Uhilkr,ur,-,ber 3 senti

3arhi1Kaö(HrfJhMH» «Uut «MMpIml, IwlMpl—11« raadak I

Pölnmeeste, asunik® la Eemaapitalae Mälekanfla j SSTÜVWhaotflai BPQAR PASTARU8. Vistuti* MaMtafai VA1.TE8 OLDt! j Aafreui rmiutaiw 10 teolt.

it:r"-Ävifra*

Nr. 128 Tartu reedal. 2 novembril 1934.

Narva Kalevi Manufaktuuriedurikast tegevust tõendab, et ainult kõrgeväärtusliku kauba tootja võidab publiku usalduse. Narva Kalevi Manufaktuuri palitu- ja uli-konnariided on valmistatud parimast ia puh-taimaist villadest ja omavad ka kõige nõudlikuma ostja kiituse.«MMMMM Tarvitage ainult kodumaa tekstiilsaadusi,seega aitate kaasa meie tööstusliku toodangu edenemisele ja võimaldate paljudele tööd.

100aastat

OerineujupuüDjfujepDiiiillfiõdeineEstelTalupidaja lahing kraawitSSllstega. 2 haawatut.

tdkitz Pariiumaal- fuadrmrcekc wlillaS, “i™11 tabuainelt [auptufe #■'(( M-Ie UI

LDLDZLL If H;SSMS^SSSj,.M

Uus Eesti la V

MZM

h,rt?iS.’ /• R.K MÄiltoÄ w£iS* °f! nT1.?”!

isisis;! üT""’""" “

Seakasvatajad! f1 mmm Hitia mm kiirnnrnnriiK I

Vallad elujõulisteks.Omawalltsiistt refccmt te-stmntsel htidts ,'eda «westadtt.

fia;cah'e:>:ro,i omanjoliifuste reformi torrttfe roitfe ja Bjäimfliuft fH* Põeme, et loorntfcga uwututvad vallcvMMalitsil-vuhul an er-n maaroalü. vallad pr-eP-sel kujul ei ole foädffe» feb kahvale hinge lähedasteks. mis ttu-fuSte tegelaste iniormeerimist walitiuse esinbama tikiti moiral neile puudud filef* gi»ota tarviline omavalitsuse edukakspaalt — avaldatud njaftrjonbufe* mtt. orbetb. PAHjusekS ei olf siin mitte saa- tegevuseks,mesiiaus-rd arvamisi On peetud loomi- matus asvajamises. vaid põhjused ula- Teises! küljest ei

arvestada kihelkond kui oma- tarnad üldistesse korraldustes-'-. seadus- wabamad tegutstLm avaldatud lellele ta tega ei

r soovitud

voliksiiSük^usi. Lm avaldatud lellele <o tega emnid legewiMwõiiualuäteSse. gusie valdade majandusliku seisukor- ^r,».». i»,u« w-rd°d„ ««- °° ---«-i» m- .

flTVMt ei ole Turtr* kidekkondiile oma- ülesandena haridutholude kor-vat-isti-e mõiste -uuros üld-e ülemalt raldomine. Haridust korraldaminepeatada. kura ei voatnud nü walitfuse nõuab kõige suurema t-> valla eelarvest,tegelaste ega omavalitsuste elmdajake Lelle juures puudub aga valla omava-lõnawõtutt. et sarnane lahendusviis litsuiel vähemgi kaasarääkiinise õigus ha- "roõifš eüle kerkida .fhiifli tähendatud ridusc korraldamise aSjus. Õpetajate wa- t , in. mjh ih ' , nraeaustp^ahWtort-w « «M mm tatari» urnile » m Sl- SÄ -B.».■xMlu;. m m* UmmM mv*» aua fui. naUn,» .»[. Ow* ftma„ $UIrematt „dtabe

3<XVtskuS=

püha pühidPühapäeval. 4. novembril, pühitse

takse üle riigi karskaiLpÜha. KarS-kuApüha eelõhtul, 3. novembril.Pühitseb ringhääling kolmeerond

karSkuSpüha üle kand eile. mille

! lel pudul elav mõttevahetus t

reor, on antut irntu Ma rrtrw »«Ieteeb«. «.# tarn Ml»- ,5*,^ ^ on fuüfemc lj,....* Ljw'1 *ui ruii, mi* bamije» Dole walloomawalUsusel - »«-. ^rkguna loomme. Latzkäcs juurema-k^l päevakorral olnud, mälust. huvipiirkonnaga suureneb ka Eelaste jaiawaltt-uSte re'oem haa- Eriti pidurdatud ,n ,ga valla asja. eesti st,st haritud töömeeste hulk. Sia emoid maarahva hulki, ajamine llse-miSie mojanduS- tarvitse karta, et meil-Puuduksa seletatav errlme huvi ,,fe rüfimuSt* korralda- mati

icaHaomcmaltl- misel Wallawolikogude otsused er oma amatc> ning võdemas rippuvuses järel-

tanvis järelvalve asu- Tahame loota, et omavalitsuste re-n asjata takistus edukaks sgxnn teostamisega ei piirduta ainult

v umberkorraldomi- tegeu-useks. Cn tarvis Fmblai piiritlust, seniste maavalitsuste likvideerimisega,uiustd Kns asenda- mis kuuluks järelvalve kinnitamisele, et .«oid süvendatav ka omavalitsuseeü-kmest-cd kolleegiu- võimaldada valdade! sistmiste majan- mõloie arendaluist rahva hingelaadileinniniufikia. roõi duslike kiihmuste knrrmat lahendamist, waspunõriamalt wallaomawakitsuste üm-re.volve valla oma- Samuti on teede korraldus, berkorraldmiiisega. A. 3- Ä.

keikaiutustele. suuresti olenev järelvalve astituiest. Ka *I .'kvldeentud icnifeb n-n on tarvis wa!d-^el tegut- ox*i k-^ rtttAftrls-L. kuid omavolil- tem-ie korraldom.se võimalust. ^ UNaiM.-aõks muuttileta. kõigi sarnaste üksikasjade eliieroomine EPA. Riia. 31. oktoobril. Riiklik

' viiks pikale. Need üksikudki küsimu-ed Nmunoeopott valitsns muie eile fnnre-t näitavad, kuivõrd kitsad on prvegu meie ma hiilga ,»esl linosaagist Inglismaale,

maklaomawaltisusto tegeimiSwõimakused. Lina eest olevat saadad fi

UaiinuhaiseteMniisaDi) teoksMrdlew hoolchimöc lendus m»^«ffe1«. — RIN hooWeb pmegu

2760 waimllhuige eest. — 6 profi, rohwust hooleololed.

uHtavmd kodanikke, kus see mi8jn ustav vaim inimesis pupdub, seal onsageli suur süüdlane just kodu.

kodu — lapsepõlve kodu. see cm Pü-frtm paik. kuhu vcmaduse päevttgi ikkajälle sürduwod >neie mälcAtused. esile ma-nodeS armsaid olevusi, ks» juba kõdunudigavikku. Õnn meile, kui saime sealthäid eeskusustdj kindla, kõlbla aluspõhja,häid juhatusi eluteele minekul.

5kuid on kq seesuguseid kodustd, mil-lele mõeldakse kibeduse ta snjaiuStega.Niisuguseid, kus valitsemas ekslikudolukösiilused sa kus kasvavatel- lasteleanti esimene tõuge halbadele teedele suundumiseks. Eks ole perekond enamasti ka

ift hiljem seltskond vaid edasi arendabja süvendab.

kaevatakse, et praegusol ojal .

kus iiuliieled, kellel oli kaoSkoda-nlke usaldus ja seetõttu waStutuSrikkailkohtadel, haarasid käega võõra varanduse järele. Neile inimestele polnud kodudest kaasa autud seda koitjemglit, kes'oatuslikiil hetkel võimjalt. hoiokavalthüüaks: ..Ara tee seda, ära unuSta. midavõlgned iseendale ja oma aule."

