Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia

põhitõed

Tallinna Tehnikaülikool

Energeetikateaduskond

Mäeinstituut

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia

põhitõed

Tallinn 2010

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 3

Raamat

„Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia

põhitõed“

Toimetaja: Veiko Karu

Vt. http://mi.ttu.ee/teadusklubi

ISBN 978-9949-430-41-3 (trükis)

ISBN 978-9949-430-42-0 (PDF)

Andmed teaviku kohta

Tüüp: Trükis, raamat, kogumik

Annotatsioon

Raamatu teemad on valitud mäeõpikust - http://mi.ttu.ee/opik.

Käesolev on esimene süstematiseeritud väljavõte mäeõpikust.

Mäeõpikus on kirja pandud Mäenduse ja geoloogia teadusklubis

toimuvate erinevate diskussioonide koostöötulemus. Teadusklubi

alustas oma tegevusega 2006 aasta kevadsemestril. Tegevust

toetatakse TTÜ Üliõpilasesinduse aastatoetuse vahenditest.

ETISe kategooria 6.2, vt. www.etis.ee

Eesti teadusfondi grant 7499 „Säästliku kaevandamise tingimused“

publikatsioon.

Kirjastuse andmed

Kirjastuse/väljaandja nimi: TTÜ Mäenduse ja geoloogia teadusklubi

Aadress: Ehitajate tee 5

Linn: Tallinn

Postiindeks: 19086

Postkast nr: AK

Telefon: /372/ 620 3850

E-post: maeinst@ttu.ee

Kodulehekülg: mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 4

Eessõna

Teatud valdkonna paremaks mõistmiseks tuleb teada selle

põhitõdesid. Põhitõed määravad ära selle taustsüsteemi, milles

antud valdkonna spetsialistid tegutsevad. Samuti tulevad põhitõed

kasuks kõrvalt vaatlejale, kes soovib mõnes probleemistikus kaasa

rääkida, sest sellisel juhul tuleb kasutada just seda sõnavara, mida

kasutavad vastava valdkonna spetsialistid. Raamat „Mäenduse,

geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed“ on heaks algatuseks

taustsüsteemi lahtiseletamiseks maavarade uurimise, kaevandamise

ja kasutamise valdkonnas. Siit saavad õppust võtta nii spetsialistid,

üliõpilased, ametnikud jt geoteadlased, kes puutuvad kokku

maapõue uuringute ning kasutamisega.

Mis ei ole kasvatatud, see on kaevandatud!

Veiko Karu

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 5

Sisukord

EESSÕNA .................................................................................................. 4

1. ÜLDISED TEADMISED ........................................................................ 6

2. LEGENDID JA MÜÜDID KAEVANDAMISEST ..................................... 15

3. VÄLITÖÖ PROTOKOLLIDE NÄITED ................................................... 20

4. RUSIKAREEGLID JA VALEMID .......................................................... 24

5. MAAVARADE KLASSIFIKATSIOON JA KIRJELDUSED ......................... 42

6. GEOLOOGILISED JA MÄENDUSLIKUD TÄHENDUSED ..................... 101

LÕPPSÕNA ............................................................................................ 107

TÄNUSÕNAD ........................................................................................ 107

MÄENDUSE JA GEOLOOGIA TEADUSKLUBI RAAMATUD ....................... 108

ENERGEETIKA ÜLDKURSUS ................................................................... 109

GEODISAIN – GEOLOOGIA, MAAVARAD, MAJANDUS ........................... 110

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 6

1. Üldised teadmised

1.1. Ma saan edukalt ülikoolis hakkama Originaalartikkel Mäeõppe õpikus:

http://www.ene.ttu.ee/maeinstituut/opik/opik.pdf

Täiendatud ja parandatud versioon: 1. Üldist

1.1. Kui sa ei oska väljendada seda mida mõtled, siis ei

mõtle sa kunagi seda mida ütled

1.2. Kuula kõigi õppejõudude õpetussõnu, need võivad

sulle tunduda mõttetud, kuid ainult kuulates õpid

neid tähtsuse järjekorda panema ning suudad

otsustada, milliseid oma tegevuses arvestada ja

milliseid mitte

1.3. Astu mäeseltsi ja geoloogia seltsi

1.4. Jää nende seltside aktiivseks liikmeks ka pärast

ülikoolist lahkumist

1.5. Ära pane õpetamist pahaks, ülikool on üks

viimastest kohtadest kus sind õpetada tahetakse,

edaspidi tahad sa ise õppida, aga õpetajaid pole

kuskilt võtta

2. Ole aktiivne tudeng

2.1. Aktiivne tudeng osaleb kõikvõimalikus erialases

tegevuses, ära unusta, et õppetöös osalemine on

nendest esimene

2.2. Osale seminaridel, konkurssidel ja foorumites

2.3. Tutvusta e. reklaami oma erialast tegevust igal

võimalusel. Eriti kõige lihtsamal võimalusel- oma

veebilehel

3. Kraadiõppurid on ennastjuhtivad tudengid – nad teavad

juba mida nad tahavad

4. Õpitud abituse sündroom

4.1. Ära küsi liiga tihti küsimust- mis ma tegema pean

vaid tee ettepanek millegi tegemiseks, see näitab,

et sinul on vaja mingi probleem lahendada mitte

kellelgi teisel

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 7

5. Projektid

5.1. Seo oma õppe- ja uurimistöö mõne uurimusega

6. Esinemine seminaril

6.1. Kui sind ei ole seminaril, siis ei ole sind õppejõudude

jaoks olemas

6.2. Demonstreeri kaitsmistel, et sa oskad esineda,

arutleda, arvutada ja joonestada

6.3. Säti aegsasti oma esitlusvahendid valmis

6.4. Ära vahi oma esinemise eel ilmetu näoga kuidas

keegi su ettekannet avab. Tee seda ise. Kui ei oska,

õpi aegsasti selgeks. Keegi ei usu su edasist juttu

kui oled elementaarse tegevusega hädas

6.5. Suhtle publikuga, ära seisa külje ega seljaga publiku

poole

6.6. Vaata oma ettekannet arvutiekraanilt mitte seinalt

7. Lõputöö tegemisest

7.1. Vali oma juhendajaks keegi, kes on su töö heast

tulemusest vähemalt samavõrra huvitatud kui sa ise

7.2. Hoolitse selle eest, et su töö oleks mäeinstituudile,

st. nii õppejõududele, tudengitele kui

potentsiaalsetele retsensentidele, e. mäeseltsile

enne tuttav, kui kaitsma tuled

7.3. Selleks tulebki tutvustada seda seminaridel,

konverentsidel, internetis ja plakatitel

7.4. Ära üllata kedagi, eriti oma juhendajat ega

retsensenti oma viletsa tööga ega mingil juhul oma

olematute oskustega

7.5. Ära veereta vastutust juhendaja peale. Ülikoolis

hinnatakse sinu oskust probleeme lahendada, mitte

veeretada

7.6. Sinu ja su juhendaja tegevus kajastub

andmebaasides, mis on erinevatel tasemetel

avalikud

7.7. Kui seda seal ei kajastu, siis võib probleem olla ka

sinus või juhendajas. Lahenda see probleem enne

kui selle järgi otsuseid langetama hakatakse

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 8

7.8. Esita alati oma trükitud tööle lisaks failid. Nendest

selguvad sinu arvutus-, analüüsi ja

vormistusoskused. Ilma nendeta on su töö

kirjandusteos aga mitte inseneriprojekt

7.9. TTÜ-s õpid sa inseneriks

8. Lõputöö kaitsmine

8.1. Pabista, aga enne esinemist

8.2. Esine enesekindlalt

8.3. Arvesta, et see on sinu õpingute kokkuvõte ja ei

piirdu vaid tehtud lõputööga

8.4. Võta pärast kaitsmist pinge maha koos komisjoniga

ja külalistega kohvilaua ääres

Autor Ingo Valgma

Sildid: Mäeõppe õpik, KKK, Ained, Doktoriõpe, Tudengitöö

1.2. Saint Barbara

St. Barbarat peetakse kaevurite pühakuks.

Tema elust on vähe teada, kuid legend räägib, et ta isa pani

ta torni luku taha, et ükski mees ei näeks ta ilu. Kuid üks

kristlane, maskeeritult arstiks õpetas talle salamahti usku ja

haris teda. Kui isa sellest teada sai, mõrvas ta oma tütre.

Pikselöök taevast tuhastas isa. St. Barbara on kaitsepühak

suurtükiväelastele, arhitektidele ja ehitajatele, kaevuritele,

vangidele, tuletõrjujatele, meremeestele ja nendele, keda

ähvardab surm ilma sakramendita; tema abi võib paluda

tule, äikese ja plahvatuste vastu.

Rusikareegel: St. Barbara mälestuspäeva peetakse

traditsiooniliselt 4. detsembril.

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 9

Santa Barbara kuju kaevanduses:

From Santa Barbara

Postitaja Gaia Grossfeldt

Sildid: Kaevurite pühak, Rusikareegel, Santa Barbara

1.3. Infokanalid Mäeinstituut http://mi.ttu.ee

Mäenduse ja geoloogia

teadusklubi mi.ttu.ee/teadusklubi

Kõik mäendusega seotud lingid mi.ttu.ee/lingid Doktorandid mi.ttu.ee/doktorandid

Artiklid geotehnoloogiast mi.ttu.ee/artiklid

Digitaalsed õpikud mi.ttu.ee/digiopikud

Kõik ekskavaatoritest mi.ttu.ee/ekskavaator

EMC mäendusõpe Euroopas mi.ttu.ee/emc

Eesti Mäekonverents mi.ttu.ee/emk

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 10

Eesti Mäeettevõtete Liit mi.ttu.ee/emtel

Välisõppe vahetus mi.ttu.ee/erasmus

Euroopa lõhketööde võrgustik mi.ttu.ee/euexnet

Geodisain – geoloogia, maavarad, majandus

mi.ttu.ee/geodisain

Geotehnoloogia infoleht mi.ttu.ee/geotehnoloogia

Mäeinstituudi raamatud ja meened mi.ttu.ee/hinnakiri

Hüdrogeoloogia labor mi.ttu.ee/hydrolabor

Killustiku infoleht mi.ttu.ee/killustik

Korduma kippuvad küsimused mi.ttu.ee/kkk

Mäenduskonverentsid mi.ttu.ee/konverentsid

Mäeinstituudi koolituskalender mi.ttu.ee/koolitus

Mäeinstituudi laborid mi.ttu.ee/labor

Lõhketööde infoleht mi.ttu.ee/lohketood

Mäendustingimuste labor mi.ttu.ee/maelabor

TTÜ Mäering mi.ttu.ee/maering

Mäetudengite infoleht mi.ttu.ee/maetudengid

Markšeideri labor mi.ttu.ee/markseiderilabor

Geoinfosüsteemi labor mi.ttu.ee/mgislabor

Maailma mäeprofessorite ühing mi.ttu.ee/mineprofs

Põlevkivi ingliskeelne infoleht mi.ttu.ee/oilshale

Rahvusvaheline põlevkivi sümpoosion

mi.ttu.ee/oilshalesymposium

Mäeõpik mi.ttu.ee/opik

Õppetöö mäeinstituudis mi.ttu.ee/oppetoo

Põlevkivi infoleht mi.ttu.ee/polevkivi

Praktika infoleht mi.ttu.ee/praktika

Õpilaste suvepraktika mi.ttu.ee/praktikami

Karjääride ja kaevanduste projekteerimine

mi.ttu.ee/projekteerimine

Mäeinstituudi teostatud projektid mi.ttu.ee/projektid

Savi infoleht mi.ttu.ee/savi

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 11

Seire infoleht mi.ttu.ee/seire

Seminarid mäeinstituudis mi.ttu.ee/seminar

Sisseastujate infoleht mi.ttu.ee/sisseastujale

Stipendiumite infoleht mi.ttu.ee/stipendiumid

Projekt „Tagasi kooli“ mi.ttu.ee/tagasikooli

Mäeinseneride loengud tudengitele mi.ttu.ee/tagasiylikooli

Mäeteadus mi.ttu.ee/teadus

Mäeinstituudi teenused mi.ttu.ee/teenused

Tööpakkumised mi.ttu.ee/toopakkumised

Tudengitööde nimekiri mi.ttu.ee/tudengitood

Turba infoleht mi.ttu.ee/turvas

Mäeinstituudi uudiskiri mi.ttu.ee/uudiskiri

Välisõppe võimalused mi.ttu.ee/valisope

Tšiili kaevurid mi.ttu.ee/varing

Vastuvõtu informatsioon mi.ttu.ee/vastuvott

Videolabor mi.ttu.ee/videolabor

Mäeinstituudi vilistlased mi.ttu.ee/vilistlased Maavarade info http://mi.ttu.ee/maavarad/

Paekivi infoleht http://mi.ttu.ee/paekivi/

Kruusa infoleht http://mi.ttu.ee/kruus/

Mäeinstituut Facebookis http://www.facebook.com/maeinstituut Siia saad lisada veel linke omatarbeks:

- - - - - - -

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 12

1.4. Milleks mäetudengile kummikud? Alati räägitakse tudengitele enne ekskursiooni, välitööd või

praktikat millise varustusega tuleb välja sõita. Kõik peale

esimese kursuse tudengite peaks teadma, et karjääris on

alati, olenevalt ilmaoludest, kas sopane või tolmune.

