Tina 12 lahekülpa

RAHVALEHTEsmaspäeval, 24. juulil 1939 / Mr. 171 XVII aastakäik Üksiknumber 6 senti

Väitjani mmmalitl tülis.,

XVII aastakäik Üksiknumber 6 senti

Hispaanias leiav litekriit.Kindraleid vallandatakse ia vahistatakse. Keinjasted ohvitserid katsuti tagasi. Valitsus kardab rahata».

Pariis, L4. juulil.«TL. sHaaas.) SVndeal Ctnipa dt

81 « « a, M «iidiS leng taini «»,».fei, aa labbufe sealt ytaatfüMmafwaiaü. Teiselt paat* teoMtokse, eith*mä fagne mmgiMtti neüapäewuõhtul Wafecibi*. Hütt ph«ttser,, te#olih kask htftul, aimu mciiti tagasikkssalM- Vmat^fe, et see abinõu aaa»nlafcl Hispaania «akiHnse «are.Ga «dinmUiesl nchntnfist. HispaaniaMmUMer aa tobknsb fgnfi«Mtta»MSe warit—iOitlit tarnUbraafeUom Mfim' loata. Skiabral'Q-eipokt £!«■« «■>rt(t Wpanbnwihit aa sel-gefl õLttttt Hispaaoia sisekrüsist. ui*sa seal «alUsemas Ma miw nädalat.Sttokehal aM taeeaotaüch kindralQoetp» de Llona tagandamise põhjus.

Daazigilt varastatudterritooriumid tagasi.

Lelleks sS tapp kise, mille ta pidas

«Uba knchrgl Qaeipo be Llmra ott se-

ajama. TSjchaSelosebalid uta, kes

aias aa pteaMl ttida, siis on leiba tS>« täM&Sl, mis tav, kindralOaripe be glo», aa tsnattnsele «et*

‘ * “ * teraadlsa iafcJWbu

ata <*** * g# jtal« ha*t*te ja WStt.'SFäs*"M MMa^tad äü taia. 9Mi «-,» tatiralkrtVtlt teatata. <ae siipos «DW {eaka seik »«nit«ul Hrw*tBnnh pftialii&ak aUweeiaAM »lpesi^Illei^MM,^ **"* "*** *“ **■ krsbata. fmt inde äit«Wtmt«atta te,

S»M ia RtMfliati ... i« *i taunie tael..«mjnR Algasid Inglismaa suurimad

T^k*lfii^L;TtcB'^!fticnfi4fTTli!,;i.Vwiii RianäÖVfid.

Saksa seletus Danzigi «".Ss"ÄtJJSJS3:ž'kikimiKM fiOOOfTmsrit sttmotiofllxirmfeft' 14-iwRVMIRim». . ....

AHMS0 il»N* iMbHMldHispaania tfžaalrt.

LLtLHLvLL Ktaaek la^Mkku HÜpoauia hartataUta 11. MMoitt* faleiau «esita-m sitta oRpok «ta, MÜtUr oMitrat pta spapa «oeechitziU ctobok ftt*.

nrttmel^taoletuft^esa«sitjol.

BTK. (tute.) (MHMta4' litatateele, «ise Meie Hisetaia enbifti tu.mmgk, kee seateu «iiMt gaukfc■«’(«, ole-ta (isul Ubtrltttaifi nmnor.httacaa^BKatrffc Satter H«utrtogii ta

UH. ametisse 1 kub.rn.ri.

Inglismaa leppisJaapaniga kokku.

Mu kütab Maja > rõfõlaagada Jaapani nagHn.Ä^ttraSSa, «rt^fcSnLtaJei!

™ säsetää "SSkSa s*? rstst? sgrit^sž|i*»a&rarZTmh(tnngfiMUM ttõuOtuauK «tael tanki* ne“T,punftilege elamu Hngitul >epim finni-

U"“,U#‘aha *** tai tara. Sui Suer.Brittuu.ie ei tao' * Eenlen. 24. juulil.

ttl*. lDBR., tetieil itaniiub teole lõjo^tao.' sÄukpe 'smõ^teieiuiiMeMtultfpe fatatariieh limani Wb- ttaprai «ta ei «me mitte ainult Ma*torto taaepta uota«ta»i» küsimusis ta hoopi Zftunatinfti matttfüftU, maiiftaleiab suur, i^elepa"». Pes-nuM» aita tas- "aurim, koosa la Hta apatze.Ehamberiam esineb aratamaeti esmas- juhtumi terttklemisets. PtautaleS Irki-genwi olamtojao stlenisega eelseistae «aetab kihMueiöül JaapanHiramnnaurSiikimiSt, kohta lott»#, trlR aga tin- M««, ti Jaapani «altful lata teotaaflnnuetf tao. mäele põhjal neid Idbieõö- koarteli selle kampaania sile.

