1»

I

Sadakond inimest kogunes koosolekule, kasasutati Sihtasutus kommunismi inimsusevastaste kuritegude valgustamiseks.

Initsiatiiv sihtasutuseloomiseks võeti pärast seda, kui valitsus keeldus kor-

SIHT ASUTUSEasutajad.(Foto: Ilmar Olesk)

raldamast samasugust infor matsiooniks mpaanfatkoni mimismi kuritegudeköida, nagu korraldati natsismi kuritegude valgustamiseks. Siis ilmus ka raamat A.,om detta må ni be-rais.',..,",

kärast valitsuse eitavatsuhtumist kampaaniasse,oli kavas tuua sihtasutus,mille initsiaatorid oleksidsotsiaaldemokraadid ja rahvaerakond. Arvestadeskoostööd vasakpoolsetega

riigipäevas, loobusid sotsiaaldemokraadid siiski ühisest kampaaniast (kuigipeaminister Cõrati PerssonEPLi andmetel soovis sedaniimoodi organiseerida).Sotsid otsustasid selle asemel läbi viia informatsioo-nikampaania ainult omaparteitöö raames.

Nüüd läks initsiatiiv iiiepagulasorganisatsioonidele,kelle liikmed olid põgenenud kommunistliku terrorieein

Organisatsioonide esindajad avaldasid üleskutseja kutsusid kokku koosolekuStockholmi linnaraamatu-KOtltiS.

Koosolekule oli kutsutudtuntuid kultuuri- ja ajakir-jandustegelasi, kes pidasidettekandeid koosoleku teemas,

Koosoleku juhatajaks oliRootsi Eestlaste Liidu esimees Peeter Luksep.

(Järg lk. 2)

li Instituut töötaI

aastat Eeslis. Ree mmmmükskord Lennart MeriinitcWitail ja Kelk; veeti .-1 Li v äi >ui n»i-r‘t UtSi msJUfiviigu , v.

Götlie Instituudiga. Mõneaasta eest loodi sellelev J’, md , m.te

Käesoleva!j “-i.il ,(ieu i tt«otsus luua osakonnad ka Rootsis jaKanadas. Kanadaisu tn oht! oul

veel pisut ebaselge, aga RootsisSi.v kah Ins-

iä iiirt n..],. -jubekonjo h.liem.n«tal Pesti iisGi-tuut töötab sumin söega rüfs ,l!itakse riigieelarvest.

KATPjuhib .uiud'

~ Meil on ruumid üiuitud Pesunuias ja ü.a asun seal tuul -« maist i a igib Kati m

aamil, kes hakkab |iüum»a

.. i tel f uitan poole iuusus m > ü,t ii'e ela

da kodulehekülg, ntaili ni-etavjiits jae. Aga augustistii... ma fair) oo* ilmsega- möns tuimub mstnmi-"lutuil a\ amme eesti nti

s rae usaiuadtae 5ut nitlus isteti tu-ü

randil saab olem;«T

- Me töötamekultuuriga, aga

dtp rtimilt kulul iga Peale sei-

le (uuianie i a m-iormatsiooiugaikuii on olemas nnfact sheets ingliseja saksa keeles.Nuud tulevad

J i need rootsi keeles’ ,UI ka

1 isu E-Inet ait nn' Imt peetud koosioiila-il birhakmusi Eesti

Kultuuri KoowL-

(Jarg lk. 2)

19 \eebruai il Listi ehitatud laev Esimene oii Balti Laev aremondileha- vaiveiaeva ehiaiseks sõi-Vene-Balü sadamas vetie Tallinna Mereteha^es ses jaigmisel suvel valun- nuti leumg uadJ pärastsealsamas ehitatud lootsi- 109(1. a. jõuiureedei vette nud 15-meeliiiie pakla«- ioutsikaa.ri v uinumist,kaater ”Mitu (Kt”, juba koi Ustud Kl m pikkune puri- siga piirivalvekaater Kel- Rõigesi stiies. pikemas sel kümnendil Eestis vahelaed "Pikker-’, teine juuda, 32 m pikkuse piiri- mait tunases lehes lk. 5. ■

■ l't> 1111 .cl lil

; ui1'

2 ékT(K^m:kåi£2Üks Eesti tipp-piuik-

gruput, ''minaskond mängibStaUdisbj i Eesti Maia noortel .lv .t ~ reedel, 9. aprillilLeu _ . ,. Võimalus selleksavai-.s sauses grupi külaskäiguga KUvv Yorki. Tagasiteel teevad grupiiiikmed vahemaandumise .Stockholmis.

Gruppi kuuluvad lauljaTõnu TruhetsKj (1963), kitarrist Allan Vainola 0965),kitarrist Kaspar Jancis(1975). violinist CatherineMatveus(19SÜ). bassist Alar

Aigio (1970), trimimar Kosijalt Mäeots (1970), taiistiaul-jad Maret Pärnamets (1977)ja Kätlin Kõiarmets (1978).

Vennaskonda kiusati N.Liidu viimastel aastatel, agaon pärast seda saanud hulganisti rahvusvahelisi tunnustusi.

Tuntumate lugade hulkakuuluvad Insener Garini hü-perboloid (1993), LiU Mar-leen (1993), Suballantüinekohtumine (1996).

Grupp on välja andnudpalju plaate.

IEhG&Uummdl(B wéwéUtGS Zéprp<&8

EPrüiBeLmifiai ILimc ELeiBeffiilfeEesti Kirjandusmuu

seumi poolt välja kuulutatud elulugude võistlustõi kokku 230 elulugu(neist 15 Rootsist). Enamikus on saatnud elulugusid inimesed, kes onsündinud 1920-ndatel ja1930-ndatel aastatel.

Auhinnakomisjon (esimees Jaan Kross) otsustasvälja anda kaks peapreemiat (758 krooni), saajateksKaja Karask ja Hans Kärro,Preemiaid (508 krooni) aisti

välja üksteist, neist uksHans Lebertile Rootsist.Esile tõsteti veel 28 elulugu,nende hulgas Mall Seimielulugu Rootsist.

Mõned kirjuta j aistolid koostanud omavanemate või kellegiteise lähedase (sageli väga huvitava)eluloo.

Auhindajad eelistasid põhimõtteliselt autobiograafiaid - minavormisjutustusi. Aastaarvud jakohanimed on eluloos kiili

objektiivsed, ometi ei reeda need inimese nägu jahinge.

Kirjandusmuuseum onkogunud elulugusid üle

klimne aasta ja neid onkogunenud tanmar-

: guselt tuhatkond.Jõuluks antakse

välja raamat "Sajandi sada elulugu”.

See .peaks sisaldamavõimalikult erinevaid

elulugusid, omamoodi lõppeva sajandi eesti saatustemustrit. Siin peaksid oma

koha leidma kodu- ja väliseestlased, Venemaa eestlased, Siberisse saadetud jaSiberis sündinud, haljale'oksale jõudnud ja need, kes.leiavad, et nende unistusedei täitanud. See peaks olema omamoodi sümfooniamilles kõlaks sada häält. ’

tai amad, terviklikumademotsionaalsemad, ehemait kirja pandud tood,

ARVO Mi

2 Neljapäeval, 8. aprillil 1999

EF Neljapäeval,J 8. aprillil 1999

j&r a iLSiiwg. s a maka iitiiLiiLiIsiral

kr^Filagade ka Ms1 nformatsioomkampaama komraumsmi kuritegu-

cr 1 uhta on alanud Stockholm peeti sissejuhatavh obotek kus QbU<ati «ihtasuiub ' ampaama Ubieurm-s-i s Sügiseks peaks too tõsiselt1 jd<,u võtma

tegelikult on balti oigamsf t-ioomd kogu tegevuseaial tegelnud just Kommunismi kuritegudest informeerimisega Tanu vaga hästi 'abi viidud kampaaniale mt astute kuritegude kohta a\ antu ad upus head' jimalused ka nendest kuihf gudest mformeeiimi-b«>ks mis suuremat osa bahlastes* on jeelgi laskem mi tabanud.

atsismikmipaama udis t laused Selle raamesi i 1 ss , uk odn tuhane, J > na Ai toimeiatud

m, tuid bioshuure natsidi 1 mUgudest Kuigi mke«l md ilmselt kampaania^ oiseselt ei osal® peaks

-i sh, olema uiimJik mklikke toetusi saada ioi vahen, ii nõuda See annaks enneolemata võima,use mlor

r ■euiiiveks ellest kuidao korsmunibin m lohunudDainas: ]a teisi.

it pstade- ellega, et botsiaaldemohi t idio lahti -r - pusmu-ekb on sohu, ad hommumstirest poleiiaijioolnc ‘.eimkohaeolt nti ullatae Ka on sotsi, ai

oki, ätid paitei otsustanud mitte osaleda sibia=u**~i s aus kampaaniat alusiab bo^mtaldernokiaadid'jn, ad läbi \ ila ornaeitt Lanioasma ha iw \ rao po

tn sell nioiuda hiis tahub sotsiaaldi mokiaaüikjc tei uigi laba saada oma kan,paania ta \is | * uke, i o häbi paiast toetama ka kommunismi kuute

aari, st mtoimceiivat sihtasutustSihtabuluse loomisel oh üllatav naha kui p„Iiu oh

1 Jv1 \inu tuntud aktiviste Ida Euroopa Sulidaatsus1 antu si.jijjgj SUsa v'ati? Kuuba komitee j, teiste

mate oi gamsa^iocmde aktiviste ! ellel t unagiv in, pole misugubeid unmahn antud

' mos on irfoi ntatsiuomkampaama alles 1 uiundan m! \ aga palju boltub selle't mida sihtasutuse ja> dufilisfe pauuae vanaajad -midajad > m noodaI itegv idust Imnmunvioist n iO!tnecim,!=eLs Sunju uss on muidugi taldsad ka nõuded paituorganibat

i imdes teistes orgamsatsioomaes lehtedes jne Jas, „ tad koil eestlased leha palju kaalul uri õigele poole Kallutamiseks.

IWk tomaheudikb on sctbiaaldemol i aaüi StatfanSkott i sule r ilmunud laamat Aldng mer , aiapealkirjaga En bok om kommunismens folkmord oehbrott mot mänskligheten”.

Raamatus loetleb Skott ajaloo suurimaid genotsiide. Edetabel on järgmine:

- hiina kommunistid: 80 miljonit surmaohvrit,- nõukogude kommunistid: 62 miljonit ohvrit- saksa natsid 21 miljonit ohvritNatsid on seega alles kolmandal kohal ja kõik tei

sed jäävad suurmõrvaritest tublisti maha. Kuidasvõib väita, et on vajalik informeerida ainult saksanatside kuritegudest ja jätta suurimad mõrvarid rahule? küsib Skott ortia raamatus. Tema peab hädavajalikuks korraldada sama võimas kampaania kakommunismi kuritegudest. Teda valiti ka sihtasutusejuhatusse.

Juba Staffan Skotti raamatu levitamine koolideleoleks väärtuslik koostisosa informatsioonikampaaniaskommunismi kuritegude kohta, mida meil on põhjustigati toetada.

ÜLO IGNATS

KUSTI AJAKIRJANDUSF, FONDToetage Eesti Ajakirjanduse Fondi

eestluse tuleviku nimel! Iga abi on teretulnud.Postizhiiro 20 32 41 - 5,

Estniska journalistfonden i Sverige

Eesti Instituut...(Algus lk. 1)

- Esialgu alustab EestiInstituut tööd täiesti iseseisvalt, kuigi me muidugi aitame üksteist vastastikku.Hiljem leiame kindlasti sobivad vormid tihedamakskoostööks ja võtame ehk üleka mõned ülesanded.

- Meie põhirõhuks oneesti kultuuri tutvustaminerootsi publikule.

Tegevusvormid?- Seminarid, näitused,

kultuuriüritused jne.Kas sa tuled kõige sel

lega üksinda tolme?- Järgmisest aastast loo

dan ma abilise saada.

Suuremad projektid?- Baltikumis on toimu

nud Põhjamaade päevad,kui tutvustati kõiki’ põhjamaid Eestis, Lätis ja Leedus. Septembris ja oktoobris aastal 2001 toimuvadvastavad Balti päevad kõigis Põhjamaades. See nõuabpikaajalist ettevalmistustööd.

Esimene tööülesanneRootsis?

- Tahan kõige kiiremaskorras kohtuda inimestega,kes praegu tegelevad tööga,mis langeb meie tööülesannete hulka, et koos arutada,mis vajadused ja puudusedpraegu on.

ÜLO IGNATS

Asutati gikts; gfuitiiö La^ri^iirasmip,kmiritegsdkes £ 11110015 railiseks(Algus lk. 1)

Esimeseks sõnavõtjaksoli praegu raadioajakirja-nik, endine ida-euroopa korrespondent Kjell-Albin Abra-hamson. Ta hoiatas illusioonide eest, mida kommunistid oskavad meisterlikultluua. Ta rääkis, kuidas tanoore ajakirjanikuna kasvava üllatusega luges, kuidas Ida-Saksamaal oli vangistatud noor mees seitsmeks aastaks ainult sellepärast, et ta kirjutas lühikese luuletuse lastele palvekujul. See oli tal veel meelessaksa keeles. Eestikeelsestõlkes kõlab see umbes järgmiselt :

Armas Jumal,tee mind nimedaks.et ma ei näeks muunArmas Jumal,tee mind kurdiks,et ma , et ulaks ameenl apronauandasaareiduni- )ui ai

tee mind tummaks,et rm ei .alaks * inglassePnmda m rdi sa ivmmanu.uab mmu t Uih tehnlemmiklaps

Abiuhimson lisas et lilon kaigu kull srilesl et pokolnud nu taht,, ' smpaaniapuhul juni btunud saavutadaüksmeelt:

belle e b, Cl (jp mulpoimugj brflJiii b jlebt et meei ole sea* maiiuu üksmeeltLais Õlil k iv i teine. Lmdahhga le uoifv debation anunud ijem, li > uinalusele nao etie.

(01ll\ uil ' dbd! 1 ool pleseki etar untlahl 1, hiiubjl JJOülseie jul I

Jm gties son, u 1 ulluuil tegelaselt Mm l, Cmlshamielt millest ea pe„ egu nudagi d”U u sadiud jaselle paiast ei oskagi iilerepnda Alles lõpus udis laJohn Stuart Miili la ivarlRaimund Poppent. kellesuurusi minagi hindan, jaavaldas lootusi et koolidesedaspidi Irpemldk i ohkenipiaktihst demokiaatiat

Ai usaad ivamall laskisprofessor ja smoloog TornHart, kes juhtis tanelcpufmkoikbiigu juubelitele midaon võimalik tanavu tähistada Hiinas Ta alustas ehaõnnestunud demokraatlikustülestõusukatsest 80 aastattagasi, jätkas kommunismivõimuletulekuga 50 aastaeest, millele järgnes rida katastroofe ja inimõiguste rikkumisi, millistest viimaneoli 10 aasta eest, kui hiina

Li DICJAD asi tu ni I oosoklI u ja uh ra I i j auk 1 jill 1 Ibusor Torn Hart ja ajakirjanik ja i

s i r il laba i inpsio illi >,nI, i lo-' i oi aia \ djcit m i

1 (m il-it, ar' oos onk iiü I ommuiubiij uu ipil nmiami nno * , etoi mc n pull! ,n, 1 ka-,1 le lilostiui't suu -ai uo mai ket l* nuus ino i inin lemm Jv I lamei Minio"! s [ira-yi J 1 mikoi imn pi ei uih i, juhti unna auücErnohi lotiuetia Siulisiltoi iiioqnm juhil onu .-es noa nim mis! i minuni ,miajal. Ta jätkas:

,Tnje moodi on uiul kahju miq llsiaojm isi kelk!i u nu i sm ei i oh \oianla i dil, ulseli muun, -i mII h ud a ito,itddi'cl ja I uli , * Luu n],mkui |a nllc*m kn jutaha om i ninu ijaIc,oi laiu iu*es e munauguli i ioimmaaliiime \g i 11kubu o)ifJ , omialusi sl

■ ahloiie, auni imm >h\n ui tiüiidnuo Hinn aj j loosthindas H. i< himlarnks olemibP ohtlil kus< vaiksmukbkui nioeiomiuibe hairastuJaga simi e nakb kui suur uit=/1 ja cl ve hk lt

stahan Skott, ke* ,ajaanais \alja iaamatu 4 Idngmei1 üvlilte iialgi uum1)1 omnumtsüil, cst 1 m ih gudest idal b sellesl kuidasla hämmastusega koges, etpõhimõtteliselt oli informatsioon selle kohta olemas kogu see aeg, kui noorem põlvkond Rootsis elas suureskommunismi vaimustuses.Ta kirjeldas seda fenomeeniHarry Järvi sõnaga ”infor-matsiooniresistents” (võime

uut kulmitnaiakir iamk Matui Lurkham1,1 koo oh du juhe taju Pcntir Luk tpifan Skott (f itua llmai Oh b)

tõsias,mine

ci s lai ud a u neviae 0* 10 spije pa, i'I- , i lumk mjia mm

_ b~,x imrususeJt aiileguOPbt \ nb

s neudtui c t mõjukfjf li itl II

- ji U di ja pole-i i j t esi rud| i

u * i imele n< gar i il i Iie p i ml

I me-a idikmll

mokrenud a

i 1 leelue eto mm -use

i t< id on ‘oimekommuiuslid

> < n p Linn' jaoi,linuni J,d |ai u id tulpV4*dl tiuniJel olic ehd enk oleku saanud suini

tilega coistold Jmi olsiaaldeo pi-ut jicttur et botsiaaldemt* i ei taha oilan nikhkku m"ikainpaaniatti kuntegudeio on selles valdlijt* ruiualu t ja

utes puudub m-nende kurite-

1 onelesid , c 1 i“i ikonna c undajadEnstium m(«kiP44liC4e'LLaadyen 1 nsfdcn,, ladest ja Lair Lnjonboi,.vaerakonnast.

ÜLO IGN,

yiiiiaa-ilöi

Taise iiidt ks2n maitsi) ui oi1 aju illil 11u ri*

L ouJV I l p; Uv iie. ,lniiugihmcl Slo Icliolnn -6 apiillil T99iOfl SEK -172 b& liFlv

mokraatiikganiseerid;fo, n ilmkom tu*’1’skohti aeitoimus mkOOllI Ü4loimaismogude kohta

Ta oli siiski rõõmus selleüle, et sotsiaaldemokraatlikus parteis on ka palju neid,kes tema mformatsioonitöödhindavad. Nende hulgas endine parteisekretär Bo Högberg, kelle kirjastuse! Skottiraamat ilmub.

Libapolilseiiiikiiåröövisid Scania wnaaatot

Politseivormis eesti keeles rääkivad röövlid peatasid märtsikuu keskel justLäti-Eesti Ikla piiripunktistsisse sõitnud Scania veoauto.

Autojuht tiriti kabiinistvälja, käed pandi raudu,kott pähe ja ta toimetatipaarikümne kilomeetri kaugusele metsa. Seal lööditalle raske objektiga pähe.

Niisugused maanteeroo-vid on Lätis harilikud. Eritiharilikud oti need Riia ringteel. Ka Eestis on neid esinenud vähemalt neli kordavarem, enamasti mõni kordaastas.

Lätis sõidavad veoautodjuba - kui nad vähegi saavad - karavanides, et võimalikke röövleid eemalehirmutada.

ICiiiuiHid kummid BaltikumiRootsi müüb kulunud au

tokumme Baltikumi, Venemaale ja Poolasse, kirjutabExpressen.

Kummid on tihti nii kulunud, et keegi Rootsis eitaha neid ümber töödelda,rekummeerida. Aga ittaneid müüa saab.

Kummid on sageli jubaeluohtlikud, kuna need eisuuda autot kindlalt teepeal hoida. Aga neid ostetakse siiski, kuna need onodavad ja oht, et vargadneid varastaksid, on minimaalne. Ka idas on autosidparemate rattakummidega.

Yefieiiiuicclegawecsti”

Märtsikuus oli protsess49-aastase venelase vastu,kes sundis ”eestlannasid” ennast prostitueerima Stockholmis. Tema "tallis” olevatolnud vähemalt kümmekondprostituuti ja märkmikus ligi60 prostituudi nimed, aadressid ja teised andmed.

Seoses protsessi algusegaavaldas Expressen koopiaidtema märkmikust. Perekonnanimed on igal pool korralikult üle kriipsutatud. Aga eesnimed näitavad, et tegemiston_ peamiselt venelannadega.Mõni üksik kannab eesti eesnime. Kiili aga elavad mitmed Eestis, eeskätt Tallinnasja Sillamäel. Enamus tüdrukutest nimekirjas elab agaVenemaal ja Ukrainas

EESTI PAEVALEHIM ISM 1) il Itl l,)l ”

Postiaadress:Kesti Päevaleht. Hm 477,

Uil 2!t STOCKHOLM 1Telefaks OK/411 11 12

Toimetuse asukohtStoekholmi Kesti Maja,WalUngutuH :u, 2 treppi

e-maü- eple7>5wipnet.se

ilmub kord uiidalas,neljapäeviti.

