Tallinna - DIGAR Eesti artiklid

6
Tallinna Teataja felwtftii )<t taltoml» fmnH «!• #*<• talltaff fafefa* - Mt. ftatctiffute f farmita afufawtta ftltfaß Ml* tßiaiftaja ttfcfii 285* liiwtuja icttfaa —1381» IHtjilc tkttfl: Uituta Seatafft. Salfimt*#» t9fn«t«]a ttn«*«n»i»t*>: ftfla tl-t» tirijat! talla B—l 9 i* Mi iaatfi a»«t«i ttfla 8-8. nrtl oHa flbe firjutui&oogn® j« tatwftatntta ltitraö, alal et boi ta. Suurema» (irjatoü» faaxtaffe jf< nuti riit tagart, fui fe!Uti :*m( faofaJ att, Aitiaiäätei peab jaaiia täielil nimi ia ibttji aÄ^eIMW Ulfit nummer maffab 3 marfa Telltmitte 3fe t fit« wiidb Ifw peale 78 mesfe 6 8 matta, t . . »! . 138 , 8 « * 925 t - 28 4 m ?«*4 184 n(t Blnl2 18 ««ela* Ätmlrttum binneb: Ättutut.ue fili;l 1 maeta mUtmcetec L ffiiiel S w Sifemiitet tulgeb«l 8 aut mtDlmeet Oioatiietis tu uiul ui et 7jBy« otamamak 9lr. 27. 9ietj«pseta>6l, 3. toeetruarU 1021. a. S<mu> igat fjotttatifitl, peale edmašpäenx*. XII aatfaffilf. Skandinaawia riigid Eestit ja Lätit de jure tunnistanud. £eeti'2Bette rat)U oUafirjufamšfe aaStapctetoa ja (Eesti de jure tunnidtamife püiritfesnme SSatt:nns?* fotnmuniätib ifett&iiä tülis. Mtatvab ebafi Sõlafyno (o»alba( litmabe faUale ttsttgfmiff. SCrittgdi teäeofab StonstantinooboTt fttttref tnaifanta ijafanutu raite Jactoatsb«i3teft alattbaiafje <3>atfamaa ei liitlaste uõubtntti õigeta iunniaiaba. artoob, et riigibäetoa .enam»* UitUUte itõub *tf«b iagaft I&tfab. <£rantfttSmaai fimbimUie artb I*stoama& aga ftsrefcm* fi&li ffittbitostfef* b>at{u fiturent. lirjnitifeb laitafe* leljcg: 9tiÜt§ fetfab pdflumcfk iõub (SmU sBc3iertnfa. (5fBÜ ToaTicTn Rimtfc 1920, «aPfctf 91. St on tt. majanbnšfritjift Ä. StornrL Uubifcb täõdtufe ja •tali ii. Srebcfiiid. Uuefc raftm&tufc $. Ä. &ÜR fta» 3RoUi siü. Wiimased teated. Mlnomiiii riigiti fesilt iQ £iiit de jure iUOIIiŠiOBBII. XNjubcn, !. toefrr. Itobio. ©fcofipfcnrift Wegraftrritaffe: ©faubjncTOia TOattijufeb oi fndtojib Eestit ja, üatitrijüt bc iuze tunrttdta **. ism. Plduföõh uuelt tunnistatud riikide eitajate auks Warfatols. ©crtaro. I. twbt. CFäfa Õ&fru forrafbai jPoola nHiHsmtnibier Uiwtt iunniStohib mit te cJfrtajaic aufl pebuioögi. Ofo rofttmat ofib ttwiptnuie liifmeb, fõrgerrrcb fõjcm»äel«ieb ja fabaiifub ©oome, (s<ktt, £ätt jo ©conQia ejt tojab. ScaiofõneÄ loowt§ ajomtntlter Dom (romlfi noortele ritfibek õttienxrt ebent jnift uxflHe fudgciokfu ja finbta Idburolw fmtfc oli. ©eltl iõjanrxk efvtoijo terwHindt troltatel FriipiuboS ftanfmrkm ttnbral Sfrol lonbomi li alla (?estj TofjwcMKk twnetb. fel fõtye roÄ-fomod ieiiirForraž ottel i<me3tit3- toöörflrk-lJ om<r tõrget f»of?uft olFai taita ift awo+bn* ffnblot fcaotuft, et famcrlte tõrgete toobi tfionibegn iõj<mxi<yebe fooltiwtamJfnfi noortele nifibefciääbaiDa vafyu fiibiultab. om. 2933tufe trii* r<mafae*ait bu* ts. Söeftrrtrnlter ©ajet-te 18. j cm. teatab, et sfugii*maol nwtanel raaKttaewattbitfel üJciil dife biniwdf "KmOemjie ja tööbtufe frinji tõttu effamõtKrb <mtetii.bmrB,tiega palfode akwiikwniife tobto faffit on teppmub. 93ofgab maarato-Ffe toaStmowb toorežrmio pinnale. ftuna rairb feega obotoomcifs läpeb, loobetafje, et mitmed wirflfiocjj*mdji«ie.&, fui töi> feiämu jäänul), jolle lärma of annad palata. GZ%. Rahroaarro Prantf smoaf kasinamas. London, 1. twbr. SRaMo teatataffe: ÄmetHffirt* artKmirete järele fikibinirte. lur nuta ja o6tenuo4titnti#te fobta be* portenrcrigiubeS (CCionl ja öotpringcn iifoes «mrotirt») on 1920. a efitmejel podd olnub: ffmbtmifi 424,068, tirremift 356.722 jo abiellu cMirmifi 333.241. S&õrrcilbeS 1919. o. twite armTrdeöa, näf-Hvirob neeb anbmeb firn dämilte OITOU jõudjat ta-iroojmitft. ISX%. CSiilasfe kahjuiofn rdudmfM Sakfa maale roas tundmatud. ©tmbon, 1. twfrr. ©enTfaiift teatatttUfe: &<*• Hrret tuTi eH« fof§ forfra PoF.Pu. et nbai 4>i.bcrba mifijttflitft feifnfofoijn Ftflntte fof>nttafu nihnb» mitte cfyu9 to&tta. ©äfi&mtnUtwr t>. @i • «non $ owwb. täna maüthrfe &t« firfe feeta. fcwtcrtaffe, t>. <simon§ otlo feleto. wwt. et ftfli rtifllijxM?n) lil+lntte UntfimHeb toöttu tvöUti, fiit taflfirb temo, fofe amettft. Grarretn ofa gcffa afafrrkmtoMt awttbcb ItrtMfff feofiift, et rlitfitt»<swi rÄfoi«D enomufi liltloõt* nöitb«riifö& iGgait lüfSab. GZ2C. €alfa tDaUlmintfiri Simonf! fSne. Wmrtn, t. toefcr. fioot •iefic! ofib ftVif fuitre tweroa tirntamäröib: «nifite oiunit foba, mörb fa fõif rftbub, wefft fchriomtrttbe rbbti, oMb t-imfjW törfi. SSaltt* minister <5 i m-o n £ on-WS ctru toiinwfite .pöe» tarbe firnbmn#teit ja li iget ette toatitfieje fefe* tufe tiittotte efetcpcmcfute fobto fui ffl nen.be fcmvmtrbe folfhn, imf rixtöHfnt mötteb fltfcuba. JCq fiffefi: föoWtiut ei oJt Fntiet ftonbonj Ton iDerenfcffte faftnub, ja fefl-ejxiroft on robin kiita präefttt fa% sebo loafitu robtta rubt fcflafi füftüta. itwmsle on fi.ifi.fi iiJetanbeft tejs£ felekAv **&>s!&&* mš* ttftwwr* ttwb WBfc&e wirte ettflpftoelttte fent, ei t»Fu mette foobiat afoift lcibträdf imlotef& SWtnilfeT fõiwta* fõnobega: Vüfr tofeb pcmxib teoÄnmoy et fui wenbe ettepane fub ©affijam-aafe jõuga peate ftmrwtoCfe, fui e! ju üba ncnb tawolt mitte rtkpat].» rnaba, tui palju ©aiamaa wafw Hoftufeppe päri* dtefö malmi# almeb awbmo. SW-imfttri fõne fimfoti tertue Dojia ta tõigi rsb übe poolt ouprifFifu maififlfgo. Shit trö nilter lõpetas, amdbati taltc föigiU pottft eb toalt fittuft. f&XX* Wõljirtub meeleolu ©atfamool. Sftauen, 1. mefrr. Sterbio. €Salsa ajöllrjttit&nl ttrtVrbkb fetfuforba, neil lirttaSte mMpbmiH* jardburkl tefFhutb, neni* hwjwbak tiembtboöO jföetutortä, tm ©cffjamaa finmitub oli rabu* teprngttt olla Ftrjutoma, et tatfiltaba Uctlaji uute jõubitbcga taideta moole fi&fetimGimaft. ttõigt ©oPjc ajaieötebe jirf>tenõtc on bäanitaba I-oobnfty et ©offonwa uõuS on pä riti ettepa-nefutb toaStii mõfcmo. Srübjeli foniorrenti. sam&> 22. joom Otoabio. 93rü§4efft efS pertlbe foitirKSPenrfö tpib! 7. loeefw. «ue3ti alga ma. ©o-fkstincc bcfagatfiooni efimc-eg öerg rranrn feletaš oga. et uude asjaolude tõttu peab ta i&eriiwtf fõi&ma oma tiwlihiujeft iirff>atnfi jaama. ScHepäraft cm noõunafcLf, et SSriišiott iom»er£n»tB lübatofje, @£2l. Siem-SBtittf fotftallftlif fõberfiiftoatt ei iifune 3. Snfernotfionaatioa. IjSariS, l. toebr. Sfadiö. SBiercift teatata U fe: IVICm-Söieni fotjiatiftClfu föbemljioat ton grelfil iüfatt lil. öfnterncrtjianaliga üptnemr je ettepanaf 54 pääKga moötu tögfljL &X2l. IHufs Wrangeli mädades Targimani. STOofftua, 1. ttrtbr. flfcabro. fcSirgi aiafitrjõTi* bu§ recrtcb, et ftonStontimxpcü üim&rufeš ole tea ©rongalt rooeojab mäšfama, on pafonub ning Sent, ja ijirantfiüe apwiM-enb ära tapnud. @£2(. Kra&fin Inglis-Wene kaubaroahetufeft. ®MPmo> 1 .taecbr. IRo&ro. St talf I it te ietas, et m&frrriifiašteS riargfonbobel IcnplemMe penle fficnenuwgo beatabtlifwlt twKidctarffe. uw&tiituleltfub ofcrocrt sng!ife übi&tegdafeb. ffHete tõiQe Fafuiifum olefõ 9Bene tooresaineid müüa. Suuroma* tobfumintftrt ©eae la inglile roafitfuje maa beteS jfärnirtarocrt asjaolu, et nwtitjns ei Uibatcmxrt mmgifugutt nxtltutwft smgii£- maol" oiöma itõudonuibe 9BenAmaa tockraubiife ptmtu-matioje eeft oma peale roõtta. Kaäfiäi jünattorocrt ta Sone Ma Sngfi&moale filie* mebu. ktte näiibtoat Öu9life ttwtitiuS, et nõufogtrbe SBenestiaa StnfltHe itiõiiiprirfonda Öarbiaäje, SBäife-9lfiaSije, ja fiaätk ei tungi U ja et neil mati igafu&ujcft ogitcctfionift ioaõutafl. nõutogube Senemaa emiftfu htgemirfe eeft jd ofaÄ tcrfjetamcrt roaltirtmiKfcfl t©ba trõti» loöatbe ttttli-tfttift. SWiS Sloierffalfe puutub, fiil •mõitrxrt fcHe tcfine armcwutne aOel uue Prefibendi awctüfe adtumife järel idgudn, tuid <xrtwta mõiböioat, et päraft Üfo-fficne fanrfxrndndeplngn ttodtomiift fa Sfme riiPa ©õuemaaga oitub. fiõpufB fooroital Sfraiün juurt rtxil* joftt>coEmrt*rde togamatajit) aiirtada, feft ainsult felk-ft hrttuxme faubavuijetud fioäne. eunopaga. SRasti*tsfeb £3tm<t-3&enemaal Uitafoab «&a<i fibrfcimtifi fiettttetffc: Otuftrrb ftrkrantt muutu# j&tott mM tiui ercne ffitoasngeli lange» mift wago na§tetB. &n»ffeJöaitiisel pa Iwafaifi*' lodtmlW et olnub ervam rning lingult piiri ©õigete tõjcmxie frrte «lagunemij-cga ia-U> amo tooli io rwnjömtjeb parvi tfufö näl>titfefd. ®lõi kriiö tapönb, -jumel folera, jiigtfepoole pieiili» nc faotäbi. SdjaliimÜ oii<s teeme jaamt ägebab tth» tiirleb fiäiniad. ©une põgenen tift teatel SBrcmgcl pattas fäjuž. et tund on twhrite, jfud toümwiw «mao lapite ©mmuiaft ara amba tuleb. Sol pnptrl anbi& ta tõlgite fõioKiHJcfkišteie tegetmiie tvabo buie, fc§ juäba toõ* põgeneb». Suu rem jegu fõ jamadaji jäi maJxx &&if baid** mojab ja 3Hdti aijiuttujeb jäi-b paigale. roõtfib juurelt boogu, teiba foljate jõubit tt b»pim:iroadofeb jaitaüb.öie' är<YntS agarab oiib SBat-öarn-cH ratfagmebeb, *x% ©emaötopoilU iga TOalhrtwleja rtibeb uulitfat läbi ja mid «Kelbima bafta», äro töõtfib. 1 <£e§ti lõbttdi) oHb ©rangelt toöefl ttxrbaš tatnb, aimifct necb teälja anmahrb, <fed St tim mi § fiinbinub M tcOci feal liituma ta n>aran buft. SJtobirttrfeto S&nwASMEiinaal peate ©ran gelt langenilft feitomab itffa ebafi. Sfrca ronil patju miim teeb babjfo SRapno. «Räbal enne jbwlu tungid ta ©erbja-nSti linna, tappi! je-al 80 fanmumistj ja Wbtjaimut tegokift m«ba, tpbttil 160 miljoni rubla lornjeti raba ja 16 nvifj. määrhrjel fnltv ja bõbealju ära ning tebftil peate ieoe fni ta 8 tunbi Uimal p<re meeft äi j mängmub, omi iMateatm-b ja fatrmrift fbafa itfltel. «Rabal piljcm d< ta SHelfam bioroltj rwnnJe toltete timgimub ja fi L 8 põb jope ole foa traib. SWnbnot demat tinrti pifbujalb ja Ca maiteb juurtüflb. 6221. 9krci& 1. tt*6r. 9?o&lo. SCatittwsgobe ra« fctrfMfeb CtVujuvSSencnKtttl fmireneroab Iffa rofofem ja rotjffiem. 9?ai) m ikäranid fuUrcb Ohed&a, ja Sefotermofkttut nmbrujed, ftib SDZrtfm© mMtlnft on a4ganiit>. ©ama let fwtorb awfltfcb Äiuna* iknbnrjei. ©natnfabte jci-fuforb on ra&fe. i®£3t.* W?ne kommunist !df roafelufed amef ühiluste kttTimulc kohta lähemad JärjpJ; ägedamaks. 26. i<m. mönitofe Särin Serftnt fmrja, (cWtiöcg, et fae mõifö oQa, miflc järel benmgaQna togomifi õppida, nimelt bcmaQogia neija töbfejäiratt metabi: uimajefi Uiömift, prmeötomift, fitmaliriolif.ftt iloafviwififl -ja Senfn ije õpatabo. ct lormwtc bemngogia pafitiliicä mõithricS tartjja tutkütam oda. 25. jrni. toob enamlrfe nm^ta^rin na SSaSdcHMnna mebeb partcuie ette, et fee tööliste mõ ju mmfoguöc riigid pcaaogu nuOiini miitwib. Sifnitogwbe näibata flobwntirjt flaeiji nnatmt töätiöte iileS ja ponrna tööStuje jirf)!t»i'befs fobamTifi (fpetfifi) ja faäooa taba biipobnotiftmi (PrctttubaS 27. ian. jern WaSto&rrnnote ja l>cibaf> fcHcle ette tõmmu nWijc biütaturf ahõolt labfumift ja kilbu ntrft fii.nbi.fcffi«imi ptnmäle, mis S®ene,maa ma jonb»i4e idte*t\ IxfcuttoifS, feba tööliste (Mta öe maibel tiifcfbabeS. 2B. jon. ftbefaö et tnadtaSrmma tetfutoht Partei alama fiöi f. o. tööli&te nõubmine offa, miöa Igal a#c»m« pab roa fooöolefut fui tööliste eneste nõirbmift firgülelt ©22(. SBcjic rabtouöliitc i»»nc uõrf. „sü3.feõn. 9?omoS»ti" 25. jatm. teatob, et prof. Stertwddtof fõne pibaS Sbene ra-brouiatjc hmbe nõrfufeft. 3baf[>muöli'nc aabe on böTifif iilbiSte raSfcte läPpClorrridle faabui. Söenemaiail tõi tatori tPBe intfboiboliwMW fuwre raltron&fiije tõniiwja, futb ataneS fee ja XVIII. aoÄhafa jojt fflöbrt on baopiS fibuneimal; fabclbabje toguni, f<aS roenelaStel WC! iitepaa õtOuS on ra,bi<xtS otta. <Sette frbmwmtfe oifetobefcfS tagaiärjefS cdi praegune fotoStrof, millejt ai nult necb piiirrroibraab jaffafib erenaft JnäTja ti§fic6cw ftš oma olemtje finöitotcie rabrouS ttetele alroslefe rajaftb ja cncSheft frtgeb in-bj- roölija föötafib. jhiuityaö olriub fõne loaiStu üSna pa&fiho feb. ' €st3f. SScitc fotmuiinifiUfu partei @e#ti frftfionibe fonmcrctttd a3hta 20. mäitfil foffu. tEXSI. Seerumi afutujc tartotd raha ontub. Stewwahotu twatwtlitluö teatas, et ta for ralbtije tegi Stortn iiiifaolt mtreö aieitaa fee» nwtei ujuttfie «ä-jud 300.000 «i»f. affPötrjiTio ouötja jaata. £aBinti« füftta-femla fcßfi fooöoTef on «cebd, 4. tnefcr. f. c. fefl 8 õhtul XaHiima 1. reolfoati fiiijifa fttufbe.fan&iö. htaen»to«*s berira 3) iebr i dj d'i fenre: «SHiftto obuku—ih 20. aaÄtajajal.'* ©£2 U Äoblufojaft. Sivtaine tttiebe inurcl iSitnif* 10. pftoobri! 1918. c. märfad Sfuban 915 m« bctg, fcä ägiomaa roaliüä, talul elab, umbel teile 11 ajal õbUri tnujt nalja winneS, et toa nurga juured leegi jajah. ?l> itated, et fitn toarattcfla tcgcmift wi. i»fj U hJi4>a taflaii, et enr. tuadUmH.U ritoe pauna. ieüciuuu'3 toaujt Ijaaft panned. ÜEoad oüel uigi Siõuibcrg fcbagi afnaft niüöba iooläüuat ja jcüe jareie tuuli# ta toa ufje tiCbt&Umiift ning otjeiohe jiranaoat tv ni ebüt miine) u. ©cüe peole fccift forba õue minnrS, leibiS SRämfccrg toamPie ec£ u()e oicbe fawouiat. Stcaft tulö tuues ia maja üinbtujt iurcle iua*> öaaž, ci iciõuub tKõmfccrg peale iömcaua- tmvb* moto melje bcõjgi. Sauiaia to-nješt ainult, a.iaä iuuji ja nina.ft roerb malja ja ci jaouub 'jiomkigi füfüiiiu&Se pcaie cniõagi rooötata. Särgmife paeroo bomnttfui tuti ifcifanõm mdt Sficitjasibcr ja iecnaä, et tapetu siug>njt ja lopix-a sat't ffcrucH ou. ituwin jelctaž, ci toina 10. oftojört õtytul ii4)e* StitQ,uit & leiliga taluSje netube jumbe tuimub, fuS naõ pudiga tretjwrauud. Šimi tctffimift Srleifi ja SPvueli watd tema, ipeeiiirist, r.äinub ci oie, fuib Arnelt ära nwndfiä joofsnub fiteiS roiimoide toitelt • poolt toaotjeft löüstii ja i uix rivc iõuöeS (öö nub ®lei£fe noaga riuiHu &ut üleiš noaga rhibu jaatutö, joorönub hiurt u4t •meel feegt ifil Jootja, teba iwitte pole twnnub, feft et ta feüe nagu poSc näinub. Sduurfmiiel Äcrl srud eraroft »i«i4t Stofi iapmifcö füüblaiaö ei tunniäkinuõ ia 'clctta£, et ta fiifl enwemolt talus peveiütre §uu>!i iiraicS öcjcti UHõrjil Gäiuub. fuib iel öo).-e[, fui ftlers ära tapet üb, ölnuö tu fobuš. SBiiuiati fäfi nub tarna ül>c3 SNänivbec giga sifa nõmmel piilKtpäcroa õfctul. ®eai fuinub ta oma füla poift Öotanncš aifetMv.rgiga, feõ td-fe sifa nõmme tiibrufu S-a?ri%j iMmi&iauub. fäi n<uö nao fcrilõha Im-P&im**, pülwäcioa ja TidGkapiäe roo õl>tutel. -OamnittFul peatfe teepin ift nätrwrõ tarna fflelfi furuirfclw, feöa ia ennemini iug-ngi «Ms fomnuö, foft IMcls eUv nub totöo irJOftaS, lört&eÄ 16 n*r9ta tcnia dcrbot&Qfi ecmcl. Quutö 9Jö.nilbenB faletoä, et 16. oftoofrH IÖiÄ. oa&ta fot>irtatoib dfno 4wB>tö, ©eärüet fömwle tõmima4e§ raiimrb ta <tPna tuige tdfttc niceft, fež jtalmtifb ti^e-krffnwft. IChw taga o4<iixfU) 'ptoie Inna mitte ft§fe IM)«« ncift OÜd to biiäfe järete SUcffcmber nt arafuimttb. finutaub» et teegi uta<* mtb: „9flc^i-an^ver, wma 4crm tüita." @Ü6 tuXmtõ >.Õtai£ afna taba. mbg ürtdnuJb: Jafc ftöfe, niiwfl läljen huita." ftchagt tetft tinVimft pnhneft to leol 4eJ öbhiJ 4wfe nähtub. taba, fui SMe.lB too dfna taba tnöba fttifmwbv. Toofšttitb nretfa. je üftäiib&etg fatinub mett tufcmati tiitbotyäotoa sCuwwJBto!r<ato üTcKiMifafcitfe &örtU Xom* ijkm tõeti-Jvas, et ta tal ööl. fui OtaU äratan*- iub> totud kuita txxri tnogamtö. Bad ®ad tabud oli ööfi, tarna oi tea, fulö Iprucd ita txshmwb timwiÄtoiöcw et s»«g öö iab\ tobud oli W>titi»t.irimTe.T URntcl arrnwft fuiitilatefS et hrrawöfcaTmb, fitt-b tmtmdHljate lahi Mytt temfl füü fcfgefö .ja 21 <wdtonc rndiöta» ti 12. aa§!c<f& ifi{tmtmtööse |o 1000 uueta. tahta" ntafju tnaf&ma. . —cg. Serteiftfcoiit ofnfonnn filttoaflfaja pool* oa pratvftfüib tcl)tuö. selcne JTriuiSpafi, SRetyatt, flfü be eiUKi«l«id»i ia Cl)ctatf.ii mõifa efttaja peale, otf-cwi>iidrttfc pinnaga fauplettiifc pai* rajt; Ityapoc pidaja SDžüirt Suilt ja uwr&ti tüöbtttfc owantfu Saul ©d)Cri peale, folk dxi rifUMrfri -mustab ja fovratumab; leitu aflüsple* taia SHefiünber ykbflk peale, felie juwred Ciipietutb faml u&iiä fccS aük u. siriatt>*3£isfet>. Dt, ®l. 91. 61 ote iiwKt nato füuärfSM* mi* juba fapalLtu# fcfre* ilmutuA, äweata- Tänast lehte on 6 lehekülge. fes oiflct pilti poHitiliicft ja ffeltšfonDl. cluft tfltjaioaD faaba ja tittja fömii ei armasta tettitoafe omale toimimata Seataja". sla J®ia Min" Uitus SattfuS ett 3««mi uut. 18, l)ra Rattale taanrhifauirttife§. Seal mfiüaffe itffifiiiö nuntbriö, mõctafje t.Qiiiiift ja fuuluUtfi sr-aeft». Setje utftfuö numbril) ett juba iluiuinifc» pä?»a ö§tul faaba lelj:miiüjatclt ja raudteejaama fapift- Beslaran.Oeßossis' Telef. 13-10 Iga päew lõuna ajal kella I—s1—5 muusika j. lii. mm. Mlkmllis:: Uim Mi 1? witet FLEPKASEHKO Cyaoa. EOAOTPYÕH KOTAU. CeHHer Mopcnaa napoa Maujutia. Ceaan neaarorns. ncuxoaons? <£>au('t> o si:tojiÄ, HBaMOB floproa. coopyweHi*. ToaoBMeHKO y«< «ex oõut « npme/rajfc raõn anx «axoma BMCOI H A3N«YR ia. - HepnaccKiM Kypc MOPCKOM NPANTHKM. 0 Telef. 13-10 CMmiD! on laupäewal, 5. weebr. Siini io fiä. %e;niit|is ia tctißilGDßlns —£otM # t e d cajbtelaama fui.rti. Sgaiit# |oob «tuult fõigtä t>eabut<6 nuie noiuraaliveittttib. IHuuqtl »aljtb ta puitafcb muil!). 9lsubfe btunutirju]

Transcript of Tallinna - DIGAR Eesti artiklid

Page 1: Tallinna - DIGAR Eesti artiklid

Tallinna

Teataja

felwtftii )<ttaltoml» fmnH «!• #*<•

talltaff fafefa* - Mt.ftatctiffute f farmita afufawtta ftltfaß Ml*tßiaiftaja ttfcfii 285*liiwtuja icttfaa —1381»

IHtjilc tkttfl:Uituta Seatafft. Salfimt*#»

t9fn«t«]a ttn«*«n»i»t*>: ftfla tl-t»tirijat! talla B—l 9 i* Mi

iaatfi a»«t«i ttfla 8-8.nrtl oHa flbe firjutui&oogn® j« tatwftatntta

ltitraö, alal et boi ta. Suurema» (irjatoü» faaxtaffe jf<nuti riit tagart, fui fe!Uti :*m( faofaJ att,

Aitiaiäätei peab jaaiia täielil nimi ia ibttji aÄ^eIMW

Ulfit nummer maffab 3 marfa

Telltmitte3fe t fit« wiidb

Ifw peale 78 mesfe 6 8 matta,t . . »! . 138 ,

8 « * 925 t - 28 4 m

?«*4 184 n(tBlnl2 18 ««ela*

Ätmlrttum binneb:Ättutut.ue fili;l 1 maeta mUtmcetec

L ffiiiel S wSifemiitet tulgeb«l 8 aut mtDlmeetOioatiietis tu uiul ui et 7jBy« otamamak

9lr. 27. 9ietj«pseta>6l, 3. toeetruarU 1021. a. S<mu> igat fjotttatifitl, peale edmašpäenx*. XII aatfaffilf.