Häid kodanikke ootame peaasjalikult

usku enestesse, usku ka o

mõtted, mis ligineva ksrSkus-

kohiiSklikr» tokmv-d vm>!«lt riisil ja smasallllosirl. Hppfealsam VpStrS on aoSItt aollnft fünSnnb, j!i

i Hm WWHrtDn?6«fl. (muil >K#H wMltmM fmiteW. Gr>» nSbk» 1

alat 3.02 titti. t«i»a crtanft, 1230. a.35.000 h«Ie,Inft ett 3.3% rohioa arwoft.3.4% rabwa ar»R*. hi neile «kalleteleioalekandE abi laajatele jaorde arvata

arufaamamfl i ........»NnS»er«lb tm neil '«oiule teeSta-uirl. Neel kaalullolil

tSnsewab dealekansttAv» ------hoolekandeseaduse mnntmisr

täienbanife seadus,labendaS ka iootnadai,ete

kaSwamIna...tingitud eestkätt suurest puudustkau-

uetujete arvust. 4d»tti'»MH aietärMaiaftte m ,«dala Ita

inõtlewad Pisut sellele, mille nad i,

Woltweti mctföfeoott lSpetajadsaawad kohad.

Ml sügisel Woltwett n

Remalntstaon ja kjaajap N

SSrreldes neid l

. SISlUMinas Ilgitandn

b»l,a abi- maaamaivalillnSie rclarmi löplik selgmninr.taaetnuud Nfifid aga leiad miniZlrrriom. tt «t ale eri.

» tuhanded >'* waiaenft wrel (uenatt sidudainiqiefcb nui kapitalid, ml# neil normaal- maaomawalitlale refarmlna, MteeSrat tn-atiaM ntntiake piiewade «aaH laantn# atib. lekandelrodnje mnntminf ta iSirndamine w#ibHiljem lekkinud ma,aadu»lik kü# ja lale- <«*• <M«* kSie, lihtmai ajal.

kannatajate ,

tuled lakkamt».!« HO,!ekaai»jeadnst nakSma-lelfi-». et hattekann, laiene#

ekulnfld kelkrntlelt „ |wW#ww M M<kd,«i minWtiaW malgnltad Ulhenal! fcoo- latenannd kn ilma haolekandelendnieia

lttandeknlnde jagnuemif,

MS d-atuS waimadataeteSle. lit# ritk hao.

ja nidramöiSluSlik-

BONAH . |l^ H |»^1»■ U

Mida juhtub neel tSnavaenaUKoollealkfed lapsed ei oska emakeelt.

» valla Alliku algkoolis ilmnes sest rt ta kooli- sõnagi ei rääkinud. Tüd-> kohrkia aastane ja tänavu

Jämejala j. t., °n praega 1128 Haiget, kell-aiaXjiiaaji(d# lulub fiftmüeü 30 {r. fimbtrwarjUpalkad"e» 1 * **# * d'ä e # * *n b-initdonr jubkum. Nimeltntgt Hg-lar-Rdel ^ S7S nttramHikknelM-i. wabodiku perekonnast kooli k a k e lasi. kooli mõlemad. Õpetajal on siiski pika.

onnf^BnaaiMt^öw*Lb?i lt* sx o f Qn u fc sõnagi kõnel- peale korda läinud ..imelastele' õpetadaVaimnHoieala &J»arwci ^»ia*fff^K*n»nV’ ^ 0 Lapsed on juba kaheaasiasrir jäetud nende emakeelt, mida lapsed nüüd mõis.

i kellegi ruk c

»ea«en^.» 4.5. laani# 8.4. kodust «ma! tõõl. on lapsed loonudNorra# »,7 jne. vahelise keele. Seda keelt

Ä i!. LL"^ korda läinud lähemalt kuulda sest4H# jagja Hlen-g^idaWjn' matsad 7,5— 10 lapsed ‘ võõraste juuresolekul ei Eesti kunstnikL eksfiurfioon.I mdiiiwat'adi 'mtni#. sõnagi, kahekesi olles on neid aga taba- Müsktvas.

« siu. #*«*-> & el««s «Lremcchetuse.. STA. M o i k v a. Sl. oktoobril. EEHa,lealn#te taamii. IwietaM Üht neist, poeglast. W peaagu juba kunstnike ekskursioon, kokku 18 isikut.""^""«g"^",^mkr»lofiisi^f»»i'K^i^' õanne^astm». nõuti juba oaStat -paar kaabus Moskvasse. KülaStatt kõigepealtHoaleatngtr t&annft 60%. .(JW JftOQQi taaofl iooit üttd ei jaalib toaoQn Wbmu Žrrtjafantfi

Käesoleval sügisel Wollwett metsakoolimetSniku-klaSsi 16-st ISpÄajast on põllu-tööministeerium määranud MLtsowahti-dena ametisse juba 1. noev. s. a. IL noortmetsategelask. Ning samast stnipäewnlrIst metsawkchi-klosft lõpetanud miniSteerium kuistib oma kutsetööle 12 värsketmetsavahti. Ka ülejäänuile muretsetakse

° kobad lähemal ajal.

SSSke-Nigoka pffmaühing lahkusP. K. ^Estoniast-.

29. oktoobril petti Kirtmõek Ltöne-« Nigula piunalthinsin erakorralist peakoos

olekut, millest rohkesti osa võeti, llhisgu9 ftut tegev»se Ülevaatest selgus, eisthing, piim,taod»,, on tt-,avn rohkesti tinsnnd. Uh,na°n töStannd edukalt ja pusib kindlal üi--

VeakooSolek» poolt kjnnitntj Lääne-Nigula j, Us,küla plimaLhinguliitumisleping ja otsustati oStnteel omandada põllutõömiaisteeriumilt krskwcicrriniag Ridala ja Kiltsi koorejao-uvde aluSkrundid »heS «il asuvate hoo-

Tähtsa»» vtevnkma» puuktiua oli harutt.se! P. «. „GOt»nta« liikmest lohku»>se küsimus, mille jumes pikemalt peatnti ja küsimust kaaluti igakülgselt. Havüaw oti, et P. «. ^Muii* liikmeülahku»kse »»«žk ei tulnudkuuldavale sthki sõaawõt-

küsimus otsustati üksmeelselt, ilmaj,- - ««lunn» oqneiaihrvi Vn^uhSSietu.

JKaafctf" l artwnMl

J-xantsusmaasaadab väedSaaümaaie?

Sun items LMsimool.

Mfllestustolwel Vlllnndllossi seinale.

mendi 15. oaatcfcšemo Puhul äiutatudSkautide rügemendi selts otsusta» ma-Ic-Slada wabaduSiüio» wõideluud skautesel teel. et asetad neile mustast roomgraniidist mälestustahvli Dlljcmdi Uue

asub Ssidjandi^äruu prefektuur ja kult

pataljoni esimene T-kompann sõjaretkele.MäleStustabwel walmiZtatakie umbe»

80 korda 60 cm LiljandiS kiviraiuja

raiutakse skmitvLe ,õ,aacgne embleem isselle olla kullatud lahtedega sõnad:

Sellest majast Malsiisid 3. jaanuarit

kale sõjakäigule kodumaad ähvardava

n skautide sõjaretkele asumise mõle

kuud järelmaksu ostjaskonrialeSuur valik valmisriideidmis valmist*tvd ajjaiundllkuh, paremast materjalist

DAAMIDELE Sa MAARADELEsiiais- |a talvhooaiaks

RtiidlMlaiMtcm mDQk Ilmaordarlta I

KOiastage maidoslusunnital

Kõige suurem nais- ja meesvalmtsriiete äri Eestis.

A. RUBANO VITSCH oviau viru W

Koi. Koon aimeta surm.Rewolwrmuvl läbistas südame. — Lein Kaitseväes. Eesti MiSp! laste Seltsis ja seltskonnas.

Neljapäeva pralelSunat kell» nrkjoajal leidis omas kodnS, Tehnika tas. ar.29, krl. 7 Suaetut mrma kaitseväe warnS-tnswalitsnsr tehnilise asjanduse juhatajakolonel Karl Kaal. Õnneta» juhtu»rewolri puhastamisel — rtJooIömt lahtivõttes on kuul tunginud otse südamesse,millele järgne» silmapilkne surm.

