ucwaningo lwamagalelo ka-mm masondo ekubhalweni
-
Upload
khangminh22 -
Category
Documents
-
view
1 -
download
0
Transcript of ucwaningo lwamagalelo ka-mm masondo ekubhalweni
UCWANINGO LWAMAGALELO KA-M.M. MASON00 EKUBHALWENI
KWENOVELI YOPHENYO ESIZULWINI
NGU-
SIBUSISO LOUIS NTULI
LWETHULELWE UKUFEZA KONKE OKUDlNGEKA EKUPHOTHULENI
IZIQU ZE-MASTER OF ARTS
EMNYANGWENI WESIZULU NAMAGUGU
ENYUNIVESrTHI YAKWAZULU
KWADLANGEZWA
UMELULEKI USOLWAZI L.F. MATHENJWA
USUKU UZlBANDLELA 2006
IT
ISIFUNGO
Mina SmUSISO LOUIS NTULI, ngifunga ngiyagomela ukuthi lolu cwaningo
luwumsebenzi wami ongencike ndawo nakumuntu. Ngizibophezela nasekumeleni ngayo
yonke indlela konke engikulobe kulo msebenzi, ngoba kuwumqondo wami ozimele.
Imithombo engiyisebenzisile kanye naleyo engicaphune kuyo ngiyiveze yonke njengoba
injalo.
Ntuli S.L.0./;..:.-1.2.. _: _.?!_~l?__b
Usuku
III
ISETHULO
Lo msebenzi ngifisa ukuwethula enmdenini wami, kuNkosikazi uKaMagagula-uThuli
kanye nabantwana uNomvelo, uPhangela kanye nomshana uSinothile. Ngibonga kubo
ukungipha isisekelo sekhaya esifudumele, obekuthi noma sengizizwa ngivithizwe
ubunzima bokuqongobezela nokugqolozela 10 msebenzi, bangisingathe njalo.
Besitshweka, sichwaze maqede kuthobeke izidubulo zengqondo. Kuvuseleleke
nethenjana ebelihamba Iihambe lifiphale ngenxa yemiqansa obekunqwanyanwa nayo.
Yilo lelo thenjana engethula ngalo 10 msebenzi. Ithemba lokuthi 10 msebenzi uyozala
neminye engcono ngomuso eyobe isivela nakubo maqede sitshweke, sichwaze futhi.
Ngifisa nokuthi kuthi noma abantabami sebelandela eminye imikhakha yolwazi
neyokuziphilisa, 10 msebenzi ubakhumbuze ukuthi nakhu okwakuthandwa nguyise
ekuncele koyisemkhulu.
IV
AMAZWI OKUBONGA
Ngifisa ukwedIuIisa ukubonga okukhulu kuSolwazi 1. F. Mathenjwa ngokungicathuIisa
size siyiphethe le mbenge. Vme njalo MgabadeIi!
Ngibonga onke Amabhele akwethu KwaBhekinhlabla yas'Osizini. lzingane zakwethu
zonke kanye nabazali bami ababambe iqhaza elikhulu ekungikhuthazeni ukuthi
ngiwuphothule 10 msebenzi. Bekusuke kungaxoxwanga lutho uma ubaba uMfundisi C.S.
Ntuli engabuzanga ukuthi : "uthini uMgabadeli?" Ngibonga ubaba omncane uSolwazi
D.BZ. Ntuli olokhu waba yisibani nogqozi kuyo yonke imizamo yaMabhele
yokunwampela ulwazi Iwakongqondonkulu. Nornangcwembe!
Kurnzala wami ongaconsi phansi uDokotela Nakanjani Sibiya nomndeni wakhe,
ngibonga intshisekelo yabo yokungitholela imiqingo ngerniqingo yamabhuku angisiza
kakhulu ekusukumiseni 10 msebenzi. Sotobe!
Kuthish'omkhulu uMntungwa nakubafowethu nodadewethu baseMbuyiselo High School,
ngibonga ngiyanconcoza. Inkuthalo yabo bewa bevuka belwa nezifundo zabo, yenze
ukuthi nami ngivuke ngizithintithe. Nime njalo! Ngibonga kubo bonke abantu abafake
isandla ngandlela thize ekuphumeleliseni 10 rnsebenzi.
v
IQOQA LALOLU CWANINGO
Lolu cwaningo lucubungula amagalelo ka M.M. Masondo ekubhaIweni kwenoveJi
yophenyo eSiZulwini. Lolu ewaningo lubanzi, kodwa phakathi kokunye luthinta
izinsizakuhlaziya (theories) zenoveli, imigomo yenoveli yophenyo kanye neqhaza
labaiingiswa ophenyweni. Kukhethwe le mibhalo ka M.M. Masondo ngoba kubonakala
kunguye osebhale amanoveli ophenyo amaningi lapha olimini IweSiZulu.
Lo msebenzi wehIukaniswe waba yizahluko ezinhlanu, kanje:
ISAHLUKO SOKUQALA
Lesi sahluko sethula lokho okuzoeutshungulwa kulolu ewaningo, ubumqoka kanye
nemiklamo yalo. Kugxilwe kabanzi nasemlandweni ngempilo ka M.M. Masondo.
Kugxilwe ekuvezeni umehluko phakathi kwenoveli ejwayelakile kanye nenoveli
yophenyo. Kuthintwe nezineazelo zamagama abukeka esemqoka kulolu ewaningo.
ISAHLUKO SESmILI
Kulesi sahluko kugxilwe kabanzi ekueubunguleni izinsizakuhlaziya zenoveli.
Kunokondiswe lezo okubonakale ukuthi zizoyikhanyisa kangeono inoveli yophenyo.
Lezo zinsizakuhlaziya kube isenzekongqo (realism) kanye nenjulalisu (stylisties).
Kugxilwe nasekueubunguleni ezinye izinhlobo zamanoveli ophenyo. Lokhu kuveze
ukuthi kukhona uhlobo oIungathathwa ngokuthi luyinoveli yophenyo yakudala, kube
khona nohlobo oIuyinoveli yophenyo engaphelele kanye nenoveli yophenyo yesimanje.
Yilolu hlobo lokugema-ke okungena kulo amanoveli kaMasondo.
VI
ISAHLUKO SESITHATHU
Lesi sahluko sona sivula ngokwethula iqoqa lamanoveli kaMasondo okugxIlwe kuwo
kulolu cwaningo. Iqoqa lenzelwe ukukhanyisela labo abayofunda Iolu cwaningo
bengakaze baIithole ithuba lokuwafunda onke la manoveli kaMasondo okugxilwe k\lwo
kulo msebenzi. Kubuye kwagxilwa nasemigonyeni yenoveli yophenyo. Kugxilwe kule
migomo elandelayo:
I. kala lobugengu elibukeka IisobaIa
2. Umsolwa onukeka ebe engenacala.
3. Ukunhlanhlatha kwamaphoyisa.
4. UkukhaIipha nokuqaphela komphenyi.
5. lbohlololo elethusayo.
ISAHLUKO SESINE
Lesi sahluko sona sigxile eqhazeni elibanjwe abalingiswa ophenyweni Iwamanoveli ka
Masondo. Kucutshungulwa labo balingiswa abasemqoka kubhekwe ukukholeka
nokungakholeki kwabo, nanomthelela lokhu okungase kube nawo emanovelini
ngokwehlukana kwawo.
Kucutshungulwe nokhondolo oluqaphelekayo emanovelini ka Masondo, Iapho
okuvela ukuphindaphindwa kwamagama abaIingiswa athile emanovelini ahlukene.
kucutshungulwe noukuthi lokhu kunamthelela muni kule misebenzi ka Masondo.
ISAHLUKO SESIHLANU
Le ngxenye ig.xile ekusongeni ucwaningo. Kubuye kwethulwa neziphakarniso zalolu
cwaningo. Kule ngxenye kuphinde kuvezwe nokuthi uMasondo useyibekile induku
ebandla mayelana nokubhalwa kwenoveli yophenyo esiZulwinL kangangokuthi
imisebenzi yakhe isiyohlala iyisilinganiso salolu hlobo lwemibhalo.
VII
UHLA LOKUQUKETHWE
ISAHLUKO SOKUQALA IKHASI
1.0 ISETHULO SOCWANINGO
I.l ISINGENISO I
1.2 a~oSOZOCWANINGO 3
1.3 UMLANDO NGEMPILO K.A M.M. MASONDO 5
1.4 INGQINAMBA YOCWANINGO II
1.5 INTSHISEKELO YOCWANINGO 12
1.6 UKUCHAZWA KWAMAGAMA 13
1.6.1 INOVELI I3
1.6.2 INOVELI YOPHENYO 16
1.6.3 ISU 19
1.6.4 UKUPHENYA 21
1.6.5 UMPHENYI 21
1.7 aINDLELA ZOKUQHUBA UCWANINGO 22
1.8 UMKLAMO WOCWANINGO 22
1.9 ISIPHETHO 24
ISAHLUKO SESmILI
2.0 IZINSIZAKUHLAZIYA NAMA.NYE Al\fA..l'\i'OVELI
OPHENYO
2.1 ISINGENISO 25
2.2. IZINSIZAKUHLAZIYA (THEORIES) ZENOVELI 25
2.2.1 ISENZEKONGQO (REALISM) 26
2.2.2 INJULASU (STYLlSTICS) 28
2.3 AMANYE AMANOVELI OPHENYO ESIZULWINI 38
VIII
IKHASI
2.3.1 !NOVELI YOPHENYO YAKUDALA 38
2.32 !NOVELI YOPHENYO ENGAPHELELE 41
2.3.3 !NOVELI YOPHENYO YESlMANJE 43
2.3.3.1 ICALA LOBUGEBENGU ELIBUKEKA LISOBALA 43
2.3.3.2 UMSOLWA ONUKEKA EBE ENGANACALA 43
2.3.3.3 UKUNHLANHLATHA KWAMAPHOYISA 44
2.3.3.4 UKUKHALIPHA NOKUQAPHELA OKUTHE XAXA KOMPHENYI 45
2.3.3.5 IBOHLOLOLO ELETHUSAYO 45
2.4 ISIPHETHO 46
ISAHLUKO SESITHATHU
3.0 ·IMIGOMO YENOVEU YOPHENYO
3.1 ISINGENISO 49
3.2. IQOQA LAMANOVELI OPHENYO KAMASONDO 49
3.2.1 IPHISI NEZINYOKA 49
3.2.2 ISIGCAWU SENKANTOLO 51
3.2.3 NGAZE NGAZENZA 52
3.2.4 INGALO YOlvfTHETHO 54
3.2.5 KAl'l77 NAWE? 57
3.3 IMIGOMO YENOVELI YOPHENYO 59
3.3.1 ICALA LOBUGEBENGU ELIBUKEKA LISOBALA 60
3.3.2 UMSOLWA ONtJKEKA EBE ENGENACALA 65
3.3.3 UKUNHLANHLATHA KWAMAPHOY1SA 76
3.3.4 UKUKHALIPHA NOKUQAPHELA KOMPHENYI 81
3.3.5 IBOHLOLOLO ELETHUSAYO 102
3.4 ISIPHETHO 110
ISAHLUKO SESINE
4.0 ABALINGISWA EMA.1\lOVELINI KAMASONDO
4.1 ISINGEN1SO 115
IX
IKHASI
4.2 IQHAZA LABALINGISWA 1I8
4.2.1 IPHISINEZINYOKA 118
4.2.2 ISIGCAWUSENKANTOLO 126
4.2.3 NGAZE NGAZENZA 132
4.2.4 KANTINAWE? 138
4.2.5 INGALO YOMTHETHO 141
4.3 UKUPHINDWA KWABALINGISWA 143
4.3.1 UMAGWEGWE BUTHELEZI 143
4.3.2 UTHEMBA 144
4.3.3 UMAMBA 145
4.3.4 UMHLOBO 145
4.3.5 USFISO 146
4.3.6 UPOPI 146
4.3.7 UZETHU 147
4.3.8 UBUSISlWE 147
4.3.9 UBONGANINOBONGANE 147
4.3.10 UTHOKO NOTHOKOZILE 148
4.4 UKUPHETHWA KWA.\1ANYE AMANOVELI
KAMASONDO 148
4.5 ISIPHETHO 150
ISAHLUKO SESIHLANU
5.0 ISIPHETHO KANYE NEZIPHA.K..~1WSOZOCWANINGO
5.1 ISINGENISO
5.2 ISIPHETHO
5.3 IZIPHAKA.MISO ZOCWANINGO
6.0 IMITHOMBO YOLWAZI
153
153
159
161
1
ISAHLUKO SOKUQALA
1.0 ISETHULO SOCWANlNGO
1.1 ISINGENlSO
Umuntu angasho kugcwaIe umlomo ukuthi inoveli iwumbhalo odla ubhedu
esiZulwini. Elrudabukeni kwemibhalo yesiZulu, inoveli ibukeka lruyiyo eyaba
intandokazi, ngolrubhalwa nangolrufundwa. Ukuthi inoveli yesiZulu idla
ubhedu, lrufakazelwa nayizingqalabutho ezifunde zagogoda olimini IwesiZulu
ezingo- Ntuli no Makhambeni (1998:167) ezibeka kanje ngenoveli:
Kumanje!ye asemaningi impela amanoveli asebhalwe ngesiZulu.Yiwona mkhakha wolrubhaliwe ophambili impela Ngeke-ke sakwaziulruwathinta onke.
Njengoba besho lapha ngenhla oNtuli noMakhambeni, kwakungenhloso yabo
ukuwathinta onke amanoveli asebhaliwe kuleli bhulru labo elithi: Izimpande
(1998). Kuyaqapheleka nokho ulruthi naphezu kwalokho, bathinte izihloko
zamanoveli ezingama- 90 lruleli bhulru nje Iilodwa, kusukela emnyakeni we
1930 kuya kowe-I993. Asemaningi amanoveli aseshiciIelwe emva kowe-I993.
Belruwukusika elijikayo nJe lapha, asiqonde khona ulrugeqa amagula
ngamanoveli aseshiciIelwe esiZulwini. Sethemba ulruthi nokho lokhu
osekubekeke ngenhla, lruyakufakazela ukugqama kwenoveli phakathi
kweminye imibhalo yesiZulu.
Inoveli ngolrujwayelekile iwumbhalo wobuciko bephrozi ovulekile, onika umbhaii
ithuba lokwendlala kahle lowo mqondo asuke ehlose ulruwethula Ubude
nokwendlaleka kwayo kwenza ulruthi umbhali athole ithuba elanele Iokuhuha
imiqondo yabafundi bazizwe sebethathekile sebeyingxenye yalokho okwenzeka
endabeni. Njengolruthi, umfundi wenoveli eyethusayo ebhaleke kahle, irnethusa
ngangolruthi akhale ngisho ukukhala izinyembezi imbala Kuthi uma efunda
2
ehlekisayo umthole ehIeka km.~1a elomhlathi, Imcace ukuthi igcagcele
esokeni. Akhona nawothando, afundwa maqede kube khona ukulangazelela
ukuthanda kanye nokuthandwa ngothando oludiliza izintaba olufuze
olwabalingiswa abathiIe abasuke besendabeni. Kuyezwakala nokuthi kukhona
abafundi abagcina sebephila ngokulingisa impilo yabalingiswa abasuke befunde
ngabo emanovelini. Laba bafundi inoveli ibahuha ngangokuthi abanye basho
ukulahla abanakho ngabangenakho ngoba sebefisa ukuphila impilo esaphupho
abanqwamane nayo enovelini. Yebo, kaningi sidinga ukuzincweba siziqwebule
sizame ukuzikhumbuza ukuthi lokhu okusuke sekusithathile kuyindaba
yokuziqambela nje, futhi kuwumhungulo wokusaphupho lwempilo yenoveli. Igadla
kube njalo-ke inoveli.
AyedIulela amagalelo enoveli yophenyo kumfundi wayo. Ukulandela isehlo
sobugebengu esehlela umlingiswa, imvamisa okusuke kungokhonziwe,
sihlambulukisa inanzi. Ayisaphathwa-ke uma sekulandelwa uchungechunge
lophenyo. Umfundi uthatheka, ame ngamanzonzo unomphela Uzithola ewa
evuka nomphenyi wecala, emelekelela ngeso lengqondo ekulandeleni izici
zomkhondo ezisuke zihamba zivela endabeni. Lokhu kuthathwa uphenyo Iwecala
kwenyuka njalo, kwenze kubenzima nokuyibeka phansi incwadi. Kuhamba kuye
kuyofika lapho okusombululeka khona icala, ngokuboshwa ikakhulu
nangokugwetshwa kwesigebengu noma kwezigebengu. Kuvama ukuba
nesisombululo sokudaIulwa kwezigilamkhuba Esikhundleni sobubi kuqhakambe
ubuhIe, ubunmyama bugudluzwe ukukhanya kuthi ubugebengu bunqotshwe
ukwethembeka. Ivama ukuma kanjalo-ke inoveli yophenyo.
Ekucwaningeni ngenoveli, ikakhulu ngokufundwa kwayo, kutholakala ukuthi
abafundi benoveli yesiZulu, bayifundela ukuthola indaba ethile kuyona
Ngokwejwayelekile abafundi benoveli bangehlukaniswa imikhakha emibili.
Umkhakha wokuqala yilowo osuke ufundela ubumnandi nje, unganakile kangako
ukuthola isifundo esitheni. Lo mkhakha weneliswa ubumnandi bezigameko
ezethulwa endabeni nje kwaphela. Umkhakha wesibili yilowo ofunda
ngokuphokophelela ukuthola isifundo esithile enovelini. Lo mkhakha yilo
3
okbolelwa elmthen! inoveli !suke ibbaletwe ukwedtulisa umlayezo othile.
Lolu hlobo luzizwa lugubekI1e uma inoveli ingaluphanga lutho olungumIayezo
owumphako wendlela yempilo. Lukholelwa ekutholeni intshumayelo lapha enovelini.
Kuthi noma inoveli inamancoko kanye namanye amawongowongo empI1o, kodwa
lufune ubekhona umhlomulo wesifundo esithile. Inoveli yophenyo ngicabanga
ukuthi ingena ngaphansi kwalo mkhakha-ke.
Inhloso ngqangi yenoveIi yophenyo ukuxoxa ngobugebengu. Igxila ekwenzekeni
kobugebengu kanye nokuphenywa kwamacala obugebengu. Ibonakala ngokuba
nomphenyi ozimeIe nokunguyena ovama ukuba ngumlingiswa omkhulu kule
ndaba. Lo mphenyi ozimele uvama ukuba nokukhalipha okungaphezulu
kokwamaphoy!sa. Kuba umphenyi oIandela umkhondo wezigebengu
ngobuchwepheshe obukhulu okwenza ukuthi agcine aphumelele ekuzibambeni,
ngisho noma amaphoyisa esephaphalaze aqeda. Icala uqobo Iwalo Iibekeka kube
sengathi lizosombululeka kalula Ngokuqhubeka kwendaba kubuye kuvele ukuthi
umlingiswa obekusoleka ukuthi uyena onecala, umsulwa Kuqale phansi olunye
ushikishi sekulandeleka kabusha umkhondo, kuqhubeke njalo kuze kuyofika lapho
indaba isongwa khona ngokubanjwa koqondene ngqo necala. Indaba nayo isongwa
ngezindlela ezablukene.
1.2 IZINHLOSO ZOCWANlNGO
Ngalolu cwaningo kuhloswe ukucubungula, amanoveli ophenyo ka M.M. ~1asondo.
Lokhu kugxile ekuthini le ngwazi ithushuke ngenkathi kunendlala kamadlantule
kulolu hlobo lwenoveli, maqede yagadla yaphindelela. Kunamuhla nje usebalwa
kanye nezingqwele ekubhalweni kwenoveli yophenyo, uma engengqwele
eziqwaqwada zonke amakhanda.
Ukuthi uDingiswayo uyingqwele kuIo mkhakha sikusho ngokuthi esikhathini
esingaphansi kweminyaka emihlanu, wakhiqiza la rnanoveli ophenyo alandelayo:
(a) Jphisi Nezinyo1ra(b) lSigcawu Senlwntolo(c) Ngaze Ngazenza(d) lngalo Yomtp.etho(e) Kanti Nawe(I) lngwe Nengonyama
(l990,a){I99O,b)(I 994,a)(l994,b)(I994,c)(1994)
4
UMasondo wabuye washicilela iqoqo lezindaba ezimfushane zophenyo
encwadini esihloko esithi: Kunjalo-lre Emhlabeni (1994).
lJbungcosane bamanoveli ophenyo asebhaliwe esiZulwini uma kuqhathaniswa
nezinye izinhlobo zamanoveli bungase kubangwe nawukuthi akukabibikho
mgudu osuklanyiwe, olandelekayo ngaloIu hlobo Iwenoveli. Okukhona,
kusewukhonjwana nje olubuye lubadukele nalabo abasuke befisa ukuIulandeIa,
babhale. Njengokuthi njengoba kwenzeka lolu cwaningo nje, sehlulekile ukuthola
incwadi yesiZulu echaza kabanzi ngenoveli yophenyo. Sifisa ukuthi 10 msebenzi
ke ube INumnikelo oyisibani esingase sikhanyise le nyathuko eselufiphi, ukuze
kuthi eminyakeni ezayo lubonakale ludlondlobala lolu hlobo Iwenoveli.
Besesishilo-ke ukuthi uMasondo uqhamuke nala manoveli akhe komisile impela kulo
rnkhakha esiZulwini. Komise ngangokuthi kwathi uma kufundiswa incwadi yokuqala
lphisi Nezinyolw {I990), kwabanzima ukuyifundisa eningini Iothisha, ngenxa
yokuthi phakathi kwezincwadi ezazihlaziya imibhalo, yayingekho eyayichaza
ngenoveli yophenyo. Iningi Ialinqwamana okokuqala nalolu hlobo lwenoveli,
leswele indleIa yokuyihlaziya Sekuze kwaba ngcuba ngconywana kamuva nje,
nokho ayikeneli imibhalo yokwelekeIela ekuhlaziyeni lolu hlobo Iwenoveli.
Yingakho kunethemba lokuthi 10 msebenzi uzobamba iqhaza elibhekile nakule
ngxenye yokufundiswa kwenoveIi yophenyo ezikoleni.
Okunye okusemqoka ngalo msebenzi ka,\fasondo yikho ukuthi ubhala
ngobugebengu, lobu bugebengu obuyisihlava eNingizimu Afrika Sibona ukuthi
kuwumnikelo onegalelo elibhekile ukucubungula iqhaza elibanjwe yile ngwazi.
lapho ikutakutana nale nkiyankiya yenkatha yenkangala Siphelile ISlzwe
ubugebengu, kuhle sicwaninge-ke ukuthi uqhamuka naliphi ikhambi
okaDingiswayo.
5
Kufiseka nolruthi njengoba 10 msebenzi wenziwa ngolimi IwesiZulu nje ube
ulruphonsa itshe esivivaneni emizameni yokudlondlobalisa imisebenzi yocwaningo
eyenziwe ngesiZulu. Lokhu sikusho ngoba esikhathini esedIule esingeside kangako
bekungacatshangwa ulrufundiswa nokufundwa kwesiZulu ngesiZulu,
ingasaphathwa-ke eyokwenza ucwaningo IwaleIi zinga ngaso.
1.3 UMLANDO NGEMPILO KA M.M. MASONDO
UMeshack Mfaniseni Masondo wazalelwa eKingsley, ngaseDundee ngomhla
ziyi-IO IruNtulikazi kowe-1961. Ungowesithathu emndenini onabantwana
abayishumi nanye, kuhlanganisa amaphabla amane. Imfundo yamabanga
aphansi wayifunda eKingsley Combined School, waqhubekela Ekucabangeni
Secondary School, eNquthu. lmfundo yasesekhondari yona wayenza
eZwelethu High School eMIazi lapho aphothula khona umatikuletsheni.
Ekuphothuleni kwakhe umatikuletsheni, wafumanisa umfundaze
owawumkhomba Emanzimtoti College of Education. UDingiswayo wakhetha
ukuya Ongoye, ebuka ukuthi wayezogcina echithe isikhathi eside
eManzimtoti, kodwa agcine ehlomule idiploma kuphela.
Nebala-ke amabombo wawabhekisa khona Ongoye, kanti uzothi engakabi
nakuphi waphazanyiswa yizinxushunxushu ezazandile emanyuvesi kuleya
minyaka. Nesimo sasekhaya kwabo sasesiguqukiIe sekushone uyise, kwahlaluka
ukuthi sekufanele aphume uphumo loyokuzama ukuzondla yena kanye nezingane
zakwabo. Ukusukela lapho wabambabamba ezimbonini, washeshe wathola
isikhundla sokuba ishop steward ngenxa yekhono ayenalo.
Ukuzama ucezu lwesinkwa oIunohlonze, kwaye kwayomfaka ebuphoyiseni
esiteshini saseBooysen eGoli. Uthi-ke emaphoyiseni wasebenza ophikweni
Iolruphenywa kwamacaIa Kwaba khona okwamdikibalisa kulo msebenzi.
kwabangela ukuba okaDingiswayo ayothungatha amanye amadlelo. Phezu
kolruthi engahlalanga kuyaphi emaphoyiseni. kodwa kubukeka sengathi wathi
eshiya sasesitshalekile isithombo sothando lophenyo. Leso sithombo sakhula
satheia imisebenzi yamanoveli ocwaningo kanye neminye imibhalo eminingi.
6
UNyamhose llganwe nMaZondo onguNtomhi7.ethii Fransisca, babusiswe
ngabantwana babafana abane. Buyavela ubuciko bokuqamba nakhona
ekuqanjweni kwabantwana. Amazibulo nguMenzi, ngoba kwakubongwa
uMenzi wezintozonke ngokubapha indodana ephile saka, abakwaNyambose.
UMenzi welanywa uSandile, beqhakambisa ukwanda komndeni ngokufika
komfana wesibili. USanele, okuwumfana wesithathu, yena ukuqambeka
kwakhe kwakuxoxa ukuthi babezibona sebanele. Nakho-ke sekuqhamuka
uXolani kuwo Iowa mnyama. Kwakungathi uthi; "xolani Manyambose
ngoba sengifike ningazelele, nithi senanele."
Kuphawulekile kuthi kubukeka sengathi uthando lophenyo Iwatshaleka
ngenkathi esemaphoyiseni. Uyakufakazela naye lokhu uMasondo. Uthi
wayevele enalo uthando lophenyo. Ngaphezu kwalokho wayezikhathaza
ngokulalelisisa uma amaphoyisa asemnkantshubomvu exoxa ngezigigaba
zomsebenzi wobuphoyisa nowokuphenya. Ulwazi Iwakhe Iwezindaba
zophenyo lwadlondlobala, kodwa kwayena kwakungakamcaceli ukuthi
Iwalungase Iurnzuziseni.
UDingiswayo uthi, ekubhaleni Iapha wangena emva kokuzithela
esikhangisini sebhuku uBona, esasihlaba umkhosi kulabo ababefisa ukubhala
izindaba kanye neminye imibhalo. Naye wathumela-ke, kungekho nathemba
elitheni, kuyikho nje ukuthi hleze ucilo athuke azishaye endukwini.
NangempeIa ucilo wazishaya endukwini. UmphumeIa walowo rnzamo kwaba
Iphisi Nezinyoka (1990). Kwaba sengathi utheIwe ngezibonkolo emva
kwalokho okaDingiswayo. Le noveIi yelanywa yiIa manoveli alandelayo:
(a) Isigcawu Senkantolo
Cb) Ingalo Yomthetho
Cc) Kanti Nawe
Cd) Ingwe Nengonyama
(e) Ngaze Ngazenza
(1990)
(1994)
(1994)
(1994)
(1994)
7
Ulibambile futhi iqbaza nasemkhakheni wobuciko bomlomo ngencwadi ethi:
Inkunzi Isematholeni (I995). Waphinda wagadIa futhi nasemkhakheni
wemidlalo, ngeqoqo lemidlalo elithi: Kungenxa YakJw Mama (1996). Ubhale
neqoqo lemidIalo enkundIanye elithi Inkwullanye (I998), leli qoqo Iiqukethe
imidlalo emibili yeshashalazi, emibili kamabonwakude kanye nemibili
yomsakazo. Uphinde washicilela incwadi yomdlalo ethi Sixole!e (2002).
Kunendathane yezinye izincwadi asezibhale ngokuhlanganyela nabanye
ababhali okaDingiswayo. Singabala phakathi kwezinye; isiZulu Sanomuhla
]000-]001, samabanga asukela ebangeni lesi-5 kuya kwelesi-9, incwadi
yomfundi nekathisha. Waphinda wabhala izincwadi zokufunda (readers) ngaphansi
kwesihloko esithi IsiZulu Sanamuhla 2000-2001 ibanga lesi-4 kuya kwelesi-6.
Zona lezi zincwadi zabuye zaphendulelwa esiXhoseni, zabizwa ngokuthi:
IsiXhosa Sanamuhla. Zaphinda zaguqulelwa esiSwazini, zaziwa ngokuthi:
Siswati &mmango. Za:re zayofmyelela esiBhunwini lapho ezabizwa khona
ngokuthi i-Afrikaans vir die Afillenium.
Uyenzile nemisebenzi yokuhumusha imisebenzi ayisusela kwezinye izilimi
eyihumushela esiZulwini. Singabala incwadi ethi: Handa's Surprise yaba:
1simanga sikaHanda (2004). Wayihumusha nethi: One Child One Seed yathi:
Munye Umntwana Inye Imbewu (2001). Nazi nezmye izincwadi
azihumushile:
• Maths for All, Grade 1 Learner's Book, yaba: lzibalo Zaho Bonke
!banga 1 Incwadi Yomfundi. ]002-lJacmillan South Africa Houghton.
• l"faths fOr All Grade ] Learner's Book, yaba: Izibalo Zabo Bonke
!bonga ] Incwadi YomjUndi. 200]-Macmillan South Africa Houghton.
• Maths fOr All Grade 3 Learner's Book, yaba: lzibalo Zabo Bonke
!banga 3 Incwadi YomjUndi. 200]-Macmillon South Africa Houghton.
• Maths fOr All Grade ! Teacher's Guide. yaba: lzibalo Zabo Bonke
!banga ! Incwadi Kathisha. 2002-Macmillan South /ifnca Houghton.
• Maths fOr All Grade 2 Teacher's Guide, yaba: Izibalo Zabo Bonke
!banga 2 Incwadi Kathisha. 2002-Macmillan South Africa Houghron.
8
Learner's Book, yaba: Amakhono Empilo
Incwadi Yomjimdi. 2002-Mamillan South
3 Learner's Book, yaba: Amakhano Empilo
Incwadi Yomfundi. 2002-Macmillan South
Grade 1 Teacher's Guide, yaba: Amakhono Empilo
Loku I Incwadi Kathisha. 2002-Macmillan South
yaba: Amakhono Empilo
2002-Macmillan South
yaba: Amakhano Empilo
2002-Macmillan South
Grade 2 Teacher's Guide,
Lesi 2 lncwadi Kathisha.
• Maths for All Grade 3 Teacher's Guide, yaba: lzibalo Zaho BolLA:e
!banga 3 Incwadi Kothisha. 2002-Macmillan South Africa Houghton.
• Maths for All Grade 1 Workbook. yaba: IzibaIo Zabo Bonke Ibanga
Loku-l Incwadi Yokusebenzela. 2002-Macmillan South Africa Houghton.
• Maths fOr All Grade 1 Workbook, yaba: lzibalo Zaho Bonke !banga
Lesi-2 Incwadi Yokusebenela. 2002-Macmillan South Africa Houghton.
• Maths fOr All Grade 3 Workbook, yaba: Izibalo Zabo Bonke !banga
Lesi-3 Incwadi Yokusebenzela. 2002-Macmillan South Africa Houghton.
• Li.fr Skills fOr All Grade I Learner's Book, yaba: Amakhono Empilo
Ahohonke !banga Loku 1 Incwadi Yomfimdi. 2002-Macmillan South
Africa Houghton.
• . Life Skills for All Grade 2
Abobonke !banga Lesi 2
Africa Houghton.
• Li.fr Skins fOr An Grade
Abohonke Ibanga Lesi 3
Africa Houghton.
• Life Skills for All
Abobonke !banga
Africa Houghton.
• Li.fr Skills fOr All
Abobonke !banga
Africa Houghton.
• Life Skills for All Grade 3 Teacher's Guide,
Abobonke !banga Lesi 3 Incwadi Kathisha.
Africa Houghton.
• Li.fr Skills fOr All Grade 1 Workbook, yaba: Amakhono Abobonke
!banga Loku 1 Incwadi Yokusebenzela. 2001-Macmillan South Africa
Houghton.
• Li.fr Skills for All Grade 2 rVorkbook, yaba: Amakhono Empilo
Abobonke !banga Lesi 2 Incwadi Yokusebenzela. 2002-Macmillan South
Africa HoughlOn.
9
• Life Skills for All Grade 3 Workbook, yaba: Amakhkono Empilo
Abobonke Ibanga Lesi 3 In~adi Yokusebenzela. 2002-Macmillan
South Africa Houghton.
• HIV and AIDS, yaba Isandulelangculazi Nengculazi Uqobo. 2002
Awareness Publishing South Africa Kempton Park.
UMasondo usebambe iqhaza elibhekJle nasemkhakheni wemisebenzi yemfundo
ephakeme. Sirnthole efunda la maphepha a1andelayo: The Detective Novel.
Leli phepha lafundwa emhlanganweni wokucobelelana ngolwazi
wenhlangano yoSiba, eVista University eMamelodi ngowe-1997. Waphinda
wethula elinye iphepha elithi: Some Aspects of Form in CT Msimang's
Detective Novel: Walivuma leala. Lo msebenzi wethulwa emhlanganweni
we-lllt>. International Biennial Conference of the African Language
Association of Southern Africa, owawubanjelwe ePort Elizabeth ngowe-200 I.
OkaDingiswayo usehlabane ngale miklomelo elandelayo: iStudy Trust Merit
Award ngowe-1980, okwakuwumfundaze awuthola ngamagalelo akhe ebangeni
likamatikuletsheni. Waphinda wak/onyeliswa ngobizwa ngokuthi i-N.N.
Ndebele Centuar Drama Award, ngencwadi ethi: Kungenxa Yakho Mama
(1997). Wabuye wazuza obizwa ngokuthi iNasionale Boekhandel Award of
African Literature awuzuza ngencwadi ethi: Inlcunzi Isematholeni (I998). Waphinda
wahlabana ngomIdomelo iMagema Fuze Lectio Folklore Award (1999), ngayo
futhi incwadi yakbe ethi: lnlcunzi Isematholeni.
UMasondo uyilungu lalezi zinhlangano ezilandelayo:
(a) lnhlangano yoSiba, inhlangano yababhali bezincwadi zesiZulu.(b) Usihlalo wegatsha laseGauteng, lenhlangano yoSiba.(c) Inhlangano yabalimi, iKWANALU.(d) IVukani Manvambose Cultural Organisation.(e) I-African Languages Association of Southern Africa.(f) IPioneer Taxi Association(g) Kanye neleKwa-Hlahlindlela Taxi Association.
IO
UMasondo usezuze lezi ziqll zemfundo ephakeme:
(a) Uneziqu ze-B.A. Honours yesiZulu, aziphothula eVista UniversityeSoweto, ngowe-I994.
(b) Uneziqu ze-B.A. Honours yesiNgisi. nazo azizuza eVista UniversityeSoweto ngowe-I997.
(c) lziqu ze-M.A. (African Languages & Literature) esihlokweni esithi: TheDetecm'e Novel in Zulu: Form and Theme in CT. Msimang: Walivumaleala. Azizuza, e-University of Pretoria ngowezi-2001.
(d) Uneziqu ze-M.A. ngesihIoko esithi: Statistical Trends. and Initiatives in theDevelopment and Promotion of lsiZulu Literary Publishing During 19302000. Zona wazizuza ngowezi-2005, khona e-University of Pretoria.
UMasondo wenabe kuhIe okwezintanga, uyatholakala futhi nakwezomculo.
Lapha-ke khona unguphrojusa. Nansi imisebenzi aseyikhiqizile: umculo
wembube weMzolo Mbube Group, olandelayo : Sheshisa .'''!fana (2004), oshicilelwe
kwa-Jikelele Productions, Braarnfontein. Waphinda ngothi : Nank' Amaqhawe,
(2005), JikeleIelIris Productions. Uphinde wenabela nasemculweni kamasikandi.
Lapha usekhiphe le misebenzi eIandelayo : Ojikelele (2004), oculwa Osenzeni
owashicilelwa kwa-Jikelele Productions, Braamfontein. Kukhona nothi : Baholi
Bethu, Tshath'ugodo noSavela, (2005), Jikelele/lris Productions, Alberton.
Waphinda wakhipha ethi: Uthando eculwa Omalindela, (2005), Jikelele/lris
Productions, Alberton. Nethi: Ngeke Balunge!. Abafana Benkululeko, (2006),
Jikelele/lris Productions, AIberton. Kukhona nethi: Angilalelanga eculwa
Abakwabo, (2006), Jikelele/lris Productions, Alberton. Kukhona nezinye izinhlobo
zomculo njengaJo olandelayo: Ithekis, Ubuhle Buyeza. (2005), Jikelele/lris
Productions, Alberton. Dikgomo tsa ntate ka Tshomo ya Theletsi, (2005),
Jikelele/lris AIberton. Beautiful South Africa yeZakithi, (2006), JikeleIe/lris
Productions, Alberton.
Kuningi asekwenzile nasehlabane ngakho okaMasondo, kuyakhanya futhi nokuthi
akamile ndawonye, usaqhubeka. NgemUi yokuthothana kwemisebenzi yakhe,
kwenza kufike nomcabango othi kuyothi kuqambe kushicilelwa 10 rnsebenzi kube
sekukhona okunye okuhle asekuzuzile. Nokho sethemba ukuthi lokhu
okusavezwe ngenhla kuveza isithombe esigqamile ngaleli qhawe eselizakhele
igama njengornbhali onohlonze. Kukhanyisa nokuthi kungani kufanelekile
ukuthi hvenziwe lolu cwaningo ngemisebenzi ka.Masondo.
II
1.4 INGQINAMBA YOCWANlNGO
EsiZulwini seyirniningi imisebenzi yocwaningo esiyenziwe ngenoveli. Miningi
kangangokuthi usucishe ungashayeki mkhuba umsebenzi wocwanmgo walolu
hlobo Iornbhalo, kamuva nje. Kucishe kuthatheke ngokuthi kuzoba
yivelakancane kakhulu okusha, okungaba unmikelo obhekile enjulalwazini
yolimi lwesiZulu.
Kuyiqiniso lokhu. Kodwa kuyiqiniso elingaphelele kahle uma kubhekwa ukuthi
kuleyo misebenzi ayikabibikho ebhalwe ngenoveli yophenyo. Akekho
okwamanje oseke waqondana ngqo nomsebenzj wocwaningo wohlobo okuhloswe
ukuthi Iwenziwe kulo msebenzi. Kunjalo nje futhi isalanduleka imisenzi ebhalwe
ngalo uqobo ulimi lwesiZulu. Ukubhala okuthuka kuba khona akukathi
ncamashi, kodwa kugcina kuba okuzishaya sazenanelo nje zenoveli yophenyo.
Lapha singabala lokhu esikuthola kubhalwe ngu Ntuli no Makhambeni
(1998:193), abathi:
Indaba enazo tzmlpawu zenoveli yophenyo isichunyiswanguMeshack Masondo. Incwadi yakhe yokuqala ethi IphisiNezi1ryOka(199O) iyindaba yomphandi, uThemba Zondo.
Lokhu kukhomba ukuthi imisebenzi yale ngwazi ngeke neze ivalelwe
ngaphandle kwesibaya semisebenzi yocwaningo olunzulu. Lapha ngenhla
umcwaningi ucaphune uNtuli noMakhambeni beveza ukuthi Iphisi Nezinyoka
(1990) laba incwadi yokuqala kaMasondo. Kuyaqapheleka-ke ukuthi
uMasondo usegxale ngamawala, le noveli yelanywa ngamanye amanoveli
ophenyo amahlanu. Kuqapheleka nanokuthi onke la manoveli ashicilelwe
eminyakeni engaphansi kwemihlanu. La magalelo ale ngwazi
yakoDingiswayo afanele ukucutshungulwa ngokocwaningo olunzulu.
Isizwe siphelile sibhuqabhuqwa ubugebengu obunhlobonhlobo. Imbalwa
imindeni engathi ayinalungu lomndeni eselike lathintwa ubugehengu
ngandIela thile. Kuyamangalisa nokho ukuthi ubugebengu ndini
bungundabuzekwavo nJe, kumbaIwa osekubhalwe ngabo lapha emanovelini- .
12
esiZutu. Uma umfo kaMasondo etubhozomela ngale ndIela lolu daba,
umuntu akakwazi ukumela !rude, akhe umkhanya nje. Yrngakho !ruqubuke
amadlingozi okwenza 10 msebenzi, owenziwa ulruze !rucwaningeke ukuthi ahambe
aze afinyelela !ruphi amagalelo kaDingiswayo. Ngalokho, mhlawumbe kungase
!ruphonseke itshe esivivaneni, kutholakale itulo lokulwa nale nkiyankiya
yobugebengu ebukeka isaqhubeka no!rubhuqabhuqa isizwe.
1.5 INTSmSEKELO YOCWANlNGO
1.5.1 Ukushisekela ukwenza lolu cwaningo kuqutshulwe ukuthi akukabibikho
lucwaningo olujulile oselwenziwe ngolimi IwesiZulu mayelana nemisebenzi ka
M.M. Masondo. Sethemba ukuthi ukwenza 10 msebenzi ngolimi IwesiZulu
lruzovumbulula amanoni abengeke avumbululeke ukube ubuwenziwa ngolunye
ulimi.
1.5.2 UMasondo ubonakala eyingqwele ekubhalweni kwenoveli yophenyo. Uma
sithi uyingqwele, sichaza ukuthi akeluse yedwa, ubungqwele lobu ubujulukele.
Zikhona nezinye izingqwayingwayi esezike zagalela !rule nkundla. Lo msebenzi
sethemba ukuthi uzokhanyisa kuleyo ngxenye yokuthi zikhona ezinye izingwazi
eziIibambile iqhaza kulolu hlobo Iwemibhalo. Ezinye zibhale ngophenyo
esingalubiza ngokuthi olwakudala, zikhona nezibhale ngesingakubiza ngokuthi
kuwuphenyo olungaphelele kanye nezibhale ngalolu esingalubiza ngokuthi
olwesimanje.
1.5.3 Umfundi osabone incwadi eyoowa kaMasondo angase enze iphutha
lokucabanga ukuthi unqwamane nomsebenzi we,,'Ukana elithile nje, kanti usithwe
isithupha OkaDingiswayo useshicilele amanoveli ophenyo ayisithupha, kanye
neminye imibhalo. Kuhle-ke ukucwaninga kabanzi ngalo mkhakha wokubhala
!rukat'Vfasondo.
13
1.6 UKUCHAZWA KWA.~GAMA
Kusemqoka
azosebenza
angadala
ngokugqamile
ulruthi kwandulelwe lolu cwaningo ngokuchaza amagama
ngokugqama kulo msebenzi. IsiZulu sicebile ngamagama
ulrudideka uma engachazwanga kahIe. Nawa azosebenza
kulo msebenzi:
1.6.1 INOVELI
UMaphumulo (1995: 53) inoveli uyichaza kanje:
Inoveli iyindaba ende enohidehide Iwezigameko zangempela,ikakhulukazi ngezigigaha zempilo yemihla ezihlanganiswengendlela yokuthi zonke ziphelele esicongweni esisodwa Inoveliingachazwa ngokuthi iyingxoxo eqanjiweyo esinikeza amaqiniso
.ngempilo eyenzeka kubantu okukhulunywa ngabo. Inohudeobululiwe obuphathelene nesikhathi kanye nesisusa okuyisonaesikhulisa indikimha ethile yendaha.
Lokhu lruchazwa kwenoveIi kugqamise ukubakhona kochungechunge
Iwezigameko okufanele zithungeke ngandlela thile ukuze ziphethe
esicongweni. Nebala kunjalo nalapha emanovelini kaMasondo. Kuke kube
khona izigameko ezibukeka zingahlobene nhIobo, kodwa ithi iqambe iphela
indaba, kube sekusobala ukuhlobana kwazo.
U Ntuli no Makhambeni{I999:168), inoveli hayichaza bathi:
Uma siwabhekisisa amanoveli esiZulu sithola ukuthi kukhonaindaba ayixoxayo ngempilo yabantu avela kuoo. Yile ndabaesifisa ukunamathela kakhulu kuyo.
Le ncazelo yethula umqondo obalulekJle ngenoveli; 'impilo yabantu'. Lokhu
kukhomba ukuthi, ukuze sithi inoveli iyindaba, kudingeka ibe nabantu,
abenzisa okwabanru. Uma kungenjalo, mhlawumbe igcwele izilwane.
sekungaba yinganekwane noma-ke kube olunye nje uhloOO lombhalo.
UBragg (1984:17) yena inoveIi uyichaza kanje:
14
A fictitious prose of considerable length, in "''hich charactersand actions representative of the real life are potrayed in aplot of more or less complexity.
Indaba yokuziqambela enobude obubhekile, lapho abalingiswakanye nezigameko ezifuze ezangempela, zethulwa ohlakenilwendaba oluqondile noma olumazombezombe.
Le ncazelo ihlaba esikhonkosini, ngivumelana ngokuphelele futhi nayo.
Ubunoveli benoveli buncike ebukhoneni kwabalingiswa kanye nezigameko
ezithile. Ngaphandle kwalokhu, inoveli ingaphenduka imfibinga yembudane.
Inoveli iyinoveli ngokuba nabalingiswa abangabantu abazokwenza izinto
ezifuze ezenziwa abantu esibajwayele. Izwakala kangcono futhi inoveli
enabalingiswa abanamagama ajwayelekile abafana noMkhize, noLuthuli,
oThulebona, oMaXaba, oMamba kanye noNxumalo, okuyizibongo kanye
namagama esiwejwayele. Ingaxaka inoveli enamagama anjengo- Kotov, Nampov
kanye noSewnarain. Akuyikho ukuthi ingeze yemukeleka noma ibeyimbi kodwa
ingaxakaxaka.
Ihlaba urnxhwele futhi inoveli enezigameko ezithi zikholeka ziphinde
zihleleke ngokwelamana okulandelekayo. UForster (1928:43), uthi:
It is a narrative of events arranged in their time sequencedinner coming after breakfast, Tuesday after Monday, decayafter death and so on.
Iyingxoxo yezigameko ezihlelwe ngokwesikhathi sokwehla kwazo,idina lelame ibhulak'fesi, uLwesibili emuva koMsombuluko,uk:ubola emuva kokufa njalonjalo.
Ukuhleleka kahle
yehle esiphundu.
bayabuqhakambisa
(1991:330), bathi:
kwezigameko kungenye yezinto eziyolisa inoveli,
Kuyaqapheleka futhi ukuthi iningi labacubunguli
ubude benoveli ekucubunguleni kwabo. UZulu
kuyenze
benoveli
nabanye
Uma sikhuluma ngenoveli, sicabangela emakhasinikwayi-150. Ezilimini ezithile kukhona amanovelikakhulu anamakhasi angaphezulu kwenkulungwane.
abaIelwaamade
15
Le ncazelo kaZulu nabanye, ikhomba ukuthi isenkulu inselelo ebhekene
nokubhalwa kwamanoveli esiZulu ngoba aseyingcosane afinyelela emakhasini
angama-3oo, ingasaphathwa-ke eyamakhasi ayi-IOoo. UMadondo (200516),
emqulwini wakhe ongashicilelwe wokwelekelela abafundisi besiZulu, uthi:
Inoveli iba namakhasi ayi-loo kuyakungaphansi kwalokho iba yinovelana
phezulu. Uma
Kuyaqapheleka ukuthi abacwaningi benoveli
nje, ubude benoveli babuklama ngobuningi
bamakhasi. UForster (1928:15), uqhubeka uthi:
bezinye izilimi, njengesiNgisi
bamagama, hhayi ngobuningi
And we may perhapsshould not be less thanwork over 50 000 wordsthese lectures.
go so far as to add the extent50 000 words. Any fictitious prose
will be a novel for the purposes of
Futhi singahamba size sifinyelele ekuthini ubudebube ngaphansi kwezi - 50000 zamagama Wonkewephrozi wokuziqambela onamagama angaphezulu000 kuyokuthiwa yinove!i ngokwalezi zifundo.
akufaneleumsebenzi
kwezi - 50
Noma abantu bengayi nganxanye njengamanzi ngokwemibono yabo
ngokwenoveli, kodwa kukhona ukuvumelana ngokuthi inoveli iwumbhalo
wephrozi omude. Nangokuthi imayelana nokwehla kwezigameko ezithile
noma ilandele umlando wempilo womlingiswa othile, konke lokhu kubukwa
kwenzeka esikhathini eside, esingaba yiminyaka eminingi.
1.6.2 INOVELI YOPHENYO
Okubukeka kusemqoka ngenoveli yophenyo yikho ukuthi kufanele kube
khona icala eliphenywayo. Ophenyayo kuvama ukuthi kube umseshi
o2imele. Lo mseshi U'i31rul
ongahIuIeki, ubuthakathaka
bungavezwa obala. Nguye
osemqoka.
16
·lllmvezwa njengomunru ongungqondongqondo
bakbe bokwehluIwa umkhondo wesigebengu
futhi 10 mphenyi ovame ukuba umlingiswa
I-World Book Encyclopaedia (2004:162), inove[i yophenyo iyichaza kanje:
A work of fiction about a puzzling crime, a number ofclues and a detective who solves the mystery. In mostdetective stories, the crime is murder and the clues lead toor away from the solution.
Iwumsebenzi wokuziqambela omaye[a.fla necalaeliyimpambankwici, e1inemikhondo eminingi, kanye nomphenyiophenya le mfumbe. Ezindabeni ezmmgi zophenyo, icalakuvama ukuthi kube e[okubu[a[a futhi imikhondo Ivamaukuho[e[a ekusombululweni kwecala kwenye inkathi, ikwedusesampe[a ukusonju[ulwa kwecala.
Okuqaphelekayo ku[e ncazelo engenhla, ukuthi okuyisici esibonisa umkhondo
osuke uvezwe umbha[i, kuyenzeka kusibambise amaqubu entenetsha.
Kuyiqiniso elimsulwa lokhu ngoba nasempilweni yethu yemihla ngemihla,
maningi amacala agcina engasombululwanga, ngenxa yokweduka komkhondo.
I-New Encyclopaedia Britannica (199[:39), yona iyichaza kanjena indaba
enophenyo:
A type of literature dealing with the step by stepinvestigation and solution of a crime, usually murder. Thetraditional elements of the detective story are:
I. The seemingly perfect crime.2. The wrongly accused suspect at whom evidence points.3. The bunglLflg of dim - witted police.
4. The greater powers of observation and mind of thedetective.
5. The stanling and unexpected denouement in which thedetective reveals how he has ascertained the identity ofthe culprit.
I7
Iwuhlobo lombhalo olumayelana nemininingwane yophenyoIwecala lobugengu okuvame ukuthi kube elokubulala.lzimpawll ezej'l\-'ll}'elekile zenoveli yocwaningo yiJezi:
I. leala lobugebengu elibukeka Iisobala.
2. Umsolwa ongenacala kodwa onukekayo.
3. UkunhlanhIatha kwamaphoyisa angakhaliphile.
4. Ukukhalipha okuthe-xaxa komqondo nokuqaphela komphenyi.
5. ibohlololo elethusayo nelingalindelekile lapho khooa umphenyieveza ukuthi usibambe kanjani isigebengu.
Ocwaningweni olwenziwe kufumaneke ukuthi iningi lamanoveli esiZulu esimanje
ayaharnbisana nalezi zimpawu ezingenhla Indaba ithi iqala kubukeke sengathi
kuzobalula kakhulu ukubamba isigebengu esisuke sibukeka sisobala, kanti izojika
lapho sekuvela ubufakazi obukhomba umlingiswa obekade enganakekile ukuthi
uyena isigebengu. Kuningi nokunhlanhlatha kwamaphoyisa, okuze kunqandwe
ukukhalipha okuthe xaxa komphenyi.
Okunye okuphawulekayo ngokuchazwa kwenoveli yophenyo, ukuthi iningi
longoti uma likhuluma ngobugebengu, Iisuke Iikhuluma ngamacala okubulala.
