Nr. 24 5 senti.

aastakäik. Tallinnas, reedel, 14. juunil 1940

Martha Eggert saadab New Yorgist

eestlastele,.hüva päevaAmeerika teatrielust läbi ^Vanemuise" esitantsija

Ü. Väljaotsa prilli

Kiri „Tallinna Postile^ USA-st

ii

Nähte, kes sõidab

ja -vanaemad, — Ameerika ühendriiki®! onMv diplomeeritud naislendurit-Lendav Miäštajaüe Alaskas

MUST JA VALGE.See naeratav blondiin mustas rüüson üks ameerika elurõõmsaid tantsu-görle. Tema võib veel naeratada niilapselikult, sest elu pettumusvalud on

talle tundmatud.

Ha-ha-ha-ha!MIKS?

Leppade juures on olnud jälle perekonnadraama. Tüli pole. veeltäiesti vaibunud, kui viie-aastaneUno küsib isalt:

„Kuule, isa, ütle, miks sa õietiabiellusid emaga?"

Härra Lepp pöördub naise pooleja ütleb sapiselt: „Näed, sa, isegilaps ei suuda seda mõista!"

ETTEVAATLIK ÜÜRIJA.Keegi noormees tervitab perenaist,

kes avas ukse: „Kas ma võin teilepakkuda putukate-pulbrit?"

„Ei, tänan," vastas perenaine,„meil pole korteris ainustki putukat!"

Noormees: „Ei ole? Siis näitateehk mulle tuba, mida teie välja üürida tahate."

LOLLPEA.August ja Miina istusid pärast min

git filosoofilist loengul kohvikus. Kõneluse lõpul, kus puudutati mõtlemisetähtsust, küsis August:

..Kas teie abielluksite mõne lollpeaga, kui tal on palju raba?"

Miina langelas silmalaud ja vastas:..See ettepanek tuleb nii ootamatult!"

„Pirn“,„Mis te minust vahite? Peate vist

küll mind lolliks!"«Sugugi mitte. Pean teid mõtete-lu-

gejaks!"

1 Ameerika Ühendriikides onnüüd juba 1000 naislendurit. Hiljuti saif» see arv täis. Viimaselkahel aastal on antud USA era*lennu*seltside poolt välja 761lendurikutset daamidele. Seetõendab, et lendamine on kujunemas suurmoeks ameerika misside seas.

Naislendurite seas leidub sõnaotsemas mõttes naisi igas vanuses, vanaemast alates ja lõpetadesparis noorukitega. Neli noorematnaislendurit on vaid 16-aastased.Alla 16 aasta vanuseid ei võidaüldse lasta lennukijuhi eksamile.Kolm nendest, Evelyn C i h 1 a t,Marjorie G i b b s ja Babette deMoe, on Kalifornia miljonäritütred, kelledele autojuhtimimmuutus juba igavaks. Nad eelis,tavad kihutada eralennukis pilvede all, ja nende isade rahakotidsuudavad sedagi lõbu välja kannatada suurema raskuseta.

Neljas ameerika „õhubeebi“ onmiss Erna Carmel,

kes hiljuti pühitses oma 16 aastasünnipäeva ja samal päeval sooritas ka lendurieksami ning sai1000. naislenduriks. Miss ErnaCarmel tahab minna Alaskassehalästajaõeks. Samariitteenistuslumistel Alaska väljadel nõuab, etarstlikku personaali kuuluv isikpeab mõistma juhtida lennukit, etkiiijelt jõuda kohale, kus vajatakse abi.Naislendurite «vanaemaks" on

64-aastane Ediih B. Clark,kes, juhib juba 7 aastat lennukitdiplomeeritud lendurina. Ta onmaha lennanud üle 80.000 kilomeetri. Leskproua Clark harrastab lennukisõitu vaid sportlikelkaalutlustel, nagu suurem osakõik naislendureid. Ohuamatsoo-nide ..vanaema" lendab ainultühfistmelise lennukiga ja külastab aeg-ajalt õhuteed kaudu oma

abielus olevaid lapsi, kes on uhked oma «sportliku vanadaami"üle. Naislendureist, kelle vanusespiir on üle 50-nda künnise, onka 80 miili New Yorgist eemalelav abielunaine, kes peagu igapäev tuleb vesilennukiga NewYorgi turule tegemaj sisseoste.Kuna ta Hudsonil voif maanduda otse New Yorgi Mdamesse,hoiab ta kokku autosõidu kulu.Ameerika Ühendriikidest sammub esirinnas Kalifornia oma

naislenduritega.Kokku 238 daami J omavad len-durikutse. Teisel kjohall on New

(Lõpp 2. jk.l | [

«Vanemuise” teatri esitantsijaUdo Väljaots, kes viibib praegu Ameerika ühendriikides, on saatnud kodumaale kirja, milles kirjeldab' New-Yorgi teatrielust nii mõndagi huvitavat.

Väljaots on külastanud New-Yorgi teatris kuulsamat lavastust «Tobacco Road” — «Tubakatee”. miilist meiegi teatripublik on näinudDraamateatri esituses. Ameerikason seda näidendit mängitud järjestseitse aastat vaid täismajadele.

Säärast naturalistlikkust võivatnäha ainult Ameerika laval javõrdluseks meie «Tagahoovis” ning«Kolmekrossi ooper” olevat sellelavastuse kõrval lihtsalt lasteetendused. Eriti aga selle lavastusejuures on imponeerinud, et lava põrand on olnud kaetud ehtsa mullakorraga.

New Yorgi Broadwayl on Väljaotsal võimalus olnud tutvuda esmakordselt sealse operetiga ja opereti nimeks olnud «Kõrgemale jakõrgemale” ning selles on kaasamänginud ptaarid Hollywoodist.

Peaosas e sinenud f i I m i-näitleja Martha Eggertja koomikuna Ameerika

kuulsaim koomik J a c kHaley, keda tunneme fil

mist «Võlur O z”.Operett olevat kõigiti kerge jalihtne jant. Sealjuures aga heateksti tõttu on aimud rohket või

malust särada näitlejail, eriti koomikul, kes siis ka aimud ja võtnud mis suutnud. Martha Eggerton mänginud köögitüdruku osa,kellest tahetakse teha daami jaõpetatakse välja, kuidas tuleb seltskonnas ja öölokaays käituda. Lavastuses on eriti silma torganudrohked lahtirõivastus-stseenid, millised sealse publiku poolt olevateriti hinnatud. -Eriti olevat üllatav,et Martha Eggertil on väga nõrkja väike hääl j ning orkester tedasaates on mänginud väga tasa.tlidagi Martha Eggert! kõnes °a-aljendustes on tuletanud' meeldeVanemuise" endist operetiprima-.onnat pr. Stukist ning Mare Lesti.Estoniast”. Muide Martha Eggertm nüüd brünett ja omab inglisekeelt rääkides tugeva saksa aktsendi, mis aga iseenesest tema juures olevat väga meeldiv. Etenduson olnud Martna Eggert! sünnipäeval ja lõpuks õn lava külvatud üleroosidega.

MARTHA EGGERTH,

Mis koge lavastusse puutub, siis «Estonia” ja «Vanemuise” operett ei praagi sugugi punastada ei

kostüümid^ ega dekoratsiooni pärast.

Tantsud on seatud kõik stepi-vor-mis ning iga liige tantsurühmastesitanud midagi soolo taolist, misseisnud üie-peä pildumises ja luge

matuis keeru tüsis. Kostüümid onolnud väga j heast materjalist janeis domineerinud meeldivalt pas-tell-toon.

Edasi kirjutab Väljaots: «Teatrist väljudes nägin suurt rahvahulka lava sissekäigu juures ootamas.Mõtlesin, et ega see mullegi pahatee teda lähemalt ja päevavalgelnäha.

Hiljem selgus, et too autogrammiküttide hulk

ootas koomikut ja tenorit.Viimane oli iirthast peaaegu kakskorda pikem. i Kui Martha väljus.

kes isegi USA’s, imedemaal, poleunustanud üürikest külaskäiku Ebs*-tisse, saadab Eestile ja rahvale ter

vitusi üle „Suure lombi“.

võtsin, aga olin ta juures ja palusin autogrammi. Ta oli väga lahke ja kui kuulis, et olen Eestist janäinud kõik ta filmid, oli tal vägahea meel ning ütles, et täinud suvel läbisõidul Soome olevat temalEestis väga meeldinud. Kuna ütlesin, et sügisel tagasi kodumaalelähen, avaldas ta arvamist, et Eesti kõigiti hästi rasketest aegadestüle saab ja soovis mulle õnnelikkureisi. Lahkudes ütles selgelt «hüvapäeva”, mulle ja kõikidele eestlastele ning kinnitas, et nii nagutema teab, olevat see soome jaee^ti keeles sama. ütlesin veel, etki ii ta suvel Kaliforniasse tuleb, siistingimata külastaks Eesti küla SanFrancisco näitusel mida ta ka jnaeratades lubas.

Hiljuti Balti-Ameerika selts korraldanud ühes suuremas hotellis

balli, milline olnud : väga esinduslikjp kontsertosas esinenud . Eestiesindajana Ludvig Juht oma kontrabassiga. Temal olnud kõige mure m menu ja tal tulnud anda paljulisapalu.

Väljaots asub teele «Metsiku lääne" poole kuna San Franciscosaratakse sealne Maailma näitus,kus Eesti küla väljapanekute juuras tema seletajaks on.

ÜHEL ARVAMISEL.

TÜTARLAPS MUSTJALARAHVARIIDES.

„Mis ma näen? Üks sõdur fcülas-e* jooksnud keegi taile juurde, tab teid köögis? Kas' teie ei leia,,Mõtlesin, et mis seal siis ikka, on et see pole sobiv."ju juhus, mis kergesti ei kordu, „Muidugi, proua, kuid ma ei jul-ntng ei tea, kust ma selle kuraasi genud teda kutsuda saali!"

r

FELIKS OLGU ÕNNELIK,

AGNES AGA VOORUSLIKHerbert ja Herman tegelgu sõjandusega. — Mõnda rahvusvaheliste ristinimede tähendusest

Mida tähendab teie-eesnimi?«Kuidas lind, nõnda laul; kuldas mees, nõpda nimi,” ütleb eesti

vanasõna. Ja eks vanasõnal ole alati õigus. Seepärast püüamegiuut maailmakodanikku ristides anda taile väärikat ja sobivat nime.Oma järglastele me anname tänapäeval kindlasti eestikeelse jaeestimeelse nime, kuid me ise evime veel küllalt nimesid, mille alg-juuri tuleb otsida heebrea, kreeki, ladina ja germaani rahvastelt.Koos kristlusega on levinud terve rida nimesid, mis on saanud nii-ütelda rahvusvahelisiks, olgugi et! nad pärinevad paganlusestkl. Karlnäiteks tähendab „mees” ja Saksas on ta Karl, Itaalias — Carlo,Hispaanias Carlos, Soomes — Kaarle ja Eestis Kaarel. Peeter tähendab „kalju” ja Saksas on ta Peter, Venes Pjotr, Prantsuses —Pierre, Itaalias — Pletro, Hispaanias — Pedro. Samuti heebreapäritoluga tiimi Johannes, mis tähendab — „kellele Jumal onlahke”. Siin cm Johann, Ivan, Jean, John, Jaan, Hannes, Hans jhe.

Mida tähendavad me võõrapärase päritoluga või vähemalt võõrapärase aJgtüvega eesnimed, seda nimekandjad ise sageli ei teagi.Võlb-olla on tall* määratud nimega täita üldises elus sootuks teineülesanne oma vahtu asemel? Vaatleme selleks mõningaid sellaseidüldtarvltatavamaid rahvusvahelisi eesnimesid lähemalt. Tähestikulisesjärjekorras on toodud esmalt mehenimed, sest paljud neist evivad vastet ' naisenimena, millel on siis niisamasugune tähendus.

Ehk on teiegi nimi nende hulgas, mis evivad rahvusvahelise ulatusega tähendust? Eesti nimed ütlevad ju ise ära oma tähenduseotsekohe, nagu Koit, Eha, Agu, Laine, Virve, Salme (salm on väin),Kalju, Heljo jne.

Eleonora — kxteeka, «kerge". VastedHelen, Ella, Ellen.

Elisabeth — heebrea, „Jumal tõotas".Vaated EliseJ Letti, Liisa, Elsa.

Ester — iraani, „täht, hea tulevik".Flora — ladinä, „lill“.Gertrud — germaani, „odau^itsik“.Ida — germaani, „Jumala meelepä

rane naine".Irene — kreekal, „rahukiillane“.Klara — germäani, «selge".Katariina — ladina, „puhas“. Vasted

Kadri, Kai, Kati, Triinu.Laurä — ladinä, „pärjastatu“.Lilian — ladinä, „liilia.“Luciit — ladina., «sündinud päeva

puhkedes". Vaste Luise.Liidia — kreeka, «Väike-Aasia päris

maalane".Magdalena — - heebrea, «Magdalale

kuuluv". Vasted Mägda ja meieMadli.

Marcella — ladina, «Marsi naisuke".Margarete — kreeka, «pärl". Eestivasted Maret, Krõõt, Reet.Maria — heebrea Mirjamist, «kibes

tunu, meretäht, tõrges".Marta ■ heebrea, «majavalitseja".

ladina Honorest/ «auväär-

Tänavune suvi1. Siniv eri. „Sa ei uskunud ikka ta aadlikku päritolu. Vaata nüüdise kuidas ta terve kere on siniseks tõmbunud!“ 2. Õige küsimus:„Kuidas teil suvitamisvõimalused on, kas uisutada kah saab?" 3. Külmnäpist abj „Ah kui rumal I Üteldakse, et punased küüned olevat ktü-tuuripuuduse näpjipasse. Neid mul emm ei ole! Aga mu. nina on külmast punaseks läinud — ei tea, kas nad selle kohta viimaks sama eiarva? “ 4. Tänavune suvi „Ats, sõnakuulmatu poiss, tule . kohetuppa! Km iha tuhat korda pole mtle ütelnud, et ilma läki-läkita ei

tohi suvek välja minnal“

A. MEHENIMED.

Norane".

Rosalie — ladina, «õitsev roos'Barbara — kreeka, «võõras, karm". Susanna — heebrea, «lill".Berta — germaani, «selge, ilus". Sofia kreeka, «tarkus .

LÕBUSAD LOODkandes vilja-

Viola — ladin^ «kannike*SAMMALPEA.

Salmi-Jaak

Aadam »n heebrea, päritoluga J. tä- ST and-. - t«eka:hendab mulda-immest. Eesti vaste Tiiu paid."Adolf °n germaani päritoluga ja tä- Edm __ aanj omandi valitae_ Ursula - ladina «emakaru"

hendab „ullas hunt“ voi „ullas sau- iatarK &gar". Eesti vaste talle on Aadu. Eya _ heebr eluandja".Aleksander — kreeka nimi, tähendab «mehi kaitsev".

Andreas — kreeka, «mehine". Eestivaste Andres.

Artur — keldi, «üllas".Antonius — ladina, «kiiduväärne".

Eesti vasted Anton ja Tõnis.August — ladina, «ülev".Bemhard — germaani, «tugev kui

karu".Edgar — anglo-saksi, „omandi-oda“.Edmund — anglo-saksi, «omandi

kaitsja".Eduard — anglo-saksi,

vur“.Elmar — anglo-saksi, «üllas".Erik — rootsi, «ainuvalitseja".Eugen — germaani, «kõrgestsün

dinudEvald — germaani, «seaduse kaitsja".Ferdinand — germaani, «õiglane".Feliks — ladina, «õnnelik".