Enesetapmist ei saa kuidagi alrtada.sest kadnnol polnud selliseid muresid, mi»surma olekS snndinud. Majanduslikultoli ta kõigiti kindlustatud, teeaiStuSaS-jad karra» ja juba kaduuu iseloom jailmavaade oli selline, et enesetapmine ei

iBitftri&c k^og/ kAumidkSs!l kast" hil-jem saadetakse «nldalängitamisek» Tar-

Matuse korraldamise aSju» kestvadtoimetase tõõ lõpul veel nõupidamisedkaitseväe, E. üliõpilaste Seltsi ja tei»-te organisatsioonide esindajate vahel.

Kolonel Kool istus neljapäewa keE-

kiftS? ät5A"äslõunalauas. Keegi ei võinud aimatagi,et warSti julchkb midagi hirmust. Eriti

ta MLa»tab korraks mwolwrit. ja lsik,keetvaltuppa. Setk hiljem kostis sealt

„Wi» nalja sa seal teed!"hüüti Pahaaimamatult.

Aga kõrvaltuppa mmneS selgu» kõi-ftik kurb tõsiasi —- kolonel Kooli südamepli revolvrikuul läbistanud.

Surma Põhjuste selgitamiseks kutsuti

Junkur. ke« isiklikult hakka» juurd-lust juhtima.

29. ia 30. novembrit» on Tal-Itrtna kokku kutsulvd Ball, rn!>dewSlieministrite esimene lonweremsuue kooktöö ja sõontSiepkngu võh,ol.

Konverentsil tulevad käsitamiselekisti küsimused. ml» uue lepingu särelenõuavad kolme riigi aMtft koostööd.««Atl SdAsak orstafde Moapoli-

r.l,sed küsimused, milledch kSik valliriigid ühevõrdselt buwuatud

Leedust tuleb konwerenlsile välisminister Lozoraiti». kuua Lätiwalir- ja peamimster Lmanist osen-dob wälisminieieertumi peaiekretärMuul erk. ühtlasi võtavad konverentsi liidest osa saadi knd.

JB—IrV r. aMMaWl

eesti Haridusliit IV-aastaue.ttabalttta toc»e«<k «Mudaga«eit elabeltja wabaharibustõõ forralbirB käRtawaib H-aeftb. StOa ulatal Md, teirtntf* Ittmrd

sl: paluh:btede esindajad, fui lüdu ?üter ja peasekretär E 29 -aiafirjaribufele ir.?onnatfto

Lüdu Hameks 512 seltsi ja 176 õpiring! 4000 Mmega.ti fipmnrtfu! «"blaartnl (*ten«n« aSrt rtWRa ifrfttanafa PnlnSbalaib fatralbabrä ptfttt Ism Ktlaftn^rirmr, Uh '--bnMlttaa. 'HfkWanrk algaastail ti! ttk. tt-dadanbu-löü atganilalflaaalke tlrh.® «iSWift jt InnbtS, tl feIl8!onblifat |ntbBUU( faab

leel C.ROä- .RMlift banbtUaldifi liite ja Btganifatfljonr, »Ob waib fiiS wiljakaib lulewsü. tri fee Pi-nder aniiiö tn» |aM mtb liiki Sbanba» fefflabt, »# - hiaab feetmifei akttlufakel jainr « tari. Itltf kkcltllb Lbtlsltaw te. Uit*,»» u « I ifl(t 1_ ilritnW.^tan^rt-

, _ -. " IL.. »„n„r.fc«r urn** t*K kehalike nabatieiMMM trttrttt Ha-' foffuwat- ...1MB» fBfluIappal ftrtfrt fatdl SmiWe. fffnitnmiWe ja ftli ' ' '

lÕBlamaSeaiofc foftn i. Kleerik- ^ [dfjenbamrfele.

pee*«b laengtrta |a hrrfwM*HmneieCfe HiianbcteSfe. Kallama e•IfttfUtn! puubanüsal rnlttt» RU

mSiftlamalt tagajate.

i nftifejBtrttelc. itmellajatelc|a beTtraatorftcfe. Veolt(arfnteb tthlabel Tiigile Wiikelawaba

iHm .n rattnnnk nÄlbenWt* «Kflafl J« alatasa lk-oscrtrtB-be «»»» J« W«m»n j,„.b »,st. ttäikttaMabala stltmatd Niide».

deid/ MilliHe laea»laaeili!tlo»detd tiidadsild» taattttaeMete lad».

Oam«ti knl repertaaart kifimal. ea tükkis ka Ime feabelbaa j, KEereM!»»- Sild»Isub» t, selmiltttvb baZmtftatat 11,1 900mStfelamele.

Selli «artkaglttka Miim ott »e,a»ite 8m-tee m {antkmaab meb tüttamatb lartbmft-ja rilgltrgekaN. Siid* eUrneferi esimekad eliIiri Sanulsaa. kes kiljul «maad-

, tal lUilfel enda ÖO-t. fAnnväewa. «itrflteda tn liibu jaiehfc eeletfal tlnnb pUe-täib aega end. riigimosenab Jaan I I •ilftit ja Sael Qiabnnbi 1932. a

n liida efiaetftetl ft. & • f a r »»,

«raag» an i4rjeforro« I1 taelasesttbeija.«aar tUtfal aa Ca aeaalamade etjerhum.

". mille rUaltamHe fWI Haridallill r

seliJuU aaas te$emalt, kana tema ofUaattfe p*btml!-leiifeft at%ltoniirrtt 1. betibcbftrtgetlfU mla-

<?eigi S. eanballiit dbbttfe» raia 10-o. sm--kelli £9. fe 30. betf. >. o. peetama! 3. ale- mneaaaiariiMkal daeidaSkongeelUl. mil wletakfe kale- mlnnvat tmai »l»t»fes arakasele libttamaid daeidal- näitad, etla wadabaridaStäõ-kSstmaN ning mil karral- keftorgonibatatfe SlewaakM nättal wadabarfbaltll ke- tegernafe >

>. Mmembtil.

e asetamisele ja brtrn

£t>ift»niiubtibt tttrmalmilitmHdl s'

. tn O. HteibuUitt tmlebltaaist miiWeaelä- Mastil taimil tarralbntub jiejekindlnli c

t le«»< riaasiichtibe.taesaU:i ololafg ftiebntage ronrnlenbib leewab kalladele mlHIaflnc

e wadadarrdalliib fartalboiua

I faaiontaflR, on pIljal pnlaba IparibnSIUba (eniate laeti

Ifnaoiif tlfteeerilBlt 1

npapidamilkel tratatab kälimub. knidtl (sall ;aftdaba ilemaallst laribalftlHibe keskkere ai- mnloabtatcf Mitil I

HtfmeU# ix baribaSleliflb, taamalalsga- .. .

e lamaiolailLWe. ^firnebltlmuolunad atbtste ifiaamatafaganbns, rabwnAikaolld, Ipirkitt. lkstmedlel,e»*. ,jp, laul. maasikn. nnitekanft ja kehatalttiareebkem täheldtna baridalliktade feltiibe teeemaltatDO» tn leib-

I etgartlfeerimifdl ja ertttbam;

. . Nende rmbralte etbrnsitribsl-lrthillt mahakaribaMlä trfttnifatfitttirbr itlrga aetn. ns| jlejekindkat ktiltfeb ja tsrralkfoaribmenatb wõiftd bataia bamtstte, aeillett Maakondade mi isi hari- leltrtel. Eriti eol

Veale selle taNlamad I

„JlafiuaSõ4ta“ sai kaüstadaArwustas Läti ja Poola dcktatmirimehi.

