55Kir

IMUB IGAL KOuMAPÄEVAL JALAUPÄEVAL

VABA CeSTLANEIUUUB MAKS KORDA MMMIU

Authorized as SecondClass Mali, Post Office

Department, Ottawa

i i H Ä Ä L I N

VÄLJAANDJA O^tq U.E.K. o ü. 15B 7th St., Now Toronto. PEATOIMETAJA: Andros L aur. TOIMETAJAD: K._n Ai ro fa Ilmar Kulvrt, POSTIAADRESS: Box 57, Sin, N, T c r o n i a K Telefon CLrrfo.d 1-3303.Telegrammid: OR^O-Toronto. TELLIMISHINNAD. Knnadas: kolm kuud $2.50, kuus kuud 1*5. • }s uks nruid 59.-—; U&a-s: kolm kuud $2 50, kuus kuud $5.— ja uks aas ta $10.--. Kiripostsgtj imamaks kuus.Torontos 40<J, (nu|ils Kanadas, USAs ja Inglismaal 60^. Tei*tev.^ m aHcs.t 8(k. -- "I-RFE ESTONIAN". Published hy ORIO Estonian Publishing House Ltd., 15S 7th Street, Now Toronto. Telephone CLifford 1 3303.

Kesknädala!, 24. aprillil 1957 — Wednesday, April 24, T957Nr. 31 (536) V! aastakäik Üksiknumbri hind 20 cents

RLEEGION SOJAKS VALMISÜhendriikide sõjaväelaagris drillitakse raudeesriidetaguslest riikidest pärit noortest

eriülesannetega iksust. — Eriüksuses ka eestlasi, lätlasi ja leedulasiWASHINGTON — Ameerika ühendriikides. For* Jack'-oms on r.ijaiud eriline «-õiakool, kus

raudeesriidetagustesr riikidest põgenenud noorresV meestesT moodustatakse sofahst üksust, miskujutab endrur :e«tavaj. mottos Ühendriikide voorleegioni. Üksuse koosseisu voetakse, noori mehi18—36 eluaastani kõigist ■ audeeoriidetagustest liikides! ning antakse neile eriline väljaõpe relvaliikide käsitame-»! ning partisanide üksuste iuhtidena tegutsemisel. Seni on üksuse koosseisuvärvatud 1003 maost, kuid kavatsuste kohaselt tahetakse soe ontaparano võõrleogion paisutada12.000 mehele.

Fort Jacksonis moodustatav uk-sus koostatakse eriti usaldusväärsetest meestest parast pikaaialistselekteerimist ja UKsuse koosseisukandideeriva isiku mineviku uurimist

Sent on üksusega liituda soovinud tuhanded noored põgenikud, kuid ainult 10 protsentineist on leitud olevat vastuvõetavad.Paljud neist roo.lest on teeni

nud satelliitide armeedes punaseviisnurga all, kiud kõik nad vihkavad fanaatiliselt kommunismi jasuur osa neist on venelaste ]anende käsilaste poolt tagaseljasurma mõistetud. Nad on kodumaal tegutsenud vaga mitmesugustel aladel ja nenae elukutsed onvarieeruvad. Neilt kõigilt nõutakse vähemalt kahe raudeesrndeta-

jHBHHhQ

guse keele taielikku oskamist ja j neist saadetakse hiljem erilistessmõne N. Ludu tahtsama piirkonna I üksustesse, kus nad valja drilldetailset tundmist. ! takse partisanisõjaks ja vaenlas

Nende meeste tähtsus oleks eri* | liinide taga tegutsemiseks,ti suur kolmanda maailmasõja i Fort Jacksom väljaõppelaagrilahtipuhkemisel, kuna sus on: võib kohata bulgaarlasi, tshehhineid võimalik kasutada kohalike; albaanlasi ja sõjamehi Balti riikolude tundjama ning partisani-; dest ~■ Eestist, Latist ja Leedus'uksuste iuhtidena.Tõenaoliselt ei kasutada neid =

spetsiaalselt valjatreemtud melu •.siiski ühise loogiuksusena vaid ipaigutatakse nad laiali Lihendrn-.kide sõjaväeosadesse, kus nad tar-:belcorral võivad osutada oma ko*;halikkude olude tundmisega suuri:teeneid.

Üksusega liituvad uustulnukad ;saavad esmajoones põhjaliku väljaõppe inglise keele alal. kiud sellega kõrvuti antakse neile ka pidevalt sõjalist valjaõpet, "üksikud

Viimase! ajal saabub sinna agaeriti rohkesti ungarlasi, kevõitlesid viimase ülestõusu ajalungari rahvuslaste ridades

ja on fanaatilised kommumsirvihkajad. i Raudeesriidetaguslest riikidest päritud sõjamehed Fort Jacksonis ingliskeele tunnis-

ialõ iii marssisu Jordan!Olukord Jordanis endiselt segane ja ebastabiilneKAIRO — Jordani pealinnast Ammanist saabunud teadete

järele on liraki sõjavaeuksused marssinud üle Jordan! pnnning on asunud positsioonidele Põhja-Jordams. kus enne sedaviibivad juba Suuna üksused. Iiraki vägede invasiooni kohtapuuduvad täpsemad ja kindlamad andmed, kuna kogu riigis valitseb kõva tsensuur, iisraeli valitsus on Jordani sisemise ebastabiilsuse parast häiritud ning on avaldanud teadaande, etIisrael ei saa seda rahulikult pealt vaadata, kui võõraste riikideväed okupeerivad samm-sammuit jordani alasid.

kuninga Husseinrja armee rahvavastu.

Ameerika ühendriikide saadikAmmanis Lester Mallory on kõige kategoorilisemalt ümber lükanud esitatud süüdistused ning kinnitanud, et Ameerika Ühendriikide diplomaatidele ei ole kõige vähematki tegemist Jordani sisepoliitiliste sündmustega.

Uued süüdistused Hormani vastaMontreali ojoiele kallaletung välisminister Pearsonile

OTTAWA — Kanada välisminister Lester Pearson tahendas Ottawas, et uhe Royal Canadian Mounted Policed agendi Informatsiooni kohaselt oh Kairos vabasurmaga oma elu lõpetanudKanada saadik dr. Herbert Norman 1940. aastal kommunistliku partei luge. See informatsioonsaadeti edasi ka Ameerika ühendriikidesse 1950. aastal ja on põhjustanud praegused süüdistused. RCMP lükkas hiljem selle agendi informatsiooni siiski umber ja saatis vastava seletuse kaühendriikide julgeoleku organitele, vahes, et eelmine informatsioon ei ole tõepärane ja baseerub mitfekullaldastel andmetel.

i Peaisom uued seletused on ai-1 -"Ühendriikide julgeoleku orga-i danud segadusi dr. Normani kusi-1 md hakkasid tundma Normani te-i muse umber veelgi suurendada jalgevuse vastu huvi sus kui ta te-i kogu asi töötab uuesti veelgi suu- gutses 1945. aastal Tokios kindral

Jordani sisepoliitiline olukordon ikka veel selgumata ja stabiliseerumata.

Sõjavägede ülemjuhataja kindral AH Hayari, kes oli omal kohal ainult mõned päevad, põgenes oma eelkäija eeskujul ülepüri Süüriasse,

kus ta süüdistas lääneriikide diplomaate, et nad ässitavad Jordani

foonile vastatakse pommiga"Zhukov ähvardab lääneriike. — Moskva noodid Kesk-lda

probleemide korraldamiseksMOSKVA — Moskvas toimunud banketil märkis N. Liidu

kaitseminister Zhukov ähvardavalt, et N. Liit koos oma liitlastega on valmis tagasi lööma iga NATO riikide sõjalise agressiooni ning et igale läänest tulnud raketile ja pommile vastatakse- idast samasuguse pommi ja raketiga. Samas tähendas kommunistliku partei peasekretär N. Hrustshev, et kapitalistlikmaailm võib rahulikult elada kommunistliku maailma kõrval,kuid et kommunistlikud riigid ci Ease endiga mängida ning onalati valmis oma huvisid tarbe korral kaitsema.

Pühapäeval, 22. aprillil saatisN. Liidu valitsus Ameerika ühendriikidele Inglismaale ja Prantsusmaale noodid, milledes tehti ettepanek Kesk-lda probleemide kor-raldamxseks.

ühendriikidalo saadetud noodiskritiseeriti Eisenhoweri doktriini Kesk-Idas ning väideti, et

ameeriklased sekkuvad Kesk-ldariikide sisepoliitilistesse küsimustesse.Noodis toonitati ühtlasi, et sel

line polütika toob Kesk-ldas kaasauue pinevuse ning ei võimaldaKesk-lda segase olukorra lahendamist.

Samasuguse sisuga kritiseerivad

remas ulatuses päevakorrale kerkida.

Välisminister Pearsonile on teravalt kallale .tunginud Montreali ajalehe Gazette'! Ottawakirjasaatja Blakeiy, kes küsiboma ajalehe veergudel Pearso-nilt, miks viimane püüab näidata, nagu oleks Norman kommunistidega seotud olnud ainultüliõpilaspäevil,

kuigi Pearson peaks teadma, etNormani kontaktid kommunistidega kestsid 1950. aasta veebruarini.

Pearson lükkas ümber Blakelyväited ning tegi ajakirjanikuleettepaneku, et ta annaks temalomal olevad andmed Kanada julgeolekupolitsei käsutusse või vabandaks avalikult surnud diplomaadi haavamise pärast.

Ameerika ühendriikide ajakirjanduses märgitakse, et University of Washingtoni professoriendise kommunisti Karl Wittfo-geii andmetel oli Norman 1938.aasta! Columbia ülikoolis viibides kommunist.

MacArthuri vastuluure organisatsiooni staabis ja talle oli juurdepääs kõigile salajastele dokumen-

noodid saadeti ka Inglismaale jaPrantsusmaale ning meenutati, etN. Liit on juba varem teinud teatavaks oma seisukohad Kesk-ldaprobleemide lahendamiseks.

Nende seisukohtade alusel tuleks kõigil suurriikidel avaldadaühine deklaratsioon rahu säilitamiseks Kesk-ldas ning likvideerida oma baasid Kesk-lda riikide territooriumitel.

Palace Pierls reedel, 26. «pr. kell 20.30

MAIBALLEINELAUD LOTERII

EESKAVAS: Tantsu ja laulupõimik — „Kui Kungla rahvas..."TANTSUKS Trump Davidson'! orkester

Pääsmed ä $2.00 müügil rahvatantsijate käes ja PoKo äris 767 MtPleasant Road.

Toronto Eesti Rahvaldtifsijarc Rühm

N. Liidust saabuv radioaktiivsus ohtlik Jaapanile

TOKIO —- Jaapani valitsus tegiametlikult teatavaks, et N. Liiduaatom- ja vesinikupommikatsetesttekkinud radioaktiivsus muutubJaapanile üha ohtlikumaks. Valitsuse teadaandes hoiatati rahvastning soovitati mitmesuguste abinõude tarvitusele võtmist tervisehuvides. Nii soovitavad valitsusetervishoiu eksperdid, et kõik puuvili tuleks enne tarvitamist hoolega pesta ning hoolitseda joogiveekeetmise eest. Jaapani võimud onühtlasi N. Liidu saatkonnas To

kios protesteerinud aatomi- ja vesinikupommide katsete pärast, millele saatkonna sekretär Tshernovvastas, et tal ei ole midagi teadavene aatompomm ikatsetest.

Kergendusi kaubavahetuselpunase Hiinaga

WASHINGTON — AmeerikaÜhendriikide välisministeeriumison valminud kavad, milledele toetudes alustatakse läbirääkimisikaubavahetuse kergendamiseksvaba maailma ja punase Hiina vahel. Juba pikema aja kestel onavaldatud USA-le teiste lääneriikide poolt survet järeleandmistetegemiseks kaubavahetuse kergendamiseks, kuid Ühendriigid onseni nende kavatsustele täielikultvastu olnud. Nüüd on USA ilmseltpeaasjalikult inglaste survel valmis tegema kaubavahetamise kergendamiseks järeleandmisi ja revideerima kaubavahetuse huvideskeelatud kaupade nimestikku.

55 kcnadlasi sai surmalihavõtte ajal

OTTAWA — Kanada maanteedel ja väljasõidukohtades sai lihavõttepühade nädalalõpul õnnetultsurma 55 kanadlast. Ontarios oliõnnetusohvrite arv kõige suurem—- kogusummas 19 isikut.

Vene diplomaat USÄ-st väljaWASHINGTON — Ameerika

ühendriikide valitsus saatisÜhendriikidest välja N. Liidu saatkonna ametniku Gennadi Mash-kantsevi, keda süüdistati selles, etta püüdis mõjutada kodumaale tagasi pöördumisele endist nõukogude lendurit Pirogov’it. Pirogovla ta kaaslane Barzov põgenesid

: 1948. a. vene lennukiga Linzi ja[palusid asüüli. Ameerikasse saabu-nult hakkas Barzov tundma koduigatsus! ja siirdus Venemaale tagasi, kus' ta' saadud andmete'põhjal pärast 8-kuulist ülekuulamistmaha lasti.

Vene uut tüüpi pomm ohtlikinimkonnale

TOKIO — Jaapani teadlased väidavad, et venelased on oma vii-

ATEEN — Küprose peapiiskop ■ maste! katsetel lasknud plahvatadaMakarios, kelle inglased vabasta-1 uut tüüpi termotuumik pommidel,sid üksikult saarelt, kuhu ta oli mis pärast plahvatamist levitavadsaadetud asumisele, saabus Atee-1 surmavate alfa-kiirte järelmõju,nässe. Teda tervitasid vaimusta-! Jaapani professor Takanobu Shio-tult suured rahvahulgad ja kogu kava väidab, et uue pommi plahva-linn oli piduliku sündmuse puhul tüse järelmõjud võivad kahjustadalipuehtes. Ikogu maailma inimkonda.

tidele. Ameeriklaste kartus ohseda enam põhjendatud, et ühendriikide valitsuse . julgeoleku agentuuri raaporti kohaselt oli Normanolnud sekretäriks kommunistlikusorganisatsioonis, miile nimeks oliHiina rahva Ameerika sõbrad.

Piiskop Makarios Ateenas

Vene allveelaeval! Formoosa vetesVenelastel juba 500 allveelaeva. — N. Liidu Õhujõud Kesk-

ldas tugevamad kui ÜhendriikidelTOKIO — Oma kõnes valisajakirianikele korraldatud lõu

nasöögil Tokios märkis USA Seitsmenda Laevastiku komandörviitseadmirai Wallace M. Beakley, et temale alluvad laevad onmiime! korral kohanud Formoosa rarmiicu lahedai N. Liidu allveelaevu. Kõneleja lisas, et temal olemasolevail andmeil onN. Liit annud kommunistliku Hiina merejõudude kasutussevähemalt 15 allveelaeva, mõned neist moodäatiiübilUed.

Viitseadmirai Beakley avaldasühtlasi ajakirjanikele, et N. Liiduallveelaevade arv on nüüd tõusnud 500 piiridesse ja umbes 100nendest asuvad Vaikse ookeanibaasides Vladivostokis ja teistestähtsamates sadamates.

Kommunistidel aga ci ole kuigisuurel arvul juhitavate rakettide baase Kaug-fdas ja on sellesosas USA-ga võrreldes paljuebasoodsamas olukorras.Seevastu on aga N. Liidu õhu

jõud Kaug-Idas tugevamad kui

USA omad.Komandör märkis, et USA Seits

mes Laevastik on 48 hävitajaga, 3ristlejaga, 5 lennuki emalaevagaja muude väiksemate laevadegakõige suurem Ameerikas ja suudab end kaitsta igasuguse vaenlase rünnaku vastu.

Laevastik ei ole aga võimelineomapoolse ofensiivi läbiviimiseks.Admiral ei annud mingisuguseid

andmeid USA allveelaevade koguarvu kohta.

TORONTO EESTI NAISKOORI

KONTSERTEATON! AUDITOORIUMIS

4. MAIL S. A. KELL 8.30 ÕHTULJuhatab UDO KASEMETSSolist CAROLYN GUNDY, viiul

PÄÄSMED eelmüügil naiskoori liikmetel, telefoniga WA. 2-590?ja 2 nädalat enne kontserti Eatoni auditooriumi kassas, Skau-did-gaidid' vormis ja lapsed tasuta.

