Tallinna Teataja

Nr 205 (1069) Tallinnas, esmaspäewal 9 st2.) septembril 1913. Nr 205 (1069)

>1! ilstlM:: Amb iga põeta. Hinnata kaasanded:ilmub iaa päew.

I~ «Külaline", pildilist, ükS kord nädalas.(.Oimetus jd kontor AdresSSalender, feinakalender ja

Suurel turul, raekoja ees lb.Toimetuse telefon 724. VoStikast 88. ilmuw õigusteadlik kuukiri „Seadus

. . . .. _ _ , ja KohuS" ja Eesti Arstideseltsi kuukiriKirjade a dress: PeB«m,, «Tal- (Kummagi eest tuleb aastaslinna Teataja". Telegrammide 50 kop. juUrde maksta).

abte,4: ~ iea,at0- l-rublalis- juurdemaksu eest -Peatoimetaja cand. jur. K. Päts'i kõ- Eestimaa Talurahtva Seadus. K.

netund kella 12—1 t. Pätsi tõlkes. Prof. R v. Jhenng: „Wöit«— Ins õiguse eest". J. EötvöS: Keskwalit.

BrokuSmSel nr. 1. sus ja autonomia". Prof. K. Roth:Trllktt. telef. 4S0. «Balkani ristiusu rahwaste ajalugu".

„Tat!i«na Teataja" telülnjschnd.postiga: i:

12 kuu peale G.— kop. 5.—11 „ „ 5.GO « 4.GO ,

10 „ „ 6Jf « 4.30 ,9 „ „ 4.''(> „ 3,S0 ,8 « „ 4 20 .. 3,30 .

7 ,, 3.70 3.1U f6 « ,, 3.10 .. 2.70 .

5 „ „ „ 2.30 ,4 „ „ 2.25 „ 1.85 .3 „ « 1.85 .. 1.40 .2 « „ 120 .. 1- ..1 „ „ -60 ., -50 ,

Wäljamaale: aastas 11 rubla, po lcsaastas 5.70 kop., weerand aastas 3 i bl.

Ükflk nummer 3 kop.«Tallinna Teatajat" wõtb tellida iga väewast peale,

kuid nii, et tellimine ühe kuu wiimase põewaga lõpeb:Pooliku kuu numbrite hinnaks arwatakse 2 k.; peale selle10 kop. postiraha. Adresst muutmine 10 kop., wana adresSehk selle nummer tulewad üleS anda.

Lühemaid kirjatöösid (alla 1 kirjutuspoogna), nns tarwita.nuta jäämad, toimetus alal ei hoia. ir

jatööd saadetakse ainult siiS tagasi, fui selleks märgib jm rdeon lisatud. Saadetumatel ftnatcöbel peab saatja täit Itknimi ja adrese all olema.

„Söödikute kultura" ja

„popside kultura".

Kui waimlistel wooludel sõimunimed külgeriputatud, on see kindlaks märgiks, et nad seltskonnas ka midagi maksawad. Gueux'id (gõõsid-kerjused) kihutasid hiSpanlased Hollandistwälja, suure Prantsuse rewolutsioni tegid sanoulotjä (püksatad) ja Inglise parlament seisabsiiamaale tory'de (-katoliku uSku rööwlite) jawhig'tde (Õhtu-Schoti talumatside) õladel.

KeS need nimed meil lõi?SöödikulisekS kiruS GuStaw Suits

kogu praegust EeSti kulturat (ka rahwuslist)ühes Noor-EeSti programmikõneS a. 1912.Söödikuteks ristis P. Põld wiimasel Tartuharidusepäewal kõiki mitte-rahwuslisi (nii siiSka Noor-Eestit); warsti peale selle teisendasH. R. seda wõerakeelse sõnaga „paraait", iseendale aga andis ta kogemata nimeks «pops".

Nii on meil kaks leeri: kulturalised söödi-;kud (wõi parasidid) ja kulturalised popsid. arwan, peale seda on juba ülekohtune siunata,et meil «kõrgemate küsimuste" wastu huwi puudub.

Aga kui segane see kõik alles lJuba nimede tekkimise loob on arusaamatust:

„europlane" Suits ja rahwuslane Põld peawad wastaStiku üksteist söödikuteks. Kumbneist see õigem on? Weel rohkem arusaamatusitoowad nüüdsed waielused.

Mis tahawad „popsid", miS tahawad «söödikud"?

— Kulturatl— Millest siis tüli?Siin pistab kumbki oma waadetest nii „põh

jalikku" ettelugemist pidama, et kõrwad huugama bakkawad. Nii ei lähe. Las' paremkumbki oma waStasest räägib.

„Pops" teeb alandliku, aga iseteadliku näo:— Söödikul on elu ülesandeks selle suure

molli kallale peaseda, kus kogu „inimlise kultnra" warad sees. Neid ahmib ta küll taskudesse, küll kotti, ilma et sugugi mõtleks, kasta neist ka midagi luua suudab. Ta on priiskaja — laenu peale alati walmiS, aga tagasimaksta — see pole tema asi.

..Söödik" naeratab kaastundlikult:— Pops on kõige pealt pops, s. o wabadik,

wäikekoha pidaja. See ta on ja selleks ta jääbki.Sest ta on liig wisa, et nälga surra ja liig arg,et suuremate asjade loomise peale mõtelda. Iseta loeb seda mõistlikkuseks, aga elab kui kilkseina prao wahel.

— Need on ju temperamentidewahed, mitte waadete wahed, ütlete teie.Üks on «mõistlikum", teine «ettewõtlikum", agamõlemad tahawad lõpukorral kultura loojadolla.

See on tõsi. Meil pole weel waateid, misisesugusid wäärtusi oma lõpuidealikS seawad,meil on ainult mitmesugused tööhimulised temperamendid ja sellepärast tungiw tarwiduswaadete, idealsete wäärtuste järele.

Silmitsege meie awalikku elu: igal poolwaenu palju rohkem kui wastolusid, mida formuleerida osatakse. Kokkupõrkamised asjapärast näewad wälja nagu kokkupõrkamisedisiku pärast. Igas rühmas on nii paljuwaateid, kui palju liikmeid, ühtekokku aga ühtegi walitsewat.

See on temperament juhtmõtteta: käärimine, iseenese otsimine, kus nii palju waewaja kära, aga nii wähe willa. Näidake siin tee,kas wõi kitsa, kas wõi konarlise, — suur osajõudu teeb ta endale peaseteeks.

Meil on praegu seesama „ideologiate" otsimise aeg, mis Europas 1848. a. ümber oli jawenelastel alles praegu lõppemas on.

Seda peame meeles pidama, kui iseendasttahame aru saada. Meie oleme koolipoisid Europa kõrwal. Seal kus Europal juba «differentsialsed" ja «integralsed rehkenduse wiisid"üksteisest ära erinenud, on meil weel üks üleüldine „üks kord üks".

„Noor-Eesti" peawiga oli, et ta meile integralisi õpetama hakkas, kui meil üks kord üksweel hästi selge ei olnud. Ta tuli estetilise indiwidualismusega, kui meie weel õiete ei teadnud, mis loomad ülepea need „ismused" on.Ja seal oli siis rahwuslastel osalt õigus kaebada: see Parist kraam pole mitte meie kohane.Ainult ühes asjas eksisid nad: mitte «meieomapärasus ei wõta seda wastu", waid„meie nooruS ei wõta seda wastu."

Algusest lõpuni peame Europa kooli läbitegema. Ei aita seal mingid kartused, et omapärasuse kaotada wõime wõi oma puhta kõlbluse ära rikume. Kudas julgeme „Europassesõitmisest" unistada, kui ise Europa hariduseeest tagasi kohkume? Kui kooli kõrgemasseklassi sisse ei saa, siis astutakse alamasse. A j aloolik järjekord walitseb ühtewiisi rah-Waste elus kui ka pedagogikas. Nii et „popski"enne „söödikuks" peab hakkama ja teistelt majapidamist juurde õppima, kui kord ise oma ette

taluperemeheks tahab saada. -n.

Saksa sothaldemokratia parteipäew Jeenas.

Jeenas peab tänawu Saksa sotstaldemokratia oma parteipäewa. «Retshile" teatatakseselle üle järgmist:

Suur rahwamaja saak on ammu enne koosoleku awamist rahwast täis. Keset saali onlaudade read 600 saadiku (delegati) jaoks. Saali esimene külg on allegorilise grupe läbi ilustatud, mis wabadust tähendab. Tribüüne pealon punase kalewiga ehitud Bebeli rinnakuju,loorberidega ehitud.

Seekord on kodanlised ajakirjanikud sotstaldemokratlistest lahutatud ja galerii peale saadetud.

'Keskkomitee saadi? Haase puudub haigusepärast. WäljamaalaStest paistawad silma Austria parlamendi abipresident Pernerstorfer, Jnglise tööliste juht Keyr-Hardie, Trelster (Hollandist) j. t.

Parteipäew algas pühapäewa õhtul muustkaliste ettekannetega.

Kell 7 terwitas Jeena s.-d. esitaja Leber kokkutulnuid ja räägib selle üle, kudas s.-d. kohalikus omawalitsuses edusammusid teinud. Terwe saal naerab, kui Leber teatab, et' s.-d. Jeenas isegi uued maksud läbi wiinud. Lõpuksräägib kõneleja Saksen-Weimari oludest, kuskõige wastikum tagurlus walitseda. Ja seesündida Goethe ja Schilleri kodumaal.

SiiS peab keskkomitee wanem liige Molkenbur, riigipäewa saadik, kõne, mis Bebelile pühendatud. Kõnet kuulatakse püsti seistes.