SUUPIDAMISE TEHNIKA

Eesti vaste Jüri.Gustav — rootsi, «sangar".Hans — lühend Johannesest.Harald — anglo-saksi, «võitleja".Heinrich, Henry — «majaisand".

Eesti vasted Hendrik, Enn, Heino.Herbert — germaani, «hiigav sõja

väes".Herman — germaani, «sõjamees".Hugo — germaani, «särava mõt

tega".

Olid kord elurõõmsad ajakesed, kuskil lääne pool kandis mingi eba-omandi vai- kus Inimese vooruseks oli ta hästi- määrane madpn, kas see just sõda

õlitatud suuvärk. Selle lihase meh- on, seda ei pruugi me teada.- Maa-hanismiga võisid lennata kõrgele, ilmas juhtub mõndagi ja kas peameiga lõnavärksetega isiku tulevik oli alati asju nimetama nende õigekindlustatud ja ta kerkis pinnale, nimega. Kui-j-keegi teeb teiega jut-

kui rasvasilm supile. tn sõjast, siis ' tehke imestunudAjad aga muutuvad ja arenevad nägu ja küsige: «TohohI Ons kns-

ning tänapäeva moodsal tehnika- kii jälle sõda lahti ? Ei ma poleimede ajastul ei loeta kõnelemist midagi kuulnjid.” Ja juhtige käh-

Frants — «frangi rahvusse kuuluv", enam vooruseks. Vähemalt harili- ku jutt tänavuse külma suve peale.Friedrich — germaani, «rahuvürst". kui surelikul ja lihtkodanikul pole Kuid kliimastki tuleb rääkida väga

Eesti vaste Priit, Priidik, Priidu. vaja enam suud pruukida. Aeg on ettevaatlikult.^ üks sõdivatest pool-Gabriel — heebrea, «jumalamees". . sihuke, et nüüd räägivad sun ase- test võib kogemata kuulda saadaGeorg — germaani, «maaharija", täitjad — kahurid ja nende kõne teie arvamist’ homse ilma kohta ja

on hoopis mõjuvam ja nende argu- selle järele seada oma sõjakavad.mendid veenvamad. AjaJoosung Sellega kistajcs teid asjata suurtemeile kõigile on nüüd sihuke, et asjade sekka,!

— pidage suu! Ettevaatus I on tarkuse ema, üt-Kerge on seda, muidugi, öelda leb vanasõna. Kui te ostate poest,

— pidage suu, kuid keerukam on, näiteks, lipsu ja see lips kulub ühesõbrad, seda täita. Kuidas sa päevaga läbi,! siis ei tohi teie sel-pead suud, kui* ta, sõgedik, on lest kellelegi rääkida, sest laiasloodud laterdamiseks! Vägisi kl- maailmas võib leiduda mõni ole-puvad sõnad keelele ja ikka just vus, kes arvab, et mõeldakse, nagasellest, millest süda täis. Inimene oleks tema lips läbi. Kuid ütlema-

Johannes — heebrea, «kellele Jumal on, näib, üldse halvasti konstruitud. ta seda ka fei või jätta, sest siison lahke". Eesti vasted Juhan ja Mitte ainult rääkimine ja kõnele- võidakse jälle jõuda järeldusele, etJaan. mine, mida õpetatakse koolides, ei te püüate asjade tõelist olukorda

Jakob —heebrea, «tõrges". Eesti Jaa- vaja suurt õppimist ja tehnikat, kellegi kasuks või kahjuks mahagup ja Jaak. vaid ka suupidamiseks on vaja teh- salata, üldse, ei ole hea, kui te

Joosep — heebrea, «Jumal lisab". nikat. Kuna praegu kogu maali- räägite, kuid sama kardetav on kaJulius — ladina, «pehmejuukseline, mas valitseb suupidamise nõue, eri- see, kui te jätate midagi ütlemata.

blond". ti kuulsa ja kardetava viienda ko- Olukord on väga komplitseeritud.Karl — germaani, „mees“. jonni kartusel, sUs poleks üleliigne, SUn tuleb õppida läbi lillede rää-Ludvig«— germaani, «julge sõja- kui pisut lähemalt tutvuksime suu- kimist. Nüüd on lillesid kõik ko-wees". pidamise tehnikaga had täis ja läbi lillede rääkimineMagnus — ladina, «suur". Kõigepealt tuleb hoiduda täieli- ei tohiks teha Ulesaamatuid takis-Mattms — heebrea, «Jumala and", kult sõjajuttudest. Meie jaoks ei tusi.

Eesti Madis. ole 0jemas sõdivaid pooli, on seal On olemas moodus, kuidas kahju-Martin — ladina, «marsile kuuluv". ——i Eesti Mart ja Märt.

Maks — ladina, «ülivirk".Nikolai — kreeka, meremeeste pü

hak.Oskar — anglo-saksi, «Jumala oda".Osvald — keldi, «Jumala jõud".Paul — ladina, «väike".Peeter — kreeka, «kalju".Phüipp — kreeka, «hobustesõher".Raimond — germaani, «tark kaits

ja".Richard — germaani, «jõuküllane".Robert — germaani, «kuulsusega".Rudolf — germaani, «kuulsushunt".Taaniel — heebrea «armastatu".Teodor — kreeka, «Jumala and".Toomas — ladina, «kaksik".Valentin — ladina, «tugev".Valter — saksa, «valitsev härra".Villem — germaani, valitud kiiver".Viktor — ladina, «võitja".Voldemar — germaani, «kuulus va

litseja".

B. NAISENIMED.Agathe — kreeka, «hea, lahke".Agnes — kreeka, «vooruslik".Alice — germaani, «õilis sünnilt".Amanda — ladina, «armastusväärne"Alma — ladina, «toitev".Anna — heebrea, «arm".Aurelia — ladina, «kuldne".

Kummaline küll.Kalde tüli külla oma Tallinnas ela

vate sugulaste juurde. Nädala pärastreisis ta jälle ära. Armsad sugulasedküsisid Kaldelt, kuidas talle meeldisTallinn.

Kalde särades: '«Suurepäraselt! Ostsin endale linnaplaani ja mu suureksrõõmuks Võisin kogeda, et plaan klapib täiesti linnaga!"

talt oma tõelisi mõtteid ligimiseleedasi anda. See oleks n. n. „vileskeel”. Seda keelt , võiksime teataval määral õppida meie endistekaaskodanike kirjadest. Kuid siinolen .juba jälle jõudnud kardetavasse tsooni! ja ma parem pean suu.

Kõige raskem aeg on! nüüd koh-vikupublükul. Kohvil on omadusvirgutada keeiepaelu ja mõttepiidi-kesi. Kardan, et meie kohvikultuurlangeb karmi sõjaaja ohvriks. Ainuke lootus on, et ega ehtsat kohvist enam saagi ja aseaine mõjuon ka vähem. Nagu juba öeldud,parem oh vaikida Tuletame meelde vanasõna: rääkimine on hõbe,vaikimine kuld. Küllap meie rahvas on aastasadade jooksul sedatõde kogenud omal nahal, egavanasõna asjata Hmale sünni. Kuite nüüd sedasi vaikite, siis ärgetehke jällegi liialt morni nägu, kuna selles võidakse näha tele kuritahtlikke ja erapoolikuid mõtteid.Samuti ei kõlba ka liigelda naeruisul, kuna siis võidakse arvata,et te püüate kedagi naeruvääristada. Hoopis kardetav on aga käiaükskõikse näoga, sest siis tekikskahtlus, kas te mitte ei püüa ignoreerida kogu maailma ja mõnda,mis tema sees on. Vaadake, minagiei oska nõu anda, millise ilmegaoleks soodsam eksisteerida, see kõikon alles lähemalt uurimata ja mää-ritlemata. Ma arvan, me peameendi kõrgekooü juures ellu kutsuma erilise suupidamise tehnika fakulteedi. Sest keegi ometi meistei taha oma kergemeelse ja alateadliku lobisemisega segada ja takistada uue Euroopa sündi. Sünnipäeva pidustusest aga pärast tahaksime kõik osa võtta.

Ei nii, ega teisiti«Villu, su juuksed on ju päris sas

sis!" noomis koolipreili, «miks sa eikamminud pead enne kooli tulekut?"

«Pole kammil" seletab Villu lakooniliselt.

«Siis pidanuksid sa isalt laenama 1“«Isal pole juukseidI"

Tark koer.«Kena koeri Kas on ka tark?"«Tark on veel vähe! Kui ma eile te

maga välja läksin, jäin ma äkki seisma ja ütlesin: «Muri, meie oleme midagi unustanud! Mis te arvate, mida

ta tegi?" , ?„„Ta jooksis muidugi tagasi ja tõi

unustatud eseme?"„Eij Ta istus maha ja kratsis opia

kõrvatagust. Ta mõtles nimelt, mis asivõis see olla!" '

«Hea süda."«Priit, kas sa abielluksid-mõne neiu

ga ainult seepärast, sita on rikas?"«Iialgi mitte. Kuid mu süda ei luba,

et ma teda istuma jätan, kjma tal onpalju rahal"

PROFESSOR.Professor: „Ma ei tea, kuhu ma

võisin küll panna kirjamargi?“Abikaasa: «Sa panid margi ennist

keelele, ehk on see veel praegugiseal.“

VÄLI POST ON SAABUNUD.Sõdurid loevad huviga vana lagunenud veski varjul äsjasaabunud posti.

Lennukilturule

(Algus 1. Ik.)

York, kus on 120 lennuki oma»nikku ja juhikutsetega varustastud daami.

Enamuses naislenduritel ohvaid üksilennu kutsed, kuna reisijaid nad vedada ei tohi. Ainult70 naist võivad olla ka kaubalennukite juhtid.eks. Mõned neistaitavad oma eralendureist mehinende kutsetöös.

20-aastane miss Marylia Boothon tuntud «lendava erasekretärisna“. Ta juhib sageli oma shefi,tuntud kaevanduste omaniku, lennukit ärireisidel kaevandusestkaevandusse. Shelf olevat omanaislenduriga vägagi rahul. 10naislenduril on õigus juhtida kasuuri kolmemootomlisi reisilennukeid, ja nad on suurte lennufirsmade teenistuses.

Peale selle on USA õhuametiteenistuses kõrgel kohal ka keegidaam. Nimelt Blanche Noyes onriigi õhuameti" ohusignaalide inspektoriks.

«Tallinna Post" nr. 24, 14, junnil 1940. Lk. 2.

KAS OLETELEIDLIK

INIMEKui ja - siis vastake viiele küsimusele:

L.Mida teie teeksite kui..

Teie abikaasa kutsus kusagillõbusal õlleõhtul järgmiseks õhtuks oma juurde külla kolm härrat ja kolm daami, kuid hommikul oli ta selle kutse täielikültunustanud* ja ruttas tööle. Ta eiütelnud oma naisele ka, et jääbkauemaks õhtul tööle. Kui Hkkiteie naine teile helistab .ehmunudhäälega, et kolm härrat ja daamion just saabunud külla ning väidavad, et teie olete nad kutsunudõhtusöögile. Teenijal on vabapäev. Perenaisel pole midagi söö-gisahvris külaliste jaoks. Poed onka juba kinni.

Mida teie teeksite?

kol|mele leidli kumale ja lühemale vastaj^leIJAGAB , «TALLINNA POST" jKOLM ULLATUSAUHINDA. *VASTUSEID PALUME ŠAATA HILJEMALT 25. JI|JU-

NIKS 8. A. «TALLINNA POSTI" TOIMETUSELE, PIKKITAN. 40, TALLINN.

AUHINDAMISELE KUULUVAD VASTUSED PEAVAD]OLEMA VARUSTATUD VASTAJA TAIE NIME (mitte vatJu-fnimi) Ja TÄPSE AADRESSIGA. ANONÜÜMSEID VASTU jSEID E VÕETA ARVESSE.

KOLM AÜHINNATUD VASTUST AVALDATAKSEILMUVAS «TALLINNA POSTIS". AUHINDADAMiS

. jujuiJUUNILKOMISJONI JA ULLATUSAÜHINNAD AVALDAME 21«TALLINNA POSTIS'

VASTUSEID VÕIB SAATA KA POSTKAARDIL. PII$ABjKUI VASTUSED MÄRGITAKSE NUMBRITEGA 1—5-nf.

suurema rahuga teki alla, läidateveel ühe sigareji. Kuna aga oletetublisti väsinud, uinute aga kohe.Sigarett kukub teie käest mahavoodi ees olevile põrandavaibaleKõrbenud hais tungib teie ninnaja teie ärkate j üles. Teie aimatesilmapilk, mis juhtunud vahepeal,kummardate iile voodiserva, etkustutada sigarett. Samal hetkelnäete, et voodi alt libiseb väljatugev mehekääi ja kustutab teiesigareti.

Mida teie teeksite?

zjCöbuAad loodHeino tutvus noore, kuld uhke

neiuga.Heino tormiliselt: «Teie v6i ei

keegi!"Neiu: «Nil-stis, ei keegi!”

„Kui ma töötan, teevad kölk Inimesed suu lahti.”

«Imestusest?”,,Ei ma olen hambaarst!''

«Kas ma võin sulle pakkuda sigarit?”

«Ei, tänan! Vaigdusin täna, et maei suitseta enam kunagi!”

«Nii, siis pista sigar endale taskusse homseks!”

Miili, minge üles korterisse jaküsige, kas nad on hulluks läinud,et nad teevad nii suurt lärmi!”

«Väga hea. Kas ma pean vastust ka ootama?”

Professor naistudengilt: «Nimetage mulle mõni tiivaüne röövik?”

Naistudeng punastades: „Amor!”

1. Peremehena

2. Perenaisena

r.

Tuuletõmbuse i tagajärjel langeb KÜllll lil fCllllttaga teie ukse ämeerikalukk kihnija teie seiiate alasti kojas. Käskjalg on kadunud' Teie hüüdmisele ei vasta keegi. Teie helistateasjatult näabri ukse taga. Keegiei ava. Majahoidja ei ela üldseselles majas.

