ESTONIAN NEWS - eestlaste ajaleht Suurbritannias www.eestihaal.co.uk

Nr. 2366 13. detsember 2016 asutatud 1947

Järgmine Eesti Häälilmub

13. jaanuaril 2017Kaastööd ja kuulutused

palume hiljemalt4. jaanuariks

EelseisvadüritusedTeatedEnglish section

Noorte jõululeht

JõulupeodLondonis jaNottinghamisUus Eestivalitsus

Eesti uudisedKaitsevägi 98

Eesti Hääle toimetus onavatud esmaspäevastreedeni kell 09.30 kuni

16.30. Tel: 0115 8776877Teistel aegadel palumevõtta ühendust e-posti

teel

Jõulutervitused

KultuurJõuluretseptEnglish Section

1

2

3

5

4

6

Laupäeval, 03. detsembril, toimus Londonis Wandsworthistänavune eestlaste jõulupidu. Õhtu peaesinejana oli kohalelennutatud “Eesti kõige populaarsem mees Marko Matvere” koosVäikeste Lõõtspillide Ühinguga. Matvere sõnul on nende koostööolnud päris pikk – musitseeritud on juba üle 20 aasta. Ansamblihoogsad tantsurütmid täitsid lavalaudade esise varajastelalgustundidel tantsiva rahvasummaga. Niisugune möll paniimestama isegi suursaadiku härra Lauri Bambuse, kes mainis, etpole nõnda tormilist Eesti peo algust kunagi varem näinud.Meeleolu ei langenud õhtu jooksul hetkekski, kuna laval ning kakõrvalruumides jätkus tegevust igas vanuses peolistele terve õhtuvältel. Kõige pisematele oli kohale sõitnud jõuluvana, keshoolimata vaiksest hiilimisest ei jäänud siiski ühegi lapse pilgu altvälja.Suurt furoori tekitas Londoni Eesti Seltsi Rahvatantsurühm, keslaudades istunud inimestest pika inimussi moodustas ning nadsujuvalt lavale ühiselt tantsima meelitas. See tekitas ülevoolavaidtundeid juba seetõttu, et suure saali pooltes laudades valitseshetkega tühjus ning kogu lava oli täitunud rõõmust rõkkavatetäiskasvanute ja lastega, kes kätest kinni hoides ringmängetantsisid. Üleüldiselt tekitas õhtu tunde justkui toimuks laulu- jatanstupidu, sest sai kogeda nii rahvatantsu kui ka kuulda

koorimuusikat REE-koori esituses. Vahepeal võis võidu tantsida kaKaera-Jaani, kus võitja väljakuulutamine pea võimatuks kujunes.Erakordne sündmus sel aastal oli loterii, mille läbimüük paistabpüstitavat igal aastal üha uusi rekordeid. Ilmselt mõjuvad auhinnadinimestele ahvatlevalt (mis ei pane ka imestama, sest

peaauhinnaks oli lausa terve kast õlut!). Üldiselt tundub, etInglismaal elavate eestlaste koduigatsus on endiselt suur janähes poeletil limonaadi või põdravorsti hakkab kõigi südakiiremini tuksuma. Vesteldes peo külalistega, kumas läbipeamine põhjus, miks kohale tuldi: söök. Söögipooliselt olipakkuda kõik, mis jõululauas kohustuslik: verivorst, seapraad,hapukapsas, ahjukartul jne. Vähemasti minus tekitas see küllülevoolava õnnetunde, mille tõttu käisin terve õhtu vältel ringi,suu naerul.Korraldajate mure, et kas suudetakse müüa läbi kõik piletid, eiõigustanud end kuidagi: kohal oli üle 300 inimese ning headmeelt tegi ka asjaolu, et suuri sekeldusi ette ei tulnud. Piduturvama palgatud rõõmusuiste valvurite peamisekskohustuseks jäigi ainult käepaelte kontroll. Kõik, kes kohale olidtulnud, nautisid õhtut viisakalt süües, juues, jutustades, naerdesning tantsides. Suur tänu Londoni Eesti Seltsi peokorraldajatele ning järgmiste kordadeni!Kirjutas Sten Heinoja; fotod - Ly Tuubel

JÕULUP I D U LOND ONI S

EESTIS UUS VALITSUSPärast reformierakonna juhitudvalitsusele umbusaldamise avalda-mist 9. novembril on Eestis toimunudkoalitsioonikõneluste tulemusenamoodustatud uus valitsus ja jaotatudministrikohad Keskerakond,Sotsiaaldemokraadid ja IRL.21. novembril andis riigikogu volitusedvalitsuse moodustamiseks Keskera-konna esimehele Jüri Ratasele.Ratase poolt hääletas 53 riigikoguliiget, vastu oli 33 ja erapooletuks jäiseitse. Hääletamiselt puudus viis jahääletamata jättis kolm saadikut.Ratasele volituste andmise poolthääletasid Keskerakonna, Sotsiaal-demokraatliku Erakonna ning Isamaaja Res Publica Liidu saadikud. Vastuolid Reformierakonna ja Vaba-erakonna fraktsioonid. EestiKonservatiivse Rahvaerakonnafraktsioon jäi erapooletuks.Järgmisel päeval kohtus presidentKersti Kaljulaid presidendi kantseleisKeskerakonna, SotsiaaldemokraatlikuErakonna ning Isamaa ja Res PublicaLiidu moodustatud uue valitsuseministritega ning nimetas Jüri Ratasepoolt juhtiva valitsuse ametisse.

„Parlament on andnud Jüri Rataselevolituse valitsuse moodustamiseks.See valitsus ja koalitsioonileping onseega rahva tahe ning rahval on alatiõigus,” ütles president Kaljulaid. Tamärkis, et Eestil on ees EL Nõukogueestistamisperiood ning sel ajal vajabriik tavapärasest tugevamatsisepoliitilist töörahu. „Seda peaksidsilmas pidama kõik poliitikud,vaatamata sellele või just seetõttu, etees on ka kohalike omavalitsustevolikogude valimised,” ütles president.„Uuel valitsusel tuleb jätkuvalt näidataka meie liitlastele ja partneritele, etEesti on istav NATO liitlane ningnõudlik ja aktiivne partner EuroopaLiidus. Eesti on avatud ja läänemeelnedemokraatlik riik ja kõnnib kindlalt teel,mille oleme valinud pea 30 aastattagasi,” lisas ta.23. novembril andis uus valitsusriigikogus ametivande, mille järelvabastas president Kaljulaid ametistTaavi Rõivase juhitud valitsuse. Uuevalitsuse esimene istung toimus 24novembril. Jüri Ratas kinnitas riigikoguliikmetele oma seisukohta, etVenemaa on okupeerinud Ukrainalekuuluva Krimmi poolsaare. järgneb lk 2

Nottinghami eestlaste jõulupiduvalmistas rõõmu kõigilePühapäeval 4. detsembril kogunesukraina majja ligi poolsada eestlastmitmest põlvkonnast koos sõprade jatuttavatega, et pidada koos jõulupidu. Eritimärkimisväärne oli seekordne suur lastearv (kokku 11,) kes olid kõik jõuluvanaootel väga ärevil.Peale lühikest avasõna oli võimalikmaitsta perenaiste valmistatud einelaudaja ka külastada baari. Merle ja Katrin olidkorraldanud suurepärase viktoriini, milleteemaks olid vanaaegsed jõulukombed

