kõneviisile onta õigused tagasi antud, sugusõna kõigi Saksa käänakutegavälja heidetud ja osastavat käänet parajal kohal õieti tarvi-tatud. Üksnes mõned vigased vormid tuletavad Stahli aegameelde, muidu võiks arvata, et raamat XIX. aastasajal ontrükitud; jah kohati on keel niisugune meistritöö ja ilupoolest täieline, nagu oleks ta mõnest tulevasest, põhjalikultparandatud lauluraamatu trükist pärit. Hornungi lauluraamat

lisab Ahrens juurde on tema tähtsam ja üldse kõigemõjurikkam töö, mis meie päivini Eesti keeles ilmunud."See on ka arusaadav, sest tähendatud raamat juhatas Eestikeele rakenduse ja vaimuliku kirjanduse hoopis uutele, õi-

Johann Hornungf, parandatud Eesti kirjakeele looja. 193

getele radadele. Esimest korda lõbustab meid raamatuskerge ja rahvapärane Eesti keel, mis ühtlasi tõsine ja ise-loomuline. See on esimene teos meie kirjakeele ajaloos,kus puhas Eesti keel barbaarse, saksapärase segakeele ülevõidu sai. Sest ajast peale oli Eesti keele asi võidetud.Laule, mis Hornung tõlkinud, loeme suuremalt osalt pare-mate hulka, mis meil vaimulikus kirjanduses praegu üldseolemas. Võrrelgu lugeja järgmist laulu eelseisva Mülleri jaStahli tõlkega, siis saab ta sedamaid aru, missuguse suuresammu Hornung Eesti kirjakeele edasi viis;

Stüüb olgu iffa iggameft*2lu, tituž Summalallc,®f temma fureft Äclbuffeft9ftctb amitanub jälle.Stüiib Sftetepä meift Summalal,Suur 9tappo Põim on §aema oi,J?eil QKaen on otfa faanub.Sinb Sffu meie tibameSa paüumc fulf abbt,$e peab üKeš fargašfcseil oma Sanna täbbi.So mäggi fe on otfafa,SftiS tappab, peab fünbima.Se on üfž faunid Sffunb.

O Scfuš Önnišfeggijo,Sffuft tuUeb

SOtcib taptfib finna leppifaSa pääftfib äva QBaemaff.9J?a paüun feigeff SübbameftSinb, talli maggaOb unna meile ‘Sitmo!Obi Püppa SBaim faSa Stömužfaja sacmaft,OCReib boio pörgosiöaua eeff,(£f Sefuž pääžtiž <2BaemaftSti rašfc mörro Surmaga,Se pätraft fetfab lõpmataSe päte meie £otuž.

Peaaegu muutmatult on Hornungi tõlkes hulk ilusa-maid kirikulaule meie praeguses Lauluraamatus püsima jää-nud, nagu näiteks:

‘SJta tuKcn 'Sacmaft üllcmelt,iõäib fannumib toon teile fäält9teib toon ma teile römuga,Steib fabbun minna tuluta.Üfž £apž on tänna fünbinub,S?ui ommo ajaft footub,Ütš faunid iHu3 £apfofe, *

Sc fünnib Steitfift pubtašte.Se on fc Sffunb Scfuš srift,s?c tappub aita Ääbbalift,Se on teil Önništcggia,

tappab °Pattuft lunnažta.

Ön faab teile temma sMäff,9JUS Summal paftunb iggameft,@f teie möite meiegaStüüb §aemo3 järgeft ellaba.Stüüb pange märfi tähele,St Söimeš Sftäbfmcš leifaffeSa maefeft aima £auba feežSe iggatoennc iHbbisSfteeg.Scpärraft lälti StömugaStüüb Äarjaäfega matama,9Jtiš Summat ‘poja* finfinub,Sftiž meile &äätS on annetub.

M, Kampmann, Eesti kirjandusloo peajooned I.

194 II. Vaimuliku kirjanduse vai. aeg- . B. Parandatud Eesti kirikukeele aeg.

Samasuguse osavusega tõlgib Hornung ka evangeeliumidja epistlid õigesse ja soravasse rahvakeelde, tarvitab seal-juures mõnda vormi, mida praeguselgi ajal keeleuuendajadsoovitavad. Toome siin näiteks Matt. ev. XII. peatüki alguse:

foštte/ ja rätte neile tacteläbin/ ning üttel: saema 9Sifhte

on üppe kuninga faarnane/ fe omma pojalemab teggi. 3<* läffitcte omma oullafeb mälja/ neibfutfutub futfuma. 3<* uemmab ei faptnubmitte tulla, saas läffitaš lemma teteeb oullaSebmälja/ ning üttel: ättelge neile Söata/minno ollen minna malmtetanub/ minno&ärjab ja ommab tappetub/ ja !eifon malmte/ tulge ‘pulma. Slgga nemmab ei polinubfeft/ ning lälftb mälja/ üte omma põllule/ teineomma sauba jure. 2lgga teifeb mottimab temma6ul(afeb finni/ naerib }a tappib nemmab ärra, &uikuningas febba fulte/ fai temma mippafete/ Ja iäUfitaö omma oöa=2öä mälja/ Ja füttitaš nenbe Sinnapollema. oite üttel temma omma oulktete maSto:9Zeeb ommab fül malmtetub, agga neebfutfutub ei olnub mitte fe määri. oepärraft minge$e päle/ Ja futeuge ‘pulma febba teieleiate. 9üng neebfammab ouHafeb lälftb mälja seiepäle/ Ja loggofib lolfo/ nimitto fui nemmab (eibfib/furjab ning pääb/ Ja neeb Sauab faib feil täte3ööraib.

Nii ladusalt tõlgitud salmid ja kirjasõnad pidid naguelektrijuga erutavalt rahva peale mõjuma, sest siin kuuliseestlane Jumala sõna esimest korda tuttavas ja puhtas ema-keele helis. Vististi vaimustas raamat rahvast ja kihutasteda elavale ostmisele ning lugemisele. Mis aga tegi vai-

Johann Hornung-, parandatud Eesti kirikukeele looja. 195

mulik ülemus? Ta ei võinud ju ometi rahulikult pealt vaa-data, kuidas selle raamatu läbi enam kui poolesaja-aastanetöö kirjanduse alal, mille eest suurem hulk õpetajaid niiagarasti seisnud, rumalatele talupoegadele meeleheaks lihtsalttühjaks tehti. Ja oleks uuendus veel Tallinnast välja läinud!Parem oli tervet uut tööd kõrvale tõrjuda, kui võistlevaltRiiamaalt midagi vastu võtta. Tallinna piiskop Salemannmuretses selle eest, et Hornungi „Koddo ning Kirgo Ramatu*levitamine ära keelati. Kui väga vastased Hornungi kavihkasid, ta keelt pidid nad siiski õppima, nimelt rahvapärast. Hornungi tagakiusajad ja vastased andsid 1700 Tal-linnas uue „Koddo ning Kirgo Ramato" välja, mis Hornungijärele parandatud ja osalt ta tööga sõnasõnalt kokku käib.

Hornungi „Koddo ning Kirgo Ramat" pani Piibli tõlki-misele alles õige ja kindla aluse. 1) Vaimulikud kirjamehedomandasid sellest uue tööriista, nimelt parema keele ja kir-javiisi. Aga enne kui nad seda iseseisvalt tarvitama har-jusid, kulus hulk aega ära. Esiotsa ei jaksanud õpilasedmuud teha, kui vihatud meistri töid parandada ja neidoma pead trükki toimetada. Kuidas nad Hornungi „Koddoning Kirgo Ramato “ pisut muudetult ja täiendatult väljaandsid, nõnda tegid nad ka tema Uue Testamendi tõlkega.Viimase trükkiandmine võttis natukene rohkem aega.

Põhja sõja algusel nimetas Rootsi valitsus senise Ingeri- wwLmaa superintendendi Nikolaus Bergiuse Liivimaa vaimu- toimetu*,

likuks ülemaks. Sõjakära peale vaatamata võttis Bergiuspoolelijäänud Piibli tõlkimise nõu uuesti üles. Ta asutaskaheksaliikmelise kommisjoni, kelle liikmed ka Bertholdi jade Moulin olid, ja sellele anti käsk Vastset TestamentiTallinna murdesse seada. Kuid enne kui nad tööle said,tuli sõjatorm lähemale, ja kes võis, püüdis muidugi pakkupõgeneda. Suurem osa Liivi- ja Eestimaa õpetajatest põ-genes 1704. a. Tallinnasse. Oma aega püüdsid õpetajadsiin kasulikuks tööks ära tarvitada. Nad tegid esmalt Eestisõnaraamatu kallal tööd, kuid jätsid selle varsti pooleli js

x) V, Reiman, Eesti Piibli üraberpanemise lugu, Ihk. 46.

196 II. Vaimuliku kirjanduse vai. aeg. B Parandatud Eesti kirikukeele aeg.

võtsid nagu Piibli eeskõnes 1739 seisab nõuks UutTestamenti, „mis ju enne Maa keeli oli valmis kirjutatud,"läbi vaadata ja parandada. Siin on igatahes valmis käsi-kirjast jutt, kuid missugusest? Kommisjonis olid Hornungisõbrad Bertholdi ja de Moulin tuttavamad tegelased. Vis-tisti võtsid nad Hornungi uue Testamendi tõlke enestegaTallinnasse kaasa, ja see oligi „valmiskirjutatud Uue Sea-duse raamat", millest Piibli eeskõnes räägitakse ja mis nüüdTallinnas «läbivaatamise ja parandamise" alla võetakse.Seda arvamist, mida esmalt Ahrens üles seadis, tõendabilmuv Uus Testament vastuvaidlemata, sest evangeeliumid jaepistlid Hornungi „Koddo ning Kirgo Ramatust" käivadUue Testamendi sellekohaste tükkidega sõnasõnalt ja täht-tähelt ühte. Seda tõendab ka veel Hornungi enda UueTestamendi tõlke ärakiri, mis ta 1705 Pärnu konsistooriumisseläbikatsumiseks sisse andis ja mis mag. Ivar Arvidson 1827Stokholmi kuninglikust raamatukogust üles leidis, kuhu ta1710 ühes ülikooli- ja kohtukirjadega Pärnust viidud, kuisee linn Vene valitsuse alla langes. Kommisjon muutisHornungi tõlget oma aru järele: harva on mõni sõna pa-randatud, aga palju sagedamini vigu Hornungi õigesseümberpanekusse tehtud. Mõned sissejuhatavad eessõnad,mis Hornungi käsikirjas puudusid, on hoopis halvemal jakangemal keelel kirjutatud. Aastal 1707 oli käsikiri jubatrükivalmis. Kommisjoni liige kandidaat Heinrich Gulsleffsaadeti käsikirjaga Stokholmi kuninga Karl XII. juurde lubapaluma, et Saksamaal võidaks trükkimist ette võtta, sest etseal rahulikud ajad olid, ja mitte Pärnus, kuhu kuningaskäsikirja oli käskinud saata. Sõja kannul käis 1710 katkehk mustsurm ja laastas armuta rahvast maha. Tallinna52.000 elaniku hulgast pääsesid katkusurmast vaevalt 2000eluga; 50 õpetajast, kes seal koos olid, jäid ainult 15 elusse.Katk pani Uue Testamendi trükkimise uuesti seisma. Val-mis käsikirjadki läksid kaotsi. Kui rahu jälle maale tuli jakatku aeg mööda sai, pakkus ennast Tallinna raamatutrük-kija G. Brendeken, kes lauluraamatuid kirjastas, ka UueTestamendi kulukandjaks. Nüüd takistas asja jälle

197Johann Hornung, parandatud Eesti kirilcukeele looja.

trükivalmis oleva käsikirja puudus. Siin teadis kommisjoniliige Heinrich Gutsleff, kes vaheajal Kullamaa õpetajaksoli saanud, nõu. Ta otsis vanad paberid kokku, mille järeleendised käsikirjad ja ka Pärnusse saadetud ärakiri olidvalmistatud, parandas, kohendas, ja õiendas, mis veelparandamise väärt leidis olevat, ja läks siis „selle vahvainimese käest Uus Testament trükki." Aastal 1715 ilmusTallinnas töövili, mida kolmveerand aastasada oli ette val-mistatud, mille pärast palju vaieldud, mis nii mitmet puhkuoli ettetulnud takistuse pärast pidanud pooleli jääma:


Väikesed muudatused maha arvatud, valitseb UuesTestamendis Hornungi keel ja kirjaviis. Võrdlemise teeljõuame kindlale otsusele, et Hornung Uue Testamendi tõsinetõlkija on, kuna teised ta töö trükkitoimetasid ja võõrastkülvist lõikasid, nõnda et nende uhkeldamisel „ülles-pantud Tallinnas" asjalik alus puudub. Sisu poolest olipühakiri üldine omandus, ja ta eestikeelse väljaandetoimetajad panid tähtsa sisu kõrval välimise kuju pealenähtavasti nii vähe rõhku, et nad tarvilikuks ei arvanudseda meest nimetada, kellelt nad välimise kuju olidomandanud.

Porandatud Ahrens nimetab Johann Hornungit Eesti kirikukeelekeei« looja. loojaks ja selleks on tal omajagu õigust. Saksa-Eesti keele-

soga väljakasimine Eesti kirjandusest on Hornungi töö.Mõttest, mis ta sõber Bengt Gottfried Forselius piiblikonve-rentsidel avaldas, haaras Hornung agaralt kinni ja esineskeele alal põhjaliku parandusega, mis kirjakeele arengusseuue ajajärgu tõi. Oma uuenduste aluseks seadis Hornungelava rahvakeele, niikaugelt kui ta sellest aru sai. Ehk küllrattad, mis ta keelevankrile alla seadis, meie ajaga võrreldespisut nurgelised olid ja pärastpoole tasumist nõudsid, tähen-das Hornungi keeleparandus nii suurt sammu edasi, millesarnast kogu vaimuliku kirjanduse valitsuse ajal enam poleastutud. Hornungi reform oli radikaalne. Selles ilmus Eestikeelevaimu loomulik reaktsioon võõra vägivalla vastu. Hor-nung tegi, nagu ei oleks endist segast Saksa-Eesti kiriku-keelt ja Stahli põhjendatud kirjavara olemaski. Ta uurisrahvakeelt rahva enese suust ja kirjutas selle seadused õietiüles, puhastas ja parandas õigekirjutust ja tõlkis tähtsamadkiriklikud raamatud uuesti puhtasse rahvakeelde. Sellegarajas ta keeleharimisele ja kirjandusele uue aluse, millepeale ilma suuremate muudatusteta poolteist aastasadaedasi ehitati. Parandatud Eesti kirikukeel jäi ka veelsiis maksma, kui vaimuliku kirjanduse ainuvalitsus juammu oli lõpnud ja ärkav ilmalik ilukirjandus tõsiselttähelepanu nõudis.

Anton Thor Helle ja Eesti Piibli tõlkimine. 199

Anton Thor Helle ja Eesti Piibli tõlkimine.rfifTallinnakeelse Uue Testamendi trükist ilmumine kaotas

t „ õ j“d,lte

kõige tungivama puuduse vaimulikust kirjandusest. Vana° dlJbe""

Testamenti ei olnud nii hädapärast tarvis kui uut, pealegioli ta tõlkimine mitu korda suurem ja keerulisem töö. Läkshulk aega ära, enne kui meie maa Põhja sõja pikalisestkurnamisest kosus ja uute kirjanduse toodete soetamisekstublisid kirjamehi leidus. Esiotsa parandati vanu töid jaanti uusi trükki. Hornungi parandatud Tallinna lauluraamat1700 oli keele poolest veel kirju küllalt, iseäranis neis osa-des, mis Hornungil puudusid. Sellepärast võeti Uue Testa-mendi trükkiandmise järele kõige pealt lauluraamatu paran-damine ja täiendamine ette. Paranduse tööst võtavad teistehulgas tegelikult osa meie vana tuttav Heinrich GutsleffKullamaalt ja Jüri õpetaja Anton Thor Helle, päras-tine Piibli tõlkija.

Thor Helle sündis 1683 Tallinnas, kus ta isa kaupmehe Thor He,!e

ametit pidas ja kus ta esivanemad juba paarsada aastat ela- elust

nud. Kooliõpetust säi ta Tallinna gümnaasiumis, selle järeleläks ta Kieli ülikooli kirikuõpetajaks õppima. 1713 sai taJüri koguduse õpetajaks. Koguduse vaimuelu sai ta läbisuurt äratust, sest et noor õpetaja varsti köstrikooli elussekutsus ja ka ise seal tunde andis. 1) Juba paariaastase ame-tipidamise järele nimetati tubli ja anderikas mees konsistoo-riumi nõunikuks. 1742 peale pidas ta ka veel Ida-Harjumaapraosti ametit. Ta suri 13. aprillil 1748.

Oma ametis avaldas Thor Helle suurt hoolsust. Tapüüdis kõigepealt rahvakeelt põhjalikult ära õppida. Hor-nungi grammatika ja lauluraamat andsid sellejuures tallehead abi, kuid kõige parem ja ustavam keeleõpetaja oli rah-vas ise, kellega Thor Helle igapäev kokku puutus. Ta paniselget Tallinna murret, mida Jüri kikelkonnas räägitakse,teravalt tähele, ja kui ta mõne sõna tähenduse pärast kahe-vahel oli, siis ei puhanud ta enne, kui järelpärimise teel

x) R. Winkler, Piibli ümberpamja Anton Thor Helle. Ristir. p.leht 1899, nr. 1 ja 2.

200 II. Vaimulikukirjanduse vai. aeg. B. Parandatud Eesti kirikukeele aeg.

rahva käest täieline kindlus oli kätte saadud. Nõnda tegita kakskümmend aastat väsimatult tööd, ja materjali põh-jale, mis ta niihästi Hornungi grammatikast kui ka rahva-suust leidnud, rajas ta oma uue Eesti keele õpetuse.Aga et ametipidamine ja kiriklikkude raamatute väljaand-mine, eriti aga Vana Testamendi tõlkimise juhatus, tavabaaja kitsaks tegi, siis andis ta oma grammatika ümber-kirjutamise ja trükkitoimetamise Tallinna Eesti koguduse abi-õpetaja noorema Eberhard Gutsleffi hooleks, kes ka heaEesti keele tundja oli. Nõnda ilmus siis Halle linnas 1732

grammatika. Thor Helle „Kurtzgefasste Anweisungzur Ehst-nischen Sprache“, s. o. Lühikene Eesti keele õpetus.Raamatu sisu on: Eesti keele grammatika, sõnaraamat, Eestivanasõnad, mõistatused ja kõnelemised. TrükkitoimetajaEberhard Gutsleff ütleb eeskõnes, et Thor Helle grammatikaStahli, Gösekeni ja Hornungi omast kaugelt ette käib. Oigeon küll, et oma sisu poolest Hornungi omast suurem onja ka mõned Hornungi vead ära parandab, kuid oma täht-samas osas põhjeneb ta Forseliuse ja Hornungi rajatud aluselja kordab Hornungi grammatikast leitud seadusi. Aga jubaHelle märkab neid segadusi, mis Hornungi kirjaviis, millejärele mitmesilbilistes sõnades lühikesele vokaalile järgnevadkonsonandid kahekordselt kirjutati, sünnitab. Nimelt esinesidses kirjaviisis tihti kaks isesugust sõna ühel ja selsamal ku-jul, näituseks murre (keeles) ja murre (südames), kallad(sinna) ja kallad (vees). Selle asemele, et konsonantideasjatut kahekordset kirjutamist, kus neid ühekordselt loe-takse, kõrvale heita, soovitas Thor Helle vahetegemi-seks eelminevale vokaalile rõhk peale tähendada, kuita järele konsonant tuleb kahekordselt lugeda, seega:keele murre, südames on murre. Thor Helle gramma-tika toob ka seaduse, et Eesti keeles sugunimed ei tulesuure algtähega kirjutada, nagu see tänini Saksa keele ees-kujul isegi Hornungi raamatutes oli sündinud. See seaduson esimest korda Tallinna „Koddo ja Kirgo Rarnatus" 1721vist ka Thor Helle mõjul läbi viidud. Nimetame veel, etHelle grammatikas esimest korda Tallinna kirjakeeles „hea“.


„pea“, „seal“ esineb, kuna Stahli ajal „heh“, „peh“, „sehl“,Verginiuse ajal ja enne Hornungi „pähl“, „sähl“, ja Hor-nungist saadik „hä“, „pä“, „sääl“ oli kirjutatud. Eesti keelenoomenitel on Thor Helle grammatikas nagu Ladina keeleskuus käänet; kohakäänete lõppe peab ta tagasõnadeks.

Thor Helle Eesti keele õpetusele on tähtsad rahvaluulekorjandused lisaks antud, nimelt 525 vanasõna ja 135 rahva-mõistatust, mis keegi raamatukirjata}a „kristlik sõber", kelletöö ka ühtlasi raamatu paksem osa, nimelt sõnastik on,väsimata virkusega rahvasuust korjanud.

Anton Thor Helle tähtsam töö on Eesti Piibli tõlge, pnbii tõlki-

Pärast Uusikaupungi rahulepingut ärkas vaimulikkudel kirja- mme*

meestel tung tegevusele ja pani ka Piibli tõlkimise töö uuestiliikuma. Seekord läks asi Eestimaalt välja. Eestimaa vai-mulikud ülemad saatsid sügisel 1728 Liivimaa konsistooriu-mile kutse ühisel nõul ja jõul Piibli tõlkimist käsile võtta.Arvati võimalikuks tõlget nõnda välja anda, et seda niihästitallinna- kui tartukeelsed kogudused oleks võinud tarvitada.Seks pidid sõnad ja kõnekäänud, milles murrakud lahkuläksid, kõrvuti trükis ilmuma. Aga seesugune tõlkiminevalmistas juba algusel niipalju takistusi, et ta kohe seismajäeti. Nüüd võeti tallinnakeelse Piibli tõlkimine eraldi ette.Töö juhatus ajiti Anton Thor Helle kätte, kes niihästi Heeb-rea kui Eesti keelt põhjalikult tundis ja,oma hoolsuse ningusinuse poolest laialt tuttav oli. Ta tähtsamaks abilisekssai Kullamaa õpetaja Heinrich Gutsleff, Uue Testamenditrükkitoimetaja. Samuti võtsid veel mitmed teised õpetajadtõlkimise tööst jõudumööda osa. Kõik teiste tõlked vaatasHelle suure hoolega läbi, parandas ja silus nad ühetaoliseks.Suuri raskusi sünnitasid need 'kohad Vanast Testamendist,kus sõnad leidusid, mis eestlastele võõraid asju tähendasidja Eesti keeles puudusid. Siis rändas Thor Helle uuestikülast külasse ja talust talusse, et sõnu ja kõnekäändusidotsida selle seletuseks, mis ta Heebrea keele Vana Testa-mendi algkirjas oli leidnud. Oli ta otsimine asjata, siisvõeti Heebrea ja Greeka sõnad Eesti Piiblis tarvitusele japandi seletused juurde. Aastal 1736 sai Piibli käsikiri trü-


kivalmis. Veel tegid trükikulud Piibli tõlkijatele muret.Kuid kaastööline Vierorth kõneles sellest oma tuttavale,Vennaste koguduse asutajale krahv Zinzendorfile, kes para-jasti meie maale oli tulnud oma kogudusi vaatama. Zinzen-dorfi mõjul laenas kindral Bohn, endine Liiyimaa kuberner,Piibli trükikuludeks 3900 rubla. Suurema osa sellest võlaston laenaja pärast kingitusena maha kustutanud. Nüüd algasPiibli trükkimine Tallinnas Johan Jakob Köleri trükikojas.Et tööd mitte viivitada, andis Thor Helle trükiparandamiseTallinna gümnaasiumi vanade keelte õpetaja Bieki hoolde.Biek tarvitas voli kurjasti ja parandas omas üliagaruses ningmõistmatuses Eesti Piibli tõlkele hulga vigu sisse. Temaarvamise järele* olnud Thor Helle ja teised tõlkijad kohatiliig vabalt töötanud, sellepärast seadnud Biek tõlke sõna-sõnalt alguskirja järele ümber. Samati võtnud ta Saksaartiklid ehk sugusõnad „see“ ja ,üks“, mis Helle, nagu jubaHornung varemalt, puhta Eesti keele tundmise põhjal väljakasinud, uuesti Piibli tõlkesse üles, nõnda et pühakirja esi-mese trüki keel kohati õige kirjuks ja vigaseks läks. ThorHelle sai Bieki talitusest alles siis märku, kui suurem osaraamatust ju trükitud oli ja keegi enam vigu ei võinudparandada. Nõnda ilmus siis 1739:

piibli 9tamaf, fe ott Uit fe Summata Sauna, m t $

ü£ a b Summata e cb, teS pö£a3Öa i m oI äb b i ju|)patafub, Söanna 6 cäb u f c 9?amafu3fe(E brc a te j a Hc ©cäbušfc 9?amatuSfe

cfite on ütteäf irjufanub nüüb agga po =

p i Summata armo täbbi, meie (£ eSti = ael e (Sfimeft !or b a ütteSpanbub, ja mitme

fünbfa fatmiga ärrafettefub."Ülemal-tähendatud Bieki poolt tehtud vead maha ar-

vatud, käis esimene Eesti Piibel keele ning kirjaviisi poolestneid radu, mis Forselius ja Hornung ette märkinud. Seeoli kapitaalne suurtöö, millele pärastine kirikukeel enam paljuei suutnud juurde lisada, vaevalt seesugust, mis eelmiseganii suurt edusammu oleks tähendanud. Kui Eesti Piibli tõl-kes ka kõiki algkeele peensusi ei suudetud avaldada, oli


ta oma lihtsuses tüse, tõsine kujuandmine pühakirjaliseleilmutusele iseloomulises talupojalikult võimukas keeles.Paneme 1. Moosese raamatust siia paar esimest salmi tõlkenäiteks:

„QttgmiSfeS loi Summat taemaft ja maab. Sa fe SCRaotti tüppi ja paljad ja püntnebuS otti függanmžfc jaSummata ‘Jöatm otti täpttntamaS mee peal, ja Summat üt*tes: 6ago toatguš, ja toatguS fai. Sa Summat maataš fematguSfe, et ta pea otti, ja Summat teggi toappet matgužfeja pimebuSfc toappete. Sa Summat fe matguöfepäcmafž, agga fe pimmebuäfe nimmefaž femma öötš."

Piibli tõlkes astus Eesti keelerakendus oma aja kohtaküll suure sammu edasi, kuid et Piibli keelde veel paljuvigu sisse oli jäänud, seda ei ole kunagi salatud. Midarohkem Eesti keele tundmine ja uurimine edenes, seda roh-kem hakkasid Piibli keelevead silma paistma ja parandustnõudma. Kõige põhjalikumalt on hiljemini Ahrens ja Wie-demann kätte näidanud, kuidas tõlkijad Eesti keele loomuvastu eksinud, sõnade muutmises, painutamises, objekti-käände tarvitamises jne. vigu teinud. Oli ju võimata muu-lastelt päris puhast ja selget keelt nõuda, pealegi seesugu-sel ajal, mil Eesti keele grammatika ta vaimukohaselt veelei olnud põhjalikult läbi harutatud.

Kõigist vigadest hoolimata avaldas Piibli tõlge meie Piiblikeele ja kirjanduse arenemise käigu peale head mõju. Esi- kirjanduslik ja

teks loodi Piibli tõlke läbi Eesti ühine kirjakeel, mis ra jl .

h“ndusl,kta,tsus

vast killustamise eest hoiab. Nüüd on Tartu kirjakeele ette-jõudmine, mida Verginius maksma pannud, lõpetatud; Tartukeel jäi täielise Eesti Piibli ilmumise ajast peale kohalikuksmurrakuks, mille tarvitajad iseseisvat kirjandust luua ei suut-nud. Teiseks oli Piibli tõlkel kirjakeeleks saanud murrakuenese arenemise kohta põhjapanev tähendus; see tõlge saieeskujuks, mis sarnastavalt ja tasandavalt iga kõrgema kirja-lise mõtteavalduse keele kohta mõjus. Nüüd oli Eesti kee-les võimalus antud, olgugi teatavatel mõttealadel, kõrge-maid ja keerulisemaid mõisteid väljendada. Küll ei küünipühakirjalik vanaaegne maailm selle teadmise ja mõistete


ringi laiuseni, mis edenev haridus uueaegsele keeleleannab, kuid Piibli tõlkes leidus Eesti keelevarast ometi suurülevaade, kui ka siin kõiki rahva keeles leiduvaid ilmeva-hendeid pole jõutud ära tarvitada. Lõpuks andis EestiPiibel rahva vaimukultuuri edenemisele sel ajal otse ilmali-kus mõttes usuelu kosutusest me siin ei kõnelegitähtsal mõõdul hoogu. Rikas lugemise aine, mis Piibli näolkirjavaesel ajal rahva sekka saadeti, ei virgutanud Piibliomanikku mitte üksnes lugemise tehnika raskuste äravõitmi-sele, mida pärast kasulikult muude kirjatööde lugemisekstarvitada võidi, vaid Piibel pakkus iseäranis oma ajaloolistesosades tõsist teaduvara ja laiendas, kui ka teatavas sihis jaaja ning olude poolt määratud piirides, lugeja silmaringiniihästi maailma kui ka rahvaste tundmaõppimises, kunaluulelised osad kahtlemata sügavat mõju tundmuste ja maitseüle avaldasid, mõtlemist äratasid ja rohkesti elutarkust pak-kusid. Antud tingimuste all oli Piibel tähtis tegur mitteüksnes kirjanduse oludes, vaid rahva üldise hariduse käigus.

Vaimulikud jutud.Eesti Piibli ilmumine lõi vaimulikule kirjandusele kindla

keskkoha. Kõik, mis pärastpoole vaimuliku kirjanduse alalilmub, liigub selle keskkoha ümber, astub raamatute raamatuteenistusse, püüab ta sisu rahvale tuttavaks, arusaadavaksja lugupeetavaks teha ning õigele mõjule aidata. Esimesedvaimulikud raamatud, mis pärast Piibli trükkiandmist ilmusid,huvitavad meid eriti selle poolest, et neis ülaltähen-datud sihi saavutamiseks jutustuse ja kahekõne vorm tarvi-tusele võetakse. Rahvakeele pruugi järele nimetati niihästijutustusi kui kahekõnesid „juttudeks“. Neist on hiljeminimeie jutustused, milles ju ka ainet ühe- ja kahekõne näolkäsitletakse, välja kasvanud.

Hanso ja Esimene seesugune juturaamat pääsis trükist 1739,Mardi jutt, nsnja s|j s Piibliga ühel ajal. Vanemates nimekirjades nime-

tatakse seda raamatu keskmise osa järele „Hanso ja Mardijutuks". Tervet eksemplari pole temast säilinud, selle-pärast ei teata selgesti, mis nimi raamatu eeslehel seisis.

Vaimulikud jutud. 205

Ta sisu on: 1. Kuseni Hinriku ümberpöörmise lugu, millelemanitsus juurde lisatakse. 2. Kaks kirikulaulu, mis Tallinnalauluraamatust ära trükitud. 3. „Uks hea jut, mis kakstallopoega Hans ja Mart issekeskes aiawad" ja 4. „Weelüks hea jut, mis üks wagga öppetaja aiab ühhe mehhe-eksiaga, Rein nimmi, kui ta tedda õndsa surma wastu wal-mistab". Viimne osa on Thor Helle grammatikast ära trüki-tud ja laseb arvata, et kogu raamat trükkitoimetaja Eber-hard Gutsleffi töö võiks olla.

Kuseni Hinriku ümberpöörmise lugu huvi- Kuseni Hinrikuf | • * • •• • ii . .«•• • • • ümberpöörmisetab meid iseäranis selleparast, et meil siin esimese iseseis- luguvait esineva jutustusega tegemist on, kuna esimene eesti-keelne lugu „Jerusalemma linna hirmsast ärarikkumisest"meie päivini kiriku lauluraamatu alaliseks lisaks jäi. Jutusisu toome siin lühendatult, kuid algkirja enese sõnadega:

iMnrif °PoriS fübbameft ommaft rummalaft japoletummaft elluft pinge päraft Summata pole, 1718 aastal,fui ta neilt neljatfümmenb aastat manna otil 5a ollt lamb=rine sangenitfa möifaS s?aSnemitfi fippelfonbaS, 9lootfi fareS,mis 9?ügemfS pütaffe. 5a olli fe eSfimenne, feS üppe teäbamaöppetaja ammetiS Summata pole pöriS. 6e aSfi paffaS febba

5a ollt pole aaSta onuna foggobuSfc jureS olnub, japanni fureS pinge furbbuSfeS ja maltuS täppele, et fe foggobuSfureS pimmebuSfeS ja pinge rummatuSfeS eltaS, ja et fe mäp=pemgi oSfa aln>a rapma feaff, ni päSti mannab fui noreb eimöiftnub ramatut. rapmaS otti fel föa ajal, mis piljaenne olnub, ilma õige öppefuSfeta ültcSfaSnub ja mannab ottibennamiSte febba ärraunnuSfanub, mis nemmab ennemuisteöppinub... s?ui foggobuS firrifuS olli, fiiS pibbi foolmeiSterüffi laulma, . . . agga furem foggubuSfe putf feijiS mait, nem=mab ei möiftnub luggeba, neil ep olnub ramatutfi. öepärraftmanitfeS fe öppetaja ommab fuutjab iSfeärraniS neib, feS ohibtäiSfaSnub ... et nemmab pibbib omma maefe pinge pealepattaStama ja üppel faubapäemal üppe fatefiSmuSfe ramatooftma . . . 9Zemmab pibbib paffama fatefiSmuSfe ramatuftneeb firja fäppeb merima ja pärraft foffoluggema, et neebfümme fäSfo, uSfo öppetuS ja SSfa meie palme alteS nenbemetcS feifib.. . Äinrif fe lambrine olli muiste moift*nub ramatut luggeba, agga ta olli pea feif ärra unnuStanub,temma meleS ei fetSnub ennam fui firja (äppeb; fui lemmafebba maenitfuft fuliS, fiis panni temma febba fübbameS täp*


pele, ja möffiS fe pea nöu masfo, olli tapper ja läfž üppelfaubapäemal ennefele fafefišmuSfe ramatuf offma ... 6epeäle paffab temma fateligmuSfe ramatuft eftmešfe fägfofannab merirna. ta tunbiš, et fe päšti forba läfs, mottiStemma fa teife, folmanba fäšfo ja neeb teifeb öppetuSfebmeriba, fenni fui ta fafefiSmufe ramafo fai läbbi aianub . .

Sttiüb ei olnub ta mitte ennam petetu lambuS, nüüb ei aia-nub ta mitte ennam aiamitefš millet .

. . maib temma fate*fiSmuSfe ramaf oIU allafi temma fä: fui ta febba möiStižluggeba, ftiS oSfiš ta fa ennefete üppe ue feabušfe ramatu ..

ja pärraff feif piibli ramatuf ja öppiš febba mägga felgeSfeluggema, et tema öppetaja iäfe febba immefS panni ja fübba=meft rörnuStaš. . . £lgga temma c$ õlle fega mitte rappul,et fa päSti moišfiš luggeba, maib fa pübiš fa õiget faöfo fabafeft, mis armaš Summal ommaff fureft pallažtuSfeff femmaleotti annub . . . oeft malguštafi temma ping ja faini far-gafS, et temma foggoni teifefS meppefš fünbiS, ja fai uutfübanf, meelt ja mötteb . . . 6eftnnane lambrine olli ommalmaal üU neiff, fes altt) ja ärrapölfub olli .

.. fui teifeb

manbujib, jtiž öpfaš ja luggeä temma, fui teifeb tebba feota-ftb ja laimafib, fiiš olli fa mait, fannatlif ja lapfe, fe läbbi,anbiS fa monnele peab popi ta fübbameSfe ja fatiS neib nenbefübbameš päbbenema . . . oeitfe aaštaf pärraft febba, fui taolli paffanub patuft pöörma, laäfiS Summal fünbima, et üfSpeina förS temma jilma jtžfe. fai, fui fa ommab lambab föfiš;fe migga olli otfe fui föja, nenba et ta fure maluga jelleft-fammaft jtlmaff lapti fat, agga temma fannataö febba furefannatufega ja fännas omma pelbe Summalat pealegi fübba=meft, et ta temmale meel feba teift filma olli jätnub, et tameel moiS luggeba . . . aastat ennefui fa ärra furri, olli temma pole aasta paige, ja mobiS maaS,feif temma ippo olli üpriš mägga paiäfefanb, patlega popis:fiis römuäfaS ta ennaft ja omma öppefajaf mitfo forba nenbeöppefuäfega, mis £ufa 15 ja ramatu 8 peatüffiSöppetaffe. SZeeb peatüfib mottiö fa monniforb °Peaff luggeba. .

ja omas palmeö fetlefaö temma ärra febba, mis fa fe jureSfauniäfe olli möffelnub ja täppele pannub ... et temmaöppefaja ei moinb ni felgešte feif firjašfe ätlešpanna. 1734Sfceäri fu 16. päemal möftiS SSfanb Summal febbafinnaffomma lambofeft ftit furjaft ilmaft ärra forrištaba . . . oelle-finnatfe lambrife ello ja furm on fepärraff firjaSfe üHespan=bub, et feif, feS febba famab näppa, öppifjtb möiftma, miSfuurt fažfo ja römo fe etlus ja furmaS fabab, fui innimennejärgeSte püppa firja loeb."

Vaimulikud jutud. 207

Nüüd järgneb veel viis punkti üldist moraali, sellejärele pöörab raamatu kirjutaja otse Eesti lugeja poole jajagab talle omalt poolt veel kümme manitsust.

„Hansu ja Mardi jutul" on seesama otstarve jalaad, mis Kuseni Henriku 1001, kuid vahelduseks ja asjaelustuseks tarvitatakse siin Helle grammatika lisa eeskujulmonoloogi asemel dialoogi. Õpetaja osa etendab siin talu-mees Mart, kes oma hea sõbra Hansu kallal misjonitööd teeb.Moraalist, mida siin kahekõne abil pakutakse, võib arvata,missugused elukombed rahval sel ajal olid. Esimene jutu-aine on siin liigjoomine. Tuleb välja, et talumehed mitteüksnes kaubamüümisel ja liikujoomisel päid täis ei pannud,„vaid keik meie maal on se usk, kus pulmad, lapse varrud,matuksed ja talko jodud on, seäl juakse tihti peäle, kui käon.“ Liigjoomise vastu katsub Mart järgmiselt mõjuda:

Summal äpmarbab neib nuppelba, feS temma fannaft eipooli. annab monneforba febba pättustele ja maggabeleunneS teaba . . . &fS noormees on teifct pärnal ennetoitu unneS ilmjt näinub, et tirrifo aebaS furnub innimeSfebtui logus maaS olnub, ta ei moinb jalgagi maiele pista.s?a firrito=aia tagga pottegc maab ennam olnub furnub matta.Üpt meeft pibbanb maetama, agga feal poile muub rumi ol=nub fui ütS meSfine foo farnane topt, jtnna on ta felle feppamappa pantub. 6e noormees on fäSfo fanub ülleS torniminna ja fellab pelliStama, agga ta ei moinb rebbelif möbaülleS minna, et neeb pulgab ärralaggunb, fiiSfi on ta rebbelipuub möba ülleSronninub, ja fui ta tellabe Itggi fanub, ftiSon ta leibnub, et tellabe föieb ärratatfenb olnub ; fui ta mappatulnub, fiiS on ta näinub, et fafS meeft rami peal üppe furnometfa minub mappa matta, et ei olnub ennam maab ei tirrifo»aebaS egga feäl tagga. °pärraft febba on tebba fäStub rap»male febba talutaba, ja neib manitfeba, et nemmab pibbanbpattuft pöörma, et fe aeg liggi jöubnub . . .

Oleme siin esimeste eestikeelsete juttude sisu lühen- Kokkuvõte,

datult, kuid kohati jutustaja enese sõnadega lugejale esita-nud, et neist võimalikult selget pilti anda. Kui KuseniHindriku 100 l keelevead maha arvame, siis seisab meie eesnende vaimulikkude jutustuste tüüp, mis vaimuliku kirjan-


duse valitsuse lõpul meie kirjanduses esinevad. A) Tähele-pandav on siin karakterlik labasus jutustusviisis, mõttevae-sus kirikuõpetuste seletuses ja pealiskaudsus ning ühtlasiülimagusus tundmustes, kuna lõpul manitsused niisama paljuruumi võtavad kui jutt ise. Muidugi peavad rahvale mää-ratud kõned ja kirjatööd rahvalikult, see on rahvale aru-saadavalt sõnastatud olema. Vaevalt nõudis meie rahva aru-saamine niisugust keelt ja jutustusviisi, nagu ülemal näha.Rahvalikkusest said selleaegsed kirjamehed omal viisil aru.Rahvas tarvitas luules ja tihti ka igapäevases kõnes toredatpildikeelt, sõnastas oma mõtteid vaimukalt ja kaunilt. Rah-vakeele ilust ja mõnust ja eestlase mõtlemisviisist ei saanudaru õpetajad, kes lihtsate grammatikaseadustega sõda pida-sid, ja kellel nende hulgast tarvilist arusaamist jätkus, seepidas tõsisest rahvalikust, õigemini rahvuslikust sõnakunstistniisama vähe lugu nagu Eesti rahvaluulest. See näis neilejäme, igapäine ja ebakiriklik olevat. Sellepärast töötati aja-jooksul iseäralik kiriklik-rahvalik stiil välja, mis seda sünd-sam arvati olevat, mida vähem ta rahva luulekeele, ilu jamõnu avaldas. Niisuguses kiriklikus rahvalikkuses läks keelsiis piirita labaseks, vaimuahtraks ja magedaks, kuna sealjuures sõnastusest ülimagus, sentimentaalne tundeviis ja sal-vitud toon seda mõjuvamalt välja kuuldub. Niikaua kuiilmalik kirjandus, nimelt ilukirjandus, vaimuliku kirjandusemõju all seisis, avaldasid Eesti ilmalikud laulud ja lood läbis-tikku sama laadi ja tooni. Sentimentaalne ilukirjandus, miskuni Eesti rahvuslise ärkamiseni valitses, moodustab kirjan-duseloos iseäralise ajajärgu, mis sedamaid harutusele tuleb.

x) Vaata: C. J. Masing, ,Ühhe pattust pöörnud Negri orja sündi-nud asjad" ja «Laeva pois Pop teeb omma öäla Kaptenile ta surma vodipeal ihho ja hinge põiest head.“

Kolmas järk.