Skandinaawia riigid Eestit ja Lätit de jure

tunnistanud.

£eeti'2Bette rat)U oUafirjufamšfe aaStapctetoa ja

(Eesti de jure tunnidtamife püiritfesnme SSatt:nns?*fotnmuniätib ifett&iiä tülis.

Mtatvab ebafi Sõlafyno (o»alba(litmabe faUale ttsttgfmiff.

SCrittgdi teäeofab StonstantinooboTt fttttref tnaifanta ijafanuturaite Jactoatsb«i3teft alattbaiafje

<3>atfamaa ei liitlaste uõubtntti õigeta iunniaiaba.artoob, et riigibäetoa .enam»* UitUUte itõub

*tf«b iagaft I&tfab.<£rantfttSmaai fimbimUie artb I*stoama& aga ftsrefcm* fi&li

ffittbitostfef* b>at{u fiturent.

lirjnitifeb laitafe* leljcg:9tiÜt§ fetfab pdflumcfk iõub (SmU sBc3iertnfa. (5fBÜ ToaTicTn Rimtfc 1920, «aPfctf

91. St on tt. majanbnšfritjift Ä. StornrL Uubifcb täõdtufe ja •tali ii. Srebcfiiid. Uuefc raftm&tufc $. Ä. &ÜR fta» 3RoUi siü.

Wiimased teated.

Mlnomiiii riigiti fesilt iQ £iiit

de jure iUOIIiŠiOBBII.

XNjubcn, !. toefrr. Itobio. ©fcofipfcnriftWegraftrritaffe: ©faubjncTOia TOattijufeb oifndtojib Eestit ja, üatitrijüt bc iuze tunrttdta

**. ism.

Plduföõh uuelt tunnistatud riikideeitajate auks Warfatols.

©crtaro. I. twbt. CFäfa Õ&fru forrafbaijPoola nHiHsmtnibier Uiwtt iunniStohib mitte cJfrtajaic aufl pebuioögi. Ofo rofttmat ofibttwiptnuie liifmeb, fõrgerrrcb fõjcm»äel«ieb jafabaiifub ©oome, (s<ktt, £ätt jo ©conQia ejttojab. ScaiofõneÄ loowt§ ajomtntlter Dom(romlfi noortele ritfibek õttienxrt ebentjnift uxflHe fudgciokfu ja finbta Idburolwfmtfc oli. ©eltl iõjanrxk efvtoijo terwHindttroltatel FriipiuboS ftanfmrkm ttnbral Sfrollonbomi li alla (?estj TofjwcMKk twnetb.fel fõtye roÄ-fomod ieiiirForraž ottel i<me3tit3-toöörflrk-lJ om<r tõrget f»of?uft olFai taita iftawo+bn* ffnblot fcaotuft, et famcrlte tõrgetetoobi tfionibegn iõj<mxi<yebe fooltiwtamJfnfinoortele nifibefciääbaiDa vafyu fiibiultab.

om.

2933tufe trii* r<mafae*aitbu* ts.

Söeftrrtrnlter ©ajet-te 18. j cm. teatab, etsfugii*maol nwtanel raaKttaewattbitfel üJciildife biniwdf "KmOemjie ja tööbtufe frinji tõttueffamõtKrb <mtetii.bmrB,tiega palfode akwiikwniife

tobto faffit on teppmub. 93ofgab maarato-FfetoaStmowb toorežrmio pinnale. ftuna rairbfeega obotoomcifs läpeb, loobetafje, et mitmedwirflfiocjj*mdji«ie.&, fui töi> feiämu jäänul), jolle

lärma of annad palata. GZ%.

Rahroaarro Prantf smoaf kasinamas.

London, 1. twbr. SRaMo teatataffe:ÄmetHffirt* artKmirete järele fikibinirte. lurnuta ja o6tenuo4titnti#te fobta be*

portenrcrigiubeS (CCionl ja öotpringcn iifoes«mrotirt») on 1920. a efitmejel podd olnub:ffmbtmifi 424,068, tirremift 356.722 jo abiellucMirmifi 333.241. S&õrrcilbeS 1919. o.twite armTrdeöa, näf-Hvirob neeb anbmeb firndämilte OITOU jõudjat ta-iroojmitft. ISX%.

CSiilasfe kahjuiofn rdudmfM Sakfamaale roas tundmatud.

©tmbon, 1. twfrr. ©enTfaiift teatatttUfe: &<*•Hrret tuTi eH« fof§ forfra PoF.Pu. et nbai 4>i.bcrba

mifijttflitft feifnfofoijn Ftflntte fof>nttafu nihnb»mitte cfyu9 to&tta. ©äfi&mtnUtwr t>. @i •

«non $ owwb. täna maüthrfe &t«firfe feeta. fcwtcrtaffe, t>. <simon§ otlo feleto.wwt. et ftfli rtifllijxM?n) lil+lntte UntfimHebtoöttu tvöUti, fiit taflfirb temo, fofe amettft.Grarretn ofa gcffa afafrrkmtoMt awttbcbItrtMfff feofiift, et rlitfitt»<swi rÄfoi«D enomufililtloõt* nöitb«riifö& iGgait lüfSab. GZ2C.

€alfa tDaUlmintfiri Simonf! fSne.

Wmrtn, t. toefcr. fioot•iefic! ofib ftVif fuitre tweroa tirntamäröib:«nifite oiunit foba, mörb fa fõif rftbub, wefftfchriomtrttbe rbbti, oMb t-imfjW törfi. SSaltt*minister <5 i m-o n £ on-WS ctru toiinwfite .pöe»tarbe firnbmn#teit ja li iget ette toatitfieje fefe*tufe tiittotte efetcpcmcfute fobto fui ffl nen.befcmvmtrbe folfhn, imf rixtöHfnt mötteb fltfcuba.JCq fiffefi: föoWtiut ei oJt Fntiet ftonbonj ToniDerenfcffte faftnub, ja fefl-ejxiroft on robin kiitapräefttt fa% sebo loafitu robtta rubt

fcflafi füftüta. itwmsle on fi.ifi.fi iiJetanbefttejs£ felekAv **&>s!&&* mš* ttftwwr*

ttwb WBfc&e wirte ettflpftoelttte fent, ei t»Fumette foobiat afoift lcibträdf

imlotef& SWtnilfeT fõiwta* fõnobega: Vüfrtofeb pcmxib teoÄnmoy et fui wenbe ettepanefub ©affijam-aafe jõuga peate ftmrwtoCfe, fuie! ju üba ncnb tawolt mitte rtkpat].» rnaba, tuipalju ©aiamaa wafw Hoftufeppe päri* dtefömalmi# almeb awbmo.

SW-imfttri fõne fimfoti tertue Dojia ta tõigirsb übe poolt ouprifFifu maififlfgo. Shit trönilter lõpetas, amdbati taltc föigiU pottft eb

toalt fittuft. f&XX*

Wõljirtub meeleolu ©atfamool.Sftauen, 1. mefrr. Sterbio. €Salsa ajöllrjttit&nl

ttrtVrbkb fetfuforba, neil lirttaSte mMpbmiH*jardburkl tefFhutb, neni* hwjwbak tiembtboöOjföetutortä, tm ©cffjamaa finmitub oli rabu*teprngttt olla Ftrjutoma, et tatfiltaba Uctlajiuute jõubitbcga taideta moole fi&fetimGimaft.ttõigt ©oPjc ajaieötebe jirf>tenõtc on bäanitaba

I-oobnfty et ©offonwa uõuS on päriti ettepa-nefutb toaStii mõfcmo.

Srübjeli foniorrenti.sam&> 22. joom Otoabio. 93rü§4efft efS

pertlbe foitirKSPenrfö tpib! 7. loeefw. «ue3ti algama. ©o-fkstincc bcfagatfiooni efimc-eg öergrranrn feletaš oga. et uude asjaolude tõttu peabta i&eriiwtf fõi&ma oma tiwlihiujeft iirff>atnfijaama. ScHepäraft cm noõunafcLf, et SSriišiott

iom»er£n»tB lübatofje, @£2l.

Siem-SBtittf fotftallftlif fõberfiiftoattei iifune 3. Snfernotfionaatioa.

IjSariS, l. toebr. Sfadiö. SBiercift teatata Ufe: IVICm-Söieni fotjiatiftClfu föbemljioat tongrelfil iüfatt lil. öfnterncrtjianaliga üptnemrje ettepanaf 54 pääKga moötu tögfljL &X2l.

IHufs Wrangeli mädades Targimani.

STOofftua, 1. ttrtbr. flfcabro. fcSirgi aiafitrjõTi*

bu§ recrtcb, et ftonStontimxpcü üim&rufeš oletea ©rongalt rooeojab mäšfama, on pafonub

ning Sent, ja ijirantfiüe apwiM-enbära tapnud. @£2(.

Kra&fin Inglis-Wene kaubaroahetufeft.®MPmo> 1 .taecbr. IRo&ro. St talf I it te

ietas, et m&frrriifiašteS riargfonbobelIcnplemMe penle fficnenuwgo beatabtlifwlttwKidctarffe. uw&tiituleltfub ofcrocrtsng!ife übi&tegdafeb. ffHete tõiQe Fafuiifumolefõ 9Bene tooresaineid müüa. Suuroma*tobfumintftrt ©eae la inglile roafitfuje maabeteS jfärnirtarocrt asjaolu, et nwtitjnsei Uibatcmxrt mmgifugutt nxtltutwft smgii£-maol" oiöma itõudonuibe 9BenAmaa tockraubiifeptmtu-matioje eeft oma peale roõtta. Kaäfiäijünattorocrt ta Sone Ma Sngfi&moale filie*mebu. ktte näiibtoat Öu9life ttwtitiuS,et nõufogtrbe SBenestiaa StnfltHe itiõiiiprirfonda

Öarbiaäje, SBäife-9lfiaSije, ja fiaätk ei tungi U ja et neil mati igafu&ujcftogitcctfionift ioaõutafl.

nõutogube Senemaa emiftfu htgemirfeeeft jd ofaÄ tcrfjetamcrt roaltirtmiKfcfl t©ba trõti»loöatbe ttttli-tfttift. SWiS Sloierffalfe puutub,fiil •mõitrxrt fcHe tcfine armcwutne aOel uue

Prefibendi awctüfe adtumife järelidgudn, tuid <xrtwta mõiböioat, et päraft Üfo-fficne fanrfxrndndeplngn ttodtomiift faSfme riiPa ©õuemaaga oitub. fiõpufB fooroital Sfraiün juurt rtxil*joftt>coEmrt*rde togamatajit) aiirtada, feft ainsult

felk-ft hrttuxme faubavuijetud fioäne.eunopaga.

SRasti*tsfeb £3tm<t-3&enemaalUitafoab «&a<i

fibrfcimtifi fiettttetffc: Otuftrrb ftrkranttmuutu# j&tott mM tiui ercne ffitoasngeli lange»

mift wago na§tetB. &n»ffeJöaitiisel pa Iwafaifi*'lodtmlW et olnub ervam rning lingult piiri©õigete tõjcmxie frrte «lagunemij-cga ia-U> amotooli io rwnjömtjeb parvi tfufö näl>titfefd. ®lõikriiö tapönb, -jumel folera, jiigtfepoole pieiili»nc faotäbi. SdjaliimÜ oii<s teeme jaamt ägebabtth» tiirleb fiäiniad.

©une põgenen tift teatel SBrcmgcl pattasfäjuž. et tund on twhrite, jfud toümwiw «maolapite ©mmuiaft ara amba tuleb. Sol pnptrlanbi& ta tõlgite fõioKiHJcfkišteie tegetmiie tvabobuie, fc§ juäba toõ* põgeneb». Suu

rem jegu fõ jamadaji jäi maJxx &&if baid**mojab ja 3Hdti aijiuttujeb jäi-b paigale.

roõtfib juurelt boogu,teiba foljate jõubit tt b»pim:iroadofeb jaitaüb.öie'är<YntS agarab oiib SBat-öarn-cH ratfagmebeb, *x%

©emaötopoilU iga TOalhrtwleja rtibeb uulitfatläbi ja mid «Kelbima bafta», äro

töõtfib. 1<£e§ti lõbttdi) oHb ©rangelt toöefl ttxrbaš

tatnb, aimifct necb teälja anmahrb, <fed St timmi § fiinbinub M tcOci feal liituma ta n>aranbuft.

SJtobirttrfeto S&nwASMEiinaal peate ©rangelt langenilft feitomab itffa ebafi. Sfrca ronilpatju miim teeb babjfo SRapno. «Räbal ennejbwlu tungid ta ©erbja-nSti linna, tappi! je-al80 fanmumistj ja Wbtjaimut tegokift m«ba,tpbttil 160 miljoni rubla lornjeti raba ja 16nvifj. määrhrjel fnltv ja bõbealju ära ningtebftil peate ieoe fni ta 8 tunbi Uimal p<remeeft äi j mängmub, omi iMateatm-b ja fatrmriftfbafa itfltel. «Rabal piljcm d< ta SHelfambioroltj rwnnJe toltete timgimub ja fi L 8 põbjope ole foa traib. SWnbnot demat tinrtipifbujalb ja Ca maiteb juurtüflb. 6221.

9krci& 1. tt*6r. 9?o&lo. SCatittwsgobe ra«fctrfMfeb CtVujuvSSencnKtttl fmireneroab Iffarofofem ja rotjffiem. 9?ai) m ikäranid fuUrcbOhed&a, ja Sefotermofkttut nmbrujed,ftib SDZrtfm© mMtlnft on a4ganiit>. ©ama letfwtorb awfltfcb Äiuna* iknbnrjei. ©natnfabte

jci-fuforb on ra&fe. i®£3t.*

W?ne kommunist !df roafelufed amefühiluste kttTimulc kohta lähemad

JärjpJ; ägedamaks.

26. i<m. mönitofe Särin Serftnt fmrja, (cWtiöcg, et fae mõiföoQa, miflc järel benmgaQna togomifi õppida,nimelt bcmaQogia neija töbfejäiratt metabi:uimajefi Uiömift, prmeötomift, fitmaliriolif.ftt

iloafviwififl -ja Senfn ijeõpatabo. ct lormwtc bemngogia pafitiliicämõithricS tartjja tutkütam oda.

25. jrni. toob enamlrfe nm^ta^rinna SSaSdcHMnna mebebpartcuie ette, et fee tööliste mõ

ju mmfoguöc riigid pcaaogu nuOiini miitwib.Sifnitogwbe näibata flobwntirjt flaeijinnatmt töätiöte iileS ja ponrna tööStujejirf)!t»i'befs fobamTifi (fpetfifi) ja faäooataba biipobnotiftmi

(PrctttubaS 27. ian. jernWaSto&rrnnote ja l>cibaf> fcHcle ette tõmmunWijc biütaturf ahõolt labfumift ja kilbuntrft fii.nbi.fcffi«imi ptnmäle, mis S®ene,maa ma

jonb»i4e idte*t\ IxfcuttoifS, feba tööliste (Mtaöe maibel tiifcfbabeS.

2B. jon. ftbefaö ettnadtaSrmma tetfutoht Partei alama fiöi f. o.tööli&te nõubmine offa, miöa Igal a#c»m« pabroa fooöolefut fui tööliste eneste nõirbmift

firgülelt ©22(.

SBcjic rabtouöliitc i»»nc uõrf.„sü3.feõn. 9?omoS»ti" 25. jatm. teatob, et

prof. Stertwddtof

fõne pibaS Sbene ra-brouiatjc hmbe nõrfufeft.3baf[>muöli'nc aabe on böTifif iilbiSte raSfcteläPpClorrridle faabui. Söenemaiail tõi tatoritPBe intfboiboliwMW fuwre raltron&fiije tõniiwja,

futb ataneS fee ja XVIII. aoÄhafajojt fflöbrt on baopiS fibuneimal; fabclbabjetoguni, f<aS roenelaStel WC! iitepaa õtOuS onra,bi<xtS otta. <Sette frbmwmtfe oifetobefcfStagaiärjefS cdi praegune fotoStrof, millejt ainult necb piiirrroibraab jaffafib erenaft JnäTjati§fic6cw ftš oma olemtje finöitotcie rabrouSttetele alroslefe rajaftb ja cncSheft frtgeb in-bj-

roölija föötafib.jhiuityaö olriub fõne loaiStu üSna pa&fiho

feb. ' €st3f.

SScitc fotmuiinifiUfu partei @e#tifrftfionibe fonmcrctttd

a3hta 20. mäitfil foffu. tEXSI.

Seerumi afutujc tartotd raha ontub.Stewwahotu twatwtlitluö teatas, et ta for

ralbtije tegi Stortn iiiifaolt mtreö aieitaa fee»nwtei ujuttfie «ä-jud 300.000 «i»f.

affPötrjiTio ouötja jaata.

£aBinti« füftta-femla fcßfi fooöoTefon «cebd, 4. tnefcr. f. c. fefl 8 õhtul XaHiima1. reolfoati fiiijifa fttufbe.fan&iö.

htaen»to«*s berira 3) iebr i dj d'i fenre:«SHiftto obuku—ih 20. aaÄtajajal.'* ©£2 U

Äoblufojaft.

Sivtaine tttiebe inurcl iSitnif*

10. pftoobri! 1918. c. märfad Sfuban 915 m«bctg, fcä ägiomaa roaliüä, talul

elab, umbel teile 11 ajal õbUri tnujt naljawinneS, et toa nurga juured leegi jajah. ?l>itated, et fitn toarattcfla tcgcmift wi. i»fj UhJi4>a taflaii, et enr. tuadUmH.U ritoe pauna.ieüciuuu'3 toaujt Ijaaft panned.

ÜEoad oüel uigi Siõuibcrg fcbagi afnaftniüöba iooläüuat ja jcüe jareie tuuli# ta toaufje tiCbt&Umiift ning otjeiohe jiranaoat tvni ebüt miine) u.

©cüe peole fccift forba õue minnrS, leibiSSRämfccrg toamPie ec£ u()e oicbe fawouiat.Stcaft tulö tuues ia maja üinbtujt iurcle iua*>öaaž, ci iciõuub tKõmfccrg peale iömcaua- tmvb*moto melje bcõjgi. Sauiaia to-nješt ainult,a.iaä iuuji ja nina.ft roerb malja ja ci jaouub'jiomkigi füfüiiiu&Se pcaie cniõagi rooötata.

Särgmife paeroo bomnttfui tuti ifcifanõmmdt Sficitjasibcr ja iecnaä, et tapetusiug>njt ja lopix-a sat't ffcrucH ou. ituwin jelctaž, ci toina 10. oftojört õtytul ii4)e*

StitQ,uit & leiliga taluSje netubejumbe tuimub, fuS naõ pudiga tretjwrauud.Šimi tctffimift Srleifi ja SPvueli watd tema,ipeeiiirist, r.äinub ci oie, fuib Arnelt äranwndfiä joofsnub fiteiS roiimoide toitelt • poolttoaotjeft löüstii ja i uix rivc iõuöeS (öönub ®lei£fe noaga riuiHu &ut üleiš

noaga rhibu jaatutö, joorönub hiurt u4t •meel feegt ifil Jootja, teba iwitte pole twnnub, feft et ta feüe nagu poScnäinub.

Sduurfmiiel Äcrl srud eraroft »i«i4tStofi iapmifcö füüblaiaö ei tunniäkinuõ ia

'clctta£, et ta fiifl enwemolt taluspeveiütre §uu>!i iiraicS öcjcti UHõrjil Gäiuub.fuib iel öo).-e[, fui ftlers ära tapet üb, ölnuö tufobuš. SBiiuiati fäfi nub tarna ül>c3 SNänivbecgiga sifa nõmmel piilKtpäcroa õfctul. ®eai

fuinub ta oma füla poift ÖotanncšaifetMv.rgiga, feõ td-fe sifa nõmme tiibrufuS-a?ri%j iMmi&iauub. fäi n<uö nao

fcrilõha Im-P&im**, pülwäcioa ja TidGkapiäeroo õl>tutel. -OamnittFul peatfe teepin ift nätrwrõ

tarna fflelfi furuirfclw, feöa iaennemini iug-ngi «Ms fomnuö, foft IMcls eUvnub totöo irJOftaS, lört&eÄ 16 n*r9ta tcniadcrbot&Qfi ecmcl.

Quutö 9Jö.nilbenB faletoä, et 16. oftoofrH IÖiÄ.oa&ta fot>irtatoib dfno 4wB>tö, ©eärüetfömwle tõmima4e§ raiimrb ta <tPna tuige tdfttcniceft, fež jtalmtifb ti^e-krffnwft. IChw tagao4<iixfU) 'ptoie Inna mitte ft§fe IM)««ncift OÜd to biiäfe järete SUcffcmber nt arafuimttb. finutaub» et teegi uta<*mtb: „9flc^i-an^ver, wma 4crm tüita." @Ü6tuXmtõ >.Õtai£ afna taba. mbg ürtdnuJb: Jafc

ftöfe, niiwfl läljen huita." ftchagt tetfttinVimft pnhneft to leol 4eJ öbhiJ 4wfe nähtub.

taba, fui SMe.lB too dfna taba tnöbafttifmwbv. Toofšttitb nretfa.

je üftäiib&etg fatinub mett tufcmati tiitbotyäotoa

sCuwwJBto!r<ato üTcKiMifafcitfe &örtU Xom*ijkm tõeti-Jvas, et ta tal ööl. fui OtaU äratan*-iub> totud kuita txxri tnogamtö. Bad®ad tabud oli ööfi, tarna oi tea, fulöIprucd ita txshmwb timwiÄtoiöcw et s»«g ööiab\ tobud oli

W>titi»t.irimTe.T URntcl arrnwft fuiitilatefSet hrrawöfcaTmb, fitt-b tmtmdHljate lahi Mytttemfl füü fcfgefö .ja 21 <wdtonc rndiöta»ti 12. aa§!c<f& ifi{tmtmtööse |o 1000 uueta. tahta"

ntafju tnaf&ma. . —cg.

Serteiftfcoiit ofnfonnn filttoaflfaja pool* oapratvftfüib tcl)tuö.

selcne JTriuiSpafi, SRetyatt, flfübe eiUKi«l«id»i ia Cl)ctatf.ii mõifa efttajapeale, otf-cwi>iidrttfc pinnaga fauplettiifc pai*rajt; Ityapoc pidaja SDžüirt Suilt ja uwr&titüöbtttfc owantfu Saul ©d)Cri peale, folk dxirifUMrfri -mustab ja fovratumab; leitu aflüsple*taia SHefiünber ykbflk peale, felie juwred

Ciipietutb faml u&iiä fccS aük u.

siriatt>*3£isfet>.Dt, ®l. 91. 61 ote iiwKt nato füuärfSM*

mi* juba fapalLtu# fcfre* ilmutuA, äweata-

Tänast lehte on 6 lehekülge.

fes oiflct pilti poHitiliicft ja

ffeltšfonDl. cluft tfltjaioaD faabaja tittja fömii ei armasta

tettitoafe omale toimimata

Seataja". sla

J®ia Min" Uitus

SattfuS

ett 3««mi uut. 18, l)ra Rattale taanrhifauirttife§.

Seal mfiüaffe itffifiiiö nuntbriö, mõctafje t.Qiiiiift ja

fuuluUtfi sr-aeft». Setje utftfuö numbril) ett juba iluiuinifc»

pä?»a ö§tul faaba lelj:miiüjatclt ja raudteejaama fapift-

Beslaran.Oeßossis'

Telef. 13-10

Iga päew lõuna ajalkella I—s1—5

muusika

j. lii. mm.

Mlkmllis:: Uim Mi 1?

witetFLEPKASEHKO Cyaoa. EOAOTPYÕH KOTAU.CeHHer Mopcnaa napoa Maujutia.Ceaan neaarorns. ncuxoaons?

<£>au('t> o si:tojiÄ,HBaMOB floproa. coopyweHi*.ToaoBMeHKO y«< «ex oõut « npme/rajfc

raõn anx «axoma BMCOI H A3N«YR ia.- HepnaccKiM Kypc MOPCKOM NPANTHKM.

0

Telef. 13-10

CMmiD!

on laupäewal, 5. weebr.

Siini io fiä.

%e;niit|is ia tctißilGDßlns

—£otM # t e d cajbtelaama fui.rti.Sgaiit# |oob «tuultfõigtä t>eabut<6 nuienoiuraaliveittttib. IHuuqtl »aljtb ta

puitafcb muil!).

9lsubfe btunutirju]

Page 2: Tallinna - DIGAR Eesti artiklid

Milles seisab põllumehe

jõud?

tfefttt on toaga iogebaSti jacriwb ®oonwftbäib muijeib ja oeStujujib. Sel põbgal tv»baifjm

ribobcga naibata, tulbas Soometalupoeg, pbüupauto on jbubnub omale mögafoptfo jeijulopa roõtta ja nttlijestj elu* mää*tMoona tegurina «ifoeba. Sa£ on ttcälHd fo jc*juplee miöagi jaagu lugeja otfuõiaba.

leljUib fiijünwfje pecrle mõib tüljibatl n)c?*iia»ta, cl Soome iõub ieii«6juwell oiaflt tema Peo* forraitw-SoõMe* ja

vwuremuiiliieS foialiiknotaimiJjcS.

