Sakala

itos'KAABEL BAABS. VniKiliii adruks*

JV HjSIICM, .- steisipäeval, 11. oktoobril 1932.

lawb Sakala Kirjastusühingu väljaandelndi kyffch» (ädalas: teisipäeval, ueljapäevaUtiaupöeVai ja pühapäeval, «kusluures pühapäevanenumber kannab nime«Sakala Pühapäev" Pühapäev").

 Haneta kaasandeksi ~Sakala" tähtraamat,rebitav •seioakafender, 3 kokku köidetav   jutulisa, piltidega ilustatud nädalaleht

pooleaasta )a pikema-ajatzMjallsi pLWGHa Jakiri ..Uus 'Palu".

Amknm jSAkÄLA", Vü)aadto.

Tiülifit Me* a) 4 korda aldalaa teaoio».aasta,. Ja pikema-aja tellijaile „Uus Tala"Mtzasas): 1 kuu 70 s.. 2 k. 140 s., 3 £2 kr.. 6 k. 4 kr.. 12 k. 8 kr.; b) 3 kord,nädalas (ilma pühapäevase numbrita Ja~Uu* Taluta"): 1 kuu 60 s.. 2 k. 120 *3 k. 160 s.. 6 k. 310 s.. 12 k. 610 *c) Läti- Ja Leedumaale 50% Ja mujaigvälismaale 100% kallim. Aadressi muut*minf 25 s.

Kuulutuste Ma* kuulutusekiiljel 5 sot«l-sel Ihk. 10 snt., tekstis kuulutus»kirjaga 12 snt.. tekstis tekstildrjaga fMeriliste tingimustega paigutamise suhtes?*15 s. iga mm ükel veerul. Välismaa Üsad100% kallimad, värvilised kokkuleppel

TAÜTÜB i—ub Vtijandis, Lossi ta. 22. majas, alumiselkoeral. AvatudBrtpäevm kdhi B-M7, lehe ilmumise eelflpMw ka kella 19—23-ni. Telefon 2-31,postkast 32, pangaarve Sakala Pangas,.VlKpuiis. Talitus dieadabt ..Sakala" äriasju:ystab vastu tellimisi ja kuuluttisi, müöb-tiflmijmumbreid ning korraldub lehe väljasaatmisttellijaile. Kuulutusi ilmuvasse numbg&y"'võetakse vastu lehe Ilmumise eelpäevadelainult kuni kella 13-nl, järgmisse atuzmMKe ja teistel päevadel agrf talituse lahtiolekul.

i—— * . i/ijii       iii'ii»!i f

TOIMETUS asub Viljandis, Lossi tin. 22, Sakala Paaga majas, Q korral. KSuctaaaMkella 10—12. Telefonid} üldine 31, trükikojas 2-31, pää toimetaja kabineti Z ja korter 97,toimetaja Aleks. Looritsa kabinett 2-31 ja korter 2-51. Käsikirjad tulevad kirjutadatindiga või kirjutusmasinal selgelt ja puhtalt paberi ühele igal kitjutfsalautori allkiri kirjutatud iga artikli ülemisele äärele. Tarvitamata käsikirju alal slboita. juurdemaksuga kirju postilt välja ei catets ja nimeta kirju ei kasütala.

Uus ookeanihiiglane.Itaalia uus ookeaniaurik ~Rex" oma 54.000-tonnilise suurusega pole mitte ainultmaailma suuremaid, vaid keskmise tunnikiirusega 28 sõlme ka kiiremaid aurikuid, mis juba lähemal ajal tahab tuua Itaaliale kuulsat ..sinise lindi— aumärgi,

mille omandab kõige kiiremini üle Atlandi ookeani sõitnud laev.

Eesti-Läti kaubasoodustused

Lisa kokkulepe Eesti ja Lätivahelniajaiidiiaiepiiigatäie nda m i t e k s

TOLLIVABA JA ALANDATUDTOL LiDEGA KAUBAVAHETUS UTIGAEesti-Litti ajutise majanduslepingu lisakokku- !

leppe täiendamise ja muutmise protokoll, mis iRiias Paraseeriti ja vabariigi walitsuse poolt,hääks kiideti, näeb mõlema riigi kaupade kohataette järgmisi soodustusi.

Liiguvad vastastikku tollita ühelt maalt teisele järgmised kaubad: sigurid, puutörw, tökat,tsinkwalge, tinawalge, hobuserauanaelad, raudvoodid traatkorst põhjadega, sõidukite teljed javedrud.

Tollivabalt pääsevad Eestist Lätti järgmisedkaubad: kuivatatud meremuda, pleekimata solfiit,tselluloos KOO-tonnilise aastakontingendi ulatuses, kunstsarw ja lihtsad esemed kunstsarwest, juuteft riie, põrandariie ja matid ning mööbliriie.

Tollivabalt Lätist Eestisse pääsevad: puu- jtikud saabastele, portselanist isolaatorid, weetur- -

biinid, lamditahid kangas, vaibad ja jalamatidkookuskindest. ~

WaStaStikuseid soodustusi on lubatud alamal-'

tähendatud järgnevatele kaupadele toll Määradega: jalanõud pehmekumntist, ka ühenduses kiud

riidest materjaliga (tollimäär kilogr. kohta):spordikingad 2 latti, kalossid üks latt, kõrgedkalossid 1 latt ja kõik teised 2 latti.

Eestisse pääsevad järgmised kaubad alamaltähendatud tollimääradega (kilogrammi Päält):lakknahk, igasugune ja igas suuruses 5 kr.,'spordi- ja suwikingad kummist V/z kr., pabe- \rossipaber 0,225 kr. Edasi järgneb veel ridapisemaid kaupu, mille tollid Lätist tuues on odawamad üldistest normidest.| Leppele kirjutatakse alla ligemaM päevadel.

Palvevend tegi roppe pilte

Võeti 'Kõvu käsirahasid, agapilte ei tehtudNOORMEES, KELLELE MEELDIS IGA MUST ÄRI

Hiljuti tabati Tallinnas keegi Boris Weidenbaüm, kes oli valmistanud ja levitanud roppepilte, mida ta valmistas ..poseerijatest", meestestja naistest, kellele ta maksis tasu: meestele 2 kr.,naistele IQ. fr. päevas. Nüüd selgub, et see Weidenbaum on hakkama saanud paljude teistegi seadusewastaste tegudega.

Weidenbaum oli varemini elanud Haapsalus,kus tal oli mingifngune päevapildiäri. See asuspoolpimedas toakeses, mille aknatel paberid ' ees.Selles toakeses ta on fotografeerinud nii, et pilteei saadud. Ta simuleeris ülesvõtmist, kuid ilmaplaadita. Siis ta kasseeris sisse kõvad käsirahad.Aga kui tuldi Pildi järele, siis Weidenbaum sele-

tas, et tal pole materjale, välismaalt ei lastavatsisse jne. Mitmed petetud kliendid kaebasid Weidenbaumi kohtusse.

'Kui Haapsalu lehes ilmusid kord sõnumid kaebustest, mis tõstetud Weidenbaumi vastu, siis ta

. petuäri enam ei läinud. Weidenbaum hakkas siisi palvevennaks, käies jutlustamas ja palumas.; ..Wendade" käest, kel varandusi, Weidenbaummangus zhiirosid oma vekslitele, mis ta muidugilaskis protesti.

Seesama Weidenbaum on kord teeninud Baggo juures kopeerijana. Kui Baggo kukkus sisse,siis Weidenbum on müünud ära Baggo kopeerimismaterjali ja „unustas" raha oma tasku.

Töötud ei anna sotsidele sõna

Endi nt rabidnitõjalane Parm looma* uut ilmakordaReede õhtul peeti Tallinna pritsimajas töötute

koosolekut, mis kujunes wäga lärmirikkaks. Koosoleku meeleolu oli wäga äge ja terawalt waenulik sotsialistjdele. Koosolijate meele järele näisidolewcch ainult need kõnelejad, kes ülistasid Nõukogude. Liidu korda ja tegid maha kõike muud.

Khi riiPWgliige spts Pesur palus sõna. siista wiWWWW. Hääletusel otsustati sotsideleteataMWWMMÄAB M syochi. et nende huvisid 'DSpSrM Uüd paluwad sotse

mitte WOGMM Wega. et wõtawad suu täiSÕttus wõetiwastu ühel häälelt

tegi kirjalikult

anda MWDMNWjoM, MWtzalus üiosolekulsõna. Wa, 'kuid' 'Mkö

hakkas rääkima, kärjuti talle, et sots ja äraandjawälja. Sellele' wastas Sirro, et lähen ilma ajackata, ja lahkus jalamaid, -

Hiljemini kõnelesid keegi Jskull, riigikoguliigekehwik Kroos, Gütmcm, Bleiman. Kabrits, LiinSimson. Kõik need kõnelejad kirusid makswatkorda, nimetasid riigiwalitsust jõhkraks. Sarnasedwäljendused wõeti kuulajate poolt wastu kiiduawaldustega.

Koosolekul wiMS ka kaikamees Boris Parm,kes alles hiljuti ott marurahwuslcme. Nüüd tatundis end wstga koduselt äärmiste pahempoolsetelillas,, kes tegid maha makswat korda,. kiites kommuniste. Parm wõitis ka koosolekul sõna, kusta seletas, et tema on ka töötu, kuid juht ei tahatema mitte olla.

Jaapani-Ühendriikide sõda tulemas?

Int J i t'äia ä kii t v a t salaja liatkt la a p a 5 f m !1 f t a r r s tlik « dkavatsused

NÕUKOGUDE AJAKIRJANDUSE ARVAMISED SÕJAOHUST! Nõukogude 'punaväe häälekandjas „Krasnaja.SweSda'S" ilmus ülevaade rahvusvahelisest seisnko-rrast. Selles Ülevaates ennustatakse sõda

! ühendriikide ja Jaapani vahel. Mandzhukuo riigi! tunnustamine Jaapani poolt olewat ajanud suh. ted Jaapani ja ühendriikide vahel eriti teravaks,/ühendriigid püüdvat nüüd mõjutada teisi riikej Jaapani vastu väljaastumiseks, et Jaapanit: täieSti eraldada, ühendriigid tahavad kindlustadaendile ülevõimu Waiksel ookeanil. ühendriikidelaevastik koondatakse Waiksesse ookeani ja Havai

saartele ehitatakse kindlustust,

j Jaapan on omalt paolt hakanud tarwituselevõtma vastuabinõusid. See kõik näitawat sell»gesti, kust poolt on tulemaS uuS konflikt,

j Mofkwa „Prawda" arutab sama küsimust jaleiab, et Jaapan ja Prantsusmaa on liiduS niugAmeerika imperialism püüdwat seda liitu murda.Inglismaa toetavat Jaapani sõjalist kavatsustvaikides, sest ta olevat huvitatud, et Jaapanaitaks Hiina riiki PurnStada.

Valge meri ühendatakse Balti merega

Enamlaste s n nrka ra kanalite ja lae ra teede eh i t anise k s250.000 TööUST PÕHJA-VENE KANALITööDELE

Nõukogude walttsus ehitab 1931. aasta sügisest alates suurt veeteed Walgest merest Baltimerre. Kanal algab Onega lahest Soroka juurest ja viib piki Wõigo jõge Wõigo järwe. Wõigojõkke ehitati «ust sulgusid ja Paisusid weepinnatõstmiseks, üheainsa paisu ehitamisel töötas suwel

14.VM töölist, nende hulgas palju wangisid.Järwe pind kergitatakse 7 meetrit kõrgemale.Järv oli ennemaltki nii sügav, et kandis väikesemaid laewu. Pärast weepinna tõstmist saawadsellest läbi sõita suurimadki merelaewad. Wõigojärvest wiib uus weetee jõgede ja kanalite kauduSegoserosse ja Äänisjärwe (Onega järwe).

Aawa järele tööd peawad kestma 3 aastat jaühendama Walge mere Balti merega. 1. nowembriks s. a. kanalid peawad olema juba niikaugele walmis, et Walgest merest saab sõita laewadega Äänisjärwe. Kahe qasta pärast peabvalmima kogu kanalisüsteem Walge mere ja Balti

mere wahel. Uue veetee ehitamise alal lemmadtööd 250.000 töölist. Loomulikult on see sunnitööst, sest punasel Wenemaal muud tööd ei ole.Enamlased ise nimetavad neid töölist „kanaliarmeeks". Töötatakse 7—B tundi päevas, päewapalgad on wäga mitmesugused ning köiguwad3 rubla ja 10 rubla wahel.

Selle kanalikawa sihtts on luua laewateedPöhja-Wenemaa ääretute metsarikkuste hõlpsa

! maks väljavedamiseks Lääne-Euroopa maa> desse, kus metsa liig wähe. Muidugi see soodusi taks Wene metsatööstust ja laseks teda weel roh

kem kui seni oma võistlusega kahju teha Eestit metsatööstusele.

Teateid selle kawa kohta awaldaS Nõukogudet leht „Sa Jndustrialisatsiju" ning ka

Sanomat", mis sai oma teated kelleltki Soomei tehnikult, kes wõtab neist töödest osa.t

Kuperjanovi talu päästetakse

Toimkond, kei muretseb rahapankrottimineva tala võlgade tasumiseks

VABADUSSÕJA KANGELASTE VANEMATE TOETAMINETallinnas Eesti Liidu ruu

mides astus kokku salkkond isamaalikke tegelasi, et

pidada nõu Wabadussõja kangelase Julius Kuperjanolvi.wanemate talu päästmiseks. See taluon sattunud ajajooksul tööigadesse ning nüüd ähwardab teda oksjonihaamer.

Wõlgasid Kuperjanowite „Lalli" talul on 6000krooni ümber. Osa laene on tehtud Maapangas,osa Tartu Linnapangas ning mõned laenud kateistest pankadest. Nende tasumiseks puudub wa

nadel Kuperjanowite! jõud. Kuperjanowite 2poega langesid Wabadussõjas ning üks suri sõjapäewil saadud terwiserikke tagajärjel paar aastattagasi.

Koosolekul awaldati artvamist, et nii suurtsummat, mida oleks waja talu wõlgade kustutamiseks, üksikud isamaalased ei jõua kokku panna.

Sellepärast tuleb teha korjandus. Kuid korjandus nõuab aega, oksjon on ähtvardamas aga juba11. oktoobril.

Koosolek walis toimkonna, kes astuks pankade ees ja tarbekorral ka wabariigi walitsuse eessamme, et oksjon lükataks edasi. Kulud, misedasilükkamine teeb, toimkond wõtab enda kanda.Tahetakse nõuda, et riik talule wõlad kingiks, nagu see on sündinud mõnede teiste kõrgemate sõjaiväelaste tvõlgadega. Toimkonda waliti L. Hellat,Braakel j. t.

Autobanditism Inglismaal

Inglismaa autoteede poolest esimesel kobal maailmasRIISUJAD SÕIDAVAD AUTODEL

Hiljuti pandi Londonis ja ümbruses toime (suur jaht autobandiitide pääle, kelle arw on wiimasel ajal märgatatvalt kaswanud. üle 2000 politseinikku jala, ratsa, mootorratastel ja autodeltõkestasid kõik teed ja otsisid hoolsasti läbi igaauto ja iga jalakäija. Seejuures wangistatipalju kahtlasi isikuid, kelle hulgas leidus suurikurjategijaid, kes põgenenud Ameerikast.