Lokhu kungase kukhombe ukuthi kuzo zonke izinhlobo zamacala, eligqame
kakhulu futhi nelesabeka kakhulu esintwini yilo leli lokubulala kanye
nokubulawa Uma kuqashelwa ukuthi kunamacala afana nawobusela,
awokuhlambalaza, awokudlwengula kanye namanye a10khu abakhona emlandweni
wesinru, kodwa akushiwo lutho ngawo ezincwadini ezizama ukuchaza inoveli
yophenyo. Kungenzeka-ke ukuthi iningi labalobi benoveli yophenyo ligxila
kakhulu kule ndikimba yokubulala Lokho okwenza ukuthi nongoti
abacwaninga le mibhalo, hagcine sebethatha ngokuthi imayelana nokubulala
nje. Nasekucubunguleni amanovelli kaMasondo kuyavela lokhu, ngoba ithinteka
kaningi indaba yokubulawa kwabalingiswa abathile. Lokhu kungase kusho ukuthi
isenkulu inselelo ebhekene nabalobi balolu hlobo lwenoveli yokuthi basabalalele
kwezinye izinhlobo zobugebengu.
18
Dlmnye olmpbawulekayo ngenoveli yopbenyo, ukutbi Immele isigebengu
esenze icala sifihleke kuze lrube ngaselrugcineni kwendaba. UBeII (l990:Il), le
ndaba uyichaza kanje:
In the whodunit, for instance, the identity of the guilty party ismade difficult to detect, but only so that it may eventually bedetected. It is hidden so that it may be found, albeit by asleuth more adept at that sort of thing than the reader.
Dhlotsheni lophenyo, ukwenZll isibonelo, ukuJ'tJonzeka kukamenziwecala kwenziwa kube nzima, kodwa ulruze kugcinekuhlonzeldle. Kuyathukuswa ukuze kugcine kuphenyekile, nokhokuhlonzwa yiphisi elinekhono kule nto kunomfundi.
Ngenxa yokuthi umphenyi usuke elandela ubufakazi obuthile, isigebengu sigcina
sibambekile. Esinye isinongo senoveli yophenyo, yikho ukuthi kufanele iqale
kuxabene ubendle, kunesimo esimanzonzo sokwenzeka kwecala Yenyuke,
ikhuphukele ophenyweni oluzama ukuzinzisa lesi simo. Kuthi uma sekuba
sengathi isimo siyasombululeka, siqale phansi sibhidlike, sibondwe siyekwe,
sibekwe iphini ngaphezulu. Emva kornzukuzuku slgcma sisombululeka
ngokutholakaIa kwesigiIamkhuba noma kwezigiIamkhuba. Lolu daba uBel!
(l990:6), Iona ulubeka kanje:
Disorder being brought into order, order falling into disorder,irrationality upsetting rationality, rationality restored afterirrational upheavals: that is what the ideology of the crimenovel is all about.
InxlIshU!lxushu ibonakala iqoqeka, it.l]i isaqoqeYJle kuphindekuqubuke enye inxushunxushu, okunengqondo ephusilekubhidlizwe ngokungenangqondo, okwephusile kugcine kuvuselelweemva kwembedumehlwaila yokungenangqo!ldo: unjalo-ke !ljeumqondo wenoveli yobugebengu.
Ubumqoka bokuqala kwenoveli esimeni esidungwe ngukwenzeka kwecaia
kufakazelwa nanguGreen (1992:295), Iapho ethi:
The crime, or at least the circumnstances behind the crime, existprior to the beginning of the narrative as such.
19
Icala, noma imininingwane e}'isisusa secaIa, yehIa ngaphambikokuqaIa kokuIandiswa ngendaba.
Konke okuwuphenyo okusuke sekwenzeka endabeni, kusuke sekuwurnzamo
wokujeqeza emuva ngenhIoso yokuzama ukuthoIa ukuthi kwenzekani ngosuku
Iwecala eIiphenywayo. Kusuke sekuyingqayingqayi phakathi kwabantu ababili;
umphenyi wecaIa kanye neseIeIesi. YiIe ngqayingqayi eyakha isasasa kuIoIu
.111000 lwenoveIi Iapho abafundi sebemanzonzo belangazelele ukuOOna ukuthi
umphenyi uyaphumeIeIa yini ukubamba isigebengu. UmbhaIi onekhono
lokwakha isasasa, indaba uyibeka kube sengathi isigebengu sizokwazi
ukugcina singathoIakaIanga.
EIokusonga-ke, singathi inoveli yophenyo igxiIa ekuphenyweni kwecaIa.
kala eIisuke Iethulwe ngendIeIa engekho obala. Ithi isivezela ukuphenyeka
kwecala, sibe siIinde ngamehIo abomvu ukubanjwa maqede kujeziseke
isigiIamkhuba noma izigilamkhuba. Ishiya uzozo ongapholiyo inoveli ephetheka
kungezwakaIanga ukujeziswa kwezigeIekeqe. Ukungajeziswa kwezigelekeqe
kungachaza ukuthi kugcina kuphumelela okungenangqondo.
1.6.3 ISU LOKULOBA (STYLE)
Ongoti bezemibhalo isu leli basichaza ngezindIela eziningi. UMuIT)', ku
Lodge (1984:49), uthi:
'Style, as personal idiosyncracy; Style, as technique ofexposition; Style, as the highest achievement of literature.
Isu njengendlela yokwethula umbhalo; isu, njengempumeleloephakeme kakhulu kwezemibhalo.
Siyavumelana noMuIT)' uma ebeka ngokuthi isu Iiyilokho okwehlusa
umbhalo wombhali kowomunye umbhali. Nanokuthi isu leli liyindlela
yokwethula umbhalo ngokucacife. Akacacisi kahfe nokho ukuthi
uqondisephi urna esekhuluma ngokuthi isu liyimpumefelo ephakeme kakhulu
kwezemibhalo. Kungahlawumbisefwa nje ukuthi kuyobe uqondise ukuthi
20
ngokwakhe isu ulibona Imyilona elidla ubhedo pbakathi l<wezinye izindlela
zokucubunguIa imibhalo.
Isu leH libuye libukeke HyiIokho okuvela njaIo kube uchungechunge
emibhalweni yombhali othiIe. ULodge (1984:50), ukubeka kahle kanje lokhu:
The idea that every writer displays his own unique'signature' in the way he uses language, something whichall his works, however diverse, have in common, andwhich distinguishes them from the work of any otherwriter,
Umqondo wokuthi yilowo nalowo mbhali uqhamuka nendlelayakhe yokusebenzisa ulimi, okuba yiyo evela kuyo yonkeimisebenzi yakhe, ngisho yehlukene kanjani, ihlale ivela,iyehlukanise emisebenzini yanoma imuphi omunye umbhali,
Lokhu kuchazwa kwesu k"llthi akufuzane nalokhu okutholakala
kuDictionary of World Literary Terms (1978:315), ethi:
The style is the man himsel[
Isu Iingurnuntu uqobo Iwakhe.
Le ncazelo engabonakala futhi izwakale imfushane, ibonakala ihlaba
esikhonkosini ngoba yethula umqondo othi imisebenzi yabantu ayisoze
yafana. lfuze bona abantu uqobo, abangefani. Isu Iingafaniswa nezinsalela
zeminwe (fingerprints) yabantu. Abapbenyi bamacala lezi zinsalela zemmwe
bazisebenzisa ekubambeni izigebengu, kanjalo abafundi bemibhalo isu
libasiza ekwahJukaniseni ababhali bemibhalo. Isu lehlusa umbhali komunye.
YiIo elehlusa imibhalo ka M.M. Masondo kweka C.T. Msimang, sehluse
eka N.G. Sibiya kweka J.c. Buthelezi
1.6.4 UKUPHENYA
Ngokwejwayeleki!e ukuphenya kusho ukwembula into ebikade imboziwe, ifihliwe,
ithukusiwe, ishuthekiwe noma isithiwe. Ukuphenya kungaba ukulandela umkhondo
wengqikithi noma uiwazi oluthile oluthiIe o!ufihlekile~ lungembulekile kubantu
abaningi. Ngakwelinye kala singathi ukuphenya lokhu kungukulandela
21
umkhtmdo wesigelekeqe esisuke sen2e icaIa elithiIe. Yikhona olmholela
ekusombululweni kwendida yecala. NgaphandIe kokuphenyeka kwesehlo secala
okuzwakaIayo nokukholekayo, ngeke ibekhona inoveli yophenyo. Ngakho-ke
ukuphenya kusuke kwenzelwa ukuveza amaqiniso atillle emboziwe. Kwenzelwa
nokuthi kuphenduleke imibuzo ebilokhu iyimpambankwici. Ukupbenyeka kwecala
ngendlela ekholekayo nephusile kungesinye sezithako ezakha isasasa lokufundeka
kwendaba. Umphenyi wecala kuba kuhle abenesizathu sokuphenya umuntu noma
into etInle nangendIela ethiIe. Ukuphenya Iokhu kudinga ubunyoninco
obusezingeni eliphezulu, okwenza ukuba umphenyi akwazi ukwehlukanisa
phakathi kwezinsolo kanye neqiniso. AhIunge iqiniso emahemuhemini.
Kungukucobelela kuqongebezelwe ulwazi oluwubufakazi obuqanda ikhanda,
obungethulwa ngisho enkantolo yamacala. Kungafaniswa nobuchwepheshe
bephisi elikwazi ukuhogela umkhondo kuqala, abantu phaqa bengakezwa
lutho.
1.6.5 UMPHENYI
Yilowo osuke ejutshelwe ukuphenya kala. Kwamaningi amanoveli, kuvama
ukuba umphenyi ozimele, okade eyiphoyisa. Kujwayelekile futhi ukuthi kube
yiphoyisa eseIatbatha urnhlalaphansi. Kuba yiphoyisa elalikhaliphile
kunamanye amaphoyisa elaIisebenza nawo, kodwa okugcina kuba nezimo
ezithile ezibanga ukuba Iishiye embuthweni wamaphoyisa. Lo mphenyi uvama
ukuba neso elibukhaIi elimenza akwazi ukubona izici ezincane ezinganakekile,
eziholela emkhondweni wesigebengu. Kuyamangalisa nokho ukuthi kwenziwa
yini ukuthi kwande uhlobo Iwabaphenyi abazimele emanovelini ophenyo.
Mhlawumbe ababhaIi babona ukuthi kusuke kuzobalula ukubenzisa noma
yini uma hengathatheki okwabaseshi abangamaphoyisa angempela. Umbuzo
ongeke uphenduleke kalula Iona.
Ubukhona bomphenyi enovelini yophenyo nokuthi kube nguyena
ongumlingiswa osemqoka. yikhona okuphelelisa lZlmpawu zenoveli
yophenyo. Usho njalo uNtuli no Makhambeni (1999:193), becwaninga
omunye umbhalo:
22
Le ndaba ewnthinta}'O umpbefumulo inazo 1ZlInJltlv'ianazobuseshi, kodwa akuyona ngokuphelele indaba yophenyoedinga ukuba umIingiswa osemqoka kube umseshi.
Kusemqoka ngempela-ke ukuthi ukuze kwenzeke Iokho okuyinhlosongqangi
yenoveli yophenyo, akabekhona umphenyi. Futhi kulindeJeke ukuthi kube nguye
obambe iqhaza elibhekile Iokuphenya lokho okusuke kufihIekile.
1.7 IZINDLELA ZOKUQHUBA UCWANINGO
I. KuyoqaIwa ngokufundisisa amanoveli ophenyu ka M.M. Masondo kanye
namanye amanoveIi ophenyo esiZulu.
2. Kuyoxoxiswana nabantu abanolwazi oIunzulu kwezemibhaIo yamanoveIi
kuhlanganisa naye uMasondo uqobo, ukuze kucosheleke lonke ulwazi
olungenza ukuthi 10 msebenzi wephuse.
3. Kuyofundisiswa nezincwadi ezihambelanayo nokubhalwa kwenoveli
yophenyo, ukuze kucubunguleke ukuthi amagxathu omsebenzi kaMasondo
afinyelele noma aqhelelene kangakanani nalokho ongoti abakubona
kuyizisekelo zenoveli yophenyo.
1.8 UMKLAMO WOCWANINGO
I. lsahluko sokuqala sigxile esethu!weni salo msebenzi.
2. lsahluko sesibili siyogxila ekucubunguleni izinsizakuhlaziya (theories)
zenoveli, ikakhulu lena okuthiwa eyokucubungula isu (srylistics).
Kuyothintwa namanye amanoveli ambaIwa ahlobene naIo msebenzi
wenoveli yophenyo. Amanoveli kaMasondo azohlaziywa kulolu cwaningo.
yilawa alandelayo:
(a) Iphisi Nezinyoka (l990.a)
(b) lsigcawu Senkantolo (l990,b)
(c) Ngaze Ngazenza (l994,a)
23
(d) Ingalo Yomthetho(I994,b)
(e) Kanti Nawe? (l994,c)
3. Isahluko sesithathu sona siyogxila ocwaningweni Iwemigomo yenoveli
yophenyo, kanye nokuhambisana kwamanoveli kaMasondo nayo. Imigomo
yile:
(a) Icala lobugebengu elibukeka Iisobala.
(b) Umsolwa onukeka ebe engenacala.
(c) Ukunhlanhlatha kwamaphoyisa.
(d) Ukukhalipha nokuqaphela okuthe xaxa komphenyi ozimele.
(e) . Ibohlololo elethusayo.
4. Esahlukweni sesine kuyogxilwa kubalingiswa, ikakhulu indlela
uMasondo asebenzisa ngayo abalingiswa abathile ukwedlulisa umqondo
nomlayezo othile. Kwandile nje ukutholakala kwabalingiswa besifazane
kuyibo abasophondweni lokwakha uzungu lokubulala abalingiswa
abathiIe besilisa abaqavile endabeni.
Kuyocutshungulwa nendlela uMasondo asebenzisa ngayo abalingiswa
ukukhulisa izinga lophenyo emanovelini akhe. Enye into egqamayo
emanovelini kaMasondo, eyokusetshenziswa kwamagama abalingiswa afanayo
emanovelini ahlukene. Singabala amagama afana nelikaMagwegwe,
elikaMhIobo kanye namanye. Kuyobhekisiswa ukuthi lokhu kusetshenziswa
kwala magama kunamphumela muni ekulandelekeni kwamanoveli ophenyo
kaMasondo. Kukhona nezibongo ezimbalwa nazo ezisetshenziswe ngendlela
efuze la magama, nazo eziyocutshungulwa
5. Isahluko sesihIanu, okungesokugcina sona siyothinta ukuhlaziya
nokugoqa, ukuhlela, ukuphetha kanye nokuqhakambisa izincomo
ngalolu cwaningo.
24
1.9 ISIPHETHO
Ekusongeni lesi sahluko, kuyaphawuleka ukuthi kungakuhIe kuvele ukuthi
uMasondo okwamanje uyena obukeka edla ubhedu ekuIotshweni
kwenoveli yophenyo yesiZuIu. Kuyaphawuleka nokuthi uMasondo ukhiphe
amanoveli ophenyo ayisithupha phakathi kweminyaka yowe-1990 nowe
1994. Kuvelile futhi nokuthi uMasondo ubuye wabamba iqhaza
nakweminye imikhakha yokubhala, njengobuciko bomIomo, umdlaIo kanye
nezinhlobonhlobo zezinye izincwadi ezihlelelwe abafundi bamabanga
ahlukene. Uthinte nemikhakha abanye abalobi besiZulu abangajwayele
ukufinyelela kuyo njengesiBhunu kanye nokuhlela umculo okufaka nekwaito
imbala
Uma kugxilwa ocwaningweni Iwemisehenzi kaMasondo kuvela ukuthi
usengumbhali osemnkantshubomvu impela Lokho kweseka umqondo othi
kufanele ukuthi wenzeke 10 msebenzi wocwaningo, ohlose ukucwaninga
amagalelo aleli qhawe nokulibeka endaweni elifanele, emabhukwini
akomfundo ephakeme. Kuthinteke nokuthi inoveli yophenyo igxila
ekuphenyweni kwecala Kuba kuhle leli cala lethulwe ngendlela engekho
obala Kufanele kubekhona nomphenyi okhaliphile ozophenya leIo caIa.
Kwamaningi amanoveli ophenyo kuvama ukuthi kube umphenyi ozimele.
25
ISABLUKO SESmILI
2.0 IZINSIZAKUHLAZIYA NAMANYE AMANOVELIOPHENYO
2.1 ISINGENISO
Kulesi sahluko sizocubungula imikhakha emibili esemqoka kulolu cwaningo.
Sizocubungula izinsizakuhlaziya esizozimelela kuzo ekuhlaziyeni imisebenzi
kaMasondo. Sizophinda sijeqeze emuva sicubungule amanye amanoveli esiZulu
asebhaliwe, ahlobene nalolu cwaningo lwamanoveli ophenyo kaMasondo.
Kusemqoka ukuthi sizicubungule izinsizakuhlaziya ukuze senze isiqiniseko ukuthi
esizokhuluma ngakho lapha kungamaphuzu asekelwe yimibono yezinsizakuhlaziya
esezacutshungulwa kwavunyelwana ngazo. Akuwona nje amawongowongo
esizisusela wona emakhanda Kusemqoka nokucubungula ukuthi le misebenzi
kaMasondo kungabe iqhamuke kungekho lutho ngempela yini kul0 munxa wenoveli
yophenyo, nanokuthi njengamanje ikhona yini imisebenzi yesimanje esivelile ethi
ayifane nayo.
2.2 IZINSIZAKUHLAZIYA (THEORIES) ZENOVELI
Umbuzo oqhamuka uma kuphatheka isihloko esikhuluma
ngezinsizakuhlaziya zenoveli, ngothi: ziyini zona izinsizakuhlaziya na? 1
Encyclopaedia Britannia (1953:67), yona izichaza kanje izinsizakuhlaziya:
Sometimes it is used as synonymous with hypothesis, that is, todenote any tentative explanation of phenomena. Sometimes it isrestricted to explanations that have already passed beyond thestage of mere hypothesis by having received a considerableamount of verification.
Kwesinye isikbathi isebenziseka ngokufanayo nomcabangoovezwa ukuninga ukuze kuqondiseke ukuchazachaza isenzekoesithile. Kokllllye igxila ezineazelv.'eI1i esezedlule ezingenilokuninga nje, ngokuzuza iqophel0 elibhekile lokuqinisekiswa.
26
IhIaba urnxhwele le ncazeIo engenhIa ngokugqamisa ulmthi insi2aIrnhlaziya
yemukeleka emva kokuba Iokho okusuke kuwumcabango sekucutshunguliwe
kwathola nokuqinisekiswa okusezingeni eliphezulu. Kungenjalo kungaqhamuka
yinoma ngumuphi untembuzane neyakhe insizakuhIaziya, kugcine sekunoxhaxha
Iwezinsizakuhlaziya ezingephusile. Kuyaqapbeleka-ke ukuthi yi/eyo naleyo
nsizakuhlaziya yemukeleka emva kokucubunguleka nangokuvivinyeka kabanzi
mayelana nalokho esuke ikusho. Ziningi-ke izinsizakuhlaziya zenoveli
ezephusile ezikhona. Kulo msebenzi kuzogxiIwa kulezi ezilandelayo:
2.2.1 ISENZEKQ-NGQO (REALISM)
Lena yinsizakuhlaziya yokubhala eyethuIa izigameko zempilo ngendlela ezehla
noma ezenzeka ngayo. Okuphawuleka ngale nsizakuhlaziya ukuthi okusuke
kubhalwa ngakho kufanele kubeneqiniso. Kuthi noma kungumbhalo ongumkhando
kuxoxe ngezinto ezenzekayo futhi ezikholekayo. lwukuxoxa ngempilo njengoba
injalo. lwukuxoxa ngokuhle nangokubi okwenzeka empilweni. Ixoxa
ngokwesabisayo, ngokumangazayo, ngoI.:wenamisayo, ngezigameko ezincane kanye
nangezigameko ezinkulu zempiIo. Ixoxa ngesikwaziyo ngenhloso yokukugqamisa
nangokusexwayisa nangokusiqwebula umqondo. Abanye ochwepheshe benoveli
banenkolelo edukisayo ngale nsizakuhlaziya, bayibona isidlulelwe yisikhathi,
kungasenasidingo sokucutshungulwa kwayo emazingeni aphakeme njengaleli.
UTallis (I988: I), uyakufakazela lokhu ngokuthi:
That realism is outmoded and the realistic novel a form that hashad its day is a critical commonplace sufficiently widespread tobe familiar to anyone who glances through the book reviews inquality papers...
Ukuthi isenzeko-ngqo siyindlela esiphuphile nanokuthi inoveliyesenzeko-ngqo iwuhlobo oselwedlulelwe yisikhathi kuyintoeyinala kubahlaziyi noovenza ukuthi kwejwayeleke kunomangubani oke ajeqeze emibhalweni yokubukezwa kw·ezincwadi.
27
Akumangazi Iokhu ngoba Irukhona abanye ongoti abasebeyihIolele kwayona
inoveIi bayiqagula ukuthi isifike lapho izophela khona ithi nya! UTalIis
uyakufakazela lokhu kulo leli khasi elicashunwe ngenhla lapho ethi:
Not so long ago, the popular idea was that the novel was on its deathbed.
Esikhathini esingeside esedIule, umqondo obusematheni ubuthiinoveli isisokhukhweni lokufa.
Lo mqondo wawugxile ekuthini inoveli ngeke ikwazi ukuncintisana
nomabonwakude kanye namabhayisikobho. Ngeshwa labo ayifile inoveli.
Nanamuhla lokhu iyakhiqizwa imihlabahloso yamanoveli. Kubonakala sengathi
ayikezukufa-ke neyesenzeko-ngqo ngoba asekhona amanoveli akhuluma ngezinto
ezenzeka empilweni zinjengoba zinjalo, futhi kusenokwenzeka ukuthi nalawa
akhona asazokwelanywa amanye kuqhubeke kuye le. Bayaqhubeka ababhali
ukubhala ngezigameko zempilo yanamuhla njengoba babebhala ngezempilo
yakudala zinjengoba zinjalo. EsiZulwini akhona amanoveli axoxa ngokwehla
kwento njengoba injalo. Emanovelini eminyaka yowe-I960 kungakhulunywa nje
ngenoveli ethi lmilhi Ephundliwe (1968), okuyinoveli ewurnzamo wokuxoxa
ngesigarneko sempi yaseSandlwana njengoba sinjalo. Inoveli yophenyo iyisibonelo
esihle senoveli yesenzeko-ngqo yesimanje esiZulwini, ngokuthi ixoxa ngobugebengu
obuyinto eyehla imihla namalanga emphakathini.
Ayatholakala narnanye amanoveli axoxa ngezigameko ezehla njengoba zinjalo,
njengengculazi nesandulela sayo, nobunzima ebudalayo emiphakathini engenalo
ulwazi olwanele ngayo. Kunarnanye axoxa nangokudlwengulwa kwezingane
ezmcane zidlwengulwa ngoyise. Awakageqwa amagula ngentukuthelo
nangengcindezi ephatha amadoda emizi egcina seyenza ukuthi abone kulula
ukuthatha izibhamu avulele inhlamvu ezinganeni zawo, konina, nasezihlotsheni
ezisuke ziseshweni lokubaseduze ngaleso sikhathi maqede azisakaze ngenhlamvu
wooa uqobo. Sekubhaliwe kwezinye izilimi ngokuphahlazwa kwamabhanoyi
emabhiIidini aye....'Uphakamela eMelika rnhIa ziyi- I I kuMandulo kowezi-200 L
Kungemangaze futhi uma sekubhalwa ngesibhicongo seTsunami sikaZibandlela
kowezi-2004.
28
Le nsi22lmhlaziya izokwelekelela kakhutu ek.ueubunguleni ·tdMhi imisebenzi
kaMasondo iyafinyelela yini elruxoxeni ngezigameko zempilo ngendlela
ezenzeka ngayo nangendlela ekholekayo. Lokhu kuyoba sesahlukweni
sesithathu lapho okuyocutshungulwa khona phakathi kokunye lokhu;
ukunukeka kwabalingiswa abathile hengenacala, ukuphaphalaza kwamaphoyisa
ophenyweni (wawo kanye namacala abukeka elula kunayikho ngempela.
2.2.2 INJULALISU (STYLISTICS)
Injulalisu iyisifundo sokucubungula isu. Ochwepheshe bale nsizakuhlaziya bathi
eminyakeni eminingi edlule, igama elalisetshenziswa kakhulu yileli lestyle (isu),
okwathi ngokuhamba kwesikhathi kwaqhamuka igama lestylistics (injulalisu),
okwaba yisifundo sokucubungula istyle (isu). UHougfi (1969:1), le ndaba uyiheka
kanje:
It is a paradox that the term 'style' has tended to disappearfrom the main stream of modem criticism, while a quasiindependent study of 'stylistics' has simultaneously made itsappearance.
Kuyindida ukuthi igama lesu liqale ukunyamalala ocw1lllingweni
lwesimanje ngenkathi kuqhamuka isifundo senjulayesu esizimele.
19ama lenjulalisu Iona lasungulwa umJalimane ogama lakhe kwakungu Leo
Spitzer, okunguyena owasungula nalesi sifundo. Ukuze kuqondakale kahle
ukuthi kukhulunywa ngani lapha, kuhle kuqalwe ngokuchaza ukuthi Iiyini
Iona isu na? Ongoti bolimi bayayithanda le ncazelo ekhuluma ngokuthi isu
lingumnikazi womsebenzi uqobo (style is the man himself). Labo, bathatha
ngokuthi indlela umbhali abhala ngayo iyisibuko esiveza ubuntu bakhe
uqobo. Lo mqondo kuthiwa wethulwa umlisa waseFrance onguGeorges Louis
Leclerc de Buffon engqungqutheleni ephakeme yezemfundo, lapho athi khona;
style is the man himself Ongoti abaningi lokhu kuchazwa kwesu basakuthatha
njengokuyikho okushaya ernhloleni ukwedlula konke okunye ukuchazwa kwesu
osekwake kwabakhona Nangempela izwakala yephusile imfishane kahle. futhi
ihlaba esikhonkosini le ncazelo. Ngamafuphi ichaza ukuthi umbhali nombhali
29
uba nendlela yakhe nje emebtusa kwabanye ababhaIi, eyenza ukllthi Iruthi
noma isifundwa imisebenzi yakhe kube lula ukuyehIusa kweminye imibhaIo.
Kuyaphawuleka ulruthi 10 mqondo wokuthi isu Iingumuntu uqobo Iwakhe
awuqondene nesiqu kanye nokubukeka kombhaIi. Kufanele kuqapheleke futhi
ukuthi ngokwazi imibhaIo yombhaIi akusho khona ukuthi sisuke sesimazi siqu
sakhe. IndIela umbhali abukeka ngayo ayihamhelani nendlela abhala ngayo noma
nanabalingiswa abhaIa ngabo. UTichy (1988:261), le ndaba uyichaza kanje:
Many who quote these words apply them superficially: theyexpect a man with a sloppy appearance to express himselfcarelessly, an earnest-looking writer to produce serious andponderous works and a prim-looking person to write neatly andproperly.
Iningi labacaphuna la mazwi liyengula: liIindela ukuthi umuntuobukeka eyidlabha abhale budlabha, kuthi obukeka ezothileakhiqize umsebenzi onokujula nokuzimisela, noyigeza abhalengobunono nangesinwe.
Kukaningi kutholakala ukuthi abafundi bezincwadi zababhali abathile bashaqeka
kuphele nasozwaneni uma sebebona ababhali abangamagugu abo bukhoma. Lokho
sekubangwa ukuthi abafundi sebehlangane nembibizane yokuthi ababhaIi
babukeka bengeyikho lokho abafundi ababecabanga ukuthi bayikho. Lokhu
kusukela ekuthini abafundi bazakhela izithombe ezithile ezingqondweni zabo
ngababhaIi bezincwadi abazifundayo. Ngeshwa kuyenzeka ukuthi lezo zithombe
zengqondo zingashayi emhlofweni. Kuba khona utnqondo othi imibhalo ezwakafa
imnandi kuyobe ibhaIwe yizincwasimende ezithile. Kube khona nomqondo
wokuthi izincwadi ezingakfasile kufanefe ukuthi zibhaIwe yizinhfwibi zakwabo.
Kanti cha ngokwangempela akuhambi kanjalo. Ukube kuhamba kanjalo kungabe
ulula kakhufu umsebenzi wokubhala ohfangothini IwababhaIi kanye
nolwabashiciIeli. Yilowo nalowo muntu ofisa ukuba umbhali kungabe uzibuka
yena, maqede kusheshe kumcacele ukuthi isifiso sakhe singaba yimpumelelo
yini, kuhlupbe khona-ke ukuthi thina Zulu sithi iqaqa al izizwa ukunuka
NabashicileIi kanjaIo. kungadingeka ukuba bavele bahlabe umkhosi wokuthi
30
bonk.e labo abafisaulruba ababhali, abazoklela pbambi kwabehluleli, maqede
batomule ababadingayo kuye ngokubukeka kwabo. Akulula-ke kanjalo.
Kuyiqiniso elingephikwe futhi ukuthi akulula kangako ukwahlulela ukuthi
umuntu unaliphi ikhono ngokumbuka ingaphandle lakhe nje. Yingakho UZulu athi
ayihlabi ngakumisa nje.
Lo mqondo othi isu lingumuntu uqobo, uchaza ukuthi yiIowo nalowo mbhaIi
unendlela yakbe yokubhala emehlusa kwabanye ababhali. Leyo ndlela-ke
isukela endleleni umbhali abuka ngayo izinto, engeke ifane neyamuntu.
Nasendleleni acabanga ngayo, nayo engefaniswe neyamuntu. Kuye kuze kufike
endleleni athintwa ngayo yizigameko ezithile zempilo, nakho okuzimele geqe!
Ingani ngisho ababhali abehJukene bangabhala ngesigameko esifanayo
esibehlele, kodwa bangabhala ngezindlela ezablukene.
Enye impikiswano ngesu, eyokuthi umbhaJi uzalwa nalo yini noma yinto
ayifunda ngendlela na? Kukhona abakholelwa ekuthini isu umbhali uzalwa
nalo, abathi uma ungaphiwanga kwasekuzaIweni ngisho ungazisakaza kanjani
akulungi. Abanye ochwepheshe isu balibuka njengento efundwayo-nje. Laba
bathi baningi ababhaIi abathi uma besaqala ukubhaIa, imisebenzi yabo
ibonakale ingenalo isu eligqame kahIe. Kodwa ngokusi:zwa ngabantu
asebemnkantshubomvu kwezokubhala, imisebenzi yabo iye ngokuya ihleleka
kangcono ivuthwa, ize ifike ezingeni elephusiIe. Lo mqondo uveza ukuthi isu
Ieli akuyona into bonke ababhali abazalwa nayo, kodwa Iiyafundwa
ngokuzejwayeza 1010 hlobo oluthile lokubhala noma ngenxa yokuqeqesheka
ngandlelathile kulolo hJobo.
Okunye okuthoIakaJa ngesu ukuthi kuba khona umbhali onekhono Iokuzalwa
elivelele okwazi ukusungula isu elisha elizimele. Leli su Iigcina selisetshenziswa
nangabanye ababhali. Olimini IwesiNgisi nje iyatholakaJa iShakesperean style.
Noma esiZulwini bekungakaze kubekhona ukugqanyiswa kwesu lababhali
ngabanye, mhlawumbe 10 msebenzi usungaba isinyathelo sokuqala esiya
ngasekuyivuleni le nkundla, seziyoqhubeka-ke ezinye izingwazi. UJohn
31
Langalibalele Oube nje, incwadi yakhe ethi Insila KaSJraJra (1930) iveza ukiithi
wayelandela kakhuIu umIando wamakhosi esizwe saKwazulu. Umsuka wokubhaIa
kukaDube ubukeka wawugxi!e othandweni olunzulu Iwendlela okwakuxoxwa ngayo
izindaba zemiIando yaKwazuIu. Isu ayelisebenzisa ekubhaIeni libukeka kuyiIona
eIaba yingqaIabutho, nabanye ababhali ababbaIa kamuva babhaIa begqugquzelwa
yilona. UNtuli no Makhambeni (1998), bathi:
Akungatshazwa nokho ukuthi umfo kaDube wenza umsebenziomkhulu wokuvula indlela yokubhala entsha. Njengoba igamalakhe IiphambiIi ekubhaIweni kwephrozi, inhlangano yababhaliUsiba yabona kufanele ukuba Iisetshenziswe ekwetheni omunyewemiklomelo ekhuthaza ukubhalwa kwezincwadi, wase ubizwangokuthi 'J.L. Oube-Via Afrika Award for Prose. '
Kubukeka sengathi lokhu kubhala kukaDube kwakusukela endleleni okwakuxoxwa
ngayo izindaba zemilando yaKwaZulu kanye nezinye nje izindaba ezazixoxwa.
Sekungashiwo kugcwale umlomo ukuthi ukubhala inoveIi kukaDube ngaIe ndlela
abhaIa ngayo, maqede yabonakala isilandelwa ngabanye ababhali, yaqamba isu
elincike kwelemilando yaKwaZulu. Umsunguli walo okunguOube. Phela uDube
walandelwa ababhali abavelele abanjengo-B.W. Vilakazi kanye no-R.R.R.
Dhlomo, ukubaIa abambaIwa. Ukuthi sithi laba babhali baIandela isu likaDube
akusho khona ukuthi babelingisa futhi benyonkela kuye. Lokhu kufanele
kuthathwe njengokuthuthukisa umsebenzi omuhle noncomekayo wengqalabutho.
Nangempela u-R.R.R. Dhlomo lolu hlobo lokubhala waluthuthukisa walubeka
ezingeni elithe xaxa ngemisebenzi yakhe eyayibhalwe ngamakhosi aKwaZulu.
Wabhala inoveli ethi UDingane (1936), UShaka (1937), UMpande (1938) kanye
namanye amanoveli amaningi. Baningi nabanye ababhali abagalela ekubhaleni
amanoveli ngendlela eyayingakaze ibonwe ngaphambili, njengoSibusiso
Nyembezi ngenoveli ethi Mntanami' Mntanami! (1950), Ubudoda Abukhulelwa
(1953) kanve nethi Inkinsela YaseMgungundlovu (1961). Naye uNyembezi
kungashiwo ukuthi waqamba isu lakhe nje. Emanovefini akhe uNyembezi
phakathi kokunye, wayethanda kakhulu ukusebenzisa urnlingiswa oyedwa ofundile
phakathi kwabantu abangafundile.
32
Lotu khondolo IwababhaIi bamanoveli abanekhofio e1ivelele abasungula izindlela
ezintsha zokubhala IusaIokhu Iuqhubeka nanamuhIa. Singabala izihlabani
ezinjengo-N.G. Sibiya ngenoveli ethi Kuxolelwa Aballiani (2002). Kakungabazeki
ukuthi umfo kaSotobe nje ukubhalwa kwenoveli ukunikelele ngesu eIisha
eselingalandelwa nangabanye ababhali. USotobe usebenzise isu lokudidiyela
izindikimba ezahlukene, waphinde wahIanganisa ngesinono abalingiswa okuqale
inoveli bebukeka beqhelelene kuhle kweMpumalanga neNtshonalanga. Kuyasolisa
ukuthi nabanye ababhali bazolikha leIi su libonakale selandiIe. Kuyakhanya futhi
ukuthi isu likaMasondo Iibambe iqhaza elikhulu endleleni okubhalwa
nokusazobhalwa ngayo inoveli yophenyo.
Isu libuye lichazeke ngezinye izindlela ezehlulale kule eyasungulwa uBuffon,
esesiyichaze ngenhla. Uchwepheshe onguHough (1969:3), isu ulichaza kanje:
Language is the dress of thought, and style IS the particular cutand fashion of the dress.
Ulimi luyisembatho somqondo, bese kuthi ISU [ibe umsikonemfashini yaleso sembatho.
Lokhu kuthinta ukungefani 'komsiko' (style) osetshenziswa ezinhlotsheni
ezablukene zemibhalo njengoba uhlobo nohlobo lombhalo lunolimi Iwalo
olwehlukile kolomunye umbhalo. InoveIi ehlekisayo inendIela yokusetshenziswa
kwamagama enokwesasa nenomoya olula. kanti inoveli ephathelene nenkolo nayo
inokwayo okwehlukile. NgokwejwayelekiIe inoveli yenkolo isebenzisa indlela
enokuzotha nenesisindo kuhambelana nokuthi 10 msiko, uwumsiko wesarnbatho
somqondo esizothile naso.
Ngamanye amazwi, lokhu kungafaniswa nokuthi indlela ulimi olusetshenziswa
ngayo ekusakazeni umdlalo kanobhutshuzwayo, ingefaniswe naleyo
yolusetshenziswa emngcwabeni. Indlela ulimi olusetshenziswa ngayo emdlalweni,
ilula inokwesasa okuze kubenobuthatha. kanti emngcwabeni kulindeleke indlela
yokusebenzisa ulimi enokucwengeka kwamagama nezothile. Kunjalo-ke
nasekubhalweni kwenoveli.
33
OIunye uhlangothi ngesu yiIoIo oIuthi Iiwukusho into efanayo ngezindIeIa
ezingefani. KukhuIunywe ngomangobe esikhundIeni sekati, ngentshitane
esikhundleni sembuzi. Sithi: indlala ivale ngehlahIa esizweni esinsundu,
esikhundIeni sokuthi: inkemane isibaqediIe abantu besizwe esimnyama.
KunjengokukhahIeIa ibhoIa likanobhutshuzwayo. Bonke abadIali abasuke
besensimini basuke belikhahlela ibhola, kodwa hhayi ngezindIeIa ezifanayo.
Abanye bathi beIikhaba ngezinyawo zakwesokudla, abanye balivatheIe
ngesinxele. Abanye balikhe ngobuchwepheshe obulijikisa, lidilingane liIable
umkhondo emoyeni, abanye baliqumuze sakulicasukeIa nasakuIixosha eduze
kwabo. Kuthi uma abanye beIibamba kube sengathi balibamba ngenomfi
ezinyaweni, kwezinye izimambana kube sengathi ibhoIa lizishaya emadwaleni.
Phezu kwakho konke Iokhu kwehIukana kwendIeIa yokwenza, okusuke kwenzeka
ukuthi honke Iaba badlali basuke bedlaIa ibhola likanobhutshuzwayo. Kwenzeka
kanjalo-ke nasendleleni yokubhala, into eyodwa ingabhaleka ngamasu
nangezindIeIa ezahIukene.
Indaba yesu ingabuye ibukwe nangohlangothi lwesikhathi. Uma sijeqeza
emanovelini esiZulu kucaca ukuthi kuvama ukubakhona ukwehlukana kwezindlela
okwakubhalwa ngazo ezikhathini zeminyaka ethiIe. Lokhu sikubona kufanele
ukubizwa ngokuthi kuyisu laleyo minyaka. UMaphumulo (1995:91-94),
amanoveli asashicileIwa uwehlukanise izigaba ezintathu:
A. Imibhalo emidala yesiZuIu (1920-1940),
B. Imibbalo ephakathi yesiZulu (1940-1960),
C. ImibhaIo yesimanje/emisha yesiZulu yona esukela enyakeni ka-I96I
kuze kuyoma ku-1988.
KuIokhu kwehlukanisa okuncomekayo kukat\1aphumulo, okunye okupha\\ulekayo
ngakho ukuthi kuhambisana nanokwehlukaniswa kwezindikimba. Ukwehlukana
34
kwezindikimba kuholele ek.wahlukaneni kwesu lalesi sikbathi. Mayelana
nemibhaJo emidaJa yesiZulu (1920), uMaphumuJo uthi:
Iningi lemibhaJo emidaJa laJiphathelene nezindaba ezindalazesizwe, esingabala kuzo izinganekwane, amasiko kanyenemikhutshana ethize yesintu.
Okuphawulekayo ngokubhaleka kwalezi zindaba ukusetshenziswa kwezindlela
zakudala zokuxoxa, okuhambisana nokuxoxwa kwendaba ngokuphindaphinda
okufuze lokho okutho[akala ezinganekwaneni njengokuthi: amantombazane
ahamba ahamba ahamba, aze ayofika lapho okwehlukana khona izindlela. Lena
yindlela yesintu yokugcizelela lokho okusuke kukhulunywa ngakho.
Nasekubhaleni okwakufundiswa ezikoleni yayikhona le mfundiso
yokuphindaphinda, kuthiwa uma ubhala indaba isinyathe[o sokuqa[a okufane[e
usithathe, kufanele uqale usho ukuthi uzothini. Esesibili kube esokukusho lokho
obuthembise ukukusho. Kwesesithathu usuyophetha ngokusho ukuthi kade uthini.
Kubonakala ukuthi kwakunenkolelo yokuthi uma ususho kaningi kanje, akukho
muntu ongathi awushongo noma akezwanga. Nangempela-ke [e mfundiso
yayibonaka[a emibha[weni ya[eyo nkathi. Iningi lale mibhalo landelwe nawulimi
oluwumfakela o[usukela ekutheni kwayona iyizihumusho ezisukela kwezinye
izilimi. Vkuhleleka kwemisho, ukunotha kolimi ngokusetshenziswa kwezisho.
izaga kanye nezifengqo kwakusezingeni elingelihle neze. Imibhalo yale nkathi.
uma sibala embalwa singathi yile elandelayo: Ufflangakula (1927), ebhalwe
nguJames Stuart kanye nethi UNkosibomllu ([938), ka P.A. Stuart. Vma sibheka
[ena ethi UNkosibomvu; P.A. Stuart (1938: I), nje, kuphawuleka izinto
ezingasejwaye[ekile ekubhalweni kwenoveli, njengokuthi umxoxi wendaba kube
ngumuntu wokuqala okhulumayo. kanje:
Zake zabakhona izinsuku ezishisayo kwelakithi. Sithe sikhulathina mabutho amadala, sasiphangelana ngokuyokhonzaeNdlunkulu. Arnadoda abevela ngakho lokhu eNkosini.
Lokhu kuxoxa ngendlela yomuntu wokuqala okhu[umayo, kuqhubeka njalo
kuyoyonke inoveli. Okunye okuphaV>'Ulekayo ngesu lale nkathi ukuxovwa
kwezigaba zendaba ezingefani ngomlingiswa osemqoka. Asikho isigameko
35
kwezigaba zendaba ezingefani ngomlingiswa osemqoka. Asikho isigameko
esisodwa esilandelwayo sikhule size siyofika ovuthondabeni. Yona le noveIi
kaNkosibomvu ibonakala ngezahluko ezixoxa ngezindatshana ezingafani kanje:
(a) Ukuvela Kwami ENkosini UShinga.(b) MhIa Ngisindisa INkosi, Bezakuyibulala(c) Ukulwela Kwami Umfazi.(d) MhIa Nginukwa lsangoma, Inkosi Ithi Angibulawe.
Zikhona nezinye ezazinendIela engcono lrunalena ezinjengalezi: Insila KaShaka
(1931), eyabhalwa uJ.L. Dube, UNoma/anga KoNdengezi (1934), ebhalwe
uR.R.R. Dhlomo kanye nethi Noma Nini (1935), eyabhalwa us.W. Vilakazi.
Inkathi yemibhalo ephakathi yesiZulu njengoba sesike sasho phambilini,
yehlukile ngokwezindikimba ezazidingidwa Sekwande izincwadi ezithuthukile
ngokwendikimba nangesifundo esitholakala ezindabeni. Sekunqamukile ukuxoxa
komxoxi ongumuntu wokuqala (ngi-). Vlimi seluthuthukile. Sekwandile ukuthi
ababhaIi baphumele eshashalazini ngemibono abablose ukuyethula Sibona
sekuvela nesakhiwo semisho engemide ngokubabazekayo, eyamukelekayo.
Sekunciphile ukuphindaphinda okungenasidingo. Zisekhona kodwa izingeniso
ezithemelezayo, njengoba sibona lapha endabeni ethi UZwelonke, ka-J.H.
Nxumalo (1950: I), engeniseka kanje:
lzinto zonke lapha emhlabeni zinesisusa sazo. Vkuze indabaizwakale kable kufanele sifunisise umnyombo wayo, bese kuthicosololo, nasenhliziyweni uma siyifunda Kanti konke lokhokwenziwa ngoba iyasikhanga ngoba siyazi isisusa kanyenomphumela wayo. Yikho-ke nje okwenza ukuba izizwe zonkezifune ukuthuthukisa ulwazi Iwazo imihla yonke lena ngokufunaimithombo, neziphethu zolwazi, nemithapho yegolide nesiliva,eliyimicebo yalomhlaba
Iningi lemibhalo yamanoveli ale nkathi lingeniswa ngendle!a efuze lena
engenhla, okwenza ukuthi kuthatheke ngokuthi yilonasu lale nkathi. Kuthatha
isikhathi impela ukuthi kungenwengqo endabeni. Kuyona le ndaba ka J.H.
Nxumalo (1949:1), kuthi noma sekuba sengathi kuyangenwa endabeni, kubuye
kufakwe imininingwane engayisukumisi ngempela indaba, kanje:
36
Sisazoke sithi qaphuqaphu, ngabakubo kaZwelonke laphobadabuka khona KasizukuyiIanda yonke indaba yokudabukakwabo, sizozephula amaphiko nje siziyeke, ngoba asiqonde khonaukuIoba izindabazezwe, kodwa ukunixoxela ngalomfowakwaNdwandwe, obizo lakhe kungUZwelonke. Kutheekudabukeni kweziNblanga zonke, zewuka nezwe laseAfrika, lababakwaNdwandwe bathi ukuba bawele uPhongolo, baflke bakhaeMagudu. Balithatha lonke kwewuse uPhongolo kuze kuyofikaeMfolozi eMnyama, kubheke eNgorne. Kuzwakala ukuthibadabuka ndawonye namaSwazi, namaKhuze, nabasEmbo,nabasernaBheleni kanye nabasemaHIutshinL Zonke lezizizwe,nezinye engingazibalile lapha zibizwa ngokuthiwa ngabaNguni.
Lokhu kuchaza okunje kuhamba ibanga elingaphezulu kwamakhasi
amathathu kungakakhulunywa lutho ngoZwelonke, ongurnlingiswa osemqoka
Yisu lenkathi-ke lelL
Kuyaqapheleka nokho ukuthi ababhali bale nkathi babeqaphelisisa ukuthi ulimi
olwalusetshenziswa kube wulirni lwesiZulu esirnsulwa, lungabinamifakela
nokunye okungeyiso isiZulu sangempela. Lapha sithola izincwadi ezinjengalezi
ezilandelayo: Mntanami! Mntanami! (1950), eyabhalwa ve.L.s. Nyembezi,
Inkungu MaZulu (1958), eyabhalwa uM. Ngcobo kanye nethi LajiJ Elihle
Kakhulu (1958), eyayihunyushwe Vc.L.S. Nyembezi. Zikhona izincwadi
ezazixakaxalole ngendlela okwakusetshenziswa ngayo ulirni nakuso lesi
sikhathi. Phakathi kwazo kukhumbuleka kuqala ethi UMamisa Iqhawe LeSwazi
(1957), eyabhalwa u-A. Miller. MhIawurnbe ukungaqhakambi kwesu okubhalwe
ngalo le ncwadi kungazitshwa ngokuthi iyisihumusho.
Inkathi yernibhalo yesimanje yesiZulu iqhakambisa ukuthuthuka kwesu
okukhulu. Sekukhona ukusetshenziswa kolimi Iwansukuzonke
nolwesimanjemanje, kwaqhelwa kolwasendulo. Sekukhona nokuguqukela kolunye
ulimi phakathi nendaba (code switching). Encwadini kaJ.e. Buthelezi ethi Impi
Yabomdabu Isethmifini (1996:24), sithola amazwi athi:
"Hallow Darling...yes ...ye ...s. Sorry to disturb you ...Nothingimportant.. just rural mentalities with their complexities ... Please takethe children to school. I can't do it today...J'OU are a darling. .,
37
Uyaqhubeka futhi nale ndlela yokuwelela kolunye ulimi uButhelezi (1996:52),
athi:
"La mantwenguntwengu okwenza babewemboza ngokuthi yidivision of needs, interests, goals cmd labour'.
UButhelezi uqhubeka enze lokhu kuwelela kolunye uIimi kakhudlwana
kwamanye amakhasi. Lokhu kuyisu elivela ohlotsheni IwamanoveIi esimanje.
Njengoba kuke kwathinteka isu lokungeniswa kwezindaba emibhaIweni emidala
kanye nephakathi yesiZuJu, Jinegebe eJikhuJu uma siqhathanisa naIeJo Jezindaba
zesimanje. Kuhlaba urnxhwele ukungeniswa okuhlala amagqozo endabeni,
kwendaha ethi Kuxolelwa Abanjani (2002: J), lapho uSibiya eyingenisa kanje:
Kwakugobhoza imvula yezinyembezi, ekhanda kuduma izihlononoezazenza uShumi angabezwa nabantu ababembingelela ngenkathiegxawnzela eya emotweni yakhe. Nakuyona imoto wangenazisaIokhu zigobhoziIe izinyembezi owayengasazihluphinangokuzesula Kwaba ukungena nje emotweni kumfo kaGumede,wabhaldaza isicabha, YillZitshinga esihlalweni, wagobodisa phezukwesiteIingi, izandIa wazibethela esiphundu, wakhala, wakhala,wakhaIa
Liyancomeka leli su Iesingeniso sesimanje. Ebinzeni lokuqala-ngqa
sekwethuleke umlingiswa osemqoka, ogama Iakhe elinguShumi. Kuvela nokuthi
ubhekene nenkinga enkulu. Yize ingakadalulwa le nkinga, kusobala ukuthi
inkulu uma imkhaIisa eyindoda kanti ngokwesiZulu ezendoda zophela
ngaphakathi. Ngokukhulu ukushesha umfundi usehehekela ekuzweni ukuthi yintoni
lena edindisa indoda isililo. KuyatholakaIa futhi nokuthi le ndaba iqala lapho
okusebenza khona uShumi.
Kubonakala sengathi izosebenza kakhulu impela le nsizakuhlaziya kulolu
cwaningo, ikakhulu uma sekubhekwa isu uMasondo abhale ngalo mayelana
nemlgomo yokubhaIwa kwenoveli yophenyo. 19ama lesu lizosebenza
ngokushintshana neJithi indleJa.
38
2.3 AMANYE AMANOVELI OPHENYO ESIZULWINI
2.3.1 INOVELI YOPHENYO YAKUDALA
KuphawulekIle phambIlini ukuthi imisebenzi yenoveIi yophenyo kaMasondo
iqhamuke komisile ernkhakheni wenoveli yophenyo esiZulwini. Akumangalisi
uma kutholakala yena uMasondo (2001:1), uqobo enanela ocwaningweni Iwakhe
Iweziqu zeMasters olungashicilelwe kanje:
What motivated the researcher to undertake this study is that thedetective novel is a new genre in South African indigenouslanguages as compared to tbe English language.
Okligqugquzele umcwaningi ukuthi enze Iesi sifundo, ukuthiinoveIi yophenyo iwuhlobo oJusha ezilimini zomdabuzaseNigizimu Afrika uma ziqhathaniswa nesiNgisi.
Kuyiqiniso Iokhu njengoba sekuphawuIekiIe, ikakhulu uma kucutshunguIwa
uWobo IwenoveIi yophenyo yesimanje, ebonakala phakathi kokunye ngokuba
nomlingiswa osemqoka ongumphenyi wecala ozimele. Lolu hlobo yilolu
esingathi olunezirnpawu zenoveli yophenyo yaseYurophu. Lolu hlobo luvama
ukuba namacala obugebengu besimanje njengokwebiwa kwezimali emabhange,
amakhosikazi atbengeIa abayeni izigebengu, ukudayiswa nokusetshenziswa
kwezidakamizwa, uphenyo Iwesirnanje Iokufokisa, ukuthethwa kwamacala
ezinkantolo zesimanje, nokunye okuyisirnanje.
Ayatholakala amanenjana esingawabiza ngokuthi ayinoveIi yophenyo Iwakudala,
yona ewuhlobo olungahambelani kahle naloIu esiluchaze ngenhla Lolu hlobo
alwenciIole ebukhoneni bornpbenyi ongurnJingiswa ozimeJe. Nesizarhu esiboJela
ophenyweni seWukile. Kulolu hIobo kubonakala kuyirnpindiselo eholela ekutheni
kuphenywe. Lokhu kuphenya akufani nokornphenyi yena ongungcweti futhi
osuke engaqondene ngqo necala kodwa osuke eziqasheIwe nje. Ukuqondana ngqo
necaIa kwalolu hJobo 'Iornphenyi' kuyayikhuphula imirnoya endabeni njengoba
inhliziyo yakhe isuke igaya izibozi, efisa ukuzibambela mathupha Iowo
othinteka ecaleni. Ukungabi wuchwepheshe 'kornphenyi' ophenyweni lwakudala
39
nakho knnomthelela woIruyibelca kwelin}'e izinga indaha Lokhu k-wenza ulruthi
indaba ihehe kakIludIwana ngenxa yokuthi kusuke kungaziwa noma 'mphenyi'
ndini uyophumelela yini njengoba ufunisela nje. Nanokuthi uthi ephenya abe
esonga eqanganisa ngenxa yokuthinteka kwakhe kakIlulu endabeni, kungefani
nokomphenyi onguchwepheshe oqeqeshiwe kulo msebenzi.
