01_esikylg - Äripäev

Teisipäev, 17. veebruar 2015nr 32 (5159) 3 eurot

Euribor0,127%

NordPool38,11

EUR/SEK9,5642

EUR/RUB71,3830

USD/EUR0,8764

EUR/USD1,1409

METALLIÄRIGA tegeleva Refining Groupi juht Harri Reimand on lendavate taldrikutega mängitava golfi kirglik propageerija Eestis. FOTO: ERR

INVESTEERING

Ettevõtja Sonny Aswani panustab idusseEesti rikaste edetabelis 18. kohta hoidev Sonny Aswani investee-ris firmade rahastamisega tegele-vasse idufirmasse Investly. 3

VALIMISED

Erakonnad puistavad miljardeid eurosidRahandusministeeriumis valmis analüüs erakondade valimisplat-vormides esitatud ettepanekute mõjust riigieelarvele. Kalleim on Roheliste kodanikupalga kehtes-tamine – ligi 5 miljardit eurot. 8

LOGISTIKA

Rootslased esimesest pilgust ei armuSkandinaavia turul tegutsevate ettevõtete sõnul on Rootsi küll lä-hedal, ent Eesti ettevõtetesse ki-putakse seal suhtuma eelarva-musega. Jala ukse vahele saami-seks tuleb vaeva näha. 14–15

INVESTOR

Kuidas deklareerida väärtpaberitulu?Väärtpaberitulu deklareerimisel esineb palju erinevaid nüansse: näiteks peab investeerimiskonto süsteemis mitmel puhul investor ise otsustama, milline käitumine on talle kasulik. 20–21

Tarmo Tanilas: Eestil oli läinud hästi tänu julgusele rakendada ellu Eduka Eesti arvamuskonkursile saadetud idee.

Pankur visandab kujutluspildi riigivõlakirjade emiteerimisest laekuvate sum-

made tootlikesse varadesse investeerimise tulemusest. 18

KOLUMN

Eesti Edukamate Ettevõtete TOP 100 üks kiiremaid käibe kasvatajaid sai pärast omaniku surma uueks juhiks Harri Reimandi. 4–5

Salapärane juhivahetus TOP 100 gasellfirmas

MAAETTEVÕTE

Raske valik – ettevõte maakohasRiik on teinud kõik, et maal oleks raske ettevõtlusega tegeleda, nentis Lauri

Bobrovski, kes rajas trendi kiuste snäkitootmise kodupaika Järvamaale. 6–7

toimetaja Vilja Kiisler, tel 667 0150, e-post [email protected]

ÄRIPÄEV 17. veebruar 2015

2 TOIMETUSSeni traditsioonilistesse tootmisharudesse ja

kinnisvarasse investeerinud Sonny Aswani

tegi kannapöörde ja investeeris ettevõtete

rahastamisele keskenduvasse idufirmasse Investly.

End alati Eesti patrioodina esitlenud ja oma tegude-

ga ka selle väljaütlemise järgi käinud Aswani ütles,

et TransferWise’i ja Bondora näide on teda veennud

Eesti juurtega finantstehnoloogia ettevõtete suures

potentsiaalis. Investly pole siiski läbinisti Eesti kapita-

lil põhinev ettevõte, mängus on ka sakslased ja bri-

tid. Ettevõtmise vedaja on aga endine investeerimis-

pankur Siim Maivel.

TEGIJA

JUHTKIRI

Eesti tööjõuturg igatseb Ukraina sisserändajaid

E elmisel nädalal teatas refor-mierakondlasest siseminister Hanno Pevkur, et Eesti peab näi-tama üles solidaarsust ja tege-ma kõik ukrainlaste abistami-

seks. Selle tõdemusega koos edastas Pevkur avalikkusele ka numbri, kui palju ukrainla-si võiks kohe Eestis varjupaika saada. Kümme inimest. Kümme!

Äripäeva meelest peaksime ukrainlastele Eestisse tulemise ja siin töökoha leidmise te-gema oluliselt lihtsamaks, kui see praegu on. Selleks vajalikud seadusemuudatused peaks vastu võtma kiirkorras, sest neid oleks tarvis rakendada kohe. Otsustavalt tuleks suurenda-da sisserändekvooti – kui me oleksime nii jul-ged nagu soomlased, siis peaksime seda suu-rendama lausa kuus korda.

Toimetuse meelest ei ole Eestis ei ametkon-nad ega poliitilised parteid endale küllalda-se selgusega teadvustanud, kui hädasti vajab tööjõuturg värsket verd. Kahaneva ja vanane-va rahvastikuga riigi jaoks nagu Eesti pole tei-si võimalusi kui kontrollitud immigratsioon. Meil oleks ukrainlastele tööd anda. Ja kui me seda ise lahkesti pakuksime, võtaksid nad hea meelega vastu võimaluse asuda tööle stabiil-ses ja edukas riigis, mis pealegi ei asu nen-de kodust kuigi kaugel ning on kultuuriliselt mõistetav. Kodunemisele aitaks kaasa Eestis toimiv Ukraina kogukond.

Moraalne kohustus. Ukraina puhul aga peak-sime peale tööjõuturu vajaduste arvesse võt-ma ka moraalset aspekti. Ühine ajalooline mi-nevik ning teadmine, et Ukraina sõja sarnaste stsenaariumite kordumine on vähemasti eel-nevate põlvede pärandatud kogemuse kujun-datud hirmudes ja ettekujutustes võimalik ka Eestis, võiks anda küllaldase põhjuse leeven-dada kiirelt bürokraatlikke mehhanisme, mis ukrainlasi sõja jalust siia asumast takistavad.

Ent me võiksime endale võtta siin aktiivse rol-li ja kutsuda siia just neid, keda meie tööjõu-turg enim vajab.

Soomlased teadvustavad probleemi ja otsi-vad lahendust. Meie suurem ja rikkam vend Soome on endale selgesti teadvustanud, et peab toimetuleku nimel sisserännet kahe-kordistama. Lugesite õigesti, kahekordista-ma. Soome mõttekoda on välja arvutanud, et Soome vajab igal aastal 34 000 sisserändajat. Arvestades, et Soome rahvastik on ligikaudu neli korda Eesti omast suurem, tähendaks see arv Eesti mõõtkavades umbes 8500 sisserän-dajat aastas.

Eesti sisserände kvoodiks alanud aastal on 1322 isikut ehk 0,1 protsenti elanikkonnast. See on muide isegi märgatav edasiminek – seda on nimelt 33% rohkem kui aasta tagasi. Selle kvoodi alla käivad tähtajalised elamis-load töötamiseks ja ettevõtluseks ning täht-ajalised elamisload välislepingu alusel.

Erakondade valimisprogrammides ei ole immigratsioonipoliitika kuigi nähtaval kohal teema ning sellel on ka arusaadav põhjus. Era-kond, mis lubaks sisserännet kohemaid poole võrra suurendada, saaks terava emotsionaal-se kriitika osaliseks ja kaotaks tõenäoliselt rei-tingus fataalselt. Seda viimast ei taha endale lubada ükski partei – pigem jäetakse oluline, aga tundlik teema torkimata, peaasi, et saaks hääled kätte.

Vastuargumendid sisserändajate hulga olulisele suurendamisele on peamiselt emot-sionaalsed ning tuginevad Euroopa riiki-de kogemusele, mis ei ole tõepoolest läbinis-ti positiivne. Eesti ei pea aga ühegi Euroopa riigi poliitikat üks ühele kopeerima, vaid pi-gem negatiivseid kogemusi arvesse võttes väl-ja töötama oma, kontrollitud immigratsiooni-poliitika. Vahest on meil siin Ameerikalt roh-kem õppida kui Euroopalt.

TÄPSUSTUS13.02.15 Äripäevas avaldatud artiklis “Mõjuvõimas Pafkin ehk te-

gelik ministeeriumi juht“ lk 7 esitatud taustainfo sisaldas ebatäp-

susi Tomra Service OÜ kohta. Kirjutasime, et Nõgene osaluse-

ga ettevõte OÜ PNG oli selles firmas osanik aastatel 2002–2003,

Nõgene oli ühtlasi ettevõtte tegevjuht. Juhatuse liikme kohus-

tusi täitsid lisaks Nõgenele veel tema vend Eero Nõgene ja Jüri

Peetson. Teised osanikud olid TR Majad ja OÜ Kediiv. Ettevõtte

põhitegevusalaks on märgitud hobuste kasvatamine ning spor-

di- ja meelelahutusürituste korraldamine. Ettevõtte loomise ees-

märk oli ratsaspordivõistluste, eeskätt Tallinn International Horse

Show korraldamine.

Üritus kukkus 2002. aastal niivõrd hästi välja, et sellest sai tra-

ditsiooniline sündmus. Aastal 2002 oli ettevõtte äritulu veidi üle

3 miljoni krooni, aastal 2003 ligi 4 miljonit. Puhaskasumit teeni-

ti noil aastatel vastavalt 6600 ja 17 000 krooni. Pärast aastaid

kestnud omanike vahetusi on 2010. aastal ettevõtte likvideerijaks

määratud Kalev Sakjas.

Äripäev kinnitab, et Tomra Service OÜ-le ei ole määratud likvi-

deerijat, vaid likvideerija Kalev Sakjas on määratud ettevõtte-

le OÜ PNG. Ülejäänud eespool kirjeldatud tekst käis ettevõtte

OÜ I.H.S. kohta, mis kannab alates 2006. aasta augustist nime

Tomra Service OÜ. OÜ PNG on ajaloos olnud OÜ I.H.S. osanik

aastatel 2002–2003.

Praegu on Tomra Service omanik OÜ Kenlou INV, mille enamus-

osanik on Paavo Nõgene vend Eero Nõgene, kes on ka Tomra

Service OÜ juhatuse liige. Alates 2006. aastast on ettevõtte põhi-

tegevusalaks mujal liigitamata masinate, seadmete jm materiaal-

se vara rentimine ja kasutusrent

HOM M EKas maksetega viivitamine või tasumata jätmine ehituses on vähenenud?LOE ÄRIPÄEVAST

Peaksime sisserände-kvooti ot-sustavalt suurenda-ma.

ILLUSTRATSIOON: ANTI VEERMAA

Sonny Aswani tegi riskiinvesteeringu

toimetaja Ülo Toomsalu, tel 667 0111, e-post [email protected]

17. veebruar 2015 ÄRIPÄEV

LÜHIDALT 3

KAUBANDUS

Cherry: kolm e-poodi peab müügikõnelusiCherry Media juhatuse esimehe Andres Susi sõnul peab viiest suu-rimast Balti e-kaubandusettevõttest vähemalt kolm läbirääkimisi, kirjutas kaubandus.ee.“Läbirääkimisi peetakse nii strateegiliste kui ka finantsinvestori-tega ning ettevõtted on endale palganud ka corporate finance advisor’id,“ ütles Susi. Tema sõnul on kõnelused kapitali kaasami-seks, ühinemisteks ja müükideks iga tööstusharu normaalne osa, seda enam nii dünaamilises valdkonnas nagu e-kaubandus.Susi sõnul ei müüda ettevõtteid tavaliselt probleemide pärast, pigem ikka vastupidi, kui neil on saavutatud teatud arengutase.

TOIDUTÖÖSTUS

Atria Balticu käive kasvas mullu ligi 5%Atria Balticu käive oli möödunud aastal 34,5 miljonit eurot. Atria kontserni käive kasvas möödunud aastal 1,42 miljardi euro-ni ning ärikasum enam kui kahekordistus 19,7 miljonilt eurolt 40,6 miljonile eurole.“Atria Balticu majandustulemusi mõjutas olulisel määral aasta lõpul alanud sigade varumishinna langus, mis muutis meie sea-kasvatuse kahjumlikuks. Õnneks tagasid üldised head müügitu-lemused koduturul ettevõtte kasvu ja kasumlikkuse,” märkis Atria Eesti juhatuse esimees Olle Horm.

PALK

Soome ehitussektori palk kasvab kiirestiSoomes tõusis eelmisel aastal ehitussektori palk kiiremini kui riigi keskmine palk. Kui Soome kogu palgakasv oli 0,6%, tõusis ehitus-sektoris 1,2%, vahendas ehitusuudised.ee Soome statistikaametit.2013. aastal tõusis Soome ehitussektori palk 1,9 protsenti, mis edestas samuti kogu riigi palgakasvu, mis jäi 1 protsendi juurde.Ainuüksi detsembris kasvas kogu ehitussektori palk 3,4 protsenti võrreldes aasta varasemaga.

Vladimir Funtikov: Töökuulutustele vastavad enamasti amee-riklased, ukrainlased, sakslased, venelased ja grusiinid.

Creative Mobile’i asutaja ja juhi sõnul on Eestis raske tööjõudu leida. LOE LÄHEMALT LK 10–11

TTallinnna TTehnnikaüülikoooli kkuratoorriumm kkuuluutab välja TTallinnna TTTeehhhnnniikkaaaüüülliikkkoooooollii kkkkuurraaattoooorrrriiiuummmm kkuulluuuuttttaaabbb vvääällljjjaa

Kandidaadi ülesseadmiseks palume esitada rek-tori valimiskomisjonile järgmised dokumendid:

esildis valimiskomisjoni nimele;

kandidaadi nõusolek;

kandidaadi elulookirjeldus (CV) ja kuni 25 parima avaldatud teadustöö loetelu;

TTÜ arengu lühivisioon (kuni 3 A4).

Rektori ametikohale võib kan di-deerida isik, kes on või on olnud valitud mis tahes ülikooli profes-sori ametikohale ja kellel on doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon. Rektorikandidaate või vad esitada kõik isikud.

Kandidaatide esitamise tähtaeg on 2. märts 2015 kell 17.00.

Kandideerimisdokumendid palume digitaalselt allkirjastada ja saata e-posti aadressile [email protected] või tuua TTÜ rektoraati (NRG-606), Ehitajate tee 5, Tallinn 19068.

Rektori valib TTÜ kuratoorium 22. mail 2015. Rektor astub ametisse viieks aastaks 1. septembril 2015.

Täiendav info: 620 2010, [email protected], www.ttu.ee

Seni Eestis tselluloosi- ja pabe-rivabrikusse ning kinnisvaras-se investeerinud Sonny Aswani hakkas riskiinvestoriks.

Äripäeva Rikaste topis 18. ko-hal olev Sonny Aswani investee-ris ettevõtete rahastamisele kes-kendunud idufirmasse Invest-ly ning lisaks panustab ta ot-se ühisrahastusplatvormi kau-du laenu saavatesse projektides-se, teatas ühisrahastusplatvorm Investly.

Aswani teatel on Transfer-Wise ja Bondora tõestanud, et Eesti juurtega finantstehnoloo-giaettevõtetel on suur potent-siaal. “Investly aitab muuta aru-saama väikeste ja keskmise suu-rusega ettevõtete finantseerimi-sest. Minu arvates on Investlyl vä-ga hea võimalus laieneda tehno-loogilise integratsiooni ja inno-vatsiooni najal uutele turgude-le,” ütles Aswani.

Investeeringu suurust poo-

Aswani investeeris firmade rahastamist pakkuvasse idusse

MARTA [email protected]

led ei avalikusta. Investly juhatu-se liikme Siim Maiveli sõnul on konfidentsiaalne, kui suure osa Investlyst Aswani endale hau-kas ja kui suure summa Aswa-ni ettevõtetele laenuandmiseks investeerib.

Maivel lisas, et Aswani-sarna-

seid investoreid on firmal ühte-kokku kümne ringis.

Sonny Aswani põhjendas te-hingu ja osaluse suuruse konfi-dentsiaalsust sellega, et ta ei ole investorina üksi. “Esindan inves-torite gruppi, seal on nii eestla-si kui ka välismaalasi,” ütles ta.

Mis on misInvestly

Ühisrahastusplatvorm, suuna-

tud ettevõtetele.

Rahastab vähemalt kaks aas-

tat tegutsenud, äriplaani toimimi-

ses veendunud väiksemaid ette-

võtjaid.

Tüüpiline laenuandja

30–40aastane mees.

Laenu anda ehk investeerida

saab alates 10 eurost.

Intress kujuneb laenupakkujate

aktiivsusest: mida rohkem laena-

jaid, seda väiksem intress.

OmanikudEuro Holding, osanik Marek

Pärtel

Mosaic Capital Partners, Suur-

britannia

Claus Michael LEhmann, Saksa-

maa

Maivel Group, osanik Siim Maivel

Aaberg Eesti, osanik Enn Peil

Asim Holdings, osanik Andri

Simo

PABERITÖÖSTURINA alustanud Sonny Aswani on asunud rahas-

tama uut tehnoloogiat. FOTO: RAUL MEE



4 KAANEL

Äripäeva TOP 100 üks suuremaid käibe kasvatajaid Refining Group sai pärast omaniku surma üllatava juhi Harri Reimandi, kes ei soovi se-nistest ebaõnnestunud ja praegustest äridest rääkida. “Omanikud kutsusid,” vastas Reimand küsimusele, kuidas ta tee firma juhatusse leidis.

Metalliäriga tegelev Refining Group oli viimases Äripäeva TOP 100 edetabelis käi-be kasvus teisel kohal, kergitades 2013. aas-tal käivet ligi neli korda ehk 23,8 miljoni-le eurole. Samaväärselt süvenes aga ka kah-jum, ulatudes 60 000 euroni. Vaatamata kahjumile plaanis omanik firmast mullu 55 000 eurot dividende võtta.

Firma endine omanik ja juhatuse liige Valerii Semeniak suri eelmise aasta oktoob-ri keskel. Pärast seda, detsembris, kanti äri-registrisse Refining Groupi osanikeks päri-jad Mark Semenjak ja Mare Luts, hiljem jäi ainuosanikuks viimane.

“Kuna Valerii (Semeniak – toim) oli ainuomanik, siis olid pärandiga seotud asja-toimetused, mis lõpuks said korda ja uus omanik sai teha oma otsuse,” rääkis Har-ri Reimand vahepealsest ajast, novembrist- detsembrist, mil juhatuse liiget polnud veel paika pandud. Reimand kinnitati firma ju-hatusse 7. jaanuaril. Ettepaneku selleks tegi Mare Luts detsembri lõpus.

Harri Reimand: Me ei ole seda tüüpi ettevõte, kes vajaks tutvustamist ja reklaami.

Refining Group OÜ juht

MARGE VÄ[email protected]

“Midagi muutunud ei ole,” kirjeldas Rei-mand metallide ja metallimaakide hulgi-müügiga tegeleva Refining Groupi praegust tööd, kuid täpsemaks ei nõustunud minema.

Kuigi tegemist on suure käibekasvataja-ga, ei osanud Äripäevaga rääkinud konku-rendid firma kohta midagi öelda.

Katsetusi mitmel alalt. Reimand pole varem Refining Groupis tegutsenud, kuid on olnud

EDETABEL

Suurgasell hoiab varju. Kahjum kasvab käibe tempos

Loe veebist

Millised TOP 100 firmad kas-vatasid enim käivet? http://bit.ly/1zHuTqZ

Leiholm OÜ juhatuse liige alates 2013

käive (2012) 57 435 eurot

kahjum 61 342 eurot

2013. aastal sisuline

majandustegevus puudus

tegevusala: tehnika rent ja

teenustööde osutamine

VIKTIG OÜ juhatuse liige 2011–2014

osanik 2011–2014

2013. aasta aruanne esitamatakäive (2012) 49 902 eurot

kasum (2012) 266 eurot

tegevusala: põllumajandus ning

põllumajanduslik vahendustegevus

VIKTIG Kaubandus OÜ

juhatuse liige 2012–2014

osanik 2012–2014

maksuvõlg 3444 eurot

2013. aasta aruanne esitamatakäive (2012) 947 988 eurot

kasum (2012) 47 976 eurot

tegevusala: toidukaupade

hulgikaubandus

teiste eri valdkondades tegutsevate ettevõte-te juhatuses või omanik. Näiteks lahkus ta mullu detsembris juhatuse liikme ja oma-niku kohalt põllumajandusega seotud fir-mast VIKTIG, mis pole esitanud 2013. aasta majandusaasta aruannet. Firma uus omanik on Anton Tšervjakov.

Hulgikaubandusega tegeleva VIKTIG Kau-banduse juhatusest ja omaniku rollist loo-bus Reimand oktoobris. Firma registreeri-

SkeemHarri Reimandiga seotud ettevõtted

R.M.S.R OÜ juhatuse liige 2008–2014;

1997–2002

aruanded esitamata alates 2011. aastast

käive (2010) 92 458 eurot

kasum 20 583 eurot

osanik aastast 2000–2010

(firmal äriregistris kustutamishoiatus)

tegevusala: trükiteenuste,

majandusarvestusteenuste osutamine,

konsultatsioonide ja

koolitusteenuste

osutamine

Eesti Discgolfi Harrastajate

Liit MTÜ juhatuse liige alates 2014

juhatuse liige 2012

2013. aastal aruanne esitamatategevusala: discgolfivõistluste

korraldamine

DG Evolution OÜ

osanik ja juhatuse liige alates 2012

majandusaasta aruanded esitamata

tegevusala: discgolfi varustuse müük,

tootmine ja radade

ehitamine

Refining Group OÜ

juhatuse liige alates 2015

käive (2013) 23 830 714 eurot

kahjum (2013) 59 944 eurot

tegevusala: metallide ja

metallimaakide hulgimüük

Harri Reimand

KAANEL 5



3,73korda kasvatas Refining Group 2013. aastal käivet, olles selle näitajaga TOP 100 edetabelis teisel kohal.