Autotnobilistide arwates Inglismaa on riik,mis kõige enam wallutatud autobandiitidest. Kus

' kil Euroopas pole autoliikumine arenenud selmääral kui Inglismaal ja kuskil mujal Euroo

j pas autoteed pole nii täiuslikud kui sääl. Igakahe-kolme kilomeetri taga on kõigis maanteedel

. tvälja seatud autotankid, mis on warustatud tele; sonidega, kõikidel ristteedel seisawad autoklubidewaltvepostid, ning mööda maanteid sõidawadmootorratastel ametnikud, kes on warustatud

'mitte ainult wolitustega autowaraste wangistamiseks, waid ka riistadega, mis on õnnetuse puhui Majalised igale autosõitjale.

< Sellepärast Inglismaad nimetatakse autoparadiisiks. Kuid sel paradiisil on ka warjukülg.Inglise ajakirjanduses järjest rohkem kirjutatakseautobandiitide tegewusest. Muidugi see ei tähenda, et autosõit Inglise maanteedel on seotud

suure hädaohuga, kuid see kastvaw banditism tekitab siiski ärewust ning närweerib autosõitjaid.

Inglise autobandiidid tarwitawad igasuguseidtrikke. Lawastawad autoõnnetusi oma masinatega,ja kui mööduwad autod peatumad, et abi anda,nad haarawad rewolwrid ning panewad toimeriisumise.

Inglise ajalehed teatawad, et wiimasel ajalon saabunud Inglismaale palju bandiite Ameerikast. Politsei murrab ammu juba tagajärjetult pääd selle üle, kuidas oheldada seda bänditismi. Autoklubid töötawad wälja igasuguseidprojekte, kuid siiani need. projektid pole wiinudeesmärgile.

Wiimane suur autowaraste püüdmine Londoniümbruses on esimene' 'samm plaanikindla jalaialdase wõitluse alal autobandiitide wastu.

i Edaspidi pannakse maanteedele sõitma erariideskontrollpatruSid, kes sõidawad moõtarrgtastel jawäikestel autodel. Inglise politsei on jõudnudarwamisele, et erariides politseinik wõib saawu

> taba mõitluses autobandiitide wastu palju roh. kem kui wormiriides politseinik, kes juba kaugelt! torkab silma ja seega wõimaldab bandiitidele  mõtta tarwitusele oma abinõud enne kui polit

i seinik suutis ligineda. Mm,

Milline tuleb sügis?

Sügisilmade ennet ta mine Rah vainute Arülivi andmetelVANARAHVA TÄHELEPANEKUD METOBSI ASENDAJANA

Akadeemilise rahvaluule seltst koosolek Tartus

Pühapäeval kõneles Akadeemllise RahvaluuleSeltsi koosolekul mag. Elmar Päss sügisilmade!ennistamisest, käsitades seda päämiselt Eesti Rahvaluule Arhiivis olevate materjalide põhjal.

Praegu toimib meil meteoroloogiajaam üleilma raadioteel saadud andmete põhjal ilmade enaustamist. Aastakümneid tagasi asendasid agametobsi inimeste üksikud tähelepanekud, millisteabil püüti ette arvata saabuvat ilma.

Sageli tehti selleks tähelepanekuid kogu kuujooksul. Nii arvati, et kui märtsis selged ilmad,siis tuleb selge sügis, kui aga mais rohkesti külmetab, siis tulev hiilne sügis, ltdud ja põhjatuuled augustis tähendavad häid kartulivõtmiseilmu, kuna aga siiS, kui mihklikuul veel müristab, tuleb foe sügis. Kui oktoobris sajab paljuvihmas 'siis oti detsember tuuline. Novembriudu tähendab aga, et detsembris on pehmeh ilmqd.

Kui novembris veel aknaklaasidel olev jää ärasulav päikese käes, siis on kolmandal päeval sadu

oodata.   <Õieti kõige rohkem ilmade ennustamise kohta

käivaid tähelepanekuid on seotud üksikute tähtpäevabega. Nii teati, et kui paastumaarjapäeval onkülm, siis on oodata sooja sügist, on aga soe, on

oodata külma sügist. Kui Markusepäeval ei kül-Imeta, tuleb ka hää, soe sügis. On 1. mail kuiv,tuleb kuiv sügis; on aga enne jaanipäeva paljuparme, tulev Jindlasti hiline sügjs. Läheb jaanipäeva õhtul päike selgelt looja, tähendab see kui

!wa sügisel. Kukub veel Peetripäeval kägu, tnlev hää sügis. Jätab kägu enne- heinamaarjapäeva kukkumise järele, siis tuleb halb ja varanesügis, kukub aga kas või 3 Päevagi pääle heinamaarjapäeva, tuleb kindlasti hää sügis. On mar

j dipäewal ilus ilm, tuleb ilus sügis, on kuiv ilm,tuleb kuiv sügis. Kui puulehed lähevad kollaseks

' alles jaakapädwal, tähendab see hilist sügiset.On lauritsapäev külm, on ka sügis külm ja selge.Kui pärtlipäewal on veel pääsukesi hää sügis,mets veel haljas soe sügis, ja km Pärast pärtlipäewa veel mürjstab, tulev Pikk sügis. On sü

jgifcfel pööripäeval kirsilehed juba punased, tulebvarsti lumi, on tuul põhjast, siis on ta säält kogujärgneva kahe kuu -jooksul. On mihklipäev kuiv,

lon ka sügis kuiv. Kui aga taheti saada sügiselruttu lund maha, siis veeti mihklipäeval oinastsarvipidi ümber kivi. Kadripäeval on aga alatiigal juhul oodata sula.

Edasi on üksikuid tähelepannuid loomad! s«h-

tes. Nii tuleb siis, kui konnad heidavad marjasügavasse wette, hiline sügis. Ja kni kevadelkonnakude kstlmetav, külmetab sügisel ka tõuwili.Hakkavad väikesed kanapojad vara kirema, tulebvarane sügis. Eriti rohkesti on aga tähelepanekuid rändlindude minekust. Siin on üldisem arvamine, et kni haned lahkudes lendavad madalalt, tulev pikaldane sügis.

Samuti on rohkesti tähendusi lume minekul.Läheb ta Päikesega kuiv, vihmaga tulebvihmane sügis. Tulev lumi maha noores kuus,siis sulav ta varsti ära, vanas knns sadanud

; lumi jääb aga maha. Sajab esimene lumi päeva\ ajal ja lõunapoolse tuulega, ei lähe ta enne keva' det ära. Kui esimese lume Pääl kolme Päeva jook; sul jänesejälgi näha ei ole, läheb ta varsti ära.j Läbirääkimiste all arvas Prof. W. Anderson,et paljud neist ennustusviisidest on levitatud rahva sekka ja isegi meile sisse toodud kalendrite lävi,milliseid juba 18. sajandil levis õige laialt. Samapooldav ka Prof. M. J. Eisen.

Teisena rääkis samal koosolekul veel õp. H.Jänes teemal: „Wanaaegfest agraarkultuuristSaarde kihelkonnas".

Hallad käiwad

Nädalate vahetusel esines sisemaal kerge 8 õkfilmILBIAD SOOJE NEVAD JÄLLE

Ka möödunud nädala leifel poolel paitsilaupäew ning nädalate wahetufel püsisid meiljahedavõitu ilmad. Wähese pUwituse tõttu öölwaStu pühapäeva tekkis tugev juhtumine; hom-Mikuks langes temperatuur sisemaal alla Nullining madalamail kohil oli hall.

Algaval nädalal näib tekkivat jällegi sügisilmade tunduw soojenemine, kuna Islandilt jnmöödunud nädala lõpul algas kagu sihis laienema.madalrõhkkond soojade õhumassidega; käesoleva

nädala keskpäewiks ta näib ulatuwat Läänemeremaile. Seetõttu meil tänasega alateS on oodatatuuduwat, Pidevat temperatuuritõusu ning ööpäevase amplituudi kahanemist, ühtlasi on võimalikud sademed wihmana.

Tugevad kagutuuled pühapäeval poetasid pärnelt ja wahtrailt viimsed kolletunud lehed. Kasookased on juba raostunud; Maid arukaski! onseni püsinud nende sügiskollane kate.

Juhised õpetamiseks algkoolis

Meeskäsitõö õpetajate ettefalmisiamine T allinaa peillgoo giumijuures

JUHISED Töö ÕPETAMISEKS ALGKOOLIS < -Reil päevil haridus- ja sotsiaalministeerium

koostaS ja kinnitas juhised tööõpetuse õpetamiseksalgkoolides. Algkoolide ülalpidajatel tuleb kõigitihoolitseda, et koolides oleksid töö õpetuseks tarvisolevad ruumid, seaded ja tööriistad. Koolihoolekogud ja õppenõukogud peavad hoolitsema selleeest, et õpilastel oleks tarwilised materjalid töötamifekS. Nende materjalide muretsemiseks wõibvajaduse puhul kasutada summasid, mis määratudkehtvemate õpilaste toetamiseks. Kuid koolid isepeawad tööriistade ja materjalide soetamisekskaasa aitama nii palju kui wõimalik ning kasutama seejuures, kui wajaduS nõuab, ka õpilasteabi.

Erilist rõhku kästakse panna kooliaia asutamisele, arendamisele ja korrashoiule ning koolimaja ligema ümbruse kaunistamisele. Osa koolimaad tulev jätta aia alla. Kui wõimalik, tulebkatsuda saada kooli maast koolile sissetulekuid,eriti internaadi warustamifeks. Tulud õppejõududeisiklikul kasutamisel olewast aiast kuuluwad aiakasutajale, kuid neidki aedu wõib kasutada õppeotstarbeks, õpilastele wõib anda kodused üles-

anded üldise aiatöö, taimekaSwatuse ja loomakasvatuse alal, poeglastele koduse käsitöö ja Hlln

: majanduse tarvete valmistamise alal, tütarlastele kodumajapidamises.

Haridus- ja sotstaalminiSteeriuin otsustasavada Tallinna pedagoogiumi juures meeSkäsitööharu. Haru awatakfe siis, kui sisse aStuda soo

l vijaid koguneb wähemalt 30. Selle õpilasteks* wõetakse eestkätt kutsega tööta õpetajaid, wõi õpe: tajaameti kandidaate, kes soovivad omandada os> kuse ja õiguse õpetada meeskäsitööd täiendus-,

kesk- ja kutsekoolides. Kui ruumi jätkub, wõetakse; i wastu ka kutseta õpetajaid, kes töötanuh koolidesj kohustetäitjatena, ning tööstuskoolide ja riigikunsttööstuskoolide lõpetajaid. Sisseastujate vanadus olgu alla 40 aasta, õppetöö avatavas

i harus kestab kaks aaStat. õpetust antakse prda> googilistes ainetes, erilist rõhku pannakse joones. tamifele, puutööle, kergemale ranatööle, raamatui köitmisele, punumistöödele ja muudele käsitöödele,i õpetus on tasuta, kuid toetust korteri, söögi, õppe

tarwete ja muu näol ei ole wõimalik anda.

Kaikaga õiendamine kohtu ees

Koi Boris Parm kais „K aj a" toimetuses kaikaga sõnumitõiendamas

KOHUS EI LEIDNUD ÕIENDAMISES KURITÖÖDEndine wabadussõjalaste tegelane ja Talli»-

nas tnttawals saanud ..kaikamees" Boris Pärn,oli Tallinna 2. jaoskonna rahukohtuniku juureswastust andmas rahurikkumise pärast ..Kaja" toimetuses ja rongikäigu organiseerimises. BorisParm ühes salkkonna töötutega oli korraldanudri. n. „näljamarsi" Toompääle. Selles tõi „Kaja"sõnumi, mis Parmu artvates walgustas sündmusttvalcsji. Parm ühes salkkonna . töötutega läkskaigas käeS „Kaja" toimetusse seletama, et sõnumpole õige. Toimetuses juhtus kokkupõrge lehetoimetajatega ning selle tagajärjel karistas rahukohtunik Parmu käskotsusega 3-ööpäetvase arestiga.

Parm ei jäänud aga nimetatud otsusega rahule, waid andis samale rahukohtunikule kaja-

I kaebuse, seletades, et tema polewat rahu rikkunud  ega rongikäiku organiseerinud,

s Tunnistajate seletustest selgub, et Parm oni tööbörsi hoowil tööta töölistele seletanud midagi| õige ägedasti, käes olnud tal „Kaja" number, jajta jutust olnud kuulda, et „Kaja" lvaletawat.; Kaigas peos ja kari mehi järel Parm läinud „Kaja" toimetusse.. Mehed jäänud alul ukse taha.

( Pärn, üksi läinud sisse. Warsti tekkinud Parmul. toimetuses sõnelemine ning sellepääle ta kutsunud! ukse taga olewad mehed sisse. Mingit ähwardust' ega korrarikkumist ei ole olnud. Sissekutsutud; u,ehi olnud 20.—30 inimest. Kohtunik pärast lüi hikest nõupidamist otsustas mõista Boris Parmuõigeks süü tunnusmärkide puudusel.

Kaabakas pügas maamehi

Isehakanud insener mÕÕtisteed ja võttis altkäemakseTallinna-Haapsalu rahukogu ees oli toaswst

noormees Eduard Kaado, keda süüdistati omapärases petmisloos. Kaado oli ilmunud möödunud sutoxl Keilasse, kus ta esines teedeministeeriumi maamõõtjana, kes mõõdab teedeministeeriumi käsul uue maantee sihti. Siht pidiläbistama taluomanikkude Põlde. Talupidajadmuidugi ei sootvinud, et maantee alla läheks parem osa põllumaast. Kaado andis mõista siis, etta toõib ajada teesihi ka teisiti, kui temale selleeest maksetakse. Sest uue kaardi tegemise kulud

oletvat umbes paari krooni ümber. Kaado saimeestelt raha, kuid mingit sihiajamist uuele kohale ei tulnudki.

Sügisel ilmusid Keila mehed teedeministeeriumi ja rääkisid niisuguse maamõõtja tegetousest.Juurdlusel selgus, et selleks maamõõtjaks, kes nimetas ennast ka inseneriks, oli olnud EduardKaado, kes paremini palju kordi petnud ja toarastauud.

Kohus mõistis Kaado uue pettuse eest 8 kuukstoangi.

Raske õnnetus rehepeksmiselReedel, 7.'okt., juhtus Järwamaal Kapu wal

las Puhmu kiilas rehepeksmisel raske õnnetus.Nimelt jäi Kõrtsiaado talu sulasel Woldemar Kulperil wasak jalg rehepeksumasina trumli wahelening rebiti poolest säärest saadik otsast ära. Kulper oli nimelt wilja'alla laskmas ning läks suitsukarpi ära andma . . Allalaskjakasti tagasi Minneslibises ta aga trumli wahele ning sellele järgneskiõnnetus. Kulper toodi Paidesse, kus paigutatiJärtva maakonna haigemajja. Ebo.

Sõduri enesetapp habemenoaga

Wõrus surnuaia taga tappis enese 7. rügemendi sõdur W. Wallik, kes lõikas habemenoagaoma kõri läbi. W. Wallik oli elemisel õhtul lahkunud kasarmust omawoliliselt, kaasa Mõttes püssija rakmed. Enesetapmise ta oli pannud toimejuba samal õhtul. ZHis sundis teda oma elulõpetama, ei ole teada. Wallik on kurtnud ware-Mini korduwalt raskuste, üle kaitsewäeteenistuses.

