01_esikylg loet+.indd - Äripäev

Neljapäev, 11. juuni 2015nr 111 (5238) 3 eurot

Euribor0,049%

NordPool31,69

EUR/SEK9,3616

EUR/RUB61,4818

USD/EUR0,8866

EUR/USD1,1279

INTERVJUU

Kasumlikkuse allakäigutreppEttevõtjatel on raskem pangast laenu saada ja investeeringud vähenevad, kirjeldas Eesti Panga president Ardo Hansson kasumlikkuse vähenemise tagajärgi. 6–7

INVESTEERIMINE

Roosaare kaotas Tallinna Veega ligi 65 000 eurotEnam kui 32 000 kohvi Olümpia hotelli kohvikus, piltlikustas Jaak

Roosaare oma suurt kaotust Tal-linna Vee aktsiaga. 3

Sügisel keeravad Premiale selja kolm juhti, kes alles möödunud sügisel koos ettevõttega uue omaniku käsutusse läksid. 4–5

TURVATEENUS

Sõõrumaa tahtis Eesti Raudteest loobudaUrmas Sõõrumaa USS Security soovis lõpetada alles hiljuti piken-datud turvateenuse lepingut Ees-ti Raudteega, kuid nii ei läinud. Riigifirma teatel solvus Sõõrumaa avaliku kriitika peale. 8–9

INVESTOR

Meediale loodetakse paremaid päeviMeediaväljaannete aktsiad on vii-mase kümnendiga suurt miinust teinud, kuid lootusekiirt nähakse digimeedias. Äripäeva peadirek-tor Igor Rõtov leiab, et paremad šansid on nišilehtedel. 16–17

TÖÖSTUS

Eripära võimaldab suuremat hinnalipikutTegime konkurendi omast pare-ma seadme ja seetõttu kliendid paar tuhat eurot kõrgema hinna pärast ei nurisenud, jagas nišitoo-te müüginippe OÜ GlasStress te-gevjuht Johan Anton. 12–13

Harri Tiido: Abi tasub anda nais-te harimisele. See aitaks aeglustada rahvastiku juurdekasvu riikides, kust enamik pagulasi saabub. Suursaadik arutleb immigratsioonipoliitika ja tööjõuturu vahekorra üle. 14

KOLUMN

Suur muutus Premias

a investeeringud vähenevad, kirjeldas likkuse vähenemise tagajärgi. 6–7

PREMIA juht Katre

Kõvask ütles, et võtab

koos Erik Haavamäe ja

Silver Kauriga pärast

suvehooaega aja maha

ja on siis valmis jälle

tegutsema hakkama.

FOTO: ANDRES HAABU

toimetaja Vilja Kiisler, tel 667 0150, e-post [email protected]

ÄRIPÄEV 11. juuni 2015

2 TOIMETUSSkandaalist räsitud maanteeametis asjad

korda teinud Aivo Adamson asub juhtima

Starman Gruppi Baltimaades. Starmani hea-

meelt Adamsoni palkamise üle võib igati mõista, sest

Adamsonil on hea maine ja suurepärased juhtimis-

kogemused. Sirgjoonelise ja ausameelse juhina tun-

tud Adamsonil oli tööpakkumisi ilmselt rohkemgi.

Üks avalikult jutuks olnud pakkumine oli asuda juhti-

ma Eesti Raudteed. Adamson on intervjuudes rõhu-

tanud, et teda motiveerib võimalus õppida uusi asju

ning ta ei tee tööd raha pärast. Maanteeametist lah-

kudes oli tema palk 5790 eurot.

TEGIJA

JUHTKIRI

Võimulepe tuleb avada kohe,pärast jaanipäeva on hilja

J evgeni Ossinovski deklareeris ju-ba enne sotsiaaldemokraatide ju-hiks saamist, et koalitsiooni lepe tuleb avada. Pärast äravalimist ar-vas ta, et see tuleb jutuks pärast

jaanipäeva. Kui see tuleb jutuks pärast jaani-päeva, siis see jutuks jääbki.

Äripäeva hinnangul tuleb võimulepe avada viivitamata, see tähendab kohe. Maksumuu-datuste eelnõu pakett on juba riigikogu me-netluses. Kui maksumuudatused on seaduseks saanud, on neid tagasi pöörata väga keeruline. Selleks, et võimuleppes sätestatud ebamõistli-ke ja kallite lubaduste täitmine koos pärast va-limisi avalikkusele ootamatult teatavaks saa-nud katteallikatega Eesti käekäiku aastateks pärssima ei jääks, tuleb tegutseda kohe.

Vägagi tõenäoliselt toob võimuleppe ava-mine kaasa valitsuse vahetuse ning Taavi Rõivas kaotab peaministri koha. Pikaajalises perspektiivis on aga palju olulisem kui valit-suse püsimine selline võimulepe, mis on suu-natud arengule ja kasvule ning mille suhtes valitseb avalikkuses mingisugune mõistmine praeguse lauspahameele asemel, mis ulatub ka võimuparteide endi kriitilisematesse tii-badesse. Praegu on koos valitsusega valimis-lõksus kogu Eesti ühiskond.

Leppest välja. Võimuleppest tuleb välja kir-jutada lubadused, mille täitmiseks plaanitud maksutõusud jäävad maksumaksjat koorma-ma pikaks ajaks või mille negatiivsed kõrval-mõjud on suuremad kui riigieelarvesse kavan-datud summad.

Esiteks, loobuda tuleb madalapalgalis-te maksutagastuse plaanist. Madalapalgalis-te maksutagastus on vesi ümbrikupalkade saajate veskile. Sellist maksutagastust kehtes-tades annaks riik signaali, et inimestel tasub oma sissetulekut varjata selle tagastuse saami-se nimel. Teiseks, loobuda tasub lausalise lap-

setoetuse üldisest tõusust ja kolmanda lap-se toetuse lausalisest suurendamisest. Pole va-het, kas nimetada kolmanda lapse raha toetu-seks või demograafiliseks meetmeks: toetused täidavad oma tegelikku eesmärki vaid siis, kui nad on vajaduspõhised. Kõik kolmelapselised pered ei vaja riigi tuge.

Kolmandaks, loobuda tuleb esialgu poole-protsendisena kavandatud sotsiaalmaksulan-getusest, sest säärasel kujul pole sellest ette-võtjale mingit kasu. Koos nendest lubadustest loobumisega tuleb loobuda ka kavandatud maksutõusudest, mida oli vaja lubaduste täit-mise katteks.

Räägime asjast. Ükski võimuleppe lubadus-test ei lahenda Eesti ees seisvat põhiproblee-mi. See ei seisne mitte vajaduses väiksemapal-galistele enamat summat kätte jätta, vaid vaja-duses soodustada kõrgemapalgaliste töökoh-tade loomist. Kõrgemapalgaliste töökohtade loomise kaudu saab majandus kasvama haka-ta enama lisandväärtuse loomise kaudu. Kõr-gemapalgalised tarbivad rohkem ning veavad tasapisi – mitte päevapealt – kaasa ka väikse-ma palgaga sektorid.

Selle eesmärgi saavutamiseks on kõige mõistlikum vahend sotsiaalmaksulae kehtes-tamine, mille vajadust oleme kaitsnud ja juht-kirjades põhjendanud järjekindlalt pikema aja vältel. Sotsiaalmaksulagi on varem koalit-sioonileppes sees olnud ja Taavi Rõivas on lu-banud, et see tuleb 2014. Siis aga kadus lagi Reformierakonna teemade seast.

Sotsiaalmaksulae maksumus oleneb pii-rist, kuhu lagi panna. Mida madalamale la-gi tuua, seda kallim ta on – ent seda suurem on ka selle kasu töökohtade loomise seisu-kohalt. Sotsiaalmaksulae järkjärgulise alla-toomise käigus oleks võimalik jooksvalt näha seda kasu, mida selle kehtestamine majandu-sele annab.

TÄNA ÄRIPÄEVA VE E BIS

FIFA skandaali seni teadmata mõjuKui tugevasti mõjub rahvusvahelise jalgpalliliiduga seo-tud skandaal Katari ja kogu Araabia poolsaare majanduse-le ning aktsiaturule? UURI ARIPAEV.EE-ST

PÄEVA FAKT

2200inimese ehk 0,3 protsendi võrra vähenes tänavu maikuus

registreeritud töötute arv. Kõrgeim oli registreeritud töötuse

määr jätkuvalt Ida-Virumaal (8,9 protsenti) ja Valgamaal (8 prot-

senti) ning madalaim Harjumaal (3,1 protsenti) ja Tartumaal (3,3

protsenti. Aprilliga võrreldes lisandus 3823 uut tööpakkumist ehk

261 tööpakkumist vähem.

TSITAAT

Äripäeva meelest vajab muutmist TTÜ seadus, mis lubab rektori ametisse määrata ülikooli kuratooriumil, mitte suu-remal valijate kogul.Juhtkiri 10.06

HOM M EKontoritöötajad räägivad, mida annab neile osalemine firmabändis.LOE ÄRIPÄEVAST

FIFA asepresident Jeffrey

Webb oli üks neist, kes

vahistati korruptsioonis

kahtlustatavana.

Vägagi tõe-näoliselt toob leppe avamine kaasa valit-suse vahe-tuse ja Rõi-vas kaotab peaministri koha.

ILLUSTRATSIOON: ANTI VEERMAA

Aivo Adamson läheb Starmani juhtima

Kõikkontorisse vajalik

ühest kohast!

MALBERG ARENDUSE OÜ

Harvesteri- ja saemeestelõikus

• Metsakinnistute ostmine• Hakkematerjali ost

Kuulutus ei aegu!Tel 525 4732, e-post [email protected]

• Kraavide ja teeäärte puhastamine võsast• Küttepuu müük – 3-meetrised ja lõhutud

Kuulutus ei aegu!

toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0111, e-post [email protected]

11. juuni 2015 ÄRIPÄEV

LÜHIDALT 3 Urmas Sõõrumaa: Mina, kes armastan olla avalik inimene, saan kõige rohkem peksa.

USS Security Eesti ASi juht erakondadele annetamisest. LOE LÄHEMALT LK 8–9

Värvide müük:Rainar Jürisaar +372 520 [email protected]

Wiking Kalmõkov +372 536 10550 [email protected]

Tööstus- ja laevavärvid Nor-Maali annab rohkem

www.nor-maali.fi

w w w.are t rep id .ee

Are Trepid OÜSuur-Sõjamäe põik 9 tel 56 675 496 [email protected]

TREPPIDEVALMISTAMINE

Väikeinvestor Jaak Roosaare kirjutas oma finantsblogis, et nädala alguses kaotas ta Tallin-na Vee aktsia kukkumise tõttu suure summa raha, kuid see te-da investeeringu pärast meelt heitma ei pane.

“See on umbes-täpselt mil-jon Eesti krooni või siis täitsa okei kahetoaline korter Tallin-nas,” piltlikustas ta. “Või siis um-bes viie aasta keskmine palk. Või enam kui 32 000 kohvi Olümpia hotelli kohvikus, kui kasutada kliendikaarti! Või enam kui 30 süsinikraamiga jalgratast. Ühe-sõnaga suur summa. Mis siis juhtus?”

Ta täpsustas, et tegelikult mi-dagi väga hullu ei juhtunudki – ükski kindlustamata korter ma-ha ei põlenud ega laen hapuks ei läinud. Esmaspäeval tuli tema sõnul hoopis uudis, et Tallinna Vesi sai halduskohtus kaotuse ja kohtusaaga jätkub.

Roosaare tõdes, et ehkki te-gelikult võis kukkumist ennus-tada, odavnes aktsia kahe päe-vaga kokkuvõttes 2,7 euro võr-ra. “Korrutame selle minu 24 000 aktsiaga ja ongi tulemuseks kor-ralik “pauk”,” möönis ta.

Laekuv dividend kompensee-rib kaotuse. Tegelikult siiski asi Roosaare hinnangul nii melo-dramaatiline ei ole, sest peagi laekuvad talle veefirma dividen-did ning kuna tal pole kavas ette-võtte aktsiaid müüa, siis oli kao-

tus tema jaoks virtuaalne. “19. juunil laekub mulle 0,90 eurot iga aktsia kohta ehk siis tegelik kaotus oli selle võrra väiksem, kõigest 43 200 eurot.”

Samuti sai ta enda sõnul veel laekumata dividendide eest uusi aktsiaid odavamalt, kui oleks lootnud, ning ta leidis, et pika-ajaline investor ei tohiks äkilis-test kukkumistest ja tõusudest ennast segada lasta. Ta meenu-tas, et oma viimased tehingud Tallinna Vee aktsiaga tegi ta 2014. aasta mai lõpus, kui pärast

Jaak Roosaare kaotas 64 800 eurot. Tallinna Vee aktsia kukkus

JUHAN [email protected]

dividendide lukkulöömist pa-ni ta 2000 aktsiat müüki hinna-ga 12,8 eurot, sest “hind oli juba nii palju tõusnud”.

Investor märkis, et tulemas on veel Hollandi arbitraažikoh-tu otsus, ja ennustas, et ilmselt kaevatakse kõike veel mitu kor-da edasi. “Olen ise arvestanud, et Tallinna Vesi mingit lisaboo-nust (seda 90 miljonit eurot) ei saa, aga hindu langetama ka ei pea. Sellise stsenaariumi puhul võiks ennustada dividendi püsi-mist,” kirjutas ta.

“Kui boonus tuleb, võiks en-nustada, et aktsia teeb uue re-kordi (16+ eurot), ja kui hindu alandatakse, siis võib aktsia ilm-selt kukkuda ka alla 10 euro ta-seme. Siis oleks ilmselt Tallinna Veel hea mõte laenata raha nii palju kokku, kui antakse, ja see kõik aktsionäridele erakorralise dividendina välja maksta ja las-ta ettevõte miinusesse ja vesi so-gaseks – ise olite süüdi, et hindu alandasite!”

TALLINNA VEE

aktsia kukkumine

ei muuda Jaak

Roosaare suhtumist

tublisse dividendi-

maksjasse ega pane

aktsiate müügimõt-

teid mõlgutama.

FOTO: EIKO KINK

KARJÄÄR

Starmani uueks juhiks saab Aivo AdamsonMai lõpus maanteeameti juhi kohalt lahkunud Aivo Adamson liitub 17. juunist telekommunikatsiooniettevõttega Starman, kus tema ülesanne on juhtida ja arendada Starmani grupi ettevõtteid Balti riikide üleselt.Starmani nõukogu esimees Gert Tiivas ütles, et Starmani edu üle-kandmiseks uutele turgudele on vaja tuua juhatusse lisajõudu, luues uue, kõiki Balti riike hõlmava juhtimistasandi. “Aivo Adamso-ni mitmekülgne juhtimispagas ja varasemad kogemused loovad head eeldused Starmani edasiseks rahvusvaheliseks arenguks. Aivo koos praeguse juhatusega moodustab tugeva meeskonna, kellel on kõik eeldused ja võimalused viia Starman oma valdkonna turuliidriks kõigis Balti riikides,” sõnas Tiivas.Adamson (50) töötas 2012. aastast kuni tänavu kevadeni maantee-ameti peadirektorina. Alates 1992. aastast töötas erinevatel ame-tikohtadel Swedbankis ja selle eelkäijas Hansapangas. Viimastel aastatel vastutas ta Swedbanki IT-süsteemide juhtimise eest.

toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0111, e-post [email protected]


4 KAANEL Indrek Kasela:

Tegu pole kindlasti ka rahulolematusega praeguse juhtkonnaga või Premia tegevusega.

PRFoodsi juhatuse esimehe sõnul oli tegemist kiire sammuga

Premia on hea näide sel-lest, kuidas pisikesest Eesti toidutööstusest võib kasva-da rahvusvahelise mastaa-biga börsiettevõte.Premia juht Katre Kõvask

Eelmisel sügisel uue omaniku kätte läinud Premiast lahkuvad sügisel kauaaegsed juhatuse liikmed. Ettevõttega jätavad hüvas-ti Katre Kõvask, Erik Haavamäe ja Silver Kaur.

Börsifirma PRFoods müüs eelmisel aas-tal pea 30 miljoni euro eest oma jäätiseärid Ukraina päritolu ärimehele Andrei Beshmel-nitskile. Kui sügisel tehtud tehinguga liiku-sid algselt kaasa ka Premia juhatuse liikmed Katre Kõvask, Erik Haavamäe ja Silver Kaur, siis nüüd on asjaolud muutunud – terve juht-kond lahkub pärast suvehooaega ja on esi-mesest septembrist tööotsingul.

Alles aasta alguses teatas Katre Kõvask, et taandub börsifirma PRFoods juhatusest, et keskenduda vaid Premiale. PRFoodsi juhti-mise andis ta üle Indrek Kaselale, kes oli en-ne seda ettevõtte nõukogu esimees. Tollal üt-les Kõvask, et kui müüdi PRFoods Balti jääti-se- ja külmkaubaäri, teavitati, et ka senine börsifirma juhatus liigub uue omaniku al-luvusse. Ka Kasela kinnitas siis, et juhtkon-na vahetus oli pikalt plaanitud.

Paraku teatas ettevõte vaid mõni kuu hil-jem, et kogu praegune juhtkond lahkub siiski Premiast. Mis põhjustel avalikkusele

PREMIA FOODSI tolmu pühi-

vad jalgadelt juhatuse liige

Erik Haavamäe (vasakul) ja

Premia juht Katre Kõvask

(paremal). PRFoodsi nõuko-

gu liige Kuldar Leis (keskel)

seda kommenteerima ei

soostunud.

FOTO: ERIK PROZES

MUUTUS

Sula jäätise-firmas. Premia juhtkond lahkub

ELIISA [email protected]

ootamatu otsus tehti, asjaosalised avalda-da ei soovinud.

Vastastikune otsus. Kõvask kinnitas, et otsus sai tehtud vastastikku sõbralikus õhkkon-nas. Täiendavat infot saab tema sõnul jaga-da alles umbes juuli keskpaigas, kui Premia ja Food Unioni uue juhtimisstruktuuri koh-ta on lisainfot.

Kõvask lisas, et nii tema, Haavamäe kui ka Kaur võtavad sügisel ettevõttest lahku-des koos korraks aja maha, kuid loomulikult on nad avatud ka uuteks väljakutseteks – kas siis ise või kellegagi koos midagi päris uut luues või edasi arendades. “Oleme koos Sil-veri ja Erikuga tegutsenud ühtse meeskon-nana erinevates toidutööstustes praeguseks rohkem kui 15 aastat, sellest Premias 9,5 aas-tat,” ütles ta.

Kõvaski sõnul on see aeg andnud hinda-matu juhtimiskogemuse. “Premia on hea näide sellest, kuidas pisikesest Eesti toidu-

tööstusest võib kasvada läbi majandusbuumi ja -kriisi rahvusvahelise mastaabiga börsi-ettevõte, mis siiski suudab säilitada paind-likkuse ja efektiivsuse ning tagada sellega konkurentsieelise,” rääkis ta.

Uue juhatuse otsingul. Premia nõukogu lii-ge ja jaanuaris Kõvaskilt PRFoodsi juhatuse esimehe koha üle võtnud Indrek Kasela üt-les, et praeguse juhtkonna lahkumine pol-nud kohe kindlasti pikalt planeeritud. Samu-ti polnud see tema sõnul omanike initsiatii-vil toimunud muudatus. “Tegu pole kindlas-ti ka rahulolematusega praeguse juhtkonna-ga või Premia tegevusega,” jätkas Kasela loe-telu. Praegu on tema sõnul juhtkonna üles-anne lõpetada edukalt suvehooaeg. Nõuko-gu loodab lähimatel kuudel ettevõttele uue juhataja leida.