Nr. 31VABA EESTLANE. kesknädalal 2J ctnAd 1957 — Wednesday, April 24,

PagulaskompleksidHingearstid väidavad et suurem ! elumugavuste demonstratiivseks I valjaöelda, on selle kriitika äratee-

osa moodsa aja inimestest kanna- t iagakurtmiseks. j mnud. See aga on vaieldav ja kal--pvad mingisugusel kuju! komp-, järgmise, eelmisele enam-va-' <*ub meie seekordsest teemast ee-loride all. Mõnel on n«J võrd-, hem paraüeelnähtena kerkis hai- male. Mis puutub uhkete autodelemisi kaugele arenenud ja sump; rivalt esile haridusliku tasapinna s omandamisse, siis oli ju ka seiie-f-eomid paistavad selgelt silma. I ja sotsiaalse staatuse liialdamine, j 9a sisuliselt kõik korras. Kui eest-Teistel on hairea kercfimakujuli-i Meie põgenikelaagrid muutusid ; isne suutis paari saastaga iohkemserf ja tunnusmärgid nende ole- < nagu mingisugusteks akadeemiku- > raha kokku hoida kui ameeriklanemasolust avalduvad ainult terase- * te ja ooolharitlaste kolooniateks, i kümne-paarikümnega,mai; iciglfrie Oma kodumaa kao- kus ametlike kirjade kohaselttanud poliitilised pagulased,embifsieomd <a unistused «

jordani saatus noateralKõrveriiki ähvardab kommunism ja sisemine kokkuvarisemine

Kesk-ldas praegu võitlevate I kamiseks kuningas Hussein 'Astu.kommunistlikkude ja anftkom- Kuningas ei ole veel kaugeltkimunistlikkude jõudude käes j seisukorra peremees,,mängukanniks.Kuningas Hussein lootis arvuta

nud ta siis selle eest enesele kal-vaevalt leida* algkooli haridusega j sõidukit osta?inimesi või neid, kes Eestis elata- j Viga seisneb aga selles, et amee-

ndls* e’ene- sid 0nd lihtsa tooga. Või, kes meist1 riklane nägi sellises teguviisis ebatänulikult ej tunneks pagufastüüpe, kes ikka loomulikku pingutust, tahet neid

sekside ja ja jälle armastasid meenutada, et ületrumbata — nõrkus mille vastu2 häiretele minister see või teine olnud nende : nad loomulikult pole ka ise im-

kulge- oerekonnas alaliseks külaliseks? i muunsed. Loomulikes. Sel-

olukordkui inimene loob enesele või

mete kohaselt ühtlase elatisfase*me — s. t, auto, elamu või korter,:seife sisustus ja üldised eluviisidon kooskõlas üksteisega ja eeskätt ■sissetulekuga. Kui aga keegi sõi-'dab Cadillaciga ja elab kitsas ka*'tusekambris või omandab suurema

föõ, 053 sissetulekust neelava luksus-kaas- uiaja ainult sellepärast, et teistele!

a^uhiigus- abi saanud jälle keskmisel: jõu- imponeerida, tekib juba tõsine;viku kohta kad kodanikud, kes suures enamu* kahtlus, et togermst võib olla oma

statistikat, ses elevad palju mugavamalt kui komplekside kompenseerimisega,aulafusükku Eestis. Sellest progressist olene- Kompleksidest tekkinud kiitle-3ga selgelt vait kuuleb veel vaid harva heee- misevsjadus cn haknud viimasel»fus. Komp- lemisf mahajäänud varandustega, aial ifmn'•aoa mitme- Selliste tuhudega suudetaks vae- dumaale saadetavates kirjades. Sauft bravuur- vait nüüd kellelegi imponeerida, geli kaldutakse oma siinset eluvõib ssqelj Samuti ei armastata, eriti mis kirjeldama liialdatult roosiüstesi oma ala- puuiub Ameerika mandri eesrias-: värvides ja lisatakse kirjadele fo-

*s*kr kes konnasse, enam eriliselt hoobelda tod, kus kiriutaja või selle pere-

: Need inimesed püüdsid teistele■ esti pagulas-. imponeerida, kuid vähegi tähele-

nagu sofisti- panel rk kuulaja avastas siin kohejrvsr.i's seda alateadvuses *ork'va okka, mille:-s ja protsen- leevendamiseks mõeldi valje lugude \amuhai- olematuist tutvusist..-s margatavalt Ajad on nüüd läinud edasi fa13‘ edumaal. ps!jUC{est paljaste kätega võõraleuud hingeelu- tulnud pagulastest on'asakaafutused ecasipuüdlikkuse ning õn

Kesk-liia mitmepalgeliste probleemide raskuspunkt on kandunudüle öö Suessi kanalilt ,ia Egiptuselt väikesele kuningriigile Jorda-nlle. kus kuningas Hussem tõrjusvõimult pahempoolsele liinile kai-i vasu, et ta suudab sailitada Jor-dumid peaminister Nabulsi ja te-jdam riiki Kcsk-Ida riikide omavama lähemad nõuandjad. Olukord j heliste rivaliteetide ja vastuoludeJordani* pole siiski veel kaugeltki i keerises, kuna kõik araabia riisid j loobuma ning ^Jordan ^muutuksst'-biliseerumid )a mi Kesk-ldas I on huvitatud status quo hoidmisest I täielikult N. Liidu vasalliks,kui ka lääneriikides kardetakse, et J Kesk-ldas. Kuningas unustas siiski inoore kuninga sammud võivad esi-j sealjuures, et. Jordani eksisteeri- jIe kutsuda järsku plahvatavaid ra-imisel mängisid inglased väga suurt |liutus! ta demonstratsioone, mis ; osa ja et nende lahkumisel sattus jvõ;vad viia tõsiste kokkupõrgeteni > väike ja vaene riik otsemat teed!la Jordani naaberriikide aktiivselt * suurte sündmuste keerisesse, mis:sündmustesse vahelesegamiseni. i võivad kaasa tuua Jordani lagune-;

Jordani kuningriik rajati 1922. ; mise ja kokkuvarisemise. iaastal inglaste poolt ning on Niipea kui kuningas \allandasi«.ellest ajast peale olnud nii sise-! omalt kohalt kindral Glubbi, pidi! aja kestel hammast ihunud Süüna,kus ka välispoliitiliste sündmus- ■ la oma üllatuseks kogema, et Jor-* kellel on praegu Jordani territoo-?te keerises. \ dan võllis suurte sammudega! numil 3000 meest. Teise vaenlase-SeUost aiast on möödunud ai-: omaks nn. araabia rahvuslikku-j na võib Jordani praegust nõrkust

uut austapaevad km kuningas s se“. Jordani riiki asusid juhtima! ära kasutada Iisrael, kes juba pri [iK^cm tagandas inglaste pooli j kõige suuremad rahvuslased, kes; kema aja kestel on Kiitnud omalordamsse rajatud Araabia Lee- i pooldasid Nasseri poliitikat ning1 kontrolli alla saada Jordani jõeaom tühi kohalt inglise kindrali i osutusid suurt lääneriikide vaenu-: vett. Jordamle ei ole just eritilohu Bagot Giubbü. See rahvuslas- j likkust, mille varjul kommunistid | sõbralik ka Saudi Araabia, kuna

kuna suurosa rahvast on häälestatud kommunistlikult ja võivad hakatanõudma Nabulsi uuesti võimuletulekut. Seo lahendaks seda, et.Hussein oleks sunnitud troonist

Teise võimalusena võivad võimuvõitluses kuninga ja Nabulsivahel puhkeda suuremad rahutused, mida võivad ära kasutadaJordani naaberriigid, kes võivad Jordanlt rünnata ja nõrganing jõuetu riigi omavahel ärajagada.Jordani alaaeie on juba pikema

ha-tohl

haridusega,mees sageli

kuna siin saab ' kõndka kõrge kesli- klaver

‘L^õ-wkeskus^as kus r

is'Uaic cr*a koh\.-'*a+ ^ ken-a v^e-

ardw ies% - -pus-tt JKS'eiS1--“•uriava kombt c ic.'"“o.eAs k‘ dejateks

„

jsge :

tunnistusega edasi Need nSMu-sed on asendunud uutega mp.'e-deA end on hakanud si»rv ärkama rn, ületrumpamise

Mõru aeg tagas: lugesime -bestajaleheartiklist ameeriklaste tähelepanekuid nende naabruses elutsevate uustulnukate — eestlastekohta, üldiselt aee‘i eestlasi meeldivaiks inimesteks, kuidtasdele mõjusid teatava;Halrtvsirts siiski kaks asja. esiteksviis kuidas eestlased Vgüse keelt

fessis ja *eisck?> ka.auos*s eas*a vo 33<ar ^aa-^e

sjrn-^ace-a -uerrQ$o a dKwi omas c s " C“cmud

pooldajate poolt ins-1 suurendasid oma mõjuvõimu Jor-j kuningas Saudi ja kuningas Uusilud samm on toonud kaasa j danis. Nende meeste mõjutusel j seini dünastiate vahel valitsevada sisemise ebastabiilsuse ja ; loobus kuningas Hussein Inglis

ka paljudes, siit ko- pnluuhsed raskused, mis võivad: maa-Jordani lepingust ning- nõus-•na Jordani riigi laostumisele, tus sellega, et Jordanit hakkavadrm km veel arvestada majandus-j inglaste asemel tulevikus majanikkude raskustega, kuna inglased j duslikult toetama Egiptus, Süüriaaobusid pärast kindral Glubb’i ta- s ja Saudi Araabiaandamist Jordanile 33 miljoni: Kuid peagi tabasid kuningas

i jäädvustatud uhke auto, gollanlise toetuse maksmisest. i Husseini ebameeldivad üllatused,külmutuskapi, ulframood- Jordan on kahtlemata nõrgem ja! Kui Iisrael Egiptuse konflikti ajal

vaesem kõigist Araabia riikidest š 3000-meheime Süüria armee põhjafa igale Kesk-lda olude tundjale j Jordanisse kuningas Husseinioli selge, et pärast inglaste lah-1 nõusolekul sisse marssis, et ollakurnist jääb Jordan jõuetuks! valmis Iisraeli ründama, siis sel-tühjaks kohaks, mis kujuneb ; gus kuningale peatselt, et koos ar-

*

ingüž

ääsiks, kuid ei osuutnud saavutadaeed ssttaieed •‘ip-- *chulgas et leidnudoma Kaduriua jcusulamiseks ega s

nsaicso, oieKs amee--.*.'■<’-'=<5 ce - klose kc»ale v;ks tcju ato oh

ö veel meile ^oeh^eks uh-Toseh kuna*ce i picac-me end'e «e es eses sSoavt

-r* rCaer kg ees* prarrcia^esr ja *■&'£ esr edu* *v. du®t <*anay. Votb aga c ?a ♦äiesfi vos-

’e a Is, - .o >“ahkJ eest Une, kellel on kal-s*sJ s ae-Ld cuvu-s koikt haa iku’d tugevalt

sa elektripliidi või mõne muu ese-me kõrval, mida peetakse eriliseksperekonnauhkuseks. Kodumaal viibijaile on raske selgeks teha, etsuur osa siinsest jõukusest cm näiline ja esemed, mis Eestis tunduvad rikaste luksusena on siin sian*dardvarustuseks ka lihtsas toolis-perekonnas. Oma jõukusest javõõrsil edasijõudmisest kodumaale

I pettekujuflusr luues vähendamas ise nende kingituspakkide moraaf-l set väärtust, millede saatmiseks

enamus meist peab ise nii mõnesi-ki asjast loobuma. Saajat! võib sei-aseit tekkida loogiline küsimus —kui nad seal kõik nii rikkad on jeuhkelt elavad, miks nad siis ipakikesi veelgi tihedamalt eida, see peaks ju neil olema tühine väljaminek? Oma silmade avamine realiteedile ja ellusuhtumisel väljumine enese mina kitsapiirilisest maailmast on kõige tõhusamaks võitlus vahendiks taolistekomplekside vastu.

Vox Fepull

GRANIIDIST

JÄ HAUAPLAADIDmeie eestlasest kunstnikukavandite järele.

Telefonilisei järelpärimiselvõi isiklikult külastades küsige hr. N. VIRRO't.

McIntosh Granite Co. Ltd.

1623 YONGE ST., TORONTOTEL. HU. 9-5317õhtuti MO. 7397

meega saabus ka ligemale 1000: süüna sõduri perekonnaliiget, kes! jäid elama Jordanisse.s Suurlased hakkasid mõjutama

ka jordani sõdureid ja tõid kaasa kommunistlikke ideid, kunasüüria armee on kõige kõmmu-nismisõbralikum sõjavägi kogu

: araabia maailmas.Tekkinud olukorras ei jäänud

kuningal lõpuks muud iile kuidrastiliselt sündmuste käiku sek-

* kiida ja tagandada riigi eesotsasti kommunistidele ja Nasserile sõb-! ralik valitsus eesotsas peaminister; Nabulsiga. Samal ajal nõudis kuningas ühtlasi süüria sõjavägedelahkumist Põhja-Jordanist. Nabulsideporteeriti oma poolehoidjategaSüüriasse. kus ta võeti vastu lahtiste kätega ning lubati talle kõikevõimalikku toetust võitluste jat-

vanad vaenud. Jordani kuningavaenlane on ka Egiptuse president.Nasser, kes ei saa Husseinile andestada tema sõprade võimult tõrjumist ning ihkab ilmselt kättemaksu.

Lääneriikide poliitikute arvateson tekkinud olukorras kõige mõjurikkam sõna siiski ütelda SaudiAraabia kuningas Ibn Saudil.

Kuigi Saud ei tunne mingisugust sümpaatiat kuingas Husseini vastu, võib siiski loota, et tatoetab Husseini ta kommunismivastases võitluses, kuna Saud onka ise suur kommunistide vastane.Kui Jordani võimult tõrjutud

peaminister Nabulsi üles kihutabJordani massid kuningas Husseinivastu, siis võib arvata, et kuningasSaud annab Husseinile siiski abioma võimu ja trooni säilitamiseks,kuna Saud võidab rohkem Husseini toetades kui Jordani kommunismi küüsi sattumisel. Husseinisaatus oleneb mainitud teguritekõrval suurel määral ka inglastepoolt rajatud Araabia Leegionihoiakust. Kui Leegion jääb kuningale truuks, mis näib olevat praeguste eelduste järele tõenäoline,siis jääb Hussein olukorra peremeheks ning suudab korrale kutsuda kommunistide poolt ülesköetud rahvamassid.

QlemaaiimstEesti

Kirjastuse0RT0 LIIKMEKS!

Liikmemaksu ei ole. Liikmeks hakkamine on lihtne: teatada ainult oma 5nim! ja postiaadress

Liikme ainsaks kohustuseks onmeeldiv võimalus Iga! kuul ostaüks emakeelne väärtteos odavahinnaga

ORTO liikmena Te kuulute aktiivsesseeesti kultuurikogudusse ja ei oie ku-

1 nag! unustatud, sest ORTO saadabTeile sünnipäeva- ja Jõulukingid!

TM3HAPHEVÄ VENEMAA las ilma igasuguse konkreetse põhjuseta. Aga ka see noormees tõttas kohe kinnitama, et viga ei pei-

j tu mitte kommunistlikus rezhii-i mis. vaid Stalinis ja veelgi rohkem

" N x. •” ' ute. cl Thk? t_el kõikjal Benas Kremli liinimuudatus ei"l- — s - ^ h " mme-cA kulaA^id ma«- oie ilmselt vähimalgi määral kõi-

^ ^ - - T‘ simmkoh^d Gru-mn gutanud elanikkonna, eriti agaa ^ ~ '-“rr ’ " i«cl vtimalikul noorte, usku kommunismi. Nende

^ - - " - ' 1 ''t- ’-u^u ?de et neii on ise pohiendused selle rezhiimi poolda-E - r n - s \,] n r mille muied ula- pre osas on aga naiivsed ja eha-

fE -v ^ ie imemkb Nende iOooiLsed. See ei tähenda siiski~r L " \«Ii<rt«?laste v^-ü <=cdp et nõukogude nooruse intel-

■" " " ~ s ~ *-d|fe -iipn td '-Jna hA üc^nt i tasapind oleks madal. Nad“ 'T"’ * " v r t AUenhselt ItUmoa sara mi kutsalt juba maast-madalast

’ v t-aDfttuoac'TiiA J, 1 tohul > or nanistliku propagandaga läbi-r 1 ^ T ^ TifliM*, txibide- kõheoam imnutatud ja see on paratamatult

c ^ 1 * knA 'I mi ]dl N T ,A t Anni oma jäljed järele.“ ^ \ mtvc paan aasta too^-u1 on iineerika Hääle” raadiosaade-

^ N L idu" kahtlematu tp krhta võis ikka ja jälle kuulda- - n ^-ngu atmo^fa^r mümeri kriitikat. Inimesed, kellega

r” “ V ' i mad Inimesed cn ma*-.v.rud kõnelesin, väitsid, et nende raadiö-Se. t^ - *■ t lodtemalclaskm.ri ja tur Aadete kaudu esitatavad lood N.

^ 7 - ^ ~ te -.pile ule loomulikult ter Ludu olukorra kohta olevat liial-^ ^ Lt ( r fl ist Samas aga ei ole neil veel da<ud ja sihilikult laimavad. Hin-

^ •; selgust kui kaugele ula-1 satud on aga ^Ameerika Hääle”' __ > tuvad tegelikult selle uue vabadu-1 muusikaprogrammid.

, se piirid. Igal hetkel võidakse oh-j Vastandina „Ameerika Häälele”*Cpt" k' UECsti Pin§u^ej-Jffiniata ja nii j aga on inglise ringhäälingu saatedWn-ad ahtfiu ** ^‘ ion t5lge P3TGm Jääda ettevaatli-1 pälvinud rahva hulgas kiituse,; -t. t, \ zus-. miks. Inimesed julgevad nüüd iil-j kuna seal on pearõhk pandud uu-

^ töiduiSdJe S 3u?! lastavate ameerik-; diste ja faktide edasiandmiselej ^ XÖIi's'aSLe=a rääkida, ehkki nad hoidu- eriliste omapoolsete kommentaari-

kesti saadaval Erm suur vajik on}vad üleliigsest sõbralikkusestaed- ja puuviljade^,, veinijoomisesOma ringkäigu jooksul kohtasinfÜi ^eeIö^a-' siiski kolme venelast, kes olid

täiesti avameelsed ja kritiseerisidteravalt kehtivat rezhiimi

Vene noored, kellega kõnelesin,olid kõik teadlikud Hrustshevi lai-neidlöõnud kõnest Stalini kuritegude kohta. Paljudele nendest olidneed paljastused mõjunud tõsiseüllatusena. Uks eriti terane noorvenelane märkis, et kõnes polnudtegelikult midagi uut ega üllatavat Ta enese isa mõrvatud vang-

suurejoonelisem kui kuskil mujalmaailmas — olgu siis tegemistkunstiga, kirjandusega, teadusega,tehnoloogiaga, tööstusega või ükskõik mille muuga. Peaaegu eranditult küsivad turistidejuhid pärastmillegi näitamist välismaalastele:„Noh, mis te selle kohta ütlete?Kas te olete midagi taolist varemoma elus näinud? Kas te ei leia,et see on suurepärane, hiilgav,ilus, mõjuäratav?”

Maa-alusel raudteel sõites kordus selline rituaal igas jaamaskõik need olid venelasest seletusteandja meelest ainulaadsed maailmas. Psühholoog põhjendaks sedanähtust tõenäoliselt alaväärsuse-kompleksi kompenseerimisega.Kui see on tõsi, siis peavad venelased end tõesti tundma erakord

maidki uudiseid võõraste maadeelutingimuste kohta neelataksesuure õhinaga.

USA külastamise vastu tundubvenelaste hulgas valitsevat suurhuvi. Kui aga küsida, miks sellistest reisidest seni midagi välja eiole tulnud, saab alati tüüpilisevastuse: ,.Ükski enesest lugupidavnõukogude kodanik ei tule USA-sse niikaua kui turistidelt võetakse sõrmejäljed. See on nõukogudeinimesele jäme solvamine, kunateda seatakse seega ühte liiki kõige tavalisemate kurjategijatega."

Algul tundus mulle nagu oleksvenelaste argument sõrmejälgedejäädvustamise osas teataval määral õigustatud. Kui ma aga sedakuulsin ikka ja jälle nagu mõndäraleierdatud grammofoniplaat!,

selt alaväärtuslikena. Täiesti era-j oli ilmne, et seda juttu oli amet-

maks ajaviitevahendiks js veinitarvitatakse tohutul hulgal iga söögiaja juures —saarvatud.

Mulle jäi mulje, et grusiini astele ei meeldinud sugugi Stalinihäbiposti naelutazrune ja nad järgnevad tõrksalt uuele poliitiliseleliinile. Nad austavad 'ikka veelStalinit ja peavad teda nagu mingisuguseks jumaluseks. Stalini kii

deta. Kuna selle raadio informatsioon N. Liidu kohta ei erine palju sellest, mida inimene ise omasilmaga näeb, siis usaldatakse BBCinformatsiooni ka teiste maailmaosade kohta.

Suur osa N. Liidu kommunismist ei ole midagi muud kui lihtsalt vana tuntud Venemaa shovinism. Oma reisidel avastasin üllatavalt tugevaid rahvuslikke tundeid. Inimesed püüavad üksteisejärele välismaalastele selgeks teha, et Venemaal on kõik parem ja

pooletult olukorda suhtudes peabsiiski kinnitama, et N. Liidus leidub teatav grupp inimesi, kes tõepoolest teavad, et elutingimused

eistes riikides võrratult paremad kui kommunistlikul Venemaal.