Vallakassa viidi läbi akmuSärewere wallawanem J. Lossman leidis

möödunud neljapäewal, et wargad on walla raudkapi lahti muukinud ja ära wiinud üle 9l) kr. wallarccha, kuna muud dokumendid jäänud alles. Kuidmõistatuslikuks jäi warga. sissepääs. wallamajja,kuna uksed-äknad olid kõik terwed. Nüüd on selgunud, et siiski ühel kõrwalisel ruumil oli aknalkitt ära kraabitud ning sel teel ruut eest ära wõctud, mis hiljemini oli jälle tagasi pandud. Wargast pole. siiski weel mitte jälgegi. Imelik onweel asjaolu, et täpselt aasta tagasi tungisid wargad samuti Särewere wallamajja. kuid peletatiminema päälejuhtunud wallakasaka poolt. Selkorral oli sissetungija lasknud ka wallakasaka sihisrewolwrist ühe paugu, kuid mitte tabanud Ebo.

Ehalised põletasid kütiniJärivamaal Albu Ivalla Tindimäel põles maha

Jäneda! elatva Aug. Pendi heinaküün ühes 100puuda heintega. Kahju umbes 200 kraani. Naguarwatakse, oi: küüni põlema süüdanud ehalised.

Kirikumürgel kohta eesTartu-Wõru rahukogu arutas mõni päelv ta

gasi Maarja-Magdaleena kiriku kaklust, mis toimus möödunud jõulupühade ajal. Jõulu esimeselpühal jumalateenistuse ajal tekkis rüselemine, jakaklus kirikus. Politsei koostas protokolli ja rahurikkujad anti kohtu alla. Jõgetva.jaoskonna rahukohtunik karistas kõiki kaebealuseid 25-krooniliserahatrahlviga tvõi 7-ööpäewase arestiga. Karistuseosaliseks said õpetaja prof. Tennman ja kirikulised Gustaw Engel, Alfred Kool ja Anette Toots.Kohtuistungil Tartu-Wõru rahukogus ei saadudaga tõestada, et süüdi oleksid Tennman ja Engelning nad mõisteti õigeks. Teiste kohta kinnjtatirahukohtuniku otsus.

VALITSUSEKRIIS RUMEENIASKontroll Rumeenia rabanduse üle

Rumeenia pääminister Wajda Wojwod esitaslahkumispalwe. Lahkumise põhjuseks olcwat Rahwasteliidü poolt kawatsetud kontroll Rumeenia rahanduse üle. Rahvasteliidu eksperdid, kes uurisid Rumeenia rahandust, leidsid, et Rumeenia rahandus on täieliku korralageduse ja korruptsioonipesa. Et Rumeenia soowib Rahwasteliidu kaudurahanduslikku toetust, HiS ilma täielise kontrollitaon wõimata kõneleda toetusest.

Teiselt poolt teatatakse, et pääminister Wöjwod lahkumiscpalwet esitades olewat palunud kuuingat, et too ei wõtaks wastu lahkumispalwet,kuna tema ei tahtwat mitte ametit maha panna,waid hirmutada walitsuskriisiga. Ajaleht „Zyrentul" teatab, et nii ongi juhtunud: pääministeresitanud lahkumispalwe, kuid kuningas pole seda

wastu wõtnud. 'AtASTIKULTUURLASED PROTES

TEERIVADWabakehakultuuri ühingu juhatuse liikmed

Disfert, Rummel ja Riik esitasid riigikohtule kaevuse kohtu- sa siseministri otsusele, millega ühingjäeti registreerimata. Kaebus wbetakse arutusele25. oktoobril.

ühingu asutajad kinnitawad, et alastikultuurei oli kuidagi awaliku kõlbluse wastu, sest koos-Wiibimised on omawahrlised ja sellises kohas, kuskellelgi, kes ei soowi, vi tarwitsc neid waadata.Eesti olewat selle keeluga teiste riikide hulgaserandiks, kuna kuskil ei ole wabakchakultuur i seltsiPõhikirjas ettenähtud kujul keelatud, ühendriikides on wabakehakultuuri ühingutel pool miljonitliiget ja liidu juhtideks ühendriikides, Rootsis jamujal on rahwuswahelifc kuulsusega tcadusemehed. Kaebajad toowad ette ka mõnede kuulsatearstiteadlaste arwamisi alastikultuueist.

PAARKÜMMEND TALU VIINAKSWiimasel ajal on Järwamaal, Tapa ümb

rnskonnas, läinud terwc rida talusid oksjonihaamri alla, nende seas mitmed, mis olnud seniniümbruskonna jõukamateks ja elamisjõnlisematekstaludeks. Kui kuulata oksjoni alla läinud taluomanikkude kõnelusi, siis märgitakse,' et oksjoni onkaela toonud snnr rahapuudus, mis tingitud põllusaadnste hindade äärmisest madalusest. Teisestküljest aga nähtuv, et rahapuudus nii teraw ollaei tohikski, knna wiinamüttk püsib pea samal tasewcl, mis waremaltki. Nii müüdi käesolcwa aastaesimesel poolel Tapa wiinalaost kaheksale ümberkaudsele wiinapoele (Tamsalus, Kiltsis, Tapal.Arawetel. Wohnjas,.W.-Maarjas ja Amblas)kokku wiina üle 11.302.000 sendi eest, mis teebüldsummas wälja paarikümne keskmise suurusegatalu hinna. Pudelites oleks läbimüüdud wiinahulk üle 77.250 ~riigiwanema" ehk ligi 225 tuhat..asunikku". Möödunud aasta esimese poole läbimüük oli samal wiinalaol ligi 13 miljonit senti.

RUMEENIA KUNINGA NAINE KIRUB..Daily Maili" esindajal oli jutuajamine Ru

meenia kuninga abikaasa, printsess Helenaga, keskoos oma pojaga Praegu wiibib Londonis. Poeg.printS Mihail, wiibib printsess Helena jnures 6ftmb ja saadetakse siis tagasi Bukaresti. Printsess Helena jutustab, et Inglise rahwas on osutanud temale sügawat sümpaatiat. Wahckord kuninga ja Helena wahel on õige halb. Kokkusaamistel kuningaga on tekkinud enamasti iga kordtüli. Kuningas Karol olcwat oma suhtumisesprintsess Helenasse kuri ja jäme. Kord olewat taähwardanud, et kuninganna ei näe oma poegakunagi enam. Printsess Helena kõneles kana neistpiinadest ja haawamistest, mis ta on pidanud kannatama Karoli tagasipöördumisest saadik Rumeeniasse.

Kunstnik suri.Tuntud Saksa kujastmaaier, graafik ja radeeria

professor Emil Orlik suri 62 a. vanaduses.

•kt 1- t , Uus sugismood.n°°rt ami moodsas sügisrõivastuscs: nagu näha, domineerib ikka veel must ja valge.

SAKALA nr. 116 (157) 11. oktobri! 16312

MUSTA BÖRSI TUULUTAMINE KESTABSpekula nbi d ülekuulamisel wäga

sõnaohtradMusta börsi tuulutamine kestis esmaspäewal

edasi. Kogu Pitew kestis juurdlus ja osalisteülekuulamine. Spekulandid on aga wüga sõna -ohtrad ja ei räägi oma operatsioonidest» Neile esitatud küsimustele wastawad nad lühidalt ei wöija. Tulemused spekulatsiooni Paljastamisel ouseetõttu wõrdlemist wäikesed, olgugi, et politseileon antud piiramatud wolitnsed wangistada jaülekuulamisele wõtta kõiki isikuid, waatamata nende ametile ja seisukohale. Kõik need börsispekulandid, kes siseministri käsukirjaga on saadetudTallinnast wälja, lahkusid wabatahtlikutt. Ainultjuut Steini wttljasaatmisega oli tegemist, sestSteiui ei leidnud politsei kätte. Esmaspiiewahommikul leiti ka Stein üles ja "kuulutati temalewiiljasnatmise otsus.

NEIU KURI KÄTTEMAKSPõhjaliku ett ew almis t u s c järelepistis kawaleri majale tule ot sa

Rägawere wallas, Wirumaal, wangistati neiuElwiine Asberg, keda süüdistatakse selles, et taööl waStn S. oktoobrit pistis tule otsa RakmeresLiiwa tän .nr. 16 asnwale it. n. „Jgnatjewi lossile". SelleS majas elas 5-liikmeline perekond jaoleks tules peaaegu hukkunud. Neiu tunnistasülekuulamisel ennast süüdi ja ütles, et ta pistnud

- majale tule otsa kättemaksuks Woldcmar Seppenile, kes temaga kurameerinud ja nnimaks rasedana maha jätnud. Neiu on toonud kodust Petrooleumi ja bensiini ning sülega laaste ja roninud siis Pööninguluugi juurde ja teinud tule põöningule. Bensiiniga Ae Mölatud laastud wõtsid kohe tuld ja maja oli warsti leekides. Neiuaga läks heinamaale ja roniS küüni, kust waataö,kuidas maja Põled. Kui nüüd neiult küsiti, etmikS tahtis ta häwitada terwe Seppenite perekonna, kui tal wiha oli ainult ühe Scppeli wastuneiu wastas lühidalt: „Laf' nad kuradid kõrbewad kõik."

RIIGITEENIJAD OMA HUVISID KAITSMASPühapäeval pidasid Tartus riigiteenijad „Wa

nemuise" saalis koosolekut, millest osa wSttis mitusada inimest. Koosolek leidis, et kavatsuselolev palkade mahavõtmine ei sünniks mitte riiklikust vajadusest, maid demagoogia tegemiseks.Kui tahetakse piirata riigi väljaminekuid, siispeoks eelarwe tasakaalustamine sündima kõikidekihtide arwel. Wöeti waStu resolutsioon, millestöötatakse võitlust pidada oma huvide kaitsekskõikide seaduslikkude abinõudega ja mitte mingiltingimusel alla anda.

PENSIONAARID ASTUSID LIITUPühapäeval asutati Tallinnas riigi pensio

nääride liit. Liidu juhatusse valiti Kirsipuu Tallinnast, ESsenson Tallinnast, Kivisaar Tartust jaTimpS Malgast. Liidn asutamiskoosolekustsid osa pensionääride esindajad Pea kõikidest kodumaa linnadest. Liit tahab hakata võitlema pensionäärnde huvide eest, eriti selle vastu, et pensione ei vähendataks iga natukese aja järele.

VENE LAEVAD TULID TUULE VARJUPühapäeva öösel tulid Tallinna reidile 2

Wene sõjalaevastiku abilaeva, tSStehaew ,Kommuuna" ja vedurlaev „Silätsch". Laevad olid

, Soome lahes hukkunud allveelaeva „Ravotshi"tõstetöödel ja tormi puhkemisel läksid Pranglisaare juurde tuulevarju. Pühapäeva õhtulmuutus aga torm veel tugevamaks ja laevadolid sunnitud tuulevarju otsima Tallinna reidilt.Kui laevad saabusid reidile, sõitis laevade juurde meie kaitseväe sideohvitser ja tegi ettepanekulaevadel tulla tuulevarju sadamasse. Wenelased tänasid ettepaneku eest, kuid lubasid kohe tuuleraugemisel jälle merele sõita.

SALAPÄRANE KÜÜDITUS SOOMESSoome politsei sai teateid, et Sommernieme

rannikul nähti, et tundmata mehed vedasid autostvälja ühe mehe, kelle nad lohistasid järve kaldale ja kasisid vette. Külaelanikud kuulsid appihüüdeid, kuid ei julgenud appi minna. Ainultpaar poisikest hiilisid lähedale. Poisikesed jutustavad, et üht kinniseotud meest on peksetud jnvajutatud paar korda vee alla. Politsei ei tea,keS oli pekfetav ja peksjad. Arvatakse, et kiiüditajad viimaks oma ohvri tapsid.

LÄTIS RIIK TOIDAB TÖÖTUTE LAPSILäti hoolekandemtnisteerium korraldab lähe

mail päevil kõigi töötute laste toitmise riigi k«-lul. Riigi toitmisele arvati töötute lapsed kõigiS Läti linnades. Toidetavale laste arv tõuseb5000 pääle.

TUNDMATA AUTOR SELGUS„W aesemehe ut « talle" autoriks

kirjanik MälkLaupnewa õhtul tuli Tallinna töölisteatris

kolmandat korda ettekandmisele Eesti Haridusliidu 1932. a. näidendite wõistlusel auhinnatudkomöödia „Waese mehe ntutall" ning wöistluStingimuste kohaselt tuli sel õhtul awamisele ümbrit, milles oli autori nimi. Selgus, et autoriksoli noorkirjanik August Mälk. Autor oli ilmunnd etendusele ja publiku nõudmisel ta ilmuS lawale. Autorile ja näitlejatele annetati lilli.Edasi selgus jury protokollist, et näidendile olimääratud teine auhind.

VABADUSSÕJALASTE KOOSOLEK„ESTOONIAS"

Pühapäemal oli Tallinnas „Estoonia" kontsertsaalis kontsert-kõnekoosolek, millest wõttis osarohkesti rahwast. Kõnedega esinesid mabadussöjalased Rõuk ja Sirk, kes rõhutasid põhiseaduseMuutmise wajadusest ja põhjustest, miks wabadussõjalased eisaa presidendi küsimuses kokku lep-Pida erakondadega.

PRANTSUSE UUS DESARMEERIMISPLAAN

„Petit Parisieni" Genfi korrespondent toobteateid Prantsuse „konstrnktiiwsest desarmeerimisplaanist", mis esitatawat Herriotle. See koos»ttewltt kahest plaanist: maksimaalsest ja minimaalsest plaanist. Makfimaalplaan on relwastused mahendatud maksimaalmääradeni. Maksimaalne desarmecrimine teostatakse ainult niisugusel korral, kui desarmeerimiskonwentsivoni allakirjutajad kohustuwad alistuma kõige waljumalekontrollile relwastuse suhtes ning olema Malmisabinõusid tarwitusele wõtma riigi wöi riikidekaitseks, keda ähwardab kallaletung. Minimaalplaan määrab ära julgeoleku alammäära, ilmamilleta relwastuse wähendamises teatamast määrasi ei wõi minna kangemale. Prantsuse kawa eiamaldatawat enne, kui ta on heaks kiidetud kõrgema riigikaitsenõukogu ja ministrite nõukogupoolt.

POOLA UUESTI RAHVASTELIIDUNÕUKOKKU

Rahwasteliidu täiskogu walis kolm mittealalist liiget Rahwasteliidu nõukokku. Poola walititagasi 48 häälega 52 äraantud häälest. Teisteksmittealalisteks liikmeteks waliti Tshehhoflowakkiaja Mehhiko.

HITLER KURAASITABItaalia lehe „Trevere" kaastööline pääfis

Adolf Hitleri jutule ja esitas viimasele küsimuse,miks Hitler pole katsunud toime panna riigipööretItaalia eeskujul. Itaalia olewat sellist pööretjuba ammu oodanud. Hitler seletas, et tema onmõtetelt küll Mussolini mees. kuid Saksamaal olewat siiski olukord hoopis teine kui Itaalias. Saksarahwas tulevat alles kaswatada sashistlikulemonarhistlikule riigiideele. Hitleri partei ligemaks ülesandeks olewat Purustada need isamaawaenlased, kes plaanitsewad luua sotsialistlikkukorda. Alles Pärast nende wastaste wõitmist rahwussotsialistid astuwad üles wõitluseks Saksaisamaa wägewuse loomiseks.

DALAI LAMA PÕGENENUD?Indiast saabuwad teated, et budda usu kör

geim waimulik Dalai Lama on võitluste tagajärjel Tiibeti idaprowintsts Kharas Tiibetist põgenenud. Rahwas on tõstnud mässu Tiibeti walitsuselt maksma pandud sisfeweokitsenduste wastu.millega halwati kaubanduslik läbikäimine Indiaga. Mässajate juhtideks olewat kaupmehed.

