| Teisipäev, 24. november 2009 | nr 210 (3930) | 25 kr |

aripaev.ee

ARVAMUS

USD �

10,45 EEKEuribor �

0,991SEK �

1,52 EEKÄP indeks 0,27%�

859,21

A I N U S A J A L E H T, M I D A T A S U B P R A E G U L U G E D A

Mis muutub uuest aastast majandusaasta aruannete esitamisel? �loe täna kell 15aripaev.ee

� Türgi firma Güllüoglu esindaja Fatih Güllü.

Norberg klaarib inkassoga võlguKui oktoobris lõi investeerimis-tegelane Kalle Norberg laineid sellega, et ennustas hiljemalt 15. novembriks Äripäeva müü-ki uutele omanikele, siis nüüd kogub ta tuntust Julianus In-kasso huviobjektina. �3

Tallinna maiustustekauplu-se avanud türklane Fatih Güllü plaanib haarata oma maius-tustega kogu põhjamaise turu.

Eesti asjatundjad aga kar-davad, et Türgi ülimagusad maiustused pole meile suupä-rased. �8

Türgi maius kompab põhjamaist turgu

Ansip kaitses Ojulandi aruannetPeaminister Andrus Ansip pidi eile riigiko-gus vastama arupärimisele Kristiina Ojulan-di valimiskampaania kohta ja ütles, et pro-

kuratuur ka kapo rikkumisi ei leidnud. On loomulik, et ei deklareerita kulutusi,

mida ei tunnistata, põhjendas pea-minister. �2, 14

Vedaja hädas kätte jäänud kaubagaKui kauba tellija ei suuda veo eest tasuda, peab veda-ja nuptama, mida peale haka-ta kätte jäänud kaubalaadun-giga. Kaupade kinnipidamine on aastaga saanud sagedaseks nähtuseks. �9

Inspektsioon kutsub ärituusasid korraleTallinki suuromanike, Hans H. Luige, Toivo Ninnase ja Indrek Rahumaa firmad said igaüks 5000 krooni trahvi aktsiatehin-gutest ebakorrektse teatamise tõttu. Trahvi eesmärk asjaosa-lised korrale kutsuda. �6

� Eelmisel reedel müüs Endel Siff oma osaluse N-Terminalis. Läbi ajaloo on ettevõte toonud talle sadu miljoneid kroone dividenditulu. Foto: Postimees/Scanpix

INVESTOR

Exxon Mobili akt-sia on muutunud viimasel ajal po-piks. Hinnal tõusu-ruumi veel 20 prot-senti �16–17

LISAKS

RIKKAD �10

Valgustaja Heino Haraku edu võti on leping pealin-naga

LOGISTIKA �12

Laopinda võide-takse kõrguse arvelt

Teedemehi võib liigitada optimistide hulka – see-ga arvan, et olukord ei tohiks aasta pärast olla halvem kui praegu.

Peeter Vilipuu,ASi TREV-2 Grupp peadirektor �15

Erimeelsused äripartner Anatoli

Kanajeviga sundisid kütuseäri

müüma�4–5

Endel Siff loobus N-Terminalist

tüli tõttu

Äripäev 24. november 2009 toimetaja Riina Valmsen, tel 667 0160, e-post riina.valmsen@aripaev.ee

5MIN2

Peatoimetaja: Meelis Mandel

Väljaandja: AS ÄripäevPärnu mnt 105, 19094 Tallinntelefon: (372) 667 0195, (372) 667 0222, faks: (372) 667 0265, (372) 667 0165Trükk AS Kroonpress

Tellimine ja levi: e-post: register@aripaev.ee, tel: (372) 667 0099, faks: (372) 667 0300Tellimine internetis www.aripaev.ee/tellimineÄripäev veebis: www.aripaev.ee

Reklaamiosakond: e-post: reklaam@aripaev.ee, tel: (372) 667 0105, faks: (372) 667 0200Seminarid ja käsiraamatud: tel: (372) 667 0207, faks: (372) 667 0290Raamatuklubi ja infolehtede toimetus:tel: (372) 667 0207, faks: (372) 667 0290

Toimetus võtab endale õiguse kirju ja kaastöid vajaduse

korral lühendada. Toimetus kaastöid ei tagasta. Kõik ajale-

hes Äripäev ja tema lisades avaldatud artiklid, fotod, tea-

begraafika (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel

või religioossel teemal) on autoriõigusega kaitstud teo-

sed ning nende reprodutseerimine, levitamine ning edas-

tamine mis tahes kujul on ilma ASi Äripäev kirjaliku nõus-

olekuta keelatud.

Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda

Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel (372) 646 3363.

Toimetus: e-post: aripaev@aripaev.eetel: (372) 667 0111, faks: (372) 667 0265Korrespondent Tartus Väinu Rozental, vainu.rozental@aripaev.ee

Äripäev 24. november 2009

Kas Teil on suhtlusvõrgus-tikus konto?

Jah, ja mitte suhtlus-võrgustikus, vaid suht-lusvõrgustikes. Arvan,

et olen töö tõttu läbi vaada-nud või uurinud 30 sarnast saiti, seahulgas ka neegri-te oma. Enam-vähem ak-tiivselt jälgin ja olen viies-kuues suhtlusvõrgustikus. Need on osa minu tööst ja minu suhtlusvahendid, ning oluline vahend info hankimiseks ja filtreerimi-seks. Sama hästi võiks kü-sida, kas ma jõuan telefoni-ga rääkida.

� Allan Martinson, riski-kapitalifirma MTVP juhtiv partner

Oman kontot tähtsa-mates suhtlusvõr-gustikes. Enda ko-

gemus on see, et nende võr-gustike vahendusel on või-malik olla esimene, kes saab informeeritud uutest tegevustest. Lisaks toimi-vad Facebook/Linkedin ja muud samalaadsed sots-võrgustikud lisahüvena ka ärikontaktide säilitajatena ja värskendajatena.

� Priit Leito, meediakont-serni MTG juht

Euroopa Liidu rahandusvolinik Joaquín Almunia ütles interv-juus Austria nädalakirjale Pro-fil, et kui kõik hästi läheb, võib Eesti saada heakskiidu euro kasutuselevõtuks 2010. aas-ta juunis, misjärel võib ta euro-le üle minna 2011. aasta jaa-nuaris. “See riik on kriteeriu-

mide täitmisel hästi edasi lii-kunud. Kui kõik läheb häs-ti, võime me juunis 2010 eu-rotsooni 17. liikmele rohelise tule anda,” ütles Almunia. Veel kevadel oli ta märksa skeptili-sem ja veenis Eesti peaminist-rit Ansipit eurole üleminekuga viivitama.

Joaquín Almunia lehvitab Eestile rohelist lippu

PÄEVA NÄGU

ÜKS KÜSIMUS

JÕULUVALGUSTUSEJÕULUVALGUSTUSEPAIGALDAMINEPAIGALDAMINE

Tel 50 84 563, tallinn@eralti.ee

SEADUSKomisjoni muudatus tõstab kütuseaktsiisiRahanduskomisjon lisas eile alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muut-mise seaduse eelnõule muu-datusettepaneku, mis tõstab järgmisel aastal bensiini ja diis-likütuse aktsiisimäära.Komisjoni teatel parandatak-se sellega eelarve positsioo-ni ligikaudu 500 miljoni kroo-ni võrra. Ettepaneku järgi tõuseb pliiva-ba bensiini aktsiisimäär 6228 kroonilt 6615 kroonile 1000 liitri kohta ja diislikütuse akt-siisimäär 5787 kroonilt 6148 kroonile. See teeb hinnatõu-suks 6,2% ehk koos käibemak-suga kuni 45 senti liitri kohta.

ÕIGUSTEENUSwww.veritas.ee

LAEVANDUSViking Line toob Tallinna 78 kroonigaViking Line alustas karmi hin-nasõda Tallinna–Helsingi liinil, küsides jõuluperioodil üle lahe kruiisisõidu eest vaid 78 kroo-ni, teatas Taloussanomat.Viking Line’i jõulupakkumi-ne 78 krooni (5 eurot ) sõidust ehk kruiisireisist läheb alla iga-suguseid omakulusid.See summa on väiksem sel-lest, mida maksab laeva mees-kond reisija kohta Helsingi ja Tallinna sadamale. Viking Line’i konkurent Eckerö Line müüb päevakruiise oda-vaimalt 234 krooni eest.

Nordeconi teatel rahuldas riigihangete amet nende vaidlustuse Loo-Maardu tee riigihankes, Merko teatel aga vaid ühe punkti sellest.

Nordekoni teatel rahuldas riigihangete ameti juures asuv vaidlustuskomisjon eile teh-tud otsusega Nordecon Infra vaidlustuse.

Kehtetuks tunnistati käsk-kiri, mille punkti 5 kohaselt kvalifitseeriti ühiselt pakku-muse esitanud Merko Ehitus,

Tallinna Teede Aktsiaselts ja SIA MERKS.

Vaidlustuse läbivaatamise käigus selgus, et Merko Ehitus ja tema teised ühispakkujad ei olnud tõepoolest tõendanud oma nõutava käibe olemasolu, märkis Nordecon.

Merko Ehituse õig us-va ldkonna juhi Mihkel Muguri sõnul aga lükkas vaidlustuskomisjon enami-ku Nordeconi väidetest ta-gasi, muu hulgas kinnitas vaidlustuskomisjon jätkuvalt

Merko õigust tugineda jagu-nemiseelsetele majandusnäi-tajatele. “Vaidlustuskomisjon nõustus ainult vaidlustuse väi-tega, et kvalifitseerimisotsust ei olnud piisavalt põhjenda-tud,” ütles Mugur.

Tema sõnul on Merko Ehitus seisukohal, et maan-teeamet saab täiendava-te põhjenduste esitamisega vaidlustuskomisjoni nõude täita ja saavutada nii maksu-maksjale soodsaim riigihan-ke tulemus. aripaev.ee

Ehitus Tüliõunaks Merko pakkumine Loo-Maardu teelõigu riigihankel

Ehitusfirmadel vaidlustusest oma arusaam

� Selle aasta 23. oktoob-ril esitas Nordecon Infra vaidlustuse ühispakkuja-te ASi Merko Ehitus, Tallinna Teede ASi ja SIA Merks kva-lifitseerimise otsuse kehte-tuks tunnistamiseks, kuna oli seisukohal, et ühispakkujatel ei olnud täidetud maantee-ameti sätestatud tingimus käibe kohta aastatel 2006–2008.

VÕRDLUS

Peaminister Andrus Ansip sai riigikogu infotunnis võt-ta justiitsminister Rein Lan-gi riigisaladuse lekitamise ja erakonnakaaslase Kris-tiina Ojulandi valimiskam-paania pärast. Kummalegi polevat tema hinnangul aga midagi ette heita.

Ansip pareeris süüdistuse väitega, et kuni Langi pole le-kitamises süüdi mõistetud, po-le ta milleski ka süüdi. Justiits-minister Rein Lang nimelt kus-tutas tänavu kevadel Schenge-ni viisaruumi mustast nime-kirjast Eesti-vastaseid küber-rünnakuid õigustanud Vene poliitiku Sergei Markovi ja päl-vis sellega seoses üldsuse pa-hameele.

“Teie väited on paljasõna-lised. Ei saa pidada sekkumi-seks (kriminaalasja sõltuma-tusse – toim) seda, kui riigi poliitilist juhtkonda hoitak-se kursis suurt poliitilist reso-nantsi tekitavate asjadega. See on hea riigijuhtimise tava,” lei-dis Ansip.

Ansip: seadust pole rikutud14 riigikogu liiget päris aru Kristiina Ojulandi valimis-kampaania kohta. Ansip üt-les, et riigiprokuratuur ja kait-sepolitsei kontrollisid Äripäe-vas avaldatud informatsiooni, kuid rikkumisi ei leidnud. “Ko-

Poliitika Valitsusjuht võrdles Ojulandi peokulusid Savisaare kaineri avamisega

Ansip kaitses infotunnis parteikaaslaste käitumist

gu lugu on sisult tavaline era-õiguslik vaidlus, mitte ühtegi seadust rikutud ei ole,” selgi-tas Ansip.

Ansipi hinnangul on Oju-landi valimiskampaania ra-hastamise puhul põhiline vaidlus teenuse ulatuse ja hin-na üle ning see on eraõigus-lik vaidlus. “On loomulik, et ei deklareerita kulutusi, mida ei tunnistata. Ses suhtes pean kõike õiguspäraseks,” kordas peaminister.

“Mida tema (Ojuland – toim) oleks pidanud siis dek-lareerima? Võtame analoo-

gia,” rääkis Ansip. “Olen veen-dunud, et Edgar Savisaar po-le maksnud sentigi kainestus-maja avamise kuludest, ome-tigi sai kainestusmaja avami-sest tema valimissündmus. Üritustel, mis korraldatakse sünnipäevade või avalike üri-tustena, jääb poliitiku kohal-viibimine ka edaspidi aktsep-teeritud sündmuseks.”

Eesti Energial kolm teedKa Elering OÜ väljaost maksu-maksja raha eest oli eile kriiti-ka all. Ansip nentis, et kaalu-misel oli kolm varianti: osade

müük, Eesti Energia jagune-mine ja aktsiakapitali vähen-damine. “Osade müük oli kõi-ge lihtsam ja kiirem variant,” sõnas Ansip.

Rahvaliidu juht Karel Rüüt-li leidis, et maksumaksja ra-ha süstimine Eesti Energiasse võib kaasa tuua turumanipu-latsiooni ja keelatud riigiabi andmise süüdistuse. Anne Oja

LOE ÄRIPÄEVAST“Ojulandi peo eest maksis nõuniku firma” � 27. oktoober

� Peaminister Andrus Ansipi sõnul pole tema erkonnakaaslased seadust rikkunud. Foto: Andras Kralla

24. november 2009 Äripäev

5 MINUTIT 3 24. november 2009 Äripäev toimetaja Riina Valmsen, tel 667 0160, e-post riina.valmsen@aripaev.ee

Nordea Panga krediidi-järelevalve osakonna ju-hataja Viljar Kähari nen-tis maksuvõla saneerimist puudutavat riigikohtu ot-sust kommenteerides, et nüüd ei pääse maksuhal-dur enam saneeritava ette-võtte pangakontosid tüh-jendama.

Viljar Kähari Kuidas käib aastal 2007. aasta ärimeheks valitud Indrek Rahumaa käsi?

� kuula Kuku raadiost täna pärast kella 13 uudiseid

ÕIGLUS VÕITIS HOMME

78� krooniga kutsub Viking Line Tallinna sõitma jõuluperioo-dil, see on väiksem summa kui ühe inimese sadamamaks.

NUMBER LOE VEEBISTLugejate lemmikud

� Supervarguse haarmed ula-tuvad üle maailma (3112)� Rikaste TOP: Küprosele koli-nud metalliärimehed (2374) � Julianus Inkasso: töö Kal-le Norbergi lubadustega käib 2005

� www.aripaev.ee

� Ansambel Sõnajalg esitles eile tehases Baltic Disc oma uut albumit “Taevane Roos“ mille esmatiraaž on 10 000 plaati.

Foto: Julia-Maria Linna

JÕULUD TULEVADSõnajalad taas muusikalainel

ÕIGUSTEENUSwww.veritas.ee

Justiitsministeerium saa-tis eile kooskõlastusringile eelnõu, millega luuakse eel-dused euro kasutuselevõ-tuks äriühingutele.

Justiitsministeeriumi era-õiguse talituse juhataja Indrek Nikluse tekiksid aktsia- ja osa-kapitali suuruse automaatsel ümberarvutamisel mittetäis-arvulised summad, mis tuleks ümardada. See võiks nihuta-da paigast osalusproportsioo-nid ja tingida aktsia- või osa-kapitali suurenemise või vä-henemise.

Nikluse sõnul nähakse eel-nõuga ette, et iga ühing arvu-

tab osade nimiväärtuse üm-ber endale sobival ajal. Osa-ühingute puhul kehtestatak-se minimaalse osakapita-li ja minimaalse osade nimi-väärtuse suuruseks praegu-se 40 000 krooni ja 100 kroo-ni asemel 2500 eurot ning 1 euro. Aktsiaseltsidele keh-testatakse minimaalseks akt-siakapitali ja aktsiate nimi-väärtuseks 25 000 ja 0,1 eurot praeguse 400 000 krooni ja 10 krooni asemel.

Eurole üleminekuga ei teki probleeme tulundusühistutel, hooneühistutel ja teistel jurii-dilistel isikutel.

raamatupidaja.ee

Eelnõu Aktsiakapitali arvutamine

Uus eelnõu teeb eurole ülemineku sujuvamaks

Bonnierilt Läti meediakont-serni ostu vahendanud Kal-le Norberg kogub praegu tuntust Julianus Inkasso huviobjektina.

“Kalle Norbergi kohta ei ta-haks täna pikemaid kommen-taare anda. Töö tema lubadus-tega käib,” ütles Äripäevale Ju-lianus Inkasso emafirma ICE Credit Group OÜ juhatuse esi-mees Ülar Maapalu.

Uurides Ekspress Grupi suuromanikult Hans H. Lui-gelt, kellele möödunud näda-last kuulub Julianus Inkasso emafirma, ega Norberg ei ole võlgu suuromanikule enda-le, vastas Luik: “Ei, ei ole suu-ri summasid võlgu.” Kuni selle aasta maini kuulus Norberg ka Ekspress Grupi nõukokku.

Rahastamine Luige sõnul on Norbergi nn sabad seotud Rowlandi perega

Julianus Inkasso tegeleb Läti lehe ostu vahendanud Kalle Norbergi võlgadega

Luik lisas, et küsis Norbergi tausta ka Julianuse juhatu-selt. “Selle põhjal võin öelda et Norbergil on tekkinud Lu-xembourgist Londonisse töö-le kolimisel uute partnerite, Rowlandite panganduspere-konna juurde mõned “sabad”. Kalle suudab need Julianu-

se juristide abiga hõlpsalt re-struktureerida,” selgitas ta.

Kalle Norbergilt Äripäe-val kommentaari saada ei õnnetunud.

Juulis oma investeerimis-panga Luxembourg Financial Services kaudu Läti meedia-kontserni Diena ostu rahasta-nud Kalle Norberg rääkis mõn-da aega, et ostu-müügiga seo-tud uudiseid tuleb Baltimaa-de meediaturule veelgi.

Oktoobris kinnitas ta, et neisse on haaratud sarnaselt Dienaga Rootsi Bonnieri fir-male kuuluvad Eesti majan-dusajaleht Äripäev ja selle Leedu sõsarväljaanne Verslo Žinios.

“Jah, uus müük on tule-mas,” ütles Norberg.

Kadrin Karner

� Möödunud nädalal oman-das Hans H. Luik pea kõik in-kassoteenuseid pakkuvad ettevõtte Julianus Inkasso emafirma aktsiad.� “See on vahepealne etapp väärtpaberite pikemalt pla-neeritud liikumiste reas,” üt-les Hans H. Luik.

AKTSIALIIKUMINE

� Hans H. Luik ja Kalle Norberg

KAUBANDUSSelver: Lätis 10% lepinguid lõpetamataA-Selver ASi tegevdirektor Iivi Saar ütles Äripäevale, et Lä-tis on kaubanduskeskused sulgenud Selveril lõpetamata 10% rendilepinguist.Äripäev küsis, kas SIA Freko juhi Ervins Spigensi väited, et lepinguid ei lõpetata, läbirää-kimisi ei peeta ja kahjutasu-sid ei maksta, on õiged.“Ei ole. Enamik lepinguid on juba lõpetatud, jäänud on veel umbes 10% lepingutest ehk 5 lepingut 50st,” vas-tas Saar. “Loomulikult peame ka nende lõpetamiseks läbi-rääkimisi, püüame seda teha korrektselt ja mõlema poole

huvisid arvestades.” Saar li-sas, et Selver soovib käituda oma äripartneritega ausalt. “Lähtume lepingutest ja kindlasti tahame käituda oma äripartneritega ausalt – vastavalt sellele, nagu on varem kokku lepitud,” täp-sustas ta.

MEDITSIINEestit tabas uue gripi surmajuhtum23. novembril suri 13aas-tane poiss, kellel tuvastati H1N1 viirus, teatas sotsiaal-ministeerium. 13aastasel Harjumaalt pä-rit poisil tõusis eelmisel ree-del kõrge palavik. Laupäeval tegi kiirabi palavikku alan-davat ravi. Järgmise päe-va hommikul toimetas kiir-abi lapse raskes seisundis haiglasse. Laps suri haiglas ööl vastu esmaspäeva. Musta stsenaariumi jär-gi võib Eestis seagripi tõttu surra kuni 40 inimest.

Äripäev 24. november 2009 toimetaja Raivo Sormunen, tel 667 0338, e-post raivo.sormunen@aripaev.ee

UUDIS4 Äripäev 24. november 2009

Siseringi tüli viis müüginiTehing Endel Siff müüs N-Terminali

Ärimees Endel Siff ja tema äripartner Anatoli Kanajev on sedavõrd suures tülis, et Siff otsustas kaasaktsionä-ride selja taga oma osalu-se N-Terminalis venelastele maha müüa. “Sellisele ini-mesele ei annaks ma enam kunagi kätt ja kindlasti ei taha temaga mitte mingit koostööd teha,” lausus Siff Kanajevi kohta.

Läinud reedel müüs Siff maha 53,5% osaluse kütu-sekontsernis N-Terminal Grupp. Ostja on paar nädalat tagasi loonud osaühingu TSE Assets, mille taga omakorda on Moskvasse Pestšanaja täna-vale registreeritud firma 000 Amarant. Kes on firma sala-pärased omanikud, seda üks-ki asjasse puutuv inimene ei soostunud eile ütlema.

“Üks väga tähtis etapp elus on läbi ja nüüd viivad ettevõ-tet edasi uued omanikud, kel on uus energia ja uued võima-lused,” kommenteeris müügi-tehingut Siff. Kütuseärimees möönis, et suhted Kanajeviga (omab N-Terminalis 16,6%) on muutunud võimatuks ja see ongi põhjus, miks ta otsustas osaluse müüa.

“Kanajevi katse muuta akt-sionäride suhted ussipesaks oli põhjuseks, miks ma otsus-tasin aktsiad ära müüa,” nen-tis Siff.

