. nm 12 Ithtkaige

DAH VALE HTTeisipäeval, 27. veebruaril XVIII aastakäik Üksiknumber 6 senti

(Tl U ' ' Homne leiutis.

LäbirääkimisedBerKms jätkuvad.

HWctifinitrt Bermata, «» ttiaikirt* Mmtt aega tafNrtft «ettt» taiet.ofnStamifr in (aubaMabelafriia (eole* ole-

labüetf# ffifimuSlt»'**’ "lõplikkuroffultpr» laabub.

Ehituskivevenelastele., -««»»>- ML HM, HMrtebtl hankelrp.ng, millega M. „«güuS-fuai foijustub OMtueiama Siul. Liidufaubonbusiiftu tfinbult «MtuNimitega. Le.piiiflu sõitmine on nõbtuTltt* 31. mail*.ffie"' rf,UuS!i** lä!* >uda «*

Läbiraäkimiseb ehituõkimibega soruõta-m.I^.e a.-s. ..ikhituoki^ja «õul. MU.mab ja andmor mõijasaoteib uuteks tetzin-Sutel» suurem utele kogusiele ehitusiimlbele.

Skandinaavia tactlebSccrne-Vene kekkuienet.

Jutud vahetalitusest otsesel kujul või Saksamaa kaasabil.KopesihaageN» 17. xebr.

ikTA. (Hauas.) Kolme SkHOblUOasia rii-81 mällsmmrstriie lonmereatst lDhul aawl-Mi pühapÕema õhtul jL»tz«l« ometiil

teabaaaWõs Sokku tulautz Hbpenhsagenitee*)» KMCb jo SUMfi artlMriaiitrib saa.-sth ama a^tpibamiselk tdegnaini Soome«SlismlaWrtte ja Islandi peaministrile.LõbirSSki«Ml arutati R. Liibu-Soomekonsliiti seilatorba. Väliõminisirib rohuta-^i-õigi^jariMb. polamoimiu ja süga-

laheabirit poole aunmrb meel palja raske,malk». Seepärast meie kermiiaksime riimu-ga iga pingutust, et alustataks läbirääkimisis»^tt mahti Itglafe ja pisima rahu saa-art aarile».

Reuteri erikorrespoabeut teatab: Suul-

Iuhul, kui Lõ^aeiitiboi oi imaesnuaarleiba sobimak alust mohetoliruseks, siis ka-maksetamat poltiba mahetolitusi Hmevilt.

tmiilsal! et loodetatagajärgi.

8 a a b » it. 27. weebr.©Itl. (Reuter.) Kopenhaageni sõnumite

oubul, et Slanbinaa-- —toaheitlobitama

Nt bmNikk lõpeks (õige

failita» Ä»»me iseNi^Ä^

..jumnu ...(tal, st» ässitatakje su^sli tahmaste mahel

^al rahuliku ÜchMtbusego. ausWSIiSmInistribba ei lõpe enne ägedaid pikki lahinguid,

juursrnoib õnnetusi kui

niisuWlei ,

Ä,narrib oksustalib oma nõups^misel asiühiselt samme mohekalituleks Saam

... Sttbu konfliktis. Algatust selleks olematleidmine püsima nub Taani milisminister Muneh.

armab üheabuses j.lomaotlik toimetaja kuuleb, et Briti ,

i suS ei ole esinenud mingi pakkumisega. heltsobituseks konslikti algusest saadi!. S

helnalituseks, mihemalt praegu.

Jää väs kihnukaluritelt võrke.

Ues eelmisel päemol olift Hea saagimõisa «iinud. riietube rogaftsaa.

miiers ei ole meestel iaaeusl.

glkaasad httlaokiittidele.