Teade Dalai Lama põgenemisest pole leidnudseui kinnitamist, kuid võimatu see ei ole. 1910. a.põgenes ka üks Dalai Lama.Tiibetist Indiasse,sest tal tekkis tüli Hiina keskvalitsusega. Pärastkaheaastast viibimist Indias ta läks LhaSsassetagasi.

„InteniatBioaaali" looja suri.Pariisis suri Belgia komponist Pierre Degeyter, keson kuulsa töörahva hümni ..Internatsionaali" looja.

Degeyter suri 84 aasta vanuses.

Moodne spordisõiduk.Tagaplaanil n. n. ..ratasauto", mis koosneb vaid ühest hiigelrattast, kuna juht jareisija istuvad ratta sees. Muidugi ei -käi nad koos rattaga ringi. Sõiduk võib

saavutada õige suure kiiruse.

Walitsuse moodustamine karil

Suured liidrid propageerivad „r ahr u 11 ik k u töökabinett !"» tulisemad partoimokei äganaeravad selle üle ,

KOONDUS TAHAB „LIIGUTAMISEGA" MÕJU AVALDADA

Wett wabaduSsõjalaSte wesktst

Läinud nädala lõpul jooksis walitsusekriisi la»hendamine täiesti karlle. Pärast Teemandi 100- .bumist walitsusemoodustamise katsest, ei jõutudkuni esmaspäewani sammugi edafi. Tõnissontegi küll katset erakondade esindajatega kõnelda jasaada neikt näpunäiteid, mis ette wötta, et kriiskiiremini leiaks lahenduse, kuid erakondade esindajad andsid wäga põiklewaid mustuseid. Tõnisson propageeris „rahw«Sliku töökabineti" loomist.Sama mõtet pooldawat ka kogude-koonduse mana

liidrid J. Teemant ja K. Päts, kuid selle erakouna noorem generatsioon, eriti koondusasunikud, eitaha kuuldagi sarnasest töökabinetist. Nemad nõuawad „saamakabinetti".

Kui töökabineti mõte leidis waStnseiSmist lo

?>ude-koond«fe rühmas, siis Tõnisson soowis, etdgude-koondus annaks une riigiwanemakandidaa

tdi, kes hakkaks moodustama erakondade kabinetti.Kogude-ikoondus kandidaati ei anna, nemad eiolewat kohustatud seda tegema, maid walitfuse-Moodustamise pidawat nüsid wõtma enda PääleMed, kes arwustasid maha Einbundi walitsuse.Demagoogiliselt seletatakse, et wastaStel olewatwõimalus moodustada walitsust ka ilma kogudetöönduseta. Sellega demagoogiategijad tahawadainult wenitada walitsusekriisi ja sünnitada r«h-Mahulkades suuremat rahulolematust, et siis hilje-Minr, kui teised on kriisitamisest tüdinenüd, surudaläbi oma nõudmisi.z Koonduse rühmitus, kes loeb nüüd oma pääliidriks Einbundi, uhkustab awalikult, et neil onkaaluw sõna öelda kriisi lahendamisel ja neidkvarsti palutakse, et olge lahked ja tehke walitsus,Mõtkr maha ametnikkude palgad, kukutage kroon,

andke moratoorium ja tehke, mida svowite. Selle !rühmituse räuskamine on wiimastel päewadel 'omandanud õige karjuma kuju. Nende rahwasaaditud käiwad maal «liigutamas" ja tegemas„maa häält", mis kõik wastased peab panema wärisema. Nii ka pühapäewal Karksi-Nuias peetudlõikusepidu ja „lapuakoosolek", millest osa wSttismõnisada „lapua"-meelset põllumeest ja kus koon

duse riigikoguliikmed Karlsberg. Fuks ja Laur.ujusid nagu kalad wees, taotles sama sihti, nimelt,võimu demonstreerimist koonduse nõudmiste läbi- jsurumiseks.

Mõni osa Nuia resolutsioonidest kõlab rõmedalt ja nahaalselt: ametnikkudel palk maha, põllusaaduste hinnad 1925. a. tasemele (sellega mõel- (dakse, et wõikilo maksku 250—300 senti ja liha- jkilo 75—100 senti. Toim.) ja kui siis ametnikudjulgemad piuksatada wSi koguni streikima hakata, jsiis tulewad Karksi „lap«amehed" ja löövadametniku mättasse. Ja sarnased nõudmised läkitatakse Toompääle ühes dcmonstratiiwse terwitustelegrammiga K. Einbundile, et oled meie mees,soowime sulle raugemata jõudu meie soowide läbiwiimisekS.

Sarnane olukord ei soodusta loomulikult walitsusekriisi lahendamist, maid ajab selle täielikkuummikasse. Kui Laur, Fuks ja Einbund wibutawad ähvardavalt kaigast mitte ainult ametnikkude ja linnaelanikkude, mitte ainult sotsialistideja keskerakondlaste, maid ka suurema osa põllumeeste kohal, siis ometigi peawad ka need enesealalhoidmise instinktigi mõjul walmistuma MastupanukS.

| Vabadussõjalasel» on tabanud õieti momenti,

kui nad viimasel ajal on ««utuuud aktiiwseroptad ütlevad, et maa on tüdinenud erakondadevalitsemisest ja saamahimust ning ootad valitsust,kes seisaks väljaspool erakondi. Aga knidaS luuaPraegu sarnane valitsus? Senised katsed „rahvusliku" valitsuse moodustamiseks on varisenudkokku. Kõik parteid on nmStu. Liidrid räägivadküll poolt, aga kui minnakse tegelikkude sammudeastumiseni, siis põrgatakse juba esimesel sammulvastu ülesaamatuid raskust. Öeldakse: ei ole' presidenti, kes seaks korra majja. Et aga ei olepresidenti, kellest nüüd arvatakse, et ta olekS tei| nud imet, selles süüdistab üks teist, erakonnadütlevad, et wabadussöjalased kukutasid läbi presidendi, wabadussöjalased aga ütlevad, et erakon'nad ei tahtnud sarnast presidenti, keS oleks või'nud neid taltsutada.

j MiS oleks olnud siis, kui meil oleks olnudseda keegi ei tea, mis aga praegu

v«, see on kõigile selge. On selge, et on asutudühelt poolt sarnasele, nõudmisteteele, et teine poolei või enam rahulikult vaadata ja oodata, miSlõpuks sünnib, vaid ta peab ennast organiseerimavastupanuks. WSiv olla, et see ongi parem, kuikaks organiseeritud poolt seisavad vastastikku javõivad teineteisele näidata, kui suur on nendeerikaal. Igatahes ei või nii edasi minna, et üksaina nõuab ja saav, teine aga vaatab päält jalaseb võtta.

Kindlasti peab rõhutama, et koonduse „lap«a"pole kaugeltki nii võimas, nagu ta ennast tahabdemonstreerida.

Esmaspäewal ei jõutud edasi

Tõnissone! saanud aega kõneleda rühmade esindajatega

RAHVUSLIK KESKERAKOND SEISUKORDA KAALUMASWalitsuse moodustamise asjus ei saadud es-

Maspäewa hommikupoolikul sammugi edasi. Riigikogu esimehel Tõnissonil ei olnud mahti kõneledarühmade esindajatega. Ta lootis nendega astudakõnelustesse alles esmaspäeva õhtul. Esmas-Päeva hommikul aStus Toompääl Riigikogu esimehe kabinetis kokku rahvusliku keskerakonna keskkomitee laiendatud koosseisus. Koosolekust wõtsid osa ka keskkomitee liikmed maakondadest. Ko-Mitee koosolekul viibis ka Riigikogu esimees J.Tõnisson. Kogu hommikupoolik kulus ära Praegusepolitilise seisukorra kaalumiseks. Kanti ette referaat praegusest seisukorrast. Kuni toimetuse töölõpuni kestis koosolek edasi.

Alles õhtupoolikul Pidi koosolak asuma küsimuse juurde, kas rahvuslik keskerakond võtab

walitsuse moodustamise enda pääle. Oli kuulda,et koosolijate enamuse arwamised kaldusid sinna,et rahwuslik keskerakond praeguses olukorras eiole kohustatud asuma uut walitsust moodustama.

Paistab üldiselt, et kellelgi ei ole ruttu walitsusekriisi lahendamisega. Kogude koondus, kestegelikult kutsus wälja kriisi oma liigsete nõudmistcga, otse prowotseerib, et kriis pikemale weniks. Seejuures tehakse lamedat demagoogiat,et kriis ei tohiks kesta enam tundigi ja et rahwakannatus warsti täis saawat ning rahwas olewatwalmis Toompääle marssima. Seda Toompäälemarssimist kujutawad kogude-koonduse tegelasednii ette, et rahulolematu rahwas tuleb sinna tänuawaldama Einbundidele, Lauridele ja Tonkmanidele ning kaigast andma teistele erakondadele.

Maalgi registreeritagu töötuid

Aidu vallavalitsus nõuab tööbörside tegevuse laiendamist

LINNAST El TAHETA TÖÖTA TÖÖLISI MAALE

Aidu vallavalitsus saatis Wiljandi maavakitsusele kirja, milles juhitakse tähelepanu talveliginemisel tööpuuduse suurenemise pääle niihästi linnas kui ka maal. Vallavalitsus leiab, etpraegune kord töötute registreerimiseks ei ole kitidagu loomulik ega vastuvõetav. Ön nimeltteada, et ümbruskonna riigimetsades vajataksesuuremal arvul ja pikemaks' äiatstöölisi mMatöödele. Wiljandi tööbörs põld äga senini Jtfciksaata suutnud. Ei tea, kaS ei taha linna Mtudmetsatöödele minna või ei sgä nad seda tehamingisugusel Põhjusel. Maal on aga küllaldaseltinimesi, kes otsekohe valmis oleksid metsatöödeleminema, kuid neid sintta ei võeta, sest neil ei oletöötute registreerimise kaarti taskus. Seisukordon kujunenud selliseks, et kui maa töötu tahabminna tööle, siis peab tema ennö linna elama

asuma, sääl tööbörsil end tößuna registreerimaja siis alles pääseb ta legitimatsiooni kaardi ettenäitamisel tööle. Sarnase ebaloomuliku seisukorrapõhjuseks on asjaolu, et maal pole tööbörsi egaüldse asutist, kes töötuid registreeriks. Aidu wallawalitsuse arwates wõiks sarnaseid ülesandeid kawäga hästi täita kohalikud toallatoalitsused.

Mõni aeg tagasi tegi haridus- ja sotsiaalmi:.»ister korralduse, et maavalitsused peawad töö-börsi korraldamisest koos linnawalitsustega osatootma toõi kui sellekohast kokkulepet ei saatoutata,siis ellu kutsuma tööbörsi maa tööliste tartois.Taltoe liginemisega, kus tööpuudus muutub järjest teratoamaks, oleks ju tööbörsi järele tartoidus, kuid millegipärast ei ole maawalitsuses weelkihku-kahku sellest asjast kuulda.

SÄMALA to: {157) —ll 3

Viljandist

AUTOBUSTE ASJUS POLE SELGUSTAaswõib autobusega wSõral liinil

sõita?Mõni aeg tagasi tegi Wiljandi maawalitsus

korralduse teedeministeeriumi sellekohase ettekirjutuse põhjal, et autobuseomanik Kivistik Wiljandistpeab oma autobuse ümber ehitama weoautoks jaei temal ei ole üldse õigust autobusel maanteedelsõita. Sarnase korraldusega ei saanud Kiwistikrahule jkäda ja esitas kaebuse kohtule, paludesmaawalttfuse korraldust tühistada.

KohuS aSja arutades leidis, et maawalitsus onsiin toiminud teedeministeeriumi ülesandel ja sellepürast oleks tulnud kaevata teedeministeeriumikorralduse püüle, kui see seaduslik ei olnud. KiwiStiku kaebuS jäeti tagajärjeta.

Seega ei toonud see protsess asjasse weelgiselgust, et kaS Püüle liiniaUtobuste ka weel teisedtõhiwad meie teedel liikuda wõi mitte.

VALGELILLE XARBIKORJANDUSEST300 KROONI

Laadapäewal korraldati linnas walgelille karbikorjanduS, mis on sisse toonud 201 krooni 21senti. Pääle selle on möödunud kuu jooksul maakonnaS toime pandud mitmetes kohtades walgelillekardikorjandnsi. Suure-Jaani alewis oli karbikorjandus 2. sept., fee töi sisse 24 krooni 41 s.Mustlal on tiisikuse wastu wõitlemise seltsi korraldnsel korjandust toimetatud augustis ja see onannud seltsile 22 krooni 61 senti. Suislepas onwalgelille hitiks annetatud 11 krooni 77 senti jaPõltsamaal 55 krooni 35 senti.

Nii on walgelille karbikorjandus senini toonudstSse 315 krooni 35 senti. Korjandust toimetatakse ka wastawate korjanduslehtedega, mispärastwõib loota, et see summa, mis läheb tiisikusewastn wõitlemiseks, weelgi suurenev.

Maagümnaasiumi 15. aastapäevEile, 10. okt., möödus 15. aastat sellest, kui

esmakordselt Wiljandis awas oma uksed iseseiswaeesti koolina poeglastegümnaasium. Selle sündmuse mälestuseks korraldati laupäewal maagümnaasiumi saalis pidulik aktus, millest wõtsid osakõik õpetajad ja õpilased. Aktusel dir. Koik esinespäewakohase kõnega, andes ühtlasi ka huwitawa jadetailse ülewaate kooli möödunud aasta tegewusest. millest nähtus, et möödunud aastal kool töötaS 7 klassiga, kus õppis 264 õpilast. Kõige rohkem õpilasi oli 17-aastaseid, neile järgnesid 14-,16-, 18-, 20-, 19-, 21- ja 22-aastased. Kulusidkoolil möödunud aastal oli 48.576 kr., sellest 2/3osa on kannud riik ja wähema osa maakond. Kulusid üksikult iga õpilase kohta keskmiselt tuli 184krooni. Õppetöös on alati nõutud eeskujulikkust,seepärast ka edasijõudjate arw õpilaste üldarwuston ainult 9/s.

Aktusel mälestati ka kadunud õpetajat J. MuinaStet ja 5. kl. õpilast Jaan Teimani. Õpet. J.Saare juhatusel esines kooli mees- ja segakoorettekannetega, mille järele lõppes aktus hümniga.

Esmaspäewal aastapäewa tõttu oli koolis püha ja õppetöö seisis täielikult.

Lastevanemate koosolek HaridusseltsisPühapäewal peeti Haridusseltsi gümnaasiumi

laStewanemate koosolekut. Ilmunud oli waid 27inimest, ühel häälel tvaliti koosoleku juhatajaksdir. Warrik ja protokollijaks pr. Muinaste. Sellejärele esines aruandega kooli möödunud aasta tegewusest koolijuhataja. Nagu aruandest nähtus,on kooli tegewus möödunud aastal olnud intensiiwne. Sissetulekute hankimiseks on kool pidanud korraldama rea näitemüüke, mis õppuritekaaötegewusel kõik hästi õnnestusid.

Huwitaw oli prl. G. Kapp'i teaduslik kõne:«Hinge analüüsi tähtsusest kaswatustöös". Prl.Kapp wäidab, et last ei pea mitte rawima kehaliselt, waid ka hingeliselt ja selleks on tarwiline,et koolide «ihuarsti" kõrwal töötaksid ka hingearStid.