Siff selgitas, et Kanajev on aastaid ise lillegi liigutama-ta ja mitte kopikatki firmasse investeerimata saanud ette-võttest sadu miljoneid kroone dividende ning nüüd, kui divi-dendide vool on seiskunud, on

mees sellest häiritud ja solvu-nud. “Kas on asi rahuldama-ta suurushullustuses või min-gis muus kompleksis? Ma po-le psühhiaater, et seda öelda,” ütles Siff.

N-Terminali uus suuromanik püsib saladusesAktsiapaki müünud Siff ei avalda tehingu hinda ega poe-ta ka ühtegi sõna uute omani-ke kohta. “Meil on omavahe-line kokkulepe, et ma sel tee-mal infot avalikkusele ei an-na,” lausus Siff. Tema sõnul on uued omanikud aja maha võt-nud, vahepeal on jõulud ja aas-tavahetus ning uuel aastal nad avalikustavad end.

Kas Siff jäi tehinguga ra-hule?

“Iga tehing on kompromiss. Mina olen kompromissiga ra-hul, sest tehing sõlmiti,” vas-tas ta.

Siff lisas, et küsimus on isiklikes valikutes ja tema on pühendunud tehnoloogiavald-konnale. “See tekitab minus emotsioone, paneb tegutsema, liikuma,” ütles Siff, kes on lõ-petanud TTÜ masinaehituse tehnoloogia eriala ja on kol-mandat põlve insener. See on tema sõnul naasmine südame-lähedase valdkonna juurde.

Küsimusele, kas Siff oma te-hingust ka teisi aktsionäre tea-vitas, vastas ta: “Eks nad ilm-selt täna või lähiajal saavad sel-lest teada.”

Sifilt osaluse ostnud osa-ühingu TSE Assets juhatuse liige Silver Eensaar ei soovi sa-muti firma omanikest rääkida, kuid ütleb, et on neid näinud. “Eks ma ikka olen neid inimesi näinud, kuid nad ei soovi ava-likkuse tähelepanu. Vähemalt senikaua, kuni tehing pole lõ-puni viidud,” ütles ta.

Endel Sifi ja tema kauaaeg-se äripartneri vahelt oleks aga justkui must kass läbi jooks-nud ja Äripäevale teadaolevalt on meeste omavahelised suh-ted pingelised. Kanajevi sõnul pole Siff N-Terminali müügite-hingust teistele aktsionäridele teatanud.

“Ma ei tea sellest tehingust midagi, kuulen esimest kor-da,” ütles Anatoli Kanajev ei-le keskpäeval ning palus paa-ri tunni pärast tagasi helis-tada, kui on end asjaga kurs-si viinud.

Aktsiate müük toimus enne finantsrikkumiste kontrolli“Mis puudutab müügi põh-just, võin öelda, et aktsionäri-de koosolek oli määratud det-sembriks ning üheks teemaks oli viia läbi kontroll firma raa-matupidamises. Meie andme-tel on ettevõttes tegemist või-maliku finantsdistsipliini rik-kumisega,” rääkis Kanajev. “Et tehing toimus just enne akt-sionäride koosolekut, annab põhjust arvata, et nähtavasti need nõudmised on põhjen-datud ja rikkumised sedavõrd ilmsed.”

Kui väikeaktsionäridel on ostueelisõigus, kas Kanajev on sellest huvitatud?

“Ma ei tea, enne pean tead-ma selle tehingu üksikasju ja tingimusi. Kui seal on tege-mist fiktiivse tehinguga, siis ma ostma ei kipu. Kui on nor-maalne hind, siis tuleb mõel-da,” ütles ta.

Kes on uued omanikud Venemaa firmas Amarant, Kanajev öelda ei osanud. Ühe versioonina pakkus ta välja, et tegemist võib olla ka fiktiivse tehinguga. “Võib-olla on tegu ühe ja sama inimesega,” mu-heles Kanajev. � N-Terminali suuromaniku Anatoli Kanajevi jaoks oli Äripäev eile esmane allikas, kus ta Endel Sifi osaluse

� Transiidiärimees Endel Siff jäi N-Terminali aktsiate müügitehinguga rahule ning lubab tulevikus pühendada

Rahajahvatajast kahjumlikuks ettevõtteks

Allikas: aastaaruanne, e-register

300

360

420

480

540

600

0

20

40

60

80

100

0807060504030201-10,2kasum

355,2käive

N-Terminal Grupi struktuur� osakaal protsentides

OOO Amarant53,5

Anatoli Kanajev(OÜ Kantauro)

16,67

Vladimir Ossavolijouk(OÜ Deleter)11,93

� käive ja kasum, mln kr

AleksanderDenisoff(Mirale Grupp OÜ)11,93

Igor Leptetuhin(OÜ Havila)5,97

ÜLEVAADE

TSITAAT

”Kanajevi katse muuta aktsionä-

ride suhted ussipesaks sundis aktsiaid müüma. Endel Siff, N-Terminali Grupi endine omanik

Kadri Jakobsonkadri.jakobson@aripaev.ee

24. november 2009 Äripäev

UUDIS 5 24. november 2009 Äripäev toimetaja Raivo Sormunen, tel 667 0338, e-post raivo.sormunen@aripaev.ee

TSITAAT

”N-Terminali müük võib olla fiktiivne

tehing. Tegu võib olla ühe ja sama inimesega.Anatoli Kanajev, N-Terminal Grupi 16,6% aktsiate omanik

1990.� aastal asutasid N-Termina(a)li kolm Eesti transiidi alustala – Endel Siff, Aadu Luukas ja Anatoli Kanajev. 1992. aastal lõi sama meeskond nafta ja naftasaaduste laadimise ja ladusta-mise teenuseid pakkuva Pakterminali.

AASTA

562� miljonit krooni dividende on sel sajandil maksnud omani-kele N-Terminal Grupp. Viimane omanikutulu väljavõtmine jäi 2007. aastasse.

NUMBER

ÜLEVAADE N-Terminal Grupp

� N-Terminali suurim vara on 50% osalus Milstrandis, millele kuuluvad Viimsis kütusemahutid ja 15 kilomeetri pikkune Maardu–Miiduranna raudteelõik. Foto: Raul Mee

� 2005. aasta detsembrist on Milstrandi omanik N-Ter-minali kõrval Voorsterburgh Investeringen, mis ostis 50% aktsiatest firmalt AS Russian Estonian Rail Services 168 miljoni krooni eest.� 2006. aasta keskpaigas os-tab Endel Siff Aadu Luukaselt N-Terminalis osaluse ja saab ettevõtte suuraktsionäriks.� N-Terminaal Grupp saab lõ-

viosa käibest 100% tütarfir-mast N-Terminal Hulgi, mis va-hendab kütust siseturu jaoks ning mille eelmise aasta käi-ve ulatus veidi üle 300 miljoni krooni (22 700 tonni).� Konkurents kütuse hulgi-müügiturul on kütusemüüja sõnul ülespoole rühkivate hin-dade tõttu aasta-aastalt aina tihedamaks läinud ning tur-gu dikteerivad peamiselt kolm

suurfirmat – Mažeikiu Nafta, Neste ja Statoil.� NT-Logistika tegeleb ekspedeerimisega ja tolli agenditeenuse pakkumisega.� Lisaks kuulub N-Terminali-le 50protsendine osalus ASis Milstrand, mille omanduses on 15 km pikkune raudtee-lõik Maardust Miidurannani ja 14,2 hektaril laiutav kütuse-baas Viimsis.

müügist teada sai. Foto: Erik Prozes

rohkem energiat tehnoloogiavaldkonnale, mis on transiidist südamelähedasem teema. Foto: Andres Haabu

6 UUDIS Äripäev 24. november 2009 toimetaja Riina Valmsen, tel 667 0160, e-post riina.valmsen@aripaev.ee

Finantsinspektsioon ka-ristas Tallinki suuromani-kele kuuluvat Infortari ja Hans H. Luige ettevõtet HHL Rühm, Toivo Ninnasele kuuluvaid ettevõtteid Taas-tusravikeskus Viiking ja Tekali ning Alta Capitalile ja Indrek Rahumaale kuuluvat Vicron Investment Groupi ettevõtete aktsiatega teh-tud tehingutest teavitama-ta jätmise eest.

Trahvisumma on igal ette-võttel 5000 krooni, eesmärk oli korrale kutsumine, mitte rahasumma.

“Peame väga oluliseks, et börsil noteeritud ettevõtete ju-hid suhtuksid oma kohustus-tesse vastutustundlikult ning kõik emitendid ja nende juhid avaldaksid teavet ühetaoliselt ning korrektselt. Emitendi juh-tide või nendega lähedalt seo-tud isikute enda nimel soorita-tavatest tehingutest teatamine on väärtuslik teave turuosalis-tele ja ka täiendav vahend turu-järelevalve teostamiseks. Ra-hatrahvi mõte on pigem kor-ralekutsuv kui karistav,” kom-menteeris finantsinspektsioo-ni turujärelevalve divisjoni juht Kristjan-Erik Suurväli.

Tegemist oli inspektsiooni rutiinselt läbiviidava tehingu-test teavitamise kontrolliga.

Ninnas: saadetud tehingukoopia kadus äraInfortari suuromanik Toivo Ninnas tunnistas, et säärast eksimust on kerge teha.

“Inspektsioon kutsus ka mind korra septembris välja aru andma. Ostsime siis Tal-linki aktsiaid. Seal on süs-teem, et neid saab osta kind-lal ajal, ma ostsin õigel ajal. Kuid see asi lõppes sellega, et tegin inspektsioonile faksi-koopiad sellest kirjast, kus on kirjas, mis kell ja millal ja mis hinnaga ostsin, ja saatsin ära. Aga ma ei teagi siis, kuhu see kadus,” selgitas Ninnas trah-vi tagamaid.

“Inspektsioon jälgib süstee-mi väga tähelepanelikult, kuid see süsteem on neil veidi lom-bakas. Võiks ju saata neile hoo-

pis tähitud kirjaga selle pabe-ri, et olla kindel, et see on üle antud,” pakkus Ninnas.

Alta Capital tunnistab viga, otsust vaidlustada ei plaaniTrahvisummat 5000 krooni Ninnas märkimisväärseks ei pidanud, eriti veel kui võrrelda aktsiahindade ja muuga. Nin-nas rõhutas, et inspektsioon

peaks selle süsteemi üle vaa-tama, sest säärane eksimus on ettevõtetel kerge tulema.

Indrek Rahumaale kuuluv Vicron sai trahvi väärtpaberi-tehingu eest SIA Alta Capital Partnersiga.

SIA Alta Capitali juristi An-ton Sigali sõnul saatis ettevõ-te inspektsioonile kogu nõu-tava info tehingu kohta mõle-

ma poole nimel, kuid seadust sõna-sõnalt lugedes oleks se-da pidanud tegema ka tehingu teine pool, st ühe tehingu koh-ta oleks pidanud esitama kaks sama sisuga teadet. “Formaal-selt on inspektsioonil õigus, mistõttu meie ei kavatse ot-sust vaidlustada, ja arvestame edaspidi inspektsiooni prakti-kaga,” ütles Sigal.

Finantsinspektsioon jagas robinal trahveAktsiad Ettevõtted ei andnud tehingute kohta infot

Kaisa Tahlfeldkaisa.tahlfeld@aripaev.ee

Hannes Sarvhannes.sarv@aripaev.ee

KOMMENTAAR

Vastavalt väärtpabe-rituru seadusele on trahvi piirmäär ana-

loogse teo eest juriidiliste-le isikutele 500 000, füüsilis-tele isikutele 18 000 krooni. Finantssektori trahvimää-rad on sätestatud sarnaselt üldiste trahvimääradega, st piirmääraks on ka finants-valdkonnas 500 000 krooni. Finantsinspektsioon on siis-ki seisukohal, et finantssek-toris oleks mõistlik kohalda-da oluliselt kõrgemaid trah-vimäärasid.

Trahvi määramisel läh-tume sellest, et trahv oleks rikkumise suhtes proport-sionaalne, õiglane ja isikule arusaadav. Usume, et antud rikkumise puhul on määra-tud trahvisumma mõistlik ning koos karistatuse ava-likustamisega täidab oma eesmärki. Kui samad isikud tulevikus veel selliste rikku-mistega hakkama saavad, kajastub see kindlasti trah-visummas.

Kristjan-Erik Suurväli, finants-inspektsiooni turujärelevalve

divisjoni juht

TASUB TEADA� Tallinki suuromanikele kuu-luvale Infortarile, Hans H. Luige HHL Rühmale, Toi-vo Ninnasele kuuluvatele et-tevõtetele Taastusravikes-kus Viiking ja Tekali ning Alta Capitalile ja Indrek Ra-humaale kuuluvale Vicron Investment Groupile raha-trahvide määramise põhju-seks oli Tallinna börsil no-teeritud aktsiaseltside juhti-de, nende lähedaste või nen-dega seotud juriidiliste isiku-te poolt emitendi väärtpabe-ritega tehingute tegemisest teavitamata jätmine, teatas finantsinspektsioon.

NUMBER

500 000� krooniga võib finantsins-pektsioon trahvida juriidi-list isikut, kes jätab väärtpa-beritega tehtud tehingutest finanstsinpektsiooni infor-meerimata.

TSITAAT

”Inspektsioon jälgib süs-

teemi väga tähe-lepanelikult, kuid see süsteem on neil veidi lomba-kas.Toivo Ninnas, Infortari suur-omanik

� Finantsinspektsiooni turujärelevalve divisjoni juhi Kristjan-Erik Suurvälja sõnul on viiele ettevõtte-le aktsiatehingutest teatamata jätmise eest määratud rahatrahv pigem korralekutsuv kui karistav.

Foto: Dmitri Gerassimov

KESKKONDKriis kahandab jäätmehulkaKoos majanduslanguse-ga on prügikuhi märkimis-väärselt vähenenud, rää-kis keskkonnaministeeriu-mi jäätmeosakonna juhata-ja Peeter Eek eile “Terevi-sioonis”.“Aruandlusest tuleb selgelt välja, kuidas majanduslan-gus on seda mõjutanud – 2008. aastal oli juba näha jäätmekoguste vähenemist ja 2009. aastal tuleb see täiesti märgatav,” rääkis ta.Eek ütles, et ehkki Eesti elanikud tekitavad vaid 3% riigis aasta jooksul tekkiva-test jäätmetest, on see ik-kagi päris suur kogus – ligi pool miljonit tonni.See nädal on Euroopas kuu-lutatud jäätmetekke vähen-damise nädalaks.

KINDLUSTUSIf kogus 20% vähem kindlustusmakseidOktoobris maksis If Eesti Kindlustus oma klientidele 2101 kahjujuhtumi eest 43 miljonit krooni hüvitisi, tea-tas ettevõte. Suurimad oktoobri välja-maksed olid seotud sõidu-kitega. Kaskokahjusid kor-vas If 15 miljoni ja liiklus-kahjusid 14 miljoni krooni eest. Enim ehk 24% kasva-sid aastaga hüvitiste välja-maksed varakahjude eest. If korvas oktoobris varakah-jusid 14 miljoni krooni ula-tuses.If kogus oktoobris 84 miljo-nit krooni kindlustusmak-seid, mida on mullusega võrreldes 19% vähem.

KAUBAVEDUEesti Raudtee vedas 4% vähem kaupaLäti LDZ Cargo selle aasta kümne kuu kaubakäive oli 1,7% väiksem kui eelmise aasta samal ajal ehk firma langus on Baltimaade oma-suguste seas pisim, edas-tas Baltic-Course.Kaubaveo mahu kahanemi-se poolest platseerus tei-sele kohale Eesti Raudtee 4,1%ga. Kolmandale koha-le tuli aga Leedu Raudtee 26,4% kukkumisega.Eesti Raudtee vedas eel-mise aasta samal perioo-dil 21,6 miljonit tonni kau-pa, selle aasta kümne kuu-ga 20,7 miljonit tonni.

PENSIONMakseid jätkab 181 601 inimestEilse seisuga on esitatud 181 601 pensioni teise samba sissemaksete jätka-mise avaldust.Enim avaldusi on esitanud liitunud, kelle sünniaasta on hilisem kui 1955 – kokku 164 893 avaldust. Väärtpaberikeskuse and-metel on 22 609 inimest esitanud avalduse sisse-maksete suunamiseks uude fondi, kuid ei ole esi-tanud avaldust maksete jätkamiseks alates 2010. aasta jaanuarist. Kogumispensioni jätkami-seks saab avaldusi esitada järgmise esmaspäevani.

UUDIS 7 24. november 2009 Äripäev toimetaja Riina Valmsen, tel 667 0160, e-post riina.valmsen@aripaev.ee

INKASSOTEENUSED Isikud, kes ei täida kohustusi nõuetekohaselt:

AkordInkasso

Akord Inkasso OÜ • Veerenni 52, Tallinn • Tel 681 6266 www.akordinkasso.ee • info@akordinkasso.ee

SÜNDMUS OÜ Ragnar KonsonDOMINOR BALTIC OÜ Silver PloomESCHELON OÜ Tarvi MeosBUILDINGS & HOLDINGS PROJECT OÜ Tanel KulbokVOLTREDO OÜ Aleksandr Evus, Tiit RandBASEMENT OÜ Yakau Haurou, Viktors TrofimovsFARKANTO OÜ Natalja KondratjevaKEYEHITUS OÜ Eret Laineem, Kaido KaiselAAKVE EHITUS OÜ Arkadi Aristov, Viktor KachkoA JA O HALJASTUS OÜ Aular PuntTÖÖTAJATE AMETIÜHING RAHVA HÄÄL Andree Uustal

• 6 km Tartust, Rahinge järvest 1 km, 1–3 ha, sh mets 295 000.-• Viljandimaal Halliste jõe kaldal, 3 ha 220 000.-• Põlvamaal Kõvera järve ääres, 3 ha 250 000.-• Võrumaal Hino järve ääres, 2 ha, sh mets 349 000.-• Nõo vallas Lukel, 2–3 ha, sh mets 230 000.-• 5 km Põlvast Hirve elamualal elektriliitumisega 275 000.-

Müüme ka toetusõiguslikke põllumaid üle Eesti.

Leia oma maa!

tel 527 9206 www.estkinnisvara.ee

www.maakoht.ee

MüüaMüüa ehitusõigusegaehitusõigusega kinnistud:kinnistud:

EHITUSEhitaja taganes üliodavast lepingustSuvel Aseri vabaajakeskuse rekonstrueerimistöödeks ülisoodsa pakkumise teinud ehitaja teatas sel esmas-päeval vallavalitsusele, et soovib lepingust loobuda, kirjutas Põhjarannik. Riigihange tõi kohale 16 pakkujat, kelle pakkumised ulatusid 9–16 miljoni kroo-nini. Võitjaks kuulutati 9,26 miljoni krooniga tööd ära teha lubanud AS Irbistero ja OÜ Danv-Pi pakkumine.“Natuke hirm on küll, kas nii väikese summaga ikka on võimalik ehitada,” oli valla-vanem Urve Takjas toona murelik.

Eile Swedbanki fondide hal-dusfirma juhatuses tehtud muudatused on osalt tingi-tud ka sel sügisel Eesti pen-sionifondide ümber toimu-nust.

Eilsest alates on Swedbank Robur AB-l uus juht ning era-korralisel koosolekul määrati ettevõttele ka uus juhatus.

Uude juhatusse kuulub ne-li emafirma Swedbank AB töötajat eesotsas kogu pan-ga tegevjuhi Michael Wolfiga. Eelmisest juhatusest tehti vaid vanemnõunik Bengt-Erik Lindgrenile jätkamisettepa-nek.

Swedbanki kommunikat-sioonidirektor Thomas Backte-man ütles Äripäevale, et otsu-se taga on muudatused kogu kontsernis, mis said alguse sel-le aasta märtsis konsterni uue juhatuse tööleasumisega. “Me tahame nüüd, et Swedbankil oleks Roburi üle kindlam kont-roll, kui see on ajalooliselt ol-nud,” sõnas Backteman.

Kaks juriidilist intsidenti – Eestis ja Rootsis Backteman lisas, et põhjuseks on ka kaks juriidilist intsiden-ti, mis on viimase aasta jook-sul esile kerkinud. Esiteks sel-lesügisene Eestis pensionifon-didega toimunu, kus finants-inspektsioon tuvastas fondi-des huvide konflikti.

Teiseks 2008. aasta lõpus Rootsis juhtunu, kui kohali-kule finantsinspektsioonile ra-porteeriti valesti infot fondita-sude kohta ja osa neist tuli hil-jem tagasi maksta.

Roburi uue juhi otsingud alles algavadBacktemani sõnul on otsu-se taga ka strateegiliste plaa-nide muutmine. Varasemast enam soovitakse varahaldus-teenust hakata müüma ka väl-japoole panka, tehes koostööd teiste fondimüüjatega, näi-teks Rootsi teise suure panga Handelsbankeniga.

Roburit juhtima hakkav Pe-ter Rydell juhtis siiani panga Lääne regiooni Rootsis. Rydell

töötab Roburi juhina vaid aju-tiselt ja uue juhatuse esime-seks ülesandeks ongi uus juht leida.

Sellelt kohalt lahkuv Mats Lagerqvist on töötanud Robu-ris üle 20 aasta, sellest juhi-na viis aastat. Rootsi online-majandusleht realtid.se mär-kis ka, et Lagerqvist maandub

pärast lahkumist pehmelt, sest saab kompensatsiooniks 21 kuu palga ehk 6,7 miljonit Rootsi krooni (10,2 miljonit Eesti krooni).

Nimelt näeb Swedbanki po-liitika ette, et lahkumiskom-pensatsiooniks kujuneb töö-tatud aastate ja ühe kuu pal-ga korrutis.

Robur AB-le kuulub Swed-bank Robur Fonder AB, mis langetab alates läinud suvest ka Swedbanki Eesti fondide ja igapäevaseid investeerimisot-suseid. Eestis töötab kohalik portfellijuht. Swedbank Robur AB on Swedbank AB sajaprot-sendiline tütarfirma.