Emajõe kaldailt.Pakase puhul tõelisile kaha*

Rootsis kardetakse sõttakiskumistnee pühapõema õhtul Ifitteo

Ntuopoliitikast^RosriiRootsi «altita* amib*4 aaia büsital* lo headusel, juba taafttmu eelnenud

~

27. meebe. kui leba milmolbad Rootsi raba seisukorb. oma elulisi humlsib. oma mabrHansson esi- Soome abistamine muutub iga piemaga pumatust. HonSlan amalbos

ega Raatsi erapaa- suuremaks niipalju kui see aa möimalik. Raatsi el saku siiski niisugusesse selsutarba,seisukohast R. Lii- Soome abistamise loienbomis, tõendab stl- kuid klnaltas. et lakbekoreoi Rootsi tahmas

saatmine Soome ja samuti haa- ei lihklr. Suid Rootsi õiguseks ja kahuse»inmolllbibe mostumõtmine Rool- on k-oiubo kiiki ausaib miimalust nilsug

. ... tülimuii, ei oie Roorsli miagi, seik häbotaemilikkusest pääsmlse».biplarnaetti» liiieiiMiattle alal Mõskma». lohlarmamis,. TülikSHmuseks ' ' " ~ " Soome aliWaalftbiUaaliMN kaalumisel on " seigunad. H Raats» sl alt «ilmal» sõjalinemtqelel^amlae. Seemasku aldi aga üks.

enkslaaniküllmus. wõiba möirata, -

i niljugu»

- koasl»tis

Saaremaalt.

relmadega kaitsma IPõhjala kaolakislumise ohtu

õnnitlusi vabariigi president K. Pätsilenuürcmtb irtntinnVlt: ' linmtpea dr. 5R.$ i ii f n f. 12—13-nt iga pStiti pmir laup.jn rtimtJpäeitM, MriPueotaf. juh. «.SuiltttnjnnPu5n!nV jichalaja I. C i U 12—13 igap. peale laupSclvo. rhilusolnl. juh.

mnspärwa. sotsinaieiak. juh. Th.

Vürtspoodnik suri tiin,vii.

Kahurid tulistavad rakett-mürskudcga.

Eesti laev „Arcturus“ hukkunud?StokhoMst saadud telegrammi põhjal on aurik „llrctwms'el" olnudkokkupõrge Bristoli kanalis.

Täna hommikul l«nifid Ta-imiaSkuuldused, et eesti aurik „»rct«.ru s'el" on Inglise wetes olnud kok-kupörge. Surm esialgu ei saabunudametlikku kinnitust, siis puudusid ük.fik-Sjad õnnetusest. Laemaomanikelei olnud eile keflpo«oani mingeidteateid laewa saatuse kohta. Allesõhtul said nad telegraafilise jSrrirpa.rimife peale St^holmist wastuse,milles lühidalt oli öeldud, et eestiaurik „Arkturus'el« on olnud Bristoli kanalis Inglismaa lääneranniku kohal kokkupõrge. Mingeid teateidlaewameeskonna liikmete saatuse kuika laewa wigastuste wõi pääsemisekohta telegrammis ei olnud.

Loomaomanikke paneb imestama

seni pole kaptenilt saabunud mingit teadet õnnetuse koksta,

kuigi tawaliselt õnnetuste puhu! õnnetuse üksikasjad wõimaükukl kiirestikodumaale teada antakse. Kuna puu-dutvad andmed laewa saatuse kohta,on wäga raske teha oletusi wõi annata, et laew juba on hukkunud. Õnnetuse koht pole kuigi kaugel rannikust. nii et ei ole ulutaw, et laew kokkupõrkel koos kogu meeskonnaga olekspõhja wajumrd.

Ametlikkude andmete järele ,.An-turus" on 1682 bruto- ja 1034 neto-regiStertonni suur, ehitatud 1892. aastal Nenxastleis Inglismaal ja kuulub

lles viibisidJton&Ur.

Mooskonnn koossals polonRazyl"»» pidupäevad.

toutaouri! .Sorgfetft' plahsv- Riina Rein lk tudid .Estonia^Wtfocfrpnirti^«lrg rammidest noU^äev. erakordset mtwdü: oma

..ABCTlKlä", mU

laewaühingule, mille peoolanikcks onTallinnas elawad laewaomanikud L.Rang. J. Kuras, M. Kurgoja §. Oiman. Laew oli heas korras ja juba pikemat aega sõitnud eestilipu all. Nimetatud laemtuchinMis

