Kindlustaja jätab kahju korvamata - Äripäev

esmaspäev 13. oktoober 2003 nr 183 (2488) hind 15 kr

5947,215947,215947,215947,215947,21 -0,80%

HEX indeks

827,96827,96827,96827,96827,96 +0,16%

ÄP indeks

10.1

0.20

03

10.1

0.20

03Äripäeva online-uudised: www.aripaev.ee

summary p 28

kinnisvara

Kinnisvara hinnad oktoobris ...... lk 10ärikoolitus

Rahulolu-uuringu meetodid ....... lk 18

Hansapank ostisLeedu kindlustusfirmaHansapank ostis neljapäeval Leedujuhtiva elukindlustusfirma, mille tulemu-sel sai Hansapangast juhtiv elukindlus-tusfirma Balti riikides. Ost läks pangalemaksma 288 miljonit krooni. lk 24

Eesti Lootsi juhidteadsid tehingutestRiigifirma Eesti Lootsjuhatus ja nõukogu olidteadlikud valuutatehingu-test, mille tõttu sai firmaviimase aasta jooksul ligimiljon krooni kahjumit.Reedel astus tagasi firmajuhatuse esimeesToomas Kõmmus. lk 6

Soome säilitab kontrolliFortumi üleSoome riik tahab säilitada kontrollienergiakontserni Fortum mõlemaspõhivaldkonnas, elektri- ja naftasektoriska pärast kontserni jaotamist kaheksettevõtteks. lk 4

Mitterahaline maksemuutub maksuvabaksJärgmisest aastast kehtima hakkavatulumaksuseaduse eelnõu kohaseltmuutuvad ettevõttesse tehtavadmitterahalised sissemaksed maksuva-baks. lk 7

Kinnisvara kallinebViljandimaal hoogsaltSoodsadeluasemelae-nud ja elanikesuurenenudsissetulekudkergitavadhoogsaltkinnisvarahin-du Viljandi-maal. Erinevu-sed Tallinna ning teiste Eesti linnadeelamispindade hindade vahel muutuvadüha hägusamaks. lk 10–11

Ettevõtjad pole rahul kindlustusseltsidega, kes võta-vad rõõmuga vastu kindlustusmakseid, ent kui tekibvajadus kahju hüvitamiseks, otsivad kõikvõimalikkeettekäändeid sellest hoidumiseks. lk 2–3

Ettevõtluse toetuseks mõeldud rahaon otsa saamas mitmetes rahajagavates asutustes. EASi alustavateettevõtete divisjoni direktori AllarKorjase sõnul on stardiabi programmsel aastal olnud tõesti üle ootusteedukas. lk 5

Tänavuse varamüügiplaanitäitmiseks müüb Tallinnvanalinnas rohkem kinnis-vara kui ealeski varem,pretsedent on risti vastu-olus sama linnavalitsuseveel hiljutiste vaadetega.Vanalinnas tänavu jubamüüdud objektidelt ja neilt,mis kohe-kohe müükitulemas, loodab linn kokkusaada müügitulu üle 100miljoni krooni. lk 8–9

Kindlustaja jätabkahju korvamata

Toompeal asuva Patkuli vaateplatvormi müük on hetkel edasi lükatud.

Allar Korjas

ToomasKõmmus

Viljandi korteridkallinenud kolm korda2toalise korterikeskmine hindViljandis,kroonides

Allikas: Vestman Kinnisvara

60 000

1999 2000 2001 2002 2003

75 000

140 000

170 000

180 000

EASi stardiabilõppemas

Juunis 2003 hävis tules täielikult ASi Barrus saeveski, ERGO Kindlustus pole siiani välja maksnud sentigi kindlustushüvitust.

Tallinn müüb kinnisvara vanalinnas

2 Äripäev 13. oktoober 2003

�� !��"��#�$��#��%��$��#��&��'�$��$��#��(��)%��

Mõned näited kindlustusseltside võtetest� Hüvitise maksmise vältimiseks asus kindlustusselts kindlustusvõtjat süüdistama selles, etsuitsulõõr ei olnud puitkonstruktsioonidest piisavalt kaugel. Samas oli see suitsulõõr samaskohas asunud juba 65 aastat ning kui kindlustusselts neli aastat tagasi lepingu sõlmis, eihäirinud see teda karvavõrdki.

� Vajadusel suudavad kindlustusseltsid ka valemid enda kasuks pöörata. Jutt on ühest tulekah-just Lääne-Virumaal, kus süttis ja hävis loetud minutite jooksul 200 kilogrammi mitmesuguseidlakke ja lahusteid. Kindlustusseltsi eksperdid võtsid aga tule leviku kiiruse arvutamisel aluseksvalemi, mis kehtib küll tavaolukorras, mitte aga lahustite puhul, mis põlevad nagu bensiin.

� Maakauplus põles maani maha, omanik ei saanud sentigi kindlustushüvitist. Kindlustusseltsapelleeris sellele, et signaal ei olnud tööle hakanud. Kohtus tunnistusi andnud kohalik kordnikkinnitas küll vastupidist, viidates poe naabruses elava külamehe ütlustele, kuid seda ei võetudarvesse. Allikas: Äripäev

Peeter [email protected]

ASi Mainor nõukogu esi-mees Ülo Pärnits peab kindlus-tusseltside sellist suhtumistklientide sulaselgeks petmiseks.“Kindlusseltsiga sõlmitud le-ping ei anna ettevõttele mingi-sugust kindlust. Kedagi eraldivälja tuua pole mõtet, petavadkõik. Kindlustusvõtjad ei tea,kuidas kindlustada nii, et olekstõepoolest kindlustatud,” väi-dab Pärnits.

Kuus aastat kindlustusseltsi-ga nii kohtus kui kohtuväliseltsõdinud OÜ Kindlustusabi ju-hataja Rein Voit on sama meelt.“Kindlustuslepingu tingimus-test on võimatu välja lugedaseda, mida sealt loeb välja kind-lustusselts, kui ta ei taha hüvi-tist maksta.”

“Mina nimetan seda sõlmi-mispettuseks. Näiteks Rekmanitulekahju puhul on kindlustus-selts keeldunud meile siiamaa-ni näitamast enne lepingu sõl-mimist koostatud kindlustusris-ki hindamise akti.Kogu vaidlus käibaga selle üle, kas val-vur oleks pidanudsamaaegselt pääste-ametisse helistami-sega vajutama kahäirenuppu või mit-te. Justkui sellelenupule vajutamineoleks kiirendanudtuletõrjujate saabu-mist põlengupaika,”räägib Ülo Pärnits,kes on ka Rekmani nõukoguesimees.

Kindlustusseltsidega vaidle-mine on aga üsna kulukas. Li-saks advokaadibüroo tasule tu-leb ju maksta ka riigilõiv sum-malt, mida soovitakse kindlus-

Kindlustusseltsist keeruline Kindlustusseltsidvõtavad rõõmugavastu kindlustus-makseid, ent kuitekib kahju hüvita-mise vajadus,otsitakse ettekään-deid sellest hoidu-miseks.

Need jutud,mida räägitak-se lepingusõlmisel jakahjude välja-maksmisel,erinevad naguöö ja päev.

Oleg Gross,OG Elektra

tusseltsilt lepingu alusel kahju-hüvitisena saada.

Voit meenutab sellega seo-ses Salva Kindlustuse esinda-

jat, kes oli talle ot-sesõnu öelnud – meei pea teile kohtus-käimist kergeks te-gema.

Kindlustusvõtjad,kelle juhitavaid et-tevõtteid on taba-nud õnnetus, onoma arvamuse väl-jaütlemisel napisõ-nalised. Ikka lootu-ses, et järsku nendepuhul käitub kind-

lustusselts ettevõtjasõbralikult.Näiteks tänavu suvel puhkes

Võrumaal suur tulekahju ASileBarrus kuuluvas saeveskis, mil-le kindlustushüvitis on ilmseltüks Eesti läbi aegade suure-maid ja millest ettevõte pole tä-

naseks kätte saanud midagi.Barruse ainuomanik ja juhatu-se esimees Arno Tammjärv eisoovinud asja kommenteerida,sest just läinud reedel pidiERGO Kindlustuse nõukogu ot-sustama Barruse kindlustusjuh-tumi saatuse.

“Meie püüdsime kindlustus-seltsile anda maksimaalse pa-keti dokumente, koos meieenda läbiviidud ekspertiisidega,mis küll kõik nõudsid aega. Esi-algu ma veel ei hakkaks kind-lustusseltsi süüdistama,” lausubTammjärv lootusrikkalt, kuidtõdeb samas, et tulekahju taga-järjed annavad endast valusalttunda.

ERGO Kindlustuse kommen-taar ei ole paraku kuigi rõõmu-rohke. “Kindlustuslepingu jär-gi on ERGO-l kohustus välja sel-gitada kahju suurus ja põhjus,kliendil on kohustus vajaduselosutada selleks oma abi. Prae-guseks on ERGO omalt pooltkahju suuruse kindlaks määra-nud, selle kindlaksmääramineBarruse poolt aga veel kestab,”öeldi ERGO Kindlustusest suh-tekorraldusjuhi Hille Karmi va-hendusel.

“Tulekahju kohta on algata-tud kriminaalasi. Seni, kuniERGO pole saanud teadet sellepeatamise või lõpetamise koh-ta, on lahtine ka kahju tekkepõhjus ja ERGO-l ei ole hüviti-se väljamaksmise kohustust.Küll aga on ERGO seesugusteljuhtudel leidnud võimaluse väl-ja maksta osa hüvitisest, kui osakahju suhtes on põhjus ja suu-rus kindlaks tehtud. Barruse

kahju näiteks koosneb kolmestosast ja ühes osas teeb ERGOvarsti hüvitamisotsuse ning see-järel avansilise väljamakse,”öeldi ERGO Kindlustusest.

Nüüd juba viis aastat SalvaKindlustusega kohut käiva ASiUniva nõukogu esimees AinKullo nendib, et ammune tule-kahju annab nende ettevõttelesiiamaani tunda. Vaatamata sel-lele, et tekkinud kahju on jää-

nud suures osas hüvitamata,suutsid nad siiski ellu jääda.

“Meie saatus oli noaterapeal. Meie pankroti korral oleks45 inimest tööta jäänud,” aval-dab Kullo mõistmatust. “Koguasi hakkas algusest peale veni-ma. Talvel oli tulekahju, nel-jandik kindlustuskahjust makstimeile alles üheksa kuu möödu-des. Ja ülejäänu pärast käimekohut.”

gfsdfgsdgfsdgasdfasdfasdf

Foto:

12. juunil hävis Eesti ühessuuremas tööstustulekahjusBarruse puidufirma. Kindlus-

tus pole seni kahju hüvitanud.Foto: Joosep Aader, Võrumaa Teataja

uudised Äripäev 13. oktoober 2003 3toimetaja Kristi Malmberg, tel 667 0158, e-post [email protected]

��

� ��

��

��

��

��

��

�� !��""#"�!��""#��$��!��""��%�&��'�'(��)��*+&�

��

AS Eesti MereagentuurMärtsis 1996 tekkis valgusrek-laami süttimise tagajärjel tule-kahju. Inges Kindlustus keeldustekkinud kahju hüvitamast, pu-gedes selle taha, et valgusrek-laam oli pärast kindlustuslepin-gu sõlmimist asendatud uuega.Vaidlus lõppes alles oktoobris2002 riigikohtu lahendiga, misandis õigus Mereagentuurile.

AS Univa1998. aastal tabanaud tulekah-ju tagajärjel hävis sisuliseltkogu vahtpolüuretaani tootmi-ne ja müümist ootav valmistoo-dang. Kindlustuskahju 18 mil-jonit krooni, millest tänase sei-suga on Inges Kindlustus väljamaksnud vaid 4 miljonit kroo-ni. Viiendat aastat Tallinna lin-nakohtus käiva vaidlusega polejõutud isegi põhiistungini.

OÜ EntoptVeebruaris 1999 hävis tules pui-dutööstus. Bico-Leks Kindlustuskeeldus umbes 1 miljoni kroo-nise kahju hüvitamisest, leides,et ettevõte oli teinud omavoli-liselt ehitustöid – mahajäetudkanala oli muudetud puidu-

ERGO Kindlustusesoovitused kliendile� Kindlustusleping on oma olemuselt

partnerleping, milles kohustused on mõlemalpoolel, nii kindlustusandjal kui kakindlustusvõtjal. Hilisemad arusaamatused, shkahjukäsitlusel, tulenevadki põhiliselt sellest, etei saada aru vastastikuste kohustuste ja koostöövajadusest.

� Kindlustusandja kohustus kindlustuslepingusõlmimisel on väga täpselt selgitada, millisedriskid on kindlustuslepinguga kaetud, millisedmitte, ning selgitada kindlustusvõtjale lepinguüksikasju.

� Soovitame kindlustusvõtjatel, sh ettevõtjatellugeda kindlustustingimused põhjalikult läbi jateha segased kohad selgeks kohe lepingusõlmimisel, mitte alles siis, kui läheb vajakahjukäsitlust. Kui selgitamisel on vaja abi, onmeie müügiesindajad kohustatud aitama.

� Soovitame veenduda, et kõik riskid, mis onseotud teie ettevõttega ja mida te tahatemaandada, oleksid sõlmitud lepingus täpseltkirjas. Lepingu madala hinna nimel olulisteriskide kindlustamisest loobuda ei oleasjakohane.

� Õnnetuse tagajärjel pankrottimineku eest saabettevõtte kaitsta end ärikatkestus-kindlustusega.See ei kuulu ettevõtte varakindlustusse, vaid oneraldi kindlustus, milleks tuleb kindlustusseltsissõlmida omaette kindlustusleping.

hüvitist kätte saada

päevatoimetajaLiis Kängseppo n l i n e

www.aripaev.ee

Tänavu samuti tulekahjuläbi elanud AS OG Elektra, kel-le kahju ulatub 25 miljoni kroo-ni kanti, jättis erinevalt Barru-sest teadlikult kindlustuslepin-gu sõlmimata. OG Elektra juhtja omanik Oleg Gross tõdeb, etkindlustuslepingust loobumiseotsus tulenes tema enda kur-badest kogemustest kindlustus-seltsidega. Seda just autoõnne-tustes tekkinud kahjude hüvi-tamisel. Näiteks ühel juhul hü-vitati uue Mercedese ja kitsekokkupõrkes tekkinud kahju3800 krooniga.

“Kindlustusseltsid leiavadalati sada põhjust, kuidas omakohustustest kõrvale vingerda-da. Need jutud, mida räägitak-se lepingu sõlmisel ja kahjude

väljamaksmisel, erinevad naguöö ja päev,” sõnab Gross. “Olenteinud lihtsa arvestuse. Kui makõik need aastad oleksin omaettevõtte pealt kindlustuselemaksnud, siis teeb see kokkupea sama summa, mis meilnüüd selle kahju hüvitamisekson kulunud.”

Pärnitsa arvates ongi kõigepõhjuseks kindlustusseltsidekasuahnus. Kui arenenud riiki-des läheb kogutud kindlustus-preemiatest hüvitisena välja-maksmisele 85–95 protsentikogutud kindlustuspreemia-test, siis Eestis piirdub see kõi-gest 55–60 protsendiga.

Finantsinspektsiooni juhatu-se liige Kaido Tropp pakub küllEesti suhtarvuks 70 protsenti,

lisades, et see protsent sõltubiga konkreetse kindlustusseltsiriskivaliku mehhanismidest.See, kui protsent on madal, eitähenda Tropi meelest seda, etkindlustusselts ei taha hüvitisimaksta, vaid pigem seltsi pro-fessionaalsust riskide käsitlemi-sel.

Kuhugi peale kohtu pole agakahjukannatajail pöörduda.Kaido Tropp tõdeb, et osa ette-võtete kaebusi kindlustusselt-side peale on ka nendeni jõud-nud. Küsimusele, kas inspekt-sioon on kaebuste suhtes ka mi-dagi ette võtnud, vastas Tropp:“Finantsinspektsiooni roll ei oleõigusemõistmine. Meie roll põ-hineb ses mõttes hinnangu and-misel, kas kindlustusselts on le-pingus kokkulepitud tingimusiõigesti käsitanud või mitte.”

Nii Voidi kui Pärnitsa mee-lest tuleks praeguse olukorramuutmiseks kohendada kind-lustusalast seadustikku. Piisab,kui sätestada kindlustusseltsi-de kohustus kinnitada poliisil,et objekt on üle vaadatud ja etsee vastab kindlustuse tingi-mustele.

Ülo Pärnits on vastavasisuli-se märgukirja läkitanud ka Töö-andjate Keskliidu juhatusele, etsee esineks seaduse muutmisealgatusega. Keskliidu tegevdi-rektor Tarmo Kriis sõnas, etvõib-olla jõutakse seda aruta-da juba sel neljapäeval toimu-val juhatuse istungil.

Kindlustusjuhtumeid elust enesest

tööstuseks. Pärast riigikohtusekkumist märtsis 2001 jäiõigus ikkagi ettevõttele.

OÜ ER FreesMööblit, aknaid ja uksi valmis-tavat ettevõtet tabas tulekahjuaprillis 2002, mil hävis üks osatootmisest. Kindlustuslepingukohaselt oli kahju 3 miljonitkrooni, millest ettevõte on kät-te saanud vaid poole. SalvaKindlustuse esindajad pakkusidalgul välja tehingu, et maksa-vad kohe välja osa hüvitisest,kui ettevõte loobub ülejäänunõudmisest. ER Frees ei olnud

sellega päri ning vaidlus kes-tab siiani.

AS WermoSeptembris 2002 põles mahaettevõttele kuuluv Antsla pui-dutööstus. Kindlustuskahju 9,5miljonit krooni, millest täna-seks on kätte saadud vaid osa.

AS RekmanOktoobris 2002 hävinesid peatäielikult uksi ja aknaid valmis-tava Rekmani tootmis- ja olme-hooned. Kindlustuskahju 11miljonit krooni, millest on hü-vitatud umbes 4 miljonit kroo-

OG Elektra omaniku Oleg Grossi arvestuse järgi on takindlustusest loobumisega säästnud raha umbkaudupõlengu kahjusumma ulatuses. Foto: Erik Prozes

Univa poroloonitööstus päev pärast tulekahju 1998. aastal. Foto: Erik Prozes

ni. Ekspertide kinnitusel olitegu tahtliku süütamisega –akendest oli sisse visatud põ-levaid tõrvikuid. Rekmansüüdistab Seesam Rahvusva-helist Kindlustust kelmusesning on abi saamiseks pöör-dunud politsei poole.

AS BarrusJuunis 2003 hävis tules täie-likult saeveski koos seadme-te ja materjalidega, kindlus-tuskahju 28 miljonit krooni.ERGO Kindlustus ei ole täna-se seisuga välja maksnud sen-tigi kindlustushüvitust.

uudised4 Äripäev 13. oktoober 2003

toimetaja Kristi Malmberg, tel 667 0158, e-post [email protected]

��

��

��

Korraldajad:

www.rahakompass.com

Paljud inimesed kurdavad,

et neil ei jää kunagi raha üle!

Kas ka sina?

Rahakompassil saad teada,

kuidas oma rahaasju paremini korraldada

24.oktoober 14.00 - 20.00

25.oktoober 11.00 - 18.00

otellis Olümpiah

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

!!! �� (0) 678 1888

HOOLDUS & REMONT

Chrysler•Jeep•Chevrolet•Ford

��

��

��

Soome riik tahabsäilitada kontrollienergiakontserniFortum mõlemaspõhivaldkonnas –elektri- ja naftasek-toris – ka pärastkontserni jaotamistkaheks ettevõtteks.

Sirje [email protected]

Fortumi juhtkonna väitel vä-hendab see investorite huviFortumi naftaharu vastu, mison plaanis kontsernist lahkulüüa ja tuleval kevadel Helsin-gi börsil noteerida.

Soome valitsus põhjendabotsust energiasektori strateegi-lise tähtsusega. Kriitikute sõnulpole aga tegemist muu kui hir-muga, et Vene kapital Soomenaftatööstuse üle võtab. Uudefirmasse töönimega Fortum Oil,mis müüki läheb, kuuluks kaNeste tanklakett Balti riikides.

Reedel arutas Fortumi tükel-damist ja valitsuse omanikurolli

Soome parlament. Valitsuse et-tepaneku järgi vähendab For-tum oma osaluse Fortum Oilis49 protsendile, valitsus ostabaga uues firmas paariprotsen-dilise osaluse, et nn vana For-tumiga kahasse säilitada kont-roll ka uues firmas. Fortumison riigi osalus praegu 60,8%.

Perspektiivis võib elektri-tootmisele ja gaasile keskenduvvana Fortum osaluse uues fir-mas vähendada kolmandikuni.Soome riigil tuleks siis Fortum

Oilis kontrolli säilitamiseks akt-siaid juurde osta.

“Energiasektoriga liitub rii-gi seisukohalt nii palju stratee-gilisi aspekte, et määramisõigu-se säilitamine mõlemas firmason vältimatu,” tsiteeris Kauppa-lehti Soome kaubandus- ja ma-jandusministrit Mauri Pekka-rineni. Pekkarinen ei usu, et rii-gi kontrolli säilimine võiks ne-gatiivselt mõjutada investoriteleidmist.

Fortumi juht Mikael Lilius

KÜTUS � Fortum Oil loodab aktsiate müügist saada 7,8 miljardit krooni

Soome tahab Fortumi mõlemasharus kontrolli säilitada

arvab teisiti. Riigi määrav rollon investori seisukohast risk,Fortum Oil ei pruugi nii aktsia-te eest saada parimat hinda.

Fortumi poolitamise põhjuson raha. Nii elektritootmine kuika naftatööstus on kapitalima-hukad, mõlemas on käimassuured ümberkorraldused ningkonkurents tiheneb. Riik üksiei suuda teha vajalikke inves-teeringuid. Naftasektoris onaktiivsed Vene firmad eesotsasJukose ja Lukoiliga, elektritoot-

Fortumist eraldatudfirmasse Fortum Oil, mismüüki läheb, kuuluks kaNeste tanklakett Baltiriikides. Foto: Erik Prozes

Fortum lööb kontserni kaheks

Allikas: Kauppalehti

Fortum OY

n Porvoo ja Naantalirafineerimistehased

n Neste Marketsn Fortum Markets(naftakliendid)

n Shippingn Nynäs-ühisfirman Sever-Tek ühisfirman muud naftagaseotud tegevused

n Fortum Markets(elektrikliendid)

n gaasifirmad(sh Gasum,Nova Naturgas)

n muud naftagamitte seotudtegevused

FortumOil & Gas OY

Fortum Powerand Heat OY

jääbFortumisse:

uus börsifirmaFortum Oil

Elekter annab lõviosa Fortumi kasumist

Fortumi käive 2002

Fortumi kasum 2002

elektri- jasoojatootmine 3538

Allikas: HS

naftaharu 259

naftaharu 7195

elektri- jasoojatootmine 839

miljonit eurot

mises on põhikonkurendiks ko-duturul Saksa E.ON.

Fortum Oil loodab aktsiatemüügist saada vähemalt 500miljonit eurot (7,8 mld kroo-ni), mis on plaanitud investee-rida Porvoo rafineerimistehasekaasajastamisse. See tagakskonkurentsivõime Euroopas,kus töötlemisvõimsustest ei olepuudust, kuid sortiment ei vas-ta kasvavale nõudlusele kesk-konnasõbralike toodete järele.

Porvoo tehase kaasajastami-ne võimaldaks edaspidi ostakogu tooraine Venemaalt. Kaup-palehti kirjutas hiljuti, et mullutöötles Porvoo 10 miljonit ton-ni Vene toornaftat. Tänavu kas-vab see 20 miljonile ja tulevalaastal 30 miljonile tonnile.

Ent samas kui Fortumi ees-märk on saada osa Venemaakasvavast naftaekspordist Lää-nemerel, kardab riik FortumOili sattumist Vene kapitali kät-te. “Vene firma Soome nafta-tööstuse omanikuna on nii hir-mutav mõte, et kaup rikutakseparem ise, kui antakse hea hin-na eest venelastele,” kirjutasTaloussanomat kommentaaris.Huvi Fortumi varade vastu onilmutanud Lukoil.

uudisedtoimetaja Kristi Malmberg, tel 667 0158, e-post [email protected]

Äripäev 13. oktoober 2003 5

9. Tartu Ehi tusmessTartu Näitused messikeskuses

w w w . t a r t u n a i t u s e d . e e / e h i t u s m e s s

AS TARTU NÄITUSED Tel. 07 421 662

MT

V

Ja

am

100.2 MHzMessi ametlik raadio

Neljapäev 16. oktoober 10.00–18.00Reede 17. oktoober 10.00–18.00

Laupäev 18. oktoober 10.00–16.00

��

��

��

��

��

�� Kuidas koheldabrändi?

30. oktoobrilÄripäeva seminarhotellis Radisson SAS

Toetab:

Soodushind kuni 23. oktoobriniregistreerijatele 2520 krooni (km-ga2974). Hiljem registreerijatele 2800krooni (km-ga 3304). Registreerimine jainfo telefonil 667 0233 (Merle Kumari).www.aripaev.ee/seminar

rahataotlusi

rahuldatud taotlusi

menetluses 108 taotlustProgrammi eelarve15,7 mln krooni,toetuseks jagatud13,1 mln krooni,jagamisel veel2,6 mln krooni.

Allikas: EAS

EASi stardiabi osutus üllatavalt populaarseks

2002. aasta

rahataotlusi

rahuldatud taotlusi

2003. aasta 9 kuud

335

106

Programmi eelarve9,6 mln krooni,toetuseks jagatud8,3 mln krooni.

436

151

Ettevõtluse toetu-seks mõeldud rahaon otsa saamasmitmes asutuses,tühi on EASi stardi-abiprogramm,infrastruktuuriarendamise prog-ramm ning kaSAPARDi rahanapsasid ettevõtjadarvatust kiireminiära.

Kristina [email protected]

Uute taotluste vastuvõtt onselleks aastaks EttevõtluseArendamise Sihtasutuses (EAS)lõppenud kahe programmiosas, infrastruktuuri arendami-se ja stardiabi programmis. Põl-lumajanduse registrite ja infor-matsiooni ameti (PRIA) jagata-va SAPARDi programmi toetus-raha lõppes juba juulis.

EASi alustavate ettevõtetedivisjoni direktor Allar Korjasütles, et stardiabi programm onsel aastal olnud tõesti üle ootus-te edukas, rahasoovijaid onüheksa kuuga kogunenud tun-duvalt rohkem kui terve eelmi-

TOETUS � Rahajagajad valmistuvad Euroopa struktuuriraha jaotamiseks

Ettevõtlusraha hakkab otsa saama

se aasta jooksul. “Oleme teinudmajandus- ja kommunikatsioo-niministeeriumile ka ettepane-kuid raha ümberjagamiseks, etsaaks jätkata alustavatele ette-võtetele raha jagamist, kuid mi-dagi kindlat ses suhtes veel lu-bada ei saa,” ütles Korjas.

Sama seis valitseb infra-

struktuuri arendamise prog-rammi osas, kus ligikaudu 40taotlejat on kokku saanud abiligi 20 miljonit krooni ning sel-leks aastaks on uute taotlustevastuvõtt peatatud.

Tööta EASi inimesed rahalõppemise pärast siiski Korjasesõnul ei istu, vaid valmistuvad

ELi struktuurifondidest raha ja-gamiseks, mis läheb lahti järg-misel aastal.

Analoogselt EASiga sai üleootuste palju rahasoovijatetaotlusi PRIA, kuhu rahataot-lusi SAPARDi programmist tulisel aastal kaks korda rohkemkui aasta varem. Praeguseks

ajaks on jagatud 650 miljonitkrooni.

“Esimesel SAPARDi jagami-se aastal tuli esimese nädalagaviis rahasoovi, selaastal seisid inime-sed rahataotlustegajuba öösel meie asu-tuse ukse taga,” rää-kis PRIA pressinõu-nik Heli Raamets.“Tänavu kogunesjuba esimese päeva-ga 70 rahataotlust,oli tõeline buum.”

Raametsa sõnultuli samamoodi 70 rahasoovi kaSAPARDi programmist rahataotlemise viimasel päeval. “Meei osanud küll aasta alguses ar-vata, et raha nii kiiresti otsasaab,” lisas ta. Viimased taotlu-

sed vaatavad PRIA inimesedläbi 1–1,5 kuu jooksul ning siishakkavad ka nemad valmistu-ma euroraha jagamiseks järg-

misel aastal.Raplamaal asuv

OÜ Krantsi Kõrts saiEASist stardiabi sel-le aasta alguses. Et-tevõtte juhi AndrusBunderi sõnul reno-veeritakse saadud100 000 krooni toelkõrtsi teist korrust,kuhu tulevad toad.“Aasta lõpuks peaks

see äri käima saama,” ütlesBunder. “Kasu oli stardiabistkindlasti, oma jõududega teheskuluks meil siia majutuskoharajamiseks palju kauem aega.”

Sel aastalseisid inimesedrahataotlustegajuba öösel meieasutuse uksetaga.

Heli Raamets,PRIA

EASi alustavate ettevõtete divisjoni direktor Allar Korjas loodab alustavate ettevõtetetoetamist jätkata, kui ministeerium pooldab raha ümberjagamise ettepanekut. Foto: Raul Mee

Reedest alates veab Kuivastu–Virtsu liini reisijaid taas õnne-tuse järel remondist tulnudparvlaev Regula, teatas Saare-maa Laevakompanii.

Saaremaa Laevakompaniiklienditeenindusjuhi Anu Lom-bi sõnul venis Regula remontarvatust tõsisemate laevapõhjakahjustuste tõttu.

Remonditud Regula naasis liinileVeeteede amet algatas juurd-

luse, et selgitada välja Regulagajuhtunud õnnetuse põhjused.Juurdluse tulemused võivadselguda kuu aja pärast.

Saaremaa Laevakompaniikahjustatud parvlaevade asen-daja Scania suundus Rohukü-la–Heltermaa liinile. Sellelt lii-nilt läks remonti senini Root-

sist sõukruvi oodanud parvlaevSt. Ola, mis sai viga raskete jää-olude tõttu tänavu märtsis.

Saaremaa Laevakompaniimärkis, et laevade vigastusedon tekitanud majanduslikkukahju ettevõttele ja põhjusta-nud ebameeldivusi reisijatele.Kahjude suurust ei osanud lae-vakompanii hinnata. ÄP Online

Eesti Energia kommenteerisreedel võidetud lipulaeva tiitlitkui tunnustust selguse ja läbi-paistvuse nimel nähtud vaevaeest.

Eesti Energia finantsdirekto-ri Sandor Liive sõnul on lipu-laeva tiitli võitmine ettevõttelesuur tunnustus tehtud töö eest.“Oleme selge ja läbipaistva fi-

Läbipaistvus tõi energiafirmale tunnustusenantsaruandluse saavutami-seks tööd teinud ja pinguta-nud,” ütles Liive.

Rahvusvaheline reitingu-agentuur Standard & Poor’s an-dis 2002. aastal Eesti Energialepikaajalise krediidireitingu A-,mis on kõrgeim Kesk- ja Ida-Euroopa energiafirmade hul-gas.

Börsiettevõtete kategooriasvõistles 16 Eesti ettevõtet, keskauplevad börsil nii võlakirja-de kui aktsiatega. Eesti Ener-gia loeti börsiettevõtete hulkakuuluvaks, kuna tema võlakir-jad on noteeritud Luxemburgibörsil. Majandusaasta aruan-deid hinnatakse paljudes riiki-des. ÄP Online

uudised6 Äripäev 13. oktoober 2003

toimetaja Kristi Malmberg, tel 667 0158, e-post [email protected]

Riigifirma Eesti Lootsjuhatus ja nõukogu olidteadlikud valuutatehin-gutest, mille tõttu saifirma viimase aastajooksul ligi miljon kroonikahjumit.

Liis Kä[email protected]

2002. aasta augustis hakkas EestiLoots vahetama vabu rahalisi vahen-deid eurodeks ja USA dollariteks, ettasakaalustada sisselaenatava rahahinda ning aasta lõpuks teeniti nii 1,4miljonit krooni kasumit. Tänavu agaläks äri halvemini ning septembri al-guses lõpetati tehingute tegemine, ol-les 850 000 krooniga kahjumis.