Paljud intelligentsed ja hea hariduse saanud venelased on teadlikud oma ignorantsis teiste riikide kohta ja püüavad seda lünkaoma teadmistes kõigi võimalikevahenditega täita. Kõige ihaldatavamaks mooduseks selles osas onreisimine välisriikidesse, mis Sia-lini ajal oli täiesti võimatu, kuidhakkab nüüd minema järk-järgultvabamaks. Nõukogude laev , Hõbeda" on sooritanud rea reise lääneriikidesse, võttes igal korral kaasa300—400 nõukogude turisti. Ehkkisuhteliselt rahvaarvule on turistide arv olnud väga väike, levivadnende poolt kaasatoodud muljedkiirelt suust suhu ja kõige väikse-

likult poolt tahtlikult levitatudAmeerikale varjuheitva propagandana ja see hakkas mõjuma tüütavalt. „Meie N. Liidus ütleme teretulemast ameerika turistidele.Võibolla olime minevikus selles

pisut ehaseltskondlikud, kuidajad on nüüd muutunud. Me eisaa aga aru, miks olukorrad selles

ka Ühendriikides muutudavõiks?" Selliseid argumente kuuleb pidevalt ja need mõjuvad omapõhjendamatuse juures tahtmatultirriteerivama.

Kahtlemata kulub veel paljuaega, enne kui nõukogude inimmassid hakkavad täie selgusega„valgust nägema". Käärimise tunnused on aga selgesti nähtavad.Kui tsentraliseeritud kontrolli lõdvendamine ja väiksemate vabaduste võimaldamine endiselt jätkub,võib see protseduur toimuda kiirendatud korras.

(Järgneb)

VISA EESTLASES

TASUV — sest „V»ha Eest-lane" ei puudu ühegivaba eestlase kodustja seda loevad kõik

laODAV —- sest üks toll ühe!

veerul maksab ainult$1.50 kuulutuskülge-dei, $1.60 tekstis ja$2.00 esiküljel. Kordus*kuulutuste puhul suurhinnaalandus.

Korferioisimise ja -pakkumise kuulutused avaldatakse uha dollari eest.

KUULUTUSI VÕTAVADVASTU:L Vaba Eestilise talitus,

158 Seventh St., NewToronto. Tel. CL. 1-3303.

Postiaadress — Box 57.Stn. N. Toronto 14, Ont.

2. Põua, Riho59 Glenside Ave,,Toronto 8. Ont.Tel. GE. 8786.

3. Kelbre, J.146 Crescent Rd.Toronto, Ont.Tel. WA. 1-8339.MONTREALIS:

4. Rein, Viktor6266 Mountain Sights Ave.Tel. RE. 1-6203.Montreal 29, P,Q.

Nl\ 31 VABA EESTLANE, kesknädalal 24. aprillil 1957 — Wednesday, April 24, 1957 Lk. 3

13 msMi Eesti metsades ja Sibersywiöiiaagrites

E. Heine jutustab „Vaba Eestlasele" oma metsavenna ja vangipõlve aastatest„Olert uhke, ei ma olen eestla

ne," märgib „Vaba Eestlasele" antud jutuajamisel ftrs. Erik Heine,kes saabus möödunud nädalal Siberi vangilaagrist üle SaksamaaTorontosse oma ema juurde. ErikHeine kriipsutab alla, et eestlasedon N. Liidu sunnitöölaagrites kõige lugupeetumaks rahvuseks, kuna nad hoiavad oma õnnetuses jahädas tihedalt kokku ning nendehulgas et ole äraandjaid. Seetõttuvihatakse neid kommunistlike võimumeeste poolt ka kõige rohkemja mõni aasta tagasi toimunud üldise amnestia aja! vabastati kõigevähem eestlasi. Vangilaagrist vabanenud E, Heine elukäik viimase13 aasta jooksul on olnud pinevja tulvil seiklusi, võitlusi ja hädaohtusid, millede Üksikasjaline kirjapanek hõlmaks suure paksu raamatu leheküljed. Kiir jutuajamisel„Vaba Eestlase" toimetajaga toobErik Heine siiski esile mõningaidtähtsamaid momente oma möödunud aastate läbieiamustest Siberisja N. Eestis, millised allpool edasianname.

„isamaa reeturina” vangiNagu meie eelmises „Vaba Eest

lases" juba märkisime, langes ltn.Erik Heine Tartu all punaste sissetungimisel 1944. aastal pärast raskelt põrutada- saamist venelastekätte vangi. Teda süüdistati „isa-maa reetmises" ja toimetati taMoskva lähedale ühte vangilaagrisse, kuhu oli koondatud saksaohvitserid. Vangilaagris mõistetita Siberisse sunnitööle ja saadetiPõhja-üuralitesse metsatöödele.Sealt põgenes ta 1945. aastal ningasus raskele põgenemisteekonnalekodumaa suunas. Leningradi juures sattus ta nälja tõttu politsei küüsi ning paigutati lähedalolevasse vangilaagrisse. Sealt saadeti ta sõjaväelaste eshelonigaTallinna, kus pidi teostatamatäiendav ülekuulamine ja ta saatus lõplikult otsustatama. (Eelmises ..Vaba Eestlases" oli eksikombel märgitud, et Erik Heine saadeti Siberisse tagasi). Tallinnavangilaagrist põgenes ta 1946. a.ning siirdus koos kaaslastega Eesti metsadesse, tegutsedes metsavennana kuni 1950. aastani, mil tatabati ja surma mõisteti. Surmaotsus muudeti hiljem ümber eluaegseks sunnitööks ja Heine saadeti Arhangelski kubermangu metsatöödele, hiljem teistesse laagritesse Kama jõe ääres ja Mordvapiirkonnas. Sakslasena esinedesõnnestus tal aga lõpuks sõjavangide vahetamise korras vabadussepääseda.

Metsavendade suur lahing1948. aastal

Kõneledes oma elust metsavennana, märgib E. Heine, et venelaste okupatsiooni esimestel aastatel olid tuhanded eesti mehedmetsades ja tegutsesid kutselisteohvitseride juhtimisel. Metsavendadel oli kasutada rohkesti relvija laskemoona /ning suuremateslahingutes vene üksustega rakendati tegevusse isegi kahurid. Keskendatud juhtimise ja metsavendade liikumist juhtivate isikutekohta pole üksikasjalisi andmeid,kuna metsavendade gruppide juhte tunti peamiselt hüüdnimede järele. Need juhid olid julged jaettevõtlikud mehed ning vabassemaailma saabunud kuuldused legendaarse metsavendadejubi Hpisangaritegudest ei ole sugugi liialdatud. 1948. aastal toimus Lõuna-Tartumaal metsavendade ja veneüksuste vahel suurem lahing, mille kestel purustati terve punastebrigaad ja tekitati ranku kaotusiühele vene NKVD diviisile. Pärastseda lahingut murti metsavendade

illi

111

Ltn. Erik Heine pärast Torontosse saabumist Union Station jaamas koos vastuvõtjatega. Vasakult pr.Nilsson, Erik Heine ema pr. Margarete Heine, ltn. Erik Heine ja õp. O. Pello

vastupanu suuremate gruppidenaja jäid järele vaid üksikud grupid,

tegutsevad kodumaalt saadudandmete järele veel seni ajani.Erik Heine oli sunnitöölaagriteskohanud metsavendi, kes olid tabatud veel 1956. aastal ning saadetud pikemaks ajaks Siberisse. Needmehed olid eesti metsades elanud12 aastat.

Metsavennana valepaberitegaSiberist küüditatuid päästmas

Erik Heine elu metsavennanaoli seiklusrohke ja pingutav. Kuna metsavendade] oli hädavajalikrahvaga kontakti hoida, siis valmistati endile 1947. aastal valedokumendid ja käidi nendega vabaltringi. Erik Heine oli käinud Tallinnas, Viljandis, Pärnus ja teistes linnades. 1947. aastal sooritasta ühe oma suurimatest, seiklus-matkadest siirdudes, valepaberitega Tomski piirkonda, kust ta tõikodumaale seitse eestlast, kes olid1941. aastal küüditatud. Sellistelhulljulgetel retlcetel juhtus agasiiski ka ebameeldivaid vahejuhtumeid, mis oleksid võinud kergestihalvasti lõppeda. 1948. aastal tabati Erik Heine Viljandis ja \NKVD peakorterisse ülekuulamisele. Kuna asi ähvardas lõppedahalvasti, siis tõmbas ülekuulatavlõpuks rinnale peidetud revolvrivälja ja murdis enda politseihoo-nest välja. Ta põgenes talve ajalläbi metsade ja mööda kõrvalisiteid Järvamaa suunas, kattes lumetormis 1.4 tunniga 80 kilomeetrit. Venelaste korduvad haarangudtegid siiski aga lõpuks E. Heine jata kaaslaste elu kibedaks ja 1949.aastal kaotas oma viimase saatus-kaaslase. 1950. aastal langes tavenelaste küüsi, kusjuures valangemise põhjuseks oli reetminekuid võibolla ka liigne julgus.

Surmanuhtlus muudetakseeluaegseks sunnitööks

Vangistatud E. Heine viidi esmajoones Tallinnas Pagari tänaval asuva NKVD hoone keldrisse,kus asuti teda NKVD meetoditegaüle kuulama. Vaatamata pingutavatele ülekuulamistele ja peksmis-tele ei reetnud ta siiski oma kaaslasi, kuna ta ülestunnistus olekstähendanud kindlat surma või sunnitööd mitmele sajale inimesele.Pagari tänaval viibis E. Heinepoolteist kuud surmamõistetutekambris ja tuli lõpuks ideele, esineda sakslasena. Kuna ta oli koosvanematega venelaste esimese.okupatsiooni ajal Saksamaale üm-

Teatan lugupeetud autoomanikele, et olen lõpetanud tööFOULIS GARAAZHTS ja töötan alates 17. dets. s. a, '

St. Olair - Vaughan Garage’s73 Vaughan Rd., hoovi paal. Tel. I..E. 5-03S9, õhtuti HIL 1-0557

Autokere' parandused : ; Võmmile10% hinnaalandust. Austusega E. HÕLPUS

berasunud, siis hakkas ta sellestideest kinni ja kinnitas, et ta onsakslane. Lõpuks viidi ta erilisetribunaali ette, kes karistas tedaeluaegse sunnitööga ja saatis taArhangelski piirkonda sunnitöölaagrisse ja sealt edaspidi teistesse laagritesse.

laagrivanglast von Paulusesuvilasse

E. Heine viibis Karkopoli laagris kolm kuud, kust püüdis põgeneda, kuid tabati. Ta saadeti sealtedasi Põhja-Uuralif.e piirkonnasasuvatesse Tsholikomski laagrisse,kus sattus pärast Stalini surmalaagrites tekkinud mässude keerisesse. E. Heine võttis aktiivseltosa ' mässude organiseerimisestmässukomitee liikmena ja paigutati 1955. aastal laagri vanglasseSündmuste käiku tõi aga muudatuse sakslaste ja venelaste vahelsõlmitud kokkulepe saksa vangideväljaandmiseks. Erik Heine arvatisakslaste gruppi ja viidi laagrivanglast ootamatult Moskva lähedale läbikäigulaagrisse. Kuid kaseal sattus ta veel korraks karis-tusvanglasse, kuna ta oli üks laa:ris väljakuulutatud näljastreigi oganiseerijaid. Viibinud kolm kuudkaristusvanglas, saadeti ta koo;teiste vabastamisele kuuluvategaMoskva lähedal asuvasse laagrisse,kus olid võrdlemisi inimlikud tingimused ja kus venelased püüdsidparema kohtlemisega heaks tehavaremtehtud ülekohut. E. Heineelas Moskva lähedal laagris ollessuvilas, kus varem oli viibinudsaksa välimarssal von Paulus, kesoli teatavasti Stalingradi lahingutejuht ning läks hiljem ideoloogiliselt üle kommunistide pooleleMoskva laagris korraldati lõplikultvabastamisele kuuluvate paberidja 26. novembril saabus Erik Heinekoos vabastatud vangide esheloniga vabasse maailma — Berliini..

Eesti raskemad aastad —1947, 1948 ja 1949

E. Heine märgib, et kodueest-lastele olid raskemad aastad 1947,1948 ja 1949. 1947. ja 1948. aastatel valitses Eestis suur nälg, kunavili ikaldus ja Venemaalt, kus näljahäda oli veelgi suurem, ei saadetud Eestisse toiduivagi. Nendelaastatel hakkas Eestisse Venemaalt voolama suuri kerjuste janäljaste parvi, kes ei kohkunudtoidu hankimisel tagasi mõrvamis-te ja röövimiste eest. Selles olukorras olid talumeeste suuremadkaitsjad metsavennad, kes võitlesid edukalt vene bandiitide vastu,kellede korrale kutsumiseks jalikvideerimiseks vene miilits olivõimetu. 1949. aasta 25. märtsiltoimus Eestis suur küüditamine,,kusjuures kodumaalt viidi ära umbes kolm korda rohkem inimesikui 1941. aastal. Küüditamiselekuulusid peamiselt need perekonnad, kellede perekonnaliikmedolid sojaä võidelnud venelastevastu ja põllumehed. Küüditamiseraamides viidi Venemaale ka tuhandeid eesti noori.

TORONTO EESTI ÜHISPANKÜhispank on operatsioonideks avatud oma ruumides, mis asuvad697 Bay St. (sissekäik Gerrard St. 53), igal esmaspäeval ja neljapäeval kl. 7—9 õhtul.

Ühispank võtab raha hoiule ja annab laene.Hoiuprotsent 3Vz—4 prots., laenu protsent 9.6 prots. aastas,

või 0,8 prots. kuus võlgujäävalt summalt.Kaasmaalane, hola oma raha Eesti ühispangas, sellega aitad

iseennast ja leenuvajajat kaasmaalast.JUHATUS

BALTI NAISTE JUUBELIAASTAVaadati tagasi aktiivsele tegevusele

Balti riikide rahvusgruppide koostööd on edukalt tõhustanudBalti Naiste Nõukogu, millesse kuuluvad naiste esindajad niieesti, läti kui ka leedu rahvusgruppidest. Teatavasti töötabNõukogu tihedas ühenduses Balti Liiduga ja moodustab tegelikult selle sektsiooni.

Olen elu lõpuni uhke, et oleneesti rahva liige"

E. Heine märgib, et ta on uhke,kuuludes eesti rahva ridadesse. Ta

viibinud paljudes sunnitöölaagrites, kus ta on kohanud tuhandeid eestlasi. Eestlased olid uhked, kinnised ja hoidsid kokku, olles sealjuures fanaatilised kommunismi vihkajad. Eestlaste hulgas polnud ühtegi reeturit ja nadolid seetõttu kõige austatum rahvas. Venelastel oli eestlaste hoiakväga hästi teada ja kui 1955. aastal välja kuulutati vangidele suuramnestia, siis vabastati kõige vähem eestlasi ja tsherkesse. Eestinoored on fanaatilised antikommunistid ja paljud neist kinnitasidkommunistide tribunaalide ees. etnad ei tunnista endi kohta kehtivateks vene seadusi ja karistusmäärasid. 1950. aastal areteeritiEestis palju koolinoori, kes olidpõrandaaluste organisatsioonideliikmed. E. Heine kogemuste põhjal on Eestis väga vähe tõelisikommuniste, ka nende hulgas, keskuuluvad parteisse või komnoorte ridadesse. Seda on nad sunnitud tegema sel põhjusel, et säilitada oma teenistuskohti või saada õigusi ülikoolis käimiseks. E.Heine hinnangu kohaselt on eestikommunistidest ainult mõni protsent tõelised kommunistid. Ka vanad kommunistid, kes aitasid venelastel Eesti Vabariiki kukutada,on ilmselt kommunistlikust korrast pettunud. Ühes vangilaagrisoli E. Heine kokku sattunud pu-naste-aegse peaministri Vares-Bar-baruse maja kojamehega, kes olikinnitanud, et Vares-Barbarus laskis enda oma korteri vannitoasmaha, kuna ta oli pettunud kommunismist.

Tänavune aasta kujunes Nõukogule juubeliaastaks, kuna BaltiNaiste Nõukogu Kanadas sai viieaastaseks. Balti Rahvuste NaisteNõukogu Ühendriikides, mille asutamist arvestatakse 1947. a. kevadest, mil Esslingenis, Saksamaal,Balti naised asutasid oma Nõukogu, et ühiselt võidelda oma ikes-tatud kodumaade vabastamiseks,sai aga juba 10. aastaseks.

Selle kahekordse juubeli pühitsemiseks tulid Balti naiste Nõukogu Kanadas liikmed 7. apr.kokku senise esinaise pr. Benjamins! (läti) mugavas kodus.Pärast aasta üldkoosolekut, mis

valis uue juhatuse 1957. aastaks,veedeti aeg kohvilauas ning omavahelises vestluses. Koosviibimiseloli palutud kõnelema pr. J. Päts,kes on Balti Naiste Nõukogu Kanadas aupresident ning selletajaid ning kes on ka üks Baltirahvuste Naiste Nõukogu asutajaid Saksamaal. Pr. J. Päts andisoma kõnes põhjaliku ülevaateti Rahvuste Naiste Nõukogu, asutamisest Saksamaa], tema sihtidestja ülesannetest ning raskustest,millega Nõukogul tuli põgenikelaagrieludes võidelda.

Kui mainida, et ühele märgukirjale Balti põgenike olukorra sel-

maal oma sihtide taotlemisel töötasid.Koosviibimist kaunistasid kolme

balti rahvusgrupi noorema põlvekunstnikud klaverimängu ja laulu-

Eesti grupi poolt esines klaveril prl. lvi Ratas.

Oli ehk kokkusattuvus, et justsamal päeval ja samal kellaajaltoimus New Yorgis Balti RahvusteNaiste Nõukogu koosviibimine 10-aastase tegevuse juubeli pühitsemist puhul, kuid see andis baltinaiste koosviibimisele Kanadaseriti piduliku ilme.

Möödunud aasta tegevuse ülevaates märgiti esinaise poolt tihedat koostööd Balti Liiduga nii hästi küüditamise aastapäeva pühitsemisel kui ka kõigi Liidu aktsioonide toetamisel

Roteerimise järjekorras lähebtänavu presideerimine leedulaste kätte ja esinaiseks valiti pr.E. Yurkus

(Jurekevieiene). kes on olnud kaNõukogu asutajaid ja aktiivne tegelane kuni siia ajani.

Lätlaste poolt valiti abiesinai-seks senine läti abiesinaine pr. E.Podnieks.

Eestlaste poolt on abiesinaiseks|pr. 0. Riisna. kuna liikmetena

pilamiseks Läänemaailma võimu- j kuuluvad eestlaste poolt Nõuko-dele koguti 30.000 allkirja, siisi gusse pr. H. Johani, pr. L. Suur-annab see pildi sellest vaimustu-j sööt, pr. N. Kess ja pr. L. Raksest, millega balti naised Saksa-1 man.

. a ~ -.msMoodne portreede, laulatuste,ristsete, laste, perekondade,tähtpäevade, gruppide ia pass;kodudes jne. pildistamine.Koopiad vanadest fotodest.