Sentimentaalne vool.

Sentimentaalsest voolust üldse.Eesti vanem ilmalik kunstluule ei seisa oma aine ega Vahekord eel-

kuju poolest meie rahvaluulega ühenduses, sest orjusesse misk^d aiaiar'

rõhutud rahval kadus võimalus omapärast kultuuri jatkataning rahvaluule põhjal iseseisvat kunstluulet luua. Meieärkav kunstluule on võõrsilt sissetoodud taim. Rahva vaimulevõõrad olid ta istutajad ja ravitsejad, võõras oli ta olu,võõras ta kuju ja värv. Vanem ilmalik kunstluule võrsusvaimuliku kirjanduse tüvest. Ta ei omandanud mitte üksnesvaimulikul kirjanduse alal väljatöötatud väliseid luule- jakeelevorme, vaid kiriklikud põhimõtted määrasid osalt katema sihi ja karakteri. Järku Eesti kirjandusloos, mis naguülemineku vaimuliku kirjanduse valitsusest rahvuslikule kirjan-dusele moodustas, nimetame sentimentaalseks ehkhaletundeliseks vooluks, sest et isesugused haig-lased tundelikud jooned temast läbi käivad ja ta mitmetpidisentimentaalset laadi avaldab. Oleme juba eespool sedaülimagusat tundeviisi ja salvitud tooni osatanud, mis pietismimõjul meie vanemates vaimulikkudes juttudes esineb ja sealtka ilmalikusse kirjandusse pääseb. Haiglased on need tund-mused, millel reaalne alus puudub, mida tõsised oludhinges pole äratanud, vaid väljamõeldud põhjused ja haiglaneerutus. Ja seesugusest kunstlikust, haiglasest erutusest eiole vagalaste usutunded vabad.

M- Kampmann, Eesti kirjandusloo peajooned I. 14

210 111. Sentimentaalne vool.

Sentimentalismi Kuid meie ilukirjanduse sentimentaalsed jooned ei tui-tundemärgid.

# #

*

nud mitte üksnes vaimuliku kirjanduse mõjust. Nähtusel oliveel teisi põhjusi. Kõigepealt leiame, et Lääne-Euroopasentimentalism ärkava Eesti ilukirjanduse kohta tuntavaltmõju avaldas. Sentimentalismiks kutsutakse harilikult sedavoolu Lääne-Euroopa kirjanduses, mis XVIII. a. teisel poolelilmus ja ebaklassitsismi valitsuse kukutas. Sentimentalismtõrjus kuiva ja külma, seaduskorralise mõistusetöö ning pi-meda teooria-orjuse, mis ebaklassilises luules rationalismimõjul moodu tõusnud, kõrvale ja tõstis mõistuse asemelesubjektiivsete tundmuste avalduse peaasjaks, katsus kõigile,mis luulekunstis kõrge ja ülendav on, veel liigutavamat mõjuanda, püüdis lugejate südames iseäranis armastust looduse,vaikse üksildase maaelu vastu äratada ja osavõttu ning kaas-tundmust nõrkade viletsusest ja vaeste kannatajate ning taga-kiusatute saatusest leegile õhutada. Sentimentaalsed kirjanikud valisid oma tegelased rohkem igapäevaste surelikkudehulgast ja püüdsid näidata, kui palju kõlbulist jõudu jakombelist püsidust need lihtsad inimesed ka kõige ränge-mates hingelistes võitlustes võivad avaldada. Sagedasti sead-sid sentimentaalsed kirjanikud moraali-õpetuse enestele sihiks:nad püüdsid lugejate hinge liigutada, nende südameid sellevooruse omandamiseks avada, mida nende kangelased sõnaja teoga kuulutasid. Kurjus ja ebavoorus said tingimatakaristuse, headus ja viisus aukrooni. Erutatud hüüdedja tundmusrikkad vahekõned, kirjaniku enda südame välja-valamised ja pihtimised lugeja ees, lihtsa töörahva kõlbuliseelu ülistus sügavas üksilduses ja vaikuses, ohtralt valatudpisarad need on tähtsamad silmapaistvad sentimentalismitundemärgid ja ühtlasi ka abinõud, millega sentimentaalnekirjandus katsub mõjuda.

Sentimentaalse kirjanduse voolu kodu on Inglismaa.Kõige selgemini esines ta laad Inglise perekonna-romaanides,sest et seda kirjanduse haru hulk anderikkaid kirjanikke omatoodetega rikastasid. Karakterlikud sentimentalismi tunde-märgid leiame näituseks James Thomsoni luuletööst „Theseasons" (Aasta-ajad) 1730, milles kauneid pilte küla loodu-sest, talurahva elust ja olust esitatakse ja talupoegade kolb-

Sentimentaalsest voolust üldse. 211

lus kaugelt üle kodanikkude linna-elu seatakse. Iseäranislaialt tuttavaks ja kuulsaks said Richardsoni sõnumiku kujulkirjutatud romaanid: „Pam e 1 a ehk tasutud voorus"(1740) ja «Clarissa Hariowe" (1748). Viimase jutusisuks on ühe noore tütarlapse haledad, tõest i-sündinudelujuhtumised. Clarissal on palju häid omadusi: ta on ilus,noor, õrn, tasane, ilmasüüta ja täidab oma kohust. Sugu-lased tahavad teda rikkale naabrile naiseks soovida, kuidvooruslik Clarissa peab seda nõu kui häbistavat südame-tunnistuse petmist alatuks. Clarissa südame võidab krahvLowlace, rikas ja kõlbluseta noormees, kes mitmesugustearmastuselugude läbi kuulsaks saanud. Sugulaste tagakiu-samised sunnivad Clarissat Lowlace juurest kaitset otsima.Clarissa püüab lodevate kommetega nöörimeest voorusli-kule eluteele juhtida, kuid südametunnistuseta lõbutseja tar-vitab alatul viisil ettevaatamata neiu usaldust ja ei kohkupettuse eestki tagasi, et teda oma võrku meelitada ja eksi-teele viia. Clarissa ei suuda oma häbi välja kannatada, vaidteeb enesele otsa, aga ka Lowlace peab oma süüd surmagalepitama. Nimelt tahab keegi Clarissa sõber ja austaja sedahäbi, mis neiule tehtud, kätte maksa ja kutsub Lowlacekaksikvõitlusele, milles petis langeb. Romaani sündmustik onõige lihtne; huvitust ei paku siin nii väga tegevusearenemine, kui peenikene psüholoogilik analüüs ja tegelastemeisterlik karakteristika.

Inglise sentimentaalne perekonna-romaan leidis Euroopamannermaal rohkesti jäljendajaid. Richardsoni mõju all kir-jutas Rousseau 1761 oma moraliseeriva „Ca nouvelle jieloise'\milles Heloise mitmeti Clarissat meelde tuletab. Rousseaueeskujul paigutasid Saint Pierre ja Chateaubriand oma jut-tude tegelased võimalikult kaugele haritud maailmast väljalooduserahvaste vaiksesse, üksildasse elusse, esimene Lõu-na-Afrikasse, teine Põhja-Ameerikasse indiaanlaste hulka,nagu seda „Atalast" näha võime. x) Richardsonist võtsid ees-kuju Saksa kirjanikud, näit. Gellert „Das Leben derschwedischen Gräfin G.“, Klopstock „Die todte Clarissa",Lessing „Mis Sara Sampsoni" ja isegi Goethe oma «Lei-dendes jungen Werther“ kirjutamise juures. Niihästi püüabGellert nimetatud haledas romaanis, kui ka Goethe „Stella“sees kurjuse ja halbuse kujutamise teel moraalilikult mõjuda,ja kuna nad tegelastes kõige raskemaid hingelisi võitlusi

1) Viimane ilmus Eesti keeles I. Randi tõlkes „Sakala lisas" 1896.Raamatuna on ta ilmunud 1923 K. Martinsoni tõlkes.

14*

212 Sentimentaalsest voolust üldse.

lasevad tõusta, tahavad nad sel teel lugejale vagusamattasandust ja allaheitmist õpetada.

Eesti vane- Kuna sentimentalism Euroopa kirjanduses uhkeis õites“ lokkas, oli meie Eesti ilmalikul laulul ja 100 l parajasti ärka-

sentimen- miSC aeg. Meie vanemad ilukirjanikud, kes enamasti saks-taaised kai iase( j ehk saksastatud eestlased olid, omandasid sentimen-duvused. 1

taalseid kalduvusi osalt kiriklikust elust, osalt ka Lääne-Euroo-pas valitsevast kirjanduslikust voolust. Nad võtsid Saksarahvaraamatud endale eeskujuks, tõlkisid sealt laule, valme,õpetlikke jutukesi «maakeelde* ja panid Saksa viisid «maa-rahva" suus kõlama. Nii juhtis neid selle aja vaim. Kuju-tades inimsoo üldomadusi, ei nõudnudki sentimentaalne luu-lekarakter seda, et teatava rahva iseäraldusi, kombeid jahingeelu oleks pidanud tähele pandama. Chateaubriandi„Atalat“ võib kerge vaevaga kes teab mis jutuks ümbermuuta, nagu seda ka sündis. Sentimentaalse voolu kirjandu-setoodetel puudus kohalik ja rahvuslik värv. Nii võisid nadhõlpsasti ühest keelest teise rännata ja rahvusvaheliseks vai-muvaranduseks saada.

Kuid sentimentalism ei tulnud meile Richardsoni«Clarissa", ei Rousseau «Uue Heloise" ega Goethe „Wer-theri" näol. Seesuguseid jutte ei võidud lihtsale lugejaleesitada, pole ka neid talurahvas ju väljamaalgi sel ajallugenud. Meie kirjandusepõllule istutati hoopis lihtsamaidsentimentalismi võsusid. Need olid laulud ja lookesed, millestalurahva seisuse õnne ülistati, vaikset maa-elu kiideti, rahvastõpetati saatusele alistuma ja selleaegsete oludega tingi-mata rahul olema. Saksa rahvaraamatutest otsiti seesugu-seid lugusid välja, mis haledusest ja pisaratest nõretasidja lihtrahvale arusaadavad olid. Nõnda tekkis meilXIX. a. esimesel poolel rahvalik jutukirjandus, milles Saksa-,Prantsuse-, Itaalia-, Helveetsia ja Föniikiamaal sündinud,pealegi «tõestisündinud*, väga haledaid, imelikke, kohuta-vaid lugusid esitati. Nende lugude rahvakuulsus ja meeldi-vus seletub kõigepealt seega, et nad tuttavatest keskajalis-test rahvajuttudest novellideks olid arendatud, millel muinas-jutu laad alles jäänud. Olles vabad miljöö kirjeldustest ja

Sentimentaalsest voolust üldse. 213

psüholoogilisest analüüsist, rahuldasid nad, nagu muinasju-tudki, lugeja ainestikulist huvi. Nad moodustavad üleminekurahvamuinasjutust kunstipärasele luuleloole, sest nende kom-positsioonis on mõlemist midagi. Kui Kreutzwald neid ime-likkudeks, kaelamurdlikkudeks lugudeks nimetab, milleshullul sammul tõsiduse radadest üle astutakse 1), siis pole taneid muinasjuttude ja legendide seisukohalt hinnanud,nagu see loomulik oleks olnud, vaid nad uuema aja kunst-juttudega kõrvutanud. Muinasjutu novellidest olid iseäranisneed lugupeetud, milles tõelikke sündmusi öeldi kirjelda-tavat, sest rahvas on just sündmustest huvitatud. Kes iseviletsuses, surve all elab, nagu selleaegne talurahvas igal pool,see leiab suurt lohutust, kui kuuleb, et maailmas veel teisiarmetuid, põlatuid, tagakiusatuid kannatajaid olemas, kes tasaatust jagavad. Sellepärast neid raamatuid meelekinnitu-seks ka soovitati.

Ülemineku aja vaimulikust kirjandusest rahvuslikule kir- Jaotus-

jandusele jagame esinevate kirjameeste järele kaheks alam-järguks: A. Ilukirjandus peaasjalikult kiri-kuõpetajate hoolel. B. Ilukirjandus peaas-jalikult köstrite ja koolmeistrite hoolel.

A Ilukirjandus peaasjalikult kirikuõpetajatehoolel.

Selle aja kirjameeste ja nende tööde laad.

XVII. ja XVIII, aastasajal panid evangeeliumi usu kiri-kuõpetajad, nagu eespool seletatud, Eesti keeleharimisele ja Too™™™stuse

kirjandusele aluse. Kui XVIII, aastasaja lõpul ja XIX. aasta-saja algul Eesti ilmaliku kirjanduse, eriti rahvapäraseilukirjanduse alal proovivagusid aeti, olid jällegi kiriku-õpetajad esimesed töölised. Aga ei mitte üksnes esimesed,

1) Paar sammukest rändamise teed, Ihk. 19.

214 III. Sentimentaalne vool A. Ilukirjandus peaasjal, kirikuõpetajate hoolel.

vaid nad jäid paar mõisnikku maha arvatud tükiksajaks Eesti ilukirjanduse ainukesteks edendajateks. Selleaja kirjamehi täidab otse vaimustus rahva keeleharimise vastu.Selleks mõjusid kaasa Lääne-Euroopas puhuvad lahedamadtuuled. Esiteks nõudis rationalistlik filosoofia, mis kõiki näh-tusi mõistuse abil tahtis ära seletada ja kogu ilmavaadetpuhta mõistuse alusele rajada, alamale rahvale valgust. Tei-seks sundis Prantsuse revolutsioon ülemaid seisusi selle ülejärele mõtlema, kuidas pärispõlves vaevlevale talurahvaleinimese õigusi ja lahkemat elujärge muretseda. Napoleonisõdade ajal ei leitud mahti humaanseid mõtteid teostada.Napoleoni kukutamise järele said Euroopa rahvad jällelahkemini hingata, seisused hakkasid üksteisele lähene-ma, üksteise saatusest soojemalt osa võtma. Ka meie kodu-maal püüdis valitsev seisus pärisrahvaste vastu rohkem ini-mesearmastust üles näidata. Sel ajal sai meie maa suureosa haritud mehi nimelt Saksamaalt, sest et kodumaa ülikoolPõhja-sõjast saadik kinni oli jäänud. Muidugi tõid neednooredmehed, kes väljamaalt tulid, hulga edasitungimisevaimustust, mõtteid vabadusest, inimese õigusest jne. enesegakaasa ja püüdsid, nii palju kui olud lubasid, orjuses olevarahva heaks midagi korda saata. Aga veel rohkem mõjusidtähendatud sihis need uuendused, mis keiser Aleksander I.meie talurahva elus ja olus ette võttis. Pärisorjuse kaotami-sega sai eestlane inimese õigused jälle tagasi. Vaba talu-poja keel nõudis tähelepanu. Saksad, kes avalikke ame-teid pidasid, pidid Eesti keeles sagedasti protokolle kirjutamaja ametlikke dokumente välja andma. Selleks ei ulatanudteenijate suust kuuldud Eesti keel, nad pidid seda pisutpõhjalikumalt õppima hakkama. Ja missugune suur mõjuvabal selgel eestikeelsel kõnel oli, seda said Saksa õpetajadtunda, kui Vennaste kogudused meie maal usulist ärkamistsünnitasid ja vaimulikud kõnelejad rahva enese seast esi-nesid. 1) Sellepärast võime küll aru saada, miks õpetajad

*) D. H. Jürgenson, Kurtze Geschichte der ehstnischen Literatur.Verh. der gel. ehstn. Ges. I. B. 2. H.

215Selle aja kirjameeste ja nende tööde laad.

tähendatud ajajärgus agaramini kui vanasti Eesti kirjandusealale tööle asusid. Osalt humaansed ideed, osalt tegeliktarvidus lõid Saksa seltskonna paremate liikmete hulgaseestisõbralise elevuse, millist tänini ei olnud nähtud.

Kuni XIX. aastasaja teise veerandi keskele, see on ühine eesmärk,

umbes 60 aastat, seisis Eesti ilmalik laul ja lugu ja muu kir-jandus peaasjalikult kirikuõpetajate hoolel, mispärast tähen-datud ajajärgule ka sellekohase pealkirja oleme andnud.Pealkiri näib küll väliselt ja vabalt, ainult kirjameeste elu-kutse peale vaadates valitud olevat, kuid õige ja sünnison ta siiski. Igal seisusel ja rahvakihil on oma erilisedsihid, vaated ja huvid. Need sihid ja vaated esinevad kakunstis ja kirjanduse toodetes, mida teatav seisus soetabja edendab. Ja vaimulikkude meeste ilukirjandusel on õigetuttav siht ning kindel laad. Selleaegsete kirjanikkude töö-del on väga palju ühiseid, erilisi tundemärke, mis koguajajärku karakteriseerivad. Selle aja kirjameeste ühine ees-märk on rahva kõlblise elu tõstmine ja ma-jandusliku olukorra parandamine. Vaimuliku sei-suse liikmed tahavad ilukirjanduse abil rahva vaimu ära-tada, rahvast kõlbliselt kasvatada. Juba esimestest katsetestpeale on Eesti ilmalikul kirjandusel õpetlik, moraliseerivsiht. Selle sihi saavutamiseks toodakse didaktilist luulet,trükitakse õpetlikke, kasulikke kirjasid majapidamise juhatu-seks, tervisehoidmise õpetuseks ja seaduse tutvustamiseks.Pikemaid jutte kirikuõpetajad ei kirjuta. Juttude nime kan-navad tol ajal anekdoodid, mõistukõned ja valmid. Sellesttulebki mõistukõnede ja lühikeste õpetlikkude jutujätkuderohkus vanemas ilukirjanduses. Tihti püüavad õpetajad kohu-tavaid ja haledaid sündmusi ajaloost ja üksikute inimesteelust esile tuua. Need põrutavad sündmused peavad luge-jaid kurja eest hoiatama, külmi südameid liigutama ja eksi-jaid õigele teele hirmutama. Kõik selle aja kirjamehed onkõrgema hariduse osalised, kes teatava asjatundmisega jahoolega need ained välja valivad, mis nad rahvale lugedapakuvad. Peale paari on selle aja kirjanikud kõik sündinudsakslased, kellele rahvakeele peensused võõrad.

216 III. Sentimentaalne vool. A. Ilukirjandus peaasjal, kirikuõpetajate hoolel.

juhtnöör keele Eesti keele õppimiseks tarvitasid selleaegsed kirjamehedpeaasjalikult Hupeli grammatikat „Estnische Sprach-lehre für beide Hauptdialekte jne.“ See ilmus1780, seega just eestikeelse ilmaliku kirjanduse ärkamise ajalja jäi kuni Ahrensini kirjameestele tähtsamaks juhtnöörikskeele asjus.

August Wilhelm Hupel sündis Weimari vürstiriigisButtelstädti linnakeses 25. veebruaril 1738. Esmalt õppista kodus isa juhatusel, selle järele käis ta Weimari gümnaasiu-mis ja studeeris Leipzigi ülikoolis usuteadust. Hupelil olisuur himu võõraid maid näha saada, sellepärast õppis taItaalia, Inglise ja Prantsuse keelt tundma. Sõprade nõuand-misel võttis ta Liivimaale omale kodukooliõpetaja koha.Siin kutsuti ta 1760 Äksi koguduse õpetajaks ja 1763 Põlt-samaa koguduse hingekarjaseks. Viimases koguduses töötasta 41 aastat, ehk teda küll alistaval viisil Riiga, Tallinnaseja Peeterburisse kõrgemate ametite peale kutsuti. Alles vana-duse nõrkuse sunnil lahkus Hupel 1804 Põltsamaalt ja asusPaidesse elama, kus ta 6. jaanuaril 1819 suri. Tartu üli-kool tõstis Hupeli tähtsate kirjatööde pärast, mis ta kodu-maa kohta Saksa keeles avaldanud, esiteks mõtteteaduse,pärast ka veel usuteaduse audoktoriks. Ta suurematestkirjatöödest, mis kaunis pealiskaudselt tehtud, nimetame siinainult: „Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland"I—III., Nordische Miscellaneen“ I—XXVII, ja „Neue Nor-dische Miscellaneen" I—XVIII. Eesti keeles avaldas Hupelkaks arstiteadlise sisuga kirjatööd: „Lühhike õppetus, missees monned head rohhud täeda antakse** (1766) ja „Arstiramat nende juhhatamiseks, kes tahtvad többed arvada japarrandada" (1771). Mõlemate sisu on Dr. P. Wilde saksa-keelest arstiteadlisest nädalalehest võetud, mis sel ajal Põlt-samaal ilmunud, kus siis juba trükikoda olnud.

Oma Eesti keele grammatikas ei pakkunud Hupeliseseisvat keeleuurimise tööd. Tallinna murde seletuses toetasta ennast Thor Helle ja Võru murde seletuses Joh. Gutslaffigrammatika najale; viimase aine harutusel tarvitas ta veelõpetaja Clare käsikirjalist Võru keele õpetust, lisas nendeleallikatele omalt poolt mõned täiendused juurde ja andis gram-matikale 410 lehekülge paksu, selle aja kohta õige täielikuEesti-Saksa sõnaraamatu kaasa. Suurt edenemise sammuEesti keele uurimises ei ole Hupeli grammatikast külltunda. Hupeli arusaamine Eesti keele loomust on niisamapuudulik, nagu ta eelkäijatel. Kuid praktilise kokkuseade

Selle aja kirjameeste ja nende tööde laad. 217

tõttu sai Hupeli töö palju laiemalt tuttavaks ja tarvitava-maks, kui ükski teine vanem grammatika.

Kirikuõpetajad, kes kõnes olevas ajajärgus kirjanikku-dena esinesid, ei võtnud elavat rahvakeelt eeskujuks, vaidtarvitasid enamasti vanadest käsikirjadest ja vaimulikkudestraamatutest kätte õpitud, enam ehk vähem rikutud, labastkirikukeelt, panid sealjuures stiili ühtluse, puhtuse ja selgusepeale suurt rõhku, muidugi nõnda, kuidas nad ise asjastaru said. Kirjaviis pole Eesti keelel ei enne ega pärast sedakunagi nõnda ühtlane olnud, kui nimelt tähendatud ajajärgus.

Friedrich Gustav Arwelius.Vaimuliku kirjanduse valitsuse ajal oli Tallinn, kui lühi-J J

_

Kirjanduslisakest aega kestva tartukeelse kirjanduse ettejõudmise mahategevuse esimene

arvame, Eesti kirjanduslise tegevuse keskkoht, sest et Tal- keskkoht

linna murret kõnelevate kirikuõpetajate seas rohkem keele-ja kirjamehi leidus ja Piibli tõlkimine Tallinna murdele kir-jand usealal ülekaalu kätte muretses. Kuid Tallinn ei olemitte üksnes meie vaimuliku kirjanduse häll; ka esimesedilmalikud raamatud anti siin välja, siin aeti ka Eesti kunst-luule alal esimesed vaod.

Esimene tähtsam ilmalik kirjamees, kes rumaluse udupeletamiseks väikeste kalendrite kõrvale suuremad, sisurikkad,õpetlikud raamatud pärispõlves vaevleva eestlase suitsutarresaatis, on Friedrich Gustav Arwelius. Ta sündisTallinnas 5. veebruaril 1753 ja kasvas Viru-Nigulas üles,kus ta isa, kes eestikeelse jutluseraamatu kirjutanud, kiriku-õpetajaks oli. Pärast õppimise lõpetust Tallinna doomkoolisstudeeris noor Arwelius Leipzigi universiteedis theoloogiat jafiloloogiat. Kodumaale tagasi tulles pidas ta 14 aastat Tal-linnamaal kahe mõisniku perekonnas kodukooliõpetaja ametitja hakkas siis 1790 Tallinna gümnaasiumi usuõpetuse jaLadina keele professoriks, mis ametis ta 1805 surnud.

Kiikla mõisas Alutaguses elades oli Arwelius rahva eluhästi tundma õppinud ja eestlaste vaimlist ning ihulist vilet- Arweiiuse arva-

sust näinud. Ta kirjeldab seda nõnda: „Kui paljo pahhad mised Slhld-

visid, kui paljo kurjad kombed, kui suurt söggeda rumalustnäikse iggas paikas, maarahva seas, ilma kaua otsimatta!Agga kui harvaste leiame meie vahhest saa huikas üht

218 III. Sentimentaalne vool. A.Ilukirjandus peaasjal, kirikuõpetajate hoolel.

ainust, kes õige ustav ja õiglane oleks keige omma viisideja kombede sees, kes tassase meleka ja moistlikkuld, rõõm-sas põlves ni hästi, kui ahhastuses ommad asjad teaks ajada!Sest se siis tulleb, et suurem hulk maarahva seas villetsaspõlves ellab, et suuremal hulka) ikka kitsas käe on toidusseja keige maja-asjade põiest: nenda, et südda halledakslähheb, peält nähhes, et se rahvoke, kedda se hea Jummalka seie maa peäle loi rõõmsad ja rahholised päivi näggemani hopis halvaks, ja kehvaks, ja tuimaks, ja nurjatummakson läinud." Seesuguse viletsuse põhjuseks peab Arweliuskõigepealt halba lastekasvatust. Lapsed ei nägevat egakuulvat maast madalast muud kui kurjust, ebausku ja ru-malust. Teiseks ei suutvat talupojad sellest aru saada, etkool ja õppimine kasu toovad. Talurahvas ei paluvat mõisa-vanemaid, et need valdadesse koole ehitaks. Kolmas põh-jus olevat see, et rahval kirjavara puudub, mille sisust taaru saab. Jõledas ebausus arvavat inimesed Jumalale see-läbi meelehead tegevat, et pikad pühapäevad oma laulu-raamatut ja katekismust lugevat. Seesugusest teenistusest eivõivat Jumalal meelehead olla, kui inimene seda ei mõista,mis ta loeb. Ka ei tulevat sellest mingit kasu, kui lapsilastakse esmalt aabits, siis katekismus ja suur lauluraamat„läbi ajada, nagu härjad adra ees." Arwelius ei laidavaimulikkude raamatute sisu, vaid raamatute mõistmata tar-vitamist. Lugeda ei tulevat lugemise pärast, vaid tar-gemaks-saamise pärast. Selles sihis soetab Arwelius rahvalearusaadavamat kirjavara, millest ..elukorra parandamiseksmõistlikke õpetusi leida." Nii tekkisid meie esimesed ilma-likud raamatud.

Arwelluse kirja- Koolimehena mõtleb Arwelius esmalt Eesti nooresootõod' peale ja kirjutab „sõbra põiest malaste heaks" oma „Kauni

Jutto- ja Oppetuse-Ramatu", millest esimene jaguTallinnas 1782 ja teine jagu 1790 ilmus. Esimene on Rochovi„Kinderfreund“ järele kokku seatud. Ta sisaldab õpetlikkelookesi ja laule Eesti esimene ilmalik kirjandus. Arweliuseluuletustest, mis lugemispalade vahele mahutatud, seisku siinjärgmine salm näiteks:

Friedrich Gustav Arwelius. 219

Äeol meid tabame,QSknnab, toit minnalSEftcie öppdaja, fckannab l)oolt, et ftnno

ja tübbimuš ei faa;?cmmo fanno tyaffabS?ergefi moib feät õppiba,&e$ ci j>üa focruft tc^a.

Kahtlemata leidub Arweliuse lugemisraamatus tõlgitudpalade seas ka algupäraseid töid, mis meie maaelu ja olukujutavad. See-sugune algupära-ne pildikene näiblugu „tillukesestrahvast" olevat.Põltsamaa mees,kes pikk ja pris-ke, nagu paljusealseid rahva-poegi, läheb Alu-tagusesse sugu-lasi vaatama. Sealleiab ta lühikesekasvuga rahvaeest. Naiseme-hed, kel habemedsuus, on jässiskui poisikesed.Väga harva lei-dub neid, kelvähegi mehe ke-ha oleks olnud.Kui Põltsamaamees selle näh-tuse põhjust pä-rib, saab ta su-gulaselt vastu-seks : „Ju seevist raskest tööstja sundimisest tu-leb, miska meie


lapsi piinatakse, kui nad vaimuks peavad käima, nõnda kuiAlutaguse naisedki laulavad:

pissokessi piinatakse,rammotummi raisatakse!"

Selle seletusega ei jää põltsamaalane rahule. Kui taviimaks näeb, et Alutagusel lapsed viina nagu vett joovad,annab ta ise õige seletuse: „Nüüd ei pane ma enam imeks,et teie maal aina masajalad on ja ma poisikesi meeste ase-mel leian. Kuidas võib siin inimene täie kasvu kätte saada,kui teie ise ju lapse eal ta sisikonna viinaga ära rikute?"

Liigjoomise kõrval karistab ja hurjutab Arwelius omaõpetlikkudes lookestes veel rumalust, laiskust, hoole-tust, riidlemist, pettust, vargust ja hulkumistning annab seletust tuleklaasist, taimede kasvamisest, maa-ilmast, taevatähtedest ja mõnest loomast. Kõige suuremathoolt kannab Arwelius selle eest, et maarahvas mõisavane-maid austaks, nende sõna kuuleks ja oma elukorraga tingi-mata rahul oleks. Talurahva seisust lastakse linnakodanikuja taluperemehe vahel tekkinud kahekõnes ülistada ja maa-rahva head põlve otse «õndsaks eluks" kiita. Talupojatervis nii öeldakse seal ei karda vihma ega külma,sest «töö soojendab nahka.“ Sadandete lindude laulu saabtalupoeg ilma hinnata kuulda, ei nuusuta linna ametmehetoa paha haisu, vaid selle asemel näeb lillekeste ilu ja tun-neb nende magusat lõhna. Mis ta ümber sünnib, annabtalle asja Jumala peale mõtelda. Talupojale ei ole vajaabi haiguste vastu, ei head seltsi, ei kalleid koole egauhkeid kirikuid. Talupojale ei saa keegi ülekohut teha, sestet mõisavanemad teda kaitsevad. „Kui talupoeg aga mõist-lik oleks ja oma põlvega rahule jääks . . . küll siis olekshea pidu meie maal!“ Kuna kirjanik raamatu eeskõnes, kusta otse Eestimaa oludest kõneleb, meie rahva põlve haletse-miseväärt viletsaks nimetab ja ise selle paranduseks tööleasub, siis ei või eesseisva kahekõne sisu tõsiste oludekujutuseks pidada, vaid Arwelius on siin ainult ideaalid luge-jale ette seadnud ja ülistab, nagu teised sentimentaalse kir-janduse voolu esindajad, siin talupoja põlve ja vaikset, idül-

Friedrich Gustav Arwelius. 221

lilist maaelu üldse. Äratatud tundmused jäävad talupojahingele võõraks, sest et nad tõsisest elust pole välja kasva-nud, Me saame aru, miks rahvas, nagu Arwelius ise järg-mise ande lõpusõnas kaebab, ta jutud lugemata jätab.

Täisealistele lugejatele kirjutab Arwelius 1790. aastalBeckeri „Noth- und Hülfsbüchlein“ järele „Ramma JosepiHädda- ja Abbi-Ramatu", millest 10,000 eksemplari ilmahinnata rahva sekka levitatud. Siin lastakse RammaJosepit kolmekümnes pühapäevases lugemises rahvale niimõneski elukitsikuses head nõu anda. Raamat õpetab mines-tanud ja surnud inimeste vahel vahet tegema ja tõsiseidsurnumärke ära tundma, juhatab külmavõetud, uppunud,vingu jäänud ja hullu koera hammustatud inimestele abiandma ning haigeid ravitsema, võitleb ägedasti joomatõbegaja prassimisega, karistab roppust, mustust ja hooletust jaseab viimaks Mardi Reinu ja Juhan Rutaka rahvale eesku-juks. Lugemistega terviseõpetusest, rikkakssaamise kunstist,õllekeetmisest ja maarammutamisest lõpeb see imelik häda-ja abiraamat, milles õpetused harilikult salmideks kokkuvõetud. Näiteks

Äui fa finno toaetoafi toedftin et oEc abi näbb<*/fiižft römuS on fo meel,tcggib fa, miž fobfmš tcl>b<t*

Ehk jälle: &f$ tuf>nus jääb iffa tubnufcfš,cf)f ta füE monbo beab näefä.

Arweliuse päralt on ka salmikene, millega joomavennadmeie ajal veel hooplevad:

s*ui mul on toiina, fitö olen ma meeš,künaga fažtoab fübba mo feeš,(St ma ftin toaetoa ja murret ci näe;Summata toiljofc fabjo ei te.

Seda «nurjatut salmi" laseb Arwelius Nigula Juhanitlaulda ja kõneleb sellejärele siis suurest kahjust, mis viin teeb.

Ärkav kunstlüürika.Eesti ilmalik kunstlüürika algab didaktiliku luuleg 3, Esimene eleegia

millest eespool kõnelesime, peaaegu ühel ajal. Kõige vanemtuttavaks saanud tundelaul on see eleegia, mis Kaarepere

222 III Sentimentaalne vool. A. Ilukirjandus peaasjal, kirikuõpetajate hoolel.

mõisaomanik voa Tiesenhausen oma abikaasa surma puhulluuletanud. Chr, von Schlegel avaldas ta Eesti luuletusenäitena ajakirjas «Teutscher Merkur" 1788. aastal. Pisutlühendatud ja muudetud kujul on ta hiljem üldiselt tutta-vaks ja armsakspeetud rahvalauluks saanud, mis sõnadega„Tiiu tasane ju helde" algab 1). Seame siin tähendatud aja-kirja järele von Tiesenhauseni originali ja rahvasuus leiduvateisendi kõrvuti:

„9}ttnno römo otti 9?ojt,9?õõmufS oma mcnnale;

öitfiS, pea närtjiS,3tärtftS, jõubiS furmalc.9?enba on neeb ilmfeb römubÜrrifc on nenbe ön:s;änna paistab päem meil fetgelt,&omme piirneb paiSfamab.3a fc mõtte 9lojt pealet?üppcnbagu meie aeg,fiöpmab offa meie römub,Op ftiö lõppeb furbabuS ta.s?erge mulb fc fatfo linnioeba faUift pörmufcft,Citleb öitSfu paua peate,Ocpif laulgo paUcbaft."

9tofi öitcfb jälleSuure iSfa roppu aiaS,3öua aeg, fa mi minb finna,5?uS ci furm meib lapputa

sio taSfanc ja pelbcOUi armas minnulcl'Pea öiffeS, pea närtfiS,ÖitfeS, närtfiS furmalc.3tcnba ruttab rööm fiin ilmaSÜrrifcSfc elloga.s:änna paistab päem meil felgeft,fiomme piirneb faftamab!

mulb tenb fatfo finni,9ftinno faUift armofeft!CiUcb öifS’Eo paua peale.Öpitf laulgo pallebaft!*2lgga 'Sio öitfcb jälle

33fa aea fecS.3öua aeg, fa mi minb finna.&uS meib furm ei lapputa.

Tundeiauiud Seesuguseid tundeluule, milles unistava kurbuse, üksil-vanade kalend-

rite lisades, duse, inimliku õnne kaduvuse ja lootuste asjatuse tundmusiavaldati, ilmus Lääne-Euroopas sel ajal rohkel mõõdul. Elee-gia oli sentimentaalses voolus kõige armsam luuletõug, selle-pärast on loomulik, et ka Eesti kunstlüürika eleegiaga algab.

XVIII, aastasaja lõpul ilmuvad Lindforsi juures trükitud„Eesti-Ma Rahva Kalendris" mõned tundeiauiud, mis tähe-lepanu teenivad. Pärast Arweliuse ja Willmanni „juturaama-

x) Juba 1802. a. oli „Tiiu tasane ja helde* praegusel kujul üldi-selt tuntud. Võrdle. ..Fragmente aus den Briefen eines Reisenden ausLivland". 1805, Lhk. 112.

Ärkav kunstlüürika. 223

tute“ ilmumist hakatakse tähtraamatute lisadesse, mis täninivaimulikke tarbeid täitnud, ilmalikke lugemisi paigutama.Kalendrite sabad täidavad siis pea ajalehe, pea laste luge-misraamatu, pea luuletustekogu, pea arstiraamatu aset. Neistuuakse sõnumeid sel ajal peetud sõdadest ja kodumaalettetulnud haruldastest juhtumistest, näituseks, kuidas hunt1796 Tallinna ligidalt perest väikese lapse metsa viinud, sealoma poegade hulgas toitnud ja soojendanud. Kalendri lisa-des leiduvad ka Eesti esimesed ilmalikud tundelaulud, misrahvale lugemiseks määratud. Kõige esmalt puutub 1796.aasta jaoks trükitud Lindforsi kalendris „Laul“ silma, mistalupoja põlve järgmiselt kiidab:

(St ma füü ütš taUomeež,Siišli mul l)ea potti läeä:Eelmai jätto Summat annab,

mul omma milja fannab.Sööb ma teen l>ea meelegaStaefe^laäte-pcrrega;

toibuft faamc,?eine teift ta armastame.Äeil meil l)äžti forba läeb,Sübba itta römo nääb;9?üb ja taplus, turri färraSämab meiteft taugel ärra.

Staenc latyte fafaneial maštane,

ÕBöttab möga macmaOmma tööb fcif aufaft Ufyfya.

mul mtgga cUaba?9tiffufeft ei ma,

mul Sutnalaft on jäcfubEeiba, miš mo ofafg feätub.Sure Äerva maranbuž,

au ja furuätužSübbant aga macmamab,

tölc fiufamab.Eelseisvas laulus avaldatud mõtted ja tunded tuletavad

meile elavalt talupoja põlve ülistust Arweliuse lugemisraa- Talumehe põli

matust meelde. Väga võimalik, et ka siin Arweliuse luu-letus meie ees seisab. Laulus esineb meie vanema ilu-kirjanduse üldine karakter. Luuletaja tundmused ei, oletõsisest elust välja kasvanud, ei ole terved ega loo-mulikud, vaid kunstlikult tehtud ja sellepärast vesised. Mui-dugi on põllumehe põlvel kauneid külgi, kuid üldiselt eivõinud selleaegne pärispõlves vaevlev mõisaori oma põlvenõnda ülistada. Nii kõlbulik ja eeskujulik, nii idüllilikja armas ei olnud talurahva elu XVIII, aastasaja lõpulpoolegi, kui sentimentaalse maitse ja vildaka mõttekujutusegakirjanik siin seda kirjeldab. Ei võidud teda suure härraseisusest kõrgemaks tõsta ja paleuseks pidada. Lugu oliotse ümberpöördud. Oli vaja püssitikkudest aeda ette teha,


et talupoeg sellest kiidetud paradiisist ära ei põgenenud.Nimelt olid maalt ärajooksmised sel ajal meie mail niiigapäised asjad, et õpetajad tarvilikuks arvasid rahvalesellepärast manitsuse kõnesid pidada, nagu seda ühe õpe-taja paberitest, mis Lindforsi kalendris 1795 ära trükitud,võib näha.

Hoopis selgema silmaga vaatab luuletaja talupoja elupeale, kui ta Lindforsi kalendris 1797 „Lapse uinutamiselaulu" avaldab:

Hällilaul. ‘■Dtagga, armaž poiofenne,‘praegu parrem aeg fui fäcš;Smma rüppeš, taUcfcnnc,Sul ci päbba cKabcš.St fa meel näe tööb ja maema,‘■ERurrcff ilma on fo meel;

faab fa tggapöema,Smma piim finb toibab meel.Smma timaga finb fattan.St fa jääfftb fapjota,kaenla feeš ftnb finni mattan.St ei fülm finb fopputa.

301i3 fo föpja nufto nuttab?cftutto pämab on meel ecs;ÄüH fa murret fama ruttabSEftuibugi, fui oKcb meež.33fa marjul, emma jüHeš931iž ftnb pirmutama peafš?&a£ma oggo mcppcfž üHeš.QSanemafc metepeofö.Sätta nufto, poiofenne,‘širra oUc rappotalUinu agga, ormofenne,3ftinno faenlaš maggama.

Laulik, kes talulast vaigistab tähendusrikka sõnaga „Missa tühja nutto nuttad, nutto päwad on weel ees“, avaldabjuba asjalikumat arusaamist orjapõlvest ja orja tõelikkudest,loomulikkudest tundmustest.