^"^IshÜugkin». 24. juulil. bUlttlM El».<?!*. (ISi*.) Siinse!, «SlismaalaMe «ftanaiai ->4 ««Iil

mmTrtWta M« ešTfütm nilaiM ”"•«*«ml Hiina |natata. Islio ISbi» HUn ". senistest tu^j|**e*** A' ,»e maiel 2tz-n«d°^ »all.

InfHaa laMade seisukohti.

tralitfirfe ^ndav! tahm 2^:u:ai (u

StinHEtaKta, « Jnpliem 1 (e8<( seisutahal

i * meerita «, nsi ilani* tkae«ifamüsis«ip.

Jo!i?nbcNi__tCf?n mbuüul

UH.rtini.auu põllu-majandasllka nõuandeplonMrile.

Pius Danzigi kmimrne rabulikuks ladeseks jn Danzigi trngimuere-u- ükmmesamao Kiige cm wckNval! koefSiae ^ga

ZENITHTÄPSEIM KAIK

VASTUPIDAV EHITUSMÕÕDUKAD HINNAD

TaUisKjiarastatl raadis- Karra kaupmehed kaebavadaparaat. kõrgeta maksude iile.

Põltsamaal vara* vilt pükste SSajotibtiitnimftri -jurn-te täie rta-l

taskust 48 kr. li^taS’^ 1> ^ ^ I mo^b <rfon^lT*8ItS«I SoÄI' ®rirf|' ffurtottfülf EfiffUSIliffl» TarfUS. 'jeinaT riwrnnwk4»öl#ie tuefuit 48 h. ra&a.

Saladus liitu iulwiHitlusc ^

tiin. imürS auis trattor ubes suuremaks BwiiapanejofS 00 naitutelf 7700 tr.."midHt !finWi*tata naadid r&trttetajii! ^ ^rfwtiKone nminS õnnetute nlmo- leiulemud:

teklclmtze p«v°»l.

RAHVALEHT

NIMI fitH ^tffiffhhir'wMMa’ * *-■**

lalwi kuti di BIBmM kroon?Curaasla liikumist ülesanne.

Sui WwtotfUfwilH*ft'|*mtfl »L Euraasia ifawMi ft|mfeals4i -lififtnwtti ItiMik mmiUjik wwnlrnW, Tshingis. khaan. Mmzrli khaanid?«t fwwltu IJtww öbb4«I lanne laich «S tolm» Wetiw dil, mi» |ti>Wen«W»,r ja »t hiW katzti pafkisa ' ‘kchMiv. «Ülal ittuNi oodati nfcij».gud, Mssimr limiuft, siis algasid -tefinguR ibeol-aailisi MjMhitj, järele,mis SIguSlakS eemalwndimise W«ne-

»H|I 4B MfM» vi*piv& nn, mii fii*N trtttll mbaii rftztnMkhaaniialWUIMidtaBif* missto-ni. M-ngo-li» - Hmajtr^lis.d sõdurid ja ab-' “ «twl» - tl" ~ *' • *

Rhasn Jzbek tagi wakmulAu seisuse sõltumatuks würstidr kohtust ja määrassitkmamchtluse igale «amlasele ja

. «arrn-lile, kes julaab mõnsiada usku»»i pühasoda.

«haanide erilisa uktzstga kästi oju.tada külalislMgst ränlmriiele. «».wimist karistati karmilt, eriti kallale-tun-tmist saubitsejatAe. Marro Polokirjutab, «t tama ajal -ckid Mg, häda.obutumad teed läbi m»ng°lite riigi,mil «kalus BoHfeft ookeanist Aadpa

rsitieiiti austus alistatud rah.waSte kultuuri wastu oli nii suur, etwangide seast kohe «vabastati kõikkunstnikud, ehitajad, teadlased ja poeedid. Hiina kuulsus sai alguse justHiina «allutamisest mongolite poolt.IshingiS-khaan tegi Pekingist Hiina

Kuid miks on rahwaste mällu jää»nud nii jubedad mälestused „tatarkikkest"? Seda mõjustasid kaks asja,nagu Timntanwb euraaslased. Esitekshämstafid mon,olid Ült linnad, kussolwati wõi tapeti nende saadikuid.Teiseks jätsid kurwa müleKuse kaup.mehed, ..baskakid", kelle hooleks khaanid andsid maksude kogumise.

Eriti halastamatud olid khaanid, kuileegi tegi neste takistust Euraasia ühinemise küsimuse». Siis kerkisidki pea.luude püramiidid, mi» tühistasidAastas Tamerlani sõjateed. Kuid milliseid püramiid, -keks wõinud. püsti-

ELUVAATIAKHALT.Maailm, kummaliMm mu vamme.