Mo<xx põüuu;ajainöu£,tiic baribudtoö jaofttaidati juba a. 1797 tciierlilf Soome SKajcmbioktclt* (Suorfuen XafouSjcuta). Sette fopt-luS on raiub tiitt nwutuuub maificfS, fcljatijef* aimilt Xuru ränbrujt foanbamaP» ÄöißicitjifÄ. Sette jarete on Soome* ajirtaiub 20sõttumoc*te sPi<ieiifcii ja peale lette flümamofonb iilcmöuiiijt eii&ipiiuft: nagu foaburiiiJiie-, lariatpibamiie», jeafaSmaitaimine

jnfe. iiljiiuieb. fcjtfjeilijibc* olibliVfmefof* a. 1919 800 fol>aili»fifu põflumeeSie4c4Hji, miflebe* ütljtrfoffu 52.000 liiget,  lette on rceci 3 rootjeteeljet pöttumwe&te teitlellfi oma {janiieltfibega. rambe jalt

fibe tegeiwiš on möga tolciibane,tlasfoi 1919 pibajib jocniefeetfeb põttinmieeS-

Ke jettfib üle 3000 üfoiiibije fooSoletu ja umbe* icitno petiju ccftjci-iuje fooSoleuiib, forral*bafib 1000 niöifelirft, mitteft mõtfib oia 10.000inimeft, forra.bajib 200 uäiticft, mtHebeS ü!fefifofe 7000 numbr. ja omanbaijib iilpitef* onian»bujef* mitfenaib ligi 100.000 Smf. maärtu

ic*. ieltjibe fi^etulefutb oli o.1919 faStu ütS miljon Soome maita ja ülejtiül ipnubcS % miljoni maeta.

oli aa*fol 1919 faonnefeeOjetclJvjTjeKifib;-! 320, fettebe iii>me tööpaeroaive piriif80.000 päcittxs. SWuu jeas tegib neeb injtruf'tarib 15.000 uut pÕttwpartmHe ptaa.nl, umbe*20.000 ba:fle, lugefib mcfiwmaniffwbe metfrbei Bnaiiigi forti)iS 2.300.C00 jciepirub ja -marfVfib 700.000 puub, tegib 1600 mittebe iipine fulufum. 30 milj. Smf., pibcifib3400 etteluoenffl.ft umbe* 250.000 fudaiaie. ü?imetwb id:fib forralbüfib 500fuTjuft, nii* fcftjib übtetoßfu 2800 pdema cfrtwtjaib oli iile 7500. 9tceb irufeixifüb wnbe*150 fwtTatliibiiuje tegemuie üfe, miifl.es c»lt40.000 Idimo jne, yjenbc feltiibc oma ja fingti.tiib n*ar«ini*u* di t miil. <sm( juur. SSkiihjiifecbiTCtJbab nicnbele jeltfikle alib a. 1919 3,2ari"ij. Soome marfa. (3.200.000 Stff.)

(lf>if web iel-I'iib on liifwef* Saame ÄefifliilmS, ira* on nenbe feff

orgaun, toimetcb6 wnte böätefonbfjai, ajiiifirja„SK«a"b ja farrdbefe ig:l teifel aaSlal pifomataega fefftoaib ofifoiowong.peSje.

(30 fui fiia irat.re raed s»>ttitmepe faorcratiiiaieb etteiu>tteb ja fejfforrolbufeb: n«gn3000 tavmitaiatc fipinguit, rrittcft on üle 630foudiciioihe. fraiVlutt, mittte* ali 300.0C0

liiget, 430 meier ei b. mille*60.000 liiget, 606 iitniJaSfot, neis 30.000 fiVget, fü* Pocpevatiimfeb fcifärib: (Sooutc jmimifojaite .QeffiibHu*), SSaiio.

dkmts jne., fiis olen tOfiaSjabeft faabiti) mmibrib efiile toeuub, mitte ee* peab onfattuft tunbma. n-ilmbrib rodifS nenbe te»geiaufcit 'laed iatfata.

97enbeS farrdbuSte* on Soome talupoja

jbtrb. Soome potfometvbi* (ebu*fionta) o*i,i£>\\ Sitt, 2UO eUiStajajt ainult 42 inaatraljroal.ega toepootoft on põllumeeste ebttSfojatb paitu ta tcfotes tobanHstc* parte ibe*.

Sfrpwf* peab roecl nimetama, et Soome põllumeestel on ta n. n. „fsö ttuinrajaaibuöf i*te prabuKreKiqatt StfoKUt*' (MSi<w4aiauÄtwttoiienfte&Eu&iiitto"). on päri* TOabo org anujatjioon, fe* ta iiijeb moMaproa fofujvb igal poolja püüab tnaa-aiabei iatafUaat wtbtafaotuf*töo&tu.jcie ja liwu&le. See forralbuš laab jiS*feU&lefüib fd)ali*iE4i übMiguteft crated annet ui) jwimaöefl. sta ei fa« mdifjuije obiittbaja fel põpjujel ijbanbafc ta TCalitfufe nrajanbu*-pdi-.tltfd auwžfoba ja teab ,põttu»in«e*te fWiirbeeäptaantie. Sette oeganijcuüfaawri mmxwnift•a Toa»! jcgcba-ÄK tuulbto mõtnirb ja tema ebit&tajaib on t&ftfcimaiS riiete# fanriäjonibe*i<wtottub (roafoiifonõufogu*, tatti- ja «faubcartibiuSa*iaibeB). IfofS forba nä&ataä ilmubliibu totmrtwjtt icfle bäätefambja ..aftartieubun&itttmi[uu*".

on lii* forrdbtõe ette pajmnub, etantcf* tema bodcf* põttumajainbuSiltste toobe*

te lotraiSHiS j&ena.mvaile, jeliejoetfž Qijuitcütama fcffön faubn. Sette tiibu aüöütu-fei on ta ajufotub ~202etfoöm<mifBu!be feifcori". mis ii-fjcufcctf* ©oome metjacmointfKe iilji

je jubte*.9?ij Saame põflumee*. £ctmo on afoti är

ga*. Soomes oin, tofi Kitt, lööStujefgi fuurrmääraimi&nõim .näit. Paberi, tiemenbi ja puufcufea truötib pCttumcbe raa*tu. Sri

fopüraft pe«6 põllumees atatt >njdrra>el olerrm.£a ctründb Ijeamcelega moöb oma jailde tõaSmotde tarparitelc (mcsGiamceSfolc) mi-jmjol Cöidafl crdbatt tohrbeift üle 23.000 tonpart

toitja 15—20 fja fuuruStefS talubefs. Soome põllumees jälgib ajamaimu näubetb ja ei taittrtt-fe tol fiwtogi amaS maaomambomtfeS foria reiuofuniooni.

(JeSli datb ©ahnega roõrrelbcS on fit® niitailfo la-bfwnmerocb. ©e«äti talupoeg on pibonub faua il'ma oma mcwtSifita etema. Sttiiju-

guft wertji uwtobwt ei mõWiuv tttiruo, nn iwn*nuibinõub paratböba. IJ&üumotjcm&ufefttte ot>ganiiecrtmiiie ei olnud SE&one wüliiiuje oHi&oUmfttf. HBc? o. 1910 aiutali cfinwn*iauiLccõte &e|fvolt?", 190 ö. ciiment meierei,1909. finni ei vc fonti oftädiiuS. 1914. ci*Hicnc põöutöötaol.

21 qü mkib on GoStU fõif rabwo fae?. 9?üil&peod uu* loomu, orenbamijele

pett -tdfiieh ftStiwiio on tee jn ©ošlU feo*ii&fcjtfieöG. i)ortimš*öö& pead

lõm Jõuga 10-Uoli lootomm Ijmloino. ©ettmulle näib, et fui ©c§tf.§ on pclju 1)0 tb maite*

fui uucb mäifcfabab ju nendeetnonifub pbßdimaäainbušfliielt ja foobcrati köielt <m organkcetiitub, fitg fcob ©ecti? fo fanvmiwiisfcnil ibiob ju @c&ti? elab <at>rvitl4 iifö jogumemaita õwwlif (EScdii rafauaa. sea& ütlema, et Pöttumuimibmiline lo fooperotittofinttöö CFedtiS on läitnud lübiifeie? aja? bügiöjasrvmubega cixtfi, ja iwiffin jefle iile märfia lobekixmbctuoiö numbrid ätte tuua 2190 ratiib.fu§ maarefonm on Koonud põßiiPtbajiate haifapaliiu fo UMjbenSjafcunbiat elementi, on pSßtt«nait»nbu§<ii;el ha ridu?- ju põfojaitimto täbenduö.

©auni uurija &albe-san?ifen üfldbiibeS oma raontahiS, ci põnujmoicmdiwe arenemjne ja rahma bca fläefäif i-imrellt okfW ripub

ora pdflumeije eriMeft. RobertOroen jaKe peab töö! iste bariibuift ju bn imete'Jobalt bkuöwlu fcoobcmgu ju areindrföe

2ki!'j.ub ftnwtawad, of rcfltöaiflj uil) id ja nfiffinSW rctfjwa inteÖigemfS.'boniwb jöub. BJftmt aaiurieg on neid Fdim*malbet toõimcrtö üföteikfi lAbricda, feft ra-fhroa? tartnltab föiife fofime: ba-riimb pöflawnebl.mimeirträärtwft ja febu?hpmue.t otmnoaib oi*ful-iili toölifi ja ctpjnutrb fr,4ettiofl»Eit.

©es itrfrte? on niit ©e?ti? fui 8a ©ootmeö uur ilööpatb ee?.

©mii ffieSterirm29. jaan. 1921.

Eesti koolielu läinud 1920. aastal.

K. Kannföärg.)

On fee termfbud meil läbiimtftorb, jtid ai-IcS movrottb ndgloofiiieabaifed ettenäfrtub fcwti»

bootcfcgub töötaba. afta, fu* fm&fo&i meel aromäärertub et efe,fud iilje loolt rieijQifanö lõpeb ja -tfföe oma aigcb, fatS la /todtaxd-rtfiidtel tapfepealfeb nimefirieb pitwbumob, imSfugufeSfe loolt fefle mbileile lilla, tailt taõi jaama lapi-eb maal ja idlvmõt telje mulitfa lapjcb Ibmad 'fißuUemab, eijaa IwieieötiMe etteibeibet teija, ei nenbe jirnpärajt paljub fopjeb tooli ei ilmu.

SEKid rtiiitb toodi bcobe loöu&ediie iiteiilbfepuutub, jiiü mõib leile iriTfttoiirub%a vtfbwl oöa,jeft iwb oot leiäie inaabe eed tujud loobub. St uiS?nö4iamo<tl 1876. oadtat rilgbairbbud iunnbu&lituld bmroJ&tati, jiib loobi ütjeS tjeabufe malja*animiKga 'U. n. sctvool attendance oommtllees, teHe fObiujciFd oti nwJtrocito, et•nenbe bitrfkwtbtt fiwrumab lafpjcb foif lootisTaitijib. STINTA SFAQIIŠIMAAL, tud ftfja&feja hmSje arufatfmwe on tumiffimib, et olgfoolid füimine niiiiama tarmilif on ,tui iflepae*irane toit, tooli bootelwmieeb mööw beo«be ta»fiajewfeebegia töötumal), on feal, fitS rafrooß

iwjel mifönsfitele ebenontb et ofe. oft tÕftfa fefflfwflune. on i&a fo-ftutoHö

'fomiMitKiÄ) foijuätatub fooJ i !om iS jon t(oommifision scolaire) ttycril.ifeitcu ©ee -fcmttüj<m 4>eaö micu fioa3 fa tooli eflXi&te to&e too-US-

Cmmiie nxrltnftma. tfasni&joirw-bcJ onõ-i-Qm# iaJt>fcjr<JTi<.mcib jn boalöajwlb foljfcu foe*

ivcta. f-eÄ oma iafii Fcali -cl foainn, mOH foo?;ftfojn jütowaö, fui icba- löö nõuab. ©OQebcrötici tee ifcba aöQ f-ctmigjomö, ieft et fomi*>onilivete l»Bt nCnöe tuharate t-apfeb fa tööbe ipäroft fojai ia-ctQfifc. Seei l»t}wUWoo«nion loe asjaolu, d sUrantUtfic «#l*o-0, fettameie börifu-b 4>C'«tiuc, .tirnfcuS*

iilu afflt)Cbrii>itne m*&tunii üf&fõiflne <w, ei tafc-öebaSH foo-tif«wi£torab mfllinwio järtab. mtet fcffpaipäft foftufcmbe iu-n&iiw ttekb featoufttäitma, ©ette ütfštfõitfeije Itt-QiajäTjeFS on teecSi&öilu, et ontte lõia mefrtttite leas 4—o %i:jiFtsi> Teiönä, feB lufleba ja Firtwtaöa et ofo>

nub. fmulMtiaii tooliincnöuS iitiba 1882. act&ta te-ctbivfaga

Sftüiiö raöfpl föja aialt on mtnoatxwribMö srant«jusoimö»! meel r-ofyfem km^e-mib.

SWeie aJ&foaU leatbus ütleb, et booletoöu

Foria-Kwfc oHa funilirtfn foofi õpKofie nime*firja 'laab boole te g u fo foolkixrfitiufcft.ftuft i»aaO agu fooihwlitinö nvmefrrjö ja fubai? hikb a"S;a forvötbaba, et ÜTvnajaa? it>õtmaflaž, fuS mitu alõif-00-li on, üheb ktpveb iihte,teiied tettje foö'liri»n»öfonbü fuulufijib. iefle fol>-ta ei ole iesxi mi&fi.iuiQiüt mauruit olemas.j£a«t)oif|wnje ieda; ondiift n>Üs*i farrai!dct'ba. iii j.pcaf? nxitlciaiti-bfuš firi»fu«petcuja aüemd fõülibe nwfla lai-hi ni-meftTicd pidaana. ÜbeS

tulefiid fet 'ttxiibudle el>f fooli*tingfoubabe järele jaotaba. On neeb nime*Fvrjab forb olema?, antaCfe iga nxufiüe boole»loftule enne toolt aigiuft nimefiti fätte ta

mõib iii? juba ferg>e?ti toa Imata,ii?- üleSön'!ub Cvptilaieb fäimöb foolt? roõt•mffe. sfa fui nab foofi? ei fai. jiiÖ nHvttuabiffn iibe iwfnie leolef-ogu liiKmeb fergeötl ot*lidWaba, nri? põdijruleb ieOef? otema? on.

©ageba?ti on maeju? lö?tepirndumiije %a ptaeg.ii püruft furs

nonoöt ibba ia rwšfet remohttüaoni on rnacüu?tinrrcm, fui enne föda. Sapicb ei pnubu mitte iifene? oigtaoljft, meid fa feiffacdiü jelLe*poralL et rdf rÜteib, iatcunõiiiib, raaimaiiiibei ole. Wjub on teeni?tu!jeÄ ja twwidnirabjcüepäaalt, et nad üošfe ema ja nooremaidiopfi toita ja fiabla aitaimad.

SPfeie firjutaib boofefogndelemuu jco? ette, et nad maciomÄid õpiiaiiloornžtoftid btpiitannctega, riietega ning lala

nõndoöa. miö fasrnarte ette*firjutu?, fui meil fogttfonbrlne ja ilcgt rtif-Vine toetuije fiifvmu? iiraimaant babükf? imjäcbudl ibu cm itptöt ec riu mu taibfi? fiiüm ini ?'tet ©a uc r j aja»l 19G0. ttaäta eel*Ärw?fe 22 mllitmi maicianiai.Vte õidlacülele abi»andmilefõ ülle? roõtta, ja fa & 2lumi&|oni mt-

on iüF? otMarbef? 22 % miljon tü!einoõtnub. Jhiid eel.viwa-fomtlijon ci wõt*mid lefiepärcilt jeba HnrnimiOt .1929. aadta eelarme&lc, ct jee ©c?tl rttgile üle jd-u »fäi?. nxub

Pi>aiiia4i©iill et mwlšdeeriumilmcnigiijiiiõuletb femoatjuit ei olnud, firbaö ta

mõtle? leba rada jaotaba.

ftttfomc peatu on ta 3 .Srnurtfani miniSfeC»riimi ir.litanuö.

JBolinüuntffuöe fõnefceft no ai me et iilil f ute waiba&e fobta on näpu teateiö foflidub,tui palju ktipji jaianõiritö, fiti paiiu rtiöeii)jo rootniOiifii» ftorroitctoob. fuib titeft on neebieaf-eb fatfeitifriifeb ja ne-rb ei fo-Suto nutt* irfjtfinMa plaani järele. sUmfl feüefobuöie teadeteta on ojjw täi-Kia võimata ritaif-ahut Hiufebta võtta ja mcvcle mate fa£tr toetamiief#iawaji liitlijt abi anba, meie ftbo -Seomeö näeme. fui tyttjirti fa fooHitwim* nudi*fmüutoti, ieüe junbuW dlimrUunixrfs Ofln 16-aastane täfrtaeQ maarati. Wij tulrt«itafie rii*gie, .Puš faotimcojöb enoMvavolwu intxi f**vC3,Puoüupctaiaib ja irenbe litv-Hotoutetowutyr fo>Ivjvb fii Ilalt, fuž mitte itfduc* bwprfwunab,waib fa riit woeVwevtrte kratite at»nmvbtintefauli 3 föiuvifefü on tor rai tarnib. Sfiril ojjafobalaHie. fui pwieäw* jo ei otaia imn ei taljeni f-obaJcttia «tnaroafttidi tööle paima. »»eij|footijimbulir cUuuiUmrjefö tfinnriiji twleik fofiiiiva jo neile mipttuufüeib an.ta, Firta« odjafon ailta&ö, et meie nii toXytjaö fitfrtmtfrd m-itteiibe fchlia peol ei taimbifd. valb cõaii fit#.urs.

2$ õ tarne moel iibe füivnwife, nrhJ footonitbiuje eOuviimiješ wotfo tn-itrt aia mängib Sfeon fooüruejüöe eljfitoimife fiitwmid. fta* oninetl omciroali/tiiiöt* poolt ii heit fiit|r§f ja rü»6hwalvniu:ie pooli teiirft fiii j-cjt patju Ir? juh'leš teljtuö. et meie meel tönotim foo! Imajataebttam't*K«go ctgitfU iwiifljmw Kba?

algfoofiti? feafctifceniituiicnrik moonile § II iitfeb, et tvnxrltffuöeoigfo-oli-be jeas#is< 28 powgroofi* ottona friuiiriimioäiuiieö iaab foffu fifenuniötveritrmi fermi &il}oiu<. ja ehitii^wnuaittiiuije olcumüttcJ japaneb -nroflnto twtiöulirrrinidftcierwrm. Slttwi.oigfooliiie jcoöitle § 28 roogib oga tefleff, etfauli aiiulamtie. iimbenmuatiiuiite ja fomatöö-miije juures tidd) -täita nõuöevb, miö foolUno

jabe, fauli fõnwalliooniete ja ninöaiu»fol>a fotyta ette on ncitrtirb eri»moõeu£tcs. Whüftl ri<ei> ertmoondieb. mitu omeifunöu foffujeaivino peaioab, ikmti»

Proloog.

A. Jürgenstein

Eite kantud «Estonia" pidulikul teatrietendusel 2. weekr. 192*

On wootand ajasuerde aastasajad,Kus pisairalest niiskus Eesti nurm.Kus lõikust pidas aimelt sõda, surm.Kus olid hirmsad, rasked, rasked ajad.Kus langes Lembit, kantsid maha kistiJa ülbelt Eesti priius löödi risti.

Siis seal, kus seisid Kalewite kojad.Kus Tedre tütart kosis Päike. Kuu,Kus hõiskas Wanemuise laulusuu.Seal orjaikkes Eesti tütred, pojadJa rõhus wöõras mannermaad ja saan.King wägiwald lõi lustil piLlerkaari.

Kuid elas warjusurmas Eesti kangus.Et hoogsalt ärgata kord uuel  

Kui rahwas ärkab, tõuseb ühe! nõul.Keeb jälle weri. mis kord hangus, J

Küll Kalewite linn ja hauamägi JSest a'ast und õnsalt kaua. kaua nägi! 1

Aeg lendas nõppest, ilma saatus watafeJa algad jumalate-widewik Ränk heitlus elu, surma peale, pikk.Mis vabadusel' wõidupärja palmis.Ja ühes Eesli sundjad. kes küll usuk#Ka langesiwad kokku, põrmu, rusuks.

Ja jälle luikas Kalevite sõjasarveKui vanast, maiju voolas maleva,Kii uhkelt wöidull võitu sammus taJa tasu* sundjad' Wana-Easti arve.

, Kii lauses aeg. mis õudne oli. tume,Ja Eesti palgel säras noorusjume.

*

Täis tõsidust me täna rõõmupidul;Me tervitame sõpru vägevaidJa vendi vaikseid, laial mööda maid,Ke! valmim! omaelu, või veel idul.Au langenuile' Teie löö ei hukku:t'us Eesti astub auga ajalukku.

Uudised tööstuse ja

tehnika alalt.

Ernst Trebesins

Ihitgi mäljaõppiniib fiSfemurbjate ja toonaste iif>lfu§ meie aja üicskib pole ja tuffning riiu? marcmtittife fai&fefs i üba manaleojale tirnhib mdxnvi&mib olib, fiibli leibnbtoift mäifre ajajärle inimfoo ajaloo#, fuS moraalile mähcrnembne {curnaie täiuieni orenebnagu niiiib. ClemaSükrocb faitijeorgocttlb eiipcfu firritegemuiie ee{t laifcjet ja nii•peab iga ül.fif inimene i»{« toaataena, hithftS taenb faitfcb. SellefS on ainult tarmi# töös

bule poolt tunde loobub talutaba.(ffiniayeS rea-š nenfce FcStfel k>rab cJparatfltoiöa ta ifeäröslifu ehitule tõttu „e lef t r it i Ima f 3" biiiitafiie. £a mõju oleneb Seknielemenbi ijeöraHfuit amcöufcft, mis malguSfÜTte mõjul oma 'iDajährpibajouft eteftri moolu nxmtu mäbewfcuh. Säga tetxntwneeiijeit onleba oanabufi toifuitatub ja loobetatfje fibje

inmrbiate müüb mci hoopi# mõimatuf# leba mõrmat. Smiwm osa fiSjcmunftnristeit liinattb õofel. Sefleparaft tar

imjtfwrb noiuSe nxrlguMuft, ettöotoiNrt jnõiba. UZHipect fui aga nräšfjemgi

u\rian?fiir tabab, maheneb feöeeleft.rt looohlle, maabubtub

ws noiKiunitg, mi§ fäima pcvnebtio,n rekfaiilliji figmaaile palitferjaabfon

ba tnmhirt». s& prtraabt maotu ring on iarnane,tt üfbe u>õi f-õigt juibttraatibe fatfilõtloor*£d hgnOKiil ebofi feota6. (St aparaat fa

wntb« annab, jüs mõib fcebo faauio«m*Ttliie tirteteataiona tatrmitaba.

uf§ ükantiuife eriajati/ri teatab, oniibifuS

vrUenbuiie ažtimub, et liibub nenbega õ hula cm u ehi taba. §a nimelt fioiiKTtkrafte hiiglaicn-nipfib font tmrbmata jun*riike ehitama halata. Uuefcüübilije õhmfõemalanbejõub olef# 60 tonni ja tema peal leiafb500 rerjiiat ofet. ftuigi jarmnfe hiigiajennufiehftarmnv tehniline mõtmife pÜTfannae. fiis.fituleb teile rahmnõtoabelife teok linnituftenne ara oobata.

oingi õJwitflema are«nt>mi'ne rniimaife

tafitmnc feStiKCl hitlftato on olnirb ja täiuSTlfiting TityeMSuä ruiib. fiisfi ei mbj jefle jmrreSfabrita, ei õhulennu atefl mßmane iõna meeltifienwM 011. Wntbngi ei oSfa meie enefeleba&rt eite fttjutobu# kritwS lernntf iftina pm>-veüaritö läbi abu lls?mna laab ia fiisb; onhVnäoltl. et tee ütjcl päcmal faönma. tjaab, et'"ueie tuubile, mitte «rf>fejn ioobuft' Igibtt w M«t«Ä nwrnt <mi» ©orawjeib

fatscib cn juba tehtub ja n»>b kvjemat» oletaba,et õbulenb hoopis uuele ar&nemt&tw&e juhi*ub jaab, miQe lõpiulifuf& mäifcJemvufolofS.

Siimiaif] ajal on Säffamacfl fa»t>Mb tehtubfimiföe öifemel t>rtiutvfiiifi taproititiiele ludttö.ftabiufS jalgub felie jmrreS, et pruunÜitt ümber töötamata malgiiäf ilžöaaiina tanvitata eitoõiba. ffSruwiiöe MS ei Ijoia <fiamjöo Cofiifornbel foflu, roa# immrt>ub pcorwfs toimu fs,niiö lergeH tbutieb jn fcioGtfroa leegi iinireS tplafyüahtfv taaWfelt (põleb. Sel põbiuie!tuleb wnft prwmijöe flaafi iwakniStiuMt toobuböv IhrJme ofa firaiiiöe ja ill>e oja prUimfäefcgamfiel {ciabi nxvfje tofymwm foFS, mi 5 ogainie&tj hcõöuuin ftcuflab, tui tebo hästi ei lub*tutata iö lelle läbi amtitxugi fütiraic määrin.fcit laotab. IVfeiiitbifetil näib pruamfae gaafifbmuutmine mähe faotoiftam ja tuleb {ellogakprnbo, et tebo aimult {egona imma ftacmttabomõib.

Uued raamatud.

UlaU SWõtblane , Xohtocr*.URaiS SDurt&laie uu& pifm nomcÜ (mõi ro

maan?) „§cn& Xokuxr", mi§ möööclätirwöaastal Maiü&" Uimuš ja p-iiijabcFS crkaamnituua kiurule kut, on kceitckft fortalif töö. Zaon lafcaiijoit ja elawcft jutustatub, ietteg aSia

ja moto tol Huiks fäiitufcS, mis meiemancmi.Lck icatfisköcte omane, nagu on fMuiatuö fpctojoroi „3ioi>]rciiDalgif§taia" ja 2ftõt§-Icfe CBicic ~sfcaani laiab". LlleSanbcb, misfkjonif onejete fca&mrb, on taawuitatuö, teofeforripo-ftiijiiooit on laitmata, autori roõlmtjebpxxmib ktjoifaoiu kilega, m.i§ ta püiiafo paFFuim. ©mirematö puuöuji fiöni-a ei torfa. piirisIfiftwuc, rcftufoitcio raamat, miba htgebatoCiö.