Nagu teisedki eesti kaudalaewad,oli ka „Arrturus" kinnitatud nii õnnetuste kui ka sõjariisiko waslu, nii

meil 18 meeskonnaliiget, neist kaksnaist, nimelt naiskokk ja lajutiteenija.Laewa juhiks on kaugesõidukapten 0.Müür. Kapten Nküün abikaasa, kes

ikchla, ja nnratt n<tawahewsei uute 1järele fõitfib. Need a*fi«enbi kohuste-tawahetusei

elutffb Tallinnas, sai tolmemehelt P ' „ „

messipõiss

milles see teatab, et kõik oa usiilis» IcemoS peate kapten SäHt twel Pino'ps. ja viibitüünmert «. Wiikhokm. 2. tüüri, nudiofrwnrairi

Sroüo"3ljiffir flttwlbaa'amomift^ et \ SSfSiiS"ehk on telegramm mehelt saabunud kulpi Ed. Rätsep. «insi ^isteen^ano ko^ik

kooll tantsijatar Hormi Looring,

päroft õnnetusi, eeldades, et Eestisjuba õnnetusi üksikasjad teada on. ^

Laewaomanikud loodawad tänase «apms Pparwa jooksul saada ligemaid and- juba sille °meid. Kui on tegemist tõsise õnnetu- Meeskom täi toonul ift kodumaale sao»

3 teed käesoimvot nätoJtrf,

politsei kirja pani.

Petseri linn kerkibjõudsalt.

Teedemlnitter N. ViitabiMMisvutopleval Petseri».

Teede minister 9L «lita* mtidid tje.feUsuleoSeaHU Pmsiris. tu* » mõtris of»WH-tUtudeb iMridnrie-afiem pidosiu-iefl.SHhiMer [oota» hommikuse rongi ha. Jaama» ätid keda termi ismi» peale amrisistku-te ta eesti sa oem organisatsioonide esindajad. Hommikupoolel tutwati töödega. miSpraegu käima* Petsiri põlenud oja fee*e$.tamsiek». flitid praegu m raske ae» mi*ntinitttr konstateerida, et Petsiri Slesehi.tenriteSfl edeneb mõ»> jõudjalt: 40—50 uut

prae®» ebitonriW ja > ' ^ *

tallinna rahvamajateeks saamas. MZZ

Põrnu maanteele tahetakse püstitada pealinaa suuremaid ehitisi, Ll* .“i;"'*?,RasimMik fWtuetemitee Sabariigs |

dendi ft. Pätsi ««oidtvmrkel oVhitoaS «eitmi oc-McI pooldada ratnoomoja ei?

^ ■.fruna^|õ^aM|MttfMiiootie^{Bi paljugaM> rahwomaja toimid madÄa* — logu.smmno* umbe* 50.000 km» sim eetrit

.RahSmnojo efeiwtcffe fifuirfiettfe

d juba jedamörd.

"sell^tL'p^od peeri Wtfeflitoi majaparaad. Köit otganljaefiõonid olid ilmulippudega. Pealisaotajaib di hatawaselt KõrwaltoonespÄu. Paraad mõttiS moStu minister R. liSwSmrln' t

J*’.1?! !? -^?i^idn'maja saa-

pidustuste ja roLlvatoriesirtide.. 800—900 «Kile Lbe*

. WiitaNlt. kes korbas °

Uil* rnhtvamosa tvdeiosie evitada P3«wtee ja 2*oe*wrtu&» tänmoateTe, imtlaf* viied lammutada Mi t

1 seisab noJuDctnaja j

fute. pidustuste j,inml*e* 800—000

kiisrondiiterr

las fil«fliutHeI on tosvllsi kopita!nmee 5oonc eWtmnrftl*?'

ünfftti* saol. säsiseni kinmaol ja teised omanikule Heinrich Ebrdach, ie.

St osaline eWanrine ei simnok* jiSus» TOll vanade võlgade plrast.bl ilmet, on plaan» koosmri» kogu ebi- Suflulnn Randile, kelle elukobr

koguvtotusej olid piõa- tdiingta eän. nr. 28. redel prorokril -eelka rasimtslikur ehitus» ron. et ra run?,s kallale 2u:>°e Suru

ja leidsid seal pöhitnäiteTsiku pool- j

omaernlitstn» -

tees Rtetsri* ibribaft- et ma

Gstmeies osas tvõljo^toemsesi kuletv

cral oftBtx» drineum», teesil kmuil oie»dgi. W siostmibimijesmsi» ia «olmavdaSrrost peale kmsiitbmmat

« on siLtasmiS orwoeriise!.