FOTOGRAAF KABALMt. Pleasant Rd. Toronto.

Tel. MO. 4617.

Võrkpallurid võistlesid GlieapsYMCA eestlased USA keskosariikide esivõistlustel

kolmandal kohal

Toronto Central YMCA eestlaste võrkpallimeeskond sooritasvõistlusreisi Chicagosse, võttes osa Wilson Avenue YMCA-s toimunud USA keskosariikide esiyöistiushrsl. Tihedat võistlus-konkurentsi arvestades esinesid eestlased võrdlemisi hästi, tulles 12 meeskonna hulgast kolmandale kohale. Turniiri võitisChicago Wilson Ave. YMCA, osutudes oma mängutasemelt peajõe kõrgemai olevaks ülejäänud meeskondadest. Ameeriklastemeeskond lausa üllatas oma hiilgava koostööga ja demonstreeris vörkpallimangu, mis võib pakkuda naudingut Isegi neile,kes ai oie olsesclt käsipallihuviiised. Kuuldavasti tuleb nimetatud meeskond käesoleva aasta novembris Torontosse võistlema.YMCA aga peaks juhul kui ta tahab oma kaotust revanzheeri-da, vahepeal tohutult arenema. Seekord võitsid ameeriklasedmängu ülekaalukalt 15:7, 15:4.

i E. HEINE KÕNELEB VANA-'! ANDRESE KIRIKUS\ Ltn. E. Heine, kes saabus äsjaI üle Saksamaa Siberi vangilaagristi Torontosse, kõneleb oma elaraus-| test N. Eestis ja Siberis Toronto| Esimese Eesti Ev.-Luteri Usu ko-i guduse aastapäeval pühapäeval,{28. aprillil. Aastapäeva jumalatee-[ liistus toimub kell 4 p.L,

! VajatakseMAJAABILIST

i perekonnas 2 täiskasvanut ja 1• laps. Helistada BE. 3-2877 pr. U.Later.

ENNE KUI OSTATE

AUTOKUMME,küsige meie hindu

Eestlaste esinemisega võib üldiselt rahule jääda, ehkki pisut parema õnne korral oleks nad võinud kergesti platseeruda teiselekohale. Kaotus Chicago LawsonStr. YMCA-le, milline jäi üldjär-jestuses teiseks, oli napp —- vahekorraga 1;2. Tunda andis suurestireisiväsimus ja mängude kuhjumine ühele päevale. Vaevalt pikast autoretkest väljapuhanunaviibisid eestlased võimlas kella 9hommikul kella 9-ni Õhtul Meeskond mängis koosseisus; Sõrra,

Tark, Aedma, Kattemaa, Maripuu,Pohlak, Tulder, Loorits ja Haar-mann (haigestunud Jürmani asemel). Pühapäeval oli YMCA-1 sõp-rusvõistlus kohaliku eestlastemeeskonnaga, mis lõppes mängu-devahekorraga 2:2. Eesti võrkpallurid Chicagos korraldasid omaTorontost saabunud kaassportlas-tele Soome maja saalis sõbralikuvastuvõtu hapukapsaste ja muujuurekuuluvaga. Toronto CentralYMCA avaldab siinjuures südamlikku tänu lahke vastuvõtu eest.

Spetsiaal-hinnad

UUED DUNLOP KUMMIDTUBELESS AUTOKUMMIDE

PARANDAMINERataste balanseerimine, protektori uuendamine, vulka-

niseerimine.

Asjaajamine eesti keeles

s & GTIRE SERVICEIvanov Malmsiröm

459 Roncesvalies Ave.,Toronto. LE. 4-56Q2

Avatud esmasp.-kl. 8-ni õ., laup.

reedeni;!. 6-ni.

Nr. 31VABA EESTLANE, kesknädalal 24. aprillil 1957 — Wednesday, April 24,

Piip Ameerika mandri lesti Päevade korraldajaid

Hiljuti oli Vsna-Andrese kiriku saltskondhkes ruumides koos Oie poole Põhja*Ameeriks mandri Eesti Paevade juhtkonnast ja lähematest kaastöölistest. Esireas vasakult paremale; E. Karuks (peasekretär), R. Antik (näituste toimkonna juhataja), pr. E. Tarmet-Tom-bero (rahvariiete küsimused), A. Kurvits (rev. komisjoni esimees), A. Luitsalu (kongressitoimkonna juhataja), J. E. Markus (auesi-mees), R. Kreem f esimeest. H. Loop, pr. H. Johani (informatsioonitoimkonna juhataja), Ä. Truuvert (võimlemise ja rahvatantsutoim-konna juhataja), R. Toi (muusikatoimkonna juhataja ja laulupeo Gidjuht), R. Uus. Teine rida vasakult paremale: H. Männik (abiesimees ja rahvapeo üldkorraldaia>, H. Miite!, S. Veidenbaum, E. Loo (peaurituse eeskavaiise osa juhataja), J. Kraav, pr. H. Toomand,L, Maripuu, pr. H. teivat, pr. H. Kõva, J. Luud, I. Kulvef, J. Saarniit, J. Saagi, prl. Kroon, K. Kaasik, prl. Hansson, pr. L. Bünger,j Heinmaa or. E. Libe. V. Lenk koolifoimkonna juhataja), A. Kelder, 0. Tralla, P. Naaber (majandusfoimkonna juhataja). Kolmasrida vasakult paremale; K. Eerme f Antikommunistliku näituse juhataja), A. Tiidus, E. Pehap, A, Lee (kunstinäituse toimkonna juhataja), L. Rand E. Runge, E. Vaar, pr. H. Tiidus (naisvõimlemise üldjuht), V. Taev (rahvatantsude üldjuht), M. Mägi, I. Kattemaa, E.Salurand, R. Põua, ü. Jürsma, U. Maüo, E. Ratas ja E. Magi

Kaugel võõrsil suri meie unustamata kallis ema

lima tasksünd. 26. okt. 1881 Saaremaal

surnud 7. märtsil 1957 Siberis

pojad perekondadegaVancouver!*

Puhka rahusvõõra maa mullaskallis ema!Mälestus Sinust ei kustu.

KIRIKUDUSUSÕNUMI

RAADIOSAATED

c. Brampton, CTJ?-—'-CP"*

(J Rcsarito Besch, MexseSaade Kahformals

; EESTI EV.-LUTERI USU PEETRI! TORONTO ESIMENE EEST!KOGUDUS ! EV.-LUTERI USU KOGUDUS

M- rit.s—rizr. Vsna-Andrese kr\k Carltoni jn^ -p *cn te nurga', õo, Otmar Pe’L

i 90 Belsize Dr. Tel. HU. 9-7728Kirik: WA. 4-1563

. nistns pühapäeval, 28. aprillil kl. 4; p.L Jutlustab külalisena õp. Hans

- I i - . V Vr

269 Rpefc^nptoc Ave. TõP lGl MC 4128

• : ■

# Sellingham, Wash. USA. KV05—79Ö. Saade Vancouver! eestlastele. Igal rnhapitva r.:mrr„*

• USUSONUMI VAIMULIKUDKOOSOLEKUD. I;?l rararar-aõhtul kell 7 PALVETUNNID

VABADUSE KUULUTUSEestikeelne vaima..-: raaa.-saan'pestiasdress' Bex LLL. T-r-iiL 4

Ost.)Torontos: igal Isus >1 3 3C p.l

CKLB—1350. Xeir Yzrr.s -=a7 pühapäeval. kk 1045 c 7VE0M—1480. Bellmgham.s-Vascasver^igal pühap.. kl. 1015 c KVOS—780.

TORONTO EV PRKKOGUDUS777 Broadviev. A-.e Faith 3apL>:kinkki Juh. A ?ep pur, 36 Br3”-

ning Ate Tel HC 1-'2S75Laupaeks :hml 27. apr kl 7,3:

phblitunc Puhap 53 apr kl 1.3Cjumalateenistus Kõneleb küal.sena V.ktor Kcnsa TSA-st TeretuTemast!

õpetaja

telef.n; teel. õp tel. 3IO. 4103.

; TORONTO EESTI BAPTISTIi KOGUDUS

• 74 Beverley St.JtitL Kaljo Bale. 21 Wslmer Rd.,

f Toronto.TeL WA 3-1386

: Teisip.. 23. apr., neljap.. 25. apr.;e laup 27 apr kl 8 õhtul koos*jleknd. Ker.eleh V Konsa Püha-paeial 2S apr kl 11‘ei jumalateenistus Kõneleb K. Raid ja V.K~r.sa. Kl. 1 p puhapae\akool. Kl.6 C ei angel isstsiooni koosolek.Et.neb mängukoor.

■_ r.:.\ r: ;-*iL ktlla 6—Smuul

MONTREALI EESTI EV.-LUTERI; PAULUSE KOGUDUS

ZL2 Sr.t.tr;'.:: e: w . :Decarist itta. õpetaja O. Gnaden-

iteich, 4510 Girouard Ave. Apt. 8.i Montreal. Tel. ELwood 0421.s Jumalateenistus pühap.. 28. apr.i kl. 4 pJ. Samal ajal piinapaeva-: kool.

TORONTO EESTI EV.-LUTERIUSU JAKOBI KOGUDUS

Kirik: Bloor & Indian Rd. (Redeemer Luth. Church) Kanada sinod.õp. A. Raidur. 69 Rusholme Rd.

Tel. LE. 6-1480Järgmine jumalateenistus püha

päeval, 5. mail kl. 4 p.l. Pühapäevakooli laste ettevalmistus esinemiseks emadepäeval on pühap.,28. apr. ja pühap., 5. mail kl. 4 p.l.

Emdepäeva koosviibimine toi-

i Eesti Päevade „Kos|asõit"; väliskülalistele: Eest! Paevade puhul Toronto•Estam auditooriumis toimuva A.! Küzbergi ..Kosjasõidu’4 kordus-ett.ndu& on esmajärjekorras reser-’CLr.tüd pidustuste puhuks Toron-: -st tahuvatele väliskülalistele,Ens teel on võimalik pääsmeid:Thcv kuni 15 maini, aadressil:P W.-ber. 23 Earl St. Toronto 5.nn: Parast seda tähtpäeva algab^tir'uuk tavalistes müügikohta-t_s Eesti Paetade Peatoimkond

r:.,b külalistel eeltellirmstega ru-ta kuna Toronto tava kohaselt

etenduse ajal pääsmeid enam saa-Gsval ei ole.

Kanadas palutakse lisada posti-saatekuiu postmarkides. USA tellijatel lisada 20 c. posti rahasaate-kaardi summale (mitte saata pan-gatshekkes. Pääsmete hinnad on:12 esimest rida põrandal ja 3 esimest rõdul $2.—, 9 järgmist ridapõrandal ä $1.75, ülejäänud rõdulja põrandal ä $1.50.

Etendus toimub reedel, 31. mailkl. 8.00 õhtul. Lavastajaks on Kaarel SÖödor ja kaasa teevad temakõrval Lydia Vohu, Erika Veskimets, Endla Komi, Edgar Kink.Tarvo Kass, Niis Linholm, ArvoVabamäe, Erik Kastein, RaimondTralla jt. koos koori ja orkestriga.Muusikajuhiks on Mahta SÖödorja dekoratsioonid Alfons Rammolt.

Surma läbi lahkunud

iare Jalakatsündinud 20. juunil 1873

surnud 21. märtsil 1957 Saaremaal

Mälestavad sügavas leinas

poeg ja tütar perekondadega Kanadas,pojad perekondadega ÜSA-s,abikaasa ja tütar ja tütar perekonnagaEestis

Kus säravad tähed kullased taevasSeal lõppend on maapealne mure ja vaev.

Rootsis ootamatu surma läbi lahkunud armast

Johannes Katlaseppamälestavad leinas

perekond A. Voldina,perekond A. Jaamul jalvi Valgre

mub pühap., 12. mail kl. 5 p.l, 410College St., Georgi luteri kirikus.

õp. vastuvõtt kodus reedeti kl.5—8 õ. ja laupäeviti kl, 10—12e.L ja igal ajal kodus olles.

Kodumaal manalasse varisenud armast

Kari Simmiesimesel surma-aastapäeval

mälestab kurbusesPOEG PEREKONNAGA

Inglismaa!

Uuskanadlaste töökavanditenäitus

(C. S.) — Ottawa TöökavanditeKeskus koostöös KodakondsuseNõukoguga korraldab maikuusuuskanadlaste poolt valmistatudtööstuslike kavandite näituse.

Väljapanekute hulka kuuluvadartiklid tekstiili, mööbli, mänguasjade, hõbekaupade ja muudelt ala

delt, Iga uuskanadlane, kes onKanadasse tulnud 1945. a. saadikvõib esitada kavandeid näitustkorraldavale keskusele. Lõplik valik väljapandavate kavandite suhtes tehti esmaspäeval, 22. aprillil.Artiklid peavad olema kaasaegsemustriga (tavapäraseid mustreidvastu ei võeta); peavad kuulumakaubanduslikku produktsiooni japeavad olema turul saadaval.

EESTI NAINE LÄBI AEGADESelle pealkirja all on Helmis

Mäele avaldanud 224-lehekõlieliseraamatu. Olnuks õigem seda m-;metads: Materjale eesti naisiiiku- iRiise ajaloole. Raamat ei haara;kaugeltki eesti naist igakülgselt,,ei esita meile näit. eesti naiskuju-;

naol alates taluperenaisest ja koduemast ning lõpetades mõne kõrgelearenenud kunstnikuoe. Raamatust aga cn välja jäetud nii kirjanduse kui kunstide alade esindajad, sest neid ei pea autor lihtsaks «rahvusliku arengu ja võitluse seisukohalt", nagu ts eessõnas seletab. Kuid selles piiramisesei ole ta siiski mitte järjekindel,esitades pikalt Anns Haaval, kesei olnud ju kunagi kellegi võitlejanaisõigusiuse eest ega üldse võitleja. Autori järjekindlusetus viibta sinna, et lubades küll mitte puudutada kirjanduse ja kunsiid* alaltegutsevaid naisi, peatub siiski pikemalt peale A. Haava Muna Hermanni! ja Aino Tammel, i*egiSoome teeb ta haarde Aino Kaiisse esitamise ja korduva mainimise naol. Js kodumaa!! puudutabfa niisuguseid nimesid nagu Leena Gross, E/ise Aun, Alias SrfeJ,VViiheiVnöia cdärbsrg, Lilian Täk-Rcr, Mathilda Flink, Liise Rem-

vald jt. ,-suurused". Nende kasukson ta oma sõna murdnud. Aga va-barilgiaegsest luulest kuni KerstiMertlaasini välja ei tea ta mittemidagi, justkui oleks naiste osaLiisa Reinvaldi ja A. ja MarieHaava ning Marie Heibergiga lõp

penud. i[ Koid H. Mäelo järjekindlusetus i|läheb vee! kaugemale; ta toob kullilira, ei A, Tamm on Pariisis sea-jj tegeval kontserdil laulnud ja mu-1jfal esinenud, kuid et Ella libakj■peaaegu kogu Euroopa läbi on j‘tantsinud ja Eestit on tutvustanud, 1j see ei loe. Autor mainib küll mõnd ii lesteaednikku ja puudutab suures ji tänumeeles Soomest Eestisse teot-ijsema tulnud kehalise kasvatuselõpetajaid, aga et näit. Gerd Neggoema stuudios hulgale eesti tüdrukuile esteetilist kehalist arenemist

;on võimaldanud, kellest sugugi; mitte kõik ei siirdunud lavale,’vaid viisid oma graatsia ellu ja pe-: rakenda, ka see ei loe. Kui Soo-i mest trobikond naistegelasi Ees-(tis on naiste kongressidel käinud,j siis on neid ses raamatus aupaklikult jäädvustatud. Kui aga LiinaReiman sõna tösimötfes Soomeoma näitekunstiga on vallutanudja seiiega Eestile võrratumalt rohkem Soomes teeneid osutanud kui

Eestis kongressidel käinud soomedeismid, siis see jällegi ei loe: L.Reimanit ei ole H. Mäelo jaoksolemas. Samuti mitte Müvi Laidi,kes Soomes ioorbreid lõikab. Miine Härma populaarsus on registreeritud, kuid samaaegseid lauljatare Paula Brehmi ja Sinkel-Lüdi-gif H. M. ei mäleta. Ja meie ooperilauljate Euroopa raadiotes esinemised mis ju Eestile kasuks ontulnud, samuti nagu teistegi kuns- j

annud rootsikeelse kasvatusteadusliku raamatu, ei ole mainitud.Ajakirjanikest on küll nimetatudka Adeie Lembergi, kes Eestis eiolnudki ajakirjanik, kuid suleosavuselt palju kõrgemal seisvat Valve Saretoki mitte, isegi punastepoole kohe ütejooksnud prl. Koit

sai M. Under kogu eest „Lagedataeva all". M. Raamot sai koos M.Sillaotsaga auhihna hiljem teoseeest teemil: Töötav intelligentnenaine. Sillaotsa auhinda H. M. agaei maini.

See, mida H. Mäelo kogunud onkõnealuse teose kaante vahele,

on nimetatud! Aga pr. Miller I on omaette õieti rikkalik materjal^Päevalehes", kes tõlkis üheksast ja väärib ka vastavat hindamist,keelest, puudub. ! eriti allikate nappuse juures pa-

Autor on püüdnud küll esitada i guluses. Autor tänab soome sõprufide alal väljaspool Eestit esi-1 naisi kõigilt kutse ja tegevusala- j andmete eest. Ta võinuks saadanenute nimed — ka need kõik ej i delf, kuid eesti rahva olemises kõi- j andmeid ka lähemalt, näit. Aka-loe. Ige määravam aegade kestes on oi-j deemilisclt eesti naisühingult sek

Rahvusliku arengu seisukohalt j nud taluperenaine ja hiljem kodu-iie tegevuse kohta, kuid ta on selle(mida rõhutab H. Mäelo eessõnas) I ema teisteski kihtides, nendest ei i ala kõrvale jätnud. Mis jällegi onon oma vaidlematu kaal kõigil i pajata konkreetselt autor midagi j lünk. — Otstarbekam olnuks andasilmapaistvat! eesti näitlejannadel, |— nad ei olnud ju mitte tegelins* i välja koguteos, tarvitades kaastöö-ooperilauljataridel, kujutava kuns-jkid! Ka puudub teateid eesti ham-tlisfe abi. Toimetamine ja peateenetj alal teotsejale!, tantsijannadel, j baarstidest, etfevõtjannadest ja j jäänuks ikkagi H. Mäeloie. —lavastajatel, muusikutel (näit. Z.\ eesti naissõdurist Vabadussõjas —j Nüüd on kõige mafcrjalirohkuseUhke-Aumere) ja kirjanikel. Kuid I see on ometi kord võitleja sõna j ja teose koostamise usinuse pealeneid kõiki, eesotsas N. Pinna, E. j kõige nõudlikumas mõttes... i vaatamata kujunenud teos puudu-ViUmeri, M. Möidre, H. Gieseri, j Kõik toodud märkused kõnele-] likuks ja ebasüstemaatiliseks. Ko-R. Olbrei, E. Vaarmani j.t.-ga eipea K. Mäe-io maioirnisväärseikskiteoses, mida ta nimetab paljunõud-likult ja pidulikult: Eesti naineläbi aegade. Oleks küli passlikumnimetada: Eesti naistegelased iäbi1ÖÜ aasta.