£htib fõifli nenbe tehniliste tworitStc pealemcataimafta et cioulba „.saai§ SLofomeriS" maa*fifcufc duipiit meie aia htgcjaSie mitte fui treime»! 'mittu, ei Huja fa arrou&akt teofe lähe•maife anafükciimiiele. @ec tuleb lellelt, et feeraamat niikäStt oma fviu. fujube, fui fa iirtuStuife mti-fi pookft cm wcma. fiiiliumib ia farbuio.

nxmenicjö omi poogi ja tit treib ütejöu'foolitoroab, fukc.S fee rtoor.jitgu liasnaiS laiateteefe iü'lx'o. futbaS ifamaa fdtteiuirreS Fanimaifob, «foe on meie manemete reaitžtibe tatub irama, imKeft nij mikueS teljenbis onjiAu&tatufe, at praegu üsfs sanS fcokroer, mõiSöeHi Sepp rofyfem ns&i mäbem, enam Febagtei cruto, meei wäbem üllatab. ©ebo teematotcfS twimib päästa firjotriiifu nitg dutimbmtö, vltnamaatbc, uiriß fliilitumre. Mb SHöis- feba 4 oie. Zc on mana ja akuüjoibfi

ne, laulab roomat rottie, moTalttecrtb rocmu te*iaefib, polegi enam tõeö.

oeüc§ *ntõ>£tcs cm „&am Xofttwir" eptgoonktooS, irpita ia ..forraiifu* fäjrtuje parastbt»fleba> ro&ife ja ta ftiidifc ja ifreese fiilijc poolalt j anna balti mDit) tugemata jätte 2xj te*poldieb eri htttrtoab Hijbccb irjeic firfonbufc*efincmmb roaremateft fujubeft. pcalWftwrMe bi«ngectfulHe /äfittltajega. otiil fuiro, maiterialift*tfw. fiäljiHivjllne, igofn<rittfc luuiefije frrngoõbute ÜIÄ SPfiaiä SRdidfaf* romaan.

<£csia«te Sabu „9Bottteroab lo^cb".Cfeätaare Sabat nimetab oma lülititele „3SBit*lenxub ialjcty" notuclfiif&. <SeK<

ivUrAdnde twbtu ci jao intribugi waieMw, pc.ftnomell on cpictuii pilfeliide atujele. Sbuibjiiš-Fi on daofoS robfcin lõbu jäi nalja, fui le-TQio-offalijt tõjiolubeft toetatut pilget

©iin on möga mobcw poce-t-e&teet rtifiÄbgu tw.frmi&te päemil oima tu:nb«röu€tegaiõujitu Smanar.ni tiitri Olga toö#u pwimibfciäipfcrkt, fu# ta eluõnn äia ripub pofliiitHi-Vrjt fiiiriäärifb ei jää matu-b iile, fut

ttvamömeeflije ..miiršita loije" cra/fonnaS fanbiboe

risba.' SOitttbugi ipeab ta mrna SBctfnuoinmi jiibcime iil>e biilganxt fõnega 'pelj

*nef§ tegema, MalyjuifS ei ofe na Programmi ift cnmu, fuib <a ialiub iibe pa-

ajafiriaitifu fdf;c)pillega foFtu, fc-g. teatmra bo-ito-tviari eajt Sr*nicdötle fõrtc noaimiö firjubclb. pciakSoiega femntab meie poeet cnua IfUlgeförte ~>m'U&*

iiaiis Uijcle" ette, fu§ pilgub, et Bõm® fäijitwdubProgircimm ..punaje lobe" oma on. Srnodb Ksv

bab. lUb iõnelcntine toeb fatje.mis Struolbi õige ohtforba

peneb, ta langeb paugu jatxflc iunmia.ni Ijaiativiub maba, fuib t)il.jem iefgib, (!t tüžd;clite3,millega laštt> fitmle ül-eiiüyje ei ofnub. OlguS&aiPmcnn aga läbeb meljde rifftote juut SKoijd}c Bilronile.

labeb" on inlii§!t«mab toorntitSfirjutatub ferge, IcbuS jant, mi§ tcbXöma funStilije tunuuSiami.je pecJle ei pretwbwrt. fuibomamätSifetc poliUMiSte beforatfiooniibega iaülimobemibc FtrjanPttSltSle ftÜlHtie pa«rc»beevimikga ajafobaie miitltfn itugdniije pöfitb, niiÄ*

kfs ta fa on firjutatub. H. R.

kfbeb iutufitiomai» FiKbmÄjaFa 100taõttfttutb floiettpaberift.

aßööbaTöwub aa-š-ta <n>i:lmastel fwubd bafa*

fci bmnnäcojtacixil robfufei flofoljt*paberit roebomtv toöiimtb

mmlaftb ojibe toiaififre* pcaJt/ UÄHb föp

fabtlem» nimö läphFs a&ja ..mrrHtta". Ceftlorimata oHi kxmnnliful teel ikleteba, mi,fsbottanibiasto tflrroifmS rnft feDe paberi järeleäffi nii roõrwtai -jiiitrefl. pi-bj fažroamub oiema3Rhi(tf ttgtrSicft toubibeft ei •Saftam-00lftmtba. mi 3 vcbatlXPFai ja fultmcwwreltji bi f-obaniffa o-lefS roõmarb juniHimb ofla mai*nifaub paberit jär&fu juuremad mää*rai mainima.

jDtöfreebifS tarwifujcß mää raiub paberiteWiliamebn läbcwa rocattirje afla mõtteS fcilguS,et eišpcrtöörib roälj-aiueelubabe ja fõigt muu*be nõuetaroade bofü-memtibega olib nuarultafub, mi* eeSfujulifult forra# ja mäfxmvtgiroeoda olib. Sinult paber ije, mifca Iga paciu

roü&urateiiniji iide \ püri Jälitati, ei otruib -mille tee, mis ndgüfate roaifcšterullpfegde fUijaiÜ on ül>cf£ eclimjefs, miS eitotn punburbo ferralifud WC=l. SSa?ib mõnetolli laiuste ruüifette afem<cl olib „ftoiett'pabc-rt" nwfS niäürat-isb magu tn iie fiiufS enamfui oTSiima teitieb bitflla-ruDib, parajabiga -Oottanbi efyf §nfl.litje fuurema triititoiurotatfi oom inna Irmal e.

_ 9Jiiüb fäüiib ©afla mõimtibe filntab lahti,lefr ajatebepaberi fui Matjamaal bõbotarmtU*Tjf roare&ain-e Saliamaa&t Träljaroebu on foc=

jamb, mitte oöa fui fobumaalünibertööiahib roaXmisfauba rotil jaroebn. suiaöa biigfojele paraja „floK'tt»paberi" efi&por*tööribcle fäfi peale panna tabeli ,et neib nmS*tirtia-cte toõtla, olib mtc'l>eb juba ära aura*natb ja M>ufB -matutumcb, nagu jafälame ütleb.

Foit! jõitibmrb

loobaijemirija Sftioicoc on oima rcinrnäl).titft ftrjel-fcabeS lyiifiiüti iirt.nštanub fatuž tõlge Pafvemtib nctiicb.

peaaegu ainiofš tot-bat-alncß fcöl nKftrl fu.fogt:l Slfri-Fo tunbnniöhnnwš oi*a3 o>n piini.3Weeft, fel ai milt j<rba leiuna, pcelitufie joal

mefrcfš. 9f'it maeicfä, cl fafl toõinwrfomotfi jaaba: jaja lebmoga ei mölinat naift niitofeta. et natne tiuš oietš. ;Uu£ jee täben*bab fml paf§: „2JHba pftEjem maine, jobafaü innalt leba birawtiafK ja joba emani tefcaimetle taile," jutustab Dtofcoc.

pMWimfoie on ..pafjnbe natike moorlottis lõbu. 28oefema<b trntjeb, 5 .t. nceb fcl«rifftaulrt toSw I-ebmo /flrfcimwt ieaeporoift mitme*

fefi „onaiiibiiulefB" nõiuö omoubcioot iitjijenaife. $a Utsgi Kl toel ..noifeniolKfõ" atemjelõ&u mimiia järjelt Faffimafš: maafonbaöeS,hiS raoremolt tugemaib. imuri ja mõõbulaltJwtfi lwiji weel nelja oba eeft iaabaarol olraib,

iifäavmtä niiiib iubcifaWa oda

paernogu fuotofr imwifm tüf lifte min*»&\egi ..ÜMatnri laotööline, fes

praegu föondfwitimwvolttf roti-bifr, jirttt&UrÖ,liirgi pealinnas ei ollö enam I>öu rentiSeba töenfrannb temofte teaHete ulmi* tunfrjafrlõige fategooriliifemült; möltennolt liirgi•bani-om ii) ei oda töton&toitirt-noapalis cmwu. ©!•

la fiifl meel üfS aimiS 'tnuifrem logu linna fofria; ice oda aga» feflegi pröatt&laie pwunlUtrifreön 58ej ottta.

3ei>a otmrft ja mi.i>tnaft Iwarcim ei ofe ju*iuSrfarja rtainnfr. <&elle ajcmel foinmfr ta Žftettfrestorani 8, Fu*? ainiti-t enfriiefr SSkTte fiHrriimfttvoamiö iiim-marfra-jtrfers oda. Sfamoliitfiaonttõttu foammao ja e»tti»ife õlyFfoana footonit*Nvnmfr initnwt e*iM ii-iift fofrufeifr lõige jn»»,rema tflfti ta frisFreetfiejega. fouafefleptnwt faairfrife, mis kutftn istujat tedrft m*facnteertfnxrf. nitSjitgjine mürdtiniui ,fra<frum*na «äi priwticiS temale leent {a füpjijt \mb

jermeerima. iga pai etel liilält&teloda faitifretfs kuti*» ištubeS enne lõuna telli»mift magama iimmaröaja peaaegu ffritfraaw.iib oda ttaotrefr, {«auviifr ni#tg efcganbifr

fätt juubelfra. (

©uroata nöHölirrote lošfe t?wfs nii pofjutcrnud cme eritleme 9Wr. Qerfrcrt for*r<s'l'i>Qö ÜNenvVJorgt peenemate ietiÄto»»iiwirlc attfupörafelt õpet Jt fu eitte.

ftiilflliioö anmiJt U6O piirfb füfytfcbnš'tef oiei tr-õtma; toiiHib tenoevrrH

«fctnmfa puit (auiKvõef. toona palutifiilo.l'ietele neega fecäehrb ri-ifi ilma wõV

eü>f — ftwiarawu**tc§. Geflele järfi-nefi Wb ktb ilma mõit*ning «jeifri meega maimidtatufe Iwbfriita f«-faob.

©t ia thttwpo mafjcl meellitona. (ja trmna-) torf<vnxvmttf§ toba {eiiilfcijet itioii riffaiihilt toetub kmb faöite fitp.lištfre, tolade, pasteetide ja mitube nmiuSeoa*gndega. ning lg>„o ce§ mõiwä naf£ tugyUwJ,nus Riuvkit näi§ ootama t.

£crra soooer ttukws Ui-tfbaS r&ne3 tõiflCnt-roopa laste nrffetfuii awelbe ning pani fi&ette Fciino eiw etft 10(K) toUa-ril mafsta. JTofru tulnud 960.000 boHa-vU loodeti eiuoaPÄta§tea|>iie.

9?wfft6 Mitti >peehtb rnmutoallmfaki IM*hti ©rangärbe K-mmfcfeS fotm Iriaet ül»cf*'perefbimaft Ifonamoliniffu6ef«: ila ixwy» iatütar. Weift toimeft <m Ha faba-nkme, Moedpormipooltie {otfiaUft ja tütar enamWe.

«nawoaact anitimfiitgae pewtonb!Wbtbim

it«ni*• i t *fe 21.2

Page 3: Tallinna - DIGAR Eesti artiklid

Kaubandus ja tööstus.

Praegusest majandus

kriisist.

K. Kornel

titpvb toiga mtfeiwl rwgilfabo toimid toraroat tuju toõtma. Äõiflt tara»toamafš Mcb ta loomu lif utt feai, tn* rabina*•Koondu# fvireAti ftreiwd. SDJila fwrrewt tõu*,

 rto iuure«u kwöomtntC. ja Saapanii, fui mmnaftl aaihril tme Umafõba ioHnwtoifl# tööttu* io laewanbul lo põßumajanbu*) fuureSti falwak on majotvItHUnc fitfrfu* õige teraw. äb 18 rll fi b eftõflimurtwiö ei fon oma nfcfuft la putmüßaft Icbii; fabamoft fubifciaal laemabcft, te* onrateIföb ei leia; wobrifub torberthaniab tööaegn jotoolilt mõi jäätucb pi feroafl apr!* toguni feidme. Zöött toöltfi arroataffe juba ligi 2%—3mühani etemat. Saapani )iibi tööedu*, mid«fimeroi fobai Kilab, on oma tegemine fotmcfäfniifd feidma pannub, feft et luure fjfmwalan*Biõf peota loaatamato onu* touta toganuarabeft•otoi cl hck OoeroaebituJ p*ob, fwigi riif te» o toctot, oma tegcmuft fitjentama. 3fng-Ii d maal, fir* tööehrd juba õige fnnre arudeni träl ja on arenenu b, ei otmib jubacnnefõjafeb friifib enam teramoi. ©itlfi prae»

(u tartaroob 3afm IHjeb, et töötatõöfifi Hgi miljon oleroat. ©affamaa.Ind mojou-bnSiine rfu tiired tempo* arenes jalette tagajärjel fo triijib tatmual fujul iimiif* ultb. ei ole meel näbtamadti ülcilnrllK ma»fanbubfrrHi feffa toicinofl mõõbarf täitumatul,©aflla marga mabast fttrd awinmlbab meeliiupaöeft lat>t lj00*11 tft.

sraeguf(4 majanbuftfrHtil on oma Bfcõro!=kufeb, mid teha emteiõjafteft frHftoeft Mirtaloob. Cnnrdõjoste frHfibe põbjtidtt hulga*toonitati iifcttJafniilhtft, f. t. et malmilt ti*tebni*la orenemite togotoriej tnatatiltul frrrcmmilaÄnM. fui nõubrtrfoe faabu&e järele. Sadbapooleit tobid tõufucregabe taotainal arme«ntMtnnet ettemõtdte tubinat marga»la. mitte iuwrc* fugugi feUe peale ei mõeihul,tulbad oma fftnpobeft krtyK fanlo. Äaubowtr*

nab taftucrtil. friisi juured on lugutoifkk ÄwHifitd ehu4 tormiBmintroate fui*»ftoke modmibtotnhte tjuKOd möbemed mõõbid|udo orrne idwwjöbo fcrtianoma. ftui Hirwrtõbototoi oli putrfonub, rafcnbofib jõbiiab.riigibtui lo rrapocdetub oma töödhde föjateenid»

 ndjc. malntidtonmTie 5o» awl !V®®° fuuredti. ®effepdroft ofib mrfcmcbwliwiiiiel, td pcrröft iJmoAõjoft taubcmädga

pWWnat otgia loob ftffcmo. Äuib•#8 etfiiib. 9Ki jitd ei Üürnik fOedotema friiji•rl mitte iittomimidtitd. tncrtb cdaroalmldtud.

m$ tofiitod fiid iriift?«flatarmif ui. Slmafbbo on bulda

fWfe mnefrfd teifinib. 9?ob et jõito enom ett*drft wdiji obto. ©ofdlndJe btrtgod leibirb rob»ledti neid, Pfl ott firtwiitub Htno criitdipcifutodabioffimo. 9Hi fiid on fäliotema% Trtbfi juurel

|ee Umfifd litfmtb. mibo mmt leodtuutud ®cne majanibustciabktne Xugcm-Söaro»

otno toubotirru teooriaid bobapiao»ütle püülil mfwtofe*. imelt näitad ta ortoudMfn piM>:<d, et urtinnoife afe töödtud»fad>

Iwf modmfdtHlabmbitbe onwäe•utel panna. ©eßeft järdbal tema, et nbub»

mine tarale faiitvubde fa»innfjffline turu mõib futto fui farurtfcudatnete«dttbmfne lo leffepomft ei wõimat tmimibudol.«etf nõnbinife Jnäbonemine fopittadifHijjc mai»mtWnfe fnabirSCe miiiiigife ifoirafifi radfniitürmliabo. 9tiiiib oga <nt a-fatornrttud mögalaialt inonb mõtrnnb. ÜliMn.fi ei nõirta fa enomenfrifrl mõöröl mifi modwfStudoömõtifib, nxtiõ

ntwu muvfmnib ja tööriidfit .M»;fi tcesnob teromamofd Fn

onwrhtjrb rcrtmmdmaWidted mojanbudlrdtedtoatrtforbil, mi ha Ütnofõba on f iiunitsaninh.CalVmwa, fed enne Umrtjr*ba übefd f-mnraFdftwm>ftaiofd ofi, oti oma odtumõiimiftfmtrf ofo ftvoftmitb. ©uur SSonemoa. fed tööd»indriiftbde tom*Bain«eib «mrretfed ja nerlt

wbMtl laupa odtid, on meel irwf-'lodpool «rtmmftoa.beti.ft FaubanMetuft. Äufl»tla on etnograafitfcfe jaotomt|e togoiariel pärid panJtootü jöcimod.

®faj«wibulfrlid on mitmed riigid nii teratotrfd larnub, et fntrm fearmitamota obtobttbeseote batotnlfe nTbltonva. näit. muriwabIhelrecifjfio nwkmbiidmabrb pärid IbfHoit feüettaßaf peab, tinibad oma frangi hirfi aüo Ktüa,rt teel oovo foutpobele oftjoib leibo ia rabaloaAi fporedamete ofkmwjefd mäljomaalfc.

fliimaifef ai<rt on börfel wätrd»taha Furd jäiTõfruhkil-t baionnb. Fhtf»ai dcfl efkrtt fee a&jaalu faafa on mõiitnub. et•ottewi tbnöe fwrd nWitjamt» faubab afomxifdtrg* fa nenbe fidfomebu öbutad, tõenbanwb

€Wfa et awcerifkrtcb omalollml fttrl He faimafircbkrtt püimnrwb <rtan»

j° omi Faupe itwljamaale Fättofao•Otwrtd teiba.

iuuoffie tnöliamõaTadtcCe la<-waaimMfe mõVmnkrti tcMpctbe oftmifel. dlitib|ee efviuAf tgaforb ei aita. 9?eube Faennbe

 ormitamiftd on rligib etteuwatfltwb. tSiaitaPto FoFfiübotblifult omaga läbitirib fa ermüft pmegirtcl feenrlife! ojajargidlaufiraoõfiaaibega ntrtte jihubn.

SNlÜfe föödtirrib toebamob juba amatifuiiitffDe iHe, et rabuleping on ®affa.

«nao ofttufiõubu futrredtf Uxrbenbanub, fedübefd fwtremofd Fnuipobe tarmi.ftoh>fboli. ©öowiÜ Pöiwnib töölturib walfHuiiefepeole, et ta Mfufd Faiiöflitöiidlift töbifätntift®e»*mmiga lopra löoba.

mntm-hirdfriiTi fatrfad Täib faIvÄpuTim* n»L SPonftatoiFfe ju penoljöitffuftMmrtifUtdte majanfardtooblfldfc Poolf üf>te

põlyirtt. ndmelt motot i dhr&j õu !>ti<be for*

tol hame t u)t. (Seüt teooria ppoletoihjato «r-tooted feilttö Ftiifibc pöbiud fened, et matoril»

tü flOO. miöe tflgoiärjel tarwibirjiWwW et Wkifiofca, dbadmaio FtupitooJ paelal toKk atodeto, tui eiiti«u)tiieib juba füMt

fa toobab mõifftiife teel löbt tuik». fStüüb ottfaioagjufjeb fäimad, fu i bai matnmltufte faroatuua. <Safjaimaa icöefobadteft fcrmcrtiitcrteftfdnetejrn oma mirmaicd artifKd. Sndfil"**l'näimab tarmtta4ateiH)ii(ufeb uut boogu toõbmadolenxrt oma tööitufe laienbantiiefi. Dtenbe•towuaifuõtofta tobetnfie ülrtlan aifltaproltwft tuifrnfipõbjnfe mõju fabanbabai kt teel, ei töö»fidtele famxsfiVtatie walmidtujeit tefflnrttteft tu

luhejt mõiimcalönba. Söötiste riugforniab omnU poolt efimmxiib tõugete idatamate mienbudte nõirbmifofla.

tbobfumõtted n>õifd iittlba:Äöeiofema friifi tõfiitmafd põbjitfefd on

bulfohe riitihe fuw febmenemtne. 9fceb riigtb ei ju üba omxrtanpadttt nii pta oma enbijtodtuföubu tagafi foaba. ©efd firtub aega,

beab tõöMtnrfft ja fnurt Samuti fulub aega, enne fui ilmasõja roopaft TDÖlj<ru>ifhu<b rabmitdmabe!Heb mOijan*

budlifcb mntbeforrab felgumab. tööliste pöb*jalifta uueubiffi nõubero meeleolu mõib mõnel pool reaaVjc truojambudpolirtifa ttolSa»miit taftltfföa, lütjöma roõi pifema aja fooffui.

9?il frrd ei ole ifcäroliit põbiuft arroata, nagu mõiifd fäedolem triid ruttu ntööba minna,toba emm, et kt meel igale poole otiaga etole jõuhnub.

Aknaklaasi saab niipalju kui Eestis waja.

Sänw<fanbi fffaafimabrif teeb juba mõnifuu afnaflaojt. Seni tafidtad töötomlft fõtgeena-m puwbe puubud. praegu on 150 bobttfterfalijclt nxrtcrifirle pitib mebo«maž, feft nxsPriftarmitob päenxnd 18 j ü Iba puib. i ööl nii onmabrifud 53. praegu on mabrif br. Slnmo»meri fäel renbif, läbeb ögo inf. Stutif ja Ita.fätte, fee ta or> otuaubanul ia taba f uur emba»

ba tabamab. a&e.

Stlaafimabrtf XatÜnna.Ihtbad fuarteme. on fenegil. fed jirta toa

rema-U filaafisoalrifut jubtrnub. famaffultu4ema( oadtail Xallinna tlaafiinmbrifut afuta»ba. Uu et mabrifud afna, peegli, pii

beii jne. Flaali maimi&toma. C-ficmõtja loobub juurele ojale uita loabrifu laabultejt mäl»

jamooibel turgu taiba. a&e.

dWröfeb tocljamafttpraaga tnultermelfe Fedtol 23.

taeebruartft 8. märtfini 1981. seale näitud*boonete lepti kunifeb mukaairuuntil nwbafl. nii e<t mefte pitfbirt on tannitaba 20.00 Üruutmeetrit toetub pinba ja 80.000 rmrtnwet»rit piatjü Seateib mõtob madtu praaga multermedfe biiroo, sraaga I, dfftftäbtar Stat

|aud. 1 fiod. Šnlonmaefiooni 4a*gab mudtcrmedfe büroo.

Seipõigi medfe dmatalfe tütiasrm fe»mabel 6. märbfil ja iuktofie 11. niarifil. @a

nrat aial poetafje Scipaigid ära jaitol*i-meile". (Sd)Ul>= unb CcbCiyaKofre).

Hö nig dbe rg*i i bamädi e. SDHmemalfügifel oli Ihmigdberg'!! efrmene nte&ie; jcflcefimeta faffe imrreponow torbamineF tulgudtad jueeigi inuremald totiefd. ©bitataffe uufiboonetb# ja feertaffo foröo uueb maa-alab.XanaiMi amataffc fenxibenrelje 13. martfii jalöpctarafje 18 märifil.

mesfe (Torer Poznanslci)fedhnb 28. maift 5. juUrni-m 1921. SKedje bü

roo ofub inrel raofoiod.lau fema beme d j e. See melfe

fedtab 5 OipriDift 8 apritfint. Xartmksba olemon 40.000 ruulmectrct fit-ur.

liigtdmeft'e anoatafje fooöetõnxrdti feptembrtesumedtei päcmabel.

fiäti näi tui 1921. Sume! 192! pannafie toime Stiial töödhid- ja põßutöönärtud.Säibanab taioatjujeb puubunmb aüed.

-XX» ;

l Sttminbudlttul teatel fiecbuft jeiebti-Säti faubanbttdf oli

8f tia 8. a titjebamiim fõnelbaffe feflefttotiwtjufcft. on ju mäl ja töötatud,

ja loata on, ct tae tomatfud pea tao&ttuaffe. ,uu-efl pori

9fagu SJedujt „Oft;€nrroip. ©.taotevtaffe mafkwnab Peebud fa a. 1921 mi»nemaaadtaifeb puu wähjameo Toirta fäimalmäonrteb. ©õetoffc jrnna mätjameoimiflju fuinrinenftigi aadtai. ainult poberipnni.be maljatt>ebu on Fitienba-tub: niimeit nõirtaffe nitültcmpenfatfiioont paberi ia fiile näol.

fßoola ja FfefF-Seebu moliifufataubanb ullepingu põhjal mee tafje

faupa tollita Me ff-fiee b-u" malli*ju«je piir&mba.

52eebu faubalaemödtifu algud,amaerifo-fiaebn Fiin on omernbevtvub aj)(totulnia-apanga abil 6 aurttuit öct-biute. ©jümonencift on juba StocN*>lmift SWoemrti fõihwb,funa Mdte ehitul itöljemal ajal lõpule jõuerb.Sacutab on pral)itaemab ja peafjib übenbuftalal SJugifidutaa ja Coe&it ux*hel; fuib nab fõi

bafjiö fa ja Sfawbinaamia. amcerifa liinil jõtbcFjib ta fäfö retjiiaiknema. 3tilFaraiab Öeebu riif oma erntfo, HŠee.meli ja«

baina eeft rohfedti hoolt. —irg.

? TJJnjonbuSfflfub teateb %oota{l.Sifemeilu Ufroinaft.rabantittidtar on luba anmiub kwtK

baib, iKrtwrteib. piiTitnft, fuhtrut ja mõningail( tooredaa-ueii) UFraiuaift fidfe mebaba.

, Uud raubfcee.C o 18'i magiftreuest unrt noitbtod'

, efrttaöa Soinwifeomi ja dbma mölnM. flöedate: mad ftaparbd mõeHltoffe tööbcga peale höfata.

Il n gart näitu d ©ardfamid.taubatnõudtoba S3ubapedüf

Mttüftmt t. a. feptemlrift närhrft toiane pan*na fa ittmell SBaxdioTOtd.

@ i df©*, ma 1 i a- i a (ä 6 ime oiu bai.ftõtgi neube lubobe waljaanbmcfe eeit nõu-

Mfe koolad 6% (promiQi) fauba toäärtufeit.ffiaiem o geb e d.