11 Lii taiMlo haava piha.

b aga illdsi toone wälinmssi. KakllH Dunkrl I

t. kui la eesti ja sette kooridelt. Li-; kõneles mette seltside esindaja Smir». ktokkutulnud kahmas palus miaisMr

kmse-. kuüinvsitele»> määratud tvõmSrjare Kidlarurm iulgusrab asjaolu.

elle siisiikototvöttr»esi

amaldusi nii mabariigi peesid», sarsioonide efmtajateft. Sihtasuris .T.8sisid'ka mabaeiiB malits»s«le."

Rfrrtgõftdoõgta professuorTartu iilikolt.

Talllana tohnlknullkooll elektrotehal

tSiendari Tartu £Hitooli j

■ gildide jn tftmftii* i

I alustate ebetmnrsiga?'nrifetpa toodame Uemsta ibrikepode. ulu M.

, ehrtusmaserMlWe koamisi »si-

Sofc* ehituse olcu* te sellelt sii.i ediiusiõöliSrele rood mida. On

aeLUussgetrni*

S^a» endale protokolli.lebti prviokoll Kaikpargi ian. n

rrikaülsiooit õppekohtade niiiiekirja, milsigaVMlivMrisi Dcrriu «iteoli* H. Mvcsch-manni tfiSik korralmr prosisstmr KilisesiltLoogte alal ja osntotaksi^ arRiteadus»

d Piktetv ja Torm».'

w^^ri^eriainete õpetajate äppekohod ja

osutataksi ehitus, ja mehmm^kkoteaduskvn-

Päkas ,1 Mdunud IMklkarsklast.

Htiued süüdistavad kooliõpilasi

arhitektuuri professuuridiritifl derrrolchniko eriotnett õpetaja õppe-

Katse-traktsrijaamad.Orgaaisoeritakso muinsteüblekMUtäinlgt.ffiotorrigi molitfit# otsustas mida rah.

wiiHMijaninise riustamisi sondist pöllutõö-mtnwteerimnrle toetuseks 50.000 krooniko^^põllulõõinasmjaatnode asndain^oks.

misigo ja kmvariusega^ - -

VkrumsslD rida moodsaidhaiglaid.

Nfttusvabrikud HHd

luswanoks «matvad Raksete

iölab Mõned wabrikud, millised

ta normi piiriNss! ja lõpetanud tõi.t on lõpetanud lõStamile wadrikud,nirionnas ei jätkunud lartulrid pii-

aojaltjekr sov-

masnmte lmaldaiemai uhtskasuta.

! töös^skaal -ll-aaslasa.

käUrääkladsad matsa-matarjak akspardl äia.

Pikemalt ivälisrrisilt jõudsid '

5

Suur talvBpordinädal.

Viljandi tulevikuplaanid.Uus teatrimaja ja spordikool, ajakohane haigla ja 2 uutkooffiioonet. - Ehituseks vaja vähemalt 700.000 kr.

n m S* mökb jnf..

SSSt:LAlLTLL-SmmSm» LiLÄ.5ÄÄ

MMMM ÄrT^EKS.?* KSKf.ÄÄTJi S..... St

Oks toiming “ mitu mõistet s»P>u»,»«i, >»>«>,>»,» »»»>,»«»»«»»« »«»>->

MHwhiita Vask. TtM ttMfBn

SlepanRitta

BiBABO

osis Jtttlklds lematli Hti^UiNrr^

DaamtroopikastPalutakse tulla seansside alguseks

Kuldne maski ja Bohtrt Tiy o

SNMiwa kMnlnaoim#(Maria Stuartt

ilm klritieb « u- ja surmavflttiusvõimu pftrast mis kajastub Main

ajaloo lehekuudel...ja Doff uurimas oaerutllois

KUNGLA MARK IWAIN'1

' Ruslan ja Ludmilla

Tom Vilirgt suurfilm 100%likes Ykr—

|«httimii«d

otlll

Vürstlikud ööd.II Clark^Gabie, Myrna Loy ja Spei

TSNAPHIVA SANOAMO.

