Tartu Linnalehel 46 000 lugejat! - DIGAR Eesti artiklid

Sadamateatris linastub uus Eesti mängufi lm “Meeletu”

lk 18

Juuksed võivad välja langeda mitmel põhjusel

lk 9

Raeplatsi bistroosse uus söögikoht

lk 3

Foto

: Jaa

n O

lmar

u

Juustulaadnetoode Teie,kg

HuggiesbeebisalvrätidPure,54 tk/pk

Silan pesuloputusvahendSensitive, 1l

Vaniljemaitselinehalvaa

Ali-Baba,100 g

(50.00/kg)

Energiajook Enorm,250 mlpant 0.50.-

Foto

del o

n ill

ustr

atiiv

ne t

ähen

dus.

Pak

kum

ised

keh

tiva

d ku

ni k

aupa

jätk

ub.

28.09-11.10

(20.00/l)

(0.46/tk)

Reede 6.10

57.9025.-25.-

Reede,6. 10. 2006nr 35 (374)tasuta nädalaleht ilmub reedetiwww.linnaleht.ee

Tiit Veeber -üksikhunt Tartu

äriilmaslk 2

Tartu Linnalehel 46 000 lugejat!Allikas: TNS Emor, II kvartal 2006

linnaleht reede, 1. september 200622

UPUD INFOTULVAS?MEIE SAAME SIND AIDATA!

Oktoobris ja novembris kursused Tartus, vaata www.kiirlugemine.eeKiirlugemiskool OÜ Tel: 6607900 või 50 25457

KIIRLUGEMINE80-90% intellektuaalsetest teadmistest omandab inimene lugemise teel! Tule ja õpi kiiremini ja tulemuslikumalt lugema!

Jüri Sööt

MÄLUTREENINGKas teadsid, et inimene kasutab elu jook-sul oma mälumahust vähem kui 10%. Tuleja avasta endas peidetud potentsiaale!

Tauri Tallermaa

uudised

linnaleht reede, 6. oktoober 2006

� Möö du nud nä da la lõ pul mon tee ri ti At lan ti se-esi ne ujuv paa di sild sekt sioo ni deks lah ti ning vii di Rop ka teel asu vas se sa da mas se tal vi tu ma.

„Ke va di ne jää lii ku mi ne lõ huks paa di sil la ära. Eks sel le trans por ti mi ne muu tub nüüd iga-aas ta seks tra dit-sioo niks. Ke va del tu leb sild At lan ti se et te ta ga si tuua ja kok ku pan na. En ne te hak se tal le aga pi si hool dus,” rää-kis Tar tu Sa da ma juht Pee ter Kukk.

Paa di sil la uju vad osad tu li ära ve da da va ra kult, ku na

prog noo si ko ha selt lan geb Ema jõe vee ta se veel gi ning ka sa da ma väik se mad alu sed ei pää seks enam trans por-di töid te ge ma.

„Ka paa dio ma ni kud ise tõs ta vad ju ba oma sõi du va-hen deid veest väl ja ning eks paa di sild ole prae gu sel het kel pi gem lin na kau nis tav ele ment. Ku na paa di sil la uju vo sad said täie li kult pai ka al les tä na vu, siis ei paist-nud mul lu ne puk see ri mi ne sil ma. Aga ka siis vii di ju ba ole ma so le vad osad tal vi tu ma,” sel gi tas Kukk. LL

Atlan ti se paa di sild vii di tal ve kor te ris se

Fo to

: Pee

ter K

ukk

PERSOON

Kaks kor da Eu roo pa ini mõi gus te koh tus Ees ti rii ki võit nud Tar tu soo jaä-ri mees Tiit Vee ber saab tä na 58-aas ta seks. Kui eel mi seks suu reks juu be-liks kir ju tas mees raa ma tu “Tii du suits”, siis nüüd on val mi mas “Tii du tu li”.

Kui püü da Vee be ri se nist elu lu gu paa ri lau se ga kok ku võt ta, siis tu leb

tun nis ta da, et see on prak ti-li selt või ma tu, ku na te ma elu-käik on ol nud us ku ma tult ki rev.

“Ma olen Tar tus ju ba 11. su gu põlv, mi nu lap se lap sed 13. ja eks vars ti on ka 14. tu le-mas,” lau sub tä na ne sün ni päe-va laps, kel le va ra ne lap se põlv jääb Su pi lin na. Sealt on pä rit ka te ma esi me ne kok ku puu de koo li ha ri du se ga, mis ei ku ju ne-nud just kõi ge pi ke maks.

“Kui mi na läk sin esi mes-se klas si, siis va nem vend oli ju ba nel-jan das. Aga ta oo tas mu seal ke nas ti ära, nii et lõ puks oli me klas si ven nad,” mui gab Vee ber ning mee nu tab, et kui õpe ta ja klas si tu li, siis üt les ta kõi ge pealt “Ven nad Vee be rid, lah ku ge klas sist” ning see jä rel “Alus ta me tun ni ga.”

Te ge li kult ei saa öel da, et noor tel pea ei võt nud, aga iga-

su gu seid muid hu vi ta vaid as ju oli liht salt lii ga pal ju. “Vend te gi näi teks raa diot. Mul oli kuue meet ri ne latt sel jas ja see oli tal le an ten ni eest. Min gi su-gu ne ra gin ise gi tu li ku sa gilt ja vend üt les, et see on gi te ma raa dio.”

Pä rast Su pi lin na koo list väl-ja vis ka mist siir dus Vee ber koos noo re ma ven na ga Ote-pää in ter naat koo li, kus näi teks viien das klas sis sai ta tun nis tu-se le kõik viied. Väl ja ar va tud mui du gi laul mi ne, sest ise gi väi kest vii si jup pi te ma suust väl ja ei pi gis ta tud. “Esi me ses klas sis laul sin küll. Män gi sin la val pu tu kat ja te gin “p rrrrr”, aga see on ka kõik.”

Ome ti lõp pes ka Ote pääl teis me li se Vee be ri koo li tee üs na kii res ti. “Käi si me öö sel tüd ru ku te gru pis ja jäi me va he-le. Aga siis oli sel li ne kom me, et kui min gi as ja kok ku kee-ra sid, ae ti sul pea juus test pal-

jaks. Söök las pan di veel kau si ga võid pä he ja ae ti sal-li ga nahk läi ki-ma. Järg mi sel ööl võt si me köö gist ko ti-täie saia kaa-sa ja pa ni me ka tu se kau du

aja ma. Nä dal ae ga olin re dus, ku ni lõ puks Tar tus va he le jäin,” rää gib Vee ber.

Ema aga ei jät nud loo tust ning lü hi ke se aja ga käis Vee ber lä bi roh kem kui ka hek sast Tar-tu koo list. Ome ti jäid ka need kõik lõ pe ta ma ta ning lõ puks

viis ema po ja ke se müür sep pa-de kut se koo li, mis pää dis ka ame ti tun nis tu se kät te saa mi se-ga. Tõ si, ka kut se koo list vi sa ti Vee ber kak lu se pä rast kor ra väl ja, kuid isal õn nes tus koo li-juht siis ki peh meks rää ki da ja poeg ni me kir ja ta ga si saa da.

Kut se koo li jä rel läks Vee ber 1965. aas tal õh tu koo li kuuen-das se klas si ning näi tas seal tõe list ta set. Ka he aas ta ga lä bis ta nii kuuen da, seits men-da, ka hek san da kui ühek san da klas si prog ram mi ja käis edu ka õpi la se na ise gi pea lin nas par-tei bos si de vas tu võ tul.

Küt tis nel ja katelt kor ra gaTä na seks on Vee ber kol me

lap se isa ja mit me lap se lap se va nai sa. Ja kui gi te da kut su-tak se soo jaä ri me heks, üt leb mees ise, et kõi ge sü da me lä-he da sem on tal le ik ka müür-se pa ja kat la küt ja amet. “Mul oli hulk aas taid pa ral leel selt seit se töö koh ta. Olin müür-sepp, ka hes ko has ma ja hoid-ja ja küt sin nel ja kat la ma ja. Sü daööl sain ma ga ma ja hom-mi kul kell kolm är ka sin. Vaa ta-sin siis ak nast väl ja, et mil li ne kors ten suit seb ja mil li ne mit-te. Vii ma se juur de põ ru ta sin,” ju tus tab soo jaä ri mees us ku ma-tuid lu gu sid oma mi ne vi kust. Sel li ne pe riood kes tis um bes seit se aas tat ning see jä rel ülen-da ti küt ja meist riks, siis jaos-kon na ju ha ta jaks ja 1988. aas-tal sai Vee be rist soo jaet te võt te Gi ga juht.

Tar tu Lin na le he le in terv-juuks nõu so le kut an des mär-

Tiit Vee ber – ük sik hunt Tar tu äriil mas

Tartu soojakraani keeramiseks Tiit Veeberil jõudu jätkub ja tervise üle ärimees ei nurise. Suviti teeb ta igal hommikul koos koertega Vooremäel vähemalt viie kilomeetrise metsaringi. Foto: Jaan Olmaru

“Po lii ti ka on kõi ge rä pa sem asi maail mas. Pi de valt os tad ja müüd kel le gi sü da me- tun nis tust”

reede, 1. september 2006 linnaleht 33

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

uudisedreede, 6. oktoober 2006 linnaleht

� Au gus ti lõ pust to ru töö de tõt tu su le tud ol nud Ja ko bi mä gi ava tak se taas liik lu seks tõe näo li selt järg mi sel nä da lal.

„Meie ko mis jon käis ko hal ning leid si me koos töö võt ja te ja Tar tu Vee vär gi esin da ja te ga, et tööd on või ma lik lõ pe ta da ju ba tu le val nä da lal, mis on va rem, kui vii ma ne tär min et te nä gi,” rää kis lin na-va lit su se lin na ma jan du se ju ha ta ja Rein Haak.

Lin na leht

Jako bi mä gi tu le vast nä da last lah ti

Fo to

: Arv

o U

usta

lu

� Ok toob ri esi mes tel päe va del te gi akt sia selts KPK Tee dee hi tus al gust Vi ta mii ni – Il mat sa lu – Vee ri ku – Puu se pa – Näi tu se – Lu ni ni rist mi ku re konst ruee ri mis-töö de ga. Juh ti de jaoks ohu tu maks ja mu ga va maks muu tuv rist mik saab val mis hil je malt no vemb ri kesk pai gaks. „Alg selt oli plaa nis vii ma ne kiht as fal ti ma ha pan na tu le val aas tal, kuid li saee lar vest eral da tud ra ha või mal dab kõik tööd tä na-vu lõ pe ta da,” rää kis lin na va lit su se lin na ma jan du se osa kon na ju ha ta ja Rein Haak. Töö de vii ma ne etapp lä heb maks ma 1,2 mil jo nit kroo ni, mil lest linn ra has tab 85 prot sen ti. Üle jää nud ra ha pa neb väl ja lä he du ses asu va le Sel ve ri le kaup lu se ruu-me ren tiv osaü hing Faus to. Linnaleht

Vee ri ku kuue tee rist mik lä heb as fal di al la

Fo to

: Jaa

n O

lmar

u

gib äri mees te le fo nis, et kui on head ajad, siis leiab ik ka ae ga, ja prae gu on Vee be ril tõe poo-lest põh just ra hu lo luks. Kuu-lub ju tal le 40% Tar tut küt va For tu mi akt sia test ning li saks on tal hul ga li selt muid et te-võt mi si kä sil. Aga nii roo si li-ne po le me he elu ol nud siis ki ko gu aeg.

Täp selt küm me aas tat ta ga-si märt sis kuu lu ta ti tol leaeg ne Tar tu lin na vo li ko gu lii ge Vee-ber süü di mak su ku ri teos ning vii di üle kuu la mi selt ot se ares ti-kamb ris se. Ol gu mai ni tud, et Veebe ri kaits ja oli tol ajal ad vo-kaat Uno Lõh mus, kes töö tab prae gu Ees ti esin da ja na Eu roo-pa kõr gei mas koh tus Luk sem-bour gis. Vee be ri süüas ja uu ris aga prae gu ne Lõu na po lit sei-p re fek tuu ri pre fekt Ai var Ot salt isik li kult.

Kok ku is tus Vee ber trel li de ta ga vaid 13 päe va, kuid sel lest pii sas, et elu le teist moo di vaa ta-ma ha ka ta. „Ma ei ol nud mil les-ki süü di, aga kui mind po leks siis õi ge le ra ja le suu na tud, siis olek sin ilm selt hil jem ik ka ku sa-gil ek si nud. Mi nu ko ge mus sel-lest pe rioo dist on see, et po le või ma lik ol la ühel ajal et te võt-

ja ja po lii tik. Ja mi nu pu hul on see nüüd seks ka ab so luut selt vä lis ta tud. Po lii ti ka on kõi ge rä pa sem asi maail mas. Pi de-valt os tad ja müüd kel le gi sü da-me tun nis tust. Pi gem olen siis ju ba ma ja hoid ja või ko ris ta ja. See on vä he malt pu has amet,” mee nu tab Vee ber küm ne aas-ta ta gu seid ae gu ja an nab mõis-ta oma põ hi mõ te test.

Tä na seks on tol la sed süü di-mõist vad koh tuot su sed li saks Eu roo pa ini mõi gus te koh tu le ka Ees ti rii gi koh tu poolt eba-sea dus li keks tun nis ta tud ning Vee ber on tu le mu se ga ra hul. „Mul le sel lest pii sab,” üt leb ta la koo ni li selt ning li sab, et ko gu see koh tus käi mi se prot sess oli te ma jaoks pi gem tea dus lik te ge vus. Tõe poo lest, Vee be ri-juh tum on prae gu ko hus tus lik õp pe ma ter jal juu ra tu den gi te-le. Kõr geim võim kraa vis

Kui gi Vee be ri al lu vu ses töö-tab li gi sa da ini mest ja tal le kuu lub veel mit meid äri sid ja et te võt teid, on ta jää nud ik ka-gi hal liks hun diks, kes te gut-seb oma päi. „Kord tu li mei le ame tiü hing ja hak kas rää ki ma,

et töö lis te le on se da ja teist va ja. Aga mil leks? Meil näi teks po le üle mu se ja al lu va su het. Ole me kõik mõt te kaas la sed. Meil on et te võt te kõi ge kõr-gem võim ise kraa vis. Iga päev pa nen la bi da ga ja kes mi da gi kü si da ta hab, see kü si gu,” kir-jel dab Vee ber oma elu fi lo soo-fi at. „Ja kui tööd ve ni vad pi ke-maks, siis me tee me ta va li selt bur ge riõh tu,” li sab äri mees, kel le nä gu on tut tav ka Mc Do-nald’sis, kust ta tih ti pea le paa ri-küm ne bur ge ri kau pa töö mees-te le öö tun di del ke ha kin ni tust ost mas käib.

Mil li ne tu le vik oo tab aga ees Ees ti soo ja ma jan dust, ei jul ge Vee ber en n us ta da. Küll teab ta se da, et ka he aas ta pä rast Tar tu kü te enam Ve ne maa gaa-sist ei sõl tu, sest pea gi alus tab ta koos soom las te ga An ne lin-na kül je al la soo ju se lekt ri jaa-ma ra ja mist, mil le ko gu mak su-mus ula tub mil jar di kroo ni ni. Sa maks ajaks peaks val mis saa-ma ka Vee be ri uus raa mat „Tii-du tu li”.

Jaan [email protected]

Pank rot ti läi nud nos tal-gia hõn gu li ses pon tši ku-bist roos käi vad prae gu re mon di tööd, uus söö gi-koht peaks uk sed ava ma tu le va aas ta al gu ses.

Kin nis va raä ri mees Mart Avar maa le kuu lub ma ja esi-me ne kor rus, kus asu nud Bist-roo ak naid ka ta vad het kel mus-tad ki led. Avar maa en dist üür-nik ku hea sõ na ga ei mee nu ta: „Bist roo kuu lu tas ise pank ro ti väl ja, jäi võl gu mul le ja pal ju-de le teis te le ka.” Pen sio nä re ja tu den geid oda va te hin da de ga pei bu ta nud sõõ ri ku söök la oli Avar maa ar va tes li saks fi nants-ras kus te le ka liialt va na ne nud si sus tu se ga ja liht salt rä pa ne. „Nii moo di see asi po leks küll saa nud eda si kes ta, toit lus tu sa-su tus nõuab pi de vaid in ves tee-rin guid,” rää kis Avar maa.

Tal lin na va na lin nas koh vi-kut pi da va pe re fi r ma te gev juht Eve lin Arak ei nõus tu nud täp-se ma test plaa ni dest veel lä he-malt rää ki ma, sest amet li kud do ku men did on sõl mi ma ta ja lin na va lit su sest load saa ma ta.

„Va nast ko hast ei jää küll mi da-gi jä re le, või ma lu se kor ral võ ta-me ka sei nu ma ha,” üt les Arak, kes pa ras ja gu ko ha le ka si se ku-jun da jat ot sib. Tar tu kesk lin na söö gi koh ta de ti he dat kon ku-rent si uued üür ni kud ei kar da, rah vast ja gu vat kõi gi le. „Mi da-gi vä ga eri pä rast ei saa gi te ha, ar ves ta me ini mes te har ju mus-te ja so bi va hin nak las si ga,” an dis Arak plaa ni ta vast siis ki

pi sut ai mu.Avar maa sõ nul on esialg ne

idee ra ja da ruu mi des se pea mi-selt noor te le suu na tud res to-ran, kust oleks mõ nus näi teks en ne öök lu bis se mi ne kut lä bi as tu da. Ruu mi de kor da te ge-mis se an na vad oma pa nu se nii oma nik kui üür nik, suu re ma te re mon di töö de ga ka vat se tak se alus ta da lä hia jal.

Triin Kalter

Raep lat si Bist roosse tuleb uus söögikoht

Prae gu veel il ma ni me ta söö gi koht loo de tak se kü las ta ja te le ava da järg mi se aas ta al gu ses. Foto: Arvo Uustalu

4

Aas ta al gu sest su le tud Täht ve re toi du kaup lu se ruu mi des avab lä hi päe vil uk sed Tar tu krist lik ko gu dus Ris ttee. Ma ja keld ri kor ru sel leiab ko ha sa mu ti krist li ku suu nit lu se-ga noor te kes kus Lift.