Mulgimaa NurmidLühijuttu eesti parematest pikamaajooksjatest

fTeie naine ütleb teile: ..Kallim,ma ei saa täna lõunasööki kodusvalmistada, pean minema juuksuri juurde. Tal on aega ainult ^ühe ja kolme vahel, tead ju ise,et juuksurid on üle koormatudtööga. Mina olen aga oma juuk-

Mida teie teeksite?Palju, isegi väga palju on aru- kaasa teeb, lõpeb ikka ja ikka jälle

tatud selliseid mõtteid, et chiis meie rekordiliste tagajärgedega. Nii või-pikamaajooksul viga on, et ta ei tis Külm Eesti murdmaa jooksu esitab» edasi nihkuda. On leitud süüd võistlustel Anieri, Viljandi suur-

— olevat nii ühe) kui ka teisel, spbrtlas- jooksu! ürhber järve maratonimeist--.el endil kui ki š*wd;iuhtideli, ent asja ri Londi ja purustas hiljem paari-pole laiemas ulatuses kuigi palju päevalise vaheaja järele Viljandi-parandada suudetud. Kes spordi- maa rekordid 3000 ja 5000 m jook-huvilistest on viimasel ajal jälgi- sus. Sealjuures tema ajad 9.20 ja

. nud aga Viljandimaad, on kahtle- 15.56, saavutatuna ilma erilise kon-Teie kohtate rongil X-linna, ja n)ata tähele pannud, et mulkidel kurentsita, on veel enamakski loo

sung» nn harjunud. Ole nu pai ^j^^lt ühes mitmest magamisva- on pikamaajooksu alal siiski mi- tustandvad. Külm võib asjatundja-ja söö täna väljas!" eunist tõel restoran-vaguni üht dagi korda läinud ära teha. Mak- te arvates vabalt purustada Eesti

_ . . , » , . _ \ -\ ■ i sab vaid meenutada nime — Külm. rekordi 10.000 m jooksus PoleksEndastmõistetav, et teie kui sõpra (sõbratari) ja soote koos gee blondpäine kõhn mulk on tä vist huvituseta peatuda Külmahea abielumees lepiksite lihtsa temaga õhtust. Kui teie hiljem navu sammunud aina võidult või- juures veidi pikemalt. Kes ta on,toiduga, kuid just nagu kiuste olete oma magamisvagunis, sel- dule ja iga uus võistlus, mille ta kõigepealt? Lihtne r ■'•^ormees

kohtate tänaval head sõpra, keda gub teilej et uni ei tule veel sil= ; pole aastaid näinud, ja teie kut- ma. Seepärast ptsustate suitsetadasüte ta kusagile mugavasse res- paar sigaretti ja üles otsida omatorani tagaruumi, kus teie poiss- sõbratar i(sõber), et sellega veidimehena nii sageli armastasite vestelda. |unistada oma armsamast. Ja teie JKas tead mis?" teete teie ette-lähete. Aga — kes istub teie paneku. „Ma lähen oma kupees*lemmiknurgas? Ning vahil? teile se, panen pidžaama selga, öökuuehirmunult otsa? Teie oma naine üle, see on palju mugavam, toonkellegi võhivõõra härraga ... pudeli head konjakit, mis mpl on

kohvris, jä tulen sinu kupeesse.Mida teie teeksite? Sa oled I üksi, minu juures nors

kab ükss tüütu tegelane ..1. Abielumehena Ja nii! see juhtub. Teie kaote

naabermpgamisvagunisse, ilmute2. Naisena uuesti tagasi pidžaamas ja öö-

kuues, kõnjakipudel kaenla all,sigaretikarp käes ja loodate, etees seisab! mugav õhtu . . .

Kui teie pärast hiljem hakkateTeie istute vannis. Helistataks otsima örha magamisvagunis leia*

se ukse taga. Kirudes ronite van- te oma shureks kohkumiseks, etnist välja ja otsite supellina. Ee- teje mag^misvagun on sõlmjaa-renaine on aga pannud lina pesu mas jahti| haagitud ja maha jäe-juurde. Teie peate aga enne mi- tud^ huna teie sõidate X-linna,nema tuppa. Enne küsite aga ^eje s5her aga Y*linna. Teie istuteläbi ukse, kes seal on. On keegi pakkidata ja ööriietuses vales*käskjalg, kes toob teile kirja ja rongis,paki. Teie praotate ukse, mis viibkotta ja sirutate ettevaatlikult Mida teie teeksite?välja palja kae, et vastu võtta 1 .asju käskjalalt. On uus ülikond. _ Teie olete muidugi uudishimulikja tahate näha oma uut ülikonda. M ,Seal märkate äkki, et vest puu- 31* j idub. Teie avate ukse, lootusesehk on käskjalg veel trepil, mui* Teie j õlete tulnud kusagilt lõ-dugi ettevaatlikult, sest olete hüsalt !olengult koju, mis asubaadamaülikonnas ja hüüate: linna ä|ires väikeses ühe-perekon-„Hallo!" Teie arvates on käsk- namaja^, ja lähete surmani väsi*jalg veel kojas. Teie astute kotta, nult otäe voodisse. Teie olete päriset teda tagasi kutsuda. Kedagi ei üksi. Perekond on suvitamas,ole trepikojas. Teie riskite isegi Teie aietate telefoni põrandale javaadata üle trepikäsipuu alla. tõstate toru hargilt, ronite kõige

Unelmate riigis

jõukamast Mulgimaa nurgast, Tar-vastust. Vani’'- aastat, pikkus168 sm., kaal 60 kg. Ta alustassportimist 1933. aastal, millal ilmustäiesti tundmatuna Viljandisse ningvõitis suure Umberjärvejooksu —palja jalu, nagu ta oli. selpuhu!kirjutas «Tallinna Post" Külmastkui imejooksjast, kes on enam kuiainulaadne. Nimelt selgitas «Tallinna Posti” reporter, et Külm saabus võistlusele pikalt jalgrattamatkalt Tarvastust, kust on Viljandisse enam kui veerandsada kilomeetrit. Ent sellele poisile see sõit eitähendanud midagi, ta ütles, et olevat sellega vaid sooja teinud! Kuiseekord see asi tundus kummalisena, siis nüüd Viljandis selle üleenam nii väga ei' imesta — Külmsõidab ka nüüd Viljandisse võistlema jalgrattal, saabudes kohalevaid viis minutit enne starti. Arutatakse vaid — mida suudab Külm,km ta kohale sõidaks autobussi?Vahest loobub ta mõnikord jalgrattast, eks siis näe. üks on aga vistpäris kindel — Külm on tänavuüks kindlamaid kandidaate rahvus-meeskonda pikamaajooksudes. Senini on ta saanud rahvusmeeskon-aas olla vaid ühe korra, läinudaastal Tallinnas” Leedu vastu.

Ent ei tohi unustada teist mulk)— Kalmu. Viimast tunneb spordi-publik vist enamgi kui Külma,kuna ta on esinenud juba neljalmaavõistlusel. Läinud aastal olika Kalm Eesti parimaks 10.006meetri jooksjaks. Mis Kalmugaaga siis lahti on, temast pole tänavu enam midagi kuulda olnud?

Kalm on samuti maanoormeesnagu Külmgi. Ta elutseb oma ven-dade-õdedega Kõo vallas, kus harib hoolega põldu. Ta on samapikk kui Külm ja sama blond, niiet neid vahetatakse sageli ära.Läinud aastal, Eesti-Leedu maavõistlusel Tallinnas, kus Kaim jaKülm jooksid 10.000 m. üheskoos,publik sattus nende nimedega lausasegadusse. Mõlemad vedasid jooksu kordamööda ja raske oli meelespidada, kumb K siis ees oli. Tribüünil veeti kihla: «Nüüd on Külmees!’’... „Ei ole, Kalm on ees!”... «Veame sinise peale!” ... jne.

Kalm pole tänavu sooritanud veelühtegi starti, ent ta tahab sedateha lahemai ajal. Ta on teatanudoma seltsikaaslastele, et nii heasvormis kui tänavu pole ta veel kunagi olnud, ühtlasi on Kalm avaldanud ühe «saladuse”, kui nii öelda. Nimelt — juba läinud aastasügisel tahtis ta purustada Beld-sinsky nimel seisvat Eesti rekordit10.000 m. jooksus ja seda nimeltEesti meeskondade meistervõistl uste) Viljandis. Ta arvestanud välja üksikute ringide ajad ja pannudigale kurvile ühe kodukülast kaasavõetud sõbra aega kontrollima. Esimesed 4 kilomeetrit läinud paremini kui vaja, ent sellest hoolimatalisanud ta aina tempot juurde.Süs korraga, valus torge rinnussundinud tempo alla laskma ja...selleks korraks tulnud jooks katkestada. See juhtum löönud tujualla, kuid talve jooksul on see lugujäänud juba unustusse Uued võistlused seisavad ees ja kõike võibuuesti katsetada. Tänavu on olu

kord selles suhtes koguni parem,kuna klubikaaslane Külm on tõusnud samuti paremasse vormi, kuita kunagi varem on olnud. Võibolla, peab Kaim Külmäle aiistuma-gi, ent ega see midagi tähenda.

Huvitav vahest, kuidas Külm jaKalm harjutavad? Selles ei ole saladust — neil mõlemal cm vaid üksprintsiip: järele jätlnatu treeningpäevast päeva, aastast aastasse,kuni kõik läheb kui masinal.

«Tallinna Post“ nr. 24. 14. juunil 1940. Lk, j 3.

HAVEKirev nädal:

KUI SPETSID LÜÜAKSE VÄLJA.„Teie olete vist Kunstimuuseumi

juhatuse liige?"„EiI Aga miks teie seda arvate?“„Noh, teil vole ju ka kunstist min

git arusaamist!“

AITAB.„Sa, Kustas, lehkad juhal Mine

ometi vanni!“„Mida ma sealt nii sagedasti ot

sin? Tohtrihärra kirjutas ju mullesuveks mudavannid välja!"

KOOLIPOISID PÕLLUTÖÖLE.„Ega see loe, kui põllutööd pole

enne tehtud. Meie võime ju sulase-mehelt spikrit teha — selle pealeoleme spetsid!“

KUULSUSETU.„Vaene, kuulsusetu Taaralinn! Te

mas ei leidu midagi igavest, misvõiks jääda püsima ka järeltulevatepõlvede jaoks. Isegi igavene üliõpilane hakkab juha silmapiirilt kaduma!"

Hi-hi-hi-hi!Mees ei peksa)

Keegi vanaeit tuleb arsti juurde, etsaada tunnistust peksmise jälgedekohta ihul.

Arst vaatab naisterahva läbi, kuid eileia midagi säärast, mis võiks ollapeksu tagajärjeks. Ta Misib:

— Kes sind siis peksis?— Eks ikka oma vanamees.— Nüüd aga mine ilusti koju ja pa

lu, et mees peksaks su korralikultläbi, siis tule tagasi ja ma annan sulle tunfiistuse.

Nädal hiljem tuleb arsti ooteruumisama vanaeit. Ta ütleb arstile:

— Ei löönud!— Kes ei löönud? Ei taipa arst otse

maid oma nalja, kuna oli selle jubaunustanud.

— Eks ikka oma vanaiWes! Ma laksu. koju ja ütlesin talle, et teie käskisite mind peksta, kuid tema, pimeloom, ei tee sellest väljagi.

Baske nõue.Arst: Teie olete lihtsalt üle tööta

nud. Igal juhul tuleb teil mõneksajaks loobuda peaga töötamisest.

Haige: Seda ei suuda ma täita,härra tohter, olen nimelt juukselõi-kaja.

Jaiiinrta kosil" päevakajalisi dialooge: Anekdoote kuulsustest

ftJAVAD TOSIST JUTTUO p t i m i & t: Kas sa ei leia, et meil

siin Eestis liiga palju naerdakse, asju.koomilisest küljest võetakse?

Pessimist: Just vastuoksa! Mulle näib isegt, et meie eestlased olemeÜlearu tõsised ja asjalikud.

Optimist: Kuidas nii? Kas sasiis ei tunnQ me rahvast. Näiteks räägi mõne maamehega. Ta ajab suileniisugust vigurijuttu, et aina kuula.Isegi kõige tõsisemate asjade iile võibta nalja hejta. Samuti on lugu , kohviku publikuga. Kui palju räägitakseneis lokaales anekdoote! Tihti on seenaer läbi pisarate. Kuid mõnikordtundub see {lausa lõõpimisena.

Pessimist: Seda nüüd vahe! ikka juhtub. Kuid sa jäigi parem meieajakirjandust. Vaala meie juhtkirju.Kui purutõsised need on! Siin loetakse iga vähimatki huumorisädet halvaks tooniks.

Optimist: See peabki uil olema,sest tõsiste j asjadega ei sünni naijatada. Kui saj tahad, et sind tõsiselt võetakse, siis pead ka tõsise näo tegema.

Pessimist: Mulle näib, et sa alahindad me lugejaskonda. Lugejad oskavad minu arvates Iga kirjutuse kohta seisukoha võtta. Nad mõistavadväga hästi, ei ka nalja maski all võibkõige kibedamaid tõdesid välja ütelda.

Optimist: Noh, hea! Ja kui oskavadki. Mis siis sellest. Milleks mejuhtkirjas peaksime huumorit pakkuma? Aga võlh-olla, ef mõni järskupeabki kogu kirjutust naljaks.

Pessimist: Ega ma tahagi, etjuhtkirjad I kujuneksid vaid naljaju-tuks. Tahan vaid seda. et ka tõsisteskirjutustesj leiduks huumorisädemeke-si, sest siis oleksid niisugused asjadnatuke kergemad lugeda. Ja minu arvates ei o|egi see nii väga tähtis, kuiüksik lugeja kirjutuse mõttest pärisõieti aru !ei saa. Niisugune vääriti-mõistja on vähem arenenud ja temaväärtõlgenjdused ei saa avalikkuselehädaohtlikuks, sest kuigi ta oma arusaamistega) lagedale tuleb, siis seletavad enamtrenenud taile asjade õigeolukorra ära.

O p t i m| i s t: See sünnitaks asjatasekeldusi. Parem on siis juba nii kirjutada, et kõik seda ühtemoodi mõistavad.

Pessimist: Selles see lugu ongi,ei pi ole parem. Sest vaata: ajalehesilmub tõsine ja selge artikkel; inimene loeb selle läbi, saab autorist aru.nõustub tfemaga, või ei nõustu — kuidoma teadvuses pistab ta selle küsimuse«kalevi a|la“. Juhul, kui ta artikliganõus oli, lausub ta mõtles: „Eks maütelnud!"; puhul, kui ta nõus ei oie,ei hakka ta oma peaaju vastuväideteotsimisega vaevama — sest artikkeloli ju selge, järelikult loogiline — seega siis raskelt UmberlUkatav.

Optimist: Sa räägid laisast lugejast. Niisugusega pole nagunii paljupeale hakata.

Pessimist: Miks ei ole. Serveerisellele lugejale paradokse, millel iganurk otse karjub kinnihaaramise järele, ja sa näed, kuidas tekivad vastuvaidlused, poleemika ja asja põhimõttelised arutlused. Paradoksiga - on mõtet kergem liikuma panna, kui dotseeriva kategoorilisusega. Seepärastpeaks me juhtkirjade autorid rohkem«hullu juttu" ajama, see tekitaks elevust — ja elevus tuleb ikka asjale kasuks.

Optimist: Kuid sa unustad soliidsuse. Kuidas suhtuks lugejaskondlehele, kus «hullu jutu ajaja" juhtkirju kirjutaks. Seda lehte ei võtaks keegi enam tõsiselt.

Pessimist: Mis sellest, et ei võtaks. Kes võttis Galiieid, Koperntkust,Belli jne. tõsiselt? Ometi pn nad meiekultuurile ja tsivilisatsioonile rohkemkasu toonud, kui kõik asjalikud, tõsised dotseerijad. Ja. ajakirjanduspeaks ka kultuuri edu nimel ck väljasolema. Kuld nagu näed, suhnin maasjasse märksa optimistlikumalt kuisina. Et mitte nimesid Vahetada, siislõpetame sellel teemal. Reetur.

MADALALT LENDAVADLENNUKID.

Ema-kaelkirjak: „Oh ettevaatliklennukitega, kui sa üle tänava lähed!“

Keegi noot andetu kirjanik saatis Lessingile oma kurbmängupalvega, et kuulus kirjamees sedaarvustaks.

„Ei ole mitte raske", iides Les*sing, „teha üht niisugust kurbmängu na^u see, kuid seda raskem on vastata sellele, kes ta teinud."

Keegi väga jutukas daam tuulas korrA seltskonnas hästituntudLeibnitzi oma alaliste küsimuste*ga.

Filosoof muutus juba päriskärsituks.

«Mis on õnn?" küsis daamLeibnitzilt,

«Õnn on viljakus kuningannade juures, viljatus neiude juuresja võimalik olla kurt teietaolisesseltskonnas."

*

Aleksander Girardi, kes abiellus noorena veetleva HeleneOdilön’iga, kohtas kord Üllatudes ballil oma naist, kes pidi haige olema, kuid täntsis vaatamatasellele sügava väljalõikega kleidis.

«Helde aeg, Helene, vaata etsa koju saad. Tõmba endale midagi selga ja heida voodisse!"