WalimiStel jäi wanematekomitee terwes koosseisuS tagasi. Pedagoogikanõukogu 2 lahkunudliikme asemele waliti pr. Jaakson ja pr. Wihwelin.

Spordikursnsed garnisonis8. diwiisi ülema korraldusel peeti Wiljandi

garnisonis lühiajalisi spordikursusi. Kursustelwõeti läbi kergejõustikualad ja pesapall. Kursuste eesmärgiks oli tutwustada garnisoni kaadriohwitsere ja üleajateenijaid allohwitsere kergejõustiku ja pesapalli määrustega ja instruktorlikusosas õpetamise metoodilise küljega.

Kumbagist kohalikust wäeosast wõtsid nimetatud kursustest osa 3 ohwitseri ja 6 üleajateenijat allohwitseri. Kursuste juhatajaks oli määratud möödunud aastal Tartu ülikooli juureskehalise kaswatuse kursuse lõpetanud leitnant K.Pareks, kes praegu Pärnu ja Wiljandi garnisonide kehalise kaswatuse juhatajaks.

Kursustel wõeti läbi iga kergejõustiku alapraktiliste harjutustena, seejuures teaduslikultpõhjendades iga wõtte terwishoidlikku ja kehaarendawat mõju.

Oodatud uudisena omandasid kursustest osawõtjad algteadmised ja oskused pesapalli mängus. Kunanimetatud mäng Wiljandis senini oli täiesti tundmata, nõuab mängijaist äärmiselt kiiret otsustamise wõimet, osawust ja wäledust, siis tunti tawastu eriti suurt huwi. Kursuste lõpupäewalpeeti ka äsja õpitud pesapalli mängu wõistlus Sakala üksiku jalawäepataljoni ja 5. srtw. grupimeeskondade wahel, kus wõitjaks tuli Sakala pataljoni meeskond wahekorraga 14:8.

Kursuste juhataja K. Parek awaldas artvamist, et Wiljandis põhjustab hääde sportlastepuuduse korralikkude ja sportimiseks mugawateplatside puudumine.

Uksel Õgistaja südaööltän. 24 elutsew Eduard Põrkman

awaldas politseile kaebuse et 8. ott. kella poole 1ajal olewat lagistanud Itaalia tan. nr. 6 elutsew Eduard Puu tema ukselmtt. rrkkudes nnwiisi tema unerahu.

Vähemad kaklused reedesel laadal

Reedene laat, waatamata oma suurusele, o!i;üldiselt rahulise ilmega. Siiski peeti aga ka wä-jhemaid lööminguid, mis alati just ei lõppenud

ilma weriste -Nii umbes kella 3 wõi yi paiku tekkis jüli

mustlaste leeris, millepääle wiimased endid jaotasid kahte wäeüksusesse ja hakkasid siis üksteisele„ andma Mustlane ei ole kaklusel kunagi ülemäära äge ja seepärast lõppes ka see kaklus, kus,sõjariistaks enamalt jaolt olid piitsad, ilma mainimiswäärsete wigastusteta.

Teine reedese laada kakluseseeria, mis juhtuskellegi Petseri potikaupmehe ja hobuseparseldajawahel, oli pisut elawam. Hobusekaupmees suures hangeldamisetuhinas tagandas hobuse sawikaupmehe pottide pääle, mispääle sawikaupmeessai nii wihaseks, et ütles ainult: „tshort..." jajuba wuhises rusikas -potisõkutaja nina all, mispääle arenes päris korralik lööming.

Kordniku ilmumisega pidi aga tüli kohe lõppema ja päris suur wiha jäi nii teineteise päälewälja walamata. Huwitaw oli see kaklus siiski,sest kummalgi kakluseosalisel ei olnud millegi ülekaewata, olgugi, et ühel oli purunenud 4—5 potikest ja teisel löödud nägu hulga «paksemaks".Kuna kordniku saabudes tiilt kohe lõppes ja taasja käiku ei näinud, siis jättis ta tegemata kaprotokolli, tähendades ainult: „Nii suurt «reklaami" ei maksa ikka teha."

Noorseppade paslikute kool

Juhtide wäljaõpetus noorseppade malewas eisünni sel teel, nagu skautide juures wastawateeksamite ja ametijärkudega, waid selleks on sisseseatud igaaastased päälikute kursused, kus siismõne nädalaga noortele rühma- ja salgapäälikutele õpetatakse tarwilised teadmised juhitöös.Järjekorraline päälikute kool algas 9. okt. 2. algk.ruumes. Et asja oleks wõimalik põhjalikumaltläbi wõtta, selleks jaotati osawõtjad kahte rühma:ühes 1., 2. ja 3. meesrühm, teises grupis  — Järwer. „W-K" r., Hutsari r. ja naisrühmad. Kohapäälsetest isikutest on lektoreiks endised malewapäälikud ltn. Kutsar, Itn. Kublin ja praegune päälik Itn. Ewert.

Tartust kutsutakse kohale skautmaster H. Michclson, säälse skautide malewa päälik, ja Eestitunnustatumaid noortejuhte.

2. ja 3. meesrühm walisid endile neil päewiluued päälikud ns. R. Krõll ja ns. S. Mankin.

kusikas kulmu pihtaRaudtee tänawal nr. 17 elutsew Johan Aur

awaldas politseile, et Köstri tänawal nr. 30elutsew Peeter Lepik olewat teda 7. skp. laadaplatsil löönud rusikaga wasaku kulmu pihta. Pääleselle ähwardanud ta noaga Auri kõri maha lõigata.

Vargus puumast

Leola tänawal nr. 15 elutsew August Tammist nägi, kuidas laadapäewal keegi isik läks August Soo puuaeda ja säält wõttis sületäie puid.Tammist pidas isiku kinni, kelleks osutus KarlHurt. Mees seletas, et ta on puid wõtnud waidteemasina kütmiseks. Sellegipärast langeb ta warguses süüdistatuna karistuse alla.

Robert Peenemaa viiulikontsert „Koidu" saalis

S. skp.Wiiulikuustnik Robert Peeneinaa pole wil

jandlastele tundmatu. Oma waremast külaskäigust oli ta jätnud meile hää nime, mille tõttuoli kogunud solistkontsertide kohta küllaldaselt kuulajaid. Hr. Peenemaal on ju wäga hää tehnika.Haruldase kergusega sooritas ta kõige keerulisemad käigud, sellega omades hääd wäljenduswõimalused. Miks oli ta aga ise nii osavõtmatuoma mängule? Oli ju wiiuldajale ta lihtne jasoe tundeküllane tõlgitsuswiis üheks sümpaatsemaks ja haarawamaks jooneks. Kawn esimesesosas mõjus otse masendawalt nii tardunud hingemäng. Händeli ..Sonaat E-duur" ja Bachi-Kreisleri ..Gavott" 'jäid muljetuks. Mendelssohni ..Kontserdis" oli juba enam elawa südametuksawsi. Soojemaks muutus kunstnik alles kawalõpupoole. Paganini-Auer ..Caprice nr. 24",Glasunowi ..Araabia wiis", Rachmaninofsi ..Mustlaste tants" leidsid kunstniku poolt meisterlikukäsitluse.

Kuulajate poolt sai hr. Peenemaa rohkestikiiduatvalduse osaliseks ning talle annetati kimproose. Tahaks loota, et Robert Peenemaa omajärgmisele kontserdile Wiljandis tooks kaasa omaelawa inimese südame. Pr. Betsy Peenemaakaasmäng polnud alati just päris täpne. Näisnagu oleks temaski olnud üldist passiiwsust.

H. R.Laps vankri all

Laadapäewal sattus lõbusõidul wailkrj. allaKantrekülas elutsewate Kurikute 1 tütar Linda. Majaperenaine, kus Aurikud elasid,wõttis lapse kaasa hobusega lõbusõidu tegemisel.Sõites läks wanker ümber ja laps jäi alla. Talmurdus parema jala luu, kuna täiskaswanud lõbusõitjad Pääsesid wigastusteta.

Märatsemine võõras korterisTartu tän. rfc. 83 elutsewale Aleksander Lui

gale tehti protokoll selle eest, et ta 9. skp. oli samasmajas elutsema Woldemar Luiga korteris kukkunud joobnult märatsema ja lõhkunud sääl asju.

Ülesostjad turulPolitseile puuutsid pihku Kirikumõisa tänawal

elutsew Juuli Tihane, kes tiles ostis mune jaTartu tän. nr. 23 elutsew Johannes Hauga,kes ostis enne kella 11 üles kanu. Sundmääruserikkumise pärast Mõetakse mõlemad wastutusele.

Vürflitega asartmäng laadalPolitsei tegi protokolli Tartus Tööstuse täna

mai nr. 16 elutsewale Johannes Metsasele, keslaadal tegi äri würflitega asartmänguga.

Lehmad linna heinamaal

Linna pargiwaht laskis politseis protokollteha Mecme tän. nr. 11 elutsema Johan Ristikiwile, kelle karjatüdruk olewat omawoliliselt söötnud linna heinamaal Uueweski orus lehmi.

Tuletõrjujad korraldavad peoTuletõrjujate ronijate osakond korraldab lau

päewal ..Põllumeeste kodus" segaeeskawaga peo,mille puhas sissetulek läheb uue mootorpritsi muretsemiseks.

ILMATEATEDKohati wihma j a tuuline

Loodetav ilm teisipäeval, 11. okt.Merel kuni wiiepalliseid, maal keskmise kiirusegakagu- ja lõunapoolseid tuuli. Suuremalt jaoltpilves, kohati kerget wihma ja udu. Temperatuurwähe tõuseb.

Ilmade ülevaade 10 skp. Lääne-Euroopa madalrõhkkond püsib- täitudes paigal, temaäüremiinimum, mis asetseb Saksas, naib üheswihmapiirkonnaga liikuwat Läänemerele. Grööuimaale on ilmunud uus madalrõhkkond, missuundub Teravmägede poole. Körgeröhkkond wallutab endiselt Euroopa, Wene, Ida-EeSti ja Soome ning kahaneb kiiresti. Tema piirkonnas valitseb jahe ja esinevad laialdased öõkülmad, eriti Wenes ja Lõuna-Soomes ning Kesk-Euroopas on temperatuur eilsega võrreldes weelgi tõusnud. Eestis oli eile päewal 6—B kr.,öijsel o—s kr. ja täna hommikul 3—7 kr. sooja.

Metobs.

MAATULUNDUSENÕUKOGU VILJANDISSELaupäeval peeti Wiljandi „Põllumeeste kodu"

saalis maatulundusnöukogu moodustamise koosolekut, millest võttis osa päämiselt kohalikkude

põllumajanduslikkude organisatsioonide esindajad,põttutöökoja liikmed, agronoomiline personaal jamõned üksikud asjast huvitatud isikud. Maatulundusnöukogu ülesannetest refereeris Käbi»põttutöökoja poolt. Maatulundusnöukogu ülesandeks jääb pidada kontakti põllumeestega jaüldse aidata kaasa, et põllutöökoja agronoomid eimuutuks sarnasteks „kroonn nõuandjateks", midaneile agronoomilise büroo juures ikka ette heideti.Kas nõuanne selle tõttu teiseks kujuneb, on uiuidngi ise küsimus.

Wiljandi maatulunduskonsulendi tööpiirkonnas moodustati siis selline nõukogu ära ja juhatusse valiti agronoom Lossman, P. Kallit ja M.Meet.

TOIMETAJA A. SEPP BERLIINIPühapäewal sõitis meie toimetuse liige B.

Sepp Berliini, kus ta külastab algawal hooajalBerliini teatreid ja tutwub Saksa päälinua tuituurelu uuemate awaldustega.

VABARNATE TEINE LÕIKUSToimetusesse toodi laupäewal näha watminud

-vabarnaid, mis olid korjatud Jakobsoni tän. 20 aLiigandi aiast. Nii hilja marjade walmimine onharuldane nähe.

Kontsert-jumalateenistus Jaani kirikusWiljandi Helikunsti Seltsi meeskoor korraldas

pühapäewal, 8. skp. Jaani kirikus kontsert-jumalateenistuse. Kuulajaid oli ilmunud õige rohkesti. Näib, et wiljandlased oma meeste lauluarmastawad ja huiviküllaselt seda jälgimad. Mees- >koori üldine tase näitab tõusu, kuid kohati tundubjõudude ülepingutust, Mahest isegi wäsimust. Mõlemate passide read on end hääde korraldanud, hääled kõlawad ühtlaselt ja toonison wärmi, niida aga kahjuks täiel määral ei saaöelda tenorite kohta. Hääle täämbrite mitteühtesulawnse tõttu jääb siin üldkõla haraliseks. Piano lauldes pole kooslaulul wiga, kuid fortes,mida meeskoor nii ülirohkesti tarwitab, kaotawadtenorihääled kõlawuse, muutudes terawaksja toetuks. Kas pole wiimaks wäärtoonisünnitamine mõjunud kurnawalt täämbritele?

üldiselt meeskoori ettekanded õnnestusid. Wäga hää oli Mene kirikulaulu stiilis lauldud D.Bortnianski „Püha". Raskepärane Tobiase„Neenia Kreutzwaldi mälestuseks" jäi kahwatuks.Ilma korraliku hääletehnikata materjaliga onwististi tüll küsitaw selle nõudliku pala õnnestumine. Ilusa tõlgitsuse osaliseks sai A. Läte „Pal-Me tvõitluses". Samuti jättis sügama mulje huwitaw K. Türnpu ..Kiirelt kaowad meie päewad"ja oreli saatel ette kantud A. Wedro uudispalaooper ..Kaupost" Ave Maria oma katolikukirikumuusika Maimus waljult kinni hoitud iseloomuga ja omapärase harmooniaga. Dürneri ..Elujuhistega" juhtus äpardus. Koor kaotas millegipärast õige algtooni, nii et mõne noodi järelealustati uuesti ja siis oli ettekanne woolaw. Beethoweni ..Jumala wägewus" oli üldiselt hoognekuid piano polnud päris puhas.

Solistina esines tsellol hr. P. Elias, kes omabMõrdlemisi arenenud tehnika ja ilusa tooni. Tamängis Haydni ..Kadents ja adagio" D-duurkontserdist, J. S. Bachi ..Sarabande ja gavotte"ja J. Hubay ..Adantino". P. Elias esitas nimetatud teosed muusikaliselt läbimõeldud soojusega,ainult kohati oli Mähe märgata rütmilist ebakindlust.

Orelil saatis hr. E. Rossman ja esitas soolona Händeli „Kontsert g-moll" ja Franki „Pieceheroique". On tawaliselt wiisiks lõpetada waimulikke kontserte oreli instrumentide kuninga—ettekandega. Kahjuks aga enamus publikut kasutabeeskawa wiimse numbri kirikust muusika saatelwäljamarssimiseks, sellega kaswatamatult segadesja haawates neid tväheseid kuulajaid, kes paigale

jäätvad. H. R.Kaasüüriline varastas laudlina

Tartu tän. nr. 81 elutsew Anna Eiseldt teatas politseile, et tema kaasüüriline Gustatv Poppolewat ära warastanud tema laudlina, milletväärtus on 5 krooni.

Nakkushaigused vähenemas

Wiimasel nädalal registreeriti linna terwishoiuosakonnas kõigest 2 nakkushaiguse juhtu üks tiisikuse ja üks sarlaki juhus.

Ratturi ettevaatamatu sõit

Pühapäewa hommikul juhtus Eha ja Postitän. nurgal kokkupõrge jalgratturite lvahel. miskergesti oleks tvõinud lõppeda kurwalt. Nimeltkihutas Posti tänawalt alla keegi rattur kes ilmamingi märguandeta Eha tänawale keeras. Samalajal tuli säält aga paar õppurit ratastega. Rattur paiskas ühe neist pikali tänawkiwidele kunaise kadus järgmise tänawa sihis. Õnnekombel pääses õppur ainult mõne kriimustuse, muhu ja wigasaanud rattaga.