EsiZulwini inoveli engena khaxa kulolu hlobo ebhaIwe uD.BZ. Ntuli, ethi
Ngiyoze Ngimthole (1969). Kule noveli kubukeka sengathi uNtuli wayegxile
engqikithini yempindiselo kodwa wabuye wagxamalazela ezimpawini zenoveli
yophenyo ngendlela eyanelisayo, neyenza ukuthi kuphawuleke ngayo lapha Kule
noveli umlingiswa osemqoka uBhakubha Dube, otholakaIa elandela umkhondo
kaGwaqaza MaIinga owabulaIa uyise. Uphenyo lukaBhakubha lubonakala
lungukuzithathela umthetho ngezandla UBhakubha uzivusela yena umkhondo
kaGwaqaza, ngokusizwa umzala wakhe ongumngane wakhe futhi, uSibiya.
Amaphoyisa oMkbize noKubheka nawo aphume owawo umkhankaso, ethungatha
yena 10 Gwaqaza amsola ngokubulaIa uDube, kuthi kuwo Iowa mnyama azithole
sekufanele athungathe noBhakubha futhi. Kunovalo lokuthi kunomonakalo
omkhulu oyovela uma uBhakubha betholana nesigebengu esinguGwaqaza
bebodwa ehlane.
Indawo kanye nenhlaIo kuyahambelana nenkathi yakudala UDube uyise
kaBhakubha ubulawelwe endaweni yasemakhaya aseNguga. UGwaqaza
ungowakwaDuzula, ubalekela emakhaya aseLusehle aqhubekele nasekhweni lakhe
eNsangane emva kokuzwa ukuthi ingaIo yomthetho. iyamfuna Uphenyo lulonke
ke nje lugxile endaweni yasemakhaya nasempilweni eyisikhaya. Uma oGwaqaza
noBhakubha sebehlwelwe bakhulekela isikhundla sokulaIa emizini esendaweni
abahlwathiza kuyo, abangenisi emahhotela. Zimbalwa izimoto, okwenza
batholakale behamba amabanga amade ngezinyawo. Nezitolo kule ndawo
ziyingcosana UBhakubha umkhondo u\';uhogela ngokwendlela yakudaIa. Uhamba
ebuza kubantu ahlangana nabo endleleni ukuthi abakaze bababone yini
oGwaqaza nonkosikazi wakhe uMaZungu. Namaphoyisa oMkhize
asengqayingqayini yokuthi kube yiwona aiinyelela kuqala koBhakubha noGwaqaza
40
Imnamanye amaphoyisa. Kunenkolelo yolmtbi laiyiwe ezangomeni uma uphenyo
Iwehluleka. KuNtuli (1969:124), kuthoIakaIa le ngxoxo:
"Uthi Sayitsheni akungcono kesime sifune izangoma sibhuIe?"
"Musa ukudlala wena. Yithina izangoma ezipbambili. U:rothiniuma siya esangomeni sifIke sithi isangoma sebafa bobabilibadIiwa yizingwenya, noma siveIe sithi badIiwa ngamanqe abaficabefiJe?"
Nokho amaphoyisa agcina engayanga esangomeni. Yize lrunjalo, kubukeka
kusemqoka ukukunokondisa ukuthi wake wasikazeka umqondo wokushaya umhIahlo
njengenye indlela yokuqhuba uphenyo. Ngakolunye uhlangothi uBhakubha uthe
angedukelwa umkhondo kaGwaqaza wafIkelwa umcabango wokuqhuba uphenyo
ngokuyoshaya umhIablo. BamyaIeIa isangoma esinguNdIangamandla. EsesendleIeni
ebheke khona, nango esechezukela esontweni eyocela ukuba umfundisi namakholwa
bamphoIofethele ngoGwaqaza. Usaqhuba Iona njaIo uphenyo. Nokho intshebe
engumfundisi iyamchitha. Ntuli (1%9:130):
klJkuphoIofetha rnntanami yisipho esivela kuNkuIunkulu.KuleIibandla akekho onaso lesosipho."
"Nx! Ningamakholwa anjani nina?" esho ngokufutheka. Ashesheazikhuze: "Uxolo. Bengithi nani ninaso Iesisipho. Salani-ke."
"Nxa ufuna ukukhulekelwa linda kancane nje, isizongenainkonzo..."
"Angisenaso neze isikhathi salokho."
"Phela sizoqala ngaso isiguqo sakho bese...."
"Hayi, bengingezile esiguqweni baha. Njengoba ningak-wazi nJeulrungisiza, kulungile, ngizokwedlulela phambilL" Ashingileahambe.
Kukhanye ukuthi wehluleka kanjalo-ke uBhakubha ukuthola usizo esornweni
ngophenyo Iwakhe. Usuka lapho arhathele njalo eseqonde emzini wesangoma
uNdlangamandla. Ngeshwa, isangoma siyamchitha ngoba abaphansi
bayasitshela ukuthi ufuna ukuchitha igazi. KuNtuli (1969:131), isangoma, sithi:
41
"Hawu, haw-u,)w le? Umfula? Hayi, alrusiwona. Yigazi? Yigazil"Seluleke manje sibheke ezintungweni: "Yigazi! Hawu, kantingumthakathi! Inhliziyo yakhe igcwele amahlule. Ufuna ukuchithaigazi. Akahambe! Akahambe! Akaphume lapha endlini yami!Akaphume bo!"
LishabaIaIa kanjaIo kuBbakubha ithemba lokuthola umkhondo kaGwaqaza
ngokusizwa isangoma uNdIangamandla. Okusemqoka nokho ngaiezi zigameko
ezintathu ezivele ngenhla; esamaphoyisa sokucabanga ukuya esangomeni,
esikaBhakubha sokucela isipholofetho esontweni kanye nesokuya esangomeni
uNdlangamandla, kuveza izibonelo ezinhle zezinye izindlela zakudala
zokuIandeIa umkhondo wobugebengu.
Olmsemqoka nakakhulu ukuthi uma wemukeleka lo mcabango owethulwe
mayelana noNgiyoze Ngimthole (1969), kungashiwo kugcwaie umlomo ukuthi
inoveli yophenyo yesiZulu iqale ukubonakala ngonyaka we-I%9.
2.3.2 INOVELI YOPHENYO ENGAPHELELE
Phakathi kwezimpawu zenoveli yophenyo ezisemqoka kufanele umlingiswa
osemqoka kube umphenyi, okuvama ukuthi kube umphenyi ozimele. Okunye,
ukuthi indaba kufanele ithwalwe yilo uphenyo kUSllka ekuqaieni kuze kuyofika
esiphethweni. Lokhu kuholela ekuthini kube nombuzo othi; angethiwa liphi
Igama amanoveli esimanje anophenyo kodwa angenazo lezi zimpawu
ozisemqoka na? Lapha sibala amanoveli afuze eka-D.B.K. Mhlongo ethi Itshe
Eliyigugu (1991) neka-L.F. Mathenjwa ethi Sekusele lmizuzu... (1997). Okwamanje
sibona ukuthi la manoveli angethiwa igama elithi 'inoveli yophenyo engaphelele'
ekubeni nezimpawu zenoveli yophenyo. Okwenza kupha\\luleke ukuthi la manovefi
awangeni khaxa ekubeni awophenyo, yilokhu okulandelayo:
Uma sibhekisisa kuMathenjwa (1997) kuphawuleka ukuthi isahluko sokuqaia
asithinti lutho olumayelana nophenyo, kodwa sigxile ekwathuleni uJimmy
nebandla lakhe lemigulukudu edla insangu eIingoVika, uMike, uPopo, uSporo
kanye noGabade. Leli bandla elizibiza ngeBig Six lenza elidume ngakho
kokuthunqisa wona umthunzi wezinkukhu maqede libukeze izigigaba zaIo
zobuqola nokuhlabana kwalo ngobugebengu. Lihasha ukudla kwalo kunjeya,
42
lruze lmqhamuke yena uJimmy elexwayisa ngolmthi isikhwama salo sesisele
namarandi angamakhulu amabiIi kuphela. Kuvela ulmthi isu lolruIdtuphula
isiIdtwama kuzoba ulruthumba indodakazi kaMfundisi uMcebo uSipheni, ukuze
bafune irnaIi eyizinkulungwane eziyishumi zokuyidedela lruyise.
Isigaba sesibili salesi sahIuko sethula isipholofetho sikaMshurnayeli uChili
owayeboniswe uSipheni esolwandle edonswa yisilwane esifana nengwenya.
NoIdto uMfundisi uMcebo akernbulekelwa kahle ulmthi sichaza ulmthini lesi
sipholofetho, kodwa uthi uzokwenqaba ulruthi uSipheni avakashele olwandle.
Sethula noSipheni otholakala ezibhocobalele esikoleni. Kuso sonke isahluko
esiyethula ngobukhulu ubuchwepheshe le ndaba, esihIabahlose nangarnancoko
aphakarnisa isasasa lokuyifunda, noIdto alrukabibikho lutho oseluthinta uphenyo.
Kwacala aIikenzeki, lruseyizigigaba eziholela lrulo nje.
IsahIuko sesibili sigxila elrubanjweni IrukaSipheni ngarnaqola kaJirnrny,
nokuxhumana kwazo izigehengu zazisana ngolruthi ziphurnelele ekurnbarnbeni
urnnta ka Mfundisi. Lesi sahluko siphela lapho izigebengu zishayela uMfundisi
uMcebo okolruqala zirnazisa ulruthi urna esafuna ukuthola indodakazi yakhe
iphila akaIungise izinkulungwane eziyishurni zamarandi. Akukangenwa namanje
ophenyweni.
Isahluko sesithathu sigxile esidididini esisuka ernuva kolruba sekungene ucingo
lwezigebengu kwaMfundisi uMcebo. Kutholakala uMfundisi eshayeka phansi
equleka lruba njeyaya. Indaba isilanyulwa uMshurnayeli uChili oqharnuka
nombono wolruthi kubikelwe amaphoyisa ngaloludaba. Ngakolunye uhlangothi
i1inde ungolinda iBig Six, lutho ulmqhamuka irekisi elilethe imali. Alukaqali
narnanje njaIo uphenyo. ArnaIungiselelo ophenyo aqala ngasekupheleni
kwesahluko sesine nakhu sizwa amaphoyisa exoxa kanje: L.F. Mathenjwa
(1997:69):
"Kuvacaca ukuthi akuIdto mnvakazo kumbe-ke amanvathelo. - .esingawathatha manje ebusuku. Masilinde uDeteCTive Sithebeekuseni."
43
Esahtukweni esilandelayo oIrungesesihlanil almqllllbeki liltho futbi ngopbenyo
ngaphandle kokugasela kweBig Six esitolo sakwaNtuli, osekwethula elinye icala,
futhi ngaleyo ndlela sekwandisa isidingo solunye uphenyo. Uqobo lophenyo
luze luqale esahlukweni sesithupha, iyonke inezahluko eziyisishagalolunye.
Nebala uphenyo olungelude oluharnbisana nomgoga ocushwe yiqembu
larnaphoyisa Iwenza ukuthi 19cme ibanjiwe imigulukudu yeBig Six.
Besingahlose khona-ke ukuhIaziya le ncwadi engenhla ngokuphelele, kodwa
OOkuwukuzama ukwenza isibonelo sokuthi nebala luyatholakala uphenyo kuyona
yize lungayenzi ukuthi iOO yinoveli yopbenyo ephelele.
2.3.3 INOVELI YOPHENYO YESIMANJE
Njengoba . OOkuphawulekile pharnbilini ukuthi kunendlala kamadlantule
yarnanoveli ophenyo, kubukeka sengathi ngaphandle kwezincwadi zikaM.M.
Masondo, iyodwa engena khaxa ngaphansi kohloOO olungabizwa ngokuthi
olwesimanje. Leyo yilena ebhalwe ngu-e.T. Msimang, ethi Walivuma Icala
(1996). Zithi zibekwa nje kule ndaba besethulelwa Iowa ongumphenyi futhi
ongumlingiswa osernqoka, uMbhekeni umfo kaDlamini. Le ndaba itholakala
iharnOOlana kakhulu nemigomo yenoveli yophenyo, kanje:
2.3.3.1 ICALA LOBUGEBENGU ELIBUKEKA LlSOBALA
Le ndaba ithi iqala oje, kuvezwe uMandlenkosi Mtshali ongumsolwa ecaleni
lokubulawa kukaZinhle Mavundla elivuma leli cala enkantolo. Kubukeka
kungasekho kuphikisana-ke okungalokhu kwenziwa ngoba umsolwa uzivumela
yena icala. Enjalo-nje akafune bheyili nammeli. Phezu kwalokhu kunobufakazi
obuqanda ikhanda OOkuthi uMandlenkosi wabanjwa amaphoyisa ewuphethe
ummese owajuqa uZinhle. Ngalezi zizathu ezibalwe ngenhla, kubukeka kusobala
ukuthi uMandlenkosi uyena ngempela umbulali. Libukeka lisobala-ke icala.
2.3.3.2 UMSOLWA ONUKEKA EBE ENGENACALA
UMand!enkosi Mtshali unukeka enganacala kule ndaba. Lokhu kunukeka
kuqhutshe!wa pharnbili uyena luqoOO, ngokulivurna kwakbe leli cala.
lJMsirnang (I996:2), uthi:
44
Aqale acimeze isildlatlri eside lh\o1andla Uthe esuka ware eqanulakakhulu amehlo. Agqolozele futhi kuIeyo ndawo emshayweni,anikine ikhanda qede aphendule ngembodlongo yezwi athi: "Yebonkosi yenkantolo! Ngiyaliv"UIIla icala.~
Esweni eliqaphelayo Iruyabonakala nokho ekwenzeni kukaMandla oIruchazwe
ngenhla ukuthi kukhona oIrushaya amanZJ. ObeseIruyodinga uIruthi
Irulandelisiswe uIruthi ulenze ngempela yini leli cala aIivumayo. UMandla
uphinde angafuni ukuzwa ngommeli nanganoma yiluphi olunye usizo olungase
lumelekelele uIruthi angagwetshelwa leli cala. Kukhona kodwa abakholelwa
uIruthi akanacala. Okumangaza kakhulu uIruthi phakathi kwabo kukhona
uNontobeko ongudadewabo walowo obulewe. Kukhona nodadewabo
kaMandlenkosi uThandeka, unina uMaSibiya kanye noMbhekeni, umphenyi
ozimele.
2.3.3.3 UKUNHLANHLATHA KWAMAPHOYISA
USayitsheni Mbatha uyena owethulwa egqamisa ukunhlanhlatha kwamaphoyisa
kule ndaba. Nango eyosukela uMbhekeni umphenyi ozimele emzini wakhe
eyomesabisa, emsongela, kubanjeya. Msimang (1996:48):
"Dlamini, angizile ukuzobuza imibuzo. Ngizokutshela. Okwesibiliwena awuyona nakancane intanga yokudazisana nami inkani.Okwakho uIrulalela engiIrutshela khona. NgiyaIrutshela-ke ngithiuMtshali usesibhalile isitatimende. Asikho-ke isidingo sokubawena uzomfunza esakho.
UMbatha unhlanhlatha ngokuthi ashaye sengathi ukuphenya amacala lokhu
Iruya ngobudala. Abuye athathe ngoIruthi okubhalwe esitatimendeni
sekuyikhoyikho, akusenakuvela obunye ubufakazi obungaIruguqula konke [okho
obekuvele kuqala. Kwenye ingxenye, Msimang (1996:148), sithola la mazwi:
Wayilamula, Nondaba. Ngithe angiqale kuwe ngoIrubona ukuthiuma ngiqala kuSayitsheni Mbatha sizoxabana. Angazi nomause)'agUga yini lowo. Usenelinye nje ikhanda elilukhuni muva nje.
La mazwi acashuniwe afakazela ukuthi nebala kuyabonakaIa ukunhlanhlatha
emgudwini wokuphenya kala lapha kuSayitsheni uMbatha.
2.3.3.4 UKUKHALIPHA
KOMPHENYI
NOKUQAPHELA OIWTHE
45
XAXA
Zibekwa nje, inkukhu yavele yawusola urngqakazo Iapha IruMbhekeni ukuthi
kukhona okushaya amanzi kuIokhu lruvunywa kwecala. Msimang (1996:4),
sithola lokhu:
Konje ngabe wembulelwani ngalokhu uMbhekeni? lzinyernbezizendoda endala zamhlaba ezinzulwini zenhliziyo waba nomunyuongayiwa. Nakanjani inkulu indaba kuleli cala. Kuthi laphoekhurnbula ukuthi le ndoda esikhalisa okwenina manje Weiqephuza emizuzwini engemingaki ithi yiyona ayabulala uZinhlefuthi imbulala ngenhloso nangesihluku. Pho manje isitetenyiswayini?
Yilokhu kukhalipha nokuqaphela okwenza uMbhekeni angene shi kuleli cala,
ukuze ekugcineni akwazi ukuvumbulula okuningi amaphoyisa anjengoMbatha
ayengakubonanga.
2.3.3.5 IBOHLOLOLO ELETHUSAYO
AlruveIi kahle nokho okwethusayo ebohlololweni lale ndaba. Okwethusayo
kutholakala engxenyeni ebonakala iwuvuthondaba lwale ndaba. Uvuthondaba
yilapho okutholakala khona uNsimbi ebholokoqa amaqiniso ngokubulala kwakhe
uZinhle. Lokhu kutholakala kuMsimang (1996:213):
"Nkosi yenkantolo, ngaya kwaMavundla, ngibizwe ngumamawakhona uMaMchunu."... "'Ngamfica emele indodakazi yakheumufi ethi ayifonele uMandla imtshele ukuthi isimalile.Indodakazi yakhe - ngisho urnufi u... uZinhJe - yafona yamalauMandla kodwa ikhala. Yathi ingafona waphendukela kimi wathinango-ke umakoti wakho akusekho bhobhodlelana elizokubangisayena. Waphuma wasishiya sobabili. Ngajabula ukuthola [eIi thubangoba kwase kuyiminyaka ngimeshela uZinhle kodwa engafuniukungiqoma.
l.JNsimbi ugeqa amagula aze afinyelele lapho achaza khona indlela abulala
ngayo uZinhle, Msimang (1996:213), athi:
Ngamfica eFive Roses ngazama ukumncenga, ngimkhombisaukuthi ngimthanda kanja.'1i. Wanginqaphiya kabuh[ungu esho
46
noIrnthi uqoma ukufa kunokuthandana nodoti ofana nami.Isikhwele nentukuthelo kwangengama ngehluleka ukuzibamba.Kwathi fithi, kwabamnyama emehlweni. Angazi ukuthi umesengawukhipha nini. Ngamgwaza ngaphansi kwebele wawela phansingoba sasikade sikhuluma simile. Ngakhwela phezu kwakhengamgwaza enqwababeni ngasemithombothini. Ngangithikungeono afe kunolruba aphelele kuMandla.
Okuxoxwa ngakho ebohlololweni ngokwenzeka emva kokuba uNsimbi
esethweswe icala, inhlanzi isishelwe amanzi kuMaMchunu. Usethole impama
eshisayo kuMavundla maqede wamshiya khona lapho emagcekeni asenkantolo.
UMaMchunu uze udatshukelwa uNontobeko ngokumnika imali yokugibela.
Msimang (1996:216):
Ufuna ukumshiya unina, amshiye eyinhlwa ezizweni, kodwakuyala. Ekugcineni ukhipha isikhwama semaIi. Ukhipha ihehebaelibomvu 1ika-R50. Uqonda kunina umnika Iooa. Uyavalelisa.
Lokhu kusho ukuthi Iingabekwa ngembaba ukuthi akukho ukudalulwa kulesi
sigaba kokuthi uphenyo lulandelwe kanjani. Futhi kubukeka besingekho
nesidingo ngoba uphenyo lukaMbhekeni beluvele lusobala ngesikhathi lwenzeka.
2.4 ISIPHEmO
Sekubekekile ukuthi injulayesu!ena uqobo Iwayo iyihlumela letiyori lesu.
Umsunguli wayo uMjalimane owayaziwa ngokuthi uSiptzer. Injulayesu
itbolakala iyisifundo esigxile ekucubunguleni isu. Kuvele nokuthi uma sibuka
isu kukhona umqondo othi liwumuntu uqobo Iwakhe: style is the man himself.
Lo rnqondo kuthiwa wasungulwa mnJalimane onguBuffon, echaza ukuthi isu
liveza indlela umbhali acabanga ngayo nanendlela abuka ngayo izinto. Kuvele
nokuthi ISU lingehlukana kuye ngohlobo lombhalo. Njengokuthi umbhalo
ohlekisayo ubhalwa ngendlela ehleleke yabalula kunenoveli yenkolo nje.
Inoveli ehlekisayo ayicopheleli ukucwecwa amagama kangako, iv.uthelawayeka
uma iqhathaniswa neyenkolo. Kuthintekile ukuthi kuba khona nesu eliqanjwe
ngumlobi othile maqede lalandelwa futhi lathuthukiswa abanye ababhali. Kulapho
okuvele khona nokuthi cishe seliyobakhona nje ISU likaM.M. Masondo
47
ekubhalweni kwenoveli yopbenyo. Kuvele nokuthi isu liwnkusbo into eyodwa
ngezindlela ezahIukene, kwaze kwafaniswa nomdlalo webhola
likanobhutshuzwayo abadlali balo abalikhahlela ngezindlela ezahlukene.
Kuthinteke nokuthi kukhona nesu eIigxIle ekwahlukaneni kwezikhathi. Kukhona isu
lenoveIi endaIa, kusukela eminyakeni yowe-I920 kuya kowe-I940.
Kwakusenzinyana lapha, kusathenyelezwa indaba iba nezigabagaba ezixoxa
izindatshana ezingefani, nolimi lungahlelekile kahle. Iningi lamanoveli ale nkathi
ayesagxiIe emlandweni waKwazulu. Iminyaka esukela kowe -1941 kuya kowe
1960, yayisinendlela yokubhala engconywana. Ulimi seluthuthukile, ababhali
sebephumela obala ngaleyo mibono abafuna ukuyedlulisela kubafundi.
Izindikimba eziningi ziphethe izifundo ezithile. Kungasagxiliwe kakhulu
emlandweni.
Iminyaka yowe-I960 kuza nganeno osekuyiminyaka yenoveli yesimanje,
yandelwe phakathi kwezinye izinto; yindlela yokungenisa indaba engathemelezi
kanye nolimi Iwesimanjemanje oIumbandakanya nokuxubaxuba izilimi.
Kuthinteke nensizakuhlaziya yesenzekongqo. Kwaphawuleka ukuthi lena
yindlela yokubhala ezama ukuveza indlela izinto zibe njengoba zinjalo. Kungaba
ukubhala ngabo ubugebengu nokuphenywa kwamacala obugebengu, kungaba
yizifo ezifana ne-ngculazi nesandulela sayo kanye nezinye izigameko ezehla
ngesihluku nokwesabisa njengeTsunami kanye nezigemegeme ezingadle
ngakwethusa zemihla ngemihla ezithinta imindeni nemiphakathi. Kuthinteke
nokuthi uma kubukisiswa, kunezinhlobo ezahlukene zamanoveli ophenyo
esiZulwini. Kukhona esingathi yinoveli yophenyo yakudala, lapho okukhetheke
khona inoveli ethi Ngiyoze Ngimthole (1969). Kuphawuleke nokuthi akhona
namanoveli analo uphenyo, futhi olubhaleke ngendlela ehlabablose kakhulu
impela nje, kodwa angenaso isidingo ngqangi sokuthi uphenyo kubeyilona
oluthwala indaba kusuka ngasekuqaleni lZe iyophela, nokuthi umlingiswa
osemqoka kube umphenyi wecala.
48
Lolu hlobo lwethrwe igama elithi; IBOVeti YopIleDyo Eugaphelele. Lapha
kuphawuleke kabarmma ngencwadi ethi Sekusele Imizuzu ...(l997). Uhlobo
lwesithathu, yilolo lwamanoveli ophenyo esimanje. Lapha kuphawuleke
ngencwadi ethi Walivuma lcola (1996). Lolu hlobo yilona olufuzene
nolwezincwadi zika M.M. Masondo.
49
ISAHLUKO SESITHATHU
3.0 IMIGOMO YENOVELI YOPHENYO
3.1 ISINGENISO
Lesi sahIuko siyimikhakha emibili. Umkhakha wokuqala wethula iqoqa lamanoveli
ophenyo kaMasondo, okuzogxilwa kuwo kulolu cwaningo. Le ngxenye yalesi
sahluko iyosiza labo abayofunda 10 msebenzi wocwaningo bengazange balithole
ithuba Iokuwafunda onke amanoveli kaMasondo esigxile kuwo lapha. Ngenxa
yobuningi bamanoveli asizukugxila kuyo yonke imininingwane yaleyo naleyo
noveli, kodwa sizothinta amaphuzu asemqoka nje ukuze kulandeleke kangcono
ukuthi leyo naleyo noveli iquketheni. Kuso lesi sahluko sizobuye sigxile
ekucubunguleni imigomo yenoveli yophenyo. Le rnigomo iyona okufanele ilandelwe
umbhali kulolu hlobo lombhalo. Iyona-ke ezokhomba ukuthi uMasondo usondele
okukanye uqhele kangakanani kulokbo okufanelekile.
3.2 IQOQA LAMANOVELI KAMASONDO
3.2.1 lphisi Nezinyoka (1990: A)
Le ndaba imayelana nophenyo lokugqekezwa kwebhange iLYalion Bank.
Umphenyi wecala uThemba Zondo. Umuntu wokuqala axoxa naye uThemba
rnayelana nopbenyo ngumphathi webhange uMagwegwe Buthelezi. Eku.xoxeni
kwabo kokuqala kuvela ukuthi imali entshontshiwe ingamakhulu amabili anane
ezinkulungwane zamarandi. Kuvela nokuthi izigebengu zagqekeza ihhovisi lakhe
uMagwegwe zase zifinyelela kalula esisefeni. Kwamsolisa lokhu UZondo,
ukuthi kufanele ukuthi kwenziwe umuntu onolwazi oluphelele ngebhange.
UButhelezi wengeza nangokuthi kwatholakala isinqamu sik3g\vayi onensangu
lapho okwagqekezwa khona
Indaba yensangu yenza ukuthi UZondo akalandele umkhondo kanoma ubani
obhema insangu ngethemba Iokuthi angase azithele kulowo noma kulabo
abagqekeza ebhange. Esikhundleni sokusombululeka kwale nkinga uZondo
50
uzithola enqwamana nezinye izinItinga, njengokohlaselwa yintsha yaseRudi's
Disco. Uphinde ashaywe urnuntu otInle ngenkathi ephindela egumbini lakhe.
Lokhu kushaywa kwakhe kumyisa esibhedlela lapho afIke ahoshe khona
umkhondo ngoTaga, owezwa ngandlebenye ukuthi naye ubhema insangu.
Ekulandeleni kwakhe umkhondo kaTaga kugcina kucaca ukuthi uyogcina
ebambe utalagu.
Ekuhlanganeni noMhlobo Mvubu oyiphoyisa elingumphenyi wecala kucaca
ukuthi akukho lusizo olutheni uZondo azoluthola Empeleni uMvubu akahlonizi
ngokuthi akamdingi uZondo ukuthi aphenye leli cala. Unya uMhlobo amukela
ngalo uZondo Iwenza ukuthi agcine esesoleka ukuthi kukhona akugodlayo
noma asola ukuthi kungase kuvumbululeke uma kuqhutshekwa nophenyo. Kuwo
Iowa mnyama kuvela udaba lukaBheki Hlophe owayefIsa ukubonana noZondo.
Ngeshwa uHIophe wabulawa bengakabonani noZondo. Kuyamkhanyela UZondo
ukuthi urnbulali Iona uhIangene nokugqekezwa kwebhange futhi nguye Iona
owayemhlasele ehhotela. UZondo uyaqhubeka nokuqhwandaqhwanda
ngokubulawa kukaHlophe angatholi lutho oluphathekayo ngisho kuBusisiwe
imbala udadewabo kaHlophe. Okwaqina ekubuyeni kwakhe kuBusisiwe,
yizinsolo zokuthi kukhona okushaya amanzi ngoMvubu. Okokuqala uMvubu
wayeshaye sengathi akamazi uBusisiwe. Okwesibili uBusisiwe waveza ukuthi
urnbone engaphathekile kahle uMvubu.
Lokhu kusoleka kukaMvubu kuholela UZondo ekuthini aqinise ukuphenya
ngaye. Uqhwanda aze athole ngoSipho umsizi kaMhlobo ukuthi unkabi Iona
wake wasebenza esiteshini samaphoyisa eKatlehong. Nokuthi uMhlobo
akathandisisi ukuthi kuxoxwe ngaleyo ndaba UZondo wabona kufanelekile
ukuthi akayophenya ukuthi bazini ngol\<thlobo koKatlehong lapho. Udaba
alulandiswa uNsakansaka iphoyisa laseKatlehong Iwalwethusa. Wathola ukuthi
u..l\1hlobo Iona waxoshwa emva kokubanjwa ukuthi wantshontsha imali
eyayisesisefeni khona emaphoyiseni eKatlehong. Uphenya aze ayofika
kuDlamini owayephethe esiteshini saseKatlehong ngesikhathi sikalvfvubu.
Incazelo ayithola kuDlamini yaluguqula yaluqeda uphenyo ngoba yaveza ukuthi
51
indaba inoNsakansaka 1003. Futhi Irovela noIrnlhi uDlamini wahlasetwa
wadutshulwa ephenya Iona lolu daba. UZondo wathi esesuka kwaDlamini
wahlangana noNsakansaka bahiIizisana. Ekwahlukaneni kwabo uZondo
wamlandela uNsakansaka wamfica eshaya ucingo etshela othiIe ukuthi
uzobathulisa bobahili uZondo noMvuhu.
Izigameko ezalandela emva kwalokhu zaIigeza igama likaMvubu kula macala.
KwasekuhlaIukile ukuthi ungqondongqondo nguNsakansaka. UZondo, uMvubu
kanye noSipho bakwazi ukuthi bagcine bebabambiIe oNsakansaka noMagwegwe
Buthelezi. KwatholakaIa yonke irnali eyayebiwe ebhange kanye nenye eningi.
3.2.2 Isigcawu Senkantolo (1990: B)
Le ndaba ixoxa ngecaIa lezigebengu ezihlasele urnndeni kasomabhizinisi
uKubheka, zifuna irnvalamlomo ngecala lokubulala alenza kudala engakadumi.
Ekuthungatheni usizo oIuzornkhulula kulezi zigebengu uKubheka uya kummeli
uNgubane. Nguyena 10 Ngubane ogcma esengumphenyi waleli cala
Iemvalamlomo. Le ndaba igxile edanyini laseNcadu eNyukhasela nasendaweni
eseduze nalo lapho izigebengu ezazifuna imali yemvalamlomo eyinkulungwane
namakhulu amahlanu amarandi ifakwe khona.
UNgubane wenza izaba zokuxabanisa izigebengu ngokubhala incwadi efana
neyayibha!we zigebengu bese eguqula isarnba semali esasibhaIiwe. Lokhu
kwakuzofaka umoya wokungathembani ezigebengwini, yiIowo naIowo acabange
ukuthi isarnba semaIi siguqulwe ngomunye maqede kuxatshanwe. Lokhu
kwakuzornnikeza ithuba lokuzicupha kahle Iezi zigebengu uNgubane.
Nangempela ngokusizwa uThemba owayengumphenyi ozimele, uNgubane
wakwazi ukucupha umgoga wakhe owenza ukuthi irnali eyayizofakwa
uDuduzile ibuye ngakuye. Lolu daba wabuye waluveza ephephandabeni. enzela
ukufaka izigebengu ingebhe ngoba aZl ukuthi ziyesaba ukuphuma
emaphephandabeni.
52
Kubakhona ukungqnbu7ana pbakathi knkaNgubane nendodakazi kaKubheka
uDuduzile, eyayibona sengathi uyaphaphaIaza uMbomvu ekuphenyeni kwakhe.
Kuvela nokuthi uDuduziIe usehamba ehlome ngesibhamu sikayise esinyamaIele.
UThokoZIle, intokazi eyayilande imaIi edanyini ikhononda ngokuthi kukhona
umuntu oyinqumela ugwayi katiki, ofuna imaIi yakhe lapha. Kuvela izinsolo
zokuthi uMagwegwe Buthelezi Iona onolwazi lokuthi uKubheka wake wanecala
lokubulala okungase kuoo nguye 10 osefuna le mvalamlomo.
Ngokuhamba kwesikhathi kuyaqina ukuthi uMagwegwe Buthelezi uyathinteka
ngempela kulolu daba IwemvaIamlomo. Lokhu kuvela uma kulandelwa
ubunikazi bemoto eyayihamOOle kwaThoko, okwatholakala ukuthi eyakhe
uMagwegwe. Indaba ingena kwelinye iqophelo lapho sekutholakala ukuthi
unkosikazi Kubheka uselibulele elinye lamaqola elinguMhlobo. UIidubule
ngesibhamu sikaKubheka. Kusukela lapho-ke uphenyo lukaNgubane luthatha
elinye igxathu esefuna ukuthola ukuthi ngubani ngempela umbulali kaMhlobo.
Emva kochungechunge lophenyo kwagcina kuvele ukuthi ngempela uMagwegwe
ungelinye lamaqola futhi uyena owabulala uMhlobo ababebambisene naye
ebuqoleni. Wambulala ngenxa yokuthi babengasethemOOne kulandela
ukuguqulwa kwamanani emali yemvalamlomo eyayifunwa emndenini
wakwaKubheka.
3.2.3 Ngaze Ngazenza (1994 : A)
Lapha uphenyo lumayelana nokubulawa kukaBhekani Ndlovu. Umphenyi
wecala ummeli uQodlwana Mthethwa. Indaba iqala kuxabana yena uBhekani
10 noMginsa. Kubangwa ukuthi uMginsa ongumculi usola uBhekani
ongumgqugquzeli womculo wakhe, ukuthi urnenzele phansi ngokubhuntshisa
idili lakhe lomculo. Baxabana-ke uMginsa aze akhiphe izwi lokusonga elithi
uzokhipha igazi likaBhekani. Ngakusasa uBhekani utholakaIa esefile.
edutshuliwe. Okuxaka nakakhulu ukuthi kule ndawo bekukhona noThoko
ongunobhaia kaMginsa.
53
Iminwe yamaphoyisa ivele ikhombe }~ uTholm ukuthi ungumbulali. Uyena
owayelapho okwahulawelwa khona uBhekani. Kwatholakala imisalela yeminwe
yakhe esibhanyini okwadutsbulwa ngaso uBhekani. Yengeza nangokuthi
uhethunywe uMginsa, obevele esongele uBhekani ukuthi uzochitha igazi lakhe.
Ophuma eceleni okwentuthu yenqawe, ummeli uMthethwa ovele asole ukuthi
akuyena uThoko obulale uBhekani. Ngokusizwa uThemba ongumphenyi
ozimele, uMthethwa uqala uchungechunge lophenyo. Umuntu wokuqala naye
uMthethwa asolela kuye, uMginsa. Naye uMginsa ukhuluma aphinde enze
izinto ngendlela eziziqinisayo lezi zinsolo. Kuvela ukuthi walayela uThoko
indIela eya eNyukhasela enqarnuIelayo eyarnedukisa. Naphezu kwaIokho
wayemeboIeke imoto ngesizathu esingaqondakali. Le ndleIa eyamedusa uThoko
yiyo le eyaze yamhlanganisa noBhekani umufi. Wethembisa ukuya ehhovisi
likaMthethwa kodwa wagcina engasayanga khona, okwenza ukuthi uMthethwa
acahange ukuthi uyacasha KutholakaIa umgexo wakhe kanokusho lapho
okwahuIaweIwa khona uBhekani. Uphinde atholakale evalele unkosikazi
NdImu egunjini Iakhe (uMginsa), lokulaIa.
Umkhondo owawulandelwa uMthethwa uthatha elinye ijika ngenkathi
eqaphelisisa ukwenza kukamqaphi wasemaqhugwaneni owayebuye abe
ngunogada kaMginsa, Iowo pheIa uMpondlela. Ukwenza kukaMpondlela mhla
uMthethwa efika nethimba Iakhe emaqhugwaneni okwakubulawelwe kuwo
uBhekani, kwaveza ukuthi wayekwazi ukuvula amafasitela evaliwe. Waphinde
waqaphela nokuthi 10 Mpondlela uxhumene nanoMginsa
Kwathi noma sekuthethwa icala Iokubulala elaIibekwe uThoko, kwacaca ukuthi
uyathinteka uMginsa. YiIokho okwenza ukuthi uMginsa agcine esezihlangula
kule ndaha ngokuthi ukweduswa kukaThoko kwakuyisu abahelihleIe naye
uBhekani. Benzela ukuthi uBhekani athole ithuba lokuzibika entokazini
njengoba wayeseke wazama wehluleka pharnbilini. Kanti nakho-ke buzochitheka
bugayiwe. Uzishwelezela nangokuthi ukuxahana kwakhe noBhekani
kwakungukuhluthuka kwenhliziyo nje, hhayi ngoba wayeqonde ukumbulala
ngempela uBhekani.
54
Nangempela kwathi uma selrushukwa icala kwahlaluka ukuthi umuntu
owayeyisigelekeqe sangempela kwakunguMpondlela.. Uyena owayehamba
ngemoto eyayisikelengana eyayingadonsa imoto kaThoko. Uyena futhi
owayexhumana nesibhamu esabulala uBhekani okuyisibhamu esasilahleke khona
lapho okwakusebenza khona uMpondlela Iona.. Uye futhi
owayengungqondongqondo owayekwazi ukuvula amafasitela avaliwe. Okukhulu
kunakho konke, kwatholakala imisalela yeminwe yakhe emabhaxeni
ayesetsbenziswe ekuvuleni amafasitela Kwabuye kwatholakala nokuthi imisalela
yeminwe eyayitholakala lapho okwakwenziwa khona amacala kwakungeyakhe
uMpondlela Iona Wagcina ezivumele yena ukuthi uBhekani wabulawa nguye
ngoba ethengwe unkosikazi wakhe, ngenxa yemidlinzo yokuthi wayengasahlali
ekhaya nje, ngoba wayeseqonyiwe.
3.2.4 lnga/o Yomthetho (1994: B)
Lapha, uMakhosonke Ndima umphenyi ozimele uphenya icala Iokusetshenziswa
ngokungafanele kwemali yebhizinisi likaMvivi Nxumalo ongowaseGoli. UMvivi
Nxumalo unuka indndana yakhe eyibhoklolo uMamba Nxumalo, ukuthi yiyo
lena emenza isilo sengubo. UMamba uphethe ibhizinisi likayise lokuhweba
ngobisi eliseMaseru. Ukuphenya kukaMakhosonke nokwenzeka kwendaba yonke
nje kuzinze eMaseru. Ubufakazi bokuqala bukhomba ukuthi imali ikhokhelwa
u-B. Shongwe.
Noma uMakhosonke wayenakho ukukhononda ngalo msebenzi ayenikwe wona,
kodwa wakwemukela lokhu kuqashwa kwakhe ngezinhloso ezimbili. Eyokuqala
kuwukuzuza umholo omuhle ayethenjiswe wona, eyesibili kuwukuzama
ukuqhela kuPopi umfelokazi ayesethandana naye. Yonakala uma eseyethula
kuPopi indaba yokuthi uzohamba amshiye. Washaya phansi ngonyawo uPopi
esho ukuthi naye ufuna ukuhamba naye uMakhosonke, ukuze afike amsize lena
ezweni labeSuthu. lJMakhosonke ngakolunye uhJangothi wala ushaya phansi
ngonyawo ukuhamba noPopi. Kugcina ngokuthi uPopi ajukujele izwi elithi
55
ngelinye ilanga uMakhosonke uyosizwa nguye uPopi, mhIawumbe lrulo leH
cala. BehIukana lrulrubi lrunjalo-ke.
Ekufikeni lrukaMakhosonke ehhovisi likaMamba khona le eMaseru watholana
nentokazi ogama layo nguZethu Masondo eyamemukela kahle kakhulu.
UMakhosonke alrulruthoIanga ukwemukeIeka okufudumeIe olrufuze okukaZethu
kuMamba, owangena ehhovisi IikaZethu wazedluIela engasabingeIelanga
nakubingelela. Akethukanga-ke nokho uMakhosonke. UMakhosonke wenza
ukuhIakanipha kokuthi atsheIe uZethu ukuthi uzophenya ukuthi uMamba
wehIukaniswa yini nonkosikazi wakhe uMakhosazana. UZethu njengomuntu
wesifazane, wayengahambisani nolrulahlwa kukankosikazi kaMamba. Uma ezwa
uMakhosonke ekhuluma kanje, kwamenza wakhuIuIeka kakhulu uZethu
wam.xoxela konke akwaziyo. Waxoxa nangentombi ka.Mamba eyayingeyinhle
neze ayesethandana nayo, egama layo lalingu-Alicia.
UMakhosonke wagcina emazile 10 B. Shongwe. EmpeIeni 10 kwakunguDokotela
Bhadi Shongwe. Wabazi nabanye ababemshungumunye noShongwe, oSikero
Sibisi, oMpandIana Cindi, Lasi Mvuleni kanye noJohn Hlophe. Laba balisa
babehlangene ngolrudlala amaphepha okugembula. 19emu lokugembula kwakuyi
RIOO. Kwamkhanyela uMakhosonke ukuthi uMamba uyidla kanjani imali
yekhehla eIinguyise. Waqaphela futhi ukuthi kunabantu okwakuhlangenwe
ngabo kuIo mgembulo, okwakungoSikero nabo oMamba. Ababebukeka
bengamaqola yibo oLasi, oMpandlana beholwa nguBhadi Shongwe. Nakho nje
kushaywa uSikero owayekhononda ngokuthi badliwa ngobugebengu.
Kuwo Iowo mnyama kutheleka uPopi eMaseru uMakhosonke engazelele. UPopi
uqaphela ukuthi uLasi, IL.Mpandlana kanye noShongwe laba abathembekile
neze. UMakhosonke uyaqhubeka nokuzejwayeza lezi zigeleke enzela ukuthi
athole lonke ulwazi ayeludinga ngophenyo Iwakhe. UPopi naye akazibekile
phansi, uyabejwayela Iaba balisa ngayo inhloso yokubasenga ulwazi
olwaludingwa uMakhosonke. Nangernpela kukhona alokhu ekucoshacosha
uPopi.
56
Indaba isingena kwelinye izinga uma sekwehla inhlekelele yokufa kukaMamba.
Ufela kuwo umdlalo wokugembula belu. Ufa kabi-k:e mhla kuwina yena
kungafani nasemhIeni Iapho owayehlala edIiwa khona. Ekufeni kukaMamba
kwehla nesinye isigamek.o esiphakamisa amaphaphu, uMakhosonke wazama
ukuvimba ukuthi kungaphumi muntu laphaya endIini kaMamba. UShongwe
wavele wakhipha isibhamu wamkbomba ngaso, maqede waphuma wabavalela
phakathi bonke ababelapho. Kwathi kuqambe kufika amaphoyisa,
wayengasabonwa nangalukhalo uShongwe. Kanjalo nemali eningi kaMamba
yayingasabonwa. Lesi senzo sikaShongwe sasesifakazela ukuthi uyisigebengu
ngempela ngoba namasheki ebhizinisi likaNxumalo ayebhalwa ngegama lakhe
nje.
NguJona oseze ehlanganisa UMakhosonke noShongwe. Ekuhlanganeni kwabo,
uShongwe uyazihlangula ekwazaneni nemali kaMamba. Uyazihlangula futhi
ekuthini uhambisana noLasi kanye noMpandlana. Uthi bahlangana nje
ngokuncengwa uLasi ukuba bayogembula. Kulokho kugembula wafunda ukuthi
bagembula ngamaphepha mbumbulu. Naye-ke wayesezithengela
amaphephambumbulu akhe ukuze naye abadle kahle bonke. Wabeka ukuthi
ngosuku lokufa kukaMamba wayefake awakhe amaphephambumbulu ukuze
uMamba abadle oLasi nabanye, besekuthi yena-ke Shongwe adle u.Mamba
esenemali eningi. Uthi wabaleka ngoba ebona ukuthi kuzojivazeka igama lakhe,
njengoba engudokotela nje. Uveza nokuthi imvilophu enemali iku-Alicia
Madikiza, wambona eyithatba. Nokho ayitholakalanga le mali ku-Alicia. UPopi
uqala phansi efuna ukulungenelela lolu daba. Nokho aphinde amchilize
uMakhosonke. Ekuqhubekeni nokuphenya, kuyacaca nokho ukuthi uMakhosonke
udukuza emswanini. Kwaze kwehla isigameko sokuboshwa koShongwe, uLasi,
uMpandIana kanye no-Alicia bezama ukweqa umngcele waseLesotho.
lthumba selibhubuka sekuthethwa icala likaShongwe neqembu lakhe ukuthi
indaba ilele kuphi. UPopi useveza ubufakazi obuqoshwe emshinini wokuqopha
izwi, ukuthi waya emzini kaM'amba kunkosikazi wakhe uMakhosazana wazenza
57
isangoma Wamesabisa ngolwtbi ubona ifu elisibekele 10 muzi, kukhona
nendoda emnyama egwaza uMakhosazana ngomkhonto. Emva kwalokho wabe
esehluba udlubu ekhasini uMakhosazana ngodaba lokuthandana kwakhe noJona
nokwakha kwabo ituIo IokudIa imali kaNxumalo. Uthi babephambaniseIa
uMamba amaphilisi. Bafake ayizidakamizwa esikhundIeni sawekhanda. Athi
angadakwa-ke uMamba bambhaIise amasheki ezimali ezishisiwe, kwenye inkathi
bazibhalele bona uqobo. Kuthe ngokufika kukaMakhosonke babona ukuthi
bazobanjwa, basebenquma ukuthi bambuIaIe. BambuIala nangempeIa-ke.
Kwacacela noma ubani ukuthi liyabalahla icaIa oJona noMakhosazana. Indaba
iphela kwenenywe. UNxumalo wenamele ukubanjwa kwezigebengu ebesezizitike
ngemali yakhe zaphinda zabulala nendodana yakhe. Kuthi kuwo Iowo mnyama,
kugulukudele amadoda amane adedele inhlamvu, ajukujele neziqhumane.
3.2.5 Kanti Nawe (1994: qLapha, uZimisele Wela umphenyi ozimele uphenya icala lokuhlaselwa
kudutshulwe uJabuIani Mthiyane intatheli yephephandaba Inkanyezi. Lezi
zinsizwa zingabangani abazimiselayo ngemisebenzi yabo. Ulimisele lolu daba
ulubona kulo iphephandaba iNkanyezi. Kuthi kuwo Iowa mnyama kufike
incwadi yocmgo eyayivela kuye uJabulani, ecela uZimisele ukuthi afike
masisha ngenxa yobugebengu obudlangiIe eHiIIbrow. Ngempela-ke uZimisele
usukumela phezulu. Efika kwelaseGoli, umuntu wokuqala abonana naye
ngumphathi siteshi samaphoyisa aseThokoza, uKhende Sibisi. Uyena uSibisi
owamlandisa kabanzi ngaso sooke isimo sobugebengu esikhungethe indawo
yaseHiIIbrow, kuhIanganisa nokubuIawa kwabanye abantu abathathu. WamIandisa
nangokulimala kukaJabulani, ukuthi inhlamvu yangena yadabula iphaphu yaze
yayovinjwa umgogodIa. Nanokuthi uJabulani wayedutshulwe umuntu
owayeseduze.
NgokukaZimisele ukubuIawa kwaIaba abathathu kwakuhIobene nokuhlaselwa
kukaJabulani. NoSibisi wayevumelana nalokho Ylze ayekhombisa ukungenami
nje. Kwavela nokuthi uJabulani uhlaselwa nJe. isono sakhe wukubhala
58
ngobugebengu ephephandabeni iNlamyezi. Kwavela nolmth.i uNtuli
umphathisiteshi saseHilIbrow wayengezulrukujabulela ukufika kukaZimisele
ukuzophenya udaba lukaJabulani kanye nobunye ubugebengu nje. Lokhu
kwakukhomba ukuthi kwakufanele angazivezi obala urunisele. USibisi utshela
uZimisele ukuthi usola uMbamba Mlaba ngokuthinteka ebugebengwini.
Ekulandeleni udaba lukaMbamba, uZimisele uthola ukuthi 10 Mbamba uyingozi
ngempela. Kuvela nokuthi uJabulani uhlaselwa nje kwakukhona ukungezwani
noZuma umhleli wephephandaba iNkmryezi. Uthola nokuthi unkosikazi Zuma
ubejwayele ukuvakashela uJabulani isinyelela.
Ekufikeni kukaZimisele lapho okwakulele khona uJabulani, wathola isimo sisibi
kakhulu kuJabulani. Akakwazanga nakukhuluma naye. Wagasela lapho
okwakuhIala khona uJabulani, lapho athola khona umkhondo owamholela
kwaZodwa. Okwenyusa amaphaphu ukuthi Zodwa Iowa wamthola efile. Lesi
sigameko sarnxhumanisa nomakhelwane kaZodwa, okwakunguPopi. Kwasuka
esikhulu isidididi sekungena amaphoyisa uZimisele esablezi kwaPopi. Nokho
bazama ukuwafihlela ukuthi ungubani uZimisele. Indaba yonakala sekufika
uNtuli, owayemazi uZimisele. Baxakazisana-ke kwaya le.
Kuqapheleka ukuthi kukhona okushaya amanzi ngoPopi 10. Uyethuka uma
uZimisele emazisa ukuthi ungumngani kaJabulani. UZimisele uqaphela nokufika
kukaMagwababa ongumngani kaPopi. Unokuziphikisa ezintweni azishoyo,
njengokuthi aqaIe athi wayemazi kakhulu uPopi abuye aziphikise futhi, athi
wayengamazi kangako. Nangempela kuhlaluka ukuthi uMagwababa Iona
uxhumene nabenzi hobubi abathile. Njengencwadi ayeyibhaleIe umnumzane M.
Zuma nje. Ekubuyeleni kukaZimiseIe Iapho okwakulele khona uJabulani,
wamthola esengconywana. Wamlandisa-ke ukuthi okwamdalela isigcwagcwa
kuZuma, kuMlaba nakuNtuli, yindlela abathi wayebika ngayo ngobugebengu
baseHillbrow. Kwaze kwafika usuku ashaywa ngalo kwaMIaba. UJabulani
washaywa ngendlela yokuthi akabange esazi ukuthi balnyeka nini nokuthi
wadutshulwa nini.
59
UZimisele warruye walandela uZuma ngokomphenya. Kwakucaca ukuthi
kukhona akwaziyo ngobugebengu baseHiIlbrow UZuma 10. Nokho UZimisele
wamxina UZoma waze wakhipha umkIomelo wezinkulungwane zamarandi
ezingama-20, kulowo owayezoveza umkhondo wezigebengu. Ngalesi senzo
kuhukeka sengathi UZuma wayezama ukugeza igama lakhe kulolu daba.
Nangaphezu kwalokho UZimisele wahuye waphindela kwazuma lapho are
wafica intombazane eyamlandisa ngesimo sokugula kukankosikazi Zuma. Yaveza
ukuthi unkosikazi Zuma Iona uhluthulelwe ekamelweni okwakungangeni muntu
kulona. Futhi ugula 'lie akakaze abone dokotela. Lokbu okuvezwa ngonkosikazi
Zuma yikho okwacabangisa UZimisele ukuthi amsebenzise njengofakazi 10
rname ngesikhathi secala.
Unkosikazi Zuma uyena owethula ubufakazi obuqanda ikhanda bokuthi
ungqondongqondo wobugebengu uKhende Sibisi esebenzisana noPopi
noMagwahaha. Babehlangene ngokudayisa izidakamizwa ezazintshontshwa
nguSibisi kwezazibanjwa ezigebengwini. Ahambise ingxenyana ethile
njengobufakazi becala, kuthi ingxenye enkulu azigcinele yena. Indaba iphela
ngokuthi UZimisele abahaze uSibisi ngezenzo zakhe zobugebengu athi; "kanti
nawe". Kanjalo noZuma ukhala ngomkakhe okunguyena owethule ubufakazi
obuveze ukuthinteka kwakhe kuleli cala. Naye UZuma uthi; "Mkami! Mkami!