“Nõukogu on kollektiivne organ,”põhjendab Eesti Lootsi nõukogu esi-mees Margit Markus seda, miks tõs-teti valuutatehingute vastu kära al-les nüüd, kuigi nõukogu oli neist te-hingutest teadlik ja need heaks kiit-nud.

Markuse sõnul on valuutatehingudühed riskantsemad üldse ning riigiosalusega ettevõtetes tuleks selliseid

riske vältida. “Muidugi võivad needtehingud aasta lõpuks kasumisse jõu-da, aga ei pruugi. Kas me oleksimepidanud suuremat kahju ootama jää-ma?”

Kahjumist ajendatuna koondati nel-japäeval päevapealt Eesti Lootsi fi-nantsdirektori koht, mis oliloodud alles tänavu jaanua-ris, reedel astus tagasi fir-ma juhatuse esimees Too-mas Kõmmus.

Tänaseks juba endise fi-nantsdirektori AleksanderKovaljovi sõnul on arusaa-matu, miks keset majan-dusaastat finantsriskidejuhtimise korda muudeti,kuna tema sõnul oleks va-luutatehingud aasta lõpuks kasumis-se tagasi jõudnud.

Tema sõnul ei välistanud ka firmasläbi viidud erikontroll kasumi võima-lust. “Aastasisesed kõikumised on loo-mulikult võimalikud,” ütles Kovaljov.“Ma tõesti ei saa aru, rohkem on siinprobleem ilmselt ülereageerimises,inimesed ei saa aru, kuidas need ris-kid on võetud ja hajutatud.”

Midagi taunimisväärset ei näinudvaluutatehingutes ka ettevõtte audii-tor Helgo Äkke.

“Olen ausalt öeldes kindel, et

Kovaljov oleks aasta lõpuks asja siiskipositiivselt lahendanud, sest turud lii-guvad praegu heas suunas,” sõnashomsest ettevõtte eksjuht ToomasKõmmus, kes vabastas Kovaljovi, kunamees käitus firma suhtes ebaeetiliselt.“Ausõna, olen väga vihane selle mehe

peale,” ütles Kõmmus ree-del. “Oli minu viga, et maei suutnud teda piisavaltkontrollida.”

Finantsdirektori ameti-koht loodi Eesti Lootsis sel-le aasta algul, enne sedaosutas Kovaljov Eesti Loot-sile lihtsalt finantsteenu-seid. Nõukogu esimeheMargit Markuse sõnul lõ-petati jaanuaris Kovaljovi

firmaga leping ning võeti uus vara-haldusfirma. “Kovaljov ütles, et ta poleuue varahaldusfirmaga seotud, aganüüd tuli välja, et tema enda firma onselles uues firmas osanik,” seletas Mar-kus, kelle hinnangul kuritarvitasKovaljov nii toimides juhatuse esime-he usaldust.

Kovaljovi sõnul olid aga firmas kõikteadlikud tema seotusest varahaldus-firmaga ning küsimus oli lihtsalt sel-les, et ta ei suutnud oma osalust piisa-valt kiiresti maha müüa. “Nüüd onsee müüdud,” ütles ta.

RIIGIFIRMA � Ettevõtte audiitor valuutatehingutes midagi taunimisväärset ei leidnud

Eesti Lootsi nõukogu teadiskahjumlikest valuutatehingutest

Muidugi võivadneed tehingudaasta lõpukskasumissejõuda, aga eipruugi.

Margit Markus,nõukogu esimees

Eesti Lootsi juhatuse esimees Toomas Kõmmus läks reedel majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi töölepingut lõpetama. Foto: Raul Mee

uudisedtoimetaja Kristi Malmberg, tel 667 0158, e-post [email protected]


Järgmisest aastastkehtima hakkavatulumaksuseaduseeelnõu kohaseltmuutuvad ettevõt-tesse tehtavadmitterahalisedsissemaksed mak-suvabaks.

Kõigepealt nähakse pakendit.Hea pakend kannab endas sõnumit – kutsub ostma ja annab aimu, mida on selle sisu väärt. See on pakendi ülesanne.

Pakendikeskuse ülesanne on teha Sinu elu lihtsamaks. Mida iganes vaja pakendada, leiame Sulle sobilikud lahendused kiirelt ja korrektselt. Meil on Sinu jaoks aega – alati.

• Cash&Carry müügisaalid üle Eesti • Üle 1000 erineva pakendi • Ligi 10 aastane kogemus

Infotelefon 605 3000 • www.pakendikeskus.ee

CAMP

Silva Mä[email protected]

See muudab äriinimesteleoluliselt lihtsamaks vangerdu-sed eri ettevõtete vahel, mis sa-geli osutuvad vajalikuks või ots-tarbekaks, kuid sisaldavad en-das praegu veel maksuriski.Näiteks neile, kes tahavad luuaoma eri ettevõtetest kontsernivõi muuta ettevõtlusvormi.

Hea näitena seaduseelnõuilmestamiseks võib tuua ka pui-dutööstushiiglase Sylvesteri en-dised omanikud, kes paiguta-sid enne välisinvestoritele müü-mist ettevõtte aktsiad n-ö va-hefirmadesse. Praegu oli neilselleks vaid üks võimalus:müüa aktsiad uuele ettevõttelesoetamishinnaga. Maksuametväitis, et kuna aktsiate müümi-sel sama hinnaga, millega needka kunagi saadi, ei teki eraisi-kule tulu, pole ka maksukohus-tust. Tulumaksu nõutakse vaid

Mitterahalised sissemaksedvõivad maksuvabaks muutuda

siis, kui uuest ettevõttest haka-takse vara isiklikku tarbessevõtma.

Teise variandina on kaalu-tud panna aktsiad uude ette-võttesse mitterahalise sisse-maksena. Vastu saadakse siismitte raha, vaid uue ettevõtteaktsiaid.

Maksuameti otseste maksu-

MAKSUD � Kavandatav seadusemuudatus teeb lihtsamaks ettevõtete ümberkorraldamise

de talituse juhataja Dmitri Je-gorovi sõnul ei hakka aga mak-suamet sellise tehingu puhulpraegu isegi pikalt juurdlema –tegu on kindla maksustamis-juhtumiga. Tõsi küll, veel mõniaeg tagasi vaidlesid selle üle kamaksuametnikud ise, kuid rii-gikohtu pretsedendiga tehti eri-meelsustele lõpp. Tulumaksu

nõutakse siin kasult, mis tekibvanade aktsiate soetamismak-sumuse ja vahetuse teel saaduduue äri aktsiate turuhinna va-helt.

Turuhinna peab enne sisse-makse tegemist määrama au-diitor, selgitas Jegorov. “Siinju-hul on selge, et loodud uue akt-siaseltsi turuhind, juhul kui akt-

siaseltsi kogu väärtus seisnebainult teise äriühingu aktsiateomamises, ei saa olla kuidagiseotud nende aktsiate soeta-mismaksumusega,” täpsustasJegorov. Nii et praegu ei saasellist tehingut ilma maksuris-kita teha ja oodata tuleb uutaastat, mil Riigikogu võtab loo-detavasti vastu seadusemuu-

datuse. Riigikogus menetleta-vas tulu- ja sotsiaalmaksusea-duse muutmise seaduse eel-nõus on sees punkt, et tulumak-suga ei maksustata “tulu äri-ühingus osaluse (aktsiad, osad,osamaks, sissemakse) suuren-damisest või omandamisestmitterahalise sissemakse teel,tsiteeris Jegorov eelnõu.

ERAETTEVÕTJA

AS Y

tehing tehing, millega kaasneb maksukohustus

AS Y aktsiate müük soetamishinnaga

raha

AS Y aktsiate turuhinna määrab enne vahetust audiitor.Maksukohustus kaasneb mitterahalise sissemakse puhulASi Y aktsiate soetamishinna ja ASi X turuhinna vahelt.

Raha isiklikku tarbesse, kaasneb maksukohustus

Investeeringudettevõtlusse

AS Y aktsiateturuhinnaga müük

raha

Ettevõtte aktsiatega uue firma loomine muutub maksuvabaks

INVESTOR

ETTEVÕTE

Tulu aktsiate võõrandamisestinvestorile saab AS X,mitte eraettevõtja,maksukohustust ei kaasne.

AS Y aktsiatega mitterahaline sissemakse ASi X

Raha ASi X kaudu ettevõtlussereinvesteeridesmaksukohustust ei kaasne.

MITTERAHALINE SISSEMAKSE

MÜÜK

Uue seadusega kaobmitterahalisesissemakse puhulmaksukohustus.Jääb vaid maksu-kohustus tehingutepealt, millega ASist Xvõetakse rahaisiklikku tarbesse.

AS X

Riigikohtu kriminaalkol-leegium otsustasneljapäeval saataHüvitusfondi eksjuhi ArleMölderi naissõbraAnnaliisa Vinnali asjaarutamiseks riigikohtuüldkogule.


Vinnali kohtuasja hakkab arutama riigikohtu üldkoguVinnal anti kohtu alla süü-

distatuna selles, et ta oli jätnudtulude varjamise eesmärgilmaksuhaldurile esitamata1997. ja 1998. aasta füüsiliseisiku tuludeklaratsioonid.

Vinnalit süüdistatakse kok-ku enam kui 5,4 miljoni krooniulatuses tulu deklareerimatajätmises.

Sellelt summalt tuleks maks-

ta ligi 1,4 miljonit krooni tulu-maksu.

Tallinna linnakohus tunnis-tas tänavu veebruaris Vinnalisüüdi ja mõistis talle kaks aas-tat vangistust. Lisaks mõistiskohus talt välja enam kui 1,2miljonit krooni maksuameti ka-suks.

Tallinna ringkonnakohusasus mais samale seisukohale

ning jättis linnakohtu otsusejõusse.

Annaliisa Vinnali kaitsjavandeadvokaat Jüri Leppik vii-tas aga riigikohtule esitatudkassatsioonkaebuses asjaolule,et maksusummade kindlaks-määramine kuulub halduskoh-tu, mitte kriminaalkohtu päde-vusse.

Oma neljapäevases otsuses

viitab riigikohtu kriminaalkol-leegium mitmele varasemale rii-gikohtu lahendile, mis ütlevadselgelt: maksuvaidlus on ava-lik-õiguslik vaidlus ja see kuu-lub halduskohtu pädevusse.

Samas tõusetub probleem,kas maksualaste kuritegudepuhul on üldkohus kriminaal-menetluse käigus pädev ise tu-vastama neid kuriteo koossei-

sulisi tunnuseid, mis seisnevadmaksuõigussuhtest tulenevatekohustuste rikkumises, ja kavälja selgitama tasumata mak-susumma suurust või peavadneed küsimused olema eelne-valt tuvastatud halduskohtu-menetluses.

Sellest lähtuvalt otsustaskikriminaalkolleegium panna asiarutusele riigikohtu üldkogule.


Lai

Lai

Pikk

Pikk

Vene

Uus

Aia

Viru

Viru

Harju

Vana-Posti

Müürivahe

Vabaduseväljak

Nunne

Rüütli

Toompea

Väike-Karja

Põhja pst

Pärnumn

t

Estonia

pst

M

Sakala

Tatari

Roosikrantsi

RekordmüükTallinna vanalinnasTänavuse varamüü-giplaani täitmiseksmüüb Tallinn vana-linnas rohkemkinnisvara kuiealeski varem, kuigisee on risti vastu-olus sama linnavalit-suse veel hiljutistevaadetega.

AndresKärssin

[email protected]

Fotod: Raul Mee

Raekoja plats 5:

10,3 mln kr

majas Karl Friedrichi

restoran

müügiotsus olemas

Niguliste 4/Dunkri 7:

3,7 mln kr

2 korteriomandit,

neil büroopinnad

müügiotsus olemas

Pärnu mnt 45:

8,1 mln kr

kino Kosmos

müügiotsus olemas

Rüütli 16/18

2 korteriomandit:

15,2 mln kr

neil büroopinnad,

restoran Mõõkkala

müügiotsus olemas

Kullassepa 5:

10 mln kr

MÜÜDUD

Rahukohtu 5:

15 mln kr

Patkuli vaateplatvorm

müük lükati edasi

Pikk 15: 4,3 mln kr

korteriomandid, neil büroo-

ja laopinnad

müügiotsus olemas

vaatlus Äripäev 13. oktoober 2003 9toimetaja Kristi Malmberg, tel 667 0158, e-post [email protected]

Ahtri

Mere

pst

Gonsiori

Maneeþi

Linnaisade poliitikamuutuse ilmestami-seks tasub meenutada mullukevadist olu-korda, kui pidurdati Tallinnale kuuluvatemitteeluruumide erastamisprotsessi. Eelar-ve rendituludele apelleerides võeti vanalin-na munitsipaalpindadel tegutsevatelt ette-võtjatelt seaduses ettenähtud võimalus tu-ruhinnaga erastada kaupluse- või teenin-duspindu. Toonase abilinnapea Jaan Moksisõnul võeti erastamisnimekirjast välja ligi30 objekti, mis asusid põhiliselt Raekojaplatsil ning Viru tänava ja Harju tänava piir-konnas. Moksi mantlipärija Aivar Pärna põh-jendas samas hiljuti vanalinna hoonetemüügiotsust linnale kahjulike rendilepingu-tega.

Kui 2001 tulid pealinna varamüügi suu-rimad tulud kinnisvara poolelt sadama-ala(101 mln kr) ja Viru väljaku (65) müügist,siis 2002. aastal linnal sääraseid kuldvasi-kaid polnud – suuremad müügiartiklid olidSaku halli ümbruse kinnistud ja Nurmenu-ku kaupluse kompleks vastavalt 28 ja 16

miljoni krooniga. Vanalinnast läks mõlemalaastal müüki paar maja.

Tänavusest poole miljardi krooni piiriületavast varamüügiplaanist pidi pea kol-mandiku täitma linnahalli müük. See kuk-kus esimesel katsel läbi. Aasta viimastel kuu-del on varamüügiplaani auku püütud täitakallite maatükkide kõrval ka vanalinna ma-jade ja korteritega. Arvestades tänavu jubamüüdud vanalinna objekte ja neid, miskohe-kohe müüki tulemas, loodab Tallinnneilt kokku saada müütulu üle 100 miljonikrooni.

Samas jääb osa miljonite saabumine hoo-piski ära või nihkub tulevikku. Avalikkusevastuseis on peatanud Matkamaja müügi,samuti saab ligi Patkuli vaateplatvormileilma eravaldust läbimata, pinnad linnamüü-ri ääres jäävad ilmselt ka müümata.

Selle aasta varamüügiprotsessi ühekskurvastavaks tulemuseks on linnakassasse30 miljonit krooni toonud Sõpruse kinopeatne sulgemine.

Tallinna juhtide meel onlinnavara osas muutlik olnud

Müügiostuste puhul on tegemist kaslinnavalitsuse otsusega võilinnavalitsuse kabinetiistungiotsusega

Allikas: Äripäev

Vana-Posti 8:

30 mln kr

kino Sõprus

MÜÜDUD

Linnahall:

150 mln kr

esimene enampakkumine

ebaõnnestus

Raekoja plats 17: 11,7 mln kr

all kangapood

müügiotsus olemas

Raekoja plats 18

Matkamaja

müük jäi katki avalikkuse survelMÜÜDUD

Viru 19:

13 mln kr

Molen kunstigalerii,

Eesti Juristide Liit

Lootsi ja Paadi tn

kinnistud sadamaalal:

64,4 mln kr

osa Norde Centrumi alune maa

müügiotsus olemas

Vana-Viru 3:

10,3 mln kr

majas tegutseb

Eesti Filmi Sihtasutus

müügiotsus olemas

Müürivahe 52/54

linnamüüri osa

müük jäi katki

Raekoja plats 10:

6 mln krMolly Malone’si kõrts

plaanis müüa

Uus 30büroo- ja kaubandus-

pinnad, neli rentnikku

müügiotsus olemas

10 ÄripäevÄripäevÄripäevÄripäevÄripäev 13. oktoober 2003

kinnisvaratoimetaja Ain Alvela tel 667 0048, e-post [email protected]

Viie aastaga hindadeskolmekordne tõusViljandimaa kinnisvaraturg

Äripäev maakonnasViljandimaa

Viljandimaa:�� pindala: 3589,1 km²� rahvaarv (01.01.2003): 57 148� Viljandi linn: 20 509 elanikku� asustustihedus: 16 inimest/km²

põllu-�

maa

28,0%

metsa-�

maa�

45,3%

turu maht mln kroonides

1998 1999 2000 2001 2002

1999 2000 2001 2002 2003

181

158

237�

301

255

2003 I pa�

739 tehingut�

137 mln krAlates 1998 on Viljandi-maa kinnisvaraturultehtud keskmiselt 1650tehingut, väike langusoli 2002. a, kui näitajalanges 1510 tehingutasemele. 2003 I pool-aastal kujunes Viljandi-maa kinnisvaraturumahuks 137 mln kr ehk28% rohkem kui 2002. asamal ajal. Keskminetehinguväärtus onaastaga tõusnud153 000-lt 185 000kroonini ehk 21%.

Tehingute arvja väärtus kasvab

tehingute arv

1651 1654 1642 1689 1510

2000

4000

6000

2toalise mugavustega korteri �

keskmine hind�

krooni ruutmeeter

Hinnaerinevus vähenebViljandi

Pärnu

Tallinn

1000

1250

2333

2833

3000

Viljandis üksuus kortermaja�uued kinnisvaraprojektid

� asukoht: � Väike tn 16, Viljandi� korterite arv: 15� korterite suurus: � 70�100 m²� korteri hind: � 700 000�1 000 000 kr�� valmimise aeg: 2003. a

TURUÜLEVAADE � Eri piirkondade hinnad ühtlustuvad

Ülle TammVestman Kinnisvara analüütik

Viimastel aastatel oluliselt li-beraalsemaks muutunud laenu-poliitika on hästi tunnetatav kaViljandi kinnisvaraturul, hin-nanguliselt 70% objektidest os-tetakse pangalaenuga. Inime-sed on läinud julgemaks egakarda eluasemelaenu võtta, tei-sest küljest on tugeva tõuke lae-namisele andnud soodsad int-ressid ja suuremad sissetule-kud.

Kuna Viljandimaal napibtöökohti ning palgatase on suh-teliselt madal, tulevad inime-sed Viljandi linna tööle ja ela-ma, kuid palga järel käiakse kaTartus, isegi Tallinnas.

Kõige aktiivsem on kinnis-varaturg maakonna keskusesViljandis, selle lähiümbrusesning suuremate magistraalideläheduses. Inimese jaoks onoluline hea juurdepääs omakinnistule, olulise tähtsusegaon ka kooli, kaupluse ja bussi-või rongiühenduse olemasolu.Kui vaadata maakonda terviku-na, siis rohkem küsitakse elu-ja suvituskohti Viljandi linnastülespoole, mis jääb Tallinnalelähemale, kuid tegelikkuses onlooduslikult kaunimad paigadhoopis allpool. Palju otsitaksekinnisvara Võrtsjärve äärde,kuid kahjuks on sealne kallasmadal ja kõrkjatesse kasvanud.

Järve ilusam kallas jääb Tartumaakonna poole.

Veekogudeäärseid objekteotsitakse palju, suurem nõud-lus tingib ka kõrgema hinna.Ilus veekogu võib hinna kahe-kolmekordseks kergitada.

Praegu on Viljandi linnaskõige minevam kaup kahetoa-lised korterid, nii ahi- kui kapuuküttega. Paljud noored tu-levad linna elama ning alustu-seks on see nende jaoks kõigeoptimaalsem lahen-dus. Olulist hinnava-het ahi- ja keskküt-tega korteritel pole,kuid elatustasemetõusuga hakatakseüha rohkem muga-vustega elamispindueelistama.

Kahetoaline kor-ter Viljandis võibmaksta kuni230 000 krooni (kaasaegne re-mont, vahetatud sanitaartehni-ka, uued aknad jne), tugevat re-monti vajava elamispinna võibleida ka alla 100 000 krooniga.

Palju küsitakse ka 70. aasta-tel ehitatud remonti vajavaidmaju, hinnaklassis 500 000–700 000 krooni. Eelistatud asu-kohad on Peetrimõisa, Uueves-ki, Paalalinnas Valuoja pst ningViljandi järve äärne piirkond.Inimene, kes maja ostab, soo-vib privaatsust ning rahu, see-ga ei lähe hästi müüki liiga väi-

vadel võis sarnase elamispinnasoetada 150 000 krooni, seegaon viimase üheksa kuu jooksulhinnad kohati kerkinud kuni20%. Kui vaadata kaugemale,siis on viimase nelja aastagahinnad kerkinud kohati 300%.

Viljandimaa maine paranebSoodsad eluasemelaenud ja elanikesuurenenud sissetulekud on viimastelaastatel kergitanud kinnisvara hindukõikjal, kusjuures Tallinna ning teiste Eestilinnade elamispindade hinnaerinevusedhakkavad tasapisi kaduma.

kesed kinnistud, kus kahe majavahele vaid mõni meeter vabaruumi jääb. Umbes selline olu-kord on Paalalinnas Rehe täna-val, kus majad väga tihedastipaiknevad. Viljandis on palju-des piirkondades probleeme ka-nalisatsiooniga.

Linnast väljaspool otsitaksevanu maakivist või palgist stiil-seid talumaju. Kui veel mõnedaastad tagasi võis leida tõelisepärli paarikümne tuhandega,siis täna on olukord kohati vas-tupidine – omanikud hindavadoma vara üle.

Kuna Viljandi linna territoo-rium on piiratud ning kohatijääb sobilikke pakkumisi puu-du, liigutakse aina rohkem lin-nast välja. Kaugemale sunnibminema ka soodsam hind – lin-

na piirist paari kilo-meetri kauguselvõib sama raha eesttunduvalt suuremamaatüki soetada.Linnas tuleb ostjalleppida 600–1000m² suuruse krundi-ga, linnast väljassaab suurema ja pri-vaatsust pakkuvamaalapi, mille suu-

rus jääb alla kahe hektari. Sa-mas ei soovita ka liiga suurtmaatükki, kuna selle hooldami-ne on tülikas ja aeganõudev.Kui veel kaks aastat tagasi olisoovitud raadius viis kilomeet-rit Viljandi linna piirist, siis tänaon see 15 km Tallinna, Tartu,Pärnu ja Karksi-Nuia suunas.

Neli aastat tagasi maksis2toaline mugavustega korterMännimäel 60 000 krooni.Praegu müüakse analoogseidkortereid hinnaga 180 000krooni ja rohkem. Tänavu ke-

Kahetoalinekorter Viljandisvõib makstakuni 230 000 kr,tugevat remontivajava elamis-pinna võib leidaka alla 100 000krooniga.

Kõige aktiivsem ja suurimahinnakasvu potentsiaaliga onkinnisvaraturg maakonna kes-kuses Viljandis ning lähivalda-des Viiratsis, Pärstis ja Saare-peedis. Mida rohkem maakon-na äärealadele, kaugemale Tal-

linnast ja eemal suurematestmagistraalidest, seda väikse-mad on eeldused hinna kas-vuks. Määrava tähtsusega onüldine majandusareng, töökoh-tade olemasolu ja looduslikudtingimused.

KristiineNõmmeRocca al Mare Kristiine

Uued 3 toalised korteridja äripinnad Mustamäe tee 29

Uued 2- 4 toalised korterid Vabaõhumuuseumi tee 4. Taavi Paide GSM 050 47 798

Uued 2- 3 toalised korterid Kadaka pst 169A

Merlin Lind GSM 051 19 745

Uued 2 toalised korterid Sõpruse pst 159b

Merlin Lind GSM 051 19 745 Merlin Lind GSM 051 19 745

Simus Kinnisvara Rävala pst 5, VI korrus, tel : 6 455 266, fax : 6 455 270, [email protected], www.simus.ee

kinnisvara esindusteenus ost - müük hindamine

Müügis viimane maja!

��

��

��

��

��

��

��


ÄripäevÄripäevÄripäevÄripäevÄripäev 13. oktoober 2003 11

keskmised hinnad

Hinnad kasvavad kõige enam Viljandis ja Viiratsis

1-2toaline 3- ja enamatoaline eramu elamumaa

Viljandi linn 100�200 000 kr 170�250 000 kr 500�1 400 000 kr 70�100 kr/m²

Viiratsi alev 60�150 000 kr 130�170 000 kr 400�1 000 000 kr 30�50 kr/m²

Võhma linn 6�20 000 kr 15�35 000 kr 50�200 000 kr 4�10 kr/m²

Karksi-Nuia linn 15�25 000 kr 30�50 000 kr 150�300 000 kr 4�12 kr/m ²

Päri küla 30�70 000 kr 80�130 000 kr 200�400 000 kr 10�0 kr/m²

Allikas: Vestman Kinnisvara, statistikaamet, Äripäev

elamu korter talu äripind maa üldhinne

Viljandi nnn nnnn nn nnn nnnnn�

Viiratsi nnn nnnn nnnn nnn nnnn nnnnn

Pärsti nnnn nnnn nnn nn nn nnn�

Saarepeedi nnnn nn nnnn nn nnnn nnnn�

Karksi nnn nnn nnnn n nn nnnn�

Suure-Jaani nnn nn nnn n nnn nnn

Paistu nnn nn nnnn n nnn nnn

Olustvere nnn nn nnnn n nn nnn�

Halliste nnn nn nnn n nn nnn

Kõpu nnn nn nnn n nn nnn

Tarvastu nnn n nnn n nnn nnn

Vastemõisa nnn nn nnnn n nn nnn

Abja nnn n nn n nnn nn

Kolga-Jaani nn n nn n nnn nn

Kõo nn n nnn n nn nn

hinnatõusu indeks Viljandimaa valdades 5 palli skaalal

Suurim nõudlus on suvituskohtade järeleViljandis on suurim nõudlus 2toaliste korterite järele. Hinnatuimaks on muutunud kesklinna puitelamute �A-kvaliteediga korterid. Nõudlust on nii elamu- kui ka ärimaa järele, ent pakkumisi on vähe. Viljandi lähedalasuvate suvilate ja elamute järele on nõudlus väga suur. Küsitakse palju ka 30�40ndatel ehitatud vanu talumaju.Eramute puhul on amortiseerunud pindade hinnad ca 3000 kr/m², remonti vajavate majade puhul umbes 5000kr/m². Täiesti uute eramute hinnad jäävad 10 000 kr/m² piirimaile. Levi Ehitus hakkab arendama uut elamu-rajooniprojekti Uueveskis.

Viljandimaaleostavad kodupõllu- ja jahimehedKüllaltki palju tullakse ära valdadest linna,peamiseks põhjuseks tööpuudus. Linna soo-vitakse 2- või 3toalist korterit.

Need, kes elavad linnakorteris, soovi-vad endale mõnda privaatset paigakest, kuslinnakärast ja igapäevamuredest puhata.Sissetulekute kasvades suudab seda enda-le aina rohkem peresid lubada. Ligi pooledmaakoduostjad tulevad Tallinnast, ülejää-nud on maakonna enda inimesed või siismujalt Eestist. Hinnaklassis kuni 150 000krooni ostavad kohalikud, kui hind lähebüle selle, ostab objekti pigem klient väljast-poolt.

Ühe kliendirühma moodustavad pealin-na pensionärid, kes oma korteri maha müü-vad ning soetavad elamise mõnda väike-asulasse, näiteks Võhmasse. Linnast tulnudinimesed pelgavad esimest korrust, kunaollakse harjunud turvalisuse probleemide-ga, tegelikult on siin olukord palju rahuli-kum ja turvalisem.

Viljandimaal on haritava maa mulla vil-jakus üle Eesti keskmise. Põllumaa kesk-mine hind on 4000–6000 kr/ha, suurteareaalide puhul hind 8000–8500 kr/ha,kuid tasemeni 10 000 kr/ha hind veel eiküüni. Tugevamad piirkonnad on Tarvas-tu, Viiratsi, Suure-Jaani, Olustvere ja Abjavald – endised tugevad tegijad on edukadka täna. Viljandimaal on suured Mulgi ta-lud 100 ha, mujal Eestis on juba 20 hektarisuurune talu suur, siin mitte.

Välismaalased on huvitatud põllu- jametsamaa ostmisest põllumajanduslikutootmise või siis jahipidamise eesmärgil.Siinkohal piirab nende tegevust kinnisasjaomandamise kitsendamise seadus, mis keh-tib suuremate kui 10 ha kinnistute puhul.Võib öelda, et huvi tuntakse palju, kuidkonkreetse tehinguni jõutakse vähestega.

Kuna Viljandimaal asuvad väga headmetsad, siis on maa erastamine ja metsademajandamine toimunud suure aktiivsuse-ga. 2002. aasta seisuga on Viljandimaalmaakatastris registreeritud 73% potent-siaalsest erametsamaast, samas on Lääne-maal vastav näitaja 36%.

Palju pakutakse turul juba raiutud met-samaad, mille hinnad võivad olla vaid1000–3000 kr/ha. Üksikjuhtudel, kui te-gemist lageraieloaga kuni viie hektari suu-rusele maale, on kuusemetsaga maa hindküündinud kuni 100 000 kr/ha. Ülle Tamm

Eramu Saarepeedi vallas Peetrimõisa külas, mis jääb Viljandist kahe kilomeet-ri kaugusele, müüdi läinud septembri alguses 450 000 krooniga.

Foto: Vestman Kinnisvara

TURUÜLEVAADE � Eri piirkondade hinnad ühtlustuvad

ERI Valduste AS Pärnu mnt 21, 10141 Tallinn tel 626 6455Soovid müüa? Meilt saad ostja! > www.eri.ee

Terrasskorterid Pirita teeläsja valminud elamus> asukoht linna lähedal, mugavad parkimisvõimalused> kaasaegne ruumilahendus, suured aknapinnad> katuseterrass vaatega merele, dendropark, tervise- ja saunakompleks> kvaliteetne baasviimistlusTervislik elukeskkond turvalisust,privaatsust ja mugavust hindavaleinimesele!Margit Joa, gsm: 050 57 [email protected] Jürine, gsm: 050 65 616, [email protected]

Investeeri tulevikku …,Paadi 14A > kõrge arengupotensiaaliga piirkond> korteritel vaated city’le ja vanalinnale> eksklusiiväripinnad vaatega sadamale> kõrval ostukeskus ja reisisadam> värske mereõhk> lisainfo: http://www.eri.ee/projektid/paadi/Olle Jürine, gsm: 050 65 616,[email protected] (korterid) Rein Ruusmann, gsm: 051 34 582,[email protected] (äripinnad)

Mereäärsed krundid Roccaal Mare’s Merirahuelamurajoonis.Hind alates 1000 kr/m2 sisaldab:> liitumist vee-, sadevee- ja kanalisatsioonivõrguga > liitumist tsentraalküttevõrguga> asfalteeritud sõiduteid,> kivikattega kõnniteid> elamurajooni üldvalgustust> piirdeaeda ja puldiga avatavat peaväravathttp://www.eri.ee/projektid/merirahuRaivo Juhanson, gsm: 056 292 097,[email protected]



Väikelinnade korterite keskmised hinnad (kr/m²)

4toalised 3toalised 2toalised 1toalisedKuressaare 4300 4900 5200 5250Rakvere 4000 4200 4600 4500

Paide, Türi 1800 2300 2000 1500Haapsalu 3800 3900 4400 4500

Võru 1350 1200 1350 1300Viljandi 3400 3700 4000 4100

Jõhvi 1000 1450 1300 1050Kohtla-Järve 250 350 400 300

Narva 1650 1800 1800 1900

Korterite keskmised hinnad suuremates linnades (kr/m²)

4toalised 3toalised 2toalised 1toalisedTallinna kesklinn

renoveeritud puitelamud 8850 9200 10 100 9400renoveerimata kivimajad 10 000 10 200 10 600 10 550renoveeritud kivimajad 12 850 13 550 13 300 13 500uuselamud 15 050 15 850 15 650 15 650

Õismäe 7250 8100 8500 8950Mustamäe 7000 7600 8100 8850

Lasnamäe 6750 7400 7650 8150Kopli, Pelgulinn 6650 7500 7900 7850

Tartu 5700 5400 6100 6700Pärnu 5000 5350 5750 6250

KINNISVARA HINNAD OKTOOBRIS

Allikad: Tallinn: Uus Maa, Ober-Haus, Dover KV, Pindi Kinnisvara, Eesti Kinnisvarakeskus, Groosi KV, Marmiire KV, Donatio Kinnisvara, EriKinnisvara, Kinnisvaraekspert, Domus Kinnisvara, Hauston KV, Lamberd Kinnisvara; Tartu: Robinson Kinnisvara, Kaanon Kinnisvara, Peepar,Friis Kinnisvara, Uus Maa; Pärnu: Vestman KV, kinnisvarabüroo LVM, Pindi Kinnisvara, Arco Vara; Kuressaare: Saaremaa Kinnisvarakuulu-tused, Saare Arendusbüroo, Vestman KV; Rakvere: Uus Maa, Vestman KV, Arco Vara; Paide, Türi: Viola Kinnisvarabüroo, VestmanKinnisvara, Kinnisvarakeskus Kesk-Eesti; Haapsalu: Vestman Kinnisvara, Kiva, Pulss; Viljandi: Laine, Vestman KV; Kohtla-Järve, Jõhvi:Uus Maa, Vestman KV, Arco Vara; Narva: Vestman KV, Uus Maa; Võru: Hermese Kinnisvara.