©ata ®ltebaiana*d (Stieidfõi fiibermangud) töfatuffe uuedti maade toonama.®atte eeft tatmirti poolt sooto taubanbultöödtulnrtoidteenimt

ftaubabörlf ©ardfamid.Riba futirfaupmebi on toffu aitunul. ef

©ordtomid luua faubaböriet (tolonioalfawp,iubfur, naibob, japu, miU, ooh, tortui ja tje

menit). Jtoeburib paranbatatfe

Ungaril.Ungari fnajtiuniHibriifu ja tpoola tooTWlufe

trobel on leping tobtub. nriüe põhjal 40 miljoni trooni eeft nrtburiib Ungarvid ära paranbatodpe. öeping on juba teoltamtfel.

w®er Dfien".

teatel)

Soolile majonbttHtf feif»torl.StaHmn, 20. joOiruor. »®fon.  SbidnH" 16.

farm. number awnab orftßU ..na-tuiual auto»fubrft" iütomoobe töölise atnelijeft feijutorraft©enemaial «Stöötauxi fibt iwaruõtamine Ilahidtonoetega ei ulata turbagt 100% feOcftnorrntit, nvi§ banorlif, et töömamet wueštieludtaba. ©nutt mõju fcifuforra bafmenemifefl on aiwrtlmuib fomatud ja fiomafrnbtilje*tud moruliauMie alal. leuna cbainatiionflatnejaotamine." Sital puänti ja fõigi mmniiibe alcrton mõknuto forte jaobo FüUaibaft intenfimilee»

 i tööd. toolile fejifiniue Fmcpalftenoabd 1920 tõiful 4 ja 7 tubanbe rttbfotootoi, tuid iuduOt ei loõdto mobaiuru 30—40

hrtwttoe toihiOTtncfceodZepäinft etonbatwrb iga tööiife eekmoed

juurt oja n- it. „mnwib % UfraöuadmoobuAtõfil aceb muub filfehülefub 130%putgoft. oelle fidfetukftt allifafd on algul

oma morftnbufe miiikutne. 9Hfbntft ia teildeft raioonibcjt tarnal teaieb, ettiröfitob toöb.WMb

töödtufe» nx>i pobrjötdbiPute luured. öbMebtööb fagunemab laiali. SrflcttaroõtM ou nnbäditi organfjeerimul, et, naütujjefl, HJiiterillõibantal töö tõpufd mabrtfu+e õite meoau*tal, mid tööTifob oma ruut* ebafi took mii»taob. Sndtinflihujelt on toöftue pSemall omatööjõuga foFfirtmiMif, et feba ebnFamadt tööl

tapa öptuü juured. ,Äriram ilma etatndtortoeteta.

15. joon. twrtaftrtfe, ettaitlulfeHuforb ftaini forba poie fea»

tui ja e/t jaol ftrur miloHud mertrtfoba. .Grimmi hoagamatjafib pimtalüe mOretoeb äföamoood*jtclfi faubu marUdtoboL

heinata.14. joon. katatallk: Timo hei na jt

fuur puubiil toatkfel, eriti armeed fa metfaraiumsk fohtabei oRa laiali itMbehib £«•iwnt fa Crjubanomi aUficjaga telegramm,mrßed ette firjutatafk. afuba mitte hiljem fui

20. jaanuaril näfaktfb iUnbentoõ*tamtjelc.

SõõHilte meeleolu.SDiolftna «©ramba" tl. jaan. on aPwiTbaht&

üledfutre /jtrf)fri«uabrifu töölistele,niiOcl tööltdtr täütalepanu tubitOifje nenbepamtotmiijcle mabrüfu foodakfutol; toobri Fuitöötab 300 tööüft. fõif ciinuab iil»ed maiad,fuiö tooddefule ilmub ncift höeiiitult ainult25—30 mee jt.

loälidfaubattbitd.

fronti ui t? tonhwifttfufe a-ripube iõrelf «5ift&fawo roäartuS 1920. a. 3nJ04.951.000 fron-Ci tudi 2.440.349.000 fr. nwbem fui ICI9. aa»

toi. St oi toimin ete ja f«eõo.n*-fcu on iräfrenomtb, fnnö tööštute roorešoiwtefi&K-twbn 2.04T.333.0U0 fran<jt roõrra töušni*Don. S&aljcHWO uüärtuS oti 1920. o. 22.4-34.757tulijal fva-nfi roõt 10.555.157.000 fronti .aHjfentfui 1919. aastal.

Meriasjandus.

©tturem laeuxiönntiud stou'päew«l 29. Joon. torm-i-öa t-riimi? Tuutftmtaertfo torni ©hir", nõnbn nt

tnctotu-D toflirflrtba, stmgö täfcetarl. saem oli1.200 -tonni ja totii toormioöo teel

tuib pöörmfe vtma tõttu oli temafentmeub Iftorfotait toQcnii põorma ja £an#ö§taarju otiimw. mU «oa tormt ja liwnehiiiutwircvft forõo ei länuti).

£<wro on loigaÄtatut ja tema JKifu»torb friitfline.

Omtohftob ifefle tettfi tocnx*he>gia foriMnxto

USWQ fötfebäštU ©toiub" p&to3 btljiftl »re&tis, ©toto" tutti põienxt pa*

bcrifoormdöo „4&astem Xitn*pcft"U. -miS forb £aJlrwnaB fäte. löf§ §etfmpi iobönroS föepimlter põlema, ja reiiul J&oo*«wft Vtneertfa ija-mw torn paforitoerrmoga 2*a&§färi juures- nwtoalifu;le, fuit pää»tekjciomõ toina 4ai#t mõ-tfto kt ©todtbolml

wiiqto. $. S>.

Sfootfi mnfttttlHbe ftreigi tõttuon «©trett ütrifitö 48 cmrifut feiSmo patrmtb,ntifloft 24 prcrijioirrifuft. £aeu»iõfct cm pea*öcgit ttttbw -jei-ftnoft. Shii icrai*x>n*vnifmö järele ei anna, feätab ftatif soßjt uwel fatta.

£ar»aõnntaud fa põafimlne.©intrCntt fßootfi <wrrffii4 nrib mi

twtaa oöSto lõpul Gtötetorgi tigibat mcivalttule joofiiä, Ixwfoti folg pääftnta, fuib lawaieiiulüooö oli nrujuftitne. ci teixi tornwö altpoole fö raiute. @ee töö on miitö lõpult tuiibub, ja tagumine laewa oiu uuPjeerctt ipetmrletmaöe „Öotaiö" ja Jfßiftug" o&& &ote»torgi. ftnö ladna cftmeft poolt fa pääftta

wöib, ait afteä fiiiitüta. $. 3).

Uorra laemaomatttffnbe tamntfufeb.SRorro cjflo#ebt ..fcftenpofttn" finjutab:

raöfe fctfitforra tõttu, foßnotSetafle fui tt>õ suurt if rcl)rou€toatyrfittit organifeecituö üle* a&tumift foenMomamfube poolt,©oomifcaffre pro;f;iibe alammaära Fi»roi%tiöa,

robftfaal&cJrt piirata, itimg üleliV?ie Wnoan.t>i ijeiäanaipancmtjt ooöenrifrorrba.

£<K-'\iß>ir»rmiftii>, fe* lelle aü foratöiafiiib,peafijitb tei&tett faljiutaju tooma. ©c« Juure*parane prejoft ei ole trcet beini leerituit nxüjatöätitfiib. fuib jergmüt* paari fini jooFfiilfdgtrb, laö jee tprojeft Jöbhvitbatu toõi mitte.

#. S>.

sftm(itrfi raJjtouämaftfftfe fattbanbufe U]t.fo|ana.

67 toofjamoa tacnmiHrifirft rtcntrt feos 23SpnfjlHe Hm on ewöolie fwimtmrgi fftöo*trta& toinuptatirb .mweftcnuö. 9!mmiTa Uinon 25 cQ&tafš frertoe soiWxvNn.fc>i üürimt-b, rafarnanc leping on fia ÖnsU SRoqal SKail

otcftm Gotii4xm4),ga £ä6Haiäfimtfeb Gtirwrb I'iiniifla on praegu fäimsaS.

 ©afja liin on offir.it fttfoo&oleful oliju&bcnwb a«ftiia fapitomli 20 mi»Utont margani tööta, et täita 50 aaöta paatetebhib lepingut: ..SBocrmatmj liin iga" übifejuhatule all töotaiva. Üb*nöuft j 0 faaõtööfr

£wmf*irrg-?rm Ceri Fo fi trr iga fonxrtfetaFfe roCCf»flt arentata. "

Stiilitu# SmmifAl,(BkriKwflton, lt. iaott. cMoptnft so*

or õ tartab et fui praeguie* witetfob loemaid idu aluforroö eMi fcštaumi), ftts tisfla 409fa-ndcrfiwMua panna. *2OB teta&fcae&wi,1.262.000 tatini fcmtaiiutiöa faiab juba, peate

fefle laeel tjidif piimlaenm. $.

Mõnesugust.

Slmetlif Cäättemööltaf? fa fcool aattat tagafi

Äfliteaorfteberoon iMucfö SBormd

Ärciõ SBief.9?r. (6, 7, S).

5. Õuni 1918.Ett tan CTtSoorftelicr patt

saicf>iepü Ekillo iattitaijal.Ettnan steitil teama. ct peab igga 9?abfa>

las $-ru 99i>rf, Grstrctad Simone perv ülfebjcxin-a mrtuD. fis on matia* iurltfu foitenttö, moi mcllaS iiSk tulnut. 9iiiui. serre ia Itoifld.

2) sald)lepo mflüa# rnlmxtfe teadma anta, et il nui lubbata SJotf. Gitretias nwtte eitobbi tapma, ma nunna, roatybetöma, erraftnftma, mitte iifs teinu, eri, figga, lantmaS,bobbtme ja fannat ete.

3) ©ešfi pihtajatele ette pamba, et tg&iIcifnätal fcüu 6—7 ©tjrtu SBorfi jitrc tuli*tia-u pibtaanitefs jeu-f#. Eitab fa, fui uf Stoeftfipidtaija iiltfje# ffüfla#, n»i moatet früC*ktõeš, fui net Üag-t ott, knba letjtaiuöt.

4) %ktid)lepa uhiüo# robinate teatata anta,et ilma sorfi lubbamitt miöfj SSifli et MWhSBcfcfitcpeale jaa-ma to irdub jaberoantife ieiüfS,

ja tuesfi .pibatede ja niöltaictlr ette Fini**tewtta ja fabustamia, et net ei tobhi ifttui ©orftlubbamiiopö mitte maStit twttn miili, fcünjtrreö on Šorf i&ja Stctkvacw ja 9tecbe soü*luu, ia faroat fiiö UutiStu* firjat loal toelgftantud.

5) tori mcSfi pibtaiat IdTe fefftt erm etteita, fits laamat SBeöftt finni pannut.

6) Btatjmrle sai«Wepa nxtfla# tooma anta,et poaiwt ©arfiil ülle* antuna, ftü nende i«ttafiinbkUnat loomat, fui roadfifat, lama tal*iet, <fea põrfai mai fcwmaf oSfretetd teSjma-t,erftot ka pörfat, ftjait. tomat ette.

7) 4hii loom erra I'urrcb, peab fa faama Storfü nimetatub, fui juft ablw4e on tatmtS erratan;»mn loout, annab öorf lubba srri,

felte lüi/ta eeS faab nxsbbeni raföa mnt*fetub.

JleiF net fesfuf maHa paanwt9ktl>male ette nimetama, ia olb pibtanm, etnet jaamat Ikabte ja tnicStc erra tcHetub, 92ifi raal tui u£ annab net 9?ai»un toiu&i melgtk

ff. snfd»mann9tmt9aor|tatar Pan

Õn ©rmanae-Ittnfl cineS3k(teiS(attfiri)

enne sõitma, kui kuulujutud kahtlustuseks oa muutu*uud."

~K<*.s pole siis võimalust seisukorda parandada?Minu vastu pole ju tõendusi."

Tõendusi pole tarvis. Kuulujutud hävitavadteid. Seisukord oli tugev seni. kuni meid üleüldiseltusaldati. Esimene umbusalduse sõna. esimene umbusalduse mõte hävitab kõik. Te peale pögenoma, kuidteie põgenemist ei tohita sellena mõista. Muidu oakõik kadunud."

„Ma ei mõista teid, Rühlfang."„ Te põgenemine ei tohi milleski teie senisest üles

pidamisest lahku minna. jah. U peab väliselt suurepärase cttewöttena, hullumeelse raiskamisena javõrdluseta luksusreisuna paistma. Kui te ööset ja tasahiljukesi hotellist kaete ja tavalikus raudteevagunis üle piiri sõita kavatsete, siis võetakse teid jubapoolepäevase sõidu järele hooliuiatalt kinni ja teidviiakse kurjategijana wangimaija. Te wõite ainultkolme automobiiliga., erarongis, omal laeval kahe tosina teenijate ja majaarstiga põgeneda. Teist abinõukuulujutu vastu ei leidu, mis icid samuti häwitabnagu ta leid kord ülendas. Te ei põgeneda, tepeale nagu mõni keisrinna ära sõitma."

„Kuhu?"Te sõidate Hamburgi, et sealt laevaga Põhja*-

maale sõita, muudate siis viimasel silmapilgul omaotsust ja reisite Egüplusse, kuhu ma ette sõidan, etteie vastuvõtmiseks korraldusi teha."

„Mil!al see sündima peab?"„()!en teile juha ütelnud, et teil ainult kaks kuni

kolm päewa aega on. Ettevalmistused peavad kiirelttohtud saama, raha ei tohi selle juures mingisugustosa etendada. Koik väiksed võlad peavad makstudja muud kohustused suureviisiliselt korraldatud saama. Teil võib aimult üks wõlauskuja olla ja see jieatkaljukindlalt teie sisse uskuma. Siis olete päästetud."

„Raha ei tohi mingisugust osa etendada", korda!liia. Usun, et miri teda praegu vähe oa. Paiua. *r-

ostja muretseda, kellega äri ara teen, kui pidult tulen.Olge muretu. Riihlfang", ütles Mia eneseteadwalt,„ma reisin nagu keisrinna ära. kui mind weel kakspäeiva ustakse. Minge nüüd, teil on täna ja hommepalju tegemist. TahaJi weel mõni lund magada, sestlõunaks pean ma warske ja üus *wälja nägema. Headpäewa. Hühlfang."

Mi ulatas Kuhlfängile käe. mida see aupaklikultsuudles.

Kui Bühifang toast lahkunud oli, wiskas Mia kimono maha. astus silmapilguks peegli ette ja naeratas oma peegli piid iie. Siis lasi ta end lapseliku liigutusega woodi langeda ja magas paar silmapilku hiljem täitsa rahulikult. See oli umbes samal ajal, kuiFernande hotellist lahkus ja aulasse astus, et rongilejõuda, inis ta Müncheni wiima pidi.

I/mna ajal jalutas Mia Verhag promenaadil, misõhtupoolel elegantse ilma jaiutuskohaiks oli Taevvas olipilwes. Ma kandsin tumehalli kleiti ja wäikest Inglise reisukübarat. Tõsiselt ja kindlalt vvaatas ta eneseette. wastas tuttawate teretusi asjalikult ning uuris,kuigi ia otseti waa las, hoolega inimeste näoilmet, kestemast mööda läksid. Ta ei wõinud eitada, et eilasestsaadik mõnigi asi muutunud oli. Iva muidu, kui taläbi uulitsate sammus, olid möödaminejad teda tähelepannud, kuid wäline worm oli alles hoidunud ja huwi,mida ta wastu tunti, oli hoolikalt maskeeritud. Tänaoli see teisiti. Elegantsed elumehed andsid üksteiselemärku, kui nad Miat silmasid, tehti awalikull ja üsnahäbematalt tähendusi ja isegi wiis, kudas Mia tuttaivad teretasid, ei awaldanud seda au pakkumist, midaenne liialdatud wiisakuse kujud näida-tud oli. Fornande Ravay oli eelmisel õhtul krahvvinna Wulgolfimängusaalis ja baris mitmesuguste inimestega MiaVerhagi üle rääkinud. Ta polnud Miat sõnagagi arvustanud, ühtki fcaditlustust awaldanud, ta oli ainultMia üle teateid kogunud. Kuid asjaolu, et FernandeRavpy asjade üle järele kuulas, mida igaüks ja Ferjuande Bavay kõige paremini teadis, mõius sel «riisil.

Hr. Ti •|II H n n ftj nt• f I 1 3

8588

ftll

»?alinna ftftlinna Seataia- on tiige futrn

ja tcfea locwab ' hm-'   - {õuli|Ct tUgioauab*

s>itma& (ef)eceäot)a3<

Page 4: Tallinna - DIGAR Eesti artiklid

m®« Rühlfang, waadake kord järele, palju mul weelkirjutuslaua laekas leidub!" Mia. ulatas Rühlfangilewäikese wõtme, mis öölaual lebas.

„Silmapilk, armuline preili."Rühlfang kummardas ja astus riidepaneku toast

läbi kirjutussalongi. Ta jäi imelikult kauaks, niikauaks, ei Mia üles tõusis ja kannatamatult jalutamahatikas.

Wiimaks tuli sfkretäär tagasi. Ta hoidis wiitsuurt rahatähte käes ja ulatas need Miale. „See onkõik", ütles ta. ~Tõin raha siia, et ta teil käepärastoleks. Täna tuleb ehk mõnda vväiksexnat kohustust tasuda."

Mia hoidis tähti käes ning küsis ehmunult: „Seeon kõik?

„Jah. armuline preili, te lunastasite ju eila weksli,te maksite kullasepale nelikümmend tuhat krooni jatasusite peale selle weel mõned mu kohustused."

„See on kole , ütles Mia. „Ma pean nagu keisrinna ara sõitma ja mul pole muud kui need närusedtähed." Ta wiskas raha äritatult lauale.

„Teil on rohkem, palju rohkem, armuline preili",wastas Rühlfang.

Mia waatas talle näkku, see oli punane ja ta silmad läikisid rõõmsalt.

Mis leil siis on, Rühlfa»ng?"On soodne pööre tulnud, armuline preili! Sünd

mus, mil kõige parem mõju olema saab", wastas sekretär. Olen kindel, ot teil kergesti korda läheb neidsummasid muretseda, mida ärasõiduks wajate. Teieseisukord on Öö jooksul kindlamaks kujunenud, kuulujutud on oma mõju kaotanud. Proua Ravay mäng

pole sugugi kerge.' v«Jah, mis on siis eilasest saadik juhtunud?" kü

sis Mia kaheldes ja ometi juba lootusrikkalt.Mitte palju, armuline preili, ja pealegi ei wõf

nia weel Selle sündmuse mõju üle otsustada. Ütlenlühidalt, mis juhtunud: usun, et tema aadressile kiriea talöttd "

«Missugune kiri? Rääkige järjekorras» Rühi*fang."

„01en meeleldi mitte selge, armuline preili, sest•n wist parem, kui le e&ialguJ kogu asjast palju eiSea. Ma palun teid mulle lubada, ct üksikasjad weelseletamata jätan. Kõige tähtsani on see. et seisukordparanenud on. Te wõite rahulikult tulewikku waadata ja minu hooleks ärasõidu eUewalmistusod usaldada."

ia nägu oli jällegi jumestanud. Rühlfangi sõnad, keda ta juba ammu täielikult usaldas, olid temasjõu ja lootuse äratanud. Ta tundis end jäLlegi nooreja wõitlnswõimulise olewat. „See, mida te räägite, kõlab üsna saladuslikult, armas Rühlfang, kuid mausun teid, sest et ma uskuda taban. Meie jääme siia•weel kaks päewa. Ma annan homme suure pidu, pärast einet kirjutame kutsed. Astuge enne lõunat ühewõi kahe ooper Raul jaga ühendusse, homme õhtulpeab minu juures muusikat kuulma. Kõik muu jätan teie hooleks. Kuid ma soowin, et saalide dekoratsioonidest juba nüüd rääkima hakatakse. Umbes kesiköösel lahkun mingisugusel ettekäändel pidult, me korraldame siis weel rahalised asjad ja sõidame warahommikul era rongis wõi autos Kieli, kus mind laew•oiab. mille te telegraafi teel tellite."

«Suurepärane, armuline preili", ütles Rühlfangjällegi kuiwats ioonis. ~Ja kas olete juba küsimuse ülejärele mõtelnud, kudas selleks aktsiooniks raha muretseda?"

„Kui see õige, et ma weel kahe päewaga rehkendada wõin, siis on see küsimus mulle täitsa selge. Esialgul ou wiiest tuhandest kroonist küllalt. Tarwidusepuhu] wõib ka neid ehteasju kasutada, mida eila ostsin".

„Ja suur summa, mis reisuhs, kulude katmiseksja Egiiplusse elama jäämiseks tarwilik on?"

~Selle summa saan suure briljantdiadeomi müügiläbi. miJie oetmiso üle täna kullasepp Nierfolgiga läbimmUpb, Teie asi, Rühlfang, eti selk diadeemi jaoks

Wäljamaalt.

Aerenšti ja £cmiti tnijottlb.

flcrcnSfj nõuab jtl g uit.Jfagu biljuti teataitme. tõenbas IBernitfiw

#S&ewuäntS"iõ mcm aeg tagati, &entn. UianuDenne Sonc ramoluljiaotu 2-afjc roalitiuielt 50Wiliairi. 92iiitb an ..SGonoarts" SercnefiH

telegrammi iaanub. milles namolnb'fiooniaegne Scne pcamimSier jul

get paijaStuit lewoJtvMb ja craionbabeioaMiiefotytu loeni ift nõuab, mtS So

tte ia Sofia fciJjeriifiube pcaitaapj&e maibel oriafelovtaf*.

SngliStnaa fa &ondtant!tt...SPfofitt" teotab, ei Qkeefä fu>

•wrtgot ÄwuStarflvni tabab timmib taba..

JeenSlantin-i iooro uut põbijeaDuft eileia aga SngiiStmoal iugugi i>calžli'iljnrift.siü.tdicV bäaieoigtaie cmiiwni>ie peate maabaUiTje

fui tagurlaste ieii-iöfotTtatx ft-nMustamriiie faitietteale. Iba icba mõUieUiflje buffa, at funingaSJxirlaimfinbi laiad naaihnife õiguft tabab haba iatflia ning rabu Siifimirie ral?m:bää'lotufe fairintotfitšfoibia. Settes nöbaSje falfot nwöhtifciiift©teefa itwgebc Sirifc-2laftaft foitufuHumvie eefttafjiea fad-cr tweretaba. Sagli&iMa farbctb, et©ixiWfö fei tecf erniaft liepuilüfuüt efaft

toataštnt, ntte Seercš't temaletnäärwmtib: ni«mc4t imtariifibe erfPi Slngltetn.a Xihgimaa roaoHwfojatfä aüa•.

ihrl ©recfi,«n«a ema roäob ärafcuHiÄ, fii-S la<ngc6 liit leiule ienine iiicw poliitikatäiesti fefPit. Cst iibelt peeEfc ©raifainncr peale imtrat atndlbctixib, tei>clt peelt aga©nx(fa iwäcb

nretati) ott, üi-S en funlrtgo feitjuSor-b praeguäärnfUfelt fnäiline.

Sitgfitisiaa tttttteb 3ttbfa&„stoKimfin Scwcaicie" öoniioni ftojdoatiu

mmcb iitouxiato miim<oMe aa&tabe iiintmmMeftta meetoctubefi sni>iaš.

StriMoa ct dc fa-i&geftfi SfttgPudmm aAnijö£§Soirnar2lir.tod on ronfmidajõritfib

feb täiimaÄ, ori ü ebe tufcnmicft köe aftrmaa•moimciKft lutönujnc rcutb oicneba, Slutüaia«rcibafc järieft hiwumaife foÄjClpiiiiibeib ja Liidiad töfjdtoab fäärxnifcb iffa torasoahi.idfd.

sa.id önglidmaa Snbia loetama, fiiS fatvicfd ta üljöfafi rofjnw arnou pootoft cfwwcik' riigipalga ifmo«ri;iiPfb« toad. 3«6i<j 400-miil'jcn;ili.itTdjftüctti.r«ni ifanad pitafced n>'ii6 radfe ofciuoiaru teata, hiivab Smgdõmca feba SubiadtwatwCt 100.000 incylcft cjitoiroab on imitnui) nii toita ic ta biigfojauamaarb crcba roõintuõö pibata. Siinai inglane tail? anitnacube

on felle frr.ie möinraltanub.s'marl3ta on Swbin Kimmu 3fc pöärbe too

niöb ncagai nii mari§Jfc PiifiinwdtcSto.9ia«u palrutate muilegi rafmwdtele, ontoto inbialodlele toclifd olnub. miüc

äpctotleb miiib aegramöäba nättonwffSfettrwth. ©n«rc fbba oli ö-ipto».

maalin foaiiiefarnbcfS pntojcupilTj inenetadle madtu faiidtn, Qfmbia ja SSenamat lootaletttfnwitfe litw#. saba fidhrS 1iflj miljontnõtowast fabmnaaft c omale, roitod neib steio-

©giptufedto. ito*eõ'tiimcdife Sato.

•randie |a Heg.i Uued fog<yfitiilKb ci raoimib fojirfiotoute biuoeefoi pcafiemöjnio joata.

inm10 w Padtwfergefd «päraft22. otrdfo frtnoM pani

ftnbral 2ltnirito"arid toime, rtoabeS mijtififPube poaic

fundt4>rlbitjotfe titfe. JHuPrd Tijeri looteetofitad Sngdidmnai - TUi fee toal toa*

totüofd fa! patowneek-loumt. &ogir nwboJjetoe oi!c.fitjMtbas ntoibid finbtafi toriSiuft.

nnõju cmwffeaiib Stmritinrijwwtmtifcd uceb amNfib cfimefc tõnto

Jnbia «rfljamab totbialta*tob ctwi rcvfttmSfoagreefrfi! boifotcc

rroo toife, mis oma: töbMndvvngliie bpca-fiilufi, fcupitoail

jne. ÜttuSitctti mõifrluft. mns -piJvt tegema wtgtaStc ti7i i&tmtiife sM'&vaS mciljafamnxatau tetesfiä &

Sngiis-Snbia majanbnÄlvieö juiljtefe jpJUyahvie*tcfö.

ftutai& Joosta* nenfce ptüircfce peele SPngltfetoalUsvu»? Straivitfioon-iifßie föilfcmÄpeirpga. Synbia

faixiõcft mitjomteft on aüeš uäiftteinifi nxiiftaia ärganu) ja madle täieliü «wfcoiiMft nõubmatKifcimpö. Suur aja SirMa mfoixuft peab bia übcnibuft Öngü-iie ilmiarvigiga niifcpjuilitfipfä, et htõagi ei taba fibeim-ii) fatleStaba,. SFieule ringfanbabelie tedüWl ennait

malitifus, crt niies boiöa aiiemaab, mt§Uimaale määratu fahiiif.

ii MMi witaf) SaglUmaa Senermmga foffir fnpprba. et S-nbia põbfapoofliet piiri n»«nolihi bübao!»! nxiStu foitöia ja nõufoguiw Senamaab uinöiba fifmtu&ööft Scne- ia nxvbd.iSteS ptwfoniicboS loobuma.. fwmifii> Smbias fartfama iaaieti iniS aKfiwt Ingadlorb scaDing, fcflc.fi khobetaffe, et to Sõi! maffr

oliub pebmenbab, teraimujeib iaijonbcub ia iuiapEjoaft tulcauab fõrmaJlbab.