11%võrra kasvatas keskmiselt käivet TOP 100 osalenud firma.

Mida lubab, selle teeb ära.äripartner Teet Saarberg iseloomustab

Harri Reimandit

w w w . b a u m e r k . e e

10 aastatkvaliteetseid katuseid

B a u m e r k G r u p p O Ü A D 2 0 0 5

“Me pole avalikkusele suunatud”Üle kuu aja Refining Groupi ju-hatuses olnud Harri Reimand ei ole Äripäevaga vesteldes eba-viisakas. Reimandi hääletoon on sõbralik. Samas on ettevõt-te värske juht küsimustele vas-tates kindlameelne, ettevaatlik ja tõrges.

Millises seisus firma praegu on? Me ei ole väljapoole suuna-tud. Me ei ole nagu Hansapank või Elion (Swedbank ja Eesti Telekom – toim), kes ehitavad ja loovad oma kaubamärki. Meie suund on pigem teistsugune. Me pole avalikkusele suunatud ettevõte. Ei püüa kliendiks ini-mest tänavalt.

Kuidas klientidega on? Meile piisab. See ongi vastus (muhe-leb). Kui ma ütlen üks või sada, siis see ei ütle midagi.

Kas pärast Valerii Semeniaki lahkumist on klientide usal-dus säilinud? Tegutseme nii, nagu oleme kogu aeg tegutse-nud. Selles mõttes on kõik ilus-ti ja kenasti.

Kas firma on jätkuvalt kahju-mis? Mis mõttes?

Firma on olnud kahjumis. Ta on olnud nii ja naa. Me ei ole seda tüüpi ettevõte, kes vajaks tutvus-tamist ja reklaami. Meil puudub huvi selles TOPis figureerida.

TOPis te olete, nii et huvi on loo-mulik. Kindlasti. Huvi võib ala-ti tunda, aga meil ei ole midagi juurde lisada.

Kuidas Te näiteks saite enda juhtida OÜ Leiholm? Olen seal juhatuse liige. Omanik nii soo-vis ja otsustas.

Miks otsustasite juhatusse min-na? Jõudsime sellisele kokku-leppele. Kõik on läbirääkimis-te küsimus.

Miks see firma ahvatlev oli? Mina ei tule küsima, miks teete oma igapäevast tööd.

Vastan Teile hea meelega. Mind tõesti ei huvita ja minule ei meel-di ka see, kui … Vastasin Teile ja kui Te ei ole sellega rahul, siis ma ei saa sinna midagi parata. Ma ei ole avaliku elu tegelane ja me ei ole avalikkusele suunatud ette-võte. Tegutseme oma sfääris ja nišis ja niimoodi ongi.

Te pole enam firma R.M.S.R. ju-hatuses. Näha on, et aruandeid ei ole esitatud. Küsige omani-ke käest.

Maie-Ly Pihusalt või Olli Rei-mandilt? Kummalt soovite.

Järgmisena tahaksin küsida VIKTIGi kohta. Praegu on see, et olen tulnud ühte asja toime-tama ja inimesed ootavad minu taga, nii et kahjuks ma ei saa pi-kemalt rääkida.

Miks nende firmadega on nii läinud? Kas nii läheb ka Re-fining Groupiga? Praegu on ma-jandusaasta aruande koostami-ne käimas, audiitor hakkab se-da varsti üle vaatama. Kõik as-jad toimivad.

Aga miks Refining Group tun-dus huvitav? Jõudsime omani-kuga kokkuleppele, rääkisime asjad läbi. Omanik oli huvita-tud, mina olin nõus. See on meie omavaheline kokkulepe.

Ma räägin väga hea meelega discgolfist näiteks. See on põnev, hästi mõnus, kõigile jõukohane harrastus. Pirital ja Nõmmel on väga mõnusad väljakud.

Mis on misRefining Group OÜ

Asutatud: 2003

Valdkond: metallide kokkuost ja müük

Omanik: Mare Luts

Töötajaid: 6

Saavutused: viimases Äripäeva masina- ja

metallitööstuste TOPis 73. kohal

SANKTSIOONID

Euroliit üllatas uue musta nimekirjagaVaid päev pärast vaherahu kehtestamist Ukrainas avaldas Euroo-pa Liit eile uue musta nimekirja 19 inimese ja 9 organisatsiooniga Venemaalt ning Ukrainast.Seoses Ukraina kriisiga musta nimekirja kuuluvatele isikutele keh-tib sissesõidu- ehk täpsemalt viisa saamise keeld ning samuti kül-mutatakse nende varad.Nimekirja kuuluvad nimekad ja mõjukad inimesed, näiteks Vene-maa kaitseministri esimene asetäitja Arkadi Bahin ja kaitseminist-ri asetäitja Anatoli Antonov. Samuti laulja ja duumasaadik Jossif Kobzon, aga ka Venemaa relvajõudude peastaabi asejuht Andrei Kartapolov ning duumasaadik Valeri Raškin.Kokku kuulub Euroopa Liidu musta nimekirja 151 Venemaa ja Ukraina kodanikku. Ettevõtteid ja organisatsioone on kokku 37.

RIIGI LAEN

Tõnis Palts: inimestel jääb elu elamataEttevõtja ja poliitik Tõnis Palts ütles, et riigi rahanduse liiga rangelt korras hoidmine on arengu kõige suurem pidur ning nii surevad inimesed ära, nägemata paremat elu.Palts ütles intervjuus Lääne Elule, et tema arvates on Eesti aren-gu kõige suurem pidur korras rahandus. Tema hinnangul on tegu justkui olukorraga, kus oleme maja valmis ehitanud ja ainult peeg-li seinale pannud, millest end kogu aeg imetleme. Mööblit aga sis-se ei osta, olgugi et raha oleks olemas.

MESS

Touresti külastas üle 30 000 inimeseReedest pühapäevani toimunud turismimessi Tourest külastas sarnaselt eelmiste aastatega üle 30 000 inimese. Sel aastal oli messil esindatud 478 eksponenti 22 riigist.Eesti Turismifirmade Liidu peasekretäri Kristen Lahteina sõnul näi-tab turismimessi külastatavus, et tarbijad soovivad endiselt suhel-da reisikonsultantidega otse.

ti toona Vadim Litvinovi nimele Lasnamäe-le Raadiku tänava munitsipaalmaja korte-risse. Ettevõttel on 3444 euro suurune käi-bemaksuvõlg ning esitamata deklaratsioo-nid ja majandusaasta aruanne. Veidi hiljem, mullu detsembris, lahkus Reimand juhatu-se liikme kohalt kustutamishoiatusega trü-ki- ja raamatupidamisteenuseid pakkuvast ettevõttest R.M.S.R.

Praegu kuulub Reimand peale Refining Groupi osaühingu Leiholm juhatusse – fir-ma tegeleb tehnika rentimise ja teenuste osutamisega.

Äripartner: täidab lubadused. Laiemalt tea-takse Reimandit aga kui kirglikku discgolfi ehk lendavate taldrikutega mängitava gol-fi propageerijat, näiteks kuulub talle firma DG Evolution, mis on just selle ala edenda-misele pühendunud.

Kaasomanik Teet Saaberg kirjeldas lühi-dalt, milline mees Reimand on. “Üritab igalt poolt uuest ja huvitavast kohe kinni hakata, nagu ka discgolfiga hakkas,” kommenteeris Saaberg ja lisas, et ei ole Reimandiga viima-se ülejäänud ettevõtetest siiski põhjalikult vestelnud. Saaberg nimetas Reimandit kor-rektseks ja sihikindlaks. “Mida lubab, sel-le teeb ära. Soovib asju maksimaalselt kor-rektselt teha.”

Majandusaasta aruandeid ei ole DG Evolu-tion esitanud ja seda põhjendab Saaberg aja-puudusega. “Väga palju on läinud võistluste korraldamiseks, ei ole aega, ja eks ta on loha-kus ka,” selgitas Saaberg.

Omanik töötab mupos. Tallinna munit-sipaalpolitseis peainspektorina töötav Refining Groupi ainuomanik Mare Luts Äri-päevaga ettevõttest rääkida ei tahtnud. Esi-mese kõne ajal ütles ta, kui ajakirjanik en-nast tutvustas, et tegemist on valeühendu-sega, ja katkestas kõne.

Teisel korral nentis Luts vaid, et Valerii Semeniak on juba mitu kuud surnud. “Mul ei ole teiega midagi rääkida,” lisas ta. Kui Äri-päev proovis kolmandat korda Lutsult nii fir-ma kui ka Harri Reimandi kohta küsida, pa-lus ennast leseks nimetanud naine aega lei-namiseks.

Kogukonna Tugi MTÜ

juhatuse liige ja asutaja,aruanded esitamata

Refining Group OÜ majandustulemused,

mln eurodes

0

5

10

15

20

25

201320122011201020090,00

0,04

0,08

0,12

0,16

0,20

202011 012 20132012

kasum

-0,06

käive

23,8

6 UUDIS toimetaja Ülo Toomsalu, tel 667 0111, e-post [email protected]


ÜO ossaknI sunailuJnnillaT05101 ,02 igrebnezieW.A

ee.sunailuj.wwwee.sunailuj@ossakni :liam-E0044 186 273+ nofeleT

•••

imin ukinglõV dukisi dutoeSdukisi dutoeS imin ukinglõVAbterm Suomi OY .........................................................Henn LüüsADS OÜ .......................................................................... Alvar PelšsAl & Ta OÜ .....................................................Svetlana GoriainovaAltenberg-Reval AS .............................. Claes Magnus ÅkerborgArks OÜ .........................................Andrei Vatral, Alla KozelskajaB.W.T King AS (www.walking.ee) .................. Ain Võlli, Liis VõlliBaltic Fashion Group OÜ ....................................Natalja MeriniitBaltic Metal Company OÜ .......... Sergei Jussov, Robert KäsperBauliner OÜ .......................................................Aleksandr IvanovChocolady OÜ ..............................................German TihhomirovDIGIBOX OÜ (www.digibox.ee) ..........Kalev Päll, Vahur UnteraDigitoimisto Yritysreaktori OÜ ...................Tommy Olavi KoskiErknord IB OÜ .......................................................... Erko ArukaskEstonian Spirit OÜ (www.estonianspirit.com) .... Sven Ivanov, Toomas MetsFilkester OÜ (www.filkester.ee) .........Margus Raudsepp, Agur FuchsFinancial Accounting Company OÜ ......................... Ranto LuppHaberek OÜ ..............................................................Gunnar Mõru

IKM Grupp OÜ ................................................................ Triin VuksJNK OÜ (www.jnk.ee) ............................................. Joel MäeseppKodukate OÜ (www.kodukate.ee) ................... Kristjan TalvisteKorbi MMA OÜ ............................................................Anti MõttusMegaris OÜ ................................................................. Urmas MägiMerlain AS ...............................................................Erik BaumannNano24 OÜ .....................................................................Mart KuusNanoID OÜ................................................................Risto KlausenNattelco OÜ ............................................................Eha PimpernelPreste Grupp OÜ.................................................. Imre LossmannRexest Grupp OÜ ..........................Aivo Käsnar, Aarne SaareväliRobotsystem OÜ ........................................................ Jaak VoikarSkobaSteel OÜ ........................Viktor Ivanov, Gunnar PungasteSlide OÜ ....................................................................... Laur PõldarSuuresta Golfiklubi MTÜ ..... Jaanus Hallik, Teijo Ensio HomanT & V Ehitus Grupp OÜ ............. .Tiit Tamm, Aivar Vähk juhatuse liikmed kuni 20.01.2015, Kalev Sakjas TriSmile Distribution OÜ .................................... Helen VeermäeVikolo AS.................................................................. Aivo Tirmaste

Soov kodukohta naasta paneb ettevõtjad vastuvoolu ujuma ja asutama firma maa-piirkonda.

Statistika järgi eelistavad ettevõtjad fir-maga alustada pigem suurlinnas ja Har-jumaal, aga pool aastat tagasi alustas Lau-ri Bobrovski mahe-veiselihasnäkkide toot-mist hoopis Järvamaal Koerus. “Olen hinge-ga ikkagi siin. See on heas mõttes ettekääne või põhjus siia tagasi tulla,” ütles Bobrovski, kes on õppinud piimatehnoloogiat Eestis ja Taanis ning elab nüüd Rakveres.

Bobrovski ettevõte SirLoin on Eestis ainus, mis teeb maheveisest vinnutatud lihatoo-teid, Vinnuka veiselihasnäkke. Poole aastaga on SirLoini tootmismaht kasvanud nii pal-ju, et Bobrovski jätab veebruarist päevatöö ja pühendub täielikult ettevõttele.

Bobrovski kõrval on ettevõtte juures abiks olnud tema elukaaslane Teele Üprus ning Koeru ümbruskonnas elav pere. Kui seni oli ettevõttes osalise ajaga palgal üks tööta-ja, siis veebruarist soovib Bobrovski palgata kaks-kolm uut töötajat, et mahtu kasvatada. “Sellega anname ehk väiksegi panuse koha-liku kogukonna ellu,” lausus ta.

Raske otsus. Bobrovski nentis, et maale ette-võtte rajamine, nagu ka maal elamine, on luksus. “Eesti riik on teinud kõik endast ole-neva, et maal oleks keeruline elada. Riik mõt-leb nagu ettevõte: maaelu on kallis üleval pi-dada.” Maale ettevõtte rajamist näeb Bob-rovski aga pea ainsa võimalusena, kuidas sealkandis erialast tööd teha.

SirLoini eestvedajad soovitavad teistel-gi maale ettevõte luua. “Ikka tasub proovi-da,” ütles Bobrovski. “Kuigi mul pole siin ki-no, teatrit ega ujulat, siis on siin puhas loo-dus. Kui pärast päev otsa Tallinnas poodides asjade ajamist siia tulla, on rahu seda väärt.”

Eesti mahetapamajadest tulevast lihast näkse hakkas Bobrovski esmalt müüma ko-halikus poes, seejärel Taluturul, Rimi Talu Toidab poodides, Biomarketis, seejärel Sel-verites ning Tallinna ja Tartu Kaubamajas. “Oleme vinnutatud liha turgu laiendanud,” kinnitas Bobrovski. Nimelt on nad näinud, et Vinnukas pole vaid telerit vaatava ja dii-vanil lamava mehe söögipoolis, vaid meeldib ka naistele, lastele ja vanematele inimestele. “Enne jõule osteti seda lausa lastele kommi asemel sussi sisse,” lisas Üprus.

SirLoini eestvedajatel on plaanis suu-rendada Vinnuka tootevalikut ja suurenda-

ETTEVÕTLUS

Tõeline luksus – ettevõte maakohas. Maale MERLE [email protected]

da tootmismahtu, kombitakse ka ekspordi-turgu.

Pikk plaan. SirLoin on tegutsenud lühikest aega, aga ettevõtlus maal võib olla jätkusuut-lik väga kaua, tõestab 1996. aastal Ida-Saare-maale asutatud laevaehitusettevõte Alunaut. Omanik Mark Muru ettevõtlusteekond al-gas pärast seda, kui ta otsustas kolida Saare-maale, et pöörduda tagasi oma juurte juur-de. Tüdimus palgatööst ja soov elus uus le-hekülg pöörata suunas teda muutma hobi-ettevõtte firmaks. “Elu maal on puhas kvali-teet,” põhjendas ta.

Boonuseks oli see, et tööstusruumid olid varnast võtta, raskusi oli ja on töötajatega.

“Kohe valmis ja kogenud töötajat on võimatu leida, tõenäosus on sama suur kui leida koge-mustega kosmonaut,” selgitas Muru.

Ta peab inimesi väikelaevaehituseks eral-di välja õpetama koha peal või suunates neid Kuressaare Ametikooli väikelaevaehi-taja erialale.

Alunaut alustas kuue töötajaga, nüüdseks pakub ettevõte tööd 15 inimesele. Muru sõ-nul on nad püüdnud lähtuda põhimõttest, et tööle kandideerijad võiksid elada ettevõttest 25 km raadiuses, kuid nüüdseks tuleb ena-mik sooviavaldusi juba kaugemalt.

Lisaks oskustöölistele soovivad Alunau-dis tööd leida ka insenerid ja juhid. “Meil on tõesti headest inimestest järjekord uk-

Pane täheleKuidas saaks riik maaelu aidata Toetada töötajate väljaõpet ja koolitusi. Ette-

võtjad võiks saada määrata, kes ja mida toetu-

sega õppida saab.

Viia käiku õpipoisiõpe.

Toetada tööl käimise kulutusi maksuvähen-

dusena või lubada seda maksuvabalt.

Taastada investeeringute tulumaksuvabastu-

se erisus – tõmbekeskustes maksustatud, kau-

gemal mitte.

Vähendada äriklientide elektrivõrguga liitu-

mis- ja muudatuste maksumust.

ALLIKAD: ETTEVÕTJAD MARK MURU, PRIIT KOHA

JÄRVAMAAL

Koerus alustas

pool aastat tagasi

tegevust vinnu-

tatud lihatooteid

valmistav SirLoin.

Omanik Lauri Bob-

rovski ajab firmat

elukaaslase Teele

Ürpusega. FOTO:

MEELI KÜTTIM

Putin on rikkaim inimene maa-ilmas ja seda väga pika eduga, ütles endine Venemaa suurim välisinvestor ja fondijuht Bill Browder.

Browderi arvates on Putini varanduse väärtus 200 miljar-dit dollarit. “14 aastat võimul-olekut ja kõik see raha, mida riik on teeninud ja jätnud kulutama-ta koolide, teede ning haiglate peale – kõik see raha on varades, Šveitsi pangakontodel, aktsiates ja riskifondides, mida juhitak-se Putini ja tema semude jaoks,” ütles Browder CNNile.

Fondijuht: rikkaim inimene on Putin

Forbesi rikaste edetabelist Putinit ei leia. Rikkaimaks pee-takse seal Bill Gatesi, kelle va-randuse väärtuseks hinnatakse 79 miljardit dollarit.

Browderi sõnul täitis Putin pärast võimule tulemist enda ja oma sõprade taskud. Ta lisas, et Venemaal on võimul see, kellel on õigus teisi arreteerida. “See on väga lihtne. Putini ümber on inimesi, kellel on õigus teisi arre-teerida. Ei loe, kui rikas sa oled, kui sind võidakse arreteerida ja raha ära võtta,” ütles Browder.

ÄRIPÄEV.EE

200MILJARDI dollari suurune

on president Vladimir Putini

varandus, usub endine Vene-

maa suurim välisinvestor Bill

Browder.

UUDIS 7toimetaja Ülo Toomsalu, tel 667 0111, e-post [email protected]


ANDA RENDILE kaasaegsed suuremõõtmelised lao-/tootmishooned(hea logistilise asukohaga) Rakveres.Hetkel kasutatakse metallkonstruktsioonide puhastamiseks ja värvimiseks

2000 m² gaasiküttega sisepinda, 5000 m² betoneeritud laoplatsi

kontakt +372 50 27 364 EST/RUS/FIN [email protected]

VÕLGLASED SOOMES?

Kiirhagiavalduste esitamine tasumata arvete alusel. Nõustamine eesti keeles.

Mauren OÜ Seppo Maunulainfo tel 55 64 64 74, [email protected]

Valmisfirmade müük, äri- ja mittetulundusühingute asutamine

www.wasp.ee [email protected] tel 677 0155 mob 51 12 061 wasp projectFirma kätte 24H jooksul! Suur nimevalik

ÄRIPINDADEEHITUS, REMONT, SISEVIIMISTLUSwww.reparo.ee

OÜ SaaretuVeekogude rajamine

ja puhastamineTel.5140335 | [email protected]

Reklaami tellimine:

[email protected]

Tel 667 0105 • faks 667 0200

teenuste

rubriigi

standardreklaam

42x57 mm hinnaga 30€

meelitab tegutsema isiklik side

se taga,” ütles Muru. Enamasti on need Saa-remaalt lahkunud noored, kes soovivad pä-rast ülikooli lõpetamist ja pere loomist ko-dupaika naasta. “Tihti on nad motiveeritud sellest, et maal on palju parem ja turvalisem lapsi kasvatada,” ütles Muru. “Võtaksime nad meeleldi vastu, kui vaid tekiks vajadus.”

Taustatöö lihtsam. Maale ettevõtte rajami-sel tuleb Muru sõnul pöörata tähelepanu lo-gistikale: eelistatud on piirkonnad suurte maanteede läheduses.