K®« on mutouai tmnHal, nimelt 9t> ]onir. ffoT ajuta») fJKwij.muudum,'iduwad maailma »iäi jagud* Mi-

LünnipZevi.LM»» Uhisto « »««>«

u tust. (»». «ij*™») aa

frfi[qi(B|fl ’ läjjeb a*ff euumiR (iile

EL“fTintioort) .ntimofii* mfa ruumides Mldaslmsistetawalt triltataTfe tuirstiikul teä

SSi£I,Ä“S,a,^f,|.

M JOj kKlilieweteu kiikael JamÄlp#!ii*ofemete togujaAe te&tl

haruibaae pettumine. Londoni ü&eä aja-

Är,iL'LL"LSs.EL'nfeju«flb«le, mida atetpat kannud Jngstsetm4u* lumn^nM Viktoria.

pokrud ett, nähtu» nends tfBmtili'sel programmis.

Euraasia ritklst kujutelm sunnibneid ts«ts«n» wastupidisrl? omardeolooas,!». Sellised nsvolutsioonrsünkkitijed kui riigi fSderatiiwne kor-

i juriidiiisekt selt. On täiesti arusoodaw, et emlg-randiseisusega seoses olewad Irate-riaaksed ja juriidilised puudused eritiinnustasid tbroloogilsfi otsinguid, sestnendega oli sec^es looiuS oma olukorra parandamisele.

Ideoloogiliselt on wene emigrandidjagunenud kahte laagris,t äh*dnustawad rnoolutsi-mti, teised Mitt».Sealjuures mõneh^parempooksed, ise.-gi monarhistid, tvNNUstawa» W»N,enamliku rewokutsi-oni elulist osa,kuna suur -sa patzempo-Iseidemigrante ej tunnuSiq seda mitte,

' emigrantide ideoloogiatest

dub -rwukatt tunnustatu» teadlasi jaandekaid -r-p«gand»mehl. Hellel te.oorial on ksig, suurem p-oleh-idS4SR noorsoos.

Euraasia teooria pooldajad õpeta-wod, ,t endine Sen» impeerium japraegune SSSR m-odustawad

sideks ja rajasid wene ratsawSe organisatsioone. Menaolit, ISjaUft tuge-«ust õppisid «venelased tundma jubaesimeses sMres lahingus Kokka juure- a. 1224, kus 25.006 mangolik peksid laiali wene wülstide S6.000-mehelise sõjaiväe.

Tuhanded mangol! sänab t

tada verduni psldudrlkTsaarlil Wenemaa Peetri isikus

taipas õieti, et Euraasia kaitseks lää.

keele. Isegi niisugused sS-nav nagu Kobaka" fkoerj, ,kazak"ikasakj, ^kiepitsh" itelliakinn), „tshai"stee) on mongoli-talari päritolu.

Seepärast pole wene rewolutsioon,is häwilas endised «vositseivod kihid,ille mõttetu mäss ja salga Mände-

seltslaSt, sepitsus, waid sügawalt ter-wendaw protsess. Kvi selles juhtidenaesinewad kommunistid, siis on see in-

lahsitft. Mongolid tunnus lääne telligentst süü, ler jonnakalt s-mmuSrghma taht, wastu j»-s,bote„ir pöö.

rakul Euraasia ideaali poole.Kommunistid, kui spdiw erakond,

teostasid paljud rahwa soowid, mis

I»oe inilrem, !>»gl piaaiuwajantms,» kolhoosid, kõik need on olulised saa-wutufed, mille juured ulatuwad Euraasia ajaloo sügawusiesse.

Emigrantide ülesanne on Euraasia teooria pooldajate anvates selleideoloogia iväljatäätamlne. Ideoloo-

.... g-lised >n«d möiwad nürid saada saa-Euraa,ia rahivamassidelt ja tusliktks, sest lääs kisub Wenmnaad—

Euraasigt — oma wlitlu^s, idaga. Euraasia missiooniks on aga ida, kunaläümst wöib ta ainult õppida tematehnikat. Eurvopat päästa p o-

üheainsa terwnu — Euraasia, mistegelikult erineb nij Euroopast kui laAasiast. Seda lerwkkut ei iseloomustaendine nimi Venemaa ega ka praegune nimetus SSER.

Euraasia loomulik üht-IuuluwuS snnii suur, et seda pole suutnud lõhkudaei eba^rnestunud sõjad, rew-lstfioon

Arstid» vihkaja|Wfe« tBümtu ti Mim* >ri» Srft

oü mn« TnMUft «citfuta*. H«ch «rttik!

waemrnl»«ug Hrjuttb* fo »Mi«(ae(i|aikfnaiia *Mt mbHknak, «« tcnMH ei IHno* WbjI. D-e«n ma lähen fH« mS«

wW tneit>lmeert juuw, aga1mn°»^«Ä^»ee«. «sa -S«.

rool Sõärsiinr walmoe^jalaOe^tlie 'piäflu,

poni löeb «hvt, otili |a fcnitui:- 8Mb hais-,. lu«* Sm. Paat, tui- ,

molkt*, agaralt »h,u. hei-li» «steSe rigeha pü-m ja urise»!