Esimene Esimene looduse- ja rõõmulaul, mis ärkaval Eesti kunst-Kevadeiaui. iuu| e j esit acfa> ihnus Lindforsi kalendri lisas 1798. aastal.

Selle pealkiri on „Kewwade laulda". Kevade elu ja ilu,mida laul kirjeldab, on soojalt tuntud ja, nagu eelseisavhällilaul, oma aja kohta päris osavalt ja siledalt salmi-desse valatud :

Sübta hüppab römuštabcg,salmc aeg on möba täinb,£ummc Tatfet fulatabcžpäitc meile foia teinb.‘■ületfab lömab paffatama,9toppo-ma jo patjenbab:Orraž mörfub, falmafama9topfct milja ruttušfab.

“Slfab, tuppab, orrub, foob<2öoibo mötmab fasmaba,

lumme mefi moubSlnbftb neile mäggc faÖpitf laulab, teofenne£cnbab laulbeš, fäggi lööbOmma mifi, päfofennePoegabelc pešfa teeb.

Ärkav kunstlüürika. 225

Süütat, ülendavat rõõmu, mida see kevadelaul maitsmaõpetab, oli vaja just sellepärast kätte juhatada, et rahvaskõrtsidest rõõmustust otsis.

Osava tundeluuletajana esineb meile XVIII, aastasaja H > aesimene luule-lõpul Heinrich Wahl. Keele puhtuse ja ladususe järele k ogu .

otsustades tuleb teda sündinud eestlaseks pidada. Ta oli es-malt Pangoti mõisa valitseja ja pärast siin rentnik, suri 1795.Et ta sõjaväele moona muretsedes riigile suurt kasu saat-nud, on valitsus ta aadeliseisusesse tõstnud. Ta luuletu-sed anti pärast tema surma üheskoos välja ja kannavadpealkirja „M õnned laulud" (1806). See on meie esi-mene ilmalik luulekogu. Ta sisaldab küll ainult tõlkeid,kuid mitmed neist, nagu kurblik-raagus aaria „Lilled telekorjage" ja eleegia isa haual, olid hästi korda läinud jaavaldasid head mõju. Viimasest toome siin paar salminäiteks:

Önbfab on, fež lofcš fnnge fjcifftb,ÄaUiä 3sfa! Önniž oHcb 6a,Snglib töib fui S?coni, fui jtnb tyüübftb,3a fa lätfib raf)f>oga Ikõnnib feal, fu3 alla jäänb fcif t&fyl>eb,Maailm fabunb pörmufä finno eeft.6ilmaf)ilguž nenbcp möba läl)f)eb,£ojat näeb fa iggatoeft.

Friedrich Wilhelm von Willmann.Samal aastal, mil Arwelius oma õpetlikud lookesed wnimanni

ja laulud lugemisraamatu näol välja andis, esines veel teine *lust*

kirjanik ilmaliku raamatuga, mis meile esimesed valmidja mõistukõned tõi. See oli Predik Willem Willmann,nagu ta ise oma Saksa nime eestistanud ja rahvali-kumaks teinud.

Friedrich Wilhel m von Willmann sündis1746. aastal Suures-Gramdenis Kuramaal, aga toodi jubateisel eluaastal Riiga. Kui ta esiti kodus ja selle järelePormsahteni mõisas eraviisil oli eelharidust saanud, astusta Göttingeni ülikooli usuteadust õppima. 1772. aastal asusWillmann Saaremaale Karja kihelkonda abiõpetajaks. Seekogudus anti 1785 täiesti ta vaimuliku hoolekandmise



alla. Aastal 1790 tõstis Austria keiser Joseph 11. Willmannikasulikkude kirjatööde eest aadeliseisusesse. 1805 lahkusWillmann meelenukruse pärast kirikuõpetaja ametist, käisväljamaal reisimas ja asus siis Karja kirikumõisa lähedalemaale elama. Ta suri 20. jaanuaril 1819.

kliimanni kir- Nagu Willmann oma moraalijutluste „E 11a m ise- J u h-jatöod.

hata j a M saksakeelses eeskõnes seletab, peab ta valgus-tust iga rahva õnne aluseks, aga mitte seda valgustust,mis selle sõna all Lääne-Euroopas mõisteti. Willmanniarvates näitavat pühakiri, jutluse- ja lauluraamat küll teekätte, mis rahva õnnelikule elukorrale viib, kuid neistraamatutest ei saavat rahvale küllalt ja ilma seletamataei jõudvat nad talupoja meelt ja südant harida, sest etnende sisu talumehe kitsale mõistusele liig kõrge olevat.Oma kirjandusliku tegevusega tahab Willmann rahvast esmaltmõtlema õpetada, ta kombeid ja elujärge parandada. Mõt-lemist äratavad iseäranis valmid, mõistukõned ja mõistatused.Sellepärast valib Willmann ka kahe esimese kirjanduse tõusoetamise oma ülesandeks ja toob 1782. a. pealkirja all„Juttudja Mõistatused" neid suure kogu, millele talõpul hulga rahvamõistatusi ja mõned õpetused mesilaste-pidamisest ja elajate-ravitsemisest juurde lisanud.

Willmanni teeneks Eesti kirjandusloos tuleb pidadaesimeste eepiliste kirjandustõugude tootmistproosas. Esimesel kohal seisab siin mõistust teritav ja

Valmid. igapäevast elutarkust sisaldav valm. Neist on Willmannil heakogu algupäraseid töid ja mõned päris kenasti välja mõeldud.Toome siin näiteks „Lõukene, karu, hunt ja rebane."

£oufoer, teS funningatS teiste metfaliSte feaS nimme=talje, et femma fe fangem -ja fuggemam, lutfuS iftarro jaÄunti ja 9?ebbaft omma auto moerafS. itarro olli eSjimenefiSfe minnemaS; teifeb jäib mälja. £oufoer möttiS tebba n>tftpärraff maSto ja füSfiS, faS Uit femma meie järrel pibbiõhema. 9?ummal &arro foStiS: fiin on üfS pärraforaibe l>aiSl efS fe õlle teile nifuggufeS elaba?"

6iiS anbiS £oufoer femmale maSto förtoo, et talanges, üffelbeS: „faS fa tollib omma ütlenaerba!"ja teggi temmale otfa. 9Züüb läfS 55unt fiSfe, armabeS targemotlemab; 9vebbane jäi mälja matima, mis fünnib. £oufoer

227Friedrich Wilhelm von Willmann.

möfftS fa &unfi aufašfe mašfo ja füšp febbafamma tcmmatäeft, miS ta s?arro fäeff olli füSftnub. iounf, filmab aggamoöreti peaš, foStiS: „op, miS tänna ja pea paiä fiin oh!3o fiin feiffuggufeb roftb ja lillefegfeb!" 6ÜS anbiS £oufoerfa temmale mašfo förmo ja ütkS: „6inna fallalif, faS finnancnba peab matlefama! feft fe patfeb fiin mägga fanbistc 1"ja fiSfuS joonega tebba löpfi. 9Uiüb tulli mimafS 9?ebbanefuntmarbabeS Coufoera juure. s?a temma fai iKufaSfe maSfomoefub ja füSfiti fa temmalt, faS feif ta melepäraff pibbtollema. QRebbane, jubba targem, foSttS: „&ut fe funningameie järret on, fiiS fa minna fellega pean rappu! ollema."„9lgga mis pais on fiin?" füSjtS Coufoer. 9tebbane maStaS:

funningaS, ärge pange pappafS, et minna fetle pealemitte ei mõi maStaba, feft tänna pommifo fotto futleS olli üfSmägga pafS übbo, ja feft on minno ninna fulguS." 6iiSütleš naerbeS Soufoer: „finna mõistab õiete targaSte ja au*faSte fönnelba, istu mappa ja fö!"

Willmanni sõnade järele tahab eelseisev valm sedaõpetada, et inimene neile, kes temast vägevamad, ei pea väljalobisema, mis ta mõtleb, vaid enne hästi sõnu kaaluma jasiis mõtted ettevaatlikult väljendama.

Teiseks püüab Willmann lühikestes luulelugudes ini-mese mõtlevat vaimu ja usklikku südant sel teel rahuldada,et nende lugude abil filosoofilisi küsimusi asetab ja igavesitõdesid näitlikuks teeb. Kirjanduslikuks tulemuseks on siinmeelt ja südant hariv paraabel ehk mõistukõne. Paraab*L

Näiteks paigutame siin „Wana sulane."Ütž manna fullane, feg mitfo aagfab fenimaš olnub

ja et üptegit ennefele fätte teninb, et fül monneb fullafebriffafS läpemab, faebaš febba omma perrale. &erra foštiS:„9!Ra ollen ftnnule fo palfa aufašft ärramafžnub ja üpfegiüllefopput fulle teinub. (£f ftnul agga onne et õlle, feft fappanma nüüb fatfuba, felle fü fe on. s:ulleb fe Summalaft, fit£peab fa rappulollema, tulleb fe innimešteff, ftig faab noupibbaba. Äcrra töi fiiö fambriff fafš fufrub mälja, mi§ õigefui üfs nättafib ollemab, aga teife fi£fe olli fulb rappa pambub, teife fišfe jälle fea tinna. Semuta ütleö fiis fullafemažfu: „

( 2öalliffe nüüb, fiin on fulba ning fa fea tinna, mtSfaab, fega peab rappulollema." GuKane matab apnežtcnenbe peale ja ei fea mitte, mi£ ta peab teggema. 9ftollemabfufrub üppefuggufeb ja fa ei tappa ommeti mitte fea tinna,mgib fulba faba. feppa? £lpfe peab ta jo mõtma. £a

228 III. Sentimentaalnevool. A. Ilukirjandus peaasjal, kirikuõpetajate hoolel.

ttöftab agga, miž on feal fceš? Summat! featinna fai tcmmale ožfafs. 6üs ütleš tjerra:

„ Sõelte fü on fcnüüb? oinno ön on fanf, fa näeb, et teife ftöfe otti fulbpanbub, ja fa mõtftb ommeti fea tinna 1"

Mõistukõne lõpul seletab Willmann, et õnn ja õnnetuson Jumala käes. Igaüks peab sellega rahul olema, mistalle jagatud ja ometi mitte ära väsima õnne taga nõudmast,niipalju kui õige inimene suudab. Willmanhi valmides jamõistukõnedes valitseb erapooletus: ta noomib, kus tarvis,niihästi isandat kui ka orja. Paraku leitavat mõisavanemaid,kes pere vastu väga valjud olevat, neid liia tööga vaevavatja pealegi teenitud palka riisuvat. Seesuguseid perevane-maid nimetab ta ülekohtusteks varasteks. Orja õpetab Wiil-mann ausasti isanda sõna kuulma, siis ei olevat ka orja-põli raske. Niisugune õiglus võitis rahva südame.

Edasi lõbustab Willmann lugejat üllatava- ja naljaka-sisuliste lookestega, milles mingi isiku kohta huvitavaid üksik-asju jutustatakse, et kuulaja meeleolu tõsta. Kirjanduses kut-

Auckdoot. sutakse seesugust lühikest naljakat lugu anekdoodiks.Laenatud aine põhjal jutustab Willmann näituseks tuttava 100selle üle, kuidas herrad joobnud mehe tänavalt ära koristasid,uhkesse saali viisid, seal ta toredasti riietasid, teda kallistesöökide ja jookidega, mängu ja tantsuga lõbustasid, tajälle purju panid ning ta endistes räbalates tänavale tagasiviisid. Pohmelusest ärkav talupoeg arvab end unes taevakäinud olevat. Tähendatud anekdoodile on näidend:

, „Pärmi-Jaagu unenägu" rajatud, mille niihästi Rosen-plänter kui ka J. W. Jannsen eestistanud.

Lõpuks peituvad Willmanni „Juttudes" ka veel romaaniRüütliromaan ja novelli algidud. Ta pisarrikas „Jüri ja Els“ polejün ja Eis.* mida gri muud kui lühendatud rüütliromaan, mille sisuks kesk-

ajast päritolev muinasjutuline armulugu Provence vürstipojaPeetri ja Neapoli kuningatütre, ilusa Maguelonne vahel.Bernard de Treviers luuletas sellest ainest 1180 a. ümberlugulaulu, hiljem on ta prantsuskeelseks rüütliromaaniks ümbertöötatud ja siis rahvaraamatuna pea kõikidesse Euroopa

Friedrich Wilhelm von Willmann. 229

keeltesse tõlgitud. Willmann on ainult tegelaste nimed eestis-tanud, kuid sisu pole palju muudetud.

Vürstipoeg Jüri, tark ja nägus noormees, tutvub kuninga-tütre Elsega. Mõlemad on oma vanemate ainikud. Nooriinimesi ühendab tugev armastuseside. Ehk küll Jüri kuningalemeeldib, ei tihku ta Jürit endale väimeheks võtta, sest ettütar juba ammu teisele tõotatud. Jüri ja Els tahavad kuningakeelust hoolimata abiellu astuda ja seks on vaja võõralemaale põgeneda. Varandusi rikkalikult kaasa võttes, ratsuta-vad nad mööda metsi ja soid, kuni mereranda jõuavad. KunaEls puu all väsimust puhkab, läheb Jüri mere äärde edasi-põgenemise võimalusi uurima. Kange tuul viib tal peastkübara, mis Else poolt saadud kalliskiviga ehitud, lainetesse.Rannas leiduva väikese paadi abil katsub Jüri kübarat päästa,kuid ei suuda paati vastu tuult enam randa sõuda, vaid tuulviib ta ulgumerele, kus ta üksindusesse mahajäänud Elsekurva saatuse pärast suurt ahastust tunneb.

Unest ärgates ei mõista Els seletada, kuhu Jüri kadu-nud, õhkab ja ägab lõpmata, tunneb hirmu metsaliste pärast,kannatab nälga ja janu. Kui ta päevad otsa metsas eksinud,sattub ta vanamehe juurde, kes talle sellekohase palve järelepaadi muretseb ja ta sinna maale viib, kus Jüri isa vürstiksoli. Jüri vanemad ei teadnud poja saatusest midagi, ja Elsei kõnelnud sõnagi sellest, et ta kuningatütar ning Jürimõrsja on ja nad üheskoos Else vanemate juurest põgenenud.Els müüs oma kalliskivid ja ehted, ehitas saadud rahagakiriku ja kooli ning kandis vaeste eest hoolt.

Kui tuul kolm päeva Jüri paati merel sinna-tänna hulgu-tanud, päästsid Türgi laevamehed nooremehe ja viisid taoma keisri ette. Ilus ja mõistlik vürstipoeg meeldis seda-võrd Türgi keisrile, ei teda lõpuks endale väimeheks kutsus,kui ta aga Muhamedi usu vastu võtaks. Meelitustest hooli-mata jäi Jüri ristiusule ja oma kihlatud mõrsjale ustavaks.Kord suurel pidupäeval heas tujus olles, andis keiser Jürileluba mõnda soovi avaldada, mida tingimata tõotas täita.Jüri palus luba kodumaale tagasi minna. Keiser andis Jürilerohkesti kingitusi, laskis hulga ristiusku pärisorje vabaks jasaatis nad Jüri seltsis laevaga kodumaale.

Vanemate rõõm oli poega nähes kirjeldamata, kuidJüri rõõm muutus leinaks, kui talle kadunud mõrsja meeldetuli. Seda suurem oli Jüri üllatus, kui Els tervena ja priskenaendises riideehtes talle esines. Jüri sai Elsega abiellu astu-miseks vanematelt õnnistuse ja ka kuningas, olles rõõmus


tütre ülesleidmise pärast, ei võinud oma nõusoleku avalda-mist keelda, tõstis pealegi Jüri oma troonipärijaks.

Keskajaline rüütliromaan rahuldab lugejas peaasjalikultainehuvi, sellepärast piirdubki jutustus siin, nagu muinasjutuski,fantastiliste juhtumuste esitamisega, ilma et neid katsukspõhjendada ning siduda. Sündmustik on siin kokkuliidetudüksikutest lahtistest järkudest, mis tegevuseüksust ei moodusta,vaid ainult tegelaste nimedega on ühendatud. Jutustusesesineb keskajaline ilma- ja eluvaade, mille silmapaistvamakspõhijooneks on usundiline moment ja kommete puhtus.

Novellide esindajaks tuleb pidada anekdoodilist küla-Noveii „inno jutukest „I nn o pulmad". Kuna eelmine jutustus mitmest

paimad*, episoodist koos seisab, esitatakse siin ühejärguline luguteatava uudisena ehk ennekuulmata sündmusena.

Innot ja Marit, kes kuskil mõisas seltsis üles kasvanud,ühendab kindel armastuseside. Mõisasaksad on sellega nõus, etnad paari lähevad. On nad kaks korda maha kuulutatud, siistuleb ootamata takistus. Pulmi peab edasi lükatama, sest mõisa-proual on vaja pikemaks ajaks kuhugi Tartu taha mõisa sõitaja toatüdruk Mari võetakse tingimata sinna kaasa, kuna Innokoju jääb härrat teenima. Niipea kui proua teatavasse mõisajõudnud, jääb Mari järsku haigeks ja sureb. Inno kurbus onpiirita. Mari tagasitoodud riideid nähes nutab ta nii, et surratahab. Härra ütleb enese und näinud olevat: mõisa ligidalseisvat suur raha-auk, mille asupaika Innole unes siis lähe-malt teada antavat, kui Inno Kriimu-Anne ära võtaks, kesilmast ilma joobnud oli ja siis riidles. Oma nime oli ta lõhki-kistud silmnäost saanud. Inno seesugust naist ei taha, paku-tagu talle kas terve raha-augu varandus kaasavaraks. Meeli-tuste ja ähvarduste varal heidab Inno siiski härra nõusse,kuid selle tingimusega, et Anne kriimud silmad laulatuse juurespeavad kinni kaetud olema. Ta soovib, et härra raha-auguvaranduse omandaks ja loodab, et kurbus Mari surma pärastta hauda viib ja surm teda hernehirmutuse taolise naiseküüsist päästab. Sedamaid kutsutakse nüüd õpetaja neidpaari õnnistama. Kuid vaimulik mees nõuab, et mõrsja silm-nägu lahti tehtaks, sest muidu ei tohtivat laulatust ette võtta.Kui mõisahärra siis mõrsja näolt rätiku ära võtab, seisabsurnuks peetud Mari täies tervises ja priskuses Inno kõrval.Ta oli ainult varjusurnud olnud ja kuhugi kabelihauda mae-tud. Seal tulnud ta varsti pärast matuse talitust meelemõistu-

Johann Wilhelm Ludwig von Luce. 231

sele. Õnneks kuulnud köster ärkava tüdruku ägamist jasaanud puusärgi kaane veel õigel ajal avada. Mõisavanemadtahtnud Innot üllatada ja pole talle Mari päästmist ennemteada andnud, kui laulatuse ajal kirikuõpetaja ees.

„Jüri ja Els" ning „Inno pulmad" olid rahvale vägameele järele. Willmann püüdis rahvalikult kirjutada; ehk takeeles küll rohkesti grammatikavigu esineb, lepib lugejanendega peagi, sest et raamatust tihti välja paistab, et kirja-nik rahva kombeid on tundma õppinud ja ta rahva elustning saatusest soojalt osa võtab.

Johann Wilhelm Ludwig von Luce.

Meie kodumaa seisuslikud ja majanduslikud vastolud,eriti Eesti rahva vilets elujärg, millesse mitmesaja aastaneorjapõli teda saatnud, paistsid igale erapooletule inimeselesilma, liiategi sisserändavatele väljamaalastele, kelle kodu-mail talupoeg võrdlemisi jõukalt elas. Mitmed reisijad, nagusakslane Chr. H. vonSchlegel*) avaldasidEesti rahva selleaegseviletsa oleku üle süga-vat kaastundmust jakahetsemist.

XIX. aastasajaalgul tõusis ühest see-sugusest humaansestväljamaalasest, nimeltLucest, kes siin uuekodumaa leidnud, alan-datud ja viletsale rah-vale soe sõber ja vaim-line ärataja.

Johann Wil-helm Ludwig vonL u c e eesti keelse-

Johann Wilhelm Ludwig von Luce.

*) Reisen in mehrere russische Gouvernements in den Jahren 178*,1801, 1807 und 1815. Meiningen, 1819—1830.

III. Sentimentaalne vool. A. Ilukirjandus peaasjal, kirikuõpetajate hoolel.232

tes raamatutes nimetab ta ennast Johann Willem LuddiLudseks sündis Hasselfeldi linnakeses Saksamaal 25. au-gustil 1750. Ta isa oli siin postmeister. Kui enneaegseloli meie tulevasel kirjanikul 14. eluaastani väga väikenekasv ja kidur tervis. Sellest hoolimata avaldas ta varakulthäid vaimuandeid. Juba 8 aastaselt katsus ta kirjatöid tehaja salmikuid riimida. Samas vanaduses õppis ta ka kla-verit mängima. Suures õpihimus luges poisikene kõike, mistalle kätte juhtus. Vanemate soovi mööda ja enese tahtmisevastu hakkas Luce ennast vaimulikule elukutsele ette val-mistama. Ta käis seks esmalt Halberstädti doomkoolis jaõppis siis Göttingeni ülikoolis usuteadust. 1781. aastal kut-sus kapten Stackelberg ta Saaremaale oma lastele kodu-kooliõpetajaks. Ehk küll Lucel nõu oli maailmareise ettevõtta, jäi ta siiski esiotsa Saaremaale paigale, kus ta 1783Püha kihelkonna hingekarjaseks hakkas. Ses ametis õppisLuce hoolega Eesti keelt. Luce vaated ei käinud meie kirikusümboolsete kirjadega kokku. Lihavõtteks 1795 pani tahäkki meelekurbuse ja usulise kahtlemise tagajärjel kiri-kuõpetaja ameti maha ja heitis mõisapidajaks. Abikaasasurma järele jättis ta sellegi elukutse, läks Saksamaale, õppisGöttingeni ülikoolis arstiteadust ja omandas selles teadusesdoktori aukraadi. Nüüd asus ta uuesti meie maale elama.Et tal luba polnud Vene riigis haigeid arstida, ostis taSaaremaal Pilkuse mõisa ja hakkas põllumeheks. Pealeselle pidas ta mitmesuguseid auameteid, oli kirikueestseisja,maksukomraisjoni liige, Kuresaare kohtuhärra, raehärra japolitseimeister. 1795. aastal tõsteti Luce Rooma keiserlikuksaadelimeheks. Kui ta Peeterburis arstiteaduse doktori õigu-sed Venemaa kohta iseäralise eksami teel oli omanda-nud, hakkas ta Kuresaares arstiks. Selle järele pidas ta1804—1820 Saaremaa kooli inspektori ametit ja edendassüdisti rahvaharidust. 1817, aastal asutas Dr. Luce Saare-maa kirikuõpetajate kaastegevusel Kuresaares „Ehstnischelitterarische Gesellschaft", kes enesele Eesti keele uurimiseülesandeks seadis. See selts lõpetas pärast Luce surmaoma tegevuse. Omad viimsed elupäevad saatis Luce Kaar-ma kirikumõisa ligidal mööda ja suri siin 23. mail 1842. a.

Tegevusesihid. Kuidas eestlast ennast halvaks peeti, nõnda põlati katema keelt. Selle nähtuse vastu astub Luce nagu mõni sün-dinud eestlane ja tuline isamaalane välja ja hurjutab neid,kes Eesti keelt inetuks, vaeseks ja halvaks pidasid. Luceavaldab selle üle tõsist meelepaha, et Eestimaa mehed, kes

Johann Wilhelm Ludwig von Luce. 233

ülikoolides õpivad, isekeskes oma kodukeelt ei kõnele, naguseda kõik muulased, näit. ungarlased, venelased, prants-lased, Lätimaa mehed jne. tegevat. Küsimuse peale, mis-pärast see nõnda on/ vastanud Eestimaa mehed pilgates,Eesti keel olevat ju ainult talupoegade keel, milles ilmavõõra keele abita teaduslikkudest asjadest ei saa kõnelda.Luce tõendab, et kõik keeled esialgselt talupoegade keeledon olnud ja et neid ajajooksul on haritud ja täiendatud. Niiolevat Saksa keelde palju võõraid sõnu võetud, mis tal ene-sel puudusid. Eesti keel olevat rikas, lal olevat sõnu, midakõigis tähendustes võimata üheainsa saksakeelse sõnaga äraseletada. Ja mis mõtteavaldamiseks Eesti keeles veel puu-duvat, seda võivat eestlane ise varsti leida, kui teda agamõtlema õpetatakse. Eesti keel olevat kõlav, teda võidavathästi luuletamiseks tarvitada. Mõni Saksa laul olevat Eestitõlkes ilusamakski läinud. Eesti keel minevat oma ilusakõla poolest kõigist keeltest ette, isegi Hispaania ja Itaaliakeelest. Et Eesti keele ilu ja väärtust ei tunta, tulevat küllosalt sellest, et sakslased teda täiesti ära ei õpi, vaidteda halvaks peavad. Eesti keele sisemise väärtuse ja prak-tiliste otstarvete pärast arvas Luce, et õpetlastel vaja olevatSaksa „Fruchtbringende Gesellschaft“ eeskujul kokku astudaja Eesti keele harimiseks seltsi asutada. Tähendatud esi-mene Saksa keeleselts asutati Weimaris 1617. aastal selletarbega, et Saksa keelt arendada, iseäranis võõrastest laen-sõnadest puhastada. Eesti keeleseltsi asutamise mõtte tegiLuce tõesti teoks. Kuid suurt vilja see selts kanda ei või-nud, sest et ta Saaremaal, kodumaa kõrvalisemas nurgastöötas, pealegi seesugusel ajal, mil Eesti keele sõpru võidisõrmede peal loetleda. Ka väljaspool seltsi püüdis LuceEesti keeleharimist edendada. Seks pakkus ta Pärnu õpe-tajale Rosenplänterile kätt ja tegi ta ajakirja „Beiträge zurgenauern Kenntnis der ehstnischen Sprache“ tarvis rohkestikaastööd. Pea seletab Luce selles ajakirjas Eesti kohanimesid,sõnu ja kõnekäändusid, täiendab seeläbi Hupeli sõnaraamatut,pea teeb ta kirjaviisi parandamiseks uusi ettepanekuid (’obune,’ein), pea kirjutab tema ilmunud raamatute üle arvustusi.


Luce kirjandusliku tegevuse siht on sama, mis Wil-mannil: Eesti rahva kõlbliste ja majandusliste olude paran-damine; siinjuures paneb ta pearõhku nähtavasti rahvamajandusliste ja tervisliste olude parandamise peale. Luce

Sarema jutto parem ja laialisemalt tuntud kirjatöö on „Sarema Juttoramat. ra mat“, millest I. jagu 1807 ja 11. jagu 1812 ilmus. Raa-

mat on keiser Aleksander I. pühendatud. Luce ei tarvitamitte valmide vormi, nagu Willmann, vaid ta loob eeskujusidpakkuvaid, algupäraseid elupiite, idülle, laiendatud mõistu-kõnesid, mille tegelased sõnadega ja tegudega lugejat järele-aimamisele meelitavad, ilma et jutu peamõte lõpul iseäraldiõpetuseks oleks kokku võetud. Tihti püütakse lugu sel teelmõjuvamaks ja meeldivamaks teha, et tegelased otsekoheseskõnes lastakse esineda. Kuna see kirjandusetõug kõnesole-vale ajajärgule iseloomuline on ja selleaegsest «jutukirjandu-sest" tähtsa osa moodustab, peame teda pisut lähemalttundma õppima. Võtame selleks Luce lugudest järgukesenäiteks:

„Sürri, üfS fümne aastane poijtfenne, mängis oueS, jateggi ennefelc üfyt piSjofeft faSfo aeba, ftiS tulli piSfofe ŠRiatyüppabeS ja tantjibeS temma jure.

SuS! (mübiS ta jubba emalt, ma ollen jtnb offtnb! etmata mis mul on! (ta näitas tcmmale ü()t mägga fuurt õuna).

Sürri. Oi, oil mis fuur fee on! fuft fa faib?90^ta. sabj)ab fa teäba? ma leibfin!Sürri. 90?ia! jtnno iSfa ei faili tebba mitte, et fa .

. .

ia. SuS! ma narrin jtnb. Sumal l;oibfo, et mapibbin marraStama, olleb fa febba jubba minnuft fuulnubel)f näinub?

Sürri. (fi mitte! fepärraft fo()fujtn ma öietc ärra, fuifa ütlejtb, et fa febba oHib leibnub; agga fuft fa faib?

Sft ia. ‘Jbroua fäcff. 9fta noppifm ounab ülleS, mispuistati ja ollin öiefe nobbe; fepärraft anbiS °Proua

mulle febba õuna. 6ömc nüüb ärra! OnS fui nugga?S ü vr i. !

9)Ua. Seifa ftiS neljafS tüffifS faffi (ta leifaS febbamijt). Sä(), üfS oSja on jtnno parralt. ma pannenpaigale, omma iSfale ja omma piSfofeSfe mennale.

Sürri. pai 1 ellafS fo emma meel, ftiSpeafS temma fa üfS oSfa, fama.

235Johann Wilhelm Ludwig von Luce.

a. 3af> ttnff, pai Sürrifenel ma mõttefin lül lafcbba, agga ta on fuvnub. ‘Söoilftn ma tebba ülleš ärrafaba,pcamcelega ma lolm pämab [õrnata |a j omata olla.0p! mo armaš.emma!

Sürrt. srra nutta mitte, TOalene! (fnnä ! miš lennabfureb feemneb õuna fecš on! ons fui la moningab?

ŠD?ia. s?alž tülli!3ürri. mulle, pai SORia! puistame teifeb la

mälja!9JUa. miS fa nenbega tallab te^a?Sürri. muub, ma pannen neib feia mo piSfoleSfe

aeba [iiS laSmamab nemmab furels õuna puufS jalanbmab mulle la ebbeSpibbi nifuggufeb fureb ounab, ja lülpull, fiiS ma annan fulle üIS lorb jälle ounab, lui nemmablüpfelS on faanub.

3a|) miftl fe on töSfi!"Siin lõpeb dialoog. Jutu teisest poolest kuuleme, et

mahapandud seemnetest ilusad õunapuud kasvasid, mis Jüriisale, selle järele kui mõisahärra puud ära pookida lasknud,suureks rikkuse-allikaks said. Kui Jüri viimaks selles talusperemeheks hakkab, võtab ta oma lapsepõlve mänguseltsi-lise Mia naiseks. Saksa õun, millele nende aineline heakäekäik rajatud, pakub abielupaarile tihti jutuainet.

Nagu näha, tahetakse siin rahvast viljapuude harimiseleäratada. Niisama on ka Luce teiste juttude siht avalikja ei jäta midagi üle mõtelda ja otsida. Esinevad tegelasedei ole eesolevas näites elavad kujud, nad on abstraktsednimed. Sõnad, mis neile suhu pandud ja nende teod ei olehingeliselt põhjendatud. Niisuguseid sõnu ja mõtteid eivõi üldse laste suust oodata. Ometi on Luce juttudes,kui neid eelminevate kirjameeste omadega võrdleme, sestükis edenemist märgata, et tema sisu poolest iseseisvuselepüüab, oma lugude sündmustikud rahva elu tarviduse järelesuuremalt osalt ise kokku seab, kuigi tagaaetud praktilineja õpetlik eesmärk teda kunstiväärtuslisi töid loomast takistab.Seesuguste jutukeste varal püüab Luce Eesti rahvast majan-duslikest ja kõlblisest viletsusest välja aidata. Et talupojalsel ajal nälg tihti varaks oli, õpetas Luce iseäralises kirja-keses „Nöu ja abbi, kui vaesus ja nälg käe on“ (1818),kuidas 12 metsataimest ilma suurema vaevata ja kuluta toi-


dule võib lisa muretseda. Tohtrina pidas Luce suurt hooltrahva terviseolude parandamise eest. „Targa vannamehheMartin Rige pabberilehhed", mis „Sarema Juttoramatus"ära trükitud, toovad selle kohta juhatust, kuidas kõige sage-damini liikuvate haiguste puhul põdejate valu võib vähen-dada ja neile kergitust saata. Ühtlasi keelab Luce talupoegasoolapuhujate ja nõidade juurde minemast ja käsib neidraske haiguse korral arstide käest nõu ja abi otsida. Iseära-lises kirjakeses manitseb ta rahvast, et see endale kaitse-rõugeid laseks panna..

Kui Luce, nagu ka eelseisav näide tõendab, kõiki keele-peensusi ei tunne ja mõnes kohas, iseäranis sihituse ja eitavakõneviisi tarvitusel, Eesti grammatika vastu eksib, siis eivõi seda just imeks panna: ta tuli alles täies meheeas meiemaale, ometi suutis ta Eesti keele üsna selgeks õppida javõis kaunis rahvalikult kirjutada.

Reinhold Johann Winkler.

Eepilise Vanem ilmalik kirjandus, mis senini läbi harutatud,kunstluule avaldab suuremalt osalt didaktilist ja lüürilist laadi, kuna

algus» *

eepilised tooted peaaegu täiesti puuduvad. Vist oleks lugu-laule heal meelel loetud, kui neid oleks ilmunud. Pikemateluuletööde soetamine käis Saksa õpetajatele, kellel keele-raskustega veel palju võitlemist, üle jõu. Küll oli kord kat-sutud rahvale lugulaulu pakkuda. Nimelt ilmus juba 1788.aastal Tallinna ja Tartu murdes jutustav laul iseseisva raa-matu näol, mille sisu ta pikka pealkirja üles pandud: „Ükshirmus ja tõest sündinud luggu, ühhest Kornetist, kes omaFrauat ning kaks Last, ühhe Mõisa-Preili pärrast on ärrasurmanud. Ning kuida temma sepärrast Musuhhi Linnas on sa-nudärrahukkatud. SeddaLaulo on temma issi Vangi-Tornis tei-nud. Sel visil: Kui meil on püsti Hädda käes." Laulu tõlkija ontundmata. Lugu on jutustaja enese meelest nii õudne jahirmus, et seesugust sündmust ei türklaste ega tatarlasteseas veel ei olevat ette tulnud. Noor, rikas mõisniku tütaron sõjamehe südame ja meeled niikaugelt vallanud, et see

Reinhold Johann Winkler. 237

oma armastuse-kirge preili vastu enam ei suuda taltsutada.Et uut armastuse-ühendust võimaldada, tõukab kornet omaabikaasale mõõga rindu ja saadab siis hullumeelses tujuska veel oma kaks väikest last, kes ema tapmist pealt näi-nud, nagu „koera kutsikad" surma. Kolmekordne hirmusveretöö ja mõrtsuka enese eelseisev ärahukkamine rattal onlugulaulus võimalikult paljakskistud pildina kujutatud, etristirahvas seda nähes kuradi kiusatustest ennast eemal hoi-aks ja abielu pühaks peaks. Kirjanduslikku väärtust selriimitööl ei ole, kuid ta karakteriseerib Eesti ilukirjanduseajajärku, mil «tõestisündinud haledaid lugusid" võimalikultkohutavalt armastatakse esitada, lootes, et niisugused loodrahva elukommete peale parandavat mõju avaldavad. Karak-teristika pärast olemegi seda lugu tagant järele puudutanud.Pisut paremate lugulauludega, nimelt esimeste eestikeelseteballaadidega, esineb Winkler Eesti luuletajana, kuna taüldse üksnes seotud kõnes meie ilmalikku kirjavara püüabkasvatada.

Reinhold Johann Winkler on Eestimaa super- winkieri eio.t,intendendi R. J. Winkieri poeg; ta sündis Tallinnas 12.jaanuaril 1767. Kõrgema hariduse sai ta Jena ülikoolis,kus ta 1785—1787 usuteadust õppis. Selle järele pidasWinkler mõned aastad Eestimaal kodukooliõpetaja ametit;1793 valiti ta Moskva Saksa kooli rektoriks ja siis 1795Jüri koguduse õpetajaks Harjumaal. Siit kutsuti ta 1810Tallinnasse doomkiriku ülemõpetajaks, mis ametit ta eluot-sani pidas. Ta suri 24. jaanuaril 1815.1)

Kõige pealt esiteleb Winkler ennast lüürilise luuleta- winkieri kirja-

jana. Rahutu aeg oli käes, mis iseäranis rusuvalt sakslaste tssd-

peale mõjus. Napoleon I. kaitse all tekkis 14 Saksa riigi-kesest „Rheini ühendus", mille terav ots Saksa keisririigivastu pöörati. Saksamaa häbistus ja alandamine algas seega,et keiser Franz Saksa krooni maha pani, misjärele Saksariik ära lõpetati. Ainult Preisimaa pani veel Napoleonilevastu, kuid pealinn Berliin- oli vaenlase käes ja kunin-gas Königsbergi põgenenud. Preisimaaga ühendas endnüäd keiser Aleksander I. Napoleoni vastu. Vene väed

0 H. R. Paucker, Ehstlands Geistlichkeit, Ihk. 65.

III. Sentimentaalne vool A. Ilukirjandus peaasjal, kirikuõpetajate hoolel.238

kelle hulgas muidugi ka Eesti soldatid teenisid, käisid mit-mel puhku valitsushimulist korslast talitsemas. Ja naguSchenkendorf, Arndt ja teised Saksamaal sel ajal isamaa-ning sõjalaulude abil rahvast vabastuse võitlusele vaimus-tasid, nõnda luuletas ka Winkler Eesti soldatitele sõjalaule.Nõnda sündis 1807 teine Eesti antoloogia „E es t i-M a-v ä esöa-laulud“, mis keiserliku ülemate loaga trükitud. Raa-mat sisaldab viis laulu, mis sisu poolest kõik ilmumise ajaja oludega ühenduses seisavad. Esimene nende hulgast„Miks meil vessi silmas?" annab sellest ajast ning laulikuhingeolust kujuka pildi:

9Xifš meil tocft filmaž?9ftifs fc furtoaštuž?S?a§ jo ftin 9fta*ilmažQBöitnub fatoaluš?Si mo armab tocnnab,Summal eitab toecl.Olgem aga toaprab,Siiž faab fcit tjcafž teal.QBaatfcm üHež röömfaft33fa pole toed!Omma laštc toaetvaft

tal mcd.s?ež fUn riftoab,9Zetb ta löppetab;3a feš rablto anbtoab,9?eib ta armastab.

QBatao fat furma9J?errc )?öt)ja fcež,Seft ta mõttes turjaOmmal fübbamcš.Cangema ta peabU\)U 93abilon.„3untntal fcit ftin feab*,Ütleb oalomon.9®aat! annabs?uulba oma fteälf,QBaat! ta abbi paistab90teil jo üHcmelt.9Kcic leieri ÄcrraOn jo toalmigfub,(St ma-itma tärra9?üüb faafš löppetub.

Peale esimese salmi, mis tuttavat Saksa keele laulumeelde tuletab, on laul algupärane. Laulik kurdab siin saa-tuse üle, mis Napoleoni läbi rahvaste peale tulnud, kinni-tab ja julgustab sõjamehi Jumala abi meelde tuletades jauhket korslast uppuva Varaoga võrreldes. Täis vaimustuston ka sõjameeste lahkumise laul „Nüüd, mehhed, olge tug-gevad!" See kui ka järgnev Eesti esimene ballaad „Ukssuur mees olli ennemuist pitk Koljat nimmega, mis võidu-lootust vaenlase üle kinnitas, said pärastpoole kooli luge-misraamatu kaudu laialt tuttavaks. Koljati lugu on iseenesestkaunis õudne ja balaadi aineks tänulik, kuid selle aja maitse

Reinhold Johann Winkler. 239

järele muutub ta Winkleri käes päris kollitamiseks. Temakujutamise järele on Koljatil kondid nagu hobusel, silmad kiir-gavad tal, et hundidki hirmuvad, ja tegevuse poolest on tanagu põrgust ilmunud kurat ise.

1816. aastal, seega pärast Winkleri surma, ilmus tateine luuletuste kogu „Juttud.“ Selle ühise nime allamahutatakse peale Bürgeri tuttava moraliseeriva ballaadi „Laulausast mehhest" veel mõned mõistukõned, valmid, kaks lii-gutavat surmalaulu ja filosoofiline õppelaul „Kahhesugguneinnimeste surus.“ Keele poolest jäävad lugulaulud, mille kallalviimne voolimise töö tegemata jäänud, varemalt ilmunudsõjalauludest taha. Salmimõõdu täitmiseks on sagedasti paik-sõnu tarvitatud ja sõnu lühendatud. Kelle poolest siledam,tuumakam ja huvitavam Winkleri salmik on „Kahhesugguneinnimeste surus," milles inimeste töö väärtust selle järelehinnatakse, mis motiividest nad välja kasvanud ja missugustevahendite abil ning mil viisil keegi oma eesmärgile püüab.See on esimene eestikeelne filosoofiline mõttemõlgutus jajääb kauaks ajaks ainsaks.S?apfefugguft furuft ma peal tcifafž, Seife! eppifaffc au-femplibÜtž ja teine töšfab omma meeft.Qluš töö foub üpt ja teift füt fangafž,slgga märm on teife fatla feeff.Seine feifab aima paištufeš,'Seine nõutuma matgužfež.Seine piitgab ni fui päema paište,Äõrmetab fa, fui ta fojenbab;Seine on fe fu, miš öfe<2Caiffelt oma malget laotab,Seife lätte jämab fitmabfc,Seine ei tee maUo fedelge.9?i fui mäggebe peäl molaž meefiÄoppifeb fee teine pirmfaötc;‘ülgga teifc tö on maifne ašftOn fui upfe oja jofšminne.Seine riffub mäljab, miž on eeä,Seine japputab nab üffine£.