Tuleb teha selgeks, kas interneti ning mo-biilileviga on kõik hästi. Kui ei ole, tuleb väl-ja uurida, kas mõni teenuspakkuja on valmis probleemi lahendama. Murul on kogemus

TURISM

Eesti elanikud reisivad varasemast rohkem2014. aastal külastasid Eesti elanikud välisriike 3,9 miljonil korral ehk 5% rohkem kui 2013. aastal, selgus Eesti Panga ülevaatest. Iga neljas reis tehti Soome, Lätit aga külastati ligi pool miljonit korda. Läti-külastuste arv kasvas juba viiendat aastat ja Portugali külasta-sid Eesti elanikud 44% enam kui aasta tagasi.Horvaatiasse ja Kreekasse reisimine kasvas jätkuvalt (vastavalt 23% ja 31%). Egiptusesse tehtud reiside arv on vähenenud viis aas-tat ja 2014. aastal kahanes sinna reisijate arv veelgi (11%).

TEHNOLOOGIA

Elektroskandia avas uudse tooteesitlusala Reedel avati Elektroskandia Baltics Tallinna müügiesinduses ener-geetika- ja automaatikatehnoloogiaettevõtte ABB esimene shop-in-shop-kontseptsiooniga tooteesitlusala Baltimaades. Ruumis saab proovida ABB hooneautomaatikat ja pistikupesade ja -lülitite kasutusvõimalusi, katsetades valgustuse, kardinate ja muu elekt-roonika juhtimissüsteeme. Elektroskandia Balticsi juhatuse liige Timo Raimla selgitusel on näidisala mõeldud esmajärjekorras tööstuse, automaatika ja ins-tallatsiooni elektriala spetsialistidele ja projekteerijatele, aga võiks huvi pakkuda ka maja ehitavale või korterit sisustavale inimesele, sisekujundajale ja disainerile.

TÖÖSTUS

Kunda Nordic Tsement sai kaevandusloaKeskkonnaministeerium väljastas Kunda Nordic Tsemendi Toolse- Lääne lubjakivikarjäärile 30 aastaks maavara kaevandmise loa, kirjutas tööstusuudised.ee. Ettevõte sai õiguse kaevandada 60,8 miljonit tonni tsemendilubjakivi ja 6, 6 miljonit tonni kõrge-margilist ehituslubjakivi.

METSANDUS

Erametsaomanike ühistegevus hoogustubErametsaliidu liikmete omandis oleva metsamaa pindala suure-nes 2014. aastal ligi 30 000 hektari võrra ehk 14% ja metsaühistu-tesse tuli juurde 725 uut liiget, kirjutas põllumajandus.ee.Aasta alguse seisuga omasid erametsaliitu kuuluvate metsaühis-tute liikmed kokku 241 574 hektarit metsamaad, mis moodustab Eesti erametsadest juba ligi neljandiku.

Tasub teadaKuidas riik kavatseb ettevõtlust maal tagant tõugata

1. Ettevõtetele suunatud koolitusi töötavad väl-

ja peamiselt majandus-

ministeerium ning põllumajan-

dusministeerium, kes kaasavad

ka ettevõtlusorganisatsioone ning

korraldavad nende osalusel ana-

lüüse, uuringuid ja seminare, et

nende vajadusi paremini välja sel-

gitada.

2. Õpipoisiõpe on ette-

võtluse edendamiseks

vajalik, eriti regionaal-

arengu võtmes, kus see toimiks

kutseõppeasutuste vahendusel

tööpraktikana väljaspool Tallinna

ja Tartut. Haridus- ja teadusminis-

teerium kavandab koostöös SA

Innovega järgnevatel aastatel õpi-

poisiprogrammi rakendamist ja

seda on toetatud ka varem.

3. Töötajate transpor-dikulude kompensee-

rimine hajaasustusega

aladel oli päevakorral Eesti regio-

naalarengu strateegia 2014–2020

väljatöötamisel. Paraku pole ra-

hastamisvõimalusi leitud.

4. Maksusoodustu-sed ei tarvitse olla tule-

muslikud. Seda on kin-

nitanud Eesti varasem praktika

1990. aastatel, mis andis võimalu-

se maksusoodustusteks paljuski

ka neile, kes seda ei vaja. Maksu-

soodustused on ajendanud palju-

sid ettevõtteid fiktiivselt registree-

rima tegevusasukoha maksusoo-

dustuspiirkonda, mistõttu ei saa-

vutata loodetud efekti piirkonna

arengule. Ka rahandusministee-

rium ei toeta piirkondlike maksu-

erisuste juurutamist.

5. Elektrivõrguga lii-tumise kulu on haja-

asustusega piirkonnas

sageli kõrgem. Elektrivõrguga lii-

tumise hinnad seab paika konku-

rentsiamet. Soodustused saaksid

tulla teiste ettevõtjate arvel.

ALLIKAS: SISEMINISTEERIUMI

REGIONAALARENGU OSAKONNA NÕUNIK

EEDI SEPP

Elisaga, kes paigaldas neile esimese kurtmi-se peale lisavõimendi.

Maapiirkondades ettevõtte asutamisel on ka suuri positiivseid külgi. Näiteks on seal Muru sõnul kergem välja selgitada tulevaste töötajate tausta, samuti on suhtlemine ko-haliku omavalitsusega lihtsam ning vahetu. “Valla poliitiline toetus on õlatundena kogu aeg tuntav ja väga positiivne, asjaajamine on kiire ja korrektne,” selgitas ta.

Muru peab maale ettevõtte asutamise heaks põhjuseks seda, et töökohtade loomi-ne aitab kaasa Eesti arengule. Kasutada saab toetusi, mis on suunatud just maapiirkonda-de turgutamisele. Muru peab riigi regionaal-poliitikat kohati väga tugevaks.

Suurettevõtja ergastab maaelu Alles asutatud ettevõtted pa-kuvad tõmbekeskustest eemal tööd üldiselt alla kümnele ini-mesele, aga maapiirkondades on tegutsemispotentsiaali ka suurettevõtetel.

Sügavkülmutatud pagaritoo-dete valmistaja Cristella toot-misjuht Priit Koha selgitusel oli firma asutamisel Võrru palju eeliseid. Lisaks logistiliselt sobi-vale asukohale tegutses seal en-ne pika ajalooga Võru leivatehas, mille paljud töötajad on nüüd ametis ka nende firmas. Tööjõu-du leidub, puudust on vaid spet-sialistidest.

Praegu töötab Cristellas 240 inimest, kes on Koha sõnul enamjaolt lähipiirkonna elani-kud, kuid mõni juht ja spetsia-list käib tööl ka kaugemalt. Töö-tajate suurematesse linnadesse või välismaale liikumast hoid-misel peab ta tähtsaks konku-rentsivõimelist palka, tänapäe-vaseid töötingimusi ning soo-dustusi, nagu spordikeskuste kasutamist ja lõunasöögi osalist kompenseerimist.

Maapiirkondades alustami-sel tuleb Koha sõnul arvestada, et spetsialistide leidmise või välis-te teenuste kättesaamisega võib

ette tulla raskusi. Asutamise juu-res annab ta nõu tähele panna, kas asukoht on klientide, tarnija-te ning koostööpartnerite jaoks soodne, kas leidub piisavalt töö-jõudu ning välised teenused on kättesaadavad. “Kui jah, siis vää-rib idee kindlasti kaalumist,” kinnitas Koha.

Michele Ferrero, kes on nii Nutella šokolaadikreemi kui ka Tic Taci pastillide looja, su-ri 89aastasena.

Ferrero oli ühtlasi ka Itaa-lia rikkaim mees, kelle varan-duse suuruseks hinnatakse 23,4 miljardit dollarit, vahen-das Financial Times.

Avalikkuse tähelepanu eest hoidunud Ferrero ei andnud elu jooksul ajakirjandusele mitte ühtegi intervjuud. Sellest hoo-limata õnnestus tal üles ehi-tada rahvusvaheline ettevõte, mis võistles nii Nestle kui ka Kraftiga. 2013. aastal oli ette-võtte käive 8,1 miljardit dollarit.

ÄRIPÄEV.EE

Suri ettevõtjaMichele Ferrero

Ainult veebis“Vaata, mitu ettevõtet loodi sinu kodukohas”Graafikud maaettevõtlusest

www.aripaev.ee

LAHKUS Itaalia

rikkaim mees

Michele Ferrero.

FOTO: EPA

Valmis tööta-jat on võimatu leida, tõenäosus on sama suur kui leida koge-mustega kosmo-naut.Saaremaa laevaehitusettevõtte

Alunaut omanik Mark Muru



RAHANDUSMINISTEERIUMI arvutusi tutvustasid eile eelarvepoliitika osakonnajuhataja asetäitja Maarika Tuusis, eelarve-

poliitika asekantsler Kaie Koskaru-Nelk ja eelarvepoliitika analüütik Risto Kaarna. FOTO: RAUL MEE

KOOSTA OMA NIMEKIRIturundusnimekirjad.eemeie juhuslikke valikuid ei tee

130 000 otsustajat 95 000 ettevõtet

Isamaa ja Res Publica LiitTulumaksuvaba miinimumi tõstmine 500 euroni.Lubaduse mõju

914 miljonit eurot

Tallinna–Tartu maantee ehi-tamine neljarealiseks esmalt Kose–Mäo ning seejärel kogu ulatuses; Tallinna–Pärnu–Ikla maantee ehitamine neljareali-seks esmalt Tallinnast Pärnu-ni ja seejärel kogu ulatuses.Lubaduse mõju

600 miljonit eurot

Kaitseväe sõjalist võimekust arendatakse. Jalaväe brigaad varustatakse täielikult meh-haniseeritud brigaadiks. Aren-datakse välja soomusmanöö-vervõime, luuakse tankipatal-jon. Luuakse 2. jalaväebrigaad. Arendatakse välja keskmaa õhutõrjepataljon. Suurenda-takse eelhoiatuse ja luure in-vesteeringuid.Lubaduse mõju

940,8 miljonit eurot

VALIMISED

Erakonnad peibutavad sadade miljonite eest. Kallimad valimislubadused

ELIISA [email protected]

ReformierakondTallinna–Tartu maantee nel-jarealiseks ehitamist jätkatak-se, rajatakse Tallinna–Pärnu maanteele 2+1 möödasõidu-rajad. Ehitatakse välja Tallin-na ringtee, eurovahenditest re-konstrueeritakse Haabersti ja Russalka ristmik.Lubaduse mõju

320 miljonit eurot

Vähendatakse maksueran-deid ja mahaarvamisi ning kärbitakse maksukulusid, mis jaotuvad sotsiaalselt ebaõigla-selt ja ebatõhusalt.Lubaduse mõju

767 miljonit eurot

Lihtsustatakse osalise tööaja-ga töötamist. Selleks kaotatak-se sotsiaalmaksu miinimumi nõue. Sotsiaalhüved ja -toetu-sed, mis on seotud töötamise-ga, viiakse proportsiooni töö-koormusega.Lubaduse mõju

240 miljonit eurot

KeskerakondPõhimagistraalide autoliiklus turvalisemaks. Prioriteediks Tartu ja Narva maantee välja-ehitamine kolme- ja neljarea-liseks, Via Baltica tehakse kor-da ja rajatakse suuremate riigi-maanteede äärde piirdetarad.Lubaduse mõju

610 miljonit eurot

Lastetoetus tõstetakse esime-sele ja teisele lapsele 75 euro-le kuus, alates kolmandast lap-sest 300 eurole kuus.Lubaduse mõju


Õpetaja alampalk tõstetakse 1500 euroni. Lubaduse mõju


Sotsiaaldemokraatlik ErakondNelja aastaga tõstetakse kesk-mine pension 560 eurole.Lubaduse mõju

1,68 miljardit eurot

Lastetoetus, mis tagab iga-le lapsele 25 eurot kuus huvi-tegevuseks, tõstab esimese ja teise lapse toetuse 75 euroni ning kindlustab kolme ja ena-mat last kasvatavale perekon-nale 200 euro suuruse toetuse.Lubaduse mõju


Võrdsustatakse omastehool-dajate toetus miinimumpal-gaga ja vabastatakse tööand-ja, kes pakub omastehoolda-jale tööd, sotsiaalmaksust ra-vikindlustuse osa võrra (13% palgast). Lubaduse mõju


Rahandusministeeriumi analüüsi järgi lä-heks kalleima valimislubaduse täideviimi-ne järgmisel neljal aastal maksma ligi viis miljardit eurot.

Rahandusministeerium sai valmis ana-lüüsi, milline oleks erakondade valimisplat-vormides esitatud ettepanekute oodatav mõ-ju riigieelarvele.

Rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler Kaie Koskaru-Nelk ütles, et kõiki erakondi koheldi võrdselt ja analüüsiti vaid ettepanekute mõju nende sisule hinnangut andmata. Analüüsi eesmärk on teavitada ko-danikke valimislubaduste võimalikust mõju suurusest, lisas ta. Analüüs pakub infot ava-likkusele ning on samas kasutatav uue va-litsuse tegevuse plaanimisel, pakkudes või-maluse hinnata uue valitsuse kavasse võeta-vate tegevuste maksumust valitsusleppe si-su arutamisel.

EdetabelKallimate valimislubaduste TOP3

1. Riikliku kodanikupal-ga rakendamineLubaja Eestimaa Rohe-

lised

Lubaduse mõju eelarvele

2016.–2019. aastal 4,8 miljardit eurot

2. Käibemaksu alanda-mine 10 protsendileLubaja Eesti Konserva-

tiivne Rahvaerakond

Lubaduse mõju eelarvele 2016 –2019. aastal 4,4 miljardit eurot

3. Maksuvaba miini-mumi tõstmine mii-nimumpalgaga võrd-

seksLubajad Eesti Konservatiivne

Rahvaerakond, Rahva Ühtsuse

Erakond

Lubaduse mõju eelarvele 2016.–2019. aastal 2,06 miljardit eurot

Eesti Konservatiivne RahvaerakondKäibemaksu alandatakse 10%-leLubaduse mõju

4,4 miljardit eurot

Maksuvaba miinimumi tõst-mine miinimumpalgaga võrd-seksLubaduse mõju


Tuleb luua kaks tankipataljo-ni ja soetada keskmaa õhutõr-je kompleksid, luua tugev ran-nakaitse.Lubaduse mõju


Eestimaa Rohelised

Rakendatakse riiklik kodani-kupalkLubaduse mõju

4,8 miljardit eurot

Tulumaksuvaba miinimum ja miinimumpalk tõstetakse vä-hemalt 500 eurole. Tulumaksu kuni 2% kasutamise otsustab maksumaksja ise.Lubaduse mõju


Toidukauba ja mahetoidu käi-bemaksu alandatakse 10 prot-sendini.Lubaduse mõju


Eesti Iseseisvuspartei

Euroopa Liidust astutakse väl-jaLubaduse mõju

1,6 miljardit eurot

Rahva Ühtsuse Erakond

Maksuvaba miinimumi tõst-mine miinimumpalgaga võrd-seksLubaduse mõju


Kallimad lubadused võtaksid aastatel 2016.–2019. riigieelarvest miljardeid

REKLAAM 9reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post [email protected]ÄRIPÄEV 17. veebruar 2015



Vaid mõne aasta tegutsenud idufirmadest on saanud usinad maksumaksjad, kellest enim tasus riigile makse ligi miljardidolla-rilise väärtusega ettevõte.

Maksuameti aasta alguses avaldatud ta-belist selgub, et mullu augustist detsemb-rini tasutud tööjõumaksude poolest on kõi-gi maksukohustuslaste seas esimene idufir-ma alles 327. kohal. Sinna platseerus raha-ülekannete teenust pakkuva TransferWise’i Eesti filiaal. Mullu 200 töötajat palganud et-tevõttes on palgal ca 250 inimest, kellest suu-rem osa töötab Tallinnas. Eesti riigile tasus ettevõte tööjõumakse 575 000 eurot.

Võrdluseks – 2003. aastal samuti idu-firmana alustanud Skype tasus Eestis töö-jõumakse 5,8 miljonit eurot ehk 10 kor-da rohkem kui praegu veel idu staatuses olev ettevõte. Samas tuleb silmas pidada, et Skype ei tegutse ainult Eestis, seega on nende maksukoormus märksa suurem. Sa-ma on ka TransferWise’iga, mille peakontor asub Londonis, mistõttu sealsete töötaja-te eest maksab ettevõte tõenäoliselt Ühend-kuningriigile.

AdCashis palk 2500 eurot. Suuruselt teine tööjõumaksude tasuja on mullu Eesti pärit-olu idudest suurima investeeringu saanud AdCash. Mullu palkas ettevõte üle 70 inimese ja kolmekordistas oma töötajaskonna, kuhu kuulus tänavu jaanuaris 106 inimest. AdCas-his keskmine brutokuupalk oli eelmisel aas-tal ligikaudu 2500 eurot. “Me oleme märki-misväärselt suurendanud oma töötajate pal-kasid ja jagatud boonust. Parimate tulemus-tega töötajad saavad preemiaid,” selgitas AdCashi asutaja Thomas Padovani. Ta lisas, et palju kulutatakse ka kontorimugavustele ja erinevatele firmaüritustele.

Padovani ütles, et töötajaid on Eestist ras-ke leida, kuid tema hinnangul on andekate ja kogemustega IT-inimeste leidmine raske igal pool maailmas. “Eestis on siiski võimalusi ja tänu oma ettevõtte mudelile saame kasutada oma harukontoreid, et leida selliseid inimesi, kellest Eestis on puudus,” märkis Padovani.

AdCash peaaegu kahekordistas oma käi-be, mis kasvas 2013. aasta 25 miljonilt eurolt 43 miljoni euroni eelmisel aastal. “Näitajad on head ja väga kiiresti kasvava firma juhti-misel on paratamatult üllatusi, kuid siiani pole olnud ühtegi suurt üllatust. Kõik läheb plaanide järgi,” kommenteeris Padovani eel-mise aasta tulemusi.

Mullu saadud 20 miljoni eurose investee-ringuga plaanib AdCash oma valdkonnas leida mõne välismaa ettevõtte, mida oman-dada. See on ka üks 2015. aasta olulisema-tes plaanidest.

Creative Mobile ootab kasvu. Tööjõumak-sude pingereas kolmandal kohal on koha-lik edukaim mängutootja Creative Mobi-le, mis on viimastel aastatel jõuliselt kasva-nud. Eelmisel aastal umbes 5 miljonit eurot

käivet teeninud ettevõte on hoo maha võt-nud ja keskendub keerulistes konkurentsi-tingimustes kvaliteedi tõstmisele. “Turul on tekkinud liidrid, kelle reklaamikulud on üle 10 miljoni euro kuus, ja loomulikult on see muutnud teiste elu raskemaks,” ütles Creati-ve Mobile’i asutaja ja juht Vladimir Funtikov.

Eelmisel aastal paremat tulemust ei oodatudki, sest kõik suuremad projektid jõuavad turule sel aastal, mil oodatakse müügitulu kasvu. Funtikovi hinnangul lä-heb üldiselt kõik plaani järgi, kuid natuke aeglasemalt, kui tahaks.

Idufirmas on tööl umbes 75 inimest ja Funtikovi sõnul on ettevõttes keskmine palk kasvanud – veebruaris oli keskmine netopalk natuke üle 1600 euro. Samas tõdes ta, et töö-jõu leidmine on endiselt Creative Mobile’i suurim probleem. “Töökuulutustele vasta-

vad enamasti ameeriklased, ukrainlased, sakslased, venelased ja grusiinid. Eestis aga on vähe kohti, kus võiks areneda hea mängu-disainer või mängumootori programmeeri-ja,” rääkis Funtikov.

Enim töötajaid palgati USAs. Neljas suu-rim tööjõumaksumaksja idufirmade seas on Zero Turnaround, kelle meeskond kasvas eelmisel aastal kokku 160 töötajani. Ettevõt-te juht Jevgeni Kabanov ütles, et kõige enam arenes Bostoni kollektiiv, kus töötab üle 100 inimese. Eestis on tööl üle 50 inimese.

Kabanovi sõnul tõusis mullu ka ettevõt-te keskmine palk. “Eestis on kogu meie R&D (uurimine ja arendus – toim) meeskond ning meil töötavad ainult tippspetsialistid. Seega on ka keskmine palk kõrge,” ütles ta, jättes täpse palganumbri nimetamata.

MAKSUD

Milline idufirma maksis enim makse? Kiire KADRI PÕ[email protected]

Kuigi Jaapani majandusel õn-nestus eelmise aasta viimas-tel kuudel langusest pääseda, oli taastumine siiski oodatust väiksem, vahendas Wall Street Journal.

SKT kasvas aasta viimastel kolmel kuul 2,2%, analüütikud olid oodanud 3,6%-list kasvu.

Kulutuste osakaal nii ettevõ-tetes kui ka majapidamistes oli oodatust väiksem. Suurenenud eksport aitas aga aasta viima-ses kvartalis majanduslangu-sest väljuda.

Daiwa Uuringuinstituu-di majandusteadlane Shotaro Kuga oli üllatunud, kui nõrgaks osutus majapidamiste kulutus-te osakaal. “Majandus küll taas-tub, ent taastumise kiirus pole see, mida oodati,” lausus ta.