Miljonid proletarlased tundsid endid mahajäetutena, kui telegraf kurwa teate üle maakeralaiale laotas. Igast ilmakaarest tulid kaastundmuse awaldused, Amerika preriidest, Astast, Afrikast ja Australiast. Isegi Wene wangikodades nuteti suurt meest taga. On inimesi, kesBebelit kunagi ei tunnud, tema kõnesid kunagiei ole kuulnud, aga siiski tema kaotust tundsid,neist rääkimata, kes temaga ühes päew päewalttöötasid ja isiklikult kokku puutusid. Praeguneparteipäew on esimene, kus Bebel puudub. Bebeli tähtsuse hindamist sotsialdemokratia kohtatuleb ajaloo hooleks anda. Bebeli, kui sotsialdemokratia eestwõitleja nimi tuleb Marxi, Lassale'i ja Engels'i nimede kõrwa panna. Bebeliwõitlusewäli ei olnud kabinettis, waid kõnetoolil. See oli kõige parem taktikamees, kes pröletariadi eest on wõidelnud. Wäikesest lahkususttegi ta suure partei ja wiiS teda wõidult wõidule. Juba noorespõlweS õppis ta militarismuse warjukülgesid tundma, niisama ka kapitalistlist eksploateerimist. Suured on ka Bebeliteenused parlamendis. Parist kõmmuna eestja sõjawäe laenu wastu 1870. aastal wäljaastudes awaldas ta oma seisukoha rahwuswahelistes küsimustes. 1875. a. astus ta parteiühinemise eest wälja, ehk küll tolleaegse programmiga solidarne ei olnud. Bebel oli läbi jaläbi realpolitikamees. Partei waenlased loodawad pärast Bebeli surma partei lagunemist,aga see lootus! on juba partei tekkimisest saadik

olnud. Balkani segadused näitasid kõige selgemine praeguse klassilise riigi nõrkust. Militarismus takistab kõige enam sotsial-politikalistliikumist ja sotsialpolitikaline seaduseandlus onüks parteipäewa peaülesannetest.

Pärast Molkenburi kõnet waliti parteipäewapresidentideks riigipäewa saadik Ebert ja Bock,wiimane selle mälestamiseks, et ta 38 aasta eestseda parteipäewa juhatas, kes üksikud wooludühendas.

Selle järele terwitasid teiste maade saadikud parteipäewa. Austria s.-demokratia nimelkõneles Pernerstorfer, Inglise s.-d. nimel Keyr-Hardie. Wiimane tähendab selle peale, et rahwuswahelise sotsialdemokratlise büroo juhatuselkõik sotsialistlised gruped Inglismaal üheks suurekS parteiks katsuwad ühineda. Edasi räägibkõneleja rahu aatest ja Europa Ühendatud riikide ideedest.

Keyr-Hardie rääkis Inglise keelt, Dr. Franktõlkis tema kõne Saksa keelde.

Hollandi saadik Trelster rääkis sotsialdemokratide osawõtmisest ministeriumides. Ta seletas, et Hollandi sotsialistid kolm kohta ministeriumis tagasi lükanud, mis neile pakutud.

Järgmisel päewal andis riigipäewa saadiks.-d. Scheidemann parteikomitee tegewufest aru.Ta motiweeris lühidalt komitee ettepanekuidnooresoo kaswatuse, maaküsimuse, s.-demokratide «Moodilehe" ja kaunistatud nädalakirja asjus. Siis kaitses Scheidemann tuliselt komiteed seltsimeeste, iseäranis naisseltsimeestc(Rosa Luxemburg) pealetungimiste wastu.Scheidemann motiweerib ka sotsialdemokratidehealetamist sõjawäeseaduse projekti poolt. Taarwab seda suureks partei wõiduks, et otsekohesed maksud tema abil sisse seati.

Preisi maapäewa walimistest rääkides tähendab Scheidemann, et sotsialdemokradid walimistel küll miljon healt saanud, aga omal wõimul ainult ühe koha oleksid saanud.

Walimisewõitlust kirjeldades peab kõnelejaka üleüldise streigi küsimust puudutama. Üleüldist streiki peawad «käremeelsed" sotsialdemokradid üheks mõjuwamaks abinõuks walimiseõiguse eest.

Kõneleja protesteerib igasuguste suurtestreigi plaanide wastu. Asjata nimetataksepartei liiderisid ja ametiühisuste sekretarisidliikumise takistajateks. Saksamaal ei olla pealegi seisukord nagu Wenemaal. Asja peale eipea Wene prillide läbi waatama ega haigustWene retseptiga arstima.

Dr. Franki projekti puudutades, kus öeldudon, et Saksamaal streik mitte korraga igal poollahti ei lähe, waid pea siin, pea seal, arwabScheidemann, et streiki nõnda ei wõi organisterida nagu keisri reisi: «Trari-trara, kord siin,kord seall" (Naer. Kiiduawaldustd.) PeabBebeli sõnu meeles pidama, et masstline streiksotsialdemokratia wiimane abinõu (ultima ratio) on. Wõitlustsse wõiks ainult siis astuda,kui sotsialdemokratide järele °/t Saksa rahwastläheb. Siis tuleb üleüldine streik toime panna,kui otsustawa lahingu löömine on, mitte enne.

Scheidemann protesteerib selle wastu, etmõned «käremeelsed" rahwahulkades parla-

mentlise töö wastu kahtlust katsuwad äratadaja rahwast uulitsa-tegewustsse hüüawad.

Lõpuks wastab kõneleja kodanlise arwnstusepeale, ja arwab, et Preisimaal juba cmnmwõimalik oleks olnud walimiseseadust maksmapanna, kui seda oleks tahetud.

Äärmised käremeelsed — Rosa Luxemburg,Klara Zetkin, Ledebour, Liebknecht j. t. t< ewadkomitee ettepanekusse üleüldise streigi asjus terawaid parandusi.

Riigipäewa saadik Bauer astub ka ,käremeelsete" wastu wälja. Ta arwab, et emetiühisuste töölised rewolutsionilisi könekõlks isi eiusalda. Ainult distsipliin ja kindel korralduswõiwad tööliste seisukorda parandada, llleüldine walimiseõigus on küll wägcw wõitluWabinõu tööliste klassi käes, aga ta ei ole siiskielu esimene küsimus, sellepärast on ettepanekPreisi walimiststaduse kättewõitmiseks üleüldiststreiki algada — wiimase trumbi Mahamängimine.

Wiimaks wõetakse healetamisel keskkomiteeresolutsion wastu, milles üleüldine streik mittetarwilikuks ei tunnistata. Selle resolutsionipoolt on 333 healt. Teine resolutsion, mis ,,käremeelsete" poolt ette pandakse ja milles üleüldine streik heaks kiidetakse, saab ainul:: 142healt.

Kelle füü läbi tekkis teme Z-al

kavi sõda?

KonstantinopoliS wiibiwa Bulgaria saatkonna liikmete jutul on „Now. Wr." kaactööline käinud. Muu seas ütelnud üks saat 'onnaliige Wene ajakirjanikule Wenemaa ja Tuigaria wahekorra kohta umbes järgmist:

«Praeguse alanduseni on Bulgaria e sinaltDanewi ja siis Sasonowi poolt wiidud. Mõned aastad tagasi teatas Danew rabwnkogus,et Bulgaria mingisugust wälist politikat ei tarwitse ajada, Peale selle, mis talle Wenemaa vooltkätte näidatakse. Bulgaria astuski sellele teeleja kõige esimeseks sammuks oli Wenemaa vooltnõutud Balkani liit. Kuid sellest hoolimata,et ühes lepingu punktis Bulgaria ja Serbiawaheliste sekelduste korral Wene Keisri vabekohus selgeste ette oli nähtud, laskis teist Balkani sõda halaStamatalt sündida mismeile ja kõigile meie Slaawi wendadele ühtewiisi häwitaw oli."

Nende sõnade kohta tähendab „Now. Wr.",et ta neist wälja ei teekski, kui nad mitp divlomatlise saatkonna poolt wälja poleks öeldud— paljugi, mis kusagil wõidakse Wenema kohta lobiseda — aga nüüd, kus kaebtused Wenemaa wiimaste aegade wiilim.se politika üleBulgaria scltskondlises arwamises ikka segenewad, arwab ta tarwiliseks mõlema riigi vabeltekkinud kahtlustuse kihwti juba alguses .)äwitaõa: pärastpoole on wõitlus hädaohuga valjuraskem. Leht ei tõenda sugugi, nagu oleks Sasonowi politika wiimasel ajal kõikidest kõige varem olnud, aga bulgarlaste poolt ülestõstetudsüüdistused tunnistab ta selgeks waleks.

Selle wastu seab ,.Now. Wr." omalt poolt

Slaawlaste uuestesündimine.Prof. T. G. Masaryk

Humanistlik XVIII «walgustuse" aastasadaäratas oma rewolutsioniga mitte ainult Õhtu-Europa, waid ka Hommiku- ja Keskhommiku-Europa rahwusliselt üles; wabaduse aated pidid just Austria, Türgi ja Wenemaa iseseiswuseta rahwaste peale mõjuma, rahwusliseb wastolud pidid neis sega-riikides rahwuslist tunnet köwendama. Austrias olid need iseäranistshehid ja ungarlased, kes Maria Teresia jaJoosep II ajal rahwusliselt ja 1848. a. rewolutsionis politiliselt uueste üles ärkasid. Mitteainult tshehid ja bulgarlased, ka teised Austriaja Türgimaa rahwad ärkasid rahwuslisele japolitikalisele elule; Balkanitel wabanesid rahwad teine teise järel — serblased, greeklased,rumenlased, wiimaks bulgarlased. See edenemisekäik pole weel lõpul.

Slaawi rahwaste rahwuslisel uuestesündimisel oli algusest saadik enam-wähem wäljaöeldud panslawistlik eeskawa. Ühinemise aatele juhatas slaawlasi keele ja kombete sarnadus, üleaedsus, politiline ühtlus (Austrias jaTürgimaal) ja eeskuju pangermanismuse, panromanismuse ja panskandinawismuse samasugnstes püüetes; politilise ja kulturalise nõrkuse ja wäiksuse tunne tegi ühinemist palju suuremate riikide, rahwaste ja nende kulturadewastu seda soowitawamaks. Ühinemise eeskawades pidi Wenemaa iseäranis tähtsat osamängima, kuna tema politiline ja kulturalinemõjuwõim Europas õige kõrgele oli tõusnud:Wenemaa oli — Montenegro kõrwale jättes —ainuke slaawi riik, wiis (Lausitzi serblastegakuus) slaawi rahwast olid Saksa ja Türgi walitsuse all, peaaegu wiis korda nii paljudessewalitsuskondadesse tükeldatud.

Tshehid olid oma enda ja teiste Slaawi rahwuslile uuestesündimise esimesed teoretikerid;teiste slaawlaste peale toetamine oli nende rahwusliselt hädaohtlijkus seisukorras juba algusest tähtsaks teguriks rahwuslisel uuestesündimisel. Suur Dobrowsky, slawistika asutaja

(surnud 1829.) oli oma rahwa elujõu üle ka-Helmid, aga ta oli esimene teadwusline russofil (Wene-sõber; ta käis Wenemaal 1792.).Ühist slaawilikku nägi Dobrowsky keeles, agaka kombetes ja harjumustes, ja ta uskus karahwuslik-slaawi hingelist ühtlust üles leidawõiwat.