93?itmc fabbunb linna müribeft;Scifel malmižtaffc amperlibSännu päraft rabina filma-mceft.timmib juttuštamab teifc tööb,Seife au tunbmob fübbameb.Seine faab ftin fiitlemifc palgad,Sllab funingatc majabeš;9lgga teift Ja urtfxfuteft leitafš,3a fa patt on rappu fübbameš.Seine möib fa önneff fünbiba,Seine tõufeb ilma töftmata,Guruš fure nimega! fo timabHUatamab ma pealt taemani;

faba, fuö fo lippub feišmab,Suppanbetcft üf3 ei jõuagi.QBaifne furuž! finb ma fummarban,Geft finb pärin, fui finb pimmuštan.

Väline lugupidamine ja kummardamine saab neile osaks,kes auahnusest aetud ette tükivad, oma ettevõtteid kõmu-

240 111.Sentimentaalne vool. A. Ilukirjandus peaasjal, kirikuõpetajate hoolel.

sõnadega kiidavad ja neid, kes vast teel juhtusid seisma,hoolimatult maha tallavad. Nende tegusid peetakse ausa-teks ja kõrgeteks, aga „värv on teisest katlast pärit"nad tehakse oma isiku auks ja ülistuseks. Tõsiseid sõpruon „suure nimega" suurustel vähe. ..Vaiksed suurused"on vagusad töömehed, kes ilma au püüdmiseta ja välisehiilguseta üldsuse kasuks oma jõudu pühendavad ja üles-ehitavat tööd teevad, sellest küsimata, kas neid austaksevõi mitte. Kivi- ja raudsambaid nende auks küll üles etseata, kuid seda elavamalt püsib nende mälestus südametes.Vinkler tunnistab „vaikse suuruse" oma paleuseks, kuidkarakterlik on siin see, et tema seda „oma meest" justhurtsikutest, s. o. alamast seisusest otsib.

Otto Reinhold von Holtz.Eesti vanemate ilukirjanikkude rühm, kelle tegevuse

keskkohaks Tallinn oli ehk kes oma tooted vähemalt Tal-linna kaudu rahva sekka saatis, lõpeb O. R. Holtziga.Ta ema on Winkleri perekonnast pärit ja tuttava kroonika-

kirjutaja Kelchi tütretütar.Isa poolt on Holtz rootslane.Ta vanaisa, Rootsi majorHermann von Holtz lange-nud Põhja sõja ajal vene-laste kätte vangi ja jäänudsiis meie maale elama.

Otto Reinholdvon Holtz sündis 20.aprillil 1757 Keilas, kus taisa õpetaja ja praost oli.Kodus ülikoolile ettevalmis-tatud, õppis ta Greifswaldisja Tübingenis usuteadust--1780 kutsuti Holtz Keilasseoma isa juurde abiõpeta-jaks ja seati viimaks siinisa järeltulijaks. Vanemas eassai ta ühtlasi ka Eestimaakonsistooriumi kaasistujaks.Otto Reinhold von Holtz.

Otto Reinhold von Holtz. 241

ja Lääne-Harjumaa praostiks. 1812 nimetati Holtz keisri poolt *^r‘

kommisjoni liikmeks, kes Eestimaa talurahva seisukorra paran- jt egevuš.

damise üle pidi nõu pidama. Selle kommisjoni lõpetamiselanti Holtzile Vladimiri ordu 4 kl. autäht. 1819. a. kutsutiHoltz ka veel kommisjonisse tööle, kes Eestimaale rahva-koole pidi sisse seadma ja juhatama. Koolitööd on ta selleläbi edendanud, et ta Keilas kaks rändajat kooliõpetajatametisse seadis, kes mööda kihelkonda ümber käisid jalapsi loetasid. Konvendi liikmed avaldasid Hoitzi vastu iga-pidi lugupidamist. Ta suri 28. aprillil 1828.

Hoitzi tegevus Eesti kirjanduses oli laialisem ja mitme-külgsem, kui ühelgi teisel enne teda. Ühtlasi on see tähe-lepanu väärt, et Holtz peaaegu üksnes ilmalikku kirjavarakasvatab. Ta viiel raamatul on õigusteadline sisu. Nen-des tõlgib Holtz Eestimaa talurahva ja vallakohtu seadused(1805. ja 1817. aastast) Eesti keelde ja teeb seega meiekohtukeele arendamiseks esimesi katseid. Kaks raamatuton rahva terviseolude parandamiseks kirjutatud, nimelt abi-andmise õpetus varjusurnutele ja juhatus talurahva ämma-dele. Mõlemad on Dr. Waltheri järele Saksa keelest tõlgi-tud ja esimesed sarnaste keskel Eesti keeles. Muudes teisteskirjades toob ta meie ilukirjandusele lisa. Nende juuresviibime pisut pikemalt.

Tallinna vanade kirjameeste rühmas on Holtz kõige Lugfemissed

osavam jutumees. Ta laialttuntud „Luggemissed Tal- Jne'lorahwa Mõistusse ja Süddame Juhhatami-seks“, mis Tallinnas 1817 trükiti, on üks parematest kirjan-duse toodetest mineva aastasaja algul. Uusi radu ei oleHoltz küll otsinud. Nagu ta eelkäijatel, on temalgirahva vaimu äratamine ja kombeõpetus ehk, nagu ta iseütleb, «maarahva mõistuse ja südame juhatamine" peasihiks.Seda juhatamist esitab ta jutuvormil. „Monni vihkab oppe-tust, aga armastab jutlo", ütleb ta juttude kogu eeskõnes.«Kirriko Sanna ei maksa ta meelest, agga kül mu könnele-minne. Ehk nisugguste Luggemiste katte ai tungib Öppetusnende süddamette sisse." Siin pannakse Eestis nõnda siisülivana prodesse et deleciare maksma. Ehk küll siht vanaja tuntud, ometi käivad mitmed Hoitzi õpetlikud jutukesed



kirjandusliku väärtuse poolest eelminevate kirjameeste oma-dest kaugelt ette. Holtz ei jutusta sündmusi kuivalt, laba-selt, ta paneb kauni keele peale rõhku, valib sõnad ja kõne-käänud maitserikkalt ja põimib ühe jutukese sisse juba kau-nid loodusekirjeldus!, mida teiste selleaegsete ilukirjanik-kude teostest asjata otsime. Selle poolest on 1814. a. Gres-seli tähtraamatus avaldatud ja pärast ka „Luggemistes“ära trükitud „Jut on se koroke, öppetus on seivva“ vanas ilukirjanduses otse haruldane nähtus. Leidku

Jut on se kirikuõpetajate poolt soetatud jutukirjanduse parem toode,koroke jne. mjs pealegi iseseisev töö on, siin pisut lühendatud

kujul ruumi:

„Subba leotennc fulutaö femmabit. tarbib ja luigeb jafurreb joubftb taggafi, ja iga (oom ronniö taime peöfaft mälja,jutt temtama. s?eit meeb ma--uftb alla, ja itta foemab il=mab paftafib tullema, ning ma itta roppelifematö minnema,et jo monniforb õige färgi mäel moiö tule marjul olla, japäfoteöfeb ollib jo tolmat pupfo mäljaö. Süö (äföüppe püppapäema öptul 6are Süri pereöfe. £eft mannemabollib föbrab, ja nifammoti ta nenbe lapfeb.

*2lgga fenna perrefe juptuö ta (eife malla Saan moeratö.Äül ollib (elle Sant manemab mitfo tütfart ennefele minniafönimetänub; itta ta meel armaö, poiömepet mäppemat murretollemab. Ommefi nüüb tuli teine nou: oeft ta näggi &ab*rit, ja tummagi fübba tunbiö teife futfumift. oiiöfi ei mi*binb s?abri fenna jamata, maib läfö pea jälle foio . . .

Saan jäi murretfema, et stabri ni uöfinaöte äraläinub ..

$a tüöfiö omma iöfa õe oare Sürri naefe fäeft, miö peabept aima ta temmaft pibbi teabma? Sa fe üfleö: „ei febbalaff möi ütöti laita; minb ta römuötab ni mitto torb fui tul=leb, feft temma meel juppatab ta minno lööte meelt." Sleebfannab ma--ufib Sant fübbame pöpja.

Suba taim orraö laenefaö ja roppi fattiö teif foppab, ettannapoeg ja (annagi tulli eeft morjo faib. Subba öitfeö to-mifaö ja piplataö, ja teif fuggu lilleb teggib peina-- ja tarja*maab tennafö. Sgga lept puu anbiö marjo, ja teif metfabpellifejtb linbube peälteft. 6iiö tulli jälle Saan üppe lau--päema-öptu milloga, tui öpif püübiö, omma iöfa öbbe matama.Sa fui ta fennadfülaöfe fai, näggi ta ftabrit, met taemuft mof*mab, ning ütleö möba=minneö temmale, tebba ferrefabeö:„anna jua tetäiale". Sa Mabri anbiö febba temmale oma

Otto Reinhold von Holtz. 243

puljta tappaga. „0i ma febba tele laötet ellabe# ei unusta/'Saan, tappa taggaft anbe#. 3a i?abri toi jtlmab

ütelbe#: „ärra piita aima an-net!" minnad met peate ja läf#foio. *2lgga fenna perrefe, fu# ta 3ani teabi# ollemab, eiläinub ta mitte . . .

Subba panbi fa=u#fe ja ruffi pöllub fuitfefib.3ubba mafita# otti malmi#, ja faarlab jäib maggufaf# japoefamari punnama, ning päite teil faema atluft fau-nat# föenbama. oii# ütle# püljpapäma tyommiful Saan:„tänna jäÜe firrifule, feft loju# on ää#fanb jabab Slgga tui ta tirrifo tiggibate fai, jutyfu# ta

feltji, fe# tei#te füllali#fega ta jalta fenna-na läf#.„Sfta otti t)ea, mõtleb Saan, et armo tyeitfin loju#fe peale,feft fe eeft tönnin temma torma#. oü#fi nab ei räfinub miitfanna. oeff ferge innimenne malmid jutfo aiama,agga aulit lööb fartma. Ommeti lõppeb fe otfa, enne fui

. .. mälja minne# palu# s?abri ennaft

naabri naefe manfri peate ja föiti# temmaga ärra. 3a Saanjäi agga ümberringi mafama mõttelbe#: ta om-meti fai? etyf on jo teife parralt . . oebba farte#, janenba i#fe ennefe# räfibe#, läf# ta üffi taggaft, igga muub jeltfitormale jätte#. slgga onuna mannematele räti# ta oma tuggu.

Subba tuut aiaS ülle rutti-törre ja obra pea langeS tum«martülle, ja talnuorraS fõujtS Subba reppefuitS tuimafaS uut nutja, ja pone-foe römuSfaS mäljaliSfefübbant. Uuno poiab pattafib emma furufetS fama, jamarS ja lamba tal emmaft laptuma. Siit juptuS s?abritorb tarja torralifetS. slgga Sani pobbune olli fel öfel ärra«fabbunub, ja temma febba jo marra pommitul taffa aianub

ning tapma juppatamiff möba, itta liggemalc füllapole janub. 3a, ennäl istub üppel pool pöefa jafoiub tinnaft, ja pobbune jööb tcifel pool. „

c 2ftollemab otftn,mollemab leianl" pübiS 3aan fure römuga . . . Saan rätistemmale tõppe omma pobbofe luggo üUeS, ning ütleS fefamajonega: *et Summal minb febbamiji jtnno jure juppafanub,fiiS tule mo fübbame nou: fa faib mo meleff armjatS . . .

tui ftnb näggin agga miS fin n o fübba ütleb ? SatoStiS: ,/rägi febba minno mannematele, feft ilma ncnbe teab-matta ei tea minna üpfegi ei ftin fünni feft rätiba." Siispanni Saan maljab omma pobbofe päppä ja ütleS ärrafoifeS;„ olgu Se, teS fmb lonub! ..." s?ui s?abri tobusemmale feba oli teaba anbnub, fiiS ütled mciftlit ema: „eggameiegi nifugguft meeft futte ei tela; ommeti fallimatS fa me-leff faab, et mannemattele anbfib febba au . .

16*


3ubba otti omma fattet peitnub, ja üfšfitint) ei laulnub ennam temma offabe peäl. &’etf roppi otti jonärtfmb ja farjane ja lambolinne märrifejtb mctfa=tuttc pais*tel. 6iiS tuttib üppel laU meeff ratfa, fcnnifui iSfa oue. ‘perre foerab paufuflb ja teiste perrettefoerab tagga järrcte . . . paistis fui fünal .

.. Saan ja

temma išjameeS ottib neeb fa!S tuttiat. fübba loifema, ja temma manemab mofjib nenbe terretamift ja nenbeminab ittufašte maöto.

Subba fanbjtb feif jöeb ja järtoeb ja lume forb fatfiSorrub ja määb. &uš manfer föitnub, feäl ajaS nüüb reggija faan, ja fuS lamba* ja fitfetatt |>üppanb ja panne japarbi poeg ohmb, feäl feiftb nüüb függatoab pangeb; ja fuSlapfeb patja jatto mängtnub, feäl möu3 fuub ja faSfofaš, etroigas agga praffuS ja feinapalf paufuS. Sel öptul maStopüppapäma, fui feif täppeb pilgajlb, tuttib Sani japulma mocrab peio ja neio fotta foffo, ja leibjtb feäl laua jalauapeälift malmid ..."

Jutukest siiamaale lugedes tundub, nagu ei viibiksmeie enam tõestisündinud, imelikkude ja haledate ning õpet-likkude juttude ajajärgus. Siin on juba tõsist luulet. Kuidväsitav ühetooniline üleminek „juba“ abil, sakstele jäädavaltomane vale objektkääne ja vanatestamentlik ütlemisviis, missiin ja seal kõrvu kostab, tuletavad ikka veel elavalt vanadekirikuõpetajate kirjandust meelde. Sellest hoolimata kerkibjutus vagusast külaelust kaunis pildikene esile, mis mitte otseõpetuseks ei näi maalitud olevat, vaid ilutsemiseks. Jutt iseon ilus koorukene, kuid kus on õpetuse iva? Holtz jutus-tab lõpuks, kuidas Jaan ja Kadri, pühadest tundmustest süga-valt liigutatud, värisedes altari ette lähevad ja tarvitab maini-tud sündmust selleks, et kõigile abielupaaridele truudust jaleplikku meelt õpetada. Ta lõpetab oma manitsuse järgmistekordaläinud ja laialt tuttavaks saanud salmidega:

9?utto faub etto färra,toöitlcb pauaga,

9?abrt>až laštoab, öitfeb ärra,

6enn-na tänn-na toerri toeab,ta meie foontcg fceb;

Önniš, fež feif ncnba fcab,(£t möif maggabuffel iääb.

Scft mi£ fabbmo ftin meil näitab,seifc eHo juur on fc:QBagga eUo roatmo foibab,‘patto rööm on ürrife.

245Otto Reinhold von Holtz.

Õpetuse iva väljakoorimine eelmisest õrnast idüllist sün-nib juhtumise kombel, nagu vägivaldselt, sest et jututegelasedja olud selleks sugugi põhjust ei anna ja lõpp liigtükina tun-dub, mis jutustusega orgaaniliselt ei ole ühendatud. Sellevastu teeb Holtzi eelmine didaktiline luuletus, iseseisvalt võe-tud, hoopis hea kirjandusliku mulje. Sisu ja keele pooleston ta üks parematest vanadest Eesti luuletustest, mis omaväärtust igal ajal suudab alal hoida.

Veel mõnes teises lookeses puudutab Holtz vagusatkülaelu. Näituseks harutab ta juba 1806 a. jutukeses „Netoja Jürri“ kadakuse teemat, ilma et sealjuures küsimuselerahvuslist värvi oleks antud.

Kaasiku Tõnu ilus tütar Neto kasvab mõisas üles, lähebaga siin nii kõrgiks ja uhkeks, et oma vanemaid hakkab hal-vaks pidama ja mõisasakste ees nende pärast häbi tundma.Ta ei taha üldse mõisast lahkuda ega külasse tagasiminna. Selle otsuse muudab Neto siiski armastusest küla-poisi Jüri vastu, kes Netole kosja tuleb. Ehk küll peigmeesise ka halvast soost, häbeneb Neto siiski oma vanemaid mõisapulma kutsumast. Sellest hoolimata ilmuvad isa ja ema kepinajal pulmakotta, kuid ainult selleks, et noorepaarile kingitusiära anda. Isa ostab peigmehe ja ühtlasi mõrsja 300 rublaeest pärispõlvest priiks ja ema annab 200 rubla elu asutamiseks.Vanemate armastus ja anded teevad Netole häbi, ta lähebsedamaid neilt oma ülbust andeks paluma. On Neto vane-matega lepitatud, siis ühendab kõiki lõpuks üldine pulma-rõõm. Mõisahärra tantsib Netoga, proua Jüriga autantsu,nende eeskuju järele käib kõik pulmarahvas. Isegi vanadinimesed on jalul, kes muidu tantsimise ammu juba maha jätnud.

Kuid kauaks ei läbene ka Holtz oma jutukestes elutÕ-siduse radadele jääda ja seesuguseid harilikke sündmusi kuju-tada, nagu eespool näituseks toodud. Tedagi huvitavad ime-likud, kohutavad ja haledad lood, millest ta mitmed oma»Euggemistesse“ mahutab, sest et neist mõnus ja hõlbus onmoraali välja harutada.

Holtzi peeti omal ajal heaks Eesti keele tundjaks. Kuinoort Kreutzwaldi seminari kooliõpetaja ameti vastu ette val-mistati, siis lasti Holtz talle Eesti keele õpetust anda. Igaksõppetunniks pidi Holtz Keilast Tallinna sõitma. Keele ladu-suse ja lihtsa ütlemise viisi poolest jäi Kreutzwald veel küpses

245 111.Sentimentaalne vool. A. Ilukirjandus peaasjal, kirikuõpetajate hoolel.

mehe-eas vahel omast endisest keelemeistrist taha. Sedanäeme iseäranis siis, kui Schilleri „An die Freude“ tõlkeidvõrdleme, mis mõlemaid trükki andnud. Holtzi oma ilmusvarsti pärast algustöö tutvakssaamist, nimelt 1814 Gresselikalendri lisas. Siit on J. W. Jannsen ta oma „Eesti Lauli-kusse" üles võtnud. Holtzi tõlke paremad salmid on järgmised:9tööm! fa tacma eUo fcbbc,§;acma tüttar oUcb fa!

ftnno magguft mäggekulutan fo fituft ma.oinna fcrgitab fcif macmabkerjajal ja funingalSöacfcb QBüržti mennafš famabSinno pepmc tima ai.i?cif ma--ilma innimeäfeb,Sfät ja fuub teil fcitibel<2Bennab! mift feal üllemclOn üfs artnaš 33fa affcf.

Pettel febba önnefš antuboöbrafs olla föbrale,

on faili nacfc faanub,90?cie feltft tutgo fe.Rui fa üppo. aino l)ingc'Sa moib ommafš armata!3a feš febba ci faanb mitte,SOfango möba nutfoga.Äeif, miž furcS ringiž cHab,slnbfo moito armule!6enn*na üHeš fabab fe,Äuft fe Sunbmafa feif feab.

Esimine armas- Holtz tõi Eesti kirjandusse esimese kunstmõis-tuseiaui, tatuse: „Ma olen weike lomake" jne. Ka Eesti lüürikas

võttis ta uued teemad üles, mida tänini veel ei olnud puudu-tatud. Neist nimetame „Ühe peigmehhe nuttolauluommaprudi tagganemisse pärast." Esimesesarmastuse-laulus, mis väga karsk ja kaine, valitseb eetilinepõhitoon. Laseme temast siledamad salmid järgneda:

on nüüb ftnno armo meel?OI; ollefg febba aega meel,

teine teift ftin näggtme3a fätf ja fübanf anbftmels?aš tunneb meel fe ouna*pu,9fti3 ai mul’ ütleö ftnno fu:„l3ofta armažtaba ftnb,31i faua, fui on agga minb?‘

50 fübba on nüüb mubetub,0o mann-ne fanna murbctubl0a oUcb feba patta feinb,(St oUcb teife pole läinb.oepärraft Sammalaga fui!

jääb nüüb armo palgafä mul?51 muub, fui tübb* unnc*näggo,3a fe feif olli ftnno tcggo.

Johann Heinrich Rosenplänter.Kirjandusliku XIX. aastasaja teisel kümnel kaldus Eesti kirjanduslisetegevuse uus te grevuse keskkoht, milleks senini Tallinn olnud, teisele kodu*

keskkoht*maa servale, Pärnusse. Siin lõi nimelt õpetaja J. H. Rosen-plänter oma saksakeelse ajakirjaga „Beiträge zur genau-

247Johan Heinrich Rosenplänter.

ern Kenntniss der ehstnischen Sprache"Eesti keele harimiseks ja kirjanduse sõelumiseks häälekandja,mille ümber kõik selle aja eestisõbralised õpetajad sakslastehulgast ja ka rahva soost tõusnud kirjanikud asusid. Ligi20 aastat (1813—1833) etendas Rosenplänteri ajakiri Eestikirjanduse edendamisel ja keele uurimisel juhtivat osa. Imes-tama peame ta vaimustust ja armastust, millega ta Eestikeelt uuris,imestama pea-me tatüdimatahoolt, millegata hulga tarvi-list uut ja vanavara Eesti kee-lealal kogu-nud, aga kõigerohkem imes-tama peame taeesti - sõbralistmeelt, mis tasüdames asus,ehk ta küllSaksa soostõpetaja oli. 1)

Joh. Hein-rich Rosen-plänter sündis12. juulil 1782Volmaris, kus ta isa jaamapidaja oli. Jaamapidaja koht eivõinud just halb olla, sest et isa surma järele 14-aastane poegJohann Heinrich seda püüab edasi pidada. Kuid kooliõpetus,mis poiss Tallinna ja Tartu gümnaasiumis ja Riia doomkoolissaanud, pidi nüüd pooleli jääma. Jaamapidajaks oli poissveel noor. Ta jättis varsti selle ameti maha ja katsus peakodukooliõpetajana, pea kantseleiametnikuna leiba teenida,kusjuures ta raamatute varal oma silmaringi laiendas. Virgaõppimise järele võeti teda viimaks uuesti asutatud Tartu üli-

x ) F. W. Ederberg, Johann Heinrich Rosenplänter. Tähtsad mehedV. a, Ihk. 28 j.

248 [II. Sentimentaalne vool. A. Ilukirjandus peaasjal, kirikuõpetajate hoolel.

kooli, nimelt usuteaduse fakulteeti vastu ja siin usinasti õppi-des sai ta 1806 a. theoloogia kandidadiks. 1808 aastal valitiRosenplänter Tori õpetajaks, järgmisel aastal Pärnu Eliisabetikoguduse hingekarjaseks, mis ameti ta 37 aastat ustavalt jahoolsasti pidanud. Ta suri 15. aprillil 1846 a.

Kui soojal rahvasõbral avanes Rosenplänteril Pärnus laitööpõld. Ta asutas oma koguduses koole, koolitas nendejaoks ise koolmeistreid, saatis raamatutes tulusaid õpetusirahva sekka. Kõige rohkem on ta Eesti keele harimisekstööd teinud. Rosenplänteri eestikeelsed kirjatööd, nagu kooli-raamatud, jutlused jne. on kõik ammugi unustuse hõlma lan-genud, kuid ta ajakirja „Beiträge“, millest 20 annet ilmu-sid, peab meie päevil igaüks tähele panema, kes Eesti keele-uurimise ja kirjanduse edenemise käiki tahab põhjalikumalttundma õppida. Niihästi keeleuurimise kui ka kirjanduseedendamise asjus on ajakirjal „Beiträge“, mida Rosenplänterielutööks, rõõmu- ja valulapseks võib lugeda, kolmekordnetähendus: selles äratati ja koguti töölisi Eesti keele-ja kirja-põllule, korjati Eesti keele uurimiseks ja kirjandusloo kirju-tamiseks tähtsat materjali ja anti keeleseadustest ningkirjanduse toodetest rohkesti seletusi, viimaseid muiduginõnda, kuidas Rosenplänter ja ta kaastöölised sel ajal justEesti keelest aru said.

Roaenpiänteri Rosenplänteri nßeiträgede“ äratuse tööl pole vähenearatav too}« väärtus. Nagu värske õhk lehvib meile neil aastatel

juhtmõtted., , , .

”

Eesti kirjanduse alalt vastu, mil „Beiträged“ ilmusid. NaguLuce, nõnda püüab ka Rosenplänter Eesti keele lugupidamistsakslaste silmis tõsta; ta nõuab, et sakslased, - kes rahvagakokku puutuvad, rahva keele täiesti ära õpiksid. Iseäraliserõhuga nõudis Rosenplänter Eesti kirikuõpetajatelt rahva keeletundmist, kui nad vaimuelus inimesi tahavad kasvatada jasüdameid juhatada. Paari saja sõnaga ja mõne Piibli kõne-käänuga ei võivat neid kõrgeid eesmärke kätte saada. Keelepoolest puudulik õpetaja ei kõlbavat koguduse mõistlikuksja tõsiseks juhatajaks. Kui rahvakeel õpetajal puuduyat,siis olevat kõik teised teadused neile, kelle pärast õpetajaleõpetaja amet anti, asjata ja kasuta. Luce põhjendas oma

Johann Heinrich Rosenplänter. 249

nõudmisi tõendustega, mis aatelist loomu; Rosenplänter teebsakslastele selgeks, kui suurt tulu praktilises elus neile Eestikeele äraõppimisest tõuseb. Ametnikud, mõisnikud, arstid,kaupmehed, kohtunikud, kes sel ajal kõik sakslased olid, eisaavat ilma rahvakeele mõistmiseta läbi, kui nad oma ametitõieti soovivat pidada. Kohtunikkudel, kel Eesti keel selge,poleks mitte enam vaja seda tõlkijate poolt ümber pannalasta, mis talumees kohtu ess kõneleb. Tohtrid ei pruugiksedaspidi mitte enam eestlast ja lätlast nende veretuksumiseja ihukarva järele arstida, vaid nagu teisi inimesi, ütlustejärele, mis haige omast haigusest avaldab. Mõisnikkudel jakaupmeestel jääks täielise rahvakeele tundmise läbi nii mõ-nigi äpardus tulemata, mis nüüd selle läbi juhtuvat, et talu-poja keelest aru ei saada. Sakslastel kaoks põlgus eestlasteja lätlaste vastu, kui maa pärisrahvaste vaimurikkad javägevaid keeli tunneks. Neil põhjustel jõuab Rosenplänterotsusele, et soovitav, päris tarvilik oleks, et rahva keelt nii-hästi Eesti- kui Lätimaal olevates gümnaasiumites vähemaltkaks tundi nädalas hakataks õpetama. Eesti keele õpetami-seks gümnaasiumites seab Rosenplänter juba lugemisraamatuehk harjutused tõlkimiseks Eesti keelest Saksa keelde kokku.

„Beiträge“ I. ande eeskõnes seletab Rosenplänter omaajakirja asutamise põhjust ja sihti järgmiselt; „Kui Eestiraamatute keelt, nende hulgas muidugi ka Piibli keelt, sün-dinud eestlaste keelega võrreldakse, siis näeme imestusega,et neil suur vahe vahel on. Eestlase suust ei kuule memitte üksnes uusi sõnu, vaid ka sõnade seis ja kõnekäänudon sagedasti teisiti, kui seda praegustes Eesti raamatutesleida.*4 Seda vahet tahab Rosenplänter oma ajakirja läbiaidata kaotada. Seks tulevat Eesti kirjakeelt, nagu tedasel ajal vaimulikkudes raamatutes tarvitati, Saksa kõne-käändudest puhastada, sarnase tähendusega sõnad ära sele-tada, grammatika seadused kindlaks määrata, õigekirjutustparandada, uusi sõnu, mis rahvakeelest ja võõrastest keel-test tekkinud, ära seletada ja Eesti keele sõnatagavara rikas-tada. Viimaseks otstarbeks kõlbavat järgmised allikad:1) Eesti keele murded, 2) Soome keel ja muud Eesti kee-

250 Sentimentaalnevool. A Ilukirjandus peaasjal, kirikuõpetajate hoolel.

lega sugulased keeled, 3) uute sõnade loomine Eesti keeleseneses, 4) vananenud sõnade uuesti tarvitusele võtmineja viimaks, kui mainitud allikad ei aita, siis 5) laena-mine võõrastest keeltest. Peale selle katsub Rosenplänterseks mõju avaldada, et Tallinna murre Eesti kirjakeeles valit-sema saaks. Juhtmõtted, mis Rosenplänter siin Eesti keeleharimiseks üles seab, maksavad tänapäevgi veel.

RogenpiänteH Eesti keeleuurimiseks kandsid peale Luce ja Masingi,kaastöölised, kelle el ust j a tööst teises kohas pikemalt kõneleme, muu

seas veel järgmised kirjamehed „Beiträgedesse“ materjalikokku: A. W. Hupel seletas Saksa keelest võetud laen-sõnu; A. Knüpffer Kadrinast korjas rohkesti Eesti sõna-raamatu materjali ja seletas Eesti nime- ja omadussõnademoodustamist tuletuslõppude ja liitmise abil; Kr. J. Peter-son seadis ainsuse ja mitmuse osastava moodustamiseks reeg-lid üles ja tegi sisemiste ja välimiste kohakäänete vahe kind-laks ; Fr. Heller Räpinast kirjutas seletuse katse Eestikäänete, iseäranis nominatiivi, genitiivi ja akkusatiivi. iseloomuning tarvitamise üle, mida Wiedemann kõige tähtsamaks tööksnimetab, mis pärast Hornungi 130 aasta jooksul Eesti kää-nete üle ilmunud. See on „Beiträge“ sees üldse kõigetähtsam ja täielisem keeleteaduslik harutus. A. Knüpfferisoovi ja eeskuju järele korjati mitmelt poolt umbes 7200sõna tulevase Eesti sõnaraamatu tarvis, nõnda et Wiede-mann pärastpoole V 6 omast materjalist siit juba eest leidis.Rosenplänter kogus ise suure hoolega rahvaluulet ja kihu-tas selleks teisi taga. 20 aasta jooksul ilmus „Beiträgedes“150 rahvalaulu ja 24 muinasjuttu. See rahvasuust saadud

keeleuurimise materjal ei vanane tulevikuski. Rosenplän-ter on Eestikeele täielisemaks tundmaõppimiseks paljukorda saatnud. Ta tööd hindab Wiedemann järgmiselt:«Rosenplänter ei olnud ise just küll põhjalik keeletundja,aga talle tuleb ometi seda suureks kiituseks arvata,et ta märkas ja otsekohe ütles, mis tal puudus ja et taõiglase hoolsusega puuduvat püüdis kätte saada. Selle-juures oli ta ütlemata hoolas kogumises, ning on ta vägatänuväärt materjali keeleuurimiseks järele jätnud."

Johann Heinrich Rosenplänter. 251

Selleaegsest luulekirjandusest püüdis Rosenplänter .J? °senp '*nt[! .ri dkõigeparemaid tooteid rahvale kättesaadavaks teha. Seks toimetused,

avaldas ta 1813 luuletuste kogu „Lillekesed“ I. leht. Siinon Winkleri ja Holtzi laulud, mis „Beiträgedes“ ja mujalvaremalt ilmunud, üheskoos uuesti trükki antud. Viimaksei tohi ka seda unustada, et Rosenplänteri hoolel ja toime-tusel Pärnus järgmised esimesed Eesti keeli näitemängudetendati, nimelt aastal 1816 „T algus", lustmäng ühesvaatuses, von Kotzebue ja von Knorringi poolt Saksa jaEesti keeles kirjutatud. Aastal 1724 mängiti rahva suureksrõõmuks „Permi Jago unnenäggo", mis näitlejaSteinberg Kotzebue järele eestitanud. Aastal 1829 eten-dati „Liso ja Ado ehk kavval peigmees" lauluja tantsuga. Neist esimestest Eesti näitemängudest polekahjuks ühtegi trükis ilmunud ega pole neid käsikirjas alalhoitud.

Otto Wilhelm Masing.Tallinna ajajärgu kirjanikkude suurem puudus on see,

et nad rahva arusaamise võimu liig väikeseks pidasid jarahva mõtteviisi, mõistuse piiri ja tema keelevaimu ei tund-nud. Suur osa nende kirjameeste töödest näis arukamaleEesti lugejale lapsik ja pentsik olevat. Vanade tähtraama-tute arvustuses, 1) mis vist koolmeistri Kõrendu Kaarli kirjuta-tud, öeldakse muu seas nõnda: „Need juttud, mis nüütsel põl-vel täht-raamatute sisse trükitakse, on ikka nenda kui lasteöpelusseks ülles pandud, agga kalender on ju vanna inni-meste tarvis valmistatud, ja sest peaks nende juttude asse-mel nisugused öppetused pandama, mis vanna innimesteletarkust andvad . . . Ma rahvas ei tea paljo neist ilmli-kust asjust, mis kaugel meist .

. . Monnes kohtas võibnisuggusid ehajaid, puid ja muid asjo olla, mis immelikulton lodud ja wägga suurt kasso saatwad. Kui sesuggusidasjo saaks kalendresse targaste ja selge kelega ühes pan-dud, siis wottaksid ma rahwas neist meestest, kes kalend-rette walmistajad, paljo luggo piddada" . . . Seega soovi-

*) Rosenplänter, Beiträge XII, Ihk. 109.

252 lll Sentimentaalne vool. A. Ilukirjandus peaasjal, kirikuõpetajate hoolel.

takse labaste moraliseerivate jutujätkude asemel teaduslikke,õpetlikke lugemisi. Hoopis valjemini mõistab teine kaas-aegne seniste kirjameeste ja nende tööde üle kohut (Bei-träge IV). Ta saksakeelsest arvustusest võtame siia järg-mised mõtted üles: „Eestlast hurjutatakse ja laidetakse kibe-dalt, et ta heameelega ei lugevat ja pakutud raamatuidhalvaks pidavat. Eestlane ei võta meelelahutuseks ja õpe-tuseks kirjutatud lugemisi kunagi külma tuimusega vastu.Aga mida peab ta lugema? Kas Ramma Joosepi *Häda- jaAbiraamatut" või neid sadatuhat viletsaid tehiseid, mis neilesiin ja seal on trükkida lastud? Meie peame õiglased olemaja eestlast vabandama, kui ta tänini pakutud kirjatöödest,mis küll heast südamest tulevad, õiget magu ei tunne. Meiekirjamehed ei saanud eestlasest ega ta keelest aru, ja misnad talle kirjutasid, ei olnud eestlase vaimus mõeldud egata keeles üles tähendatud. Seega langeb etteheide, et rah-vas kirjandust ei loe, kirjameeste eneste peale tagasi. Needei tunne õiget rahvakeelt ega mõtteviisi, niisama vähe tamõistuse piiri, ta seltskondlise ja koduse elu tooni ning vahe-sid, mis meid neist lahutavad. Sellest tundmatusest tekkisteine niisama tähtis kahju: talupoeg arvati liig madalal vai-muarenemise järjel seisvat, pakuti talle kui rumalale inime-sele lapsikuid kirjatöid ja tarvitati seesugust keelt, milles taarvas põlgust enese vastu avaldatavat ja arvas tarviliseks,neid põlgusega tagasi lükata." Mees, kes vanade kiriku-õpetajate kirjatööde sirvimiseks nii teravat kriitikanuga tar-vitas, astus ise aitama, kus ta laita mõistis, algas seal üles-ehitamist, kus ta oli laotanud. See sõna- ja teovõimulinearvustaja oli Otto Wilhelm Masing, keda Jürgenson Eesti kir-janduse teiseks Makabeuseks nimetab, sest et ta rahvavaimu oma kirjade läbi vägevaste liigutas ja kirjamehi põh-jalikumale Eesti keele uurimisele kihutas.

Masing! elulugu. Otto Wilhelm Masing seisab keele ja meelepoolest Eesti rahvale lähemal, kui need tegelased Eesti vai-muväljal, kellest tänini oleme kõnelnud, sest ta oli rahvaenese keskelt tulnud kirjanik. Ta isa oli lihtne Eesti mees,Lohusuu rannakabeli köster Kristian Maasik. Masingi emaAnna Ludovica, sündinud von Hiltebrandt, oli ühe Rootsi*

Otto Wilhelm Masing. 253

maalt põgenenud ohvitseri tütar, kes vara vaeslapseks jäänudja ühes õpetajamajas üles kasvanud. 2 ) Poeg Otto Wilhelmsündis 28. oktoobril 1763. Mehepõlves teatab Masing omasõbrale Rosenplänterile läkitatud kirjas, et ta oma haigeleemale tihti Wilde tohtriraamatut ette lugenud, kui ta niivilets oli, et seda ise ei saanud lugeda ja ometi selle raa-matu nõu tahtis küsida. Sellest märkame, et Lohusuu köst-ril kodukeel Eesti keel oli, ehk küll juba poja sündimiseajal perekonnanimi Saksa värki „Masick“ kirjutati ja varsti„Masingiks“ ümber muudeti. Esimese õpetuse sai Masingoma emalt, kes varakult poja südamesse armastust kõigivooruste ja himu teaduse järele äratas. Praosti Asverusenõu järele pandi Masing esmalt Narva kooli ja saadeti siisSaksamaale Torgausse ja Hallesse usu-teadust õppima. Reisiks on Asverustalle pisut raha laenanud ja siis nooreteadusejüngri rikka mõisniku von Pay-kulli hoolealuseks soovitanud. See tah-tis nooremehe studeerimise kulud kõikoma peale võtta, kuid Masingi noore-eauhkus, iseseisev, paindumata karaktersundis seesugust hiilgavat pakkumisttagasi lükkama. Vaesuses hakkas taiseenda jõudu tundma ja püüdis ise-ennast aidata. Üliõpilasena elanud taväljamaal mõnda aega päris omastjõust. Nagu ta Rosenplänterile kirju-tab, teeninud ta kaks aastat kui joonis-tamise õpetaja, repetiitor ja keeledotsent enesele ülespidamist,kusjuures ta ise väsimata edasi õppinud. Pärast õppimise lõpeta-mist olnud ta Tallinnamaal kodukooliõpetajaks ja võtnud siistuttava kirjaniku P. krahv Mannteuffeli seltsis väljamaa reisi ette,mis ta pikemaks ajaks Rooma viinud. 2) Siit korjatud nähtustestsai Masing pärastiste õpetlikkude kirjade kirjutamiseks äratustja ainet. Krahv Mannteuffel ei olla kunagi tahtnud vaimu-rikast seltsilist enesest lasta lahkuda, ainult kavaluse abilläinud Masingil korda temast lahku lüüa ja kodumaale tulla,kelle kasuks ta tööle soovis hakata. 1788 õnnistati MasingLüganuse õpetajaks. Seitse aastat töötas ta siin. Siis kutsutita Viru-Nigulasse õpetajaks, kus ta kakskümmend aastatametit pidanud ja omas elus õnnelikumaid päevi näinud,ühtlasi aga ka palju häda ja õnnetust ära kandnud. Siin

3 ) M. Lipp, Masingite suguvõsa, Tartus 1908, Ihk. 161 j.2) Masingi kiri Rosenplänterile 29. okt. 1815.


kaotas ta surma läbi oma abikaasa ja mitu last, kuna tule-kahju ta varanduse ära hävitas ja keegi Tallinna kaupmeesta raha ära raiskas. Lüganusest kutsuti Masing 1815 Aksikoguduse hingekarjaseks, kuna ta varsti veel Liivimaa ülem-konsistooriumi liikmeks ja Tartumaa praostiks nimetati.Tallinnamaa superintendendi ametit, mis talle pakuti, ei võt-nud ta vastu, sest ta arvas Aksis enam raamatuid Eestirahva kasuks võivat kirjutada. Eesti keele ning kirjanduseedendamist ehk, nagu ta ise ütleb, tööd tulevase aja tar-beks, pidas ta oma elu kõrgemaks ülesandeks, mida ta veelkõrges vanaduses püüdis täita. Selleks pühendas ta omavaba aja, selleks ohverdas ta oma vaesusest viimsed veeringid.