Kadri Bank, Stockholm

Investeerimisfondid Swedbank tahab fonde kindlamalt ohjata

Swedbanki fondiskandaal utsitas juhivahetusele Rootsis

� Septembri lõpus langes Swedbank Private Debt Fondi osaku väärtus viiendiku võrra, 566 miljonilt kroonilt 446 mil-jonile kroonile, sest ettevõtete võlakirjad, mille lunastustäht-aeg saabus nädal varem, hin-nati nulli. � Swedbanki Private Debti võ-lakirjafondi järsust allahind-lusest said valusa hoobi ka Swedbanki enda pensionifon-did, mis tänavu juuni lõpu sei-suga olid Private Debt Fon-di osakuid soetanud enam kui 300 miljoni krooni eest. � Finantsinspektsioon jõudis

12. oktoobril ligikaudu pool aastat kestnud järelevalveme-netluse tulemusena järelduse-le, et Swedbank Investeerimis-fondid ei ole kohustuslike pen-sionifondide varade investee-rimisel täitnud investeerimis-fondide seadusest tulenevaid kohustusi vältida ja maandada huvide konflikte. � Swedbank otsustas 14. ok-toobril, et maksab Swedbank Investeerimisfondide investo-ritele kinni Private Debt Fon-di osaku kolmanda kvarta-li hinnalanguse – 143 miljonit krooni.

TAUSTMIS ON MISSwedbank Robur� Swedbanki tütarettevõ-te, mis teeb igapäevaseid va-likuid pensionifondide in-vesteeringute ning finants-turgude lühiajalise nägemu-se osas. � Tegutseb alates 1967. a. � Üle 3 miljoni kliendi, neist üle miljoni Balti riikides. � Haldab umbes 60 miljar-dit eurot. � Umbes 300 töötajat. � Juhatusse kuulub neli ema-firma Swedbank AB töötajat eesotsas kogu panga tegev-juhi Michael Wolfiga.

� Swedbanki fondide haldusfirma Robur AB juhi kohalt lahkuv Mats Lagerqvist sai kuldse käepigis-tuse – tema lahkumishüvitis küündis üle 10 miljoni Eesti krooni. Foto: Scanpix

8 UUDIS Äripäev 24. november 2009 toimetaja Riina Valmsen, tel 667 0160, e-post riina.valmsen@aripaev.ee

EAS turismiarenduskeskus ja MTÜ Eesti Kvaliteediühing kutsuvad

turismiettevõtteid Eesti turismiettevõtete kvaliteediprogrammi 2009!

Turismiettevõtete kvaliteediprogramm on võimalus praktiliste ja sisukate koolituste abil õppida ettevõtet süsteemselt juhtima. Kvaliteedi arendamisele ja klienditeeninduse parendamisele pühendunud ettevõtetele omistatakse riiklik tunnustus “Märk kindlast arengust”.

Programmiga liituma oodatakse turismiettevõtteid, kes soovivad: * tõsta klientide rahulolu * kaasata oma töötajaid ettevõtte tegevusse * hinnata enda tegevust ja seeläbi ettevõtte juhtimist paremaks

muuta * võrrelda ennast teistega * saada lisamõtteid, kuidas ja kuhu edasi liikuda

Lisainfo ja kontakt: Ly Siilak, tel 51 977 962, e-post ly@eaq.ee

Toetus Raha on saanud 265 projekti

EAS on suunanud eksporti 260 miljonitEAS on alates eelmise aasta kevadest kuni täna-seni andnud toetust 265 ekspordivaldkonna pro-jektile ühtekokku ligi 260 miljoni krooni ulatuses.

“Eesti ekspordimaht on viimase viie aastaga kahe-kordistunud ning arvestata-vat eksporditulu on näida-nud üle 5000 Eesti firma ehk iga kaheksas ettevõte,” ütles EASi ekspordidivisjoni di-rektor Allar Korjas. Ta lisas, et EASile kaasrahastamiseks esitatud ekspordi valdkonna projektid on väga põhjalikult läbi mõeldud.

EAS on õla alla pannud 177 eksporditurunduse projektile ning toetanud 72 korral välis-messidel osalemist või nende külastamist. 16 korral on toe-tatud ettevõtete koostööpro-jekte ühisturunduse toetus-programmist.

Kõige enam, ühtekokku 40 korral on EAS tänavu ra-hastanud puidutoodete, puit-majade ja mööbli ekspordiga seotud projekte. Järgnevad

masinate, elektriseadmete ja metalltoodete ekspordiplaa-nid, kus kokku on rahasta-tud 38 ettevõtte projekti. In-fotehnoloogia ja elektrooni-ka valdkonnas on toetatud 33 ettevõtte ekspordiplaane. EASi ekspordidivisjoni direk-tori hinnangul on märkimis-väärne, et üha rohkem on toe-tusetaotlejate hulgas ettevõt-teid, kes on edukad merega seotud valdkondades.

aripaev.ee

TASUB TEADA

� Suurem osa eksporditoe-tuse saajaid on olnud Tallin-nast ja Harjumaalt (193).� Ekspordi sihtriikidena on projektides mainitud kõige rohkem Soomet (101 pro-jekti), Rootsit (89 projekti), Lätit ja Norrat (62 projekti kummasegi).� EAS pakub eksportivate-le ettevõtetele Euroopa Re-gionaalarengu Fondi toel viit toetusvõimalust.

ÕIGUSTEENUSwww.veritas.ee

KOOSTÖÖKeskhaigla ja Estonia lõid käed Ida-Tallinna Keskhaigla ja Rahvusooper Estonia sõl-misid eile koostöölepingu, mille eesmärk on arendada haigla ja teatri ühistegevus-te kaudu koostööd kultuuris ja tervishoius. “Koostöö raames tahab rah-vusooper pakkuda haigla rahvale vaimutoitu,“ sõnas Rahvusooper Estonia peadi-rektor Aivar Mäe. “Haigla tahab kaasa aidata sellele, et lauljad ja tantsijad vigastuste või ootamatu-te probleemide puhul kiiret abi saaksid,“ lisas Ida-Tallin-na Keskhaigla juhatuse esi-mees Ralf Allikvee.

Tallinna südalinnas ülemöö-dunud nädalal maiustus-tekaupluse avanud türk-lane Fatih Güllü plaanib peaaegu kogu põhjamaa sultanimaisete maiustus-tega täita, kuid Eesti asja-tundjad kardavad, et Türgi maiustused pole meile suu-pärased.

Maiusetootja Güllüoglu in-vesteeris Eestisse ligi neli mil-jonit krooni ja nende pikema-ajaliseks eesmärgiks on üha jõudsamalt põhjamaist tur-gu haarata. Türgi ajakirja-niku Hülya Güleri sõnul on Güllüoglu seal laialdaselt tun-tud ettevõte, mis viimasel ajal aina jõudsamalt välisturgude-le siseneb.

“Nad käisid aprillis saat-konnas ning rääkisid meile oma kavatsustes Eestis esin-duskohvik-pood avada. See tundus tänuväärt ettevõtmi-ne, mis annab Eesti inimeste-le tööd ja toob tükikese Türgi kultuuri ka Eestisse,” lausus Vahur Luhtsalu, kes tol ajal oli Eesti saatkonna asejuht Anka-ras. Luhtsalu aitas türklastel kõik vajalikud asjatoimetused teha, et nad saaksid Tallinnas kaupluse avada.

Esimene valik – EestiMöödunud nädalal võttis rõõmsarinnaline maiusetoot-ja mänedžer Fatih Güllü oma

Sultanimaiused ootavad eestlasi

Katariina Krjutškovakatariina.krjutskova@aripaev.ee

Kaubandus Tallinnast saab Türgi maiust osta

� Tallinnas Türgi maiustuste esinduspoe avanud Fatih Güllü on esimese nädalaga rahul – igasuguse reklaamita on kaubaks läinud kogu halvaavaru. Foto: Andras Kralla

esinduspoes Äripäeva vastu ja viipas magusaletile: “Näe-te, me pole mitte mingisugust reklaami teinud, aga juba nä-dalaga sai see halvaa siin ot-sa.”

Türgi maiusekaupmees Güllü vaatas põhjamaades rin-gi juba pikemat aega, kuid ot-sustas esmalt just Eestis kan-da kinnitada. Esiteks olid te-ma sõnul Lätis ja Leedus sei-sud märksa hapumad. Teiseks heisati selle sammuga lipp täp-selt keskele, kust saab juba edukamalt laieneda Soome ja hiljem, kui olud paranevad, ka Lätti ning Leetu.

Eestlane eelistab oma Toiduainetetööstuse liidu juht ja endine ärinaine Sirje Poti-sepp mõistab Türgi ärimees-te mõtlemist lennult. “Igati mõistlik,” ütles Potisepp ma-gusatootja plaani peale esial-gu just Eestisse esinduspood rajada.

Türgi maiusetootjal on ka Eestis veel üht-teist plaanis. Güllüoglu tahab teise esindus-poe rajada Tallinna vanalin-na. Hiljuti käidi kohtumisel ka toidukaupade hulgimüüja Haljasega.

Lepinguni pole veel jõutud, sest esmalt vaadatakse, kui meeltmööda on eestlastele lõunamaised maiused. Haljase ostu- ja müügidirektor Samir Gasimov lausus, et praegu on veel vara midagi otsustavat öel-da, kuid suhtlemine kahe osa-poole vahel käib.

“Pean tunnistama, türkla-

NUMBER

4 mln� krooni investeeris maiu-setootja Güllüoglu Eestisse plaaniga põhjamaades tuge-valt kanda kinnitada.

sed on erinevatest toiduaine-te sektoritest pöördunud toi-duainetetööstuse liidu poole, et välja arendada siinne toot-misbaas. Võib-olla Türgil on-gi võetud selline majandus-lik suund, et võimalikult pal-ju eksportida. Nad on ju sama-moodi raskustes nagu teised-ki,” lisas Potisepp.

Küll aga ei ennustanud ta Türgi maiusemüügile suurt edu, sest esiteks on need too-ted juba maitse poolest eest-laste jaoks liialt võõrad. Peale-

gi lööb Potisepa sõnul viima-sel ajal eestlaste seas välja sel-gelt patriotistlik kaubavalik, et oma ettevõtjaid toetada.

Potisepp aga ütles, et suur-firma elab edukalt siinse krii-si üle. Pärast seda, kui olud la-hedamaks lähevad, võib juba äri õitsema lüüa, mistõttu võib ka aasta pärast olla liiga vara, et järeldusi teha. Potisepp li-sas, et ju võtsid Türgi magusa-tootjad põhjariikides arenemi-se südameasjaks ja kergelt nad sellest ei tagane.

ASi Kalev Chocolate Fac-tory turundus- ja müügi-direktor Monika Heinrand arvab, et Türgi maius nii-sama naljat Eestis kanda ei kinnita, selleks peab ik-ka vaeva nägema.

“Kui vaatate, kui kaua tei-sed tootjad turule on panus-tanud ja nende turuosad on umbes viie protsendi juu-res olnud, siis see väga suur number olla ei saa,” vastas Heinrand küsimusele, kui-võrd laiaks võib Türgi maiu-

seturg Eestis kujunda. Hein-rand nentis, et Eesti magusa-turul tuleb juba ühe- või ka-heprotsendilise osaluse eest kõvasti võidelda.

Heinrand prognoosis, et pigem saavad Güllüoglu hõr-gutistest nišitooted.

“Praegu ei saa kindlas-ti Türgi maiustusi võrrelda Hiina toidu või Itaalia veini-kultuuriga, kuna nemad on selle levitamiseks ja tutvus-tamiseks juba aastaid väga palju tööd teinud,” lausus Heinrand.

Kalev Türgi maiustele suurt turgu ei ennusta

TSITAAT

”Nad on sama-moodi ras-

kustes nagu teised.Sirje Potisepp, toiduainete-tööstuse liidu juht

ENAMPAKKUMINEBindes Liisingu kinnistud müügisPankrotihaldur pani Bindes Liisingu Tallinna vanalinnas Voorimehe ja Kullasepa tä-naval asuvad kinnistud kok-ku 8,6 miljoni krooniga taas müüki. Voorimehe tänaval asuv kinnistu on müügis 2,8 miljoni krooniga ning Kullase-pa tänaval asuv kinnistu 5,75 miljoni krooniga.

UUDIS 9 24. november 2009 Äripäev toimetaja Riina Valmsen, tel 667 0160, e-post riina.valmsen@aripaev.ee

REHVIDE MÜÜK, PAIGALDUS, PARANDUS, REHVIHOTELL

KUMM.EEREHVIDE TEENINDUSPUNKT

Kummikunstnikute OÜRästa 2A, Tallinn 13425tel. 655 3556mob. 56 959 697e-mail: info@kumm.ee

Kui ei leidnud sobivat, külasta KUMM.EE!

205/55R16 NAELREHVID! Michelin X-Ice North 1850.-Gislaved NF5 1650.-Dunlop Ice-01 1550.-Pirelli Carving 1495.-Semperit Ice-Grip2 1475.-Wanli WinterChallenger 950.-

LAMELLREHVID!Michelin X-Ice 1795.-Dunlop Graspic DS3 1495.-Dunlop Graspic DS2 1350.-Milestone Winter 1195.-

195/65R15NAELREHVID!Michelin X-Ice North 1395.-Gislaved NF5 1300.-Semperit Ice-Grip2 1050.-Milestone Winter 695.-Malatesta Polaris 625.-

LAMELLREHVID!Michelin X-Ice 1395.-Dunlop Graspic DS3 975.-Barum Polaris 825.-

225/45R17 NAELREHVID!Gislaved NF5 1825.-Nankang SW7 1250.-Wanli WinterChallenger 1125.-

LAMELLREHVID!Dunlop Graspic DS3 1995.-Dunlop Graspic DS2 1800.-Nokian HKPL WR 1550.-

NAELREHV 235/55R17!Nokian HKPL4 1995.-

NAELREHV 225/50R17!Nokian HKPL4 1895.-

VÕIMALIK, ET PARIM HIND EESTIS!

PENNZOIL ÕLIVAHETUSREHVITÖÖD JA HOIUSTAMINE

AKUD, ESITULED, TERMOSTAADID

Eksport Käive vähenes 24%

Septembris vedasid eksporti masinaid Tänavu septembris eks-porditi Eestist kaupu jook-sevhindades 9,3 miljardi krooni väärtuses ning im-porditi Eestisse 10,2 mil-jardi krooni eest.

Enim eksporditi masinaid ja seadmeid ning imporditi naftasaaduseid, teatas statis-tikaamet.

2009. aasta septembris vä-henes kaupade eksportkäive 24% (3 mld krooni) ning im-portkäive 33% (5 mld krooni) võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

Kaupade ekspordis olid septembris esikohal masinad ja seadmed, mille osatähtsus oli 18% Eesti koguekspordist.

Impordis olid esikohal nafta-saadused, mille osatähtsus oli 21% Eesti koguimpordist. Naftasaadused oli ka ainu-kene kaubajaotis, mille eks-port ja import eelmise aas-ta sama perioodiga võrreldes suurenes.

“Oktoobris kaubavahetuse langustrend aastases võrdlu-ses jätkub, kuna eelmise aas-ta võrdlusbaas on veel viimast kuud kõrge. Samas on meie peamiste kaubanduspartne-rite ootused majanduse stabi-liseerumise suhtes neljandas kvartalis juba oluliselt tuge-vamad,” kommenteeris ma-jandus- ja kommunikatsioo-niministeerium.

aripaev.ee

Kui kauba tellijal on rahali-sed raskused ja ta ei suuda kauba veo eest vedajale ta-suda, siis mida peab vedaja peale hakkama talle oota-matult tülikaks muutunud kaubaga? Kas selle hoidmi-seks laopinna rentima või kauba ise oksjonile pane-ma?

Hiljuti toimunud logistika-konverentsil esinenud CMR Konsultant OÜ juhatuse liige Renee Mahl tõdes, et kaupa-de kinnipidamine ja pandiõi-guse asi on aastaga kerkinud olematusest sagedaseks näh-tuseks. Tema sõnul on selles süüdi ka Eesti riik, kes kergi-tas aasta alguses kohtulõive 2–3 korda.

“Veel aasta eest ei olnud eri-ti kinnipidamist, kuid nüüd on see sagenenud. Näiteks buu-miajal oli õigusvaidlusi enam kui nüüd ja nii ongi praegusel ajal vedajale võlgujäämine vii-nud lihtsalt kauba kinnipida-miseni,” tõdes ta. “Kui firma on vedajale ikka pool miljo-nit või miljon võlgu, peetakse kaup kinni,” lisas ta.

Et nähtus on uus, siis seni-ni puudub selles vallas kohtu-praktika pea täielikult, kuid eks see vormub riigikohtula-henditena lähema 3–4 aasta jooksul, uskus Mahl.

Kohtus pole raha käiaPraegusel vaesel ajal aga kin-nipidamisjuhtumid enamas-ti kohtusse ei jõuagi, kuna va-hendeid selleks napib.

“Rahval ju raha pole. Siis la-hendataksegi asi kas kokku-leppe teel või mis kõige kum-malisem – kaup jääbki veda-jale,” pakkus Mahl välja edasi-si arenguid. Paras pundar aga on siis, kui kauba tellija on vä-lismaalane ja vedaja eestlane – siis võivad Eesti kohtu käed jääda lühikeseks, lisas ta.

“Veelgi hullem on, kui ve-dajad omavahel tülitsedes ki-puvad kinni pidama kolman-da isiku kaupa – siin on õigus küll küsitav! Asi on kuri aga

Transport Võlgujäämine viib kauba kinnipidamiseni

Ripakil kaup jääb vedajate hoole alla

siis, kui üks vedaja asub siis kaupa ise müüma.”

“Elu on selline! Eesti riik ju ei võimalda oma alamatel saa-da kohtus õigust. Masu ajal tõsta kohtulõive 2–3 korda!?” põrutas Mahl riigi otsuse pea-le kergitada selle aasta algul õi-gusalaseid lõive.

“Üldiselt oleme püüdnud kinnipidamisest hoiduda. Te-geleme kliendi valikuga, et ei peaks pärast käsi väänama,” tõdes Logistikaguru OÜ tegev-juht Ivo Loide.

Aastatel 2008–2009 on tema sõnul olnud firmal kaks juh-tumit, kus tuli karmid meet-med kasutusele võtta. Kuid ka siis lahenes olukord lõpuks omavahelise kokkuleppe teel. “Need olid väga lühiajalised, põhjus oli selles, et klient osu-

Stockholmist Turusse teel olnud Silja Europa tehnili-se rikke pühapäeval põh-justas parema parda puru-nenud roolipaller ning laev jääb remonti vähemalt nä-dalaks ajaks, teatas Tal-link Grupp.

Tuukrid tuvastasid, et Sil-ja Europa roolisüsteemi ri-ke oli tingitud purunenud

roolipallerist. Uue roolipalleri tootmine ning paigaldamine võtab vähemalt nädal aega.

Mis põhjustel roolipaller purunenud oli, on endiselt selgitamisel.

Silja Europa kõik väljumi-sed on kuni 1. detsembrini tühistatud ning nendele rei-sidele ostetud piletid vahe-tatakse ümber või ostetak-se tagasi. aripaev.ee

Transport Roolipaller purunes

Silja Europa rike selgeKINNISVARAUSA kinnisvaraturul toimub elavnemineOlemasolevate USA kodu-de müük kasvas oktoobris oodatust rohkem.Kodusid müüdi aasta baa-sil 6,1 miljonit, mis on sep-tembri näitajaga võrreldes 10,1% rohkem. Võrreldes eelmise aasta oktoobriga langes mediaanhind 7,1%. Kodude müüginumbreid ve-dasid kõrgemale nii madala-mad eluasemete hinnad kui ka valitsuse ergutused.“Pööre on toimunud,” kommenteeris Herrmann Forecastingu president John Herrmann Bloombergi vahendusel.

VALUUTAIraan teenis dollarist loobudes 5 mldIraani keskpank teenis oma valuutareservide vahetami-sega dollaritest eurodeks viis miljardit dollarit, vahen-das Lenta.Sellest teatas Iraani kesk-panga juht Mahmoud Bahmani. Bahmani hin-nangul õnnestus keskpan-gal dollari osa valuutakorvis tunduvalt vähendada.Valuutareservi peamiseks väljavahetamise põhjus oli poliitiline: USA ahistab Iraani tuumaprogrammi pärast.Varem on teatatud, et Iraan hakkas nafta müügil arvel-dama eurodes. 2007. aastal sai Iraan müüdud nafta eest vaid 10 protsenti rahast dol-larites.

Tallink Silja katkestab ka-heks kuuks Rostocki sõi-dud, kuna kaubatarned on kõvasti langenud ning sõitude taastumise lõp-lik aeg on lahtine, teatas Taloussanomat.

Tallink Silja teavitas kau-bakliente kahekuulisest sei-sakust Helsingi–Rostocki lii-nil. Superfast VIII jääb liik-lusest kõrvale jõulude ajal ja Superfast VII jaanuaris. Sei-sak kestab kuni märtsi algu-seni. Meeskondade teatel te-hakse alustel remondi- ja hool-dustöid.

Järgmise aasta Saksamaa reisijateveo graafikuid pole veel avaldatud. Tallink Silja tegevjuhi asetäitja Pasi Näk-ki sõnas, et vastav teave ilmub detsembris.

Tallinki juhatuse liige Lem-bit Kitter ütles logistikauudi-sed.ee-le, et reise Helsingi ja Rostocki vahel ei katkestatud. “Me pole katkestanud, vaid laevad vajavad talvist tehno-hooldust,” ütles ta.

“Veomahtudega on see seo-tud ka,” lisas ta viivu möödu-des. “Need on ju tegelikult al-la läinud ja nii oli otstarbekam teha laevadele paar kuud teh-

nohooldust, detsembris tule-vad uued veograafikud üles.”

Augustis lõppenud eelarve-aastal tunnistas Tallink Silja, et kaotas 1/3 reisijatest, kuna ettevõte loobus oma kolman-dast Superfasti laevast.

Kaubavedudes on kukku-mine olnud veel tugevam. Tal-link Groupi börsiteadetel on pooleteise aasta tagusest ajast kaotatud üle 60 protsendi.

