TSna 12 lehekülge.

Ltsias. .Lignum'itabu palkeTallinnas oma lanawa-

l. nr. 35. Kõnetr. 12-89.

innas.Tife Ü bna

id ladnst:iat seltst

iftflll SSL.iat,

il,;obvLkakaod,

teedmlaal kaapa;)! I

leeeeeediike ja patju

\tuur«s valiku*

pesukauplusKõnetraat 81-80.

iles pidada!IIIOVf< on '9a'® kodanikule»jfl»l wflga kasulik ja tai*

|u nahkade Ja nahkasjade wör-Iks. Nõudke Igal pool.I võtan oma tööstuses kõiksugu|nahk- ja õlgkübaraid wfirwiml-i ja vormimiseks vastu.rlBakitehas Jaan KangroTallinn, Lühlkejalg 8b

Ite Udu JLr.TJL"

M Eksport|i võid, Shweitsi, Hollandi jaiksab kõrgemat päewahinda^-wa maantee nr. 8. Telegt.P.T.Ü." Tallinn.

kilucarpides.

odavam la parasibrikilust.

[ikult ja hulgawiisitia. nr. 18, Tilllim.

ietr. 28>80.

H ##uuakorraS olewad

liisi II IM[toalt weoga. lai»» 26% ühe»Kmade ja saagidega; hea Amee-\t ma sin (Läumtr), laiu» ühe»jkweorihmade ja krei»saogideaa;oSil, koo» neljast osast, ühe»Mi ja laagritega; rauapuu-mür gelkäia pink; niisamaar ja töörii»tad.

^ib saada ka ühe» hoonetega, ni»

müügi üle saabTSSetusosaK.

puittUt !5, M- Z»LZ.

Otu **. 54/W* TaMmm»KV» «tunnid t*tt* 10—12 j« 5—7Peatodnetaja telefon nt. 82Püewiwuttste osakond nt. 3-09toimetusel üldine „ 2Z-7s

Telefonid erakorterites:Peatoimetajad 7-52 ja 19*70.Wastutawal toimetajalPäewaundiste osak. toimÄrijuhil

6-6413-814-61

9URW ftniwUHIwPeatowtetajad Ads A«de»kopp Jt Ed.

*9*U* Aarj« ««. »». 4S. Awatud «ella 8-5. Telefon 3-4QÄri juhatus ja arwepidamine PiR tLu. nt* 54/56* Tel. 3-53

Ärijuhi kõnetunnid kella 10—12 e.l.Tellimiste ja lehtede ärasaatmise aSjuS pöörata — telefon 22-11

ütfik ««m»er 3«evimise hwd:

Vm postiga 75 m^- ' K"225 „

postita 68.—!138^—1

! 204.-'Väljamaale 300 mrf. kuus.Aadressi muutmine 20 mci

CeXHmifi wSSawad wast» <kvik postkontorid ja leheteWmiste

wastuwõtjad.

ibinmt* taastute*:Piltidega nLdalleht ,,ESma<pLew^^ — iga esmaspäev;

põllutövlisa „Maamees" — iga neljapäev.Tarwitamata jäänud käsikirju ilma sellekohase fvowita alal ei hoita.Aadress kirjadele ja rahasaadet-stele: „Waba Ma»" Tallinnas.

ihtilirtKKt-yiBrt; kuulutuste külgedel 4 marka mm. ühelweerul, lehe eesotsas 8 marka ja tekstis 10 marka. Kohaotfimis»

kuulutused poole hinnaga.Kuulutused ära anda kella 4-ni ilmumise eelpäewal.

Nr. 80 (1588) Laupäewal, 5. aprillil 1924 a. 7. aastakäik.

Neile, kel noorustull hingesI

iiI. H U

ilmus tSna.Sisu:

Mlhael Faradsy löö Ja ela — maailmasuurima füüsika elukäik. Minu esimene (en*nuk — H. Wellsi lõbus jutustus; Ssklmod —

kuidas .püüab" eskimo oma igapftewast leiba; Laudin Ja tema ima*Ilsed teed — Austria suure lawiiniõnnetuse puhul; Juhfiuntlsrikaskõrberels — huvitavata naljapiltide seeria; Langewariusl — esimene langevarju ohver Tallinnas; Waarso parandus. Tehnlkakan-gelaste Juures (jflrg) ja palju muud huwitawat, õpetlikku ja põnewat

Üksiknumbri hind 10 marka.Kogu noorsugu loeb „RONKA".

pr. LLEHDER'1 eraSQmnaaslDml raamides !äMeakrl28

ÕP1LHSTE TÖÖDE HfllTEHOOKMitmesugused lõbustused: muusika, kacratfiQit, õnneratas, mÄrgilaskmino, talutare jne

TRR» KOMWI JA SHOKOLAAD. Algus koil 2 p.Piletite hinnad: 25 marka ja kooliõpilastele 10 mrk. Puhas sissetulek —. puu-

d^stkannatavate õpilaste toetamiseks.

1826Riias

Prätsisioon - uuridewabrikH-y Moser & Ko.Asutatud 1826. " Asutatud

Vabrik Le Loete (Schweitsis,) osak. Peterburis, Moskwas, Kiiewis,Tallinna osakond — Pikk t8n. nr. 27. Kõnetr. 22-21.

Soowitame rikkalikus valikus oma vabriku uurisid.Nõndasamuti alnuesitus PAUL BURE

firma Restis.Suur valik SSINAKRMLAOKST.

Parandustõöde vastuvõtmine — Parandustöõde jaoskonda juhatab meiekauaaegne meister.

w Järeltegemise eest hoiatatakse.

„OU»lll IH Uilloijlitir9. Illi „0DAr ..EstcoiiJ"

kaiplu ir. 9.

Kõige odavam riidekauba ostukoht.Tfliswiilane ülikonna-, palitu-/ kleidi-, mafttli- ja kostüümiriie. Siid,, marki-sett, batist, satiin, lasting, pikee, lõimed, rätikud ja p e s u r i i e pleegitudja pleekimata jne. — Hinnad endiselt võistlemata odavad. Palume sisse

astuda ja btsustada.

nB

!aJ

5. aprillil ilmub Eestis omapärane ajakiri99 __

milles palju huwitawat lugemismaterjaali ning pilte. Ajakiri selgitab kõigile, niinoortele kui ka wanadele, kino uuemaid edusamme ning wõidukäike.

Lugejad kasutage juhust! Üksiknumber 50 mk.Toimetus ja talitus: Hobusepea tfln. 2, 2.

Teatansellega oma austud tellijatele,

kes minu juure oma piita

sisseraamidatoonud, et nemad umbes kuu ajajooksu), s.o. kuni 2t) maini s. a.,oma tellitud pildid minu äristära viiksid, vastasel korralmRlin pildid raami hinna eest ära.

Jolfe KlousenDunkrl tfinaw nr. 3Pildiraami tööstus.

Uks partiitroska nMimi

odavalt müüa.Küsida

IL LMMI11 kplWene turg 1/4.

REIE KANNAME ÄtNUf^JALANÕUSI KflIISEMÄISISA

[utittlSuuras valikus lakk- javalgeid king? ja igasu

guseid teis)

J JALANÕUSIDsoovitab mõõdukate hindadega

Saapak. MüUrSwah® tön. 9 |aWana Kalamaja tiftn. nr. 26.

KOOS EL la KOTSi.

TaDtana MalaimaikM PankLai t. nr. 1. — Tel. 7-85

ftrlsels 3L märtsil 1924RKTIVft.

Kassa ja jooksvad arvedVälisvaluuta .....

Diskonteeritud vekslid .Konto-korrent arved . .

lnventaar ......Kulud ........

2.392.649.—16.550.-

6.050.500.—1.292.245.—

135.420.—166,185.—

10.053.549.-

passiv/\.Osamaksud . . . . .Sisseastumise maks . .Jooksvad arved ....Tähtajal, hoiusummad .üleminevad summad .Saadud % °/o ja kommisj.

2.331.000,36.500.

6.013.461.1.440.500.

8.650.223.438.

10.053.549.—

Pank algas tegevust 2. veebruaril s. a.Pank võtab raha hoiule ja maksab ajakohast protsenti, annab laenusid ja toi»

metab teisi panga operatsioone. Juhatas.

«jJ2" c>s-o

2 r~' J (M2^ oi***

„SQda graniidist (Rüfieraeerikaksik).

Täna

edasiKaasakiskuv» draama 7 jaos Euroopa pioneeride elust Ameerikas. Laruldane mäng.Peaosas kuulus Ameer. traagik William ^peale selle ,TUt«v^pS «aftaga".^öbus Ameerika komöödia 2 jaos isunati'! kaaStegewusel.

LSpAsLa nacvl !!mr i

<9^

MUUY-M1Täna ja edast. Hiilg aw diwectisment.

hBUWALSCHTINA"2. üleilma kuulsad Nso«« giadi««LprLd.,4 pSI.SVAr. Enncnäaemaia akrobatMsedaktid- 3. Kuulus tantsijanna „HADiKV ILWO'' akroö. tantš. 4. Prl. RSSN1KE uuedEesti laulud. Näitelinal: töisk«sw»n»»tOlO!

H lirani dr. 6. j. nüüdseajaclusi, tfürifr „M'üdssaja nais-Lltdefliku Baisterabva kwtaiäBjH ^rerahwao". Paui Äctöe lawastus. O a wötawnd psr. n

Par^ näit!. kaaSt. Etenduse a!guS: äripäew. ?. b ja 8^/2 oht., püh-ip. k. z. 8 ta

kakS päewa 5. ja 6. aprillil. Parem km ^Maailma käskijanna", ^Zndia hauasammas", „Frede:icus Rex", „Karnewati laps", on ainukene algupäraline pilt J. Mosshu-hiri^ Ellen Darli, Bartkewitsdi. N. Kolini ja teiste kaastegewusel""if Eluline dr. 8 mures aktis Z. Mari romaani järele. Et täielikum mulje jääks,

demonstr. tais seeriat korraga. See pilt on sisu ja mängu poolest üks parematest. Peale selle 9Uaae«if* naljapilt. Kassa awatud ärip. kell 4, pühap.kell 1. A^ram^ne <e»r'a lä^eb e»^asv^ew-,s 7.

M»>?»»««WWWWWWWMWaWWW»WWWWWVWWWWWWWWWWWWWWVWWWWW?WWaWWWWWOeaWWW

Saladustine pisarate ja kurbtuse tempel.

»W a d a SB a **• LtmpSesmt, ü. aprtlM. Nr. 80c

H MARKOWITSCHttfiRU

TWDS.

Teatan oma austatud kaubatarwitajatele, et olen omaleWiru tän. nr. 15

Kella- ja kollasena pea-äri awannd.Ladus alati suures ja rikkalikus v/äijawaltkus paremave wabrikute selna >äraiarw*®- ja taskukellad, kulust, H6b»das3 Ja metallist-

Hõbe, kuld-. doub\6-, alpaka- Ja kristallasjad kõrges headuses.Hinnad wõistlemata odawad.

J911emuü;at»le kõige soodsamad tingimised.Palun lahkesti sisse astuda.

Austusega H. MARKOWITSCH.ma

WI

RU

TKH.

15

Wgt tSlklllM. DiDfflam la msltfe-tlfiam rliSeksiiSa laus

.estonia' all nr- il mm-T>Soowitab rikkalikust walikust eelseiswaks hoo-azakökiitsugu uuemais moodlde^. wärwides xamustrites NAIS- Ja MEES TSS. EMISEID:

130 mk.175

Hi ■'50 ..<0

215

ts Hfl«ROWIT<M

nSõdurite Koduj« PühapLewal S. aprillil s. a.

Kawas: t. Wöistluswõimlemine kahes llaSfts:waba- ja kepi varjutustes roovas-puudal, kaagit, hobusel, kitsel jne.

2. AöiftluSwepklemine espadoonioel japüssidel.

Vfa wdtawad paremad karnisoni wõimlejad jawehUejad.Wõistwste alguS mõlematel pLewadel kell S õhtul.

Tadts.MS»glb sSjawS» s»k«<te».

Pääfttähed & 75 imet, sõdurid 10 mttJt«*aif»Ai spsrbt fsntUfo*.

Ärgeunustage,

et kõige paremini ostate ja tellite igasugumeeslerahwa walmisriideid kõige uuemate

fassongide järele magasinist

f,KONKURENT"frarel Tartu maanteel nr. 34.Ülikonnad 3590 mk. peale ja kallimad.Töõ tehakse omas töökojas kiirelt ja kor

ralikult — Hinnad võistlusel-Rätsep Sc^ineier

Täi»wiLane kleidiriie i . * .Täiswillane fleiMrtie, 2 küün. taiAtlas snd. dopelt lai ...Satän, mitmes wärwiS . . .

Kea madepolam -Mantliriie, täisw. dopelt lai j' . ...Pleelimata pefariiet igat seltsi, a kangvlöimi

!vabriku'hwn»ga.KlvWWttle liige seMN MMHt.

odttwammwmmim

& & .«ie«caU t 40.Laadaplatsi wastas.

Soo?: itab igasuguseid tu-gewaid ja anöl siõ. Äinnad.'itte kallimad '.ui turul.

- o; f

Usta® JLESTRÖSS. Karla SSn. 3, kõnet r. 17»55.

Soowitab omast lad ust wõistlemata odawatel,lnvadega walmis üliriideid, meesterahwaülikondi ja palituid ning naisterahva mast-

!id ja wchmaiuubr.Tõb ksrrslik j« «vilserika».

Wõekakse ka tcüimifl walmiSriieke peale wastu.Rtisamutt »*§*«• fa ^ud«ka»p, en «roa

~ en datail.

l" A ^ ike J J-W>5

ÖMärdla ja Harva

Italpalltnv flllfton&a- Ja kSIksvgnnaisterahva mant i- ia kosuJml-

rildeid iniil.i ilai.te luiüüiSULi ABERS,

S. Kaarja IBn. hr. 3, ktolawrfkataplus.

K-ü. „OSA"Estonia ai! kaupl. nr.

soowitab suures walikus palitu-,ülikonna-, kostüümi-- man Ulja kieidiriiet ning kõiksugu

muud kewade riidekaupa.Et kaup weel endise tolliga ladus,siis hinnad endiselt wõistlema

ta odawad.MQÜk en-gros ja en-detalL

slp Marmli v oMofii:2 i Tartu mnt. 3 (ell keldris). •• Soowitan suures walikus igasugu Inglis JM soni mütse, kaabusid, haid kalewlmütse jne. w.• Töö hea ja maitserikas. Hinnad kõige oda- •^ wamad. Austusega 1. PKRT. 6

Põllumeestekogude paraad.Uue walitsuse tegewuskawa, deklaratsioon,

kanti Rii-giwanema poolt juba nädala algul,teisipäewal, rahwaesitusele ette. ^unaeile jaeile ütles Riigikogu oma liigete kõnedes, mista uuest deklaratsioonist arwab, kuidas ta toa*litsuse kaiwatsusi hindab.

Praegune waliitsus on wähemuse walitsus.Temal ei vle seljataba Riigikogu enamust, kesjuba walitsuse kokkuseadmisel juudaks ära ot-sustada, mi es ilguse sisu uued seaduseelnõud,mida Riigikogu arutab ja mida walitsus edas-pidi esitab, wõtawad. On walitsuse seljatagarahwaesitusest üle 60 liikme, teatakse enanv-wWem kindl-as'ti ette, kuidas ükS wõi teine -küsnnus otsustamisel kujuneb. Siis saab kawalitsuse deklarstsioouis töökawa üksikaÄja-lised mõtted üles seada, kust igaüks otsekohenäeb peensusteni, mida ja kuidas uus waAt-sus tahab.

Praegusel walitsusel ei ole kahjuks neidwõimÄlusl, sest ta on wähemuse walitsus. See,mida tema tahab, >tvõib Riigikogus hoopisteissuguse kuju saada. Sellepärast tähendaksdeklaratsioonis kõigi sammud-e peensuste kir-jeldamine ei midagi muud, kui seda, ei walit-sus wcksli annab, mille lunastamise kohtatema kindlustust anda ei saa.

sellepärast on ka dr. Akcli walitsuse beft-a-ratsioonis mõnedki kobad üldisemal kuju! öel-dud, kui feba harilikult näha tahetakse. Lõpu-likud peensused puuduwad.

Nende lõpulikkude, täpipealsete otsustepuudumme oligi peaasjalikult Riigikogu av-wustusc kõneaineks. Heideti ette, et as?a inija -teisiti mõista wõib. Seda kõnelesid sotsiaal-deniokraadid, see oli La põllumeestekogudemecste aluonrüüriks. Ja ei midagi muud egarohkem. Ei olnud kuulda sisulisi probleeme,mis uuena arwustajate poolt üles oleks tõsie-tud, ei laia ulatusega mõtbeid, mis maale suu-remat öelnud oleks.

Meil oli omal ajal wali.tsuse deklaratsioonnide kokkuseadmisel ka.tseid, üksikasju seal ävaotsustada ja wõinialikult peensusteni. Dekla-ratsioonid olrd siis peaaegu seaduseelnõud.See ei meeldinud eriti meie parempoolseteleringkondadele, kes oma tegewuseS rohkem wa-bu lasi tahtsid. Nende poolt leiti isegi, et dek-laratswoni üldse tarwis ei ole, kuna Riigikoguwalitsus walinud ja seega oma otsuse jubaannlid.

9iüi'sd leitakse .arp, et deklaratsioon üksWaga tähtis ia tattvilik asi on. kus kõik kopsujct maksa wvid kirjeldatud, jfl Pealegi WZgapeenelt pearoad olema. Selle nõudmisega eitule tunaeile ja eile üksi põllumeestekogud,waid- ?a sotüaalden^okraadid. K. Aft unus»-jab aga kõiae .peaH onia tüfvrm nõudmised,mis palju üieiildsemad jv isegi 'ülikud olnud.MuDa fönc-lcfe üks nende nõudmistest, et Eestiriik sarnaseid walislepinguid .tegema ei pea'k.s,mis kahjulikud on. Just kui o!e?s> mõni wa-litsus oma deklaratsioonis öelnud, ei sarnaseidlehingmd tegema peab!

Kui teiRe rühmade esitajate kSned weeloma hariliku arusaamise ja- talitamise piiride»liikusid, siis oli M rühm, põllumeestekogud,omale uue osa wakmud. Walitsuse beklavatswo-n\ arutamine a!i öieti nende waStakrwna ede-

waks paraadiks. Need inimesed, kes. äärmistelepahempoolsetele alati ette on heitnud, et sealt-poolt palju kõneldakse, aega raisatakse ja tar-wilikku tööd ei tehta, saadawad nüüid ühel öh°tui terwelt kolm moest wälja, kuna paar-kolmweel nimekirjas ootasid, et pikemalt sõna wõt-ta ja järele jäänud lühema aja tõttu isegi ösi«mesel tõrval sõna ei tarwita. et pärast pikemaltesineoa. Ja eelmisel koosolekul tehti põllumees-te kogude poolt, wistis-ti kommunistide ja wa-nasti iseseiÄvate sotsialistide eeskuju füdani-eskandes, lisaks isegi wäikest tööta kistust.

Hamvatud wõimutunne ja mesearmastuson iniimsed omia seniste waad-ete Peale sülga-ma ajanud. Tuldakse ja löhutaklse, Wiidewkseaega, kuigi eelarwe was-tuwõtmist ootab jamuidugi ju>ba weninud -on, selleks et näidata,— waadake meie toeme oposiitsi-ooni. Kui suurja uhkust ning imestust ärat-aw samm nmdepoolt, kes ennast Eesti rahuliku ja meeleliselttüseda maamehe esitajaks peawad!

Wljamaal näeme harilikult, et endin-epoaminister oma walitsusogia lahkudes miöndanädalat poliitikat kõvwalt waabab ja alles siislõhkuma pistab. Meie Riigiwanemat on agajust paremalt Poolt püütud sarnases kõrgusespaista lasta, et tal isegi raske olewat ra^sr-aesi-tuses üles astuda ja kõneleda ning walitsusepoliitikat kaitsta.

K. Päts walis nüüd omale teise tee. Tuna-eile oli ta juba kõnetoolis. Eestkätt mitte sel-leks, et walitsust näpistada, waid et ennastkaitsta, õigustada seda, mis tema poolt tehtud,heaks kiidetud. Nende ridade' kivjiitaj-a on K.Pätsi kõnesid alati huwiga kuu'lanud, sest wa-nal tegelasel oli alati midagi ütelda. Tema tu-naeilne wäljaastumine sundis isegi J. Tõnis*soni juhataja toolis pea tagasi wiskama ja ik-ka jälle naeratama. K. Pätsis' ei kõnelenud tu-naeile riigimees, kes vahwa ja maa wajadmihindab, waid wäiklane, haawatud enesearmas-tus.

See tillukene iseloomu joon, mis mõnelinimesel wä<p areneb, wõib tihti peale pisteteteiste wastu ka ootamata weidrusi esile tuua.K. Pätsil ei saa olla head meelt uue walitsusewastu, ta peab naabreid otsima, kes tema poo-lehoidjate perega koos uut walitsust dr. Ake-liga eesotsas sarjaks. Seks hõõru la kse wähesotsialistide prille. K. Päts on just tunaeileägedam töösiuse arenemise kaitsja, wõib olla kasellepärast, el ta päew enne bärsekomitee esime-heks w-aliti.

Maa on unustatud, kohaoinanik olewatrewolutsiooni tõttu oma wõlgadcst lahti saa-nud, abi ja toetust, eriti laenu ei ootawat iasugugi nii suure suu^a, kõneles Päts. Asjatapüütakse talle seda pakkuda.

Kuhu on jäänud siis minewasügisesed hä-daldcrmised põllumeestekogude poolt weeupu-tuse, põllumehe vaske^olukorra üle, abi tarwi-duse, maaparanduse ja maakultuuri tõstmisenõue? Meie põllumehel ci olewat enam abitaiwisi. PühaS kirjaS sai Saulusest Paulus,põllumeestekogudes on need asjad segi läinud,Paulusest on uuesti Saulus saanud.

Inimesed lugesid weel eile lehtedest pike-malt teateida kuidas ja kuhu maaparanduselaenu anti. Tahtjaid on rohkem, kui anda

saab. Ja põllumeestekogude meestel tarwis ei pecrks olema, on teisi maaharijaid sada-sid, kes seda ootawad. Usun aga, et ka needpõllumehed, kes togude watimislei koos läksid,nüüd imestades K. Pätsi sõnu kuu-lewad, kui hea ja armaS mil ol-la on ja nad midagi enam ei tav-wita. Asjata ei oleks ka mõne sõnaga selle töös-tuse toetamise juures peatada. Omal ajal, kuiAseri asi tolmu sünnitas seletati selleaegsetewalitsejate poolt, et Aseri uued peremehed onraha toonud wäljamaalt, millega ettewõde käi-ma läheb ja sajad perekonnad tööd saawad.Siis arwati, et kõige paremat majandnspolii-tikat on aetud, et K. Jpsberg ja G. Westelhästi on talitanud.

Mis kuuleme aga nüüd? Paar paewa ta»gasi teatawad lehed, et Aseri wabrik seisma ja1600 inimest tööta jääwad. Siin on siis seemajanduspoliitika, mille kohta kohaline Saksaleht Aseri asjus „Schiebung" ütles.

Põllumeestekogude poolt heideti ette, etdeklaratsioon liiga üldine on. Wõtame siiswõrdlusoks mõned laused K. Pätsi walitsusedeklaratsioonest, et näha, mis seal on, nimeltneis küsimustes, kus üksikasjalised peensused,nagu popside küsimuses nad leiti, puuduwad.

Wõtame laused: „majandusliku elu alusekstahab walitsus kokkuyoidluse ja kawa.kindluseseada", „hariduse töö, miS sihitud selle poole,et igaüks, kel loomulikud waimuanded luba-wad, woiks algkoolist cpladest ülikoolini edasi'jõuda, tahab oma täieS ulatuses lõpule wiia."

Kas saab üleüldisemaid lauseid weel olla,'kui need K. Pätsi deklaratsioonis? Juhtub aga,jumal hoidku, dr. Akeli deklaratsioonis mõnisarnane, siis on tuli takus. Olgu mis on, kuidor. Ake! ei jutlusta deklaratsioonis küll paljusellest kokkuhoidlusest, kuid on hakanud ilmapikka juttu ajamata asjast kinni. Kaubandus-töüKtusministri koht on tema poolt kaotatud,üls minister oma kuludega on riigis wähe?n.

&eid etteheiteid põllumeestekogude pooltkuulates ei saanud isegi elatanud Ä!, Martnakõnetoolist ütlnnata jätta, et kui dr. Akeli dek-laratsiooni kohta midagi eite heita saab, siis fe»da sama õigelt juft K. Pätsi walitsuse töökawakohta ütelda wmb.

Wõib ju poliitikat teha, avwustada, kahjutun!^», et ohjad oma peos ei ole. haawatudla, kuid weidi läilaks läheb, kui teiste suust se-da maha lüüakse, mis omale heameelega mait>

seb. A.«.

PõNumaZandusUse Uarlduse tõusPaarikümne aasta pärast umbes 100 põllutöökooli Eestis

tegutsemas?Põllumajandusliku hariduse alal on meil tuse, fmnuti 7a Petserimaa Kahkwal pikema-

senwiani wähe ära tehtud. Räägitakse küll, et ajalised põllutöökursused.Eesti peaasjalikult põlli^ajanduse maa on, Puuduwad praegu põllutöökoolid täieStikuid korraliku pollumajanduie^handuiega pol- Walga- ja Petserimaal- Harjumaal on olomaZlumeh: on meü ometi wahe, tott ütelda, n ole ainult tütarlaste põllutöö- ja majapidamise-lemm ta juurem-at tungi margata olnud põllu-lõökoolidcsse, selle asemel on >aga >läis kiilutud Kõige rohkem haritud põllmmhl, nagu,g°>ogu!ed >ilt>haridusttkud koolid, mis antul, andmed l°stw°d järflbabo, leidub roift pära-poolmtclligcntiet pr-ktanaat, walm.Aawad. [ažte hulgas, sch põllutöökoolid- ,pila,lest «.

WUmafel ajal on siiski rõõmustawat pvö- suurem protsent just Pärnumaalt pärit. Sel-ret põllumajandusliku hariduse lewinemises lele jär-^newad Wiljandi-, Tartu- ja Wõru-märgata. Põllutööministeeriumi poolt kogu- maa. Kolmanda' kohal on Läänemaa, kustud andmed annawad lelleks kujuka pildi, teatawasti kaks põllutöökooli — üks Wigala1919/20. õpeaastal oli õpilasi keskpõllutöö ka- ja teine Rootsi wähemusrahwuse jaoks Pürksihe- sa üheklaHfistes põllutöö- ja erikoolides— mõisas asumad. Petseri>maalt pärit ei ole õpi-286, järgm-rsel aastal 376. 19*2^1 /2<2 õpe aas- laste ke-gmummast ühtegi protsenti, Wal^tal on õpilaste arw juba suurenenud 386 pea- maalt kõigist umbes 2 protsenti.h, min^wal aastal oli põlludöö- ja erikoolides Põllutööministeeriumi eesmärk on, et tule-437 õpilast ning käesolewal õpeaaAal leiame wikus põllumajandu^ist haridust omaks igajuba samades õpeasutusies 502 õpilast. talu peremees ja perenaine. Selleks oleks tar-

Kahes keslpõllutcökoolis on 130 õpilast, 1^' f;''ca põlluLöökoolide wõlguga kaetudkuues kaheNassiliseS põllmõökooliz - I9Z ?vaN°n»te °.uw°!- poolt °n U «xrfiasa kolmes llbeklaSsilffes — 69 õpilast!õfžole> . p°klu.ookool>de kawa, milles umbeswal aaR-l. Tarwidus uute põllutöökoolide ja- 200 kool, on ette ua!,md^ sellest worgu t loo.reie on wZga tar, sellest sa«w°d aru isegi «. 'gr®» ««•)#• ««be- *■><<«••halikud -m-walilsÄd. W-rgu n.mest.k ftnnuatafie ffiMK7 1 ' wasti, :i'ba lühemal QfCi ning suwel Ml na-Põllutöömimsteerium kawatscb wõimalus-' latse :av'ekord, missugust^ kohtades lõigete prele igal aastal wähcmalt 2—3 uut põl- p^^ awatakse, põüutööministeeriumilutöökooli awada. Sealjuures sÄnnitab aga poolt kind'a!'s!raskusi peaasjalikult õpetajate puudus, sest põl- $t 2(V-S5 aasta jooksul m<nl umbes 100lumajanduslise haridusega isikuid on raske lei- põllutöö:5oli wõiw-ad juurde tekkida, ei oleda ka õpetajate kohtadele. mingisugune unistus ega utoopia. Nii asutas

Minewal sügisel läks korda awada Wana- muuseas Norramaa omale 20 aasta jooksul 60Wõidus, Viljandimaal, põllutöökooli, jaanua- majapidamise ja 60 põllu:õötoo!i, seega u-m-ri kuul käesolewal aasta! awati Sakus tütar- bes samasuguse wõrgu kui meil kawcvtsusel on.laste põllu-tõlö- ha majapidamisekool ning tule- Ka Daani^ sa Soomes on kumbagis üle paawa! sügisel saab loodetaroasti Helme kihelkond risaja põll.^oülooü, mis aastakümnete jooksuWalgamaal omale põllumajanduslike õpeasu-- tekkinud.

\I' <

Uuö leping L>2. sprtllil kirjutatpUcfteeb* kasuta

3* apr. Hrfutetl alla Rii«tamtte leping. Eesli pooltlouel Esaman, Läti pooltLepiaa sZsad koos 8 peatüimeie kodanikkudele 22 piiiit|lätlastele 12 piiritesd. T<mvtrites on tvõrdne. TeedIguS o« mSlemate riikide kod<wad 17 kilomeetri laiusesbas. Piirist wõib üle käia iläärsetele etaaittudete aittaffcftmmiStnjse^. Tollwiäüruse!seks. Kui piiriäärne elanik Ifalakauba «eol, kaotab temalõigused. MSlemate riikidelepingu kinnitama ja see asiaprili. Läti walikus katvasmtada 4. aprillil.

^datly News"sõidab @ej

^Dail^ News" pearedaktln^il päewtl Riiga, et tutwu^duSlise eluga. Teda saadakasjanduse redaktor. Riiastwood Eestisse.