Pilt: Mõista, mõista, kes tuli esimest korda karjääri?

Iga mäetudeng peaks tegema väikse investeeringu ja

soetama paari kummikuid või muud karjäärisobilikud

jalanõud, sest karjääriteed on enamasti sellised.

Pilt: Ega te ei tahaks ju kingadega sellisel karjääriteel

jalutada!

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 13

Pilt: Aga vahest võib “ekskursioonil” kummikuid ka teiseks

otstarbeks vaja minna

Pilt: Igal juhul tuleks veenduda, kas jalanõud ikka on

veekindlad

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 14

Pilt: Tähtis on ka puhtus!

Autor Tõnis Kattel

Sildid: Mäeõppe õpik

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 15

2. Legendid ja müüdid kaevandamisest

2.1. Legend: "Maavarad saavad kohe otsa"

Kuna paratamatult saab kõik ükskord otsa, siis tulebki leida

võimalusi ning tehnoloogiaid neid säästlikumalt kasutada.

Näitena võib tuua põlevkivi varu, sest põlevkivi kvaliteet on

väga varieeruv ning arvestatav kütteväärtus oleneb juba

energiatootmise tehnoloogiast.

Hetkel on kasutuses vaid Eesti maardla, sest Tapa põlevkivi

pole veel kaevandamisväärne.

Postitaja Ave Õnnis

Sildid: Legend, Maavara, Müüt

2.2. Legend: "Kaevandamise tagajärjel tekib kuumaastik"

Negatiivne kogemus pärineb aastakümnete tagusest

hoiakust, kus rõhku pandi kaevandamisele mitte

korrastamisele.

From Rekultiveerimine

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 16

Praegusel hetkel on igal karjääril ning kaevandusel

ettenähtud rekultiveerimis- ehk korrastusprojekt.

Kaevandajal on kohustus vastutada oma territooriumi

heaolu eest ning võtta vastutus selle ala edaspidise

käekäigu eest kolm aastat pärast korrastusprojekti lõppu.

(EV Maapõueseadus RT I 2009,3,15)

From Rekultiveerimine

Postitaja Ave Õnnis

Sildid: Kaevandamise keskkonnamõju, Legend, Maavara, Müüt

2.1. Legend:" Maa ebastabiilsus kaevandatud aladel"

Põhjuseks on kunagine kaevandamise tehnoloogia kui püüti

väljata maksimaalselt, et väärtuslik ressurss ei läheks

kaduma. Samas kui selgus, et põlevkivi väljamisel rikuti

teisi ressursse ehk põllumaad ja metsa hakati maapinda

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 17

hoidma. Nüüdsest jäetakse maa hoidmiseks alla tervikud,

kuhu jääb kuni 30% põlevkivivarust.

Viide: Reinsalu E. 2006, Põhjarannik, Müüdid ja Faktid

põlevkivi kaevandamise keskkonnakahjulikkusest.

Pilt: Näide tervikute mitte kasutamisest ning tekkinud

tagajärjest

From Allmaakaevandamine

Postitaja Ave Õnnis

Sildid: Allmaakaevandamine, Kaevandamise

keskkonnamõju,Kvaasistabiilne maa, Legend, Maavara, Müüt

2.2. Müüt: „Koledad aheraine- ja tuhamäed"

Mida aeg edasi, seda rohkem leitakse ka nendele kasulikud

väljundid. Näiteks Kiviõli tuhamägi, kus paikneb krossirada

või Kohtla-Nõmme suusakeskus. Samuti on populaarne

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 18

turismiobjekt ka Kukruse aherainemägi, kust avaneb hea

vaade lähiümbrusele.

From Rekultiveerimine

Postitaja Ave Õnnis

Sildid: Legend, Maavara, Müüt

2.3. Müüt: "Eestis ei ole maavarasid"

2008. aasta seisuga kaevandatakse Eestis järgmisi

maavarasid: põlevkivi, liiv, kruus, savi, turvas, lubjakivi,

dolokivi, meremuda ning lisaks nendele on arvel veel

kristalne ehituskivi, fosforiit, järvemuda ja järvelubi. On ka

ajaloolisi maavarasid, mis tehnoloogia arenedes ning

majandustingimuste muutustes on oma väärtuse kaotanud

ning mida enam ei kaevandata. Sellised maavarad on:

ooker, fosforiit, kips, sool, diatomiit, uraan, sooraud,

järvelubi.

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 19

Maailma mastaabis on Eestis maailma suurim

põlevkivitööstus ning Euroopa suurim fosforiidimaardla.

From Maavarad

Postitaja Ave Õnnis

Sildid: Legend, Maavara, Müüt

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 20

3. Välitöö protokollide näited

3.1. VÄLITÖÖ PROTOKOLL

Märkused

Kuupäev:

Nimed

1

2

3

4

IlmTemperatuur:

Õhurõhk:

Kasutatavad

mõõteriistad

Mark Nimetus

Ilma kirjeldus

Nimi

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 21

3.2. PINNATUGEVUSE MÕÕDISTAMINE

KUUPÄEV: Objekti kirjeldus:

NIMI:

Mõõtmiskoht: GPSi punkt:

Pinnatugevus: ristikihti pikikihti

Mõõtmiskoht: GPSi punkt:

Pinnatugevus: ristikihti pikikihti

Mõõtmiskoht: GPSi punkt:

Pinnatugevus: ristikihti pikikihti

Mõõtmiskoht: GPSi punkt:

Pinnatugevus: ristikihti pikikihti

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 22

3.3. Punktkoormus testi protokoll PLT e. inglise keeles Point Load Test e. punktkoormustest

on katse, mida tehakse vastava masinaga kaljuse

kivimi survetugevuse, raimatavuse ja purunemiskindluse

mõõtmiseks.

Proovi nr. Kivim Tüüp Surve Surve-tipp

Koonuste

vahe

(enne

krõpsu)

Koonuste

vahe

(pärast

krõpsu)

Koonuste

vahe

(keskmin

e

p FB D

Mpa kN mm

PLT-PS-1-2 paas risti/dia 1.56 5.62 54.4 52.9 53.65

Proovi nr. Pala laius

Puru-

nemis-

pindala

Ekviva-

lentse

silindri

diameetri

ruut

Punkt-

koormus-

indeks

Ekviva-

lentse

silindri dia-

meeter

Diameetri

korrekt-

siooni-

tegur

Standard

i-seeritud

punkt-

koormus-

indeks

W A De2ls De F ls(50)

mm mm2 mm2 MPa mm MPa

PLT-PS-1-2 54.4 2918.56 3716 1.51 61 1.09 1.65

Pilt: Punktkoormustest

From Mäenduslabor

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 23

3.4. Proovivõtu protokoll Proovivõtu protokoll näeb välja selline. See peab olema iga

välitöö käigus võetava prooviga.

Koostas

Number

Kuupäev

Üldiselt

Täpselt

Sõnaliselt

X

Y

Z

Sügavus

Märkused

Andmed

Materjal

Aadress

Näidis:

Koostas Ain Anepaio

Number EMA-1

Kuupäev 24.05.2008

Üldiselt Paas

Täpselt

Sõnaliselt Aru-Lõuna lubjakivikarjäär

X

Y

Z

Sügavus

Märkused Materjali katsetati laboris

Andmed

Materjal

Aadress

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 24

4. Rusikareeglid ja valemid

4.1. Mida teada rusikareeglitest

Tihti tuleb käigu pealt otsustada, mis on mis või kui palju on

palju. Siis tulevad appi lihtsad seaduspärasused, nn

rusikareeglid. Mõned on juba kasutuses mäemajanduses.

Näiteks:

Kilogramm mäemasinat maksab 10 USD

või

Mäemasin kulutab tunnis nii mitu liitrit diislikütust,

kui mitu tonni ta ise kaalub

Sellised reeglid, mida olen tuletanud, saavad ka selles

õpikus lisasildi RRR (Reinsalu RusikaReegel).

Rusikareegleid soovitades tuleb tingimata märkida ja

kasutades teada, kus ja millal nad kehtivad. Siin näitena

toodud masinakulu maksumuse hindamise reeglid kehtivad

üsna üldiselt, ka väljaspool Eestit ja põlevkivimajandust.

Postitaja Enno Reinsalu

Sildid: Hind, Mäemasin, RRR, Rusikareegel

4.2. Kivimi tugevus

Kui tuleb otsustada, kas tegu on kivimi või settega, siis

muljuge käsipala.

Rusikareegel:

Kui käsipala laguneb peos, siis see on sete, mitte

kivim

Postitaja Enno Reinsalu

Sildid: Kivim, Kivimite füüsikalis-tehnilised omadused,

Rakendusgeoloogia,RRR, Rusikareegel, Sete

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 25

4.3. Kivimi purustamisest

Kivimi purustamiseks vajaliku energiakulu ja tekkinud

kaevise jämeduse vahel kehtib.

Rusikareegel:

Purustatud materjali mahukeskmine tükisuurus ehk

mediaan (Me, mm) on võrdeline kivimi vastupanuga

survele (P, MPa) ja pöördvõrdeline raimamise

ühikenergiaga (E, kWh/m3).

Valem: Me = P / E

Märkused:

Vastupanu survele = survetugevus

Ühikenergia = energia erikulu

Valem tuletub Rittingeri hüpoteesist, kuid kehtib ainult

põlevkivi ja kihindi vahekihtide suhtes.

Postitaja Enno Reinsalu

Sildid: Mehaaniline

raimamine, Raimamine, RRR, Rusikareegel,Survetugevus, Valem

4.4. Lõhkeaukude ja ridade vahe puurlõhketöödel

Lõhkeaugud paigutatakse kivimi ühtlaseks kobestamiseks–

ridadesse.

Rusikareegel:

Aukkarjääris on tüüpiline ridade vaheline kaugus 25 kuni 40

lõhkeaugu läbimõõtu. Aukude vahekaugus on 25 kuni 80

augu läbimõõtu. Mida võimsam on lõhkeaine, seda suurem

on suhteline vahekaugus ridade vahel ja aukude vahel.

Postitaja Ingo Valgma

Sildid: Lõhkamine, Lõhkevõrk, PLT, Rusikareegel

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 26

4.5. Kivim kobestunult

Näiteks meie levinuim ja lihtsaim valem, mis näitab, et

kobestunud lubjakivi võtab ruumi kobestusteguri korra

rohkem kui kobestamata lubjakivi.