TElXmiSHINXAD1991). aastal:

Rootsis1 aasta kr 595.-4 kuud kr 275.-1 kuu kr 100.-

Põhjalas ja Eestis1 aasta kr 700.-6 kuud kr 450.-

Mvtjal

•°® Aadressi muudatustest,tellimise alustamisest

või lõpetamisest palumemeile teatada 14 päeva ette *»«

Leht tellimise postgiro nr 15 67 7(MLtinab.n>.luluseti

Ankuulutused 9-00 veerg/mm

Kuulutustele lisandub käibemaks 25?Kuulutusarvete postgiro f,t> 59 oo-O

Valjaandja:EESTI PÄEVALEHT FÖRLAGS Al

iTukkija Eskilstuna-KurirensTrycken AB Eskilstuna 1999

Toimetas ei v&stufcaiehele saadetud tellimataniaterjali eest.

Neljapäeval, 8, aprillil 1999

ür.agpdiM.EPLI poole on pöördu-

: nui mitmed meie luge-jad küsimusega, suiks

: Rootsis ei ole enam kuul-: ia Raadio Vaba Euroopaeestikeelseid saateid.Esitasime küsimuse edasi Prahas asuvale toimetusele, kust meile lahkeltvastati järgmist:

Raadio Vaba Euroopaeestikeelsete saadete kadumine lühilainel! ei tähendaveel kaugeltki eestikeelsetesaadete lõppu.

Viimastel nädalatel onRaadio Vaba Euroopa eestitoimetuse poole pöördunudmitmed murelikud kuulajadRootsist ja teistest riikidest,tundes huvi, miks neil poleenam võimalik meie programme hilisõhtul kuulata.Põhjus on selles, et alatesveebruari algusest, lõpetatieestikeelsete saadete edastamine lühilainel. See muudatus puudutas ebameeldivalt eelkõige meie kuulajaidvälismaal, kuna Eeslis saabRVE eestikeelseid saateidkuulata FM lainealadel Raadio Kuku ja Klassikaraadiovahendusel.

Tegemisi on osaga Raadio Vaba Euroopas, sealhulgas eesti toimetuses, asetleiduvatest ümberkorraldustest. Kuigi kuulajatenijõudmiseks kasutab RVElüliilaineala endiselt palju,

'd's„b3! Eiiipa-o-pa fafeiö 'kM 21. ©s-fsiidiLoh võetud suund selle asendamiseks AM/FM jaamadega. Meie esimene saade,algusega kell kümme Eestiaja järgi, kaotati lüfailaineltjuba 1995, aastal.

Hilisõhtuste saadete lõpetamise tagamaad on siis

ki laiemad. Nimelt alustasime me alates 15. märtsistviieteistkümne minutilistprogrammi Vikerraadios -ja seda lisaks tund aegakestvale põhisaatele õhtulSeejuures jäid meie rahalised vahendid ja koosseis

muutumatuks. Oma nappide ressursside ümberjaotamine oli samuti põhjuseks,miks me hilisõhtuste saadete edastamisest loobusime. Pealegi näitasid uuringud, et Eestis, kuhu meierahvusvahelistele uudistele

keskendunud programm onesmajoones adresseeritud,oli hilisõhtuste {täpsemaltkesk öiste) saadete kuulajate hulk minimaalne.

Mul on siiralt kahju nendest rahvuskaaslastest, kellele Raadio Vaba Euroopa

eestikeelne programm kujutas paljude aastate vältelõhtul lahutamatut kaaslastja kes nüüd seda enam raadiost ei leia. Ometi ei tasumeelt heita. Tänapäeval onvõimalik raadioprogrammetoimetada ka sinna, kusraadiot ei olegi. Nii saabRaadio Vaba Euroopat jubaammu kuulata ka lauaarvuti vahendusel Internetis,kasutades selleks programmi nimega Realaudio. Sedavõimalust pakuvad oma kodulehekülgedel nii KukuRaadio kui ka Eesti Raadio,rääkimata Raadio Vaba Eu-rooiKis;.

Kes seda võimalust veelei oma, lasub see kindlastihankida. Sest üks on kindel- meie raadio jätkab tegevust ka järgmisel sajandil.

Austusega.VILLU KÄND

Raadio Vaba Euroopaeestikeelsete saadeteni jõuate selliste interneti aadres

sina sõnan:

fittp: //www. kuku.ee/kilp; //www.er.ee/kiip: / /w viv. rferl.org/

RVE eesti toimetuses Prahas on: (vasakult paremale!: Villu Ränd,E\i Evart. Janek Salme.Maire Saidma, Villu Arakja Andres Mäe,

Kumb on ikkagi kõvem,kas Eesli või naaber Läti?

i y. M ,u.'i] iri-h j 1 nii lei-m-t leem Leu siis u>-gt-niisl •luat.rimeesi, või -. i liine ge. Kesti Ekspress avaldus hviiiti su iistikal,niis abidel on Eesti Lärisi M ,tl\ nnder <m nsj ilmu} t uMirpiajsed Parajanittiiuuripa nendivad ee„r apnurjurivuri et selle niiueatneliik;; " nrur õisUueD'„t|uks udeb iLktui Ee i;

1,0 1‘ Ui t ' U 7v)nime si rohkem

Inimeste mv n.iljtJiiVe,Eesti l tlLati 2 M

Kuritegevus madalani1998 i lepis!reHVtuo I ui ■

K gUSKl I» <!()(! Ulllllf ee luht 1Eesti 31 sLati 1471448 aastal avasLduü 1 u <-

tegusid 10 000 inimese kohutEesti 88Läti 84

Rohkem naisiparlamendis

Naiste protsent parlamendisEesli (eelmine koosseisi 11Läti 14

Vähem aborteLegaalsete abortide arv 100

elussüiuii kohta 1997. aastalEesti 131Läti 116

Rohkem arsteArste 10 000 elaniku kohtaEesti 31,1Läti 34,1

Rohkemjtbielusid javähem lahutusi

Abiellumisi 1997. a. 1000elaniku kohta

Eesti 3,8Läti 3,9Lahutusi 1997. a. 1000 ela

niku kohtaEesti 3,6Läti 2,5

Viimasel ajal edukamadolümplased

Medaleid Atlanta suve-olümpialt 1996 ja Nagano taliolümpialt 1998

Eesti 0Läti 1

Madal,nn (bõtuso Uim*T. oiust ■ iiiutil piotseuüdes

1.998. a. suvelFem 9,61 ,ati 7.2

fvUWFi (KIV 'ES®tn e kõrgem

Loomulik me 1997 jEesti -5940Lati -14 703

Rohkem sõiduautosid

Registreeritud sõiduautosidloo inimese kohta 1998 a. algul

Eesti 32Läti 17

Lahedaimalt nunniElanike tihedus ühel ruut

kilomeetrilEesti 32Läti 38

Suuromad õllesõbradÕllel arbimine inimese koh

ta 1998. aastal liitritesEesti 47Läti 31

Võimsani tiigrihüpeInternetti täiendatud arvu

teid 10 000 elaniku kohtaveebruaris 1998

Eesti 170Läti 62

Rohkem mobiiltelefoneMitu protsenti elanikest ka

sutas 1998. a. lõpul mobiiltelefone

Eesti 16,7Läti 6,9

Kõrgem palkKeskmine brutopalk kuus

1998. a. kolmandas kvartaliskroonides

Eesti 4011Läti 3263

Suuremad ingeladlUitu maina’ut uile eiainl ü

! ahi a laenini-di 1997 d avalikest raa m, i ‘ akugmieL

Eesti 10Lau 8,5

1997 a avaldutud uum iu.i-matuid ja brushauie

Eesti 3817Lati 2320

Rohkeni kultuuriTeatriskäike uho elaniku

kohta 1997Eesti 0.5Läti 0,3

Kinoskäike ühe elanikukohta 1997

Eesti 0,66Läti 0,5

USA filmide osakaal kinodes 1997. a. protsentides

Eesti 89,3Läti 89,6

Mitu protsenti elanikestomas telereid 1998. a. sügisel

Eesti 97Läti 97

Vähem IllV-positiivseidAidsi viirusekandjate hulk

1.999. a. algulEesti 84Läti 220

Suurem SKPSisemajanduse kogupro

dukt 1998. a. kolmandaskvartalis ühe elaniku kohtakroonides

Eesti 12 856Läti 9624

Vähem enesetappeEnesetappude hulk 100 000

inimese kohtaEesti 36,0Läti 36,7

ia.hemale

isolek. Töögrupi,

suiste koondtabel

WTOga ühinetumispakeli üksingil arutati k<?TOga liitumise

> , V-h. -WTO sekretariaattab lähiajal iiikmes-■le. Eesti liitumispa-;TOga, mis koosnebsprotokollist, koond-est ja töögrupi ra-, peab läbima liik-

PEAKOOSOLEKEESTI MAJA - ESTNISKA HUSET (publ)

sKfKL PS"

Ah Lc !i \Iala I ‘'l i>k s hi apiibü V h a Vi u i f

rt uh küiialme p \ k1 mv 5 eisipOv1 mlaiu^ allmgalan

UEGtPTREFHKv ■' £ IAktsion.a kes soo\A ju. im i U i osa viita p i* olmna "V sanmd ’ t i,ai,,amatipse hi!iem„lt k» Maju' h 7 agulid ja o i i -uotnu umarvt aadressilVR Eesti Maia Esin tl. nov. publ) \\ ullimj Jan ’2 1 tr D i 34 Stockhulm 'hiljemalt e-maspaj\al 1’ apiVh lu<ri a kill 14 00 Rvjsticeniione\uib toimuda ka telefonil 08-411 47 77.

FÄSV.LKO 'Koosoleku paevakoiu on kaunaks naaiatud seami-a |a robikirja kohaselt. Muuhulgas tsitatakse aktsiaselmi amanne ja icvisjom mummi ning valitakse juhatuse liikmed ja revidendid.Juhatus teeb polukiija muutmiseks jaiginist d ettepanekud mis on põhjustatuduue aktsiaseltsi seaduse Wg 760 nõuetele Sj 7 8 ja lo sulües ja teeb samaaegseltmuudatuste ettepaneku 9 2 ja 13 kohta.

Muudatuste sisu on peaasjalikult järgmine:§ 2. lisa, et ettevõte võib pidada restorani tegevust oma ruumides§ 7. revidentide mandaataega pikendatakse nelja i4) aasta peale§ 8. korralise peakoosoleku päevakorra täiendamine järgnevalt; päevakorra kinnitamine ja juhatuse liikmete ja nende asemike arvu ning revidentide ja nende asemike arvu määramine§ 10. kutsed peakoosolekule ja teised teadaanded aktsionäridele toimuvad kuulutuste kaudu Post- och Inrikes Tidningar ja ühes üleriigiliselt ilmuvas lehes.Kutsed peakoosolekule tuleb avaldada mitte varem kui kuus nädalat ja mitte hiljem kufneli nädalat enne peakoosolekut.§ 13. jääb täies ulatuses ära. Käsitleb vaidlusküsimusi, mis lahendatakse Vahe-kohtu-seaduse 14. juuni 1929, a. alusel.

Aktsionärid, kes ei saa peakoosolekust osa võtta, võivad tellida aastaaruande ülaltoodud aadressil või telefoni teel.

AR EESTI MAJA - ESTNISKA HUSET (publ). JUHATUS

Neljapäeval, 8, aprillil 1999

Miks ere Eesti raWffl teE^vis niivõrd haJUb?Eesti Päevaleht on

varem käsitlenud Jaaktiibu eestlaste tervislikuseisu kaardistamist, niisilmus Eestis tiitliga"Eesti rahvastiku tervisXXI sajandi küünisel".Senini oleme piirdunudlühemate väljavõtetegaja eeltöödega. Alljärgnevas artiklis püüameanda terviklikku ülevaadet tervest raamatust.

Autor rõhutab, et ta eiole tööd kavandanud teadusuuringuna Statistikagatutvudes ei saanud ta jättaseda siiski ainult oma teada Teisest küljest on tasiiski tegutsenud Eesli Arstiteadusnõukogu esimehenaaastail 19H1 -1997. mispärasttöötulemusel siiski on teaduslik iseloom.

Jaak Uibu kirjutab sissejuhatuses:

- Tervise pullul loodetakse ikka arstidele, kuigitervishoiusüsteemi kujundada on vaid 10 X meie tervisest, kusjuures keskkondmaärab 2Ö V pärilikkus20 ",j ja eluviis koguni 50 %,

sündideVÄHENEMINE

tobu alustab deroograa-nast Ta konstateerib, etkui rahvararv aastatel 1070

1990 kiiresti kasvas miisisserännu kui positiivseiive tõttu i, siis on see üheksakümnendatel aastatel vähenenud peaaegu iöo 000inimese võrra, millest suurosa langeb negatiivse iibearvele. Sündimus on praeguainult 51 % sellest. mis ta oliparimatel aas1 itel P,0-ndatekeskel Riigi üleminekuperioodil jäi sündimata 40 000last. mida ei saa millegagikorvata. Auk rahvasliktipü-ramiidis on isegi suuremkui sõjaaegne, kirjutabUibu.

Kui 60 aastat tagasi tundis Uku Masing muret, et

vaid iga kahetuhandes inimene maailmas on eestlane, sus täna on seda igaviietuhandes. ÜRO lastefondi uuringu järgi oli sündimuse vähenemine üleminekuriikides üleminekuajalkõige ulatuslikum Eestis.

Samas on abortide arvväga suur. Jätkuvalt tehakse Eeslis rohkem aborte kuisünmD lapsi, kuigi praeguon olemas kõiksugu preser-vati v id 1996. aastal näitekssuntiis 13 2S1 last, aga abortide arv oli 19 551.

LANGESKESKMINE ELUIGA

70-ndatel ja 80-ndate!a.i.-iatel kasvas rahvaarv jasev mttu tõusis surmajuhtude absoluularv. Aga kuigici,mike arv aastatel 1992 -h-i langes, siis tõusis siiskisiimmus. Imikusuremus ületab kahekordselt vastavaidr.aitujaid Põhjala riikides.

Naiste keskmine eluigaon juba aastakümneid olnudstabiilselt 74 eluaasta lähistel.

Meeste eluiga on lühemja on näidanud suuremaidkõikumisi. Viimastel nõukogude aastakümnetel olimeeste keskmine eluigaumbes 65 aastat. Pärast iseseisvumist langes eluigaalla 62 aasta tänu vägivallale, tööõnnetustele ja alkoholi kuritarvitamisele. 1996.aastal oli eluiga aga jällejõudnud 64,5 aasta peale.

Vastupidiselt üldisele arvamusele maaelu tervislikkusest, on eluiga pikem linnas kui maal.

Viimastel aastatel on täheldatud mitme tõsise nakkushaiguse (sealhulgas suguhaiguste) levimist. Järjest rohkem inimesi haigestub tuberkuloosi. Aga kanakkushaiguste osas on võimalik näha haigusjuhtumitevähenemist 1996. aastal.

Haigused haigusteks,aga Uibu nägemusel onsiiski suurimaks ohuks eestlaste püsimajäämisele aeglane depopulatsioon - tähendab, et sünnib liiga vähelapsi.

VÄHEM ARSTE

Arstide arv, mis varemtõusis aastast aastasse,hakkas 90-ndateI aastatelvähenema. Kõige rohkemarste oli 1991. aastal (5 520).1996. aastaks oli see vähenenud 4457-le. Ainult hambaarstide arv on tõusnud. Ilmselt ongi hambaarste rohkem vaja, kuna nii paljudelinimestel on probleemehammastega.

Sama areng on toimunudpõetusalatöötajate hulgas.

TERVISHOIUARENG

Uibu annab ülevaate ter-vishoiutöö arenemisest vii

mase 150 aasta jooksul. Tajaotab arengu erinevatessefaasidesse.

Esimest perioodi a. 1840-1900 kutsub Uibu sanitaar-perioodiks. Siis hakati huvitundma sanitaarseadusand-luse vastu.

Teise periood langesaastasaja esimestesse aas-takümnetesse. Hakati ehitama haiglaid.

Kolinas periood oli teraapia ajajärk. 1930-ndatelja 1940-ndatel aastatel võetikasutusele sulfa, insuliin jamitmed antibiootikumid.Kirurgia arenes kiiresti.

Seitsmekümnendate aastate alguses ilmnesid esimesed pettumused teraa-piaajajärgu ideaalides. Finantseerimine muutus raskemaks. Algas neljas periood. ”Sellele perioodile oniseloomulik termin tervise-dendus (health promotion),mis hõlmab tervislikku eluviisi ja muid tervist soodustavaid sotsiaalseid, majan

duslikke, ökoloogilisi ja isiklikke tegureid.”

Uibu tunneb heameeltpraeguse teadustöö üle, misavaldub artiklite kirjutamise ja grantide andmisekujul. 49-st meditsiinialaston kaetud 47, ilma on jäänud ainult meditsiinieetikaja õeteadus.

Uibu rõhutab ühte aspekti, mis on ka saanudkeskse koha Rootsis: ”Säästev areng on selline arengutee, mille puhul rahuldatakse praegusi vajadusi,ohustamata tulevaste põlvkondade huve.” Säästevareng on rootsi keeles ”hållbar utveckling”.

Uibu väike raamat annab huvitavaid ja ülevaatlikke fakte. Selle poolest onsee huvitav. Raamatu viimases osas hakkab ta agaarutama tervishoiu kontseptsioone, mis jäävad vägaakadeemilisele tasemele jatunduvad ülearused.

ÜLO IGNATS

TERVISHOnjPERSONAL 1970-1996

1970

1975

1980

1985

15)01991

1992

1993

1994

1995

1996

kokku

3159

3684

4340

5089

5498

5520

5004

4/924680

4585

4457

neistterviselt ai isearsrid

1R7

235

?M262

260

236

218

198

168

173

Intern-

87

158

204

248

257

230

280

325

359

309

358

Hambaarstid

456

520

594

688

753

777

794

810

820

867

930

Põgtiiaalatöü tajud

kokku neist neistõed ämma

emandad

10 562 5 722 97511 575 6 433 1 09912 023 6 573 1 14913 756 7 575 1 22113 810 8 756 96713 215 8 250 95912 206 7 742 81112 135 7 637 73311 594 7 302 71011 416 7 219 69010 931 6 914 653

lAHVAARÄ JA SUFJiMUSKÄITAJ AD 19/01996

Auti lUh,'rt..iyv Ü jrsaii- AlüMI- Iinikl Imiku-uihandews l uh uil

fcOKiCU ‘1000elaniku

h:>LTta

sUrm**. * utrirud1C0G-

ekusiinr-iikoib La

»unnad

19?7\ 1 151 16 186 11.2 5Si 17.7 1.9

im 1424 l6 377 11,6 1.8,9 9

19JÖ 1472 18 199 12.3 3/9 l/.I i19*5 1 523 19 343 12.7 3-33 14,1 ii19» 1 571 L9 SjO 111 276 12.4 ;/

1991 1 5/0 19 703 12,6 258 1j.4 6

1992 1 562 2S115 0.0 285 ‘j 5.43 4

1.993 1 526 21 267 14.0 239 15.8 5

im 1 3D6 22 15(1 14,8 205 14.5 8

I995 1 491 E- X72 14A A D 1 14.H /1996 ! 476 :9 C-I9 U.9 138 10.4 -

HÅ i C LAI 3 J A R A V1 VODi >! TE A R V 1970-1996

Aasta HaajilarJ R-iVivocdic

Äokk-j neistviike-hiigLid

neisterahaigLaid

ahioluut- 1 DC 05

inimesekolmi

1970 1É4 93 - 11 730 107.6

1975 159 63 - 15 SOO 10R.7

J 980 L42 .rni - 1S COO 171,4

1985 122 41 Vi 645 1215199G 119 45 _ 15 ?19 116,0

1991 120 5C - 17 616 1 l.IS1992 118 m.i 1 H 8-15 9/ 2

vm 115 33 3- 14 377 OSA

1994 107 51 4 12 521 83,9

1995 3C 6 11 994 81.2

79 27 6 11 184 76.4

Eesti elussünnid alates 1945. aastast

Puuetega iiiimesed saavad töödSotsiaalministeerium

kavandab koostöös OuluDiakooniainstituudiga erineva puudega inimestekoolitust ja tööle rakendamist. Üheksa kuud vältavaPHARE projekti raamessoovitakse aidata erivajadustega inimestel tööd leida Läänemaal, Järvamaalja Lääne-Vinunaal.