Veel üks kurioosum: mõne nais

yad autori ebajärjekindlusest, j hali on see kui leksikon, kohatiMõndagi neist saanuks vältida, j meeleolude kogumik, kohati pidu-kui autor vaevunuks küsima and-j kõnede äratrükk, paiguti aga aimeid paguluses viibivani asjatead-jaili ja ammufanuks puuduvaidteatmeid kasvõi Eesti entsüklopeediast, kui ta ei teadnud mõnegiisiku kohta hankida neid rahvus-

iehe talituse tehniline naisjõud | vahelistest leksikonidest. Ka viguon ses raamatus jäädvustatud, j on ses teoses: m. $. 2 korda kirju-kuid mag. Kaiting Kanti, kes tea-j tab H. M., et Tall. Naisklubi esi-dusüku töö eest Eesti Raamatu- j mese kirjandusauhinna sai M. Raa

lt nagu kataloog,Kui võöraie selle raamatu põh

ja! pilt anda meie ajaloost naistepoolel, siis saab võõras küli meistkehva kujutelma, kuna siin puuduvad kultuuri kõrgemad avaldused meie naiste poolel kunstide,kirjanduse ja teadusliku töö alal.

Oma eessõna lõpetab autori fondi auhinna sai js kes äija j mot älestuste eest. Esimese j nadegs, et ta palub lugejatelt abi

puuduste kõrvaldamiseks. Nähtavasti on tal kavas anda välja raamatust teine (parandatud ja suuresti täiendatud) trükk. Selleksongi siin kirjutuses kätte näidatudvõimalused puuduste kõrvaldamiseks. Ühte aga peaks tegema jubskohe: trükkima raamatus esinenud isikute ja organisatsioonidenimede register, nagu see tavakson teoste juures, kus esineb sadunimesid. See register tuleks teose-

jostnuile ja ostjaile tagant järg!| juurde saata, lima süllata on raa-! matut tõesti raske kasutada: iga-| kord, kui tahad teatud isiku kohtaj midagi teada saada, siis lehitsej terve teos läbi ja otsi toda isikut-i kui nööpnõela heinasao seest,i Seda tüütavat tegevust autorj ometi ei ole oma raamatu tarvita-I jaile soovinud. Nüüd aga on taj suure vaeva ja töö vili selle lihtsaj tehnilise lünga süül osutunud eba-| tõhusaks. Selle lünga võinuks vägaj hästi kõrvaldada kirjastus Keope-! ratiiv, kui ta! lugeja vastu roh-! leem korrektsust olnuks.

Huvitavaimaks peatükiks sos! teoses on elulooline kirjutus Hel-j nii Põllu kohta. See lükkab mõt-j taie, et H. Põld võiks ise välja- anda oma mälestused, nende täos-j tal selguks ka hea tükk naisliiku-jmise ajalugu, H. Põld ise an väiÜri-| inimene meie ühiskonnas, nii fe-; gelascna kui eriti perekonna hin-

i A. Adson

Nr. 31 VABA EESTLANE, kesknädalal 24. aprillil 1957 — Wednesday, April 24, 1857 Lk. 3

TORONTOS Viii 1T10M01STLI1I1ŠVäljapanekuid organisatsioonidelt ja üksikisikutelt, näituse eeltööd tehakse vabatahtliku

tööjõuga

Kommunismivastase näituse korraldav toimkond. Istuvad vasakultparemale R. Uus, toimkonna juhataja K. Eerme, J„ Saarniit,näituste toimkondade juhataja R. Antik. Seisavad vasakult: J,Saagi, K. Kaasik, E. Salurand, Ü. Jürima. Pildilt puuduvad prof.V. Pats, prl. H. Lepik, I. Tõrmaküla ja A. Ekbaum

Eesti Päevade ettevalmistustööde raamides käivad praegu pingsad eeltööd ka kommunismivastase näituse korraldamiseks ArtGaMerys. Näituse korraldamisevõttis enda peale Rahvusliku Välisvõitluse Nõukogu, kelle ülesandel asus näitust korraldama nõukogu rahvuskultuuri komitee koosväljaspoolt juurde kopteeritudtoimkonnaga. Näituse korraldamisega seoses on lahendada veel palju raskeid probleeme, märgib ajalehtedele antud jutuajamisel näitust korraldava toimkonna juhatuse esimees K. Eerme, kuid korraldajad loodavad eestlaskonnaheatahtlikul kaasabil ja kaasalöömisel kõik küsimused soodsalt lahendada.

Näitust korraldav toimkondpöördus tööle asumisel materjalide ja dokumentide hankimiseksEesti organisatsioonide, välisesinduste ja ka üksikisikute poole, paludes neilt toetust ja kaasabi.

Üldiselt suhtuti toimkonna soovidesse vastutulelikult ja heatahtlikult ning selle vastutulelikkuse tulemusena on toimkonnale saabunud juba rohkesti materjale,

millede katalogiseerimine, korraldamine ja väljavalimine on praegu pingsalt käimas.

Kuna näitus hõlmab oma alla40-aastase ajavahemiku — 1917. a.oktoobrirevolutsioonist kuni tänapäevani, siis on materjalide iseloom väga mitmekesine. Nii pannakse välja rohkesti pildimaterjale ja dokumente, mis käsitavadEesti iseseisvuse sündi, iseseisvuse aega, vaba Eesti hävitamistkommunistide poolt, põgeniku eluja võitlust Eesti iseseisvuse taastamiseks-

Seni on materjale saadud rohkesti kolmelt USA keskselt eestiorganisatsioonilt, Balti Naiste nõukogult, saadik Tormalt Inglismaalt, konsul Markuselt Torontos,ERF-ilt Rootsist, prof. V. Pätsilt,E. Kuriselt, J. Käiselt, K. Vaht-

: Kanada minister kõnelebEesti Päevadel

Eesti Päevade peakomiteele saabus möödunud nädalal Ottawastkiri, milles märgitakse, et Põhja-Ameerika mandri Eesti Päevadeaupatroon. Kanada peaministerLouts St. Laurent ei saa kahjuksisiklikult Eesti Päevadeks Torontosse ilmuda. Tema asemel esindab Kanada valitsust ja esineb kõnega flnantsminister W. Karris,kes varemalt teatavasti oli immi-gratsiooniminlstriks.

Eesti Päevade peokõnelejaks on,nagu varemalt juba märgitud peakonsul Jr Kalv New Yorgist.

Noorsoo kasvatajaile ja■ lastevanemaile

Eestlased on olnud alati laulurahvas. Lauluga on temale aetudmurepilved orjuse ajal, lauluga onmeie emad meid kätkis kiigutanud, lauluga on aega lõbusamaltmööda saatnud karjapoiss metsas.Laul on aga eesti rahvale olnudka relvaks ülekohtu ja rõhujatevastu. See relv ei ole veel kadunud, see relv püsib niikaua kuipüsib eesti laul ja kui püsivadeesti laulukoorid!

Käesolevaga pöördume kõiginoorsoo kasvatajale, lastevanemateja kaasmaalaste poole, õhutadanoori osa võtma meie kooride üritustest paguluses. Võõras vaim javõõrad koolid neelavad meie kõige väärtuslikuma rahva vanavara■— eesti laulu. Noorte puuduliklaulutase ja huvi puudus lauluvastu on kõige kindlamad tõendidselleks. Sina, noortejuht ja laste-vanem hoia silma peal ja tee selleks kolk, et noored tunneksidrohkem huvi eesti laulu vastu.Viimasel ajal on kontsertidele sissepääs noorsoole olnud tasuta, kasutage noored seda rohkemal arvul, ärge valmistage muret egakurba südant oma eelkäijaile, passiivsusega eesti laulu vastu.

Toronto Eesti Naiskoori kontsert 4. mall s. a .Eatoni auditooriumis on kavalises osas kokkuseatud headest eesti lauludest.

Armsad kaasmaalased ja eestinoored, tulge ja aidake TorontoEesti Naiskooril hoida vahe laulu-relv, aidake oma osavõtuga kaasa,et eesti laul püsiks!

Toronto Eesti Naiskoori juhatus

rait, E. Vellesoolt ja teistelt. Väärtuslikku fotomaterjale on andnudkirjastus ORTO ja ajaleht „MeieElu".

Näituse eeltööd tehakse peaasjalikult vabatahtlike tööjõududega, kuna toimkonnal ei olemajanduslikke võimatusi palgalise tööjõu kasutamiseks.Seni on toimkonnale saabunud

ligemale 1500 fotot, mis tulevadsuurendamisele ja selekteerimisele. Selle töö toimetavad Torontoeesti fotomehed tasuta. Samutiteeb Eesti Kunstiklubi tasuta kõikdiagrammid. Näitusele saabunuddokumentidest, mis kinnitavad

. Eesti Vabariigi tunnustamist lääneriikide poolt, valmistatakse fotokoopiad ja pannakse ka neednäituse väljapanekute hulka. Samuti on näitusele välja pandudtäielik kogu Eesti probleeme puudutavat võõrkeelset kirjandust.

Eesti Liidu esinduskogu tulebkokku

Eesti Liit Kanadas Esinduskogukoosolek toimub tänavu vareminikui eelmistel aastatel, vastavaltpõhikirja parandusele, ja nimelt28. apr. s. a., järgmisel päevalpärast RVN-u peakoosolekut, etanda võimalust väljast tulnudesindajaile osa võtta mõlemastkoosolekust.

Osavõttu on seekord loota suuremal määral, kuna juure on tulnud uusi liidu liikmeid ja sõnaõigusega on palutud osa võtma kanende organisatsioonide esindajaid, kes ei ole veel seni liidugaliitunud. Teatavasti alustas lütaktsiooniga liikmeskonna suurendamiseks. et kõiki organisatsiooneliidu ümber koondada. Koosolektoimub Vana-Andrese kiriku ruumes kell 11 e.l.

Loeng Põhja-Aäfrika sündmustest

Toronto Eesti Selts korraldabneljapäeval, algusega kl. ^9 õhtulVana-Andrese kiriku saalis loenguPõhja-Aafrika sündmustest, millepeab möödunud suvel MarokostTorontosse asunud prof. Taagepera. Prof. Taagepera elas Põhja-Aafrikas 7 aastat ja on põhjalikult tuttav sealsete olukordade jameeleoludega.

Pildimaterjali hulgas on palju originaalseid ja seni avaldamata pilte, mis tohiksid näitust külastajatele suurt huvi pakkuda.

Näitusele on ehitatud ka piina-kamber, mille abil demonstreeritakse, kuidas Stalini hirmuvalitsuse ajal toimus Eestis ohvrite piinamine.Olgu muuseas tähendatud, et

näituse puu- ja ehitustööd teevadtasuta eesti ehitusettevõtjad.

Näituse toimkond, mille juhatusse kuuluvad K. Eerme. prof. V.’Päts ja U. Jürima ning liikmeskonda prl. H. Lepik, K. Kaasik,R. Antik, J. Saarniit, E. Salurand,R. Uus, I. Tõrmaküla, J. Säägi jaA. Ekbaum, loodab, et eestlaskond toetab näitust väljapanekutetäiendamisega ning aitab omaltpoolt kaasa näituse mitmekesisemaks muutmisega ning näituserohkearvulise külastamisega.

Päevapudemeid LondonistSuurematest pagulasgruppidest

Inglismaal on eestlased kunstinäituste korraldamise alal viimaselkohal. Osalt on see tingitud ka sobivate ruumide puudumisest.Kunstnikud, kel puudub koondis,teotsevad omaette ja neil puudubkontakt laiema eesti publikuga.Nii on eestlasist ainult vähesedomandanud kunstnike töid. Nüüdon uues Eesti Majas Londonis tulemas kunstinäitus maali, graafikaja skulptuuri alal. Avamine olenebruumide remondi lõppemisest mispraegu käsil. Tõenäoliselt on kunstinäitus avatud ajal, mil Londonistoimub Inglismaa eestlaste suvi-päev, s.xo. juunis.

HÜjuti avati Londonis Lutheran Books Ltd." raamatukauplus,kus peale usulise sisuga kirjanduse, kirjatarvete ja muu on müügilbalti pagulasrahvuste rakenduskunsti tooteid. Nendest on eestinahatööd ja läti nukud leidnudhea hinnangu ka inglise publikupoolt. Müügil on eesti autoritetöid inglise keeles.

Londonis valmistab major 0.Kabala 16 mm. kitsasfilmi Inglismaa eestlaste elust. See kujunebfilmikroonikaks, andes täieliku läbilõike eestlaste elust ja tööst kuika rahvuslikest peopäevadest. Suur

Eestlanna neljapäeva!televisioonis

Eeloleval neljapäeval, 25. apr.esitatakse televisiooni Buffalo saa-tejaama kaudu — channel 4 — algusega kl. 9.30 õhtul pooleteist-tunnilme film ,,Four Women inBlack", milles on osa ka eestinäitlejataril Narda Onyxil (pr.Gladys Viirand). Film on rajatudtõsioludele 1870. a., millal nelipioneer-nunna reisisid Santa Festüle kõrve Tuesoni Texases, et asutada seal misjonihaigiat. Teel varastatakse nende hobune ja nadkohtuvad tagaotsitava cowboy Carbine Webbxga, keda kehastab tuntud näitleja Ralph Meeker, Naispeaosa Sister Theresat kehastabameerika nimekamaid draamanäitlejaid, Broadway staar HelenHayes, kellele sekundeerivad Ka-ty Jurado, Janice Rule ja NardaÖnyx (prantsuse nunna Hyacint-hina).

I. Heine kõneleb RVN üldkoosolekul

Rahvusliku Välisvõitluse Nõukogu üldkoosolek peetakse laupäeval, 27. aprillil algusega kl. 2 p.l.Peetri kiriku seltskondlikus saalis.Sõja- ja välispoliitilise ülevaate annab Vaba Eesti Komitee esimeesA. Kütt New Yorgist. Koosolekulesineb sõnavõtuga ka hiljuti Kanadasse jõudnud ltn. Erik Heine, kellel teatavasti õnnestus pääseda Siberist vabasse maailma.

KFC Estonia Thistles! vastuKFC Estonia kohtub Metro liiga

avavõistlusel Toronto parima jalgpallimeeskonnaga väljaspool National liigat — Thistlesiga. Võistlus toimub eeloleval pühapäeval,28. aprillil kell 2 p.l. St. Clairistaadionil. Kuigi Thistles on heasvormis, loodab Estonia ^ pakkudatalle tugevat konkurentsi ja hellitab isegi võidulootus!, eriti kusEstonia read on tänavu täienenuduute mängijatega.

Estonia on pidanud sel kevadeltreeningu otstarbel juba kaks sõprusmängu. Nagu varem juba märgitud võitis Estonia shotlasi 6:0 jamöödunud pühapäeval High Pargis peetud sõprusvõistluses Itaaliameeskonda Mount Carmelit 5:0.Viimase matshi kestel lõid Estoniaeest väravaid Kaasik, Sandström,Eergk ja Liipere.

Estonia „B" meeskond mängiboma esimese mängu 2. mail kell 7õhtul Earlscourt Pargis Etobicokemeeskonna vastu. Estonia jalg-pallimehed loodavad, et eesti jalgpallipublik rohkearvuliselt eelolevaid pingelisi võistlusi külastab.

Kalevlaste edu võrkpallisOntario võrkpallimeistriks vete

ranide klassis tuli järjekordseltK. s. s. Kalevi meeskond. Samaspordiseltsi naiskond võitis esikoha naiste senior liigas. 28. aprilliltoimuvad Ottawas Kanada meistrivõistlused võrkpallis, kus omatiitleid kaitsevad YMCA eestlasedsenior liigas ja E. s. s. Kalev veteranide klassis. Ottawasse sõidavadTorontost veel E. s. s. Kalevi naiskond ja võibolla ka V-klubi naiskond (endine YMCA).

osa vastavat materjali on juba filmitud- osalt värvides.

Inglise pressis sai kiitva hinnangu Soome tänapäeva arhitektuurinäitus Briti Arhitektide Kuninglikus Instituudis. Ülemaailmliselttuntud kuulsale arhitektile AivarSaltole annetati instituudi 1957. a.kuninglik kuldmedal. Ka teisteesinejate taset peeti väga kõrgeks.

SAARLASTE iliffll

PEAKOOSOLEK5. mail kell 3 p.l. Peetri kiriku saalis Torontos _

(Mt. Pleasant-—Roehampton)

PÄEVAKORD:1. Koosoleku rakendus;2- Päevakord;3. Põhikirja vastuvõtmine;4. Aruanne, eelarve ning tegevuskava;5. Valimised;6. Koosolekul üleskerkinud küsimused.

Käesolev kuulutus ühtlasi mõeldud kutsena.Liikmemaksu saab tasuda enne koosoleku algust.

Saarlaste Ühingu juhatus

Surmaotsus ungari rahuusiastele

Moskva käsilaste kohus Budapestis mõistis surma ungari rahvuslaste ülestõusust osa võtnud arstiteaduse üliõpilase llena Toth'i {pildil keskel) ja Miklos Gyoyngyos'i, keda süüdistati ühe ungari poliitilise politsei ametniku surmamises ülestõusu ajal. Pildil kaebealused kohtu ees. Vasakul uungari punaste naispolitseinik, kaile ülesandeks on «rahvavaenlast© paljastamine

[ OTSITAKSE |( Pr. Henny Posti,sünd. Põldsaar (vist Inglismaal?)

■ Aino Pühe,25 a. v., sõjaajal kadunud. Teidotsivad vanemad Eestis. Teateidsaab: F. Tammar, Sjöbjörnsväg. 42nb. Stockholm So. Sweden.

Saima Lillevälja otsib oma onu,meremees-raadiotelegrafisti

MUMM JOAVEER'1(Enne eestistamist Hjalmar Johan-nisbeer). Otsitav elas TallinnasKunderi tn. 1-5.

Vaino Kaldma otsib

VOLDEMAR RAUDSEPPA,kes elas viimati Rootsis. Mõlemail ipalun kirjutada aadressil V. Kaldma, P.O. Box 714, Sault Ste, Marie,Ontario.

Omaksed Eestist otsivad Teid:Elmar Noormets,Magda Varep,Aino Mägi,

Helmi Bronikowski,sünd. Käosson,

Palun teatada kirjalikult: õieRoomets, 667 Carlay Ave., Toronto 6, Ont, Canada. Tel. HO. 5-9988..

AURELIE SOONE,Agnese ja Jaani tütar, sünd. 6.mail 1917. a. Tallinnas, Teile onteateid emalt Eestist. Teatada: V.Elmik, 43 Applegrove Ave.. Toronto, Ont, Canada. Tel. HO.1-8393.

