Hind 0.48 € Nr 14 (844) Laupäev, 7. aprill 2012

Festival andis kogemusi

30.-31. märtsil toi-mus Viljandis Carl Ro-bert Jakobsoni nimeli-ses gümnaasiumis 14. üleriigiline õpetaja-te teatrifestival Sillad. Neljateistkümne õpe-tajate näitemängutrupi hulgas astus üles ka El-va gümnaasium.

Sot s i aa l tööt a ja s t harrastusnäitleja Aire Pajuri uue monoloogi “Kuni surmani” mater-jal ja esitus pälvisid tä-helepanu ja tunnustust nii õpilaste kui õpetaja-te žüriilt. Õpilaste žürii koosseisus Signe Ker-ge, Kadri Ann Salumäe ja Kelli Illisson tunnus-tas Pajurit parima nais-näitleja preemiaga. Täiskasvanud hinda-jad, Harrastusteatrite Liidu juhatuse liige Ma-ret Oomer, Ugala teat-ri näitleja Andres Oja ja teatrikriitik Enn Siimer andsid monoloogile la-vastuspreemia. Näiden-di autor Aire Pajur oli seekord ise ka lavasta-jarollis.

EPP

Sooviga laiendada õigusabi kättesaada-vust avas Eesti Juristi-de Liit alates 3. april-list Tallinnas, Tartus ja Jõhvis tasuta õigusabi bürood ehk õigusaptee-gid.

Tartu õigusapteek te-gutseb Tähtvere Päeva-keskuses 4. aprillist 17. detsembrini 2012 ning seal töötab “proviiso-rina” õigusnõunik ma-gister iuris Raivo Kiisk, kes omab pikaajalist nõustamisoskust ja ju-riidiliste küsimuste la-hendamise kogemust. Õigusnõustaja valdab nii eesti kui vene keelt.

Õigusapteek asub Tartus, Tähtvere Päe-vakeskuses, Veski tn 35. Vastuvõtt igal kol-mapäeval kell 10-13. Lisainfo tel 644 9501, e-post ejl@juristide-liit.ee, info kodulehelt www.juristideliit.ee

EPP

uudisedÕpetajad tegid teatrit

Tartus avatakse õigusapteek

Kuuendat korda El-vas toimunud mit-teteatrite festivalil mängiti kahel päe-val maha 34 etendust 367 osatäitjaga.

Milvi Kapaun

29.-30. märtsil kultuuri-keskuses Sinilind toimunud mitteteatrite festivalil astu-sid lavalaudadele tuntud ja tundmatud tegelased mui-nasjuttudest, näidenditest ja omaloomingust. Teatrit tegid Elva lasteaedade, väi-kelastekodu ja gümnaasiu-mi näitetrupid. Külalisesi-nejaid oli Tartust, Kongu-tast, Nõost, Luunjast, Pa-luperast, Mellistest, Tõr-vast, Põlvamaalt ja Haan-ja vallast. Näitemänge hin-dasid Eesti Harrastusteat-rite Liidu juhatuse liige Er-lend Kollom, Elva Sinilinnu teatri ja Tartu Vilde teat-ri näitleja Aire Pajur, Puur-mani ja Põltsamaa näiterin-gide juhendaja Keiu Kess ning Tartumaa rahvakul-tuurispetsialist Astrid Hal-lik. Kõik etteasted heataht-likult läbi analüüsinud žü-rii paremaid lavastusi välja ei kuulutanud, küll aga pre-

meeriti iga etenduse vahva-maid osatäitjaid.

Loovad lahendusedEsimesel teatripäeval

olid laval lasteaedade ja algklasside näitemängu-rühmad. Väikesed näitleja-hakatised särasid oma rol-lides, kaasa tegid ka vane-mad ja kasvatajad.

“Tore, et õpetajad-kasva-tajad dramatiseerivad ise, kirjutavad lugusid ja mõt-levad loovalt. Lasteaedades tehakse palju teatrit, sealt meil teatriarmastajad kas-vavadki,” märkis Aire Pa-

jur.Särava juhendaja pree-

mia pälvis Konguta rahva-maja laulustuudio õpetaja Merilin Sinikalda, kes tõi lavale laulumängu Puna-mütsike.

Üks menukamaid eten-dusi oli Tartu Forseliu-se gümnaasiumi näitetru-pi Altermannid mängitud lugu kitsetallest, kes tah-tis olla rahvaloendaja. Alf Preiseni raamatu, statisti-kaameti teabe ja omaloo-mingu põhjal lavastas hu-moorika näitemängu õpe-taja Helena Kesonen.

“Naljakas, loovalt lahen-datud aktuaalne lavatükk. Laste entusiasm ja rõõm olid nakatavad, kasutatud oli leidlikke võtteid,” mär-kis žürii üksmeelselt. “Teie aktiivsus laval oleks võinud kultuurikeskusel ka katuse pealt tõsta – seda oli super-hea vaadata!”

Rahvaloendajate juhen-damisega tegelenud Er-lend Kollom lubas näitetru-pi rahvaloendajate viimase-le kokkusaamisele kindlas-ti esinema kutsuda.

Preemia sai ka hea olemise eest

Festivali teisel päeval tegid teatrit põhikooli ja gümnaasiumi õpilased. Nä-ha sai nii naljakat kui mõt-lemapanevaid tänapäeva noorteprobleeme käsitle-vat repertuaari ning psüh-holoogilist draamat.

“Tennessee Williamsi “Räägi minuga vihmakeeli” on nii noortele inimestele väga raske materjal,” arvas žürii. “Kuid tore, et ollakse valmis ka raskeid pähkleid purema. Eks nii need koge-mused tulevad.”

Tormilise aplausi teeni-sid publikult neli Võrumaa

poissi Ruusmäe noorteklu-bi näiteringist, kes esitasid Talvo Pabuti näidendi “Ku õigust kõnõlda”, mille oli võru keelde pannud lavas-taja Sirje Pärnapuu.

“Väga hea meeskonna-töö. Poisid haarasid publi-ku oma lummusesse vaba ja särava olekuga. Nappide vahenditega mängiti maha fantastiline näitemäng ja see kõik oli murdes, mida poisid valdasid kui kulda!” oli Aire Pajur poiste män-gust vaimustatud. “Südant-liigutav võte oli poistel saa-li suunatud heategu, kus nad jagasid vaatajatele pisi-kesi omatehtud kingitusi.”

Hää olõmise iist said näitlejapreemia Priit Lüüs, Germo Pärnapuu, Gren Kangru ja Johann Kristjan Toots.

Teatrifestival andis noortele näitlejatele lisaks esinemislustile ka tänu-väärse esinemiskogemuse.

“Võimalus laval esineda, vaadata, mida teised tee-vad ja ennast teistega võr-relda ning publikukoge-mus innustab lapsi kindlas-ti rohkem teatrit tegema,” ütles Aire Pajur.

“Ega ma tegelikult selline ei ole,” ütles näidendis “Puhtalt lehelt” mängitud rolli eest preemia pälvinud Jasper August Tootsi. Kiidavad žüriiliik-med Keiu Kess (vasakult), Astrid Hallik, Aire Pajur ja Erlend Kollom. Foto: Milvi Kapaun

Kas Elva ja Nõo rikuvad lepingut? Lk 3

Teeme ära kutsub talgutele! Lk 7

Elva rahvastik väheneb. Lk 4

Preemiad Elvasseu Lasteaed Õnneseen Tähetäpsid “Loomade olümpia” – trupipreemia sportlike saavutuste eestu Lasteaed Õnneseen Trikimeistrid “Lugu kadumaläinud hambast” – kuldse trio preemia üksteise toetamise eestu Henri Lipping – vahvad rollidu Oskar Aksjonov – julge osatäitmineu Lukas Laatsit – kõige julgem osatäitmineu Grete Kõiv – naksakas osatäitmineu Maribel Viridet, Liis Suits, Rainer Rammo – vahva osa-täitmineu Merit Sööt – haarav rollu Marie Raal – vaimustav rollu Kaimo Kesa – aus ja ehe jutustamineu Andriano Dmitrijev – särav rollu Kevin Rebane – naerutav rollu Sirja Loktev – kena rollu Kaarel Kangro – tõetruu roll

2 7. aprill 2012

Toimetaja Sirje Veldi Tel. 730 9899 e-mail: epoiss@kodu.ee

Toimetusel on õigus kaastöid toimetada ja lühendada nende selguse huvides. Kaastöid ei retsenseerita ega tagastata. Toimetus ei vastuta reklaamide ja kuulutuste sisu eest. Elva Postipoiss on Eesti Ajalehtede Liidu liige. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse pn@eall.ee või tel. 646 3363

Väljaandja OÜ Elva Postipoiss, Elva, Kesk 32, juhataja Kersti Koosa. Toetaja Elva Linnavalitsus. Kuulutuste vastuvõtt E, T, K kella 9-17 raekojas Kesk 32 tuba 209. Kujundus-küljendus Rasmus Kits. Trükk AS Võru Täht

Veebruarikuu viima-sel õhtupoolikul toi-mus Elva linnavalit-suses arengukava planeeringute vald-konna arutelu, mille raames arutati ka se-da, kuidas paranda-da Elva inimeste kaa-satust planeerimis-küsimustesse.