— rop-s' must lahti fcciw, rt. tusti»

rfzr-

mis «R mtnthtuU kshemt tatarikuub wss kroon, mis saadud Sütsanl-sist. Euraaslased nwstawad: tatarikuub ja Tshingis-khaani «valitsuskepp.

sKK WAAZWL

duieut^ ^^ursu- ^kroonlinna «vanglale». Korralda» enam-la-rewarmst Ses-i ifffeimulliitnmtR si>itzmae »»»ii sõiawtklaete kosndum-ft fdu-

Svi-eful j. t. all. RahwuEku taam-usuliitumise algalasaid ja juhüwaid rege?asi.

major, temistuses sõjammtetee.

Wm* Pipaeai. Wwnbu^^mw, sür>5Äärta2ÖfWo«lHÖWiwmaa5. Wo^aduoristi

n«, lniM sa mml

IWtH tbakorU, tapawnrft, fflnb. 95. tau.(U t«g «. Šuirw «Mribo, tzaajmmme. »»-

(« 16. imrdGMdn--rttginmlisoguGe.

Ulett-nd-e Uurali*, riigiametnik, sünd8õ juulit IKK. s- Aarilt tpaOaž Püenvtneen^ tzarid»*mnti»r«numt üJinjfcfeautc

Ant-n Pchuletnderg. arst, sünd. Sb juulil tss?, a. Ka«oa»tll walla* Tartu maol.«lai. asut. kark,,».

«Iwe Srtri, kirjanik, sünd. ?». juulil1877. o. Lnakre walla» Sasgamaal.

vise» Saane, roi!pine«D, ftlnd. 25. juust! ITOfl. a. ^Smmtandi «nMai Ha^lMiaal-

Geaeg Oman, taemnndu-teff^ma,

munaot. SaamaäK laaUantanK ja juch. liiga.Urtur.Rahert Rass, põllmtree», sünd. 85-

iuuüi 188*. a. volwaa wyll,» Pärnumaal.Põllunvee» ja M»ämnoteg«t«na Pürnu-Joagupit.

8M *rei»r. nuesandnetaadlane. Sünd.

pearoamatupidaja ja «handueasakoniia

füstme m yin fOte, ta » *mI<9U»6k p (6utmv* VSävNwuga emmt kee-

gt aaMta «a n,«I lM-e ta«Mli»ta tzul.001 ringi nagu hirmutil ning jutuita*iwtte «tMrbaft Amtu. ja šiAiufdugwtb.— 6a 168*8 nende juun, «nckes lama,

— julu-ea». « sul titzu» mi mälu. aga «.cm* Uchmrmd M Mk jäta aü ira toõBto.

agu moarim««i ja |W

«al. Ka kahisin w^lKao mu >r!m^l, soola-

ude s»mpresfiga. 'Kiit.

Me, s!i» häbil, ja lavnaea- Aaast. Teisel rhommikul paaua Wäämntu paluma: .

punnil,h«r«U!se« waAu. »s>!.

aisteni sirri maha.

ernilstekr kui sa kultuurseltnud Lääneeuroopa mõjutuse!.

Euraasia rõivastes on segunenudmitmesuguses pr-porlsioomdks soo.me. flaami ja luraan! werd- Nenderea k-äkel asuwad sunsvenelased, kes .oma werekoortiselt liginewgd rohkem ibukgaarlastele kui serblaSlele mvirihehhidele. Samuti sarnlrh nende usirohkem ida paganauSkudese kui lääne ,

> lachittuspatw, fiej*.w nuttitiu o8W, Ai mchele »ii-

na, poni 6M* BAIrtn&j ise[apuaal tnnait firfipMü ja Uba* toimPõ«m met t fMjnhat päauml h«8il,at MRit bettai minema -mamate, Aufilm-adlft jc pikal naMe j6tfmü* naaml.

— 04*8, temori, taln. Olete la toom»

irt pwtfin^jMmo hvigete, l* mii« oa»müf nnnrtobo. Siil ma at miMo nutja.> Wd6rH»u ha»o« jälle tM toUna.

roa4iMiig, m käsiid arsti jmtne».

^WäSrviöu lõtl arSti^^m

ad mulle rae», diaanaali tosla, aga minanapait ju nälja. SM omal tooda, mi»

Arst <>i hoolinud WllSninLl, m-Nelst, pesi>»d, tarn (irju-

9l'iHiigmK' taüiimluf H tmsfbi!

sttow AI* edasi _ jukus«cha, , aga

]toU«j. •wdo»» fii» Prti

SäArtnaii

U»to4 kaaariäü»- n mil mi paha olla. *i tea pötjulrtrtimgi. Räbal arst tolli, sitse olenooienfum tti Mi ennsil lühi, tuisusin Rählowasri

oüif kEonud,

leheMge, aina oritibe nt™», tüll ma raile

SH»» v,n eriti |uim>. ftttfrt ennem, H*rahastto, on lkst, «-ku». Oi. Läks «>«stmisama -ar«i juure — ftigulatoe paaltliidaeud, ost lihe SäLmnõu ueliawa, kellele«oSignee j>»a Panr aatmi sada krooni.t^wÄe^U-inud. EiE metodinud si« väärt.