Mahumass massiivis (Bm3) = Mahumass kobestatult (Lm3) x

kobestustegur e. 2,52 Bm3= 1,8 Lm3 x 1,4 m3/m3

Bm3 - Bank cubic meters (massiivi kuupmeetrid)

Lm3 - Loos cubic meters (puistekuupmeetrid, e. kobestunud

materjali kuupmeetrid)

Postitaja Ingo Valgma

Sildid: Kobestustegur, Uudised, Valem

4.6. Pumba tõstekõrgus

Tsentrifugaalpumba tõstekõrkus sõltub pumba

pöördemomendist mis on omakorda sõltuvuses

elektrimootori pingest. Kuna tegu on ruutsõltuvusega, siis

10% pinge vähenemisel väheneb tõstekõrgus 20%.

Postitaja Ingo Valgma

Sildid: Pump, Pöördemoment, Rusikareegel, Tõste, Veekõrvaldus

4.7. Pumba elektrienergia erikulu

Kui tsentrifugaalpumpa käitab elektrimootor, siis on Eesti

tingimustes kaevandamisel rusikareeglina pumba

elektrienergia erikulu ühe kuupmeetri pumpamiseks

0,13..0,2 kWh.

Veerohkustegur on aga põlevkivi kaevandamisel ca. 10..30

m3/t, mis teeb 1,3..6 kWh/tonni kaevandatud põlevkivi

kohta.

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 27

Veekogur, imitorud ja pumbad karjääris:

From Pumbad

Postitaja Ingo Valgma

Sildid: Pump, Rusikareegel, Veekõrvaldus

4.8. Veekogur

Veekogur on allmaakaevanduses kaeveõõs mis asub

pumbast allpool ja kuhu koguneb vesi. Veekogur peab

olema nii suur, et see mahutaks pumba rikke korral

kaevandusse koguneva vee.

Rusikareegel: Veekogur peab mahutama vähemalt 24 tunni

jooksul koguneva vee. Veekogur rajatakse tavaliselt 36

tunni juurdevoolu mahutamiseks.

Postitaja Ingo Valgma

Sildid: Pumbajaam, Pump, Rusikareegel, Veekogur, Veekõrvaldus

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 28

4.9. Puuraugu alanduslehtri raadius

Vee väljapumpamisel puuraugust tekib puuraugu

ümberalanduslehter. Puuraugu alanduslehtri raadius sõltub

veetaseme alandusest puuraugus, vettsisaldavate

setete/kivimite paksusest, milles puurauk asub ning nende

setete/kivimitefiltratsioonimoodulist.

From Veekõrvaldamine

Postitaja Karin Robam

Sildid: Alanduslehter, Filtratsioonimoodul, Puurauk, Valem, Veekõrvald

us,Veetase

4.10. Kaevandusvee kasutamine soojuspumbas soojuse saamiseks

Eesti põlevkivimaardlas on suletud kaevandustest veega

täielikult täitunud Ahtme, Tammiku, Sompa ning osaliselt

täitunud kaevandus nr 4, kaevandus nr 2, Käva, Käva 2,

Kohtla ning Kukruse. Tänu kaevanduste vahele jäätud

tõkketervikutega on tekkinud nn allmaabasseinid.

Allmaabasseinides olevat vett saaks kasutada sooja saamise

eesmärgil, kuna vesi omab kindlat temperatuuri

aastaringselt.

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 29

Kaevandusvee kasutamine soojuspumbas soojuse

saamiseks, selleks on vaja teada veemahtu, mitu

kraadi alandatakse kaevandusvee temperatuuri ning

soojustegurit.

From Kaevandusvesi

Veemaht on vajalik selleks, et teada kui palju vett läbi

soojuspumba on vaja pumbata (m3/h).

Temperatuuride vahe on vaja teada selleks, et selles oleneb

kui palju soojust kaevandusveest ära võetakse (oC)

Soojustegur näitab kui efektiivselt töötab soojuspump.

Saadava soojuse arvutamiseks kaevandusveest arvutatakse

järgneva valemi abil:

Q = mc t (kW soojust)

kus: m – veehulk (kg/s); c – vee erisoojus (4,19 kJ/kgK);

t – temperatuuride vahe (K)

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 30

Näide:

Kaevandusveest soovitakse saada 10MW soojust. Peamine

küsimus on, et kui palju läheb selle saamiseks vaja

kaevandusvett m3/h, kui vee algne temperatuur on 8 oC ja

jahutatud vee temperatuur on 4 oC. Selleks tuleb eelpool

toodud valem teisendada kujule:

m = ( Q / (c t ) ) / m3/s)

veetihedus (kg/m3)

m = (10000 / (4,19 x 4) ) / 1000 = 0,60 m3/s => 2148

m3/h

Vastus: selleks, et toota 10MW soojust peab soojuspumpa

läbiv veehulk olema 2148 m3/h

Teada saamiseks, et kui palju tuleb elektrienergiat kulutada

selle hulga soojuse saamiseks, on vaja kasutada järgnevat

valemit:

COP = kW välja / kW tarbitud el

kus: COP – soojustegur; kW välja – saadav soojus (kW);

kW tarbitud el – kulutatav elektrienergia soojuse saamiseks

(kW).

Soojuspumpade kasutamisel on normaalne soojustegur 3,

seega tuleb 10MW soojuse saamiseks kulutada

elektrienergiat:

10000 / 3 = 3333 kW elektrienergiat

Kui seda vaadelda aastases plaanis, siis saame 87650

MWh soojust aastas, kulutame selleks 29217 MWh

elektrienergiat.

Postitaja Veiko Karu

Sildid: Allmaa-, Hüdrogeoloogia, Kaevandusvesi, Valem

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 31

4.11. Maksimaalse võnkekiiruse arvutamise abivahend lõhketöödel karjääris

Lõhketööde vibratsioon sõltub korraga plahvatava

lõhkeainekogusest, kaugusest ja kivimi omadustest.

Maksimaalse võnkekiiruse arvutamise abivahend

lõhketöödel karjääris

From Tarkvara

Tarkvara kasutamiseks peab brauserile lisama SVG

vieweri

Postitaja Ingo Valgma

Sildid: Lõhketööd, Online tarkvara, PLT, Valem, Vibratsioon,

Võnkekiirus

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 32

4.12. Abivahend karjääri nõlva kaldenurga arvutamiseks

Karjääri nõlva kaldenurga arvutamiseks peab teadma

kaldteede (rampide) laiust ja kõrgust ning astangu nõlva

kaldenurka.

Online tarkvara karjääri nõlva kaldenurga arvutamiseks

From Tarkvara

Tarkvara kasutamiseks peab brauserile lisama SVG

vieweri

Postitaja Ingo Valgma

Sildid: Astang, Kaldenurk, Nõlv, Online tarkvara, Ramp,

Tarkvara, Valem

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 33

4.13. Katenditegur - kaldkiht või maagikeha

Kaldkihi või maagikeha korral loetakse katendiks seda osa

kivimist, mis tuleb eemaldada selleks, et kihis või

maagikehas olevat kivimit kaevandada. Katenditegur on

katendi mahu ja maavara mahu või massi jagatis.

From Katenditegur

Rusikareegel: Kui k>5 siis on majanduslikult otstarbekam

hakata kaevandama kaevanduses karjääri asemel..

Postitaja Ingo Valgma

Sildid: Kaldkiht, Katenditegur, Maagikeha, Rusikareegel

4.14. Koristuskambrite stabiilsuse kriteerium

Et tagada põlevkivikaevanduste kambriplokkide stabiilne

püsivus, peab tugitervikute pindala (%) moodustama

vähemalt poole kaevandamissügavusest (m).

Postitaja Enno Reinsalu

Sildid: Kaevandamise

keskkonnamõju, Kamberkaevandamine, Põlevkivi,RRR, Rusikareegel,

Tervik

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 34

4.15. Riskitaseme määramine

Riskitaseme määramine (evalveerimine) teeb otsuse riski

õigustatuse ja riskitaseme kohta.

Vastab küsimusele: kui ohutu peaks olema antud objekt

või protsess?

Riskitaseme määramiseks tuleb kasutada kogu

olemasolevat materjali - uurimistulemusi, konsultatsioone

spetsialistidega, seadusandlust, kehtivaid standardeid,

analoogiat, ühiskondlikku arvamust, riskimisega kaasnevate

kulude-tulude võrdlust jne.

Rusikareegel: kui protsess on ohtlik keskkonnale ja tekitab

talle korvamatut kahju, siis riski tõenäosuseks/sageduseks

on otstarbekas võtta 1E-6...1E-5, vastasel juhul aga 1E-

3...1E-2.

Näide: Riskitaseme määramine stiihiliste (juhuslike)

varingute korral. Arvestades seda, et varingu tagajärjed

võivad olla fataalsed ja korvamatud, siis lähtudes

rusikareeglist (kui muud andmed puuduvad), on riski

tõenäosuseks/sageduseks 1E-6...1E-5.

Postitaja Jüri-Rivaldo Pastarus

Sildid: Risk, Rusikareegel

4.16. Õhu liikumise kiirus šahtis

Rusikareegel: Püstšahtis on lubatud õhu maksimaalne

liikumise kiirus kuni 12 m/s kui tegemist on

betoontoestusega. Kui šahtis on redelid inimeste

liikumiseks, siis on lubatud kiirus 7 m/s.

Postitaja Ingo Valgma

Sildid: Rusikareegel, Tuulutus, Šaht

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 35

4.17. Täitmine

Täitmine on kaeveõõntesse aheraine või täitematerjali

paigutamine. Täitmise eesmärk on maapinna säilitamine,

tervikute stabiliseerimine (mäerõhu juhtimine) või

vähendamine või vajadus paigutada materjal maa alla.

Rusikareegel:

Täitmise kulu moodustab 10-20% kaevandamise

käidukulust. Kivistuva täitematerjali tsemendi kulu

moodustab 75% täitmise kulust. Kivistuva täitematerjali

survetugevust mõõdetakse küll 28 päeva möödudes kuid 90

päeva möödudes võib see olla 2 korda suurem.

Hüdrotäitmise korral saab täitematerjali peal mõne tunni

pärast paigaldamist kõndida ja 24 tunni pärast masinatega

sõita.

Postitaja Ingo Valgma

Sildid: Allmaakaevandamine, Kulu, Rusikareegel, Täitematerjal,

Täitmine

4.18. Konveiervedu

Allmaakaevandamisel on peamised transpordiviisid e.

veoviisid kallurvedu, konveiervedu või raudteevedu.

Rusikareegel:

Allmaakaevandamisel loetakse konveiervedu majanduslikult

tasuvamaks kui kallur-, või raudteevedu, kui ööpäevane

toodang ületab 5000 tonni või kui veokaugus ületab 1 km.

Konveieri hoolduskulu on 2% konveieri ostuhinnast pluss

5% lindi hinnast. See lisandub lindi asenduskulule iga 5 kuni

15 aasta järel.

Postitaja Ingo Valgma

Sildid: Allmaakaevandamine, Konveier, Lintkonveier, Rusikareegel

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 36

4.19. Lintkonveieri laiuse rusikareegel

Rusikareegel on, et minimaalne konveierilindi laius on 3

korda suurem suurimast transporditavast tükisuurusest.

Postitaja Vivika Väizene

Sildid: Lintkonveier, Rusikareegel

4.20. Masina kütusekulu

Masina kütusekulu määratakse masina juhendi alusel aga

kui see puudub siis ligikaudseks arvutusteks on

rusikareegliks:

Diiselmootoriga masinal (kopplaadur, kallur) on keskmine

kütusekulu (l/h) arvuliselt võrdne masina massiga tonnides.