Ka lõuna slaawlastel läks rahwuslise uuestesündimise eeskawa Herderist ja walgustuse silososiast wälja. Katoliku usku kroatlaste jaõigetusku serblaste wahel takistas kiriklik wahekaua serbokroatide ühinemist. Küll oli jubakroati preester Krizanic panslawismust jutlustanud, kuid alles wiimasel ajal tegid kroatlased ja serblased tõsist katset ühiseid rahwuslisi huwisid kiriklistest wahedest ette seadida.Seal juures leidsid nad igatahes wõimsaid rahwuslisi ja kiriklisi wastaseid Budapestis jaWienis (Serbo-Austria konflikt).

Isesugune ja raske on kõige wähema Slaawi rahwa — sloweenide seisukord. Kahest suurest kulturarahwast — itallastest ja sakslastestähwardatud, administratiwselt mitmesse kroonimaasse tükeldatud, oli neil wäga raske rahwuslist iseseiswust alal hoida, pealegi kui neilminewiku mälestusi ei olnud, mis rahwuslistaadet teistel Slaawi rahwastel elustasid. Böömlased, poolakad, serblased, kroatlased ja bulgarlased on riikliselt iseseiswad olnud ja tähtistpolitilist ja kulturalist osa mänginud. Sloweenide haritlased on aga sunnitud oma wä>hese arwu pärast kraatide ja tshehide peale toetama.

Siin wõiks ka Saksamaal Slaawi rahwastekildude peale näidata — wendid ja kaschubid.kellel ainult üksikud iseteadwalt oma rahwustpüüawad alal hoida ja seepärast ka naabruseskeeleliselt lähematelt Slaawi rahwastelt toetust otsiwad, wendid tshehidelt, kaschubid poolakatelt.

Et rohkearwuliste wenelaste kõrwal teisedSlaawi rahwad wõrdlemisi nii wäiksed on, seewahekord, mis ka teistes tõugudes kordub, pakub sotsialogidele ja politikameestele huwitawat materjali järelmötlemiseks.

Õige suur rahwusline sarnadus üksikuteSlaawi rahwaste wahel, lähedus ja politilineiseseiswusetus aitasid politiliste ühenduste jakokkulepete aastasajal panslawismust tagant.Serblaste! ja bulgarlastel (tolleaegsel Türgimaal) oli juba wanast ajast kiriklist läbikäimistwenelastega, mis otsekohe ja kaudselt ka politilise tähtsusega oli; ka ametlik Wenemaa wõttis oma waenule Türgimaa wastu eeskawaksristiusku Balkani rahwaste wabastamise.

See mõjus ka Wenemaa ja Austria wahekorra peale.

Politilise wabanemise eest on bulgarlasedosalt selle wahekorrale Venemaaga tänu wõlgu,aga nende rahwusline ärkamine algas jubaXVIII aastasajal, kus munk Paisij oma „Bulgari rahwa ajaloo" (1762) kirjutas. Paisijjäreltulijate seas paistab Venelin (1762—93)wälja, Wenemaal haridust saanud rutenlane,akst, kes lõunas rahwalaulusid ja käsikirjasidkorjas ja oma ajalooliste, arheologiliste ja etnografiliste uurimistega rahwuslist tunnetelustas. Bulgarlastele oli tähtis kiriklik wahekord greeklastega; wiiekümnendates aastates tungis ka kirikuküsimus rahwuslikku iseteadmusesse, bulgarlased nõudsid oma piiskoppisid, nende nõuded leidsid wastukaja Wenemaalt. A. 1870. asutas sultan Bulgaria exarhati: esimene erarh (ülempiiskop) Jlarion olirahwuslise wabanemise töö soe poolehoidja.

. Osalt mõjus Bulgaria peale ka serblasteeeskuju; Paisij on oma ajaloo kirjutamiseksserblastelt erutust saanud, aga ka serblaste wabadusewõitlused andsid bulgarlaste püüetelehoogu.

Warsti tekkis naabrirahwaste wahel kõwawõitlus, iseäranis Makedonia pärast; ka seewastolu aitas mõlemal poolel raywuslust tagant, kuni lõpuks wabastuse sõda Türgimaawastu Serbia-Bulgaria lepingu wõimalikukstegi.

Jseseiswaks saanud Bulgaria pidi nagu teisedki Balkani rahwad kulturaarenemisel, misTürgi walitsuse all taha jäänud, järele tõttama; peale selle oli bulgarlastel weel ülesandeks

oma segakeelses riikis etnografilist ja usulistküsimust ära otsustada. Ülepea on lõuna-slaawikeele küsimus seega wäga keeruliseks tehtud, etrahwas seal kiriklik-usuliselt katoliklasteks, õigeusulisteks ja muhamedlasteks jaguneb.

Wene rahwusline tunne on iseseiswalt omaajaloost ja geografiast määratud ülesannetejärele arenenud; slaawlaste üleüldised huwidmängisid siin wäga wäikest osa. Ainult õigetusku bulgarlastega ja serblastega oli kiriklikkuläbikäimist. Krizanic oli küll ka wenelastelepanslawismust jutlustanud, aga ta pidi omapolitilist unistusi Siberis lõpuni unistama.Alles serblaste ja greeklaste esimeste politilisteliigutustega hakkas nõrk huwi slaawlaste wastu tärkama; Wene walitsus pidas aga ennastmässajate slaawlaste ja greeklaste wastu legitimistliselt ülewal.

Wene panslawismust on Europas, iseäranisSaksa, Austria, Poola ja Ungari lehtedes tihtiliig kõrgelt hinnatud. Wõetagu arwesse, etWenemaal (Europas ja Aasias) kõigewähemalt48 rahwast asub; nendest on tähtis osa mitteJndo-Europa, waid Soome, Türgi, Mongolijne. kändudest ja mõned neist rahwustest onõige suured (soomlased, tatrid, kirgisid, iseäranis juudid jne.) . Slaawlastest on seal pealewenelaste ainult poolakaid (bulgarlaste asunduste killud jääwad tähelepanemata), ja wahekord poolakatega on õige isewärki, nii etWenemaa iseenesest panslawismusele mingitpinda ei Paku; wäike-wenelasi pole weel iserahwaks tunnistatud. Lõuna slaawlastega on (ainult osalt!) wana kiriklik läbikäimine olemas,kuid Wenemaa pole mitte lõuna-slaawlasteganaabruses, ülepea on Wenemaal slaawlaste piirid (poolakad, wäike-wenelased) ilma selle politilist tähtsuseta, mis piiril sakslaste, rootslaste ja rumänlaste, Aasias hiinlaste, jaapanlaste, türklaste ja prantslastega on. Kuiseepärast nüüd panasiatismust ametlikult programmiks wälja kuulutataks, siis wastaks see oludele valju enam kui panslawismus.

Wiimane programm on olemas, aga ainultõige pisuke osa wenelastest waatab selle peale

tõsiselt, nagu n. n. neoslawismuse läbi'ukknmine näitas, — niini nulle all paaril wiinrnsel aastal panslawinlit slawofilismus üles soendati ja warsti jälle külmaks lasti minna.

Mitte panslawismust pole Europal, sieürams Saksamaal ja Austrial karta, waid 170 miljoni, kes Europa- ja Aasia Wenemaal clawadja kes suurt sõjawäelist ja majandussist ;õnduwõiwad pakkuda; 50 aastaga on Wenemaa elanikknde arw enam kui kahekordseks kasti anud(1859:74 miljoni) — missugune saab jõududewahekord a. 1950. olema, missugune castasaja lõpul?

Übe wäljarehkenduse järele on rahwaarwaastaks 2000 järgmine: Austria 54, Ungria 30,Saksamaa 165, Jtalia 58, Prantsusmaa 64,Inglismaa 145, Europa Wenemaa 400, iibesAasia Wenemaaga 500, Ühisriigid 1195 miljoni.

Kas siis weel kolmikühendus (Saksa-Ausiria-Jtalia olemas on? Igatahes saab nenderahwaarw kolmiklepinguga (Wene-Pran isuse-Inglis) wõrreldes palju wähem olema kuipraegu — kes füüsilise jõu mõeduandwusesierahwaste elus asub wõi nende wäljarehkendnstega ennast trööstida wõi heidutada; iieenesest mõista, ei tohi ka rahwaarwu juurdekiswuJaapanis, Hiinas, Indias ja Aasia is.teadwuse ärkamist ära unustada.

Igatahes tuleb masset arwesse wõtta. A.1789. oli Prantsusmaal kõige suurem rabmaarwja sellest osalt ka tema tolleaegne wõimus; arwud olid: Prantsusmaa 26, Türgimaa 23,Austria 19, Inglismaa 17, Preisimaa 6, Poolamaa 9, Wenemaa 20. Aasia Wenemaa 5 miljoni. Wenemaa rahwaarw kaswab tõeste magakiirelt. Peetri surmal oli Wenemaal wa,'walt15 miljoni, 19. aastasaja algul juba 38, a. 1900.— 135, praegu 170 miljoni.

Rahwaarwu loomuliku juurdekaswuga muutub ka riikide ja rahwaste wõrrendline suurus:wanaste nii suur Prantsusmaa ähwardab wäikseks jääda, teised kaswawad suureks. Lljaloofilososiline statistiker peab suur- ja wäike-rabWaste küsimuse ja nende politilise ja rahwuslise saatuse üle järele mõtlema.

iH'«> stesist üleS: «Bulgarialangeminealgas sest silmapilgust peale, kuita Wenemaa nöuandmistega sega

tud õigeid juhatusi oma huvidekaitsmise aSjuS kõrwale heitma

b a k k a S."

Kõige pealt Danewi ja teiste temasugustevenelaste kultuse poolehoidjate nõuandel jaheakskiitmisel tegi Bulgaria Balkani lepingu.See leping pidi tõsiseks vennalikuks sidemeksslaavlaste wahel olema. Kudas wõib siiS niisugusest lepingust alandusetoomist oodata? eksole ta ennemine suur võit? küsib „Now. Wr."Türklaste ühendatud jõud pilluti laiale, türklasi aeti taga, Adrianopol wõeti ära — eks teinud seda kõike Balkani liit?