Töötajate keskmine palk tõu-sis Jaapanis võrreldes eelmi-

se kvartaliga 0,1%. Kolmandas kvartalis tõusis palk võrreldes teise kvartaliga 0,6% võrra.

Juba 18 kuud järjest on hin-dade kasv olnud kiirem kui pal-gakasv.

Eksport kasvas eelmises kvar-talis 2,7% võrra, mis oli nelja kvartali parim tulemus. Kasvu põhjuseks on elektroonikaosa-de ning masinate nõudluse taas-tumine Aasias.

Kuna jeen on nõrgenenud, teeb see imporditud tooted kalli-maks, eksporditavad tooted see-eest aga odavamaks.

Majandusteadlased on opti-mistlikud tänavuse aasta ma-jandustulemuste suhtes. Lange-nud nafta hind on võimaldanud tarbijatel rohkem raha alles jätta ning samuti on see vähendanud ettevõtete kulusid.

ÄRIPÄEV.EE

Jaapani SKT oodatust nõrgem

Meil töötavad ainult tipp-spetsialistid. Seega on ka keskmine palk kõrge.

ZeroTurnaroundi

juht Jevgeni Kaba-

nov

EELMISEL aastal töötajate arvu kolmekordistanud AdCashi asutaja Thomas Padovani sõnul on nad tublisti tõstnud ka palku. FOTO: ANDRES HAABU



KommentaarPipedrive’is saab lisaks palgale optsiooneRAGNAR SASSPipedrive’i asutaja

2014. aastal palkasime Eesti kontorisse juurde 30 uut tööta-jat. Aasta lõpu seisuga oli meil Tallinnas 52 töötajat, California kontoris 7 töötajat. Samas 2015. aasta esimese seitsme nädalaga on meie töötajate arv kasvanud juba kuue võrra.

Keskmine brutopalk jaanua-ris oli 2700 euro kandis. Eelmi-sel aastal see mõnevõrra tõu-sis. Lisaks on igal töötajal pä-rast katseaega võimalus osa saada ka firma aktsiate optsioo-

niprogrammist, seetõttu on töötaja tegelik töötasu märki-misväärselt suurem.

Firma käive jätkas sama kii-res tempos kasvu nagu 2013. aastal. Aasta tulemus oli endi-selt kahjumis, kuid see number vähenes iga kuu tublisti, hoo-limata sellest, et jätkasime ak-tiivseid investeeringuid.

Plaanime 2015. aasta teises pooles jõuda tagasi kasumis-se ning praegu oleme eesmär-gi saavutamise graafikust ise-gi veidi ees.

kasv ja kõrge palk

Vene arvutiturbefirma Kaspers-ky Lab ZAO raportist selgub, et vene keelt kõnelev häkkerite punt on alates 2013. aastast va-rastanud Venemaa, Ida-Euroo-pa ning USA pankadest miljo-neid dollareid, vahendas Wall Street Journal.

Praeguseks pole kindel, mitut panka ja kui suures ulatuses röö-viti. USA valitsusametnikud olid nimetatud raportist teadlikud, kuid skeptilised selle suhtes, kui palju raha USA pankadest täpse-malt varastati.

Kaspersky koostatud raport annab aimu, kuidas on organi-seeritud kuritegevus jõudnud arvutiajastusse. Varastel õnnes-tus filmida, kuidas pangatöö-tajad pangasüsteemi sisenevad, ning häkkisid selle alusel ise hil-jem süsteemi sisse. Kriminaalid häkkisid sisse arvutitesse, mis

olid ühendatud sularahaauto-maatidega.

Varaste asukoht pole siia-ni teada.

Raporti alusel on enim kan-natada saanud just Venemaa pangad. Pankade kumulatiivne kahjum võib raporti järgi ulatu-da miljardi dollarini.

ÄRIPÄEV.EE

Vene häkkerid laastasid panku

Norra valitsus võttis läbivaa-tamisele Norwegian Air Shutt-le ASA juhi pöördumise, kus ta teeb ettepaneku keelata Vene-maa lennufirmadel ülelennud kuningriigi territooriumilt.

Selline samm oleks Norra vas-tuseks Venemaa otsusele mit-te rahuldada Norwegiani palvet avada lennufirmale oma õhu-ruum ülelenduseks, vahendas uudisteagentuur TASS Norra aja-lehte Dagens Næringsliv.

“Tulega tuleb võidelda tulega.

Norra peab teatama Venemaale, et sulgeb oma õhukoridori seni, kuni too ei ava oma. Siis ei saa Ve-nemaa lennufirmad lennata näi-teks Moskvast New Yorki senisel marsruudil ning seis oleks 1 : 1,” teatas ajakirjanikele Norwegian Air Shuttle’i juht Björn Kjos.

Norra valitsuse esindaja Tom Cato teatel on nad pöördunud Venemaa poole palvega selgita-da, miks on Norwegiani suhtes võetud vastu keelduv otsus.

ÄRIPÄEV.EE

Norra kaalub Venemaa ülelendude keelamist

OSALUS

Google’i asutajad müüvad hunniku aktsiaidGoogle’i kaasasutajad Larry Page ja Sergei Brin on koostanud kava, mille järgi plaanivad nad kahe aasta jooksul müüa 4,4 miljar-di dollari väärtuses otsingumootori aktsiaid.Kava järgi jääb neile alles umbes pool 2004. aastal saadud osalu-sest, kui Google börsile läks. Järele jäänud osakute väärtus oleks kokku 45 miljardit dollarit.

ENERGIA

Jaanuaris imporditi 8,6% gaasist LeedustJaanuaris ulatus maagaasi import Eestisse 71,7 miljoni kuupmeet-rini, millest Leedust ostetud gaas moodustas 8,6 protsenti.Kui jaanuaris importis Leedu gaasi Eestisse vaid üks bilansihaldur, Baltic Energy Partners, siis veebruari alguses alustas Leedust gaa-si ostmist ka Reola Gaas. Samuti kavatseb gaasi importi alustada Eesti Energia. Jaanuaris Eestisse imporditud gaasi kogumaht vähenes eelmise aasta jaanuariga võrreldes 22 protsenti.

1miljardi dollarini võib Kaspersky Lab ZAO raporti järgi ulatuda pankade kahjum Vene häkkerite grupi tege-vusest.

Edetabel20 enim Eestis makse maksnud idufirmatMullu augustist detsembrini tasutud tööjõumaksud ja

maksed eurodes

Transferwise Ltd Eesti Filiaal 574 631,51

Adcash OÜ 527 709,95

Fortumo OÜ 477 287,93

Creative Mobile OÜ 402 649,36

Zeroturnaround AS 318 933,86

Pipedrive OÜ 303 652,26

Codeborne OÜ 209 598,69

Cherry Media OÜ 181 165,35

Isepankur AS (Bondora) 179 717,45

Mooncascade OÜ 165 910,64

Guardtime AS 156 582,10

Cleveron OÜ 140 131,01

Massi Miliano OÜ (Fits.Me) 126 503,00

Toggl OÜ 122 511,05

Oskando OÜ 120 494,21

Yoga AS 119 944,54

Ridango AS 115 323,03

Mobi Lab OÜ 106 685,01

Insly OÜ 99 639,45

Majandustarkvara OÜ 94 731,83

Tööjõumaksude alla on arvestatud kinni-

peetud tulumaks, sotsiaalmaks, kogumispen-

sionimakse ja töötuskindlustusmakse.

Allikas: maksu- ja tolliamet, Äripäev



raamatupood.aripaev.eeÄripäeva raamatuklubi

klubihind

30,50 tavahind 38,50

Animafilmide tootja Pixari kaasasutaja ja juht Ed Catmull jagab oma kogemusi, kuidas luua ja hoida sellist ettevõtte kultuuri, mis toob aastakümneid tipptulemusi – Pixari puhul 20 aastaga 27 Oscarit.

Loovus Pixari võtmes

FINANCIAL TIMESI PARIMA ÄRIRAAMATU NOMINENT 2014NEW YORK TIMESI JA AMAZONI BESTSELLER 2014

Nobeli preemia pälvinud ma-jandusteadlasel Robert Shille-ril on investoritele karm sõnum: säästke rohkem, sest järgneva-tel aastatel ei saa varadega har-jumuspärast tootlust, vahendas Yahoo Finance.

“Arvestades aktsia- ja võlakir-jaturu seisu, võiks rohkem sääst-ma hakata. Paljud ei säästa pii-savalt. Muide, inimesed elavad nüüd kauem ja tervishoid para-neb. See tähendab, et võite pen-sioniealine olla üle 30 aasta – ini-mesed aga ei valmistu selleks,” ütles Shiller.

Nõuanne: hajuta. Yale’i ülikooli majandusprofessor Shilleri nõu-anne on vastutusrikka investo-ri üks põhi tõdedest – varasid tu-leb hajutada.

Shiller soovitab seda teha aga globaalselt. “Hajutage portfelli,

Robert Shiller hoiatab investoreid karmi aja eest

sest see vähendab riske. Te või-te hajutada ka USAst väljapoo-le. Mõni inimene ei oleks kuna-gi valmis Euroopasse investeeri-ma – ma arvan, et see on viga,” üt-les ta ja lisas, et näiteks areneva-tel turgudel on palju atraktiivset väärtust. Tõepoolest, investorid on USA majanduse väljavaadete suhtes kõvasti optimistlikumad.

Shiller tõdeb, et ehk ei peaks investorid investeerimisotsuseid

tegema ainult prognooside alu-sel. “Tulevikul on meie jaoks ala-ti üllatusi ja parim viis ennast selle vastu kaitsta on hajutada,” tõdes Shiller.

Liiga kallid varad. Shiller hoia-tas, et nii aktsiad kui ka võlakir-jad on praegu väga kallid. “On väga raske ennustada, millal toi-mub turgudel pöörde punkt,” ütles ta. Shilleri sõnul on Stan-dard & Poor’s aktsiaindeks üle-hinnatud. “See võib veelgi kõr-gemale tõusta, aga kindlasti on ta praegu ajalooliselt väga kõr-gel tasemel.”

Samuti ütles Shiller, et võla-kirjade tootlus (mis liigub vas-tupidiselt hindadele) ei saa lõp-matuseni madalamaks min-na ning võib lähiaastatel jõuda pöördepunkti.

ÄRIPÄEV.EE

Mõni inimene ei oleks kunagi valmis Euroo-passe investeerima – ma arvan, et see on viga.Nobeli preemia pälvinud ma-

jandusteadlane Robert Shiller

MARI [email protected]

LENNUNDUS

Soomlane käivitab Tartus lennufirma. Tšarterid ja lähiliinid

SOOMEST Eestisse tulnud ettevõtja Olli Niemitalo kavatseb oma aastaid seisnud lennuki töökorda seada ja Tartust lennureise korraldama hakata.

Ettevõtja Olli Niemitalo kord Eesti lennu-sertifikaadist ilma jäänud lennuk ootab juba aastaid Tartu lennuväljal õhku tõus-mist. Äsja pojaga kahasse loodud uus firma loodab hea õnne korral juba järgmisel aas-tal liinile saada.

Niemitalo suunaks lennukinina Mus-ta mere ning lähilinnade Riia ja Stockhol-mi poole.

Põhja pole asja. “Minu põhimõte on, et kui tuled põhja poolt lõuna poole, siis ära põh-ja tagasi mine. Kui ma Jyväskyläst 150 kilo-meetrit veel põhja poole jäävast Pihti pudast Eestisse tulin, tegin otsuse, et edasi lähen ainult lõuna poole. Aga Tartu lennujaamast ei saa praegu üldse lõuna poole lennata. Nad tahavad, et reisijad läheksid Tallinna lennujaama, aga keegi Lõuna-Eestist ei ta-ha 200 kilo meetrit põhja sõita, et siis uuesti lõunasse lennata. Mina sõidan lendamiseks Riiga,” ütles 25 aastat Eestis elanud Soome ettevõtja Olli Niemitalo.

Niemitalol seisab 2000. aastate algusest Tartu lennuväljal lennuk, väike 13kohali-

ne Aero Commander 680fl. Ta ütleb, et see on ehitatud 1960. aastatel Ameerikas lühi-maa-reisilennukiks. 1980. aastatel kasutati seda Soomes transpordilennukina – ajaleh-tede Ilta-Sanomat ja Iltalehti üle riigi laia-li vedamiseks.

Uuest aasta tuhandest on Commander seisnud aga Tartus ja ootab reisijaid.

Uue lennufirma sünd. Kahe nädala eest ot-sustas Niemitalo koos Soomes elava 21aas-tase pojaga luua uue lennuettevõtte, mis tä-hendab tegelikult oma ühele olemasoleva-le firmale nimemuudatuse tegemist ja Aero Commanderi lennukõlblikuks remontimist.

“Kui kõik läheb korda, peaks juba järg-mine kuu olema registris OÜ Euro Flight.

Tartu lennujaama remondiga ei tehtud mit-te ainult lühikest lennurada, vaid ka nii väi-kesed angaarid, et suured lennukid ei ma-hugi sinna sisse. Minu oma aga mahub täp-selt,” jutustas ta.

Isa-poja Niemitalo plaan on suvel lennu-ki remontimist alustada, see läheb maksma umbes 60 000 eurot. Selles, et lennuhuvili-si leidub, on nad kindlad. Esmajärjekorras avaksid nad Riia liini ning siis vaataksid, ku-hu edasi minna.

Mõttes on olnud ka Peterburi ja Stockhol-mi Bromma lennuväli. Tšarterreise teeksid nad Tartust Musta mere äärde.

“Ütlesin pojale, et ettevõtte tööle saami-seks läheb vähemalt üks aasta sellest het-kest, kui lennuk on korras. Ma olen terve elu

eraettevõtluses olnud, tunnen juba seda asja. 2009. aastast on mul kokkulepe kahe lennu-ki ostmiseks, üks Taanist ja teine Inglismaalt. Praegu huvitaks mind neist ainult üks, os-taksin Taanist 20kohalise lennuki. Ühe len-nukiga saaks teha siis tšarterlende ja teisega liinilende, aga eks kõigepealt püüame ikka olemasoleva korda saada,” sõnas Niemitalo.

Ta ütleb, et poeg tahab veel aastakese Soo-mes töötada, siis on projekti käima saamisel valmis Eestisse kolima. “Järgmine kuu tuleb ta siia ja hakkame koos lennukit üle vaata-ma,” lausus Niemitalo.

Lennusertifikaadist ilma. Niemitalol oli 2006. aastal Eestis aastane kehtiv lennu-sertifikaat, kuid tema sõnul tühistas lennu-

Soomes soo-vitati, et vii oma lennuk Eestisse, seal on kergem lennundusega tegeleda. See oli nii vale samm, et ma kohe ei tea.Olli Niemitalo



www.gasell.aripaev.ee

Oma loo räägivad:

Veeda inspireeriv päevkiiresti kasvavate ettevõtete seas!

XV Gaselli Kongress 26. veebruaril 2015

Original Sokos Hotel Virus

eas!

Gaselli Kongress on avalik tunnustus gasellidele, kiiresti kasvavate firmade omanikeleja juhtidele, kelle võimekusest ja töökusest oleneb Eesti majanduse käekäik.Kongressil kuulutatakse välja tänavused Gaselli TOPi võitjad.

Kongressi hind 229 eurot (käibemaksuga 274,8).

Lisainfo ja registreerimine: telefon 667 0251, e-post [email protected], gasell.aripaev.ee

Gaselliliikumist toetabGaselli Kongressi toetavad

Koostööpartner

Mööblifirma omanik

„Keep it simple!“

Kõrgeima rahvusvahelise lennuga Eesti poliitik Siim Kallas

„Edasiviiv jõud“ Koolitaja ja Rabaconda asutaja Jakob Saks

„Hea ja odav? See on lõks!“Bellus Furnituri omanik Rolf Relander

„Keep it simple!“ Admiral Marketsi suuromanik Alexander Tsikhilov

„Maailm kui motivatsioon“Freestyle-suusataja ja Eesti olümpialootus Kelly Sildaru

„Laske mul juba hüpata!“Eesti jäätisetööstuse rajaja Evald Rooma

„103-aastane Eesti ettevõtja“ Ettevõtja ja „Teeme ära!“ vaimne isa Rainer Nõlvak

„Algatus, mis muudab maailma“ Talllink Grupi suuromanik Ain Hanschmidt

„Julge hundi rind“

Suund oleks lõuna poole. FOTO: JASSU HERTSMANN

Eestis pole ohtu, et investorid hülgaksid valitsuse võlakirjad, sest võlakirju lihtsalt ei ole. Ne-li aastat pärast ühisraha kasu-tuselevõttu on Eestist saanud seega Kreeka vastand, kirjutas Bloomberg.

Hea võimalus. Bloombergi hin-nangul oleks Eestil mõttekas ka-sutada võimalust saada soodsa-tel tingimustel raha. Võlakirjade asemel eelistab Eesti valitsus aga juurdepääsu Euroopa Investeeri-mispanga laenudele.

“Me ei saa laenata jooksva-te kulude tarbeks,” ütles rahan-dusminister Maris Lauri. “Oleme näinud, kuhu on jõudnud Kree-ka või kuidas läks Venemaal aas-tatel 1997–1998.”

Valitsuse väitel on vaja olla valmis ajaks, mil Eesti ei kvali-fitseeru Euroopalt abi saamise-

Bloomberg nimetas Eesti Kreeka vastandiks

le ja peab raha mujalt hankima. See juhtub siis, kui SKP inime-se kohta tõuseb üle 2% ehk üle-tab 75% eurotsooni keskmisest.

Kõik pole ettevaatlikkusega rahul. Kui Euroopa Keskpank teatas võlakirjade ostuprogram-mist, õhutasid ettevõtjad ja tead-lased poliitikuid emiteerima võ-lakirju, et investeerida maantee-desse ja raudteedesse.

Isemoodi riik. Paistab, et Eesti ei kavatse finantsturgudelt ra-ha laenata ja jääb oma laenu-poliitikas üksi. “Eesti on ise sorti kuju,” ütles European Centre for International Political Economy direktor Fredrik Erixon. “Ühelgi teisel riigil ei ole selliseid usku-musi, kuidas suuremad makro-majanduse probleemid saavad alguse reaalmajandusest.”

ÄRIPÄEV.EE

RAHANDUSMINISTER Maris

Lauri kinnitas, et jooksvate

kulude tarbeks ei ole mõistlik

laenata. FOTO: ANDRAS KRALLA

amet selle kehtivuse kolm kuud enne sel-le lõppu. “Mulle öeldi, et pole seadusi, mille alusel saaks minu lennukit kontrollida. Öel-di, et lennata ei saa enne, kui täidan euro-seadusi. Tartu lennujaamas oli puudu euro-nõuetele vastav angaar, kus ma saaksin oma lennukile hooldust teha. Aga ma ei saanud ka ühekordset õhku tõusmise luba, et sõita Mal-mi või Bromma lennujaama hooldust tege-ma. Saime aasta jooksul lennata vaid 30 len-nutundi. Mu lennuk jäi lihtsalt bürokraatia hammaste vahele,” rääkis Niemitalo.

Remondituna saaks õhku tõusta. Lennu-ameti lennutegevuse osakonna juhataja Kau-po Toodu sõnul oli Niemitalo lennukil len-nukõlblikkuse sertifikaat, kuid tema õhu-

sõiduk kustutati registrist, sest see polnud enam lennukõlbulik ning lennuki remont oli tegemata. “Selleks, et taastada nimeta-tud õhu sõiduki lennukõlblikkus, tuleb sel teha täiemahuline hooldus vastava pädevu-sega sertifitseeritud hooldeorganisatsiooni poolt,” märkis ta.

2006. aastal lendas Niemitalo lennuk 30 lennutunni jagu Eesti ja Soome vahet. “Ve-dasime oma äriettevõtte kaupa, viisime Tar-tu külje all Paradiisi talus tehtud meriino-villaseid voodiesemeid. Enne seda tiiruta-sin kümme aastat sõiduautoga ümber Soo-me, tüütu oli. Mõtlesin, et peaks helikopteri ostma, aga selle üleval pidamine on kallis. Siis tuli mõte, et võiks transpordilennuki os-ta. Nii see kõik alguse sai,” selgitas Niemitalo.

Üks küsimusKuidas saab eraettevõtja avada lennuliini?

KAUPO TOODUlennuameti lennutegevuse osakonna juhataja

Peab olema lennuettevõtja sertifikaat, mi-da saab taotleda lennuametist. Lisaks on vaja lennuoperaatori ning lennukõlblikku-se sertifikaati. Kui ettevõtjal on kõik serti-fikaadid olemas, on lennuliini avamine on juba läbirääkimiste küsimus lennujaama-dega.

Ärilise lennutranspordiga alustami-ne on pikk protsess ning hõlmab endas vä-ga läbimõeldud ning sihikindlat tegevust. Näiteks on lennuettevõtte võtmeisikutel va-ja saada lennuameti heakskiit. Ühe ette-võtja sertifitseerimine kestab minimaal-selt kolm kuud, kuid praktikas umbes pool aastat.