Viide: Reinsalu, E., Mäemajandus, 2008, lk 55

Postitaja Margit Kolats

Sildid: Rusikareegel

4.21. Kopa maht

Kui tahetakse leida optimaalset kopa ja kalluri kasti vahelist

suhet siis rusikareegliks on:

Kopamaht on 5 korda väiksem kui kalluri kasti maht, millesse

ta kaevist laeb.

Postitaja Margit Kolats

Sildid: Ekskavaator, Kallur, Kopp, Rusikareegel, Tootlikkus

4.22. Põlevkivi

Palju on vaieldud, mis on põlevkivi.

Rusikareegel:

Põlevkivi on kivim, mis õhkkuivas olekus sütib

tuletiku leegist.

Postitaja Enno Reinsalu

Sildid: Põlevkivi, Põlevmaavara, Rusikareegel

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 37

4.23. Suurte kambritega kaevandamine

Suurte kambritega kaevandamistehnoloogiat kasutatakse

allmaakaevandustes peamiselt monoliitse ja püsiva kivimi

kaevandamiseks. Suures kambris saab kaevandada väikese

kuluga suure koguse e. suure tootlikkusega. Eestis saaks

kasutada kirjeldatud tehnoloogiat graniidi kaevandamisel ja

varistamisega või täitmisega suurte kambritega

kaevandamist fosforiidi kaevandamisel. Inglise keeles on

suur kamber Stope.

From Suur kamber

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 38

Näited virtuaalsest suurest kambrist, suurus on tajutav,

kuna käikudest on näha inimesi ja masinaid :

From Suur kamber

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 39

Kambri põhjas võiks näha pilt välja selline, kui valgustus

oleks piisav:

From Suur kamber

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 40

Kui inimene siseneks koos puurmasinaga kambrisse, siis

võiks hea valgustuse korral pilt välja näha selline:

From Suur kamber

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 41

Lisaks maakidele kasutatakse suurte kambrite tehnoloogiat

ka soola kaevandamisel:

Celine Dion 600m sügavusel soolakaevanduse kambris

rootorekskavaatori kõrval

From Kaevandus

Postitaja Ingo Valgma

Sildid: 3D, Fosforiit, Graniit, Rusikareegel, Suured

kambrid, Tehnoloogia,Täitmine, Virtuaalne kaevandamine

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 42

5. Maavarade klassifikatsioon ja kirjeldused

5.1. Maavarad

Maavaraks loetakse maapõues leiduvat kivimit, mineraali,

vedeliku, gaasi või orgaanilist ainet, mille kaevandamine on

majanduslikult kasulik ja mis seetõttu on ressursina arvel.

Maavarad jagatakse üldjoontes nelja klassi:

Põlevad maavarad;

Looduslikud ehitusmaterjalid;

Maagid;

Keemiline toore;

Muu

Vastavalt Maapõueseadusele on kehtestatud maavaradele

ka nõuded, mille alusel saab need liigitada vastavalt

kasutusaladele.

Maavaravaru liigitatakse tema kaevandamisväärsuse ja

usaldatavuse järgi järgmiselt:

maavara kõrge usaldatavuse puhul nimetatakse seda

tarbevaruks,

keskmise usaldatavuse puhul reservvaruks,

madala puhul prognoosvaruks.

Usaldatavus oleneb geoloogilisest uuritusest.

Kaevandamiseväärsuse annab aga maavaravaru,

kaevandamise väike kulu, toodangu kõrge hind ja püsiv

turg.

Maavaravaru on aktiivne, kui selle kaevandamisel

kasutatav tehnoloogia ja tehnika tagavad maapõue

ratsionaalse kasutamise ja keskkonnanõuete täitmise ning

maavara kasutamine on majanduslik kasulik.

Maavaravaru on passiivne, kui selle kasutamine ei ole

keskkonnakaitseliselt võimalik või puudub vastav

tehnoloogia, kuid mis võib tulevikus osutuda

kasutuskõlblikuks.

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 43

Maavara staatuse taotluse vaatab läbi

Keskkonnaministeeriumi nõustav organ Eesti Maavarade

komisjon ning selle kinnitab keskkonnaminister.

Viide: E.Reinsalu Mäemajandus

Postitaja Ave Õnnis

Sildid: Maavara, Majandus

5.2. Maavarade kaevandamine

Maavarasid on võimalik kaevandada mitmel erineval

moodusel, viisil ja tehnoloogial. Siinne tabel annab ülevaate

Eestis leiduvate maavarade kaevandamisest ja kasutatud

meetoditest.

From Maavarad

Postitaja Ave Õnnis

Sildid: Maavara, Tehnoloogia

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 44

5.3. Maavarad ja majandus

Maavara on maapõue vara, mida kasutame oma

igapäevases elus, ilma et me sellele mõtleksime.

Majandus on kaupade ja teenuste tootmine, vahetus,

jaotus ja tarbimine.

Mis seob maavarasid ja majandust?

•Majandus vajab maapõue ressursse ehk maavarasid.

–Ehitusmaterjalid => majad, maanteed

–Kütused => diisel, õlid

–Põhjavesi => inimeste joogivesi

Postitaja Veiko Karu

Sildid: Maavara, Majandus

5.4. Põlevmaavarad

Põlevmaavarad, mida nimetatakse ka energeetilisteks

maavaradeks on:

- kivisüsi

- pruunsüsi (ligniit)

- õli

- maagaas

- turvas

- põlevkivi

Viide: Enno Reinsalu, Mäemajandus, 1998/2008

Postitaja Veiko Karu

Sildid: Maavara, Põlevmaavara

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 45

5.4.1. SEJ - soojuselektrijaam

SEJ e. soojuselektrijaam on kaevandaja jaoks peamine

kütuseid (kütusena kasutatav maavara) kasutav tarbija.

Eestis on peamine fossiilne kütus põlevkivi, mujal kivisüsi,

seejärel pruunsüsi, nafta, gaas ja turvas.

Pilt: Ahtme SEJ

From Gradiir

Postitaja Ingo Valgma

Sildid: Fossiilne

kütus, Gaas, Gradiir, Kivisüsi, Kütus, Maavara, Nafta,Pruunsüsi, SEJ, S

oojuselektrijaam, Turvas

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 46

5.5. Pruunsüsi

Pruunsüsi ehk ligniit tekib taimse materjali mattumisel ja

mittetäielikul lagunemisel (kivistunud puit). Sarnaselt

kivisöele kuulub pruunsüsi fossiilsete kütuste hulka tema

kütteväärtus on kivisöe omast väiksem. Pruunsütt

kasutatakse keemiatööstuse toorainena ning

elektrijaamades.

Postitaja Margit Kolats

Sildid: Ligniit, Maavara, Pruunsüsi

5.6. Maagaas

Maagaas on enamasti põlev (metaan jmt) aga ka inertne

(lämmastik, heelium) või radioaktiivne (radoon) gaas või

gaaside segu, mis eritub – kivimitest ja veest. Maagaas on

ka kaevandusgaas, mis tungib kaeveõõntesse ja

allmaatööd. Kaevandusgaas võib olla põlev, lämmatav,

mürgine või radioaktiivne. Lõhkegaas ja diiselmootorite

õhuheitmed ei ole kaevandusgaas, kuigi neid käsitletakse ja

ärastatakse samuti kui looduslikke gaase.

Gaas võib erituda kaevudesse ja kaeveõõntesse

märkamatult, märgatavalt (kuuldavalt, nähtavalt) ja

süvakaevandustes ka pursates. Absoluutse gaasi eritumuse

mõõt on maapõuest tuleva gaasi maht minutis. Kaevanduse

ohutusmeetmete rakendamisel lähtutakse suhtelisest

määrast – eritunud gaasi mahust väljatud kaevise (kivisöe)

tonni kohta. Eriti kõrge ohtlikkusega kaevandustes võib

metaani eritumus olla kuni 150 m3/t. Suure

gaasieritumusega kivisöemaardlais gaasi dreenitakse ja

käideldakse kui kaasmaavara.

Eestis eritub maagaasi peamiselt Põhja-Eestis, sagedamini

rannikul ja rannameres. Suuremaid gaasipurskeid on

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 47

eelmise sajandi esimesel poolel täheldatud kaevu puurimisel

Keri saarel, Tallinnas Kopli poolsaarel ja Virumaal Püssis.

Keri saarel osutus gaasieritumus piisavaks, et avada

gaasimaardla, mis 1906-12 varustas valgustusgaasiga

kohalikku majakat.

Eelmise sajandi keskel tehtud maagaasi geoloogilisest

otsingust on järel vaid immitsev gaasikaev Prangli saarel.

Postitaja Enno Reinsalu

Sildid: Gaas, Maavara

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 48

5.7. Turvas

Eestis on turvas väga oluline energeetiline maavara.

Turvas on kõrgemate taimede jäänustest koosnev

orgaaniline setend, milles mineraalainete sisaldus ei ületa

35% kuivainest. Turvas kujuneb surnud taimeosakestest

soodes, kus need vees hapnikuvaegusel täielikult ei lagune.

Soode tekkimise tingimustest ja turvast tekitava taimestiku

koostisest olenevalt jagatakse nad kahte põhitüüpi -

madalsood ja kõrgsood e. rabad. Nende vahel kahe

põhitüübi vahel eristatakse veel nn. ülemineku- ehk

siirdesood. Eesti territooriumist on soode all 22,3 %.

Suuremate soode turbakihi paksus on keskmiselt 4-5 m,

harva ka 7-8 m. Turba juurdekasv on Eestis ca 1 mm

aastas; juurdekasv soodes on suurim aasta jahedal ja

niiskel perioodil.

Pilt: Turbaväli (foto: Ramsi Turvas)

From Maavarad

Turba kui maavara kvaliteedi hindamise põhinäitajad on:

1) botaaniline koostis;

2) lagunemisaste;

3) tuhasus;

4) happesus;

5) kütteväärtus

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 49

Lagunemisaste iseloomustab rakulise struktuuri kaotanud

orgaanilise materjali ja identifitseeritavate taimejäänuste

mahu protsentuaalset suhet turbas.

Lagunemisastme alusel liigitatakse turvas:

1) vähelagunenud turbaks, mille hulka kuulub raba- ja

siirdesooturvas lagunemisastmega alla 25% ning

madalsooturvas lagunemisastmega alla 15%;

2) hästilagunenud turbaks.

Statistika

Seisuga 31.detsember 2006 on Eesti Vabariigi turbabilansis

279 maardlat, millest 6 – ELLAMAA, ENDLA, EPU-KAKERDI,

LAVASSAARE, PUHATU, SANGLA on üleriigilise tähtsusega

maardlad.

2007. aastal kaevandati Eestis 900,8 tuh tonni turvast

(sealhulgas 515,8 tuh tonni hästilagunenud ja 385,1 tuh

tonni vähelagunenud turvast) kokku 62-st maardlast. Eestis

kaevandatakse turvast kõigis maakondades. Suurim

turbakaevandamine toimub Pärnumaal.

Turba kaevandamise tehnoloogia

Postitaja Ave Õnnis

Sildid: Maavara, Turvas

5.7.1. Turba kaevandamine

Freesturvas

Freesturba tootmisel loetakse tootmisperioodiks

ajavahemikku mai algusest kuni augusti lõpuni.

Freesturba algmaterjal on vähelagunenud kõrgsooturvas,

mis omab head veemahtuvust ja taimede juurestiku

arenguks vajalikku poorsust. Kasvuturbal on freesitava kihi

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 50

paksus 15 – 20 mm ja kütteturbal keskmiselt 11 mm.

Freesitud kihi paksusest sõltub turba kuivamisaeg.

Üks tsükkel freesturba tootmisel koosneb järgmistest

operatsioonidest:

- freesimine

- pööramine

- vallitamine

- kogumine

- aunatamine

Pilt:Turba pööramine (foto: Tootsi Turvas)

From Kaevandamine

Kõigi nende operatsioonide tegemiseks on spetsiaalsed

masinad ja mehhanismid, mida võib ühe operatsiooni jaoks

olla väga erinevaid.