Doktor oli seekord pagana jmnpaaane-vrist». torme, Limnaraun, iõhuto eri ja

ftto toonilist TiiKupmt toi»-

,"t."LÄ '°" w'' !"««'. ei arp Mi sabralll. \d

pi!hi'<M fõ

' täal, phtnuto« ajusid ja ePalga^Sen " "

1tnM ME. 'j7ha'i'-»-»- v»..,»».. (°>jast maha^'

toffiun. «ga bottot I

> to«wi* Aa, p«m»Iu la «ahal

» pead. Sä-rwöu kohtu*.

jseloomustowat merekaubandust. Seeon mandrilek stipirtlk, tüüpilise «iseloomude laiustga^ j» nomaadlike

on ta^a podiu^lf roõn« ^ha^niüutzpseid

> toästda, tm MRtou

niib ii lo oma «hindest illjatodo ningkaganee kibeda ibhuroaluaa totla.

— luhiid mirft kahli (aate, m&tlrt MtajaS, foaroheb ai?!i juure. E« W MtTOoWb

Iõi^toillel |eUsi rühm, maga»^ leirnSpigietö» hamb,» kettu, mõUes karra are.

'to«v!»'lagast tulla?

ma',i„irlta, nUfugime. haigust,teene au maia», md,1e« ASSrl-

aatns pSewo. oata» tosie, pnl6*.I «sa», aga MärtnSu rõhu» W

— Ja« on midagi tortown»}?- «g° tlnMa^ti on. Aga sellest saast ü

torralsfiA (CispHfib, palju mõrifw ^palgapäftwri miPfr raha naise tfttte.

— Kus ppbtti to?

fltfTbn^nWb "“'r1 oa n

— Win* tagasi, saamita* naine.W>iiinnöu ^m»Uar, MSnnõu varastati

tost, igaühele leigeks, ei artiid on tollid.Oiüt aga si>« üles kalendri, toT(janta»stii«*

^ a^t’te!unü

i topulq# nlti^ütlrtf1

Vürdlnandlseiklusi.

— Kuhu? chmala» MäSrMSa.

öi Äi korda^min!m»^^8sj',- Xt> m— Sa« t* mind ierweks ei sao ,chg?— Saan tüll. aga tei, ei taha. ffeg «,

Wöärlnõu. Uhked

S«st'"toäi'»

Valk surmas vanakese.m iw tm« x

«0 4.MM. ftilMlM iiiiNi mdftLi8« -AVsMiM eit ferjamal k^'M M«. m «aMm** •« w*mld, leidis Liis» Mnaetsan «na «ehe

Tal ali -ak «Asis kl jMuOltkirdesud.

Harku vanglaametnikusurm rongi alt

VenejaJaagannjahelpuhkesid võitlused uuesti.

Nõukogude-Vene töölised Saksamade?

1| miljardit msrfcs eksport.knOdlmVeoemUMlo...Mikuta l»iwi»l" ta*»*- *t W|i

e*n«3tM4 Mli mtt WoalMhrt teekeamiit«-Na-WMI mnkmdnettandi liUrilfimie.t« «Me. MMMOfi **«te intrtwawftfinHiWl, « ■IImmI W*l iMkitalfiSaitbnWUhiM Miti (lonnnnlH. 8oM«-

- |a «. SH», mKIku «md-mahei-# “liht lalMht |#»i«-‘ 0,*“i meigeit JOü mUi.

mttMItVMo-MtagooHa ylgo4* rünnak all edukat. thu|4iidudi |a auurtüklväelahingud.

ft • f t» a, 84. JauIK.

BfTT.-SUiiMlU »». «& sH,'ta-h tallutaku»htaltnl ital Sennani Iinnnmlai aür*ui Imutan. «naemanli |meiiMiaM»eeMtt ,« titavi.

SUU. M. hi«IU.S2K. (0elit') Hamm-teeM |lMn<

«*» m wMnnl itrt mllHnfik «Seniwmiselln te Seeneni Menlshnlni nlu

UMm 1,1, U-03 chil jäiSan jaamal Xalianajl «ii«»la E«U>m raagi ala paita maagia InatfctaaaMMtf ÄfaUi Riit, 17 t mana. Maagirattal a»rastnst* Maana kaela ja paa, «*-«•!« tapualaa pan hhnst. «»,» ali film*