Maie Kiisel, Tartu ülikooli kommunikatsiooniuurija

Esimese teemana tõusis üles küsimus sellest, mil-lesse üldse inimesi kaasa-ta sobib. Elva seltside esin-dajate sage kogemus on, et otsused avalikustatakse al-les siis, kui need on voli-kogu komisjonist läbi käi-nud. Elva-suguse väikelin-na kohta, kus kõik tunne-vad kõiki, tundub asjade omavahel vabas vormis lä-birääkimata jätmine ja teh-nilistesse reeglitesse suru-tus ebaloomulik. Planee-ringu teema võiks tõstata-da juba enne menetluse al-gust (näiteks Postipoisis), mitte siis, kui see juba käib. Kaasarääkimisvõimalused ID-kaardiga sisselogimise vormis tunduvad ebakoha-sed – miks peaks väikelin-na elanike kaasaarvamis-õigusi piiritlema ID-kaar-di kasutamisvõimalustega? Miks on vaja samaväärset ametlikkust kui pangate-hinguid sooritades? Fooru-mis saaks korda luua ilm-selt ka teisiti.

Erinevalt suurlinnade “referendumitest” on El-vas elanike arvamuse kü-simine pigem teisel inime-sel nööbist kinni võtmine. Robert Oetjen looduskait-seühingust Kotkas tõi näi-te, et Elva Kesk tänava ja linnaparkide planeerimisel

oleks saanud suisa etno-graafina rahva sekka min-na ja esitada küsimusi ja otse linnatänaval uurida, milliseid muutuseid soo-viksid inimesed linnakesk-konnas näha.

Mitmeid kaasamise võtteid veel kasutamata

Arutelul toodi välja, et kaasamine on linnavalit-suses viimasel ajal ka palju paremaks läinud, näiteks on planeerimist puudutav info muutunud palju pildi-lisemaks. Kuid vaja oleks ka inimeste omavahelist kokkusaamist ja vabamas vormis arutelusid, kasvõi linna arengukava kaasa-miskoosoleku vaimus.

Planeeringute raames on omavalitsustel kombeks kutsuda inimesi enda juur-de. Ometi on teada ka ak-

tiivsed kogukonnaseltsid, Elvas näiteks Mahlamäe, Peedu, ka Käärdi, mille pu-hul on teada, et inimesed on juba ees, kohal. Seltsi-dega võiks ka vahetult kok-ku saada. Pakuti, et orga-nisatsioonidest, nagu laste-aed või kool, võiks kaasata tervet kollektiivi.

Arutleva suhtluse plaa-nis on elektroonilised või-malused üsna alakasuta-tud – linna veebifoorum on keeruline ja Postipoiss on endiselt paberil ega või-malda artiklite kommen-teerimist. E-ajastul annaks katsetada aktiivsete linna-kodanike meilinglistiga, samuti oleks loogiline kut-suda inimesi osalema mei-li teel.

Selleks, et huvitatud ini-mesed saaks üldse kohale tulla, on oluline tuua osa-luse aeg õhtusele, tööväli-sele ajale. Selles küsimuses oli küll palju lahkarvamu-si, kuid peale jäi töönäda-la keskpaik algusega 17.30.

Maanteeinfo asemele kohaliku elu teated

Elvalaste kaasamisel võib esitada küsimuse, kui paljud siinsetest elanikest on veel sisuliselt elvalased. Suur osa neist käib Elvas-se (kui Tartu eeslinna) ju-ba üksnes magama. Kui paljud neist üldse soovik-sid enam kaasa rääkida? Ja kui paljusid võiks just või-metus sisulistes kogukon-na arengut puudutavates küsimustes kaasa rääkida siit peletada? Kuidas haa-rata nende tähelepanu, kes enam isegi kohalikku lehte ei loe?

Naljatati, et kui pendel-rändajaid seob Elvaga ai-nult maantee, siis tulekski neid just sealtkaudu infor-meerida. Jutuks oli linna

Tartu-poolsele piirile info-punkti püstitamine. Paku-ti ka kauplusi, et vähemalt toidupoodi külastades mi-dagi kodukohta puuduta-vat silma jääks.

Laiem probleem on see, et keegi ei oska ennustada, mis saab elust väljaspool Tallinna. Kontakti riiklike arengukavade ja kohaliku elu vahel ei tunnetata. Ku-nagised “generaalplaanid” on ammu aegunud.

Linnas on mitmeid hu-vitavaid sovjetiajal püsti-tatud hooneid, mida kee-gi enam sisuga täita ja kor-ras hoida ei jaksa. Linna-valitsuse kogemusel on iga viies kodu tühi. Võimetus ise olukorda muuta toodab ebakindlust juurde. Siinko-hal on eriti oluline, et tea-ve inimestele kordamineva kohta saaks alt-üles liiku-ma. On see võimalik?

Volikogule heideti et-te, et seal on inimesi, kes pole kohalikku elu tund-vad elvalased. Volikogu ko-misjonide töö on nähtama-tu ja seal on inimeste või-malus kaasa rääkida mini-maalne. Komisjonide töö ja seal käsitletavad dokumen-did võiksid olla avalikud ja kommenteeritavad, et inimesed saaksid oluliste-le küsimustele tähelepanu juhtida (ka linna arengu-kava linnavalitsuse ja ko-danikuliikumise valdkon-na arutelul tõstatati komis-joni arutelude avamise tee-ma). Ametnikel ja voliko-gu liikmetel tuleks aduda, et arutelu ei tähenda tin-gimata lisakulu täiendava aja näol, mida kõigil vähe, vaid see võib otsustamist ka lihtsamaks ja tulemusli-kumaks muuta.

Elvas on alustatud ja käib täie hooga linna uue arengu-kava koostamine.

Peeter Laasik, Elva Linnavolikogu liige, KE

Iseenesest on loogili-ne, et igal linnal on aren-gukava ja seda aeg-ajalt uuendatakse. Nii on El-vas ka tehtud – meil on kehtiv arengukava ku-ni 2018. aastani ja seda on igal aastal uuendatud. Olemasolev arengukava on pädevalt koostatud ja minu arvates oleks või-nud piirduda iga-aastase täiendamise ning paran-damisega.

Kui linnavalitsus ot-sustas koostada uue aren-gukava, siis on loogili-ne, et kõigepealt analüü-sitakse põhjalikult eel-nevat, kuidas on eelne-vat arengukava täidetud, mis on täitmata jäänud ja miks, et õppida oma viga-dest ja kordaminekutest. Sellise analüüsi läbi muu-tub arengukava koosta-mine sisulisemaks ja pa-remaks, see on kogu järg-neva töö vundament.

Praegu on tõesti viima-ne aeg teha eelneva aren-gukava korralik analüüs ja avalikustada see kõigi-le huvilistele. Kui aga sel-list analüüsi ei tule, siis ei saa ma hästi aru, mil-lel meie uus arenguka-va baseerub. Eesti Vaba-riiki on juba üle 20 aasta vana ja me ei alusta kõi-gi asjadega niiöelda nul-list. Minu arvates peab lugu pidama varem seda-sama tööd teinud inimes-te ajast/tööst ja vähemalt seda analüüsima.

Olen osalenud erine-vate arengukavade koos-tamistel. Suurim arengu-kava oli abiministri ajal algatatud Eesti rahvas-tiku tervise arengukava koostamine, mis kehtib ka praegu. Üks tähtis asi, mida ma siis õppisin, oli konkreetsus. Me kuluta-sime palju aega vaidlus-tele, muutmaks arengu-kava võimalikult konk-reetseks, püüdsime sis-se tuua võimalikult pal-ju mõõdetavaid näita-jaid. Mida pikem on aja-telg, seda raskem see on. Kindlasti, kuid teisest küljest n.ö udujuttu ei ole mõtet ka kokku kirjuta-da. Siis muutub arengu-kava muinasjutuks, mis töötab ainult paberil.

Linnavalitsuse ülesan-ne on arendada-paranda-da linnas valdkondi, mi-da peavad oluliseks te-ma elanikud, olgu see siis haridus, teed-täna-vad või spordielu. Elvas on läbi viidud väga laial-dasel põhjal inimeste ar-vamusküsitlus 2007. aas-tal. See on väga väärtus-lik teave, mis seal on. Sa-muti korraldati inimeste küsitlus ühel arengukava teabepäeval. Ma arvan, et just nende küsitlus-te alusel peab linnavõim ja arengukava koostavad töögrupid oma valdkon-dades põhisuunad pai-ka panema. Jah, loomuli-kult omab linnavõim oma arvamust ja töögruppides osalevatel spetsialistidel-gi on oma pädevus, kuid Elva linn peab olema eel-kõige tema elanike jaoks ja nii linnavõim kui ka meie, spetsialistid, pea-me kuulama linnaelani-ke häält.

Kahjuks on Eestis vii-masel ajal küllalt sage-li kuulda võimulolijate suust, et “me teame, mi-da me vajame”. Esime-se “me” all mõeldakse ta-valiselt võimulolijaid ja teise “me” all mõeldakse Eesti elanikke. See näi-tab tegelikult võimu eral-dumist inimestest ja enda seadmist inimestest kõr-gemale. Loodan siiralt, et meie linna arengukava koostamisel seda ei juhtu ja kõik huvilised saavad nii 2007. aasta küsitluse analüüsi kui ka teabepäe-va küsitluse tulemused endale kasutamiseks.

Arengukava koosta-misele on kaasatud palju inimesi, siia panustatak-se palju energiat ja aega.