Kasela lisas, et Premia on Eestis tugev bränd ja ettevõtte plaan on jätkata heade jää-tiste tootmist Tallinna tehastes. “Meie posit-sioon jäätise ja külmkaupade turul aina tu-gevneb tänu uutele toodetele ja integratsioo-nile Food Unioniga,” ütles ta.

Kuigi juhatusest lahkuv Erik Haavamäe lubas Äripäevale kommentaari anda e-pos-ti teel, ei olnud tema vastused lehe trükki mineku ajaks veel saabunud. Samuti ei soo-vinud Premias toimuvaid muudatusi kom-menteerida PRFoodsi nõukogu liige Kuldar Leis, kes andis 2013. aastal ettevõtte juhatu-se esimehe koha Kõvaskile üle.

KAANEL 529,4

miljonit eurot oli Premia eelmise aasta käive. See on aastaga 0,4 miljoni euro võrra kasvanud. Puhaskasumiks kuju-nes 4,1 miljonit eurot, ka see on suurem kui aasta tagasi.

AS Tartu Graanul on 2014. aastal asutatud ettevõte, mille põhitegevused on pelleti tootmine ja saematerjali kuivatamine.Otsime oma meeskonnale

tegevjuhti,kelle ülesandeks on tootmisettevõtte igapäevane juhtimine ja müügi korraldamine.

Kandideerimise eelduseks on:Vähemalt 3 aastane inimeste ja protsesside juhtimise kogemusTugev algatus- ja analüüsivõimeHea suhtlemis- ja väljendusoskusKõrge eneseteostus- ja saavutusvajadusHea inglise keele valdamine kõnes ja kirjasUuendusmeelne mõtteviis ja soov asju muuta ning juhtuma panna

Kasuks tuleb:Saksa keele oskusRahvusvahelise müügi kogemus Pakume:Arengu- ja koolitusvõimalusiKaasaegseid töötingimusi ja -vahendeidMotiveerivat töötasu ja korralikku lisatasu vastavalt tegevuse tulemuslikkuseleAmetiautot

Kandideerimiseks kirjuta palun motivatsioonikiri ja saada see koos CV-ga [email protected]ähtaeg 01.07.2015 Täistööaeg, asukoht: Tila küla, Tartu valdLisainfo: Kaido Parv +3725044807 või [email protected]

Kronoloogia15 aastat tegusid toidusektoris

2000 Premia praegune, peagi lahkuv

juhtkond alustas tööd Ösel Food-

sis. Samal aastal toodi turule Aura

kaubamärk.

2001

Ösel Foods müüs Linnuse Kalja

kaubamärgi The Coca-Cola Com-

panyle. See oli esimene kauba-

märgi müük Eesti joogiturul.

2003

Aasta alguses omandasid Kuldar

Leis, Katre Kõvask, Silver Kaur jt

Ösel Foodsi ja müüsid ettevõt-

te sama aasta lõpus edasi A. Le

Coqile.

2004

Sama seltskond asutas ASi Nor-

dic Foods. Turule toodi Maakera

kaubamärgi all valmistoidud ning

purgisupid. Kogu ettevõte alates

ideest kuni vabriku ja retseptideni

loodi nullist.

2006

Premia praegused juhid asusid

aktsionäride ning tegevjuhtkon-

nana tööle Premia Tallinna Külm-

hoone aktsiaseltsis.

2007 Nordic Foodsi äritegevus müü-

di Norra kontsernile Orkla, kelle-

le Eestis kuuluvad toidutööstused

AS Felix ja AS Kalev.

2009

Sündis Premia Foods, mis ühen-

das Baltimaade jäätise- ja sügav-

külmaäri ning Soomes, Eestis ja

Rootsis toimiva jahutatud ning

pakendatud kalatoodete äri.

2010 Premia Foods noteeriti Tallinna

börsi põhinimekirjas.

ALLIKAS: PREMIA

2013

Premia juhatuse esimeheks sai

Katre Kõvask, lisaks Kõvaskile

kuulusid Premia juhatusse müügi-

direktor Silver Kaur ning finants-

direktor Erik Haavamäe.

2014 Premia Foods müüs jäätise ja

külmtoodete äri 27,1 miljoni euro

eest. Kogu Premia Foodsi turu-

väärtuseks hinnati 24–25 miljo-

nit eurot.

Premia Balti ja Venemaa äride

ostja Andrei Beshmelnitski on Uk-

raina päritolu globaalse haardega

ettevõtja, kes tegutseb toiduaine-

tööstuses Euroopas, Venemaal ja

Aasias. AndreI Beshmelnitski on

üles ehitanud Venemaa suurima

piimakombinaadi UNIMILK Com-

pany, mis ühines 2010. aastal glo-

baalse toidutööstuse gigandiga

Danone. Talle kuulub erinevaid

toiduainetööstusi koondav Food

Union, mille alla kuuluvad Läti

suurimad piimatööstusettevõtted

AS Rigas Piena Kombinats ja AS

Valmieras Piens ning Premia Balti-

kumi jäätiseärid.

2015 Premia 2014. aasta käive oli

50 miljonit eurot ja EBITDA 5 mil-

jonit eurot. Premia on Eesti jääti-

seturu liider 38% ja Balti jäätisetu-

ru liider 22% turuosaga. Ettevõtte

peakontor asub Tallinnas ja ette-

võte annab tööd u 400 inimesele

kolmes riigis.

Premia uus omanik Andrei Beshmelnitski

Sündinud 1967 Ukrainas.

Lõpetas 1989 Karatšai-Tšerkessia

Pedagoogilise Instituudi.

2011. aastast Lätis Rigas Pie-

na Kombinatsi osanik ja juht. Ala-

tes 2004 hobusekasvanduse Hre-

novskoi Konnõi Zavod osanik ja

juhatuse liige.

2010. aastast Vene firmade Uni-

milk Company ja Danone Indust-

ria juhatuse liige ja osanik.

2004–2010 Unimilk Company

asutaja, juhatuse liige ja pea-

direktor.

1999–2003 Planeta Groupi kaas-

asutaja ja peadirektor.

1999–2000 Omsky Baconi üks

suuremaid aktsionäre ja pea-

direktor.

1998–1999 Rabobank Internatio-

nali põllumajandusüksuse juht.

1993– Inkombanki põllumajan-

duse ja esmatarbekaupade äri-

üksuse juht.

1994– Agroinkomi juht.

1991–1993 trükifirma Stavropol

omanik ja peadirektor.

1984–1991 jalgpallur.

Premia jäätiseäri omanik Food UnionFood Union on Läti suurim

piima tööstusettevõte ja üks suu-

remaid toiduainetetööstusi Balti-

maades.

Koondab kahte suuremat piima-

tööstust Lätis: Rigas Pienas Kom-

binats ja Valmieras Piens.

Annab tööd rohkem kui 800 ini-

mesele.

Aastane käive on üle 115 miljo-

ni euro.

ALLIKAS: PREMIA

Töösuhe pole midagi isiklikkuMaikuus oli Katre Kõvask kon-kursi “Parim juht 2015” üks no-minentidest. Intervjuus Äripäe-vale vastas ta küsimusele, millal vallandab ta töötaja, järgmiselt:

“Premias on nulltolerants int-riigide ja võimumängude suhtes, seda teatakse ja sellest peetakse kinni. Lisaks sellele on loomuli-kult oluline inimese võime täita oma tööülesandeid ja olla mees-konnale vääriline liige. Töösuh-te-teemalised jutuajamised ta-valiselt siis tekivadki, kui mõ-nes eeltoodud punktis on mida-gi viltu läinud. Iga töötaja on ik-kagi inimene ja sellised vestlu-sed on rasked mõlemale poole-le. Mõistmine, et see on vaid töö-suhe ja ei midagi isiklikku, on ilmselt võti, kuidas nendega toi-me tulla. Õnneks Premias ongi neid väga vähe olnud, eks meel-de jäävad need kõik ühe või tei-se nurga alt.”

Tasub teadaPremia praegune juht Katre Kõvask

Sündinud 1975. aastal.

Lõpetas 1998. aastal Tartu Üli-

kooli turunduse ja väliskaubandu-

se erialal.

Töötanud Eesti toidusektoris

15 aastat.

Premia Tallinna Külmhoone turun-

dusdirektor ja juhatuse liige alates

2006. aastast, Premia Foodsi ju-

hatuse liige alates 2009. aastast ja

Premia Foodsi juhatuse esimees

alates 2013. aasta maist.

56PROTSENTI Premia tegevus-

mahust annab jäätis.

6 UUDIS toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0111, e-post [email protected]


Loed ikka ühest ettevõt-test, et tal on probleemid siin-seal, siis teisest ja siis, et mõni ette-võte ütleb, et paneme poe kinni ja koli-me naaberrii-ki.Eesti Panga presi-

dent Ardo Hansson

Maria ListraHanna-Liina Võsa

Olav EhalaJassi Zahharov

Aivar Sõerd

Kontserdilt laekunud piletitulu ja annetustega aitab Kaarli kogudus koguda raha

vähihaigete laste jälgimismonitoride soetamiseks Tartu Ülikooli Kliinikumi haiglapalatitesse.

Pilet 8€/6€. Müügil Piletilevis ja tund enne algust kohapeal

hEATEGEVUSKONTSERT “SU SAMME KAJA”Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu toetuseks

Tallinna Kaarli kirikus 13. juunil kell 18

Meid kliendid soovitavad

E N 5621 7713INAR IIN

- P T LRIISLE ÄRIPARK ASUB ALLINNAS ASNAMÄEL- HOONEL ESINDUSLIKUD KLAASFASSAADIGA PINNAD

- R 90-1500 2ENDITAVATE PINDADE SUURUSED M- HOONE ON ENERGIASÄÄSTLIK

- VÄGA HEA ÜHISTRANTSPORDI ÜHENDUS

PRIISLE ÄRIPARK

42x88 mmhinnaga

45€

Reklaami tellimine:

[email protected]

Tel 667 0105

faks 667 0200

teenuste

rubriigi

standardreklaam

MARI [email protected]

MUST STSENAARIUM

Hanssoni versioon aeglasest hävingust. Kaob isu investeerida

Eesti ettevõtete vähenenud kasumid ja suu-renenud palgad kärbivad ettevõtjate moti-vatsiooni investeerida ning lõpuks ka isu üldse eksisteerida. Õli valab tulle hoogu koguv struktuurne tööpuudus, selgus Eesti Panga värskest majandusprognoosist.

“Vaikselt hakkab kasumlikkus kahane-ma, see kahandab pangalaenu saamise tõe-näosust ning vaikselt hakkavad investeerin-gud ära jääma,” kirjeldas Eesti Panga presi-dent Ardo Hansson võimalikku asjade käiku.

Ettevõtete kasumid on vähenenud, aga palgad seejuures kasvanud. See tähendab, et ettevõtted võivad investeeringuid mär-kimisväärselt koomale tõmmata ja mõni selle tulemusel üldse eksisteerimast laka-ta. Kui tõenäoliseks Te hindate sellist stse-naariumi? Ma arvan, et see ei tule üleöö, sel-line õhkkond süveneb vaikselt. Alguses on võimalik elada varudest, kui palgakasv üle-tab tootlikkuse, eeldades, et see on lühiajali-ne ja pöördub tagasi. Kui seda pööret ei tule, siis hakatakse töötajaid koondama, sest töö-jõu hind on ettevõttele liiga kõrge. Vaikselt hakkab kasumlikkus kahanema, see kahan-dab pangalaenu saamise tõenäosust ning vaikselt hakkavad investeeringud ära jääma.

Kas selliseid ilminguid ja nendest tulene-vaid mõjusid on majanduses tunda juba tänavu? On küll tunda. Tootlikkus on sel-gelt vähenenud. Loed ikka ühest ettevõttest,

et tal on probleemid siin-seal, siis teisest ja siis, et mõni ettevõte ütleb, et paneme poe kinni ja kolime naaberriiki. See on muidu-gi normaalne struktuurimuutus, et osa et-tevõtetest lakkab eksisteerimast, aga mitte massiliselt korraga.

Miks välisinvesteeringud on soodsalt ma-dalate intresside juures tänavu nii kesised olnud? Väga suur osa välisinvesteeringutest on reinvesteeringud, päris uusi välisinvesto-reid, kes pole siin kunagi varem tegutsenud, on alati olnud väga vähe. Aga välisinvestee-ringute hulka võib mõjutada seesama vähe-nenud kasumlikkus – ka neil on vähem, mi-da siia reinvesteerida.

Kui palju on Baltimaade kohal lasuv sõja-oht mõjutanud välisinvesteeringuid? Eks seda peab ettevõtjate käest küsima. Aga on väga tõenäoline, et mõni, kes varem tegutses Venemaal, on valinud nüüd Baltimaad. Mõni teine, kes mõtles, et tuleks siia, aga loeb leh-

tedest, mis siinkandis toimub, hindab olu-korra ümber ja kolib hoopis kusagile mujale.

Eesti Panga värske prognoosi järgi mõjutab Venemaa majanduse süvenev langus Ees-tit juba vähem, sest Eesti ettevõtjate inves-teeringud Venemaale on vähenenud poo-le võrra. Kui palju Venemaa jätkuv allakäik globaalset majandust kaasa veab? Vene-maa majandus moodustab umbes 3% maa-ilma majandusest, seega kvantitatiivselt ei tohiks see väga palju mõjutada. Näiteks Hii-na tähtsus on selle kõrval palju suurem. Mõ-ju kogu kindlustundele on raske mõõta, aga see on päris oluline. Kui investorite kindlus-tunne maailmas hakkab kõikuma, hakkavad kõik pisut ettevaatlikumalt käituma. See vä-hendab ka nõudlust investeeringute järele.

Kuhu eurotsooni inflatsioon teisel poolaas-tal abiprogrammide toel liigub? Me näeme aeglast, aga silmanähtavat inflatsiooni tõu-su. Tänavu 0,3protsendist ja järgmistel aas-

VõrdlusKasvav tööjõukulu sööbettevõtete kasumitAastane muutus, protsentides

ALLIKAS:

STATISTIKAAMET

-20

0

20

40

0

deses

2006 2011 2014

kasum-13

I kv 2015

hüvitised

töötajatele

8

UUDIS 7toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0111, e-post [email protected]


PrognoosPalk kasvab SKPst kiiremini muutus 2015. aastal, %

SKP 2,2

inflatsioon 0,0

töötus 5,9

palgakasv 4,6

ALLIKAS: EESTI PANK

EESTI OMA VUTT!

JÄRVEOTSA VUTIFARMWWW.VUTT.EE

Koduselt küpsetatud terve vutt• pruunista pannil või sees soola ja pipraga maitsestatud terve

vutt ja pane ahju 220°C juures 5 min küpsema,• vähenda kuumust 180°C-ni ja küpseta edasi 15 min koos vuti

ümber asetatud juurviljadega: meeglasuuriga beebiporgandid,kartulisektorid ja kaalikakuubikud, soovi korral lisa veidi võid.Vutt annab juurviljadele lisamaitset ja vastupidi.

• tõsta vutt 15 min pärast ahjust välja fooliumisse puhkama ningküpseta juurviljad valmis

• küpsetatud vuti ja juurviljade kõrvale sobib pakkuda suitsupee-koniga hautatud värsket kapsast, kirsstomateid ning fetajuustukuubikuid.

Maitseelamus on kindlustatud!

VUTILIHA LEIUKOHAD: TALLINN: Stockmann, Tallinna Kaubamaja, Sadamaturg, Talu toidab (talusaareke Ülemiste Rimis, Haabresti Rimis, Mustakivi Rimis),Kadaka Selver, Mõigu Selver, Tondi Selver.TARTU: Taluturg(Lõunakeskus),Tartu KaubamajaPÄRNU Taluturg,NARVA Taluturg

VUTILIHA LEIUKOHAD: TALLINN: Stockmann, Tallinna Kaubamaja, Sadamaturg, Talu toidab (talusaareke Ülemiste Rimis, Haabresti Rimis, Mustakivi Rimis),Kadaka Selver, Mõigu Selver, Tondi Selver.TARTU: Taluturg(Lõunakeskus),Tartu KaubamajaPÄRNU Taluturg,NARVA Taluturg

Eriti mõnus onsuitsuvutt – ära

loobu sellest, millest sa tegelikult

unistad!

Kui ei proovi, siis ei saagi teada kui hea vutiliha on!Tõeliselt hõrk delikatessliha!

A company of PHOENIX group

Tamro Baltics on Baltimaade suurim ravimite hulgi- ja jaemüügiettevõte. Tamro Baltics kuulub PHOENIX gruppi, mis on üks suuremaid ravimite edasimüüjaid Euroopas. Meie visioon on olla eelistatuim ja usaldusväärseim koostööpartner ravimite jaemüügi, hulgimüügi ja eelhulgimüügi valdkonnas ning kasvada Balti turgudel üheks hinnatumaks kaubamärgiks. Meil on Balti riikides üle 1200 töötaja ja ligi 250 BENU Apteek kaubamärki kandvat apteeki. Pakume oma apteekides klientidele mugavat ostukeskkonda ja aitame neil igati hoolitseda oma tervise, ilu ja heaolu eest. Meil on kontorid Kaunases, Riias ja Tallinnas ning seal asuvad ka meie nüüdisaegsed logistikakeskused.

Meil on Sinu jaoks uus põnev ja motiveeriv tööpakkumine Tamro Eesti hulgimüügi valdkonnas:

OSTUOSAKONNA JUHTSinu ülesandeks on meie visiooni elluviimist toetavate edukate ostustrateegia ja -taktikate kavandamine ja rakendamine. Sa panustad oma tööga ettevõtte efektiivsuse, konkurentsivõime ja teenindustaseme kasvatamisse tõhusa ostutegevuse kaudu. Sa vastutad ostueelarve, varude juhtimise, sortimendi, hinnakujunduse, tarnijasuhete ning oma valdkonna tegevusnäitajate saavutamise eest. Teed igapäevaselt tihedat koostööd kolleegidega kvaliteedi-, logistika-, kategooriajuhtimise ja müügiosakondadest. Sinu juhtida, arendada ja inspireerida on Eesti ostukonsultantide meeskond.

Oled ideaalne kandidaat, kui oled kõrgelt motiveeritud ning Sul on ette näidata edukas karjäär ja põhjalikud teadmised ostu- või kategooriajuhtimise valdkonnas. Otsime oma meeskonda meeskonnamängijat, kellel on soov ja oskus mõista ja analüüsida turutrende ning kujundada see teadmine ettevõtte eesmärkidest lähtuvaks ostustrateegiaks. Roll sobib Sulle, kui oled väga hea otsustusvõime ja probleemilahendusoskusega, heade läbirääkimisoskustega ja kõrge pingetaluvusega. Sulle meeldib töötada numbritega ja oled tugeva analüüsioskusega. Oled väga hea suhtleja, valdad vabalt inglise keelt nii kõnes kui kirjas, oled MS Office’i pädev kasutaja. Kasuks tuleb kogemus farmaatsiasektorist.

Tamro pakub Sulle võimalust astuda samm edasi oma karjääriteel, kandes ostueksperdi rolli huvitava, mitmekülgse ja rahvusvahelise ärivaldkonna arendamisel. Pakume Sulle suurepärast eneseteostusvõimalust positiivses ja tulemustele orienteeritud töökeskkonnas koos vastutusega kooskõlas oleva motiveeriva tasupaketiga.