Maailmakuulus Roseskvartettmingis korra kunstipröpagandamõttes ühes väikelinnas Lõuna*Saksamaal. Linnapea korraldasR.os6*mimestele vastuvõtu, tänasneid hea kontserdi eest ja avaldaslootust, «et samad härrad jõuaksid kord nii kaugele, et nadvõiksid Suurendada oma orkest*

Maalikunstnik Lenbachi juurdetuli keegi daam, et lasta endastteha portreed. Naine oli vägasissevõetud oma ,,ilust", mis polnud aga kaugeltki ilu. Vahetpidamatult segas daam Lenbachitööd igasuguste näpunäidetega.Kunstnik ei lasknud ennast häirida ja maalis rahulikult edasi.Ühel päeval läks asi jälle liiga«kirjuks". Vihane kunstnik panipaleti kõrvale ja ütles: „Kui teieei lakka mind segamast, siis maalin ma teid sellisena nagu teietõesti olete!

. Gogol paranes raskest haigusest. Ta seisukord oli juba sedavõrd hea, et ta võis jälle vastuvõtta külalisi. Üks sõber, kes teda külastas, küsis: „Nüüd on vistigasugune oht möödas?"

«Sugugi mitte," vastas ohatesGogol, ..arst lubas veel paar korda siia tulla!"

HÄDA KÜU.„Ja nüüd tahab ta oma ninarõn

gast tagasi saada!"

Lihtne.„Kas sa tead, mida teeb klaasi-

sepp, kiri tal ei ole klaasi?”,M!"„Ta joob pudelist!”

Kahtlane.„Teie tahate juba lahkuda Võ

salt, proua Raba, suvi pole ju veelalanudki ?”

«Kahjuks küll, proua Kuura.”Peab raha kokku hoidma, välja

minekud üha kasvavad!” * ^«Mitte seepärast, proua Kuura.

Ma olen ainult veidi rahutu... mumees on muile juba kaks kordasaatnud raha, ilma et ma oleksinküsinudki!”

Ametnik.Pangaröövel tõstis ähvardavalt

revolvrit ja käsutas: «Käed üles jaraha siia!"Mees kassaluugi taga pilkavalt

naerdes: «Palun, kassa nr. 4! Siinon ainult sissemaksud!”

M. Mäessa

EeskujuKõrge ülemuse või tähtsa tegelase

juuresolekul mingil perekondlikul pidustusel | ei saa nimetada kuidagi Issanda õnnistuseks. Pigemini tuleb seda pidada üheks rängemaks egiptusenuhtluseks. Kes ei usu, tehku proovija kutsugu oma ülemus või mõni muutähtis tegelinski ütleme lapse varrudele. Küllap siis kogete, et see on tõsi.

Aga ausalt pihtides, on lihtsalt olukordi jal pidustusi, kus sellest egiptusenuhtlusest kuidagi ci saa mõõda hiilida. Ütleme jällegi varrud. Kuidassaate Ia$t ristida, kui kohal pole jumalameest, kes loeks sõnad peale?Lihtsalt i võimatu. Möödapääsematu onka, et perenaine ütleb pärast sakra-mentaalset talitust vaimulikule, cl ehkhärra preester jääks veel veidi istuma.

Seiilsö viisakuseavaidusega tui! toime ka Laanekuru perenaine Tiiu.

Pühakirja kohaselt oli lapsele nimiantud ja pühalik talitus möödunudkõigiti laitmatult.

Preesjer Konstantin, päris elurõõmus meheke, hakkas pikkamööda oinaasju kokku panema; samal ajal agavärisesid külaliste ninasõõrmed ärevast ootusest, sest magusad toldulõh-nad tungisid köögist tuppa ja kui needlõhnad on juba korra loas, siis leiavad nad iseendast teed inimesteuiuna, j

Laanekuru perenaine, kelle rõõmoli siirps, oli ju selleks ka põhjusi,laps sai ristiinimese kombel endalenime, astus kuidagi häbelikult vaimuliku Murde: «Ehk isa Konstantinjääks Veidi veel istuma?" küsis tapeagu häbelikult.

Preester libistas käe läbi halli habe ui köhatas ja ütles: „Nu laadno,pole jujst kuhugi rutata!"

Ja ta jäi. Aga kas teate, et preester UkSikus kiilas on midagi suurt, üllast, kelle poole on suunatud kõikide

pilgud ja kellest võetakse eeskuju.Igas asjas. Uskuge mind. Ma tunnenküla, kus asub Laanekuru talu.

Varrulised asusid lauda. Preestersai aukoha. Laua keskele. Vaga näoga tõusis isa Konstantin toolilt, tugessöögipalve ja varrud algasid.

Kõikide pilgud plidlesid preestrit,mida see nüüd tegema hakkab. Keegi ei julgenud midagi ette võtta. Kõikootasid algatust preestrilt. Preesterköhatas. Kõik külalised köhatasidjärele. Preester tõmbas käega läbihabeme. Teised habemikud järele. Mehed, kelledel puudus habe, silitasidniisama tühja kohta, kus võiks asudan.U. «sünteetiline" habe. Naised tegidniisama tühja liigutuse. Nüüd ohkasisa Konstantin ja kõik lugesid, ’ omakohuseks sama teha.

Ängistav vaikus valitses toas. Kõigil oli kuidagi ebamugav. Seal sirutas äkki isa Konstantin käe ja võttisleiba. Kohe võttis terve laud endaleleiba ette. Preester vaatas mõtlikultleivale. Sama teoga said hakkama kaülejäänud teised. Nüüd arvas isaKonstantin heaks lasta hr- kaitsta lihal. Muidugi tegid teisei' > järele.

Jällegi ängistav valk> 'eremeesvõttis südame rindu ja tin.m väikesemõõdulised klaasid. Preester köhatas,teised ka. Isa Konstantin ütles naeratades: «Viin olevat küll kurjast,kuid see pole tõsi, ühe jumala and onniisama viin kui ka leib. Ainult etpeab piiri pidama."

Iga meessoost külaline pidas heaksiooniks ütelda samad sõnad. Viimatijõuti klaasi tühjendamiseni.

Edasi läks asi juba kiiremas tempos. Aga ikka veel n.U. preestri vedamisel, kui asjakäiku väljendada sportlikus keeles.

Varsti oli küla üllas eeskuju ülevastujus. Lasi elada vanemaid ja äsja-

ristitud last Teised muidugi ka. Jubapulbitses elu ja veri otse vemmeldasvaimuliku soontes. Kas teistel ka,vaat seda ei tea.

Preester tõusis oma isUtelt, astusperenaise juurde ja üj|eS: ÜNoh, kullaperenaine, eks minagiUolg süüdi, et saoled nüüd õnnelik emm" aga sosinallausus ta perenaisele/ midagi kõrva.Mida, vaal seda"lüikuu]nud keegi.

Varsti arvasid/eisedkk mehed, etka nende kohus on üteidm perenaiselesama: «Noh, hulla perenaine, eks minagi ole süüdi,let sa olejT nüüd õnnelik ema." Mis ‘•aad korva sosistasidperenaisele, sellest^ojfd teadlikud vaidütleja ja Tiiu ise, kes vahetevahel punastas või kahvatas.

Laanekuru peremees vaatas aga seda tsereniooniat pealt morni näoilmega. Miski ta sisemuses hakkas käärima.

«Kes ja mis süüdlasi teie siin otsitevõi tunnistate? Ainuke süüdlane olenmina! Ehk julgeb keegi, selles ka-

SÕDA JA VARBLASED.Varblane (vaimustuses); „Nüüd

algavad meü peopäevad!"

heida?"Kõik jäid hiirvaikseks. Karta oli, e

Laanekuru peremees läheb tegeiikukiKeegi juba seda ei soovinud, kunLaanekuru peremehe rusikad võisiühe hoobiga härja lüüa uimaseks.

Olukorra päästis isa Konstantin.«Kuidas siis sina selles oled üks

süüdlane? Minuta poleks sul üldslast olnud?"

«No noh," ütles Laanekuru peremeeähvardavalt.

«Mina neh!" praalis preester. Ktjuba asi kippus minema päris tõsiseks, tähendas isa Konstantin kelmikalt: «Kes su siis paari pani? Eks mina! Kui sul poleks naist, ei oleks klast!"

Üldine naer kaikus toas, kus hetlvarem hõljus pahaennustav vaibus.

J«Mis te siis mu naisele kõrva sosistasite?"

«Sama, mida ma sulle praegu iitiesiu, et panin teid paari."

«Aga mida need teised sulle kõrvkihistasid?" päris Laanekuru peremees naiselt.

«Igasugust lollust!" vastas Tiiu punastades ja põski naerule tõmmates.

«Miks te siis seda lause lõppu cütelnud kõigile kuuldavalt?" pöörduperemees vaimuliku poole.

Lõbus naeratus jooksis preestri hahernega varjatud suunurkades:

«Nägin, et olukord kippus minemjandiks. Olin siin nagu mingi tähtieeskuju, kelle järele kõik talltaskOhkasin. Teised ka. Võtsin leibateised ka. Sõin liha ja määrisin võiipeale, kõik teised järele, olgugi, eminul süda otse läikis sees. Arutasinet kuidas ma küli neid veidi saaksiiõpetada. Ja siis ma tulin mõttele seda süüdlase juttu ajada."

Rusuv ja pingutatud olek kadus külaiiste rinnust ja olemisest.

Nüüd;alles algasid õiged varrudPreester võis võtta sealiha, aga see etakistanud kedagi taldrikule tõstmasheeringat. Preester võis ohata, teise,laulsid hoopis seepeale.

«On ikka meil kena preester," üteldi silu seal keset üldisi lõbusat peomeeleolu ja keegi ei võtnud enam eeskuju preestrilt.

«Tallinna Posi" nr. 24. 14. juunil 1040. Lk.

i

Tummad tunnistajad

Via Uppia feelVanad ja saladuslikiifl hauakivid Roca ai Mares, Tallinna

külje alL — Km dominiiklmte kloostris puhkanptemälestmmärgid? j

Roca ai Mare, väike suvituskohtKopli lahe veerul varjab juba sajandeid saladusi' oma vaiksel Via Appiateel. Ajahambast murenenud, mõnedpeagu tundmatuseni tuhmunud hauaplaadid esitavad küsimuse: Kust onneed hauakivid sattunud siia? Kellelenad kuuluvad? Mida nad varjavad?Vaevalt osatakse neile küsimusteleleida vastust.

Ja Via Appia tee on ise nii rajatud,et võõras ta vaevalt üles leiab. Endised valitsejad sulgesid Roca ai Maresaladused võõrastele, ent hoolas otsijaleiab lõpuks ikkagi „keelatud“ tee jasuured kivimürakad kerkivad silmadeette.

Esimesena äratab tähelepanu vä-ravataoline kivisammas. Värav pärineb arvatavasti 16. sajandist. Sellelon omapärane raidkivi, mfs kujutabmetameest, kes pahemas käes hoiabvapiga varustatud kilpi ja pahemasõige tugevat malakat. Kujutuse ümber on vana saksakeelne tarkšõna,mis raiutuna säilinud hästi.

„Ver sinen kinderen gift so grot,dat he sulven urne brofy den sae menslan mit, kulen dot,“ on kirjutanudlaialipaisatult sõnades. Eesti keeleskõlaks see umbes nii: „Kes oma lastele annab nii palju, et ta ise peaksnälgima (kerjama leiba), see peabsurnuks löödama." Raidkivi all, yä-ravasammastel on kaks valvurikujutust, käed ristamisi rinnal, pea suunatud väravaavausele. Samba üleval äärel sõnad, mis paistavad kaugele — Via Appia. . .

Siit algab Via Appia tee.Vanade hauakivide rida algab ka

he vastastikku seisva kiviplaadiga.Vasakpoolne neist on Breemenitehauakivi neljateistkümnendast sajandist. Õige tuhmunud ja hajujadkirja lugedes selgub, et hauakivion raiutud Tilo Breemenile, kes surnud 21. mail 1388. Hauakivi alla onmaetud ühtlasi ka ta isa, surnud 10.augustil 1388. Parempoolne kivi onaga õige tuhmunud, nähtavasti kamurdunud ja hiljem kokku lapitud.See kuulub Johan Bairile, laevniku-le, kes suri 20. aprillil 1419. aastal

Tallinnas.Edasi järgnevad kivid vasakul tee

veerel. Teine kivi on väga tuhmunud. Paistab ainult mingisuguneristikujuline kujutus, arvatavastikilbil ja rippuv jahisarv. See onraehärra Gort Snusseli hauaplaat,kes sai selle omanikuks 30. märtsil1427. a., olles olnud 13 aastat raehärraks.

„Järgmine kivi vaselal pool kannab inglikujuta st, kellel on paremaskäes pühitsetud veepintse! ja pahemas hoiab ta kilpi, arvatavasti Kölnilinnavapiga. Pealkirjast selgub, etsee kivi katab Kölnist päritolevatekaupmeeste ühishauda. Mingit aastaarvu pole kusagilt leida. "Arvatavasti on selle hauaplaadi alla maetud Kölni kaupmehi õige mitmeid sajandeid.Edasi järgmine kivi kuulub suuregildi vennale Ludvig von Holtile, kes

suri 25. aprillil H87. aastal.Kivi kujutab kilpi aumärgiga. Sa

malaadne on ka järgmine kivi, seeon suurkaupmehe Diedrieh Hoevedipärandus 18. maist 1480.

Edasine kivi on üks vanim hauakivi Eestis. Kivi on täienesid ajahambast puretuna’ kaotanud kõik,mille järgi võiks kindlaks määrata tapäritolu. Ent, nagu kuuleme siiskikohalikelt elanikelt, et see kuulub do-minus Adolphusele, kes suri 21.märtsil 1330. aastal. Arvatakse, etsee Adolphus oli üks Tallinna raehärrasid ajal, kus puudusid veel perekonnanimed, Ühes temaga olevatveel maetud tütar ja poeg.

,ärgmine kivi on pärit 26. nrnil1501 surnud Diderick Bochilt. Kivilon näha jälle õuemärki, taromeleh-Võib märgata ka oravaid tammelehtede vahel. Nurkades on nä^a säilinud evaigelistide märgid. Järgmine, — murtud nurkadega hauaplaat on 1371. aastast, novembrikuussurnud Amoldus de Hove hauakivi.Ja siis sellest seeriast viimane vasemal pool hauaplaat kuulub 17.sept. 1420. a. surnud Hans Hurbele.Kilpi kaunistab jällegi õuemärk.

Siis on kivi paremal pool,Kilbil on kolm kuu viimast

veerandit.Kivilt on murenenud ära õige suu

red tükid ja üldse nii tuhmunud, etparimalgi tahtmisel ei saa selgitada,kellele on see kuulunud. Järgnebveel üks hauakivi vasemal pool, miskujutab kilpi, millel on näha kolmeridvataolist eset. See on rikka Tallinna kaupmehe Bemd Pali haud, kessuri 6. juulil 1503. Viimase kivinaon hauaplaat paremal pool. Sellel

on Päha naist. Silm eristab kivi-pae^ude vahel j ka naiserõiva jooni.Hauakivi kuulub Kuningunde Scho-telmundile, kes | suri 27. aprillil 1381.aastal. jKivirea lõpujä on jälle väravatao-

line post. Keskkujutusena on nähamaja portaalkiVi, vist samuti 16. sajandist. Kivile on raiutud õuemär-gid ja nimetähed T. V. ja B. E.' Värava peal on j olemas 1500. aastastpärinevat kaks kivikuju, mis on üllatavalt peenetehniliselt välja tööta

tud. -- •Peate kiviplaatide on asetatud raja-veerudele üksikuid raidkive, millepärifievust ja tähtsust ei saa mille

gagi selgitada.Ü}ts neist, lõvi või koerakujutu-

segaj on õige huvitav.