Kanti nawe-"
3.3 IMIGOMO YENOVELI YOPHENYO
Lapha sizocubungula ukuhambisana kwamanoveli kaMasondo nenugomo
yenoveli yophenyo. Lokhu sikucubungula sibuka nokuthi ziyakholeka yini
izigameko uMasondo asivezela zona. Masiphinde sisho ukuthi phezu kokuba
sekunamanoveli amaningi avuthiwe aseshiciIelwe esiZulwini, kusakhaseka Iapha
emkhakheni wenoveli yophenyo. Okwamanje akukabikho zincwadi ezikhomba
indlela yemigomo yenoveli yophenyo ngokucacile. Ekucubunguleni ukuhambisana
nokungahambisani kwamanoveli kaMasondo nemigomo yenoveli yophenyo
sizosebenzisa le migomo elandelayo:
60
(a) leala lobugebengu elibukeka lisobala.
(b) Umsolwa onukeka ebe engenacala.
(c) Ukunhlanhlatha kwamaphoyisa.
(d) Ukukhalipha okuthe xaxa komqondo nokuqaphela komphenyi.
(e) Ibohlololo lapho umphenyi eveza ukubanjwa kwesigebengu.
Asiqonde khona ukugeqa amagula mayelana nemigomo yenoveli yophenyo,
kodwa sethernba ukuthi le migomo ikuqoqa kahle cishe konke okusemqoka
okulindeleke enovelini yophenyo.
3.3.1 ICALA LOBUGEBENGU ELffiUKEKA LlSOBALA
Okulindelekile lapha ukuthi ngasekuqaleni kwendaba, icala kumeIe lethulwe
ngendlela ekholekayo, enokwenzeka ngempela empilweni yangempela. Kulindeleke
ukuthi ukwelamana, ukwehla kwezigameko zecala kanye nokuxhumana kwazo kube
nesisindo esizwakalayo nesamukelekayo. Okwenza ukuthi kusoleke ukuthi icala
!enzeke kanjani nokuthi futhi lenziwe ubani elenze!ani. Lokhu kuso[e[a kubantu
abathile, kuyaphikiseka ngasekupheleni kwendaba uma umphenyi obukhali
ekuphenyeni eseveza isigebengu. Kule ngxenye-ke sizoke sicubungule ukuthi
izincwadi zikaMasondo ngazinye ziwufezile yini 10 mgomo.
Indaba ethi Iphisi Nezinyoka (1990), ixoxa ngokugqekezwa kwebhange ilVation
Bank eBraamfontein. Akutholakali ukwethulwa kwaleli cala ngendlela eyenza
ukuthi umfundi wendaba asheshe azicabangele (ngokungeyikho) ukuthi lesi
sigameko senzeke kanjani. Kuthatha isikhathi impela nje ngaphambi kokuba kuvele
ingxoxo kaThemba Zondo noMagwegwe Buthelezi, lapho esithola khona
ukuphendula imibuzo kukaMagwegwe kunokushaya amanzi. Kuvela lokhu
okulandelayo engxoxweni yala madoda; Masondo (1990 A:6):
"Ngibuza ukuthi bafinyeleIa kanjani emalini labo bantu,Mnumzane Buthelen?"
61
"Oh! Kulokho-ke, Zondo ngingathi bagqekeza ihhovisi lami basebefinyelela kalula esisefeni."
"Wathula uZondo kusengathi akayizwa kahle incazelo kaButhelezi. Wathi esusuka wabe ethi, "kuyacaca Mnurnzaneukuthi lezi zigebengu zinolwazi oluphelele lwalapha ebhange.Umuntu ozifanela nami wayengeke azi ukuthi angayitholaphiimali. Ngabe ngiyezwa ukuthi imali yathathwa ezisefeningaphambili."
"Nami, Zondo uke wathingabuye ngawedlulisa,"unamabloni.
ukungifikela Iowa mcabango kodwakuphendula uButhelezi kusengathi
Yilokhu kuphendula kukaButhelezi okunamabloni-ke okunukisa santungwana.
Kwenza kusolise ukuthi kukhona akwaziyo ngaleli cala, uma kungenjalo yena
uqobo uyabaleka kuleli cala. Nokho kuvele indaba isihambe ibangana impela,
isisekhasini lesi-6. Cishe ukube kusheshe kwavezwa kunalokhu, beliyothi xaxa
izinga Iesasasa Ioheho.
IsigcGWU Senkanlo[o (1990), yona okuyindaba exoxa ngokukhokhwa
kwemvalamlomo komndeni kaMnumzane Kubheka nayo ithatha isikhashana
kungakezwakali ukuthi ikhuluma ngecala elimi kanjani. Lokhu kuze kuvele
ekhasini lesi-8. Okuphawulekayo ngoKubheka ukuthi wethulwe njengomlingiswa
onomlando wokuboshwa kwayena eboshelwa kala lokubulala Masondo (1990
B:4):
"Mbomvu, mina ngake ngaba omunye wababoshwa ecalenielalilibi kakhulu lokubulala Ngadonsa iminyaka eminingi ejele:'esho ekhombisa isihlanu ngesandla. Eqhubeka. -Nalaphokwakuyinxaphepha lokho kugwetshwa kwami. Ngangizamaukuvikela umngane wami kanti sengizigwaza ngowami.- AthuleuKubheka.
Lokhu kwethulwa kukaKubheka njengombulali kwehlisa izinga lokumzwela
ngenkathi sekuzwakala ukuthi kukhona abambophela amanqina enyathi. Ngaleyo
ndlela, wonke umzamo wommeli uNgubane wokubamba izigelekeqe ,vehlelwa
yisisindo. Kanjalo nendaba yonke yehlelwa yisisindo. Lokhu kwethulwa
62
kukaKubheka Imyalitlnmaza icala uma sekuvela isigameko sokubulala sesibili.
Masonoo (1990 B:7):
Wathi ulruba ezwe ngizikhaIela kanjalo, wathukuthela wavevaumlisa wansonoo. Nebala, Mbomvu ngawuthatha umthandazo.Vena wayedamane engibaIela imizuzu esingisalele. Kwathi laphokusele imizuzu emihlanu, ngablala kuye izithonto. Wathi ethibhu, sase singakimi isibhamu. Nami-ke sekuhlangene ukwethukanokuthukuthela, ngathuka sengidedele inhlamvu. Kwabaukuphela kukaZikode lokho.
Lezi zigameko esezicashuniwe ngenhla zenza ukuthi kubelukhuni ukwemukeleka
nokuzwelana nomlingiswa onamacala amabili okubulala, yize ezithethelela ngokuthi
wabulala ezivikela. Kusuke kuqubuke umqondo othi zibhajwa kweziwudlayo.
Kuyaqhubeka ukwethuleka kwecala okunganembi kahle. Ngenkathi uKubheka
efika emahhovisi kaNgubane, ukhulume kwangathi sekwedlule isikhathi eside
indodakazi yakhe uDuduzile yayithola incwadi evela ezigebengwini ezifuna
imvalamlomo. Masondo (1990 B: I0). uthi:
UDuduzile wayehlele ukuyobhukuda ngalelo langa. Ngathingizihlalele endlini yokuphumula ngambona engena ephetheincwadi ebukeka engumuntu owethukile futhi ekhathazekile.Wajika ngokushesha emnyango wabuyela endlini yakhe. Wathiesengena okwesibili wabe engasayiphethe. Kwathi laphongimbuza ukuthi kwenzenjani, wathi akukho lutho. Wasuka laphowathi usaya edolobheni, akasayi kobhukuda njengoba kadeehlelile.
Le nkulumo iqhubeka ize iveze ukuthi uKubheka wangena endlini kaDuduzile lapho
athola khona le ncwadi akhulume ngayo ngenhla. wayithatha. Njengoba sekushiwo
ngenhla lolu daba lulandeleka njengodaba olwenzeka enkathini edlule.
mhlawurnbe engabangaphezulu kosuku olulodwa kuya le. Kodwa ekhasini
eIifanayo sithola uKubheka esekhulurna samuntu ophuthurna ukubuyisela incwadi
kungaze kubuye uDuduzile; Masondo (1mB: I0):
~Manje-ke Mbornvu. ngu.... ena wedwa umuntu ophilayo owaziimfthJo yami. SengiJushiya kuwe lolu daba. Sengihlale isikhalhieside. Senlricela ukubuvela emuva ukuze ngibuvisele le ncwadiengakafiki uDuduzile.~ esho esukurna uKubheka.
63
Lokhu kuqubula umbuzo othi; kungabe uDuduzile yiIokhu ahamba ngalolo
lusuku yini, noma kubenephutha ohlangothini lomlobi ekubleleni kahle inkathi?
Kubukeka sengathi kwenzeke lokhu kokugcina. Kungabukeka kungasho lutho
kangako lokhu, kodwa kusemqoka kakhulu kulesi sigaba esibalulekile
nesibucayi sokwethulwa kwecala ngendlela ecaciIe nezokhanyisa ukulandeleka
kophenyo Iwalo.
Indaha ethi Ngaze Ngazenza (1994), yona ikhombisa ukungeniseka ngendlela
encomekayo. Zithi zisuka amadaka sithole umlingiswa ongumsolwangqangi
uMginsa esonga eqanganisa. Masondo (1994 A: I):
"Ungathi ngihlukane nawe sengichithe imali yami engaka! Umangabe awuyikhokhi lemali ngizozikhokhela mina ngokubangichithe igazi lakho!"
Le ngxenye nje iyodwa, h\ufeza ncamashi umgomo wecala elisobala. Laba
balingiswa basho ukubambana ngezihluthu, nokushuba kwamazwi ezinsongo
kwenza umfundi angangabazi ukuthi kungenzeka noma yini emva kwale
nkombankombane. UBhekani Iona osongelwayo naye akazitheli ngabandayo.
Simthola ekhasini elicashunwe ngenhla ethi:
"11ma ngabe ujwayele ukuchitha igazi labanye abantu.sewungamane ulichithe nelami!~
Isimo siba mazonzo impela ngendlela efunekayo kunoveli yophenyo khona
ngasekuqaleni kwendaba Ngokuqhubeka kwendaba uma sekutholakala uBhekani
esefile, onke amehlo abheka kuMginsa obevele emsongele phela ngokuthi
uzochitha igazi lakhe eziphindiselela ngokubhuntsha kwedili lomculo elalihlelwe
uyena Kuyicala elisobaJa-ke ngale ndlela Iyancomeka le ndlela uMasondo athule
nayo leli cala Le ncwadi, icala layo lingeniseke ekhasini lesibili kanje: Masondo
(1994 C:2):
Ngenkathi esakhuluma uNelisiwe nabasesikhumulweni sezindiza,uZimisele wabe emile eduze kwakhe efunda udaba ol"abelubhalwe ekhasini lokuqala lephephandaba iNkanyezi ol"abelubhalwe ngaphansi kwesihloko esabe sibhalwe kanjena:
INTATHEUIDUTSHULIWE.
YEPHEPI1Al'i'DABA INKANYEZI
64
Kuyawaphakamisa arnaphaphu lokhu. Umfundi kumholela ekuthini afise
ukushesha ezwe ukuthi le ntatheli ingubani idutshulwe ubani kwenzenjani, iso
lengqondo selivele Iiyamthungatha umsolwa Ekhasini lesithathu isigameko secala
sibekwa ezingeni elithe xaxa! Lapho uZimisele ethola incwadi yocingo eyabe
ibhalwe kanje:
FIKA NGOKUSHESHA, ZIMISELE. UBUGEBENGU BlJDLA!\IGILEEHILLBROW. SEKUFE ABATHATIfU. YENZA OKUSEMANDLENIAKHO.
JABULANI MTIflYANE.
Lokhu kuyinkomba esho ukuthi lokhu kudutshulwa kukaJabulani Mthiyane
kungase kuxhumane nobugebengu obudlange eHillbrow. Le ndlcla iyela
ngakhona kulokho olrulindeleke elrungenisweni kwecala nokophenyo.
Nangempela ngokuqhubeka kwendaba kutholakala ukuthi ubuntatheli
obunobuchule yibona obumbangele amazinyo abushelelezi ezigebengwini.
Endabeni ethi lngala Yamthetha (1994), yona-ke emayelana nokusetshenziswa
kwezimali budedengu kanye nezidakamizwa kuphinde kwathatheka isikhathi eside
ngaphambi kokuthi kwethuleke icala ngendlela ethi ayibe sobala. Lapha, isicebi
esingusomabhizinisi uMvivi Nxumalo ufuna umphenyi uMakhosonke Ndima
amphenyele udaba Iwendodana yakhe uMamba esaphaza izimali zebhizinisi.
Abuye aphenye ngengxabano phakathi kwayo nonkosikazi wayo. Masondo ( 1994
8:8), kutholakala le ngxoxo:
"Ngamane ngabuyela ekhaya iqiniso ngingalitholanga ngobangabona ukuthi ngizosuke ngirnxoshe. Manje-ke, wena ngifunauke uye khona laphaya uyobona ukuthi kwenzekani?"'
"Usho mayelana nalokhu kokulahleka kwemali noma ushomayelana nezomndeni wakheT
"Ngisho kokubilli lokhu. Ndima.~
65
Ukwethulwa kwaleli cala Iamezinkomba ezilibeka oOO[a ngokuthi kubukeka
IamguMamba uqobo osaphaza izimali zebhizinisi, ikakhulu njengoba kuve[a
nokuthi akasah[a1i ndawonye nonkosikazi. Masondo (1994 B:7), ithi:
"Ekufikeni kwami khona, ngathola ukuthi uMamba [ona,useshiye umakoti wahamba wayohla[a kwelinye [amahhotelaaphambili khona lena. Ukuthi-ke uhlala nobani nami angazinanamhla lokhu Ndima»
Kubonakala sengathi uMamba imali uyisaphaza ngezindleko zokuhlala lrulelo
hhotela eliphambili, futhi okungenzeka ukuthi akahlali yedwa khona, uhla[a
nothi[e omsenga imali le.
3.3.2 UMSOLWA ONUKEKA EBE ENGENACALA
Lapha sizogxila ekucubungu[eni ukuthi uMasondo ufinyelele kangakanani
ekufezeni umgomo wokwethula umlingiswa ovela ngasekuqaleni kwendaba
ebukeka enecala, ngenxa yezici ezithile ezikhomba ngakuye. Kuvama ukuthi
igama lalo mlingiswa Iigezeke ngolrukhula kwendaba, lapho sekuvela ukuthi
ubebhecwa ngobende inyama engayidlanga, umphenyi esevundulula
ongumaqondana necala
Encwadini ethi lphisi Nezinyoka (1990), kuthokakala abalingiswa abeh[ukene
okuyibona abaqala banukeke, bebe bengenacala Lokhu kusukela ekuthini
ngenkathi umphenyi wecala uThemOO Zondo exoxa okokuqala noMagwegwe
Buthelezi, kwavela ukuthi kwatholakala isinqamu siicagwayi esixutshwe
nensangu lapho okwakugqekezwe khona. Masondo(l990 A:7):
~Kwatholakala isinqamu sikagw'ayi esiseteni. Empeleni satholwayimina mathupha Ngathola kungugwayi ongejwayelekile laphaendaweni yakithi.»
~Kanti kwabe kun,gugwavi muni Iowa mnumzaneT- - .Wahleka kancane uButhelezi athi, ~kwathi lapho ngisihlolangathola ukuthi isinqamu siicagwayi, kodwa oxutshwe nokuthileokwachazwa ngamaphoyisa njengensangu."
66
Yile nkulumo kaMagwegwe Buthelezi eyenza ukuba UZondo athungathe
umkhondo womuntu obhema insangu. Masondo(199O A:8) :
"Ngamanye amazwi Mnumzane Buthelezi uchaza ukuthi umasingathola umuntu obhema le nsangu kumbe oyidayisayo sobesesiyibambile inyamazane esiyizingelayo?" kubuza uZondo ethiukumamatheka ubaIa.
~Kunjalo, kodwaamahemuhemuabayibhemayo"
sengathi kuzoba nzima ngoba sengike ngezwanje kancane sengathi kunahafanyana
Nangempela emva kwalokhu kuxoxisana, uZondo uphuma uphumo, ahlale
ezithendeni zentsha yabafana ebhema insangu. Uze ayozithela eRudi's Disco e
Orlando, lapho afike athole khona intsha ekhuluma uIimi oIuxakayo Iotsotsi
phakathi kokunye bethi; Masondo (1990 A: 13):
"Uzofuna inyuku ebaie, Sam ne?"
"Daydeng is fokol, Joe as long ezwakala nesitaf esigrand."
~Ngiyacava, Sam. Day brakhety inegada egrand blind!"
KuZondo owayelandela umkhondo wabahuqi bensangu, kwaba sengathi
uyabamba umgoga wakhe. Masondo (1990 A:13):
Konje uZondo wayephume ehhovisi IikaButhelezi eyothungathaumkhondo wabafana nabo Iaba. Wabona uZondo eseqedileukuthungatha. Okwabe kumsaIele ukuba azihlanganise nabolaba.
Ekukhuleni kwendaba nokho kutholakala ukuthi laba abahlangene nhlobo
necaIa. Omunye umlingiswa onukekayo uTaga Nxumalo. Vena ungena kulolu
daba ngokutholakala ukuthi naye uyawudla umthlffizi wezinkukhu. Indaba
kaTaga Nxumalo uZondo uyihabule esesibhedlela, uDokotela Motaung eshaya
ucingo, kwavela ukuthi ukhuluma ngoTaga ongumuntu onenkinga yensangu.
Nokho bandla uyazihlanguJa uTaga kuJolu daba. Masondo (1990 A:54):
67
Waqala phansi futhi uTaga ngolaka wathi, "Sekwanele!Akusekho lutho engisazolukhuluma oluphathelene nensangufuthi! Hlukana nami! Angisabhemi nsangu mina!" Washoesukuma uTaga ephuma Iruhle komuntu obaIekela imibuzo.
Kugcina kuvela ukuthi nangernpela akahlangene nalolu daba Iwecala uTaga,
nansangu leyo akasayibhemi, welashwa uDokotela Motaung. Kubuye
kutholakaIe noSayitsbeni uMhlobo Mvubu enukeka engenacaIa futhi naye kule
ndaba. Yena-ke isono sakhe ukulokhu ebamba eyeka ekuphenyeni leli cala
lokugqekezwa kwebhange. Okwenza ukuthi uMvubu asoleke nakakhulu yindlela
amukeIa ngayo uTbemba Zondo mhla bebonana okokuqala. Masondo (1990
A:30):
Kwabe kukhona indoda endaIa ebukekaulaka. Ubuso bale ndoda babunyukubele.ngezinyawo lapho kungena uZondo.yangakwesok:udla kwabe kulenga isikhwamaIwe-9mm phakathi.
inamehlo agcweleYasukuma yemaEnqulwini yayo
sesibhamu sohlobo
UMhlobo Mvubu-ke 10 ochazwa kanje. La mehlo agcwele ulaka nobuso
obunyukubele kukodwa nje kuyasolisa. Kwenza kucabangeke ukuthi umnikazi
wakho akamjabuleli 10 Zondo, mhlawumbe ngoba enqena ukuthi uzovumbulula
okuthile angafuni ukuthi kuvumbululeke. Kuyedlulela ukusolisa kukaMhlobo
uma esephahlukiswa ukuthukuthela ethi; Masondo (I 990 A:31):
"Angikuphiki konke lokho. Kodwa-ke mina njengoSayitshenikumele ngisho zisuka nje ukuthi angifuni bantu abaphumakomaThekwini bezogaxela emsebenzini wamaphoyisa lapha."
Ukukhuluma kukaZondo kuveza ukuthi uyamsola uMhlobo ngokuhlaselwa
kwakhe ehhotela Indlela aphendula ngayo uMhlobo yenza kuqine ngempela
ukusoleka kwakhe, ikakhulu uma eselikhipha elimisa ngesihloko elokuthi
akamdingi impela uZondo ukuthi aqhubeke nalolu phenyo: Masondo (1990
A:34):
"Uyazi ukuthini, Mhlobo? Kungcono umane ungixoshe kunokubauzame ukungilimaza ngoba lokho kufana nokunyathela inyokaemsileni."
68
"Ngibona nami kungcono vele ngilruxoshe kunolruba ngizengilruhlasele," kusho uMvubu.
"Usho ulruthini? Ufuna ukungixoshaT
Kuyaqina kakhulru ulrusoleka lrukaMvubu ngenkathi uZondo eyophenya ngaye
eKatlehong Police Station. Ngenkathi exoxa noSayitsheni Zungu, lruvela ulruthi
washiya igama elibi kakhulu emsebenzini kanye nasemphakathini wakhona;
Masondo (1990 A:93):
Elrugcineni wathi, "Uyazi ulruthini Zondo? Akuthandeki futhilruyingozi enlrulu uma lruzwakala uphatha igama likaMhlobolapha eKatlehong."
"Usho ulruthi wayengathandekieKatlehong?" kubuza uZondo.
emphakathini walapha
"Hhayi emphakathini kuphela kodwa nakubantu ayesebenzanabo," lruphendula uZungu.
Lo mlando osutholakala ngoMvubu wenza ulruthi kusolise kakhulu ukuthi
lukhulu alwaziyo nangaleli cala Lokhu kube sekuhlanganiseka nokuthi nangu
engamfuni nalrumbona uZondo. Kuqhubekela phambili ukubheceka kukaMhlobo
uma esexoxa noNsakansaka isekela likaZungu khona esiteshini saseKatlehong.
Masondo (1990 A:%):
Wayiqala indaba uNsakansaka wathi, "Kwagqekezwa isisefosemali sakhona lapha emaphoyiseni. Kwabe sekuthathwaizinkulungwane ezinhlanu zamarandi. Sonke savele sabonauIruthi lrufanele lrube omunye wethu owenze lokho. Emvakwezinyanga ezithile yabe seyitholakala lemali edilowenilika.."h'ubu."
lzinto zirnmela kabi kanjalo-ke uMhlobo M\ubu. Kuze kuvele kamuva ukuthi
uMhlobo ubengenacala Sizobuye siyithinte-ke leyo ngxenye. Okwamanje
masiphawule uIruthi uMasondo uyisebenze kahle le ngxenye yokwakha
nokuveza uMhlobo Mvubu njengomlingiswa okunguyena onecala
69
UIenyuse kakhulu izinga lokuvezwa komlingiswa onukeka ebe engenacala
uMasondo encwadini ethi lsigcawu Senkantolo (1990). Kule ndaba kugcine
sekunabalingiswa abaningana impela nje abanukekayo. Isiqumama sendawo
uKubheka unenkinga yezigebengu ezimfuna imali yemvalamlomo. Kuleli cala
zithi zibekwa, kunukeke unogada wasemoshali okunguyena owayebone
uKubheka egila umhlola wokwemboza kala lokubulala eminyakeni eminingi
eyayedlule; Masondo (1990 B:IO):
Uyedwa umuntu owazi ngale mfihlo. Ilowaya nogadawasemoshali nawe-ke owesibili. Akunankinga mayelananonogada ngoba phela akangazi futhi ngangingakadumi kangaka.
Yize uKubheka ezinika leli themba lokuthi akukho muntu owazi ngalolu
daba, kukhona kodwa ukusola ukuthi kuyoba kancane kungewuye Iowa
nogada wasemoshali osegadla esefuna imvalamlomo. Lowo nogada-ke
uMagwegwe Buthelezi.
Icala lemvalamlomo lithatha elinye igxathu uma sekutholakala ukuthi
uNkosikazi Kubheka usebulele omunye osolwa ngokuba seqenjini lezigebengu
zemvalamlomo, uMhlobo Mvubu. Lokhu kubheceka ngecala kusezingeni
eliphezulu ngoba kwayena umsolwa (uNkosikazi Kubheka) uqobo Iwakhe
uyazi....1IItIela ukuthi wambulala u!'vfhlobo, ezivikela. Masondo ( 1990 B: I87) :
"Wathi ungayikhombakwenzekani?"
ngesibhamu le ndOOa kwase
"Kwafika umoya wanyakazisa isikebhe. Emqondweni wamikwaflka ukuthi yiyo le ndOOa isiyangihlasela Ngaphandlekwenhloso ngathuka sesiqhumile isibhamu."
"Qhubeka Kwenzekani ukusuka Iapho?"
"'Ngamdubula"
Uthi kanti uyasoleka ui'i'kosikazi Kubheka naye uKubheka uqobo Iwakhe
abukeke engemsulwa kulolu daba Kuze kubesengathi wesulela ngonkosikazi
wakbe. Masondo (1990 B:73):
70
"Ukwazise nini umkakho ngalokhu?"
"Ngingathi nje e e e, bekulapha ehoreni leshumi."
"Yini ungangishayelanga ucingo kumbe uthintane namaphoyisangaso sona leso sikhathi?"
"Angazanga ukuthi bengizokuthola kuphi, futhi-ke anginayoinombolo yasemzini wakho. Ngaleyo ndlela ngibone kungconoukuba ngimane ngimele ukuthi sihlangane namhlanje."
Lokhu kumbandaza kukaKubheka kukodwa nje kusolisa ukuthi kungase
kubekhona okukhulu kunalokhu akwaziyo. Mhlawumbe okumfaka kakhulu
kulolu daba. Kubuye kusolise ukuthi nomkhwenyana wakwaKubheka
uThulani Hadebe, naye akaqede kulunga; Masondo (1990 B: 109):
"UyiIe yini laphaya edamini kumbe emfuleni iNcadu?" kubuzauNgubane.
"Ngi... , ngiyile," kuphendula uHadebe ngokungabaza.
Lokhu kuvuma kukaHadebe ngokungabaza ukuthi uyile kule ndawo okwehle
khona isigemegeme secala, kwenza ukuthi kwayena akhombeke ngenjumbane.
Lokhu kungabaza kuqubula izinsolo ezithi kukhona akwaziyo uThulani
ngaJeli cala lokubulawa kukaMhJobo. Kwakhona ukuya magange kwakhe
emahhovisi kaNgubane akuzwakali kahle ukuthi kususwa yini.
Encwadini ethi Ngaze Ngazenza (1994), abaJingiswa abathwala kala lokufa
kukaBhekani Ndlovu, ngoThoko Ntsibande kanye nomqashi wakhe uMginsa
Nxumalo. UThoko ugaxeka kule ndaba ngoba kwakukhona yena kule ndawo
yasemaqhugwaneni lapho okwabulawelwa khona uBhekani. Limcindezela
nakakhulu icala lapho sekutholakaJa neminwe yakhe esibhanyini esabulala
uBhekani. Kunjalo nje asizwakali nakahle isizathu sokutholakala kwakhe
ekuleya ndawo.Yingakho nje uSayitsheni uNkuxa Shongwe ekubeka engananazi
ukuthi uThoko uyabaleka ekubulaweni kukaBhekani, Masondo (1994 A: 15)
71
~Uma ngI1ubhekisisa IoIu daba ngingasho ngokungahIoniziukuthi uThoko Iona nguye obulele uBhekani. Uma ngithiukuzikisa kaneane umqondo kuyangikhanyela ukuthibekungeyona inhIoso kaThoko ukubuIaIa kepha ubethunyiwe."
Ukunukeka kukaThoko kubonwa nangabantu abasebenza noMthethwa
ongumphenyi wecala, lokho okwenza ukuthi isimo sakhe sibebucayi
nakakhuIu. Masondo (1994 A:27), uNana, unobhaIa kaMthethwa uthi:
~Ziyangimanga!isa Jezi zindaba zenu zemithetho, mnumzane."
"Ngani NanaT'
~NgimangaIiswa ukuthi nifuna bufakazi bani ekubeni kusobalaukuthi indaba inoThoko?"
UMginsa naye ngakolwakhe uhIangothi usoleka ngokuthi uBhekani ufe kade
emsongeIe ngokuthi uzochitha igazi lakhe. Futhi uThoko ubehamba ngemoto
yakhe uMginsa ngaphambi kokuvela kwesigameko sokubuIawa kukaBhekani.
KuMasondo (1990 A: 14), uSayitsheni Shongwe uthi:
~Phela ophenyweni olwenziwe ngamaphoyisa ami kutholakeleukuthi uMginsa Iona uke wathi ukuhilana noBhekani ngamazwiokugcine ngokuba aze asonge uMginsa esongela uBhekani eshokhona ukuthi uzochitha igazi. KutholakeIe futhingosibhincamakhasane ukuthi uThoko Iona ubonakele ehamba
Nangaphezu kwaIokhu uMginsa uthoIakala engenakho ukubambisana kahle
noMthethwa ophenyweni nje lonke. Lokhu kuqhubezela phambili ukubheceka
ngecala obese kuvele kumkhungethe. Akesimcaphune uMginsa enkulumeni
yakhe noMthethwa, kuMasondo (1994 A:18):
~Kungakuthatha isikhathi esingakanani ukuba ufike laphaNdwandweT'
~Ukuphazima kweso nje Nyambose."
~Kulungile-ke Ndwandwe. Ngizokulinda. Usale kahle," eshoebeka phansi ucingo uMthethwa.
72
Walinda eside isikhathi u..\tthethwa kodwa lutho ukuqhamukauMginsa. Ngelikade uMthethwa wabheka uThemba waseethatha ethi, "Ngibona kungcono ukuthi kengiyohlola ukuthiumlisa Iona ubanj",'e yini Themba Wena ngicela ulruba uhlalelapha ehhovisi ungahambi ngize ngibuye," washo ephumaegulukudela uMthethwa.
Kusobala ukuthi uMthethwa uphuma egululrudela nje, seziqinile izinsolo
zokuthi uMginsa akasafiki nje ngoba esindeka ukubonana naye. Okunye
okwenza ukuthi uMginsa abuye anukeke nakakhulu ukuthi uThoko uze
uzithola esemaqhugwaneni nje, ubelayelwe uyena le ndlela enqamulelayo.
Le ndlela kutholaka ukuthi ayiyi nakuya eNewcastle lapho uThoko abeya
khona Umuntu uma ebuka le nto isho ukuthi uMginsa umeduse ngabomu
uThoko. Inkulumo kaMginsa noMthethwa, kuMasondo (1994 A:22), ikuveza
kable lokhu:
"Ngihlushwa ukuthi embikweni engiwutholile kunenhlansielokozayo yokuthi nguwe owenze ukuthi uThoko azethukeeselaphaya emaqhugwaneni."
Wasukuma wema ngezinyawo uMginsa lapho ezwa feyonkulumo ka Mthethwa maqede wabhavumula wathi, "Wenzaiphutha elikhulu lapho Mthethwa! Mina ngingumuntu othokozisaumphakathi! Angikaze nakanye ngenze amasu okubangikhubaze omunye umuntu! Kusho ukuthi uyangethukamanje!"
Ezinye izigameko ezisondeza uMginsa ecafeni ilezo zokutholakala komgexo
wakhe wobuhlalu wekhethelo embhedeni okwakukade kulele kuwo umufi
uBhekani kanye nokubhadanywa kwakhe evalele uNkosikazi Ndlovu
ekamelweni lakhe (uMginsa) lokulala, engakangcwatshwa nakungcwatshwa
uBhekani. Le nkombankombane yokunukeka kwalaba balingiswa uyiphathe
ngesinono uMasonrlo kwaze kwayovela ngasekupheleni kwendaba ukuthi
akuyibo abanecala nokuthi obani ngempela abanecal::.
Encwadini ethi Ktmti Nawe? (1994), kutholakala abalingiswa abaningana
abanukeka benganacala ecaleni lokulinvazwa kukaJabulani Mthivane intatheli-- .. ..yephephandaba iNkanyezi. Kutholakala ukuthi uJabulani uhlaselwe kuhlangene
73
nokuthi nhepbenya n~gn basendaweni yaseHiilbrow. Knyaqapheleka
ke nokuthi uJabulani wayesehIabe umkhosi wawubhekisa kumngani wakhe
ongumseshi ozimele, uZimisele Wela osebenzela eThekwini ukuthi azolekelela
ngokuphenya ngaIobu bugebengu. Elrufikeni kukaZimisele esiteshini
saseThokoza eGoli ubonana nomphathisiteshi uKhende Sibisi. Engxoxweni
yabo uKhende ukhuluma sakumnuka uNduku Ntuli umphathisiteshi
samaphoyisa saseHillbrow. Masondo (1994 C:3):
"Kuyangithokozisa ukukubona lapha mfo kaWelangingazi nje ukuthi uNtuli uzokuthokozela yini ukuzalapha ngoba sengathi nguye obambe izintamboeHiIIbrow,"
nanxakwakholaphaya
Lokhu kuqubula urnzindlo othi kukhona okufihlwa uNtuli okungenza
ukuthi angakuthokozeli ukusondela kwabanye abantu abanjengoJabulani kuleli
cala. Nebala ekuqhubekeni kwendaba kutholakala uNtuli ala ephetha
ukubambisana noZimisele ekuphenyweni kwecala. Lokhu kumenza abukeke
njengomuntu ongafimi ukuthi lolu phenyo lube yimpumelelo. Masondo (1994
C:41):
Wabuza uZimisele ethi, ~Sewukuphi mayelanalokudutshulwa kukaJabulaniT
"Akufuni wena lokho! Kufuna amaphoyisa!"
nodaba
Omunye umlingiswa onukekayo, uMbamba Mlaba. UMbamba 10. wethulwe
waba ngumlingiswa owesatshwayo nononya. Masondo (1994 C:13):
"Awungitshele, ngingenza njani uma ngifuna ukubonananoMlaba?"
Wabuvisa izinhlonze uShemba maqede wabuza ngokumangaJaethi, ':UMbamba Mlaba? Ukuba benginguwe bengingekengizame nokuzama ukubonana nalowo muntu!"
UMbamba ungomunye wemigulukudu eyazJwayo eHiIIbrow. ngakho-ke uma
kukhulunywa ngalobu bugebengu igama lakhe liyanukeka. Omunye futhi
umJingiswa onukeka impeJa nJe, nguZuma umhlell wephephandaba
iNKanyezi. Okwakhe-ke yena kuxaka ngokuthi avimbele intatheli yakhe
uJabulani ultuthi ibhale ngobugebengu
ulruthi irnirnoya yabo yayingahoshelani
kukaJabulani. Masondo (1994 C:15):
74
baseHillbrow. Kll)'ezwakala futhi
kahle ngaphambi kokudutshulwa
~Umnumzane UZurna kodwa yena wabe emthukutheleleuJabulani ngalelo langa adutshulwa ngalo. Nanxa kwathilrushona ilanga wabe esebonakala esehlise ulruthukuthelakwakhe UZuma kodwa angikholwa neze ukuthi wabe esexolile."
Kuyamnamathela impela
emzini wakhe uZuma,
ukusoleka UZuma njengoba uZimisele ebuya egasela
engxoxweni yabo kuze kubekhona ukuhluthuka
kwemimoya Masondo (1994 C:68):
Wahleka ubala uZimisele wathi, ~Phela kubonakala sengathiumuntu owadubula uJahulani naye wabe engafuni lokhukubhaJa kukaJabulani ngalolu daba"
Wema ngezinyawo uZuma ethatha ngesikhulu isankahlu ethi,~Usho ukuthi yimi engi-!"
Omunye umlingiswa ongeshiywe ngaphandle, uMamba Luthuli
ongamemukeli neze kahJe uZimisele. Uziphatha okomgulukudu wesigebengu:
uZimisele umfica eshova amaphepha okudlalwa kuwo imali, nolimi
alukhulumayo wulimi Iwazo impela izigebengu. Masondo (1994 C: 17):
~Ek se my bra! Don"t act like sbhayizane! Uyadistebha lapha!Ngisakeca inyuku yami ecandiwe.
Akagcini ngokushova amaphepha nje, kodwa futhi unezicashalala zakhe
eziyizikhondlakhondla azithumela ukushaya kanye nokuhlukumeza abantu.
Wurnkhuba wezigebengu impela Iona Masondo (1994 C:IS):
Wavula umnyango ngokushesha uMamba wamemeza ethi,"Differ! Differ! Vat die barry uit I ..
Kwabe alcashilo lokho uMamba! IsikhondlakhondlaesinguSgemfunga sangena sishikazela safika sagxavula uZimiselengesidlozana saphikelela naye emnyango.
Bonke laba balingiswa ekugcineni batholakala bengaqondene necala
lokubu!awa kwabanye abantu eHillbrow, kuhlangene nelokuhlaselwa
75
kukaJabulani naye owagcina eseshonile. Elokusonga ngale ndaba; lrubukeka
ewusingathe kahle 10 mgomo wolrufakwa kwabaIingiswa abathi bengenacala
kodwa babekeke ngendlela eyenza banukeke ukuthi bangene shi! Ecaleni.
Incwadi ethi Ingalo Yomthetho (1994), itholakaIa inezigaba ezimbiIi zophenyo.
Esigabeni sokuqala kutholakala uMakhosonke ejutshwa uMvivi Nxwnalo
ulruba ayophenya ngezimali zakhe eseziphuma ngokungemthetho ebhizinisini
laseMaseru. Kulolu phenyo urnlingiswa onukeka ukuthi uyena ohamba
phambili ekudliweni kwemali kaNxumalo uBhadi Shongwe, okunguyena
amasheke abhalwa ngaye. Masondo (1994 B:6):
Wasibheka uMakhosonke maqede wabona ukuthi kwabekunamasheke amane akhanselwe onke ehambisana nalesisitatimende. Ayenalezi zinsuku kuwo: Novemba 23, Disemba16, Novemba 27 no Disemba 18. Wathi lapho ebhekisisauMakhosonke wathola ukuthi onke ayesayindwe nguMambaNxumalo. Elolruqala labe libhalwe uR25 000, kwathi elesibiliIabhalwa uR5 000, kanti amabili wona ayebhalwe uR I 000.lilinye. Wathi lapho ebhekisisa uMakhosonke ukuthi le maliyabe iyakubani, wabona ulruthi yonke yabe iya ku B. Shongwe.
Lezi zinsolo ziyaqina uma nangempela 10 Shongwe esetholakala
esophondweni lomdlalo kakhasino wemali. UShongwe Iona unabasizi bakhe
kulo mdlalo abango-Alicia, uMpandlana, ulasi. Inkomazi esengwa yiningi
kulo mdlalo wamaphepha, uMamba Nxumalo okunguyena okuzwakala ukuthi
uhlala edliwa njalo. Masondo (/994 B:88):
"Sengishintshe amaphakethe amaningi amashalrusengathi kukhona olruthiJe okungahambiuShongwe ethi ukuhwaqa kancane.
manJe. kodwakahle." kusho
UMamba owabe evendavenda eduze kwetafula lakhe ngendlela. . -ayesedle ngayo, wamane wahleka kancane wabe esethi. ~Uthi
lrukhona okungahambi kahle ngoba ubona abakoNdwandwebenami namhlanje. Angithi kuhlale kuhamba kahJe umakudliwa mina Angeke nilibone elidlalayo namuhla," eshoeshwashwatha
Esigabeni sesibili sophenyo. uMakhosonke usephoqeleka ukuthi aphenye
ngokufa kukaMamba. Umlingiswa onukeka kakhulu kusenguye uShongwe 10.
76
Uzidonsele amanzi ngomsele ngokothi kuthi mna kwehla isigameko sokufa
nokulahleka kwemali kaMamba asuke akhiphele uMakhosonke isibharnu
abuye abahluthulele endlini bonke ababelapho, maqede ashaye achithe
ayobhaca isikhathi eside. Kuthi futhi kamuva atholakaIe neqembu lakhe bezama
ukweqa umngcele waseLesotho ngokungemthetho. Kuze kuyofika
ekuthethweni kwecala lapho lonke icala elibekwa kuyena uShongwe.
Masondo (1994 B:151):
Kwasukuma umshushisi waqala ethi, "Le nkantoloehloniphekile namuhla ihlangene ngecala elibekwe umnumzaneowaziwa ngokuthi udokotela Bhadi Shongwe kanye nabanyeabangane bakhe uMpandlana, uLasi kanye no-Alicia. Kuyaziwaukuthi uShongwe Iona kade esefunwe amaphoyisa isikhathieside.
3.3.3 UKUNHLANHLA1HA KWAMAPHOYISA
Enovelini yophenyo kujwayeleke ukuthi uphenyo lubenengqayingqayi phakathi
komphenyi kanye narnaphoyisa. Kuvarne ukuthi arnaphoyisa avezwe ethanda
ukwandelwa ukuphaphalaza na\\<ukungakhaliphi ekuphenyeni kwawo. Lolu
hlobo Iwarnaphoyisa lunjalo nje luvezwa luwufela umona umsebenzi
onempumelelo wahaseshi abazimele. Kule ngxenye-ke sizoke sicubungule
ukuthi ugalele kangakanani okaMasondo ekuvezeni amaphoyisa ngale ndlela.
Encwadini kaMasondo (1990 A:32), ophenyweni lokugqekezwa kwebhange
uSayitsheni Mvubu ubukeka eyilolo hlobo Iwephoyisa.
~Leli cala libukeka Iinzima impela, kodwa lokho akushoukuthi lizowehlula amaphoyisa,~ kusho uMvubu.
~Noma arnaphoyisa angeke a1imise ngesihloko elokuthiasehlulekile, kodwa ukuqhubeka kwesikhathi kusho ukuthiasehlulekile. Nawe njengomuntu omdala kulo msebenzi,ngiyethemba uzovumelana nami uma ngithi ukuqhubekakwesikhathi kusho ukuqhubeka kobunzima becala. Mhlobo.~
~Angikuphiki konke lokho. Kodwa-ke mina njengoSayitshenikumele n!!:isho zisuka nje ukuthi angifuni bantu abaphuma
komaThekwini bezogaxela emsebenzini wamaphoyisa lapha.~
77
Lokhu kucacisa zibekwa nje ukuthi sekube umzabalazo omkhulu
amaphoyisa ehluJeka ukuthola isigebengu noma izigebengu. Phezu
kwalokho, 10 somaqhuzu akaJrujahuleli ukuthola usizo Iwangaphandle
kwesiteshi asiphethe. Ukunhlanhlatha-ke Iokhu. Lokhu kubuye kwenezelelwe
nayinkulumo etholakala phakathi kukaZondo noJonas MaJeka kanye
noBongani Maphaha. Masondo (1990 A: 17):
"Kodwa-ke bafowethu ngethemba ukuthiningakuthokozela ukubanjwa kwalezi zigebengu,"uZondo ebahbeka emehlweni laba bafo.
nanikusho
"Lokho kungumsebenzi kaMhlobo Mvubu. Asidingi phoyisalaseThekwini elizokhombisa ukuhlakaoipha kwalo ngokubaIibambe umuntu walapha eSoweto," kusho uJona
Le nkulumo iyixoxa yonke indaba yokuthi oMvubu laba baziwa
nayizakhamizi ukuthi ababukhali ekubopheni. ESoweto lapha kukwampunzi
idla emini. Yibo oZondo laba abangase bazophazamisa umbuso. Kubuye
kuvele nokho ukuthi Mvuhu ndini 10 unhlanhlathiswa ingcindezi ethile.
USayitsheni UZungu ophethe isiteshi samaphoyisa saseKatlehong ubukeka
ephunduleke ngokweqile impela njena yena, ngokuthi angasisoli nakusisola
isigelekeqe esesibhubhisile, esinguNsakansaka, sibe sisebenza naye imihla
namalanga
Okugqama ngamaphoyisa kule ndaba, ukwethulwa kwawo ngendlela ewenza
ahukeke eyizigebengu kakhulu, kunokuba abeyiziduphunga eziphaphalazayo.
Abukeka enokuthanda ukufihla amablazo awo nokuvikela amagama awo
kunokuvikela umthetho wezwe. Kusukela kuyena uMvubu uqobo. Uyazi
ukusuka nokuhlala indaba yokugqekezwa kwebhange. kodwa akafuni ukuthi
vu! Nokhehla uDlamini wancamela ukususa uMvubu esiteshini saseKatlehong
kunokuba alungise indaba yeqili elinguNsakansaka. (1990 A:I02):
~Kwabe kunobufakazi bokuthi uMvubu wayengazi luthongemali. Ngokubalekela izinkulumo eziningi kanyenokunukubezeka kwegama lomsebenzi. ngahona kungconoukuba ngimane ngimxoshe emsebenzini." kuchaza uDlamini.
78
Encwadini ethi lsigcawu &nkantolo (1990), alikho iqhaza elibhekile elibanjwe
amaphoyisa. Akuqondakali futhi kahle noma lokhu uMasondo ukwenze
ngenhloso noma kube ulruphunduleka nje. Uma kuyinhloso kuyalumela
nokho ngoba indaba iqala kuphenywa icala lemvalamkJrno ekhokhiswa urnndeni
wakwaKubheka, kuthi ngokukhula kwayo kugcine sekungena nophenyo
Iwecala lokubulawa kukaMhlobo ongomunye wezigebengu. Ngokwejwayelekile
nje empiIweni bekungalindeleka ulruthi uma sekufe umuntu, abonakale
elungeneJela amaphoyisa IoJu daba. Lutbo. kodwa umphenyi omkhulu wecala
kusukela kwelemvalamlomo, kuze kuyofika kwelokubulawa kukaMhlobo,
kulokbu kungummeli uNgubane kanye nonogada nabo abangabambe qhaza
elitheni kangako. Ingqikithi yophenyo iphethwe uNgubane. Amaphoyisa avela
kancane nje uma kukhulunywa ngawo kuthiwa asenze lokhu nalokhuya. Onogada
abagqamile neze. Sethemba nokuthi ukusetshenziswa kwegama lonogada lisho
yona kanye incazelo yalo ejwayelekile esho umuntu oqashelwe ukugada nje
(security guard), ongephoyisa elisemthethweni. Amaphoyisa aze avele kahle
ezikhulumela sekuthethwa icala, lapho okuvela khona umphathi wesiteshi
uSipho Makbanya. Uma kunjalo ngempela-ke, sibona ukuthi 10 mgomo
umphunyukile uMasondo kule newadi. Uwaneishile amaphoyisa iqhaza lawo
noma-ke uwalibele, wawalibala maqede sabonakala isikhala sawo.
Endabeni ethi Ngaze Ngazenza (1994) kuyatholakala ukuphenya
okunhlanhlathayo kwamaphoyisa ekuphenyweni kwecala lokubulawa
kukaBhekani Ndlovu. UBhekani ubulawa nje wayekade esongelwe uMginsa.
Uma esetbolakala efile kanti bekunoThoko Ntsibande ongunobhala kaMginsa
kuleya ndawo yezivakashi, emaphoyiseni kugcwala ukuthi uzungu lolu.
Ngokwamaphoyisa uThoko okutholakala izinsalela zeminwe yakhe esibhanyini
uthunyelwe uMginsa ukuba afeze lezo zinsongo. Masondo (1994 A:14):
"Phela ophenyweni olwenziwe ngamaphoyisa ami kutholakaleukuthi uMginsa Iona uke wathi ukuhilana noBhekani ngamazwiokugcine ngokuba aze asonge u.~lginsa esongela uBhekani eshokhona ukuthi uzochitha igazi. KutholakaJe futhingosibhincamakhasana ukuthi uThoko Iona ubonakele ehambangemoto kal'vlginsa esuka khona laphaya emaqhugwaneni."
79
Olrunye okubuye kudonsele uThoko amanzi ngomsele ukuthi nesibhamu leso
okwadutsbulwa ngaso uBhekani, satholakala sinezinsalela zeminwe yakhe.
Libanamathela kanjaIo-ke icala oThoko noMginsa ngendlela amaphoyisa abuka
ngayo. Kamuva uSayitsheni uShongwe uphumela obaIa asho angahlonizi
ukuthi ngokubona kwakhe Ieli caIa IisobaIa Masondo (J 994 A:15):
"Okusho ukuthi nawe ubona Iimfanela u1"hoko Ieli caIaT
Waphefumula kakhulu uShongwe ngaphambi kokuba aqhubekeathi, "Uma ngilubhekisisa lolu daba ngingasho ngokungahloniziukuthi uThoko Iona nguye obulale uBhekani. Uma ngithiukuzikisa kancane umqondo kuyangikhanyela ukuthibelrungeyona inhIoso kaThoko ukubulala kepha ubethunyiwe."
UShongwe uyahambelela impela kulo mqondo wokuthi uThoko ongumbulali,
futhi akangabazi noma kuvela izimpawu zokuthi kungenzeka ukuthi uThoko
akathinteki kulolu daba Masondo (1994 A:J5):
"Ngithumele amaphoyisa ukuba aye kohlola zonke izingubozikaThoko ukuthi azinawo yini amabala kumbe amachaphazeloegazi."
"KwaseT kubuza uMthethwa
"Awekho amabaIa," kuphendula uShongwe eqhubeka etm."Kodwa sibe sesizithatha izimpahla lezo ukuze ziyohlolwakusetshenziswa imithi ethile ekwazi uhlola ukuthi igazi likelathinta yini endaweni ethile noma ngabe leyo nto seyigeziwe."
"KwaseT kubuza uMthethwa.
"Nalapho asitholanga lutho."
"Okusho ukuthi akukho okuhlanganisa uThoko nokufakukaBhekani?"
"Abukho ubufakazi obusobaIa nakuba ukwenzakala kwezintokumhlanganisa necala." kugcizelela uShongwe.
Ngenxa yokuphaphalaza kwamaphoyisa aholwa uShongwe phambili, izinto
zimmela lukeke uThoko. Nango nje uShongwe eselimisa ngesihloko elokuthi
80
uThoko Iona uselingenwe yijele. Masondo (1994 A:I6):
"EIokuphetha nje Nyambose ngizothanda wazi ukuthi 10 muntuommele uzobosbwa," esbo uShongwe esukuma evula umnyangoethi, "Seningasala kahIe. Sizobonana uma kudingeka."
Kuyethembisa impela ukukhuluma kukaSayitsheni uShongwe, unokuzethemba
nokuyazi kahle le nto akhuluma ngayo. Awumesweli umuntu osecwaninge
waphenyisisa kahle ngale nto ayisboyo nazoyenza, kanti do! Kuyaxaka
nokuthi athi ebona uShongwe ukuthi kukhona ubufakazi obungahlangani
kahle kodwa anganaki ukuthi athi ukuqhwanda ajule ngalolu daba. Yikho
ukuphaphalaza-ke OOlu! Emva kwalokhu kuncane kakhulu okuphenywa
ngamaphoyisa ngoba ezibona eseqedile ngalolu daba.
Kule ndaba simethulela isigqoko okaMasondo ngekhono aIivezile ekwethuleni
ukuphaphalaza kwamaphoyisa ekuphenyeni kwawo icala. Indaba iqhuOOka
isiphakanyiswa uphenyo olwenziwa uMthethwa kuphela. Amaphoyisa
esezibophele uThoko kwaphela kanjalo.
Endabeni ethi Kanti Nawe (1994), akukho ukuphaphalaza okungako
okutholakalayo. Okugqamayo kule ndaba, ubugebengu obusemaphoyiseni
kunokunhlanhlatha. Esikhundleni sokuveza amaphoyisa ephaphalaza
ekuphenyeni kwawo, uMasondo wembule olunye uhlangothi lokuthi kanti
kubuye kuOO khona ukuphaphalaza okuwubugebengu nje obungahlanganiswe
nalutho. Ohamba phambili lapha nguSibisi oyisigebengu esinembobo ekhaleni.
uyena phela ohlangene noPopi noMagwababa ngokusakaza izidakamizwa
emphakathini. Okungaze kubeyisici sokuphaphalaza kwamaphoyisa yikho
ukuthi akukho mnyakazo awenzayo ngokuhlaselwa nangokufa kukaJabulani.
Lonke uphenyo Iugcina selwenziwa uZimisele.
Endabeni ethi lngalo Yomthetho (1994). kutholakala ukuphaphalaza
okungejwayelekile. Kbona-ke indaba iqala icala lingabikiwe vele
emaphoyiseni, ku\\'Udaba lokudliwa kwemali kaNxumalo olwalusetshenzwa
uMakhosonke umphenyi ozimele. Lolu daba lungena kwelinye tglya uma
81
sekufa uMamba okungoye obephenywa. Njengobekulindelekile amaphoyisa
ayaIungenelela lolu daba, maqede abopha uShongwe, uMpandlana, uLasi
kanye no-Alicia. Engithi kuwukuphaphalaza okungejwayelekile-ke ukuthi
uMakhosonke wayevumelana namaphoyisa ukuthi laba baIingiswa ngempela
yibo ababulaIa uMamba. Ekugcineni kutholakaIa ukuthi amaphoyisa
noMakhosonke babephaphalaza Kwaba uPopi owawsa umkhondo
wezigebengu sekupbaphalaze nesethenjwa esingumphenyi uMakhosonke.
