muusika. - DIGAR Eesti artiklid

£*. 34.

vi

,000 Emh.

ja wastu, ja nimelt:iksuga künni 80-ne

litused teatud tähtajalendi poole lähemate

ita, Rüütli <fn. ia .1): J. Sarap, Mflnnlmöiiat*it Pank, jaoskond,lonstantünl Uin. 8.ts.ildeberg. Moskva tiin. 27.Fuchs, Harjutuse tfln. 4.

»i«ist, saastamist ja shaarimist wuned

> kohta.»bergi raamatukauplus jöaa »Wtrivi* el.

soowib Saaremaa raunal ehitusel>lewad

aewa osta ehk selle»sanikuks astuda ?!h?mad teated saab weunattte

ttitub^te «ahetaliwse kostmist. LaiIfitt. nr. 36.

|riginaal Saxonia": ja odawamad 20—30% wvrra. WtBMA.Osa--.EStoonia^ II,

ima T, Ä."—6tmeont tä«. ur. \, 0tortoa#:Ihnlga.wiifi: Tallinn. MerepuieS:ee nr. 12Majatakse ageute igasse lw»a.

indi-kerijaidwkh) ia eht Saksamaa lwdilii»^

MTrska, W. PSrau m. nr. 20, Kt. 4-

lmistnd

!s nähkub), Pi»s»U««hk», wZljamaa» m irottms sh«wr°.. kr.o«.,

Il>fu. Weesaapa woorsumid.I,°m<>°-n-ha,t. jalouSufid mee»Ktalame»««e kollaseid s«apaid

W«»» Wir» tS«.~ nr* S. Könetr. 12*83»

VKD»et»»»id Ida 10—12, 6—fToimetuse telefon xx. 309

walwet. „ 667Telefeui «. erakorterites:

Vutaimetajel «. «Svastuta» t owetajal . SS4WmuuMto sfttt . mArtjuhtt 461

rr,1

WABA MAAIlmub iga ptetoa hommikul.

— JtCfS wumttea STellimise hi»d:

3 m . . 225 . . 20i.-SLYcmaal» 100 moxts dm».

■b ftmtlutufte hwmtd: «-»»Ztuulutuse küljel 1 weerul 3 mk. mm-lehe eesotsas S mk. ja teksti keskel6 arü millimeeter teksti «ee» WWM

Aodresfi ammmwe 10 marka.

ftOttto* Aa»j» tfau «. 43» ««atud Ielo 8—5. XtkfM «. 310Arijuhatus. ja arvepidamine PM «». «». «4^». Teles»» a*. 363i Ärijuhi löveumwd kella Oi»N.

Arvwwset Sra anda kella v-ni p. I. il«»«ise eel»«ewal. Xartvttaatata jssmed UftNrj-d vma seRekohase svowtta Ml ei tzotta.

KMmMk mmm* mmpiali TUTpaflTaatsrWi ffnflmrttflfs ja teised lehetevmisw waslmsUjtd.

«Mess kirjadele ja rahafa-d«t>Mck- »«a»a Vtmf TaVuaas.

Rr. 35 (640) Keswädalal, 9. weebruaril 1921. a. 4. aastakäik.

Ah« SrkamtSaja Eesti rewolutsiouSSri terwitu» Ee»» iseseiSwusetunuistamise puhul.

Eesti T--rwitajateLhisuste Keskühisus suurem saadetus sihkrutsaanud, mis SS-margalise uaeia-hiuuaga müügile lastakse.

<. Tarw.-üh. Kestühisuse 1921. a. jaanuarikuu läbimüük 16 milj.420 tnhat itta?ta*

Zlued loso-margalised kassatShed lastakse täna WSlja.Riia linnas 17,500 abttsrwitajat last.Gtandinaawia riigid de jure tnnnistamisep LStile ametlikult tea-

tanud.Läti maaUtvnstnitn W. Pvrwiti SS-a. tnnftnitu jubtleum RiiaS.UhiSri gid kawatfewad Ameerikast lOö.dOO wenelast kodumaale saataLtropotkin sari 8. weebruari õSsel Moskwas.PosttüheadaS Latwia ja Wenemaa wahet awatakse tvlewal nädalal.Pariip otfnSte waStn walitkeb kogn Saksamaal ürew meeleolu.Saksa walitsus ametliku katse Londoni konWerentstle saanud.

Teislpäewal, 8. weebr. s. kell lU9 hom. lahkus meie unustamataametiwend ja sõber

Eesti tunnistajad de jnre.

mi U Aleksander PodrUk.SQgawas leinas

PSrmi Ilnon Qbls-realSQmnciaslaint opetelciL

in TiiuttVaa$a, Suomi,

valmistab |a müüb, oteekohe kauba*ladust tolmetatawaks» kõiksuguseid hästi

tehtud trikoo- ja wlllakuduiti^e teoseid:alusilideid, sweaterid, willasärke, meeste ja

poiste spordi- ja suwesärke, naisterahwaste,meeste ja laste sukke, naisterahvaste

willakuube, pearäti kuld j. t. j. tLigemaid küsitlusi ootab ktijalikult wõi isiklikult

Tasuni'"'Vaasa, Suomi.

Riimi MaKoiiRfl rühina

koosolek

Liitriikide konwerevtS PariifiS.JStujad pcchemp. pare»poole reaS: Bonm, krohw Ssorza» lord Curzon,

Bnand, Barthou, Berchelot ja IaSpar.

.MllMÜ" KAS1N9SAAL w _iitlttmiHillllllUIIIIUItMillHUIUItlIHniUUUIIUIIUUlllUMUIIUilttlUIIII W Iga paew

KONTSERT-SOIREEKaastegevad: pr. Pinna. Berting, Wlrkhaus, WöUer.H-d P. Pinna. Kurnim, Kikas. Bullerlan, B. Hansen,SdIHk. Oms, MAiler, Lauter, Tondo, Estoonla kwartja Maria teatri tantstad A. Gu Nikltln ja S. AnowitzkL

Miiusika algus kell Vs9 õht. Soiree algus kell 10 6hl

Draamateatris. ■■■ Draamateatris.^ Kesknädalal, 9. weebruaril s. a. 1 "• '■

Wera Bertingikunst - ta nts u - ohtu

Statja Aldo j. Mai Walerl kaattegtwusel.Alg»« kell Va Sht. n PSäfetShed 800—50 mk. :: EtelwSSi Dra-m-wltti talfaf.

Jflioeaed". - Jardin d'Hiver.Estmeseklasfi kabaree.

8. NedruM peale M mis mimiAõigeparemate EeSti kui ka wäljzmaa kunstnikkude osawõtmistel. Programmi» efi-newad: Kõigil« tunwd naljahammas hrs Paul Piuua, publikumi vailapsedMareel et Reuee, õhukuningad vcunad Liandro, tantsijanna m-lle Belllua,lüürik!, kauljannc: Holewo-KaNuskaja, WoLiresenskaja, ekstsentr. tantsud OÜy jaMolly ja palju muud huwitawat. Muusika alguS 1 8 öht. Programmi algus kell lv Sht.ffifi Rumeenia orkester paremate solistide kaastegewusÄ. DM

„Waba Maa"tellimist wvtawad wastukõik Wabariigi post-kontorid.

Eeelteade: Pühapäewal, 13. weebruaril s. a. publik. pailaSte Eelteader

Mareel et Rene tuluõhtu.Laudade peale ettetellimised on alganud. —

m tüm UII5 p. l. Toompeal, rühma rmmndeS.Aõigi ilmumine tarwilik.

ZuhatuS.

Wann. adwokaat

l Nr. 9. Rataskaewu tan. Nr. 9. |M. Sikka»I MSEt

/■ i lill Govwitan omaP. Ruubel l m saaBilagglisest

w»taB ttnttu k°h!«-»j<ide, nfiüb i W "» Tm LlSlte ««"iaiüMa Vrt-6 igap-ew. J-aoi l-w. nr. s. krt. Z. "" "* aUlKõnetraat 681.

v. 1 .SPORT" - LIUiÄLl.Tosm-WaeStekooR tän. nr. S.

»-s«»Sdalal, g. ja n«ljapS«wal, tv. skp.

muusika.«Usu* t«a v.7 p. u

oma tõökojaS tehtud saapaid jaNngi. SSS headuse eest tSie-iil vastutus. Kingseppadele häid

raudirattaid meister Kiwi töö.

»» ipf8iww"^ie|

9. weebruaril s. a.>?uaril s. a. :: Eeskava kordamine publikumi tungival soomi^

Jüri Rumm"_

J. Mtua knmin..kotndõdis. Tüki huwitawat sisu paljud juba Lesivad. Ainult ütleme, et tähead.tükk kantakse ette 9. skp. paljude soowil (wSljasp. järjekorda). Sellega siiS, kes näinud, ehk

GkwertZsfement»weel uüinud ei ole, ruiaku.

— Nagu igakord — palju uu t ja Imwit. Ligemat «LLrUehitt»

GRAND HARINAS»■ ■ KesKnädohü, 9. veeüraara.

| Nr. 9. Rataskaewu tan. Nr. 9. |

Jifl 1011" kuulutusedleiawad

igale Poole teed,sest „Wab« Maa" on kõige loetawam leht.

»»Maadl«Ste Wõistl. järg auhindade peale. Täna maadlewad: 1. paar: Kade raud-»elso»i

tvaba-wSitl. Must MaSke — Radko-P^rowttsh. 2. paa?: Zaatt Karu — Erdmam». Tähead.:7. weebr. wõitiS Kzru Jaan Erdmanni wiluaspoo! mathi, mida jurid ei tunnista. WvitluS peab korratudsaama, ja kui Karu Jaan wõidad, saab ta juhatuse poolt S00 mk. S. paar: Walge Maske — SUbia»

Eelteavet Neljaptlewal, 10. weebr. Neeströmi wiimaue tuluvhtu. EetteaderSkraauU: Wiimased päewad, keS et ole nSiuud, rntaku. «kvaa»tt.

„Krahw Monte-Kristo44

1. seeria, 8 jaos.Cfestatfe algus kell S ttt» n Maadluste algus 10 Sht. tx Mängib esimese klassi orkester^ . hra «aarmaani iuhawset. ^ a d- hwnad 15-60 mk. —BMb «itta* f*K9 ItoitOlttimfc Ilmadmllad tur»^s wcna. 9UoHaJ ta hr. Borise» — kuvd»G

.W. tt 15 « M « »•

Kas on aeg klassiwöitluseks?Tallinnas, v. wvebr. tM.

ÄheH seisatusega elukaikkiduse tõusus snfcifciub wahoaeg ra mde ftreigTMtmkses.Suurftveiai öhutuS ei ole pinda leidnud jubavOe kuu kestel, ehö. täpipeaNelnalt ütewes.Parast läinud aaSÄ» septembrikuu palg<ckõr.gendust. Palgatööline, kes eluballiduse tõu-su läbi rohkem kannatas ja kaotas, km ükskiteinh.kiht. p-di sagedasti elukallidusest WÄja-pääsemiseks äärmssi mêleheitÄKa Mnõmidotsima, andudeS enamkifele kchutustõÄe. Esi-meste timdemärkide juures Äukalliduse langemiseks, mis ilmun? ?d on. kui pääsukesed kehadel, on wastuwõtMus äärmisele Rhutus-tööle kadunud.

Kui jaanuari algusel Tartus amekiiWuÄ-te kesknõtckogu esitajad titäcr ^jatele ethe panid nõudmise tõsta tööliste palkasid 7F prots>,

maaliidu waMwal nSusolekui, tz»O moaLon-nas lepitubkojad ftacckommiSjonid. SMLeasid tööandja ja tWne wõinuMr olcwÄiüksteisele käÄ ulatada, ühe laua taga Mudaning üheskoos läbi <^fcada jp foffu leppidavailgasuuruse ja tööpaewa PMuse üle. NmgfagedaSD Md tööandja ettepaneVlch niiwõrdMõistlikud, et nad mõõdukate tööliÄelpoM Za»klmaid lvaKtu ivõetj.

Nüüd, kus. elu on mõõnailud pavemalvpoole, ei keia meite suurpõllivmees tööandiaenam übist keelt töölWtega. Nüüd antaksehoogu klassiw?itlusele. WNjandi-, Parnu»jaLäänsznaal on põllumchoL wa^mata jätnudoma esitajad lepfiuskottw. Mõrus on nod tea»bantch, et kommisjonr töödest osa ei wõta jalahkunud. Ei kaheta lepituse katseidki teha.

Isegi niipalju ei wõta waewaW meie äär-nHed pavem poolsed, et nad oma esitajate kaudu ettepanekus ttzeknd wastawate seaduste ära-kaotuseks. Mis tähendab nendele seadus.Nad on ku5 Wene soldatid rÄvosutsiooni al-gul, kes iga käsku ennem miitingu! läbi arutasid, kas täita wõi mitte. Ja nuriseivad ningtiVkawab ministeeriumi üle, kes seaduseidtaita Püüab.

Kuidas peremees, nõnda sulane. Just neismaakondades, kirs fuurpõllumees kõige leppimatum, on kommunistlik ja iseseis.vatewool maatööliste soas kõige tugewam. Nimelt Viljandi?- ja Pärnumaal.

Liialdus sünnitab wastMMuse. SealZ,kus tööandjad loobunud lepi^VoÄades^. ontöõNed ka Aes seadnud kõige WÄimatunladnõudmised.

Wiljandr maakonna Põllu-tööHne nõuab'endoile aastaiPaM 191.626 marga suurused,s. o. O81 m#! M P. paewas. Aarjumaatö$$m Jcpfb"127.750 margaga dyt 454 nmr-gaga Paewas, kuid PaewatöMs. nõuab Na 681mcmka päewas. Iarwamaa põllutöoline tuletad lausa äliwardades meele., ei nende nSttd-miSöe tagaNAtkkaznise korral korduda wõiwadläinud aaSra sündmused, kus kõige kibedamalMkuseajal tööseisak tuli pMltöös, kus siis

wõrra, ei järgnenick) nõudmise taMMKami,-'sele mitte tööseisak, waid ametiühisuSte me-l>ed, kes ei leidnud poolehoidu tömste seast.loobusid ise mna nõuckest, km silntapHuk mit-te põh jendatuist. Isegi ameti ühisuste makwatastamine rekwisitsiooni alt, iseseiswatLwäljaliÄwrê Riigikogust, de jure- mnniLta-misc pidulik pühitsemine ja kommunist Zlllik-soo wõitlus riigilippudega pM suutnud ärv-wust ellu kutsuda.

Küll on Tallinna. ametiüWuste kesknõn-kogul korda läinud wälja kutsuda tööseisaku„Amorise" jtchasjes, sadamatehaSte tööseisakutoetamiseks, — kuid Va sette ulatus on wägawäikene.

Muidugi ei saa ka salata, et! Lvewuse lan»gemiseks kaasa aidanud on Vene rublakursilangemiire ja kihutustöö nõrger aksjäämine.

KlassiivõUus, mille terawus raugemas,kuigi c ntifeTi on aga leidnud uusi õhutajaid.

Mitte sotsiaaldemokraatidest ei ole jutt.Tõsi, meie sotsid on Ma püüdnud kahte ju-malat teenida: isamaad ia KassiwMust. Kuidkui ähwardas hädaoht idast, suutsid sotsid loo'buda ajutiselt kitsast klasftpolMkast. arusdades, et ka Palgatöölise olukord alles siisõitsele wõib lüüa, kui õitseb terwe kodimiaasaatus. Esimeses joones isamaa päästminekuristiku serwalt, alles siis wõitlus omawa.hel, — see mõte suutis ühendada kõiki selgeidpäid kodumaal. Mida paremale järjele suu-dame tõsta kodumaa tööstust ja rahwamajan-dust, seda lahedamaks muutub töölise käekäik.

Tõsi, enne walimisi R sgikogusse leidisme'e sots aja kätte jõlcknuv olevat, lahkudaoma wahikohalt, kodanlise Siioni müürilt.Kodumaa on üles ehitatud, klass-wöitlus trkibuuesti alâda, ütles nende lahk nl'ise teada?an.ê. Mõid olla, karis'd jääda Mk titntalaneitsi sarnaseks ning läksid otsima rewolut-stoonilist uiuõli oma Nasskwöitluse lpunMele.Kuid kaugeltki pole nad ^veel loonud . üfystwäerinda „tarkade neitsideâ" — kommunistide ja iseseiswatega Siiom kantsi piiramiseswaid Püüawad weel Ätugelöki õdewsi !a juht*nööre anda faitBfatefc- Ja seda oposiEaon?wäärtust on meie wÄija juba Hnnanud ningwäga madalasti hinnanud, sest raske on öel-da, kumb rohkem on hääli wõtnud sotsideksâs hinaM kokkukõla rahwaercckonnaga, WÄ^vciliLsuse/t üchkumine.- KilÄsjiwõitlns on leidnud ägedaid poole-

itbi-aib meie öirrmf&te parempoolsete seast.wSim Põllntöökodadele^. Ei mängisugust

kokkulepet töölistega.Km Wüawa Kocnr kokkuos^nnise ajÄ

terwie maa seisis sõjakeeri.?s, kui ^vastutamataWud korraldasid üleüldiseid streike näpunai^bete järele, mis tulid pjiiri tagant, kui ähwar.dasid kõige kibedamal tõõaiÄ põlliktösliMtöoseisakikd, siis leW mSmyi kord leplikumaidsõnu. Siis loodi teran?-?ste pebmenduseks.

iMililftIMI!Gagedasti wÄb maal ewdes arlvainist ja

«uAmtst kMda^ et ei mafia üht ehk teyt ettewstta, mis suuremat kapitcM ilSuaks:teab, mis tutewik toob, ehk tuleb ^töaraMlseUevütmme, jääd oruaft ii ma." Settep. seisab kavitaal paigal ja näeb paha und.

Seoawusi ei aruta mi^te ainult maamees,toaib ka bNlnasaks, peaasjMkulh, sojaganitus, wAheUkaupleia — spekulant. Osta —*müüa, jqadud. kaju^ wõüuMkult, wÄiswaluu-tasje paigutada, tvlMlwiuuöaga hangewaoa,siis jätte seda spekulütsiooui^je iûlcüata, kuS ta itagu wmepM tord-karmlt Mamurettmks Paisub. Km niisugusele rahame»hele ette pandla, mna kapitaati ettAvöttesêpaigutada, wls produAi^w wois la sellegameie mäjauduÄise kiyituse lahttüxunisetskMsa aitüks, fi fuitleme übenm!toodud was-tust. — Katstuakse selle juuras lvotitjuse sot»sialiMse mmgugä katsete peale napuga näi-data, ttahendaoe^ et just Jieiifces katjetes seepõhjus Msalv n?is kneie ja lvõSmst kapitalitööstusest ära peletab.

Tõepoolest peitub spekulandi hinges mis-kisuguue hirm tulewiku ees; tont, kes tallehirmu hmgesse ajanud, on nieie idapoolnenaaber — ûeiaaa. Ei tohi just buuita^da, tas selleks tondiks Mukogude Wenemaaehk oodataw ja loodetaw tulewiku Wenemaaon, ehk kumb just nendest rohkem.

On sellel huigeolul põhi aU.? Ähwardabnîs iftseiswust tõesti hädaoht idast? — Kuiennesõjaaegset Wenemaa majandlMst kujuüleüldistes joontes meelde tuletame ja kÄ-duwusi majanduÄisel alal tähÄe paneme, misjuba siis ilmsüe tulid, ja pilku tuüewirtu hei-danie, ära hinnates neid muudatusi, mismasõda ja jargnelv rewolutsioolriaeg lö^ sivspeaine otsusele tulema, etl kartus Põhjenda-'mata, et ajalugu tagasipoöramata oma radaedasi sammub. — Wenemaa mugis ajalooliselt Läänemere randa. Selleks olid mõju*wad põhjusi. Lõunc)Wenemaa oli kolouk-seerimata — tühi ja Paljas. Pöhjameri oznaLühikese nawigarsiooniga ja kaugusega Wene-maa südamest — Nloskwast, ei pakkunud ka

m*. m.tw, ei kwdlusta stratveMisi ülesandeid, kuna sellega paliu wstajärjerikõmnalt PSHiadamad toinre saawad

Inglise odaw kitoisüsi, miis koguni ballaK.tina laane sadamatesse ilmus ja suurtööstustwõimalikuks tegi, saab wist küll kainemat ae*ga tuntud ^põhjustel svi^n puuduma. Läänesadaniate rnöjukonnas oluvad metsad an sõjc,hagajärjel ära laastatud ja ei paku suuve^maid wäljaweojwÄmalust. Tirntud Leedurnetsad olla 60 prots. wõrra ära ÜaaLtahud si^>ja ja Saksa okkupatsiooni ajal. Neid asjaolunluudatusi ära hinnates, on Nõukogude Wenemaa wastaMlit sihtjooned oma majandus-lise elu korralduses üles seadn?ch. Tööstus ka-watfetakse koondada küttvaiimte ringkonda,mis ühtlasi nlõuusate teedega lõuna--sadama»teâ ühenduses peab o-lenV. MetsatööstusÄaljaweo otstarbega koondub põhjan sadamatamõjukouda. Selles suhtes on seal kõige pa^reuiad ^Mjawaated, kuna nyetsatagawara-- 1 ' cnxrt.. fnnr*&mn#fc

wõMZ kõrre ja tühja wilsapea.Kas on siis aeg jz^ba hakata wagikaigast

wedama?Ei saa salata klassiwöitluse mõju ajaloo

kaigu peale. Kuid klassiwÄtkus peab vauge-ma, fttü ähwardcG mÄemaid Posoti hirmsamwaenlane, — konkurents. WAjcmuzfl konkurents. Oli ju sõjaajal^strrutud meie piir jaturg Maliskaubale, nüüd on langenud seeHiina müür. Nüüd määrab meie turuhinnadwarsi ilmaturg.