Eramute hindade vahemik (kr/m²)

uus remonti vajav amortiseerunudkesklinn, vanalinn, Kadriorg 10 000–25 000 3000–23 000 2000–14 000Merivälja, Pirita 8000–16 000 5000–12 000 2500–9000

Nõmme, Lilleküla, Kakumäe 8000–15 000 5000–12 000 2500–8500Laagri, Saue 4500–12 500 4000–8500 1500–7000

Kalamaja, Kopli 4000–8000 2500–4500 1000–4000Tartu 4000–14 000 2500–7000 1500–6000

Pärnu 5000–10 000 3000–8000 1700–5000Viljandi 10 000 6000 4000Rakvere 10 000 5000 3500Jõhvi 9000 4500 2000Kuressaare 9000–11 000 3000–4000 2000–3000Kohtla-Järve 6500 2800 1500Narva 4000–8000 2500–4000 1500–3000Paide 7000 5000 3800

tootmishooned, laod bürood kauplusedTallinna kesklinn 40–110 90–250 130–800Tallinna äärelinn 20–110 60–160 70–300

Narva 20 80–200 100–250Tartu 15–80 45–220 60–400

Pärnu 15–50 25–180 40–260Haapsalu 5–60 40–120 50–150

Rakvere 10–30 70–160 40–400

Jõhvi 5–60 30–120 kuni 40–260

Kuressaare 200–300

Äripindade rendihindade vahemik (kr/m²)

Eramute ja korterite üürihindade vahemik (kommunaalmaksudeta, kr)

eramud 4toalised 3toalised 2toalised 1toalisedTallinna kesklinn 12 000–40 000 6000–30 000 5000–20 000 3500–12 000 3000–8000Tallinna äärelinn 3000–40 000 3000–10 000 2000–6000 2000–5000 1500–4000

Tartu 6000–12 000 1800–4000 1400–3000 1700–2500 900–2000Pärnu 2000–15 000 1400–4000 1200–3200 1000–2800 800–2000

Rakvere 3000 2000 2000 1500 1200Võru – 500–1000 500–1000 500–1000 500–1000Narva – – 750–2500 750–1800 700–1000Jõhvi – – 650 650 500Haapsalu 1100 1000 800 700Kuressaare – 1500 1800 1500 1100

Elamukruntide hindade vahemik (kr/m²)

Tallinna kesklinn (kommunikatsioonidega) 3200 (kommunikatsioonideta) 500Nõmme linnaosa Männiku piirkond 100–800 Muuga 100–200Nõmme linnaosa Laagri piirkond 250–800 Haapsalu (Paralepa) 60–240Kristiine ja Mustamäe linnaosa 350–900 Rakvere (kommunikatsioonidega) 70–250Kakumäe piirkond 300–800 (kommunikatsioonideta) 6–80

Merivälja, Maarjamäe 700–1000 Tartu 120–450Viimsi vald (kommunikatsioonidega) 200–600 Tammelinn 100–450 (kommunikatsioonideta) 260 Pärnu 75–1200Saku vald (kommunikatsioonidega) 200 Kirde-Eesti (kommunikatsioonidega) 120 (kommunikatsioonideta) 100 (kommunikatsioonideta) 70Jõelähtme (kommunikatsioonidega) 250 (kommunikatsioonideta) 100 Kesk-Eesti 5–10Tiskre elamurajoon 250–450 Paide (kommunikatsioonidega) 40Tallinna lähiümbruse uuselamurajoonid 150–350 (kommunikatsioonideta) 25Tabasalu 150–350 Kuressaare (Marientali kvartal) 100Harjumaa keskmine (kommunikatsioonidega) 165 (kommunikatsioonideta) 95

�� !��!�� "#$�%�&##�&##

�� !��"��#��

� $ ��%�� %��!��"��#��

� ��$&��'�(��$�$��#��#��#��$��$�$�

��



Eesti ettevõtted on jõudmas stabiilsesseajajärku ja üha enam otsitakse võimalusivabade vahendite investeeri-miseks. Üks võimalus sellekson büroopindade ostmine se-nise üürimise asemel.Sellest ajendatuna rajab OÜAdmirali Maja Ahtri tänava-le büroo- ja ärihoone, mille umbes viiendi-kule kogupinnast tulevad ka korterid.

Valdav osa hoone 11 492 ruutmeetrisuurusest üldpinnast moodustab büroo-pind – üle 8000 m², 2361 m² jääb 33 kor-teri alla ja esimesel korrusel on ka 1109m² äripinda.

Uues ärihoones asuvad hea vaatega vii-mistletud bürood, mis on varustatud kaas-aegsete tehniliste lahendustega. Majas on300 kohaga parkimismaja ning valvesüs-teem. Büroopindade korrust saab kasuta-da ühe suurema ettevõtte jaoks või jagadavajadusel ka väiksemate firmade vahel(ruumide suurus 100–1280 m²).

Korterite akendest avanevad vaatedcity’le, vanalinnale, Toompeale, merele jaKadriorule. Vaadet korteritest toetavadsuured, põrandast laeni ulatuvad aknapin-nad. Elanikele on loodud privaatsed park-lakohad, mida korteritega ühendab eraldilift.

Sissepääs parkimismajja on Ahtri täna-valt, välja arvatud korterite parkla, milleligipääs on üle õue lõunapoolse majaotsakaudu. Bürooparkla korrustelt on otse-ühendus sama korruse büroodega ja lifti-ga kõigile bürookorrustele. Kõikidel korte-riomanikel on ühe autokoha ostmise es-maõigus, st korteritele on reserveeritud 33autokohta. Äri- ja büroopindade jaoks on267 autokohta, vähemalt üks autokoht iga35 m² äri- ja büroopinna kohta.

Hoones asuvad äripinnad, büroopinnad,korterid, parkimiskohad ja panipaigad ja-gatakse eraldi korteriomanditeks, mis ontulevikus vabalt võõrandatavad. Müügi-

Sadamaalale kerkib uuskorteritega varustatud ärihoone

� projekti nimetus: Admirali Maja� asukoht: Ahtri 6a, Tallinn� arendaja: Admirali Maja OÜ� arhitekt: Aare Saks� krundi suurus: 4211 m²� korterite arv: 33� korterite suurus: 47–147 m²� büroopindade arv: maksimaalselt 40� büroopindade suurus: alates 100 m² – 317 m²

(võimalik osta ka terve korrus 1280 m²)� korterite hind: 18 000 kr/m² – 25 000 kr/m²� kaubandus- ja teeninduspindade hind: alates

20 000 kr/m² + käibemaks� büroopindade hind: alates 16 000 kr/m² +

käibemaks� müüdud/broneeritud: umbes 40% hoonest� praegune staadium: broneerimislepingute

sõlmimine kuni 15. novembrini� lisavõimalused ja tingimused: võimalik osta

garaaþ, panipaik ja laopind, parklakoht alates100 000 krooni, panipaigad alates 25 000krooni.

Allikas: OÜ Admirali Maja

ÄRIPINNAD � Uudne äri- ja eluhoone Tallinna sadamaalal

Admirali Maja juhatab sissebüroopindade ostmise trendi

Rajatavas Admirali Majas on ühe katuse all nii korterid kui ka bürooruumid.

protsessi raames sõlmitakse alljärgnevadlepingud:

� broneerimisleping;� võlaõiguslik eelleping;� asjaõigusleping.Admirali Maja arhitekt on Aare Saks,

kelle seniste tööde hulka Eestis kuulubnäiteks endine Tallinna Panga hoone.

ÄP

Samal teemal:www.admiralimaja.ee

� ��

� �� !��"#$%&'#()*&�'

��

��

��

�� +,�� ,��

� �� -.��

�

� /��$��

� ��#0.1��1��1��1��2��1��3��"#$%&'#()*+'++

��

� �� 4506��7

� ��&8,��

� ��

� ��&�,�� 9��:��;��

� ��<=>�<0"��>��0��!�?��"�::��"#$%&'#() ,+'�8

��

��

��

��

��

� ��

��



Kuigi magalarajoonid moodus-tavad valdava osa Tallinna ela-mufondist, on neil korterituruseisukohast pigem hinnajärgijakui hinnaliidri positsioon. Sel-geks hinnatõusu mootoriks onpraegu uued korterid, mille hin-nad algavad tasemelt 13 000kr/m². Uute ja odavate korteri-te puudumise tõttu on tekkimastõsine oht, et magalate hinna-tõusu jätkudes jõutakse peagitasemele, kus tüüpkorteritehindadele pole enam võimalikleida ratsionaalseid põhjendu-si. Kuigi sealsete eluasemetehinnad on aasta-aastalt tõus-nud, on see toimunud peami-selt pakkumist ületava nõudlu-se, mitte magalateendi väärtustumisekaudu. Kriitilisekspiiriks võib täna pi-dada remontimatakorterite puhul hin-nataset 8500 kr/m²ning renoveeritudkorterite puhul10 500 kr/m², midaon saavutamas Õismäe elamis-pinnad.

Tüüpkorterite turg on suh-

ELAMISPINNAD � Korterite hind on kergesti mõjutatav

Magalarajoonide korterite hindamõjutavad ostjate emotsioonid

teliselt tundlik majanduslikelening emotsionaalsetele tagasi-

löökidele. Kinnituseselleks andis 2002.aasta 5–10% suuru-ne hinnakorrekt-sioon, mille peami-seks ajendiks võib pi-dada avalikkuse ne-gatiivset suhtumist.Tänaseks on hinnadtaas ületanud lan-

guseelse taseme, kuid hindadelähenemine kriitilisele piirilesuurendab hinnakorrektsiooni

kordumise võimalikkust tulevi-kus. Tüüpkorterite turg on ku-junenud paljudele noortele ini-mestele omamoodi hüppe-lauaks, kust võimaluste avar-dudes kolitakse paremasse piir-konda või eramusse. See tagabkorteritele küll hea likviidsuse,kuid suurendab vastuvõtlikkustemotsionaalsetele otsustele.

Valdav osa tänastest ostjatestkasutab ostuks pangalaenu,mistõttu sõltub turu edasineareng kõige enam just panka-de laenupoliitikast. Lähima aas-

Ain KivisaarUus Maa Kinnisvara-grupi analüütik

Tüüpkorteriteturg on suhteli-selt tundlikmajanduslikelening emotsio-naalseteletagasilöökidele.

Kalleimad on 2toalised korteridsügis 2003 (kr/m²)

1toaline 2toaline 3toaline 4toalineÕismäe .................... 8500 ................ 8500 .................. 7700 ............... 6700Mustamäe ............... 8200 ................ 8100 .................. 7300 ............... 6500Lasnamäe ............... 7800 ................ 7700 .................. 7000 ............... 6300

Allikas: Uus Maa Kinnisvarakonsultandid

ta jooksul pole ette näha lae-nutingimuste karmistumist, v.aEuribori tõusust tulenev mõõ-dukas intressitõus. Seega onkorterite hinnatrend jätkuvalttõusev, millele annab lisatõukeELiga liitumine (muudatusedkäibemaksuseaduses ja uutekorterite kallinemine). Paariaasta taguse hüppelise hinna-tõusu kordumine äärelinnas onsiiski välistatud, kuna see tä-hendaks jõudmist juba uutekorterite tasemele.

Siiski hakkas möödunud su-vel magalarajoonides ringi lii-kudes silma erakordselt paljupaneelmajade renoveerimist.Tüüpilise lahendusena võtavadkorteriühistud laenu ning va-hetavad saadud raha eest väljatehnosüsteeme, soojustavadelamu otsaseinu, remondivadtrepikodasid ning uuendavadrõdupiirdeid. Selle tulemusenaon eelkõige Mustamäe muutu-mas tunduvalt korrektsemaksning inimsõbralikumaks, kushalli betoonmassi vahelt särabüha rohkem vastu rõõmsavär-vilisi otsaseinu.

Kokkuvõtteks: kiiresti on pa-ranemas nii magalate infra-struktuur, üldine heakord kuika hoonete seisukord, mis vaa-tamata ajast mõnevõrra ette ru-tanud hindadele lisab kindlust,et hinnatõus jätkub.

Tallinnas ontüüpkorterite hinnadkõige kõrgemadÕismäel.

��

��

��

��

��

��

�

��

�� !�"�#��$%%%&� ��'��!�"�#��$%%%

��

�� !��"##��$�%%"��"��"�&'''

� ��

��'"��!�!��!��(�� )��*+��,�� "#��&%�-�&��"��"�&'''

��

��

��

�� !��" �� !#��$$$# �� !#��%��!�%

suurusega 26–1022 m2

hind 100–120 kr/m2

+ halduskulud + kmSuur tasuta parkla,renoveeritud hoone,söökla, ruume kohanda-takse vastavalt üürnikuvajadusele.

Margus Eek, tel 050 32 520www.lasnamaja.ee

��Üürile andarenoveeritud kontoriruumid

kinnisvara Äripäev 13. oktoober 2003 15reklaamitoimetaja Margit Raias tel 667 0162, e-post [email protected]; reklaamimüügi projektijuht Ander Sibrik tel 667 0110, e-post [email protected]

�� !��"�###!�� !��

$ ��%�� &�'��(��%(�)��%��! �� * �� +��,- ��!��

� ��.**��

arendaja ....... M&R Kinnisvaraarendusasukoht ............. Rajapere tn, Kakumäevalmimise aeg ...................... suvi 2003kruntide suurus ............ 950–1300 m2

kruntide arv .................................... 50kruntide hind ...................... 650 kr/m²müüdud/broneeritud ................ 11/26

lisainfo: lisanduvad liitumistasud 200 000 krooni(sisaldab kõikede kommunikatsioonidega liitumisi);hea infrastruktuur, kaubanduskeskused, haridusasu-tused, meditsiiniasutused, spordirajatised, Tallinnapuhtaim mererand 700 m kaugusel; kinnistuidkaitseb tugevate meretuulte ja niiskuse eestkõrghaljastus

��

Müügiinfo �� Tel 665 1590, 050 46 669

www.rajapere.eewww.terragrande.ee

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

Müüa korter Kentmanni 18• 2toaline, 5/3, 58 m², mööbi võim.,rõdu, tel, turvauks, trepikoda lukus,signal, boiler, keskküte, saun• planeeringut muudetud, avatud köökmööbli ja tehnikaga, põrandaküte,saun, laudpõrand, magamistubaeraldab klaasist lükanduks

Arco Vara tel 614 4606, 050 73 441Heidy Leeman, [email protected],

City24 ID: 108963

Müüa korterid Wismari 32a• valgusküllased korterid, vastvalmivilus korterelamu• avatud planeering, üp 69,5–104 m²• rõdudelt avaneb vaade Toompeale

al 16 0

00 k

r/m

²

Real KV tel 665 4012, 05528598Roland Kore, www.real.ee/pro3.html

Müüa äsja valminud rida-elamuboksid Kloostrimetsas• üldp 116,9 m² ja 144,9 m²• avatud köök elutoaga, 3 või 4magamistuba, saun, terrass, autovarjualune, hind sisaldab siseviimist-lust, kõiki liitumisi ja haljastustKliendipäev pühapäeviti kl 13–15

Kinnisvarakeskus tel 600 9111,051 11 733 Anne Karapetjan,

www.kindelkinnisvara.ee

12 8

00 k

r/m

²

Müüa endine Keila-Joamõisaköök• aastast 1801, kinnistu 1471 m², asubmaalilise Keila-Joa ürgoru ja jõe kaldal• 182,3 m² paekivihoone, kahelkorrusel eluruumid, 6 tuba• puurkaev, lokaalne kanalisatsioon,ahju- ja elektriküte

Kaanon Kinnisvara tel 665 9584, 055633 926 Aleksander Promet,

[email protected]

2 2

00 0

00 k

r

Anda üürile palkmaja Lääne-Virumaal•100 km Tallinnast, veekogu ääres•2korruseline, ca 120 m², 4 tuba•saun, kamin, kahekohaline garaazh,terrass, rõdu•osaliselt möbleeritud, Falcki valve•antakse üürile pikemaks ajaks

tel 051 57 724,fotod: www.hot.ee/maja002

1 3

45 0

00 k

r

Müüa eramu Randvere külas Tülli teel• 2korruseline,vast valminud , üp 176m², 5 tuba, saun, kamin, kaksvannituba, garaazh, terrass, sisevõrgudvälja ehitatud, liitumised tasutud,siseviimistlus lõppjärgus, garantii 2aastat, kinnistu, pindala 1063 m²•lähedal Randvere kirik, bussipeatus,meri 300 m

Alla Talu tel 056 633 [email protected]; www.neweka.ee

1 9

30 0

00 k

r

Müüa maja Meriväljal Rannikutee 7•krunt 600 m², üp 198 m², köök,kaminaga elutuba, 2 magamistuba,saun, vannituba• krunt korralikult haljastatud• Kolmapäeval 15.10.03 majatutvustus 17.30–19.00

Arco Vara Tallinna büroo tel 6144641, 052 79 373 Urmo Pollisinski,

[email protected]

1 7

50 0

00 k

r

Müüa korter Vilde tee 108• 3toaline, 9/8, 65 m², kelder, rõdu,lift, turvauks, trepikoda lukus, mööblivõimalus, vann, maja kõrval park,trepikoda renov, välisfassaadi remonthetkel käsil, hinna sees eksklusiivneköögimööbel tehnikaga, vabaneb kiiresti

Arco Vara Tallinna Büroo tel 6144606, 050 73 441 Heidy Leeman,

[email protected] 24 ID: 115354

Müüa elamu Viimsis Heldrielamurajoonis• ühekordne, 3–4toaline, üp 136 m²,krunt 996 m², klinkertellistest vooderpuitkarkassil, vesipõrandaküte, gaasi-küte, san tehnika, disainsaun, garaazh,kivi-puitpiire, tasandatud kasvupinnas,garantii 2 a, omanikult, kliendipäeval26.10. kell 12–17 soodushind, hind kokkuleppel

tel 626 2104, 056 44 544,[email protected], www.heldri.ee

Müüa paarismajad ViimsisSoosepas• üp 92–164 m²• boksides 3 tuba, köök, pesuruum,leiliruum, II k karbina välja ehitatud• õliküttekatel, arenev infrastruktuur –puhkeala ja laste mänguväljakvalmivad 2003. a sügisel, lasteaed2004. a sügiseksPindi Kinnisvara tel 610 3900, 050 72

872 Andy Viikmaa, www.pindi.ee

1 39

0 00

0–1 85

0 00

0 kr

Uus Vehemaa elamurajoonMähe külas Viimsi alevikupiiril• 15 krunti 683–2509 m²,kaasaegsete tehnovõrkudega• hind sisaldab maatüki maksumustal 300 kr/m² ja liitumistasu 160 000 kr+ 18%

tel 641 0292, 056 15 3917 TamaraJakimova, www.elandor.ee

Müüa Jämerä kivimajaVanamo• üp 130 m², “võtmed kätte” lahendus• gaasiküttel põrandaküte• hind ei sisalda krunti

1 3

60 0

00 kr

EM-Meson OÜtel 672 2066, [email protected]

www.jamera.ee

Piret Veskireklaamimüügi

projektijuht

tel 667 0069

052 97 339

faks 667 0200

[email protected]

• kuidas osta ukselukku

• hallitav toanurk

• tselluvill

• presspuit

• kvaliteetne katusetarvik

Omanäolinekodu

Novembri

NovembriOma Maja

Reklaamitellimine

13. oktoobrini

kinnisvarareklaamitoimetaja Margit Raias tel 667 0162, e-post [email protected]; reklaamimüügi projektijuht Ander Sibrik tel 667 0110, e-post [email protected]


��

��

��

�� !��"��#��$��%�� &��$�� !� �#��'��

�� !�� "" � ��#� �$� ��

�� #��#��%��

��

��

��!��!��"��((��

�� $�� %%�

��

��'��$ )��!��

�� &��'(�� )�*�� +,�� (��

��

��$��'��#��'�� !��$*�� +)��,��-��'��.�� .��,��-��'��"�� /��0�� !�� --+ �� *�� .*��*�

�� !��"�#��)��-�� $ $�� "��((� ��'�� $�� 1�� 1�� 234'��"�� "�� !� �� '� �� $� $�$�� $

��#�� 5�� 6��"�!�� !��

�� - �� $$� ��/**�� 0*��

�� $%�� !�� '�� '��

��

��

��*�$��7"�� 5�� 8"��9��'�� 5��

�� $$ �� /**��0*��

#�� $��$�� :��$�5��+.�� $)�� :�� !��!��

��

��*� �� $��$ �� 1��!��*��

�� %&'

�� "'*� -�*

�� )��$�-��)�-�$�-$��-�#��'��$�.��)$�-��-��'��)%��

�� 1�(* 2��

��

��((#��!�� #��"��"��!��"�� )��,��-��'��-�%;

+#�32�� $ �� "�* &��*�(��*#�30��*(

��

��%'%�� 1��<�� $��#��+)�� "�� "�� /��0�� '�� :��'�� !��#��!��"�� #��%;�-��'�� ..�(��4�

��

�� %��"�!��%�� !��

�� )�� $ �� 5 ��(��5��'��'��

�/" �� $ �� /�� /��(��

��( )��!�$�!�"�� 1��)�)��!��

�/" �� $ �� /�� /��(��

�� #��%(�� )��

�� %*��9�=��8��>�� $+��1 ��)��

�/" �� $ �� /�� /��(��

��!��+��!��(��.$%�� ;��+; �� ((��! ��!��!�� #��* -�� 67�** 89 �#� ��$� �� $ �� :��(�� (��*��

��

��!��,��!��*'�� #��&�%�� '��"��"��!�� %��#��#�� )%��!�!�� $�� (;;�(*��*�� (*��*��

��-��*�%�� $��$*�+��*��#��!� ��#�� !�� $�� (;;�(*��*�� (*��*��

��

��!.�� #��%'/��#��$�*%)��

1��!� �� $� �� "�� !��!��

��

��(�� !��#�� #��'��#��)*�$�)��,�� *��,��

1��!� �� $� �� $$� "�'��! &�� !��

�� !��#��*�� :��!��'��+� $�� '�� !��'��-�%; ��#��+#� 2�� $ �� "�* &��*�(��*#�30��*(

��

�� !��$+)�� "�� #��#��#��"��'��-��%;+#� 2�� $ �� "�* &��*�(��*#�30��*(

��

��#��$��*01��$��*��); ��);

��#��%;��#��"�!��.��((��#�$ )��

&) +, �� &��

��

�� !��"##��!� ��$��"�� %��&�'��(��(��')��'*��+++*��'*�� !$��!�� $��"��"��"�$��#$�� #��,$� ��- �� %.�/��"��(0(�(1��(�020��2��"��3�$��4��"��5��!��,�� ,�� "�)��*��+++*��*��.67�� 1��8�� 2�� %.�/��"��(0(�(1��(�020��2��"��3�$��

��,�� 1��7��7��(� ��"�)��*��

kinnisvara Äripäev 13. oktoober 2003 17reklaamitoimetaja Margit Raias tel 667 0162, e-post [email protected]; reklaamimüügi projektijuht Ander Sibrik tel 667 0110, e-post [email protected]

��

��

�� !�� "��"��#�� $%� $ ��#�&&& � $ ��'(�� ) �� )�� *+�� #��)�� ,(��-�� !�� "��"��#�� $%� $ ��#�&&& � $ ��.��)�� *�-� �� , �� #��)�� *�-� �� , �� , �� !�� "��"��#�� $%� $ ��#�&&& � $ ��)��/�� "� �� !�� "��"��#�� $%� $ ��#�&&& � $ ��0�� 1� ��) �� 2��3��-� �

��3-�� !�' �� 4�"�#��"#��#��#��#��#��#�"��#�"��#��#��5 63��*7 ��+��) � ��#��8)��9 ��

9�� 4��#��#��#��#��#��#�"��#�"��#�:�)��4�"�#��#��#��#��# �)� � ��%�3��*� �� $��""�#�"��#��#��#��5�0 �� 4��#�"�#��#��#��;��5�.��;"��

��3-�� !�7 3�� , !��) �)�#�) 3 !��*!#�+ ��7 �� #�2��#��)��#�� , ��< �� =>29�+��) � ��6?��"��#�@ ��"��#��+ ��#�� #�� , �� !�A��$��!� �-��#��!��) �� #��-�� (�� 8) ��.��#�'�� (��#�' ��3-�� !�/��3-��*�, ��) �� #�� !�� !#�� !�� !�#��-��-��!��# ��!� �� #��"�� 3 �!�� ) �) � )� �� #�) �) � ) !��!#��) ��!#��!��3�� !�� !�+�� #�8��#��#��#��#��#��#�� "��<�� /��+��) � ��"��#��"��B��'�� 9�� "��3-�� !�9�� C/��+�� #�8.��""��#�)��#��DD�#��) !� ��<�� C/�+��#��"��C� !�� 88��E��#�DD��) ��) �)�#��, � ) ��!�� #�� DD�� <��!��*�, �3-��! 8��!��!�, �88��3-�� !�"�#�"�#��#��#�� ) , ��! C'+6�7 �!��6?��"��"��#��2�� <� �� !��3-��*#��*�, �� ! "�;��#�� #�) �)�#��#�� "��#��"��"��9�� 3-�� !�+ �� 5��5�"�5�""5�"�5��5�� <�� 6?�9��#��"

��*� ��!�� 3-��!��"�� "��#�888��#��3��) �� DD��#��DD�� , ��<��F��* 2>8�+��) � ��"��#��'�� *��#

3��!��#�� -�� !�-��!��, �� )��#�) ��!�� !�F��G �� %�� #�&&& �� #�8B4��3-�� !�9�� 8��#��#�� #�888��!�� !��E��888��# 2>8�+��) � ��"��#��'�� *��#��0 �� !)�� , �)� �� !�-��!�� %�� #�&&& �� #�8B4��#��3-��!�1 �) �� #��)��!#�� !�� <��F��* + ��+��) � ��#��>�� #

� ��!�F��G �� %� �� #� &&& � �� !��/(�� -�� "��<��F��* H��9 ��"��"��#��+ �, �+��

� ��!�F��G � �, �� %�� 3-��!�1 �) �� C*�� 3-��#�88��#��#�� )�� <�� H��9 ��"��"��#��0 ��+�)��#

� �� )��%�� 3-��*��!��!�>) � �� 8��, ��!��#�� !��+��) � ��#��C�)��'��

&&& ��!� ��3-��!�� )��!��!��3-��88��3-��!��;��#��!�� # ��<��F��* ��!��+��) � ��#��"��8��!�9��#��+�� 3 �� ,��!��#�� , �� !�F��G &&& ��!� ��:��!�)��"� � ��#�-��#��3�3��3-��#��!�� # ��<��F��* ��!��+��) � ��#��7 ��+3�

�� !�� )(�� ! � ��!�F��G &&& ��!� ��

�� !�+�� #�8��5��#��;��<��5��#��;��<��5 /��+��) � ��"��#��9��0��!��9�� "� ��#��;��<��5��#��;��<�� &&& �� !��*�)(��3-��! 8��#��#� �� !�� ) ��#��!�)� �� "�� H��9 ��"��"��#��0 ��+�)��#��0��3�� )��%�� 3-��!�' �� ) ��!��3-��#�� H��9 ��"��"��#��+ �, �+�� #

� �, �� %�� !�) � �� )�� ) ��8��#�) ��, ��!��-- �3-��*�)(��!�� !# ��<�� !��+��) � ��#��"��8��!�9��#

��!��-- �� 3�� &&& ��!� ��)(�� ! �--�� ! "��#��#��8��#��#�) ��"#"��, ��!��"#"��# ��!��+��) � ��#��7 ��+3��) � �� !�� !��!�� &&& ��!� ��

� �� 3 �!��!�' �� 1 3��)��, �� #�� 2>8�+��) � ��"��#��'�� *��#

�� !�� %�� #�&&& �� #�8B4��"��3��, ��DD�� ! �DD�� )(�� )��! �) �� ) ��, ��)��#��3�� F =>29�+��) � ��6?��"��#�@ ��"��#��+ �� 3,�� )�� *� ��!�F��G ��8) ��.��#�'�� (��#�' ��!� ��DD��.�� )(�� !��, ��)�� #��!#��!#�� ! �� =>29�+��) � ��6?��"��#�@ ��"��#

��!�) , ) !�� #��3,��)�� 8) ��.��#�'�� (��#�' �� 3 �!��*��!��! ��)��!��8��!��#�� !�� ) ��#�, �� <��F��* ��!��+��) � ��#��"��8��!�9��#��:�� "" ��!)�� #� � ��-��#� �� !�F��G &&& ��!� �� 3 �!��!�� 3 �!��* �"��#�88��#��DD�� !�� #��#��#��6��= ��, � �� 3 �!��!�I�� "��#��DD�� !�� #��#��#��1�� 3 �!�� !�A��J�� K ) ��3��) !��"��#�8��#��"�� 3 �!��! #��3�3�) �� 6?�C��L��#� ��%�� ' ��" )(�3�� !�� , ��3��M��, ��

��. 3 !�� )��#�� #��3�#�� #�"�� #��3��3 #�� =>29�+��) � ��6?��"��#�@ ��"��#

��3 !��!��3,��)�� "�9 ��' ��#�'�� (��#�' ��

� �� !�� !#��;��#�) �� ) !��(��#�3-��!��, �� DD3��)(�� # H��9 �+��) � ��"��"��#��C�)��7 ��#��'� �� -�� )� � ��%�� #� &&& �� *�, �� ! ' �� ! ��#�"��5�:�)��"��5�9�� #�"��#��"�#��5 63��*7 ��+��) � ��#��8)��9 ��

0 �� #�"��#��#��#��#��#��#�"��5�.��#��#��"��#��#�� )� � ��%�3��*� �� $��

��


ärikoolitustoimetaja Enn Tosso tel 667 0280, e-post [email protected]

SISEKOMMUNIKATSIOON � Tähtis info ei tohi levida suitsunurgas või kohvilauas

Ettevõttes tulekspaika panna, kuidasolulist infot töötaja-tele jagatakse, sestkuulujutu tasemelringlev oluline teavevõib kergesti moon-duda ning majastvälja jõuda.

Kristel PeikelHill & Knowltoni projektijuht

Kes meist ei teaks, kuidasmängitakse telefonimängu jamis tulemusi võib selle käigusühes rivi otsas teele pandud sõ-nadest saada. Sama on kergejuhtuma ka tööelus. Olukordalahendada või juhuslikult keer-lema läinud seisukohti ümberlükata on aga tunduvalt ras-kem.