KommentaarAinus takistus on lennujaama väike lennurada

MARGOT HOLTSTallinna Lennujaama kommunikatsioonijuht

Meil on hea meel kõikide erafirmade üle, kes tahavad meie hallatavatest lennujaa-madest lennata. Paraku seab meile Tartus piiranguid lühike lennurada: väga suurte lennukitega sinna maanduda ja sealt üles tõusta ei saa.

Kui aga leitakse sobiv lennuk ning saa-vutatakse kõik vajalikud kokkulepped, toe-tame omalt poolt igati teavituse ja kõige muuga, millega vähegi saame, et inimesed uutest liinidest teada saaksid ja neid kasu-tama hakkaksid.

14 LOGISTIKA toimetaja Urve Vilk, tel 667 0340, e-post [email protected]


MAARIT EERME, URVE [email protected], [email protected]

Mis on misBoomerang Distribution OÜ

Valmistab ette otsepostituses kasutatavaid

reklaammaterjale ja trükiseid, pakendab posti-

müügi kaupu ning käitleb tagastatud kaupu.

Omanikud: Tom Gerhard Backman,

Erik Anders Näslund.

Töötajaid 2013. aastal 82.

Käive 2013. aastal 2,4 mln eurot, kasvas aasta-

ga 42%. Kui 2010. aastal oli e-kaubanduse osa-

kaal tööst vaid 25%, siis mullu kerkis see juba

poole peale. Eesmärk on kasvatada 2016. aas-

tal e-kaubanduse osakaal 75% peale.

Kasum 2013. aastal 0,2 mln eurot, kasvas aas-

taga 47%.

Eksport annab 90% käibest. 75% klientidest

on Skandinaavia riikide trükikojad või trüki- ja

reklaamiagentuurid. 15% klientidest tuleb Soo-

mest, 10% Balti riikidest.

Äripäeva tellija

sai seda lugu veebis

lugeda juba

eile kell 18.15

Tellija eelis

Skandinaavias tegutsevate ettevõtete sõnul on Rootsi küll lähedal, ent Eesti ettevõte-tesse kiputakse seal suhtuma eelarvamu-sega. Jala ukse vahele saamiseks on oluline luua usalduslik esmakontakt.

Skandinaavia veebikaubamajadele tagas-tuslogistikat korraldava Boomerang Distri-butioni ühe omaniku Tom Backmani sõnul on Eesti turg väike ja inimeste rahalised või-malused piiratud, mistõttu ei soovita tee-nuseid eriti sisse osta. “Me oleme teinud pal-ju tööd ning saavutanud välisturgudel väi-kese edu,” rääkis Backman Logistika klubis.

2003. aastal loodud ettevõte pakkus al-guses suurtele operaatoritele kõnekeskuse teenust. Turu muutudes muutis Boomerang ärisuunda ja hakati pakkuma otsepostitus-teenust – komplekteeriti erinevaid otsepak-kumisi ja saadeti neid klientidele. “Kogused olid suured ja töö tuli ära teha lühikese aja jooksul,” rääkis Backman, lisades, et prae-gu on jõutud otsepostituse vallas 2 miljo-ni ühikuni.

Majanduskriis laastas arveid. “Meile oli suur väljakutse 2009. aasta majanduskriisi ajal meie hinnad Rootsi kroonides,” rääkis Backman. “Kui Boomerang arve välja saatis, kaotas ta 20%, sest kurss oli langenud,” mee-nutas ta. Et efektiivsemalt tööle hakata, os-tis ettevõte majanduskriisi ajal hulganisti uusi masinaid.

Kuni 2013. aasta lõpuni olid ettevõttel li-saks tootmishoonele Tallinnas Peterburi teel lao- ja kontoripinnad ka Betooni ja Pallasti tänaval, kokku töötati samal ajal kolmes ko-has. Saadi aru, et ühes kohas tegutsedes oleks ettevõte efektiivsem.

Nii koliti 2014. aasta jaanuaris kokku üh-te majja Nehatu logistikapargis. “Väga raske oli leida sellist ladu, kuhu mahuks nii palju inimesi tööle, sellised majad tuleb ise ehita-da,” selgitas Backman.

Uues majas on ettevõttel 2200 euro aluse kohta, tegutsetakse 5000 ruutmeetril ja tööl on keskmiselt 110 inimest. Suurte reklaam-kampaaniate (peamiselt ümbrikustamine) hooajal juulis, augustis, septembris ja jõu-lude ajal tõuseb töötajate arv 200ni.

Ühe inimese kohta on 40 ruutmeetrit,

KOGEMUS

Tõrges Põhja-maade turg. Edasi aitab usaldus

kuhu saab paigutada 15 euroalust. “Alused koos kaupadega tulevad sisse, need sortee-ritakse ja saadetakse taas välja, tavaliselt ta-gasi kliendi kesklattu,” selgitas Backman tööprotsessi.

Väljakutseks transport. Backmani sõnul on e-kaubanduse puhul kõige keerulisem asja-olu, et transport Rootsi ei ole sugugi väga kerge. “Soomega on tunduvalt lihtsam. Itel-laga saab saata kauba hommikul välja ning õhtul kell kaheksa on see juba Soome posti-keskuses. Soomes on ka rohkem e-kauban-dusettevõtteid kui Rootsis,” tõi ta välja.

Kui tagastatud kaup tuleb sisse, peab Boo-merang selle kindla aja jooksul töödeldud saama, vastavalt kokkuleppele kliendiga. “Kiire protsess on äärmiselt tähtis, sest mui-du hakkavad inimesed ettevõtte kõnekeskus-tesse helistama. See kõik on aja- ja rahakulu meie kliendile, mida soovime vältida,” selgi-tas Backman. Ta lisas, et ka klientidele raha tagastamine toimub nende kaudu.

Postimüügi ettevõtetele, veebipoodidele, trükiagentuuridele ning reklaamibüroode-le postitöötluse, postituse vahenduse ja and-metöötluse teenuseid ning erinevaid trüki

abiteenuseid osutav Nordis OÜ keskendub Skandinaavia turule. Ettevõtte juhi Allen Mati sõnul on seal algul üpris keeruline usal-dust saavutada. “Rootsi on küll lähedal ja võib tunduda, et mis see siis ära pole, aga seal on paljuski eelarvamus, et kas idaeuroopla-ne ikka saab hakkama,” ütles Matt, kelle sõ-nul on kõige olulisem leida kontakti saavu-tamiseks kohe usaldus, sest teine kord en-nast tutvustama minna on palju keerulisem.

Eestis maht liiga väike. Nordise käibest 80–90% pärineb Skandinaaviast. “Eestis kas-vab e-kommerts küll kiiresti, aga selle maht on väike. Kui on soovi vähegi kasvada, tasuks vaadata välisturgudele,” selgitas Matt välis-turule suundumise otsust.

Ettevõtte päris esimene klient oli Taanist, pärast mida prooviti pool aastat tegutseda ka kohalikul turul, ent siis mõisteti, et see ei tasu ära, kuna ressurssi kulub palju rohkem, aga tulu on väiksem.

Väikefirmal on neli töötajat, pluss kiire-mal ajal töövõtulepinguga inimesed. “Nii et ma teen ka ise kõiki töid, mis parasjagu va-ja, mistõttu pikalt ei saa kontorist eemal vii-bida,” rääkis Matt.

Eestis kasvab e-kommerts küll kiiresti, aga selle maht on väike. Kui on soovi vähegi kasvada, tasuks vaadata välisturgudele.Nordis OÜ juhatuse liige Allen Matt

KommentaarEesti firmad ei taha võtta vastutust ROMEO SMIRNOVOÜ CMS Direct müügijuht

Lätis ja Leedus kasutame otsepostitusel laialikandeks kohalikke firmasid – seal on valik parem ja võimekus suurem kui Eesti firmade puhul. Seal on konkurents suurem ja teenus pole koondunud nii palju mono-polettevõtete kätte, turule mahub rohkem teenusepakkujaid.

Teenuse kvaliteediga oleme välisfirmade puhul rohkem rahul kui Eesti firmade pu-hul, kuna hinnad on mõistlikumad, samas sujub koostöö palju paremini. Kui Eesti fir-made puhul on probleemiks, et ei taheta võt-ta vastutust – lepingust aetakse näpuga jär-ge, kui probleem tekib, miks teenusepakku-ja pole süüdi –, siis seal sujub koostöö kuida-gi palju paremini.

VEEBI-

KAUBAMAJADELE

tagastus logistikat

korraldava Boome-

rang Distributioni

ühe omaniku Tom

Backmani sõnul

on mõistetav, et

e-kaubanduses on

palju tagastamist,

kuna toodet ei saa

proovida ega katsu-

da. FOTO: RAUL MEE

Pane täheleBoomerang Distributioni väljakutsed

1. Kliendisuhted. Olles keskmise suu-

rusega ettevõte, soovitakse samas

hoida ettevõtjahinge, mis tagab per-

sonaalse lähenemise.

2. Kiirus. Tahetakse olla transpordis

kiiremad, eriti e-kaubanduses. Oluli-

sel kohal on transport, Rootsi laeva-

ühendus on üpriski monopoolne, mis on min-

gil määral riskantne.

3. Hind. Eestist Rootsi saatmine on

muutunud äärmiselt kalliks. Kulleri-

firmad võiksid natuke muuta hinnas-

tamise süsteemi.

4. Kulude kasv. Pakutakse Skandi-

naavia ettevõtetest soodamat tee-

nust, kuid tegutsemise kulud, sh

palgakulud, Eestis kasvavad. Kui Rootsis tõu-

sevad palgad igal aastal 3%, siis Eestis keskmi-

selt 6%.

LOGISTIKA 15toimetaja Urve Vilk, tel 667 0340, e-post [email protected]


KAUBAVEDU

Ust-Luga laadis rekordkoguse naftatooteid

Ust-Luga naftaterminalis käsitleti ühe päeva jooksul üle 1500 va-guni, mis on kõigi aegade rekord, kirjutas Portnews.ruTänavu 7. veebruaril laaditi Ust-Luga naftaterminalis 1558 tsistern-vagunit, sh 984 vagunit raske kütuseõliga. Eelmine rekord saavu-tati 30. jaanuaril, mil suudeti ümber laadida 1416 vagunit.Aasta algusest kuni 10. veebruarini on terminalis kokku käsitletud 2 826 000 tonni naftatooteid, mis teeb 18% rohkem kui mullu sa-mal ajal.Ust-Luga Oil OJSC on Venemaa suurim terminal, mille võimsus on kokku 30 miljonit tonni aastas.

TRANSPORT

Läti katkestas rongiliikluse EestisseJuba kaks nädalat pole Eesti ja Läti vahel reisirongiliiklust, sest Läti raudtee-ettevõte otsustas ühepoolselt asendada Valga–Valmiera rongiliikluse bussidega. Kuni augusti alguseni tuleb Tartust rongiga Riiga sõites istuda Val-ga jaamas bussile ja Valmierasse jõudes saab taas rongi peale istu-da, vahendasid ERRi raadiouudised.Läti raudteefirma Pasažieru vilciens on teatanud, et otsustab juu-liks, kas rongiliiklus Valga-Valmiera vahel taastada või mitte.Valgamaa omavalitsuste liidu juht ja Valgamaa arenguagentuuri juht Rein Org ütles, et Valga inimeste jaoks on Riia rong sama täh-tis kui Tallinna rong. “Seda juttu, et ronge pole tarvis ja inimesed istuvad bussidesse ümber, räägiti meil ka kümmekond aastat ta-gasi. Pärast seda, kui toimus arenguhüpe Elroni näol, on näha, kui-das tegelikult inimesed on mugavamasse ja mõistlikumasse trans-pordiliiki tagasi kolinud,” ütles Org.

LEMMIKUDlogistikauudised.ee loetuimad uudised

Odav kütus pole vedajate õuele õnne toonud. Ehkki võiks ar-vata, et odavnenud autokütus paneb transpordifirmade juhti-de silmad särama, ei saa vedusid tegevad firmad tegelikult sood-sat aega nautida, sest kütuse hind lepingutes on indekseeritud. CF&S kasutab Lätit Aasia turule liikumiseks. “Meie kontorid on küll Lätis ja oleme kohalikul turul päris tugevalt kanda kinnita-mas, kuid teravik on meil suunatud siiski Kesk-Aasia poole,” üt-les CF&S tegevjuht Harri Rästas.

B o o m e r a n g D i s t r i b u t i o n i e-kaubanduse tagastuslogis-tika klientideks on suuremad Skandinaavia e-poed ja posti-müügikataloogid. Iga päev te-geleb sellega keskmiselt 45 ini-mest – tagastatud tooted võetak-se pakendist välja, kontrollitak-se ning pakitakse korralikult, et ettevõte saaks neid kiiresti uuesti müüa. Kuus käib ettevõttest läbi umbes 400 000 tagastuspakki.

Keskmine e-kaupade tagas-tamise protsent on umbes 20, Soomes on see suurem, umbes 40–45%, kuna seal on see tasuta. Rootsis peavad kliendid tagasta-mise eest maksma ning seetõttu on seal ka tagastamise osakaal väiksem. Boomerang Distribu-tioni ühe omaniku Tom Back-mani hinnangul on mõistetav, et e-kaubanduses on palju tagasta-mist, kuna toodet ei saa proovi-da ega katsuda.

Koostööd tehakse ka Eesti trükikodadega – pakutakse aja-kirjade kiletamise, adresseeri-mise ja sildistamise teenust.

Lisaks osutatakse kolmanda osapoole logistikateenust Põhja-maade ettevõtetele, kes pakuvad klientidele süsteemset tellimust ehk subscription’i.

“Süsteemne tellimus on, kui klient tellib näiteks elektrili-se hambaharja, siis talle tule-vad automaatselt iga kuu uued otsikud koos arvega postkasti ning klient ei pea selliseid iga-päevaseid asju meeles pidama ning ise poest jahtima,” selgitas Backman. Selliseid pakke tuleb käsitsi pakkida keskmiselt kuus 60 000 tükki. Tavalised tooted on toidulisandid, vitamiinid, e-sigarid, mänguasjad, kosmee-tika ja muud väiksemad kaubad.

Boomerang Distributioni te-gevjuht Jonas Heinonen lisas, et selle aasta uuenduseks e-kau-banduse valdkonnas on võima-lus ühendada kliendi e-poe plat-vorm Boomerangi laoarvestuse süsteemiga. “See tagab tellimus-te info ja pakkide kiire liikumi-se ning e-pood saab keskendu-da müügile ning marketingile.”

Veebiostudest tagastatakse 20%

400 000veebiostu tagastuspakki koos tagastuslehtede-ga käib Boomerang Distributionist läbi igal kuul. Iga päev tegeleb nendega 45 töötajat.

16 KARJÄÄR reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post [email protected]


TARBIJAKÄITUMISE TRENDID, VAATEAKNAD, PAKENDID

Tarbijakäitumise Aastakonverents 2014

kaubandus.ee

Vaata täispikka programmi www.kaubandus.ee

Alates 20. veebruarist kehtib tavahind 249 eurot (km-ga 298,80 eurot).Mitme osaleja puhul kehtib allahindlus -5%.Info ja registreerimine: Maarit Eerme, [email protected], telefon 514 4884

Ostukoha visuaalne väljapaistvus

ja tarbija tähelepanu.Copenhagen Business School õppejõud

ja teadur JESPER CLEMENT

Sõna on tarbijal: paneeldiskussioon

“tavaliste inimestega”Pensionär, õpilane, ärimees ja pereema täidavad nädal aega

tarbimispäevikut ja märgivad üles kõik oma ostud. Konverentsi laval palume kõigil oma tarbimispäevikud avaldada ja

valikuid ja otsuseid põhjendada.“Tavalise inimese“ ostukäitumist palume analüüsida ka

sotsioloogil, kes annab paneeli lõpus ülevaate Eesti tarbijatrendidest tervikuna.

Kuidas mõista ja mõjutada

postmodernset tarbijat? Tarbimispsühholoog, majandusteadlane, turundus- ja

kommunikatsioonikonsultant ja -koolitaja dr IVAR SOONE

Vestlusring: kuidas vaateaken mõjutab

tarbijate ostuotsuseid? EKA Avatud Akadeemia õppejõud INESSA JOSING,

Kaubamaja väljapanekujuht PIRET VAPAJEVA, Viewmark visuaalturundaja ANNE KANTER

Kuidas pakendi abil müüki suurendada?

Näiteid edukatest pakendiuuendustest. KOOR.eu AD ja partner HANNES PAESOO

Millised on kaubanduse ja pakendite

tulevikutrendid? Rootsi innovatsioonikeskuse OpenUp juht JOHAN MÅRTENSSON

TARBIJAKÄITUMISE AASTAKONVERENTS

2015

KUIDAS MÕJUTADA TARBIJAT

ROHKEM OSTMA?

27. veebruar Roseni torn, Tallinn

VIIMASEID PÄEVI

SOODUSHIND 199 eurot

(km-ga 238,80 eurot)

kehtib 19. veebruarini

Koolituse hind on 799 eurot + km

3.–4. märtsil

ARENDUSPROJEKTIDE TELLIJAPOOLNE JUHTIMINE

Koolitaja on TIIT VALM

Täpsemat kava

vaata aadressil

akadeemia.aripaev.ee

Info ja registreerimine: Annely Põder, telefon 667 0285, e-post [email protected]

Kuidas tagada edukas

koostöö ja soovitud

tulemus välise

arendusmeeskonnaga?

raamatupidaja.ee

27. veebruarAdvokaadibüroo Glikman, Alvin ja Partnerid, Liivalaia 45 Tallinn

Seminaril osalemine maksab 19. veebruarini 129 eurot

(km-ga 154,8 eurot), alates 20. veebruarist kehtib tavahind 159 eurot (km-ga 190,8 eurot). Kahe või enama isiku korraga registreerimisel ühest maksjaettevõttest kehtib hindadele 5% soodustus. Registreerimine veebis www.seminar.aripaev.ee

ÄRITEGEVUS JA MAKSUSTAMINE

9.00 – 9.30 Registreerimine ja hommikukohv 9.30 – 10.30 Ettevõtlusega alustamine ja ärikultuur Soomes – EASi välisinvesteeringute esindaja Soomes VALDAR LIIVE

10.30 – 11.30 Soome tööle minekuga kaasnevad maksuküsimused. Lähetuste ja päevarahade maksustamine – Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid, maksuõiguse valdkonna juht, vandeadvokaat PRIIT RAUDSEPP

11.30 – 12.00 Kohvipaus 12.00 – 13.30 Soome maksusüsteemi eripärad – Soome Maksuameti kontsernimaksu- keskuse audiitor KIRSTI PIISKOPPEL

AJAKAVA JA TEEMAD:

SOOMES

KARJÄÄR 17reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post [email protected]


Koolituskalender reklaamTEL 667 0105

Innovatiivne kommunikatsioon jakommunikatsiooni innovatsioon

Juhendaja Kaja Tampere, PhD professor,Kommunikatsiooni Instituut, Tallinna Ülikool

27. veebruaril kell 10-18

Balti Filmi ja Meediakool,Nova hoone, Narva mnt 27, TallinnaÜlikool

www.tlu.ee/et/bfm-koolitused

täiendkoolituse õppekava BFC0023

tel 619 9908e-post [email protected]

Seminariruumide rentTEL 667 0105

TÄHETORNIHOTELL ***Tähetorni 16, 11625 Tallinntel 677 9100 / 110faks 677 [email protected] www.thotell.ee

rtrtrkonverentsisaal 80 m2, sisaldab tasuta 9 m2 lisaruumi;koolitusruum Sviit 70 m2, sisaldab tasuta 19 m2 lisaruumi;võimalus kohandada väiksemaid (35 m2)seminariruume olenevalt soovist ja inimeste arvust

50

6

50

16

kokkuleppel, teeme Sulle sobiva hinna

wifi, TV, VHS-/DVD-mängija, CD-mängija, ekraan, grafoprojektor, pabertahvel, paberid, markerid

dataprojektor, paljundus,toitlustamine, kohvipausid

80+ hindkokkuleppel,püsikliendi-soodustus koolitus ruumile,koolitusel osalej atele majutus 40% odavam

Asume kesklinnast 9 km kaugusel Nõmmel. Väga head parkimisvõimalused, ühistransport bussiga nr 10, 20, looduskaunis ümbrus, meid ümbritsevad terviserajad ja Nõmme seikluspark koos basseinidega. Hotellis on à la carte restoran, kus saab korraldada ka tähtpäevi, pidustusi ja ärilõunaid. Hotellis on hubane baar ja saun. Küsi kindlasti hinnapakkumist! Leiame koos Sinuga sobiva lahenduse!