Näkki kinnitusel sõltub kahekuuline hoolduskatkes-tus mitmest asjaolust ja selle pikkus poel veel lõplikult pai-gas. Edasistest täpsustustest ta keeldus. logistikauudised.ee

Transport Alustel tehakse esialgu hooldustöid

Raskustes Tallink Silja katkestab Rostocki sõidud kaheks kuuks

� Kui vedaja klienti ei usalda, siis on tal õigus nõuda teenustasu enne kauba üleandmist. Foto: Erik Prozes

TSITAAT

”Rahval ju raha pole.

Siis lahendatakse-gi asi kas kokku-leppe teel või mis kõige kummalisem – kaup jääbki veda-jale.Renee Mahl, CMR Konsultant OÜ juhatuse liige

tus finantsiliselt riskantseks,” lisas ta.

Ehkki enne 2008. aastat oli selliseid juhtumeid kahe aas-ta kohta üldiselt üks, üliharva ka kaks, ei usu Loide, et kau-pade kinnipidamisest saaks süvenev trend. “Ma ei usu sel-le kasvu. Keegi ju ei taha selle äärmusliku meetodiga kokku puutuda – ei vedaja ega klient,” arutles ta.

Juriidiline õigus müüaKui kinnipeetud kaup peakski jääma vedajale, siis on tal jurii-diliselt õigus see realiseerida, et saada kätte oma teenustasu. “Kuid sellel on oma reeglid,” osutas Loide kättejäänud kau-ba müümise keerukusele.

Pealegi tähendab ju kätte-jäänud kaup vedajale laokulu-sid, siis müügitegevuskulusid, lisaks kulub ka aega ja närve. Seega miinusesse jääb vedaja sel juhul niikuinii.

“Kinnipidamine õigustab end kindlasti pahatahtlike maksetega viivituste puhul,” leidis ta.

Siia kõrvale meenutas Loi-de, et kunagi ta oli kaubaklient ja vedaja ei usaldanud teda. Kauba sai ta kätte alles siis, kui raha oli tasutud. “Vedajal, kui ta ei usalda klienti, on en-ne kauba kätteandmist õigus nõuda teenustasu maksmist. Mereveonduses enamasti on-gi nii,” lisas ta.

Siim Sultson

Äripäev 24. november 2009 toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post aivar.hundimagi@aripaev.ee

RIKASTETOP10

| edukamad varakasvatajad | rikkuse allikad |

Tallinna valgustaja Heino HarakElekter Pealinn on Haraku firma suurklient

PILK AASTAARUANDESSE

ÜLEVAADE KH Energia-Konsult

LOE ÄRIPÄEVAST

NUMBER

336 mln� krooni on Heino Haraku vara väärtus Äripäeva hinnangul. Sellega oli ta Äripäeva rikaste TOP 500s 80. kohal.

� Äripäeva rikaste TOP 500 koostajad Aivar Hundimägi ja Raivo Sormunen avaldavad artiklite seeria ettevõtjatest, kes sel aastal edetabelis oma kohta parandasid. Kirjutame, mis jäi silma edukate ettevõt-

jate tegemisi ja majandusaas-ta aruandeid uurides.

� 20. november Ago Teder� 23. november Boriss Fursa, Vladimir Žarikov ja Tatjana Repina

Mis on ettevõtjate edu tagamaad?

� Heino Harak on järjekordne näide ettevõtjast, kelle tegevus on olnud aastaid edukas. Foto: Indrek Susi

Üks vanemaid ettevõtjaid Äripäeva rikaste TOP 500s on Heino Harak (68), kellele kuuluva ettevõtte KH Ener-gia-Konsult edu võtmeks on pikaajaline leping Tallin-na linnaga. Harak hoolitseb Tallinna valgustuse eest.

Sarnaselt mitme teise ette-võtjaga Äripäeva rikaste edeta-belis sai ka Haraku ettevõtja-karjäär alguse faktist, et ühel hetkel tal enam tööd ei olnud ning see sundiski alustama te-gevust ettevõtjana. Mehe suu-reks unistuseks oli tegelikult filmindus ning ta soovis seda ala 14aastaselt õppima minna. Kuna ta oli liiga noor, siis koo-li ta sisse ei saanud ja seetõt-tu läks hoopis polütehnikumi ning töötas enne oma ettevõt-te asutamist 1991. aastal Ees-ti Energias.

KH Energia-Konsulti suu-rim tulu tuleb Tallinna linna

välisvalgustusvõrgu hoolda-misest. Koostöö pealinnaga algas juba 2000. aastal. Neli aastat tagasi toimunud hanke võitis taas KH Energia-Konsult ning linna tellimused on kind-lustatud 2014. aastani. Aasta jooksul Tallinna linnale teh-tud tööde rahaline maht küü-nib 100 miljoni kroonini.

KH Energia-Konsultil kokku 700 klienti Lisaks hooldatakse Harju-, Jär-va- ja Raplamaa maanteede vä-lisvalgustust. Samuti on teh-tud töid Soomes. Kokku on et-tevõttel eelmise aasta seisuga 700 klienti, neist 29 kliendile tehakse töid aastas enam kui poole miljoni krooni eest.

Sel aastal oli KH Energia-Konsult Äripäeva ehitusfir-made edetanelis 19. kohal. Lõppev aasta tuleb ettevõtte-le Haraku sõnul samuti edu-kas. Probleeme on tehtud töö-

de eest raha laekumisega. Ta prognoosib, et järgmise aasta alguses jätkub ehitusturul lan-gus ja seetõttu muutub ehitus-sektorist sõltuvate ettevõtete olukord keerulisemaks.

Küsimusi tekitav kõrvalepõige kütuseärisseHarak läks kaasa ka biodiis-li aimustusega ning üritas va-hepeal Paldiskisse biodiisli-kütuse tehast rajada, kuid loo-bus sellest plaanist ning müüs projekti edasi. Selle projektiga seoses jooksis Haraku nimi lä-bi ka rapsiõli tootnud Weroli skandaalidest.

Nimelt oli talle kuulunud AS Biodiesel see, kes esitas Weroli vastu 140 miljoni kroo-nise võlanõude, sest siis veel riigile kuulunud ettevõte loo-bus väidetavalt ühepoolselt õli-tarnelepingust.

Weroli esindajad polnud nõudega nõus ning väitsid,

et Harak üritab vaenulikult Werolit üle võtta.

Võlanõude aluseks olnud Weroli endise juhi Erki Aavi-ku ja Heino Haraku koostöös valminud leping oli Weroli esindajate väitel väga soodne Haraku firmale ja väga kahju-lik Werolile.

Loobus odavalt 140 miljoni kroonisest võlanõudestOn avaldatud arvamust, et Haraku võlanõue võis olla esi-tatud Weroli müügiprotses-si mõjutamiseks. 2006. aastal otsustas Harak Biodieseli akt-siad müüa Aigar Ojaotsa, Sven Marki ja David Vallneriga seo-tud ja samal aastal loodud OÜ-le Sigismond. Aktsiate maksu-mus oli 9,8 miljonit krooni. KH Energia-Konsult loobus oda-valt 140 miljoni krooni suuru-sest võlanõudest.

Aivar Hundimägi, Raivo Sormunen

� Alustas tegevust 1991. aasta lõpus ja põhitegevu-seks on kõik elektriga seon-duv.Eelmisel aastal kasvas käive 19,6 protsenti.Ettevõtte hooldada on kogu Tallinna linna välisvalgustus-võrk. Vastav hange võideti 2005. aastal ning leping keh-tib 2014. aastani. Koostööd Tallinnaga tehakse aga juba 2000. aastast alates. Töötajaid oli eelmisel aas-tal 96 ja keskmine kuupalk oli 17 766 krooni. Heino Haraku töötasu oli eelmisel aastal 46 326 krooni kuus.

� Pikaajalisi finantsinvestee-ringuid on ettevõte teinud 64 miljoni krooni väärtuses, mil-lest suurem osa on paiguta-tud aktsiatesse ja võlakirja-desse. Lisaks on tehtud kin-nisvarainvesteeringuid 21,4 miljoni krooni väärtuses.2007. ja 2008. aastal on Haraku arvele laekunud oma-nikutulu mõlemal aastal 15 miljonit krooni. Sel aastal määras ta dividende 7 miljo-nit krooni.

� 2004. aastal asutas ASi Biodiesel, mille eesmärk oli rajada Eestisse biodiislitehas ning alustada biodiisli toot-mist. Samal aastal sõlmiti ka Weroliga leping rapsiõli os-tuks. Selle lepingu alusel esi-tas KH Energia-Konsult hil-jem Weroli vastu 140 miljo-ni krooni suuruse nõude. Hil-jem müüs KH Energia-Konsult oma osaluse Biodieselis. Biodieseli aktsiate müügihind oli ligi 10 miljonit krooni.

� Müügitehingu ajal 2006. aastal oli pooleli alles Biodiesel Paldiski käivitamis-protsess. Tehase rajamise-ga polnud Harak väga kauge-le jõudnud ning ta polnud ka projekti teinud erilisi inves-teeringuid.

� 2006. aasta lõpuks oli Biodiesel investeerinud kok-ku 26 miljonit krooni, sellest 8 miljonit keskkonnamõjude hindamiseks, projekteerimi-seks ja 18 miljonit maksti fir-male Desmet Bellestra toot-mistehnoloogia seadmete et-temaksuks.

0

40

80

120

160

200

0

10

20

30

40

50

2001 2003 2005

� KH Energia-Konsult majandustulemused, mln kr

2008. a

käive

208,6kasum

33,2

Püsivalt kasumis elektritööde firma

Allikas: äriregister

2007

KARJÄÄR 11 reklaamitoimetaja Sven Ulmand tel 667 0161, e-post reklaam@aripaev.ee 24. november 2009 Äripäev

Peaga töötaja Kui Sulle pakub huvi:

• rahvusvaheline müügikogemus• korralik põhipalk ja motiveeriv

tulemustasu• meeldiv töökeskkond ja toredad

kolleegid• piiramatud arenguvõimalused edukas

organisatsioonis

Siis on meil arvestatav pakkumine. Otsime oma eduka ärivaldkonna –ingliskeelsete uudiskirjade – müügijuhti.

Sinu vastutusalaks saab müük ja müügi korraldamine peamiselt Skandinaavias ja Balti riikides. Hädavajalik on hea inglise ja soome keele oskus. Kasuks tuleb ka mõne muu skandinaavia keele valdamine.

Tähtsam kui senine müügikogemus on tahe eesmärke saavutada ning õppida ja areneda.

CV ja sooviavaldus palume saata märgusõnaga “müügijuht“ 27. novembrikse-postiga malle.heerde@aripaev.ee Lisainfo: 667 0251, Kertu Ruus.

Peaga töötaja

Üks maailma edukamaid majanduslehti Äripäev kuulub Skandinaavia suurimale kirjastuskontsernile Bonnier, mis tegutseb enam kui kümnes riigis. Äripäev on teinud ettevõttes vajalikud sisemised reformid tegutsemaks langeval turul ning on alustanud turupositsiooni kindlustamist ja laiendamist.

Äripäev otsib inglise keelt oskavat

ajakirjanikku-toimetajatTööülesanded:• inglisekeelse uudistesaidi Baltic Business News toimetamine ja arendamine

Kandidaadilt eeldame:• väga head inglise keele oskust kõnes ja kirjas• intervjueerimisjulgust• vastutustunnet ja iseseisvust• huvi majanduses toimuva vastu

Pakume:• võimalust kaasa lüüa Äripäeva kontserniga

hiljuti liidetud rahvusvahelises projektis • arenguvõimalusi• koolitust • palka, millega võib panka laenu minna küsima

Sooviavaldus ja CV saata 1. detsembriks 2009 Äripäeva aadressile Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn või e-posti aadressil malle.heerde@aripaev.ee.

Lisainfo telefonil 6670 128 või e-posti aadressil meelis.mandel@aripaev.ee

kiire tee vastusteni www.raamatupidaja.ee

KOOLITUSKALENDER IGAL TEISIPÄEVAL TELEFON 667 0105

aeg, koht nimetus (kellele) kursuse temaatika lektorid hind firma kontaktandmed

Esmaabi17-18 nov 2009 Tallinnas18-19 nov 2009 Rakveres02-03 dets 2009 Tartus

ettevõtte esmaabiandjad, autojuhid Esmaabi põhikursus 16 h Mare Liiger ja Margit Pärn Tallinnas Ruta Uibo Tartus

975.- + km Roosoja OÜ, tel 6 011 839, 55 63 3839, info@roosoja.ee www.roosoja.ee

RUBRIIK SEMINARIRUUMIDE RENT IGAL TEISIPÄEVAL TELEFON 667 0105korraldaja,kontaktandmed

ruumisuurus (m²)

iste-kohti hind/ühik hinna sees lisatasu eest

majutus-kohti soodustused lisainfo

Hotell Oru***Narva mnt 120b, Tallinntel 603 3302, faks 601 2600sales@oruhotel.eewww.oruhotel.ee

ConferenceOru 1Oru 2

1003010

380 kr/t, 3190 kr/päev200 kr/t, 2000 kr/päev100 kr/t, 1400 kr/päev

grafoprojektor, pabertah-vel, TV, video, ekraan, CD-mängija, internet

dataprojektor, paljundus, faks, toitlustamine, kohvipausid

93 kokkuleppel tasuta valvega parkla, hea ligipääs ühistranspor-diga, toitlustamine hubases à la carte-restoranis,mitmekülgne valik kohvipause, võimalik korraldada firmapidusid ja sünnipäevi, luksuslik saun koos eesruumiga

Tähetorni Hotell ***Tähetorni 16, 11625 Tallinntel. 6779 100 / 110faks 6 779 096tahetorn@neti.eewww.thotell.ee

konverentsisaal, 80 m², sisaldab tasuta 9m²

lisaruumi koolitusruum Sviit,

70 m², sisaldab tasuta 19m²

lisaruumivõimalus kohandada

väiksemaid (35m²) seminariruume vastavalt

soovile ja inimeste arvule

506

50

16

250 kr/tund1500 kr/päevsoodustused

püsiklientidele

WiFi, TV, VHS/DVD-män-gija, CD-mängija, ekraan, grafoprojektor, pabertah-vel, paberid, markerid

dataprojektor, paljundus,toitlustamine, kohvipausid

80+ kokkuleppel,püsikliendisoodus-tus koolitusruumile,koolitusel osaleja-tele majutus 40% odavam

asume kesklinnast 9 km kaugusel Nõmmel. Väga head parkimisvõimalused, ühistransport buss nr. 10, 20, looduskaunis ümbrus, meid ümbritsevad tervi-serajad ja Nõmme Seikluspark koos basseinidega.Hotellis on à la carte-restoran, kus saab korraldada ka tähtpäevi, pidustusi ja ärilõunaid. Hotellis on hu-bane baar ja saun. Küsi kindlasti hinnapakkumist – leiame koos Sinuga sobiva lahenduse!

AS Taastusravikeskus ViikingSadama 15, Pärnutel 443 1495,faks 443 1492

Christina 62

Victoria 108

teater 40seminar 30teater 100seminar 60

200 kr/tund, 1000 kr/päev

350 kr/tund, 1800 kr/päev

TV, VHS/DVD, grafo-projektor, dataprojektor (ainult Victoria saalis), ekraan, paber- ja magnet-tahvel, markerid, WiFi, sülearvuti kasutamine.

toitlustamine, kohvipausid,helivõimendus, paljundamine

263 kaks tundi rendi-sauna tasuta; ma-jutus ja raviteenu-sed 15% letihinnast soodsamalt.

pakume Eestis ainulaadset uuringute paketti “Tervisepass” ja selle laiendatud versiooni “Juhtide tervisepass”

NB! Majutuse tellinud seminarirühmadele saali kasutamine koos tehnikaga tasuta

Waide motellKäo küla, Elva, Tartumaatel 730 3606, faks 730 3605info@waide.eewww.waide.ee

seminarimaja koos kahe rühmatööruumiga

(teatristiilis) 70;kaminasaal

(teatristiilis) 110

60

80

200 kr/t; 1000 kr/päev grafoprojektor, paber-tahvel, markerid, TV, videomakk, DVD, CD, internet, wifi

dataprojektor, koopiate tegemine, arvuti, printeri ja faksi kasutami-ne, transport, toitlustamine

58 kokkuleppel küsi seminaripaketti;saun; ettetellimisel matkad lähedal asuvatele matka-radadele, huvitavad ekskursioonid Hellenurme vesiveskisse ja Tõravere observatooriumisse

Äripäev 24. november 2009 toimetaja Tea Taruste, tel 667 0090, e-post tea.taruste@aripaev.ee

LOGISTIKA| transport | tarbesõidukid | laondus |

12 Äripäev 24. november 2009 toimetaja Tea Taruste, tel 667 0090, e-post tea.taruste@aripaev.ee

TSITAAT

”Eesmärk on ikka võimalikult vähe raha sisustuse alla panna.

Palju soovitakse kasutatud riiuleid ja tööstusmööblit.Tarmo Tuisk, Laomaailm OÜ juhatuse liige

Uusi ladusid ei kerki enam massiliselt nagu mõni aas-ta tagasi. Pinda võidetakse juurde olemasolevate ladu-de mitmekordseks ehitami-sega ja laiadest riiulivahe-dest loobumisega. Uueks kokkuhoiuilminguks on taaskasutus ja vahetuskau-bandus.

Laotehnika ja -ehitusega tegeleva Balti Laomeister OÜ omanik ja juht Silver Alamaa tõdes, et pärast suvist seisakut on nüüd hakanud kliendid ak-tiviseeruma. Võrreldes buumi-ajaga on laoomanike ja rentni-ke pilgud just ladude sisemu-sele pööratud. “Kui buumiajal kerkisid laomajad, siis nüüd tegeletakse olemasolevate si-semuste tõhustamisega,” võt-tis ta olukorra kokku.

Laomaailm OÜ juhatuse liige Tarmo Tuisk kinnitas, et laonduses on praeguseks tren-diks taaskasutus ja vahetus-kaubandus. “Eesmärk on ikka võimalikult vähe raha sisustu-se alla panna. Palju soovitakse kasutatud riiuleid ja ka töös-tusmööblit, kombineeritak-se vana uuega,” rääkis ta. La-

dudes püütakse ära kasutada kogu kõrgust. Vahepõrandate abil mitmekordistatakse lao pind, levinud on lao- ja konto-ripinna kokkuehitamine.

Põhiliste Eesti laonduse väl-jakutsetena nägi Alamaa lao-pinna pidajate harimist. “As-ju ei ladustata põrandale – on ju olemas riiulid, mis loovad ohutuma, odavama ja muga-vama töökoha,” nentis ta. Ees-kujuliku eritehnika kasutaja-na nimetas Alamaa kalandus-firmat M.V.Wool, mis kasutab relssidel erilisi kala ladustami-se riiuleid. Olemasolevast laost pigistatakse välja maksimum ja see ongi tulevikusuund.

Tarnijad tootja lähedusesEnamik Henkel Makroflexi laost pole tüüpladu, vaid kee-mia- ja gaasimahutid. Vaid val-mistoodanguladu on tüüpili-ne. “Eelkõige mõtled ikka toot-mise ja alles siis ladude peale. Meil on lao käibekiirus suh-teliselt kõrge – üle 20 päeva ei seisa laos ei tooraine ega too-dang ning laoseisud on väike-sed. Seetõttu ei näe ka põhjust laiendada või investeerida,” rääkis Henkel Makroflex ASi tegevdirektor Märt Agur.

Tema sõnul on mitmed tar-nijad teinud oma laod Henkeli tootmise lähedale ning ko-gu protsess töötab just in time põhimõttel. Uuendusliku poo-le pealt mainib ta elektrooni-list valvet, mis vabastab toot-

ja toorainemahutite jälgimi-sest ja tellimuste esitamisest. “Täisvastutus on tarnija käes. Tema saab teatud perioodi jä-rel signaali keemiapunktidest ja toob vajadusel toorainet juurde,” selgitas Agur.

Kogu kubatuur kasutusseEnsto Ensek ASi juhatuse esi-mehe Üllas Tähe sõnul saa-vutatakse kontserni tasan-dil kokkuhoid ümberkorral-dustega, mis hõlmavad Soo-me tehaste sulgemist ning laiendamist Eestis. “Tootmi-se Soomest ületoomiseks ehi-tame Tallinna tehasele juur-de 2800 ruutmeetrit. Uusi la-dusid aga juurde ei tule, taha-me efektiivsemalt hakkama saada ja kauba seisuaega laos vähendada. Ladudes tuleb ära kasutada täiskubatuur, mida on võimalik saavutada riiuli-te ökonoomsema paigutami-sega. Laopinda meil üle kind-lasti ei jää. Kui ruumi väheks jääb, rendime juurde, ehitama ei hakka,” rääkis Täht.

Ensto Ensek ASi logistika-juht Cristian Kalve lisas, et efektiivsuse puhul kehtib põ-himõte, et mida vähem tööd tuleb tööd kauba liigutami-seks teha, seda parem. Keila te-hases on suuremad muudatu-sed tehtud komponentide laos. Laiadest riiulivahedest loobu-mine ja lao ümbertõstmine võimaldasid tootmispinna ka-hekordistada. “Meil on 800 lä-

Välja võib ju mõelda ükskõik kui ulmelisi asju, kuid tegelikku-

ses ei ehitata isegi lihtsaid ta-valadusid. Tarbijaid on vähe. Vast mõned tootmised tule-vad Soomest ja Rootsist kulu-de kokkuhoiu nimel siia. Ees-ti tööjõud aga pole nii odav kui Hiina oma. Buumi või plahvatust oodata ei tasu.

Imeladusid ma siia ooda-ta ei julge – oleme väike riik, mitte nagu hiiglaslik Saksa-maa. Oleks hea, kui käibed taastuksid. Inimesed peavad hakkama raiskama! Alles siis saab tühjad laod täis – need on praegused laonduse välja-kutsed.

Peeter Kuus, Laoekspert OÜ juhatuse liige

Nüüd tuleb laopidajal pakkuda lisaväärtust, näiteks jaotus- ja pak-

kimisteenust. Otsest retsepti pole, igaüks vaadaku ise. Kui transiidiladude osas on nä-ha mingitki liikumist, siis si-seturu ladude vallas valitseb seisak.