O. W. Masingi kirjanduslik tegevus arenes võrdlemisihilja, nimelt alles siis, kui kirjanik 50 aastat vanaks saanud,kuid sellest vanadusest hoolimata avaldas Masingi sulg niisuurt viljakust, et selle mehe töörammu aina imestust äratab.Ta raamatute ja muude kirjatööde nimekiri on üle kahe-kümne numbri pikk. Siin nimetame ainult neid, mis Eestikeele ja kirjanduse edenemise peale kõige rohkem mõjunud.Masing ei tahtnud mingit tööd pool küpselt avaldada, selle-pärast alustas ta oma kirjanduslist tegevust nii hilja ja töötaspiinliku põhjalikkusega. Ülemal kuulsime seniste kirjameesteüle sellepärast nurinat tõstetavat, et nad rahvale sündsatteaduvara ei pakkunud, ta vaimu silmaringi mõjuvalt ei lai-endanud. Seda puudust tahab Masing' kaotada. Kui suurmõistuse-usu austaja paneb ta oma sule just rahva mõistusevalgustuseks ja silmaringi laiendamiseks tööle. Tegusa mehesuurem eestikeelne raamat, mis ühtlasi ka tähtsam ja laiemalt

PQhhapäewa tuttav toode „Pühhapäewa Waheluggemised",Wahheiugjfemi- ilmunud 1818 on just selles sihis kirjutatud. Raamatu

otstarve on rahvale vaimuliku loidu kõrva õpetlikku ja üht-lasi huvitavat lugemisainet pakkuda, millega lugeja viletsaviinalõbu asemel kasulikumalt võiks aega viita ja oma vaimuteritada. Rahvalikul, selgel keelel annab ta neis lugemisteshuvitavaid teateid võõrastest maadest, nagu Ida-Indiast,Afrikast, Lapimaalt, Kamtschatkast, nende elanikkudest, ime-värki loomadest, taimedest ja maasaadustest. Oma keelegatäis rahvapärast tüsedat nalja ja isesugust elavust, äratabta praegugi imestust. Kui ladusasti Masing teaduslikke aineid


käsitleb, näidaku järgnev pala „Pühhapäeva Wahheluge-mistest":

„(£ttif mišfuggunc fe fül ottefS, feö febba n>ecl pottefg näi--nub, fuiba tulišpaff põua ajal mõnniforb ütte feäfafünbija tuima mulba üttcžfcritab ja metfa miib; ja !uitemma õige fange, ja laašto punnitu peale laaštaüttežferitab ja neubega ? 'Scabmafab ja äbbausfu=liöfcb innimcSfeb, fui fetba näemab fünbimab, ütlemab mannanõiba tulega fõitmab, mõfmab noa muub raubriišta jamišfamab tuligpašfa, ja fui nemmab febba õöfanb, armamabfiiš nõiba cpf tebba pufaft lõõmab, ja ram*matš teggemab.

fuiba tuleferifuS, miš tulišpašfafS nimmcfamc,mulba, lima, tolmu ja prüggi fõrgcfš fambafS üttešferitab,nenba fammofi tõötctaffe, 3nbia= ja mu fojama merrebe peal,mcf merrcft ütteš. &ui mürrižtamiöfe piirneb nenba mabbalaftfäimab, et nenbe ja merre pinna maiele fuurf ma|)t;et ei jä,figfumab nemmab mõnniforb merb ennefe pole, ja tõufeb moõfitui mäggi taema pole üttes, ja fergib ni faua tunni pilmegafoffo faab, 6e on üfš jätteštušfe näggeminne! miš innimežfefübanb fülmafš, ja febba ennaft nõrgata teeb. läpfyebemale pitfne mürrištamiäfe ja mälgolömišfega; merremeSfl men*nib fui fein temma tagga; üttemel pilmcö, at merreö finni.£aem efyt menne, olgu temma fuur cl?f pišfifenc, fui ta mitteeeff ärrajõua, fiStaffe fafa. šepärraff laema fure«tüffibega nifugguSfc märatu meefoggu peale lašfemab, jatyub juš mõnniforb neile õnneta, et tebba ajamab, jamet jätte omma paita funnimab. 'ŠBimafö, fui pilmc fõrgemaletõufeb, fii 3 üttešferfinb megfi, miö pilme fülge merrepinnaft arruneb, ja fui üf£ ilmama fuur muft fot pilmeffrippub, ja femmaga ebbaft &uft ta feälta teritab feif ütteä, ja mõtfab feif fafa, menneb, lacmab, jafui ma faubu Ijaffab minnema, fižfub furcb puub maaff, miibfattuSfcb ja firrifofornib ärra, mimafš fatfeb, ja teeb fuurtupputuft ja Õnnetuft. ftutfumab fefugguft meefoggu, mismerreft taema läl?l)cb,„meSfipaSfat3 meepü f fifs."

Nagu eelmisest näitest selgub, on Masingil omane anneasju, mis lugejale tundmatud, elavas keeles täiesti lä-hedale tuua ja selgeks teha. Masingi keel on sedavõrd are-nenud, et me ta põhjal kirjutaja iseloomust võimekõnelda. Raamat avaldas rahva peale väga suurt mõju jaleidis lahkemat vastuvõttu kui ükski teine enne seda. Masing sai

256 111. Sentimentaalnevool, A.llukirjandus peaasjal, kirikuõpetajate hoolel.

mitmelt poolt koolmeistritelt ja kirjaoskavatelt talupoegadelttänukirju, mille hulgast Rosenplänter mõned trükiski avaldas.Neist on näha, et tuimaks ja tänamatuks peetud eestlanevõib liigutatud olla ja tänugi avaldada, kui ta seda tõestitarviliseks peab. Oma keeleliselt paremaks kirjatööks, milleeest tegija Vladimiri IV. klassi autähe sai, nimetab Masing„L ihwl and i-m aa T aiu rahw a seaduse" tõlget (1820).Ta kirjutab selle kohta: „Seda talurahva seadust ei võiümber panna. Seda peab ümber tehtama. Nii maksab mõni-kord üks ainus vilets paragrahv terve päeva peamurdmist,mõnikord veel mitu päeva, et seaduse mõtet puhtasti, sel-gesti ja täiesti ära ütelda ja igat võõriti mõistmist ära keelata."Sel tööl lõi O. W. Masing tähtsamad eestikeelsed õigustea-duse oskussõnad, rais veel tänapäevani maksavad. Samutipani Masing oma „Arwamise-R a a m a t u g a“ (1823)arvamise keele loomiseks põhja; mõnda ta arvamise oskuse-sõnadest tarvitame koolides praegugi veel ja mis peaasi

nad on ka rahvale tuttavad. Aastast 1821—1823 toimetasMäising „Marahwa näddai a 1 e ht e“, mis vaheldamisiTartus ja Pärnus ilmus. Soome ja Läti kirjameeste eeskujulpüüdis ta eestlastele ajakirjandust põhjendada, pidi aga luge-jate puudusel selle ettevõtte katki jätma. Nädalaleht sisaldabkodumaa sündmusi, tähtsamaid juhtumisi ja leidusi väljamaalt,looduse nähtuste seletusi, teateid Eesti kirjanduse parematesttoodetest ja jutustusi ajaloost. Nende kõrval toob Masingka veel mõistatusi, mõttesalme, lauluriismeid ja naljakaidanekdoote, mille keel täis rikkust, toredaid kõnekäändusidja kaunid lauseid. Sellest ajakirjast on pärast paremadtükid välja valitud ja pealkirja all wO. W Masingi kir-jad" neljas andes uuesti trükki antud. Keeleuurijale onMasingi nädalaleht allikaks, millest mööda minna ei või. 1)

„Marahwa ka 1 endri“ lisas (1823—1826) pakkus Masingrahvale geograafiast, ajaloost ja arstiteadusest hulga õpet-likke kirjatöid, mida suure huvitusega loeti.

1) Aug. Ahlquist, Wiron nykisemmästa kirjallisuudesta. Suomi1855, Ihk. 47.


Arvustused, mis Masing selleaegse Eesti kirjakeele jakirjanduse kohta avaldas, olid tihti käredad, kohati sapised;suures ägeduses ei pannud arvustaja tähele, kuhu ta hoo-bid sattusid. See kahandas muidugi arvustuste mõju. Käre-date arvustuste pärast pidi Masing vastaste poolt mõndagipistet ja mõnitust ära kannatama. Ta vastas neile tuttavapilkesisulise valmiga „Vändra metsas Pärnumaal", mille pea-mõte järgmiselt kokku võetud:

Peale selle valmi on Masingil veel teisi luuletöid. Ise-äranis Nädalalehe esimesse aastakäiku paigutas ta meele-lahutuseks ja õpetuseks hulga ilusaid riimitud mõistatusi,mõttesalme ja laule, mis kõik suurt keeleosavust tõendavad,nagu näiteks järgmine!s?ui üfö jalg jo tormal täinubõige ic pealt, EuB ta täinub;ci fiiö faua ootamift,la teife jalta tultemift.

Cangcmifc poote tõtmab,mõtlemab jiiö rutfoga;ning miš mõtfeb nõufž ftiö mõtmab,furbab miirnafö nutuga.

Sidumata kõnes on Masing mitmed mõistukõnedkirjutanud. Ta parem luuletus on väikene „Lõikuse - laul“;

Sirbi eeš on tõrrefcft,Salme fame mitjufeft.SBälgu, mälgu ftrbifcne,enne tui faab mitjmufencfobbomaite funbimo,tõifuft potet jäftama.

T>õtlu tööb teeb iggamecšomma patte t)iggi feeõ.‘žlitfo Summat Jjafft,tepfo iffa paltom pätti!2aiBfuB potte õnne toonb,nenba Summal febba toonb.

Eesti keele arenemisloos jääb Masingule see teene, et Masin? keele.

ta suure aukartuse, mis parandatud kirikukeele ja Forselius- uuendajana.

Hornungi kirjaviisi vastu üles näidati, hävitas ja seega paran-dustele teed valmistas. Kirikukeele ja rahvakeele vahele olisügav lõhe tekkinud, selle üle püüdis Masing silda ehitadaja kirjakeelt rahvakeelele lähendada. Kirjanduse tooteidpüüti seeläbi rahvalikuks teha, et Saksa keelest laenatudsõnad ja kõnekäänud välja heideti ja üldiselt mõistetavad,rahvasuust võetud sõnad ja laused nende asemele pandi.


Sebba juba ommo nähtub,St fel iffa tiga

fui targem tõega9?at>maft püab malgušta.

258 III.Sentimentaalne vool. A. Ilukirjandus peaasjal, kirikuõpetajate hoolel.

Masingi keeleõpetaja oli rahvas ise, ja mitte vigases kiriku-keeles kirjutatud raamatud ning käsikirjad. Sellepärast katsus


Masing igal võimalikul juhtumisel rahvaga kokku puutuda,rahva keelt ja kombeid tähele panna, ja mis ta kaunist jahead rahvasuust kuulis, oma kirjades tarvitada. 1) Keelelisiküsimusi harutas Masing eriti Rosenplänteri „Beiträges“ja kahes saksakeelses lendlehes. Masing tundis selgesti ära,et Saksa kirjaviis, mis Eesli õigekirjutusele aluseks pandud,suuri segadusi sünnitas, et näituseks sõnadele varras (võtabasja) ja varras (seisab püsti) peaks õigekirjutuses vahettehtama. Et Soome keelt ja kirjaviisi abiks ei võetud, jäidta paranduskatsed poolele teele seisma, ja ta ei tunginudoma ettepanekutega läbi. Siiski on O. W. Masing meiepraeguses kirjaviisis endale jäädava mälestusmärgi loonud,see on õ täht, mida ta «Pühapäeva vahelugemistes" selle-

Kabel Tartu Jaani surnuaial, kuhu O. W. Masing maetud.

J) R. G. Kallas, Otto Wilhelm Masing. Tähtsad mehed I, Ihk. 21

260 lil. Sentimentaalne vool. A. Ilukirjandus peaasjal, kirikuõpetajate hoolel.

kohase hääliku ülestähendamiseks esimest korda tarvituselevõttis. Kuigi ta keelelised seletused eksitustest päris vabadei olnud ja nende põhjal, nagu enamasti iga reformi järele,segadused tõusma kippusid, katsid ta uuenduste head kül-jed halvad täiesti kinni. Keelt, mida Masing kirjutas,kiitsid hiljemini kõik suuremad Eesti keeleuurijad. Valiarvustaja Ahrens, kes naljalt kedagi ei kiida, ütleb Masingikohta: „Tema Eesti keeli kirjad olid niisuguse rammu javäega ja osavusega kirjutatud, et ütlema peab, sel viisil eiole enne teda veel keegi Eesti keelt tarvitanud; seda tund-sid ka tema vastased, ehk nad seda küll ei tunnistanud.“

Masingi tuleviku- Mitmed ettevõtted jäid Masingil kahjuks pooleli, mit-piasnid. me(j Ehtsad plaanid täitmata. Eesti keelele nõudis Masing

uusi, kuulmata õigusi. See pidavat kohtu, kooli ja avaliku elukeeleks saama. Ka ülemad seisused pidavat hakkama Eestikeeli oma mõtteid avaldama. Nagu Saksa keel Saksamaal,nõnda pidavat Eesti keel ka Eestis hariduse keeleks olema.Kui lihtne talurahva keel oli ta sel ajal alles teaduslikuksmõtteavaldamiseks kohmetu ja paindumata. Et Eesti keelhariduse kandjaks võiks saada, oli vaja teda ennast harimiseteel tähendatud kõrgele ülesandele ette valmistada. Sellessihis töötas Masing mitukümmend aastat, kui ta teiste töödevahel mahti leidis, Eesti sõnaraamatu kallal, mis 70 trüki-poognat pidi suur saama. Sõnaraamatust on ainult proovi-lehed ilmunud. Nende trükipäranduste ajal sundis surm vah-vast võitlejat sulge käest maha panema, kuna suure sõna-raamatu käsikiri arusaamata viisil kaotsile läks. Lühikesehaiguse järele lahkus Masing Aksis 3. märtsil 1832. Ta põrmpuhkab Tartu Jaani koguduse surnuaial Ehlertzi kabelis.O. W. Masingi viimne sõna olnud: „Ma olin isamaa sõber 1“

Kristjan Jaak Peterson*

Rahvuse saiga- Ehk O. W. Masing ka vaimustatult Eesti keelt haris jamme meie rahvuse alalhoidmise kasuks kõneles, pole ta sellest

hoolimata ennast kunagi otse eestlaseks tunnistanud egaoma perekonnanimele £esti kuju ja kõla tagasi anda katsu-

Kristjan Jaak Peterson. 261

nud. Sel ajal oli ju nagu iseenesest mõista, et eestlane, kesSaksa koolides haridust saanud, ennast tingimata sakslasekspidas, pealegi oma Eesti suguvõsa ja nime ära salgas. Nii-sugustes oludes äratab noor Eesti kirjamees, kes kõrgemahariduse osaliseks saanud ja omast Eesti nimest ei häbe-nenud, vaid ennast igalpool avalikult eestlaseks tunnistas,kahevõrra tähelepanu ja austust. See esimene nooreestlaneoli meie kirjanik Kristjan Jaak Peterson.

Viljandi kihelkonnast Karula vallast pärit olev talupoeg petersoni e’uKikka Jaak oli pärispõlvest kuidagi lahti pääsnud ja Riia ja karakter,linna elama asunud, kus ta endale Saksa-Eesti Jakobi kogu-duses kirikuteenri koha võtnud. Siin sündis Kristjan Jaak2. märtsil 1801.x ) Ärksa vaimuga poisikene õppis esmaltJakobi kirikukoolis, pärast Riia teises kreiskoolis. Sellejärele astus agar õppija heade inimeste toetusel Riia kuber-mangu-gümnaasiumisse. Juba 16-aastaselt hakkas Petersonkirjatööd tegema. Ta katsus Rootsi keele grammatikat kokkuseada. Kui noormees 1819. a. Tartu ülikooli läks usutea-dust õppima, pidi tä-hendatud grammatikapooleli jääma. Ülikooliettelugemisi ei kuula-nud Peterson kaueminikui ühe aasta. Osaltülespidamise puudus,osalt ka lõhe noore-mehe vaadete ja usu-teaduse dogmadevahelsundisid Petersoni Tar-tust lahkuma. Ta elasnüüd jälle Riias, andiseratunde ja tegi keele-ning kasvatusteadu-sega tegemist. Peter-son pakkus ennastHebrea, Greeka, Ladi-na, Vene, Inglise jaSaksa keele õpetajaks,tutvustas ennast kaAasia ja Põhja-Amee-

Kristjan Jaak Peterson.

0 V. Reiman, Kristjan Jaak Peterson. E. Üliõpl. S. album VI, Ihk. 1-17

262 111. Sentimentaalne vool. A. Ilukirjandus peaasjal, kirikuõpetajate hoolel

rika pärisrahvaste keeltega. Selle kõrval tõlkis ta Chr.Ganander Thomassoni „Soome muinasusu" Saksa keelde,mis töö Rosenplänteri „Beiträge“ XIV. andes ilmus, kirjutasnimetatud ajakirja seletusi Eesti keele grammatikast jaluuletas Eesti keeles hulga laule. Eratundidega lootis taniipalju võivat teenida, et kas Tartu ülikoolis või väljamaalvõiks edasi õppida. Aga liig raske töökoorm rikkus noore-mehe tervise. Talle tuli tiisikus kallale, mis elurõõmsa, loo-tuserikka edasipüüdja juba 22. eluaastal hauda viis. Peter-son suri Riias 23. juulil 1822. „Suur küllus kõlblikku kuika vaimlikku jõudu, teadmiste ja lootuste suur varanduskirjandusele on temaga hauda langenud," kirjutas ta surmapuhul Riia Saksa leht.

Peterson leppis haruldasel mõõdul piskuga, avaldas ise-enese vastu suurt usaldust ja oli täiskarakter, kes tõtt jaõigust taga nõudes sellest palju ei hoolinud, mis selleaegneseltskond temast arvas. Ajuti käinud ta Riias avalikult Eestirahvariides, mis sakslasi kangesti pahandanud ja mitmedsõbrad temast eemale peletanud. Kui tuline, elurõõmus jajulge loomuga noormees vabastas ta ennast välistest rõhu-vatest sündmustest. Linnarahva peenemaid kombeid ja läbi-käimise viisi, moodsaid riideid ja tantsimist pidas ta alpu-seks, millega ei maksa tegemist teha. Elu ülemaks sihikspeab ta tõde ja tarkust. Tema meelest on väheste tarvidus-tega tõeotsija kõige vabam ja õnnelikum inimene.

Petenoni kir- On iseenesest mõista, et niisugune iseseisev karakterjandusUktegevus sejjeae gse^e vaadete alla ei paindunud, olgu küll, et

theoloogiline sundus tol ajal kõike meie maa vaimuelu valit-ses. 1) Peterson astub oma luuletustes vabamatele radadele.Eesti keeles pole ta oma töid trükis suutnud avaldada. Seksoli ta eluaeg liig lühike ja vägev, mahasuruv vastasvool vali.Kr. J. Petersonist on järele jäänud: Päevaraamat: „Krist-jan Jaak Peterson, ehk se, mis ta mõtles jateggi ja kuidas ta ellas“ jne. „Kristian JagoPetersoni laulud" 1818. ja 1819. aastast. (Trükis ilmu-nud 1923.) Peale selle on ta terve kogu Eesti rahva-laule üles tähendanud, vist omaste suust, ja ka Eesti mui-

x) G. Suits, Meie esimene luuletaja. Võitluse päivil, Tartus 1905,Ihk. 35.

Kristjan Jaak Peterson. 263

nasusku kirja pannud. Teistest omaaegsetest Eesti luuleta-jatest läheb Peterson niihästi luulesisu kui ka välise kujupoolest täiesti lahku. Ta mõistab hukka võõrsilt sissetoodudluule jäljenduse ja nõuab, et luule oma loomu poolest olekskogu rahvale omane ning arusaadav. Kuna luulekirjandustedendavad kirikuõpetajad oma aja kõige tuttavamaid ja arm-samaid Saksa didaktilise ja lüürilise kirjanduse õisi Eestikeelde tõlkisid, ehk kiriklises vaimus uusi moraliseerivaid b

laule katsusid luuletada ja sealjuures laulude välimise kujuja ütlemiseviisi poolest piinlikult Saksa eeskujudest kinnipidasid, tahab theoloogia student, „maarahva“ noor laulja,näidata, et maakeelega luulealal midagi uut võib toime panna.Nooruslikus julguses vabastab meie esimene noor-eestlaneennast luulealal tänini meie kirjanduses orjatud sihtidestja vormidest, ammutab luuleaineid peaasjalikult iseenda tund-muste ja mõttekujutuse vallast, saab Eesti esimeseks iseseis-vaks tundelaulikuks, kes vormi poolest tihti Eesti rahvalaulupüüab jäljendada ja rahvalaulik olla. Tõsise luuletajanaavaldab ta oma inimlikke tundmusi, näituseks armastuse-lau-ludes, julgelt ja vabalt, nagu seda Eesti keeles enne polnudnähtud. „Ja rosilise pallega Olli mul süllessa Ainus armas-tud Allo.“ Muidugi ei võinud nooremehe tunde-elu veelküllalt sügav olla. Aga et tal sügavtundeline, heasoov-lik, kallimeelne ja puhas süda olnud, seda peab saksa-keelse nekrologi kirjutajagi tunnistama. Kõige kaunimaltja mõjuvamalt suudab Peterson neid tundmusi luules aval-dada, mis ta oma vanemate, kodumaa ja sugurahva vastusüdames kandnud. Nende hulgast on näituseks Tartu-Riiateel kirjutatud „Laul“ tõsiselt ja sügavalt tuntud:

Summataga nüüb meie maal(Si ma nüüb fönniSino fašfcmeffabeäfa,

tilleb on öUfcmaõ,Su lautemaž linnubSHožte pube mnrjoeüa.6ageba3fe iftjtn‘Sasfa oia falbašSftöttetbcä feie pääle,

’allib manemab!

Sinno ’allt peafc,‘Sulleb Ufa mo melešfe,

pääm on öiffemaš üUeg,Äui pärna ftlm on minnemaäSure loja fülležfe,—Slrmaž iöfafcne!@mafe, mcnb ja öbe,'Seie jure nüüb tuücn.Sammalaga meie maa,SUufam pääm mulle paistab’®lla manemate maiaš.

III. Sentimentaalnevool. A. Ilukirjandus peaasjal kirikuõpetajate hoolel.264

Petersoni algupärased laulud avaldavad luulekarakteripoolest Saksa laulikute mõju. Tema lauludes ilmuvadsentimentalismi tundemärgid veel palju selgemini, kui neistoodetes, mis teised selleaegsed kirjanikud Eesti ilukirjanduse

• alal soetasid. Petersoni toodangus leidub kaht liiki laule:magus ja naiivne idüll, milles luuletaja vaikset talupoja jakarjase maaelu looduse süles idealiseerib, ja kõrgekõnelineood. Esimeste hulka kuulub näit. vendade õhtudialoog,teiste hulka pateetlikud ülemlaulud taeva ülemale vaimule,isamaale ja laulikule. Viimase tegevust kirjeldab ta järgmiselt:

9?ii fui toa!)i)ufc jöeSCRürrifetoab laeneb,

faljo pealtaCangemab orru ftšfc,9Rii fui faema pifne<-o?usta pitmebc aHaÄirmfašfe färgalab:

on joofgmaš laulu3Huž lulline oja.9Ui fui toalgužfe allifaä

Gcifab aušfafub lauljaOmma menbabc fešfcelta.kärgatab pifne3a meffab on n>ait:Caulja on tõžfamažOmma mallamašÄingešla laulofaölct.3u lemma ümber,‘ÜJait tui merre faljub,9?al)tt)ab on fulamaž.

Sentimentaalsed karjase-idüllid ja looduslüürika onPetersonil sugenenud Lääne-Euroopa lamburluulest, kunapateetlikud ülemlaulud oma algjuurtega nähtavasti Klopstockinitagasi ulatavad. Nende ainete haletundelisel käsitlusel onPeterson tarvitanud Eesti rahvalaulu sugemeid, kuid süga-vama isikulise elamuse puudusel ei suuda laulik neid loo-mulikule elule äratada.

Petersoni laulud jäidtrükkimata, sellepärast etnad ei sisu ega keelepoolest selleaegsetele au-toriteetidele Eesti kirjan-duse-alal ei meeldinud.Ta oli nad iseeneselekirjutanud; nad on huvi-tavad oma meeleolu jakeeleilu poolest, sest siitleiame isetaolist Eestikeele käsitlusviisi, uusi

Peter krahv Mannteuffel. 265

värve ja toone. Luule jakeel ning elurõõmus meel, mida autori-teedid siit tundma õppisid, oli selle aja kohta liig vaba,taltsutamata. Petersonile enesele oli selge, et ta midagi uutpakkus, mis tähelepanu äratas. Sellepärast nimetab taennast „ vennaste keskel valguse allikaks, mille ümber rah-vad nagu mere kaljud vait kuulama jäävad." Neid sõnuoleks Peterson vast alles küpsemas mehe-eas võinud täidesaata. Meie aja maitse leiab Petersoni noore-ea luuletustestmuidugi magedust, kuid selle aja kohta tähendasid nad suurtedenemise sammu. Seesugust usku enesesse, oma rahvasse jaja keele tulevikku, nagu seda Peterson avaldas, ei olnudsel ajal veel kellelgi, ja meie ajal võiks ta selles ka veelväga paljudele eeskujuks olla.

Peter krahv Mannteuffel.Sel ajal, mil peaasjalikult rahvasõbralised kirikuõpetajad

Eesti ilmalikku kirjandust edendasid, tuleb meil peale Kr.J. Petersoni veel teise haruldase nähtusega Eesti kirjanduse-loos tegemist teha: Saksa mõisahärra, Balti aadeliseisuseliige, Peter krahv Mannteuffel, heidab Eesti kirjanikuks, et talu-rahvale vaimuäratust ja meelejahutust pakkuda. Kas ta pealeO. W. Masingi, kellega ta seltsis Rooma reisis, veel teisteselleaegsete Eesti kirjameestega isiklikult tuttav oli ja nen-dega mõtteid vahetas, selle kohta ei ole kindlaidTööplaani, mis Luce ja Holtz rahva elukorra parandamiseksenestele ette seadsid, näis krahv Mannteuffel heaks kiitnudolevat ja katsub seda ka omalt poolt täide saata. Temagipüüab rahvast kõlbliselt kasvatada, ta vaimu äratada jaühtlasi majanduslist elujärge tõsta. Et ta sealjuures täi-esti eraldatud kirjandusealal ei töötanud, selgub juba sel-lest suurest vahest, mis Mannteuffeli raamatute ja järelejää-nud käsikirjade keeles ning kirjaviisis esineb. Rahva kõnetähelepanemiseks on sel mõisahärral kaunis terav kõrv, ja tapüüab rahvakeelt jäljendada. Et ta nägeliselt Eesti keelegaei ole tegemist teinud, kordab ta neid vigu, mis sakslasedharilikult Eesti keelt kõneldes teevad. Käsikirjades on kirja-niku keeles palju grammatika vigu, kirjaviis osalt Stahli,

266 IH. Sentimentaalne vool A. Ilukirjandus peaasjal, kirikuõpetajate hoolel.

osalt Hornungi ajast pärit, nagu seda allpool toodud nähtus-test varsti näha, trükitud raamatutes seisab aga keel ja kir-javiis rohkem oma aja kõrgusel, on võrdlemisi selge ja kor-ralik. Vist on keegi vilunud kirja- ja keelemees õpeta-jate hulgast, arvatavasti A. Knüpffer Kadrinas, kellekoguduse piirides Saksi-mõisas Mannteuffel ajutiseltviibis, ta töid keele poolest voolinud. Kahjuks puudu-vad meil selle aja kohta hoopis imelise ja isesuguse meheelust laiemad teated. Niipalju on kindlaks tehtud, etPeter krahv Mannteuffel Tallinnas 19. jaan. 1768sündinud, Kose kihelkonnas oleva Ravila mõisa omanik ol-nud, pärastpoole ka Saksi mõisa Kadrina kihelkonnas oman-danud ja 26. jürikuu päeval 1842 Tallinnas surnud. Saksaallikatest kuuleme, et ta oma tehtud masinaga lenda-mise katseid teinud ja pisut veider inimene olnud. 1)

Nagu mõne kaitseingli tiivalehvitus pidid kurval, pime-dal ja tigedal orjuseajal vaevatud teosulase kõrvu need

Aia witepecrgo wal

gusseLkrahvihärra ime-ilusad sõnad heli-sema, mis ta omaesimese kirjatöö„Aiawite peer-go walgussel*(1838) lõpul rah-va hulka saatis:„Eestima rahvas fOlgu se teilemällestuseks, etteie mo melestarmsad ollete."Raamat oli krahviarmastuse täht jaarmastus Eestirahva vastu olipõhjus, mis krahvirahva valgustu-

*) R. Hausmann ajakirjas Baltische Monatschrift, Bänd 68, Ihk. 283.

Peter krahv Mannteuffel. 267

seks tööle ajas. Talupoja vaimu ja mõistust oli vaja teri-tada, ta tundmusi harida, et tast inimesevääriline olevussaaks. Sellest Willmanni põhimõttest kinni hakates kirjutasMannteuffel rahvale vaimuäratuseks ja mõistlikuks ajaviiteksseitse valmi, mis nimega tänapäeval veel õpetlikke luulejuttenimetame, milles elajad tegelastena esinevad. Neist on«Mesilane ja kärbes" Eesti lugemikku paigutatud. Siinkohal esitame Mannteuffeli pikema ja huvitavama valmi,millele ta väikese näidendi kuju andnud:

£lfž pöibbiir otti fure timmi atta cnncfefe maiaarro ja tartüff möba feit ittufažtc teinub. (Senna

ta otti ennefele bea marra forjanb, tö ja maema läbbi. £alotti rutti ja obra päib fuur f.

6iin on, et ma moin mitfo aažfab ettaba; moin tanaefe mötfa, lašfel ep ole tarfa, et neib turja tele fabab.

Summal mutte agga fjeab naeff annab, fes fötegija jamurretanbja on.

6ai fe nou tal moefub, feggi ta ennaff ittufatS, latfuStütteb ja jattab ja läfS tattift teiffpoolf ennefele otfima. 6aifüt maab fäinb, näggi omma fuggu; aštuS liggi mafama, faSfc paäfifS femma peöfaSfc. ja tüžfiö: teieomma aia toibate? £eine mašfaS: Sftinna mängin jittifaga;tui ta fenno foufeb, föön täppaga tima peäle, ja maršti pan=ncb ta fimab jätte tore atta. i?a3 tabbab näbba?

läfS omma teeb ja mötleS: SftiS ma fettegateen, U$ tübja tööb teeb, ja tette aeg mängibež tuttub? ei feftmaiainnimenne tutte, teS murret fannafS: tül leian naeff ommameie järrele.

Sienba loteS läfš ebbaft; ei olnub taugefe fäinub, näggiteife fyixdt&U, rutti pea fuuS. 2Baaf, fe on minno jäggo;fatfuS, tuff ta teife rutti pea leibiš ja joofšteš järrele. slugofu jureš laätiö pea fuuff ja ütleS:

tuttin teile appi, et teil febba maema ci ottefS."£übruf. SftiS maem fe on? sö, miš õppinb, täib fer-

geSte, ja minna febba tööb tül teinub; b unn^ufl näbb<*/ mistoffo torjatub.

on lubba, et ma läbbän bunnifo maafma?‘SBannemab ei õlle tobbo, ei ma julge teile

lubba anba, meie maiaSfe minna; tannatage nattote.6ette aia tuttib mannemab, ja tuttib joofšteS, fui näggib,

et moeraS otti peöfa jures.

268 III. Sentimentaalne vool. A. Ilukirjandus peaasjal- kirikuõpetajate hoolel.

ta naene, foSfUanc.perremees. (£i ma tunne jtnb; feS fa olteb? miS fa

ftin fappab?(£gga ma puituja õlle; minno maia polte

fauget, moib olla folmeb maub maab. Olge nenba peab jamötfe maemafS, tulge febba maatma.

91aene |a meeS mataftb teine teife filmi, faS pibbibminnema. 91aene olli mariti malmis ja üfteö perremehele:„£äppäme fiiS, mannameeS, fui fa futfub."

perremees. 91op, olgo jtiS, läppäme. 6a, tütrefe, jäfoio, pöia maia ja ärra jätta fööb feggematfa.

, fäieS fiitfib neib pämapaiftfib ilmo ja febba peabtoitja, mis Summal laffnub faSmaba. 6aib augo jure, palluSperremees mörab ftSfe minna, läfS iSfe eel, et ta feif näifafS.

6eät oüib mitto laiab teeb, mis fa frapinb, mitmefuggotoitja, faugelf tobub, läätfe ja perne faunab. 2öanna eit,fui ta neeb laiab teeb näggi, ja neeb fureb toilja toarrab,lippufaS üfSollati fabba ja pübiS: op, op, miS pea ftin on 1<£i fanub ta fu muibo finni, fui perremees taie finfiS läätfefauna. 6ai ta febba fanub, jättis jummalaga, mõttiS faunafuppu ja labbuS omma pole.

OEReppeb jäib järrelc. paHuS ftiS möraff, faSta omma tütre femmale naefefS fappab anba. wannaiSfa febba fuliS, frafjtS taggumiSfe jadaga förtoa ja ütleS:

„(£i tea, miS teinepool mõtleb; tulge meib toaafma.nou faab petub, ftiS faafe otfuff.

6ai ta foio, leibiS manna eibe maoli maaS; nenbaläätfe fauna fanbeS temma mäSfitanb.

&ui mannameeS foSfia aSjaff paffaS räfima, fa lipstijaltul ja fiSfenbama: minna ilma tütreta forba faan 1<£i, mannameeS, ei ma omma tütre anna."

9DI ee S. tõttame ommeti laft ta fuulba.91 aen e. 9ftiS tapfe arruff fuulba! paffu agga, fül fa

maSfomöfja on.931 eeS. 6a ei ollefS rapput, fui fui folm meeft ollefS.91aenc. 901ifS ma rappul ei ollefS, fui mul folm meeft

ollefS; ma panneffin neib fööb feggema ja feifafjln peSfaS,pollefS maema oltcmaS.

9RecS. 6ebba leppimatta ei moi olla, fui finna! 9)liSfe maffab, naeSterapmaga maibelba, miimne fanna jääb iffatemma fuppu. sorrife ni faua fui tappab, ma läppantütrega räfima.

269Peter krahv Mannteuffel.

Süttav Ja töfa.3Sf a. Sullen, tütrele, fulle aSja nimmetamma. Sul

on foSjtlane. Si tea, faS nccb fannumeb fo meie järvel on.Sü 11ar. S?ül meie järrel I 3Züüb függifel meil igga-

fuggu toito, ei moifjtme mitmeb pulmab (eppa. 9Zeljapäämöölbaffe pea pulmapäärn otlema; faS teeb tuUemal neljapämalmo pulmab?

3Sfa. Slrra õlle ni päbbalinne! 3fta ei oHe fulle meelpeigmecft nimmetanb.

Sü 11 ar. SöSjt, taabife; unnuStajtn füSjtba, faS tal illuSftHe napf, fifjab förmab ja pitfab füneb.

3Sfa. °Polle ma febba täppelepannub. 3uttuffarmatoja (ar!, ja fübbame poleft felge ja pea loom. ta

maia ja mis ma näinb, olli arro ja mijt möba feätub. Semoib ennnefele naeft mätta.

Sü 11 ar. 9fta jooffen, ütlen eibele.

Git ia tuttav.Sü 11 ar. iibele, failis eibele, mul on peigmees, nelja-

pääm pulmab, itluS, ftUe nabaga peigmees, tal mingi=fugguft migga, ei ta lonfa, ei ta õlle riftluift migganc.

Si t. mul jutto! mis eeft minna ftiS ollen ? (£(£

ma poile jtnb (aSmatanb, feige turja eeft poibnub, (eif (ööböppetanb? s?uiba fiiS pulmab ilma minno lubba= ja arrotafeäte? fe peigmees on, feS ei tappa fannataba? fapoile (ebba meel nimmetanb.

Sü 11 ar. m iSfa ta teab; egga ta ommeti ei malletanb ;

fe (urmaStafS meelt. Seal ta tulleb! lüSft eibefe, faSpole (öSft.

3sfa, eit ia tõttav.Sit. Ütle, ilmatarf, mis nou teicmöllemab lapfebüpte-

lolfo pibbanb? Slrmate, et faS minb fönub, et teie ommapea järrel, ilma minnota, febba oSja ebbajt aiate? 9?üübmoite obata.

3 S f a. 3ftifS fa marSti pambaib näitab ? tullimetütrega jtnb (uulma, et meie üppe nouSfe peibaffime.SOütl jäi ütlcmatta, et foSjtlane fuÜe ja tütrele paljo termiftfatiS. 'Sa jäi ma tlitfcma neib parremaib läätfc ning pernefauno, mis ta fulle lubbaS (ua.

(Jöannaeit, febba fuulbeS, jäi mõtlema, nurri farmabmängijtb, feel joofjiS mäba mofta; ütteS ftiS: olgol peamaiameeS ta on, feS tebba tunneb, fibab tebba.


Saib nceb [annab öölbub, joofjlš tütfar nurgaftteife, fabba fefgaS, ja jäUe augo peale ttmtama, efö peigmeespea tuüe.

5M £eab elfo nnfib, ja feS tarfuft möba elfab, fct iggaaSjt forba lä^äb.

Ka pikem Mannteuffeli jutt „Jüri Tarvel" esinebkahekõnena. Nagu valmisidki, tuleb seda vastastikust jutuvest-mist truu sulase Tarveli, ta peremehe Hans Akkeri,perenaise Liisu, tüdruku Leenu, keelepeksja saunanaiseMar e t i ja vallatalitaja vahel didaktiliseks luuleks pidada,mille otstarve on talupoja elust õiget peeglipilti esitada jaselle abil rahvast laiskusest, lodevusest kohuste täitmises,vargusest, valetamisest, joomisest ja keelepeksmisest paran-dada ja selle asemel talle tööarmastust ja meeleausust süda-messe istutada, ilma et ta pealekäiva moraaliga lugejattüütaks. Osavasti mõistab krahv siin mitmeid silmapilketabada talupoja elust, olgu tööl või kiige all, olgu kihlustekinnitamisel, pulmas ehk vaikse surmavoodi ääres, ja üsnaosavalt rahvakeeles kujutada.

Mainitud raamatus esineb krahv Mannteuffel ka veellüürilise luuletajana, pealegi õige kaunist küljest. Rahvalaulutooni taotleb Mannteuffel järgmises lõikuselaulus:

Girrife, firrifc, jkbifene,Äöüife, töllife, töroroec raub!

fu-p nüüb ette jõuab,Seüc maOto peigmees fouab.

fergeOtc foio pole,Säpbeme laulbcO läbbt metfa.

beäl fcat felgett foštab,Gellcl peigmees mütjt ootab.Sõuame joofOteš foia fauna,

möttab rniimfe tolmo.Süufam piilgaumb laptib juutfeb.

paiOtamab punnafeb palleb.Krahv ei esine siin mitte ainult rahva kommete tundjana,

vaid ka rahvalaulikuna, kes rahvalaulu ehteidki katsubtarvitada. Kuigi ta ka Eesti keele ja rahvuse küsimustesKr. J. Petersonist põhimõttelikult lahku läheb ja neisasjus muidugi selleaegsete rahvasõbraliste Saksa õpetajate

Peeter krahv Mannteuffel. 271

seisukohal püsib, ühtlasi ka nende luulevorme tarvitab,lehvib ta lauludes vaba luuletaja vaim, kes nagu Peterson,ennast moralistide sunduse alt vabastab ja iseseisvalt omamõtetele ja tundmustele voli annab. Sellepärast leiameMannteuffeli ja Petersoni lauludest palju ühiseid helisid.Nimelt võib Mannteuffeli laulude katketest, mis käsikirjanameie silma ulatanud, arvata, et talurahva elu ja töö, armas-tus ja peeker ning õllekann krahvlikku luuletajat vaimustasidja talle, nagu paarkümmend aastat varem Kikka Jaagupojale, romantilis-idüllilise luuletuju tõid. Sellest, kuidaskrahv rahva elust ja tööst laulab, olgu siin paar salmi näi-teks, nimelt ta enese keeles ja kirjaviisis:

somma ‘peep ning tomma muftteiega on fünba luft(Si fa jetta mapa9Rinb ning minno 6apa.

Qöagu nagu laema jerret3ofep tulega fa mcrrel9?onna fügato faguS?oa mu füntub ioagu.

Mannteuffeli käsikirjalised armastuselaulud tuletavad omatooni poolest vanu pulma-õnnesoove meelde. Ilmuks siinAmor, viigilehte ta vististi ei tarvitaks. Armastust talunei-dude vastu kujutab krahv suure meeleheaga kirgiisest kül-jest, kuid trükki ei ole seesuguseid laule antud. Talunei-dusid, kellele Mannteuffel laule pühendab ehk keda ta tege-lastena esiteleb, on mitu. Nende hulgast on Tio armastuse-jumala vastu tõrges ja karge, sünnitab oma pirtsaka olekugakirgiisele austajale aina südamevalu. Seda avaldatakse järg-mistes salmides:

§io, toppin juttu aba,<2Öägga fartlif minno feel,'Söšfa omma fennab ftlmab,Sulgem on fii£ minno meel.

Saani öptu tulle jurešma fmb fige peol,

Seat ma fuulftn mifto lauto,S?uulfin finno faUift pealt.

Äiifmeft tuul fui töštiž fäiffeb,9ftuätab juuffeb, pärja pael,9?öömfo fübbamcga nägginSinno fenna malge faet.