Lähipäivil on projekti sissejuhatav etapp, mille kaigus selgitatakse välja, millised võimalused on püüetegainimeste tööle rakendamiseks. Juunis toimub rohkem

kui 200 osavõtjaga seminarning seejärel valitakse välja25 erineva puudega immest,keda PHARE programmialusel õpetama hakatakse.

Õpetamine toimub peamiselt interneti vahendusel,neli korda koolituse jooksulkäiakse kontaktõppel Astangu toimetulekukeskuses.

Toimetulekukeskusel onkolmeaastane puuetega inimeste kooli tuskogemus ningesimene lend arvutiõpetuseomandanuid lõpetas möödunud aastal, neist 60 protsention ka igapäevase töö leidnud.

Puuetega inimeste küsitlusest selgus, et nende suurim mure ühiskonda sulamisel on just töö leidmine. Sotsiaalministeeriumi andmetelon 39 000 tööealist puudegainimest, kellest vaid 9000käib tööl.

Puuetega inimeste töölerakendamine on üks olulisemaid nõudeid Eesti ühinemiseks Euroopa Liiduga, seetõttu tegi sotsiaalministeerium PHAEE-le taotluse justtööhõive alase projekti algatamiseks.

UU

Tammepuust mööbelKellel on kodus heledast

tammest mööbel, kuid sooviks tumedamat, siis on võimalik seda saavutada ammoniaaki kasutades. Mööbeltuleb panna pimedasse ruumi, kus on ammoniaagikau-sid. Ammoniaagi aurudmuudavad tammepuu tumedamaks. Mida väiksem onruum, seda kiiremini tume-nemine toimub. Olge agaettevaatlikud, sest ammoniaak on tuleohtlik. Kui te tahate mööblit enne puhastada, siis selleks võib kasuta

da sooja õlut. Pärast läikima lüüa.

Tindiplekid riietelTindiplekid võivad tekita

da sageli väga palju muret.Lihtne lahendus nendest lahti saamiseks on need lihtsaltära keeta, muidugi kui tegemist on keetmist kannatavamaterjaliga. Pange vastavpott veega tulele, kui vesikeeb, pange vette kas terveriietusese või ainult plekigakoht ja laske keeda kuni plekid lahustuvad.

Petrooleum annabmarmorile läike

Kollaseks kippuvad mar-moraknalauad ja -põrandadsaab uuesti säravaks muuta

petrooleumi abil. Petrooleumil tuleks lasta mõjuda natukene, enne kui see seebi-veega ära pesta ning põrandkuivatada. Plekilise marmori saab ka puhtaks, kuiseda alguses töödelda tavalise küürimispulbriga ja pärast loputada kuuma veega.

Saarepuu koor ja pärlidPärlid on ”elavad” ja kui

neid ei kasutata, süs nad”surevad”. Sellepärast onkasulik pärleid niipalju kuivõimalik kanda. Kui aga eitaha neid iga päev kaelapanna, tuleb pärlid pannanii, et nad puutuksid kokkusaarepuu koorega, mishoiab neid ”elus” sinu asemel. ■ ■

Neljapäeval, 8. aprillil 1999

Vastukarva)ik maailmas toi-

.[«■ '-'-'iinub ikka kiiremini. Eesti Vabariik on jubaseitse ja pool aastat uuestijalul olnud. Ja pärast valimisi, mis valijates liigavähe huvi äratasid, on Riigikogus kindlasti rohkemuusi kui endisi.

Aasta kakstuhat liginebkiiresti ega ole teada, kasjõutakse peenikesed masinad selleks ajaks niimoodikorda panna, et need uueaasta ööse! streikima ei(IH UKU.

Üks nupukas mees soovitas sedasama, mis Andresel ammu meeles mõlkunud, et jäetagu aasta2000 lihtsalt vahele. Lasmasin, kalender ja kõikmuu hüppab aastast 1999otse aastale ŽÜ01. Aga vistei olevat võimalik. Kella,kui näpuga näitajat edasiei aja, ei saavat petta. Seepolevat isegi Leninil kordaisooju.

Kohutav kiirus oninimkonnal pealviimased viissada aastat.Niisugune kiinis, mis ikkahullemaks läheb - kiirendus kasvab. Kui ainult tehnikat arvestada. Paraku eiliigu inimeste heaolu - kuivaatleme kogu pisikestMaakera - sama kiiresti«aasa.

Targad mehed on ammu välja rehkendanud, etleiba jätkub kõigile miljarditele suudele, aga poliitika on niisugune, mis eilase seda jagada, nii etkõik söönuks saavad.

Kõnelemata sellest, etkeskmise inimese aru eiarene samas tempos kuitema kasutada olevatemaoinato <ko oõjamasi-na te) tehnika - hoolimatainternetist.

Mõningate järgi kiirenevat hoopis ohtude kasvamine, mis inimkoda ähvardavat.. Homo sapiens,kes alustas väga tagasihoidlikult - võrreldes hoopis tugevamate ja kiiremate tõbrastega - kipubnüüd maakera ressurssehävitama. Rahvaarvu kasvamist peaks pidurdama.Aga nii paavst Roomas kuiislami kõrgemad asjamehed on selle pidurdamiseva.Ki.ii.

Mõlemal pool on eesotsas vanad, koguni vägavanad mehed. Selle tõttuvõib küsida, et mida nemad rahvaarvu, kasvatamisest teavad. Lapsiginäevad võib-olla harva.Eriti neid lapsi, kes suurtes linnades kodutult ringihulguvad ja tulevikus ähvardavad gangsteriteksvõi maffiosodeks areneda.Kirikud s või mosheedesneid vist naha pole.

es kodumaal 011 vastu-JBÄpidine lugu. Rah

vaarvu juurdekasv on kängunud ja eesti rahva olemasolu väga raskelt ohustatud. End stabiilseks kiitnud valitsusel pole isiklikuheaolu eest hoolitsemisekõrval aega olnud mõeldalaste olukorrale. Loodame,et olukord nüüd paraneb,kui värskete silmadegahakatakse asjaoludelevaatama ja nõukogude inimeste osatähtsus olulistesametipalkades väheneb.Võib-olla mõni neist muudab meelt ja kombeid ninghakkab ka südamega eestlaseks.

ÜLT Uimaga gi on müürilt resid. Triiphoone,

kust soojus välja ei pääse,on liiga palav paik. Jäämaakera otstes kippuvatsulama, veepind võib tõusta üle kogu Maakera.

Kardetakse ka, et triiphoone kliima puhu! Grön-landii lahti sulavad jäämäed võivad Golfi hoovustmõjustada ja teha õitsevast Euroopast nii külmapaiga, kui on alad samadellaiuskraadidel Siberis jaKanadas.

Aga õhku aetakse endiselt palju tahma söe ja õlipõlemisest. Aga miljööeest võitlejad (kliima onvist ka miljöö) on kogunituumajõu vastu, kuigi seeõhku sel määral ei riku kuikorstnatest õhku paiskuvtahm.

Miljöö eest võitlevatelinimeste! on ju ka omausk, mis ei lase end kergesti kõigutada. Koos selleusuga nad praegu Svea-maa poliitikas kaalukeele<xsö m.üngfn?acL Otcivftd. ka-pitali, millega miljööd parandada.

Weed mured muidugi pildikastis eipeegeldu. Seal on tähtsamatki näidata: langevarjud, pedofiilide filmid, ministrite korterite hankimised (”Minister on ka inimene, tal on perekond jakorterit ometi vaja!” ütlesAndres) Niiöelda eraelulised küsimused uputavadpildikasti üle. Tähtsamatele teemadele jätkub ruumi alles vastu ööd.

See on muidugi hea.Lapsed võiksid ju neidprobleeme tajudes kaotada usu tulevikku. Või koguni - hoidku selle eest! -tutvuda ajalooga, mis onüks asjatu nähtus ja igapäevasel progressil põigitiees. Parem pidada plaani,kulm Maakera pealt väljarannani...

liOrtydüs üiuLtiuaiMse ks/i-pj. (vt. ka lk. 1)

Kraananokkade(»sust vene;

19. veebruaril võis Vene-Balti sadamas näha tavatutpilti: külmas päikesesärasseisis kogu oma suuruseslume! erkoranzh vastvalminud lootsikaater. Töölisedronisid puittreppi möödaüles tekile veei viimaseidõiendamisi õiendama, huvilised said samakaudu kaatri sisemusse kiigata. Asjaosalised tegid laevakiiäutaustal pilti.

Vendrid rippusid pardaküljes, roolikambrisse oliaparatuur paigaldatud, kapliit pisikeses kambüüsisoa 1 sai.

Balti Laevaremonditehase haldusdirektor Dmitri

lootsikaatreid. Nii neid, missaadud Soomest abina, kuika teisi, mis jäänud vanastajast Edaspidi peaksidlootsid saama osutada kvaliteetsemat ja õigeaegsematteenust.

Imetlusest ahhetavapaarisajapealise publiku silme all tõstsid kaks kraanatsünkroonselt lootsikaatrivette, kust parasjagu jääeest aetud. Uus kaater oligimõeldud eeskätt talvisekstööks: plaanitud läbima 40-sentimeetrist jääd. Masina-võimsus on 700 kW, pikkus15 m, meeskond kaheliik-rnenne.

Nimepaneku vahuveini-pudeli lõi kaiääreni jõudnudkaatri parda vastu katkiristiema Baiti Laevare

linnastas Kopli poolsaare jatõi sinna trammi, mereäärde ”liinidele” ehitatimeistrite ja tööliste puitelamud. Praegu on tehase territoorium nagu kihiline pirukas: tsaariaegsete suurtepaehoonete vahel on 50-nda-te pseudoklassitsistükke ja60-ndate minimalistlikke ki-vihooneid, juba ka mõned90-ndate kergemast materjalist ehitised.

Viimasel ajal on vanadsuured paekivist seinte jametailkarkassiga hoonedsaanud värsked tsinkplekistkatused - on näha. et ajalugu ei heideta kõrvale, tehase haldusdirektor DmitriKubõshkin rõhutab, et üksehitusmälestis! oli enne Imaailmasõda Euroopa suu-

Entsüklopeedia andmeiloli 1917. aastal seal 7400 töölist. Eesti Vabariigi algusesaga tuli mõõn ning tehas jagunes väiksemateks ettevõteteks. Ühes suures paekivi-faoones oli viljaladu, teisestehti telliseid. Savi ammutati sealtsamast, mistõttunüüd on tehase territooriumil kohati 20 m sügavunejärv.

1947. aastal otsustas N.Liidu valitsus, koguni Sta-lini enda käsul, tehase taastada. Sõjalaevade remondiks toodi Tallinna Euroopasuurim ujuvdokk, mis oliSaksamaalt reparatsioonigasaadud. Nõukogude riigileiseloomulikult tegeles suurtehas peale tootmise ka tööliste olmega; pidas ülal 8#elamut, 5 lasteaeda, laste

.4 1 suvelaagrit ja puhkemaju.Selle ajastu lõpp tabas ühtaegu mitut Tallinnas asunud laevaremonditehast.

KLAAS-Ainus ellujäänu

KATUSEGA ' V JFkolmelöövi- -'/ Eesti Vabariigi päevilsuleti reisisadama kõrval

Une tsehh oli ^ ■■ ■ & ümber Admiraliteedi basenne I maa- 110$' ::- seini asunud Tallinna Laeümasõda varemonditehas. Vanas KaEuroopa lasadamas asunud Kolhoosuurim HBWBillMiCTEÉ sidevaheline Laevaremondiklaas- tehas lõpetas töö koos kol

katusega hoosidega. Samuti tsaaritööstus- Sliftt■ ö aegne Tallinna Meretehas

hoone, ootab omandivaidluste lõppu, milles üks osapool onriigilt 49% aktsiaid ostnudBalti Laevaremonditehas.

Kubõshkin selgitas, et kaater on ehitatud nelja kuuga:kiil pandi 15. oktoobril. Tehas suutvat laevu ehitadanii lootsidele kui ka piirivalvele ja mereväele - kõike,mida riigil vaja. Käepärasemaks teeb selle Uisinguvõi-malus, mistõttu tellija saaboma (raha)probleeme sujuvamalt lahendada. Ning laevaremonditehas rõõmustabiga tellija üle.

Veeteede Ameti peadirektori Kalle Pedaku sõnulasuti välja vahetama vanu

monditehases töötav ningtehase stipendiumiga Peterburi Merendusakadeemiasõppiv Anna Fil. Kaatri õnnistas Eesti Meremisjonipeasekretär Jaan Jaani.Ning vahu veinipudeli korkpakiti kinkekarpi ja anti ülemeeskonnale - laevas säilitamiseks, nagu tavaks.

Laevaremonditehas ontsaariajast

Tallinlased teavad, etomaaegne Vene-Balti tehas

ÜKSehitusmälestis: onpaekivihooneparemal,f .('[/IC

esiplaanil olevslipp suurtelaevadevettelaskmiseks.(Fotod:MadliVitismann)

rim klaaskatusega tööstushoone. Ehitatud ”tolle ajatasemel”, seega hästi vastupidanud.

1912. aastal otsustanudtsaarivalitsus Revelissevõimsa sõjalaevade tehaserajada ja aasta pärast saidki esimesed hooned püsti.Tehasel olnud peale elamute Kopli liinidel ka omakirik, elektrijaam ja veevärk; Balti jaamast käisKopli poolsaare lõppu kon-ka.

lasIi ImivsiLms. laevaksMeremuuseum peab

tõstma allveelaeva ”Lembitu” maale, sest aastaidvees seisnud alus hakkabtasapisi lekkima.

Hiljuti avastati ”Lembitu” korpuses väike pragu,mis küll kinni lapiti, kuidvarem või hiljem võib asikurvalt lõppeda, teatas meremuuseumi aliveeosakon-na jaht Vello Mäss.

Et unikaalset laeva säästa, tõstab meremuuseumselle kuivale maale ja paigutab tõenäoliselt Admiraliteedi basseini juurde hoonesse.

Allvelaev on suurepärane eksponaat, inimesedsaavad seda kõikjalt vaa

data, selgitas Mäss. Tänavu”Lembitut” veel kuivale eitõsteta, kuid mõne aja pärast tehakse seda kindlasti.Vello Mäss loodab, et ainusesimese Eesti Vabariigiajast säilinud sõjalaev niikaua ka vastu peab.

EPL on varemgi ”Lembitust” kirjutanud, kuidmeenutame siinkohal veidifakte.

Allveelaeva ”Lembit"hakati ehitama Inglismaalaevatehases 1935. aastal,kaks aastat hiljem sildusalus Tallinnas. Praegu Pirita purjespordikeskuse kaiääres seisev ”Lembit” oliüks oma aja parimaid sõjalaevu: ta kandis kaheksattorpeedot, kahtkümmend

"LEMBIT”on aastakümneid

seisnud dokkitõstmata ja võib

peagi lekkimahakata.

miini, tema maksimaalnesukeldumissügavus oliüheksakümmend meetrit.

”Lembit” ja samatüübiline ”Kalev” kuulusid Eesti

merejõudude koosseisu. Teises maailmasõjas osalesidneed allveelaevad N. LiiduBalti laevastiku koosseisusuute meeskondadega. ”Ka

lev" hukkus miinil 30. oktoobril 1941. a.

Pärast sõda jäi "Lembit”Venemaale, 1980. algusestoodi laev tagasi Eestisse.

Ent Vene-Balti tehasejärglane on aastatega tugevamaks muutunud. DmitriKubõshkin seletab seda õigeaegse pöördega: ”1991.aastal, kui majandus hakkas juba päris käpuli vajuma, nägime, et selle koormaga enam edasi ei sõida,ja hakkasime kaubalaevuremontima. Nii talid kliendid, kes meid päästsid:Eesti Merelaevandus, mõned Vene ja mõned Läänekompaniid. Muidu tabanuksmeid sama saatus, mis Tallinna Laevaremonditehast.Üks esimesi remonti tulnudvälismaiseid laevu oli Rootsi lipuga ”Haväng”.

vabaneti elamuist ja Ias-telaagrist, võeti ettevõte riigilt rendile ja osteti hiljemvälja, 5000 töötajast jäi alles2000. Veerand neist on omaettevõtte truud aktsionärid.Kuigi dividende pole mituaastat makstud, sest koguteenitud kasum - mullu näiteks ligi 80 miljonit Eestikrooni - kulub investeeringuteks.

Nüüd on Vene-Balti sadamas remondis olnud Saaremaa Laevakompanii "Re-gula” ja ”Ofelia” ning Hansatee laevad - praegugi seatakse Helsingi-liini jaokskorda vastostetud katamaraani ”Autoexpress”; remonditakse ka Eesti Raudtee reisironge. Tehas onsaavutanud 700 miljonikroonise aasta kiil...

Mereriik peab iselaevu ehitama!

Seda ütleb Dmitri Kubõshkin veendunult. Vastvalminud iootsikaatrist loodetakse, muidugi pärasttöös järeleproovimist, algust tervele laevaseeriale.Projekt valmis tehase insenerikeskuse koostöös Peterburi laevakonstruktoritega.Lootsid vajavad jääklassigakaatreid juurde ning kaatri-tellimusi loodetakse ka Lätist.

Kui lõpeb omandivaidlusTallinna Meretehases. sobivad sealsed ellingud laevaehituseks. Ning taaselus-tuks seegi lehas, vana Nob-lessner, mis alustas Peetrisadamas tööd samuti 1913.aastal.

MADLI VITISMANN,. ”Meremees”

Neljapäeval. 8. aprillil 1999

Kant' -s]al©diageii revideerivadema vaateid aiimlt paoieMi

Õie Elango, Ants kuusmann, Karl Siilivask:Eesti maast ja rahvast.Maailmasõjast maailmasõjani.Kirjastus ”Olion”,Tallinn 1998. 462 lk.

Pärast vene okupatsiooniideoloogilisest kammitsastvabanemist on elavnenudajalooaineliste teoste publitseerimine, millega tahetaksevalgustada Eesti Vabariigiaega mitmekülgsemalt kuisee oli varem võimalik. Seeon kõigiti tervitatud nähe,kusjuures jääb ainult arusaamatuks, miks kirjutavad neidteoseid osalt samad ajaloolased, kes varem komparteitruude sulastena seda vabariiki maha tegid ja iseseisvust jutumärkides esitasid?Nad on ju aastakümnete jooksul omandanud mõttelaadi,mis pärineb kompartei võimuvahetustele järgnenudpartei lähiajaloo revisjonidest,

SIILIVASKVABADUSSÕJAST

JUTUMÄRKIDEGAJA ILMA

Viimane näide on EestiVabariigi 80. aastapäeva puhul välja antud ülevaade ajavahemikust 1914-1940, mis onsuuresõnaliselt pühendatudkõigi nende eestlaste mälestusele, kes langesid Esimesesmaailmasõjas ja Eesti Vabadussõjas. Selle peaautoriks onKarl Siilivask, kes on peamiselt tegelenud ainult enamlaste tegevuse uurimisega1917. aastal - oktoobrirevolutsiooni ajaloo eest sai ta koguni ENSV akadeemikuks.Ta oli ka kaheköitelise ametliku. ajaloo ”Revolutsioon, ko

dusõda ja välisriikide inter-ventsioon Eestis (1917-1920)”< 1977-1982) peatoimetajaks ja-kirjutajaks.

Nüüd on ta nähtavasti vahepeal veelkord lugenud Eduard Laamanni ”Eesti iseseisvuse sünd” (1936-1938) ja teisitema Mrjandusviidetes loetletud Eesti Vabadussõda (ilmajutumärkideta) käsitlevatkirjandust, vkaJvLtJmuutes, ma-hendades jakohandadesoma esialgseid vaatekohti ning ülistades Eesti Vabariiki, seejuures kahetsedes enamlaste rumalathoiakut selletekkimisel,millega nadkaotasid rahva poolehoiu.

Ta on siiski leidnud mõne trumbi, midavarem ei tohtinud välja mängida, et näiteks Otto Tief oliEesti Sõjaväelaste II kongressil 1918. a, jaanuaris enamlaste fraktsiooni liige (lk.110). Saab ka natuke lohutustkirjeldades rahva poolehoiduteistele vasakpoolsetele parteidele, kuigi nende sihiks oliiseseisev Eesti. Pole vistsiiski enam viisakas korrataEKP lootust 1920. a. veebruaris, et ”enese vabaduse või

dab Eesti töörahvas ainultsiis, kui ta kõigi maade töölistega ühise klassivõitluse väerinde loob... ja oma võidukorral kõige lähemasse liituastub Venemaa NõukogudeVabariigiga”, millega lõpebeelmine suurteos.