ÜkS meie suurem Svemw-wavrik walmrZ^tas muu seas wäyvi-ookerit ja müüs - seda900 marpaga. Sama ainet wõib praeni? wäl<jamaolt saada 600 margaga. Loomnlikrrlt eiisaa wabM nüüd rohkem oma saaduse eesttvõtta, kui WÄjanVa turg lubab, ning peabnüüd suutma ainet »ödawamalt Walmistadawõi tööstust Mguma. Selles peab parata»mata rehkendama ka meie tööline, sest tööstu-se sulgumise juures frbMi kõige robkem justmye PÄgatõõlkne, oma leiwa.

Samuti on lugu Põllutöös. ^ Walsamaawili kirjutab ette meie wilja hinnad, wllja-

xaolu, et Wenemaa majandusline ja kultuurraliue elu aimüt siis edeneda wõib, kui tateiste killtmrrariiküiega ühendusse astub, te-gti otsustmvaid samul^ et Lmdla jalaga Läänemere kallast oma alla wõita. Teist teed eiolnud. Soosse ja rabasse sai linn loodud,kus pärastpoole ka suurtööstus edenema hak-kas. — Enne llmasõda wõis juba, majanaduslise elu suoametuksumist kmsliates, sümp-»tooluifid märgata, et Wenemaa majandus-line tsentrum oma loomulisse kohta lõuncv.poole — nGkuma hakkab. Sellega ühendw-ses tekkis ka tuntud Mlljukowi hüüdsõnaDardanellid Wenemaalel, millega Wenemaaoma iLmasõjast opawõtmist majmwuslisest

mMvoeris. Wolga-äärne PÄl^

Wara on weÄ oodata sotsiaalse rewolub-siooni pasunat. Aega on weel klassiwõitlusewägikaika wedamiseks. Praegu peaksime weelüleschitama mM tööstust ja põlluniajandust,et wUjakcmnatÄda wNjmnaa konkurentsi. Jaigaüks, kes praegu klasjsiwöitlust terawamcckspüüab ajada, on Eesti iseseiswuse waenlane.

majandus kaotas iga wiljapuuda peolt 10—15 kop. wäljaweoks Läänemere sadamajdMustmnere sadamate aseme! tarwitades. Etseda tugewat, kuid rahmusmajandujele kah.iutoowat kaubawoolu Mustameve sadama,tesse juhtida, oli tarwrs Wolga ja Doni jõedkaanaliga ühendada ja Dardauellid oma mÄ-ju alla saada. Selles seisis see kuur majanaduslins kawa, mis Weneuiaa wÄisvoliidAalealuseks oli.

Läänemere sadamad oleks peaasâVkulkmetsawäljaweo^ ja sisseweokS suurel- jaoltSakpniaa kaupadele Mnud.

SSsa ja rewolutsiooui tagajärjel on LäÄ-nemeri Wenemaa kohta oma tähtsuse Laota-nud. Lääne sadanud, nagi: ilmasõda näh»

muiK uwHwvtiö waljapaa^teUpaku wad, kui kõik teised jadamcch. Laan»»sadamad masslliste kaupade tMjaweoks, na-gu see tvarenwlt oli, d esine. Nad omanda-wad täitsa kohalise tähtsuse, mis Smn>Wenemaa tulewiku plaane ei riiwa.

Nagu näeme, Wenemaa! ei o!e selleks ma-jandusÄsi põhjuseid ja huwi» et läänv-riikidetallale kippuda. Ntisugune pealetungimine

peaikS oliema seotud, kas marurahlwuLlistie sihtidega ehk kommunismuse usuõpetuse huwi-des. Kuid sSjariistuS pealetungimiseks onneed põhjused lÄg kerged ja Wene rahwaleWA«rad, ja sellep. siiS pavatamata äpardawad,— Peab kartma ja tevawalt ftlmas pidama»just wastupidi, mitte Wenemaa hädaohtupealetungimises, waid seda hädaohtu, misWenemaa Läänemere rannalt taganemise ta-gajärjel Amsile wõib tulla — majanduslistesidemete lõdwenemÄseS. S« hädaoht on paT-ju reaalsem. Siin wõime kergesiti oma taga-maa Laotada, koguni ka selle turu, mis meisennessjaaegset toöstM toitis. MajanduÄis»h sidemete loomine Venemaaga peaks pae-waküsimuseks tõusma. See atiitaks kõhklewaidvahusjtada, sünnitaks Vchwa hingeelris põor^de, peletaks tondiwarju rdast ja wöW sünd-saks aluseks meie rahameeste ettewõiwale

wainnsse olla. A. W

'i>"kuu algusest wvib teVda.

Suur-Wene ideoloogidpiiririikide tunnistamisest-

Oleine juba paaril korral kinni naeimaBnud Wene envgraiüide «ajakirjanduse arw»nrist Wene Piiririiikide de juve tunnistanusekohta. Waatame nüüd ka mida Wene emi-grantide juhid, keS Pariisis jc^LondomS »ds-mokrcvatlist" Wenemaad êsilsitawad". arwa-wad.

Sõna on wõtnud lennt enam tuntud De«

Kirjandus.— Milli MallikaS.

K i r j a s t u s a k t s i a s e l t s „W <x r * a f4„Lep>tamise kurb iroonia huultel", — nii

ütleb H. Raudstpp (Milli Mallikas) oma

le jutul Eesti, Läti ja Georgia tunnistamisepuhul loetawama ja mõjukama parempoolsePariisi lehe „Le Temp sl" kirjasaatja Ämud.

Wurst G. E. Lwow on Aelmid, et see torn*nistamme Wenemaa enesemääramise Sigustrikub. Tema arwamise järele « olla konwe-ventsi otsusel mmaisugust tähtsust. Nu isqmäärawat endise Wenemaa rahwuse taah*.korra lõpuRkült, praegune' komvevenP otsuHolla êlle küsimuse lahendamises ainult sega»

noorpõlloeromaani „Imbi" jutustajast lõpu^svnaS. Raudsepal on, tõsi, oina hingeLine. jume kirjanikuna sentimenwojîroonÄne,romantim-sbeptiline, wõiks ütelda. Ta kujuv-line aisting moodustab kohase walissiiW, üt-lemisewõrmi, mõtlemise „HÄilaadi".

Zvooniaga kaitseb H. R. end sentiinen-taalsuse wastu. Iroonia on loogiline kMtikatuudmus-härdus ilmetele, on nendele korrek-tuuriks, kui need kipuwad üle keema, keedu-punktist Ae tõusma, mahutama. Kaine hin-aekeemik kallab jahedat wett äkki hulka jaulekeewus raugeneb harilikuks soojuseks.

H. Raudsepal on ikka käepärast mõttetera-wus, espvijt, kriitiline wcmnuwilgastuS. Tajutustus on küllastatud waimurikkustega,mis kipuwad tihti warjama sündmustikku.Sageli langeb tal situatsioM waimurikkuseohwrsks, tõsi traagiline toimina tsüünilisa ää-remärkuse warju.

Küllus esprit' alal — on huwitaw ande-!use ilmena. Tõsine and on wiljakas, pro-duktiiwne, wäsimata leidlikkuses — hoidespüsiwalt wärske kirjelduse, sjuindKdes lugejailimeStelema, nagu imestad ootamatja, tead-mata »- aimamata nähtet. H. Raudsepa ju-juSWst loch hUwktusegq, — kiinduwa erku-tuStiKga.

«. Raudsepa jutu Doiming on liht, ta eitzltz tSbti WchmMeK. WÄd MndmMe ana.

£. Raudsepp jutustajaira tundubüksluiseua, ta kujud, kehastused — isikud wä«he s>'^!'soonVsed — kuid eâwa ilmega.

Need on tutlawad tüübid meie kirjaudu-sest. .ilete lu a ig maikiiüua oppuv uoor,ugu,nagu ncid joonistas Tamnlisare lNuno.Kulno!). Nii Tammasaare kui Raudsepp onneid enam päewapWstanud, õui! maalinud.Wõib olla just sellepärast on nad saanud loo*Mutruud oma liigutustes, nii hingelistes kuiihulistes, tõetiruud kovpiad noorus-„minast"(mimbmowellid!)^ enam subjeHiiWfeht järel-mälestatud, kui objektiiwselt loodud, emrmjärelaimomised, kui kujurloondid, loowa sau?taasta uussünnid

Hingeanalüüsis on Raudsepal enam too!*murikkust, kui waimusügawust, enam kirjeldust, kui nägemist. t Need nowelli kujud onkriidijoonised, aforistliselt koondud, jumepoolest kahwatud, milles enam piirjoone kuiReha, enam dekoratsiooni fiti ilu.

H. Raudsepp sn jutustaja, „puhuja".Kergelt ja erkM kÄb jutt: loomibpingutusedja sttilikool on warjawd taryu, nagu raud-latid betonehitustes: neid ei nÄrka. — näedwaid walmis kontuure ja hästitabatiid pro-portsioone ehituses, mis mõjuwad kergelt,tõstwaÜ

Raudses omapärane aisting->tunne onmoodustanud omapärade keele stiili, millestwSrsub lause loomulikult, muhenedes. naguandeka kirjaniku käes kunagi. Siiski, sclfaMM ta wahel keckesttiMsi Äeaisalöömisi,UÄäratusi maitse wastu, nähtawasri nieelcld'.,et mittze sattuda me«e andealztraie jutllstajnte«Skujul »t«boGteedWl", kes MiswiAnnse.

ga Latsuwad oma hingelist sitälipuudust „tasa"teha, oma „tanttsünnitusi^ demokrcBiwseltÄustada. *

Tõsi ometi: meelsus kohustab. Stiil onKrjanÄu meelsus. Looming peab kastetudolema ühtlasse kujurliBe Ämosfeeri, mM»uwirwendawad Piiri0õued ja „lou5cm«d" ku-jundite lülid — liikmed.

Paar näitust H. R- iseloomulikust kõnest:„Ja kogu aeg-, kus woolasid Hansult neadsõnad, see küüniline elukogemus, see Cetawchelemine, tundsin purewua n:eeleolude õrn-koe, -millesse loorusid tunded naise wastrr,kelle kuju hellitasin südames.^

Kergelt, tabawalt, paari tõmbega joonis-tab ta merekallast. uukruA^lssimi Wkul tu-jul waadatuna: „Seisatan, olen wälja jõudt-nud mcreranda. Õö on sompus, hall jarõske. Llhekad udumassid katawad wes-pinna. Kuulatan mere kanget, wäsimata,lootuseta kohisem.P, mille ükskõiksus ja era-pooletus paneb niu were tsrretama. Laisadlaksutawad lained, laksutawad liiwast teed."

Wõi jälle paar äarsvont trväLîk-siooni-lisest meeleolust: kui mõnus on istudamureta, kohusta, sidemeteta, sirutadn koiivküle kõnnÄce,, selg lvastu pingrkuge, käed pütn-taskus: mis maksab maailm? Maardu etuiaksa kroÄsi. Ja Iuibi ei maksa krossi. Jamina ise olen mees pool muidu. Niisugunetuju on minul..."

Meie keelt ei lvärskenda u<tte uioods^d.kllnDkud..keÄestilistid, — waid anderikkadkirjanikud- Seda on mujalgi kogetlid.

S'«.

dust sünnitanud. jM. W. BernadBri on amc« pool?meele tuletanud kirjasaatjale, et Prantûs-maa alles hiljuti weel Ameerikaga Wene lx**muses oli ühinenud. Waheajal on aga Lranttfufe poliitikas järsk mmMS sündinud,„Meiiie", on BernadSki ütelnud, „d tuuaist»iialgi Venemaa tükeldamist, mida meie omaltpoolt kinnitanud ei c&. Praegune liitlasteotsus rakendab ka enamlaste vMtaste wy<

nelaste seisukorda. jN. W. TshaikoWSki on tShendanudil

Meie tunmstalne rahwaste enesemääramiseõigust. Kuid konlverentsi otsuS on enneaegneja ettewaatamatu- Wenemaa on nüüd sumn-tud wõitlema lahtise mere äärde paasennstzeest.

S. Tatistshew leiad wäga a^«ü»ckv«olewat, et Inglismaa Wenemaa tüLelldamisepoolt oli. Kuid Prantsusmaa olla ainukelii:iriifibcftr kelle elulised htiwid just ttõucwwad Suur-Wene! jaluleaitamist. KuidaHPrantsrrsnlao. aru ei saa, et sarnased aktidiWenezuaa âksanraa sülle heidawad — küsibj

lõpuks Tatistshew. \Oleme rõõmsad, et Suur-Wene esitajad

jälle kord oma tõsist arwamist awaMllt km:l^da on lasknud, aga mitte end uduste enesesmääramise sonimiöteaa warjanud, nqgu \:\i*ni, km teris Quxilifu arwamise silnÄ tubkc»puhuda. Usume aga ka, et nende endiste tui*ureste kurjustamist meie sõprade juures d*milt sõnade kõlkiudekL jätvad, sest elu on jt*da nmtanud. kelle! rohkem õigust endise We«nemaa rahwaste saawst määrata», neil ci*diste? inimestel, wõi neÄ rahvsaSt^ «nestel.

■m

M'. i.

' >

- T

• I

C

NttgikogiRiigikogu Tööerakonna rühi

on täna, kolmcpäewal, 9. wcelp. l. Toompeal, rühma ruumisU tähtsad asjad tmewad, siismine tarwilik.

Riigikogu wanematelkoosolek ou ella. Arutati ii eilistide protesti Riigikogu jlchalwasyi, neü) kooe<^kuU wäljalsWanematekogu otsustas juhatc^geks wnuiötada ja pcote-4i,zätta. So c s.aldekno ftxeatiC-cba iseseisew Ci Piiskar täien!et juhataja tegewus ei ole Asutdukorraga kotkuLÄas, lükai; la^

Riigikogu komm^sjouiZTöökaitse kommisjoui kr

8. weebr. s. a. wõeti» wasru upõllutööliste tööaja ja paZcpo!mise seaduse esimesed 16 paroZpeale waakimata, et põllutloma esltaâL saalnud ei olnud.

Konunisjon otsustas suuresega toopaewa pikkust polbüööises kindlaks määrata. Rs.lum.) tegi ettepaneku tööpäevber määrata läbijpgi S tunnihanson (sots.) ette 8 tundite hä-äletamme jäeti järgnnsek!et põllutöö-mimsteeriunnliata.

§ 18, miS ületunnitöödbad, et põllusaak hukkami.kustutati uucha. Pea ühÄ mltarwilikuLS kommisjon põf "'

maha 100% lisatasu pi^ eest.

Ega oli:RahaaSjand u se km

<6ek. Arutati 1620. a. riigi-tmmse küsimust. ÜWt1S20 avasta eelarwetjyata, kuna teiselt poolt ainult Ikinnitada soowitsti. Kommilasjaolusid silmaspidades, et lcarme läbiwaawmine As. KogtAs. Kogu seda ei teinuid, siislgul põhjust 1S20 a. eelarwetûuesti arutama Ütmisjon tarwilikukA et wc1921 a. rtigfieelarwe õigeseannaks, et teda weel te)

lsaaks läbÄvaadata ja<u täattoeqa aga ka II

... saitmise arHariduskommisjoli wäaa ebUv. Arutati awSpetajate palgasevtmst. Ha?mi paolt ettepandud seaduselõpetajad Nähte kindla järku,'tine kolmas järk. Pikkadetohti mitu parandust Spetajckude kohta hariduse tsensuses

NkhapRewal ei tohi põllntõi(Kl palgattz»UStele sftü<Sarnase ettepanekuga s<

vriSjoni koosolekul sotsAui kommisjonä enamus^öhcmStte^ et põllutöös pül«itüS lubatud eS ole, tegi ^ku seodusv«lnSu § 15.mis põlluSölist kohuõtawadltäitma» kui wiimaselKommiSjoni Kiaete küsimusloomi toidab, km karjatalitakutööKne tema aset ei täidawaStuse WSlgu. HuwiljawJohanson ise ta puhapäew

5t«»vm»iStide! er<AommunÄttid on Riäc'

«emehjld. Suuremad Pamaha. Et nad kirjas katteck nad seda ücha. ühel kckvne kirjutanud, wasiaSvtS. See oli muidugi nalimuniStidele Srjutabakse, l'teatas wanemaLekogu kolAlliksa, et nende rühma! olretäar P. Raudsepp.

Suured mehed! Me?«eWaikoau rühmjadÄ palgati

JseseiSwatz sotsialistid fnuritõstmas.

Põhiseaduse järel määikogu tulewase Riigikogu liiijrahad kwÄaksi, mida seemuuta ei saa. Asutow K>seisis esimese Riigikogu liisse, pani põhiseadusest mkaks seadust maksma.palgaseaduse ja teise ugÄont-rolöori ia riigikobtduse. MuSest oleneb Riigil

Riigikogu Nête paZqa.ilet parlamendi liige saal' JVSme palgast ühÄ ellckal

- • *i>. M._Mu£tö strateegilist ülesandeid, ku-a pattu wftajarierKöamalt P0H« tzA

^nue saatvadpfc odaw kumsüsi, mäs koguni ballaA.k sadamatesse UnmS ja suurtÄStustuks tegi, saab wist küll Vcnxmat ae-id p^justel [tihi puuduma, Lääneinõiukonnas olemad metsad m svja

r ära laotatud ja ei paku sitMW>iljaweHMmalust. Tuntud Leedu

ma 50 prots. wõrm ära Vaastochch fch.(iffa okkupatsiooni ajal. Neid aSjaolu[tfi ära Kmnates, on Nõukogude We-vaswwult sihtjooned oma majanduS-korralduses üles seadmck. TövÄuS ts*fe koondada kütbcmnete ringBtmb*,

si ntõnusate teedega lõun<d-saidamja»Induses peab oleina. MetsatööSwS

otstarbega koondub põhja-sadamata2. Selles suhtes on seal kõige pa*

| wÄjcuvaat«d, kuna lnetsatagawarasuur. Põllusaadused, tooveSained!Än<tz-sa<damaj-esse, mis nende Uima.Lasemeeks odawama wäljapäahiteDkui Kik teised sadamad» Läano

massiliste Laupade WaljaweokS, na-aremalt oli, et esine. Nad oitumbo>

[sa kohalise tähtsuse, miS Suui>tulewikuplaane ei ritwa.

näeme, Wenemaa! ej ole selleks ma«Ii põhjuseid ia huw^ et läänv-riikid«

ppuda. Msuglme pvaletungiminexa seotud, kas marurahwuSlWe sth«

zk kommunÄmuse usuõpetuse huttvZid sõjariistus pealetungimiseks onriujcb lÄig Lerged ja Wene rahwalea sellep. siiS paratamota apardawad,kartma ja terawalt fllmvS pidama

tupidi, mitte Wenemaa hädaohtuEmises, wa-id seda hädaohtu. miS! Läänemere rannalt taganemise ta-lmsile woch tulla — majanduÄiStaSdwenenHeS. S« hädaoht on paT>

znu Siin toõime kergesiti oma taga-LVa, koguni ka selle turu, miS meie

zset tööstust toitis. MajanduÄiS»! loomine Wenemaaga peaks Pae-

sseks tõusma. Soe Maks kõhklevaid, sünnitaks vabtoto hingeelus dööi>ks tondiwarju wast ja wöiks sünd-eks meie rahameeste ettenStwale

Ula. A. Waeg, kuS

oba Jjtart"kuu algusest woib teVda.

ir-Wene ideoloogidlikide tunnistamisest.juba paaril korral finni naeluta*envgramide «ajakirjanduse arww>piiririNde de jure tunniStcmr.se

icllame nüüd t& mida Wene «mi-lhid, keS Pariisis jcrv Londonis *be»

Wenemaad »esitawad". arwa-

wvtnud ?ennt enam tuntod t5$t*), würst G. E. Lwow, M. W. Bev»W. Tshaikowski ja Tatistshew, kel-^Sti, Läti ja Georgia tunniStam-sesama ja mõjukama parempoolse„Le Tempft- kirjasaatja kantud.

5. E. Lwow on ütelnud, et fte tuir<Wenemaa enesemääramise bistuff

ima arwamise järele ei olla konwe-^sel mmaisugust tähtsust. Silu ise,

endise Wenemaa rahwuse vah^»Wkult, praegune' konwerenM otsuHküsimuse lahendamises ainmt sega-

tanud. jBernadsrr on orncS pvolffanub kirjasaoäjale, et PrantsuS«

l hiljuti weel Ameerika^ Wene ku*ih menud. Wahoajal on oga löanbikaS järfl muutu» sündinud^BernadSki ütelnud, M tuuuiSt»

we tükeldamist, mida meie omalltanud ei ole. Praegune liitlasteendah ka enamlaste Mätaste wy>ukorda. glTshaikowSki on tähendanud'^M taine rahwaste enesemääram ise!!id konlverentsi otsuS on enneaegne>amatu- Wenemaa on nüüd sumri*

lahtise mere äärde pyasennsei st s h e w leiad waga arusaaidckvq^

Inglismaa Wenemaa tiÄelidamijigKuid Prantsusmaa olla ainukeMle elulised hiuvid just nSua-.-Sene' laluloaitamist. KuidaD\o. aru ei saa, et sarnased aktid

sulle heidawad — küsiüWtticw. i^nisab et Suur-Wene esitajadm tõsist arwamist awalEult kuul-»ud. aga mitte end uduste eneses!st'n:m!ötega warsanud, nqgu \::i*

fl»Po!ifu avvawife s!lm5 tnttqmc nga la, et nende endiste iui-

^prede juures ^rõlkntdM lamvad. s^st du m ji»

jcf Pf^cm "lgust endise 2i?&il*m ^st määrata. Las neil et*Istei, wöi neil rahwaSt«l enestel,

O. A.

S. .B a v a Maa' M?. M.

'I

1

1

i

Riigikogu.Riigikogu Tööerakonna rühma kooSolek

on täna, kolmapäewal, V. weebr. s. a. kell 5p. l. Toompeal, rühma ruumides. Et arutuse-le tahtsad asjad tuiewab, siis on kõÄde iam»mine tarwilik.

Riigikogu wanematekog»koosolek.oA eila. Arutati isessölvate sotsidlistide protesti Riigikogu iichaöaja tegewusewashu., neid kooMekM tvalzal)sttmise asjas.Äöanematekogu otsustas juhataba tegevust õigeks tunnistada ja proteMi. täheixPanemataMa. Socsiaaldomoövaatide ettepanek, mt-da iseseisew J. PiisSar täienda-intsega toetas,et juhataja tegewus ei ole Asutawa Kogu kp-duwrraga kokkukõlas, lükati tagasi. S—i.