IkORTfftlDiATOADl

MÖÖBLI VEODIgal nädalal: Toronto-Montreal-London-Windsor-Hamilton-NorthBay-Sudbury.

BALTIC MOVERSMr. S. Vasarajs

30 Dcwson St., Toronto, Ont.LE. 4-1403.

Ernst Loderaud, Jaani p.Teid otsitakse Eestist. Palume teatada oma aadress „Vaba Eestlase"talitusele.

ELMAR KANNELiT,viibinud 1951. a. New Yorgis ja

EVALD RAUDVASSART'iTotsib täditütar Kanadas. TeatadaMrs. Manuela Jenkins, 43 ErieAve., Hamilton, Ont. Canada.

. K0UMISTEKSUus, suur veoauto igal ajal

ja muudeks vedudeks «Torontos javäljaspool.MIHKEL SUTT. Tel. EM. 8-8732

Helistada pärast M. 6 õhtul.

• HR. LEO SÄÄSK!Palun teatage endast Eduard To-ding’ile, 741 Bayview Ave., Toronto 17, Ont.

Walmer Rd.—Bupont raj. möbleeritud

TUBA JA KÖÖKvälja anda. Autoparkimisvõimalus.Küsida pärast kl. 6 ö. WA. 1-7995-

. Linda Villmae'd(sünd. ilaniko't) pärit Hiiumaalt,otsib täditütar Helene Jõerandaadr,: 2021 St. Urbain Apt. 2,Montreal 18, P.Q.

Lääne-Torontos välja anda lastetaisikuile

2 VÕI 1 TUBAja köök ilma mööblita. Helistadapärast kl. 7 õ. LE. 3-4168.

Lk. 6 VABA EESTLANE. LetLnadaJai B4 apulül 195? — Wednesday, April 24, 1957 Nr. 31

Ameerika lööb sekkaOgonfoki NKVD-spiooniitovelli teine ja kolmas osa

STOKHOLM — Vahepeal Sfokholmi jõudnud Ügonjoki numbrid jatkavad meie lehes varemrefereeritud röövlijuttu spioonidest üha fantastilisemate lugude kirjeldamisega* Jätk algab pea*tükiga, mille nimeks on «Kohtamine metsas". Selles kirjeldatakse kahe „bandiitidegrupi" kokkuviimist metsavaht Janseni vahendusel. Nagu varem märgitud, oli üheks grupiks viis metsaven-naks maskeeritud nkvd-meest, kes otid saadetud Saalist© gruppi püüdma.

Selle grupi juhiks on ,,Els“, kel-legs Sadistel on kohtamine metsas. Parooliks küsib Saal iste: ..Kastei ei kohanud metssea jälgi?",millele Eis vastab: ..Metssead onpeidus, ainult kitsed on väljas?"Suuliste jutustab Etsile oma loo.Ta on olnud vangis kommunistidekäes ja ära põgenenud.

Nüüd on ta koos teise kolme endise ohvitseriga peidus metsa-punkris.Aga elu läheb üha raskemaks.

li " t i l OO t OU 1li i m i \ t I, n ne t poK

muri — Ets viunstab. et nemad i

ilkeskuse.meerikla

lööma

Vasakul Harry Vimm enne Rootsist lahkumist ja parema! samamees venelaste katte sattununa Ogonjokis avaldatud pildi järele

teie võimumeestele nende pro- J dudes, näeb ta imestusega, et seepaganda seisukohalt kõige sobi- i veel töötab (sellega siis tallavadvarn on, j ..novelli" autorid lugejate ees im-Need ce-Mi-e-5 võitlevad ‘ poneerida!}.

selle. tuleks.

Udet tä-jdiAsen i

T’kiu me!»e 1; onu (0.

šKse kõne |a kahe:oktoobri aleussks \

?aegrie kord j Metsnik Repsi juurde kõmpidesö ja bändil-j mõtleb Villi, et seal ta leiab hea

rootslaste i pelgupaiga, kuna Väldin on Rep-Jiad, kuna ‘ si soovitanud kui eriti ustavat-estl patri-; ia kauaaegset sõpra.

• Tunnussõnaks oli Väldin kaasa. puhul tu-jannud oma pildi, kus ta on kooskokku, et i major Lillelehega eesti sõjaväe

. Visatakse j mundris tpilt on ka jutule juurdeharipunktil, i lisatud». Metsniku majja minnesu revolvri; kohtab ta seal halli, põdurat vana-» Ja haarab j meest ja ütleb kohe teretuseks:

naerab ja ; «Ten Uusi Arkadi Valdimlt!" Va-teeb ette-; naniees teretab vastu ja uurib pii-

Ivarid ora ei näi olevat eriliselt rõõ-me mus Viib näen seuael klaasi all

jj )■>.- kommmu.süike uMmude poolt an-rnur- tort turmustu-- ja n jsuukirjii niit

tee5' Saalis- me^uguste teenete eest ?a mõtleb\iiresn pus- endamisi — kaval varn mee? nn

li see du m

kui-;dada üle

- Ei-, käe- peole Vali

reujlv:J Käib ainult-5ie poolt vc

r.etua aKa teis

amef i\kl.««re ahde ikkt u \dbas

ijusel lõpp. Reppnnlt kaasa. Ta^est järgmisel

oukoa

olid

laseb uhe paugija selle signaal

pavadIbega

punkri lak-peale hüp-

jnkrissa automaatpüsto-I vastatud nkvd-rnehed,ts olid valvanud.

ilmsel*-epere

pigta-." la«leks

šknuda la

Vn

3 üles anda. Siis põri-lja=. Villi hüppab läbiTulijaks on arst. kes

t vaatama, soovitades£ sõita. Kuigi vanaon alati sellele soovi-

stanud, on taa nii sõidavad

dpten i pida-i lähebiigiasse

prantsuse-stiiiis

lühikesse aluspüksidHästiistuvat!, jahedad, mugavad... valmistatud pehmestlõngast... lamedad õmblused... elastse võõ ja dopelt-õmblusega esiosa — .kindlaltistuvad. Saadaval sinna juurde kuuluvad -s^rrrd..

aidaku ka omaltäägib ka kavatsu-leval tuua Repsi

juurde oma varustus, raadiosaaiia.ine. Villi vihfab tunnistustele seinal ja ütleb, et küll te neist varstilahti saate. Sus vihastab vanameesja ...alnab: ..Aga miks peaksin mane.st lahti saama?" Villi arvab esialgu, ei vanamees teeb nalia ja.märgib, et no ja. muuseumiväär-tus volis neil ju olla. ..Ei su-iiei“.põrutab Keps ;ia hakkab Villil sõimama. soovitades tal ennast või-mude juurseb auto vakna mets;tuleb haigettM haiglas eReps varem otulele eitavaltnuua äkki nõin<*d koos lmna.

Reps aga laseb auto kiruda NKVD-hoone juures j,sinna sisse, lubades htulla teine kord.Järgmise peatüki pealkiri on

«Nooremleitnant Salusoo korrapidamine". See toimub Sindi jaamas.Pärast Repsi raaporti on kõik jaamad valve all. Villi tulebki Sindijaama einelauda, kus Salusoonõuab temalt dokumente. Villipüüab haarata relva järgi, kuidSalusoo murrab selle tal käest.Siis rabab Villi särgikrae suhu japigistab mürgiampullL katki. Salu-;500 kajub: «Sülita välja, muidulasen su maha!" Villi tunneb mür-

udat maitset ja sülitab ehmatusega selle välja. Talle tuuakse piima ja viiakse siis ära. (Niipalju on selles loos tõtt, et HarryVimm, kes laks Eestisse oma isatooma, vangistati ja mõisteti 25.aastaks Siberisse. Isa oli juba varem sinna viidud).

Siis tuleb uus peatükk «Joonashiilib koju'1. Joonasel oli teatavasti ülesandeks astuda kontaktiSaalistega. Nüüd on ta juba koinipäeva metsas ringi uidanud, kuidSaalistet ei ole leidnud. Ta jõuablõpuks metsavaht Janseni Kütitallu. Majja sisse ta ei julge minna ja kuna on õhtu, läheb ta lauta ja heidab magama. Hommikulärkab ta vanaeide kolina peale,

§ \! j I fflTl I

BREWERY LIMITED

it

-v K °-i m KoeenudT - ■- rvnao-ed teatan löne-

ta nn lahingu-. nW" ~ 'r - -mmahuiiu .jätkub lugu5.icri kabinetis, ku1

" tr.-t Kii j (viimane onu i' rt f autojuht kelle Jan |

■ r. jutu esimeses osas leidis met-l—>e. Peatüki lõpus konstateeri-

khe, et nii viidi Villeri plaantamK ja hävitati mõrtsukate bande, mille pealikuks oli rooisi-amee-rifca spioon Richard Saaliste. Seeolevat juhtunud kaks nädalat ennekm Villi, Joonas ja Susi Eesti rannas maabusid, Olgu lisatud, et aastanumbriks oli siis 1949. mida agaOgonjok muidugi ei märgi, vaidlaseb paista nagu oleks tegemisttäna-eile juhtunud sündmustega.

Järgmise peatüki nimi on «Metsavaht Reps on nõus minema haiglasse/4 Siin näidatakse lugejailejälle Villit (Harry Vimm), kes parajasti liiga suurte rahadega ostabTallinna ligidal olevast jaamast piletit Torisse. Ta on vahepeal koosSusiga käinud Tallinnas, kus nende ülesanded neid lahku viisid.Eile õhtul oli ta üles otsinud «fanaatilise baptisti" Jaani korteri,kellele tal oli kaasas kiri «ameerika spioonilt, baptistide juhiltRichard Kaupsilt". Selgus aga, etJaan oh kodust ära ja tema perekond võitis teda üsna jahedalt vas-

jtu. Nüüd on tal ees reis metsnikj Repsi juurde, kes asub Tori jaa-jmast kümmekond kilomeetrit ee-|nia] metsas. Tori jaamast maha!kes tuleb lehmi lüpsma. SelleltI minnes ja hobusekasvatusest moö-l kuuleb ta. et Jansen ja tema sob

rad on kinni võetud. Siis lahkubJoonas ruttu sealt ja siirdub Laas-male, venna tallu, et sealt edasiminna Muhu saarele, kus asuvadtema vanemad ja kus ta Valdiniinstruktsioonide kohaselt peab selgitama vägede, rannakindlustuste,õhukaitsepunktide jne, paigutust.Siis on Joonasel veel plaan kokkusaada liiaga, et temaga abielludaja Rootsi viia..

Vend ja tema pere võtavad tedaesialgu sõbralikult vastu, kuidkui kuulevad, mis ülesanded talon, siis jahenevad tunded.Kuna Muhu saarele ilma loata

ei saa sõita, siis kutsutakse isaMuhust venna juurde. Isa, IvanMattis (siin selgub, et Joonase õigenimi on Haitis), on rõõmus poegakohates, kui aga kuuleb, et see onspioon, siis on see «löögiks temasüdamesse". Vanamehes võitlevadisatunded ja riigitruudus. Küürusja lööduna alustab isa tagasiteedkoju. Kui poeg hüüab tervitusiemale järgi, siis ei vasta isa sõnagi. Ja sellega lõpeb teine osa „no-ellist". Siin on juba eesmärk

täiesti selge: tahetakse tõendada,et Eestis on kogu rahvas, ka need,

varem olid nõukogude võimuvastased, muutunud «riigitruudeks". Järele on jäänud ainult iiksikud kurjategijad ja Rootsist saadetavad alatud spioonid, kes veelräägivad (kuid ise ei usu) iseseisvuse taastamisest.

Kolmas osa röövlijutust (Ogonjok nr. 14) algab peatükiga «Inimene ilma dokumentideta" ja jätkab Joonase eksisõitude kirjeldamisega. Muhu saarele ülesõidustei tule midagi välja. Kuu on möödunud maandumisest ja aeg kaeskontrollkohtumiseks Tallinnas. Taläheb rongile ja sõidab kuni Rakuni ja hakkab sealt jala Tallinnapoole minema. Juba loomupoolestarglik, on ta nii hirmul et närvidkipuvad üles ütlema. Võtab suhumürgiampulli aga ei hammustaseda katki, vaid sülitab välja, sõnades: «Rootslased võivad ise kärvata, miks peaksin mina surema!4

Joonase vennanaine on annudtalle vanainimeste abielupaari aad-

Tallinnas, kelle nimi on Kuiv-ja kes elavad Metalli tän. 11.

Joonas läheb sinna ja jätab ilmapikemata ja oma asja seletamataPeeter Kuivjõe kätte hoiule omaaranduse: 6 käekella, oma laula

tussõrmuse, 100 rubla raha jms.,öeldes: «Mulle niikuinii pole tar-

Joonas eksleb linnas ringi,kuid ei lähe kokkulepitud kohta-mispaika. Viimaks jääb seisma Va-

-Kalamaja miilitsajaoskonna ette ja vahib niikaua selle akendest

kuni üks miilits tuleb väljaja küsib tema dokumente. «Poleminul dokumente, mis olid, olidrootsi omad ja need põletasin ära!"ütleb Joonas. Ta viiakse NKVD-

!, kus ta lausub: ,,Vot siin matulingi!44 — «Ootasime Teid jubaeile/4 on vastus.

Nüüd tulevad suured kahurid.Moskvast on kohale tulnud NKVD kindral Olegov, kalle eesistumisel peetakse staabis nõu.Ettekandjaks on jälitamxsosa-

konna juhataja. Joonas Mailise seletustest on selgunud, et Susi,Villi ja Joonas pidid kohtama Bal-

jaamas. Joonas istub kinni, Villion ka kinni ja haiglas, loodetavastijääb ellu, kuid teda ei saa veelüle kuulata. Susi on aga ilmselthoiatatud kaaslaste ilmumata jää-misest ja ei ole tulnud ka teistes-

kontröllkohtamise paikadesse.Kinni on võetud ka «riiklik kurjategija44 Lilleleht, kellega Villi-Vimm oli olnud juba sidemeis. Susist ei tea ka tema midagi. Varustus on aga peidukohtadest väljatoodud, selle hulgas mitukümmendkella. Kokkuvõte on see, et «rootsi salaluure agent" Susi on veelvabaduses ja tuleb kinni püüda.

Nüüd teeb jutt hiigelhüppe Ma-rokkosse, kus rootsi laeval teeniveesti meremees Kukk kohtab Ca-sablancas teist eestlast nimega„Aleks“. (Vahemärkusena olgu lisatud, et nüüd hakatakse kõnelema «ameerika spioonidest" Kukestja Toomlast, kelle tabamisest Tassteatas paar aastat tagasi. Alekssoovitab Kukele astuda ameerikasalaluure teenistusse. Kukk nõustub ja mõne päeva pärast on tajuba Münchenis, kus ameerika

luuremees John teda vastu võtabkui «Aleksi meest". Konspiratiivkorteris tutvuneb Kukk veel kaheameeriklasega. Seal lepitakse kokku ka „palgatingimustes“. Ülesande kestvuseks on A—5 kuud.Preemiaks lubatakse 7000 dollaritpluss kuupalk 350 dollarit ja komandeerimisraha 1.15 doll, ööpäeva kohta.

Kukke proovitakse tervislikultmitmesuguste aparaatidega jalõpuks ka „!ie deteetoriga" —valede avastamise masinaga jamitmesuguste psühhotehnilistevõtetega.Nüüd viiakse Kukk USA-sse, kus

New Yorgis teda vastu võtab BeckDale ja Washingtonis — Poulson.Koos teiste värvatud meestega läheb sõit: edasi Põhja-Karolina osariiki, dessantvägede väljaõppelaagrisse «Footbrake". Koos omauue sõbra. Toomlaga harjutatakselangevarjuhüppeid. Luure ala väljaõppeks viiakse mehed edasiWashingtoni ligidal asuvasse kooli3 km Poulsvilie alevikust. Siinsaavad Kalju Kukk ja Ants Toom-la omale nimed: «Karl" ja «Artur". Edasi siirdutakse Virginiaosariiki, ameerika salaluure villasse mitte kaugel Fyfaxi alevikust. Seal on nende valvuriksameerika armee leitn. Bern, hiljem tsaariarmee kindrali poegGeorge, kes nüüd on USA mereväe ohvitser. See õpetab poistelelaskmist.

Valvajaks on ka sakslane Dale,USA mereväe tüürimees ja aegajalt sõidab paika maksma PaulPoulson.Kaks kuud hiljem on Kukk ja

Toomla jälle tagasi Footbrakelaagris, kus õppus käib 10 tundipäevas, et treenida neid spiooni-ülesanneteks Eestis. Kukk saabomale uue nime Ilmar Taluots jauue eluloo, jutustamiseks kinnikukkumise puhul.

Nelja kuuga on kursus läbi jasiis antakse kätte ülesanne: pealelennukist allahüpet tuleb üles otsida rootsi agent „Nixr4. Et Nixineid usaldaks selleks antakse neile mitmesuguseid esemeid paroo-

(Järg lk. 7)

Nr. 31 VABA EESTLANE, kesknädalal 24. aprillil 1957 — Wednesday, April 24. 1957 Lk. 7

Poh[a-Ontariös asuv Timmins'! linn ei ole veel 50 aastat vana(5 seetõttu on Porcupine'i piirkonnas 1909. a. kullajahist inimestel veel elavad mälestused. Tänapäeval kuld on ilmselt sa*ms ahvatlev kui 30, 40 või 50 aastat tagasi, mil kogu Euroopast tulid paljud väljarändajad siia oma õnne otsima. Nad tulevad veel nüüdki. Kosmopoliitilises Timmins'i linnas võib tegelikult leida iga rahvuse esindajaid, kaasa arvatud südamik ke-halsündinud kanadlasr, kes on oma elukutse üle sama uhkednagu uustulnukadkL

Esialgsed namuaalvaradc otsijad ei leidnud sealsetes kaljudesküllaldaselt väärtusi ja lahkusidvarsti. Siiski vähema kui viie aastakümne jooksul, arvates ajast,mil kulla tnolmino algas on samapiirkond saanud suurimaks kulla-tootjaks laane poolkeral ja onproduktsioonilt, teisel kohal koguniaadioa:-,. PomipineT piirkond —oma bruloloodnnguga. mille väärtus ligineb 2 miljardile dollarile —annab hai poole kogu Ontario javeerandi kogu Kanada kullatoodangust.

1909. a. sügisel kaks innukatmineraalvarade otsijat — AlecGülies ja Benny Hollinger saabusid Porcupine'i piirkonda jamarkisid tulpadega ara kumbkikuus maatükki, milliste pealenad kavatsesid taotleda kaevanduse asutamise Õigust.Pärast seda hakkasid nad neid

maatükke põhjalikult läbi uurima.Hollinger sattus juhuslikult leiule, niida peetakse oma kullasisal-davuse poolest kõige rikkalikumaks põhjas.