Kuidas käituda olukordades,kus tegemist on asutuse või et-tevõtte jaoks oluliste ja tundli-ke teemadega? Tööle asudesvõtab suur osa töötajatest lisakstööülesannetele kohustuse hoi-da firma saladusi ja hoiduda le-vitamast konfidentsiaalset in-fot. Seega on esimene ja vägaoluline samm kirjas töölepin-gus. Tundub, et sellega ongi

Kindel töötajate teavitamisesüsteem väldib kuulujutu levimist

kõik koordineeritud ja tulemuskäes. Kahjuks tuleb tõdeda, etpelgalt paberist ei piisa, et või-ta töötaja lojaalsust ja usaldustvõi kujundada tema suhtumist,hoiakuid, väärtushinnanguid.

Usalduse võitmiseks on vajamitmeid samaaegselt toimivaidtegureid. Suurt rolli mängibmeeskonnatunne, vastutusedelegeerimine, usalduslik ningavatud õhkkond. Samuti onoluline töötaja motiveeritus.Kui töötaja tunneb ennastmeeskonnas hästi ja talle onoluline, kuidas kogu meeskon-nal läheb, siis ei lähe ta naljaltväljaspool töökeskkonda hal-vustavaid kuulujutte levitamavõi n-ö firmale kaikaid koda-rasse loopima.

Suhtlemisel ja infoedastamisel suur roll

Oluline on paika panna, kes,kellele ja millist infot edastab –millistel juhtudel annab infottöötajatele tippjuht, millal per-sonalijuht või osakonnajuhata-ja jne.

Ka välispidise suhtluse osason oluline määrata konkreet-sed kõneisikud. See võimaldabettevõttel edukamalt kontrolli-da firmast välja minevat infotning koordineerida ettevõtteleoluliste sõnumite jõudmist siht-rühmadeni.

Suur osa probleeme tekibkijust info liikumise tõrgete tõt-tu. Tähtis info ei tohiks levidasuitsunurga kaudu või lõuna-lauas.

Ühtlasi pärsib avatud suht-lemise puudumine koostööd.Töötajatele tuleb edastada in-formatsiooni firma eesmärkide,uuenduste, muudatuste jmskohta. Samuti tuleb väärtusta-da alt üles liikuvat infovahe-tust ning kaasata töötajaid aru-teludesse. See aitab tekitadaühtekuuluvustunnet.

Meeskond toimib hästi siis,kui kõik meeskonnaliikmedteavad oma rolli ja neile pan-dud lootusi. Mida väiksem et-tevõte, seda lihtsam on infot

Informeeritud töötaja on rohkemmotiveeritud

• Sisekommunikatsiooni kaudu antakse organisatsioonisedasi eesmärke ja visioone, uudiseid, muutusija teadmisi.

• Edukalt toimiv sisekommunikatsioon motiveerib,innustab ja lihtsustab töötajate igapäevatööd.

• Edukalt toimiv sisekommunikatsioon on aluseks edukaja edasipürgiva ettevõtte loomisel.

• Sisekommunikatsioon on kanal, mille kaudu võtavadtöötajad omaks ettevõtte põhiväärtusi.

• Hästi toimiv sisekommunikatsioon on aluseksefektiivsele väliskommunikatsioonile, kus töötajadon ettevõtte positiivseteks saadikuteks.

Allikas: Kristel Peiker

edastada ja seda vähem on in-fosulust tulenevaid pingeid võiarusaamatusi. Suurtes ettevõ-tetes tuleb töötajatega suhtle-miseks ja info edastamiseksrohkem jõupingutusi teha,abiks on seejuures erinevad si-sekommunikatsioonikanalid –intranet, infoleht, koosolekudja ühised kohvipausid.

Usalduse loomineväldib infolekkeid

Ikka ja jälle kuuleme kõla-vat lauset, et töötajad on ette-võtte tähtsaim ressurss. Nii juhtkui ka alluvad on aga sõltuvadüksteise usaldusest. Alles siissaab saavutada ühiseid eesmär-ke või paremaid tulemusi. Sel-

leks, et juhi viis olla ja tegutse-da mõjuks alluvatele usaldus-väärselt, peab juht käituma kaise nende väärtuste järgi, mil-lest ta räägib.

Usaldus väljendub ka vastu-tuse delegeerimises. Selleks etdelegeerida ja võtta riske, peabjuht oma alluvaid tundma. Vas-tutust delegeerides pole võima-lik (ja vajalik) kontrollida allu-vate igat sammu või väiksemat-ki detaili.

Samas pole pelgalt pisiasja-de delegeerimisest just paljukasu, see ei tooda vajalikku sig-naali. Töötajate jaoks on oluli-ne tunda, et neid usaldatakseja neile on antud võimalus te-gutseda eesmärkide saavutami-

sel oma parima äranägemisejärgi.

Juhuslik lobiseminevõib olla ohtlik

Võib juhtuda, et firma sise-info pääseb liikvele aga hoopissellest, et töötajatele edastatak-se seda koos kõigi muude iga-päevaste küsimustega ja nadräägivad asju edasi puhtastteadmatusest. Tundlike teema-de puhul on vajalik alati rõhu-tada, et jutt on konfidentsiaal-ne ja peab jääma nende seintevahele. Teades ettevõtte ees-märke ning omades ühtsetmeeskonnatunnet, käituvadtöötajad lojaalselt ja ei kipu sa-lajast infot levitama.

Oluline ja konfidentsiaalne info ei tohiks levida kuulujutuna. Foto: Sven Arbet

03.- 05. november,

H

Tallinn

ind: 6500.-

28. - 29. oktoober,

Hind: 4900.-

Tallinn

t 654 2001, f 677 9845, Sütiste tee 21, ruum 238,[email protected]

EFEKT(IIV)NE ESITLUS

17. - 18. oktoober,

Hind: 3900.-

Tallinn

www.emiewt.ee

JUHI FINANTSKURSUS I

EKSPORT-IMPORTLEPINGUTE

KOOSTAMINE

Laki 19 10621Tallinn

Äri- ja Maksukonsultatsioonide OÜ

Tel 654 4901(050) 91 029

Faks654 4901

e-post:[email protected]

Finants- ja maksukonsultatsioonidAudiitor- ja raamatupidamisteenusedÄrikonsultatsioonid

• äriühingute ühinemine ja jagunemine• maksude planeerimine• kuluarvestuse juhtimine

��

��

��



MEESKONNATÖÖ � Kuidas passiivseid töötajaid kaasa haarata?

Passiivse või vastutööta-va meeskonnaliikmegatoimetulekuks ei piisaühekordsest vestlusest,teda tuleks pidevaltjälgida ning temapidurdavale käitumiselekohe reageerida.

Karin HangoSELF II arendusjuht

Juhi jaoks on passiivsuse javastutöötamise märkaminening määratlemine probleemi-na juba iseenesest väärtuslik.Pahatihti peetakse seda, et kõikvõrdselt ei panusta, loomuli-kuks ja paratamatuks.

Inimesed ei ole võrdsed egaisegi ülearu sarnased, just sel-lest aga tulenebki meeskonna-töö kasulikkus. Tõhusalt toimi-va meeskonna kujundamineeeldab pühendumist ja panus-tamist. Meeskonnatöö sabotee-rimine võib ilmneda esmapil-gul väheolulise käitumisena(hilinemine, tähtaegade unus-tamine, aga ka paljude täpsus-tuste ja vastuste nõudminejne).

� Ka hea juhi meeskonnasesineb vastutöötamist

Levinud müüdi kohaselt töö-tatakse vastu kehvapoolse juhiettevõtmistele ja ignoreeritak-se vaid halvasti juhitud üritusi.See pole kindlasti õige. Vastu-

Passiivset meeskonnaliigettuleks sihikindlalt ergutada

seisu ei ole üksnes juhul, kui eiesitata mingeid nõudmisi.

Juhil on oluline aru saada,et vastuseis ei tulene tavaliselttema juhtimisvigadest. Võima-liku süütunde võiks pöörata te-gutsemistahteks. Vastutöötami-se vastu on vaja astuda, et vas-tutöötamine poolttöötamisekspöörata.

Standardiseeritud, “laia

lauaga” õpetus passiivsete ini-meste või vastaliste kohtlemi-sel ei tööta. Oluline on isikliklähenemine igale meeskonnajaoks probleemsele inimesele.Stereotüüpide kasutamine (“Saoled tüüpiline nohik!”, “Sinu-taoline mässaja ei saagi kohenõusse jääda!”) pole abiks ühe-legi osapoolele. Kui juht kellegienda jaoks vastasena määrat-leb, siis ta väga tõenäoliselt sel-leks ju ka kujuneb.

� Meeskonnatöö segajapeab mõistma, et ta segab

Sageli ilmneb meeskonda-des psühholoogidele hästi tun-tud valekonsensuse efekt – kuimõni meeskonnaliige juhti olu-liselt häirib, tundub juhile, etkõik liikmed on samast persoo-nist häiritud. Alati see muiduginii pole ja eriti sageli ei tea as-jaosaline ise, et tema käitumi-ne (omaettehoidmine, kõigiprobleemide ülestõstmine javõimendamine jne) teisi häirib.

Kellegi käitumise muutminepeaks algama sellest, et asja-osalisele seletatakse, millinekäitumine teisi häirib ja millistkahju see meeskonnakaaslaste-le võib tuua.

� “Rasket” meeskonnalii-get on vaja kuulata

Passiivsusel ja vastutöötami-sel on hulk võimalikke põhjusi.Kui probleemsele kaaslasele on

tema käitumise kohta tagasisi-det antud, tekib tal väga tõe-näoliselt tahtmine ennastõigustada ja olukorda seletada.Neid seletusi-õigustusi on üli-malt mõistlik kuulata isegi ju-hul, kui neis esmapilgul näibigasugune iva puuduvat.

Esiteks vähendab see asja-osalise pinget ja vastuseisu. Kuiinimest on kuulatud, on katema rohkem valmis kuulama.

Teiseks võib kuulamise tu-lemusena selguda midagi olu-list probleemse inimese käitu-mise tagamaade kohta, midaoleks oluline arvestada ja midaehk saaks mõjutada. Kolman-daks võib kuulamise tulemuse-na kõrvalehoidjas või vastutöö-tajas suurem selgus tekkida jatema vastuseis seega vähene-da.

� Individuaalsetest vest-lustest üksi ei piisa

Paljud arukad juhid arvavad,et neljasilmavestlustega ongivõimalik meeskonna problee-me lahendada.

Juhil ning meeskonnaliik-metel on oluline ka pärast ta-gasisidevestlust kaaslast jälgi-da ning ebasobiva käitumisekordumisel sellele selgelt osu-tada ja kiiresti vastu astuda.Tuleks näiteks märkida: “Meleppisime eelmisel nädalal kok-ku, et pärast idee kritiseerimistteed sa alati oma ettepaneku.”

Passiivsuse javastutöötamisevõimalikke põhjusi:

• Meeskonna eesmärgid polekõigile meeskonnaliikmetelepiisavalt selged või ei teadvustakõik oma rolli nende täitmisel.

• Meeskonnaliikmed ei usaldaüksteist isiklikult võiprofessionaalselt.

• Meeskonnaliikmed ei samastaennast meeskonnaga piisavalt.

• Meeskonnaliikmetel onühistegevusega seoseslootusetuse tunne.

• Muudatused on kaasa toonudvastuseisu.

• Grupp on jõudnud sellisessearengufaasi (n-ö konfliktifaasi),kus seni varjus olnuderimeelsused ja võimuvõitlusedvõimenduvad ning on võimalikhakata liikuma nende tulemus-likuma lahendamise suunas.

• Mõni grupiliige on jäänud nnlukus rolli (näiteks eraku, märtrivõi sõdalase positsioonile) ningei ole võimeline kõrvalise abitaoma käitumist selles grupismuutma.

Allikas: Karin Hango

Äripäeva Raamatuklubi

veergPärnu mnt 105,19094 TallinnTel 667 0108Faks 667 [email protected]/raamatuklubi

Äripäeva Raamatuklubiga liitumiseks helistage 667 0108 võisaatke e-kiri [email protected], siis saadame liitumistingimused.

ÄP RAAMATUKLUBI: juht Erik Samel, toimetaja-projektijuht Monika Pais,

kliendihaldurid Hetti Nessler, Jana Mitt, Kristina Pukk ja Liina Pärtel

NB! Oktoobris on meil kaks klubiraamatut.

Aasta 2004 toobvõimalusi ja krahheKeegi ei kahtle enam, etaasta 2004 tuleb mitmesmõttes tähelepanuväärne.Majandus rühib visalt üles-mäge, tarmukatele ja tea-vitatud tegijatele avanebmusttuhat võimalust. Javähem paindlikud kaovadpildilt.

Äripäeva reporteriInno Tähismaa analüüsi-de ja visioonide kogumik“Võimaluste aasta 2004”pakub tänuväärset teavet15 majandusvaldkonnas kohe-kohe aset leidva kohta, mida saab ära kasutada kanäiteks ettevõttele äriplaani tehes. Autor on raama-tusse sisse kirjutanud paljude tuntud ettevõtjate hin-nangud ja prognoosid.

KÜTUSETURUL SUURTE TEGIJATEAASTA

Eesti kütuseturgu ootavad ees pöördelised ajad. Ontõenäoline, et juba järgmisest aastast on meie kütus Venekapitali kontrolli all. Esiteks võtab kütuse hulgimüügituruüle Vene naftagigant Jukos, mis ostis ära Leedu Mazeikiainaftatöötlemistehase. Lõviosa Eestis müüdavast kütusesttuleb just sellest tehasest. Kui seni vedasid Eesti suure-mad kütusefirmad Mazeikiaist ise bensiini kohale, siis edas-pidi pakub seda teenust Jukos. Võib arvata, et lisaks hulgi-müügile asutab Jukos Eestisse jaemüügiketi.

Suvel 2003 asutas MazeikiaiNafta Eestis, Lätis ja Leeduskütusekaubamaja, mis võtabtäielikult üle Mazeikiai Naftasaaduste hulgimüügi neis riiki-des. Kütusekaubamaja loomisepõhjuseks oli Balti riikide peat-ne liitumine Euroopa Liiduga,mis loob regioonis uue turuolu-korra ja teravdab konkurentsi.

Teisalt on Vene teine suurnaftafirma Lukoil ostmas Soo-me Fortumi kütuseharu, missisaldab naftatöötlemisteha-seid Porvoos ja Neste jaemüü-giketti. Neste turuosa onpraegu Eestis ligi 20% ja seeon pidevalt kasvamas. KoosLukoiliga hõivaks Neste kol-mandiku turust ja oleks Ees-ti võimsaim bensiini jaemüü-ja. Lukoil ja Jukos kokku hak-kavad edaspidi kontrollimaEesti kütuseturgu.

Suurte firmade turu ümberkujundamise mängu juu-res jäävad paratamatult hammasrataste vahele väikse-mad firmad. Nagu näiteks Alexela, mis on aasta-aastaltoma turuosa kaotanud ja tänaseks hääbumas. Viimanepiisk turult lahkumise karikas oli maksuameti nõue Ale-xela vastu, mis sundis firmat algatama pankrotimenet-lust.

Alexela juht Heiti Hääl märgib, et kui seni said Eestikütusefirmad lõigata kasu läbi Eesti liikuva Vene kütuse sood-sast hinnast, siis Euroopa Liidus see eelis kaob.

Väljavõte raamatustVäljavõte raamatustVäljavõte raamatustVäljavõte raamatustVäljavõte raamatust

Alexela juht Heiti

Hääl põhjendab

raamatus muu hulgas

ära selle, miks

bensiini hind ELiga

liitumisel märgatavalt

tõuseb.

�� !��

��

�� !��"��#�$$%��&�� '�� (�� $��)��*��+��&��(��+(��,��-��.�/�)�!��!00&��!��!��1��

��

��

� ��

� ��

� ��

Tutvu õppekavaga www.personalikeskus.ee

EMI Personalijuhtimise Keskus OÜSütiste tee 21, 13419 Tallinn • tel 652 1619, [email protected]

Uus kursusKINNISVARA PROJEKTI JUHTIMINE TELLIJALEülevaade kinnisvaraprojekti etappidest ehitise kavandamisest

vastuvõtmiseni ja tellija rollidest protsessi jooksul

kestus: 28 tundi /4 päeva/ • toimumisajad: 20.11; 2.–4.12hind: 5200 kr • registreerimine lõpeb 6. novembril

��

�� !��"��#�� $�� !��"��!

��

�� !� "�#""!�� $%""��

��

��

��

�� !��"�#�� $%��$�&&�'�(�%��)'%��

“Eesti võimalused ja ohudeuroliidu liikmena veonduses,laonduses ja transiidis”Kavas on ettekanded:Tõenäolised muutused veondusturul Roman Loov SP Transit AS,

tegevdirektor

Tõenäolised muutused ekspedeerimisturul Meelis Arumeel Schenker AS,tegevdirektor

Muutused Soome veondusturul astumisel ELi Terttu Rinne StarckjohannSteel Oy,logistikajuht

Muutused Soome ekspedeerimisturulastumisel ELi Maire Kaartama Tööstuse ja

Tööandjate Keskliit,veondusvolinik

Ülevaade olukorrast Eesti transiiditurul Jüri Laving Tallinna Tehnika-ülikool, professor

Soome ida-lääne vahelise transiidiväravana Maire Kaartama

Võimalikud tulevikustsenaariumid Eestitransiidikaubanduses Erik Terk Tuleviku-uuringute

Instituut, direktor

Tallinna Sadama areng ja konkurentsivõimeLäänemere basseinis Avo Kaasik Tallinna Sadam,

osakonnajuhataja

Logistika Koolituskeskus ECLkorraldab 21. oktoobrilhotellis Dzingel teemapäeva:

Algus kell 10.00, lõpp 17.00. Osalemistasu 1900.- ELÜ liikmetele 10% hinnasoodustus.Registreerimine kuni 16. oktoobrini e-posti aadressil [email protected]õi tel 052 43 974 (sekretär)



KLIENDI RAHULOLU-UURING � Trend või töövahend?

Kliendi rahulolu-uuringust saabreaalselt mõõdeta-vat kasu vaid siis,kui uuringu tegemi-seks rakendadatootele või teenuse-le vastavat metoodi-kat.

Urmas ReikopPWP konsultant

Iga firmajuht teab või vähe-malt aimab, mida kliendid ar-vavad tema firma toodetest-tee-nustest. Aeg-ajalt võtavad ärk-samad juhid ette siiski klienti-de küsitluse, kas või selleks, etoma sisetundele kinnitust lei-da, sest tunne võib mõnikordka petta.

Laias laastus võibki kliendirahulolu uurimise motiivid ja-gada kaheks: otsitakse kinni-tust oma seisukohale/arvamu-sele või uuritakse mõnda uutvaldkonda, mille kohta arva-mus puudub.

Kindlasti on klientide rahul-

Ainult sobiva metoodikaga tehtudrahulolu-uuring toob praktilist kasu

olu võimalik jälgida erinevatenäitajate põhjal nagu tagasta-tud kauba ja kaebuste hulk võirahulolematute/kiitvate telefo-nikõnede arv. Teatud järeldu-sed saab ka teha toote või tee-nuse müügistatistika alusel, misaga peale kuivade numbrite eianna paraku vastuseid küsi-mustele kes, miks, kuidas jne.

Edasi on siit ainult üksmõistlik ja loogiline samm – kü-sida arvamust kliendi või lõpp-tarbija enda käest. Kui otsuskliente küsitleda on tehtud, onoluline valida õige sihtrühm,meetod ja läbiviija ning osata

kasutada saadud tulemusi omaäri edendamiseks.

Rahulolu-uuringu võib firmaläbi viia omal jõul või palgataabi. Esmapilgul võib tundudaesimene variant soodsam, kuidsageli on firmaväline abi siiskiotstarbekam – seda eriti olu-korras, kus on kasutada väheressursse või puudub metoodi-ka ja kogemus. Kindlasti on ar-gumendiks objektiivsus. Prak-tikas kasutatakse ka lähene-mist, kus esimesel aastal viiak-se uuring läbi koostöös selleksspetsialiseerunud firmaga.

Protsessis saadakse vajalik me-toodika ja kogemus ning järg-nevatel aastatel saadakse jubaise hakkama.

Kindlasti ei tasu alahinnatauurimismeetodi valikut (vt ta-bel lk 21). Ei ole näiteks mõtetintervjueerida individuaalselt1000 seebi ostjat, saamaks tea-da toote head ja vead. Samutiei ole just kõige otstarbekampanna luksauto kindalaekasseküsitlusankeet ja margiga ümb-rik, et saada teada auto ostjasoove ja ettepanekuid. Erine-vate kliendirühmade uurimisel

(nt püsi- ja ühekordsed klien-did) võib ühe uuringu raamesuurimismeetodeid oskuslikultkombineerida.

Aeg-ajalt on vajalik vastaja-tele välja pakkuda “komm” ehkboonus, motiveerimaks inime-si uuringus osalema. Boonus onvajalik eelkõige elektrooniliste/ kirjalikult täidetavate ankee-tide kasutamisel, kus vastajapeab ise vaeva nägema ja an-keedi ära täitma. Boonuseksvõib olla väike kingitus võimeene igale vastajale, samutivõib selleks olla kõigi vastajate

vahel loositav atraktiivne au-hind. Praktikas on levinud, etvastaja saab tänutäheks kom-mi (seda sõna otseses mõttes!)või loositakse auhinnana reissoojale maale jne. Need on vaidüksikud näited kasutatumatestboonustest, aga laske oma fan-taasial lennata ja üllatagekliente – neile see meeldib! Tei-sisõnu on lubatud kõik vahen-did, mis aitavad teil saada väär-tuslikku informatsiooni omatoodete-teenuste kohta.

Rahulolu-uuringu oskusli-kul läbiviimisel võib tegevus

Teenindussfääris oleks mõistlik kliendi rahulolu uurimiseks teda kohapeal küsitleda. Foto: Raul Mee

Kas klient onrahul• tootevalikuga?• kvaliteediga?• toote kasutus- mugavusega?• hinnapoliitika ja maksetingimustega?• teenindusega?• asukohaga? lahtiolekuaegadega?• firma kui tervikuga?Allikas: Urmas Reikop

��

��

��

��

��

�� !��"��!��"��#��$��!��"��!�� %��!��&&$��"�� "�$��!��!��"��#��''�#�'''�� "�'��(�� %��"��#��"��$ ��!��"��#��$��!��"�� ##!�� "�)!*��)!�� %��$��

��

www.aripaev.ee

15.-

Online uudised

päevapiletiga



kujuneda oluliseks marketingi-instrumendiks.

Teenuse või teeninduse kva-liteeti uurides on viisakas andaküsitluses osalejatele tagasisi-det tulemuste ja plaanitavatemuudatuste kohta. Kui klien-did näevad, et nende arvamu-sega arvestatakse, tunnevadnad ennast tähtsa ja vajaliku-na. Positiivne emotsioon seobneid tugevamini firma külge,ja mis kõige olulisem – nadnõustuvad meeleldi osalemajärgmistes uuringutes.

Uuring jääb poolikuks ja teh-tud kulutused ebaratsionaal-seks, kui uuringu tulemusi eikasutata praktikas maksimumi-ni. Konsultatsioonitöös on niimõnigi kord ette tulnud veid-raid olukordi, kus firmajuhträägib õhinaga läbiviiduduuringust, selle protsessist, töö-tajate emotsioonidest ja uurin-gusse investeeritud rahasum-mast, kuid ei suuda meenuta-da lõpptulemust. Veelgi nalja-kam on siis, kui mitmes ek-semplaris tellitud “väärtuslikkuuuringut” kontoris peale pikkiotsinguid ei leitagi. Uuringut onkasulik eelkõige tellida siis, kuiseda saab kasutada praktilisetöövahendina. Kui uuring telli-takse ilma järelduste ja soovi-tusteta, siis peab olema firmastöötaja, kes suudab kogutudteabe adekvaatselt analüüsidaja teha vastavad järeldused.

•võimalik kasutadateenindussfääris, kus onpikem vahetu kontaktkliendiga (näiteksjuuksur, autoteenindusjmt)

•kestvuskaupade(nt külmkapp, mööbel,riided, jalatsid jms)ostmisel

•võib kasutada niilaiatarbekaupade(masskaupade) kui kakestvuskaupade ningteenuste müügi puhul

•võib kasutada nii tarbe-kui ka kestvuskaupadening teenuste müügipuhul

•tarbekaupade puhul,teenuse puhul, kuskliendiga suheldaksekorduvalt (nt koolitus,konsultatsioon,maakleriteenus)

•otseselt küsitluseks eisaa pidada, sest tagasilaekub suhteliselt vähe

•vähene kulu•vahetu suhtlusega on

võimalik rohkem infotsaada kui kirjalikulküsitlusel

•klient tunneb ennasthästi, sest tema vastutuntakse huvi

•vähene kulu•klient tunneb ennast

hästi, sest tema vastutuntakse huvi

•kogenud küsitleja•objektiivne tagasiside

•täpne sihtgrupp

•vähene kulu•ei nõua ressurssi

•segab põhitöödehk teenindamist

•klienditeenindajalvähene motivatsioon

•saab teha pisteliselt, stkui on vähem rahvast

•teenindajal puuduvadvajalikud oskused

•klienditeenindaja eipruugi edastadanegatiivseid kommen-taare, mis on suunatudtema enda vastu

•madal tagasisideprotsent

•nõuab sobivaidtingimusi ankeeditäitmiseks

•võib klienti häirida, kuital ei ole sobiv momentvastamiseks

•suhteliselt kulukas•võib klienti häirida, kui

tal ei ole sobiv momentvastamiseks

•saab esitada piiratudarvu küsimusi, sestpikka ankeeti ei sooviklient täita

• jääb klientide pooltsageli tähelepanuta, v.aväga tõsised kaebused

•madal tagasiside protsentAllikas: Urmas Reikop

Uuring toote müügi või teenuse osutamise kohas Eksisteerib klientide andmebaas või konkreetne sihtgrupp

Klienditeenindaja palub kliendil täita ankeet

Klienditeenindaja küsitleb

Professionaalne küsitleja küsitleb

Tagasiside postkast

•kliendil mugav täita•vähene kulu• lihtne andmeid koondada

•võimaldab küsitledakliente, kes arvutitei kasuta

• informatiivne•suur tagasiside protsent•võimalus saada vastajalt

lisakommentaare

•väga informatiivne•suur tagasiside protsent•võimalus saada vastajalt

lisakommentaare

•mugav täita•lihtne andmeid koondada•vähene kulu

•saab kasutada valdavaltsuletud küsimusi(valikvariantidegavastused), kuna vastajaei ole piisavalt motivee-ritud, et lisadaomapoolsedkommentaarid

•saab kasutada valdavaltsuletud küsimusi(valikvariantidegavastused), kuna vastajaei ole piisavaltmotiveeritud,et lisada omapoolsedkommentaarid

•ebamugav jaajamahukas täita

•madal tagasiside protsent

•kulukas•töömahukas•eeldab väljaõppinud

personali•kõne võib sattuda

kliendile ebamugavaleajale

•kulukas•aeganõudev•eeldab professionaalset

personali (peab teemagakursis olema)

•madal tagasisideprotsent

•ei taba otsest sihtgruppi

•tarbekaubad,teenused, kus puudubvahetu kokkupuudekliendiga (postiteenus,kaabeltelevisioon),suure küsitletavate arvukorral

• tarbekaubad,teenused, kus puudublähem kokkupuudekliendiga

•sihtgrupp, kellel puudubvõimalus arvutit kasutada

•võib kasutada niilaiatarbe- kui kakestvuskaupade ning-teenuste puhul,väiksema arvuküsitletavate puhul

•kasutatakse pigemkallimatekestvuskaupade puhul,võtmeklientide puhul

•soovitatav kasutadareklaamikampaaniagakoos, vastasel juhul jääbsuurema tähelepanuta

Toote või teenusega on kaasas ankeet (teenuse puhul töö üleandmisel)

Elektrooniline (e-kirja teel internetilehekülje aadress, kus saab ankeeti täita)

Ankeedid postiga, tagasisaatmine kliendile tasuta

Telefoniküsitlus

Kodulehekülg, millele klient suunatakse läbi reklaamikampaania

Silmast silma intervjuu

Millal kasutadaMeetodi nõrkusedMeetodi tugevused

Puudub klientide andmebaas

��

��

��!��"�� # �� $$�� "�� %�� & "�&�� '(��))**��+��'(��))*'� �� ,�� +��# �--,�� ""��,�"! �� &�� .�� /0 #(�1� ��+"2�� 333�� )�� $�� %� � �� -�� "�� ! �� -� �"�� ""�� 455��"��6 �� $�! �� *�1�4��6

� �*��7��*�(� �� 85�� -�� # /��7$�� *�� ,�� -� �� "�� "�� '(��))**��+��'(��))*'�� +--�� %�� $�� $�! #��#��"�� &��"��"�� #(�1� ��+"2�� 333��

,�� ! �� -� �"�� ""��"��9��"�� %��,$�� ""�� $�! �� *�1�4��6

� )��*�(� �� ,�� $��:� ;�� !��# � �� <�=��)��<�=�� ,""� ��!�� $��:��7"�/0 �� '(��))**��+��'(��))*'� �� -�� "�� # �� +�� #(�1� ��+"2�� 333�� &55��"�� -�� # �� ,%��%�� ,%�� <��,�� 7"�� ! �� -� �"�� ""�� ,�� 0� ��"��"�� $�! �� *�1�4��6

� <>��?�.�� "��# �� %�� "",�� &�� *��@�� <>��?�.�� /0�"" �� $�! � � �� "�� <>��?�.�� 7� ��:3��)��*��) � "� �� "",� ��$$��%�� 5�+"�� ';��*')�

�� ,�� '��@�� 333��" ��

�� )��)�� )��);�� !��""�� A��"3��A"��BC �� 5�#%,, �%�� D�)*�� 5� 5�+"� ��"""��7 ��

�� ,$ �� 4��6 �� )��D��*�� E-�� )��*� ��""��)��%�� 4)��6 � �'*)�*;*'��*'�);��)*��333� �� +"2 ��

� �(�� $��!�� !�� $!�� 5�#%,, �%�� )��D�)�� 5� 5�+"� ��"""��7 ��E-�� )��*� ��""��)�� '*)�*;*'��*'�);��)*��333� �� +"2 ��

� �(�� !�� ""�� 5�"�� !��""�� E��CC ��!�� 5�#%,, �%�� )��D�)*�� 5� 5�+"� ��"""��7 ��4�"��, �� ",�"� ��"�� "�� E-�� )��*� ��""��)��""��6 � �'*)�*;*'��*'�);��)*��333� �� +"2 ��

�� ) �(�� >>� ��"�� , �� >>� ��"��#� �� >>"�� $��%, �"� �� $��%, �� #7�� 7""��

�(��*�� "�� $� ��%, %, �� $� ��%, �*�� D+��'*'��)�� *'��'��;''��(��)�� %��"�� , �� ""��!��)�� F�E%,�� ,��;)��

� (��(�� !�� $��%, ��$� ��%, �"� �� $��%, �*�� #7�� 7""�� '�� %, �� $� ��%, �(�� D+��'*'��)�� *'��'��;''��)��)�� , �� ""��!��)�� F�E%,�� ,��;)��

� ��)�� ,"�� %, �"� �� #7�� 7""�� 4��$��6 %, �� D+��'*'��)�� *'��'��;''�;��)�� , �� ""��!��)�� F�E%,�� ,��;)��

� , ��""�� >>��, ��"�� "� �� '��(*�� #7�� 7""�� ))�(�� 4�� ",,��"!� �� >>�� %, �� D+��'*'��)�� *'��'��;'')��*��)�� $� ��6 �, �� ""��!��)�� F�� )�� E%,�� ,��;)��

��

Millal kasutadaMeetodi nõrkusedMeetodi tugevused

ärikoolitusreklaamitoimetaja Aire Simonlatser tel 667 0163, e-post [email protected]; reklaamimüügi projektijuht Külli Kruusandi tel 667 0089, e-post [email protected]


��

�� !��"��!�� #$��% � �� &�� '�(�� )��*��!��++"�"%��++"�"�� #�� ,�� &�� '�-��

#�� .� .�� /��'!�� .� ,� ,�� )�� 000'�� '��

1�� ", �� "�� 2��", .� ��

�� /��, �� &�� &�� *��.��!�� 1��.� �� +�� &�� 343�� !��+�� (�� 5�� ,�� "�� &�� 6��7��+��.�� 8��000'��'��9��:��'��6� 000'��'�� &&��

�� !��""#��$

� ';+'�'�� 2�#�� #��';�+''�� +,+��""��,+�.+��++"';��''�� ."%�</-��!��

� .';"'�'�� 2�#�� #��.';�"''�� +,+��""��,+�.+��++�';�''�� ."%�</-��!��

� '�';.''�� ,%%�� 2�#�� #��"'';%'�'�� +,+��""��,+�.+��++-��!�� ."%�</

� ';.''�� &�� %�� 2�#�� #��"';�''�� +,+��""��,+�.+��++��';�'�'�� ."%�</-��!��

� ��';�'�'�� &�� %+�� 2�#�� #��.';�,''�� +,+��""��,+�.+��++-��!�� ."%�</

� ��';�.'�'�� &�� &�� %�� 2�#�� #��.';��''�� $$��.;,��4 �� +,+��""��,+�.+��++-��!�� ."%�</

� ��';�.'�'�� &�� $$�� %�� 2�#�� #��.';��''�� +,+��""��,+�.+��++-��!�� ."%�</

� ��';�.'�'�� &�� $$�� %�� 2�#�� #��.';��''�� +,+��""��,+�.+��++-��!�� ."%�</

� �"'�';�"''�� &�� %%�� 2�#�� #��';�'�'�� +,+��""��,+�.+��++-��!�� ."%�</

� +';"'�'�� &�� %+�� 2�#�� #��-��!�� +,+��""��,+�.+��++

�� ."%�</� �� &�� +%�� 2�#�� #��

��&��'� �� &�� %%�� +,+��""��,+�.+��++�� 2=�� 24-��"��&�� ."%�</-��!�� ,��;��

�� ; � �� 8%��96�� > �� <��!��

��. �&�� &��6�?��@�� > �� *��"��!�� *��"��!�� 87?2��?A2��?*29��6 A�� +.��+�"��+.�.�"

�� 8,;"��9 � ��6� �� 2�� :� �� '��6� 000'�� '�� '�' �� +�� /�*�� #��*�� !��

&�� &�� +.��%%��000'�� '�� :�� '��

�� ++,�<!/� �.';�+'�'� ��';��'' � �� > �� B�� 2 ��?�� .��'�� +�� /�� A-��*&� �� +��!��

(�C�)�C�*�C�)�C�* � �� &�� .,+�"��%;+'� �� +.��,.�� :�� '��

000'�� '�� ,�</� �� &�� 6 �� ".�� #��*�� D��%��!��

�E� &��.�� F�&��6 .�� ".�� +.��,+��,+�+%.�"%E� &��8�&��9� ��&�� :�� '��6� 000'�� '�� 4� �� G �� ".,�<!/

� �'';"'�'�2��# �� +�� /��/� ��2��;��6 �� "�� +�� +..��.,��,+�+,.�.,�'';�'�'�!��= �� F� 000'��'��;�� </

�� -�� >��/�� +'��&�� F�� &��6 > �� )� �� 2��H�� ?� ��2��

D-A��#� ��*�� +'�� 6� �� 6 !�� .� �7'�('�#��I0��.��!�� -��<�� >�� '��J�� /BA6 ��+.��,..��+.��,,�%6�000'�� '��A��D��/�� "'�� 6� �� #�� K

%!!��% �� & �� '() � �� *+$�� !��""#��$

��

��

ärikoolitus Äripäev 13. oktoober 2003 23reklaamitoimetaja Aire Simonlatser tel 667 0163, e-post [email protected]; reklaamimüügi projektijuht Külli Kruusandi tel 667 0089, e-post [email protected]

�� !�� "��#�� $�� %&'(')*��!+�� + ��,� �� +�� +�� -��$�� #�� .��/�� 0001�2��1�� 3�++4 4� �� ,3� ��#� ��

556��4 7� �� 556��! � �� /��1�� +� 7��

� �� 77 +8�� $� ��$�� #�� .$�� 9�:�� #�� /��$��;��'''�� 7�#�� "��#�� $�� +�<��!�� +4��$ �� (��!�� !