On väga oluline, et tu-lemus saaks selline, mil-le üle võiks uhkust tunda ka 2020. aastal. Uhkust tunnen ma siis, kui vähe-malt 95 protsenti arengu-kavast on 2020. aastaks täidetud.

Arengukava – kas ainult paberil või töötav dokument? Vähem ametlikkust on parem

KAAsAmiNe Osalusvõimalused saaks Elvas leida väikelinlikuma joone

erinevalt suurlinnade “referendumitest” on elvas elanike arvamuse küsimine pigem teisel inimesel nööbist kinni võtmine.

7. aprill 2012 3

mis juhtusRahastamine tekitab partnerite vahel pingeidVapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutuse partnerid süüdista-vad Nõo valda ja Elva linna koostöölepingu rikkumises.

Sirje Veldi

Nelja kovali, Tartu Maaspordiliidu ja kolme eraisiku initsiatiivil 1999. aastal asutatud Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasu-tusest on saanud arvesta-tav tegija, milleta enam El-va puhkepiirkonda ettegi ei kujuta. Paraku on VVV SA kohale kerkinud mustad murepilved.

2007. aasta lõpus sõlmi-sid sihtasutuse nõukogus-se kuuluvad omavalitsused viieks aastaks koostöölep-pe, kus võeti kohustus eral-dada oma eelarvest siht-asutusele kindel summa, mis pidi igal aastal suure-nema.

Elva abilinnapea Hei-ki Hanseni sõnul suu-tis linn tegelikult kokku-lepitud summa välja käia vaid lepingu esimesel aas-tal, enne kui masu kõi-gi head plaanid segi pais-kas ja kovaleid oma eelar-veid kärpima sundis. Ras-kused oma osa eraldami-sega tekkisid ka Nõo val-lal. Ometi leiavad nii Hei-ki Hansen kui ka Nõo val-lavanem Rain Sangernebo, et nad ei ole koostöölepin-gut rikkunud, sest lepin-gus on punkt, et konkreet-ne rahasumma vaadatak-se igal aastal üle vastavalt linnaeelarve võimalustele. VVV SA andmetel on Elva linn täitnud lepingus võe-tud kohustused 78 ja Nõo vald 81 protsenti, teised sa-japrotsendiliselt.

“Kui viimaste aastate-ga on linna eelarve vä-henenud kümnetes prot-sentides, siis oleks ilmselt ebareaalne, et sihtasutus sõuab vastuvoolu ja me te-ma rahastust igal aastal suurendame, kõigil teistel samaaegselt kärpides,” üt-les Hansen.

Sihtasutuse juhataja Gea Järvela möönab, et ko-valite vähenenud rahalised võimalused on mõjutanud sihtasutuse tegevusi ja eel-arvet.

“Sihtasutus on plaani-nud oma investeeringud lähtudes sõlmitud koos-töölepingust ja tegutse-nud vastavalt sellele,” üt-leb Järvela. “Kui ilmnes, et kõik partnerid ei suu-da koostöölepingut täita, oleksid pidanud kõik kuus osapoolt jõudma ühisele seisukohale. Olukord, kus lepingupartnerid tõlgenda-vad lepingut, mille nad on ühiselt allkirjastanud, eri-nevalt, pole ehk õige. Seo-ses majanduslangusega te-gi sihtasutus ettepane-ku koostöölepingus oleva-te summade “külmutami-seks”. Kui seda ettepanekut oleks arvestatud, ei oleks

puudujääki tekkinud.”2012. aasta eelarvest on

Nõo vald valmis eraldama 10 225 ja Elva linn 11 504 eurot, Kongutal, Palupe-ral ja Rõngul tuleb igaühel välja käia 2717 eurot. Siht-asutuse nõukogu 4238 eu-rot miinustes olevat 2012. aasta eelarvet ei kinnita-nud.

Loodusmaja käib üle jõu

Elva linna esindajana sihtasutuse nõukogusse kuuluv Heiki Hansen seos-tab sihtasutuse rahaprob-leeme eelkõige Vapramäe loodusmaja ehitusega, mis peaks valmima tänavu au-gustis. Selle aasta eelar-vest on maja ehituse siht-asutusepoolne osalus 13 733 eurot.

Hanseni sõnul on Elva linn algusest peale püüd-nud vastu seista Vapramäe loodusmaja ehitusele, ku-na polnud kindel, et ehitus on jätkusuutlik.

“Miinus on tekkinud ilmselgelt maja ehitusest, mida ei suudeta finantsee-rida,” ütles Hansen. “Prae-gusel juhul püütakse El-vat ja Nõod survestada, et me peaksime selle maja ehituse kinni maksma. El-va on KIKile antud kaas-kirjas deklareerinud, et ei võta Vapramäe loodusma-ja ehitusega seoses oma-le mingeid finantskohustu-si ja sellest oli teadlik ter-ve nõukogu ja ka sihtasutu-se juhatus, kuid seda ei ak-tepteerita.”

Hanseni hinnangul ei ole sihtasutuse juhatusel selget nägemust, mida Vap-ramäe loodusmajas tegema hakatakse ning millised on maja ülalpidamiskulud.

“Ühtegi maja ei saa pi-

dada ülal projektipõhi-selt, selleks peab ikka ole-ma kindel plaan. Kui va-rem sihtasutusel väga püsi-kulusid ei olnud, siis maja-ga seoses on need ikka vä-ga arvestatavad, millest ei saa enam üle ega ümber,” ütles Hansen.

Sihtasutuse juhataja Gea Järvela sõnul tuli init-siatiiv viie aastase koostöö-lepingu sõlmimiseks Elva linnavalitsuselt, eesmärgi-ga luua sihtasutusele hea alus piirkonda lisarahade toomiseks.

“Arvan, et neid lootu-si oleme üsna kenasti täit-nud,” räägib Järvela. “Siht-asutus on seni kõik projek-tide kaasfinantseeringud katnud enda eelarvest, kü-simata selleks täiendavaid rahalisi vahendeid omava-litsustest. Sarnaselt kae-takse ka loodusmaja ehi-tamise kaasfinantseering – sihtasutuse eelarvest ja tu-ginedes sõlmitud koostöö-lepingule.”

Järvela usub, et viie aas-ta pärast on kõik koostöö-partnerid uhked ka Vapra-mäe loodusmaja üle, mis annab piirkonna lastele vä-ga head loodusharidust ja on koos Elva matkakesku-sega moodustanud ühtse ja areneva terviku.

Heiki Hanseni sõnul on Elvale oluline, et ei kaoks ära kogu Elva turismipiir-konna arendamine, mat-karadade hooldus ja tee-nindus, milleks algselt see sihtasutus ka loodi. “Het-keline olukord näitab, et sihtasutus ei ole elujõuli-ne ja suurem osa ressurssi-dest suunatakse Vapramäe looduskoolile, mille arvelt kannatavad muud tege-vused alarahastamise all. Selline tegevus ei ole Elva

huvides,” ütles Hansen.

Vähe sõnaõigustSihtasutuse nõukogu

muutis põhikirja, lisades oma senistele tegevustele ka loodushariduse ja suu-rendades nõukogu liik-mete arvu üheksalt kolm-eteistkümneni, võttes juur-de eraisikuid, et vähenda-da kohalike omavalitsuste valitsevat mõju sihtasutuse juhtimises, mis on mõnede rahastajate puhul oluline kriteerium projektirahade taotlemisel.

Heiki Hanseni sõnul El-va linn otseselt liikmete ar-vu suurenemisele vastu ei olnud, kuid jäi seisukoha-le, et nõukogu liikmete ar-vu suurendamisega ollakse nõus ainult tingimusel, et uued liikmed on ka reaal-sed rahastajad, kellega sõl-mitakse konkreetsed ra-hastamislepingud.

“Minu arvates on prob-leem selles, et kui nõuko-gu veel suureneb, siis kaob sisuliselt reaalsete rahas-tajate sõnaõigus seal üldse ära,” nendib Hansen. “Te-gelikult ei ole nõukogus ka praegu eriti Nõod ega El-vat kuulatud. Lõpuks ongi nii, et ühed annavad raha ja teised jagavad seda laia-li. See on kurb muidugi.”

Nõukogu koosseisu määramine on asutaja-liikmete pädevuses. Gea Järvela sõnul näeb juha-tus nõukogu liikmete arvu suurendamises võimalust sihtasutuse rahaliste lae-kumiste suurendamiseks.

“Nii sihtasutuse juhatus kui ka nõukogu töötavad ju ühtsete eesmärkide nimel,” ütleb Järvela. “Vahepeal-sed vaidlused ja erimeel-sused käivad asja juurde ja viivad arengus ainult eda-si.”

Sihtasutuse tuleviku suhtes on Gea Järvela op-timistlik ja loodab, et ma-janduslikud raskused on kõigile osapooltele and-nud hea kogemuse järgmi-se koostöölepingu sõlmi-miseks.

“Teades, kui vajalike te-gevustega sihtasutus tege-leb, olen mina küll opti-mistlik, et osapooled sõl-mivad ka järgnevateks aas-tateks koostöölepingu. Te-geleb ju sihtasutus Elva lähiümbruse matkarada-de hooldamise ja korrasta-misega just selleks, et El-va piirkonna elanikel oleks koht, kus looduses käia ja kuhu ka oma külalisi viia. Matkaradade küsitluse jär-gi külastavad piirkonna omavalitsustest matkaradu kõige rohkem just Elva lin-na elanikud ning Elva kooli ja lasteaedade õpilased on üsna aktiivsed õppeprog-rammides osalejad. Elva puhkepiirkond peaks ole-ma uhke selle üle, et meil on selline sihtasutus, mil-le suutlikkust paljud väl-jaspoolt vaatajad kadesta-vad.”