Kui kaup liikuma ei hak-ka, ei juhtu midagi. Euroo-past Venemaale veel mida-gi läheb, aga Venemaalt Eu-roopasse ei liigu midagi. Va-gunid seisavad. Kui vagunid pääsevad liikuma, siis kas-vavad ka ladustamist vajavad kaubamahud.

Siseturul aga on suur sei-sak. Kauplused suuri kogu-seid ei telli, vajatakse vaid näidiseid. Kaup käib poo-

didest kiirelt läbi, võetakse väikseid koguseid, mida õn-nestub kindlalt müüa. Mitte nagu kaks aastat tagasi.

Võrreldes eelmise aas-ta sügisega on laondusturg poole jagu kukkunud. Meie käive on vähenenud 35–40%. Lisaks on laonduses puudus headest spetsialistidest, ke-da tuleb teisest laost üle mee-litada.

Külmladusid, ehkki nen-degi mahud on maas, on ik-ka vaja. Üldotstarbelisi ladu-sid saab ju kohandada kas või tootmiseks. Näiteks on neist tehtud aktsiisiladusid, kus alkoholile pannakse pea-le aktsiisimärke.

Kaido Tammik, Abemi Laoteenused OÜ omanik

Laod kasvatavad kõrgustSünergia Tarnija ladu tootja kõrval

Siim Sultsonsiim.sultson@aripaev.ee

Tea Tarustetea.taruste@aripaev.ee

bivoolupesa – ühelt poolt täi-detakse, teiselt poolt võetak-se vastu. Läbivoolusüsteem on oluline tööohutuse seisu-kohast, sest tõstukid jäävad ühele poole riiulit ja inimesed teisele poole,” sõnas ta.

NUMBER

3500� ruutmeetri suurusesse Rae tehnopargis asuvasse ter-minal-lattu kolib detsembris transpordifirma Alpi Eesti OÜ.

KOMMENTAAR Kaupmees tellib kaupa vaid jao pärast

� Ensto Ensek ASi juhatuse esimees Üllas Täht rääkis, et lao efektiivsust parandatakse eelkõige kogu kubatuuri ära kasutades ja kauba seisuaega vähendades. Foto: Raul Mee

toimetaja Tea Taruste, tel 667 0090, e-post tea.taruste@aripaev.ee 24. november 2009 Äripäev

LOGISTIKA 13 toimetaja Tea Taruste, tel 667 0090, e-post tea.taruste@aripaev.ee 24. november 2009 Äripäev

Raiskamine 30 mld kr kulub asjatult

Riik on ostjana ebaprofessionaalneTänavusel ostujuhtimise

aastakonverentsil osale-nuid jahmatas ettekan-

ne avaliku sektori ostujuhti-mise olukorrast Eestis.

Ainult riigihangete seadu-se (RHS) formaalsetest nõue-test lähtuvatel ametnikel puuduvad nii teadmised kui ka oskused, mille rakendami-ne võimaldaks kulusid kokku hoida ja efektiivsust kasvata-da. Eksperthinnangute põh-jal võib riigiametnike ebapro-fessionaalsuse tõttu olla rai-satud kuni kolmandik Ees-ti riigi eelarvest, mis tähen-dab pea 30 miljardit krooni aastas.

Kaks kolmandikku sellest hiigelraiskamisest on tin-ginud puuduv protsessijuhti-mine. Tuhanded ametnikud töötavad päevast päeva asjali-ku usinusega protsesside kal-lal, mis ei loo mitte kellelegi mitte mingisugust väärtust. Lisaks niisuguste sisutühja-de tegevuste eest riigieelar-vest makstavatele töötasudele vajatakse ka tuhandeid ruut-meetreid köetud, valgusta-tud, turvatud ja kindlustatud kontoripindu, büroomööblit, kontoritehnikat, kulumater-jale, sadu ametisõidukeid jne.

Ligi 10 miljardi krooni-ni aastas küündiva raiskami-se tingib aga otseselt ostujuh-timise tehnikate mittevalda-mine. 26 miljardit krooni aas-tas kulutab avalik sektor nen-de kaupade ja teenuste han-kimisele, mille professionaal-ne ostuorganisatsioon suu-daks soetada vaid 16 miljardi krooniga.

Rahandusministeerium on saatnud kooskõlastus-te ringile RHSi muudatused, mis toovad loodetavasti kaa-sa olukorra mõningase para-nemise. Ometi ei täida üks-ki seadus avaliku sektori os-

tujuhtimisalaste teadmiste ja oskuste tühimikku. Ilma protsesside analüüsi ja üm-berkorraldusteta jätkub suur raiskamine juriidiliselt kor-rektsena ka uue RHSi redakt-siooni alusel.

Sisuliseks lahenduseks on lihtsaimate ostutehnikate omandamine ja kasutamine. Nendeks on eelkõige hangete tsentraliseerimine ja mahtu-de konsolideerimine, osteta-vate toodete ja teenuste stan-dardiseerimine kasutajalugu-de ning vastavuskriteeriumi-de määratlemise kaudu, toote elutsükli kogukulude hinda-misel baseeruv väärtuspõhi-ne ostmine, n-ö võtmed kät-te lahenduste asemel mater-jali ja tööde teostuse eraldi hankimine ning standardse-te ja korduvate ostuprotsessi-de (kojukutsete) automatisee-rimine e-lahenduste abil.

Hea, et vähemalt riigile kuuluvate äriühingute (näi-teks Eesti Raudtee, Tallinna Sadam, Eesti Energia) ostu-tegevust juhitakse professio-naalselt. Kvalitatiivse muuda-tuse on teinud kaitsevägi kõi-kide oma hangete tsentrali-seerimisega KV Logistikakes-kuse kaudu. Avaliku sekto-ri hanketegevuse edendami-sel ja efektiivsuse kasvatami-sel on oma esimesel tegevus-aastal märkimisväärseid tu-lemusi saavutanud Riigihan-gete Keskus.

Seega pole küsimus tead-miste ja kompetentside puu-dumises, vaid oskuses ja soo-vis neid vajalikes kohtades ning parimal moel riigi hü-vanguks tööle rakendada.

� Illimar Paul, PROLOGi juha-tuse esimees

TSITAAT

”Koostöö ei tähenda lehmakauplemist,

kus ühe võit tähendab tei-se kaotust.Magnus Lepasalu, Balti Logistika ASi Baltimaade arendus-juht, logistikauudised.ee 23.11.2009

� Streigi tulemus: lendurite-le töö, palk alla... Tööandja lubas järgmise aasta lõpuni mitte loobuda ühestki Finnairi 800 lendu-rist, ent alates detsembrist langevad palgad 5%.� Kaug-Idas ootavad 147 rongi tühjendamist Kaug-Ida raudteel ootavad

8345 vagunit tühjaks laadi-mist. Vanino sadamas ootab söest tühjendamist 43 rongi ehk 2393 vagunit.� Nõudlus Toyotade järele +15% Oktoobris müüs Toyota 640 000 autot, mis on 15% pa-rem tulemus kui mullu ok-toobris.

LEMMIKUDLogistikauudised.ee loetuimad uudised

LENNUJAAMFinnair vahetab Arlandas terminaliTänasest hakkab Finnair koos lendama Stockholmi Arlanda lennujaama 5. ter-minalist. Koos Finnairiga va-hetavad terminali ka teised Oneworldi partnerid, nagu British Airways, Iberia ja Ma-lev.Viienda terminali vahemaad on võrreldes varasema-

ga märksa lühemad. Regist-reerimislaudade juurest võ-tab turvakontrolli jalutami-ne aega paar minutit. Turva-kontrolli läbimiseks on paigu-tatud rohkem kontrollalasid.Eraldi on avatud kiirem tur-vakontrolli ala Fast Tracki äri-klassireisijatele ning Finnairi Plus Platinum, Gold- ja Silver-kaardi omanikele.Finnairi ja Oneworldi partne-rite lendudele saab registree-rida laudadest 33–44.

20,7� miljonit tonni kaupa on selle aasta kümne kuuga vedanud Eesti Raudtee. Mullu sama perioodiga võrreldes on kaubaveo maht vähenenud 4,1%.

NUMBER

� Kas laondus ei liigu mit-te terminali peale, nt jaekau-bandus. Keegi pole nii rikas, et odavat kaupa ladustada. Tarneahel peab olema kiirem ja paindlikum. � Ma tahan tarbida vähem ning asjadest vähem sõltuda. � Transiidiladude olukord

on paranemas, sisetarbimi-ne aga varjusurmas. Pole vaja lao efektiivsusele panustada, sest ruutmeetri üürihinnad on madalad. � Sel aastal on Eestis mit-teostmise buum. Ei osta ka need firmad, kellel raha on.

logistikauudised.ee

LUGEJA ARVAB

Laoekspert: laod tühjad, hakake ometi raiskama

Soovin anda Teile TMH Balticu tegevjuhina üle-vaate viimase aja aren-gutest. Usun, et ülemaa-ilmne majanduskriis on kõiki võrdselt raskelt tabanud. See on kaasa toonud hulgaliselt muu-tusi turul ning ka meie ettevõttes. Meie turg on langenud tipptasemelt (3200 müügiühikut) ko-gu Balti turu peale 376 müügiühikuni aastas.

Turulangus on sundinud meid kohandama ettevõ-tet uuele olukorrale, kuid me oleme teinud ka palju muud! Me restruktureeri-sime ettevõtte, et vähen-dada kulusid, kuid samas ka investeerisime, et teha meie ettevõtet veelgi pa-remaks. Koos oleme tuge-vamad, on üks meie põ-himõtteid ning seetõttu koondasime kolm ettevõ-tet üheks THM Balticuks, millel on filiaalid Leedus ja Eestis. Lisaks töötavad kõik meie töötajad peamiselt kodupõhiselt, sh hooldus-tehnikud ja müügiesinda-jad. Kõik need muudatu-

sed teevad meie töö tõhu-samaks ning seavad esiko-hale kliendi. Meie kliendid ei pea nende muudatuste tõttu kannatama. Klient peab tundma tõhususe ja teeninduse paranemist. Lähtudes oma klientidest, töötame Balti regiooni jaoks välja uut lähenemist. Nii on näiteks meie firma esimene, kes pakub Balti riikides öist hooldustee-nust.

Samuti oleme andnud kõi-gile oma hooldustehniku-tele sülearvutid, mis või-maldab neil oma tööd pa-remini teha. Praegu opti-meerime oma kontoriosa tööd, et pakkuda võimali-kult paindlikku töökorral-dust. Võin Teile uhkusega öelda, et nüüd oleme tule-vikuks valmis.

Suudame pakkuda teenu-seid, mida Te praeguses äri-keskkonnas vajate, näiteks: • rent: paindlikud lühi- ja pikaajalised lahendused, kus me kanname täielik-ku hoolt kogu Teie tõstu-kipargi eest;

• kasutatud tõstukid: meil on suur hulk heas seisu-korras kasutatud tõstu-keid, millel on täielik ga-rantiipakett;• ärilahendused, mille abil saate optimeerida oma äritegevust, vähendades oma materjalikäsitluse-ga seotud tegevuskulu-sid Toyota väljatöötatud T Site’i süsteemi abil.

Tulevikus plaanime korral-dada tõstukijuhtide võist-lusi, et selgitada välja Bal-ti riikide parim tõstukijuht. Lisaks sellele korraldame sümpoosione, kus soovi-me Teiega arutada logis-tikavaldkonna uusimaid arenguid.

Nagu näete, on meil pal-ju ideid ning meie tööta-jad on väga huvitatud Teie toetamisest igapäevases tegevuses.

Lõpetuseks soovin Teile kinnitada üht. TMH Bal-tic ei lõpeta oma tegevust Balti riikides. Vastupidi, me investeerime tulevik-ku, et tagada mitte ainult oma kohalolek kõigis kol-mes Balti riigis, vaid saada ka tugevamaks ja tõhusa-maks kui kunagi varem.

Loodan Teid kindlasti näha ühel meie peagi toimuval avatud uste päeval, kus saame oma teenuseid Teile põhjalikumalt tutvustada.

Lubage meil Teile näidata, kuidas me suudame koos-tööd teha ning Teie ettevõt-tele lisaväärtust pakkuda.

Lugupidamisega, TMH Baltic meeskond ja Hans Gehlen TMH Balticu tegevjuht

www.toyota-forklifts.ee

Äripäev 24. november 2009 toimetaja Villy Paimets, tel 667 0254, e-post arvamus@aripaev.ee

14

ARVAMUS Äripäev 24. november 2009 toimetaja Villy Paimets, tel 667 0254, e-post arvamus@aripaev.ee

” 2011. aas-taks on üks

võimalik kandidaat eurole üleminekuks – Eesti.Joaquin Almunia, Euroopa Komisjoni volinik

ÄRILAUSE

Profil, 23.11.2009| toimetuse seisukoht | kommentaarid |

Supervarguse haarmed ulatuvad üle maailma� Ma ei usu, et reaalselt üld-se mingit väetist varastati. Ju liikusid paberid.� Eest Raudtee teab, mitu vagunit toodi Rakkesse Koneskole. Toll teab, mitu va-gunit laaditi Rakkesse jne. See väetis pole kunagi Rak-kes käinudki.� Et vargus tasuv oleks, peab ka kauba realiseerima. 108 vagunitäit ei jääks Eestis märkamatuks, seega on tõe-näoline, et see kogus ei saa-bunud siia kunagi.

Konekesko maksis arved kauba eest, mida kunagi ei saadud. Puhas ostupettus, mis kinnitab, et ikka tasub lasta osta igasugustel projek-tijuhtidel.� Ei olnud küll ise juures, kuid ametlik versioon tundub vei-der. Ei klapi. Arvan, et tege-likud liigutajad pidid olema korrus kõrgemal.� Vähe tõenäoline, et mingi Tartu müügimees sellist pet-tust sai toime panna. Kuidas on võimalik, et firma juhtkond selliste koguste ostmist ja lii-kumist ei jälginud?� Mis karistuse need küll saa-da võivad?

LUGEJA ARVAB www.aripaev.ee

Oberschneider ostis Ober-Hausi kontrollpakiÄrimees Paul Oberschneider teatas, et omandas Kesk- ja Ida-Euroopa suurima kinnis-varafirma Ober-Hausi Kinnis-vara aktsiate kontrollpaki. Oberschneider koos veel mõ-nede ettevõtte juhtkonna liik-mete ja kinnisvarafirma töö-tajatega omandas firma Ober-Hausi Kinnisvara aktsiad se-niselt peaaktsionärilt Apollo Real Estate Investment Fund III, L.PRaha saadi Läti Pareks Banka korraldatud võlakirjaemis-

sioonist ning Oberschneideri ja juhtkonna investeeringu-test.

� HetkeseisJuunis 2007 müüs Paul Oberschneider ettevõtte maha. “Ma ei taha enam töö-tada seitse päeva nädalas ja öösiti äripartneritele helista-da. Minu prioriteedid on muu-tunud,” ütles ta.Täna elab Oberschneider Ar-gentiinas, kasvatades seal piimalehmi ja polohobuseid.

5 AASTAT TAGASI 24. november 2004

E ile riigikogu ees arupärimiste-le vastanud peaminister Andrus Ansip pidi vastama ka teemal, mil-

le Äripäev kuu eest avalikkuse ette taris: Reformierakonna varjatud rahastamine viimastel parlamendivalimistel

Meenutuseks, Äripäev kirjutas, kui-das reformierakondlastest riigikogu liik-med Jaanus Rahumägi, Robert Antropov ja nüüdne eurosaadik Kristiina Ojuland vassisid kampaania kuludega, jättes osa deklareerimata, ning on kahtlus, et nad lasid osaliselt oma 2007. aasta valimis-kampaania arveid kinni maksta eraette-võtetel. Prokuratuur leidis, et juriidiliselt on kõik korrektne, kuna seadus sellist te-guviisi otseselt ei keela.

Rein Langi juhitav justiitsiministee-rium teatas seepeale, et see seaduseauk lapitakse varsti, et neil on juba ammu see samm plaanis ning ministeeriumi 2009. aasta tööplaanis sees. Praeguseks pole eelnõu riigikokku veel jõudnud.

Opositsioon jõudis justiitsministee-riumist ette – täna on riigikogus esime-sel lugemisel erakonnaseaduse muut-mise seaduseelnõu, mis küll ilmselt lä-bi kukub. Kas või sel lihtsal põhjusel, et see valmis opositsioonis. Rahvaliidu, sotside ja roheliste esitatud eelnõu sele-tuskiri ütleb küll kenasti, et “demokraa-tia nõuab erakondade rahastamise läbi-paistvust ja ka avalikkusel peab olema ülevaade selle kohta, kelle poolt ja mis-suguses ulatuses on erakondi toetatud”, kuid keskendub valele asjale, valimis-

kampaania maksumuse ülempiirile. Äri-päeva meelest on see teine põhjus, mis eelnõu täna esimestki lugemist ei läbi. Ja õige kah, valimiskampaania maksu-musele ülempiiri kehtestamine ei lahen-daks meie meelest olukorda, see tekitaks ainult uusi susserdamisi.

Kahju, et seaduseelnõu, mis muu seas

kohustaks erakondi senisest täpsemi-ni deklareerima oma valimiskampaania kulutusi, näidates ära reklaami ühiku hinna ja mahu erinevates kanalites, nii-viisi ära lörtsiti.

Et kusagil kabinettides seaduse pa-randamisega siiski tegeldakse, anna-vad märku teated, et poliitikud otsivad juba organisatsiooni, kes valimiskulu-de seaduslikkust kontrollima hakkaks. Leiti, et selle ülesande võiks enda pea-le võtta vabariigi valimiskomisjon, kes aga on avalikult teada andnud, et tema seda funktsiooni endale küll ei tahaks. Siis oli kuulda mõttest, et võiks luua uue ühtse organisatsiooni, kes parteide telli-tud tööde eest tööde teostajaile maksma hakkaks. Ajakirjanike rikutud meeled leiavad, et siit on kerkimas järjekordne monstrumorganisatsioon oma astme-palkade, lisatasude ja motivatsioonisüs-teemidega, mis aga ei muudaks midagi.

On oht, et seaduse parandamiseks va-jalik aur hakkab vaikselt juriidikasse või lausa pisidetailidesse sumbuma.

Seepärast pakumegi välja lihtsa ret-septi – tehke aruandlus krooni täpsuse-ga avalikuks, me vaatame need kuludo-kumendid suurima heameelega ise ja ta-suta üle!

Kampaaniakulud avalikkuse ette!

LOE ÄRIPÄEVAST“Ansip kaitses infotunnis parteikaaslas-te käitumist” � lk 2 uudis Äripäevas

JUHTKIRI

”Pakume lihtsa

retsepti – teh-ke valimisku-lude aruandlus avalikuks, me vaatame selle hea meelega ise ja täiesti ta-suta üle!

KÄSIRAAMATUTE FOORUM

Kas on mingid konkreet-sed juhud, millal on mak-suhalduri eelotsus si-duv?

S iduvate eelotsus-te regulatsioon vii-di maksukorralduse

seadusesse sisse 2008. aas-ta alguses (vt maksukor-ralduse seaduse §§ 911 – 9112). Maksu- ja tolliameti poole on võimalik pöördu-da siduva eelotsuse saami-seks seoses tulevikus soo-ritatava toimingu või toi-mingute kogumiga. Eelot-sus on siduv maksu- ja tol-liametile, kui tehing viiak-se lõpule eelotsuse taotlu-ses kirjeldatud tingimus-tel. Saadud eelotsus ei ole taotlejale siduv.

Eelotsuse taotluse esi-tamisele kehtivad kind-lad vorminõuded, kusjuu-res taotlus peab muu hul-gas sisaldama taotleja en-da hinnangut kirjeldatud toimingu maksustamise

kohta ning selle läbivaata-mise eest tuleb maksta rii-gilõivu (juriidiline isik 12 000 krooni ja füüsiline isik 3000 krooni).

Kas tööandja võib rahali-selt hüvitada töötajatele 3 esimest töövõimetus-lehel oldud päeva 100%?Kui jah, siis kas esial-gu võib selle kehtesta-da käskkirjaga ja kas on kohustus tasuda erisoo-dustusmaks?

Tööandja võib tööta-jale rakendada sood-samat olukorda kui

seaduses ette nähtud mii-nimum ja käskkirjaga võib sellise kohustuse ette nä-ha. Üle seaduses sätesta-tud miinimumi hüvitist makstes ei ole tegemist erisoodustusega, vaid ra-kenduvad kõik palgamak-sud.

Kõik vastused audiitorbüroolt KPMG Baltics

Siduv eelotsus ja töövõimetusleht

LOE JA KÜSI VEEBIS

� kasiraamat.aripaev.eeÄripäeva käsiraamatute foorumis vastavad küsimustele töö-õiguse, maksude, ehituse ja kinnisvara asjatundjad. Esita oma küsimus: kasiraamat@aripaev.ee

toimetaja Villy Paimets, tel 667 0254, e-post arvamus@aripaev.ee 24. november 2009 Äripäev

ARVAMUS 15 toimetaja Villy Paimets, tel 667 0254, e-post arvamus@aripaev.ee 24. november 2009 Äripäev

L igi aasta jõus olnud uus pärimisseadus teki-tab inimestes küsimusi

praegugi. Olulisimaks muu-datuseks uue seaduse jõustu-misel on pärandvara vastuvõ-tusüsteemi asendamine nn loobumissüsteemiga.

Kui varem läks pärandva-ra üle üksnes juhul, kui pä-rija pärandvara vastu võt-tis, siis uue seaduse järgi on pärandi vastuvõtmine au-tomaatne. Kui pärija ei soo-vi pärida, siis peab ta päran-dist notariaalse avaldusega loobuma.

Uus seadus ei võimalda ka pärijal loobuda pärandist konkreetse isiku kasuks. Pä-rija loobumisel tulevad au-tomaatselt pärima tema lap-sed. Alaealiste laste loobu-miseks on aga vaja eestkoste-asutuse nõusolek, mille saa-mine on problemaatiline.

Testamendiga saab pä-randaja alati ka oma viimast tahet teisiti väljendada. Kui-

gi uus seadus võimaldab en-diselt teha lihtkirjalikke tes-tamente (kehtivad kuni 6 kuud) tuleks juhul, kui pä-randajal on ulatuslikumad soovid seoses oma vara pä-randamisega, eelnevalt kind-lasti advokaadi või notariga nõu pidada, et välistada hili-semaid vaidlusi.