Eestis. Saime teada huvitavaid faktevanade jõulutraditsioonide kohta.Tore oli koos laulda jõululaule Merleeestvedamisel ning teiste peokülalistegavestelda ja siis varsti oligi juba kuulda, etjõuluvana on teel! Ta jagas kinke niinoorematele kui ka eakamatele. Lastelsärasid silmad ja ka täiskasvanud võtsidjõuluvana suure rõõmu ja soojusegavastu. Kui jõuluvana oli lahkunud, lauldiveel koos traditsiooniks saanud 'Püha ööd'nii eesti kui ka inglise keeles ning jagatipiparkooke. Lõpuks loositi välja jõululoteriiauhinnad, mis kujunes ka põnevakselamuseks, kuna helded annetajad olid

seekord kinkinudNottinghami osa-konnale eriti rikkalikuvaliku maiustusi ja veini.Oli hubane jasüdantsoojendavpärastlõuna, mis tõijõulutunde pea igassesüdamesse! Suur tänukorraldajatele ja kõigile,kes aitasid kaasa sellepeo heaks korda-minekuks. Häid jõule!Reet JärvikFoto: Katrin Puutsa

J Õ U LU P I D U N OT T I N G H A M I S

2 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 13. detsember 2016

EESTI AVAS AUKONSULI ESINDUSE JERSEY SAAREL

algus lk 1 - U U E V A L I T S U S E K O O S S E I S

14. novembril toimus Londonisäriseminar, mille keskmes oli e-residentsus ning Eesti finants-tehnoloogia lahendused. Ürituse, millekoostööpartneriks oli City of London,avasõnad ütles suursaadik LauriBambus.Suursaadik Bambus rõhutas, etSuurbritannia referendum on loonudtäiesti uue olukorra, millega ettevõtjateltuleb arvestada. Samas ärgitas tamõtlema laiemalt ja leidma loomingulisilahendusi.„Kiiresti muutuvas keskkonnas tulebteha samme, mis veel mõni aeg tagasitundusid ebatavalised. Kindlasti tasubbriti ärimeestel täna mõelda Eesti e-residentsuse võimalustele,“ märkissuursaadik.

Äriseminari peakõneleja oli majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumimajandusarengu asekantsler ViljarLubi. E-residentsust tutvustas KasparKorjus EASist.Eestist osales 12-liikmeline äri-delegatsioon, kuhu kuulusidfinantstehnoloogia ja IT-ettevõtted,advokaadibürood, samuti Finants-inspektsiooni esindajad. Seminartoimus Briti-Eesti Kaubanduskojaärivisiidi raames.City of London on pikkadetraditsioonidega organisatsioonLondoni ajaloolises kesklinnas, misesindab mõjukat Suurbritannia äri- jafinantskeskust.VES / VMedia

Suursaadik Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigis Lauri Bambusavas Jersey saarel Eesti aukonsuliesinduse. Eesti aukonsul Jersey saarelon tihedate Eesti-sidemetega AuberonAshbrooke, kes töötab JerseylPlymouthi ülikooli Highlands College’ilektorina. Pidulikul vastuvõtul esinesklaveri-kontserdiga pianist StenHeinoja. Suursaadik Bambus märkisavamisel, et Jersey on väga huvitatudEesti e-valitsemise ja elektrooniliseidentiteedi kogemustest ning kinnitasvalmisolekut koostööks selles vallas.„Väiksus võib olla eeliseksdigiühiskonna rajamisel. Jerseyl onolemas ambitsioon saada digitaalseksliidriks ning soovin neile edu julgeteotsuste tegemisel,“ lausus suursaadik.Lisaks aukonsuli esinduse avamiselekohtus suursaadik Jersey valitsuseliikmetega, külastas finantsteenuste

järelevalvekomisjoni ja saare digitaal-teenuste keskust. Kohtumised kesken-dusid praktiliste koostöövõimalusteleidmisele.Auberon Ashbrooke tegutsebaukonsulina alates 2016. aastaseptembrist ning tema konsulaar-piirkonnaks on Kanalisaared. Aukonsulipõhiülesanneteks on Eesti kodanikelekonsulaarabi andmine ning majandus-ja kultuurikontaktide vahendamine.Jersey on suurim ja lõunapoolseimKanalisaartest. Saar kuulub Inglisekroonile ning Jersey valitsejaks onkuninganna Elizabeth II, kuid saar onomavalitsuslik iseseisva parlamendining õigus- ja finants-süsteemiga.Jersey ei ole Ühendkuningriigi osa egakuulu Euroopa Liitu. Saarerahvusvaheliste suhete jakaitseküsimuste eest vastutabÜhendkuningriigi valitsus.Eesti suursaatkond Londonis

Kaitseminister Hannes Hanso rahuldas22. novembril mereväe ülemamereväekapten Sten Sepperitagasiastumispalve.Mereväe ülem Mereväekapten StenSepper esitas kaitseväe juhatuseletagasiastumispalve ning võttis sellegavastutuse miinijahtijal „Sakala” suurelhulgal alkoholi ja sigarettide veo eest.Salakaubavedu on uurima asunudriigiprokuratuur.„Mereväe ülem astub tagasi sellelubamatu looga kaasnenud mainekahjutõttu, sõltumata sellest, kuhu algatatudkriminaalasi ja ametkondlik juurdlusvälja jõuavad,” ütles kaitseministerHannes Hanso pressiteates.

„Mereväekapten Sten Sepper seab omaotsusega tagasi astuda esiplaanilekaitseväe väärtused ja ohvitseri au.Eesti ohvitser peabki olema valmistäielikult vastutama oma vastutusalastoimuva eest,” lisas minister.Mereväekapten Sten Sepper jätkabteenistust kaitseväe peastaabisvanemstaabiohvitserina.Ka miinijahtija „Sakala” komandörkaptenmajor Ott Laanemets esitasseose sama sündmusega mereväejuhtkonnale avalduse ametikohameüleviimiseks.Mereväe juhtkond rahuldas kapten-major Ott Laanemetsa palve, endinemiinijahtija „Sakala” komandör jätkaboma teenistust mereväe koolis. EE/VES