Freesturba hooajatoodanguks 1 ha võib jämedalt arvestada

kasvuturbale maksimaalselt 200 t/ha aastas, keskmiselt

140…160 t/ha aastas.

Tükkturvas

Küttetükkturba tootmiseks sobib turvas lagunemisastmega

üle 25 %.

Tänu rabaturba kiulisele struktuurile püsivad turbatükid

paremini koos ka pärast mitmekordseid kuivatus-, sõelumis-

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 51

ja laadimisoperatsioone. Tükkturvast toodetakse silindri või

lindi kujul.

Tükkturvas on tootmisrabast kuni 50 cm sügavuselt lõigatud

turbamass, mis pressitakse kokku 40-60 mm läbimõõduga

tükkideks. Lõigatud tükid kuivavad looduslikul teel. Seejärel

korjatakse kuivanud tükkturvas masinatega kokku.

Tükkturba keskmine niiskus on 37-39% ja see sisaldab

energiat keskmiselt 3,4 MWh / tonnile.

From Maavarad

Plokkturvas

Lõike- e. plokkturvas kaevandatakse selleks ettevalmistatud

tootmisväljadelt naturaallademikust ja kuivatatakse

tarbimisniiskuseni ca 65 %, kasutatakse kõrgsooturvast

lagunemisastmega alla 25 %. Turbaplokkide suurus oleneb

tarbijast, ilmastikust ja lasundi omadustest.

Postitaja Ave Õnnis

Sildid: Maavara, Turvas

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 52

5.8. Põlevkivi

Põlevkivi ehk kukersiit on Eesti tähtsaim maavara. Oma

tekkelt on põlevkivi settekivim, mis koosneb keskmiselt

umbes 50% mineraalosast ja 50 % põlevast e. orgaanilisest

ainest.

Eestis on kahte liiki põlevkivi: kukersiiti ja

diktüoneemaargilliiti. Kaevandatakse kukersiiti, mis ongi

tuntud eesti põlevkivi nime all. Argilliit on väga madala

kütteväärtusega ega sobi põletamiseks. Eesti teist liiki

põlevkivi ehk diktüoneemaargilliiti kasutati 1949-1952.

aastal Sillamäel uraani tootmiseks.

Pilt: Kukersiit

From Maavarad

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 53

Põlevkivikihind ei koosne ainult puhtast kukersiidist. Kihind

koosneb põlevkivikihtidest, mida tähistatakse A…F ja nende

vahel olevatest pae vahekihtidest. Ühel ruutmeetril lasub

keskmiselt 3,5 tonni põlevkivi ehk ligikaudu 10 000 kWh

potentsiaalset energiat.

Seadusandlusest tulenevad nõuded põlevkivile :

Põlevkivi ehk kukersiit –orgaanilise aine sisaldus on suurem

kui 10% ning mille tootuskihindi mäemassi (põlevkivikihtide

A–F1 koos nendevaheliste lubjakivikihtidega) kütteväärtus

on vähemalt 6,1 MJ/kg (1450 kcal/kg).

Eestis kasutatakse põlevkivi põhiliselt:

1) kütusena energeetikatööstuses

2) toormena keemiatööstuses

Energiatööstuses läheb põlevkivi elektri – ja soojusenergia

tootmiseks. Keemiatööstuses kasutatakse põlevkivi kütteõli,

õlikoksi, pigi, bituumeni, honeyoli, rezolil jne tootmiseks .

Keemiatööstusest tulenevaid produkte kasutatakse nii

autokummide, juuksevärvi lisanditena kui plastikute, liimide

jm tootmiseks.

Pilt: VKG näidised

From Maavarade kasutamine

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 54

Põlevkivi põletamisel tekkivat lendtuhka võib kasutada

põllumajanduses põldude lupjamiseks ning

ehitusmaterjalitööstuses portlandtsemendi tootmiseks,

tuhkbetoonplokkide valmistamiseks ja teedeehitusel.

Pilt: tuhkbetoonplokid

Põlevkivi kaevandamise tehnoloogia

Postitaja Ave Õnnis

Sildid: Maavara, Põlevkivi

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 55

5.8.1. Põlevkivi kaevandamine

Põlevkivi saab kaevandada kahte viisi: avakaevandamine

(karjäär) ja allmaakaevandamine (kaevandus).

Pilt: Põlevkivi kaevandamise ja kasutamine

From Maavarad

Kohtades, kus põlevkivikihind lebab väiksemal sügavusel on

otstarbekas kasutada karjääriviisilist kaevandamist:

• odavam ja kiirem tootmise ettevalmistamine võrreldes

allmaakaevandamisega

• võimalus kasutada suurema jõudlusega masinaid, sellest

tingitud kõrge tööviljakus

• minimaalsed põlevkivikaod

• ohutud ja tervislikumad töötingimused kui

allmaakaevandustes.

Käesoleval ajal toimub põlevkivi pealmaakaevandamine

Narva ja Aidu karjääris. Olemasolev paljandusmasinate park

võimaldab majanduslikult efektiivselt kaevandada põlevkivi

kuni 30 m sügavuselt.

Pilt: Narva karjäär (foto: A.Õnnis)

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 56

From Karjäärid

Pilt: Estonia kaevandus (foto:H.Bauert)

From Allmaakaevandamine

Lahtimurtud kaevis rikastatakse vabrikus, kus põlevkivist

eraldatakse paevahekihtidest pärinevad kivitükid.

Rikastatud suuretükiline ja kõrge kütteväärtusega põlevkivi

sobib õlivabrikutele. Peenpõlevkivi kasutatakse

elektrijaamade kütteks. Kaevisest eraldatud paas ehk

aheraine, mida on ligikaudu 40%, sobib ehituskillustiku

valmistamiseks. Kuna seda on rohkem kui vajatakse, siis

kuhjatakse ülejääk puistangutesse, millest on

rikastusvabrikute juurde kuhjunud suured aheraine mäed.

Viide: AS Eesti Põlevkivi

Postitaja Ave Õnnis

Sildid: Maavara, Põlevkivi

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 57

5.9. Mere- ja järvemuda

Eesti mudad on oma tekkelt settemudad, mis on ladestunud

seisva veega järvedes ja varjatud merelahtedes. Sõltuvalt

ladestumise keskkonnast jagatakse mudad kahte

põhirühma: mageveejärvede muda ehk sapropeel ja

soolaste veekogude muda ehk meremuda. Muda on

tumedat värvi püdel aine, mida kasutatakse kas ravi- ehk

tervisemudana või põllumajanduses olenevalt mineraalide ja

orgaanilise aine sisaldusest.

Postitaja Ave Õnnis

Sildid: Järve- ja meremuda, Maavara

5.9.1. Meremuda

Meremuda- mineraalmaterjalist koosnev meretekkeline

stend, mis sisaldab orgaanilist ainet üle 5% kuivaine

massist.

Mudakiht lasub suhteliselt madalas vees 0,7 - 2 meetri

paksuse kihina. Meremuda on sinakashall pehme ja kleepuv

savitaoline mass, millel on väävelvesiniku lõhn. Meremudal

on hinnatavad raviomadused, nende toime on pikaajalise

kliinilise kasutuse jooksul kinnitust leidnud. Muda

kasutatakse sanatooriumides ja haiglates perifeerse

närvisüsteemi haiguste ja põletike ravis.

Viide: TÜ Geoloogiamuuseum

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 58

Pilt: Meremuda kasutatakse ka kosmeetikatoodetes

From Maavarade kasutamine

Statistika

Seisuga 31. detsember 2007. a on Eesti Vabariigi

meremudabilansis 3 maardlat. Kõik maardlad on üleriigilise

tähtsusega. (Haapsalu, Käina, Mullutu-Suurlahe

meremudamaardla). 2007. aastal kaevandati Eestis 0,4 tuh

tonni meremuda, ühest maardlast Saaremaal (Mullutu-

Suurlahe maardla)

Postitaja Ave Õnnis

Sildid: Järve- ja meremuda, Maavara

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 59

5.9.2. Järvemuda

Järvemuda- stend, mis sisaldab orgaanilist ainet vähemalt

35% kuivaine massist.

Järvemuda esineb hõljuva massina enamikus järvedes, aga

ka kinnikasvanud vanades järvenõgudes mõnevõrra

tihenenult turbakihi all. Järvemuda jagatakse vastavalt

kasutusalale:

1) Põlluväetis

2) Lisasööt

3) Raviotstarbeline järvemuda

Põlluväetis

Järvemuda sisaldab rikkalikult orgaanilisi aineid, mille tõttu

teda võib edukalt kasutada põllumajanduses põldude

väetamiseks ja lubisapropeeli ka põldude lupjamiseks.

Sapropeeli ja mineraalväetiste baasil on võimalik valmistada

granuleeritud orgaanilist väetist, mida taimed omastavad

hästi.

Lisasööt

Sültjat sapropeeli võib edukal kasutada ka looma– ja

linnusöödana.

Raviotstarbeline järvemuda

Ravimudana kasutatakse üksnes Värska lahe

väävelvesinikurikast sapropeeli, mida sanatoorseks tarbeks

pruugitakse väga väikestes hulkades. Järvemuda sisaldab

vitamiine B1, B2, B12 ja D1, fooliumhapet ning bioloogiliselt

aktiivseid mikroelemente.

Tehnoloogia

Ermistu järve ääres toimub sapropeeli ammutamine

järgmiselt: sapropeeli ammutatakse kottidesse ning kaldal

sapropeel nõrutatakse veest ja pumbatakse

transportautosse.

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 60

Statistika

Seisuga 31. detsember 2007. a on Eesti Vabariigi

järvemudabilansis 10 järvemuda maardlat põlluväetisena ja

2 maardlat raviotstarbeliseks kasutamiseks. 2007 a.

kaevandamist ei toimunud.

Postitaja Ave Õnnis

Sildid: Järve- ja meremuda, Maavara

5.10. Järvelubi

Järvelubi – magevee karbonaatne setend, mis sisaldab CaO

vähemalt 40% kuivaine massist.

Järvelubi (järvekriit) on Kvaternaari ajastul tekkinud

karbonaatne pude setend (värvilt valkjaskollane,

kollakasvalge või helebeež), mis sisaldab lisandina turvast,

liiva jms.

Pilt: Järvelubi (foto: Tartu geoloogiamuuseum)

From Maavarad

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 61

Varangu järvemudamaardlas on järvelubi põhimaavara,

ülejäänutes on järvelubi kaasnevaks maavaraks. Järvelubja

paksus on enamasti 0,5-1,0 meetri piires, kuid Pandivere

kõrgustiku alal on moodustunud kohati ka tüsedad (kuni

2 m) ja üsna väljapeetud lasundid. Järvelubja

kättesaadavus muda- ja turbakihi alt on siiski raskendatud.

Järvelubja teeb hinnaliseks kõrge CaCO3 sisaldus (90-95%)

ja keemiline puhtus ning madal Mg sisaldus. Järvelubja

kvaliteeti kahjustab sagedasti esinev savi- või turbalisand,

mis muudab koostise ebapüsivaks

Järvelupja kasutatakse põhiliselt mineraalsete

söödalisandite tootmiseks ja happeliste muldade

lupjamiseks, samuti ka lubivärvide valmistamisel.

Viide: TÜ Geoloogiamuuseum

Järvelubja kaevandamise tehnoloogia

Postitaja Ave Õnnis

Sildid: Järvelubi, Maavara

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 62

5.10.1. Järvelubja kaevandamine

Varangu maardla näitel: Välja võetakse 1 m paksune

kriidikiht. Kriidi väljamine toimub 0,5 m³ pöördlabida tüüpi

ekskavaatoriga, mis piki põhja-lõunasuunalist tööett liikudes

laeb kaevise vagonetti. Edasi veetakse kaevis

kuivatustsehhi. Esi liigub läänest ida suunas. Ee jõudmisel

katendi vallini tõstetakse see sama ekskavaatoriga

väljatöötatud ala põhjale. Vesi valgub kaevandamiseest

väljatöötatud alasse ja sealt jõkke.