„Mõ le mad kas va sid väl ja ühen du sest Going UP, mil le üri tus tel käib prae gu kuus-seit-se sa da noort. Ku na Going UP kas vas nõn da suu reks, siis tek-kis va ja dus ka oma ko gu du se jä re le,” sel gi tas Ris ttee üks juh-te Peep Saar. Kui gi ku na gis tes poe ruu mi des käib re mont veel täie hoo ga, toi mu vad kes ku ses ju ba ka üri tu sed. „Rist tee ko gu-du se suu re maid tee nis tu si pee-tak se prae gu Sa da ma teat ris. Sa ge li rää gib ki rik ko gu du se-liik me te ga nei le võõ ras kee les. Meie ta ha me krist li ku sõ nu mi ini mes te le aru saa da vaks te ha iga päe vae lu ka jas ta va te tee ma-

de, mul ti mee diu mi te ja muu si-ka kau du. Iga kord ei ole sõ nu-mi eda siand mi seks sõ nu va ja-gi. Täht ver re ra ja me oma ko du ju hu se tah tel, aga meie töö üks olu li se maid tah ke on lä he dus ko gu kon na ga. See tä hen dab, et hak kab toi mu ma igat mas-ti üri tu si nii las te le kui täis kas-va nu te le ja need on kõik ta su-ta. Ka plaa ni ta vad ing li se kee le

kur su sed,” rää kis Saar.Kui maail mas on sel li ne

ko gu kon na kau du ju ma la tee-ni mi ne ju ba üs na le vi nud, siis Ees tis on Saa re sõ nul sää ra ne pro jekt esi me ne. „Ju ba prae gu toi mu vad meil las te le ja pe re-de le suu na tud üri tu sed koond-ni me tu se all “Ta ga hoov”, mil le raa mes rää gi me ar mas tu sest,” lau sus Saar. Linnaleht

Täht ve res alustab uus noor te kes kus

uudised linnaleht reede, 6. oktoober 2006

� Järg mi se aas ta rii giee lar ve ka va näeb et te ron gi liik lu se ti hen da mist mit mel Lõu na-Ees ti lii nil.

Plaa ni jär gi li san dub nii Tar-tu–El va kui ka Tar tu–Val ga lii-ni le mõ le mas suu nas kaks väl-ju mist päe vas. Tar tu ja Ora va va het hak kab li saks se ni se le ühe le ron gi le sõit ma su vi sel ajal veel üks. Sa ma rong peaks 2007. aas ta sü gi sel hak ka ma sõi du ta ma õpi la si Jõ ge valt Tar-tus se ja õh tu poo le Jõ ge va le ta ga si.

Ede la raud tee te gev ju hi Kal vi

Puk ka sõ nul saab tu le va aas ta ron gi liik lu se ti hen da mi ne Tar-tu ümb ru ses lõp li ku sel gu se loo de ta vas ti paa ri nä da la jook-sul, kui et te võ te kir ju tab al la vas ta va le le pin gu le ma jan dus- ja kom mu ni kat sioo ni mi nis tee-riu mi ga. See jä rel koos ta tak se ka uu te lii ni de ajag raa fi k.

Puk ka sõ nul oleks põh just liik lust ti hen da da pal ju del lii-ni del üle Ees ti, ent Lõu na-Ees-tis on see ki rat se nud ju ba kuus aas tat. Sa mas ei vä lis ta nud ta, et ka mõ nel tei sel lii nil hak kab sõit ma se ni sest roh kem ron-

ge. “Tar tu ümb ru ses on enim prob lee me. Ei ole mõ tet te ha lii ni kor ral dust, mis rei si ja te le ei so bi,” lau sus Puk ka.

“Sõi daks küll Ora va le, kui see nii po leks sea tud, et rong jõuab ko ha le pi me das ja ta ga si peab sõit ma koi du ajal,” üt les Tar tu üli koo li tu deng Siim (23), kes ka su tab ron gi pea mi-selt sel leks, et jalg rat ta ga met-sa sõit ma pää se da. “Kui rong hak kaks Tar tust väl ju ma hom-mi kul ja sõi daks õh tul Ora valt ta ga si, olek sin ma vä ga ra hul,” li sas ta. EPL Online

Ede la raud tee ti hen dab Lõu na-Ees tis liik lust

Tasu ta ter vi se kont roll ravikindlustuseta linnakodanikele� Hom sel ter vi se kont rol li päe val pa ku tak se ra vi kind lus tu se ta tart las te le või ma lust ta su ta ars tia bi saa da. Tar tu lin na po lik lii ni kus Gil di tä na val an na vad kell 9–12 abi-va ja ja te le nõu pe rearst ja gü ne ko loog. Va ja du sel või mal da tak se ta su ta uu rin guid, näi teks kop su rönt ge nit või ve rep roo vi ning ka eda si si kon sul tat sioo ne. „Vas tu võ-tu le tul nud ini mes te hulk po le ol nud vä ga suur, aga see po le gi olu li ne. Olu li ne on õi geaeg selt avas ta da on ko loo gi li si prob lee me või tu ber ku loo si,” jul gus tas lin naarst ars ti poo le pöör du ma. Kont rol li tu le va te pat sien ti de va nus po le täh tis. Kaa sa tu leks võt ta isi kut tõen dav do ku ment ja ini me sed peak sid ole ma Tar tu lin na sis se kir ju ta-tud. Lin na leht

Kato li ku kool avas kul tuu ri ko ja� Kol ma päe val te gi uk sed lah ti Tar tu ka to li ku koo li kul tuu ri ko da. Hu vi töö ko ja ees märk on an da nii las te le kui täis kas va nu te le või ma lus ees ti kul tuu ri ja kä si tööd aren da da ja säi li ta da ning tu le vas te le põl ve de le eda si an da.

Ku ni 11-aas ta sed lap sed saa vad kul tuu ri ko jas te ge le da ke raa mi ka ja puu töö ga, käia pil li ko-jas, kuns tis tuu dios ning lau lu-, teat ri- ja ma le rin gis. Toi vo Sõ me ra käe all saab ki tar ri ja Stel la Sõ me ra ju hen da mi sel kla ve rit õp pi da. Ko jas ke da gi ei sun ni ta, igaüks män gib ja õpib just nõn da pal ju, kui va ja li kuks peab. Va ne ma tel las tel on või ma lus sü ven da tult teks tii li ga te ge le-da. Soo vi kor ral leia vad te ge vust ka täis kas va nud ini me sed ku ni pen sio nä ri de ni väl ja. Kul tuu-ri ko da ra ja ti ka to li ku koo li hoo vis asu nud va na de ga raa ži de ase me le. Lin na leht

Lä hi nä da la tel ava tak se uue ne nud Tar tu lin na mo bii li por taa l wap.tar tu.ee, kust saab kät te ko gu in fo, mi da lin nas lii ku val ini me sel tar vis võib min na.

Näi teks saab por taa list mo biil te le fo ni kau du kii res ti vaa da ta bus sig raa fi kut või lin-nas toi mu vaid kul tuu ri sünd-mu si. Sa mu ti saab In ter ne ti-le helt kät te sa ma päe va il ma-p rog noo si, olu li se mad uu di-sed ja täht sad te le fo ni numb-rid. Või ma lik on ka tel li da Tar-tu he li naid ja taus ta pil te. Lin-na va lit su se IT-peas pet sia lis-ti Ka lev Pul lo ne ni sõ nul saab uue ne nud por taa list 2000. aas-ta al gu sest ka su tu sel ol nud va na ver sioo ni ga võr rel des pal-ju roh kem tea vet ja ka ku jun-dus muu tus mu ga va maks.

„In fo pä ri neb In ter ne tist ja

prog ramm teeb sel le WAP-ile söö da vaks,” sel gi tas Pul lo-nen por taa li töö-põ hi mõt teid. Uuen da mi se va ja du se tin-gis ki vii ma-se ka he aas ta jook sul kõik-jal maail mas sta biil selt suu re-ne nud mo bii lin-ter ne ti ka su ta mi ne, sa mu ti oli Tar tu ole ma-so lev le he külg ajast ma ha jää nud. „Ta haks loo ta, et ka ka su tus muu tub va ra se-mast ak tiiv se maks,” üt les Pul-lo nen

Uue le he kül je ees märk on te ha Tar tu sünd mu seid ja olu-li si koh ti puu du tav in fo mo biil-te le fo ni teel mu ga valt kät te saa-da vaks. Tu ris ti de le mõel des tu leb le he külg nii ees ti kui ing-

li se kee les, hil jem on või ma lik li sa da täien da vaid kee li. „Kõi-ke po le siis ki mit me keel seks või ma lik te ha, näi teks Kul tuu-ria ken oma tea teid ju ei tõl gi,” sel gi tas Pul lo nen.

Por taa li pi de va tel ka su ta-ja tel on abi te le fo ni lae ta-

vast prog ram mist “Tar-tu in Poc ket“ või “Tar tu

tas kus“, mis või mal-dab re gu laar se l ka su-

ta ja l WAP-ile kii-re mi ni ja mu ga-va malt li gi saa-da. Tu le vi kus on va ja du sel või ma lik por-taa li veel gi täien da da, näi teks li sa-

da tu ris ti de le m õ e l des ko hain fot ja abis ta-da lin nas orien tee ru mi sel.

Lin na leht

Tar tus saab linnain fot mo biil te le fo nist

Foto

:

Uues kristlikus noortekeskuses hakkavad toimuma üritused nii las-tele kui täiskasvanutele. Foto: Arvo Uustalu

5uudised

Foto

: Arv

o U

usta

lu

reede, 6. oktoober 2006 linnaleht

Maar ja tu gi kes kus alus tab uues kuues� Tä na ava tak se pi du li kult Tar tu Maar ja tu gi kes ku se hoo ne. Maar ja koo li õuel asu vas va nas mõi sa hoo nes leia-vad te ge vust in tel lek ti puu de ga lap sed ja täis kas va nud. Pak su de müü ri de ga hoo net re mon di ti ökop rint sii pe sil mas pi da des. Sel le ehi ta mi sel ka su ta ti na tu raal seid ma ter ja le, na gu sa vik rohv ja hin ga vad vär vid. Uus hoo-ne an nab Maar ja tu gi ko du las te le või ma lu se mul li van nis ve si te raa piat nau ti da ning ra tas too lii ni mes te jaoks on maj ja pai gal da tud lift. Ava tav hoo ne ei tee nin da ai nult Maar ja koo li lap si, vaid kõi ki Tar tu in tel lek ti puu-de ga ini me si ja nen de lä he da si. Olu li ne uuen dus on see, et es ma kord selt saa vad lä he da sed oma pe re liik me öö päe vaks või ka pi ke maks ajaks tu gi kes ku ses se jät ta. Ühelt poolt an nab see nei le puh ka mis või ma lu se, kuid sa mas või mal dab see vai mu puu de ga noo rel tu gi kes ku se ini mes te toel oma esi me si sam me ise seis vas elus proo vi da. Tu gi kes ku ses leia vad ko ha ka vai ba- ja sa vi ko da. Lin na leht

AVAMINE

Täht ve re Puh ke par gi viien da hooa ja ava mi se ee lõh tul lõ pe ta ti lau lu la-vaa lu se hoo ne tei se kor ru-se re mont, mil le ga Tar tu sai en da le hea akus ti ka ga kam mer saa li. Jää nud on veel hoo ne fas saa di kor ras-ta mi ne ning tre piast me te alu se ti hen da mi ne.

„Tar tu Ma ra to ni ruu mi des oli ke va del taas ve si sees, ast-me te ko halt tu leb kind las ti niis-kus tõk ked kor da te ha. Pea ma-ja re mont hak kab nüüd ühe le poo le saa ma, aga edas pi di on plaa nis pöö ra ta roh kem tä he le-pa nu lau lu la va väl ja ku le en da-le,” üt les sih ta su tu se Täht ve re Puh ke par gi ju ha ta ja Kül li Lok-ko. Ju ba lä hi kuu del saab aga uue kor ra li ku val gus tu se lau lu-väl ja ku liu vä li ning teel on ka os te tud suu sa ra jat rak tor.

„Are ne me ik ka iga aas ta ga vaik selt eda si. Järg mi sel aas tal ta ha me jõu da sel le ni, et lau lu-la va alt saaks kõi ge muu kõr-val ka ta va li si jal ga rat taid lae-nu ta da. Ees oo tab tri ki rat ta ra-da de väl jae hi ta mi ne. Mät tad sel leks on ju ba ole mas, kuid sin na oleks va ja kat teid. Ee so-le va hooa ja prio ri teet on siis ki lõ bus tus par gi ter ri too riu mil elu käi ma lü ka ta,” rää kis Lok-ko.

Esi me ne ke va del ru la par gi laie nda mi seks teh tud samm luh tus, ku na Kos mo se ar hi-tek tuu ri bü roo pro jekt osu tus lin na jaoks üle mää ra kal liks. Tä na seks on lin na hin nan gul utoo pi li ne ka vand üle vaa da-tud ning lä hia jal esi ta tak se see ot sus ta ja te le. Vä hen da tud on suu rust, be too ni ja ra ha. En di-selt näeb pro jekt et te, et suu-

rü ri tus te kor ral oleks en di se lõ bus tus par gi ter ri too riu mil või ma lik par ki da.

„Taot le me lin nalt par gi laien-da mi seks 5,5 mil jo nit kroo ni. Loo da me, et ju ba tu le va aas ta su veks on mi da gi ka val mis. Pro jek ti õn nes tu des saaks Tar-tu en da le Ees ti vin gei ma ru la-par gi. Olu li ne on see, et ta ha-me ra ja da eral dia su va väl ja ku

väi kes te le las te le, et ka ne mad saak sid hu vi kor ral ekst reem-s por di ga te ge le da,” üt les Lok-ko.

Tä na toi mub lau lu la va uues kam mer saa lis Täht ve re Puh ke-par gi uue hooa ja ava mi ne, kus saa li akus ti ka proo vib ära ka va na meis ter Tõ nis Mä gi.

Ar vo Uus ta [email protected]

Täht ve re Puh ke park avab hooa ja

Tähtvere Puhkepark taotleb linnalt rulapargi laiendamiseks 5,5 miljonit krooni. Foto: Arvo Uustalu

� TOIMETAJA VEERG

Lin na leht – lin nas va ja likTar tu Lin na leht on tä na seks

il mu nud ju ba üle ka hek sa aas ta ja nii na gu ko gu elu

meie üm ber pi de valt muu tub ja are neb, toi mu vad muu da tu sed ka aja kir jan du ses. See tõt tu jõuab tä na-ne Tar tu Lin na leht lu ge ja te ni va ra-se mast hoo pis vär vi li se ma na.

Üle mi nek uue le ku jun du se le po le aga pel galt vä li ne efekt, vaid toob vär vi de kõr val kaa sa muu da-tu si le he si sus. Nii hak kab tä na sest ala tes Tar tu Lin na le hes il mu ma hoo pis roh kem uu di seid ning va ra-se mast rik ka li ku maks muu tu vad ka meie va baa ja- ja mee le la hu tus kül jed. Se da, kui das lu ge jad uue ne nud Tar tu Lin na le he vas tu võ ta vad, saa me tei le tea ta-da ehk ju ba paa ri kuu pä rast.

Kui veel viis aas tat ta ga si koos nes ta su ta ja ga tav Tar tu Lin-na leht suu res ti tar bi ja lu gu dest ning põ hi li se lu ge jas kon na moo dus ta sid ea ka mad lin na ko da ni kud, siis tä na seks on olu-kord hoo pis tei ne. Tar tu Lin na le hest on ku ju ne nud olu li ne uu dis te leht ning le vi kor vi dest haa rab le he jär jest roh kem noo ri. Vii mas te uu rin gu te jär gi moo dus ta vad 15–29-aas ta-sed noo red meie lu ge ja test li gi 30%.

Li saks sel le le po le Tar tu Lin na le he loe ta vus ol nud mit te ku na gi nii suur kui prae gu. EMOR-i tei se kvar ta li uu rin gu jär gi loeb Tar tu Lin na leh te 46 000 ini mest. Kui ar ves ta da, et Tar tus on 100 000 ela nik ku, siis loeb meid prak ti li selt iga tei ne tart la ne.

Tä na seks on lu ge ja aru saa nud ka sel lest, et ta su ta väl jaan-ne ei tä hen da se da, et sel le trük ki mi se eest mak sab linn või on män gus min gid pro pa gan da ra had. Lin na leht on täies ti sõl tu ma tu aja kir jan dus lik väl jaan ne, mi da te hak se rek laa mi-tu lu dest. Tar tu Lin na leh te an nab väl ja AS Lin na leht, mil le oma ni keks on võrd se tes osa des Ees ti Päe va le he AS ja AS Ees ti Mee dia (Pos ti me he väl jaand ja). Lin na le hed tee vad kõi-gis kol mes lin nas ti he dat iga päe vast koos tööd, mil le tu le mu-seks on gi kolm oma näo list aja kir jan dus too det Tar tus, Tal lin-nas ja Pär nus.

Ar ves ta des ta su ta aja leh te de jät ku vat edu üle maail-ma, loo dab ka Tar tu Lin na leht oma le lu ge jaid juur de saa-da. See tõt tu püüa me ka edas pi di pak ku da tei le põ ne vaid per soo ne ning kir ju ta da just nen dest uu dis test, mis lin na-ko da ni ku le kõi ge roh kem hu vi pa ku vad. Ja kui juh tub tões-ti, et jää te ree del le hest il ma, siis lu ge ge meid In ter ne tist – www.lin na leht.ee.