Need kivid on pärjt Tallinna vanast Dominiiklaste kloostrist, naguväidavad ajaloolased Tallinnas. Kuuldavasti maeti sinna Kloostrisse, misasus Vene tänavas, vanu tähtsamaidlinnakodanikke. Hiljeln, kloostri hävinedes ununesid ka puhkavad „pür-jerid". 1874. a. oli linn müünud vanadkloostri varemed kellelegi Koehilelammutamiseks. Hiljem ehitas Kochnende asemele aida alamasse asukohta. Varemetest säilinud suuremadkivitahvlid kasutas ärimees: aidapõ-randaks ja nende huika sattusid ka

hauakivid, iNendele viimse puhkepaiga andis

parun Girard de Souqanton, kes nõu-tas hauakivid endale ja viis need siisRoca ai Mare põlispuude alla, pargirajatee ääre, millele! andis nimeks

Via Appia. 1

Hollandist mälestuseks puukingi.Sõjakoleduste järele võib vallutatud Lääne-Euroopa maades nüüd nähajuba rahulikke meeleolusid. Siin pildil näeme, kuidas sissetulnud sakslased ostavad mälestuseks endale Hollandi omapäraseid puukingi.

Samal ajal, kui lehepoisid paiskasid tänavaile seda uuemat sensatsiooni, istus mr. Mac Lean politseiülematöötoas. |

«Kas tõite ibuUe kaasa varastatudehteasjade kirjelduse ja nimekirja?"kitsis politseiülem.

Mac Lean raputas pead.„Ei, sir, pean selle enne ise koos

tama ...“ |«Kas Higgins on veel teie äris?"«Jah, ta otsib läbi iga nurga!"«Usaldage väid Higginsit, kui tema

juba asja enda kätte võtab, siis võitektf olla kindel!"

Kallisktvideäri omanik tegi ebamäärase liigutuse käega.

«Loodame!",«Ja teil pole| mingit kahtlust?"«Mingisugust... Laupäeva! sulgesin

nagu harilikult äri kell 6 Õhtul ja täna hommikul [polnud mul vaeva usteavamisega!"

«Vargad on soodsat olukorda hästiära kasutanud. Pea püsti, sir, loodame kõige parejmat — ja ärge unustage ehteasjade kirjeldust!"

Kui Mac Lefin lähenes oma ärile,ootas Clark teda äriuksel.

«Mis uudist, Smith?" !«Ei midagi, sir!"«Politsei ikka veel siii?"«Ei... Veerand tannis eest lõpeta

sid tuhnimise KriminaalinspektorHiggins tegi neetud mürgise näo, kuita siit lahkus!?

«Telefon heliseb! Vaadake, mis sealjälle on lahti?!*

Smith ruttas hüroorunmi ja tuli sekundi pärast tagasi.

«Teid kutsujakse, sir!"Äriomanik võttis kuuldetoru ja sul

ges ukse enda järele.«Hallo!" sädistas Uks naisehääl,

«kas oled sina, John?"Hea, et sa helistasid, Mabel...

las tahad thlla täna õhtul minuiie?"Meelsasti..,On võimatu täna olla üksi!"

«Mis siis on juhtunud?"«Küllap kuuled!" I«Kus meie kohtame?"«Minu juures!"«Sinu korteris? Ei«Mu naine on ära«Ah." ■1

tule kõne allagi!"reisinud."

«Juba laupäevast laiates!"«Ja seda sa varjasid chinu eest?"«Mu pea on täis Igasuguseid asju...

Nii siis tehtud, MahM, sa tuled?!"«John," kõhkles naisehääl, «söe ei

lähe ikka, ei ma tuleni sinu korterisse,ei, ei..." j r I«Ma olen päris üksi," Mac Lean

muutus närviliseks, «teenijaskond onpuhkusel." I«Nii siis, sa oled uksi, ent siiski."«Ära edvisia, Maijel."«Võimatu, John.].; Kohtame

harilikult Volonterip juures vsepa rees."

«Ja mida pean n|a tegemapeal?"

«Tule mulle järele!"«All right!" J«Kas lähed kodus;«Ei, ma tulen ko

gemist sinu juurde!)«Kena, John, nägemiseni!Kella üheteistkümne a

Lean veetleva blondiiniga, keda õppistundma 14 päeva eest Ai|hambras, Vo-ionteri© väikeses separees, kai eesriieläks lahti ja keegi [härra sisse astusning pikema juthtai istus toolile ja juveliirile sõbralikult peaga noogutas.

«Härra," ütles Mac Lean, «teie olete vist purjus?"

Võõras tõstis rahustavalt kätt, andes mõista, et Mac tean väldiks skan

daali. [«Lahkuge," ütles (Mac Lean sosinal.«See läheks veidi liiga kiirelt," vas

tas võõras, «armastan meeldivat seltskonda!"

naguäikses

vahe

litid?"e pprast äri sul-

ijai istus Mac

teile, kuna varastatud ehteasjad ei' maksnud isegi sada tuhat dollarit!"

«Mabel," kähistas kullasepp, «kuidas tuleb see mees sellele mõttele?"

«Ma pidasin teid soliidseks ärimeheks," katkestas tundmatu Mabeii vaikimise.. «Härra," ütles Mac Lean.

«ja see oii ka põhjuseks, miks dmabiline otsis teiega tutvust... Kasmõistate mind? Noh, see rõõmustabmindi... Ma näen seda teie silmadest,et mõistate mind!"

«Teie olete rüüstanud mu äri!" sisistas Mac Lean.

Võõras noogutas pead:«Milleks see komöödia? Kui ma se

gan teid teie mugavas olemises, siisainult selleks, et ma tean, kas asuvadvarastatud ehted!"

«Mis — teie teate — mida tahate?"päris vihane Mae Lean.

«Jah," tähendas võõras, «teie olitetäna pärastlõunal nii lahke ja teatasite minu sõbratarile Mabellle, et teiekorter on järelevalveta."

«Seepärast sa ei tahtnud siis. tullaminu juurde!?" Mac Lean surus ähvardavalt käed rusikasse.

«Kuidas teie küll oskate kombineerida," pilkas võõras. «Ja kni mnt täna pärastlõunal oleks olnud aimu, etmu! on tegemist kolleegiga, võib-oi lapolekski ma külastanud teie korterit!"

«Teie olete...“«Sellise võimaluse juures oli mul

õnn leida ehteasjad!"Mae Leani! tahtsid silmad peast

välja tulla, tai oli soov tangida kallale võõrale.

«Soovitan teil mitte teha skandaali.Iga vahejuhtum võib siia meelitadapolitsei ja see oleks ebameeldiv teile.

See on õige, inimene peab ennast valitsema. Teie võile mu üllatust kujutella, et mina, kes otsisin ainult raba,leidsin teie salaiaekast kalliskivid! Maolen ju viisakas inimene ja lepin väga sageli pisiasjadega!"

«Kenad pisiasjad!" märatses MacLean.

«Teisel ajal oleksin ma leidnud vaid5*0 tuhat dollarit, mis olid teie kirjutuslaua laekas..."

«Ka raha leidgite?"j «Ma ei suutnud otsustada, kas jättaraha või mitte, kuna General Insurance oleks muile Mac Leani loo selfitamise eest maksnud sama summa...õi olete teie teisel arvamisel?"

Mabel tõmbas kindad kätte ja ütles jumalaga jättes:j «Mister Mac Lean, meie lühike tut-vus oli väga meeldiv... Ma mõtlenvahetevahel sellele tagasi!"

«Jah, Mabel, lähme," ütles võõras.„On viimane aeg. Muu seas, et ma eiunustaks, sir, kui ma oleksin kelm,siis võiksin nõuda veel osa teie ärist,mida teie tegite kindlustusseltsiga,kuid ärge kartke, ma olen viisakasinimene."

Kullasepp ei vastanud midagi, võõras aga ulatades Mabellle käsivarreja jalkas:

,Tele ei vasta! Tele imestate küli,miks ma tulin siia. Tahtsin teile anda head nõu, härra kolleeg. Kui teiekorra jälle enda juures sisse murrate,et ennast saneerida, siis peate alustama kavalamalt. Uskuge mind, heapettus on palju raskem kui aus töö...Selleks on tarvis aastatepikkust õppimist. Ja mis peaasi — ka seal oleneb tulemus juhusest... Good bye!"

«Võtke vähemaltka daam!"

..Oh see daam, svõõras silmi pilgutamulle klaas sekti!"

arvesse, et siin on

daam!" osatasdes. «Daam kallab

Mabel, üleni kahivata, vahtis sissetungijale tummalt

«Ära tee nii, Mavõttis klaasi ja jõijaks ning surus

!tsa.bei!" ütles võõras,selle ahnel! füh-Ustikarannd Mac

hüljatud kosilane.„Imelik küÜ, palusin tütre kätt ja

sain isa jalga!“

Leani toolile uuesti tagasi. «Jääge rahulikult istuma... I Meil seisab eeslõbus kõnelus... meil kolmel!"

«Seleta sina mulle," pöördus kullasepp Mabeii poole, (kes tummalt kehi

tas õlgu. j ,«Sir," tähendas võõras, «mind üllatab see, et teie nii frahulikult võite is

tuda!" i«Mis see läheb tjfeile korda?" pori

ses Mac Lean. j«Selles on teil õi&us... See ei puu

tu tõesti minusse. \. Olgugi et politsei. !

Võõras jalkas veidi ägedamalt:«Teie olete suurich» kelm, kellega ma

elus üldse olen kobanud. Ärge ärrituge minu komplimentide üle, mis tulevad südamest, tele peaksite olematänulik!"

«Mida tahate sellega ütelda?"«Tele saate pool; miljonit kindlustusseltsilt?" >«Kui vargaid ei tabata!"«Selle eest juba |eie hoolitsete," rõ

hutas võõras. «Oleks ka ebamugav

Peetri9.Jorgi/rist66See on iugu^seltesL ktMas Torgu

Peeter teenis eüdme^/Maatimasõjasaumärgi — Georgi risti, mida^ ta isenimetab „Jorgi ristiks".

Varemalt ilustak see ikk& temapeokuue rinda, nüüd aga ripub jubaaastaid elutoa seinaTASealt ta paistab külalistele kohe silma ja neil tekib siis otsemaid ka isu teada saada kangelastegu, mille eest TorguPeeter on selle saanud. Ja egas tapüüagi varjata kogu seda lugu, misseoses Georgi risti saamisega, selleks on ta liialt avameelne ja otsekohene.

„Eks teenisin enne sõda Peterburis, Putilovi vabrikus puusepana," alustab ta oma jutustust ikkanifütelda Aadamast peale. „Kui siisaga läks lahti sõjamöll, otsiti kamind välja, pandi selga kroonumun-der ja tehti sõjameheks. Kuid egasminust püssikandjat saanud, olinselleks liialt kohmakas ja paindumatu. Nii sattusin „oboosi“ ehkeesti keeles voori, sain lühidalt hobusemeheks. Sest ka neid vajab sõ-

<5IGE VASTUS.„Ütle, väike mees, kui palju on

siit maad Põhjanabale?“„Täpselt sama palju, kui sealt

siial“

javägi ja selles pole midagi häbista-, vat.[ Ei läinudki kuigi kaua, kui juba‘ tuli asuda sõjateele sinna kusagilejPreisimaa kanti, kus keesid siis juba kõige palavamad löömised. Tuliliikuda maailmatu pika «oboosiga"öid ja päevi ikka sinnapoole, kustkostis sõjamürinat.

Eks ühel ööl, peatusel kusagil linnakeses, õnnestus meil hankidamõnda pudelit „va kibedat".

Napsitasime kuni jäime kõik| täiesti purju. Kuidas ma uuestivankrile sain, kui „oboos“ liikumahakkas, seda mitte hingestki et mäleta, kuid küllap mõni kaaslastestikka upitas.

Siis aga äkki prantsatasin koorma otsast maha ja õnnetuseks jäijalg raske vankri ratta alla. Muud

j siis ei mäleta, kni et jalga läbistasI metsik valu ja leidsin end vähe hil-1 jerri kanderaamilt. Mind toimetatiraske jalaluumurdega välilaatsaret-

| ti, kus tehti haigele jalale esimestarstimist.

Eks samal ajal olid sõjaliinil kapalavad heitlused ja laatsaret viimseni täis purustatud ihuliikmetegaja valustoigavaid sõjamehi.

Juhtus siis aga nii, et laatsarettituli külastama keegi suurvürst, nime ei mäleta ega teadnud täpsaltka siis. Küll ta ikka mõni Nikolaje-vitsh või Mihailovitsh ikka oli. Seepidas toreda kõne sõdurite kangelastegudest ja vaprusest, mis võttismeil kõigil silmad vesiseks. Siis lubas anda aumärke ja et neid kõigileei jätkunud ja kedagi ei osanud kailma jätta, siis tegi lihtsalt — laskislugeda iga kolmanda ja sellele kinnitada rinda Georgi risti. Ja juhtusin siis minagi olema «kolmas", kelle rinda kinnitati rist ja nii ma tasaingi.

Varsti pärast seda saadeti mindkoos teiste haavatutega tagalasse jahiljem, kui haiglast juba välja lasti,arvati valge pileti peale. Nii lõppeski mu osavõtt sõjast ja nii sainendale selle risti..."

8. Mait.

«Tallinna Post" nr. 24. 14. juunil 1940. Lk. 5.

BridžÕppige pakkuma!

õige pakkumine on õige bridži-mängu alus. Aga pakkumine onka see tegur, mille üle tekib kõigerohkem lahkarvamisi. On soovitav, et iga bridžimängija õpib eelkõige õieti ja mingi süsteemi järgipakkuma. N. n. huupi ütleminetoob partnerile üpris vähe tulu, taeksleb ikkagi partneri kaartide suhtes pimeduses. Aga õige lõpple-pingu saavutamiseks on olulisetähtsusega selged ja ütlevad pakkumised, mis lubavad teha ettekujutust oma kaasamängija kaartidest. Puudub aga vähimgi piltpartneri kaardijaotusest, siis onkogu bridž vaid pimesiku mängimine või peagu sajaprotsendilinehasartmäng. Seda aga n. n. teaduslik bridž pole kaugeltki.

Võtame täna analüüsi alla kakspakkumist.

Süd avas pakkumise ühe ärtuga.West passis. Nordil on käes järgmine kaart:

pada Ä, E, 9, 2ärtu E, S, 6ruutu Ä, S. 7risti K, 10, 6 .

Mida peab nüüd Nord pakkuma?On mitmesuseid seisukohti. Näiteks võib Nord täie õigusega pakkuda pada. Optimistid väidavad,et Nord võib isegi forsseerida. Minuarvates aga oleks kõige õigem jaka lihtsam, kui Nord pakuks otsekohe 3 trumbita. See pakkuminenäitab täit pilti kaardijaotusest, janimelt jaotust 4—3—3—3—, lisaksveel kolm ja pool kuni neli honöör-tihi ning peale selle veel, et jõudon jagatud kõikidele mastidele.

Selle pakkumisega pole aga veelära öeldud, et Nordil enesel polekspakkumisvääri 1 ist masti, seda eisaa kuidagi järeldada. Lisaks näitab „ 3-trumbita”- pakkumine katoetust partneri trumbil

Võtame nüüd teise näite, mis onendast küllaltki huvitav pakkumiseks. Mõlemadh pooled ohtlikustsoonis. Süd jagas ja avab jällegi Ühe ärtuga. Westil on käesjärgmine kaart;

pada Ä, 8, 5, 3ärtu K, 4, 2.ruutu Ä, S, 3risti Ä, E, 7.