JUBE”VALGE TERROR"”Klassivõitlus” on siiski

jäänud, mis juhatab sisse lõigu punasest ja valgest terrorist (lk. 180), Punaste ohvridolevat olnud mõnevõrra suuremad, millele viitavat Eesti

Kas see oa misEesli ajaloorevisjon võisim i-mus£~va Ige-

punane rosolje?

omavalitsusasutuste protestidvalge terrori liialeminekuvastu (lk. 182). See on pigemtõend demokraatia funktsioneerimisest. Tuuakse jubedamaid näiteid valge terrorikohta. Tendents on samanagu mõned kodumaa ajaloolased kirjutavad veel praeguviimase vene okupatsioonikohta: ”kommunistid tapsidtollal küll inimesi, aga nendevastased eestlased polnud paremad! Metsavennad olid ka

vähemalt sama hullud mõrtsukad kui neid jälitavad julgeolekumehed ! ” Seejuuresunustatakse, kes keda esindas!

Lenini tsitaadid on küllsuurelt osalt välja roogitud,aga vana arm ei roosteta, niiet positiivseid on siiski sissejäetud. Näiteks polevat Leninolnud nõus Trotski ettepanekuga viia Nõukogude väedpärast vene valgete vägedepurustamist Eesti territooriumile (lk. 197). Miks ründasidneed väed nii tugevalt rahuläbirääkimiste ajal ja tungisidosalt ka üle Narva jõe? Agaeks Siilivask teisel juhul oleksleidnud ka sellele seletust:Lenin polnud ju tunnustanudEesti iseseisvust, nii et olematu riigi endisele Venemaat -"rilooriumUe võis ju tungida?

ÜKS1ASJALIXULTKOMPARTEIST

Ajavahemikku 1920-1940käsitleb A. Kuusmann. Silmatorkavalt põhjalikud on andmed kompartei tegevuse kohta, nii vabaduses, põrandaalla kui vanglas, kuigi selleliikmeskond ju on väike ja poliitiline osatähtsus tühine.Proportsioonid on lihtsalt paigalt ära. See peaks ju olemaEesti ajalugu, mitte uus EKPajaloo lühiversioon! Loetakseüles tabatud ja mahalastudkommuniste, aga tasa ja targu vaikitakse Tallinna garnisoni ülema kindralmajor Johan Undi tapmisest 1930. a.Eesti punastel poliitvangidelolevat siiski olnud palju inimväärsemad karistustmgimu-sed kui N. Liidu vangilaagri-fces (lk. 249), aga seda künata-leeris juba vana kommunist

Lenini slimiilbHMeFÜ korvate

LENIN ja HITLER

Viiekümne aasta eest üle Läänemere põgenenudja nende järeltulijad on kaua oodanud selgitustöödterrori ja ralivamõrvsde kohta, mis toimusid Euroopas ka väljaspool Hitieri võimupiire.

Nüüd näib olukord muutuvat, nii sise- kui välispoliitilistel põhjustel. N. Liitu eiole enam. Venemaa poleenam suurvõim ei poliitiliselt ega majanduslikult(sõjaliselt võib see tulevikus probleeme tekitada).Rootsi peaminister GöranPersson on lubanud organi

seerida teose väljaandmist,kus on kirjeldatud kõikimeie sajandil Euroopat jamaailma tabanud terroristlikke aktsioone ja nendetaga seisvaid rezhiime.

Sotsiaaldemokraatlik erakond kaotas valimistel hulkahääli postkommunistidele.

Midagi tuleb ette võtta ka sisepoliitilistel põhjustel.

Postkommunistide juhtGudrun Schyman lasi endpildistada. Lenini portreeees. Noorkommunistide juhtJenny Lindahl asetas Leninisamale pulgale demokraatlike poliitikutega (nendehulgas Mannerheim). Tekib äärmine vajadus koguterrorikompleksi valgustamiseks.

Erapooletu SL-i ajaleht”Metroo” toob vestluse Staffan Skottiga, kes on väljaandnud kommunistlike re-zhiimide tegusid kirjeldavateose ”Aldrig mer” ja kavatseb seda tegevust jätkata. Muuhulgas prantsuskeelse kommunismi ”musta raamatu” tõlkimisegarootsi keelde.

Mõned väga selged väljendused Skotti artiklist:

”Meie ei tohi unustada,et kommunistlikud rezhii-mid tapsid vähemalt 150miljonit inimest kogu maailmas, neist 62 miljonit N.Liidus. Rootsi kommunistidignoreerivad seda rahva-mõrva. Vasakpoolsete vaadetega inimesed suhtusidalles hiljuti hindavalt nõukogude ühiskonda, sulgesidsilmad faktide ees. Needfaktid olid teatmeteosteskogu aeg olemas.

N. Liit oli suurriik, kuskurjategijate organisatsioonoli võimu üle võtnud. Tee-seldi, et tegemist on normaalse riigiga, kus on valitsus, politsei ja teised asutused.

Lenin valitses oma parteikaaslaste üle, ta võisneile valetada, tal polnudmingeid moraalseid pidureid. Poliitika oli tema meelest sõda - kõik vahendidolid lubatud lõpptulemusesaavutamiseks.

Lenin lõi NõukogudeLiidu, Stalin võttis selle ainult üle. Hiljem kopeerisMao detailselt sama süsteemi.

Lenini valitsemise ajalloodi salajane politsei, tshe-kaa. Ehitati orjalaagrid,kus surid miljonid. Tõrku-vad talupojad rööviti toidustpaljaks ja näljutati surnuks.”

Leninil oli hulk õpilasi:Stalin N. Liidus, Mao Ze-dong Hiinas, Ho Chi MinhPõhja-Vietnamis, Poi PotKambodzhas, Tito Jugoslaavias, Kim Il-Sung Pöhja-Koreas.

Kõik need rezhiimid onsaanud vasakpoolsete poliitikute ja ”ideoloogide” imetluse ja kiituse osaliseks.”Eesrindlased” on ainultHitlerit pidanud inimkonnavaenlaseks ega pole tahtnudnäha veel suuremaid roimareid.

Nüüd naib siiski, et meiesajandi rahvamõrvad ja teised tohutud terroriteod võetakse vaatluse alla koguulatuses. Oleks viimaneaeg...

ARVO MÄGI

RATASKAEVU tarniv Feüi is

Hendrik Allik. Marutakse reetur J. Eltermamu, kes olevat 19u5. a. võimude poole üleläinud ja kõik välja andnud(lk. 294), aga mitte temamõrvamist Taanis 1936. a.,kus osalses EKP juhtiv tegelane Karl Säre. Tema omareetliku tegevuse tõttu Saksaokupatsiooni ajal on küll partei ajaloost puhastatud, agata peaks ikka jääma Eestiajalukku? Selles teoses on taaga mitte-eksisteeriv

Vabadussõjalaste liikumist on ka kirjeldatud üsnaüksikasjalikult - neile ei antaarmu ja 1934. a. riigipöor-desse suhtutakse t saliseiimõistvalt. Vaikivat ajastut einimetata enam diktatuuriks,vaid autoritaarseks. Mainitakse selle meetmeid, muu

seas rahvuslikkuse ja isa-maaluse propagandat, misolevat taktikalistel kaalutlustel üle võetud vapsidelt, kunaPäts ja Laidoner polnud sedaigal sammul demonstreerinud: Pätsi ema oli venelanna, Laidoneri naine poolatar tlk. 288).

Ainult lühidalt öeldakse, etaastail 1936-1838 hävisid stalinlike repr essioonide käigusEKP keskorganid N. Liidusja enamik sealsetest juht-kommunistidest hukati (lk,294). aga vastupidiselt Eestishukatutele ei mainita neistkedagi, isegi mitte hiljem rehabiliteeritud Jaan Anvelti,

MOLOTOV-RIBBENTROPIPAKT JÄLLEUNUSTATUD

Järeldused on tihti lihtsustatud. Erinevus autoritaarse(Pätsi) valimiste ja nõukogude valimiste vahel seisnevat selles, et esimesel juhulolevat taotletud otsustavatenamust, teisel juhul aga üle99% tulemust: (lk. 302) - agamissuguste abinõudega?

Välispoliitika osas väidetakse, et valitsevate poliitikute hirm olevat olnud suurem N. Liidu ees, mistõttuolevat toimunud teatav lähenemine Saksamaale, kuna intelligents ja rahvas olevatkartnud rohkem Saksamaad(lk. 316). Seejuures vaikitakse täielikult sündmustest1938. aasta algul, kui vastuseks 19. jaanuari intsidendile,mille käigus said surma kaksnõukogude piirivalvurit, viisid punaväelased kaks Eestipiirivalvurit ja nende küüdi-mehe Peipsi järvel üle piirijoone ja tapsid nad seal. Kassee ei andnud põhjust N.Lüdu kartmiseks?

Kuigi, teose lõppaastaks onmärgitud 1940, lõpeb kirjeldussuurelt osalt juba aasta varem. Pole sõnakestki Mokktov-Ribbentropi paktist, rää

gitakse ,ir.c!i puhkenud süjasr >' Ludu poolt peale-surutue ga kast. lisades, e.rahva meeleolus oh 193ad.mla sügisest märgalal lea-lav kahe "osakule (lk 303-306' Rõhutu ukse eriti vasak-sots.de osriust edu Seejärt 1lõpeb näkUavasu Eesli Vabariik po!= endagi nüli eks bait i-sakslaste ümberasumist,Soome Ta’'.-sü|asi ja 19*10.aasia juurt:-mu iruustest, nullekoriiffitüieenmisekh puniiu-> ad natitavasü urni valulikudeetiorjsn’ Või pole seitu vajateadagi’'

'I -d vu ainult üksikudmotod w ; on väga kummaline ajalookatillus. Ühest küljest torti tokse esik' Eesti Vabariigi edusamme ja jaga-tniasi mõnikord Ülevoolavatlaitust Pätsile, Laxdonerile jaSoopalule < näiteks lk 3671teisest kullest vaikitakse NLiidu käitumisest, valmistades nagu ette õigustust 1940a. juuni sündmustele Püütakse esde tõsta kommumsiide tegevust ja leida näiteidrahva kommunistlikust sümpaatiast. Aga poolehoiu välte- |suse tõttu laiendades seda ,teiste vasakpoolsete ja radikaalsete tegevuse kirjeldamisega. Need eksisteerivad agakõigis demokraatlikes riikides ja ei soovi lavaliselt lastaend lüüa ühte patta kommunistidega.

Lõppjäreldus. ”Kui poleksolnud kahe suurriigi - N.Liidu ja Saksamaa vallutusiha ning Teist maailmasõda,oleks väike Eesti riik võinudtänapäeval seista arenenudriikide hulgas” (lk. 458) tundub otseselt öeldes silmakirjalikuna.

Loomulikult võib demokraatlikus riigis normaalseltavaldada igasuguseid arvamisi, ka kaitsta neid, kes onolnud süüdi Eesti ja eestlastekurvas saatuses. See peaksaga jääma isiklikuks asjaks.Käesolev teos on just naguautoriseeritud: antud väljaPõllumajandusministeeriumija Kultuuriministeeriumi toetusel, on mõeldud kõigile aja- 1loohuvilistele, eriti õpetaja-1tele ja üliõpilastele, samuti iriigikogu liikmetele ja teistele ikaasaja poliitikutele. i

Seejuures pole autorid jselle ajastu faktide puhul jnähtavasti isegi kasutanud jSulev Vahtre kronoloogilist jülevaadet ”Eesti ajalugu” j(1994).

Jääb mulje, et endiselepunasele rosoljele sini-must-valget lisades arvavad autorid, et nad on leidnud uuekuldse kesktee?

VELLO HELK

Neljapäeval, 8. aprillil 1999 7

■J imsiM TuiHaoiti s.asvjiel 1Ä4L — L§4T50 assi"t tagasi, ms. a. s«-

ley otsustas Siaifo culgeiie kõikIhiliielsoaende ilherraistaM:reudteM, maanteed ja kanalidfotesoonte astmasse Berliini,.ääuelütiaste sctaiore.ssc. Blokaadi õtmesluutine oleks ohutaõiendiks -ääaelEilasi c jcuecc-■tast dõntökmi,,!ilie iiuvirrefmr sinisele kcmmumsTikr torre ,-okupatsiooni resta:. ,Urniltieannüluvidjseg;:. baid koLndrätaeJiifiaH varastada mimm: javaeiihbusi ja saksina:, laa,rUü i« nõiale lin.iasi-: cTta L siilute. /^emi]'sell Ura õarinrCr^etagatusel i’a m ;e n -ta ’ ei %;xx-tarririy-' --"Id-!;- v?g- tasAõI-- h uiiutal:!.

taMLiRMLiNta jaMAJAND}US]LIK

OLUKORD SALKSÄIÜÄALPEALE TEJ

MAAILMÄq()C1945 - Enne sõj:3 lõp'ptl. a Drillis,

suri president Ke eit. Ta olikaua olnud haige ändarna-tus võhikluses Stalini t.erixirist N.Liidus ja seni okupeerit riikides.Sõja kestel püüdis •ia onla rahva }akaastööliste hulga:5 lev qs usai-dust ja sümpaatseit kotIStfäöd USAja N. Liidu vahel asendaspresidendina Harr'V Ti'imian5 kesvalis hoopis teise NL Liiduvastu. Ta nõudis -va ba ja de-mokraatükke valii a-Euroo-pas, vastavalt Tel 1943) jaJalta (1945) konvei~entside■] "kolmesuure” otsustele. S ra vastu-pidi lõpetas j lün igeIsugusedka tsed poliitilise v 5 saarni-seks Ida-EuroopsiS. ] fiaarmeepoolt vallutatud rii.kide; Cohtumi-sel Staliniga Potsd; ülis 1945,a. sai Truman tea'te esim<ssest on-neslunud katsest ; iommigaUSA-s ja ta lootis sell whutavarelva olemasoluga SUJ1Cüdi3 Stalinitnõustama eelmaini,tud i rab>adustelevallutatud aladel. Aate>miipommidHiroshimale ja NLigasžikile sundi-sid küll Jaapanit alisiiimia, kuidStalini terrorit stie ei nnuutnud.Andis vaid. käsu: o■igu c ka meilaatomipomm ja mvd tehkuoma töö ja - tegid isah!

Saksamaa oli c itud või-duvägede poolt jagatud tsoonidesse: N. Liit kontrollis üle 40% jaülejäänut jagasid USA, Inglismaaja Prantsusmaa omavahe!, Berliinasus sügavalt N, Liidu tsoonis jasamuti jagatud nelja ossa. 5 miljonit sakslast põgenes või aeti väljavenelaste ja poolakate poolt Ida-Preisimaalt ja Poolale ajutiseltantud aladelt ida pool Oderi ningNeisse jõgesid, milline piir aga onjäänud alatiseks (?). 3,5 miljonitaeti välja Tshehhosiovakkiast jasadu tuhandeid veel teistelt aladeltIda-Euroopas. Kui palju surmativõi suri teel, selle kohta puuduvadandmed. 25% elamispinnast oli purustatud, suur osa tööstusest hävitatud ja järelejäänu võeti sõjakahjutasuks. Venelased korjasid kokku ka kõik väärtesemed, riide- jatoidukraami ning need saadetirongidega ”suurele kodumaale”.

Sõja tulemusena oli N. Liidukoossseisu okupeeritud Soome-Karjala, Eesti, Läti, Leedu, poolIda-Presiniaad, Ida-Poola, osaidapoolsest Tshehhosiovakkiast jaBessaraabia - kokku üle 700 000ruutkilomeetri ja 24 miljoni inimesega. Lisaks veel Ida-Saksamaa.Kommunistide respekt läänes tõusis Moskva suhtes ja Stalini sihiksoli jõudmine Atlandi rannikule!

Nürnbergis algas ”sõjasüüdlaste' kohus. Kogu Saksa rahvas elasnäljas ja külmas.

Sl olnu poliitiline terror ja suurte. Punaarmee jõudud; alalhoidmine vallutatud atadel süvendaspidevalt vastuolusid demokraatliku USA ja N. Liidu vahel kuni”külma sõjani”

I94K Ida-Saksamaal riigistatakse tööstused ja ainuparteiksjääb SED (kommunistlik, Sosiahs-asehev Emheitspartei Deutsch-lands > Pariisis sõlmitakse rahulepingud Soome, Itaalia, Ungari,Riime-ma ja Bulgaariaga Esi-irPii, ulume FN hotreerents Konrad Adenauer valitakse SaksamaaKristliku Umom pai teijuhiksChuii viii nõuab USA ja inglismaavahet rajalist koostood. USA älis-mmister James F. Pyrnes nõuab,oma koms Stufrgartis, üliist vahi-

dusliku mahajäämise ima läänepoolsest osast 1948. ■ suvel algava Bei liini blokaao la tahtiskiStalin jälle sunetida ranebitlasi,eriti USAd järeleancnretale, kuidta eksis rängalt. koi , ameeriklastele Roosrvelti poo' -•orttatudsõprus ]i sümpaatia n tarule kadus väga kiirelt "Und Jv.” õigetnägu valusalt tundma , ms>

ÖilUftLL- BFta K1I'.KEnamik \ ajalikke erjuees-

kondi ja lennukeid ra! -tta SAt i-ndavas koosseisus r --vr ossendiseid USAAF (Ui tr-y Ai”Force/ lerdureid, Ira v, nuesukutsutud tegevtee,nsi' — I.L.TSi Miilis ry Air Ttansp St-rmeikoosseisu paljudeks _ -ahieks

ÕHUSILD teostati lennukitega Douglas DC-54 ”Skymaster".

sust kogu Saksamaale. Kanadasavastatakse N. Liidu aatömispio-naazh. USA arvestab sõjakulusidkokku 317 miljardit dollarit.

1947 - USA ja Inglismaa ühendavad oma tsoonid majanduslikultja aasta hiljem ühineb ka Prantsusmaa. Välisministrite konverentsid Londonis ja Moskvas, kuidtulemusteta Saksamaa probleemides. Suured vastuolud lääneliit-laste ja N. Liidu vahel seoses Saksamaale määratud sõjakahjude tasumises ja jagamises. USA välisministri George Marshalli kavalaenuga ja abiga Euroopa majanduse ülesehitamiseks.

1948 - USA abi Euroopale algabnn. Marshalli-plaaniga. Kongresslubas Euroopale viie aasta jooksul13 miljardit dollarit ja sellest 85%kingina. Lääne-Saksamaa sai1 miljard dollarit ja kasutas sedamasinate ja kaupade ostmiseksUSA-st. Rahareformiga vahetati10 vana Riigimarka ühe uue D-marga vasta. Eelneva tulemuseksolid kaubad ärides, toodangu kiirekasv koos tööpuuduse vähenemisega ja vabakaubanduse areng.Tänu saksa kvaliteedile, rahakursile ja sakslaste oma tubliduselekasvas eksport rekordilise kiirusega. Kodu- ja välismaiste investeeringutega rajati uued tehasedmoodsate masinatega, sest vanadolid sõjas hävitatud või võitjatepoolt võetud sõjasaagiks. Kõik seeoligi kuulsa majandusliku ”Saksaime" alguseks Lääne-Saksamaal.

Loomulikult N. Liidu kommunistliku majanduse ”väljaimemisepoliitika” oma ”asumaadest”, riiklik terror ja tohutud kulud sõjaväelise aktiivsuse tõstmiseks põhjustas Ida-Saksamaa suure majan

transport lendudeks USn kaugetesse baasidesse Aasias ja Euroopas. Suurel annil olid kasdluse, t-mootorilise sõjaväe transpordilennukid Douglas (”-54 Sky masterrcisilermukeina tutnud kui D(M

Berliini õhusild kujunes vagaulatuslikuks operatsiooniks ja selleks rakendati kõik ressursid.Järgnevail toon väljavõtteid ohelendudest osavõtnud ameeriHasest lenduri matest usust

- Jõudsin Frankfurti 4 augustil1948 ja järgmisel hommikul Ehmusin esimesele lennule BerturJ sealsele pealemiuväljaie Tempe Ihub.Hiljem tuli kasutusele veel Itakslennuvälja: Tegel ja Gatow Tem-pelhof oli enne sõda sakslaste uhkus, kuna see asus "linna keskel"suurte elumajade ja tööstuste vahel, nüüd aga varemeis Siiski toimus idu-lääne suunas maandunus-teele jõudmine majakatustega len-nukeist kõrgemal Berliini ja tagasilennuks oli kolm õhukoridori:sisselennuks Franki ürdist ja Hamburgist, tagasilennuks üks üleHannoveri. Esimesel päeva! teginkaks edasi-tagasi lendu. Lennukilaadungiks oli umbes 10 tonni ldvi-sütt 40 kilostes kottides. Kotid olidväga mustad ja peale ühte lenduoli kogu lennuk täis söetolmu: põrandal, õhus, akendel, istmetel,raadiovarustusel, instrumentidel,nägudel, riietel ja juustes, kuigilendasime avatud ustega. Needkaks lendu võtsid 12 tundi. LendBerliini 90 minutit, siis tühjendamine, lennuki kerge ülevaatus, tagasiteid jälle 80 minutit. Uus laadimine, tankimine ja tagasi Berliini. Nii kujunes see rutiiniks: 12tundi lendu ja 12 tundi vaba aega.Kui tagasiteid Berliinist hilines,tuli igal juhul teha teine lend, olenemata magamisajast.