Ametlikult teatatakse: ..Rahioa $5- Eesti riigi wäliSfuklteid. on (elT? lek,emt#' ttr. 8-1. 26. oftoo&riit s. a., ort wak-tutaw toimrinja rikkunud sikekallseowaldatvd kirruriitd veaikirjade all' ll!?:na siindmäkirnsi nr. II. miõparass

. _ t. ReiM. irab. J Ramma. 9Peteestn. >. «Arem, Sv. Stnker, J. ve»-•m |t II. taljel. SHbs ihlip cAmtbtiu

.ftolnmtb sFjakohtu alla" ja .Voola t ''.mbrnühtiifi sa kaitseseilukarra! diktatuur", milledes torwi- seaduse v!Ksnl volitfeiwalitsiise direktori

. Jaan Hail-Sega Rita tetetttttai» jtttTnl tn t^Inwb

jahatalse sekretäri»» prae lant pufdntirtzrn. Benber, tel bai Riba JwbtRjo«öid pihitseba ta ma 10-aaliaft Riba ja-batafel olemise jaadeNt. ta ta Itga aja pl-sinab Riba teeailtafel Riba efiaune aamttMt.pteeiant raamtapibaja prl. «. latti.

Liit tn aiCb tajaaeatab faa rimad jailalifnaaM matabaribattll argaailatsitt-

'i Ikliil. fitika Ipirintibe (ataabpi tnI ainnlaabnc. KsIgaHttRibe laenatiga*

m ©olbrrnl la Oltngnüutafle rifalfoautt lofllla.Tahetakse panna istuma.Neljaväewai kkll 12 pidaS riiqikoau ^

juboluS oma koosoleku!, kn? arulusele ^tulid jookewad aeiad. Snuremak- jalähiiamals künmu'«kS oli kvnuministriesitus riigikogule, millega kodi,imin's>tcr nõuab riigikoaii fooSfc1: ft roäljart ailoaulrCmeiö Jod. Hoibergi :a »n amlti S06o biaptsiÄrnt."«iidtä»ü»,'p

Kuna need kirjutised wSiwad talumisel Lsi-vsiewakr arestiga.

Notar Liivaka suared lohakused.Uus baedus endise notari peale.

Paar väewa8 süüteo asja, mille eesi ta sai kanilru^ksametist tagandamise ja mangiskusi kuni8 kuuni, mis aga kaewks loetakse ed

el 28. meedr. oti t.i Wiliandil „f|ohu-maa" restoranil annnd endis? noinristiiwaku k>si!e kõik T?pa taku osunisfe

- Võdieneb Tariu-Wilru rahukoguoliuscle, 27. jaan. 19 !3 a.. mille võd-fal riigikogulnkmkd Holborg ia Oliasott mbislelnd iü-iBt ainlebt ,Än'Ob"ilmir-rb ariill, e.ft ,,Mtarahivas >aorfl*. Amklis ieiuiioti wöüsaiidmeivdr. J. Teder! fohta.

R;fli'ü{5u sndatus andi-: sell? ciiiijckomisjon:.

ruummab dolomendidrada tal» kinnistamiseks rn nimele. Dik-jandi kinnittlSjooekonnos aga selgus,

niie osaga S. now. on rai eel 7 süüteo talu on alti-5 talu miiiija Mart Papa,isja. nimel. Altee Pario süüdiltnb end. notaril

Nüüd teatab kmminaalps!:ileile Toe- Arnold Liimokur raha omastamises,vastu asunduses ekuijew Llice Parm.

Warastatl woojlckatkestaja.L-öl wastu neljapciewa warasiari

müüja Mart Papagoi Türnpuu tän. nr. 8 maja eeskojast aramoolu katkestaja, nulle wäärsiis 26 kr.Dargaltz pole seni tabatud.

häb-tarmiktitedaaltat Haeikawba^ testMa^^tsa -

EeSli Hariballiik altnh jalgelt waltu kaima ebalplbitele Ikgewusele ning lubab ra

amile laltmafili, eeöfdit malaiarlbnlläi sisulise külje arendamises.

Sesti Hiribaslül astub julgelt mast» tnNoonide keskkorrakbama asutisena, tn lärmkuur ülesanne meie daribuosüsteemis. ««bnülesannet ta tn pCSVnub wbirita» täita fmi

ramalb wölmalusi ja kilgi bnrifcuolif* fihtrbega SMngale fui ka afirtiste beambtlittickaastaltamist, ühtne tahe ia j snd mlih aieibiie (õlgi calfubttgi, tuaStu Maal (uartwtilesaawutusile. Hea eesmärk tliwaltab jt ka

Võrumaa uudiseid.t-iJbr laia peremehe £<cter 2iInfaiitrala fepilaila ia wlislb I

«Alodes läits teel põlema.stusit sa! pAleiiSIjaawN.

kll 8 r u. 1. oktoobril. WõkU—Näpin,liiniomnidns. mil kuulub lsinipidajol,W. Rosenbergile, süttis Kääpa poStitalskobal põlema.

Bloliwakisel läks puruks bensiininõ.ja oleks Frr^tTerrmhiTt

felhMaarifego fnabett Panna. Tutt lai algule nroammaiU*<« parajalt knlwatsti MtRa. Cmon

a tatra 300 kraani Ümber

■ juht |o reisijad j

õnnetusel sni siM pSletiDhaomm kSteSseTuli oodata tukk aega. enne kui sasbus

Varnal tthal an jaba katt kui- Sonilt iml otnnihil, mil sõitjaid edasitoimetas.

Togawora onmibuZte Puudusel tuli kaWöramaal ilusad rukkiorased.Vänawa fui wakltfenub saojabe Ilmade mõ-

wanub üarulbsselt ilusaitt. Sui talw soobultaies, wõib Islewal nastal loota wSga boad

Mana-Antolao Mltbatt rehiLäinud kauväemik umbes kell, 21

paiku Iftiiboti Dina-AnI-IaS Por-meistri laiu rehi- ÄeheS olid omgpjkuAndres »rsaw'i õled ja seemneristUheingd. Rehe ligidal oli 12 Õle-kuhja, mis peagi ,a tuld võisid saIselima lõid- Rede ja ölikubjad vöi>fid maani maha. kunr puudulittudetuIekuSIuiamjie abinõudega, ei suudetud midagi VäSsla. Tulle Md ka Swankrit, ka!S rege ja üks lmamurd-masin. Omaniku kogu kadjulumma1860 kr. Soone oli kinniialud «/S..Ekas' 1800 kr. eest Oietaiakie,üü-tamift. olgugi « Andreal Kraawstlts t ta pooleteramehei Lreimuibstl polekolm kdovt mftidfdH»

Dörnst Põlwo sõitjatel oodata.

ÄõmuleM luIetLMoirieuügebt Ülemjuhataja Msaseg,

poBnafit faitfefeifafiirra seaduse g 2, p. 8olniel fcilma Jwmansel B»u v»«ll võl-jaautanra ajalehe ^RohekesePisli"ilmumiur kuni kaitseseisukorra kestaseni.

Uvsi MlhtlAfi.VtlitkeiMolitsuse btteffei ftfnfega hittt».

täija Ünltal. Sompast, elxk.ht ta.es.saares, 5-kraoajse rah-trah«!ga w-l k«Ie aut-tttasamifal L-pütMase amaglsttke^ sijemiaistrlsanb,UtUs, ... , t«»»tse binrfl; CN«bSaart, elatab! Tartumaal, 50-freonife

hNtt,h-kN •« fe«a txcfe ar»IUi|a ^ sisettitfe

Aaila IKbl on Igal tarviduskftlse paremate kalosside,bolikute, suvi- ia spordi-kingade ikrele märgiga

fxnbwtürxfe

SiituUpäevi. «tt

fm’.;

Blrtb. 1888. b. Kaarli w. Pärnumaal,«makd Kaeam — Rrtfmpeteta taku»»

ei. «Snd. 1888. a. tatilt ». S-lgaMaat.!Web Vinajal, — Jünaa sm«pm1U-

- kohtu reaalana lau.(a^ni,jroUjanblaiaal.

- __ . «*« ftnpaei*«ou — feldlarmategr-TaMuaal. lana Tartul. Sünk. 1884. #. 8ra a. Laetu-

—a»HmtHti»tt tankmal-

Roman Rtzmaaa«alftre Jt. Valgamaal.

xcmnaaot, 5-tswnlfr rahatrahuMga »l| selle ma“‘v .iwtlHinfnamal 5-pürwafe mmdUafaga; i2a-n e _lrv «Seabsta älHai. ttuttcht tarbaaiaai. 3 kr. ««»- «attuka ». TartuMaal.