Wenemaa nõudis, et lepingus igasugustevõimalikkude sekelduste juhtumise tarwis Wene.Keisri wahekohus ette oleks nähtud. Bulgariaesitaja tõendab, et Wenemaa «sellest punktisthoolimata" wennatapmise sõda «halastamatalt"1sündida laskis. Selle etteheite ümberlükkamiseks toob „Now. Wr." kõneldava lepingu prant-!susekeelse teksti ette, mille lõpul Wene Keisriwahekohtuniku õiguste kohta on öeldud:

.,11 va de sei que les deux parties s'engagont n acneptor commo frontiere definitiyp Jn qn? s, M. 1'Empereur de Russieost ime mit rdpoudre le mieux, dans les liniites ci-dessus, aux droits et aux interetsdes deux parties".

Tähendab, Wene Keisril oli õigus Makedonia piirides kas sedasama piiriliini, mislepingus ette nähtud, kinnitada, ehk jället e i st, mõlemate poolte õigustele ja huvidelekohasemat piiriliini määrata. Lepingus nimetatud punktide wahel võis Wene Keiser niisuguse piiri läbi tõmmata, mis talle meeldib, selleustest, kudas ta ise «mõlemate poolte õigustestja huvidest" aru saab, ja bulgarlased peawadkõigega leppima, sest et see lepinguga mitte lahku ei lähe.

Kas on nüüd Wenemaa omast koh ustuse st, wahekohtuniku osasvälja astuda, kõrwale hoida püüd

nud? Ei ole, — kostab «Nov. Wremja".Sest kuulge ise, missuguse telegrammi WeneKeiser 26. mail 1913. aastal ära saatis:

..Wahekohtuniku funktsionisid, mitte kui eesõigusi, waid kui rasket kohustust, läbi vaabates, mille eest Ma mitte võimaliku ei arwa olevett kõrwale põigelda, pean Ma omaks kohuseks teie kõrgust hoiatada, sest liidulaste wahellabtipeasenud sõda ei wõi Mind ükskõikseksjätta . . . Ma palun teie kõrgust oma pealewõetud kohustele truuks jääda ja käesoleva Serbia-Bulgaria tüli otsustamise asjus Wenemaapeale lootma jääda."

Sarnane telegramm oli tõeste ainuketee, mis Wene Keisril tarvitada oli. Sellegaei ole siis Wenemaa oma kohustustest mittekõrwale põigelnud. Küsida jääb nüüd, kellesüü läbi see wahekohus pidamata jäi?

Wõib olla. ütlevad bulgarlased: Wahekohus jäi sellepärast pidamata, et serblased sedaei tahtnud ja Wenemaa Belgradi peale nõndasuurt mõju ei avaldanud, kui tarwis.

..Nov. Wr." tähendab selle peale, et Wenediplomadid ju isiklikult Belgradisse ja Sofiassesõita ei võinud, et mõlemaid peaministrid wägiwoldselt Peterburisse tuua. Pealegi saadiserblased lõpuks nõnda kaugele, et nad vahekohtu vastu võtsid. Käesoleva aasta 8. juunil oli Serbia ajakirjanduse-büroo („Pressbüroo") ..volitatud järgmist teada andma:

..Serbia ei lükka vahekohut tagasi. Serbiaon arvamisel, et esialgu liidulastega otsekohes-tosse läbirääkimistesse peab katsuma astuda, jasiis. kui kokkuleppimine wõimata, asi wahekohtukätte peab minema, kuna wahekohus kõiki Bul-

£ garia, Greekamaa ja Serbia vahelist sekeldusii otsustagu."• Gt wahekohus tõeste ikka peetud saakS, pani- Serbia esiteks demobiliseerimist ette ja teiseksi andis ta oma rahwa esitajate kogu kaudu Pa, schitshile Peterburisse sõitmiseks tarvilise wo! lituse. Nõnda oli siis Serbia poolest kõik kori j ras. Ka demobiliseerimise ettepaneku oli ta. Bulgariale teinud.i Kuid demobiliseerimise asemel nõudis Bul  garia, et tema sõjaväed kõikidesse maaosadesse> lastaks, mida serblased enne oma alla olid wõt1 nud. Juba selles väljaastumises üksinda näeb„N. Wr." usaldamatust ja lugupidamatust Wenemaa wastu: vististe kartis Bulgaria, etSerbia temale ometi kõike ei luba, mida We

! nemaa wälja mõistab. Ka wahekohtu ettepanekn peale ei vastanud tsaar Ferdinand nõndaotsekoheselt, kui seda tema poolt oodata oleksvõinud. Ta saatis järgmise telegrammi:

' «Bulgarlastel ei ole mitte ainult õigusi Maj kedonia peale, waid ka hädalisi kohuseid tema' rahva wastu, kes alati bulgarlased on olnudja nendeks, maksku Mis maksab, ka edaspidi tahawad jääda . . . Mina ja mu walitsus leinakskõig" rohkem selle võitluse puhul; meie soovime tõsiselt sellest võitlusest eemale hoida;kuid meil ei ole võimalik sellest ühisele nurinale otse vastupidiselt talitada, mida meievastaste katsed meid õiguse ja vande vastasel kombel meie võitluste ja võitude pühamastviljast ilma jätta, meie rahva keskel on sünnitanud."

Nagu näha, sisaldab Bulgaria tsaari telegramm ainult etteaimdusi peaasjalikult niisuguse juhtumise kohta, kui Wenemaa otsus bulgarlastele mitte meeldima ei peaks. Et agaBulgaria otsekohe vahekohut tagasi lükkaks, eiselgu sellest telegrammist. Bulgaria võtabwahekohtu wastu, kuid annab kohtunikule eeskirju, mida see tegema peab, et mitte Bulgariarahwa nurina, tema õiguste ja vande vastaselt talitada.

Ka tegelikult ei ole, leiab „N. Wr.", Bulgaria wahekohtu pidamiseks oma poolehoidmistkudagi ilmutanud. 26. mail saadeti WeneKeisri telegramm ära. Järeldamist olekS Danew 29. mail juba Peterburis võinud olla.Kuid selle asemel teatati Sofiaft 17. juunil, etDanew «teisipäeval" Peterburi poole sõitmahakkab. Missugusel teisipäeval? Kas selsamalteisipäeval, kui bulgarlased Hengelisse jubasisse tungisid ja Owtshe Polje väljal suur labing oli? 26. mai sa 17. juuni vahet on tervelt kakskümmend päeva. Mida tegi siis Bulgaria valitsus kogu selle aja jooksul? Mittemidagi muud, ütleb „N. Wr.", kui valmistasserblaste langemist ette. Pealegi ei ole bulgar-lastel seniajani vee! korda läinud ükskord ometiselgeks teha, kes nende riigimeeste hulgast selles süüdlane oli, et pealetungimise käsk anti.

Edasi tähendab ..Nov. Wremja": Meie eintle, et Danewi Peterburi sõit asja seisukordaoleks muutnud. Meie ei tõenda, et serblasedsiis oma edasitungimise järele oleks jätnud, kuibulgarlased mitte kallale poleks kippunud. Agameie teame ainult üht: kui Danew otsekohePeterburisse oleks tulnud, kui tsaar Ferdinandkohe kindlakujulise telegrammi oleks saatnud,kui bnlgarlased mitte kõige esiteks serblaste kallale ei oleks tunginud, ja lõpuks, kui .,vennatapmise sõda" siiski lahti oleks peasenud, — siisoleks Bulgaria diplomadi sõnad ja süüdistusedtäieste õiged. Aga nüüd, kus bulgarlased ise20 päeva viivitasid, et Wenemaa tahtmisewastu sõda alata soovisid — nüüd on süü teistekaela veeretamine kõige sündmatam.

Lõpuks kordab pealinna leht weel:..Bulgaria langemine algas sest silmapilgust

peale, kui ta Wenemaa nöuandmistega segatud

õigeid juhatust oma huvide kaitsmise aSjuSkõrvale heitma hakkas."

Giovanni Boccaccio.

Neil päewil sai 600 aastat ühe suuremarenaissance'i ajajärgu Jtalia kirjaniku sündimisest täis. Dante Aligori, Francezco Petrarka ja Giovanni Boccaccio — need kolm sammast kannawad „warase ärkamiseaja" kirjandust.

Emerson arwab, et genius muud pole kuirikas poiss ja kelle waranduste korjamiseks mituted põlwed tööd teinud, enesele palju kõige hädalisematki keelates.

Boccaccio nowellide aineid leidub wanadesJtalia jutukestes, Arabia muinasjuttudes jarahwa suus liikuwates anekdotides. Aastasajade jooksul oli nii ütelda ettewalmistusi, eeltöösid ja materjali kokku kogunud.

Oli ainult inimest tarwis, kes selle enamivähem toore materjali ümber oleks töötanud,lõpuliku kuju annud.

Boccaccio tarwitas oma jutukestes walmisaineid. Kui hästi ta nad ümber töötas, näitab see, et ta kooli lõi, terwe hulga järelaimajäid. Kui neid kõrwu Boccaccioga loed, siisüles saad selge pildi, kui palju wiimane neistõrgemal seisis.

Boccaccio isa oli kaupmees, ajas laialt äria elas 14. aastasaja algul Parisis, kust ta kaniiele naise kosis, ilusa Jeanne, kes kirjanikuauaks sai. Warsti jättis aga kaupmees omaloore naise ühes lapsega maha ja sõitis Ita.iasse tagasi, et Florentsias teist korda abielusseastuda. Esimene naine suri warsti kurwastusepärast, poja wõttis isa enese juurde.

Juba seitsme-aastaselt tundis poisike eneseskirjaniku kalduwusi ja kirjutas, kui tema enese!sõnu uskuda, mõne luuletuse, muidugi väärtuseta, sest et nii noores eas sarnase töö jaoks!

waimujõudu ei jätkunud. !Isa oli praktikalik ja asjalik inimene, kes

luuletamist miskiks ei pidanud ja poega kaubanduslise tööpõllu wastu ette mõtles walmistada. Kolmeteistkümne-aastaselt wõeti poisskoolist ja pandi ikka kaupmehe juurde õppima.Kuus aastat läksid kaupmehe juures taiestekaduma, Boccaccio ei õppinud seal midagi, sestasi ei huvitanud teda.

Siis wõttis isa kawaluse abiks: ta laskispoega teadusi õppida, aga walis jälle praktikaliku asja wälja: kiriku õigust õppida, sestsellega wõis pärast hästi sisse wõtta. Jällewiitis Boccaccio kuus aastat ära, aga preestrit ega juristi temast ei saanud.

Õnneks sattus noormees Neapolisse, kus tol

ajal Petrarca elas. Kuningas Robert kaitsesluuletajaid ja kunstnikka. Juridilisi aktisidunustusesse jättes luges noormees ööd otsaLadina klassikerisid.