Frankfurdis ringi käies nägimesõjaaegsel hävitustööd. Sõda olilõppenud üle kolme aasta tagasikuid suured linnaosad olid varemeis. Kõikjal USA sõdureid j.ienergilisel: töötavaid sakslasi nnkoristustöödel kui uieselntamirel

Nõuaed meile olid suurea intäpselt määriUetud nende täitmiseks Lisaks kivisöele vai usuta kogu Laäne-Berliim e.anktoau toidu. riiete, arsurohtude ja kõigeea,mis oh hadavajalik igapaevaseselus foa tead aga pakkus ka teotavat .onuluüst, ei riime asendanudpõmmu linnakut! iiürr.oliifie päästmiseks. Lisaks '”Yanlifurdil,- algasime lendudega ka L/m (soonipõhia osast, CelM lähcUastll Fmsheigi k-nmr.äljnii Ete uil raeuneLuftwaffe lennuväli katselendu-

deks, Pealeneljaktiulig,lennutegevust sain kblmpäeva puhkust'."

TEENISTUSÕHUS JA MAAL

- Talv 1948-49 oli külm ja lu-melörtsine. Lendasime instrumentide järgi madalais pilvis ja nähtavusega vaevalt paartuhat meetrit, Vaatamata halvate ilmastikuletoimus kogu operatsioon siiski väga plaanikindlalt. Oli juhuseid, kuiõhusild suleti mõneks tunniks, kuidei kunagi terveks päevaks. Õppisime tundma oma lennukeid, et”võtta neilt välja viimane” kunisee lõpuks oli valmis tehniliselt”üles ütlema”. Polnud haruldane,et neljast mootorist vähemalt üksmõnikord ”väsis töötamast”.

Meie suureks rõõmuks võetipeatselt tarvitusele esimest kordauus radarsüsteem, mille abil maapealsest lennujuhtimiskeskusestsuunati lendurid otsese raadioühendusega Berliini ja tagasi ningka maandumisrajale. Kui esimenemaandumiskatse ei õnnestunud,oli alaline käsk kohe pöörduda tagasi kodulennuväljale, et mitte segada järgnevaid lennukeid. Tem-pelhofi lennuvälja ääres oli varemete vahel alati palju inimesi jaeriti lapsi lennukeid vaatamas.

Oks lendureist algas sellega, etvahetult enne maandumist, visatalangevarjuga alla lastele shoko-laadi. See idee levis kiirelt meiehulgas ja varsti oli suur huilt ”sho-kolaadi-pommitajaid’ teel Berliini,

Meile oli see maailma ajakirjanduses suureks reklaamiks. Pildid lastest varemete vahel ja vaatega taeva poole maiustusi oodatesolid ja on õhusilla sümboliks.

Kohalik saksa elanikkond olikõikjal suike laadimise, lossimiseja rrrosporditüodel Nende hulgaspalju põgenikke idast tcnnuitaetiroiaairnsel oli suir abi endistesl1 VihvLlP motoristidest Nad olintabel ja omal ala! väga •'sjabind-liiTuo ning räakteid head inglisekeelt.

i.c -adels oli tööjaotus saks--a ameeriklaste vahel f ji_

fifi■' "tem.fümuseu taimses kulinas lmn.es ja vihmas, o"d ja pš11-'vao isri rmd rasked, Imul li,sri'e-srr=> sra oad oma his.ooeti-ksOi’r. r'~e-\:rr( kaasas lenui-dei-.nrti i tares kergendamisekscX-UJee ai Leisi pillil' J taliseltlennutad .akude

' : -- „ ' oaru. ■ o.:-..POLIITILINE VÕITVenelased püüdsid segada va

rus tuslende oma näiliste õhurün-nakutega suurest kõrgusest meietransportlennukite koondistele.Startisime ühe-minutiliste vahedega ja lendasime üksteise järelerinevates kõrgustes: 850, 1209,1509 ja järgmine uuesti 850 m jne.Laskmata endid venelastest segada jätkasime oina lende samaskoondises.

Loomulikult tekitasid taolisedvenelaste ”õhurünnakud”, õhusiidasümpaatselt suhtuva demokraatliku maailma ajakirjanduses pahameelt. Tulemuseks oli USA presidendi Harry Trumani otsussaata Euroopasse 50 tuumarelvadega varastatud lennukit. Õhusil-laga Berliini elanikkonna varustamine oli USAle suurejoonelisekspoliitiliseks propagandaks Stalinija kommunismi vastu. USA näitasmaailmale oma sõjalist jõudu, etvenelased ei suuda meid sundidaBerliinist lahkuma.

Vastupidi, vaatamata probleemidele, jõudsime pidevalt tõstaelanikkonna varastamiseks vajalikku tonnide arvu uute rekorditega päevast-päeva ja nädalast-nä-dalasse. Koos sellega võitsimemeie ja USA kogu Saksa rahva lugupidamise ja sõpruse. Lennutegevuse haripunktil maandus iga minut üks lennuk Berliinis.

1949 - moodustati läänes SaksaLiiduvabariik koos ajutise põhiseaduse ja asukohaga Bonnis. Liidukantsleriks saab Konrad Adenauer. N. Liit vastas omast tsoonist loodud Saksa DemokraatlikuVabariigiga (DDR). Seega oligiSaksamaa lähemaks 40 aastaks jagatud kaheks riigiks. Seda täiestierinevate elamistingimustega.Berliini müüriga (1961) jne. vastavalt kommunistliku terrori süsteemile, N, Liidul esimene aatomipomm. USA, Kanada ja 10 Iüäne-Euroopa riiki organiseerisid PõhjaAtlandi Pakti - NATO.

Sama aasta suvel lõpetas Stalinpettunult Berliini-blokaadi ja vana"teeneterikas” seltsimees ja välisminister Molotov tagandati ame-ll.si.

Berliini õhusild lõpetas omaaastase tulemusrikka tegevusesuure moraalse võiduga USAle,Berliini toimus 274 718 lendu, lennati 160 miljonit kilomeetrit, veeti2 miljonit tonni hädavajalikke ela-misvahendeid.

Ennastsalgav lennutegevusnõudis ka ohvreid. USA ArmeeLennuväe (USAAF) koosseisuskaotas 31 meeskonnaliiget omaelu. Neid mälestavad sakslased jaameeriklased tänutundes Berliiniselleaegsetel lennuväljadel avatudmälestusmärkidega.

REMI MILK

Inglismaal lastakse leinniMsse vaid kaineidInglismaa lennuteenistus ka

vatseb hakata rangemalt kontrollima lennukireisijaid - ohtralt vägijooke pruukinuid lennukisse ei lasta.

Kõigil, kes on purjus, lastaksevastavasse katsetorusse puhudanagu autojuhtide joobeastet kindlaks tehakse.

Juba praegu võivad lennufirmad keelduda joobes inimesi pardale laskmast, kuid ajapuudusetõttu korralikult kontrolli teha,õnnestub siiani veel nii mõnelginapsitajal lennukisse hiilida.

Lugupeetud reisijad, siin lennuki komandör. Paremal näetepõlevat mootorit, vasakul all väikest saart ja selle lähedal kollasttäispuhutavat päästepaati, kustma teiega raadio teel räägin.

Oled jälle hoopis vastupidiselarvamusel kui mina, Erna!

Naine vastu:- Õnneks, Otto, muidu eksik

sime jälle mõlemad.

- Öelge palun, ega te pole tuntud TV-koomik?

- Ei, ma näen muidu tobevälja.

Sõi-na J>Lt

J uudisel

Neljapäeval, 8- aprillil 1999

Aiaandja, reetur, mahainuuja. Kaks tuhat aastat juba olen pidanudkuulma neid ja taolisi sõnu Igal aastal ülestõusmise pühade eel riputatakse mind jälle ja uue muuga avalikkuse häbiposti, Kuljuse kehastusena, väärt ainult põlgust. Poeedid, piibliuurijad ja amatöörmõtlejad onsajandite \ altel minust meisterdanud monstrumi, kellesse koo.idimudkõik inimlikud pahed. Haavalehedki öeldakse varisevat selleparast, eimina, pärast väideta' a kuriteo sooritamist, olevat end selle puu ole aiend üles poonud!

Vahe selles! Sonasesdja te sonnikuveole on agaralt kaasa loonud maalikunstnikud. Leonardo daV meist kuni vähem tuntudpintslivibutajalem. Puliauhtusoomaa \d koi aluselsf lab kdiiioe jung, >re paakohal aupai=lc mtte agammu põlatu umbe' Teiit J oi d jälle ui mind mu1 aostõdlejjt, st eialdamisaks mm gi«taf ,J tumedaudgusso-Ti^a i ih musta\ ujundig. I ( \algusoleks lahuta hm pnnedns"s« hea km j, f kilu aisade on mind to> rutud ka-nkOLiitud loguo karssiii0 iga , ust Anu LI \ aan ike i ead inimesed kuida o et ' alja mees keslepUs leemsr kolmemmneh< beou i sest summa, mii|“ eest ml ajal voi*. omaniadi kojma1 a oi ia Mõnnanns- allikad immendatud1 ijnh ti I, \ sihmnakku erakoijse inetuse pitser naimees niuusi Hapuga seosili i e! -e naut ts** ja lauUse tähel F1 kas mi jubuda Vc limusega olendiltohi ski lomul oi,oata mi(iral nüüd'

\n ui sineeise zhüin[ onu ! oal oma; kohtuidsitse i s >ujeb mul loomi li■ u i Mart pid, aa ja kergei t iidust paluda Rph

s li i*h lo, ksi ]u olevatum ’ hadl Populaarseid saun masse haarai < (1 (i li sid on jU dlatlui Vldineei ltud turuplatsidi 1 taina kogumikeks> öelnud väljakutel Lubatfigu mai aga siiski ende

le-ek* morn sõna öeldais,üi meenutamaks et

a ista ja valge vauei (ei‘ub 1 d ' ahepealseid Ioone’ji nagu tavatseb kso val

li uduna hontusaalxdes auh-zv- rt alti o/ia*-?

1 KD I ui \ hESJl SW’Viaandia ütlete teie

>,to„ oi mida nina agaiiri m> Selleks et r« kiu,eb 1 õigepealt kuhu üekuuluda, ihu ja hingega.'Urn tõsi kull tookord uksJeesuse õpilasi ning käisinkolm aa ,tat ta jälgedes Ga-ilea teedel Puht aotmibait Jcemse ja ta ruhmi-tre hmka Luulude” 11 la

reiiud roa aga oma unedesm üleliiast SELOUT. Roo-ma-vaemiliku liikumise■ eenduiiud pooldaja Tunnistan ausalt, et Jeesusetihtipeale mulle tabamatuks jäänud sõnad mindpaelusid algusest pääie, niinagu poeesia või muusika.

Kuid isegi sus kui nagmteda mia «limaga veepealkõndimas, ei lakanud mauibuiasf mägedes, sinnakoi mälud vabadusvõitlejate mures. Rahva võõrastkl osi vagivalla abil vabastaimse mõttele jam ma ustav 1 s ka sus km Jeesusmina lummas ühest hoopistenf ilgusest \aldkonn isti> i sõnadega Lühidaltim isvus tuli taastadaIi i ei tull vabastada okupantide vagivalla alt. ja«ee ih eesmark, mida mai,,ui hiljem selgus tl'lik it oim omistanud ka jiksusele.

belle imelise Galilean he leebe id nagu tule sth* oguvaid sõnu ahmidesoim ma, vähemalt omalungriteekomia algusesmõnikord täiesti veendu-

dikaalsete patriootidega eivarjanud ma Jeesuse eestmitte kunagi. Vastupidi-püüdsin korduvalt temaganeis lahva vabastamise vahendeid ja strateegiat puutuvais kuumusis juttu teha. alati aga tulemusitaSelgeil seisukohtade avaldamise asemele vaatas tsmulle ainult veidral, kuidagi eemalviibiva pilgulsilma, voi pööras mõttevahetuse mujale, lahendussõnaga Kuivajast voi kümnest neitsist \aslates

si tulnudULESTGUSU-

SIGNHxs TJ ih suse keeldumist oma

poliitilise värvi näitamiseks puudsm ma kuni vum-■ em kirjutada ta igati mõistetava ettevaatlikkuse ai

I\mg oma kaitse alla võtmijp asemele togid jumalaniohed suurkohtu abigai a igist okupatsioonivõimukndetaia tariuse j, noji tr-id vale abil Filaaiustfeesase sm mant eosele allakirjutama.

i istioaiast oli katla selj i i kambal selle alatumm ja teostamiseks vajai i m luudase abi Justi u md ai olema see kesp di rngisiajaile katte nait m lagaaetu asukoha, oipiV l see polnud mingi-Midi- 'gall aimusetakm* uiih \ õmuhs templi

um leesuso sammudekohta iga kell

linu rollaim* n järel

eest t I tult suu-utatua. olgugi etse *dt tüse seisu-

liik

LEONARDO da Vinci maah Puha õhtusöömaaja’' kujutuskohal aupaiste, nutte aga Juudase umber.

Okid0 jungi i1 poe

mid et mu õpetaja armastüse kuulutamise koival eitahtnud unustada ka hiilinbasl maist mimeste igapaevast elu vahetult puudutavat õiglust.

Vahemail paar aastatuskusin, või ainult tahtsinuskuda, et Jeesuse prohvetlikus programmis ohühendatud rai taevane kuimaine messianism. Nmg etsee Naatsareti puusepapoeg oh see kaua oodatudrahvajuht, kes pidi sõna, javajaduse korral ka mõõgaabil korda seadma nn taevased kui ka maapealsedasjad. Nn ei mõtelnud tookord mitte ainult mina.vaid ka suur osa meie rahvast, oma peidikutes signaali ootavad vabadusvõitlejad kaasa arvatud!

Ei, väide nagu oleksinJeesuse jüngrina mänginudmingit topeltmängu, onvale. Sest oma ideoloogilistseotust Ben Girrahi ja ra-

velc Vansti ‘d ja k, jatundjad hoidsin ju oma tuike meie peal, hmpii uused nulikisid neitsist saamnu jälgedes PüaaUaaiaiolid kuuldused tema m „täiuslikust missioonist j„turmd Kum vnmsen ta ,tsm Jeesuse kaitumi e-, , a-ha nu rebast kui ka tol *>taevast saadetud putsa ibutajal, kes, teinphõuivaalustanud, pidi oma sugti-vendi üles kutsuma soun,seks roomlaste castu 1raeh eest.

Signaal Ülestõusuks uuaga tulemata. Mässu alustamise asemele jatbas j< esus rääkimist armastusestloojale teise põse ettekee-rannsest, kunmgrngist mida sai teostada vaid inimeste südameis.

Rahumeelselt, ' ahmi,gi katseta ennast kaitstavõi peita, andis ta end omavaenlaste, preestrite kätte.

’ )'i " hm atl i ei MM*n,' 1 1 Jecyt* st sui niit**I !, i illilt* J, st ; t. ■ I

\ at-.au J ja h-Halalt lanst.Jud mon millrh teo toontaj, J meelsasti otsisiokaasosalisi H t vaadaketelk v alepi olwoti poolt eksi teele raidud lamme' trkeokel leidus mees kes lajuttu ei uskunud!

Need kolmkümmend ho-beseekht. millega Kaifasmmd võrgutas, need votsmma vastu kull, seda ma eitahagi salata. Tegin sedaaga mille inhaahnusest,vaid ühel muul, hoopis keerulisemal põhjusel.

TL vÕLUbt TIIM*AHMI. KESE!

Maarja Magdaleena ohta nimi. Selle naise parastpidin ma peale rasket siseheitlust Ulempi eestn pakkumisele jah ütlema. Tundsin seda Juudamaa tütartjuba enne, kui minust Jee-

Sjüccsi ai Mare snmrimilrahamehi ligi.

suse jünger, Jeesuse alatasa kõhklev, maiste ja taevalike eesmärkide vahel lõhestatud jünger. HullutatudMaarja Magdaleena olnv-kupse naha puudutusest,oim teda oma armukesenaute kuivanud kingitustega,peaiatüiksf kallihinnali'-"nardiohm. Ka hiljem, kmsee naine Jeesuse mõjualla sattus, ei lakanuo mateda himustamast rmeeselle jaoks oh mul aga vajaraha ja veelkord raha.

Nagu te ehk teate, onmeil jüngritel väikene majapidamine, kusjuures \e>na «konna kas- a oh usjditud mmu kui rehkenduses(uge a hoolde Ja nu juhtushi at ma uliel päev tl eisuutnud enam vahu t >han uiu hoolde usaldatud uoma isiklike veeringita ' anel I Mai ja Magdaleenaj iii sume ees, oim uhupae dl kae sirutanud jungute ühiskassa tuhjendamiseks mmd mu kädsIcsUees haDistav tegu, millepaljasturmne oli amuil vt eitundide kusimus Kujutasu*juba vaimus, kuidas mupoole olid pöördunud humorn Pe< truse ja Andi ca sci usi md pilgud Aga kus onmeie varandus7 Sina, Juudas *)led ju meie uhislaekahoidja' Võr on keegi meienulgas varas!

Nagu e. Idud, need kolmkummi, od hõbeseekht, mdlega ulempi eestei muu\ oi gutas võtsin rm> va Juiull Mille aga riliaahnvsr st vaid oma au paasti iiseks kddsvoitlc j Mc e sKdasjioigrite |d liidgetesat, ilult vgiUdli oodanurilassiehieijk ei* Võnnu,konna 1.a* puudu,d surnma asendan iseks hair.smtarnu õlekm , J uus on nunusl dialoo situn teinus1saamalmuuJ piuiaiatuddinjainii si ii ism i ;t tun

Mis mul 'ees oli 1 jmirde lisada .*

Vahest ehk saia eluktid ri ei konek r f tdkhdon nagu Vdiku* s<* tardunudkivid Et mittå sumliimd tõ-sisasjad vaid ? ehi * w voi'.abcni moomitatud mioimatsioon mid on s*e missaab ajalooks rf*ad* volnnseks tulev,i,tele poi ■ dele

Kõik muu on inimeseüksindus, sõnul seletamata.

ILkikl JAKS

u,

Tiailiimfis35Ö

Õismäe külje allaRoeca ai Maresse kavandatud hülgelsuures spordihallis - 100 meetri pikkuses ja 70 meetri laiuses, korraliku jalgpallistaadioni mõõtmed väljaandvas ehituses - kavatsetakse tulevikus korraldada nii kontserte kui kaigasuguseid spordivõistlusi, alates korvpallist jalõpetades jäähokiga.

SuurhaUi ehitamine neelab sadu miljoneid kroone,kuid nüüd on Eestis käimasprojekt, mis paistab rahastamist tunduvalt lihtsustavat.

AS Rocca ai Mare Suur-haU kavatseb nimelt väljamüüa hoone viimasel, kolmandal korrusel 32-36loozhi, kus lisaks laudadeleja toolidele on ka külmkapp suupistete ning jookide jaoks. Saalist on loozheraldatud mattklaasiga, niiet etendusele või spordivõistlusele tulnud ettevõtteesindus saab seal ka nõupidamisi korraldada.

Võimalus suurvõistlusija kontserte esindusloozhisvõi omal toolil istudes vaadata on kutsunud ärimehioma rahakotti avama. Esimesena teatasid endaleenam kui 1,2 miljonit krooni maksva loozhi ostmisest

Eesti Telekom ja Hansapank, järgnesid AS- MaruKonstruktsioonid, ESS Investeeringu OÜ, Uus Ehitus RC ja veel üks firma,kes esialgu oma nime avalikustada ei taha.

SuurhaUi projektijuhisõnul tundvat veel kümmekond firmat loozhi ostmisevastu huvi. Lisaks on ostetud ka 37 500 krooni maksvaid VIP-toole halli teiselkorrusel, kuhu tuleb karestoran.

Üldtribüüni plastiktooli-dest erinevad need pehmekatte poolest ning soovikorral võib omanik omatooli ka nimesildiga märkida.