Kandideerimiseks saada oma CV ja motivatsioonikiri e-posti aadressile [email protected] hiljemalt19. juuniks 2015. Kandideerida on võimalik ka CV-Online’i kaudu. Täiendavate küsimuste korral võtaühendust personalispetsialist Reelika Kravetsiga, tel +372 650 3626.

tatel võiks inflatsioon jääda 1–2 protsendi vahele. Euroalale tervikuna on nafta hind väga oluline ja kuna see on juba praegu lan-genud, võib see tõmmata ka inflatsiooni al-la. Kui nafta hind hakkaks tõusma, siis võiks see hakata ka palkasid tõstma, mis omakor-da kanduks üle teenuste hinna tõusu.

Koalitsioonileping siin Eestis lubab mitme toetuse tõusu, kuid samas ka aktsiisitõuse. Kuidas need muutused eestlaste tarbimist mõjutama hakkavad? Meie rehkenduste jär-gi võivad kõik need maksumuudatused tõs-ta inflatsiooni aastas 0,5–1 protsendipunkti võrra. Kuidas see omakorda tarbimist mõju-tab, sõltub väga palju sellest, milliseid mak-se ja aktsiise tõstetakse või langetatakse. Kü-tuseaktsiisi tõus peaks vähemalt sellel turul mingit mõju avaldama, samas kui sotsiaal-maksu vähendatakse, jääb inimestele jälle rohkem raha taskusse. Võib suureneda nõud-lus nende kaupade järele, mis pole maksu-tõusudega seotud.

Palgakasv saeb oksa, millel istumeSee, et ettevõtete kasumlikkus on märkimisväärselt vähene-nud, kuid palgad kogu aeg tõus-nud, on suurettevõtja Jüri Käo sõnul viimase kahe aasta prob-leem, mis hakkab ühel hetkel mõjutama ka tööhõivet.

“Järsk palgakasv on tulnud kasumi arvel ja kui kasum vä-heneb, siis väheneb ka ettevõt-te investeerimisvõimekus. Tu-lude suurendamine on praegu eksportivatele ettevõtetele üp-ris keeruline, sest meie ekspor-dipartnerite majandus pole just kõige paremas seisus. Palgakas-vu suhtes tuleb olla konservatiiv-ne, ühiskonna ootus on küll väga jõuliselt palgakasvule suunatud, aga see saeb seda sama oksa, mil-lel me istume,” ütles Käo.

Kaubaveoaluste jaoks mater-jali tootva Toftani tegevdirek-tori Martin Arula sõnul mõju-tab kasumit ka olukord välis- ja tooraineturul.

“Tuleb tunnistada, et see aas-ta pole meil nii edukas kui möö-dunud aasta ja palgatase on pi-gem kasvanud. Aga see ei sunni veel äriplaani ümber vaatama, pigem tuleb leida kõik moodu-sed tootlikkuse kasvatamiseks. See on ainus variant palgakas-vule vastu hakata,” märkis Arula.

Kalevi tegevdirektor Kaido Kaare nõustus, et palgasurve on olemas, kuid ta ei näe veel, et see investeeringuid pidurdaks. “Ole-me jõudumööda palka tõstnud, aga kindel investeeringute kava on meil ikka ees. Kõik peab ole-ma tasakaalus – tuleb nii aeg-ajalt töötajatel palka tõsta kui ka investeerida,” sõnas ta.

EESTI Panga

president Ardo

Hansson andis eile

Eesti Panga muu-

seumi pressiruumis

ülevaate keskpanga

uuest majandus-

prognoosist. FOTO:

EIKO KINK

Eestlased eelistavad pangaga suhelda e-kanalitesÜha rohkem toiminguid on pan-gakontorist kolinud e-kanali-tesse, 14% klientidest ei kasu-ta neid aga üldse, tõdesid Eesti Pangaliidu ja Eesti Väitlusseltsi korraldatud pangandusmaasti-ku muutusi käsitleval arutelul pankade esindajad.

“Suur osa elanikkonnast saab internetis pangatoimingutega mugavalt hakkama ning konto-rikülastusi jääb üha harvemaks.

Samas tuleb siiski arvestada ka tõsiasjaga, et 14% elanikkonnast kaugkanaleid veel ei kasuta,” tõ-des Swedbanki klienditeenus-te divisjoni direktor Ulla Ilisson.

Pangateenuste innovatsioo-ni heaks näiteks on tema sõ-nul mobiilipangandus. “Ligi 100 000 eestlast kasutab just mobiilipanka oma igapäevaste pangatoimingute tegemiseks. Kui kaks aastat tagasi ületasid

mobiilimaksed esimest korda kontoris tehtavaid makseid, siis nüüd ületavad nad neid juba kümme korda,” lisas ta.

Nordea äristrateegia juhi Ola-vi Pakkoneni sõnul nõustatakse juba lähiajal enam kui pooled kliendid kaugkanalites. “Samu-ti on klientide huvi kasvanud eri-nevate kindlustus- ja investeeri-mistoodete vastu,” lisas ta.

ITUUDISED.EE



StatistikaHolland suurim tõusjaEesti suuremad ekspordipartnerid

aprillis, mln eurodes ja aastane muutus

osa- muu-

kaal, % tus, %

1. Rootsi 183,4 18 3

2. Soome 165,2 16 0

3. Läti 98,3 10 –15

4. Venemaa 67,9 7 –37

5. Leedu 56,9 6 –1

6. Saksamaa 53,7 5 5

7. Norra 43,6 4 14

8. Suurbritannia 36,1 4 48

9. USA 35,9 3 –1

10. Holland 31,7 3 102ALLIKAS: STATISTIKAAMET

Arvestades meie hai-get ühiskonda ja Nei-nar Seli juhtumit, siis mina ei suhtle mitte kellegagi sel teemal.

Urmas Sõõrumaa

Aitamesõnuminähtavaksmuuta!

www.avision.ee+372 6307474

[email protected]

tel 509 2933 • [email protected] www.roigasaiad.ee

Roigasaedadevalmistamine

ja paigaldamine

ROIGASAIAD OÜ

USS Security Eesti AS saatis Eesti Raudtee juhatusele kirja, milles tahtis lõpetada alles hiljuti pikendatud turvateenuse lepingut. Riigifirma ei jäänud nõusse.

Maikuus kirjutas Ärileht, et ehkki USS Security ja Eesti Raudtee vaheline leping pidi lõppema sel aastal, valvab Urmas Sõõrumaa ettevõte riigifirmat järgmised kaks aastat. Nii otsustas hiljuti Eesti Raudtee nõu kogu, mille liige on ka Sõõrumaa.

Eesti Raudtee juht Ahti Asmann sõnas, et turvafirma kirja ajendiks oli solvumine kriitilise avaliku tähelepanu peale. “Välti-maks avalikku rünnakut, justkui USS oleks midagi valesti teinud, tegid nad ettepaneku teha uus hange.”

Teisalt on spekuleeritud, et Sõõrumaa lootis lepingut pikendades välja kaubelda paremad tingimused, aga see ei õnnestunud, mistõttu tahtis ta koostöö lõpetada. Asmann ütles, et see spekulatsioon ei vasta tõele. Te-ma sõnul otsustas juhatus möödunud näda-lal kõigele vaatamata koostööd jätkata. “Me leiame, et see leping on soodne, ja meil pole soovi sellest välja tulla,” põhjendas ta.

Sõõrumaa keeldus kategooriliselt Eesti

TURVATEENUS

Sõõrumaa saatis Eesti Raudteele üllatava kirja. Solvus avaliku kriitika peale

KATARIINA KRJUTŠ[email protected]

Raudtee turvahanke teemal rääkimast. “Arvestades meie haiget ühiskonda ja Neinar Seli juhtumit, siis mina ei kommenteeri ega suhtle mitte kellegagi sel teemal,” ütles ta.

Sõõrumaa pidas ilmselt silmas, et Seli mõisteti hiljuti ringkonnakohtus süüdi kor-ruptsioonikuriteos, sest tema juhitav Tallin-na Sadama nõukogu toetas Eesti Olümpia-komiteed, mille president on ta siiani.

Annetus võitu ei kindlusta. Sõõrumaal on tules veel kaks rauda. Hiljemalt järgmi-sel nädalal peaks selguma Tallinna Lennu-jaama julgestushanke võitja ning Tallinna Sadama turvateenuse pakkuja. USS Security osaleb mõlemal hankel. “Võiks ju tahta kõiki, aga tuleb kaine mõistusega võtta,” ütles ta.

Lennujaama turvamine nõuab ettevõttelt spetsiifilisi oskusi, kuid Sõõrumaa oli enese-kindel. “Kes üldse lennujaama valve võttis en-dale ja ehitas selle üles iseseisvas Eestis?” kü-sis ta. Hankel osaleb USS Security välisfirma-ga ICTS Europe SA. Sõõrumaa tõdes, et välis-partnerite kaasamise nõue viib hinna üles ning seetõttu pole ta kindel, kas nende pak-kumine sobib.

VõrdlusUSS Security kahjumisUSS Security Eesti ASi

tulemused, mln eurodes

ALLIKAS: USS SECURITY EESTI

0

3

6

9

12

KAS USS SEECURITY EESTIECURITY ESTI

käive

kasum

2010 2012

15,3

-1,1

Ekspordimaht kasvab. Käive ja kasum vähenevadKaupade ekspordi käive jäi sta-tistikaameti teatel tänavu april-lis eelmise aastaga samale ta-semele, kuid ekspordimaht on siiski kasvanud, ütles Swedban-ki peaökonomist Tõnu Mertsi-na. Kaupa eksporditi mullusest aprillist 2% rohkem, tulu vähe-nes seepärast, et ekspordi hinnad on langenud, ütles ta.

Samuti on pidurdunud ette-võtete käibe kasv. Mertsina selgi-tusel on see loogiline, kuna Eesti suurim eksportiv sektor suunab oma käibest ligikaudu 70% vä-listurule. Välisnõudluse vähene-misega samal ajal on aga tööjõu-kulud kasvanud, mis vähendab ettevõtete kasumlikkust.

Tugevad ja nõrgad valdkonnad. Kõige rohkem eksporditi aprillis elektriseadmeid, mineraaltoo-teid ning puitu ja puittooteid.

Enim kahanes põllumajan-dussaaduste ja toidukaupade eksport (langus 20 miljonit eurot). Võrreldes eelmise aasta sama kuuga eksporditi vähem piima ja piimasaadusi, kanget alkoholi ja kala.

Mais näitajad paremaks ei muutu, teatas majandusminis-teerium. Seda lubab järeldada majandususaldusindeks, mis jäi maikuus Euroopa Liidus ja euro-alal aprilli tasemele. Samal ajal on Eesti ja meie olulisemate eks-pordipartnerite majandususal-dusindeks langenud.

Konjunktuuriinstituudi mai-kuu uuringus osalenud tööstus-ettevõtetest 61,6% prognoosis, et eksporditellimuste hulk jääb võrreldes mullusega samale ta-semele. Eksporditellimuste tuge-vat langust ootavad kemikaalide ja keemiatoodete tootjad, ma-sinate ja seadmete tootjad aga prognoosisvad tellimuste kasvu.

ÄRIPÄEV.EE

KommentaarEkspordi sihtriigid taastuvad vaevaliselt

TÕNU MERTSINA Swedbanki peaökonomist

Kõige enam on kaupade eks-pordis suurenenud Rootsi ja Hollandi osakaal. Hollandis-se ekspordime põlevkivikütte-õli, Rootsi elektroonikatooteid ja mööblit (pehme mööbel ja puitmajad). Elektroonikatoo-dete eksport on tugevasti taan-dunud ning aprillis isegi lan-ges. Kuna elektroonikal on suur osakaal Eesti ekspordis, siis sel-le tootegrupi tootmismahu ja ekspordi langus mõjutab Eesti majanduskasvu väga oluliselt.

Venemaa majanduslangus jätkub, Läti, Leedu ja Norra ma-janduskasv aeglustub. Meie kaubanduspartneritest on pari-mad kasvuväljavaated Rootsil, Saksamaal ja Taanil. Soome ma-jandus liigub küll tasapisi kas-vu poole, kuid sisenõudlus jääb nõrgaks. Seetõttu ootame väik-semat ekspordikasvu kui möö-dunud aastal.



Nii Tallinna Lennujaama kui ka Tallinna Sadama nõukogu on mehitatud Reformi-erakonna liikmetega. Tänavu esimeses kvar-talis annetas Sõõrumaa Reformierakon-nale 120 000 eurot ning möödunud aastal 80 000 eurot.

Sõõrumaa ütles, et annetas enne riigi-kogu valimisi ning tema sõnul ei taga raha hankevõitu. “Eestis kehtib hanget reguleeriv seadus, kus reeglina parem hind võidab. Seal tuleb numbritele otsa vaadata ja kogu lugu. Kuidas see annetamine aitab, et keegi läheb tõstab ümbriku ümber või?”

Vihjed varjatud rahastamisele. Sõõrumaa lisas, et on üritanud terve elu sirgjooneliselt elada. Sõõrumaa jätkas sel teemal väitega, et parlamendi kulutatud rahanumbrid on te-gelikkuses kaks-kolm korda suuremad, kui avalikult näidatakse.

“Mina, kes armastan olla avalik inimene, saan kõige rohkem peksa. Aga kõik muud ilusad näod, sealhulgas teie ajalehe veergu-del, võivad kiita ja taguda vastu rinda enda-le, et nemad pole kunagi midagi annetanud,” väitis Sõõrumaa.

URMAS SÕÕRU-

MAA USS Security

Eesti tahtis leppest

Eesti Raudteega ta-

ganeda, väidetavalt

avaliku rünnaku

ärahoidmiseks. FOTO:

ERIK PROZES

Töötuid vähem kui aprillis

LENNUNDUS

Lennufirmadel ees helged ajadLennufirmade kasumid peaks tänu madalale nafta hinnale ja len-nukite efektiivsemale kasutamisele tublisti kasvama, kirjutas logis-tikauudised.ee. Lennukid veavad järjest rohkem reisijaid ja kütuse eest makstakse vähem, vahendas CNN Money.Rahvusvaheline Lennutranspordi Ühendus ootab tööstusele 29,3 miljardi dollari suurust kasumit, mis on ka rekord ning 80% suurem kui mullu. Lennunduses prognoositakse ühe inimese koh-ta sellel aastal 8,27 dollari suurust kasumit.

TULEMUS

Zara omaniku kasum kasvas jõudsaltZara kaubamärgi omaniku, Hispaania rõivajaekaupmehe Inditexi kvartalikasum kasvas enam kui kahe aasta kiireimas tempos, va-hendas Delfi Bloombergi uudist. Kasumit suurendasid suurem poodide arv ja nõrgem euro. Esimese kvartali puhaskasum kasvas aastaga 28%, 521 miljonile eurole. Analüütikud ootasid 504,6 mil-joni eurost kasumit.

Läti kalatööstus kaotab Venemaa tõttu miljoneidVenemaa impordikeeld teki-tab Läti kalatööstustele kahju 100–200 miljonit eurot, vahen-das ERRi uudisteportaal Läti põllumajandusminister Janis Duklavsi sõnu.

Duklavs ütles, et Venemaa kehtestas keelu kaheks kuuks ning selle ajaga tuleb Läti toi-dujärelevalveametil võimali-kud probleemid välja selgita-da. Ministri sõnul väljendas Läti Venemaale pahameelt, et ida-naaber kontrollis nelja Läti kala-

tööstust, kuid keeld kehtesta-ti kogu valdkonna toodangule.

Venemaa veterinaaramet kee-las 4. juunil Eesti ja Läti kalakon-servide sisseveo, viidates ohutus-nõuete rikkumistele.

Mullu augustis teatas Mosk-va, et kehtestab täieliku embar-go looma- ja sealihale, puu- ja köögiviljadele, linnulihale, ka-ladele, juustule, piimale ja pii-matoodetele EList, kuid kalakon-servid jäid toona keelu alt välja.

ÄRIPÄEV.EE

Mais vähenes registreeritud töötute arv, teatas töötukassa. Kuu lõpus oli töötuid 27 002 ehk 4,3% 16aastasest kuni pensioni-ealisest tööjõust.

Kõige rohkem töötuid oli os-kustöötajate, käsitööliste ning teenindus- ja müügitöötajate seas. Maikuus sai töötukassa abi-ga tööle või alustas ettevõtlusega 4334 inimest.

Tööpakkumisi varasemast vä-hem. Mais lisandus aprilliga võr-reldes vähem uusi tööpakkumi-si – 3823. Kuu jooksul vahenda-tavate töökohtade koguarv oli 8786. Kõige rohkem oli töökoh-ti teenindus- ja müügitöötaja-tele. Järgnesid lihttööliste (18%) ning oskustöötajate ja käsitöö-liste (16%) töökohad.

Töötukassa maksis mais töö-tuskindlustushüvitist 10 072 ini-

mesele ehk 31% kuu jooksul arvel olnud töötutest. Keskmine täis-kalendrikuu eest makstud hü-vitis oli 391 eurot ning hüvitis-teks maksti kokku pea 3,4 mil-jonit eurot. Ligi 124 euro suu-rust töötutoetust sai 8046 ini-mest ehk 25% kuu jooksul arvel olnud töötutest. Kindlustushü-vitist koondamise korral mää-ras töötukassa mais 381 inime-sele, keskmiselt 1451 eurot.

ÄRIPÄEV.EE

43INIMEST alustas mais oma

ettevõttega. Äriplaanide järgi

loovad need ettevõtted kokku

59 uut töökohta.



INFO JA TELLIMUS:, Q J Y D U� 7 å Lç LNR Y , tel. 523 5155

[email protected]

Z Z Z � D UW G R R UV � H X

Iga tee algab välisuksest

Ametiautode käibemaksustamise muutmi-ne võiks kõne alla tulla kõige varem 2018. aastaks, leiab maksu- ja tolliameti juht Marek Helm.

“Mida teha, tuleb ettevõtetega arutada. Mõistlik oleks hakata sügisel koos tööle ja vaadata, millist erandit taotleb Eesti oma autode maksustamisele käibemaksu mõis-tes aastal 2018,” kirjeldas maksu- ja tolliame-ti peadirektor Marek Helm, milline võiks ol-la mõistlik lähenemine käibemaksu teemal. “Siis ei saa keegi öelda, et asjadega kiirusta-takse või pole jõutud läbi rääkida.”

Erisoodustusmaksu õnnestuks langeta-da juba varem, kuid seda tehes tuleks arves-tada, millist erandit läheks Eesti 2018. aas-taks Euroopa Komisjonilt käibemaksuseadu-se muutmiseks taotlema. “Kui mõlemal poo-lel on huvi sellega tegeleda, siis erisoodustu-se osas ei pea 2018. aastat ootama, kuid mina tempot ei dikteeri,” lisas Helm. “Mina soovin,

et kaoks ebamõistlik koormus nii riigi kui et-tevõtjate poolel.”

Ametiautode käibemaksustamise muut-misest on rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsleri Dmitri Jegoro-vi hinnangul vara rääkida.

“Hetkel on muudatuse järel esitatud vaid viis deklaratsiooni. Ka peab arvestama, et vahetult enne 1. detsembrit, mil muudatus jõustus, toimusid aktiivsed müügikampaa-niad ja paljud uued autod said soetatud just enne muudatust,” rääkis Jegorov. “See moo-nutab pilti võrreldes sellega, mis ta oleks tu-levikus juba tavapärase rakendamise puhul.”