�� +�! +�� $ ��"��#�� #�� $�� +�� #��*6.�� +�� ! ��$ ��-��#��$�� #��"��! ��!�+ 4� �! +��$ �#��$�� =��1��#�>��#�1�� 4 +! +��$ ��.$��

�/��1�� +� +��$

�� ?��+� +7 +��$��!�� -��$�� "��#�� #��#�� +�! ��.$�� #�� $��@ ��:�� 6��!� �! ��$�� "�� .��/�� !��!��"��!�� A��+�! +77 ��$��+ �� "�� #�� .$��..��!��$��>��1�� $�� 0001��1��

�� 7� �� +��$ ��"��#�� #�� $�� +�� $��$��6�� !�� -��$�� $�� .�� %�4)��+7��"��%�4)��+7��+ �� +�<�� $�� $��"�>��$��1��*� 0001��$��1�� BB-��$��

��.$�� $�� #��

�� 4� �� 4��$ ��-��$�� #�� 7 �� ++��$��-��A ��.��9�� ++� �� 4��$ ��"��#�� #�� #��*��%�4)��!�!��"��%�4)��!�� ,3� "�� * �/��"�>0��1��*� 00010��1�� .��.$�� $�� .��

�� +��$��+ �� "��#�� #�� !� �� $��$�� 6�� C�� -��#��$�� "�� "�� -��!��"��%�74)��4� �� #��$�� $�� $��>��1�� 0001��1��

�� 4� �� $ ��"��#�� -�� "�� 7�� $��#��-��7��@ �� 7� +� +��$ ��$�� $�� ..��*��/��#��/$��%�77)�4!�� 7 �� +��$ ,3�� #�� BB��*� ��>��1�� .$�� *

��*�0001��1��

�� D��E�@�� +��$��!�� "��#�� #�� "�� ! �� D��/��@�� $�� -��$�� $��$�� /�� /�� -�� #��1�C1��@ �� + � �! ��$�� +�� %&�(��.��.$��) �� $�� ,�"�� //��%�77)�4��4� @��!� 7� ��$��+ �� 6��6@��%-��#��)�(��%�77)�4��4+ @ ��!� �! ��$��+ �� BB��-��2$��>��1�� @��7� �� $��+ �� 0001��1�� ;��#��:��#�� + ! +��$��

��!�"" � +�� +��$ ��"��#�� -��$�� $�� /�� ! �� %��)��.��@ �� ,3�� #�� %��$�� +��$��-��%�77)�7��7��"��%�77)�7 ��7 �� /��) ��*�� 4�� "�� >��""1�� .$�� +�<��.�� #�� 2$

�� +�<*�� /��

��#�� +�� +�� $ ��"��#�� -�� "�� 6�� #�� ?�� ++! �� +�� $�� #��#�� #�� -��%�4!)�!��"��%�4!)�!��+ �7 +! �� $�� #�� #�>�#�1�� 0001�=$�#��1F��

��$�� !� ��$��+�� "��#�� -�� $�� 4 �� &�(�� -��A�� ?�� +� +��$ ��$�� $�� $�� %�4!)�!��!��"��%�4!)�!��!�+ �� #�� #�$��>-��$��1�� 0001-��$��1�� .$�� # ��

��%�� C�� 4� 4��$ ��"��#�� $�� !� �� !�� + ��#�� %�� 9��#/�� -��$�� +��) G:�� #�$��H��%�4!)�!!�� 0001��1��$��>��1��

�#�� &� +� 7��$�� -��#��$�� $�� 7 .�� # ��#��$� 7� 7 7��$�� #��$�� #�� $�� %�7�)�7��"��%�7�)�7��++ �! �! !��$�� /�� $��"�>��1�� !��

'#�� &��(� �� +7��$��+�� "��#�� #��@,�� + � �� /��G�� H�D �� D �� !� 7� ��$��!�� $��C6� "��$�� G'��//H�� "��%��)�7��4�� +7 + ��$�� #�� 51�6��*��"�>#��1�� $��+!�� 0001#��1��

��%�� 7� ��$�� "��#��#�� $�� 74 �� -��@�� : �� +� ��$��!�� -��$�� "�� @��/�� #��%�� )� ��! !��"��%�� )��7�+!4 ��$�� :�$��*��"�>�$��1�� 0001�$��1��

�� !��""#��$

��


börstoimetaja Annika Matson, tel 667 0405, e-post [email protected]

KINDLUSTUS � Leedu suurim kindlustusfirma läks pangale maksma 288 miljonit krooni

o n l i n e

Hansapank ostisneljapäeval Leedujuhtiva elukindlus-tusfirma, milletulemusel sai Han-sapangast juhtivelukindlustusfirmaBalti riikides.

Inno Tä[email protected]

Ostetud Leedu kindlustusfir-ma UAB Lietuvos DraudimoGyvybes Draudimas läks pan-gale maksma 288 miljonit kroo-ni. Leedu selts on kohaliku elu-kindlustusturu liider, hõlmatesturust peaaegu poole. See tä-hendab kogutud preemiatemahtu 191 miljonit krooni esi-mesel poolaastal.

Leedu panga ost on oluline,sest Leedu on Baltimaade suu-rim elukindlustusturg. Seltsiostutehingut ette valmistanudHansapanga investeeringutejuhtimise valdkonna juht PriitPõldoja ütles, et tehingu ette-valmistus algas kolm kuud ta-gasi. Siis selgus, et Leedu juhti-va elukindlustusseltsi omanik-firma Codan Taanist müüb elu-kindlustuse haru. Codani stra-teegia oli elukindlustusest väl-juda, sest pangad on sellel alalefektiivsemad. “Hansapanktundis huvi, sest turuliider olimüügis,” kirjeldas Põldoja as-jade käiku, “teisi huvilisi pol-nud.”

Leedus on Hansapanga suu-rimad konkurendid ERGO jaVilniaus Bankas. Vilniaus kuu-lub samasse gruppi Eesti Ühis-pangaga. Eestis on ÜhispangaElukindlustus Hansapanga suu-rim konkurent elukindlustuseturul.

Hansapanga Kindlustusejuht Paavo Põld põhjendas Han-sapanga edu elukindlustuse tu-rul panga toetusega. Elukind-lustuse müük käib täielikultpangakontorite võrgu kaudu.Teised seltsid, kel panka toekspole, kasutavad agendimüüki.“Agendimüük on ebaefektiiv-sem,” märkis Põld.

Ühispanga Elukindlustusemüügi ja turunduse juht AiraTammemäe tundis heameeltkonkurendi laienemise üle.“Kõigepealt tahan öelda, et alation hea meel, kui elukindlus-tusturul kellelgi hästi läheb,”märkis ta.

Hansapangast sai Baltisuurim elukindlustaja

Võida päris raha!

www.aripaev.ee/aktsiagalopp/

Kolmapäeval 16.50-18.00

Elcoteq võtab üle tehaseSaksamaalSoome elektroonikakontsern Elcoteq võtab üle Suurbritanniatelekommunikatsiooniseadmete tootja Marconi tehase Saksa-maal Offenburgis.

Wallstreet-online vahendas, et Elcoteq sõlmis Marconigalepingu, mille kohaselt võtab Elcoteq üle suurema osa Marconitootmis-, eelmontaaþi- ja remondiosakonnast SaksamaalOffenburgi tehases.

Elcoteq tahab tehases tootma hakata süsteeme telekommu-nikatsiooni võrkude tarbeks. Tehas antakse lõplikult üle 1.novembriks. Selle tehinguga suureneb Elcoteqi kommunikat-sioonivõrkude haru käive firma andmete kohaselt tuleval aas-tal umbes 70 miljoni euro võrra.

Elcoteq on suurim Soome firma, mis tegutseb ka Eestis.Ajakirjanduse andmetel kaalus Elcoteq suvel oma peakorteriEestisse toomist, nüüdseks on need kuuldused siiski vaibu-nud. Elcoteqil on Eestis 2000 töötajat ja firma andis eelmiselaastal 15% Eesti ekspordist.

General Electric andis kasumihoiatuseGeneral Electric andis reedel kasumihoiatuse, sest maailmasuurima turuväärtusega firma teenis kolmandas kvartalis väik-sema kasumi kui mullu samal ajal.

Kasum oli 4 mld dollarit (52,8 mld kr). Mullu teenis firma4,1 mld dollarilise kasumi ehk 2,5 protsenti värskest tulemu-sest enam, kirjutas Reuters. Firma kasum aktsia kohta kaha-nes 2,4 protsendi ehk ühe USA sendi võrra, 0,40 dollarile.Tulemus vastas analüütikute ootustele. Firma käive kasvas2%, 33,4 mld dollarile (441 mld kr).

Kontsern prognoosis neljanda kvartali kasumiks aktsia kohta0,45–0,47 dollarit võrreldes mulluse 0,45 dollariga. Varemprognoosis firma IV kvartaliks 0,46–0,49 dollari suurust kasu-mit.

Seoses raamatupidamismuudatustega kandis firma bilans-si 50 mld dollari (660 mld kr) väärtuses varasid ja kohustusi.Seda liigutust arvestades kahanes firma kasum mulluselt 0,41dollarilt aktsia kohta 0,36 dollarile.

Nokial ligi pool Euroopa turustNokia turuosa kasvas selle aasta esimesel poolel Euroopas 49protsendile läinud aasta sama perioodi 44 protsendilt.Turuosa tõus selgub USA analüüsifirma Strategy Analyticsraportist, kirjutas reedene Kauppalehti.

Nokia edumaad aitas raporti järgi kasvatada muu hulgaskaamera-telefon 7250.

Saksa Siemensi turuosa Euroopas kasvas läinud aasta 11protsendilt 13 protsendile, USA Motorola osa 8 protsendiltüheksale. Samsungi turuosa Euroopas kahanes.

Aasta teisel poolel ennustab Strategy Analytics mobiiltele-fonide müügi jätkuvat kasvu, põhjendades seda uute mudeliteturulejõudmise ning Euroopa toibuva majanduskasvuga, kir-jutas Kauppalehti.

Computer Associatesi skandaal kukutasfirma väärtpaberite hindaComputer Associatesi aktsia kukkus raamatupidamisskandaa-li uudise peale 10,4 protsenti, 25,95 dollarile, kirjutasNewsday.com.

Reitinguagentuur Moody’s alandas firma krediidireitingut.Firma finantsdirektor Ira Zar astus tagasi.

Ettevõte teatas eelmisel nädalal, et nad on kandnud pärastkvartali lõppu sõlmitud tarkvaramüügilepinguid eelneva kvar-tali tulemustesse, mis on üldtunnustatud raamatupidamisreeg-lite rikkumine. See on esmakordne tunnistus reeglite rikkumi-se kohta, enne seda on ametiorganid kahe aasta jooksul firmatuurinud.

Föderaalsete uurimisorganiteni olid levinud kuuldused fir-mas kasutatavatest 35päevase kestusega kuudest. Firma turu-väärtuseks oli eilse sulgemishinna alusel 15 mld dollarit.

Tammemäe sõnul on Han-sapanga Kindlustus turuliidertänu sellele, et omandas 1998.aastal Hoiupanga osaluse kau-du Eesti Kindlustuse portfelli.“Kui arvestada ainult uut müü-ki, siis on olnud aastaid, kusHansapank ei ole sugugi edu-kalt oma jaeturu potentsiaalielukindlustusäris ära kasuta-nud,” lisas Tammemäe. Ta tõinäiteks eelmise aasta, mil Han-sapank ei suutnud uute klienti-

de leidmisel liidripositsioonihoida.

Nüüd on Hansapangal seltspuudu vaid Lätis. See pole esi-algu suurem probleem, sest Lä-tis on elukindlustus vähem are-nenud. Sellel on ühelt poolt re-gulatiivsed põhjused, teiseltpoolt kasutati Lätis elukindlus-tust pikka aega maksude opti-meerimiseks.

Lätis Hansapanga kindlustusei tegutse, ütles Paavo Põld.

“See pole tundunud huvitav,”lisas ta.

Nii Leedus kui Eestis on elu-kindlustuse edu tagajaks pen-sionikindlustuse nn teine sam-mas. Hansapanga elukindlus-tusfirmad Eestis ja Leedus allu-vad kohalikele pankadele. Niioli Leedu seltsi ostjaks ABBankas Hansabankas. Ühiselttoimub tootearendus, millesseon kaasatud spetsialiste kõigistBalti riikidest.

HansapangaKindlustuse juht

Paavo Põld:Hansapanga eeliselukindlustusturul

on kindlustusemüük panga-

kontorites.Foto: Raul Mee

Hansapank juhib suurematel turgudelBalti kindlustusturu jagunemine ja Hansapanga osa selles,turu maht 2002. aasta lõpu seisuga kokku 1,2 mld kr.

Allikas: Hansapank, Äripäev

Leedu 55%

Eesti 38%

Läti 7%

HansapankLeedu turust 42%

HansapankEesti turust 45%

investeerimine Eestisse Äripäev 13. oktoober 2003 25toimetaja Raivo Sormunen 6670 173 e-post [email protected]

Peeter Stamberg [email protected]

Reedel oli börsi kogukäive enamkui tagasihoidlik.

Möödunud nädala teisipäe-vast alates langes aktiivsus igapäevaga. Teisipäeval koguneskäivet 53,8 miljonit krooni, kol-mapäeval 24,4 miljonit krooni,neljapäeval 12,3 miljonit kroo-ni, reedel piirduti vaid 2,62 mil-joni kroonise käibega. Viimatioli käive väiksem 28. juulil.

Tehinguid tehti reedel vaid35 ehk kolm vähem kui nelja-päeval. Sama vähe tehti tehin-guid viimati augusti keskel.

Tundub, et investorid vaat-levad Tallinna börsi kuskilt kau-gelt ja tehingute tegemiseks kel-lelgi soovi pole. Reedel tehti te-hinguid vaid nelja aktsiaga jaEVPga. Tavapäraselt madalakäibega I-nimekirjas oli reedeltäielik vaikus – ei ühtki tehin-gut.

Selle nädala teisel poolelpeaks aktiivsus kasvama, kuna

Tallinna Börs 10.10.

* P/E suhe on arvutatud viimase 4 kvartali vahearuande ((kui on olemas siis rahvusvaheliseraamatupidamisstandardi (IAS) kohase)) konsolideeritud puhaskasumi põhjal** viimase majandusaasta kohta teavitatud (makstud) dividendi suurus (kroonides)*** tulusus viimase tehingu põhjal

Aktsiate ostu-müüginoteeringud* 10.10.aktsia valuuta ostuhind müügihind noteerija

Ergo Varahalduse AS ..................... Lauteri 5, Tallinn, tel 667 9200, faks 667 9201

Hansa Investeerimisfondide AS ... Liivalaia 8, Tallinn 15 038, tel 631 0336, faks 626 0636e-post: [email protected]

LHV Varahalduse AS ...................... Roosikrantsi 2, Tallinn 10 119, tel 611 0308faks 611 0310, e-post: [email protected]

Nordea Rahastoyhtiö ..................... Hobujaama 4, Tallinn 10 151, tel 628 3344

Sampo Varahalduse AS ................. Narva mnt 11, Tallinn, tel 630 2295, faks 630 2275e-post [email protected]: http://www.sampo.ee

Trigon Funds .................................. Pärnu mnt 15, Tallinn 10 141, tel 667 9208faks 667 9221, e-post:[email protected]: http://www.trigon.ee

Ühispanga Varahalduse AS .......... Tornimäe 2, 15 010 Tallinn, tel 665 5611faks 665 6201, e-post [email protected]ülg: http://finance.eyp.ee

Seesam Varahalduse AS ............... Pärnu mnt.15, 10 141 Tallinn, tel 665 1727faks 665 1729, e-post [email protected]ülg: http://www.pension.ee

Fondivalitsejad

Eesti Krediidipank ................ Narva mnt 4, Tallinn ....... tel 669 0941, faks 661 6038

Eesti Ühispank ..................... Tornimäe 2, Tallinn ......... tel 665 6622, faks 665 6802

Hansapank – ........................ Liivalaia 8, Tallinn ........... tel 613 1659, faks 613 1545

LHV ...................................... Roosikrantsi 2, Tallinn .... tel 611 0300, faks 611 0310

Sampo Pank ........................ Narva mnt 11, Tallinn ..... tel 630 2104

Suprema .............................. Pärnu mnt 10, Tallinn .... tel 640 5784, faks 640 5701

Trigon Securities .................. Pärnu mnt 15, Tallinn ..... tel 667 9233, faks 667 9201

Maaklerifirmad

Investeerimisfondid 10.10.

sulgemis- muutus ost müük tehin- käive P/E div. akt.hind kr eelm (%) guid kr suhe* kohta**

tootlus (p.a.)fond kuupäev ost müük NAV 1 päev 1 kuu 3 kuud 12 kuud fondi maht haldav ettevõte

fond kuupäev ost müük NAV riski- aasta tootlus (p.a.)% fondi maht haldav ettevõtekr kr aste*** algusest % 12 kuud 3 aastat 5 aastat kr

* kursid on päeva jooksul korrigeeritavad

Investori kalender

suurim tõusja

Hansapank +0,50%

suurim langeja enim kaubeldud

Hansapank1,67 mln kr

Tallinna börs

10.10.

Talse 276,91 0,41%

käive 2,62 mln kr

ÄP tööstusindeks107,90 0,08%

* noteeringud ja fondide mahud EUR`des; ** noteeringud ja fondide mahud USD`des; *** investeerimisfondi tootluse viimase 24 kuu standardhälve

ää%

Eesti Gaas ....................... EEK ............... 52,00 .................... - ...................... Hansapank

EVP .................................. EEK .......... 0,950 ................. 0,990 ...................... Hansapank

............................................................ 0,925 ................. 0,975 ...................... Ühispank

MicroLink ......................... EEK .......... 70,00 ............... 150,00 ...................... Trigon

Börsi käive kuivasreedel kokku

II PENSIONISAMBA FONDIDErgo Tuleviku Pensionifond 10.10 ... 10,9200 ........ 11,3600 ... 11,0300 .... - .................... 8,14 ........ 9,97 .......... - .............. - .............. 24 565 644 ..... AS ERGO VarahaldusErgo Rahulik Pensionifond 10.10 ... 10,2800 ........ 10,6900 ... 10,3800 .... - .................... 1,86 ........ 2,99 .......... - .............. - .............. 11 930 299 ..... AS ERGO Varahaldus

Hansa Pensionifond K1 10.10 ... 10,5400 ........ 10,8100 ... 10,6500 .... - ................... 3,50 ....... 5,55 ......... - ............. - ............. 42 316 045 ..... Hansa InvesteerimisfondHansa Pensionifond K2 10.10 ... 10,6700 ........ 10,9400 ... 10,7800 .... - ................... 6,52 ....... 7,69 ......... - ............. - ........... 137 487 371 ..... Hansa InvesteerimisfondHansa Pensionifond K3 10.10 ... 10,9600 ........ 11,2400 ... 11,0700 .... - ................. 10,70 ..... 11,36 ......... - ............. - ........... 193 498 409 ..... Hansa InvesteerimisfondLHV Aktsiapensionifond 10.10 ... 10,5900 ........ 10,8100 ... 10,7000 .... - ................... 9,07 ....... 9,30 ......... - ............. - ............. 24 404 414 ..... LHV VarahaldusLHV Intressipensionifond 10.10 ... 10,6800 ........ 10,9000 ... 10,7900 .... - ................... 4,25 ....... 7,36 ......... - ............. - ............... 7 400 414 ..... LHV VarahaldusSampo Pension 25 10.10 ... 10,6128 ........ 10,8272 ... 10,7200 .... - ................... 3,57 ....... 5,82 ......... - ............. - .............. 16 557 029 ..... Sampo Varahaldus

Sampo Pension 50 10.10 ... 11,0088 ........ 11,2312 ... 11,1200 .... - ................... 6,21 ....... 9,13 .......... - .............. - .............. 77 342 923 ..... Sampo VarahaldusSampo Pension Intress 10.10 ... 10,3059 ........ 10,5141 ... 10,4100 .... - ................... 1,96 ....... 3,27 .......... - .............. - ................ 7 858 283 ..... Sampo VarahaldusSeesami Kasvu Pensionifond 10.10 ..... 9,8600 ........ 10,1600 ..... 9,9600 .... - ................... 2,89 ....... 4,95 ......... - ............. - ............. 14 824 141 ..... Seesam Varahalduse ASSeesami Optimaalne Pensionifond 10.10 ... 10,0400 ........ 10,3400 ... 10,1400 .... - ................... 1,50 ....... 2,94 ......... - ............. - ............. 14 979 371 ..... Seesam Varahalduse ASSeesami Võlakirjade Pensionifond 10.10 ... 10,4000 ........ 10,6100 ... 10,5000 .... - ................... 1,55 ....... 2,74 ......... - ............. - ............. 12 404 296 ..... Seesam Varahalduse ASÜhispanga Pensionifond Konservatiivne 10.10 ... 10,3500 ........ 10,6100 ... 10,4500 .... - ................... 2,44 ....... 3,15 .......... - .............. - .............. 45 081 837 ..... Ühispanga Varahaldus

Ühispanga Pensionifond Progressiivne 10.10 ... 10,8700 ........ 11,1400 ... 10,9800 .... - ................... 7,76 ....... 8,92 .......... - .............. - ............ 148 908 756 ..... Ühispanga VarahaldusIII PENSIONISAMBA FONDID

Hansa Pensionifond V2 10.10 ... 13,8400 ........ 14,1200 ... 13,9800 .... 3,95 ............. 11,93 ...... 14,59 ......... 9,03 ........ - .............. 33 334 607 ..... Hansa InvesteerimisfondLHV Täiendav Pensionifond 10.10 ... 10,1300 ........ 10,3300 ... 10,2300 .... - .................. 12,91 ...... 14,56 ......... - .............. - ................ 4 601 696 ..... LHV VarahaldusSampo Pensionifond 10.10 ... 12,0681 ........ 12,3119 ... 12,1900 .... - ................... 7,31 ..... 11,43 ......... - ............. - ............. 10 758 462 ..... Sampo VarahaldusÜhispanga Pensionifond Täiendav 10.10 ... 12,5100 ........ 12,7700 ... 12,6400 .... 3,13 ............. 10,97 ...... 13,59 .......... - .............. - .............. 32 692 928 ..... Ühispanga Varahaldus

AVATUD INVESTEERIMISFONDIDBalti Kasvufond 10.10 . 268,1800 ...... 273,6000 . 270,8900 . 10,32 ............. 26,54 ...... 33,67 ....... 16,52 ...... 17,02 ....... 169 633 291 ..... Hansa InvesteerimisfondHansa Läänemere Aktsiafond 10.10 ... 77,7200 ........ 79,2900 ... 78,5000 .... - .................. 16,11 ...... 27,53 ......... - .............. - .............. 22 216 108 ..... Hansa InvesteerimisfondHansa Vene Kasvufond 10.10 . 657,0000 ...... 670,2800 . 663,6400 . 26,50 ............. 59,93 ...... 61,65 ....... 29,22 ...... 49,37 ......... 73 584 463 ..... Hansa InvesteerimisfondMandatum Neutral 10.10 . 342,7218 ...... 353,2133 . 349,7162 .... - ................... 1,35 ....... 2,06 ........ 3,21 ......... - ........ 3 716 869 511 ..... Sampo RahastoyhtiöMandatum Omega 10.10 . 342,1905 ...... 352,6658 . 349,1740 .... - ................... 1,72 ....... 2,25 .......... - .............. - ........ 1 706 384 790 ..... Sampo Rahastoyhtiö

Nordea Euroland* 09.10 ..... 1,7966 .......... 1,8329 ..... 1,8147 .. 24,03 ............. 10,83 ...... 20,55 ...... -16,70 ......... - ............ 171 200 000 ..... Nordea RahastoyhtiöNordea Optima.fi* 09.10 ..... 0,2269 .......... 0,2315 ..... 0,2292 .... 8,26 ............... 4,16 ........ 8,44 ........ -7,80 ........ 2,50 ....... 512 900 000 ..... Nordea RahastoyhtiöSampo Balti IF 10.10 ..... 3,2212 .......... 3,3198 ..... 3,2869 . 13,48 ............ 33,02 ..... 44,89 ...... 22,91 ........ - ........... 362 632 668 ..... Sampo RahastoyhtiöSampo Kasvufond 10.10 ... 12,6918 ........ 12,9482 ... 12,8200 . 20,14 ............ 21,86 ..... 34,24 .......... - ............. - ............. 27 350 133 ..... Sampo VarahaldusTrigon Balti Aktsiafond 10.10 . 192,9129 ...... 197,8092 . 195,8507 .. 10,64 ............. 45,63 ...... 55,04 ....... 24,06 ........ - .............. 19 771 717 ..... Trigon FundsTrigon Kesk-ja Ida-Euroopa Fond 10.10 . 122,1769 ...... 125,2779 . 124,0375 .... - .................. 22,91 ...... 38,23 .......... - .............. - ............ 283 963 811 ..... Trigon Funds

Äripäeva Indeksi Fond 10.10 ...... - .................... - .............. 6,2914 .. 15,05 ............. 11,64 ...... 20,40 ....... 16,87 ...... 24,79 ........... 1 097 889 ..... Ühispanga VarahaldusÜhispanga Kasvufond 10.10 ..... 3,3081 .......... 3,3749 ..... 3,3415 .. 12,44 ............. 33,93 ...... 39,07 ....... 32,18 ...... 44,30 ......... 93 720 147 ..... Ühispanga Varahaldus

VÕLAKIRJAFONDIDHansa Intressifond 10.10 . 132,8500 ...... 132,8500 . 132,8500 ... 0,13 ............... 2,29 ........ 3,03 ......... 4,23 ......... - ......... 1 236 496 855 ..... Hansa InvesteerimisfondKapitalikaitsefond 10.10 1 187,2369 ... 1 190,2124 1 190,2124 .... 0,29 ............... 2,19 ........ 3,01 ......... 3,93 ........ - .............. 42 163 273 ..... Trigon FundsNordea Euro Obligaatio* 09.10 ..... 0,0532 .......... 0,0537 ..... 0,0535 .... 3,65 ............... 2,77 ........ 4,47 ......... 6,50 ........ 4,60 ....... 200 600 000 ..... Nordea RahastoyhtiöSampo USD Intressifond** 10.10 ... 56,5963 ........ 56,5963 ... 56,5963 .... 0,96 ............... 0,74 ........ 0,99 ......... - .............. - ................ 5 546 437 ..... Sampo Varahaldus

Ühispanga Võlakirjafond 10.10 ... 11,7673 ........ 11,7673 ... 11,7673 .... 1,33 ............... 4,01 ........ 6,27 ......... - ............. - ............ 328 805 389 ..... Ühispanga Varahaldus

RAHATURUFONDIDHansa Rahaturufond 10.10 ....... - ..................... - ....... 1 000,0000 .... 1,61 ............... 1,62 ........ 1,70 ......... 2,42 ...................... 1 615 174 748 ..... Hansa Investeerimisfond.Hansa USD Rahaturufond** 10.10 ....... - ..................... - ............ 59,2779 .... 0,53 ............... 0,59 ........ 0,58 ......... 0,91 ........................... 13 607 765 ..... Hansa Investeerimisfond.