Uue seaduse kohaselt sel-

gitatakse pärimismenetluses välja pärijate ring ja nende osade suurus. Kuni pärand-vara jagamiseni on kõigil pä-rijatel vara käsutusõigus vaid ühiselt. Et iga pärija saaks õi-gused konkreetsele asjale või selle osale pärandvarast, tu-leb pärandvara pärijate kok-kuleppega jagada. Kui päran-daja soovib välistada pärija-te vaidlusi, saab jagamisega seotud tahteavaldused, ko-hustused testamenditäitjale testamendis kirja panna.

Palju probleeme on prakti-kas kerkinud osade pärimi-sel. Ebatavalised ei ole olu-korrad, kui osanikud ei kaa-lu eelnevat läbi, mis saab osalusest nendele kuuluvas äriühingust pärast osaniku surma. Äriseadustik sätestab mõned võimalused osa päri-misel, milliseid võiks silmas pidada. Kuna osaühing on n-ö kitsamale ringile suuna-tud äriühing, siis Äriseadus-tik näeb ette võimaluse, et

põhikirjas võib sätestada, et osaniku surma korral ei lä-he osa pärijatele üle, vaid pä-rijad saavad hüvitise. Selli-sel juhul tuleks aga kindlasti põhikirjas ette näha, millise hüvitise, kuidas hüvitise suu-rus määratakse ja millal pä-rijad selle hüvitise saavad.

Kui osanik soovib, et te-ma osaluse pärib mitu isi-kut, tuleb pärandvaraks olev osa pärijate vahel jagada. Äri-seadustik sätestab võimalu-se, et põhikirjas võib ette nä-ha, et osa jagamisel pärijate vahel ei ole nõutav teiste osa-nike nõusolek. Kui põhiki-ri sellist regulatsiooni ette ei näe, on osa jagamiseks päri-jate vahel vajalik taotleda ka teiste osanike nõusolek, mil-le saamine osanike vastusei-su korral võib osutuda prob-lemaatiliseks.

See, mis toimub praegu teede ja tänavate aren-gu ning igapäevase sei-

sundiga, ei ole otseses sõltu-vuses ei emotsioonidest ega astroloogiast. Küllap ena-mik liiklejaid siiski teab, et eelkõige sõltub teedeehituse valdkond majanduse seisun-dist tervikuna.

Olulist rolli mängivad ka need hoovad, mis mõjutavad riigieelarve ja -investeeringu-te kava koostamist.

Kõiki teedemehi võib siis-ki liigitada keskmisest suu-rema optimismivaruga ini-meste hulka – seega arvan, et olukord tervikuna ei tohiks aasta pärast olla halvem kui praegu. Kuid selleks, et aas-ta pärast majanduses mingit tõusu märgata, vajame ilm-selt väga tundlikke mõõte-aparaate.

Kuid kuidas siis käituda, et olla praegu konkurentsivõi-meline ja ühtlasi olla valmis uueks tõusuks?

Esiteks – küllap tuleb ma-ha raputada kõik liigne, nii riistvara ehk raske raud kui ka kallis tööjõud.

Samas jälle tuleb uue tõu-su hetkeks alles hoida ja koo-litada tarkvara – inimfakto-rit – ning leida finantsasutus,

kelle abil on võimalik jälle seda kallist tehnikat muret-seda. Ülesanne on vastuolu-line ega ole tihti üks-üheselt lahendatav.

Meie TREV2s oleme krii-siga toime tulemiseks näi-teks vähendanud tuntavalt tööjõudu. Ja seda ka teehool-dega tegelevates tütarfirma-des, sealhulgas ka tööhõive osas väga tundlikus Kagu re-gioonis.

Positiivse kogemuse sai-me erinevate tütarfirma-

de pindamistööde tehnika koondamisest hooajaks üh-te spetsialiseeritud firmasse. Tehniliste võimsuste ja ini-meste kogemuste koondami-ne andis hangetel võimalu-se võita uusi turge ning kind-lustas ühtlasi kontserni kal-lile tehnikale töö.

Jah, meil on olnud ka eba-õnnestumisi, näiteks võib meie investeering uude, üli-malt innovaatilisse teede taastusremondi tehnoloo-giasse minna vett vedama, kui me ei suuda järgnevatel aastatel seda tehnikat masu tõttu piisava tööde mahu-ga kindlustada. Ometi pole need investeeringud tehno-loogiasse tehtud uisa-päisa, vaid olemasolevaid pikaajali-si lepinguid järgides.

Need on asjad, millega ise hakkama saame, kuid meie kõigi ja meie teedemajandu-se lähituleviku käekäigule oleks vaja ka riigipoolset tu-ge. Mida riik peaks meie ar-vates tegema?

Teede valdkond on ala, mis vajab hädasti planeerin-guid, arengukavasid ja loo-mulikult projekte, mis on aga juba oma olemuselt ku-lukad ja aeganõudvad prot-sessid. Riigi teehoiukava ole-masolu aitaks nii tellijaid

kui ka tegijaid, kuid viimane riigi fikseeritud kava käsitles perioodi 2006–2009! Kuulda-vasti on küll maanteeametil koos majandus- ja kommu-nikatsiooniministeeriumiga valmimas või isegi juba val-minud mitmeid uusi varian-te, aga küllap nad oskavad nad ise nende kavade saatu-seid paremini kommentee-rida.

Mina oskan riigile välja pakkuda kaks ideed või mõ-tet, millest Eesti riigil praegu kõvasti abi oleks.

Esiteks, ka teede valdkon-na nn europrojektide reali-seerimisel tuleks enam ka-sutada kohalikke materja-le – kohalikku liiva, kruusa, aherainet, killustikku jne. See annab võimaluse saada odavamaid lahendusi ning annab tööd ka siseturule.

Teiseks, riik peab enam tegelema strateegiaga.

Stardipositsioon uuele tõu-sule eeldaks näiteks ka sa-damate, piiripunktide ning nende juurde viivate teede ja muude rajatiste arengut ja valmisolekut. See on küll hii-gelsuur töö, kuid meil on sel-le teostamiseks kõik olemas – meil on nii tehnikat kui ka kvalifitseeritud spetsialiste.

VAHENDAB

VAHENDAB

RASKUSEDMõistmislainetus

Kehras tegutseva Horizon Zelluloosi ja Paberi ASile tööd teinud partnerid ei mõista, miks ta neile võlgu jääb ning hakkavad esitama pankrotiäh-vardusi. Nendest on reeglina olnud kasu, sest siis mõistab Aswany jällegi oma partnereid paremini ja maksab võla ära. Ja nii oma seitse korda aastas.

� Kehra paberivabriku omanik Sonny Aswani on hädas parteritega ühise keele leidmisega

5000� krooniga trahvis finantsinspektsioon Eesti esirikkurite fir-masid. Mis teeb 5000 krooni ASile Infortar või OÜ-le HHL Rühm? Samas, kes kopkat ei korja, see rublat ei saa – kokku tuli 6 trahviga ühe ontliku riigiametniku kuupalk!

NUMBER

Riigilt ootame strateegiat

Seadus Mis saab ettevõtte osadest pärast osaniku surma?

LOE VEEBISTTäistekst veebis:� www.aripaev.ee

”Teedemehi võib liigi-

tada optimistide hulka – seega arvan, et olukord ei tohiks aasta pärast olla halvem kui praegu.

� Peeter Vilipuu, ASi TREV-2 Grupp peadirektor

”Palju prob-leeme on

praktikas kerki-nud osade pärimi-sel.

� Marika Jaanson, vande-advokaat, Lepik & Luhaäär LAWIN

Olulist uues pärimisseaduses

������������������������

����������������

AUTENTEVALMIS OSAÜHINGUD

RAAMATUPIDAMISTEENUSEDMUUDATUSED ÄRIREGISTRISTallinnas Jõe 2, II korrus • Tel 660 1760

Tartus Ülikooli 4-9 • Tel 734 9966www.autente.ee info@autente.ee

Äripäeva Raamatuklubi kinkekaardi saab kinkija valida endale sobivas väärtuses.

Kingisaaja saab just selle raamatu, mis talle huvi pakub!

Võimalik on tellida ka nimelisi kinkekaarte. Tellimine klubi@aripaev.ee või telefonil 6670108

www.raamatuklubi.aripaev.ee

w w w . r a a m a t u p i d a j a . e e

1. detsembril 2009raamatupidaja.ee koolitus

Tallink Express Hotelis Kulude analüüs

kui ettevõtte kompass

Loe täpsemalt ja registreeri

Lektor: Tiina Metsalu,MA, raamatupidaja II kutsekvalifikatsioon

Koolituse käigus anname lühiülevaate kuludega seotud mõistetest, kulude analüüsi meetoditest ja

näpuäiteid, kuidas kuluanalüüs panna teenima oma ettevõtte strateegilisi eesmärke.

SOODUSHIND

1499 kr + km kehtib 26. novembrini

hiljem 1699 krooni (+ km)

Äripäev 24. november 2009 toimetaja Tõnis Oja, tel 667 0171, e-post tonis.oja@aripaev.ee

16

INVESTOR| börsid | aktsiad | fondid |

Äripäev 24. november 2009 toimetaja Tõnis Oja, tel 667 0171, e-post tonis.oja@aripaev.ee

P ikka aega investori-te huviorbiidist väl-jas olnud naftagi-

gant Exxon Mobil on taas tä-helepanu keskmesse jõud-mas. Nädal aega tagasi kirju-tas mainekas investeerimis-ajaleht Barrons põhjustest, miks peaks naftagigandi akt-siat ostma. Päev hiljem tõstis Exxoni aktsiasoovitust ning hinnasihti 92 dollari taseme-le Barclay’s Capitali analüütik Paul Cheng.

Vanameister Warren Buffett jõudis aga ajakirjast ette ning ostis samuti näpu-täie, ehkki tema peamine pa-nus naftasektoris on USA suuruselt kolmas naftakom-panii ConocoPhillips.

Barrons kirjutab, et na-

gu paljud juhtivaktsiad, on Exxon Mobil jäänud börsi-rallis tagaplaanile. Kui kon-kureerivate naftakompanii-de aktsiate hinnad on sel aas-tal mõnevõrra tõusnud, siis Exxoni aktsia hind on endi-selt pea kümne protsendiga miinuses.

Analüütikud on Exxonit kritiseerinud käibe aeglase kasvu tõttu, ehkki rentaab-lusnäitajate poolest on tege-mist efektiivseima ettevõt-tega suurte naftagigantide (nn majors) seas. Investeeri-

400

500

600

700

800

900

0907050301

PÄEVA TEGIJACadbury

-3,99%

� Tõnis Oja

TASUB TEADA

HINDExxon Mobili aktsia hakkab peagi särama

misajalehe sõnul võib kont-sern tänu nafta hinna eelda-vale tõusule teenida järgmi-sel aastal kasumit 6,5 dolla-rit aktsia kohta (selle aasta eeldatavaks kasumiks tuleb 4 dollarit aktsia). Möödunud aastal, kui nafta hind kerkis 147 dollarini barreli eest, oli ka Exxoni kasum rekordiline – 8,69 dollarit barreli eest.

Naftafirmade üheks olulise-maks näitajaks on naftava-rude asendatavus ehk kui pal-ju suudetakse toodetud nafta kohta leida uusi varusid. Ajal, mil uute naftaleiukohtade avastamine muutub üha kee-rulisemaks – seda eriti nafta-gigantide seas – neile ei pii-sa pisikeste naftaleiukohtade

avastamisest, on Exxon oma keerulise ülesandega üsna hästi toime tulnud.

Ettevõte on suutnud asen-dada oma toodangu täielikult uute varudega 15 aastaga. Aastatel 2004–2008 on gigan-dil ühe naftabarreli leidmi-seks kulunud keskmiselt 7 dollarit, mis on konkuren-tide otsingu- ja uuringukulu-dest väiksem.

Väikeinvestorite jaoks olu-lise näitaja – dividendide maksmise poolest – on Exxon praegu konkurentidest keh-vem, makstes omanikutu-lu 1,68 dollarit aktsia kohta, mis teeb dividenditootluseks 2,3 protsenti. Number on sel-lise suhteliselt stabiilse akt-sia jaoks ilmselt väikesevõi-

tu, aga analüütikud ootavad, et see tõuseb järgmisel aastal viis protsenti või enamgi.

Exxon Mobili Achilleuse kannaks on kehvavõitu mai-ne. Eriti ärritab avalikkust naftagigandi leigevõitu suh-tumine alternatiivkütustes-se. Tegevjuht Rex Tillerson nimetas etanooli koguni pus-kariks. Möödunud aastal ku-junes olukord koguni nii tera-vaks, et John D. Rockefelleri järeltulijad panid aktsionä-ride üldkoosolekul hääletu-sele resolutsiooni, kus nõu-takse nõukogu esimehe ja te-gevjuhi ametikohtade lahu-tamist ja suurema tähelepa-nu osutamist globaalsele soo-jenemisele ning taastuvener-

gia kasutamisele. Praeguse Exxon Mobili eelkäijateks on Rockefelleri asutatud Stan-dard Oili kohtuotsuse tõttu 1911. aastal jagunemise tule-musena tekkinud Standrd Oil New Jersey (hilisem Exxon) ning Standard Oil New York (hilisem Mobil). Exxon ja Mobil ühinesid praeguseks naftagigandiks täpselt küm-me aastat tagasi.

Nagu arvata võis, hääletati resolutsioon maha.

Aga tegelikult ei ole Exxon alternatiivkütuste suhtes kaugeltki nii arrogantne, kui pealtnäha paistab. Pigem on nad teistega võrreldes konser-vatiivsemad ja ei loo nad selle ümber ka nii palju lokku.

Naftasektor Nafta eeldatav hinnatõus annab aktsiale uue hoo

Naftakompaniid suuruselt võrreldavad väikeriikidega� suured, nn majors naftakompaniid 2008. aastal

käive, mld USD kasum, mld USD töötajaid

Exxon Mobil 404,5 40,6 106 100Royal Dutch Shell 355,8 27,3 112 000BP 274,3 22,3 115 000Chevron 204,9 17,1 62 000Conoco Phillips 118,5 15,6 38 000Total 153,8 12,6 11 401

VÕRDLUS

Kuidas aktsiat osta?� Exxon Mobili aktsiatega kaubeldakse New Yorgi bör-sil, sümbol XOM� USA aktsiaid saab osta pankade kauduTeenustasud:� Swedbank: 0,2% summast, min 295 kr� SEB: 0,25% summast, min 375 kr� Sampo Pank 0,25% summast, min 500 kr� LHV: 0,3%, min 175 kr

Allikas: Bloomberg, Äripäev

Osta või hoia� Exxoni aktsiale soovituse and-

nud analüütikute arv

osta 9hoia 12müü 1

SOOVITUS

NUMBER

6,5� dollarit aktsia kohta ennus-tab Barrons Exxon Mobili järg-mise aasta kasumiks.

Aasta alguse tasemeni pole jõudnud� Exxon Mobili aktsia, dollarites

60

65

70

75

80

1110090807060504030201

01.01.2009

81,6420.11.2009

74,38

Investeerimisfirma McDep Associates analüütik Kurt Wulffi sõnul on Exxoni aktsia praegu 20% õiglasest hinnast madalam

� Maailma suurim börsil noteeritud naftakompanii Exxon Mobil müüb jaetanklates Exxoni kaubamärgi all. Foto: AP Photo/Scanpix

toimetaja Tõnis Oja, tel 667 0171, e-post tonis.oja@aripaev.ee 24. november 2009 Äripäev

INVESTOR 17 toimetaja Tõnis Oja, tel 667 0171, e-post tonis.oja@aripaev.ee 24. november 2009 Äripäev

88,3� miljonit krooni oli Ekspress Grupi müügikäive oktoobris, kasvades septembriga võrreldes kuus protsenti. ASi Ees-ti Ajalehed käive kasvas 11 protsenti, 11,8 miljoni kroonini. Online-meedia müügikäive oli oktoobris 10 miljonit krooni.

INTRESS

0

1

2

3

4

5

6

100806040212

INVESTEERIMINELHV investeerimisvõistluse võitja selgunud20. novembri õhtul, kui sulgu-sid USA börsid, tõmmati joon alla ka Börsihai aktsiamängule, mida LHV korraldas juba seits-mendat aastat. Esikoha saa-vutas Lauri Meidla, kes või-tis peaauhinnaks välja pandud reisi Vancouveri taliolümpia-mängudele, teatas LHV.Mängu stardihetkeks laekus kõikide osalejate portfellides-

se 10 000 eurot, millele igal börsipäeval lisandunud 1000 eurot andsid lõppsummaks 30 000 eurot. Teistest kõige rohkem suutis seda virtuaal-set rahahunnikut nelja näda-laga kasvatada üle-eelmise aasta võitja Lauri Meidla, kelle 187 tehingut tõstsid tema All-in portfelli turuväärtust 115 protsenti, 64 423,3 euroni.

Kommertspankade intressitootedjooksev hoius %

pank keskmiseltkuu jäägilt (10)

kuupüsijäägilt

tähtajaline hoius %

1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat 3 aastat min summa

kursid on päeva jooksul korrigeeritavad * maks 24 999 EEKi ** juriidiline isik ***avades hoiuse internetipangas, on intressimäär kuni 0,20% kõrgem (3) personaalpang. klientidele (4) kontoris (6) internetipanga tähtajalistele hoiustele (7) päevalõpu kontojäägilt; (9) juriidilisele isikule/ eraisikule (10) LHV Pangal minimaalselt jäägilt

Sampo Pank 0,25 0,25** 2,25 2,50 3,00 3,95 4,30 4,75 4,00 3,50 1000/5000(4)

Krediidipank 0,20 3,50 3,60 3,80 4,40 4,70 5,00 4,90 4,85 1000/3000(4)

Swedbank*** 0,20 - - 3,10 3,60 3,90 4,10 4,65 4,65 3000

Tallinna Äripank 0,20 3,35 3,45 3,75 4,75 4,90 5,05 5,10 - 1000

Tallinna Äripank (3) 0,20 4,30 4,35 4,70 5,65 6,10 6,15 6,15 - 100 000

Nordea Pank 0,1-0,25 2,60 2,70 2,80 3,50 4,00 4,30 4,00 4,00 5000

Parex Pank kokkuleppel 6,50 - 7,00 7,50 8,50 9,50 8,00 7,00 1500

Marfin Pank Eesti 0,25 0,30 4,10 4,30 4,50 5,10 5,25 5,40 5,60 - 5000

BIGBANK - - 5,20 5,30 5,40 6,50 6,50 7,50 8,00 8,50 5000

BIGBANK - - - - - 6,70 6,70 7,70 8,20 8,70 150 000

DnB NORD Pank 0,25 (7) - 3,50 - 3,75 4,00 4,50 4,75 4,75 4,75 5000

UniCredit Bank 0,25 (9) - 2,00 2,20 2,40 2,80 3,30 3,60 - - 5000/50000 (9)

SEB 0,20 0,25 3,25 3,35 3,45 3,80 4,05 4,20 4,20 4,20 2000*

LHV Pank 0,20 (10) 3,90 4,10 4,30 5,00 5,20 5,30 5,30 - 10000

Sampo Pank 0,20 0,20 0,25 0,50 0,85 1,10 0,40 0,55 0,65 0,95 1,10 1,20

Krediidipank 0,15 0,20 0,30 0,60 0,90 1,20 100/200 USD(4) 0,50 0,70 0,90 1,15 1,30 1,70 100/200 EUR (4)

Swedbank - - 0,20 0,45 0,65 0,95 240 USD - - 0,71 1,01 1,14 1,53 190 EUR

Tallinna Äripank 0,30 0,30 0,45 0,90 1,05 1,45 200 USD 0,50 0,75 0,85 1,15 1,30 1,45 200 EUR

Nordea Pank 0,10 0,10 0,10 0,40 0,65 0,95 300 USD 0,30 0,40 0,55 0,85 0,95 1,10 320 EUR

Parex Pank 3,00 - 4,00 4,50 4,70 5,00 100 USD 5,00 - 5,30 5,40 5,50 5,60 100 EUR

Marfin Pank Eesti 0,60 1,00 1,30 1,55 1,75 1,90 500 USD 2,05 2,15 2,20 2,40 2,70 3,10 350 EUR

DnB NORD Pank 0,25 - 0,35 0,60 0,90 1,25 300 USD 0,65 - 1,00 1,25 1,35 1,60 300 EUR

BIGBANK - - - - - - - - - - 3,90 3,90 4,90 kuni 30 000 EUR

BIGBANK - - - - - - - - - - 4,10 4,10 5,10 üle 30 000 EUR

UniCredit Bank 0,80 0,90 1,00 1,20 1,35 1,50 300/3000 USD(9) 0,80 0,90 1,00 1,20 1,35 1,50 300/3000 EUR (9)

SEB 0,05 0,05 0,10 0,35 0,65 1,05 200 (USD) 0,20 0,30 0,50 0,80 0,90 1,25 200 EUR

LHV Pank 0,60 0,70 0,90 1,30 1,70 2,00 1000 USD 1,00 1,30 1,70 2,30 2,50 3,00 700 EUR

SEB Tornimäe 2, Tallinn, tel 665 5100Swedbank Liivalaia 8, Tallinn, tel 631 0310, faks 631 0410Eesti Krediidipank Narva mnt 4, Tallinn,tel 669 0941, faks 661 6037Tallinna Äripank Vana-Viru 7, Tallinn, tel 668 8088, faks 668 8089Nordea Pank Liivalaia 45/47, Tallinn, tel 628 3300, faks 628 3201 e-post: tallinn@nordea.comSampo Pank Narva mnt 11, Tallinn, tel (24h) 680 0800, e-post: info@sampopank.ee, Marfin Pank Eesti Pärnu mnt 12, Tallinn, tel 680 2500, faks 680 2501

Parex Pank Roosikrantsi 2, Tallinn, tel 770 0000, faks 770 0001, e-post: info@parex.eeBIGBANK Rüütli 23, Tartu, tel 1333, faks 737 7582, e-post: bigbank@bigbank.ee, www.bigbank.eeDnB NORD Pank Tartu mnt 10, Tallinn, tel 686 8500, faks 686 8501, e-post: info@dnbnord.ee, www.dnbnord.ee AS UniCredit Bank Eesti filiaal Liivalaia 13/15, Tal-linn, tel 668 8357, e-post: kliendiinfo@unicreditgroup.ee, www.unicreditbank.ee LHV Pank Tartu mnt.2, tel. 680 0400, fax 680 0402, e-post: lhv@lhv.ee, www.lhv.ee

Pankade kontaktandmed

RAHA

tähtajaline hoius %, USD tähtajaline hoius %, EUR

pank 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa

Arvelduskonto, reservhoiuse ja kasutushoiuse intressid% päevasaldolt klient hõbeklient kuldklientNordea Pank

arvelduskonto, eraisikudkuni 50 000 EEK 0,10 0,15 0,2550 000–250 000 EEK 0,10 0,15 0,25üle 250 000 EEK 0,10 0,15 0,25reservhoius, eraisikudEEK 2,60 2,90 3,20EUR 0,20 0,25 0,35

Eesti Krediidipank alla 100 000 kr al 100 000 kr al 500 000 kr

kasutushoius 3,00 3,25 3,50

Raha väljamaksmine erakliendile 1päevase ja ärikliendile 14päevase etteteatamisega.