SPORDIVÕISTLUSI I,laiud, luhmibiihoUis6000 ja kontserti .....

J1400 VIP-toolist olevat

esialgu siiski vähe müüdud. Projektijuht arvab, etküllap läheb isiklike toolidemüük lahti siis, kui suu.r-hall ikka maa seest jubavälja paistma hakkab.

SuurhaUi ehitamisegaloodavad projekti eestvedajad - Eesti Spordi Keskliit, Eesti Korvpalliliit,olümpiakomitee. Tallinna

imn - algust teha eelolevasuve lõpus, km on loozhidemuugi nmg pankade abigat,ma S-üSValt raha kogutud. Kokku läheb ehitusmaksma 170 miljonit krooni

SÄjSkSlsunaalselt lo ooo inimest "

<an

riterkio a qizlVun pläras n sai algu**

tineenk*. tihendi ukid<*« "_t? *oal Higis Kus 1S3(>. *taastas moll* et Jm ehk Ji!, t5ilmutuse aje! algse JeesuseKristuse kiriku- Mormoonidon (ai*K msi.lased wg <' <,isuitsetada ega kohvi juua.

lauku pe *1 oi Mr o *ub ' ,i isus olunij' iliraia t'"Fi itjs mitte just iporo oseelmi.set säjaiioit ialastu.

Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse kirikul on 162n g> iile kümne mdiai, imc >>*ti on l,inirulit et..

Eeslis registreeriti morni, ii m kuil 194" trsml aak l j ihatdb Saima* iPunktn m , sui fibaal

Tallinna mormooni uskui mm i std taiisi, d -n ,Ädala tänavale oma sekti kiri-1 ui mm aah cmiuasajart 11 .dmis oktoobii .õp jt *

Jr da i mavak keimt imisD. -.-cmi koguduses.,1* ut«’ «uuimctega Vl .»iiorii*.

Iuupitnesi vanast iriioimi st eustab M*dr tt r i ii inrimr Sell esi mieb -*, iMilkmu-egci nn ja Autu iliub lo(t-l lihaluu togud'

ai MM ldstemo uml si il- i toota jr, te i u, nii K *moi moonid kasteta! «einise ,/jJ uhm * ,*tte ssente knikusaab ehitad, fmonemeetiise suhteliseltgavj bisseini selgdat kt mEesti nngkonna juhataja <mk Tarmo Lepp,

Lenu kinnitusel va |kaks pe ilmria moi mooni k, <dust juba neli viis aastat okinl-umaja sest Ptaatsus, aiseumi ,aal mida kogudushapimiti teenistusteks ierd 1jaah kii iku tegevuseks aht ’k

Kirikuhoone "hitamme 1hcb maksma kuus rmljoi ita oom, mis on kogutud uimoonide kirikumakstidest utemaailma. Lepa sõnul valnnomoi moonidel iga paee uit 1nkuhoone maailmas.

"Mormoonid maksavaokumme protsenti oma stsseiu-lekulest kiriku kümniseks, sõnas Lepp,

Ilm mõjuta iilapse kasvu

Rahvusvahelist meleoro-loogiapäeva tähistati Tallüi-nas Meteroloogia Instituudisteaduskonverentsiga, milleteemaks oli ”Ilm, kliima jainimese tervishoid7.

Tõravere meteoroloogiajaama juhataja Ain Kallise sõnu] on ilmamuutustele tundlikumbes kolmandik elanikon-nast, mis on ajaloo jooksul jätnud jälje riikide arengule.

Ultraviolettkiirgus mõjutaborganismide bioloogilist sk-tnvsust, ilmamuutused põhjustavad sõjameestel haava valuning lapsed kasvavad kiiremini suvel ja aeglasemalt talvel, kuid võtavad kaalus juurde sügisel.

Kliimamuutused mõjutavad ka nakkushaiguste levikutning kliima soojenemisegavõib umbes 50 aasta pärast levida malaariasääsk Aafrikas!Lõuna-Euroopasse.

Neljapäeval, 8. aprillil i999

i \LL Ptbll opila

ii ' »titte t.Ufe iT.ii-r sv s iimeitud yt»e

k« ’’E nagu Eesti”;e kindlasti seik mõt-

i'.m " i" 'lagu Ees-011 esimene teadaolev

I eele õ|jm algjjrti= on I k juntiifl ai-

L eesti keeles.

asjaolu tee!) selle mu, Kets õppematei |3liKsmnuLuds Õpiku lõpu'

'st »(mastil ku uu õppeole kaupa kui ka l1-I ae nalja» ktole» ,P

> » sai »a ia »< aine

mrde kuulub kaa -.1 feses* õp»»>, ieetuü kõik

oug J li luuletu-N’>on kile

liP 1 s Süiidktidl'->» ,a (pcujaia?-

_» »laime erineaeie õpikus ei

K » op keele ku“ lalustkumm stL_iöme selgeks-f d kolin uleisu lausetes ja"» < i niiel paea u-itxgi üllam-

ee Ei keelitlegi esisike

nudja muidugi rõõmsad), eton juba tutvunud koigi käänetega. Vaatamata kurvaletõ-iasjal0, et Etsa iug>s eileidunud asutust, kes oleksõpiku valjaandmist veidigitoetanud, on õpik ikkagi lõpuks ilmunud. Selle eestoleme tanulikud laam Saat-l.onnalo Tallinnas, ke= kirjastamist osaliselt nrantsee-ris. _

Õpikus etmsös mingilmuud keelt pe.de risti keelekasutatud ei ole Seetõttuoleme puurinud kogu matrrja.li esitada vaga selgelt,samuti andma kõik selgitused grammatika kohla milihtsalt kui võimalik.

Õpik on mõeldud neile,kes alustavad eesti ket le õppimist .VsKtst Esimenesõna on ”teie" liralt edastulevad juha väljendid ”Kindas läheb’ daame tuttavaks.”

üpik on üles ehitatudsuhtluskeele õpetamise põhine! ckd Tekstid ja dialoogidkajastavad iga pai joius tei-tefulevmd situatsioone Kuigi algselt cli õpib kinnsatuutäiskasvanutele “-ns jub„ptaega 011 see Keeks u r- kusel paljudes m ne koolideskus õpet ijad kasutas ad sepalisaniatembna Seega voiuöelda et sp> s'ibib basu kavai eiiiõp.tii süstemaatilisekskordamise Us ja tunkade süumiseks ()pil us on palju toredaid lasleiuulctusi kunstnikKatrin kaer on ,ooms!amio

suu hulga vahvaid pilte,mis kindlasti teevad keeleõpp mse lõbusamaks ja hueita'ai mks Niisiis or tegemisi kogu pei p ülase aanistuga Kmdlasti nmstab lugepis ka kusinius, rrillrclrta„e i >le õpute lõpus joidakse I.ogp,iniapd on naNmuf!et 1 i r] bes kogu maUrphhast. omandavad on \ nimelises mha ka eesti ,.reiessuhtlema

Õpiku 1 (lostamnclt 1 oluspea i ,_u kolm da»ta K j; usell a,d jooksul oi, ali anud nai ei (ali 1. piüev?‘tkai Kaluri Õpiku simiuK i nkai , ndanud kõik rea*1 -»rvul - , õpilased ig?sf n.a ,ilui auigast ke- K -.im ehvao j- meie keeN >a kulUung, utvusr teha tahmadOp; nutt hulga:, oi, olnoüingE.i cmceul lasi arniraa.,i'. lätlasi, soomlasiiooKL, i nonekisi s kslcT'

F^ nagu

CCMall Pesti,Helve Ahi:

*gu EestiKunstnikKatrin Kaevi\ll ;dSt -a I !Tallinn 1998

venelasi la* liias „ veel teejuht meie asikese rahvamõne i ahi ust c.a.a „ > d. Ja keele ja kui uuri juurde.IvUlgi Illilt. . Il L , a’S i ole Kõik keelehuviiised, eritikei li tejgrts saa J on aga just i cN, T- » t pr Kitunende see- im -i c kes sega tegelejad ,CN uoddUdgived MOF , . a' eesti tud kohtumise e Stockholmi1 -eit ja Cc l\a 1 Jega Eesti Majja piilul leilvabalt suhelda. 16.30, kus kuolete õpikust

Loodan, et ka Rootsi põhjalikumalt _ -a„lc Und\ ao ees i ktF-eifc- K ' i ^ f soovitusi eesti keele õpete-

liMOü imesr >T - misel.ja et see saab olema huvilav MALL PESTI

U\dtv?

\ri■ V

tvb. p&mn pu kiK» * - 'leui i y?c {nUa

Ma p»’ft=uT( uxih-r piüte

tvia pants* 1 nui kütte

MIM/fs\m\ ■■

I i iAlOti

Kingad cmi Jalas,Milt EH, fcti d1*Kindad on kä©s.

süMlr

i võtan pintsaku;t v§1&n kindad lal

WTV- IIP fV p e ak_o rt©ir r„ koli ■“1TK a,. toi iilopjn t”

1 ulmiivahehi.e »poulio-en mioon Woi Idloppi. on tunai -ui juuti ht (dli.stoi monhoisi 1n .oim kuhu kuuiinad suupali ,

on id maailm., ei nrvatest nikv-sKaegu kiiuliu ad Woiidiejr,

IoneMuk.de hulka 11 uigi mornoi atoiiid nasti aaiid kusi Mi,H nlia Vit - miaa Ja. pan Ees

| .aua, Prc.ntsusjima ! 'Kt Sm e'■ doolsi mamtoiiid IgmJ lag»!•„! KoiMepjii-ti ),.ge oli. ' a,o v-

0 u. maiatoo Worldloppeti oip -r.Is.oi-n loodi 1071 oast.,! Kes,’

Iai lu maraton) voeti \\ oi Idlojipp1 ikmekb, 1994 aastal SNlc v,:oiaiatomdel on edukalt tuisleLmol ' Ei -ti hppsdUsdtajad u.dr' -' 'p”pa)u, hau! Õlle taanus Tepr”o

” t'o»iu toppeti peasek iet3"Mddis Kejiajõe

KNmisel Woildloppeli Jastako <solekul aliti selle ppcsekietHiii-se-sfore Madis Lojtajoe ja seda uüphäälselt kõigi \\o”ldloppeu lüki.,meouolt Ta on abielu, ning peres L-«vab kaks hst. (utai N5-a ) ja Jjtrg114- ) Praegu on Madis Lepa jmpohnookohaks Eesti naridusrmnisteeriumi asekantsleri koht, töötanuds< 1 kohal tihe aasta Enne seda looku 8 aastal Tarbi Linnavalitsuse1erinevatel ametikohtadel.

Madis 1 epajoe oli nõus raakimnTartu maratoni saamisloos! Worldloppeti liikmeks mng Worldloppetipeakorteri Tartusse kolimisest. Muide, Woridlopj et on esimene rahvusvahelmc spoidiorgamsatsioon, millepeakorter -oo Eostis

Aj aluga -a rsimesed kontaktidWoridloppetiga

- Eestil on olnud sidemed jubaparis pikka aega ja need ulatuvad1980-ndate aastate keskele. Sus olidsidemed võimalikud vaid läbi Soome. Toona olid kontaktid olemasFinlandia Hnhto maratoni korraldajatega. Fmlandia Huhto oh samasWorldloppeti luge Nu saimegiWorldloppeti teiste maratonide esmdajatega kokku Soomes

Raudne X. Liidu aegne eesriie- Worldloppeti põhikiri näeb ette,

et igast riigist saab lage olla vaid

3, ,> .idion tol ajal oh Eesti \a -i uks osa ja Mauhs»lt Worlulop

' i Uneks -aada u olnud vouii-1 lang Täitu maraton oh ka. v-i

. „ rarm. E r,uaus koiialduse tiuoUnsktas ei oleks kindlast' vi

. ' \a"3nti läbi lastud et Eatulon saab ja Mosk\a mara.on ei

, , '.o-ldlojipeti liikmeks Selle ai•» Tai iu mai atom korraldajad

.a ei ti nmdki

sJrja, uhetus ja lihe koo-tooPeale Eesti taasiseseisvumist

alustasime tihedat kirja’ ahebusi,’ldioppeh peakorteriga, et ikltagi

Ta-m maiatom liikmeks taotleos' " 2 a juunis, kaks pae\ a paa-as,r. aaieiormi, sai käidud Viini"Vt rldloppcti aastakoosolekul Tegi-,e Tarfu maratoni tutvustuse, haa

s oh \ ideotilm la n.uu atribuutika

kontrolliti Tartu maratoni- 1993. ja 1994. aastal kais World-

Lppeti delegatsioon Tartu maratonisorraldast kontrollimas Mõlemalkorral oh kohal ka Worldloppetipeasekretai sakslane Han" RcichelPeale seda 1994. a. suvel Worldloppeti aastakoosolekul Norras Lillehammeris võetigi Eesti vastuWorldloppeti liikmeks. Meid tunnistati kolmest ulejaanud kandidaadistkindlalt parimaks iPooia, Tshehhija Slovakkia) 1995. aastal toimusTartu maraton esmakordselt Worldloppeti sarjas.

Worldloppeti peakorter Tartus- Viie aastaga oleme taset nõnda

palju suutnud naidata, et nuud asubWorldloppeti peakorter Tartus jamind valiti eelmise aasta juunisShveitsis aastakoosolekul peasekretäriks. Sõltuvalt sellest, missugusemaratoni juurest peasekretär on valitud, läheb sinna automaatselt neljaks aastaks Worldloppeti peakorter. Peakorteri kolimine Tartussetoimus sujuvalt. Ametlik avamineoli selle aasta 13. jaanuaril kell 13.

Töö- See on peakorteris eelkõige

koordinatsiooni too. Kõikide maratonide info jookseb siia kokku ja Tartust läheb jälle laiali. Samuti tulebtegelda Worldloppeti strateegia ka-

\ undamisega Peaselt etan mngsrtrUjjjaadi tmulesarmete hulkikuulub ka aastakoosoleku mng i„swraamatu ehet ainusUmme

'.'aga pa!|u tood tehakse Pja malatonides endis Selles mõtle» onWorldloppet oda\ ja rat^ionaaisi itmajandav organisatsioon Itw) !nkmesnigu on omaette vastu tn muküsimustega Woildloppetis tcgeldakse On mooduslaiud kolmeliikmelrne taitevkonulee kes on peasekretäri lähim koostoo pai liiter

Wciiöoppetchtänava

20 aasta juubelittähistav sporai-organigatsioaa,kiihti 1'Piiliwaasuusamaratonid

maailma erinevatest riiiddest.

Rahalised vahendid- Majanduslikult on iga sõit ise

seisev mng maksab kindla summaWorldloppeti liikmemaksu, millesuuruseks on 25 000 Saksa marka.Sellest rahast lahevad ka sekretariaadi ülalpidamise kulud. Nii nagupeasekretär töötavad ka täitevkomitee liikmed ühiskondlikel alustel.

Prantslased patustasid- Käisin 20. veebruaril kontrolli

mas Piant-usm.nl 'iransmrasaiinne wvtoni kinaidajaa laksin»ea1 ms! nhu igasugu»le ''epghloga..oiu mot anti mi pranlsuae kei-I0K.

Kuna V, oi 'diiippati ..ai ias on=uski lugemust suuite lahvusVah"hele \ oistlustoga sus on välistatudei mfoi ei anta teistes teeltus pealekorraldaia rugi neiks Sun tulebkitõsine lutuajaiiime prantsuse korraldajdlega Selliseid juhtumeid lihtsalt ei tohi olla.

niie on tänavu riigipoolne toetus250 000 kraani.

Koosolek Moras pealev < -alo; ptt" ,7, -t au niiEma ah ppc m.asJ päe

val toimus meil Worldloppeti täitev-iton l’r, olek Jo-gfaie s.ms-olei 'o"vuD aii au refkoi Saksani. I -n- < n u*es --- c tm almistu-stk aa uko '»c i s Juiuobn aignse» mi il mi a.i<-vköiml<?ekü'i»'iNk l artu»

Sideme u Rootsi Vasaloppc tiinaratomga

- Sidemed Rootsi Vasaloppetimaiatomga on olnud meil vagahe„d Ilmselt on s,m oma osa etendanud kahe maa ajaloolised sulil eoKa Vasaloppeti maiatomga olidkontaktid olemas juba sus kui Eestioh veel o»a N Ludust Piiride avanenusega laksid muidugi ka kontaktid tihedamaks.

Vasaloppeti korraldajad on mudvaga palju aidanud Vasalopprt onkahtlemata maailma tippmaraton.Suhtlen Vasaloppeti korraldajategapeaaegu iga päev. Praegusel ajal onseda elektroonilise posti teel kullaltki lihtne teha. Vasaloppeti korraldajad on Tartu maratoni vaatamaskäies öelnud, et ka siit on uht-teistõppida.

Tartu maratoni korraldusest- Me teeme suhteliselt vaikese

koosseisuga ara kullaltki efektiivsetöö- Tartu maratoni eelarve on suurusjärgus 3 miljonit Eesti kroom.Vasaloppeti eelarve ulatub kümnetesse miljonitesse Rootsi kroonidesse. Kuna Tartu maraton on vaiksem, siis kindlasti on lahenemineigale suusatajale personaalseni.Meil loetakse fimshis ette kõik suusatajad nimepidi. Iga aastaga onmeil paranenud liikluse korraldus.Tartu maratoni korraldajatest on75% Otepääl 5. jaanuaril toimunudMK-etapi korraldajatest. See meeskond on vaga elujõuline.

Riigipoolne toetus- Eesti ruk toetab Tartu mara

toni ja ma kaldun arvama, et see onvaga hea investeering Eesti nimemaailma viimiseks. Tartu marato-

Pereela- ivoig - roiaier, l--t,niVan mui

dum. im pere!,und Stsi nadala seesit-en nuhitööd liuig rUala' «.aetustelhm b baid anuoxatei maratonidell oomuhkult ci jõua igal j aol arat na mopaei a ,a pj£i=pac*'aga Lap-s'»o naevad isa taga lalie uus mui-d< pi a ole normaalne Ei,s suveluhkuse ajel pioo\m sida muidugiea.-tada ja tagas- teha et loos pe

rekonnaga olla.

Tunnustust r> ia XvoleieEestis on kahHc-m.ua korralda

tud maailma tipptasemel spordi\ oistlusi I ahmiast mmcvisust meenub Erki K" b Reiai Cup töisüus,nas oi ” ti korraldatud Sunkohai muidugi au ErL Noolelt, kes iseon maailma tippspoitlanc ja suudabteel korraldada selit-t suureparastvõistlust. Teades läbi oma kogemuste kui raske on uhte spordivõistlust korraldada, sus on lausa imekspandav, mida Erki Nool on suutnudteha, korraldada võistlus ja samastipptasemel võistelda.

Läbirääkimised- Worldloppet peab rahvusva

helise suusaliiduga tFIS) läbirääkimist maratonide lülitamisestMaailma karikavõistluste (MK)sarja. Tahetakse luua eraldi pika-maasuusataimse MK sari. Eriti onasjast huvitatud FIS, seeparast etlaiu maratonide maailmas suusatamise populaarsust veelgi tõsta.Arvan, et lahema paari aasta jooksul on leitud kuldne kesktee, kustnii FIS kui ka Worldloppet kasusaavad.

MATIKaLVE

10 Neljapäeval, 8. aprillil 1999

mmmmmBoi au pe isiomirid

B 13 P Mrcrmnc koosi nKuune tourmh 8 api U 1JKobos FVsiadstdg lölnooite ruumides. o. maü on koos-\uhim U J 4 miimi paigasKohulaud Roik endised vuivü liikmed o i teretulnud

Pp.i!< ( osolohPärnu Lipkonna aasta-

oedkoüsolck toimub pühaln ipi k' H bpnoniic iuvmidm r iiu' l .m 104

Ke nbjiulw >eAikv-i iitnnui.e

Luj asi t eui ^enii jaNuissektsiooni iluna te\ >dpühade I- Uim\ ui ,m n. <)>mub B Qpi U 11 dm imlesti selts) ulume '«n

bjobopat “Il hm,! liaimkna kumd md mppbkoi snmsena Loh u I oilon teremlnua 1

JurmaevPai nu l lpl onn , ji p e

id talud tonrrnb ku; •*apj h h iijilimm hui”Fn 1 j ' appn 104 Ju n iteretulnud!

ES* iSTIlW/ti en-ioimme

ko1 i Ui 11(0,KM dstana KeMi Pensio

iioiidf Idiuipu 1 otnupae'a■■cl boakütiliinil j 1 api ktK LsliUtima Ee-h hõimuKi nc-' 12 jp meil kulasuij raupib la 'aulab nudit oild \ olnu i tn on i munml miüati maal niuusiKilitte ejtel uaieh^a Ja “Ohliud l-a luuk Ülo on i loon msust.