Eesti õpetajaidAmeerirasse fülEeSti saadi? Ameerikas.

taS Tallinna õpetajate seltsilõpetajate organisatsioon (Treation Assocratian), tahab kkursioonile abikS oua ja näek^riiklise õpetajate konwerentsisshinAkoniS 29. juunist kunitakse, kuS kawatsusel on lunejäte liitu. Hr. Piip loodabridusosakonnas selgusele jõiloota waStutulekute ja kergesarwab, et eriti roosilisi wä!j^

LaTsamaale toisaatmin,

Laew aisub tänalVabariigi walitsuse pool!

marka Punase Ristile toidsSaksamaale abiandmises,osteti kokku wõid, sea pekkjhommikul sõidab laew toi!poole teele.

Judenitshi PallAmeerika?e

Hooveri salajan^Retv-Vorgist teatatakie:

Haania, mida.demokraadidriiklaste wastu valjastus:eglikka laiemaks. ^Senati uurisüüdistas 1. apr. end.agent kapten Scaife Ameeri^olla praeguse kaubandusmiilusdiktaatori Hooveri käsul-lari, mis nälgiwatele weikõrwale toimetanud jawalgetele wägedele Arhan^Laewasõiduameti laew wVenemaale ja annud nad l\üle.

Piiskop astubGw.-Luteri usu piiskop i"

nt poissmees, astub lähemalkopi pruut on prl. Kuljus,Kunas lõpeb eel,

mine''Zkawatsetakse Lih<

Eelatwe arutamise kiuRiigikogu eftmche juures ^enamus rühmade esita jaiestlRiigikogus Lihvwõtte pübakwõeiud olema. Et seda käotarwiduse kõrval tulewal nä^km päewas.

Kellel on

liii|i»9l |wälja kõikide ,1

logejate waheL kes ajmait kuueks kuuk

UiIga ratas kümmet

Tellige kohe ,TallimUe hind post««alt 200 marka. — T«

«astu kõik post

giwpflnwtf, S. opetltti. Nr. Sv.

mmmS. Karta SSn. 3, könatr. 17-93.

^nowitab omast lad ust wõistlemata odawate^ nk^^dega walmiS üliriideid, meesterahwauutondi za palituid ning naiSterahwa mant-

lid ja wchmaluubi.TSS k»r»slit j« ttaitfetifai,

DZetakse ka tollimist walmiSriieke peale wastu.9lü[i«uU i* h»ub«ka«p, ai» gros— »« (laiali.

K-U. „OSA"Estonia ai! Kaup!, nr. 11

soowitab suures walikus palitu-,ülikonna-, kostüümi-, mantli,ja kleidiriiet ning kõiksugu

muud kewade riidekaupa.Et kaup weel endise tolliga ladus,siis hinnad endiselt wõistlema-

ta odawad.Müük en-gros ja en-detalL

(

d

Jt OSlOlliti. Tartu mnt. 3 (all ktldrli).

Soowltan suures walikus Igasugu Inglissonimütse, kaabusid, hfttd kalewlmütse jne.Töö hea ja maitserikas. Hinnad kõige oda-varnad. Austusega J. P2RT.

fõ tarne iaufeb: „majcmduÄiku elu aluseks>hab walitsuS kokkuhoibluse ja kawakindluseida", „hariduse töö, miS sihitud selle poole,ta<rii5s, kel loomulikud waimuonded luba-

Kd, wõi ts algkoolist slatest ülikoolini edasi'lda, tahab oma täieS ulatuses lõpule wiia."Kas saab üleüldisemaid lauseid weel olla,'need K. Pätsi deklaratsioonid? Juhtub aga,

nai hoidku, dr. ?lkeli deklaratsioonis mõnifnane, siis on tuli takus. Olgu mis on, kuid

Äkel ei jutlusta deklaratsioonis kM paljusest kokkuhoidlusest, kuid on hakanud ilina?

kka tuttu ajamata as-jast kinni. Kaubandus-)pcn^ininntri koht on tema pooli kaotatud,"

mimster oma kuludega on riigis wähenu5üeid etteheiteid põllumeestekogude - poolt

llates- ei saanuid isegi elatanud M. Martna iletoolist ml emata jätta, et kui dr. Ale li dek-trarfiooni kohta midagi erte heita saab. fK6-fivI sama õigelt just K. Pätsi walitsuse töõkawa^ta ütelda wõib.Wõib ju poliitikat teha, avwuStada, kahju

ida. et ohjad oma peos ei ole. haawatud d»fuitv weidi läilaks läheb, kui teiste suust se-

swaha lüüaLsy, mis omale heameelega 'mait-X. 9L

v

! \

e dariduse tõus100 põllutöökooli Eestis

las?s-ümuti 7a Petserimaa Kahkwal pikema-

Iliied põllutöökursused.i^uuduwad praegu põllutöökoolid täieSti «ilqa- ja Petserimaal; Harjumaal on olvmaS 9lutt tütarlaste põllutöö- ja majapidamise- *

|5v5:ge^ rohkem haritud põllmniehi, naguMcd lasewad järeldada, leidub wist pärn-te hulgas, sest põllutLökoolide õpilastest ottrem protsent just Pärnumaalt pärit. Sel-

jör^nemad Wiljandi-, Tartu- ja Wõru.Kolmanda" kohal on Läänemaa, kuS

|aror?-?t: 5aks põllutöökooli — üks Wigalalp Rootsi wähemusrahwuse jaoks Pürksi»c§ kurnad. P?tseri>maalt pärit ci ole õpi-' 5^?u'ummast ühtegi protsenti, Malga*[T: ! ft umbes 2 protsenti.^v'lu!õõministeeriumi eesmärk on, et tule-il rr'üumajaubu^;ist haridust omaks igaperemees ja perenaine. Selleks oleks tar-

"53 põllutöökoolide wõrguga kaetud'.'^wwate asutuste poolt on ka wäljac põllutöökoolide kawa, milles umbes

i on ette nähtud. Sellest wõrgust loo-* ->0—2õ aast-a jooksu! mnbes pool teoS-

-'>Zrgu nimestik kinnitatakse, arwam-. ba lähemal aj>al suwel m",'na-

-'kord, missugustes kohtades kõigelo.-id awatakse, põÜutvöm-imsteeriumirir :

f:r '---25 aasta jooksul m-eil umbes 100Itöõ:.-.?li wõimad juurd? tekkida, ei ole

unis-ws ega utoopia. 9?ii afuiaSteos Norramaa om>ale 20 aasta jooksul 60lp?dc^'se^ ja 60 põllu:c.ölooli, seega urn-»mc suguse wõrgu fui meil kawatsusel on.wcnr: ja Soomes on kumbagis üle paa

pol!. .öokooli, mis aastakümnete jooksulu^.

Uus leping Lätiga.3. aprillil kirjutati .alla Riiaspiirit«od« kasutamise leping.

2. apr. kirjutati alla RiiaS piiriteede kaku-tanttte leping. Eesti poolt andis allkirja to-toitel Esgman, Läti poolt — W. HolMan.Lepina seisab koos 8 peatükist. Läti awabmeie kodanikkudele 22 piiriteed, meie awamelätlastele 12 pitriteed. Teede pikkus kilo-mutrites on wõrdne. Teede tanvitamise õi-gus on mõlemate riikide kodanikkudel, kes ela-wad 17 kilouwetri laiuses piiriäärses maari-bas. Piirist wõib üle käia igal' kohal. Piiri-äärsetele elanikkudele antakse sellekohased isiku-ttmnistqseb» Toüimüärused jääwad endiseks. Kui piiriäärne elanik püütakse kinnisalakauba «eol, kaotab tema piirist ülekäimiseõigused. Mõlemate riikide walitfused peawadfeplngst kinnitama ja see astub ellu enne 12.aprilli. Läti tvalitsus kawatseh lepingut kin*nitada 4. aprillil.

,?daily News" pearedaktorsõidab Eesti.

^ „Dail^ News" pearedaktor Redwood jõuab«iil päewtl Riiga, et tutwuneda Läti majan-duSlise eluga. Teda saadab ,.D. N." raha-asjanduse redaktor. Riiast sõidab mr. Red-wood EeStisse.

Eesti õpetajaid oodatakseAmeerikasse külaskäigule.EeSti saadik Ameerikast, hr. A. Piip, tea»

täS Tallinna õpetaiade seltsile, et ühisriikideõpetajate organisatsioon (The National Ed-u-eation Assoctatian), tahab kawatsetawale eks-kursioonile abikS olla ja näeks ekskursiooni üle-rimise õpetajate konwerentsi puhul, mis Wa-shingtoniS 29. juunist kuni 5. iuulini ära pee-takse, kuS kawatiusel on luua üleilmlist õpeta-jäte liitu. Hr. Piip loodab sealse walitsuse |a*ridus-osakonnaS selgusele jõuda, kuüvõrd woiblaota waStutulekute ja kergenduste veale, kuidarwab, et eriti roosilist wäljawaateio ei ole.

Saksamaale toiduainetesaatmine.

Laew asub täna teele.Vabariigi walitsuse poolt määrati W0.000

marka Punase Ristile toiduainete saatmiseksSaksamaale abiatidmiseks. Toiduainetenaosteti kokku wõid, sea pekki ja tangu. Tänahommikul sõidab laew toiduainetega Stettinipoole teele.

J«de«itshi paljastusedAmeerika senatis.

Hooveri salajane abi.Rew-Dorgist teatatakse: Walimiste kam-

paama, mida. demokraadid walitsewate waba-riiklaste wastu paljastustega alustasid., lähebikka laiemaks. 'Senati uurimiskomisjoni eessüüdistas 1. apr. end. kohtudepartemanguagent kapten Scaife Ameerika abikomitoed, seeolla praegune kaubandusministri ja end. toit--lusdiktaatort Hooveri käsul ühe miljoni dol-kari, mis nälgiwatele wenelastele korjatud,kõrwale toimetanud ja admiraal Koltshakiwalgetele wägedele Arhangelskisse saatnud.Laewasõiduameti laew wiinud materjaalidWenemaale ja annud nad kindral Judenttshileüle.

Piiskop astub abiellu.Gw.-Luieri usu piiskop Jakob Kitkk, feä se-

ttt poissmees, astub lähemal aja5 abiellu. Püsi-kapi pruut an> prl. Kuljusi, Rokwerest pärit.Kunas lõpeb eelarwe aruta-

mine?Kawatsetakse LihawõttekS.

Eelarwe arutamise kuren-dcvmisekK -oli eikRiigikogu esiwehe juures, nõupidamine, kusenamus rühmade esitajatest arwas, et eelarweRiigikogus Lihawõtte pühadeks peaks wamuwõetud olema. Et seda kätte saada, psotatsetarwiduse korral tuTewal nädalal kaks koosolekut päsnxlA.

Wõlkuningas Gckzuhe pärandusHarju Pank—Elnpaul—Swenska flaktertbolaget.

Endised ävisöbrad kohtus.Hiljuti teatasime Uihidalt Harju panga ja A. Ein-

pauli wahettsest protsessist Tallinna-Haapsglu rahu-kogus, kus Harju pank A. Einpauli waStu 8.K82.VV0mk. suuruse nõudmisega esines, mille kohta kohus toltorral otsuse tegemise edasi lükkas eht küll A. Ein-pauli wolinik vann. Mv. Peet oma wolitaja waran-dust eelkitidlustusest wabastada palus.

Rüüd, mil jäüe lähematel pLewadel Harju paagaja A. Sinpmrli protsess Tallinna-HaapsaLu rahuiv-gus arutusele tuleb, pole humituseta protsessi tekki-mise lugu jälgida.

Kohaliku piimaäri omanif A. Einpaul müüs siinJ. Schultzs-le, kui Rootsi firma Slakteriaktiebolagetiesitajale wõid alates läinud aasta kewadeft. Ostttudwõi tasus J. Schultze harilikult kohe peale kaubakätte saamist.

Augusti kuul tulid oga ettf juhtumised, et A.Sinpaul sai J. Schultze käest maksu katmiseks pangatshekid, mis mitme päava peale ette wälja kirjuta»tud. A. Einpaul uende tsheMde järele raha ei saa-nud, tal tuli mitmed päowad oodata, nii et sarnanekord, kuS kaup oli edasi antud ja r«cha selle eest ei saa-dud, J. Schul tze korralikkuse üle kahtlus ttckkis.

Et J. Schultze kõigi operatsioonide toimetamist,selle hulgas ka wõi saatmist Harju panga kaudu ja kaarwete õiendamine selle paaga kaudu sündis, siisteatas A. Einpaul augustikuu keflpaigas, kus jällematslKvidoitus all, Harju pangale, et tema wõid J.Schnltzele enam ei anna, sarnastel tingimistel, kuskauba eest rahasaamine kindlustatud ei ole.

Sellepeale vaatamata olid aga mõlemad pooled,nii Harju pan? kui ka A. Einpaul, wSifaadetuseftRootsi huwitatud; — esimene sellest seisukohast, ettemal nende operatsioonide kaudu alaline wäliswa-luuta juurdenwol wõrdlemisi odawama hinnaga sün-dis ja seega wadmta müügi wahe suurt sissetulekutandis, teiöte panga poolt toimetatud operatsioonidekonoal.

Et ka A. Einpaul hmvitatud oli wõi müügi jat-kamises, kuid selleks teistsuguseid tingimisi nõudis jasamuti Harju pank sellele kiusatusele wastu ei suutnudpanna, siis leidsid nad Wse tee ovatsioonide jätka-miseks.

Selle järele pidi A. Einpaul andma wõi Harju'panga kätte ühes wastmoate waljaweo dokumenti-dega, kuna Harju pank omakorda selle wastu wõikindlustuseks A. Einpaulile wastawaid rahasammepidi andma juba wõi maksmise arwel. Sealjuureswõis Harju pauk wõid edasi anda J. Schnltzele ehktema wolitajale ainult inkasso korras, s. 0. J. Schultzeehk tema wolitaja pidid konosemendi kättesaamiselwõi hinna sula rahas wälja maksma.

Sel tingimisel andis A. Einpaul augustikuu tei-sel poolel Harju panga kätte 2 partiid wõid umbes11.VVV.VVV marga wäärtuses. Selle wõi ja konose-mendid saatis Harju pank J. Schultze wolitajaleSlakteriaktiebolagetile mitte Rootsi panga kaudu,kuidas see harilikus inkasso korras oleks pidanudsündima, waid otse firmale, ettepanekuga raha Rootsi

Kellel on õnne?

lüpnal lKttawälja kõikide ,Ronga"

lugejate waheL kes ajakirja wäha-iks telüwadmait kuueks kuuks

WWjchMI.Iga ratas kümmetuhat wäärt.

Tellige kohe „Ronkaa.Tellimise hind postka 6-ks kuuks«nult 200 marka. — Tellimisi wõtawad

wastu kõik postkontorid.

Noorte Punase Risti esitajaTallinnas.

Kesknädalal jõudis Tallinna r^hw-uswahe-lise- Noorte Punase Risti liiga esitaja preiliS p e n z e r. Ta on liiga poolt selle esitajaksmääratud Austria, Poola, Leedu, Läti jaEesti riikidesse. Wiim«sel ringreisil wiibista 5 nädalat Warssawis tutwunemiseks seal-sete noorte punase risti liikumisega.

Tallinnas wiibides käis preili Spenzer 211.linna algikoo'!is Raua tän., rmlkoolis ja tütar-laste kommertskoolis, tutwunedes meie kooli-Aes asuwate noorte punase risti ovganisatsioo-nide osakondade lööga. Esiwja jäi igal pooloma ulewaatega täielikult rahule. Seekovd olireis ainult tutwunemiseks ja wäikseks rewis-joniks, sest juba eAe sõitis preili Spenzer edasiKownosse, kuhu ta ka ainult lühikeseks ajaksjääb, sest lähemal ajal peab ta Pariisis liigaÜldkoosolekul olenm.

Suwel ehk sügisel tuleb preili Spenzer pi-temaks ajaks Eestisse.

Mopri toetus wangistatudkommunistidele.

Rahwuswaheline ühingu rewoliuiionääri-de toetamiseks (Mopr) keskkomitee poolt on„Jswestija" teatel 26. märtsil wäljamaalwangisistuwate kommunistide toetamiseksmääratud 25.225 dollarit. Sellest läheb Saksamaale — lO.OOft boff., Bulgaariasse 8.000,Itaaliasse — 3.000, Poola — 4.000, Läti —150 ja Eestisse — 75 dollarit.

Weel kolm rkl. antaksewälja.

Riigikogu koosseisu komisjon eruta# eilerkl. O. Sepre, A. Wilmeri jv P. Mihkelsoniwahi alla jätmise küsimust, kohutministeeriu-mi ettepanekul. Otsustadi. kõikide -kolme wan-lj istust seaduslikuks tunnistada ja neid wahialla jätta lubada.Läbikäimine Wenega märtsis.

Möödunud märtsikuul on Ncrrwa kauduläbikäimine Wenemaaga püsinud peaaegu en-disel alusel.

WeneSse on läinud:82 rongi 123 tvcrguni kodumaa kaubaga

(ajalehe- ja trükipaber), 107 mitmesugusetransiitkaubaga laaditud wagumga ja plat-wormiga. 1198 tühja kaubawagunit ja plat-wormi, 93 tühja tsisterni, 4 Eestis parandatud wedurit, 96 postpakki Narwast, 27 kottipostpakkidega siseriigist, 427 kotti postisaade-tistega, 7 kullerit ja 168 reisnat.

Sama aja jooksul ontulnud Eestisse:

78 rongi 1349 mitmesuguse kaubaga laa-ditud waguni ja platwormiga, 110 laaditudtsisterni, 28 tühja kaubawagunit, 672 post-pakil, 196 kotti postisaadetistega, 10 kullerit,35 op leeritud Ees^ti kodanikku ja 185 reisijat.

üldse on käesolewa aasta kolme kuu jook-sul Eestisse tulnud 3628 wagunit kaupa ja160 laaditud tsisterni; läinud Wenesse: 668wagunit transiitkaupa^ ja 214 wagunit kodu-

maa kaupa. —nd.

Ka täna on wõimalik weel „Waba Maad" 1. apr.Peale tellida. Ilmunud numbrid saadetakse tagant järele.„Waba Maa" maksab Postiga ainult 75 marka kuus.

„ESmaSpäe»sa" järgmttÄnumbris htckkaS ilmuma ülihu-tmtom pmttmw

panka sisse maksta. Slakteriaktiebolaget ei maksnudwastawaid rahasumme mitte panka ja seega jäidHarju panga riisikole need ^Hasmumad panga ette-waatamata toim^uswilsi tagajärje.

Peale selle esines Harju pank Rootsi kohtus Slak»teriaktieüolageti wastu k^he nõudmisega V.VVV nael»sterlingi ja 100.000 Rootsi krooni suuruses. St protsess vettima näis, ja et Harju pank A. Einpaulileselle kauba wastu kokkuleppe aluse! raha wälja an-nlkd ja seda oma ettowaatamatuse tõttu Kootsist kätteei saanud ja selle läbi A. Einpaulile wäljaantudsummat katta ei saanud, siis esines Harju pank Tal-linna-Haapsalu rahukogus nõudmisega A. SinpauliwaStu, wiimasele wäljaantud rahasummade tagasi-nõudmisega, ilma et ta A. Einpaulile pandiks antudkuupa tagasi oleks wöinud anda chk selle eest saadudekwiwslendiga N. Sinpauli ettesaadud rahaaaoetkatta sellepeale waatamata, et Harju pank unchepealesimese ja teise wõisaadetuse arwel Rootsi firmalt15V.VV0 krooni sai, millest A. Ewpauli arwele awuilt2.000.000 mk. kanti ja umbes S ja pool miljoni markapõllumeeste keskühisus „Vstoouiale" maksett, wiimas,poolt maksmise puhul saadetama wõi «moel. *(SS»toonia" wõisaadewS sündis ühel ajal «. Sinpauliteise partii saatmisega.Harju panga efitaja seletused Rootsi

ja Tallinna kohtutes.«Sja arutamisel Rootsi kohtus seletas Harju panga

wolinik, et tema wolitaja on Rootsi firmale saadetudwõi J. Schultzett ostnud. Hiljem parandati seda sele-tust ses mõttes, et wõi olnud J. Schultze arwe Nud-lustuseks Harju pangas pandiks. See tähendab, etwõi, mis Harju pangas J. Schultze «imel pandiksolnud, sai Harju pank kätte A. Sinpauli käest 18. ja22. augustil, kuna J. Schultze juba 1S, augustil Tallinnast lõpulikult ära leudaS.

Rootsi firma wolinik püüdnud Rootsi kchtus tõeS-tada, et Harju pank saadetud wvi omanik ega pandi-pidaja pole olnud, waid J. Schultze kaubasaatja-ev-pediiter.

Tallinna-Haapsalu rahukogus aga, A. EinpanVwastases protsessis, püüdis Harju Panga wolwik sa-made dokumentide põhjal, milledega tema waStanepool Rootsi kohtus esines, tõe»t«cka^ et Harju Paakainult J. Schultze ekspediitor olnnd ja A. Swpaukwõi Harju Panga, kui J. Schultze ekspediitori, kätte,annud ja mitte kindlustusena Harju Pangast saadudraha wastu.

Teatamast! annab pank laenusid ainult kindlus-tuste wastu, milleks siin wõi oli.

Samuti näitas Harju Panga wolinik, nagu olekspauga juhatus pidanud eelpooltiihendawd A. .Ein-pauli ettepanekut, wõid edasi anda, ainult inkassokorras, omas täies koosseisus otsustama, seletades,et üksikute direktoritega selle üle lMräiRmine janende kaudu pangale ülesande andmine pangale ko-hustaw ei olla.

Nii lühidalt „wõikunmg^ Schulze päranduse ku-gu, mis nüüd kohtult lahendamist ootab.

mis käsitab tuntud tõsilugu me-^iröörolist parun Ungsrist uutel,j^nini aumldiMMta andmetel.

„ESmaSMw" on ainukepiltidega nädatleht Eestis, miSilmub Ae 60.000 eksemplaaris.

Uus Prantsuse rahaministersenaator Francois Marsal.

Jälle rongiõnnetus kitsa-rõöpalisel.

Segarong rööbastest kraamijooksnud. Üks reisija Vigastatud.

M ole weÄ ununenud kaks Viimast rongi-Lnnewst, miS läinud laupäewa öösel titsaröõ-polisel juhtusid, tui sealt jltba uus sõnum rongiõnnetuse «tohta tuleb. Nimelt jooksis sega-roim, mis üleeile õhwl kell kolnuoeerand 8'Tallinnast Pärnu poole sõitis, eile hommikulkella kolmweoranb 9 ajal Woltweti ja Kilingi-Kõmme jaamade nmhel 203 klm. peal neljakauba- ja kolme kltffswaguniga rööbastelt wA-ja. Ms PazkbMvagun sai risti teol ja ühe ot-saga kramvi, nina webur m kolm reisijate wagunit kraswi fll,t t f ^ D. Õnnetuse läbisai reisijal AuMt d jalaluu murtud, ningwiimane toimetas ku ! f c-, l::3 tenMe esi-

mest arstiabi antl on pealeSopsi meel mõr^d rn ad wigaswfisaanud, kuid rsxibe kohra " !'dWad seniniteated. Weduri ega rongi moeswlmaga õnne»tust ei juhtunud. ArWatankasti olnud rongiIkraewiminew põhjuseks mädanenud liipridakud, mis rongi raskuse all tolku Vajusid.Õnnetuse kohale saadeti MZisaküZast abirongwälja. Et tee 120 meetri pikluM purustatud,vn rongide liikumine tMstatud:

Poola lehe aprillinali.„Kurjer PoraMy" 1. aprillil kirjutab:Wiimasel silmapilgul oleme teada saanud,

et kokkuhoidmise mõttes on ministrite iwirkogu^'otsustanud wä liiann\iMeeri trrnit ära tvotada.See vtsus on tehtud ühel häälel peale seda, kuirahaminiAber seletuse andis, kui palju wMA-ministerimn riigile maksma läheb ja kui wä-lisminister seletuse andis, kui palju wälismi-niSter riigile kasu toob.

Ncvgu tieifest ustawast allikast kuuleme, onselliel asjasl peale kokkuhoidmise weel suur p»uitiline tähtsus. Nimelt Macdonaldi wahe-mshe poliitika suhtes teeb ta suure sa-mmu Ei>roopa rahu alalhoidmiseks ja jõuab isegi Jng«lismaast ette, sest Inglismaa likwidseris omaesituse Swlgapuui fa areJ^ lima Poola Wierz-bowa tänawal seda teeb (Poola walisminis-teeriumi asupaik Warss-awis)." Poile mingisu-gust kahtlust, (©t kui teised riigid Poola- eesiku-

^ ju järele teewad. siiZ maailma rahu kindluA' ta.tud on. Wi ima sel erapooletul uurimisel on

selgunud, et mitte ainult wiimaste sõdade, waid.tertve XIX aastasaja sõdade lahtipichkclmises'on wälismini-steeriumide märgukirjade läbi et-te teatatud.

. Siit ka seadus-: kui rahu tahad^, kaota ärawäilisininiAtoerium.

„Wsbü ^uao paewalehtede fclakel esiMvssl tv % xl ajiktrianöuies.

Kaheksa kuu jooksul 11.000 uut luge-i«! juurde tulnud.

Mitte pabtrirohws, waid lehestsu on„Waba SSlaa" aluZyõhi.

.s a b « ®t t «• BnepÄemol, 8» aprillil. Nr. 80.

Miigikoqu.

Deklaratsiooni waleiused.Barnldaseit head ja odavad oi H-S- JKTOBU" ned ptberuiM *

Reljapäewase koosoleku lõpp. 'J. Jans (s.-d.). Deklaratsioonil ei ole

Positi iwset sisu, ta ei ole muud, kui lubadusedühele ja teisele ühiskondtisele grupile, ilmakrediidi -allika näitamata. Niisugune krediidipoliitika peab katastroofile wiima.

A. Iürman (p.-kogu). Põllumajanduson Eestis suuremaks ja tähtsamaks majandus-liseks teguriks. Laenupoliitika juhtimine põl-lumajandusse on ivaga ilus lause, kuid nii-wõrd üldiselt öeldud, et laenuandmise wiistäiesti lahtiseks^ ^ääb. Harilikud welsli-laenud ei ole põllumehele wastuwõetawad,nõuame maapanka. Seemnewilja puudus onsuurem, >kui 'seda esialgul arwati. Walitsebpõllumajanduslik kriis, aga positiiwne külgdeklaratsioonis puudub. (E. Tiks: kas ware-malt on olnud? E. Webermann: Kas teiedeklaratsioonis oli?) Põllumees peab ostmakallist seemnewilja, makstes 400—500 markapuudast. (J. Kukk: Wene seeme on odawam.)Wenemaa seemet ei jul^e kõik tarwitada.^Naer. Hüüded: punane seeme!) Tähendab,seeme matsab 500 mk. puud. (L. Johanson:kas deklarat-ioon peaks seletama, miKsngustseemet osta?) Kui nüüd sügisel hea lõikustuleks ja wiljahnmad langemad, kuidas siispõllumehed suudawad seemnewilja laenu äratasuda? Kuidas uus walitsus- mõtleb põl-lumajandusiisi küsimust lahendada, ei selaudeklaratsioonist.

R. Penno (asun.): Tulewik näitab,kui palju walitsus asunikkude nõudeid täidabza palju wäärib tema seda usaldust, mis meietemale annud.

E. W e b e r m a n (rahw. wab.): Eelminewalitsus läks ära jonni pärast, kui Riigikogumõne selle partei mehe tegewust otsustas' selgi-tada. Eelmise walitsuse aitaw käsi oli nähaAseri aktsiates, Wcne-Balti aktsiates ja pal-judes teistes (M. Laarman: Ja Scheeli pan-ga asjas?). Loodame, et ükskord kuulete kaEcheeli Pangast rohkem, seal on palju asju,miS huwicawad. Meie ei arwusta deklaratsiooni, sest uute meeste nimed räägiwad meileteist, kui augustikuu meeste nimed.

E. Luts (ühine wäerind) weerib paberilt üldise müra saatel midagi õige waewaselt,mis lõpeb kokkuwõttega: töörahwa olukordaei paranda mingisugune kodanline walitsus,olgu ta Pätsu ehk Akeli walitsus.

J. Laidoner ^p.-kogu). Sõjawäeümberkorraldamine on igal uuel walitsusellööksõnaks, deklaratsiooni aplauseks saanud.See alaline ümberkorraldamine wõib muutasõjawäe halwemaks. Deklaratsiooni kokku luh-zata ühest küljest, et wähendada kulusid ja sõ-jaiväe teenistuse aega tting teisest küljest, etsõjaw^i siiski sä"b teguwoimsaks, seda minaette kujutada ei saa.

J. Piiskar (ises.). Käesolew deklarat-Iioon on eelmisega wõrreldes äärmiselt kokkuurutud, kahwatu, ainult üldjoontes. Imes-ama peab, et temas ühtki sõna ei leidu mak-

supsliitika kohta. Kas walitsus senise maksu-poliitika arenemise õigeks tunnistab?

Koosolek lõppes kell lA 11.Koosolek 4. aprillil kl. 5 p. l.

J. P i i s k a r (ises.) jätkab oma eelmiselkoosolekul pooleli jäänud kõnet. Popsnik-kude küsimuse lahendus uudismaale asetamiseteel ei ole otstarbekohane. Kirikule, kui eraorganisatsioonile riigist lahutuse järele, eipeaks n'gad andma, kas wõi normaaltalufuin-ujcsl: (E. Webermann: see ei ole maa-andmine/ loarb maa jätmine!). Maa on kõikwõõrandatud, sellega ei saa jätmisest juttugiolla, wcnd andmisest. Maa mingu sellele, kesteda harib. Uue walitsuse usutunnistus eikassata usku temasse, waid meie oleme pet-tunud.