Mi fa*a mkttttsnMsir, 8-päe- *• dtaMssa wanAhuksa, ja Jraika Jlj,ui. elu- Jakab Jah a a f s n

3a e*»b. 188

i. «La w. SLrppa. Vld». 1881 a. Iiffiim).Snbrta kanalt — li—irfn-pm-i-i

im- »• r«iaana «

' Joa põllumees loeb oma haüie-daubjat — ^salo-tol

L awmtmttH 19U.

sõimaja 2 nädalaksiwmjl2 nodalatt racnai cöIttfeUt

fiilto m+ibi* juba njoremoft loaji mmtlk NÕUANN\\m\m

Nõuandeid perenaistele,

nfiflrdonud nohkasli-aab vuboSiada v ö dra sa rw e s oolalahusega. Põdrajarivesoola tuleb lahuS-lada õige kmimaS weeS ja hõõrudanahale liini waduiamiseni. Põrastinlcb nahk p'!hkida üle kuiwa lapiga.

Kõige parema wõlimuse wõidunudnahkaSjadele saab anda sel teel. et neidüle wõrwida waslawa wärwiga. Kuiwärw kuiwamid. siiS tuleb neid talgiga läikima hõõruda. Et hoidudawärwiandmiiest. tuleb wLrwilnd nahi>as,n tõmmata üle nabalaliga.

Hea nodapuha-Iainise wahend onm toores munaroalge. nu?tuleb wabtu lüüa ja lellega nahk ülepuhastada.

Lühikesi juhatust.

l^rhäältlitr waStmvskr.nsrgaIrümtttH arwmtb tiihr.t poeit trei a»,a-:

'/» ühisus» «teroiHeft faatiaraoji tagutuluii

tuima ainlthki-ilbriiga ült Mrume. Veole

tulrotb Ernst Rähnil 2 lomnioft. Jälgede järele rMaakonnasterme rida murdroargusi. Kohaliku hai. oli worgaidgekasla asjaajaja M. Weberi korterisse Peremehe oma silmade all wiidi lam-wngisid margad wäliSukse klaaSruudu moS ära ESna wolla Lmbra ktllaS. KonS-vnrusiamsiel. Eeskojast wsidi ära palri tontin BrosSberger läks õhtupoolikul

.ltUvsd srisarood e

tarkoitauiinr Iöir6 B

tufTttf? roSt!?'.iffc, kuid mrtlo. DeremerS jooksis tundmatutele. r.akuaioasti icgalud. nii iü laagita särele inetmmeereni. kust kallaletungi kar-

labkustü. Keegi juhuslik inöõdokäiia tis tagasi pööras Konstaabli korraldusel

elmnajja. näpates «väiksemaid aSju, kuraidarklüstamine ebaõnnestus. Tmnal owiidi ära ka inctiawahi S. Lõpiku lai

PikanävumeeSicst langet köeSolewalud kahtlast kegustü kauplust ukse kal- wõetl kastsellitlalte abil mettci? haarang nädalal lõk'1! Aug. Koit. kes tabati Jõr

al. kiud pale julgenud neid tabama ette, mis oga tulemusi ei andnud. Iva-Joanis Anna Wilderscni rahakat'umra. Ka Dägewa ümbruieS on olnud mitu i

Ka lambaworgurle hooaeg paistab märgust. Mi tungiti ..Daheliku" talu

Mtnt «»tl»m«i->s totafi-Ss«ft hn»«rHt|atamB. Scc

«* »•*'""w wtra firt

. ttlawtbai »»°-

I 3253 vzhsol wSibotti# nõuda hobust iazau--õUnlit LI vacwa jooNul.lusiimmS müüja ^fail maStawad fulub. Tdasion öeldud sama feotrofe, 3257, « tui 5o6ime jšcb

SÄÄ r^fefti«U ei Seümd. «*»

Z-MiaJ%i^£|Saile6 tõendada kmmikta-

SfjwnJS «■*““ *L

“ Är*Äi

rooga wirgad, kuid nad on lellega harjunud. ei ma kölk-jal ise juhin ja boolnisn. Kui teie mind meel abistate,olen teile wäga tanulik"

Ronald waatat säramail silmil kõneleja naervtawaSst

..Kgs tobm töeSttf"LoSsiemand narris noormebe energilisust...Kos vean ieda meel kord kinnitama?"Ronald baarak proua von Robnkdorsi käe...Armulme proua, kuidas ma rkõmuStan teie lnbke

loa varast! Nriud olen ma kindel, et teie minule pole Pahane, io et minu siinolek ei ole reile koormaks."

..Lellest vole ruttugi. Aroalikult öeldud, ma rõõmustan maga. et olete siin. Teie olete nende roäheSre päs-wade looknil. mis me üksteist tunneme, hakkanud mullemeeldima. Tunnen, inimesi pärit hästi ja arwan. etolete inimene, kes lööb enda igal pool läbi."

Ronald punastas.„Llen teile wäga tänulik ning malmis teie sest kõike

kaalule vauna. Leie ei kohelnud min'' sugugi suuretaaiamrafuimQ.'

*3ee pole kunagi tahtis, mis tehakse, woid see. kui-das seda teliakse. Jaa tegewuS annab wabandada."

„ije>an omas südames, et teile veab andestama.Lete olete Uusa parast tunnud küllal! hirmu. Olgu seefarstuufc' tr.e eksimiste eest.'

..Armuline proua, ma tean. et tere minust ainulthead inõtlete."

..Lee on bea, ei me >aame uksteilelt nii hästi aru.Nn sus. reie taare ien-kr mn fum £s:>a nnkaugele terme*neb, et ta kvoodist zubo roasta wõrb tulla. SiiS p-an»rd ara'aatma. lest last r; tohi häirida."

..Et tere leda heaks peate, sus olen rsrr ettepanekuganõus, kuigi ma Lusa nägemise särele nn roaga igailen.Tahan kõrk teha, et io usaldust uuesti tagasi wõita jaseega talle oma armastust tõendada."

..See on wõib olla raskem, kui teie «roatc; ärge«wake. et kõrk läheb nii kergesti."

tema piirast maksab naha waewai ka on palju armastus-wöärlem kui Lilli Ganders. Teda olen ma sulle alati

Ronald andis feH* kirja lugeda proua von RahnS-dornle. Kirja naeratades tagasi andes, ütles lossiemand:.Leil on ju üsna tark õeke. See meeldib mulle. Sellel,niis ta teile kirjutab, näib põhja all olewat. Laodeta-waSti õpin teda kard tundma."

..Ja ta on tore ja mõistlik tüdruk: ta turmeb mindvaremini, kui ükski reine inimene, isegi paremini kui NN!ema." wostaS Ronald. —

Von Mallwitzilt laabusid ka mõningad read. La lubasRonaldit niipalju aidata, kui jaksab, ning hoolitseda selleeest. et midagi juhtunust ei satuks rahwa kõrwa. Sõbradei teinud üksteisele kirjutades palju asjatuid sõnu. —

ühel parmal teatas doktor Streubel, et Liisa on wäl-joSpoal igasugust hädaohtu. ASjata on mainida. keS selleteate üle kõige rohkem rõõmuSia». Ronald pigistas roanaorSii kätt nii tug«vastt. et see nägu kriinpsutaS. Prouavon Rahnsdorfi silmad olid meeleliigutusest märjad ningemand Birkner torises ja pahanda- rohkem kui kunagi

Nii ecinelvaü, kui need rõömuwäljendused ka olid,crat.ifth nad kõigis tõsist rõõmu. Kui Liisa esiniest kordapeale haiguse kulminatsioonipunkti oli täie mõistuse juu.reS. ja emand Birkner talle söötis kanouuljangst. ist»»Anna von RahnSdorj haige woodi sennal.