Rõngu vallas2. aprillil kella 06.08

ajal teatati, et Rõngu ale-vikus põleb puukuur. Päästjate saabudes sel-gus, et põles kõrvalhoo-ne mõõtmetega 20x6 m. Päästjad peatasid tule le-viku lähedalasuvale rah-vamajale. Kõrvalhoone praktiliselt hävis tules, tulekahju kustutati kella 08.50ks. Sündmuskohal töötasid päästjad Pukast, Elvast ja Otepäält, vaba-tahtlikud päästjad Rõn-gust ning Tartu opera-tiivkorrapidaja. Tulekah-ju tekkepõhjused on sel-gitamisel.

Rannu vallasAjavahemikul 6.-31.

märts on Kaarlijärve kü-las sisse murtud majja ja varastatud vanametal-li, pliidiraud, maja elekt-rijuhtmestik. Kõrvalhoo-nest varastati hekslima-sin ja aidakaal.

Nõo vallasAjavahemikul 28.-31.

märts varastati Meeri kü-las mõisahoone seintelt radiaatoreid.

Aprillikuu esimesel päeval trallitasid Tartumaa tarmu-kad memmed-taa-did lustipeol Kon-guta rahvamajas.

Milvi Kapaun

Neljateistkümnendat korda toimunud Tartu-maa memme-taadi tant-supäeval oli lustimas 14 tantsurühma, kokku 200 tantsijat. Esinesid Pihla-kobar Kongutast, Krüsan-teem Haaslavalt, Puh-ja seltsimaja seltskonna-tantsuring Sügisõied, Hõ-beking ja liikumisrühm Kullakesed Tartu Tähtve-re päevakeskusest, Ran-nu Liisud, segarühm Kus-ta Tartust, Elva Seenio-rid, Vara Kiljak, Hõbe-mänd ja Meelespea El-vast, Vikerkaar Rõngust, naisrahvatantsurühmad Linda ja Veskiratas Tar-tust. Suure hulga tanu-dega ehitud naistantsija-te seas olid meesterahvad haruldased vaatamis-väärsused, kergejalgseid tantsutaate sai näha vaid Elva Seenioride ja Tar-tu Kusta tantsurühmas. Lisaks rahvatantsulisele liikumisele esitati ka ka-raktertantsu ning vah-vaid jalakeerutusi tun-tud rahvalike ja popviisi-de saatel. Konguta rahva-maja juhataja Meelis Kü-laots juhatas tantsuväge-sid muheda huumoriga, külalised moosisid võõ-

rustajaid kevadiste lille-kimpude ja omavalmista-tud küpsetistega. Tantsu-de vahepalaks laulis an-sambel Helisev Horos-koop unustamatuid vii-se, mis pärit kuumadest kuuekümnendatest.

Oma tantsunumbri-ga mahasaanud esinejai-le pakuti rahvamaja ko-ridoris ka kehakinnitust. Maitsva supi olid kokku keetnud AS Salvest, Hel-gi Liiv ja Tiina Saar.

Tantsukontsert lõppe-nud, järgnes lustipeo ma-gusam osa – kohvijoomi-ne ja koogisöömine. Ja-lakeerutus jätkus Meelis Külaotsa pilli järgi.

“Pärast kontserti tant-sisid krapsakamad mem-med-taadid veel edasi, ei hirmutanud neid minu lauldud sambad, tšatšad ega rokenrollidki,” kiitis peo korraldaja aktiivseid kaasalööjaid. “Teen süga-va kummarduse kõikide-le tantsulustilistele mem-medele ja taatidele. Nen-de särasilmad, soojus ja tantsulust teevad silmad ette noorematele põlv-kondadele. Soovitan kõi-gile eakatele inimestele otsida üles tantsuring ja seal kaasa lüüa. See pi-dugi näitas, et kui trepist käimisega on ka rasku-si, siis tantsuplatsil jaksa-takse tantsida küll.”

Konguta rahvamaja toredat ettevõtmist toe-tas AS Salvest ja Kongu-ta vallavalitsus.

Allikad: VVV SA ja Elva LV

Elva Seenioride tarmukas tantsurühmas keerutasid jalga nii memmed kui taadid. Foto: Milvi Kapaun

Päev täis tantsulusti

4 7. aprill 2012

Linna arengukava koostamine tingis vajaduse analüüsi-da Elva linna rahvas-tiku muutusi viima-se kümne aasta jook-sul. Koostati ka rah-vastikuprognoos aas-tani 2035.

Anette Org, Tartu Ülikooli

inimgeograafia magistrant

Elva linna rahvaarv on perioodil 2001-2011 kaha-nenud ligikaudu 250 ini-mese võrra ehk umbes 4%. Protsentuaalselt on see kaotus võrreldav mõnede teiste linnadega nagu Põlt-samaa, Võru või Valga. Te-gelikult puudutab rahvasti-ku vähenemine kogu Ees-tit. Kui rahvastik väheneb, siis lõputut konkurentsi väheneva rahvastiku pä-rast ei saa toimuda. Tuleb-ki mõelda, kuidas tagada kvaliteetne elu mõnevõrra väiksemas linnas.

Rahvast ikuprognoos ei ole ilmaprognoos, kuid rahvastikuarengu piire teades on võimalik teatud määral rahvastiku aren-gut suunata. Kokku koos-tati Elva linnale neli rah-vastikuprognoosi stsenaa-riumit: baas-, optimistlik, pessimistlik ja kõige tõe-näosem. Esimene kirjel-dab hüpoteetilist olukor-da, kui sündimus ja sure-mus linnas jääksid tänase-le tasemele ja rännet ei toi-muks. Optimistlik ja pessi-mistlik stsenaarium kirjel-davad reaalselt võimalik-ke äärmuslikke arenguid. Tõenäolisem stsenaarium esitab kõige realistlikuma arengutee Elva linnas aas-tateni 2025 ja 2035.

Rahvastikuprotsessid on oma olemuselt pika mõju-ga. Kui mõni põlvkond on väiksemaarvuline, siis ei saa olla väga palju ka järel-tulijaid. Selleks, et ühe ko-ha rahvastik end taastoo-daks, on vajalik keskmi-selt 2,1 last naise kohta te-ma elu jooksul. Kui sünnib keskmiselt üks laps nai-se kohta, siis on uus põlv-kond poole väiksem vane-mate omast.

Tartumaa sündimusnäi-tajad on üldjuhul olnud Eesti keskmistest mõne-võrra kõrgemad. Prognoo-si lähteaastal (2011) sün-dis Tartumaal keskmiselt 1,76 last naise kohta. Opti-mistlikus stsenaariumis on arvestatud, et see näitaja võib tõusta 2,1-ni. Vaada-tes teisi arenenud maid ja Euroopa Liidu riike, siis see ongi reaalne maksimum, milleni püüelda. Kõrgemat keskmist näitajat pole saa-vutatud isegi väga sood-sa rahvastikupoliitikaga. Pessimistlikus stsenaariu-mis langeb sündimus aas-tatega 1,28-ni, mis on ol-nud viimase 20 aasta mii-nimum Eestis (1998 aas-tal). Tõenäoliselt jääb aga

keskmine sündide arv nai-se kohta mõnevõrra täna-sest alla, sest Eestis on vii-mase kahekümne aastaga äärmiselt kiiresti tõusnud keskmise sünnitaja vanus. Tõenäolise prognoosis eel-datakse, et naine sünnitab oma elu jooksul keskmise-le 1,6 last, mis on Euroopa riikide peegelpildis kesk-mine.

2011. aastal oli Tartu-maal meeste oodatav elu-iga 72 aastat ja naistel 81 aastat. Oodatav eluiga sün-nimomendil on viimase ka-hekümne aastaga aga pi-devalt tõusnud ning tõe-näoliselt tõuseb see veelgi, meeste puhul 77-ni ja nais-te puhul 84-ni. Optimistli-kus stsenaariumis tõuseb eluiga mõnevõrra kiiremi-ni ning pessimistlikus aeg-

lasemalt.Oluline rahvastikku ku-

jundav komponent on ka inimeste ränne. Sisserän-ne Elvasse on jäänud väl-jarändest väiksemaks. Tar-tu maakonna siseses rän-des on Elva majanduskrii-si aastatega oma atraktiiv-suse mõnevõrra kaotanud ning suurenenud on ilm-selt tööga seotud väljarän-ne mujale Eestisse ja välis-maale.

Optimistlikuma stse-naariumi kohaselt peetak-se reaalseks sisse- ja väl-jarände tasakaalu. Pessi-mistlikus stsenaariumis on rändesaldo Elva linnas -75 (viimase kahe aasta kesk-mine) ning isegi kõige tõe-näolisemas stsenaariumis lahkub Elva linnast igal aastal 35 inimest rohkem

kui juurde tuleb.Kõige tõenäolisemalt El-

va linna rahvastik kahaneb jätkuvalt. 2025. aastal on Elvas elanikke ligikaudu 5500 ja kümme aastat hil-jem 5300.