Jaan OlmaruTartu Linnalehe peatoimetaja

LinnalehtVäljaandja: AS LinnalehtAadress: Lutsu 14, Tartu 51006Faks: 744 1306Trükk: AS KroonpressTrükiarv: 27 000Kojukanne: Express Post

Peatoimetaja: Jaan Olmaru, ( tel 744 1218, e-post: [email protected])Toi me tajad: Arvo Uustalu, (tel 744 1160, e-post: [email protected]) Triin Kalter, (tel 744 1160, e-post: [email protected])Reklaam ja erakuulutuste vastuvõtt toimetuses Lutsu 14 E-R 9-17Büroojuht: Marika Kiiker, ( tel 744 1223, e-post: [email protected]) Reklaam: Maris Olesk, ( tel 744 1225, e-post: [email protected]) Heli Jõemaa, ( tel 744 1097, e-post: [email protected])

Kirjuta toimetusele

Kirjuta toimetusele, kui tunned, et sinu arvamus on oluline. Mida lühemalt ja selgemalt kirjutad, seda kiiremini pääseb sinu arvamus ajaleheveergu dele. Toime-tusel on õigus kirju lühendada. Kirjutada võib ka varjunime all, kuid toimetusel peavad olema autori õige nimi ja kontaktandmed. Lugeja kirjade eest toimetus honorari ei maksa.Saada oma arvamus kas Linnalehe aadressil Lutsu 14, Tartu, faksile 744 1306 või e-mail aadressile: [email protected]

� Aavo Kokk, Eesti Päevalehe peadirektorLinnaleht on tähelepanuväärne üsna mitmest aspektist.

Kõigepealt on see ilus näide sellest, kuidas saab teha poliiti-kavaba, aga ometi tõsiseltvõetavat ajalehte. Teiseks on see särav eeskuju, kuidas ka lühikeste artiklitega saab uudiseid edastada. Kolmandaks on Linnaleht tõestanud, et ajalehe võib asetada tänaval kastidesse ning need kastid püsivad puhtad ja korras. Neljandaks ei ole minu teada Eesti ajaloos enne Linnalehte keegi suutnud seda, et eesti- ja venekeelset lehte teeb ühes ja samas toas tegutsev toimetus. See on vah-va, kuidas eesti ja vene leht teineteist ideedega rikastavad.

� Erik Roose, Postimehe peadirektorVarem kaldusin arvama, et suure

lugejate osakaalu ja väikese rahvaar-vuga Eestis on tasuta päevalehte väga keeruline teha ja sel võib olla halb mõju tasulistele lehtedele. Praeguseks tundub, et eksisin. Tasuta leht innsustub lugema. Selle kaudu tõuseb kogu trükimeedia tähtsus, mõju ja osakaal reklaamiturul.

Foto

: EPL

Foto

: EPL

Tar tu, Pär nu ja Tal lin na Linnalehe toi me tu ses ja rek laa mio sa kon na s töö tab kok ku 60 ini mest. Pil dil (va sa kult) Tar tu Lin na le he kee le toi-me ta ja Tii na Ale kõrs, rek laa mio sa kon na müü gi juht Ma ri ka Kii ker, pea toi me ta ja Jaan Ol ma ru, toi me ta ja Triin Kal ter, toi me ta ja Ar vo Uus ta lu, ku jun da ja Hei ti Sil la soo ning rek laa mi kon sul tan did Ma ris Olesk ja He li Jõe maa. Foto: Riho Laurisaar


� UURING

Pärast seda, kui Linnaleht muutus Tallinnas mullu detsembris kahes keeles ilmuvaks hommikuseks uudis-teleheks, on välja ande lugejaskond pidevalt suurenenud.

Eestikeelset Linnalehte loeb II kvarta-li Emori Eesti Meediauuringute andme-tel pealinnas iga päev juba 67 000 inimest, venekeelsel lehel on lugejaid 42 000. See teeb tasuta Linnalehest pealinna loetavaima aja-lehe nii eestlaste kui ka muulaste seas.

Tartus hoiab aga Linnaleht nädalalehtede loetavuse hulgas 46 000 lugejaga teist kohta.

Koos Tartu ja Pärnu lehtedega on Linna-lehe lugejaskond jõudnud 200 000 inimese-ni, mis annab talle SL Õhtulehe ja Postime-he (eesti+vene) järel loetavuselt kolmanda koha kogu vabariigis – ja seda ainult kolme linna abil. Linnaleht

Eestis kolmas, Tartus teine, Tallinnas esimene

arvamus

reede, 1. september 2006 linnaleht 77arvamus� Hans H. Luik, Eesti Päevalehe nõukogu esimees

Linnalehes on minu arvates tihti rohkem elu kui harilikes päevalehtedes. Miks inimene üldse lehte loeb? Esmalt tahab igaüks teada ikka seda, kuidas endasugustel läheb. Linnaleht annab meid ümbritsevast vägagi kireva pildi. Toompea ässade elu ja ärituusade edu ei ole Linnalehe asi. Sellepärast soovi-tan põues Linnalehele ruumi teha.

� Hando Sinisalu, Linnalehe asuta-ja, Eesti Päevalehe tollane peadirektor

Linnalehe suurim õnn ja ka õnne-tus on läbi ajaloo olnud asjaolu, et see on tasuta. Kas tasuta asi saab olla väärtuslik? Praegu peetakse tasuta tooteid ja teenuseid juba loomulikuks ja Linnalehtki kuulub auväärsesse tasuta teenuste selts-konda koos Skype’i, Wikipedia, Linuxi ja Ryanairiga.

� Tarmu Tammerk, meediaekspert, pressinõukogu kauaaegne liige

Tasuta ajalehed on raputanud kogu maailma trükiajakirjandust. Kui need kümme aastat tagasi Euroopas massiliselt ilmuma hak-kasid, peeti Eestis seda nähtust või-matuks, sest maa on väike, linnad pisikesed jne.

Ent Linnaleht tuli ja on sellest saati üha laienenud. Fo

to: E

PL

Foto

: EPL

Foto

: EPL

� LINNALEHT INTERNETIS

Loe Linnalehte InternetistKui peaks juhtuma, et jääte mõnikord värskest Linnalehest ilma, siis ärge kurvastage, sest nagu igal korralikul ajalehel, on ka Linnalehel oma veebikülg.

“Meie kodulehel saab lugeda kõiki nelja Linnalehe välja-annet ja täpselt sellisel kujul, nagu need paberil välja näevad – piltide ja kogu kujundusega,” selgitab Linnalehe reklaa-mijuht Timo Härmaorg. Kui olete sisse trükkinud aadres-si www.linnaleht.ee, leiate kohe avalehelt Tallinna, Tartu ja Pärnu Linnalehe esikaane, millele klikkides lehed avanevad-ki. Värsked lehed jõuavad veebi juba ilmumiseelsel õhtul.

Veebilehelt saab lugeda muudki, näiteks uurida, kus on kodukohale lähim levipunkt, tutvuda meediauuringutega, osaleda kiirküsitluses ja saata toimetusele tagasisidet. Sealt leiate ka Linnalehe arhiivi.

� LINNALEHE LEVIKOHAD TARTUS

Tar tu Kau ba ma ja, Ee de ni Kau ban dus kes kus, Lõu na kes-kus, Ring tee Sel ver, Sõb ra Sel ver, Vee ri ku Sel ver, Melt si ves-ki Kon sum, Vee ri ku Kon sum, Tar tu Hy per Ri mi, An ne lin na Kes kus, Ki vi lin na Kau ban dus kes kus, Raa tu se Kau ba ma ja, Üli koo li Raa ma tu ko gu, Kau bu ri Kau ba ma ja, De co ra, Ehi tus Ser vi ce, Ees ti Maaülikool, Tar tu Üli koo li Bio mee di kum, Tug-la se Äri ma ja, Zep pe lini Kau ban dus kes kus

� TASUTA LEHED RAJA TAGA

Lin na le he le ees ku juks olev Met ro on po pu laar ne väl jaan ne 21 rii gis üle maail ma, mi da loe vad iga päev mil jo nid ini me sed.

Le he edu sa la dus on liht ne – see on liht salt kät te saa dav ja pa kub kii re elus tii li ga ini mes-te le vaid olu li si mat teavet, mil-lest jõuaks üle vaa te saa da paa-ri küm ne ühist rans por dis vee-de tud mi nu ti ga. Leht koon-dab oma kül ge de le in fot kõi ge põ ne va ma test mee le la hu tu sü-ri tus test ning an nab nu ti kaid nõuan deid iga päe vaeluks. Ko ha li ku lin na uu dis te kõr val saab hea üle vaa te ko gu rii gis ja vä lis maal toi mu vast. Et si su kii res ti lä bi loe ta vaks te ha, jääb vä hem ruu mi kom men taa ri de-

le ja pik ka de le ana lüü si dele. Po pu laar sed on eri rub rii gid, näi teks in terv juud kuul sus te-ga, ja sa ge li kor ral da tak se lu ge-ja te le to re da te au hin da de ga kon kurs se.

Met ro on gi mõel dud eel kõi-ge noor te le, ak tiiv se te le ja ha ri-tud ini mes te le. Me hi-nai si on lu ge ja te seas võrd selt ning suu-rem osa on al la 45 aas ta va nad. Ti he da si su ga vär vi ki rev ta su ta leht so bib häs ti tä napäevasele TV- ja In ter ne ti põlv kon na le, kes ta va li selt vä ga usi nad le he-lu ge jad ei ole.

Na gu ni mi gi üt leb, ha ka ti ta su ta leh te ja ga ma met roos. 1999. aas tal Lon do nis alus ta-nud leht sai kii res ti po pu laa r-seks ja se da ha ka ti väl ja and ma ka pealinnast väl jas pool. Le he

le vi ko had on pea mi selt met-roos, ron gi- ja bus si jaa ma des, sa mu ti kon tor ma ja des ning suur tes kau ban dus kes kus tes. Praegu il mub Met ro 19 kee les li gi 100 lin nas - Eu roo pa, Põh-ja- ja Lõu na-Amee ri ka ning

Aa sia rii ki des. Iga päe va seid lu ge jaid on Met rol li gi 19 mil-jo nit ning kord nä da las hei dab sel le le pil gu pea le üle 35 mil jo-ni ini me se.

Lin na leht

Maail ma suu rim ta su ta aja leht Met ro levib 21 riigis

reede, 6. oktoober 2006 linnaleht

��

�� !� �� "��##�� $��

%�� "��#�� "�� !� ��#�� &��'��

%��!�� "��$�� "��(� ��)��#)�� #�� *+ ,,,� �� "��, ,,,��

��)��)��-��)��"��!��"�� "�� "�� "��"��.��

��!��"��)�� )�� ##�� !��)��"�"��/� �� !�� !� �� "��

�� "��"��)��

� � � � � � � � � � � � �� "��

�� !� � � � ��"�� !� �#��

�!� �� "� �� !� � � �� $

��"��#�� "� � �� ! �� !� � ! �� !� �#��!��%��%� � � � !� � � � � �� &��'�� !� � �� $

�� )��"��

�� !� ��"��)��)��"��)�� "�� 0��1��2,��

��"��#��)��"�

��

� � � � � � � ��

��

�� 3�� +,4��

�� ")��"�

��

�� !�

� ��" ��#�$ ��%�� & �' ��(

�)�� *�� +# �� , � & ��

�" ��!�

��& �� ' �* � ��-�� ' �* ��

� Lätis ja Leedus alustasid tasuta lehed aasta eest. Lätlas-te Riias ilmuv 5 Minutes, mis sündis nende suurima päe-valehe Diena rüpes ja kogus juba kolmandal ilmumiskuul 100 000 tiraaži juures 170 000 lugejat, on praeguseks oma 300 000 huvilisega paisunud konkurentsitult esimeseks aja-leheks kogu riigis.

“Riias on leht lätlaste ja vene-laste seas loetavuselt esime-ne. Kogu riigi arvestuses loe-vad väljaannet enim vene keelt

kõnelevad inimesed. Lätikeel-se lugejaskonna seas ollakse teisel kohal,,” kommenteerib Diena peadirektor Aleksandrs Tralmaks Läti esimese tasuta ajalehe edulugu.

“Veelgi olulisem on see, et need 300 000 lugejat ei ole seniste ajalehtede käest n-ö ära varastatud, vaid suur osa neist on lihtsalt juurde tulnud. Mis tähendab, et tänu tasuta lehele on inimesed hakanud hoopis rohkem ajalehti lugema,” lisab Tralmaks.

Meediauuringud näitavad, et aasta jooksul on lehelugeja-te arv tõusnud Riias 40 prot-senti ja kogu Lätis 10 protsen-ti. “Me olime valmis headeks üllatusteks, aga ei osanud nii suurt edu loota. Nüüd teame, et tasuline ja tasuta leht või-vad rahulikult külg külje kõr-val areneda ning esimene, kes sellest kindlalt võidab, on luge-ja,” lisab ta. Umbes samasu-gust edu naudib ka leedukate Vilniuses ja Kaunases ilmuv 15 Minutes. Linnaleht

Läti tasuta 5 Minutes suurendas riialaste ajalehejanu 40 protsenti

8 ilu/tervis linnaleht reede, 6. oktoober 2006

Järg mi sel es mas päe val al gav vä hi nä dal kes ken-dub mees te ter vi se le ja rää gib ees näär me vä hi ga seo tud oh tu dest, tu le ta des meel de re gu laar se ter vi se-kont rol li olu li sust.

Sel le aas ta vä hi nä da lal ühen-da sid Ees ti Vä hi liit ja Tar tu Üli-koo li Klii ni ku mi mees tek lii nik oma jõud, et saa vu ta da laie mat kõ la pin da mees te ter vi se ga seo tud prob lee mi de le. Vä hi nä-da la sün ni põh ju seks on mu re mees te ül di se ter vi se sei sun di, vä he se tead lik ku se ja nen dest tu le ne va oo da tust ma da la ma kesk mi se eluea pä rast.

Ees näär me hai gu sed on laialt le vi nud. Esi neb kol me põ hi tüü-pi hai gu seid: ees näär me põ le-tik, hea loo mu li ne suu re ne mi-ne ja ees näär me kas va ja. Dr Mar gus Pu na bi sõ nul po le põh-just ar va ta, et te ge mist oleks ai nult ea ka ma te prob lee mi ga: põ le tik võib esi ne da igas va nu-ses mees tel ala tes pu ber tee di pe rioo dist ja se da ise loo mus ta-vad va lud ja eba mu ga vus tun ne ala ke has, mil le le sa ge li li san du-vad uri nee ri mis häi red ja muu-tu sed sek suaal funkt sioo nis. Ees näär me suu re ne mi ne võib mõ nel põh jus ta da sa ge ne nud või öist uri nee ri mist ja nõr ge-ne nud urii ni ju ga. Pu nab sel gi-tas, et ees näär me hai gus te diag-noo si mi seks ka su ta tak se kae-bu seid täp sus ta vaid kü si mus-tik ke, ees näär me ma nuaal set kont rol li ja ala tes 50. eluaas tast peab kas va ja vältimiseks te ge-ma ala ti ka PSA- tes ti ve rest.

„Ees näär me vähk oma alg-s taa diu mis pea küm ne aas ta jook sul siis ki ot se seid kae bu-seid ei põh jus ta,” rää kis Pu nab. “Kau ge lea re ne nud hai gu se faa sis te ki vad ku se mis häi red, aga es ma seks nä huks võib ol la hoo pis sii re test tin gi tud luu-va lu. Väh ki ei saa õi geaeg selt diag noo si da kae bus te alu sel, sest siis on sa ge li hil ja,” rõ hu tas Pu nab. See tõt tu soo vi ta tak se-gi 50-aas tas te le ja va ne ma te le mees te le käia kord aas tas oma ees näär me sei sun dit kont rol-li mas. Nii on või ma lik hai gus tu vas ta da veel sel li ses aren gu-jär gus, kus hai gus on või ma lik veel täie li kult väl ja ra vi da.

Me hed ei ta vad prob lee miPu nab peab olu li seks ka nais-

te rol li me he ter vi se eest hoo lit-se mi sel. „Elu kaas la sed on sa ge-li esi me sed, kes me he ter vi se-muu tu si mär ka vad. Me he le on ise loo mu lik või ma li kult pik-ka ae ga oma mu re sid ei ta da ja nii on just elu kaas las tel suur roll tek ki va te le prob lee mi de-le tä he le pa nu juh ti da,” rää kis mees tearst oma ko ge mus test. Sa ge li on gi just nai sed need, kes oma mees te le ars ti ot si vad ja vas tu võ tua ja kin ni pa ne vad. Tar tu mees tek lii ni kus ki on pea kol man dik re gist ree ri ja test nai-sed.

Ühest vas tust hai gu se en ne-ta mis vii si deks ei ole, ku na eri-ne vad uu rin gud on and nud vas tu käi vaid tu le mu si. Ees-näär me väh ki hai ges tu mi se ris ki saab mõ ne uu rin gu jär gi

vä hen da da roh kelt juur vil ju (eri ti to ma teid) süües. Sa mu ti on ka su lik tar vi ta da ro he list teed ja pu nast vei ni, vä hen da-da iga päe va toi dus loom se te ras va de osa kaa lu ning hoi da op ti maal set ke ha kaa lu.

15. ok toob ril kell 15.00 näi da-tak se ETV-s vast val mi nud ees-näär me vä hi te maa ti kat kä sit-le vat fi l mi “Me he tei ne sü da”. Il mub dr Mar gus Pu na bi poolt kir ju ta tud ees näär meprob lee-

me, nen de diag nos ti kat, ra vi ja en ne ta mis või ma lu si tut vus tav brošüür. Vä hi nä da la raa mes pa ku tak se mees te le ta su ta ees-näär meuu rin gu te või ma lust mees tek lii ni ku Tar tu osa kon-nas. Ko gu vä hi nä da la jook sul viib SA Tar tu Üli koo li Klii ni ku-mi he ma to loo gia-on ko loo gia klii nik lä bi te le fo ni kon sul tat-sioo ne.

Triin Kal [email protected]

Vähi nä dal jul gus tab mehi arsti juurde kont rol li mi ne ma

Meestearst Margus Pu nab peab olu li seks ka nais te rol li me he ter vi se eest hoo lit se mi sel. Foto: Eliisa Taimre

� Sel le aas ta lõ puks peak sid rin na vä hi sõe luu rin gu kut se saa ma kõik 1956. aas tal sün di-nud nai sed. Kes mis ki pä rast kut sest il ma jääb, peaks jul gelt ise mam mo loo gi või pe rears-tilt poo le pöör du ma.