Riigikogu komm sjouide tegewus.Töökaitse kommisjoni koosolekul

8. weebr. s. a. wüetii wastu teisel lugemiselpõllutööliste tööaM ja pa^gaoLude korrcM?mise seaduse csiinesed 16 pQrQgvcchWi, selle-jpeals waatameta, et põllutöomMis-teerimnoma esitajas saatnud ei olnud.

KonMi^jon otsustas suure häMeenamuêga tööpaewa pikkust põllutöös seaduses ene-es kindlaks määvata. Rs. Birkenberg (põl«um.) tegi ettepaneku tööpäewa pikkuse ümber määrata fäf%gi 9 tunn.ii pvale. Rs. Jo*hanson (sots.) ette 8 tundi. Ettepanetu-te HLÄetamine jäeti järgmiseks koosolekuks,et põllutöõ-minilsteeriunn arwamist ära kuu*Ma.

§ 13, miS ületunnitööd ainult selleks lubab, et põllusaaA hukkamm-emisest päästa,kustutati mocha» Pea ühck meÄet tunnistastarwilikuLs kommisjon põllutöös läbi wiiaMtlist pühapäewasi töökeeldu ja kuStutaSmaha 100X lisatasu pühapäewoSte ületundA-

«st.Eila oli:

Rahaasjanduse kommüs-joni kcVS-Äek. Arutati 1620. a. Mgi-eelarwe läbiwaa-tamisv küsimust. Ühtzü pookt soowifcki

1920 avasta eelarwet läbi wao>ata, kuna teiselt poolt ainult teda airuandenakinnitada soowitjati. Kcknmisjon otsustas:asjaolusid silmaspidades, et läinud aasta eel-arme läbiwaatamine As. Kogu töö oli ja kuiAs. Kogu seda ei temud, siis ei ole Riigiko-gul põhjust 1920 a. eelarwet kui niisWustuuesti arutama hakaku ühtlasi Mas. kvm-misjon tccrwilikuks^ et wcchariigl wMsus

1921 a. rtigjZoelarwe õige pea Riigikoguile sis-seannaks, et teda weel ketoadrsel istumise jäv-au lscvccks labiiwaadvta ja Mmitvda. Uhe£1921 a. eelartvega aga ka 1920. a. eebmoe

... . _ Mmise aruanneântaks.Haridus kommisjoni koosolek

oli waga dfaw. Arutiati awiaKkude koodideSstetajate palgasevtmst. HaridusminNteeriu»-mi põolt ettepandud seaduse eÄnLu liigÄabSwetajad kahte kindla 'järku, mille Üsaks aju-tine kolmas järk. Pikkade Mrieluste järelitohti mitu parandust õpetajate!%itomife jairkude kohta hariduse tsensuse suhtes. B—i.

VLhapLewal ei tohi põllutõöline loomi toita.ega palgatSIliStele süüa valmistada.Sarnase ettepanekuga sai töökaitse kom»

vnSjoni koosolekul sotst Johanson haKama.Kui kommisjonii enamus wastu WStnud olipöhrmvtte» et põllutöös ipjühapiäSvane üLetukv»«itöö lubatud <9 ole, tegi Johanson ettepane-bi seaduse-velnSu g 15. wälia jätta sõnad,miS PSllutjoölist koyustawcck '^jjaMikjsa asettäitma^ kui wiimasel puhVepuhapäew on.Kommisjoni Kigete küsimuse peale, keS siisloomi toidvL, km karjatalitajat Puhkus ja PÄ-kutSSllne tema aset ei täida, jäi JohansonWaÄuse wõlgu. Huwitjaw oleks teada^ kasJohanson ise ta puhcchäewiÜ paastub?

KsmumuiStidel erasekretiiär.Kommunistid on Rilög-ikogus hjMaL ksl.

ikanehted. Suuremad palad loschd paberiltmaha. Et nad kirjas ka mitte tugeWÄ», lase-ttad nad seda bcha. ühel koosolekul küsiti.: keSIVne kirjutanud, WMaS Allikso, et Ulu.vtS. See oli muBugi Mi. Et ksnch kom-munistidele Vrjutadakse, lei-aL kinnitust. Eilateatas wanematekogu kooSolekuL kommunistWlikso, et nende rühmal olla palgaline eriseb-retäär P. Raudsepp.

Suured mehed! M& teada pole teistelMaikoau MhnichÄ paZMisi sekve^

S——'!»

Fseseiswab sotsialistid fnvrte herrade^ palkasi^tõstmas.

Põhiseaduse järel määrab eelmine Riigi-Logu tulewase Riigikogu liigete tasu ja sõidu-rcchad kÄidlms^ mida see RRgiko>gu enammuuta ei saa. Afutaw Kogu, kelle wõimuses.seisis esimese Riigikogu liigeba tasu määrami,se, pani põhiseadusest möödHiiNmise teel,kaks seadust maksma. Ühe Riigikogu Vigetepalgaseaduse ja teise lvaba-rtigi walüsuse, rAgikon^rolööri ja riigikolKimikkude pvlgafta-duse. millest oleneb Röi-giksgu liikme pÄ.

Riigijkvgu Wgete paZg^scadus märgib ära,et parlamendi liige saab poole osa riigikohtuAtme palgast ÜHÄ eltckalliduse üsadega. Toy

Päewa uudised.azal, kui As. Kogu IWgikogu liigete palgasea-duse maksma pani, oli elukalliduse lisa määr130 prots. suur.

Vahepeal akmdaS wabcvriigi walitsus elu-kalliduse fcsa 130 prots. pealt 80 prots. pealq,mille läbi ka Riigikogu liigete palgad wähene^sid. Praegu saad riigikogu liige 8000 mcrr-5a põhipalka kuus ja 80 protff. Elukalliduse Ä-sa, seega Riigikogit Vige 7200 marka kuus.Peale Me wöib Riigikogu liige kommisjoni»de töödest osawõtmiffe eest Ksatvsu saada, mil-le koqumäär suurem olla ei tohi kui palk.

S^lle peale waatamata, et Riigikogu liik-me palk wabrikutoölife palgast suurem on,leiawad iseseiswad soffvalistid, et palk waikeon. Nimelt on iseseiswad sotsialistid rcchw.asjanduse kommisjoni seadusg-eelnõu sisseannud, mille järel wabariigi walitsuse, riigi-kontrolööri ja riigikohw Eigete pShipMasid60 prots. suurendatakse, sellejuures elukaUi?duse lisa endiseks jätteS. Selle eelnõu järelsaaksid RiigÄogu' liikmed 14.400 marka kuuspaska.

On tõsi, et palgaolud wlletsad on, aga ime-liik, et iseseiswad sotsialistid mitte neid kihtisidntêles ei pea, kelle abil nad Riigikogus is-r ivnwad nad wanasõnast kinni:oma kõht on esimene. S—i

Walitsuse wäljamiuekud.31. jaan. kunnj õ. weebr. olid järgmised

krediidid awatud:Kohtuministeeriumile 13.702.568 w.Rahaministeeriumile 29.910.000 „TeedemnisteeMmile 46 000000 „Töö'hoolekandemini8teer. 5.940-083 „Kaub.-tööstusminist 19.576.072 >,GÄisministeeriumile 800.000 »Haridusministeeriumil» 12.540.015 »Sõiaministeerimnile 50.000.000 „

Kokku: 181468.783 m.Eta.

õele ametiasutustele puid muretses, siis allesraudteele ja pealegi tooreid. Komitee ise weabaga igapäew Sonda jaamast 10 wagunit kui-toi puid wälja. Põlewkiwi on saadud kahenädala jooksul kõigest 3 wagumt, kuna wajaläheks igapäew 3 wagmrit. Kütteainete kesk-komitee on suutnud püüd muvetsedy cckuM20 prots. raudtee harwidusest, vaudbejewalitOsus ise 50 prots., eraisikud 20 prots.

Teine tõsine takistus on haiged wedurid.Nende arw tõuseb 54 prots. kogu wed-urite ar^wust (terweid 51, wigaseid 60). Remonteev»>mine nõuab suureniat järelwalwet.

Kõige tahtsam küsimus, mis wiibimatatuleks lahendada, on wedurijuhtide ja teisteraudtee-ametnikkude ainekinie seisukord. Wi>

letsad palgad sunniwad inimesi mujalt teeniA.tust otsima.

Raudteeametnikude arw tundub liigrohke. Selle wähendcrmisebe on raudtvewoilit-sus juba asunud, kuid siin tuleb intensiiwse-malt talitada.

ÄksikasjÄikumalt aruande kohita ediaspidi.

Uhe strkam^sajck EeSti rewolutsto-nääri terwituS EeSti ifeseiSwvfe

tunnistamise puhul.Kõikidest suusõnalMest ja kir^cÄkkudest

õnnesoowidest, mis Eesti saatkond ParWssaanud Eesti de jure wnnistamise puhultpeab saatkond kõige liigutmvamaks rSSm^--tunnistuseks Wgewanema Eesti vewolutsio»?nääri AndreS Dido Krja saatkonnale.See kiri käib järgmiselt:

Pariis, 28. jaan. 1921» Austatud hraPustas Kahetsen waga, et mu tettmS weelei luba Teid, proua PuStat ja hr. Leppikutisiklikult selle suure rõõmusõnum: eest täna*ma mmna, miS Teie sel unustamata suurelpäewal, 26. jacmucrrT, mulle nii lahkesti tõi-te.

Teie lahke kaik ei olnud mulle mitte autul*meie kauaaegse sõpruse märk, waid ka Eestimaa meeldetuletamine ühe wana Eesti waHa-dusewSitleja wastu, keS GesÜ ^tundmuseärkamise ajast järel jäänud* — Ah, mis eiannaks ma, kui nüüd kõik tolleaeysed kaaskül-wajad oma rSSmupisaraU minu.rõömup'''ch-ratega segada wöiksid!

Nüüd, km see kõigesuurem rööm mu elusmulle osaks saanud, wõin ma rahus surra,EeSti saab igawesti wabalt elama!

Ma tänan kõigest südamest Teid, prouaPustat ja hr. Leppikut Me kõigesuuremarõõmusõnume eest, mis ma ligi pool aastasa-da igatsusega oodanud ja mis Teie kolntÄesimulle nii ootamata Wte. Elagu Eesti Wa-bariik! Teid kõiki aupaklikult ja sõbraitikMterwitades A. Dido."

AndreS Dido oli see mees, kes ühes E. R.Jakobsoniga osa wõttis põllumeeste kongres-siist Riias 1883 a. ja seal esimest kord julgestarMadp sõna „iseseisew EeSti". Selle eestistus ta mitu aastat Wene wangis ja saadetisiiS maalt wälija. Kolmkümmend aastaj ju-boi elab A. Dido Pariisis oma unistusest nä-ha wabak, iseseiswat Eestit. Tema soow onnüüd täide läinud. ^ Eta.

Eesti de jure tunnistamise PuHulsaatsid Lati Posti - Wlegvaafi âMcrlitsuseülem Prantsuse keeles ja Riia peapostkonroriülem ja peawalitsuse niin^ peapostkontoriametnikud Eesti keeles mere poMMegraasipeawalitsuse ülema nime peale Snnesoowite-legrammid.

Raudtee erakorralise üle-waatuse tagajärjed.

Eila esines ins. Pärna, kellÄe ül-esandekstehti erakorralist raudtee Äewaatust tchduepanna, pLkemv aruandega teedeministrihe.Nagu teada, oli ülewaawsel otstarbe sigita-da neid põhjuseid, mis raudtee korvaiMku Mkumist takkstawad.

Aruandes, «lillega hr. Pärna üchkestimeie lehe kaastöölist tutivustaZ, on ettetoo-dud terwe rida tõsiseid tväärnähtusi, miS ener-gllisÄlt kõrwaldada tulewad. Esimene aruan-ne käsitas peaaSjcckkuilit veffijMerongiÄe liiku-mist.

Kõigepealt tuleks kütteainete muretsemistkindla käega paremini korraldad^ Lubamatanäib, et kütteainete Seskkomitee esiteks muu-

Wabarkkgi raudtee wedurid„Erkati" „Pigis."

Tõnissoni walitsuse pool^ lünMaÄud kuu-lus kauöanduslme „isew<Mtsus" —1 „ErVat"on enda pikale äparduste registrile weel üheõlrnetu numbri lisaks saanud. Wedas nimelttvabariigi raudtee „pögisse".

Nagu hilnckisel raudtee Äewaaiiufel se8-gus, on „Eroit" omail cyal raudteele rerwelt36.000 puuda mingisugust (Äawvärtuslistmäärdeõli ostnud, mis tarwÄamise juureslausa pigiks muutub, kõik wähemad mehq>niSmid ära pigitab ja liLtuMst märksa ras-kendab. Määrde wõime näib sellel „ErkaK'"„pigü" nii wäite, et sagedasti laagrid kuu-marS lähewad, sest õli ei määri. —e—-

GeSti TarwZtajate - ShifuSte Kest-ühisuse kauba läbimSÄt

oli tänawu jganuarikuus 16 mÄjom 420 tu-Hat marka. Läinud.aastal oli samal ajal 5miljoni 159 tuhat marka ja 1919. a. jaanu-arimus 279 tuhat marka. Sellega on tüna-Wuaastane müük läinud aastaga wõrreldesenam kui 3-kordseks ja 1919. aastaga wör-reldes 59 kordseks kaswanud.

Suhkrut 35 marka uaek.jSudstz Eesti harwitazateWsuste keskühisusele7. skp. suurem saadetus kohale ja läheb tav-witajatele müügile.

1^.000 puuda lattrauda.on Eesti taTtviWjaiteührsuZte keskühisufelenell päewC liscvsaadetusena kohale jõudnud.

Raud on, nagu eelminegi saadetus, wanK-rite ja regede ymtamrseks tarwitawatesmõõtudes», ja läheb üWtegeliAbe asutustekaudu 11—12 marka nael müügile.

Uued lOOV-margalised kaSsatShedlaseb riigikassa täna — 9. weedruaril —wAja. llute kassa-tcchkede MeWu kirjelduseteiawab lugejad kuulutusite kÄjeLt, riigikassapeawalitsuse teadaandest.

Hollandi poolt Gesti tuuuiStamiftoodata.

Hollandi konsul on wälisnzini'steeriumiÄarwamist awaldanud, et ka Eesti tunnistcvmi-ne Hollandi poolt enese järele enam kaua oo-data ei lase.

Testi saatkond teel Moskwa.Eila õhtul sõitis Wenemaale määratud

Eesti saatkond, end. rahaministri hr. T. Wa-resega eesotsas Tallinnast Moskwa pooleteele.

Saatkonda kuulusid umbes inimest,kellede hulgas ka mõned naisderahwad. Saab-ma olid ilmunud Peale wäkisminister hr.PiipL palju omakseid ja sugulasi. SaatkonnalöA oma wagun tarwitada.

MeSleiduSte peale pateudid wSlja-autud.

1) Jaan Jürgenson, Kose Kulwjõe wald,«Abinõu tulekahju tchkkimise tqadusty-

Meteoori langemine.1. weebruari 5htul kella 9 ajal langes Ra^

wila wallas, Palwerest lõuna pool, haruldaselt ilus meteoor maha. Juba ülemistes õhu.kihtides hakkas meteoor helendama, mrs igcckwaatajal tähelpanu oma peale pööras. 2âa*pinnale lähenedes kaswas meteoori wolguS!tihedamates õhukihtides järjest, kuna ta üsnamaapinna ligidal ümbruse oma walgusâ nnwalaeks muutis, et tüki maa pealehästi wSis naha. Meteoori walguS ^ tunaiSisegi elumajadesse, kust mitmel pool inunesedwälja jooksid waatmna, kas Mars juba ktf.hal, mille ^hädaoht" atsaga juba maale uüv«tanud ja järjest poolehoidjaid leiab. ^

Langemise juures oli ka ragisemist kuulda. Huwitaw oli meteoor oma suuruse w jaharuldase walguse Poolest, missugust wägq

harwa näha on. —r.Gkaudiuaawia riigid de jure

tuuuistamisest Lätile ametlikultteatanud.

Riia, 7. weebr. Lta. Täna kaisid RootsiNorra ja Daam esitajad välisministeeriumisja teatasid ametlikult Latwia de jure tunnis»tamisest nende waWuste poolt. Eta.

W. Purwiti 2S-a. kuustu. juubel.Rim, 7. weebr. Lta. Eila pühitses M»

helm Purwit oma 25-aastast kunstnikujubvleumi. Arwurikkad saatkonnad poWiliste^sotsiaalsele ja kunstiühingute poolt soowisidõnne kuulsale kunstnikule, kelle teosed uleul^diselt tuttawad Mhästi Latwias kui ka toal»jamaal- Pariisi mõtusel 1900 a. mõistetiPurwitlile grand priz tema maoli «Mimasehkiired" eest. Eta,

Riia börse kursisedel.Riia, 7. weebr. Lta. Naelst. 780, dol-

lar 195; frank 14; Rootsi kroon 45; Dacmlkroon 39.50; Jdarudla 6 50; Saksa riigimark3.25; Soome mark 6 50; Eesti mark 0.50;

Poola mark 0.23. Eta.LÄti—Wenemaa wahel. ühendus

Riia, 7. weebr. Lta. Postiüheirdus Lat»toki ja Wenemaa wcchel awabakse tulewal na»dalal. Telegraafi lepingu all-akirjutmine lü-kati edasi, sest Läti woliniküd nSuawad depl>

. siiti telegraafi transiidi kindlustanHeks. Loo»detakse siiski, et nxb raskused mÄematelepooltele rahuloldatvalk lahendatakse, nii et te»legraafi-ühendust ligemas tulewikuS awada

wõidakse. Eta.Ameerika abi LSMe.Riiq, 7. weebr. Lta. Ameerika abiand»

miskvmitee Lääno-Wenemaa ja Balti riikidejaoks awaA mitmed tvitluSpumktid aTatoAtwse all kannatawatele lastele Riias ja Liiba»wiS. Niisuguste laste arw Buseb RiiaS kuwni 17.500. Esimene widuainete saadetus oojuba Ameerikast pärale jõudnud. Eta.

Ameerikast saadetakse 100*000 toe»neiust wälja, läbi Läti kodumaale

Moskwa, 7. wsebr. Ameeilica uhisrnkidewalitsus pärib Läti Walitsuselt jäM, kas setei lubaks läbi riigi 10.000 wenelast saata, kv.5a Ühisriigid kawatsewah Ugematel! kuudelAmeerikast wälja oma kodumaale saata. Eha.

Krapotkiu surnud.Moskwa, 8- weebr. Raadiio. Täna öösel k«

3,10 min. suri Peöter Krapotkin. Eta.

Greeka unS kabiuet kokkuseatud»London, 7. tveebr. Raadio. Atheenast tea-»

tatkse: Lehtede teatel on kabineti kriisi pShjusÄStnõtete lahkuminek RhaMse ja Gunarife wahelLondoni konwerentsist osawõtmise aSjuS. 9<tlo«peropaloS seadis eila õhtu uue kabineti kvkkn.Gunaris ütles ära Greetamaad Londoni Vonwv-

rentsil esitanlast. Eta^Pr««tsuse»Poola «öapidamiue lippe«ck.

London, 7. weebr. Raadio. Pariisist teab»»takse: Marshal Pilsudski lahkus eila Pariisist, «4Warssawi tagasi sõita. Awaldati PrantsuS»Poo«la deklaratsioon, milleS toonitatokse, et PmntsuS^maa ja Poolamaa on otsustanud oma yutvidskaitsmise otstarbel üheskoos tegewd olla. Prant<suÄ-Poola nõupidamise tagajärjed «Uawat lizit-riikide saadikutele teada.

Marmartshesf, Tallinnas: „Trmnwaideraudteede jichataja". 4) Jnseneer AndreiSergeienko Tallinnas: „Äparaa?t korteri-ahjude kütmiseks põlew?i!wi ja turba-ga. 5) Andres Tabur Tallhinas: „N a i rkülwi masin". 6) Mart Nugga, Raeku-la wald Nurmemäel: „T u b a k a l S i k a m Vse masin". 7) Heinrich Müürmann, Sai-linnas" „AuiomaatKse treimise avmlõu".8. Jnseneer Aleksander Baikow, Helsingis:«Kokkukäiw taSku-riidenagi". 9) JnseneerJohannes Rudolf Sepp Tallinnas: „Oliklwidestilloe^Zmise retordide tühjendamise ineha-nismus". 10) Rudols Nkibo, Tallinn.: ..Kan,dew köök. 11) Tehnik Eduard TomiiMs,Tallinnas: „PÄlelvkiwi ja puutõrlva emulsiooni saamise wiiS ja aparaat emillsator"

i—R«

Ärew tnceleolit Pariifi offttiftWastu kogu Saksamaal.

Nauen, 7. weövr. Raadio. Eila pandi Ham-burgis, Breinenis, Leipzigis, Dresdenis, Mün-chenis, Nürnbergis, Essenis ja üleüldse koguSakfcmraal rahwakoosolekuid toime, kuS Pariisotsuste wastu protesti awaldati. 290 ametiühi>!süste juhti, kes välisministri TimonS'iga seisu-koi-ra üle aru olid pi^mud, wõtsid resolltiswonkwastu, millega Pariisi otsused tagasi lükatakse.Münchenis pandi meeleawalduse ronqikäik toime,millest 25.WV tuhat inimest osa wõtsid. Meelexcüvaldasad toonitasid tvaimustatult kõigi Äaksaosariikide ühistunnet. Eta.

Iiri tööliste esitaja Mofkwas.Moskwa, 6. weebr. Raadio. Moskwa jõu»

dis Iiri transporditööliste übingu wolimk.