Praegu langeb Tartu-maal kaks kolmandikku sündidest naistele vanu-ses 25-34 aastat. Seetõttu tuleb arvestada, et 1980. aastate lõpu (laulva revo-lutsiooni aegne) suur sün-nipõlvkond on alles jõud-mas pere loomise ikka ning sündimuse näitajad toovad lähiaastatel pigem häid uu-diseid. Elva linna rahvasti-ku seisukohalt võib kuju-neda kõige positiivsemaks uudiseks, et suur noorte põlvkond asub pärast prae-gust hariduse omandamise eluetapi peret luues otsima rahulikumat elukeskkonda väljaspool suuremaid lin-nu. Suurim väljakutse El-vale saabki olema see, kui-võrd suudetakse kujune-da elukeskkonnaks Tartust lahkuvatele peredele ning kas Elval on linnaäärse-te põlluküladega võrreldes pakkuda paremat elukesk-konda (teenuseid, lasteaia-kohti, head kooliharidust, turvalist kooliteed jne).

Päris ära ei tohiks unus-tada ka vanemaealiste põlvkonda, kelle tavaliseks rändesuunaks on piirkond, kust ollakse pärit või kus on veedetud meeldejäävad puhkused. Elva võimalu-si võib avardada ka Tartu lennujaama areng, sest igal pool Euroopas kasvab rah-vusvaheliste lennujaamade lähedal paiknevate kohta-de atraktiivsus.

Tänane väljarände suu-renemine on põhjustatud majanduskriisist. Inimes-tel tekkis enda ära elata-miseks vajadus otsida tööd suurematest linnadest või välismaalt. Töörändele on omane, et perekonnapea-dele kalduvad varem või hiljem järgnema ka abikaa-sa ja lapsed. Tegelikult on väljaränne veelgi suurem, sest kõik elukohavahetu-sed rahvastikuregistris ei kajastu. Kõige suurem oht Elva rahvastikule ongi väl-jaränne, kuid tuleb mõista, et Euroopa Liitu kuulumi-sega on suurenenud ka ini-meste mobiilsus.

Linna arengu kavanda-misel tuleb arvestada, et tõenäoliselt Elva linna rah-vastik kahaneb ning tead-vustada, et paremat elu-kvaliteeti saab mõistlikult tegutsedes tagada ka kaha-neva rahvastiku tingimus-tes.

Rahvastikuprognoosiga saab lähemalt tutvuda El-va linnavalitsuse kodule-hel www.elva.ee

Tartu Hansapäevad oo-tavad Maalinna murule ja jalgradadele rahvamuusi-kuid, regilaulu, talukau-pa, arhailise ja rahvusliku käsitöö oskajaid, lambaid, kitsi, taluloomi, külateat-rit – kõikvõimalikke Ees-ti maarahva muistseid, tä-naseid ja tulevaseid tege-misi kajastavaid etteas-teid, õpitubasid ja tege-vusi. Hansapäevad Tartu ajaloolises linnasüdames toimuvad sel aastal 20.- 22. juulil.

Maalinnas Pirogovi platsil, otse raekoja taga, ongi maarahva paik. Ta-lu tegemiste kants, pastel-de ja viiskude pärispinnas ning torupilli tallermaa. Siin saavad suured ja väi-

kesed kõrvaga kuulda, sil-maga näha, käega katsu-da, ninaga nuuskida ning keelega maitsta kõike, mis puudutab Eesti maa-rahva töid ja tegemisi ae-gade algusest.

Kui teil tekkis tunne, et tahaksite Hansapäevadel sel aastal osaleda ja oma tegemistega Maalinna ehedamaks muuta, andke palun teada, mida selleks vajate ning mida meilt oo-tate. Saatke kiri aadres-sil inga.talvis@gmail.com või helistage telefonil 529 7919. Toome maaelu lin-lastele kätte!

Kirjutamise ja helista-miseni!

Inga Talvis, Maalinna ülem

Kultuuriministeerium eraldas väliseestlaste kultuuriühingutele kok-ku 31 515 eurot, et aren-dada kultuurikollektiivi-de ja loomeinimeste kon-takte väliseesti kogukon-dadega ning toetada vä-liseestlaste osalust Ees-

ti rahvakultuuri suurüri-tustel ja koolitustel. Teis-te hulgas sai 1542 eurot toetust ka Luksemburgi Eesti selts, et korraldada Belgia, Luksemburgi ja Elva laste ühine laululaa-ger Luksemburgis.

EPP

Tartu Kutsehariduskeskuse töötute noorte projekt ootab Sind osalema tööklubis.

Toimumisaeg: 10.04 - 19.06.2012.a (teisipäeviti, kokku 10 korda)

Toimumiskoht: Tartu Kutsehariduskeskus (A-korpu-se II korrus, ruum 209)

Aadressil: Kopli 1, 50115 Tartu Kellaaeg: 15.00 – 18.00Tööklubi läbiviija: Ene Pikner

Tööklubis saavad osaleda noored, kes on:töötud; põhiharidusega või põhihariduseta;

16-29-aastased ja kelle elukoht on Tartu-, Põlva-, Jõ-geva- või Võrumaal.

Tööklubi eesmärk on pakkuda infot tööturu hetke-olukorra kohta, vahetada kogemusi, tunda ennast kaa-satuna ning omandada uusi teadmisi läbi harjutuste ja rollimängude.

Osalejatele makstakse sõidutoetust ning igas töö-klubis on kaetud kohvi/teelaud suupistetega!

Lisainfo:Vaata veebist: www.khk.ee/nooredSaada kiri: hedi.manni@khk.eeHelista tööpäeviti: 736 1890Tule kohale: Tartu Kutsehariduskeskus, Kopli 1 (A-

korpuse II korrus, kabinet A-208)

3.04 otsustati:Vabastada OÜ Tas-

kar ja OÜ Hermastu tee-de ja tänavate sulgemise maksu tasumisest seoses vee- ja kanalisatsioonito-rustiku ehitustööde teos-tamisega Vikerkaare, Ka-ja ja Videviku tänaval.

Määrata lapse sünni-toetus Kairi Hakmanni-le ja Helen Lakkile; pro-jekteerimistingimused Tartu mnt 27b elamu re-konstrueerimisprojekti koostamiseks.

Sõlmida Metsaruum OÜ-ga hankeleping Elva metsaparkide (Arbi järve ümbruse metsapark ning Pargi ja Nooruse täna-va vaheline metsapark) hoolduskava koostami-seks; Vapramäe-Vellave-re-Vitipalu Sihtasutuse-ga koostöölepingu lisale-ping rahalise toetuse üle-kandmiseks 2012. aastal.

Esitada eelnõu lin-

navolikogule: Kinnis-asjaga liitmiseks sobiva maa munitsipaaloman-disse mitte taotlemine (Puiestee tn 23 kinnisas-jaga piirnev maa); Kinnis- asjaga liitmiseks sobiva maa munitsipaaloman-disse mitte taotlemine (Aasa tn 11 kinnisasjaga piirnev maa); Kinnisasja-ga liitmiseks sobiva maa munitsipaalomandisse mitte taotlemine (Videvi-ku tn 2 kinnisasjaga piir-nev maa).

Kanda majandus-tegevuse registrisse: FIE Sirje Väinsalu, õmb-lusteenuse osutamine Õie tn 5.

Kinnitada regist-reeringu õigsus ma-jandustegevuse registris: OÜ Formary, FIE-d La-na-Ly Simm, Silva Valvik, Esta Metsik.

Maia Kukk, linnasekretär

Hansapäevad kutsuvad

Elva lapsed sõidavad Luxemburgi

Tasuta tööklubi töötutele noortele

LiNNAVALitsuse istuNG

Elva rahvastik väheneb

Elva linna soolis-vanuseline koostis, 2011. Allikas: Eesti Statistikaamet

Elva linna soolis-vanuseline koostis, tõenäolisem stse-naarium 2035.

Sisserändajate lähtekoht ja väljarändajate sihtpunkt, 2007, 2009, 2011. Allikas: Rahvastikuregister

7. aprill 2012 5

Aastakümneid El-va restoranis ette-kandjana ja mitme-tes poodides müü-jana töötanud Luule Leis tähistab 5. april-lil 70. juubelit.

Mare Nõmmik

Kas kaubandus oligi see, millega olete soo-vinud juba alates va-rasest noorusest tege-leda?

Ainus huvi, mis mul on elus olnud, oli just kauban-dus. Olen sündinud Võru-maal ning sealt suundusin tööle Tartu ETKVL-i süs-teemi, samal ajal lõpetasin kaugõppes müügitöö kõr-valt Tallinna Kaubandus-tehnikumis müüja eriala.

Kuidas te Elvasse sattusite?

Seoses abiellumisega 1964. aastal, sest minu abi-kaasa oli pärit Kongutast. Töötasin äsja avatud El-va restoranis ettekandja-na 1992. aastani. Vahete-vahel lükati mind müüjana tööle kas randa, suvekoh-vikusse või kuhugi mujale, kuhu parasjagu inimest va-ja oli. Alates 1992. aastast töötasin esialgu Elva Tarbi-jate Ühistu toidupoodides ja hiljem erapoodides ning praegu töötan aeg-ajalt Mari poes, mis tegeleb pe-su ja riiete müügiga.

Mis meenub tööst ettekandjana?