Oli loomulik, et teated nende

edust levisid kulutulena. 1909. a.külmatulekul oli Porcupine’i ojatäiskiilutud sadadest kanuudest,mis kandsid erutatud inimesi janende varustust. Paljud kanuudläksid ümber ja vajusid põhjatormijooksul rikkuste järgi. Seeoli aeg täis hiilgust, raskusi jakurbloolust, kuid miski ei suutnudpeatada seda tormijooksu. Ligemale 12.000 kaevanduse asutamiseks taotlevat maatükki oli tulpadega märgistatud sellel perioodil

Sõna „kulcl" omab veelgi maõilist tömbejõudu ja nendele,kes satuvad selle nõiduslikumõju alla, on Porcupine'i väravad alati avatud.Hõllingeri kaevandusel, mis on

üks selle piirkonna ,,kolmest suurest", on omaette immigratsiooni,plaan ja ta on palju ära teinudkaevurite sissetoomiseks Inglismaalt. Hiljuti suurendasid ungarlased seal üha suurenevat elanikkonda. Alles mõni kuu tagasi, mõnede shoti ajalehtede napisõnaliseinformatsiooni peale, 1900 meestesitasid töökohtade saamiseks sooviavaldused ühele kõige suurematest kaevandustest.

Isieerila liii seilalk. 6)(Alg

Iidega, mida Nixi kohe ära tunneks (paberinuga, sikk-sakilinepoolik pilt jne., mis ka fotodenajutu juures). Peale selle on veelülesandeks selgitada vägede jalennuväljade asetust, andmeid uutest relvadest, sadamate varustusest, sobivaid maandumiskohtiameerika dessantidele jne. Lõpuksannab Poulson Toomlale veel Val-dini kirja, mis selleks otstarbeksRootsist USA-sse saadetud. Kiri onmääratud samuti Nixile.

Nüüd algab siis teekond tagasiEuroopasse — lennukiga Münchenisse, sealt Frankfurti, kus ootaberilennuk, mis viib mehed Viljandi lähedale Auksaare küla lähedale, kus sus alla hüpatakse.

Hüpped Õnnestuvad, kuid Kukelangevari satub puu otsa jasealt seda ei saa enam kätte{leitakse hiljem ja antakse üleNKVD-le.)Järgmise peatüki nimeks on

„Nixi otsingul" ja selles kirjeldatakse Kuke ja Toomla ringieksle-misi metsas ja lastakse nad lõpuksjõuda Pärnu ja sealt edasi Tallinna — kohtamisele sidemehe Robert Hamburgiga, kes pidi teadmaNixi asupaika. Hamburg elab Kollasel tänaval nr. 5 ja temaga saadakse kokku, aga Nixit sealt eileita. Kukk annab Hamburgile15.000 rubla, et see ostaks auto,mille akut siis saaks ühtlasi kasutada raadiosaatjale jõuallikaks.

Edasi siirduvad Kukk ja Toomlaviimase ema kodutallu Kergu külas. kus nad Toomla õe Helgi näolleiavad kohe agara abimehe. Nüüdaga on juba tegevusse astunud kaNKVD. Langevari on leitud jasaatja peililakse välja. Eesotsaspolkovnik Kikasega ja kapten Lu-kiniga tabatakse Kukk ja Toomlankvd-meeste poolt siis kui nad parajasti metsast tagasi tulevad, lahtivõetud saatja seljakotis. Tulevahetusel saab Toomla haavata, kuna Kukk võetakse vigastamatultvangi, ülekuulamisel selgub, etNixi isik ei ole ei Toomlale ega kaKukele tuntud, teda peab aga teadma Robert Hamburg. NKVD-me-hed arutavad omavahel, et Susi jaNixi võib olla üks ja sama isik.Nii on. siis jutu laialiläinud harudjälle kokku viidud ja sellega lõpeb „novelli“ kolmas osa, mis onOgonjokis nr. 14 ja kus seisab, etlugu järgneb edasi.

Ka selle loo juures on rohkestipilte —- foto Mailisest, ArkadiValdini kiri Nixile, Joonase, Kukeja Toomla raadiovarustus, nõukogude asutuste valepitserid (saadudKuke ja Toomla käest) jms. Lõpuks on veel üks kummalinetõendusmaterjal" —- pilt sõjatri-bunaali kohtuistungist, kus arutatakse ^ameerika spiooni KukesüüleoasjaT.

pildil ott kolm mundris kohtunikku ja üks. sekretär, kaebe-

poo-

ELUAUTCPALG

HAIG-l:: /VARGUStaiWBSflaSfflB.KINDLUSTUSED

MM I & I K.ÄBS.

Royal'i poliis on parimkogumisviis!

ALDO LÄTTI!7541 23rd ave., Montreal 38, RA. 2-2323

ALEKSANDER RAMMUL48 Palmerston Gds., Toronto.

LE. 1-62817541 23rc3 Ave., Montreal 38,

RA. 2-2323&SSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSS

t‘ 4 -1‘ *> *1- ‘I* <« •> *:* •> •> * v v v- *> *> 4 *> •> -1* ‘

Soovite Teie abielluda?Meil on iga härra jaoks sobiv

daam ja iga daami jaoks sobivhärra.

Palume kirjutada, telefoneeridavõi külastada meid.

„WALDi'S" OFFICE19T Augusta Ave,, Toronto, Ont.

EM. 8-9281Avatud kl. 6-—9-ni õhtul.

Kirjaliku vastuse jaoks palumelisada $1.-—

aluse pingi juures seisab Kukkpüsti.Esiplaanil, seljaga käämer, on näha ka publikut".Toomla kohta teatati omaaegses

Tassi sõnumis, et ta sai tabamiseltulevahetuses surma. Ogonjoki jutus aga ei ole seni selgunud temaedaspidine saatus. — Ja veel üksveidrus: Ogonjoki jutust paistab,et Saaliste tabamine ja Kuke ningToomla Eestisse tulek toimusidenamvähem samal ajaperioodil,võibolla mõnekuise vahega. Saaliste aga tabati 1949. a. ja Tassieelmärgitud telegrammi alusel tabati Kukk ja Toomla 1954. a. —-Viis aastat on NKVD tegevusesilmsesti nagu eilne päev, mis kiirelt möödub...

Süli

| LõiG. dke|

I RAVIGEi iflLiiriiisi JiSBK, ainult 4 tabletiga .

^■ Mispärast kannatada nohu, köha, kur- ‘

Iguhaiguse ja külmetuse all? Ainult 4 ,dr. Chase'i Brand tabletti vastavatejuhiste järele sissevõetuna kaotavad

need külme- ~- -

Ituse tunnused Jj ~tUi5 m 3‘24 tunni jook-1| Dr. Chasesul või vas-ftasel korral '

DR. NADJA WALTER-TSCHISHEVSKY

EESTI HAMBAARST176 Davenport Road. WA. 2-6932.

Avenue Rd.-st ida poole.Vastuvõtt kokkuleppel.

KANADA

FUI LEHIUUED SOKID

2-TALLAGA SOKID on originaalnePENMANS! leiutis, millel on olnud nii suur edu, et seda on kopeeritud kogu maailmas. PENMANS on ainuke firma Kanadas,kes produtseerib selliseid sokke —ELASTSEID ühemõõdulisi sokke,millede dopelt-tallad annavad jalale erilise mugavuse. Sel kevadelvalmistab PENMANS seda tüüpdsokke suurepärastes pastell värvides. Teie võite neid saada ühevär-vüistena või mustrilistena ...tupidavast nüloonist, nüloon-villasesegust voi nüloon-puuviiia segustKäige ajaga kaasas rõõmsa naeratusega — naeratusega, mis tekibparatamatult huultele mugavatestsokkidest. Muretsege 2-TALLAGAühemõõdulised ELASTSED SOKIDFIRMA

EESTI KELLASEPAKRI

Il PILVE!81 B Queen St. E.

(Ohurchi trammipeatus)Tel. EM, 4-3085

Kellade parandus ja müük.Garantii. Soovitan praktilisiSHVEITS1 KELLI kodumaalesaatmiseks (soovikorral purunemata peavedruga ja teraskestas)

HINNAALANDUS

Saksa

koiusekatjo |ct pleklseppteeb kõiki uusi töid ja parandusi.86 Raglan Ave. Tel. LE. 7-1812.

HAMBAARSTDR. MARET TRUÜVERT

1 Pauline Ave. TorontoBloori trammiga 1 peatus Duffe-

ririist läände.Tel. LE. 6-4724, kodus RU. 1-2958

Vastuvõtt kokkuleppel.

DR. S. KUCZMENDA312 Bathurst Street

Tel. EM. 8-3204Üldine arstipraktika ja laste

haigused

Aime laeiBteie elu ja kodu mugavaks tegemiseks, auto ostmiseks või mõneksmuuks kasulikuks otstarbeks.

Kiire, sõbralik ja usalduslikkohtlemine. Kasutage meie lihtsattagasimaksuskeemi. Teie auto jateie mööbel on väärtuslik vara...Kui vajate laenu, kasutage neidlaenu kindlustamiseks.

VISTRIKUDKAOVAD 7 PÄEVAGA

või saati1. Peske2. Kuivatage. Peske seebi ja sooja

vatage — ja hõcChase’i Ointment

kahekordselt tagasi. |hõõruge seejärele j

3. Jätke see ööseks nahale ja peskära järgmisel hommikul.DR. CHASE'S OINTMENT

| VALUDNÕUAVAD PARAOOLT

Peavata KõrvavaluNärvide vaiHambavalu

Kcnmaatilised valad |

(kiirelt kergenduse Pa on koostatud neljast ravimist ja

Ijutab ka suurimad valud kiirelt ja 1efektselt. Kergendus tuleb ruttu —teie tunnete ennast peatselt mugavana jja tervena.

| DR. CHASE'S PARADOL■ TASUTA! Dr. Chase’i produktide1 proovide saamiseks saatke oma ninuI ia aadress koos 25 cendiMse rahaga

(saatekulude katmiseks) aadressil:

I Department NCP, The Dr. A. W. 1Chase Medicine Co. Ltd., Oakville, IOntario. ‘ I

DR. D. WASSERMANNNaha- ja suguhaiguste eriarst889% Bathurst St. (Bartoni j.)

Tel. LE. 1-1233Vastuvõtt: kl. 9.30—12.30 ja

5—8.30.Aja kindlaks määramine telefoni

teel.Räägitakse ka saksa ja vene keelt

Räägitakse eesti a saksa keelt.Laenu Kuuline tagasimakssumma koos kõigi kuludega

10 k 12 k 15 k$100 $11.13 $9.46 $7.78

$200^ $22.27 $18.91 $15.57$300 §33.40 $28.37 $23.35$400 $44.53 $37.82 $31.13$500 $55.66 $47.28 $38.91$800 $76.50 $64.00

$1000 $96.00 $79.00

Dr. MICHAEL BALKANYNaistearst ja sünnitusabi

Spetsialist.! St. Clair Ave. (Avenue Rd. j.)

Telefonil ette teatadaWA. 1-9632 _ HU. 8-7841

DR. L SIMONNaha-, neeru-, põie- ja suguhaigused

288 ST. CLAIR AVE. WEST(Spadina Rd. lähedal), Toronto.

Telefonid: WA. 1-6614, WA. 2-8015.Kõnetunnid: kl. 10—-12 e.l.

kl. 3— 7 p.l.Muul ajal kokkuleppel.

loomuliku ravi kliinikloomuliku ravi arsti

Homöopaat N.P., D.O.T. A. SPENCER!- .

juhatamisel.Moodsad ameerika ravimeetodid.

1029 St. Clair Ave. Vi/.Tol. ME. 5503 ja WA. 1-8320.

Vastuvõtt kokkuleppel.

ARSTI Mi IDEUROOPASSE

Meie saadame postiga kõikiarstimeid Euroopasse.

Hilary's': .Pharmacy Ltd.344 Bathurst St,(Dundas’e juures)

Informatsiooni saamiseks helistagekohe EMpIre 6-7036

FAIRWAY FINANCECORPORATION LIMITED

4-jas kord, Hermant Building$1 Dundas Square, Toronto.

SAAGE JUUKSURIKSühinege Kanada juhtiva kooliga;soodus võimalus õppida juuksuriks; meeldiv, väärikas kutse; heatasu; Marvel on tuhandeid edukaltdiplomeerinud. Ameerika suurimettevõte. Illustreeritud kataloog tasuta. Kirjutage või helistage Marvel Hairdressing School, 358 BloorW., Toronto. Ontario osakonnadHamiltonis ja Ottawas.

RAHA SAADAVALLÜHILAENUD EHITAJATELE.

1 ja 2 mortgage’! (obligatsiooni)vastu. Ka ostetakse obligatsioone.

■ EM. 6-5964.õhtuti — WA. 2-6902.

ausvba sirasDAAMIDE JUUKSURISALONG

737 Bloor St. W. {Grace juures) LE. 5-6792

USER TEflLES984 Dundas Sf. W. IL 6-7394Saates pakke Euroopa riikidesse, teil on võimalik osta odavaltpakkide jaoks Igasugust villast riidematerjaii Western Textilejuurest. Meil on saadaval daamide kleidi- ja kostüümiriideid,meeste ülikonnariideid, palituriideid jne.

ODAVAD HINNAD!

IMS. M. MARDI

AUTOKOOL490 College St., Toronto. Tel. WA. 4-8219.

Automaat ja standard käiguvahetusega õppeautod.

QUEEN'S TEXTILES & LINEN SHOP787 Queen St. W. EM. 8-6668

KINKEPAKK1DE JAOKStaielik valik villast-, puuvillast- ja südiriiet, voodririiet saatmiseks Ida-Euroopa riikidesse. Tekid, linad ja linane riie.

MEIE HINNAD ON MADALAIMAD

Eestlased Royal Beaeh'is ja ümbruses!

SUTTON LUMBER & FUEL LTD.Tel. Sutton 335.

KÕIK HINNAD REDUTSEERITUD

38% HINNAALANDUSTkõigilt akendelt la ustelt.

Veepehmendajad, õli- ja gaasiahjud, alumiiniumist aiad,alumiiniumist vooder, uksed, aknad ja päikesekatted.

Avatud kolmap., neljap. ja reedel ka õhtuti kl. 9.30-ni.

HOME IMPROVEMENT MART419 YONGE ST. EM. 4 6296

PLYWOODkõik sordid standart-suuruses ja soovitud mõõtudes.Importeeritud ja kanada VINEER.„Ulmia" klambrid ja muud puu- ja vineeritöö-abinõud.

PLYWOOD SHOP142 Davenport Road (tagahoovis). Tel. WA. X-95Ö5

SUTTON! EHITUSMATERJALIDE LADUseisab alati teie teenistuses.

Õiglased hinnad ja tellimiste kiire täitmineToronto eestlased! Pöörduge eestikeelse informatsiooni saamiseks tel.; LE. 5-2527

ADVOKAADIDfmm vass, ejlADVOKAAT — NOTAR

455 Spadina Ave., tuba 403(Spadina ja College t. nurgal)

TORONTO — CANADATel. büroos WA. 2-6111,

WA. 2-6112kodus WA. 1-9424

DOUGLAS a jÖHMSIOMadvokaadibüroo

140 Seventh St., New TorontoTelefon CL. 9-4267

Kontor avatud päeviti, teisipäevalka Õhtuti. Laenude korraldamine.

Teie kohalik

APTEEK JA ROHtJKAUPUSSKõik Euroopa retseptid täidetakse

Roger 8. Bodkin, Phm, B.rohuteadlane

792 Öerrard St. E. L.ogani nurgal

ANDREW i. McKAGUEBarrister, Solicitor, Notary Public

330 Bay Street, Room 201.Telefonid

büroos EM. 4-1394, EM. 4-1395,kodus MA. 1365

TÄHELEPANU!mmwmmömmwmEHITUSMEISTRID

PÕRANDA KATTEMATERJALMarboleum tk. 9c.

Jaspe t. 9c.Vinyl Aspestos.... ruutj. 23*&c,Mastic — alates ruutj. .... 10c.

Kummi . t. 17c.Roostevaba köögi noudepesukauss išx20 $14.-—Sama 18x30 $41.—■El. laearmatuurid ........ tk. $5.75Vineer %”• Firplay ruutj. 29c.Vineer s/a” Firplay ruutj. 25c,Vineer %3> Firplay ruutj. 16%cVineer Firplay ruutj. 22c.Vineer %” Firplay ruutj. 13c.

Arborite ruutj. 47c.Paplist põrandakate ruutj. 8^cAkustiline laekate ruutj. 17c.Ten-Test, valge ........ ruutj. 11c.Valmis uksed kuni 28x68

tk. $5.90Lukud, käepidemed jne.TORONTO MERCANTILE lid.241 Queen Si. VV. Em. 3-3471

„Veba Eestlane" onvabade eestlaste häälekandja

~*8TL.Kesknädalal, 24. aprillil 1957 — Wednesday, April 24, 1957

Ilmub 2 korda nädalas —

kolmapäeval ja laupäeval

mmMAAILM

TÄNA OM JUTTU

mLääne-Ssksamaai on alustatud laiaulatuslikku selgitustööd järjest tihedamaks muutuvate liiklusõnnetuste vältimiseks. Münchenis ara*tas sel puhul suurt tähelepanu..Herr Kopflos'% kes sümboliseeribpeatult rihedas liikluses u;e tana-va jooksvat jalakäijat

. JNPOX :Ase plihupäex

a\ aides oma

Teadus uurib viinavõtmistMiks alkohol hakkab kiirelt pähe? — Huvitavad katsed Yoie'i ülikoolis — Väike kvantum

alkoholi rahustab närve, kuid vähendab otsustamisvõimetKuidas mõjub alkohol inimorganismile? See küsimus, millele üksikasjalise vastuse andmiseks

ikka veel sooritatakse keemilisi ja arstiteaduslikke katseid, huvitab paljusid inimesi eriliselt justpärast pühi, millal alkoholi tarvitamise järelefektid end kõige ebameeldivamalt tunda annavad.Inglismaal näiteks, kus arstiabi on tasuta, pole mingiks harulduseks, et pühadejärgsel päevalotsib suurem osa arstäeestoas järge oota [aist asjatundlikku nõu „haige pea" vastu. Ameerikamandril teatavasti puudub riiklik haiguskindlustus, mistõttu siin lepitakse tavaliselt odavamatepeaparandamisevahenditega.

idi üleihemkse 1

käesoleva nas% valid ettenähtametlik külastusreis Läar.e-Saksa-mac.it*. Seda peetakse ainsaks -lahendiks, millega o’ek- võimaliklee\endada bak>L>ie ..kadedust"

Prantsusmaale. Teiseks tselleta vähendada sakshulepaha ulatuslike kärbeteinglise kaitse-eelarxt-s,.-.eoses jääb Läane-Sak*:Ludu sõjalise ähvarduse tsü-t ohtlikumasse olukord

MONTREAL — Esimeseüude laevana kaheksa aasipeatus Montreali sadamas

Ameerika ajakiri ..Popular Sei-ice Monthly*1 avaldab oma det

sembrikuu numbris huvitavaid tähelepanekuid alkoholi mõju kohta,

rajatud Yale’i ülikooli õppejõu ja ühe ameerika tuntuimaalkoholismi eksperdi dr. Leon A.Greenbergi katsetele. Nimetatudõpetlane korraldas mõned aastadtagasi Yaic’i ülikooli laboratooriumis kaks omapärast viinavõtmist.Kõigepealt kogus ta linna „prügi-maelt" grupi põhjakäinud aikoho-likuid ja lasi neil juua nii paljukui keegi jaksas. Teine seltskondkoosnes kooliõpetajaist, kes kõikolid ainult juhuslikud seltskonnas

inavõtjad.Põhjakihi „parfy" oli väga igav.Külalised lihtsalt istusid ja kummutasid ühe klaasi teise järele,ilma et ühegi juures oleks ilmnenud mingisuguseid purjuiää-

mise tunnuseid enne kui nadüksteise järele kaotasid teadvuse ja kukkusid põrandale. iKooliõpetajate! aga Llusis tuju J poksknhrlt ergutusel p’di-u alt. Nad 1 poolenod. Lintsisid c5 p;.i>utasid \ inim.-teisele õlale, ilmutades koimet j di jiruisolekut juba 3—4 esimese

klaasitäie purele Katsed näitasid,et alkoholi kontsentratsmer oh

" he,- \ordne. Samuti mõjus alkoholülusum^eh nonde reaktsioonide

; i kiirusele. Dr. Greenberg jõudis‘: lõppjäreldusele, et ehkki inimesed

kattuvad alkoholi tänitades üksteisest erinevalt, omavsuhtes enam \ äliem

vusega whiskit, hakkavad ta raao-mahlad seda lahjendama niikauakui alkoholi kontsentratsioon langeb umbes 5 protsendile. Toiduolemasolu seedeorganeis aeglustabalkoholi absorbeerumist, kuid tühja kõhu korral läheb umb. üks kolmandik alkoholist kohe verre, kasutades selleks väikseid juussoonikõhuseintes. Ülejäänud osa kulgebpeensoolde ja sealt tillukestessekapillaaridesse. Alkohol on ainustoit, mis absorbeerub sel teel —otse, ilma seedimata. See on põhjuseks, miks ta mõjub nii kiirelt.