Ees tis re gist ree ri tak se aas-tas kok ku um bes 6000 uut vä hi juh tu, mil lest kõi ge sa ge-da mi ni esi ne vaks hal va loo mu-li seks kas va jaks nais tel on rin-na vähk. Eu roo pas lä bi vii dud uu rin gu and me tel on sk rii ning pääst nud Põh ja maa des um bes 80% nai si, Ees tis on see prot-sent aga üks ma da la ma test

– 61,9%. Pea mi se põh ju se na, miks Ees tis on see num ber tun-du valt väik sem, tuuak se väl ja hai gu se avas ta mine sa ge das ti just hi li ses kau ge le le vi nud staa-diu mis, mil ra vi tu le mu sed ei pruu gi ol la enam nii efek tiiv-sed kui va ra ja se staa diu mi kor-ral. „Ees ti ra vi ja diag nos ti ka ei jää te ge li kult muu le maail ma-le su gu gi al la, kah juks aga avas-ta tak se vähk va ra kult har va,” rõ hu tas Ees ti Vä hi lii du pro jek-ti juht Au ni Aas maa en ne tus-töö olu li sust. Ees tis diag noo si-tak se peaae gu 600 uut rin na vä-hi juh tu igal aas tal ja neist kol-

man dik on avas ta mi se het kel kau ge lea re ne nud staa diu mis.

Numb rid näi ta vad ka, et kui näi teks Soo me nais test tu leb kut se pea le rin na vä hi uu rin-gu te le 90%, siis Ees ti nais test rea gee ri vad na pilt poo led. Aas-maa ar va tes ei näi ta sta tis ti ka siis ki ühe selt siin se te nais te vä hest tead lik kust. Hil ju ti Ter-vis hoiuins ti tuu di ma gist ran di ja Hai ge kas se koos töö na val mi-nud uu ri mus näi tab, et ko ha-leil mu nud kut su tu te prot sen ti vä hen dab see, et nai sed on lask-nud hil ju ti ise oma ter vist kont-rol li da või po le liht salt Hai ge-

kas sa saa de tud kut set kät te saa-nud. „Ini me sed peak sid kind-las ti In ter ne tis Hai ge kas sa le he-kül jel oma kon tak tand med üle kont rol li ma,” ei pa ne Aas maa ka du ma läi nud kut seid ai nuük-si Hai ge kas sa süüks.

Sõe luu ring on ta su ta ja kel te kib ter vi se suh tes kü si mu si või kaht lu si, peaks mam mo-loo gi le saa te kir ja saa mi seks jul gelt pe rears ti poo le pöör du-ma. „Rin da de kont roll peaks igas va nu ses nais te jaoks ole-ma ta va pä ra ne asi, na gu ham-baars til või juuk su ris käik,” rää-kis Aas maa. Triin Kal ter

Rin na vä hi uu ring oo tab kae bus te ta nai si

9ilu/tervisreede, 6. oktoober 2006 linnaleht

JUUKSED KORDA!

Juuk se kar va elut sük kel koos neb kas vu-, taan d a ren gu- ja puh ke faa sist. Ta va li selt kao tab ini me ne 50–100 puh ke faa sis juuk-se kar va päe vas, sü gi sel ja tal vel vei di roh kem.

Loo ma del võib se da enam mär ga ta, ini mes tel tih ti pea le mit te, sest juuk se kar vad on ise faa sis eri ajal. Ta va li selt on kas-vu faa sis 85–90 ja puh ke faa sis 10–15 prot sen ti juuk se kar va-dest. Ku na puh ke faa sis väl ja lan ge va te kar va de arv on tun-du valt väik sem kas va ma jää-va test kar va dest, on loo mu lik juus te ka du mei le iga päe va selt mär ka ma tu. Kar va kas vu mõ ju-ta va te te gu ri te toi mel võib see su he aeg-ajalt muu tu da.

Aas taae ga de va hel du mi se le, õi ge mi ni päe va pik ku se muu-tus te le rea gee rib peaa ju kes ko-sas paik nev rii si te ra suu ru ne val gus tund lik kä bi ke ha, kus sõl-tu valt päe va pik ku sest too de-tak se vä hem või roh kem me la-to nii ni ni me list hor moo ni. Sel-le ko gus mõ ju tab meie näär-me süs tee mi ak tiiv sust ning aval dab mõ ju juus te kas vu le ja väl ja lan ge mi se le. Mär ga ta vad muu tu sed väl ja lan ge va te juus-te ko gu ses ei te ki ko he, vaid vii-vi tu se ga – ta va li selt kaks ku ni ne li, har vem ku ni ühek sa kuud hil jem.

Kind las ti tu leks ars ti juur de min na siis, kui öö päe vas lan-geb väl ja üle 150 kar va, juuk-seid lan geb väl ja lai gu ti, pea na-hal on löö ve või juuk se ka du on kest nud üle kol me kuu. Arst sel gi tab väl ja väl ja lan ge mi se tüü bi ja põh ju se. Se da tea des saab ra vi da sel le põh just.

Ra vi mid ai ta vadKõi ge sa ge da sem on and ro-

geen set tüü pi juuk se ka du eel-kõi ge mees tel ning har vem ka nais tel. Klii ni li ses uu rin gus on lei tud, et 70 prot sen dil 80-aas-tas test mees test on roh kem või vä hem ilm ne nud kii las päi sust. Mees tel al gab see prot sess ta va-li selt ju ba teis meeas. Ise loo mu-lik on juus te hõ re ne mi ne ja ka du pea lael, kuid ju ba hai gu-se al gul võib tä hel da da ka järk-jär gu list juuk se joo ne taan du-mist ots mi ku- ja oi mu piir kon-nas. Nais tel al gab sel li ne juus te hõ re ne mi ne ta va li selt 50. aas-ta tes ja esi neb vä hem või roh-kem mär ga ta va juus te hõ re ne-mi se na pea lael.

And ro geen se juuk se kao põh-jus on pä ri li kult suu re ne nud tund lik kus mees su gu hor moo-ni suh tes, mis põh jus tab juus te kas vu faa si pü si vat lü he ne mist. See tõt tu hak ka vad kar vad õhe-ne ma ja taan du ma. Kõi ge tõ hu-sam pre pa raat juuk se kao ra vis on Pro pe cia (fi nas te rii di) tab-le tid. Fi nas te riid aeg lus tab või

pea tab juuk se kao ning sti mu-lee rib kar va de kas vu. Ra vim on mõel dud ai nult mees te le. Re gai ne’i (mi nok si dii li) la hus pa ran dab pea na ha ve re rin-get ning se da so bib ka su ta da eel kõi ge nais tel. Te gu on kä si-müü gi ra vi mi ga. Nai si ra vi tak-se ka hor mo naal sel teel. Pea le sel le on tõ hu sad sel li sed ki rur-gi li sed prot se duu rid na gu juus-te siir da mi ne, pea na ha kok-ku tõm ba mi ne, la pi teh ni ka ja juus te asen da mi ne. Muu dest va hen di test so bi vad ra vi toe-ta ma va se pep tii de si sal da vad juuk se hool dus too ted ning H-vi ta mii ni ja tei si mul ti vi ta mii-ne si sal da vad pre pa raa did.

Mit me külg ne toi du se delTei ne juuk se kao tüüp on aju-

ti ne juus te väl ja lan gus ehk te lo-gen effl u vium. Sel pu hul suu-re neb sa maaeg selt kas vu faa si lõ pe ta nud ja puh ke faa sis ole va-te kar va de arv um bes kol man-di ku võr ra, mil le le ta va li selt järg neb nen de enam-vä hem üheaeg ne ja see tõt tu mär ga tav üht la selt üle pea väl ja lan ge mi-ne (ta va li selt 150–300 kar va päe vas).

Sel le üks sa ge da se maid põh-ju si on nais tel ra se dus ja sün ni-tus. Või ma li kud põh ju sed on ka pa la vi ku ga kul gev äge hai-gus, ras ke kroo ni li ne hai gus, tu gev st ress, ra se dus vas tas te pil li de ära jät mi ne, kii re kaa lu-

kao tus ja ala toi tu mus (val gu-puu dus), ope rat sioon või trau-ma, kilp näär me üle- või ala ta-lit lus, kehv ve re sus (anee mia), raua puu dus, mõ ne de ra vi mi te tar vi ta mi ne, vakt si nee ri mi sed, ras ke me tal lid, süü fi lis ja HI-vii-rus. Täh tis on sel pu hul ra vi da juus te kao si se mist põh just, siis saab ja gu ka sel le vä lis pi di sest il min gust.

Vä ga olu li ne on juuk seid mit-te trau mee ri da. Väl ti da ta sub juus te lii ga tu ge vat har ja mist ja pea mas saa ži, sa mu ti juuk-seid pin gu ta vat soen gut, näi-teks ho bu se sa ba. Vä hen da ma peaks ka lo ki tan gi de ja föö ni ka su ta mist, kee mi li si lok ke ning juus te vär vi mist. Täh tis on jär gi da kor ra lik ku me nüüd, mis si sal daks kül lal da selt val-ku ning puu- ja juur vil ju. Toe-ta va ra vi na so bi vad ap tee gis kä si müü gis ole vad juus te le ja küün te le mõel dud komp leks vi-ta mii nid ning juuk se kas vu ja pea na ha ve re rin get sti mu lee-ri vad pre pa raa did. Li sain fot leiab vee bi le helt www.der ma.ee.

Üle jää nud juuk se kao tüü bid (lai gu ti ne juus te väl ja lan ge mi-ne, trih ho til lo maa nia ehk har-ju mus lik-neu roo ti li ne juus te sõr mit se mi ne, na ha- ja si de-koe hai gus test tin gi tud juuk se-ka du jne) on har ve mad.

Kers ti Ki vi mä gi Sa da ma Me di cu mi der ma to loog-ve ne ro loog

Juuk sed võivad väl ja lan ge da mit mel põh ju sel

Mi da noo rem ini me ne, se da ti he da mad juuk sed. Tei salt po le va nus juus te väl ja lan ge mi sel pea mi ne te gur. Foto: Internet

10 uudised linnaleht reede, 6. oktoober 2006

�� !��

�� !�� "��

�� #�� $�%%&'��("'( ��( ��("�#��)*+(,�-��

��

�� !��

��

�� !��"��#��

��

��

ARVAMUS

Mi da edu ka mad on meie et te võt ted, se da pa re mi ni elab ja are neb linn. Ini mes-te roh kus pea gi lõ pu sir ge-le jõud va et te võt lus nä da la üri tus tel näi tab ühelt poolt, et Tar tus et te võt-lik ke ini me si ja gub, ning tei salt se da, et vä ga pal jud tart la sed hu vi tu vad ko du-lin na fi r ma de te ge vu sest.

Et te võt ja te sil ma rin gi laien-da mi se kõr val on gi et te võt lus-nä da la üks olu li se maid ees mär-ke tart la si ko du lin nas toi mu va-ga roh kem kurs si viia. Pal jud ini me sed ka su ta sid sel nä da lal pa ku ta vaid või ma lu si kü las ta-da eri ne va tel elua la del te gut se-vaid edu ka maid fi r ma sid ja vaa-da ta, mil li sed nad seest poolt väl ja näe vad. Tä na vu teist kor da et te võt mist kor ral da-des pa ni me tut vu mis käi ku de-le suu re mat rõh ku, tu gi ne des just mul lu se le ko ge mu se le.

Vä ga rah va roh keks ku ju ne-sid ava foo rum, õpi las võist lus „Tu le vi ku et te võ te mi nu Tar-tus”, alus ta va et te võt ja päe va üri tu sed, se mi nar „Ees ti ma jan-dus – ku hu eda si” ning et te võ-te te ja Tar tu kut se ha ri dus kes-ku se töö ko da de kü las tu sed. Rõõ mus tav on see, et Tar tus ja gub nii ees rind lik ke et te võt-teid kui mis sioo ni tun de ga fi r-ma juh te, kes ei pea pal juks ku lu ta da ae ga oma et te võt te tut vus ta mi seks ja ko ge mus te ja ga mi seks.

Edu kus ja tu rul pü si mi ne

nõua vad et te võt jailt pi de vat ene se ha ri-mist ja uue ga kur-sis ole mist. See tõt-tu kor ral da me nei le pi de valt koo li tu si, se mi na re ja tea be-päe vi. Enim va ja tak-se tee nin dus-, mak-sun dus- ja õi gu sõ-pet, vii ma sel ajal on suu rem hu vi ka sel-lis te mood sa te koo-li tus te vas tu na gu kva li tee di juh ti mi ne ja juh ti misp rak ti ka-te tut vus ta mi ne.

Ärie du le ai ta vad kaa sa ka vä lis kon-tak tid. Et te võt lu so-sa kond on vii mas-tel aas ta tel kor ral da-nud paa ri küm ne liik me lis te le et te võt ja te grup pi de le kon takt-päe vi vä lis rii ki des, et tut vu da seal se te fi r ma de ga, saa da ko ge-mu si ja lei da äri part ne reid. Nii na gu koo li tus teks, ole me ka kon takt päe va deks ka su ta nud ena mas ti Eu roo pa Lii du toe tu-si, mis on või mal da nud neist üri tus test osa võt ta neil gi fi r-ma del, kes mui du kok ku hoiu mõt tes kal li tel koo li tus tel ei osa le.

Et Tar tus se elu jõu li si fi r ma-sid juur de te kiks, tu leb mõel da jä rel kas vu le. Se da enam, et vii-mas te aas ta te jook sul on et te-võt lu se ga alus ta mi ne muu tu-nud jär jest ras ke maks ja kal li-maks.

To sin aas tat ta ga si oli oma fi r-

ma loo mi ne sel les mõt tes ker-gem, et turg oli tü hi ning sa ge li õn nes tus va ja mi nev va rus tus han ki da eras ta mis te hin gu te kau du. Tä na päe val lä heb aga näi teks ühe juuk su ri töö ko ha loo mi ne maks ma ju ba üle 40 000 kroo ni ja toot mi ses mak-sab üks töö koht üle 350 000 kroo ni. Ra ha on ka üks pea mi-si põh ju seid, miks noor te osa-kaal et te võt ja te seas on vi sa kas va ma.

Prae gu on alus ta va et te võt-ja põ hi kü si mus see, mil le ga ja kui das alus ta da. Loo de ta vas ti suu nas nii mõ ni gi et te võt lus nä-da la se mi nar või foo rum osa le-ja te mõt ted loo va malt lii ku-ma või pa ni ko gu ni ida ne ma mõ ne väärt ärii dee.

Ette võt lu se käe käi gust sõl tub iga lin la se heao lu

Mal le Blu me nauTar tu lin na va lit su se et te võt lu se osa kon na ju ha ta ja

reede, 6. oktoober 2006 linnaleht B1kolm linnatoimetaja Merike Kungla [email protected]


Toome gaasi koju! Helista 1626

Tavatariifiga telefoninumber 1626 kehtib nii laua- kui mobiiltelefoni jaoks, mingit lisakoodi ette valima ei pea

toimetaja Merike Kungla [email protected]

kolm linna

Rahvuspulm Tšaika ja topisegan HÕISSA PULMAD!

Tänapäeval on pulm nõnda harvaesinev üritus, et terve põlvkond lapsi on seda igivana riitust näinud vaid Puerto Rico seebise-riaalidest. Linnaleht käis kaemas, kuidas sünnib üks eesti rahvakombeid järgiv pulm.

Multifunktsionaalne jõulu- ja pulmavana Jaan Aitaja on nõukogude ning eesti tavadel põhinevaid kooselu registree-rimise järgseid pidusid kor-raldanud kaugelt üle tuhande. Esimene ja olulisim erinevus, mille kogenud mees kaheküm-ne aasta taguste ja praeguste pulmade vahel välja toob, on rituaalide rohkus ja alkoholi mõõdukas tarbimine. “Tege-vust peab nõnda palju olema, et ka viinata on lõbus,” ütleb Aitaja. Kummardus Tartu botaanikaaia karule

Gerli Harkmanni ja Kristjan Mäeotsa ametlik pulmapüha-päev Tartus algab ürgse esiva-nemate kombe kohaselt Ees-ti evangeelse luterliku kiriku Pauluse pühakojas, kus praost Joel Luhamets noored juma-la ees ja tunnistajate juuresole-kul igaveseks meheks ja nai-seks tunnistab. Jumalasulast

Üks õige Eesti pruut peab leivaküpsetamisega hakkama saama isegi lumivalges pruutkleidis. Foto: Arvo Uustalu

Hiina teles on truudusetus keelatudn Hiina tsensorid kavatsevad seebiooperitest välja rooki-da kõik abieluvälised suhted, kuna nad kardavad, et ekraa-nil truudusetuse nägijad hak-kavad oma abikaasat petma, teatas Hiina riiklik meedia sel nädalal.

Hiina tsensuuriamet on varem piiranud teles vägival-la hulka, nüüd ootavad piiran-gud ka televisioonis näidata-vaid abielurikkumisi.

“Kui abieluväliseid suhteid rõhutavaid teleseriaale on liiga palju, võib see panna noored uskuma, et sellised suhted on lubatud,” ütles teleameti juht Zheng Xiaolong. BNS

Somaalia pulmad on muusikata

n Somaalia islamistid ajasid sel suvel laiali pulmapeo, kus pul-maorkester olevat mänginud satanistlikke meloodiaid. See olevat aga vastuolus koraani õpetustega.

Kohaliku islamikohtu ülem ütles, et nad on korduvalt

nõudnud sedalaadi saatanlike pidude lõpetamist.

Somaalias Huriwa piirkon-nas on keelatud ka jalgpalli maailmameistrivõistluste vaa-tamine ja India päritolu fi lmid. Lääne fi lme pole mõtet siinko-hal mainidagi. BNS/LL

Abielulahutus mõjub naiste südamele halvastin USA-s tehtud uuringu kohaselt mõjub lahutus naiste südamele halvasti, põhjustades südame-haigusi. Meeste südant lahutus ei mõjuta.