Laekumine kosunud. Jegorov rõhutas, et maksulaekumine on paremaks läinud. Vii-mase kahe kuu laekumised on olnud ca 25% suuremad kui esimese kolme kuu omad, ula-tudes keskmiselt 1,5 miljoni euroni.

“Teades osa ettevõtjate seisukohti sel tee-

mal – kohtumisi on olnud –, oleme täpsus-tamas erinevaid lähenemisi. Neist on vara veel pikemalt rääkida. Kindlasti räägime nii maksu- ja tolliameti ning ettevõtjatega ka edaspidi,” vastas Jegorov küsimusele, kuidas plaanib ministeerium käibemaksustamise-ga seotud teemaga edasi tegeleda.

Sõiduautode käibemaksu sisendi maha-arvamise piiramist ja erisoodustust ei peaks Jegorovi sõnul teineteisele vastandama. “Igal asjal on mõte ja loogika. Erisoodustuse pu-hul on see töötaja saadud rahaliselt hinna-tav hüve – maksukoormus peab olema sama nii rahalise palga kui ka tööandjalt saadud hüvede puhul. Seega ei tohiks olla vahet, kas ostan auto oma maksustatud palga eest või kasutan tööandja autot isiklikel eesmärki-del,” ütles Jegorov.

“Nad võib-olla loodavad, et kui erisoodus-tuse hinnad madalamaks teha, siis ei viitsita sõidupäevikuid pidada ja lepitakse 50 prot-

sendi käibemaksu mahaarvamisega. Nii võib odavama auto puhul minna, aga kui auto on kallim ja ettevõtja võtab seisukoha, et tema tahab maha arvata 100% käibemaksu, siis igasugune erisoodustus on välistatud,” sel-gitas maksumaksjate liidu juht Lasse Lehis.

Erisoodustusmaksu laekumise suurene-mine on tema sõnul praegu tulnud nende arvel, kes leppisid 50 protsendi mahaarva-misega. “Lõpetasid sõidupäevikutega ja hak-kasid rohkem erisoodustust deklareerima.”

“Soovitaks neil läbi lugeda kõik, mida ole-me neile poolteist aastat kirjutanud, kutsuda kõik organisatsioonid kokku ja arutada nen-dega läbi. Mitte teha nii, et keegi kabinetis mõtleb midagi, hiljem lehest loeme ja hak-kame arutama, mis valesti läks,” ütles Lehis rahandusministeeriumile ja maksuametile. “Erinevad küsimused tuleb lahendada ja sel-geks vaielda, sest meil on ka erinev arusaam, mis on töösõit ja mis mitte.”

MAKSUD

Autode käibemaksu muutmine võtab aega. Kõige varem 2018. aastaks

MARGE VÄ[email protected]

Nüüd on kõik vait, sest asi töötab paremini, kui arvati, ja petis-tel on elu kibedaks tehtud.Excellent Business

Solutioni juhatuse

liige Tõnu Schilf

SUUR osa ringivuravaist autodest on ikkagi topeltkasutuses, kuigi ettevõttes arvel tööautona.

TNS Emori igakevadises töö-andjate maine uuringus hoiab teist aastat järjest esikohta Ees-ti Energia. Esiviisikusse kuulu-vad veel Tallinna Sadam, Tallink, RMK ja Estonian Air.

“Pingerida näitab, et tööand-jatena on kõige atraktiivsemad riigi omanduses olevad ja turis-mi valdkonnaga seotud ettevõt-ted,” ütles TNS Emori juhteks-pert Mari-Liis Eensalu. “Riigiet-tevõtete puhul hinnatakse kõr-gelt töökohtade stabiilsust, tu-rismiga seotud tööd tunduvad aga huvitavad ja vaheldust pak-kuvad – kes siis ei tahaks, et töö oleks nagu puhkus.”

TNS Emori tööandjate maine uuring toimus sel kevadel juba 10. korda. Kümme aastat taga-

si oli liidripositsioonil Estonian Air ning Eesti Energia ja Tallink kuulusid ka siis pingerea tippu.

Võrreldes tookordse uuringu-ga on Eensalu sõnul tipptööand-jatest kõige suurema tõusu läbi teinud RMK. “RMK panus puhke-võimaluste arendamisse on see, mis on muutnud organisatsioo-ni palju nähtavamaks ja maine positiivsemaks.” Esikümnesse on tõusnud ka Skype.

Esiviisikust on 10. koha piiri-maile langenud toonane Reval Hotelligrupp (nüüd Radisson Blu Hotels) ja Hansapank (täna-ne Swedbank). Buumi ajal kuu-lus esikümnesse ka Merko Ehi-tus, kelle praegu leiab pingerea 18. kohalt.

ÄRIPÄEV.EE

Emor: riigifirmad on eelistatud tööandjad



Äriplaan

2016Mõjuvõimsad, autoriteetsed ja aktiivsed

Eesti ettevõtjad räägivadoma ootustest ja hirmudest 2016. aasta

eelarve koostamisel.

30. septembril 2015 Nordea kontserdimajas

M A J A N D U S K O N V E R E N T S

Konverentsil esinevad veel:

VKG suuromanik Priit PiilmannSilberauto omanik Väino KaldojaEast Capitali juht Peter Elam Håkansson

Cityconi juht Marcel KokkeelChemi-Pharmi omanik Ruth OltjerKinnisvaraettevõtja Jaanus OtsaReklaamiettevõtja Reet RoosCombimilli omanik Margus KohavaSaidafarmi juht Juhan SärgavaPõldma Kaubanduse omanik Heinar PõldmaAlexela suuromanik Heiti HäälSuurettevõtja Rein KilkETK juht Jaanus VihandSwedbanki Eesti üksuse juht Robert KittEesti Panga president Ardo Hansson

Konverentsi juhivad

Äripäeva peatoimetaja

Meelis Mandel japeadirektor Igor Rõtov

Registreerimine veebis www.konverents.aripaev.ee või telefonil 667 0107 Anne-Ly Raudhein

Konverentsi soodushind registreerumisel kuni 31.08.2015

499 eurot (km-ga 598,8 eurot),

tavahind 549 eurot (km-ga 658,8 eurot)

Peab olema kindel eesmärkja plaan.

Toetajad:

Sangari omanikJüri Kraft

Korraldaja:

Koostööpartner:

k

KommentaarTulemus sõltub maksukultuurist

JÜRGEN LIGIendine rahandusminister

Kui Raivo Heinal oleks era-sektori suhtes õigus, oleks tä-navad kingajälgedega eks-direktoreid täis – prognoo-sides ei eksi ainult need, kes neid ei tee. Minister aga saaks just sellise suhtumise eest kin-ga – tal nimelt on prognoosi-de etteütlemine keelatud, oma alluvuses töötavaid prognoosi-jaid ja teisi eksperte peab ta aga hindama terviku järgi. Nii na-gu ka tema enda tööd.

Minu ajal osutusid tulu-prognoosid tegelikult meeldi-valt konservatiivseteks ja pida-sid vett. Rida radikaalseid sea-dusemuudatusi maksupettus-te ja maksude vältimise vas-tu (KMD INF, töötamise regis-ter, piirikaubandus, kütused jt) osutusid prognoositust eduka-mateks. Skeptilisem olin ka ise autode eelnõude puhul, minu hinnang oli, et siin näib prog-noos optimistlik, mujal pigem pessimistlik, ja nii läkski.

See ei tähenda, et algatus ol-

nuks vale – tulemus sõltus liht-salt liiga palju maksukultuu-rist. Ka praegu on aus hinnang sama – enamus autodest on to-peltkasutuses, nii on mõistlik ja aus on neid ka nii maksusta-da, iseasi, kas see jõuab ka mak-sudistsipliini ning kas mak-sukoormuse vähendamist sel-le arvel tööjõult tajutakse tule-musena.

Meetodid distsipliini kont-rollimisel on alati ebameeldi-vad, nende detailide üle otsus-tamisel on mõistlik kuulata praktikuid.

Samas oli enne, on nüüd ja ka tulevikus vaja soovi kor-ral vähem maksu maksmi-seks maksuametile tõestada, et autot kasutatakse ainult tööks.

Kauba kasutamist ettevõt-luseks on alati tulnud tõestada või maksta maksu, tõsi, vähem. Seda on ignoreeritud, ise seda tunnistamata.

Excellent Business Solutioni juhatuse lii-ge Tõnu Schilf on pettunud kriitikas, mis autode käibemaksustamist tabanud on. “Kõik soiuvad, et kõik on läbi kukkunud. Is-sand jumal, oleme 6,6 miljonit eurot kogu-nud, juurde veel 1,4 miljonit (suurenes eri-soodustuse deklareerimine – toim). Kokku 8 miljonit. Küll meil on halvasti! Mis mõttes? Kui poleks seda teinud, ei oleks 8 miljonitki. Kõik ettevõtjad ei ole nende halajate leeris,” rääkis Schilf, tunnistades, et teda ärritab jutt, nagu oleks ametiautode käibemaksustami-ne ebaõnnestunud.

Schilf: solvusid need, kes riigi makse oma tulu hulka arvasid. Schilf ei mõista siiani, miks häiris ettevõtjaid, kui maksuamet tu-vastas spordiklubi ees inimesi, kes makse tasumata firmaautoga isiklikke sõite tee-vad. “Mul on ka kallis firma auto. Maksan hea meelega selle maksu ära ja teen autoga

erasõite nii palju kui süda lustib,” rääkis ta. “Mind ei sega, kui keegi uurib, kus mu auto parasjagu on. Pahased on ikka ennekõike need tõsised arvamusliidrid ja ettevõtjad, kes riigi makse oma tulu hulka arvestavad.”

1000euroste arvete ümber käis Schilfi hinnangul algusest peale veel hullem hala. “Nüüd on kõik vait, sest asi töötab paremi-ni, kui arvati, ja petistel on elu kibedaks teh-tud,” lausus Schilf. “Samas halduskoormuse tõusu jutt oli selgelt ülepaisutatud. Õnneks oli Jürgen Ligi piisavalt kõva mees, et sellis-test üle sõita, ja tänaseks on tänu temale eel-arvelaekumine oluliselt priskem, kui oleks osatud oodata.”

Baltika juhatuse liige Kati Kusmin nõus-tus Lehisega. “See teema tuleks uuesti laua-le võtta ja kuulata, mida ettevõtjad juba too-na ütlesid,” lausus ta. “Ettevõtjad ütlesid, et see ei pruugi soovitud tulu tuua. Analüüse ei tehtud ja tulemused on käes.”

Ka praegu on aus hin-nang sama – enamus autodest on topelt-kasutuses.

FOTO: RAUL MEE

M a a i l m a s uu r i m a a k t s i a-emissiooni (IPO) korraldanud Alibaba kaasasutaja ja tegev-juht Jack Ma kahetseb oma ot-sust Alibaba turule viia, vahen-das CNN Money.

Vaatamata saavutatud rekor-ditele ütles Hiina e-kaubandus-ettevõtet juhtiv Ma, et elu on pä-rast aktsiaemissiooni muutunud palju keerulisemaks.

“Nüüd, pärast IPOt, on pal-ju halvem,” ütles Ma teisipäeval New Yorgis peetud kõnes. “Kui mul oleks teine elu, siis ma oleks oma ettevõtte privaatseks jät-nud,” ütles ta.

Ma kommentaarid panevad kulmu kergitama. Need tulid vaid aasta pärast seda, mil Ali-baba kogus New Yorgi börsil toi-

Alibaba tegevjuht Jack Mae: kahetsen, et me börsile läksime

Pane tähele!Peatselt tulevad Eestisse Kaubandus.ee ja Omniva too-

vad Hiina internetikaubanduse

hiiu Alibaba juhi Jack Ma konsul-

tandi Porter Erismani Eestisse esi-

nema.

Porter Erisman astub üles 14.

oktoobril Kaubanduse Aastakong-

ressil ja räägib sellest, kuidas Ali-

babast sai maailma üks suurim

kaubandusettevõte.

Lisaks toimub õhtul kinos filmi-

seanss, kus tuleb Eestis esmaette-

kandele film Alibaba eduloost.

Vaata rohkem www.kauban-dus.ee

munud aktsiaemissiooni käigus rekordilised 25 miljardit dolla-rit. Pärast seda on ettevõte olnud vägagi edukas.

Börsile tulevad ettevõtted sa-tuvad tavaliselt kohe investorite, regulaatorite ja meedia “põhjali-ku järelevalve” alla. Kuna Aliba-ba tekitas palju kära ning emis-sioon oli eriti edukas, on need faktorid tugevalt võimendunud.

“Ei ole enam nii, et ainult oma inimesed vaatavad, mida sa teed. Terve maailm vaatab. Sel-lega tuleb harjuda,” ütles Aliba-ba asutaja.

Alibaba hindas IPO ajal akt-sia väärtuseks 68 dollarit. Prae-guseks on ettevõtte aktsiad väärt veidi alla 88 dollari.

ÄRIPÄEV.EE

12 TÖÖSTUS toimetaja Urve Vilk, tel 667 0340, e-post [email protected]


Pane tähele8 nõuannet, kuidas lõpetada müügitöös huupi tulistamine

1. Tunne klienti. Mida täpsemat in-

fot müügitiim valdab, seda paremi-

ni saab planeerida müügistrateegiat.

Klienti tundes suudad temaga paremini suhel-

da ja talle rohkem müüa.

2. Tunne toodet ja väärtusluba-dust. Väärtuslubadus on igale müü-

jale hädavajalik info, aidates paremi-

ni sõnastada toote-brändi eeliseid.

3. Seljata vastuväited. Üks võimalus

on iga päev üles kirjutada kõik vas-

tuväited, millega müügitiim kokku

puutub, ja mõelda neile välja parimad vastu-

laused. Kui müügitiim oskab neid rakendada,

muutub töö märksa lihtsamaks.

4. Tee rist- ja lisamüüki. Kui firmal

on mitu toodet, mis on osa ühest

pakkumisest (nt nutitelefon ja tele-

foniteenus), peavad müüjad teadma mõlema

eeliseid ja oskama neid õigel ajal soovitada.

5. Rõhuta kokkuhoidu. Mõnikord

ei pruugi parim relv kliendi võlu-

miseks olla mitte toote omadused,

vaid hinna eelis. Müü kliendile maha mõte raha

säästmisest ja selgita, mille arvel see tuleb.

6. Tunne konkurenti. Hea müügi-

inimene tunneb oma konkuren-

ti paremini kui keegi teine. Samu-

ti teab ta täpselt, mis positsioonil on tema too-

ted ja teenused võrreldes konkurendi omade-

ga, nende tugevuste ja nõrkuste tundmine an-

nab müüjale võimupositsiooni.

7. Kasuta sotsiaalmeediat. Kui

müügi tiim kasutab sotsiaalmeediat,

on see nagu lisareklaam turul, mis

tõstab usaldusväärsust ja loob otsekontakti.

8. Kasuta mobiilseid tehnoloo-giaid. Nutitelefonidele suunatud

tehnoloogiate abil võidetud raha ja

aega saab müügitiim kasutada kohtades, mis

nõuab inimese reaalset osalust.

ALLIKAS: TURUNDAJA JA BRÄNDISTRATEEG

SCOTT MACFARLAND, BESTSALES.EE

TEA TARUSTEkaasautor

Uue tootega välja tulles tuleb sellele hinna-lipik külge panna. Niši kauba või käsitöö-toote eest võib küsida kõrgemat hinda, sest lisaks tootele väärtustab klient selle erilisust.

Eesti tooted ja disain on tipptasemel, aga nende müümisega on paljudel tootjatel ras-kusi ka siis, kui tegemist on originaalse too-tega, mille tootmiskuludki on mõistlikul ta-semel. Disainitoodete tootmiskulud on suu-red ja kõrgem hind põhjendatud, ent kas se-da hindavad ka ostjad ja välispartnerid?

OÜ Khis toodab ilmastikukindla viimist-lusega termotöödeldud puidust vanne, te-gemist on käsitööga. Ettevõtte juhatuse lii-ge Frants Seer tunnistas, et ehkki turul ol-lakse 2013. aastast, on lõviosa ajast tegeldud tootearendusega, mistõttu müüginumbrid on veel väikesed.

“Puit ja vesi ei käi justkui kokku ning eks me oleme püüdnud seda müüti murda ja too-te omapära huvilistele selgitada,” ütles Seer, kelle sõnul püütakse pildil olla ja tasapisi see ka õnnestub. “Eesti interjöörimessil näiteks ei rääkinud inimesed puitvannist, vaid KHIS-vannist – nad seostasid puitlippidest disain-vanne otseselt meie firma nimega,” rääkis ta.

Seeri sõnul ollakse mujal maailmas nõus raha välja käima, kui toode valmib erilisest toorainest ning on valmistatud käsitsi. “Mu-jal hinnatakse seda, et toode ei tule liinilt. Meil on selles asjas veel arenguruumi.”

Subjektiivne hinnakujundus. Seeri sõnul panid nad puitvannidele hinna üsna sub-jektiivselt. “See pole kulupõhine hind. Oleme tootearendusse palju panustanud ja mõista-gi arvestame toote erilisust ja rõhume toote eelistele, nagu hea disain ja funktsionaalsus. Neist omadustest lähtume ka hinda kujun-dades,” ütles ta.

Seeri sõnul on need head müügi-argumendid, mille toel kõrgemat hinda kü-sida. “Väga laialt me veel turul pole, müügi-korralduses on arenguruumi. Eks hindadega on veel loksutamist. Kord tundub, et hind ei ole müügil takistuseks, siis jälle, et on,” kir-jeldas Seer ja lisas, et toote hinda siiski veel ei alanda.

OÜ Khis müüb oma vanne praegu Luksemburgis, Pariisis ja Peterburis. Plaa-nis on otsida veel perspektiivikaid turge jõu-kamate klientidega, kes hindavad disaini ja ainulaadsust. Sihikul on London, ent linnas pole veel leitud edasimüüjat.

Erinevates riikides määratakse vannide-le ka erinev hind ja hinnavahe võib olla pä-ris suur. Venemaal näiteks on hinnad oluli-selt kõrgemad, tulenevalt transpordikulu-dest ja tollimaksudest. “Reeglina kujundame hinna ise. Agendilepingute puhul kehtivad toodetele baashinnad, millele kauplus juur-dehindluse teeb, see skeem pole siiski eriti hästi tööle hakanud, sest toote hind kerkib

TOOTEARENDUS

Eriline toode väärib kõrgemat hinda. Eesti

liiga kõrgele. Tuleb leida partnerid, kes hin-gavad meiega ühtemoodi. Eesmärk on ikka-gi, et turg oleks meie käes, mitte teha kelle-legi alltöövõttu,” rääkis Seer.

Loodetud lisarahastus saamata. Ainulaad-se juhtimissüsteemiga kolmerattaline tõuke-ratas Raybike sai tuntuks 2012. aastal, mil toote autorid tõid ettevõtluskonkursilt Aju-jaht võidu koju ja said äriidee arendamiseks 20 000 eurot.