Pilt: Järvelubja kaevandamine (foto: E. Tomberg)

From Kaevandamine

Viide: E.Tomberg Varangu järvekriit LÄÄNE-VIRU ROHELISE

MAAKONNA KONTSEPTSIOONIS

Postitaja Ave Õnnis

Sildid: Järvelubi, Maavara

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 63

5.11. Fosforiit

Eesti fosforiit on tuntud ka kui oobolusliivakivi nime all.

Fosforiit kujutab endast lukuta käsijalgsete jt karbipoolmete

ja detriidi kuhjumit kvartsliivas.

Pilt: fosforiit (foto:A.Õnnis)

From Maavarad

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 64

Fosforiidi kasutusalad ja kasutusalade määramise

nõuded

Maavarale esitatavad nõuded vastavalt seadusandlusele:

1) fosforiit – kivim, mille P2O5 keskmine sisaldus on

vähemalt 6,0%

2) minimaalne P2O5 sisaldus tööstuses kasutataval

toormel peab olema vähemalt 28%.

3) Kloori lubatav piirsisaldus kontsentraadis on 200–300

g/t.

Fosforiiti kasutatakse põhiliselt fosforhappe, vaba fosfori,

fosforkompleksväetiste ning söödafosfaatide tootmiseks.

Praegusaja tingimustes ei ole Eesti fosforiit maailmaturul

konkurentsivõimeline. Peale väljamist maapinnale tuleb

teha arvestatavaid kulutusi toorme rikastamiseks ja rajada

fosforiidi keemilise töötlemise keerukas kompleks, mis

nõuab suuri investeeringuid. Lahendada on tarvis ka

mitmeid keskkonnakaitselisi probleeme. Maailmas on palju

odavamalt kättesaadavaid fosforiite nagu Maroko, Lääne-

Sahara ja Tuneesia maardlad.

Fosforiidi kaevandamise tehnoloogia

Postitaja Ave Õnnis

Sildid: Fosforiit, Maavara

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 65

5.11.1. Fosforiidi kaevandamine

Aastast 1920- 1965 toimus allmaa kaevandamine

kamberkaevandamisega. Töötingimused olid rasked,

kaeveõõnte kõrgus oli 1,3-1,6 m. Kasutati käsitööd,

mäetehnikat oli vähe. 50-ndate aastate keskel alustati

pealmaakaevandamisega (vaalkaevandamine) Aastast 1965

lõpetati allmaakaevandamine ja mindi üle täielikult

avakaevandamisele. Aastal 1987. alguses puhkenud

fosforiidisõda lõpetas ka fosforiidi kaevandamise Eestis.

Pilt: Ülgase kaevanduse stolli suue (foto:A.Õnnis)

From Allmaakaevandamine

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 66

Pilt: Maardu fosforiidikarjäär (foto:A.Õnnis)

From Vaalkaevandamine

Viide: Enno Reinsalu Mäemajandus

Postitaja Ave Õnnis

Sildid: Fosforiit, Maavara

5.12. Kristalne ehituskivi

Kristalne ehituskivi, mida maardlate nimistus esindab

graniit, on tugevusomaduste ja külmakindluse poolest lubja-

ja dolokivist tunduvalt kvaliteetsem. Eesti ainuke kristalse

ehituskivi maardla asub Maardu lähedal. Sellele on esitatud

kaks kaevandamisloa taotlust ja esmased

menetlustoimingud on tehtud .Graniidi lasumissügavus

maapinnast on ligi 150 m. Maardu maardla avamisega

väheneks graniitkillustiku importimise vajadus.

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 67

Pilt: Graniidikillustik (Ehitusplaat OÜ)

From Maavarad

Nõuded lähtuvalt seadusandlusest :

Kristalne ehituskivi – aluskorrakivimid, mille survetugevus

kuivalt on vähemalt 1200 kg/cm2

Kristalset ehituskivi kasutatakse põhiliselt killustikuna

betoonides, teekatetes ja mujal ning tükikivina ehitus- ja

viimistlusdetailide valmistamiseks.

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 68

Pilt: Graniidist köögi viimistlus (Haapsalu paekivi)

From Maavarade kasutamine

Tehnoloogia

Kuigi aastal 2007 ei toimu graniidi kaevandamist näeb

kaevandamise loa taotlus ette allmaakaevandamist,

kamberkaevandamise viisiga. Tehnoloogia: puur- ja

lõhketööd.

Statistika

Seisuga 31. detsember 2007. a on Eesti Vabariigi kristalse

ehituskivi bilansis üleriigilise tähtsusega MAARDU

graniidimaardla. Graniiti on Eestis 1970-ndatel uuritud ka

Hiiumaal Paluküla leiukohas, kuid materjali halva kvaliteedi

ja kaevandamisraskuste tõttu hinnati ala perspektiivituks

ning arvutatud varu ei kinnitatud. Kristalset ehituskivi 2007.

aastal kaevandatud ei ole.

Postitaja Ave Õnnis

Sildid: Kristalliinne ehituskivi, Maavara, PLT

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 69

5.13. Savi

Savi on maailma levinuim ehitusmaavara. Maades , kus

ehituskivi napib, on saviehitus valdav. Kuiva kliimaga

maades kasutatakse põletamata savitooteid, niiske kliima

nõuab põletatud savikivi ehk telliste kasutamist.

Savi koosneb peamiselt savimineraalidest, mille osakeste

suurus on alla 0,01 mm. Savi iseloomulik tunnus on

plastilisus ja voolitavus. Põletamisel omandab plastne mass

kivimile omase kõvaduse.

Pilt: Lontova savi Kunda Mereäärse karjääris (foto: A.Õnnis)

From Maavarad

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 70

Savi kasutusalad ja kasutusalade määramise nõuded.

Kasutusalade järgi jaotatakse savi:

1) tsemendisaviks;

2) raskeltsulavaks saviks;

3) keraamika- ja keramsiidisaviks.

Piiratud ulatuses on savi kasutatud ka vormisavina

metallitööstuses. Looduslikus olekus savi kasutatakse

isolatsioonimaterjalina ehitiste ja prügilate rajamisel.

Statistika

Seisuga 31. detsember 2007. a on Eesti Vabariigi

savibilansis 46 savimaardlat. Üleriigilise tähtsusega

maardlaid on 6 – ARUMETSA, ASERI, JOOSU, KALLAVERE,

KUNDA, KÜLLATOVA.

2007. aastal kaevandati Eestis ühest maardlast 124,0 tuh

m3 tsemendisavi, ühest maardlast 56,3 tuh m3 keraamilist

savi ja ühest maardlast 85,6 tuh m3 keraamsiidsavi. Kokku

kaevandatigi ainult kolmest maardlat.

Suurim savi tootmine toimub Lääne-Virumaal.

Suurimad savi kaevandajad:

As Kunda Nordic Tsement – Mereäärse karjäär

Maxit Estonia AS- Arumetsa karjäär

As Wienerberger- Aseri karjäär

Savi kaevandamise tehnoloogia

Postitaja Ave Õnnis

Sildid: Maavara, Savi

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 71

5.13.1. Savi kaevandamise tehnoloogia

Savi kaevandamise moodus on avakaevandamine.

Kaevandamise viis on aukkaevandamine Savi väljamise

tehnoloogiaks karjäärist kasutatakse ekskavaatoreid või/ja

mitmekopalist ekskavaatorit. Transport toimub

veoautodega.

From Karjäärid

Postitaja Ave Õnnis

Sildid: Ekskavaator, Maavara, Savi

5.13.2. Tsemendisavi

Tsemendisavi kuulub kergeltsulavate savi hulka

(sulamistäpp alla1380 C) . Sobib hästi telliste, tsemendi ja

katusekivide tootmiseks. Sinisavi ehk Lontova sinisavi

leidub Põhja-Eestis ning selle lasundi paksus on ligikaudu 90

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 72

meetrit, mis teeb selle savi tööstuslikuks tootmiseks

mugavaks ja mäetehniliselt lihtsaks.

Pilt: Kuivtsement ( foto: www.knc.ee)

From Maavarade kasutamine

Kaevandatakse Kundas Mereäärse karjääris

Postitaja Ave Õnnis

Sildid: Maavara, Savi

5.13.3. Raskestisulav savi

Nagu nimigi ütleb loetakse seda raskeltsulavate savide ehk

tulekindlamate savide hulka ( sulamistemperatuur 1380-

0150 C ). Raskeltsulava savi kihid põimuvad kohati liivakate

vahekihtidega , mis teeb nende leiukohtade mäetehnilise

evitamise suhteliselt keeruliseks. Seega on nad sobivamad

kasutamiseks väiketootjatele.

2007 a seisuga Eestis raskeltsulavat savi ei kaevandata.

Postitaja Ave Õnnis

Sildid: Maavara, Savi

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 73

5.13.4. Keraamika- ja keramsiidisavi

Keraamikasavist toodetakse telliseid (ahju-, korstna-,

viimistlustellis jne), drenaaztorusi, katusekive, keraamilisi

plaate (seina-, põranda-, fassaadi-, mosaiikplaadid),

kraanikausid jne.

Pilt: Fassaadi-, ning ahjutellised (Misso Savitööstus)

From Maavarade kasutamine

From Maavarade kasutamine

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 74

Keramsiidisavi kuulub kergsavide klassi ning on kiirel

põletamisel erakordse punsumisomadustega. Seetõttu

valmistataksegi sellest kerget, graanulitest koosnevat

toodet – kergkruusa ehk keramsiiti, mis segus betooni ja

tsemendiga võimaldab valmistada mitmesugusid ehituses

vajaminevaid tooteid.

Pilt: Kergkruus (AS maxit Estonia)

From Maavarade kasutamine

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 75

Pilt: Kergplokk (AS maxit Estonia)

From Maavarade kasutamine

Postitaja Ave Õnnis

Sildid: Maavara, Savi

5.14. Liiv ja kruus

Kruus ja liiv on laialt kasutatavad maavarad ja neid on

Eestis peaaegu kõikjal.

Liiv on peeneteraline sete (tera suurused alla 5 mm), mille

koostisesse kuuluvad põhiliste mineraalidena kvartsi,

päevakivi, vilgu, glaukoniidi jt. osakesed.

Vastavalt seadusandlusele esitatakse liivale ja kruusale

järgnevad nõuded:

o Liiv on mitmekomponendiline purdsetend, milles

osakesi läbimõõduga üle 5 mm on vähem kui 35%;

o Kruus on mitmekomponendiline purdsetend, milles

osakesi läbimõõduga üle 5 mm on rohkem kui 35%;

o Liiva kasutusalal on välja töötatud oma nõuded ehk

standardid, mis määravad materjali sobivuse ühe või

teise toote valmistamiseks või kasutamiseks

ehitustöödel.

Peamine liiva tarbimine on ehitustegevuses - mörtide

valmistamiseks, betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni

täiteks, silikaattoodete valmistamiseks, puiste- ja

täitematerjalina teedeehituses, lisandina tsemendi-,

keraamika- ja klaasitööstuses jne

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 76

Kasutusalade järgi liigitatakse liiva:

1) Tehnoloogiliseks liivaks;

2) Ehitusliivaks

3) Eriotstarbeliseks liivaks

Kasutusalade järgi liigitatakse kruusa:

1) Ehituskruusaks

2) Eriotstarbeliseks kruusaks.

Liiva ja kruusa kvaliteedi põhinäitajad on:

1) Lõimis, sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus

2) Kruusaterade, veeriste ja rahnude kivimiline koostis, kuju

ja mõõtmed

3) Liiva mineraalne ja keemiline koostis ning orgaaniliste

lisandite sisaldus;

4) Kruusaterade füüsikalis-mehaanilised omadused.