HOTELL ORU***Narva mnt 120b, Tallinntel 603 3302 faks 601 [email protected]

Oru 95 m2

Oru 1 60 m2

Oru 2 15 m2

100

50

10

kokkuleppel dataprojektor, grafoprojektor, pabertahvel,TV, video, ekraan,CD-mängija, internet, wifi, sülearvutikasutamine

paljundus, faks,toitlustamine, kohvipausid

100 kokkuleppel tasuta valvega parkla, hea ligipääs ühiskondliku transpordiga, toitlustamine hubases à la carte restoranis, mitmekülgne valik kohvipause, võimalik korraldada firmapidusid ja tähtpäevi

JÄNEDA MÕIS OÜLääne–Virumaa73602 Jäneda tel 384 [email protected]

10 erisuurusega konverentsiruumi

10–250 10–25 €/h ja kokkulep-pel

wifi, dataprojektor, pabertahvel, markerid, grafoprojektor

paljundus, kohvipausid, toitlustamine

120 hindkokkuleppel

Tallinnast 70 km, looduskaunis ja rahulik keskkond, külalistemaja, saunad ja spaateenused, suusa- ja matkarajad, suusalaenutus. Musta Täku Talli kõrts on peopaigana parim, laudades kuni 300 kohta! Kiire pakkumine ja sujuv teenindus.

HOTELL SUSI***Peterburi tee 48, Tallinntel 630 [email protected]

Mari 25 m2

Jüri 40 m2

Marta 55 m2

Roheline Ämblik 200 m2

8

25

40

120

kokkuleppel wifi, dataprojektor, ekraan, pabertahvel, TV, video, CD-mängija

paljundus, toitlustamine, kohvipausid

200 hindkokkuleppel

Asume Peterburi teel ajaloolise Jüriöö pargi vastas ainult 2 km kaugusel lennujaamast ja bussijaamast ning 10 minuti sõidu kaugusel Tallinna kesklinnast. Ühistransport bussiga nr 54 ja trammidega nr 2 ja 4. Suur tasuta parkla. Rikkalik valik kohvipause, toitlustamine hotelli restoranis. Peale tavapärase nõupidamise või konverentsi võimalus korraldada firmapidusid, bankette, vastuvõtte jm üritusi.

TOOSIKANNU PUHKEKESKUS Jõeküla, Käru vald, 79218 Raplamaa.Tel 489 8160; www.toosikannu.ee; [email protected]

Seminarisaal

Jahisaal 80 m2

Ale-Sepa seminarisaal

Peamaja saal 150 m2

60

30

20

100

Seminarisaali rent veebruaris ja märtsis TASUTA

Dataprojektor, ekraan, wifi, pabertahvel, TV, video

Toitlustus, kohvipausid, majutus, ulukisafari, lasketiir

Talvel kuni 100 inimest,suvel kuni 180 inimest

Seminarisaalides toolide-laudade paigutus vastavalt Teie soovile. Toosikannu Puhkekeskus asub looduskaunis kohas metsade sügavuses Käru vallas Raplamaal 80 km kaugusel Tallinnast. Pärast seminari on võimalik käia saunas, matkata ATV või mootorsaaniga, osaleda ulukisafaril või lasta püssi meie lasketiirukompleksis.

korraldaja,

kontaktandmed

ruumi suurus istekohti hind/ühik hinna sees lisatasu eest majutus-

kohti

soodustused lisainfo

kiire tee vastusteniwww.raamatupidaja.ee

Juhtiv Eesti raamatupidajatele mõeldud veebiportaal

ühendab vajalikud uudised ja praktilised töövahendid



18 ARVAMUS

Peatoimetaja: Meelis Mandel

Väljaandja: AS Äripäev

Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn

telefon:

(372) 667 0195,

(372) 667 0222

Toimetus:

e-post: [email protected]

tel: (372) 667 0111

Reklaamiosakond: e-post: [email protected]

tel: (372) 667 0105

Tellimine ja levi: e-post: [email protected]

tel: (372) 667 0099

Tellimine internetis: www.aripaev.ee/tellimine

Äripäeva tellija eelised –

ostukeskkond privileeg.aripaev.ee

ja soodsaim võimalus soetada

Äripäeva raamatuklubi raamatuid.

Äripäev veebis: www.aripaev.ee

Trükk AS Kroonpress

Toimetus võtab endale õiguse kirju ja

kaastöid vajaduse korral lühendada. Toi-

metus kaastöid ei tagasta. Kõik ajalehes

Äripäev ja tema lisades avaldatud artiklid,

fotod, teabegraafika (sh päevakajalisel,

majanduslikul, poliitilisel või religioossel

teemal) on autoriõigusega kaitstud teo-

sed ning nende reprodutseerimine, levi-

tamine ning edastamine mis tahes kujul

on ilma ASi Äripäev kirjaliku nõusoleku-

ta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu

kohta võite pöörduda Pressinõukogusse,

[email protected] või tel (372) 646 3363.

Valdis Dombrovskis:Pigem on madal võlatase Eesti eelis.

Euroopa Komisjoni asepresident peab positiivseks seda, et Eesti on seadnud eelarvepoliitika

kujundamisel rangemad reeglid, kui euroala reeglid ette näevad.

INTERVJUU

Eesti viie erakonna esindajad pidasid debati teemal “Eesti infoühiskond 2020”, kus erakon-dade esindajad tõid välja eelisarendamist vaja-vad valdkonnad IKT-sektoris. Uus valitsus koolitagu 40 000 uut IT-spetsialisti

K ui Eesti Estonian Airiga Frank-furti jõudis, oli Euroopa rahatrü-kiprogramm juba alanud. Mario Draghi kutsus ta oma tuppa, kõ-neles temaga viivukese, paludes

olla hoolas ja korralik ning osta järgneva 19 kuu jooksul igas kuus 162 miljoni euro eest Euroopa riikide võlakirju. Eesti oli kohmetunud ning se-gaduses. Super-Mario märkas seda ning seadis ta ühe pikkade juustega poisi kõrvale istuma. “Te-ma õpetab sind, kuidas need protsessid meil siin käivad,” naeratas keskpanga juht Eestile.

Tumeda peaga poiss Eesti kõrval oli Itaalia, kes ostis saapamaa võlakirju. Patrioodina soovis Ees-ti soetada samuti enda riigi võlakirju, et kaas-maalaste elu edendada, kuid see ei olnud võima-lik. Selliseid instrumente turul lihtsalt ei olnud.

Eesti oli sattunud teelahkmele. Paremale pöö-rates ehmatasid teda Saksamaa, Hollandi, Soo-me ja teiste korralike krediidireitingutega rii-kide negatiivse tootlusega võlakirjad. Vasaku-le vaadates hakkasid aga silma Hispaania, Itaalia ja Prantsusmaa võlakirjad, mille tulumäärad ei kompenseerinud potentsiaalseid riske.

Eesti soovis minna otse ning rajada selleks oma tee. Ta helistas kodumaale ning uuris valitsuse arvamust. Too oli võlakirjade emiteerimise vastu, sest puudus selge plaan, mida rahaga peale haka-ta. Eesti teadis ka ise, et igaks juhuks laenuvõtmi-ne ei ole ratsionaalne. Küll aga kurvastas teda to-taalne apaatsus selle teema arutamisel.

Võimalust kaasata kapitali kümneks aas-taks alla üheprotsendilise intressiga kutsu-ti gambling’uks, mullistunud hindadega Euroo-pa riikide võlakirjade ostmist nimetati aga tur-valiseks investeeringuks. Skeptikud tõid eesku-juks Saksamaa, kes ei soovinud riigi võlataset ne-gatiivsest intressimäärast hoolimata suurenda-da. Vastuargumendina löödi aga letti Apple, kes ülekapitaliseeritusest hoolimata kaasas võõr-vahendeid.

Oludes, kus Kreeka süüdimatu rahapoliitika taustal kasvas tõenäosus, et euro lastakse pulb-riks, korraldati viimaks konkurss Eesti jaoks pi-kaajaliselt mõistlike alternatiivsete investeerin-gute leidmiseks. Paljudest ideedest jäi sõelale mõte osta riigile tootlikke varasid. Ostu finant-seerimiseks emiteeris Eesti kahe miljardi euro ulatuses fikseeritud intressiga kümneaastaseid võlakirju. Pool laekunud vahenditest suunati ko-halikesse taristuprojektidesse.

See hõlmas nii riiklike üürimajade ehitamist,

KOLUMN

Ostame tootlikke varasidolemasolevate kortermajade ning küttesüstee-mide renoveerimist kui ka teede parandamist. Programmi käivitamist toetasid deflatsioonili-sest keskkonnast tingitud odavad toorainehin-nad. Eesti ehitajad pöördusid koju tagasi, mis lee-vendas kohalike ettevõtjate tööjõuprobleeme ja suurendas maksude laekumist riigikassasse. Ko-halik majandus sai uue hingamise, paranesid paljude perede elamistingimused ning korrali-kud teed meelitasid piirkonda senisest märksa enam välisinvesteeringuid.

Raha pannakse kasvama. Teise poole riigivõla-kirjade emiteerimisel laekunud rahaga otsus-tas Eesti luua pikaajalise strateegiliste investee-ringute fondi, kuhu koondati mõõduka riskita-semega stabiilset rahavoogu tootvad investeeri-misobjektid. Kaks kolmandikku fondi vahendi-test investeeriti konservatiivselt koostöös Norra naftafondiga maailma metropolide ärikinnisva-rasse, mille pikaajalised rendilepingud tagasid nelja protsendi lähedase aastase netotootluse.

Ühe kolmandiku fondi vahendite eest soetati maailma juhtivate energiaettevõtete osalusi. Sin-na kuulusid nii nafta-, gaasi- kui ka elektriener-giatootjad, mis kõik olid tugevate bilanssidega ning maksid korralikke dividende. Toorainetu-rul valitsenud tugeva madalseisu tõttu tehti te-hingud väga soodsate hinnatasemete juures.

Aastal 2025 oli Eesti oma võlakirjad lunasta-nud ning kümme aastat tagasi korraks Luksem-burgi tasemele kerkinud riigi võlakoormus oli taas konkurentsitult Euroopa madalaim. Stratee-giliste investeeringute fondi varade hinnad olid kahekordistunud ning portfell tootis riigile aas-tas keskmiselt 100 miljonit eurot rahavoogu.

Intressitasemed olid normaliseerunud ning kümneks aastaks võõrvahendite kaasamisel tu-li nüüd arvestada keskmiselt 5%-lise intressikulu-ga aastas. Õigel ajal tehtud taristuinvesteeringud olid säästnud Eesti jaoks märkimisväärsel hulgal raha. Paranenud oli inimeste elukeskkond ning ühiskonna nõrgemad liikmed said oma eluga paremini hakkama. Heaolu kasv ei jäänud mär-kamata ka välisinvestoritele, kes tõid üha enam oma ärisid Eestisse. Eestil oli läinud hästi tänu julgusele rakendada ellu Eduka Eesti arvamus-konkursile saadetud idee emiteerida riigivõlakir-ju ning investeerida nendest laekuvad vahendid tootlikesse varadesse. ARTIKKEL ILMUB TALLINNA KAUBAMAJA, DANSKE BANKI, SAKU ÕL-

LETEHASE, MOOTOR GRUPI, EMT JA ELIONI NING ÄRIPÄEVA ARVA-

MUSKONKURSI EDUKAS EESTI RAAMES.

Eestil oli läinud hästi tänu julgu-sele raken-dada ellu Eduka Eesti aravmus-konkursile saadetud idee.

TARMO TANILASSwedbanki vanem investeeringute juht

REPLIIK

Paistab, et Keskerakonnal on raha otsasKeskerakonna mannetut tele-reklaami vaadates tundub, et kunagi sponsorite poolt nii ar-mastatud erakonnal on jälle raha otsas.

Valimisreklaamid teles on omamoodi tragikoomiline žanr, mis paneb piinlikkusest kanalit vahetama või naerma, nii et silm märg. Kuidas kelle-gi taluvuspiir ja huumoritun-netus on.

Seni on lahkesti kulutatud. Keskerakond on aastaid silma paistnud suurejooneliste vali-misreklaamidega. On küll ol-

nud piinlik, aga odav pole se-ni olnud.

Samuti nüüdseks juba aas-taid on Keskerakond jäänud oma valimiskampaaniate eest korraldajatele võlgu, neid võlgu likvideerinud ja siis jälle uusi tekitanud.

Paistab, et Tallinnas küll võimul olev, kuid üleriigiliselt aastaid opositsioonis virele-nud erakonnal on raha taas ot-sa saamas. Keskerakonna ju-hi Edgar Savisaare meeldejääva uisutamisreklaami jaoks võe-ti raha linnakassast ja saadi vi-suaalselt päris huvitav tulemus,

toredasti eneseirooniline ka veel. Ja kindlasti mitte odav.

Eetris jookseb säästuvariant. Praegu teles jooksev Keskera-konna valimisreklaam, mi-da ollakse suure tõenäosusega sunnitud tegema koguni era-konna enda raha eest, on aga tõeline säästuvariant. Võtte-platsiks kabinet, kus laua üm-ber natukegi tuntud kesk-erakondlased harrastusteat-ri meisterlikkusega üksteisele lauseid loopimas.

Nüüd on nii piinlik kui ka odav.

ÄRIPÄEVA VALIMISPÄEVIK

On olnud küll piinlik, aga odav pole seni ol-nud. Nüüd on nii piin-lik kui ka odav.

Mida arvate üldiselt erakondade valimisprog-rammides välja käidud IKT-sektorit puudutava-test lubadustest? Konkreetseid selgeid nägemu-si oli debatil vähe, pigem oli tegu improviseeri-misega või mõne kogenuma poliitiku puhul üld-sõnaliste seisukohtadega, näiteks Palling: kaa-bel on maha tõmmatud, küll läheb kõik ka edas-pidi hästi.

2018. aastal ees ootav ELi eesistuja põhiteema jäi enamikul konkreetse vastuseta. Eristus Aavik-soo, kes ütles eesmärgi välja: digi identiteet peab saama Euroopas vastu võetud.

Minu ettepanek uuele valitsusele on luua või-malused nelja aasta jooksul 40 000 uue IKT-oska-ja koolitamiseks.

Jaak Aaviksoo pidas vajalikuks IT Akadee-mia vahendite kolmekordistamist ning Proge-Tiigri programmi ressursside suurendamist. Kas nõustute sellega? Nõustun tingimusel, et selle kasutamiseks on koostöös ITLiga välja tööta-tud muudatused, mis tõesti aitavad praegu hari-duses ja tööjõuturul ülevalolevaid probleeme la-hendada.

Debatil osalejad olid ühel nõul, et Eesti kodani-ke andmed ei pea tingimata asuma ainult Ees-ti riigi pinnal, vaid dubleerituna ka väljaspool Eestit, küll aga Eesti õigusruumis. Võib viia pil-ve, kasutada e-saatkondade lahendust. Mida ar-vate sellest? Mina olen selles küsimuses konser-vatiivsem. Olen teenusepakkujana kohanud Soo-mes, Saksamaal, Rootsis ja veel mitmes riigis vä-ga põhimõttelist hoiakut – meie kodanike and-med (ja ka laiemalt riigi ostetavad teenused) on meie riigis, meie jurisdiktsiooni all.

Riik ju eeldab oma kodanike lojaalsust ja maksukuulekust, seetõttu on loomulik, et riik teiselt poolt ei vii maksumaksjatelt kokkukorja-tud raha välismaale.PIKEMALT SAAB LUGEDA ÄRIPÄEVA TEEMAVEEBIST ITUUDISED.EE.

MART EINPALULevira tegevjuht, Eesti Infotehnoloogia ja Kommunikatsiooni Liidu (ITL) juhatuse liige

LUGEJA ARVAB

1. märtsil hääletatakse need maha, kes on viinud Eesti viie vae-sema hulka. Küll siis tulevad mõist-likumad valitsejad, kes saavad aru, et investeeringuteks raha laenami-ne – eriti võlakirjade ostuprogram-mist – on mõistlik tegevus.Kommentaar artiklile “Bloomberg: Eesti on anti-

Kreeka”

LOE WWW.ARIPAEV.EE

ÄRILAUSE

EdukasEesti



ARVAMUS 19

Tarbijakrediiditurgu saab ole-masolevate seaduste raames paremini korraldada kui uut seadust kehtestades.

Tarbijakrediiditurg on mit-mekesine ja plaanitavad seadu-semuudatused mõjutavad kõi-ki. Ka neid, kes pakuvad suur-pankadega sarnastel tingimus-tel väikelaene kinnisvara taga-tisel, ja neid, kes pakuvad jä-relmaksu VISA või American Expressi krediitkaardiga võrrel-davatel tingimustel.

Võinuks kokku leppida. Tar-bijakrediiditurg vajab senisest paremat reguleerimist ja kui suuremad selle sektori turuosa-lised oleks varem kokku leppi-nud selle sektori heas käitumis-tavas, siis tõenäoliselt poleks ol-nud vaja ka riigil nii jõuliselt sekkuma hakata.

Majandus- ja kommunikat-siooniministeeriumi analüüs näitab, et tarbijakrediidiga seo-tud täitemenetluste puhul on 74% juhtudest nõude kohtusse andjaks olnud litsentseeritud krediidiasutus.

Krediidiinfo analüüsi ko-haselt on telekomisektori pa-kutud krediidilahenduste tõt-tu maksehäires ligi 30 protsenti

KOMMENTAAR

Tarbijakrediituru ohjamiseks pole vaja seadust muuta

Kõik uued ehitatavad eramud ja kortermajad peaksid vas-tama nullenergia reeglitele, st tootma ise sama palju ener-giat, kui nad ära kulutavad.

Kuigi energiasäästlike hoo-nete ehitamine on mõnevõr-ra kallim kui tavaliste hoone-te puhul ning uute kinnisvara-objektide hind tõuseb, siis võib lõpuks tulla hinnavõit, kui ar-vestame kulusid kogu hoone eluea jooksul. Nimelt on tava-lise elamispinna puhul kõige suuremateks väljaminekuteks küte ja elekter. Suure energia-tõhususega elamispinnal on aga need kulud väiksemad ning võttes arvesse ka inflatsiooni ning energiakandjate iga-aas-tast üldist hinnatõusu, siis suu-reneb võit iga aastaga. Seega teenitakse tagasi see summa, mis kinnisvara ostmisel kuluta-ti, ja jäädakse veel plussigi.

Nullenergiamajade ehitamine annab julgeoleku ja sõltuma-tuse. Kui maja toodab vajaliku soojuse (näiteks maakütte abil) ja elektri (päikesepaneelid või tuulik) ise, siis kaob (otsene) va-jadus liituda kaugküttega ja/või

EDUKAS EESTI

Nullenergiamajad tulgu

ANDRUS ALBERFinora Capitali juhatuse esimees

TAAVI SIMSONTTÜ nooremteadur, Vabaerakond

See summa, mis kinnis-vara ostmisel kulutati, teenitakse tagasi ja jäädakse veel plussigi.

Tarbijakrediiditurg on mitmekesine ja plaani-tavad seadusemuuda-tused mõjutavad kõiki.

te seaduste raames, näiteks rek-laami- ja tegevuspiirangud (sh automaatne tegevusloa pea-tamine) neile, kes ei esita õigel ajal aastaaruandeid. Seaduse-muudatusi on vaja üksnes neis aspektides, mida seni pole re-guleeritud. Näiteks laenuintres-sidele ülempiiri seades.

Kuidas olukorda paranda-da. Samas tuleks arvesse võtta, et mullu juulis jõustunud sea-duse tulemusena on terve rida praeguseid turuosalisi viimase kuue kuu jooksul saanud raha-pesu andmebüroo tegevusloa ja neile võiks finantsinspektsioon väljastada uue tegevusloa.

Alles pärast seda, kui finantsinspektsioon on teinud järelevalvet nende üle, kes po-le vaevunud tegevusluba han-kima või on seaduse varasema sõnastuse alusel järelevalve alt veel väljas, võiks asuda tegele-ma nendega, kellele teine riik-lik institutsioon just äsja on te-gevusloa väljastanud. Nii võiks üldine olukord tarbijakrediidi-turul paraneda kiiremini kui uusi regulatsioone tehes ja se-niseid seadusi järgida püüdvaid ettevõtteid veelgi karmimalt piirates.

rohkem inimesi kui kiirlaenu-firmade tõttu. Neid aga kavan-datavad seadusemuudatused ei mõjutaks.

Näiteks on terve rida tarbi-jakrediidi pakkujaid, kes po-le pikka aega esitanud majan-dustegevuse aastaaruannet või esitab selle 10 kuud pärast aas-ta lõppu.

Praegune seadus nõuab tar-bijakrediidi ettevõtetelt raha-pesu andmebüroo tegevuslu-ba. Mitu turuosalist hankis sel-le endale hiljem, kui seadus se-da nõudis. Kõigil turuosalistel ei ole seda luba siiamaani.

Seega saaks riik jõulisemalt teha järelevalvet ka praegus-

elektrivõrguga. See tähendab, et mis ka ei juhtuks suurte kat-lamajade või elektrijaamadega, jääb toasoe ja valgus vähemalt teataval määral alles. Ühe suure energiatootmise koha asemel tuleb sadu ja tuhandeid pisike-si, mis muudab kogu süsteemi efektiivsemaks, sest jäävad ära suured kaod soojatrassidel ja elektriliinides.