“Saadud võiduraha eest tootsime suure-ma hulga rattaid. Lootsime, et jääme kellele-gi silma ja saame lisarahastust, aga paraku pole see nii läinud. Raybike on praegu müü-gil 189 euroga ja arvame ise, et hind on pisut

kõrge,” nentis Raino Sini salu OÜst Ray bike. Hinna alandamine eeldaks suuremas ko-guses tootmist, ent see jääb väheste ressurs-side taha. Samuti vajaks rattamüük jõulise-mat reklaami. “Kui tahad Eestis midagi too-ta, aga suuri rahasummasid pole, on see vä-ga keeruline,” lisas Sinisalu, kes tegeleb peale Raybike’i veel mitme ettevõtmisega.

Raybike’i müüginumbrid on väikesed, ent tegijad ei plaani hinda alla lasta. “See poleks jätkusuutlik. Tegutseme, kuni saame, ja sel-lise hinnaga, et päris välja ei sureks. Kui teki-vad uued lahendused, eks siis kasvame,” sel-gitas Sinisalu.

Sinisalu sõnul on turul palju konkuree-rivaid sõiduvahendeid. “Ent meie lahendus

Mujal hinna-takse seda, et toode ei tule liinilt. Meil on selles asjas veel arengu-ruumi.OÜ Khis juhatuse

liige Frants Seer

GLASSTRESSI tootmisjuht Mart Paemurru

(vasakul) ja tegevjuht Johan Anton küsisid

konkurendist kõrgemat hinda, kuid äri läks

vaatamata sellele hästi käima. FOTO: EIKO KINK

on erakordne ja lihtne. Mis kõige olulisem, meie tõukeratast on võimalik odavalt too-ta ning kui toota, siis ikkagi Aasias ja suure-mas koguses. Praegu meil selleks jaksu po-le. Meil on vaja ka korraliku müügioskusega turundajat, ka üks hea investor kulub alati ära,” lausus ta.

Raybike toob ühe müügiargumendi-na välja tõukeratta turvalisuse. Ratast saab juhtida ühe käega ning Sinisalu sõnul teist sellist lihtsat ja originaalset lahendust po-le. “Ma arvan, et lihtsad asjad peavad min-gil hetkel maailmas rohkem hinda minema. Raybike hind tuleks suurema tootmisega al-la saada, muidu võibki see jääda eksklusiiv-tooteks,” ütles ta.

V A L M I S T A T U D V A L G A M A A L E E S T I M A R J A D E S T

25 AASTATTOOTMIST

www.moos.ee [email protected]

TÖÖSTUS 13toimetaja Urve Vilk, tel 667 0340, e-post [email protected]


tarbijad skeptilised

2003. aastast polariskoope too-tev GlasStress OÜ pole tosina aasta jooksul oma toote hinda eriti muutnud, ehkki konku-rentsi on turul napilt. Polaris-koop on seade, millega mõõde-takse klaasi sisepinget, mis on klaasi kvaliteedi näitaja. Toote sihtgrupiks on klaasi ja klaasist toodete tootjad.

GlasStressi tegevjuhi Johan Antoni sõnul seati esialgu hind turul tegutseva konkurendi jär-gi. “Konkurendi toote hind oli ligi 10 000 eurot, meie pidasime enda toodet paremaks ja pani-me maksumusele paar tuhat ot-sa, nii lihtne see oligi,” rääkis ta.

Ostjad suurema hinna pä-rast ei nurisenud, sest tootel oli konkurendiga võrreldes eeli-seid, näiteks on see automaat-ne ja mõõdab klaastoodet mõle-malt poolt läbi klaasi, mitte vaid toote pinnalt.

“Oleme proovinud hinda tõs-ta ja müüa toodet 15 000 euro-ga, ent see katsetus sattus sa-

male ajale klaasi masuga, mil tootmis mahud vähenesid ja klaasi firmad olid kokkuhoiu-režiimil,” märkis Anton. “Pöör-dusime esialgse, 12 000 euro suuruse hinna juurde tagasi.”

Praegu käib võitlus hoopis selle üle, milliseks kujuneb eda-simüüja hind ja millist protsen-ti Hiina, Itaalia ja Prantsusmaa edasimüüjatega jagada. “Alus-tasime 14%st, mille hiinlased on suutnud 20%-le kaubelda. Mõni edasimüüja on soovinud saada vähemalt 40 protsenti ja need on kõrvale jäänud,” selgitas ta.

Antoni sõnul hoiavad nad sil-ma peal, kuidas klaasitööstus areneb ega lase ka konkurente silmist. Konkurente pole Glas-Stressile aastate jooksul juurde tulnud. Tegemist on nišitootega, mille toodangumaht ei ole just suur – mõõteseadet igal aastal ei soetata. Ettevõte loodab saada väikest tõuget Volkswageni tel-limusest, kes plaanib polariskoo-bi soetada igasse oma tehasesse.

Konkurendi hind trumbati üle

RAUDTEE

EVR Cargo veomaht vähenes üle viiendikuEesti riigile kuuluva raudtee-kaubaveoettevõtte EVR Cargo veomaht vähenes mais mullu sama ajaga võrreldes 11%, 986 000 tonnini, esimese viie kuu kogumaht 5,4 miljonit tonni jääb möödu-nud aasta sama perioodi veomahule alla 22%.EVR Cargo juhatuse esimehe Ahto Altjõe sõnul aeglustus maikuus veomahtude vähenemine eelmiste kuudega võrreldes mõnevõr-ra, samas on viie kuu lõikes mahajäämus mullusest tulemusest en-diselt üle viiendiku.Mais oli EVR Cargole olulisimaks kaubavahetuspartneriks Vene-maa 551 000 tonniga, mis on aastatagusest 2 protsenti suurem. Valgevene veomahud kasvasid 156%, 112 000 tonnile, Läti veoma-hud vähenesid 61%, 37 000 tonnile ning Kasahstani veomahud 95%, 7000 tonnile. Kaubavahetus Leeduga kasvas 63%, 63 000 tonnile.

LEMMIKUDtööstusuudised.ee loetuimad uudised

Energiaettevõte Adven jõudis kasumisse. Tänu elektritoot-mise käivitumisele Rakvere elektri- ja soojuse koostootmis-jaamas jõudis Adven Eesti möödunud majandusaastal kahju-mist kasumisse.Põlevkivi “vabakaevandamine” on ohtlik. 9. juunil toimus rii-gikogu keskkonnakomisjoni istung, kus oli taas arutluse all põ-levkivi kaevemäärade “vabaks andmine”.

Silmeti hoone hävis tules täielikult Teisipäeval oli tulekahju Silla-mäel Molycorp Silmet ASi viie-korruselises tööstushoones, mis ettevõtte juhatuse esimehe David O’Brocki sõnul hävis tu-les täielikult, kirjutas Delfi. Kus-tutustöödel sai viga kuus pääst-jat, kuid töötajad O’Brocki kinni-tusel kannatada ei saanud.

“Praegu saame ainult oleta-da, mis võis tulekahju põhjusta-da. Ma ei saa kommenteerida en-ne, kui uurimine on lõppenud,” ütles O’Brock.

O’Brocki sõnul hävis põlen-gusse sattunud hoone esialgsetel andmetel täielikult ja kahjusta-da sai kõik, mis seal sees oli. “Akt-sionärid on mulle kinnitanud, et ehitavad uue tootmisliini ärapõ-lenu asemele lühikese aja jook-sul. Anname töötajatele seniks teise töö mujal tehases,” märkis O’Brock, kelle sõnul pole kahju-de suurust veel kokku arvutatud.

ÄRIPÄEV.EE

Ka SINA – võid liitudaHAAS “perekonnaga”[email protected]. 510 3725

Uued, kaugjälgimisega sildkraanad, garantiiga kuni 5 aastat

Telfrid, sildkraanad, konsoolkraanad, pukk-kraanad ning sadamakraanad valmistab ja paigaldab teile maailma üks suurimaid kraanavalmistajaid

Lifting BusinessesTM

Konecranes OÜ, Valukoja 7/1, 11415 Tallinn, Tel. 6119062, www.konecranes.ee

Lisaks• Hooldame, remondime ja moderniseerime

kõikide valmistajate tööstuskraanasid• Teeme kraanade ülevaatusi ja katsetamisi• Hooldame, remondime ja moderniseerime

tööpinke• Pakume tööpinkide kolimisteenust

• Doosan treikeskused ja töötlemiskeskused

• Hartford töötlemiskeskused

• FACCIN rullvaltspingid

• Microcut teach-in treipingid

• Baykal painutuspingidja giljotiinid

• Fermat sisetreipingid

• Mitsubishi laserlõikepingid

Duroc Machine Tool OÜ Tel 736 6648 [email protected] www.duroc.ee



14 ARVAMUS

Peatoimetaja: Meelis Mandel

Väljaandja: AS Äripäev

Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn

telefon:

(372) 667 0195,

(372) 667 0222

Toimetus:

e-post: [email protected]

tel: (372) 667 0111

Reklaamiosakond: e-post: [email protected]

tel: (372) 667 0105

Tellimine ja levi: e-post: [email protected]

tel: (372) 667 0099

Tellimine internetis: www.aripaev.ee/tellimine

Äripäeva tellija eelised –

ostukeskkond privileeg.aripaev.ee

ja soodsaim võimalus soetada

Äripäeva raamatuklubi raamatuid.

Äripäev veebis: www.aripaev.ee

Trükk AS Kroonpress

Toimetus võtab endale õiguse kirju ja

kaastöid vajaduse korral lühendada. Toi-

metus kaastöid ei tagasta. Kõik ajalehes

Äripäev ja tema lisades avaldatud artiklid,

fotod, teabegraafika (sh päevakajalisel,

majanduslikul, poliitilisel või religioossel

teemal) on autoriõigusega kaitstud teo-

sed ning nende reprodutseerimine, levi-

tamine ning edastamine mis tahes kujul

on ilma ASi Äripäev kirjaliku nõusoleku-

ta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu

kohta võite pöörduda Pressinõukogusse,

[email protected] või tel (372) 646 3363.

Valdo Kalm:Väga raske on äri ajada, kui püütakse kõike regu-leerida.

Eesti Telekomi juhatuse liige rõhutab, et riigi roll peaks seisnema soodsa majanduskeskkonna

loomises, mitte ohtlikus ülereguleerimises.

PRESSINÕUKOGUÄripäeva artikkel õigusabibüroodest tõi kaasa kaebuse pressinõukogule.

I gaüks, kes Brüsselis või Pariisis või Londonis on pikemalt elanud, teab, et on linnaosasid, kuhu ei maksa erilise vajaduseta minna. Neis elavad aafrik-lased või araablased või veel keegi, kelle

pilk sind nähes eriti sõbralikuks ei muutu. Need linnaosad tekitavad ohutunde, kuid samas – on selliseid kohti ju ka Eestis, kuhu eriti ei kipu.

Eesti ei ole võõrasõbralik riik ja sellel on nii plusse kui ka miinuseid. Miinus on see, et võib-olla oleme mitmest heast ajust ilma jäänud. Sten Tamkivi kirjutas mõni aeg tagasi väga taibu-kast nigeerlasest, kellega ta mingis San Francisco kohvikus vestles ja keda ta meeleldi oleks taht-nud Eestis töötamas näha. Minulgi ei oleks mi-dagi selle vastu, muidu ongi meie ettekujutus Ni-geeriast seotud vägivaldsete uudiste ja Nigeeria petukirjadega.

Ajude sissevoolu tasub alati toetada, kuid sel-leks on vaja proaktiivset immigratsioonipolii-tikat. Selle asemel, et kvoodi suuruse üle vaiel-da, oleks Eestil kasulikum väljastpoolt inimesi ise sisse kutsuda, kuid teatud valikukriteeriumi-de alusel. See ei lahendaks pagulaste probleemi, kuid aitaks kohendada Eesti kuvandit.

Võõravaenulikkuse plusspoolele saab ehk kanda asjaolu, et Eestis ei ole tekkinud kogukon-di, mis üha uusi ringirändajaid juurde meelitaks. Migrandid nimelt otsivad üldiselt sihtkohti, kus “omad” juba ees on. Ei ole meil (veel) ka islamisti-de kogukonda, mis annaks aluse islamiradikaali-de arenguks koos kõigi järelmitega. Eestis on ol-nud paar katset rajada Lähis-Ida rahaga “Euroo-pa suurimat mošeed” hoolimata sellest, et pole piisavalt moslemeid, kes seda vajaksid. Mõte näis olevat, et kui tekib mošee, siis tekib ka kogukond.

Riivatud õiglustunne. Ametlikku arutelu pa-gulaste teemal jälgides tekib mul aga tunne, et rõhu asetused on pisut vildakad. Arutletakse tee-mal, et kvoodid on ebaõiglased ja mis võiks olla see õige number. Võib-olla oleks aga mõttekam proovida käsitleda seda teemat Euroopa Liidus hoopis teisel moel. Tõstatada küsimus, millise sõnumi kogu see pagulaste jagamise ja kvooti-de süsteem saadab potentsiaalsetele pagulastele. Praegune sõnum ütleb, et tulge aga, küll me teid päästame ja omavahel ära jagame. Kuigi prob-leeme sisserändajatega jagub mitmes riigis ju-ba praegu.

KOLUMN

Toome pagulasi Eestisse jasünnitame nendega võidu?

Järgmine küsimus on sõnum Eesti elanikele ja see puudutab juba õiglustunnet. Kuidas põh-jendada puudust kannatavale elanikkonnaosa-le, et teile me täiendavat toetust anda ei saa, küll aga saame vastu võtta kaugelt tulnud pagulasi ja neile rohkem niisama anda, kui teie tööga suuda-te teenida.

Kõigis Euroopa riikides on juba mõnda aega kasvanud radikaalsete poliitiliste jõudude popu-laarsus. Immigratsiooniteema on üks võimsatest hoobadest, mis neid jõude toetab.

Abi tasub anda haridusele. Siit tekib küsimus ka laiemast humanitaar- ja arenguabipoliitikast. Abi tasub anda haridusele, eelkõige tütarlaste ja naiste harimisele. See aitaks aeglustada rahvas-tiku juurdekasvu riikides, kust enamik pagula-si saabub. Lisaks toetada investeeringuid aren-gumaades, et nad hakkaksid ise end ülal pidama. Lihtsalt toetuse andmine on üsna mõttetu.

Tuntud BBC dokumentalist David Atten-borough on paari aasta eest öelnud, et asi ei ole toidu nappuses, asi on selles, et inimesi on liht-salt liiga palju. Võib nõrkemiseni vaielda selle üle, mitu miljardit inimest emake Maa oleks veel suuteline ülal pidama, kuid miks on vaja nii oh-jeldamatult paljuneda? Kui rahvastiku kasv aren-gumaades jätkub senise tempoga, siis immig-ratsioonisurve Euroopale ainult kasvab. Vaada-tes pilte pagulastelaevadest, torkab silma, et suur osa on terved noored mehed. Ja tekib küsimus – miks need mehed kodumaal rahu taastamise-ga ei tegele ja selle asemel mujale ülalpidamise-le kolivad?

Eestis, nagu ka mujal Euroopas, on teemaks olnud vajadus elanikkonda suurendada, ku-na elanikkonna kasv on majanduskasvu mootor ning töökäsi on niikuinii juurde vaja. See oleks ka immigratsiooni üks põhjendusi. Kuid kas ik-ka on vaja? Et kas peaksime töökäsi sisse tooma ja hakkama samal ajal nendega võidu sünnitama? Võib-olla oleks majanduskasvuks piisav see, kui areng oleks tehnoloogia vallas, seda nii meil kui ka mujal Euroopas.

Eestis ringi sõites torkab aga silma meeldiv pi-siasi, et Eestis on väga palju vaba pinda, kilomeet-rite kaupa teeäärset metsa ja rohumaad. See on kasvava väärtusega vara, mida tasub hinnata. AUTOR VÄLJENDAB ISIKLIKKE VAATEID

Miks on vaja nii ohjelda-matult pal-juneda?

HARRI TIIDOEesti suursaadik Varssavis

REPLIIK

Ise tehtud, hästi tehtudEestlastele meeldib end ise teenindada. Suur osa klienti-delt kõrge hinnangu saanud ettevõtetest pakub klientidele eelkõige häid iseteenindusvõi-malusi.

Eestis on üks pakiautomaadi lahter iga 55 elaniku kohta. Sel-le näitajaga hoiame maailmas kindlat esikohta. Teistes riiki-des, kus pakiautomaadid sa-muti levinud on – näiteks Poo-las ja Saksamaal –, on üks paki-automaadi lahter keskmiselt 200 elaniku kohta.

Järjest enam inimesi kasutab võimalust sooritada sisseostud

interneti vahendusel. Juba prae-gu ostavad eestimaalased välis-maistest e-kauplustest pea sa-ma palju kaupu kui kodumaalt.

E-kaubandus õitseb. Prognoo-sin, et juba lähitulevikus oste-takse valdav osa kaubast suur-test välismaistest e-poodi-dest, mis suudavad pakkuda suuremat kaubavalikut ja pa-remaid hindu. Kindlasti lii-gub järjest rohkem teenuseid e-kanalitesse – ka meil Eestis on võimalik sooritada igapäevased toidukaupade ostud arvuti ta-gant lahkumata.

Selline tarbijakäitumise muutumine sunnib logistika-ettevõtteid kiiresti arenema. Rahvusvahelisest meediast saa-me lugeda uudiseid pakke laia-li kandvatest droonidest, park-lates seisvate autode pakiruu-midesse tarnitavatest saadetis-test ning pakkidest, mis viiak-se kokkuleppel kliendiga kas naabrile, kohalikku kaupluses-se või mõnda teise kliendi va-litud kohta. Kui e-kaubandu-se kiire areng jätkub praeguses tempos, võivad pakiautomaa-did liikuda Eestis igasse külla ja kvartalisse.

ANSI ARUMEELOmniva juhatuse liige

Juba praegu ostavad eestimaalased välis-maistest e-kauplustest pea sama palju kaupu kui kodumaalt.

Äripäev ei rikkunud head ajakirjandustava

Pressinõukogu arutas Greete Reinsoni kaebust Äripäevas 19. jaanuaril 2015 ilmunud artik-li “Virvarr õigusabis. Tundmatud nõuandjad” peale ja otsustas, et leht ei ole rikkunud head ajakirjandustava.

Artikkel räägib sellest, et Eestis tegutseb ad-vokaadibüroode kõrval sadu õigusbüroosid, mil-le töötajatelt ei nõuta kvalifikatsiooni ja haridust. Ühe näitena toob leht välja Reinson & Partnerid Õigusbüroo, mille omanikku Greete Reinsoni lehel ei õn-nestunud ei kontorist ega ka telefoni teel tabada.

Greete Reinson kaebas pressinõukogule, et artik-kel laimab teda ja firma töö-tajaid ning kahjustab nen-de mainet. Kaebaja ei ole ra-hul, et leht ei teavitanud teda artikli ilmumisest ja seega ei saanud ta võimalust info üm-ber lükata. Kaebaja märkis, et firmas on juriidili-se haridusega töötaja. Samuti peab ta valeväiteks artiklis olnud infot, et firma vahendab reklaami. Ta lisas, et sellega tegeles firma kuni 2013. aasta-ni. Samuti märgib kaebaja, et firma nimi on kir-jutatud valesti ja õige on Reinson & Partnerid Õi-gusbüroo OÜ. Samuti on artiklis vale firma tege-vuskoha aadress.