Sampo Rahaturufond 10.10 ....... - ..................... - ....... 1 154,3700 .... 2,21 ............... 1,87 ........ 1,76 ......... 2,70 ......................... 317 675 052 ..... Sampo VarahaldusÜhispanga Rahaturufond 10.10 ....... - ..................... - .......... 100,0000 .... 1,94 ............... 1,96 ........ 2,05 ......... 2,63 ...................... 1 726 190 013 ..... Ühispanga Varahaldus

PÕHINIMEKIRI

Baltika .................... 36,77 ... 0,00 ...... 34,74 .... 35,99 ..... 0 ................... 0 ........ - ....... -Eesti Telekom ...... 106,08 ... 0,44 .... 106,08 .. 107,18 ... 10 ....... 637 923 ...... 14,5 .... 6,00Hansapank ........... 316,06 ... 0,50 .... 315,28 .. 316,84 ... 17 .... 1 669 161 ...... 12,2 .... 6,00Harju Elekter .......... 93,88 ... 0,00 ...... 87,00 .... 93,88 ..... 0 ................... 0 ........ 4,7 .... 2,00Merko Ehitus ........ 164,29 ... 0,00 .... 164,29 .. 168,83 ..... 0 ................... 0 ...... 11,1 .... 2,25Norma .................. 100,76 ... 0,31 .... 100,14 .. 100,76 ..... 4 ....... 160 528 ........ 7,6 .... 5,00

T. Kaubamaja ......... 68,38 .. -1,35 ...... 68,22 .... 69,47 ..... 1 ......... 27 350 ...... 13,3 .... 1,00I-NIMEKIRI

Estiko ..................... 15,96 ... 0,00 ...... 13,61 .... 16,59 ..... 0 ................... 0 ........ 9,8 .... -Kalev ...................... 39,12 ... 0,00 ...... 34,42 .... 39,59 ..... 0 ................... 0 ........ 9,5 .... -Klementi ................. 29,73 ... 0,00 ...... 29,73 .... 34,11 ..... 0 ................... 0 ....... - ....... -Rakvere LK ............ 16,90 ... 0,00 ...... 16,74 .... 17,84 ..... 0 ................... 0 ...... 10,4 .... -

Saku Õlletehas ...... 79,80 ... 0,00 ...... 78,70 .... 80,58 ..... 0 ................... 0 ...... 21,9 .... 5,00T. Farmaatsiatehas 26,60 ... 0,00 ...... 25,82 .... 27,69 ..... 0 ................... 0 ...... 21,1 .... -Viisnurk .................. 38,96 ... 0,00 ...... 37,55 .... 38,80 ..... 0 ................... 0 ........ - ....... -

VÕLAKIRJADE NIMEKIRIHansa Capital .......... 0,00 ... 0,00 ........ 0,00 ...... 0,00 ..... 0 ................... 0 ........ - .... ***Eesti Post ................. 0,00 ... 0,00 ........ 0,00 ...... 0,00 ..... 0 ................... 0 ........ - .... ***

Tallinna Sadam 10 185,00 ... 0,00 ........ 0,00 ...... 0,00 ..... 0 ................... 0 ........ 3,42%***VABATURG

EVP ........................... 0,972 0,49 ........ 0,970 .... 0,978 ... 3 ....... 125 304 ..................... -

Tln Kaubamaja -1,35%

E 13. oktoober

Investor – majandustulemused

T 14. oktoober

Intel – majandustulemusedJohnson & Johnson –majandustulemusedMotorola – majandustulemu-sedDelta Air Lines – majandustule-musedSKF – majandustulemusedBank of America – majandus-tulemused

K 15. oktoober

Norma – majandustulemusedIBM – majandustulemusedApple Computer – majandus-tulemusedE*Trade – majandustulemusedHarley-Davidson – majandus-tulemused

N 16. oktoober

Eesti Telekom – majandustule-musedNokia – majandustulemusedAutoliv – majandustulemusedFord – majandustulemusedAdvanced Micro Devices –majandustulemusedCoca-Cola – majandustulemu-sedeBay – majandustulemused

Käive börsil langes pea kogu nädala. Reedel, mil käivetkogunes vaid veidi üle 2,6 miljoni krooni eest, oli enam kuikahe kuu madalaima aktiivsusega börsipäev.

oma kvartalitulemused avalda-vad Norma ja Eesti Telekom.Kolmapäeval majandustulemu-sed avaldava Norma aktsiahind tõusis reedel 0,31 prot-senti, 100,76 kroonile.

Neljapäeval tulemused aval-dava Eesti Telekomi aktsia ker-kis 0,44 protsenti, 106,08kroonile. Suurima käibegaHansapanga aktsia hind tõusis

0,50 protsenti, 316,06 krooni-le. Hansapank avaldab majan-dustulemused 24. oktoobril.

Ainus langeja oli TallinnaKaubamaja aktsia, mis taandus1,35 protsenti, 68,38 krooni-le.

Erastamisväärtpaberitegatehti kolm tehingut ja nendehind kerkis 0,49 protsenti,0,9717 kroonile.

10.1001.0928.07

Allikas: Tallinna börs

�� !"��#�"��!��

�� $�%

&��'(��)�*�$��"��+�� ,,,!��*�$�� !��

investeerimine välismaaletoimetaja Raivo Sormunen tel 667 0173, e-post [email protected]


FINANTSTURGUDEL ��Reede

Sektorite tähised:AT - arvutitööstusET - elektroonikatööstusTT - tarkvaratööstusTE - telekommunikatsioonTO - toiduainetööstus

FT - farmaatsiatööstusEK - e-kaubandusJK - jaekaubandusAU - autotööstusFV - finantsvahendus

EG - energeetikaMP - metsa- japaberitööstusTN - teenindusMT - muu tööstus

* sulgemishinnad, USD, allikas Äripäev

* sulgemishinnad, LVL, allikas Äripäev

* sulgemishinnad, LTL, allikas Äripäev

* sulgemishinnad, GBP, allikas Äripäev

* sulgemishinnad, SEK, allikas Äripäev

* sulgemishinnad, EUR, allikas Äripäev

USA börsid* 10.10.

Maailma väärtpaberiturud* 10.10.Indeks viimane muutus aasta

eelmisest % kõrgeim madalaim

Helsingi börs* 10.10.aktsia sektor sulgemis- muut 52. nädala

hind % max min p/eaktsia sektor sulgemis- muut 52. nädala

hind % max min p/e

Stockholmi börs* 10.10.aktsia sektor muut 52. nädala

hind % max min p/e

Londoni börs* 10.10.aktsia sektor muut 52. nädala

hind % max min p/e

Vilniuse börs* 10.10.aktsia sektor sulgemis- muut 52. nädala

hind % max min p/e

Riia börs* 10.10.aktsia sektor sulgemis- muut 52. nädala

hind % max min p/e

Moskva kauplemissüsteem* 10.10.aktsia sektor sulgemis- muut 52. nädala

hind % max min p/e

Lietuvos Telekomas ...... TE 1,49 0,68 1,74 0,75 -Ekranas ......................... ET 6,22 0,32 7,62 4,70 -

Ventspils Nafta ............. EG 1,21 0,83 1,34 0,57 -

Kasumihoiatuslangetas GE aktsiat

* sulgemishinnad, USD, allikas Äripäev

GE kasumihoiatus kukutasaktsiat 2,7 protsenti.

* indeksid päevalõpu seisuga, allikas Äripäev

Adobe Sys Inc ............... TT 41,91 -0,05 42,86 17,82 44,6Advanced Micro Dev ..... ET 13,24 1,15 13,56 3,43 -Alcoa ............................. MT 29,73 0,17 30,02 17,62 43,7Altera Corp .................... ET 18,57 2,03 23,36 8,65 61,9Altria Group Inc ............ MT 45,05 -0,40 47,07 27,70 8,7Amazon.com Inc ........... EK 58,06 0,35 59,10 17,15 -American Express Co ... FV 47,51 0,85 47,50 26,70 22,0Amgen Inc ..................... FT 66,06 -0,71 72,37 43,90 -AOL Time Warner Inc .... TN 15,73 1,35 17,89 9,90 -Apple Computer Inc ...... AT 23,68 0,98 23,67 12,72 -Applied Materials Inc .... ET 20,75 0,96 22,34 10,35 -AT&T Corp .................... TE 20,19 -0,25 28,88 13,45 24,9Bellsouth Corp .............. TE 24,25 -0,37 30,00 19,79 13,3Biogen Inc ..................... FT 38,23 -0,42 50,52 28,71 28,3Boeing Co .................... MT 36,95 0,43 38,90 24,73 105,6Bristol Myers Squibb .... FT 25,50 -0,23 29,21 20,74 21,4Broadcom Corp ............ ET 31,37 -0,19 31,93 9,83 -Brocade Comm Sys ...... ET 6,33 1,93 8,38 3,59 -Campbell Soup ............ TO 26,49 -0,04 27,90 19,65 17,4Caterpillar ..................... MT 75,75 -0,43 77,10 33,86 25,2Check Point Soft Tech ... TT 18,00 0,61 22,20 12,75 18,2ChevronTexaco ............ EG 73,80 0,37 76,23 61,31 21,1

Chiron Corp ................... TT 53,97 0,41 57,07 34,02 37,5Ciena Corp .................... ET 6,44 1,90 7,74 2,52 -Cisco Systems .............. ET 20,79 -0,76 21,56 9,15 41,6Citigroup Inc .................. FV 47,90 0,04 48,30 26,45 -Colgate Palmolive ........ MT 57,90 0,43 60,99 48,75 24,7Coca Cola ..................... TO 43,83 -0,23 53,10 37,01 25,2Comcast Corp ............... TE 30,82 2,19 32,86 16,52 -DaimlerChrysler ............ AU 36,48 1,02 40,61 26,27 19,6Delta Air Lines ............... TN 14,61 -0,54 16,05 6,10 -Dell Computer ............... AT 35,47 0,57 35,75 22,59 39,0Du Pont ......................... MT 40,42 -1,15 45,55 34,71 19,7Eastman Kodak ............ MT 22,35 3,28 41,08 20,39 11,3eBay Inc ......................... EK 60,46 0,35 61,60 26,00 110,9EchoStar Comm ........... TE 39,84 -0,08 41,00 16,27 -Electronic Arts Inc ......... TT 101,60 1,74 101,74 47,51 46,0EMC Corp ..................... AT 14,49 3,50 14,35 3,95 362,2Exxon Mobil Corp ........ EG 38,30 0,92 38,50 31,58 14,8FedEx Corp ................... TN 68,56 -0,35 69,52 47,41 26,0Flextronics Intl Ltd ......... ET 14,95 1,91 15,82 5,95 -Ford Motor Co ............... AU 11,70 -0,09 12,53 6,58 24,4General Electric ............ MT 29,32 -2,69 32,42 21,30 20,6

General Motors ............. AT 42,79 0,92 43,23 29,75 9,3Genzyme Corp .............. FT 49,78 2,24 52,43 20,95 47,4Gillette Co ..................... MT 31,57 -0,25 33,78 27,57 25,7GlaxoSmithKline ............ FT 43,35 -0,25 44,01 31,85 18,6Hewlett-Packard ............ AT 21,05 0,05 23,90 11,14 30,5Honda Motor ................. AU 20,08 -1,08 23,59 15,47 11,0Home Depot .................. JK 34,92 -0,57 35,49 20,10 21,2Honeywell ..................... MT 27,50 -1,33 30,07 18,77 -IBM ................................ AT 92,67 0,24 93,60 54,01 23,9IDEC Pharm Corp ......... FT 33,17 -0,42 47,41 27,80 37,3Intel Corp ....................... ET 30,43 2,22 30,39 13,25 56,4International Paper ....... MP 38,32 -1,42 41,50 31,36 116,1Intuit Inc ......................... TT 48,24 -0,74 55,04 33,30 39,2JP Morgan Chase ......... FV 35,52 -0,50 38,26 15,34 25,6JDS Uniphase Corp ...... ET 3,92 1,29 4,71 1,73 -Johnson & Johnson ..... MT 49,24 -0,30 61,30 49,00 22,7Juniper Networks .......... ET 17,62 -4,24 18,90 4,36 220,2Kraft Foods Inc ............. TO 29,47 -0,61 41,30 26,35 14,2Kroger Co ...................... JK 19,22 -0,47 19,70 11,82 12,5Linear Tech Corp ........... ET 40,77 2,08 42,03 19,59 54,4Lowes Companies ........ JK 56,94 -1,42 58,51 33,37 27,0

Barclays ......................... FV 5,08 0,45 5,15 3,10 15,1British Airways ............... TN 1,83 2,96 2,11 0,85 -British Telecom .............. TE 1,86 0,68 2,24 1,40 5,8HSBC Holdings ............. FV 8,55 1,42 8,56 6,24 18,8Lloyds TSB Group ........ FV 4,29 0,00 5,99 2,95 13,1

Marks and Spencer ....... JK 2,98 -1,81 3,84 2,58 14,4BP ................................. EG 4,32 0,23 4,64 3,49 14,7Shell Trans & Trading ... EG 3,85 0,65 4,40 3,32 11,3Unilever ........................ TO 5,22 1,36 6,40 4,73 7,9Vodafone Group ............ TE 1,26 1,61 1,35 0,86 -

Aldata Solution .............. TT 1,94 2,65 2,18 0,49 69,3Comptel ......................... TT 1,84 0,00 2,14 0,68 -Eimo ............................. MT 1,01 -0,98 1,38 0,81 19,4Elisa Comm. .................. TE 8,00 0,13 9,49 4,50 -Elcoteq Network ............ ET 13,88 1,61 14,20 7,55 21,0Elektrobit Group ............ ET 0,48 0,00 0,50 0,25 -F Secure ........................ TT 1,04 2,97 1,16 0,44 -Nordea ........................... FV 5,08 -0,59 5,17 3,32 -Nokia ............................. TE 14,50 -1,16 20,50 10,55 20,3Novo Group ................... TT 3,68 2,22 3,79 2,08 16,7Outokumpu .................. MT 9,80 1,98 10,36 6,87 8,5Pohjola Yhtyma ............. FV 17,59 1,09 17,75 11,32 6,7Perlos ............................ MT 5,15 0,00 8,43 2,96 -Sampo ........................... FV 7,01 -0,28 7,80 5,05 11,1Stonesoft ....................... TT 0,62 -1,59 0,90 0,30 -Stora Enso .................... MP 10,88 -0,91 12,70 8,30 -Teleste ........................... TE 4,50 1,35 5,20 2,31 -TeliaSonera AB .............. TE 3,83 -1,29 4,15 2,57 -Tietoenator .................... TT 18,97 0,53 20,50 11,10 24,6TJ Group ....................... TT 0,26 4,00 0,29 0,12 -UPM Kymmene ............ MP 15,05 -0,53 18,88 11,05 7,1

Lucent Technologies ..... TE 2,36 1,72 2,75 0,55 -Maxim Intgr Products ... ET 44,82 1,93 45,74 20,75 48,7McDonald’s ................... TN 24,29 0,33 24,94 12,12 31,5MedImmune Inc ............ FT 33,47 -3,13 42,09 21,74 50,0Merck & Co ................... FT 49,48 1,00 60,19 42,11 15,2Merrill Lynch & Co ......... FV 57,54 -0,28 57,95 28,25 18,4Microsoft Corp .............. TT 28,91 -0,10 30,00 21,62 31,3Millennium Pharm Inc ... FT 17,33 0,76 18,36 6,24 -3M Company ................ MT 74,04 -0,13 74,29 55,93 26,9Morgan Stanley ............. FV 53,27 -0,73 54,36 28,80 16,7Motorola Inc .................. TE 13,79 0,44 14,30 7,30 55,2Nextel Comm ................ TE 21,48 1,56 21,78 7,25 9,0Novell Inc ....................... TT 6,02 1,52 6,66 1,91 -Office Depot .................. JK 14,63 0,34 18,50 10,28 14,6Oracle Corp ................... TT 12,33 0,00 14,03 8,02 27,4Palm Inc ......................... AT 23,49 1,78 23,56 9,00 -PanAmSat Corp ............ TE 15,76 1,61 20,29 12,60 22,2Paychex Inc ................... TN 37,15 1,34 37,50 23,00 47,0Pepsico Inc ................... TO 48,00 0,04 48,88 36,24 22,7Pfizer Inc ........................ FT 30,75 -0,68 36,92 27,90 43,3PMC Sierra Inc .............. ET 16,94 0,18 17,11 2,73 -


Reedel olid peamisteks USAaktsiaturge liigutanud uudis-teks General Electricu (GE) ka-sumihoiatus ja Inteli prognoo-side kergitamine.

Maailmas turuväärtuselt tei-sel kohal oleva konglomeraadiGE kolmanda kvartali majan-dustulemused olid vastavusesanalüütikute ootustega, kuidfirma alandas IV kvartali kasu-miprognoosi. Alandamise põh-juseks toodi nõrka nõudlustgaasiturbiinide järele ja suure-maid kulusid plastikuga seotudüksuses. GE aktsia hind langesNew Yorgi börsil 2,69 protsen-ti, 29,32 dollarile.

GE hoiatus vedas miinuses-se ka liideraktsiaid sisaldavaDow Jonesi tööstusliku keskmi-se ja laiema S&P 500 indeksi.Peamistest indeksitest lõpetasplussis vaid peamiselt tehnoloo-giaettevõtete aktsiaid sisaldavNasdaqi koondindeks, mis ker-kis 0,18 protsenti, 1915,31punktile ehk uuele viimase 19kuu kõrgtasemele.

Nasdaqit aitas kergitada tea-de, et Deutsche Bank tõstismaailma suurima pooljuhtidetootja Inteli kasumiprognoosi.Pank ootab, et Intel teenib järg-misel aastal kasumit aktsia koh-ta 1,20 dollarit ehk 0,05 dolla-

o n l i n e

ABB Ltd ........................ MT 45,80 0,00 49,80 9,00 -Autoliv ........................... MT 243,50 0,21 268,50 154,50 -Assa Abloy ................... MT 73,00 0,00 124,00 67,00 20,7Atlas Copco .................. MT 244,00 0,21 273,00 137,50 -AstraZeneca .................. FT 344,50 -0,72 365,00 245,00 -Electrolux ...................... MT 174,50 -1,41 194,50 123,00 10,3Ericsson Tel Lm ............. TE 13,10 -1,50 14,60 3,59 -

ForeningsSparbanken .. FV 117,50 -0,42 119,50 85,50 -Hennes and Mauritz ..... MT 176,00 1,15 198,50 148,50 25,6Holmen AB ................... MP 260,00 0,00 285,00 200,00 10,6Icon Medialab Int .......... TT 2,34 0,00 2,70 0,70 -Investor .......................... FV 69,00 -0,72 74,50 39,30 32,9Sandvik .......................... FV 227,00 -0,44 240,00 174,00 16,6Skandia ......................... FV 25,00 -2,72 29,80 10,80 -Skanska ........................ MT 51,50 0,98 59,00 38,10 -

SKF ............................... MT 251,00 0,20 286,00 192,00 11,6SEB ................................ FV 88,50 -0,56 90,50 65,50 -Securitas ....................... TN 98,50 -0,51 146,50 67,50 22,9Svenska Cellulosa SCA MP 286,00 -1,04 322,00 246,50 11,7Svenska HandelsbankenFV 134,00 -1,47 141,50 97,00 12,8Tele2 AB ......................... TE 356,50 -1,79 357,50 126,00 236,1TeliaSonera AB .............. TE 34,40 -1,99 36,50 23,70 -Volvo .............................. AU 192,00 -0,26 213,50 124,00 -WM Data ........................ TT 14,50 -1,36 16,40 5,50 -

rit enam kui varasema prog-noosi järgi. 2005. aastal peakskasum aktsia kohta küündimajuba 1,46 dollarile (varasemprognoos 1,27 dollarit). Kol-manda kvartali majandustule-mused avaldab Intel teisipäe-val. Inteli aktsia tõusis 2,22protsenti, 30,43 dollarile.

Sellel nädalal saab kolman-da kvartali majandustulemusteavaldamise hooaeg täishoo sis-se. Nädala jooksul avaldabBloombergi andmetel omamöödunud kvartali tegemistestnäiteks 113 ettevõtet S&P 500indeksisse kuuluvast 500st et-tevõttest. Oktoobri lõpuks peakstulemustega maha saama jubakolm neljandikku indeksissekuuluvatest ettevõtetest.

Procter & Gamble ........ MT 95,59 0,63 95,77 79,57 25,9Qualcomm Inc ............... ET 44,31 1,49 46,05 28,02 49,8RealNetworks Inc .......... TT 7,20 -0,83 9,29 3,02 -RF Micro Devices Inc .... ET 11,24 2,62 13,50 4,55 -SBC Communications .. TE 21,95 -0,41 31,65 18,85 9,1Siebel Sys Inc ................ TT 12,14 -0,65 12,63 5,94 -Sony Corp ..................... ET 36,59 2,67 45,84 23,16 87,7Sun Microsystems ........ AT 3,67 3,38 5,64 2,51 -Tellabs Inc ..................... ET 7,83 2,62 10,11 4,75 -Texas Instruments ......... ET 25,48 1,96 26,12 13,10 -Toyota Motor ................. AU 62,70 0,11 67,52 41,17 19,0Wal-Mart Stores ............ JK 58,42 -0,92 60,20 46,25 30,6Walt Disney Co ............. MT 21,66 -1,01 23,80 13,99 40,1Wells Fargo & Co .......... FV 54,55 0,65 54,50 43,27 15,7Verisign Inc .................... TT 14,73 0,96 16,80 4,15 -Veritas Software ............ TT 34,75 -1,33 36,96 12,61 99,3Verizon Comm .............. TE 32,35 -0,03 44,31 31,25 9,2Viacom Inc ..................... TN 41,95 3,17 48,13 33,26 30,8Xilinx Inc ........................ ET 30,68 3,06 32,80 13,85 82,9Yahoo! Inc .................... MT 43,16 0,96 43,72 11,30 126,9

UES ............................... EG 0,29 -1,84 0,35 0,09 -Lukoil ............................ EG 22,95 -1,50 24,55 13,61 16,5Rostelekom ................... TE 1,86 0,00 1,99 0,99 -Surgutneftgaz ............... EG 0,55 -1,34 0,57 0,29 -

AmeerikaStandard & Poors 500 ....................... 1 038,06 ................ -0,06 .......... 1 048,28 ............ 768,63Toronto S&P TSX ............................... 7 633,61 ................. 0,38 .......... 7 667,10 ........ 5 678,28

Lääne-, Lõuna- ja Põhja-EuroopaPariis CAC40 ...................................... 3 306,12 ................ -0,57 .......... 3 435,79 ........ 2 401,15London FTSE ..................................... 4 311,00 ................ -0,07 .......... 4 329,60 ........ 3 277,50Stockholm OMX .................................... 596,21 ................ -0,92 ............. 618,42 ............ 413,99Oslo OSE All Share .............................. 156,33 ................. 0,77 ............. 162,01 ............ 105,22Kopenhaagen KFX ................................ 249,42 ................ -0,63 ............. 257,24 ............ 166,75Frankfurt DAX ..................................... 3 471,25 ................ -0,31 .......... 3 676,88 ........ 2 188,75Madrid General ..................................... 739,60 ................ -0,45 ............. 769,83 ............ 561,20Amsterdam AEX .................................... 323,13 ................ -0,45 ............. 370,42 ............ 217,80Milano MIBTel ................................... 25 553,00 ................ -0,46 ........ 26 766,00 ...... 20 530,00

Kesk- ja Ida-EuroopaVarssav WIG ..................................... 21 181,21 ................. 0,09 ........ 22 310,83 ...... 12 734,26Budapest BUX .................................... 9 724,75 ................ -0,31 .......... 9 753,52 ........ 6 673,89Praha PX50 ............................................ 626,30 ................. 1,13 ............. 651,90 ............ 407,60Moskva RTS-Interfax ............................. 621,70 ................ -1,14 ............. 637,77 ............ 335,33Vilnius LITIN-10 .................................. 2 422,55 ................. 0,04 .......... 2 534,93 ........ 1 223,62Riia RICI ................................................. 468,40 ................. 1,74 ............. 497,14 ............ 197,78Viin ATX .............................................. 1 379,22 ................. 0,20 .......... 1 388,28 ............ 991,23

AasiaHongkong Hang Seng ..................... 11 935,83 ................. 1,15 ........ 11 885,24 ........ 8 331,87Tokio Nikkei 225 indeks ................... 10 786,04 ................. 2,42 ........ 11 160,19 ........ 7 603,76Soul KOSPI ............................................ 757,89 ................. 2,95 ............. 775,88 ............ 512,30

Suurbritannia BTtõstab dividendeSuurbritannia suurim tele-kommunikatsioonifirma BTvõib maksta enam kui poolekasumist dividendideks.Uudisteagentuur Bloombergkirjutas, et BT Groupi tegev-juht Ben Verwaayen võib akt-sionäride survel suurendadadividende sedavõrd, et akt-sionärid saavad dividendi-deks enam kui poole kasu-mist.

BT enam kui kolmekordis-tas dividende märtsis lõppe-nud majandusaastal. Divi-dendid on 6,5 penni aktsiakohta, mis moodustab enamkui 45 protsenti kasumist.

BT juht Sir ChristopherBland ütles juulis, et investo-ritele suunatud kasum võibliikuda 50 protsendi suunas.“Ei ole seadust, mis ütleks, etme peaksime seal peatuma,”ütles Verwaayen intervjuusBloombergile. Ta lisas, et fir-ma on hoolega kuulanud,mida meie investorid ütle-vad.

Tervishoiuseadmetetootja liitub GEgaGeneral Electric (GE) võtabüle Briti tervishoiuseadmetetootja Amershami, kirjutasCBSMarketWatch.

General Electric teatasreedel, et nad nõustusidmaksma 9,5 mld dollari väär-tuses General Electricu akt-siatega Amershami eest,makstes seega 21 protsentiüle Amershami neljapäevasesulgemishinna.

Amershami juhatuse esi-mehest William Castellistsaab General Electricu ase-president ja tervishoiutehno-loogiate üksuse juhatuse esi-mees. See üksus kombineeri-takse Amershamist ja Gene-ral Electricu meditsiiniärist.

General Electricut nõustasinvesteerimispank GoldmanSachs ja AmershamiJPMorgan.

Northrop Grummankärpis käibeootustUSA relvatootja NorthropGrumman alandas järgmisemajandusaasta käibeprog-noosi, kirjutas Wallstreet-online.

Kontserni otsus tehti tea-tavaks pärast seda, kui U.S.Navy teatas, et lükkab edasitulevaks aastaks kavandatudUSA lennukikandja USS CarlVinsoni kapitaalremondi. Sel-le otsuse tõttu jääb NorthropGrummani müük tuleval aas-tal seni oodatule alla 300 mil-joni dollariga.

Northrop Grumman ootabtulevaks aastaks 28 miljardidollari suurust käivet, enneoodati käibeks kuni 29 mil-jardit dollarit. Kasumiprog-noosi jättis firma samale ta-semele.

Kuidas tagadaettevõtteinfosüsteemiturvalisus?

Äripäeva seminar 17. oktoobril 2003Hotellis Radisson SAS

Toetavad:

Hind 2800 krooni (km-ga 3304). Registreerimine ja infotelefonil 667 0233 (Merle Kumari). www.aripaev.ee/seminar/

investeeriminetoimetaja Peeter Stamberg tel 667 0189 e-post [email protected]


Hiina valmistab USA-le peavaluUSA MAJANDUS � USA süüdistab oma majandushädades peamiselt Hiinat

USA valitsus süüdistab kõrges tööpuudu-ses Hiinat. Samas on kõrge tööpuuduseniviinud see, et USA enda ettevõtted eelista-vad Hiina eeliseid ära kasutada.


USA poliitikud otsivad paa-niliselt selgitust suurele töö-puudusele ja parim, mida väljaon suudetud nuputada, on see,et kõiges on süüdi Hiina.

Teravalt on kritiseeritud Hii-na valuutakursi poliitikat janõutud dollariga seotud kursivabakslaskmist.

Maailma suurima rahvaar-vuga riik Hiina kasvab kiiresti,kasvab tunduvalt kiiremini kuihetkel maailma suurima majan-dusega USA. Kiire kasv toimubaga kellegi arvelt ja hetkel tun-dub olevat selleks USA. Hiinassuudetakse toota tunduvaltefektiivsemalt kui USAs ja see-tõttu on nõudlus seal toodetudkaupade järele suur.

Viimases BusinessWeekisesitatakse aga küsimus: kas sel-les, et USAs on tööpuudus jõud-nud viimaste aastate kõrgtase-mele, on ikka süüdi Hiina ala-väärtustatud jüaan?

USA rahandusminister käisveidi enam kui kuu tagasi spet-siaalsel Aasia ringreisil ja pea-

mine mure oli see, et Hiinajüaani kurss on dollari suhtesalahinnatud. Hiina on jüaanikursi sidunud USA dollariga nii,et dollar maksab 8,28 jüaani.USA valitsus näeks heameele-ga, et jüaani kurss kujuneks va-balt turul. USA arvates on jüaanalahinnatud ja seetõttu on Hii-nal USA ees tunduv eelis.

Enda suutmatust majandustarendada kaitstakse teiste rün-damisega. Lisaks Hiinale onpinnuks silmas kogu Aasia. Jusiis ei mahu sellisele suurriigilenagu USA pähe mõte, et nen-dest suudetakse tunduvalt pa-remini asju korraldada ja et ne-mad polegi kõige edukamad.

Reedel USA kaubandusmi-nisteeriumi avaldatud andme-tel kaubavahetuse puudujääkaugustis mõneti üllatuslikultkahanes, kuid taas võisid USAametnikud kurje pilke Hiinapoole heita. Nimelt kasvas kau-bavahetuse puudujääk Hiinagarekordtasemele. Kaubavahetu-se puudujääk Hiinaga oliaugustis 11,7 miljardit dollarit.Analüütikute sõnul paisubpuudujääk järgnevatel kuudel

veelgi, kirjutas FinancialTimes.

Hiina majanduse võidukäi-gust annab selgitust ka metalli-

hindade tõus mitmete aastate,mõningate metallide puhul lau-sa aastakümnete kõrgtaseme-le. Nikli hind kerkis möödunud

Jällegi on toimumas LHVning Äripäeva poolt korralda-tav Noore Pensionäri aktsia-mäng. Neile, kes mängu reegli-tega veel kursis ei ole, võib öel-da, et tegemist on mänguga,mis annab võimaluse harjuta-da investeerimist. Mäng kopee-rib inimese elu, kus iga börsi-päev võrdub eluaastaga, milmängija kontole laekub 5000krooni, mida pensionipõlveksinvesteerida.

Ajavahemikul 29. septemberkuni 24. oktoober on kõigil osa-

lejatel võimalik virtuaalselt in-vesteerida (sh ka lühikeseksmüüa) USA börsidel ning kakodumaisel Tallinna börsil no-teeritud aktsiaid. Mängija ees-märk on investeerides saavuta-da oma portfelli maksimaalneväärtus. Mängu võitjaks onmängu lõpupäeva, s.o 24. ok-toobri päeva lõppseisuga kõigesuurema turuväärtusega port-felli omanik.

Võitjaid ootavad ees nii kahemonitoriga kaupleja arvutiIBM, Canoni digikaamera,

5000 krooni väärtuses inves-teerimisajakirju kui ka väikse-mad auhinnad nädala võitjate-le.

Enne aktsiatesse investeeri-mist tuleks investoritel otsidavastuseid mitmetele küsimus-tele . Näiteks mida ootate omainvesteeringutelt ning kas ole-te pikaajaline või lühiajalineinvestor? Lisaks sellele on tar-vis kaaluda võimalust, et vali-tud aktsiad võivad vähemaltlühemas perspektiivis läbi tehaootamatult suuri kukkumisi.Investeerimise juures on alatiparem oma eesmärgid ninghoiakud enne “vettehüppamist”paika panna ning välja selgita-da. Vastasel juhul ollakse kõhk-lev ning see muudab investoriautomaatselt turu ohvriks, keshülgab lootuse ning kaine mõis-tuse enda jaoks kõige halvemalajal. Tavaliselt tähendab seeaktsiate müümist kukkumisepõhjas.

“Ettevalmistus, teadmisedning kodutöö on need tegurid,mis eristavad edukat investoritkroonilisest kaotajast. Päevalõpus ei otsusta teie edu üle eiturud ega isegi firmad, milles-se olite investeerinud. Kõigesuuremaks komponendiks omaedu juures olete te ise.” Needõpetussõnad on öelnud üksAmeerika legendaarsemaidfondijuhte Peter Lynch omaraamatus “One Up on WallStreet.” Tema juhitud Fidelity’s

LHV ja Äripäeva aktsiamäng NoorPensionär startis edukaltMäng on mõeldud eelkõige neile, kessoovivad lähemalt tundma õppida inves-teerimismaailma saladusi. Tulge mängima,sest liituda saab kogu mängu vältel.Võitjatele on välja pandud auhinnad.