Lisaks kinnisvaraomaniku majanduslikule võidule ja ener-geetilise turvalisuse suurene-misele aitab nullenergiaseadus kaasa keskkonnasäästule. Vä-heneb vajadus suurte elektri-

jaamade ja katlamajade järe-le, väheneb ka õhku paisatav süsihappegaasi hulk. Vähene-vad heitmed aitavad parandada Eesti kuvandit roheliselt mõtle-va riigina ja vältida kulutusi rii-gile saastekvootide näol.

Riigi roll. Kuigi pikaajalises perspektiivis läheb nii mõni-gi kinnisvaraarendaja üle nul-lenergiapindade ehitamise-le, kuna väikesed kommunaal-kulud on saamas tugevaks müügiargumendiks, on sellegi-poolest tarvis riigil protsessile kaasa aidata nullenergia seadu-se rakendamisega. Esiteks see-tõttu, et protsessi kiirendada, ja teiseks seetõttu, et osa aren-dajaid ei kavatse kunagi hakata rajama energiasäästlikke hoo-neid ning loodavad platsi puh-taks lüüa soodsama hinnaga. Siin on riigi kohustus suuna-ta lahenduste poole, mis olek-sid soodsad pikas, mitte lühike-ses plaanis. ARTIKKEL ILMUB TALLINNA KAUBAMA-

JA, DANSKE BANKI, SAKU ÕLLETEHASE,

MOOTOR GRUPI, EMT JA ELIONI NING ÄRI-

PÄEVA ARVAMUSKONKURSI EDUKAS EES-

TI RAAMES.

Äriteenused reklaam

TEL 667 0105, [email protected]

LUGEJA LEMMIKUD www.aripaev.eeFondijuht: Putin on maailma rikkaim. Endine Venemaa suurim välisinvestor ja

fondijuht Bill Browder ütles, et Putin on rik-

kaim inimene maailmas ja seda väga pika

eduga.

Kuningriik kaalub Venemaa lendude keelamist. Norra valitsus võttis läbivaa-

tamisele Norwegian Air Shuttle ASA juhi

pöördumise, kus ta teeb ettepaneku kee-

lata Venemaa lennufirmadel ülelennud ku-

ningriigi territooriumilt.

Raport: Vene häkkerid varastasid pan-kadest hiigelsummasid. Vene arvutitur-

befirma Kaspersky Lab ZAO raportist sel-

gub, et vene häkkerite punt on alates 2013.

aastast varastanud Venemaa, Ida-Euroopa

ning USA pankadest miljoneid dollareid, va-

hendas Wall Street Journal.

EdukasEesti

toimetaja Harry Tuul, tel 667 0111, e-post [email protected]


20 INVESTORTÕUSJABriti naftatootja aktsia hind

hakkas eile koos nafta hinnaga

tõusma.

LANGEJATööstusettevõte teatas, et

soovib endiselt energiaturul

laieneda.

Tullow Oil418,10 GBp

300

450

600

900

021210080604

Siemens94,95 EUR

80,00

86,25

92,50

98,75

105,00

021210080604

-1,17% �+3,23% �

Pane täheleOlulised tähtajad tuludeklaratsiooni esitajale

15. veebruar Avati tuludeklaratsiooni esitami-

ne e-maksuametis/e-tollis. Teenin-

dusbürood hakkasid väljastama

eeltäidetud tuludeklaratsiooni väl-

jatrükki.

26. veebruar Alustatakse enam makstud tulu-

maksu tagastamist e-maksuame-

tis / e-tollis deklaratsiooni esita-

nud klientidele.

31. märts

Tuludeklaratsiooni esitamise täht-

aeg.

20. aprill Alustatakse enammakstud tulu-

maksu tagastamist paberdeklarat-

siooni esitanutele.

1. juuli Juurdemaksmisele kuuluva tulu-

maksu tasumise ja enammakstud

tulumaksu tagastamise tähtaeg.

1. oktoober Juurdemaksmisele kuuluva tulu-

maksu tasumise ja enammaks-

tud tulumaksu tagastamise täht-

aeg, kui deklareeritakse ettevõt-

lustulu, kasu vara võõrandamisest

või välisriigis saadud tulu. Samuti

mitteresidentidele, kes deklareeri-

sid mahaarvamisi Eestis.

Lihtsus ja kasu ei pruugi käia käsikäes. Näiteks inves-teerimiskonto süsteemis on mitu eripära, kus investor peab ise otsus-tama, milline käitumine on talle kasulik.LHV maakler-

tegevuse juht Alo

Vallikivi

Äripäeva tellija

sai seda lugu veebis

lugeda juba

13.02 kell 13.08

Tellija eelis

TULUDEKLARATSIOON

Väärtpaberitulu deklareerimiseks varu aega.

Kuna väärtpaberitulu deklareerimisel esi-neb palju erinevaid nüansse, siis tuleks sel-leks varuda aega ja teha kõik detailid põh-jalikult selgeks.

LHV maaklertegevuse juht Alo Vallikivi rääkis, et kui vana maksude deklareerimise süsteem on investorile tuttav ja lihtne, siis erainvestorile mõeldud investeerimiskonto süsteem on keerulisem, aga kasulikum. “Iga investor peab välja mõtlema, kas soovib en-dale esialgu keerukamana tunduva investee-rimiskonto süsteemi selgeks teha ja maksu-de pealt säästa või läheb ta lihtsama dekla-reerimise süsteemi teed,” ütles ta.

Vallikivi sõnul ollakse hädas eranditega ning tihti eeldatakse, et pank peab investo-ri eest kõik ära tegema. “Paraku on näiteks investeerimiskonto süsteemis mitu eripära, kus investor peab ise otsus tama, milline käi-tumine on talle kasulik,” nentis ta.

Tulumaksu saab edasi lükata. 2011. aastast on eraisikust investoril investeerimiskonto süsteemi kaudu võimalus investeerides saa-dud tulult tulumaksu maksmist edasi lü-kata. Kõrvuti kehtib kaks investeerimistulu maksustamise süsteemi: nn tavaline süsteem ja investeerimiskonto süsteem.

See tähendab Vallikivi kinnitusel seda, et investeerimiskonto kasutamine ei ole kohus-tuslik. Investeerimiskonto võiks sobida tema hinnangul pikaajalisele investorile, kes teeb tehinguid eelkõige eurodes börsil noteeri-tud väärtpaberitega ega kasuta võimendust. Varem kehtinud süsteem sobib aga keeruka-mate instrumentide, eri valuutade ja võimen-duse kasutajatele, kuid ei sobi väga aktiivse-le ja kasumlikule kauplejale.

Mõtle maksustamisele juba tehingut tehes. Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask soo-vitas väärtpaberitulu deklareerimisel hoida asjad nii lihtsad kui võimalik ja hilisemate üllatuste vältimiseks võiks juba väärtpabe-ritehingut tehes korraks maksustamise as-pektid läbi mõelda.

Siilivase sõnul tasub talitada nii, et mak-su tasumiseks vajaliku raha vajadus ei tuleks ootamatult. “Kui kasutad erinevaid maksu-süsteeme, nt investeerimiskontot, siis tasub erinevates süsteemides väärtpaberid tõsta erinevatele kontodele ja vajadusel panna en-dale kirja olulisemad tehingud, tegevused ning kaasnevad asjaolud – mõtle, kas kolme aasta pärast saad kontol toimunud liikumis-te järgi aru, mis tehing ja millistel asjaoludel toimus,” rääkis ta. “Kas oskad seda hiljem ka maksuametile selgitada, kui nad küsivad?”

Juhul kui tegemist on aktiivse ja kasum-liku kauplejaga, soovitas Vallikivi kaaluda ettevõtte loomist. “Selle alt kauplemine eel-dab aga regulaarsete aruannete avaldamise kohustust,” rõhutas ta, lisades, et LHV Pank võimaldab ka tänavu edastada investeeri-miskonto andmeid maksuametile elektroo-niliselt. “Kindlasti ei tasu seda jätta viimase-le hetkele, sest andmed edastatakse järgmi-seks päevaks,” märkis ta.

4. Ole rahulik. Infoliini

kõnejärjekorras on eriti

deklareerimisperioodi

alguses väga paljud inimesed, kes

tahavad oma deklaratsiooni täita

just nüüd ja kohe praegu ning ta-

havad selle kohta küsida panga

kliendinõustajalt, nagu sinagi.

5. Tee selgeks investee-rimiskonto võimalu-sed. Kas oled aktiivne

investor? See tähendab, et teed

rohkem kui kolm väärtpaberi-

tehingut kuus. Kas investeerid

raha, mida ei ole vaja vahepeal

tarbimisse suunata? Siis võid kaa-

luda ka investeerimiskonto või-

malusi. Aga enne kui investeeri-

miskontot kasutama hakkad, tee

tema eripära ja detailid selgeks, et

teaksid, mida ja kuidas deklareeri-

ma peab. Internetipangas on meil

selle kohta ülevaatlik materjal.

JUHAN LANG, BIRJO [email protected], [email protected] Swedbanki 5 nippi deklareerijale

1. Võta deklareerimiseks rahulikult aega. Dek-

laratsiooni saab esitada

üle kuu, mistõttu ei ole tingima-

ta vaja kiiruse peale deklaratsioo-

ni esitada, olulisem on panustada

täpsusele ja korrektsusele. Väga

paljud inimesed üritavad oma

deklaratsiooni esitada esimestel

päevadel.

2. Loe. Mõtle ja siis küsi. Pangad aitavad

oma kliente deklaree-

rimist puudutavate materjalide-

ga igal aastal nii palju kui võima-

lik ning pakuvad infot koos selgi-

tustega oma internetipangas, kus

on eraldi tulude deklareerimist

puudutav osa. Alati tasub vaadata

juba ettevalmistatud infot, võrrel-

da seda teabega, mis maksuamet

on deklaratsioonile kandnud, ning

puuduolevad kanded lisada. Dek-

laratsiooni peab inimene täitma ja

esitama ise.

3. Otsi infot õigest ko-hast. Vajaliku info väärt-

paberitehingute kohta

saad oma väärtpaberikonto ja ar-

velduskonto väljavõttelt. Meil on

küll e-riik ning palju erinevaid või-

malusi andmete vahetamiseks ja

edastamiseks, kuid ühest pangast

ei saa erinevates pankades tehtud

tehingute kohta infot.

Kui on vaja deklareerida erineva-

tes pankades tehtud tehinguid,

peab infot vaatama sellest pan-

gast, kus tehing tehti.

Eestis registreeritud väärtpaberite

puhul on abiks e-register www.e-

register.ee.

Paljud küsimused, mis sul on dek-

lareerimise kohta tekkinud, on tek-

kinud ka teistel ning vastused nei-

le võivad olla maksuameti fooru-

mis juba kirjas.

21

Tallinn 16.02

aktsia sulgemis-

hind, EUR

muutus

eelm, %

käive,

EUR

P/E ROE P/B divid.

tootlus

NUMBER ELEKTEREratarbijad peaksid arvestama,

et elektrienergia hinnale lisan-

dub lepingus ka käibemaks.

VALUUTAEuroopa Keskpanga negatiivne

intressimäär survestab eurot

nõrgemaks.

INTRESSEuribor on EKP sammude tõttu

olnud tugevas languses.

Nord Pool Eesti38,11

15

30

45

60

75

121008060402

EUR/USD1,1409

Euribor 6 kuud0,127%

0,12

0,20

0,28

0,36

0,44

121008060402

+0,11%+2,61%

1,1000

1,1876

1,2752

1,3628

121008060402

0,000

�

�

�4%langes eile Kreeka börs, kuna investorid on usu riiki kaotanud.

Tasub teadaKuidas deklareerida?

Otselaenamisettevõtetest ja ühisrahastus-platvormidest saadud tulu Maksukohustus tekib, kui investoril tekib tulu (intress, vii-

vis vm tulu) ning seda ka juhul, kui see taasinvesteeritakse.

Tulu, millelt ei ole tulumaks kinni peetud , tuleb kajas-

tada tuludeklaratsiooni tabelis 7.1.

Väljamakse tegijaks võib märkida kas vastavat keskkon-

da haldava ettevõtte andmed või kui need ei ole teada, siis

hallatava keskkonna nime.

Välisriigist saadud dividendidVälisriigis maksustamata või maksustamine on tõen-damata. Maksustatakse Eestis. Tuleb deklareerida tulu-

deklaratsiooni tabelis 8.1.

Välisriigis maksustatud. Ei maksustata Eestis. Tuleb dek-

lareerida infona tuludeklaratsiooni tabelis 8.8. Dividendi

või selle maksmise aluseks oleva kasumisosa tulumaksuga

maksustamine peab olema tõendatud.

Investeerimiskontole laekunud dividend on käsitatav

tuluna finantsvaralt. Välisriigis maksustatud dividendi võib

kajastada tuludeklaratsiooni tabelis 6.5 investeerimiskonto

sissemaksena.

MAKSU- JA TOLLIAMETI JUHTIVSPETSIALIST HANNES UDDE

RAHA reklaam

VALUUTA Euroopa Keskpank

EUR/SEK

9,5642EUR/RUB

71,3532

BÖRSIKAUBAD

BÖRS

Allikas: Bloomberg, kella 17 seisuga

Vilnius 16.02

aktsia sulgemis-

hind, EUR

muutus

eelm, %

P/E P/B divid.

tootlus

Riia 16.02aktsia sulgemis-

hind, EUR

muutus

eelm, %

P/E P/B divid.

tootlus

Helsingi 16.02

aktsia

hind, EUR

muutus

eelm, %

P/E P/B divid.

tootlus

P/E arvutatud viimase nelja kvartali vahearuande (kui on olemas, siis rahvusvahelise raamatupidamis standardi (IAS)

kohase) konsolideeritud koondkasumi emaettevõtja osa põhjal

Austraalia dollar AUD 1,476

Bulgaaria leev BGN 1,956

Hiina jüaan CNY 7,073

Hongkongi dollar HKD 8,785

India ruupia INR 70,547

Jaapani jeen JPY 135,720

Kanada dollar CAD 1,423

Korea won KRW 1255,700

Norra kroon NOK 8,743

Poola zlott PLN 4,192

Rumeenia leu RON 4,438

Nafta IPE, bbl 61,92

Nafta NYMEX, bbl 52,94

Mootoribensiin, t 571,00

Diislikütus, t 598,00

Kerge kütteõli, t 574,50

Masuut (1% väävel), t 325,75

Maagaas Henry Hub, btu, USD 2,875

Kohv NYBOT, USc/nael 163,20

Valge suhkur NYSE LIFFE, USD/t 392,40

Kakao NYBOT, USD/t 2969,00

Nisu NYSE LIFFE, USD/t 122,75

Rapsiseemned NYSE LIFFE Pariis 356

Singapuri dollar SGD 1,540

Suurbritannia nael GBP 0,738

Šveitsi frank CHF 1,056

Taani kroon DKK 7,445

Tai baat THB 37,037

Tšehhi kroon CZK 27,702

Türgi liir TRY 2,821

Ungari forint HUF 307,760

USA dollar USD 1,133

Arco Vara 1,050 -4,55 2 100 1,4 48,1% 0,69 0,0%

Baltika 0,425 1,43 3 336 - -14,6% 1,96 0,0%

Ekspress Grupp 1,110 0,00 0 20,6 3,7% 0,77 0,9%

Harju Elekter 2,800 1,08 3 268 6,0 13,2% 0,78 3,2%

Merko Ehitus 9,000 0,11 10 398 15,8 8,2% 1,29 4,6%

Nordecon 1,060 0,95 6 914 7,8 12,1% 0,94 0,0%

Olympic EG 1,930 0,00 55 235 11,6 23,6% 2,73 5,2%

PRFoods 0,690 0,73 3 448 10,2 7,2% 0,74 1,4%

Pro Kapital Grupp 2,390 0,00 0E - -4,5% 1,99 0,0%

Silvano FG 1,200 0,00 124 893 5,4 14,1% 0,76 20,8%

Tallink Grupp 0,820 -0,97 30 627 16,1 4,6% 0,74 6,1%

Tln Kaubamaja 5,740 -0,86 5 371 12,1 11,5% 1,39 6,1%

Tallinna Vesi 14,000 -0,71 43 908 15,7 20,5% 3,21 6,0%

Trigon PD 0,505 -9,66 10 967 - -0,7% 1,05 0,0%

Skano Group 0,841 1,94 64 - -6,8% 0,56 0,0%

Kütused 16.02USD

Värvilised metallid 13.02USD/t

Apranga 2,72 0,74 - 3,5 5,3

City Service 1,730 0,58 8,1 0,9 -

Invalda 3,010 0,67 - 0,8 -

Linas Agro 0,710 -0,56 6,5 0,7 -

Panevezio Statybos 0,910 -0,76 - 0,4 -

Siauliu Bankas 0,286 0,00 20,6 0,7 -

Snaige 0,400 -2,44 - 1,6 -

TEO LT (Telekomas) 1,040 0,97 16,9 2,5 16,3

Grindex 7,00 -0,57 7,1 0,5 -

Latvijas Gaze 9,40 0,86 13,1 0,6 -

Olainfarm 6,60 -1,49 5,8 1,3 -

Alma Media 2,99 -0,99 15,7 2,6 3,3

Citycon 3,05 -0,07 17,0 1,1 4,9

Elisa Comm. 23,49 0,21 16,7 4,3 5,5

Finnair 3,12 1,30 - 0,8 -

Fortum 19,49 0,21 5,5 1,6 -

HKScan 4,92 2,50 4,6 0,6 2,0

Kesko 33,86 1,50 34,6 1,5 4,1

Neste Oil 22,38 1,18 - 2,2 2,9

Nokia 7,04 -0,35 - 3,0 -

Olvi 23,29 -0,17 14,4 2,6 2,8

PKC Group 17,75 -5,43 - 2,7 3,9

Stockmann 7,29 0,28 - 0,7 5,5

Stora Enso 8,33 -1,36 - 1,3 -

UPM Kymmene 16,42 -0,73 - 1,2 3,7

YIT 5,97 -0,58 13,3 1,4 6,4

Kursid on päeva jooksul korrigeeritavad; (3) personaalpanganduse klientidele; (4) internetipangas/kontoris (7)

päevalõpu kontojäägilt, Äripanga jooksva hoiuse intressimäär on nüüd 0%

Citadele Pank Roosikrantsi 2, Tallinn,

tel 770 0000, faks 770 0001,

e-post: [email protected]

BIGBANK Rüütli 23, Tartu, tel 1333,

faks 737 7582, e-post: [email protected],

www.bigbank.ee

Versobank Pärnu mnt 12, Tallinn,

tel 680 2500, faks 680 2501

DnB PANK Tartu mnt 10, Tallinn,

tel 686 8500, faks 686 8501,

e-post: [email protected], www.dnb.ee

Eesti Krediidipank Narva mnt 4, Tallinn,

tel 669 0941, faks 661 6037

Tallinna Äripank Vana-Viru 7, Tallinn,

tel 668 8066, faks 668 8065

Pankade kontaktandmed

tähtajaline hoius %, USD

pank 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa

Alumiinium LME 1846

Vask LME 5720

Plii LME 1845

Nikkel LME 14755

Tina LME 18300

Tsink LME 2160,5

Kuld COMEX 1231,96

Plaatina NYMEX 1204,75

Pallaadium NYMEX 789,40

Hõbe COMEX 17,34

Danske Bank Kontakteeruge pangaga

Tallinna Äripank 0,05 0,05 0,05 0,10 0,15 0,20 200

Citadele Pank - - - 0,05 0,10 1,00 200

Versobank 0,30 0,35 0,45 0,70 0,90 1,1 500

DNB 0,10 - 0,15 0,30 0,40 0,50 300

Krediidipank 0,15 0,20 0,30 0,50 0,70 0,90 100/200 (4)

Groupon

7,97 USD

+6,84%PKC Group

17,70 EUR

-5,70%

TÕUSJA LANGEJA

Kommertspankade intressitootedjooksev hoius %

pank keskmiseltkuu jäägilt

kuupüsijäägilt

tähtajaline hoius %

1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat 3 aastat min summa

Danske Bank Kontakteeruge pangaga

Tallinna Äripank 0,00 0,10 0,15 0,20 0,40 0,50/1,5 0,60/1,60 0,70/1,70 - 200

Tallinna Äripank (3) 0,00 0,25 0,30 0,35 0,55 0,65 0,75 0,85 - 200

Citadele Pank - - - - - 0,05 0,1 0,70 1,0 1,40 150

Versobank 0,01 0,01 0,40 0,50 0,60 0,90 1,00 1,20 1,50 1,80 350

DNB 0,10 (7) - 0,20 - 0,25 0,40 0,55 0,70 0,80 0,90 300

Krediidipank - 0,01 0,10 0,20 0,30 0,80 0,80 1,00 1,30 1,50 100/200 (4)

BIGBANK - 0,15 0,20 0,25 0,40 0,40 1,00 1,40 1,70 300-1500

BIGBANK - - - - - 0,40 0,40 1,00 1,40 1,70 1500-30 000

BIGBANK - - - - - 0,45 0,45 1,05 1,45 1,75 üle 30 000

Põllumajandus 16.02nael = 453,59 g

Väärismetallid 16.02USD/unts, unts = 31,105 g

VÄÄRTPABERITEHINGUID tehes

tasub selle detailid kirja panna,

et ka aastaid hiljem suudaksite

maksuametile tehingu asjaolu-

sid selgitada.