Uuringus küsitleti ligi 10 000 inimest vanuses 51–61 aastat. Neid uuriti iga kahe aasta tagant kümne aasta jooksul.

Selgus, et lahutatud ja uuesti abiellunud naistel ning leskedel ilmnes enam südamehaigusi kui abielus püsinud naistel. Meestel erinevusi ei märgatud. Täheldati aga, et uuesti abiellunud meestel oli viiendiku võrra vähem prob-leeme südamega kui kogu aeg samas abielus püsinutel. LL

Pulmakleit ei pea alati olema valge ja maanin Valge pulmakleit on iseene-sest uskumatult ilus ja samas täiesti ebapraktiline asi. Seda kantakse ju heal juhul vaid üks kord – järgmistesse pulmadesse ükski enesest lugu pidav naine sama kleidiga ei lähe. Seejuures maksab üks korralik pulmakleit oma seitse kuni kümme tuhat

või rohkemgi krooni. Selle raha eest võib juba pool pulmareisi ära teha. Niisiis võiks kokkuhoid-liku mõttelaadiga naine suurtest moeloojatest, näiteks Jean Paul Gaultier’ist eeskuju võtta ja min-na pulma sellises lihtsas, kuid ilmselgelt äärmiselt meeldejää-vas kleidis. LL

Foto: Bulls

Foto: Bulls

Foto

: Bul

ls

reede, 6. oktoober 2006 linnaleht B3kolm linnatoimetaja Merike Kungla [email protected]

assisteeriva viiskudes ja rah-variietes pulmahärra Aitaja sõnul on aeg edasi läinud ning Luhamets lubab pruutpaa-ri lilledega õnnitleda ka altari ees. Materiaalsemad ja rahali-semad õnnitlused tuleb siiski söögisaali ukse ees üle anda.

Kuigi pulmatuur algab ametlikult kell kaks, on aktiiv-ne Aitaja selleks ajaks organi-seerinud ja läbi viinud kosjas-käigu pruudi kodukohta Põl-vasse. Pärast kirikut suundub pulmaautode karavan eesot-sas pruutpaari Tšaikaga Too-memäele, kus Aitaja teeb rah-

vusliku ärkamise aegsete tege-laste ees maani kummardu-se. Eriti suure kummarduse saab kunagine karskusliikumi-se suurkuju Villem Reimann. Pulmalised vaatavad. Lahjema ja kangema alkoholita ei võta pidu veel vedu.

“Kui jõuame poole kuueks Ülenurmesse, siis saab kell kuus süüa,” lubab Aitaja.

Kellaosuti liigub neljanda-le päevatunnile. Ees ootavad Tartu ülikooli botaanikaaed, auringid Tartu uue arestimaja ees, pruutpaari elukoht Märjal ning põllumajandusmuuseum hobusetopise ja leivaahjuga.

Enne jõuab pulmavanem siiski küsida pulmaliste ootusi üles kruviva trikiga küsimuse:mida saab valmistada rukkist? Kes arvab, et leiba või omaval-mistatud viina, see eksib. Eks ikka rukkijahu.

Botaanikaaeda jõudnuna saavad pulmalised soovi kor-ral teha kummarduse meet-rikõrgusele kivist karule ning botaanikaprofessor Teodor Lippmaa monumendi ees vastata sügavalt rahvuselisele küsimusele, millised on Eesti kolm peamist lehmatõugu.

Jumala ees antud vannet saab pruutpaar kinnitada aga veel botaanikaaia saarele vii-val sillal.

Seni, kui pulmalised noor-paari Märja paneelmaja kodu uudistavad, jõuab Tšaikat juh-tiv Henn Siilbek autohuviliste grupile rääkida, et masin on valmistatud 1978. aastal ning lendab pärast väikest putita-mist nagu tuul.

Esimese kibedani on veel terve tund. Esimese biifsteegi-ni poolteist. Pulmaliste karskus pannakse proovile

Kell 16.45 seisavad peoküla-lised juba Ülenurme põlluma-jandusmuuseumi pudulojuste osakonnas ning vastavad Aita-ja trikiga küsimustele à la “kas Eesti tõugu hobune on hobu-ne?”. Selgub, et eesti rahva põl-lumajanduslik au ja uhkus on poni.

Enne esimest kibedat kell 17.22 jõuab rahvas läbi

käia leivakojast, kus leiba küll ei pakuta, kuid kus seda saab nuusutada ja vaadata. Pruu-dil on aukohus leib ahjust väl-ja võtta.

Vahepeal jõuab pruut käsiki-vile tiiru peale teha ning tehis-kiust lõngakera kokku kerida. Peig püüab liharaiumiskirvega puupakust kildu lahti rebida. “Kas purjus peaga tohib puid lõhkuda?” küsib Aitaja. “Ainult nii võibki,” vastab keegi nalja-hammas.

Rahvariietes Aitaja tõmbab välja torupilli. Vanem härras-mees meenutab, kuidas vanas-ti olnud tore komme, et iga üle tee tõmmatud kase alt läbi sõites pidi noorpaar pudeli va haljast välja käima. Kuskilt kaugusest imbub ninna biifs-teegi lõhna.

“Kingitused võib teha ka pangaülekandega,” ütleb järs-ku Aitaja. Pulmaduo koos-seisus akordion ja akustiline kitarr alustab reipa meeleolu-muusikaga. Šampust voolab ojadena.

Täpselt kell kuus istuvad pulmakülalised kaheharulisse pulmalauda. Vaevalt jõutakse toit lauale kanda, kui kelnerid hakkavad kunsttrikke näitama – iga käe näppude vahel viis pudelit ehedat eestimaist vii-na. Pulmapeo mitteametlikum pool võib alata.

“Tulevad veel pruudipärja mahamängimine ja vanemate austamine,” jõuab Aitaja sala-duskatte all sosistada.

Arvo [email protected]

Ühes õiges maakombeid järgivas pulmas peab ka viinata lõbus olema.

HUMANA

OOTAME KÜLASTAJAID!

Ostes meilt... ...säästad raha, ...säästad loodust,

...oled isikupärane

KAUPLUSED Tallinnas:Tallinna Kaubamaja 0-korrusel, E-P 9-21, tel 6 691 323Tartu mnt 29, E-R 10-20, L-P 10-17, tel 58 059 204Mustamäe tee 18, E-R 10-20, L 10-17, P 11-16, tel 55 43 690Õismäe tee 107,E-R 10-19, L 10-17, P 10-16, tel 6 512 837Jaama 2 (Nõmme) E-R 9-19, L 9-17, P 9-15, tel 6 504 122Vikerlase 19, E-L 10-20, P 10-18, tel 55 612 372Pärnus:Metsa 13, E-R 9-19, L 10-17, P 10-15, tel 55 671 419Jannseni 2a, E-R 9-19, L 10-17, P 10-15, tel 55 608 454Tartus:Kuperjanovi 20, E-R 10-19, L-P 10-16, tel 55 39 237Kompanii 1c, E-R 10-19, L 10-16, P 10-16, tel 55 626 634HULGIMÜÜKBetooni põik 8, Tallinn, kl 8-16 tel 6 012 955, www.humanae.ee

9. oktoobril kõigis Humana kauplustes uus kaubavalik!!!

Päevas sõlmitakse üks abieluvaralepingKeskmiselt sõlmitakse Eestis vähemalt üks abieluvaraleping päevas, kirjutas Äripäev.

Kui 1997. aasta lõpuks oli abieluvaralepinguid sõlmitud veidi üle 200, siis 2006. aasta alguseks oli Eestis abieluvara-registrisse tehtud 2548 kan-net.

Abieluvaralepingu populaar-suse kasvust ei saa notarite koja esimehe Tiit Sepa sõnul siiski veel rääkida. “Arvestades, et Eestis lahutatakse kuni 2/3 abieludest ja see toob endaga kaasa suure hulga varajaga-misvaidlusi, ei näita viis prot-senti sõlmijaid suurt populaa-rsust,” kinnitas Sepp. Põhjuse-na, miks selle lepingu sõlmi-mise vajadus pole veel rahva teadvusesse jõudnud, nimetas ta pikemaajalise traditsiooni puudumist. LL

Abieluvaraleping tagab rahu-meelse lahutuse tulevikus.

Foto: Bulls

Nigeerlane lubab piirduda 201 abielugan Põhja-Nigeerias elav 68-aas-tane Shehu Malami abiellus äsja 201. korda. Nüüd lubab mees, et ta enam uuesti ei abiellu.

Lühike, kiilaspäine ja kõneosav pensionär Malami võttis oma esi-mese naise 20-aastaselt. “Mul on naiste suhtes väga kõrged nõud-mised ja minu suguiha on samuti

üsna suur. Mulle meeldivad lopsa-kad naised, rippuvad rinnad mind ei eruta,” seletas ta.

Malami sõnul on tema arvuka-tes abieludes süüdi sage ebaõnn. Nii on neljal juhul pärast abiel-lumist selgunud, et naine ootab juba teise mehe last. Siis on tal muidugi tulnud lahutada. BNS/LL

Ilma kalli sõrmuseta armastavat naist ei saa! n Kihlasõrmuste komme ulatub muistsesse Rooma keisririiki. Seal kanti küll rauast sõrmuseid. Praegu rauda keegi enam endale näppu ei pane, selle on

välja vaheta-nud kuld ja plaatina.

Õige sõr-

muse otsimine pole aga lihtne töö, sest valik on poodides meeletu. Kollasest ja valgest kullast, briljan-tidega ja ilma, graveeringute ja kaunistustega – mine või hulluks! Pulmaspetsid soovitavad pulma-stressi vältimiseks asuda sõrmust otsima juba kolm kuni neli kuud enne pulmatseremooniat. LL

Foto

: Bul

ls

linnaleht reede, 6. oktoober 2006kolm linnaB4 toimetaja Merike Kungla [email protected]

Õige seenenoa järele tuleb sõita SoomeTõeline seenefänn ei lähe metsa mitte kunagi ilma korvi ja noata. Seejuures on õige seenekorjaja nuga eriline – noapea ühes otsas on väike õhuke tera, teises pintsel.

Pintslit läheb vaja selleks, et seen kohe pärast korjamist ja veel enne korvi panemist puh-taks pintseldada. Pintsliga saab seene kergelt igasugusest met-sapurust ja mutukatest-putu-katest puhtaks nühkida. Kui puhastustöö metsas ära teha, võib kodus kohe seeneroo-gade valmistamise või seen-te soolamise-marineerimise juurde asuda.

Meie poodidest aga seene-nuga naljalt ei leia. Linnalehe seenesõpradel õnnestus enda-le seenenoad hankida juhus-likult tükk aega tagasi. Üks komplekt leiti Rocca al Mare vabaõhumuuseumi sügislaa-dalt, teine osteti aga möödu-nud suvel Põlva kaubamajast. Praegusel seenekorjamise kõrghooajal pole seenenuga-sid aga kuskilt võtta.

Müügil olevad seenenoad ise on aga kõige lihtsamat sor-ti – plastmassist käepideme, tera ja harjastega – ning mak-savad umbes paarkümmend krooni. Plastmassist seenenu-gasid võib ühe sügise jooksul kohe mitu ära kuluda. Näiteks allakirjutanu plastmassist see-nenuga kooles juba kolman-

da kivipuraviku lõikamisel – plastmassist tera murdus liht-salt katki. Tõsi, puravik oli kah vägev ja suur.

Seenenuga pole tegelikult mingi uus leiutis. Meie põh-janaabrite soomlaste juures on neid saadaval igas hinnas ja igasuguse kujuga. On nii odavaid neljaeuroseid (umbes 60-krooniseid) kui ka kümme korda kallimaid. Ühe hea ja uhke seenenoa hind võib ula-tuda tuhande kroonini.

Need kallimad on väga vas-tupidavad ja ilusad ning kõl-bavad igati ka kinkimiseks. Kallimatel nugadel on pintsel looduslikest karvadest, tera on roostevaba ning noavars tehtud mittelibisevast soojast

materjalist. Hea tera on tavali-selt pisut saabli moodi kõver.

Merike [email protected]

Plastmassist seenenuga on kerge murduma. Seepärast tasub met-sas alati kaasas kanda ka tavalist tugevat taskunuga. Foto: erakogu

Ausa seenelise kuldreegel n Seeni korjates mõtleb tõe-line seenegurmaan ka tule-vatele sügistele. See tähen-dab, et seenesõber kasutab nuga, mitte ei kisu seeni maa seest juurtega välja. Juure väljakiskumine tähendab tavaliselt, et sama koha peal järgmisel aastal seen enam ei kasva. Seenejalg, muide, kogub endasse kahjulikke aineid ega kõlba seetõttu nii-kuinii eriti taldrikule panna.

Seenesaagi kaitseks


�� !�� "#$��%��&&&!��'�(��!��

�� )��"*"�+��(,��-�� %../�/)$��012#�� !�� $��%� ��(&&&!��'�(��!��

�� 3� ��4��(�� 4��-� �� -��(�� !)��5�� +

�� 0�-��4� ��(��3 ��!�� +)�� &&&!��'�(��!��

�� 6�� #��3�� !�� +)�� &&&!��'�(��!��

�� (��(�� 77� �� 7-�2��8/�2�� $��%� ��(&&&!��'�(��!��

%�4��$(��+��(�� -��# �� !�� +)��5��&&&!��'�(��!��

�� )�� !�� "#$��%��&&&!��'�(��!��

$�� 9��*��:;��-�� !5��9�� +��4��<�� !��

$�� .��4��*��+��:;4��=�� !0��(��!5��9�#�� +��4��<�� !��

�� 91�(��#��*��4��-� 7��(��4� ��!�-�� !5��9�"�� +��4��<�� !��

�� (��*�� -�� !5�� + �� +��4��<�� !��

�� %,�4��*�� (��4�� 7�� -�� !5��9+ �� +��4��<�� !��

�� 4��4��*��(�� !5��9#�� +��4��<�� !��

�� 3��(��3��*�� +��4��(��!5��9�# �� +��4��<�� !��

%77��(� ��3��(��>�� 7��!>��"�#-�!%��7 �� (��-��(�4�(��(��!$��-��"-��-�-��(��!5��9�� !�� +��<�� !��

%77��>��(��?��(�(�� -��!$�-�(�� 4��(��!$�� 4�(��7(��4,�(!5��9� ��!�� +��<�� !��

�� 0��5��(�(��*��4��-�� !5��9##�� +��4��<�� !��

�� (��*�� !3�4��!5��9 ��!�� +��<�� !��

�� *��(��4��(�� !:;4��=�� !5��9"" ��!�� +��<�� !��

�� $��!�* �#+��(�4��!��!:;4��==�� (��-�� !5��9�� !�� +��<�� !��

�� )�� * �+��(�4��!0��!%�4��7-��!5��9" ��!�� +��<�� !��

�� )��!�* ��:;��4�(��-��!$�-��-�� 4��(��!5��9+"��!�� +��<�� !��

%�4��)��!$��+�� -�4�� (��-��!5��9�#� ��!��@�� " �"�+�� <�� !��

�� 0�(��!��!0�-�� !A,-��!5��9+� ��!��@�� " �"�+�� <�� !��

�� !+�� *��!$�� !A,-��1��

��!5��9++��!��@��! " �"�+�� <�� !��

�� ,-��*��"�!3�4��!3��-�� !5��9#+ ��!��@��! " �"�+�� <�� !��

�� 8��(��!�*�� !B�=��!$��4��-��!>��4�!5��9+" ��!��@��! " �"�+�� <�� !��

�� $��!�*�� !B�=��!$��4��-��!>��4�!5��9�+ ��!��@��! " �"�+�� <�� !��

��

�� !�"��!��#$��%&$�

'��(��(�� #�$��%�

�� )!�� ##*#��*��

�+��(� ��(��"�,-�!��#�%�*��&

�� ./�-(�� "�,-�!��#$#�#��

%1�A�$)5�8B)%�819$?0�10""�!�C%)6)��"�!�C$0�8��!�

%%77�� !��

��3,� �$��

� ��*��4��(��

:; �-��D��

��!5��9�� !

#��+�� +�+�

��-�<-��4�!��

%77��4�!��>��,,��(��$��,,� �� 4��

�� (�� 7��(��>��4,�(�,-��(�� -�!3,��-��4��,,�!5��9� �� !#��+�� +�+��-�<-��4�!��

%77�� !��

3� ��*��

�� -� 7��:;��=��

�� 4�-��

�� (�-��!

5��9 �� !