..Nüüd teeme ta peagi terwekS^ Sks ole tõsi. Ntrk-

..See on päris kindel. Küll oie selle eest hoolitseme,"tvasioS kõnetatu ja wäljuS tühja supitaldrekuga.

Astana von Rahnsdorf silitas õrnalt Liisa Iveretuid

.KaS nüüd

.Ja, tüdi."mid su silmad

sa pead ennast muutma."

kõik walud kadumid. Aisakenek*

ikkagi nti kurwad. üapsukene.

Valgamaa uudiseid.

Läänemaa uudiseid.

Harjumaa uudiseid.

Hiiumaa uudiseid.

Eesti skautide juhidkoos.

_ StofrfTo* NeiMM aostatvosotet Haapsalu-.»>».r^ua «(uf lõ«** Haaosa- fefteta^art mfm. «1 kstetul iu*-

S 8. itetitflff fUiblfabti* m.tL a1*tat>-cfglet’ «* keSte,»9 vSewa. EeSki ifaut>&? maietMgQCMhfmritkt oMb kottu tui-■* *W tfaoHbe Wb il* «fat nr.5*,”!*** **ASS: «»** ffwrtn» taotaoob TeSti?.

t. ••mrrnttK 1964. «. J.

SeSiis töötab praegu lN skarmaSterst. Nooikoikaskl

kindlama kooMSS latkdaar-uke alulel.Edast olluslali 1935. aaSIal korraldada estmem juhtide kool K-M-Eesnsfa 1936. aaStn, iorrakdada Se?'i'kantide mo>ewa 8. iuurlaager Haav-salv- Paraiepa mei»a?.

TõökooSoKkvke eeinaepäerva enne-' 3a«a( oU saabunud kobale lulalutna

. Poola (foHilbf matena esiuda>a —köraneS koosoleku McmkmaSter dr. Ludwia B a r. ie»v'das sooia lerronurkõne. Poola estn»daja wSeti roaktu marvliklr rSõmu-hüüetega.

Tctstvöeroa hommikul fSttftb Haa*did Haaoioliist minema.

Ok&ionihaamvi AaCksub534 ha maod tt tahetud 200 trooni eest!

Talümia kHtuprMowsd olid nelja- Voldemar Ma ks im i kimnÄvaraväeroakS wLljaiuulntanud kolm kinni?- aietleb Nõmme linna?. Hõimu t„ sa

'' ““ ,eb 1901 rtf. suurusest kruubistpäralöivfeaa. milleks osutub

!aew, Münqlk? hinnatudseadus? vödiai.Woldemar Kiivi talu .«atika

nr. A 2S'. milline a-elsed Haijumaal.Enamvakkumiiest ivSttiS

See kmniswara jäi miiilmTellige roeel tSna .Maaleht".

bm»a pmwanem dtmdu«.|o«staalmi-f«Ä*on. Veavonrm wõ«i

' »tU Morni* Wüete sa

'eiolefale rooliltfelmeWfcteifiwSRnJet fon Tartust fTallinnast ,a jlm. ®t5 n6M«fL Üftlafi roalili ro

Jfötte luteri kirik tohule/"Daiai stüupvegade saaMate mehesõnad Hstlerste. NSuawad Kl»

rika Vabaduste Kägistajake ametist lahkamist.

Koetud näoga rööwel Nopkas.AI 70-a. toanainfmefe ulmase».

Nelsaoiewa hommikul kella 7 sa ft taba roäijaanbmMt. *«*"•«« f**tvabel vanti Tnriumool. Rapla vallasKauaa talu tõöltSmojaS tolme rSSwi-

N-metotud talu iSSliSmoia? oliükiinda kodus 70.,. naiSteradwa» rofilKadri Toom. funa kSU teile" onbtnSn roatafuli iböle läinud. Äkki nõud-

lleselaikmisi. Kunat bSIilest tuudnud, et leqe

mift on võõraga, leeldunud ra uilavamast. Laopeal, murdnud wSSraSlahti seestpoolt baastikatud reäiiluhe.Tuppa Ilmunud wõõraS meeS. muJta?

krseqo. mille ftleb*ostnud. Vanainimene arvab, et lot?fe!nngifal Poic ekuikmarki uäiuvd.K»na wanomimene keeldunud raha

andmast, ädwardanud roimarreba tapva. Kui ka LhwardllS Polemõiunud. lõ-Niid stsjetungija AisaToom'ilr minqt nstri a?,aqa oihe.mille järele vanainimene mettent&t&f

rgeniib. lust ta hiljemhaavakliiöjkiktzse M*

on eüalgu tabamata

Järvamaa uudiseid.t*ft 200.000 Soieri ....poja nuuek ^Hitltn7r'ötli._._.m ffasft Laks, ewangeki-kiRaflJmrt, ks vidas koone ivülwiü» «L Msasi saal», kuid ifb BcSe MBS tmedas Baathub Stoab sõnad, Mettpeavad, aifth «is njmabt põõseiun.

SoiokDDlolod mõisteti surma. |HtSäSotttuotlnlcD ritgtüwmmlaBe Soomes. »»- »>--»»- »"

Knldlerr i.Krae^i tBlWwti, iKtP^t

Galapiirituje operatsioonWlyandi-Vämu rahukogusSaetoKtlaät* 6000 s Inmb mngM*L

Pärnumaa uudiseid.«»rdv»rg»S Halliste jaask.

ZeStnmeä. arutati Diljaadi^Srmi»»-»«»» «--dS»,» j° s»m ntut. IwMtmtaaröä* oÄrauW. 'o®'”-'?S5-Jot omJH»» häi 20 oueMU E.«Lal SitzcmOt u-na iulm6h.

t> ja uriümsvsröseid hoSmnbatnirgai WoltvetiS.

fi«I nmttn 90. oetoobrit IvnoiH

wto kihotas tongile otsa-NeljM-ewa hommiku! pörlastd Rok-

> ja Kadrina iamnade vabel. Rekumk kottu veoauto U—179 in

qat Wolrwetis tam-!>awarmri«d sogenemrd. sus cm »ülis»olikseile

car a^omd U et lamba.&,ft hilctirit »6tttffa>b. Uute rmtatabflil’

tõrje ühinCMena ©nnurtmoi oaIdõnca&in^u*^rfS'!tr;6?f kantud Põ õa ! «

«IlattSke r-dwamnta. võetule seltSknndtik.

Simmanil löödi pea lõhki.Pärn ii. SS. neto. Bõnbrai, Leetu»

Ülos Martin Mbj tatuS pretawal stw-ränil tettiS tüli kohalike poiste ja Lahenaabruse- afuwn Kminsoo küla noore-icbe HcmS Kremli jo Nutan Leetueri'abel. KakelvseS lõi Leevoo küla? elav?mr8 Liinsc-n kattogn hoobi KroutNe>Nie. mille järeldusel ser kootoS MÄS-

wicroStufed kergeks. LSSjakilele tvStmstkckS akuStos bofttfei

J,a£u põ(es maha

tn tola elumaja. ;

fmtbett tulele vauna piir. Ara põle? imelikult hoone loudofa jn. elumaja katrrSnmg osa semo. kuna loomad jn wanmdrSPäästeti. Omonif fiinbat' fnhfit 1150 kr.H»E oli ttnnilntud kinnttusjeüks.Talus' 1000 tx. eest.

I

g.Tt— —ri kfL, JU e«l»-i Komuni kpl4 V »}.»,«-7. Palmi kpl.; Raie -A Arast kpl.; Kiitel - A. 1kpL; K*.t* - K. BhmI kpl.; H 9 m ■ « —• A- Stamm; R * p I. - Leett^l kpl.; Uektee-PMr.