Statistika

Seisuga 31. detsember 2007. a on Eesti Vabariigi

liivabilansis 240 liivamaardlat, millest 7 on üleriigilise

tähtsusega liivamaardlad – HIIUMADALA, KAKU,

NAISSAARE, PANNJÄRVE, PIUSA, PRANGLI ja TALLINNA-

SAKU. 2007. aastal kaevandati kokku 41,6 tuh m3

tehnoloogilist liiva, 3398,5 tuh m3 ehitusliiva ja 183,3

tuh m3 täiteliiva. Kaevandati 76-st maardlast.

Seisuga 31. detsember 2007. a on Eesti Vabariigi

kruusabilansis 145 kruusamaardlat 2007. aastal kaevandati

Eestis kokku 1835,8 tuh m3 ehituskruusa 77-st maardlast.

Täitekruusa ei kaevandatud. Kõige enam liiva ja kruusa

kaevandatakse Harjumaal.

Liiva ja kruusa kaevandamise tehnoloogia

Postitaja Ave Õnnis

Sildid: Kruus, Liiv, Maavara

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 77

5.14.1. Kruus

Kruus on aga jämepurruline sete (tera suurus üle 5 mm),

mis koosneb kulutatud tard-, moonde- ja settekivimite

veeristest ning munakatest ja ümardunud mineraalide

osakestest. Kruus jagatakse ehituskruusaks ja

täitekruusaks. Kruusa kasutusalad on mõnevõrra piiratumad

kui liival - betoonitäiteks, teedeehituses, raudtee

ballastkihindiks jt.

Foto: Ehituskruus

From Maavarad

Postitaja Ave Õnnis

Sildid: Kruus, Maavara

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 78

5.14.2. Liiva ja kruusa kaevandamine

Liiva ja kruusa kaevandamiseviis on aukkaevandamine.

Kõigepealt eemaldatakse katend ning siis alustatakse liiva

või kruusa kaevandamisega.

Liiva saab kaevandada kahel viisil:

Aukkaevandamine - ekskavaatoriga. Ekskavaator laeb

kaevandatud liiva puistangusse või otse autole.

Allveekaevandamine ehk hüdrokaevandamine –

ujuvpinnasepumbaga. Liiva ja vee segu pumbatakse välja

ning pannakse kuivama. Hiljem sõelutakse ning

transporditakse.

Vee alt saab kaevandada ka ekskavaatoriga.

Kruusa kaevandatakse Eestis vaid ekskavaatoriga.

Pilt: Liiva laadimine mehaanilise labidaga (foto:A.Õnnis)

From Laadimine

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 79

Pilt: Pinnasepumba tööorgan (foto:A.Õnnis)

From Pumbad

Postitaja Ave Õnnis

Sildid: Ekskavaator, Kopp, Kruus, Liiv, Maavara

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 80

5.14.3. Täiteliiv

Täiteliiva kasutatakse ehitustel vundamendi kaevikute, vee

ja kanalisatsiooni- ning gaasitrasside, elektri-sidekaablite

ning muude trasside tagasitäiteks. Samuti haljastatavate

alade, teatud teede ja platside aluse täitematerjalina.

Foto:Täiteliiv

From Maavarad

Postitaja Ave Õnnis

Sildid: Liiv, Maavara

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 81

5.14.4. Ehitusliiv

Ehitusliiv- peensusmoodul 1,3 või enam, savi- ja

tolmusisaldus ei tohi olla üle 10% ja osakesi läbimõõduga

üle 5 mm peab olema alla 35%.

Pilt: sõelutud ehitusliiv (foto: Liivakallur OÜ)

From Maavarad

Ehitusliiva kasutatakse ehitusmaterjalitööstuses ja ehitustel

betooni ja segude valmistamiseks, teedeehituses

teetammide ja aluspindade täitematerjalina ning

asfaltsegude koostises.

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 82

From Maavarade kasutamine

From Maavarade kasutamine

Pilt: Ehitusliiva kasutusala

näited

Postitaja Ave Õnnis

Sildid: Liiv, Maavara

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 83

5.14.5. Tehnoloogiline liiv

Tehnoloogilisele liivale on esitatud üsna kõrged nõuded tera

suuruse ja lisaainete sisalduse kohta.

Tehnoloogiline liiv- SIO2 sisaldus ei tohi olla alla 95%, Al2O3

sisaldus ei tohi olla üle 4% ega Fe2O3 sisaldus üle 0,6 % .

From Maavarad

Klaasiliiva kvaliteeti on võimalik mõnevõrra parandada ka

selle läbipesemise teel, eemaldades niiviisi sellest

saviosakesed ja kahjulikke lisandeid sisaldavad rasked

mineraalid.

Klaasliiva kasutatakse näiteks klaasi, värvilise klaastaara ja

liivapritside tootmisel. Vormiliiva kasutatakse metallurgias

näiteks ühekordsete valuvormide valmistamisel.

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 84

From Maavarade kasutamine

Postitaja Ave Õnnis

Sildid: Liiv, Maavara

5.15. Paekivi

Paekivi ehk paas on karbonaatkivimi rahvapärane nimetus.

Tegelikult on paekivi lubjakivi, dolokivi ja mergli

ühisnimetus. Paekivi kõige levinum vorm on lubjakivi.

Aastast 1992 on paekivi Eesti rahvuskivi.

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 85

Pilt: Pakri panga klindiastang (foto:A.Õnnis)

From Maavarad

Postitaja Ave Õnnis

Sildid: Dolokivi, Lubjakivi, Maavara

5.16. Lubjakivi

Lubjakivi on kõige levinum ja kõige enam kasutatav

looduslik kivim Eestis.

Lubjakivi on karbonaatkivim, mille karbonaatsest osast

moodustab kaltsiit üle 50 %, MgO sisaldus on kuni 14% ja

lahustumatu jäägi sisaldus kuni 25%

Kasutusalade järgi liigitatakse lubjakivi:

1) Tehnoloogiline lubjakivi

2) Ehituslubjakiviks

3) Täitelubjakivi

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 86

From Maavarad

Statistika

Seisuga 31. detsember 2007. a on Eesti Vabariigi

lubjakivibilansis 56 lubjakivimaardlat

Üleriigilise tähtsusega maardlaid on 9 – AAVERE, HARKU,

KARINU, KUNDA, METSLA, NABALA, VASALEMMA,

VÕHMUTA ja VÄO.

2007. aastal kaevandati Eestis ühest maardlast 484,9 tuh

m3 tsemendilubjakivi, viiest maardlast 132,5 tuh m3

tehnoloogilist lubjakivi ja 14 maardlast 2 738,7 tuh m3

ehituslubjakivi. Kokku kaevandati kahekümnest maardlast.

Lubjakivi kaevandamise tehnoloogia

Postitaja Ave Õnnis

Sildid: Lubjakivi, Maavara

5.16.1. Lubjakivi kaevandamine

Lubjakivi kaevandamise moodus on avakaevandamine ning

viis aukkaevandamine. Lubjakivi kaevandamisel saab

kasutada mitmesuguseid tehnoloogiaid: puur- ja lõhketööd,

raimamine hüdrovasaraga , saagimine.

Transport toimub auto või raudteetranspordiga.

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 87

Pilt: raimamine hüdrovasaraga (foto:A.Õnnis)

From Hüdrovasar

Pilt: puur-lõhketööd (PLT) (foto:A.Õnnis)

From Lõhketööd

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 88

Pilt: Raudtee transport (foto:A.Õnnis)

From Transport

Postitaja Ave Õnnis

Sildid: Ekskavaator, Lubjakivi, Lõhkamine, Maavara, PLT, Raimamine

5.16.2. Tehnoloogiline lubjakivi

Tehnoloogilise lubjakivi kasutatakse keemilisest koostisest

lähtuvalt mitmes tehnoloogilises protsessis nagu tsemendi

tootmiseks, lubja põletamiseks, paberi- ja metallitööstuses,

samuti põllumajanduses (loomasöötade toorainena,

maaparandus), heitvete puhastamisel, joogivee töötlemisel

ning muudel eesmärkidel.

Lubjakivipulbrit leidub heledavärvilistes kahhelkivides,

krohvis, tasandussegudes, katusepapis ja fiibriga

tugevdatud tsementplaadis. Kustutamata lupja on vaja

sideainena lubjaliiva tellistes ning kustutatud lupja igat liiki

krohvides ja tasandussegudes. Paberitööstus kasutab

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 89

lubjakivitooteid täiteainetena ja kattepigmentidena.

Kvaliteetpaber sisaldab märkimisväärsel hulgal mineraale,

sest need parandavad paberi trükiomadusi, tehes selle

läbipaistmatuks ning suurendades heledust ja läikivust.

Keemiatööstus kasutab lubjakivil põhinevaid materjale

näiteks plastide, värvi ja liimi tootmisel. Seadusandlusest

tulenevad nõuded maavarale: CaO sisaldus ei tohi olla alla

50%, lisandite ja lahustumatu jäägi (SiO2+ R2O3) sisaldus

mitte üle 10% Suurim tehnoloogilise lubjakivi kaevandaja

aastal 2007 oli Nordkalk AS Karinu maardlast 97,4 tuh m³.

Pilt: Tehnoloogilise lubjakivi kasutamise näited-

keraamilised plaadid ja tasandussegu

From Maavarade kasutamine

Postitaja Ave Õnnis

Sildid: Lubjakivi, Maavara

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 90

5.16.3. Ehituslubjakivi

Kasutatakse lähtuvalt füüsikalis- mehaanilistest omadustest.

Survetugevus kuivalt peaks olema vähemalt 200kg / cm2,

külmakindlus 15 tsüklit. Kõrgemargilise karbonaatkivimi

survetugevus peab olema üle 600 kg/cm2 ning külmakindlus

mitte alla 25 tsükli.

Ehituslubjakivi kasutatakse killustiku tootmiseks,

müürikividena, kõnniteeplaate, trepiastmeid jne.

Killustikku kasutatakse omakorda betooni täitematerjalina,

teedeehituses, pinnasele toetuvate põrandate alusena jne.

Peamised killustiku omaduste näitajad on lähtekivimi

survetugevus külmakindlus, kulumiskindlus, savi ja tolmu

sisaldus. Teekillustikul kontrollitakse veel terade purunevust

survesilindris. Vastavalt kvaliteedile jagatakse klassideks -

mida madalam klass seda kvaliteetsem (I- kõige

kvaliteetsem).

Ehituslubjakivist on ehitatud suur osa Tallinna vanalinnast,

uuematest ehitistest Birgitta kloostri fassaad Pirital ja

KUMU.

Suurim ehituslubjakivi kaevandaja aastal 2007 AS Väo Paas

Tondi-Väo maardlast, 421,9 tuh m³.

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 91

Pilt: KUMU

From Maavarade kasutamine

Pilt: Killustik

From Maavarade kasutamine

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 92

Pilt: lubjakivist laotud maja

From Maavarade kasutamine

Postitaja Ave Õnnis

Sildid: Killustik, Lubjakivi, Maavara

5.16.4. Täitematerjalina kasutatav lubjakivi

Täitematerjaliks loetakse kivimit, mis keemilise koostise

poolest ei vasta tehnoloogilisele lubjakivile esitatavatele

nõuetele ning mille survetugevus on alla 200 kg/cm2.

Postitaja Ave Õnnis

Sildid: Lubjakivi, Maavara

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 93

5.17. Dolokivi

Dolokivi - karbonaatkivim, mille karbonaatsest osast

moodustab dolomiit üle 50%, MgO sisaldus on 14% ja enam

ja lahustumatu

From Maavarad

Dolokivi jagamine kasutusalade järgi:

1) Tehnoloogiline dolokivi

2) Ehitusdolokivi

3) Viimistlusdolokivi

4) Täitematerjalina kasutatav dolokivi

Statistika

Seisuga 31. detsember 2007. a on Eesti Vabariigi

dolokivibilansis 30 maardlat

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 94

Üleriigilise tähtsusega maardlaid on 6 – ANELEMA,

HELLAMAA, KAARMA, KOONGA, KUREVERE, ORGITA-

HAIMRE. 2007. aastal kaevandati vabariigis kahest

maardlast 135,2 tuh m3 tehnoloogilist dolokivi, kolmest

maardlast 1,1 tuh m3 viimistlusdolokivi ja viiest maardlast

432,9 tuh m3 ehitusdolokivi.