K. E i n b u n d (p.-kogu). Walitsuse dek-laratuoonil ei ole meie juures seda põhipane-wat tähtsust, mis teistes parlamentides, sest

meil kutsutakse walitsus ametisse parlamendienese poolt. Meil on walitsuse deklaratsioonwaatemängu esimene osa, mis wöimaluse an»nab walitsuse arwustamiseks. Uus walitsustahab tugeneda roh!em padempools-e enamusepeale (M. Martna: weel rohtem, kui teie?Naer.) Agik töökawas ei leia midagi sellelewastawat. Wõtame kas wõi popsnikkude tü-simuje. (L. Johanson: kas see ka teile waluteeb?) Ja, ka see. Eelmise walitsuse della»ratsioonis oli see küsimus märksa radikaalse-malt lahendatud. (Hüüe pahemalt: ainultpaberil). Suurem oja küsimusi on deklarat-sioonis puudutatud üldlauseies ja kalaas>jait-dus, hr. Weeberman, puudub täiesti. (Naer.)Olles walitsujes, tuleb tema liigete! loobudaaktiiwsest ärilisest tegewusest. (A. Kütt: miksteie seda enne ei nõudnud?). Eelmise walitsuse deklaratsioonis oli punkt, mis seda nõu»ms (wahelehüüe: a^a ei täidetud!), praegunewalitsus pole tarwiliku leidnud seda omadeklaratsiooni üldse üles wõlta. Enne jõu<usaadud kulla, kaks milj. marka, on walitsusterwenisti uue walitsuse käsutada jätnud, meieloodame, et ka uus walitsus teda ei darwita(ägedad wahelehüüded. J. Piiskar: kuhu teeelmised miljonid panite?). Endine walitsuson Eesti marga kindlana uuele walitsusele üleannud ja loodab, et uus walitsus.marka lan-aeda ei lase. Tahaksime teada, mis uus wa-litsus kullafondiga ette wõtta mõtleb ja loo-dame, et kui see walitsuse saladus ei ole, siishr. dr. ATel m^ile seda ütleb. Tollitariifidemuutmine sündis ka warem ikka alles siis, kuiwalitsus küsimuse kohta enne seisukoha wõt-nud. Uuest deklaratsioonist ei selgu aga sedagi, kas uus walitsus wabakaubanduse põhi,mõtet tunnustas wõi litsentside süsteemisoowib maksma panna. Isegi põllumajanduse huwidele pole deklaratsioonis küllaldaselttähelepanu kingitud. Ei ole selgitatud, kuidasmeie põllumajanduÄise töö tasuwust kättesaada. Kui hea wilja-aasta tuleb, läheb kriisweel terawamaks, sest siis tuleb küsimus, ku«hu saaki mahutada. Sisemaa tollid terawiljapeale, mis eelmise walitsuse ajal arutuselolid, jäid pahempoolsete wastuseismisel teos-tamata. Puudub seisukoht põllutöökoja (L.Johanson: selle küsimuse lahendasite teie ju

omas deklaratsioonis ära.) ja segakomisjo»nide asjus. Meie tahaksime head wahekordapidada wa kitsusega, aga mis olete teie teinud,härra riigiwanem, et meie õigustatud nõud-miji ejituje asjus Riigikogu juhatuses rahul-dada (dr. Akel tõstab walitsuse looshis imes-tanult käed). Ma kõnelen walitsuse seljatagaseisvatele rühmadele. Riigikogu rühmadewahekordi reguleeritakse teatud kombe õigu-sega. (Juhataja A. Tõnisson palub deklarat-siooni läbirääkimistest mitte kõrwale kalduda.)Selle järele on meil õigus esituse peale juha-tuses (üksikud kiiduawaldused p.-kogu rühmaS.Juh. I. Tõnisson: Palun rahu! J. Hüner-son laksutab nüüd demonstratiiwselt, kuidsaab selle eest märkuse.) Rühm on eemaletõrjutud juhatusest. (J. Piiskar: miks teieära jooksite walimistelt?)

Siis läheb kõneleja sisepoliitika juurde jaseletab, et wõitlust kommunismiga tuleb jät-kata.

Selles wõMuseS < peawad surwoabinõud,selts»kondline kihutus-töö ja solsiaabsed reform-idkä-s^läes kaima lL. Johanson: põllumcesteko-gude kaswamisega kasilvab ka kommunism).Edasi rändab körwleja isegi maksud-e, wähe-muSrahwaste ja teiste küsimuÄe seas. (Saa-dikurte acw saa>lis jääb jäMt hõrcdamoW) jalöpotiab siis seletu-soga.. et Walitswse tegewubka-wa ei wõima-lda temale põllumeeste kogudetoetust ette lubada, tuid nende rühm wõtabseisiMha sellejärele, kuidas' walitsuse tegelikudsammud ieda rahuldowad. (Kõne keWK üle 2tunni, paljud peawad teda Mtruktsioo-niks).

M. Martna (s.-d.) seletab, et nemadEeZti iseseiswtlse algusest peale kom-muniAidewastu on wöidelnud. aga hr. Einbundi wõit-luswiisi heaks kiita ei saa.

J. Sey>p (majaper.) seletab, et eelmisewalitsuse töökawas korterikviisi lahendust Pt*sui enam räägitud (M. Martna: eelarwes» agamitte põrmugi). Räägib majade remont;i<t, papist katustest jne. (M. Martna: kuulge, see onsabotaash., mis settel deklaratsiooniga tegemist?)

A. Jü r g e n st e i n (rahwaer.) Mõlemadtiiwcid tunaind walitsuse deklaratsioonile Vallale (J. Piiskar: Ega t-iibadega krmate eisaa!) Siiski lubanud pahemtiiw jääda ära-ootawale seisukohale, kuma paremiirwa avwa-tes deklaratsioon kühnlige ei kõlba, sest et >ta en-dise wa-litsuse sm-ale sarnaneb (naer). Seletabko^umeestele põllumajanduslise toetuse and-mise mhtsust ja tvaidleb deklaratsiooni puhulüliestöÄetud etteheidete was-tu.

Kell pool 9 sai sõna A. A n d e r? o p P(tööerak.). kes mõlema tiiwa koinelejatelewastu waidleK ja kelle kõne homm-e pikemalttoome.

3. üleriikline wõrmlemisõpe-tajate kongress edasi lükatud.

3. üleriikline wõimlemis,õpetajate kongress,mis pidi ära peetama Tallinnas, 24. ja 25.aprillil s. ä. ^on ettetulnud takistuste pärastmääramata aja peale edasi lükatud.

!!Napoleon"25 tükki 19. marka.Vaüia varastatud!!! Papp karpldesll!

Guurwesi Lätis.Düünaburi, Kreutsburi, Fried-ri ch stad t i ja Mi i t a w i linnad h ä-

d a o h u S .Wiim-aSte teadete järele algaS jää WSina

jõel kukunm. Düünaburi all tõusis wesi J.aprillil 7,35 meetrit harilikust tasapinnsstkõrgemale. Kui wesi weel 2 meetrit tõuseb,siis woolab ta üle linna kaitsewallide. Düüna-buri ale mid on osalt mee all. Ühendust peetak-se ainult lootsikutega. Griiwa ja Gajoki alewi-test lahkusid elanikud õigel ajal. Linna elektri-jaam ja raudtee töökojad on suures hädaohus,kardetakse, et wesi nad häwitab.

Kreutsburi all tõusis wesi 3. aprillil 8meetrit harilikust tasapinnast. Gõj.awäe osadlõhuwad puroksiliiniga jääd.

Fricdrihstadti linn on wce all. Paigutitõuseb wesi majade teise korrani. Kõigis wa-litsusasutnSteS seisab töö. Linnast allapoole onjõgi 10 kilom. pikkuselt jääpankadega mnmiS-tatud. Sõjawäe osad lõhuwad jääd. Kardetakse,et wesi weel tõused.

Miitawi linna madalamad osad on wee all.Linn ise on wälisilnvast täiesti lahuS. MitmewerSta laiuselt ünckritsed teda wesi. Ühendustpeetakse ainult nmdteewalli kaudu. Ka Miita-wi maakonna madalamad kohad Aa jõe ääreSon wee all. Mitmed wallad on wäliSilmafttäiesti lahutatud.

Juba seni on suunvesi mitusada silda hä°witanud.

Nõupidamine uue linna-walitsuse moodustamiseks ta-

gajärjeta jäänud.Uue wollkogu juhataja kandidaadiks ühe-

meelselt R. Paabo üles seatud.Eile õhtuil ra>ekojas ärapeetud nõupidamine

uue llmnawalitsuse mooduZ-tamisekK min-git ta-gajärge ei annud.

Demokraatlik blokk jai kindlaÄi oma Wa-rem ülesseatud nõudmise juurde, ot pavemtiiwkolm koihta lmn-awailitsuseK ja vewiKjoni? Vo-miÄjlSni esimehe koiha nõuawad. Kefkera konnadühes sotsialistli.se liiduga nõudsid kiMasti na-gu warem, 4 kohta lmnawalitsuses ja rewis-joni komisjoni esimohe kohta. Katkirnurdmatapähkliks tiibade wahsl on soega vewisjoni ko-misijoni esimehe koht,' milleks' kmlbaai järele-andmisi ei teo. Sellepärast ei saanud eile ka11nrtaTDQilitifufie liigeit kandidaatide nimetamisele ja nende kohtade jaotamisele asuda.

Tehti weerandtunniline waheaeg, mis poo-leks tunniks wenis. 'Sellejärele pani hr. Kul-lerkupp ette wiimaseks katseks kokkuleppeleweel kord esmaspaewal kokku tulla, mis kawastu wõeti.

Määrati esitajad, kes selleks ajaks rühmadewahel weel läbi räägiks.

Uue wolikogu juhata-ja kandidaadis leppisid kõik rühmad senise juhataja R. Paabojuures kokku.

Pariisis talgpall edasilükatud.

Algus 15. mai asemel 25. mail.Eile sai meie spordi keskliit Pariisist olüm-

piaadi komiteelt pirjaliku teate, et olümpaadiljalgipalliwõistlused peetakse mitte 15. maistpeale, waid 25. maist peale.

Eesti olümpia komiteewaliti jujba sügisel spordi keskliidu poolt ära.Seni ei kutsutud aga komiteed kokku. Nüüd onlõpuks eile keskliidu juhatuse poolt komiteekoosolek mäamtrch 11. aprilli peale kell 8 õhtulraekojas.

Spordi karneivaal.Eile otsustas spordi keskliit 18. mail Tal-

linnas korraldada spordi karrrewaali, millegakihutustööd dehakse sportlise liikumise toedami--seks ja rahakogumiseks Pariisi jaoks.

2. Eesti noorsoo kongress.Eesti noorsoo tudu organiseeriw toimkond ot-

suZtas 2. noorsoo kongressi kokku kutsuda 25., 20, ja27. aprillilZ Tallinna.

Kongre-si algus 2õ. aprillil kel 4 p. l. poeglaste gümnaasiumi wöimlemissaalis, Kloostri t.

Kongressi päewalorraZ muuseas noorsoo liidupõhikirja läbivaatamine, walimine, liidu tegewus-kawa arutamine ja mitmed referaadid.

Esitajaid kongressile wöiwad saata kõik rahuko-guS registreeritud noorsoo ühingud iga 25 liikmepealt üks. Esitajad olgu waruStatud ttastawa man-daadiga.

Waljastpoolt Tallinna sõitjaile saadikuile onkorraldatud ühiskorter õpetajate seminaari ruume?,Wene t. 21.

Järelpärimistsga kongressi aSjus pöörata: Tal-linn, Kiriku t2.

Wene kogub fSiawäge Rumee-nia Piirile. ^Berliin, 4. apr. Teatatakse, et ©wte»flh*

meenia lÄräakimiste katkemise järetdusÄWiiniS koondab nõukogude walitsuS wägesidDnjestri äärde.

Uuele Prantsuse walitsuseleusaldust awaldatud.

Berliin, 4. aprillil. Pariisist teatatakse:Prantsuse saadikutekogu lõpetas nÄxapäewaöösi arupärimiswaielused ja awaLdaS walitst»sõle 403 häälega 151 wastu usaldust. Poln»care sundis kvoÄole^ut õhtul jätkama,^ cchwar-dades kohe tagasi astuda, km saadtikmckoguarupÄrimis-te arutuse reedeks edasi oleks lüka-nud. Koosolskul selietcrs Pomcare, et Prand-susmaa toob oma wäed Ruhrist ära ainult sii&kui Saksamaa oma kohustused täi-elikult ontäitnud. Herviot juhtis bähelpanu selle peale,et Poincare paoliitika on amult wesi Savsarahwusiaste weSkile.

Hiina-Wene tüli.London, ö. aprillil. Reuterile teatatakse

Pekingisd: Was-tuses Wene esitaja Kaoahanimemorandumi peale, awaldab Hiina walitsusnõusolekut Wene-Hiina lepingute allakirsuba-miseks, kui n«is tehakse teatud muutused. Tä>ht-samaks muutuseks on Wene sõjawagede tingi-misk:" 'ahkumin-e Mongooliast. Kuuldavrastikaalu .arahan uuesÄ läbi oma otsuse diplo-maat..rtu>de suhete katkestamise üle Hiinaga jaon nüüd walmis jatka-ma lädirääkimP HiinaWälisminis-teeriumiga.

Lühikesed teated.— Berliin, 4. aprillil. ^Datly Heraldi" kuulmist

mööda teataS Mussolini Inglise tööerakonnale, etta laseb mõlemad J-taalia walimiSte ajcrkK Jtaa-liaSse saadetawad tööerakondlased piiril kinni pid»da. Selle tagajärjel jäi tööerakonnas delegaatide reispooleli.

— Berliin, 4. aprillil. AmcckfiS maeti volmcwäe-wal hiiglasuure rahwahulga osawdtmisel hiljutisekatastroofi ohwrid. Mullamasside langemine leSta5

*tffa weel edasi.— Berliin, 4. aprillil. Hagenbecki loomaaed

EtellingeniS, Hamburgi lähedal, awatakse uuestimaikuu lõpul. Loomaaed oli sõja algusest saadik su-lutud.

— Berliin, 4. aprillil. Londoni „@taxl" teatelkawatseb Mardonald sõita Pariisi, niipea kui aSsa-tundjate aruanded Inglise ja Prantsuse wcrlitsustepoolt põhjalikult läbi kaalutud.

— Berliin, 2. aprillil. Nagu Riiast teatatakse, onläbirääkimised Wene ja Läti wahel kauba- ja söp-ruSlepingu sõlmimise as^uS lõpulikult katkenud.

>— WcrrssawiS, 3. aprillil. Weepind Poola jõge-des alaneb pikkamisi, kuid on snski weel kõrge. Poo-seni linna juureS on Warta pmd S meetrit ülenormaalse.

— WarSsawiS, S. aprillil. Poola Sileesia mäe-tööliste keskkomitee kuuluta? eSmaSpäewal ft^e'gitvöpäewa pikendamise pärast poole tunni mõrra.Streigiliikumisest wötab osa umbeS 20 prots. mäetöö-NStest.

— WarSsawiS, 3. aprillil. Kolmapaewal alg-^stdWarks-^wiS Poola-Wene läbirääkimised raudteekon.wentsiooni sõlmimiseks.

— London, 3. aprillil. Leedu rahalise? delegat.fioonil ol-id läbirääkimised Jnglilse panga ja riigidkassa esitajatega. Dslega-tstoon sõitis Londonist Pariiqija Brüsseli.

— London, 3. avriM. Lahove'ist teataiafse: Mul-tanis ja üm5ruS?onna kAadeS möllab taud terawa!kujul. Ks?!miselt sureb Lahore'iS kolmiÄnm«nd ini^mest päewaS. Kvolid on sulMud.

Inglise auriku „Edmee"õnnetuse lugu.

Aurik wigastuseta madalikult pZSsetmd.Tunaeile sai merimärkide ja tuletornide osakomm

juhataja kapten Tc-n.pf „Filsandi" tuletorni ülewaa-tajailt kirjaliku kirjelduse Inglise auriku „Gdmee"õnnetuse loost, mis kokku wöelult järgmine:

25. märlsil kell 15—15 min. märkasin SuureKuiwa madaliku läheduses, mis 5 merimiili Fi!san«dist kääne poole, aurikut. Laewal olid üles tõstetudsiguaolplagud, mis kauguse tõttu wöimata tundaoli. Õnnetusest teatasin päästeiaama meeskonnale,kes saarel elmvad.

26. märtsi hommikul oli laewÄt wilet kuulda,millest N.A. signaali ära tundsin ja see rahwuÄva.'helbelt — „olen madalikul, tarwitan rutulist abi..."— tähendab.

Päastejaama mehed katsusid põastepaadig- lae-wa juurde sõita, tuid rasked jääokud takistasid seda.

Peale selle oli ka Balt: pääs:ese!tfl laewna" kohale jõudnud ja 25. märtsi hcmmikul söits?dmõlemad kohalt ära.

Laew jõudis õnnelikult TallinnT, ?uZ laadungimaha jxmt. Siis waaias hiufur Icewct põbja järel»ja leidis, et laew vigastuseta madalikult pääsenud

Ätt!

V v

. ^

^ftldbal seiswa peaC?ni|pkew tagasi iHe Wõru idLnaühtsuse laemift, kus. k.Wftr^le laenu ott amnD,]tatud, za tiiimlt terwelt :« saanud „Päewalcht" net fee kaen just K. Baansi!ajal antud on, millega nimeie asljadcr kiriutaisiine.waatekoht see, mis „Päetmtab, kui K. Ba«vs> mida<kui G. Bestel mrdaai teecbabl^es Wige kohta aw.m«l ütelda on, inimeste

Miird «ga see linaüÄomalt poolt WSru lehe s õjZdMMud, miS javgmist hiwad.

J. TõmMoni lvalirni!a. kaubandu^-töö^t,

anda Wiljandi, HallijJaam ja Wi^ala toorcliiWhamünStsettumiit Eestijaasta peale wAsanillina puhastuse wa&nkn siimfefS ja muudeks otõiacIise naelsterlingit. J. lõniitvarÄi peale selle ja 27.T. Ptip'i walitsus, kus KlvkK. K. Baars ei ole nõskuid kuna otsus walitunclaenusaajad sellega arwcle tvcrlja. Sellekohaselt!1A20 a. ?aubandiis-tööi«Änimetatud osaübiiusteühine lepina, kus- üfriiurefo|tuse oma peale wõwwad.nwff päewal ministeeriunkfei 15.000 Inglise naelftj

Sel alusel andis ka rlmõni päew hilsem, nimelt!'1&.000 naela peale Gcc-ti|misÄks tingi m-i sega, et prlkaSsa kasuks wõetudProtsendiks' oli 5. Nimel

ka Eesti panga poolt!süste wolimkute wälja, kuiomalt pkiolt EeÄi pandallaenatud summa peale an

Mis» juhtub aga eda"'i^töhtajakK ära. Ä. PiiplSiendamise ajaks annnu lin istrikK oit Ö. S c ilaenu sisse nõuda, korralse laenu ümber, jaotadcowahel. Wöla t>rrt>eitciötvanud, nimelt tduiemaönaelsterlingi peale, n5nöa|■16.609 naela on. c>?aenu 'wAiswaluutas tagclaenu summa Eesti pai,kaHa artvele Eeöti mat-k<kirjutamise juures mnnib!kirjutatakse laen ümber kinaelsterling, fima sel aial

Kollan<Gastea Lerovz frfi

Kui meie asjast wareisündis see asja enese huwi!ta tahtsime. 'Seda uuriulislrem redaktor Joseph 7^ieZpaneb täila oma kuulsusel!must Glandier lossis läks!»line sündmuse kohale, rujkuhu teised ajakirjandusesuutnud. Käsikäes ^reoeita tõele jälgile jõuda: t!kuidas kuulsa politseinikul«Sjata püüdis ta teda clWna; suur Fred ei tahtn!et wäikeselt ajakirjanikult!teame, kuhu see härra

Ja terwe ilm peab .redaktor Robert Dar^aci»htul meie peatoimetajatormas ja temale ^'i:lc>:

,Ma reisin ära!"„Ku'l kailak? ma ära

ftteÜJö; wõib olla iii)et*kaheks, kolmeks, !uiif.<...ma enam tagasi... Tiin oiDarzaci asja arutaminesiis aivate ielle kirja lodt^nistlqate ülekuulauiist. L"Robert Darzaci kaitc-i^gisüütu. Selle» kirja* on uiütle: tõendused: tõendusikogunm". — Sellegaiira. Meie ei saanud kaucteid, fuiit kaheksa pätinameie peatoimetaja jiu:röc|les: „Taluage .lowpõ ?järele, kui larsniv peat»mi tooji ei tahtnud meile!Täna, 17. jaanuaril oi!noor kaastööline ei ole Iwõib olla, ei näe meie t{ajakirjairduiel on omadhuste ohwrid. T^»na rvu';peatoimetaja koiu^.koi .-'cmõrtsuka itfcr.i sece oi'".

Artikli.

i

B, «ptUIL Ri> 80.

" nediifl

Pan karpides!!)

\$ixb sõiawäge Rumeenia piirile.

|. apr. Teatatakse, ft Vene-wvIräükimiSte lattemife MeidufÄ

nõukogude walitfuS wSgestd

prantsuse walitsuseleIldust awaldatud.14. aprillil. Pariisist teatatakse:ldikutekogu lõpeta» nÄjapäewa

,nie<waielused io awaldaA nwlitjw»[lcga 151 wastu usaldust. Po-ln-3o-.:'otefui õhtul jätkama, ähwav»agafi astuda. kui saadikutekoguaruiuse veedekA edasi oleks lüfa*

jful seletaS Poincare, et Pranb'Ioitdq wäed Ruhrist ära ainult sii^la oma kohustused täi-eiifirlt onpiat juhtis tähelpanu selle peole,

on amult West Eolsäswe^kile.

ina-Wene tüli.|8. aprillil. Reuterile teatatakse

tsluses Wene esitaja Kaoahani[i peale, awaldab Hiina walitsuS

'ue-Hiina Irpimgute alla kirjutaks tehakse teatud muutused. TW-

^u'ekS on Wene sõjawägede tingi-iTivm Mongooliast. Kuuldavastiiau uuesti läbi oma otsuse diplo»luhete katkestamise üle Hiinaga jasmis jatkama läbiräätimiji Hiinazriumiga.

likesed teated.4. aprillil. .Daily Heraldi" kuulmist

sMussolini Inglise tööerakonnale, etmd Ftaalia walimiSte ajaks Itae»,d tööerakondlased piiril kinni pid»jel jäi tööerakonnas delegaatide reis

4. aprillil. Amalfi» maeti kdlmapäe-rahwahulga osawötmisel hiljutise

[riiv. Mullamasside lungemine leStab

4. aprillil. Hagenbecki loomaaedsHamburgi lähedal, awatakse uuestiLoomaaed oli sõja algusest saadik su-

^4. aprillil. Londoni „Etari" teatel^onald sõtta Pariisi, niipea kui asja-[Tueb Inglise ja Prantsuse wcrlitsuste|lt läbi kaalutud.

2. aprillil. Nagu Riiast teatatakse, on>Wcne ja Läti wcchel kauba- ja sõp«^nimi> asjus lõpulikult katkenud.ox3, 3. aprillil. Weepind Poola jõge-

Jfamiii, kuid on siiski weel kõrge. Poo-^reS on Wartz pmd S meetrit ül«

»i?> 3. aprillil. Poola Sileesia müs-Imi^ee kuuluta? eSmaSpäewal st e'gi

:dcmn'se pärast poole tunni wörra.wötab osa umbes 20 prots. mäetöS-

lii?, Z. aprillil. Molmapäewal alg"-fidlol^-Wene läbirääkimised raudteekon-llimiseks.

'6. aprtUil. Leedu rahalise? delegat-|biröäfimifeb Inglise panga ja riigi.

DÄeg.?ts:oon sõitis Londonist ParW

8. avrillik. Lahove'ist teata1a?se: Mul-i"onna kü!ad«S möllab iaud terawallt iureb Lahore'iS kolmkümmend ini-

on sulutud.

se auriku ..Edmee"inetuse lugu.

tgazlusvia madalikult päaseimd.'.n^rimarkide ja wletornide osakonna

pf ^iljanbi" tuletorni ülewaa-Inglis- auriku „Sdm«'

kokku wõelult järgmine',kell 15—15 min. märkasin Suure

Eheduses, mis 5 inertmiilt Filsan-p, nurikut. Laewal oüi üles tõstetud

kauguse tõttu «sõimata tundah^tafin päästeena meeskonnale,

lab.bontnifut oli Iaem^t wilet kuulda,jn? ai; äia tundsin ju seo rohwuZwa»

madaliku!, tarwitan rutulist abi..."

mehed fnifuub jxidstepaabtga lae-f.tib r^Trb ]t':5oTiib takistasid seda.

blt ka Söalt: pdd£-:e;elifi laew ,Dü«bnub ja 25. mii;: hcmmikul söits-d

ära.

fiit.t.t.ult fu5 laadungi1 maaic* hitrftir la?wa põhja järel-

Vigastuseta madalikiUt pääsenud

AiH <\\ l X. M«B « Utt1 Vaupilewat, ». aprilil. Nr. Rl.

i* ■% i

4 . I

äuö seisab meie kuld.„PSewaleht" ja

Me^aik seiLk»a> pecMvja all Mme nMiZzkew tagasi iHe WSru lehe iärsle te«4e WöruRnaWtsuse laenust, kus selotati, kuidas selleleWftrsele laenu <m antiid, mis wähe kiMtrs-tatüd, za- nimelt tevwelt 23 milj. Selle peale« saanuid „PäewckleM" wakka. olla ja seletas,et fee laen just K. Baavsi rahmnimsknkA «olekuajal antud on, millega meile mõista anti, etmeie asijata firjutdfime. KaWW ei ole meiewaatÄoht see, miK „PäewalehLl", kes siis kir-lukvb, kui K. BaavS midagi teeb ja siis waikib,rui O. Westel midagi teeo. Meie peame oma

Mge LoW. awalikult ütelda, mismetl ütelda on, inimes-te peale waatamaia.

NMld «ga see linaWsuse laen. OlemeomvLl jpodt Wõru tehe f õimm-c kohta a ndmeidJfogtmub, miS järgmist huwitvwcv! pilti paku-ioõb.

J. Tõnissoni walitsus otsusiab 12. okt.kl.9Zv a. kauibanduK-tööstuKmimstri ettepane-

anda Wibjandi, HalliÄe, Wöru. Suure-Jaam ja Wi^ala toorelina WsuÄele laenuMhammiÄeettmmst Eesti Pcmga kaudu ü h evasta peale wÄjamaalt tõttwiliste toore-Ima puhastuse waVrvku sisseseadete muretse-misM ja muudeks otÄarwedeks 15.000 Jng--lise n-aelsterlin-git. J. Tõnissicmi >wali,tsus> lahkubtvarsti peale selle ja 27. okt. astub ametisseA. Wlp'i walitsus, kus K. BaarK raihaminist-«Ls-. K. Baars» ei ole nõus laenu andmisega,kuid kuna otsus walitsuse poolt juba tehtud,laenusaajad sellega arweÄtanud, annab ta sel-le wälja. Sellekohaselt sõknitaöse 3. now.11920 a. kaubandits^tööst usmini Äee ri mni jaeelnimetatud osa ühisuste wolinikkude wcchelühine leping, kus ühisused waKtastikiku lvasiu-tuse oma peale wõtawab. KinAustuseks on sa-mõik päewal ministeeriumile panga garantii-kiisi 13.000 Inglise naelsterlingi peale.

Sel alujsel andis ka riigikassa ipeawalitsusmõni päew hiljem, nimelt 9. nowembril tsheki?1ä.000 naela pea-le Eesti pangale lamu and>-misoks tmginiiifega, et protsendid' -soaMd viigi-kaAsa kasuks wõetud Ingjlise naÄsterlingites.Protsendiks oli 6. Nimetatud summa makse-iakse?a Eesiti -panga poolt Londoni arwelt iihi-sus-te wolinikuke NÄlja, kuna rahaministeeriu-momalt p?olt Ees'ti pangale kindlustuse finjalaenatud summa peale annab.

Mis» juhtub aga edasi. Laenu ei tasutaNhtajakA ära. A. Piip'i walitsus on laenuõiendamise ajakH ammu lahkunud, r a h a m i-n i st ri k s on G. We Kt e l. Selle asemel, etlaeim sisse nõuda, korraldab Eesti panP oekini-se laenu ümber, jaotades seda iWkute ühisustewahel. WAa Protsendid on sel ajal juba kas-wanud, nimelt tõusewad nad 1609 Juglisenaelsterlingi peale, nõnda et kogu wSlg kottu16.609 naela ou. Selle asemel, et riigikassalelaenu waliswaluutas tagasi anda, otsustatakselaenu sumina Gesti pangas krediteerida riigi-kaKsa atwele Eesti markades. Ja selle ümiber-kirjutamise juures sünnib weel mwagi. Nimeltkirjutatakse laen ümber kursiga 1512,5 markanaelsterling, klma sel ajal, kui Eesti pank, ni-

..Waba Maa".mett 20. now. 1928 a. sellest riigikassale teatas, naMerting juba 1525 marka maksis.Seega oli riigika^a wahe -tenia kahjuks ümar-guseit 187.000 mavka. Tegelikulr oli nael-stevlüvgit sel ajal sellegi raha eest ras>ke oÄa.makseti rohkeiu-, nulle tõttu lo ahe: nii umbes500.000 marka hinnata tvöib. Ja nn^ peaasi,laen auti tvÄlistvaluutas, nüda aga tagasi cisaadud. Et wäliswaiuutat saada, tarwitati jusel ajal kulda. Ka sel ajal oli rahanmiistriks<S. SBec-ircl.

Sarnaste arwude ja nmubrite nioouutc^misega astub „Päöwal'cht^ oma lugejate etteilma et ta siliuagi pilgutaks. Paakade toetusedja raha häda oir oma töö seal peres teinud.Kelle leiba sa sööd, selle laulu sa laulad.

Weel teine asi. Meie kirjutasime kord oinalehe juhtkirjas, et K. Baars see oli, kelle raha-ministriks oleku ajal. meie kaubanduses uuen?bufcb läbi tviidi, mis elukallidust tuntawaÜwälhendasid, et K. Baars' oialt Asut. Koguajal ära müüdud kulla ta gasi saa luiseks alufepani selle ostmiseks Wonemaalt ja rahapaberluiasinale pressi oma walitsuses oleku ajal kat-slls peale laeta. „Päewaleht" oli kohe seleta-!nas, et Baars> seda ei teinud, waid G. Westel alles- rahapoliitikale aluse patu. Selle tõeu-duseks toodi ka mõningad andmed.