EESTI MEREVÄE ÜLEM ASTUS AMETIST TAGASI

Eesti Kaitsevägi tähistas 16. novembril98. aastapäeva. Sellel puhul toimusKaitseväe kalmistul Vabadussõjaslangenute mälestus-ehise juuresvälijumalateenistus ja pärgadeasetamise tseremoonia.Teenistuse viisid läbi peakaplan majorGustav Kutsar, vanemkaplan majorAivar Sarapik ja kaplan nooremleitnantMeelis Rosma. Tseremoonia algasEesti Vabariigi hümniga ja lõpulauluksoli „Hoia, Jumal, Eestit“, tseremooniatsaatis Kaitseväe orkester leitnantSimmu Vasara juhatusel ja LauriKadalipp sõjatorupillil.Osalejate hulgas olid kaitse-struktuurideja –organisatsioonide esindajad,üliõpilaskorporatsioonid ja –seltsid,eruohvitserid ja veteranid,diplomaatiline korpus, sõjaväeatašeedjt. Õhtul toimus Estonias Kaitseväejuhataja kindralleitnant Riho Terrasekorraldatud pidulik kontsert ja vastuvõtt.Päevakohase kõnega esines EestiVabariigi president Kersti Kaljulaid jaKaitseväe juhataja Riho Terras.Leinaseisakuga mälestati hukkunudkaitseväelasi. Traditsiooniliselt kuulutativälja aasta ohvitseri ja allohvitseri tiitel.Aasta ohvitseri tiitli sai 2.jalaväebrigaadi ülem kolonel Eero Reboning aasta allohvitseri tiitli 1.

jalaväebrigaadi Viru jalaväepataljoniallohvitser veebel Mihkel Paalo. Aastaohvitseri ja allohvitseri tiitliga kaasnebrahaline preemia RiigikaitseEdendamise Sihtasutuse poolt. Samutianti üle auhinnad parimatelesõjateaduslikele uurimistöödele.Esines kaitseväe orkester peadirigentkolonelleitnant Peeter Saani juhatusel,Estonia poistekoor peadirigent HirvoSurva juhatusel ja solistid.Foto ja tekst: Peep Pillak

E E S T I K A I T S E V Ä G I 9 8

Samal ajal kui Eesti ja Soome uurivadEuroopa rahadega Tallinna ja Helsingitunneli teostatavust, lubabmänguarendaja Angry Birds endine juhtPeter Vesterbacka tunneli erakapitaligavalmis ehitada.Tallinna ja Helsingi vaheline tunnel onmiljarditesse ulatuv projekt, millevõimalikke majanduslikke eeldusi jamõju uurivad FinEst Link raames Eestija Soome pealinnad, kahe riigi vastavadministeeriumid ja Harju ning Uusimaamaakonnad.Uuringus on küsimärgi all kolmvõimalikku marsruuti – 1. TunnelHelsingi kesklinnast Viimsi poolsaarele;2. Tunnel Tallinna linna alt, nii et maapeale tuleks rong Ülemiste jaama

juures; 3. Tunnel kuni Naissaareni ningsealt edasi sild Tallinna.Samal ajal on riiklikele institutsioonideletekkinud konkurent – Angry Birdsimobiilimängude maailmas ajaluguteinud Peter Vesterbacka. Kui seni onräägitud, et merealuse rongiga saaksTallinnast Helsingisse umbes pooletunniga, siis Vesterbacka lubab 50 euroeest sõidutada Tallinnast Helsingilennujaama 20 minutiga."Kavatseme alustada 2018. aastal ningviie aastaga peaks tunnel valmis olema.Seega aastaks 2023-2024 saamerongid Helsingi ja Tallinna vahelliikuma," ütles Vesterbacka. Tema sõnularvestavad nad praegu 15 miljardisuuruse eelarvega. Investoreid otsivadnad peamiselt Hiinast.

"Krimmi teema on oluline. See onoluline nii kaua kui Krimm onokupeeritud ja seda ei tohi kariigikogu laualt maha võtta." ütlesRatas riigikogusUues valitsuses jagunesidministriportfellid järgmiselt:peaminister Jüri Ratas (Keskerakond – KE)välisminister Sven Mikser (Sotsiaaldemokraatliku Erakond – SDE)kaitseminister Margus Tsahkna(Isamaa ja Res Publica Liit - IRL)Rahandusminister

Sven Sester (IRL)

siseminister Andres Anvelt (SDE)majandus- ja taristuminister

Kadri Simson (KE)justiitsminister Urmas Reinsalu (IRL)ettevõtlus- ja infotehnoloogia minister

Urve Palo (SDE)haridus- ja teadusminister

Mailis Reps (KE)kultuuriminister Indrek Saar (SDE)maaeluminister Martin Repinski (KE)riigihalduse minister Mihhail Korb (KE)tervise- ja tööminister

Jevgeni Ossinovski (SDE)sotsiaalkaitseminister Kaia Iva (IRL)keskkonnaminister Marko Pomerants (IRL)err/ee/ves

Austria presidendiks saiAlexander Van der Bellen

Austrias  toimunud presidendi-valimiste kordusvalimised võitisEesti juurtega sõltumatukandidaat  Alexander Van derBellen. Bellen sai 53,6 protsenti jaImmigratsioonivastaseVabaduspartei kandidaat  NorbertHofer 46,6 protsenti häältest.Van der Bellenite suguvõsavalitses kord Pihkvat; nüüdterendab neile võimalus valitsedaka Austriat! Majandusteaduseprofessor Van der Bellen võikssamahästi kandideerida ka EestiVabariigi presidendiks. Tema ema AlmaSiebold (1907–1993) oli eestlane.Emaisa Julius Friedrich Siebold oli TartuÜlikooli lõpetanud eestlasest proviisor,kes 1905. aastal asus elama jaapteekrina tööle Pihkvasse.Van der Bellenite suguvõsa lugu.1763. aastal rändas HollandistVenemaale Van der Belleniteesivanem  Jakob. Jakobi poegAleksander oli oma isast laiemahaardega mees, tema nimega on seotudPihkva linna haigla ehitamine 1830.aastal. Tema pojapoeg, ka Aleksandr,sündis 1859. aastal ning temalgi on

oluline roll Pihkvaajaloos. Ta oliPihkva kubernerenne bolševikke.1919. aasta suvelta emigreerusperekonnagaEestisse.Koplis elukohamuretsenudBellenid olid vägaühtehoidevperekond,üksteist toetati

igal viisil, ka rahaliselt. Keskmine poegAleksander õppis Tartu ülikoolismajandust, ja oli 1930ndatel BritiÜlemerepanga Krediidiosakonnajuhataja. Vend Konstantin lõpetas Tartuülikooli 1937. aastal arstina. Vendadestsaid ka Eesti Vabariigi kodanikud.1941. aasta alguses Bellenid lahkusidkibaltisakslaste järelümberasumisekäigus Eestist Ida-Preisimaale. Tallinnamaha jäi vaid Konstantin. Pärast sõdatöötas Konstantin Bellen omal erialalehk arstina. Ta suri 1993. aastal90aastasena.Bellenid jäid Eesti kodanikeks kuni1958. aastani, kui nad said Austriakodakondsuse.

T A L L I N N - H E L S I N K I T U N N E L

A U S T R I A P R E S I D E N T E E S T I P Ä R I T O L U G A

Ä R I S E M I N A R L O N D O N I S

13. detsember 2016 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 3

E e s t i H ä ä l e t o i m e t u s s o o v i b k õ i k i d e l e s õ p r a d e l e j a t u t t a v a t e l e n i i k o d u m a a l k u i v õ õ r s i l r õ õ m s a i dj õ u l u p ü h i j a õ n n e r i k a s t u u t a a s t a t !

W i t h b e s t w i s h e s f o r C h r i s t m a s a n d t h e N e w Y e a r t o a l l o u r r e a d e r s , w h o h a v e s t e a d f a s t l ys u p p o r t e d u s .