M Ö Wf. w

SiserUgtst.Jirva-Madist

oir maanurk Järwamaail, mis asub kaugel linna-dest ja raudteejaamadest. Rahwa poolest on fi-heR. rifföfif, kuid kõige ligem postkont. on Amb-las, kuhu ligi 15 wersta maad. Kõigest sest oleneb suureöti ka rahvaharidus. NiisuMscs kohasW ajalehtede lugemine suuresti kitsendud. MiSteadust wõune meie neilt siis iwuda, kes ainultMusti vareseid näeb kirMdusepõllu assuel. See-Ka ei peufö ka pus' îttori asutamine peal.' Järwa-Madi^-8, kui Änlcêgse asja peale waadcrtmnz.Weue tvalitsuse ajal awati kord siin posliasutuõ,mis töötas edukalt ja post käis igapäetv Ainblast.

Peale postkontori oleks paar sõna telessmkeitjanu'^ kohta, mille üle U kurdetakse..

E! saa ka puudutamata mööda minna arstistja apteegist, uullest taitsa nälga ja jänn tuntakse.Kõige ligem on Ambla arst. - Aee on aga nnsuurte raökus-ega kättesaadav, kauges, et abi-tarivilaja wõib selle aja sees juba hinge heita,kui arstina Amblast kohale jõutakse. Selleparastkc^snwfse läb^jada kula „5arkadega", sekle juha-tuse järele mõnigi halge, fc* muidu terveks oleksLaanud, pidi suruna.

Puuduvad kolm tungiwalt tarvilist asutustI^Madises: postkontor, apteek \a arst.

K. H. R.Pidude põrast kohtu alla.

Wasknarwa kultuur-hariduöline selt»Pidas 7. ja 20. jaan. pidu kohalise sojatväewvirmelubaga. Et pidude lubamine aga sugugi sõjawiw»kaSte wõimupiiri ei kuulu, waid politseis pidudregistreerida tnlswaid, auti „Bma-!« esimeesõHtu Ma.

S. weebr. öösel kella 1 ajock tungisid KeltsatvüllaS Aru mõisa rentni-tkude korteritesse salkvoorwchi, seal tubliSü Mra tehes. Hommikukella lv ojal läksid kaks nendest wallcunaja lähedale poodi,, kus Mi tõstsid. Sui kaupmeeS noidwälja saatis, lõi üks neist kaupluse ukse klaasistvsa 17-naelalise kiwiga puruks ja tungis kaupme.he kallale, teda puösiga lüüa tahtes. KaupmehelLks korda pusfi käest ära wÄta ja tchtis kallalo.tungijat naise abiga, kes nööri tõi, kinni siduda.Kallaletungija seltsimees aga tõukas naise mahasa lõi teda jalaga. Juurekutsutud abiga läksivallaivanema abil korda ühte neist areSteerida/teist ei aresteeritud, nagu naha selleparast, etoli wallawahimche poeg), tuid weevand-tunni pärast oli kõikide imestuseks areSteeritud — waba.Priiuse wöttiS warSti kohalejõudnud poirtseikord-«mk, mõlemaid kindlasse paika toimetades,. 4.weebr. saadeti mõlemad Lihula, Onvpoeg.

Ärimehed I Ärimehed!Röudk Uhcmfil]«tdt ja r«n»atukaapluH»est

Eesti Majandus »r. 1.Swb 20 «arka.

ait odawalt walgust anda — mmge kontori, teh-ke uus kaubaleping, makske rohkem — küll siisMe waZguStuse^mdmist edasi jätkame.

Nähtavasti ei ole lümamnet elektriwoolu«ch»jateaa kokkulepvle jõudnud sa selle tcyajävjel seetraatide mahalõhiUMwe. -

Tartu teated.Äaueuj — Mojkwa maheline traadita telefoni

ühenduS.Tartn, 8. weebr. kell 22,15. Täna kuuldl

Tartu raadiojaamas Nauenist hvaadita-telefo^m teel edasi antud költelemist ja grammofonimängu. K-önet olji! isega siis selgesti kuulda,kui ivastuwStte aparaat mtit öõrwa cmveS,waid laual seisis. Naueni grcmimofon mängis ilusaid marsisid ja aariaid. Sagedamini*fui Nauen, kõneleb Moskwa, iga lauset kolmkorda korrates. 5ba Mostwa kõnelemine onTartus ha^Ä kuulda^ kuigi mitte igakord nön»da selgelt, kui Naueni oma. Moskwa kölle-leb harilikult kella 4—6 tvahel peole lõu

nat. —s.Aaardi«ä«s TartuS.

Politseiwõimvdel läkS korda 4. weebr. üheSsöögimajas salka Laardimängvjaad Jbo&dto. ÜkSmängijatest oli hiljuti saadud 100.000 markaara mänginud. Mängijad wõeti waStutusele.

Mõnda maajeabUjS elluwiimiZe lüsimustest,Jutuajamine pöllMöõmmistri hr. Nostfeldiga.

Nahwa ttmjanduslise dn korraldumiseuturebc huilgas seisab maareformi «ffiftüfflr-ne kahtlemata esimesel köhal. Maareformiteostamine kujuneb tööks, niillel meie tworewaba^gi Äuawatduste koho^M waadoltesmääratu ulakus ja tähtsuS. Meil tuleb julühikese aja jooksul pMÄllkult muuta seda

Kuid teisest küljest ti saa tÄhele paneuvtajätta neid perekondi, kes kogu eluaja mSisa-Põllul orjanud, kes praegugi asunxÄ mõisahoonetes enda pisukeste majapiidamiAteaa.Need on kurb-kuulsad mSisa teomehed. Ä*tteä on õiguS demokrcvatlZiseS riigid elupavan-dust nõuda. Loomulik, et igaüks sinna

Narwa eluWiletS elektriwalguStuS.

Kui in^. Landmmm kaanali kaetvmmse seiSkujättis ja oma kätte kaubeldud linna walguAusthakkas Kreenholmi, Salewi j. t, wabrikute elektrijõujacuuadest linna elanikkudele andma, siis olilootust, et ast paraneb. Kuid pettumus on wägasuur. Sellewastu, et linn sapks korralÄmnaltwalgustawd — kistakse nüüd koguni traadidkimaba!

Traatide labi lõikajad seletawad: et wvi encvn

Ameerika Pa«a« RistalgaS kehwemateke odunkkudele annetuste wälja-

jagamist «la. -K-Esimene üleriikline Eesti boy-scoutide ko«-

resS.Esimene üleriikline boy-ftoutide kongress

kutsutakse selle kiu k^kpaigas Tartus koökrk.Praegu teyakse KxidsM oaltöid. Arm.

Tulekahjusid ttfomd saStaltuletõrjujateseltsi aruande järgi ühtekokku 43(1919 — 24 tulekahju). Suuri kaheksa» wä-yemaid 36. Aurupritse on tarwitatud 7

korral. —&>OlzuSteadlaSte feltS TartaS

pidas 80. joon. aastakoosolekut. Selts awastegetvuse 23. juunil läinud aastal 23 liÄv«ga»poolaasta joonul on 16 liiget , wastu tvöetud, ku-na koosolekul weel 13 uut Mget wastu tpõeti,nõnda et seltsil praegu K2 liiget on. Seltsi tege-wuS on lühikese aja joonul edurikaS olnud. Pealekahe üldkoosoleku on peetud kaks refev»M: wann.adw. K. Grau „Wand«Zohwst" ja wann. odw. F.Karlson »Kohw korralduse kawa". SeltS onwäljaannud jimriidilist kuukirja „Õigus^, millestläinud aaStal on ilmunud S numbrit. Pealetöötab seltsi juureS tema poolt walitud oSkiÄsö-nade ÄmmiSjon, kes poole aaSta jooksul läbisegi!kaks iStumift nädÄaS pidadeS mnbeS 1500 juriidilist oskussõna on kogunud ja seesugus. ktmkirjaSÔiguseS^ arwuStamisekS awaldaimd. Kommis-zon Tawatseb oKkuSsõnÄ>e läbitvaawmiseqa aaSbajooksul lvpule jõuda. KommiSsoni iStmniStestwötab alaliselt osa keelMe eksperdina kivjanduseselili teoiduSlik seckreKär J. WeSki. Keltsi eest-seisusesse waliti: esimeheks wann. oidw. Karl-son, abikS tvann. adw. K. Grau, sokretaarikS no-âarluS KriStelstein. abikS Pro7ur5k»ri abi R.Räao. laekaboidioks riigikobtunik P. Kann, abi!kSrünikohtuni? P. Nenike, asemikkudeks pn>s. N.Maim, wann. adw. O. Rüütli ja riigikohtunikR. Koemets.

Mt (elsrifolfl WM.XVIII.

Rumeenia kistakse sõjakeerdu.Kuid Rasputin ei jätnud oma kawatsusi.

Et Venemaale eraldi rabu tuua, mõtles rauue plaani wälja.

Wahepeal algas BrusjUow uuesn veale-tungimist, mis sakslaste poolt terawalt sümaspeoti. Rumeenia oli alles kahewahel, kaserapooletuks jääda ehk liitlastega ühineda.

<Bmtt salasepltsus, mis Rumeeniat häwi-tada tahtis, on awalikuks tulnud ja dokumen-did on leitud Raspiüini kirjade hulgast.

Schifr, mis Rasputin 8. augustil sai, jr-saldab eneses tõsist Makiawelli plaani. TaküiS järgmiselt.

Memoranbum 275 46 112.Seisukord Dobrudshas wõtab enesele tõ^

stse ilme. Teatage S. (Boris Stürmer), etta wiibimata keisrile selgeks texks, niisama kakeisrinnale, et Rumeenia saaks fuitnitnb sõjariistu meie wastu kätte tvõtma- Ta ei tohienam kauemaks erapooletuks jääda. S. peabkäskjala saatma kirjaga Bukaresti ja seleta-ma, et see on meie ultimaatum. Kui Rumee-nia ei soowi silmapilk ühineda liitlastega, siispeab ta Wenemaa wastu wõitlema hakkama."

3 päewa biljem. Peale jutuajamist keisri-ga, saatis Stürmer rutulise saadetuse Ru-mcenia walitsusele, käskides teda wiibimataliitlastega ühineda. Bukarestis ei teadnudkeegi sellest salaplaanist ja nii ei leitud sellesettepanekus midagi iseäralikku. Isegi Ing-lisniaal küsisid ulimesed „millal tuleb Riw

mcchinduslist olukorda, müfra meie vchwas ise dale maalapikese tahaks nõutada, kus kt k&ut*— kuigi wastu enda tahtmist — aastasadade mat aega elanud, tööd teinud,kestwirsel on ültzs ehitanud. Sagedasti tekib nüüd olukord, kuS ühest

Saatus on rrchwale kauni kingMrse an- ja sellestsamast mõis. maad nSuawad nichäL-netanud, nagu tasuks selle eest,et aastasadasid tl sõdurid fu' ka endised mõisateenijad \<tMi õigusteta WsMusena wõSraSte kasl?ks tihti ka n'?, et ühtegi poolt rahuldada ei saa:maad harima. Kuid a^loo suurte sündmuste maad ei jätku. Kuigi sõduritel teataw tt&*läbi saawutatud WSid' ^ jääjad püsiwaks õigus, ei saa siiski n ^'suteenijaid armutalttoeks ja õnneks sinult ^.cile rahwastelq, kellel laiali pilduda. Žekmxrf) hõõrumised, mtt&t*leidub elujõudu ja mõistust neid andeid Sjg, k^',eous- kohalised asutused ei suuda omapeaL

ja sündsal! kasutada. pooli rahuldada. Saadetakse kaebtusi mini».Maareformi elluwiimüne lahÄS nnffl hou- teerimmle. Ku,d keskwaliisusel tundub sage-

P-s kiiremalt ja ilma keerdküsin;uMÄa, kui dasli we.'l raskem koüapealseid keerdküsimusiS ühesarnast head maad kõigile küllu-

kui põllutööminiAteerium kogu Siberi.aanke êcvle w?iks käega näidates ütelda:minge za wõtke, kust kellegile meeldib. Cesti«maolude korraldamine tlmdub âupM keerisKsem ja nõuab just nchwalt eneselt selget aru-'saamist ja mõõdiukat korraldiksandi.

Et maaresornn küsimus »Zga uue walij^üse pichul ikka suurema huwiga esile kerkib,

likwideenda.Eespool nimetatud wastoliMe lahenda,-

ntise tayal> ministeerium tõsiselt tähspanemi-se alla wõtta.

Maaseaduse järel ükewSetud mõDsaiie kasr^tmnise suhtes 7aÜ>ub minister arwamise^ (Ariigi kätte wõimalikult wähem mõisaid jäakS.LübikeseajcHise majapidiamife juures kujuneb

Wakihtide tnhelpane? ja tulew^kulootus fnffcnende asutuste ümber, kelke hooleM maa kät-teandnnne usaldiatrid. Ja siiit minnakse justpsllutömmnisteeriikmilt vahuldust otsima.

Eriliselt üksikuid maareformi kiisrmnsipiuu^rWsÄ, Peatas hva Mlutõmninistermuuseas nende rasknSbe juures, mida maa-?orra>Ünffe edukama arenemise otstarbe kör-Waldada tlileks. Kuigi neid raskusi üsnarsWsti lewub, Mki on naid niisugust laadr,mis maareformi elulist mõtet « smida tl»-nrestada, ebk ministeeriumi heiduWv seod-lv-se effiNviimüsest.

^ Nagu teada, kuiÄuwad maakaHsaid' en«mkui übte liiki. Wabariigi woLitsulS tõotasmaad anda s S j a m e e tz t e? e, kes elu kaalilpeale Pannes kodumaa Päästsid hawinenliftst,kellele riit paljudki tanu wKgnewad selle eest,et Praegu soojas toas ia terwebe liffnte»tvga oma leiba rahuliselt wõiwad süüa. Sõia-meestel on taielik õigus maad saatja ia prae-guse rahMku elukorra iimres ei tohi^ ra^«was unuStada. missugltst waewa nagiid needsamad sõjamehed alles 'natuke ufo aerska ta»gasi, kui paarikümne-kraadilise pcOrse käesweel elu sa sirrma Peale wsGekdi. Ei. peakskellegile Aekoh-tune tunduma, kui tösiMele sõ-i^knnêlasbele tänutäheks pcwemad maatüRdtwwkse

timdub enda ülesannete kõrgusel söiMa.MinMeevmm tahab püüda, et maa rutem

rahwa kätte läheks. KuS ste aga küpse järel-kaalunrise puhu! !iig suuck majanÄuMU raS»«kusi ähwardab tuua ehk tehniliselt rohkem ofga nõuab, seal peab ministeerium wSimoü-kuks müisaD endWeZe ommnkkudeüo rendÄeanda.

Üleüldse leiab minister, et maaseaduse/ P^-Wnõ-tete bchbq mitmetwtist feletawcvid «w»misi ei wõi olla. Seadus on kindlakujuliselwastu wõeckch. Kuid teMmmse juures wõi-wad tvkkida mitmed wõimalused. Ja nendestpeab suudettama 'paremaB tabada. Ministee-riumi tööd peab juhtima pAnmÄbe, et maaÄialasÄt jaotamine tõÄiste meahcmjate Lätteläheks. Teisest kÄjest tuleb ministeeeriumTsilmas pidada, et maad öitze! ajoil anda, kuisaaja seda harida suudab.

Et suur töö roMsti vNunud jõudusid!nõuab, taihob mr& mimister filmapÄstvamaxAeriharDusVst mehi mijniÄbeerimni tegewuSsekoondada.

^ GestkM tarpMab uude kohtade planeerimine rohkesti maamõSEa^. Nende töötlusmiste ja palgaolude üle ou seimi sagedastiÄzrdetlw^ Minister loodab snn pararrdussot^tn-rbc^ samme a^^.ida. J. Prümmel.

neenia ineiega ühes!" Põhjus, miks taühes ei tulnud, seisis selles, et ta weel sõjaleette walmistamata oli. Saksamaa teadis sedaja Rasputini abiga tegi ta plaane, kuidasseda maad enda alla saada. 60 päewa Pealelâ. f t ice käsk Berliinist wälja läks, kuu-lutas Rumeenia Austria-Ungriale sõda^

Berliin oli lõbusas meeleolus ja Wene-maa kuritahtlik „must jõud" hõõrus kahjurõõmus oma räpaseid käsa.

Ja ükski diplomaat ei wõinud seda ai-mata, missugused kuradlikud plaanid olidSaksamaal — Rumeenia leiwa- ja õlialli-kaid enesele saada.

Warsti oligi Makensen'! jõudude pealesu-rumiset ja Wene-Rumeenia wägede äraand-misel. Rumeenia Konstantsa raudtee waen-!aste käes.

Rahutused, prowotseeritud „Kamarilla"poolt, kordusid.

Lubadused, mis rumeenlastele antud, olidunustatud üheteise järele^ Ja mispärast?Sellepärast, et Rasputinrl, Protopopowil japeaminister Stürnieril oli kawatsus, et suurtaganemine, niisama ka Rumeenia 'lüüasaa-mine sunniwad tsaari ja riiki separaat-rahutegema. Jgapäew käis Rasputill TsarskojeSeloos, seletades keisrinil ale ja õdedele omanägemisi. ki."'das tsoar ja Saksa keiser wen-nastawad. Ühtlasi õhutas ta mõtet, et Sak-samaaga silmapilkset rahu tulla teha.^ Keiseroleks ehk selle rahu peaaegu alla kirjutanud,kui mitte Miljukow poleks paljastanud sedaalatut mauõöwrit.

(Järgneb.)

Omawalitsus.UrevmS maako«uavaliMiste eel Laä«e««al

on Sioe suur, iseärvniS mõnede õpetajate s«S,<eS jänunewad maakonnowalitsuse hariduSosakon-«a juhataja koha järele. Küll katsutakse sellekskõik rattad käima panna ja <?jakirjanvuse kaudupraegust osakonna-juhabajat maha teha, et agakohale läheneda. Kui aga waatame mõne koha-järele ihakdawa isiku testetvust, keS omal ajal weelsuuremal ja kõrgemal kohal seistS, kui praeguneosakonnajuhataja, siiS ei teinud see herra õpeta-jäte kasuks midagi. TõeSti oleme stiS wihmalt— rääSta alla sattunud. —õpztaja—

Kuidas „maaliit" Läänemaal katsub n«t«vedada,

võitab järgmine lugu: Maabonnawalitsnse tvit-lnsosakdnnast antakse petrooleucni tvallawajlitsus-tele wäljajagamiseks kõigile wallaelanikkudele.Kirbla wallawalitsus ei jõudnud sel kvrrack pet-rooleimn järele saata, kui toitlusosakond oli suu-rema saadetuse saanud, sest mitmekordse järel-pärimise peale telefoni kaudu, wastati alati maa-kbnna-toitluSofakonna poolt, et ei teadwat, millalpe«troole»nn Tallinnast wälja saadetakse. Nüüdcrt aga suurem osa Kirbla walla petrovlezrmi wäl-ja antud Kasari mõisa kupjale A. Krischiile, kesainult oma suurest armust „põllumeeSte kogu"liikmetele wälia jagab.- Kõik maata-inimesed jakolxwidajad, kes mitte ,.põllmeeSte kodude" liik-med ei ole, pidime petrooleumi wäljajaaamisepaewal mõisa juurest tühja Piidelitîa taaaü kõn-dima, sest ei olnud kiipjale liikmekaarti ette näi

data. —Elanik.—Rae valla 1921. «. eelarve

järele, mis wallanõukogu poolt 18. jaan. kol?useati, on wallal kulu — 867,22?» :nar?a. Walla-ametnikkude ja teenijate palku tõstis nöuk. kun-ni wiiekordselt, eelmise aaStaga wõrreldes. Niisaab wallawanem 1600 marka kuu? ja wallawa-newa abid tõõrohkuse järele, 600 marka ülem-imiv'" ia alammäär 225 marka kuus; wallasekre-taar 275.0 ia abid 3000 marka kikus; wallawahi--mees 1000 ja kooliwanem 250 marka kuus. Koo-li maiade pamnduisks on niaäratud 88,000 motffo,kooliteenijatele palgaks 12,800 marka, koolimajade wallgustuseks 12.000 marka, koolidele mööbli-tarbeasjade ja vpeabinõude muretsennseks 68,980marka: waesiele ülespidanriseks in^.BOO marka.Nimetalitd kulude katmiseks loodetal'c sissetulekutmaa-sajandikkudest 170,000 marka. töõStuse-ettewõtetest 24,500 marka, siSsetnlekumKsu

162,000 marka, wiina-lubaS>est V9,000 marka, jaWumaksu 96,000 marka. Jsitmmrksu määrcMmehele 60 ja naisele 30 marka. —gr—

„Waba Maa"Asikmd numbrid o«saada pea igaS vaud-teejaama».

Waüav«lits»St« reviêeri»L»e Wir»ma«l.Peale Porkuni wallawalitsus rewideen^

mise, miS ametist tagandamisega lSpp-S, retvidee.riti Rakwere ja Salla wallawalitsüst. Rak.wereS oli wittuSosockonnaS mõned puudused, tunaSalla walla asjaajamine täieSti lõhata» seisuta?*raS leiti. MuusaaS oli wallawcmem riigi- j»maakonnaheakS minewad wallawali isuse läbi siS-sewõetud maksud, üle 80.000 marga, vmawolili.selt ära tarwitanud walla wäljmninekute pvecko,

Hekretäiride valimine Wir»»«a valbadeS.PaaSwere wallanõukogu eeS oli 19. jaa»,

sekretääri koh. täitja walimine sennise mitteeksa.viile ilmuja asemele. TarwiliSte ^tanistusiegaiwaruStatud kanoidaate waluniStele ei olnud rl:munud ja walimine lükati edasi. KundasM a l l a w. ärasurn. sekr. Mikkeri asemele waiitV*27. jaan. end. Püssi walla sekretäär Lmdeberg,kuid waliurist ei kinnitatud walünistel tchtudjwornnwigade pärast. Warangu wallanõukoguwalis sõjawäeteeniStusse wSetud sekretääri ase«wele uuekS sekr. sennise abi J. WeSke. JlluZawallanõukogul läkS 1. veebruaril, kolud,nd<ÄWalimisel korda sekretääri waNda, sest kaw,didaate oli palju. Waliti sekretäärikA G. E ü»«

t e r Tallinnast. Ê»«»kpu»ved« Wkr««a»l

on alganud. Palmse ümbruskonna valdadele o«käst antud 3000 sülda puid &alja toõxtocL

M saa viinamüöki seismalKuigi Asutvwa Kogu poolt 27. apr. 1920. a,

wostuwvetud seadus linnawolikogudele õiguse an^nab wiinamüüki igal ajal sulguda, kuigi RakwerelinnawalitsuS sarnase otsuse juba 1920. a. tegi,seda paar korda korranud on, kuigi linnawalitsuDaktjiisiwalitsuse poole on pööranud wolikogu otsuckse teostamiseks, ei ole aktsiisiwalltsuS senni dshc.kiwllnamüuki sulgunud, ja seda müüakse juba ülekuu aja keelatud ajal,

» Il

j

Prof. Tchieiktmwd Boilti ajaloo uurija,BerliniS.