Ettekandja töö oli ras-ke, tuli teha 12-14 tunni-seid vahetusi, järjekord oli kogu aeg ukse taga. Raske-te kandikute kandmine ja töö jalgadel mõjus tervise-le. Õnneks on minu käed-jalad täna terved, sest olen käinud palju kordi sana-tooriumis sel ajal, kui tei-sed naersid, et miks noor inimene käib sanatooriu-mis. Sanatooriumid on mind palju aidanud.

Restoranis juhtus tol ajal igasuguseid asju, näi-teks võisid saada sõimata, kui purjus kliendile enam viina lauda ei toonud. Mul-le meenub, et kellegi naine helistas mulle ja küsis, kas tema abikaasa on praegu restoranis. Kuigi see mees istus minu lauas, ütlesin, et ei ole. Hiljem aga tunnistas mees kodus restoranis istu-mise üles ning seejärel sõi-mas tema naine mind läbi. Aga õnneks sain sõimami-se kõrval kiita ka.

Mis teid müüja töös köidab?

Rahvaga suhtlemine ja ausus, kontoritöö mulle ei istu. Ega ma ei lase inimest poest eriti ilma ostuta väl-ja kõndida. Siinjuures loeb suhtlemisoskus väga palju, mõni inimene tuleb poo-di ja ütleb, et oi, ma täna küll midagi ei osta. Aga kui oskad talle midagi sobivat soovitada, siis ta ostab sel-le ikkagi ära.

Kas väiksel poel on mingeid eeliseid suur-te kaubanduskeskus-te ees?

Ma ei ole suures kauban-duskeskuses kunagi tööta-nud, kuid tean, et just va-

nemad inimesed armas-tavad käia väikses poes ja seega ka minu poes. Suures poes ei soovita keegi klien-dile midagi, aga minu juu-res küsib klient kohe, mida ta osta soovib ning ta saab minuga suhelda otse. Suu-res poes inimesel seda või-malust ei ole. See on ärili-ses mõttes kasulik. Mul on Elvas väikelinnale omaselt palju tuttavaid, kes aeg-ajalt Mari poodi sisse astu-vad, kuid mina siiski nen-dega eravestlustesse ei las-ku ja linnauudiseid ei va-heta.

Kas olete oma äri-vaistu pärinud vane-matelt?

Ei, see on looduse poolt kaasa antud. Koolis olid minu kõige tugevamateks aineteks matemaatika ja füüsika, need olid heaks eelduseks rahaga arvelda-misel. Aga kodust olen saa-nud kaasa küll töökuse, sest meid oli peres viis last ning ema kasvatas meid üksi. Meil tuli kodus pide-valt tööd teha, sest ema oli päevad läbi kolhoosis tööl.

Kas teil endal pole tekkinud mõtet panna püsti oma äri?

Korraks kaalusin küll pesu- ja riidepoe avamist enda ettevõttena, kuid siis tuli mulle tööpakkumine samalaadsesse poodi müü-jana. Kuna Elvas oli selli-seid kaupu pakkuvaid poo-de juba küllalt, loobusin sellest mõttest.

Ega 70 ei ole tekita-nud teis tööst loobu-mise mõtteid?

70 ei ole minu jaoks see number, mis sunnib mõt-lema töösuhte lõpetamise-le, õnneks on ka tervis veel enam-vähem korras.

Mida tähendab teie jaoks vanaema roll?

Mul on kolm tütart ja viis lapselast ning peagi on oodata kuuendat. Mul-le meeldib see ja väga tore on, kui nad kõik koju tule-vad. Ja nad käivad siin vä-ga tihti.

5. aprill on teie sün-nipäev ning ühtlasi ka pensionipäev. Kas see on mõneti eriline, ku-na ta toob kaasa kaua-oodatud pensionitõu-su?

See tõus mitme aasta kohta on võrrelduna hinna-tõusuga naljanumber. Ma saan kuu jooksul selle eest ühe korra juuksuris käia.

Millega tegelete va-bal ajal?

Ma käin hästi palju teat-ris ja kontsertidel, eriti meeldib kududa ja heegel-dada nii iseenda kui laste ja lastelaste tarbeks.Suviti aga käin metsas – mul on alati talveks marjad ja see-ned varutud. Ka reisinud olen küllaltki, viimati käi-sin Ungaris ning plaanis on suvel Austriasse sõita, lap-sed lubasid selle reisi mulle korraldada.

Kas elamine 101 korteriga majas teki-tab probleeme?

Kui inimesed enda ta-ga korteriukse sulgevad, siis ei huvita enamikku, mis toimub õues. Kui seal on muru autodega ära sõi-detud või autod on pargi-tud maja ette, ei huvita see eriti majaelanikke. Auto-de parkimine maja ette on keelatud, selleks on olemas parkla. Muidu on majas elu rahulik, küll aga häirivad liiga suured küttearved. Kui katlamaja valmis sai, lubati, et küttearved lähe-vad väiksemaks, aga te-gelikult on need vaid igal aastal suurenenud.

Kas elu on teid mil-lestki olulisest ilma jätnud?

Oma arust olen elus saa-nud oma töö ja vaevaga kõik, mida olen tahtnud. Mul on toredad lapsed ja neil läheb hästi. Mul pole-gi rohkem unistusi olnud. Näiteks ei ole ma oma ma-jast kunagi unistanud. Ar-van, et olen õnnelik inime-ne, sest mul on olnud ter-vist ning jätkub ka tööd.

Klient ei lahku ostutajuuBiLAR Kaubandustöötaja Luule Leis

10 AAstAtELVA POSTIPOISS366, 06.04.2002

u Elva koolipoiss Ville Sokk sai Lindgreni päe-vade raames korralda-tud joonistusvõistlusel teise koha ja võitis reisi Kihnu saarele.

u Tartu maantee ja Kirde tänava nurgale kerkib õige pea madalamat sorti ärihoone. Detailpla-neeringu algatas Marep-leks OÜ juhataja Tõnu Aigro, kel on plaanis sinna ehitada kauplus.

u Konguta vallavalitsus ütles üles lepingu, mis sõlmitud Elva Linnava-litsusega Metsalaane küla tänavate valgusta-miseks. Põhjenduseks toodi liiga kõrge rendi-summa.

u Esimest korda tehak-se Eestis üheksanda klasside õpilastele ta-semetöö, kontrollimaks nende teadmisi info- ja kommunikatsiooniteh-noloogia vallas.

70. sünnipäev ei pane Luule Leisi aktiivsest elustiilist loobumise mõtteid mõlgutama. Luulel jätkub energiat nii klientidega suhtlemiseks kui ka isiklike hobidega tegelemiseks. Foto: Mare Nõmmik

Elva gümnaasiumi vilistlaskogu arutas 30. märtsil kooli juubeliraamatu koostamist.Trükise toimetaja Taivo Paju andis juhtnööre teema-plokkide kava koostamisel. Kahest temaatilisest osast, intervjuudest ja kooli lugudest koosneva raamatu teemaplokkide eestvedajad on: kirjanduse toimkond – Eevi Kooskora ja Lea Raudsepp; koorilaul ja rahvatants – Leelo Suidt; ajalugu – Tiit Ustav; direktorid – Matti Kangor; sport – Helve Riisalu; bändid – Alo Rebane; kooli vene komplekt – Svetlana Sitnikova ja Galina Pustõlnik. Üks osa raamatust on pühendatud koolipere huvitavamaid sündmusi ja traditsioone peegeldavatele fotokogumikule, toimkonna eestvedajaks on gümnaa-siumi raamatukoguhoidja Ülla Napp.Teemadeplokid on plaanis üles ehitada olemusloo vormis.“See oleks nagu põnev jutustus, nagu hea romaan, mis ei kulge kronoloogilises järjepidevuses vaid keskendub kõige põnevamale, kaasakiskuvamale osale teemast,” seletas Paju.“Koguda tuleb värvikaid meenutusi, tõestisündinud faktidel põhinevaid lugusid, mille põhjal räägime siis juba teema lahti. Raamatust ei tule hingetu kroonika, sellest tuleb hingega raamat.”Koos raamatu toimetajaga pandi paika ka edasine tegevusplaan, lood tuleb toimetajale esitamisküpseks kirjutada käesoleva aasta lõpuks.Järgmine vilistlaskogu koosolek toimub mai alguses. Selleks ajaks peaks toimkondadel teemaplokkide ka-vad paigas olema.Taivo Paju (paremalt), Tiit Ustav, Helle Saue, Eevi Koos-kora, Lea Raudsepp ja Alo Rebane arutasid koosolekul raamatu teemaplokkide koostamise plaani. Tekst ja foto: Milvi Kapaun

Tuleb hingega raamat

6 7. aprill 2012

Ott Tänaku ja Kuldar Siku kõrval Portuga-li MM rallil startinud Sander Pärn ja Ken Järveoja said oma masinaklassis kol-manda koha.

Milvi Kapaun

Eelmisel nädalavahetu-sel toimunud autoralli MM-võistluse neljandal etapil, Portugali rallil, lõpetasid Fordil võistelnud Ott Tä-nak - Kuldar Sikk 14. ko-hal. Võitjana finišeerunud soomlaste Mikko Hirvone-ni - Jarmo Lehtineni tule-mus tühistati, esikoht kuu-lus Mads Østbergile ja Jo-nas Anderssonile.