.... #«nffta«t* halana* r itenat min kain

d sIHtant III tteaantai Mnlt tital Unnineal iliidilaaai iil tinf.. kail tertai* lladtaaakal» fllt-i Ü* nHateanal. Hms«

latatlat, UltltlM emlrt 100tnRnaih tenhlHmlift,

1*1 l»eeWt mMe"*- ^ *0. |««llnl jtei Seeneni Imnnmlgt Piirdus (niueta’ «nsWWsil, taiw-imtsproduter ,a .Saemd«gj»l»«ta mta *1 Kalana* Maga, ««näit 14 JanllT limal ginuniii ning nlllntltaafinei*.®r "«U11”. tlH.T" aH- löiemtaNSssnenltalflaMeaaBlUijiM «tatise wiimaiiWi, h «aftomaal*lift .hit»f»*iM**«i»»amnimnl fnna- mlraurt «ateNaagaalia («aarnta. «---Al V— »»>»-. «-1-- ie hr-Mtaii.thefthas la taliniltntaift wea» Mangaa Mktech» taaaf »M| kasti ilata laKagM tlMifl. CtataH ktaldaks, 1,5 mUiarttHa alitti nefkneew «dolk, Illil Ika tttamnia. 11. tutil taamuiMi* riKiI» maru (aurata rfinarttrakirti anamWŠt

«tull IM *">» I2viaalil lillil matti ptlai Sult Niis iirmtfi lau nta. Kraame*, lad, aa«a taSni..r* «->•* »* MffÄSSflSÄBi kolmlfcpaktl IttMUjklnM

II). IttiirtU alaltal Itrtattui Slaumtl .SUMiia saate mia*m eommitimMI Saanaai' faartähmiai.

ram kalts# taama,stiili liitume, attzti ja,' m*!fm5 namaiil, (uurtimaa, Irc

«mai i ftJIn*?' »» Mteliin, Uitan»- s-urchttMrst.nm»« 1.000 la. MM BäifkU, kat» . k „ , .naniaft* niideti t*»tr i« na* Hmitati DÖitlultauklt, te* ali* taate kaeda»kitil ilalt. naakftuuria ta Urn,» niirtanaa». Omi<i adadist* Ia-a-m Mi-ndidakna

Šjaa»g»uuria aiUtSNaualia "

I *#« roo mlUiR#lMi

Lsaaki iitrltafte Hs>nikin|>ft Ii Slaki|adi lianatia ■

l ciik KoiiMkBikti ilbiriikii3a-i Jätkusid pUhipli*.!.

Saadikul luud jt unnndMslntevl juurel.

innfitr (Biltüte teittl icha'Häi <z«€e). Riala icrr SMotm

tatti» taitluhk Mi aja liu*# Raafc|»uitii« mHttailaaii (ZAG8). NSickogiid, 1

HstM illhuMii raagili g|i tfetanntav# jam«* sattu# rnagaai» matzel, ja sti# tingi

GnamMaaaa ts«n# 1,1*"# IllduattitHari» j-amn. mil,» alhtub. n Msanal ,1!karnacht# j#i,. Mladagatel rtatall

Saaaawiahk IW* l-hina.,. IWlalla. Paagil» aa laabu» il (uurtfim,500 mürsku. »ti« kuulipildujat ja teist kahal. Wene.Mongaalia lnmukid ... tiimi. Wine-Rstangaaiia tagide kaaiuse* »n tulistanud 1# Jaapani lennukit. Veejuutesti»esul«tnk- 81. >» 22. juulil suutenestd oa wangistatu* ka Jaapmit lenburel*. Sa- . .

i »"t°lt (uurtüfimäi „ Jaapani.Mandjhulua mägede aperatflaanid, ma# möitlulel Aene-M-naoaiia lenamaiai ©trunjl, « jat‘ i päLdfid üha rüngata Veni-Mangaalia kaata# kolm lennukit. potei sÄmimise

kama. 4stn» iiikarnate raaRite I-igi sti# tea.tutillult. Hiltlai Mani ati aiitlai.Vilimihilri nHmiMi rnttl

^kalia diviit PorlugaH piiril!Hulla mtlutab Portugali Ingliim» vaitu, lag.Ilmu labad kasutada Portugali sadamaid.

läänfriiJib? fijatoteUfi maalt?* tnUbanwl), et ^nffttimaa <

‘Hõaaiofrc mono#, fialmaisr k

(Motrtrr.) ^iU>npSotkiue läbiniSfimin.jPMWjjmt, m 'J?otii|inri ttwJjol te*ti« ftf* jn rnpi-rnnh tuubi, ‘.‘ofumnfiimirfon arfiimn? fmilteinwsi normonlloli ji

w/t JätSlLtiir®pIppwi3n

i jäi »QioJ»i»iuf} tetrmtte S.

Uuitfiaanoa Icmanlul |;g’i maia te fattsl ilgtteste. 2

tte psolk QttxTibauA andmed (abumnol, Poriugoi, iodamaid. Jnqliamoc>*>,d tagcd- tehia ei lange kuidnai l-kku nxtfjnij* lepingu tehasel! je-i>r,ul H!4pnon'll^je sandelild Alaalia seb itn»*lat»d kasuiama c>ma.... ._•> ., ^reiBada. jaoff lätli Pärlugal! sadamaid.