Sakalamaa elu

Tänavavalgustuse pimedad kohad

Paljude» kohtade», ku« valgustamisel ei ole mingisugustmõtet, on olema» tänavavalgustus, kuid vajalikkudes koh

tades poleVAKSALI TÄNAVA JAAMAPOOLNE OSA ÖÖSETI TÄIESTI PIME

Sügisöõde kättejõudmisega on linna walgustamise probleem omandanud akuutse ilme. Kraegu on kütt ilmad alles üsna korralikud, kuid eiwõi loota, et igasügisesed sajud tänawu jääwadolemata, ning siis on tähtis, et poris kobamine ei

sünniks pimeduses. !Kui jalutada öösel linnas, wõib panna tähele,

et tänawate Valgustamisele linnavalitsus ei panejust suurt rõhku. Ei wõi öelda, et linn oleksöösiti täiesti pime. kuid suurem küsimus seisabselles, kuiwõrt otstarbekohaselt sünnib linna walgustamine. Näib, et paljudes tänawates, kusaastate eest hõõguma pandud lamp, on see siunajäetud hõõguma, ilma et kellelgi oleks tulnudmeelde küsida, kas seda on sinna waja wõi mitte.Mis kasu on kellelgi sellest, kui kuskil uuslinnaääremail wõi jälle Kantreküla kõrwalifel tänawaljuba õhtul walges süüdatakse lamp ja see säälvalgustab tühja ümbrust kogu öö läbi. Isegi kohalikud elanikud ümbruskonnas ei leia, et selleloleks suur tähtsus. Sinna puutub inimjalg õigewähe, aga lamp valgustab ööd ja sageli isegi

päewad läbi. Selliseid kohti ei ole sugugi wähe,maid neid on üsna palju. Kui juba selle raioonielanikud leiavad, et sarnasel walgustamisel ei olemingit mõtet, siis vaevalt kellelegi teisele seevalmistab külma või sooja.

I Kuid on kohti, kus tänawate valgustamineon väga wajaline sel põhjusel, et sääl öösel liikumine elav, kuid ometigi valgust neis köhis pole.üks sarnaseid tänavaid on Waksali tänav. Õelgn

  nüüd keegi, kas ta on öösel jaama minnes Wak-sali tänava lõpuosas näinud ühtki lampi, misaitaks valgustada pimedat sügisööd? Kindlastimitte! Wiimane hõõgub kuskil Kirikumõisa tänawa otsa juures ja see on kõik. Jaamas on agaöösel liikumist kaunis palju ja kõik need inimesed,kellel öösel vaja Ühendust pidada jaamaga, peawad kobama ööpimeduses.

Sedasama wõib öelda ka linna vana haige. maja ümbruse valgustamise kohta. Ka siin vaj litse» samasugune pimedus ja võõral ei ole kerge-leida öösel seda asutist. Otsi kas või tikutulega!

Väikekaupmehed oma päevamuresid arutamasNõutakse algajatelt kaupmeestelt kolmeaastast eel

praktikat ja soovitakse Viljandis korraldada raamatu*pidamise kursust

Pühapäewal pidas Wiljandi wäikekaupmeesteselts käsitööliste abiandmise seltsi ruumides omapääkoosolekut, mis algas kell 4 p. l. ja millestosa wõtsid paarkümmend wäikekaupmeest nendeüldarwust 63-st.

Koosoleku awas seltsi esimees Liias, kes waliti ühtlasi ka koosoleku juhatajaks. Päewakorrastuli arutusele õppinud äriteenijate seaduseelnõuarutamine. Nimelt oli wäikekaupmeeste ühinguleüleriikliku kaupmeeste seltside keskliidu poolt saadetud kiri, milles paluti nimetatud eelnõu kaupmeeste ringkondades wõtta kaalumisele ja awal>dada selle kohta oma seisukoht. Küsimust kaalutiküll igakülgselt, kuid mingisugusele kindlale seisukohale selles suhtes ei jõutud. Edasi kaalutin. ö. staashi nõuet 3. järgu äride atvamisel. Olewat nimelt wiimastel aastatel ilmnema hakanudnähe, et maal müütvad asunikud ja mehed oma kohad ja siirdumad pääle selle linna,' jkus nad tikuwad mängima kaupmeest. Wiluma- I

tuse tõttu nende äri aga ei wöüvat kujuneda kunagi elujõuliseks, see surewat ivälja ja need inimesed kaotaivad sellegi natukese warandust, niisneil oli linna tulles. Teisest küljest see asjaoluhalwab ka korralikkude kaupmeeste tegewust, kespeawad kannatama niisuguste õnneotsijate tegewuse läbi. Et wältida selliseid lugusid, selleksotsustati keskliidule saata soowiawaldus, et kaupluse awamise õigus antakse ainult neile isikutele,kes waremini kolm aastat töötanud kaupluse õpipoisina. Sel korral tuleks kaupmehe paberidtvälja anda ilma igasuguse eksamita.

Kaubandus-tööstuskojast oli saadetud järelepärimine, kas Wiljandis ei sootvita korraldadaraamatupidamise ja aknadekoreerimise kursust.Arutades seda küsimust leiti, et see on Maga ioajalik, seda enam, et pagaritelt, kellest paljud tväikekaupmeeste seltsi.liikmed "nõutakse maiusainete

seaduse järele täpset ja küllalt kee!rulist raamatupidamist.

SAKALA nr. 116 (157) 11. oktoobril 19324

Viljandimaalt ja

Mulgimaa rajalt

~~ŠUUR TULEÕNNETUS UUE-VÕIDUSõöl vastu esmaspäeva süttis põlema Uue-

Wõidu wallas Kkära talus kokku 5 hoonet. Tulialgas kella 11 ajal ja kestis kaugele üle kesköö.

Tules hukkusid August Kõre püralt olev manaElumaja rehetarega, karjalaut, ait, tall ja heinaküün. Tulle jüid 2 lehma, 4 lammast ja ükssiga, kogu wili, heinad ja põhk. Omaniku kahjutõused 10.000 kroonile. Osa hooneid oli kindlnstatud valla kindlustusseltsis, osa „Ekas" 3000krooni eest, kuna küün oli täiesti kindlustamata.Tulest Puutumata jäi uus elumaja, miS oli kindluStatnd 8000 krooni eest.

Tuli algas päälttuule olewas rehetares, milleS elaS vanem naisterahwas.

JAANIUSSID HALLISTESNeljapäewa öösel mõis Hallistes raudteeliini

Nkres näha jaaniusse hiilgamas. Mõned ennustawad sellest Pilka ja sooja sügist, kuna harilikultneid loomakest nii hilja enam pole näha.

Laadalised maanteekraavisAutojuht August Moks sõitis 7. skp. oma sõi

duautoga Puiatust linna. Puiatu wallas Ligelatva talu kohal tuli wankriga talle wastu PuiatuTohtvri talus elutsew Meta Roosi, kellel oli wankril tveel üks joobnud meesterahwas.

Kui auto sai 20 sammu laaadlistest mööda,kuulis ta äkki naisterahwa kiljatust ja nägi tagasiwaadates wankrit kummuli kraamis. Juurde minnes leidis, et Meta Roosi oli kukkumisel saanudõlast wigastada. Autojuht tõi wigastatud haigemajja, kus selgus, et tal on murdunud rangluu.

Tulekahi Viljandi vallas9. skp. kella 5 ajal pärast lõunat põles Wil

jandi wallas Ruudi külas, Koora talus mahaHans Saare elumaja rehealusega. Sisse põleska talu rentniku wallaswara 759 krooni wäärtuseS. Tulekahju ajal rentnikku ega teisi täiskaSwanuid inimesi kodus ei olnud, nii et tule süttimise kohta pole selgust. ,

Nõrgameelne varastati luku tagantKõpu wallas. Annil elutsew kodakondsuseta

Aleksander Mihailow teatas, et 7. skp. olewat temalukustatud elutoast ära warastatud ukse lukulahtimurdmise teel sumadanist 29 krooni raha,toast wiidud ära nõrgameelne naisterahwas Katarina Taar.

Põltsamaa politseijaoskonna tegevasMöödunud kuul on Põltsamaa politseijaoskon

vale alluwas piirkonnas aset leidnud järgmisedõnnetused ja kuritööd: rööwimisi 1, tulega hooletult ümberkäimist 1. liht- ja taskuwargusi 40. dokumentide wõltsimisi 1, kaklusi, teoga ja sõnadegaauhaawamisi 25, petmist 7, muid kuritöid 30,enesetapmist 1, õnnetusi 11, administratiiwmääruste rikkumisi 15, joobnuid 19. Kogu nendeõnnetuste ja kuritegevuse läbi tekkinud kahju ulatub üle 3803 krooni.

Äkffine surm SuislepasWana-Suislepa Ruule talus elutsew Mai

'Naistem, 60 a. tvana, leiti oma elukohast surnult,kusjuures tal suust ja ninast oli tverd wäljajooksnud. Laip lahati, kuid ta juurest wägiwallatundemärke ei leitud.

(kuroii võõras puukuurisÕisu wallas, Torimu talus elutsew Johan

Sisask awaldas politseile, et augusti lõpul on.Köstri tän. nr. 2 elutsew Liina Karm oma-Ivoliliselt tema puukuuri wiinud Soome tn. 3puid ja laastuprahti.

Metsatöölised Aimlasse

Riigi metsatöödele Aimlasse ja Loodi metskonda registreeriti linna tööbörsis mitukümmendtöölist. Töölised peawad hiljemalt kolmapäewakskohale ilmuma, muidu wõetakse asemele uued töölised.

Jaigrattavargus HolstresHolstre wallas Nõmme kaupluse eest tvaras

tati 6. skp. ära Holstre Torupilli talus elutsewaltWladimir Pillilt jalgratas firma „Exelsior".Wargus pandi toime sellel ajal, kui Pill ise olikaupluses.

Müüs lahtiselt paberosse ja tubakatPõltsamaal Lossi tn. asuwa toiduainetepoe

omaniku Karl Karini pääle koostas politsei pro' tokolli selles, et tema poest oli müüdud lahtiselt

paberosse ja tubakat, mis keelatud aktsiisiseaduspar. 114 põhjal. Asi oli neil päewil Põltsamaarahukohtuniku juures arutusel ning rahukohtunikotsustas kaebealust karistada 10-kr. rahatrahvigavõi 2-ööpäetvase arestiga.

Vargil» „Põflameeste kodus*

Wiljandi vallas Suki talus elutsev WassiliSemjonov tegi oma suguvelledega laadapäewal

Kodus" liiku. Õhtupoolel kella 6ajal leidis ta äkki oma hõbedast taskukella.olevatAra wqrastatud. Omaniku kahju on 20 krovni.%a kahüustab Marguses onta lauakaaslast J«bbZekutit, Ivan Jossenit ja Mihail Kuropatkinit.

Miaoaiite keAielb pdd» toetustMaanaiste keskselts on pöördunud Wiljandi

maavalitsuse poole, paludes toetust määratamaavalitsuse summadest käesoleval aastal. Palutud toetuse arvel tahab selts ametisse palgatasihe käfitõöinstruktori, kes siis hakkaks Wiljandimaa perenaistele õpetama peenemat näputööd.

Koerad murdsid omaOlustvere wallas, Uuemetsa taluS elutsevad

Marie Rootsil oli kena oinas, kuid 5. oktoobrilmurdsid sama wallas, Sepa talus elutseva AnnaEliase koerad oina ära. Rootsi kahju on 6 kr.

TEEDEMINISTEERIUMI REVIDENDIDPÕLTSAMAAL

MöödMud neljapäewal ja reedel rcwideerisidPõltsamaa linnawalitsuse tegewust teedeministeeriumi rrwidendiv A. Prikk ja A. Tulp, ning leidfid, et 1929. a. ehitati kiwiteeks Tartu maanteeosa Jõgewa ja Wälja tänama wahel 2125 kr.eest, ent teedeministeeriumi poolt kinnitamataeelarwe järgi. Pääle selle oli linnapää linnatööde wäljaandmisel toiminud ebaseaduslikult, etteostada kokkuhoidu umbes 1900 krooni suuruses.

MAGISTRAAL TEED KAHJUPäiuurme-Siimst kiila põllupidajad knemasid

Meeühingn seaduse põhjal 11 km pikkuse ja 9 süllalaiuse magistraalkraawi. Kraami ots suundubAdawere ja Puiatu põllumeeste heinamaid lävistades Paala jõkke.

Päinyrme ja Siimsi kiila põllumehed saatvadkraamist, küll suurt tulu ja ka omalkulul pnhsa hoidma. Ädatvere ja Puiatu põllumehed äga, kelle Heinamaad läbistab kraam, ontõstnud suurt sama kraami pärast saa-Mat nemad igal sutvel. 39—50 protsenti mähemheina.

Asi seisab nimelt selles, et kraam ata tolle kohapüült juba ummistunud ja põõsaid täis. _ Selle3—4 sülla laiuse jõe puhastamine Mv aga meeummistuse all kannatajatel üle jõu. '

TALIVILJA ORASED ILUSAD ,1 Wõrdlemtsi korralike sügisilmade tõttu on tal'»-wilja orased kõikjal ilusad ning lokkama löönud,ühes rMiostuga on talupidajad tunduwalt; oma

' ruKipõlde suurendanud. >.Kaustkaupmees varäste küüsis

Põltsamaa ja Pilistwere ümbruskonnas rändas hiljuti ringi umbes 20-a. Petscri kausikaupmees Filip Mesipuu.

Too noonnees kaebab, et ta Äeivat selles riitgkonnas juba kaks korda tvaraste küüsi sattunud:kord Põltsamaa ligidal ühes talus ööbides warastatud tema koormast kõik kallim kmip. AeuckordKabala walla Knrla küla Pendi talus ööbides ivarastatud temalt 7 krooni eest klaasnõnsid. "

Kahülsaaja teatas asjast Kabala konstaablileja ühiselt toimus talus läbiotsimine. . Warastatud nõud leitigi talu sahtvrist, kuid taluomanikJaan Kõik neid warastanud ei olewat, waid ostnud need.

Joobnu kukkus vankristHolstre wallas elutsew Märt Tõnisson wõttis

enese linnas laadal niiwõrt winti, et Tartu tänatpalt mäest alla sõites kukkus wankri päält tänawakiwidele maha. Ta lõi enesel kõrwa lõhki japõrutas ära kaelaluu, mille tõttu ta tuli paigutada linna haigemajja. Kukkumise juures oli tertoeks jäänud aga Tõnissoni taskus olew täis wiinapudel.

Ulakad mahajäetud majasMustla alewis elutsew Jwan Stepmww tea

tas' politseile, et neil päewil on sisse murtud Tarwastu Sääre asunduses Tossu talu maal olewassetema surnud naiseema elumajja. Elumajast oliukse lahtimurdmise teel ära wiidud walgest metallist uurikett, wäärt 1 kroon, ja õuest puukuuristukseposti ärakiskumise teel wärastatud 2 raamsaage 2 krooni wäärtuses. Kahjusaaja arivab, etwarguse on toime pannud ulakad poisid. Hinnalisemad asjad olewat majja alles jäetud. ,

Võltsis aisti allkirja oopiumi saamiseksKeegi Anni Paulmeister on võltsinud kordu-

Walt Põltsamaa jaoskonna loomaarst Kolfi allkirja arstitähtedele oopiumi saamiseks. Nii on tawõtnud pikemat aega 100 ja §0 gr. vsisil oopiumiMustwee ja Elva ning mujalt apteekidest, kusjuures tarwitanud wõltsitud allkirjaga retsepte.