(Si fa tulnub minu möffeft,(Si mo fübba jätnub fmb,3a ma foomftn föif fe öfe:Slrmaštaffib finna minb.S§ule, S;io, mitto päetoaÜttc§ fui jo minno film,(St fa armfam oUcb mulleSM mo eUo ja fc ilm.Äui fa mulle fäf ci anna,Siiž moello ofž on fäc,

film ei nutta enam,Si mul paišta ennam pae.


sui fa teife met)e möftab,ibauaft futfub fa mo fyixxQ,Öfe aial, fängi jurežÄulcb fa mu nut ja ming.

finb totbt !oju,s?oju lätö fttž poiä ning tnceš;Üfft jäin ma tige jurc,Oüin fure murre feež.

Keelevead rikuvad küll tähtsal mõõdul eelseisva armas-tuselaulu mõju, kuid vigadest hoolimata jäi ta kauaks ajaksEesti õnnetutele armastajatele paremaks tundeavalduseks.

Tiost hoopis lahkem on Liso. Esiotsa avaldab temagikahtlust armuavalduste õigluse kohta, sest

®rra rägi maOc juffo,täppele ma oUcn ponb,sui fa miimfel taigu pärnalQBaino *2lnnc feritanb,

kuid laseb ennast siiski ära võita ja maitseb siis rikkalikultabielu-õnne. Pea jätab Liso oma mehe leseks, kes järgmi-ses väga sügavas ja härdas eleegias kadunud naist taga leinab:

fa tule minno pale.Surm mo £ifo mõtjib fa;

mo römub foga löppenb,St ma ella jtnnota.

Seal mo fübba tunneb römo,Seat ma fulen faeroa pealt;

fcö fa naefe mötftb,Sciba armo minno peal.

iitfx feifan murre felfftfö.Soe nut nüüb fattab film,£äppen ftnno paua jurc,&ban furma, laiban ilm.põimil peiban paua jurc.Surma tolmul annan fuub;Äeitfe minb mo naefe jurc,

römo mulle muub.waiem Nawi Oma teise raamatu „Willem Nawi ellopäwad", mis Tal-

eiiopäwad. ünnas 1839 trükitud, pühendab krahv Mannteuffel jooma-kombe ja kõrtsielu vääramiseks. Et ta seal sihikindlalt rahvakäekäigu paranduseks töötab, näitab raamatu eeskõne: „Maollen teie aiavite eest murret kannud; nüüd ma teie kassapüan. . . On wööra ma rahwas pöörnud ja wina mahha jät-nud, miks siis meist ka ei saaks õiged ja targad innimes-sed!“ Nagu kirjanik esimeses raamatus kunagi oma sihigapeale ei tüki, vaid ainult mõistamisi rahvale vead kätte juha-tab ja talle õiged eeskujud silmade ette seab, nõnda lasebta selleski raamatus härrat, kes vabrikutes teistele viina põle-tab ja ka ise joob, kärbse suust tarkust kuulda: „Sa õlledinnimenne, üks kurri loom I ei karda teistele kurja tehhes j

püad olgu mil viisil, keik omma kasuks. On se so tarkus?

Taganemine kirjanduslikust tegeyusest. 273

Millal sa näinud, et meie (kärbsed) teine teisele kurja teme?Et ma kül kärbes ollen, ni tark ollen ma ommeti, et tean,kurja tehhakse rummalast melest ja head targast melest. Sawöiksid kärbsest tarkust õppida, kui meie kelest arro saaksid."

Kärbselt saadud luulejutt see ka ongi, millest kirjanik„Willem Nawi ellopäwades“ joodikute kurba saatust elavatevärvidega kujutab. Siin sünnib Eestis esimest korda, et terveraamat joomatõbe vääramiseks kirjutatud.

Taganemine kirjanduslikust tegevusest.Rosenplänteriga ja Mannteuffeliga möödus sakslastel Tagasikiskuv

suur vaimustusehoog, mis neid rohkel arvul Eesti kirjan- maapoliitika,

dusepõllule tööle kihutas. Rõõmustavale edenemise jär-gule Eesti rahva elus järgnes neljakümnete aastate jook-sul mitmeti avalik tagasikiskumine. 1) Nimepidi sai eestlane1819 küll vabaks, kuid saadud ihupriiuse eest kaotas ta ko-dumaa pinna kohta kõik omanduseõigused. Selleläbi eiolnud olu poolest talupoja seisukord palju paremaksläinud. Linnupriilt võis ta küll kohast teise liikuda, vabaltendale elukoha ja elukutse valida, aga mis pidi sündinudpõllumees ilma maata peale hakkama ? Pärispõlvest pääse-des oli ta sunnitud, kas tahes ehk tahtmata, mõisnikku edasiorjama, nimelt maa eest talle tegu tegema, ja teopõlves saita tihti veel rängemat majanduslikku survet tunda kui enne.Isegi keskmistel vilja-aastatel pidi talupoeg kibeda ja aganasevahelikuga, millele tuld ei tohitud ligi viia, oma perega nälgapetma, sest puhast rukkileiba ei suudetud majasse saada.

Sel ajal, kui Balti vanameelsed mõisnikud tagasikisku- Kirikuõpetajat,vat maapoliitikat ajasid, jahtus Saksa soost kirikuõpetajate tssvili

vaimustus eestlaste valgustamise tööl ja kirjanduse edendu-sel. Ühelt poolt halvas veel nende ilmalikku kirjanduslisttegevust uinutav Vennaste koguduse mõju, mis 40 aastatelmeie kodumaal oma tipule tõusis, teiselt poolt näitas õiglaneja asjalik arvustus, et sakslaste kirjandus sel näol, nagu seda

*) Võrdle: G. Suits, Die estnische Literatur. Die Kultur der Gegen-wart von Paul Hinneberg. Teil I. Abt. IX, Ihk, 343,


274 III. Sentimentaalne vool. B. Ilukirjandus köstrite ja koolmeistrite hoolel.

senini eestlastele soetatud, rahva seas täit vastukõla ei leia.Kirikuõpetajad ei seltsinud suurt rahvaga, ei õppinud rahva-keele peensusi põhjalikult ära ega elanud rahvahingega kaasa.Suurel hulgal selleaegsetest Eesti kirjameestest ei ole Eestirahvalaulu iseloomust, ta ilust ja mõjust, ta tähendusestrahva hingeelus suuremat aimu. Vanu regevärsse ehk Eestirunosid nimetab Hupel viletsateks ja väljakannatamala lapsi-kuteks vaimusünnitusteks, kuna Frey neid koduloomade hää-litsemisega kõrvutab. Sakslaste eestikeelsed luuletused olidsuurelt osalt keele poolest vigased, tunde- ning mõtte-viisi poolest eestlasele võõrad. Tööd oli kaunis rohkestitehtud, kuid vilja ei olnud palju näha. See ajab H. Neusi, 1)

kes eestlase oma luulet põhjalikult tundis ja sellest lugupidada mõistis, avalikult küsima: „Kas on sakslaste luule-töödel eestlaste kohta laiemat mõju olnud, kas on need luu-letused eestlasi äratanud antud uutes vormides ise midagilooma? Kahjuks peab tunnistama, et tänini sellest veelvähematki jälgi tunda pole.“ Arvustaja leiab, et sakslasteeestikeelsed ilmalikud laulud eestlastes vastukaja ei leidvat,neist olevat mõned vähesed ja needki moonutatud, vigaselkujul rahvale meelde jäänud, vaimulikud laulud seisvat kül-malt ja tarretanult eestlasel meeles, ilma et nad ta vaimukuidagi iseseisvale tegevusele ärataksid. Selle nähtuse põh-just ei otsi Neus eestlase vaimutöntsusest ja luulevae-susest. Otse ümberpöördult, rahvas pidavat oma endiseidilusaid luuletusi ustavalt meeles, korraldavat ja arendavatvanematelt päritud luuleaineid, kuid sakslaste tegevus Eestiilukirjanduses ei kandvat sellepärast õiget vilja, et Saksaluulevormid meie rahvale täitsa võõrad olevat ja Eesti rah-valuule vaimule otse vastu käivat. Kui ilmalik luuletaja rahvaüle tahtvat mõjuda, pidavat ta Eesti rahvalaule tooni,keele ja vormi poolest võimalikult tähele panema ja sedakatsuma jäljendada. Osalt oli Neusil siin küll õigus. Sedamärkasid ka Saksa soost kirikuõpetajad ja lahkusid tegevu-sest Eesti ilukirjanduse alal täiesti, sest et Neusi nõudmi-

*) Ueber die poetischen Versuche der Deutschen in der Ehstni-schen Sprache. Das Inland, 1840 nr. 35.

275Uued kirjandusetegelased ja nende tööde laad.

sed neil üle jõu käisid. Nad ei suutnud niikaugel! eestlasekssaada. Ainult kaht kolme üksikut Saksa soost õpetajatnäeme hiljemini erandi kombel veel Eesti ilmalikku luule-ala rikastavat. Siis kaovad nad sealt jäädavalt.

B. Ilukirjandus peaasjalikult köstrite ja koolmeistrite hoolel.

Uued kirjandusetegelased ja nende tööde laad.Kuna sakslased aegamööda Eesti kirjandusealalt lahku- Tegelaste amet

vad, hakkab nende kõrval ja nende asemel kaunis arv Eestisoost kirjamehi tööle. Need olid kõik peale mõne üksikuerandi kas köstrid, koolmeistrid ehk nende taolised isikud,kes vaimulikkude meeste mõju all seisid. Parem kooli-haridus oli sel ajal rahva seas haruldane asi, mida ai-nult mõned üksikud omandada jõudsid. Suurem hulk eest-lasi, kes Saksa hariduse saanud, pööris ka tol ajajärgul omasugurahvale selja ja asus sakslaste ridadesse. Jäid järeleainult külaharitlased, selleaegsed köstrid ja kooliõpetajad.Peaosa kirjandusest, mis XIX. aastasaja teisel ja jaolt kakolmandal veerandil trükiti, on just nende töö. Sellepärastvõime tähendatud järku Eesti kirjandusloos küll köstriteja koolmeistrite ilukirjanduseks kutsuda.

Äratust ja eeskuju said köstrid eespool harutatud õpe- Küiaharit-tajate kirjandusest, omandasid sealt ka õpetliku, moraliseerivasihi ja sentimentaalse maitse. Iseäranis elavat vastukajaleidsid kohutavad, haruldased ja haledad lookesed, mis õpe-tajate juturaamatutes leida, sest nende varal võis kergestikombeõpetust pakkuda. Selles sihis töötasid suleosavadköstrid edasi ja jutustasid rahvale pikemaid haledaid lugu-sid, millest igaüks juba kogu raamatu täitis. Nii ilmusidesimesed iseseisvad juturaamatud. Need, nagu ka sel ajalilmunud laulud, on enamasti kõik Saksa keelest tõlgitud.Eesti rahva elu ja olu need kirjamehed palju kujutada eipüüdnud. Iseseisvalt loodi võrdlemisi vähe, enamasti re-produtseeriti teiste mõtteid. Selle aja tegelased Eesti kirja-

III. Sentimentaalne vool. B. Ilukirjandus köstrite ja koolmeistrite hoolel.276

põllul, köstrid ja koolmeistrid, on enam ehk vähem ühe- jasellesama hariduskäigu läbi teinud, lähevad oma vaimlisesilmaringi, vaadete, sihtide, maitse ja keeleosavuse poolesttäiesti ühte. Jutud, mis Eesti keelde tõlgitakse, on naguühise, kindla eeskuju järele valitud. Nad on kõik võõrsilkirjutatud rahvaraamatutest võetud, on suuremalt osalt kas«tõestisündinud" ehk vähemalt nendeks peetud, «liiguta-vad", «haledad" ja „väga armsad lugemised". Laulud tõl-gitakse Saksa keelest, muudetakse, kus tarvis, Eesti oludejärele, ja lastakse neid Saksa viiside järele laulda. Eestirahvalaulu ja rahvaviisi ei peeta asjuks, mis tähelepanunõuavad. Eestlastele pakutav laul ja lugu avaldab selajajooksul moraliseerivat, sentimentaalset laadi. Haledasisu ja rahvaliku keele tõttu loeti neid tooteid suure õhi-naga. Et köstrid ja koolmeistrid ainult väikesel mõõduliseseisvalt ja loovalt luuletasid ja peaasjalikult tõlgitud töidavaldasid, ei ole nende kirjanduslik väärtus suur. Kuidkeelelisest küljest ja tagajärgede poolest jõudsid köstrid jakoolmeistrid oma toodetega vaimulikkudest isandatest ette.Köstrite tõlgitud laulud olid rahvalikumalt tuntud ja mõeldudkui kirikuõpetajate omad, ja keele poolest palju siledamad,puhtamad. Tõlgitud juttudes pidasid köstrid instinktiivselt rahvaharidusjärge ja maitset silmas ja tarvitasid lihtsat, arusaadavatrahvakeelt. Sellest siis tulebki, et rahvas köstrite ja kool-meistrite ilukirjandusest läbistikku palju rohkem lugu pidas jasee rohkem rahva peale mõju avaldas kui õpetajate tooted.

Käspar Franz Lorenzsonn ja muinasjutu-novellid.Roienpiän- Nagu juba eespool seletatud, kaldus Rosenplänteri

teri käsilised. mõjul kirjandusliku tegevuse keskkoht Tallinnast Pärnusse.Kuid mitte õpetajatele üksinda ei olnud Rosenplänter mõju-vaks hooandjaks, ta lähikonnas ärkas ka vaimulikkude meestelähemate abiliste hulgas elav kirjanduslik töö. Siin kerkibmeile terve ringkond Pärnu nurga kirjamehi esile, kellestmitmed Rosenplänteri otsekohese mõju all seisid. Ehk küllRosenplänter suure koguduse õpetaja ja laialiselt tegev kirja-mees oli, leidis ta siiski veel aega Eesti kooli asutada,

277Kaspar Franz Lorenzsonn ja muinasjutu-novellid.

milles ta ise noori mehi koolmeistri-ametile ette valmistas.1814 avatud „Eesti koolmeistrite koolis" õpetati peale usu-

õpetuse veel Eesti keele lugemist ja kirjutamist, arvamist,geograafiat, kasvatusteadust, raamatuköitmist ja aiatööd.Rosenplänter pani oma kasvandikkude rahvalikku keelt tähele,äratas noortemeeste vaimu ja kutsus nad kirjandusealale tööle.Nende paremad tööd trükkis ta omas ajakirjas sõna sõnalt ära.

Rosenplänteri tähtsam kasvandik, pärastine Eametsa küla-koolmeister Abram Holter kirjutas esimese eestikeelsegeograafia ja arvamise-raamatu ja tähendas mõned ilusadmuinasjutud (näit. «Ämblik ja sipelgas", «Koer käib kohut")rahvasuust üles. Vististi oli see ka Rosenplänteri eeskujuja isiklik mõju, mis kahest Pärnu köstrist, kes järgemöödaRosenplänteri lähemad abilised vaimulikus ametis olid, Eestikirjamehed tegi. Esimene neist, Heinrich Gottlieb Lorenz-sonn, tõlkis 1822 Defoe «Noorema Robinsoni" Eestikeelde. Aga enne kui see huvitav ja omast kohast liigutavjutustus rahva kätte sai, oli temast üks veel armsam ja hale-dam lugu, nimelt «Jenowewa", ettejõudnud. Trükis ilmussee laialt tuntud jutustus kõige esmalt Rosenplänteri teiseköstri K. F. Lorenzsonni poolt.

Kaspar Franz Lorenzsonn sündis 15. detsembril K- F* L°re “*'

1811 Suigu vallas, Tori kihelkonnas. Pärnu Elisabeti kogu- „jeDO wew«'.duse köster oli ta 1830—1875. Omas vanas eas toimetasta aastat kuus „ Pärnu Postimeest". Ta suri 15. augustil1880. Vaimulik ülemus kiidab Lorenzsonni kui väga hoo-last ja ustavat, usklikku meest, kes ametitalitustel südam-list ja kindlat usulist tundmust avaldanud. 1) Ta sulest ilmus1839 jutt Jenowewa ellust" ja 1841 veel pikemaltJenowewa, üks wägga armas ja halle lugge-mine." Mõlemates valitses Pärnu murre, mis 100 rahvaleveel armsamaks tegi. „Jenowewa“ on esimene pikem ja täie-lisem jutustus, mis iseraamatuna ilmunud. See haledatelugude õis ja eeskuju viib meid oma sündmustikuga pime-dasse keskaega. Jutu peategelane Jenowewa (Genovefa) on

0 J. Hasselblatt, Pärnu Elisabeti kiriku ajalugu 1898, Ihk, 46.

278 III. Sentimentaalne vool. A. Ilukirjandus köstrite ja koolmeistritehoole!.

Brabanti hertsogi tütar ja krahv Siegfriedi abikaas. Uuemalajal kinnitatakse, et kogu Jenowewa lugu ühe Laachi kloos-tri munga luuletus olevat. Ta sisu on lühidalt järgmine:

Krahv Siegfried läks Karl Martelli lipu all mauride vastusõtta. Krahvi maavalitseja Golo von Drachenfels püüdismehe äraoleku ajal Jenowewat abielurikkumisele avatleda.

aga kui viimane ta meeli-tusi kuulda ei võtnud, süü-distas Golo kättemaksmisevihas Jenowewat abielu-rikkumises lossi koka Dra-koga ja laskis abita nais-terahva, kelle truuduse üleka sõjaväljal viibiv krahvlaimujutte kuuldes oli kaht-lema hakanud, surma mõis-ta. Kuid kaks sulast, kesmetsas kohtu otsuse pididtäitma, heitsid vooruslikukannataja peale selle tin-gimusegaarmu, et viimanekunagi inimeste hulka eitohi elama asuda. Seitseaastat elas Jenowewa omapoja Valurikkaga, kes lü-hikest aega pärast krahvisõttaminemist vangikojasilmale sündinud, Ardennimägede koopas ja toitisKaspar Franz Lorenzsonn.

ennast metsarohtudest, kuna emane hirv Valurikast imetas.Seitsme aasta pärast juhtus krahv Siegfried, kes koju jõudesJenowewa süütust teada saanud, metsas jahi peal Jenowewagakogemata kokku, tundis ta sedamaid ära, palus oma eksi-tuse andeks ja viis truuksjäänud abikaasa auga koju. Golomõisteti surma.

Jutu siht oli avalik. Lihtsal, näitlikul ja sellepärastrahvale väga arusaadaval viisil teeb Jenowewa lugu selgeks,kuidas õiged ja ausad inimesed kurjade kiusu ja tigeduseall ägavad, kuidas iseäranis nõdrad naisterahvad süütultkannatavad; ühtlasi ergutatakse neid kiusatustele vastu panemaja voorusele truuks jääma, sest et lõpuks igaüks ometi ära-teenitud palga kätte saab. Seda ainet tarvitati kirjandusesväga ohtralt. Esmalt ilmus see lugu Prantsuse keeles jasiit läks ta üle terve haritud maailma laiali. Kõige tuttava*

Kaspar Franz Lorenzsonn ja muinasjutu-novellid. 279

maks said Christoph von Scbmidti jutustus, Tiecki ning Mül-leri draamad ja R. Schumanni ooper.

Jenowewa lugu jäi mitmeks aastakümneks Eesti lihtsa-matele lugejatele ja selle aja kirjanikkudele juttude paleuseksja mõõdupuuks, mida iga uue jutu väljavalimisel ja tõlkimiselnäikse silmas peetavat.

Haledate juttude levitamisel püüdsid kaks Saksamaameest, W. Borm Pärnus ja H. Laakmann Tartus, kes siinolid trükikojad ja kirjastuseärid avanud, otse võistelda.Peaaegu kõik vanem Eesti jutukirjandus, õpetlikud ja vai-mulikud raamatud on nende kulul ilmunud. Juba 1843 trü-kiti Tartus tuttav haleduse õis „Kriseldis ja Mark-grahw Walter". Ta tõlkija W. Nedatz on samahariduse sõber, kes Fählmannile koolipõlves lahkelt abiandis. Kriseldis on juba keskajal tuntud liigutava muinas-jutu peategelane. Boccaccio tarvitas seda ainet oma „Deca-meroue" viimse novelli kirjutamiseks. Petrarka kirjutas sel-lest ladinakeelse jutu, mille põhjal ka H. Steinhöveli saksa-keelne jutustus seisab, mis Eesti keelde tõlgiti. Hans Sachson sellest ainest näidendi loonud.

Piemonti markkrahv Walter võtab endale talutütre Kri-seldise abikaasaks ja laseb teda tõotada, et ta mingis asjasmehe tahtmise vasta ei taha panna ja kõik, mis krahv teeb,ilma hapu näota ja kareda sõnata lubab ära kanda. Janüüd algavad krahviproua viletsusepäevad. Truuduse proo-vimise nime all valmistab krahv Kriseldisele palju südame-valu. Kõige esmalt lastakse lapsed krahviproua käest silma-kirjaks ära röövida. Ema teades viiakse lapsed tapakirvealla, kuid tõepoolest saadab krahv nad oma õe juurde üleskasvatada. Et proua selle üle kurba nägugi ei näita,tuleb krahvil himu teda „pikemalt proovi peale panna.“Talupoja lapsena ei tohtivat Kriseldis enam krahvi abi-kaas olla, vaid pidavat lossist lahkuma ja isa juurde külassetagasi minema. Nurisemata paneb Kriseldis kõik toredadehted maha. See kisub juuresolejatel pisarad silmist ja lii-gutab ka krahvi südant nii väga, et ta voolavate pisaratepärast sõnagi ei saa rääkida, aga siiski ei tunne ta süda-mes halastust. Walter teeb uuesti pulmad. Lihtsa orja-naisena peab Kriseldis uue lossiproua ette põlvili langemaja teda ümmardama. Viimati tuleb ilmsiks, et krahv uue mõrsja

280 IIL Sentimentaalne vool. B Ilukirjandus köstrite jakoolmeistrite hoolel.

asemel enda ja Kriseldise tütre koju toonud ja pulmi ainultKriseldise proovimiseks lasknud ette valmistada. Ja Kriseldis,kes kõigi vägivallaga ja toorusega senini rahul olnud, võtabnüüd südame õnnes krahvi armastuse-vande uuendamist kuuldaja teeb, nagu poleks nende vahel midagi halba juhtunud.

Nagu näha, etendab siin südameta Golo osa krahv ise,mis 100 veel tooremaks ja haledamaks teeb. Boccaccio, kesoma novellides selleaegsete suurtsugu meeste ja vaimulik-kude isandate pahesid paljastab, on selles loos nähtavastisuurtsugu abielumeeste kalkust, omavoli ja oma tahtmisepiirita täitmist tahtnud kujutada, kuid värve nõnda tarvitanud,et jutustuse siht liig teravalt ja eksitavalt silma torkab. Kriseldiselpole mingisugust karakterit, mingisugust otsustamise võimu;teda võib ümber sõrme mässida, jalgade alla sõtkuda ja jällekallistada. Ta on igasuguse saatusega rahul. Seda rahulole-mist oma elujärjega tahetakse siin ka rahvale õpetada.

irianda. „Kriseldisele “ järgnes juba lähemal aastal noore „kooli-õpetaja* Johann Thomassoni jutustatud „Irlanda ehkpuhta ei lo wö i t“. Thomasson sündis 2. aprillil 1817Rapla kihelkonnas Raikülas ja sai oma hariduse Tartu I.seminaris.1) Sel ajal, kui ta raamatuid kirjutas, pidas taTartus kooliõpetaja ametit. Jutu sündmustik on „lrlandas“ jubakeerulisem kui „Jenowewas“. Golo aset täidab siin Iriandaabikaasa enese vend Jerart, kes ainelise kasu pärast süüta naiste-rahva tagakiusamist alustab ja seda teist puhku koguni sil-mapaistva jultuvusega uuendab. Abielurikkumises küll Irlandatkaht korda süüdistatakse, tõepoolest pole teda õieti keegiselle patuga kiusanud. Nii ei ilmu Irianda voorus, nagu Jeno-wewal kiusatuse äravõitmises, isemääravasvooruslikus teos, vaidainult tigeduse vagusas ärakannatamises ja andeksandmises.

Muinasjutu- » Jenowewa“, „Kriseldis“ ja „Irlanda“ on tüübilised ju-tshendwT Austused, milles süütult tagakiusatud naine esineb ja kõike

viletsust oma puhta ja laitmata eluga ära võidab. Needmuinasjutu-novellid säilitavad seda, mis keskaegsest rahva-luulest järeltulevale põlvele väärtuslik. Neis esineb tolleaja

1.) Festschrlft zur Feier des 50-jährigen Bestehens des ersten Dor-patschen Lehrer-Seminars, Ihk. 67.

Juhan Sommer ehk Suve Jaan. 281

eluja ilmavaade, mille aluseks on religiositeet. „Jeno-wewa“ kujunes katoliiklastel legendiks ja peategelaneloeti pühaste hulka. Kuid nende novellide peamenu olenebnende muinasjutulisest laadist ja rahvalikust jutustusviisist.Neis leidub element, mis kõigist ajavaimu vankumistest üleulatab ja neid kõigile rahvastele lähendab. Jutustuste tuge-vam külg, mis neid põnevaks teeb, on osavõtt inimeste saa-tusest. Aineid, mille kallal rahva fantaasia töötab, ei jutus-tata kunagi detailides. Nagu rahva-muinasjutus, hoitakseneis rahvalikkudes muinasjutu-novellides, mis üleminekuksrahvaluulest kunstluulele, olude üksikasjalise kirjelduse eest,mis kuulja fantaasia lendu takistab. Peaasi on siin sündmus-tiku esitamine rahvapärases keeles ja lihtsas stiilis. Siin eitahetagi kehamaalimisega, hingeliste juurdlustega ja isiklikuelevuse-loomisega mõjuda, vaid jutustuse ülesanne on sünd-mustiku varal lugejas eetilisi tundmuseprotsesse käima panna,ta hinge puudutada produktiivsete jõudude lahti päästmiseks.Et nad elunähtusi ja probleeme projitseerivad, millel kadumatakarakter, on neil püsiv kunstiline väärtus. Muinasjutu-novellidehulka, mida köstrid tõlkinud, kuulub ka veel „A p p o 1 o n i u-se" lugu, mis kolmandamast aastasajast pr. Kr. pärit. Selle100 toimetas Eesti keelde Muhu köster C. W. Freundlich,kelle sulest B. Gildenmanni poolt kokkuseatud luuletustekogus «Lillekesed" I. ja 11. (1852 ja 1860) hulk didak-tilise ja eepilise sisuga laule alal hoitud. Tuttavamad Freund-lichi vemmalvärsid on «Jänese õhkamine", „Kala truu-d u s“, «Muhumaa hundi jah t“ ja „T eom e e s.“

Juhan Sommer ehk Suve Jaan.Tagakiusamistes kindlaksjääva naisterahva kõrva ilmus jutud tublide*

meie jutukirjanduses juba varakult teine erilaadi põhitüüp, meeste,t '

nimelt hädaohtudega võitlev tubli mees. «Tubli mehe"teema oli Winkler tõlgitud ballaadis «Laul ausast mehhest"Eesti kirjanduses juba varemalt üles võtnud ja Holtz sellestliigutavast sündmusest jutukese toonud, kuidas Wäike-Irbeköster Prits Doondangeni rannal Kuramaal 1801. a. 37 kasa-kat ja 18 madrust merehädast päästnud ja selle vahva teo

282 III. Sentimentaalne vool. B. Ilukirjandus köstrite jakoolmeistrite hoolel.

eest keiser Aleksander I. suure aupalga ja tänukirja saanud.Kuid nendes lühikestes lugudes liikus „ tubli mehe" tegevushoopis kitsastes raamides. Ometi oli vaja naisterahva ees-kujule „Jenowewale“ veel kirjanduslikku paarimeest muret-seda, milles meesterahvale ta soo kohuseid voorusi ja kõr-gemat elusihti täielikumalt kujutletakse. Selle ülesande täi-tis Suve Jaan ootamata hästi. Ta kirjutas esimese pikema„tubli mehe" jutu, mille tegelane pealegi veel eestlane on.

Juhan Sommeri Kahjuks pole meil Sommeri elust rohkem kindlaid teateid,,dust kui et ta Tallinnas 12. detsembril 1777 sündinud, Vene keele

kooliõpetaja olnud ja selles ametis nimenõunikuks tõusnudning autähti saanud. Rakvere kreiskoolis oli ta sel ajal Venekeele õpetaja, kui Fählmann ja Kreutzwald seal koolis käisid.Õpilastes on ta suurt huvi oma õppeaine vastu äratanudja venekeeles lasknud näidendeid mängida. Vanas eas Pär-nus elades on tema kirjatööd teinud. Pärnus on ta 6. jaa-nuaril 1851 vanaduse nõrkusesse surnud.

Suve Jaani sulest ilmusid kaks ilusat juttu, milles tub-lid mehed tegelastena esinevad. Esimeses, nimelt „Wennesüdda ja Wenne hing. Suvve Jani mällestussed suu-rest Prantsuse sojast. Pärnus, 1841“ kirjeldatakse NapoleonBonaparte sõjakäiku Moskvasse ja sellele järgnevat ühenda-

Luijre Laos. tud sõjavägede marssimist Pariisi. Teises jutus „LuigeLaos. Suvve Jani söbradele. Pärnus 1843“ pajatataksemeile, mis suuri kangelas-tegusid Eesti soldat' Laos Luikkorda saatnud. Laadi ja maitse poolest lähevad Suve Jaanijutud teiste selle aja ilukirjanduse toodetega ühte. Mõlemadon tõestisündinud lood, täis meeleliigutust ja haledust. Som-mer tõlkis need jutustused vabalt Vene keelest. Uudis onsiin see, et „Luige Laoses" esimest korda meie kirjandusesEesti mees jututegelasena esineb, kuna Eesti olusid muidugiainult möödaminevalt puudutakse.

Jutt „Luige Laosest“ viib meid XVII. aastasaja viim-sesse veerandisse. Vana Luik on tark mees, kes ise kirjatunneb ja ka oma poegadele lugemist ja kirjutamist õpetab.Ta ei salli seda, et poisid ümber hulguvad ja oma aja asjataära viidavad, Väeteenistusse astuvale pojale annab vanaLuik umbes järgmiselt õpetust; „Sina, mu pojuke, lähedminust nüüd ära kaugele; mu õnnistus olgu sinu juures.

Juhan Sommer ehk Suve Jaan. 283

Jumal juhatagu sulle teed! Ära tee mitte Luige nimelehäbi; ära tee mitte, mis sa tahad, sest meie tahtmine eikõlba igakord, vaid tee, mis kohus on, ja tee seda õieti, siismõistetakse ka sinule õigust. Sa oled äkilise meelega, mupoeg, jäta seda hoopis maha; ära aja kangekaelsust taga,anna ikka järele ja ole sõnavõtlik. Kui sind aga asja pealesaadetakse, ole kärme, ja tee kõik, mis sind kästakse, heameelega; ole ikka aus, tõsise keele ja puhta käega!" jne.Jutu peategelast, Luige Laost kirjeldatakse umbes järg-miselt: Luige Laosel oli juba noores põlves julge jamehine süda. Ta kuulis heameelega, kui vanad targadinimesed sellest, mis nad olid kuulnud ja lugenud, juttuajasid; kui ta ühest auväärt ja julgest teost kuulis rää-kivat, siis rõõmustas ta 'sellest nii väga, et ta südakuumaks läks, ta palged punasid, silmad läikisid ja rõõmsahäälega hüüdis: «Vaata, see oli mees! Niisugune tahanmina ka olla 1“ Seda tõotust on Laos Luik ka pidanud.Poisikese päevil teeb ta ühe mehise teo teise järele. Naguomal kodumaal, nõnda sai Luige Laos ka soldatipõlvesTallinnas ja Peeterburis elades suurte ja madalate jutuaineks.Laose karakteri-omadused on: piiramata tänu vanematevastu, jumalakartus, iseennast ärasalgav ligimesearmastus,mis iseäranis hädaliste, õnnetute ja viletsate aitamisesavaldub, peale selle ustavus kohuste täitmises ja mehinejulgus ja vahvus, aga selle kõrval ka lapselik hellus, viisa-kus ja alandus. Jutustuses eneses karakteriseeritakse Laost:„Ta kuub on jäme ja must kui muld, aga kuue all onpeene kuld."

Ei julge kinnitada, kas vana Luige ja ta poja Laosekujud just loomutruult Eesti elust on võetud. Üldiseltvaadates ei võinud pärispõlve mahasurutud rahval niikõrget ja puhast karakterit olla. Vahest moodustas Luigeperekond mõne haruldase erandi. Et seda erandit ül-distele oludele risti vastukäivalt nõnda teravalt silma lastaksetorgata, see tuleb kõnes oleva aja kirjameeste sihist ja mait-sest, mis valmis on viletsat ja vaest talupoega otse rüütli-likkude omadustega ehtima. Olgu nüüd Luige Laose karak-teri loomutruudusega kuidas tahes lugu, jutustus on üliladus,enne J. V. Januseni on Sommer kõige parem Eesti jutustaja,keda paiguti nüüdki veel huvitusega võib lugeda. Ja mispeaasi, Sommer kirjutab iseloomulikku, kirjanduslikku stiili,

284 III. Sentimentaalne vool. B. Ilukirjandus köstriteja koolmeistrite hoolel.

mis ainega täiesti kokkukõlas seisab. Ta võitluste kirjeldus-tes näituseks esineb klassiliselt selge joonistus, piiblikeeleraske ja pidulik rütm ja tõemeel. 1) Ilusamad kohad jutus-tuses on merel ahi n g Tallinna all 1790 ja merehädakirjeldus. Võtame viimasest mõned jooned näiteks:

„suul VdU tffa fangemafS ja merd ülleannetumafš;pämatäppc miimne punna fuštuö öpto pool taemaš; paffubpiirneb fatfib taemaft fui mužta linnaga finni; pime ö lao*taž fui furri faarnaS ommab mustab timab mulinal üllemerre ja upputaš feif omma ptmmebufe fišfe ära. (£i olnubtäppefeff facmaš näppa, fange torm fatfuö omma rammu,merd paifuS ja laenefaö pirmfaštc, ja üf3 ferge illuö föalaemlenbaS ö pimmebufe maielt fui üfs merrelinb mallibašfe jaiffa maÜibaSte ebajt. &angc torm puppuS laiaft fuuft puffa*tufe tuult, feeraö merre pöpjani ümber ning pulguS fui ixUpunbi fard mašti föiebe mappel, murbiS ja fiSfuš, fuppu tarammo paffaš; laeneb pipperbajlb mapputeš mee feeš ja rep-fujtb feige omma mäe ja rašfufega maeft laema üppeft füljeftteife omma alla, ja jälle ujuš temma nenbe alt mälja, jällepüübiš temma nenbe fautama nöu eeft ärra pögeneba. 6claemolli meie maenc, maene s:ummifene. tanf=fiš furma tantfo, furri torm ajas üppe laene teife felga, me*retaš ja löpfuS neib üppe teife maštu, nönba et merri tuišfaS.

on pibbo lapti, merre pöpjaš on pulmab ja meibobetaffe peiopoiftfS," ütleö peälif ja mafaž latre tulle paistelfuurfc ftlmabega febba pimmebab ööb. M

Kuna Sommeri jutud sündmustiku kokkuseade poolestnõrgad on ja ainult terve rea lõdvalt kokkuseotud episoodesisaldavad, täidab ta selle vastu üksikutes looduse ja inimeseelu kirjeldustes puhtkunstilisi ülesandeid. Inimesi kujutabta tublide joonte ja tüsedate värvidega ja võib selle kõrvaljälle peeneid tagasihoidlikke silmapilke meeleolus tabada.Ka nende väheste laulude hulgas, mis Gildenmann oma„Lillekestesse“ Suve Jaani sulest üles võtnud, on mitmedilusad loodusekirjeldused, nagu „T u 1 e kahju" ja «Keva-dine hommik." Pikast tulekahju kirjeldusest, milles näh-tavasti Schilleri Kellalaulust teatavat järku jäljendatakse, pa-neme paar salmi siia näiteks:

Friedebert Tugflas, Kirjanduslik stiil. Noor-Eesti IV. Ihk. 78, j.

Johann Voldemar Jannsen. 285

s?örgc facttmš punnab fuUeft, suüc laene.‘Söaenc perre lapfunb murreft, 91utla toaene!6eifab paljalt öuc peal,£apfofešfcb nutroab fcal;QBäctifeöfcb, nöbrofežfeb,

nenbc föppofcöfcb;°Pölcb irarra, pötleb leib.Slffcft, atnaft n>älja fäib

Silma-roejtPaljad fäžjtPattab nüüb fo rinnadaff,praegu nmrrifcb ta toaft;‘potte tube, poile juffa,s?cil nüüb lõppeb fultež puffa.

Nagu eelseisvatest näidetest näha, suudab Sommerjuba päris osavasti loodusenähtusi kujutada, ilu ja maitsetavaldada. See on suur samm, mis siin Eesti sõnakunstisedasi astutakse.

Johann Voldemar Jannsen.Nagu mitmete teiste rahvaste juures, nõnda moodusta-

vad ka Eesti kirjanduses võõrastest keeltest tõlgitud ja üldi-selt tuttavad rahvaraamatud vanema jutuvara. Esimene kirja-nik, kes pikemate jutustuste tõlkimiste kõrval rohkem loovalttööle asus, võõraid aineid meie olude kohaselt ümber tegija ka algupäraseid jutukesi katsus kirjutada, oli köster jakooliõpetaja J. V. Jannsen. Tema avaldab hoopis suurematkirjanikuannet ja laiemat tegevust kur teised ta ametivenda-dest, kuid vaadete, maitse ja sihi poolest, mis ta juttudesavaldub, võib teda õigusega sentimentaalse voolu esindajakspidada.

Johann Voldemar Jannsen (valla revis- J- v- Jann““,

joniraamatu järele: Jaan Jannsen) sündis Vana-Vändra mõi-sas 4. (16.) mail 1819, kui Eesti priius 40 päeva vanaks olisaanud. Siin pidas ta isa Ado möldri-ametit. Perekonnanimi olnud ennemalt Jensen, mis nimekandjaid Vändras veelpraegugi leidub, ja nende esiisa olevat vanasti kustki väljamaaltsisse rännanud. 1) Mõisateenrite viisi järele kutsus möldermõisahärra Voldemar von Ditmari pojukesele ristiisaks jaselle nime järele on Jannsen hiljem ennast ka hakanud Volde-mariks nimetama. Vändra oli algupärane maanurk, kus ise-viisilise ilma ja kommetega rahvas elas. Selles elurõõmsasja omapärases nurgas veetis Jannseni noorepõlve. Seitse esi-

0 A. Jürgenstein, Johann Voldemar Jannseni elust. Eesti Kirjan-dus 1916, nr. 5—6.


mest eluaastat kulusid poisikesel rõõmsalt isa hoole ja emaarmastuse all. Veski sõbratuba oli sagedasti veskilisi täis,sest et hiljem tulejad pidid korda ootama. Veskitoas ja hil-jem mujal vähdralastega kokku puutudes sai ta rahva kõne-viisidega, kommetega ja tarkuse-sõnadega tuttavaks, siinkuulis ta, kuidas rahvas mõtleb ja arvab. Naljaks nimetasajalehe toimetaja hiljem seda tuba omaks suurkooliks. 1) Isakaotas noor Jannsen õige varakult. Isa suri, kui poeg allesseitsme aastaseks saanud. Mõni aeg pärast seda läks emateisele mehele, ja võõrasisa andis poisikese ema venna juurdekarjaseks. Aga et poisil terane vaim ja hea lauluhääl oli,võeti ta paariaasta pärast koju tagasi ja pandi Vändra köstriKochi juurde kooli. Siin paistsid poisi suured vaimuanded javirkus koolijuhatajale selgesti silma. Koolis õppis ta lugema,kirjutama, rehkendama ja laulma. Jannseni usinus ja edasi-püüdmine seati teistele koolilastele kauniks eeskujuks. Et Jann-senil hea lauluhääl oli ja temast tubli köster võis saada,õpetas teda Vändra õpetaja Karl Körber veel erakombel,kusjuures noormees vahel õpetaja kutsari kohuseid täitis.Kui elatanud köster Koch suri, seati 19-aastane Jannsenta asemele köstriks ja koolmeistriks.

Läbikäimine Körberiga määras nooremehe elusihi. Noo-rel põlvel oli Körber täis teravat nalja, pidas suurt lugu muu-sikast ja iseäranis kirikulaulust. Ühtlasi oli see mees julgeoma otsustes ja algupärane oma elus, kõnedes ja kirjades,tihti kuni veidruseni algupärane. Ta kõneles lakooniliselttöngates ja püüdis seesugust keelt ka oma raamatutes tarvi-tada. Vändras nägi Jannsen oma lähemat juhatajat hulgaõpetlikke raamatuid kirjutavat ja sai sellest muidugi äratust.Körberi lauluarmastusest, tüsedast naljast ja kirjanduslisesttegevusest võttis Jannsen eeskuju. Ta tundis endal sarna-seid andeid olevat ja ei võinud seda mõtet maha suruda,kuidas kirjanduse läbi oma rahva haridust ja elujärge tõsta.Seda tegevust algas ta 1845 vaimulikkude laulude luuleta-misega. 15 aasta jooksul andis ta kolm annet „Sioni-Laulo-Kannelt" välja, mis kokku üle 1000 vaimuliku laulu sisalda-sid. Need laulud võeti rahva poolt ütlemata lahkesti vastu.Elavalt, selgelt ja armsalt olid laulud luuletatud ja läksidsellepärast igaühe meelest armsaks. Ainult mõned õpetajad eihoolinud ..studeerimata mehe" tööst ega lubanud koolidesneid tarvitusele võtta. Vist ei olnud neile Jannseni laulud

0 M. J. Eisen, Johann Voldemar Jannsen. Tähtsad mehed 111. aIhk. 48—49.


dogmaatiliselt küllaltkindlad ja selged. Vai-mulikkude meeste kõrkmeel ajas Jannseni pä-rastpoole „musta rüge-mendi laulust" ja „pas-tori-kantsikust" kõne-lema, vahest ehkka kös-triametile jäädavalt sel-ga pöörma.