! htdwinii* L<üajarlonlitjiijüU’, «! 'üomiflöi >

jete# muiftft nahast' tuhwlid. SKci!t« ;m

rne ega rlukohlu ««valdama. Isikuid, kii^da tunnetad, ftBtft ttatttba

Purjus autajuhl sõitisvastu puud. ^

tagtterjtl I > kosutada !t>Imttctmi[ebteokfii ült te|tt kiine, mitte Aki'eosad cm hani wanillatud,kulli okmõudtga k»«ulomte- teerüud ia ' 'tob tulemusi. »Qi

enneiult märgini ko kodu, wiidimade Iiacrlia wäacde hoidmise te-hia Pori»-nigkeite puult. f,i ruttasid Innetultehale gaij piiril srteialakse, ei IlaMa lahnbapai. kuid ntndegi jõud oli worke hoone selle kaudu mäiutada PonugnU maliijtlieaitastmikete. Tagajärg! kt anna* ka Dal- patilllla!, Paiiugal on osal, kTldimudloswara pä-simike kalird. «äke#, et >õ< hlseriilide paale. 'Irdu koone pääsemine ofutak mtimttnM, tolles ta ka Irchteidasssid ümdertondsed itoailuk ja tuisiõijU'

i üls pratiiittso leht awailot»d paale!,ma Uistnpaeic#mlja kaudu, sl Iuaüsmaa rakkid kasutada sstorliniali sa.StaMte kaatti an (aanbatuk dammd, siis muuiub Par!„,,alü eiapaale-

mig, Htspaamatt. «ns i»!te' lustilvarmee kaos P-rliigasiaslega möi-

> lealanii* Jnstlli«

vaale siT. pn etUutrU mati tall

Vmnini I tahte liMamtet-ntasSiteain-Va^ata «aamiil Mtearnn mv-«tfa«i U.Ui Srtna .1#. tehte *•**«ma stte mdMttaranta jn teda# sti, tist-

: puude matzel.

Mb iMte*pBta HatiW,kl« tanul « ptbardaba, lisas la kiirust.«ma narte# ma«a Mast nii tughaa laa#90,'m nas Ima mueNl te talal *oia.kases. Rtaa teate *umH ja tai **»»•!iteop aaaiaiau sai migateada. *ngu fte*pte- ta saht st

ma ea,, uotM % taanr mtial.

Kilta tuMmotuoooknrhaiglasse.

Kütja vigaituiad Uteiiamad

hlieriilide pnale,tolles taba suhteid la 3'^'s"laa^a.

SPORT.Liti lipllk kaaisali.

Maade# miärati lõplikult UU fikroi.metMikunna kn<»»eii ntaaiõiiUusrl.»

. !"> !-!>.> XÜSÄ. KabtuainMakond

n wõrt»I-.-miii HSIpu,. tnmalt tealatub, «: fui Inglismaa fiimat. J»"Intetjlaiill" mfMns» alu. d°ö ahtan P.nuz°s|'srnh«seNift-Al«^'«'birUüatteM SnteihaMgn ohiu, siis Pori,,ao! ei uuenda enan, jng- »*

lumprst z:u muj, wcjuurf» I^umaoioi trrimante mdnghid Olümpia poo! '

Socüignii^ on (int td^ETue ’^U((i!»’hi' Mnsamtzfti komlamffe loNi,lepet. I-aaka,

Mis politsti kirla pani. Katkine korstan tallita*tuleõnnetuse.

pahkelaagrteiw.

TSnaval pudeliga pJhOi

i arsaato<i marerib, et lati kiI pandat»! kalleidana i

ItUtdmnf uloppaniH.

'Vt1,'.

halanud kusiuianm.IihaEu. Mehe! mt põlenud i

tteteftatnU asetun Virumaa), Luaarniiosii«teteltiteat eaavMnud ■-**— ”

VOOS a on pstett VBruntaait 5

. '.PteflMi' onbf# 'rotefliii1 änniiulko-ala kiusuiud B <Äaarj>

tennnart^a Pukk saadeti kodu,ale

Itaiota. samal! ix Mt H|i ■

teinu* teimlika.KllHM»lllHd Uid Mlp kitte

al?*Ha^itt!,-6rtntMii

Kukkus Rannamõisa kaldast

Muugal hävil glurnaja Qhea Iwika^ro rvallasvaraga. sitaks* suur id

üonearn, õktteaaltfm ratti# psimia eti< oie,*t J*11* om* """""" **"’rumisal Paate,eri wallaS Piuuga af-ndnkie ranmil.