FOTO: SANDER ILVEST/POSTIMEES/SCANPIX

Värsked uudisedehitus- ja

kinnisvarasektorist

Mitu nüanssi

22 REKLAAM ÄRIPÄEV 17. veebruar 2015reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post [email protected]

Katkised hinged

900 5025 5 €900 5100 10 €900 5500 50 €

Vanemateta lapsed, olgu neil kuitahes kenad asenduskodud, on seesmiselt katki.

Psühholoogid ja terapeudid saavad neid väga palju aidata, aga see pole lihtne ega odav töö.

Helista ja toeta väikeste katkiste hingede parandamist.

www.lastefond.ee

toimetaja Juhan Lang, tel 667 0111, e-post [email protected], tel 667 0105, e-post [email protected]


investeerimisfondid INVESTOR 23

FONDID reklaam

LHV Varahaldus 13.02ost müük NAV riski-

aste% aastaalgusest

tootlus (p.a) % fondi maht

12 kuud 3 aastat 5 aastatPensionifond L, EUR 1,48 1,49 1,49 2,39 2,72 3,49 4,97 5,38 300 728 352

Pensionifond M, EUR 1,18 1,19 1,19 1,63 2,23 3,94 4,84 4,79 43 632 887

Pensionifond S, EUR 1,25 1,27 1,27 1,47 1,66 5,75 4,54 4,16 51 346 148

Pensionifond XL, EUR 1,27 1,28 1,28 3,17 3,07 2,60 5,53 5,52 71 682 798

Pensionifond XS, EUR 1,17 1,18 1,18 1,49 1,57 6,21 4,94 4,44 13 853 347

Täiendav Pensionifond, EUR 1,43 1,45 1,45 3,56 3,85 3,80 6,73 6,03 6 507 797

LHV Pärsia Lahe Fond A, EUR 13,79 13,93 13,93 16,59 1,52 4,50 22,91 16,97 -

LHV Pärsia Lahe Fond B, EUR 8,81 8,90 8,90 16,59 1,52 4,51 22,91 16,97 25 758 279

LHV Maailma Aktsiad Fond A, EUR 8,90 8,98 8,98 12,00 8,38 1,07 3,29 2,94 -

LHV Maailma Aktsiad Fond B, EUR 5,68 5,74 5,74 12,00 8,38 1,07 3,29 2,93 1 404 528

Nordea Pensions Estonia 13.02ost müük NAV riski-

aste% aastaalgusest


12 kuud 3 aastat 5 aastatNordea Pensionifond A, EUR 1,06 1,07 1,07 5,23 3,86 10,15 6,74 6,53 150 652 656,04

Nordea Pensionifond A Pluss, EUR 0,90 0,91 0,91 6,34 5,38 12,99 8,11 7,52 15 210 725,39

Nordea Pensionifond B, EUR 0,96 0,97 0,97 4,07 2,57 7,17 5,07 4,98 17 135 361,64

Nordea Pensionifond C, EUR 0,87 0,88 0,88 2,49 1,17 6,41 3,9 3,66 12 135 178,69

Nordea Pensionifond Aktsiad 100, EUR 1,40 1,43 1,42 8,38 6,95 17,23 10,93 9,82 6 823 054,88

Nordea Pensionifond Intress Pluss, EUR 0,78 0,79 0,78 4,13 3,03 9,18 5,45 0 1 321 379,12

Avaron Asset Management Narva mnt 7D, B-korpus, Tallinn 10117, tel 664 4205, faks 664 4201, [email protected], www.avaron.eeAS GA Fund Management Roosikrantsi 11, Tallinn 10119, tel 680 2680, faks 680 2681,[email protected], www.gafm.ee LHV Varahaldus AS Tartu mnt 2, Tallinn 10145, tel 680 0400, faks 680 0402, [email protected], www.lhv.ee

Nordea Pensions Estonia AS Liivalaia 45/47, Tallinn 10145, tel 710 1250, faks 710 1251, [email protected], www.nordea.eeAS GILD Property Asset Management Swiss House, Roosikrantsi 11, Tallinn 10119,tel 680 2630, faks 680 2631,[email protected]

AS SEB Varahaldus Tornimäe 2, Tallinn 15010, tel 665 6565, faks 665 7122, [email protected], www.seb.eeDanske Capital AS Narva mnt 11, Tallinn 15015, tel 675 2295, faks 675 2895, [email protected], www.danskecapital.ee, www.danskebank.ee

Danske Pension 25, EUR 1,07 1,08 1,08 2,87 3,40 7,82 5,97 4,37 13 253 579

Danske Pension 50, EUR 1,28 1,29 1,29 4,07 4,87 10,51 7,28 5,25 203 325 928

Danske Pension Intress, EUR 0,92 0,93 0,93 1,26 1,04 3,68 3,86 3,05 4 284 629

Vabatahtlik Pensionifond Danske Pension 100 Pluss, EUR 1,73 1,77 1,74 5,90 7,43 14,77 10,70 8,77 4 486 994

Vabatahtlik Pensionifond Danske Pension Intress Pluss, EUR 0,79 0,81 0,80 1,92 1,22 3,38 3,76 2,97 439 615

Info teiste Danske Capitali ja Danske Invest fondide kohta on avaldatud veebilehel www.danskecapital.ee.

Danske Capital AS 13.02ost müük NAV riski-

aste% aastaalgusest


12 kuud 3 aastat 5 aastat

AS SEB Varahaldus 13.02ost müük NAV riski-

aste% aastaalgusest



AS SEB Pank poolt vahendatavad fondid 13.02ost müük NAV riski-

aste% aastaalgusest



Compensa Life 12.02ost müük NAV riski-

aste% aastaalgusest



Kasvuporfelli mahu info on antud seisuga 30.06.2014. Võlakirjaporfelli mahu info on antud seisuga 30.06.2014.

Kasvuportfell, EUR - - 1,49 - 4,50 5,10 9,80 7,40 5 968 709

Võlakirjaportfell, EUR - - 12,34 - 1,10 3,50 3,30 3,70 738 513

Mandatum Life 15.02ost müük NAV riski-

aste% aastaalgusest


12 kuud 3 aastat 5 aastatInvesteeringute haldusteenus:

Turvaline, EUR 120,19 119,59 119,59 - 0,88 1,89 - - -

Konservatiivne, EUR 119,66 118,48 118,48 - 3,38 3,61 - - -

Tasakaalustatud, EUR 121,00 119,21 119,21 - 5,49 5,26 - - -

Progressiivne, EUR 117,88 115,57 115,57 - 7,45 7,74 - - -

Agressiivne, EUR 129,34 126,80 126,80 - 8,95 13,04 - - -

Investeerimisportfellid:

Mandatum Life Fixed Income Abs, EUR 147,78 147,04 147,04 - 0,99 2,78 4,23 4,10 -

Mandatum Life Nordic High Yield Abs, EUR 102,20 101,69 101,69 - -0,52 -4,29 - - -

Mandatum Life Convertible, EUR 109,49 108,95 108,95 - 4,57 6,78 - - -

Mandatum Life Europe Equity, EUR 138,28 135,57 135,57 - 10,11 13,52 - - -

Compensa Life Vienna

Insurance Group SE

Roosikrantsi 11, Tallinn, tel 610 3000, faks 610 3010 [email protected],www.compensalife.ee

LHV Tartu mnt 2, Tallinn, tel 680 0400, faks 680 0402 Versobank AS Pärnu mnt 12, Tallinn, tel 680 2500, faks 680 2501Danske Bank Narva mnt 11, Tallinn, tel 630 2104

SEB Enskilda Equities Tornimäe 2, Tallinn,tel 665 6622, faks 665 6802Mandatum Life Insurance Baltic SE Viru väljak 2, Tallinn, tel 681 2300, [email protected], www.mandatumlife.ee

Fondivalitsejad

Maaklerifirmad

Avaron Asset Management 13.02ost müük NAV riski-

aste% aastaalgusest


12 kuud 3 aastat 5 aastatAvaron Areneva Euroopa Fond D, EUR 13,34 13,08 13,08 8,55 6,38 14,17 12,84 - 40 989 294

Avaroni Privaatportfell B, EUR 15,50 15,50 15,50 3,10 2,21 8,66 8,76 7,61 9 850 921

Avaron Ida-Euroopa Võlakirjafond A, EUR 12,57 12,57 12,57 4,55 2,84 12,64 - - 10 047 008

SEB Energiline Pf, EUR 0,844 0,852 0,852 7,17 5,35 14,08 6,19 5,10 22 094 414,26

SEB Konservatiivne Pf, EUR 0,909 0,918 0,918 2,56 0,90 2,49 1,48 2,24 57 345 584,96

SEB Optimaalne Pf, EUR 0,881 0,890 0,890 4,37 2,87 6,13 3,33 3,17 19 045 182,21

SEB Progressiivne Pf, EUR 1,059 1,070 1,070 5,26 4,04 9,26 5,10 4,28 374 573 146,18

SEB Aktiivne Pf, EUR 1,093 1,116 1,104 7,46 6,25 17,75 8,37 7,16 17 634 028,80

SEB Tasakaalukas Pf, EUR 1,230 1,255 1,243 3,65 2,89 7,27 4,32 3,88 13 595 321,57

SEB Corporate Bond Fund, EUR 1,627 1,627 1,627 1,94 1,18 5,65 5,43 4,78 329 050 000,00

SEB Strategy Balanced Fund 118,768 119,956 118,768 4,31 4,10 10,36 610 290 000,00

SEB Strategy Defensive Fund 113,839 113,839 113,839 2,58 2,52 6,48 981 460 000,00

SEB Strategy Growth Fund 132,163 133,485 132,163 8,11 7,23 19,15 314 440 000,00

SEB Strategy Opportunity Fund 124,827 126,075 124,827 6,22 5,70 15,15 488 450 000,00

Dow Jones USA18 019,35

13000

14225

15450

16675

17900

121008060402

OMX Stockholm1642,60

OMX Helsinki3361,11

2600

2800

3000

3200

3400

121008060402

1080

1230

1380

1530

1680

121008060402

EPI II samba indeks169,44

150,0

154,5

159,0

163,5

168,0

121008060402

-0,45% +0,03%+0,29% +0,03% �

�

�

�

Vahendatavate fondide tagasivõtmis- ja väljalaskehindu saab vaadata www.seb.ee/fondikursid. Fondide mahud on seisuga 31.12.2014.

Trigon Funds 13.02ost müük NAV riski-

aste% aastaalgusest


12 kuud 3 aastat 5 aastatArenevate Turgude Finantssektori Fond, EUR 161,14 166,07 164,43 13,04 2,45 -0,93 1,19 4 235 683

Balti Fond, EUR 15,18 15,72 15,41 10,71 7,56 7,91 5,79 -0,33 1 737 848

Uus Euroopa Fond, EUR 24,72 25,60 25,10 10,19 3,47 -0,59 11,52 11,38 45 869 221

Venemaa Top Picks Fond, EUR 12,07 12,50 12,25 27,11 22,80 -29,19 -17,54 -5,20 1 896 258

JUHTIMISKOOLITUS:

MITTERAHALINE MOTIVEERIMINE

21. aprillil

Kuidas mitterahaliste

vahenditega töötajate

pühendumust suurendada?

Täpsem programm aadressil akadeemia.aripaev.ee

Koolituse hind 299 eurot + km

Info ja registreerimine: Heleri Saarik, telefon 667 0440, e-post [email protected]

Koolitaja on KAIDO PAJUMAA

ITUS:

21. aprillil

dada?

erimine: telefon 667 0440,

[email protected]

Keskmise lugemusega inimesele piisab

pelgalt Imelise Ajaloo ja Imelise Teaduse

sarja raamatutest, kui enamat ei jõua.

Mainitud sarja raamatutel on selgelt

teadmisi lisav ja aju arendav toime.

Jaan Martinson, Postimehe raamatublogi

raamatupood.aripaev.ee

“”

OMX TALLINN52 nädalatTallinna börsi üldindeks, kajastab põhi- ja

lisanimekirja aktsiate liikumisi.Nr 32 (5159) 17.02.2015

Äripäev TEGIJA TURUL

Nobeli preemia pälvinud majandusteadlase sõnul on USAst väljaspool aktsiate väärtused suures osas madalamad, kuna investorid

on USA majanduse väljavaadete osas kõvasti optimistlikumad. Sellepärast soovitab ta ka Euroopasse investeerida.

Robert Shiller: Hajutage portfelli USAst väljapoole.

PortfellKuidas läheb Toomase investeeringutel?

847,81

720,0

752,5

785,0

817,5

850,0

121008060402

-0,45%

perioodi kõrgeim 852,98

perioodi madalaim 731,61

�

Võrreldes teiste suurte naftagigan-tidega on Statoili aktsia paremini reageerinud naftahinna tõusule.

INVESTOR TOOMASE BLOGI

Investor Toomas on Äripäe-

va välja mõeldud tegelane, aga

tema käsutuses on reaalne raha,

mida ta investeerib finants-

turgudele. Toomas alustas te-

gevust 2002. aasta alguses, mil

tema käsutusse anti investee-

rimiseks miljon krooni. Tooma-

se investeerimisotsused lan-

getab Äripäeva börsitoimetus,

investeerimis mõtteid jagab in-

vestor Toomas Äripäeva tagumi-

sel lehe küljel ja veebis.

Loe veebist

Värsked börsiuudised

www.aripaev.ee/borsTurgude ülevaade

investor.aripaev.ee

Sinu arvamus

Kommenteeri Toomase investeerimis -

otsuseid, jaga oma kogemusi või esita küsimu-

si veebilehel www.aripaev.ee või e-kirjaga

aadressil [email protected]

Mulle meeldib üks naftakompanii

TEHNOLOOGIAIngelinvestor: Apple ostab TeslaIngelinvestor Jason Calacanis usub, et Apple ostab järgneva 18 kuu jooksul ära elektriauto-de tootja Tesla.

Oma veebilehel calacanis.com kirjutas ta, et ei oma sise-infot ega Tesla või Apple’i akt-siaid, kuid peab võimalikuks tehnoloogiafirma suurt huvi elektriautode tootja vastu. Se-da seetõttu, et Tesla toob varsti turule odavaima mudeli Model 3 ning Apple soovib siseneda elektriautode turule.

Viimasel ajal on laekunud üha rohkem teateid selle kohta, et Apple arendab elektrilist ise-sõitvat autot.

Apple pole Reutersi teadet kinnitanud, kuid firma on en-negi loonud prototüüpe, mis müügile ei jõuagi.

Calacanis usub, et Apple võib Tesla eest välja käia 75 mil-jardit dollarit (65,7 mld eurot).

PANE TÄHELE

Google’i kaasasutajate tehin-gud. Larry Page ja Sergei Brin

plaanivad kahe aasta jooksul

müüa 4,4 miljardi dollari väärtu-

ses otsingumootori aktsiaid.

Jaapani aktsiad rallivad. Akt-

siad tõusid eile kaheksa aasta tip-

pu, kuna riigi majandus väljus vii-

mases kvartalis langusest.

Majandustulemused. Sel näda-

lal on oodata PRFoodsi neljanda

kvartali tulemusi.

üle 60 dollari pärast möödunud aasta det-sembrit.

Korralik firma, mis maksab dividende. Minu üheks lemmikaktsiaks on praegus-te naftahindade languse juures kujunenud Norra naftagigant Statoil. Tegemist on kor-raliku firmaga, mis maksab ka dividende ja on noteeritud Norra börsil. Üks eelis Statoi-li aktsiat ostes on see, et seda saab osta Nor-ra kroonide eest. Nimelt on Norra Euroopa suuruselt kolmas naftatootja ja krooni käe-käik sõltub ka sellest, mis toimub naftatu-rul. Kuna ma aga panustaks Statoili kaudu nafta hinna tõusule, panustan ma ka kroo-ni tõusule euro suhtes ja see tähendab, et mu kroonides investeering toodaks mulle rohkem eurosid.

Võrreldes teiste suurte naftagigantide-ga on Statoili aktsia paremini reageerinud naftahinna tõusule. Kahe nädalaga on tõus olnud 16 protsenti, mis on – kui Chevron välja arvata – kaks korda rohkem kui teistel.

Kuigi Statoili neljanda kvartali tegevus-kasum kahanes võrreldes mullusega 43,9 miljardilt kroonilt 9 miljardile kroonile, on ettevõttel selge tegevuskava olemas.

päevane muutus

+0,43%väärtus 233 609,78€

54,4% raha

45,6% aktsiad

aktsiate päevane muutus, protsentides

Microsoft 1,81

Apple 0,49

ABB 0,22

Apranga 0

Olympic EG 0

Burberry –0,97

Leroy Seafood –1,11

Viimased tehingudostis: 4. novembril 107 Microsofti aktsiat hin-

naga 45,97 dollarit aktsia, komisjonitasu

17,83 dollarit.

müüs: 2. veebruaril 404 Southern Coppe-

ri aktsiat hinnaga 27,29 dollarit tükk. Tehingu-

summa oli 11 025,16 dollarit, komisjonitasu

16,54 dollarit. Kahjum umbes 3000 dollarit.

J uba mitu kuud üritavad põhja-õngitsejad ära arvata, kas naf-ta hinna põhi on juba kätte jõudnud või mitte. Kuidas tun-duvad aga naftafirmade akt-

siad mulle selle kõige juures?Kuna nafta hind on viimase poole aasta-

ga järsu languse teinud, on see meelitanud ligi neid investoreid, kes loodavad nafta fu-tuure või siis naftafirmade aktsiaid põh-jast osta. Ja tegelikult on pilt olnud vägagi atraktiivne, kuna viimastel nädalatel võib paljude naftafirmade aktsiate alla hindlust võrrelda ka hullude päevadega.

Viimase kahe nädalaga on naftahin-nad elavnenud ja seda on olnud märga-ta ka naftafirmade aktsiahindades. Bren-ti toornafta hind on selle ajaga tõusnud 17 protsenti ning USA toornafta 22 protsen-ti. Kui vaadata aga suuremate naftafirma-de käekäiku sama ajaga, on ka nende akt-siad ülespoole rühkinud. Näiteks on BP, Royal Dutsch Shell ja Exxon tõusnud kõik 7 protsenti, Total 5,3 protsenti ja Chevron 13 protsenti. Sellised tõusud võivad ju an-da kindlust, et ehk on nafta hinna põhi ju-ba käes olnud, kuid kas praegu oleks kõige õigem aeg osta?

Nafta hind võib praeguse taseme juurest langeda. Kuna nafta hind on viimastel nä-dalatel kiire tõusu teinud, võiks eeldada, et on oodata mõningast tagasitõmmet. Põh-jus võib peituda selles, et turul on endiselt väga palju naftavarusid ning mingil het-kel hakkab see hindadele mõju avaldama. Seetõttu võiks need, kes plaanivad naftas-se või naftakompaniidesse investeerida, pi-sut oodata.

Keskmiseks Brenti naftabarreli hinnaks prognoosib Goldman Sachs sel aastal 65–70 dollarit. Eile tõusis Brenti toornafta hind 1 protsendi, 62 dollarile, kuna Kuveidi naf-taminister ütles, et loodab aasta teises poo-les näha kõrgemaid nafta hindu.

Brenti toornafta hind on esimest korda

MOODULID:

I moodul – 2. aprill ORGANISATSIOON. Innustava juhtimiskultuuri loomine.II moodul – 30. aprill PROTSESSID. Lihtsad ja efektiivsed tööriistad tööprotsesside täiustamiseks.III moodul – 21. mai RESSURSID. Masinate ja seadmete suutlikkuse kasvatamine.IV moodul – 03. juuni TARNEAHELA KVALITEET. Tegelikku konkurentsieelist loov kvaliteedijuhtimine.V moodul – 18. august Sinu ettevõtte tootlikkuse parendamine – METOODIKAD PRAKTIKASSE.VI moodul – 08. september MUUTUSTE ELLUVIIMINE. Edulugude tutvustamine.

Toimub ajavahemikul

2. aprill – 8. september

TOOTMISJUHTIMISE KOOL

UUSLEND

KOOLITAJA

JARI KUKKONEN

Info ja registreerimine: Annely Põder, telefon 667 0285, e-post [email protected] hind 2399 eurot + km

VõrdlusBrenti toornafta hind on hakanud ülespoole minema

40

56

72

88

104

88

004044444

02.01.12.11.10.09.08.

16.02.2015

61,97

Hind barreli kohta, dollarites

ALLIKAS: BLOOMBERG

19.08.2014

101,56

01_esikylg - Äripäev

Documents

Transcript of 01_esikylg - Äripäev