Kirjaniku teele tõukanud teda armastus kuningas Roberti liigtütre wastu, keda Boccacciooma töödes „Fiamettaks" nimetab. See oliBoccaccio teejuhtijaks täheks, tema waimustajaks, nagu Laura Petrarcale ja Beatricce Danl tele. Saatus heitis aga Boccaccio üle nalja.Noormees hakkas enesele kindlat ilmawaadetwälja töötama ja heitis armastuse igapäewases mõttes täieste oma elu programmist wälja.Seal tuli aga keegi Maria ja nooremehe süütus oli lõpulikult kadunud. Nii tuliselt kui taenne armastust oli laitnud, nii tuliselt hakkasta seda nüüd jutlustama. Ta saab inimlikuja ihuliku armastuse ideologiks.

Noores põlwes laulis ta idealset armastustFiametta wastu, ja isegi Dekaneroris puuduhelid sellest armastusest; mitu poemi on otseFiamettale pühendatud.

Maria läbi sai Boccaccio ka naise kergetmeelt tundma. Maria pööris talle selja ja mahajäetud noormees ei uskunud enam idealsearmastuse sisse, tunnistas armastuses ihulikuelemendi nii ütelda „mõeduandwaks" ja ehitasselle peale terwe orqa ilmawaate. Greeka klassikeridest leidis ta selles asjas toetust.

Ühe joodiku greeklase juures, kelle kohta Petrarca ütles: „See Leo (lõwi) on suur lojus!" õppis Boccaccio Greeka keelt ja sai paremaks Greeka kirjanduse tundjaks. Pärast isa surma, 1348. a.asus Boccaccio Florentsiasse ja hakkas seal omatähtsamat tööd ..Decamerski" kirjutama. Seetöö tegi tema oma aja kuulsamaks meheks. Janiisugusena hakkas ta ka politikat ajama ningtäitis sagedaste oma linna kodanikkude tähtsaid ülesandeid. Florentsias asutati õpetool,kus Dante ..Jumalikku komödiat" seletati. Selleõpetooli peale waliti Boccaccio.

..Decameroni" nimetawad paljud kõlblusetaraamatuks. Ei ole ime, kui mõni kõlbluseõpetaja isegi Wilde ..Jutustused" pornografiak?nimetab. Wiga ei tule aga ei ..Decameroni"juurest ega ..Jutustustest" otsida, waid isikujuurest, kes neid kõlblusetuks nimetab. Kes kirjandust pedagogikaliseks abinõuks ci pea egakõlbluseõpetuseks — see oleks ju õpetajate leiwaärawõtmine! — need waatawad asja peale teisiti ja peawad ..Decameroni" klassikaliseks teoseks."

Kes on Baltimaa põllutööliste

puuduses süüdi?

i Selle pealkirja all kirjutab Riias ilmuvSaksa põllumajandusline ajakiri „Der Balti

  sche Güterbeamte" omas viimase numbris:: «Põllutööliste puudus Balti mõisates on re  volutsioni külvi tagajärg, mis näitab, et ka

tööandjad mitte küllalt kindlalt 1905. a. ja pärast,vastu ei ole seisnud. Tuletame ainult meelde

; tööandjate järelandlikkust streikijatele töölistele.Järelandmine sündis sellepärast, et mõnda vakamaad vilja mädanemise käest peasta. Ehkküll sarnastel pealesunnitud wastutulemistelseaduse ees mingit maksvust ei ole, jättis seerahutu aeg tööliste peale siiski halba muljet.Hiljem, 1906. aastal, kui kord juba igas kohasmaksma oli pandud, tegid mõisnikud suure vea,et nad kohaliste töölistega, Lõuna-Liiwimaallätlastega ja Põhja-Liiwimaal eestlastega, igasuguse ühenduse lõpetasid. Pandi suuri lootusiSaksa kolonistide, sisem. venelaste ja leedulastepeale, ilma et nende rahvaste omadusi sugugituntud oleks. Paljudes mõisates öel

di Jüripäewal ammugi läbiproowitud ja kõige paremateks peetudEesti - ja Läti töölistele kerge sü

damega teenistus üles, niipea kui uuekauba tegemise juures mõnes asjas, mis praeguste olukordadega võrreldes üsna tühistekstuleb pidada, mõtete lahkuminekut tuli. Selajal targutati julgelt: «Äraminejale tulevadasemikud." Ei vaadatud sugugi selle peale,kas neist asetäitjatest ka midagi wälja tuleb,wõi kas nA> üleüldse meie oludes kõlblikud on.Mõned mõisad. Lõuna-Liiwimaal, jätsid omapõllud, rahutuid aegu kartes, sööti. Ka sel põhjusel sunniti muist töölisi mõisatest lahkuma.

Kes on Baltimaa põllutöölistepuuduses süüdi? On juhtumisi

olnud, kus karistusesalgad töölisi lihtsalt minema kihutasid. Näi

tusekS laskis Lõuna-Liivimaalkeegi suure mõisa omanik oma

töölised, 120 perekonda, ilma ühegierandita mõisa st wälja peksta. Wäl

japeksetute hulka kuulusid mõisa teenijad, pooletera mehed ja metsatöölised.

Mõisnik ev jõudnud enam wälja kannatada,et rahvas, kes tema omanduse põletamisest jariisumisest osa wõtnud, kauem tema maa pealviibib. Wiha ja põlgtus oli täieste arusaadav,kuid majanduslises mõttes oli see suur eksitus.

Ei tohi ära unustada, et see revolutsioni aeg oli, ja et rewolut

sioni ajal need, kellel võimus käes.mitte iialgi abinõusid ei vali, kui nad omamõtteid teostavad. Liht tööline ei teadnudõieti ise midagi, mis sel korral lubatud wõi lu>bamata oli, tema oli täieste oma eestvedajatemeelevallas.

Nõnda wõeti siis 120 perekonna kohalistetööliste asemel T mõisa Saksa kolonistid.

Iseenesest mõista, et kolonistidest töölistelmeie olud täitsa tundmatad ja wõerad olid jamitme aastase alalise tulemise ja minemise järele ainult üks osa siia peatama jäi. Kuid kaneidki ei või töö poolest endiste töölistega wõrrelda, rääkimata weel kole suurtest kuludest,mis kolonistide siia toomine nõudis. Need 120endiste tööliste perekonda olid aga £ mõisaleigaveseks kaduma läinud, niisama sündis kaweel mitmes teises Baltimaa mõisas. . .

Paljud kehvemad mõisnikud tahaksid nüüdselle järele, kui nad Saksa kolonistidega, venelastega ja leedulastega asjata vaeva näinudja kulusid suurendanud, heameelega kohalistetööliste tarvitamise juurde tagasi pöörata; kuidviimased olid sunnitud, tahes või tahtmata,linnadesse, Sise-Wenemaa kubermangudesse,Siberisse ja isegi Amerikasse välja rändama.Ühe sõnaga, neid ei ole enam saadaval . . .

Kes veel järele jäid, need olid sarnased, kedavaremalt keegi teenistusesse võtta ei tahtnud.

Tarvis on ainult lähemalt põllutöölisteküsimust järele uurida, siis võib näha, missugusel teel, näituseks, Saksamaal põllutöölistekindla olukorra eest hoolt kantakse. Et Baltimaa põllutööliste puudus ka linnade kasvamisega, vabrikute ja teiste suurte ettevõtete rohkenemisega, kui ka kroonu abil ja toetusel Sise-Wenemaa kubermangudesse väljarändamisegaühenduses seisab, on vastuvaidlemata tõsi.

Kuid ka vastuvaidlemata tõsi on, et tööandjad töölistepuudust sellega kiirendasid, etnad tööliste olukorras mingit parandust ette eitahtnud wõtta. Nüüd oleme juba nii kaugelejõudnud, et tööandjad üksteise käest töölisi ärapüüavad meelitada, miS viimaste peale muidugi halvendavalt mõjub."

Edasi juhib Saksa ajakiri tähelepanemistmõisnikkude õnnetu katse peale Preisimaalt jaMeklenburist töölisi tuua. Wiimaseid peeti õige tarkadeks ja uue aja tehnika teadjateks.

Kui need aga pärale jõudnud, tulikohe. ilmsiks, et ka Preisi ja Mek

lenburi töölisi kohaliste töölistega võrrelda ei wõi, ja nad vii

maste wäärtu st wälja ei anna. Eiolnud muud parata, kui «lase jooksta". Üksosa pööras neist kohe Saksamaale tagasi; teised ,pidasid mõned aastad wastu, ehk küll õige sa-,gedaste kohtasid vahetades, kuid viimaks sid needki aegamööda ära, järele jäid ainultmõned üksikud. Näha oli, et järele jäänud wõe-,rad ainult karjakaswatamises kohaliste elanik-jkudega kõrwu võisid seista. Asi kujunes aga lõpuks nii, et needki järeljääjad abielusse astumiste tõttu endid ümber eestistasid või lätistasid. Nüüd hakkab Baltimaa ennast naabrikubermangude töölistega ajutiselt wälja aitama.

Kuid miZ kindlustus on Baltimaa tõöandjatel, et nad igal kitsikuse silmapilgul teatudarvu töölisi naabri kubermangust võivadtuua? Ka sise-kubermangude põllumajandus !tõuseb päev päevalt ja aeg ei ole kaugel, kussealsed töölised kõik oma kodumaal teenistustleiavad."

Wõime omalt poolt weel juurde tähendada,et Eesti ja Läti töölised alati kindlat elukohta >

on armastanud ja ühest paigast teise rändamistkasutaks peavad. On ju ka näha, et neis mõisates, kuS tööliste olukord vähegi kindlamaltja korralikumalt sisse seatud, tööliste puudusharuldaseks nähtuseks on.

Niisama tuleks tähelepanemist tööliste korterite peale pöörda. Wiimased on üsna võimatas seisukorras. Õhk on hirmus paks ja tervist rikkuv, kuna seinad alatasa niiskusest leemendavad jne.

On huvitav näha, et ka Saksa põllumehedviimaks aru hakkavad saama, mis tööliste puu

dusel õiete peapõhjuseks. E. dl.

Väljamaalt.