Jannsen sai aru,

et töötegemisest vaimu-liku kirjanduse alal veelküll ei ole, vaid kui rah-vale, kes sel ajal allesvalgusest eemal rändas,edenemist pidi tulema,oli vaja ilmalikku kir-janduseala harima ha-kata. Juba poisikesepõlves oli Jannsen O.W. Masingi «Nädala-lehte" lugenud ja lap-selikus meeles selle ülearu pidanud, kuidas Eesti rahvale uut ajalehte muretseda. Kakskorda palus ta juba Vändras ajalehe väljaandmiseks luba, kuidikka vastati, et selleks veel aeg käes pole. Ajalehe luba asjataoodates hakkas Jannsen 1848 „San nu meto j a t“ välja andma.See oli aastaraamat, mis seitsmes andes „uutja vana maa-rahvale rõõmuks ja õpetuseks", nimelt jutte ja ka mõnda teadus-liku sisuga lugemist tõi. Aastaraamat pidi vähegi puuduva aja-lehe aset täitma. «Sõnumitooja" väljaandmiseks oli Jannsenoma ristiisalt major von Ditmarilt 300 rubla laenuks saanud,kuid enne surma oli laenuandja sellele võlasummale kriipsupeale tõmmanud. Ladus keel, rahvalik kõneviis ja kaunidlood tõid «Sõnumitoojatele" palju sõpru. Need, kui ka hil-jemini ilmunud «Püssipapa essimesed K ü Ha-ju ttud küllarahwale" käisid käest kätte, ja ettelugeja


ümber kogusid vanad ja noored ilusaid lugusid kuulama.Sest Jannsen oskas juttu puhuda nii rahvalikult, naljakalt,nagu seda tänini ei olnud nähtud. Need ja teised väljavali-tud ilukirjanduse tooted ilmusid hiljem üheskoos „J. V. Janu-seni kirjade" nime all.

Aastal 1850 pani Jannsen kantriameti maha ja asusoma perekonnaga Pärnusse elama, kus ta Ülejõel algkooli-õpetajaks heitis. Siin oli kergem lapsi koolitada ja hõlpsam

J. V. Jannseni kool ja elukoht Pärnu ülejõel.

kirjandusealal töötada. Siia tuli ka keiser Aleksander Ihvalitsuse algul, mil vabamad voolud üle Vene riigi käisid,raamatutrükkijale W. Bormile ja Jannsenile ammu igatsetudluba Eesti ajalehe asutamiseks kätte. Esimeses „PernoPostimehhe" numbris, mis 5. juunil 1857 ilmus, avaldas-Jannsen teretamiselaulus oma eeskava järgmiselt:

scrre, armag (gcšfi ra^nmž!SRinna, „

cpernokulutama olen toalinmž,&’eif, tniö jünnib ilma feež;

'Slnnan tcaba fuUe t>cafg,fa flnno ralmmš fcafg,

S?uiba3 feif mailma maab-(Süaroab ja tccjgemab.

289Johann Voldemar Jannsen.

<2ln?tt)alifut) fulutužfeb,SRiigi fäšfub, feabušjeb,Sünbinb ažjab, mäUcžfužfcb3a teil tcifeb tcabufcb,6änbfo fitn etyf teifcö rigiä,6aab ftin leibma nenbe ligiš,SKiž fc lirri fcaba annab,3gga fatte fannab.

laštc toltft,cpöilotööft jaSORifmeft ažjaft, igga polift(kilajate tažmatufeff,9Renbe termift, arSti rotyfo,sõäba ajal abbi osfo,Suggebeš fa leiab fxit,*2lgga mitte ebba miit jne.

Nüüd tuli mehel kibe tööaeg kätte. Päeva oli Jann-senil koolitöö ära teha, õhtuti kirjutas ta «Postimeest".Peale selle tarvitasid aega ja jõudu ka muud ettevõttedrahvahariduse edendamiseks. Pühapäeval pärast jumalatee-nistust kogusid endid koolimajasse mehed ja naised kokkukoorilaule harjutama. Nootide ja laulusõnade muretseminening koorijuhatamine oli muidugi Jannseni hool. Nii võis talaulmist üksnes oma ligikonnas edendada, aga mitte kauge-malt. Et rahvast laiemalt laulule äratada, andis Jannsen omaparemad laulud tuttavas «Eesti laulikus" 1860 rahvakätte. Hiljemini saatis ta laulusõnadele veel viisiraamatu järele.

Rõõmuga nägi Jannsen rahvahariduse tööl vaeva, agata oma kehva elujärge see ei parandanud. Puhas kasu, mis«Pärnu Postimees" tõi, läks enamasti trükkija kätte, keskulukandja ja leheomanik oli. Jannsen pidi väikese vaeva-palgaga rahul olema. Aegamööda läks see talle liiaks.Viimaks võttis Jannsen nõuks ise ajalehe väljaandjaks hakata.Seks andis ta kooliameti käest ära ja asus Tartusse elama.1. jaanuaril 1864 ilmus Jannseni uus leht «Eesti P osti-ni ehhe“ nime all. Tartusse asumisega astus Jannsen Eestirahva etteotsa. Ühestki rahva ettevõttest ei jäänud ta eemale,mitmes asjas on ta juhatamas ja äratamas. 1865 asutatiesimene Eesti selts «Vanemuine" Tartus, 1871 „Tartu EestiPõllumeeste Selts", 1872 «Eesti Kirjameeste Selts". 1869pandi esimene suur laulupidu Tartus toime. Eesti Alek-sandri-kooli mõte leidis Jannseni poolt elavat toetust. Igal-pool oli Jannseni elav kõne, osav sulg, väsimata ohvrimeeltöös, kus midagi nõuks võeti ja teoks tehti rahva ja seltsi-elus. Jannseni tööpõld kasvas Tartus hulga suuremaks kuita Pärnus oli. Ta ei kirjutanud mitte ainult «Eesti Posti-

M. Kampmann, Eesti Kirjandusloo peajooned 1. 19


meest" vaid selle kõrval ka „Eesti Postimehe Jututuba" ja„Missionäri“. Suureks abiks oli talle tütar Lydia. Kui hil-

J. V. Januseni hauasammas.

jem Jannsen haige käe pärast ise enam suuremat kirjutadaei võinud, siis jäid peaaegu kõik järelekirjutused tütre hoo-


leks, kes neid 10 aastat väsimata toimetas, ühtlasi aga kaise laule ja jutte lehes avaldas. Jannsen tahtis rahulikultrahva heaks tööd teha ja tülidest ennast eemal hoida. Kui agarahvuslik iseteadvus ärkas ja isamaalised küsimused päeva-korrale tõusid, katsus ta harjunud viisi järele pikkamisi javagusasti asju õiendada, kuna küsimused ometi mõjuvamatväljaastumist nõudsid. Jannseni vanameelsus ja rahuarmas-tus oli põhjus, et Eestis hirmus sulesõda tõusis, millistvaevalt leida. Uue vabameelse poliitika esindajad val-mistasid Jannsenile palju südamevalu. Jannsen sai 1880. a.rabanduse. Raske löök tegi ta tegevusele kirjandusestäiesti otsa. Laste ustaval hoolekandmisel kosus küll tervisveel pisut, aga töömeest Jannsenist enam ei saanud. 1. juu-lil 1880 läks ta vaikselt hingama. Tartu-Maarja surnuaialehib tema hauaküngast kaunis marmori mälestuskuju, misEesti rahvas tänumeeles oma kirjamehele, ajakirjanduse isaleja esimeste seltside asutajale on valmistanud.

Jannsenil oli tugev, elurõõmus iseloom, mis ennast ta ilma- j«noMailakkudes juttudes ja lauludes hiilgavalt läbi lõi. Aga et taametlikus usulises vaates kasvatud, võitles ta nähtavasti selleoma humooririkka ja elurõõmsa loomuse vastu tehtud vaimu-likkude kõnekäändudega. Jannseni elu ja tegevust juhtisusuline ilmavaade, kuid see siht oli enam väljaspoolt, amet-likult poolt ilma sisemise soojuseta külge kasvatatud, ilmaet ta sisemisest tungist oleks välja võrsunud. Sellest siis kasilmatorkav õrna takti puudus vagade sõnade liialduse vastu,see ülearu vaimulik sihi peale survamine isegi ilmalikus aja-lehes 1).

Jannseni juhtsõna ning töö eeskava oli: „Karda Ju-malat, armasta oma ligimest ja vendi truustja õiglasest südamest, niipalju kui nõderjõud ja mõistus ulatab." Teaduslikud arvamised,mis Jumala sõnaga kokku ei käinud, heitis Jannsen kõrvaleja nimetas seesugust õpetust „tuletikkude andmiseks rahvakätte.“ Aukartus kõrgemate seisuste vastu on tal piirita.

*) A. Jürgenstein, J. V. Jannseni ja C. R. Jakobsoni ilmavaatelaujunemisest. Eesti Kirjandus 1914. nr. 1. ja 3.

19*

lll. Sentimentaalne vool. B. Ilukirjandus köstrite ja koolmeistrite heolel.292

Aujärjepärija surma pärast ei pea tema sündsaks 1865. a.rahvakooli olude ja Eesti kirjaviisi asjus ajalehes avalikkevaidlemisi alustada. Leina-aasta pärast pidid avalikud läbi-rääkimised kõrvale jääma. Seesugust ülihellust näitas Jann-sen ka aadeliseisuse vastu üles, keda ta isiklikult heastküljest oli tundma õppinud. Päris kindlat iseteadvat seisu-kohta Jannsen poliitikaküsimustes ei saanud võtta. Ta eiolnud oma kasina kooliharidusega poliitiliseks tegevuseksette valmistatud, ei tahtnud esiotsa üldse poliitikaga te-gemist teha ja kõneles oma nõdrast jõust ja mõistusest ningtargemate paremast teadmisest, kui talt seda nõuti, et talehes rahvakasusid südimalt peaks kaitsma. Erakirjades jakõnedes avaldab Jannsen edulisi mõtteid, soovib rahvaelusse uuendusi, siunab rüütleid, kes rahvast rõhuvat jaka „musta rügemendi" valitsust, kuid avalikult ei tihka tajulgemalt sõna ütelda, vaid katsub rõhujaid pealegi vaban-dada ja neile meelepärast 01la 1) - kalli rahu ja sissetulekupärast. Tsensuri olud olid liig kitsad ja Jannsen kartis,et sel, kes ise väravaid lahti tegema läheb, sarved peastmaha saetakse. See oli Jannseni nõrk külg. Siiski täienesta jõudsasti. Seda Jannseni, kes Vändras vahel õpetajakutsari' kohuseid täitis ja Pärnus poo! kiriklist rahvalehtetoimetas, on raske veel Tartus ära tunda. Jannseni ümberkogusid siin selleaegsed Eesti kirjamehed, teda tundsid jaaustasid ka Soome ja Ungari teadlased. Nii näeme siisJannsenigi juures Schilleri sõna tõeks minevat, et kitsas rin-gis elades inimese vaim kängu jääb, kuna ta suuremateülesannete kallal töötades ja suurematele otstarvetele ennastpühendades alati võimsamaks kasvab. Peale selle kattisJannseni hea kirjaniku anne ja terav loomulik mõistus taauklise hariduse-käigu sagedasti kinni, nõnda et me tasilmaringi laiemaks peame, kui ta esialgu oli. Kristlikuskiriklikus meeles nõudis ta rahu, vihkas liialdusi ja käredusi,ei tahtnud kellegagi tüli norida, sest et väikesed ja suuredlapsed peasugemist ja silmade pesemist ei armastavat.Sellepärast ei taha ta teoorias ultramontaalne ega

x) Jannsen Suigusaarele 15. okt. 1869 ja 24. märtsil 1870.


radikaallane olla. Kuid praktikas nihkus ta oma kirik-liku sihi ja kasvatuse tõttu väga tuntavalt konservatiivseleseisukohale. Eesti rahva hea käekäik tuleb Jannseni mee-lest rahulikust kokkuleppest sakslastega. Kuni 1869.annab Jannsen sakslastele alati järele ja avaldab nendetalituste kohta maapoliitikas rahulolemist. Hiljemini hakkabta mõisnikkude maapoliitikat arvustama, kuid selga poleta sakslastele kunagi pöömud. Balti kahvad võiksid tameelest igaüks oma peenra peal, aga ühes aias ja ühe varjuall rahus elada. Hiljem teisendab baltismi põhimõtet nii:„Kaks keelt, üks rahvas, igaühel oma keel ja meel." Jaedasi: „Baltia rahvasugude võõrus üksteise vastu tulebsootuks ära kaotada." Rahulik ja tagasihoidlik olek saks-laste vastu tegi Jannseni rahvusliku seisukoha kahtlaseks.Keegi nimetab Jannseni toimetusele saadetud kirjas „äraos-tetud" ja „palgatud" inimeseks. Jannsen vaatab rahvuse japoliitika peale kristlikust seisukohast, mitte nationalistli-kust. Selle järele armastavat ta Eesti rahvast nagu lam-mas lammast, see olevat loodud asi, muud midagi. Omapildi alla kirjutab Jannsen sõnad;

„Eesti mees, jää igasriides ja iga nime all Eesti meheks, siis oled sa aus meesoma rahva seas." Kuid Eesti rahvuse mõistest ja rahva eluedendamisest sai ta nii aru, et Eesti meelt ja haridust vajaSaksa meele ja kultuuri mõju ja sakslaste eestkostmise allkosutada. Arusaamise puuduses nende iseäralduste vastu,mis eestlase eestlaseks teevad, hävitas Jannsen neid iseäral-dusi sel teel, et ta Saksa maitset, Saksa laule ja viiseEesti nime all rahva sekka saatis ja rahvast, kes rõhutudoludes elas, püüdis iga hinna eest oma võimumeestegalepitada. Jannseni sihid ja vaated äratasid ägedat vastu-rääkimist ja sigitasid talle palju vastaseid. Nooreestlastepüüd oli rahvast ka Saksa vaimukütketest vabastada jateda kultuuriliselt iseseisvaks teha. Selles mõttes on vistka Kreutzwald järgmise salmi Jannseni tegevusviisi vastusihtinud:

Eluteed siin unes käiaMeil ei kõlba kauemaks.

Lastel lauldaks: Äia, äia!Meestel: „Minge elavaks!"


Jannsen pidas oma kõrgemaks elusihiks Eesti rahvaleajakirjandust soetada ja Eesti rahvast valgustada. Tõepoolest on tema ka Eesti korraliku ajakirjanduse ja seltsielupõhjendaja. Oma ajalehtede ja muude kirjatööde kaudulaotas Jannsen hulga teaduvara mitmesuguselt teaduse-alaltrahva sekka ja oli oma tegevuse algul Kreutzwaldi kõr-val ainuke rahva mõistuse ja südame harija ja vaimutoitja.Jannseni kultuuritöö on meie keelegi hulga jälgi jätnud.Ta loodud on hulk hariduslisi oskussõnu, mis meie päeviljuba kogu rahva keelevaraks saanud, nagu: ajaleht, näitus,näitemäng, koosolek, raudtee, aurulaev jne. 1) Kuid aja-lehe toimetamises ja avalikkude asjade juhatuses ei seisaJannseni peatähendus Eesti kirjanduse- ja kultuuriloos. Kuirahuarmastaja ja kiriklise vaimuga mees ei suutnud Jannsenküllalt mõjuvalt rahva kasude eest välja astuda. Poliitilinetegevus sünnitas Jannsenile enesele palju meelehärmi jasüdamevalu. Jannseni peatähendus Eesti kirjandusloos sei-sab ta ilukirjanduse toodetes, mis ta mälestust alal hoiavadja ta tööd Eesti rahva kasuks alati meelde tuletavad.

)«Dos«nilaaind. Ilukirjanikuna on Jannsen laule, jutte ja näite-mänge toodanud. Peaaegu kõik ilmalikud laulud ja ilu-samad jutud on Jannsen Pärnus kirjutanud, näitemängudsellevastu Tartus. Luuletajaks ja komponistiks sai Jannsenseeläbi, et oma laulukoorile noote ja sõnu muretses. Jann-sen pidas koorilaulust suurt lugu ja katsus seda lugupida-mist ka rahva seas äratada. Ta kirjutab „Eesti Lauliku"eeskõnes: „Laul kossutab süddant, pelletab murred ja pah-had mõtted laiali, kergitab kässi jalgu hea töle ja tele jaon kaunis waimo harrimise abbi. Kes rõmsast laulab, seeei pea wihha, ei kiusa ega kaetse." Lauljate juhtsõnaks jäiJannseni salm: „Laulge kõik, kes noored veel; vanad päe-vad vilud!" Eesti laulukooride asutamiseks andsid Jannsenileäratust, Saksa laulupidud, mis sel ajal Tallinnas ja Riiasära peeti. Jannsen pani niihästi Vändras, Pärnus kui Tartusise laulukoorid hüüdma ja asutas ka esimese Eesti lauluseltsi

x ) W. Reiman, J. V. Jannseni, elutöö. Eesti Kirjandus 1916 nr. 5—6.

295Johann Voldemar Jannsen.~ Vanemuise" 1865. Esimestel Eesti laulupidudel oli Jannsenpeategelane. Laulmisest on Jannsenil ka luuletamine hoogusaanud. Jannsen luuletas alati laulmise otstarbeks, ta olilaulev luuletaja. Kui ta mõne meeldiva lauluviisi leidis, siistõlkis ta eelseisvad võõrad laulusõnad Eesti keelde, moen-das nad Eesti olude järele, ehk luuletas selle viisi jaoks isevabalt sõnad. Nõnda on ta paremad laulud, näit. „Muisamaa, mu õnn ja rõõm" tekkinud. Nad annavad tunnistust enamotsekohesest ütlemisest, kui sügavast järelemõtlemisest japõue põhjast tõusnud tundmustest. Ehk nad küll vabalt onümber pandud ja luuletatud, näitavad nad ometi, et nad soo-jast südamest tulnud, kes laulda tahtis ja teadis, kelleletarvis laulda ja keda tarvis laulma õpetada. 1) Mitmed Janu-seni lauludest ei kaota oma väärtust tulevikuski. Võtamenäiteks:

'Sašfa maub übbolattcQöäljabe ja mctfa peal;'Saema tät>t>eb aftwab ette,9fteile paiftma üUctoel.

Hnni langeb meie peale.maailm lääb maggama;

9?abbo turma bingebclc,tatine ö, nüüb faba fa 1

QBalma, Summal, meie üUc,One marjulž meitelc;QBõtta rneib fo armu füUc,sirrato mcib röömfažfc!

Luuletamise osavuses jõudis Jannsen igatahes oma kaas-aeglastest ette. Jannsen pani suurt rõhku luulekeele ladu-suse ja lihtsuse peale, kuna ta riimipuhtust ja kaunistkõla, mida lühendamata sõnad avaldavad, selle aja vaadetejärele kõrvaliseks asjaks pidas. „Laul peab valatud olema,"ütleb ta, „aga mitte taotud. Meie päevil taotakse paljusalme valmis; kui aga sõna otsad kõlksuvad, hea küll, jategija mõtleb: mina olen meesl" Seesugused lihtsalt jarahvalikult valatud salmid on näituseks:

'Sftinno laQig išfa-maia,3Ha mõtlcm ma fo peal,s?ui ma mõtlen, tuleb ftlmaSRõmo ftlmamešft teal.

meile, matine matametfa tulla fceš,

QBõtfftn ma ftnb järgcft näljf>a,6c mul fcifab fübbamež.

*) J. Kunder, Eesti kirjandus kooli ja kodule, Ihk. 30.


miä ižfa afna allaOtnma fäega igtufanb;6i fc minno meleft täppe,Äuiba ma neib tažmafanb.õunapuub, fus fülgcž õunab51fnajt tuppa paišfamab;QBaargamarjab, fßftra põfab,s?eif mc meleg feifamab.

SlnnenäggubeS ma fõuanronfiž tigi peal;

Caubilf famia-pcfa leian“šlrratab minb fuffc peal.s?ui minb Summat jälle aitabOmma išfa füUagfe,Sir§ ta mull meel tjunim näitabõüeioab, tui ennegi.

Lihtsuse nõudmine luulekeeles oli Jannsenil küll õige;mitmed lihtsad Jannseni laulud said kõlavate viiside tõttuüldiselt tuttavaks, kuid Jannsen unustas selle ära, et luulepeab sisuliselt uusi mõtteid, uusi tundeviise sisaldama jalihtne keel peab ka algupärane ja uus olema. Viimaseidnõudmisi Jannseni laulud ei täitnud. Ainult harva leiadneist üksikuid ilusaid kujusid ehk võrdluse-katseid, nagu:

6ün ttmiffeš ioatgež fafxfuäSSfta oHen nagu ferrifuž.

ehk veel: Sinno pcbmeb ftbijuuJjeb,öinno maguš

mõnikord ka uusi värskeid mõtteridu, nagu;Stbifubcž on la firbub,

ci lagfe tnaggaba;või jälle: 9?õõm, fc tatsab laulufš faba

3gga n>eilfc tinno fuuš.kuid üldiselt on Jannseni lõbuslabane luulekeel hoopisigapäisem, harilikum ja värvitum kui tema jäme-rahvalik, agaelav proosa-stiil. Jannsenil puudub lüüriline anne, sügavatetunnete asemel esinevad kaine mõistuse kavatsused. Kuidsedamaid muutub asi, kui ta mõnda eepilist ainet käsitleb,salmikutes jutustama hakkab, siis leiame teda oma loomu-likus elemendis liikuvat, ometi võis Jannsen ju ainult neidlugusid laulus pajatada, mida laulda sai, näit.:

Äorb minb fatiš išfa mäljaOnuna menbi mafama,

Ommoš norež lapfc põltoeSc2Bagga išfa füma ai.OUin minna tarja poibežSBägga rõmuš Subamaal.Gcfciniö, fuž meie farjabGöiioab palmipuubc ai,Ccllafin ma meel fel aial3öait ja toagga fui ütö fal.

Slnbiä firju fuc felga,9ftinna läffm rõmoga.Op, niiüb füttišmcnbe nhppa‘SOtinno mašto põllcma.Saptfib mulle offa feppa,Äaemu fecs minb furreta.


göimafš tõmbafib minb n>älja,Äui mul furm jo fcle peol,‘Jöõtfib nõufg minb ärra müa,33maelib otlib fcat.

Op! mo ižfa pallib juulfcb£äpn>ab pauba murrcga,9ting ma fannan mangi rauab(ggiptufcš nuttoga!

Jannsen seadis tihti tuttavamad Saksa laulud Eestiolude järele ümber, pani Saksa viisid rahva suhu helisema(«Eestima käib ülle keige: Deutschland, Deutschland, überalles") ja luuletas üldse võõras vaimus. Ehk ta küllEesti rahvusetundmust ise katsub äratada, puudub tal, naguteistel selleaegsetel kirjanikkudel, kes haleduse voolu ajaltöötasid, täiesti arusaamine Eesti ilusast rahvaluulest ja kõla-vast rahvaviisist. Saksa haridus oli Jannseni nagu ka mit-mete teiste arusaamise Eesti vaimu ja rahvusliste iseäraldustekohta rikkunud ja maitse ebateele juhtinud. Rahva-laulu kirjeldusest paistab otse põlgus välja: „Aidu-raiduhellad vennad," „külla neiud, norekessed" ja muud nendesarnased nimmetakse ka lauluks, agga ei õlle neil sõnna pik-kust, ci õiget visi, ei arro egga otsa; sõnna sealt, teinetealt kokku pandud, naggu paigatud torro-pil, ja se peablaul ollema? Iggal mehhel omma sõnnad, omma viis, ükskõrristab ees, teine kagutab järrele, saggedaste kolm, nellikorda ühte ainust sõnna sedda suggust laulo võib kõrtsiukse ees ja külla kige peal kuulda, agga ta panneb kõrvadhugama ja aiab naggo suitso ving pea vallutama." Eestilaulu harijat Jannsenist ei saanud, ta kiskus hoolega maha,mis veel oli ja algas siis uut ehitama. „Eestlased nii peaei kao" ütleb ta „nad ellavad, lähhevad päev päevalttargemaks, seestpiddi ja väljastpiddi asjus, ka eht Eesti laulusJummala, issama ja keisri auks." Ja missugused need eht Eestilaulud Jannseni meelest olid, seda näitas ta ise oma „Eesti Lauli-kus." Alles pärast «Kalevipoja" ilmumist hakkas Jannsen rahva-luule ilu ja väärtust aimama, kuid lõhe «Kalevipoja" lauliku jaJannseni vahel kestis surmani. Nad läksid oma vaa-dete ja maitse poolest täiesti lahku. Vist märkas Jannsenka ise oma eksitust ja jättis tõotatud 500 laulust suuremahulga avaldamata, sest «Eesti laulik" tõi neist ainult 125numbrit.


lannseni jutud Võrdlemisi paremini õnnestus Jannsenile juttude kirju-tamine. Siin avaldas ta väga viljarikast tegevust. Autorivaimulik värskus ja kirjutuse jõud peegeldub just kõigevanemates, nimelt „Sõnumetooja“ juttudes. Kui rae kõikJannseni jutud, mis „Sõnumetoojates“, „Püssipapa juttudes",„Pärnu Postimehes" eneses ja jututoas ning kalendri sabasilmunud, tahaksime numbri alla panna, siis ulataks juttudenimekiri vahest poolteise sajani. Sealjuures ei oleks lühike-sed jutukesed ja jutujätkud veel kaasa arvatud. Kau-gelt suurem osa Jannseni jutte on Saksa keelest tõlgitud ehkümber tehtud. Jannseni mõttekujutus ei ole rikas, ta eiarmasta jutu sündmustikku ise kokku seada, vaid laenabselle enamasti võõrsilt, moendab jutu olude järele. Allikaidja loomise-viisi silmas pidades võime Jannseni jutud kolmepealiiki jagada:

Muutmatult tõlgitud jutud. Suur osa nen-dest on ajaloolikud jutustused; nende tegelased on kuulsadajaloolikud isikud, nende ained tähtsad ajaloolised sündmu-sed. Jannsen otsis võõrast kirjandusest hulga niisuguseidjutte kokku ja seadis kuulsate ajalooliste isikute elupildidrahvale õpetuseks silmade ette. Nimetage mis tahes enamtuttavat ajaloo tegelast ehk sündmust, Jannsenil on nendekohta mõni teatus, jutustus ehk seletus käepärast. Mõnu-samad niisuguste juttude hulgast on näituseks „Saardamilinna puusepa sell“, „Vürst Menschikov",*Rootsi Raudpea" jne. Samuti on Jannsen hulga Saksakülajutte, nagu näit. „Otto ja Katta", „Wedingla-sed" jne. ilma moendamata tõlkinud, sest et need meieolude järele rasked olid ümber teha.

Tõlgitud ja Eesti olude järele moenda-tud jutud. Nende hulgas leiame palju W. O. Horni järeleümber tehtud lugusid, iseäranis raamatust „Des altenSchmidtjakobs Geschichten" I. 111. jagu ja suuremast kogust„Spinnstube“. Mõned lood on Jannsen nõnda osavasti ümberteinud, et me nende algupärasuse üle ei suuda kahelda,aga meie silmad lähevad alles siis lahti, kui Saksa selleaeg-set külajuttude kirjandust tähele paneme. Kui „Sõnume-


toojast" IV. a. „Naabri tütred" loete, milles tore piltEesti külaelust, nimelt kiigelkäimisest esile tuuakse, ja küla-poisid „Muru-Hansu ainsast inglist" haleda 100 laulavad,milles iga rea taga ka asi kel kordub, siis arvate tingimataalgupärase töö enda ees seisvat, sest et kõik, millest siinkõneldakse, väga kodune näitab olevat. Ometi on jutustusW. O. Horni „Die Nachbarstöchter" tõlge; Saksa laulu«Jetzt gang i an’s Brünnele" ja teiste asemele on Eesti küla-poiste luuletused „Kui Jüri Marit teretas, siis see ta südantveeretas* jne. pandud. Kohanime Niederdorfi asemele astubSuti küla, Bärbelcheni asemele Sulli Miina, Hannpeeter nimeta-takse Nääri Jaaguks ja lugejat kutsutakse arutihti Saksa «Gevat-ter" eeskujul külavaderiks. Veel kindlamini usud, et jutt«Rahaaugu ilm“ Eesti elust on võetud, sest et meierahvas rahaaukudest räägib ja jutus «virulasest" ja „Rootsiajast" kõne on. Tõepoolest on meil siin aga Horni «Schatz-gräbervetteriga" tegemist, milles «virulane" õieti «Pfälzer"ja «Rootsi aeg" „30-jährige Krieg" olnud. Miks Jannsenneid lugusid siis nii moendas? Me peame meelde tuletama,et Jannsenil ega teistel haleduse voolu kirjameestel ees-märgiks ei olnud, rahvale seda vaimlist lõbu luua, mis mekunstitöö juures tunneme, vaid Jannseni peasiht oli moraal,ja ta arvas, et siin väikene pia fraus aina tulu võib tuua»Pealegi ei pandud sel ajal meie kirjanduses algupärasusepeale kuigi suurt rõhku.

Jannseni algupäraste juttude arvu ei olekerge ära määrata, sest et raske on ümbertehtud jatäiesti algupäraste juttude vahele kindlat vahet teha. Kõigepealt loeme Jannseni algupäraste tööde hulka niisuguseidjutujätkusid, mis tõsiste kodumaal ettetulnud sündmuste pealpõhjenevad, nagu: „Kuida enne olnud ja kuidapärast oli" ja «Maa-targad" (1857). Neis leiamejuba huvitavaid tüüpe, mis rahvalikul keelel üles tähen-datud.

Jannseni ajal leidus meie maal ebausku veel rohkesti,ka metsataguses Vändra nurgas. Karl Körberi nekrologikirjutaja teatab, et veel mineva aastasaja keskel Vändras

300 III Sentimentaalne vool. B. Ilukirjandus köstrite jakoolmeistrite hoolel.

reede õhtul pärast noort kuud metsas suurel kivil mustakukke ohverdatud ja selle verega elumaja ja loomalautadelävesid siputatud. Rahva ebausu tempusid pilkab Jannseneelnimetatud jutukeses „Maa-targad“ järgmiselt:

Maa-targa d. ab netnmab fül ci õlle, fc on nenbe föimonimme;agga fui rummalateft meel rummalamaib on ja pullubcftmeel pullemaib, no fiiš on rummalab fa targab ja Rullubmbiftlifub. fütlaž lambad ümberfäib, piim mennib, moifoffo ei läppä fanna napfmunnc munneb, mäeti maöftfaStäie täi3 on, pärja märS punnaft laSfeb, feapbrfaö fängojäeb; epf: fui innimeäte jureš mannabel epf laötel üf3 epfteine migga juhtub, föpt lapti, folatüfab fätte peal, roo$jatla feeS, näggo fežtenbab, epf muub fellefarnaft migga:— faš fa jti$ minno fäeft füäjima tulleb, feS „Sfta targab"on, ja fu$ nab ellamab ? 5?üll fa jtiš teab, fuSmoor, ] ), cpiifti= <3ürri ja miö muibonenbe noibabe, foolapuppujatte ja faarbifeggajatte aunimmebon; fül jtiä ilma füäjtmatta teab, fuft te nenbe jure läp=peb . . . 3öifo fülla — tal on fa üfS teine nimme — ollitäis ebbaušfo nago foer firpa. funštib jafombeb olib neil jureS, ja üleütbfe feif fureb „

(3fta tarfabe"auštajab. Summal taemaš ja öppinb tohter linnas, neeb eimoiftnub nenbe 9Ra tarfabe maSto mitte Sl-*®-©. SZenbafui malgcb liblifab fapfašte peal lenbamab, felle munnabeftfapfa uSftb fünnimab, nenba jtgginemab JJta targab fafeäl, fuS rapmaž pimmebuäfeS eitab ja neib uSfub. 'Sõugubci jiggi jo fa maial, fui mäbbanb lippa feeä. SZo ftinfüttaS otti agga üfS ainuS touf ja pea fuur.

0?enba armata merft maab füllaft emal, üppe mainofünfa peal feiftS üfS pool faffa, pool tallo mobi maia üp--peffa pärna ai nimmega ‘Jöalge foränaä oüimaial peäl ja paar flaaSafnaib fa eeö; agga feinapalgibotlib tappumata, nurgab fammi ja lepmajlttaga märitub, öl*teft fattuS peäl ning pumarreSfeb riäti parja peäl, nago iggatallomaiat. §oa ümber olli fartopmli ja fapfa aeb ja uffeee3 fapfa aia förmaž üfS pärrato fuur fimmi, nago meifepeinafuppi, fel fa nago peina fupjal iöfeäraniö aeb ümberolli. 0efinnane fimmi oli <2Bifo füla Sinai mäggi; finna citoptinub üfSfi tojuS egga innimenne liggi minna . . . 9žo feSfeäl ellafib? Sngtib mitte, maib innimešfeb ja peälegiÕige pappab innimeöfeb. ‘Sfteeft püüti ti--3 ü rri ja naeft

o. mannemab ollib prirapmaS ja $arto*) See oli Vändras sel ajal laialttuntud nõid.


maalt mannaft tulnub ...

(Et neeb ollib, olli nenbetölbift feeleft peage tunba. s?uiba ma eemalt ütlejtn, fe fuurfimmi oli füla 6inai mäggi, nenbe 9ftofcSja temma falliš abbifafa. Bürri päemat, Banipäema ööfel ja muil fäptpäemil olli rapmaS fimmi ümberfoož ning Bürri teggi tempufib, miS ei fölma fuulba.fuggu opmrib mibi felle fimmile, fuffab, färgib, leimab, lip*pab, rappab, |a mis tal nimme fannab. seif asjab teäbiSBürri ja moiš nou anba, olgo töžft moi malle, fcif paiguöfebtunbiS temma ja feifibe mäSto teäbiš ta abbi. ses tal metfa=mappele läfS, olgo abbi fama epf muub a£ja ajama, ei läi*nub mitte tüpja fäega, s?uiba Bürri topter olli, nenba olli%tno fuluš tulle anna malmištaja ja feälf fai ta ommanime. Slftonne meppete on ta tulle anna alla pannub ja fe ollineile paraS . . . llppel pärnal olli ja 'Slnnol jällepaljo teggemiff, agga mašfo öpfut tuli meel üfS perrenaenefülla poolt, püt teife ja pubbet teife fä otfašpole. oebba näppel pappanbaS ja ütleš: „s:a omütš rapmaš, fea fui laia pääl faifab, ni fui färblafe paigcfilma meren." „soft poile migga mippaštage, fui enge päötemannu toma!" ütleš Bürri, mõttiš püšfi fätte ja fargaS taffauffeft mätja. (Smepooleff lippaš ta aga pööningule ja fuu=lataS feat läbi laeaugu, mis fülanaine Olnule fõneleš.‘ftäraft feba teeb tema näo, nagu ta tulefS püšjtga mäljalt,lafeb naift uuesti fönelba, mis päba mepel fobuš on).„6ame nätta, fame nätta," maštaö farf . . . annabpooletoobife pubeli targa fätte. „B}o fe om pä, fe ompä!" maštaš farf, ajas nüüb jalab laiali, poibiö pub=beli mašto malgef, feggaš ja maptiS, fegaš jälle ja maptiš.„£m, pm! ümmifež temma, —to paige om ütS meeöte*rapmaS, nenba neljafümne aaštaja ümber püffja rinnun janabba ümber feerlep prilla fängin maaö ent poile faimmeš panna fae mis tal fötfun om laiba, farfopmti,munna, ftbbula, pošlamašla, püSftroppo, ja fiif färraft aöjo

om immeS panna, et meel ära eš foolno." kopter anbisnüüb pubbeli jälle naefe fätte, läfS fambre, panni febba jateift foffu üppe pubbeli fišfe, miš pääfi offele aiab, jafäSfiš naeft igga pole tunni järele feft meppele üppe lerne*luSftfa täie jtžfe anba, ja febba fenni faua feppa, fui mallofagajt jääb. ‘xßoppe, mis naine fai, möis fütl oma 10 fop.pöp. määrt olla, aga 5 naela mõib ja 100 foppifune pöbbetüfolli toptre palf, ja et mees, feHeft feif armaftb: fe färmablpäcraft ommeti jälle termefS fai, fc läbbi fai toptermeel febba fuulfamafž."


Edasi loeme Jannseni algupärasteks töödeks seesuguseidpikemaid jutustusi, mis kahtlemata tüüpilisi Eesti elu ja olu

■ iseäraldusi kirjeldavad, elu ja olu, millist võõrsilt ei leita.Nendes juttudes on tegevus pealiskaudne, lihtne, keel algu-pärane, rahvalik, täis elavust, toredaid võrdlusi, pilte ja nalja.Seesuguste algupäraste tööde hulka tulevad lugeda: „Uusvariseer ehk kõrtsita ja kõrtsiga küla“ (1860)

Uu» variseer. ja „Nurme Liisa ehk mis külas sünnib“(l 860).Need on ühtlasi kõige paremad Jannseni jutud. Vägevammõte, mis mineva aastasaja keskel meie rahva meeli liigutas,oli usuküsimus. Sel ajal keerles rahva vaimulik elu allestäiesti kiriku ja ta tegelaste ümber. Et vagadust üldiseltaustati, siis püüdsid nii mitmed kelmid väliselt vaga näguteha ja vagadlasi seega petta. Tähendatud kiriklikust ajastmaalib Jannsen „Uues variseeris“ tabava pildi, millestsilmateenri vigurid ja kõrtsi halb mõju meie rahva pealeiseäranis torkavalt silma paistavad. Võrgu Jakob on silma-teenri tüüp, kelle taolisi Eestis sel ajal palju leiti.

„&otmi tülla olli mefja tülla, 8 metšta poftmaanteeft,12 metšta moifaft taugel, febbafama määtf maab oli ta fir*tito ja fittifo förtfi. Omma igapäife etto poleff ollib &ormira(>ma3 öppetaja melcft teige pattemab: mannab ja norebmoiftfib ja atmaöfajtb Summala fanna, tülli cgga ribo et pc*tub, toljfotäimiff egga tiufuaiamift ci fattitub, pulmab ja mar*tub peti mijt pätraff ja firrifo te olli tallafub; agga tirtifo

melcft ollib ncmmab teige pa^emab: toina ei jobub,lotti ei aefub, taarta ei löbub ja förtfi te olli üšna

3öaefe toäljafamižfe pätraff ollib teifrenbi peal. Sltma täijtb töpämal ommaft tütlaft toäljaä: paarfotba moifaS, paat totba linnaä, fetlega ašjt otfaö ja feft olitüllalf. 3öuafab ollib enamaste teif, olli leibaja leitoatötioaft ning ta omma ra()bafoppiffefs fufruö. (£f übh perremehel 10 le(mta, 3 patitö=hrgi, paartümmenb lammaft ja 4 h°f* olli; fe polnubimmeašft mibbagi. *2lgga nab möiffjtb ta nifugguftb fanno,miš toaefuft maiaff emal ja matta fašmatamab.

1 ütleb monni mis ftiö migga riftafS faba, tuinab noiab ollib ja fanno moiftfib." °Pea, pea föbbet! 3tii=fugufib fanno mõistame meie teil, e£f peafftme moiftma:tööb ja pällu 3ummolaf" fee olli s?ormi taljma noibuS,


miš mannab moiftftb ja lastele äpetafib . . . ‘■Reit ci otnubförtfi egga fa miS förtfiS teppaffe. Nullib püppab epf muubpingamiSfe pämab, ftiS ci pibbanub nemmab ncib fa mitte, nagufoer fötbeS, agga iggal aSjat ommaoltimoöt ja arro. SuptuSnaabrite mappet nurrifemift munnab meremab ta peSfaSftiö mötfib fotmanbama, feS menna ja menna mappet öigufträfiS ja fet potnub mitte fopforappa rinDaS tarmiS. ‘SRöijaS ottifüt matta=foppuS ja fet otti faggebaSfe fettefamift ja feäbmift;fa mappemeppet männi forb faSfe offaga firjutamift, aggafettega potnub s?ormi rapmat asja; nemmab pibbajib fopfufäi*mift riStirapma feaS päbbifS, ja fe oüi oige.

<3oftatfi eltaS fet aeat ‘iXßabbiS Sätte, üfS taSfa=ne jummatafarflif meppife, feS feltegi tapfe peate ei täinub,fui tebba rapput peti. 5a naene 9Rarri ja miiS laft pingajtbjubba fümmefonb aastat firrifo aebaS ja tüttar *2ln otti taainuS tapfe marra, febba ta jummalafartufeS faSmataS . .

.