3.3.4 UKUKHALIPHA NOKUQAPHELA KOMPHENYI
Njengoba sesicubungule ukunhlanhlatha kwamaphoyisa Iapha ku-3.2.3, amehlo
sizowagxilisa ekwenzeni komphenyi okukhombisa izinga elithe xaxa lomqondo
kanye nelokuqaphela nje. Kuvame ukuthi athi amaphoyisa ephaphaIaza
njengoba sibonisile ngenhla, kutholakale umpbenyi eveza amasu
okuwulandela kangcono umkhondo. Kunemibandela yakhona-ke nokho lapha.
UmbhaIi onoh/onze uRadice (1989), uyibeka kanje le ndaba:
(a) No accident must ever help the detective, nor must he everhave an unaccountable intuition which proves to be right.
(b) The detective must not light on any clues which are notinstantly produced for the inspection of the reader.
(c) All Supernatural or preternatural agencies are ruled out as amatter of course.
(a) Akufanele nakancane kube khona ukuziqondanela 10.vezintonoma ukwehla kwengozi engase isize umphenyi, nomaw-ukutshelwa igazi nje okugcina sekuba yiqiniso.
(b) Umphenyi akufanele athuke eselamela lSICI esibonisaumkhondo esingezukwethulwa kubafundi ukuthi basicubungule.
(c) Konke okunobunyandezulu nokumangalisa ngendlelaengakholeki akudingeki nhlobo.
Le mibandela izokwelekelefa ekucubungufeni ukuthi lL'\1asondo usondelene
noma uqhelelene kangakanani nezidingo zenoveli yophenyo. mayelana nomgomo
wokukhaIipha komphenyi. Okusernqoka ukuthi akufanele umphenyi agodlele
82
abafundi indIela alandele ngayo umkhondo. Isinyathelo nesinyathelo
asithathayo umphenyi kufanele aveze ngandIela thize ukuthi usithathelani.
Ngakho akufanele ukuthi besekuba sengathi uyabhula noma
sekunokuziqondanela kwezinto ngendIela engakholeki.
Encwadini ethi /phisi Nezi11J1Oka (l99()), umphenyi uThernba Zondo
ubonakala ekhaIiphe impela. Ulandwe umphathi webhange uMagwegwe
Buthelezi eThekwini, eyophenya kala lokugqekezwa kwebhange EgoIi,
ngakho ngoba aziwa ngokuhlakanipba. UZondo uwubarnba zisuka nje
urnkhondo wokuthi umgqekezi webhange kuyoba umuntu osebenza khona
ebhange. Masondo (1990 A:8):
Wanikina ikhanda uZondo maqede wadonsa umoya kakhuluwathi, "KumeIe kuqalwe ngokuba kutholwe omunye futhiobhema insangu ngapbandle kwalaba abahlanu. KungenjaloMnurnzane Buthelezi kufanele ukuba omunye wezisebenzi zakhoubhema insangu."
UButhelezi uphika ulala ngomhlane ukuthi kungase kubekhona umuntu
osebenza ebbange obhema insangu. Kulokhu kuphika akanakile ukuthi uqinisa
izinsolo zikaZondo ukuthi kukhona okushaya amanZl lapha ebhange.
Masondo (1990 A:8):
"Empeleni ukusolwa kwezisebenzi :zarni kuyinto engiyizondakabi! Angifuni nakancane nje ukuthi zibandakanyeke nezintozobuIelesi!"
UZondo e\l,lIgalajana ngokwakhe uyasola ukuthi uButhelezi kukhona
akufihlayo maqede adinwe athelwe ngarnanzi. Masondo (1990 A:9):
"Bona lapha Mnurnzane Buthelezi, ibhange lakho Iigetshengweirnali eningi kabi. Kumele ukuba kuzanywe zonke izindlelaezivelayo ezingabolela ekubanjweni kwezigebengu. Okwarnanjeubufakazi obutholakalayo obokuthi urnuntu owathatha imalikumele kube umuntu obhema insangu."
"Kuphuma kowakho um/omo futhi ukuthi /abo obaziyo ukuthibabhema le nto, kabathintene nalokhu kwelelesa. PhD. manjeuma wala ukuthi ngenze ngendlela yami. sizomthola kanjaniumnikazi wensangu lena othi yatholakala esisefeni semali'?
83
Ngibona kungcono ulruba umane wenze ngendlela yakho ngobasiyaphikisana," lrusho uZondo naye esethanda ukuthi ahluthukeenhliziyweni.
Ulrube lezi zinkunzi zazidlala umdIalo wamankomane UZondo wayeyobe
esephume phambili emzuliswaneni wokuqala, ngoba emva kwalokho
kwezwakala uButhefezi esehfefa ngezansi. Masondo (I990 A:9):
Wachobozela uButhelezi kuhIe kwentombi iqoma wathi,"Ngiyaxolisa uma ngiphazamile, Zondo. Ngenziwa ukuthi iningilezisebenzi zami amantombazane asemancane. Ngingazi-kenoma... '"'
UZondo uyasola ukuthi uButhelezi ufuna ukwazi kakhulu kunolcufanele,
uyenqaba ukumtshela okungaphezulu kwalokho abona kufanele. Emva kokuba
uZondo esebuze izisebenzi zasebhange ngazinye, uButhelezi uzama
ukumgubha ukuthi utholeni. Masondo (1990 A: I0):
"Kukhona yini okusoliIe?"
"Sengathi ngikhe phansi lapha Mnumzane Buthelezi. Ngibonasengathi kumele ngothungatha engxenye." Kuphendula uZondo.
"Kuphi?"
"Lokho-ke ngokwami. Sengihlele zonke izinto ngononina"
"Kodwa nje uma ucabanga Z~ndo, ungahle uqale kuphiTkubuza uButhelezi kusengathi uyancenga.
UMagwegwe uziveza kanjalo-ke kuZondo ukuthi ufuna ukwazi ngokweqile
ngalolu daba, engaqondile nokho. UZondo ubonakala eshesha nje emizameni
yakhe yokuphenya lolu daba. Usheshe awuthole nomkhondo wentsha ebhema
insangu etholakala eRudi's Disco e-Orlando, yize afike atholana nezimbila
zithutha nje, ebhunyelwa ngotshwala ethola nenqindi evuthayo. Kodwa
wayeselithathile igxathu lokulandela umkhondo wensangu owa....ungakaze
ulandelwe amaphoyisa endawo. Empeleni amaphoyisa ayekuphika ukuthi
ikhona inkinga yentsha ebhema insangu. Ukukhalipha lokho. Uyena futhi
olika kuqala kwaHlophe, yize amthola esetile. NoHlophe wayemcele ukurhi
ngodaba ayengathandi
84
ukulwenekela amaphoyisa endawo
ayengawathembi, kodwa ethemba uZondo.
Ukukhalipha IrukaZondo lrushesha lruyomfikisa engonyulukeni yokuthi
uMvubu umsulwa lrulolu daba nanolruthi yini ebangela ulruthi angalusulrumeli
lolu daba. Masondo (l99(J A:I03) engxoxweni kaZondo noDlamini, kuhamba
kanje:
"Sengiyabona-ke, baba. Kusho ulruthi isithombe sami wasibonakhona ephepheni ngoba sike sabaNgimangaliswe futhi nayindlela akadelokuxoshwa kukaMvubu eKatlehong."
siningana impela.ebeka ngayo udaba
Lambheka kancane uZondo ikhehla leH, Iahleka tathi, ~Usho
ulruthi ndodana ubazi uNsakansaka ukuthi ungumseshiT
"Angazi baba."
"Uchaza ukuthi udaba ulubeke kuwe ngendlela yokuthi uboneuMvubu engumuntu ongalungile nezeT'
"Sengathi ubezama lokho, baba... "
Asikholeki kahle hie, isigameko lapho uZondo alamela khona uNsakansaka
ekhuluma nomuntu othile ocingweni, Masondo (1990 A:I07), ethi:
Wanyonyoba uZondo kuhle kwekati linyonyobela igundane.Wafike walalelisisa konke okwabe kukhulunywa uNsakansakaocingweni. Nanxa wayebuye engezwa kahle, kodwa wezwaIapho uNsakansaka ethi, ~...ngiyakutshela, angiyifuni le filO
yakhe yokulokhu eza lapha ezobuza imibuzo engasile!. ..Yebo.Uma kungake ImthoJakaJe ukuthi uMvubu urnsulwa singabasemanyaleni!... Ngizofika namuhla ebusuku! Ngizobathulisaungunaphakade, bobabili uMvubu noZondo! ...Nakanjani! Ehene"
Khona phela indaba yakhelwa elruthini izigebengu zenze amaphutha
azokwelanyelwa umphenyi, ukuze zibambeke. Kod...a kule ngxenye kusoleka
ukuthi weqisile uMasondo. Kubukeka kube 1Aubudedengu kakhulu ukuthi
uNsakansaka akhulume udaba olubucayi njengalolu 'Iokuthulisa
ungunaphakade', ocingweni lomphakathi. engasaqalazanga nokuthi akukho
muntu yml ozwayo. Nokho khona kunjalo-ke le ngxenye iqinisa khona
85
ukuthi ~llbu akanaca1a, nanoIrothi UZondo ukhaliphile, uma ekwazi
ulruthola uIwazi oIusemqoka kangaka.
Kuyaphawoleka nokho ulruthi lokhu lrukhaIipha kukaZondo kwakhelwe phezu
kwesimo esingaIindelekile esimeni sedolobha elikhulu njengeGoli neSoweto.
Lesi simo esolruthi bonke abantu bayaziwa futhi bayazana. UMagwegwe
Buthelezi uyazi ulruthi abafana bensangu batholakala eRudi's Disco, Iphisi
Nezinyoka (1990:IO). Luyaziwa laphaya eRudi's Disco udaba lokugqekezwa
kwebhange, uyaziwa futhi noMagwegwe. Izinsizwa zaseRudi's Disco ziyamazi
noMhlobo futhi kuzwakala sengathi uyena ezimemukelayo Iphisi Nezinyoka
(1990:16). UDokotela Motaung uyamazi uJonas Maleka, Iphisi Nezinyoka
(1990:24). UDokotela Motaung wazi uTaga onenkinga yokubhema insangu;
Iphisi Nezinyoka (1990:26). UMvubu uyamazi uMandla Cindi ongunobhala
wasehhotela i-Alba, Iphisi Nezinyoka (1990:33). UMvubu uma esebiza
udokotela ozohlola isidumbu sikaHlophe, ubiza yena Iowa Motaung Iphisi
Nezinyoka (1990:42). UNxumaIo uyise kaTaga uyamazi uMagwegwe Buthelezi
Iphisi Nezinyoka (1990:50). US'gubhu Ndebele urnngani kaTaga, wazi
uBongani Maphaba Iphisi Nezinyoka (1990:61), osekuvela nokuthi ungumdayisi
wensangu futhi umazi nokuthi usebenza esitolo seNdiya eWestgate. UMvubu
uyawazi umndeni wakwaNxumalo kodwa akazi ukuthi indodana yakhona
uTaga ubbema insangu Iphisi Nezinyoka (1990:63). UMvubu wazi umnganl
kaHlophe, uBafana Hadebe naye okuthiwa uhlala yedwa njengoHlophe Iphisi
Nezinyoka (1990:64). Yebo-ke uBafana njengomngani kaHlophe uyamazi
uBusisiwe ongudadewabo kaHlophe. UBusisiwe Iona wazl uSayitsheni
uMvubu. Iyaqapheleka lena ngoba uMvubu wayesilandulile isaIukazi.
KhumaIo (1990 A:73):
Akazanga ukuthi uzoyithini leyo nto uZondo. UMhlobo Ionauzenze umuntu ongenalwazi ngalesi salukazi. Nakhu sonasesikhuluma sengathi sihlaIa simbona njalo. UZondo wabonasengathi kukhona imfihlo ethile eyaziwa uM1Iubu.
Lokhu kuphawuleka ngolla lokhu kwazana ngendlela ethanda ukweqa
kuzishaya sengathi kukhu!unywa ngedolobhana elincane impela nje. lapho
86
abantu abacishe ba2ane khona bonke, hhayi iGoli kanye neSoweto. Kubonakala
sengathi le ndawana imphunyulole okaDingiswayo.
Encwadini ethi Isigcawu &nkontolo (1990), sithola uhlobo lomphenyi
olungahambisani nendlela okujwayelwe ukuchazwa ngayo umphenyi
wenoveli yophenyo, ethi kuvama ukuba umseshi ozimele. Lapha umlingiswa
obambe iqhaza lokuphenya, ngummeli uNgubane. Uphenya udaba
lwemvalamlomo efunwa emndenini wakwaKubheka njengoba besesishiIo
phambilini. UNgubane uqala ukukhombisa ubuhlakani bakhe ngokwenza isu
lokuxabanisa izigebengu ezifuna imvalamlomo. Lokhu ukwenza ngokuguqula
incwadi enenani lemali ezaziyifunile. Kuyavela ngenkathi sekuthethwa icala
ukuthi leli 50 lasebenza ekuxabaniseni uMhlobo noMagwegwe.
Ukukhalipha kukaNgubane kuphinde kwavela ngenkathi esecupha umgoga
wakhe wokugcina. Waqasha abatshuzi bakwaNdlovu ukuthi bamelekelele
aguqule imali eyayisesikhwameni sikaZethu Kubheka esasiwele edanyini,
afake eyakhe enezinornbolo ezaziqoshiwe ebhange. Phela ngalokhu wayecupha
Iowa owayezozama ukuyenyula le mali. Nangempela yiyo lemali egcina
isingubufakazi obunesisindo sokuthi ngempela uMagwegwe uyathinteka
ecaleni lemvalamlomo nelokubulawa kukaMhlobo.
Kungaba khona ukwehluka Icwemibono engxenyeni yolcwethulwa Icobufakazi
bokuthi uMagwegwe ngempela ongumbulali. Kunezindawana esithola
uNgubane esesigodlela ukuthi ufinyelele kanjani ebufakazini abethulayo
enkantolo. Njengolcuthi akuzwakali ukuthi yini ebangele ukuthi asole ukuthi
akuyena UZethu obulele uMhlobo. Ekubeni UZethu ezisholo yena ukuthi
umdubulile umuntu, nolcuthi wadubula maqede isibhamu sagxumbukela
emaJ1Bni. Kokunye kuzwakala sengathi ukunaka kuIGLN"gubane izinto ezincane
ngokweqile lcubuye kube sakuqagela kakhulu kunokuphenya. Ngamanye
amazwi akukholeki, Masondo (1990 8:2(4):
lsikebhe satholakaJa sinentanjana. Levo mambo Ylyonaeyasetshenziswa uma kuboshwa uMhlobo.
87
Akuzwakali ukuthi le ntambo yehluke ngani kwezinye izintambo
ezejwayelekiJe veJe ezikebheni, ezifana nezisershenziseJwa ukubopha zona
izikebhe, ukudonsa amanethi okudoba kanye neminye imisebenzana
nemidlalo yasemanzini. Nayo indaba yokuhlanganela esikebheni emnyameni
ongako izwakaJa iphoqeJeJwe ukuze kuqhubeke indaba ezophenywa
ngempumelelo uNgubane. Lokhu kuyaphambana nensizakuhlaziya
yesenzekongqo, ebiza ukuthi kuxoxwe ngezinto ezingenzeka ngempela empilweni
yesintu eyejwayeJekile futhi Jokho okubhalwa ngakho kukholeke.
Endabeni ethi Ngaze Ngazenza (1994), umlingiswa ongumphenyi ummeli
uQodlwana Mtbethwa esizwa uThemba Zondo. Ukukhalipha kwakhe ukuveza
ngokuthi zithi zibekwa nje kusheshe kumkhanyele ukuthi kungenzeka ukuthi
akuyena uThoko obulale uBhekani Ndlovu. Unakho ukusola ukuthi kukhona
akwaziyo uMginsa ngalolu daba. Okuwukukhalipha kuMthethwa ukuthi uma
esephenya, akamshiyi ngaphandle noThoko. Lokhu kutholakala enkulumeni
yakhe uMthethwa noZondo, Masondo (1994 B: 18):
Kungakho-ke kufaneJe senze konke okusemandleniukulungisa lesi simo. Ukhumbule futhi Themba ukuthiuphenya, uphenye futhi nasohlangothini lukaThoko ngobaesikwaziyo okwamanje yilokho esikutshelwe nguyeakukho esizitholele kona."
ethulapho
konkekepha
Lo mqondo wokuqhamukela udaba lukaBhekani nxazonke yiwona owenza
ukuthi uMtheiliwa abukeke ekhaliphile impela kunombutho wamaphoyisa
oholwa uSayitsheni Shongwe. UMthethwa akachezuki emqondweni wakhe
wokuliqhamukela nxazonke leli cala ngisho nabasizi bakhe njengoNana
sebeveza ukuthi uchitha isikhathi ngendaba esobala. Masondo (1994 B:27):
Ngimangaliswa ukuthi nifuna bufakazi bani ekubeni kusobalaukuthi indaba ikuThoko?'"
Okunye okubukeka kuvmkukhalipha kuMthethwa ukuthi uyalalela maqede
akwazi ukusebenzisa ulwazi a1ucosha kwabanye abantu ukuze aphumelele.
Nangu nje ethola uIwazi olusemqoka kabi kuThemba. oluguqula umumo
wophenyo lonke. Masondo (1994 A:271:
88
Kwangena uThemba wabingelela wase ehlala esihlalweni esabesilapho wathi, "kunobufakazi obungenasiqinisek.o engibutholilemnumzane.~
"KuthiwaniT'
"Kuthiwa uNdlovu ubesenesikhathi eside eh/ala /apbaya ngenxayokungezwani okuthile phakathi kwakhe nomkakhe.~
"Okusho ukuthi Themba uma singake sithi ukufakana imilomonomkakhe kukhona okuthile esingable sikuthole?~ kubuzauMthethwa.
amaphoyisa
kukaNkosikazi
nethimba lakhe.
YiIokhu kukhaIipha okuhambisana nekhono lokutsheleka nelokulalela
kukaBhekaniokuveza ulwazi oJuningi oJusemqoka ngesimo senhlalo phakathi
nomkakhe noluholela ekusonjululweni kwecala Ulwazi
angazange azihlupbe 001000 ngokuluthola Ukukhuluma
Ndlovu kuwavula ngenye indlela amehlo kaMthethwa kanye
Masondo (1994 A:29):
"Bengingathanda ukubuza kuye ukuba bekungenzeka Uhambenini yena ukuya lena eNtababomvu?~ kuqhubeka uMthethwanokubuza.
"Uhambe ngoLwesithathu.~
"ULwesithathu Iwalo leli santo?'"'
"YeOO.~
"Ubehamba ngemoto?'"'
"YeOO."
"Eyakhe leyo moto?'"'
"Yebo.~
Le ngxoxo eveza ukukhalipha komqondo nokuqaphela kuMrhethwa, iveza
izinto ezimbili ezisemqoka Eyokuqala eyokuthi uNkosikazi Ndlovu uthi
uBhekani uhambe ngoLwesithathu kanti besekuzwakele ukuthi usenesikhathi
eside ehlala laphaya emaqhugwaneni ngenxa YOkungezwani okukhona
89
phakathi kwakhe nomkakhe. Okwesibili ulrnthi akukho moto eyatholakala
Iaphaya emaqhugwaneni okungenzeka ukuthi uBhekani wayehamba ngayo.
Masondo (1994 A:4):
"Nkosi yami okusho ukuthi ngithathe indIela okungeyona!Awunayo yini imoto lapha ukuze uye kodonsa eyami Iaphayaodakeni?"
"Okwamanje ayikho, nkosazane!"
"Sidalo?" kuqhuba uThoko.
"Sidalo" kuphendula umlisa ngolaka.
Umbuzo omkhulu okufanele ukuthi wembuleka kuMthethwa owokuthi phD
kanti 10 mame ulihlanekezelelani iqiniso? Impendulo eyavela kungaba ukuthi;
kukhona okushaya amanzi ngalo mame. Ake sicaphune futhi inkulumo
engagculisi kaNkosikazi Ndlovu. Masondo (1994 A:29):
"Engingakutshela khona nje mnumzane uMthethwa ukuthiakuyona inqubo yalapha ekhaya ukungena kakhulu endaweniokungeyona eya!tho," kuphendula unkosikazi Ndlovu.
¥ini okunye okwaziyo mayelana nomsebenzi womnyeni wakhonkosikazi?"
Le mpendulo kaNkosikazi NdloVll ibllkeka imkhanyisela izinto ezimbili
ezisemqoka uMthethwa. Eyokuqala ukuthi nebala kukhona ukungezwani kulo
mndeni wakwaNdJovu, okungenza ukuthi laba bashadikazi bangaxoxi ngezinto
abazenzayo ngalolo hlobo. Okwesibili ukuthi, 10 nkosikazi uzama ukucasha.
Akafuni nokuthi aze amvulele intuba yOkllthi amngene ngayo uMthethwa.
Umbuzo olandela lapho ke, ukuthi ucashelani 10 mame? Kugcina kllvelile
ngasekugcineni kwendaba.
Okunye ukukhalipha kukaMtheth"'a kuvela Iapho eqaphela khona indaba
kaMpondlela, unogada wasemaqhugwaneni. Ngokukhulu ukunganaki
uMpondlela ukhombisa U1\1thethwa indlela okuvuleka kanye nokuvaleka ngayo
ifasitela uma umuntu engaphandle. Masondo (1994 A:38):
90
Kwatbuleka isikhashana lrungekho ophendulayo. Khona laphouMpondlela wephula ibhaxa esihlahleni somganu esabe siseduzekwabo wase ethi, "Asibuyeleni emuva mhlawumbe \rukhonaesingahle sikwenze."
BamIandela bonke sebepbikelele efasiteleni leJo. Ekufikenikwabo efasiteleni uMpondlela waligwaqaza kabili, kathathuesebenzisa ibhaxa lomganu, lawlelm. UMpondlela kwabekulinxe\e ngakho-ke ibhaxa walilahla ngakwesobunxelesefasitela. Bangena bonke futhi baqala ukucinga lapho endlini.
Yiso lesi sinxele esiphinda siqashelwe uMthethwa ngenkathi sebephuma
endlini ngalo ifasitela futhi. Masondo (1994 A:39):
UMthethwa wahheka fapho uMpondfelafomganu. Wawabona emabili, elinyekungathi labe finesikhashana liIapho.wahamba nawo waya esikelenganeni.
ayefahfe khona ibhaxafabe sefithe ukomaWawathatha omabifi
Nguye 10 Mpondlela, uMthethwa oseqaphefa kamuva ukuthi ubuye abe ngunogada
kaMginsa. UMthethwa ukhombisa obukhulu ubuhlakani ngenkathi eguqula
indlela uFana Mzimela, intatheli yephephandaba iNyanga eyayizobika ngayo
lolu daba. Masondo (1994 A:46):
~Nx!," kunxapha uFana eqhubeka ethi, ''Ngidangele kakhulu.~
~Ngoba kwenzenjani Mzimela'?" kubuza uMthethwa.
"Phela le mibuzo kanye nezimpendulo zakho sekuyone yonkele ndaba yami."
Ekuphenyeni kukaMthethwa ephindelela laphaya kuMginsa kugcina sekuvela
isizathu sokuthi wayemeduselani uThoko mhla egcina esehIangene nezirnbiIa
zithutha. Kuvela ukuthi uMginsa wayakhe isu noBhekani lokuthi uThoko
ayaIeleke indIeIa eyayizornhlanganisa noBhekani. Masondo (1994 A:82):
~Ngatshela uBhekani ukuthi ngifuna unobhaJa wase eng/funelauThoko Iona Ngangingazi mina ukuthi uBhekani yiseshelisikaThoko. Wabe esengichazela uBhekani ukuthi isizathu sakhesokufunefa uThoko umsebenzi Iapha kimi kwabe kungukuveza
91
imbali nje ukuze inyosi ihuheke. Kalisebenzanga nokho Iela cebolikaBhekani ngoba Icwathi ukuba intombi ingathola umsebenzikwaba seIrungene isichitho. Ngayengeka-ke, nami ngakha isunoBhekani. Ngalayela uThoko indlela leyo engabe ngazi kah/eukuthi wabe ezobhajwa kuyo ngoba ngazi ukuthi iIubhuku."
Leli su linendawana ehlupbayo-ke. Lena yokuthi akukholeki impela kahle
ukuthi khona sekuthiwa kuhlwile futhi noThoko wethukile, wayesengehlulwa
ukubona isesheli sakhe esaze samfaka emsebenzini pho? Wona 10 msebenzi
esizwa ukuthi usandakuwuqala? UMasondo utholakala ezama ukulichibiyela
kamuva leH phutha, kodwa usuwenzekile umonakaIo. Nakho akwehli kahle.
Masondo(l994 A:88), uMthethwa ubuza uThoko kanje:
~Wabe umazi yini wena 10 mlisa ngenkathi ufikaemaqhugwaneniT
~Ngimazelaphi mnumzaneT
~Ngiyabuza, nkosazana. ~
~gabe ngingamazi nanxa ngabuye ngakhumbula kancanengenkathi sengiboshiwe."
~Wakhumbulani nkosazanaT
~Lo mlisa wake wazibika kimi esikhathini esedlule. Umangikhumbula kahle nguye futhi owangitholela umsebenzi laphakwaNxuma/o."
Cha, akukholeki impela nango nomshushisi eveza ukungakholwa kwakhe.
Masondo (1994 A:88):
~osazana. Kwenziwa yini ukuthi ugamkhumbuli umuntu emvakokuba kwabe kuyisesheli sakho futhi wakutholela umsebenziT
Wathi ukucabanga uThoko ngaphambi kokuba aphendule, ~Lo
rnuntu kazange abe naso ngisho esincane isikhala enhliziyweniyami kangangokuthi nami angizange ngizih/uphe ngokubangirnbheke. Nangenkathi engilayela umsebenzi ngaya nje ngobangilahlela kanti uqinisile."
Akukholeki impela Lokhu kuhlupha ngokuthi njengoba kuyingxenye enkulu
okwakhelwe phezu kwayo indaha nje. kuyayilimaza ngasohlangothini
92
lokokholeka kwayo. Elrogcineni nokhouMthethwa IJveza okukhalipha kwakhe
ngokukwazi ukwethula ubufakazi obuveza ukuthi nguMpondlela owabulala
uBhekani. Masondo (1994 A:98)
"Ngiyabonga Nkosi yeokantolo! Nazi-ke izizathu. Esokuqala,laphaya emaqhugwaneni kwalahleka isibbamu esagcinasingatholakanga. Sekuthi e\rogcineni isibhamu Ieso sesiyavelaemva kokuba sesibulele umufi. Kusobala ukuthi lesi sibhamusabe sintshontshwe nguye 10 fakazi. Okwesibili, nguyena futhiowakhipha imoto kaThoko eyahe ibhajiwe. Umufi wabeengahambi ngemoto ngaIobo busuku. Umuntu onemotoeyisikelengane, okuyimoto engakhipha imoto eyabe ihambauTboko uma ibhajiwe odakeni, nguye 10 fakazi. Okwesithathu,10 fakazi wantshontsha isithombe sikamnumzane uMginsaNxumalo waya kosibeka lapho kwabulawelwa uNdlovu ukuzekala Iifanele uNxumalo. Okwesine, 10 fakazi nguyenaowakhombisa ukuba nolwazi lokuvula ifasitela lalaphayaemaqhugwaneni lihluthulelwe. Lokho wakwenza phambi kwami.Okokugcina 10 fakazi wenza konke lokhu ebezama ukudukisaiminwe ngokuba asebenzise izinzwane zakhe. Phela kwakuthinjalo lapho kade enza le mikhuba, bese enyathela ngezinzwaneukuze kuthi lapho kuthathwa iminwe, kutholakale iminweengaqondakali. Ngiyabonga Nkosi yenkantolo!"
Encwadini emi Kanti Nawe (1994). UZimisele uqala uphenyo Iwakhe
ngegxathu e1ikhelekhelezayo. Ulimisele uyophenya udaba lokuhJaselwa
kukaJabulani kanye nokubuJawa kwabanru abathathu eHiIlbrow. Akuzwakali
ukuthi uqondaniswe yini nokuthi aye esiteshini samaphoyisa eThokoZ3,
ekubeni ephikelele okuyophenya kala elenzeke eHiIlbrow. Yebo. enkulumeni
yakhe noSibisi urnphathisiteshi kuyavela ukuthi bangabantu abazanayo.
Besekuhlupha nakakhulu ukuthi 10 Sibisi uyena futhi ogcina ebhekene nawo
wonke la macala uZimiseJe ayowaphenya Kusolisa sengathi ekuzameni
kukaMasondo ukwethula isigelekeqe ngasekuqaleni kwendaba njengoba
kulindelekile, usesuke wakuhlanganisa nokuthi uZimisele atshelwe yigazi futhi
kube nokuziqondanela kwezinto okweqile nokumi kube yisona sigebengu lesi.
lokhu okungafuneki. Yize uZimiseJe engakuvezanga ngaleso sikhathi ukumi
kukhona akusolayo. Ziyatholakala nokho izinkomba, zokusola eng-xoxweni yakhe
uZimisele noSibisi, Masondo (1994 C:7):
93
''Okufike kwagqama kakhulu kimi ulruthi ukuzanywakokubulala uJabulani kusaphathelene kumbe kusathintenenokubulawa kwalaba abanye abathathu uJabulani akhulumengabo. KusobaIa filthi ukuthi uJabulani udutshulwe ngenjongoyokumgudluza endleleni yalezi gilamkhuba..."
"Ngivumelana nawe lrulokho, Zimisele," lruvuma uSibisiebonakala engajabule neze.
Wamamatheka kancane UZimisele wase ebuza ethi, "Konkelokhu ongitshela khona ukwazi kanjani Mahlase, ngoba wenaulapha eThokoza kanti konke lokhu kwenzeka Iena eHilIbrowolruyindawo ongathintene nakancane nayo?"
Wasineka ubala uSibisi...
Lokhu lruvuma lrukaSibisi engajabule neze, ukumamatheka kaneane
kukaZimisele kanye nokusineka ubala kukaSibisi, kuxoxa indaba Indaba
ethi inlrukhu iyawusola ummbila Kungabe uZimisele ubevele esola ngokuya
kwakhe eThokoza? Esola umngani wakhe lo? Uyena futhi 10 Sibisi
osemphuthuma lruqala ngokuthi angase angemukeleki kahle laphaya eHillbrow,
kuKapteni uNtuli. USibisi ubukeka esenolwazi oluningi kakhulu ngodaba
lukafabulani kunolrulindelekile, lolu ageina eselwedlulisela kuZimisele.
Okugcina ngakolunye uhlangothi sekwehlise izinga lokukwazi ukuzitholela
ulwazi nokukhalipha kuZimisele. USibisi simthola ku- Masondo (I994 C:4).
ethi:
~Empeleni iHiJlbrow akuyona indawo ephethwe yisiteshisalapha eThokoza, kodwa ngizokupotshozela kwengikwaziyo,"kuthatha uSibisi eqhubeka emi, ~Kunowesifazane owabeezwakala ethukile ngoLwesibili ebusuku owashayela amaphoyisaaseHillbrow ewabikela ukuthi awanikele ngokushesha end!inikaJabulani. Ekufikeni kwamaphoyisa kaNtuli endlini kaJabulani.athola kumahlikihIiki yonke indIu kungathi kukhona owabeekade ~inga okuthile. UJabulani yena elele laphaya ethe ja,sekubonakala ukuthi zihubela sakusha Kwabe sekuthathwaImmwe. Kwatholakala iminwe Yabantu ababili eyehlukenekubonakala sengathi ngeyabantu besifazane.-
Kubonakala Irufiphaza
lokhu. Usebukeka
ukuIiphenya.
94
indlela oIrubukeka ngayo uIrukhalipha kukaZimi.sele
efunzwa kakhulu nguSibisi ngolwazi Iwecala ahlose
Ngakolunye uhlangothi, Irukhona noIruthi uSibisi umfunza lolu Iwazi
ngenhloso yokwedusa umkhondo nokuzama uIruzenza abukeke emsulwa. Bese
kuxaka nje kodwa uIruthi uzoze afune uIrubamsulwa nje ubani obesetheni
kuyena?
Kuyaxaka ukwenza kukaSibisi. Ngokwemvamisa, umlingiswa osuke ehlushwa
unembeza wokuthintana ngandlelathize necala, uvama ukuliqhelisa kuyena
. kanye nakulabo abambisene nabo. Kuleli likaSibisi, kutholakala kunguye
odalulela uZimisele abanye abantu abambisene nabo emacaleni. Nango
etholakala elandisa uZimisele, Masondo (1994 C:9), kanje:
'"Ngokwami ukucabanga ngibona sengathi UZuma okunguyenamhleli weNkanyezi, nguyena umuntu ongekuthande ukubonalolu daba ephep!landabeni lakhe,"
Lokhu kubonakala ngokuthi usaqhubeka nakho ukufunza UZimisele ulwazi
oluningi olushaya emhlolweni, ngoba nangempela kugcina kutholakala ukuthi
UZuma uyathinteka kulolu daba lwamacala.
Kukhona ukuzingela umkhondo okulandelekayo UZimisele azenzela khona.
njengokuya emahhovisi eNkanyezi lapho athola khona ulwazi olusemqoka
kakhulu ophen~weni Iwakhe ngoLungile, njengalolu: Masondo (1994 C: 15):
Angiyena nomuntu okhonze ukunaka izindaba zabantu, Zimisele.Engingakuphawula nje okwamanje ngingathi," esho ethula maqedeeqalaza ndawo zonke ehleba ethi, ~Ebengiye ngikuboneunkosikazi Zuma obethanda njalo ukuvakashela uJabulaniisinyelela. Lokho kwaze kwangisolisa futhi kwangiphatha kabi.
~Unjani yena 10 nkosikazi ZumaT
~Habe ingdosi yasemhlabeni leyo. Zimisek!-
95
¥lZe noma uZimisele engashesbanga ukululandela lolu daba lukaNkosikazi
Zuma, kodwa lwaba negalelo e1ikbulu ekuxazululweni kwecala lokublaselwa
kukaJabulani kanye nabanye abantu ababehlaselwe eHiIlbrow. Uphinde
ayilandele nendaba kaMamba Mlaba, abuye elambatha
Akucaci kahle ukuthi uZimisele uyithole kanjani indawo lapho
okwakutbukuswe khona uJabulani. Indlela ayitbole ngayo le ndawo i1engela
kukho ukutshelwa yigazi, lokhu okungancomeki. Masondo (1994 C:19),
kutholakala lokhu:
Inkinga ayebhekene nayo uZimisefe kwabe kungukuthi wabeezoqala kanjani, kuphi futhi kubani uma ephenya ngodabalukaJabulani.
Wabona ukuba amane adumbe igumbi elilodwa abuze kulo.Nebala uZimisele wehla emotweni yakhe wakhuphuka ngekheshiwaya phezulu. Kwathi lapho ehla ekheshini wazithela emnyangoowabe ubhalwe inombofo ethi: 910.
Wangqongqoza uZimisele kulowo mnyango kepha kwanhlangazimuka nomoya. Ekugcineni uZimisele wagxavula umnyangoezama ukuwuvula.
·'Kahle mnumzane! Akudingeki muntu lapho!~
unogada owaqhamuka ndawana thile khona fapho.
~Ngifuna uJabulani Mthiyane," kuphendula UZimisele.
kumemeza
Wasondela unogada wathi, ~Akuvunyelwe muntu lapha. Ubeungubani wenaT...
Le mpikiswano iqhubeka njalo IZe igcine ngokuba UZimisele adlubulundele.
angene kuleli gumbi. Masoodo (/994 C:20):
Wathi esamangele unogada, UZimisele wavula umnyangowapboseka ngaphakathi endlini.
Waphelelwa ngamazwi unogada kangangokuthi wamane wakhexaumlomo.
• * • •
96
UJabulani wabe elele ngomhlane evale amehlo. Ubuso bakhebase buboqoke kungathi obomuntu owafa wabuye wavuka!
Konke lokhu, kusukela engena ekheshini, maqede aqonde ngqo kwanombolo
910, okuyigumbi elibukeka liphezulu kuleli bhilidi nokuphoqelela ukungena
ngenkani ekhuzwa unogada, kushayisa amakhala. Kubukeka kungaseyikho
ukukhalipha kodwa sekuwukutsbelwa yigazi noma ukuqagela ngokweqile.
Akuvumelekile-ke ngokwemithetho yenoveli yophenyo.
Uveze ukukhalipha UZimisele ngenkathi etltatlta izincwadi ezintatltu endlini
kaJabulani, ngoba kufanele ukutlti kukhona ezazikuphethe okumayelana
nokuhlaselwa kukaJabulani. Nangempela eyodwa yazo imnika umkhondo oze
. uyomfumanisa umufi UZodwa kanye noPopi okugcina sekuhlaluke ukuthi
ungomunye wezigelekeqe. Kuyaphawuleka nokho ukuthi uKapteni uNtuli naye
uzifuna lapha lezi zincwadi. Ingabe yena wayesezwe ngobani ngalezi
zincwadi? Kodwa kungenzeka ukuthi wayazi ngoba zazisebhokisini leposi,
lapho noZimisele ayezithole khona. Umqondo osheshayo kaZimisele usheshe
umtsheIe ukuthi ukubulawa kukaZodwa kuhlangene nokudutshulwa
kukaJabulani, yize kungabekwanga obala ukuthi ufinyelele kanjani kuleso
sinqumo. Masondo (1994 C:30):
Wezwa UZimisele efikelwa umbuzo wokuthi kungabe ukubulawakukaZodwa Iona kuhlangene yini nokudutshulwa kukaJabulani?
Emva kokuzibuza aziphendule UZimiseIe, ekugcinenikwamkhanyela ngokusobala ukuthi ngempeIa ukubuIawakukaZodwa kwabe lruhlangene nokudutshulwa kukaJabulani.
Cishe bekuyoliphakamisa izinga lokuhlakanipha kukaZimisele nelendaba nje
jikelele ukuba hekuveziwe ukuthi ufinyelele kanjani kulo mcabango, ogcina
ubambe iqhaza elikhulu ophenyweni Iwale ndaba. UZimiseIe ngenxa yokuba
neso eIibukhali uyawuvusa umkhondo ngenkathi bexoxa ooPopi: Masondo
(1994 C:39):
UJabulani Iona umngani wami wezikhumba. Kungakho ngIzelapha emva kokuba sengizwe udaba lokuthi ulinyaziwe.
97
UPopi wabe ebonakala kungathi wabe esethanda ukugajwaukudla, wabonakala ejika ebusweni kwangathi akaze abuthi mbibi.Wavula amehlo ethukile watbi, "UZodwa ubetshela le ntatheliukuthi kunokuthiIe akwaziyo! Usho ukuthi yisona isizathusokubulawa kwakhe leso?"
Kubonakala ukuthi uklebe onguZimisele wakubona lokhu kwethuka kukaPopi,
maqede wasola ukuthi kukhona okushaya amanzi ngaye. Lokhu kubonakala
nangenkathi sekufike uMagwababa endlini. UZimisele uyasola ukuthi lukhulu
bayalwazi oPopi noMagwababa. Nango ebuzisisa uPopi; Masondo (1994 C:45):
Uneqiniso lokuthi awuyanga endlini kaZodwa ngobusuku abulawangabo?
Engakaphenduli uPopi, kwaphendula uMagwababa wathi,"Ngiyamfakazela kulokho uPopi ngoba wayengitshele ukuthingeke aye kuZodwa ngoba kwabe kunedili kodwa yenakangamenywa.n
Wavuma ngekhanda uZimisele wabonakala ecabanga. Ekugcineniwabhekisa kuMagwababa wathi, "Umazi kangakanani uZodwaIona?"
"Kakhulu,n kusho uMagwababa ethi ukubheka uPopi kancane.
"Yini ungake uthi ukusishiya, Magwababa-n kuthatha uPopi.
Wangenela ngokushesha uZimisele wathi, "kahle, kahle. kahlekancane, Popi. Ngifuna ukuke ngikhulurne nomunye umuntuowazi uZodwa kangcono."
UZimisele uhlala ezithendeni zikaMagwababa emuva kokuba emthole
ngaphandle kwakwaPopi ekubeni sekuphele isikhathi eside ephumile endlini.
Nangempela lokhu kumnikeza ulwazi lokuthi oMagwababa bahlangene
noZuma umhleli wephephandaba iNkanyezi. Ugcina ethole incwadi
eyayibhalwe uMagwabaha eyibhaJela uZuma ethi; Masondo (1994 C:48):
Qaphela impahla. [tshe limi ngothi. Ungaldurtha::eki no!chokakftulu ngoba lingahle liwiswe idwala uma kubonakala ukulhilithanda ukuzenza isi/e.
Obhalile
98
M Shange.
Le l'.cwadi yabarnba iqhaza elikhuIu ekubanjweni kwezigelekeqe, kamuva
lapha endabeni. Lolu Iwazi lumsiza ukuthi abone ukuthi uZuma 10, ungumuntu
onjani ikaklmlu emva kolruthi esekhishwe ngesankahlu ehhovisi lakhe uZuma
Lolu daba uZirnisele ululandela aze athole nokuthi uJabulani wayesefake
incwadi yokuyeka emsebenzini ngoba esethole ukuthi wayesevele eselengelwa
yizembe lokuxoshwa. Okukhornba khona ukuthi uZuma wayengathokozile
ngezindaba ezazibikwa uJabulani ephephandabeni.
Ngobuhlakani bakhe uZimisele, uthola nokuthi uJabulani washaywa
yizicasbalala zikaMlaba, ngokuthi ubhala kabi ngobugebengu obenzeka
-eHillbrow. Uqhubeka avuse ingxenye yobufakazi obusemqoka lapho ethola
ukuthi uNkosikazi Zuma usevalelwe umyeni wakhe endlini izinsuku eziningi
ngoba kuthiwa uyagula, kodwa akufuneki muntu ozombona, akabonwa ngisho
nayisisebenzi sakwakhe uqobo. Kunjalo nje akukaze kwenziwe namizamo
yokumelapha. Uthola nokuthi unkosikazi Iona wahlabeka ngosuku
okwadutshulwa ngalo uJabulani. Nakhu ukuqondana kwezimo! Uveza
ubuhlakani futhi uZimisele ngenkathi enqaba ukutshela uSayitsheni uSibisi
ukuthi uwutbole kanjani umkhondo osemqoka ngokubulawa kukaZodwa.
Ibuye ivele indaba yokusebenzisa ukutshelwa yigazi. kUbalingiswa baka M.
M. Masondo. Akuzwakali kahle ukuthi ubenasiqiniseko sini uZimisele ukuthi
uNkosikazi Zuma angase abenesibindi sokwethula ubufakazi obusemqoka
kangaka. lkakhulu ngoba akukho lapho asebeke babonana khona ngaphambi
kokuthethwa kwecaJa. Phela uNkosikazi Zuma uyena owethula ubufakazi
obuqanda ikhanda mayelana nobugebengu bukaSibisi nokuthinteka kukaZuma.
UZimisele uzimelela ekuthini 10 nkosikazi uzomembula iZinqe uZuma umyeni
wakhe ngokuthi kade emphethe ngesihluku emvalele endlini egula. Kodwa
sengathi bekuyokwemukeleka kangcono lokhu ukuba uZimisele noNkosikazi
Zuma besebeke babonana. kwavela nokuthi uzimisele yini 10 mama ukufakaza
ageqe amagula njengoba egcina enzile.
99
Singagcina ngokucubungula ukukhalipha komphenyi uMakhosonke Ndima
encwadini ethi Ingala Yamthetlw (1994), oqashwe uMvivi NxumaJo ukuthi
aphenye ngodaba lokudliwa kwezimaJi zakhe ebhizinisini laseMaseru.
SingaqaJa sisho ukuthi zithi zibekwa nJe, lolu phenyo luzwakaJe
lungawaphakamisi kangako amaphaphu ngokuthi ingxenye yalo enkulu
ibukeka isobala. Lokhu . akumniki umphenyi ithuba lokukhipha kahle
amangwevu okukhaJipha kwakhe. Phela usobala nomuntu ophenywayo;
undodana kaNxumaJo, uMamba. Lokhu kushiya umphenyi nomthwalo
wokuphenya ukuthi uyidla kanjani, futhi mhlawumbe nobani le mali.
Ingxenye yalo mbuzo iphendulwa uyena uMvivi uqobo lapho echaza kanje;
Masondo (1994 B:7):
Ekufikeni kwami, ngathola ukuthi uMamba Iona, useshiyeumakoti wahamba wayohlala kwelinye lamahhotela aphambilikhona lena. Ukuthi-ke ublala nobani nami angazi nanamhla lokhuNdima."
Kusheshe kuzwakale futhi nokuthi iningi lamasheke libhalwe ngo-B.
Shongwe. Okumshiya nomsebenzi ongatheni wokuthola ukuthi ungubani yena
Iowa Shongwe futhi usuke ekhokhelelwani.
UM.akhosonke usheshe avmnbulule nokutlti uMarnba Iona ungumuntu othanda
isifazane. UZethu osebenza ehhovisi fikaMamba umnike le ncazelo elandelayo
yomuntu wesifazane othandana noMamba; Masondo (1994 B:31):
~futhi-ke Makhosonke uzomangala kakhulu uma uzwa ukuthiakamuhle nakuba muble 10 muntu wesifazane engikhuluma ngaye.Mfushane, ukhulupbele futhi unezinwele ezimaqothuqothu.Angazi nje nempela ukuthi yini lena ebonwa umnumzaneNxumalo kule ntombi."
Uma uMakhosonke esebona u-Alicia uthola umuntu owehluke waqeda
kulokhu okushiwo uZethu. Masondo (1994 B:38):
Wathi lapho ethi kJabe uMakhosonke wathoia ukuthi uNdwandweuhleli nepetshisi loqobo. Wayibona intokazi lena ingafani nezenencazelo kaZetltu. Hhayi. uMamba wayengashiya.'lga umkakhengenxa yobala!
100
Lokhu kungase kusho ukuthi uMamba uthandana nalaba bantu ababili
abehlukene, adla nabo irnali yebhizinisi likayise. UMakhosonke uyabuveza
ubuhlakani lapho akha isu lokwazi abangani bakaMamba ngokushaya
sengathi udakiwe, lngalo Yomlhelm (1994 B:42)
Wayememeza nje uMakhosonke wabe eyeme ngesivalo.Sawleka isivalo maqede uMakhosonke wadengezela waze wacishewayoshayeka emsamo.
Nangempela Iiyaphumelela isu
esingengakanani, uMamba umethula
lakhe ngoba emva kwesikhathi
ebandleni lakhe, Masondo (1994 B:42):
"Ngicela ningiphe indlebe bafowethu." Kuthatha uMamba Waqalangakwesobunxele waya ngakwesokudla ethi, ~Skero Sibisi,Mpandlana Cindi, Dokotela Bhadi Shongwe, Lasi Mwleni naweJohn Hlophe. Lona-ke bafowethu nguMakhosonke Ndima"
UMakhosonke ulisebenzisa ngokushesha leli thuba aselitholile ngokuthi azame
ngakho konke ukuba mdibi naleli bandla ukuze lingamexwayi, kanti uthi lala
lulaza; Masondo (1994 8:43);
~Ngiyabonga konje nithe igemu yimalini?" KuthathauMakhosonke ekhipha imali kungathi akezwa buhlungu kantikwabe kuthi inhliziyo yakhe ayiphume ngomlomo lapho ebonaimali yakhe eyabe izoba umnikelo.
Ngokuphazima kweso uMakhosonke uyashesha ukubona ukuthi obani
abawinayo lapha nokuthi futhi obani abadliwayo; Masondo (1994 8:45);
Kwase kuzoshaya elokuqala izintatha kusa. UMakhosonke wabeesedliwe amakhulu amathathu amarandi kulowo mdlalo wabo.ULasi, uBhadi kanye noMpandlana yibo abase bewine imalieningi.... Omunye owabe esedliwe kakhulu kwabe kunguSikero.USikero Iona wabe esenolaka kuhle kwenyoka inyathelwe inkornoemsileni maqede wanqamuka. Wasukuma uSikero washo ngolakawathi, ~Lapha sidlala nezigebengu! Yikho singawini' Singasozesiwine futhi!"
Kulobo busuku, uMakhosonke wayesethole ulwazi oluningi olusernqoka
olwaluzornsiza ophenyweni lwakhe njengalolu; Masondo (1994 B:46):
101
Kusho ukuthi uSikero Iona ukhulurna kakhulu. Phakathinobusuku kuke kwezwakaIa ukuthi 10 mdlalo udlalwa cishewonke amalanga Kuzwakele futhi ukuthi uSikero Iona kadlaliwonke amalanga Manje sekusho ukuthi uSikero Iona ubesevalwaurnlomo ngoba sengathi ubesefuna ukuphahluka ebe engadlaliwonke amalanga Kusho ukuthi besekubonaka\a ukuthi uzosukeethuse namakhasimende amasha
ngawo awanawo yini ugcobho, lokhu kusukela
kukhona ukubaphambanisela laba abanye uma
Obunye ubuhlakani
amaphepha okudlalwa
emzindlweni wokuthi
azama ukubenza uMakhosonke, ukuthola ukuthi
kudlalwa amaphepha; Masondo (1994 8:55):
"Sengisuthi manjenjengamanje bonkekuMakhosonk.e.
mina,laba
Makhosonke. Ake usho, baphibantu?~ kubuza uPopi ebhekise
Wokhela ugwayi"Kungenzeka ukuthi!<aLasi. Angimthandi
uMakhosonke wabe esephendula ethi,bayadlala Ngifuna ukuke ngingene endlinifuthi kangimethembi neze 10 mfokazi.ff
"Uzobe uyofunani endlini kaLasi, MakhosonkeT
"Empeleni ngifuna ukubona ukuthi bayawenza noma bayawathengayini la maphepha abadlala ngawo, Popi.~
Nangernpela uMakhosonke ugcina ephumelele ukufeza isu lokuzifikela
mathupha emaphepheni okudlalwa ngawo ukhasino, ngenhloso yokuthola
ukuthi akukho bugebengu yini end!eleni okudlala ngayo ibandla likaMamba.
Masondo (1994 B:83):
Wabona laphaya ekudeni kungathi kukhona isikhwanyanasezincwadi, waqonda kuso. Wasithatha ngokushesha wasivulaHabe! Kw1lbe kukhona amaphepha okudlala aba ebukekaesemasha ngoba ayesavaliwe. Ayemaningi irnpela. Wawathathawawafaka ekhukhwini lakhe wase ebuyisela njengoba kwabekunjalo ngokushesha Wasuka lapho waphuma enyonyoba....Wabuyela ngokushesha ngaphakathi waqonda lapho kudayiswakhona amaphepha Wafike wathenga amaphepha abetana ncamashinalana kaShongwe. Wafike wangena wabeka ngokusheshaamaphepha ayewathengile lapho kwabe kukhona akaShongwe.
102
Emva kwaIo mnyakazo kaMakhosonke kwasuka esinamathambo, sekudliwa
abangakaze bangadliwa, kuwina abangaze bawina Le ngqayizivele yeJanywa
isidumo sokushayeka phansi kukaMamba afe. Kusukela lapho uphenyo
luyaguquka, lubhekane nokubulawa kukaMamba Umuntu owayesoleka
kakhulu kulesi sigarneko uShongwe, yize kwagcina kuvela ukuthi izigelekeqe
uJooa kanye noMakhosazana unkosikazi kaMamba Kule ngxenye yokubanjwa
kwaIaba nokho akusebenzanga khona ukuhlakanipha kukaMakhosonke, kodwa
kwasebenza uPopi, owazenza isangoma waphoqa uMakbosazana ukuba
amthukuJulele izifuba mayelana nokubulawa kukaMamba Kwavela ukuthi
uJooa noMakhosazana basebethandana, besenga imali kuMamba ngokumdakisa
maqede bambhaIise amasheke engasaboni lutho. Bagcina ngokumbulala ngoba
bebona ukuthi sebezobanjwa uMakhosonke. Kushayisa amakhala nokho ukuthi
wayengasaboni ngani uMamba ukuthi kukhona izimali eziphuma
ngokungemthetho ebhange.
3.3.5 IBOHLOLOLO ELETHUSAYO
Ibohlololo-ke lethusa ngoba sekuvezwa ukuthi umphenyi uphumelele kanjani
ukubamba isigebengu. Kuvama ukuvela kwabalingiswa obekunganakekile
nobekungalindelekile ukuthi kungaba yibona izigebengu. Kuhle ukutholisisa
ukuthi liyini Iona iboblvlolo ngaphambi kokuthi umuntu axoxe kabanzi
ngalo. UMaphumulo (1995:76), ulichaza kanje:
Ibohlololo lisinikeza umphumela wodweshu, ukuxazululwakwenkinga, nesisekelo sokusimama kabusha lboblololo lisivezelaukwembulelv.ll kokugcina enovelini. Urns k-uyinkinga siyanikezwaukuxazululwa kwayo. Uma kukhona okhombeke ngephutha,kuyajikwa kukhonjwe okunguyena impeia
Emuva kokuba uvuthondaba sekufinyelelwe kulo, inoveli iyeifinyelele esiphethweni esinobuhlakani, okudingeka ukuba sishiyeumfundi ecabanea kanzulu mavelana nendikimba Lokhu kuve...... ~.
kwaziwe ngokuthiwa ibohlololo.