Omceoa4i4uif<jf, rniüe btojputi anbiSi, on buif maab CäMmoSifrifo,Sfuftixratia ja jhrnaaba !!j«eiS*ti>uje>m. 3Bõi«ualif jitSfi, et loeb Stcabwigil iacib

nx*rt to.ua feile ainaiixüttifujcga kipiptntw iaurubiinta. SPhubugt- joob S>ugiliämao fõiftegema, et .Siti fobufõba fa jöreltieg:eutijt et SUäciretagitifel afufluao?! olefs ra-Sufem ractbabiLSj-õba ptbama rabftooga Juõibdbafui lätrcbadel naabepjoarcl.

4IPS Snö'ljft malitiuje piülbeb feo fubfeSbmneldt.:»uab, feba näitab tulwuif. GjiaiwieSjoareS ofeareb tee nuiibugi ieüeit, fui ruttu

witx:bnici|*i:üe fõigi aatefs4aa6. Hirni oga tnbiaJa-Stele eubilegi meel töpuni felge ei o4e, ntnbci nab õieli tabattwb, on

ferge afla fcHe aiirurrsaa pcrcntdtiefSjn näS» nxnctrxr ning boõf-t, mi*bo armailma jpa«litknine nõuab.

Teated maakondadest.

Xariu õbiufefßool,aftrtahvb poolt, tttt errefdt

lülrifoje ajaga toielifu iMöupkxtwiiic roõiinubteiste feifPcoiibe onotrfaS peres. Äooli prae-Oime jnljwtuS jo öpeiõub krjetoab oletaba, etfoof õptufooHnP oma äfcdcHnuet piilgaiualtimtibaP täiifl. Õpi'lad4e awo ulatab üle 300.ftenx-tbef läi>eb foaTijt efvmenc tenb roätia. ©tfooül meel täidliPPe biguji et ole, fiwrnitabõpilaStte Knd nwrimrt. ÜBöndtrta loalt bptk>S:tcI tiilefd fdpabel fatgiS ainetes efjaniibtel», ©fijaimiie maStu on omimuff» mäibelbub.kxobaime. et fo Xariiit M>tntfaol (era äpfu• reaalfiümnaaiium) mimdteeritrmi poolt «me too 1>töö lõppu õifiiidtega faoltfž h*mtidtota©e, frftoma pragromimi ja õpetöö järek oieifS tol

Köe peale täieline õiguS. —nn—

9faefcb operaamatub fa&cft toaühib.3x'tn>jft förgcmo ratnoafooli apetoiaifc on loo

tfife liig radfeb wwmotorb muretjenub. ftooWon paljalt 3 fl-cgtft, mid mastoffib fcfflfooti I,II .i<t lii ftadfUe, jö iwbo 11 >fki#iid on ttmnitinidie TOõetwb ©mm» Sdjtmi «Äejfocg". ©t

ii!kiilfc4e rodfomöteft jo foernfifomerteft on, iiid tiilrf) jeba ©« Siioni Towiialiuimeel feeriÄüiauajfd higeba. Seiuo.

tBnrgab jultunult ametid.§t<Uitt tefjfti ©iftt roc$fi&je {isflemairb

mftfc faile, fwi'b ice lüpped nxira&te faotuiego.ieft niötöeir jn/btnd miigemo. täitult iebo panbif-oi* 9i«ri intöil-a* miljaavtaiöed mitjeiuargud toime. Craiofd Efd mõifaelainiPfiübe poolt font*»margaib finni tofccfco, efcf füü jmtrem do ärapõgened, ftinnitobatttb tofd mõralt cn turv

tospab feftrtrb. Seime.

Staftucrc Unna »ud taolrfogu.Uued ttxtfilogu& ott uutel mecS-tei emamaid.

fteiö on bcriDeit 17, fwna eraöifi 23 fonötocoriijoft aimiH 12 tuotiti. 2U*vu!| mii» jenift iwfintffu, neriine fctiS fa wolifogu ejiimwd,et fcsnibiieerititifr enam. Uue rodüfoöit moobuštosüob: üüril iffuöe nitnefiritftt 91. £orn, 3i.iennc&erg, SfoiiSftwwti&et, & SÜD, 21. $atww(enb. ViejctiäiD nx#?i»ja), $. Streme, 31. Ov-.lo,3t. 9?emmtcrt. Q. flwifo kt 3W. SBitto (eirb. iotd);ra!l>n>aomCicm«i«i imnefirijali: ©. 3-

ms. & §a(>o, & & ;0Q'f.iü-93cfltft nirndfirjafi: $. ©riimer, 97*ijctoiviKT, ©. SBcSjje, St* JRwisd; tööemfwwcilt:

ieer. & 2Uw kt 9K. $n!I>ta:; fotficAtam.nimcfvrjalt: $. SKwd kt % ©iil; erapoolikutenimefirjaK: 21 SwwrKttwi ja 21. JJkfer (enb.ijeietsimaö td:IUo£>); raabameelüctio rrimefinjcft:5T>. SBowmarai; frtflt rabnwemf. irimnf.: 2f21 rro i<t ileieiStoaie nitndf. & Sfiv

benian. on wofifogu palju pororode poote ntljCitmai b. ©nbife fufje fodjo rfont ei on Hcietdm. lotftfcfl üfs Icfjt, enb. 9 IM#aiiorue! .fatfitKjö 2. fima foPmad üiirniffwi* faiTfofoftUrmtib. StciStie üütniffub-e fo<Itaft<?.rmi4e<nifalbwmkie 'Pofce tõcdtatwb. ÜPtfooÜ haiiJõntfega

lroltc«> on fcCS, 3. goontä ja $. sal» -mõlemab A.

jjSõKutööliõtf föönid ja pafgaolube Forrnlbajafcgafoiuisjiin Sgirumflat

piba# 26. jaam. o-ma FouOolefut. Sitna kii-nubaastane icgafumriSian igas fiifimujeS iiljoljää*liehõiie faUii lappcte jõubi#, ei jõutub jeüeieriiuübiies fcuirigiitmiš iipeSfi flüTiirnuje#. 9formoici tööiäeira i?iffiirfc fc-Õte otjuätati bäältedvntinfega läinu# oa&ta jegafonviSiani pooltwaljatöijtadirb tabeli jmtrbe jääba („sRfigtZe:it." nr. 40—46, 1920. 2ttääruieb tööaja

§§ 1 ja 2). ÜRiljamo muiittumato mõetifa ilainuib aasta PuT>fepäcjüaibc täbef nw#tuUSI. Z." n*. 45-46. §§ 3. 4. 5. 6, 7, 8 ja 9).i£:£g« aiurmioaiü foitjta ei jöirhrb aga mingitatguiefie foäfulpppcile. IjJõflutööiit batajatt paoltdcbti ettopancf fäcSolcmai uaätail nwnaipalfniiiamo iuwefS jätta fui riimub caStoü, rahapott aga ttJwforbjatS tma, SööPiijeÖ Itrffaftbktte cttcpasncfu tagagi ja jeabjib omalt pooltnõtnbnwjc iile*. et iätnub aastapalga (Jl. X."w- 45—46) aoiaiiile m oonaiaa jatete aastatööftSfde HfadafS jarnrbe 72U0 marfa raifyaS, 5pituba tangu,, 5 puuba niiu, 2 puisba erneib,2 ptutba Ifewuafijeib, 2 ptt:uba ioola, 2 puuba

filfit, 30 narta petrooleumi. tali rtroinjjcde ja fun>i.!if*e paif raba# aga tuilefotbjclfs tAStft. 2ee ettopancf tilfati tööanbjatepoolt tagait. rnaielirSte peale roaatomata ei jõudub palga oiSjn# faffuleppele ja«aiöaajt otjuitati rUgrroaiÜtjule otjuš&aba

***«• A.

SSiru tnaafoitita nõuFogu fooSolcF 29. jaan.2&a®t-u hiDeS trxrtta owanxriitjuStcle, feflc

bcjt pofjub foodibe jaotfs fiistct Bätte ei jaa, ieftei leibu puurniuija-tb ego -rwöoljaib. luottiitibatagu iunbu#lifu mää ruie Hitte- jad) ihi £tr itt te rjatfi i raimmije ja jtturböoeo fot/ia«Meiu.

Steebe Hiiuta miie oöjat! maHiliebpraegu mõõnata Forb: fiflortflifub on teijeS-Fol•manbaÄ rooHaS teba, fwna errrra fcbai terb jällenacfcrl waHa# toewab. Selle pa4)e Kutmaiba miiafs otijuätäS rjõuFegii tecbetegewisV fo4)u<-

tufc foonbobo malla ja faf>u šlabattwflttflõuifcgufi tuli# imala utifi teefrejwtufi «tenrittma. tuafic# pjiribeft kibimHnxitb teaji abrajojaniif Fti.be rf>F tiifrube peele äro faotobe#ning finno fnrlfa fa maoieabuie cüiiiel mõõroubaduiib maib öTtwto tnattieabuK § 7 obbijo.l. ®lSöndoane. Stkufu. SFairocre i« nxillabfeetogemi.tc Foonbanntjogo <wtw tnitrDfiarobfom foormod.ub tooF-S ja kOeiiruTed Sfnwn

buje, SHufa. ia toaffoib foguaiitmbcife jtiöfS, ncinbe madbabo

roafteüsnie tecbeiaotuS anbiijteifS jätta, fuj nab jaotiife nfjuiS ije foGPu ei lepi.

airutaboS, mis tingimisega moafonnn nõufogu postijaama booneb fiienutniSteritKnirt iile mõtitfA tufbi otfuMe, ettlrgiimiSte iiJeSiectbrntveft tuleb foobitbo, Fuuo

iie poSttjoomaifi ci ctoa, ja

mmtsteaniimiil tulcfö ofje jocßiiaipibajategakboauõrb io;.t4utukl;fub lepingub teba, ettHxwieb rcnftiiiffubv poolt romont-eerita-fS.

31. betj. 1920. a. teabuie põtiial fõrgonbatiliifirmije aibi«nõub<e pealt mcc teebai naõetcwoattuofjn 2 piotj. pealt 5 proti. peale, fõibuautobc mcifiu 100 ;i !f. lioPuiciõu pealt, fuib mitteaÜ<Q 800 marga, iveoaiäo tonji pealt 600 marga peate, nwo-tar-jclgiaitJa pealtt 250 m., jabtfiaeroa pealt 1000 marga ja mootorpaatibetga 100 puitba tanbejõu pealt 500 marga peale.Sašferiii&taibe Urba pealt mõtta 50 marfa,4iaba pectlit maafonna 350 morfoi ja fol*

Icftiifftfjafš ja£>i'pibv.it'i.jefs jaFiitiinibmnbcle luba peaüt 950 m.

micineb abira'bab ja jt tpen b turnib määretub aiib, fobuforra ieba paragraafi, m»bS ctmotniffube bulgaft räägib, muubctiob, mtejugurw muribc.trtS cwrwmtrfube armupaatifiütnwe ometn-ifuga mapeiTbab, ajuta?!»1921. a. eetarroe lej)i!ip.'»tatinV)ele. ©eianneFinni-taiti 51.333.176 marga fuuTnfe# fuicg ja wäifaawiincfirtc* ette panbivb fui ui.SeQeft jirnveft eel«>nr>e fwmim-öft langeb objefo!>eš4e nrcci-foJinafü.iitjiije fuiliube pecukt ainult16.728.250 mar-fa, mifle fattefS nuwlnfi jiS-jetnifofj ecfaaupe järele 15.453.320 marfai, nii etForrafiSttcft mälfcairinefuteji farmita jääb1.244.960 marfa. Seba pmibirjäätfi peamabct'l.mwtteb Patma. jirft ötfcwõtitcb toenwib-Fi aelariPe FogiMnfmnna iuurcfS. ?9iutuSejt jaettenw-teteft, millele maa Põnn ligi

tncücJb, olarš- nimetaba põttuKööfoo!. laSfe maritopaif, töäbäric. SJlafmerc reaeiftgriinrnaafiitm, Sõt.mj rcaafgümnaajtum. 97enbe liginvllijonilliiie Punnbii roägt ja ecfipoot n imet adubm«afonnan>.!Htfrtie en-cfe pmrbujäägi pciwuabfatmo toirfuiSpnafonfb, tuitrxr- ja job, locmaPlrtnif slrF*na mõis, jätorS tapofruara(ltimmafS 1.677.260 mafFa. iSeale nxnlitjemj-ieftnlmbe on eelarmeS ette nal>tub Fuluiib iifeiilbille aSijabe peale: r«bn>at»iribuS 18.280.080«nrm*fa, IcrmiSlxife 2.913.800 m., põHinmeitunrbuö 580.000 m., tepb ja iitlab 524.000 m., tööja booteF-ecme 390.000 m., 126.000 m. STifufinSe ja ettlewbtcite firfu fofPutõuipcb 21.199.156 marga peale, tulu nenbrtt onloeda 23.644.900  marfa.

ŠBVmafe päemaFoTra pundina mõeti SBrrutnaafanna, tuteõnneiuišfe tnaSfu ttiv

nitu4e tafi-ia põbifiei ttwÄtu. A.

Stotfa toälinanbutintoFi 20. jaan. ©r»o nwÖanrojaS ee#, f&ärfannõüait on tiifelbatub 24 talu, nwljaanbmiieietudi neift 19. UWacdabtiaõb oli äleS ondaib 58,

fcHebefi 19 maob faib. A.

Utts taaQnto^nem.

STafspere mölla näutfogu nxiliS 22. jewm. tagafi «Stunub arwfltfmanenia fF. 33irtd?i ademdeintefs uxiUajwcvrieuiaPs (ailuomantfu Hari

DJhiAo. A.9i<*rootoa . "lrtoifogu tualimiSicft

cforaõtontne 22. jo 23. di toguni lc-ftr.1147 foöctnöficft mdiig oinu-It

227 ifiifut uxifinriuit oie». fffiiMitl«iib fuuä ntmefirta: n-r. 1 - ajfcraiieeäte füins, nr. 2

nr. 3 iäöenvtonna, nr. 4 erapooletute, ht. 5 maiaomanifTuMofftii ja nr. 6 föJmmvc&leieftfi nt

tmViriob, -joib boalt: iwr. 1 19, nt.2 1 (!), n«r. 3 61, n-r. 4 62, nt. 5

70, nt. 6—14. Seega iaabattxvb nwliloöfu:ireciwncifxsb 3, toöerofoni) 11. ernpaoletitib tl,inifljeamanifub 12 ja {oUurTebcb 2 cjiftojat.Sfcncstaba tnt-ob nUmßirja nr. 2 faa-t nft, fui12 fcnbibaabift omale oiu uit itfž ara&vi.

A.f SB4tttaioomttic tfegi 4>oifiJPrStel moobirb.

SSõrrclieä enbiie ajaga, fui nwim roafcol«ntiiiflii ilma miingijjugušte fUfonbnäteta dii,peab inio&tviüiio föeäoKMxut aastat, mille taga>järjc-b nätauc&t uniHioetiii pai&tiamxKb. SC&otuväti iii tüxmub iiföPt poifitoie oltfu meed n>ii.no itmw. feft fee alt Ijabitf-i, finb mii praegu?tfua«itv fui tt«irsr;tu*f£> alla joo«Pjc4> ja iakifbtuigertoüixib. äeibn, o-n fõflbtnle km.ptami.nc maol läiei Iwog moonte initmešifce feifet.Sftcgi fawifaricb mõtawab ipttwntfticfio nxilfia,tcaixlb .tüiina ara ning lofaroab ffii£ feflc faflt»bwwoltfeSt leiule fakte. Wai on ntiSuguijeb

vm meieö furfflaicb? Leino.

enamlaste „t»agttöõbM ena ml Meiõjaioäc frrniei.

&it\ i>irnaote terror raalitfež ftnrroma# ©e9*ihneta Na, ning 'Kaslirmireš fa fii§ otifwifii õpeta ja @djwar& föige oma ixrrcfontmtdj

iinmiitiub paganana. ©t õpetaja ptfgentnrl-ne piibi iimbiima, frtö ei

öi*n i*i> tai nwiiracafi# mlflte firi mitugi onwfi«ic]Gfr<raimi,ii ittx# mätta, matt» fee m föif fo!)ai«. jcüe, fui punani) fuba fiia oi iii

oJtufib nai) firiftfniõrfaS fmrrt meele-Pitcmnx SctleifS cdti itauwurfc fa põtf

iwufKi-fauNob orunmicicii. eriti naiSteratoooti). Särgevc# oöfei fctoo pitacättis fotxvJifht&e cnoimflttt&tie icutfid. farö ftrifirroitmo ioobi

firifirrristtabeft. ttngiituii tofbwtttesook ifNKJUiffutwAe anaimloöteic flrifnrttdtuping Ktyitfiob õpetafjo fappifiö ja tei*ft mäo&ftb,

fiiifiu c+rl>tiit» jai fannafcba; ometi ptäžtiž W* fol)aili)f foeser. f£ea ktftfwfifc emamft*tcfo firilwmäifoft, jätte# pea fõitf loga frapml

folbclt ci lõnbiriib mibagi ära miia.te nwgebe kvl)lf<mni.ie rareie tonuetatt f »»#•iaabauo õpetaja fõrmaie. oelbeo «pwnajeb miijib!" õpetajo mcepang ö ond

fõrf fabuuub. 9iing fuuFbuõ Jeo#tutft, et ..feegi" tubruf õnwrelnub encjde õpeteja am-ctifiurcft irlilonna. 9l:ijnguetc iitfhtbfpeale l>c«fati untiib õpetaja nxrrartfbifcft Wiiieff

jäiigiima. o»lib riffalifub olttetilnb l)ulf õpe taia nwranbuft ning wert e*

loota. Leia».

2?icfipi(ube loljfumifcbForbulfib iptõtluo frl>c!fo<nnaS, s?eri4 fcigrfoSiÜWibnreS falK© Ibltuti puub taimel Pülmol aV*ära, miibi mciii ja taati irctjilaieb ft«W"a foi<iurra. 2öi imafö lafS farbo iüublait tababa ja

fobl.i mria. fujt ta eiurr.u mciiputtbiflaliaie ei pöäie. Leino.

SoptiõÜb ja •blufntiSfib fiijutubtööl.

©iru faimab lioiugmeb iftfub omeiurttinoiijeb, iwnber, farmamob raamatupnffi4*õ FfwioS t« fmiiwiiinab raaukrdi»tb. Üir;aubiiä. mib«>iel juiifil lo;au katatafje, on näit: -2>ir*o•peab lartpärtua pail>;dlema", „Smiq ei "Mli n»*#»te jeafilta jiiiia. ega lapfi riõtiba no*;# tari#-

ininrofi" j-nc. Cftiab on mamaätl noitjeb. 35äeÄ)cb ci booli fotteft faubatt-

Leüio.SärmnFanbi turbaroba.

mis 700 becjatuni iuur ja praegu toett fcuwAetofie fuvnxifS taSta, nii ei raba faHrtft»ma taõrfs pafata.

fcltõfonbUTu übingu wÄu»gWlüleülbücl tooeotefui

23. jaan. maiiti uutcfS ecitnetiute FrtfrtcÄ •-i*. iWarie Cuarn

jtrom, C. s)oriien»fo. Ü. ©iwneunn;. tonnan,Scdfcnbcrg. ©datTO» ttfbti 2(>.iKiO marga

pemi« tajailacMu. ätlaoiclävnub oae-tai ata fi#fctulnuÄ» liigi 35.000 rnevfa. Sliifnreib oli 1921.aašda algul 65 ififiut. 1921. aasta litiitreuiäfjuiFš mätirati 21 'iratfa.

S?et)iii>es rtimcfirb fõnum, magu lattlffa-tS fõi-öfi forterr, on emwaegne;

leba. otirrft teltnb ei o&e. Obi awoanniel. «•fui limgnmiiefi> olefivb arõif#

linna minna. Sa n de „ Sang lo" anum far#>FuicieitS. rrxiib kltsJforvdiif ulnng. Sa piiwr

tub ei õrnim Parterit UHfltctumu,waib rwüfijcanrulije ftifmefce fogu tfiflif ic. ntto pulmvti ligi olen,rijt õiitft riman ibe#föinrtfe forrni joaiwP. Sfroielbi jellel? ioauiflefa fõsrx-<sti toastu ja otluiic teeb uua peaioo#»otef.

Scltfimaja oõntamilaPS firtõntalfe biwmuiajal ieltjibe ejiüiaiialie iiAjritae faoiaieffoffw.

«lRumanu M finni loirN#.

.f>i'l]irtt luõertj n«inmi offitub tmraß, no#jtafiif ja miinapõletajo ©mbofiun ©ilnilin tiani. febo la jnill unu uje piira jt M9ttcn»>mu vÜirifS" fufjuti HÖalVi allo Hurti penfatema luee! niitu inimeft. leba «wnga warjamiteS ja luäiubu fa toargnies õi<ub>tätißkil|e. tif.

„Saba firjutufc toffa

25. ioon.. nr. 20 (625) „stormifi(rw footofcf9?araa linna jpol f»t& ,ffl. JRAni" «fl*on j»antml>. on mul ao teatata 4l

ui*vu4 ijeüe ficid&ioeaa midagi iHrift ci ala.m. Wam.

fiaroa malifogu toaliinu&tc tafl*iarifb.üföagit teata, oflib iwljihiiri 9?om kmQp

fogu 8 faubitaatifc niiticiiri*cpöä?i iaid:

3Wr. 1 smei&D. fatfib 791 tjoalt, 4 fofeft*9ir. 2 ©«riialbcni. 463 fc. 3 (olite.9?t. 3 StcmafaitMafcb 3317 Ik 18 dubkOL.3i*i. 4 9)?«ii<Miiiu*TÜlw 832 f)., 4 tofya.9it. 5 .Qriftl. rafrriHUM. 828 fc, 4 fotjtok9£r. 6 SBriboan. ralan. 653 b-. 4 fofjto.9h. 7 (*csti tclhixvct. 415 b, 2 loWb9i.r. 8 Sbmetmb. tfotrnmrn.) 1075 f*.. 6 f.9W Hi6 ci ole alrioimifttft cnrmnft ifcjrlto»

tcrteiÄ. Sita.n<wmt olid itrtjialtamofttwiyid9? enne Unna twlifoguS ja uxvliit,iities nii ii & hi+efc ii>õilm ära Kilab aic feci-ö-tc toob ttfWjatc pamteifr r(4uite

M. Mõru.9?nrtoa fuuttfa

pcetofie ena 6., 7. ja 8. n»c!>niorif i « rool SMiipeatiid pioifU. M. Ifora.

tšnb. Simuna Spctaia t.80. ioon-, hrri ftSrpcd wcwicbifet

fantiiftefine Simuna fi>rif»*Vi>etojo ttonbCt,SJtfttmlne Stnnnmd 7. mecbr. V*

Cumffaob ia hiljub.&cüQe imttem hribf, mid id toOmcf iiiy|t

eit 29. jawtucriJ. mil teeb uttibe oiud jn tiim*toob finni mattid» nH et fäiwKtfenrtne Kriim»ta. ÜWdifll ow 3 4jalgo luvtib jaJätöö möga fikstcmbatu^

rtr. ŽT.4 j»m«n ttiiine

4

60 «I

tuulutajatele!

Kooooinißife lüüiiiüfi Mitii Jfiüiiu Jttitin"

Bflsiu 75 mtH. BinitMtP, ~ „.

Page 5: Tallinna - DIGAR Eesti artiklid

tföi>nttftft. on muÄ öiguStutti», *t |ct fotw fedtob* Ud mtote kribud*

amtetniiiupele praegu aniaiKitattmtub «djatwndja mtmftri poolt otjetobe*tef* fobulefe ei tebia ftdja fiieubtaba. SRaguonul ajal tooftõpetaiate paiulijcaäuS bari*toidmimeteerituiri c<nbcfdanbmata järelcrnblif*(uit päralt too* ja booiefonbemmi&tecrunmlätte mafoftmatmiMd omi, nii tebii fc tooli*

jnajabe erimäärustelt äwtippu*wafd, miha jrominibtecrükmigo foffubeppibe*

iubaö foffultcbfl.Setted füiimuje# olcfd portouSntiniStee*

tiumi feWtoalitfud fui fa foMi'fu-0 fooliraolitjttitfc pibanub fõäge enengüiie urnid lammea&tirmo, et ma jahe cpitarrsnieSö tangoni feä>obd igaž maatfomrab ja linnad otefd-roõtbubtifiuft telxw fßiigU on mõiiate me*M> ulo*toõetub. Sfatön to ebltudmflteriaaft, naguwflrctmt.lt nrõiüab, roõi *<**«!* Pfotfwttbelolütroi nool jo iiiHbužiit mõõtu 5 mofs*ma et fobtobcd/ fud topieb foolwnoia&e puitiuM wäi nenäf toamsneirafel toolid ei jaolaia, j liba tänoÄwi cfjitu&töö malbete pooltjama torifi forrofbotafS, fui roana-SIL Seidtejõnabega, et roaHod ebitubmaterjaali, mibariil anwab, fofyafc mecufS ja focibma-iab, fudmaja, riiiöiJoalitiiiic toetutel ülestl>itafd. Jbuimeie lel famtel aoStftt fiitrarte obitome, ebflamme faid loiunofd inimeretwiäriliieib tooliruuinib.