Ants ja Tiina Aug Victorias,Hendrik ja Maali Aug Sydneys jaKristjan Aug TorontosSilvi ja John BillingtonAdrian ja Karin BlakeleyAstrid, Alexander ja Kristian EdwardsKalev EproHelga HeinastuSirje ja Eino IlmariA Jakobson abikaasagaVirge ja Nigel JamesLydia JärvikAndreas KahaElfriede KaselaLaura, Chris ja EmiliaEllen Kokk ja Kuno peregaTiina Kõiv, Krõõt Kidson- Petlem peregaEne, Iain, Kirstin ja Alasdair Kuusik-ForsythRein Laasna

Maimu, Tiiu, Bernie ja EimiLeidaIda LemsaluLya LeppikEllen MändElmar Maripuu ja Heli KivilahtKarin MasonReet ja ToomasEne Öpik Urve ja LembitHelgi ÖpikLiivi, Urve ja Lembit ÖpikIngrid PajoMaiu ja Enn PartInger RebasGunnar ja Maarja ReimanVello ja Helena RiikTiina SanfourcheLembit SelgisLinda M Silber ja Hillar RaatmaMalle Toom peregaKaljo Veelma

Kallid kaasmaalased,Head sõbrad!

Taas on üks teguderohke aasta läbisaamas. Kas 2016. aasta oli just sellinenagu 2015. aastal soovisime, seda saabtäna või aastate möödudes igaüks isehinnata. Küllap jagus sellesse aastassekõigile nii oodatuid ja põnevaid, üllatusitäis päevi kui ka ehk pisut ootamatuid jasamas julgeid väljakutseid pakkuvaidhetki. Just selline oli mööduv aasta kaEesti riigile ja saatkonnale Londonis.On hea meel, et aastaga oleme taasendale palju uusi sõpru leidnud ningreisides Ühendkuningriigi erinevaispaigus saame kuulda nii palju toredateestlaste tegemistest Inglismaal jaWalesis, Šotimaal ja Põhja-Iirimaal. Ühaenam tuntakse meie kultuuri- jasporditegelasi ningedukaid ettevõtjaid.Suur rõõm on tõdeda, eteestlased ja Eestimaasõbrad on omaigapäevaste tegemistekõrvalt leidnud aegatugevdada sidet kahe

riigi – Eesti ja Ühendkuningriigi – vahel jatutvustada meie kaunist, ühtviisipõhjamaiselt rahulikku ja samas kiirestiedasiarenevat Eestit.Jõulukuu on parim aeg kingitustetegemiseks. Parimaks kingituseks selleskiires maailmas on aga just aeg. Võtkemja leidkem aega, et suhelda omalähedaste ja sõpradega, tänada neidselle koostöö ja koosoldud aja eest, sestüheskoos on alati kergem jagada raskusining tunda rõõmu õnnestumistest.Lubage kogu Londoni suursaatkonnapoolt tänada kõiki Ühendkuningriigistegutsevaid eestlaste organisatsioone,tublisid üliõpilasi ja ettevõtjaid, kõikitegusaid eestlasi, aga ka teie lähedasi,sõpru ja kolleege hea sõna, lahketoetuse ning suurepärase töö eest, mida

olete Eesti jaoks teinud.Soovin kõigile kaunistjõulurahu, rõõmurohketaastavahetust, tervist,õnne ja kordaminekuid2017. aastal!Lauri Bambus,Suursaadik

I N G L I S M A A E E S T L A S T E Ü H I N GA B I S T A M I S E K O M I T E E L O N D O N I S

I E S „ T U L E V I K “E E L K L O N D O N I K O G U D U S

L O N D O N E E S T I M A J AB R A D F O R D I E E S T I K O D UL E I C E S T E R I E E S T I M A J A

L O N D O N I E E S T I S E L T SN O T T I N G H A M I O S A K O N D

Alguses oli Sõna jaSõna oli Jumala juuresja Sõna oliJumal.  Seesama olialguses Jumalajuures. Kõik on tekkinudtema läbi ja ilma temata ei ole tekkinudmidagi. Mis on tekkinudtema kaudu, oli elu, ja elu oli inimestevalgus. Ja valgus paistab pimeduses, japimedus ei ole seda omaks võtnud.Tõeline valgus, mis valgustab igainimest, oli maailma tulemas. Johanneseevangeelium 1:1-5.9Kristuse sünd sõimes on valgusetulemine pimeduse keskele. Rõõm imeüle keset kannatusi. “Olge rõõmsadIssandas” ütleb apostel Paulus meilePühakirjas. See on üleskutse meile, ollarõõmus, ka siis, kui argipäev on hall jatöine, kui tuleb elada maailmas, kusisekus ja hoolimatus on saanud normiks,kui tuleb elada oma elu vastuvoolu. Meieigapäevaelus on palju asju, mille üle

rõõmustada ja tänulikolla. Kui me mõtlemeJeesuslapsele ja Maarjale– mõelgem tänus kõikideperede ja laste peale ningrõõmu peale mida meie

pered meile valmistavad.Püha jõuluõhtu sõnum kõneleb meileMaarjast ja Joosepist ja Jeesuslapsest,aga ka sellest, kuidas ühtäkki kõik saabuueks: kurbus, lootusetus ja väsimusmuutuvad imestuseks, rõõmuks jasäravaks lootuseks. Kõneleb sellest, etelu võib saada uueks, et kurb võib leidarõõmu, sellest, et mured ei suuda mahavajutada seda, kes kõnnib oma eluteedkoos Petlemma lapsega. See kõnelebsellest, et kõik on võimalik sellele, kesusub. Igale ühele meist!Soovin teile jõuluajaks ja ka edaspidiseksusaldust Jumala vastu, tänulikku meelt,üksteisega arvestamist ja ühtekuuluvust.Rahu ja rõõmu teie kodudesse.Õp. Lagle Heinla

TALLINNA JÕULUTURGTallinna Raekojaplatsile saabus10. novembril jõulu-kuusk Raplamaalt.Tallinna Kesklinnavanem Alar Näämeütles, et pealinnaesinduslikuimajõulupuu valik eiolnud tänavu lihtneülesanne. Sobiv puuleiti RaplamaaltKäru vallastJõekülast. Sealkasvas mitte eriti kõrge, kuid igatikaunis kuusk Liivapõllu talu maal.Välja valitud kuusk onhinnanguliselt ainult 16-17 meetritkõrge, kuid selle puudujäägikorvab kohev ja tihe võra.Jõulupuu tuled süttisid koosjõuluturu avamisega 18.novembril. Tallinna jõuluturgon avatud kuni 7. jaanuarini.Tallinna jõuluturg on  tunnistatudEuroopa üheks kõige kaunimaksjõuluturuks. „Iga aastaga muutubTallinna jõuluturg aina uhkemaks.Kuninglikult kauni kuuse juurest

keset Raekoja platsi kulgevadkiirtena kaubalettide read, kusmüüakse üksteise võidu meeneid jamaiustusi," on öeldud Skyscannerireitingutabelis, mille koostajadasetasid Eesti pealinna jõuluturuteisele kohale.  Esikohal on jõuluturgBerliinis Gendarmenmarkti väljakul.Kolmanda koha hõivab prantslasteStrassbourg. Euroopa 15 kõigekaunima jõuluturuga linnadeedetabeli tippu asetusid ka London,Frankfurt, Viin, Nürnberg, Brüssel,Vilnius, Budapest, Praha,Stockholm, Köln, Kopenhaagen jaMadrid. sputnik-news.ee