Äripäeva vastus. Äripäev vastas pressinõukogu-le, et artikli kirjutamisel tugineti äriregistri and-metele ja seal oli firma põhitegevusalaks märgi-tud reklaami vahendamine meedias. Leht lisas, et parandas firma nime veebis olevas artiklis, kuid lehe hinnangul ei olnud tegemist sellise veaga, mis lugejaid eksitab. Leht tunnistas, et artiklis oli firma Tööstuse tänava aadressis viga, kuid ka see parandati veebis ära. Äripäeva kinnitusel käis ajakirjanik mitu korda nii Tööstuse tänaval kui ka Tornimäe aadressil. Leht lisas, et kaebaja hak-kas toimetusega suhtlema alles artikli ilmumi-se järel. Leht pakkus Greete Reinsonile vastulau-set, kuid kaebaja keeldus ja nõudis vastulauset le-he esiküljel nädal aega järjest.

Otsus. Pressinõukogu otsustas, et Äripäev ei ole eksinud ajakirjanduseetika vastu. Pressinõukogu hinnangul tegi ajakirjanik piisavalt pingutusi, et Greete Reinson kätte saada. Lisaks ei olnud kae-baja kohta artiklis esitatud süüdistusi, mistõttu ei olnud põhjust artikli ilmumist edasi lükata.

KAANELUGU 19.01

Äripäevas.

LUGEJA ARVAB

Kas ei oleks aeg välja selgita-da need rahandusministeeriumi “targad”, kes selliseid praakseadusi toodavad, ja neile kinga anda? Kaua võib lollustega tegeleda?Kommentaar artiklile “Firmaautode käibemaks

kukkus läbi”

LOE WWW.ARIPAEV.EE

ÄRILAUSE

toimetaja Harry Tuul, tel 667 0111, e-post [email protected]

ÄRIPÄEV 19. jaanuar 2015

4 KAANEL Sten Luiga:

Põhimõtteliselt ei pea õigusteenuse osutamiseks väljaspool advokatuuri olema isegi mitte kvalifit-seeritud jurist .Eesti Advokatuuri esimees on mures õigusabi kvaliteedi ja maine pärast

Nõustami-

seks ei pea ju olemagi

haridust. Õigusbüroo

Aspekt OÜ omanik

Toomas Kiisk

ÕIGUSTEADUS

Virvarr õigusabis. Tundmatud nõuandjad

Eestis on ligi 800 õigusnõustajat ja -bürood, mille tegevusest ja tasemest puudub üle-vaade. Lihtsustatult meenutavad õigusbü-rood asjatundjate sõnutsi isehakanud posi-jaid või laenukontoreid, kel pole vastavalt kas arstikutset või pangalitsentsi.

Tallinnas BLRT ajaloolises majas Tööstu-se tänaval tegutseb Õigusbüroo Reinson & Partnerid, mille tegevusala on äriregistri andmeil reklaami vahendamine meedias. Greete Reinsonile kuuluv õigusbüroo omab Facebooki lehte ja kolme kodulehte, mis kõik pakuvad õigusalast abi. Esimene neist on fir-mapankrot.ee, mis kohe esilehel soovitab oma probleemne firma müüa neile ja mit-te jaanalinnu kombel probleemide ees pea liiva alla peita.

Teine lehekülg on sarnane Eesti Juristide Liidu loodud leheküljega. Kui juristide lii-du lehekülje aadress on juristaitab.ee, siis Reinsoni õigusbüroo pakub abi leheküljelt juristiabi.ee. Tema tuntuim lehekülg, mis on leidnud kajastamist erinevates veebiportaa-lides ja väljaannetes, on elatisabi.ee. Näiteks buduaar.ee lehel kirjutab keegi anonüümne Marit oma kogemusest selle sama õigusbü-rooga, kelle töö tulemusena rongaisa nüüd vastutust kannab, ta rõhutab mitu korda, et

MARTA [email protected]

teenust pakkus õigusbüroo talle heast süda-mest ja täiesti tasuta.

Firmat raske leida. Õigusbüroo ametlik aad-ress on prestiižikas Tallinna kesklinna äri-majas Stockmanni kõrval, Tornimäe 5. Küll aga ei leidu majast ühtegi viidet sellele, et õigusbüroo seal asub. Samuti ei tea Torni-mäe 5 asuvad notaribürood sellisest õigus-büroost midagi. elatisabi.ee lehel on kirjas veel üks aadress Tööstuse 45. Leiamegi ma-jast õigusbüroo postkasti ja kontoriukse, ent seegi jääb meie ees suletuks.

Koridoris, vastasuksest väljuv vene keelt kõnelev mees teatab, et õigusbüroo inimesi on näha haruharva. Õigusbüroo uksel, äri-registris ja kodulehel olevalt telefoninumb-rilt kostub vastuseks: “see number ei ole kät-tesaadav”. Tööstuse tänavale jõuame kahel korral. Maja turvamees nendib teisel korral, et õigusbüroost ei ole ligi poolteist kuud ke-dagi näha olnud.

Nii jääbki meil Greete Reinsoniga kohtu-mata ja rääkimata. Reinson ise selgitab Good News portaalis, kuidas õigusbüroo asutami-ne alguse sai. “Seisin ühel päeval silmitsi pal-judele lapsevanematele tuttava olukorraga, kus teine pool ei tundnud huvi lapse käekäi-gu vastu ning keeldus osalemast lapse ülal-pidamiskohustuses. Kuna enamike õigus- ja advokaadibüroode teenused on väga kal-lid, siis ei saa mitte kõik lapsevanemad seda teenust enesele lubada. Sellest ka idee luua õigusbüroo, kust saaksid abi ka vähekindlus-tatud pered,” kirjeldas seal Reinson.

Ettevõtte viimane majandusaruanne pä-rineb aastast 2012 ning ettevõttel on viima-se nelja kuu jooksul pidevalt maksuvõlad. Ka tema veebilehed on võlgnevuse tõttu ol-nud suletud.

Igaüks nõustajaks. Tõsi, Reinsoni õigusbü-roo tegevuses pole seaduslikus mõttes mit-te midagi valesti. Õigusbüroo on nagu iga teine ettevõte, mis võib tegeleda millega ta-hes. Eestis ei reguleeri büroode tegevust mis-ki peale äriseadustiku. Kui advokaadibüroo-del hoiab silma peal advokatuur, siis õigus-büroodel sarnast katusorganisatsiooni ei ole.

Eesti Advokatuuri esimehe Sten Luiga sõnul on viimastel aastatel reguleerimata õigusbüroode sektor tuntavalt kasvanud ja mõnes piirkonnas või sektoris võib nende teenuse osakaal ületada advokaaditeenu-se osakaalu.

Raidla Lejins & Norcous Advokaadi büroo juhtivpartner Toomas Vaheri sõnul ei ole õigusbüroode olemasolu turul iseenesest halb, ent probleemiks on kvaliteedi ja eetili-suse väga kõikuv tase. On häid teenuse osu-tajaid ja halbu. Mehhanism, mis kõrvaldaks turult halvad tegijad, puudub.

Õigusbüroo Aspekt OÜ omanik Toomas Kiisk selgitas, et kuigi järelevalvet pole, ei näe ega ole ta ka kuulnud, et kellelgi sellest prob-leeme oleks. Ta kinnitas, et nende büroos pa-kuvad nõu kvalifitseeritud töötajad juba väl-jakujunenud klientuurile. “Nõustamiseks ei pea ju olemagi haridust. Hariduse nõue keh-tib kohtus esindamises, kus on seaduses vas-

tav nõue sisse kirjutatud. Klient ise otsus-tab, kelle käest ja millist nõu ta ostab. Meil on kvalifitseeritud nõustajad,” ütles Kiisk.

Vaheri hinnangul on õigusbürood omal kohal, kui inimestel on lihtsamates ja väik-semates asjades vaja nõu või asjaajamise abi saada, kus risk ei ole nii suur. Küll aga ei ole õigusbüroo heaks alternatiiviks advokaa-di õigusabile, kui vajatakse nõu või esinda-mist keerulisemas või suuremate väärtuste-ga seotud vaidlustes, samuti kohtuasjades.

“Õigusbüroo puhul puudub kliendil iga-sugune garantii, et ta saab kvaliteetset tee-nust, et nõuanne on õige ja et teenuse osu-taja on kliendi suhtes aus. Eksimuse nega-tiivsed tagajärjed, kui need peaks saabuma, tekivad aga kliendile. Erinevalt advokaadi-büroost ei ole õigusbüroodel vastutuskind-lustuse kohustust,” selgitas Vaher.

Nimelt puudub õigusbüroo juristil isik-lik varaline vastutus oma tegevuse tagajär-gede eest, erinevalt advokaadist, kes vastutab personaalselt ja kogu oma isikliku varaga ka siis, kui teenust osutav juriidiline isik, advo-kaadibüroo pidaja, osutub maksejõuetuks.

Viru maakohtu pressiesindaja Jelena Muttonen tõi aga välja, et kuigi kahjunõu-deid õigusbüroode või lepinguliste esinda-jate vastu ei ole kohtule esitatud, on kohtu-nikel endil tulnud menetlusest kõrvaldada juristist esindajaid. Seda põhjusel, et tege-mist on olnud asjatundmatu ja klienti kah-justava esindajaga.

Justiitsministeeriumi pressiesindaja Ma-ria-Elisa Tuulik tunnistas, et neil pole ise-



ARVAMUS 15

Pagulaste mõõdukas vastu-võtt võib aidata lahendada mi-tut Eesti ees seisvat väljakut-set ja panustada majandus-kasvu, eriti mahajäänud piir-kondades.

Pagulaste mõju majandusele on palju uuritud. Teadlased on seisukohal, et arenenud majan-dusega riikide jaoks kaasneb pagulaste vastuvõtmisega lühi-ajaline kulu, aga nagu nad on kohanenud, annavad nad mär-kimisväärse panuse majandu-se arengusse, mitmekesistavad seda ja aitavad rahvastiku vana-nemisest ja vähenemisest tule-nevat mõju leevendada.

Tänulikud ja motiveeritud. Uuringud näitavad, et pagula-sed on kõrgelt motiveeritud ja ühiskonnale tänulikud, nad on püsielanikkonnast ettevõtliku-mad ning nende alustatud äri-sid saadab suurem edu.

Lisaks on pagulased muidu-gi ka tarbijad. Näiteks afgaani päritolu pagulaste ümberasus-tamine Youngi linna Austraa-lias elavdas kohalikku majan-dust poolteist korda, sest aitas leevendada rahvaarvu vähene-mist püsielanike hulgas. USAs tehtud uuringute kohaselt sõl-

KOMMENTAAR

Euroopat tuleks pagulastejagamise eest tänada

Riigikogus arutatav maa-põueseaduse muutmise eel-nõu võib muuta ettevõtjate elu kergemaks ning taastada Ida-Virumaal töökohti, kuid on pelgalt ajutine lahendus.

Kui eelnõu seaduseks saab, on Viru Keemia Grupp luba-nud oma talvel suletud tehased uuesti avada ning taasluua 300 töökohta. Selleks peaks riik lu-bama tagantjärele kaevanda-da varem maasse jäetud põlev-kivi – kuni 20% võrra rohkem, kui senine seadus lubas. Põlev-kivi tagantjärele kaevandami-se lubamisega leevendataks vä-hesest konkurentsist tingitud probleeme, kuid ei kõrvalda-taks nende põhjust.

Analüüs puudub. 2016. aas-ta jaanuaris peaks riigikokku jõudma keskkonnaministeeriu-mi välja töötatud uus maapõue-seaduse redaktsioon. Vana sea-duse muutmise ja uue seaduse vastuvõtmise arutamise vahele jääb ilmselt kõigest mõni kuu. Tekib küsimus, kas on mõist-lik probleemi ajutiste meetme-

KOMMENTAAR

Põlevkivi kaevandamine vajab püsivat lahendust

KARI KÄSPEREesti Inimõiguste Keskuse juhataja

STEN ANDREAS EHRLICHvandeadvokaat

Põlevkivisektori ettevõtjate huvides on, kui probleemidele leitakse pikaajaline lahendus.

Pagulased on püsiela-nikest ettevõtlikumad ning nende ärisid saa-dab suurem edu.

sele (tarbimine, pagulaste loo-dud ettevõtete ja pagulasi abis-tavate organisatsioonide teh-tud kulutused) kümme korda suurem, kokku 48 miljonit dol-larit, samuti loodi tänu neile sel aastal 650 uut töökohta.

Kui vaatame Eesti ees ole-vat otsust, siis lühiajalist kulu pagulaste kohanemiseks aitab suures osas katta Euroopa mak-sumaksja. Euroopa Komisjon pakub iga varjupaigataotlejaga kaasa pearaha 6000 eurot, mis tuhandega korrutades ulatub miljoniteni. Lisaks on Euroopa varjupaiga-, rände- ja integrat-sioonifondist Eestile kuni aas-tani 2020 ette nähtud üle 10 miljoni euro. Eesti maksumaks-jate kanda jääb kuludest vaid väike osa.

Kasu jääb meile. Majandus-kasu, mille pagulased kaasa toovad, jääb Eestisse. Nii otse-selt maksude, loodud ettevõtete ja töökohtade kui ka suuremast mitmekesisusest tuleneva inno-vaatilisuse ja uute oskuste näol. Pragmaatiliselt lähenedes pea-me ehk tulevikus hoopis Euroo-pa Komisjoni tänama, et nad pagulaste jaotamisel Eestile nii suure osa ette nägid.

tusid pagulased riigi pakuta-vast sotsiaalabist vaid esime-se paari aasta jooksul: kui esi-mesel aastal teenisid nad kesk-miselt vaid 7000 dollarit aastas, siis kolmandal aastal juba 15 600 dollarit. Seega maksa-vad pagulased nende aitami-seks tehtud kulutused maksu-tuluga varem või hiljem kinni.

USAs Clevelandi osariigis tehtud uuring ümberasustatu-te mõjust majandusele näitas samuti märkimisväärset mõ-ju. Umbes 600 pagulase ümber-asustamiseks kulus 2012. aastal 4,8 miljonit dollarit ehk 8000 dollarit inimese kohta. Samas oli nende kogumõju majandu-

tega leevendada, kui saaks leida pika ajalisi lahendusi.

Praegu menetletava maa-põueseaduse muutmise seadu-se eelnõu seletuskirjas puudub analüüs, kuidas mõjutab muu-datus keskkonda. Muudatus-ettepanekute tegemiseks on an-tud mõni päev. Kui tegemist oleks alama astme õigusaktiga, võiks see vähese põhjendatuse tõttu olla õigusvastane. Põlev-kivi tagantjärele kaevandamise mõjusid pole võimalik hinna-

ta eraldiseisvalt ülejäänud maa-põueseadusest või keskkonna-õiguse regulatsioonist. Seetõt-tu peaks kõiki maapõueseadu-se muudatusi menetlema kor-raga, mitte väikesteks osadeks jaotatuna.

Värske inimarengu aruande kohaselt ei ole Eesti energiatar-bimine jätkusuutlik, sest tugi-neb liiga suures osas põlevkivi-le. Need probleemid ei ole lahus põlevkivi tagantjärele kaevan-damise lubamisest, vaid sellega tihedalt seotud. Probleemide-le tuleb leida lahendus korraga, sest muidu võivad eri ajal teh-tud muudatused hakata ükstei-sele vastu töötama.

Konkurentsiprobleemid. Põlev kivi kaevandamise ma-hud on jaotatud nelja ettevõt-te vahel, kusjuures ühele neist on antud 75% kogu kaevanda-mismahust. Selline jaotus te-kitab konkurentsiprobleeme. Põlev kivisektori ettevõtjate hu-vides on, et probleemidele lei-takse pikaajaline ning tegelik leevendus.

Äriteenused reklaam

TEL 667 0105, [email protected]

LUGEJA LEMMIKUD www.aripaev.eeReformierakond sai hääle valega. Re-

formierakond sai turismiettevõtja hääle va-

lega, kirjutab Eesti Hotellide ja Restoranide

Liidu aseesimees ja Nordic Hotel Forumi

tegevdirektor Feliks Mägus.

Helm soovitab langetada autode eri-soodustusmaksu. Maksuameti peadirek-

tor Marek Helmi sõnul tuleks langetada

autode erisoodustusmaksu, kuna praegu-

ne maksumäär pole ettevõtjatele vastuvõe-

tav ja sunnib neid sõidupäevikuid pidama.

Raivo Hein: erasektoris saaks rahan-dusminister kinga. Kui ettevõtte juht pa-

neks arvutustega mööda nii nagu rahan-

dusministeerium firmaautode käibemak-

sumuudatuse tulu prognoosides, siis jääks

juht oma tööst ilma, ütles ettevõtja Raivo

Hein.

toimetaja Rainer Saad, tel 667 0398, e-post [email protected]


16 INVESTORTÕUSJARavimifirma teatas, et USA

ravimiamet toetab uut skleroosi-

ravi meetodit.

LANGEJABNP Paribas kärpis

Kreeka pankade tänavust

kasumiprognoosi.

Roche Holdings 271,10 Sfr

220

240

280

300

040212100806

NBG 1,04 EUR

0,8

1,3

1,8

2,3

2,8

040212100806

-2,80% �+1,65% �

Väljaannetele tähendab töö-tav online-tel-limuse mudel garanteeritud rahavoogu, mis võib aja-pikku hääbu-va paberlehe kaotused korvata.

JUHAN [email protected] Võrdlus

Ajalehekirjastajatel pole USAs parimad ajad

hind dollarites

ALLIKAS: BLOOMBERG, PEW RESEARCH CENTER

0

10

20

30

40

50

60

70

80

2015201420132012201120102009200820072006

New York Timesi ja Gannetti aktsiad on sammunud sama rada

Digireklaam pole korvanud kadu paberis

New York

Times Co.

13,9

Gannett

35,3

USA ajalehtede reklaamitulu, miljardites dollarites

0

10

20

30

40

50

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

digi

3,5print

16,4

P/E P/B aktsia tootlus 12 kuu kasvu- dividendi-

tänavu, % potentsiaal, % tootlus, %

A.H. Belo (AHC) 3,92 0,98 –46,05 5,71

Gannett (GCI) 13,03 2,43 10,59 11,2 2,27

McClatchy (MNI) 45,99 0,23 –61,45

New York Times Co. (NYT) 43,57 2,79 5,14 –2,9 1,15

Scripps (SSP) 73,53 2,71 21,87 11,4

USA suuremad börsil noteeritud kirjastajad,

kasvupotentsiaal Bloombergi analüütikute konsensus

Kui investeerisite viimasel kümnel aastal maailma juhtivate trükimeediaväljaan-nete aktsiatesse, olete suure tõenäosega jupp maad vaesemaks jäänud. Sellele vaa-tamata leidub analüütikute seas üha enam neidki, kes näevad pimedusse mattunud tunneli lõpus taas koitmas üht valguskiirt.

Seda, et lootus kunagi hiigelkasumeid tõotanud tööstusharu jaoks pole lõplikult kustunud, näitab see, kuidas on viimasel kümnendil käitunud maailma trükimee-dia suunanäitaja New York Timesi ja USA ühe suurema ajalehtede kirjastaja, teiste seas USA Todayd välja andva Ganneti akt-sia. Mõlema meediahiiu aktsiagraafiku tootluskõver on äravahetamiseni sarnane.

Kui 10 aasta lõikes on kumbki tubli 50% miinuses, siis viimase paari aastaga on tõus olnud märkimisväärne – Gannett on ralli-nud enam kui 75% ja New York Timesi akt-sia on tootnud investoritele enam kui 35%. Tänavugi on aktsiad turu keskmist löönud, kerkides vastavalt 5 ja 10%. Seda vaatamata sellele, et USAs on viimasel kümnendil aja-lehtede päevatiraaž kahanenud 17% ja rek-laamitulu on kukkunud enam kui 50%.