‘SRabbiS iSfe otti jubba mönba aaSfaf fibbur, föppeja inni-menne, feS palju pinge tagga ei fanub ja paiguS teeb 50aaStafe meppe feitSmefümnefefS-. Otti fe immeaSfi, fui talfa monni forb mötteb mäimeppe peate leib? cperremeeffotti farmis, otti [ette eatiune miS fa pibbi otama?

fette ei feifa faia=teib ja nooreb tüttartapfeb muibugimitte faua märSfeb, ja fe temp pibbi ommeti fa teptubfama. . . . TOtmcb fütla poiftb nitpajib füt feelt‘Slnne peate, agga faup ei tapfnub fünbiba; ei otnub om*mafS lobub. Set aial jupfuS nüüb, et Cuppa förtftmeppefolmaS poeg, Safob (2Börf, poftmaantee äreff, tiisfo möf»miSfc pärraft fobbomäi fopfa otjtS ning ‘SRatfi Peetri slnsneft fuutba fai . . . Safob otti mäljaSpibbi fenna priSfepoiS, naggo noor fuuff, peategi ni faSfanc ja tapfe, mis feätimmefS panna, fui Šlnne fübba fa tiffuma paffaS. <2Banna*3RabbiS mõistis peagi ärra, fuff tuul puppuS; agga fa üttcS:

tüttar, ma näen füt, fuiba toub on; agga ma uSfun,et fe mitte forba ei täppä. Safob on fure maantee äärtfcförtjtmeppe poeg: miS õnne fe meile toob? . . *2tggatütre fübba täi jubba teift tuggu ja on tüttartapfe fübbaforb tiffumaS, ftiS on moifttiffub fannab cnnamiSte mettemiSfafub. Safob moiStiS ja feabiS fa, et raSmaga tippafebpütaffe ja feggi nenba. 5a marraStaS eSmatt *2tnne ja pär*raff manna 3J£abbife fübbame taffa peate, ja fenna potnubtal muub farmis, fui et mönnefS aiafS lamba nappa punbifetga tömbaS. sutti fa tormile, ftiS otti ni taSfane, ni maggaja tapfe, nago poltcfS fa jxif furjaff maitmaft otnubfe; tanorrutaS peab, pörifaS fitmi, poibiS fäSji risti ja öpfaS ni

304 III Sentimentaalne vool. B. Ilukirjandus köstrite jakoolmeistrite hoolel.

függamaft, nago epf marifer. £uUi juf törtfibeft, minaft,faarbi (ömiöfeft cpf muift pappa ažjuft, jtiS tcggi Satob,fui olefö taie tegi Utva met taela miSfanub; ta ei taptnubfeft „uffmata mailma laSte pimmebužfe teniötuSfeft" mibbagifuulba egga rtäppa; ta fappetfeS ja öpfaS allati, et förtji*meppe poeg olli ja feäl paituS pibbi eitama, fuš femma fug*gunc magga mees peab ei fuulnub egga näinub; ta fitisIšlormi ello taemaft fabif ja ütleS, et ta fübba tebba, nagoappetaffega felle tulla pole tombaba, fuS förtfift ja „maitmafärraft" taugel, üpt „maitift püppa ello" moitä ellaba. . . .

°Peti Sftatfi öpto* epf pommito palmet ja Satob jup*tuS feät oltema, no miS ftiS räfiba, ta öpfaä, et rinna luubraggifejtb ja näitas teige mäppemaft ütž propmeti tapš õlle*mab. Cätfib rapmag tirrito: Satob olli eeS; paUujibnab omma SSfameic: Satob palluž fatS torba ni faua; pannibnemmab jutluft täppele: Satob faptiö igga fanna alla neelba...Satob näggi paljo maema ommaš maggabušfeš, ta piggištaämönnitorb pambab fotfo ja fannataS; agga fe Summat, tebbaSatob nenba teniS, ei olnub mitte taema ja ma loja, n>aib

Peetri fallo ja feät feeS *2l n 6alle. £üttarlap3,no anna Summal faltiff termift, olli ommaft foppaft tenna ja'püübmižfe määrt tültatf: terrafe malge näoga, punnafeb pat-geb, tummi jilmab, ülleültfe tübruf, nagu öun, peätegi rapstöinnimenne, lapte, tašfane, ei laituft mibbagi. .. . SafobimaggabuS läfs pääm pärnalt itta pallamamafS. . . Õige inni*menne on pölbuS petta ja nenba olli luggu õnnega. §:üttaruštuš, iSfa uötuš ja febba Satob taptis ja lastis omma mag*gabuft febba ennam läifiba, nago tlaft tüffi püptme unnifofeeft. . .

.

ollib möbaš, jöulub möbaS, Satob naefemeeäja sln meppe naene tuiba lätš luggu nüüb? Ras mag*gabuS meel piilgaö ?.

. . Satobi lamba napt paftaS aegamöba tärrifema ja punbi tarmab mälja paiftma. (fSmaltpattab ta Summata fanna fuulbeš aigutama, pärraft tuffuma,febba pärraft ta jübba tambre fängi jäma, fui teifeb foaSluggefib ja laulftb; teit liig öpfaminne ja jtlma pöritaminnefabuž ärra. slegamöba fünbijtb fannab fuppo, miš enne tegiei tuulnub ja mappel feffa ta monni pea [utäiS mannet, et

rapmal tormab fuulbež ugama jäib. . . . Sftabbifetermis läfS pääm pärnalt maefemafS ja näbbat enne Sürri*pärna ei fanub fängift ennam mälja, joub olli otfaS. . . .

StßabbiS aSfuS perremeppe aujärje peält mappa ja Satob iStuStemma aSfemele. . . .

pärraft SEftabbife furma näitab Satob,et opjab temma fäeS feifib. -öommito* ja öpto-palme tautati


fui „ilma aSjafa aiatoibe" malaft ärra; püppa päine firrifofäimine otti temma meteff „tüppi jaltanou futtutaminne", mis*föpfo ei täita"; taSfane etto ilma manbumiSfefa otti „mangietto". „£ea fufäiS mannef jutte fceS üfteS Safob onnago pcufäiS fota lippa peäte, muibo on feif maggc ja täge,nago tännine etto. . . .

°Paar näbbatat enne Suiste püppi paffati <3ftatjtfibbebaSte fammcrt ümbereppifama r maSto teeb fepfi ufS,uffc förma affen, afna aita taub, tuppa pitfab pengib jatauab. .

. . 'Subba lubjafi ärra, ueb uffeb, afnab ette jauuS appi ftSfe ning feif näitab toätja, nago förtfiS.perra tubaga afutaS 3afob fütaSfe fõrtfi. ‘Jlnn pibifapeS epf taptmata järele anbma ja fõrtfi laua tarnis faiafüpfefama, aga ta füba oti atati raSfe ja fitmab mett täis.)3afob otti epf marifer. Senni fui raptoaS meet jua ei möift*nub ja mäppe mötjtb, anbiS ta itma pinnata, ogga pannimiimfe tinga üleSfe. . . ja naps otti mannema in=nimeStete pri pärraft, feft Safob teabiS: peffi tüf pettab piriblöffo „füt nab pärraff faSfutoab. , 3lnneftpotnub tal fuurf abbi, fe „tuffuS fambriS piibli faltat" . . .

<2Bect poibfib naeSferaptoaS emat, agga fuiba pibbi Safob< 2öörf neib mörfo fama? faarbib, furnimäng ja ratfa=töminnc ei faptnub mitte ammitaba. faiab ja pit ?

cfS neeb naeSferapmate ei otte, nagu mipm--uS õnge otfaS ?...

3ani laupäeva öpto otti fääS. sörma ton pötteS pteefaiatagga mätjat fufe otfaS, pteefaeb fubbifeS innimeSfi täis, triolfiiffuS ja torropit ürgaS: „s?üttitu, füttilu, fütlituuuu! färe=tumm färeluuu!" ja trapet feffa: fütlitu, teinefäretu, teine trittfinnaS, teine tabbafinnaS, teine fuffa-fäär, teine tranna pöib unun!" (feft otfa traptifib s?otmitüftartapfeb febba feif, fui immeaSja. £uppa 9ftaie,9?inuf täffib fige peäte. 9p fa pärbtf, fui ittuSfe nemmablauljtbl „&afife ja fajtfe!" tutti igga fauna järret, muub mulennam meteS ci otte; agga ittuS fa otti, muibo ei ottefStübrufutfe fuub mitte tref joofSnub. slega möba täfS üfS jateine fa fige peäte. 9p, op, fui fc fübbame föbbifema aiaSl„s?abri, 'SDtabli, StS, tulge fatfuge fa! Sgga teie figetauafütge finni ei jä! Sürrif figufatoab taSfa, taSfa!"ÜfS, fafS, fotm tübrufutfel oti fige ammef fääS,nago feal toitja maggo fuuS. ‘pit ürgaS, fiif fääffuS, fütanciub tautjib mis tormil ennam farmis otti? 3ap, aggapit- jooffiS üSna mappa. s?ige pimmo otti täis täpmereppe aita! Suur rcppeatunne otti puptafS püppifub, mõbafeina äärt nooreb faSfeb panbub, fafS fuurf tatterit rippufib


306 lil. Sentimentaalne vool. A. Ilukirjandus köstrite jakoolmeistrite hoolel.

lautri ai mt3 ftin nrigga. . . tantfiba? slgga fcg möištištormil tantfiba? Safob oma öe Maiega oli eSftmenc paar,pärraft Maiega, pärraft 9?fnoga, tunni pea fuitfeš, forbamöba aitafib <2öioli=So ja fa feffa.poiftb ei möiftnub, agga mis tal ees on, efS fatfume! (£eftotfa lätš jutluste fül, agga fam fammulf parremafš ja pärraftnenba, et ~-öiir tyüppaö, fafö fargaö, manna farro löi rummo".

ei taljfnub naljalt platft tulla, slgga mis eeft fiiS&aie, ‘Sftaie ja 9ttnuf feät oÜib? scinc leSfaäjalg faab teineitta mimafš pörmanbate. neiub tantfifib fül eSmaltnago lambab Ijaige jalgega, agga tübrufuttel on, nago ollefäneil paggan jalguš, nab fatfumab ja öppimab, tunni maltfbmab, nago tulišpaff pörmanbat. 9Zenba tormil fa. Safob,meie enbine magga Šafob, olli mecS neib öppetama, Ulsemöttiš, teife lašfiS ja ennego fätte tulli, möiftfibtübrufub. . . tantfiba, fui mitte febba, fuS olli neil tantfobimmo fä. . . Seft Sampämaft fabif olli tormil nago püštifurraf joma, faarta löma, rüblema,ja farmoptbbi fišfuma; naefeb öppifib meeštcft ammetif, läffibfa oiamitfefä 9ftafft meffifib ešmalf, rüpaftb pärraft,laffuftb mimafS, nagu meifeb. poiftb läffib IjäbematafS, tüb--rufub reffifš, effinub lapfeb teffifib tormile, fuft neift ennefegi ei teabnub. £atšfuš ja ja nenbe järrele maefuäja nappuš tullib uffeft ja afnaft fiSfe. Summala fanna eiprugitub ennam, pärna ei petub ennam, firrifuS eifäibub ennam, tööb ei leetub ennam efyf te|)fi joobnub peaga,

aaSta pärraft magafinift leiba toma, jälle patiaasta pärraft jubba patile ofSjon. aastat läffibmöba ja uut perremeeft olltb jubba mannabe aSfe=meie tulnub ja ütSti neift, feS laiuti fanub, ei pannub febbaennefe egga mina füüfS, maib Summata mismaSfo innimenne ei möi parrata. s?a Safob fai miimafSmaja peält laljti. llucb feS tormile tullib,jmtbftb SWatfi °Peetrift emal, efyt neib tüll fellepärraft naerbija föimuniinmega mmefabi". . .

Lühikesed näited, mis eespool ära trükitud, näitavadJannseni juttude valguse- ja varjukülgi. Jutustuse viis onrahvalik, sorav ja voolav, kuid sealjuures valimata ja pee-nendamata. Keeleliselt kannab see lugu realistlikku värvi,aga maitse ja sihi poolest eiN ole ta realistlik. Olusidkirjeldab Jannsen, nagu teised moraliseerivad kirjanikud,sihilikult, kiriklikust seisukohast, sellest küsimata kas kirjel-dus ka tõetruu on. Valguse ja varju jaotab ta võima-


likult järsult ära. Kui Korvi rahvas alles kirikus käis, siisoli ta eluviis otse eeskujulik, isegi silmakirjateenreid nendevagalaste hulgast ei leita, mis ju ometi loomulik oleks ol-nud, vaid uus variseer lastakse otse loomuvastaselt kõrtsisüles kasvada. Kuid seda nõudis jutu siht. Ja kõrtsi kahjuei ilmu jutus mitte joomises üksinda, vaid isegi päris süütudlõbud, nagu mäng, laul, kiikumine ja tants, üldse seltslikkooskäimine rikub siin rahva elukombed ja teenib laitust.Niisugust lõbu ei pea kiriklik jutukirjanik sel ajal rahvalesugugi tarvilikuks. Aga kui ta Tartusse vabamasse õhkuasus, siis muutusid kirjaniku vaated. Jannseni eestvõttelasutati siin selts, kus peale vaimuliku koorilaulu ka ilmalikkulõbu pakuti, mängiti ja tantsiti ja Jannseni enese kirjutatudnäitemänge mängiti.

Näitemäng oli Jannsenile esmalt vastumeelt, sest et see Jannseniendise köstri kirikliku vaadetega ei sobinud. Veel 1865 d£ndid-

vastab „E. Postimees" ühele kirjasaatjale: „Kas teie üsnaPostimehhe käest nõuate, et temma ka teatre mängustpeab sönnumeid toma ? Oi vennike, viimaks tulleb mönnija pärrib temma käest teadust, kus kõrtsis linna pürjelid iggaõhtu käinud, mis nende eramandad iggaks lõunaks keetnudja kedda vorimehhed igga päev sõidutanud. No vaat seõlleks assi!" Kuid Eesti seltsi-elu ärkamine tõi ka Eestinäitemängu nõudmise päevakorrale. Seda nõudmist täitiskõige pealt Koidula, kui ta 1870 „Saaremaa onupoja" kir-jutas ja ise „Wanemuises“ ette kanda aitas. Sellest sünd-musest kõneles Jannsen ajalehes juba nähtava heameelega.Aastal 1873 kirjutab Jannsen ise näidendi „Pärmi-Jaaguunenägu" ja toob ajalehes ta sisust pjka seletuse. Hilje-mini kirjutas Jannsen veel «Kihlvedu 5000 rubla pealee h k mi Ijo n ä r vangis", mille sisu ta samuti „E. Postimehes"avaldas. Viimne Jannseni näidend „Tuhalabida valit-sus" ilmus 1880 „E. Postimehe Kalendris" täielikult. Neednäidendid on kõik üldist laadi lustmängud; Eesti tüüpeneis ei leidu, päris Eesti elu nad ei kujuta.

Oma luulekarakteri ja maitse poolest seisab Jannsen jamani iuui«Eesti sentimentaalse ja romantilise voolu vahekohal. Kaugelt karakter-


suurem osa ta töödest, nimelt laulud ja vanemad jutud,avaldavad moraliseerivat sihti ja sentimentaalset maitset, justnagu teiste tänini läbiharutatud köstrite ja koolmeistrite ilu-kirjanduslikud tooted. Jannseni tüübilisem hale jutt on„Eistakius“ (1848). Selles jutustatakse, kuidas Roomaväepealikut Placidust ristiusku heitmise pärast keisri Traja-nuse ajal armuta taga kiusatakse ja kuidas ta oma vahvusetõttu jälle ausse tõuseb. Et ta ristiusku ei taha ära salata,laseb keiser Hadrianus ta tulisesse raudahju visata. Sedalugu võib õigusega teiste sentimentaalsete tõlgete kõrvaseada, kelle tegelasi ka vooruse pärast taga kiusati. Veeltuntavam on Jannseni sentimentaalne luulekarakter lauludes.Need on nii tüübilised, et neid terve ajajärgu esindajateksvõib pidada. Sellepärast kõneleme nende karakterist eespool,käesoleva ajajärgu lõpusõnas.

Rahvusliku ärkamise ajal hakkas Jannsen juttudes roman-tilist värvi tarvitama. Ennemalt oli talupoja ja sulase eluta meelest nõnda õnnelik ja meelitav, et temaga igavestioleks võidud rahul olla. Pärastpoole laseb ka Jannsen omajututegelasi ülespoole kippuda, haridust, paremat elujärge,kõrgemat seisust taga nõuda. Jannseni tüübilisem romanti-line jutt on „Woldemar ja Jürri, ehk mis võib in-nimesest sada, kelle nim mi Jürri on? (1866).Selle jutu kirjutas Jannsen juba Tartus. Sündmustiku onJannsen saksakeelsest jutust võtnud, 1) ainet aga iseseisvaltkäsitlenud, jutustuse viisi ja keele poolest ta ümber loonud.Jannseni sissejuhatus näitab meile sagedasti, kuhu poole kir-janik nüüd oma sihiga hakkab kalduma. „On inimesi maapeal olnud ja on praegugi veel, kes arvavad, et vaene eitohi rikkaks, rumal targaks ega alam ülemaks saada; seepeab patt olema ja maailma asjad sassi ajama. Ja seda tahe-takse mõnikord veel kurja sõnadega kinnitada, et need, kelsee pähe ei taha hakata, peaksid märkama: oma lapsi paljukoolitada pole tarvis, see teeb uhkeks ja segab meelt ; kuioma viis peatükki mõistate ja peakoolist läbi pääsete, sest

x ) Woldemar und Jürri, ein Baltisches Erziehungsbild. Inland 1861.


on teile küllalt ..." Nüüd tuuakse õige ladusal keelelparunist kihelkonnakohtuniku poja Voldemari ja aidamehepoja Jüri sündimise, ristimise, kasvatamise ja koolitamiselugu elementaarkoolist kuni universiteedini järk-järgult esile.Jüri on Voldemarist igas tükis ees, isegi Vene keele välja-rääkimises, mis muidu eestlasele õige raske asi on. Jüriõpib esiti kreikoolis, siis gümnaasiumis, kus teda virkuse eestabiraha osaliseks peetakse. Keegi professor võtab ta omamajasse pojale seltsiliseks, kaasõppijaks ning järelaitajaksõppimise juures ja peab teda nagu oma poega. Kuna Vol-demar maagümnaasiumis ennast ühe pingi pealt teise pealelaseb lükata ja muidu pruugi pärast Tartus mõne aasta stu-dendi nime all elab, saab Jüri targaks tohtriks ja viimatiprofessori, s. o. oma endise heategija väimeheks. Niisugunemees saab inimesest, kelle nimi Jüri on.

Kui kiriklise sihiga mees ja moralist ei kirjuta Jannsen Jaßn*« mor*

oma laule ja jutte selleks, et lugejale kunstilõbu luua, rahvailutundmust ja kaunist maitset harida. Jannseni kunst eiole vaba, ei ole iseenese otstarve. Jannsen astub ilukirjan-duses kirikliku moraaliõpetuse teenistusse ja püüab rahvalekõlblist tarkust pakkuda. Selles on ta otse väsimata ja tüdi-mata. «Ärgem väsigem ära tuld näitamast," ütleb ta omakaastöölistele, „viimaks näevad ometi!“ Moraal jääb Jann-senile ilukirjanduses peaasjaks, Jannsen usub ise kindlastimoraali mõju. Ta on moraliseeriv rahvapädagoog; ilukir-jandust peab ta ainult sihileviimise vahendiks. Oma kirjan-dusliku tegevuse algul seisis Jannsen täiesti vaimuliku kir-janduse, iseäranis kiriku dogmade mõju all ja laotas ilmalikuskirjanduses vaimulikke mõtteid laiali. Ta läks selles niikaugele, et mõnes jutus klambrite vahel Piiblisse juhatab japaiguti ka terved piiblisalmid jutu keskel paksu kirjagaära trükib. Mõnele tõlkele on ta väljalõikeid Piib-list ise vahele põiminud, sest Saksa originaalides neidei seisa. «Sõnumitoojates" lõpevad jutud enamastimitmekordse manitsusega. Jutule „Uus Variseer" on ta 12punkti kombeõpetust juurde lisanud. Vanemas eas lähebJannsen pealekäiva moraliseerimisega tagasihoidlikumaks ja

310 III Sentimentaalne vool. B. Ilukirjandus köstrite ja koolmeistrite hoolel.

katsub 100 enese varal kombeliselt mõjuda. Moraaliõpetusesei esine Jannsen arvustajana ja uuendajana, vaid kordab jakinnitab neidsamu vanu nõudmisi, mis kirik üles seadnud,

jannsen jutus- Jannsen avaldab tähtsal mõõdul jutukirjaniku annet jaosavust. Kus ta oma kujud elu järele maalib, seal tarvitabta lihtsaid laiu jooni, ilma et peensusi tähele paneks ja neidpüüaks esile tuua. Jannsen armastab eredaid värve paksultpeale panna ja katsub järskude vastandite abil mõjuda.Sündmustik on Jannseni juttudes lihtne, sellepärast vabaigast võitlusest ja põnevusest. Tegevus on enamasti pealis-kaudne, tegelaste hinge-elu ja nende tegude põhjusi ei haru-tata sügavamalt.

Nende nõrkuste poolest läheb Jannsen teiste sentimen-taalse voolu tegelastega täiesti ühte. Siiski toob Jannsen

' palju uut meie ilukirjandusse, nimelt oma algupärastes töödes.Ta hakkab suuremal mõõdul kodurahva elu tähele panemaja seda kirjeldama, Eesti tüüpe ja iseloome üles joonistama.Rikkaid ja uhkeid talupoegi karakteriseerib ta näituseks jutu-keses „Nurme Liisa“ järgmiselt:

„Oppa(a otti ütte teiste ri((aS meeS. suppanberubtafib intreSfipabberib öötbi temmat tiggi fümmefonb tüffiraub (aStiS aubumaS otemab. temma aiab ja matab,pobbufeb ja mei(fcb, man(rib ja fanib ja mis muibo OppafamaiaS jttma paistis, tunniSfaftb, et Põrnal nobbi otti. ‘Slgga,nago fe ennamift nffaSte pibbati föbbt on, apne otti ta tuimufttafe (ot ja temma jummata nimmi otti mammon. ÄuSial (üüa peremeppeb fouS iStufib, feal iStuS Oppata SomaS9ZbggeS üttemaS otfaS, pöbbemaS(ega piip fuuS, ja eSjtmeneja miimne fanna juttuft tutti temma fuuft. inni«meSte peate mataS ta nifamma, (ui (utb maSfi(aS SSracti lastepeate, fee on (orgeft mappa ja ütte ötta. „9ftinnap fe iSfeõiteni" otti attatl tema mbtfe. macfeb innimeSfeb tebbapatufib, ftiS üfteS temma: „3ummat on füt fargaSfe feinub,et (a roaefeb tonub, muibo ei faatftb ri((ab auuStub"; aggaial ei annub ta neite (immi peab pe(Sta, meel mäppem muub.

naenc, no fe otti toma(e! teie (uttift, (aSftff,(abba(a pöfaft ja tapmanuuSti(uff üppe toma möifftte (o(fumattaba, friS ottets fe justament (ui manna Oppa(a perce--naene (EtfS. ma tcmmaft ennam ei rägi; feft ep(ma (üt naeSterapma (ui nöbrema fou eeft pea metega feifan


ja, !uš nmimatü, fanna foStan, fiiöfi pean tunnistama, etma nifuguStc ecft, !eS ja offenbamift fovraga pealeaiatuab, peinatoormaga ütte frami fõma läppän."

Jannseni jutustuste peailu on rahvalik kõnetoon, voolavütlemiseviis, soolane, läbilööv nali ja kujukas keel. Nagulihtne talumees, armastab Jannsen jutustuses enam laiust kuisügavust. Lühedust ei või Jannsen ajalehe sõnumiteski sal-lida, needki peavad laialt ja kujukalt sõnastatud olema.Tähelepanu ja huvitust äratab Jannseni juttude keelelinekülg. jannsen püüab rahvakeelt ühes ta peensustega jajämedustega jäljendada. Tükati on Jannsen oma proosakeele poolest hoopis algupärane. Siin ajab üks pilt teisttaga, võrdlus järgneb võrdlusele ja nali naljale. Huvitav,kaunis stiil ongi see, mis mitme Jannseni jutu väärtust aitabsäilitada. Toome siin Jannseni piltidest ja võrdlustestmõned näited: „Süda hakkas nagu kasetoht põlema."„Hindrik rääkis Leenaga nii pehmel häälel, nagu silitaks tapääsukese poega." „Oli kõik nii sula ja hale, mesine javesine, nagu see kahe südame vahel peab olema, mis haa-vatud on. w „Kullakarva, natuke käharad juuksed, misnagu siidipilved pead katavad, palged nagu piimavalgedsaiapullid, kuhu punast värvi nukkade peale kukkunud, suunõnda kui roosilill, mis praegu lahti lööma hakkab, sinisedsilmad peas nagu tuvikesed, kui pesast välja vaatavad, jakui ta naeratas, siis oli, kui vaataks päike kevadel roosakarva pilvede vahelt kastetilkade peale mäherduse noore-mehe peale ta silmad pööris, see langes põlvist ära. Igapoiss oli valmis Truutakesele jalgpingiks heitma."

Ometi peab ütlema, et Jannsen oma terves avaldusesküllalt suurt tungi mingi iseseisvama poole ei ilmuta, mis-pärast ta ka palju uut pole suutnud esile tuua. Ta vabastaskeele küll saksapärasest aitamatusest ja juhtis ta tõesti suurevoolavuse ja soravuse tõttu kõneldava keele kerguse poole,kuid siinjuures oli ta keel sagedasti jämedajooneline, vahesttalupojalikult suuresuuline ja lihtlabane.

Jannsen on meie algupärases jutukirjanduses esimesed *a-

sirgemad vaod ajanud ja teistele rada näidanud. Tema mõju kirjanduses

312 III. Sentimentaalnevool. B Ilukirjandus köstrite Jakoolmeistrite hoolel.

on näit. Koidula juttudes mitmeti tunda. Pika tegevuse ajajooksul Eesti kirjandusealal märkame Jannsenis täienemist,kasvamist, niihästi sihi, maitse kui ka stiili poolest. Jannsen

seisab oma luulekarakteri poolest sentimentaalse ja roman-tilise voolu keeru kohal ja sünnitab nende vahele loomu-liku ülemineku. Sentimentaalse voolu kirjanikud tõlkisidhaledaid, armsaid lugemisi ilma moendamiseta. Jannsen teeb

Lühikene tagasivaade. 313

osalt sedasama, katsub siis võõra jutu sündmustikku tarvi-tada ja valab võõra jutu oma välimise kuju poolest Eestiolude järele täiesti ümber, annab sellele hoopis uue kuju-Siit astub Jannsen veel sammu edasi ja hakkab iseseisvaltEesti külaelu kujutama, kusjuures ta siiski veel oma mora-liseerivale, kiriklikule sihile truuks jääb. Jannseni suuremtähendus Eesti kirjanduses on see, et temaga meie algupä-rane jutukirjandus algab. Kuid Jannseni algupärasus maksabainult mõne jutu sündmustiku ülesehituse ja Eesti oludetähelepanu ning kirjelduse kohta. Kujutuse viisi ja maitsepoolest jäi Jannsen, nagu hulk ta eelkäijatest ja järeltulija-test, võõraste eeskujude mõju alla.

Võõrast vaimust hoolimata, mis Jannseni „Eesti lauli-kust" vastu lehvis, leidis ta iseäranis nende hulgas, kesrahvaluule ilust aru ei saanud, austajaid ja jäljendajaid. Jann-seni luuletegevust jätkasid iseäralise usinusega MartinKörber ja Jaan Jung, kes mõlemad laulusõnu Saksaviisidele luuletasid. Aga et sel ajal juba uus vool mõjulepääsis, pole meil vaja enam nende juures pikemalt viibida.

Lühikene tagasivaade.Läbiharutatud ajajärgus nägi meie rahvas esmalt päris- Selle aja

põlve ja pärastpoole teopõlve viletsuspäevi. Orjal ei looksönad*

olnud võimalik jõukaks saada ega haridust omandada. Puu-dus iseteadlik rahvus, puudus ka omapärane kirjalik enese-avaldus. Rahvas ise oli kirjanduslikust tegevusest väljasuletud. Mis üksikud rahvasõbrad armsa maa-rahva kasuks kirjutasid ja trükki andsid, sündis aina halas-tuse ja kaastundmuse pärast. Selles patriarhaalses idüllisseisid esirinnas austatud mõisavanemad ja kiriku-härrad. Vaimuvara, mida raamatute kaudu maarahvalepakuti, oli südame ja mõistuse juhatuseks, rõõ-muks ja õpetuseks määratud. Südant juhatavas jarõõmu valmistavas osas tulebki meie ilukirjanduse algust otsida.

Eesti vanem ilukirjandus seisab märksalt vaimuliku kir- VWraa i!u'

• l .11.. . , .

kirjandusejanduse mõju all; ilukirjanduse esimesed soetajad on osalt siht ja laad.

III. Sentimentaalne vool. B. Ilukirjandus köstrite ja koolmeistrite hoolel.314

vaimulikud mehed, osalt nende lähemad abilised. Sellepä-rast on arusaadav, miks vanema ilukirjanduse juhtmõtted niikiriklikku laadi, miks ta sihid nii teravalt silma torkavad jata tooted kombeõpetusega tuntavalt peale käivad. Meieilmalikud laulud ja lood on sel ajal kõik õieti «pühapäevavahelugemised". Kui võõrsilt sissetoodud produktilpuudub esimesel Eesti kunstluulel sisu ja kuju poolest Eestirahvuslik karakter. Liigutavates lugudes, mille ained võõras-test rahvaraamatutest võetud, kujutatakse võõrast elu javõõraid kombeid, mis suurelt osalt muistsest ajast pärit;siiski õpime neist lugudest üldiseid inimlikke omadusi tundma.

Kirjeldatavast ajajärgust Eesti kirjandusloos märkameselgesti sentimentaalset voolu, mis esiotsa didaktilises luulesvähem silmapaistvalt ilmub, vanades juturaamatutes ja lau-ludes aga täiel hool mõjule pääseb ja niikauaks valitsemajääb, kuni algupärases kirjanduses ärkav Eesti romantism takõrvale surub. Kreutzwaldi «Kalevipoeg", Koidula, Jakob-soni ja Pärni algupärased luuletööd kukutavad sentimen-taalsete lugude valitsuse. Enam haritud lugejate ringkondhakkab algupäraseid, rahvuslikus vaimus kirjutatud luule-tooteid nõudma. Haledasisulist ilukirjandust lugedes tõusebtundmus, nagu oleks tervet selleaegset lugejate ringkondaalaealisteks lasteks peetud, nagu oleks tahetud süütule noo-resoole sündsat kirjavara nõutada. See ei olnud sõnatõsisemas, kõrgemas mõttes ilukirjandus, mis suurt jõudu,värve ja fantaasiat oleks avaldanud, vaid iseäralik ilukir-janduse surrogaat; rahvakirjandus, milles salaja kõnel-dakse ja nagu karkude peal käiakse, sest et pädagoogilistsihti siin alati kunsti sihtidest eelistatakse. Sentimentalismitähe all ei ole algaval Eesti kunstluulel küll suuri võitusidesile tuua. Selle põlve luuleilm on alles kitsas, mitte ainultmotiivide, vaid ka eesmärkide ja ülesannete poolest. Naguasuja on ta uudismaid teinud, esimesi vagusid ajanud, kit-salt ja kehvalt ära elanud. Mõistuse ja moraali kultiveeri-mist peaülesandeks seades jäeti fantaasia hooletusse ja sise-miste tõsiste hingeavalduste aset täideti sagedasti tehtudehk väljamõeldud tundmustega.


Sentimentaalse voolu kirjanikke karakteriseerib harul-dane rahulolek meie kodumaa oludega. Vististi leidus selgiajal Eesti rahva hulgas neid küllalt, kes rõhutud oludes pigis-tust ning piina tundsid ja paremat põlve ootsid. Me teameet XIX. aastasaja keskel tihti nälg meie talurahval külalisekskäis ja raske teoorjus suuri majanduslisi ja usulisi liikumisisünnitas. Kuid sellest kõigest pole sentimentaalse vooluilukirjanikkude toodetes mingit vastukaja leida. Selle ajakirjamehi, kes suuremalt osalt kirikuametnikud, juhib usuliktundmus, millele mõistus ja tahtmine pidid alistuma. Pealeselle puudub neil aineline iseseisvus, et rahva kasuks mõju-valt rõhumise vastu häält tõsta. Kuidas nad olude pealevaatasid, seda võime lühidalt nõnda kokku võtta: Jumalvalitseb maailma üle. Tema on ülemad rahva üle seadnud:neist ülematest on mõisnik rahvale Jumala lähem esindajamaa peal. Ühelgi talupojal ärgu olgu oma tuleviku pärastmuret, sest terve maa ning rahva eest mõtlevad ja hoolitse-vad armulikud mõisavanemad. Neid ning teisi inimesi tut-vustab selleaegne kirjandus alati kõige paremast küljest,soetab usaldust Saksa ja sandi vastu. Talupoja elu vaikseslooduse süles isegi raskes teoorjuses ja näljapõlves on sen-timentaalsete kirjanikkude kujutuste järele kõige õnnelikumja parem teistest seisustest, on paradiis maa peal. Ja kuigijuhtus talupoegade keskel nurinat kuulda olema, siis vaigis-tati rahvast ja õpetati talle rahulolemist. J. V. Jannsennäituseks ütleb „Sulase laulus".

SSRa ollen füt üfž maene talto orri3a palle piggiä fenin omma leiba,gi fiišfi fa, op laimaja, fo lörri9Ru armaft põime palmafš tel)pa.

ma* fui faffameppebOn Suntmala ecš üppeb,6cft ollen raidul omma talto pölmež,sccn tööb, föön leiba, ellan rappo feež.

Sentimentaalse voolu tooteid ja meie vanemate ilukir-janikkude vaateid karakteriseerivad kõige paremini J. V.Jannseni järgmised salmid „Põllumehhe õhtulaulust":

316 III. Sentimentaalne voo!. B. Ilukirjandus köstrite jakoolmeistrite hoolel.

$iU viffab mitfu röga fömab,foogib, prabib fä;

‘■Ottš ftisfi ennam fönufš faaioab,talto innimel

On leiba, räime mcü ja piima,Sforb mõib fa puppa pä;SSRiš on fti§ meie fuggul migga,sui faUiš fermid fä.

Rahvaluule loomise metoodist ning värsitehnikast ei olevanemad ilukirjanikud midagi õppinud. Kõige rohkem sisu-list ja stiililist arusaamist jätkus neil Eesti vanasõnade ningmõistatuste kohta, kuid Eesti luulestiili soetamiseks poleneidki kasutatud. Esimesi sugemeid Eesti kirjandusliku stiililoomisel võtsid sakslased oma keskaegsest vemmalvärsist,mida vanades õue-eepostes tarvitatakse. Juba sakslasteeestikeelsed pulmalaulud avaldavad kalduvusi vemmalvärsipoole, samati ka Käsu Hansu nutulaul, Eesti kunstluuleesimene toode. Sisu ja vorm sobivad siin nõnda, et raskeon endale seda nutulaulu mõnes teises vormis kujutleda.Teiseks eeskujuks kirjandusliku stiili loomisel oli selle-aegsetele kirjameestele Vana Testament oma plastilise kee-lega, silmipilgutamata tõsiduse ja armuheitmata otsekohe-susega. Siin esinevad sagedasti suured karakterid, kelle tulinetemperament meid kaasa kisub, siin avaldub vahel võrratunaiviteet kujude leidmises ja mõtete väljenduses. Vana Tes-tament jutustab plastilikult, kujukalt ja julgelt, temas esinebvana aja vaim ja idamaalaste piltlik keel oma põliste tradit-sioonidega. See keel seisab meie vana rahvaluule uduse jalüürilise stiiliga käega katsutavalt vastolus ja läheneb omakujukuse ning vere poolest vemmalvärsi väljendus-vormile.Vanemad Eesti ilukirjanikud, kes loodusega kokkupuutuvalihtrahva elu ülistavad, jäljendavad Piibli lauseehitust niisamahästi kui selle rasket ja ühtlasi pidulikku rütmi. Vanale Tes-tamendile nõjatava suursuguse ja luulelise stiili kallal töötasvon Hollz, kellest eespool pikema näite esitasime. Juba peal-kiri „Jut on se koruke" näitab, et ta mõtete avalduseleteadlikult ilusat koort ehk kaunist välimist kuju otsib. Sel-get joonistust ja suurepärast kujukust saavutas Eesfi vane-mas proosa stiilis Suve Jaan, kes meie vanemas ilukirjandusesjuba osalt puhtkunstilisi ülesandeid täidab, võitlusi ja loodusenähtusi otse homeeriliste joonte ja värvidega kujutab. Uusi


elemente Eesti proosa-stiilisse tõi Jannsen voolavast ja sora-vast rahvakeelest, tegi kirjanduse keele kergeks, humoristli-kuks, kuid ühtlasi paiguti labaseks.

Ühekülgsuse peale vaatamata on sentimentaalse voolutoodetel Eesti vaimuelu arenemise ja ilukirjanduse edenemisekäigu kohta salgamata oma tähtsus. Siin ängati rahvale hulkvaimuvara, kosutati kõlblist elu. Palju neist õpetustest, missentimentaalsed lood ja laulud sisaldavad, on rahvale jääda-valt meelde jäänud ja talle tõsiseks eluvaraks saanud. Kir-jandusloos sünnitab sentimentaalne vool loomuliku üleminekuvaimulikust kirjandusest vabale kunstikõrgusel seisvale ilmali-kule kirjandusele. Sentimentaalsed laulud ja lood äratasidrahva isu ilmaliku ilukirjanduse toodete järele, tõstsid lugu-pidamist ilukirjanduse vastu rahva silmis, kes vaimuliku kir-janduse valitsusega nõnda oli ära harjunud, et iga ilmalikkuluulet, oli ta nii hea kui tahes, lihtsalt „tühjaks loriks" nimetas.Sentimentaalsed muinasjutu-novellid on loomulikuks ülemine-kuks rahva-muinasjutust kunstipärastele jutustustele. Saksarahvaviisid mõjusid nõnda halvavalt ja võõrastavalt eestlasemõtteviisi ja maitse peale, et sentimentaalse voolu kestelainult mõned üksikud Eesti rahvaluulest ja Eesti rahvaviisi-dest oskasid lugu pidada. Sentimentaalsete lugude jaharuldaste sündmuste otsimine ja nõudmine juhatas tõlki-jad kirjanikud aegamööda hirmuromaanide juurde. TõlgitudEesti röövliromantika, mida David Martson Eesti kirjanduse-põllule külvas, oli sentimentalismi kännu kõrvaline võsu.

Kirjandusliste kirjatööde teemad.

A.Muinasjutu olemus ja ta tunnused.Muinasjutt ja muinaslugu.Eesti muinasjutu imevahendid.Lollikeste näiteosa elajajuttudes.Missuguste muinasjuttude tekkimiseks on loodusenähtused

põhjust andnud ?

Mis ilmavaade esineb FählmannM müütides?Meheline element Eesti muinasjuttudes.Sõbrustamine vaimudega ja selle saatuslikud tagajärjed.Lollikeste kunstniku-kalduvused.Kuidas rahvas muinasjuttudes põrgut kujutleb.Tegelaste motiivid kuningajuttudes.Rööbasjooned Kalevipoja ja Suur-Tõlli vahel.Saatuse-idee valdamine „Kalevipojas.“Võimatud soovid muinasjuttudes ja nende tagajärg.Milles nähakse Eesti muinasjuttudes õnne?Kuidas kirjeldatakse «Kalevipojas" naisterahvast?Looduse ja inimese vahekord «Kalevipojas"?Eesti luuleained Soome «Kalevalas".Naiseline element Eesti rahvalaulus.Neiu ülistamine eepilises rahvaluules.Mis tähendus antakse lindudele Eesti rahvaluules?Luule algus ja allikad Eesti rahvalaulus?Kuidas Eesti rahvaluule laulu ülendab.Kodukoha kujutus Eesti rahvalüürikas.Armastuselaulu laad rahvalüürikas.Eesti rahvaluule ilmavaade.Eesti rahvaluule esteetiline külg.Rahvalaul ja kunstlaul.

B.

Esimesed arenemissammud Eesti kirjakeele ja õigekirjutuserakendusel.

Usupuhastuse mõju Eesti kirjanduse aluse rajamisel.Forselius-Hornungi keeleuuendus.Pühakirja tõlkimise kultuurilooline tähendus.Katsed kirjakeelt rahvakeelele lähendada.Valgustuse ajajärgu mõju Eesti kirjanduse kohta.Rahva sõbrad ja eestkostjad sakslaste keskelt.Kirjandusetõugude alged sentimentaalses ajajärgus.Naiskangelaste tüübid muinasjutu-novellides.Rahvsvaheliste muinasjutu-novellide kirjanduslooline tähendus.Kirjanduslik sentimentalism mujal ja meil.Ühised helid K. J. Petersoni ja krahv Mannteuffeli lüürikas.

rakendusel.

Eesti kirjandusloo peajooned - Folklore.ee

Documents

Transcript of Eesti kirjandusloo peajooned - Folklore.ee