SPhille toõibaffe toadtato, fioribatdmlntStce*rium on ju 1921. aadta eetermcS-ie 90 miljoniuute foolimfljabe ebitoimiiicfd ecjartoedie möt*mtb. Ihrib mid täl>enõas> 90 miljoni eetermeS,fui meil uš»fu ei ole, et fee iimnma riigifoguc c Icirtoe- fom i&jont poolt fefs otdtiwbdFS luba*taffe. 3<t fui riigifogu toljab õiget ntojonintdti'|t poliXbfcjt aiiata, ta ei tegigi jel N«4 iebain irana t lubflba, kft ministeeriumil ei ole juimngifugufeife (KtÄmeib fogwhtb fobtflbelt, fuip.ilju focÜmaiiajib fobajifuö fool hool ithtfebfifluaäjetrab 1921. aastail eljilafca, fui paljumojab maf&ina fötemab, fui palju omumalit*fnjeb epi-lufefufaifoft fatanxtb, miSfuguie P>lok>ni jorele fawcrtfofõfle c4)jtabo jne.

fiui meie ministeeriumi algfooti feobuftuurimie, |iid leiame, et tema foollmojflbe |»«

ravtam-ift ja nagu fõrmafi^ntafdfüfimufefS peab, fui tooma loutobe eljttamtft.lloolkmajaiid ebitab bfltibu&minidteertum, nagu iU<ntai nögmie, fanvafileltmxrte orimaörud*tega, lcomolatrtabe ebitamijefd oirbenbab tooda oma enim?vinnile mäöruteS 10-mft para*givafi. mid läa-gmiicüt lairrub: 2llgPooli iileu>vi!piiK)jaä on folrustatub ieUe ee|t Itooüiftomai

et fooübe juure, fuS ei ole olemad majapibamtlefs tarmiSmwietoaid färmaltbooneib (ruu*nub lacmaMe), neeb folme flfldta joofjiül,ar.uKiS föcdoi«pa maaru-fe mäljaifuulutam»*feft, cbitotafd,

2iit fits iifs taftfiamatteft füflmudteft fuit*dttdlifu fllgõpeiufe ellwroitmiiefS on foo li3n n j ab e el> i t a mi n c fõigi to.rtoiK.ote rim*«tibe ja fõrtooJo&ituStega, fui fa nenbe nemorvtrerimj-ne. Sfttefd tuled teateid fbffuba tofy>tabclt, fui palju lapfi FooFimajabe patuibuieJMttt cn iUnrnitud foclift ärajäänta, tuleb foo*üiUõrf finbH-afd määratito fooHtoiflfirdtctgaluua, fõif tavtotliifub teakb foolimaO ibe rf/i-iamhjefš fobiäbe peaii Pogubfl, ebituiäplaanibnxiijfttöõiöbtö, eftihidte fu(ueelarn>e.b Eoffu.fcaba iä riigi ni.rg fogufonna. nxibeForb ma*jabe abitomifeS fin-btofS määrate. On fee iiefj*tiib, ft:'d torfeb niipea fui mõhnalt if foo lima 3jabe €bitflntri|ele ja paranbömiiele afuba.

Oäcgneib.)

ölifoot.

Vtttgisigttfe magiftranb & tforfafotoim fyoribuSmin ftri poolt Finnihaheb bgtrSteaiwt&fontna rfli>mu§r.roit)C lije ajittijefdflpetaiafä träSoteftool poolaastal ta temale oniufccstiA ettelwgeiimft Škne FceleS pibabai.

£>crra 91. SWelntfoto

on Frtmi:na«fcprotiHji aftrfffof* õprbcpjufS fäeg.otemal poolaastal nimetatuid loaga mift 2B>et*e «fcöteS pvbaba.

Knaioontia inSttfunbi btmonftraotori toodetus.

SrcÜS 93omn©mt on oma pai«re s<»Jc anatoomita inötituaib bcwonftraatori anietift ma*bastattii, crroaieS 1. meebr. 1921. a., fc tema«iemetl mitictakrffe f>erra Gwbcl fiiricften/OerQ.

@usi. Sutifu cfilocngaine iife ,j@Jf)üf<%oaire FälrfcluS ilmaga aial"-on iitiÜ-ooJi aitic# 5. irocpr. 1. Ip. i

sraftilifrb fõob jwHum<tianbustea&usfonnaõpila&iclc.

nwbai&kcivu 3 fotma befanTtiffe oniififodli iuafi4fu£ fotfyutfc«fö tei-mub taimne n&>tuba

tööžw forrotfbamifie foifka faxintitatiimieS anöliiiifid.

Öfonna • ettejxwefulfcotrortufa praftHUite tööbe forralbaroiie iubfeS

tenfruštcmn-a iiliiVptöaStcle'tamme tel# uute abij&icbube firHtwniic jki Jr«»bittibe tvnKitmije (ibi§, Fuii fooöndtieuiwšfomwliwiniol-il pole. põüinnoiiaimbitfie praffcili'}i talb 60kenifa3 Fomtlboba ottiii§ta§iiliFooäi in^ttaimaa iitdfrentäatiifa. õpe»tuio oitbmiie põFkwiojOHibuišteoblaštele põf)*

mat.-loobu&t&cii). botanntifa õpe»tood iik&tnbefS ormota. pool*

eakafä kile mine apcitojafe ajut-ife abijõutröhnfiie TuftaM jn kHe niite proftilište tööbelöbiiroilmikfs 5000 m. irawrain.

Slofjtulife ordtiKabttfe õp ela mine.cltepönefu peole, üoõi

«taflbabo ioaitoißfonnÄ iiüõpifkišitele õpetatu iftFui nui tk fitnbuäU'

t» 3 õpcotr.es, on iilifceHi nxiiiitiuS onnitattub teattfba, et tcosjeb todhoob

Är & lioab u&f oama tuastoooolb efcteluÄemii» tuu*foto.

Eesti-Wene rahu allakirjutamise aastapäewa

ja Eesti de jure pühitsemine 2. weebruaril.

3:öbliflld pdentofd oli ilu! jelge patfefeptid*tciine tolme tim jultuftttd. Äulbltb piifefefnreb fatenbaftb malgei lumel. Söö jetfid malititüfe afutudteõ. fooiibrd ja äribeS. IteljubeftmpiuSto abnab o'iib Cfcdti marmilisie lippu*bega ja robelijcga iludtatub. fßabmaft, rõõn>lad pidutujud, igal pool luurel pulgal lüh*utad* äirihfteä peeti tontwiicntaialeeniStuji.

heinaturul.ST*l| 12 aTi hcimoturul fõiamöe efab iiled

foatub* Öakrtoägi, funnrtühimägi, raticuroäei,taid tanfi, tuletärjujaä ja läpuitd bot) Sirgete ribadena teijib meie maljStxtb lõbnuriib,

torvalifud, rõvmteb. olib ittmmmätoCvbariigi malibruje liiteteb, sjuK riigi toguliifmeib, viigifegu jttWcja, fõif toüLiantuaubipUÄt;aatiliieb ja föjamäetitlcb e-|rtejai>, -pullfõtgiemaib fdjaaoäekiji, riigia-metniifa ja fCJtd*fort na efitojaib ja faugwnal ürgomata bttif

rflbtocrft. mägi ja fõif fiõagemadfotpä ja tarme mnbeud ai fui rap*

nwuert.ülbõnl «timut petrfe 12 idtrrwttb riigitoanemHS.'iid iiped föi(toi.ißtüter finbml Sootfigoi

lertoitafib iõjetoeie ofajib. Ätttäral fiaibotterpöörad lilbtfcje fõnoga iõjainäe pocie, feStctobes lelleft Uwreft •möitlujeft mid meil oma

@e§ti eefi tuli läbi lepa ja feHefttä»)>:i|aft putncift, fu§ |õba lõppeb jk> «tbu attafirjiitati, fiäüb on fa malidriigib tmitb tunniCtamrii ja, mõime raljadlfuit oma fobu fafuldtcöb tepi. 2Bõtiiw|cS ai aga palju meie toai>maib ipenbi iemgenub, nenbe mäleStud a!giimeile fubhiwda». Caagmuttte eufd mängililetratttceSfi. SS-frminister Fitibaol Soolid tertotlad täjatoäe nitnel rHgiiamcmat jf. sätfi,

ja rofyix&fitvft. dtimitvanem 8.pöitoad fõjCiioiiclc , hrf -meie rcfiHJa pa*

remale efito^r4." Fr» on toaenJaJfe meiefobumaa pilribtfi mfifia «janud ja •: 1 'anitub ipoitmiiiiü itiu iOioe aitfai tx«bu teba.Sf jamifli on lo» cbabptäi tüfa maftnid oma ifamoa eeft toSfjo adtmr.a. Sau&bi ritgi bümJntcft*Sellepeale «natSiifib mäeofab, Paiaabi ma4Cemtufili*toori bdfbe jaosel riigitoaaarai, lõjaminifiri ja teiste fõrgonwte lõiartwelcrMe ae|tlobi, W.iiöS oma ajwpaifa. SõjatmäaetoSte järele fammtifib twlelõrjiniair-ia Upncfd fuwr buifk>i}*ftoiiüjib neeb ;>ie:e tiuktoJJicb fangefa*ieb. roobilt rajati „©§äo>nia" foirtjerlqaatifud lett 1

PibuÜF aftudAlgol. <£9to«rto" fanftforifcol ofl tiaib*¥i®kloorberi puu&ego Üw&ta.iirb. Mtiftelcilual ootad..Ge-tonia" juut totrhtfoGv, naiieb toalgetd piöufKitiibeÖžmcbcb muStabed Fuufeebeg jQ muu*jifaioor j «pale,ja $. XopwKmniga. Smtr font-Iniiaal, iibed rõbubega, togud naaržtl piburiietes Ja pibu tujud rdbraaft täid. ©jimedtedrtbabeS «odtfib ajel aiisuõõmdtena föif iuäljamoa riifibe ejitftjcb, tnolßlnie Hifmeö, riigbfogu üiflemb jo RttsCariblibte ajuta dte ejätajab.SLaflinna feftšfonbliete frwralbudie pooit nxtlÜnb fejffowitee nimel atuab pibuHfu FooSPbvfu Uibifefe Ictiega 23. lermitabeS föifitobõiak» )o tt>>iiiyii?,e Ri-Cmeib.

SJtarie Uttbert poolt Luuletattib pöetcafPbcflepiibuluufet fceftorrrarriä «läitleiatma pr. SSilntcr-Suiga

Sõna m?tc6 riigiioanem 8. SSätd. KaguiifjiMe inimedfe elu? püäoi ct%, fird rfeenejednrvffentai jääbaflie jo m*<Xbatail«!abe& ntoöbaläinub elu peale laaafi Tuoabotaifie, nii on farcfyrca&t* elud päewt, ®u£ möö&atäitu&b ajapea e tagoii iroabtrtoPje. Xönanc pietu on

rdm cl-ud iifS niitugitrc täidad petetu.€t ole ühtegi tcift robtuaft, fclle miuotuif niifurb, nii ra&fe otefd ohuib, Fui <&esH taftixA.XLaugefy Skfkt jübciuejt, läbi juure S&encmnafogcnbiilFube 2ääne rne,re rannale -jõubed jaiiia minaiTo kofcad, ei jutrftiwb to tuefl omoriiflifl ju m lajotnJÖur :ft järge fimtfeidtaba, firtmdöeob iaagUjiintiblifeb õnneüiijijfib lülib, ningutcie teretud oma ifejeictuwie laotab ja fcEteiuo-renwnl tfun teine ratjsoadteft. SWiiteiilft.r£a pdiifuift ifejeifmuft ei Faoiwnub tfietewtytoad, treib Fb ema Üfifftje loabaöaije. Seitiejrbo coiStct Fawnataftmr pärišouiujed, oLinteifyn ja binge pooleft tööbradte ijankrte omab.SWttte i'St:o roõiiöujeia ei <wmub meie rabinad

oma ja wcbabult jee yünbid aifedpifema tuöfaluie järele, ju, cHeS orjab, ei fu£-tunub lustcöi tuöbobwljie püüe, ega Jetpipimtbmeie funagi oma ieijulorraga, leba näitoroabraeb lugem';lo **u%ib mäfcfu ja (DoStuoaffo*tniie 'fa:(clb, mid ©c£Ü tahmad orjfcpõlmed rtieuv>ttid.

€btunr pJrarJflfuie retwlvtftuon, ttrid purudtad ifctucfitiifie 25ranliudmual ja iile ilmalaiali fottlnS iwtifi aateib, irabobufeft, õigufeft,

rroaitod oma niõju fa meie jaatinfe peafe. 9?cfltbe utnte aatele ja mõtete mõjul fwnliiS ©clti ja -teiste ptirircibnuažte lua(vdtatTrimc pärigonjirieft. See tnabaStamineoli SiÖ almiM mormilif, Funo tegrfifuSl orjudetafi fedtid, Firib aCgttd oR fiisft tlegarmi'cbo pcrantS lugu, äärmije mlftf fõij ja jilfujc libi mõiteti nwidti juur oia Sedtimaa pinna ft jätfe raftua orroubufcfs tofiofi. SRabftn®fa! taõiuidaijje lilfubo, r.tu§ linncbedfe ja aia >?. fa iiin mita Ivirb. ftbe linna moKtfemineteife järele langed ecffladte faile. Äni fee 15

i-qt iibnõid. r!'» fee juur pööre meie elud. 1905. aeti'-. SBene re*melutjioo-n. mid mendadtrlc nii õnncuJt lõpped, ci nn naib trälidptbßeii H>i»*.iatev Fameile mitte mttagi. Sbut ag.« meie PiiiiteibLea>!e 1905 co?«ta traataia, tneie niajantniSlifttfn ja ctenrinift, TretP uufi etfetuõtteib, fiidntkme, nagu o4c!Ffi fßdtfi tuirSfeü ttxiitnu. märdifcß trerb tneie taitua eJndie troolanub. üfcnltlih jt ilmaiiäba ja famnaleb roapubtufeb, miüefernafeib moojfmo ajalugti tnarram näinubega poJe, ©intreb ja tcägetucb viigibja raf;tuab fengetunb FaPfu, fttur fõba ja TCituolirtfioon nölinb, neigu bätrÜtaXž ta Fagu pracgtrfe ilmafomt, SbSgu tarm ja 'iiFe õbfu puiadlatrab, ni< fiõwfearab Fo juurte !>&ritudtejo rctpcfidifiounibe aifa4 ureb möifeb, iweoaeteb. Sftrwjõfco tbi mitugi mrt mõlet, nril-Icft injineteb Finni bKÄifib. BF3 netfi «abp

b*fi oli. et igftl 0» õigus iiejeidtoaüoma du forraibaba. SeQcft mõttelt baftajib

rc«!ruab 5a tõif neeö laijmab, fedJentoi juurte robroadte wäetoõiimi aü olibw....v, 4,cj.u /a buiguia jelle rabtoastefcejetllwie ja ercejcmwiraimiie õiguje lipu aü<Dõ*ltiK9i«. $a meie 6e3ti rabroad algadotoa ifejeidnmje wwiiXiift lelles juu-reS wõ-itlud*le feewš. ©curnn-jammult soõiieti kinoleõtgtuiji, iiljiefft õifluft ei jao ilma mõltluieta.SBõamift olime enb ijejeidmaFs fluriufctinuö, fui määrad lüäQit meie inca offupeerid ja niipea fui offupeectjab oMe junnil ntaatit kU>fujib, tuitgifib uueiie iba Poolt embtje Söen-emaannäetjailgcb peale. Stfeit ei alnub mibcgi, eiotruub riiflift forralfcu|t. ei alnub viigitavat,ei oinub iõjcuuage ega iõjartidiu, fuib meiealgufikne iiidFt tr«sitlhx|t- Silti peame tneclbetutetama nrete noort ju gu, meie fooiüõpttali, 3tceb 56 fooöipoiiji, feS ftnbra* Xcuidioni juSjmiiiyül 92amoa f rc-nbMe enamlane iocdi;u läOjib, oft arete efinsme jõjemrierja ja ke täitis* löcbmaeiti oma tobule; b, antultftrnim-lamtrailt maeulojc iilemõianii ceft taganete®. JRa pärastpoole cm meie tooli noonlitgu igale poole, loomudrongibel? ja mujale,fus julgeib ia fongeib melji maja oli, rõõmu

ga lüwutb. pellel ntifngiMie nootiugu, rnõib oma tulemifu päraft julge olla, ftutaxtiwwiccne juba üsna pealinna Kiljc a>U oti,jiid tulbi Fofifu atu ptbama, fuib fellegtt eioffaub mõtet alla aitbü, fõif, jetsjudfe ja Fifätbepealt amtamata, olib ttwfatitd tjaimaa ja OfedttiMeidwmje eeft wõfoXuledje üdtuuna. Samn>icmmuH aeti 'taaerianie iagaft, mltt" mittegiftlõime riigi ja fõjaitP'ie ja lupatfd luõitfime, niiet utten! ajega a-uija ja fa-j niitu rabu wõifintetelm. ©tjled juured taõiflujed on paljuõt:meie bulgaft oma toige ju trr ema* mõra, omaeh% obmrifd toonub. Utenbe lugomata tjaubabc eed iile wete fobumaa, fud lamgenub famgelaftb pubfamab. Fcd, toõib oEa, miimoft forbaotiia fuSiumaite filmabega (iesii tjamaaie mababuft ja õene joon>?|ib, peame aaifartuiegaoma peab pclic.dtanta, olgu nenbc ntalcSitrdtrtciie fudiutmata.

fifafoor mängib leinama Stiiüõ. on meietjejeiSfrimfe mõitlud lõpule iõubnub, meib on fafuureb t:äDine=©uroopa rtiglb õigudlijefg rilgifd tmvnistaiutb.

SKeit on flnVib ja erajfomtab, on mitmeiiugufeb maateb ja mõttlujeb omefedfid, fitibii.Ks ažjas ei ole meil mafjet, meie fõif, ilmsieicnbita, iootitne oma ijamaaHe ia ra-btaa-c?rnt. Suigi teeb lertjfu iätjetaab, aga ecSmtrfon fõigtt Ufd. Sjamaa altar olgu meile fõigiL pi lx* ja iclle eed tõotagem ifamao ja mlrnu õnne eeft fõif obrorilS -tmiio. ,i«gu meie fõtfibe õrnn ia rõõm.

ja laulufcori faatel föia?rjL&ev) ,fflu ifamap mu õnn ja rõõm . .

Sörgjitijena lõjtelöb riigifogu ejfmeeä C.Sharbmonn:

„3Weie rabtoo£<m oma IfefeiSamfe toi iitoõithtje Icbi Fõlte toonuö, fub jefleä ioõitlujes ei otrntb mere jjFfinba, ei olefä fa juutnuöütfinbö, ilma u/il iie cfiita feba. toõiifuft Idbtttfwv StwŽctGii;-e nteelöe oma naobrib, fcamcife fyäbtt aje! appt tõfiafiõ. ©im parmefc,;ge peaJt toenuasrabtoaft Soomet meelte ru*leiutrto. Seame oli, fes meile oma pojctt appi

FeS iibes meiega oma trerb meie toafr.vbuje ja ifefetSnmie eefi roalafib. ©oomt aii,

U* jricii" toetab. Soonite oli, FcStfwireKma meib de jure. turmiHuS. (Soome nimetamiie iuttreä tõufetßib fõif püäti* Hatuv*fcsteao ftibturaiatPnS. Sttangitafie ja lanltaFeSoome Iniirauiii ..SRcnanwiie"). XeijeFS hilotcne meeibe mcaemal merebe Toatiljcjal Suur*

Ut cmox toögeioa jõialaetooš-rtfuappi jcaligr ja meib fõiumoanaga rißalUullteeta?. (SPöif t;n4eirmb püsti. ©laimab fitbu*att-albuleb. -mängib öngH>ie tyüm*nuit.) SWe! iiVüigfiüute de jure i Miniata im-M on j muret Sobina ralwab, fe? mcbabipe

eu-te fontiab ja toababufe fal-y-jitiffo ca c.!tmtb, eüincft oja mängiwiib, neeb on

§stc.alta ja tprantiuSmaa. aligatijin'eJ tummigta# tiitjarie Förgem nõ-utegu naibde jure. (Slettab Fitbuawafbuieb. Sttmtfifa

määgib ja itaalia buinnuft.)Sbõigföe neile fb-pre-belie ia afumce?'tde 'bitüametuuctjefi päeäial palju tönn."

„©Stonia" lamuEoor laulab rn.imt.jifa jaoiejpihtMiaje laulu.

SäEiämltii&fccr fäägib pifarrfpTt meien-ötilejMuštie iegciirnfcft ja mõilTujeft meie ifefe.latntijie twmi&tfmije FältojaamitjefS.

j®a fiin oli palju raS.fu.fi ära tornita olnitb,ia ei uSlunub meie iacbifnb ja tegelnleb tobeaa&fa eeft, et meie nii ntiliu oma ceScuärgHejf tarne. SÄältSministcr tuletab mttiu ;ea§meie fnatrema ja {aeganta biplprrtaabi ssaan%?o§Fa teen uje ib rnceföe. (IjJoSfa aitfS tõuje-UKtb fõif pdiSti.)

Soemre jaabif ©. Dteijonen foorntb fecleS {abtiai poolt ©eStile

õnrre, mis „fooiemaft iiibameft tuleb".Cnnciootoibega ia päetoafal>a§te Fõnebega

eitr.dnab mcöl StaHiirna Hnno peolt Ünua-peaUne:>,jou, Sutentie fitifu poolt õpetaja Olreefa rigeuiu Ftrifit poolt pii?.foip Sffeftatiber,„Grtoma" jcitfi poolt Xr. 3lcfel, «©Sionia"ofaiibifme poolt SüüS, 3tajg,ielt)i peolt pr.Chff, (?eiti rcotslalte poolt Übootfi kfietäar, Salfa ieit iibe liibu cfiitaw S.lfiariigikogu rilbma poolt ja teiste Safjia organit*lalfioombe poaft eiila-iab. (SafSlaiieb Piboftboma fõneb Sofia Poele?), Fõrgem _ mifu.ftfafocl, meremee-lfce Hit, ajunifful-e iiit, fotttp»--treeSte Uit jn teiifeb. ipibuüf fooSolef Ee&tüfiwii Fella neljaTii.

jDljtttfcb fcibugtuicb.

Cfrhif o-li ..CF&tonlflO" ja teatriölyitb, FuS enne etenbufte ahruft tViectXi-Faljeijeb trnnoogib este fcveti. 9ficf)tOüft ci» iffcllxv>; • rdKcl armil w rotftmaf.

gimtatooUfagn t>ibulif foofolef2 toeebrnatil.

jrifafcfc $ äöirmd. Sinmvttafšna &oejptfefu fwa*a fotjta ja 4ecb ett®»

partefu fooSolefu poemaforta järgmHefi faodoicfuffö ebaji liifota ja fooeoleiut @edti de juretuwnisiamile pöbiftiemtie ja wfjulepingu «Üofirjntconlle päema m*iledtamiictd pibuiUufStwmiiftobo.

fiinnapeo ettepanefu mast» töötab förtaijcjeidmale loljiati&tibe rüljma ofjitaja 3fortnam ia teatab, et ijefeismab fotfiafidtib, futfooSolef pibuäifufö timnistatafje, foodolehiitklsfnoab.

Cinnapea cfifapanef wõetafle üeieidmafejoffiolidtibe bööfite triad-tujeiSnrijci toastu.

<3cfle järele järgmine järjeforraiine linnatöödtfegat fcosolcf reebe. 4. toecbiwwt peale finMafS.

2-õpuFS peab linnapea JiibiMe fõne Päetoa täfjlfitje fobta. löcmo ettcpaneful audttvtofSie nKifwbtisiõja»S langenub fangelafi ja fabtrntrb iPoSfct. SCaaitvna enbtjt tinnapeaib jorabiiSepimtgu ija, päSiitõucmifega. kfle otiu&tatafje riigifognle ja nxibariigi nx*

tõbila pietoa Pn-but ternrtuSfcelegrammib iaoita. ©ellega lõpeb foo&olcf fcU 6,40

•min- õbtuL —is.

Tallinna sõnumid.

SlnnatooUfogn jarjefomline foodolcf,mid eita be jume tiwwidtainaije ja roibw

lepiagu aHafirjiitamvile piibule*nvije pubuH pibwmata jäi, pcefafje bamme, 4.

meeta. ärai. enbtrie. •

@b. Sitgonfmetatattwt sftoatl:aV'e 4fedti efitajafd, naigu„<Boti|. ' funSep. serra Söiirgo on proefiu w*äißdminifttl abi.

„©aba Staa" toimetajadon berrö §>u#ud Scjjoiinoö ofemele t?crra Wbo

aÄtuuub.

slatoatfttfcb {« wucttbufcb Uttnavaamatufodu^

 SWttirrm* Rmto osoaüfiu racertatufogti jitfytlmirre lonfaž mifmotiel ««cl iümrobtmrcili.

©te atmalbttS niibütM wo*forrapuubuie? fui fa raamatiifoöM

fetfliofintiicoriimsiici ja toienbamifeS. lai oga Üwta racamalufogu omole uue jtüiKutc*ja, fellel rornnn*u&>©ube lartctlbiamiie alalIcriatboieib fogermcieb ja feUelt laota wõib. et

ia tormiUfttle fõrguicle fuubabfui wrbolinie fiilö leöofä mitte tofi&tufi

ei tee.Uuel tattmwtirfogu jKbatnjoJ <m ptwg»

faitlraamafttfogtt ntumibe laienbamnte.

l. toeebrumil pibi raaimahrfoguoma lugem liiafS mbneb tooö linna

Fütteojafonna nnwnibeft jmtre ktama. Stuumibe Taiiwbainwne on mäbbapaäfjemata tannui-

iaartub. jeöeparait, et praegune luge*nrifelaal jagebaSUt fõift lugejöib ei juaiöa äratna<wtöba. ila fwgemifeicšal faoS uute ntu*mi õega ei ole fiillalt arnar puMiFiumiile ja fellepämft on fiifimud üteSfcnõetub, PaS ej aleffltüõpmaiif maja öbunfifiot forrcl taifclusdcfomna ruume, mis raucnalitfagiiJe patju fobafomtib on, fui praa&ufab nwtmib, raa*mctirtogu iauJtote Vwba. Sfbuumibe faOmtfefiijimatiS odeuef felkfi, Fiwbaö lirifn«inxt.ltt*fuä peale wccitab. Säbemal crjat ama*fcafie rOicmratufogule jivutebntanxitteS tubaõed

eralbi lebelugejate ruum.€>liom<tt#e kett lebtl itfcülbifeS lootis,

ftebiebe lUö«m>m« fümiitab flflo jobfoiat janõitdb fenoim mib raamatute litee»jaib effitcb. @t fehi ära boiba, ieatarftegi eraldi Kifjelto&cfate itfaltmb.

sse<tte ifette atoateiFje iruteS tubaöeä

hste ofatfonbtoäifeSte fa<3te jacFjS ,Fe§ fwtrei ftttwifl raamaiufogu taroüafttWib ja FeS •rcä&a a#fe»ü)c<ba iajwtfsta armwStciroab. £a£ie ejafottb laab Füß

Fwi-b eji<%u, Firnl juttwmaib rumme eioie, tuleb trttega tebbtäaw

fryrcaitieiöiflje mõimaJiaba

raamatute fõigtle Foju lugeba anbmtne.sraesu on feHe& a&iaž ee&öiöu&tatub tetfu-

FotraS iirjnadrcmfob, ifcš fV'«H Ijjfieba «Jditoab faa&a sttna FöiF limnaifabaTttfuib ilintna-möfjirfib maFfatrwb, fiiS bealFS too•mttliFult ÜTwruö rcamniuFcKju Fa Fi>if fobaniftib

übej roiijil tarwitoisa möinm. seB je enam jütreneba tabab ja Fe§ raamatu ibmntmtfe otstarbel laeb, jee toõfcab raamatu

Fctju iurwbo. etröamatuFoigu mitte ojatuttfefs ei aik, itwib ett-aü trobu-fe Taiad rlaahcwuilje, FxwiÄMfe täieuba

mije ja encf-tt/cribuje a>kil määratu jiuur täbt»fu§ on, 'f?äA:v foni h<«

öebo a/tvbnwrte m 3 imal Mi juba läbemai ajal.