Tekib jällegi vaieldav küsimus,mida peab pakkuma West?

Jätame sedakorda n. ö. platooni t-semised, ja haarame kohe „här-jal sarvest kinni”. West peabkon treenima. See on kahtlematult parim ja on otstarbekohasempakkumine. West kardab mängidaniihästi juhtumil, kui trumbikson pada või ruutu või risti. Trumbita mäng on aga vaevalt soovitav, sest ärtu kuningas kahe väikese kaardiga pakub väga vähekaitset Südi ärturünnakule.

Westil on küll käes kaart, mislubab ise pakkuda, näiteks padaja äärmisel juhtumil Isegi trumbita, kuid tähtsam on teada saada,missugune mast on partneri käestrumbivõimeline. Kui selleks mastiks osutub pada, siis on ju järgnev mäng lausa lust. Kui Ostft^pnveel õnnelik jaotus, ta võib isegitrumbiga lüüa vastast või omapartneri masti. Sellest järeldub, etantud kaardijaotuse juures ontrumbimäng võrdlemisi lihtne töö,kuna trumbita-mäng väga nõrgaärtu-kattega võib tuua ebameeldivaid raskusi, milliste ületaminevõib isegi käia üle jõu.

Ülesanne nr. 23.pada K, 10, 4, 3ärtu 7, 6, 5, 3ruutu K, 3risti E, 8, 6

7 w^o 9» S 88pada Ä, E, 5ärtu Ä, K, 2ruutu E, S, 10, 2risti K, 8. 4.

Nord-Süd jõudsid 3-trumbitani,Ost ja West passisid kogu aja,Süd peab mängima 3 trumbita.West üritab ärtu sõduriga. Ostpaneb sellele kaardile ärtueman-da. Kuidas peab Süd mängima,et kindlustada õnnelikku lõppu ?(Lahendus järgmises numbris).

Ülesande nr. 22 lahendus.Süd West Nord Ost

1. pada K, pad 5, pada 10 pada 62 ärtu 9, ärtu 7 risti 5 ärtu 6

2. ? ? risti 7 ?See käik on otsustav. Osti ära-

viskest oleneb ka Südi äravise.Teisest küljest on ka West sund-viskes. Kui ta viskab ära padasõduri, võib ära lõigata Osti padaüheksa. Kui ta viskab ära ruutu,mängivad mõlemad laua ruutud.Seepärast ta võib ära anda vaidärtukuninga. Ost võib lahkuda

GIBRALTARInglased võitsid Vahemere „võtme“ naiste ja laste abil. — Asjatud ja ägedad rünnakud.

Piiramine, mis vältas 3 aastat. — Võitlused maailma tugevaima kindluse ümber

MALEKombinatsioonide ilutulestikPaul Morphylt pimesi-males1858. a.* mängis Paul Morphy kor

duvalt pimesisimultaane kuni kaheksa tugeva vastasega korraga. Kuigiuueaja meistrid pimesi-mängus onvõistelnud kuni 30 vastasega (Keti,Aljechin, Koltanovski), olid Morphyesinemised omal ajal siiski suurimaiks sensatsiooneks. Morphy saavutuste täieks ja õiglaseks' hinnanguks tuleb rõhutada järgnevaid asjaolusid; a) vastased olid tugevuseltsimulteerijale lähemal kui tänapäeval, b) Morphy võitis suure ülekaaluga, nagu 7:1 jne., c) partiide kvaliteet üllatas ilu ja kombinatsiooni-rikkusega ja d) Morphy oli üks pioneere. Juuresolevaga üks näide pi-mesisimultaanist New Orleansist1858. a., kus mängiti ühteaegu 7partiid.

LINNULENNULINE VAADE GIBEALT ÄRILE.„Kes valitseb Gibraltari,

valitseb ka Vahemerd4*, onöeldud lugematuid kordi. Jaseda päris põhjendatult. Otsekui määratu hiiglane kontrollib ja valitseb Gibraltarikalju Vahemere sissekäiku

Atlandi ookeani lävel. Gibraltari pärast on aegadekestel löödud] palju ägedaidlahinguid, millele pilguheit

mine siinkohal tohiks ollahuvitav.

Gibraltar, mis kujutab enesesthiigelkaljut samanimelise linnaga,kus 20.000 elanikku, on osa- Euroopast, osutudes Pürenee poolsaarelõunapoolsemaks 1 tipuks. Kaksmandrit Euroopa r ja Aafrika, onüksteisest siin kiviviske kaugus.Väin, mis neid mõlemaid Gibralta-ris lahutab, on kõige kitsamas kohas vaid vähe ülej 15 km. lai, sellega vähem kui vahe Tallinna jaNaissaare või Ae^na vahel.

Gibraltar tunneb mitmeid suurivallutusretki. Veidi rohkem kui

1000 aastat tagasi tungisid Gibraltari kaudu araablaste väed

Euroopasse.Seda ajal, millal muhameedlasedolid loonud võimsa hommikumaaimpeeriumi, mis peale suure osaAasia hõlmas ka kogu Eõhja-Aafrika Egiptusest kuni Marokoni.

Nagu kõik vallutUshimuIised valitsejad, ei leppipud ka tolleaegneDamaskuse kaliif Mussa Ben Nos-seir seniste riigipiiridega, vaid juhtis oma ekspansiooni ka Euroopasse, saates 8. sajandi alul oma sõjaväed berber Degel El Tarek’i juhtimisel üle Gibraltari merekitsuse

Euroopasse.Gibraltari esimene vallutamine

läks libedasti. Maabutfies leidsidaraablased rannalt ões j vaid üksikud rahulikud kalurid.

Hispaanlastel siin sõjavägesidega kindlustus! ei olnud. Araablased muutsid aga Gibrältari tolleaja kohta küllaltki tugevaks kindluseks, mida nemad valitsesid tervelt neli sajandit. 1

Aegade kestel lagunes araablastesuur hommikumaa impeerium. Nende mõju vähenes igal ^ool ja kaPürenee . poolsaarel. 12. sajandilsaid Gibraltari peremeesteks hispaanlased, kelle maa loomulikuksjätkuks too tugipunkt ju õieti osutuski. Alles 11704. aastal läks Gibraltar praeguste peremeeste, inglaste,! valdusesse.Ja seda veidi kummalistel asjaolu

del. . jTol ajal pidasid inglased ja his

paanlased n. n. troonipärimise sõda, 1704. a. juulikuu lõpul ilmusInglise laevastik admiral Kooke ühtimisel ootamatult Gibraltari alla.Hispa polnud selliseks as

jaks ette valmistatud. Nende tähtsat kindlust kaitses ainult 100-me-heline garnison. ,

Inglased saatsid maale 1800-me-Kelise dessandi, kes pidid hoolitsema selle eest, et kindluse kaitsjadmaa poolt abi ei saaks! Mere pooltpommitati kindlust mõne tunnijooksul 15.000 suurtükikuuliga.

Kind’usele see aga Siiski midagiei teinud. Hispaanlased tundsidennast suurte kaljude’ taga pärisjulgetena ja kindlatena!. Maa pooltkaitsesid kindlust järgud kaljuseinad, mida peeti ületamatuteks.

Sellele vaatamata katsusid mõnedInglise madrused mööda kaljutüles ronida. Asi õnnestuski.

Vähem kui kümmekond madrustvõitis Gibraltari Inglismaale

sellega, et vangistasid naised jalapsed, kes samal hetkel kirikusseläksid, kui mehed kaljuservalejõudsid. Tundes hirmu vahistatudnaiste pärast, alistusid kindlusekaitsjad. Hispaanlaste hilisemadkatsed kindlust tagasi võita ebaõnnestusid, kuigi nendega liitusidka prantslased ja peeti suuri ningägedaid lahinguid.

Nii saatis sama aasta 12. oktoobril tolleaegne Hispaania kuningasPhillis Anjou Gibraltari alla 24võimast sõjalaeva. Ma? noolt hak

kasid kmd^mt ründama10.000 meest. Piiramine kestis1705. aasta märtsini millal inglastel oma Gibraltari garnisonile õnnestus apui ssata c,nnrt laevastikku. Selle järele tunnistati Uttreeh-tis sõlmitud rahulepingu põhjalinglased Gibraltari peremeesteks!^

Hiljem katsusid hispaanlased veelkord Gibraltarist sõjavägede abilvallutada. Ent seegi katse ebaõnnestus. Selle järele

tahtsid hispaanlased 1727. aastal inglastelt Gibraltarit ära

osta 50 miljoni naela eest.Inglased lükkasid pakkumise tagasi, mille peale hispaanlastel eijäänud üle muud, kui 1729. aastalSevillas sõlmitud lepingu põhjalteatada, et nad loobuvad igaveseksGibraltari tagasinõudmisest.

Viimane suurem Gibraltari piiramine toimus 1783.

Aastal 1778. a. õnnestus järjekordses .sõjas prantslastel Ques^antimerelahingus võita \inglaskJ^Järgmi-sel aastal sõlmisid VprahfslasM jahispaanlased liiduTepmgu nipgp otsustasid siis kohe üheskoos Hävitada Inglismaa meredevalitseja või-

Ristsõnad

Morphy valgetega tegi esimese üllatuse: 21. Vel—e8! Pärast Lf8:e822. Lc3:f6 Le8—e7, järgnes teine üllatus 23. Lf6:g7+! Järgnes Le7:g724. f5—f6 Lg7: g2 + (Meeleheit»»ohver! Kuid must on katanud igati:Lf8 25. f7+ Re 26. f:e5 h 27. e6+Kh7 28. 0d3+ Kh6 27. Vf8+ Kg30. Vg6+J Kf4 31. Kf2! ja matt. Erinevus 29. käigul: Kg7 30. Vg6+Kh7 31. Vg8 ja Ocl matt.) 25. Kgl:g2, Oc8:h3+ 26. Kg2:h3 h7—h5 27.Vfl—gl ja võidab.

mu. Selleks alustatigi suurejoonelist Gibraltari piiramist.

Maa poolt tegi seda Hispaaniasõjavägi, merelt aga 66 Prantsuseja Hispaania sõjalaeva.

Gibraltarit taheti sundida alistuma näljaga.

Maa poolt piiras kindlust hertsogGrillon"! juhtimisel suur sõjavägi,-krhu vahetpidamatult voolas vabatahtlikke juurde igast riigist. Entsiiski ei suudetud siitpoolt inglastele midagi teha. Sellepärast otsus-

. tati ka pikast ja asjatust piiramisest tüdineturia 1782. aasta septembris Gibraltarile anda lõplikhoop merelt. Selleks valmistati 500oma aja kohta hiigelsuurtükki, mille laskeulatus ületas Gibraltarisuurtükid. Need viidi laevadegakaugele merele ja alustasid sealtennenähtamatult ägedat tulistamist, mis kestas 3 päeva vahet pidamata. Samuti tegid ka maal asuvad suurtükid. Kolmandal päevalsöandas piirajate laevastik jubaGibraltarile läheneda, ent võeti inglaste poolt sellise maimu M\e alla, et oli sunnitud peagi taanduma.Kuna peagi inglastele appi jõudiska 34 sõjalaeva, löödi piirajad taganema ja sõlmiti ka rahu, millestalates Gibraltari ka enam kordagirünnatud ei ole.

Auhindadekstänaste ristsõnade lahendajaile on 3põnevusromaani.

RISTSÕNAD.Paremale: 1. Sõiduk. '4. Eesti

teatritegelane 8. |Lind 10. Veeojake 12.Jõgi Lätis 13. Ejesti luuletaja 15. La-bemoll 16. Sõjaväeline auaste lüh. 18.Anum 19. Joogikoht 22. Näoväljendus23. Maakond Soomes 24. Imetaja elund26. Naise nimi 28. Piirkond 31. Tuulehoog 32. Saksakeelne eessõna 33. Võõp36, Ladinakeelne eessõna 37. Naine38. Naise nimi 39. Pildi „ümbrik" 40.Metall.

Alla: 1. Koormakandja %. Suder-rnanni näidend 3. Privaat 5. Mehe nimi6. Geomeetriline mõiste 7. Veesõiduk8. Toit 9. Kaks ühesugust 11. Drigo’ballett 14. Nodt 14-a. Side 17. RiikEuroopas 18. Siepa tööriist 20. Eestinäitlejanna 21. Eesti helilooja 22. Eristus 25. Mehe nimi 27. Kuju ..Libahun-dist“ 29. Kaks ühesugust 30. Eitus 33.Perekonna liige 34. Kuulsa gangsterieesnimi 35. Avar.

i 1 '' 1ainult ruutuijheksast, kuna Südannab ruutu kümne.

4. ? ru|utu 4 ruutu K ?See käik viib. Osti jällegi sundviskesse. Kui ta loobub ärtukiimnest,Süd viskab ära. pada, ja --õtabmõlemad viimased tihid — padaemandaga ja ärtu kaheksaga. Kuiaga, Ost viskab pada, võtab Südpada emanda ja kaheksaga mõlemad viimased lihid.

LAHENDUjS.

Paremale: 1. Lamjmas 6. Vapsik9. Ristna 10. Vanker lipi, Sodoma 12.Sprott 13. Roost 14. Uulits 15. Artist16. Olion 18. Juss 21. ijitus 23. Oskus"25. Lont 28. Asula 29. Dknton 30. Preili 31. Nappe 32. Spirei 34, Mazemm

35. Tl TITT 36. Ateena 37. Vahtra 38.Antsak.

Alla: 1. Liverpool 2. Mandoliin 3.Arestant 4. Sirp 5. Utoopia 6. Vastutus7. Pudulojus 8. Ilmetus 17. Oktsident19. Usuõpetus 20. Saarestik 22. Uudismai 24. Kannatan 26. Ohraana 27. Endises 33. Etna.

M 1 2 *j 3 ■ 4 5 T 7 m8 W 9 ■I 10 u12 ■ 13 14 14a ■ 15

16 17! ■ ■ ■ 18

19 20 ■ 21 ■ 22

■ 23 ■24 25 ■ ■ 26 27

28 ■ 29 ■ 30 ■ 31

32 ■ 33 34 35 ■ 36

373 ■ ■ 38

■ 39 v 40 ■

„Tuvidekarjane“ pealinna puiesteel

Omapärasemaks ametmeheks onmeil küll see naine pealinnas, kellelülesandeks oli pidada «sõda44 tuvidegaKaaril puiesteel. Linna pooli seati nimelt korda puiestee muru. Kaevatiümber puudeaiune maa, ja kütiti siisuuesti korraliku muru seemnega. Tuvid said muru seemendamisest arnaga oma kõhu seisukohalt — ja niipea kui töölised pöörasid selja, olidnad asjameestena kohe seemnetejahü.Egas siis jäänudki üle muud, kui tuliühel naise! valvet pidada ja tuvisidkarjatada, kuni seeme jõudis Idanema hakata. Kõikidest karjaseametites!oli see aga närvesöövam — seepärast,ei tuvideparv ühes pulestiku otsaslendu löödud teise otsa pahinal tagasimaandus.

Kuusk imetaimeksEt kuusk annab vaiku, see on kõigi

le teada, et la aga annab ka mett, seda teavad küli vähesed, vahest ehk ainuit tegelikud meslnikud, kes leidnudkuuse meetaimede nimestikus. Viija»dt mesinik A. Meo kirjutab «Mesinduses“, et tema vaatluse kohaselt kuust«mett44 leidub aastaarvude vahekohtudes, kus tõepoolest leidub magusavajgumaitseltst vedelikku, kui uue.pulgakesed hakkavad end edasi ajama. Iga kuusk aga nähtavasti siiski etooda mett, kuna mesilased, kes muldu haruldaselt terava ninaga, teeva»tegemist vaid üksikute kuuskedega.