Reklaamitulu sügavas languses. Üldine reklaamiturg on samuti kõike muud kui paljulubav. Nii trükiväljaannete müük kui ka paberreklaam on jätkuvalt püsivas lan-gustrendis, kukkudes aasta esimese kolme kuuga 3,1% ja 11,3%. Magna Global prog-noosib, et 2014.–2019. aastal väheneb aja-lehtede reklaam veel 33%.

Nii News Corpi Wall Street Journali kui ka New York Timesi digitaalreklaami kasv ei suuda jätkuvalt korvata paberreklaami nõrkust. Millest siis ikkagi investorite hilju-tine optimismipuhang? Üks põhjus on si-su lukkukeeramine – kui läinud kümnen-dil kadus investoritel viimnegi usk sellesse, et aastatega tasuta sisuga ära hellitatud lu-gejad veebisisu eest maksma hakkavad, siis nüüd on online-sisu ees tasumine muutu-nud märkamatult igapäevaseks.

Kuigi uuringute järgi on maksumüürid pehmed ja suur hulk väljaandeid pakub en-diselt sisu tasuta, usuvad analüütikud, et priilt jagatava kvaliteetsisu aeg on lõplikult ümber saanud. Väljaannetele tähendab aga töötav online-tellimuse mudel garanteeri-tud rahavoogu, mis võib ajapikku hääbuva paberlehe kaotused korvata.

New York Timesi maksvate digitellimus-te arv kerkis mullu 910 000 peale ja kasvas aastaga 20%. Tänavu esimeses kvartalis tegi ettevõtte teatel osaliselt tänu sotsiaalmee-diast tulevale veebiliiklusele digitellimuste kasv kahe aasta suurima tõusu ja kerkis 47 000 kasutaja võrra.

Noorte lugejate püüdmiseks lõpetas et-tevõte läinud kuul raha küsimise oma mo-biilirakenduse NYT Now eest. New York Timesi tegevjuht Mark Thompson märkis kvartali tulemusi kommenteerides, et suu-rem auditoorium omakorda aitab suuren-dada reklaamitulusid. Tellimuspõhist mu-

MEEDIASEKTOR

Kas ajalehtedesse investeerimine on riski

delit kasutavad teisedki globaalsed mee-diafirmad, alates Gannettist ja Financial Timesist ja lõpetades Eesti lehtedega.

Lisaks on optimismi süstinud seegi, et halbade uudiste laviin paistab olevat vai-bunud. Valusad kulukärped käsikäes suur-koondamistega on tehtud ja samal ajal on võetud fookus digitaalsisu pakkumise-le, olles samal ajal sisus aina enam tellijate personaalsele huvile orienteeritud.

Samal ajal kui New York Times ja ka tei-sed väljaanded on oma muid ärisid koo-male tõmmanud ja keskendunud põhitoo-te online’i viimisele, on mitu kirjastajat oma tulubaasi mitmekesistanud ja püüdnud vä-hendada sõltuvust nn vana meediaga seo-tud toodetelt ning reklaamituludest.

Kasumid pole kõneväärtki. Olgugi, et digi-tellimused on paberväljaannete langust ta-sandanud ja tegevjuhid raporteerivad jõu-lisest veebi kolimisest, on suurematest edu-sammudest veel vara rääkida. New York Timesi reklaamitulust moodustab digitaal-se osakaal 28,2%, mis on sektori kohta tub-listi üle keskmise (18%) näitaja. Nii mõnelgi juhul jääb see aga vaid 10% ringi.

Teine sektorit kammitsev häda on kok-ku kuivanud kasum. USA seitsme suurema trükiväljaande neto tegevustulud olid esi-meses kvartalis 21 miljonit dollarit. Palju paremini ei ole läinud ka neile järgnevatel Digital First Medial, Advance’il ja Warren Buffetti osalusega Berkshire Hathaway Medial.

Finantsblogi Seeking Alpha rehkendus-te järgi oli kümne suurima ajalehefirma puhaskasum esimeses kvartalis kokku vä-hem kui 50 miljonit dollarit. Võrdluseks, 2005. aastal oli ainuüksi Gannetti puhas-kasum 1,8 miljardit dollarit.

Väiksed numbrid muudavad omakorda keerulisemaks nutiseadmetesse liikunud auditooriumi püüdmisesse investeerimi-se. Seda enam, et paljudel meediafirmadel on endiselt kanda võlakoorem. Investeeri-mata aga ei saa, sest meediauuringutega te-geleva Pew Research Centeri teatel tuleb 50 USA suurema uudistevahendaja veebiliik-lusest juba praegu suurem osa mobiilisead-metest, mitte arvutitest.

Facebook juhib digiturgu. Oma online-tuludest teenivad uudisteorganisatsioo-

nid lõviosa display-reklaamidelt, mille al-la kuuluvad bännerid ja videoreklaamid. Sellegipoolest teenivad uudistekanalid sel-lelt Facebookiga võrreldes vaid raasuke-si. eMarketeri hinnangul teenis Facebook mullu display-reklaamilt 5,3 miljardit dol-larit, mis moodustab kogu 22,2 miljardi dollarilisest turust pea veerandi.

Laias laastus teise neljandiku reklaami-tulust nopivad kamba peale Google, Yahoo, AOL ja Twitter. Ülejäänu pärast tuleb välja-annetel võidelda aga tuhandete teiste vee-bilehtedega. Kogu USA reklaamiturust on digitaalse osakaal 28%, kuid selle tähtsus on järjepidevalt kasvanud. Mullu kerkis di-gitaalreklaami maht 18%, 50,7 miljardile dollarile. Ainuüksi see trend muudab uudi-sekanalite jaoks veebiplatvormidesse inves-teerimise vältimatuks.

Oleks julge loota, et ajalehtede aktsia-te jaoks saabuks niipea läbimurre. Küll rää-givad sektorisse investeerimise kasuks ma-dal hinnatase ja lootus, et üha suurem hulk lugejaid on valmis sisu eest tasuma. Nende jaoks, kes põrgulikku volatiilsust ei karda, on mõistlik panustada just sektori liidrites-se, mille ärid on rohkem hajutatud.

17

Tallinn 10.06

aktsia sulgemis-

hind, EUR

muutus

eelm, %

käive,

EUR

P/E ROE P/B divid.

tootlus

NUMBER ELEKTEREratarbijad peaksid arvestama,

et elektrienergia hinnale lisan-

dub lepingus ka käibemaks.

VALUUTAEuroopa Keskpanga negatiivne

intressimäär survestab eurot

nõrgemaks.

INTRESSEuribor on EKP sammude tõttu

olnud tugevas languses.

Nord Pool Eesti31,69

15,00

26,25

37,50

48,75

60,00

040212100806

EUR/USD1,1279

Euribor 6 kuud0,049%

0,0500

0,1475

0,2450

0,3425

0,4400

040212100806

+0,27%

1,0500

1,1501

1,2502

1,3503

040212100806

0,000

��

� -8,52%1,06protsendile tõusis eile Saksa maa 10aastaste võla-kirjade tootlus.

RAHA reklaam

VALUUTA Euroopa Keskpank

EUR/SEK

9,3616EUR/RUB

61,4818

BÖRSIKAUBAD

BÖRS

Allikas: Bloomberg, kella 17 seisuga

Vilnius 10.06

aktsia sulgemis-

hind, EUR

muutus

eelm, %

P/E P/B divid.

tootlus

Riia 10.06aktsia sulgemis-

hind, EUR

muutus

eelm, %

P/E P/B divid.

tootlus

Helsingi 10.06

aktsia

hind, EUR

muutus

eelm, %

P/E P/B divid.

tootlus

P/E arvutatud viimase nelja kvartali vahearuande (kui on olemas, siis rahvusvahelise raamatupidamis standardi (IAS)

kohase) konsolideeritud koondkasumi emaettevõtja osa põhjal

Austraalia dollar AUD 1,457

Bulgaaria leev BGN 1,956

Hiina jüaan CNY 7,001

Hongkongi dollar HKD 8,745

India ruupia INR 72,044

Jaapani jeen JPY 138,690

Kanada dollar CAD 1,380

Korea won KRW 1255,000

Norra kroon NOK 8,699

Poola zlott PLN 4,150

Rumeenia leu RON 4,467

Nafta IPE, bbl 65,96

Nafta NYMEX, bbl 61,51

Mootoribensiin, t 701,50

Diislikütus, t 592,00

Kerge kütteõli, t 582,25

Masuut (1% väävel), t 326,50

Maagaas Henry Hub, btu, USD 2,842

Kohv NYBOT, USc/nael 138,60

Valge suhkur NYSE LIFFE, USD/t 352,40

Kakao NYBOT, USD/t 3141,00

Nisu NYSE LIFFE, USD/t 119,00

Rapsiseemned NYSE LIFFE Pariis 371,5

Singapuri dollar SGD 1,517

Suurbritannia nael GBP 0,728

Šveitsi frank CHF 1,049

Taani kroon DKK 7,462

Tai baat THB 37,944

Tšehhi kroon CZK 27,318

Türgi liir TRY 3,094

Ungari forint HUF 312,270

USA dollar USD 1,128

Arco Vara 1,220 -2,40 2 441 9,3 8,8% 0,82 0,8%

Baltika 0,385 0,52 462 - -1,9% 1,78 0,0%

Ekspress Grupp 1,360 -0,73 41 8,6 10,0% 0,86 2,9%

Harju Elekter 2,800 -1,75 714 5,1 16,2% 0,83 5,4%

Merko Ehitus 9,100 1,68 11 308 12,9 9,5% 1,23 7,0%

Nordecon 1,100 2,80 8 667 17,4 5,6% 0,98 2,7%

Olympic EG 1,860 -1,06 120 039 12,4 20,9% 2,59 5,4%

PRFoods 0,700 0,00 - 11,1 6,7% 0,75 42,9%

Pro Kapital Grupp 2,230 0,00 - - 26,1% 1,41 0,0%

Silvano FG 1,340 0,00 12 636 5,8 19,4% 1,13 22,4%

Tallink Grupp 0,752 -1,05 28 233 18,6 3,5% 0,65 2,7%

Tln Kaubamaja 6,130 0,33 10 922 12,6 11,4% 1,44 6,5%

Tallinna Vesi 12,900 0,00 647 163 13,4 22,1% 2,96 7,0%

Trigon PD 0,610 0,00 - - 10,4% 1,13 0,0%

Skano Group 0,840 0,00 - - -24,6% 0,71 0,0%

Kütused 10.06USD

Värvilised metallid 09.06USD/t

Apranga 2,69 0,37 - 11,1 4,8

City Service 1,620 0,00 8,2 0,8 -

Invalda 3,050 0,00 - 0,8 -

Linas Agro 0,690 0,73 7,2 0,7 -

Panevezio Statybos 1,000 -0,99 - 0,5 -

Siauliu Bankas 0,286 0,00 6,7 2,6 -

Snaige 0,334 0,00 - 1,3 -

TEO LT (Telekomas) 1,050 0,00 17,2 2,5 6,5

Grindex 6,03 -1,95 - 0,5 -

Latvijas Gaze 9,90 0,51 13,1 0,6 -

Olainfarm 8,11 -0,12 7,5 1,6 -

Alma Media 2,95 -1,34 15,5 2,7 4,1

Citycon 2,65 0,91 17,7 1,0 5,7

Elisa Comm. 26,90 -0,92 18,4 5,9 4,9

Finnair 2,77 -0,36 - 0,7 -

Fortum 16,72 1,27 12,4 1,4 -

HKScan 5,53 0,91 4,5 0,7 8,9

Kesko 32,39 -1,16 - 1,5 4,6

Neste Oil 22,20 -2,03 - 2,0 2,9

Nokia 6,40 0,55 - 2,5 -

Olvi 25,65 -0,54 17,0 2,8 2,5

PKC Group 21,48 -0,46 - 2,9 3,3

Stockmann 6,62 0,84 - 0,5 -

Stora Enso 9,15 2,18 - 1,4 -

UPM Kymmene 15,81 1,67 - 1,1 4,4

YIT 6,56 2,10 14,0 1,4 2,7

Kursid on päeva jooksul korrigeeritavad; (3) personaalpanganduse klientidele; (4) internetipangas/kontoris (7)

päevalõpu kontojäägilt, Äripanga jooksva hoiuse intressimäär on nüüd 0%

Citadele Pank Roosikrantsi 2, Tallinn,

tel 770 0000, faks 770 0001,

e-post: [email protected]

BIGBANK Rüütli 23, Tartu, tel 1333,

faks 737 7582, e-post: [email protected],

www.bigbank.ee

Versobank Pärnu mnt 12, Tallinn,

tel 680 2500, faks 680 2501

DnB PANK Tartu mnt 10, Tallinn,

tel 686 8500, faks 686 8501,

e-post: [email protected], www.dnb.ee

Eesti Krediidipank Narva mnt 4, Tallinn,

tel 669 0941, faks 661 6037

Tallinna Äripank Vana-Viru 7, Tallinn,

tel 668 8066, faks 668 8065

Pankade kontaktandmed

tähtajaline hoius %, USD

pank 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa

Alumiinium LME 1760,5

Vask LME 5993

Plii LME 1937

Nikkel LME 13575

Tina LME 15425

Tsink LME 2173

Kuld COMEX 1188,97

Plaatina NYMEX 1117,70

Pallaadium NYMEX 745,85

Hõbe COMEX 16,09

Danske Bank Kontakteeruge pangaga

Tallinna Äripank 0,05 0,05 0,05 0,10 0,15 0,20 200

Citadele Pank - - - 0,05 0,10 1,00 200

Versobank 0,30 0,35 0,45 0,70 0,90 1,1 500

DNB 0,10 - 0,15 0,30 0,40 0,50 300

Krediidipank 0,15 0,20 0,30 0,50 0,70 0,90 100/200 (4)

Vopak

42,24 EUR

+4,61% Scanfil

2,56 EUR

-2,66%

TÕUSJA LANGEJA

Kommertspankade intressitootedjooksev hoius %

pank keskmiseltkuu jäägilt

kuupüsijäägilt

tähtajaline hoius %

1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat 3 aastat min summa

Danske Bank Kontakteeruge pangaga

Tallinna Äripank 0,00 0,10 0,15 0,20 0,40 0,50/1,5 0,60/1,60 0,70/1,70 - 200

Tallinna Äripank (3) 0,00 0,25 0,30 0,35 0,55 0,65 0,75 0,85 - 200

Citadele Pank - - - - - 0,05 0,1 0,70 1,0 1,40 150

Versobank 0,01 0,01 0,40 0,50 0,60 0,90 1,00 1,20 1,50 1,80 350

DNB 0,10 (7) - 0,20 - 0,25 0,40 0,55 0,70 0,80 0,90 300

Krediidipank - 0,01 0,10 0,20 0,30 0,80 0,80 1,00 1,30 1,50 100/200 (4)

BIGBANK - 0,45 0,50 0,60 0,80 0,80 1,10 1,40 1,60 500

BIGBANK - - - - - - - - - - -

BIGBANK - - - - - - - - - - -

Põllumajandus 10.06nael = 453,59 g

Väärismetallid 10.06USD/unts, unts = 31,105 g

väärt?

IGOR RÕTOVÄripäeva peadirektor, väikeinvestor

Loos kirjeldatud trendid on iseloomulikud ka Euroopa ja Eesti väljaannetele. Vaada-tes Eesti juhtivaid trükiväljaan-deid, siis on 10 aastaga toimu-nud meeletu langus ja viimase paari aastaga on hakanud esile kerkima maksumüür.

Trükiväljaannete puhul on kaks hüpoteesi: kõik läheb põh-ja ja nende aktsiaid ei tasu vaa-data ja teine oletus, millesse ka mina usun, on, et enam halve-maks minna ei saa. Samal ajal on selge, et mingit kiiret tõusu ei toimu. Investori seisukohast oleksin väga skeptiline massi-väljaannete või üldväljaanne-te suhtes. Need väljaanded tee-nisid kõik hiigelkasumit, aga on praegu otseses konkurentsis

Facebooki ja Google’iga. Nen-de arengu suhtes olen pessi-mistlik.

Kui vaadata nišiväljaandeid, siis näiteks Financial Times on erandlik leht – seal on maksu-müüri taga olev käive ilmselt juba suurem kui trükiversioo-nil. Investor võiks vaadata, kas meediaettevõttel on piisavalt nišše? Majandusnišš on üks asi, aga veelgi huvitavamad võivad olla palju kitsamad nišid, sest seal on professionaalne lugeja, kes tahab saada professionaal-set informatsiooni.

Teiseks investeeriksin välja-annetesse, kust kumab läbi vä-ga tugev ajakirjandus. Need, kes ainult koondavad ja looda-vad edu saavutada tänu jaotus-kanalitele või tehnoloogiale, jäävad konkurentsis alla.

KommentaarEnam halvemaks minna ei saa

PABERVÄLJA-

ANDED on

pidanud kanna-

tama digimee-

dia pealetungi

tõttu, kuid

tulevikus võib

ka trüki paber

ise digitaalseks

muutuda.

FOTO: EPA Värsked müügiuudised

www.bestsales.ee

18 REKLAAM ÄRIPÄEV 11. juuni 2015reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post [email protected]

Varajase registreeruja erihind 18. juunini 179 eurot (km-ga 214,8 eurot). Tavahind 299 eurot (km-ga 358,8 eurot). Kahe või enama isiku korraga registreerimisel ühest ettevõttest kehtib hindadele 5% soodustus.

27. augustil Tallinna Botaanikaaias

Osaledes konverentsil saad teada:

Konverentsi

tutvu

logistikauudised.ee

Tule kuulama

kuidas efektiivsemalt

Vaid 7 päeva saab registreerida

ennast konverentsile varajase registreeruja

erihinnaga!

VIIS OLULIST MÄLU- TEHNIKAT

10. septembril

Kuidas korrastada oma mälutegevust ja jätta meelde õigeid asju?

Täpsem programm: akadeemia.aripaev.ee

Koolituse hind on 199 eurot (+ km)

Info ja registreerimine: Harri Jõgis, telefon 667 0283, e-post [email protected]

Koolitaja on TAURI TALLERMAA

mbril

a ust

9. september 2015Tallinna Botaanikaaias

Arutame, kuidas mõjutavad rahvusvahelised majandustrendid meie tööjõuturgu

Esitleme Fontese iga-aastase palgauuringu tulemusi (ILMAR PÕHJALA)Ennustame lähiaastate palgakasvu (MARIS LAURI)Kuulame Maksu- ja Tolliameti vaadet palgakorraldusele (MAREK HELM)Saame teada, millist mõju avaldab töötasu avalikustamine töökuulutuses (ERKKI EHAND)Uurime, kuidas siduda tootlikkust palgaga (ALEKSANDER BANKIIR)Analüüsime kompetentsipõhise palgauuringu erinevust tavapärastest uuringutest (RAINER AUNPU)Õpime töötajaid motiveerima ilma maksukuludeta (AIDI KALLAVUS)Jagame tööandjatele võrdse kohtlemise soovitusi (PIRKKO-LIIS HARKMAA)Räägime levinumatest palgateemalistest kohtuvaidlustest ja nende vältimisest (HELI RAIDVE)Tähistame juubelit piduliku tordisöömisega!