Sõjakas abielupaar VastemõisasWastemõisas-vn kuulsaks saanud oma sõjakuse

poolest abielupaar Kadri ja Jaak Frossid, kes liigutawas üksmeeles on Malmis tuupi tegema endiarvatavatele vaenlastele. Augustikuul oli Frossmärganud, et asunik Tõnissoni nurmel kaswabMeel ilusat rohtu ja kohe wiinud oma hobusenaabri põllule sööma. Tõnisson seda nähes käskis muidugi hybuse jalamaid ära Miia. Sellesttekkis wihane sõnelemine, kus grossi kaasä Kadrioma meest jõudumööda toetas. Fross haarasmaast, malaka ja jagas Tõnissonile hoope kuhu agajuhtus. Kadri aga arwas mist, et sellest kõigest onliiga mähe ja wõttis maast lehmaketitamisewaianing virutas sellega Meel Tõnissonile meelekohta.

Neil päewil oli asi lahendada Suure-Jaanirahukohtuniku juures, kes otsustas sõjakat abielupaari karistada 2-nädalise arestiga. Pääle selletulevad kanda meel tunnistajate päevapalgad jakohtumaksud.

Mees terade asemel veskikotas

. Neil päewil läks T. walla P. talu peremeestvcskile. kiid ei alles paaritunnilise ootamise järele w«is järg talupidaja kätte tulla, seepärasthakkas wiimasel külm. mille t«tseks ivõttis kaasasolewat „ külmarohtu". Huid kui kord jahwatamise taluniku kätte jõudis, oli Mtimane jubaniiwsrt wäfinüd, et terade ksstukallamiscl >,wajus" ise terade asemel kollu. All aga ootas mölder, millal talunik terad kollu kallab, kuid et sedaei 'sündinud, ta üles Maatama ja leidis te-rade asemel kolust norskama taluniku.

Nori* TÜna ja peksisPõltsamaa rahukohtuniku juurde ilmub Wõi- j

siku asunduses elaw Jüri Bergman, keda tatakse selles, et tema Põltsamaal olles on läinudoma tuttawa kellegi Krinali juurde, wõtnud rinnust kinni ja nõudnud Miina. Et MiiMane sedapole aga annud, siis on kaebealune teda peksnud.Sellest on kaebaja tublisti wiga saanud ningnõuab 20 kr. waluraha. Omawahelisel läbirääkimisel jõuawad pooled selles kokkuleppele, et kaebealune maksab kaebajale 10 kr. waluraha, millega rahukohtunik lõpetabki asja.

' Pooda k&kepommidega kahPolitsei koostas protokolli Kõo wallas elatva

Jaan Anniki pääle selles, rst tema oli püüdnudlõhkepommidega PuurmanisDedja jões kalu, kusjuures on hulga wiisi noori kalu hukka saanud.

Tarvitasid omavoliliselt võõrast jalgratast. Adawere wallas elaw Jaan Karkus oli tõst

tmd süüdistuse Põltsamaal elawate Paul Kipperija Johannes Hendrikfoni ning Martin Jürgeni,pääle selles, et tviimased on tema jalgratta ärawarastanud. Asi oli Põltsamaa rahukohtunikujuures arutusel ning kaebealused end süüdi eitunnistanud seletades, et üks nendest, nimelt Jürgen on wõtnud Karkuse jalgratta Põltsamaalrestoran „Eeriku" eeskojast jä annud teistelesõita. Wiimased on olnud arwamisel. et see onJürgeni ratas, kuna aga Jürgen ise aga arwanud, et sõber, kellele ratas kuulunud, ei pahanda,kui teewad wäikese sõidu. Ring omanik saigioma ratta hiljemini umbes tunni aja pärast kätte.Neid asjaolusid arwesse wõttes uskuski rahukohtunik, et tegemist pole wargusega ja otsustas kaebealused nende wastu tõstetud süüdistuses warguses õigeks mõista.

Hoidis relva ima loataAdawere wallas elaw Paul Jürgenson sai

protokolli kaela sellepärast, et ja oli hoidnud wintpüssist ümberpuuritud rauaga jahipüssi ilma wastawa loata.

Rahakott näpati taskustWastemSisa wallas elutsetv Selma Gross pani

laadal oma rahakoti 3 krooni 8 ll sendiga palituwälimisse taskusse. Rahwamurrus löödi see agataskuwaraste poolt ühes rahaga üle.

Maa hääl Karksist1

Põllumeeste koosolekul Nuia» nõuti ametnikkude palkade Yäbendftmitt, jar põllumajandussaadustele juurdemaksu

! 1 ASUNIKKUDE KROONI KUKUTAJAD NUIASOmal ajal Karksis alatud n. n. „lapua"-

liikumisel järellained ilmuvad aegajalt uuesti, wõttes wiimasel ajal aga enam Toompäält juhitud„rahwa hääle", kui maarahva eneseavalduse ilme. Pühapäeval, 9. oktoobril, oli Nuias järjekorraline põllumeeste koosolek, kus arutusel olipraegune põllumajanduse olukord ja seisukohavõtmine selle kohta.

Endine ,»Jwakiwi" saal kog»B kella 5 ajaksrahvaste täis, koosolckujuhatajgks valiti Karksistuntud suurus Jaak Kiwisäkk. Kõnelema olid ilmunud riigikoguliikmed Karlsberg, Laur ja Fuks.Nendest ajas Laur oma juba tuntud juttu kroonikursi langetamisest, mis pidavat tooma põllumehele ja kogu rahvale Egiptuse lihapotid lauale.Teised kõnelejad puudutasid põllumajanduse ras-

ket olukorda ja abinõusid sellest pääsemiseks.Pääle kõnesid võeti vastu järgmised reso

lutsioonid, mis muidugi esitatakse riigiisadele möjuawaldamiseks. 1) Mõistetakse hukka kriisi tegcmine praegusel ajal, kuid selle juures öeldakse,et põllumeeste rühm pole' võinud sammugi taganeda oma. nõudmistest. 2) Riigiametnikkude palku tulevat tunduvalt vähendada, kuna need teewnd välja juba 50 protsenti kogu riigi eelarvest.Ametnikkude streigi puhul lubavad Karksi mehedvalitsust toetada nõu ja jõuga. 3) Põllumaja»-dnssaaduste hinnad tulevat viia 1925. aasta hindade tasemele riigi poolt antud seaduste, alusel. 5)Riigi välissaatkonnad tulevat rakendada esmajoones põllumajandussaaduste ekspordile turu otsimise teenistusesse. 6) Karksi põllumehed tunnis-

nistawad lahkunud valitsuse esitatud majanduskava kiireks ja toetab selle teostamist.

PäSle resolutsioonide Otsustati riigivanem K.Einbundile saata telegramm. Milles soovitakseraugemata jõudu senises snunaS edasi töötamiseks.

Pääle koosolekut, miS lõppes y8 õhtul, algassamas seltsimajas segaeeskawaga pidu, nii et kogupäev möödus Nuias koosolekute ja pidude täheall. Kuna ennem Karksi mehed tegid koosolekuidomal algatusel, teravaid arvustusi öeldes põllumeestekognde tegelastele, siis on nende ettevõtlikkus nüüd täielikult juhitud erakonna sõiduvette.Karksi mehed on kogude-koonduse Einbundi rühmatruimad toetajad.

Wabadussõjalastepäew Põltsamaal

PöhapäcTal Põltsamaal ärapeetud Põhja-Sakalamaa päevategid kaasa umbes 200 vabadussõjalast Viljandist, Põlt

samaalt, Tänasiilmait ja Kotga-JaanistSOTSIDE VASTUATAAGJST EI SAANUD ASJA

Pühapäewal peeti Põltsamaal Viljandi jaPõltsamaa wabadussõjalaste ühisel korralduselwabadussõjalaste päewa, mis kandis Põhja-Sakala maa wabadussõjalaste päewa nime. Pääle kahelinna tegid päewa kaasa ta Tänassilma ja Kolga-Jaani wabadussõjalased, mõlemast kohast umbes30—35 meest.

Vabadussõjalaste pidustused algasid rongikäiguga orkestrite saatel ETK tehaste juurest kell2 p. l. Rongikäigust wõttis osa paarsada wabadussõjalast. Rongikäigus liiguti läbi linna Wabadusplatsile. Sinna oli juba waremini kogunud hulgana rahwast, oli jalul Põltsamaa linnpea täielikult. Langeüud lahinguwendade mälestussamba juures Mas lühikese kõne Podrätsik, kesühtlasi wõttis wastu ka wabadussõjalaste paraadi. Waimuliku tälitPfe ew.-lut. kombe järelepidas praost A. Westrtn-Toll, ap.-õigeusu kombe

järele preester Podekrat Põltsamaalt. Kaua ilmkuur lõunani oli ilus, siis oli ka maarahwast õigerohkel arwul tulnud pühapäewal Põltsamaale.

Waimulikkude talituste lõppedes sammuti pöllumeeste seltstmajja, kus täiskiilutud saali eesalgas aktus, kus kõnelesid Mõisaküla adwokaatP. Telg ja keskliidu abiesimees Sirk, sama misikka. Puudutades praegust walitsuse kriisi, jõudis Sirk otsusele ,et nüüd on waja niisugust walitsust, kellel oleks rahwa usaldust, sest erakondade walitsust kodanikud ei usaldawat enam.

! Lõppsõna ütles Podrätsik, tähendades, et wabadussõjaläste liikumise juhtmõtteid tuleb lewitada massidesse. . -

Nagu kuulda, olid Põltsamaa sotsid organiseerinud ka wastuataagi, kutsutud Väljastpooltisegi abiwäge, kuid millegipärast ei julgenud nadoma trumpidega wälja tulla.

Tartumaa murdvargad OiulTuuleveski sein murti maha ja varastati 2 koormat vilja

ööl wastu 8. skp. murti sisse Wana-Wöiduitvallas. Oiu külas Weski talus Georg! Peerna wa'imZle- tuuleweskisse ja wiidi ära suurem hulk!wilja 233 krooni wäärtuses. Järgmisel ööl wa-Zrasti Wõisiku wallas, Leie külas Wanahansu'talust Mihkel Tassalt raudtelgedega wanker ja hulkmitmesuguseid hobuseriistu 34 kr. wäärtuses.

Oiu külas olid wargad wana tuuleweski seina,Ms on üle meetri paks, öösel läbi murdnud jastüulewesKst ärä tviinud 300 kilogrammi suwenisu 130 kr. wäärtuses, 900 kilogrammi otri 126pfr. wgärtuses ja 14 wiljakotti 7 kr. wäärtuses.Margaid on olnud kaks meest kahe hobusega.Reid on eelmisel päewal nähtud sõitwat Tartu-

i. maalt Rannu poolt küljest. " Mõlemad olnud Ho• i buse ja wankriga.

' j 8. skp. leiti Wõisiku tvallast, Waibla metsastl j tee äärest pruuniks wärwitud raudtelgedega wan> ker, millel olid rattad alt ära wõetuÄ. Wankerl oli kuulunud warasteke, kuid teadmata põhjustel

olid nad selle metsa maha jätnud.. I -Ööl wastu 9. skp. warastati Wõisiku Leie kül las Wanahansu talust raudtelgedega wanker,< ' nahk-wankripõll, 2 wedruwankri juhti, 2 looka,» ;köis, nöörohjad ja õ wana wiljakotti. Arwatakse,. et mõlemad Margused panid toime Tartumaalt. l hobustega kohale sõitnud murdwargad. Waraste- ' jälgimist alustas Wiljandi kriminaalpolitsei.

Lööming toodi õlle pärast JäleveresTaluperemehed ja nende sõbrad t e g i d jaaniöö! 100 l istele

' tupitsaidJaaniööl tehti Täewere wallas Jälewere wai

nul jaanituld, kuhu yli.ilmunud ka salkkond töökisi Martin Kuusenthaliga eesotsas, keD töötasidNawesti jõe süwendamistöödel. Muuseas astusidmehed sisse ka Pardi tallu, kus teati olewat jaanipäewaks walmistatud koduõlut. Talupidajale,Hans Männikule, kui kõwale kogumehele ei meeldin«d aga sugugi waesed süwendustöölised ja sellepärast ei olnud „toobi õlle" saamisest juttugi.Hoopis selle wastu, kästi töölisi talu õuelt lahkuda, kusjuures Männik awaldas imestust, et..niisugused" julgewad ristiinimest kallil jaanilaupäewä ööl tulla tülitama.

Sõnelemise ajal jõudsid kohale Männiku sõbrad ja aatewennad Tamme külast, jubaenne kõwasti „tuuris". Südimad nendest wennadKöslerid, Siim Meiel ja Jüri Eichfeld tegid otse-

kohe kutsumata külalistele sõidu sisse, ajudes põgenikke taga kuni „Kustu" sillani. Talust wöetikaasa löömariistadeks kaelkoogud, kirtved ja muudkäepärast olewad asjad, millega siis tvaenlasteletvalu anti. Pärast suurt taplust, selgus, et kõigerohkem oli kannatada saanud tööline Kuusenthal,kellele oli kirwesilmaga pähe koputatud. Ka teised töölised olid saanud kriimustada ja tublistikolkida.

Neil päeivil olid sõjakad mehed oma tegudeeest tvastust andmas Suure-Jaani rahukohtunikujuures. Tunnistajate waral tehakse kindlaks, etSiim Meiel ja Ado Kaasik on teinud oma ligimestele kitsast ja rahukohtunik karistas neid 16-kroonise rahatrahtviga wõi maksujõuetusel 7-päetvase arestiga. Teised lahingutvennad pääsesidseekord karistuseta.

SAKALA nr. 116 (157) U.oktoukS 1932 5

Üks pilet võib võita 1000 korda Loterii päävõit 1.000.000 senti14. oktoobril 1932. a. on ennustusvõistlus 14. oktoobril 1932. a. on ennustusvõistlus

Raadio

Teisipäeval, U. okt. ]Tallinn! 17.40 välismaa-1

lisi päevauudised. 17.55 jheliplaate. 18.15 laste- jtund. 18.45 kodumaalisipäevauudiseid. 19 ms- jjandušteaduse õpiringi koosolek. 20 ülek. Tartust.20.05 kontsert. Orkester:Flotov: avam. ..AlessandroStradella". Moszkovski: jHällilaul. Grieg: Pulmapäev Troldhaugenis. Drigo:süit ~Arlekiai miljonid".Ketelbey: interm. ..Galaterii". Suppe: avam. „Ban

diitide Basque:Jaapani karneval!— 21 esperantokeelne nädalakrooj nika. 21.10 kontserdijärg. Orkester: Herrmann,Soome potpurii. Langey:Serenaad. Roeingh: Karutants. Strauss: valss ..Ilusal sinisel Doonaul". Keler-Bela: Rohtlaante poeg. Conradi: potp. ..Offenbachiana". Coy: Ameerika marss.

Tartu. 17.40 ülek. Tallinnast. 20 ilmateade jaaeg. 20.05 ülek. nast.

Lahti ja Helsingi. 12.05heliplaate. 18 sõjaväemuusikat. 19.40 viiul. 20.30 ringh. orkester.

Stokholm ja Motala. 18.30ajaviitemuusikat. 18.45sõjaväemuus. —2l ringh.ork. konts. 23 heliplaate.