#��+�� +�+�

��-�<-��4�!��

%77�� !��$��(��3��*��4�� -� 7��!%�4��(��4� �� ( ,��!3�-�� 4�-�� !$��(,�4��-��(��!5��9� �� !#��+�� <-��4�!��

%77��4�!0�� 6�� "�� ""�� #� �� 4��(�4��(��-��"+�!�!�-��(��4�� !$�� -��4��4��4��!5��9�� !#��+�� <-��4�!��

%77�� !0�� 4��*��4��(��==��-4�� 7�� 7��(�� 7�� @�� !$�� -��!5��9#�� !#��+�� <-��4�!��

��$��9 ��!� 1��9 �#��!� 0��9� ��!�

��(��-��-�� -�� !5��(�� ,��

Müüa 2-toal kor ter Põh ja pst uues ela mus, I/III k, 48 m2. Värs ke vii mist lus, koos köö gi mööb li ga. Hind 1 025 000 kr. Tel 5 06 6173 Mart Mets nõmm

Müüa kin nis tu Tae vas ko jas las te-laag ri lä he du ses. Krun dil kõrg hal-jas tus, val da valt põ lis kuu sed, Ah ja jõ gi 800 m kau gu sel. Maa tu lun dus-maa 1140 m2. Hind 150 000 kr. Tel 506 6173 Mart Mets nõmm

Müüa 1-toal kor ter Lää ne tn, III/V k, 27 m2. Kesk mi ses hea kor ras, 1 uus aken. Ma jal to rus tik va he ta tud, me tal list vä li suk sed. Hind 565 000 kr. Tel 508 6185 Pee ter Lää ne

Müüa 2-toal kor ter Vab ri ku tn, II/IV k, 54 m2. At rak tiiv ne ela mu hu vi ta va ar hi tek tuu ri ga, keerdt repp, põ ne vad rõ dud. Kor ter on re no vee ri tud, uued ak nad, uk sed, põ rand, moodne duši-ruum, WC. Kor ter asub ela mu lõu na-kül jel, kõr ged laed. Hind 1 100 000 kr. Tel 506 6173 Mart Mets nõmm

Müüa 1-toal ahi küt te ga kor ter Kesk tn, II/II k, 24 m2. Re mon di tud, oma duši ruum, kor ra lik pliit-ahi. Aia maa ka su ta mi se või ma lus. Hind 410 000 kr. Tel 508 6185 Pee ter Lää ne

Müüa ki vi ga raaž Tä he 15 ela mu juu res. Ka he ko ha li ne, keld ri ga, me tal luks, töös tus vool. Kin nis tu 56 m2. Hind 70 000 kr. Tel 520 5853 Pi ret Ar vi

Müüa ela mu kõr val hoo ne ga Luun ja val las, 10 km Tar tust. Ela mu ehit 1993. a, kok ku 5 tu ba, 210 m2. Kõr val hoo nes saun, puh ke-, abi- ja ho bi ruu mid, koos si sus tu se ga, ehit 2005. a. Kin nis tu 1 ha - aia ga pii ra-tud, hool da tud, ke na ki vik taim la! Hind 2,5 milj. Tel 506 6173 Mart Mets nõmm

Müüa avar maja Ülenurme asulas. Hind 2 100 000 kr. Tel 502 9505 Erki Räni

Müüa 3-toal kor ter Aard la tn, III/V k, 66 m2. Erip ro jekt, avar pla nee ring, rõ du, ela mul hea kor ras ta tud ja suur krunt. Hind 1 050 000 kr. Tel 502 9505 Er ki Rä ni

Müüa 2-toal kor ter Va ne mui se tn lõ pus, III/VI k, 52 m2. Lä bi ma ja pla-nee ring, heas sei su kor ras, kaa saeg-sed san-ruu mid. Hoo vis avar park la, ela mu ehi ta tud 1996. a. Hind 1 250 000 kr. Tel 502 9505 Er ki Rä ni

KINNISVARA HINDAMINEERAVARA hindamisakte

aktsepteerivad kõik pangad ja krediidiasutused.

Hindaja: Heilin Reimand, tel 5113 931, 7427 730,

[email protected]

kodu/kinnisvarareede, 6. oktoober 2006 linnaleht

linnaleht reede, 1. september 20061212

0�-�� ! �� *��!�!��-�� !>�� :;4��=�� (��!3,�� !�� 2%�4��7-��!5�� 7��!5�� !� �� +%��

$�� !E�4�(��4��#�� 4�� !5��#" ��!� �� +%��

$��(! ��!�* � ��#�!$��-��4�(�-��4�-��!$��4,,� 7� �� (��4��!$��2%�4��( ��7-��25��" ��!�� #�#+"0��3,-�

%��(�-�� *��#�!$��(�� !$��(,�(�� !:;4�(��-�� (�-�� !$��4,,� ��!�7-�!5��# ��!� �� #��+6��

1 � �! ��)�� !$�-�� -��4��-��,�� F��4�-�� 4�� G!$�� :;��(��4��=��!3��(��!5��# ��!� �� +%��

$�� ! *��+��(�� 2��25��!�� #��+6��

0�� *��+��!1��4� ��4�!$��-�� !��!>�� !$�� ( �� !5�� 4� �� !5��!�� +%��

%,�4��(�� * �+ ��!$��(�-�� (,�� 4��-��!3�� 7��4��-�� 2$��4,,� ��4��H ��-�� 25��"# ��!�� #�#+"0��3,-�

3�� 7��*��+��(,��-�� (��( ��25��9�# ��!�� #��+6��

A,,�� +��(,��-�� (�� !5��"��!� ��2�� #��+6��

%��(�-�� !"*+�#"�!$�� -��,��( ��!) ��(��!��(� ��4,,� �� !%�4��($.� �� !��4��(�!5�� !� �� +%��

0�� !# �� *�!$��(,��-�� ,��4��4�(�� 7��!3�-�� -�� (,�� !$��-�� !%�4�� 7-��!5��"��!� �� +%��

$�� -� �� *��#��(,��-�� -�� !5�� !� �� #��+6��

)��4��$�� !$��""��7��!%�4��(�� (��!5��4��4��25��+��!� �� #�#+"0��3,-�

��A�- (��!$��7�!� ��!%�4�� !%�4��,�� - ��:;��(��D��(��!1�� !�� (��4��!5��+��!�� #�#+"0��3,-�

I�� 7��.��(��!>��(�4��7�!�� #�!3�� 4��

-��!5��4��(��4� ��23�� (�� 4��F-�� G!�� #��+6��

�� .��(��!7-� ��#+�� (�� =��D��!5��# ��!�� #��+6��

��3�-� 7��-�� !�� (��4��(��!$��7�!�"��!%�4�� D!5��(�� 4�� !5�� !� �� #��+6��

3��-��3�� 7��$��"!$��#�"��7�!��#

�!%�4�� D �-��!5��(�� 4�� !5�� !� �� #��+6��

0�-� 7�� -��" ��!$��(,�4��,-��7��4��!��-�� 25�� !� �� #�#+"0��3,-�

�-��$��(� ��!�� !$��-�� !?��(��4� ��4�� !��@��23,��4��-�� 25�� !�� #�#+"0��3,-�

��.��(��-�� 7��!$��2%77� ��4��2$��(�� 4�� 2��# ��3��2A�� -�25�� *�

�� #��+6��

�� 7��7�!��+�� 25�� 9��(�� 4�� F��)G!1��4��@�� ,��(��4��,��(�(��!�� #��+

kodu/kinnisvara linnaleht reede, 6. oktoober 2006


��

�� !��"#��$��$��

�� !!��"��%&��=��'��

�� !��"��!!!��"(�� '�� $�� ##��

�� !��"��(��!!��)�� #��(��"��* ��+ �

��$�� $,-��$�� $�$$��--$�� #��(��#��&.��$��/��'��

��%��&��'�( ��00��00'��)�� (��"��* ��+ �

��)��*��,-��$��==��%&�� +��(��#��&.��$��/��'��

��,-��.�!��#��$$�� 00��00'��'�� #��(��#��&.��$��/��'��

��-��/�� #(�"��!!!�� $�� +��(��"��* ��+ �

$ ��&�� #�"�.��$��$��"�.�� .�� $�� #��(��"��* ��+ �

0�� "�� 1 �� '��.��$��#�� #��(��"��* ��+ �

kodu/kinnisvarareede, 6. oktoober 2006 linnaleht

Tä na al gav täis kas va nud õp pi ja nä dal pa kub tart las-te le roh kelt või ma lu si ta su-ta ene se täien du seks ja sil ma rin gi avar da mi seks.

Et te võt mi ne toi mub igal aas tal kind la mo to jär gi, kuid eel kõi ge soo vi tak se täht sus-ta da elu kest va õp pe olu li sust igas eas ini mes te le. Sel le aas ta tee maks on „Isik su se iga külg-ne areng ise te ge mi se kau du“. Mo to „Õp pi da on mõ nus!” kau du väär tus ta tak se aga ise-te ge mi sest sün di vat rõõ mu. „Ini me sed tun ne vad mõ nu ju eri ne va test as ja dest, alus ta des so ki ku du mi sest ja lõ pe ta des tuu ma füü si ka ga,” ise loo mus-tas TÕN-i Tar tu maa koor di-naa tor Ruth Elias töö tu ba de laia tee ma va li kut.

Ko gu elu kes tev õp pi mi ne toi mub ka ise mi da gi luues: maa li des, puu tööd te hes, koos teis te ga laul des ja tant si des. Nii oman da tak se uu si tead mi-si ja ko ge mu si eri ne va te õp pe-vor mi de kau du - mit te ai nult koo li pin gis is tu des, vaid ak tiiv-se te ge vu se kau du mis ta hes vald kon nas. „Mi da gi üle ta ma-tult kee ru list või iga vat töö tu-ba dest ei leia,” jul gus tas Elias ini me si osa võt ma, „Kui ük si ei jul ge, võt ke sõ ber kaa sa!”.

Ka osa võt ja te le ei sea ta pii re, oo da tud on nii töö tud ini me-sed, ene se täien da jad kui ka liht-salt uu si ho bi sid ot si vad hu vi li-

sed, ka lap si ja noo ri ei ae ta töö-tu ba dest mi ne ma. „Ma ei usu, et kee gi on va ra se ma tel aas ta-tel õpi päe valt uue eria la leid-nud, kuid pal jud on saa nud jul-gust min na eda si pi ke ma te le kur sus te le,” rää kis Elias.

Mit me ke sis te lin nas pa ku ta-va te te ge vus te kõr val tun neb Elias rõõ mu maa koh ta de suu-re ne nud ak tiiv su se üle. Tar tu-maa raa ma tu ko gu des pan nak-se sel leks pu huks üles vah vaid raa ma tu näi tu si ja kor ral da-tak se kur su si. Näi teks ava tak-se Kõr ve kü la raa ma tu ko gus

põ nev fo to näi tus „Lä his-Ida” ja hu vi lis te le tut vus ta tak se di gi-fo tog raa fi a nip pe. Ühe prak ti li-se ma üri tu se na tõi Elias väl ja Kamb ja koo lis toi mu va vest-lus rin gi “Põl lu mees kui loo ja: sor dia re tus maa ha ri ja tee nis tu-ses”.

Lin nas toi mu va te le koo li tus-te le võik sid hu vi li sed end eel-ne valt re gist ree ri da. „Kus kil ra ha ei kü si ta ja kõi gi le kur sus-te le on prae gu veel va bu koh ti,” rää kis Elias.

Triin Kal ter

Täis kas va nuid kut su tak se mõ nu ga õp pi ma� E-kur su sed, ala tes 7. ok toob rist, www.e-uni.ee/e-op pi ja (di gi fo-tog raa fi a, vär vu sõ pe tus, toi du val mis ta mi ne, töö võim le mi ne, aia ku-jun da mi ne)� Töö tu ba “Elu jõud hin ge sü ga vu sest”, 9. ok toob ril kl 15-18, Ja ko bi 36 (SA OK Aren dus kes kus Ava tud Mee le Ins ti tuut) � “CV koos ta mi ne – kas ene se müü mi ne?”, 9. ok toob ril kl 17-19.15, Tar tu Kut se ha ri dus kes kus, Kau na se pst 22-120� Ar vu ti al gõp pe kur sus: In ter net Exp lo rer, ot si moo to rid, In ter ne-ti pank, post kast, 10. ok toob ril kl 10-14, Tar tu Lin na raa ma tu ko gu (Kom pa nii 3/5) II kor ru se ar vu tik lass� Ehi tus vii mist lu se näi dis tund, 10. ok toob ril kl 17-19.15, Tar tu Kut se-ha ri dus kes kus, Vak sa li 22� Ur mas Ko kas saa re loeng “Ter vist eden dav toit”, 11. ok toob ril kl 18-20, Kom pa nii 10 saal � And me baa si de ja in foot sin gu koo li tus: raa ma tu ko gu de elekt ron-ka ta loog ES TER, aja kir jan du ses il mu nut re gist ree riv and me baas ISE, õi gu sand me baa sid, Kee le va ra, täis teks tand me baas EBS CO, raa ma tu-ko gus koos ta ta vad and me baa sid, 11. ok toob ril kl 10-14, Tar tu Lin na-raa ma tu ko gu (Kom pa nii 3/5) II kor ru se ar vu tik lass� TÜ Ava tud Üli koo li lah tis te us te päev, 11. ok toob ril kl 10-16, Tar tu Üli koo li Ava tud Üli kool, Los si 24 � “Kau nis pi du laud – kui das se da saa vu ta da”, 11. ok toob ril kl 17-19.15, Tar tu Kut se ha ri dus kes kus, Kop li tn 1 � Ei ni ke Pil li loeng “Ee ti li selt ta sa kaa lus ta tud elu viis ja tar bi mi sü his-kond”, 12. ok toob ril kl 17, Los si 3, ruum 112� In nar Tõ ru “St ress”, 12. ok toob ril kl 17, Los si 3, ruum 141� “Sü gis vär vid lõuen dil ja pa be ril”, 12. ok toob ril kl 15.30-18, kuns ti-s tuu dio, Vak sa li 7 (Tar tu Rah vaü li kool)� “Sa vi voo li mi ne po ti ked ral”, 12. ok toob ril kl 15.30-18, tar be kuns ti-s tuu dio, Vak sa li 7 � “Va na le uus sä ra!”, 12. ok toob ril kl 15.30-18, teks tii lis tuu dio, Vak sa-li 7 � “Lil le sea de sü gis vär vi des”, 12. ok toob ril kl 15.30-18, lil le sea des tuu-dio, Vak sa li 7� “Suht le mi ne prak ti li se te ge vu se kau du”, 12. ok toob ril kl 17-19.15, Tar tu Kut se ha ri dus kes kus, Kau na se pst 22-120� Töö tu ba “Kin nas te ku du mi ne” (iga su gu sed va nad teh ni kad, nõel-teh ni ka jms), 13. ok toob ril kl 15-18, An to niu se Õu� “Ma te maa ti li ne mo del lee ri mi ne kõi gi le” (Peep Miid la, TÜ ra ken-dus ma te maa ti ka ins ti tuut), 13. ok toob ril kl 17-19, üli koo li raa ma tu-ko gu� Se mi nar “Muu seum on õi ge paik õp pi mi seks”, 18. ok toob ril kl 13, Tar tu Lin na muu seum

Va lik täiskasvanud õppija nädala üri tu si:

Kui eel mi sel aas tal kor ral da ti õpi nä da la raa mes vaid küm me kond üri tust, siis sel leks aas taks on va ba taht li kud or ga ni sat sioo nid neid pla nee ri nud li gi 40. Foto: Tartu Rahvaülikool

14KINNISVARA OST

1-toal korter, tel 528 6523

1-2-toal korter, tel 5561 4114


2-toal korter, mug, omanikult,tel 513 1097


3-4-toal korter, tel 5373 6343


Maad Tartus või Tartu lähedal, tel 5561 4114

Maamaja Tartust kuni 40 km, tel 503 2345

Võtame omanikult müüki kinnisvara, tel 5348 2672, www.ennustus.ee

KINNISVARA MÜÜK

1-, 2-, 3-, 4-toal korterid. Suur fotodegaandmebaas: www.tartukinnisvara.ee,tel 742 0240, Robinson KV

2-toal korter Rannus (I k, turvauks, 47 m², WC ja vannituba plaaditud, 250 000 kr). Tel 53435240

Müüa elamu Lääne-Virumaal Kohalas,hind 850 000 kr. Info tel 5193 0693

Müüa mug 4 toal korter Järvamaal, loo-duskaunis kohas Paide lähedal. Hea hal-duskorraldus (poed, kool, lasteaed, tee-devõrk). Korter päikseline, suur köök.Mõistlik soojahind, hea müügihind. Tel 5645 9060, 389 2330 (õ)

Parimad müügipakkumised leiate:www.ennustus.ee

RENDILE VÕTTA


1-2 toal korter, tel 503 2345



RENDILE ANDA

1-, 2-, 3-toal üürikorterid. Suurim fotodega andmebaas www.tartukinnisvara.ee,tel 734 3762 Robinson KV

OST

Kaarhalli 2 kaart ja kasutatud kaarhalliplekki, tel 508 3047

Kasut raamatute ost, tel 734 1901

Võtame mööblit komisjonimüüki,Puiestee 114, tel 5391 2169

MÜÜK

Anna asjale uus elu! Kasutatud kodusi-sustus Soomest kaupluses Mööbel,Ringtee 1. Oleme teiega E-R 10-18, L 10-15. Peatse kohtumiseni!