»7.< LidM si«tee»»k.1tioeti vClatletedon uni mme, tit«i arwntatf, lale taftHMi UaL-i...|õtljnfrf« olmaat katkine korsten, fnft teki- läWBHbtbikatusesse Ja põhjustasid Viljandi* P„tl pilhapkeval laskevfilot-

ct mattatfaara paästnrine ti attRO* «,.. ftf„i|tll]) majadeau.

sthil hlktll. Su.e Iwtemift Ihu Uhm,laukmim tuli UMvfittjak, f

lulttõriaiab «aalmtirit, SJarttnmft, «,». l!o?n “jj fabamuMl», ViBdividuoaHeHRaialtMuugosi kakiprielidega nina p»riraaks ouutus !ahng!,»kmi»e9 raa.-

rn»f» Jnttrtulf. Hoane pälex nii waliu lu- lust i- lalav»er#Ramet)dl1lf«n. et waklateaara paästneine ei «knich «. s. Okotstu telaräapakalj-mi, >g-iäeai i° eu-mir hoones asunud majateau. patalj»ni^<0»ka!a panloanldo ,

neinSkohai> reservolivUsorlda geittulooniüe >

. ToleiSije jõudia Õnnernskohale ... PunktilaokmteM tI irtttkloonl 8-mehPlin

Meataretefl MabumtM sjaka Ahtolkaa(e aukompanll koo* tuWSrjeorke»-rifte Laekurit tervlUaid llrmapM F.

Cmanitn dindamitet ta klminnk Itaäetns rnkkomolt 8000 (mai. bm

j,v»a ning Kait«Mdu tandajad. ^fU

Haa. Kui rong pltraat 10-minutit!peatuat edasi vggula pool, Miila. hUiH. Kiviojale keele kaasa v»g«

EttosiMitwl Uim VllltmJsoniool luitimlMki.

Luatmi meaa Viu«m Jaanaon,©vm v«tma ^aualpteva

im kohapeal teatavaks

puhkeaeg»

saabuva rongiga, nagu.aatavak, aal pühapba-

Btva Mitakoimaa » aluaUtud aal

* meetergi jit haane pliil ipen tümaga. Individuaalseltpniiktllaskmliea reu.-lln. Kaaalkov HOsilmaga võimalikust JbO-st.

Itaalia eslvilstluiad kirgt-..‘«T™"; >««»« p««« tum».

fmblttdinmflto. Faimpsel vAistluanRoval aelKusul... a • a meistrid neljal alal, Kuulitftukes tuliiflfDfl tPntPln meistriks Prnfeitl 14.90 m, 2( Bian-J UI I/II IwUlwlU* pani 14.47. TPivashllppes Võitis Rompo

Tmg. hahusapoilljaam J“tuüttosim*s^s^t r 3 S°likvldwrlmlsala. x, Matfluppi sr.oi. kauKusii

^jrten mn.«rttIil?HK poofl w och.iiamd ^-l"r!ks 1

pn ivbu'epaä!isa<nn. 1enam tiinuibuit Posiijumna f

KaiiKUsbhppes >

meistriks kümnesüssllases t

U.,. ».'ld.„..

1700 learllast Ipplildtar«iiholdu.

mi paalt alg,laiud dii nuia lein-!oho>u

iikslklulstitused

braeht 1613 punktiga.Kolm Veni rakardlt.

Viimast»! k«rg«]õuetikuvõl»tlust*f* N,.

Meer valmistabrõbmsaüllatuse. Midagi eriti teile, mu daamid!

Teeme endale rannakingad!-peatugi

,M5ta

Võimlemise suurpäevadStokholmis. RooWdujwJoojnMDMjiejMiifi^^

100 « vakalt 1.01,1, — Saama võllis alamlwaivHiQaia Blakaalukalt 46:26.

rfp -.ML---- r££?SS2Sf==ps?g«“. Kurttumm ujus kuni uppus. MM:

KIISS* 'i

ttmait rulln? n»Pi toffon»tpiitiit fl'U^1'1 "" «"'fnnnir fnffoolj ivö, muu wa».

«UttT.rsf”' "" ,M'‘ “*• «N^ÄiSiÄiTÄir?

m-

1Eldrc

elektri-arm

Saue-Kanamaal

„Rahvalehe"akaiknunibralk

{.TlNHint lunin,'.ui

DM QbjoyLUKUD

Mwift- ja nalsttrqhxiHitte jvuroWfcuJF

kursused

Ml j* sjekohual meetodil.

rootsi paljundusaparaate „SVEDUP"mi* on tarvitajate poolt viga hinnatud tema tugeva Ja nigusa ehituse

lihtsa kiaitMmlM ning puhta töo piraat.bSVEDUP“ vilke kr. 180.—„ automaaiaUapantiaga . iso.—„ automaatallapaneja ja lugejaga , soo.—

K-U. „ Rahvaülikool" TallinnasPirnu mnt IL Tel 44M7. Sarju Oa. 48. Tel 444-38.

/

I