^Tallinna Posi44 nr. 24. 14. juunil 1940. Lk. 8

Ainulaadne aparaat Eestis:

mõõdab lambavilla jämedustTeine aparaat annab villale ta headuse „passi“.Juttu koduloomadest, k^s on nüüd kuldaväärt

Euroopas valitsevad sõjaolud on sundinud meid nii mitkn^ski otsima uusileid ja võimalusi, et rahuldada igapäevase elu nõudeid jja tarbeid. Teisteküsimuste seas kerkis päevakorrale ka riide küsimus, kstna valitsevaleolude tõttu pole enam võimalik vajalikul hulgal saad# vWsviiia, millestvabrikud valmistavad kehakatet. Juba enne praeguse olukorra algust- kerkismeil üles villa küsimus, kusjuures kodumaa lambakasvatajad rõhutasid, etmeie oma vill suudab nii mõneski võistelda vällsvlllaga. i Omal ajal jäidneed hääled vähemusse, kuna suured vabrikud kinnitasid, cl kodumaa villaga nemad peaaegu töötada ei saagi. Olukordade muutudes on muutunudaga seisukohad ja vaated asjale, ning nüüd on meie oma viii kulda vääri.Sellejuures on päris õnn, et meie põllumees ei kaotanud kannatust, vaidaretas jt arendas lambakasvatuse mis nüüd on suuteline i täitma nii mõnegiaugu. Praegu läheb meie oma villa tuhandete kilode, yi^si suurtesse vabrikutesse, kus temast valmib esmajärguline riie. Ühes setifgja on lambaplda-mine saanud ka tuiukamaks ja tasub juba vaeva ja boole.

Meie oma lammaste villale heidetivaremalt ette, et ta pole küllaltelastne, ei kuku riides hästi jne. Küllvaieldi sellele ka vastu, kuid kunapolnud ette panna pikaajalist uurimuste tõendusi, tuli oodata ja kannatada, kuni asi areneb nii kaugele,et saadakse välja tulla faktidega.Muidugi peab märkima kohe alguses, et suur osa meie lambakarjadestolid ja on osalt praegugi niisugused,et nad oma villa väärtusega kiidelda ei saa. Lambakasvatajate seltskoos Põllutöökojaga on aga aasta-aasta kõrval hoolitsenud tõulammaste saamise eest — ja nii viinud selleala suurte sammudega edasi, ollestoetatud oma algatustes Põllutöömi-nisteeriumi poolt, milliste tulemusedmeile tulevad nüüd õnneks ja kasuks.Põllutööministeeriumi poolt on loodud ja töötab juba mõnda aega lambakasvatajate seltsi juures

villalaboratoorium,kelle ülesandeks uurida villa headustja selle järele anda põllumeestele tasuta nõu, missuguseid uttesid ja jäärasid maksab jätta kasvama. Ühtlasiteostab see laboratoorium maalt kokkuostetud villa kvaliteedi uurimist,et lambakasvatajaid saaks maksetud villa eest õige hind.

Veel hiljuti täienes see laboratoorium ühe moodsama aparaadiga —L. Schopperi villa kandejõu ja veni-tatavuse määrajaga, milliste omaduste kindlakstegemine villa juuresolulise tähtsusega.

Lambakasvatusega on meie tajudtegelnud juba muistsest ajast japraegu loetakse

meie lammaste arvu üle maa700.000-le.

Varematel aegadel teenis lammasvillaloomana peamiselt koduseid tarbeid, mida tõendab seegi, et' meymaal üle riigi töötab 108 villakraagi-mise ja ketramise tööstust — seegapeagu iga kahe valla kohta üks, kesmeie villa valmistasid ümber lõngaks, millest saadi tugevat maavillast riiet, mille vastu talutööde juures vastupidavuselt ei saa isegi peenja kallis välisriie. Ent paremateksriidesortideks vill, mida annab teadmata tõugu lammas, siiski ei passi.

Mitte küll lamba| «pass" ei määravilla headust, väid just villa eriomadused.

Villalaboratooriumis, mille tööd juhib agr. E. N õmme ra, on juhustutvuda nõuetega,; millele peab vastama vill, mis põllumehele toob headtulu ja varbikutele materjali kallistekangaste valmistamiseks. Selgub, etmeie parandamata tõugu maalam-maste vill on liiga jäme, et temastsaada head riiet, Hea villa tiitlisaab vill,

mille kiu jämedus ei ole iile •30 mikroni.

See on imepisukene mõõt, kuna üksmikron on ju vaid 0,001 millimeetrit.Esimese sordi villakiu võib seega ollajäme vaid 0,03 mjikronit ehk kolm sa

;o

LAMBAVILLA KANDEJÕU JATUGEVUSE MÄÄRAJA.

Vaevalt meetrikõrgune, äärmiselttäpne möödumist maksab ligi 2500krooni. Tema on aidanudki eriteadlasid jalule seada meil kasvatatudlammaste villa au ja aitab seda

kaitsta tulevikuski.

j-andikku millimeetrilt. Teisearvatakse vill, kui ta jämedus30—+37 mikronit, ja kolmandassevillad,- mille karva jämedus on üle37 piikroni.

Paistab imelikuna, et niisrpeent asja mõõdetakse. Ometihakse seda villalaboratooriumis päepäeva kõrval. Inimesel tuleb siappi muidugi aparaat. Villakiutatakse tugeva suurendusega mikroskoobi alla ja projekteeritakse sijjismattklaasile, millel asuvad mõõkud. Ja nüüd on juba üsna lihiimepeene villakiu jämeduse mää:mine. Tugeva suurenduse tõttu pjekteerub villakiu klaasile tubli .sentimeetri jämedusena — ja tema 1muhku jämeduse arvestaminelihtne matemaatiline toiming,mas on ka näha, kuidas ühe jalamba kasukast on saadud villa,le üks karv on isegi alla 30 mikro:kuid samas kõrval teine kipubmikroni lähedale. Pole midagi pata. Vill, mille kasvatanud muiduküll ilus lammas, peab minema vafdlematult 3. sorti ja tema hind muidugi peagu poole odavamaks. Samaskõrval näitab aga aparaat, et shrop-shire ja sheviot lambad annavad^palju ühetasasemat ja just peent 1?sordi villa. Sellase aparaadi, jmille nimeks on „lanameeter’‘, omab

meil vaid villalaboratoorium. |On vill tanameetrist läbi käinftd,

tuleb tal läbi teha veel teine prdlov,enne kui ta saab kätte eana kvaliteedi passi. Proovimisele tuleb immelt veel tema tugevus ja venitata-vus. Ka siin tuleb appi eriteadlaielevastav aparaat — eelmainitud uusmõõteriist, mis alles hiljuti Saiamaalt kohale saabunud ja mis j onkõige uuemaks mudeliks meil kasutatavaist sellelaadseis*; aparaatidest.Aparaati, mille tööle rakendab vesi,paigutatakse j Hiie üks ja ainus |vil-lakarv, milline hetk hiljem peab päitsina, kui suurt raskust ta suudabkanda ja kui palju ta annab venida,enne kui «katkeb kannatus" 1 Sellejuures märgib aparaat ise üles kõikvajalikud andmed, . jjjoonistades paberile villakarva elu

käigus^'' terve kurvi. !Mida suurem on villa venivus, seda

parem ta on. Katsed villalabora|too-riumis pole sellel alal käinud käua,kuid juba senised uurimised näitavad, et meil kasvatatud tõulambad onannud villa, mille karvakesed on üksikutel juhtudel näidanud venivustkuni 87 protsenti.

Seega venides juure peagu teisepikkuse võrra.

Niisugust head venivust tulebmuidugi ette harvem, kuid 40 ja; isegi enam protsendiline venivus onjuba üsna tavaline. Ka tugevuse võikandejõu suhtes on meie tõulamba

KOLM PUHTATÕULIST SHROPSHIRETpõllumehe au ja uhkus, kellede karvad kannatavad välja kõik arvustu

sed ja nõuded.

vill, nagu näitab sama aparaat,täiesti rahuldavate omadustega. Needkaks aparaati ongi

meil kasvatatud lammaste villaau jalule seadnud,

mispärast nad väärivad kas või ausammast. Lambaeriteadlased ja selleala- juhtijad on nüüd vaid muresselle üle, kuidas saada igasse tallu

parandatud lambatõugu. Ega seegitöö tohi olla ületamatu, kui iga talumees teada saab, et tõulammas temale omal turjal aastas kasvatab4—6 kilo villa, mis puhtas raha väljateeb oma 30—45 krooni tulu, kunasamal ajal igasuguse sugupuuta pu-dulojus annab villa mid 8—10 kr.väärtuses.

Millal üutub

POKSIJA, vanarauaks"?

vähernnoorirusikatnefi!

knokki lõi, kuid 87 aasta vanusenasooritas ta oma viimse tUtlimatsM.Bob Fitzsimmonsil oli turjal 46aastat, kui ta viimast korda oliringis. 35-aastasena võttis ta iiletiitli Corbettilt, 37- ja 40-aastasena seisis ta ringis kardetud Jeff-

Noori ja vähernnoori kuulsaid *le» j* 45-aastasena pidas lahingut neegerpoksija JackJohnsoniga. Jeffries pidas 35

- igale sportlasele saabub kunagi aasta sünnipäeva, kui ta Renos as-see kurb silmapilk, millal te hak- Ules Johnson! vastu, kaotadeskab tundma kehaliste võimete üles- viimasele 15. roundil. Kuid veelütlemist. Kolmkümmend aastat on 45-aastasena sooritas ta demonst-tavallselt selleks vanusepiiriks. Va- ratsioonmatshe. Jack Johnson,tusalt puudutab see eeskätt poksi- ^Ies kaua, püsis maailmameistrina,jäid. Seda vägagi töDMl põhju- saavutas 1 alles 31-aastasena omasel. Veel saurema^ tahtspsega kui esimese tähtsaima võidu, lüüesrusikad on poksiMle zalad. Need knoekoutS Stanley Ketchelli. 32-saavad esimesena tunda vanaduse aastasena võitis ta meistritiitli, mil-mõju. Ja kui rääkidä veel elu- ,‘a ^otas al,les 37-aastasena Jesskutselistest poksijatestTjkellel tuleb Willardile. Viimane oli omakordaringis olla kuni 15 rounfli, Ms seda afstaae'. ,hullemini mõjub jalgadel liikuvuse Willard võis lugeda juba 36. elu-kahanemine. \ rx aastat, kui Jack Dempsey tarnalt

üks kehakaal poksis H N''Wd6;7vöttIs kõigi kaalude maalimameist-silskl nii ruttu ^ ... -.tst,

on raskekaal. Raskekaalläsha va? Dem p sey on haruldssebs-javad arenemiseks pikemat aega erandiks, kes maailma-kui kergemate kaalude poksijad, meistriks sai vaevaltnad küpsevad hiljem ja on seliepä- 24-aastasena.rast kauemat aega värsked. Väi- Kuid alles 30-aastaselt mattis taja arvatud ainult üksikud erandid, oma lootuse tulla veelkordselt maa-saavutavad maailmaklassi raske- ilmameistriks. Gene Tunney jäiItaallased oma suurimad võidud jal- talle ületamatuks. Huvitav on siin-ies siis, kui nad on ületamas Mol- juures märkida, et Dempsey siiskimekümnenda eluaasta püri. ei ole veel endale armsaks saanud

John L. Sullivan püsis veel 38- spordialale selja pööranud, vaid ol-aastasena ringis, pärast seda, kui les juba ..parajates” aastates, võist-ta 34-aastasena oma tiitli oli loovu- ieb ta järjekordselt 1. juulil. Tematanud J. J. Corbettile. Viimane vastaseks on kovboy Lattely, ningoli omakorda samuti 34-aastane, matshi sissetulek läheb USA Puna-kui riim Jeffries tema 23. roundil se Risti toetuseks.

Eestlane

Korsikal aednikuksKülaskäik Napoleoni sünnimajja. — Koobas, kus suur kõrsik-

lane armastas õppida. — Mõnda kuulsast saarest eestlasereisipäeviku järele

Korsika saare on teinud üldtuntuks ja kuulsaks peamiselt asjaolu, et seal nägi esmakordselt maailmavalgust kuulus väejuht japärastine Prantsusmaa keiser Napoleon. Ja sünnikoha järgi nimetatakse Napoleoni sageli ka suureks korsiklaseks. Muidu vaevaltsee tagasihoidliku suurusega kaljune saar Itaalia ja Prantsusmaavahelises Vahemere sopis oleks laiemalt tuttavaks saanud.

Korsika kuulub juba sajandeid Prantsusmaale ja naabersaarestSardiinias!, mis kuulub Itaaliale lahutab teda vaevalt 100 meetrilaiune väin.

Peamiselt Napoleoni sünnikohaga seotud paikadega tutvunenli*seks, on Korsikal oinjid ikka tihe turistide vool j kõikidest maailmajagudest. Eestlastestki on paljud külastanud oma matkadelKorsikat. Et aga Korsikal on eestlasi elutsenud ka pikemat aega,tegutsedes mitmesugustel tööaladel, see tohiks olla vist paljudelegi uudiseks. Alamal keegi eestlane, kes Korsika pealinnas Ajac*cios tegutses mõnda aega aednikupoisina, jutustab oma muljetest.

«Niisama juhuslikult nagu sattusinKorsikale, sama juhuslikult leidsin kapealinnas Ajaccios tööd kellegi suvifa-omaniku juures.

Suvila asus Ajaccio lahe ääres, otsemerekaldal. Ja kuna palk osutus vastuvõetavaks ning töö tõotas kujunedamitte kontemurdvaks, siis tundus elujärg olevat päris taevalik.

Elamispaigaks sain väikese toa aknaga merele. Seda tuli mul jagadaametikaaslase kõrsiklasega, kelle nim!oli Pierre. See oli tõmmu näoga jasüsimustade juustega, ehtne lõunamaalase tüüp täis kavalust ja igasu

guseid vigurei^. Kuigi töö peale polnud ta eriti kpnge, siis selle eest kuilõi laulu lahti j oli meest kohe mitmeeest.

Äripäeviti ragistasime Plerrega alastööd teha nii palju kui seda kumbkioskasime.

Sest nagu pelgas, oii temagipooleldi Võhik sellel töö

alal ja mi mul puudusid teadmised j a oskused peagu

täielikult.Eks siis röhitsesime peenraid, ko

hendasime mülda põõsaste Umber jakui tarvis oli] istutasime taimi kuhu

oli tarvis. Tööjuhaiajaks kujuneb su-viiaomanik, kes ise oli aiatööst kõvasti huvitatud. Eks siis tegime Picr-rega ikka seda, mis suvilaomanikj käskis ja nii tulime tööga kuidagi tfoime.

Pühapäeviti aga viitsime aega linnas.Linnas kohtab igal sammul mida

gi, mis seoses Napoleoniga. Nii kannab suur palmide allee kesklinnas nimetust — avenue du Premler Consul,samas lähedal uu ka Napoleoni! äuurmälestussammas tuntud poosis,' ükskäsi põues, teine seljal. 1ühel avaral väljakul op Napoleon kujutatud hobuselTatsutavana, kuna lema neilvenda saadavad palmioksad

käes.Siis leidub linnas veel Napoleoni tä

nav, AnsterlHzt kohvik, tema suuremavõidu tähistamiseks, ja palju muudsäärast.