Ehitussoojak, tel 5550 0521

Fibo kergplokk: 200 mm – 26 kr, 300 mm – 41 kr, tel 5841 3088

Kuivad küttepuud, lahtiselt ja võrgus,www.daago.ee, tel 557 6177

Kuivad lepaküttepuud, tel 5815 2407

Müüa kuivad kütteklotsid, 40-l võrku-des, koos veoga, tel 384 7010

Müüa kuivad, pakitud kaminapuud jakütteklotsid 40-l võrkkotis, kohalevedu,tel 5383 9215

Müüa tükeldatud küttepinde - 6-rmkoos veoga Tartus, tel 509 4921

TEENUS

Akende ja uste remont, klaasimistööd,mööbli ümberkujundus. TööpiirkondLõuna-Eesti, tel 525 8037

Boilerite puhastus, veemõõtjate vahe-tus, san-tehnilised tööd, tel 734 8044,5646 9025

Fekaaliauto, ummistuste avamine,tel 520 5904

FOTOGRAAFwww.jukkum.nettel 5393 3339

KAARDID ENNUSTAVAD, tel 900 172724 h, h 17 kr/min

Kangas-, geel- ja akrüülküünte paigal-dus (350 kr), hooldus ja maniküür, tel 5396 4944

Kaubavedu, kuni 1,7 t, avanevad küljed.Telli auto otse poodi, tel 521 8217

Kullassepa- ja kellassepatööd. Saurus,Küütri 2, tel 742 3335

Kvalifitseeritud pottsepatööd, tel 502 5424

Peokorraldus suurtele ja väikestele! Tel 5559 7016www.peotuju.googlepages.com

Pottsepatööd, ahjukestad, tel 503 2665

San-tehnilised tööd (garantii) ja kanal-ummistused, tel 521 4808

Teeme san-tehn töid: küte, vesi, kanal.,seadmete paigaldus, tel 5344 5571

Teeme plaatimist ja san-tehn töid, tel5383 6377

Valmistame köögi- ja büroomööblit, tel 5622 5019, e-post: [email protected]

Viljandi maakonnas asuv Karula-Piiri tapamaja pakub lihunikuteenust (siga).Info 505 7366

Õmblemine ja juurdelõikustööd, tel 740 6587, 5662 1292, FIE Inga Tagel

ÄRITEENUS

Laenud alates 20 000 kr, tel 501 8507

Võlgade sissenõudmine, tel 730 0818

VANAVARA

Antiigiäri Saurus ostab antiiki ja vanava-ra (maalid, lauahõbe, ehted, mündid,ordenid, portselan, postkaardid jne.),Küütri 2, tel 742 3335 ja 505 2148

KOOLITUS

Annelinna raamatukogus (Kaunase pst 23) neljapäeviti kell 18.00Mängutund – õpime suhtlema mängu kauduLastering 3-7aastastele lastele. Lauldak-se, tantsitakse, mängitakse rütmipille,joonistatakse jne. Korratasu 10 krooni.Info tel 5344 9432

Tartu Linnaraamatukogu II korruse ar-vutiklassis Täiskasvanud Õppija Nädala raamesTASUTA KOOLITUSED.10. oktoobril kell 10.00 -14.00Arvuti algõppe kursusTeema- Interneti kasutamine: otsingu-mootorid, Internetipank, postkast jne11. oktoobril kell 10.00-14.00Andmebaaside ja infootsingu koolitusTeemad: raamatukogude kataloog ES-TER, ajakirjanduses ilmunut registreerivandmebaas ISE, õigusalased andme-baasid, Keelevara, Tartu kodulugu jaTartu personaalia.Euroopa rahvaste uuema kirjandusetutvustusOsavõtuks registreeruda raamatukoguerialakirjanduse saalis, tel 736 138

EHITUS JA REMONT

LEMMIKLOOM

Heasse peresse ära anda must pikakar-valine seltsi armastav kassipoiss, tel 551 3176

Koerte pügamine ja hoidmine, tel 5559 6964

Müüa chow-chow punased kutsikad,tel 672 4168

Ära anda musta värvi 1,5kuused kassipojad, tel 505 7556

ILU JA TERVIS

pakuvad efektiivset ja alternatiivset idamaist abi alkoholi-, nikotiini-, hasartmängude sõltuvuse puhul.Hiina prof. Ly Chini meetodil.Garantii 98%. Tartus E-P, tel 748 4677või 505 8381

Kaunite silmadega sügisesse!Ripsmepikenduste paigaldamine,tel 5648 4247, 734 3893, Veronika

TEATED

TARTU NOORTE TÖÖMALEV käivitab

sügisesel koolivaheajal malevarühmad

13-17aastastele Tartu linna noortele!

Eelisjärjekorras noored, kes 2006. a

suvel malevas ei osalenud!

Registreerimine kohapeal (Uus 56, II

korrusel, Halley noortekeskuses)

10. oktoobril kl 16-18

12. oktoobril kl 16-18

Täpsem info: [email protected]

http://malev.halley.ee, tel 5568 0060

PAKUN TÖÖD

Firma otsib müüjat oktoobris

avatavasse riiete ja jalanõude

kauplusse Sepa keskuses. Tel 506 4265,

[email protected]

Füüsiline töö soov. meestele tootmisfir-

mas, sobib ka üliõpilastele, tel 507 6309

Hiina restoran Tartu kesklinnas võtab

tööle kohusetundliku nõudepesija, ko-

kaabi ja koka, tel 730 3414, 5556 5211

ISS Eesti AS-i Lõunaregioon võtab tööle

koristajaid, töö graafiku alusel.

Tel 731 4370 või tulla kohale

aadressil Soola 3, Tartu

Kauplus pakub tööd mööbli kokkupa-

nijale-laadijale, tel 742 8112, 504 8932

Lisatöö (vaba graafikuga), al 18-63, eel-

duseks tahe ja oskus suhelda, õpivõime

ja soov midagi muuta, roheline mõtte-

maailm. Küsi lisa, Sirli, tel 55 999 191,

[email protected]

Otsime ehitusmeest korteri sisetöö-

deks: kips, põranda paigaldus, elekter,

san-tehnilised tööd.

Helistada tel 521 0280, 525 7641 või

[email protected]

Pakume püsivat tööd õmblejatele,

tel 5664 1700

Pakume tööd kinnisvaramaaklerile,

vajalik auto ja Internet, vajadusel kooli-

tus, tel 511 8984

Pakume tööd striptiisi-shõutantsijale

Tartus. Väljaõppe võimalus, tel 502 5435

Poksikottide täitjale, ka ajutiselt, soov.

meestele, Tartus Filosoofi 15

(kesklinna lähedal), tel 507 6309

Sauberland otsib seoses töömahu suu-

renemisega rõivaste parandajat, pe-

supesijat, triikijat, rõivaste keemilise

puhastuse operaatorit. Väljaõpe koha-

peal. Konkurentsivõimeline töötasu.

Tea Otsason, tel 509 6305

Tartu Forseliuse Gümnaasium võtab

tööle täiskohaga koristaja. CV ja aval-

dus saata aadressil Tähe 103,

50107 TARTU, info tel 736 1671

Seoses tootmise mahtude suurenemise-ga vajab AS Valumehaanika metalliva-lajaid, vormijaid (väljaõpe kohapeal),sildkraanajuhti, lukkseppi, elektrikku,treialit, elekter- ja gaasikeevitajat, liht-töölisi valujaoskonda ning puidupingitöölist. Teguri 32, tel 747 4702

Tartu Ülikooli Raamatukogu pakubtööd majahoidjale. Lisainfo B.Tshern-javskilt telefonidel 737 5707, 5365 1343

Teater Vanemuine otsib oma meeskon-da lavameistreid. Töö sisuks on eten-duste lavatehniline teenindamine. Eel-dame: tehnilist taipu, valmidust mees-konnatööks, kohusetunnet. Pakume:vaheldusrikast tööd loomingulisesmeeskonnas. Kontakt ja lisainfo: Evelin Senkevitsh 744 0150, [email protected], Keiu Kaljujärv 744 0166, [email protected]

Uuringufirma Faktum & Ariko otsib kü-sitlejaid turu- ja arvamusuuringuteläbiviimiseks. Pakume tööks vajalikkuväljaõpet ning paindlikku töögraafikut. CV saata aadressile [email protected]. Info tel 668 4535 või 5557 9937

Vajame ajutiselt müüjat müügikioskis-se, sobib ka pensionärile, tel 5556 8779

Vajatakse tantsijaid Itaaliasse, info tel +3934 9088 9939 või [email protected]

reakuulutus 1 rida 13 kr, raam läbi veeru kõrgusega 1 cm (45x10 mm) 60 kr, Hinnad ei sisalda käibemaksu. www.linnaleht.eeKuulutuste vastuvõtt: Internetis kuulutus.linnaleht.ee, toimetuses Lutsu 14, E-R 9-17.Kõik teisipäeval kl 17-ks edastatud kuulutused ilmuvad reedeses lehes.kuulutused

Kallis Christina Elith!Täna, 32 aastat tagasi, tekkis taeva üks väike, aga ere täht. Vahel nii kaugel, vahel nii lähedal tundub see täht.Pakatades illusioonist, kuns-tiandest, glamuurist ja tohu-tutest pidudest, on see täht jäänud ikka selliseks, nagu ta paistis mulle 12 aastat tagasi – see on ime.Kui vahel see täht langebki, leiab ta ikka jõudu ja tahet minna sama kõrgele, kus ta on olnud juba kaua-kaua.Kristike, õnne sulle!Marco

kuulutused linnaleht reede, 6. oktoober 2006

15töö/koolitusreede, 6. oktoober 2006 linnaleht

Seoses uue kaupluse avamisega Tartus pakutakse tööd ettevõtlikele ja töökatele

KAUPLUSE JUHATAJALEVAHETUSTE VANEMATELEOPERAATORITELEMÜÜJATELE-KASSAPIDAJATELETURVAMEESTELETRANSPORDITÖÖLISTELEKORISTAJATELEOmalt poolt pakume:

hindamatut kogemust edukas rahvusvahelises ja kiiresti arenevas ettevõttesparimat meeskondakiireid arenguvõimalusitööd sobiva graafiku alusellisatööd kõigile soovijaile

CV koos avaldusega saata aadressil: OÜ VP Market, Peterburi mnt. 47, Tallinn 11415, faksi teel 6 230 657või e-postiga [email protected], [email protected] Tallinna telefonidel 555 66 729, 6 230 688, 6 063 505, 6 063 702. Konfidentsiaalsus tagatakse.

16

Tartu Kaubamaja näitas eelmMOEŠÕU

Läh tu valt Tar tu Kau ba ma-ja ideest ol la Lõu na-Ees ti moe- ja ilu kes kus sai sel ke va del al gu se oo da tud tra dit sioon, hooa ja tren de tut vus tav üri tus Moe kuu lu ta ja. Sü gi se ne Moe kuu lu ta ja toi mus eel-mi se nä da la lõ pus. Ala nud sü gi se kuu mi maid too teid tut vus ta vad kol lekt sioo-nid va li ti väl ja Tar tu Kau ba ma jas esin da tud kau ba mär ki de seast. Va li-ku te gi moe kunst nik ja sti-list Trii nu Pun gits koos töös

kaup lus te ga. La va le jõud-sid kõik sü gi se täht sa mad moe suu nad: mas ku liin ne mood, rock’n’roll ja klas si ka, ruu du must ri li ne ing li se stiil ja aja loo hõn gu li ne ro man ti ka. Moe kuu lu ta ja ava löö giks ning üht la si tipp sünd mu seks oli Jaa-nus Or gus saa re eks-k lu siiv ne au to ri vaa te mäng 29. sep temb ri õh tul. Sel le pa ri maid pa lu oli või ma lik nä ha ka lau päe val, li saks jäi ava tuks te ma kol lekt-sioo ni näi tus müük Tar tu Kau ba ma ja 3. kor ru sel.

Lin na leht

�� #��.��/��0!��)�� #.�� 12�� 3,� ��!��45� 555� �� 0!�� !�� -�� '�� !��

�� 45�� 6455��!��#�� .�� /��

-�� !��

�� 1"�� !�� !�� !�� "�� )�0!��)�� !�� ,� ��-�� 0�� 45� 555� �� 6�5�

��!�� #.�� #��

�� !�� 12��3,� � �� !��'��

�67 555� �� #.��

�� )�� #.�� #.��68��#��945��

��

��

��

mood ja seltskond linnaleht reede, 6. oktoober 2006

Moešõu sügisrõivaste kollektsioon oli kokku pandud Tartu Kaubamajas müü-gil olevatest riietest. Fotod: Jaan Olmaru

Ini me ses peab kõik kau nis ole ma. Kau ba ma ja näi tas ka se da, mil li-sed on uued tren did pe su moes.

mise nädala moešõul uhkeid ja moodsaid sügisrõivaid

Ee de ni kau ban dus kes ku se ju ha-ta ja Ants Kip pas to koos elu kaas-la se Ma ri lin Kroo ni ga.

Õh tu juht Ro mi Ha sa rol liks oli kol lekt sioo ni de tut vus ta mi ne.

17

*�� '�� :� �� !�� (��

�� :��!�� :��!��

�!�� !��!�� !��!��'�� "��!��:� � �� !��!��'��:��

�� '��

�!�� !��!��!�� ;��!!��.!�� <�

�� !�� !�� !!�� 7��

��$�� %��&��'�!��$�� &�%��

��

��

mood ja seltskondreede, 6. oktoober 2006 linnaleht

Lõu na po lit seip re fek tuu ri juht Ai var Ot salt koos oma noo re elu kaas la se ga.

Moešõu tei se osa loo ming pä ri nes Jaa nus Or gus saa relt, kes ekst ra va gant-se te pea ka te te te ge mi sel oli väi de ta valt ins pi rat sioo ni saa nud ehi tus ma-ter ja li de poest.

Tar tust pä rit moe kunst nik Lii si Ees maa hin da mas ame ti vend Jaa nus Or gus saa re uu si mat loo-min gut.

Sü gis moe tren de oli abi kaa sa Mai gi ga jäl gi ma tul nud ka Tar tu lin na vo li ko gu asee si mees Han nes As tok, kes pa ras ja gu nau dib kau ba ma ja te gev ju hi Ave Jü ri mäe kõr val head vei ni.

Va ne mui se suur ma ja

6. X kell 19.00 “Chess”7. X kell 19.00 “Su veöö une nä gu”10. X kell 19.00 “Kõik aias” (Väl ja müü-dud!)11. X kell 19.00 “Võ luf lööt”

12. X kell 19.00 “Nahk hiir”13. X kell 19.00 “Su veöö une nä gu”

Va ne mui se väi ke ma ja

7. X kell 19.00 “Tä he nõid” (Ovaal saa lis, Sa gar Sa git ta kü la li se ten dus)8. X kell 16.00 “Abie lu vek sel” (Soo du se-ten dus!)11. X kell 19.00 “Tip su ta jad” (Va na Bas ki-ni Teat ri kü la li se ten dus)13. X kell 19.00 “Tä he nõid” (Ovaal saa lis, Sa gar Sa git ta kü la li se ten dus)

At lan tis

6. X La se vaim va baks! DJ Raul Roo ma7. X Cos mod ro me! DJ Kol zar, DJ Aav, DJ Hir mo10. X Stu dents’ Night li fe Spot! DJ Mar ko Kil jak

11. X Girls’ Aca de my! DJ Va hur Kol lom12. X Club De ja Vu! DJ Raul Roo ma

Pat taya

6. X Fri day@Jun gel! DJ Hei ko Me ri kan7. X 2 Quick Start! DJ An di Raig11. X Naugh ty Night! DJ Fi ni to12. X Ti ger Club! DJ Sven Aru soo13. X An sam bel Ter mi naa tor! DJ Vai do Pan nel

Club Il lu sion

6. X Cream! DJ Bad J (raa dio U-Pop; Bad Jam), DJ MK (Ur ba nism, R2)7. X Groo ve Agents! DJ Er kin An tov (Fried Funk), DJ Ea sy G (De li cious, Il lu sion)

Maa si kas

6. X Kont sad maks vad! DJ Lau ri Her mann7. X Maa si ka des sert! DJ Rau no Sa lu-mets

Club Tal linn

6. X Tal lin na loo maaed – Club Tal lin na amet lik 4. sün ni päe va pi du!7. X Club Bash ment!

Ek raan 1

“John Tuc ker peab su re ma” 12.15, 14.15, 16.15, 20.30“Uni ted 93” 18.15

Ek raan 2

“Leiu ta ja te kü la Lot te” 12.00, 13.45, 15.30, 17.30“Si na, mi na ja Dup ree” 19.30, 21.30

Sa da ma tea ter

8. X kell 17.00 ja 19.00 “Lem ming”9. X kell 19.00 ja 21.00 “Mee le tu”10. X kell 19.00 ja 21.00 “Mee le tu”11. X kell 19.00 ja 21.00 “Mee le tu”12. X kell 19.00 ja 21.00 “Mee le tu”

Tar tu Lin na muu seum

8. X kell 16.00 Yin Jie (te nor), Mar je Lo hua ru (kla ver), Ur mas Vulp (viiul),

Mee li Sööt (tekst).

Ees ti Rah va Muu seum

Pü si näi tus “Ees ti. Maa, rah vas, kul tuur”.

Spor di muu seum

Pü si näi tus “Hor tus Ath le ti cus”.Ku ni 26. XI näi tus “Kes kaeg sed pii na mis-riis tad”.

Tar tu Lin na raa ma tu ko gu

Ku ni 20. X 2. kor ru se näi tu se ruu mis raa-ma tu näi tus „Kui das laps en da le ni me sai?”. Näi tus tut vus tab kir jan dust ni me-

vaba aeg


Poola

Kammeransambel

MULTIKAMERATA

11.10.2006 T uuseum 18.0012.10.2006 Tallinna Raekoda 18.00

Ü Ajaloo M

Korraldajad Poola Vabariigi Kultuuriministeerium,Selts Barokimaailm, Forest Music Agency

:

www.forestmusic.ee

Kavas Mozart, Penderecki,Lutoslawski , Koszewski.

11. oktoober 19.00 VANEMUISE väike maja

16. november 19.00 RANNU RAHVAMAJA

TIPSUTAJADNorm Foster

MARIKA KOROLEV, KADRI ADAMSON, ANNE PALUVER, VELLO JANSON, LEINO REI

Va n a B a s k i n i Te a t e r

Kas te hom mi ku tisöö te?

� Too mas Lei to: Är kan um bes kel la ka hek sa pai ku üles ning söön pea ala-ti. Ta va li selt söön mai si hel beid või mu ne, või lei bu ma ei ar mas ta. Ma ei jäl-gi min geid reeg leid või diee te. Söön, sest kõht on tü hi.

� Rolf Roosalu: Kui jõuan, siis ik ka. Kui ei, siis haa ran proo vi min nes poest mi da gi ham bus se. Ta va li selt söön liht salt või lei bu ja joon kum me liteed. Va hel har va saab ka va nae ma teh tud por-gan di pi ru kat – see on liht salt me ga hea!

� Kad ri Bus sov: Mul puu du vad kind lad är ka mis- ja hom mi-ku söö gi har ju mu sed. Va hel är kan kell ühek-sa, va hel aga kaks teist. Kind las ti ei kuu lu mi nu hom mi kus se kohv ja ras ked toi dud. Ee lis tan või lei bu ja mah la.

LINNALEHT SOOVITAB

Sada ma teat ris li nas tub uus ees ti män gu fi lm “Mee le tu”� Jaan Tät te näi den di põh jal val mi nud uus ees ti män gu fi lm “Mee le tu” li nas tub Tar tu Sa da-ma teat ris vaid ka hek sa kor da.

Es mas päe vast Sa da ma teat-ris ek raa ni le jõu dev fi lm rää gib me hest, kes lä heb met sa ela-ma, loo bub elekt rist-te le rist-te le fo nist ning loob oma re li-gioo ni. Fil mi re þis söö ri El mo Nü ga ne ni sõ nul on “Mee le-tu” sü dam lik ko möö dia ini me-sest, kes teeb elus kan na pöör-de, et mõ tes ta da oma elu, ja leiab la hen du se siit sa mast, en da kõr valt.