Wiimased&at\a ia MtriiiidelPariis, 8. weebr. diumoio. |

takse, et Saksa walujuS onjoadlmd liitlaste tecuxxmde peetoalitsust Londoni komverentsistWaSlus antakse wist täna liinSaksa saadikute kaudu ära.

Paroos, 6. weebr. Rclõunat j atlatakse saadikute logirimiSte kohta walitsuse wälisîseäianiS Pariisi konwerentsinawStmiseks üleüldistes waiel»«nnud teiste hulgas ka endiKlotz, sotsialist Bracke jaAndre Lasewre; valitsusestwat Loucheur, Daumer ja Brii

Eakja«aa L»nd»ni ionwere^Londsa, 7. weebr. Raadic

wta?se: Saksa walitsuS sai niioma woliniKa 1. märtsiks Lon^saata.

Weae—Rmneeniar<»tfi eeltöivaadw icatcl oi

lisnkmiHter 81. jaan. TshitftNcärgukirja peÄe nõusolekutg^tiioonide määrc.miseks„ U-i\tus linnas kokku tttlewadseadmiseks, mis rahukonwe?tuleb. Delegatsioonide kokkpaneb Rumeenia walitsus

We»c-Saksa szjavangNMoskva, 8. weebr. Raadij

andmise komitee teatab, etkangid tuuakse kodumaale Slkcn dn. Reid sõjawaage onmest.

Maaalaseid «aaseMoskwa, 6. weebr. Rc

Kvmennoi Jari pnrkoitnasbermanguS) leiti laias ulatâase. Moskwast PitiS kvl««rel uurima.

Inglise - Wene kaubalepiiLondon, 7. weebr. Reut

teerium sai Tfhitserinilt märjiatcckse. et JnKis-Wene kaujutamkse peatakiswseks oll<

sissejuhatus, mis mitte selgesleeritud. Tshitsherin nSuukläbirääkimisi.

Rahwama/lKodumaa joo^Ä

Ins. Aug. WejTL

Kefkmffe Woerohkuselaskmisel aastail wStwne al

Qm — 0,03!71 cm. h.kvgumisa koeffitsient, h —feB, 8f —• Pgjikom» PindOrn. — weerohkuS kant^ÜVoervVufe absoluutse alamjwsse mam&ka <vome Jskotfeue jutttef Wrwiiwtuevaja pe kohta käepärast <rn.|maetrAttte mSAmtSte alaCtud, et Vellikasa jõebeS V0 5luchn«tr. ftkun«lamSide umbe» 80 randlvVtkA «t vteekoyumise ti?ta EeKi jvgede jSgÄondadeitn rneit suurt wiaa, sest üm ncnbi jSgkkonvolde hüd?

». >» » . . ... - ilfLLkMB wMRMBQQBQI UIfl|u|«^kbeffwenti cm. WSt°k.uber tm Ve^nmstuna vtSt FlichgeVleten^) wvmluse

■- tn.rfinnu i» ?,ptrop vowjui jogumuM ulbeorolooailltte andmete aloll

imsamv Oldckop^ i<JttfceiiKtt rohkuS h — 0,54

AvewhkuS on jõesuukub: ffc fcffmtftf jooksulfOu nmfici 80 proks.

« iriEQS oiwsicke jSrtamfBMSl sarwitatudmab fattofljfd vombel koiW Ml fea|u& Zzaamv

Wf. Ä M « • « Wt & tr. Mr. SÄ.

itfe lüsimustest.Äoftseldiga.

[teises* küljest ei saa kähele panemad»d perekondi, kes kogu eluaja mõisa-sjanud, kes praegugi asunxÄ mõisa

pisukeste majapidamistega.uidfob mõisa teomehed. J«

ngus bcmofroalÜSfeS riigB eluparan-iba. Loomulik, et igaüks sinna en*ftap'kese talaks nõutada, kuS to faut*

clamib, tööb teinud.Sasti tekib nüüd olukord, kuS ühestsamast mõis. maad nSuawad nühäS-

Id ku' ka endised mõisateenijad jaet ühtegl pôlt rahuldaba ei saa:

jätku. Kuigi sõduritel teataw ees-siz siiski n >jateenijaib annutalk

.îrba. Tekiwad hõõrumised, meeles?'.>haliseb asutuseb ei suuba omapeaL

.julbaoa. Caebctals? kaedwsi miniale. Aind leskwalitwsel tunbub sage-loi ravkin lobapealseib ftetbfüjtHtufljlidalool nimetatud rtwftolubt lahenda-

muliöteerium tahapanem^võtta.keeduse javel ükewSetud mõiiffaAe kasvt«vhtes kaldub minister arwamisele» ei|c W5imali?ult wähem mõisaib jaäf&wafisc majapibwmfe iuureS kujuneb^kus riigimÄsate wautsejetÄ raSVstda ülesannete kõrgusel seiiM.

Lteermm tahab püüda, et maa rutemttte löhekS. KuS side aga küpse järel-»

puhul liig suuvi majandusW raS-cdab tuua ehk tchniliselt rohkem ««

foci peab miniSVeerium wõimaK->isaS> endOcheÄe amamkkudekv rendÄe

se leiaL minister, et maaseaduse' PA*kohta vritmetwtift sÄetawmd «ta»?õi olla. GeaduS on kindlakujuliseA

Kuid tesSimmse juuveS wõi-sda mitmed wõimalused. Ja nendest

tama Paremaü» tabada Mnistee»iõd peab juhtima põhimõte, et maajaotamine tõeliste macchavijate katteTeisest küljest tuleb ministeeermmT

pdada, et maad öiyel ajal anda, kuiharida suudab.

tSõ rohkesti wLimud jõudusidmiS mimiSber MmapmstwcnnoD

jisi mehi mwiÄeeriumi tegewuAse

tarMab uude kohtade planeerikesti maamõSKjagi». Nende tõötin^palcpoliche üle ou seimi sagedasti

Minister loodab Mu parandusasamme J. Prümmek.

\ tmina-Iu&atxff 99,000 marka, ja96,000 marka. Jsikmnaksu maäroM

ja naisele 30 marka. —gr—

aba Maa"üksikuid numbrid tmsaada pea igaS «md-teejaama».

ilüfsftfe «wideeri»i»e Wir»m««l.Porkuni wallawalitsuje ratottxwametist tagandamisega löpp-S, rewidee.

^were ja Talla wallawalitsust. Rock»toiÄuSosatonnaS mõned puudused, kuna

asjaajamine täieSti lõhata» seisukordMuusoaS oli wallawanem riigi, ja

eaks minewad wallawalitsuse läbi siS-Imaksud, üle 80.000 marga, omawoliiö.tarwitauud walla väljaminekute p«rlo»

piride valimine Qinnit tetltolel.twere wallanõukogu ees oli 1S. jaan.koh. täiHa valimine sennise mitteeksa,

lja asemele. TarwiliSte MnniStuStega' tanoidaate wu!uniStele ei olnud il j

walimme lükati edafi. Kunda-o. ärasurn. sekr. Mikkeri asemele tatt#end. PüSsi walla sekretäär Lmdeberg,rist ei kinnitatud walimistel tchwd"z parast. Warangu tvaklanõulog»«eteeniStuSse wöetud sekretSan ase-

h sekr. sennise abi Z. WeSte. ZllMoc;ul läkS 1. weÄruaril, ToTnmdöI

korda sekretöäri waNda, sest kaw«palju. Valiti sekretSSrtt» «. 9&»«

mast. ^V»«»lp»«ved» fSfmmatl

b. Palmse ümbruskonna valdadele o«3000 sülda puid walZa wedada.

l\ saa wimamSüki ftismallAsuwwa Sogu poolt 27. apr. 1920. 4hib jwbu3 linnawolikogudele õiguse ott*müüki igal ajal sulguda, kuigi Rakwere«sus sarnase otsuse juba 1920. a. tegi,l korda korranud on, kuigi lmnawalitsutzItsuse poole on pööranud volikogu otfuMtifefa, et ole aktsiisiwaNtsuS senni tsh^

, sulgunud, ja seda müüakse juba ülselatud aial,

i

Prof. emrvu.hmtiid Baidi chaloo uurija, suri 20. jaan. s. a.GerliniS.

Wiimased teated.Saksa ja tiitrtttide wahetord.Paiüfr, 8. weebr. Ruaoio. BerUünst teata»

takse, et Saksa walitsus on eUa waSmse tolkuseadimd liitlaste teaoamide peale, millega Saksatvalitjust Londoni ionwereutsist ojawöuna kutsun.Wasius antakse tvist täna liitriikide walitjuSteleSaksa saadikute kaudu ara. Ela.

Paroos. g. weebr. Raadio. Täna pealelõunal jatkatakse saadikutekogus waielusi arupä-rimiSte kohta walitsuse wäliSpoliitika aSj«S jaiseäranis Pariisi konwerentsi otsuste aOjuS. Sö>nawõtmiseiS üleüldiSteS waieluSteS on ead AeSannud teiSte hulgas ka endine «chammiSterVwtz, sotsialist Bracke ja endine sõjaministerAndre Lasewre; valitsusest arvatakse söna wSt-wat Loucheur, D«mm«r ja Briand. Et».

Saksamaa Londoni konwerentsike kutsvtad.London, 7. ve-ebr. Raadio. Berliinist tea»

wwlse: Saksa walitsuS sai nüüd ametlik» knjfeoma woNuiKa 1. märtsiks Londoni konwerentsile

saata. Eta.Wcue—Rumeenia rahukouwe-

rentsi eeltööd.IMsÄva raadw teatel on Rumeenia wä

lisniutiSter 31. jaan. Tshitfi^crini seücwhasen^ärgukirja psÄe nõusolekut awaldanub bele-g-?tiioonibe määramiseks., 'tl inrme-> ciapuale»tus linnas kokku tulewad Programmi kokku-seadmiseks, mis rahukouwerenW arutuseletuleb. Delegatsioonide kokkuseadmise kohakspaneb Rumeenia walitsuS ette Riia unna.

Eta.Wene-Gaksa sSjawangibe wahetuS.

Moskva, S. weebr. Naadid. Ameerika abi-andmise komitee teatab, et Weue ja Saksa sõja-kangid tuuakse kodumaale Stettiini ja Narvakm dtl. Neid sõjawange sa umbes 40.000 ini>

mest. Eta.Maaaluseid gaase leitud.

Moskwa, S. weebr. Raadio» TshvrnSi jaKamennoi Jari piirkonnas (Tsaritsõni k»»bermanguS) leiti laias ulawseS maaaluseihyaase. Moskwast PM kommi^jõn le-jdust*3rel uurima. Eta.

Inglise . Wene kaubalepingu takistused.London, 7. weebr. Reuter. WalisminiS-

teerium sai Tshltserinilt märgukirja, kuS sele-tatakse, et JnKis-Wene Vaubvilepkngu allakir»jutamise peatakistuseks olla Inglise eelnõu

sissejuhatus, mis mitte selgesti ei cile formu»leeritud. TMtsherin nSuvb ikõa polîtUft

läbirääkimisi. Eta.

Rahwama/andus.Kodumaa joo?swad weed.

Ins. Aug. Welluer.IL

Keskmise tvoerohkuse WäljaarWamisekSleisktnisel aaStal wSKvne aluseks wormuN:

Qm — 0,03!71 cm. h. F., kus em. wee-tvamniss koeffitstent, h — lademed meetritos, F — jügikomm pind ruutkilomeetrit^vm. — veerohkuS ?ant>m«etr. sekundis.Woervhkufe absoluutse alamäära ning kesk-Mtte mamSSva K,ome IskowSki kuidMk iuure» tarwltauve andmeid, mjA Welii-laja kohta käepärast on. Nimelt, hübro-maetrlvte mMmlStie alvL on SndlakS teh-tud, et WeLikaja jõe Weraohkufe alamäSr um»beS 150 Lankmeetr. fefunb®» ning keskmine«ckamSLr wnboS 80 kantmeetr. sekundis on.lvvtte^ et Ä«koamnise tinojknijÄ» WelWajalo EeFti jSgede jögWondadeS ühesugused, eitw mrii pmrt wiaa, sest ÜleüldiSteS joontesm nodm jSgkkonvade hüdrolooMsed oma*

^f t - — üc^t——ijj CMDiM mmt^wcajan it^rugnôi «attwa»mStfotfmmH cm. wõtame OM& jULtm v« Verdunftung von der Oberflächejkt FlutgeVleten") wMusekS 0.86, mis Ol-bekost EmajÄ, jvgMmna kohta 83 aaSta me»teorolooakltte andmete alal wSIja on arwa-wt\ nistama Oldekop? fatxfie cm fa keskminelademete rohkuS h — 0,84 mtr. wõetud.' WvewhkuS on jSeisuu peole wälja arM-KH $Be keskmW jooksul peoks woerohkusküll umbeS S0 pro«s. KSrra wähemvlema.

Et nüÜ8 oWHSe fluda , mitSsuauM sõ ediWwWdutt ttarwAatud ttMsid fond* kuimdb wrwWS komVÄ korvoüdatud ja tehnili-V& fttti katuü, Zzoamv NndlakD määrama

weerot?tu!e alamäära^, mida veetee sts^seadenöuab. xMn « kaubcckaewa tüMna Saksa,maa 600 öaubaü»ewa, mille pikkuS 06,76 m.,laiuS 8,2 m. ning iStunÄne 1,1 m. on; feelaew on GaksamÄ heade wgajärgedega sen-m töötanud. Et niisuguse tava ujumistmeie jõqxdel wSimoZdada, peawad mae jõedkckk üleS pmsuîtud svama,Gmcyõs ailamjookswalja arwatud- Koguni Rarvowa jõgi pmekäveStikkude Dttu icmMab paisutamist.

(Järgneb).GeSti fuhkrvwabrikule sisseseade

üra ostetud.EÄa <uÜ Sakjauiaalt TaUinna toad^ et

sellekohane erikommision on koha peot suhk-ruwabriku stsêsoade lävele Wacwanud, sellekõlbulikuks tunniÄanud nmg aÄuWingu,Pool miljoni alla kaubeldes, 5 miljoniSaksa marga peaüe kinblakS teinud. OZticke-Pmgus on tingimine, et müüja stsseseabelepuichulikkude osade asemele annab uued osad,rui seda p:akS tarwiS wlema. OStetud sts-seseeche suudab paewas läbi töötada 83.000puuda, ehk hooaja (100 paewa) keSteS 33miljoni 800 tuhat puuda.

Utö ToroltflJatiflüiSBSteXeskübisuele

on oodatad walge. kufw krtstatl-

SUHKURj» vankrite kui ka regede rautamiseks

lattraudkohalejõudnud. Maksetud eel-

toütmteed täidetakse kiires korras.ET.K. Juhatus.

Tallinna börse8. Veebruaril

Ostjad.1 naeMerNvg 1260100 Rootsi krooni —100 Norra krooni —100 Daani krooni —100 Saksa riigim. 530100 Ida marka —100 Soome marka 1025100 Pnmtl. ftaukt 1800

10 dollarit -»100 Hokl. gnkdenit —

100 tsaarir. suured 1151000 duuma rabi. s. 250

* B W 1601000 6«irtl tvtta —100 Lätt »dla —

kurfisedel.1921.Müüjad. Tchwd

1270 12707300 -

6200 —6200 —

540 535-540

20003500

130300200

2000

300200

MlorrM ii Wsmjmnz.PSSutSSmtnistri määrus pjkaveeriHud kohtadelt maareforuü teostamise . mSäruSte K A96—99 põhjal Pikaaja rentnikkudele metf»^

müügi kohta.j 1. Planeeritud koha peal olewast ehi-

tuspuumelsast tulewad vi^ge enne loewachl?tuse-puud, tammed ja okasputid üle !5 t-nlirinnakõrguselt, ära müüa, siiS tuleb ^RiigiTeatajas" 1920. a. nr. 161—162 awalda-hid määruse järÂe vahtLdada ehituSmatei>jaaliga esimeses järjekorras selle koha rent-nÄkba, mille psal mets asub, ja siis naabrusedolevaid asunEka sellesama määruse järele, j

§ 2. Kui mõne koha pea! weel asunikku-dest ehÄus- ja küttepuu-metsa üle jääb, misjämedam on rinitakõrguselt kui 8 tolli, siismäÄvatakse see Lohalikkudebe elanikkudelemüünyseks wõistluApakkumise tee!, mille jutt-veS asunikul, kelle rendimaa peal metS asub,wõiUuspakkltmise korral õigus on pakutud'kSrgema hknna eest seda metsa enesele saadaüleülbistei tingimustel, ilma opevaMooni ks.pu tähtajata.

§3. IäreljsKnud noor metS 8—8 tollinirinnakõrguselt, hinrmtakjse metsawaîtsusepoolt ära ja müüakse asunikkudele, kelle ren-dimaa peal soe kaswab. neÄsamadel kingimuS-tel, miS heina- ja karjamaa metsa kohta„Riigi Teatajas 1920. a. nr. 89—90. awal-datud 11. juuni määruste § 8. p. d. tiiitmi.seks v^llniõõmmisteeriumi poou endistelerentnikkudele mj?ts«mm,nrise kobta tarnktusckeon wõetub, mille juures mets kuuris! taielikuostusumma maksmiseni riigi omaks jääb jaasunikus» «^nust peale ostusumma Avamaks-mist raiumise luba antakse.AalSma sa Sohln mSisast planeerlwb talukohad,

milledele wallanöukoqu nowembrikuul bcmdidaadidLleSseadiS, on maakonnawaWuse pooli ü?eS>seawd kandidaatidele kinniwwd, peale mõne A»siku, kelle kohta maakonnavalitsusele kaebwsi on

siSsecmtud. A. M.Rae Aruvalla mSisaS

eH L tMdftt. Harjumaa riigimaade maamõõtja,et EohaliSte «touftube soowisid teada saada mõisatükeldamise aSjuS. Tahetakse eriti Aruwallakmdikohtade pidajate soowisid tähele panna jamõisa tükeldamise korral nsile kandi kohtadelemood lisatt and» Zko wocktal on mvisa kohtakawatsused: sahewkse koolile 4 Äina maad jaKÄdnalkkuN herraStemaja koolimajM. HerrvK-Vemaja on aga koolimajaks liig lagunenud jaWrwaklne»

Et planeerimine aega wöiaS, stiLb mSila käeS-vlewal oaStal ÄkeldamMa. Naarits.Ka«did«>attde mõisatest

pTmtttt^htb kohtadele.Adawere mõisaS sWiljand? maakonnas) planeerk-k«d kchtadele on maakonna tvaNmiste pärast mitte28. weebruaM, nagu waremalt teat«Md, waidS. mSrtstl s. a. Adawere wallamajaS. Gta.

Kandidaatide määramine Harqla wöffaSsyarjumaal) planeeritud kohtadele, mls pidi ole-ma 1S. weebr., on 26. weebr. 1921. a. Juuru

wallamajaS. Eta.Wasta nwisas iWirumaal)' planeeritud talu

dele kandidaatide määramine on 19. weebr. Kal,toi wallamajaS. Eöa.

GSdurttest.Karistusest wabastawd

eeSujuliku teenistuse ja sõjawäljo! üles--näidatud wahwuse eest on 4. jaicaväe polgurahwawäelatte Eduard ©ammel, rmiS kVmale oii sama pplgu sSjalväljakohtu poolt

möüratud^ " R.Isiklikud maksukaardidUue korralduse järele ei kleebita isikliku moik-

slâartidele tempelmarke peale «agu see sennioli, waid osmuS, keS maksu siSse nõuab, malksabraha renteiSse maksude-peawalitsuse jookSwaie ar»wele kviitungi waStu sisse, ja Kviitungi numbermärgitakse isikliku maksutaardile. R.

Maasaajate «imekiri.Anperjanswi partisaavide - polgust: al.êitn.

Erich Raêpp.Gooaulsr. diw. l»««ch. ko««»dost: leitnant

Arnold Ewertson.S—vutsroog. did», staabist: ins. koh. täitja

Eduard J ürgsus; s.ûet«. aset. Joosep Reis»»holm ja evaijit IuliuS Trubok.

SttjuööpaliSte sso«uSr»»gide peatt: alam.polk. Arwid Engmann; kapt. Heinrich Mets; al.«kapt. Edgar Reggo, al..leitn. Woldemar Sarnw;iipn. Oskar AngewS; ohw. aset. Heinrich Hodm.

T»,«»sro«gi patarei »r. S pealt: leitu. Wal»tft Thalheim.

Sijawiie wa»«St»Sw»lUs»sest: eil.»poUownikJohann Puskar.

Mucwa linna fenMndasitatlfi; koPt. Eduardftttiibenfttin.

8. wSljasamttiMwSe diwiSj,«ist: ohw. asech.9wdcmn«S Saar.

Miwiristleja Lennuki" pealt: waa.êttn.Friedrich Strobel; Art. ReiSberg ja leitu. Jaa«Riitso.

M.-r. »Na«t»la" pealt: wan.«leltn. Johcm»neS PlakS.

S..l. ^Meeme" peatt: leitn. Georg Ütöiwiui;Peeter ltast ja Ältgust SuStawson.

Peipsi laevastiku diwisjonist: wan^Zeitn.Maanidi ja ohw. crset. Jaak. SaartS.