Mu ema Ürjanbufe muretfemine

on fentni ilma jrtacsmta ja möga ForrflMtuiniitmtb. SRit-iib tafyctAffe fjaafTtfeba» et roa'ljemcft fstt itmiero '©e&tä Fitrjambuß jo iwitmct»luft mixvba Fa täWtiVnm ntff januta f f ailoti peate ilmumift Fogntft faaba oleFd.

Õn ÜÜC& toõetub fa

raamatttfogu teenijate ixtfFabe ftttirrnbamifeja teenijate iuurctoätmlfe tüfunuö.

<m täiesti F-inui ja feina juft teenijate Jnttabueje txkaft. suli>

mil Fõ»i<Qi'l möga tJaiju iretxiaega, -reöifÖ wnaimafaifcgu ttugimioitia Jaftft olema. tftfrfciS ofeFö j-ee foftftete ja iileißltsije meie noor jotfle, CeS oma tJütjoUxieimabjjÜMibel ja Fiw&eft möäba jaabomjab, Gt roomatil Fo«flw jwtppäerotti ennamitit möwncrtbttba,

on fawatfoiiS toäljenialt iitjte teenijat Juatretnõtta. s>racou 'on roamaftwFog-iiS üitjes jirljrutajaga wcilj teenijat Äho jwaeenitje teenijate«rtmogia mõiFs efyf rocmtffcnfatfiiOtaaba yFutö «acnmatiute mäli«ianbjai& ei rnõiinfo newbe taä|swj« {röga jwroft (1800 «matk

Fttuä) pü>f>öi)»fu>iit tööle ftaMMto*foflu ju«jotajal oi ole praeflu afiQa ramnafeifo*ftu orfiOfnifcmbo ja forrotötabo, jeßrpöraft etta finwittib on omo tööajal reamctuiö matjfranöma. 9JH on ii&e ametit if« jiHiiepotfamineItiSfi bafoadtl foproifot. (Saanut j on tarniUlffa raamatute «txüjaanöjat* palfabe fdraenö®»nitire.

2ftp>ut§ poäf> •foctüiba, et liirnonwlitfuS lift"

na taanroahjloBti laicnbtmtfe ja torroidantiteFcnofftjuSiclo, uit WfÜM fui ie< iganed nuttma-Jif, möStu tulefd jo mitte toriwiiffa frebirtwfib ei feetafö, jejt ott ju raamatufogti famn

cijtf tuetfl ii&jrfic*nöi tui fooii*.

SRttuflto fa teater.

staatnötcofcr.

ree&el, 4. jfip. efieten-bvfet Jttt*HiaStufe lõpp" Stcöert SBracco 4. nuiat.

tatüiir. £ealrisiico<>.

oõfatvaeltfeb teatel).

Sdjafoofi ördtifd mäaratub.$rofeftiar €ergei ©Uroftor&fg on fõiaCooli

aršikš mcäiratiu).

Steätibe nimcfiriaft fttSfit talub.Crniine 7. jütaitae peigu arft Sutwig

Stiirf, tcš 9. betkaiuPröl 1920. a. ära furutttVlu£twtataiC>e niiiiefirjaft ntic^a.

2&aru£tufr tofya ametniffubele.flraiaamiit waauotwve eeft -nu.Ksettbfjie palga

Iftaiftii* jaanuari fuu e*£ ft 9<KJ niarfa, perelõuna ta ilmele 260 marfü ja iga loiuMutbft4ii£nie fcfpta lõO niorfa.

Sttibruätißic rote maiietO:Pk nii patju, etmt£ pail mana pa&ga upe£ waruštujegn fimti

Jätab. —*4>cri>c—

oai»tlüfifr ißuliiiffi fgrtij iilaiiiiomat

feiiokwQib w'ffc cd. Slirocuiif ftfartirftfjö ei oleõt-eti uued ailüimö. fui ütjifup mörfuicö ia toad»foasttifuwö ptstcö jim-iwl cr.fonnQ lete iuecrgtt*bd matte anname. SftaMkfc ülcrt&jklt onn»*mine, et otcioõte omahwtittimr nw&iiiaticjt õigeleigeid fipud iOüSim. Qtiiiiii<eg>iei on õige utafyete»n>i toa n-w uinur.iHlntttnušte mustu. fmttjgi pd>rait upjttamutib rtigrfogi* nwlimwii. SÜu-rUini»tjeii 'lö.liitõ fö&g.f erafomõil igaitatefc «kitti j-iutuma

meluna ia ieUeparaft mõiib mwdu. et KrforPagiOa.iitoani ašiud fdsut)otfct'«Ujrn püüiafteoüfr. £\l'egi tööcmfwbv fc£ tnCröford «äieiei"l-õppcmalo" imnsiuiiticiflo fiii&eSJtt, «mpowfrctö, oetw tuitnvetafc atiaüku et ta näit.2tü-?ux've3 enojcKe tu l uõM u fiorrattwÄ. 2Ri-8fdfoit. et ni iitgnne nxt9 ütete kitib polt illide erafonwaite Uubatub ei totefä oftv SoliiteUute peate et ote iu toöeraifoaiiö tuuagi pvetcnr•fceerUmibfi.

$a £<wtu£ ott ftn.ilba, et töoercianb Tiin..fobugte oPtmVuteea'* pwP liitri — £a6»tlmwiift ci okfiixvt toetuft loota. $« tui meel

orrwde rwtia, et tööerafoniaia ae tuil kartus roiie jõime peai mõifc iilicd btgeba(anaiCo-nina ja iiww nitmefir»iuS figurorriuaPiitet> ja nadtemab fimrrtieb algetes Dteff—vßišfu—tönsfeiftcini folümiifupiinigaift ia lõpp©»teö ici.r.ate mwebe magtupiiwfe jänjdbrraga),fiiS on wtetTšte üdna iild ilane loota., et feecixifcanö eclolamaiS ntalinweicl itatagi (uuCtab„iäbi roiia".

(?nam pinöa on feffel fõigcft ncütniuicft

ei ole fa neil meeski «Jarncivb terrab uwafontuiswl.i-fi tteS* on onorliiene>:õ fui. efc-jolaiut kQiiüoõimeSirb „iegdaid>-•li tg te di reprejcntcermiiii. Sotiiti on nitöbiieigi oma fütrtJaie reinomccQo iahtliieš eite-ätnieš Itl-mi potemrfle pode. 30.ioon. „sSa*iemidiSe§" lorrälõctub rrfymaerafotvnn fencfco£«o''!eful teatab pr. paia>tiliis-k, et nemai), i 0. loi-lio 1 temofroabio eit*«1 omi F<oim mnnl 81 it> cg a Fui witeetui>fcefnkltegn" iiteS fö-!>cwcö-. Ihfigi meie fette•õctoirr.i pötiiÜTi§';rit armainidrft mäfje teeüme,c«n iifeFi iijelüctimrlif aüa friivttpfcatet. et Zarbu•jcilffite ioa's imotlilitmnc paljwnale poote napia>w.i#ti pöctraofFarrai on.

(mnaJiibuft) n*õi6 iirftu dlaa-m-ult irinnfonncni&ufoöti twiimi§tnl ja IcaJ ©nneil tgr/n,l)e§ oma lootuici) oofc-mata mõit aitwp ogitaiaitoritek pinhaoMn raua ia iupörfo.šlaabt timituSiirfieeMi eiötatew Sinnajoalmiistel et ole wc*H>rdir ütlemift, icjt W«nna& ojaiaffe a§iabe PõSõft

pntremini frinnarfa fui mant.üinn-fi. Jtmluš tukP§ iäPm»

te;ba ftwl ii ii rnif f u b e ii i) tn 9 n omapwk, .rnis cii'neb ftiö etiwefi forba. tub näiõcfcnx:l! luteiviffa# ja "fümpnaflrme.

äßügn föerräofiF, et teretu forherlfrii-g, m<Sõige pcliu *fx»äH tuai<mi§td

üüto&Mc fcffu tote>. 011 ifth>tiiffub cavipoötl^iuä.

ÜFaltreteraforttna o»n pnremnijm<vfrciJ:l!!f'e tegelcuieb., näit. enfofteb flmriaijoc®

ia 21. 'Sitnm, felleft limwivÄiaxlf lõige tviv'.nrr.h) 97MttOTiuli MwroaP

itncci?ein<nia

r'n d stnioa nftmeffin) rofStmttb oma»it>fiT,ri:nrre kgdeieb, fetfe tuftoiu rot]ln>a fe96dtöiefeie

nltmtcffpriateft fõpdat«B ei-ka> täter<õta«?afia jttta, et fa iidcTšsmfc fiin tmna rrowte lö-iall on mcte»nwt>. IhriP ni>

meftrin on n-tfifitgitleb fifcfm~efaob, cmmmntaH Sliigiftsgn tifönwA fafcfTc ..fctwöhijft" iöötetg&bniõiiiio fattetäfc Sea

ei iötta tqcSijdZi mulbml itttirtfM

*r. n5

Page 6: Tallinna - DIGAR Eesti artiklid

tuuli HIIUOI

8> «««ic.

*lOOl ÖÖ"

Knk 1 Bttlt

Quo oodis?

%. cwtb. 1 f«W»tlfv» Itfi •/S (Otilt. '

lUlHlllltf

9\«iöel, 4. «m«6c.

CfiftKtaftU.

ümuiift liii

*obc4 Ot.cc« 4 «oot {õliliit.#*Ö pwl 8 s^'ul

1,111

•> axtbc.

10. SUiMa

l

3«M~& 9U St«W»9tm *l*tyu* Ztmbi (ilatwr)

ttefteoMU

1. CImMK*. e wf. b-m*o.% SMotfatoffi Alatuni

luntiftt b.n oii.

& 9f<saifcla6li. ocntoc|lf».S.iiitiKfl ba ftümim* «$<)aiit {õitele)*OJ« t:fl */«8

t*flt«tta Vtltf fiUUtŠ»toatufe gild,

& KCifo. f. 6.CttSinva li ura liitovlact» ts m*

mccttfocU CUUtr (U*V au* leü ptoi & p L

pilalt f erl»flüw <r« fouiM uffc*l)»<b{a (nati*.

CtUafaaaa toi ic siamUmla*fMisUao.

101

i9ii6DD«simi

aiciiJiinicsK

Zuüa f. L t

MM:

ITlasinarihmad«oiata ia tta^afl*

KaatersoedKreissoedKlmgcmtflsb esi nööriRihm aühend ajadGummitorud*hm, I*. 1 U", Vhm ISblm.TormilaternadJllasina ja õmbluse

nõeladRiit, mitmesuguneSeebipulber .€bon"

*

mil:

Kõiksugu masinateja surutorude pakk.masina millakraaseSaekaateridCokomobiilid.

BiEeiMiift!i IBr'

itl jrolieatili.

Ofelsas

jißi«r

Harju tän. nr. 45.

Poorne mttflrt&a

afnafarfcmaifc

on faoöa

SDI- eimtni (anga{ubtt«iic <99lolaSf& Sattu maanteel nt. 6.

s suuremal |a oäh mat armul s 3

Kodu-Ja mfiljamaa Uu<lMMitalsi4CdhnadUsid (Odeurtd).I**upult, rt.Fesusinet 1-st Mitt.Pttutoodat.SŠSatsoodatGumml Urni Ja toorest gomrnt,lentilnl Ja talfkioo l-st sorti.(gmmloreWkuinl, tükkis Ja salatud©exlflnl, Mlgrt l-st sotti,dyndetlkoai.

wJCca^n"teefc silmapilkselt kdlfcl settst In*asdärdinud Ja deruitud värvilistia oolord aelibosjuf)olaagiisUJiindokf sitik-musfaks.

Skulptor-, fllubas g|ps|faseiin-, Ka tor-, dii.trr- Itlüttri-Vosdlii-, KaOmtriusiMsliuh» .

Cdrgo-, riide- wllila ataaldrl- i WfllWllleIssis sulavat nigrosini.

Eineplt (malmis tehtud),ödikahoput )a tr lina äädikat.

' laste kosutuse lahu.kakao."

JBecordon" vürts tstdu maitsmakstegemiseks.

trrbtrtd, keemilised adudUfceedunäud, pulgad.

JUkoholmeelrid.

Jlreomeelridhapnikutete, accumolaforltclc

%l. e. J. o, «, j. «, e,foUemailJatcle protsendid.

_ *•**- Ja märmtkauplaa etLToonwark&CO.

k "  IHr«sa«r «•». Jiarja Ja laui m/1

lijitü taMlijilili

Hiie piireni In&ns oMeks:

WEO-AUTOWANKREID mltmesug. {Aulisi parematesttehastest SÖiOU-AUTOMOBULE: Opel, Otya. Stoewer, Phieomen j. t; ka nis wUjanlgemine |a hoolastõd. „P«ttl'i* MOOTORSAHAD. 3—« sahaga 40—,

60 HP. mPöhVi* KÖISMOOTORSAHAD, kabeir.asinaslsteemilised Ohes antiboiangs mktia keeramise

sahaga. —c—Ä4ig« masinate Ja vankrite hredust eest pfl»a-nja!lnr vastutas.Kaup on kohe vÄljasaatmlseks malmis. Soovitame vfimalllml

—:— korral vaatama tallal —:—

Pöhl-CöerKe Gössnit? S-A.

Telegr. adr.t Pöhlwerke. Büro: Berlln, Hoch enstaufen—:— strasse 43 (Arat Kurfürst No. 6367)

Oksjon

Siiiin liitis mi!Miu-«

8 baf n>rcbruariJ 1921. aasta( (ell 10 bommirul.sitäfü* tiitaad eaampatiun ift teei isani luu# m, o* ja«arm panbklub aajab, millebe prult °/#Va tuujt jaabit

matame', o. Sa^atsl*A. S. ka mõta& jMttbtaafe Sõitjaga a»iu ®a»iu lämb*;

ioni miiÜQtfs.scatgu müügil srab meeste |a naVecabma ta j utab,

täisee* «tui x «fttbuõ, lambib, tcoon.übtet; fulatubumijeaajUtfuibuut b j te.

ttt\ faatvad baliaf^aiii»utifcN Htüäbuk

22. wecbtuctU J. 0. 2Biifl«bi aaffamnta*. JfooiCtjlfl mett*frimaft 12,39 liitis 16 tütte, itnnalub 705588 aetlc.

teateio «SBaUetalesate tuttide tdljt# snnasabt*f)*litub uittfaöteinab.

Odtutiuflimirt a>sib ta ftaba metjabe pcasalitjaftx«afiiaaaa* SaenCirUii pi. sc. 3.

SCReifadr peawatitfu*.

6

1II

nii li liul

S. Karja tan. 14,

telel. 897

Hiit iia IM ja:

r.öögi ja pesusoodat,

Braunsi riidewärwi,

Maalri-warwiai,

Laste, gumrni nisasi,

Carnauba, Jaapani,

Ceresin, montau

waha,

Wäruitsat, masina-,

lina-, waselini ja

lõhna õli,

milmesug. seepisid

j. n. e.

ODAdÜAD KAUBAD:

KOHALE JÕUDNUDElektripirnid 220 ja 110 w. ::

Autolambid :•Elektrimootorid 0,50:0,75 Ja l P.S.

220 w. waheldaw wool ~Taskulambi patareid 2

Telefonid ja telefoni elemendidIgasugu installatsiooni materjaalid

(portse!laan plokid, laerosetid,arutoosid, kaitseelemendid jne.)

Armatuurid j. n.e. 2MÜÖK fcNGROSJA EN DETAIL

A.Kapsi&Co

W. Karja, t, 1. Mag. 7. Tel. 7-75A-S. ,Masaop«cdukti" vabr. ladu

Palun tungivalt seda neiut, kes sõitis 27. jaan* hom. hiljaks jäänud Harvarongiga Tallinna ja kellega meil rongipeal Tallinna lähedal uhe herraga mafdius oli, lapsekasvatuse j. n. e* ule

arna adressi teatada.

Kabala» Wirumaal. Postk* fl& ShJah. Xkska.

3* SRSSfa

muufifarUSfafce teljaš

(äfttt. 13%. ö.)

Sami ust nt. 80omal majal, malta lasbleeb.

£s3tab auru* Ja eltttrildut, toal upitab tapeab labalt Uauxrib, ottlib, oh tulib Ja güatseb

Uro o»tb £aKfttttas, JEsutittga nui* Ä. 3firgvtnfott*i

{uutt&

liltii. unüii.

Uss Mitti

9l99)Ni«<n> fftMSKatfna • SSamta

diigti* fatiinlSt«(U eilei

€rf«*rtiSin«ft tiitt fa

fitffttga fuvr**Ö»)>e |«C«  

e««« ff«r{« *3«. 11.

Mli linnas

on „saQin«a Seataia* iHfTub«wm&tiö möOgl sra St StuU*e

louplufe».

SRflüa mitmes taucttfes

INItHMf

6. Sataad tSn. 7. ftt. 3.Set 278.

Wtoittll fuöiiiil,

fiitiii in Miw

footoifab ftturef mõõdul

&aitb<mbts£*fostorüiüfltli uuL nr. 14/4.

<mmat

B| 1) hea tnßßbet: piirab puuft Faßtnrt, rolj"ft B||   flacm uuriga, wiuiwpn ifi jöögituba, t»a ge ttõeta»- '|B| Ittu n, moobiö ic&ruTinDratji ego, ia peegli ) , I 2) 3 uwierma *til pianiino, era » ofo>», õlurärujl-

pUtMP, 3} antilt brongä (ea# (ullatub, Somtiro) H

  tit( albumi* 373 a!®ct üpi bljo, tunftn t (Stferti H  töö 5| launa ja toh»i fertojilfib. Sfiiha L 10—3. H| äliru täna» nr, 3. fiojciäit lengi alt.

Soocoitame omast lodust:

Pinliwii

suuremal ja mähema! armul.Jõllemüüatele protsendid

Rohu- ja wärwikauplua

L. Toonwärh & Ko.

(end K. Sosoar)

S. Karja ja 3aani tan. nurgal nr. 20/8.

sittnatoäätUifett müüamaife taallgatnifuur pahtli puufl. 8 Jaolt, 1 tnft -tool tumepuiafe ftibirubtga, antilt mahagoni pu««naisterahva tic utuslaub mi a taaleltiouafo tuö btormitabo. Bföha teQa 2—4 püenal la ö-tft õhtul6. ftretjna tön. 12, fth 1.

Odaroalt müüa

uus rebasenahast krae ja naisterühmavähepruugitud kingad madala apsatiga.Sao tänaval nr. 4-c, fcrt. 8.

Ccafcaamte.

6Bolfl.D»ciaQaiDiafuQ[Qrt

müüb imibal müügil"" _ - ganittua tiiitto goitl»4to>otitf«g«

Baupäetou -«astu pühapäeva

lohu naister. (Müra

ißßtHaalift luni Situ taaraccant ylnnea. äufat (tlõjat palutatfe, **h. üta 4»«ow|id r mftfmatnju ee# iSßtscputait nr. 16, tet-Š. i

I

f oovifame omast ladus? scu«

remal la wähemal arwd:J»ain-€xprll<rM punas* ankruga. «.Rntlrravaftkurn '. .o|)«4'li«)i' |Mk«M Ja pirututf kaigustvastu* ..flrmnilgksir sttgflise Ja ktrnatäfccraht ,•««'««« pulbtr". Saama p Iher .Hrlsinki" lira ahiaäu vmltnM vastu. .Crn s Wstamrmt" sf athalflust vastu. - MKrtn4 kinnitabluult st kasvu Ja kaotab pa hößron ftanaotkuminat', wftrrotol- hea akluAn verevoesnaavastu. Kibtstv fraamaaal, nflrvifcaig vasta.__ Cotstrf" t< vistsoal. käha. noka Ja kurguhaigus; vasta. - .K-rtob*l% JJ*»" l*-***»*-

Frunncnl* fakt. ,i"S*ratln" känarahnl 1-sMe f« vanadele. »UM ,eelmaa". Rollandi-. Koni

koduloomadt kasu Ja ha«uta«ls> - J*,dkuün täide hävituja ..SertJ havi prussakapnlkcv. lootmise nedetlh. önmmi nisad lasltle. Susptnseiiumld |a Tarnsvskl pritsid. Kala-411 (puhastatud). - Jilban" vedrllk valgetevastu. Salati. ladkolinal. Karboli. Baor-Salicyi-hpud - Soticyl natrluml Hfp rWJnt

läliemOfkJatele protsendid. ——Kohu- Ja vSrvikauplus£• 7oonwärk £ Co.

end. K. SosaarS. Karja ja loani tän. nurgal 20 S.

s Wlldist boiikuid «

nahk taldadega ja karcoase õartega, roagahead seltsi ja haruldaselt ilusaid meesterahva lakk kinge saocaitab

A. Gobowltsch'l

saapakauplus W rn tän. nr. 7*

j Järro&Ko. '

I Weinikaupl.

:: Hallistes (jaama juures) uSoovitab oma veinitehasestrestoraanldele, pidupidajteoJ. t. pudelite ja kasti viis!

I :: maiisewaid laudweinisi ::i

Ksoperatiif JVlt'

teotab, et liilmeb

fPS iam (MH 00

7., 8. io 9. betteuibril, iu oimab iäre'r tulla 31. ffp.ja 1. tuecbr. Steä teil nuö 10. betf. faamab 3*altoeebt. 9Jl»lt«teUi;ab ittfmeb faaroab 4. to ebruurijtpeale 3J(H laamiM mmt. iibed mätta oSt utoart |a et ttttUttntf ( tu»tit u tt g.

3a(jii ott ifta ja 35 mf. nael. Sumatud,

müüa Wana Wiru tän. nr. 10.

(Ka loomadele odawamalt).

dbatoalt muita

2 u»t n>o'get latreritub vtbee* Ja fecvauiatrajigavorbit, 6 too 2 tugitooli a icccco, 4 lülitnatVoobi aari täit nolg- s falerritub. I tnõife ftibtbiiamn punafeft pnujt SL*. ®iuu m. 13, 'ct. 7.

müüa

heab mootori pritmufeb igat fuurufrß, tõigaparemat tftufi ja babiiti fuurteõ (attgtõcõ Ja

follaft ooFcrt puuba toil jt toaga obawmtt Sauna tän. nr. 8, tanplufed.

Soovitame omast ladus?suu

remal ja väbunal arvul:Töösturitele Inglis seebi kiwi, kam

fooli (Colophonium). Wääwelt tukis jaz pulbrit, Paraffini, Jaapani waha. CeresiniJ* valget, Maarjajääd (Kali alaun). Oauberi4 soola, Sinist slmakiwi (Vase vitriol), Küj bara must (raua vitriol),. Salmiaku, Lyco

podiumi, Talkurri I sorti. Ciyceriini keemilist puhastud ja tehnilist, Salpetert.

Koolidele Tinti ja põranda õli. Juukselõikajatele Seebi pulbertlahtist ja karpides, Breolini, Vegetali.Kölni ;a Hiina wett naelawiis ja pudelites.Tisleritele Liimi. Sikkatiwi wedelat I sorti, Pähkla ja Mahagonipuu peitsi.

Päewapiitnikutele Antichlor(Natr. Hyposui.), Natr. Sulfurosum.

Pagaritele Ammoniumi (Triipi ehkPõdrasarwe sool). Kremortartari ja Pot

taschi j. n. ——Jällemüüjateie protsendid.

Rohu- ja wärwikauplus£. Joonwärk & Co.

end. K. Sosaar.S. Karja ja Jaani tän. nurgal 20/8.


Tartu Linnalehel 46 000 lugejat! - DIGAR Eesti artiklid

Tartu Linnalehel 46 000 lugejat! - DIGAR Eesti artiklid

• 19?0 - DIGAR

• 19?0 - DIGAR

Festival andis kogemusi - DIGAR Eesti artiklid

Festival andis kogemusi - DIGAR Eesti artiklid

I. H U - DIGAR Eesti artiklid

I. H U - DIGAR Eesti artiklid

Tallinna Maratoni Virtuaaljooks 10 km ajavõtuga 1. - Jooks.ee

Tallinna Maratoni Virtuaaljooks 10 km ajavõtuga 1. - Jooks.ee

Arst ia mõrv halastusest - DIGAR Eesti artiklid

Arst ia mõrv halastusest - DIGAR Eesti artiklid

eestlastele,.hüva päeva - DIGAR Eesti artiklid

eestlastele,.hüva päeva - DIGAR Eesti artiklid

KAS SENI PARIM MAC? Apple MacBook sai [digi ... - DIGAR

KAS SENI PARIM MAC? Apple MacBook sai [digi ... - DIGAR

reorer- muusiko • kino - DIGAR

reorer- muusiko • kino - DIGAR

Väljaanne PDF (4.94 MB) - DIGAR Eesti artiklid

Väljaanne PDF (4.94 MB) - DIGAR Eesti artiklid

TALLINNAS TÕNISMÄEL ASUV PUNAARMEELASTE ... - DIGAR

TALLINNAS TÕNISMÄEL ASUV PUNAARMEELASTE ... - DIGAR

DAH VALE HT - DIGAR Eesti artiklid

DAH VALE HT - DIGAR Eesti artiklid

«Saatuslik öö". - DIGAR Eesti artiklid

«Saatuslik öö". - DIGAR Eesti artiklid

Eesti raamat välismaal 1944–2010 Estonian Books ... - DIGAR

Eesti raamat välismaal 1944–2010 Estonian Books ... - DIGAR

Kol Linna - DIGAR Eesti artiklid

Kol Linna - DIGAR Eesti artiklid

TAMMSAARE AGA-OMETI - DIGAR

TAMMSAARE AGA-OMETI - DIGAR

VABA CeSTLANE - DIGAR Eesti artiklid

VABA CeSTLANE - DIGAR Eesti artiklid

pvaleht - DIGAR Eesti artiklid

pvaleht - DIGAR Eesti artiklid

BALTI „WALKATHON - DIGAR Eesti artiklid

BALTI „WALKATHON - DIGAR Eesti artiklid

english for students of logistics - Tallinna Tehnikakõrgkooli ...

english for students of logistics - Tallinna Tehnikakõrgkooli ...