Registreerides 1. juulini kehtib soodushind 249 eurot +km! (koos km-ga 298,80 eurot)

Registreerimine ja lisainfo: www.konverentsid.ee, [email protected] või tel 617 7310

Korraldajad:

PALGAPÄEV

Startpalga- rallile?

Palga Päev 2015 – 10. juubelikonverents

toimetaja Juhan Lang, tel 667 0111, e-post [email protected], tel 667 0105, e-post [email protected]


investeerimisfondid INVESTOR 19

FONDID reklaam

LHV Varahaldus 09.06ost müük NAV riski-

aste% aastaalgusest

tootlus (p.a) % fondi maht

12 kuud 3 aastat 5 aastatPensionifond L, EUR 1,48 1,49 1,49 2,25 2,95 3,92 5,32 4,87 310 585 175

Pensionifond M, EUR 1,17 1,19 1,19 1,76 1,93 3,29 4,60 4,23 44 300 817

Pensionifond S, EUR 1,24 1,25 1,25 1,62 0,29 2,70 3,27 3,32 50 993 190

Pensionifond XL, EUR 1,28 1,29 1,29 2,76 3,68 4,13 6,27 5,24 74 613 237

Pensionifond XS, EUR 1,16 1,17 1,17 1,56 0,68 3,41 3,78 3,73 14 794 762

Täiendav Pensionifond, EUR 1,46 1,47 1,47 3,16 5,71 6,37 7,42 5,97 6 782 718

LHV Pärsia Lahe Fond A, EUR 14,16 14,30 14,30 4,64 -3,24 23,81 17,89 20 202 492,03

LHV Maailma Aktsiad Fond A, EUR 9,00 9,09 9,09 12,65 9,70 4,47 6,87 3,02 -

LHV Maailma Aktsiad Fond B, EUR 5,75 5,81 5,81 12,65 9,70 4,47 6,87 3,01 1 454 307

Nordea Pensions Estonia 09.06ost müük NAV riski-

aste% aastaalgusest


12 kuud 3 aastat 5 aastatNordea Pensionifond A, EUR 1,06 1,07 1,07 5,41 3,79 5,46 7,41 5,7 158 612 448,39

Nordea Pensionifond A Pluss, EUR 0,90 0,91 0,91 6,70 5,45 8 9,16 6,55 16 902 737,41

Nordea Pensionifond B, EUR 0,96 0,97 0,97 4,18 1,9 2,85 4,96 4,33 18 145 512,71

Nordea Pensionifond C, EUR 0,86 0,87 0,87 2,39 -0,33 2,61 2,9 3,16 12 231 005,97

Nordea Pensionifond Aktsiad 100, EUR 1,41 1,44 1,43 8,88 7,76 11,64 12,89 8,75 7 184 964,22

Nordea Pensionifond Intress Pluss, EUR 0,77 0,79 0,78 4,23 2,34 4,73 4,86 0 1 388 394,89

Avaron Asset Management Narva mnt 7D, B-korpus, Tallinn 10117, tel 664 4205, faks 664 4201, [email protected], www.avaron.eeAS GA Fund Management Roosikrantsi 11, Tallinn 10119, tel 680 2680, faks 680 2681,[email protected], www.gafm.ee LHV Varahaldus AS Tartu mnt 2, Tallinn 10145, tel 680 0400, faks 680 0402, [email protected], www.lhv.ee

Nordea Pensions Estonia AS Liivalaia 45/47, Tallinn 10145, tel 710 1250, faks 710 1251, [email protected], www.nordea.eeAS GILD Property Asset Management Swiss House, Roosikrantsi 11, Tallinn 10119,tel 680 2630, faks 680 2631,[email protected]

AS SEB Varahaldus Tornimäe 2, Tallinn 15010, tel 665 6565, faks 665 7122, [email protected], www.seb.eeDanske Capital AS Narva mnt 11, Tallinn 15015, tel 675 2295, faks 675 2895, [email protected], www.danskecapital.ee, www.danskebank.ee

Danske Pension 25, EUR 1,07 1,08 1,08 3,01 3,50 5,47 5,77 3,83 13 438 773

Danske Pension 50, EUR 1,30 1,31 1,31 4,27 6,45 8,90 8,08 4,81 212 753 956

Danske Pension Intress, EUR 0,91 0,91 0,91 1,21 -0,21 1,53 2,76 2,58 4 378 189

Vabatahtlik Pensionifond Danske Pension 100 Pluss, EUR 1,80 1,85 1,82 6,27 11,95 15,00 12,90 8,48 4 764 970

Vabatahtlik Pensionifond Danske Pension Intress Pluss, EUR 0,78 0,80 0,79 1,81 -0,30 0,50 2,50 2,43 459 223

Info teiste Danske Capitali ja Danske Invest fondide kohta on avaldatud veebilehel www.danskecapital.ee.

Danske Capital AS 09.06ost müük NAV riski-

aste% aastaalgusest


12 kuud 3 aastat 5 aastat

AS SEB Varahaldus 09.06ost müük NAV riski-

aste% aastaalgusest



AS SEB Pank poolt vahendatavad fondid 09.06ost müük NAV riski-

aste% aastaalgusest



Compensa Life 08.06ost müük NAV riski-

aste% aastaalgusest



Kasvuporfelli mahu info on antud seisuga 31.03.2015. Võlakirjaporfelli mahu info on antud seisuga 31.03.2015.

Balti Kasvuportfell, EUR - - 1,52 - 6,50 8,20 10,90 8,30 6 569 252

Võlakirjaportfell, EUR - - 12,30 - 0,70 2,00 3,00 3,50 857 273

Mandatum Life 31.05ost müük NAV riski-

aste% aastaalgusest


12 kuud 3 aastat 5 aastatInvesteeringute haldusteenus:

Turvaline, EUR 122,11 121,50 121,50 - 2,49 1,71 - - -

Konservatiivne, EUR 123,21 121,99 121,99 - 6,44 4,34 - - -

Tasakaalustatud, EUR 126,28 124,41 124,41 - 10,09 7,21 - - -

Progressiivne, EUR 124,43 121,99 121,99 - 13,42 10,14 - - -

Agressiivne, EUR 137,60 134,90 134,90 - 15,92 14,73 - - -

Investeerimisportfellid:

Mandatum Life Fixed Income Abs, EUR 149,88 149,13 149,13 - 2,42 2,56 4,13 3,83 -

Mandatum Life Nordic High Yield Abs, EUR 104,86 104,34 104,34 - 2,07 -3,95 - - -

Mandatum Life Convertible, EUR 112,20 111,64 111,64 - 7,14 5,21 - - -

Mandatum Life Europe Equity, EUR 148,93 146,01 146,01 - 18,59 16,10 - - -

Compensa Life Vienna

Insurance Group SE

Roosikrantsi 11, Tallinn, tel 610 3000, faks 610 3010 [email protected],www.compensalife.ee

LHV Tartu mnt 2, Tallinn, tel 680 0400, faks 680 0402 Versobank AS Pärnu mnt 12, Tallinn, tel 680 2500, faks 680 2501Danske Bank Narva mnt 11, Tallinn, tel 630 2104

SEB Enskilda Equities Tornimäe 2, Tallinn,tel 665 6622, faks 665 6802Mandatum Life Insurance Baltic SE Viru väljak 2, Tallinn, tel 681 2300, [email protected], www.mandatumlife.ee

Fondivalitsejad

Maaklerifirmad

Avaron Asset Management 09.06ost müük NAV riski-

aste% aastaalgusest


12 kuud 3 aastat 5 aastatAvaron Areneva Euroopa Fond D, EUR 13,37 13,10 13,10 8,81 6,59 2,66 15,14 - 49 323 185

Avaroni Privaatportfell B, EUR 15,69 15,69 15,69 2,99 3,42 4,96 8,65 7,96 10 182 421

Avaron Ida-Euroopa Võlakirjafond A, EUR 12,77 12,77 12,77 4,59 4,52 7,76 - - 10 345 336

SEB Energiline Pf, EUR 0,856 0,865 0,865 7,32 6,94 10,01 8,37 4,47 26 910 364,93

SEB Konservatiivne Pf, EUR 0,896 0,905 0,905 2,54 -0,58 -0,65 0,78 1,46 57 342 907,31

SEB Optimaalne Pf, EUR 0,875 0,884 0,884 4,51 2,16 2,37 3,36 2,54 19 987 474,38

SEB Progressiivne Pf, EUR 1,069 1,079 1,079 5,43 4,98 6,31 5,94 3,94 396 266 511,68

SEB Aktiivne Pf, EUR 1,123 1,145 1,134 7,65 9,08 13,88 10,61 6,52 18 349 398,35

SEB Tasakaalukas Pf, EUR 1,225 1,249 1,237 3,80 2,42 3,25 3,88 3,24 13 812 132,28

SEB Corporate Bond Fund, EUR 1,594 1,594 1,594 2,10 -0,87 1,40 4,12 4,05 303 950 000,00

SEB Strategy Balanced Fund 118,585 119,771 118,585 4,57 3,94 7,06 5,95 818 810 000,00

SEB Strategy Defensive Fund 113,697 113,697 113,697 2,68 2,39 4,18 3,57 1 609 640 000,00

SEB Strategy Growth Fund 131,762 133,080 131,762 8,55 6,91 13,61 10,79 379 930 000,00

SEB Strategy Opportunity Fund 124,567 125,813 124,567 6,60 5,48 10,34 8,38 613 000 000,00

Dow Jones USA17 764,04

15000

15750

16500

17250

18000

040212100806

OMX Stockholm1596,05

OMX Helsinki3284,26

2600,0

2862,5

3125,0

3387,5

3650,0

040212100806

1180

1330

1480

1630

1780

040212100806

EPI II samba indeks170,74

155,00

160,75

166,50

172,25

178,00

040212100806

+0,47% -1,00%-0,01% +0,52%

�

� � �

Vahendatavate fondide tagasivõtmis- ja väljalaskehindu saab vaadata www.seb.ee/fondikursid. Fondide mahud on seisuga 30.04.2015.

Trigon Funds 09.06ost müük NAV riski-

aste% aastaalgusest


12 kuud 3 aastat 5 aastatArenevate Turgude Finantssektori Fond, EUR 149,74 154,32 152,80 14,45 -4,80 -15,46 1,43 464 381

Balti Fond, EUR 16,39 16,97 16,64 9,77 16,10 25,36 14,15 2,48 1 798 257

Uus Euroopa Fond, EUR 25,77 26,69 26,17 10,43 8,06 -2,36 14,76 11,55 53 036 399

Venemaa Top Picks Fond, EUR 15,30 15,84 15,53 34,26 55,74 -11,45 -6,33 -4,26 6 678 256

raamatupood.aripaev.ee

OMX TALLINN52 nädalatTallinna börsi üldindeks, kajastab põhi- ja

lisanimekirja aktsiate liikumisi.Nr 111 (5238) 11.06.2015

Äripäev TEGIJA TURUL

Martin van Vliet: See on kindel, et inflatsioon eurotsoonis kogub hoogu ning kasv saab üha hoogu juurde.

Hollandi suurpanga ING Groupi vanemstrateegi sõnul on riigivõlakirjade tootlused hakanud taas tõusma, sest investorid hindavad

olukorda ümber ning on eurotsooni majanduse väljavaadete suhtes optimistlikumad.

PortfellKuidas läheb Toomase investeeringutel?

851,98

720,0

762,5

805,0

847,5

890,0

040212100806

-0,29%

perioodi kõrgeim 892,97

perioodi madalaim 731,61

�

Ma pole va-rem mõelnud, et investee-rimisotsuste tegemisel võiks audiitor mu lähedane sõber olla.

INVESTOR TOOMASE BLOGI

Loe veebistVärsked börsiuudised

www.aripaev.ee/borsTurgude ülevaade

investor.aripaev.ee

Sinu arvamus

Kommenteeri Toomase investeerimis -

otsuseid, jaga oma kogemusi või esita küsimu-

si veebilehel www.aripaev.ee või e-kirjaga

aadressil [email protected]

Minu uus kamraad ja abimees audiitor

TEHNOLOOGIAApple’i eksjuht: see idee muudab mänguApple’i endine juht John Scul-ly ütles CNBC-le, et Apple’i muusikateenus pole suurt mi-dagi võrreldes kauaoodatud online-televisiooniga, millest võib saada ettevõtte jaoks suur hitt. See tõstab Scully sõnul teh-noloogiafirma turuväärtuse 1 triljoni dollarini.

Scully, kes juhtis Apple’it aastatel 1983–1993, ütles, et iPhone’ide tootja järgmine “suur asi” on televisioon. “Apple’ist saab tõeline mängureeglite muutja, kui nad loovad uue videoteenuste kogemuse,” üt-les Scully.

Apple’il on juba praegu tee-nus nimega Apple TV, mis või-maldab vaatajatel kasutada ra-kendusi, nagu Netflix, ning laa-dida iTunesist filme alla. Allika-te sõnul plaanib Apple tuua tu-rule sarnase videoteenuse na-gu Netflix.

PANE TÄHELE

Võlakirjade rallimine. Eile ralli-

sid eurotsooni riikide võlakirjade

tootlused, kuna optimism aktsia-

turgude suhtes kasvab.

OPECilt positiivne signaal. Naf-

takartell kinnitas oma viimases ra-

portis, et järgmiste kvartalite jook-

sul peaks globaalne naftatootmi-

ne stabiliseeruma.

Makroandmed USAst. Täna on

oodata USA maikuu jaemüügi näi-

tajaid.

väikeinvestorid kahjuks üsna nadilt osa võ-tavad. Tegelikult rivistuvad seal kord aastas aktsionäride ette nii juhatuse ja nõukogu liikmed kui ka audiitor. Kui juhatuse liik-metele aeg-ajalt tagareast mõni küsimus poetatakse, siis audiitoritele suunatud kü-simusi pole minu kõrv veel kuulnud.

Rohkem läbipaistvust. Eelnev jutt po-le mõeldud targutamisena, vaid on meel-detuletuseks ka minule endale. Ausalt öel-des pole ma varem osanud nõnda mõelda, et audiitor võiks investeerimisotsuste tege-misel ka minu küllaltki lähedane sõber ol-la. Pigem on minus tekitanud mõningast skepsist see, et mitu Tallinna börsi firmat on kindla audiitoriga juba üle kümne aas-ta laulatatud. Selles suhtes võiksid juhtkon-nad küll midagi ette võtta. Meeles tuleb aga pidada, et audiitori kaela ei saa aruandes esitatud info eest vastutust lükata, sest see lasub täielikult ikkagi juhatuse õlul.

Siiski kavatsen edaspidi audiitori tege-vusele märgatavalt rohkem tähelepanu pöörata ja oma finantskirjaoskust veelgi täiendada. Soovitan seda julgelt ka kõigile teistele investoritele.

päevane muutus

–0,21%väärtus 234 101, 51 €

34,1% raha

65,9% aktsiad

aktsiate päevane muutus, protsentides

iShares Europe Stoxx 600 0,87

Burberry 0,67

ABB 0,42

Apranga 0,37

Berkshire Hathaway B-aktsia 0,08

Tallinna Vesi 0

Microsoft –0,17

Apple –0,30

Leroy Seafood –0,38

Olympic EG –1,06

Viimased tehingudostis: 8. juunil 1400 Tallinna Vee aktsiat hin-

naga 14,5 eurot tükk. Tehingusumma oli 20

300 eurot. Aktsiate komisjonitasu oli 20,3

eurot.

müüs: 18. märtsil 200 Leroy Seafoodi aktsiat

hinnaga 244,5 Norra krooni aktsia. Komisjoni-

tasu oli 14 eurot. Kasum 1500 eurot.

S attusin ühel investeerimis-seminaril vestlema audiito-riga, kes tutvustas end väi-keaktsionäride õiguste eest seisjana ning veenis mind te-

ma tööle rohkem tähelepanu pöörama. Ma polnud ausalt öeldes varem ettevõte-

te finantsaruandes esitatud audiitori otsus-te põhjaliku lugemise peale mõelnud. Rää-kimata siis audiitorile otse küsimuste esita-misest või temaga kontakteerumisest. Alati on tundunud, et ta töötab ettevõtte poolel ning minul kui väikeinvestoril pole temast suuremat tolku.

Nüüd lõi mul aga pirn peas põlema. Ku-na lähtun investeerimisotsuste tegemisel nagunii ettevõtte tulemustest ja pikaaja-lisest kasvuperspektiivist, siis tuleb mul-le iga firma käekäiku peegeldav infokild ainult kasuks. Miks mitte siis heita kord aastas teravam pilk ka audiitori aruandele ehk sellele, kuidas hindab olukorda sõltu-matu finantstegelane. Lisaks saaksin ma te-male vajadusel ka lisaküsimusi esitada.

Audiitorist abimehe kasutamine. Esmalt peaks investor enne oma raha paigutamist olema kursis, kes on ettevõtte audiitor ja millistel alustel ta valitakse. Kindlasti on oluline, et audiitor oleks ettevõttest ja sel-lega seotud inimestest sõltumatu ning an-naks ettevõtte tegevusele täiesti erapoole-tu vaate. Sellepärast olekski hea, kui börsi-firmad aeg-ajalt audiitorit vahetaksid. Tuleb tunnistada, et seda Eesti börsifirma-de puhul kahjuks eriti tihti ette ei tule.

Järgmisena võiks tähelepanu pöörata aastaaruandele lisatud audiitori otsusele. Kui nüüd järele mõelda, siis ongi see mõel-dud finantsaruande läbipaistvuse tagami-seks ja suurema usalduse äratamiseks ava-likkuse ees. Audiitorid soovitavad otsusele erilist tähelepanu pöörata juhul, kui see on kas täiendatud või modifitseeritud.

Siinkohal tuleb kohe mängu ka aktsio-näride korraline üldkoosolek, millest Eesti

Investor Toomas on Äripäeva

välja mõeldud tegelane, aga tema

käsutuses on reaalne raha, mida ta

investeerib finants turgudele. Too-

mas alustas tegevust 2002. aasta

alguses, mil tema käsutusse anti

investeerimiseks miljon krooni.

Toomase investeerimisotsused

langetab Äripäeva börsitoimetus,

investeerimis mõtteid j agab

investor Toomas Äripäeva

tagumisel lehe küljel ja veebis.

Täpsem programm aadressil akadeemia.aripaev.eeInfo ja registreerimine: Harri Jõgis, telefon 667 0283, e-post [email protected]

Koolitusprogrammi hind 1999 eurot + km

Koolitaja on Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse liige, vandeaudiitor, TTÜ dotsent MARGUS TINITS

Alanud on registreerumine

sügishooaja FINANTSTEADMISTE KOOLI 26.–27. august I MOODUL FINANTSARVESTUSE PÕHITÕED 18. september II MOODUL FINANTSANALÜÜS 8. oktoober III MOODUL KULUARVESTUS JA EELARVESTAMINE 29. oktoober IV MOODUL INVESTEERINGUD JA RAHASTAMINE

Tasub teadaTallinna börsi ettevõtted ja nende audiitorid 2014. aastal:

PricewaterhouseCoopers: Arco Vara,

Baltika, Merko Ehitus, Olympic Entertainment

Group, PRFoods, Silvano FG, Skano Group,

Tallinna Kaubamaja, Tallinna Vesi, Trigon

Property Development

KPMG Baltics: Harju Elekter, Nordecon, Tal-

link Grupp

Deloitte Audit Eesti: Ekspress Grupp, Pro

Kapital Grupp

01_esikylg loet+.indd - Äripäev

Documents

Transcript of 01_esikylg loet+.indd - Äripäev