Kitsal ja kõrvalisel Prince Charlesitänaval asetseb neljakordne kivimaja,ajahambast puretud seintega — seeon Napoleoni sünnimaja. See oh nüüdmuudetud muuseumiks ja selles praega keegi ei ela. Napoleoni sünnimaja on üheks eelistatumaks kUtasfus-paigaks Korsikale sattunud turistidele.

Aga siis näidatakse turistidele ka linna lähedal aset

sevat koobast, mille moodustanud kolm üksteisele

langenud suurt kaljurahnu.Ja surmtõsise näoga kinnitatakse

võõrale, ei Napoleon olevat AooUpoii sina armastanud teistest kaaslastest1 lahku lüües selles koopas omaette viibida ja õppida.

Muidu Ajaccio linn ei erine teistestlõunapoolsetest linnadest põrmugi —samuti kitsad ja räpased tänavad, aknad maetud päikese kaitseks luukidega ja tänavail elavat saginat. ä

Torkas silma, et korsiklascd armastavad kanda ikka mustavärvilisi riietust. Selle kohta avaldas keegi tuttavkord arvamist, et küllap tuleb see as

jaolust, et must riie ei määrdu niikergesti või siis vähemalt ei paistakohe silma.

Muidugi teatava kuulsuse omavadka Korsika röövlid, kellede tabamisega mägedes ja kaijniõbestikkudes nägi Prantsuse politsei maailmatu vaeva,enne, kui suutis kuulsamad neist tabada ja trellide taba paigutada. Tookord oli kuulsamaks röövliks, kellestkohapeal palju räägiti, Romanetti,keda vastavalt kuulujuttudele ei pidanud käerauad ega trellid — ikka pääses jälle põgenema kui tabatigi. Temapilte võis siis mitmel pool Ulesvõtte-äride vaatekaslides näha omas täiesvarustuses pilsside ja terariistadega.

Üldiselt korsiklascd ei vaadanud sttgugi halva pilguga

röövlitele, kuna need juhuslikke teekäijaid ei

puutunud.Nemad lihtsalt nõudsid jõukatelt

kodanikelt kindlat «maksu" endiheaks ja kui see tpsutud, oii «rahumajas".

Eks juhtusin kord Ajaccio kinnopilti vaatama, milles demonstreeritiKorsika röövlite tegevust. No võttiskõrvad lausa huilgama see kaasaelamise lärm. Muu hulgas Korsika kinodes on lubatud ka suitsetamine jakuna saarel tubakakraam ja suitsetamine laialt levinud, siis polnud sugugiime, kui viimase seaansi lõpul suitsupilved muutusid juba sedavõrd tihedaks, et silm seletas ekraanil jooksvatpilti veel vaid otsekui läbi udu.

Prantsuse talutütred õpetusi jagamas inglise kokkadele.Arvatavasti ei oli inglise sõjaväekokad prantsuse taluneidusede meelestküllaldt osavad, kuna rvad jagavadneile kasulikke näpunäiteid.

,Tallinna Post" nr. 24. 14. juunil 1940. Lk. 7.

Tänavune suurmood:

Värvilised jakid tumedail kleitidelKui suvipäevad on jahedad

PRAKTILINE KOSTÜÜM.Seelik on must-valge-punase-ruuduli-sest,linasest, töötatud viltu riidest.

juurde natuurvärvi reyääriSaeta jakk suurte ruudulisie tasku

tega.

Macdonaldi metall-kärjed

Kärgesid tundsime senini ikka ainult mesilaste valmistatuna. Kuid

moodne maailm ei taha enam sedagitööd jätta nende teha. Juba on vaimistatudki vahakärgede asemel me-tailkärjed, millede abil mesilasi sunnitakse kogu nende jõutagavara kulutama aina mee kogumiseks. „Meslnik“kirjutab, et esimesed katsed sellel alal,millised toimusid muidugi uudistemaal Ameerikas, on ebaõnnestunud —ja seda seepärast, et nende kärgedeleiutaja mesinik Macdonald laskis kär-jekannud valmistada normaalkõrgu-ses. Mesilased kasutasid kärjed kiiliära, kaanetasid need aga kinni otsekannude peale või koguni kannusuud-meisse. See aga takistas kärgedest meekättesaamist.

Esimene ebaõnnestumine ameeriklasi aga ei heidutanud. Valmistati uuedmetallkfirjed, mille kannude kõrgusoli vaid pool normaalkõrgüsest. Janüüd õnnestus asi täielikult Mesilasedehitasid puuduva osa peale ja asi olikorras.

Näis, kas ielutatkse ka lõpuks „ma-slnmesllane", kes ka meekogumise tööiile võtaks.

Kooskõlas looduse värviküllusegaon ka daamide riietus muutunudrõõmsailmeiisemaks. Kui* ilmadolid alles I hallid ja kurvad, võidutsesid tumedad toonid, nagu mustja tumesinine; kuid niipea, kuisaabusid päikeseküllased päevad,osutusid need värvid liiga süti-geiks ja vajasid kohandamist puhkeva loodusega. Ettenägelikudmoeloojad I olid aga mõtelnud kõigele ning; soovitavad tumedale tä-navariietusele lisandeid meeldi-väis, säravais värves. Nende hulgas osutub domineerivaks tooniksmoonpunafte, miä sobib oivaliseltmusta, musta-valge-kirju ehk nn.„pepita“ ja hallikirju juurde.

Pariisi tuntumad moemajadBruyere ja Paquin esitavad lühikesi vöötatud ning kitsalt puusiümbritsevaid jakikesi, milledejuurde sobib imehästi sügaval laubal istuv viltkübaraks või jämedast õlest kanotjee, mille ääri vaevalt ületab väike Värviline loor.Veel on daamid heameelega vastuvõtnud täielikult meestepiritsakutegumoes jaki. Jakkidega võistlevad sirged või väga laia seljaosa-ga mantlid, mis on heaks kontrastiks sinna juurde kuuluvatele seelikutele ja pluusidele. Kirjud shotimustrid oti selliste ansamblite jaokssobivaimad; neil ei esine sealjuures mingisugust kaunistust pealetaskute, niis on harilikult viltusest riidest. Creed, suurim meisterrätsepakostüümide ja mantlite alal,armastab eriti selliseid kombinatsioone shoti ruudulisest ja ühevärvilisest villasest, kusjuures ta seelikud on enamasti tumedad, pluusid aga eredast villasest flanellist,mille juurde kuulub turban pluusimaterjalist.

Elegantsed naised, keseelistavad jääda ü h e värvi 1 is t e rätsepakostüü

mide juurde,elustavad neid heleda kübara, heledate kinnaste ja käsitaskuga.Rätsepakostuümile väga suursuguse joone andmiseks piisab valgestpluusist peente voldikestega võivalencienne pitsidega äärestatudzhaboost ühes laitmatult puhtatevalgete kinnastega.

"tlhõvärviiytel kleitidel on agahea vastuvõtu leidnud eest nööbitavad rõõmsatriibulised jakid, vägarohked tikandid ja huvitavalt väljatöötatud taskud.

Ent tumeda tualeti lisandeist onsiiski eelistatavam ning vähemsilmatorkav valge värvus, võisteldes tugevasti erepunasega.^ Molyneus, Vera ' Korea ja Lan-vini moemajade pluuse kaunistavad tihti peenest valgest linasest,nn. linoonist kraekesed ja äärestused. Erilist leidlikkust sellistenägusate pluuside valmistamisel

osutab Molyneux. Väga suurt poolehoidu on võitnud ka vahvlimust-rilisest linoonist, tärgeldatud linasest või siidpikeest vestid, midakantakse tihti ka laiade käisesuud-metega kleitide juurde. Kui puh-tatena ja elegantsetena mõjuvadaga ka kahekordsed valged pikee-revääridl

Schiaparelli valgednahkvööd ja b r oderi i-tikandiga siidmusliinistsallid on enneolematult

kaunid.Võib rõhutada, et valge juurde

sobib imehästi garnituuriks punane ja sinine ning nende värvidekombiatsioonid annavad alati suurepärase efekti tualeti varieeri

misel. , jIsegi pulloverid, mida kantakse

meeleldi ka kostüümide juurde,omavad veetlevaid väljaõmblusilillekimbukeste ja muu näol, ollesseega vähem monotoonsed. Mustalja tumesinisel põhjal tjiilevad hästiesile tikandid pastelltoonides, ningnäib, et armastatakse j taas vanamoodsaid mustreid. I

Igal aastal on tähele panduddaamide eelistust mingisuguselevärvusele. Näib, et selle hooajaläbilöönud uudisväryuseks on pärl-mutter-rolieline. üldiselt, osutuvadaga sel hooajal kõige armastatumaks fantastilise mustriga kangad.Üheks kurioosumiks on väga lõbu-sakirjaline siid, millel näeme üldtuntud isikute kujutusi ühes nenderisti-rästi paigutatud nimedega.Kinganjoe alalt võib mainida, et on muutunud peagu reegliks kanda tänava-k o s t ü üin i juurde väga

Il paksude,isegi kolniekordsete taldadega kingi, millede kontsad oh endastmõistetavalt itziad ning madalad. Olguking seemisnahast, shevroost võiantiloobinähast, ikka on ta sarnaselt välja töötatud ja annab naistele sportliku välimuse. Sageli onesile tõstetud tallaääred, mis onvahel punjased, sinised, pruunid võivalged. Võib ütelda, et isegi pä-rastlõunaking on kaotanud omamulluse kitsuse ja nõelpeene kontsa.

Surnukondi vPärismaalane pehapostis. -

Kummalise elamusel osaliseks saimõni aeg tagasi major Äubrey,briti politseitrupi komandant Win-dorah linnas, Austrjüalias. Kolmeaasta eest palus keegi pärismaalane,nimega Wagga ulualust ta juures.Must mees kinnitas, et käinud maha jalgsi 300 kilomeetrit, kuna ta pidi oma kodukülast põgenema, sestta oli läinud kohaliku võluriga tülli. Major Aubrey võjfctis Wagga omajuurde teenriks, ning| tal polnud põhjust kahetseda seda,! sest must meesoli talle truu ja andfmud tööline.

Viimastel nädalatel märkas major, et ta must tee

ner näiliselt igasugusepõhjuseta hakkas hai

ge s t p ma.Kui ta lõpuks mehelt küsis, mis talon viga, seletas neeger: „Ma lähentagasi oma kodukülla. Mind on surma mõistetud — ma pean surema!"

Kõik katsed teada saada asja lähemalt, ei andnud tulemust. Ja tõesti, järgmisel hommikul oli Waggakadunud, jätmata; endast maha vä-

- Kummaline lugu Austraaliashimatki teadet. Major Aubrey, saade

tuna kahest asus pikale teele autoga. Ta tahtis ülesleida Wagga koduküla, mille asukohta kord Wagga möödaminnes nimetanud, j Terve päeva sõitis ta läbi dzhungli, kuni \ta pärast mitmeideksisõite {jõudis si

Ta tijli just Bi»1,e t p ä ä s t a o Aa/' teeirt i t

hirmsast surmgst.Kolmele valgele pakkus neegrlkü-

la turuplats kohutavat pilti. Waggarippus > meelemärkusetult posti küljes, kuna samal ajal terve rida ktt-iaeianlkile'' telli lörÜaüä odadega.Paarist revolvripaugust piisas, etmustad pagesid. Kiiresti tõsteti raskelt haavatud Wagga piinapostilt jatoimetati haiglasse. Möödus enne mitu päeva, kui Wagga tuli meelemõistusele. Siis jutustas ta hirmsast vandest, mis teda tabanud, ühtlasi selgus ka mõndagi huvitavataustraallaste ebausust.

Keegi oli poetanud Wagga taskusse „surmakondi“. Võsaneegrite aru-

EI OLE VÕIMALIK.«Armas inimene, kogu teie haigus

on vaid ettekujutus. See tuleb alalisest norutamisest. Olge aga rahulik. Laulge töö juures!"

„Ei ole võimalik, härra doktor!"«Miks siis mitte?"«Olen klaasipuhuja, härra doktor 1“

TEMA JA TEMAKE.Aadu embab Hellat. „Ma tunnen

su südant," sosistab Aadu.Ja mina su rahakotti!"

LIHTNE JOON VÕIDUTSEB.Väga nooruslik valge suvekleit, midakaunistab tumepruunist tresspaelast

garnituur taskutel ja ülaosadel.

saamise järele võib vaenlast tappa,kui seda töötatakse kuuvalgel öölkellegi surnu kordi juures ja see konttoimetatakse kuidagi vaenlase majja, ilma et see seda märkaks.

Külavölur, kelle imetaolisi võimeidWagga ei uskunud, ei suutnud ennerahule jääda, kuni ta oli leidnud põgeniku jäljed ning „8urnukondi“saatnud Wagga majja. Kuidas sattus see kont Wagga kuue põuetaskusse, jääb vist küll saladuseks. Igaljuhul aga lasi Wagga ennast mõjutada selle „surmakondi“ Imejõust jaarvas siiski paremaks minna tagasikodukülla ja vabatahtlikult alistudasurmanuhtlusele, mis võlurmääranud.

„Ma poleks kunagi pääsenud omakaasmaalaste kättemaksust," seletasWagga.

Major Aubrey saatis aga Waggakodukülla trupi politseinikke ja lasi vangistada võluri, et ära hoida uutlugu „Burmakondiga“.

AUHINDADE-KOGU?Paar tennisreketit, üks revolver, seitse dünamiidikapslit, sadasid kuule, rulluisud, hulk auto-numbreid ja kakspüssi leidsid Ameerika politseinikud kellegi gangster Benny Dicksoni autos, milles too „kuulms“ armastas

sõita. See auto leiti tema naise kodus.

'Toimetas:

Tailinn, Pikk tn. 40.ud kella 8—14. Telef. 454-40.v toimetaja 6. RAHNÜLO.

Väljaandjaitus-o.-U. „Utis Eesti" Tallinn.

Peakontor: Tellimise hind: 1 Tellimisi võtavad vastu„U. Eesti" tellijaile

kõik postiasutused Ja „Uus Eesti" pea-Tallinnas, Pikk tn. 40. l Inin . . . Kr. —.25 Kr. —.153 kuud —.75 .. —.45 kontor, abikontorid ja esindajad koha-

Avatud kella 8—17. 6 kuud ... >, 1.50 ,, —.801 aasta 2.75 „ 1.50

peal.

Üldtelefon 442-06. Lätti ja Leetu sisemaa hinnad Mujale Rutem saate lehe, tellides kohalikustKirjavahetuse aadress: välismaale Kr. 0.50 kuus. postiasntusest.

4n<lr.-ss' i?,.Tallinna Post". Tallinn, postkast 428 Üksiknumbri hind 5 senti. „ Tallinna Post" ilmub 1 kord nädalas.

ÜLLATUS.«Kuule, vanaisa, lapsed otsivad

grammofoniplaate, ega sa ei tea, kusneed asuvad?"

„01e kuss, — ära riku nalja; maistun heliplaatidel."

KUI JUKU SAI ONUKS.„Noh, Juku, su õel on nüüd laps.

Sellega oled sina saanud onuks!"«Kena, isa. Ega ma nüüd ei pruu

gi enam kooli minna, sest onud eikäi koolis!"

— ^Kuulutuste hind!

Kuulutuse küljel g senti, teksti sees :senti, tekstis 15 senti Ja tekstis teks

kirjaga 18 senti m/m Ohet veerul.Kuulutusi võetakse vastu kella 8—17-i

Kuulutuse osakonna telef. 442-00.Posti jooksev arve 635.

A-S. ..ÜHISELU" Tk ÜKK. TALLINN. PIKK 42. 1940.