Waatame asja weidi andmetega. .Wi K.Baars rahaministri kohalt lahtus, nimelt 1V21a. weebruarikuu wiimastel päewadel, oli rii-gikassa poolt emissioonina wälja laetud paberraha hulk 1. weebruarll 2.236 miljoni, 1.märtsiks 2.393 miljoni, see on ühe kuu jook-sul suurenenud ainult ümarguselt 150 uubjo-ni. Weebruari lõpus asub G. Westel rahmui-nisteeriumi juhtima. Meid umnuZtatakse dejure, mark tõuseb selle tõthr. Kuid waatamataselle peale on kuu aja pärast paberraha hulk2.602 miljoni, see on ühe kuuga tõusnudümarguselt 200 miljoni. Aga Mest m weelwähe, sest märtsis lastakse ka Eesti ipanf omapaberraha wälja andma hakata, kes juba esi-lnese kuu jooksul 45 mftjom trükib, seega suureneb paberraha hulk G. Westeli walttsesm^eesimesel kuul tevwelt 250 miljoni, ehk t-erlveilt100 miljoni rahkeln, kui K. Baarsi wiinmsel.Ja waatamata selle peale, et 1921 aasta meilemajauduÄiselt kõige parem olnud, mida G.Westel ise tõendab ja mida sellest näeme, etriik suurte ootamata tulude tõttu eelavwe kau-gelt üle miljardi ülejäägiga lõpetas, on aastalõpuks! E. pank paberraha wälja lasknud 350milioni, järgnrise aasta 'lõpuks koguni 1209miljoni. Kõige selle peale puhub „Päewaleht"oma juttu suure suuga ja punastamata edasi.Kas siis ka see mõtteina ei ole pannud, kuidasr.ihwas ueid jutte usub ja wastu wõiab. Ehkwaatab leht järele, palju teda enne Tallinnalinuaäärtes loeti ja kuidas rahwas teda sealpraegu ostab. Wist ikka on weidi wahet. Pau-kadelt toetust saades, ja omalt poolt panga po-liitikat toetades, kaotab leht oma lugupidann-se mujal., kui ta wassides ja tõde warjateselada püüab.

Kõige paremat lõnga ketrab

!k UM IiN- Il> Iltutil» nali—*

Fröhlmgi saeweSti juures.Palume meie wastuwõtmise kohti tähele panna.

ff

Aued pabe»»sstd

Kuulipilduja9%

20 tk. 10 «rk.o« igalposl «LSgtt.RSudke ja pr»»wig«!

O.«. ,

M M lMUVtk MlTallinna dörsekomitee esimses Ä. Päts ja üleriiklise põllumeeste kesk-

esituse esimees A. Iürman wastamisi.Stumbal õigus t

Neljapäewajel Riigikogu koosolekul tulidhuwitawad lahHelid kuuldawale kahe kogu-meeste liideri Ä. Pätsi ja A. Jürmam kõue-des. Toome siin iseloomuÄawamat näitustRiigikogu kiirkirjalise aruande järele.

K. Päts on igasuguste põllumcrjanduslistelaenude wastu üldjoontes eitawal seisukohal:

Meie põllumajanduslike edu A\ iseisa mette sel-kä, st riigi pangast iaamc igasuguseid loewusid,nüd<l siin lubatakse. A^in« ü'tlsn, neid laekusiduuel walitsusel enam üldje lubada tanviö ei olegi.Iga aasta ci ole meil niisi'.gune, 'lm läinud aas-ta. Ja erine seda on Põllumehel juba muretse-tud tarimlikui hitcha-l tagaNiarawiHa, ja põllu-msMel on lamud näol realiseeritud.NÜWnia on talwe läbi loomatoit ostetud ja suwewaÄu e-i hakka leegi loomatoiduks laenu wStma.Detsembri luus olid häda piirid pal>ju suuremad,kui tema 'talwe jo^sui' wÄlja arenes, sest paljudsaid oma wilja ära Peksta ja!said lo»mntmdu eestmuriseda. Rüüd m see häda mõõda Mnud Zapraegust öelda, olge head, 'tirige ja wötke, fiin onodawa protsendilist laenu, siis arwcm, ^see on odcttvja hikjMijäänud abmöu põllumeeste poolichviZmwõita. Põllumeestel on raske, olen riigiwanema-na ise kirju saanud tõM põllumehe kaest, kes hä-daildab, et kumgilt wenu ei saa. Aga mina ütlen,need on imV.nricb, miS mitte mõõdu cm dwad siole meie rahwama!jandus-es. Mere ^peame ü*tt>tsuuremate laenudeta sihikindlalt rohkem walgus-tama, rohkem inimesi oma jõuga parandama jaZorraldama ja tatwma tõsta oma põllumckjantmst.A. Jürmanni arwates on aga alles nüüd

näit. seemnewilja laenu tarwidus täies suu-ruses selgunud:

Kui need summad, niis Mdine walitsus andispõllumeestele seemnswilja ostmiisÄs, olid wähssed,siis on !se« iseletataw sellega, et msil 'seni! puudusidteated, kui patju meil läheb laenuks lavwis, etmuretseda seemneWilja põllumajmchusele. Nüüd-on need tealwd enam-wähem käes ja nende põhjal

näeme, et seemnewii.ja puudus ja waSt«üvÄt ka!krediitide Puudus on palju suurem, kui seda esi-aligsett avwati.A. Jürmantt peab maapanka wäga'

tarwilikuks:Meie põllumehed nõuame maapanga atsutam-ist,

olgugi et meile teada on, et sellega wast mittekõiki pahesid meie praeguses seisulkorras körwal-dada ei jaa, kui meie maapanga asirtame, aga on'teada, et maapanga kaudu antud laenud on pol^uwaAtuVöetawam-ad põllumajanduisel^ <K. Pätsu arwates ratsutab iga mees, keZ

hääli püüda tahab, -maapanga selfas.Mis põllupangaSse puutub, MS on see mingi-

suguseks nõwkepiks muutunud. Martna, M., sd.:Wä-ga õige.) Arwatakse, et kui meie põllupanyaamame, siis on asi lahendatud. Aga meil on ük?niisugune põllumajanduslik pank, !see on häpo-ieekpank. Mina 'küsÄftn, km paTju mefi hüot«gi.pankkirjade ostjaid on, kes neid ostab, mitu majawõi ehitust wõi parandust on fctte panga toetuseltehtud? Hüpoteegi panga pantkirjad on nii 1(6*lid, et neid kesgi osta ei taha, ja neid ainujtÄigiilacht saudu o«etaHe. Just samasugune Wgukordub ka põllupcmgaga. ArwataHe. et odaw«pvotsendiNne ja pikaajialine tlaen põllumehi panyasuure -toob. Kuid asutus peab ennast enne fi?setöötama, tema organiseerimine, tema alu§e pane-mine <on tarwilik, ja see wõtab isegi tüki aega ära.Ja km meil ükskord mere raha olud paraimoad,siis on see asutus juba olemas» ja siis wõiks> tem«ehk 'tarwilik olla. Mid pole Põhjust loota, et põl-lupanigaga ning selle laenudega praegu koi? wõi-malik 'teha on. Mina arwan, et meie peame tule-wasele walitsusele, wõib olla ka Aetul«»as«lewalitfusele ütlema, et tema sellega peab r«h»e«-dama, et sellel ajal, kui meie maareformi läbipeame wiima, wana põllumeest ei saa mitte «iisuurel wiisil aidata, tui muidu. Sellega lepiwad

Za põllumehed.

ÕöPiLulaul raadiokeel kõigilekuuldawaks.

Inglismaal, kus saawutustega raadio alalsenini wist kõige kaugemale jõutud, kalvatse-takse eelolewaks' kewadekö jazzbazldide-muusikaasemel eud raadioaparaadi waral öõpiku lak-

sutalnisega lõbustama hakata. Sireli õitse«ajaks soitwat ühe suurima Briti raadioseltsitarwiliste abinõudega warustatud auto Ox-sordshire'i metsadesse, kust siis ööpikulauiuwalmisseatud häälesüweudamise aparaadi --mikrosooni — kaasabil üle kogu Londomlaiali hakatakse saatma.

Kollane tubaGastcn Lerouz kriminaal romaan. 44

Kui meie asjast warem ei rääkinud, siissündis see asja enese huwides, mida meie kaits-ta tahtsime. 'Seda uurimist toimetas meie noo-rem redaktor Joseph Josephin. Härra Josephinpaneb täna oma kuulsusele aluse. Pärast süüd-must Glandier lossis läks meie noor kaastöö-*ine sündmuse kohale, tungis igapoole sisse,kuhu teised ajakirjanduse esitajad pääseda eisuutnud. Käsikäes Frederic Larsaniga püüdis4a tõele jälgile jõuda: ta nägi ehmatusega,kuidas kuulsa politseiniku and eksiteele sattus;asjata püüdis ta teda eksijälaede pealt äraWrm; suur Fred ei tahtnud sellest kuuldagi,et wäikeselt ajakirjanikult õpetust wõtta. Meieteame, kuhu see härra Robert Darzaci wiis.

Ja terwe ilm peab teadma, et meie noorredaktor Robert Darzaci wangistamise päewaohtu! meie peatoimetaja wastuwõtinise tuppatormas ja temale -iitles:

„Ma reisin ära!"' .,Km kauaks ma ära jään, ci tea ma teileÜtelda; wõib olla üheks kuuks... wõib ollakaheks, kolmeks, kuuks... wõib olla, ei tulegima enam tagasi... Siin on kiri! Kui ma härraDarzaci asja arutamise päewal tagasi ei ole,siis awate selle kirja kohtukogu ees pärast tun-nistazate ülekuulamist. Leppige selle üle härraRobert Darzaci kaitsjSga kokku! Darzac onsüütu. Selle» kirjas on mõrtsuka nimi; ma eiütle: tõendused; tõendusi lähen ma alleskogmua". — Sellega reisis meie toimetajaära. Meie ei saanud kaua mingisuguseid tea-teid, kuui kaheksa päewa eest ke^gi tundmatumeie peatoimetaja juurde ilmus ja temale iit-les: „Talitage Joseph Iosephini uä-punäidetejärele, kui iarwic, peaks olema". Selle sõnu-mi tooji ei tahtnud meile oma nime nimetada.Täna, 17. jaanuari on kohtupävto. Meienoor kaastööline ei ole reisilt tagasi tulnud;wõib olla, ei nae meie teda erusai kunagi. Kiajakirjalusel on omad kanaelased, onm ko-huste ohwrid. T^iua pärast lSuuet esitab meiepeatoimetLja kohtitkoiale selle kirja, millesmõrtsuka nnni sees o»i".

Artikli. seisW. Ios^ Kilt.

^ Pariislased, kes tol päewal Bersailles'isõitsid, kus uõndanimetawd „Kollase toa sala-duslikku protsessi" arutati, mäletawad kiud-lasti, missugune rahwatuug siis 'Saiut-La-zare jaamas walitses. „Epoque" artikkel ajasterwe linna ärewnsse. „Cpoque" number laes,tungisid „Larsani" ja „Jose" erakondlasedisekeskis waieldes Versailles'i kohtupaleeui jakohtusaali. Aruta hulk inimesi, kellel sees enamruumi ci jätkunud, jäid wälja ukse ette; po-litsei salgal oli waewa, ueid rahul hoida. Pil-guks jooksis kuulujutt ringi, olla kesk ülekuula-mist prosessor Staugersou waugistatud, kesennast tütre tapmises süüdlaseks tunnistanud...Üldine ärewus oli kõrgema tipuni jõudnud.Oodati ikka weel Joset. Kui üks uoonnees tar-wilist tunnistust ette näidates üle Platsi läks,mis rahwahulga ja kohtuhoone wahel oli, tõu-sis elule hädaohtlik tungimine. Kõik karjusid:„See ta on!" „Epoque" peatoimetaja ilmumi-ne oli märguandeks meeleawaldustele. iihedplaksutasid, teised sisistasid. Naiste rohkus rah-Wamurrus oli silmapaistew.

Kohtusaalis arenes protsess härra de Ro-coux eesistumisel. Tunnistajad olid ülekuula-miseks ette kutsutud. Loomulikult olin unnauende seas, samuti nagu kõik teised, kes enamehk wähem Glandier lossi saladustesse pühendatud: seal nägime härra Staugersoni, keskümne aasta worra wananettud, Larsani, mis-ter Arthur W. Rance, isa Jaequesi, isaMathieud, keda käsiraudades kahe sandarmiwahel ette toodi; proua Mathieu, üleni pisa-rates, Berniend, ^ne«s ja naine; mõlemadhaigerawitsejad; toapoiss >ia kõik teised lossiteenijad; ametnik posti büroost nr. 40, „Epi-nay" jaama raudteeametttik, mõned Stauger-soni ma ja sõbrad ja kõik Nobert Darzaci ara-oleku tuunistajad. Mul oli õnneks, et mindjuba esiuieste wuuiZtajate ieas üle kuulati,mis mulle wvbnabty? au!>!ö, peaaegu terwetprotsessi pealt waassZo. Waelv«!t küll tarwit^sen ma weel üt^lba, et sa»l äärmiselt täisoli. Robert Dttczae iÄiWs sanda^ide saatelnii rahulikult süilpinki, et imeZtuse hääl läbisaali kojae. Ta wmmardas oma kaidS-is HenriRoberti poole, kes oma esimese sekr^iääri kaaA-abil tzcha afttb^ läd^ilMjMgele oli ajvWö.

Wamlutatud utehed asusilZ kohtadele. Neidnähti suure huwiga jälgima wäikest jutuaja-mist, mis praegu Henri Robertil ,.E-poque"peatoimetajaga oli. Siis istus peatoimetajapubliku sekka esimesse ritta. Imestati, et tedamitte tunnistajate tuppa ei saadetud.

SüüdistuHakti ettelugemine möödus naguikka ilma lvahejuhtumiöteta. Ma ei hakkakorrutama siiu pikka ülekuulamise käiku. mis>Darzaci juures ette wõeti. Tema lva^lusedolid osalt täitsa tammikud ja avameelsed,osalt hartüdasolt saladuÄikuÄ.

..Kõik. tuis ta rääkis, näis tõde. .Mik,mille üle ta waikis, sai saatuslikuks teuiale.isegi irende silmis, kes tema süütust uÄkusid."Tema waikimme teatud asjaolirde üle, mis-meile juba 'tnttawad. kaebas> wäga raskelt te-uta Peale ja pidi teda bukatusse saatnra. Misaitasid kohttckoja eesistlvja manitsused, kesmeelde tuletas-» et ^vaikimine sn-nna iähen-dab."

„Hea küll!" kostis Dar',ae, „siis surcu,aga ma olen süütu."

JmestainiÄräärüise osaivusega, unlle^ läbita sarnase fiuilfufe oiiiatiöauirb, >pimdis HeuriRobert mna kaitsealuse iseloomu» kõige parc-mas> 'walguses paista lasta ja isegi' tema wai-kimist tema kasuks- tõlgitseda, tähendusi lehesteatud moraalsete kohutuste üle. mida ai-null kangelasiueelsed lvaiumd täita suudawad.Heal adlvokaadil läks tõesti korda netide pealetueiuda, kes^ Darzaci tiKdjid; kuid teised M?jäid tagasihoidliktiks. . Waheaja järele algasntnu istaja te ülekuulamitte. Fojet ei olnudikka weel. Igakord, kui tvks alvanes. loaats-sid kõikide silmad siuna poole ja pöördusid siisjälle „Epoque" peatoimetaja peale, kes rahulikult oiual kohal istus.

Lüptlks nähti peatoimetajat W kirja tas-kust lvõtwal.

Ma ei taumlse siiu sugugi kõiki protsessiüksikasju kirjeldada, waid ruttan kahe selleunustamata päewa kõige dramaatilisena osajuurde. See oli just siis, kui härra Henri Ro.bert parajMi isa Mathieud^ iile kuulaö. kesennast tminMajate pingil, kahe sandarmi wahel istudes, MwisAM wastu kaitseb, naguoleKtz tema laMch. Wm tmrn

kutsuti ette ja jäeti nad suud-sml wastu. Nainetunnistas lutsubes.. lema olnud me-tsawahi..sõbranna" ja mees aimanud sedakuid siiskikinnitas ta, er mehel polla .,tema sõbra" tap-misega lnidagi tegemist. Henri Robert paluskohut, kohe Frederic Larsani waadet sellepunkti suhtes selgitada.

„Wäikses jutuajamises waheajal Larsani-ga", seletas kaitsja, ..audis see härra muilleniõista. et Weel teine wõi maius- on metsawähisunna seletada. Oleks huwitaw Frederic Lar-sani attvamist kuulda saada."

Frederic Larsau kutsini el-te. Ta rääkislühidalt ja walxilt:

„Ma ei ^näe mingit ivajaduft", seletas ta,,.isa Mathieud kõige eest lvastutawM. teha.Minule oti preili Staugersonile kallaleWpu-mine ja metla!rabi tapmine ühe ja saina laosimdmius^d. Ktli preili Stangevsoni mürtsu^kas- üle lossiõue põgenes, lasti tagant temapeale. Usuti, et kiml teda tabanud ja surma-mud on. Tõe^Äcst aga komistas mees- anuÄwana lossi nurga taba kadudeü. Seal nagjta metsawah-ti. kes> w.m põgenemist takistad»tahtis. Mõrtsukas, kellel weel nuga peos,uvilleaa ta praegu preili Swu-gersoni haawa-ntid. torkav noa nüüd medsmvahile rindu."

Nõusoleku ümin käiH läbi saali.,.AW inõrtsiMs? Kuhu kaditK siis tnavt-

silkab?" küsis kohtu esimees...Tõeuäitliktüt peitis ta ennast uvõltda wäi-

kese õue kese pimedasse mirka. >bärra esimees,ja kui inimesed õuest lahkusid. et surnukehaära kanda, wöis ta ra>hulikult pSaeiteda."

Just sel silmapilgul kõlas' üldiseks imesidseW piistiseisiva pealtkuulajate hulga ?eÄeltühe 'n ooremcdt' bää l:

..Noah^xchi asjas olen ma Frederic Los:-scmiga ühel arwamisel. Kuid tm ei saa it-niaga NÄUH olla kü-simuses. kuidaK mõ-rtsuLaAõuenttvgast mineu^ pääsen."

-Wi? pöördusid Wneleja poole. Kohtutee-ril maksis waewa, korda jälle jaluile seada..A>htu eftmeeS küsis! wihaselt, keK see wahele-lMdja odutd ja nöudis- teum MeSoheft kSr-waldamist kahtubmmest. siis Lõlassaans 'hääl ws^ ?ord:

?b>)

„» ft f t Kti« fhtttpfletvdT, ?. aprklM. Nr. SV.

Pllk Tartu tööstusse.EeSti nSbala puhul on

Voolt Mi witd. tänuväärt töö.Rim. Mid ültõpll».fed kõik wähegt ttchÄspanu wSärilised tSöstusette-wvtted läbi ja kogusid plaanikindlalt andmeid nen-he kohta. Sel teel on saawutatud rikkalik materjaal.

Suurtööstust mõistagi Tartus ei ole. Ta kannabenam kohaliku, wmketöölikku ilmet, kuna näitusekssuuremas wabrikuS ^Teguris" on umbcS 200 inimestametis. Ta töötab praegu ainult siseturu tarweterahuldamiseks. Ainult üksikud ettewõtted saadawadoma saadusi ka Välismaile. Siseturu, eriti aga Lõu-na-EeSti tarwete rahuldamisel on Tartu tööstuselkahtlemata oma tähtsus. On märgata koguni wöSra«maaliste tööStuSjaaduste Väljatõrjumist mõnel alal.Tõöstusettewõtete eriti suuremate, aineline seisu»kord rnuuiuS lilÄvahe kaunis raskeks. Krediitide kitsendamise ja põllumajandusliku kitsikuse tagajärjel.Mtuied tööstused olid sunnit. osa töölisi lahti lask-ma, kuigi see lahtilaskmine ei olnud massilist iseloo-mu. Praegu tunduwad majanduslikud tingimusedjuba wähe lahedamad.

Tooresaineid tuleb tööstustel kaunis suurel hul-tzal sisse wedada, nagu rauda, waske, kiwisütt jne.Suur osa tööstust liigub elektrijõul, mida annabelektrijaam. Teised tarwitawad kütteks kas naftatwöi turwast. Põlewkiwiga töötab ainult „Tegur", janagu näha, tarwitab „Tegur" seda kütteainet rahul-datva eduga.

Kõige suuremaks haruks on Tartusmetallitööstus,

mis õige mitmekesine, jagunedes erialade järele.Kõige suurem tööstuSettewõte on sel alal a.-s. „Te-gur" — põllutööriistade ja -masinate wabrik, misenne Gestt iseseiswust „Foure" firmat kandis. Wab-ttfirt tSötawad kokku 75 hob. jõulised masinad, miSliiglSvad osalt elektrijõul. Tähtsamateks wabrikusaadusteks on kõiksugu põllutööriistad, nagu adrad,äkked, labidad, külwnnasinad, tuulikud ja sorteeri-urise masinad, meskites tarwisminewad riistad jne.Nõudmine nende saaduste järele olewat nii suureksläinud, et wabrik oma töid kahe- wöi koguni kolme-kordselt suurendada wõiks, kui aga ruumid lubaksid,ülikooli pvllumajandusteadubkoima kaasabil püüabwabrik just meie oludele, kõige kohasemaid riistuwalmiStada. Wabrik on lähedaS ühenduses tarwita-jateühisustega ja põllumeesteseltsidega, kelle waheta-litusel ka riistade müük sünnib. Kaupasid saadabwabrik turule aastaS kuni 45 miljoni marga wäär-tuses, miS näitab, et nad hindade poolest wöisteldasuudawad wäljamaa kaupadega. OlekS mainida weelwabriku walmittööstust, kus tehakse kellasid, ausam-baid, masi-naosasid jne.

Järgmine suuruse poolest ja wõib olla ka lootust-Aratawamatest on „A.-s. Tartu telefoniwab-r ik", mis juba töötab üle 15 aasta. Wabriku põhi-kapitaal ulatab üle 10 miljoni marga. Wabriku jõu-«allikaks on kaks naftamootorit, mille kogujõud 34 h.j. Ametis on Vabrikus üle 150 inimese. Töötaminesünnib suuremalt jaolt masinate abil, mida on siinumbes 160. 1923. a. palgasumma teeb wälja um-bes 8 miljoni marka. Wabriku saadused, nagu tele-foniaparaadid, telefonijaamade sisseseaded jne. on kawaljainaal, eriti Leedus, Latis ja Soomes turgnleidnud. Wabriku aa-stane läbikäik on alla 70 mil-joni marga.

Mäiksem on juba G. ja H. Lellvpi metalliwabrik,kuS ametis 80 inimest. Nagu telefoniwabrik, nii ka^Lellepi oma tarwitab suurel inääral sisseweo tooveS-aineid, kuna jõudu faab linna elektrijaamast. Wab-

,MeSti nädala" Puhul.Kkad. majanduSseltfi rik walmtStab muuseas ka rehepetfu-mafiMid. Neid

olewat ta juba 15 tükki müügile lasknud, hinnaga295.000 matte tükk, ja nad töötavat hea eduga.AaStane toodang ulatab 20 miljonini. Ka walamis-osakond on wabrikul. Ka J. Ratniku masinawabrikteeb rehepeksumasinatega tegemist. Nimelt on ta ju-ba rehepeksumasina lokomobiili isesõitjaks jümber tet*mid. Tähtsamaks tööalaks on siiski masinate paran-damine. AaStane produktsioon umbeS 2 ja pool milj.marka. Peale selle tuleks weel nimetada G. Peetsirauatööstust, mille eristaks on piimckmerereide sisse-seadete walmtStmnine. AaStane toodang uvatab siinkuni 5 miljonini. Karjanduse kaswamisega wõiwadsel tööstusharul awaneda tulewikus awarad wälja-waated.

Kaalude tööstust on Tartus terwelt kolm:„Mars", Kiwistiku ja E. Scrttelbergi omad. Esimeneneist on kõige suurem. Tema aastane läbikäik onumbes 4 milj. marka ja ta kaalud kuni 30 protsentiodawamad wÄjamaa omadest. Eriti walmiStab tapiimakaalusid. Kuna meie kaalude hwnad märksaodawamad wäliSmaade omadest, siis on ka kaaludesiSsewedu Saksa- ja Lätimaalt suuresti kahanenud.

Peenemaid tööStuSfaadusi walmistawad R. Loo-di ja tz. Masingi töökojad, nagu füüsikalisi ja sar-matsöitlisi preparaate jne.

Olgu nimetatud weel J. Haubneri masinawabrik, mis puu tööstust masinatega waruStab, autogee-nilise keetmise ja weewärkide sisseseadmise töökoda„Tehnik", J. Peetsi metallitööstus ja muud wä-hemad.

«ahatööstuson teine tähtis Tartu tööstusharu. Nahavabrikuidon Eestis üle 50, neist on Tartus kaheksa. Toores-materjaali samoad nad enamasti kodumaalt. Mõn-da liiki nähku «veetakse siiski ümbertöötamiseks sisse.Omamaa nahkade tarvitamist raskendab wahel see,et meil ei osata maal tooresnahaga ümber käia janad laStakse riKi minna. Osa parkimiSmaterjaalesaadakse kodumaalt, nagu kuuse, tainme ja paju koor,kuna peenemad ained, nagu igasugused õlid, sisseweetakse. Nahatöösturid kurdawad, et meie ostjatelpole weel küllalt usaldust meie naha wastu, kuigi-ta mitte halwem ei olewat wäljamaa omast ja pea-legi weel odawam. Siiski läheb kogu meie naha-tööstuse toodang ainult siseturu nõuete rahuldami-seks.

üks suuremaist Tartu nahawabrikuist on J. Re-kandi ja J. Maasiku wabrik, miS töötab umbes 20töölisega ja tarwitab peaaegu ainult kodumaa too-reSmaterjaali. Wabrikul on 16 h. jõuline auruma-sin. Ta walmiStab masinarihma, pastla, talla, juht-,pinsoli ja muid nähku umb. 10 milj. marga eestaaStas. Suur osa saadusi läheb otsekohe Balti spor-bitiirqAp Vabrikutele ja teistele nahkasjade töös-tu8& hwnad olewat 20—<30 prots. odawamad wälismaalistest kaupadest. 8-miljonilise aaS-taproduktsiooniga töötab J. GluÄi nahcuvabrik, miskuni 12.000 tooreSnahka aastas ümber töötab past-la-, pinsoli- ja tallanahaks.

USlvanSky ja poegade nahawabrik on Tartuskõige suurem. Jõuallikaid vn ta! 33 h. j. Töölisi on35, wabriku aastane produktsioon ulatab 12 miljoni-ni. Peategewusalals on wabrikul peenemad nahad.Kuna aga neid meie turg siiski wähe tarwitab, wal-mistab wabrik jämedamaid liikisid. Wähenmtest wab-rikutest olekS maiüida iveel E. karusnahkade wabri-kut, o.-ü. nahawabrik K. ja E. Werg, Arndti naha-

wabrik, miS umb. 1000 nahka kuus ümber töötab,nahawabrik „Kalew" ja A. Maiste wabrik.

Tähelepanu määrib Tartu sadulsepatööSWS. Selalal on teg«vad kolm suuremat ettewvtet. Kõige wa-nem neist on J. Buschi oma, MiS töötab 20 töbU-segai. O. Zimmermmmi sadulsspatööStufeS on ametis24 töölist, neist 8 õpilast, kuna Th. MuSta töökojas 10 töölist ametis. Valmistatakse neiS ettewöt-teiS kõiksugu hobuseriistu, portfelle, polsterdataksemööblid jne. See tööstusharu näib olewat heal jär-jel. Saadused on ilusad ja maitserikkad, nagu sedaka meie näbtustel näha wõis.

Peale selle on Tartus weel rida wähemsid sag-patööstusi.

Tartu ?püutööstus

on õige mitmekesine. Koguwd andmete järele SN siinlauatvabrikuid, möobliwabrikuid, klaweri- män-guriiStade Vabrikuid, spordiriiStade wabrikvid jaweel muid wähemaid ettewõtteid.

Mööblitööstus kannatab turu puuduse all. A.Moori wabrikus, miS juba 1?&1. a. asutatud ja kuSilmasõja algul töötaS üle 200 töölise, on praegakõigest 20 töölist, kuid ka neile wõib kergeSti töö-puudus tulla. Ka Torpatsi pisem mööbliwabrik eiole palju paremas seisukorras. Oleks nimetada koiPusS ja poegade puutööStus, mis 20 töölisegatöötab.

Oige palju on Tartusse siginenud klaweriwÄbri-kuid, terwelt kuus tükki olewat neid siin, mis kokkuaastas kuni 150 pianiinot turule saadawad. Kogusee produktsioon läheb siseturu nõuete rahuldamiseks.Wälja wedada pole seni suudetud, kuigi wüürtusepoolest meie pianiinod wõiksid, wabrikute omanikku-de arwamise järele, ka wälismail turgu leida. Wa-nematest wabrikutest oleks nimetada O. Heine (end.Moritz) oma, miS 16 isikule teenistust annab. LÄ-nud aastal walmistaS wabrik 30 pianiinot. KaRäSfa kuitlub wanemate wabrikute hulka. Uuemaiston a.-s. „Astroni" wabrik kunstnikkude poolt tunnnS-wst leidnud, nagu meie näitustel selgus.

Puu- ja nahatööstuse Vahepeal seisab A.-S. BaltispordiriiStade wabrik, mis wist ainukene sellesarnaneEeStis. Wabrik töötab elektrijõul, ametis on 70 töö-list. Wabrik walmiStab igasuguseid spordiriiSw, koo-li õppetarbeasju ja kametallpär^i. MaterjaalikS onomamaa wabrikute poolfabrilaadid, millele lisa kcimäljamailt tuuakse. Wabriku saadused hcrkkawad kaiPoolaS, Leedus ja Lätis turgu leidma. AaStaneläbikäik on umbeS 25 milj. marka. Hmrntaw, etnäit. läinud aaStal on wabrik walmistanud umbes1500 jalgpalli, 1000 wäikest palli, 1200 wiskoda, 300tennisreketit jne. Mõne kaubaga (jalgpalli-, tennise-saapad jne.) olewat wadrikitl raske wöiSdelda wäl-jamaagä, sest wiimane tuleb odawam kätte. Ceal-juures olewat ta aga palju halwem.

Wähemad on juba teised tööstusharud, nagu kee-mia-, lina-, kammi-, nööbi- ja teised tööstused, miska peaasjalikult omamaa tarbeid rahuldawad.

-ft.Kogumeeste töötakistus

Järwamaal.Järwa maakonnanõukogu järjekorraline

koosolek oli 26. märtsil s. a. Päewakorrapeapunktiks oli 1924. a. -eelarwe läbiwaata-ynne.

Tulud olid kuludega tasakaalu wiidud25.361.885 marga suuruses. Eelarwe wöetiivaötu.

Eelarwe arutamise puhul hääletasid kogu-m^hed igale punktile wastu. Peale selle tegiUkareda (põllumees) ettepaneku, et maakonna

.