Magellan Fund näitas 13 aastajooksul (1977–1990) enam kui2700% suurust tootlust. Lynchläks pensionile 46aastaselt.

Rääkides elukutseliste inves-torite või kauplejatega, tulebtihti välja, et enne reaalse rahamängupanekut katsetasid nadoma teooriaid või meetodeidmitmete kuude vältel vaid pa-beril. See on nende sõnul vägaoluline, kuna annab hea üle-vaate sellest, millega esmapil-gul arvestadagi ei oskaks.

Aktsiamäng sobib seega suu-repäraselt just nendele, kes onoma teekonda investeerimis-maailmas alustamas. Vigadepuhul ei kaota te oma raskeltteenitud kapitali ning edu kor-ral ootavad ees huvitavad au-hinnad. Mis aga veel olulisem,teil on võimalik nendest viga-dest õppida. Eelmise sajandi al-guse edukas aktsiaoperaatorEdwin Lefevre armastas öelda,et õppis ühest oma veast roh-kem kui kõigist oma võitudestkokku.

Selle nädala võitja FredBerkman juhib aktsiamängujuba teist nädalat. Kui eelmiselnädalal tõi edu internetis reisi-teenuste osutamisega tegelevaPriceline.com’i (PCLN) aktsiapõrke õigeaegne tabamine, siissellel nädalal kasutas mängijahoopis lühikeseks müümise või-malust, mis toob tulu aktsiatekukkumise pealt. Lähemaltwww.lhv.ee/noorpensionar.

nädalal 13 aasta kõrgeima ta-semeni, vase eest maksti viimatinii palju 2000. aasta lõpus, pliihind kerkis viimase viie aastatipptasemele, alumiinium, tsinkja tina liiguvad kahe aasta kõrg-tasemete lähedal.

Financial Times kirjutas, etLondoni metallibörsi kõiki me-talle sisaldav indeks on aasta-ga tõusnud 20 protsenti. Kiiretõusu taga nähakse just Hiinat.

BusinessWeek kirjutab, etUSA töötuse kasvu ei saa vaidseostada kaubavahetuse puu-dujäägiga Hiina kui ühe kiire-mini kasvava majandusega javaluutakursi seotusega. Tege-mist on märksa keerulisemaprobleemiga.

Kaubavahetus Hiinaga onsedavõrd elav seetõttu, et USAenda hiigelkorporatsioonid onHiina investeerinud, et kasuta-da sealset odavat tööjõudu. Vas-tasel juhul ei suudaks USAkompaniid konkurentidegavõistelda ja peaks lihtsalt omaturuosa Euroopa ja Jaapanisuurkorporatsioonidele loovu-tama. Hiina on ka ise tohutultsuur turg, kus tasub kohal olla.“Raske on Hiinas pakkuda omatooteid, kui seal ise mitte too-ta,” ütles 3M-i tegevjuht W.James McNerney Jr. Business-Weekile. “Me ei tee seda sel-leks, et USAs töökohti vähen-dada. Me teeme seda konku-

rentsivõimelisena püsimiseks.”3M alustas Hiinas tegevust juba1984. aastal.

Selle kohta, et suures kau-bavahetuse puudujäägis ei olesüüdi mitte Hiina, vaid just gi-gantettevõtted, millest enamikUSA päritolu, annab lihtsa sel-gituse asjaolu, et enamik eks-pordi kasvust viimasel kümnen-dil on tulnud just välisettevõte-telt. BusinessWeek kirjutab, etalates 1994. aastast on 65 prot-senti Hiina ekspordi kasvusttulnud mitte Hiina, vaid välis-kompaniide tegevusest. Seegapeaks USA pigem “korrale kut-suma” oma ettevõtete juhte,mitte aga Hiinat, kes soodsatmajanduskeskkonda pakub. Et-tevõtete juhid mõtlevad siiskieelkõige oma kasumite peale,mitte aga sellele, kuidas nendeotsused riigi heaolu muudavad,ja kasutavad ära eelist, midaHiina pakub. Kuna tarbijadeelistavad kallile USA toodan-gule odavat Hiina kaupa, polemidagi parata – pakkuda tulebseda, mille järele on suuremnõudlus.

USA ründab Hiinat, kes ontegelikult üks suuremaid USAvõlausaldajaid. USA valitsusevõlakirju on Hiina käes juba126 miljardi dollari eest. Hiin-lased aitavad seega USA intres-se madalal hoida ja eelarvede-fitsiiti täita.

USA kaubavahetus Hiinaga kuude kaupa

0

2500

5000

7500

10000

12500

200320022001200019991998

eksport

Allikas: USA kaubandusministeerium

mln dollarit import

USA kaubavahetuse puudujääk Hiinaga kasvas augustisrekordtasemele. Import Hiinast on viimastel aastatelkasvanud märksa kiiremini kui eksport Hiina.

USA tööpuudus üle 16aastaste hulgas

3,5

4,0

4,5

5,0

5,5

6,0

200320022001200019991998Allikas: USA tööministeerium

protsenti

Töötus USAs on sellel aastal tõusnud üle 6 protsenditaseme. Juunis küündis töötuse määr tasemeni, kus viimatioldi 1994. aasta alguses.

Fred Berkman +13,2%

Reigo Kadastik +10,5%

Hannes Oja +8,8%

rahaturg/börsikaubadtoimetaja Raivo Sormunen tel 667 0173, e-post [email protected]


Kommertspankade intressitooted

kursid on päeva jooksul korrigeeritavad* maks 99 999 EEKi ** nii era- kui jur. isikutele (3) alla 3 kuu 30 000 kr, alates 3 kuud 3000 kr ja alla 1 kuu 100 000 kr (4) juriidiline isik (5)

personaalpanganduse klientidele (6) kontoris

Sampo Pank .................. 0,25 ...................... 0,25(4) ......................................... - ..................... 1,75 .......... 1,80 ............. 1,85 ............. 2,05 .............. 2,35 ............. 2,55 ........... 2,60 ............... 1000/5000(6)

Sampo Pank(5) ............................ 0,30 ......................................................... - ..................... 2,05 .......... 2,05 ............. 2,05 ............. 2,20 .............. 2,45 ............. 2,70 ........... 2,75 ............... 1000/5000(6)

Krediidipank ................................................. 0,50 .................... 1000** .................. 2,10 .......... 2,20 ............. 2,30 ............. 2,60 .............. 2,90 ............. 3,20 ........... 3,30 ........................... 1000Ühispank ....................... 0,20 ...................... 0,25 ................................................... 1,70 .......... 1,75 ............. 1,80 ............. 2,00 .............. 2,30 ............. 2,55 ........... 2,55 ......................... 2000*Hansapank .................... 0,20 ................................................................................... - ................ - .................. 1,75 ............. 1,95 .............. 2,25 ............. 2,50 ........... 2,50 .......... 1000/100 000(3)

Tallinna Äripank ............................................ 0,30 ................................................... 2,20 .......... 2,25 ............. 2,30 ............. 2,70 .............. 3,10 ............. 3,50 ........... 4,00 ........................... 1000Nordea Pank .......... kuni 2,10 (vt tabel ülal) ............................................................ 1,74 .......... 1,75 ............. 1,76 ............. 1,79 .............. 1,82 ............. 1,85 ....................................... 5000 EEK

KontaktandmedEesti Ühispank – Tornimäe 2, Tallinn tel 665 5100Hansapank – Liivalaia 8, Tallinn tel 631 0311, faks 631 0410Eesti Krediidipank – Narva mnt 4, Tallinn tel 669 0900, faks 661 6037Tallinna Äripank – Vana-Viru 7, Tallinn tel 668 8088, faks 668 8089Nordea Pank - Hobujaama 4, Tallinn 10151tel 628 3300, faks 628 3201e-post: [email protected], www.nordea.eeSampo Pank – Narva mnt 11, Tallinn 15015 tel (24h) 680 0800, e-post: [email protected],www.sampo.eeEurex Valuutavahetus – Pronksi 7, Tallinn tel 631 2100, GSM 05161332 [email protected], www.eurex.ee

Nafta hind kerkis üle30 dollari barrelist

Rahaturu intressid 10.10.tähtaeg Euribor Talibor Talibid

Forward-tehingute kursid Eesti pankades 10.10.

Eesti Pank 10.10.valuuta tähis EEK

10.10. .......... 61,20 .................... 704,0009.10. .......... 62,20 .................... 702,0008.10. .......... 62,65 .................... 717,00

10.10. ........ 372,30 ...... 4,8550 ....... 732,0009.10. ........ 370,60 ...... 4,8150 ....... 726,0008.10. ........ 375,25 ...... 4,8900 ....... 728,00

alumiinium ..... USD/t ...... 1485,0 ...... 1485,5nikkel ............. USD/t .... 10730,0 .... 10750,0plii .................. USD/t ........ 564,0 ........ 565,0tina ................. USD/t ...... 5210,0 ...... 5220,0tsink ............... USD/t ........ 900,0 ........ 900,5vask ............... USD/t ...... 1872,0 ...... 1872,5

jooksev hoius %keskmiselt kuu min tähtajaline hoius %

pank kuu jäägilt püsijäägilt püsijääk 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat min summa

Sampo Pank ............. 0,80 .......... 0,85 .......... 0,85 ........ 0,90 ........ 1,00 ......... 1,10 ........................................ 2,05 ............ 2,05 .......... 2,05 .......... 2,10 .......... 2,10 ......... 2,15 .........................Krediidipank ............. 1,00 .......... 1,10 .......... 1,20 ........ 1,40 ........ 1,60 ......... 1,80 ....... 100 USD ................ 2,15 ............ 2,15 .......... 2,20 .......... 2,35 .......... 2,50 ......... 2,70 ........... 100 EURÜhispank .................. 0,70 .......... 0,72 .......... 0,74 ........ 0,80 ........ 0,86 ......... 0,90 ....... 600 USD ................ 1,90 ............ 1,90 .......... 1,90 .......... 1,90 .......... 1,90 ......... 1,90 ........... 640 EURHansapank ................ - ................ - ............... 0,65 ........ 0,75 ........ 0,80 ......... 0,90 ....... 225 USD ................. - ................. - ............... 1,85 .......... 1,85 .......... 1,85 ......... 1,85 ........... 195 EURTallinna Äripank ........ 1,05 .......... 1,10 .......... 1,20 ........ 1,25 ........ 1,35 ......... 1,60 ....... 100 USD ................ 2,10 ............ 2,10 .......... 2,15 .......... 2,20 .......... 2,20 ......... 2,75 ............. 65 EURNordea Pank ............ 0,40 .......... 0,40 .......... 0,40 ........ 0,40 ........ 0,40 ......... 0,40 ...... 5000 EEK ................ 1,70 ............ 1,70 .......... 1,70 .......... 1,70 .......... 1,70 ......... 1,70 ......... 5000 EEK

* kursid on päeva jooksul korrigeeritavad

*kursid on päeva jooksul korrigeeritavad

pank tähtajaline hoius %, USD tähtajaline hoius %, EUR1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa

BörsikaubadKütused Rotterdami sadamates (CIF)**kuupäev ühik nafta* kerge kütteõli masuut bensiin 95 diislikütus

Kohvkuup. Arabica (USc)/LB* Robusta(USD/t)

Värvilised metallid (10.10.)metall ühik ost müük

Põhivaluutade kursid* 10.10.

ÜLEKANNE USD USD EUR EUR SEK SEKost müük ost müük ost müük

Läti, Leedu ja Vene valuuta kursid 10.10.RUB RUB LTL LTL LVL LVL

ost müük ost müük ost müük

*brenti segu Londoni rahvusvahelisel naftabörsil (USD/barrel) ** Allikas: FT

*1 LB – 453,59 g

*USD/oz tr, pärastlõunase seisuga (oz tr – 31,103 g)

1 kuu ............... 2,1020 2,5700 2,0900

2 kuud ............ 2,1120 2,6000 2,1100

3 kuud ............ 2,1350 2,6100 2,1300

6 kuud ............ 2,1580 2,7000 2,2000

9 kuud ............ 2,2110 2,7500 2,2500

12 kuud .......... 2,2780 2,7700 2,2700

Eesti Ühispank USD USD EUR EUR SEK SEKtähtaeg ost müük ost müük ost müük

Sampo Pank USD USD EUR EUR EUR/USD EUR/USDtähtaeg ost müük ost müük ost müük

spot .......... 13,3270 ........ 13,3613 .......... 15,6450 ...... 15,6470 ......... 1,7376 ........ 1,74561 nädal .............. 17 ................. 43 .................... -8 ............... 17 ................. -4 ................ -11 kuu ................. 72 ............... 182 .................. -22 ............... 79 ............... -17 ................ -43 kuud ............. 209 ............... 533 .................. -51 ............. 224 ............... -51 .............. -13

spot .......... 13,2710 ........ 13,4194 .......... 15,6020 ...... 15,6935 ......... 1,1625 ........ 1,18301 nädal .............. 23 ................. 38 .................... -4 ............... 11 ................. -3 ................ -12 nädalat ........... 47 ................. 73 .................... -8 ............... 19 ................. -6 ................ -33 nädalat ........... 70 ............... 110 .................. -12 ............... 28 ................. -9 ................ -51 kuu ................. 97 ............... 157 .................. -24 ............... 35 ............... -12 ................ -82 kuud ............. 176 ............... 299 .................. -60 ............... 60 ............... -25 .............. -153 kuud ............. 259 ............... 431 .................. -72 ............... 89 ............... -35 .............. -25

SULARAHA USD USD EUR EUR SEK SEKost müük ost müük ost müük

Nordea Pank USD USD EUR EUR SEK SEKtähtaeg ost müük ost müük ost müük

spot .......... 13,2180 ........ 13,2280 .......... 15,6455 ...... 15,6475 ......... 1,7405 ........ 1,74131 nädal ..... 13,2206 ........ 13,2220 .......... 15,6453 ...... 15,6491 ......... 1,7401 ........ 1,74111 kuu ........ 13,2293 ........ 13,2355 .......... 15,6449 ...... 15,6546 ......... 1,7391 ........ 1,74083 kuud ...... 13,2509 ........ 13,2701 .......... 15,6453 ...... 15,6688 ......... 1,7370 ........ 1,74006 kuud ...... 13,8780 ........ 13,3240 .......... 15,6424 ...... 15,6940 ......... 1,7344 ........ 1,73989 kuud ...... 13,3180 ........ 13,3780 .......... 15,6458 ...... 15,7214 ......... 1,7341 ........ 1,741812 kuud .... 13,3465 ........ 13,4265 .......... 15,6457 ...... 15,7452 ......... 1,7317 ........ 1,7414

Väärismetallid*kuupäev kuld hõbe plaatina

10.10. .......... 175,90 ....................... 5,9609.10. .......... 178,00 ....................... 6,0108.10. .......... 178,50 ....................... 5,70

Suhkurkuup. valge(USD/t) toor-(USc/LB)

Austraalia dollar ......... AUD 9,188132000

Bulgaaria lev ............... BGN 8,033520000

Euro ............................ EUR 15,646640000

Hiina jüaan (renminbi) CNY 1,611848000

Hongkongi dollar ....... HKD 1,725841000

IMF arveldusühik ........ SDR 19,123030000

Jaapani jeen (yen) ...... JPY 0,122802500

Kanada dollar ............. CAD 9,978511000

Küprose nael .............. CYP 26,783930000

Leedu litt ....................... LTL 4,531580000

Läti latt ......................... LVL 24,090410000

Malta liir ...................... MTL 36,463020000

Norra kroon ................ NOK 1,902824000

Poola zlott .................... PLN 3,452441000

Rootsi kroon ............... SEK 1,741566000

Rumeenia leu ............. ROL 0,000405011

Shveitsi frank .............. CHF 10,111620000

Singapuri dollar .......... SGD 7,732724000

Slovakkia kroon ......... SKK 0,379185700

Sloveenia talaar ............ SIT 0,066353010

Suurbritannia naelsterlingGBP22,162520000

Taani kroon ................. DKK 2,105995000

Tshehhi kroon (koruna)CZK 0,487352300

Türgi liir ........................ TRL 0,000009598

Ukraina grivna ............ UAH 2,499769000

Ungari forint ............... HUF 0,061700860

USA dollar .................. USD 13,341270000

Uus-Meremaa dollar .. NZD 7,994088000

Valgevene uus rubla .. BYR 0,006291567

Venemaa rubla ........... RUB 0,443157900

Kuld (EEK/oz) ............. XAU 4937,937000000

Sampo Pank ........ 13,2710 ....... 13,4194 ............. 15,6020 ..... 15,6935 ............ 1,7146 .... 1,7337Krediidipank ......... 13,2627 ....... 13,3960 ............. 15,6040 ..... 15,6900 ............ 1,7326 .... 1,7500Ühispank .............. 13,2671 ....... 13,4223 ............. 15,6000 ..... 15,6940 ............ 1,7321 .... 1,7523Tallinna Äripank .... 13,1712 ....... 13,2947 ............. 15,6232 ..... 15,6701 ............ 1,7329 .... 1,7494

Sampo Pank ........ 13,1127 ....... 13,3154 ............. 15,5550 ..... 15,7250 ............ 1,7173 .... 1,7549Krediidipank ......... 13,2230 ....... 13,4490 ......................... - ................. - ............ 1,7170 .... 1,7500Ühispank .............. 13,2301 ....... 13,4369 ............. 15,5700 ..... 15,6995 ............ 1,7173 .... 1,7548Tallinna Äripank .... 13,1668 ....... 13,2991 ............. 15,5800 ..... 15,6800 ............ 1,7019 .... 1,7507

kursid on päeva jooksul korrigeeritavad

UAH / EEK PLN / EEK HKD / EEKost müük ost müük ost müük

Ühispank ...... 2,4000 .......... 2,4500 .......... 3,4293 .......... 3,4969 .......... 1,7007 ........... 1,7525

Muude valuutade kursid 10.10.

Sampo Pank (ülek) ...... 0,4379 ....... 0,4451 ........ 4,5135 ....... 4,5500 ..... 23,8961 ..... 24,2850Krediidipank (sular) ...... 0,4410 ....... 0,4580 ........ 4,4950 ....... 4,5770 ..... 23,7300 ..... 24,3070

(ülek) ...... 0,4395 ....... 0,4450 ........ 4,5157 ....... 4,5474 ..... 23,8900 ..... 24,2500Ühispank (sular) ................ - ................. - ........ 4,4760 ....... 4,5800 ..... 23,6991 ..... 24,2938

(ülek) ...... 0,4395 ....... 0,4455 ........ 4,5157 ....... 4,5474 ..... 23,8965 ..... 24,2577Tallinna Äripank (ülek) ...... 0,4339 ....... 0,4429 ........ 4,5078 ....... 4,5570 ..... 23,8229 ..... 24,0879

(sular) ...... 0,4366 ....... 0,4559

Arvelduskonto intressidNordea Pank, EEK, EUR,% päevasaldolt

panga klient püsiklient võtmeklientkuni 50 000 kr ............................... 0,4% ......................... 1,0 .................................. 1,2550 000–250 000 kr ........................ 1,75 .......................... 1,75 ................................ 2,0üle 250 000 kr ............................... 2,1 ............................ 2,1 .................................. 2,1

10.10. ....... USD/t ..... 30,20 ........ 271-274 ............. 149-151 ........... 300-302 ...... 288-29109.10. ....... USD/t ..... 29,50 ........ 259-261 ............. 146-148 ........... 289-291 ...... 276-27908.10. ....... USD/t ..... 28,73 ........ 254-256 ............. 142-144 ........... 279-281 ...... 261-26607.10. ....... USD/t ..... 29,06 ........ 255-257 ............. 144-146 ........... 284-286 ...... 262-266

Tallinn City Government preparesfor record sale of Old Town propertyTallinn City Government hopesto raise up to EEK 100 millionin selling Old Town propertiesby the end of this year.

The city government’sgrand plan to collect over EEK500 million by the end of theyear backfired when the Lin-nahall tender for EEK 150million attracted no bidders.

Aivar Pärn, deputy mayorof Tallinn, claims that the newsale is necessary since thecurrent rent contracts for theOld Town properties are notbeneficial for the town.

One case, sale of Sõpruse cinema building in Old Town,has already backfired since the new owner which acquiredthe building for EEK 30 million increased rent and forcedthe cinema which operated in the premises to close doors.

Other key properties are the building in Town HallSquare that houses Molly Malone pub for EEK 6 million,properties in Waterfront area for EEK 64.4 million, abuilding at Pikk 15 for 4.3 million and a building at Rüütlistreet for EEK 15.2 million. BBN

Estonia, Latvia register inflation inSeptember, Lithuania deflatesConsumer prices increased 1.4 percent year-on-year inEstonia and 3.1 percent in Latvia in September. In bothcountries, the largest rises were seen in healthcareservices. Prices of housing, as well as alcoholic beveragesand tobacco also rose. Food prices grew in 2.5 percent inLatvia, but fell 0.3 percent in Estonia. Deflation persistedin Lithuania, where consumer prices were down 0.8percent year-on-year in September (-1.1 percent inAugust), reflecting lower prices for e.g. food, clothing,footwear and phone calls. On-month September priceswere up 0.2 percent in Estonia and 0.5 percent in Latvia,but down 0.4 percent in Lithuania. BBN

Hansabank becomesthe largest life insurer in BalticsFollowing the acquisition ofUAB Lietuvos DraudimoGybuves Draudimas, aLithuanian insurancecompany, from Codan ofDenmark last week,Hansabank has become theBaltics’ largest life insurer.

Hansabank paid EEK 288million for LDGD which is thelargest player on theLithuanian life insurancemarket. Lithuania has thelargest life insurance marketin the Baltic states.

Priit Põldoja, head of theinvestment management division of Hansabank, said thatthe bank prepared the transaction for three months. “Wewere interested since the market leader was on sale,” saidPõldoja, adding that there were no other bidders.

Paavo Põld, head of Hansapanga Kindlustus, said thatthe bank’s success in the life insurance market is based onits extensive network of bank offices. “Our insurancebusiness is closely integrated into our bank business,”explained Põld. BBN

105.10+1.06%

810,00

816,25

822,50

828,75

835,00

813,27

826,05 825,81826,66

827,96

10.1009.1008.1007.1006.10

+0.16%

For more on these and other storiesvisit www.balticbusinessnews.com

Aivar Pärn.

Paavo Põld.


Naftabarreli hind tõusis reedelLondoni rahvusvahelisel nafta-börsil 2,37 protsenti, 30,20 dol-larile. Viimati oli nafta kallim7. augustil, mil barrel maksis0,05 dollarit enam kui reedel.Selle aasta kõrgtasemeni onveel ruumi enam kui kümnen-diku võrra – märtsis maksis naf-ta üle 34 dollari barreli kohta.

Nafta hinda kergitas pakku-mise vähenemine Euroopasning lähenev talv. Dow Joneskirjutas, et neljapäeval tõstsid

nafta hinda üle nelja protsendiEuroili poolt avaldatud and-med, mis näitasid naftatootmi-se vähenemist Euroopas. Naftahinnal aitas tõusta ka kolma-päevane teade Ühendriikideenergeetikaministeeriumilt,mille kohaselt on kütteõli va-rud langenud. Möödunud nä-dalal kerkis nafta hind kokkuüle viie protsendi võrra.

Pärast sellist tõusu võiksoodata korrektsiooni, kuidmaaklerid ütlesid Dow Jonesile,et kauplejad olid nädalavahe-tusele minnes agressiivse müü-misega ettevaatlikud.

arvamusÄripäevÄripäevÄripäevÄripäevÄripäev 13. oktoober 2003 29

toimetaja Aivar Hundimägi tel 667 01115 e-post [email protected]

Hotelliklientide arv suurenenud üle kahe korra

Eesti hotellides majutatud inimeste arv, jaanuar�juuli

* Andmeid võidakse täpsustada järgmise kuu andmete lisamisel.Allikas: statistikaamet

1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003*

418 598

513 292555189

638 902714 624

834 268

338 595

826 884

JUHTKIRI

Eesti Hotellide ja Restoranide Liit ningEesti Turismifirmade Liit on teinudmajandus- ja kommunikatsiooniminis-teeriumile ettepaneku hinnata hotelli-tunnustuse saamisel ära ka majutaja tär-nivastavus. See tähendaks, et tärni taot-lemine muutuks kohustuslikuks kõigi-le hotellidele. Ministeerium ise on sel-le idee vastu.

Äripäev ei pea samuti õigeks, et Ees-tis muutuks tärnide taotlemine kõigilehotellidele kohustuslikuks ning et ho-tellidele järkude omistamisega hakkakstegelema riik või kohalik omavalitsus.

Praegu on Eesti 118 hotellist saanudtärnitunnuse 28, kellest üheksal tärnidkehtivad. Tärnide taotlemise kohustus-likuks muutmine tähendab seda, et tu-leb luua ametkond, kes hakkab kõikiEestis tegutsevaid hotelle kontrollima.See oleks maksumaksjale kulukas ningtekitaks põhjendamatut bürokraatiat.Kui riik hakkab väljastama kõigile ho-tellidele tärne, peab riik ka hiljem kont-rollima, et hotellide teenindus vastabväljastatud järgule.

Tärnide taotlemisest peaks olemaeeskätt huvitatud hotellid ise, kellel on

Turismifirmad veeretavadoma töö maksumaksjale

TAUSTAINFO

Majutusteenuse taset näitab ettevõttele omistatud ka-tegooria ehk järk, mida tähistatakse viie tärni skaalas. Eestison järgu taotlemine vabatahtlik. On ka riike, kus klassifitseerimi-ne on osaliselt või täielikult kohustuslik. Majutusettevõttele omis-tatud järk on tähtis eelkõige kliendi informeerimise seisukohast.Klassifitseerimisel lähtutakse üldreeglina tubade arvust, suuru-sest, sanitaarsetest tingimustest ja inventariseerimise tasemestning hotelli pakutavate teenuste hulgast.

��

Hotelliklassifikatsioonide rahvusvaheline standardi-seerimine sai alguse 1960ndate lõpus. Ülemaailmne turis-miorganisatsioon töötas 1980ndatel välja eraldi standardid Euroo-pa jaoks, mida riigid oma süsteemide ülesehitamisel saaksid jär-gida. Kohustusliku ja kindlapiirilise klassifitseerimissüsteemi loo-mist rahvusvahelisel või Euroopa Liidu tasandil peetakse turismi-spetsialistide arvates ebaotstarbekaks, kuna enamikus ELi riiki-des on juba olemas toimivad klassifikatsioonisüsteemid.

Ühtsete klassifikatsiooninormide kehtestamise teevad raskeksgeograafilised ja kultuurilised erinevused ELi liikmesriikides. Kee-ruline oleks kehtestada ühiseid nõudeid hotellile Soomes ja ho-tellile Kreekas. Tõenäoliselt saaks ühtne süsteem põhinema ainultteatud miinimumnõuetel, kuid sellest ei ole kasu ei tarbijateleega ka hotellile. Selleks, et süsteem toimiks, oleks vajalik tagadaka piisav järelevalve. Tõhusa järelevalvesüsteemi loomine nõuabaga palju rahalisi- ja inimressursse. Seega kehtestavad riigid omahotellidele ise tärninõuded ning tärnikategooriatele esitatavadnõuded on riigiti erinevad.

��

On riike, kus hotellide klassifitseerimissüsteeme väljatöötatud ei ole, näiteks ei klassifitseerita majutusettevõtteidSoomes. Kuid Eestis, kus tuleb veel maailmale tõestada, et siin ontasemel hotelle, on rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteedist in-formeeriv märksüsteem vajalik. Seejuures pole järk marketingieesmärkidel vajalik niivõrd konkreetsele hotellile, kuivõrd jär-guhotellid kogusummana, informeerimaks Eesti turismipotent-siaalist. Sellest tulenevalt peaks järgusüsteemi vajalikkuse selgi-tamine ja selle elushoidmine olema mitte niivõrd hotellide, kui-võrd Eesti kui turismimaa arengust huvitatud ja turismipoliitikatvälja töötavate inimeste ning ametimeeste ülesanne.

Lisaks ülalnimetatud põhjustele näevad hotellid järgusüstee-mis võimalust kaitsta hotelliturgu ja hotellide mainet võimalikuisetegevuse ja teenimatute tiitlite reklaamimisega tekitatud info-müra ja klientide pettumuste eest. Järgusüsteem peaks olemapaindlik, võimaldamaks järku taotleda kõigil, kellel kliendi seisu-kohast olulised vastava järgu nõuded on täidetud.

Lühendatult Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu koduleheküljel olevast

ülevaatest, mille on koostanud Sabina Kaukis

Tärnide taotlemi-ne peab jäämahotellidelevabatahtlikuks jatärnide väljasta-jaks peakssaama hotellening turismifir-masid esindavadettevõtlusliidud.

Hotellide tähistamineHotelliklasside näited

1) ***** (viietärnihotell) – luksushotell; näiteks Schlössle Hotell2) **** (neljatärnihotell) – äriklassi hotell; näiteks Hotell Imperial, GrandHotell Tallinn3) *** (kolmetärnihotell) – keskklassi hotell; näiteks Pärnu, Strand, Susi4) ** (kahetärnihotell) – standardklassi hotell; näiteks Saaremaa Valss5) * (ühetärnihotell) – lihtne hotell

Allikas: Eesti Hotellide ja Restoranide Liit

Hotellide tärnid onkasulik info kliendile

lihtsam end tänu tärnidele turundada.Ja kui mõni hotell ei pea järgu taotle-mist vajalikuks, ei ole selles ka midagihalba. Näiteks ei ole tärne taotlenudRadisson SAS.

Hotellide klassifitseerimise poolda-jad nimetavad ühe argumendina klien-te. Tärnidest on abi sobivahotelli valimisel. Samas rei-sib palju inimesi turismibü-roode vahendusel ja turismi-büroo on see, kes peaks aita-ma kliendil valikut teha.

Hotellide ja restoranideliidu tegevdirektori DonaldVisnapuu sõnul ei tea näiteksturismifirmad, mis taseme-ga hotelle nad turistidele pa-kuvad. See aga viitab pigemturismifirmade tegemata tööle. On valedelegeerida hotellide taseme hindami-ne riigi ehk kõigi maksumaksjate õlga-dele. Eestis on olemas hotellide ja res-toranide ning turismifirmade liit. Ho-tellidele järgu omistamine võikski ollanende kahe organisatsiooni ülesanne.

Järkude omistamise kohustuslikuksmuutmisega loodetakse vähendada

ebaausat konkurentsi majutusettevõtetevahel. Eesti ainsa viietärnihotelliSchlössle müügi- ja marketingidirekto-ri Evelin Bötkeri sõnul reklaamitaksemitmeid kohalikke tärnita hotelle prae-gu sõnadega “nagu kolmetärnihotell”.Tegelik tase ei pruugi aga reklaamile

vastata, mistõttu kannata-vad tõelised kolme tärni ta-semega majutajad. Kui tär-nide taotlemine muutukskõigile kohustuslikuks,kaoksid ka sellised klienteeksitavad hinnangud.

Kirjeldatud probleemisaab Äripäeva hinnangul la-hendada lihtsamini. Kuimajutusasutusel ei ole tär-ne taotletud, ei tohi tal olla

õigust tärnidele viidata. Kui praegusedseadused taolisi eksitavaid reklaame või-maldavad, tuleb lihtsalt seadusi nii muu-ta, et majutusasutused ei saa eksita-vaid reklaame avaldada. Meil on ole-mas nii konkurentsiamet kui ka tarbi-jakaitseamet, kes peavad tagama, etkonkurents majutusettevõtete vaheloleks aus ja tarbijaid ei eksitataks.

arvamusedtoimetaja Aili Sandre tel 667 0310, e-post [email protected]


KOMMENTAAR � Puuetega inimeste tööhõive

��

��

��

��

��

�� !�� "#$%&'�#()� '*+%,*' �� -��../0��/

��

#�� 1�23200.4�1323256748�� 1�23200.6��9��/��

��

AUTENTEVALMIS OSAÜHINGUD

RAAMATUPIDAMISTEENUSED��

��

�� !��

��

��

��

KIRI TOIMETUSELE � Kondilihamassi kasutamine lihatööstustes viib lihatootjad pankrotti

Phil FriendChurchill and FriendLtd osanik jadirektor

Minu esimene “reaalne” piltEestist tekkis saabumisel Tallin-na lennujaama – nüüdisaegses-se, hästi projekteeritud, ligipää-setavasse ja efektiivsesse ehi-tisse. See suigutas mind võltsiturvatundesse. Kui olin läbinudpassikontrolli ja pakihoidlaning istusin taas oma ratastoo-lis, seisin ma vastamisi hoopisteistsuguse Eestiga. Kõrgedäärekivid, astmed igal pool, kit-sad uksed, bussid, trammid jataksod, kuhu sisse ei pääse.Õnneks olid minu võõrustajadEesti valitsusest organiseerinudtakso, kuhu pääseb ratastooli-ga, ja väga sõbralik, abivalmisjuht viis mind turvaliselt täieli-kult ligipääsetavasse hotelli.