Hiinamaad ähvardab jagamine.Nagu Reuteri büroole Tokiost teatatakse,

olla Hiinamaa siiamaani ainult vähema tähtsusega Jaapani nõudmised täita lubanud. Nõudmiste peale, et Jaapanilt andeks palutaks jakindral Tshang-Sün ametist lahti lastaks, olgusiiamaani weel vastus võlgu. Nagu kuulda,olla Jaapani välimiste asjade ministeriumInglise valitsuselt järele küsinud, mis see niisugusel juhtumisel teeks, kui Jaapan Hiinagamaal või merel sõjalist tegevust algaks. Selleveale vastatud, et niisugune samm Jaapanivoolt Inglismaale palju muret teeks, sest etsellele Hiinamaa jagamine võiks järgneda.

Mis on vabariik Portugalile toonud?Lissaboni ajalehe ,,0 Soeialista" toimetaja

Pedro Muralla kirjutab Prantsuse sotsialistidelehes „Humanit6s" Portugali seisukorrast. Tema arwates on vabariikline kord seal täiestekindlale alusele rajatud, ükski (?) Portugallane ei soovivat enam monarhia jaluleseadmist.

Wabariik otsustanud kõige pealt kiriku küsimuse ära ja loonud rohkem korda rahaasjadesse. Ta pannud seadused maksma riigi jakiriku lahutamise, jesuiitide väljaajamise jailmaliku kooli kohta ning wõtnud mõjuvad abinõud tarwitusele piiskoppide wastu, kellel piiskopkondi ei ole.

Kiriklisest reaktsionist saime lahti, kirjutabMuralla, — aga selle asemel on meil nüüd sõjaväeline reaktsion. Meil on parlamendis ülearu palju ohwitserisid.

Wõib ilma liialdamata ütelda, et wabariiaist peaasjalikult sõjaväelased on kasu saanud.

Meie parlament on täieste jõuetu ja sellejõuetuse põhjus on parteide vahelised tülid.Praegu on meil neli wabariiklift parteid: demokratline, mille eesotsas Alfonso Kosta seisab, rewolutsionistide partei, mille juht Antonio Jose d'Almeida on; unionistline, midaBrito Kamascho juhib, ja iseseisvate partei,mille eesotsas Antonio Mario de Silva seisab.

Ühelgi neist parteidest ei ole parlamendisega maal täielikku enamust. Kõik nad on omawahel leppimata vaenlased.

Kudas võib parlament niisugustes tingimistes tööd teha? Ta viidab oma aega ainult kasuta waielustega.

Tööliste seas, kes oma lootused näevadluhta läinud olewat, sünnitab niisugune seisukord muidugi rahulolematust. Tööliste rahulolematust jälle katsuvad kuningriiklased omakasuks tarvitada. Nende katsetel ei- ole tagatärge, kuid valitsus kardab siiski ja kiusabtöölisi taga. Walitsus süüdistab sündikalistisidet nad monarhistidega ühel nõul töötavat;kuid nagu Muralla tõendab, olla see süüdistuspõhjendamata. Organiseeritud töölised protesteerida küll valitsuse wastu, sest et see omalubamisi täitnud ei olewat, kuid monarhistidega ei olla nad siiski kunagi ühte mängu mänginud.

Sellest hoolimata istub üle 2000 töölisevangitornis; majades pandakse läbiotsimisitoime, tööliste klubid pandakse kinni, töölistelehti kiusatakse taga.

See kõik tuletab vanu kuningriigi aSjumeelde.

El. sellest seisukorrast peaseda, selleks onMuralla arwates tarwis kõigepealt uued parlamendi walimised ette wõtta. Peale selle onwaja, et uus parlament rohkem tööd teeks javähem politikaga aega wiidaks.

India asekuninga kõne.Seaduseandlise kogu istumisi lõ

petades awaldas India asekuningas Balkanikonflikti puudutates, et kokkupõrkamine suurriikide wahel on ainult sir Grey ja teiste wäljapaistwamate riigimeeste suure jõupingutuse läbi kõrwale saadetud. Oma enese isiklise wahekorra peale Türgimaaga toetades, ütles Harding, et ta türklasteft vaimustatud on. Suurbrittania on paljude aastate jooksul kõik teinud,et Türgimaale nõu ja tugewa moralilise toetusega abiks olla. Inglise walitsuS saab taiestearu. et waja on olewat seisukorda Arabia pühades linnades alal hoida ja tahab Türgimaaduuenduste maksmapanemise ning seisukorrakindlustamise juures toetada. Hardingi arwamise järele ei ole põhjusi, mis Türgimaalt wõimaluse wõtaksid, järjekindla uuenduste maksmapanemise korral, teiseks Muhamedi riigiks ilmaSsaada. Persia küsimust kõne alla wõttes näitas Harding, et Suurbrittania walitsusel tõsinesoow on Lõuna-Persias tugewat walitsusewõimunäha, ei soowi ülemwõimu nõrgestamist Versias ja terwitab shandarmiwäe asutamist Rootsiohvitseride juhatuse all. Harding teatas rahulolemisega Jnglise-Türgi lepingust, mis Messopotamiasse ja Persia lahesse puutub. Sõbraliku hoiatusega India muhamediusuliste poole pöörates, tähendas Harding, et nad ei peaära unustama, et nad suure riigi külge kuuluwad ja sellepärast ei tohi nad muhamediusulisteühistunde aadet waleste seletada, waid peawadriigi wälimises politikas rahulise järelkaalumiseja tagasihoidlikkuse mõtet edendama. Mägedehiilgust, kes põhja-õhtu piiril seadust mitte-tunnistawate suguharude pealetungimise wastuwõitlewad, meelde tuletades tähendas Harding,et Tübeti seisukord teeb India valitsusele alalist muret ja awaldab lootust, et eelseisew Hiina-Tübeti kongress Simlas Tübeti piiride tulevaseseisukorra kohta kindlale otsusele jõuab. Indiaomawalitsuse-küsimuse juurde Inglise asumaa-

deS üle minneS, tähendas Harding, et IndiawalitsuS tunnistab hindude soovisid selles st.hiS ja teeb kõik, et neid toetada ja avaldas lõ.puks kahetsust kuritegevuse jõudsa kasvamisepuhul PetshabriS ning metsikute sündmuste puhul Jda»BengaliaS, millest üliõpilased osa onwõtnud.

Kiiewi pidustused.

Stolõpini mälestusesamba avamine Kiievison igatahes sündmuseks, mille tähtsus kohalikustpiirkonnast kaugemale ulatab. Juba see äratabtähelepanemist, et sinna kogu Wenemaa walitsuse esitajad kokku sõitsid.

Enne pidustusi tegid iseäranis rahvuslasteja oktobristide healekandjad suurt kära ja nadei leidnud sõnu Stolõpini küllalt kiita ja fõtvgeks tõsta.

„See oli kangelane."„See oli uuendatud Wene riigi kangelane."«Tema pani riigile kindlad põhjustoed alla."„Ta oli kõikumata nagu kalju ja kare."„Ta oli tõsine riigimees."Niisuguseid lauseid ja ütelusi leidus „Ros

siast", „Now. Wr.", „Swetist" ja teistest sellesihilistest lehtedest.

Kuid pidustused ei tulnud ometi nii välja,'nagu rahvuslased ja oktobristid seda ootasid jalootsid.

Miks siis nende lootus täide ei läinud?„Russk. Wed." ütleb selle kohta: Kiievi pi

dustused ei võinud laiasid ringkondasid ühendada, sest et Stolõpini riiklik tegevus mitteühendatavast, vaid lahutatavast algatustel seisis. Peale mõneaegset kõikumist läks Stolõpiunende elementide järele, keda mitte ei wõi riigitõsiste puuduste esitajateks pidada, kellel Weneseltskonna püüetega ühistunnet ei olnud egapüüdu asjakohaste kokkuleppimiste tegemisekssammusid astuda. Sellel teel ei võinud ka ühinemist olla.

Wõis loota, et Kiievi pidustustega ühelajal peetavad kongressid rahvuslaste seltskondlist ja kulturalist jõudu ja suurust avaldavad.Aga kuS on siis need rahvuslaste jõud ja kuson nende aateline mõju? Kus on need võitlewad jõud, kes Wenemaale tuleviku jaoks paremat teed näitavad?

Kahjuks ei ole neid jõudusid Kiievi kongressidel näha.

Kiievi kongresside puhul võtab „St. Petersb. Ztg." sõna ja tuletab oktobristide kihistawat ülespidamist peale Stolõpini surma meelde, kui keskkomitee poolt deklaratsion wälja anti. Siis liitusid oktobristid rahwuslastega jaisegi parempoolsetega kokku, nimelt opositsionisajatamiseks. Suure vaevaga ja pikkamisi paranesid oktobristid sellest langemisest ja leidsidselle eest ka valimistel, Gutshkowiga eesotsas,sellekohase tasu. Tähendatud leht hoiatab oktobristisid teistkorda wiga kordamast. Nahwuõlastega ei wõi niihästi põhjusmõttelisest kui lataktikalisest seisukohast vaadates mingisugustkokkuleppimist olla.

Peterburist.

Mae-iustitudi üliõpilaste väljaheitmine.Wiimasel mäe-institudi professorite nõukogukoosolekul otsustati 218 üliõpilase asja, kes ülemäära-aja tähendatud õpeasutuses on olnud.Sellel puhul tegi professorite nõukogu otsusekskaubanduse ja tööstuse ministeriumit paluda,et kõigile nendele üliõpilastele, ainult 8 wäljaarwatud, saakS võimalikuks tehtud institudisõppimist lõpetada. Sellepeale tuli ministeriumist wastuS, et ainult 89 üliõpilasele luba antakse õppimist lõpetada, kuna teised kõik instidudist wälja heidetakse. Paljud üliõpilased onjuba 1899. aastast ülikoolis, mõned koguni a.1897. Niisugune seisukord on hoopis lubamata. Nende kauaaegne sealviibimine võtabteistelt, kes keskkoolides õppimise lõpetanud ja! kellel õigus on sinna sisse astuda, õpeaiuLusesiepeafemise võimaluse ära. Ministri Timathewikäsu peale jaotatakse üliõpilased kolme osakonda.

Esiteks on need üliõpilased, kes inStstudisjuba seitie aastat on olnud, aga kes võivadseal õppimise aasia jooksul lõpovda. llumVKantakse aasta aega. Niisugusid üliõpilasi stidub89. Teiseks tulevad need üliõpilased, kes uh?aasta jooksul ülikooli ei wõi lõpetada. Needheidetakse wälja, kuid neil jääb õigus väljaspool lõpueksami ära teha. Kolmandaks tulewad niisugused üliõpilased, keS mingisugustedu ei ole avaldanud ja neile ei anta õigustdiplomide peale eksamisid teha. Niisugusid ültõpilasi on 13 meest.