LSävewere laevastiku diwiSjonist: ohw. aset.Arnold Üamberg.

Siudralstaadi walitsnsest: al.-kapt. ReinholdTaht.

S. jalawöepolgast: ohw. aset. Wiktor Ritsesvn.4. jnlawaepolgvst: rm. Johannes Ollmcmn;

Eduard UUdam; weltw. WiLem Tiiskar; Mein-hard Sofri; kapral Aleksander Wolrad: ôhan-ueS Liidemann; rm. Herman Kortin; AngustPelda; Johan Jürman; Johan Oja; wan. al.-ohw. Eduard Gutman, weltw. Aleksander Klaas'berg; kapral Woldemar Minn, rm. Rudols Wil»lik.

8. jalawiepolnst: Polgu kirjut. Arnold Tam.memagi.

9. jalawiiepolgnst: reameeS Vladimir GroS>.fenstein.

GkovtSpslgnst: ream. August Kruuse.

Sport.Ülemaakondline suulajooksu võistlus Mljandk

jiirwelkorraldaitaBse Wiljandi maaikonna kmtseliidu spordiringi poolt 13. weebr. kell 2 p. l. Jooksu km:-guS 500 ja 1500 meetrit. ~~35—

Suufatamiue Tallinna AmbrnZkonnaS.Kenad ilmad, kui ka kena pehme luain meeli-

tab oige palju suu-satogcvid wabasse loodusesse.Iseäranis rohke?ii oli neid pühapSewal, kui ka2»sel märtsi! Tallinna ümbruses, näha. Kadrl-org, kui ka llsemistejärtve juures olewad mäedkubisesid sõitjates? ja mäest aflaTafffotcft.

Kena oli waoidata, kuidtS kalewlased suure kjnl-oaqa. umbes paarkümmend inimest, Piirid poolesuusc?wsid.

Mi^te üw puhch,SeM,del ei Nnna üni5.ftt# sõitjatest, waid ka äripäewadel wõ!me õi(\cpcckju sõitjad näha sa iseäranis fctTcr N—7

Suusatamine on ju üks kenomatkf?dest. Meil m ta alles hoom» wõtmas ja näba on.et ta meil õige palju poolehoidMd leidnud.Ainult suuskade muretsemine teeb roSfusi, kuidka seS suhtes püüawad meil spordi seltsid tvastutulla. Cs. s. s. „Kalew" awaS Kadriorgu omaliikmetele suusa jaama ja soowitaw ole?? muiduqi,et ka teised spordi seltsid seda teetS, sest see annabmeie suusa spordile suuremat hoogu.

Arm,

Stoorte keskelt.GtoUttde Uttumzue EeSttS.

A. ToiS.

Eesti skoutide orgwlisatsiooui algust wõib l»geda 15.^2.) weebruarrst 1917. Küüulapäewoûimetatud aastal kogus selleaegse Tallama kest"toolide wõimlemise õpetcha Anton Ouuapu»oma ümber ringikese Tallinna kommertskooli õphxlasi jä asutaS esimese EeSti skoutide rühma. Esimene rühmadest oli asutatud â meie SnuetS mitwWene waid just Soome eeskuju!. Oli ju Oun»puu Soomes õppides ka seal skoutiugut tundmaõppinud. Esimene rühm asus tööle, ehk küll takistused õige suured olid, puudusid rwmud, puudus kapitaack tööriistade ja tegewusabinõuda muretsemiseks. Kuid oli algus pandud EeSti skoutide liikumisele ja see oli praegu kõige tähtsam.Sügisel, peale koolitööde algust, asutaS OunopuaTallinna Peetri realkooliS 2. Eesti skoutide rühma sprvegmle 1.).

2. rühm algaS Ühiselt 1. rühmaga tõõd. Saodllruumid ja muretseti tööriistad. Algust tehti raa»matuköitmise- ja kingsepa - töõwbcidega. Pärastpoole muretseti ka tisleri tööriistad, kuid tege-wust ei saadud alustada, sest tuli Saksck okkulpab-isioou ja skouting Eestis pandi kammitsasse. Jõu-luksi 1917. esinesid ka EeÄti skoudid esimest Korda«chwale, kommertskooli spraeguseS WestholmHgümnaasiumi) saalis. EeskawaS olid kepi»harju«tused, deNamatsioouid, muusikalisi palad jne.PuhwetiS oli kõik enda walmistatud. Ohiaal jahooga tehti tõõd, kuid ühes piinadega, miDkodumaale osakS said, kannatasid ka skoutid.

Enamlased^ olid skautidega seekord veel Ligileplikud, lubasid skautidele isegi ruumid majaSê»mis Tallinna koolinoorsoo jaokS kawatseti rekwi-veerida. Kuid igatepidi) katsusid skoutiugut GeStiSjHSwitada Saksa wõimud. Saadeti kohaliSse kest-kooli kiri, kuS kästi lõpetada skoutidej rüG»»a tegevus; skoutidelt, kes juhtusid wormis uulitsaleilmuma, nöutt au^ndmist Saksa sõjawäelaStelejne. Kitib waatqmata kõigi takistuste peale,kciidi siiSki kooS ja tehti tvõd. Lahkusid sakslasedja, skoutid kawats. suureural mõõdul tõSle hakata. Püha wabadus-sõda ja skoutide pealik AntonÕunapuu, niisama ka teised juhtiwamad ja te-gewamod jõud Liksid täitma skoutide kohut isa-Maa eest waenuwäljale. Anton Õunapuu l-cmgesilahinguS Petseri all. Tema matuserougi--käigustosawõtmiue oli Tallinna Eesti skautidele esimene«' iljaaStumme. Oma kõige parema jõu kaotasidEesti skoutid Anton Õunapuu surma läbi; kuidellu jäi temast ohustatud püüe, fioutmgu lavali-laotamine ja poolehoiu wõitmine temale rahwaseaS. MaikuuS 1919. tärkasid juure kaks rühmaTallinnas. Mõned nädalad hiljem kutsuti kvtt^teise rühma algatusel rühmade esitajate kooSolekja asutati Testi skoutide keskkorraldusSkoutide Peastaabi" nime all. 191S. «Wa süqgisel ja 1920. a. kewadel tousiS iseäranis suurpoolehoid fkoutidele noorte seaS, ja selle mõjultõusis ka rühmade arw Tallinnas 12 peale. Jü-rjpäewail 1930. peeti ära esimene EeSti fkoutideparaad Peetri platsil. Scmral päewal saadeti katerwiwS-telegrcmunid kõigimaode fkoutidele jasellega loodi side teiste maade skautidega. Selletelegranuni põhjal järeldasid kohe teised maÄAutide olemasolemisest Eestis ja selle tagajär»jeks oli fittfe ülemaalisele skoutide jamboreele jakongressile Londoni. Kutse wõeti wastu ja seltskonna toetuse! sai wõimalikuks 19 Eesti stoudilülemaalisest kongressist osa wõtta.

Kuna Peale Õunapuu surma korralduv Maenam ja enam Wene korraldusele liginema hoik-kas, sest et ainult Wene skutide kirjandust saada-wal oli. hakati Londonist tagasinõudmise järelekorraldust uueSti looma. Aeg peale üleilmlistkongressi on Eesti skoutide ajalooS kõiê segasemolnlld. Tekkis lahkuminek sisemise korralduse küsimuses ja selle tagajärjel cri Eesti skoutide ma»lewa lammemine — kolme ls: Ma?ewast aStusidoäkja tüdrukud, sünnitades girl.quidide malewai« umbes pooled fkoutidest, moodustad, uut orga.rttfoitrrooTti „Noored Sepad". Wiimasesse orga-nisatsiooni astunutest astusid peaaegu ???k jälletagasi wana^se ..(?e?ti Kko?:^?et «Noorte Seppade" organisatsiooni umbeS 39skouti allcs jäi. Peale kõiki neid sisemisi ivapiiS-tusi hakati järjekindlalt uusi korraldusi ellu wii«ma, nii et praegu Eesti skoutide sisemine korral-duA täiesti omapärane on.

Tallinnast lagunes ffoiiitbc liikumine õigekiirelt laiali ka mniaê linn-adesse. Tartu asu-tati esimene Eesti skoutide rühm 3. oktoobrilTallinnast Tartu sõitnud skoudi T. läbi. Paarnadalat hiljem sõitis temale abiks keegi A., kesA. K. N. ü. ruumides korraldas laialisemad kur-sused ffoutidcle. Praegu., on rühmade arw hulgasuurem kui pealinnas.

Wõrus tekkis 1. skoutide rühm juba 1919.aasia suwel, kuid kindlama kuju wõttis alles mi-uewa sügisel.

Petseri s, Nakweres ja NarwaSasutati rübmad enne \Mu käesolew^l wlwel,Eesti skoutide malewa räudawate mstruktoritepo.-?lt.

Ku'.'a paar aastat tâasi p?!zs<?l)oid seltskonnapoolt õige wäik?ne oli ja iscgi jnhtunnsi ette tuli,kus skoutide lnfrmtrfele tõlkeid katsuti teba. onrõõmuswwalt pnoleboid õdetajate ja seltskonnasea? suuresti tõuZnud. Kõiqesuuremaid edusammeon skouting Eestis just wnmase aasta jooksul jbei-uud.

W a Sa Maa"

J. W. Hbrelthal,raamatukauplusWana Postf tün. nr. 7.

Rmnnstnd müüa:Kerner v. Marilaun, Pflanzenleben, Z Bnd,Freytag, Hšlfsbuch für Maschinenbrxbtwibcoh, Oh3h a (5 hh.). reuep, ilap-Bw* Ma ui >Kepap, Kypc aneKTporexiTeopia chji HHepulH. Mbahcob, MopcnnapoBwa MaujHHbi. JloöaseacKlfi, Hob.Hasa.no reoMerplw. fllo y^bCKiö, KypcBcnoM. cyaoB. mcxih. c arnoc. ÜJep-iuob, nf ax Kop* 6 ecTp. KyKft.nb, Kypc— — SêtiipoiŠXHHKM. —

Kohys.Riigitohtu

ahmir ;|itüiiTto--o]cJortaa aioatiful kohtuistungil JS. lveebruaril Tartus, on nruu seas järgmised toimetused arutusele määratut»:

Wiljandi linuawalitsuse retrWjoui kaeb-tus Wujandi-Pärnu rahukogu' otsuse peale1918. a. 18. juunist. — äBujcnibi Unnawoli-niku Julius U.rbe!i kaebtuse asjusametnikkude ja teenijate palkade törgendarni»se kohta tcljrtab linnawolikogu )otsuse wastu.

Petseri maakonnawalitsuje raebtus E. W.siseministri otsuse peale maakonna politsei»ülema määramise asjas.

Petseri 'Macckonnawalitsuse kaebtus E. W.siisemimstri otsuse peale maakonna poK-tsei-ülema koha peale isiku määramise asias, ke-Ha maqkonna nSukdgu mitte wastnud ega kinnitamiseks ette pannud ei ole.

Saaremaa maakomumxLrtjul e kaebtus E.W. siseministri otsuse Peale Saaremade koheuue p^t>.se/jaoskondade asutcMse asjas Ä-ma sellekvhase maakonnawalitsuse et^pane-ituta.

4 Töö- ja hovlek.-ministeezIumi seletuspäri.mine, rahttxkwaelaste ja nende perekonnapensroni-seaduse § 2. za 3. wahel olewa wastz-oilu asjas.

.nmoasw wallanSukogu MolLmku LudwlgSooti kaebtus omawalitsuse asjade peawaikch-suse otsuse Peale 30. sept. 1920. a. — Ka-wastu wallamaja asukoha asjas.

Mõrtsukas 15. aastaks sunnitööle.3. märtsil 1918. aastal sõitis Wöru maa-

konnas, Timmo wallas Gustaw L«lower ko--dust wälja ja enam tagasi ei ilmunud. Ära-söites öelnud wennale. Jaan Lilowerele, etsvidcb SkilvsxhŠU ZupsmamÄe poole.

ÄaWrs vGrtsukatõäs lanyss SmnMPukj-a Kunm 8. juunini 1918. a. olidPuksa ja Semm kadunud, îis aresteeritineid Puksade kodus. Hiljem seletas Puksa,et Semm rääkinud temake, et on LTowere ärvtapnud ja Reo jõkke jää alla toppimud. Semmoli asja uuttfrnije ajÄ äva smnmd. RahuTo-gu ismmisel Puksa ennast süüdlaseks ei tun-

leiti Tallinna kodaniku Johannes Allikumurest.Peale Lauri mõisteti selles asjas kinni Allik 3 a.wangiroodu ja Tomasson 1 aastaks mangi. Kohtupalat kinnitas rahukogu otsuse. —rn—Warguse eest Berkowitshi kaupluses 4 aaStakS

wangiroodu.ööl wastu 23. aprilli 1918. Murti Tallinnas

Mru tänaval Berkowitshi kauplusesse za wiidrära umbeS 100.000 marga väärtuses riidekaupa.Mõne aja pärast laks korda selgeks t«Ha, et wcn>guse olid toime pannud twttud murdvargad Sarapuu, Kioss, Rantsli ja Konstantin Nigu. Mõni päew warem »li seesama 5ligu * ka Narwamaanteel Marie Magdalinskaja korterisse tungi-nud, kus ära wiidi umbes 20.000 marga wäävtu-ses mitmesuguseid asju. Läbiotsimisel leiti Mag-dalinskaja asju Nigu ja tema armukese Lepi-manni Arterist. Kätte saadi ka Berkonnî wa-rastud asju umbes 80.000 waärtuseS. Omal ajalvkkupatsiooniaegses kohtus tunnistas Nigu eimastmõlemas warguses süüdi ja ta mõisteti i aastaks 6 kuuks wangiroodu. Ajutise Valitsuse mää-rusega anti llõigvle õigus oVkupatsiovn5a!egseidkohtuasju uuesti läbiwaatusele wõtta, ning sedaõigust tarwitas ka Nigu. Rahukogu mõistis Ni-gu, kes iuba waremalt 5 korda karistud, kõigi ise-arabiste õiguste kaotamisega 4 aastaks wangiroo.du. Kohtupalat, kuhu Nigu edasi kaebas kinni-taõ rahukogu otsuse. —rn—

Tallinnast.Lwnawolikogu tänase kooSoleknwgu

PSelêwakordsisaldab 15 küsimust. Tähtjamateks nendest wöikSpidada linna 1921. a. eelarwe SinNitamins,eelnõu üüri seaduse täiendamiseks, linnapandimaja teise direktori walimme ning linna-maksu alandamine sõidu, ja ratsahoVuSte pealt.

Linna eelarwe st on Maöa MaaS"juba pikemalt Krjutawd. Sealt leidsid lugejad,et selles on käeSolletva aaSta tulud ja kulud265.823.1 IL mk. 8 penni peale tasakaalu wiidud,kuna aga ISIK—1S20. a. puudujäägid 18.165.159mk. 6 pn. kogusummas tveel katmata.

Peab tunnistama, et eelarwe tasakaalu wii-mine on wäljaminekMe NrpimiseS erakordsetpingutust nõudnud. Nõnda õn linnawakitstks, ühi-nedeS rahaaS-janduse kommisjoniga, otsustanudmuu seas: kaotada telefonid linnaameti asjaajajaja sekretääri kabinettides ja korterites, rewisj.kommisjonis Mahendada 8. noor. kontrolõörr,Kaarli kiriku ümbruse planeerimine sw. 126.000mk.) maha tõmmata, samuti ka Tõnismäel tvee-torni ümbruse planeerimine (25.000 rct) ja silla

olewat ja mõistis KsÄla walla kodaniku Sa-muel Puksa, 38 a. wana, kõiW öissuste kaotw-mtseya 15 aastas sunnitööle. Selle otsuseêale kaebas Puksa kohtupalati, kus otsusjlnnitcti. —rn.

Mõrtsukatöö eest 12 aastaks sunnitööle.7. septembril 1919. aaStal tapeti Wiljandim.,

Wöisiku wallas Kerge talus perenaine Marie.Palm aias magamise peall ära. Palmil oli poaKrwega lõhki löödud; haawad olid surmawad.

Sel päewal olid mõlemad talu t«enijad-tüd-rukud Alide Otti ja Marie Kõrgesaar naabri talluläinud. Wähe aja pärast läinud Ott minema, se-letades, et läheb laseb loomad wälja. Umbes poo-le tunni parast tulnud naabrite jmire tagasi.Tmi aja pärast hakanud Kõrgesaar koju kippu-»na, kuna Ott teda tagasi hoidnud. Lõpuks tea-tanud ka naabriperemeeõ, et temal olla tvajaMarie Palmiga rääkida. Siis läinud kõik ühesKergele. Kõige pealt mindud tuppa, kuS aga pe-renaist pole leiküd. Siis läinud Kõrgesaar «da,kuS leidnud perenaise õunapuu all magamas, tekktäitsa üle. Kui tema teki ära tõmmanud, leid-nud perenaise ülem werise ja surnud.

ÜlÄuulamisel seletas Ott, et tema käinud küllkodus, kuid aeda Pole jalagagi saanud. Parastmuutis oma ütelust. Seletas, et perenaise onAleksander Suigusaar ära tapnud, tema on aita-nud ainult jälgi katta. Pärastpoole muutis weelkord ütelust ja seletas, et perenaise on sulane Au.gust Kümnik peremehe käsul ära tapnud. AugustKümnik seda õigeks ei tunnistanud.

Kõige selle põhjal tõsteti Ott'i tvasw süüdis-kvS Marie Palmi toomises. Kohtus tõendasidtunnistajad, et kadunu rääkinud mitu kvrda, etDtt millegi pärast tema peale tige on. Tunnis-ztasale Allikule olla Ott kinnivõtmisel öelnud:^Lase mind maha, olen seda ära teeninud".

Tartü-Wõru rahukogu mõistis Aliide Ott'?,LK a., kõige õiguste kaotamisega 12 aastaks sun-mtõõle.

Selle otsuse peale kaebas Ott kohtupalati, kusotsuS kinnitati. —rn—

Tallinna murdwargad.' võsel vastu 24. notv. 1919. murti Narwa

««ait. nr. 48 Jsok Swerdlowi poodi sisse jatpkidi 22.000 marga wäärtvses seepi ja soogi'-kraami. Kviimmaal^politsei? ôrda tabadaSarjav--!'õe t. Elwiine TomaÄnni juureS wntudtynrast Artur Lauri, kelle innrest leiti muuikraildijo varaStud kraami. Muist waraStud kraani

ehitamine üle Patkulli silla (25.000 m.)t keskhai.gemajas auru keeduGogi sisseseadmisest loobuda(600.000 m?.^, erakorrailiste taudide puhul kre-biiti vähendada 100.000 mk. wõrra, loomaklimikeelarwest wälja jätta (198.700 mk.), sest et Msi-mus alles selguseta.

KeWmgemaja pesuWögi ehAamist, miS380.000 mk. Maksma lähers, ära Mta jne.

On ka mahendatud keeni jäte artvu nii mitmeskiosakonnas. Huwitaw on ehk tuua siinwõrdlttseks teenijate artvu ja nende pak-kade kogusumma üksikrvteS ettewõteteS. Nõndaulatab palkade kogusumma: gaasi ja w«wargkl1.Sl2.200, elektrijaamal 2.701.600, tcPamajal932.446, apteegid 1.128.300 mk. peal. Eriti hu--witaw on toitluswalitfuse ja selle ha-ntde kulud: toitluswalitsuse juh.-rtuselenesel on palgalisi, peale juhtilva linnanõuniru,kokku 1.S01.100 mk. eest aaStas. Näituseks onpe<yuhatuses 4, raamatupidamises — 9, kaar -di-kontro llis 19, toiduainete javsk. 5 jne.ametnikku. Peale selle' on ise arwel: kütte osa-konaS — 16 amewikku ja 1 teenija702.900 mk.), rcchva?öogis 15 teenijat ^869.000mk.), piimaaris 3 raamatupidaja, 2 la»?ka-Hoidjat, masinakirjuta-jia, arvjuhataja, tehnil. jaosk.juhataja, meierid, masinist, piima waswwõtjad,16 (?) waljaweât. 2 tallimeest, puusepp, psekl-sepp, 2 seppa jne. (kokku 1.798.200 mk.), selles kl-sapalgad pühapäewaske tõõde eest 139.600 mk.),pandimajal on 14 teenijat (622.900 mk.)

Tööerakonna linnawolikogu rühmakoosolek on täna kl. pool 8 raekojas linnapea ka.knnetiS. Palutakse liikmed ilmuda täiel arwul j»õigeks ajaks.

hakatakse TaKinna lmnawM?o<MWÄimisekS kandid^trde nimekirju wastu

wvtma.Linnawalitsus teatckb, et kanMkvMe m*

!N?Nirj?fid WSetakfe liMiaivalitfufes Was-Su rgapäew, alates 10. weeoruarist^kella 9 homnnkünni kella 3 päewal, künni '15. weebruarinis. a. kell 12 päewal.

Uus s-adetns — 38.000 puuda rnkkit Tallnv-na !?nnale wäljamaalt kohale jõudnud.

Nnna tniklnswalitsus katab,sellega, et Estonia Amerikan Oll kampani

' - rukkist teine jagu 630tonsi (38.000 puuda) täna Tallinna jõrrdi's.T^daandniise järele on wili niisama llus kmendine saadetus (340 tonsi) ning on tahen-datub skrmal wSimalus olnud Mja enne Üht-aeâ, — mis 15- weebruari peale kindÜaksmääratud oli— kohale saata.

Linna toitluswalitsl^.4.500 toopl piima

labistikku iapaew wõtaö linna piimaäri kokku sajagab selle elanikkudele edasi. Mma kogu on

toaga kõikuw: 2.500—6000 wobini päewas. Sar-lume suur kõikumine raskendab piima õiglast ja-gamist Ilmnaelafliik^de tvahe! tuutcwalt: mõni-päew on wõimaM kõigisse, linnaosadesse nõuta-wat hulka piivia saata, kuna teinekord tcrwed lin-naosad ilma jätta tu leivad.