B. R e m m el'i (Tartu !. kommerts ■ girnntasfumi1Joonistamlte-öpetaJa) '

jnnüDi-ipnar'104 Joonistustega. Wiga tarwlllk õpptw«hep<roalgQmnaasiuml(o ja õpetaJatale. Hind 65 mrlb

jüürti— nm ustikfik.

S i s uk s: Paul Kogerman, LooduateadTane Qhla-ikonna tlikmena. }D. Rootsman, Tähtede ehitu* j»kosmoaoonia (Lõpp).

J. Sar #, Geomeetria ehk ruumMeadusjStud. for. P. Reim, Markused koime^

kooreifireja kohta J« mõned küsimused nende puhul.

Juhan Wilms, Elu tekkimise wO!*^maiustest blofermendi abil, jMag. Jaan Rummi, Eestima#1fftrwede pindala.

Arwustused ja referaadid*WBikesed teated.

Kroonika. jAjakirja «Looduse* tellimist võtavad wastu)

kõik E. Wabariigi postkontorid ja K. Q. .Loodus"/Tartus, Wane t. nr. 1 ja Rüütli t nr. 9. 1924. a.|tellimise hind: Vi a, — Mk. 700.—; V* a. — Mk.'350.- Ja V« a. — Mk. 200— \Ajakirja ^Looduse" vanad aastakfliaud onj

weel saadaval 1922 aastakfilk maksab Mk. 360-—».ilukõites Mk. 460.— ja 1923 a. — Mk. 700.— ilu4köites Mk. 800.—

Sisuks: 1/VI. — 31/XII. 1923 a. ilmunud kirjan-)duse nimekiri. >

Prof. fl. Rammul: Kooliraamatud ter- ]wishoidthes i uhtes. '

Maa. fl. Tammekann: Soome kirjan» jduse* ja raamatuolud. 'Mag. J. Rumma: Wiigem raamati

rahva hulka 11 'P. S.: Weel raamatukogu korraldusest* I

Hinnata w&ljaanne. 88 Ihk. joonistustega.*Saatekuludeks 10 mka postmarkides saata.

K. 0. ..UOMIS". Tutis.

selarwest sa<M tSitfa maha kustutatud agro-jnoom, kultuur-bskftrik ja instruktor. PealetMe panid kogumehed ette, et Järwa mavkon-sn<t poolt saaks Põllumeeste keskseltsile maära-jSud toetusraha kogusummas ligi 3<X).00<) mk.,'mis aga ^häälte enamusega tagasi lükati. (

Nagu koosolekust naha, ei taha Järwa maa!nõukogu liikmed „7ogmnehed" üldse nõukogu!tööst osa wõtta ja hääletawad igale achale!wastu!

LO. märtsil nx. 606 all teatas omawaliisuseiasjade pcawalitsus, et tema n protesteeri 10. imärtsil !s. a. Järwa maakonnanõukogu'poolt toimepandud walimiste wastu.Sellega on siis nüüd maak. wa litsus lõpulikultametis.

Kariatttd jaWanjka-wftanjka.

WeSteilk ja Piipi kriisid.Diplomaatlike konweren-tside lõpuproto-

lyllid redigeeritakse wäga iluSti, a^a ikka ühte"Ja sedasama üsna ebamäärast, timbi isegi ka-

mõttelist laadi:— „Need ja need kõrged esitatud pooled,

Mi arutades ettepandud Msiwused, leidsid endtäielikus üksmeeles olewat, et maailma rahuia esitatu-d rcohwaSte head käekäiku toetaba jarwdlustada."

'Sama ilusad, aga kahjukA ebamäärased jawahel isegi kahemõttelised on walitsuse dekla-ratsioonid. Nende eeskujuks ja ideaaliks onikka enam-wähem see walitsuse deklaratsioon,mida üks nupukamatest Prantsuse kuningatest,Kenry 4. omal ajal ette kandis:

— „Ma tahan, et igal minu kodanikuloleks lõunaks kanapraad (niiwõrd kui riigiressursid seda lubawad)."

Viimase osa, mis klambrites, ütles Hen-xy 4. ainult mõttes, sest tema oli kuniirgas egaPruukinud karta, et mõni sankülott Pariisi' ees-linnadest pärast temalt oma saamata jäänudkanapraadi tuleb taga nuiama. Praegusi par-lament!ised walitsused peawad sellega agaVäga rehkeildama ja seepärast wõimalikultPylhia oraakli keelt tarwitama. Nagu näituseks:

— „Km riigi snemnTC julgeolek seda lu-tab, tuleb ära kaotada paigirti weel maksewerakorraline FctitfefiuV (ja tui ci, siis ei).

,tC»ia inaa lööstusele tuleb tellimistejuuvc>5 eesõigus >anda, kui riigi huwid selle allei kannata."

— ^Kaalumisele tuleb worta uute raudtee-tze ia ka weeteede ehitaviine — wõimatikultwäli^kapitali abil, kuid selle juures arwesisewöite» ntajoitDuöiiii ja rceix tajuwuft."

Mõnelt poolt on arwatud, deklaratsioontulnud seepärast nii ,/diplomaatlik", et tedadiplomaat kokku seadnud.

Aga waatame eelmise walitsuse deklarat-siooni minewal suwel. — sealgi üldised kaeb-tused, et ta „äärmiselt ka'hwatu". Niisamapythialikud (wõi tshchowlikud) wormelid:

— „5Dicie majanduÄise elu tasakaal kuju-neb Eesti marga püsiwaS ostujõus".

— «Põllumajandus on EeSti riigi loomu-lik majandusline põhi."

— ,Malitsusel on wõimalik heade taga-järgedega tegutseda ainult sus, kui seltskondoma waba-de asutustega walitsust toetab."

Praegusest deklaratsioonist ütles endise wa-litsuse jitht, et sellega iga walitsus wõikS wa-litseda. Sama hästi oleks ta seda öelda wõi-nud ka oma enda deklaratsioonist.

Oli aeg, kus meilgi weel moodis oli, kuimees warrukad üles kääris, et riigihoonete ka-tuseid parandada, wõi kantseleist sissetulewatekirjade registreerija nooremat abilist lahtilasta, enne pikalt ja põhimõttelikult tema „ere-do't pärida, mis ta arwab läänemaadelisatsiooni langchest '-ja klassikalise rahwama-janduse wäärtus-teooria st. NMd oleme jubanii kaugele arenenud, et n«il enam riigikogukristlasteltki ei pärita, kas nad on Põllu wõiTallmeistri usku.

Walitsuse deklaratsioonist kõneldi Riigikogus sisemise haigutusega, nagu kunagi worma-!iteeti täites ja kur wahel haigutusest lahtisaadi, siis kõneldi — deklaratsioonist mööda.Ainult seal tuli elu sõnadesse, kuÄ ääri-weeriküsimuse ümber keereldi: „Kui-das see kõik tuli,et ilma kogupõllmneesteta wähenmswalitsusloodi?"

Kahm käiS kõigist ridadest läbi, ?ui K.Päts ise, juba „kui waba kodanik" sõna wõt-tis. „Nüüd tuleb üks paari tunnine kõne".Ja tuligi. Äga kes põhja metsade kuningajõpaMldug jee pettus.

Ei ühtki tema Wsedat rinnatooni. Ta rää-kis wäsinud, ülepingutatud inimese salsetiga,kriimustas uut eeskawa siit ja sealt, nagu isegitundes, et asi ju mitte eeskawas pole. Jalõpetas hoobiga, mis seda eeldust aina kiirni-tas>: wana walitsus olnud kariatiid, miA vas-kuft wõib kanda, uus on aga Wene mängu-juts Wanjka-wstanjka: tõuka ühelt poolt, kal-dub teisele ja jälle tagasi; tõuka teiselt, noo-gutcrb jälle, aga pikali siiski ei kuku.

See wõrdlus on terawam, kui ta on ta-baw. Ta tabab uut walitsust ainM ühestküljest, pealegi sealt kus see K. Pätsile ära-andlik. Ainult kui sellest seisukohast waadata,nagu K..Päts näib waadanud olewat, nimelt,kuidas uut walitsust kukudada, siis on taltõesti mõnd Wanjka-wstanjka õnnelikku oma-dust: tõugatakse paremalt poolt, siis wõ-ib tapahemale, kui pahemalt, siis paremale poolekalduda, ilma et sellegi pärast weel kukuks. Seenäibki kogupõllumehi praegu ärritama.

Aga kariatiid, kes raskusi kannab, midateised mitte ei kanna, sellega on juba lugunõrgem. Soomes pole aastate kaupa muudwalitsust olnud, kui „Wanjka.wstanjkad", agakes ütleb, et nad raskusi poleks ära kannud?Ja pealegi — see on õige kahtlane kompli-ment walitsusele, et ta olla karatiid, inimesekujuline kiwisammas, mis hoonet kannab. Se-da wõiks ennem mõnele kirikuõpetajale wõipiiskopile meelrtmeks ütelda. Walitsuselt

nõutakse hoopis teisi omadusi, kui kiwist püsi-wust. K. Pätsist endast vn öeldud, et ta wägapaenduw m ja wististi ei pea ta ise seda kamitte üheks oma kõige halwemaks riigimeheomaduseks.

Wiiinane kriis jääb wistiÄi tuttawaksoma õigema nime all: ,,Westeli kriis". 'Sel-lena on tal mõnda õpmlittu sarnadust Piipikriisiga". Sis«niselt oli ju A. Piipi seisukohtsiis palju tux^ewam. On katsutud näidata^ etlallaletWMMiled. WeAtelile „wiletsa^ ol

nud. Et seda olid kallaletuna-imised A. Pii-,pile, seda tunnistasid toll ajal kõik, kes asja-tundsid, kuni tolloaease riigiwanemani ehkküll üks kallaletungija leht selle rühma lähedalseisis. Pealegi mid kallaletungimised jubawäliseltki persiid, sest et arujaadawalt A. ^Piipi tema koht neile waStamast koelaS. !

^ A. Piip wõttis aga sellegipärast seisukoha,mis ^arlamentliselt kõige õigem ja nagu pS-rast selgus,, ka poliitiliselt otstarbekohasem.Ta lahkus. Ja ta sai warsti oma revanche't.Tema järeltulija, kes lehtede kampaniast uS-kuma pidi, et meis wälissuhted §aop& rikutud, pidi kõige autoriteetlikumalt poolt kuulwma, et asi hoopis wastupidi. >

Kui „Westeli kriis" alga^ fiiS manitsesid!teda mõned lehed mitte tagasi astuda: „ega^ükski rühm ei wõi ju ennast luukambrWteha." See on kõige ekslikum nSu, mida par-lamentlisele rühmale wõib anda. Siin wahe-'tatakse parlamentline minister ära- riigi-',

ametnikuga. Wiimaiele on muidugi iga sun-'nitud tagasiastumine — „blamaash". TaPeab oma au kaitsma ametis, on ta sealt jubawälja^, siis on asi otsas.

Parlammtlise ministriga on luqu sootuksteine. Te,na kõige mõjusam kaitsm^iswiis iei.sab tihti selles, et ta oma portfelli kallaletun.gijate ette wõib paisata: tehke teie paremini!Ja alles Mest, kuidas teised hakkama saavad,selgub siis kumbal enam õigus oli.

Kui siin seda parlamentlisr elutarkust ei täi-,detud, waid — jonn on ju ka Jumalast loo.dud — kramplikult kohast kinni peeti, iii4said sellest muidugi kinnitust ainult oletmed,et „seal ikka tõesti midagi taga peab olema",mis siis wahetorrad nii pingule wiisid. c!oma enda korporatsiooni mehele fõiac kõrge»malt kohalt kahtlasi terawM pillutakie.

L,

«i 1

UputUflufnfl Wörtsji

AbwSudxmit

itöttu jõeäärsetes m<iwintfit aja! jrpuhift |Vüroo laiali saatnudnewa ringkirja elanikk^

Milles seisab tewadiLiikumine ühendusteid^

ketteneb, pShiwee t2ufit«id. weeLarfed tlaotub j<iche» «eraga wccs, maafttitte «eega fairo jänmi»ja ««togu kaldaid, uputumcfttgufrfb «Sartufi.

Mida «öib jatesadise suurenestzii»it«StöS wähege«a?

Siin õlgu lubatud tä!nöite peate:

1) Teeäärsed kraavid, jpide amaufeb olgu lumest

2) Veekogudel asmeatelkus jää kogumist ja mmnii«ekord sisse seadma ningosadega looma. Sildadehemalt 50 mtr. ulakusel ii^e«ae jäämiaewt «abastt

3) Metsamaterjaal, hei^atjad, mis kitsaid jSe kohtUPUtu«piirko«nest ära toiattatrt ja aSiMoctt ujmni

4) Paisutze ««aused»al»i«tatich ja nende j,

5) Paisa lahti todtmjeht JMtifa HSwinemisest«ale paisuomanttule sakiires korra» (wlegraasi,tama.

«) Vähemalt 1922. o.|nast olg» «avanduS kSrgei

7) Peipsi. |a WSrtSjim isega (oldMdc jamisega anoeStama. Häthooneid ki«iwarest «alk!

Sisewete büroo porhädaohu kohta:

Ei ole ununenud ilaasta alalistest upuriiftud sõna wõtma samata 'kohta. Suured liinisseks Wirumaal, kunipaksuseni ulatumad, iäijtunud maapealiied jalubatvad uputuHlcri7cst^Otsekohestele i'ileupu:uisib siin pNhunete npuiultal maa -kõrge põhimeellcb see mõju •cciolercai

. malt esile. Otsekohcc^ePeipsi-Wõrtsjänve wce!telagunemine ja lumenilmastiku tingimuste jimasolewate andmete ia|põhjal ennustada, ctseis kaugelt kõrgemaledis kewadel 1822. a.,ajaloolise kõrguse piiri,wes peab arwcsianm1822. a. kewadnemtr. mõrra (wõimaükvn siin arwesse wõtmasühes jäämineikuga ährkohti otsekohese üleupu^rustamisega. Nendel h^halikud macvkonnawalilsuurt lvett kallaste kinisuudawad ellu wiia, olline tähtsus, tcgelikultraisatud rahaks.

Emajõe weepind Tcot'ckohes?lt Peiplsi weepi^sis, tõuseb ka siin wesiwee. Sama nähtus aitema mõjukonnas. Äline siin nimetatud we>. kojwoolust Naroowat jaoleroma, et kogu iu'.r.epiisid, mis madalad ka!!nagu Peipsi, Eniaiõ.',jõgede luhad. — Narriwnc uputuse läbi. £1

Kui wanaks c|mc)

Suurte meelte mnnabt^sure'.nise ajal-i ctc\e lõrgo

Nii elasid riigimct:83, TiSraell 7õ,57, Eromwollnaftani. ?Säej>ihtidest ciafljK:i, TkemistoNe? 65, -Viitviidotte SO, kmephon Ml

Õpetlasest jurio T.-ca!lest 02, Sokrat^slilci 78, Plato 82,

Kirjanikes elasid: ^chi

nyfciirf; 8* öfrfW» Jtf* 99*

■| (Tartu 1. kommerts - gfmntasiumljoonistamlse-öpetaja) '

lli-iptlrt"jstega. Wlga terwillk õpp«wah«n<liumllo }a õpetajatele. Hind 6S mrk*

JIIIIS 1.1ID-u autikfik.

Paul Kogerman, Loodusteadlane flhl»>ikonna tilkmena. JRootiman, Tlhteda ehitu» J»kosmogoonia (Lõpp).

J. S a r v. Geomeetria enk ruumrteadua5tud. for. p. Kelm, Mlrkused kolme

koorelfiraja kohta Ja mõned küalmused nende puhul* ,luhan Wllms, Elu tekkimise wöW

maiustest blofermendi abil, jlag. Jaan kumma, Eestima*F

jfirwede pindala.Arvustused ja referaadid*/äikesed teated.(roonika.

Ha „Looduse* tellimisi võtavad vastu»ariigl postkontorid Ja X. U. .Loodus",ta t. nr. 1 ja Rüütli t. nr. S. 1924. a.M i Vi a, — Mk. 700,-; J/a a. — Mk.'

a. — Mk. 200— jHa ^Looduse' vanad aastakäigud onfvai 1922 aastakBik maksab Mk. 360 —J

460.— ja 1923 a. — Mk. 700.— Uu-V

ito tntfliiKfsisi itf Vliv IIIIIDBSHlIil IIL J

j/Vi. —Z1/XN. 1923 a. Ilmunud kirjan-jduse nimekiri. ]>50f. fl. Rammul: Kooliraamatud ter-]wishoidllses i u^tes. \lag. fl. Tammekann: Soome kirjan* [

duse- Ja raamatuolud. jlag. J. kumma: Wllgem raamat!rahva hulka II !

S.: Weel raamatukogu korraldusest*!Ita vSljaanne. 88 Ihk. Joonistustega. •|ks 10 mka postmarkides saata.

K. 0. ..U090S", Tut».

tM täitsa maha kustutatud agro-mr-teynik ja instruktor. Peale7ogumehed ette, et Järwa maakon-taks Põllumeeste keskseltsile Mära-raha kogusummas ligi 300.000 mk.,[ätte enamusega tagasi fiifati. Iwsolekuft näha, ei taha Järwamaa.

„7ogmnehedi" üldse nõukogulMa ja hääletawad igale asjale!

tsil i^r. 5O6 all teatab omawalitsttse-Dalitfuõ, et tenta ci protesteeri 10.j

a. JärMa maakonnanõukoguj^e pandud walimiste wastu.

sus nüüd maak. wa litsuS lõpulikult

leda olid kallaletungimised A. Pii-Õnnistasid toll ajal kõik, kes asjauni tolleaegse riigiwanemani ehk^aletunaija leht selle rühma lähedaltalegi olid kallaletungimised jubapersiid, sest et arusaadawalt A.koht neile waStamast koelaS.

' wõttis aga sellegipärast seisukoha,lentliselt kõige õigem ja nagu pS-

ka poliitiliselt otstarbekohasem.Ja ta sai warSti oma revanche'!.

Itulija, kes lehtede kampaniast us-' er mets wälts-suhted hiwpiS riku-Sige autoriteetlikumalt pvolt kuul-Ihoopis wastupidi.^esteli kriis" algaS, siiS manitsesidL lehtd mitte tagasi astuda: „ega

n wõi ju ennast luukambrikskm kõige ekslikum nõu, mida par-I rühmale wõib anda. Siin wahe-fclcnteutlinc minister ära riigi--

Wiimaseke on muidugi iga suw-^siastumine — „blamaash". Tau kaitsena ametis, on ta sealt jubaon asi otsas.

ittlne ministriga on lugu sootuksla kõige mõjusam kaitsmiswiis fet»Tcr, et ta oma portfelli kallaletun.võib Paisata: tehke teie paremini!test, kuidas teised hakkama saalvad,rumbal enam õigus oli.Iftoa Parlameutlift elutarkust et täi-.

— ioint on ju ka Jumalast loo-nplttult kohast kiuni p«'cti, sii^luiduM kinnitust ainult oletused,tõesti mibögt taga peab olema"

hekorrad nii Pingule wiisid, ctlorporatsiooni mehe lo kõige törqe.^kahtlasi terawusi pillutakse.

hiili »«rf Vavpttwal, 5. aprivll. Nr. 80.'

z

Uputuse KädaoKt Eestis.Utminst Wõrtsjärwe-Petpfl wesikogudes, Päruu-Kasari westkogudes

oodata.Abinõud uputuse Käwitnstööde wädendamiseks.

Äuna fadeineterifka läinud.. ■■ ■; - — smch ja talwetõttu loeäarsctes madalamates kohtades jää-toixtfu ajal uputusi karta, siis im GiseweteBüroo laiali saatnud omawalitfuStele alljärg-newa ringkirja elanikkude hoiatamiseks:

MllleS seisab kewadise suurewee hädaoht?Liitumme ühendusteid mööda raskeneb ja kohati

tatfenefc, pöhlwee tõusu tõttu Kleujutmoad keldri ruu-«id, weeüärfcd elamud ja tööstusettewõtted u>puwvdich<« «araga wecs, maa püsib feftwÄt «ee all, kaasasfuttre meega kaim jääminek purustab hooneid, ehitusija ««togu kaldaid, uputust piirkonnast uhab «osi mit-mesuguseid määrtufi.

^ido wõib ja mida peaks enneile«adise fuuremee tulekut uputusetzii«ii«Stös «Shendamiseks ära te»

flema?Siin olgu lubatud tähelpanu juhtida mõne näpu-

näite peale:

1) Teeäärsed kraamid, möikeStc stldade ja truu»pide amaused olgu lumest lahti kaevatud.

2) Veekogudel asuvate stldade juures ja kohtadel,kus jää kogumist ja ummistust karta wõib, peab mail.wekord sisse seadma ning Whendust tehniliste sõjamüeosadega looma. Sildade amaused ja jSe jooks wä-hematt 5v mtr. ulatusel ülemal ja allpool silda olguenae jääminekut «avastatud.

3) Metsamaterjaal, heinakuGad ja muud ujuwaddtjad, mis kitsaid jõe kohti ummistada mõi«ad, olguuputuspiirkounast ära koristatud ehk koha poal kin-uitatud ja allamett ujumise eest kaitstud.

4) Paisude amauseh olgu lahti «ötmiseks ette.«almiStatud ja nende juures walmetvrd sisse seatud.

5) Paisu lahti «Stmisest, tekkinud ummistusestehk paisu hävinemisest peab all- ja Ulemalpool asu-«ale paisuomanikule ja kaldaäärsetolc elanikkudelekiires korras (telegraafi, telefoni, kiimtfi kaudu) tea.tama.

«) WähemaSt 1922. a. ke«adise uputuse piirkon»nast olgu ««andus kõrgematele kohtadele wiidud.

7) Peipsi» ja WSvtSjilr»e äitres peab jää suru-misega kallastele ja madalatel bchtadel jää üleÄuhja-misega anveStama. Hädaabinõuna wõib soo«itadahooneid ki«i«arest mallide ja puupukkidega kaitsta.

Sisewete büroo poolt seletatakse uputusehädaohu kohta:

Ei ole ununenud' weel mälestused läinudaasta alalistest upntuMest, kui oleme sunni-tud sõna wõtma sama aine üle käes olema aasta 'kohta. 'Suured lumetagawarad, mis, näitu-seks Wirumaal, funi ligi 200 m/m. weekihipaksuseni ulatumad, läinud aastast saadik täi-tunud maapealsed jia maa-aluseÄ wieekbgu-dlubawad upntuAterikast kewiadet ennustada.Otsekohestele Meuputustele ja uputustele sekt-sib siin pNhiwete uputus. harilikul aas-tal >maa «kõrge põhiwee all kannatas, seal tu-leb see mõju eclolewal suwel palju tun-tawa^-malt esile. Otsekoheste uputuste keskkohaks onPeipsi-Wörtsjärlve weekogud. Oletaks, et we-telagunemine ja lum-esillamine keskmise aastailmastiku tingimuste juures sünnib, wõib ole-masoletvate andmete ja wastawate arwestustepõhjal ennuRada, et Peipst-Wõrtsjärwe wee-seis -kaugelt kõrlge-male tõuseb, kui see aset lei-dis kewadel 18Ž. a., kuna wesi peaaegu omaajaloolise kõrguse piirini ulatas. Peipsi jär-wcs peab arwestanla weepinna tõusuga üle3 $22. a. kewadrse weetõusu. Wäheanalt 0,5mtr. wõrra (wõimalik tveeiõuK tuulte mõjulon siin arweKfe wõtma ta). Sarnane weetõuKühes jääminekuga ähwavdab weeäärsei-d elu-kohti otsekohese üleuputuse ja eluasemete purustamisega. Nendel hädaabinõudel, mida ko-jalikud maa>konnawalitsused enne kewadistuurt mett kallaste kindlustamise mõttes weeluudawad ellll wiia, oleks ainutt psü Ho loogi-ine tähtsus, tcgelikult kujnnewad need tööd

raisatud rahaks.Enrajõe weepind Tartu linna? on tingitud

otsekoheselt Peipsi woevinnast. Sama kui Peip-sis, tõuseb ka siin wesi üle 1V22. a. kewadisewee. Sama nähtus awaldub Wõrtsiärwes jatc-nra mõjukonnas. Wete wõimalik alanemi-ne siin nimetatud weekogudest on tingitud ära-w?olust Naroowat ja Emajõge mööda. Peaboletama, et kogu suwe jooksul sarnane wecjeisMb, mis' madalad kaldad lausa wee all hoiab,nagu Peipsi, Gnmjõe, Wõrts-jarwe suubuwatejõgede luhad. — Naroowa jõgi elas oma tal-wise uputuse läbi. Olgugi, et siin Kreen-

8) Tehtagu tWed we«oalgumis»l« Ae kallaste, ku«see wõimalik ja kus uputus hädaohtlik.

9) Uputuse pHiftmna* olgu ujuwad abinõud japumbad tanvitusekS «almis seatud.

Gelolenm kewadise suuromee ja jäälagunemise ise-äralduseks on, vt need nähtused Naroowa- Peipsi-SmajSe-WSrtsjänve meekogudes kõrge meeseisu juu-res algawad. Selle tagajärjel ei ole küll esialgne«eetõus nii miiga kiire, nagu seda IS22. a. tilhelepanna «õis, kuid jää hiiwitustöö wSimalused on siinpalju a«atamab.

1922. a. kewadel sündis Wõrtsjärwe weepinnatõus kiirusega umbes 7,5 sent. paewas, alanemine —25 sent. kuuS, Peipsi järwes tõusis weepind kiirusegamnbeS S sent. päewas, alanes 20 sent. kuus; W. Ema-jõel, Telliste maantee silla juures, tõusis wesi 90 sent.päcwas, alanes 10 sm. piie«as; Pärnu jõel, Tori ale-«is, Susis «esi 40 sent. p«ewas, alanes 8 sent. päc-«aS. Mida «äiksem weekogu, seda jävjum tõus ka kii-rvm alanemine ning Ümberpöördult.

Aeglane «««pinna alanemine Raroowa-Peipsi-Smajöe-WSrtSjärwe meekogudes tingib, vt kaldaäö^edmaa-alad siin kestwatt wee all piisiwad. Oletades, etnendes meekogudes «esi 0,5 mtr. «Srra üle lS22. a.kewadise weepinna tõuseb, peab järeldama, et kogus»m»e jooksul siin kõrge «esi pltstb, mille kõrgus umbessamasugune, kui WõrtSjärweS käesolewal toimel 1.märtsil ja Peipfis — I. weebruaril, s. t. luht hei-namaad Naroowa- Peipsi-CmajSe-WõrtSjiirwe meekogudes ei tule su«ejooksul wee alt wiilja.

WRmatu oa tehniliselt olulist korda saata käes-olema kewadise suurewee uputuse hädaohu eest wa-randuste ja wäärtuSte kaitseks.

Tähtis on, et hädaoht ootamata kodanikke ei ta-baks.

Kaitse-, pääste- ja «astastikkuabiandmise rihmade organiseeri-mine koha peal oleks esimeseksülesandeks, mida suurewee ootel

peab lahendama.St UtaBoiena kewMse suurewee kogem»ch tulemi-

kus ära kasutada ja uputustega «SitlemisekS tehmUsiabinõusid tuleviku jaoks ära määrata, oleks tarwilikandmeid suurewee kohta koguda ja sisewete büroolesaata.

holmr juureS W0i0luhulk arwatawasti 1700kantm. sek. (Ü8LÄ. a. 146& kantm. sek.) tõuseb,ei tõuse ikkaai weepind nii kõrgele, nagu seemis talwel Kriusha, Omu-ti, Stepanowstfhinakiila ja Narwa -linna pumbamaja üle uputas.Kewadist uputust nendes kohtades pole karta.Kewadise uputuse peab arwestama Werhne-sefM saarest kuni Wasknarwani, PNssajõeää-rsetes külades ja, mis wõimalik, Kulgus j>aWjäsmas. Siin awaldatud oletus põhjeneb lu-melagunemise keskmistele tingimustele. Ol-

gugi, et tegelikud tingimused keskmistest tuge-wasti lahku minna wõiwad, peab ka kõigesoodsamat juhtumisel (pikk lmnelagunemise'kestwus, kuiw ja külm kewade) kaugelt.üle kesk-mise kõrge weetõusu ja tema pika 'kestwusegaarwestama. Teiste weekogude paisumine —>Põhja-Eesti jõed, Pärnumaa jõed, Lõuna»Eesti jõed — on otsekoheses» ühenduses ilmas-tikust. Järsu kewadega tõusewad siin weedenneolem-ata kõrgele. Kuid igal juhtumiselkestab ka siin wee rohkus jõgedes pikka aega,m-ille all jõeäärsed maad >ja wesiehitused kan-natawad.

Wett täisimenud maa, täitunud põhiwee-kogud, paisunud järwed, sood, rabad awalda-wad oma mõju kogu eelolewa aasta jooksul,olles uputuste mõttes tundlikud meteoorwetele,sarnanedes maapinna olu'dele kaljuses mäges-tikuS. Lihtmeelsus oleks arwata, et läinudsa'demeterikka suwe ja käesolewa lumerikkatemperatuuriga alla nulli talwe mõju selles!suhtes esile ei tule. Ainult erakorraline kuitÄja soe suwi suudaks wahest weekogudele eel ole-waks sügiseks nende tasakaalu tagasi tuu a.

Talwel uputuse all «kannaianuib Naroowaäärsetel küladel kewadel uputust karta pole;upub Wasknarwa >ja Plüssa jõe ääres Nisõ-kül-a. Waljaspool uputuse hädaohtu on Narwa linn ja elamud Naroowat pidi kuni Nar-wa-Iõesuuni. Tõsime uputus ähwardab Tartut, ka sel korral, kui jää seal sulgu ei jää.Wetsr peaks umbes 0,5 mtr. üle 1822. a. kõrge-weepinna tõusma. Uputus on mööda pääse-matu Nmvaste-Halliste wesikonnas, eriti Rii-sukülaS.

palju hoiate kokku,kui ostate pühadeks ja igapäewaseks tarwiduseksE. T. K. karbikilu ja sprotte,k. T. K. kohwi ja sigu/id,E. T. K. naturaal marja- ja 6unawe!nl.

Müük wabalt kõigis ühisustes, E. T.K. osakondad. ja paremat, erakauplustesPea ladu: Eesti Tarwitajateühisuste Keskühisuses, Tallinn, Estoonia

puiestee nr. 15, kõnetraat 2-82.