Oslo. 21 aeg ja klaver.23.15 kergesisul. kontsert.

Kallundborg. 21 vokaalsoliste. 21.50 mandol.-konts. 23 kanimermuus.23.50—1.30 moodsat tantsumuusikat.

Riia. 17 kontsert. 18.30lõbusat muusikat.t 20.05kammermuusikata 21.20popul. kontsert. 22.30lõbusatt muusikat.

Kaunas. 17.20 pärastlt.konts. 19.50 soolo. 19.40 õhtukontsert. 21.20esperanto kõne. 21.3522.30 kontsert.

Varssav ja Katovice.12.58 aeg. Krakovi fanfaare.113.45—18 sõnhl. ja helipl.18 sümf. konts. 19 ajaviitemuus. 21 aktus Casimir Pulaski auks. 22 klaver. 23.15 ja 24 tantsumuusikat.

Heilsberg ja Königsberg.17 reportaaž vikingite matusepaiga väljakaevamistöilt.17.30 pärastl.-kontser.t 18.30 heliplaate. 20.15ajaviitemuusikat. 22 kuuldemäng.

Königsvusterhausen. 13ilmat. ja heliplaate. 15kontsert. 16 lastetund. 17.30 pärastl. kontsert.

j 21 mikrofon liikvel. 23.20| hiliskonttsert.

Breslau ja Gleivitz. 17segaeeskavaga kontsert. 18 konts, helipl. 20.30õhtumuus. 21 ülek. Königsvusterhausenist. 23.30öökontsert.

Langenberg ja Köln. 18videvikukontsert. 21 õhtumuusikat. 21.50 Milleüle rahvad naeravad (II).Venemaa. Stseene, värsse,proosat jne. 23.05 teateid.

Stuttgart (Mühlacker ).18 pärasttl. konts. 19.50lõbusat aritmeetikat. 21valsikuninga Joh. Straussihelitöid. 23.45—1 öömuusikat.

Praha. 17.10 pärastlõun.kontsert. 18.50 helipl. 20.15 viiul. 20.45 Brno.22 laule. 22.30 vokaalkvart. ettek. 23.20—0.30salongork. kontsert.

Brno. 20.15 popul. muus.20.45 siimf.-kontsert. 22Praha. 23.20—0.30 Praha.

Viin. 20.25 ülek. ViiniRiigiooperist. Lõp. kontsert.

Budapest. 18 ork. konts.20 klaverikonts. 21.20ork. konts. 22.45 teateidja mustlasmuusikat.

Bukarest. 18 ja 19.10 ork.kontsert. - 20.40 heliplaate.21 ringh. orkester. 211.45laule. 23.05 righ. ork.

Pariis. 21.20 Beethovenihelitöid heliplaat. 22.45kuuldemäng. 23.30 heliplaate.

London ja Daventry.19.15 tantsumuusikat. 20Big Ben. 21.20 sõjaväekonts. 23.20 kuuldemäng.0.35 tatnsum. 2 Big Ben.

Moskva Komintern. 5.15ja 6.15 muusikat. 7.15hommik, uudiseid. 7.30konts. 11 uudiseid. 11.10 konts. 15 grammof.16 konts. 19 külakonts.21 saksak. kõne. i— 22 Punane Plats ja aeg.

Kolmapäeval, 12. okt.TaUina* 18.10 välismaa

lisi päevauudiseid. -18.25heliplaate. 18.45 kõdilmaalisi päevauudiseid. 19 ijlek. Tartust. 19,.30sportlikke teateim. 19.50põllumajandust teateid. 20 ülek. Tartust. 20.05kontsert. Orkester: Drigy:ballett-süit nr. 1. Adam:avam. ..Kuninganna ühekspäevaks." Lincke: Süiiidetants. Eilenberg: Minu kallim. Becker: interm. „Bubi".Ketelbey: Cockney, süit.Dyck: Õhtulaule. Schreiner: potp. „Duur ja moll".Morena: Argentiina marss.Vahepääl esitab soololauleA. Tamm, tenor. 21.30vana tantsumuus. helipl.

Tartu. 18.10 ülek. Tallinnast. 19 Soome keeleõppetund. 19.30 ülek.Tallinnast. 20 ilmateadeja aeg. 20.05 ülek. Tallinnast.

Lahti ja Helsingi. 12.05heliplaate. 19.15 eestikeele tund. 19.40 vokaalkvartett. 20.25 laule. 20.50 tantsumuusikat. 21.45 päevauudiseid.

Stokholm ja Motala. 18.05ajaviite eeskava. 18.45heliplaate. 21.50 sümf.-orkester. 23—24 moodsat tantsumuusikat.

Oslo. 18 ork. kontsert.21 ork.-konts. 23.15—24kontsert.

Kaliundborg. 21.30 popul. ooperimuus. 22.10kuuldemäng. 22.50 taanilaule. 23.25 põhjamaademuusikat.

Riia. 7.30—8 kontsert.

17 popul. kontsert. 18—19 pärastl.-konts. 20.05jperett. 22.40 heliplaate.

Kaunas. 18.20 ajaviidet.9.40 õhtukontsert. 21.10contsert.

Varssav ja Katovice.12.58 aeg, Krakovi fanfaare.13.55—18 sõnal, ja helipl.18 muusikat. 19 ajav.-mtusikat. 19.55 mitmeuigust. 21 ork. konts.22.05 rootsi heliloojate helitöid. 23.15 ja 24 tantsumuusikat.

Heilsberg ja Königsberg.1.7.30 ajaviitekontssert. 19.20 keskaegset muusikatkoori ettek. 20.30 tantsuõhtu. 23.10 feateid jakuni 1 õhtukontsert.

Königsvusterhausen. 13ilmat. ja heliplaate. 15kontsert. 17-30 pärastl,-kontsert. 20.30 romantikvõluooper „Undine". Lortzingi muusikat. 23.30 teateid ja kuni 1 tantsumuus.

Breslau ja Gleivitz. 18.35— 20 küla

muusikat. 22 tantsumuusikat. 23.10 kontserdiülekanne Londonist.

Stuttgart (Mühlacker).20.30 klaverimuus. 21ooperikontsert. Verdi helit.22 ~Miss Sara Sampson",Lessingi kurbmäng. 23.45öömuusikat.

Praha ja Brno. 13.20 lõunakontsert. 14.30 helipl.16.30 laule. 17.10 pära stl. kontsert. 18 sõnal.20.15 ameerika viise mandol.-ork. ettekandel. 21konts. 23.20 heliplaate.

Beromünster. 20.10 venemuus. (helipl.). 21 ai.-saksa Õhtu. 22.30 teateidja orkestrikontsert.

Viin, 21.05 rahvamuus.2L30 üliõpilaslaule. 22tantsumuusikat. 23.15 õhtumuusikat.

Budapest. 21.30 ülekanneLondonist. 23 teateid jamusdasinuusikat.

Bukarest, 18 ja 19.10ajav.-muusikat. 20.40 heliplaate. 21 klaverisoolosid. 21.45 muusikat. 22.15 viiulisoolosid.

Pariis. 21.20 helipl. 22.45 sümfooniakontsert. 23-15 teateid.

London ja Daventry.18.45 aeg ja orelikontsert.19.15 tantsumuusikat.t 203ig Ben. 22 tantsumuus.25.20 sümf.-ork. kontsert.

Leningrad. 10 kontsert.15 kontsert lastele. 18teg, ilmat. 19 kontsertaadioteatrist. 22.30 tööisleht. 23.07 esperantoeateid.

Moskva Komintern. 5.15ja 6.15 muusikat 7J5hommik, uudiseid. 7.30konts. 11 uudiseid.11.10 konts. —l5 grammof.16 konts. 19 külakonts.21 saksak. kõne. 22 Punane Plats ja aeg.

r~yiaaIXSTHI (iW) ir. «h»mi lwa

V«ftutftY ttW-WZ» H- Jfiriwoo-Trükitud SAKALA TRÜKIKOJAS, Viljandi». Vllja&ndja SAKALA KIRJASTUSÜHING

6

... *

Naiaiianatnid I

„ Riigi Tsetaj*»" IchmiiKiud wonu Hjinle «Mviiab H

SaMa MUMa WHiaodis I

Leesi tän. nr. 22 Telefon 2-31 H

Suurweshi

Z. Puhk & Pojad

Ostame

piiramata hulgal

nisu

Wiljandi, Wöhma jafliydjhontorites

Äridele odawaid wärwilisi _kassa-kontroll

soowitabTrükikoda

Wiij andis, Lossi 22, tel. 231

(  s3Bflkiid#?M perenaiste talitus

säärikud, tankid,-

suures walirus täieliku waswwsega.Botikud ja kalossid .Nokia». Quadrat», .Kontinent»»

ja teistest paremötest wabritutest.

ZäimSedtSN Z«d. ZZr»»iljandis, Tartu tän. nr. g. Telefon nr. 62. \

 

ssnt.tß)dc(*mrel »rw«lhinnaalandus) soowitabSakala Trükikoda

Wfltu<lis,L«Mi '•" I

- Wiljandi turg

«HBmkg «M ta wiljasaadusedSealiha,seawiifi 44- 50 s.ka Odrad 6- 7 s-V.«uawafikad 450-1200 s.ts Kaerad 5- V „Slualambad 400-1600 . Herned 15-16 .

Ead ü.6tu 550—1200 . Kruubid 23—24 figada.S n. 400-600 . Tangud 18-20»d.elusad 35-120 . Kama,ahu 20-25 „

3s— 75 , Mujahu 80—33 „Haned,elusad 300—400 . Odrajahn 15—20 „

" »w-!• jnwkwili

KaruideS Karwlad,roosad«o Sl „e«V.kl,w»r-I- 80-78 Me »»w>l»d 3- 5I »CMailtfoolatub 75—80 . j P-chlalad 'J-?? »Sealiha 55—60 . H Zwremarjad , B—l 2Sea Mja salad 25-30 . Sibulad 15-16 „

LW £S: &53? 't c.40—50 . Kapsad 6—20 „

Loomaliba,supik« 25—30 „ Õunad 1— 8«aftkaliha 20-35 „ Kaalikad 3- 5 „

Lambaliha 35—45 „ Peedid 1— 3 „ix> 11{:

Kalaturg Supiiuured 3—5 fJEpSudeckÄt f.lfi Porgandid . 3 5 *

; " Hauaid 20—25 „ Remsed 2—3 „LÄuad J |-20 „ Tomatid 10—15 slgAhwenad 15—20 m 90—100 „

ŽSŽ, 38-40 " W» i« IrttawfoobofASuUsuangerjadl 50—130 „ Rõõskpiim 5—6 f.ltSuitsu kalad 30—50 „ Hapupiim 3 4 „

Wäik. supikalad 6 8 „ Kohupiim 10—16 „Kiisad b- 6 „ Wöi «f-110 s.kg

Soolaräimed 10—15,. Äust 70—85 ~Mrsked ttnlKd „ Kanamunad B—lv jp.

Wäreked — „ Hewatura

g 45 ZJW  1- 3;6uttt»bctito|)ab 10_13 (j. PSllupShi 2-2-/, .

I Sakala Kirjastusühing ole va kuu jooksul

I odava kuulutamise

1

j .Sakala Pühapäevas'

I kõigile oma lugupeetud ärisõpradele sel teel, et igaüks, kes on» kuulutanud nädala kestel ~Sakalas", võib sama kuulutuse aval  dada lasta järgnevas ..Sakala Pühapäevas" kohemaksetava  > raha eest poole hinnaga, teatades sellekohasest soovist> kohe ..Sakalasse" kuulutuse äraandmise juures.I Kuna reklaam on iga ä»i suurimaks toeks, mitte üksnes häil1 päevil, vaid eriti just majanduslikult kitsal ajal, siis ärimeestel kui  ka kõikidel teistel kuulutajatel avaneb

I kõige soodsam juhus kasutada

j h'ää reklaami võimalust!

 - x I

Pfthiltanital Kr. 250.000 / X |H

I/SAK*UPAMK\ 1

/ Wiljandis, Lossi tän.. oma majas \ |  S Telefonid: üldine 14. juhatus 3. a|  

Pank toimetab kõiki 11

II

lj l

Kr. 250.001

1

mJSMmrnmmmimmmmmmwwmnnwmmmmmmmmmm

Kolmetoaline

korter

ches köögiga üürile anda.Küsida G.Romanzowi ärist

, Sl» päikesepoolne i

tuba >

wälja üürida mööbliga Või (ilma Kõrgemäe tän. nr. 5

Neljatoaline

korter

köögiga wälja üürida Orutän. 7. Küsida hoowimaiast

Möbleeritud

tuba

ära anda Tallinna tän. 15,korter 2, Loomanni majas.

IüHHmiIIIIIHHHIHIHIimHIt

Pot seppadele

plekk witinMÜÜd odfICDQ

hin a g aSakaiaCrßktKoAaWiljandt, tossi tän. 22

iiiiiiiiiniiimiiiiiiiiiiiiiuinn

Tarto astu wallas, Mikatsinr. SS, Kure nr. 54 ja Laosenr. 187, talu maade pääl onigasugune

jahipidamine! keelatad

» Allkuwad koerad lastaksemaha. Omanikud.

Hinna

loomaarst

Dr. sr. Saar öWiljandis, Eossi tön. 5,dr.raed. Gernhardii majas -

Telefon 2-65

Kingseppa.

tormis. Aayress selle lehe tal. \

Rligiamewik maal wajab

naisteenijat

ja karjast,Kauplema tulla teifip.9—l2 j

.Põllumeeste Kodu"'.

Hää, kuiw ja loe 3-toaline

korter

wülja anda Posti tän. me. 8

Soowin !Korterit

(üks tuba ja köök).Pakkumised selle lehe taltt.

(ihta Jth tuba' all.Mäe tän. nr. 10 kaks suurt

Mi il kiik,

kohane ka mõnele käsitöölisele,ära anda.

Uueltremonteeritud 4-toal.

korter

ühes manni, meewärgi jaelektriwalgustusega ja 2-toal.korter üürile anda Jakobsoni

I tän. nr. 21 ja üks uueltremonteeritud eraldi fissetäiguga tuba üksikule sakalapuiesteel nr. 3.

-

: • 2Soowin osta wöikest

talu

wõi popstkohta hinnaga Sh. *

1600. PMumised saata Iõ- gewa, postkast 23, J. A.

Juhuslikult odamasti müüa tkakS korraS maja linnas ,ja «Sheldane (suurest talust 'eraldawd) k.oht linna lähedal. ]Suurema maja hind SOOO kr,wäheldase maja hind 3000kr. Eoowikorral wäljamaks >ainult üks pool ostuhinnastkumbagi maja eest Koht asubi ttlom. linnast, krundi suurus 64 walam, maapinnaomadused hääd. Hoonetestolemas elumaja, laut ja heinakllün . Hind 3260 krooni.

Teateid annab H. Rudolf,Tartu t. 8, Kiileri rätsepaäris

Svtlsmmstte

waslowõtmist,eluskaalult mitte alla 30 kilo.Mis hästi ehk keskmiselt veetud, Ühtsus .Estonia Eksyorttapamajadele" toimetabHalliste raudteejaamas

il oktoobril t a.kuni kella 11 enne lõunat

Halliste-Vornufe Kaubatarwitajate ühisus Hallistesttelefon nr. l.

j „Sakala"

I AfitilMfltietd «üüai Nirt iMtmmt.

Tassis

wõtab „Sakala- tellimiste mm ja mSSS Bstkuumt

reid kaupmees E. Parm.