UuS karedus üliõpilaste wastu oli täitsa ootamata niihästi üliõpilastele kui ka professoritele.

Rahvusvaheline kelm parmt Engelhardt.Berlinis wõttis politsei rahwuswahelise kelmiparun Engelhardti kinni. Parun Engelhardtoli juba ammugi suurte kelmide nimekirja üleswõetud. Ennemalt oli ta Wene kaardiwäe ohwitser, aga oma kelmitegude pärast wisati tapolgust wälja. Et kohtu käest peaseda, põgenesparun mõne aasta eest Saksamaale ja ütles seal.et ta 100.000 rubla suuruse kihlweo põhjal ollaümber ilma rändamise ette wõtnud. Ta ütlesoma seltsimehed würst Trubetskoi ja würst Dolgoruki olewat, mille juures ta enese parun Roseniks nimetas. Mehel läks korda inimestekäest, kes teda usaldasid, suuri rahasummasidwälja petta.

Politseis sai haisu ninasse ja Engelhardt põgenes Berlinist Wieni. Seal nimetas La ennastwürst Trubetskoiks.Wieuist põgenes parun Monte - Karlosse. ugaseal ei saanud La kaua asupaika Pidada, sest la-1-ne politsei sai warsti teada, kcS ta öine on.

Nüüd tuli parun Engelhardt Berlini ias(.:üja nimetas ennast würst Dolgorukiks. Ta võttis omale kõige paremasse võõrastemajasse korteri. Kelm sai kusagilt „Lioni kredidi" tshekiraamatu kätte ja maksis nendega wõerastemajasarweid. Kuid pärast selgus, et tshekid wõltsitudolid.

Mõni aeg tagasi oli ta Berlini «Metropolteatris", kus ta puhwetis ennast kahele Berliniseltskonna esitajale kui würst Dolgoruki, Wenekaardiwäe ohwitser, tutwustas. Selles kohas,kuhu nad nüüd kolmekesi sõitsid, ei tuntud En-

yir 20S : li Miti) Tallinna Teataja. 2

gelhardti, kuna ta kaaslased kui jõukad mehedtuntud oli .

Kui parun Engelhardt arwe maksmisel pe.remebele 1000-margalist tshekki ette pani, millel Mütst Dolgoruki niini all seisis, ei tulnudrestorani peremehel suurt nime nähes mõttessegi kahtlema hakata. Alles järgmisel päewalti restorani peremees kuulda, et Berlini rikd mehed „Dolgorukiga" alles eelmisel õhtulolid tuttawaks saanud. Peremees lõi kahtlemaja andis asjast politseile teada.

Parun Engelhardt leiti järgmisel öösel ühestteisest restoranist üles, kuhu ta oli purjutamaläinud ja seal ta wõeti kinni.

Ta on 28 aastat wana.Lastewahetuse - ühisus. Sisemiste aSjade

' ministeriumis on küsimus läbirääkimise all, kasei tuleks Wcnemaal lastewahetuse - ühisusesseastuda. Selles ühisuses on praegu Inglismaa,Prantsusmaa ja Saksamaa.

Ühisuse tegevus on järgmine: Iga perekõnd, kes soovib lastcvahetusest osa võtta,saadab sellekohasesse büroosse teatud summa,millele karvapealsed teated juurde lisatakse elutinguniste üle, waranduslise seisukorra kohtajne. Need teated peavad esmalt kogu perekonna kohta käima ja teiseks lapse kohta eraldi.

Nende teadete peale põhjendades valib bü

• nüüd teise perekonna teises riigis, millelomasugused elutingimised on. Selle järelevahetavad perekonnad oma lapsed ära ja seevahetamise aeg vältab harilikult ühe aasta.

See vahetamine on selleks sisse seatud, etlapsed võivad wõera keele kergeste ära õppida.Peale selle on wõeras perekonnas viibimisel kalapse kohta suur kaswatusline tähtsus, sest lapsõpib seal ennast seltskonnas üleval pidama.

Peterburis leidub palju jõukaid perekondi,kes soovivad ühisuse liikmeteks astuda.

Ajalehtede kinnipanek. 7. septembri õhtultuli sinna trükikotta, kus „Sewern. Pravda",«Novaja Nab. Gaseta" ja „Shiw. Mõsl" trükitakse, tubli salk politseinikka. Warsti tuli selleSse trükikotta ka trükiasjade inspektor ja andis Peterburi kohtupalati otsuse teada, mis põhjal „Sew. Pravda" ja «Shiwaja Mõsl" kinmpandakse.

Nende lehtede trükkimine ja järgmiste nr.ladumine pandi ka seisma.

'Püinamiiük juulikuus 1913. Juulikuusmüüdi Enrova ja Asia Wenemaa! nendes kohtades, kus krovnuwiinamüük on sisse seatud,7.596.795 pange wiina ära. See on 636.679pange rohkem kui mullu sellesama aja jooksul.Esimesest jaanuarist kuni 1. augustini müüdi57.191.147 pange wiina ära, see on 6.148.576pange rohkem kui mulle sellesama aja jooksul.Juulikuus tuli kroonuwiinamüügist 65.617.219rubla sisse. See on 5.458.249 rubla rohkemkui mullu sellesama aja jooksul. Üleüldse müü-di kroonu wiina 1913. aastal 1. jaanuarist kurn

' 1. augustini 438.733.092 rubla eest eira. See onr-2.83(1.762 rubla eest rohkem kui mullu selleaja jooksul.

Odavate korterite eelplaan. 7. sept. pidasodawate korterite ehitamise komisjon koosalefut. Tebti otsuseks, selgeks teha, kui palju liu-

nai wäljaSpool waba maad on, kuhu peale wõikS! majasid üleS ehitada. Need majad, mis pea] asjalikult odawate korterite jaoks tahetakse ehitada, ei wõi linnast üle 15 wersta kaugel olla.

Warsti seatakse nende majade ehituste jaokseelplaanid kokku.

Kaugemalt riigist.

Schahowi annetused.Tuntud Moskwa miljonär ja heategija Scha

how annetas „Russk. Wed." juubelipidu mälestuseks 16.000 rubla. Sellest rahast on kümmetuhat rubla juubeli pidutsemise heaks määratud, kuna 6000 rublast SchanjawSki ülikoolijuurde tähendatud ajalehe nimeline abirahaasutatakse.

Nälgiv kooliõpetajanna.Kiievis kukkus uulitsal noor haritud nais

terahwas mõistusetalt maha. Ta viidi voorimehega politsei jaoskonda.

Kui ta mõistusele tuli ja kui talle süüa anti,ütles ta enese rahva - kooliõpetajanna olevat,Slawjanski linnast pärit, 26 aastat vana. Ühtlasi avaldas ta raske peatüki oma elust.

27. augustil sõitis ta Sevastopolist Kiievisse, kust ta oma elukohta tahtis minna. Agata pisuke tagavara sai teel otsa, nii et ta Kiievisse täitsa rahakopikata jäi. Tal ei olnud võimalik edasi sõita, sest et tal raha pileti ostmiseksei olnud. Ka ei olnud tal linnas mitte ühtegituttavat ja ta pööraS abi paludes mitmegiheategeva seltsi poole. Enamaste igalt pooltüteldi, et raha ei ole anda, kuna mõnelt pooltka oodata kästi. Mitme päewa jooksul ei saamld ta leiva raasu suhu. Seal tuli talle uulitsal nälja tagajärjel nii suur nõrkus peale, etenam ei suutnud vastu seista ja ta langes minestanult maha.

Wihmawaling ja veeuputus.Noworossiiskist tuleb teade, et sealt 4. sep

tembril siiamaale nägemata wihmawaling üleläks. Niiwõrt paksud pilwed katnud taewa kiuui, et ilm päris pimedaks läinud. Warsti sellepeale, kui sadama hakanud, muutunud uulitsadtäielisteks jõgedeks. Wood kandnud kõik asjadära, nii et lühikese aja jooksul majade rusud,mitmesugused asjad, hobused, koormad, kastid,palgid, puud jne. woogudega alla läinud. Koguümbrus pakkunud kohutawat pilti. Weeuputushirmutanud kõik inimesed oma korteritest wälja. Madalamates uulitsates oli wesi kuni kaksarssinat sügaw, kuna wood kõrgematelt uulitsatelt suured kiwid alla weeretasid.

Kõik liikumine jäi uulitsatel seisma. Kauplused, pangad jne. pandi kinni, mitte ühtegiwoorimeest ei olnud uulitsatel ja automobilidmid nendesse kohtadesse wee sisse, kus uputusneid tabas. Nomanowi uulitsal nähti, kndaswood hobuse ja inimese surnukehasid olla kand9d.

Linnas jõudsid tuletõrjujad ikka veidike abianda, kuid agulite seisukord oli täitsa abita. Weekohinaga sulasid meeleheitlikud appihüüded uh-

te. Kõik raudtee ümbrus oli sügawalt wee all,kuna aitades olew wili, jahud ja muu kauptäitsa läbi ligunes. Wood murdsid hulga hooneid maha ja kandsid rusud laiale. Keskpäewaajal tuli teade, et wood raudtee tammi on 12wersta pikkuselt üles uhtunud.

Nõnda jäi siis liikumine raudteel seisma jakõik reisijad, kes Mustamere äärsetest suwituskohtadest olid tulnud, jäid linna paigale.

Kella kahe ajaks jäi sadu wähemaks ja weewoolamine nõrgemaks. Uulitsad olid täitsatundmatadeks muutnud.

Esialgse arvamise järele tõusevad kahjud,mis linn uputuse läbi saanud, üle 50.000 rubla.Palju loomi uppus ära, kuna vood aiad, viinamäed ja viljapõllud täitsa üles uhtusid.

Lätimaalt.

Avalikkude naisterahvaste mäss.Liibawi linna haigemajas suguhaiguste jaos

konnas on praegu mitu awalikku naisterahvastarstimise all. Ühel öösel paari päewa eest lõiüks neist, Murigina, akna katki, ronis wälja jaläks linna hulkuma. Mõni tund hiljem tulita joobnud olekus tagasi, hakkas haigemajas aknaid lõhkuma ja mööblist purustama. Muriginaga ühinesid ka teised seesolevad avalikudnaisterahvad, kes kõik läbi akna välja ronisidja aia poolt küljest aknaid sisse loopima hakkasid.

Haigemaja teenijad ei suutnud omal jõulmäratsejaid lahutada. Politsei kutsuti kohale,kes peagi rahu jalale seadis. Märatsemise eeSotsas seisjat kolm naisterahvast võeti kinni.