Mustlased-rõowmõrtsMab.Jögewa wertne mõrtsukatöö selgitatud. Mõrtsukad-mustlased tabatud.

tS.ooo marga pärast kolm luimsst tapetud.Õöfel svastu neljapiiewa pandi Jõgetval, puude juurde läinud. Kaaslane olla aga mõrt-

Tartumaal, toime kuritegu, mis kolme inimese sukatöö korda saatnud, selle peale waatamata,elu enesele ohlvrikS nõudis. „Pärt!i" talu maa et tema teda keelanud. Arusaadaw, et see hari-peal elas oma wäikeses «mjakeses wabadik, itf kurjategijate salgamine ja teietc peale filitumbes 70-aastane tvanake Jaan Onuapuu weeretauriue on, sest on ju woiinatn, et temaühes on va naise Ekateriuaga ja selle tütrepoja kaaslaue, täiesti poisikene, oleks üksi saanudAleksander Rehemjaaga. kolm wnnest ära tappa. Kõige tõenäolisem on

Neljapäewa hounn. leidis naine, keS Õu- muidugi see, et nad mõlemad ühiselt selle teonapmldele läks Piima wiima toas kolm surnu- korda saatsid.keha, hirmsate Haalvadega kaetult. Asjast au- Nagu selgunud, tahtnud nad õicti hobuse-ti kohe politsc^võinrudele teada, kes kohale il- margile minna. Õunapuudel, f(cs muidu õietimusid. Tuba Pakkus hirmsat pilti. Põrandal waesed inimesed, olla olnud üks hobune, peaae-oli «mas tapetult Jaan Õunapuu, tenm pea oli gu nende ainuke,te waraudus. (ct waesus ifä-lõhki löödud, ajud peaaegu täiesti wäljas. PS- gisi külaliseks kippunud, mitiiuub nad uatukerand oli werega kaetud, nagu näha, oli wcre- aega enne seda saatuslikku si-.nd?!nkst hobusewool äärmiselt suur olnud.

Woodis oli Aleksander Nehenma, kes esi-Lm, mille eest nad 15.000 mrk. saanud. Pealeselle olla nad ka wallawalrtsichüt Loctnsck^

mesena mõrtsuk!ate ohwriks oli langenud. Nagu 1000 umrga üncher saanud. Kui ^öömajalised"näha, oli ta magamise ajal ära tapetud, sest kuulnud, et hobune, kelle pärast nad reisi ettemingid surmaeelse wõitluse tundemärke ei ol- wõtnnd, ära utüüdud, kawatsenud nad ?mhagiuud ta juures näha. Ka temale oli pea lõhki moodi kahju teisiti tasa teha. Õöscl tapeti koi-löödud. Msama oli ka 70-aastane (5ckaterina gepeatt nvor poisike, selle järele wanacma jaÕunapuu woodis surmawalt haawatud

Tuba, kus mõrtsukatöö korda saadetud, olilõpuks selle mees, 70-aastaue Aaan Õunapuu.

Mõrtsukad hakkasid pärast raha otsima.täieliselt segamini aetud; kapi sisse murtud, rii- kuid kõige waewa peale waatamata, seda nadded ja asjad segamini pillutud jne. Põrandal siiski ei leidnud, sest nagu kuulda, olid Õuna-leiti riistad, millega mõrtsukatöö winre pan- puud raha teiste kätte hoiule arnrnd.dud — merine kirwes ja labidas, mis juuste Kui honnni? peaagu xuba kätte jõudis jaja tardunud peaaju tü-kkidega kaetud. - asi mõlemale mõrtsukale kardetawaks kippus

Silnmpilkselt alustas krumnaalpolitsci minema, läksid mõlemad klujatcgiiad muajuurdlust. Tähelpauu tõmbasid kõige pealt teed, jättes ohwrid samasse sniukorda, naguenese peale õled, mis tuppa olid maha laotatud. Nähtawasti oli pererahwas mõrtsukad

nad peale tapmist jäid. Mõl-nna tee wn?Tartu poole. Dawe läks Palaninsele, mille

enese juurde öömajale wõtuud, neile isegi aseine ümbruses mitmed mustlaste pereknunad elawalmis teinud ja siis keskööl, kui juba tttanalje- wad. Teist mõrtsukast, Ernst KoÄowi, nahtrfed ja nende tütrepoeg magasid, saatsid mõrt- aga pärast Kaareperas, wäikcses pooliaamai.,sukad oma saatanliku plaani rööwimiise himus ^s Jögewa ja Moldi wahel asud. 'ÄähraWas-

täide. ti oli ta rongile pääsennd ja Tapa poole sõit-Mitmed agentuurteated ja jimrdluse aud- nud, ct tagaajajate käest pääseda,

med tulid jälgijatele abiks ning kõige seüe ta- Kuna wäga tõenäoline paistis olewat, etgajärjel tabati juba samal päewal Palamusel, Koslow Narwa poole põgenes, kup ta päritnris umbes 30—40 wersta Jõgewast eemal oli. Mustati köwendatud juurdlust Narwa liu-asub, üks mõrtsukatest, nmstlaue Martin Ta- nas ja ümbruses.we, 20 aast. wana, kelle särk ja müts wcre- Nagu eile õhtul kuulsime, läkski politseilplekkidega kaetud olid. korda (v. Koslowi Narwas tabada.

Dawe tunnistas kohe ülekuulamisel, IS- Õunapuude ja Rehemaa korjused toimetatigewa alewiwalitsuscs, üles, ct tema ühes teise eile lõuna ajal Tartu, niisttma paigutati kamustlasega, kes 15—17 a. wana, õhtul Õuna- mõrtsukas Dawe õhtul Tartu wauginmija.

Tusar,

Kui wanaks elatvad suuredmehed.

Suurte meeste wanadns on keskmiselt wõetultsuremise ajak^ õlgi? kõrge olnud.

Nii cfofib riigimeestest Talleyrand S4, Bismarck8K, DiSraeii 75, Augustus 76, Cäsar 55^Rich«lieu57, Cromwell .'>9, Washington 67, Karl Suur 71attsiaui. ZMejuhtidest elasid Napoleon 51, HannibalAü, Tbemistolles V3, Marius 71, Blücher 76, Berna-dvttk' so, Zmophon 86, Moltke 91 aastani.

Õpetlasest surid Descarte 55, Hegel 61, Aristote-lcs Sokrates 68, Leibnitz 70, Copernicus 70, Ga-lilci 78, Plato 82, Newton 84 aastasena.

Kirjanikest elasid: Schiller 45, Moliere Sl, Mr-

gilius 51, Shakespeare 52, Dante 56, Horatsius 57,Racme 59, Sienkievicz tt5, Cerwantes W, Petrarca70, Euriyides 74, Bictor Hugo 83, Voltaire 84,Sophokles W aastagi.

Maalikunstnikest elasid Rubens 63, Bela>Zquez81, Rembrandt 83, Michel Augelo 89, Tizian maastani.

Tshe-ho-SlvwaFkia tuiüud poliitika tegelaneja pacifiit suri neK päswil ±9 a. wanaduseA.

MidA kõike inglased endaleei luba.

Londoni Carltonklubi on kuulus nrnö liigete wauameelse seodaalwaimu pärast, :nisnii kandele küünib, et klubi uksi healmeelelisegi kõige lugupeetumatele wäljamaa külalis-tele ei awata. Nüüd aga korraldawat ülal-nimetatud klubi ootamatalt ühe piduliku lõunasöögi kiwitöölistele ja tänawaparandajatele,

» »» , «... kes läinud sutvel klubi esist tänawa osa paran^JÜBlIuC Pällul- ]8 ailKOlllianlet dasid. Suwel olid mitmed klubi liikniedeinetamise j-a muu ajawiite tundidel sagelipealt waadannd tööliÄe tegutsemist. Ja wii-mati jõutud siis otsusele, et ka töölistele wõi-mälus tuleb anda klubi elu mugawustest osa

jaada. • - >- . , v v ^ .

Kino wäljamaal.Pariisis sünnitab wiimasel nädala! sunrt

sensatsiooni silm ,.Budda sülelus", mille te-gewustik areneb Tiibetis ja mille ettekandja-leks osalt Tiibeti pärismaalased, kes asuwadTaiihoni mäe jalal.

Kristiaanias on suure menu osaliseks saa-tuld Knut Hamsuni samanimelise romaanipõhjal kokku seatud silm ,Maapinna õnnis--tus".

Berliinis on endiseks pailapseks 10-aas^-tane kinolaps Jackie Coogan, kelle kaasteg.'-wusel silm „Pikka iga kuningale" suurt poole^hoidu leidwat.

Põnewnsega oodetakse kinoilmas Walde-mar Bouselsi hiljuti ilmunud romaani ..Mesilase maja" filmimist, mis tehniliselt üärmi--sett suuri nõudeid üles seab ja mille lawasta-misega juba algust on tehtud.

Esimesed pääsukesed teelpõhjamaadele.

Nagil ..Times'i!e'' Tasrminast" (ZicilwiS) tea,tatakse on sinna jõudnud esimesed pääsukesed, ^teekonda põhjamaadele jatkawad.

Suwe aeg Prantsusmaalalganub.

Pariisist t^awwlse ct 30. märtsil ti.11 õhtul Prants'.-6M'w,l a-lqanud. Ingli-?--maal algab suweaeg Z3. aprillil. P. Ameerisas 27.aprillil.

soovitan odawate (wanade) hindadega

lul. Aberg,f. Karja t8n. nr. 5, kalcwlficauplut.

leoWS8k« IC^Fla LL^. nr. 1 (end'ne „Pro-

wodnik") Karjta k. R7. 24Aken cn dakeraerM

iga nädal uule mcfiellide järel wa!mjS£etüüriietest. Oma töökoda ja juurdei^aj^.fllati walmis suures waükus, niisama j.;a

saswad tellimised täpselt läidetud.

8 J&tfi ■!•«* fiwnrihnMrf, 5. aprMl. St. 8ft

Ajakirjanduse asjad kohtupalati*Rida Aigeksmõiftwaid otsust.

Eilne päew kohtupalatis läks ajakiTjvndtl-sel di.ndifu jahe all. Suures 'osas> kaK jõutiwaslae. ool-c lvabe! kokkuleppele, wõi jällelõppes pwkscss- üigeG mõistmisega.

'tus „Waba Maa" waSw.- kaubamaja direktor Jaan Kirsch

fimbii-i 11 , .oabtf Maa" was-tut. toimetazatJaan 'ii- c-i laimannses kirjatüki Mi, . MsihiiüiDib 1922 a. „Waba Maa" ja milleSkirjeldan tm\a sekMusi auto tagaswSudmiseloos sõja mi mst eöriumitt. Rahukogu mõistiswast. toim. J. Tomp'i, kelle kaitKjana wann.adw. O. Straud-nann esines,. kcchtulisM õigeks.

J. Kirsch ei leppinud rahukogu otsusega jakaebas oina wolinikn kaudu Whiupallatile edasi,kub see eile arutusele tuli. I.Tomp'i kaitsjanaesines' wann. adw. P. Ruuoel. Kohtupalat kim-uitas- rahukogu õigeksmõistwa otsuse, jättestagajärjeta J. Kirschi edastkaebtuse.Ilukirja „Pärnu Põllumeeste Teataja" asi

Mhistatud.17. apr. 1V2Z a. il-mus „PSwnu Põllu-

meeste Teatajas." sõnum pealkirja all „Kooli-Vpetajaga hädas", mis eneses andmeid ftsail-das, nagu oleksi Äpetaja Soorer tommums-ti-de poolchoidja ja ei andwat kehwematele õpila^tele määratud Mu õiglaM kätte.

Õpetaja Soorev leidis, vt kirjatükk enesesteda laimawaid lausieid sisaldab ja andis asjakohtus^. Rahukogu mõistis ajakirja waÄ.toimetaja Thamsam 2 nädailakK wangi. Kohtu»palat MhisiaS rahukogu otsufe ja mõistis era-kaebealuse õigeks.

„Meie Hääle" vaSt. toi«. KUSmauni afi tü-hiswtvb.

16. juulil 1S22 aastal il7nus tööliste häälekamas „Meie Hääl" nr. 2 sõnum töörah-wa ajakirjandus! kohta, kus> muuseas öeldudoli. et tööliste ajakiri „M>eie sõna" siseminiA'tesriumj. poolt aresti alla pandud ja asi klH-tusse antud.

Sisemmisäer leidis, et tähendatud teadeebaõige on ja rahwa seas pahameelt wõib ära-tada; pealegi ei olewat nimetatud ajakiri aveS-ti alla pandud, ward selle trükkimine on sÄle-pärast ära keelatick, et wiimane sifemmLsüee-rimms registreeritud polnud.

R«hukogu mSistis ajal. „Meie Hääle"was»t. toim. Jakob KWmmmi üHskis aastadaveSti. tingimisi!.

Kohtupalat- WistaS. rahukogu otsuse jamõistis J. Kilsmanni õigeW.,Mja." mast. toim. A. Jürmmmi Mafi tühiS-

tatus.»Kajas" nr. 157 — 1921 a. ilmuS Dnum

pMkivja all „Wiljandi maockonna nSuLogukooSvlek", mis muuseas GaldaS andmeid„maakonna rewidentide aruande" Lohta. Tähendatud osas oli tooduid teateid WÄjandimaakomrawalitfuse teaewusss -ette tulnud waäv-nähtuÄte kohta". Selles» osas leidis Mljandimaakonna nõukogu «enese kohta laimawaid iea-teid ja. andis ajalehe „Kaja" wa-st. toim. A.J turmanni kohtu kätte. Rahukogu mtõistis A.Mrmanin 2 nädalaks ÄsMoangi.

Äubwpcrlait tühistas vahuIogu otsuse janwiMG kaebealuse õigeis.

Rahwamaja ehitajad Wiru-Nigulas kimbatuses.

1920. a. planeeriti Wasta mõisast 21tiinu maad Wiru-Nigula alewi suurendami-seks ja anti Kalwi allawalitsuse hoole alla 6t. peale. 1923. a. tehti otsuseks see maa äraplaneerida ehituskruntideks. HaridusselPlepidi saama 2 tiinu rahwamaja jaokS. Nüüdaga ei tea wallawalitsus, kuidas platse wäljaanda, kas kahe wõi 99 a. peale. Ei ole senipõllutööministeeriumist mingisuguseid juht-nööre tulnud. 1923. a. oli nõukogu ja seltsi te-gelaste wahel lepingu tegemine: nõukogu ot-süstas lepingut teha 6 aasta peale, kuna seltssoowis 99 aasta peale saada. Nii seisabkipraegu rahwamaja küsimus.

Oleks soowitaw, kui 1925. a. kiriku maadwõõrandamisele lähewad, et siis saaks umbes20 tiinu maad alewi suurendamiseks määratudja antakse ehituse laenu ka alewi maade psale.

A. M.

Saaremaa eclarwe kinnitatud.PuudojiiiS Ae 4 miljsni.

Neil päewil peeti Kuresaares Saaremaanõukogu koosolekut, kus tähtsamaks küsimuseksoli maakonna 1924. a. eelarwe läbiwaatamine.Eelarwe kinnitati üle 4 miljoni margal ise puu-

dujäägiga ^ »Juurdepääsemata koolimaja.Su-ure tvee tõttu on Jlmxärwe Koljo algkooli

töös seisak, sest koolimaja asub nagu saare peal, ku-hu fewadel ja sügisel juurdepääs wõimatu.

Praegu on uue koolimaja ehitamine päewakorral.UuS maja peaks tingimata äärde endtseJlnrjärwe Vallamaja asemele ehitatama, aga mittewaim koolimaja juurde, nagu Püha-järwe wallanõu-kogu liikmed seda kawatZewad teha.

Kölki,kes mind 35 a. teenistusjuubeli päewal pidus-tusest osawõtuga, Õnnesoovidega ja igasuguste meeldetuletustega austasid, palunwastu wõtta minu südamlik tänu.

Kahjatsen, et minul wõimalus puudubkõikidele isiklikult kätt suruda.

Weel kord tuhat Uinu.Kapten Woldemar Horst.

Jkka kaswaw nõudmineÖ-Ü. .Havanna" tubaka

Ferav* naela 100 mkpeale,annab suitsetajateletõendust selle tubaka utt-headest omadustest.

Tallinnast.liite (iwudwlifogn esimene

kooSolek 9. aprillil.On otsustatud uue linnawolikoau esimeneosolek kokku kutsuda tulewal kesknädalal,

9. aprillil. Päewakorras esimesel kohal sei-

Sõjawäemuufika Harjn-wärawamüele.

Himmta vahVlMn-tserdib algadeS 20. maist90

sab uue linnawalitsuse moodustamine, linna-walitsuse osakondade komisjonide walimised,Juurdeweo tän. äärde uue algkoolihoone ehi-tamme ja weel mitmed teised küsimused.

Eeskujuliku rahwa-supelus-asutuse ehitamise ümber-.

'Lmu selleks ermsitule kontsesstomü ei anna.Aktsia Ms Siegel palub linnawalitfusett

eesõigust eeskujuliku rahwa-supelusasutuseawamiseks Tallinna. 20 aaAa peale, kusjuureslinn selleks otstarbeks 25 aasia peale maksutaplatsi peaks aickma, lv esimese assita 70ok-sul ei mingisuguseid maksusid nõudma, kunanendele Mgnewatel aastatel nõutew maks üle2 protpenfci üldsissetulekutest tõusta ei wõi.

A«nawalitsus>, Wsimust eilsel koosolekularutades, leidis kõige loomulikuma olema, kuieeskujulik rahwa-supelusasutus linnawalitsuseenese algatusel ellu kutsutakse. Giegelrle otsus-tati teatcrda, et linn temale ülesseatud' tingi-mistel kontsessiooni ei anna.Jahimeesteseltsi nõuab koerte

liikumisele suurematwabadust.

Tallinna jahimeeste selts, kuulÄa saades,et linna tevwishoiu osakond wäkja töötanuduue sundma.äruse kawa, millega koerte wabalttänawatel 'ümbevhulkumisele suuremaid takis-tusi tegema mõeldakse hakata, on selle korral-duse kergendamiseks linnaValitsusele palmesaatnud. Seal püütakse muuseas näidata, <etkeeld, millega koeri tänawatel ainult keti otsasliikuda Lubatakse, jahikoertele kahju ja neidtarwituslvoimetuteks tetfb. Sellest keelust ollaküllalt, kui koeri suukorwides Enamatel liikudalubataks ja ainult marutõbe kordadel ketti panemist nõutakse.

LnmawiaMsus otsustas sõjawägede staabiülemale teatada, et ta nõus on ee loiemaks su-weks Harjuwära lam-äele maksuta rcchwakonltsertideks sõMninisteeriumi onestrtt palkama,järgmistel tingimistel. Orkester peab kooS fctž-ma 35 mehest M algama mangu 20. maist s. a.,Z tundi igapäow, wälja arwatud eSmai^päe-wad. Kontserdid peawad eelseismal suweboo»ajal kestma 90 päewa, kuna linnawakitsufeltarbekorval õigus weel 15 päewaks eri tingimistel juurde tellida. Tasu maksab linnawa-litsus orkestrile 708*7 marka 50 penni päewas.

Tiinawaliikumise korralda-jaks ja fõiduwoorimeeste tot-rattkkuse järelwaatajaks olgu

politsei.Linnapolitsei ülema poolt oli linnawalit-

susele hiljuti kiri saadetud, milles tähelepanupöörati sõiduwoorimeeste näruse wäljanäge-mise, nende wiletsate hobusekronude peale japaluti woorimeeste kohta makswat sundmää-rust muuta nõnda, et need puudused kaok^.Samuti palus politsei 6. jaoskonna ülemsundmäärusega ara keelata kallakute tänawatetarwitamise lastele kelgutamiseks, mis liiku-misele hädaohtlik.

Linna majanduskomisjon, seda küsimustarutades, leidis, et woorimeeste wälimusejärelwalwe ja tänawaliikumise korraldaminejuba praegu makstvate määruste järele terwe-nisti politsei kohuste hulka käib, nnspärastpõhjust ei ole selleks uusi määrusi maksmapanna.

Wöistlemata kõrges headuses on

Rudolf Anderson'lBalti» lis. Peetri tän. N, telef. 19.

Rtudke ainult kollane karv

7.5. F.Traadita telefon.

Weie Pariisi kirjasaatjalt.)Gelle kolme tähe all tuniakse Prantsus-

maal traadita telesoni. T. S. F. — telephoniesans sil (telefon ilma traadita) — on siin wii-mase ka>hõ-kolme aasta jooksul Maga suurt tä-belpanu leidnud; temast ei ole humitatud mit-te üksi teadusline ilm, waid kogu rahwas, ku-hu kuuluwad inimesed igasugusest kihist, mii-mesuguste huwidega, mitmesuguste teadmisteza arusaamistega.

Nii siis, —/i teataw kiHt imatut olemas,/sda traadka telefon puht teaduslikelt humi-tab, pole mitte imeVpanemiswöärt asi, kuidon palju äri* ja rahamehi, kes ühe korragamitmesuguse börse «hindasid kuulaäa tahawad,keö.hommiku wara woodis olles juba spekulat-sioon-kombinatsioone plaanitsewad ja sedasamaka söögilaua taga teewad, siis on niisugustelehärradele T. €. F. kaske (üle pea kahele kõr-wale tõmmataw kuulamise toru) wäga kasulikasi; sest traadita telefoni 'läbi teatatakse nüüdt0a tähtsam päewasündmus, kõik wüartpabe-.r:te ja produktide hinnad ja börse meeleoludkantakse kõigile kuulaj. ilmtakistam. kätte. Sel-lepävast pole imekspandaw, kui inimesed T. S.F. kastes magama heidawad ja niisama s-öögi-laua taga istuwad, ehk kontoris temaga töö-tawad. See ei ole aga mitte kõik. Suures lin-nas on ka kaubandus!, wõistl. suur, siin meeli-tab kaupmees ostjat mitte hinna odamuse poo-jeit enese juure, waid oma meeldiwuse ja hu-wnawate sAmatorkawate asjadsga. Üks külge-tömbaw asi on siin wiimasel ajal traadita te-lesoni suur (kõigile kuuldaw) hääl^oru. Olle-A»epibaja, ehi mõni pudutaupmees seab tingi-

mata enese leti peale T. S. F. wastuwõtmiseaparaadi Üles ja meelitab sellega enesele publi-lumu , Rahwas lDebki healmeelel kuulama.Seal wõetakse wastu Harilikult kontsertidelas neid, mida paremad ooperilauljad chk or-kestrid annawad. Rahwas kuulab healmeelelja teeb ainult kahjatsema käeliigutusega ääre-märkuse — „Kõik on nagu teatris kunagi, kuidei saa, kahjuks, lauljat wälja wilistada, kuisee walesti laulab!" Suures linnas on paljuka neid kodanikke, kes päewase tööga on äraMsimud, nävwid on ülesärritatud, nii et ko-duS istudes mõtted ka rahu ei anna, — sealon aga suurepäraliseks rahustajaks T. S. F.kaSke ja wastuwõtmise aparaat, wõib suurestkontsertide eeskawast, kõnede ja koosolekuteehk ettelugevriste seast alati seda enesele wali-da, mis meelepärast on ja mis wäsinud koda-"nrku mõruda näoilme naerule kisub. See ontõesti arusaadaw, sest kodust wälja minnateatri ehk kuhugi mujale on tülikas, kulukasja wäsitaw Pealegi, kuid kodus olles ja Hert-zienni laenete pmuse järele enesele reper-tuaari walides on hulga kergem asi. Peale,selle ei maksa traadita telefon Prantsusmaalqm-ustki maVsu, iftgi konbssrtide ja Wneksos-olekute kuulamise eest ei tule maksta — ainukene kulu, mis selle juures on, kuulub wastuwõtmise aparaadi sisseseadmisesse. Kõned jakontserdid antakse mitmesuguste heategemateseMde kulul, Eisfeli torni kontserdid korralda--takse riigi kulul, telegraafi ja telefoni kõrgemkool annab igal õhtul — nähtawasti kooli kulul — kõiksugu ettekandeid, referaate, muusikapalasid ja isegi näitemängusid. Isegi tantsimi-seks mängitakse sellekohast muujmat iche „Ra-diola" settst poolt kolm Mut nädalas.

Peale nende eelpool ettetoodud kuulajatepere on PrantsuS»ma5 weÄ pMu Ma-

armastajaid, keda traadita telefon huwitab jakes ise kodusel wiisil wastuwõtmise aparaateenese jaoks sepitsewad ja niimoodi peaaegu il-ma ühegi kulukandmiseta Hertzienni -laineidenese juures hääleks ümber muudawad. Neilon omad ajakirjad olemas, kus kõiksugu õpe-tusi ja näpunäiteid antakse, kuS uuendusi jaülesleidusi walgustatakse.

Nüüd on ka arusaadaw, miks kõik ajalehedigal hommikul täieliku päewase T. S. F. Pro-grammi oma weergudel ette kuulutawad, sesttraadita telefoni eeskawa on ajalehe seisukohastwaadates niisamasuguse tähtsusega, kui teatriehk kino eeskawa — on palju inimesi, kes ainult selleks enesele lehe ostawad. Ükskõik mis-sugust Prantsuse ajalehte kätte mõttes, 'leiameseal kogu weeru T. S. F. tähtede aÄ toodudteadet. Kella aja ja raadio sHertzienni) lai-nete pikkuse järele on seal ülesloetud, mis ku-sagil selle päewa jooksul ette kantakse. Kuisee on kontsert, siis on juba ette teatatud kakontserdi üksikasjaline eeskawa, kus kunswikuehk ooperilaulja nimi, muusikapala nimetuskomposiitori nimega ja muusikariista ehk hää-le-timbri nimetus üles on märgitud. Kui ousee aga näitemäng, siis on ka näitlejate nimedja nende osad ära tähendatud. Kõnede ehkkoosolekute traadita-telefoneerimise puhul tea-tatakse niisamuti täpne koosoleku ja kõnesisukatva. Ilmade ettekuulutamise, tähtsamate Päe-wasündmuSte ja raha- nin^ kaubakursi sedeliettelugemine on harilik ast, need sünniwadiga paew ühel ja samal kella ajal ja sellesamalainete pikkuse all, nii et selle me hciriliMtajalehed teateid ei toogi.

Suured koosoleku saalid, mis kubinal rah^wast täis, raske ja Wäsitawa õhkkonnaga ningkelle tõttu hakwa akustikaga, jääwad traaditatplesoy.! MureL GieÄi kõrwale. Hääle wastu?

wötmise aparaat, mikrosoou, on raadiojaaniapoolt koosoleku lauale paigutatud, kõnepidajaette, kus tema esimesed .ja puhtad häälelainedenesele wõtab, ilma, et see koosolijaid chl kõnelejat wähemaltki segaks. Nii on wömiaHTolnud nende ridade kirjutajal kuulsaid prae 'guse aja teadusemehi, nagu Einsteiili — rela-tiiwsuse teooria loojat, Lorenln -- kuulsalHollandi süü sikust ja relatiiwsusc'teooria wor-melitele panijat, Lars Haydenit — wirmalic-:etekkimise põhjuste ülesleidjat, col. Brusti —Evereft mäe otsas käijat ja weel paljuid teisiSorbonni ülikoolis kõnelejatena kuulata, tuhmselleks otstarbeks raadiojaama niikrosooni ülesoli pandud. Peab siin tähendama, et traaditatelefoni abil kõne wahest selgemini kuulda on,kui seda saalis oleks, sest saalis wiibijate fä<hatsemine ja üksteise segamine saalis eiwkjtülikaks muutumad, kuna nad mitrosooni Iva-.hem kuuldumad. Sellele oletusele toome weelkinnituse, mida ma Inglise lehtedest kord lugesin. Läinud sügisel pidas Lloy George Glaz-gmois kõnet, tiagu meie teame, pole sel suur?Iriigimehel aga suuremat woliharidust ja selle-päraft liigub tema ikkagi oma sekretääri saatel, kellelt ta „hch!}'eid asju" tarbekorral järeleküsib. Enne tribüünile astumist oli temalemidagi Cronnvelli üle maja teada saada, kuidLloyd George ci tea selle suure riigimehe kohtamidagi ja ta pöörad tasase 'hääleoa oma tefretäävipoole . _ kuid T. S. F. mikros^on^kuu.las süütult ka selle diskrediteerima kahekõne jaandis kuulajatele edasi, millest wasitasrinuaajalched järgulisel päewa! suurt kola lõid.Saalis olijatest polnud aga iikski seda salajastkuid kurikuulsat kahekõne tähele pannud.

Mis puutub muusika ehk näitemängude ettekandmisesse traadita telefoni kaudu, sus peab

i

l. %

Headeslramad on „riidowärwid -

hulgalljmlfie nende

Praegu

nOdamees(märts

•Odamees" on kõige piickõige odawom ajakj

Kalaranda wel^ ajutised pqSilmas pidades, et

Pvolt Kalaranna korral^kawa täie» ulatuses kä«teostada wõimata ja etehitajaid praegu ei leidu!duSkomisjon wõrmalikukslubada mitmele ehitadalPldu. TittAimusena seal!uõuda, et sillad efyitatairoõbastikku ja et needJõuga. Kioske sildade jubflta. Sillad peawad wgesti Srakoristatawad 0?

Linna lugemilä-aastaseid ei Lfn ajalehesaalil

keelas15—ZV-aStaStele li

raamatuid wÄILinnawalitsus otsust

ettepanekul linne raa!kanvibamk^s määrustema panna järgmine korikodanikke linna lugemitmuti on alla Z5-aastastItamme keelatud. Kuidatuid nõuawad, mis .arwates nendele luoemi'iwõib juhataja sarnastekeelduda.