Dolokivi kaevandamise tehnoloogia

Postitaja Ave Õnnis

Sildid: Dolokivi, Maavara

5.17.1. Dolokivi kaevandamine

Dolokivi kaevandamise moodus on avakaevandamine ning

viis aukkaevandamine. Dolokivi kaevandamisel saab

kasutada mitmesuguseid tehnoloogiaid: puur- ja lõhketööd,

raimamine hüdrovasaraga , saagimine.

Ehituses vajaliku fraktsiooni saamiseks rajatakse karjääri

purustus-sorteerimissõlm.

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 95

Pilt: Kaarma dolokivikarjäär

From Karjäärid

Postitaja Ave Õnnis

Sildid: Dolokivi, Maavara

5.17.2. Tehnoloogiline dolokivi

Tehnoloogiliseks dolokiviks loetakse dolokivi kus MgO

sisaldus on mitte alla 18% ning lisandite ja lahustumatu

jäägi (SiO2+ R2O3) sisaldus mitte üle 10%. Kasutusala:

dolomiidipulber, mineraalväetised

Postitaja Ave Õnnis

Sildid: Dolokivi, Maavara

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 96

5.17.3. Ehitusdolokivi

Heade ehitusomadustega on peenkristallilised ja

peenpoorsed dolomiidid, kuid poorsus ei tohiks ületada

10%. Tänu poorsusele on dolokivi veeimavus natuke

suurem kui lubjakivil. Samuti ulatub mõningatel dolokivide

survetugevus pea kahekordseks võrreldes lubjakiviga

Ehitusdolokivi kasutatakse ehituses ja teedeehituses.

Eesti parimad, massiivsemad dolokivid on Kaarma, Orgita,

Selgase ja Mündi dolokivid.

Pilt: Dolokivist ehitatud sein, põrand, laud (foto: www.dolokivi.ee)

From Maavarade kasutamine

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 97

Pilt: Dolokivist aed ( foto: www.dolokivi.ee)

From Maavarade kasutamine

Postitaja Ave Õnnis

Sildid: Dolokivi, Maavara

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 98

5.17.4. Viimistlusdolokivi

Dekoratiivkivi kasutatakse lähtuvalt füüsikalis-

mehaanilistest omadustest ning samuti dekoratiivsusest.

Dolokivi on ilmastikukindel ja -heade –töötlemisomadustega

kivim, -mis sobib hästi majade fassaadide viimistluseks -

(karniisid, sambad, korstnad), -kiviaedadeks,.

väravapostideks, sise- ja välikaminateks, -kaevuraketeks,

hauamonumentideks, ehisvaasideks ja aia-skulptuurideks.

Dolokivi kasutamisest väärivad märkimist Kuressaare

baroksed ja klassistlikud linnaehitised, Tallinna Niguliste

kiriku sammasportikus (1676), Võru pangahoone

raidkaunistused jne

Pilt: Skulptuur (www.kamin.ee)

From Maavarade kasutamine

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 99

Pilt: Dolokivist kell (http://www.kamin.ee/)

From Maavarade kasutamine

Pilt: Orgita dolokivist käsipuu

(http://www.kamin.ee/)

From Maavarade kasutamine

Postitaja Ave Õnnis

Sildid: Dolokivi, Maavara

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 100

5.17.5. Täitematerjalina kasutatav dolokivi

Täitepinnaseks loetakse dolokivi, mis keemilise koostise

poolest ei vasta tehnoloogilisele dolokivile esitatavatele

nõuetele ja mis ei sobi viimistluskiviks ja mille survetugevus

on alla 200 kg/cm2.

Postitaja Ave Õnnis

Sildid: Dolokivi, Maavara

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 101

6. Geoloogilised ja mäenduslikud tähendused

6.1. Paljand

Paljand on koht, kus võib näha pudeda pinnakatte alt

vabanenud kaljuseid aluspõhjakivimeid. Paljand on sobiv

koht kivimite ja nende lasumisega tutvumiseks.

Mugav paljand on selline, mida on lihtne leida, mille juurde

on mugav sõita ja kus tegutsemine ei häiri kaaskodanikke

ega maaomanikke. Näiteks Lasnamäe ehituspaekivi

paljand Kumu bussipeatuses Laagna teel.

Mõõdupulga pikkus selle paljandi seina najal on 2 m.

Mõnest paljandist, mida pole eriti korrastatud, võib võtta ka

proovitükke.

Näiteks

Kaldase teel , kus paljanduvad Lasnamäe ehituspaekivi

alused kihid.

From Mäendusõpik - mi.ttu.ee/opik

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 102

Mõni paljand, näiteks Astangu militaartunneli suue, kus

paljanduvad klindi alumised kihid, võib olla ohtlik - sinna

tuleb minna vastava varustusega, kiiver peas.

Mõõtpulk Margiti käes on kahemeetrine.

From Mäendusõpik - mi.ttu.ee/opik

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 103

From Mäendusõpik - mi.ttu.ee/opik

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 104

Loodustunud paljandis tuleb proovitükke e käsipalu võtta

ettevaatlikult, et mitte rikkuda taimkatet. Fosforiidi

(vasakus seinas) ja tunneli laes paljanduva graptoliitargilliidi

(diktüoneemaargilliidi) paljand Iru militaarstolli suudmes.

From Mäendusõpik - mi.ttu.ee/opik

Nende paljandite asukoha leidmiseks klõpsake linkidele ülal.

Postitaja Enno Reinsalu

Sildid: Diküoneemaargilliit, Fosforiit, Graptoliitargilliit, Maavara,

Paekivi, Paljandamine

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 105

6.2. Mäetöö

Mäetöö on maavara kaevandamiseks maapõues tehtav töö.

Turba kaevandamiseks ettevalmistustööd:

From Rae turbaraba, 03.11.2009

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 106

Liivakaevandamine:

From Talteri liivakarjäär

Dolokivi kaevandamine:

From Rõstla dolokivikarjäär 10.11.2009

Postitaja Veiko Karu

Sildid: Kaevandamine, Maavara, Mäetöö

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 107

Lõppsõna

Mäendusterminoloogia on paljuski alles lapsekingades, kuigi selle

ajalugu on pikk ja suur osa terminitest on kasutusel olnud aastasadu.

Suurim probleem on võõrkeelsete terminite kasutamine erinevate

erialade spetsialistide poolt. Eestis on nii otse, kui läbi vene keele

valitsev saksa mäenduskultuur. Viimasel ajal võetakse üha enam

kasutusele Ameerika mäemasinate terminoloogiat. Suur osa

mäeinseneridest on kimpus nii üldise keeleoskuse, kui vohava

slängiga, mis tungib peale lukkseppade kõnepruugist, mitmekeelsete

diilerite tõlketöödest ja ka võõrerialade arusaamast mäenduskeelest.

Niikaua, kui leidub veel mõni juht või insener, kes nimetab

ekskavaatorit kopaks, turbavälja kaevanduseks, ett esiks või

kaevandamisluba kaeveloaks, on käesolev mäendusõpik asjakohane

ja väärt arendamist, diskuteerimist ja paikaloksutamist.

Ingo Valgma

Tänusõnad

Raamat „Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed“ on

valminud koostöös mäenduse ja geoloogia erialade spetsialistidega,

kes on panustanud raamatu valmimisse lihtsustatud seletustega

mäenduses ja geoloogias kasutatavate mõistete kohta .

Postitajad: Gaia Grossfeldt, Ave Õnnis, Enno Reinsalu, Ingo Valgma,

Karin Robam, Jüri-Rivaldo Pastarus, Margit Kolats, Vivika Väizene,

Ain Anepaio, Veiko Karu

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 108

Käesolev raamat on seotud TTÜ mäeinstituudi teadus- ja arendustööga, Mäeõpiku arendamisega (http://mi.ttu.ee/opik) ning uurimustöödega “Säästliku kaevandamise tingimused”, GRANT7499 (http://mi.ttu.ee/ETF7499) ning „Täitmine ja jääkide (jäätmete) haldamine Eesti põlevkivitööstuses“, GRANT8123 (http://mi.ttu.ee/ETF8123) ja välisprojektiga MIN-NOVATION Mining and Mineral Processing Innovation Network for Small- and Medium-sized Enterprises in Waste Technologies (http://www.ttu.ee/min-novation/).

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi raamatud 1. Teadus algab mõõtmisest, 2009

2. Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed, 2010

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 109

Energeetika üldkursus

Eesmärk ja

kompetentsid:

Iga päev me kasutame elektrienergiat ilma,

et mõtleksime kuidas elektrienergiat

saadakse, mida selle saamiseks vaja on,

kuidas see meieni jõuab ja miks seda vahel

ei ole. Käesoleva kursuse eesmärk on anda

vastus nendele ja paljudele teistele

küsimustele ja aidata kaasa mõistmaks

elektrienergia kasutamise võimalusi, lahates

meid ümbritsevaid seadmeid ja tutvustades

igapäevaste tegevuste tagamaid.

Kursuse

sisu:

Kursusel käsitletavad teemad võib tinglikult jagada

kolme suuremasse peatükki: Maapõu,

Elektrienergia tootmine ja Elektrienergia

tarbimine.

Esimeses peatükis tulevad käsitlusele teemad nagu

maavarad, nende tekkelugu, päritolu, kasutusviis

ja kaevandamisviis. Peatükk lõppeb

õppeekskursiooniga geoloogilises keskkonnas.

Elektrienergia tootmise peatükis räägitavad

teemad on erinevad elektrienergia saamise viisid

(fossiilsed ja taastuvad energiaallikad), elektri

olemus ja generaatorid ning elektrienergia

ülekanne, jaotamine ja tasakaalustamine. Peatükk

lõppeb õppeekskursiooniga alajaama, tuuleparki ja

hüdroelektrijaama.

Viimane elektrienergia tarbimise peatükk tutvustab

meie ümber kasutatavaid elektriseadmeid ja viise

elektrienergia kasutamiseks. Peatükk lõppeb

ülevaatega elektriajamite kasutamisest Eestis,

tootmise automatiseerimisest ja robotitest.

Mäenduse, geoloogia ja geotehnoloogia põhitõed mi.ttu.ee/teadusklubi

Mäenduse ja geoloogia teadusklubi 110

Geodisain – geoloogia, maavarad, majandus

Geodisain on lühikursus gümnaasiumiõpilastele. Kursuse

raames tutvustatakse seda, mis meid ümbritseb, mis asub

meie jalge all, kuidas see kõik on tekkinud ning kuidas me

seda kõike kasutame oma igapäevases elus.

Õppevorm Auditoorne ja praktiline: arvutil tarkvarade

kasutamine, laboris katsetused ning välitöö

maapõues.

Pilt: Maketi valmistamine ja välitöö allmaakäikude juurde

Kursuse

sisu:

Kuidas tekkis Maa? Kuidas moodustuvad maavarad?

Kus me kasutame maavarasid, kuidas me neid

kaevandame ning mis muutub maaga kus maavara

on välja kaevandatud?

- Kursuse tulemusena hakkad mõistma

kavandamisega seostuvaid termineid ning saad

edaspidi paremini aru ajakirjanduses ilmuvatest

artiklitest kaevandamise teemal.

- Oskad seostada maavarade vajadust meie

igapäeva elus, saad teada kus kohast tulevad

nööbid, lusikad jne.

- Saad arusaamise maapõuest ja selle kasutamisest.