Ist#

Gotland )a t aaieiaaaitta uõpums-demndPtihap ’ apnllil 11 i,

lu to'mub kolli.au Ronist-,(rolland' la Saaiemaa s,5piussidernete 10 a. u 'joovatalnstammc Pi ogi ammis onmuusikat csmemis1 õpilastoode naitus oksion VõimaIns paua kohvi nmg osta kohalikke tooteid. Äiu läheb-saaiemaa lastele Ka vabatahtlikud aniHtused on teretulnud Fuiemgen GotlandBaltikum pusi izhmole nr13 j ih 21 ” iiiar kida Qsel-barn.

Saal emaalt on otjatesiiakUsumvtks olelc vajatahalist abi kaev 'iabella,itns uliendah ftoomassaaitSütega on meie kasutuses,kuid oleks vaja toetust etsee projekt taide laheks

! JKohvik ”Priima”

Göteborgi kohvik 'Priima", koid kuus saah koikuEesti Maja seltskonnaruu-mes, Drottningg. 27 Göteborgis. Järgmised kokkutulekudleiavad aset neljap., 8. apr.ja 6. mail kl. 16.30.

KEli Göteborgiosakonna peakoosolekKõik liikmed ja saadikud

on kutsutud RELi Göteborgiosal ( nna peakoosolekuleneljap., 8. apr. kl. 18 EestiMaj,

Göteborgin gamsatsiooiiitie

ühine kontonZL kutsub kraki tiote

bo*t,is tegutsevaid eesti orgar1 alsioone neljap 8 apikl -J 30 Eesti Majja ei ai u-tao“ Goteboigi ubise kontonvõimalusi.

umnsusk,litse seltsipeakoosolek

aliseesti Muinsuskaitsee ki (jotebotgis peakoos

i1 1 on puiiap , 11 api li 14',0'eborm kesti Majas1 o Inmgg 27 Paes akoi t ds

oi i uakohased aineo

ttoi-boigi Kesti UajapeakoosoleK

1 tiin boigi Lc si, Maja“ ko is nek tuimub puhap

1 apr H 1“ Fegist, alai! 12 Pea1' 1 oosolel ut

1 , ub Eesti lu ij i ki hakmiiiin t Kella kaheteistkümnestm v oimalik k sta ai tsiaidun hõrku jutada ning v al|a

i u av aktu, id ara tuualeic tulemas! lollidele akt■ (omaniKolc

kogujauGoteha g Kogujata Koon

uise 1 m adme 1 okkutuli 1 toimub e.m.np M api U4 2 vesti jvj ijas EestiS( It i i uumid s Drottningg27 Kõik hUv t aaslased on te-[■eiumuo.

j nÄLMSTÄP~~]lütibiüntu

halu tädi Cesü SMIsijärgmine klubiobtu on pubap K, api U 16 Medboi„arskojd iuju ides Teie tulemast i

^ SZ ®_G Tclji ÜSV Pü_ ]

Koitjat \ e talgudKõva laheneb pikkade

Sammudega Aeg oli mõeldakoi lastust oodela Koit,ai'eesmiesr' krvudtalgud toiminad J up i apiühlTood leidub oi loore te kuivanemale Kohi" unede ee-fhoolitseb TLSS Teie tulemast.

EelteadeKolijatee suvepäev toi

mub 1999. a. 12. juunil. Kohtume sus Koitjärvel.

I LEKD^ JEesti Maja Kohvik

Eesti Maja Kohvik, Bytareg. 28. on avatud neljap., 8.apr. ja 2(1. mail Id. 14-16.30.Kõik on teretulnud!

EttekanneEesti Teadusliku Seltsi

Lõuna-Rootsi osakonna ettekandekoosolek toimub pü-

hap., 11. apr. kl. 15 tundis,Lõuna-Rootsi Eesti Majas,Rytareg. 28. Dr. phil VelloHelki fondi stipendiaat,Tartu ülikooli õppejõud EeroMedijamen esineb ettekandega teemal "Eesti ja Euroopa suurim diplomaatilineskandaal - birgiaad” (EVsaadiku Moskvas Ado Birgijuhtum 1926-27), JärgnebKoosviibimine. Koilt on teretulnud!

PensionäridE.P.Ü. järgmine koosvii

bimine on teisip., 13. aprillilkl. 14 Lõuna-Rootsi EestiKajas, Bytareg. 28. Marviichiedat räägib teemalRootsi-eesti pagaritööstusAudru Cake" Pärnumaal.

Kohvilaud. Osalemisest palume teat. hilj. 11. apr. Susanne Raudsepale tel. 046-11 80 04. Kõik on teretul

nud!

Eesti Majapeakoosolek

A/S Lõuna-Rootsi EesliMaja aastakoosolek peetakse piiiiap , 9 mail L.-TiEesti Majas, Bytareg. 28.1 undis Häälte regis tr. kl14 arutelu E Maja tulevikusi ki 14 30-15 30 Aastakoosolek kl. 15.30. Kohvilaud. Juhatus loodab rohkearvulist osavõttu. Tere tule-nasl! Aktsionärid, kes eiaa peakoosolekust osa või

ta, võivad tellida aastaaiuaude aadressil Eesti MajaEstniska Iluscf. Bytareg 28222 21 I mid või tel teel: 010-21.18 30 iautoni vastaja).

V r 7

Uus ürituseestlastele MalmösICoik on teretulnud Tup-

jieiuast, Tissini v 10, Maimus, tuba Knutpunkten 11,kus joome Koos kohvi jaestlwne iga kuu viimasel

leeoel kl. 14-16 30 aprillilja 28 mail Into 040-91953"

iMiias.igfit!r ~1Skaudisõprade Ma si ing

Saudisõprade Naisnngikokkutulekud toimus ad igalndjap kl 141 0 Eesli Kodus. Tere tulemast!

| STOCliaiÕluW ~jEesti Kultuuri KoondisKontor Walling. 34, 1 tr.

on avatud tööpäeviti kl.10-16. v. a. reedel. Telel. 08-411 31 16.

BridzhivõistlusedBridzhivõistlused igal es-

masp., kl. 17.45 Eesti MajasWalling. 34, I tr.. Tere tulemast. Partnerit aitab muretseda: Hillar Tarning tel. 08-85 62 36 või Virve Tooms tel.08-38 17 43. SET-BS

Stockholmi piirkonnakoosolek

Neljap., 8. apr. kl. 17.30palume kõiki Rootsi Eestlaste Liidu Stockholmi piirkonna liikmeid tulla koosolekule Eesti Majja, organisatsioonide koosoleku tuppaWalling. 34, 2 tr. Päevakor-

Veidi talvist spordijiittiiSuusaspordi hooaeg on

selleks korraks lõppenud,aga TV ruudus saab jälgidaIluuisutamise maaiima-ineistrlvõistlust Helsingist.Uuelt kaunilt Harfwalliareenilt.

Härrade finaal leidisaset neljapäeva, 25. märtsiõhtul ja publik, soomlased+ külalised paljudest rahvustest, juubeldasid, või kuivaja, dramaatilistel silmapilkudel, olid täiesti vaiksed. Kodurahva oma osa

võtja poiss jäi aga kahjuksviimaseks. Aga minu eestlasest hingele andis erilisthuvi ja jälgimist eesti poissMargus Hernits, 22-aastaneTallinnast, nii tutvustas teda TV ruudus rootsi reporter.

Mina leidsin ka DagensNyheteris spordi osas järgmise kirjelduse: ”En ungman, estländare MargusHernits, lyckas till skillnadfrån många verkligen levaupp till att vara ”Lord ofthe Danee”, fast på ett lättoch anspråkslöst sätt.” Margus jäi siiski vaid 30st finalistist (oli 41) 19-ndaks. Aga

teda oli tore näha tegemaskord õnnestunud ”dubbelLutz, trippel Axel, hüpe Sal-chovv jne.” Kulla sai venelane Jagudin, hõbeda samuti venelane Plutjenko japronksi ameeriklane MichelWeiss.

Mitmekordne maailmameister, kuulus ja kaunisElvis Stojko, pidi leppimaseekord neljandaks jäämisega. Aeg on nüüd teisedtast ette seadnud. Võitja saipool miljonit Rootsi kroonides.

SpordihuvilineJUTA WILTON

Hässelbyst

ras ülevaade senistest projektidest, juhatuse valimineja edaspidise tegevuskavaarutelu. Ootame kõiki liikmeid.

Kõrts Kalevi KapisKõrtsiõhtu toimub 9. apr.

Wallingatan 34 keldris kl.19.30-01.00 Kõik eestisoost toredad inimesed on teretulnud! (NB, alumine vanuse-piir on 18. a.). Eriti teretulnud on need ”vanemad” noored, kellele me oleme ”tavalise” pika laua katnud. Tulgekohale ja võtke kaasa omasõbrad ja tuttavad (kaasa tohib meelitada ainult üherootsi sõbra!). Hind: Kõikidel peab olema aastakaart,mis maksab 50:- (jaan.-dets.99). 19.30-21.00 Tasuta, 21.00-01,00 20:- Info telefonil: 08-600 11 69 või 070-591 96 32.

ESK koosolekEesti Sõjainvaliidide Ka

pitali korraline peakoosolekj,eetakse reedel, 9 apr. kl. 14Li it- Majas Stockholmis,koi. aku ruumide.’. ESK onnullima tõsises olukorras.Tegevuse eesmärk aastakümnete jooksul, invaliidideKodu Sehouaus Saksamaal,on muudud. Selgus, et meilun võimalus tegutseda hoopisuute) alustel koostöös KestiKapitaliga, kiir asub ESKILlieHusiond Rein Puuseppv Igilah olukorda lähemalt.Raiume kõikidel võimalusekori ai peakoosolekust osavõtta.

Kunstinäitus Eesti MajasReedel, 9, apr. kl. 17 ava

tul ae Marju Pormeistrimaalide näitus Eesti Majas.J ulus jääb avatuks kuni 23.

aprillini.

PärnulasedTi allusiooniline kevadine

jiuinulaste koosviibimine toimub puhap., II. aprillil kl 15kesti Majas Walling 34 (Manilt 50:- isikult (soe eme,kians veini, kohvi) Ilr Ärilülil .liinsoo näitab liimi.Osavõtust teat hilj reedel. 9.apr tel 08 622 52 70 - LolaPuusepp, 08-36 20 44 - SentaKarupää.

Pensionäridekokkutulek

Eesti i ensionäride Ühingu Stockholmis (EPÜS) aprillikuu kokkutulek toimub13. apr. kl, 14.15 Eesti Majas,Wallingatan 34. Leo Moks kõneleb Stockholmi Eesti Majaarengust. Osavõtjaid palumeteat. tel. 628 69 II (Tiiu Sepp)vöi tel. 25 40 71 (Tamara Vi-rumäe) hilj. 11. aprillini.Kõik kaasmaalased on teretulnud.

ETSRettekandekoosolek

Eesti Teaduslik SeltsRootsis korraldab ettekandekoosoleku teisip., 13. apr. kl.18 Eesti Maja Viru ruumidesWalling. 34, 5 tr. Kõnelebprofessor Tarmo Oja teemal: "Mida uut taevas”.Kõik on teretulnud!

Veskijärve peakoosolekVabaohuühlngu Veskijär

ve peakoosolek toimub laup.,17, apr, kl, 12 Veskijärvel.Päevakord põhikirja kohaselt. Pärast koosolekut koosviibimine kerge eine ja kohviga. Saun köetud.

Estonia Seltsi OsakondRootsis

liikmete ja nende külalisteseltskondlik koosviib. toimubpühap., 18. apr. kl. 13. Etteteatamine vajalik hilj. 15.aprilliks. Külalisesineja onDon Wikland.

SoomepoisidKohtumised ”Korsus”

(Bräimkyrkag. 50, Stockholm) peetakse: 20. apr. ja18. mail. Registr.: Elmar tel.08-651 50 30 või Rein tel. 08-7115948.

Järvakale peakoosolekJärvakate ühing Rootsis

peakoosolek on jüripäeval,

23. apr. kl. 13 Eesti Majas.Loodame kõikide liikmetekokkutulekut nõupidamiseleja ühisele einele. Teatada tel.716 49 45 - Ema, 758 41 71 -Leelja.

Lenderlastekoosviibimine

Elfriede Lenderi Gümnaasiumi endiste õpilaste kevadine koosviib. toimub 28.apr. kl. 14 Eesti Majas.

Osavõtust teat. hilj. 25.aprilliks kas Juta Soe tel. 08-83 93 43 või Helmi Männikutel. 08-84 98 92.

EPÜSi väljasõitEesti Pensionäride Ühing

Stockholmis (EPUS) korraldab 19. mail oma liikmetele24-tunnise väljasõidu Marie-hamni. ”Birka Priiioess” väljub Slussenist kl. 18. Sõitasoovijail palume teat. kuni31. märtsini tel. 628 69 11 -Tiiu Sepp. Kõik liikmed onteretulnud kaasa sõitma.

Arstide loengProf. Jüri Kurol peab tei

sip., 20. apr. kl. 18 (obs, muudetud aegj) loengu teemal”Lõualuu ja hammaste ortopeedia”. Loeng on korraldatud koostöös Eesti TeaduslikSelts Rootsis ja Eesti ArstideSeltsi poolt.

Nacka Keila sõprusühingu aastakoosolekKolmap., 28. apr. Id. 19 on

Finntorpis Gamla Värmdö-väg. li, 2 tr. kogunemissaa-iis/Dageentralen i Servicehuset BIET aastakoosolek. Kavas on järgmised teemad:Vanade ravi Eestis (ValdaLoorents on hästi kursis rootsi vanade hooldusega ning onka tutvunud samade küsimustega Eestis). Naeka jaKeila koolinoorte sõpruskoos-töö (Ingegärd Ångström).Aastakoosolek. Kõik on südamest teretulnud. Ühing toetab ka SOS-lasteküla Keilas

Teater kodumaaltNeljap., 6. mail kl. 17 esi

nevad Stockholmi EestiMajas Viljandi kultuuriküljed?,hi õpilased Eesti Draamateatri juhi Merle Karusoolavastusega ”Sügis 1944”. Lavastus on teostatud intervjuude põhjal 1944. a. sügiseltoimunud sündmustest. Esinejad on saanud MerleKarusoo käest professionaalse väljaõppe.

IV Ülemaailmsedvilsandlaste päevadTänavu peetakse ülemaa

ilmsed vilsandlaste päevad,mida alustati 1993. a. jubaneljandat korda. Need päevad peetakse 16.-19. juulilning nende märksõnaks on”Vilsandi saare tulevik”.Täpseni informatsioon järgneb.

Tartu TütarlasteGümnaasiumi 80. aasta

TTG 80. a. juubeli koosviibimine 28. juunil Tartu Ülikooli vanas kohvikus. InfoStockholmis: Valli Muld, tel.85 13 35 või Muusa Ericsson,tel. 765 39 96. (vt. ka artikkellk, 11)

m

UPPSALAKodulehekülg

Uppsala eesti organisatsioonide kodulehekülje aadress:http://hem2.passagen,se/reet

Pensionäride ühingukokkutulek

Uppsala Eesti Pensionäride Ühingu järgmine kokkutulek leiab aset teisip.,13. apr. kl. 14 Eesti KodusGeijersg. 12 A. Kevad onsaabunud ja loodetavasti katahe talle vastu naeratada.Endine luuletaja Roald Volmer, kes on õppinud eesti jaargentiina konservatooriumides ja Göteborgi MuusikaÜlikoolis, esitab tuntud javähemtuntud laule, mõneluuletuse ja natuke naljakah. Tere tulemast!

JAKOBI KIRIK

E.E.L. KIRIKE.E.L.K. Göteborgi jaLääne-Rootsi kogudusGöteborg: Kristiine kiri

kus pühap,, 25. apr. kl. 14E.E.L.K. Rootsi praostkonna Sinodi jumalat. Armulaud. Op. Jaak Reesalu jateised.

Stockholm: Jakobi kirikus 18. apr. kl. 14. Lauluraamatud. 9. mail kl. 14emadepäeva jumalat, armulauaga. Lauluraamatud.EELK Stockholmi kogudusekantselei avatud kolmap.-reedeni kl. 10-12. Tel. 08-2132 77.

Tallinn: Jumalateenistused Rootsi Mihkli koguduses 18. aprill - Märten Andersson; 2. mai - MårtenAndersson; 16. mai - Agneta Tigersehiöld; 6. juuni -Mårten Andersson; 20,juuni - Tiit Pädam: 11. juuli- Karl Gunnar Gardell.

EESTI AP. ÕIG. KIRIKStockholm: Püha Nikolai

kirikus, Belimansg, 13 (T-bana Slussen või Maria torget) Pühap., 18. apr. kl. 11liturgia. Teenivad ülempreester Nikolai Suursööt jaülemdiakon Nikolai Arbus,

VABAKIRIKUDStockholm: Eesti Neli

pühi Kirik, RrävaJlag. (T-peatus: St. Eriksplan). Neljap., 8. apr. kl. 19 noorteõhtu. Laup., 10. apr, kl.11-17 "Kristuse kasvamiseseminar” Pastor Rait SoolTallinnast, Tere tulemastkõigile! Pühap., 11. apr, kl.Il jumalat. Pastor Rait SoolTeisip., 13. apr. kl. 11 palve.Neljap., 15. apr. kl. 19 noorteõhtu. Raadiosaated neljap., kl. 14.30-15.00 lainepikkusel 88 MHz.

Borås: Allianskog., Fri-stadsv. 104, jumalat, pühapäeval kl. 11.

Borås-. Kodukiriku raadiosaated kl. 19-19.30 FM-lainel 92,5 MHz.

Göteborg: Eesti Evangeelne Kogudus GöteborgisGarverig, 2. Jumalat, pühap. kl. 1.1. Tere tulemast!Närradio FM-lainel 94 9MHz.

r~. 1 TÄHELEPANU 1I Kohaliku elu ja kiri- SI kuteated palume EPU 8* toimetusse saata kirjalL “j kult hiljemalt neljapäe- |

Ivaks .Hilinenud teated järg- 1j mise nädala lehte ei j■ jõua. Pikemad kaastööd •I tuleb meile läkitada veel- J

j gi varem. JKirjanduslikpoaUdmina

Tulge laup., 17. apr. kl.15 Eesti Kodusse (Geijersg.12 A) põnevat pealelõunatveetma. Eesti Selts on küllakutsunud kirjanikud Helgaja Enn Nõu, kes räägivadmeile oma tööst teemal”Kas kirjanduslik koostöövõi konkurents?" Pakumeteed, kohvi ja suupisteidhinnaga 30 kr. Tere tulemast!

Neljapäeva', 8 apiillMggo

leu Ip-bPi ■*i^že)£t’isl »-tna\a*l nmli eMj .eltest ,<wi»a«’ on siaaud

lR Eosü Hdü Ingli fr)d<i)Eit Eesti Rada i cal ^airaa>IL V> te Liu iKan, na>

aR 'jeieiwdu < uanhdiL1’ M)ba Lu n Sona (l SA.)

1 C '7)bd Lest Une (kirud i»

Li ’ B' . 4 n iie Lukti Korbis suu Ga< Ics

Hennait. i9i4:märtsil

l i“t 11 sundiöi dniddi.i u ont^ i \n

Hiti cdhlrl^ ihlku dii LK M \ Hldisa

1 ( nd ]ri < ui

Valdek VroomanI J/i 19/i Eisrrw-.

Kt/j 1444 Kuu ssume-,

rialestavar kui buses

hfCL J>>nlA -AMKPrt.

VVLeT SARASALME

LnfNK j„ KVNSL.FK4 4, lutu ja ELLEN jõurCE- ja VENDADE

L O-SkRootsis ja Eestis

,

Meiearmas sõber

Thea Rooglahkus igavikku.

Sügavas leinas

IRMA ADILAEHA BOWALL

KREETA KABERALDA NEEMELAID

HELGA PÄRNHEINO RIOMARVELLO RIOMARMARIA ja EERO

TARJUS

ar 3”j,rrT ik'Di Oskai Lfouts i i ja-

nik Ai tui idson l (,io, < 1Villuni baai-en tule )a\eel leale teisMie ‘ ui*uüet TJastck. jõudu müKsu"adu Hi u> saal - *p ru^eakelk sui naSt l j ma, rai)Sfiasbom gr Ao lemapianlsnsl eeks ic sla’ tutar. Kuid kes ta oli õieti, seeimelik ee" i fU_,u,=1n'’

Tunfuo La>u 11 l m,rmehe pojata 1 , -_l airtriaga varakult vaeslapsekslaanud Hdift l. - k > .mntüles ui Ja Ft V / _ s asigUksC p'"' - “ ’ fctuOlid ’ t 2a ui i|„- < ajpangadirektor ja 1921-1924koi dm aitGeorg Vestel ning professor,pm uV pe p O I 2 .hamägi; teatud "kasuisaks”oh ) Itildf L > - 1

lal) >ido a i ,gili elf t k

oh olnud ( aj (fJuc peK-v a pc

hari” võttis ta oma Austrial G pegulo , 2 _ _isikutunnistust saades ja ar-

nidstuino u ilaFirm t i m

Tänu Laidoneri eestkostele sa. u r - i i

k< Ila . g. 1 „linna i cp j i - - '

ilki ideel lj ' i141» a .1 -

Siim ema < . -pill' oh d.o I1 ist elfilt .ulu O _ I

glS 1 U- lo *„s - -niie ] in n - -mna.