Uus linna lastes2. linnaj

silmas Pidades, eiaed puudub, kuna selle!kus peaasjalikult tõõliSkjotsustas linnawalitsus mowada uus linna lasteskuhu mahuks Z00 last.kuluallikate leidmine tebikonnale ülesandeks. 1

Kaks tööstuoRuumid ei >

Linnawalitsus otfu—»kktda, et H. MüllersteinItori" Prii tän. nr. lõ-ktööstus Koidula tän.nende ruumid e: mc§umäärustele ja tõö$tu&eilma linnawalitsuse sellekl

fiin wast teist ütlema. Jtundeid nautida ei saa, !kõige paremate wastmjuures grammofon: maikmänguriistu, mida traadilata wõib ja isegi rahul!wiiul, tsello, f!oö!e, flatjmuusika tükid) ja ka ork^siin isegi wiiskümmendmängust edasi on autud Iliiaks suurte nõuetega ufeaa pole, sest lisan treeliheo üldse traadita tclefolkynnata, nagu nad gramsnagu tõsised näitelun?tiei kannata. Kuid rm:minu lugeja on ehk ka sekame meie endi hcr?! kuja tähendame, et 5a sopi!ed kaunis ra-httlold^oa^Idu edasi antakse, jakega telefoni kaudu mö:jat, ehk head mir:u^o'i.lauljat ja kehn^ariistad, nagu orel,laika, kontrabadhääled anduwad aa^ t>id:ta telefoni kaudu*;:'.:!- Nagu ma juba k.:)

ka teatri tukka ? 2. jlnäitemängu ^flauieriinJfee on wäsza !ahw.i:u anmamao nq^t^mänguc' l almisel oit igawac, .'ö^.natei jätku kannatust *c :uf5ur::re maitsmiseks,roatiöjaamaues miiuette faniafk ja. !usa;. ütuhikesi tükke walideste kaugel ei ole s« aeg,

l. 5. 9h. SA .Silt «OO» LaupSewal, S. aprNM. Rr. 80.

Isegam, et oleks

etönetr. 11-38.

st.lemuufika Harju-irawamitele.

»nt^erd» algad« 20. ««ist90 vS««ck».

>lS otsustas sSjawä«t>e staotnet ta nõuS on eelolewarS sa-' ainÄete maksuta rahwakoutisleeriumi onHrit palkama,ustel. OrkeSter peab kovS S«ž<abgama mängu 20. maP f. a ,», wälja «arwatud eSmaHcke-

peawad eelseiswaL smvchoo«!päewa, kuna Ünnatvalitslyel!ls weel 1-5 päewakS eritingi-(efliba. Taju maksab linnawa-17087 marka 50 penni päewas.liitumise korralda-jduwoorimeeste kor-tärelwaatajaks olgupolitsei.

\\ ütima poolt oli linnawalit-ci saadetud, milles tähelepanuärimeeste näruse wäljanäge-[ietiatc hobusekronude peale ja^eete kohta makswat sund mää-ida, et need puudused kaok^.politsei 6. jaoskonna ülemära keelata kallakute tänawate

Istele kelgutamiseks, mis liiku-liT.sanduskomiAjon, seda küsimust

et woorimeeste wälimusetän-awaliikumise korraldamine

ik^wate määruste järele terwe-Kohuste hulka käib, mispärastsseNeks uusi määrusi maksma

eniata kõrges headuses onf Anderson'1

I. Peetri täi,. 11, telef. 19.|||||b RSudke ainult kollane karv

|al, mikrosoon, on raadiojaamalauale paigutatud, kõncpidaja

esimesed ia puhtad häälelaine| ilma, et see koosolijaid chl kötitti segaks. Nii on wõimalik

Itöaoc kirjutajal kuulsaid praeDemehi, nagu Einsteini — rela-

loojat, Lorenhi — kuulsattast ja relatiimsnie teooria worjt, Lars Haydenil — wirmaiiütetste ülesleidjat, col. Brusti —|t)flA käijat ja weel paljuid teisi>oiis kõnelejatena kuulara, kuhu

If-i raadiojaama unkrosovni üleS[eab siin tähendama, et traadita)ue wahest selgemini kuulda on,

oU-te, sest saalis wiibi^ate lo-|ükc-teiie segamine saalis eneMiw.?d, knna nad mikrosooni M-

ellele oletujele toome n>ee!ma Inglise lehtedest kord lu--

lü^isel pidas Lloy George Glaz-tagu meie teame, pole sel suurel

iuiirtmai kooliharidust ja jtfle,leinu ikkagi oma sekretääri saaItiibijeib asju" tarbekorral järele^tribüünile astumist oli temal?xiii iile waja teada saada, kuid

tea selle suure^riigimehe kohta)öörab tasase 'häälega oma fcfre-[. kuid T. S. mikrosoon tunselle diskrediteerima kahekõne ja

|e!e edasi, millest wasüasrinnaniiel päewal suurt kola lõid.

\t polnud aga ükski seda salajast,lt kahekõne tähelc pannud.

Ib muusika ehk näitemängude etKraadita telefoni kaudu, siis peab

m

II Headest kõige pa«I remad on 99Jacobus"■ riidowärwid — seda tõen-I dab hulgaline nõud-I mine nende järele.

Praegu Ilmus

.Odamees" nr. 3 [17|(märts 1924.)

pildirikka .kõige odawam ajakiri. Nim

«Odamees" on Külge pildirikkam la wdrdlemislid 40.-

Kalaranda weel 1 aastaksajutised Paadisillad.

Silmas pidades., et linna ehitusosakonnaPoolt Kalaranna korraldamiseks kokku seatudkawa täied ulatuses käeSolewa aasta jooksulteoStada wõimata ja et sinna püfiwate sildadeehitajaid praegu ei leidu, siis otsustas majanduskomisjon wõimalikutS weel üheks aaStakSlubada mitmele ehitada sinna asutisi paadi-fildn. Tingimusena sealjuures otsustati aga^õuda, ,ct P?a^" ehitataks otseliinilised, koikroöbastikku ja et nee)) oleks tarwilise kande-jõuga. Kioske sildade juurde Püstitada ei lu*bata. Sillad peawad lahtiwõet«wad za kergesti SrakoriStatawad olema.

Linna lugemissaali allatö-aastaseib ei lasta ja nendelka ajalehesaali tarwitamine

keelatud. '15—20-astaStele lugemiseks mittekohaseid

raamatuid wälja ei anta.LtimawalitsuS otsustas haridusosakonna

ettepanekul linna raamatukogu lugemistoatarwibamise määruSte 17. par. muuta ja maks-ma panna järgmine korv: Alla IS-aaStaseidkodanikke linna lugemissaali ei lasta. Sa-muti on alla 15-aastastel ajalehesaali tarwi-tamme keelatud. $ut 15-~—20=(iostiis6b tvta*datuid nõuawad, mis raamatukogu juhatajaarwates nendele lugemiseks kohased ei ole, siiswõib juhataja sarnaste raamatute andmisestkeelduda.

Uus linna lasteaed 100 lapsele3. linnajakkn.

Silmas pidades, et 2. linnajaos laSte-aed' puudub, kuna selle järele tarwidus seal,kus peaasjalikult töölisklass elab, wäga suur,otsust-as linnawalitsus wolikogule ette panna,owada uus linna lasteaed Poska tän. nr. 6,kuhu mahuks 100 last. Selleks tarwilistetuluallikate leidmine tehti rahaasjanduse osa«donnale ülesandeks.

Kaks tööstust sulutakse.Ruumid ei waSta nõuetele.

Linnawalitsus otsustas politsei kaudu»Suda, et H. Müllersteini küünlatõöstuS „Es-tori" Prii tSn. nr. 1ö-b j^z K. Kooli nööri-tööstus Koidula tän. nr. N sulutaks, 'sestnende ruumid ei wasta makswatele sund»maäruAele ja tööstuste tegewus on awatudilma linnawalitsuse sell-ekohase loata.

Ml-Mil IMMi MB.Üheksa piirituse wedajat ja ostjat karistatud.

LM wattu $. auguKtit tgSS. <t kuulis Kunda- witse wiinakaupluse pidajale August Käsule, lelleLetipea rannal walwel olew piirtwqlwur wankri oma ka hobune ja wanker olnud, millega ta piiri-mürinat. Mürinale toottu minnes nägi kahte tatt* tvst toonud. Teisest koormast wiinud Aus ja TÜrnmat. Esimese peal wndiS walwur Sra kterrl Rotmaw» Rugeri külasse Auli kodu lv plekki, mille rufft stssent. kelle hobuse tq kinni pibaS. Wiimane andi» pii- põllule ära peitnud, kuva üleMnwd 6 plekki wiinudrdocelwurile 2000 marka meeleheaks, palus neid lü- Türn Wiru-NlyulaSse Kaarel Suurkaewu juu»,. ke?bi lasta ning sellest kellelegi rääkida. Teise koorma «aremalt temalt piiritust tellwud. Viimasest b pCe*juurest tuli tundmata isik piiriwakwuri juure laSke» kist wiinud Tür, S plekki järgmisel päewal Pada»walmiS rewolwriga. Swtmsnni käsul pani WSSras Oru teemaja pidajale Anton Pentusele. LeetS-mannrewolwri ära ja koormad liikufld edasi Malla mõisa ja vng sõitnud järgmisel päewal merele ja müü-poole. PNriwalwur jälgis neid kuni Kunda-Malla mid ka kõik üle jäänud piirttuse ära. Maale toodudteeriStWi. tuli fiiS kordoni ja teatas West teisele S00 liitrist piirUujest saadi LS0 liUrtt kätte, kuna 70walwurile arwamist awaldcrde«. et siin tegemist sa» liitrit Sätte saamata jäi.lakaubawedajatega. Viimane teata» sellest piirtmal- tzüüdlased anti kohtu kätte. Asi oli S. skp. Rak«w« Kunda raiooni nooremale ohwitserile, keS kohi ««re-Paide rahukogu» arutusel. Piirituse maaletoo-kordoni sõitis, kus piirwalmur temale meeleheaks mise» tunnistasid endid süSdlasek» Karl Rotmann jaantud 3000 marka edasi andi». Rudolf Vamuelson. Teised seletasid, et wemad ei

Toimepandud juurdlusel selgu» Järgmist? teadnud, et piiritus sa-lakaup oli. kuna LeetSmannAvguKtikuu algul käinud Johannes LeetSmynn, Ong, PentuZ ja Huurkaew üldse end süüdlaseks ei

Aleksander Ong ja Karl Rotmann mootorpaadiga tunnistanud.Naissaarel. kuS nad 100 plekki ekSport^piiritust oft. Aahuko^u otsutSaS — ZdhanmS LeetSmanni.nud ja toonud selle KundaSse. Kunda» katsunud fe* Aleksander Ongi, Friedrich Türni, August AuS'i,da merel ära müüa, fuifr ei ole esialgu leidnud ost- Karl Rotmanni, Rudolf Samuelsoni ja August Kasujäid Eli» pakkunud Leetsmann piiritust müüa M« karistada 3-kuul ise wangiStUsega ja siSse nõudaru-Nigula» elutsewaile F Türnile ja A. Ausile, kel. trahwi igalt ühelt m.m marka, kokku 065.341 mk.lele pidid piiritule kätte toimetama Karl Rotmann waStastikkuse vastutusega, rahatrahwi mitte maks»ja Rudolf Samuelson völ «a»tu S. augustit Umu- mijÄ karistada k-kuulise arestiga; Kaarel Suurkoe-nud nad randa kokkuräägitud kohake. R Vamuelson wu ja Anton Pentust, esimest 54.000 ja teist 61.000tõi merelt mootorpaadilt paadega 30 plekki piiritust, margalise rahatrahwiga, selle mittemaksmisel S ja 4mille ladusid kahe hobuse peÄe. Teel kohtasid piiri- kuulise arestiga; ärawõetud 230 liitrit piirtust, 2000walwurit. kellele Rotmanit meelehead andi» ja lii» marka meeleheaks anftid rtrfr hobune ühes wank-küsid edasi. Rotmann wiinud oma koorma Kunda ale» ri ja riiSbadega riigi kas?- konfiskeerida. eks.

Linn raudteewalitsusega maidwahetamas.

Läbirääkimised linnawalitsuse ja raudtee-walitsu^e wahel on kokkuleppele wiinud. milletagajärjel wiimane annab Vaksali puiesteelaiendamiseks, miS ring-tänawaraudtee teoS-tamiseks torwilik, sealt ruutsülda maad,kuna selle tasuks linnalt saab Kopli tee äärest2430 ruutsülda maad. Maa Kopli tee ääres,kuku raudteewalitsuS raudteetööliStele majuehttama tahab hakata, arwatakse kolm kordao^iwymaks maast, mis Waksali, puieSteeääres. Et aga Kopli krunt ka esimesest, kolmkorda suurem, siis hinnatakse mõlemad ühe-wääriliseks — 1.200.000 marga peale.Wäo linnamSis wäiketaludeks

Uued kohapidojad.Linna majanduskomisjoni neljapäewaõhtnsel iS-

tungil waNti Mäo mõisa tükeldsmisest saadud seitS»me wäiketalu pidajaks: 1) Priidik WeSki, 2) MatsWalter, 3) Martin Luu, 4) Priidik Mätlik, 5) LiisaKruberg, 6) Eduard Tranberg ja 7) Helene Taawet.

^iendi esialgne tähtaeg on kuni 1842. a.

"innlifea...Estoonia" teater.

Täna Gounod aoper .Faust". FauSti ossS wii-«ast korÄi. hr. Karl JSrn. Homme, pühapäewal, kellpool S p. I .Mda". «ell «pool 8 õhtul M. GlajS'i«õödia «PotaH ja Perlmutter,"

„EStoouia" kmHertsaal.Täna Moslwa Guuve teatri stuudio lauljanna

Maria Rosenwald-Aleksandrvwa laulude õhtu. Kappi,Acnviku, Lemba, TGaibowÄi, Rachmaninowi ja t.helitööd. AVgus kell 8 õhtul. Klawerll härra S. Ma»

montow. $

, *

fim wast teist ütlema. Igatahes siin sügawaidtundeid nautida ei saa, sest muusikale Mb kakõige paremate wastuwötmjse apparaatidejuures grammofoni maik juure. On teataw osamänguriistu, mida traadita telefoni kaudu kuu-lata wõib ja isegi rahuloldawalt, need on:wiiul, tsello, flööte, klawer (ainult teatawadmuusika tükid) ja ka orkester. Ma ütleksin, etfiin isegi Viiskümmend protsenti algupärasestmängust edasi on antud — kui kuulaja mitteliiaks suurte nõuetega ja muusikalise haridu-sega ^ole, sest lisan weel juure, et muusikame-heo üldse traadita telefoni muusikat wälja eikannata, nagu nad grammosoni ei kannata janagu tõsised näitekunsti armastajad kinokunstiei kannata. Kuid ma olen harilik surelik jaminu lugeja on ehk ka sedasama. Nii siis, jät-kame meie endi Hariliku sureliku jutuajamistja tähendame, et ka sopraano ja tenori hää-!ed kaunis ra>huloldawalt traadita ielefoni kau-du edasi antakse, ja ma kuulan parema mee-lega telefoni kaudu mõnda head ooperi-laul-jat, ehk head wirtuoosi, külateatris wiletsatlauljat ja kehwa talenti. Teatawad mängu-riistad, nagu orel, pasun, gitarre, ehk bala-laika, kontrabass ja madalad meestehääled anduwad aga hulga halwemalt :raa-dita telefLui kaudu edasi... Nagu ma juba kord tähendasin, pakutakse

!'a teatri tukka T. S. F. kaudu. See on õietinäitemängu deAameerimise kuulamine. Kuidsee on wäcza Lahwatu asi; ise^i kõige huwita-wamad näitemängud heade näitlejate ettekand-mise! on igawad, lõpmata igawad. Kuulajalei jätku kannatust ka tundigi sarnase meelela-f)urre mait'emiseks. Sellepärast ei tehta sedarczadiojaamaües mitte tihti, et näitemängusidette kantaks ja kuigi seda tehakse, siis wägalüh-ikcsi tükke walides. M.a ärwan aga, et mlt--te kaugel ei see aeg, kuS ka Võimalus lej.

takse panoraamasid 'ja elawaid Pilte raadiolaente kaudu edasi saata (sest paewapilte onjuba wõimalik edasi saata, — mida kutsutaksebellinograafiaks), siis wõiwad näitemängudeettekanded T. S. F. kaudu wäga huwitawals jaüldpruugitwlvaks saada.

Iseäranis huwitawaks muuiuks waimlineelu, kui rahwas Tallinnas, näituseks, õhtutiPariisi teatri ettekandeid rahulikult wõikswaadata!

Lõpuks tahtsin ma weel paar sõna traadi-ta telefoni kuulamise (ehk laenete wastuwõt-mise) aparaadi kohta ütelda. Neid on kahteliiki olemas: ühed on elektri lambikestega, misHertzienni laenete suurendajaks ilmuwad jamis ka wäga nõrku ja kaugelt tulewaid laineidkuulata wõimaldawad; teised on aga lihtsadja odawad, millel häal« kõwendajaks lihtnekullast nõelakene mõne metallkristalliga on.Tuleb wälja, et s^ wiimane aparaat, misodaw ja hulga lihtsam, palju loomulrkuma jamugawama hääle kuulaja kõrwu toob, kui ösi-mene aparaat. Kuulamise torusid on ka kahtemoodi, ühed on kasked — kahest telefoni kuulamise torust kokku pandud mütsikene, mis pähepannakse, nii, et iga kuulamise tõrukene kum-vagi kõrwa wastu asub. Kuulamise torukesedon aga mitukümmend korda tundelikumad, kuimeie hariliku kõnetraadi omad. Teised on suu-re pasuna sarnase toruga, kus hääl mi paljusuurendatud saab. et tema grammofoni mängukõla omandab. Ka siin peab ütlema, et kas-kega kuulataw hääl hulga loomulikum ja mõ-nusam on, kui suure hääletoru läbi wastmvõe-taw hääl. Kaske läbi ja wäikese aparaadigakuulataÄ traadita telefoni kõne ehk laul ontõesti )ttyz, puhas ja isegi meeldiw, nii e: tapaljudel juhustel täiesti elusat häält -wõibasendada^ nmo et kuulaja selle läbi midagi

kaotaks! om.

Male.New-Vorgi maleturniir.

Dr. Lasker ees. Teiseks Alechln.Nttv-Vorgi maleturniiril enne teise poole mängu

algust mängiti ära pooleli jäänud partiid. .SealWõitsid: dr. LaSker — Bogoljubowi, Capablanca— Yatesi ja Marshal — Janowskit. Wiigi pealejäi partii Alechm -- Bogoljubow.

Poole turniiri tagajärjed on nüüd lõpulikult sel«gunud. Kõige eeS on dr. Lasker (7,5 punktiga). Temal pole ühtegi kaotust, ainult 5 wiigi partiid. Tei-sekS on Alechm 6,5 punktiga, 1 kaotuse ja 4 wiigiga.6 punkti omasid Capablanca, Reti ja Bogoljubow.Esimesel neist on Lks kaotus Rotile ja 6 wiiki; 5punkti omasid Maroczy, Tartakower ja Marshal. Ed.Lasker 3 punktiga on need kõik wiigipartudega saa-nud; tal pole ühtegi wõiw. YateS ja JanowÄi 2^punkti.

Pooles turniiris mängitud 55 partiist on wõ^->dewd Sl ja wiigi peale jäänud 24 partiid.

HSwalwekord apteekides.Öösel wastu pühapaewa:

G. Gnadebergi ja E. Leydmi apteek, Suur Karjatän. nr. 4. A. Jõksi apteek, BaltiSki maont. nr. 2.Linna apteek, Eesti panga majaS. Mkheimi apteek»S. Tartu maant. nr. 47.

Jlmus.Romaan* nr. 6

mitmesuguse ülihuwitawa sisuga.- Hind 40 marka —

Saada ajalehemüüjatelt, raamatukauplustestja raudtee raamatukappidesl

Om tUstnsi Oma tfiOstnslSuur ladu

kSlksnw äriraamatutes,Erawalmistused soowi järele ja rutuliselt

33. nchmakonGrt „EStoonwS"fiii pühapäewal kell Pool 8 õhtul. EeSkawaS Dshcri-7owÄi smf. poeem „To*m", Wagneri eelmäng oop..Nürnbergi laulumeistri Griegi awamäng ^SüglM*,LWi rasovdia nr. 2 jne. Solistina esineb prl. A.WoÄnffenSkaja (sopraan) aariaga PonchieM oop.Moeonda".

Draamateater.Täna, laupäewal, kolmat korda Shakespeare'! po-

pulaaÄsem ja mäjmvam tragöödia „Macbeth-, üht»kasi nrk silmcrle kui kõnvale kõige effeAtrMam.

Rahwateater.Täna esietenduseks nali pokit-seitmmiga 8 maota»

feS „Must 5asS". LawaStflja ja peaosas Paull Pinna.Teater „Kirew Mask"

täna täielikult uus operett «Wühwa sõdur", OSkarStrauSfi >op. 3 w. Algus kl. pool 7 ja kl. S õhtul.

Hommikteater.Mitmesuguste asjaolude sunnil ^Hommikteatri"

etenduse alguS pühapäewal, 6. aprillil on kell pool11, mitte li, nagu warem teatatud. StendyS on„EStoonia" teatrisaalis»

„Wttdfchütz«.Draamateatris kanti ette Lortzingi kvomÄne oo-

per „Wildschütz" härrade F. Wildi ja W. Sewighimuusikalisel juhatusel. Kui wana Saksa bussiooperpakkus see töö teatavat ajaloolist muusikalist humi,millele kaasa aktafld oma elawa mängu ja laulugahr. JSrn, prl. Winter ja t. Pr. BehrenS kandis omaosa NndlaSti ette, aga lavaliselt ei olnud temakuju mitte küllalt pikantne. Näitlejatest peab weelnimetama pr. Badendieck, prl. Mertzlin, härrad

Frenzel ja Bidder. A. L.

Kirjaseadjad, kopeerraamatud, Ifibikirjuta-mise raamatud ). n. e.

Dip riimn nlitM illiiisDüattli!!

Walter TegelerRaekoja plats 17. kõnetr. 20-50

Oma töBstas! flma tOBstns!

Õnnetused fa lmritSSd.Kihwtituskatse Kalwis.

Süüdlase enesetapmine.$ . skp õhtul kl. 7 ajal hallas Kalwi walla Nu«

geri külaS taluperemees Toomas Kreem oma koduSkartuliputru sööma, mida temale teenijatüdruk Mii--li Woor lauale pani. Peremee» tundis pudru mõru-dat maitset, mida ta kohe põrandale sülgas. Koerlaua all neelas pudru alla ja hakkas wsrsi krampideswisNema. Kreem sai aru, et pudrul kihwt seeS olija pani laua peal olewa pudru kõnvale. Kui Kree-mi tüdruk Miili Woor nägi oma kuritöö ilmsiks tu-lekut, tahtis ta enesetapmise mõtteS äädikahapvt sissewõtta, mida aga juuresolijad sündida ei lasknud.SiiS wõttis Woor habemenoa ja lõikas enesel kõriläbi. Asjast on kohtuwõimudvle teatatud.

TuNkahjud.ReljapSewal, 3. skp. kell pool 3 p. l. läkS Kop-

US Wene-Balti tehases puutõõStuse ^Merkatori" kat»lamaja katuS põlema. Kustutati tehaSte tuletõrju-jäte poolt enne laialilagunemist. Tuli oli alguse saa-nud katlamaja korstnast katusele lennanud sädemetest. Kahju wäikene.

Reede hommiku! kell weerand üks pääsis hillJmanta (6. Arehna) tän. nr. 8 maja seadusewasta.selt ehitatud pesuköögis lahti, mille tagajärjel mahe>sein ära põleS. Tulele pani piiri kohale rutanuttuletörjekomandu.

SalawUn „WmnbolaS".Teada saades, et Kopli tän. nr. 2 „WamboI^'

sõögimajaL wiina ja õllega salaja kubeldakse, kvrral^dasid politseinikud üleeile seal läbiotsimise ning leid.fid pooleteisetoobilise kannu wiinaga, pudeli viiritu.sega, pudeli konjakiga, kaheksa pudelit õlut ja plekk-põu wähese wiinaga.

Kaal» inimeste kaalumiseks üles seadatudaS linnawalUsus A. Jänes'ile Jaani kiriku tuisteti

„RSmme" talusse metsmvtchikoht.LinnawalitsuS kiniiitaS majanduskomisjoni st-

Laanetul korralduse, ntufnga linna talust „Nõmme"metsawahikoht asutatakse.

Wargus kauplusest.3. skp. warastati W. Tartu maant. nr. 22 pu-

dukauplusest ^KontokorenS" kaupa 45.V00 margawäärtuseS.

Kirjawastused.Gi, Tartus. Pole weel teada ka teiselt ka«Äõ5-

liselt saama. Teatage siiski protsessi lõpul t?lcfoniqaaga mitte hiljem kella 8 õhtul. Kulud kannamemeie.

Tallinna börse kursiiedel«4. aprillil U2l

Valnutai LSvnZ.Tehtud. Owad. mVO,

, dollar 379.53 3/i,j) 3/J,5>1 naelsterling — li 26 J >32I biljon Sckksa rHglmt — — 94. -•100 Soome marka — 938 , ^48100 Rootsi krooni — 9935 10335100 Taani krooni — 6201) 63J0

100 Prantsuse franü 2250 22 ,) 225)100 Hollandi guldeaitz — l^lZW 141001 lati i — 7150 73,—100 Tsh-ho-Slo». kr. — 1125 11551 Kuldrubla — I tz —

100 Itaalia liiri — 1670 17)0lOü Heüveetsta franki — 6625 t6?5JOO Norra krooni — — —Eesti wabariig: Dõidulaen: ostjad 10O —,

müüjad 113.WaStutaw !oim=ta{a T. Tomp.

Väljaandja: Kirjastusühisus ,Waba Ksa".

M a d a m a *' LavpLewal, 5. aprillis. Nr. 90.

Sellega teatatakse, et aurikloodetavasti 10—12 skp. Li-baust Tallinna poole walja sõidab, missugune oleks kõige

soodsam juhus neile pealt Libauskaubasaajaile, kelle «NMU LM MU ma^a laaditud,kaubad aurik MADU L kiire ning heade tingimistega oma kaupade Tallinna kohale toimetamiseks*

Lähemaid teateid saab:Oskar Stude juures, Tallinnas, Suur Brokusmagi 14 jaDaefZ & Pernau juures Libaus, Gr. Strasse 9.

Neljapflewal, 10 aprillil kell 2 päewal antakseHaapsalu linnawalitsuse ruumes

awalikul enampakkumisel1924 a. suwehooafaks rendile.

HAAPSALU UNNAWALITSUS,

(Hea ira sSItmuI kaali20. naisi

n.Elan nüüd

Sk»task««w» tfttttpa «*. 6.

Dr. Oi. Luuk.P»ie- naha- jas«g»haig»sed.

5tL»etunnid t. li—l ja 5—7Kõnetr. 11-19.

Il t Gross.Sisemis.-ja nahahaigusedKõnet. k. 11-1 e. 1. Ja 5-7 pl— Wlru tänaw nr. 6. —

Dr. & 6ootSis«> «aha- ja(ti aubfiltt iiftb.

Kõnetunnid «.9-10 ja 6-7S»»e Naastkeamtst täu. 11

?rt. J.Evakorter UuS Kalamaja 9^»,

konetr. 27* 46.

TapalBusse tän. nr. 7.

Eriala: haawahaigused,sisehaigused ja sünnitusabi.

Ravitsemine kõrguse pfiiksekiirtega.

gk.R. Gensswötab wastu kella 8—11 ja

3—VsS p. l.Harju tSa. «». 45, kr! 7

Kõige tugevam jakorralikum

Jalanõude parandus ja tellimine.

Tallinn, 8. Balesna t. 19.JQtL MAB1PU(L

v

II

••

Likööri, IS»» osikc ]upa varakult a

I. Mi MW I99 ja walmistage ise kodusel teel. Mõne- ^

ajalise seismise järeie muutub maitseainult paremaks.

w

!!.

II

Tarvitage luhast!Tahate pühadeks head

Portwetal,Madeiral .

Pansdil®UM

siis ostke juba warakult

!!! Järeltegemise eest hoiatatakse !&*Eht ..Mtanäkja-Os^aiwal-Vž*-fo rlB" õmblusmasin kannabülemisel osal pealkirja ,Mun«Kfoa* mille peale palutakse tähel-panu pöörata „HuiidlOS" masinal op kõik head omadused: was-tupfdaw, tasase käiguga, õmblebja i kto. Kunsttikkimise tilelik

kursus maksuta! Hõlbus j&raimaks. 5 aasta vastutti«.|Nõudke kataloogi.

Ainuesitus *

Uir a Rossiim Tallinn,Rataskaewu t. 5.i

fmmmm pifia-iiisnseuu« mi|« (m«S«r«l)

eUtase ifllla&anpleBdKon 6. aprillil s. a. kell 10 hom. Einmanni valla

majas, pool versta Wajangu raudteejaamast.

MUOA

A. Beilich'i suhkrusiiru pon saadaigalpool.

Odawalt müttaks*WSNE WIOLOOKE

JSlItmililJatolt hinnaalandus.Köögilauad, kapid jhe. valmis ja tellimiste peale

Georg WelgelinEstoonia puiestee nr. 25.

E. QONTHERKuninga tjnaw nr. 8.

soowKab:nmaawärwl la palalt

munalakkiseeMmaas

tttaaSH. tis- ilülmawett Hui!CM

safran)«antul

kardamenlwaeiiiia safckrat

krenwrtartart

Oio>

Mco 38» vMpr VÄOfO

5?

Wene tän. nr. 11 R.

Uuta Tänawraudtee osak,ostab wähe tarwitatud

.Berliet* ja .Peerles* siistee-tnillsi auto käigukastisid ühesdiferentsiaalidega 3—4 ton-

nil ste autode jaoks.Pakkumised, warustatud 20.mrk. tempclmargiga ära-anda

Tänawraudtee osakondaTänawraudtee Osakond.

r r ■*; r «• M r ; f.i > i r,' jr* r.i | ri; j r.-< {pr,-» ;jv'< ! k i| k . ' k jtk- <4 ' k ^ ■ V J1» i ■' k .4 ; k a k . v J V

korras 3Va H. P. rehepeksugarnituur Ja 18 H. P. korras)püst nafta-mootor. Vyõib ka Üksikult. Teatada: Pirnu, .Postkast 28. -J. K." all. •

PUriwalwe waUtsuS annab wälja S. epriVftfl 10 Toompea loss, Piiriwalwe Walitsnses snusõnalijel wühempakkumtsel

$

kftlgls ftuuruatas.CLAYTONI vahemaid^ eriti FORDSON traktori

Jaoks ehitatud rahapakaumaslnaid, mis ka teiste traktoritega kõlbulikud kfiima panna.

CLAYTONI ristikh&inasQemne peksumasinaid.CLAYTONI lokomobiile 4 kuni 1000 HP.CLftYfOtil nsftamootorid.CL&YTONI tank-traktorid 35 HP;, raskete koor

mate vedamiseks, rehepekimisteksja kQndmisteks kohased.

Kuulsamaid Ameerika FORDSON10-20 HP. traktorid.

Kuulsamaid Itaalia FIAT 20-30 HP. traktorid.i&KCIWESKSID Ja SAIKAATRfiiD,

kohased FORDSOM ehk FIAT faktoritega kLlma-panemiseks.