LO OMARAVI

ä:Virumaa uudiseid.

affiSFÄŠSS LM LW8Ä?ZL¥etferi »MSü munes htHitib kSIaliL- cmiff piimal* la kaS (elle all kanna,aw°d ka

**£*•£ ' imel»» rtrlrt? Laacj. 3. t «ärna.naal,

S7« !Sj0;'.''rV«S:?: SL ÄrML» Ä!5 »

^ÄÄSS^SW

raitu wäib Icha ja need juba ette-J. lefMaaroat^iaa

SSäHBSI Tartumaa uudiseid.ZM"MD -mMM-N ^

LL"L.-r« ^ -«"" - - —'li HP** S^—scH

Viljandimaa uudiseid. LWRiWL«''-MMM MZZE ZMDWZM^WZ

k°7"L,°d, ,,r “S'IÄS,,,il" "1“ Ui0B»r9,rt »a6„„,l,re

Põllumajanduseni teated2. BoMmbrft 1

StBotaabufeb. Sealiha

Riiklik teraviljakokkuost.

SnÄift ott wöetud 14.642 tonni ja nffu 2.013 toml.ftn?8o{«Da kuu alul olcmih trroreilia t u b rooitu 14.642 Jn. jo nitu

-n'r »*. ^°^nbvSminidt--sriuml tera- 2.0 18 tn.?^^°^°nd2be Hoolt on siiani toi- Rnkkioslii lcvolanud luuremab punk-

roo—125 f, kohupiim 25 f. Ig. Siunad 8kuni U k poor, mefi 140—150 f. kg. Elu»,taat 90—80 s.. tapetud taob 70—80 f.tiifl AotHiTUi 50—40 I. mdl, porgand»4—S f.r peedid 5—6 s.. talid 5—7 f her.mb 35-40 f., svulad 20 ,.. wSrRtd iapsadSo'l b°pukapscid^S—2^s.. SaÄt»o»»^

haugid ^80-35 ahwenad^is^S *1 kg.Revüüd 400—475 f„ mSnnld 825—875

titbrm 886—375 L VStsechein 860—275 s..5kb 15—19 1. wJ?f.

i. seapekk 55—70 f kg. loomaliha 98—51- — -'iJnliSa 28—5r ' •- •—

kg. laHtab Ä-W^tB, haugid *0—40 i.kg. 1üit*5 9—18 1. kg. ahwrnab 8—90 j kg.lukkud 15—SS s. kg. angeqad 90- 190 j. kg.kiisad S—8 f. kg. tindid 8—10 f. kg. wärSkedsilgud 19—20 s. kg. soolatud silgud 14—2"i kg. lõhed 12"—180 s. kg, suitiusUgud 8—8s hmtme, silmud 5—7 s. tükk. Linnud. ka>

a.»tu eiimerrel võewadel toobi <rv arnu, ja CSõnemanI tdupiba-läte voolt üThiftreet . .

. . ""88 valju põllukUiwo wilja. Kaareperemitiugune warruwött on keelatud mää- Woirie-Kuus'-rr-stega ja miba oStutoimkond oli künni- ?ldj° . . .rud saatma tagan. Need esimesed märja. Hall--:- . .sraafumfeö olid teistele wiljatoojatele Lood, . . .-penne?» .2 h-ljem kadu» ka kuiwaLa. - .maia w-lja toomine. Igasuguste n-kima-luJub? arufacmatušte tekk-miie mitnif* l :Pn osrutoimkondade juures >'kaebuste raamatud, kuid Hani iornoictb “i;Iabfarmamifi pole eiile kerkinud wilja- *t

1° oStutoimkonna wobel. pea.e kaketuftu. Mõlemal korral on tegemist ni>u«ostuga. Ühel juhul oli kopnanud lõhn jateisel rungalterade suur arw labkarwo-»i'e põhjuseks

Üldse loimubwa»tuwõlmule SS vonkti»

tneiii Laaremaal 4 ja Hiiumaal 2>..Onni 2d«. oktoobrini sinel. > olid oma ie-zeirmie lõpetanud 23 rukki ja 20 mfu-wašluwõtu punkri. Artkiltonwõe-

Toodud Toodud munad. 10-12 paar. «iimasoabussd.Vketeretivõi 12"—180 s. kg. » ' ‘

•iljafaabnleb. iKutftjabulambaliha 96—40 s. kllo,

ewrall 70 I, sulatatult 85—90«ala loomorosw 10 j. kg, suIMatud laomirastp mfutahu 18—20 s..' ntsupüüi 20—28 <9- ! kilo. SIl i a s a a d uied : rufi* 131 fg., odra;obu 18—20 s.. odrad 8--10 s sepikunisu >"-!! > kg. koer 8 I-kg., rukkijahu I I— jahu 18—SS s., ioomojahu <4-8 s.. tanguir s. kg., nisu svelojahu 18 I. kilo. kodumaa 16—20 Kruubid 20—22 j., herned 1püül I. kilo. odra tSelosohu 19 s. kg., lani 25 k Mld 18 -2" 1 ?.->»>•»* 5—7 t I,

■9"‘—2õJ. notlafai 40—

ala»vaewadcl fuiioolamöto :

45 1.^ ovrawngut IS f. Ih.^ 3 H m a •

kSdik koor 40 t. fflfrt, hapukoor 90 s. kilo.

räimed 15 I. k^.. ahwenad Iv—15 s. kilo. bou^ib

kilo. luliietatud kolab sorbi ,, luarui, iLrgi

i" Nlo. wakawitfi IVO —1>8 s. «alk. porgandid

SS l pd, hapukapsad 8 s. liiter, kaal,kod 8 —

k. lrmlgkd kartulid 8

meiriad 5—7 f.-I. podlad 8—19 s

ub. «tSItkyeinab 4H—6

toodud nisu on 1.403 tn. mis teeb 62,7%poolelt pofuJoipoft kogusest.

..Võllumaiandu-turs'-

Tsüima turg.

lraliha "ii—70 t., (waesb 3<J—8ft f.. talitatub leaealw 100 faurufinl 100—I2iljsmalija 30—55 f.. vcfUaiiba 35—55 ■ .lambaliha 36—50 ,. kg — tlmii.

Haned 80—110 fv fcHmub 100—II" f. kg.tarbib 170—200 f. tk., tõttab 80—130 (. rk.,taapojab 42—65 tedred 160 < rk. —

saaduse b. Talmult tkSLaiioõ, > 125

piim 30 hapukoor 90—1(«j f., jaastub

KifM&SU jahu pehme 24—30 (.. liu 30—34«aona 35 f., sesikajaha 15—18 l. kg.

s. puud. hapukapsa» 8

keedepuh peedid 15—3

. Rartnlib 40—45 f-10 I. kg. kaalid 4—5 2l

5 I. kimp. hopukurgih 1—5 ». t., ttmatib20—50^,. ^kg^— a «l« b^tt«(l(eb ritta,,»iab 35 f„ fäirtak U f . afratnab 28—80 (.,haugid 28—35 i.. fiis» 60—Sk ' " ""

i 35—180 f.' 1* —7*^,» « « k.70—85 f puuk «otsahtt, 45—50 f.

», »UI 80 f. ku»u — CeaHiUk

Haapsalu turg.iha loom arm,iil °«tt4, Sealiha 40—48oomoitha 25—-82 s. wastkaliha 40—46-rmbal da 3.5—40 j. Liha Iväikemüllgil:

:. sulatamata searasw 76—80 f.. sula-i ‘catalro 100—106 (.. loommwtw 46—.. locanalik» 90—80 f. wastkaliha 40—

liõnikif-.ijia 40—BO f. suitsustnk 85—f kg. R.ikk j-chu 9-10 f. rufil 8—9

-ei 8—9 f. kaer 8-9 f, nffu lihtjahu15—16 s.. kõelasah, 20—96 s.. Mu^ül

'0 >. odt-nahu 28—25 1. odratangud6 i„ fnrubft 27—80 f ta SM6ft«3 s.. röõskkoea 45—60 Istter. havu-'* " ' ineiereirvSt 180 s. tnutaK

9» s. /il», lillkapsad 16-30 s. vea, õunadbaar. G « « n » d: 26 s Illfer. iödwilad • 7).üiter. podlad 19 k. TttlK. PSllndein, -8 tr. loo kilo Heina lur»l wabe. Puud ,atursa» puudu ivad turult.