2017. aasta on Eesti laste- ja noortekultuuri aasta, mille jooksul innustatakse lapsi ja noorikultuurist osa saama ning ka ise elamusi looma. Teema-aasta tunnuslause on “Mina ka!”ning aasta eestvedaja on Eesti Lastekirjanduse Keskus.Tunnuslause “Mina ka!” ning märksõnad iseolemine ja koostegutsemine kõnetavad katäiskasvanut, kutsudes üles mõtestama ning väärtustama last ja noort nii looja kui kapublikuna.Kultuuriminister Indrek Saar ütles, et laste- ja noortekultuuri aasta on ühtaegu suurepäranevõimalus ja samas vastutusrikas ülesanne asetada meie kultuurielus fookusesse justlapsed ja noored. “Laste ja noortega, meie sirguvate loojate ja publikuga, on väga olulinerääkida väärtustest, mitmekesisusest, järjepidevusest ja vastutusest. Ja mitte ainult rääkida– tähtis on ühiselt luua ja tegutseda,” rõhutas Saar. Järgneb lk 4.

Laste- ja noortekultuuri aasta väärtustab last ja noort nii looja kui ka publikuna

4 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk

Teema-aasta projektijuhtMarju Kask lisas, et eesolevaasta seob kultuuri erivaldkondi ning koondabmitmesuguseid ettevõtmisi.“Ees ootab väga põnevaasta nii väikestele kui kasuurtele. Kavas onsuursündmusi nagu noortelaulu- ja tantsupidu “Minajään”, Eesti Vabariigi 100.sünnipäevale pühendatudelamustuuri Laste Vabariik,aga ka väiksemaidkogukondlikke ettevõtmisi.Ootame kõiki teema-aastastosa saama ning häid ideidvälja pakkuma ja ellu viima,“rääkis Kask.

Alates 1. detsembrist onavatud teema-aastasündmuste ideekonkruss“50 ideed!”. Selle eesmärkon anda lastele ja noortelevõimalus eriilmelistealgatuste ja sündmuste abilmuuta oma kultuurieluveelgi sisukamaks.Lisainfot: www.minaka.ee.Teema-aasta põhjalikumsisu ja programm avanevadkodulehel 1. jaanuaril 2017.Marju Kask, Laste- janoortekultuuriaasta 2017projektijuht.Kultuuriministeeriumipressiteade

Laste- ja noortekultuuri aasta - algus lk.3

L O N D O N I E E S T I KO O L I L A P S E D J Õ U LU O OT E L

1. Ku idas jõu l uvana laste juurde saab?/ Kas jõu l uvana oskab lennata?

2. Mida eest lased jõu l ude aja l söövad?3. Mida sa jõu l uvana l t saada e i tahaks?

Jõuluvana, jõuluvanaKas sa oled mees?Sul on vaja, Sul on vajatrikki teha meie ees.

Siis sa pead, Siis sa peadmängima koos meiegaKui me tantsime ja laulamekoos põhja põdraga

Jõuluaeg, jõuluaeg,rõõmus aeg, rõõmus aeg.

Tuleb jõuluvana,toob ta meile kana.

Simona, 8a

Lume aegLume aeg, lume aeg,jõuluaeg, jõuluaeg.

Palju teed me joomeja piparkooke sööme.

Delisa, 6a

1. (Vanem õdesosistab: „Kelguga.“) Kelguga2. (Vanem õde sosistab kõrva:„Verivorsti.“) Lennart küsib„mis“ ja siis ütleb: Verivorst3. Duplo Lennart, 5a

1. Jah. Sellepärast, et tal onsaan, (Ema: „Kas saanid lendavad?“) jah.

2. Jõulutoitu.  (Ema: „Mis see jõulutoit võiksolla?“) Võileiba. (Ema: „Kui jõuluõhtul pere laudaistub, kas siis hakkavad kõik võileiba sööma?“) Ei!(naerab) Vorsti, pastat. Mitte sinepit, sinepit eitohi keegi süüa, see on  (Ema: „Kas midagimagusat ka?“) Kommi.3. (Peale väga pikka mõtlemist) Sidrunit. (Ema: „Kasveel midagi?“) Riideid. Ma ei taha riideid. Mul

on nii palju riideid. Linda, 4a

1. Ta tuleb kelguga2. Verivorste3. Roosa kleiti

Epp, 8a

1. Kelgu peal ja mis see olija need väiksed loomad, kes lendavad,

ja ta kõnnib maja katuse peal, kui on öö2. Ei tea, aga mina söön piparkooki3. Midagi igavat, nagu .... pliiatsit, aga minatahan saada jõuluvanalt midagi ägedat japõnevat (noorem vend Ace ütleb: „Minaka.“), mida ma saan kasutada, nagu raamatvõi Kapten Ameerika mänguasi (nooremvend Ace: „Mina ka tahan seda.“).

Marko, 7a (elab Eestis, aga praeguAmeerikas)

MARKO 7a

1. Jõuluvana ise ei oska, agakoos saaniga saab lennata.2. Mandariine, kommi ja kana.3. Uut emmet või issit ja...

kohvikut või restorani või pubi,sest need oleks liiga suured

kingitused.Eliise, 5a

1. Saaniga2. Verivorsti, kartulisalatit,

kõrvitsasalatit, kartulit, hapukurki3. Sipelgaid Toomas, 9a

1. Saaniga2. Verivorsti, kapsast, kartulit ja

kõrvitsat3. Näiteks halba, nagu unenäodja halbu asju ja lihtsalt halbu

mõtteidOla, 8a

1. Saaniga2. Liha, kõrvitsat, kartulit,kartulisalatit ja muid asju

3. Siukest asja, mida sa kasutad, etlõket teha Erik, 8a

1. Kelguga2. (Vanem vend sosistab:„Piparkooki.“) Piparkooki

3. Pliiats, aga ma tahan jõuludekssaada mänguasi

Ace, 4a (Ameerikast)

1. Saaniga japõhjapõtradega

2. Jõulusööki: kapsast, liha,kartulit

3. Ma arvan, et mullesobivad kõik kingitused

Lola, 7a

1. Saaniga2. Verivorsti

3. Puldiga dinosaurustTormi, 4a

1.Põhjapõtradega

ja saaniga2. Liha, kana3. Ma ei teaIndrek, 7a

LISA 6a

ARABELLA, 9a

Foto: Ly Tuubel

Foto: Toomas Ojasoo

Auto võti

Vorst, piparkook, sült

See on tüdruk jõuluvana

K A L E I C E S T E R I STere jõuluvana.Loodan sul oli hea aasta.Ja mina olen olnud väga tubli.Kui sa saad mulle jõuludeks paluntuua naljaraamatu ja raamatu sellest kuidastänava peal ohutult hea olla. Ja ma tahaksmasinat mis teeb minu magamistoa korda.Armastusega, Anna-Kaisa Sadler (5a)