Lolu cwaningo-ke luzogxila ekucubunguJeni phakathi kwezinye woto:
inguquko etholakala emanovelini kaMasondo kusuka ekukhombeni umlingiswa
103
othile ngephutha, selrokhombeka okunguyena impela Lolu cwaningo
Iuzophinde Iucubungule isiphetho samanoveIi ophenyo kaMasondo, ukuthi
aphetheke ngobuhlakani yini njengoba uMaphumulo eveza leso sidingo lapha
ngenhla
Kwesinye isikhathi kulukhuni ukwehlukanisa phakathi kovuthondaba kanye
nebohlololo, ngenxa yokuthi ezikhathini eziningi kuyadidiyeleka lokhu.
Kungenzeka-ke ukuthi kube nokushayisana kwemiqondo maye/ana nebohlololo
kanye novuthondaba, kuthi lokhu omunye akubona kuyibohlololo omunye
akubone kuwuvuthondaba
Encwadini ethi Iphisi Nezinyoka (199()), kuyavela ukuthi emva kokusoleka
kwabaIingiswa abaningi abehlukene njengoTaga Nxumalo nabanye, isigebengu
sangempela uyena umphathi webhange uqobo, uMagwegwe Buthelezi
ontshontsha izimali zebhange ebambisene noNsakansaka iphoyisa. Singathi-ke
kuyethusa lokhu ngoba ngokwejwayelekile bekungalindelekile ukuthi kube
umphathi webhange ongaba yisigebengu. Ingasaphathwa-ke eyengalo
yomthetho, uNsakansaka phela Isizathu esiholele uMagwegwe kulobu
bugebengu kuzwakala ukuthi yinkinga yokudliwa imali enkulu ekugembuleni.
Masondo (/990 A:118):
~Yini eyenza ukuthi umsole?~
~gimsoliswa ukuthi ngake ngezwa amahemuhemu okuthiuMagwegwe Iona usenkingeni enkulu yemali ngenxa yokuthiuyagembula. Lokho kugembula kwakhe sekuze kwamholela kulenkinga ngoba udIiwa njalo. Kuthiwa uButhelezi Iona akadliwaimadlana kepha udIiwa eshisiwe imali lena imihla kaNkulunkulu.Kuthe lapho sekuvela lolu daba lokugqekezwa kwebhange.ngavele ngazibonela nje ukuthi ziw1ldla ziqashelwe.-
NangempeJa ekuphenyeni kokugcina okwenziwa UZondo esebambisene
noMvubu, kutholakala izishaqane zemali endlini kaMagwegwe. Masondo (1990
A: 125):
Baguduza yonke indlu kaButhelezi. Bayithola vonke imalieyayithathwe ebhange. Baze bathola nenye eningi okukholakalaukuthi yayintshontsbwe kwezinye izindawo.
104
Akakusebenzanga kaMe lokhu uMasondo, lokhu kushayisana nokuthi kutbiwe
uMagwegwe ungene kulesi silingo sokweba imali yasebhange ngoba exakwe
ukugembula. Akwemukeleki-ke kahle uma sekubuye kuzwakala ukuthi inqwaba
yemali ibisaduve endlini. Yonke pho? Ngisho nale abayeba eKatlehong
okuzwakala sengatbi sekuneminyaka yebiwa? Masondo (1990 A: 122):
"Manje Magwegwe, angazi ukuthi sizokwenzenjani. Leyo maliesayithatha eKatlehong isekhona. Angazi ukuthi sizokwenzenjaniimpela nje uma izinto sezinje,"
Kungase kube uhlobo olungejwayelekile lolu. Olukwazi ukugcina imali yempango
ingasetshenziswa kuze kuphele iminyaka?
Encwadini ethi Isigcawu Senmntolo (1990), ibohlololo fakhona fiveza ukuthi
umlingiswa oyisigebengu esibulale uMhlobo, nguButhelezi hhayi uNkosikazi
Kubheka njengoba iningi beJicabanga. UButbelezi ubulala nje, yingoba
sekukhona ukungathembani phakathi kwakhe noMblobo Iona; Masondo (1990
8:219):
~Nkosi yenkantolo, ngamdubula uMvubu ngenhlosoyokuzivikela. UMblobo Iona kade engumuntu onamanga futhiongumkhohlisi. Bengihlala ngimsola kukho konke lokho.
Ngambuza uMbloOO ukuthi uthole malini kunkosikazi Kubheka?Wangiphendula ngokutbi katholanga mali. Ngacelaukumkhutbuza, wala waphetba. Wangikhiphela ummese.Akazange angitshele ukuthi unkosikazi Kubheka usalande imaJi.Ngambamba ngambopha izandla ngamshiy'a ngasempompinikaphethilolo. Ngathi lapho ngithi ngisacinga isikebhekwaqhamuka unkosikazi Kubheka Angizange ngimkhulumise.Ngamane ngasusa isikebhe ngenzela ukuqhela lapho kwabekWl(}Mblobo khona."
Kuyamangaza
ubesayiphetbe
8:216):
ukuthi 10 fakazi wenkantolo osephenduke isiboshwa.
khona enkantolo le mali abeyithathe edanyini. Masondo (1990
UNgubane waliOOna fdo thuba. "Nkosi }' enkantofo. ngemvumeyakho ngicela umngqayi oyedwa ake acinge emakhikhini ale
105
ndoda ukuthi ayikho yini le mali esikbuluma ngayo," kucelauNgubane ejajini.
• ••••••••••
Kwathi ukuba uButhelezi ezwe lawo mazwi, kwabonakalangezinwele ezimpunga zithi sithe emnyango.
Emva kwaloldlo kubongwa uNgubane ngokukhalipha kwald1e ekuthungatheni
ubufakazi obuyibona obuyiqiniso. Nommeli kaButhelezi uhlanza ngedela
ngezenzo zikaButhelezi, okade emthwele ngeqoma njengofakazi wald1e
oqanda ikbanda Masondo (1990 B:219):
"Indlela okade wenza ngayo futhi uldluluma ngayo beyenzaukuba ngisebenze ngokuzikhandla ngifuna izwe lonke liboneukusebenza komthetho ezintweni ezifana nalokhu."
"Ungishaye ngemfe iphindiwe. Umsebenzi wami usujike wafananezithukuthuku zehhashi. Le nto oyenzile ngiyajabula ukubaizwe lithole esinye isifimdo namuhla sokuthi nokufihlwengaphansi kwezihlabathi zolwandle kodwa ngelinye ilangakuyovela kubonwe izwe."
Phakathi kwezinye izinto ezivela ebohlololweni lendaba ethi Ngaze ngazenza
(1994), kuyamangaza ukuzwa ukuthi kuthiwa uNkosikazi Ndlovu wabikelwa
uMpondlela ukuthi umkhwenyana wakhe uBheki usefile. kodwa futhi wabuye
wakwazi ukumthatha ahambe naye amyise emzini kaMginsa. Lokhu
kungabukwa ngezindlela ezimbili. Eyokuqala kungaba yiyo lena evezwa
umlobi yokuthi bobabili uMpondlela noNkosikazi Ndlovu babezama ukubh~a
uMginsa ngobende inyama engayidlanga. Okwesibili okushayisana nesiko
lesintu ukuthi umfelokazi akalokothi azule noma nje ahambele omunye umuzl
ngokuvakasha nanoma yingasiphi esinye isimo. kusukela kuzwakele ukuthi
usefe!we.
Kuvela ukuthi umbulali nguye 10 Mpondlela ongufakazi wenkantolo. Ummeli
uMthethwa wethula ubufakazi bokuthi kungani esho njalo. Masondo (1994
A:98):
106
"Ngiyabonga Nkosi yenkantolo! Nazi-ke izizathu. Esokuqala,laphaya maqhugwaneni kwalahleka isibhamu esagcinasingatholakalanga. Sekuthi ekugcineni isibhamu leso sesiyavelaemva kokuba sesibulele umufi. Kusobala ukuthi lesi sibhamusabe sintshonthwe nguye 10 fakazi. Okwesibili, nguyena futhiowakhipha imoto kaThoko eyabe ibhajiwe. Umufi wareengahambi ngemoto ngalobo busuku. Umuntu onemotoeyisikelengane, okuyimoto engakhipha imoto eyabe ihambauThoko uma ibhajiwe odakeni, nguye 10 fakazi. Okwesithathu,10 fakazi wantshontsha isithombe sikamnumzane uMginsaNxumalo waya kosibeka lapho kwabulawelwa khona uNdlovuulruze icala JifaneJe uNxumaJo. Okwesine, 10 fakazi nguyenaowakhombisa ukuba nolwazi lokuvula ifasitela lalaphayaemaqhugwaneni lihluthulelwe. Lokho wakwenza phambi kwami.Okokugcina 10 fakazi wenza konke lokhu ebezama ukudukisaiminwe ngokuba asebenzise izinzwane zakhe. Phela kwakuthinjalo lapho kade enza le mikhuba, bese enyathela ngezinzwaneulruze kuthi lapho kuthathwa iminwe, kutholakale iminweengaqondakali. Ngiyabonga Nkosi yenkantolo!"
Emva kwalobu bufakazi bomlomo obethulwa uMthethwa, kwalandwa
umphenyi ozimele uThemba Zondo, yena owathula ubufakazi obuphathekayo;
okwaba yinduku uMpondlela avula ngayo ifasitela phambi kukaMthethwa
kanye nenye eyatholakala inezinsalela zeminwe yakhe uMpondlela
okwakukholakala ukuthi wayisebenzisa mhla ebulala uBhekani Ndlovu.
Kwakhishwa iphepha elabe linyathelwe uMpondlela enkantolo 'elalineminwe'
efanayo naleyo eyayitholakala lapho okwakwenziwe khona amacala. Nencwadi
uMthethwa ayeyinikwe uMpondlela enkantolo okwavela ukuthi yayibhalwe
umshini ofana ncamashi nalowo owawllbhale incwadi eyayithunyelwe
kuMthethwa ngumunru ongaziwa, owayezama ukudukisa umkhondo.
Ekugcineni uMpondlela uzivumela yena ukuthi wabulala uBhekani ngoba
ethengwe ngemali nguNkosikazi Ndlovu. Masondo (1994 A: 10 I):
~Ukukhuluma kwami amanga ngeke kusangisiza Nkosiyenkantolo. Unkosikazi ka.Ndlovu wangiyenga ngemali ukuzengibulale umyeni wakhe. Kwathi lapho ngibuza isizathuwangitshela ukuthi kukhona owesimame ahlekisana naye umyeniwakhe ngasese."
Uqhubeka aqhulule yonke ingonyuluka njengoba injalo k"UZe kufike lapho
abulala khona uBhekani. lyancnmeka indlela umlobi aveze ngayo ukubanjwa
!O7
noIruvezwa kwesigilamkbuba kule ndaba. Elrozameniukwedusa umkbondo,
uMpondIela akanakanga ukuthi useyazidalula kuMthethwa owayeneso
eIibukhaIi. Kukhonyana okungakhonondisa nokho ukuthi Icwenzeke kabi ukuthi
uMthethwa abekeke agenqeze yedwa kakhulu ekuphenyeni IGlu daba,
nokwenza yena engummeli engelona nephoyisa. Luke lwabukwa
luqhanyukelwa ohIangothini lokukholeka kwaIo lolu daba Kwaze kwathintwa
abaphenyi bamacala hombutho wamaphoyisa abazinze esiteshini samaphoyisa
saseSundumbiIi eMandeni abango-T. Mnewango kanye no T. NxumaIo,
abakufakazele ukuthi kuyenzeka ukuthi ummeli angene agamanxe ophenyweni
uma ehona ukuthi kukhona ubufakazi amaphoyisa ahlulekayo ukubuthola,
noma abuhudulela izinyawo. Ngakho-ke kulabo asebefunde le ndaba,
bekhathazwa ukuqhakanjiswa kukaMthethwa ekuphenyeni lolu daba ngalolu
.hlobo ekubeni engummeli, abakwemukele ngoba kuyenzeka nasemacaleni
angempela.
Endabeni ethi lngalo Yomthetho (\994), ibohlololo aIethulwa ngumphenyi
njengoba kwejwayelekile kwezinye izindaba, kodwa lethulwa uPopi
okunguyena futhi oge/na esekwaze ukuthola umkhondo wezigebengu
owawusuthanda ukumehlula uMakhosonke. Uma exoxa indaba yakhe-ke uPopi
uthi wazenza isangoma esaziveza kuMakhosazana unkosikazi kaMamba,
sithunywe uyisemkhulu, sithi sihoniswe ifu phezu komuzi kaMakhosazana.
Lesi 'sangoma' samthukululisa yonke ingonyuluka yokudliwa kwezimali
kanye netulo lokubulawa kukaMamba. Masondo (1994 B:165):
~Umyeni warni ubengtlIluPha kakhulu ngokuphuza utshwalamaqede alwe nami. Lvkho-ke kwaze kwangifaka esilingwenisolruba ngithandane noJona ongomunye wabangane bom)'eIliwami. UJona Iona wabe esengieela ukuthi ngithole imalikuMamba umveni wami ukuze akwazi ukukhokhela uShongweimali y1lkhe ~ eyiboleke ngesikhathi akha indlu esizohlalakuyo uma sesishadile. Ngakuthola nokho kunzima ukuyithofaimali kuMamha umyeni warni. Wanginika amaphilisi uJona abeeyizidakamizwa la mapbiJisi besiyaye siwafake ebhantshinilomyeni warni ukuze awaphuze ngoba ecabanga ukuthi uphuzaarnaphilisi ekhanda. Bekuthi lapho esedakiwe umyeni warni,angabe esazi Jutho olwenzakalavo. UJona ubemthatha ngemoto
~ . -uma esedakiwe amlethe lapha ekhaya ngoba phela ubesehlala
108
nentokazi engizwa lruthiwa ubesezimisele u!rusbada nayo, khonaIena ehhotela
Kunokungakholeki kahle kule ngxenyana Lokho ngukuthi uMamba ubedla
amaphilisi ekhanda uma esephuzile. Kanti imvamisa umuntu osephuzile
yilapho asuke engasazweli khona izinhlungu. lzinhlungu ezifana nezekhanda
zivama ukubhoka uma sebupheIiIe utshwala egazini, sekusele ibhabhalazi.
Kuzwakala sengathi uDingiswayo ukupboqelele nje lokhu kufakwa
kwamaphilisi ayizidakamizwa kuMamba.
Le nhlambuluko kaMakhosazana, unkosikazi kaMamba iyaqhubeka Iveze
eminye imininingwane ngokubulawa komyeni wakhe. Masondo (1994 B: 165):
Ngosuku afe ngalo umyeni wami, kufike uJona wangitshelaukuthi kufike umuntu ohlakaniphe kakhulu ophuma lenakubabezala. Uthe uma singamgudluzi uMamba, 10 muntunakanjani uzosibamba Nebala wafika umyeni wami ephetheimali eningi ngemvilophi
Uma silandela amagama adwetshelwe esiqeshini esingenhla, kuzwakala
sengathi wafJka ezihambela yedwa uMamba. Ngokunjalo futhi kusengathi
wayedakwe kakhulu kangangokuthi wona kanye nonkosikazi kaMamba
bakwazi ukuzixebulela emalini eningi ayeyiphethe, bengasamdlisanga lelo
philisi lezimanga.
KUthanda ukuxaka futhi ukuthi kungani ekufikeni kukaMakhosonke eMaseru.
unkosikazi kaMamba noJona babona kungcono ukuthi babulale uMamba
kunokuba mhlawumbe benze yena uMakhosonke isilo sengubo. lkakhulu
phela ngoba kuyavela ukuthi uMamba wayengazi lutho ngokuthathwa
ngozwani kwezimaJi zebhizinisi likayise. Wayengezukukhomba muntu.
Empeleni icala lalimfanela kangcono ephila uMamba kunoma efile. Empeleni
ngokumbulala Iaba babulali basebekhombisa kakhulu ukuthi kukhulu
okushaya amanzi kunokwakuqale kwasoleka
Kupha\\uIiwe ngenhla ukuthi leIi cala fehluke kwamanye ngokuthi yilona
lodwa elingaxazululwa ngumphenyi. Lisonjululwe ngumfingiswa oqhamuke
eceleni. uPopi. Kuyaqapheleka nokuthi yize kukhona ubudlefwane
109
bokuthandana phakathi kokaPopi noMakhosonke, akukhona ukuthi
babebambisene ngempela elruphenyeni leli cala. VPopi waliphenya ngenkani
nje leli eala. Kwageina lruphumelele yena-ke nokho. Encwadini ethi Kanti
Nawe (1994), akuzwak:ali kahle ukuthi yini eyenze ulruthi umphenyi wecala
uZimisele asole ulruthi uNkosikazi Zuma angase abenobufakazi obuqanda
ikhanda ngale ndlela agcina eseyiyo. lkakhulu ngoba akukho mkhondo
owawuke wavezwa unkosikazi Zuma ngaphambi kosuku Iwasenkantolo.
Kuvela ulruthi isigebengu esikhulu kule newadi yisikhulu samaphoyisa uSibisi.
UNkosikazi Zuma wethula ubufakazi obuqanda ikhanda kanje; Masondo (1994
C:IlO):
~Umyeni wami wafika ekhaya engaziueingo washayela elinye iphoyisanguSibisi.
ukuthi ngikhona. Washayaabe elibiza ngokuthi
Esefikile uSibisi lowo, ngezwa umyeni wami ekhononda kuyeuSibisi esho khona ukuthi yena usekhathele ukulokhu ezamaukufihla ukukhohlalaka kwakhe (uSibisi). Wabhoka wakhahlelauSibisi esho nokusho ethi umyeni wami makarnxoshe uJabulaniemsebenzini kungenjalo uzokufa uJabulani Iona kanye nayeumyeni wami. Ngathula ngalalelisisa ukuze ngizwe ulruthi kwabekuyini imbangela yakho konke lokho.
Ngokwenkulurno yabo ngezwa ukuthi imbangela yakho konkelokho kwabe kungukuthi uSibisi Iona uyaye athathe izidakamizwaezisuke zibanjwe kubantu azinikeze abathile ukuze bazithengise.Kwathi lapho umyeni warni ernbuza ukuthi uphumelela kanjaniukwenza lokho, uSibisi wamhleka usulu ethi uyaye aseizidakamizwa ezincane enkantolo ukuze kube nobufakazi ngalowoosuke eboshiwe.
ul\.1asondo lapha. KuyezwakalaUshaye kahle
izikhohlakali zamaphoyisa lobu. Kuthi
ukuthi ubugebengu
lokho okuvezwa
ezibenzayo
enkantolo
njengobufakazi, kubeyingxenye encane kabi yalokOO okutholwe esiboshweni
noma kummangalelwa. Okukhalisayo nokbo ngalolu daba, yisikhathi uluma
noSibisi abaIuxoxe ngaso. Kuzwakala ukuthi sekuyisikhathi eside uluma
evikela uSibisi. Lokhu kuveza umqondo wokuthi kukhona ukubambisana
okuthize osekunesikhathi eside phakathi kwala madoda. Akuzwakali-ke kahte
uma sekubekeka sengathi uluma ubekade evikela umuntu angamazi ukuth;
lIO
wenzani, esukelaphi ebbek.ephi. Kubukeka sengathi uMasondo le ngxoxo
uyiveze/e ulrutbi iqondane nokutbi lrukhona uNkosikazi Zuma ulruze ayizwe,
maqede akwazi ukuyetbula njengobufakazi enkantolo. Nakho ukutbi baxoxe
bageqe amagula lruze kutbinteke namagama abanye abasolwa akwemukeleki
kahle kuzwakaIa kunokuqondaniswa kwezimo ngokweqile. Masondo (1994
C://O):
Esakhuluma kanjalo unkosikazi Zuma waphazanyiswa uZimiselengenkatbi ebuza etbi, "Awuzwanga yini ukut:hi ngobani labaabanikezwa nguSibisi izidakamizwa Iezo?"
WathuJa wacabanga unkosikazi, ekugcineni wathi, "Nomangingasakhumbuli kahle kodwa ngezwa kukhulunywangowesifazane ababembiza ngoPopi kanye nowesilisa ababembiza
.ngoMaga-gwe- Hhayi, yena sengimkhohIiwe."
"Abashongo ukutbi uMagwababa?" kubuza uZimisele.
"Nguye kanye, mnurnzane," kuvuma unkosikazi Zuma ethiukuhleka kancane eqhubeka ethi, "Leli phoyisa lagcina ngokubalifungise umyeni wami ukuthi uma engake a1inge akhulumengalolu daba uyokufa nokufa."
3.4 ISIPHETHO
Kuphawuleke ukutbi izincwadi ezimbili wkuqala zika.\1asondo; [phisi
Nezinyoka (1990) kanye nethi Isigcawu SenkanlOlo (1990), zibukeka
zingaletbulanga icala ngendlela eyenza ukutbi libukeke lisobala
njengokulindeleki/e. Kuthathe ibanga elingamakhasi ayisi-6 nayisi-8,
ngokulandelana kwazo ngaphambi kokuthi \ruzwakale kahle ukuthi
kukhulunywa ngamacala anjani. Kodwa iyancomeka indlela okwethuleke
ngayo icala endabeni etbi Ngaze Ngazenza (1994). Kule ndaba zithi zibekwa
nje, bekusuka isidumo samathambo phakathi kukaMginsa kanye noBhekani.
Baxabana uMginsa aze asonge ngokuthi uzochitha igazi likaBhekani. Uma
sekutholakaIa uBhekani esebulewe ngakusasa. iminwe ikhomba kuMginsa.
LibonakaIe lithuthuka izinga lokwethulwa kwecala nasendabeni erhi Kanti
Nawe (1994). Lapha, lLMasondo ukuveze ekhasini lesi-2 ukuthi icala
III
limayelana nokudutshulwa kwentatheli yephephandaba lnJcanyezi, uJabulani
Mthiyane. Kuthi noma kungasheshanga kwavela ukuthi ubani umsolwa,
kodwa kuvelile ekhasini lesithathu ukuthi ukudutshulwa kukaJabulani
kumayelana nodaba abeluphenya Iobugebengu baseHiIIbrow. Encwadini ethi
lngalo Yom/hetho (1994), nakhona akusheshanga kwavela ukuthi cala lini
eliphethe indaba. Empeleni uqobo Iwecala luve[e ekhasini [esi~. Nokho
uMasondo uzamile ukwakha isasasa ngokuveza ngasekuqaleni kwendaba
ukuthi uNxumalo wayefuna ukubona uMakhosonke ngokukhu[u ukushesha
Nangempe[a indaba iqala kuvezwa uMakhosonke ehamba ephikelele ehhovisi
likaNxumalo ngokukhu[u ukushesha
Encwadini ethi lphisi Nezinyoka ([990) uMasondo uyiphathe ngend[e[a
engagculisi kahle le ndaba yokwethulwa kwabalingiswa abatholakala benukeka
kodwa bengenaca[a Sithola kunukeka noma ubani obhema insangu eSoweto,
ikakhulu njengoba iSoweto ingaka nje. Nokho amehlo omphenyi uZondo agcina
esegxiIe kakhulu kuTaga Nxumalo. L{)khu kusukela ekuthini kwakulokhu
kutholakala izinqamu zensangu lapho okwakwenzeka khona amacala.
Kuyamfanela-ke ukunukeka uMhlobo Mvubu iphoyisa, owayeveza
ukungathandisisi kahle ukuthi uZondo aqhubeke nokuphenya leli cala.
Encwadini ethi Isigcawu &nkantolo (1990), uMasondo umveze ngasekuqaleni
umsolwa uMagwegwe Buthelezi okunguyena ngempela futhi ogcina esenecala
[okusenga irnali kuKubheka nomndeni wakhe kanye nelokubulala uMhlobo
Mvubu. Akuhambisani nemigomo yenove[i yophenyo lokhu, kodwa uMasondo
ubenobuchwepheshe bokuwagudJuza amehlo abafundi bendaba kulo mlingiswa,
wakwazi ukufaka nabanye abalingiswa abafana nonkosikazi Kubheka.
Unkosikazi Kubheka wayezisholo yena ukuthi ubulale umuntu kanti
kuzotholakala ukuthi akunja[o, umbulali uButhelezi.
Endabeni ethi Ngaze Ngazenza (1994), abasolwa abakhulu abathinteka
ekubulaweni kukaBhekani Ndlovu, uThoko kanye noMginsa lsizathu
ku....11kuthi uMginsa wayekade exabene noBhekani. Kuthatheka ngokuthi
wavesethumela uThoko ukuthi avobulala uBhekani. Ekugcineni kutholakala•. .. ....
II2
ulruthi umbulali yisethenjwa esinguMpondlela, sithunywe unltosikazi
kaBhekani.
Endabeni ethi Kanti Nawe (1994), uMasondo uyiphathe ngempumelelo le
ngxenye. Abalingiswa abanukekayo uKapteni uNtuli, uZuma umhleli
weNkanyezi, uMbamba, uMathambo kanye noSgemfunga Ekugcineni
kutholakala ukuthi ungqondongqondo wobugebengu kuhlangene necala
lokubulawa kukaJabulani uKhende Sibisi ehlangene noPopi noMagwababa.
Endabeni ethi lngalo Yomthetho (1994), umsolwa omkhulu uBhadi Shongwe.
Ingani phela amasheke emali yebhizinisi likaNxumalo ayebhalwe ngaye.
Ekugcineni kodwa kutholakala ukuthi isigelekeqe esikhulu unkosikazi
kaMamba ehlangene neshende lakhe uJona ababedla imali yebhizinisi haze
bagcina sebembulele noMamba
Endabeni ethi /phisi NezinyoktJ (1990), okugqame ngamaphoyisa ukuba
zigebengu kunokuphaphalaza. UMvubu uyazi ukusuka nokuhlala indaba
yokugqekezwa kwebhange kodwa ngokwenqena uNsakansaka akalulandeli
kahle uphenyo. Kanjalo nekhehla elinguDlamini lalulwazi udaba
lukaNsakansaka kodwa lakhetha ukuwuhlaba inhlali. Khona kuyavela ukuthi
yizinto ezenzeka)'o ngempela lezi embuthweni wamapho)'isa. Singathi-ke wenze
kahle uMasondo ngokuveza lolu hlangothi.
Endabeni ethi isigcawu Senkontolo (1990), akukho qhaza elitheni eIibanjwe
arnaphoyisa, ngaleyo ndlela kulukhuni nokuwahlulela ukuthi ayaphaphalaza
noma enzanjani.
Kanti endabeni ethi ;"'gaze Ngazenza (1994) iphoyisa uShongwe livele lihlale
emqondweni othi uThoko obulale uBhekani ethunywe uMginsa, kuphele
kanjalo. Ukuphaphalaza-ke lokhu uma sekuvela ukuthi laba bamsulwa
umuntu ongumbulali uMpondlela ehlangene nonkosikazi kaBhekani.
Endabeni ethi Kanti Nawe (l994) akukho nakhona ukuphaphalaza
kwarnaphoyisa okuphawlIlekayo. Kuphela nje kugqame bona ubugebengu
1I3
bamaphoyisa. I(ubamba pbambili uSibisi, ebambisene noPopi kanye
noMagwababa
Endabeni ethi lngalo Yomthetho (1994) kuphaphalaza arnaphoyisa kuhlangene
nomphenyi wecaIa uMakhosonke. Indaba ize ilanyulwe uPopi owayethandana
noMakhosonke.
Endabeni ethi lphisi Nezinyoko (1990), UZondo ukukhombisile ukukhalipha
ngokushesha asole ukuthi ukugqekezwa kwebhange kuyothinta umuntu
osebenza khona ebhange. Umuntu owayenolwazi olubanzi lokuthi imali enkulu
ibekwaphi. Nangempela kugcina kuvele ukuthi nguMagwegwe Buthelezi
umphathi webhange uqobo owayephakathi kulolu dabs.
Endabeni ethi lsigcawu Senkontolo (1990), umphenyi wecala ngummeli
uNgubane. UMasondo ukwazile ukumveza ehlakaniphile impela. UNgubane
uphumelelile ukuxabanisa izigelekeqe ezifuna imvalamlomo kumnumzane
Kubheka Uphinde wakwazi ukucupha la maqola ngemali eyayinezinombolo
ezibhalwe emabhukwini asebhange. Kuyakhalisa nokho ukuthi uNgubane
usoliswe yini ukuthi akuyena uZethu oWabulala uMhlobo ngisho ezivumela
yena ukuthi nangempela wabulala
Endabeni ethi Ngaze Ngazenza (1994), umphenyi wecala ummdi uMthethwa.
Ukhaliphe ngokusheshe abone ukuthi uThoko, akuyena ongumbulali.
Ngakolunye uhlangothi amaphoyisa ayesenelisekile ukuthi nguThoko
ongumbulali. UMthethwa uluqhamukela macala onke lolu daba agcine etholile
ukuthi umbuJali nguMpondJela Jyancomeka indlela ayiphathe ngayo le
ngxenye uMasondo.
Endabeni ethi Kanti Nawe (/994), umphenyi UZimisele. Okuhluphayo
ngokuphenya kukaZimisele ukuthi uphenyo Iwakhe Iuqale ngokuthi avele
azithele phezu kwaso isigebengu zibekwa nje. USibisi phela 10wo. Kanti
umthetbo wophenyo aY<uvumi ukuthi uphenyo Iwencike ekuziqondelaneni nje
kwezinto.
1/4
Endabeni ethi Ingalo Yomthetho (1994), uMakhosonke akukho kukhalipha
okutheni okubonakala ekuvezile. Uqobo Iwecala a1iwuphakamisi kangako
umoya. Uphenya ngokudliwa kwemali eyizi-R32 000 yebhizinisi likaMvivi
Nxumalo ngokungafanele. Uphinde ahluleke ukubamba izigebengu, aze
abanjelwe uPopi. Naye 10 Popi asethandana naye ungumfelokazi kaHadebe
okade ebambisene naye 10 Makhosonke ebhizinisini. Ngibona sengathi
uMasondo akanakanga ukuthi umethuIe kabi 10 mphenyi.
Indaba ethi !phisi Nezinyolra (1990) iphetha ngokuthi kuvele ukuthi
uMagwegwe oweba imali yebhange angumphathi walo. Lokhu wakwenza
ngokuhlanganyela noNsakansaka iphoyisa.
Endabeni ethi lsigcawu Senlrantolo (1990) kutholakala ukuthi isigebengu
esingumbulali kaMhlobo, uButhelezi. Uyena vele futhi owayenolwazi olubanzi
ngoKubheka.
Endabeni ethi Ngaze Ngazenza (1994), kuvela ukuthi isigebengu esabulala
uBhekani, nguMpondlela ngokuthengwa unkosikazi Ndlovu. Lo mame
wayebona ukuthi umyeni wakhe useqon)'lwe. Wamgodusa-ke ngokumthengela
uMpondlela.
Endabeni ethi lngalo Yomthetho (1994), kuvela ukuthi unkosikazi kaMamba
ehlangene neshende lakhe uJona abenza itulo lokubulala uMamba. Kanti
endabeni ethi Konti Nawe (1994) kuvela ukllthi umuntu okunguyena
umsunguli wobugebengu uKhende Sibisi iphoyisa. ehlangene noPopi kanye
noMagwabaha.
II5
ISAHLUKO SESINE
4.0 ABALINGISWA EMANOVELINI KAMASONDO
4.1 ISINGENISO
Kulesi sahluko sizogxiIa ekucubungeleni iqhaza elibanjwe abalingiswa
ekwakhekeni kwamanoveli kaMasondo. Lokhu kuzokube kungaseyikho
ukubacwaninga okufana nalokhu ebesigxile kukho esahlukweni sesithathu,
ebesibuka khona imigomo yenoveli yophenyo lapho ebesigxile kakhulu
ekukhaJipheni komphenyi. Kulesi sahluko sizocwaninga bonke abaJingiswa
abagqamile nabangagqamile ngokutheni emanovelini kaMasondo nangendlela
abavezwe nabachazwe ngayo. Iqhaza elibanjwe abalingiswa Iiyingxenye esemqoka
kakhulu enovelini. Lisho ukukholeka nokungakholeki kwendaba Kungakho sithola
uMsimang (1986: 99), ethi:
Perhaps the most important point about characterisation is that theartist must present lifelike characters. In order to be convincing, hisimaginary persons must be grounded in realilty.
Mhlawumbe okusemqoka kakhulu ngokuvezwa kwabaJingiswa ukuthiumbhali kufanele abaveze bafuze abantu bangempela. Ukuze lababantu aziqambele bona bakholeke, kufanele bazinze ezintweniezikhona ngempela.
lndlela umbhaJi abachaze kanye nabasebenzise ngayo embhalweni ingachaza
impumelelo noma ukufekela kwalowo mbhalo. Uma sifunda inoveli sisuke sifunda
ngezenzo zabo, ngemicabango yab<>, ukuxabana nokubuyisana kwabo, ukwesasa
nokunengwa kwabo, ukwehluleka nokuphumelela kwabo, izifiso namaphupho
kanye nemidlinzo yabo. Sibona kusemqoka-ke ukuthi nakulolu cwaningo kesigxile
ekucubunguleni ukuthi uMasondo uv"usingathe ngempurnelelo engakanani 10
rnunxa. UMaphumulo (1995:65), uthi:
Abalingiswa babaIuleke kakhulu ekukhuliseni inoveli. Abalingiswabangabantu abaqanjwe umbhali. Yibona abenza izinlo ezenzekaenovelini.
II6
EsiZulwini kujwayeleke ukuthi uma kucutshungulwa abalingiswa benoveli
kugxilwe ekubahlungeni ngokuthi kukhona abaveza onke amacala empilo kanye
nalabo abanecala eliIodwa. LaOO abavezwa macala onke ernpilo yabo, batholakala
benza okuthile okuhle, kubambe kubambe batholakale sebeveza izici ezithile
ezijivaza 1000 buble. Abanecala elilodwa yilabo abathi uma bevezwe benza
okuthile okuble bese kuvele kuba kuhle konke okwabo. Kanjalo firthi urna sebenze
okuthile okubi, kuthathe kube kubi konke okwabo. Sebebaningi-ke ababhali
asebebhale irnisebenzi yocwaningo ethinta lokhu kwehlukaniswa kwabalingiswa,
beveza imibono eyablukene ngakho. Ekucubunguleni ngalolu daba, kuvelile
ukungayi nxanye kuhle kwamanzi kwabacubunguli balokbu kuvezwa
kwabalingiswa UMuir (1979:25), ubeka kanje ngabalingiswa abanecala eilodwa:
Their uncbangeability may seem at variance with truth, and it hasoften been called a fault. It is claimed that they should be more like"life"; that they should not keep one side always turned to the reader;that they should revolve, showing us all their facets instead of anunchanging surface.
Ukungaguquki kwabo kungaOOnakala kuphambene neqmlso,nokuvame ukubukwa njengephutha Kuthatheka ngokuthi kufanelebaharnbisane nernpilo yangempela bangavezeli umfundi uhlangothiolulodwa, kodwa baguquguquke, basitshengise yonke imikbakhayempilo yabo esikbundleni sengaphandle elingaguquki.
Abanye ochwepheshe abangabacubunguli bokubhalwa kwenoveli bayakuvuna
ukusetshenziswa kwabalingiswa abanohlangothi olulodwa. UForster (1974:47),
ukuvuna kanje:
One great advantage of flat characters is that they are easilyrecognized whenever they come in-recognized by the reader'semotional eye, not by the visual eye which merely notes the recurrenceof a proper name. It is a convenience for an author when he can strikewith his full force at once, and flat characters are Very useful to himsince they never need reintroducing, never run away: have not to ~watched for development,
Usizo olukbulu Iwabalingiswa abanohlangothi olulodwa, ukuthibabonakala kalula njalo uma bengena, babonwe yiso lomphefumulolomfundi, hhayi elenyama Iona elibona ukuphindeka kwegama.Kuyamsiza firthi umbhali uma ekwazi ukugadla kanye kuzwele,
Il7
abalingiswa bohIangotbi oIulodwa bayasiza kakbulu-ke ngobaabadingi kwethulwa kabusba, abeduki, abadingi kukhuliswa,
Abanye abacubunguli balo mkhakha wenoveli bagxila ekuthini umlingiswa
kufanele abonakale ekhula kanye nendaba. Bathi umlingiswa uqala avezwe
eyigama nje ngasekuqaleni. Ngisho ngabe umlobi emethule kable kangakanani
kodwa umfundi uthola ukumqonda kahle ngokukhula kwendaba. Ekucwaningeni
amanoveli kaMasondo asizukugxila kakhulu ekuthini yibaphi OOalingiswa abaveza
zonke izinhlangothi zempilo nokuthi yibaphi abaveza uhlangothi olulodwa
Isisetshenzwe kakhulu kweminye imisebenzi yocwaningo le ndlela yokuhlaziya
abalingiswa, asikholwa ukuthi kukhona okusha kangako okungazuzeka
njengomnikelo owephusiIe uma sigxiIa kuyona nakulo msebenzi. Mhlawumbe
kuzokwanela ukuthi sicubungule labo balingiswa OOagqamile kanye nalabo
OOangagqamile kangako emanovelini kaMasondo. Sizocubungula ukuthi yini
eyenza abanye bagqame kunabanye, nokuthi laba OOangagqamile bOOambe qhaza
lini ekugqamiseni 1000 abagqamile. Nokuthi sebebonke banaqhaza lini
ekuphakamiseni upbenyo lwamanoveli azocutshungulwa
Kunoma yimuphi umbhalo wenoveli, kubakhona abalingiswa abagqamayo
kunOOanye, kubuye kubekhona OOavela benza okungabalulekile ngokutheni. Lokhu
kungOOaluleki kwabo nokho kwenza umsebenzi wokuphakamisela uphenyo
kwelinye izinga nokugqamisa kakhulu laba abagqamile. UHarvey ku-Stevick
(1967:235), uthi:
Some characters stand in full light, others remain shadowy, still othersadvance and retreat in our consciousness as readers.
Abanye abaIingiswa bama bagqame, abanye babesethunzini, kantiOOanye bayakhula baphinde banyomuke emicabangweni yethunjengabafundi.
Okuqaphelekayo futhi ngemibhaIo kaMasondo ukuthi kunamagama athiIe
abalingiswa afanayo awasebenzise emanovelini ehlukene. Ngibhekise emagameni
anjengoMagwegwe Burhelezi. oMhlobo Mvubu, oPopi, oMamba, oShongwe,
oSibisi kanye namanye. Sizocubungula ukuthi lokhu kusebenzisa kwakhe la
magama ngokuwaphindaphinda
nasekuzwakaleni kwale ndaba.
knnamphumela mum
lIS
ek:ulandelelteni
4.2 IQHAZA LABALlNGISWA
4.2.1 IPmSI NEZINYOKA
Abalingiswa abagqamile knle noveli nababarnbe iqhaza elibhekile elrukhuliseni
uphenyo yilaba: uThemba Zondo, uMagwegwe Buthelezi kanye noMhlobo Mvubu.
UThemba Zondo ugqame kakhulu, uyilokhu esingakubiza ngokuthi umlingiswa
omkhulu ngokwejwayelekile. Uyena ongumphenyi wecala knle noveli. Uphenya
icala lokugqekezwa maqede kwebiwe imali ebhange laseNation Bank. Ubumqoka
bakhe-ke bugxile ekuthini uyena osukumisa indaba ngomkhankaso wakhe
wophenyo. Uphenyo lwakhe luthi luqhuba indaba, ikakhulu beluvumbulula
abanye abalingiswa abagqamile nalabo abangagqamile kangako. Sivezile
emakhasini andulelayo ukuthi ekuphenyeni kukaZondo zithi zibekwa nje asheshe
asole ukuthi ukulahleka kwezimali kuyoxhumana nomuntu othile osondelene
nebhange iNation Bank. Masondo (1990 A:7), uthi:
~Kuyacaca Mnurnzane ukuthi lezi zigebengu zinolwazi oluphelelelwalapha ebhange. Umuntu ozifanela nami wayengeke azi ukuthiangayitholaphi imali. Ngabe ngiyezwa ukuthi imali yathathwa !enaazisefeni ngaphambili."
Lo mcabango kaZondo uyiqiniso, njengoba kugcina kuhlalukile ekugcineni.
Ukuphenya kwakhe ngobuchwepheshe kusethulela omunye umJingiswa ogqamile
onguMagwegwe Buthelezi. UButhelezi ubamba iqhaza elikhulu kabi
ekuphakarniseni le ndaba. Nokho sizobuyela kuye kamuva. UZondo
uyiphakamisela kwelinye izinga indaba ngenkathi esephuma uphurno
lokuyothungatha ababhema umthunzi wezinkukhu. Kumfundi kubakhona novalo
lokuthi nango phela eyosukela imamba isemgodini wayo. Nanokuthi kazi-ke
uzohlwaya abantu ababhema insangu aqaIephi agcinephi njengoba iSoweto ingaka
nje.
II9
UMasondo urnsebenzise ngempumelelo uZondo e/ruphakamiseni indaba kanye
nophenyo. Iphakama ngempela phela uma se/rulandeleka isigameko saseRudi's
Disco. UZondo uphikelela Iapha eRudi's Disco ngenhloso yo/rulandela umkhondo
wabafana abadla umthunzi wezinkukhu. Kufanele athole noma ubani obhema
insangu emva kokucotshelelwa uMagwegwe ukuthi kwatholakala isinqamu
somthunzi wezinkukhu lapho okwakugqekezwe khona ibhange.
NebaIa ufike azichome /rumaIunda ngenkathi ezitheJa kuJoo neqembu lakhe
alisolisa sengathi nalo liyakhosela emthunzini wezinkukhu 10; Masondo (1990
A:14):
Wathi lacu, uJoe. Wafike wahlwitha ingilazi esandleni sikaZondo.Esamangele uZondo ukuthi kwenzakalani, umfana Iona wamthelangotshwaIa ebusweni maqede wamvusa phansi ngenamandla inqindilena.
Kuba khona u/rufisa ukwazi u/ruthi kazi Zondo ndini uzokwazi yini ukuzikhipha
kulolu taku ozifake /rulo. Kucaca nokuthi lolu suku lumphathele izigameko
ezinzima uZondo, ngoba ekuphaphameni kule nqindi, uzithela emadodeni amabili
ambuza ukuthi usexatshaniswa yini nalezi zingane. Ekuxoxeni kwakhe naleli
bandla elizethula njengoBongani Maphaha kanye n010nas Maleka, kuyamkhanyera
ukuthi umsebenzi wakhe uzoba ngumqansa. La madoda awamfihleli ukuthi
akemukelekiJe Japha eSoweto. Masondo (J 990 A: 17):
Asidingi phoyisa laseThekwini elizokhombisa ukuhlakanipha kwalongo/ruba libambe umuntu walapha eSoweto.
Ekwahlukaneni naIa madoda eRudi's Disco, uZondo uphindela ehhoteJa lapho futhi
ahlangana khona nezimbila zithutha ziholwa ngemhlophe phambili: Masondo
(1990 A:I7):
Wafike wafaka ukhiye woku,;ula, maqede wavuleka umnyango.Wangena ngaphakathi waphumputha inkinobho yokukhanyisa ugesi.Esaphurnputha, wezwa ubukhwashakhwasha, kodwa akubangekusamsiza ukuzama kwakhe ukubaleka.
120
Khona manjaIo wezwa into eyamgqimiza sengathi ushaywa isandoemva kwendlebe. Kwaba mnyama amehlo wawa waphela khonalapho.
Lesi sigameko sokugqinyizwa kukaZondo siwaphakamisa kakhulu amaphaphu,
kanjaIo nendaba nje. lngena kwelinye izinga le ndaba uma sesininga ukuthi
kungabe uZondo uhlangane nezinswelaboya nje, noma lokhu kuhlaselwa kwakhe
kuyindlela yokumphazamisa emshikashikeni wokuphenya icala? Futhi kungaba
ubani noma obani laba abafuna ukumenza isilo sengubo?
Uphinde alukhuphulele kwelinye izinga lolu phenyo uZondo ngenkathi eselandela
umkhondo kaTaga Nxumalo. Lokhu kwenziwa kakhulu nayinkulumo uZondo
ayihosha kukaDokotela Motaung, ekhuluma nomuntu othile ocingweni; Masondo
(1990 A:26):
~...ngikhathazeke kakhulu uma ebuza lokhu ngoba uTaga ukuyo lenkinga, mnurnzane Nxumalo...~
Kulo leli khasi elicashunwe ngenhla, kuphinde kuvele la mazwi:
~Taga, ngifuna ukukubona kusasa ekuseni... Cha. Akumele.. .iapho .Uqaphele izinto ozenza nabangane bakho zingakufaki ejele .Okay...?~
Kubakhona ukusola ukuthi uZondo usezithele emkhondweni abekade e\\<uhogela.
Lokho kuqiniswa wukuthi uDokotela Motaung ukhathazeke ngalo Taga ndini ngoba
emazela izindlela zakhe ezingaqondile, mhlawumbe ezithinta nakho ukugqekez..-a
kwamabhange njalo belu.
Esinye isigameko esithinta uZondo esiphakamisa uphenyo nakakhulu, yileso
sokuhlangana kwakhe noMhlobo Mvubu, usayitsheni ongumphathisiteshi e
Orlando Police Station. Ekuxoxeni kukaZondo noM"ubu kucaca ukuthi 10
sayitsheni akamemukeli kwasanhlobo. Baxoxa kanje: Masondo (1990 A:31):
-~oma amaphoyisa angeke alimisa ngesihloko elokuthi asehlulekile,kodwa ukuqhubeka kwesikhathi kusho ukuthi asehlulekile. Nawenjengomuntu omdaIa kulo msebenzi, ngiyethemba uzovumelananami uma ngithi ukuqhubeka kwesikhathi kusho ukuqhubekakobunzima becala. Mhlobo.~
121
"Angikuphiki konke lokho. Kodwa-ke mina njengoSayitshenikumele ngisho zisuka nje ukuthi angifuni bantu abaphuma lenakomaThekwini bezogaxela ernsebenzini wamaphoyisa lapha."
Kuyawaphakamisa amaphaphu ukuzwa isiphathimandla sengalo yomthetho
sihebeza ngale ndlela umuntu oze nosizo lokuthombulula icala ebelibukeka
selixakile, lingaxazululeki. Okuxaka nakakhulu ukuthi uSayitsheni Mvubu
usephinda amazwi athi awafane ncamashi namazwi aphinyiswa yilawaya madoda
aseRudi's Disco, oMaphaha noMaleka. Sekusolisa nokuthi mhlasimpe la madoda
ayazana noMhlobo Mvubu. Uthi-ke pho 10 Mhlobo ndini uqondile?
UZondo ulubeka kweIinye izinga futhi uphenyo ngenkathi ephikelela kwaHlophe
emuva kokuthola umbiko wokuthi le ndoda yayifuna ukumbona ngokushesha.
Kushaqa unwele uma sekutholakala ukuthi le ndoda yatholakala isibulewe;
Masondo (1990 A:38):
Wahamba ngamanzonzwane wabheka ngasendlini yokuphekelawethuka kwathi inhliziyo mayibhodloze izimbambo lapho ezilhelaesidunjini sendoda eyabe ibukeka isindala impela. Yabe igqokeibhulukwe eliluhlaza kanye neyembe elimhlophe. Yayiphezukwedamu legazi. Wathi qalaqala uZondo, wase ekhothama eyibhekale ndoda eyabe idindilizile. Wakhangwa inxeba elikhulu entanyenivale ndoda. Kwamkhanvela uZondo ukuthi Iowa kwabe. .kunguMnumzane Hlophe.
Lesi sigameko sethusa ngokuthi njengoba sekutholakala uHlophe ebulewe nje,
kanti noZondo usinde ngokulambisa ehlaselwa, kungabe balandelwa umunlu
oyedwa yini? Futhi kubonakala sengathi 10 muntu uzimisele ngempela ngisho
nangokubulala yini ukuze agqibe ubufakazi baleli cala eliphenywa uZondo?
KuyasoIisa. Emuva kwalesi sigameko uZondo uqhubekela phambili nophenyo
aphenye uTaga. aphenye noSgubhu Ndebele owayenolwazi ngabantu abadayisa
izidakarnizwa. Abonane neNdiya laseBamjee Outfitters lapho okwakusebenza
khona uBongani owayesoleka ngokudayisa izidakarnizwa, abonane noHadebe
owa}engumngani kaHlophe. Uthubeleza njalo aze ayoshaya kuNkosazane Hlophe.
uBusisiwe udadewabo kamufi uHlophe.
122
Ekuphenyeni uZondo uphinde anqwamane nezimbila zithutha ziholwa emhlophe
phambili. Uhlaselwa ngabantu abamdubula bamshiye bethi utile; Masondo (1990
A:79):
Waphenduka wabuyela emotweni yakhe uZondo. Wathi nje laphoethi ubamba isivalo semoto, sakhala isibhamu. Khona manjalowawa UZondo Wlllala phansi wathi ja! Kungabe kwase kuphelilenjalo ngoZondo? Akunjalo.
Izigebengu lezi ezazimhlasele zicabanga ukuthi urnsebenzi wazo ube yirnpurnelelo.
Masondo (/990 A:80):
"Nguyena Iona umthakathi osedindilize lapha?" kubuza omunye. komunye. "Nguye nezinqotho zakhe! Ngimshaye kwaba kabiliwapbela lapho," kupbendula omunye.
"Wena awubeki phansi neze, nalokhuya kwekhehla wakuthathakanye nje akwabuye kwawadla"
"Musa ukulokhu ulanda ubala Asihambe funa sibonwe. Futhi-kekumele wazi ukuthi umuntu kabongwa esaphila."
Le nkulumo iveza ukuthi lezi zigilamkhuba zisanda kubulala ikhehla elithile.
Kungabe ubani lelo khehla? Kungabe uHlophe? Lokhu kugcina kumsiza kakhulu
ophenyweni lwakhe UZondo. Ziqhubeka njalo izigameko ezethusayo ezimbululwa
uZondo kanye nezimvelelayo kuze kuyoshaya lapho evumbulula khona umlando
kaMhlobo Mvubu owethusayo laphaya eKatlehong Police Station, ikakhulu fokho
akutshelwa uNsakansaka Nkosi. Kuvela ukuthi Mhlobo Mvubu ndini kanti
waxoshwa eKatlehong ngoba entshonthe imali. UZondo uqhubeka nophenyo
Iwakhe aze azithele kuDlamini owayephethe isiteshi saseKatlehong ngesikhathi
kuxoshwa uJ\fhlobo. Lo DIamini nokho uyamhlangula uMhlobo ecaleni lokweba.,
akhombe yena 10 Nsakansaka ozishaya ongcwelengcwele.
Nangempela kugcina kuhlaluke ukuthi nguye 10 Nsakansaka obambe iqhaza
elikhulu kulobu bugebengu ehlangene noMagv.egwe Buthelezi; Masondo (1990
A:(21):
123
"Wena Magwegwe wenza iphutba elikhulu ngokulanda 10 muntueThekwini. Manje usephenduke imamba esikhwameni."
"NgamIanda ngenhIiziyo yami yonke Nsakansaka. Ngangifunaizikhulu zibone imizamo yami yokubamba izigebengu. Kanti-kenam iziIdtulu zakuthathela pbezulu impela ukuIandwa kwalo muntu,ngangingeke ngisajika."
UMagwegwe Buthelezi ubonakala engumlingiswa wesibili ngobumqoka
ophenyweni Iwale ndaba. Phela nguyena obize uZondo ukuthi azophenya lolu daba.
Kanti kuzohambakuhambe kuvele ukuthi uyena ongungqondongqondo
wokugqekezwa kwebhange kule ndaba. Futhi nguye ophume umkhankaso
wokwedusa umkhondo, njengoba kufakaza akushoyo nje lapha ngenhla.
UMagwegwe yisigebengu esiyishaya emuva siyishaye phambili. Kolunye
uhlangothi ungumphathi webhange iNation Bank owethembekile, kanti kolunye
uhlangene nomgulukudu wesigebengu onguNsakansaka Nkosi iphoyisa. Usebenzisa
kabi ukwethenjwa kwakhe, ukuze eduse umkhondo wobugebengu. Nokho izinto
azimhambeli kahle njengoba efisa, empeleni zithi zibekwa nje uZondo akhombise
ukusola ukuthi umhlola usekhaya kuleli cala lokugqekezwa kwebhange. Masondo
(l990A:7):
Wathi esuka wabe ethi, "Kuyacaca Mnumzane ukuthi lezi zigebenguzinolwazi oluphelele Iwalapha ebhange. Umuntu ozifanela namiwayengeke azi ukuthi angayitholaphi imali. Ngabe ngiyezwa ukuthiimali yathathwa ezisefeni ngaphambili."