Rohkesti on wiimasel ajal piimaärisse piima?a kaugemalt, nimelt Wiljandimaalt, peaasjani-kult Wõhma ümbrusest saatma hakatud.

Nagu teada, on piim Tallinnas wabamüügil.Linna piimaäril tuleb wöistelda ühesugustel tin-gimistel era-pinnakauplejatega, kuid siiski on te-mal korda läinud senni piima 3—5 nrarka toopteistest odatoam müüa. — 1600 tvobi ümber päe-waS wkeb piimaäril igasugustele asutustele, naguhaigemajad, seegid ja t., piima muretseda. Pealeselle saadetise piima wabamüügile linna poodi-deSse, hinnaga 20 marka toop, ja aegajalt ka tu-rule müügile. Nõnda müüs linna piimaäri «Aaturul ligi 600 toopi piima 20 margaga ara, kunaeramüüjatelt alla 23 marga ei saanud.

Veebruarikuu Üiõpuks on piimaäril lootustnõnda palju piima kokku saada, et kõikide elanik-kude nõudeid rahuldada wõib.

Eila esines linna toitluswalitsuS linnawalitsuse ees soowiga, katsugu see walitsuse ees kaasa-mõjitda, et riigimõisatest piimadewäljarentimisest laiematele hulkadelekuulutatud saaks. Nüüd on aga sarnaseid juhtu-Misi olnud, kus era-etii-ewötjad riigi-mõisatestpalju parematel tingimistel piima rentinud, kuiseda linna piimaäri eramõisatest saab. Sarnasetegewuse juures ei ole riigi ega ka elanikkude õu-tvid küllalt kaitstud.

2000 p««ba wSidoti linna piimaäril korda läinud walmistaâ jasoodsatel tingimistel kokku osta. Nüüd lasti tä-hendatud wvi wabamüügile — 65—72 markanael, miS oma mõju wõi turuhinna alanemisepeale awaldamata ei jäta. -õ-

Täielik Röntgeni kabineti sisseseadjõudis Tallinna erakliittNule Äeeila kohale.5Wbin«ti sisseseadmine nõudwat weel paarnädalat aega ja sris wõib haigeid arstimiseksRöntgeni kZÄega wastu wõtma hakata, õ.1. Tallinna alewi vaSatahtl. tuletõrjujate seltsi«uekS, ajutiseckS, peameheks waliti, neil päewilära peetud erakorralisel peakoosolekul, hraSander, abiks hra Klaos. Seltsi waranduse-hoidjaks waliti hra Klaos. —n-n—

Iuureehitused Tallinna seminaaris.Oli kawatsus Tallinna seminaari maja

Kadriorgu ehitada, kus seks isegi juba kruntwalmis waadatud ia mõõdetud.4_ ... . WÄsi,et asi pea surnud puukM edchinihkuma hakkab. Nüüd aga ei näi sest llusast kawatsusestmidagi WÄja tulewat. Nii siis pead semin-aarKatsuma oma endistes kitsastes ruumides ku--baü) läSi ajada ja katsutakse sinna, kus wä-hegi weÄ waba nurka leidub, midagi juuresehitada. 9dii on kawatsusel endise 23. linna-

kor jicii ümber ehitada,kust käsitööklassi, riideruumi ja köoaZ saaks.

vMastet-e looja einet hakawkse keetma.Et kopli juures kaunis suur aed on, siis

on kawatsus tekkinud sinna turnisaali ehitada.-tzt.

„Kalewi" liuwäljalwöib viimasel ajal tihtilugu naha joobnuid isi-kuid, keS teistele seal wiibi.jaiele, eriti weel nais-terahwastele jalgu ette panewad ning muud ula-kust teewad, mis aga libedal jääl wäga hädaohtlikon.

„Kalewlased" peaksid selle eest rohkem hooltkandma, et nende liuwAzal mitte joobnuid Muid

ei Pääseks. —n-n—LaewasSidu teated.

Sadamast wälja sõitis eila Daani aurik„Borghsild" tühjalt Kopenhaageni.

Sadama jõudis Sa-ksa aurik „Actiwa" 666tonni rukistega Rootsist — Tallinna linnawalit«susele.

Oodata: 1) „Wictorra" Stettiinist — sega-kauba ja reisijatega.

Mr. M.Teater.

teater.Täna, kesknädalal, Johann S:rcu:ssi opereti

,.1001 öö". Homme „Naine pistodaga" ja «TuurKatariina".

Teatriburvo.draamateater.

Täna, kolmapäewal 9. skp. Wera Bertmgakunst-tantsu õhtu Stasja A!bo ja Mai Walertkaastegewusel.

Reedel, 11. skp. Robert Bracco ArmaSî u s e l S p p.

Teatribüroo.Pan! Sepp'a studio

algas oktoobÄkuul m. a. Mündi tänawal rii^g.- ja oNtMOalrtsuse--LeLnijatje ühingu rumm"des. See oli eelkurstls, mis mältas jaanuar?»kuuni. Jaanuaris oli eksam. Studio jagunes,peale eksami kahte osasse, 1. ja 2. kursusesse.Esim. kurs. PÄisesid anbelbsemad õpil. „stupdistid", — kuna aga teise kursusesse enam-wiÄMn rahulckdawamalt edasijõudnud õpua-ftd jÄd. Nii pääses 1'vse kursusele 17 õpilast,2-se kursusele 16 õpilast, kuna 3 õpilast nõv«gaW tunnistati, kellele wabadus jäeti loen-gutest wabakuulaijatTna osa wMa. ^ -

Studio töötab praegu MTal tänaw.^nr»i>9 — endises linnakooli ruumides — jj1??'des neid ruume Wene Speasutusega.^ Peateteatri eriala ainete õpetatakse weÄl AeiLw^s-hariduMi õpeaineid, n-agu^ psüholoogvat j. t.Suureks puuduseks, m'i's tööd studios halwab,tuleb wasbawate nurmide puudust nimetaba.

Studiso 1. kursus harjutab praegu „«illkoldel", mida kawatsetakse kewchei Draama»,teatris" ette kanda. Sama on kawatsusel ke-wadel weel mõne tükiga publikumi ette astu-da, et näidata laiemate kihtidele oma wõimistja üheS sellega äratada huuK esimese selleks-hase õpeasutuse wastu nêil Eestis. ht.

Teadaanded ja üleskutsed.Ü. V. »oorsoo ühe«d»se keskjuhatus

awallxck südamli-kku tänu J. PärtselUe ja JbdÜuPirufimlla dvabriiku walitsusele" suuremoibe s«m^made eest, mida nad meie noorsoo toetamiseks onannetanud. Loodame, et ka teised meie noori mee-teS peawad ja seda wõõiraste hooleks ei jäta, ^

Laewasõidu ja Merekaubanduse edendamise kelt»^Laevandus"

korraldab pühapäewa! 13^l weebruarll s. a. kell12 päewal Tallinna Eesti laAekaKwatujsie seltsiruumides (W. Arehna t. nr. 11) loengu „üld«awarii üle". Lektor: E. Tannebaum, riigi dis-ipashõõr. Sisseminek maksuta

Õnnetused ja kuritõSd.Nõöwimine.

7. weebr. teatas Wittenhosi tän. nr. 26 eluksew Rudols Raudsepp, et temale W. Tartu maant.Juudi kiriku wastas 5 madruse riietes isikut tal-laletunginud ja tema karakul-mütsi ning rahakoti1600 m. vahaga ära rõõmutud. Kahju väärtusi6.600 marka. Rõõwijad põgenenud. —rr—»

Õnnetu kukkumine.7. veebruari õhtu toimetati linna keskhalge-

majasse Jaan Rist, raskete haawadega peas, keSWiru tan. nr. 15 maja kolmanda korra treppidestalla kukkus. Õnnetu suri haigemajas ära, ilmaet oleks meelemärkusele tulnus —re~r

MrjawaStttfedWiatok. Et naha kaupmees „Koidala" skr<

mat tarwitab, on pahandaw, kuid kirjutamineteeks ainult rÄlaaami.

Jumalik Skout. Ei Sobi. WõikS arusaamaskuS tulla ekspressionismuse kulul.

H. L. Tartus. „EttekuuluwS" ei ilmu. Liigarahtvuslikku waenu sisalhaw.

J. Lall. ^Pildike endisest mõisa elust" ei ilmu. Vananenud.

Laine. Ei saa tarvitada.Vastutav? toimetaja J. Tomp.

Wäljaandja: Kirjastusühisus „Waba Maa^m

HüStt kSidawtl kohal olev

mao-apteeRon rutuliselt «SLa. Küsida S.-Ä. „Merea»ttl"Kullakepa tän. 5 Köuetr. 12-54.

Wiisakas noormee» soowttomaett»

tubaehk kaasüSrMseSs. «rjav.kult slt. .H. J.- all.

27. jaanuaril s. a.------- kadus

smm/mrmw2yco-i(i Ms

annan sellele, kes soovitab

3-iMtMi.Teatada Harju t. nr. 17, krt. 4.

mMMwm

Ita U iFlaomaette kahe ehk rohkem tubadega

korterieest. Linnajagu ei ole tähtis.O!en nõus ka sisseseadet äraostma. Teatada sl'. .Uku" all.

noor. walke. must, HLretSuguemane foet, kaesarihmaga,tiniraefinc ja käpaotfad valged.AuStatud kaaskodanikud, kesteab teadustada, et t»h«ndatudajast peale keegi omale niisuguse?oera omandanud, saab hea wr«-watas«. Kaasani t.ur. 1». k. 1Z.Teadu?taia isik jääb saladusse.

f® WN Mliüh«- ehk kahetoc.ga, üheS köögi-tarwitamif?ga ja eraldi sissekäi»guga tasa kõige wLSrtvS-Usemas raha» kokmleppeteel. Teatada s. l. t. sõna0Witb*' <0L

25.WV markaja rohkem saab, kes ssowitabeh' ann b kortSVi. &3m kasisseseade ära oSta. Korreri suu-ruS ja linuajagu pole tilhtiSPakkumised ühet tasusuurusegaüles aada S. Tartu maanke«. 13, 4. Th. S. j

MM portfelle(taskuraematl p^brritega {kninga t5«. ehk Güntheri kaup-

' ette. Raha seeS ei olnud.A s!l leidiat yalutatse hea wae-'"^lasu eest ära anda TLuismäginr. 1, k. 3, prof. Zo?geMauteuffel.EäfiESBBBHBHfiB

7.

TeadaRttgiHkssa p«ckwalitsu<

St I* weebr. s.

C? ttue1000wgaüWälja. — Usti lolfotflhtedc

I M»e pShiwSrw oa hele«koha kau»t»tssed vv kollast, roosaPahempool allkiri BaarSKäärit^, allkirjade all oa kaSmtK ikkoha kaunist»se pe<^l oa trük.1(XX)" ja tmamagile poolele täkuna sama kaaniStuse alla oajärgmine tiri: ^Niigi tatsaläkpimdeS feadaSllk «atsuabinöu.Vastutab EeSti Riit tvga omatäietutega^.

II külje tlemine osa ovroheliste kau»i»tuStega ja waruSi' 1000 mar!a Eesti Äabariigi taAtumiae osa oa roosaka pöhitoj«tStaSIega, kuna keMoht t^juiabrohwast, keda kilpidega za möötcrid ümbritsevad.

AaSsalähed oa trükitud hallks «estmärgld JL

Rahade suurus oa 199Xls

Riigikassa

JS,PR0s. «ata tit. i. m 3.

Praegu miRauasaed, sünk, 12"xVi".

Aknaklaas, igas suuruse*]HemapreSsid, hobusejl

Hobuse jäänaelad^Köie- ja ohjc

Linane r' Tühj^

wast

Taskuaoad, pchmSSbid, kui«inned muud

Lad«B Uähch t Mitmefug. pölWötame tellimisi kSUs.

Oleme saaaud suure so. tseüraaiS mõõdukate hindadega

aagu — kleidi- ja pesu slaaelli,ciiet, mitmesugust satiiui, batiS'bu. Suurematele ostjatele jahwaaalaadu».

Eadiselt soovitame ka vä,

Bra«ns'i riipakkides ja hobuse, mit

f' Kaupm. ü.Tallinnas, ,E«tooaia^ teatrimajc

i

Nr.W.7. M * • < Ä e Nr. Jffik

Teater.„Ö^tr.outa" teater,

s'nädalal, Johann Straussi opereti5>onunL „N«ne pistodaga" ja „Tum;

Teatribikvv.Traawateater.

kolnapäetva! S. skp. Wera Bertmguõhtu Stasja Albo ja Mai SBafcrt

11. fip. Robert Bracco ArmaS-e\p.

Teatribüroo.Paul Sepp'a studio

zbrikuul m. a. Mündi tänawal rii^4i>ai i±f*ufe«=tcenijatie ühingu rumm-

loli eeltursus, mis wälbas jcsnuar^muaris oli eksam. Studio jagimechri kahte osasse, 1. ja 2. kursusesse.

|. pÄisesid crndMemad õpil. „stu*tuna aga teise kursusesse en«un^

>ulcksawamolt edasijõudnud õpua-_tn pää.seK 1^-se kursusele 17 õpilast,lele 16 õpilast, kuna 3 õpilast nõv«Dtati, kellele wabadus jäeti loen-ikuulaijatzna osa w5Aa. ^töötab praegu Plikal tänatr^.^nr.

lises linnakooli ruumides —JW-ime Wene õpeasutusega.^ Peale

... ainete õpetatakse woel ÄeÄd^S-õpeaineid, n-agu psüholoogvat j. tl uduseks, nti's tööd studios halwab,awcrte ruumide puudust nimetada.1. kursuS harjutab praegu «Kill

Iba kawatsetakje kewcpel Draama»-te kanda. Sama on kawatsusel ?e*

mõne tükiga publikumi ette aÄu-ita laiemate kihtidele oma wõimistlega äratada huw» esimese selleko-Ilwse wasw nreil Eestis. ht.

janded ja üleskutsed.»oorso» Üheudnse keskjuhatusli-kku tänu J. Pärtseliie ja Jddti*zrAu walitsusele" suuremate Janu

tiba nad meie noorsoo toetamiseks otgsdame, et la teised meie noori mee

ta seda võõraste hooleks ei jäta,

>ja Merekaabanduse edendamise leltS.Laevandus"

ZewÄ 13-al weebrnarU s. a. kell^Tallinna EeSti laKtekaSivatiche seltsi

Arehna t. nr. 11) loengu „ftld-Lekwr: E. Tannebaum, riigi diS-eminek maksuta

aetused ja kurttSSd.Röövimise.

tvataZ Wittenhofi tän. nr. 26 tftiiVkaudsspp, et temale W. Tartu mvant.wastas S madruse riietes isikut fal«ja tema kar<ckul-mütsi ning rahakotizga ära rõõwinud. Kahju waärtUSi

Röövijad põgenenud. —rr—,Õnnetn kukkumine.

õhtu toimetati linna kesthaige»Rist, raÄete haawadega peas, ikeS

^lr. 15 maja kolmanda korra treppidestÕnnetu suri haigemajas ära, ilma

elemärtusele tulnus —tt~r

KirjawaStusedEt n^ha kcvPmeeS »Koidola* skr<

jtab, on pahandaw, kuid kihutamine«Äaaami.Skout. Ei Sobi. Wõiktz arusaama»

tessionismuse kulul.»rtus. ^Ettekuulutus" ek ilmu. Liigawaeuu sisalhaw..Pildike endisest mõisa elust* ei &

»enud.|(Ei saa tarvitada.

Ehitati) toimetaja J. Tomp.Kirjastusühisus „Waba Maa^

Viisakas «oonneeS foo»i>

tuba-hk kaa-üiwittsees. «rjali.kult slt. .H. J.- all.

|n.

27. jaanuaril s. a.------- kadus -----

noor. wäike. must, htiretZuauamaue koer, kaelarihmaga,rinnaesine ja täpaotsad walged.Austatud kaaskodanikud. keSteab teadustada, et tähendatudajast peale keegi omale niisugusekoera omandanud, saab hea wo«-ttataf*. Kaasani t. nr. 18, k 13.TtaduStasa isik jääb saladusse.

MUU(tzstllraenrat) paberitega Stm»wnga t»a. ehk Güntheri tao-* \ ciK skeS ei olnud.A f!i lndlat palutatfe hea wae--naju «st Sra anda TLuiSmäainr. I, k. S. prof, goggySpjantaiffet

„Loeuandus".

Loengpühapfiewal, 13. veebruaril, kell 12 päewalTallinna Eesti lastekasvatuse seltsi ruumides

(W. Arehna tSn. nr. 11)

OldiKDorli üle.Lektor: J.Tannebaum, Higi dfspashõõr.

Slsseminek maksuta.Eestseisus.

Teadaanne9tlt§iift*f« psckwalitsu» atmab sellega teada,

et S. weebr. s. a. laStatss

uuedlOOO-morsol. ka$fat ihriivälja. — Uute kaSsatähtede kirjeid»» on järgmine:

\ Mze pShiwSrw on hele-roheline, ääre- ja kes -koha kaunistused oa kollast, roosa ja wmerohelifi wSrwi.Pahemyool allkiri „K. BaarS^, parempool ^Th.Käärit", allkirjade all on kaSiatShe järjekorranumb id.tt ikkoha kaunistuse pegl on txükitud looguS smukireS^1000" ja kummagi!e poolele tähtedega ^tuhat marta^,kuna sama kaunistuse alla oa kaheS reas ma Uutatudjärgmine kiri: taSsatäht on EeSti Äabariig'piuideS seaduslik matsuabinõu. Riigi kaSsatähtede eest«aStutab EeSti Rüt kogu oma varandustega ja sisse-iAiekuttga^.

. Il külii ülemine osa on helekollase põhiwärwiga,roheliste kaunistustega ja waruStatnd jörgmiie kirjaga:^1000 marka EeSti Vabariigi kaSsalSht 1000 marka'.Ulumine osa on roosaka põhitooniga ja rohetiSte kau-«istudega, kuna keskkoht kujutab last kätelhoidwat naiste-rohwast, kedz kilpidega ja mSSkadcga Varustatud sõdu»rid ümbritsevad.

KaSsaiähed on trÜkitnd hallitoonilisel paberil, mil-ls» vestmärgio Ji. W".

Rahade suuruS on 199X111 m/m.

Riigikassa peawalitsus.

li,PROGRESS'». w A 6, tn l: Mett. i'libsss Praegu müügil: assRauawd, flml, 12"xV«".

Aknaklaas, igas suuruses.HemapreSsid, hobu sej Sul.

Hobuse jäänaelad, nr. 7 ja S.Köie- ja ohjanöõr.

Linane riie.Tühjad bensiini kolonnedwask korkidega.

Wedrunöõbid,jne. jne.

Taskmwad, pestmöSbid, kummi- ja miiderpael jamitmed muud kaubad.

Ladhts »äha t Mitmcsug. põllutöä masinate proovid.Wöta«« tellimifi tSUf. kaupade peale waStu.

— li HillÄM —„EFFEKT"

enbwe tuntud Rahja kompweki»wabrik asub nüüd: TaMnnaS,Seo tän. 18, kontor Wene t. tU

Kdretraat 12-26. — —Valmistab kviks. kompwekka, tetfcsokolaadl ennesõjaaegses headuses.

M! II!!! lil II -

1 KMMlÜ tSSslllS 1soowitad kVvrek»»pwetIM, padjad ja MN teist sorta.

S. KompaSna tS«. nr. 1»

on saanud ja «Üüb s«utt«al sa väik-kvval arwnl

«.-o. o. seiner l Ko.Harju tän. nr. 24. :: Kõ«k. lt=18.

PoSttteenijate Kooperatiiv «üüb vabalt, kaeraiflteiele

riisi hi«d 28 marka«ael.

Malmis ülikondi,tliÜif 200 yardi «UliS, hind 56 «k. rull.

KiSsekäik Postkontori hoomtst, Wene täna» ur. S. &$*-

,Originaal Saxonia1köiarparemad teistest ja odavamad 20—SPto wSrr». Stttaifkohad TaMnnaS» .Õfa#—,®$toonto* II, .Staudart^—Pikktdaotr nr. \2, »Sadama t. Ä.*—®imconi lft«. «*. 1, ftaHMlt»WeritaS"—Guur tän. Maük hulga-wtifi: Tallmn Me^epuieSleenr. 12—.Optoco'. -tK Wajatakse agent» igasse Uno*. )§*»

Soopitame ladust

mitmesuguses wAsawatt'»S.

S. Kirrepe & Ko.Lai titt. nr. tS, linetr. 31

Oleme saanud sume saadetuse ja soowitvmeiseäranis mõõdukate hindadega mitmesugust

aogu — kleidi-ja pesu slanelli, Soome linast, Rootsieiiet, mitmesugust satiiui, batis i, woodri- ja mantlirnethtt. Suurematele ostjatele ja edasimüüjatele waStawhinnaalandus.

Endiselt soovitame ka värskelt saadud

Brauns'i riidewärwepakkides ja hobuse, mitm. lati- ;a papiaaeln.

44pvkndeS ja BC hobuse, mitm. lati- ;a papin

r Kaupm. tt. „OsaTalliunaS, .Eswonia" teatrimaja kaupl. li, kõnetr. sao.

SiiSWItt Siilult MntH-iM

ostabsuusõnalise WSHempakkumise keelt

Ma«d katvsepleM 1X2 ars., paksus l),ss6 mm.-1000 vuvda.

Raud katuseplekki 1X2 ars^ paksus V,6S mm.100 pu iba.

Tsingitud raudplekki, paksus 0,83 mm.— 400 pd.Esimest forti walget 9»gli< plekki -- 3QÖ pd.

ÄSiki» keS eelpoolnimetatud plekkide pakkumisestsoow wad osa võtta, palutakse ilmuda j 9. weebr. s. a,tel! 10 homm. Tehnika tän. nr. 16. Hinnad peavadolema EeSti rahaS cif Tallinn.

Tellimiseiaaja maksab pakkumise jimreS 50.000 mk.ja tellimise kättesaamise juureS 200.000 «!. raudteepeakaSsaSft kautsjonina sisse.