Homme tuleb jõuluvanaÄkki mina ei taha kanaIgapäev keegi kirdabDiivani peal keegi harjutabPiparkkoki palju söömeUhel päeval jatame töö meHane reas ei pea olemaIssi hakkab luuletust lugema

RÕÕMSAID JÕULUPÜHIJA

HEAD UUT AASTAT

13. detsember 2016 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 5

Here is a Christmasrecipe with adifference - usetraditional EstonianChristmasingredients to makean interesting pie tobe eaten over thefestive season.500 g puff pastryFilling:350 g sauerkraut200 ml meat stock125 g baconsalt, sugar2 eggs200 ml whippingcream100 g cranberries

Fry bacon on the bottomof the pan, addsauerkraut and stock,season with salt andsugar and let cook untilthe sauerkraut is soft(approx. 45 min).Preheat the oven to 200C. Press the dough intothe bottom and sides ofthe pie pan and spreadthe sauerkraut filling ontothe bottom. Beat eggsslightly, add whippingcream and pour over thesauerkraut filling. Addcranberries. With theremaining dough, make abraided edge to the pie. Bake for 35-40 minutes.

7. detsembril kuulutati Los Angelesesvälja 56. Grammy auhinna nominendid,kelle hulgas on kolm eesti muusikut:Tõnu Kaljuste, Arvo Pärt ja NeemeJärvi, kõik mitmes kategoorias.Nominentide seas on ka plaadifirmaECM produtsent Manfred Eicher, kes ontöötanud aastaid koos Arvo Pärdi jateiste eesti muusikutega.Arvo Pärdi “Adam’s Lament” onnomineeritud kolmes kategoorias:parima nüüdismuusikateosena, parimakooriesitusena ning Eicheri puhul esiletõstetud plaatide hulgas. Mainitudplaadil esitavad Pärdi muusikat EestiFilharmoonia Kammerkoor, Sinfonietta

Rīga,  Tallinna  Kammerorkester,  LätiRaadio koor, Vox Clamantis, solistid TuiHirv ja Rainer Vilu ning dirigent TõnuKaljuste.Kaljuste on nomineeritud ka parimaooperiesituse kategoorias (StåleKleibergi ooper “David & Bathsheba”).Parima kooriesituse ja orkestriteosekategoorias kandideerib Kurt Atterbergija Hubert Parry teosed salvestanudNeeme Järvi.Grammy võitjad kuulutatakse välja 26.jaanuaril Los Angeleses StaplesCenter’is.Nele-Eva Steinfeld, muusika.ee

C H R I S T M A S R E C I P ESauerkraut pie with bacon and cranberries

Eesti Kirjandusmuuseum tähistas 16.novembril luuletaja Betti Alveri 110.sünniaastapäeva konverentsi ning BettiAlveri käsikirjade ja fotode näitusega.Rutt Hinrikuse koostatud näitusel ontervikuna välja pandud luulekogu"Elupuu" 1943. aastal valminud käsikiri.Kauni käekirjaga vormistatud käsikiriokupatsioonide tõttu aga trükki eijõudnudki. Samuti saab tutvudaharuldase vihikuga, milles Betti Alvervalmistas ette oma 1976. aastal ilmunudnovelli "Kõmpa". Seal on näha Alverileomast sõnamängu ja keelerõõmu.

"Betti Alver on meie suurimaidluuletajaid ja tema luule on aegumatuväärtusega. Iga põlvkond leiab sealtmidagi enda jaoks. See ei ole nii, naguvahel olen mõne noore inimese suustkuulnud: ah, klassik, ah, tolm on peal,ah, kivistunud kuju. Võib-olla kasellistele lugejatele ja sellistelearvajatele vastuseks on ikka ja alati heajällegi Betti Alverit meelde tuletada,"ütles kirjandusmuuseumi toimetajaKristi Metste.err

Arvo Pärt, Tõnu Kaljuste ja Neeme Järvi on Grammy nominendid

Betti Alveri 110. sünniaastapäeva tähistati näitusega

Filmi keskmes on tulistamisetagajärjel koomasse langenudtäiskasvanud poja eest hoolitsevnaine, kes seisab silmitsi terveväikelinnatäie inimestega, kesüritavad tema pojaga juhtunudmõistatust lahendada.Aga ühes Eesti väikelinnas, kuskõik teavad kõiki ja kõike, väljaarvatud seda, mis toimub neil otsenina all, võib ka maailma kõige kohmakam kuritegu jääda lahendamata.Režissöör Kadri Kõusaar, (parima režissööri auhind Pimedate ÖödeFilmifestivalil Tallinnas), peaosas Tiina Mälberg.

Eesti Oscari-film Ema (“MOTHER”)

Glasgow ülikoolis toimus Eesti kudumise õpituba

Detsembrikuu esimese laupäeva pärastlõunalkogunes Kesk- ja Ida-Euroopa õpinguteseminariruumi 19 kudumishuvilist, kelle hulgasoli nii algajaid kui juba oskustega kudujaid.Õpetas ja kogemusi jagas käsitöömeister KadriKaasik, kes elab Dundees. Õpitoas saidhuvilised selgeks mitmeid kudumisnippe ja –tehnikaid. Eelolevatele jõuludele mõeldes saidsoovijad kududa endile kindakirja kaunistusegajõuluehte.Huvitav on see, et algatus selline ürituskorraldada tuli noorelt hiinlannalt QiaoyunSophie Peng, kes tahab kirjutada GlasgowÜlikoolis magistritöö eestlastekudumistraditsioonidest ning nende tähtsusestidentiteedile. Sophie õppis mullu Beijngiülikoolis eesti keelt ning tema kudumishuvi saialguse tänu sealsele eesti keele ja kultuurilektorile Ilona Tragelile, kes korraldas oma tudengitele kudumisklubi.Kudumise õpitoa osavõtjate hulgas oli mitmeid kohalikke eestlasi, nii üliõpilasi kuiväljastpoolt. Kõige kaugemalt tulija oli Aberdeenist.Kudumise vaheajal maitsesid osalejad, kaeraküpsiseid, piparkooke ja kama.Kuna üritus õnnestus väga hästi, on kavas seda lähiajal korrata.Lea Kreinin

Välisministeerium tunnustas kodaniku-päeval laias maailmas Eesti eestkõnelevaid rahvadiplomaateVälisministeerium  tunnustas 26.novembril kodanikupäeva puhulaukirjaga rahvadiplomaate jakodanikuühendusi, kes on andnud omapanuse Eesti tutvustamisele maailmas.„Mul on hea meel, et Eestil on palju häidsõpru, kes seisavad laias maailmasEesti eest ning aitavad tutvustada meierahvast, riiki ja kultuuri,“ sõnasvälisminister Sven Mikser. „Ma tänan jatunnustan kõiki, kes on oma panuseandnud ning soovin neile jätkuvat indu,“lisas ta.Välisministeerium  annab rahva-diplomaatia aukirju kodanikupäevalvälja seitsmendat korda. Aukirja saabinimene või kodanikeühendus, kes onvabatahtlikkuse alusel pikaajaliselt jasilmapaistvalt panustanud Eesti riigi heamaine loomisesse oma asukohamaal.Välisministeerium tänab ja tunnustab:Kanadas - Roman Toi, sajandipikkuseeesti kultuuri ja mõtte loomise jahoidmise eest siin ja sealpool Atlandiookeani.Taanis - Filip Dalthur Rasmussen.