Teel hotelli mõtlesin ma sel-lest, kuidas ratastooli kasuta-vad eestlased ses ilmselgelt li-gipääsmatus keskkonnas hak-kama saavad. Eeldatavasti polenende jaoks sobivaid taksosid,nad peavad ringi liikuma ühis-transpordiga. Need puudegaeestlased, kes on piisavalt õn-nelikud, et töökohta omada, eiela ilmselt hotellides.

163 000 võimalikkutöötajat istub kodusOlen ettevõtja, eduka ja kon-kurentsivõimelise ettevõtte di-rektor Suurbritannias. Olemespetsialiseerunud väljaõppeleja konsultatsioonidele puuete-ga inimeste võrdsete võimalus-te valdkonnas, pakkudes tee-nust paljudele suurtele kompa-niidele ning valitsusele. Me an-name tööd rohkem kui kahe-kümnele inimesele, kellest 75%on puudega. Mina olen vaid ükspaljudest, kes ringiliikumiseksratastooli kasutab. Töötan het-kel Eestis Suurbritannia mees-konnas, mille ülesanne on aida-ta Eesti valitsusel parandada

tööturu toimimist. Minu esma-ne roll on aidata suurendadaEesti äriringkondades teadlik-kust puuetega inimestest. Kah-juks näevad inimesed kogumaailmas ikka veel puude-teemat kui probleemi ja minuülesanne on aidata seda vaate-nurka muuta. Lihtsalt väljen-dudes: puudega inimesi tuleksnäha kui väärtust, mitte prob-leemi.

Uurigem kõigepealt Eestipraegust olukorda. Puuduvadtäpsed numbrid, mis näitaksid,kui paljudel eestlastel on puue.Ometi oletati 1990. a lõpus teh-tud tööjõuuuringus, et puue võitõsine tervisehäire on 210 000inimesel. Kõigil puudega ini-mestel on sõbrad ja sugulased,seega üle 400 000 eestlase onpuude või tõsiste terviseprob-leemidega või siis seotud võituttavad mõne puudega inime-sega. See arv on otsustava täht-susega ettevõtteile, kes püüa-vad suurendada kliendibaasi.Ratastooli kasutaja külastabainult seda poodi, mis on ligi-pääsetav. Kui ta käib poes koossõbra või pereliikmega, tõmbabselline pood ligi kaks klienti!

Teised arvud osutavad, etainult 22%-l puudega eestlas-test on töökohad, mis tähen-dab, et 78% neist on töötud jasaavad ilmselt riiklikke toetusija pensione. Eesti rahvaarv on1,4 miljonit ja, nagu paljudesteistes riikides, on siin puudusoskustöölistest. Tundub arusaa-matu, et samal ajal makstaksepuuetega inimestele, et nadkoju jääksid. Eesti valitsus jaettenägelikud tööandjad ühen-davad nüüd jõu, et nad saaksidära kasutada enam kui 163 000potentsiaalse töötaja oskusi javõimeid.

Nende probleemide illust-reerimiseks ja võib-olla mingilahenduse pakkumiseks kirjel-dan hiljutist ärilõunat Eestis.Puudeta kolleeg kutsus mindlõunale ja kuna hoones asuvas-se kohvikusse pääses ainultmööda pikka treppi ja lifti pol-

nud, otsustasime lõunatadatema kontori lähedal asuvas ho-tellis. Bussi- ja trammivõima-lus jäi ära, kuna nendesse üld-juhul ei pääse, sobivaid takso-sid on vähe ja seega tema jalu-tas ja mina sõitsin ratastooligatema kõrval. Kõnniteed olidhalvas seisukorras, ebatasasedja neil ei olnud kaldega ääreki-visid tähtsamates teeületuskoh-tades. Mitmel korral pidi mukaaslane mind sõidu-teele ja tagasi tõst-ma. Lõpuks otsusta-sin puhtast meele-heitest jääda sõidu-teele, kuid see osu-tus potentsiaalseltohtlikuks ja riskant-seks otsuseks! Lõ-puks, üsna ärritunultja mõnevõrra pettu-nuna, jõudsime ho-telli. Olin rõõmus, kui leidsin,et sel oli ligipääsetav kaldtee,täisautomaatsed uksed ja abi-valmis personal.

Ma kahtlustan, et hotelli-omanikul on raske aru saada,miks nii vähesed ratastooli ka-sutajad hoonet külastavad, ar-vestades märkimisväärset raha-list investeeringut, mis on teh-tud hoone ratastoolisõbralikuksehitamiseks. Tegelikult polnudasi hotellis, vaid kõnniteedes,ligipääsetava transpordi puu-dumises ja asjaolus, et vähestelpuuetega inimestel Eestis ontöökoht ja seetõttu pole neilraha hotellis lõunatamiseks!

Valitsus peaks endale võtmakohustuse parandada sõidu-teid, kõnniteid ja ühistranspor-

di infrastruktuuri. Koostöös äri-ringkondadega peaks olemavõimalik pakkuda lihtsaid efek-tiivseid abinõusid hoonetele li-gipääsu parandamiseks. Kui inf-rastruktuur on paigas, saavadpuudega inimesed ringi liiku-da. Kui nad saavad ringi liiku-da, saavad nad töötada. Tööta-vad puudega inimesed mak-savad makse, nad sõltuvad vä-hem riigitoetustest. Toetusva-

jaduse vähenemineannab võimalusemadalamateks mak-sumääradeks. Puu-dega inimesed või-vad nõustada töö-andjaid, kuidas roh-kem puudega klien-te ligi meelitada.Enam kliente, enamkasumit. Suurem ka-sum tähendab suure-

maid korduvinvesteeringuid.Eestil seisab ees huvitav ja

väljakutseid esitav tulevik ningkiiresti tuleb maksimeerida ko-gu elanikkonna võimed, k.apuudega inimeste omad. Eestiettevõtetel on peagi ligipääs 36miljonile puudega eurooplase-le kas klientide või töötajatenäol. Üksi Suurbritannias onüle 8,6 miljoni puudega inime-se. Hinnanguliselt on nende os-tujõud kokku üle 50 miljardinaela ehk umbes 1100 miljar-dit Eesti krooni.

Eesti jaoks seisneb küsimusselles, kas puudega euroopla-sed soovivad seda külastada võisiin töötada. Ja vahest ehk olu-lisem küsimus on see, kas Eestitahab, et me seda teeksime.

Väärtus, mitte probleem

Kas Eesti loomakasvatuse lõpp?Lääne-Virumaa loomakasvata-jad pöörduvad Riigikogu ja va-litsuse poole nõudega lõpetadakaos ja anarhia Eesti lihatoot-misel ja turustamisel. Järjestkasvav lihatöötlemise jäätme,kondilihamassi sissevedu,8000–10 000 tonni aastas, onviinud näilisele liha ületootmi-sele Eestis. Suurte kasumitesaamise eesmärgil on välismaa-lastele kuuluvad lihatööstusedvalmis hävitama Eesti lihatoot-mise. Kvaliteetse sealiha ontöötlejad asendanud vorsti ja li-hatoodete valmistamisel odava(5–6 kr/kg) kondilihamassiga.Seejuures reklaamitakse tarbi-jale, kui head ja tarbijasõbrali-kud on töötlejad – kondiliha-massi kasutajad. Tarbija petmi-ne ei kajastu kuidagi poeletihindades.

Taoline olukord on viinudEestis karja hävitamisele. 12taasiseseisvusaasta jooksul onstatistikaameti andmeil veistearv vähenenud 2,7 korda ehk

708 300-lt 257 200ni, sigadearv 2,4 korda ehk 798 600-lt334 300ni. Rääkida Eesti ise-varustusest lihaga on lausa valeja inimeste petmine.

Statistikaameti andmeil saa-di 2002. a, mil tapeti hulgali-selt loomi söödapuuduse tõttu,lihatöötlejate poolt kokku os-tetud veistest 8704 tonni lihaja sigadest 21 851 tonni, kokkuseega 30 555 tonni liha. Linnu-liha tootmise kohta täpsed and-med puuduvad, riigis toodetudkogus piirdub umbes 10 000tonniga. Lambaliha toodetakse300 tonni. Siia lisandub lihatarbimine maal oma majapida-mistes, kuid tarbimisnormi 65kilogrammi inimese kohta ta-lupojamõistusega kokku ei saa.

Põhjendamatult madalateliha kokkuostuhindade tõttu japankroti kartusel taludes ja et-tevõtetes jätkub karja hävita-mine täie hooga. Tänavu esi-mesel poolaastal vähenes veis-te arv 16 000 võrra (võrreldes

aastataguse perioodiga). Karjalikvideerimine oleks tunduvaltsuurem, kui lihatööstused sihi-likult ei pidurdaks loomadekokkuostu. Karja vähenemineei ole üksnes elanikkonna toi-duainetega varustatuse prob-leem – mis on ühe iseseisva rii-gi ülesanne –, vaid ka sotsiaal-ne probleem. Töötuse kasv Lää-ne-Virumaa valdades on ilmsel-ge ja abitaotlejate arv aina kas-vab. Lähinädalatel on karta hä-vitavat sealihatootjate talude jaettevõtete pankrotilainet. Kuna

lihatootjatel puuduvad tekki-nud (tekitatud) olukorra tõtturahalised vahendid söötade ost-miseks ja võimalus sigu müüa,nälgivad loomad täna sööda-puudusel.

MTÜ Rakvere Maarahva Liiduliikmed Uno Altermann (OÜRoodevälja Uustalu), Urmas

Einberg (Sikkani Pendri Talu),Endel Mäesepp (OÜ MüürikuFarmer), Jaan Neelokse (OÜ

Roela Suurtalu), Kalju Tõnurist(Tammis PM OÜ), Eino Riikoja(AWE & ASER) ja Ülo Niisuke.

Lihatootjate nõudmised

� Keelustada kohe Euroopa Liidu liikmesmaade eeskujuljäätme-kondilihamassi riiki sissevedu.� Alates 01.11.2003 kehtestada sea- ja veiselihaleimporditollid.� Põllumajandusministeeriumil täpselt välja selgitada riigilihabilanss (kõik liigid), riigi sisetarve, Eesti lihatootjatetootmisvõimalused ja impordivajadus.

Allikas: lihatootjate kiri toimetusele

Eesti pole osanud oma võimalusi kasutada

� Puue või tõsine tervisehäire on 210 000 eestlasel.� Neist 22%-l on töökoht ehk 163 000 potentsiaalsetöötaja oskused ja võimed pole leidnud rakendust.� Suurendades puudega inimeste tööhõivet, vähenebriigilt toetust vajavate inimeste arv ja kasvabmaksumaksjate hulk, mis võimaldab alandada makse.Ettevõtja jaoks tähendab see maksujõulise klientuurikasvu.

Allikas: Phil Friend

Puudega ini-mesed võivadnõustada omatööandjat, kui-das rohkempuudega klien-te ligi meelita-da. Rohkemkliente – roh-kem kasumit.

www.sfi.ee

655 6100050 54 760

655 6825655 8128

INTERNATIONAL

SUNTIGER FIVE

www.sfi.ee

655 6100050 54 760

655 6825655 8128

EESTI

FIRMAD

EESTI

FIRMAD

firmadpangadfondidtööskeemidkaatrid

�� !�� "��

��

��

��

��

� ��

� ��

��!�� "��

��"�� #$��

�� % ��"�� &��

�� "��'��

(�!��)�� *��+��*�� ,��

��

��

��

A Cltius onsultFIRMADE ASUTAMINE JA MÜÜK

Tõnismägi 3a, tel 646 [email protected]

www.altius.ee

arvamusedtoimetaja Aili Sandre tel 667 0310, e-post [email protected]


Toimetus e-post: [email protected]: (372) 667 0111faks: (372) 667 0265

Reklaamiosakond e-post: [email protected]: (372) 667 0105faks: (372) 667 0200

Tellimine ja levi e-post: [email protected]: (372) 667 0099faks: (372) 667 0300

Tellimishind 12 kuuks 1900 krTellimine internetis http://pood.aripaev.ee

trükk: AS Kroonpress

peatoimetaja: Igor Rõtovväljaandja: Äripäeva Kirjastuse AS

Pärnu mnt 105, 19094 Tallinntel: (372) 667 0111

(372) 667 0222faks: (372) 667 0265

(372) 667 0165e-post: [email protected]: http://www.aripaev.ee

Toimetus võtab endale õiguse kirju ja kaastöid vajaduse korral lühendada. Toimetuskaastöid ei tagasta. Kõik ajalehes Äripäev ja tema lisades avaldatud artiklid, fotod,teabegraafika (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) onautoriõigusega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ning edastaminemis tahes kujul on ilma Äripäeva Kirjastuse ASi kirjaliku nõusolekuta keelatud.

Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse,[email protected] või tel (372) 646 3363

Meie sõlmküsimuseks onteadustulemuste kasuta-mine. Siin ei aita ei ühesurve ega teise tõmme –huvi rakendusteks peabolema nii teaduse kui katööstuse poolel.

Jüri Engelbrecht

KOLUMN

Eesti Euroopa LiiduteadusruumisEesti ühinemine Euroopa Liiduga tähen-dab ka ühinemist ELi teadus- ja arendus-tegevuse suundumustega. Juba 2000. aas-tal otsustati Lissabonis, et Euroopa tulevi-ku võtmeküsimuseks on teadusuuringuteja innovatsiooni edendamine, võtmesõ-naks Euroopa teadusruum. Meil kiitis Rii-gikogu detsembris 2001 heaks Eesti tea-dus- ja arendustegevuse strateegia “Tead-mistepõhine Eesti” aastateks 2002–2006.Strateegia järgis teatud määral Euroopateadusruumi ideid, kuid mis parata, ar-vestada tuli meie piiratud võimalustega.Piirangud on nii rahastamises, inimestearvus kui ka tööstuse mahus. Ometi poleEestil teist teed, kui liikuda koos teisteEuroopa maadega teadmistepõhise ühis-konna poole. Seda väljendab ka praeguvalitsuse poolt koostatav “Eesti Edu 2014”.

Avaramad koostöövõimalused

ELi astumisega avarduvad loomulikult Ees-ti teadlaste võimalused koostööks. Jubapraegu on avansina meile avatud raam-programmid ning me saame kasutada tei-si ELi vahendeid nii teadusuuringute in-tensiivistamiseks kui ka noorte inimestekoolitamiseks. Olen kindel, et ühisprojek-te tuleb juurde ja kasu tõuseb nii meil kuika partneritel. Oluline on aga see, midasaame ja peame ise tegema – eeskätt sihi-päraselt kasutama kõiki võimalusi.

Meil töötab korralikult teadusuuringu-te siht- ja grantrahastamine, mis igati vas-tab Euroopa tavadele. Rõhk on kvaliteedilja seetõttu võetakse Eesti teadlasi tõsistepartneritena. Sellest aga ei piisa. Meil tu-leb leida raha programmidele, mis on suu-natud praegu ühiskonna jaoks olulisteprobleemide lahendamiseks, ja need prog-rammid ka käivitada. Meil tuleb paranda-da ülikoolide ja teiste teadusasutuste inf-rastruktuuri, selleks saab kasutada ka ELi

VIISAASTATTAGASI

13. oktoober 1998

EVPde hinna tõus jätkubErastamisväärtpaberite (EVP) hind võib veelgi tõusta, sestees seisab Olümpia hotelli kinnistu erastamine ning poolehinnast võib maksta EVPdega. Hansapanga maakleri RometTepperi sõnul on Olümpia kinnistu alghind 240 miljonit,millest poole võib maksta EVPdega, ehk selleks on vaja 120miljonit EVPd. Tepper ennustas, et EVP hind võib tõusta kaüle 0,31 krooni.

Hetkeseis: EVPdele nii head minekut keegi viis aastattagasi siiski ei lootnud, kui see on täna – kroonist on puuduvaid 3–4 senti.

Venemaa lööbenergiatrumbid lauda

Tõnis Arnover

Venemaamajandusel onkaks headtrumpi, nafta jagaas, ningvenelasedoskavad omatrumpe kasuta-da.

VÄLISKOMMENTAAR

KOMMENTAAR � Tallinn 850

Ma ei ole ajaloolane. Seepärastma ei tea, kas Tallinna esma-mainimine ajaloos leidis aset1154, mis võimaldaks järgmi-sel aastal tähistada Tallinna850. aastapäeva. Ent ma olenTallinna hingekirjas, maksnudsiia kogu töise elu makse, käi-nud siin valimas, mistõttu onmul õigus kaasa rääkida Tallin-na mainekujunduskampaanias,mida üks aastapäeva tähistami-ne kahtlemata on.

Minu teadmised Tallinna es-mamainimise kohta saavad pä-rineda nõukogude ajast. Siisarmastati selle linna vanustrohkem toonitada. Isegi tuha-tooside servale oli stantsitudarv 1154. Robustsevõitu töös-tuskunst, aga ikkagi parem kuipraegune vaikiv ajastu. Misnoorelt omandatud, see vane-mas eas nii kergelt ei unune. Jaseda on ka raskem ümber õp-pida, kuid eks ajalugu ole üm-ber kirjutatud rohkemgi kordi.Eesti Entsüklopeedias on araa-bia geograaf Al-Idrisi, kelle su-

Kas Tallinn jääb igavesti nooreks?Mati FeldmannÄripäev

lest aastaarv 1154 pärineb, igaljuhul ära mainitud. Ma saanaru, et jutt ei käigi Tallinna lin-naõiguse saamisest, mis leidisaset 1227 ja mille puhul hetkeltõesti midagi ümmargust tähis-tada pole, vaid vähem rangestesmamainimisest. Seega linnaveel polnud, küll aga asula.Kahtlused on tekki-nud, et kas see,mida Al-Idrisi mai-nis, on ikka nüüdneTallinn. Ent miskipidi siinkandis selaastal ülestähenda-mist väärt olema. Eitaha uskuda, etaraablasest geo-graaf niisama bluf-fis. Ehk oli see mõni nüüdseTallinna eeslinn – Nõmme,Maardu, Saue, Keila, mistõttusuurt vahet polekski. Mulle tun-dub, võin küll eksida, et pealemeie endi pole keegi Tallinnaesmamainimist vaidlustanud.

Julgeksin tuua paralleeli nnmillenniumi tähistamisega. Ol-les kuulunud küll konservatiiv-sesse tiiba – uus tuhataastasaab alata siis, kui eelmine tu-hat on täis, seega aastal 1001,2001 jne –, mõistan rahvahul-kade kannatamatust 2000. aas-

ta saabumisel. Vahetusid ju aas-taarvus kõik numbrid, mis an-nab põhjuse seda numbrit eri-liseks pidada. Ometi loeks üksvanausuline astronoom võikalendaar need pidustusedõigustühiseks, kuna need toi-musid aasta enne õiget aega.Seega, arvestades terve maail-

ma ignorantsust kasvõi millenniumi va-hetumises, on neilesuhteliselt vähetäh-tis, kas Tallinna es-mamainimine leidisaset 850 aastat taga-si või mitte. Ometipeaks millenniumiõiget hetke olemalihtsam tuvastada kui

tagantjärele üht keskajal asetleidnud sündmust.

Samas oleks see meile endi-le hea müügiartikkel, EuroopaLiitu astumise kontekstis japuha, mille sarnast – ma nüüdei teagi, millal – võib üldseoodata. Ehk teisisõnu: millalsiis Tallinnal ikkagi täitub 850aastat või 900 või 1000 aastatesmamainimisest? Millal võiksteha reklaamikampaaniat, kü-lalised kokku kutsuda, saluutilasta ja ilutulestikku teha? Onju aastapäevad alati kommerts-

üritused, raha luhvtitamise,mitte sügavama mediteerimiseaeg. Ehk leiavad meie poliiti-kudki kergemini ühise keele jameele, üks aastaarv ehk ühen-dab. Mõistetav on turismifirma-de nördimus, et niisugune või-malus käest lastakse.

Et ELi astumine leiab asetsamal aastal, siis oleks meil või-malus nii mõnelegi teisele pea-linnale heatahtlikult ülevaltalla vaadata, kas või Helsingi-le. Et sel ajal, kui meie end jubaEuroopas sisse seadsime, ulgu-sid teie kandis ainult hundid.Muidugi, me jääme veel tükiksajaks vaesemaks, aga meil onpikem ajalugu. Tulge, vaadake,saage osa. Eks igaüks rõhutaboma. Euroopa taasühinemisetaustal ongi kummaline, et mekardame oma tähtpäeva julge-malt välja mängida.

See, et Tallinn kunagi val-mis ei saa, on kindel, sest mui-du uputab Ülemiste vanake Tal-linna ära, aga mingi dateeritudesmamainimise aasta võiks lin-nal siiski olla. Või jääb Tallinnigavesti nooreks, ületamatamingit kindlat vanust? Midaajaloolased kostavad? Või onveel aega, et lükata aastapäevaorganiseerimine käima?

Millal siisTallinnal ikkagitäitub 850aastat või 900või 1000? Võijääb Tallinnigavesti noo-reks?

vahendeid. Meil tuleb palju tegusamaksseada teaduse ja tööstuse sidemed, misotseselt mõjutavad innovatsiooni. Meil tu-leb suurendada oluliselt üliõpilaste arvuja kraadiõppe tulemuslikkust tehnika- jatäppisteadustes, see on läinud käest ära.Samuti tuleb korda teha kutsekoolitus.Teel teadmistepõhise ühiskonna poole onharidus kahtlemata äärmiselt oluline, sestriigi areng sõltub ju teadjatest ja oskaja-test. Muidugi on selleks kõigeks raha vaja,

kuid see on omaette probleem, millest siinpraegu ei räägiks.

Mitte midagi ei juhtu iseenesest, nendeasjadega tuleb tegeleda. Ilmselt on meiesõlmküsimuseks just teadmiste kasutami-ne, mis tekitab tööstuses huvi uute teadus-tulemuste vastu; teiste maade kogemus näi-tab, et selleks pole mitte ainult võimalikkasum tulevikus. Oluline on ka rohelise teeavamine, milleks riik teeb kas maksusoo-dustusi või toetab programmiliste ettevõt-miste näol. Ettevõtluse Arendamise Siht-asutus kurtvat projektide vähesuse üle –kas ei tule siis üle vaadata süsteemi struk-tuur? Kindlasti on keerulises maailmas vajahead infot või, mis veelgi olulisem, eralda-da kasulik info mürast. Ülikoolid on tut-vustanud tulemusi teadusmessidel, teadus-te akadeemia on korraldanud hulga semi-nare sarjas “Teaduselt ühiskonnale”. Soo-vitud läbimurret veel pole, kuigi kaks aas-tat strateegia heakskiitmisest saab peagi täis.

Teaduspotentsiaal on hea

Tundub, et põhiline probleem on meil tege-vuste käivitamine, mis omakorda seotudinimeste nappusega. Ometi on meie teadu-se potentsiaal hea nii molekulaarbioloogiaskui ka materjaliteaduses, nii keemias kuika arstiteaduses, nii kõnetehnoloogias kuika tehnoloogias üldse... Nimekirja võiks veelpikemaks venitada. Aga nagu hästi teada,ei aita siin ei ühepoolne surve ega teise-poolne tõmme. Huvi rakendusteks peab ole-ma nii teaduse kui ka tööstuse poolelt. Tead-mistepõhine ühiskond, kus teadmisi kasu-tatakse ja teadmiste põhjal otsusi tehakse,pole eesmärk omaette, oluline on eelkõigevahendite kasutamine ja liikumine seatudsihtide poole. Maailm muutub nii kiiresti,et samm astutud, näeme juba kaugemale.

Jüri Engelbrecht on EestiTeaduste Akadeemia president

Venemaa majanduse trumpideks on nafta jagaas, mis annavad umbes poole riigi ekspor-dist ja eelarvetuludest. Ja Venemaa on presi-dent Vladimir Putini juhtimisel otsustanud justnende trumpide abil sõlmida läänega pikaaja-lised partnerlussuhted ning tagasi vallutadatugev positsioon endiste vasallide energiatu-rul. Huvi on mõlemapoolne, sest USA soovibigati vähendada sõltuvust Lähis-Ida naftastning Euroopa Liidu energiavarud kahanevadüsna suure kiirusega.

Paari nädala jooksul on Putin kohtunud USApresidendi George W. Bushi ja Saksamaa kants-

leri Gerhard Schröderiga. Mõlema-ga peetud läbirääkimistel on tähtsalkohal olnud energeetikaalane koos-töö, pikaajalised nafta- ja gaasitar-ned ning sellega seotud investee-ringud. Eelmisel aastal, kui Jukoskäivitas laevadega naftaveo Amee-rikasse, kattis Venemaa 1,3% USAnaftavajadusest, seitsme aasta pä-rast peaks see olema juba kümmekorda suurem. USA tahab Venemaaltsaada ka vedelgaasi ning juba son-

deeritakse pinda Murmanskisse ja Sahhalinilevedelgaasitehase ehitamiseks.

Eelmisel nädalal Jekaterinburgis Saksamaakantsleriga kohtunud Putin kinnitas heas sak-sa keeles, et Läänemere-aluse gaasijuhtme ehi-tamise leping kirjutatakse alla lähipäevil. Gaa-sijuhet, mis tagaks Saksamaale 30aastased gaa-sitarned, nõustusid finantseerima Saksa kont-sernid Ruhrgas ja Eon ning see peaks valmimaaastal 2007.

Samal ajal on Vene naftafirmad asunud ta-gasi võitma positsioone vahepeal kaotatud tur-gudel. Leedu Mazheikiu Nafta juba läksJukosele ning ka Läti valitsus on andnud mõis-ta, et on valmis võtma venelased strateegili-seks partneriks Ventspils Naftas. Samasugusearengu võimalusele Kesk-Euroopas viitas hil-juti Jukose juht Mihhail Hodorkovski. Ta ütles,et soovib suurendada investeeringuid Vene-maalt välja ning et sobivad kohad selleks onUngari, Tðehhi jt riikide naftatöötlemisteha-sed, millel ei lähe hästi, kuna nende naftaalli-kas on kokku kuivanud. Üsna tõenäoline onVene osalus ka Soome Fortumi lahkulöödavasnaftafirmas, mis samuti vajab välispartnerit.

Seega võib öelda, et venelased oskavad omatrumpe kasutada.

Äripäev esmaspäev 13. oktoober 2003

VALUUTAKURSID

ÄRILAUSE

Vertelson Mobiili juht

PeepPõldsamm

Viskame telliskiviEesti mobiilindusekonnatiiki!

Kommenteerides omafirma turule tulekut.Äripäev10.10.2003

10.10.2003

USD 13,34 EEK

SEK 1,74 EEK

LVL 24,09 EEK

EUR 1,18 USDTallinna börsi aktsiaraamatute põhjal on Eestis

kaks kogudust, kes on otsustanud aktsiaturul kätt proo-vida. Nendeks on EELK Nissi Maarja kogudus ja EELKTallinna Toompea Kaarli kogudus.

Tagastatud maade eest saadud erastamisväärtpaberidpaigutas Nissi Maarja kogudus 2001. aasta kevadel Normaja Hansapanga aktsiatesse, koguduse juhatuses lepiti too-na kokku, et aktsiad müüakse maha, kui on vaja teha olulisiinvesteeringuid.

Umbes aasta eest tuli Nissi Maarja kogudust teenima uusõpetaja Lea Jants, kuid kogudusel ei olnud talle eluruumepakkuda. Koguduse juhatus tuli kokku ja otsustas, et on õigehetk Norma aktsiad müüa. Müügist saadud 100 000 kroonieest osteti õpetajale korter ja renoveeriti kiriku küttesüsteem.

Kogudus sai korterirahaaktsiamüügistNissi Maarja koguduseõpetaja Lea Jants elabkorteris, mille ostmisekssai kogudus rahaNorma aktsiatemüügist.

Kogudused,kes ei soetanudEVPde eestaktsiaid,kinnisvara egaremontinudhooneid, onkäitunudhalvasti.

Vootele Hansen,Tallinna ToompeaKaarli kogudus

Nissi Maarjakoguduse

õpetaja Lea Jantselab kiriku kõrval,

nõukogude ajalehitatud korteris.

Foto: Andras Kralla

Jantsi sõnul käitus juhatus paari aasta eest õigesti. “See oli heamõte panna EVPd aktsiatesse ja siis õigel ajal müüa ning korter

osta, sest kogudusel ei olnud senini õpetajalekodu pakkuda,” ütles Jants.

EVP on ju sisuliselt võõrkeha, mis ennast isejuurde ei tooda ning seepärast paigutati needaktsiatesse, kommenteerib koguduse juhatuseliige, kes ajaleheveergudel anonüümseks jää-da soovib. Eriti suurt riski mehe sõnul ei võe-tud, kuna oldi kindlad, et Eesti tingimusteson Normasse ja Hansapanka investeeri-mine turvaline.

Täna on Nissi Maarja kogudus 400 akt-siaga veel Hansapanga aktsionär. Plaanison müüa ka need aktsiad, kui on vajateha suuremaid investeeringuid.

Teise börsile investeerinud kiriku, Tal-linna Toompea Kaarli koguduse juhatuse

esimehe Vootele Hanseni sõnul on kogudused, kes ei soetanud EVPdeeest aktsiaid, kinnisvara ega remontinud hooneid, käitunud halvasti.Jooksvate kulude katteks müüdud väärtpaberid on jäädavalt kadunud,selgitab Hansen.

Tallinna Toompea Kaarli kogudusele kuulub 500 Norma aktsiat, mis soetatiõigusvastaselt võõrandatud vara kompensatsiooni ehk teisisõnu samuti EVPde eest1996. aastal. Vahendite aktsiaturule paigutamise idee autoriks oli Hansen ise.

Kindlat aktsiaturu jälgijat kogudusel Hanseni sõnul ei ole, aga see on tehtudühiskondlikuks tööks, sest aktsiaturule paigutatud raha on siiski koguduse vastutusel.

Hansen möönab, et kui tal oleks isiklikult aktsiaid, tegeleks ta ehk asjaga intensiiv-semalt. Siiski kuulub tema igapäevarutiini juurde heita pilk lehes Norma aktsia hinda-dele. Lisaks vaatab Hanseni sõnul nende kogudus hetkel teravama pilguga ringi, etosta äsja saadud 150 000 EVP eest juurde ka mõne muu ettevõtte aktsiaid.

Asja täpsema uurimise on kogudus usaldanud Hansapanga portfellihaldurite kätte.

Annika Matson [email protected]

Konverentsi hind enne 22. oktoobrit registreerimisel 2320 krooni. Hiljemregistreerijatele 2900 krooni. Mitme osaleja korral registreerimisel ühest ettevõttestkehtib soodustus 10%. Hindadele lisandub käibemaks.Registreerimine ja info telefonil 667 0233 (Merle Kumari). www.aripaev.ee/seminar/

Ohud ja väljakutsedEesti kinnisvara-arenduses ja ehituses

Kinnisvaraarenduse konverents

29. oktoobril Laulasmaa SPA & Konverentsikeskuses

��

��

��

�� !"��#!��$��$��

��

��

��

��

��

��

Kindlustaja jätab kahju korvamata - Äripäev

Documents

Transcript of Kindlustaja jätab kahju korvamata - Äripäev