Liha. «ralÜ^õ^E^O^-PS s. maike.müügil 50—68 f„ fMtcn 76—HO ,. sulatatud searasiv 98—100 s tg. loomaliha 35kuni 40 , . wastkakkha 80—35 s ^ lanLallha86—40 t., lambawiist 26—3" s. kg -Nad 76—100 s. tükk. Kanamunad 10—18 i.paar. — «timasaadukrd Taluwm 40—48 s.400 gr.. rÜskpttm 6—7 s l. kobuviim 18—20 s. kg. tar 60—« s. 1. — Pöllu<aadu-sed. RuMjahu 166—176 s. kaer 90 j..

"* s. 16 kg. nisupüül 20—23 s.

Änlab. ^awtv 80— 65 s.. ahtvenad

nõltfamaa Ima.Suurem trügiminr an võrsakaõlide ümber

Makselaksr 6—8 kr. tükis. Sambad 10-13kr. tk. noored ktdrd (tapetud) 23—30 f. tkeluskanad 60—80 f. Sealiha 43—60 S. kg.lambaliha 46 kg. Kiisad j- ahwenad 10-12 s *. 0unad 8—10 f. Nit-r ja 1—4 stükk. munad 10—11 senti vaar. wSi 60- 65k. voowlo. tomatid 10 s. kg. Lwulavsad 10

>-itrr. s»tÜad^lO ^ I.^tcksAilM 20-

"‘Sl

luhahek^lg. spodeinnd 8.3— 8.6 s. ta.

nnui *.i—ü 1. tfl. rukNpled |0 pShk *>uut 8.2 1 kg S»nb. Kosed 300—036 siölb. kuuled noo—676 f. silid, lepad hoo hurtIvo 5 illit, haotcai 600—600 1 sega-

EKsportlammsste hinnad.Neliiipõcsai noteeriti wirske eksvoeilambo-

Sreie^S^Ä^senti^kg koht^^^" hc-idnseEk»portla««a»te etuskoak» htmiaks tlra-

<Mf,Naaw4 nstrrrtti t

laewaStendase llrajiimile I

— jjulaiMelsaoksjonid Viljandis.0.34 mntnalanltldeln pakuti suure

isi; i WiljandiS .Põll».

uit müllgile metsalanke Aimla.

ja mõnele paremalemeisolängile pakutisenti alghinnast. Mctsakanpmeh oliiväliaspoott WiimiM Umnnud Tal-

VdisHuipakkumisel

müüaksehinnatud Kr. 360.—

õpita»» ühiosöSgi iotduwalmi-'°j°k» w-i-t-f -ilunud

söögikeetiat«nt w-»"rÄ.!5.‘wSMai tB0Umaj«M * nw- |. o. nim u

R a 11 a r 0 o • m a ti t

kartuleid{Qmmarguied)a|akohase hinnaga. Kartulidpeavadoiemaliivast puhtad ja läbikorjatud. v(ik«emafd kui 1,3 telli'läbimMt ella ei või. Vastuvõtmine Ropkas Uöpie-vadel kella S kuni 12 hommikul. Lahemaid teateid

Esimese Rakvere vildilQSstns

„VILLO“Rägavere tee nr. IS.

Teatan, et võran endiselt tellimisi väetu meeste, naisteja laste viltsaabaste peale, vahetan ka viltsaapaid

Ostan lambavillu.

ABRAHSON. Villi , Vti. 44f-«.

Ötume Mae toetieisilt kw dle,, I—f dd

f .lotermonni tehased"Tartu osakond, Tiigi tan. 67, tel. 5-50

i. nljulllifibia ranu.

OstSb S targema pLswahtmiaga kuiwolatud tukist ja nisu.

^ÄkViR^g^» oma» UU»A «««>1» sapikujahu. rukkijahu.

PlltlBStSb S Igasugust teraDllja.

A. Scfuxpita & 3ia.Tallinn. Eatnnin pat. 13. Tel. 301-85.

III Ostetakse kõiksugu toores- ja metsloe-IH made nähku eksportimiseks. Maks*-IH takse kõrgemaid pftevahindu

Tähelepanul Hea. kerge ja huvitav

AõwatteenistuskOlanoortele ja koollõppureile Tapa ja Rakvere Ilgemas ja kaugemas Gmbruses aaklrjanduslikul alal.

A. Rukki, Tapa, Obta puiestee 20.

Tapa laadapäevast, 3. novembrist s. a.uu—tl avMudl ui»—M avatud!

Sõbra poodTapa, Pikk tän. 20.

Palutakse endiseid kui ka uusi ärisöpru lahkesti külastada.

Austusega j, KOreisar.

Vastse-Kuuste „Leewi“ Villa»ja VärwimistSBsfuses

on atanuO MM.

tebmti0 'romwta! ^"^h^da""n°na TõJfafT^tam«tft!emaio headuse, ÄH#r* toanufamlne. «ärmimine,pöaamlne, preeflmtne |a betstesetmine. Lthesahwaku».

• • Ualtlfte |« flnHUe ISlkamine.i lotWBf, wastt hwetae. ^

ZtlcfMi MaBle-Kuustr 5-a.

PlUortml, I. nn.

Eelmüük .Tähe-

♦♦♦♦♦♦♦♦♦Tapa

kartulite päevahindatnnSnvalt tSrtmi.

Vabriku Juhataja.

♦♦♦♦♦♦♦♦♦

Rnrs'elis..Wömhgrmn"

laup.. 3 now..Kand!?' saalis

maskersad-balli

Algus lell s Sdlul.

Dr. Meie Grflmoald-Krolie

Tapal, Tarnptols, NooraietM u|h

Insarooi taotiotariBi^

Ö pr^omWaupnjfe^&^Sa *

Of. E. autklnoTlalstt. Rfe- fe kshahalgased

Viru tän. 4 —2. (passaash)

R. Kiunielfe*, nalalebaiouttfr ja

S»mavolg«l, r»n«iun>4tt t<jdCaere B. 10—11 ja 3—5.

A. Poppen

Olen tagasiDr. HOID©t|f- eriala kvvsuvalouled

LPriitInstlmntt lilmlNilu

ftrecntb, piatet) Plalede (Hr

MQfinvatie t. 31—1.

Palvekirjaditafifaebe», paranduse-. fr«

'ii iilita vükilMms, saaoM is>. st. i«. 1-1

Vabrik* eslndnla Tapal:

Vennad Scidelbergld

Rnnadiin ilm T"’-,

flr. Artur Soarr.f»-, napa-, tuoubotoufrtfa lotattttUa (iluratol).

EJiniin

Silmaarst

. Kuhu

Mrk- ja sisehaignseft.

Wbetubla. Löhemaii

laffhma raadiojaam^saatekava. {

PS-apSeioal, 4. voreemb.

^ ToRlRA—Cslnamli

14.0</* p?lim*i*nfcaf lille

MäITB..,

al«?u e?'^- ^ *

SWilSi

Ist benpIssükeU.

glmaipõetoat, 5.

äetKmrtfrarfert

lalina—SslMjgte. —17.30»eti>l«ste refUeori. -17.15«riiSmaist »Sf»aaablfriV ...18.00 ^ellblssle. -^18.15^1».

laetust. — 19.15 Oriendimuusikat. 7. Pärsis, («tel»»-ne Sdiekstttrtt fetefalfe#a.)- ISA sJsrräitsfo-Jterbvl.—19.31 fitefsnne lortasi. —

lestfert Issi. Sisimat 8 u l L

selt laStnas eieftfstnf.) -

TeisipSkwal, 8. nowemLnl

a-ŠIiSmsisi plnMuubiteib. „

210Õ^e»»er*itsf'tt*e

Tarttr raadiojaamasaatekava.

PLhapäiwal, 4. n»w.

SS«LSpäewol, 5. miw.

»-sk — ITA helchlsate l» rek-

«-«il - 18.45 NreE Teris19.15 ^fcfõntt Tallina^.' Z

:rifi*ettool, 6. nokocmtriL

TOO—8,30 fiielann^ lääts.

t. ^ 4b- täreijct), Zaüirgial, ilatitUasaw L