Viru i to Kaslmtr J. Btempowskyi .i I ja tantsijatar Loaa Halo-

** POOLA suurfilmis * ^ *

Krista valeII Huvitavad üklftlmld.

ESIKTEKDUIKDiO 1 M#t##dui#kBA|£C I kinolina pöne-T.I.IodÄWI Iää

1IIIBV MUU eksootilises alsthrohkes seiklusfilmis

nUNASE MERE1 SALADUSED

FBm, äris meeldib kõigile eefkŽBt-filmide külastajaile.

t| Uusim UUjUdatartngvaada ja

ja Üritajate tegevusest

Š.ÖJS.Hävitajad—Päästke!

5. 7, B. 2, 4, «, 8. 10.Palutakse tulla saanide alguMks

„D III 88“lltsd pArfusee).

M linJtua J,H«¥»aK*fMi»‘. “*

NUI 1 MeloodtarikasUwpkUllI-b-l Ä™

Kaastegevad Varssavi ooperi ballett,(Ilnarmooniaorkester. konserratoo-

II NOOMIS TAHTSI*.

SATURN UpAMMMVA,MArNIAS V.BMAN

PatrioodidrÄÄia

langenud Saksa lenduri ningII Jaok Oakie. Marlan Nixon seik-lusHirals Ttampioidda rfiiHss.

. põnevastsuUsee

L. B. 17d made 'pü üdmteeat0j* taltsuta.

nBtkuMllsit kadaamd**s Clyde Beatty, Ceeetia Par-

llptmtMl |t Mstggjoil

paabulind

Önnal kud pSavad

1 H. MÜTJO TÄNT5UKUR5USED

nBMonla*1 nflldondlto vfilatfusoauhlndamlsMomiajonldo otsustavflllakuuiutamlso llhtplevad.

Teatame, et .Estonia" seltsi juhatute poolt 27. juunil 1928. a. oltuelatud -Estonia" eelul 76 aastajuubelüu (1866—1940) väljakuulutatud näidendite

▼tlmasalu ULhtpäevake on 1. märts 1

KVUetarbetd:maleaklni- laetlnaat kalinguri. vaha-riiet, kapiualpsala, aktlallü. ta«rUn-paberetd, kaan»- ja ees kaanepaber»!')ilusates Tiredes ja moedsatsa mwS-rite* mdlUM Headel UasimBstd.

K.-U. «RAHVAÜLIKOOL»Sarju U, ... Pimu mat 1*

SArdR*nillliiwra-nliiH"

TSATBR

nSoxy^*

Autesildu-

ih nKutselisi sõidu-

IpetajaEmll Tiit.

Tööpakkumised

tunnlandlat,

Tülikas malateealla

ilt. masinakirja ji

teenistust.

ko|imoht kohta.

itoldualnstskauplus

Maltaakli mtüMItkT-i“'n$i«u«tut“

Elaklrlarmatuura

Lapsevankreid

tpasjjttl^

puhveHkapfd,

Müüa vSrvipHts

kulda, bdbedat

Tuutud ostja maalt

raadioaparaadi,«Wortule, 4~a.luBbUI.

kllpktnn?

vaskliatl,

Kuld- )• hiberaha

allkirju.

lutu Tilk,

jpeaglhdhirtainita^

Valmjstaukae j

■ jalastamlitse.

laadlaaparaafeu Jferagndataksa

{DQQgloaalooaM, Narva tt

(■ulutarfelosmall) Juur

Fatoamatüörfdele,

mõõduta tautaudePühavaimu T—«.

elektrllokld.naga JuuksetMtU

Kõikidestkilo Parem

TUtarlapwdl

napis neiu,

vine udugaae keele könepraktlka

ftmsndMllseka

T i N •!« M ■ BIUatKajad-W«4iU-asslaaad t

riiiMiLäti suurfilmi „Kaluri poega" vaatamas.

MOrfcflMM Hiiu IcUtcmUfetm tl.

W• ~kii

BF.F.BT, Amoerik* kusin*

^Arsis” Jook*»** filmi* .L.0^. H»»iU-

SSS