Eesti Selts Luxembourgis.Eesti Päevaleht Stockholmis.Leedus - Merle Paats ja Vilmar Paats.Peterburis - Pyotr Zaitsev ja OlgaBelik.Soomes - Sanna Immanen ja KirsiBongwirnso.Prantsusmaal - Touraine-Balti sõprus-selts, Amélie Barthélémy ja JonathanHuffstutler.Norras - Øyvind Rangøy.Lätis - Riia Eesti Kool.Maltal - Ingrid Eomois.Ülle Toode ja Gianni Glinni - Eesti jaItaalia kultuurisidemete tugevdamine.Tanel Beeren, pikaaegse eesti kultuuritutvustamise eest.Gennadi Gramberg, aktiivse tegevuseeest IHRA Eesti delegatsioonikauaaegse liikmena.Kodanikupäeva tähistatakse 26.novembril, kuna sel päeval 1918. aastalandis Maanõukogu välja määruse Eestikodakondsuse kohta. Kodanikupäev onpühendatud Eesti kodanikule, temaõigustele ja kohustustele ning selleeesmärgiks on teadvustada kodaniku-staatust ja tõsta kodanikuuhkust.delfi

V ä l i s m i n i s t e e r i u m t u n n u s t a s r a h v a d i p l o m a a t e E N G L I S H S E C T I O N

S p o r tEestis nimetatakse juba aasta parimaid sportlasi. Kergejõustiklastest said selleau osalisteks kaugushüppaja Ksenija Balta ning kettaheitja Gerd Kanter,tennisistidest Anett Kontaveit ja Jürgen Zopp, jalgpalluritest rahvusmeeskonnakapten, Liverpoolis palliv Ragnar Klavan. Enn Hallik

What’s been happening?Apart from Christmas events other news has hit the headlines, for instance thestanding down of the head of the Estonian Navy (p. 2). There have, on the otherhand been more positive items to report. These include the opening of anEstonian consulate in Jersey (see below), a business seminar in the City ofLondon organised by the British-Estonian Chamber of Commerce and theextension of the runway at Tallinn airport. The airport now has the longestrunway in the Baltic States measuring 3480 metres. British news recentlyreported that school league tables showed Estonia ahead of England, Scotland,Wales and Northern Ireland in mathematics and science subjects.On the cultural front Arvo Pärt, Tõnu Kaljuste and Neeme Järvi have beennominated for Grammy awards, as has the Estonian film ‘EMA’ (mother) inthe Oscar awards. The Estonian foreign ministry has also given awards toEstonians and others living outside Estonia for their work in maintaining ahigh profile for Estonia. The first name on the list is Roman Toi whocelebrated his hundredth birthday tis year. Roman Toi is a well knowncomposer and conductor.The Office of the Estonian Honorary Consul in Jersey was formally open byAmbassador Lauri Bambus in November. The Consul is Auberon Ashbrooke, alecturer for Plymouth University. Jersey, which is not part of the United Kingdom,and known as a ‘tax haven’ has ambitions to become a digital leader likeEstonia.Estonia has also featured at the top of a table of the cheapest European cities inwhich to live. Tartu topped the table and was described as a beautiful city, notingits status as the "intellectualcapital" of the country.Tallinn in fourth place,behind Porto andThessaloniki, was praised forliving costs which areincredibly cheap, consideringit is the political and financialcapital of Estonia.Photo: REE choir singing atthe London Christmas event.

Eesti Elu (Kanada)Maia Kirs *10.02.29 Orajõel; †16.09.16 VancouverisHelve Kuus *09.12.31 Tartus; †18.10.16 Barries, OntariosIlmar Birk *23.08.22 Mäetaguse vallas; †03.11.16 Torontos (T)Ernst Vähi *29.03.23 Järvamaal; †07.11.16 (T)Asta Kaljuste *22.09.27 Tartus; †08.11.16 (T)Maret Lepik (Valgma) *19.02.17 Valgas; †09.11.16 (T)Asta Höövel (Kuvastu) *10.05.17 Pärnus; †13.11.16 (T)Kersti Jürisalu Kimmel *10.07.38 Pärnus; †15.11.16 BarriesViia Hangright (Virkus) *28.03.43 Eestis; †17.11.16 NiagarasRiho Väliste *11.10.17 Paides; †21.11.16 (T)Rael Lomp (Jaanson) *20.12.32 Viimsis; †23.11.16 (T)Lehti Poolake *24.03.17; †27.11.16 (T)Juuli Jõgis (Martinson) *27.07.19 Pärnumaal; †29.11.16 (T)Juta Jaerv (Mets) *28.04.19 Vändras; †26.11.16 (T)Eesti Päevaleht (Rootsi)Karin Holm *11.02.21 Tallinnas; †30.10.16 Stockholmis (S)Benita Birkenfeldt *16.08.21; †01.11.16Jaan Viira *07.04.21 Tali, Eesti; †01.11.16 (S)Enno Penno *22.04.30 Tallinnas; †16.11.16 (S)Vaba Eesti Sõna (USA)Lembit Kald *02.02.23 Eestis; †29.10.16 New YorgisErgav Nils Ellram *10.02.27 Tartus; †28.10.16 Minnesotas

Leinateated teistest eesti ajalehtedest

†Lahkus minu kauaaegne hea sõber ja

imeilusa lauluhäälega tenor omaaegsestmeeskoorist

ELMAR (JÄNKU) JÄNESLeinates ja heietades vanu mälestusi

TOM (Toomsalu)

Eesti Hääl soovibsünnipäevalastele õnne

19. dets Helgi Alam24. dets Robert Haidak29. dets Linda Lembra30. dets Lynn Haidak1. jaan Helgi Öpik3. jaan Evi Vink6. jaan Ingrid Williams (juubilar)11. jaan Ants Aug14. jaan Meeri Jeckalejs

Sündinud22. dets 1868 Jaan Tõnisson24. dets 1843 Lydia Koidula26. dets 1803 F R Kreutzwald

26. dets 1953 Toomas-Hendrik Ilves30. dets 1962 Paavo Järvi1. jaan 1799 F R Faehlmann2. jaan 1890 Henrik Visnapuu7. Jaan 1916 Paul Keres7. jaan 1887 Oskar Luts9. jaan 1891 August Gailit

Surnud21. dets 1982 Ants Oras26. dets 1933 Eduard Vilde31. dets 1949 Raimond Valgre5. jaan 1977 Artur Adson8. jaan 1954 Eduard Wiiralt9. jaan 1945 Jüri Uluots11. jaan 1909 K.A.Hermann

13. jaan 1907 Jakob HurtMälestame lahkunud Inglismaa

eestlased19. dets 1998 Salme Aareandi21. dets 1990 Are Helbemäe25. dets 2009 Kalju Toom, IEÜ juhatuse liige1. jaan 1985 Liki Toona, lavastaja ja näitleja1. jaan 2012 Tamara Maripuu, LESi esinaine4. jaan 1970 Kapt. Ilmar Kaasik, sõjaväelane8. jaan 1999 Adolf Hanssoo, E.E.L.K esimees Londonis13. jaan 1997 Rene Beermann

JÕULU- JA NÄÄRIKUU

EESTI HÄÄL - ESTONIAN NEWSPublisher - Association of Estonians in Great Britain

Toimetus - Reet Järvik ja Toomas Ojasoo;Korrektuur - Tiina Kõiv.