Eesti Panga kursid 23.11valuuta tähis EEK valuuta tähis EEK valuuta tähis EEK

Tuneesia dinaar TND 8,14924000Ukraina grivna UAH 1,29039000Ungari forint HUF 0,05839170USA dollar USD 10,44570000Usbekistani somm UZS 0,00693338Aserbaidžaani manat AZN 13,00030000Rumeenia leu RON 3,65336000Türgi liir TRY 7,00116000Uus-Meremaa dollar NZD 7,65356000Valgevene uus rubla BYR 0,00382206Venemaa rubla RUB 0,36254400Venezuela boliivar VEF 4,86455000

USD 10,45 kr

SEK 1,52 kr

VALUUTA

GBP 17,37 kr

RUB 0,36 kr

Araabia ÜE dirham AED 2,84392000Argentina peeso ARS 2,74959000Austraalia dollar AUD 9,64607000Brasiilia reaal BRL 6,04846000Bulgaaria leev BGN 8,00007000Egiptuse nael EGP 1,91492000Euro EUR 15,64660000Gruusia lari GEL 6,22235000Hiina jüaan (renminbi) CNY 1,52937000Hongkongi dollar HKD 1,34781000Horvaatia kuna HRK 2,13876000Iisraeli uus seekel ILS 2,75358000IMF arveldusühik SDR 16,74660000

India ruupia INR 0,22447000Indoneesia ruupia IDR 0,00110478Islandi kroon ISK 0,08526140Jaapani jeen JPY 0,11753200Kanada dollar CAD 9,86466000Kasahstani tenge KZT 0,07020900Korea won KRW 0,00903848Kuld (EEK/oz) XAU 12 176,5000000Leedu litt LTL 4,53157000LAVi rand ZAR 1,39282000Läti latt LVL 22,06290000Malaisia ringgit MYR 3,09456000Maroko dirhem MAD 1,37131000

valuuta tähis EEK

Mehhiko peeso MXN 0,80360800Moldova leu MDL 0,94234300Norra kroon NOK 1,86934000Poola zlott PLN 3,79774000Rootsi kroon SEK 1,52133000Serbia dinaar RSD 0,16578400Singapuri dollar SGD 7,53821000Suurbritannia nael GBP 17,36810000Šveitsi frank CHF 10,35350000Taani kroon DKK 2,10253000Tai baat THB 0,31439300Taiwani dollar TWD 0,32381300Tšehhi kroon CZK 0,60565300

Kütused 23.11

USD tr.ozKuld 1170,00Hõbe 18,76Plaatina 1464,00Pallaadium 370,00

1 tr.oz = 31,105 g, Londoni fiksingud, allikas Bloomberg

USD/t ost müük

Arabica (USc)/lb 137,95

1 LB = 453,59 g; LIFFE, CSCE, allikas Bloomberg

valge suhkur (USD/t) 598,90

allikas Bloomberg

Rotterdami sadamates (CIF), USD/t

Nafta* 79,15Kerge kütteõli 637,5-641,5Masuut 458,0-460,0Bensiin 689,0-691,0Diislikütus 602,0-604,0

* Brenti segu Londoni rahvusvahelisel naftabörsil USD/barrel,

BÖRSIKAUBAD

Värvilised metallid 20.11

Väärismetallid 23.11Kohv 20.11

Suhkur 23.11

Alumiinium 1977,0 1978,0Nikkel 16655,0 16660,0Plii 2308,0 2309,0Tina 14995,0 15000,0Tsink 2196,0 2196,5Vask 6730,0 6731,0

Euribor (6 kuud) 0,99123. november

NUMBER

Eelmise aasta suvega kul-mineerunud nafta hinna tõususuga kaasnenud alter-natiivkütuste hullus tõi enda-ga kaasa ka toiduainete hin-naralli, mis pani Royal Dutch Shelli nõukogu esimehe Jor-ma Ollila lausuma, et toidu kasutamine kütuseks on eba-moraalne.

Vaatamata alternatiivkü-tuste vaenulikule imagole, on Exxon tegelikul kulutanud selle valdkonna uuringutele miljoneid dollareid.

“Me oleme üle vaadanud kõik võimalused, mis pähe on tulnud,” ütles suvel ajalehele The New York Times Exxoni arendus- ja uuringutööde eest vastutav asepresident Emil Jacobs.

Ajalehe sõnul peab ettevõ-te perspektiivikaimaks bio-kütuse valmistamist vetika-test.

See tähendab, et ettevõ-te mõtleb üsna pingeliselt ka kaugema tuleviku peale.

Investeerimisfirma McDep Associates analüütik Kurt Wulff ütles Bloombergile, et Exxon Mobili aktsia on “eba-harikult atraktiivne” tänu aktsia hinnale, mis on 20 protsenti selle õiglasest hin-nast madalam. Barrons hin-dab ettevõtte naftatöötlus- ja keemiatööstusüksuse väärtu-seks 75 miljardit dollarit ehk 16 dollarit aktsia kohta, mis teeb aktsia kogu väärtuseks 90 dollarit.

Reklaami saab tellida ja materjale kujundamiseks esitada 2. detsembrini.

Kujundatud reklaamid esitada hiljemaltKujundatud reklaamid esitada hiljemalt 11. detsembriks.11. detsembriks.

Lisainfo ja reklaami tellimine: reklaami projektijuht Asso LaidoLisainfo ja reklaami tellimine: reklaami projektijuht Asso Laido tel 667 0072 , faks 667 0200, asso.laido@aripaev.eetel 667 0072 , faks 667 0200, asso.laido@aripaev.ee

Jõulud22. detsembril ilmub Äripäeva lisana erilehtilmub Äripäeva lisana erileht

18 INVESTOR INVESTEERIMISFONDIDÄripäev 24. november 2009 toimetaja Silvia Viidik, tel 667 0166, e-post turud@aripaev.ee, reklaamitoimetaja Sven Ulmand, tel 667 0161, e-post reklaam@aripaev.ee

INDEKSID RTSI Moskva �

1463,98 1,92%

WIG20 Poola �

2409,89 2,65%

BUX Ungari �

21 247,66 2,90%

BET Rumeenia �

4913,48 1,42%

Swedbank Investeerimisfondid AS 20.11ost müük NAV riski-

aste

% aasta

algusest

tootlus (p.a) % fondi maht

12 kuud 3 aastat 5 aastat

Pensionifond K1, EEK 11,14 11,43 11,26 5,70 5,40 3,69 -0,59 0,14 394 150 787,03Pensionifond K2, EEK 11,79 12,09 11,91 7,82 5,68 3,67 -3,66 0,46 2 118 944 941,23Pensionifond K3, EEK 13,06 13,39 13,20 11,40 9,60 8,00 -5,73 1,37 4 856 305 371,47Pensionifond V1, EEK 15,32 15,70 15,47 10,76 6,76 5,68 -6,24 -0,09 124 002 535,34Pensionifond V2, EEK 11,40 11,68 11,51 15,16 11,31 11,51 -9,52 0,53 202 907 850,49Pensionifond V3, EEK 13,08 13,41 13,21 20,49 20,72 20,49 -13,29 1,87 364 412 003,17 Kesk-Aasia Aktsiafond, EUR 4,35 4,46 4,39 111,05 89,14 -23,63 11275638,71Ida-Euroopa Aktsiafond, EEK 71,56 73,36 72,28 31,70 36,73 25,55 -30,96 -8,10 447 213 327,89Ida-Euroopa Kinnisvara Af, EUR 3,59 3,68 3,63 58,31 25,51 -31,72 13095741,71Fondifond 100, EEK 77,74 79,70 78,53 41,07 41,86 -11,97 737978113,92Fondifond 30, EEK 94,06 96,44 95,01 18,64 18,17 -3,49 191500912,60Fondifond 60, EEK 85,94 88,11 86,81 28,78 29,63 -7,54 703348286,79Venemaa Aktsiafond, EEK 1076,79 1103,98 1087,66 112,67 106,29 -18,81 6,17 620 056 708,53 Private Debt Fond - - 653,03 -36,34 -41,71 26897231,18

Areneva Eur. Väikeettevõtete F A, EEK 43,99 45,55 44,66 - 41,29 41,08 - - 176 022 757Balkani Fond A, EEK 53,80 55,71 54,62 - 35,16 39,09 - - 156 405 638Avaroni Privaatportfell B, EEK 169,05 169,05 169,05 - 8,00 - - - 35 691 449

Avaron Asset Management 20.11ost müük NAV riski-

aste

% aasta

algusest

tootlus (p.a) % fondi maht

12 kuud 3 aastat 5 aastat

LHV Varahaldus 23.11ost müük NAV riski-

aste

% aasta

algusest

tootlus (p.a) % fondi maht

12 kuud 3 aastat 5 aastat

Pensionifond S, EEK 15,34 15,65 15,50 1,60 21,62 24,58 7,40 6,41 40 030 898Pensionifond XS, EEK 14,05 14,33 14,19 1,60 19,86 21,81 6,27 5,49 22 085 857Pensionifond L, EEK 17,16 17,51 17,33 3,52 27,22 32,44 2,13 7,90 485 820 156Pensionifond M, EEK 14,01 14,43 14,15 2,62 25,04 28,74 5,07 6,13 51 236 356Pensionifond XL, EEK 14,78 15,23 14,93 3,96 30,08 35,81 3,80 7,46 99 405 989Täiendav Pensionifond, EEK 16,03 16,19 16,19 17,14 33,24 34,85 -0,94 7,48 32 317 870 Tõusva Euroopa Alfa Fond A, EUR 3,84 3,92 3,84 - 36,98 42,20 - - 0Tõusva Euroopa Alfa Fond B, EEK 38,42 39,18 38,42 - 36,98 42,20 - - 6 778 369LHV Pärsia Lahe Fond A, EUR 6,57 6,77 6,63 - 18,89 18,57 - - 0LHV Pärsia Lahe Fond B, EEK 65,68 67,67 66,35 - 18,89 18,57 - - 93 079 595LHV Maailma Aktsiad Fond A, EUR 7,61 7,76 7,68 - 28,28 44,89 - - 0LHV Maailma Aktsiad Fond B, EEK 76,08 77,62 76,85 - 28,28 44,89 - - 12 158 432

Nordea Pensions Estonia 23.11ost müük NAV riski-

aste

% aasta

algusest

tootlus (p.a) % fondi maht

12 kuud 3 aastat 5 aastat

Nordea Pensionifond A, EEK 12,00 12,12 12,12 0 17,84 20,58 0 0 57869357,42Nordea Pensionifond B, EEK 11,77 11,89 11,89 0 16,35 18,34 0 0 17529980,85Nordea Pensionifond C, EEK 11,35 11,46 11,46 0 12,61 13,8 0 0 6131998,96Nordea Pensionifond Aktsiad 100 13,40 13,53 13,53 0 28,86 34,63 0,00 0,00 12 882 156,63

1008060402120

300

600

900

1200

1500

1008060402120

750

1500

2250

3000

1008060402120

5000

10000

15000

20000

25000

1008060402120

1200

2400

3600

4800

6000

MAKROMAJANDUSUngaris 12 aasta suurim jaemüügi kukkumine Ungari jaemüük tegi sep-tembris suurima aasta-se kukkumise vähemalt ala-tes 1998. aastast, vahendas Bloomberg. Jaemüük vähe-nes 7,3 protsenti ning tege-mist oli juba 32. kuuga, mil jaemüük vähenes. Analüüti-kud prognoosisid jaemüügi kahanemiseks 6,8 protsenti. Tarbijad tõmbasid rahakoti-

raudu koomale, kuna valit-sus tõstis juulis käibemak-su, et laekuva maksutulu-ga katta vähenenud eraisi-ku tulumaksu ja sotsiaalmak-su laekumisi. Ungari majan-duses on suurim kukkumine alates 1991. aastast. Valitsu-se prognoosi kohaselt langeb Ungari majandus tänavu 6,7 protsenti.

Sampo Pension 25, EEK 13,07 13,34 13,21 1,30 5,42 5,93 1,10 2,97 131 631 158Sampo Pension 50, EEK 15,05 15,35 15,20 1,90 9,29 9,17 1,39 4,42 1 747 767 474Sampo Pension Intress, EEK 12,03 12,27 12,15 0,80 3,17 3,85 2,75 2,51 34 910 681 Danske Invest Global Growth Fund, USD - - 13,84 0,00 37,79 47,25 1,54 0,00 2 066 207.39

Danske Capital AS, Danske Invest, Sampo Rahastoyhtiö Oy 20.11ost müük NAV riski-

aste

% aasta

algusest

tootlus (p.a) % fondi maht

12 kuud 3 aastat 5 aastat

* Info Danske fondide kohta on avaldatud veebilehtedel www.sampopank.ee, www.rahastot.fi ja www.danskeinvest.com

ERGO Funds 23.11ost müük NAV riski-

aste

% aasta

algusest

tootlus (p.a) % fondi maht

12 kuud 3 aastat 5 aastat

ERGO Pensionifond 2P1, EEK 12,76 12,89 12,89 0,82 8,00 9,08 3,66 3,18 75761565,90ERGO Pensionifond 2P2, EEK 14,68 14,83 14,83 4,17 23,41 26,46 -1,56 3,71 354228814,51ERGO Pensionifond 3P1, EEK 11,32 11,43 11,43 0,00 11,69 12,01 0,00 0,00 5887613,46ERGO Pensionifond 3P2, EEK 11,68 11,80 11,80 0,00 15,58 16,04 0,00 0,00 5976788,10ERGO Pensionifond 3P3, EEK 11,94 12,06 12,06 0,00 18,17 18,78 0,00 0,00 6411588,70

Finter Fund 19.11ost müük NAV riski-

aste

% aasta

algusest

tootlus (p.a) % fondi maht

12 kuud 3 aastat 5 aastat

Emerging Markets, USD 118.71 124.11 119.91 5.38 6.44 8.01 0.75 0.56 -CHF Bonds, CHF 110.35 115.36 111.46 14.53 21.66 17.33 -5.19 3.44 -USD Bonds, USD 199.22 208.27 201.23 34.93 65.51 52.92 -9.18 3.79 -EUR Bonds, EUR 351.96 367.96 355.52 7.79 9.63 9.41 -2.96 1.20 -European Equities, EUR 151.72 158.61 153.25 11.99 -3.38 -13.40 -3.30 -0.26 -Dynamic Portfolio EUR 355.72 371.89 359.31 7.81 6.89 4.95 0.88 1.56 -Conservative Portfolio, CHF 94.05 98.33 95.00 27.13 36.61 32.00 -14.54 2.57 -US Equities, USD 68.94 72.08 69.64 - 8.43 5.96 - - -

Nordea Investment Funds 20.11 ost müük NAV tootlus (p.a) %* fondi maht

12 kuud 3 aastat 5 aastat

müükfondi maht

% aasta

algusest

Stable Return Fund EUR 11,12 11,12 11,12 13,00 17,00 4,00 0,00 27 574 848Biotech Fund USD 9,32 9,32 9,32 5,00 17,00 -16,00 13,00 11 958 193Central & Eastern European Equity Fund EUR 9,50 9,50 9,50 82,00 94,00 -21,00 0,00 14 709 516Corporate Bond Fund EUR 34,02 34,02 34,02 15,00 14,00 5,00 6,00 20 157 225Danish Bond Fund DKK 309,81 309,81 309,81 4,00 8,00 13,00 20,00 99 634 776Danish Equity Fund DKK 169,35 169,35 169,35 51,00 60,00 -27,00 26,00 70 120 741Danish Kroner Reserve DKK 162,41 162,41 162,41 3,00 4,00 10,00 15,00 108 347 417Danish Long Bond Fund DKK 203,67 203,67 203,67 3,00 11,00 12,00 18,00 65 221 651Danish Mortgage Bond Fund DKK 181,29 181,29 181,29 7,00 10,00 14,00 20,00 387 210 571Euro Bond Fund EUR 8,76 8,76 8,76 12,00 14,00 12,00 18,00 11 904 511Euro Reserve EUR 13,57 13,57 13,57 5,00 1,00 -5,00 -1,00 13 585 131European Alpha Fund EUR 6,56 6,56 6,56 30,00 43,00 0,00 0,00 27 364 319European Equity Fund EUR 12,65 12,65 12,65 24,00 36,00 -21,00 8,00 22 814 176European Value Fund EUR 28,64 28,64 28,64 38,00 40,00 -30,00 8,00 630 586 681Far Eastern Equity Fund USD 17,03 17,03 17,03 60,00 80,00 3,00 30,00 123 694 492Global Bond Fund (EUR) EUR 12,07 12,07 12,07 -1,00 -2,00 12,00 12,00 27 008 704Global Core Equity Fund EUR 8,19 8,19 8,19 17,00 20,00 -30,00 0,00 55 103Global Equity Fund EUR 3,80 3,80 3,80 19,00 22,00 -31,00 -11,00 5 293 310Global Stable Equity Fund EUR 8,33 8,33 8,33 13,00 22,00 0,00 0,00 56 641 922Global Value Fund EUR 9,52 9,52 9,52 27,00 34,00 -28,00 -10,00 19 427 167Japanese Value JPY 679,00 679,00 679,00 10,00 17,00 -46,00 -35,00 950 073 230Nordic Equity Fund EUR 42,04 42,04 42,04 46,00 57,00 -22,00 29,00 291 451 660Nordic Equity Small Cap Fund EUR 8,15 8,15 8,15 59,00 51,00 0,00 0,00 5 362 034North American Growth Fund USD 8,67 8,67 8,67 49,00 93,00 -11,00 5,00 100 813 364North American Value Fund USD 26,17 26,17 26,17 47,00 74,00 -38,00 -31,00 312 240 758Norwegian Bond Fund NOK 163,00 163,00 163,00 5,00 7,00 14,00 17,00 342 267 266Norwegian Equity Fund NOK 111,07 111,07 111,07 62,00 102,00 -29,00 31,00 170 337 148Norwegian Kroner Reserve NOK 169,27 169,27 169,27 5,00 5,00 14,00 19,00 235 343 302Swedish Bond Fund SEK 229,41 229,41 229,41 -1,00 3,00 11,00 18,00 426 972 178Swedish Equity Fund SEK 168,48 168,48 168,48 46,00 66,00 -12,00 27,00 153 098 375Swedish Kroner Reserve SEK 175,57 175,57 175,57 3,00 3,00 10,00 14,00 690 372 979US-Dollar Reserve USD 14,71 14,71 14,71 11,00 9,00 1,00 8,00 12 302 395

Sampo Life 20.11ost müük NAV riski-

aste

% aasta

algusest

tootlus (p.a) % fondi maht

12 kuud 3 aastat 5 aastat

Mandatum Life Konservatiivne, EUR 98,60 100,58 98,60 - 10,58 12,38 - - -Mandatum Life Tasakaalustatud, EUR 105,43 107,54 105,43 - 12,72 16,92 - - -Mandatum Life Agressiivne, EUR 116,34 118,67 116,34 - 25,38 - - - - Mandatum Life Fixed Income, EUR 117,35 117,94 117,35 - 15,25 - - - -Mandatum Life Global Food, EUR 106,83 108,96 106,83 - - - - - -

FONDID Reklaam

Evli Funds 19.11ost müük NAV riski-

aste

% aasta

algusest

tootlus (p.a) % fondi maht*

12 kuud 3 aastat 5 aastat

Evli Global B, EUR 7,70 7,70 7,70 - 13,81 11,07 1,65 -0,98 8 519 085,32Evli European High Yield B, EUR 154,29 154,29 154,29 - 58,30 52,98 2,66 4,38 227 875 150,04Evli European Investment Grade B, EUR 144,57 144,57 144,57 - 18,67 16,85 2,77 2,67 248 956 920,61Evli Greater Russia B, EUR 151,53 151,53 151,53 - 108,61 81,14 -12,85 - 131 805 532,64

* Fondide mahu info on antud seisuga 30.10.2009

KONVERENTS17. detsembril

SwissôtelisEsinevad:

ERKI MUST,ravimitootjate liidu tegevjuht;

MARI MATHIESEN,haigekassa juhatuse liige;

HANNO PEVKUR,sotsiaalminister;

KADRI MÄGI,Roche Eesti tegevjuht

jt.

INVESTEERIMISFONDID INVESTOR 19toimetaja Silvia Viidik, tel 667 0166, e-post turud@aripaev.ee, reklaamitoimetaja Sven Ulmand, tel 667 0161, e-post reklaam@aripaev.ee 24. november 2009 Äripäev

27.11� on USAs nn must reede, millega algab jaekaubanduses pü-hade hooaeg. Eksperdid ennustavad reedeks ülisuuri alla-hindlusi, et meelitada hirmunud kliente ostma. Must reede on tavaliselt esimene päev, mil jaemüüjad on kasumis.