R. wal. war«St«S»osakond.

RavdteewaNtsufe waru«tus°ofakond

wajab:Mutrid kuuekandil.: V»"—20, Va"—30, 6's"—40. 3U"—40, Vi"—5, l5/ä"—5 ja !'/»"—10 puuda; kontramutrid fuuctanbil.: W, Va'',3/«" ja 1"—ä 2000 sheibe 3/s"—2, Va"—6,y*"—10,'/»*—10,1"—10, lVs«—5. llA"—6ja lVs"—5 puuda; polte fttuefottbil. ja mutrid:V>"X1Va"—15, Va"X2"—15, Va"X3"—15,5/«"X2"—10, V»"X2'/z"—15. Vs"X5"—10,'/»" X 6"—10, »/."X2V,"-15, SU" X3"—20,V*"X8V»"—80, »/i"X7"—20, »/«"XS"—15ja 7/»"X5"—30 puuda; needisid poolüm. peadega:»/«"XlV«"—5,5/ia"X7/«"—5,6/s"X3"—10,'/i"X2"—8, */«"X2'/i"—15, 3A"X3"—5,7/»"X3"—10, '/»"X3VJ"—5, 7/8"X4"—10,7/»"X4V>*—10 ja 7/«"X5"—puuda.

Pallumised palutakse saata waruStatuIt 2l> mar-galile tempelmaksuga, tunui 21. weebr. s. a. raudlee,walitsilse warustuS-osakonda. T»huita tänaw nr. 18.Sealtsamast jaab ka lühemaid teateid.

SWfltMMtät waNts»s« war»Stut.osak«»d

wajab:Gotlandi Masid, läbimõõdus 40"-4S". paksus8"—y" — 30 tk.; puuwilla narmaid 1000 puuta;rukkipüüli 16 puuda; niinekoort (roguskid)170 puuda; pilliroogu 20 puuta; tekstriini15 puuda; linatakku 1000 puuda; hakukõit, läbimõõt 1"-—100 puuda; patent talkum toppendid,läbimM V2" künni 1" ä 10 puuda; gumischeibi,paksus iVs", ch 71/» ja auk keskel, läbimõõt 1''—25 tükki; poolpark nahast õmblemiserihmu 4 pd.;JngliS-twa 1ZO puuta; terastraati, nr. 1—25—mitmesuguses paljuses; ümmargust terast ^/s"10 puuta; terasplekki, paksus 1 m.m.—10 pd.;Gmürgel-pulbrit, nr. I, 2, 3, 4—ä 5 puuda,nr. Sr-10 puuda; põiksaage, pikkus 3Vs^ -150 tk.; siibert punast ja musta, lehes, paksus2 m.m., 5 m.m., 8 m.m. Ja 12 m.m.—ä 10 naelaja punast ümmargust, läbimõõt IS m.m. ja 25 m.m.—ä 10 naela; eboniiti lehes, 2 m.m. paks jaümmargust 15 m.m. ja 25 m.m. ch—ä 10 naela;sikatiiw lakki 100 puuda; Body lÄki50 puuta;Flating lakki 50 puuda; elektrilampe, 220 woltiX600 ja 400 küünalt—ü 20 tk., 200 ja 100küünalt—4 50 tk., 110 W.X200 ja 100 küün.—ä 20 tk.; kuhlotraati 2X4 □ m.m.—200 meetr.,2X1 □ tn.Mi—400 meetr.; lambipäid 3'", 10/;/ja 14 "—ii 300 tk. ja lambitahti 3'"—1000 ars.,5'"—250 ars.

Pakkumisi saata 21. weebruarikS R. Ä. waruS-tuS-osakonda, Tehnika tän. nr. 16. Sealtsamast saabka lähemaid teateid. PattumiStel peawad 20 marga-lised tempelmargid peal olema.

Wäike Karja t. nr. !l).Müürivahe t. nurgal.

Soowltawad mvs>»?ahindadegat

SuhkrutRüstKohwi

SiguridTeedKartulijahu

PärmiSafrani

KardamontPipartWürtstKaneeli - tülkideS |tpulbris

KakaodEokolaadt

KomvwekkaBijkwiitiBalttta tulettva

j. n. e.

261 tk.» -197 .» -170 .

Maanteede ja sisemiste weeteede walitsas

tarwitab kohe:Männilaudu 1"—3 sü^ta pik.

Vhm-3 ,2"-3 #3' 3

Sätte 3"X4 ^32 'X2"X3 „2 X3 X3 „4"X6"X3 „

Palke 7 'X3 „8 X6 X4 „8 X8 X3 „

8 X10 X3 „MärkuS: Kanditud palkide asemel wõiwad olla

ka waStawa mõõduga ümmargused palgid. Kirsa»litud pakkumised palutakse mitre hiljem 11. weebr.s, a. siSjeanda maanteede ja sisemiste weeteedewalitsuse kantseleisse. Toompuiestee nr. 17-a, k. 13.

2„„ 100 „,, -—100 ff»» 19 „tt ^ „

h ~~~ õ0 „„ -153 „„ 143 „*b — 6 „

MnMNl UliMilMwajab 50.000 tk.

katuseslnilleid.Pakkumised, kuS mõõdud ja hind franko rvudtee-

jaam ära näidatud, kinnistes ümbrikutes märgusõna^Smdel* all sisse anha künni kella 12, 12. weebr. s. a.woruZtuS-osakonda, Tehnika tän. 16. Tempelmargita(20 mxt.) paltumised arweSse ei wõeta.

Soowin osta

««Il il litoühes puulpilj.^ aiaga, umb»!? 12 desfaumi suuruses, mitte ül?A> werSta Tallin aü. m--re?alda! yea woolawa puhta wee kkreö;ma-»ga, mitte wähtni kui Q toaga Uhe« kõigi mõnuZusicga jatarw,tn?tega. inwent artsza jnc. ^>akk. fcata

tnltt. npeÄ>*OHTcnio kpcähth. õh^ctb 1000 py6.lOfleHHsa 0?1.320.

Aur Ke«ntniSnah«»btt klhrmacherl

Uh»en. G aeser, Feder» «.d v:rse Fourniturea direttauS den betreffenden Fabri-

ken wieder erhalten.AfeldtS » Stt»a»»S

iga. Marienstr. tS.Tel. 14-80.

teen korralikult ja hästi,limised palu» gsa anda PunWtänas nr. 3, hr. Klauseni mai

gastni. EESTI KAARIuute piiridega, hind 25 mark»ühe» nimekirjaga 80 markaNimekirja» on ee»ti«sa?sakeelsehkohanimed täheStika järgi. m Ssuguse nimekirjata ei saa IftMflkMametiasumS, kellel EeSti» legamift. Nimekiri üksikult 20 mrtLadut Ploompuu kauplw'seS, Tallinnal.

Olen suuremal möfittul»

saanud ja müün mõõdukahinnaga suuremal ja wäik-

semal arwnl.Rohu- ja WSrwikauPlxS

M. Strasch,N^rwa maantee nr. 4.

kuiwad, kydu lättetsamifega flllt1200—1400 marka. Soorimehttänaw nr. 5, krt. 1.

Müüakulduue ketiga, kõrwaröngad |kopeerimise press. Näha keU12—2 ja S—8. Wene täna»nr. 7. krt. 4.Palu» wäga, kellel on

IllMilmüüa?

Teatada flt. .Tamburiin- al.

MSüatrükimasin

(t?igelyresL) .M nopo?- ja St*tSmbeprefe.Gutrnbrrg Te»teib ?on6 iurtuft. Tugi täna»nr. 14 frt. 13.

Ostame

aia ja ehituSplatfigi. R»a tän. nr. IS, 20 ja 22. Lühemaidteateid onnam d A. Sitbechmd. Tallinna» Pikk tänaw 42,.Öijtielu* trükikoja kontoris E. Kiwasnk, TartuS, Wana tirint. 8. korter 8.

^õiffugu süSte«!midrst. uusi japru.'g,.uld. %(\it täietittude

palutakse jaata slt.- K'd>.na- nime pe?.!e.

WusaZas noor mee» so»a»bomaette

Zubs,eh? k«asSÜril»sek«.

. akk. ür.ic.nda slt. 0.*" all. '

9t. sr

Tallinnast-Stettiin5ESH5 hakkab reisisid tegema esimene Eesti 1. klassi EES

reisijate- la kaubalaew „THORSTENMFYBRÜM.

19

Kapten MEYBAUM.

Suurem Eesti ja Saksamaa wahel sõitew, kõige mõnusustega II Suitsetamisetuba. 2. klassi jalutusruum.sisseseatud reisijate-auruiaew (brutto 1672 reg -tonni). 1., 2. ja II3. klassi kabinetid. — 1. klassi söögisaal 55 inimese jaoks* •***. ||

'Ärasõit Tallinnast araratawasti laupäewal, 12. weebruarll, enne lõunal(kul 148

UUI WbWI I IlOWiU VQt C~. niUiNI JU1UVUWI uu...- ROOtSl k 0 ö k, ""Maisterahwaste ja meesterahwaste supelusruumid Iaewatekil.

Traadita telegraaf. —» - rinii

ei tee).

Reisijate- ja kaubaülesandmisi wõtawad wastu ThOÜiaS CldyhÜlS & POCfl.Telegr.-aadr.: „Clayhi!is-TalIinn". Suur Brokusmägi nr. 14. Kõnetr. 118 ja 1248.

„ummu teater.Kesknädalal, 9. veebruaril f. a.

1001 öö.Johann Straussi operett 8 w.

«lg»» kell m õhtul.Neljapäewal, 10. veebrnm. s. o.

Maine pistodalArwr Echnitzleri «Sidend 1 w.

MgVs lell ^S vht.

Draomfileater.Kesknädalal, 9. veebruarU f. a.

Wera Bertingikunst-tantsn-Shtn

EtaSja Aldo kaastegevusel.fUguš kell *A8 õ&uU

Reedel, 11. weebruarll f. a.

JUnuta» ll>MRobert Brocco 4 vaat. satüide.

<UgA< kell *A8 õhtul.

Kolmapäevas 23. veebr. f. a.

Eimerlce PurtstplaStiliSte tantsude

Shtn.PSäsetShed S06-SV märg.

Eelmüük Draamateatri kaSsaS

peetakse Ara Pirita!, kell UttIS. weebruarll — 1.500 mtr.

20 - 5000 .Älesandmisi võetakse wastu

künni 14. weebruärini.GstoS^,Piki tän. me. 47, kella S—l e. l.a 3~"5 ö- 1» «.•Ä5L

PyCCKtfi MM.Vd NeTBeprk, 10 chevp. c. r.

Xojionbi.5 KBpTHlfb HS> CCMeflHOflXPOHMKH nilBByTHHbirb'nAaüyHUOBUJtb, COM. n. nrutAHHa (peneptyapa üe-tepõyprcxaro /taexcaHApHH

ciwro rearpa).ynacn.i ApõeHima. Htyxona

KaTeueBV Hapaciff h np-Pe*nccep-b fl. B. Hapcidtt

Heseô t» 7Vt vae bch.AHOHC-b: &b cyÖÖOTy

12 <t>eapajix „HaHa" no po-Motry 3. 3ojis.On. paen. R. B. üpoHHKom».

L S. S. ..Riiieo"kinnised

Wõistlusedts

M Mlltl WNeli löbksat neidu Wowiwad

Teiega ttrjawahetust. Wcrvtän. nr. Z, .Palast-.

KibuwitS. Karikakar,kullerkupp. Snilkll.

Kaugelt Lõunamaalt jällekodumaale jõudes soovid noormeesterahvas (lesk)

tutwustiseseisvate jõukamate neiudeep leskedega abirw suhtts.«äewavilt ioowitaw. lnrial.saavchd saladuses hoitud. Kirjadslt. sõna .Charlts" all.

KM mmm,praegu riigiteeuistuse»,

itš põllutööst huvitatud, soovib

tiiimliluttõsises mStteS, üksikute südamlikkude

talnueiudega,kes haridusest lugu peavad.Ainult tõsised kirjad leiavadtähelepanekut. Päewapilt soovitav. Sadr: Nõmme, Pärnumaantee nr. 30. $L A.

Otsin Mpeale lSuuat. Räägin Saksa.Wene ja Inglise keelt. KirsUw»masina peal. Annan Inglise jaSaksa keele tuude. SuurPärnu maantee 24. k. 1. A. B

Tall. Mlai Setis.Juhataja hra St. TÜrupuu.

„EsteoalaM twntsertsoallslaupäeval. 12. veebruaril s. a.

kell » õhtul

Ka a? tegelased vr. E. Masing,p?l. M. d. Rose» ja hra «.ÄKtitot ja,ii>9to'»ma* orkesier.Ceskävüs: M. Bruchi heliteos

6 osas

Ptietite eelmüük teifipSewast7. veebruar. , Es toonis" kassas.

^GeUsilit?meid. kes S. aaSta-päeva pMMiemiftst peale kont-serti fo»V«vad osa vöua. palu-takse köigelullem ue1iaväen»akS,10. veebr. stSch seUsi kc.Ssa.Hoidjale hra Orasele, Suurturg nr. 17, Põhja-EeSti Ühispangas teatada

Sissesõitnud We»e daamsoowib kohta

kontori. kaSsaSse. ülevaatajaks,perenaiseks jne. On üks päevTallinnaS. Maakri Un. 20. k. 4ja peale selle TartaS. Pepleritän. nr. 5, M. & Sealsamasmüüa fftttlfi m«hw.

E. L.-t k,Pühapäewal, IZ. weebr. kell 8 vhtul korraldatakse

MuStapeade klubis

kinnine

suuepiduih.»

kabaree ia tantsugaEesti lawü-termtse klubi heaks.

KaaStegewad: Prl. Wini Laine, pr. T. Ebert,h-ad Dorf, Strunk ja teised.

SiSseminek: NaiStnahw. Mk. 100.—Meesterahw. Mk. 200.-—

Piletide eelmüük Kopfi kvllasepa Sris, PB tä«.nr. 2.7. Lauad wSiwad ettetellitud saada.

——— # wiimw

saadame esimeseklaSsi auriku'vkewa nädala keökel ehk lõ;

mis siin umbe»ehk lõpul laadib ja aur. ^Cato"mit 19. skp. Hullist wälja sõidab Talliuua poole jaumbes selle kuu lõpul ehk tulema kuu algul siiu laadib.Kaupade üleSaudm. wStaamd waSW

P. Boruholdt & &*«,BrowSmSgi 10» «Suetr. 10-56.

Tallinna linnavalitsusauuab sellega üleüldiselt teada, et

linnavolikogu

Kunstlikud ja lihtsad

pava«da?f» spetstaal tvöjSulminuti peal õigest käima. Kellaja kuldasjade ta«pl«S, «äikeKarja tän. 2. Ostan ka bril«,attt«, kvld- ja hõbeaSju.

Atolene sotnuL

Hinnad Rikmetele: Magnestt 565.—Lhlor-magneesium ÄlÄ. — vchmirgel 290. —Kwarz 175 marka puud. Mitteliikmetele1CPA> kallim. Rateriaal ksige pareui.hinnad poole odavamad kohalikkudest turu»hindadest. Maierjaaü vöid saada TaAmraMajanduse Ühisusest.

EeStimaa möldrite Ühls»».

•mtfi

Suhkrut2tcb

ttiifi5k«cka»d

kandidaatide nimekirjuhakatakse waStu wõtma liuuawalitsuseS iga päev kellaS hom. kuuni kella ö päeval. .

WaSWWõtmine lõpeb lv. weebr. k. I2 päewal.Tallinna», 7. weebr. 1921. a. Äy. 1065.

Linnapea A. UeSsou.Sekretäär R. M ü n t h.

Täitsa wilvn

tellttki&hfyisterotsib kohta kuupalzulisekS ehktuhande peale. Suur wilumuSringahûdega ja aurutSö-tuskS.Zladr.: Tartu. Fi osoft tän. ö.krt. S, .teviStiwimeiSter^.

Mafinarihme,„Balata" kaamelikarvust>

Kaatersaage,Klingeriiti

müüb ladust ja tellimise peale

ühisus ..Pioneer"Harju tän. nr. 48.

MÜSjakS suuremasse magasini. Soowhaw kellel tead-mi ed naha- ja kasukakûbaft. Kohalik, keelte mõistminetarwilik. Hatt. slt. „M. S." all.

(optani) kanaoeaneeriala suguhaigused, soowibkohta, !0o>vita« maale. Kirjal,jlt. sõna . Rü-»el> all.

keS iseseisvalt töötab, wärwkmist, wanulav?ist ja shaarimist tunneb

otstb ksHtÄ.Aadr.: Rakwers, raamatukaapluS sõna

ÄmmaemandAersm-ArWM.

tän. 23, krt. 7.

Naisterahwas (lapsega)

otsib kohtamaale koduste tööde peale.T"nmb kõiki maatööd. Laulu,

pidu tän. nr. 20.

MMIWiMiÜ

Tartus. Suurturg nr. 4.Soowilab suurel ja wäikse!armu!: Inglise xa Wene hobuse-riiSw, rang palesid, roome,sedelflsrihme, looke, kuljuseid,kellasid, sadrl!l?id, ratsawaljaid,rahakotte, n-nsterahwa käekotte.attitaSknid (portsmille), nahastja riidest reisikotte, tsummada-nisid, reisirihmu^ nahltrakse jne.

PiKkolo(Velnerl õpipoiss, 15.—16. a.) .

, leiab kohta flnglais .(Suur Turg nr. 5. Tulla kella I*12—2.

Toimeten igasugu Saksamaa kaupade sisseostmist, niisama ka Eesti saaduste müfimist.Kirjawahetus Saksa, Eesti ja Wene keeltes. Kindelja korralik teenimine. Palume kirjalikkude küsi

mustega ehk isiklikult cöörata:

J« !IUTZ, Berlin N. 113.Stolplsche Str. 48. Fernsprecher: Hurnbold 2120.

Telegr.-a»dr.: Talllnalutz—Berlin.

Hallistes j HKgAdimüüakse „Waba Maa" ! müüakse „Waba Maa"

j üksikuid numbrid raudtee-1 üksikuid numbrid rauht^.jaamas. | jaamas.

KohviSigurid

/ toaletti»esuitüünlaid

KiluKondenseee. piima

PaaStusuhkrutKonlpvekka —mitmes, j. n. e.

oiüraa btsnagasuuremal ja vähemal arvul

soovitad

B. Eidus,Saar Rarln t nr. 2.

iBDOViM

EtejortwUidTflüüiwSlfl

Scbweltsl loistiBAstelnl laustnsoowitab

Unna plim&fri,liiiBlii tftLir.1.Kõnetraat 5—13.

Jurkatami —

on müügi! Ploompuu kaup»luses, TallwuaS, Harju t.ur. 46.

Miim IMtupiBjatiittaO:

Naelu Z ja i'NSiksaage SDelsimaal kaalusid pom

midegaPapwtviluÄmbrid tsingitudWalaet PlekZiTriikmafinaidSönmkuharkeMusrisötmeidLoomakeetaTabalakka (suur välja-

tya:i?)8;iwayaberitOb?cUi:sa5ûwidcga rõugaidRiiwaTeraS saapavikkaÄaapi silmi ja m. «ma

ja teraStaupa.Kaubauduse-ühisuS

HÄPPZer & Ko.Suur Tartu «. ur. 45.

Kõnetraat V01.

P««aawHtzHG.kõnetunnid kela l0-^' Toimetuse tckson n.'Öösisel MbsdL

Telefoni nr. mckorteriteS:Peatoimetajal nr.

«astutav towetejalVäevauudtSte osak. ,Ärijuhil . 46|Koutm? Harju tS«. ur. 43.RrijuhatuS ja arvepidamine

Ärijuhi kõueffrtsfotofct' fite anda kella

Nr. 36 (m)

Wäljamaa ajalikkohta.

Prantsuse peatninistltnnnistaMise

Rootsi ja Rorra toe^Soome söjawSgi PelWene saatkondItaalt« ja We»em<Ameerika wiihendabRiigi rahaasja«d«se>RaudteekorralduseWalitsns kawatfeb liEesti kavbalacwasti!Ametimuudatused tiRövpidamine RarwjLiunawoNkogu koosi

Cestt de jure tuijärelkaja wäl

Wene fotsiaalrewolutsionaWene sr.-ide leht Pariisu

ste" 2. weebr. wötab sõnatamise kohta. WaSwoksata, et see otsus lord Curzonllismi tüüpilisema ia wisamskiitwa rapordi peale wastuCurzon, Beaconssieldi pimenemaa wana ja leppimatakuulsa vaackatu autor, mis tlmaa wastu ja tema nöraenktSudegjd soowitab, teostatalt oma «Äawa^. TaZdonStanKnoopoli kitsused janemaa ta BaAmerelt ära.näildaw, et nad kõigi d^vaatamata Wenemaaddud riigiks poawad. WenenõuS rochwaSte enestaha, et sedv ülepeakaelaet Wene rahwaS ise wabalpsa saatt wStta.

lvrismdi mmmme Pifufele de jure

Nagu Pariisi lehtedest n<v. weÄr. minüstrite nSuko^.k senatÄe oma aruande lufist ettv» kuS muu seaS õeldl

Meie otsustasime vribiiniStiada Georgia^. E«St

teXba Walitsused kõive ufoKc piirid nüüd kindlad cm.

Soome Nootpst 100|ratt 125 milj. markaLeping selle kohâ 5. weebr.jKrjutaitud. Laenu pealt mc

prots. Tagasimaks l!Laup., 6. lveebruaî? kirj

Leping alla, mille järel ühede ühisus Soomele 100 milj!laenab. Laenu pealt wõetassenti, kuna tagasimaks 1&sünnib. Nii protsendirupo^tamisele nMewaid obÜc

maksta tagasi Soome ehkzuures wahekorrana kogumääratud 100 Soome marlni.

Mõni paew wavemaltNorra pankade ühingu.mille "Krrd Soome Norrastfü laenuks saab, samuti 6tagasimaksmise kohustusega!

~IfüWiöft»tuM osA-ähit* Waba Mi*- TalUao.

muusika. - DIGAR Eesti artiklid

Documents

Transcript of muusika. - DIGAR Eesti artiklid