"Nami. Zondo uke wathingabuye ngawedlulisa,"unamahloni.
ukungifikela Iowa mcabango kodwakuphendula uButhelezi kusengathi
lJButhelezi 10 mcabango uwedlulisa, aphinde ashaywe nangamahloni nje, uzama
khona-ke ukwedusa umkhondo nobufakazi obudingekayo. UMagwegwe 10 uzama
ukuba yiqili elizikhotha emhlane ngokuzama ngayo yonke indlela ukwedusa
umkhondo. Yingakho esethathe negxathu lokubeka isinqamu sik~awayi lapho
okugqekezwe khona ebhange. Akasanaki nokuthi kuzosolisa futhi kumane:aze- -ukuthi kungani 10 gwayi ungatholwanga ngamaphoyisa. Masondo (1990 A:7):
124
"KwatholakaIa isinqamu sikagwayi esisefeni. Empeleni satholwavimina mathupba. Ngathola kungugwayi ongajwayelekile laphaendaweni yakithi."
"Kanti kwabe kungugwayi mum lowo, Mnurnzane?"
Wahleka kancane uButhelezi wathi, "Kwathi lapho ngisihlola ngatholaukuthi isinqamu sikagwayi, kodwa oxutshwe nokuthile okwachazwangamaphoyisa njengensangu."
Ekuqaleni amasu kaButhelezi okwedusa uphenyo abukeka ephumelela ngoba
kusukela kule ngxoxo yabo, uZondo unhlanhlatha ibanga elide ehamba ethungatha
ababhemi bomthunzi wezinkukhu abangahlangene nakancane naleli cala. Uze
aphindele emkhondweni okuyiwonawona ngenkathi esephenye wathola ukuthi
uMhlobo Mvubu unolwazi alufihlayo ngalolu daba.
BesekuveIile-ke phambilini ukuthi omunye umlingiswa obambe iqhaza elibhekile
kule ndaba nguye uNsakansaka Nkosi. UNsakansaka ubukeka kunguye
ongumakadebona ebugebengwini. Futhi uyena onesibindi sokuphumelelisa
amacebo obugebengu abawahlela noMagwegwe. Nguyena owaphumelelisa
umkhankaso wokudicilela phansi igama ligaMhJobo Mvubu ngokumesulela ngecala
lokweba imali yasesiteshini samaphoyisa saseKatlehong, okuvela kamuva ukuthi
wayehlangene noMagwegwe nakhona Uma silandela ingxoxo phakathi kukaZondo
kanye noDlamini owayephethe isiteshi saseKatlehong ngesikhathi sikaMhlobo
Mvubu, kuyacaca ukuthi nguNsakansaka ngempela owayeyishoshozela lokuthi
uMhlobo axoshwe; Masondo (1990 A: 1(2):
"Yini okwenza ukuba ungambophi uMvubu, baba ngoba wabeunelungelo lokwenza lokho?"
"Angisibonanga isidingo sokwenza lokho ngoba ngangingenelisekileukuthi ngempela uMvubu owabe entshontshe imali levo. Kukhona-keababelokhu bengishoshozela ukuthi ngimbophe."
"Obani-ke labo okhuluma ngabo baba?"
"Owokuqala wabo kwabe kunguNsakansaka Nkosi. Wabeenezinkulumo eziningi ezaze zenza ukuba ngigcine sengirnxwayisengokuthi kwasayena uzophelelwa umsebenzi uma eqhubeka nalokhuekhuluma le ndaba"
125
Kuphinde kufakazeleke ukugqama kukaNsakansaka noIcuthi wayehlangene
noMagwegwe kusukela kulesiya sikhathi sokuxoshwa kukaMhlobo Mvubu laphaya
eKatlehong. Lokhu kutholakaIa engxoxweni ephakathi kwakhe uNsakansaka
noMagwegwe. Masondo (1990 A:l22):
"Manje Magwegwe, angazi uIruthi sizokwenzenjani. Leyo maIiesayithatha eKatlehong isekhona. Angazi ukuthi sizokwenzenjaniimpela nje uma izinto sezinje."
Kuphinde kuvele nokuthi kanti ikhehla eIinguHlophe Iabulawa nguye uNsakansaka
uqobo. Masondo (1990 A: 122):
'"Ngakutshela kudala ukuthi uma ubona ukuthi uhlangana nenkingaubophuthumela kimi ngikweluleke. UBheki wambulala kalula, bonanamhlanje akekho osolela kithi, kodwa uZondo yena usekwehlulenamuhla uzokwehlulwa nguMvubu. Yini yona Iena enguMvubu?Nami angisilona iphoyisa nje kodwa ngeke ngehlulwa nguMvubu."
"UyangimangaIisa wena Magwegwe ngoba sewukhuluma sengathibengimane ngizenzele ngaphandle kokubonisana nawe.Uyangimangalisa ngoba awukuboni ukuthi uma ngike ngaboshwanawe kobe sekukushele."
AbaIingiswa abangagqamile kangako kodwa ababambe iqhaza endabeni yilaba
abalandelayo: uS'fiso Ngubane, osebenza noThemba Zondo, ongumphathi
kaThemba. Nguyena uS'fiso oxhumanisa uThemba Zondo naleli cala. Kuthi
maphakathi nophenyo olwalwenziwa uThemba Zondo, uS'fiso aphinde amshayele
ucingo ezama ukumxhumanisa noBheki Hlophe.
UBongani Maphaha naye ubonakala engemqoka kangako. Ungomunye
wabalingiswa owatshengisa uThemba Zondo zibekwa nje ukuthi umsebenzi wakhe
wokuphenya leIi caIa wawungemukelekile neze. Yena-ke kugcina kuvele ukuthi
udayisa izidakamizwa.
UBafana Hadebe. ungumngani kaBheki Hlophe. uyena owavezela uThemba Zondo
ukuthi uBheki unodadewabo, uBusisiwe Hlophe ernuva kokuba uM~"Ubu ekugodlile
lokhu. UBusisiwe wafahlazela uThemba Zondo ukuthi umfowabo wake wakhuluma
126
ngodaba lolmgqekezwa kwebhange, nanokuthi wayefake imali enjengemali kuleli
bhange. Masondo (1990 A:75):
"''Ngizwe ngoBusisiwe udadewabo kaHlopbe ukuthi umfowabo Ionawake wamuthi fuhlatahla ngodaba lokugqekezwa kwebhange. Ubeesengitshela nokuthi uBheki ube ngomunye wabagqamile kulelibhange ngenxa yezima1i anazo kulo."
~'Awu?"
"Kunjalo nje mnurnzane. Wase ethinta nodaba lokuthi umfowabowamtshela nokuthi ukugqekezwa kwebhange lokhu kwabangelwaukugembula."
Yize uBusisiwe engagqamile kangako kule ndaba, kodwa wethule ulwazi
olusemqoka oluhlanganisa ukubulawa kukamfowabo uBheki Hlophe
nokugqekezwa kwebhange. Lokhu kwabamba iqhaza elikhulu ekuphumeleleni
kophenyo lukaThemba Zondo.
UMasondo ubasebenzise kable nangempumelelo abalingiswa bakhe ekukhuliseni
uphenyo. lkakhulu umlingiswa osemqoka kunabo bonke uThemba ZoOOo.
Ukuphenya kwakhe le ndaba kuyithwale isuka ekuqaleni ephenya udaba
lokugqekezwa kweNation Bank, lwaze lwayosombululeka. Kudinga ukunconywa
nakho ukuthi uMasondo ukwazile ukumenza 10 mlingiswa ukuthi afusombufule
ngempumelelo nangendlela ekholekayo lolu daba
4.2.2 ISIGCAWU SENKANTOLO
Kule ndaba abaIingiswa abasemqoka yilaba: uS'fiso Ngubane ummeli, uMnurnzane
Vika Kubheka injinga, uNkosikazi Zetbu Kubheka, uDuduzile indodakazi
kaKubheka Abalekelelayo yilaba: uThemba umseshi. uThandi unobhala
kaNgubane. u.Magwegwe kanye noThokozile.
Okuphawulekayo lapha ukuthi uS'fiso Ngubane okunguye ogcina esengumlingiswa
ogqame kunabo bonke abanye abaIingiswa ngokuba umphenyi waleli cala,
umthetho wakhe ungummeli. Kuke kwangehla kable lokhu. kwaba khona ukusola
ukuthi indlela uMasondo asebenzise ngayo 10 mlingiswa iphaphalazile.
Kupha....'Ulekile-ke nokho phambilini ukuthi ocwaningweni esilwenzile oluze
127
twafinyelela ekuxoxisaneni nabaphenyi bamacaIa bombutho wamaphoyisa
aseNingizimu Afrika (SAPS), bavumile ukuthi nebala Iokhu lruye kwenzeke.
Kubekeke ngolruthi kuyenzeka ukuthi urnmeli ageine eseziphenyela yena icala uma
engenelisiwe ngubutilkazi obuthiIe, noma urna esola ukuthi amaphoyisa
azombambezela noma ayaphaphalaza.
US'fiso Ngubane-ke uphenyo usuka nalo phansi kusukela ngenkathi kufika kuye
uMnumzane uKubheka ezobika ukuthi umndeni wakhe uhlaliswe kabi amaqola
afuna imvalamlomo. Ngolruphazima kweso, uS'fiso Ngubane uhlala izithonto
kulolu daba, elekelelwa uThemba ekuluphenyeni. US'fiso wakha ieebo lokuthi
kuguqulwe isamba semali efunwa ngamaqola, maqede lolu daba alukhiphe
nasephephandabeni. Lokhu ukwenzela ukweqhatha amasela, asolane ngokuthi
abesephambaniselana wodwa Masondo (1990 B:25):
~Yilokhu-ke okusele,~ washo wakhipha umshini wokubhalauNgubane, wawubeka etafuleni Iikasimende elaliphambi kwabo.~Letha lapha ithini lelo Themba."
Aledlulisele kummeli ithini umseshi. Alithathe urnmeli akhipheinewadi eyabe ikulo, aeime inku/ungwane namakhu/u amah/anu,abhale izinku/ungwane ezinlalhu. Avule isikhwama sakhe ummeli,akhiphe enye inkulungwane namakhulu amahlanu maqede afakeyonke leyo mali ethinini bese eyiphindisela kuThemba. Kwenzekakonke lokhu nje, wayesathe hulukuqu ngasezitolo uThokozile.
Nokho uS'fiso Ngubane uyilandela kahle indaba yokuguqula isamba semali
encwadini eyayibhalelwe uDuduzile. Uyaeophelela ukuthi incwadi esibhalwa
nguye, ibhalwe ngomshini ofana ncamashi nalowo owa\\''Usetshenziswe ngamaqola.
Masondo (l990 B: 19):
Wathi esuka wayesethi, ~Thandi. thatha le newadi uyise eMeshackPrinters ufike ubuze ukuthi mshini bani obhale le newadi? Ubacelefuthi ukuthi bakhulise amagama aye abe makhulu, bese benginikaIeyo khophi. Ukusuka lapho uyobe sewucela ukuba bangiqashiselengomshini ofana ncamashi nalona obhale le newadi.
Lihamba ngempumelelo isu likaS'fiso Ngubane, ngoba nangempe!a kubukeka
sengathi kuyawaxabanisa amaqola lokhu. Indaba isiyonakaJa ngenkathi sekuvela
ukuthi UNKosikazi Zethu Kubheka usebulele elinye lamaqola. Lokhu sekubiza
128
ukuthiuNgubane aphenye aphenyisise ulmthi nguye ngempela yini uNkosikazi
Kubheka obulale 10 muntu. Kuyaqapheleka ukuthi uS'fiso Ngubane akakholwa
u/ruthi uNkosikazi Kubheka uyena umbulali, yize ezivumela ngokwakhe 10
nkosikazi u/ruthi uyena ngempela obulele. Masondo (1990 B:70):
"Ubethi uyametbusa ukuze ayeke udlame, kanti akabuzanga elangeningoba 10 mlisa umane weza kuye izithonto. Wabe esehlehla uZethukanti usefike lapho kuphela khona isikebhe. Wakhubeka wawangomhlane, sadubula isibhamu. Wabe esewa 10 rnlisa kwabaukuphela kwakhe loka," kuchaza uKubheka.
Lungena kwelinye izinga uphenyo lukaS'fiso Ngubane ernva kwalesi sigarneko.
Nango eseqasha indiza enophephela emhlane ukuze bakwazi ukuyocinga isidurnbu
seqola laphaya eNcadu edanyini. Nokho baphazanyiswa yizinkungu,
kungaqhubekeki nophenyo laphaya edanyini. Uyaphenyisisa impela uNgubane
ukuthi sehle kanjani isigameko sokudubula. Akadeli ngakutshelwayo nje.
Kuwo Iowo mnyama, uS'fiso Ngubane uphenya nodaba Iweqola eselibeke
uThokozile ezithendeni, lifuna imali "ayeyicoshe" edanyini. Ugcina esezifikele
mathupha kubo kaThokozile Iapho afike azithele khona kuMagwegwe Buthelezi.
Lokhu kuhlangana noMagwegwe kugcina sekumsiza kakhulu ophenyweni lwakhe.
ngoba kumnika umqondo ocacile ukuthi ubhekene nemigulukudu enjani. Masondo
(1990 8:88):
Ekugcineni yasho ngolaka le ndoda yathi. "Angizwani nabamelimina. Okumele ukwazi ukuthi ungaphinde ungibize ngeqola mina!Angiyikhona lokhu ocabanga ukuthi ngiyikho! Siyezwana?"
Ekugcineni uNgubane uyaphurnelela ukuyophenya ngobufakazi abudingayo
laphaya edanyini iNcadu. Kutholakala isidumbu esikebheni. UNgubane uphinde
aphenyisise kuKubheka ukuthi isigameko sehle kanjani ngempela. Luqhubekela
pharnbili uphenyo ngenkathi uS'fiso Ngubane eseqasha abatshuzi bakwaNdlovu
ukuthi bacinge emathunjini edamu isibhamu esasetshenziswa uNkosikazi Kubheka.
Ubuye athume laba batshuzi ukuthi baguqule nemali eyayisesikhwameni khona
edanyini belll, maqede bafake eyakhe ayeyiqophe izinombolo zayo. Nangempela
leli su likaNgubane ligcina limphumelelise ngokuthi le mali yakhe yiyona eyaba
ngubufakazi obuqanda ikhanda lapho isitholakala emaphaketheni kaJJagwegwe
/29
Buthelezi. Yiyona kanye eyema ukuthiophenyo tukaS'fiso Ngubane tusongeke
ngokuthi kubambeke 10 Magwegwe.
Omunye umlingiswa ogqamile ophenyweni Iwale ndaba, uyena uKubbeka.
Empeleni 10 mlingiswa simthola ebambe iqhaza elikhulu lokuluphakamisa lolu
phenyo, ngokuthi kwayena ubekeke wayinkunzimalanga yesigebengu. Masondo
(1990 B:4):
~Mbomvu, mina ngake ngaba omunye wababoshwa ecaleni elalHibikakhulu lokubulala."
Lokhu kwenza ukuthi kwayena asoleke ukuthi akamsulwa kulolu daba. /kakhulu
ngoba usethinteke kabili emacaleni okubulala. Masondo (1990 B:6):
. ~Langalimbe ebusuku sibuya emcimbini, UZikode wangicela ukubangimphelezele ukuya endaweni ethile ehlathini ukuze ayolindelaumakbwapheni wakhe. Ngabe ngingabuzanga elangeni. Sathi ukubaseb/e emotweni yakbe ku/elo hlathi, wathi mangithandaze ukuzengilibuke ngiligcine.... Wathi ukuba ezwe ngizikhalela kanjalo,wathukuthela waveva umlisa wansondo. Nebala nga\\'lllhathaumthandazo. Yena wayedamane engibalela imizuzu engisalele.Kwathi lapho ethi kusele imizuzu emihlanu, ngahlala kuye izithonlo.Wathi ethi bhll, sase singakimi isibhamu. Nami-ke sekuhlangeneukwethuka nokuthukuthela, ngathuka sengidedele inhlamvu. Kwabaukuphela kukaZikode lokho."
Ngempela le ngxoxo yenza kucabangeke ukuthi uKubheka akamsulwa. Kube
khona nokuthi kwalona lolu daba Iwemvalamlomo aluxoxela uNgubane
alunaqiniso. Kwayena uKubheka uqobo Iwakbe sengathi uyazibona ukuthi
akethembekile. Masondo (1990 B: 117):
~Unokungangethembi yini Mbomvu?" kubuza uKubheka.
~Uma ngiphethe kala lokubulala kungumkhuba wami ukubangingethembi rnuntu. Ngiyaxolisa impela ukukwazisa lokhoKhathide," kuphendula uNgubane.
lJKubheka ubukeka engongathembekile ingxenye enkulu yendaba. Uhuye angafuni
ukubambisana noNgubane ngokuphelele ekuphenyisiseni lolu daba Lokhu kugcina
sekusolisa ukuthi ukwenza ngoba kukhona okuthile afuna ukukufihlela uNgubane.
Uma uKubheka efihlela umrneli oqashwe uyena uqobo, pho kanti ubani omunye
130
olmngethenjwaukuthi angase amtshele iqiniso? Ukuhiqiza kukaKubheka
ngenkathi bexoxa noNgubane kwenza Jrusoleke ukuthi akagonyuluki Iona lonke
iqiniso. Masondo (1990 B:116):
"Kanti nguwe yini umbulali Khathide?" Jrubuza uNgubane.
~Hha..., hhayi, cha. A, a, akusimina Mbomvu," kungingizauKubheka.
Omunye umlingiswa obambe iqhaza elibhekile ophenyweni !wale ndaba, nguye
uNkosikazi Kubheka 10. Ngaphandle kokuthi ugane uKubheka, okunguyena
amaqola abhekene naye ngempela, kwayena uphinde abhekane nawo ngqo, la
maqola Uyena obonana nawo ubuso nobuso kangangokuba aze ~alibulale"
elilodwa Lokhu kubulala kwakhe leli qola kuluguqula lonke uphenyo obelwenziwa
nguNgubane. Uphenyo Iwenyukela ezingeni eliphezulu uma uNgubane esebhekana
nomthwalo wokumela uNkosikazi Zethu Kubheka ozisholo yena ukuthi udubule
wabulala uMhlobo Mvubu.
Omunye umlingiswa obambe iqhaza elibhekile kule ndaba, uDuduzile indodakazi
kaKubheka. Amaqola ukugadla kwawo akuqondanise nokuthi uDuduzile 10
usemalungiselweni omshado wakhe noThulani Hadebe indodana yasemndenini
wezinjinga zasendaweni yaseN)ukhasela UDuduzile enjalo nje uyaziwa ukuthi
akezwani nezinto ezingamahlazo. Nangempela uzama ngakho konke
okusemandleni ukuzanelisa lezi zigebengu ngokukhokha leyo mali eziyidingayo.
Lokhu kuzama kwakhe ukukhokha, yikho okunika uS'fiso Ngubane ithuba
lokuguqula isimo, agcine ephumelela ukushayanisa la maqola ngamakhanda.
axabane ngenxa yokuguqulwa kwesamba semali ayeyifune kuDuduzire.
Omunye umlingiswa obarnbe iqhaza elibhekile ophenyweni Iwalolu daba
lwemvalamlomo, uThemba umphenyi wamacala ozimele owayelekelela uS'fiso
Ngubane. Uyena olekelela uNgubane ngenkathi kudidwa amaqola ngokuguqula
imali ayeyifunile. Uyena futhi owahlela onogada ababeqapha uDuduzile indodakazi
kaKubheka. Nonogada ababeqaphe uThokozile. intokazi yemafi. babeh!elwe nguye.
Uyena owayazisa uNgubane ngakho konke okwakwenzeka kulezi zintokazi.
njengokufika kukaMagwegwe Buthelezi eyofuna imali yamaqola ngendlakadla.
131
U}'e owayelandela uphenyo otuncane oIwalwenziwa ngamaphoyisa maqede abikele
uNgubane.
UMagwegwe Buthelezi ungomunye wabalingiswa abapbenywayo. Ubukhona
bakhe-ke bubonakala busemqoka. Uyena 10 Magwegwe owadayisela uKubheka
isidumbu esasetsbenziselwa ukwedusa umkhondo wokubulawa kukaZikode.
Uyena-ke futhi uMagwegwe oselandela uKubheka osemfuna imvalamlomo,
eblangene noMbIobo Mvubu. Okukbulu kakbulu ngaye, kugcina sekuvela ukuthi
uyena uMagwegwe owabulala w\1hlobo Mvubu ngoba sekukbona ukungathembani
phakathi kwabo ngenxa yokuguqulwa kwesamba semali ababeyifune emndenini
kaKubheka. Kublaluka nokuthi uyena owakbipha imali eyayisifakwe uNgubane
laphaya edamini iNcadu, ecuphe umgoga ngayo. Uzivumela yena enkantolo ieala
lakhe lokubulala kanye nelokuqola. Masondo (1990 B:219) :
»'Nkosi yenkantolo, ngamdubula uMvubu ngenhloso yokuzivikela.UMhlobo Iona kade engumuntu onamanga futhi ongumkhohlisi.Bengihlala ngimsola kukho konke lokho."
~gambuza uMhlobo ukuthi uthole malini kunkosikazi Kubheka?Wangiphendula ngokuthi katholanga mali. Ngacela ukumkhuthuza,wala waphetha. Wangikhiphela ummese. Akazange angitsheleukuthi unkosikazi Kubheka usalande imali. Ngambamba ngambophaizandla ngamshiya ngasempompini kaphethilolo. Ngathi lapho ngithingisacinga isikebhe kwaqhamuka unkosikazi Kubheka. Angizangengimkhulumise. Ngamane ngasusa isikebhe ngenzela ukuqhela laphokwabe kunoMhlobo khona.
»Ngathi lapho ngizama ukumephuea isikhwama semaJi unkosikaziKubheka, wakhipha isibhamu wadubula.
Nokho kuqapheleka kuphinde kumangaze ukuthi uNgubane ubone kanjani ukuthi
akuyena uNkosikazi Kubheka obulale leli qola. Esikhundleni sokunaka amasu
okuthambisela uNkosikazi Kubheka isigwebo, uNgubane uphume umkhankaso
wokulwela ukuthola ubufakazi bokuthi ubani ngempela obulale uMhlobo.
Nangempela kugeina kuvela ukuthi nguMagwegwe ongumbulali.
Iqhaza elibanjwe uS'fiso Ngubane njemgommeli ophenyweni lodaba lonke
lwakwaKubheka linakho ukukhonondisa imbijana limenze angakholeki. Yize
besiphawulile phambilini ukuthi ummeli uyakwazi ukuziphenyela icala uma esola
132
ukuthi Iokho kungameleltelela elmtholeni ubufakazi angabethula enkantolo, kodwa
Irule ndaba Irubukeka sengathi ummeIi usepbenye ngokweqiIe. SeIruyingcosana
kakhulu oIruzwakala uIruthi Iruphenywe ngamaphoyisa. Cishe lonke uphenyo
luthwalwe ummeIi.
4.2.3. NGAZE NGAZENZA
Phakathi kwabanye abalingiswa, ogqame kakhulu ngummeli uQodlwana Mthethwa.
UQodlwana uyena ophenya ngodaba loIrubulawa IrukaBhekani Ndlovu, okusoleka
uIruthi wabulawa uThoko Ntsibande. UThoko Iona kusolisa ukuthi wayethun)we
uMginsa Nxumalo, umculi karnasikandi ngenhloso yokuziphindisela
engxabanweni yakhe nomufi ngenxa yokubhuntsha kwedili lomculo
elaligqugquzelwa uBhekani. Kuyaphawuleka nokho ukuthi ummeli uQodlwana
Mthethwa ungeniseke ngendlela engajwayelekile. Uze wavela esahlukweni
sesithathu, ngenkathi uThoko eyocela usizo mayelana nokufa kukaBhekani kuyena
Y"lZe kungekho mthetho oqondisa ukuthi umlingiswa osemqoka kufanele avele
ekhasini lesingaki, kodwa kuyaphawuleka nje kule ndaba ukuthi kuthathe isikhathi
esithanda ukuba side ngaphambi kokwethulwa kwakhe.
UMthethwa uyashesha ukusola ukuthi akuyena uThoko obulale uBhekani. L{)kho
kwenza ukuthi aphume umkhankaso wokuthungatha umkhondo wombulali.
Uqhubeka nokuphenya yize abantu abanjengoSayitsheni Shongwe bekholwa ukuthi
umbulali usobala, okunguThoko. Masondo (1994 A: 15) :
Waphefumula kakhulu uShongwe ngaphambi kokuba aqhubeke athi,~Uma ngilubhekisisa lolu daba ngingasho ngingahlonizi ukuthiuThoko Iona nguye obulele uBhekani. Uma ngithi ukuzikisa kancaneumqondo kuyangikhanyela uIruthi belnmgeyona inhloso kaThokoukubulala kepha ubethunyiwe.~
UMasondo usebenzise ubuchwepheshe obusezingeni eliphakeme ekuqaliseni
ukulandela uphenyo kule ndaba Lokho ukwenze ngokuveza ukuqaphela
kukarnmeli uMthethwa obuka izinto ngeso lokhozi. Masondo (1994 A:20):
Wathi ukucabanga kancane uMthethwa v.ase ebuza ethi. ~Av.ubasoliyini abomndeni kaNdlovu ukuthi kungahle kube yibo abenze 10mooakaloT
133
Lezi zinsolo zikaMthethwa zigcina ziqmisekile ngasekupheleni kwendaba.
Ingxenye enkulu yendaba iqhubeka smemidlinzo yokuthi uMginsa onecala.
Okubanga lokho ukuthi uMginsa unokunkwankwaza okumdonsela amanzi
ngomsele, akwenza ngenkathi uMthethwa emphenya ngalolu daba Masondo (1994
A:21):
Wablahla amehlo, waba namalimi uMgmsa lapho ezwa lowo mbuzokaMthethwa wazama ukukhuluma ethi, ~E-e-e-e-e. Yebo, yebo, cha,mina ngi ~ .."
Lokhu kungingiza kukaMginsa kwenza ukuthi kuqine ukusola ukuthi naye kukhona
akwaziyo ngaJoJu daba Kuqhubezeleka phambili nokuthi Mginsa ndini
kwasekuqaleni uwena obulayele uThoko indlela enqamulelayo esigcine isimfake
kulolu taku. Masondo (1994 A:22):
"Kuyangihlupha kodwa Zwide lokhu kulayela kwakho uThoko indlelaenqamulelayo."
Wabonakala ejika ebusweni uMginsa ebuza ngolaka ethi, "Yiniokukuhluphayo ngalokhoT
''Ngihlushwa ukuthi embikweni engiwutholile kunenhlansi elokozayoyokuthi nguwe owenze ukuthi uThoko azethuke eselaphayaemaqhugwaneni,"
La mazwi kaMthethwa akubeka ngendlela engahlonizi ukuthi uyamsola uMginsa
10. Kuyaluphakamisa-ke nophenyo futhi nalokbu. Luqhubekela kwelinye izinga
uphenyo luka,\1thethwa emuva kokuba sekungene uSayitsheni uShongwe. maqede
aphenyisise udaba lukaMginsa lokuyalela uThoko indlela enqamulelayo, eyagcma
imedusa Masondo (1994 A:23):
~Kungani wala;yela uThoko indlela ezomlahla aze azethukeesesemaqhugwaneniT kubuza uSayitsheni uShongwe.
"Angizange ngikwenze lokho. Sayitsheni." kuphika uMginsa.
""Nginomdwebo ofakazela ukuthi wakwenza lokbo mnurnzaneNxumalo," kuthatha uMthethwa eqhubeka, "Kodwa uma ngabeuyaphika kulungile ngiyokubiza mhla wecala ukuze uzokwethulaubufakazi bakho,"
134
UMthethwa uphinde aqhubeke nophenyo Iwakhe esizwa nguThemba, baphikelele
kwaNdlovu, ernzini kaBhekani. Ekuphenyeni kwakhe umkaBhekani, kuhlaluka
ukuthi inhlalo yalo mndeni ibingasagcuIisi neze. UNkosikazi Ndlovu ubatshela
ukuthi baphila ngenqubo yokungabuzani nokungatshelani ukuthi lowo nalowo
wenzani. Masondo (I994 A:29):
"Kungabe usebenza msebenzi mooi umyeni wakho nkosikazi?"kubuza uMthethwa.
"Ugqugquzela umculo womasikandi kuyo yonke iNatali naKwaZuluabuye abIde nemidlalo yawo."
"Yini okunye filthi okwaziyo mayelana nomsebenzi womyeni wakhonkosikaziT
"Engingakutshela khona nje mnumzane uMthethwa ukuthi akuyonainqubo yalapha ekhaya ukungena kakhulu endaweni okungeyonaeyakho," kuphendula unkosikazi Nd!ovu.
Wathi ukubuyisa izinhlonze uMthethwa wase ebuza ethi. .,Angikutholi kahle nkosikazi. Uchaza ukuthini?"
Wahleka unkosikazi Ndlovu ephendula ethi. ''Ngichaza ukuthikangimbuzi ngomsebenzi wakhe naye futhi ngokunjalo akangibuzingamsebenzi warni wasexhibeni."
Lokhu kwarnsolisa uMthethwa ukuthi lukhona lukhulu olushaya amanzi kulo
nkosikazi. La mazwi kankosikazi Ndlovu yiwona amdonsela amanzi ngomsele.
abangela ukuthi uphenyo lukammeli uMthethwa lusondele kakhulu kuyena. futhi
luze lugcine lumgojele.
Uphenyo luthuthuka kakhulu ngenkathi uMthethwa ezithela kunkosikazi Ndlovu
eqhethe egunjini lokulala likaMginsa. Masondo (1994 1\:54):
"Khona manjalo kwavuleka umnyango wegumbi likaMginsalokulaJa maqede kwamemfuka unkosikazi Ndlovu okwabekungunkosikazi kaBhekani NdloYlL urnufi.
Kuxabana ubendle ngempela-ke manje. Lokhu kutholakala kwalaba balingiswa
beqhethisene. kuMthethwa kwakha izinsolo zokuthi kukhona okuthile
okubahlanganisile. okuhlobene nokubulawa kukaBhekani. Lokho phela kubangelwa
135
nawukuthi asizwakali nakahle nesizathu esihlanganisa Iaba balingiswa Masondo
(I994 A:55):
"Manje lokho kulrunika igunya lokuba uzivalele nonkosikaziwakhe?"
"Bengimduduza nje njengoba uNd/ovu engasekho."
"Wena ududuza abashonelwe ebusuku firthi ubaduduzela egunjinilakho lokulala? UyajOOula mfo kaNdwandwe," kusho uMthethwaethi ukuhleka ubala
Woo/ab/a ameh/o uMginsa lapho ezwa lawo mazwi kaMthethwawathi, "Akulona iphutha /ami. Nguyena unkosikazi Ndlovu ozicelele/apha kimi."
Akwandele bani-ke ukucelwa ukuthi ududuze umfelokazi ube ungowesilisa
nokwenza, ngaphandle uma kukhona okushaya amanzi. Kuphinde kuphakamefe
kwelinye izinga ukuphenya kukaMthethwa uma sekuthushuka uMpondlela,
unogada wasemaqhugwaneni khona laphaya emzini kaMginsa. Kuvela ukuthi
Mpondlefa ndini kanti ubuye ube unogada kaMginsa. UMthethwa uzithola
esebhekene ngeziqu zamehlo nabalingiswa abathathu abanokusoleka odabeni
lokubulawa kukaBhekani Ndlovu.
VMthethwa uphinde aluphakamise kakhulu uphenyo Iwakhe ngokuqaphela
ukwenza kukaMpondlela, unogada wasemaqhugwaneni aseNtababomvu.
UMpondlela uziveza ngokwakhe ukuthi uyakwazi ukuvula amafasitela eqhugwane
lezimanga, engaphandle. Lesi senzo, siveza umcabango wokuthi pho yini
eyayingavimba ukuthi kube nguye 10 mlisa ongumbulali? Nangempela uMthethwa
umlandela aze ayomchitha 10 Mpondlela.
UMthethwa uphinde azinike ithuba lokuphenyisisa uThoko mayelana nokuthinteka
kwakhe odabeni fokubulawa kukaBhekani. Ugcina anefisekile ukuthi akazi lutho
ngempela !'v1asondo (1994 A:63);
"Ngicela ubeke ithemba lakho kimina Thoko. Uma kungukuthikonke okukhulumayo kuliqiniso nakanjani ekugcineni uzosi~ala"kusho uMthethwa
136
~Kanti awethembi yini mnumzane ukutbi ngikutshela iqiniso?"kubuza uThoko ngokumangala.
Wahleka kancane uMthethwa wase ethi, "Kuyenzeka ezikhathinieziningi uthole ummangalelwa etshela ummeli wakhe amanga ngobaethi uzama ukuba kubonakale engmnuntu ongenacala kantiusezigwaza ngowakhe."
~Kanti-ke mina ngiyakwethemba mnumzane futhi ngikutshelaiqiniso," kuphendula uThoko.
UMthethwa uphetha le ngxoxo yakhe noThoko esenelisekile ukuthi akazi lutho
ngempela, uma eqhubeka nokuyilwa le mpi, akukho okunye okuzobuye
kumphendukele ngendlela kukhombe uThoko. Nangempela uMthethwa ugcina
ekwazile ukululandela ngesinono sekati lolu daba, kuze kugcine sekuhlaluke ukuthi
abantu abathinteka ngempela ekubulaweni kukaBhekani ngunkosikazi Ndlovu
kanye noMpondlela. Masondo (1994 A: I0 I):
"Uyindoda isibili mfo kaMthethwa," kuthatha umahluleli. "Kulesisikhathi esiphila kuso amadoda afana nawe siyawadinga. Akekholapha enkantolo okade engaboni ukuthi umphumela walolu daba uzobayini. Konke lokhu umane wakujika kwafana nephupho. Ngiyathokozakakhulu kodwa ngoba indlela oveze ngayo iqiniso yenze waba lulakakhulu umsebenzi wami. Ngithi-ke kuwe mnurnzane Mthethwa,sengathi ungaba isibonelo nakwabanye abasafunda ezikoleni. Kumelebazi ukuthi ukuba ummeli akusho ukuthi ugqoka amayembe amhlopheubophe uthayi bese kutbi imali ivele izingenele nje. kodwakusetshenzwa kanzima futhi kudingeka nobuhlakani obunzulu.Ngiyakuhalalisela Nyarnbose."
Omunye umlingiswa obambe iqhazase elibhekile ophenyweni lwale ndaba
nguThernba umphenyi olekelela ummeli uMthethwa. Nguye uThemba olokhu
eqhamuka nezindaba ezihambelanayo nophenyo olusingethwe ummeli uMthethwa.
Masondo (1994 A:17):
"Kanti-ke nami ngiyazi kancane mayelana noMginsa," kuphendulauThemba.
"Wazini Themba?"
"Ungumculi odumile futhi onekhono. Engomeni yakhe asandakuyikhipha kunombiko othile oqondiswe kwabesimame. Sengike
137
ngathola amahlebezi athi owesimame othile akayitbandi neze lengoma kaMginsa ngoba sengathi ibhekiswe kuye," kuchazauThemba.
"Ngubani Iowa wesimame?'"'
Wathula kancane uThemba kubonakala ukuthi kunokurhileakucabangayo wase ethi, "Nanxa bekungeyona inhloso yamiukuyibamba isavela ngekhanda kodwa ngingasho rUe ukuthikuzwakala sengathi nguyena kanye umkaMginsa."
Kuyaqapheleka nokho ukuthi akuphinde kuvele lutho oluthinta unkosikazi
kaMginsa kule ndaba. Yize-ke kubukeka kunokuphaphalaza kulezi zinsolo
zikaThemba, ushaya emhlolweni kodwa uma eveza ukuthi uThoko ubukeka
ebhecwa ngobende inyama engayidlanga. Masondo (1994 A: 18):
VThemba wazimelela ngezindololwana etafuleni wabe esethathaethi, "Into engiyisolayo mina rnnurnzane ukuthi sengathi lenkosazane kunothile ozama ukuyinameka ngecala."
Uyena futhi uThemba owahogela umkhondo wokuthi bebungasebuhle ubudlelwano
phakathi kukaBhekani Ndlovu nomkakhe. Masondo (1994 A:27):
Kwangena uThemba wabingelela wase ehlaIa esihlalweni esabesilapho wathi, "kunobufakazi obungenasiqiniseko engibutholilemnumzane.'~
"Kuthiwani?"
"Kuthiwa uNdlovu ubesenesikhathi eside ehlala laphaya ngenxayokuthi kunokungezwani okuthile phakathi kwakhe nomkakhe."
"Okusho ukuthi Themba uma singake sithi ukufakana imilomonomkakhe kukhona esingahle sikutholeT kubuza uMthethwa."KubonakaJa kanjalo mnurnzane."
SekuveIile-ke ukuthi yilokhu kubonana kukaMthethwa noN"kosikazi Ndlovu
okuveza ukuthi kukhona ngempela obekungahambi kahle phakathi kwalo mndeni.
Yikho futhi okwaholela ekuthini agcine evele obala uNkosikazi Ndlovu ukuthi
uyena ungqondongqondo wokubulawa kukaBhekani. Umvusi wenyamazane-ke
sibona ukuthi uyena uThenba. Uphinde aIwenyusele kwelinye izinga uphenyo Iwale
ndaba ngenkathi esefaka udaba lokuthi kuhle lL"'1thethwa babonane nentatheli
IJ8
yephepbandaba iNyanga, uFana Mnguni. Uknbonana kukaMthethwa nale ntatheli
kwenza ukuba iguqule indlela eyayizobhaIa ngayo umbiko wodaba Iokubulawa
kukaBhekani. Masondo (1994 A:46):
"Nx!" kunxapha uFana eqhubeka ethi, "Ngidangele kakhulu."
"Ngoba kwenzenjani Mzimela?" kubuza uMthethwa.
"Phela le mibuzo kanye nezimpendulo zakho sekuyone yonke lendaba yami."
Lokho kuguqulwa kombiko kwaba nomthelela wokuguquka kwendlela lolu daba
olwalulandelwa ngayo umphakathi mhlawumbe nayingalo yomthetho imbala.
Uyena futhi uThemba owalekelela uMthethwa ngokuqongelela ubufakazi
bezinsaIela zeminwe ezazisezindukwini ezatholakala emaqhugwaneni. Yibo phela
lobu bufakazi obabamba iqhaza e1ikhulu ekuboshweni kukaMpondlela, ngokuthi
izinsaIela zeminwe eyayithinte lezi zinduku kwakungezakhe.
Omunye umlingiswa obambe iqhaza elibhekile ophenyweni Iwale ndaba nguThoko
Ntsibande. Uyena ongumsolwa osemqoka ekubulaweni kukaBhekani Ndlovu.
UThoko uzithola esengene kwelikhulu icala ngokuzithola edukele emaqhugwaneni
kanti kuzodutshulelwa khona uBhekani. Isidumbu sikaBhekani selanyelwa nguye,
maqede antantatfieke eyobikela ummeli uMthetfiwa ngalesi sehlo. Emva kwalokho
akaveli kakhulu ngaphandle kwalapho ephonswa khona imibuzo nguMthethwa
NoShongwe ulibambile iqfiaza ngokuveza uphenyo lwamaphoyisa oIuphaphalazayo
nokho. UShongwe yena akangabazanga nakancane ukuthi umbulali uThoko.
nokuthi akukho futhi okunye okwakusadinga ukuphenywa emuva kwalokho.
Wembuleka izinqe kodwa uma sekuvela ukuthi akuyena uThoko umbulali.
4.2.4 KANTI NA WE?
Umlingiswa osemqoka kule ndaba nguZimisele Wela Uyena ongumphenyi
osemqoka wecaIa lokulinyazwa kukaJabulani Mthiyane owagcina ngokushona.
UZirnisele Iona wayekade engumngani omkhulu kaJabulani Mthiyane intatheli
yephephandaba iNkanyezi. Kuthiwa UJabulani udutshulwa nje udutshulelwa
139
ulmbika ngodaba iobugebengu obabodiangile eHiiibrow, ekubeni amaphoyisa
endawo ayengabushayi mkhuba Iobu gebengu. Masondo (1994 C:7):
"Kusobaia ukuthi lokhu lruzama kukaJabulani ulrulwa nobudlovalaphaya eHillbrow, yikhona kanye okuyimbangela yokudutshulwakwakhe. Ungitshele ulruthi sebebathathu abantu asebebuleweIaphaya eHIlIbrow," lrukhononda UZimisele.
Uphenyo lukaZimisele luwumkhankaso onzima wokuthungatha izigelekeqe
ezihlasele uJabulani, nakholwa ngukuthi yizo futhi lezo ezithinteka ekubulaweni
kwaIaba bantu abathathu eHillbrow. lzinsolo nemidlinzo yakhe uyikhinindeIa
uKhende Sibisi umphathisiteshi samaphoyisa eThokoza. Masondo (1994 C:7):
Wathi ukudonsa umoya UZimisele ngaphambi kokuba athi,. "Okufike kwagqama kakhulu kimi ukuthi ukuzanywa kokubulala
uJabulani lrusaphathelene kumbe kusathintene noIrubulawa kwaiabaabanye abathathu uJabulani akhulume ngabo. Kusobala futhi ukuthiuJabulani udutshulwe ngenjongo yokumgudluza endleleni yalezizigilamkhuba. Okusho ukuthi uma kungabanjwa obulele laba bantuuyobe sewubambe yena kanye odubule uJabulani kumbe umaungabamba odubule uJabulani uyobe sewubamba bona kanyeababulele laba bantu.
USibisi 10 ungowezimanga, ngoba uyena obukeka elekelela uZimisele ophenyweni
Iwakhe ngokumnikeza amagama abantu abathile. Uthinta amagama oMbamba
Mlaba, ongathintene nhlobo nalolu daba kanye noZuma umhleli wephephandaba.
kodwa okugcina sekuvela ukuthi bayazana naye uSibisi 10.
Nangempela uZimisele uhlala emkhondweni awunikwe uSibisi. Ekuphenyeni
kwakhe uthola ukuthi bekukhona ukungahoshelani kahle phakathi kukaJabulani
kanye noZuma umhleli weNkanyezi. Masondo (1994 C:I5):
"Umnurnzane uZuma kodwa yena wabe ernthukuthelele uJabulaningalelo langa adutshulwa ngalo. Nanxa kwathi kushona ilanga wabeesebonakala esehlise ukuthukuthela kwakhe uZurna kodwaangikholwa neze ukuthi wabe esexolile."
Uphenyo lukaZimisele luveza nokuthi uJabulani ubenokubonana isinyelela
nonkosikazi kamhleli uZurna. Kusho lukhulu lokhu kuZimisele. Ukubcna
kusemqoka ukuthi abooane nala nkosikazi. Kodwa waqala ngokuphenya uMarnba
140
Luthuli, owazihlangula nokwazana nodaba tukaJabulani. Ngokupbazima kweso
uZimisele uvumbulula ulwazi olusemqoka ophenyweni 1wakhe. Waya endlini
kaJabulani lapho athola khona incwadi eyayithunyelelwe kuye (uJabulani) imcela
ukuthi afike ngokushesha eJabulani. Ekufikeni eJabulani kwenzeka izinto ezimbili
ezabasemqoka ophenyweni Iwakhe; wazithela esidunjini sikaZodwa
owayesenezinsuku ebulewe. Waphinde wahlangana noPopi okwagcina kuvela
ukuthi wayethinteka kakhulu ebugebengwini baseHiJlbrow nasekulimaleni
kukaJabulani. Emva kokunqwamana noPopi uphinde azithele kuMagwababa
Shange naye obukeka engemsulwa ngasebugebengwini, futhi enokuxhumana
noZuma umhleli weNkanyezi.
UZimisele uqhubeka nophenyo Iwakhe aze avumbulule ukuthi walimala kanjani
uJabulani ngenkathi eshaywa yizidlamlilo zikaMbamba Mlaba. Lokhu ukuthola
ngaye uqobo uMlaba. UZimisele wabuye waqhubeka waphenya wavumbulula
ukuthi uNkosikazi Zuma uyagula, enjalo nje uvalelwe egunjini lokulala, akabonwa
muntu. Lokhu kwaba neqhaza elikhulu ophenyweni lukaZimisele ngoba
wayesephokophelele ukwazi ukuthi uvalelelweni 10 nkosikazi. Kanti lokhu
kuphenya kwakhe kumsiza kakhulu ngoba kuphetha ngokuthi unkosikazi kaZuma
agcine esengufakazi wakhe osemqoka, ecaleni e1agcina selidla uPopi.
uMagwababa, uMlaba, uMathambo. uSgemfunga, uSibisi kanye noZuma.
Omunye umlingiswa othanda ukugqama ophenyweni Iwale ndaba: nguye uKhende
Sibisi 10. Ugqama-ke ngokuzama ukwedusa uZimisele emkhondweni
owayewulandela. USibisi 10 ozishaya sarnuntu owusizo kuZimisele. kanti
uyinyoka, uyena kanye ongungqondongqondo wabo bonke lobu bugebengu
obenzeka eHilIbrow. kuhlanganiswa nakho ukubulawa kukaJabuIani uqobo.
Masondo (1994 A:114):
UZimesele wabuka uSibisi eside isikhathi. wase ebheka phansi.Waphinda futhi wambheka wase enikina ikhanda ethi. ~'Ngidumele.
Mahlase. Kanti nawe-"
Akabange esaqedela uZimisele. Kwathi ngemuva kokuthula esideisikhathi. wezwakala futhi uZimisele esethi. "Yeka ukuba lusizokwakho selokhu ngafika lapha eGoli. Ngiyabonga kakhulu. Mahlasengoba nanxa kade ukhala ezengwenya kodwa ube lusizo olukhulu
141
kimi. Bengingazi ukuthi ngifuna phansi phezulu nje kanti nguweungqondongqondo wakho konke lokhu kukhohlakala Angizukwandakakhulu ngawe, Mahlase ngoba ungumngane warni omkhulu, kephayinkantolo ezokwanda kabanzi. Ngikhuluma nje kangizukuba nayongisho indawo yolrulala ngokuhlwa kwanamhlanje ngoba nguweoOOwungifihlisa ikhanda."
Lifingqeka kanjalo iqhaza elibanjwa uSibisi ophenyweni lwale ndaba Omunye
umJingiswa obarnOO iqhaza elibhekile kule ndaba ngunkosikazi Zuma owanikeza
uZimisele ubufakazi obuqanda ikhanda mayelana noSibisi noZuma uqobo.
Masondo (1994 C:I 10):
Umyeni warni wafika ekhaya engazi ukuthi ngikhona. Washayaucingo washayela elinye iphoyisa abe elibiza ngokuthi nguSibisi.
Esefikile uSibisi lowo, ngezwa umyeni warni ekhononda kuye uSibisi. esho khona ukuthi yena usekhathele ukulokhu ezama ukufihla
ukukhohlakala kwakhe (uSibisi). Wabhoka wakhahlela uSibisi eshonokusho ethi umyeni warni makarnxoshe uJabulani emsebenzinikungenjalo uzokufa uJabulani Iona kanye naye umyeni warni.Ngathula ngalaielisisa ukuze ngizwe ukuthi kwaOO kuyini imbangelayakho konke lokho.
Ngokwenkulumo yabo ngezwa ukuthi imbangela yakho konke lokhokwabe kungukuthi uSibisi Iona uyaye athathe izidakarnizwa ezisukezibanjwe kubantu azinike abathile ukuze bazithengise. Kwathi laphoumyeni warni embuza uSibisi ukuthi uphumelela kanjani ukwenzalokho, uSibisi wamhleka usulu ethi uyaye ase izidakamizwaezincane enkantolo ukuze kuOO nobufakazi ngalowo osukeeboshiwe."
Yilobu bufakazi obethulwa ngunkosikazi Zuma obubangela ukuthi abonakale
ebamOO iqhaza elibhekIle ekudlondlobaleni kophenyo lwale ndaba. Empeleni lobu
bufakazi yibona obalugoqa balujuqula louke uphenyo.
4.2.5 INGALO YOMTHETHO
Kule ndaba obhekene nophenyo nguMakhosonke Ndima, umphenyi warnacala
ozimele. Njengoba besesike saveza pharnbilini. UMakhosonke wayephenya icala
lokudliwa kwezimaii zebhizinisi likaMvivi Nxurnalo. UMakhosonke uvezwa ezarna
konk~ okusemandleni ukuzisondeza kuMamba Nxumalo indodana kaMvivi
okunguyena owayesoleka ngokudla izimali zikayise. Omunye Uffiuntu
142
uMakhosonke ayepbokophelele ukomazi kwalmngu B. Shoogwe okwakubbalwe
ngaye arnasheke ayeyisisusa sophenyo ayewakhonjiswe nguNxumaIo.
Ekuphenyeni kwakhe uMakhosonke, uzisondeza kuMarnba nabangani bakhe, athola
ngokushesha ukuthi ushova nabo amaphepha emaIi. Uyaphumelela futhi ukuthola
10 B. Shongwe ovela emashekeni kaNxumaIo. Okuphakarnisa uphenyo-ke ukuthi 10
Shongwe ubnkeka engeyilo uhlobo lwesigebengu abesilindele uMakhosonke. Phela
kuvela ukuthi uShongwe Iona unguDokotela wolwazi. Nokho akusheshi kucace
ukuthi imaIi kaMvivi Nxumalo idJiwa kaJUani, ngaphandJe kokuthi kUlo mdJalo
warnaphepha kukhona ubugebengu obenziwayo obubangeJa ukuthi kuhlale
kuphumelela abathile, abanjengoMarnba bangaphumeleli. Ngokushesha
uMakhosonke wenza isu !okuguqula arnaphepha okudlala, afake arnanye.
Nangempela leli su lenza ukuthi kuphumelele abangeze baphumelela. Masondo
(1994 B:88):
'"Sengishintshe arnaphepha arnaningi arnasha manje, kodwakusengathi kukhona okuthile okungaharnbi kahle," kusho uShongweethi ukuhwaqa kancane.
UMarnba owabe eyendayenda eduze kwetafula lakhe ngendlelaayesedle ngayo, warnane wahleka kancane wabe esethi, ~Uthi
knkhona okungaharnbi kahle ngoba ubona abakoNdwandwe benaminamhlanje. Angithi kuhlale kuharnba kahle uma kudliwa mina.Angeke nilibone elidlalayo narnuhla," esho eshwashwatha.
Wamane warnoyizela kancane uMakhosonke uma ezwa uMambaesho kanjalo ngoba wabe azi kahle ukuthi yini eyabe yenza ukuthiaphumelele uMamba ngalelo langa.
Uphenyo InkaMakhosonke luyehluleka nkutholisisa ukuthi imaIi kaNxumalo idliwa
kanjani. Lokho kubangelwa nawukufa ngokuzuma kukaMarnba. UMakhosonke
uzithola esephoqeka ukuphenya ngokubulawa kukaMarnba, engasanamathele
kangako ekudliweni kwemali kaNxumalo.
Umlingiswa ogcina ephenye ngempumelelo ukuthi imaJi kaNxumalo ibidliwa
kanjani, nanokuthi uMamba wabulawa kanjani nguPopi. imombi kaJ\1akhosonke.
Yen" wayesolile ukuthi kungase kubekhona ukuthinteka kukankosikazi kaMamba
ekubulaweni kwakhe. Wabe esegasela ernzini kaMamba wazenza isangoma.
143
nangempela unkosikazi kaMamba wazikhininda zonke izindaba Masondo (1994
B:/64):
Langa limbe nganikela edolobheni ekuseni ngafike ngathengaizingubo zesangoma maqede ngagase/a emzini kamufi. Lokho phelangakwenza ngoba ngisola ukuthi ngeke kuthi unkosikazi kamufielahlwe umyeni wakhe nosana, ajike asonge izandla angenzi luthololruziphindiselela Kulokho kuzenza kwami isangoma, ngabesengithola ukuthi ababulali kanye nabakhuthuzi boqobo bangoJonaongufakazi kuleli cala kanye noMakhosazana Nxumaloongunkosikazi kamufi.
Lusongeka kanjalo-ke uphenyo lukaMakhosonke, noma kwagcina sekunguPopi nje
owabamba iqhaza e1isemqoka ekuphumeleleni kwalo.