KUUPÄEV

Trigon Alternative Funds 20.11ost müük NAV riski-

aste

% aasta

algusest

tootlus (p.a) % fondi maht

12 kuud 3 aastat 5 aastat

Aktiivne Alfa Fond, EEK 128,13 132,05 130,74 - 101,44 109,59 - - 223 013 116

Trigon Funds 20.11ost müük NAV riski-

aste

% aasta

algusest

tootlus (p.a) % fondi maht

12 kuud 3 aastat 5 aastat

Arenevate Turgude Agrisektori Fond, EEK 114,58 118,09 116,92 N/A 90,23 82,94 0,00 0,00 74 384 718Balkani Fond, EEK 96,69 100,13 98,16 36,17 15,32 13,55 -21,76 -3,42 168 069 111Arenevate Turgude Finantssektori Fond 142,47 146,83 145,38 N/A 110,99 121,82 0,00 0,00 251 833 444Uus Euroopa Väikeettevõtete F, EEK 68,69 71,13 69,73 34,83 44,43 34,31 -18,78 0,00 146 712 719Uus Euroopa Väärtusfond, EEK 137,51 142,40 139,61 35,20 38,74 32,99 -18,70 -3,06 124 648 434Top 10 Fond, EEK 79,10 81,92 80,31 40,49 57,75 63,48 -10,32 0,00 25 730 231

** tootlus arvutatakse aasta baasile teisendatult; riskiaste – investeerimisfondi tootluse viimase 24 kuu stan dardhälve;

FondivalitsejadAvaron Asset ManagementNarva mnt 5–58, Tallinn 10117 tel 664 4205, faks 664 4201, info@avaron.ee, www.avaron.ee

Danske Capital AS Narva mnt 9A, Tallinn, tel 675 2295, faks 675 2895, funds@sampopank.ee, www.sampopank.ee

ERGO Funds AS Lauteri 5, Tallinn, tel 610 6500, faks 610 6501, funds@ergo.ee, www.ergo.ee

Evli Securities, Varahaldus (Evli Fund Managment)Tartu mnt 2, Tallinn 10145, tel 640 5720, faks 640 5701, fondid@evli.ee, www.evli.ee

Finter Fund Management Company S.A. 33, avenue J.F. Kennedy, P.O. Box 91, L-2010 Luxembourg, tel +352 44 10 1065 67 faks +352 44 10 1060 02, funds@finter.ch, www.finter.ch, esindaja Eestis AS Eesti

Krediidipank, www.krediidipank.ee

AS GILD Fund Management Tartu mnt 2, Tallinn 10145, tel 680 0401, faks 680 0403, sales@gildbankers.com, www.gildbankers.com

AS GILD Property Asset Management Rävala pst 6, Tallinn 10143, tel 680 0401, faks 680 0403, sales@gildbankers.com, www.gildrealestate.com

LHV Varahaldus AS Tartu mnt 2, Tallinn 10 145, tel 680 0400, faks 680 0402, vara@lhv.ee, www.lhv.ee

Nordea Pensions Estonia ASLiivalaia 45/47, Tallinn 10145tel 710 1250, faks 710 1251eesti@nordea.com, www.nordea.ee

Nordea RahastoyhtiöLiivalaia 45/47, Tallinn 10145tel 628 3300

Trigon Funds Viru väljak 2, Metro Plaza 5. korrus, Tallinn 10 111, tel 667 9200, faks 667 9201,

fond@trigon.ee, www.trn.ee

AS SEB Varahaldus Tornimäe 2, Tallinn 15 010, tel 665 6565, faks 665 7122, fondid@seb.ee, www.seb.ee

Swedbank Investeerimisfondid AS Liivalaia 8, Tallinn 15 038, tel 631 0310, faks 888 1171, funds@swedbank.ee

MaaklerifirmadLHV Tartu mnt 2, Tallinn,tel 680 0400, faks 680 0402

Marfin Pank Eesti AS Pärnu mnt 12, Tallinn, tel 680 2500, faks 680 2501

Sampo Pank Narva mnt 11, Tallinn, tel 630 2104

SEB Enskilda Equities Tornimäe 2, Tallinn,tel 665 6622, faks 665 6802

SE Sampo Life Insurance Baltic Viru Väljak 2, 10111 Tallinn, tel 681 2300, info@sampolife.ee, www.sampolife.ee

Swedbank AS Liivalaia 8, Tallinn, tel 613 1659, faks 613 1545

MAKROUSA töötuse tipp tuleb esimeses kvartalis Analüütikud usuvad, et töö-puudus hakkab tasapisi ka-hanema alates 2010. aastast, kuid jääb endiselt suureks kogu aasta jooksul, vahendas AP. Tööpuudus kasvas oktoob-ris 26 aasta kõrgeimale tase-mele, 10,2 protsendini. Praegu saab töötu abiraha üheksa mil-jonit inimest.

* Vahendatavate fondide tagasivõtmis- ja väljalaskehindu saab vaadata www.seb.ee/fondikursid

% aasta

algusest

ost müük NAV tootlus (p.a) % fondi maht

1 päev 1 kuu 3 kuud 12 kuud

AS SEB Varahaldus 23.11ost müük NAV riski-

aste

tootlus (p.a) % fondi maht

12 kuud 3 aastat 5 aastat

SEB Energiline Pf, EEK 10,27 10,38 10,38 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 3 631 250SEB Konservatiivne Pf, EEK 12,47 12,60 12,60 1,22 7,26 9,44 3,77 2,74 530 175 582SEB Optimaalne Pf, EEK 11,67 11,79 11,79 0,00 17,75 18,20 0,00 0,00 21 515 444SEB Progressiivne Pf, EEK 13,13 13,26 13,26 4,83 12,77 15,92 -4,67 1,72 3 470 593 463SEB Aktiivne Pf, EEK 11,68 11,91 11,79 28,19 34,32 36,42 -8,49 0,00 157 535 256SEB Tasakaalukas Pf, EEK 15,47 15,78 15,63 11,81 8,93 8,62 -2,93 2,11 121 221 686 SEB Aktiivne Fondifond, EEK 5,78 5,90 5,84 29,32 34,98 31,88 0,00 0,00 55 249 562SEB Tasakaalukas Fondifond, EEK 9,06 9,25 9,15 15,21 23,26 18,85 0,00 0,00 16 539 941SEB Dünaamiline Fondifond EEK 9,26 9,45 9,36 22,13 27,81 18,05 -9,94 0,00 95 766 060SEB Ida-Euroopa Võlakirjafond, EEK 13,03 13,03 13,03 14,99 13,43 18,09 0,17 0,93 627 387 907SEB Geneerilise Farmaatsia Fond, EEK 10,58 10,79 10,68 22,86 35,50 41,35 -5,09 0,00 58 365 707SEBKasvufond, EEK 6,05 6,17 6,11 41,82 68,94 81,89 -7,29 7,74 378 880 212SEB High Yield Bond Fund, EUR 611,89 611,89 611,89 N/A -35,01 -35,11 0,00 0,00 2 817 138Vahendatavad Fondid * SEB Choice Asia ex. Japan Fund, EUR - - 4,94 30,22 54,42 68,17 -2,08 8,64 - SEB Choice Emerging Markets Fund, EUR - - 1,77 32,02 63,08 75,08 1,65 12,57 - SEB Choice Japan Chance/Risk Fund, EUR - - 0,35 19,20 -0,43 2,86 -15,41 -6,45 - SEB Choice North America Chance/Risk Fund, EUR - - 2,55 26,42 28,78 28,53 -11,98 -4,23 - SEB Asset Selection Fund, EUR - - 14,03 9,44 -0,72 0,26 0 0 - SEB Choice Asia Small Caps ex. Japan Fund, EUR - - 2,82 38,32 83,66 89,93 -3,3 8,24 - SEB Corporate Bond Fund, EUR - - 1,27 8,44 15,96 16,39 1,9 1,54 - SEB deluxe Balanced Fund - - 55,94 N/A 16,49 16,98 0 0 - SEB deluxe Classic Plus - - 55,63 N/A 7,37 8 0 0 - SEB Eastern Europe Fund ex Russia, EUR - - 2,47 39,86 53,72 63,85 -9,32 8,42 - SEB Eastern Europe Small Cap Fund, EUR - - 2,53 45,02 105,97 72,2 -10,3 6,46 - SEB Ethical Europe Fund, EUR - - 1,88 27,93 25,78 30,56 -13,7 0,49 - SEB Europe Chance/Risk Fund, EUR - - 994,30 29,69 30,4 35,12 -15,26 0,12 - SEB Europe Fund - - 2,71 21,06 29,67 34,21 -13,38 1,02 - SEB Global Chance/Risk Fund, EUR - - 0,57 22,10 20,47 21,48 -11,02 0,45 - SEB Medical Fund, EUR - - 2,14 16,09 5,76 1,94 -8,12 -0,82 - SEB Nordic Fund, EUR - - 5,42 30,50 43,38 51,82 -6,73 4,95 - SEB Russia Fund, EUR - - 8,52 51,94 155,19 157,5 0 0 - SEB Short Bond Fund EUR - - 1,27 0,94 0,02 0,27 1,57 1,7 - SEB Strategy Aggressive Fund - - 36,87 N/A 0 0 0 0 - SEB Technology Fund, EUR - - 1,60 27,52 45,25 42,58 -6,09 -1,04 - SEB Guarantee Fund 80, EUR 110,99 N/A 5,59 7,99 0 0 - SEB Likviidsusfond**, EEK 92,12 92,12 92,12 0,01 0,25 0,87 5,03 - 212 007 790

G

28. jaanuaril 2010 Reval Hotel Olümpias Tallinnas

Info telefonil 667 0239 võipiret.paabusk@aripaev.ee

www.raamatuklubi.aripaev.ee

uus!

Tellimine klubi@aripaev.ee, telefonil 667 0108.

KASUTUSVALMIS LEPINGUNÄIDISED ERINEVATEKS MÜÜGITEHINGUTEKS

310 krHind:

Koostaja vandeadvokaat Paavo Koch advokaadibüroost Arvisto & Koch

kiire tee vastusteniwww.raamatupidaja.ee

24.11.2009Nr 210 (3930)

Tallinn 23.11aktsia sulgemis-

hind, krmuutuseelm, %

käive,kr P/E

Arco Vara 2,66 0,00 1 134 371 Baltika 11,27 0,00 95 664 -1,7Ekspress Grupp 15,49 1,02 16 235 68,9Eesti Telekom 92,94 0,00 0 10,9Harju Elekter 37,24 0,00 0 29,4Järvevana 5,79 0,00 79 982 Merko Ehitus 80,58 1,38 491 661 10,5Nordecon 25,97 0,61 287 371 17,1Norma 61,80 1,28 69 392 38,3Olympic EG 10,64 1,49 517 711 -1,8Silvano FG 10,33 1,54 55 861 -2,2Tallink 5,95 -2,56 468 145 -31,2Tln Kaubamaja 59,46 1,06 4 400 002 -44,8Tallinna Vesi 161,63 2,08 173 552 10,5Trigon PD 5,79 0,00 0 -3,5Viisnurk 12,52 0,00 19 996 -21,0 P/E suhe – arvutatud viimase nelja kvartali vahearuande (kui on olemas, siis rahvusvahelise raamatupidamis standardi (IAS) kohase) konsolideeritud puhaskasumi põhjal

BÖRSID

Kulla hind tegi eile taas USA dollari suhtes rekordi. Seekord vallutati 1170 dol-lari tase.

Kuid kes ja miks ostavad füüsilist kulda?

Aasia keskpangad on haka-nud ostma kulda riski hajuta-mise eesmärgil.

Väikeinvestorid ostavad kulda mitmel põhjusel. Esi-teks sünnib seda kaelas, käes või sõrmes kanda. Selles vallas on liidriks India, aga ka laie-malt Lähis-Ida ja Aasia. Ehte-laeka täiendamise otstarbel müük ei lähe, kuna kulla hind on tõusnud.

Seevastu on popiks läinud investeerimiskulla ostmine. Ka selles osas on nn arenenud turuks Aasia, kuid arenevateks turgudeks, kus kulda investee-rimist alles taasavastatakse, on Lääne-Euroopa ja USA.

International Herald Tribu-ne tegi seoses varasema kul-la rekordhinnaga meeleolu-ka vaatlusloo itaaliakeelsest Šveitsi nurgakesest, kus kuld sulatatakse kullakangideks.

Pandimajad ja kuldehete

Miks ostetakse füüsilist kulda? Kuld Lisaks keskpankadele himustavad kulda ka eraisikud

OMX Stockholm �

993,82 2,34%

OMX Tallinn �

409,37 0,33%

OMX Helsinki �

6342,92 1,58%

Dow Jones �

10 470,14 1,47%

Nasdaq �

2182,16 1,68%

B30 indeks52 nädalat

Kuld +1,7%

PÄEVA TEGIJA

omanikud üle maailma saada-vad iga päev kulda Šveitsi Züri-chisse, kus see lennujaamast tugevasti relvastatud turvaau-todega toimetatakse PAMPile kuuluvasse kullasulatusteha-sesse, aga ka konkurentide juurde. Seal muutuvad kuldke-

tid ja muul kujul kuld kiiresti kuldplaatideks ja kuldkangi-deks, et võtta ette teekond ta-gasi lennujaama ja sealt laia maailma.

Oktoobris alustas 160 aas-ta vanune Londoni kaubama-ja Harrods kulla müüki. Va-lik on lai, alates 1grammis-test kuldplaatidest ja lõpeta-des 12,5kilogrammiste ehk 400untsiste kullakangidega. Müügil on ka kuldmündid, kuid kõige popimad on 100-grammised kuldplaadid.

Lisaks inimestele, kes kar-davad inflatsiooni või kellel on hirm pankade ees, ostvad kulda ka multimiljonärid, et sel teel peita oma vara maksu-ameti eest. Kuna Šveits annab USA maksuametile infot mit-teresidentide kontode kohta, on üha rohkem hakatud ost-ma anonüümseid kullakange, mis leiavad pelgupaiga panga hoiulaegastes.

Lisaks ostavad kulda speku-landid, eelistades selleks kul-lafutuure või ka börsil kaubel-davaid kullafondiosakuid, näi-teks USA aktsiaturul sümboli all GLD esinevat isendit. Kuid see on ka virtuaalne tõendatav paberitükk, mis vastab umbes 1/10 kullauntsile. Turvalisust ta ei paku.

1170� untsi hind USA dollarites

+42,4%� aastane muutus

750

900

1050

1200

1350

1500

100806040212

Helsingi 23.11aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e

hind % min max

allikas Bloomberg

USA börsid 23.11aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e

hind % min max

USD, allikas Bloomberg

Comptel 0,79 -1,25 0,57 1,13 -Elisa Comm. 14,66 1,52 9,43 15,10 12,1Elcoteq SE 1,10 0,92 0,80 1,88 -Finnair 3,85 -0,52 3,52 5,24 -Fortum 17,38 1,94 12,60 19,20 10,5F-Secure 2,66 0,38 1,73 3,14 19,6Kemira 12,12 2,71 4,26 12,43 -Metso 22,40 2,28 7,03 23,29 13,4Neste Oil 11,81 1,29 8,74 13,49 -Nokia 9,06 1,12 6,67 12,25 63,4Outokumpu 12,34 3,26 6,75 15,67 -PKC Group 6,79 1,80 2,70 6,83 -Sampo 16,81 2,06 8,63 17,72 -Stockmann 19,40 0,26 9,16 20,00 33,4Stonesoft 0,69 2,99 0,30 0,78 -Stora Enso 5,53 3,36 2,53 6,21 -Tietoenator 15,44 1,85 7,31 15,80 -UPM Kymmene 8,94 2,64 4,33 11,30 -YIT 14,12 1,51 3,88 14,47 45,4

Riia 23.11aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e

hind % min max

sulgemishinnad, LVL, allikas Bloomberg

LASCO 0,47 0,00 0,39 0,80 11,5Latvijas Gaze 4,45 0,00 3,32 6,00 7,1SAF Tehnika 0,72 -2,70 0,27 0,95 -Valmieras Fiberglass 0,50 2,04 0,27 0,64 -Ventspils Nafta 1,44 0,00 0,59 1,50 -

Vilnius 23.11aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e

hind % min max

sulgemishinnad, LTL, allikas Bloomberg

Stockholm 23.11aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e

hind % min max

SEK, allikas Bloomberg

hinnad ja indeksid kella 18 seisuga, allikas Bloomberg

ABB 132,60 2,24 80,91 153,50 -Autoliv 285,00 3,83 113,25 287,50 -Assa Abloy 134,20 3,23 69,50 135,80 19,5AstraZeneca 314,10 1,29 261,00 362,50 -Electrolux 182,90 3,92 56,50 185,00 35,4Ericsson 70,50 0,57 46,40 79,60 24,0Hennes & Mauritz 421,90 1,52 260,50 437,30 22,8Holmen 187,00 1,63 131,25 217,00 14,9Investor 128,80 1,18 91,00 137,75 -Nordea 78,50 3,90 30,81 79,10 11,0Skanska 121,80 3,75 53,25 122,50 18,7SKF 121,50 3,05 57,75 123,40 -SEB 47,41 4,20 15,48 53,00 12,2Securitas 68,70 2,16 57,36 72,75 14,7Svenska Handelsb. 203,20 3,15 81,75 204,00 10,4Swedbank 64,95 4,17 14,72 71,00 -Tele2 111,60 2,10 58,13 112,50 10,9TeliaSonera 50,55 1,22 34,00 52,05 11,6

Alcoa 13,37 1,83 4,97 15,11 -Altria Group 19,08 0,53 14,42 19,48 11,0Amazon.com 132,54 2,22 38,70 134,56 78,0American Express 42,09 2,83 9,71 42,20 27,5Apple 205,34 2,71 78,20 208,71 32,7AT&T 26,58 2,16 21,44 30,65 11,3Bank of America 16,44 2,18 2,53 19,10 -Boeing 52,89 2,30 29,05 55,48 30,6Carnival Corporation 32,68 1,84 16,13 34,95 13,2Caterpillar 59,53 2,73 21,71 61,28 22,6Chevron Corporation 79,12 3,06 56,12 81,92 14,4Cisco Systems 23,86 1,72 13,61 24,83 21,9Citigroup 4,27 1,67 0,97 9,00 -Coca-Cola 58,18 1,22 37,44 58,27 19,2Colgate-Palmolive 84,78 0,96 54,51 87,39 20,4Dell 14,68 2,73 7,84 17,26 15,8eBay 23,46 2,94 9,91 25,80 17,8Exxon Mobil 75,92 2,07 61,86 83,64 17,7FedEx 82,91 1,38 34,02 85,43 38,2Ford Motor 8,84 2,31 1,40 9,14 -General Electric 15,96 2,37 5,73 19,30 11,8Google 586,20 2,85 249,01 586,27 31,4Hewlett-Packard 50,94 1,80 25,39 51,43 13,7IBM 128,87 1,50 75,00 128,94 13,3Intel 19,47 1,18 12,05 21,27 23,2JP Morgan Chase 43,60 2,68 14,96 47,47 28,5Johnson & Johnson 62,77 0,74 46,25 63,10 13,8Kraft Foods 27,37 0,74 20,81 29,84 13,8McDonalds 63,97 0,00 50,44 64,75 16,8Merck 36,58 0,32 20,05 36,96 11,0Microsoft 29,96 1,15 14,87 30,14 18,43M 77,74 1,44 40,87 79,25 17,8Nike 64,86 1,47 38,24 66,35 16,9Oracle 22,68 1,52 13,80 22,95 16,4PepsiCo 62,90 1,32 43,78 62,97 17,1Pfizer 18,82 2,51 11,62 18,90 8,6Procter & Gamble 62,93 1,83 43,93 65,45 17,4Starbucks 22,03 2,90 7,88 22,07 27,6UPS 58,55 1,81 37,99 59,63 24,5Wal-Mart Stores 54,61 0,61 46,25 59,23 15,6Walt Disney 30,63 2,07 15,14 30,93 16,8Wells Fargo 28,20 1,18 7,80 32,76 13,9Yahoo! 15,60 1,43 9,42 18,02 36,3

SEL NÄDALAL

City Service 7,40 1,23 2,62 12,00 -Grigiškes 0,98 0,00 0,26 1,22 -Invalda 1,97 1,03 1,03 3,71 -Lithuanian Energy 2,81 0,36 1,29 3,39 -Snaige 0,67 1,52 0,17 1,30 -Rokiškio Suris 3,23 0,00 1,38 3,75 -TEO LT (Telekomas) 1,83 0,00 1,07 2,03 -

859,2123. november

ÄP indeks52 nädalat �

0,27%perioodikõrgeim

974,40madalaim

547,42Äripäeva indeks on arvutatud 10 Tallinna börsil enamkaubeldud aktsia sulgemis- hinna põhjal

115,1323. november �

0,07%perioodikõrgeim

127,95madalaim

73,21Balti 30 indeksissekuulub 30 Eesti, Läti ja Leedu enimkaubeldud aktsiat0

200

400

600

800

1000

1109070503010

30

60

90

120

150

110907050301

E � Kinnisvara � Rikaste TOP � Juhtimise kuukiri

T � Logistika � Rikaste TOP

K � Ehitus, Rikaste TOP � Logistika kuukiri

N � Kuidas?, Rikaste TOP � Tööstus, Gentleman

R � Puhkepäev, TOP 100

Romet Kreekromet.kreek@aripaev.ee

9.–10. detsembril 2009 Tallinnas KOOLITUSE:

Ebatraditsiooniline juhtimine praktikas Kuidas leida ebatüüpilisi lahendusi?Koolitus: – annab avarama pildi juhtimise kontseptsioonidest ja lähenemistest – pakub võimaluse katsetada erinevaid ebatraditsioonilisi lähenemisi juhtimises ning teha selle põhjal valik enese jaoks sobivaimate hulgast– julgustab kasutama ebatraditsioonilisi võtteid juhtimispraktikas– aitab saada eriliseks, kordumatuks ja meeldejäävaks juhiks– laseb mõista paremini organisatsioonide käitumismustreid ning hinnata võimalusi nende suunamiseks.

Täpsemat kava vaata aadressil www.koolitus.aripaev.ee. Kahepäevase koolituse hind on 7560 kr (+ km). Info ja registreerimine telefonil 667 0413, elektronposti aadressil koolituskeskus@aripaev.ee või koduleheküljel www.koolitus.aripaev.ee.

WW

W.K

OO

LIT

US

.AR

IPA

EV

.EE

Koolitaja on ALEXANDER KOTCHUBEI