“Ma usun, et pal ju del on aeg-ajalt tek ki nud kü si mus, mis elu ta elab. Mi nul tek kis ka. Ma olin ju ko gu aeg mõel-nud, et na tu ke veel ja siis ko he hak kan oma elu ela ma. Et viin veel sel le pro jek ti lõ pu ni ja siis! Aga mis siis, kui se da “ja siis” ei tu le gi? Kui kõik jääb ki nii? Ja siis käis mul “klõks”. Ma ot sus-ta sin, et vä he malt proo vin ela da “nul le lu”. Ku sa gil il ma ot sas...,” tun nis tab fi l mi pea te-ge la ne koh tu ees seis tes.

Fil mis män gib peao sa en di-ne va ne muis la ne Rain Sim-mul, li saks as tu vad üles An ne Ree man, Rein Oja, Märt Avan-di, Ai var Tom min gas, Kal ju Or ro, Mait Malms ten, Ind rek Taal maa, Ma ri-Liis Lill, Kal ju Ko mis sa-rov, He le ne Van na ri jt.

Fil mi re þis söö ri El mo Nü ga ne ni eel mi ne fi lm „Ni med mar mor tahv lil“ on Ees ti ise seis vu sa ja kõi ge po pu laar sem ko du mai ne fi lm. Ees ti ki no des käis se da vaa ta mas 169 000 ini mest, Soo mes 14 000. Ees ti Te le vi sioo ni ja Tas ka Fil mi uus män gu fi lm “Mee le tu” val mis Ees ti Fil mi Sih ta su tu se, Ees ti Kul tuur ka pi ta li ja era toe ta ja te koos töös. Fil mi võt ted toi mu sid käe so le va aas ta juu nis-juu lis.

JUUBELIKONTSERT

Noor kuu peab küm nen dat sün ni päe va� Tu le va nä da la nel ja päe val esi neb Va ne mui se kont ser di ma jas Tar tu juur te ga vo kaa lan sam bel Noor kuu, mis oma ka he tun ni se kont ser di ga tõm bab joo ne al la küm ne aas ta jook sul teh tu le ning tut vus tab oma uut plaa ti. Kü la lis te na as tu vad üles Tõ nis Mä gi ja Maar ja-Liis Ilus.

Esi tu se le tu le vad küm ne aas ta pa ri mad lood, kuid sa mu ti uued lau lud nii Noor kuu esi tu ses kui ka has se kü la lis te ga. An sam bel lu bab ka ül la tu si, mi da ei ole te ma et teas te tel va rem näh tud. „Ega os ka gi ot se öel da, kui das ole me küm ne aas ta jook sul are-ne nud. Lau la me en di selt pil li saa te ta ja nii see jääb ki. Küll ole-me va he peal 17-aas tas test täis mees teks kas va nud ja see küp sus võiks ideaa lis küll väl ja pais ta. Va li me oma re per tuaa ri neid lu gu-sid, mis en da le meel di vad, aga võib-ol la ole me roh kem ar ves ta-ma ha ka nud kuu la ja te mait se ga. Po pi li ku mad ja ro ki li ku mad ko ve rid on mei le te le saa te „Muu si ka ka ri kas” kau du too nud juur-de just noo re mat pub li kut, kes mui du meie kont ser ti de le ei oleks ehk sat tu nud,” rää kis an samb li le alu se pa ni ja Mart ti Meu mers.

Ar ves ta ma peab bänd ka sel le ga, et pub lik ta hab pea mi selt kuu la ta ju ba teis te bän di de poolt tun tuks laul dud muu si ka pa la-sid. „Või me küll saht lis se kir ju ta da, aga kuu la ta soo vi tak se tööt-lu si. Meie õn neks saab prak ti li selt iga le lau lu le pil li saa te ta sea de te ha,” lau sus Meu mers.

Noor kuu on het kel oma sõi du vees. Aas tas an tak se sa da kond kont ser ti ning mul lu det semb ris oli ko gu ni 32 esi ne mist, mis on Ees ti suu rust ar ves ta des üli hea tu le mus. „Meie re per tuaa ris on li gi poo led lau lud küll ing li se kee les, aga meie kuu la jad on siis ki ko du maal. Ega me pii ri ta ga just vä ga sa ge li laul mas käi,” rää kis Meu mers. Noor kuu alus tas oma te ge vust 1996. aas ta det semb-ris kol me liik me li se gru pi na, ku hu kuu lu sid Rein Kah ro, Mart-ti Meu mers ja Hen rik Raa ve. Tol lal koon du ti ni me al la Ru mal Noor kuu.

vaba aeg

Eba meel di vad ül la tu sed

Kui va rem oli mõn da la he dat kut ti ko ha tes ai nult üks mu re – kas ma ik ka meel din tal le –, siis nüüd on as jad kah juks vei di ke kee ru li se mad. Li saks noor me-

he tä he le pa nu võit mi se le on va ja en ne sel geks te ha, ega see poiss hoo pis pois se noo li. Nen de ga, kes ka pist väl jas, po le prob lee mi, aga mõ ned kõõ lu vad ik ka uk se va hel ja tee vad nais te elu ras keks.

Paar kuud ta ga si sai me sõb ran na ga tut ta vaks kol me poi-si ga, kel le ga sai ik ka va hel väl jas käi dud. Kaks tüü pi olid sel-li sed ak ti vis tid, kes ala ta sa ku hu gi kut su sid. Min gil het kel pa ni me sõb ra ta ri ga tä he le, et nii pea kui nad olid suut nud meid väl ja mee li ta da, ka dus neil hu vi ära ning ala ti lõ bus-tas meid hoo pis see kol mas te ge la ne. Ühel peol vih ja ti mei-le, et meie kaks kaas last on oma va hel roh kem kui sõb rad. Kui gi me se da ei us ku nud, jäl gi si me neid edas pi di eri ti hoo-li kalt. Igal pil dil olid nad kui da gi lii ga kõr vu ti sat tu nud, is tu-sid ala ti külg kül je kõr val, ja kui nad siis lõ puks ühel peol koos ka he poi si ga pis si le läk sid, pol nud roh kem tões tus-ma ter ja li va ja. Sest eks ole ju nii, et ai nult tüd ru kud käi vad koos ni na puu der da mas? Nii siis oli gi neil meid liht salt selts-kon da va ja, et kee gi mi da gi ei kaht lus taks. Põ nev oleks tea-da, kas see nen de kol mas sõps oli ka as ja ga kur sis.

Kord läk si me sõb ra ta ri ga sel li se le peo le, ku hu oli kind lalt saat jat va ja ning ku na tol het kel oli meil kaas las te ga vei di kit sas käes, la sin en da le ühe or ga ni see ri da. Te gu oli tut ta-va tut ta va ga, ke da mi na pol nud en da tea da ko ha nud. Ku na mi nu le tek kis siis ki peo tar vis tut ta vam saat ja ja sõb ra ta ril kaas la ne en di selt puu dus, ar va sin, et oleks ju be ka val, kui sõb ran na tut vus taks end sel le le ku ti le mi nu na. Nii siis va he-ta si me õh tuks ni med ära, kuid sõps tun dis en nast sel les pi si-pet tu ses ko le da süüd la se na ja tun nis tas peo käi gus noor me-he le kõik üles. Koo mi li ne oli as ja juu res see, et poiss tea dis se da al gu sest pea le ega öel nud mi da gi. Iga ta hes kõi gil, eri ti sel tüü bil, oli pä rast ine tu va le ilm siks tu le kut ker gem ol la. Ent ega ül la tu sed siis sel le ga lä bi ol nud. Pea gi tu li üks mees-soost peo li ne sõb ra ta ri kaas la se juur de, an dis tal le oma te le-fo ni numb ri ja so sis tas, et jääb kõ net oo ta ma. See oli vae se-le me he le liig mis liig!

Ah jaa, nüüd on mul üks geist sõ ber, kes töö tab na gu ra dar, et väl ja sel gi ta da, mis kuu lub tal le ja mis jääb nei du-de le!

Di lai ladi lai la@lin na leht.ee

Dilaila [email protected]

reede, 6. oktoober 2006 linnaleht 19

va li kust meil ja mu jal.Ku ni 17. X näi tus Jü ri Käo saa re pliiat si-kol lekt sioo nist „Pliiats?... Pliiats!”.Ku ni 20. X muu si kao sa kon nas Lem bit Ka ru näi tus „Het ke nä ge mu sed”. Vaa ta mi-seks on väl jas vär vi li sed ja must val ged joo nis tu sed aas taist 2000–2006.Ku ni 20. X Kar lo va-Rop ka ha ru ko gus näi tus „Ka he ke si loo du se ga”. Vaa ta mi-seks on väl jas har ras tus kunst nik Vii ve Kös ti loo dus maa lid. Näi tus kuu lub sar ja „Lu ge ja ise te gi”.Ku ni 20. X An ne lin na ha ru ko gus fo to-näi tus “Pil li me hed ja laul jad”. Soo me muu si ka tead la se ja folk lo ris ti A. O. Väi-sa ne ni fo tod aas taist 1912–1923. Fo tod on teh tud uu ri mis ret ke del Se tu maal ja Ees ti saar tel. Sa mu ti on üle val Rai ne A. Sahr ma ni fo to näi tus “Loo du se vär vid”. Mõ le ma fo to näi tu se va hen da ja on Soo-me Ins ti tuut.

Tar tu Kuns ti muu seum

Pü si näi tus “Tar tu kuns ti lood”. Ku ni 19. XI ees ti kuns ti klas si ku, maa-li kunst nik Alf red Kon go (1906–1990) 100. sün niaas ta päe va le pü hen da tud näi tus.

Tar tu Lin na muu seum

Ku ni 29. X näi tus “Kui rong tu li...”. Väl ja pa-nek tut vus tab Tal lin na–Tar tu raud tee lii-ni 130-aas tast aja lu gu.

TÜ Raa ma tu ko gu

Ku ni 1. X Bo ris Ðes ta ko vi näi tus “Tä heai-ne”.

Ees ti Kir jan dus muu seum

Ku ni 8. XI Ul do Möl de ri maa li näi tus “Ve si ja värv”.

Väi ke se Va ne mui se Koh vik

Ülo Vi li maa maa li näi tus “Pu na ne si ni-must val ge”.

Maar ja ko gu du se ma ja

7. X kell 12–14 pann koo gi päev. Tar tu skau ti de kor ral da tud hea te ge vu sü ri tu-sel on hu vi ta vat ja head ko gu pe re le: pann koo ki de kõr val tut vus ta tak se skau-die lu ja -män ge, kül la tu leb tea dus buss.

Tii gi selt si ma ja

14. X kell 11.00 se mi nar tee mal “Kui das

ter vi kuks põi mi da folk loor ne tants, muu si ka, sõ na li ne pä ri mus ja kom bes-tik?”. Õpe tab Maie Orav. Se mi nar on ta su ta. Re gist ree ri mi ne 12. ok toob ri ni Tii na.Kon [email protected] tu.ee. In fo 736 1562.

Vaim se Ter vi se Hool de kes kus

7. X kell 13.00 kor ral dab SA Tar tu Vaim-se Ter vi se Hool de kes kus in fo päe va An ne päe va kes ku ses (Kau na se pst 22). Rää gi tak se de ment su sest, va na du sestja hool dus või ma lus test. Kõik hu vi li sed on oo da tud!

Ter vis li ku toi tu mi se loeng

11. X kell 18.00 on Tar tu kesk kon na ha-ri du se kes ku ses täis kas va nud õp pi ja nä da la raa mes Ur mas Ko kas saa re loeng “Ter vist eden dav toit”. Üht la si saa vadloen gu kuu la jad tut vu da kes ku se te ge-vu se ja täis kas va nu te õp pi mis või ma-lus te ga.

ESIETENDUS

Sün ni tus ma jas eten dub ping vii ni de ar mas tus lu gu� Ema jõe Su ve tea ter avab tä na õh tul Too me mäe nais tek lii ni kus oma si se hooa ja näi den di ga „Ping vii-nid ja mu nad”, mis rää gib nii las te le kui täis kas va nu te le aru saa da vas kee-les ar mas tu sest ja sün nist.

Näi den dis koh tu vad kaks ping vii-ni, kes ar mu vad, unis ta vad ja hak ka-vad hau du ma ühist mu na. Nad on põ ne vil ja oo ta vad oma last vä ga. Nen de tu le va ne bee bi hõl jub hää le ku jul veel kus kil kos mo ses ja ot sib en da le so bi vaid va ne maid. Min gil het kel hak ka vad va ne mad aga kaht le ma, kas nad ik ka on lap se sün niks val mis.

Ema jõe Su ve teat ri ju hi And res Dvin ja ni no vi sõ nul on näi dend sot siaal ne las te tea ter, kuid oma te rav meel se te ja vai mu ka te dia loo gi de ga ka täis kas va nu te le nau di tav. „Eten dus te ki tab las tes kind-las ti pal ju kü si mu si. Et nei le pä rast vas ta ta, tu leks va ne ma tel sün ni tus ma ja au di too riu mis se kaa sa tul la,” üt les Dvin ja ni nov.

Hol land la ne He leen Ver bur gi näi dend „Ping vii nid ja mu nad” esie ten dus küm me aas tat ta ga si nel jan dal ok toob ril ning se da on tä na seks män gi tud pal ju des maail ma rii ki des. Näi den di la vas ta-nud Lei no Rei sõ nul män gi tak se eten dust mu jal pea mi selt klas si ruu mi des ning sel le le järg neb aru-te lu. „Ping vii ni de loo näi tel võib öel da, et maail mas teh ti sot siaal teat rit ju ba aas taid ta ga si. Ses suh-tes ole me Lää nest kind las ti maas,” üt les Rei.

Dvin ja ni no vi sõ nul mee li tab näi dend heas mõt tes ka pi sa ra sil ma. „Viien dast no vemb rist eten-dub üli koo li va nas ana too mi ku mis taas ka „Fran kens tein”. Too me mäel asu vad tei ne tei sest 50 meet-ri kau gu sel ana too mi kum ja sün ni tus ma ja ehk siis süm bo list li ku mas mõt tes sünd ja surm. Need 50 meet rit või vad ol la ka ini me se elu 50 aas tat, mil les se ma hu vad sünd, unis tu sed, ar mas tus ja surm,” rää kis Dvin ja ni nov. Ping vii ni de lu gu eten dub sün ni tus ma jas ka hek sal kor ral. Peao sa des män gi vad He le na Mer zin ja Ott Sepp.

KÜLALISETENDUS

Rak ve re Tea ter ok toob ri kuus Tar tu maal!� 16. ok toob ril jõuab Rak ve re Tea ter taas Tar-tus se, kus kell 12 on Va ne mui se väi ke se ma ja la va met sas kõi gil las tel või ma lus kaa sa sei gel-da Kä pi puu ja te ma ven-nas kon na ga. Kell 19.00 män gi tak se aga sa mas Au gust St rind ber gi näi den dit „Isa“.

Kä pi puu ja te ma sõb rad on te ge li kult ühed elu rõõm sad se mud, kes kõi ge pa re ma mee le ga elak sid oma met sas ning olek sid õn ne-li kud. Mis aga hak kab juh tu ma siis, kui met sa vaht Vänt sõp ra del met sas lii ku mi se kee lab? „Isa” on klas si ka li selt pu has ja jõu li ne lu gu me hest, nai sest ja nen de ar mas tu sest, mis pai sub nõn da suu reks, et muu tub ju ba vih ka mi seks. Tä na päe va ses mees teü-his kon nas mõ jub St rind ber gi või mu võit lu se lu gu eri ti kum mas-ta valt. Pea te ge las teks on mees ja nai ne ning nen de ar mas tus tüt-re vas tu.

Brei gi- ja hip-hop-tant si jad võist le vad Va ne mui ses

� Lau päe val toi mub Va ne mui se kont ser di-ma jas aas ta brei gi sünd mus Batt le of Est, mil le raa mes pee tak se la hin gud ma ha tant si-des. Pa ri ma test pa ri ma sel gi ta vad väl ja brei gi-tii mid, hip-hop-ven nad ja ka elect ric boo gie’i ke ha vää na jad.

Tä na vu se võist lu se eel löö giks oli kaks hip-hop-kon ve rent si, mi da pee ti Sky pe’i va hen-du sel. Tä na vu ju ba kuuen dat kor da toi mu va võit lu se eest sõ di ja Too mas Lil le suht les In ter-ne ti teel ku ni 30 tant su hu vi li se ga. Kon ve-

rent sil sel gi ta ti väl ja, kas nais tel on hip-hop’is koh ta ja kui, siis mil li ne see on, ning arut le ti jä rel peo riie tu se tee mal.

Lil le sõ nul tu leb kor ral da ja tel män gi da kar-mi käe po lii ti kat. „Võis tel da taht jaid on nõn-da pal ju, et vae valt jõuab kõi ki vi deoid lä bi vaa da ta. Tu leb vist ik ka 12 gru pi ase mel la va-le 14 las ta. Tean, et Lä tis on ti he kon ku rents sel le ni mel, kes Tar tus se esi ne ma pää seb. Mõt ted lii gu vad sel les suu nas, et edas pi di la hin gud ka he le päe va le viia. Nii tant si jad kui

pub lik on sel lest hu vi ta tud. Lä tist ja Soo mest tul lak se võist lust kae ma bus si de kau pa,” rää-kis Lill.

Proffi de ta set näi tab rah va le Eu roo pa meist riks tul nud saar las te Se miir Dan ce Com-pa ny. Lill toob Batt le of Es til osa le ja te seast väl ja ka Mar tin Doub le-D, kes on maail ma kõ ve maid brei gip laa di kee ru ta jaid. Kon go de mok raat li kust va ba rii gist pä rit beat bo xer Fab-Faya esi tab oma rüt mi ke si ja lau lu ke si li ve-esi ne ja na. Linnaleht

Tartu Linnalehel 46 000 lugejat! - DIGAR Eesti artiklid

Documents

Transcript of Tartu Linnalehel 46 000 lugejat! - DIGAR Eesti artiklid