4.3 UKUPBINDWA KWAMAGAMA ABALINGISWA
Sithe uma sicwaninga abalingiswa bamanoveli kaMasondo, kwaphawuleka ukuthi
kukhona amagama aba!ingiswa alokhu evela emanovelini ehlukene. Ukuvela kwala
magama kubukeka kunenhloso ethile, rnhlawumbe inhloso yokuqhubeka namagama
asejwayelekile kubafundi asebeke bafunda ezinye zezincwadi zakhe.
Okuphawulekayo nokho ukuthi abalingiswa abethiwe la magama benza izinto
ezingafani kula manoveli ahlukene. Okugcina kwakhe ubudlelwane obungatheni
phakathi kwala manovefi.
Uma kunjalo, kungasho ukuthi uMasondo wayenawo umqondo wokuwaxhumanisa
la manoveli akhe. ngendlela yochungechunge (series). O\.amye okucabangisa
ukuthi uMasondo wayenomcabango wokuqamba amanoveli awuchungechunge,
yindlela awaphethe ngayo amanye ala rnanoveli akhe. Aphetha kube sengathi
indaba isazoqhubeka Amagama abalingiswa avela emanovefini ahlukene yilawa
a1andelayo:
4.3.1 UMAGWEGWE BUTHELEZI
Leli gama livela ezindabeni ezimbili; Iphisi Nezinyoka (1990) kanye nethi Isigcawu
Senkantolo (1990). Kuzona zombili lezi zindaba leli gama liveza umlingiswa
onobugebengu. Encwadini ethi Iphisi ;Vezinyoka (1990), uMagwegwe Buthelezi
144
uvezwa eyisethenjwa esingurnpbathi webhange iNation Bank.. Uma sekugqekezwa,
kwebiwa nemali lruleli bhange, usukumela phezulu aqashe umphenyi wamacala
ozimele uThemba Zondo ukuthi aphenye lolu daba. Elrugcineni lruhlaluka ukuthi
nguye kanye ongungqondongqondo wolrugqekezwa kwebhange.
Kanti endabeni ethi lsigcawu SenJrontolo (I990), uMagwegwe useyiso isigebengu
futhi. Umehluko ukuthi lapha uthi eqambe ethulwa, abe yisigelekeqe nje. Uyiqola
elifuna imali yemvaIamlomo emndenini wesicebi saseNyukhasela esinguKubheka.
KuJeso sidididi solrufuna leyo mali ubuJala uMblooo Mvubu oyiqola
ababesebenzisana naJo. Ugcina ebanjiwe ngenxa yobuhlakani bukaMmeli
uNgubane.
4.3.2 UTHEMBA
Nalo leli gama livele izikhathi eziningana. UThemba Zondo uvela encwadini ethi
lphisi Nezinyoka (1990), engumphenyi wamacala ozimele. Uphenya icala
lokugqekezwa nokwebiwa kwemali ebhange iNation Bank. Encwadini ethi
lsigcawu Senkantolo (1990) uThemba unguThemba nje onganikwe sibongo, kanti
ungumphenyi ozimele owelekelela ummeli uNgubane ekuphenyeni udaba
Iwemvalamlomo efunwa ngamaqola emndenini kaKubheka. Ubambe iqhaza
elisemqoka ngoba uyena owenza ukuthi uNgubane aphumefele. Uyena owelekelela
uNgubane ukuba aduse ithini lezimanga. Nguye futhi ocathamela amaphoyisa
ngenkathi eyocinga (amaphoyisa) ubufakazi edanyini, maqede atshele uNgubane
ngakho konke okwenzekayo.
fgama likaThemba Zondo fiphinde fivefe futhi encwadini ethi Ngaze Ngazenza
(1994). lapho unguye futhi umseshi ozimele. Lapha-ke welekelela uMmeli
uQo<jlwana Mthethwa ekuphenyeni udaba lolrubulawa IrukaBhekani (Potshana)
Ndlovu. Uyena uThemba owashesha wasola ukuthi kLlkhona ozama ukunameka
uThoko Ntsibande ngecala..
Lezi zinsolo zikaThemba ziqinisa obekuvele kusolwa uNgubane. Zinomthelela
wokuthi uNgubane afune ukuphenyisisa ukuthi ubani ngempela ongumbulali
kaBhekani, okugcina kuhlaJuke ukuthi akuyena uThoko.
145
4.3.3 UMAMBA
Igama likaMamba nalo livela iziqutshana eziningana lapha emanovelini
kaMasondo. Encwadini ethi Kanti Nawe (1994), ungowakwaLuthuli, utholakala
ewumngani wesigelekeqe esesatshwayo esinguMbamba Mlaba. Kwayena uMamba
wethulwa engumlingiswa ongaqede kulunga, ngokuvezwa eshova amaphepha,
futhi engamemukeli kahIe umphenyi wecala uZimisele. UMamba uyazisho nokuthi
uyilungu leqembu lemigulukudu. Masondo (1994 C:18):
"How many times kumele ngikhulume into eyodwa nawe? The wholesyndicate ayicavi niks ngale nto yakho! So phuma manje my bra.Angifuni ukuze ngixabane nawefor nothing! Get out! Vii man! "
Nokho-ke [0 Mamba kugcina kuvele ukuthi akathintani kangako nobugebengu
obabuphenywa uZimisele. Kanti uphinde avele futhi uMamba encwadini ethi
Ingalo Yomthetho (1994). Kule ncwadi-ke, uvela eyindodana yesikhumukane
esinguMvivi NxumaJo. Nakule ndaba ubekeke ngasekuqaleni kwayo
wanobugebengu. Uphenywa ngumphenyi ozimele uMakhosonke, ngokudliwa
kwemali yebhizinisi likayise (uMvivi). Naye 10 Mamba uvezwe esemshungwini
oshova amaphepha nozigxinxa ngophuzo oludakanayo ngokweqile. Futhi kwayena
uvezwe waVvumuntu obukeka enonya ongawukhathalele nakangako 10 msebenzi
awenzayo. Masondo (19948:24):
Wahwaqa kuhle kwezulu lizoduma lithathe umuntu uMamba waseethi, "Sewufuna ukuqala? Ungalisebenzisa ihhovisi lami ngobamina angizukuba khona namhlanje..."
Naye 10 Mamba, kugcina kuvele ukuthi akathinteki ekudliweni kwezimaJi
zebhizinisi likayise. Ngeshwa, lokhu kuvela sezimbulele izigelekeqe ezazisobozela
iinaJi kayise, okungunkosikazi wakhe kanye neshende lakhe (unkosikazi).
4.3.4 UMHLOBO
Lo mlingiswa uyatholakala enc...adini ethi Iphisi Nezinyoko (1990). Kule ncwadi
uMhlobo ungowakwaMvubu. Uvezwe engusayitsheni ophethe amaphoyisa ase
Orlando Police Station.. Lokho kwenza ukuthi asoleke ukuthi akaqede kuqonda
146
kulo msebenzi wakhe wobuphoyisa. Uze alimise ngesihloko ulmthi akamfuni
uThemba Zondo uIruthi azophenya leli cala. Uvezwe engalrunambithisisi
kwasampela ulmsebenzisana nomphenyi wecala ozimele, uThemba Zondo. Umoya
wezikhova obonakaIa kuMhlobo Mvubu umenza abonakaIe esasigelekeqe impela
I\ie. Kodwa liyagezeka igama lakhe ekugcineni, Imvele ukuthi ubebanjwe
ngobhongwane nguNsakansaka, okunguyena owayeyiphoyisa eliyisigebengu.
Encwadini ethi lsigcawu Senkantolo (1990), uMhlobo usenguye owakwaMvubu
futhi. Kule ncwadi-ke uyisigelekeqe esikhwahla umndeni wesicebi sakwaKubheka
imali yemvalamlomo, ehlangene noMagwegwe. Zibhajwa kweziwudlayo-ke. Nalo
MhIobo Mvubu ufela kuwo 10 msebenzi wakhe, ebulawa nguMagwegwe.
Kuyaphawuleka lapha ukuthi uMasondo usebenzise leli gama lomlingiswa
ekuqambeni abalingiswa ahangefani kahle. Omunye uyiphoyisa kanti omunye
uyisigelekeqe nje esisobala.
4.3.5 US'FlSO
Nalo mlingiswa uyavela ezincwadini ezahlukene zikaMasondo. Encwadini ethi
lsigcawu Senkantolo (1990), ungowakwaNgubane kanti uvela engummeli
kaKubheka nomndeni wakhe. Kanti encwadini ethi Iphisi Nezinyoka (/990),
uphinde abe owakwaNgubane, uyisikhulu esiphethe umphenyi wecala uThemba
Zondo.
4.3.6 UPOPI
Negama likaPopi livela kubalingiswa abehlukene. Encwadini ethi KIJnti Nawe
(\ 994), 10 Popi utholakala ehambisana nemigulukudu yezigebengu ezinukeka
emacaleni ehlukene okubulala, kuhlanganisa nelokubulawa kukaZodwa. 19ama
likaPopi liphinde livele encwadini ethi Ingalo Yomthetho (1994). Kule ncwadi
uPopi ungumfelokazi osethandana noMakhosonke ongumphenyi wecala lezimali
zikal"lxumalo kanve nokubulawa kwendodana vakhe uMamba. Kule ncwadi. .nguyena 10 Pop! ogcina ephenye ngempumelelo kala elaselithanda ukumehlula
uMakhosonke. Kuyaphawuleka nalapha ukuthi yize uMasondo esehenzise leli gama
147
likaPopi KUZO zombili lezi:zincwadi, kepba wetbllle abalingiswa abenza izinto
ezingefani nhlobo. Olmmye uPopi ungumguIukudu wesigebengu kanti Iona omunye
simthola ebambisene nokuphenywa kanye nokusonjululwa kwecala.
4.3.7 UZETHU
Liyavelavela futhi naIeIi gama emanoveIini ahIukene. EnoveIini ethi Isigcawu
Senkantolo (1990), sithola uZethu onguNkosikazi Kubheka. Nguyena phela 10
ogcina esezethwese icaIa IokubuIawa kwesigelekeqe esinguMhIobo. Kanti
enovelini ethi Ingalo Yomlhelho uZethu ungunobhala kaMamba Nxumalo,
ongumphathi wamahhizinisi kayise obisi. Uyilo Zethu owemukeIa uMakhosonke
ngezandla ezifudumele ngenkathi efika kwelaseLesotho futhi waphinde
wamelekelela ngolwazi olusemqoka ophenyweni Iwakhe.
4.3.8 UBUSISIWE
Liyavela naIeli gama futhi emanovelini ahlukene. Enovelini ethi lphisi Nezinyoka
(1990), uBusisiwe ungowakwaHlophe. Ungudadewabo wekhehla elitholwa
nguThemba Zondo Iibulewe. Kugcina kuvele ukuthi labulawa nguNsakansaka
ngoba ezama ukwedusa umkhondo wamacala akhe benoMagwegwe Buthelezi.
Uyena uBusisiwe ocobeIela uThemba Zondo ngolwazi olusemqoka ngoMhlobo
Mvubu umphathisiteshi wase- Orlando Police Station. Ornunye uBusisiwe
ungowakwaNdlovu. Yena-ke utholakala enovelini ethi [sigcawu Senkantolo (1990).
Vena nomyeni wakhe bangabatshuzi abaqashwa uNgubane ukuthi bacinge imali
kanye nesibhamu okwakuphonseke edanyini lesidumo sikaNkosikazi Kubheka.
iNcadu.
4.3.9 UBONGANI NOBONGANE
Kuvame ukuthi la magama athatheke njengegama elilodwa., kwehluke ukuphimisela
kuphela. Nakulo msebenzi athatheka njengea.,ama elilodwa. Siyamthola uBongani
ongowakw3.i\taphaha. indoda yaseRudi's Disco enovelini ethi [phisi Nezinyoka
(I 99'J). Lo Bongani uyena owatshela uThemba Zondo umphenyi wecala., ukuthi
wayengamukelekile neze laphaya eSoweto. Wayesoleka nasekudayiseni
148
izidakamizwa olrnngesinye sezi23lhu ezazenza ukuthi kumnenge ulrnftka
IrukaThemba ezophenya udaba lwasebhange olwaseluxhunyaniswa nezidakamizwa
Omunye uBongane, ngowakwaNdlovu lsigcawu Senkantolo (1990). Yena-ke
ungumyeni kaBusisiwe, emndenini wakwaNdlovu owawuqashwe uMmeli
uNguhane ukuthi utshuze umcingele imali kanye nesibhamu laphaya edanyini
iNcadu. Uphinde aqhamuke futhi omunye uBongani, yena-ke ongowakwaSimelane
enovelini ethi Ngaze Ngazenza (1994). Lo Bongani Simelane ungudokotela
okunguyena owahlola isidumbu sikaBhekani Ndlovu. Uphinde abe ufakazi
kahulumeni lapho sekuthethwa leli cala Iokubulawa kukaBhekani.
4.3.10 UTBOKO NOTBOKOZILE
Ngokwenjwayezi la magama ayigama eliIodwa UThoko usetshenziswa
ekufingqeni igama elithi Thokozile. Uyatholakala uThoko wakwaNtsibande
ongumsolwangqangi ecaleni lokubulawa kukaBhekani Ndlovu Ngaze Ngazenza
(1990). Lo Thoko wazithela esidunjini sikaBhekani sidindilize eqhugwaneni
lalapho ayedukele khona. Kuphinde kutholakale noThokozile Isigcawu Senkantolo
(1990). UThokozile-ke yena ungunobuhle osetshenziswa uNgubane ekuzameni
uku.xabanisa izigebengu ngokuguqula isamba semali eyayifunwe emndenini
kaKubheka
4.4 UKUPBETBWA KWAMANYE AMANOVELI KAMASONDO
Ukuphethwa kwamanye amanoveli kaMasondo nakho kunokwefana
okuphawulekayo. Kuvama ukuthi kuthi kusajatshulelwa ukubanjwa kwezigebengu
kanjalo nokusonjululwa kophenyo obeseludonse ibanga elide, kuvele kugulukudele
abantu abathile ababukeka bengasohlangothini Iwezigebengu, baqobe bavungule
ngenganono. Kuyavela lokhu kuphetha okubukeka kunqoba kukho ubugebengu
encwadini kat\4asondo (1990 A:129):
Kwathi kusekuhle kunjalo, kwacima lonke ihhotela. Amadoda athileangena egulukudela endlini okwakwenzelwe kuyo umhhlangano!Kwaqhuma inganono! Kwakhala ubumayemaye.
149
Kuphinde kutholakale futhi lokhu kuMasondo lapha; (1994 B:169):
Akabange esaIiphimisa abe efuna ukulisho uNxurnaIo. Kwangenaamadoda amane egulukudela! Afika maqedane adedela inhlamvukunoma ubani owabe elapho! Kwakhala ubumayemaye kwaba njeya!
Athi angaphuma endlini lapho amadoda lawo. Alahlelaokwakubonakala kuziqhurnane! Ngokuphazima kweso kwezwakalaukuqhuma sengathi kushaya umphezulu!
Kuphinde kutholakele futhi lokhu kuMasondo (1990 B:223), kanje:
Wathi nje eqeda ukukhuluma lawn mazwi uNgubane, kwangenaamadoda amane egulukudela evale ubuso futhi ephethe amavolovolo.
Eyndwa yawo yezwakala lapho ithi, "Wena Ngubane nalezizimbamgodi zakbo benibukisa ngobani? Sizobona ukuthi ubaniozornela wena ngoba wena uyakwazi ukumeIa abanye.
"Dubulani! Nimeleni! Nizobaqeda nini abathakathi!" kusho enye yalamadoda. Yakhala kanjalo inhlamvu seyikhala kunoma ngubani owabeesehhovisi likaNgubane.
Kule ndaba uMasondo ubuye wazama ukusiguqula lesi siphetho ngokufaka
ama"oama ezwakala efanele ukushiwo ngamaphoyisa, kuwo lowo mnyama
wokudutshulwa kwabantu. Masondo (1990 8:224):
"HOLD IT! HANDS UP! YOU ARE UNDER ARREST!"
Lokhu kuphetheka kwezindaba. kuze kucabangise ukuthi kunezizathu eziqinile
ezenza ukuthi umlobi akhethe ukuwaphetha kanje la manoveli akhe. Zimbili
izizathu okucabangeka ukuthi zazingaholela ekuthini uMasondo akhethe le ndlela
yokuphetha. Esokuqala kungaba ukuzama ukwehluka nje, ngokusebenzisa isu
elingejwayelekile ekuphethweni kwanoma yimaphi amanye amanoveli. Nokho !eli
su liyaphambana nomqondo wokuthi inoveli yophenyo iphela sebunqotshiwe
ubugebengu. Bekuphawulekile phambilini ekuchazweni kwenovefi yophenyo
ngokucaphuna uBeIl (1960:6), ethi:
150
Disorder being brought into order, order falling into disorder,irrationality upsetting rationality, rationality restored after irrationalupheavals: that is what the ideology ofthe crime novel is all about.
Inxushunxushu ibonakaIa iqoqeka., ithi isaqoqekile kuphindekuqubuke enye inxushunxushu, okunengqondo ephusile kubhidlizwengokungenangqondo, okwephusile kugcine kuvuselelwe emvayembedwnehIwana yokungenangqondo: unjalo-ke nje umqondowenoveli yobugebengu.
Ngokwala mazwi kaBell kusho ukuthi kuphaphalazeki/e kokaDingiswayo
ngokuphetha ngokuphindelela la manoveli akhe njengoba kukhonjisiwe ngenhla.
Lokhu kuphetha okunje kuveza ukunqoba kobugebengu. Ukunqoba
kokungenangqondo. Yisu elingancomeki-ke leli.
lsizathu sesibili okucabangeka ukuthi sasingenza ukuthi uMasondo aqoke
ukuphetha la manoveli akhe ngale ndlela, yiso esokungawaphethi. Ehlose
ukuwaqhuba ngandlela thile okungase kube eyokwakha uchungechunge. Nokho
akukho kuxhumana okuveza ubuchungechunge bendaba obulande/ekayo kuwo
wonke la manoveli. Akukho ukuxhumana okukhomba ukuthi kukhona indaba
eqhubeka isuselwa kwenye. Nokuphindwa kwabalingiswa osekuphaVtulekile
ngenhla abuzihlanganisi kahle lezi zindaba ngoba laba balingiswa batholakala
bengenzi khona abasuke kade bekwenza kwezinye izindaba LOkhu kuphetha-ke
kubukeka kuyisu elingenamphumela owephusile. Libukeka lida/a in.xushunxushu
edidayo kunokwephusisa lezi zindaba zikaMasondo
4.5 ISIPHETHO
UMasondo uzamile ukuwuphatha kahle umkhakha wabalingiswa emanovelini
acutshungu/we ngenh/a Wenze abalingiswa kwaba yibona abasingethe futhi
abakhulisa uphenyo. Abalingiswa abasemqoka yilabo abangabaphenyi, futhi
abangabaphenyi abazimele. Uzamile futhi nokubenza babukeke befana nabantu
phaqa ngokuthi kube khona lapho ababukeka behluleka khona ekuphenyeni kwabo,
baye ngokuya baze baphumelele. Nango nje uThemba Zondo (lphisi Nezinyoka)
evuka phansi emuva kokungqinyizwa ngabafana baseRudi's Disco, aphinde
alahlwe phansi umuntu othile ngensimbi egunjini lakhe. Ekugcineni uphenyo
151
Iwakhe tuvern okothi isigelekeqe esagqekeza ibhange nguye Ilqobo umphatbi walo
IeIi bhange uMagwegwe ButheIezi, ehIangene noNsakansaka. Zikhona-ke veIe
izigebengu ezisebenzisa kabi ukwethenjwa kwazo.
UMmeIi uNgubane (lsigcawu Senkantolo) ngibona sengathi akanasici
sokwehIuIeka Lokhu kwenza angafani nabantu phaqa. Uze abe namandla
okubona into engabonwa nawummangaIeIwa uqobo, ukuthi akuyena uNkosikazi
Kubheka owabulala uMhlobo Mvubu. Ekubeni uNkosikazi Kubheka wayekholwa
ngokupheIele ukuthi uyena owadubula wabuIaIa Iesi sigelekeqe esasimfuna imaIi
yemvalamlomo.
NoMmeIi uMthethwa (Ngaze Ngazenza) unesici sokungehIulwa lutho. Enjalo nje
uphenyo lonke lusuke lwabekeka kuyena ngokweqile. Kuvelile emakhasini
angenhIa ukuthi ucwaningo esiIwenziIe luveze ukuthi kuyemukeIeka ukuthi ummeli
azipbenyele yena ubufakazi abudingayo. Kodwa kubukeka ukuthi kulolo phenyo
kufanele kuqapheleke ukuthi kufanele nezinye izinhlaka zokugcinwa komthetho
njengamaphoyisa zinikwe ithuba lazo, ukuze indaba ikholeke. Akwenzekanga-ke
lokhu kuIe ndaba. KubonakaIa sengathi ummeli uMthethwa ubekeke waba
namandla ngokweqile, okwenze ukuthi agcine engasakholeki kahle.
UZimisele (Kanti Nawe), yena unakho ukuba neziwombe ezimbi njengaye wonke
umuntu. Yikho kanye lokho okumenza akholeke futhi amukeleke. Nango nje
egxavulwa yisikhondlakhondIa esinguSgemfunga simkhiphela ngaphandle
kwehhovisi likaMamba. Kodwa naye unakho ukwenza ezinye izinto kube sengathi
uyabhula NjengaJapho esuka eqonda-ngqo lapho okwakulele khona uJabulani
ngaphandle kokuyalelwa ngumuntu. Nokho-ke uZimisele ugcina ekwazile
ukuphenya udaba lokubuIawa kukaJabulani.
UMakhosonke-ke (lngalo Yomthe/ho) yena singambiza ngokuthi ungumvusi
wenyamazane. Ayibanjwa mvusi-ke. UMakhosonke uyehluleka ukubamba
izigebengu ezidla imaIi kaMvivi NxumaIo zigcine sezibulale nendodana yakhe
uMamba UbonakaIa ehluleke sampela ukuphenya udaba ayeqashelwe Iona.
Impumelelo kugcina sekungekaPopi. Ngokwethu, uMakhosonke akabekekanga
kahle.
152
Kuphawuleke nangokuphindaphindwa kwamagama athile abaIingiswa, okubaIeka
kuwo elikaMagwegwe Buthelezi, uMhlobo Mvubu, uThemba, uSfiso, uMamba,
uBusisiwe, uThokozl1e kanye nabanye. Akucaci kahle ukuthi kungani uMasondo
akhetha isu lokusebenzisa la magama ngale ndlela. La magama aqanjwe
abaIingiswa abenza izinto ezingafani emanovelini ehlukene. NjengoMagwegwe
Buthelezi otholakala eyisethenjwa esingumphathi webhange enovelini ethi lphisi
Nezinyoka (1990). Kanti zithi zibekwa nje avezwe esewumgulukudu wesigelekeqe
esikhwahla uKubheka imaIi yemvalamlomo enovelini ethi lsigcawu Senkantolo
(1990). NoMhlobo, enovelini ethi !phisi Nezinyoka (l99O)ungumphathisiteshi
samaphoyisa osolwa ngokuthinteka ebugebengwini. Indaba iphela igama lakhe
seligezekile sekucaca ukuthi ubebhecwa ngobubende inyama engayidlanga Kanti
enovelini ethi lsigcawu Senkantolo (1990), umlingiswa onguMhlobo uyisigebengu
esibambisene noMagwegwe ekukhwahleni umndeni kaKubheka imali
yemvalamlomo. Ugcina efele kubona lobo bugebengu ebulawa nguMagwegwe.
Kuphawuleke nangesu elisetshenziswe uMasondo ekuphetheni amanye amanoveli
akhe: lphisi Nezinyoka (1990), lsigcawu Senkantolo (1990) kanye nethi lngalo
Yomthetha (1994). Liyakhonondisa leli su lokuthi sezibanjiwe izigelekeqe zaze
zagwetshwa, kusajatshulelwa ukunqoba komthetho phezu kobugebengu, bese
kuthushuka amadoda athile aqhulule kwasani ngenhlam~u. Leli su beliyobukeka
kangcono ukuba kukhona ukuqhutshwa ngandlela thile kwalezi zindaba ezinalesi
siphetho kwenzele ukuthi zigcine zibanjiwe izigilamkhuba Kunqobe okuhle phezu
kokubi. Kuphawuleke ukuthi kulena ethi lsigcawu Senkantolo (1990:224),
uMasondo uzamile ukukuchibiyela lokhu kuphetha okukhalisayo ngokufaka la
mazwi alandelayo ngasekugcineni kwendaba: Masondo (1990 B: 224)
"HOLD IT! HANDS UP! YOU ARE UNDER ARREST!"
153
ISAHLUKO SESIHLANU
5.0 ISIPBEmO KANYE NEZlPHAKAMlSO ZOCWANINGO
5.1 ISINGENlSO
Bekupbawulekile esahlukweni sokuqala salolu cwaningo ukuthi inhiosongqangi
yalo msebenzi, iwukucubungula iqhaza elibanjwe u-M.M. Masondo ekubhalweni
kwenoveli yophenyo yesiZulu. Kuvelile nokuthi kunethemba lokuthi lolu
cwaningo luyophonsa itshe esivivaneni sokufundiswa kanye nokufundwa
kwenoveli yophenyo ezikoleni zamazinga ahlukene lapho olrufundwa khona lolu
hlobo lwenoveli. lkakhulu ngoba iseyiconsi lomkholongo imibhalo yolimi
IWeSiZulu egxile ekuhlaziyweni kwenoveli yophenyo. Kuvele nolruthi kwakhona
ukubhalwa kwenoveli yophenyo yesiZulu akukasimami ngokutheni, ngakho-ke 10
msebenzi ungaba nawo umnikelo wokukhuthaza ababhali kulo mkhakha.
UMasondo osegiye waphindelela kule nkundla.
5.2 ISIPBEmO SOCWANINGO
Esahlukweni sesithathu kuvelile ukuthi bakhona abanye ababhali asebeke
bawaphonsa amangwevu kulolu hlobo Iwenoveli. Kuvele ukuthi incwadi kaD.BL
Ntuli ethi Ngiyoze Ngimthole (1969), inazo izimpawu zophenyo. Yize kungathi
inhlosongqangi yomlingiswa omkhulu uBhakubha kuyimpindiseJo, kodwa wenza
uphenyo olunzulu ezama ukuthola uGwaqaza owayebulaJe uyise. UBhakubha
akawuye umphenyi oqeqeshiwe. Empeleni nokuphenya kwakhe kuthi akube
sezingeni lokucinga Akuhambisani nokuphenya kwesimanje, okuhambisana
nokuba nomphenyi oqeqeshiwe. Yingakho le noveli kaNtuli siyethe igama elithi
iyinoveli yophenyo yakudala. Yize injaJo ibukeka yamukeleka njengencwadi
eyandulele la manoveli ophenyo esimanje okugxile kuwo lolu cwaningo. Kuvele
nokuthi kukhona namanoveli esimanje analo uphenyo, kodwa anezimpawu
zophenyo ezingaphelele. Lapha singabala amanoveli afana nethi Sekusele
Imizuzu ... (I999) ka-L.F. Mathenjwa kanye nethi ltshe Eliyigugu (1991) ka-D.B.K.
Mhlongo. U-C.T. Msimang uqhamuke nenoveli engena khaxa kulo munxa
154
wenoveli yophenyo yesimanje, ngenoveli yakhe etbi Walivuma leala (1996).
SibhaIe lolu cwaningo kuseyiyo kuphela le noveli enezimpawu eziphelele zenoveIi
yophenyo yesimanje engabhaliwe uMasondo.
Khona esahlukweni sesithathu, besibhekene nokucubungula kanye nokubeka obala
imigomo yenoveli yopbenyo ukuze kukhanye ukuthi uMasondo wenze ngakho yini.
Sethemba ukuthi lokhu kwenekeka kwale migomo kungasiza labo abangase bafise
ukubamba iqhaza lokubhala lolu hlobo lwenoveli, kanye nalabo abafisa
ukuzifundela la manoveli bawezwe kangcono. Imigomo yenoveli yophenyo yile
elandelayo:
• Icala lobugebengu elibukeka lisobala.
• Umsolwa onukeka ebe engenacala.
• Ukunhlanhlatha kwamaphoyisa.
• Ukukhalipha okuthe xaxa komqondo womphenyi.
• lbohlololo elethusayo.
Ekucubunguleni le migomo, kuvele ukuthi eningini lamaflQveli akhe ahlaziyiwe,
uMasondo uphumelele ekufezeni imigomo yenoveli yophenyo. Ukusika e/ijikayo
ngomgomo wecala elibukeka lisobala, encwadini ethi lphisi Nezinyoka (l99(}).
Kuvele ukuthi icala lokugqekezwa kwebhange ebelibukeka lilu/a, kusengathi
kugqekeze izigebengu ezibhema insangu kanti indaba ikuye umphathi webhange
uMagwegwe Buthelezi. Isigcawu Senkanlolo (1990) sona sehlukile ngoba
ubugebengu bemali yemvalamlomo efunwa emndenini kaKubheka bugcina
bubheke kuyena vele umuntu obesolisa, uMagwegwe.lngalo Yomlhelha (1994),
yona bekubukeka kuykala elisobala ukuthi uMamba Nxumalo oqhumuza imali
kayise. Kugcina kuvele ukuthi kanti imali ibidliwa unkosikazi wakhe
l1l\1akhosazana ehlangene neshende lakhe uJona. Bemsayinisa arnasheke uma
sebemdlise arnaphilisi ayizidakamizwa.
Uma sisika elijikayo ngomgomo womsolwa onukeka ebe engenacala, kuphawuleka
inoveli ethi Ngaze Ngazenza (1994). Kule noveli umsolwa onukeka ebe engenacala
uMginsa. Wethweswe kala lokubulala uBhekani Ndlovu. Kusoleka ukuthi
umbulale ngoba eziphindisela ngoba uBhekani ebhuntshise idili lomculo lakhe
/55
uMginsa 10. Nangempela uMasondo umveze uMginsa enza izinto eziningi eziqinisa
lezi zinsolo zokuthi uyena onecala. Kuthi ekugcineni kuvele ukuthi kanti
uMpondlela ongumbulali, ethengwe unkosikazi kaNdlovu. Kanti encwadini ethi
lj:Jhisi Nezinyoka (1990), urnsolwa onukeka ebe engenacala uMhlobo Mvubu
urnpbathisiteshi samaphoyisa sase-Orlando. UMhlobo uzifaka yena enkingeni
ngoJrusuke aIimise ngesihloko ukuthi akakuthokozeIi ukuf"Ika komphenyi wamacala
ozimele uZondo, ukuzophenya icala lokugqezwa kwebhange. Kuqhubekela
phambili ukunukeka kwakhe ngenkathi uZondo eyophenya ngaye eKatlehong.
UNsakansaka umnemba ngabo bonke ububi abaziyo. Kuze kuvele ekugcineni
kwendaba ukuthi umpheki webhodwe uye kanye 10 Nsakansaka. Ingalo Yomthetho
(1994), yona isivezela uMamba Nxumalo engumlingiswa onukeka ebe engenacala.
Ekuhlanganeni kwakhe noMakhosonke ongumphenyi wecala ozibiza
ngomcwanmgI mabhuku, uMamba ubukeka engakwenameIi ukufika kwakhe.
Lokhu kukodwa kwenza kubukeke sengathi kukhona lukhulu alwaziyo nalufihlayo
10 Mamba ngokudliwa kwezimali zikayise. Kanti kuzohamba kuhambe kuvele
ukuthi umiswe kahi nguJona ongomunye babangani bakhe ashova nabo amaphepha,
ehlangene noMakhosazana unkosikazi wakhe uMamba 10.
Kuvelile futhi nokunhlanhlatha kwamaphoyisa. Incwadi ethi Ngaze Ngazenza
(1990), ikuveze kwasobala lokhu. USayitsheni Shongwe utholakala engangabazi
ukuthi uThoko Ntsibande obulale uBhekani ngoba ethunywe uMginsa. Uhlala nalo
mqondo unomphelo ngisho uMmeli uMthethwa eseveza izimpawu zokuthi uThoko
akathinteki kulolu daba. Kanti encwadini ethi Iphisi Nezinyoka (1990), kubukeka
kuwuSayitsheni uMhlobo Mvubu oveza ukuphaphalaza kwamaphoyisa. Akafuni
nakuyizwa indaba yokuqashwa kukaZondo, ongurnphenyi ozimele ukuthi
azophenya lolu daba. Kuvela karnuva ukuthi uMhlobo uvalwe umlomo waboshwa
nezandla nguNsakansaka owamakhela irulo, wamenza isela besasebenza ndawonye
eKatlehong.
Mayelana norngorno wokukhalipha kanye nokuqaphela okuthe xa.xa kornphenyi,
kuphawulekile encwadini ethi Iphisi Nezinyoka (1990). Kule noveli uZondo
ongumphenyi wecala usola zibekwa nje ukuthi urnunru noma abanru abagqekeze
ibhange kuyoba abanru abanolwazi oluphelele ngaleli bhange. Nangernpela kugcina
156
Iruvele uIrothi onesandla IroIo mkhuba uye ongumpbathi waIo uqobo, uMagwegwe
Buthelezi. Kanti endabeni ethi Isigcawu Senkantolo (1990) sithola urnphenyi
onguMmeli uNgubane eqaphela ukuthi uKubheka ubhekene nezigebengu ezifuna
imvalamlomo futhi ezizogadla ziphindeleIa urna zike zakhokhelwa. Kugqama
kakhulu ulrukhalipha kanye nokuqaphela kwakhe ngenkathi eshesha ukusola ulruthi
kungenzeka ukuthi akuyena uNkosikazi Kubheka odubule wabulala isigebengu.
Yize kwayena 10 nkosikazi wayekholwa ngokuphelele ulruthi uyena ongumbulali.
Nangempela ekugcineni kuvela ukuthi lezi zigebengu zibulalane zodwa.
UMagwegwe obulale uMhlobo. Nasendabeni ethi Ngaze Ngazenza (1994), uMmeli
uMthethwa ukukhalipha nokuqapheIa kwakhe kurnenze washesha ukubona ukuthi
akuyena uThoko owabulala uBhekani. Yilo leli so lakhe elibukhali elimenze
wakwazi ukuthi a1ulandele kable lolu daba aze agcine eboniIe ukuthi kanti urnbulali
wangempela uMpondlela owayethengwe unkosikazi kaBhekani.
IbohIololo elethusayo, siyaIithola enovelini ethi lphisi Nezinyoka (1990), lapho
sekuvela ukuthi kanti isigehengu esihIela ukugqekezwa kwebhange uye kanye
umphathi walo uMagwegwe Buthelezi. Kuyethusa futhi nalokhu esikuthola
enovelini ethi Ngaze Ngazenza (1994), ukuthi kanti ungqondongqondo
wokubulawa kukaBhekani uye kanye unkosikazi wakhe. Nasenovelini ethi lngalo
Yomthetho (1994), kuvela ukuthi kanti ongungqondongqondo wokubulawa
kukaMamba uyena kanye unkosikazi wakhe futhi, uMakhosazana. Nasenovelini
ethi Konti Nawe (1994), kuvela ukuthi kanti ongujikelele ebugebengwini
bokubulawa kwabanru eHillbrow, kuhlanganisa nokuhlaselwa kwentatheli
yephephandaba uJabulani, kwakunguKhende Sibisi umphathisiteshi samaphoyisa
saseThokoza.
Esablukweni sesine sicubungule iqhaza labaIingiswa ekwakhekeni kophenyo
emanovelini kaMasondo. Abalingiswa sibacubungule sibuka ikakhulu ukukholeka
nokugqama kwabo. Bathintekile nalabo abangagqamiIe kangako kodwa
abatholakala belekelela labo abagqamile. Siveze ukuthi abalingiswa abagqame
kakhulu emanovelini kaMasondo yilaba abangabaphenyi bamacala. Lokhu
kuhambisana nokuthi umlingiswa osemqoka wenoveli yophenyo kuye kube uyena
vele LLmphenyi wecala. Sethule UZondo enovelini ethi [phisi Nezinyoka (1990).
157
UZondo uvezwe ehlangabezana nezigemegeme eziningi elwphenyeni kwakhe
udaba lokugqekezwa kwebhange. Uhlaselwe iziqubu eziningana, kodwa waqinisela
ekugcineni waze waphwneIeIa ekubamOOni izigelekeqe. Kanti encwadini ethi
Isigcawu Senlamtolo (1990), uMrneIi uSfiso Ngubane uyena ongumIingiswa
ogqamile, futhi oogumphenyi wecala. Okuphawulekile lapha ukuthi uNgubane
akawuye wnphenyi ngokomseOOnzi. Lokhu kumenza ahluke ohlotsheni
lwabaphenyi abajwayelekile. Encwadini ethi Ngaze Ngazenza (1994), sithole
nakhona umIingiswa ogqamile futhi ongumphenyi wecaIa kunguMmeIi uMthethwa.
Encwadini ngencwadi baningi abalingiswa abangabalekeleli abangagqamile
kangako. Encwadini ethi Konti Nawe? (I 994) uZimiseJe umphenyi wecala
lobugebengu baseHillbrow welekelelwa uLungile kanye noShemba abasesebenza
epbephandabeni JNkanyezi. Kule ndaba uZimisele ubuye athole usizo ngendlela
engajwayelekile. Lolo siro phela uluthola kuKhende Sibisi, okugcina kutholakale
ukuthi uyena ongungqondongqondo wobugeOOngu baseHillbrow. Inhloso enkulu
kaSibisi kwakuwukuzama ukwedusa umkhondo, kodwa ubuye ampotshoze[e
amaphuzu amsizayo uZimisele ophenyweni Iwakhe. Encwadini ethi Ingalo
Yomthetho (1994), kuthoJakala umphenyi wecaJa uMakhosonke elekelelwa uPopi
ekuphenyeni icala ngempumeJelo. Empeleni uPopi owalixazulula leli cala
sekubukeka sengathi usehlulekile uMakhosonke. Kanti encwadini ethi Ngaze
Ngazenza (1994) uMthethwa welekelelwa uThemba ongumphenyi wamacala
ozimele kanye noNana unobhala wakhe (uMthethwa).
Okufike kudonse amehlo kakhuJu mayelana nabalingiswa emanovelini kaMasondo
yilokhu kuphindwa kwamagama abalingiswa afanayo emanovelini ahlukene.
Kusengathi uMasondo lokhu wakwenza ngezinhloso ezithile. Eyokuqala
okwakungaba ukwakha nokuseOOnzisa amagama abalingiswa azoshesha ajwayeleke
kubafundi. Njengokuthi uma kuphathwa igama likaMagwegwe kucace ukuthi
kukhulunywa ngomlingiswa oyisigelekeqe. Kuthi uma kukhulunywa ngoMhlobo,
kuOO umlingiswa oyiphoyisa. Inhloso yesibili ehlobene nayo le engehla sibona
ukuthi kwakungaba ukuthi uMasondo wayenomcabango wokusungula uhlobo
Iw.:noveli ewuchungechunge. Lapho okutholakafa khona ukuxhumana ezindabeni
ezahlukene. Lokho okwenza ukuthi kutholakale kuqhutshekwa namagama athile
158
ahalingiswa abebevele belchona enavelini eyandulele enye. Mhlawumbe enye
inhloso kaMasondo kwakuyikho ukuqhamuka nesu elehlukJ1e, abe nahalingiswa
bakhe nje. Njengamanje uma kuphathwa igama likaMagwegwe Buthelezi,
uMhlobo Mvubu, uMamba kanye noThemba Zondo akungabazeki ukuthi Iowo
msebenzi uyobe ungokaMasondo.
Yize leli su likaMasondo limehlusa kwahanye ababhali kodwa linakho ukuthanda
ukudida. Lenza ukuthi umuntu osefunde amanoveli amaningi kaMasondo abe
nomuzwa wokuthi uphinda indaba aseke wayifunda Lokho okwenza ukuthi
imisebenzi ebingaba mihle impela nje, izwakale sengathi iyefana Ithi inalokho
kufana, ibe ingaxhumene futhi. Amagama afanayo abalingiswa abasetshenzisiwe
emlinovelini ehlukene kaMasondo adida kakhulu ngoba babuye batholakale benza
izinto ezingafani. Ngalokho siqonde ukuthi bekungalindeleka ukuthi uMhlobo
Mvubu owethulwe okokuqala enovelini ethi Iphisi Nezinyoka (1990) engusayitsheni
wamaphoyisa ogcina esizane noZOndo (umphenyi wecala ozimele) ekubambeni
izigelekeqe, atholakale enovelini eyelama lena, ethi Isigcawu Senkantolo (1990)
esaphethe isikhundla esifuze Iesi ngokwethembeka OkutholakaIayo nokho ukuthi
kule ooveli ethi Isigcawu Senkantolo (1990) uMhlobo Mvubu Iona useyiqola nje
elibambisene noMagwegwe Buthelezi ekukhwahleni umndeni wakwaKubheka
imali yemvaIamlomo. Sithi-ke lokhu kuqanjwa kwabalingiswa ngale ndlela
kubukeka kuyijivaza kunokuyihlabahlosisa le misebenzi kaMasondo.
Nesu elisetshenziswe uMasondo ekuphetheni amanye amanoveli akhe
esiwacubungulile, sibone sengathi linakho ukungawamisi kahle la manoveli.
Kuphawuleke ukuthi emanovelini ophenyo kusuke kulindeleke ukuthi kugcine
kunqobe okuhle phezu kokubi. Kunqobe ubulungiswa phezu kobugebengu.
KungenjaIo amanoveli ophenyo angabukeka egqugquzela ubugebengu. Siphawule
ngamanoveli amathathu kaMasondo aphela ngesidididi esithi asiveze ukunqoba
kobugebengu phezu komthetho nobulungiswa Lapho okuthi kusajatshulelwe
ukubanjwa nokugwetshwa kwezigebengu. kuvele kumemfuke amadoda athile
aqhulule kwasani ngenhlamvu. Sithj·ke akwemuke!eki kahle lokhu.
159
Bekuphawulekile ngasekuqaleni kwalo msebenzi ukuthi asiqonde khona ukugeqa
amagula ngegalelo likaMasondo ekubhalweni kwenoveli yophenyo. Yingakho
kukhona okuningi esingaphawulanga lutho ngakho. Njengokuthi kwesinye isikhathi
amanoveli kaMasondo atholakala esethinta izinto ezingavamile ukwenzeka
empilweni eyejwayelekJle yohlobo Iwabantu asuke egxile kulo. Lokhu kutholakala
kukuthunaza ukukholeka kwalawo manoveli. Lapha sibhekise ezigamekweni
zokuntweza ngezikebhe nangokundiza ngamabhanoyi kwabalingiswa abathile
(Iphisi Nezinyoka), ukugxila ebhizisini lobisi emazweni angaphandle (/ngaJo
Yomthetho). Lokbu kungezwakala kuyinto ewubala. Kuwutho kodwa uma
sikubuka ngokuthi kunamanembe empilo ephilwa abezizwe zaseNtshonalanga,
okungandile kubantu bomdabu bezizwe zaseNingizimu Afrika Lokhu kwenza
ukuthi eminye yemisebenzi kaMasondo izwakale isekeleke phezu kwenhlalo
engavamile ngakho-ke nengakholeki kahle hie. Lokhu kungase kwenze le
misebenzi izwakale ingaseyiyo eyomdabu kahle hie.
5.3 IZIPHAKAMISO ZOCWANINGO.
Lolu cwaningo seluvezile ukuthi uMasondo uyibekile induku ebandla ekubhalweni
kwenoveli yophenyo esiZulwini. Asekubhalile kuningi kangangoba akuluJa
ukukugoqa ocwaningweni olulodwa. Yingakho kule ngxenye sesithi asibeke
iziphakamiso zokudinga ukuqashelwa emizamweni yokubhalwa kwamanoveli
ophenyo uqobo Iwawo kanye nokunye okungacwaningwa emisebenzini yakhe.
Mayelana nokubhalwa kwawo uqobo amanoveli ka\.fasondo. Sibona sengathi
ayozwakala emasha ceke futhi ehlabahlosile uma engase agwemeke la magama
abaIingiswa asejwayelekile. Kuyowafaka umoya wobusha futhi nokugwema
amagama ezindawo asezisebenzise kakhulu. Lapha siqondise emagameni ezindawo
ezinjengoNyukbasela. Nquthu, Katlhehong kanye nezinye. Lokhu sikusho siqonda
kahle ukuthi akukbo mthetho othi amagama abalingiswa nawezindawo
a\\asetshenziswe kangaki. Kodwa sikholwa ukuthi kungaba nesasasa elithe xaxa,
uma kusetshenziswa amagama abalingiswa kanye nawezinye izindawo ezintsha.
160
Mayelana nocwaningo oIungenziwa ngemisebenzi kaMasondo, sibona ukuthi
ukhona wnsebenzi ongumnikelo obanzi ongavela uma kucutshungulwa isizinda
emanovelini kaMasondo. Okuphawulekayo emanoveIini akhe njengoba sesike
saphawula ngenhla, ukuthi uvame ukusebenzisa uhlobo oluthile lwezindawo kanye
nohloOO oluthiIe IwenhIaIo. Simthola ekhuluma ngokuphindaphinda ngezindawo
zakoNquthu, Newcastle, koHiIlbrow, koKatlehong, koSoweto, koGoli kanye
nezinye. Simthola ebhaIa ngohloOO IwenhlaIo oluphakeme nolungajwayelekile.
Lapho oNkosazana Kubheka, noMagwegwe kanye nabanye bentweza ngezikebhe.
Sithola oThoko noDuduzile Kubheka begadwa ngonogada. Sithola uNgubane
ummeli eqasha kaIula ibhanoyi lokuyocinga isikebhe edanyini iNcadu. Sithola
uBhekani ongumgqugquzeli wamadili omculo kaMginsa Nokunye okuningi
okungajwayelekile enhlalweni yesintu. Lokhu kungacwaningwa ngomthelela
okunawo mayelana nokukholeka noma ukungakholeki kwamanoveli kaMasondo.
Kungacwaningwa futhi ngeqhaza elibanjwe ngabantu besifazane ebugebengwini
kanye nasekunqandweni kobugebengu emanovelini kaMasondo. Kukhona uPopi
oyisigebengu enovelini ethi Kanti Nawe (1994). Kukhona nomunye uPopi enovelini
ethi Ingala Yam/helha (1994). yena owelekelela ingalo yomthetho ekubanjweni
kwezigebengu. Enovelini ethi Ngaze Ngazenza ([994), kukhona uNkosikazi
Ndlovu othengela umyeni wakhe uBhekani izigebengu. Kukhona uNkosikazi
Makhosazana NxumaIo owakhela umyeni wakhe uMamba uzungu lokumbulaIa,
Ingala Yamlhelha (1994). Kukbona noThoko Ntsibande osolwa ngokubulala
uBhekani Ndlovu; Ngaze Ngazenza (1994). Sikholwa ukuthi le minxa yamanoveli
kaMasondo ingakhipha ucwaningo olwephusile.
Elokugcina lithi phezu kwakho konke okungabukeka kuyizici ezidinga ukulungiswa
ekubhaIweni kwamanoveli ka.'1asondo. siOOna ukuthi uyibekile induku ebandla.
lkakhulu ngoba ucabe indlela yomunxa obungakaze uthintwe phambilini.
Kubukeka kunguye oyingqalabut!1O kulo mkhakha wenoveli vophenvo vesimanje
esiZulwini. Imisebenzi yakhe isiyohlala njalo iyisilinganiso sokuphumelela kanye
nokungaphumeleli kwemibhalo yalolu hlobo. esethemba ukuthi isazoqhamuka
161
IMITHOMBO YOLWAZI
Allot, M.
Bell, I.
Bragg, M.
Burgess, A.
1962.
1990.
[984.
[971.
Novelists on the Novel.
London: Routledge and Kegan Paul.
Watcbing tbe Detectives.
London: MacMilIan Press.
How to Enjoy Novels.
London: Vemon Scannell Judy Piatkus
Ltd.
Tbe Novel Now.
London: Faber & Faber.
Buthelezi, J.c. 2002. Impi YabomDabu Isetbunjini.
Cape Town: Maskew Miller Longman.
Dhloroo, R.R.R. 1934. UNomalanga KaNdengezi.
Pieterrnaritzburg : Shuter & Shooter
Dixon, J. 1991. A Schooling in Englisb.
Brixtol : Open University Press.
Dube', A. ; Nabanye. 1983. Structure and Meaning:
An Introduction to Literature.
Boston : Houghton Miffin.
Dube. J.L. 1931. Insila KaSbaka.
Marianhill : Marianhil! Mission Press
Forster, E.M. 1928. Aspects ofthe Novel
London: Edward Amold & Co.
162
Forster, E.M. 1980. Aspects of the Novel
Middlesex: Penguin Books Ltd,
Green, M.C. 1992. Fiction as a Historical Form: Uses
Of History in Modern South Mrica
Fiction.
University of York : Department of
English and Related Literature.
Gwin, R 1991. The New Encyclopedia Britannica.
London: World Book Inc.
Hough, G. 1969. Style and Stylistics.
London: Rout/edge & Kegan.
Lodge, D. 1984. Language of Fiction.
Great Britain: Cox and Wyman Ltd.
Madondo, L.M.M.S. 2005. Amasu Okufundisa Imibbalo.
Umsebenzi Ongashicilelwe.
Maphumulo, A.M. 1995. Masikhe Ngenkezo.
Pietermaritzburg : Reach Out
Publishers.
Masondo, M.M. 1990. Isigcawu SenkantoJo.
Pretoria: Educum Publishers.
Masondo, M.M.
Masondo, M.M.
Masondo, M.M.
Masondo, M.M.
Masondo, M.M.
Mathenjwa, L.F.
Miller, A.
Muir. E.
1990.
1994.
1994.
1994.
2001.
1997.
1957.
1979.
163
Ipltisi NeziDyoka.
Johannesburg: Educum Publishers.
IDgaJo Yomthetho.
Pietermaritzburg : Shuter & Shooter.
Kanti Nawe?
Pietermaritzburg : Reach Out
Publishers.
Ngaze Ngazenza.
Cape Town: De Jager-Haum
Publishers.
The Detective Novel in Zulu: Form
and Tbeme iD C.T. Msimang's
Walivuma Icala.
Ucwaningo Lweziqu ZeMasters
olungashicilelwe : University of
Pretoria.
Sekusele Imizuzu.
Pretoria: Palm Publishers.
UMamisa Iqhawe LeSwazi.
Pietermaritzburg : Shuter & Shooter.
The Structure of the Novel.
London: Chatto & Windus.
Msimang, C.T.
Msimang, C.T.
Ngcobo, M.
Ntuli, D.BZ. no
Makhambeni, M.N.
Ntuli, D.B.Z.
Ntuli, J.H.
NxumaIo, J.H.
Nyembezi, S.
Nyembezi. C.LS.
1986.
1996.
1957.
1998.
1969.
/998.
1950.
/977.
1957.
/64
FoIktale 1DfhteDt:e OIl TIle Zulu
Novel
Pretoria : Acacia Books.
Walivuma lcala.
Pietermaritzburg : Shuter & Sbooter.
lnkungu MaZulu.
Johannesburg: The Bantu Publishing
House.
Izimpande.
Pretoria: University ofSouth Africa.
Ngiyoze Ngimthole.
Johannesburg: Educum Publishers.
The Conception and Evaluation of
Cbaracterisation in tbe Zulu Novel
Unpublished D. Phi/. Thesis:
KwaDlangezwa: University of
Zululand.
UZwelonke.
Pietermaritzburg : Shuter & Shooter.
Mntanami Mntanami.
King Williams Town: Thandpers.
Lafa Elihle Kakhulu.
Pietermaritzburg : Shuter & Shooter.
Prietsman, M
Radice,1.
1990.
1989.
165
Detective FietioB aDd Literature.
London: MacMillan Press.
The Way to Write Crime FICtion.
London: Elm Tree Books.
Sartse, J. 1967. What is Literature?
Northampton: Menthen.
Ship/ey, J.T. 1979. Dictionary of World Literary
Terms.
London: Alien & Unwin.
Sibiya, N.G. 2002. Kuxolelwa Abanjani?
Pietermaritzburg : Shuter & Shooter.
Smith, A.H.; 1956. Odbam's Dictionary of tbe Englisb
O'Louglin Language.
London : Odhams Press Ltd.
Stevick, P. 1967. The Theory oftbe Novel.
London: The Free Press.
Stuart. J. 1927. UHlangakula.
London: Longmans.
Stuart. P.A. 1938. UNkosibomvu
Pietermaritzburg : Shuter & Shooter.
TaIlis, R. 1988. In Defence of Realism.
London: Edward Arnold.