Esindajad: Lydia Järvik (Bradfordis), Ida Lemsalu (Londonis)Tellimis aastaks: £18; Välismaale £27; Eestisse: £20.

Leinakuulutused - miinimum £12Ühisleinakuulutus - £4.00 isik; £5 perekond.

Tšeki saajaks märkige “Estonian News”,4 Briar Gate, Long Eaton, Nottingham. NG10 4BL.

Tel: 0115 877 6877e-mail: info@eestihaal.co.uk

Vaated Eesti Hääles avaldatud artikleis ei tarvitse alati ühtudatoimetuse seisukohtadega. Iga artikli eest vastutab

allakirjutanu. Toimetaja võib teha muudatusi ilma autori loata.Printed by Diamond Print, Long Eaton, NG10 4HN

Elmar Jänes sündis 22. septembril 1922 Eestis;

EESTI VABARIIGI AASTAPÄEVATÄHISTAMINE 2017Bradfordi Eesti Kodu Klubis

laupäeval 25. veebruaril 2017.Londonis - Westminster Cathedral Hallis

BRADFORDI EESTI KODUKLUBI

8 Clifton Villas, BD8 7BY. Tel: 01274 544221info@eestikodu.co.uk;

www.facebook.com/EestiKoduTraditsiooniline jõulupidu

laupäeval 17. detsembril kell 16.00Tuleb külla jõuluvana.

Ta toob kingitusi ja kommikotte lastele.Laste registreerimine on vajalik.

Lastevanematele teade - jõuluvana kottimahub ainult üks lisa kink iga lapsele!

Come and celebrate Christmas atthe Estonian Club in Bradford.

Eesti Kodu baaris on müügil eesti õlled jteesti joogid

EESTIKEELNEJÕULUTEENISTUS LONDONIS

Rootsi luterlikus kirikus Londonis.pühapäeval 18. detsembril kell 14.00

Teenib - õp Lagle HeinlaLaulab Londoni Eesti Seltsi segakoor

Teenistusele järgneb kohvilaud.6-11 Harcourt Street, Marylebone, W1H 4AG.

(metroo: Edgware Road; Marylebone)

Stockholmis suri 16. novembril 86-aastasena Eestikunagise eksiilvalitsuse teedeminister, haridusministrikohusetäitja ja peaministri asetäitja Enno Penno.Penno sündis 22. aprillil 1930 Tallinnas. 1944. aastalpõgenes ta koos vanematega Soome ja sealt edasiRootsi, kus lõpetas ülikooli tehnikateadlasena. Ta töötaskülalislektorina USAs Illinoisi Ülikoolis, samutiStockholmis Kooperatiivide Liidus, kinnisvara- jalinnaehitusametis.Aastatel 1962–1964 oli ta Eesti teedeminister jaharidusministri kohusetäitja eksiilis. 1990. aasta märtsistkuni 1992. aasta oktoobrini oli ta peaministri asetäitjaeksiilis.Penno oli aastatel 1955–1994 ka Eesti DemokraatlikuUniooni liige, peasekretär, Rootsi osakonna esimees jakeskjuhatuse esimees. Samuti oli ta tegev EestiRahvusnõukogus, Eesti Rahvusfondis, Eesti Komitees,Eesti Laenu-Hoiu Ühisuses, ajalehe Teataja Ühingus,Eesti Teaduslikus Seltsis Rootsis, Eesti Skautide MalevasRootsis ja Eesti Üliõpilaskonnas Rootsis. Aastast 1953kuulus ta Eesti Üliõpilaste Seltsi. (PM/EE)

I N M E M O R I A M - E N N O P E N N O

†Lahkus Abistamise Komitee liige

ASTA RANKsünd: 12.03.1925 Aasveressurn: 09.10. 2016 Londonis

mälestadesAbistamise Komitee Londonis

Dear ReaderThe year 2016 is drawing to a close. Christmascelebrations have already started with Estonianevents in London, Nottingham, Edinburgh andLeicester. Reports of two of these are carried inthis month’s issue of Eesti Hääl.2016 has been, however, a turbulent year inmany parts of the world. Many political changeshave taken place, most notably in the USA withthe election of a new president, regarded bysome as a maverick. In Great Britain areferendum vote resulted in a mandate to leavethe European Union. This result sent tremors toEU countries, including Estonia, with regard tothe movement of people seeking work in theUK. The number of Estonians working here isvery small in comparison to the numbers fromother EU countries, especially those whichjoined the EU in 2004. Irrespective of thenumbers, many Estonians have contributedsignificantly to economic developments in thiscountry.Changes have also taken place in Estonia witha new President, Kersti Kaljulaid, taking up herpost last month and more recently a newgovernment after that of Taavi Rõivas suffereda vote of no- confidence in parliament. The newgovernment led by Jüri Ratas is shown on page1. One of its main tasks is to ensure theprotection of Estonian independence and

democracy. To achieve this they are receiving assistancefrom NATO, with Great Britain sending 800 soldiers in thenew year. Recently the Estonian Defence Force(Kaitsevägi) celebrated its 98th anniversary (p. 2). Aleading candidate in the French Presidential electionsnext year is Francois Fillon, who has previouslyexpressed a significant degree of admiration for VladimirPutin and Russia.Elections have also taken place in Italy and Austria. In thelatter Alexander van der Bellen became President.Though with a Dutch name van der Bellen has anEstonian background. His family lived in Pihkva from 1763before moving to Tallinn after the Russian revolution. Hismother was Estonian and the family lived in Estonia till1941. With that background Alexander can apply forEstonian citizenship. Could he have become president ofEstonia?As Christmas and the New Year approach we should alsolook forward to more peaceful times. In Tallinn theChristmas market opened on 18 November and closes on7 January. Naturally this will be a large attraction forchildren, for whom Father Christmas bringing presents isvery welcome. Children from the Estonian School inLondon and Leicester have contributed to this issue withshort poems and a long list of presents!2017 will also be a year of preparation for the celebrationof the centenary of Estonian Independence in 2018. Thiswill be a major event for Estonians, whether in Estonia orwidely dispersed overseas. There are many people in thiscountry with Estonian roots who have, over the years,gradually become more distant from the Estoniancommunity. This applies both to people born here but alsothose who have come here more recently. It is essentialthat Estonia advertises itself in the current global world.Let’s see how we can help.Wishing you a tranquil Christmas, an enjoyable NewYear’s Eve and a successful New Year.Eesti Hääl - Estonian News

J Õ ULUÜRI T USED

6 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 13. detsember 2016