Sander Pärn ja Ken Järveoja startisid rallil MM-Motosport meeskon-na poolt ettevalmistatud Subaru Imprezaga N-rüh-mas. Esimese võistluspäe-va järel olid Pärn - Järveo-ja N-rühma liidrid. Öösel alanud vihmasadu muutis teeolud keeruliseks ja teise päeva esimesel katsel olid eestlased sunnitud katkes-tama kiiruskatsele tekki-nud veetakistusel, kus au-to mootor välja suri. Lau-päeval superally-süsteemis jätkanud Pärn - Järveo-ja alustasid esimesel kii-ruskatsel tõusvas tempos. Hea hoo võttis maha üle kivi sõites purunenud au-torehv, mille vahetamise-le kulus neli minutit. Päe-

va jooksul sõidutempo aga tõusis ning viimasel kat-sel saavutati oma masina-klassis katsevõit. Viimasel võistluspäeval kavas olnud kuuest kiiruskatsest võit-sid Pärn - Järveoja N-masi-naklassis neli ja tõusid nel-jandalt kohalt kolmandaks. Eestlastel oli ärev moment aga teisel kiiruskatsel, kui napilt kuristiku serval pi-dama saadi. Järsaku ser-vale kiikuma jäänud auto

õnnestus siiski mitmekord-se tagurdamiskatsega teele tagasi saada. Pärna sõnul oli see tema senise rallisõi-dukarjääri hirmsaim ko-gemus. Oma masinaklas-sis kolmanda koha saanud Pärn - Järveoja jäid kokku-võttes sõiduga rahule. Üld-järjestuses platseerus eki-paaž 21. kohale.

“Saime palju väärtuslik-ke kogemusi, sest tegu oli kindlasti karjääri raskeima

ralliga. Füüsiliselt olime heas hoos, kuid autole oli see raske katsumus,” rää-kis Sander Pärn sõidu kok-kuvõtet tehes meediale an-tud intervjuus.

Teist aastat Markko Märtini käe all harjutava-tele meestele on see kol-mas MM ralli. Varem on Pärn - Järveoja võistelnud 2009. aastal Walesis ja eel-misel aastal Soomes.

30. märtsil toimus Soo-mes Riihimäel ujumisvõist-lus Mikropolix-Unnit. Tar-tu ujumisklubi nelja osale-ja hulgas võistlesid ka Get-riin Marii Lessing ja Cevin Anders Siim Elvast.

Cevin Anders Siim võist-les meeste arvestuses viiel alal ning sai hõbemeda-li 200 m kompleks- ja 200 m liblikujumises. Pronks-

medali sai ta 50 m ja 100 m liblik- ja 50 m vabaltuju-mises.

Ujumisklubi pesamuna Getriin Marii Lessing võitis hõbemedali 50 m selili- ja 100 m vabaltujumises ku-ni kümneaastaste tüdruku-te vanuseklassis. 100 m va-baltujumises parandas ta isiklikku rekordit kaheksa sekundit. EPP

Elva lähedal Tartumaa Tervisespordikeskuses toimuv südamenädala lii-kumisüritus “Sinu sam-mud loevad” algab 15. aprillil kell 12, mil ava-takse start jalutamiseks, kepikõnniks või matka-miseks. Võimalus on va-lida 4, 6 ja 10 kilomeet-ri pikkuste radade va-hel. Finišis ootab kosutav jook ja tervislikud suu-pisted, lisaks on võimalus kohapeal mõõta oma ter-visenäitajaid.

Liikumispäeva korral-davad Tartu Maavalitsu-sega projekt Mehed Lii-kuma ja spordiklubi Tris-mile, kelle eestvedamisel viiakse Tartu maakon-nas 2012. aastal ellu ava-tud ühistreeningute sa-ri. 15. aprilli liikumisüri-

tus on osa sellest sarjast. Läbitud kilomeetrid lähe-vad kirja üleriigilisse ar-vestusse.

Mujal Eestis toimub liikumispäev 22. aprillil.

Südamenädala ees-märk on teadvustada ini-mestele südame-vere-soonkonna haiguste olu-lisemaid riskitegureid. Üks südame-veresoon-konna haiguste enneta-mise võimalus on regu-laarne terviseliikumine.

Südamenädala üritusi Tartumaal viib läbi Tar-tu maavalitsus. Rahastab osaliselt Euroopa Liidu Sotsiaalfondi programm “Tervislikke valikuid toe-tavad meetmed 2012”.

TMV

29.-30. märtsil toimu-nud Tartu noorte lahtis-tel meistrivõistlustel ju-dos esinesid hästi ka meie klubi judokad. Esi-mesel päeval olid võist-lustules B ja C vanuse-klassi judokad. Allar Ka-lina saavutas kolme või-du ja ühe kaotusega kol-

manda koha. Pärt Laas sai kahe võidu ja ühe kao-tusega hõbemedali. Tei-sel võistluspäeval käisid tatamil A klassi judokad. Mairis Holter alistas kõik oma vastased ja saavutas esikoha.

Marek Pihlak,treener

31. märtsil alanud El-va lahtistel meistrivõist-lustel jalgpallis osales esimesel etapil, saalijalg-palliturniiril, 11 võist-konda kokku 89 mängi-jaga. Võitis kahel korral kaotusseisust välja tul-nud FC Pärna. Poolfinaa-lis alistati väga pingelises kohtumises alles mängu viimastel sekunditel RDÜ (Raudteejaama Ühine-nud Depood). Finaalis ei suutnud BLINNOX oma ülekaalu väravateks vor-mistada, FC Pärna kasu-

tas oma võimalused suu-repäraselt.

Neljanda koha said El-va Vutipoisid.

Turniiri võitja FC Pär-na sai etapivõidu puhul Eesti Jalgpalli Liidu poolt välja pandud Futali palli. Eesti Jalgpalli Liitu esin-dab Neeme Neemlaid, kes mängib kaasa BLIN-NOXi võistkonna ridades. Elva lahtiste meistrivõist-luste teine etapp jalgpal-lis toimub 28. aprillil Ar-bimäe miniarenal.

EPP

27. märtsil Elva güm-naasiumi Puiestee tänava võimlas toimunud Pere Võrkpalli Miniliiga Tar-tumaa turniiril osales 4.-6. klasside poiste ja tüd-rukute arvestuses kokku seitse võistkonda. Noor-meestest võitis Elva güm-naasiumi võistkond Val-guta algkooli (treener Enn Kangur) ees. Puh-ja gümnaasium (õpeta-ja Jaak Ratt) oli kolmas. Elva gümnaasiumi võist-

konnas mängisid Erik Sammel, Rauno Sam-mel, Siim Kristjan El-lervee, Andri Luik, Mar-kus Uppin ja Rain Sülla. Treener on Kaja Kangur. Tüdrukute võistkondi oli neli. Esikoha saavutas Luunja võistkond, Puhja oli teine ja Nõo põhikooli võistkond kolmas. Valgu-ta algkooli võrkpallivõist-kond sai neljanda koha.

EPP

Pärn - Järveoja kolmandadTule koos perega liikumispäevale

Medalid judos

Elva meistrivõistlusteavalöök jalgpallis

Võrkpallis esikoht

Ken Järveoja (vasakult), Sander Pärn ja treener Markko Märtin pärast Portugali ralli edukat lõppu. Foto: Aivo Pärn

Ujujad Soomes edukad

Marii Lessing ja Cevin Anders Siim

7. aprill 2012 7

Mis on talgupäev ning millal see toi-mub? Kodanikualgatu-se Teeme Ära 2008. aas-ta prügikoristusaktsioo-ni ja 2009. aasta mõttetal-gute järel jõuti 2010. aas-tal üle-eestilise talgupäe-va formaadini. Talgupäe-va eesmärk on panustada Eesti elukeskkonna ja ko-danikuühiskonna arengus-se, edendades kodanikes aktiivset hoiakut, tugevda-des kohalikke kogukondi ja toetades nende liidrite ku-junemist. Talgupäeva pea-miseks tunnuseks on see, et iga kogukond, ühendus või aktiivne kodanik saab ise otsustada, mis vajab ärategemist ning milleks teisi inimesi kaasa kutsu-da. Sellises formaadis toi-mub talgupäev juba kol-mandat korda. 2010. aasta kevadisel talgupäeval kor-raldati üle Eesti 1130 tal-gut ning 2011. aastal 969 talgut. Mõlemal aastal osa-les talgupäeval ligi 2% Ees-ti elanikest. Tänavune Tee-me Ära talgupäev toimub maikuu esimesel lau-päeval, 5. mail 2012.

Kus ja millal saab talguid registreeri-da ning talgulisi kirja panna? Talgute registree-rimine algas 15. märtsil. Seetõttu on just praegu pa-ras aeg mõelda, mis minu kodukandis võiks tänavu-sel talgupäeval ühiselt ära tehtud saada. Oodatud on

nii värsked talguideed kui pikema talgutraditsiooni-ga külad ja ühingud, samu-ti linnaseltsid, et olla ees-kujuks ja innustajaks teis-tele. Talguliste kirjapanek algab aprilli keskpaigas. Kellel aga plaan juba vara-kult tehtud ja lemmiktal-gud leitud, ei ole mõistagi keelatud end ka varem kir-ja panna. Talgutega tutvu-da ning talguid ja talgulisi registreerida saab kodule-hel www.teemeara.ee.