OLIVER traktori Ja hobuse atru, randal»ökkeid ja kultiwatcwid.

SÕIDU-, WEO- Ja OMNflSKUS AUTOSIDkõigis suurustes,

Soovitab omast lad ustmõõdukate hindadega

Tisgtmisi wdib uäha 7. ja 8. aprillll kella10—13 seslfamaS.

Piw«s!we XBalitfuI ostab uufi ja wähepnuv»i gitub täieSü korras

TALLINNASi Suur Tatari tänaw nr. 1.

Pakkumised saata ühes paadi mõõtude, kirjel-.d«se ja hinnaga Piiriwalwe Walitsusse, Toompea loss,»Tallinna kuni IV. aprillini s. a. <

U\. iiiiiil illilannab wälja

ttEqn laweevSnttiU.laodsepatSöd. potisepatSSd■aafrifSSd, g!ek!-:epaž§5ä,

klaasiaiistSM.Kinnistes ümbrikutes pakkumised, wastawate

tööde märgusõna all Ehitus osakonna kantseleisse,Nunne tän. 2, kuni 25. april ini s a ära anda.

Pakkumis e kind lustuseks tuleb Iinnakassassemaksta: lukuscpa ja weewärgi . laudsepa, potise;pa- ja maalritööde eest ä Mk. 50X0d— ja ple-kisepa ja klaasimistööde eest ä Mk 25 0-0.—mille kohta kviitung osakonnale esitada tuleb.

Lähemaid teateid saab Ehitus-osakonna kantseleist, igal äripäewal kella 12—13.

MüüaElegantsed stidikleidid

3000 mk. Veale, willasedkleidid 1800 mrk. peale.

Marttsett

kleididwLljaõmmeldud 1000 mxtpeale, moodsa

wäljaõmblusega 350 mrl.peale, stidipl««sid,Amprid, plisseeritudL««ed j. n. e.

J. SAAR,Naewa mnt. nr. 19

Põltsamaa tSSstttS-Sssl wajab

wilunud

soowitaw kes ka mudelitöid tunneb. Üles andakoolijuhctajüe.

Valama

lhMfiRgattt Jaoks,rdt. jaama laheduses

Rotsn Hellman»E.-SSuur Karja t. 9,

— telef. 7-4a 24 69. —

eoaaa••••••••»••••Soowita» o»sst tSSko»

jast wal«i»

ja wötan tellimist reform-madratsite peale wastu ja saa-dan tellimiste peale järel-makjuga igatse raudteejaama»

Kõige austusegaG. Krlgolsou

P«5e§, Walga maak.IttHOMattMt

Pruuna mSisas, 2 klm.Lehtse jiaamast

müüakse kbikM ix elnta

iiUüiWMMMi.WW.SMUil, wW. mi. tnlia U

Olen gbI kaspa Janresaanad ia mfiiin

weel vana Mimaaa:Naister. blaidifila a 110

mrk. peale. Naister. wll-ana rlla a 150 mk. peale.

Meester. flllkonnarlla a300 mrk. peale. Mantllrllaa 225 mk. peale. Suurrätikud a 900 mk. peale.Wfiiesrltvd Sakid ai 100mrk. peale. PSke&iefcSd a1000 mk. peale. Pääsu*kase iõšntd a 170 mrk.peale. Inglise lambavillad,padjasuled ja muud kevadekaubad odava hinnaga.F E- Pisarew

S. Tartu mnt. 11.aeoaoa •*••••

Wäksprnugttud

iltliilliodawasti ja headel tingim:StZmüüa. Kirjad: Nma, postkast 4 „Lokomobiil".

NNNMMMMMM

Päeva kursi jörele ostan

briiiante,kulda ja hfibadal,samuti pandimaja kwii -tungid, kalllsasjade pealeNarva mnt 22, k. 3 (sissekäik paraaduksest)

Tõenduge õiglase hindamiss Ole! l

antakse wäljaheadel tingimistel *

Narwas. Küsida kirjalikulSaldino jaam W< Krautxar

Wüh?^da»e Uu%TALU

müüa Läänemaal, suures iltiinu, sellest põldu 2 tiinu,karjamaad 2lh tiinu, heinamaad 6Va tiinu; peale selleon weel mõisast planeerimisepuhul 13 tiinu juureiöigatudkarjamaad ja heinamaad.Lähemaid teateid saab Äaap-

salus. Suur Lossi t. 47, teles,nr. 82.

Eoowta wSUeft

majaptta Tallinnas ehk Nõmmet

5. aprillil. Ar 80.

eest hoiatatakse!^fhi ,:■oria" õmblusmasin kannabMemisel osal pealkirja ,Mund->•* miile peale palutakse tähel-pjinu pöörata niasi*fial r r kõik head omadused: va»iridav, tasase käiguga, õmbleb

la Tk5ö. KunstUkkimise titellk1 ;r. rai maks. 5 aasta vastutas.;|te katsioogi.

l^tBVifl Tallinn,lillSlS Rataskaevu t. 5a

Ipilia-ühlsnsei;« (mtitrai)|S5js!":aflp!emlBe|l 10 bom. Einmanni valla-

Wsiangu raudteejaamast.

OAcsugarnituur ja 18 H. P. korras]

ka üksikult. Teatada: Pirnu, .28. ,J. K." all.7»'.llitsuS annab wälja S. apriWZiiriwalwe WalitsuseS snusSna».

nSha 7. ja 8. aprillil kella

fui rttab stnfl ja wSheprnn»

ühe» paadi «bõtnde, kirjel-.|a(»c Walitsnsse, Toompea loss,;

Imi s. a. '<

mrt?odsa[mrJ.tsid,r:ud

r. 19

is-

.lube'ilauda

rare

|a 110wlJ.

>eale.[Il allrllatuur-Jeale.

1100ca

|3su-mrk.

Iriliad,fcvade

w

»•••

Wajame

8haarlagata jaoks,rdt. jaama ISheduses

Haton Hennanit JL-SSaur Karja «. S.

- telef. 7-4CI 24-69. -

aoaaoa••••••••••••Soowitaa omast ttSkv»

jast wa!«i»

ja wõtan tellimist reform»madratsite peale wastu ja saa-van ttllimiste peale järel-makjuga igatse raudteejaama.

Kõige austusegaG. ^rlgolsou

Puk«S, Walga maak.aaaaaaaaeoaaaaaaaaPäewa kursi järele ostan

brillante,kalda ja H6badat,samuti pandimaja kviitungid, kallisasjade pealeNarva mnt 22, k. 3 (sissekäik paraaduksest)

Tõenduge õiglase hindamlse üle tl

«imiStä

post

antakse wäljaheadel tingimistel 4

Narwas. Küsida kirjalikulSaldino jaam W* Kraulzar

Wüh»;daae Un%TALU

m&fta Läänemaal, suures Iztiinu, sellest Põldu 2 tiinu,karjamaad 2lh tiinu, heinamaad 6'/i tiinu; peale selleon weel mõisast planeerimisepuhul 13 tiinu juurelSigatudkarjamaad ja heinamaad.Lähemaid teateid saab Äaap.

salus. Suur ^o«st t. 47, teles,nr. 82.

Eoowta wSUest

majaaita Tallinnas ehk Nõmmet

u. «ffiltl Ä « ö' Zi&u-piižtkiUif «j. tt/i iu.i. õO.

SAKSAMAA KAUBANDU WÖST■abaanstraaaa Nr. (k

Teiegr. aadress: Hansabanlu

HANSA BANK In Hamburg AktSengesellschafltoimetab kõiksugu panga operatsioone.

TalafaaMi f Roland 55912848/9,5507/at 5524/5.

Esimeseiärgu

ainuesituson ara anda maksujõulisele firmale, kes suu-remal ladu kindlal arwcl üle võtta soovid.Esitus on valmistamise suhtes wäga tööstus»wõimeiise ja hinnakohase Saksamaa wabriku

pooliJärelpärimistega pöörata wabriku Eksport*

osakonda.

ä Saake J kHamburg & Deutschland.

Ha rai Waldershef-Oäerpfilz

Igasugu portsellaan asju, n I kui tassid, taldrekud,serviisid kõige Iihtsaj»^Ä^.^ge peenemateni.

Berlin. ;badnstl

Suurem arv ladtf«kiiiira lalnelis. plekist, suuruses20 X 12 X 2.90 m.20 X Id X 2,90 m.15 X 8 X 2.40 m.

1a mõned AUYQQARAASM1D igas. suuruses,-tule*a varga-kindlad, kokkupandavad, veetavad. headetinglm. ftra anda. Pakkumis. ja prospektid maksuta.

Q«br. ACHBNBACH <L ». b H.Eisen- u. Wellblechwerke Weidenau-Sleg (Dsutschl.)

(Wcstf. unbes. Gebiet) Postfach nr. 189.

Aos.ClemensGHerMarkneuklrchen nr. 10.

Sachsen.Esimese klass!muusikariistadja Igat seltsikeeled. Koorideettevalmistamine. Maksutahinnakirjad.

Wajatakse ,Oit esitajat

Rauast bfiövHdigasuguseid, kõige ruhta-

mait vilja töötatud,soovitab

qgBB. KUNZiBlTOWt

Hetallsibmelzwerk

WkiMtd.G. m. b. H. Adona/Elbe,

Schmldtspassage 11.~ —^

Eriala iValge metall ja Jootmisetina Igas garanteeritudsufatüses. Segatud kõwatina ja trikitina. Metalli

ja matalljStiseid.JSrelpiHmlstega pöörate:Talafoni Nansa MOO,C$1 Narkar iä1<

IMK) \Mlnaistrrahwastele ja lastele, vahariidest esise idlastele jne. suures vali

kus soovitabCHI MdHttflMä LI.

173 (Sachsen)

LAMBIDsiidiwarjudega, puu-,püst- ja laualambid.

Ixport-ftööatuaSlesm Dfenstus

Q. m. b. MUBERLIN S. 43,Rlttorstr. 33. 390

Erlaaedysed —saamtfiSstostele.

Erlaaaduaad —saapakreoid

vabrikutele-Erlsaadusad —

kingsepa tarbeasjade kanplsst.

Gebr. KEMPE.Leipzig — Gohlis.Friedrich-Karlstr, 27,

UMIilMIWWMi

♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦Juba ammu oodatud

▲ on kohale jõudnud. aI A-s. (0. Schnelder & Ko. Ia une OM d. il Mnffl: a-M. ihj,

_ Aü •••••••«•••« M »••••• M ••#••• «••••OM •••••• _•••••• ••••«• V aoaaaa w •••«•• •••••• •••••• vml ÜLEILMA KUULSAD 11 HABIG KOBARAD

1 .jockey club is" 1| WJru K8R. i)7. 1 KfiASlnat 2110 ^c

MM Kyitui MBKItlaiata

I. RUBIHI mWIru tfinaw nr. 17.

Asutatid 1810 D.Kalliskivide-, kuld-, hõbeasjadesja uurisid parematest vabrikutest

kõiksuguste hindadega.

tuntud oma tttweadawate merefapeluZte, maheda kliima ja imetegewa «ere-«uda pärast.

Hooaeg 15. maist k»ni septembrini.Arstitakse heade tagajärgedega: jooksjahaigast, liigete põletikku, ergutawa

haigusi, halwatusi, liigete kangestust, «Särmete ja liikmete tiifikutt, pikalist nahahaigust, naiSterahwa haigust, tehwwerefust, ?ahwatn»tbwe, pikalist seedimiSorgaanidehaigusi, kroonilisi mürgitust etc.

KakS ajanõuetele waKtawat supelusafutust.Rawitsewad kuurarStid, Tart» ja Tallinna eriarstid.Suwitajetel ja puhkusttanvitajaiel on Haapsaln kõige nmgawam ja ttttesaa-

dawam mere suwiMkoht.Haruldaselt head looduse tingimised, mitmesuguse merespordiga. Ginfooni-

ije mkestri kontserdid 2 korda päewaS. Mitmesugused lShu?t«sed.Lahtmaid teesid korter! olude ja vmmide üle annab koha p:al ja kirjalt-

kalk Limmwalitsu».gtmnirenffii#.

• Tallinnas. •% Küfü: |i laevas. 8

9 Pakuwad ladust: 9S Sahkrat Igat seltsi, S

o nUdishii, •kaeru, 2rakist, va

nisupüüli .SÄ• naoiiatS riisi.a kohvL2 kakaod,

• teed^]a nnnd kolonlaal kanpasl^J

9i•9O

Ebitusnaelu,wiile,

labidaid,polte» mutrid,

, f kMetamiseNärehwirauda,

wed uäkke pii otseohjalõksusid,

puure,sadulsepapihtisid,kruuwikeerajaid,

käsipõikkreisraua

luku sepa winküd,tangisid, mitmes.

haamrid,

uTaniOB. Seure Karla täa. Hr. 6,

• « > » >««>.« ,» '*•.» i • • « i i * • « ♦ >>'♦■>

Wilunudleiab kestwat teenistust Küsida Närwa maant. 9-Wigastatüd Sõjameeste Ühingu Tallinna Osakonna

kantseleist, kella 9 — 6.cccccccocccccccccccctcccccccccccccccc

Tähelpanemlseksl

Sdtwellsl masäslnWIru tfin. 23. Kõnetraat 24-83.

Soovitame omast ärist suures valikus meeste- ja naisterahwa kuika leerilaste kevade ja suve mantleid, ülikondi ja smokingid. Wal-mistatad heast materjaaiist kõrgesv&artuses kõige wiimase moe järele

Hinnad võistlemata odavad.

Austusega

Elegant kõrkjast

korvmööblidgarnituurid, sama ka üksikud toolid, lastewank-rid, sportlaste jalgrattad, kokkupandavad väija-voodid, reisi korvid, reisi kohvrid, reisi taskud,reisipleedid* soovitab

m

aZB

Karl Jürgenson iTaiiinn, Kuninga t« S> MZ

Minu hinnakirjadAiavilja-, lillede-. Heina-, ] — loomatoidu-^ Hnnutoldu- j SgEHUSBIBFllllkÖOll 1 vfljapuuda, marjapõõsaste,, I puiesteepuude, ilupõõsaste,

Sfl3ulISI8 j Maasikataimede j. n. e.Puhastatud nilnte (Raffia)

ja kõiksuguste aiatööriistade kohta saadetaksenõudmise peale hinnata katte.

Johann DaupllTARTUS, JftWä TAN. 58, TELEF. 287.

Seemne ja lillekauplused:Tartus* Suurturg nr. 5, Telef. 109.

Tallinnas, Kullasepa tfin. nr. A, Telef. SS.

. TIIWKLAWERID mB pianiinod Ja harmooniumid V■ kõige kõrgema tehnilise ja kunstilise wäfirtusega SHesimese klassi kodu- ja väljamaa vabrikutest. |g|

soovitab Daraiate hindasoovitab parajate hindadegaKarl Jürgenson

Tallinn, Kuninga t. S.1Zz

KALOSSIDsuures väijavaiikus

F. BflDENDIECK & Ko.Taiiinn, Pikk tän- 43,

kõnetr. Il — 98

18. jBnmr "w «TP BimiiiBitftTnpWBC M. W

!

; »

I i

S '}

Kõigile, kes meie suures kurbtuses meiekalli wenna ja sugulase

surma puhul meile oma südamlikku kaastundmust avaldasid, kadunu põrmu maamulda sängitamisest nii rohkel arwul osa võtsid ja rohkete lilleannetustega austasid, avaldame oma

kõige silgawamat tänu.Leinajad omaksed

! - / , vš 'VW. . 'Vt

Lühikese raske haiguse järele lahkas siit ilmast 30. märtsilNarwas minu unustamata tütar ja meie õde

M9M9MMN

Hemmiktefliter.,,Estoonia"teatersaalin

Pühapäewal, 6. aprillil

Jaa''W. Brjussowi maailma

lõpu tragöödia7 pildis.

j Ilgus kl. 1/2ll päev.Pääsetähed eelmüügil

f,Estoonia" kassan.••«•••*•••••••••••

Matmine Jisaku surnuaiale pühapäewal, K. aprillil.I*ina]ad ena. Öed Ja wennad perekesdadega

Estonia kontsertsaalLaupäewal, 5. aprillil 1924. a.

iäH sbi muf m MmM WU-

laulule Mu.EESKAWAS: Schubert, Liszt, Kapp, Aavik,Lemba, Tschaikowski, Rachmaninowi ja Rimski-Korsakow'i helitööd. Klawerii hra S. M a m o n t o w.

Algus kell 8 õhtul.Pääsetähed 250—50 margani eelmüügil teatrf kassas.

Estonia kontsertbüroo.

.Estonia" teater.f-«-

Kaarli kirikusPalmipuude pühal, 13. aprillil s. a.

esimest korda Tallinnas täielikult Rossini messa

..Sta&at-MalEr"Kaastegevad: Pr. M. Lüdig (sopr.)» prl. L. Oraw (alto)*h-rad K. Ots (tenor) ja B. Hansen (bass). Laulu Selts „llosegakoor (120 lauljat) h-ra M. Lildig orel - kaasmäng.

Juhatab h-ra D. Orgussar.Markus; Paljude j&relpärimiste peale teatame, e*

s. k. p. Mustapeade klubi saalis L. S. J lo" koor ei esine.

« N. M.K.U.V wõimlushoonesKaarli I8n. 3.

POhapSawa!» S. aprillil a. a.Sendmuirl direktoriB. ROOSI kõne:

Upuks kina: „Kardataw elutee1Kõlblusdraama 6 jaos.

Pä^etähed 25 marka. Algus k. 7 õhtul.lll=!ll~m=IIISIII£9!l=III=fl!=IIIEI>Ohapliowall 6. apr a. a. kail Vall anna lõunat

Pritsimajas

Kõnelewad:O. GUSTAWSON — Riigi 1924. a. eelarvest.H AST — Ülewaade wiimastest poliitilistest sünd

mustest.M. MARTNA — Tööpuuduse lahendamisest.

Korraldajad: E. S.-d. T. P. Tallinna komitee.I. S. T. p. Tallinna komitee.

BSHislllslllslllslllslllSMslllslll

Dr.med.P.Schiidt(slima&alflBsed Ja elektri kabineti)

elab niiiidKunderi UUL nr, 2 («nd. Tallinna u.)

Laupäewal, 5. aprillillell V& stztul

„Faust"Gounvd ooper 5 waatuseS.Faustt osas wttmast korda

härra Karl Zör».PäSsetähed 230-50 mr^

Pühapäewal, 6. aprilM s. a.lett Va3 p. t„Alda"

Werdi ooper 7 pildis,

lellm Pelwutttt"

-SL GlaSst komöödia 3 w.

Dresnateater.Laupäewal, 5. aprillil f. a.

„Maebeth"W. Shakespeare^ kurbmäng

5 waatuseS, 16 pildis.Algus te» V.8 õhtul

Pühapäewal, 6. aprillil s. a„Maeöeth"

W. Shakespeere^i kurbmäng5 waatujes !6 pildi».Algu» UU m dlttti.Pääsetähtede eelmüük iga

päew teatrikassas kella 11—!e. l. ja 5—8 õhtul.

•WlIM'taMUl.Pühapäewal, 6. aprillil s.

r,<£$toonia"finfoonia-o^estriU. MMtsklt.

Suhatib 9t StalLSolist prl.

A. Moskr»se»skajM(sopran). »,

Algu» ItS Va8 ühittl.Pääsetähed 50-10) marka

Teater.Kile» Aill"

mnt. IXSlSnetr. 1947.

TS»«, 5. apMil s. a.Näitleja K. ja

etteütleja G. Svl»wjew'tt»l«the»kskaks seansi

Esimest korda Tallinnat

„WaAwa sõdur"O. Straussi operett A waat

KaaStegewad:N. A. Wolkonskaja, B. PMahotina, L. 5?. Äelidowa8. N Brj«nsky P. B. KM3. B. Konschin, E. N. K«§aetsow, Z. W. Palm ja koorEtteütleja G. J. Solowjew.

Algus koll Va7 ja » »ht«lKassa awatud kella 12—2

ja kella 4 päewal.

MmMw.(Rahwaaed).

Juht P»»lLaupäewal. 5. aprillil s. a.

Cfiet»ud«seks

^Must kass"(Chat noir.)

Nali politseitunniga 3 waatPanllawastaAlgu» dl 8 Ahtal. —

Ucknts.Kassa awat kella 6 p. l.

ZtzWtstad SSjümeesteWiem Mssd.

5. aprillil f. a.Ksplis, BsZei tehase

pwnru.WeS,— pimeda sõj-litnvaliid —

IZtxaVi roStusekS

Stmrepäeattne

Piduõhtu.EeSkawa:

it. Muusika.2. Näitemäng — „v«niS

Binra tf«", nali 1 waat.li.

3. Dialoog.4. Naljaettekanded.5. Kupleed.

III.6. Tcnts suurendatud puhk

pillide orkestri saatel.Amori post. Konfstti ja ser-

pentiin. Ameer.ka oksjon.Algus kell 8 Sh«»l, l»pp

kelt 2 öösel.Eeskujulik einelaud külma ja

sooja söõlidega.Juhatus.

Pt»»a tõlge,aja ja peaosas.

Pühapäewal, 6. aprillil s. a.„Kuritegu, seadus

ja inimsus"Sotsiaal - kriminaal näidend

4 waatusesTegewad: Milly Altermann,Paul Pinna, A. Kranberg,

E. NiiluS j. teijed.Alg»» kell 8 »ht»l.

Ta»t».Kassa awat. kella 6 p. t.

Muusika algu» igapäew kell7 p. l.

Märkus: Suure tungi ärahoidmise!», laupäewal 5 skp.ja pühapäewal S. s.k. p. pa-lutakse tungiwalt pääsetähedaegsasti eelmüügil omada.

„Mastnapreili"

Saksa teater.Pühapäewal, 6. aprillil s. a

Päewane etendusE.L a GeutingiAnderS

osawõttel 2 korda..Kiid» der KSiiige"

Leo Lenz'i komöödia 3 waatPlatsive hinnad 200—30 mk

Alg»» Lell Z päewa.

EsmaSpäewal, 7. aprillil s. aRäiteseltZ.vnna

tuln-Sht»«MM md SerttarDie lustigen Wagabunden.Komöödia, laul ja tants.

Alg»» kell S Sht»l.

Järgmine etendus neljapäe-.wal, 10. aprillil.

Vens teater.A. A. Vrsmt» »

E»ksa teatriTeisipäewal, 8. aprillil s. a.

A. R. KuskswSkhtulu-õhtu.

.IM»» SiLbM"Nöitemäng 4 waat.

Autor näitemäng Ksz«b,TpHJIbÕM, UHpKb j. t.

— Alg»» kell S õhtul. —Järgmine

II. aprilliletendus reede!

••••••»«««VS•••••»1 6. ü. fi. Minan

OffifOSti.

Laupäewal, 5. aprillil s. a.S.S. .«altw i"

ruumeS

Kontsert-Pidu.

Alg»» kell V-S Sht»^lbpp v-z öösel.

Kawas segakoori ja sooloettekanded.

Lõpuks tantšj. tn. lõbustused puhkpillide

orkestri saatel.S«hat«S.

HHNMIM* ••••••

Ksm«O, 6. aprillil««» «e»kaw»

H B*ertti<U)t|.D.-Ü .fiftfn Pfot* vM.

eesti WtSSlMe MdlWana Wiru uul. nr. 7.

Laupäewal. 5. aprillil japühapäewal, (L aprillil f. a.

Algus kell V»9 »HSAl,lõpp kell Va2 öösel.

Pääsetähed: meester. a dvmarka, naister. a 30 marka,liikmed ja nende naister. prii.

Sutzat»»»

TaMuna R»orseppabeMalew»

korraldab 6. aprillil s. a.S.S.S. .,Kalewi" ruumeS

Gonsiori tän. 4.

Peo-Shtufegaeeskawa ja tantsuga.

- Alg»s kell 8 Ahtul. -Peotoimkond

TSSerabomia Talitama osakonaalasfapea koosolek

peetakse ära pühapäewal 6. aprillil kell 5 õhtulk.-ü. „Waba Maa* ruumes, Pikk tän. 54.

Päcwakorras:Koosoleku juhatuse walimlne.Poliitilised erakonnad Väljamaal. RefereeribEduard Laaman.1923 aasta aruanne ja 1924 aasta eeJarwe.Juhatuse ja rewisjonikomisjoni walimine.Läbirääkimised. JUHATUS.

Nagu kuulda koguwat keegi tundmataisik Tallinnas ärisid mööda käies kuulutusinäitus messe ametliku ajakirja wõi broschüiirijaoks.

Petmisle ja eksiarwamiste ärahoidmiseksteatab näitus messe juhatus et ta mingisugust wäljaannet, mis eneses kuulutusi sisaldaks wäljaanda otsustanud ei ole, manaar-watud näitus-messe nimestik, millesse kuulutuste kogumise ainuõigus Eestis telegraafi*agentuur ^ ETAle* on usaldatud, kelle agendid ka sellekohaste tunnistustega varustatult tõötawad.

Pa ume d rasid kuulutajaid kõikidelt,kes Teie poole kuulutuste saamiseks mõnesuguse Eesti näitus-messe wäljaande jaoksilmuvad, sellekohaseid tunnistus* nõuda.

Austusega

Z. §. MM. «toitma.Selts.

Toompeal, Kooli tän. 9.Laupäewal, S. aprillil f.«.

Eeöka«aS:1) Naljamäng „UuS teener'2) Auliikme A.Tamm'<kõnei) Soolo laulud4) Laulumäng „Abielu esi

mene tüli".5) Diwertissement.

^ants.Algu» p»«kt kell V& öht.

lõpp te l 2 öösel.Pääjetähtede hinnad seltsi-liikmetele ja wöörastele en-

dis.d. 3»hat»».T«lll»»« Akadee«. kl»di

korraldabpühapäewal, 6. aprillil

kell li homm

Liuna Tütarlaste RontmtxtitooU saali» Jaai.i tl3

aine üleRoUhnhoibmim

raUwamajanöusesKõneleb csmd. rer. mere,

H. Marg e»».— Sisseminek 25 marka. —

•I

Apteegi tSn. nr. 9,on meester. walmisriietekauplus,kus võite võimalikult oda*vait ja korralikult riietuda.

-sr-

Müüa

KALOSSEmeester. 395 ja 420, naister. 815, ka paariviisi. Küsida: Tallinn, Pikk t. 52,2, k. 9—4

PHYTIN!Juba ennesõjaajast JOuandew hfisti tuntudarstirohi kõiksugu nirwihalguste vastu, ise-Sranis hästi mõjuw närwinörkuse, neurasteenia, närwiiise unepuuduse, tiisikuse» werewae-suse juures ja paranemise ajal raskete haiguste järele jne. — Jälle saadawa! kõikides

apteekides.flinuesitaja Eestis BfB. THOMSON |a Ko.

Tallinn, Lai uul. 33, kõnetr. 26-87.iflHl t

FOTO MI60LWira tän. 5.

Walmistan ülesvõtteid igassuuruses, wärwls ja toonismaitserikkalt piinliku hoolega: 6 5»aS2J 35 markaja kallimad. Passi- ehk tun-nistusepiidid 1 tunni jooksul. Õppuritele Ja sõduritelealandatud hinnad. Kes tellib tosina post- ehk kabineti, pilte, saab öhe suurenduse hinnata kaasa. Rsja-armastajateie põewapiitnik-kudeie walmistan isiklikulthoolsalt kõiksugu töid. Jl-mutan Ja kopeerin. AwatudSri* Ja pQhaplawal 9—S pl*

RiW Raudtee AmcwiKude Kultuur-HoriduÄise Ühingu

..RAUDAM'!"xalplife loterii loosimisel 3. «prillil s. & langesid wöidud jaugimifdt:

Mr?. 25.000 - - nr. 3877,Mrk. 10.000 — m. 4439.Mrk. 5.000 — nr. 3989.Mrk. 1.000 — n-r. 2809, 3855, 4497,

4567 ja 6868.Mrk. 600 — nr. 2202,2300, 3075, 3083,

3277, 4820. 5550, 5600, 6104, 7148,7534 ja 9016.

®kt 100 -nr. 304, 773, 1263, 1572,2147, 2720. 2732, 2762, 3500, 4491, 4503,4636, 47 lo, 5178, 5406, 5435, 5597,5603, 6191, 6218, 6222, 6557, 6861,7099, 7423, 7637, 7649, 7912, 8217 ja8641.

3M. 50 — nr. 220. 398, 410, 569, 588>891, 898, 1161, 1300, 1347, 1462, 1961,2267, 2826, 2906, 3050, 3094. 3121,3216, 3321,49/8, 5126,5890, 6226,6846, 6863,8010, 8146,

3622.5194,6248,7048,8220,

3686,5202,6492,7103,8318,

4686,5244,6588,7169,8500,

4735,5312,6655,7338.8502,

8579 sa 8664.Wõidu-d maLsetakse walja 3 ?uu zooksul t>&

rast loosimist Tallinnal. Tchnika t nr. 16*<ltuba S. Selle aja jookiul WÄsMMnata wöi.mt' "dud langewad ühingu rasuks. KchataA.

ftiiiektltm mu «c. *4js%£80«tunnid b!(* 10—12 ja

telefo»osakond k.

Telefonid erakorterite»:Deatewetajad 7«V ja liWaKtntewal tewetejal

«urtjnpa

***** tnfu tta. m*. 4Z.

Ärijuhi VnetwfteBInHffe ja lehtede ärasaatmi

Nr. 81 (1589)

.€

kuidas .pflOab"li Md M —UfNrali

mene langewarju|tliif|»«re»|

llikonna-. ||jMnna M

Kohale

RIIS0dl% willast, kl<Idsett, batist ja kija villased ning

Suur tui

WlMkklM>•BUWi

2. Lleilma kuulsadaktid» 3. Kuulus tanLEesti laulud. Nä-telij«UlSeiwii mteraywai»". PaulDar. nä tl. kaa^t. Eti

Kellel oa Si

Wt«I ivälja kõikide „Rc

Kirejat» wahal, kas ajalaialt kauaks kuuks

MUMülIga ratas Küminetut

Tellige kohe ,,RiTallimise hind posii^alainult 200 marka. — *:\ iilf

musti kõik

^Esmaspöen?^monbris hakeab tlnmjwiLaw jutusLuS

M roslmis kchrtad tuirüii 'rirSSwlist yozim Uu:fcmttf aValdamata"

^CSmaSpLeW" 01ttäboOUht

|W nn MMi .