Aastakümnete jooi-uilkua maa!asi oma kirjadegau e 'ml ams p3lus a loonsta et uted ende kulid tallep. gulasku jandu i siaelsksid Kuid tu ifivain p ihjusoh ilmne ei saa mitte rail iolla ' ajadus oma malesfusiHinge It an i ajada

Tuntud eoli põimikudoiAitsend i ia|anelusmeheokujamkud kiinumhuc, i uigi I ohta oli tol midagi auttoi , ubetunlw |Ums‘mdaujelkhimu oli Ui olnud muj i hJntal nd hma mälu olie anoidsUi hc i ja ula j<.Lih nas!i ah1 oigagi >i=sufantaasiassegi kalduvalt va-hnl 0)1 1 A'l llku elu ISO

uil ualt n mina mu 1(luiskajaks) tembeldaskiim kiur ajakii idini To.i'te im Uus Knui t ih Uut mul" ‘Kl Kl Uilt «>■ m>

■ Ih Ui i 00! ]t 1 elle k ' ‘

1 < rValjuste jfi 3‘aadiaka'M*u iil

lest ka Leharilelmaai ”eestii krooi

esti EkspiTähtis c

nuks timales

seni leidnualtaini” lug24. 12. 1997)

Koigepti ni i i a idee soburnne -ti Riigiarhiivi, oma HiLiii n jsüu londi lu i

si i’t« UuUlt-e pn'iui id j . j. li oim l < tei tohiks minna tema £maga see nii värvirilkroonika noore vabar

RI4I

ives tesKolonel Edu

tUll HjtltieJleiln nca. Teeninud kstaabis Kõrvalos ikotm i u e iki tlaabiülemana un .seludu 'Alg- iLell Iv ii UU ,ja Kolm tin du i KK1-ustid >u0 -sojal mli u _

lilimelll. Imai ki IhneuImhkus li»j

i aeteemsii - s

has on sianeimein s KRootsi psgü*'-ta > i 'Uu te u-dis elanud K nlm ivanejugu i

I1M LÖtä

ü' oha Luu

ionstan-i ud su

kW%lRadio Sweden

Kai m Raiei ^ RootsiEestlaste i udust laag.b humamtaait lust Fesu'e

Saade on kuUdat tfa 10Rootsi aja jäigi kesUamet1174 kiU kl 18 Ou 1 c-Uamel1179 HIz ja 'uiiilaind 6065UI/ U 18 10 lühilainel 6065kii/ ja Stockholmi purkonnas U. 19 00 KM 89,6 m>i/

KevadtervitusEPLi lugejaile!

tHea naaber

Thea RoogMälestab

hartvig engso

CHirci

JANDI

gulanegi.) Ta oli algul arhii-\iootmt lm u u nr-

j’ i la ud p, i i , mihioKi ull 1 v o ■ *moo u pt m lunal u i' n-. ai Ma usu ikas leidub kindlamaid

mduiu i ielT ! o1 s

I], aLl, "di,f|| \ iane. kes kogub

eodoieM eu.da-.ii ”T \ test Läti Karu-

■ tapjate ordeni;,r kavaleride koh-/ ta, kelle hulkaj kuulus ka see

éiSSsiMm kolonel EduardKanep

dumi-sel poini, e» U.st-

pr alt lahke H Heiisu mtel 018-2s i‘> lo unkii iU-

tanule.

REIN MARANDI

Äsjase ”Stockholmi e*-iiastd pidu hjtic lõpp ront- geraube Leskärg ‘ ~= ^sur-Uue M rusika Pidustuste’” serdil Kungsholm ki ■ikus ma Untsu kujata " ~ maa-(Stockh 20. märtsi! mõlema raal litod Iidest. Maurieio Kagel kedaFestiva Ii raamides (16. helilooja loomingu npo- iiiuu mcuiLrui/ ’ aasta-

neeriva kava. Luumeiü tagd'-1 - avas-“* , * Vühiiah-^ TOirn Mnusioõn Sa ijana,

näitab siin imponetema Koot- kunstilist küpsust.81 *A imiokooi 1 KUlIMlti pbr isi riraiL Loo.' skom-senisest erinevas ponisti, György Kurtajtlises perpektiivis. jm mulgust esitasid J onu Kah

juste ja Raadiokoor'b ue Muusika PidustiR instrumentaalansambliga

sed’- tc inmsid sel puhul Hm kmis "Meeleheite ja lel latee-Stockhoimis juba neljandat matist laulu” (Songs <korda. korraldajaks rida pair and sorrow) sajanjulitivaif muusika-institut- mese veerandi vene lüiriku-sioone i agu Rootsi Raadio te (Jessenin, AhmP2, Sil tasutis Stockholmi 'Ä Mandelstam, jt/i tekstilKontser bhoone, Rikskonser- Sisuliselt, tõlgenduseit jater. S. aMI, Tänapäevane mõningal maarai iseg

.Muusik- (Samtida Musilt) jt. keeles võis siin aimucPidustu? liii il raileele sama koori L diri-muusikahuvilisele üldsusele gendi pooli mitte väga

de ia ka seminaride aega tagasi esitatudkaudu utvustäda tanapae- Selwittke ”Patukahetsvast pa 'emikku rootsi heli”- Maurieio Kageü ludelf^ Riiid selline v >rdlnsloojate. ansamblite ja solis- !'RrrnT...” (seitse i ega- ei taha kuidagi välie idadatide sea koos küilakutsutud koorile ja klaver 981- viiinatikuuldu haaravirahvusv iheliste tuntud ni- 1982) on väga huvit iV iu lind, kirju-

tänapäeva muust- mis suurelt osalt, oi i em atud tanu isikliku mulje arvontserdid vahenda- katoliku reekviem tek

takse n ndio ja televisiooni Sissejuhataval alg jsal pUÜ” Peale eelmainitudkaudu p iljudesse maadesse. dnfa tekst, koor esitab küllip- helindite esitati Kungž-holmiPidustused toimuvad iga litseeriliid muusika iised sek- kiriku kontserdil Eootsiskolme a ista järele. venisid ainult hää ikul ■'r elava, Budapestis siir dirmd

Seek* rdseteks ralnuisva- Siin võis jälle kore ime leda Äkos Kozmanm lindihelist eks suurkülalisteks olid Raadiokoori virtuooslikkust kontserdi ”Amen* ore ihääl-heliloojaci Maurieio Kagel ja ja distsipliini, ko jr n 10JUS tele, instrumentidele ja mim-György iurtag. Esimene Ar- nagu mingi hiiglas ik kuule- häälele.genüina i ,mim >, Luid ii 7- kas mstrument. diri *endipikemat aega Kölnis elav. tundlikes kätes. Festivali voldik nilaialt t uitud mitte ainult Järgnevais osac es i Jstab Rozmanni ”üheks tn.a"uue mi ■ka nöjena ’ H 2ini tekst seinaks profiiliks rootska filmi ii i 11 1, tartaii a helindi paiguti ot se n lonu- mas muusikaloominguKa siin apaistvamaid täna- mentaalse drai iaa tikani.päeva Ungari heliloojaid. paiguti sugereerib U k o i va- MANNJV yüEFJTõnu Ka J (ub(s j<i Raodu uigi hele lükitud tantsu Tiotn v na-

i—^~ 7—TE ™ 1 — 24-25/4 - Svenska Kvr-

[•BBmiiniH-i uti7\ kans Unga, Mulisjö Ha;VI;n

ik

\mtfnWw j 1 ÜntlKSMed j 7-8 /5- Tiäaholmiraadi leerilaager

Msto-

L o. 12-lL'a SMi - audid.

Aprill10 0/4 (mesta holau

sed17/4 - Veskijärve pea

koosolek kl. 1224-25/4 - Gnesta külali

sed

Mai30/4-2/5 - Saunamehed7-9/5 - Järna külalised12-13/5 - Södertälje küla

lised14-16/5 - Södertälje küla

lised

Kõikidel, kes soovivadVeskijärvel üürida, palumepöörduda Maire-Ly Fröber-gi poole tel. 08-532 524 15.

Veskijärve üür ööpäevason 800:- maja eest ja 200:-sauna eest.

* Kati Veem ja Bill Dor-sey said 17. jaan. kolmandapoja, kellele pandi nimeksZackarias Konrad,

Reedel, 9. apr. kl. 17'] )i ju Boi merti 11. vi (i i >•me mamme nudi 1' it,alud 10 apiiliim

I eisip 11 api kl lillERf )si 1 okkutuleL EestiMajas

1 ei ,ip 1 ’ api kl 111 oi uldab k TbR ettekandekoosoleku lasti ulaja 'uumume Vtallmg .4 5 tiPtof Tarmo Oja kõneltbletmdl Mida uut timas

Puhap.. ih. apr. kl. 13.Estonia Seltsi Osal ond Romsis liikmete ja nende kuri'uste seltskondlik koosvuhimii ° Ellele »lamme vajaliklulj 14 aprilliks Kiüalitesmeja on Ilon Wikland.

lismasp. 19. apr. kl. tvEKK aastauldkoosokk Ee AlMajas.

Teisip 27 api kl. t>Eesti Komitee Naissektsi oom kultum ipai astlounaKesti Majas MaiustameRaimsnd Kolki , kõnelebKalju Lepik.

28 api .kl 14 E LendenGümnaasiumi end õpilastekokkutulek Eesti Majas

Teisip., 4. mail kl. 14. 15EPÜSi kokkutulek EestiMajas.

Mai1-2/5 - Balltorps J.F.7-9/5 - Hanhals B.K.13-16/5 - Spordilaager20-21/5 - Hedeskola27- 28/5 - Lindässkolan

Fritidshem28- 30/5 J-Hanhals B.K.29/5 - Talgud

odu ju- - nlgud Metsaituse koosolek

Mulisjö Laager19-21/5 - Gunriarbosk

Jan, Mulisjö29/5 - Talgud, Metsakoc

juhatuse rest oo-oie

TtfTi Tl?iarlrgl<cCm.ijuiiaagiiiiTiP SÖ. afis* r

I Kj- sfi e jrmbeli koosviibimine i unub >11 juuni!t““9 I.utu t likooli leiu , kulu ikus 1 ellat:>, 2(1.

(isuv otust paluiak-e aegsastiteatada SigridViu M 27 4« 6 4,Poe t. 8-12. Tartuai 0(14 \ ot Vime Karmtel 27 4% 993, Alel pandnt 12-90 Täitu 51 004

Obsi Kaasa võtta luhikeelulookn jeldus kodumaaltlahkumisest ja elust pagulu

ses Need 1 irjuLsea oda ta-tatat.se Lesti Ram ü Muu

seumile ariihoniimsasskultuur 'parandiua

tulevastelt põlvedel i koos direktorJaan Koosi seal-leiduva materjaliga ja meie väl

jaandega 1988. a.”Mälestus' Tartu

TufailjMe ('uinnaasiumist'.

Lähem mfo S(c notmisValli IVuid tt. u j b ioi

Muusa Ericsson, tel 765 j9 96

SÅNCFESTiVALENI

TALLINN

9-dagarsresa till Estlam!1-9 juli 1999

Vi är med på Sångfestivalen i Tallinn och besöker ävensvenskbygderna mnt Haapsalu. Dagö och Tartu.

Pris: från 4 980 krFör mer information och anmälan, ring

VÅRGÅRBABUSS ABTel. 0322-62 SS 90

www.vargardabuss.se

mamm «bVårgårdahuss

Koolgi eeatia«k«m»ouifoirmaisioonilehi SLi^m FaCRiVa.LSL _

SsÉlBisfeaSBagfefesieÉ1 ii$§§

sassisen stiftelsehar grundats för att informera om kommunismensbrott mot mänskligheten.Det konstituerande mötetleddes av ordföranden iSverige-esternas förbundPeeter Luksep. som ocksåingår i stiftelsens styrelseVid det första mot et taladebl a författaren och journalisten Kjell-Albm Abraham-son, professor Tom Hart.kulturjournalisten ManaCarlshamre och författarenoch journalisten StaftanSkott.

ESTNISKA INSTITUTETöppnar ett kontor i Estniskahuset i Stockholm Institutetkan närmast jamforas med •Svenska institutet, aven om idet föreligger bety dandeskillnader i verksamheten. ■■

DET ESTNISK Vlõiketa hälsoläge ar inte särskilt bra atcn om en svängning till det battie har skettefter det varsla aret 1994.Sedan dess har antalet for-gittnmgslall, olyckor, mordoeh självmord minskat.Estniska Dagbladet pms.terar en längre sammanfattning av en skritt pa temat utgiven av lakarenJaak Uibu.

DE KOMMUNISTISKAhistorikerna, som i dag lort-satter sm verksamhtt i Est- iland. har visserligen reviderat sin historiesyn något,men bara till nali ten, skriver Vello Helk i en r,obaU-artikel. Därför ar deras ar- ibeten fortfarande behäftade imed mängder av fel och iförutfattade meningar, me-1nar han

Peelei Leppvaliti tstiekslinnapeaks

Pärast, lvi Eenmaa lahkumist linnapea kohalt parlamenti, valis Tallinna linnavolikogu uueks linnapeaksPeeter Lepa. Peeter Lepptöötas varem Põhja-Tallinnalinnaosa vanemana.

Tallinna abilinnapeadekssaid Eve Fink, Arved Liivrand, Sergei Kulakov,Heigo Kaldra ja MonikaSalu.

msrid Kuusk. EMS:

— Toetage mismsiislk&åftsetrstainiaiiife aifflueftaimåsega

27. märtsil toimusEesti Muinsuskaitse Seltsi EMS aastakoosolek,kus valiti tagasi senineesimees Mart Aru. Aastakoosolekust kirjutamehiljem täpsemalt. Agaenne aastakoosolekuträäkisime EMSi kantseleiülema Ingrid Kunstiga seltsi üldisest sei-

; sust.

Kui palju klubisid teilpraegu on?

- Enam kui kümmekondklubi: Anija, Saaremaa (natuke rohkeni omaette tegevusega), Hiiumaa, Pärnu,Tõru Tallinnas, klubi Sirius40. keskkooli juures, Pelgu-linna haigla klubi Sõle,Tartu, Keila, Viimsi, Jõhvi,Karula, Sõjahaudade hool-deliit, Häädemeeste ja Viljandi.

- Liikmeid on kokku 300ümber.

- Varem oli umbes 30klubi.

Mis on aastakoosolekulkõige tähtsamad teemad?

- Juhatuse valimine jauute projektide leidmine,mis tuleksid kasuks nii meieüldeesmärgile kui ka meiemajandusele. Me olemenagu veidi kokku kuivanudpraegu.

Mis just praegu teoksil- Vilmistaroe eU* P»

Phmeenme &Linna muinsuskaitsearoe,tiga jumalateenistus jaküünalde "fpärastSÄSSsstööef Seekord toimun seeTallinnas.

Kuidas saavad vatiseest-lased tde tööd toetabu

Heaks toetuseks on uu

'sräStPä*SLSJiÄ”“(Raamatute küsimusessaab pöörduda tho f gua u

SLLÄ äaWTallinna.)

ÜLO IGNATS

INüRlD KUUSK .Kesti Muinsuskaitse M-iuväite ilusates ruumidesPikal tänaval Taibuni .Ruume peetakse muuseasüleval väliseestlastetoetusega.(Foto: Ula Ignats)

■”Võimalus E. Majas kõrvu puhata'Möödunud neljapäeval

sõlmis Kesti Maja direktorKersti Usin lepingu EestiJaanalinnukasvatajate Assotsiatsiooni esindaja JaanVillervallega keldrikorruseväljaüürimise kohta.

Senistes noorteruumideshakatakse nüüd kasvatamajaanalmde. Leping on juba

sõlmitud Eesti Maja restoraniga, kus edaspidi vahetatakse välja neljapäevanehernesupp jaanalinnupraevastu.

Maja üürnike selts onprotesteerinud plaanidevastu kartuses, et jaanalinnud võivad osutuda liigalarmakaks.

- Seda ei maksa karta,vaidleb direktor Uim vastu.Arvestades selle tegevusega, mis varem oh noorteruumides, siis avaneb siinüürilistel hoopis võimaluskõrvu puhata.

Viimaste uudiste kohaselt langes käesoleva aasta1. aprill möödunud neljapäevale.

Abi raviasutustele Eestis

Pg 55 09 35-1Eesti Ühlsabi Rootsis

^ Tel. 08-37 73 22

NB! Kõik kellaajad onrootsi aja järgi!SW - luhilame,MW - kesklaine, SAT - satelliit

Alates 28. märtsist on Raadio Rootsi eestikeelsete saadete kellaajad ja lainepikkused järgmised:16.30- 16.45 MW 1179 (254 m) + SAT - iga päev18.30- 1S.45 SW 6065 ( 49 m) - iga päev18.00-18.15 SW 6065 (49 m) + MW 1179 (254 m) - ainultlaup. ja pühap. J18.00- 18.15 SAT - ainult pühap. ?19.00- 19.15 SW 6065 ( 4S ml + MW 3179 (254 m) + SAT - ;

EESTI VABARIIGISUURSAATKOND STOCKHOLMISSaatkonna külastusaadress on Tyrgatan 3/3Å.

Box 14 069,104 40 StockholmTel.: 08-545 122 80. Faks: 08-545 122 99.

e-mail; mfo@estemb.seInternet: http://www.estemb.se

kõikidel päevadel välja arvatud pühapäeval |Stockholmi piirkonnas kell 19.00 FM 89,6 mHz - iga päev. j

^Internetis: www.sr.se/rs J

■ Stockholm r-.Tallinn 8,50!" ■TallinaStockholm 8.05 -

;; / iga] hommifail, välja arvatud pühapäeval

eliiruivcdjn kuulutuses!:

Telefon: 08/21 84 46Faks: 08/4111442

Postgiro: 15 67 70 -0MalmöGustav Adolfs torg 47

- 597 851 05 040-122560Vöüce ühendust Estonian Airiga või oma reisibü-

avatud esmaspäevast ree-

iHVtn! Aili:!,AVI

ALWvmZjr VÄAfiilvA

e'.:é Alk

liimib neljapäeviti

e-mail: epl@swipnet.se

Allpool asetsevad tähepaarid tuleb 4-kaupa korjata kokku nii, et moodustuks 5 sama algustähega algavat sõna.

Millised on need 5 sõna ?

NE LA VA KA TlVE US VA TO ; --

VI NN IT NA VABA IS VA NE NT

Vastus.lehe-

tikule kirjutadaJv punihci

Tulu , > :-a.n n iiaarsoilade - h' u i>ns_ ;uunfoMpl a- ,iLis -t . ilu nd imisc n p *--)skt>fJiraad onsimni . i "i i iionilt udiddu\ i a bki üleni-')oli dii- v . Td - aja puuutdilO'-' i - ,0 t, hf juiylukIul" -< 'üüieir.il i ihnldu

j ni - a i i u dn.,i La ; i\ .ei nn u nr a, , h-f.i taibeloie' < ’ ad a .veli-tustleiavad.

Lõpuks: mu huvi uutelllesaiineit 1 • ipniamM- u'tu on - urne sellest põuevast aia' ai "-k i.shaks kuliilme jaod s1 Usut, et paljudteisedki mmusugu , d pensiouetid oa uuuea ses asj.puliel me del

L nii“nU„L.em sus edasiinikanf k u maigu aha jnkub!

HENRIK ANTOBoråsist

Paarsonadel

(Foto: Pia Klaar)Kõrts Kalevi Kapis avab

taas oma uksed reedel, 9.aprillil kell 19,30 StockholmiEesti Majas. Kell 20.00 laulavad Kaks viisakat meest(Olli Lepp ja Taavi Kaa-man). Hiljem esineb Eestisväga tuntud punkgrupp Vennaskond. Tere tulemast!

iiuilimiUii lui>it

Hoia tervis noorusesja au vanaduses

Tee ruttu, söö ruttu,maga ruttu!