Oma edasisel teekonnal läbibalkohol maksa, kus algab oksüdeerimine. See on protsess, kusveres leiduv hapnik muudab kee-j^ kahes-kolmes pudelis õlles —milise energia soojuse ja tööenei-, ohustab inimese närve ja lodven-giaks. Juhul kui viinavõtmine t01’ j rlal> nende pinget. Dr. Greenbergmub aeglaselt, ühineb alkohol liap-: ^^tuistab loo ielevisiooniprodutscn-

piiüdes demonstreerida

niisama kiirelt vereringvoolu. Soodavee lisandamine alkoholile kiirendab seda protsessi veelgi, kunasüsihappegaas tiivustab alkoholiimbumist läbi veresooneseinte.Sellest asjaolust on tingitud kanähtus, et vahuviin hakkab tavaliselt ruttu pähe. Pudelitäis õlutsisaldab umbes niisamasuurel hulgal alkoholi kui üks unts whiskit,kuid whiski mõjub seejuures kiiremalt. Põhjus on väga lihtne —-Õlu ja vein sisaldavad proteiineja süsivesinikke, mis aeglustavadalkoholi verreimbumise tempot.

Yale’i ülikoolis sooritatud kat-ed tõendavad, et väike kvantum

alkoholi —- hulk, mis leidub näi-

nikuga niisama kiirelt kui ta absorbeerub ja nii tekibki olukord,et inimene ei tunnegi tükil ajalalkoholi mõju. Kui joomise tempoks on näiteks pudel Õlut või

kokteeli tunnis, võibinimene tarvitada alkoholi 24 tundi järjest, ilma et esineks kõigepealiskaudsematki purjusoleku tun-

Suurekasvulised inimesed peavad viinavõtmisel üldiselt kauemvastu kui väiksemad; kuna neilon rohkem verd ja muid keha-mahlu, mis alkoholi lahjendavad.Umbes ühe tunni ja veerandi

selle [järele on 9ö% alkoholist põleia-ole- tud energiaks ja ülejäänud 10%

alkoholi halba mõju, pani ühe mehe kaamerate ees enne autot juhtima täiesti kainena ja seejärelep,na,-4 kahe napsi võtmist. Tule-?mi« oli aea vastupidine kui loodeti Täiesti kainena oli mees ram-h ival inises närviline ja katse eilulmiri kuis,i kindel välja. Pärast..misuse võtmist" edenes aga kõik

-lm nalt.väheneb

inimese

Niipea kui minune näiteks 50% alkoholisisalda-

haihtunud imuutunud u.sada viinale

mgeõhu kaudu, võiiiniks. Juhul kui li-vett. läheb alkohol

mati USA-Ehkki ka

rr, a ha 80.UÖ0

uhe \.hvAseri, ke-

GERALBTGN — Ksnadlane Hariv Lc-ir püüdis hiiuni nelja jalapikkuse havi. kuid tal oli hiljem

j BERLIIN — fda-Berliim käitis-; MOSKVA — N. Liidu ajakirjan-i politseinikud ja töölised korralda-; duses on tehtud Inglismaale ette-isid mitmesse tuhandesse ulatuvas ! panek, et see sooritaks järgmisei koosseisus soomusmasinate toetu-! katse vesinikupommiga oma kodu-i sel suurmanoövri, mis oh mõeldud ; saarel. Ajalehtedes kirjutati! kujuteldava Ungari-tüübilise kont-! puhul: ..Inglise peaminister mär-smunismivastase ülestõusu maha-'kis hiljuti, et katsed vesimkupom-* surumiseks- Sinises vormiriietuses : miga on täiesti kahjutud. Kui see[töölised — kõik Ida-Saksamaa mii-: on tõesti nii, miks ei anna siis: Lisa liikmed — olid relvastatud i sõjalised eksperdid peaministrilei karabiinidega ja laulsid kõmmu-i lustlikke võitluslaule. Manöövri' eesmärgiks oli ilmselt oma jõu demonstreerimine rahutuile rahva-.hulkadele. Ehkki taolised manööv-:rid on nelja suurvõimu poolt alla-;kirjutatud okupatsiooniseaduste;rikkumiseks, ei ole loota, et li

nõu. et see laseks vesinikupommillõhkeda otse Briti saarel. Sel teelvõimalduks ju kokku hoida pommi transpordikulud kaugetele kat-seväljadele."

MALMÖ —- Maimesse jõudis kohale 57-aastane rootsi päritoluga

iikide võimud selle vastu otseselt i Chicago ehitusettevõtja RagnarBenson, tuues enesega puhkusrei-sile kaasa 71 lähemat sugulastpro valdaks.

paiseda. Suur haug ham-35 kõigepealt kalamehe pöialt iu rr.^es selle lahti sa

tai hammastega hõlmast»

; Bensoni eluunistuseks oli jõudai kord niivõrd • jõukale järjele,i ei ta saab kõik sugulased omal

Euroopasse viia. Nüüd on

LONDON — Inglise konserva-tvnld küüsist t nivid kavatsevad Londoni ajalehe

••The Daily Sketch” andmetel kor-| raldada omavahelise korjanduse 1 ^u]uj endise peaministri Sir Anthony j see kuid kogu lõbu la-

L| Edeni haiglakulude katteks, mis j ^eb talle maksma umbes 60.000i ulatuvad 7000 dollarini. Sir Ant- <

TORONTO — Mõningad auto- jhony Edenil, kes viibib sapipõie-»üürimise firmad Kanadas hakka-1 haigusega Bostoni haiglas on ene-i LONDON — Inglise pühapäeva-vsd käesoleval suvel üürima suvi-i sel suuri raskusi haiglakulude ta-1 leht "The People” avaldab omatajöile autosid koos jarelvankriga tsumisega, kuna ta oma kuulsusest l esiküljel sensatsiooniliste pealkirja 17 jala pikkuse mootorpaadiga, i hoolimata on suhteliselt vaene! jadega, et USA on avastanud ra-Kogu seeria üürimine maksab urn-1 mees. i kettvesmikupommi saladuse jafees 110 dollarit nädala^

I MILAANO — üks Itaalia kee-TORONTO — Torontos ja xno-j lihatööstus on leiutanud sünteeti-

ne! pool mujal Omarios sadas j Hse aine, mis on kergem kui nü-paar nädalat enne lihavõttepühi floon, tugevam kui teras ja võime-lund, mis oli nõrgalt ranioaktüv-ilme vastupidama suurele kuumu-ne. Asjatundjate arvates tekitas j seie. Uut substantsi nimetatakseselle radioaktiivsuse N. Liidu vii-1 „mopleemks“ ja see on nii kerge,mane vesimkupommikatse.. j et ujub vabalt veepinnal.

ORTO, Box 57, Stn. N.: Toronto 14.^^olevaga registreerin ennast alates käesolevast kuustORTO liikmeiks ja palun saata mulle vajalikku informatsiooni ja ilmunud raamatute nimekiri

Sünnipäev

omab nüüd esimesena maailmaskaugraketi, mis võib toimetadavesinikupommi sihtkohta. Ajalehekommentaari kohaselt on USAnüüd kaugrakettide väljaarendamise osas vähemalt viie aastavõrra N. liidust ees.

WASHINGTON. — USA maava-gede staabist teatatakse, et nendetehnikud on leiutanud uuetüubili-

I se lühilaine raadiosaatja, millineon võimeline teateid saatma ükskõik millisele punktile maakeral.Uus saatja on ligemale 50 kordavõimsam kõige tugevamast kom-mertsiaalsel alusel töötavast raadiojaamast.

FANEZA — Bendandi observatoorium Itaalias registreeris käesoleva nädala alguses tugeva maavärisemise,: mille, asukohana määrati kindlaks Siberi kirdeosa.

Enamusel juhtudelkoos sisemise pingegreageerimisvõime.

Katsed näitavad, et pärast kah-te-kolme kokteeli reageerib inimene pisut aeglasemalt valguse-sähvatusele ja kellahelinale kuitäiesti kainena.Samuti ei suuda ta nii kiirelt

masinal kirjutada, soovitavaidkaarte pakist välja otsida ega midagi endale meele jätta. Kuna agaalkohol on mõjutanud otsustamisvõimet, arvab isik ise, et ta teebkõike paremini kui tavaliselt. Selles seisneb ka autojuhtimise ohtlikkus kergelt viinastanud olekus.Enesekindlus kasvab alkoholi mõjul ja koos sellega tekib kalduvustarbetuks riskeerimiseks.

Dr. Greenberg on uurinud ka alkoholi järelmõjude küsimust. Kordlasi ta vabatahtlikel katsealustel

alühel juua ühtejärgi pudelitäiewhiskit. Mehed langesid täielikultjoobnuina kokku, kuid teisel hommikul ei tunnud nad imelikul kombel kuigi märkimisväärset pohmelust. Millega seda põhjendada? Dr.Greenberg arvab, et siin jõid inimesed maksimaalse kvantumi, mida nad jõudsid kanda ja jäid siiskohe magama. Tavalises vimavõt-miseseltskonnas aga kaasnevadtsesele alkoholi mõjule veel maamaks, sigaretisuits ja muud vä

sitavad faktorid, mistõttu inimenejärgmisel hommikul tunneb endpalju halvemini. Teisest küljestvõivad ka pshühholoogilised asjaolud muuta haiget pead veelgi Laiemaks. Kui inimene raiskab terveö viinavõtmisele, võib ta teisel

hommikul alateadvuses tunda endsüüdlasena ja seetõttu on „haigepea” raskem taluda. Kirjeldatudjuhtumil oli aga tegemist puhtteadusliku katsega, mistõttu süütunnet ei tekkinud.

Alkoholi liigne tarvitamine võibnihutada paigalt mineraalidetasa-kaalu inimese organismis. Osaveest meie koerakkudes voolab läbi seinte välja, võttes kaasa mitmesuguseid mineraale. Sellega onseletatav, miks pohmeluse ajal tuntakse tavaliselt kõrvetavat janu.Veejoomine magamaheitmise eelpärast aitalõbusat istumist*olukorda parandada, kunajää rakkudesse püsima, kus sedavajatakse.

MineraaÜdetasskaa! taastub alless,iis kui alkohol on organismislöpiikuit läbipõlenud.Seda protsessi ei aita kiirusta

da võimlemisharjutused ega ükskimuu toiming.

//r

Kahekõned„HUViTAVf et eestlastel on mingi nõrkus juudi sünagoo

gide vastu?" — „Nõrkus, ei hoopis vastupidi -— selle juureson arvestatud olulisi fakte. Esiteks majanduslikku külge arvestades, sest üks korralik sünagoog ei oie mitte õnnistatud kirikuks vaid ka äriliseks õnneks. Kolmandaks — usuline moment,set üks juutluse kants on jälle vallutatud kristlusele — kapitaalremondiks."

„KANADA EESTLASTEL ON KOLM KESKORGANISATSIOONI — kuldas seda mõista tuleb?" — „Mis seal mõista on— iga organisatsioon on keskorganisatsioon, kui tal võib ollaliikmeid rohkem kui ühest keskusest, kui tema liikmeteks võivad olla ka teised organisatsioonid ja see põhikirjas nõnda onette nähtud." —- „Ja milline on siis see kõige keskmisem keskorganisatsioon?" — „Ah see või, see on neljas, aga seda ei oleveel."

EESTI ÜHISKOND, mis varem oli klassideta, on nüüd muutumas teravate klassivahedega lõhestatuks." — „Kas majandusliku jõukuse vahekorrad on nii erinevad?" — „Ei, ega meieklassid ei teki majanduslikul alusel. Meie oleme suure kultuuritahtega rahvas ja see on puht vaimne klassistumine. Kui vanageneratsioon kaob, siis jäävad meile järgmised klassid: 1. Kesoskavad lugeda, kirjutada ja rääkida eesti keelt, 2. oskavad lugeda ja rääkida, aga kirjutada ei oska, 3. oskavad ainult rääkida, 4. ei oska rääkida, aga ütlevad inglise keeles, et nad oneestlased ja 5. ei ole enam eestlased, aga ütlevad, et nendevanemad olid eestlased." — „Mu!le näib, et ainult esimeneklass on eestlased ja kõik teised on harimata matsid." — „Ärasa hakka haritud inimesi teotama ..

„HUVITAV ON VAADATA Ameerika mandri neegreid —nad ei oska üldse enam oma õiget emakeelt." — „Sea! polemidagi imestada -— tuleta ainult meelde nende ajalugu. Nadtoodi Aafrikast siia orjadeks, pillutati laiali valgete sekka jasuguharud segi. Nendel polnud oma kultuurilist aluspõhja, millele oleks võinud toetuda." — „Ah nii, ma mõtlesin, et nadtulid ise immigranfidena, asutasid oma täienduskoolid, seltsidja kõik, ja alles selle suure tööga jõudsid nii kaugele."

„KUST SA NEID EEST! ASJU nii hästi tead, ise elad kaugel Skaarborus. Meie elame üsna kesklinnas, aga pole neistasjadest kuulnudki." — „Oh, nad saadavad ju meile kaks kordanädalas seda eesti lehte, seal on kõik kirjas — muudkui võtaja loe." — „Kurat ja meile nad ei saada. Ma ei tea, mis nöökimine see on. Kas sa tead, kellele tuleks kaebama minna?See on sigadus ja onupojapoliitika, et ühele eestlasele saadetakse ja teisele mitte."

„KAS SA TULED KA EESTI PÄEVADELE, või pole veelotsustanud?" —- „Ma olen ausalt käinud kõikidel suvepäevadel,aga nendele ma küll ei tule. Mind solvab see neetud sihilikkus,millega asju aetakse ja otse avalik pilkamine." — „Ah jubajälle niimoodi... muidugi rahadega, või midagi niisugust..."— sellest ma ei tea, aga ma olen suvepäevadele alati läbivõsa ilma piletita sisse läinud. Nüüd on keegi mees sellesthaisu ninasse saanud ja teevad päevad maja sees. Ma sean veelaru, kui keegi oleks vajunud ligi ja ütelnud viisakalt ningvaikselt, et osta tänavu pilet, su! nüüd auto ja kaks maja juba.Aga niiviisi sõnagi lausumata avalikult minu üle hirvitada —ei — jäävad minust nägemata!"

„MA TUNNEN END JÄRJEST PAREMINI — kas sul sellist tunnet ei ole? Näib, et esialgne meeleolu, kus meid DP-dekssõimati, on täiesti muutunud ja oleme tõepoolest teretulnudinimesed siin maal." —■ „Ära lase seda inimese tunnet liigasügavalt juurduda, valimised on varsti möödas ja siis pole sindenam kellelgi vaja." — „Nii et sa arvad selle lahkuse olevatajutise?" — „Ei, sugugi mitte, see on täiesti püsiv — iga kordenne valimisi."

LÕBUSAT VAHELUGEMISIOmaaegne filmimagnaat Gab

riel Pascal tahtis kasutada ühtvähemtuntud George BernardShaw näidendit filmikäsikirjana,kuid selgus, et Shaw soovib selleeest honorariks $8.000. Pascalsaatis kirjanikule kohe telegrammi: „lMinu pakkumine on$4000.”

„Te saite minu pakkumisestvalesti aru”, telegrafeeris Shawvastu. „Ma nõudsin $80.000^mitte SSO00”., ^Vabandage eksitust”, tuliPascalilt vastus. „Minu pakkumine on $40.000”.

Kremli diktaator lamab hapni-kutelgis ja eluvaim hakkab temastpikkamööda lahkuma. Samas kõrval seisab võimumehe mantlipärija, pisarad veeremas mööda põskialla. Diktaator patsutab nõrgaltoma abilise kätt.

„Ära tunne nii suurt ahastust,seltsimees," lohutab ta. ,,Kunaoled osutanud mulle kogu ajatäielikku lojaalsust, parandan sulle oma raha, autod, lennukid, mõisa. jahi — ühesõnaga terve omavaranduse ja võimu."

„Ma tänan sind... Ma tänansind," nutab järglane edasi. „Saoled nii võrratult helde ja suure

meelne minu vastu. Kui ma ainultsaaksin midagi omalt poolt sinuheaks teha."

Surev diktaator kogub end jaütleb nõrgalt: „Sa saaksid. Võtaoma jalg hapniku sisselaskevooli-kult."

Endine NATO ülemjuhatajakindral Gruenther jutustab järgmise loo USA sõjaväest Euroopas,kus praegune president Eisenhower oli ülemjuhatajaks:

Üks seersant tegi drilli kellelegierakordselt juhmile sõdurile, keskuidagi ei saanud vajalikke võtteid selgeks. Lõpuks kaotas seersant kannatuse ja ütles: „Teie jakindral Eisenhower olete ühes asjas täiesti ühel tasemel — te olete mõlemad jõudnud siin sõjaväesnii kaugele kui see teil üldse võimalik on".

Ühes seemnekatalogis leidubjärgmine kuulutus: „Kui teienaabril on mingisugune lill, milleüle ta eriliselt uhke on, siis teatage meile sellest ja me saadameteile seemned lille jaoks, mis kasvab naabri omast suuremaks jaomab sootuks erineva värvi. Selliste teenete omistamine on meieerialaks."