“Tule talgutele, leiad...” Talgupäeva kom-munikatsioonis soovime puudutada sügavamaid väärtusi ja esile tuua as-jaolu, et talgud on loomu-lik osa meie elulaadist. Ta-hame rõhutada neid eluli-si väärtusi, mida talguli-sed on talgutelt leidnud – armastust, elurõõmu, elu-kaaslasi, sõpru, naabreid, usku iseendasse, teotahet ja palju-palju muud, mis meie arvates oluline on ning esiletõstmist väärib.

Talgulugude kogu-mine. Mullu alustasime koostöös ERMiga talgulu-gude kogumist. Tänaseks on laekunud üle 100 oma-näolise talguloo, millele ootame tänavu lisa. Talgu-lugu võib olla aastate ta-gune või värskem – loo-dame kokku koguda Eestit katva talgulugude valiku, mis seob nii erinevaid aas-takümneid, piirkondi kui põlvkondi.

Mis saab edasi? Tee-me Ära talgupäev ei ole enam kaugeltki ühekord-ne kampaania. Talgupäe-vadest on välja kasvanud mitmeid muid ühiseid et-tevõtmisi. Maikuu esime-sel laupäeval üle Eesti pee-tav talgupäev võiks jääda-gi kindlaks traditsiooniks, kus aasta-aastalt üha uues-ti kokku tullakse ja samm-haaval uusi inimesi talgu-pisikuga nakatatakse. Mõ-te ei ole ju milleski muus kui inimeste ja kogukon-

dade enda aktiivses elu-hoiakus, koos tegutsemi-se jõus, millega luua en-dale ühiselt mõnusam elu-keskkond. Just selline, na-gu meie oma kogukond se-da soovib.

Mis jäi ütlemata? Tä-naseks on Teeme Ära alga-tus jõudnud mitmetesse rii-kidesse üle terve maailma. Nimelt on rohkem kui 80 riiki maailma eri paigust otsustanud Eestis 2008. aastal toimunud koristus-päeva eeskujul korraldada ka oma koristuspäev. Kuigi eestlase jaoks on koristus-talgud nüüdseks üks või-malik talguliik teiste seas ning palju tehakse ka muid tarvilikke talgutöid, oleme oma talgupäevaga kindlalt 2012. aasta maailmakoris-tuse kaardil!

Kohtumiseni 5. mail!

Teeme Ära talgupäeva meeskond

Mõni hetk on elusvalusam kui teine,mõni hetk on koheväga, väga valus...

J. Tätte

Südamlik kaastunne Theresele ja vanaemale kalli

heiNO KOOsAkaotuse puhul.

Elva Gümnaasiumi 6B klassikaaslased, klassijuhataja

ja lapsevanemad

OÜ RAO Metall ostab Elvas Kirde 4 E-R 8-17, L, P suletud, värvilist ja vanametalli. Vajadusel trans-port ja lõikamine. 5307 6136

Müüa kasutatud täispuidust voodi (tumepruun peits, 160cm lai) koos madratsiga. Hind kok-kuleppel. Tel. 504 7632Müüa soodsalt televiisor Sam-sung diagonaal 53 cm koos di-giboksiga (5 kanalit). 5559 1240Müüa kasutatud rehve ja velge-sid. 5346 2990Müüa kvaliteetset mulda, killus-tikku, liiva, kruusa, sõelmeid kohaletoomisega. 5663 2666Müüa puitbrikett, kaminapuud, kütteklots. 528 9398Ahju- ja pliidipuud soodsalt. Tel. 5556 1213Müüa kuivi lõhutud küttepuid. 5663 2666Kuivad pliidi- ja katlapuud kohe kütteks kõlbulikud. Mob. 5698 9880Müüa lõhutud küttepuud koju-toomisega. 510 4498Müüa lõhutud küttepuid (lepp 28€, kask 34€). Tel. 509 3453Kasumetsa Küttekontor müüb erinevat sorti kvaliteetset kütte-puud. 529 2305; 734 9800Müüa kamina-, pliidipuud võrk-kotis ja puitbriketti. 5636 3645OÜ PURTSI GRUPP müüb lõhu-tud küttepuid koos kohale too-misega. Info telefonil 5383 7099Müüa talu sealiha, koju toomise võimalus. Info tel. 505 9151

Elektritööd ja käidukorraldus. Tel. 5684 7007Ehitus-remonttööd. 5353 6160Pottsepatööd. 554 3486 R. Re-baneSan.tehnilised tööd. 5595 1141Sõiduauto rent. 5663 2666

Ohtlike puude raie. 5810 8597Teenustööd kopp-laaduriga. 5663 2666Küttepuude saagimine ja lõh-kumine mobiilse halumasinaga. Tel. 525 7628Arvestite, boilerite paigaldus, pu-hastus. Santeh tööd. Kuivkäimla-te ümberehitus. 5356 1167Paigaldame vee- ja kanalisat-sioonitrasse. Teostame santehni-lisi töid. 5663 2666Tänavakivide paigaldus, haljas-tus. Broneeri juba suveks. 5399 1106 TänavakivimeesOÜ Nikpo teeb katlamajade, küt-tesüsteemide, maaküttesüstee-mide ja santehnilisi töid. Garantii. 506 8509Plaatimis- ja santehnilised tööd, saunade ehitus. Vanast vanni-toast uus. 5399 1106Korstnapühkimine, kaasaegsed töövahendid www.tahmatont.ee Tel. 5392 9445Korstnapühkimine, korstnapitsi-de, ahjude ja pliitide ehitus, re-mont. Tel. 5557 9399Starterite, generaatorite remont. Hüdrovoolikud ja tarvikud. 529 1979; 730 3607Soodsad laenud. www.KIIR-LAEN24.ee. Tasuta info 800 2424Saeketaste teritus. Saekettide teritus, remont. Höövliterade ja puidufreeside teritus. 5198 4130Ohtlike puude raie. 5679 6176Katkiste kodumasinate tasuta äravedu. Külmikud, pesumasi-nad, el. pliidid, telekad… 5386 9008

Pakun tööd kogemustega kopa-juhile. 5663 2666

Üürile anda kaubanduspind 65 m² Elva kesklinnas. 501 2888Üürile anda erineva suurusega laoruumid. 501 2888Üürile anda kaubanduspind 1m² 1€. 503 2954Üürile anda garaažiboks 50 m². 503 2954Soovin üürida 2-3 toalist korterit Elvas. Tel 5358 5682Müüa suvilakarp Võrtsjärve ää-res. Elekter 3x16A, maa 1200 m², järv 200 m kaugusel. 515 7016

Teeme Ära talgupäev juba kuu aja pärast!

Kaotus on valus,mälestus jääb

tiiu uuLi

Mälestame. Avaldame kaastunnet Miraldale ja Siirile

tütre ja õe surma puhul.

Perekond Nigol

Saabus kevad,lõppes lend,algas igavene uni…

tiiu uuLiSügav kaastunne emale ja õele

perega.

Aino, Asta, Heljo, Elma, Elle, Helgi, Valentina, Ene

Olgu vaikne tuulekohinunelauluks sinule…

Südamlik kaastunne Endelile kalli venna, Esta, Riina ja Raivo

perele kalli onuVeLLO PAusKARi

surma puhul.

Rein perega, Kai, Jura, Jüri, Hiie, Mare

Südamlik kaastunne kallitele Theresele ja Annelile armsa

vanaisa ja abikaasaheiNO KOOsAkaotuse puhul.

SK Airi rühma Päikeselapsed rühmakaaslased Stella Eileen,

Kristiina, Johanna, Sirja, Laura-Laurelia koos treener

Airi ja lapsevanematega ning Kullaketrajate ja

Vikerkaarepiigade rühm

7. aprill 2012

ELVA KAUBANDUSKESKUSESja ARBIMÄEL

E-EHITUSKESKUSES ArbimäelTippsibul Stuttg Riesen 500g 0.95Kasvuturvas 50lmitmeotstarbeline; tomatile; kurgile 1.99Kartuliseeme 2,5kg 3.10

NÄDALALÕPU PAKKUMISED SÄÄSTUKAARDIGA5. - 8. aprill:

KONSUMITES ja Elva AjaO kaupluses

Tavahind Soodushind säästukaardiga

Üllatusmuna Kinder Surprise 20g 0.79 0.59Salativorst Oskar 250g kuubikud 0.89 0.69Kohupiimapärg 550g Eesti Pagar 2.93 2.19Maitsestamata kohupiim 5% 1kg kiles Tere 3.95 2.99Rosinatega kohupiim rasvata kiles 1kg Tere 3.95 2.99Sea abaliha kamaraga kg (~1,2kg pakend) 4.95 3.49Jahutatud lõhefilee kg (~700g pakend) 7.99

ELVA KONSUMIS5. - 8. aprill Säästukaardiga

KÕIK JALATSID -20%

16. aprillini

kampaania SUUR SAAKMüügil üle 200 soodushinnaga toote!

Kaupluses AED JA KODUMüügil NOORTAIMED!

RAIVO RÜÜTELKADRI ADAMSONMARIKA KOROLEVVELLO JANSON

ROGER K ARSHNER

PLASTIKVÕILEIB

20. aprill 19.00Elva Kultuurikeskus

Vana

Bas

kini

Teat

er

Tavahind: 10 € / 8€Piletid eelmüügis Matkakeskuses,

broneeringud tel. 733 0132

Mehed Liikuma