Surnukehad ära vahetatud.2. septembri hommikul toodi Wene-Aasia

laewaseltsi wäljarändajate majast keegi Schneideri nimeline Juudi naisterahwas Liibawi linna haigemajasse, kuhu ta sama päewa õhtulära suri. Surnukeha paigutati surnukuuri.Sinnasamasse pandi ka ühe järgmise päewahommikul ära surnud Läti naisterahwa surnukeha.

3. septembril pidid juudi matused olema.Mees, kes naise surma üle erutatud ja ehmatanud oli, eksis surnukeha ära tundmisega ja wõttis kogemata Läti naisterahwa surnukeha kaasaja mattis selle Juudi surnuaiale maamulda.4. sept., kui lätlase surnukeha järele mindi, tulieksitus awalikuks. Sama päewa õhtul kaewatilätlane Juudi surnuaialt wälja ja wiidi teisekoha peale, kuna Juudi naisterahwas õigessekohta maha maeti.

Kirjad kodumaalt.

ä. Rõngust. Aakrest. Eesti asunikud kodumaal. Aakre mõisaomanik onWologda asunikkude eeskujul oma metsadest,kus ainult tuiskaw liiv maapind on, ühe jaolasknud maha raiuda, sinna vilestad onnid Peale ehitanud ja nüüd elutsewad nendes onnidesisevärki asunikud, eh? mõisa keeles rentnikud,kes mõisale mitmesugusid orjust teevad ja renti

maksawad — seda kõik litwalapi eest, kust kändude kari eemalt silma kirendab, mille järele kaasunikkude küla „kännukülaks" kutsutakse. Kuirentnikud mõisasaksa palunud tubade jaoks laudu anda, et põrandaid alla panna, sest lapsedmurrawad jalad mullapõranda aukudes ära,wastanud kõrk mõisnik: „Jsa-isad elasid teilsaunades, teie nõuate laudpõrandat — tehkelaste jaoks akna alla koppel!" Eraomandusekaitseks on mitmesugused keelud wälja kuulutatud, nagu näit. samblakeeld: ei tohi keegimetsast samblaid loomalauta allapanemiseks wedada, (kehwa põllu pealt pole õlgi saada), sestsammal olla mõisa päralt. Hoonete katused annawad juba möödaminejale wiletsusest tunnistust, kuna asunikkude käekäiku weel see asjaolurikub, et nende seas üksmeel puudub — näljasedkoerad ikka kisklewad.

-wer- Rakwerest. Kontsert. 5. sept. andis kohaliku Hariduseseltsi saalis Helsingi Soome ooperi artist Wäinö Sola kontserti. Mõnuoli hea, sest niisugust wäärtuslist kontserti rakwerelased kuulnud ei ole. Wäinö Sola elabhingeliselt taieste laulule kaasa, mille tõttu kalaul publikumi peale mõjuwa wäärtuse omandab. Ettekanded wõeti tormiliste kiiduawaldustega wastu, mida niisugune kunstnik kõigition ära teeninud.

_kes- Tõstamaalt. Kast na st. Põhjuskirja muutmine. Tänawu kewadel saatiskohalik ühispiimatalitus palwekirja PõllutööPeawalitsufele ja palus põhjuskirja § 8, millejärele Piimaühisuse liikmeteks ainult

Tõstamaa ja naabriwaldadest Pärnu kreisistisikud wõiwad olla, nii muuta, et ka Saulepiwallast Haapsalu kreisist, kust juba Ühisusel mõned piimatoojad olid, wõiks liikmeid olla. Kauase ootamise ja paarikordse nõudmise peale jõudis nende päewade sees põhjuskirja § 8 nõutudtäiendusega tagasi. Tähendatud punkti muutmine awab Kasina Ühispiimatalitusele hoopissuurema tööwälja, sest senini, nagu tähendatud,olid täieõiguslised liikmed ainult Tõstamaawallas elawad piimatoojad, kuna aga Saulepiomad ainult müüjad liikmed olid, kellel õigusiei olnud endid Ühisuse asjaajamisesse segadaega ka koosolekutest osa wõtta, mispärast nadka Ühisuse juhatuse ja tegewuse kohta umbusklikud olid ja korratumalt piima tõid. Nüüdaga wõib loota, et Saulepist rohkeste KasinaÜhispiimatalitusele liikmeid juurde tuleb, etwõimalik oleks Saulepisse koorejaama awada,mis piimawedajatele palju kergendust tooks.

Põllutööd ja wiljasaak.

-L- Tõstamaalt. Taliwilja peksmisega onsiin juba lõpule jõutud; praegu oldakse kibeduste töuwilja peksmise kallal ametis, mis tööka nüüdsete ilusate ilmade tõttu kaunis jõudsaste edeneb. Miljapeksmine sünnib siin suuremalt jaolt hobuse-rehepeksumasinatega ja rehega. Ka töötavad siin kahe rehepeksu-ühisuseaurujõulised rehepeksjad, mis eraisikute käestwaka vilja peksmise eest 10—1.2 kop. võtavad,Wäljaand on tänawu kaunis keskmine. Ka onsiin juba mitmes peres kartulivõtmisega algust

tehtud. Kartulite kasw nn tänawu kanni-' iva,kuid palju leidub nende seas mädanenud. Taliwilja mahategemine sundis tänamu varematel tingimistel kui minewal aastal, ku?wihmaste ilmade pärast kudagi wiisi ei elundwõimalik põldu õigel ajal ära harida, misnäia.nka knlwiaeg liig hiljaks jäi.

Tööliste elu.

Peterburi trükitööliste amctiühisuscjuhatuse poolt avaldatud aruandest selgub, etläinud 1912. aasta! trükitöölistel Pereuieeotegakokkupõrkamist 45 korral ette on tulnud, inillon4590 töölist osa võtsid. Nendele kokkureete.luistele järgnes harilikult töö seismajätmine. Streigikomiteel tuli streikijatele 12 julüimmel abianda — kokku 7205 rbl. 97 kop. Streigid audsid. järgmised tagajärjed: 16 juhtumisel täidetitööliste nõudmised täieste, 4 korral — osalt, kuna 25 korral töölised kaotasid.

Politsei poolt tehti ühisusele rohkeste takiStusi. Nii wõeti 4 ühisuse kirjatoimetajat, 3 juhatuseliiget ja esimees vangi. -pt.

Peterburi äriteenijateühisuse juhatusele on ühisuse liikmete voolt rohkeste kaebtusi tulnud, et mõned örividnjab omateenijatega wäga halwaSte ümber käimad ja õige tihti teenijatele „rusikaõignses" opetundisidannawad. Ühisus otsustas sarnase ärividajateteguwiisi wastu protesti tõsta ja rusikmeumitajaid kohtulikule wastutusele wotta. -nt.Eestlase J. Kirschi mchanikatöiikojas Peterburisalgas esmaspäewal tööliste streik. Töölised vanid Kirschile peale muu järgmised nõudmisedette: töölistega ümberkäimine töökoja administratsioni poolt olgu wiisakas, päewavalka tuleb25 prots. wõrra kõrgendada, töökodades olgualati keela loen faadawal jne. Slõif need nõudmised lükati administratnoni poolt tagaii. Teilejärele lahkusid töölised wabrikust. -nt.

Naftatööliste streikkestab Nobeli naftaallikates, Vakus, edasi. Peterburisse teatatakse, et streik terawa iseloomuon omandanud. 5. septembril pandi Nobelinaftaallikates kuulutus üles, milles töölisteleteada anti, et nad kõik lahti on lastud. Perekonnaga töölistele anti 7 päewa aega. millejooksul nad ettewötte omaniku korterid tübiatspeawad tegema. Poissmeestele anti korteriletühjakstegemiseks kolmepäewane tällwei Paolisi hoiatati, et kui nad selleks tähtajaks unte*rist wälja ei ole kolinud, siis neid politieu Uabinõudega seda tegema sunnitakse.

Samasugune kuulutus awaldati ka tehastesja mehanikatöötubades. üleüldse on üle üuulltöölise, kes ettewötte omanikkude korterid elawad. Peale selle pandi tuulutused uute tööliSke wastuwõtmise kohta waüa.

Peterburis saadud teadete järele on ka ö'rosnõis seisukord terawaks ötr-ü la

gunes kõikides naftaallikates lai.il tn:, oie aiganud läbirääkiniised tööliste ja w.u. . .. u. wi.hei lõppesid jällegi iluta tagajärgei ell-, s-ükumbki vool ei olnud muts järele •.  <

Wr. 205 (1069 Tallinna Teatat a 3

septembril teatati ölhwerdowi naftaalltka töölistele, et nad lahti on laStud ja vabriku korteritest välja peavad kolima.

Streikide wastu võitlemine.Tööstuse ja kaubanduse kongresside nõukogu

küsiS börsekomiteede käest nende arwamist ülewenemaalife ühenduse loomise aSjuS järele.Sellega ühineks terwe Wenemaa tööstuse ettewõtjad ühisuseks, kelle eesmärk oleks ftreigiliikumist reguleerida. Praegusel ajal olewat juba paljud börsekomiteed selle küsimise pealewastanud, muu seaS ka Riia börsekomitee, nagu Riia lehed teatawad. Börsekomiteed ühinewad kongresside nõukogu kawatsusega ja arwawad, et tööstuse ettewõtjate ülewenemaalineühendus küllalt täielik abinõu on streikide wastuwõitlemiseks.

TSöpalk.Praegu seatakse wabrikuinspektorite 1912. a.

aruannet trüki jaoks kokku. Peterburi ajalehedtoowad sellest aruandest juba nüüd wäga huwitawaid arwusid.

Selle aruande järele oli keskmine tööpaikWenemaa töölisel 1912. aastal 255 rubla. 1911.aastal oli keskmine palk 251 rubla. Nõnda siison tööliste keskmine palk 1912. aastal wähemkui kaks protsenti ((l,e °/n) tõuönud.

Tööpaiga muudatus oli järgmistes tööstuseraionides 1911. aastaga wõrreldes järgmised: .

1011. a. 1912. a.Peterburi tööStuseraioniS 316 rbl. 323 rbl.

Mofkwa „ 213 „ 216 „Warssawi „ 397 „ 394 „

Kiiewi „ 191 „ 191 „Wolga äärseS „ 216 „ 221 „

Harkowi „ 268 " 271 „Sellest wäikeseft tabelist leiame, et keskmine

tööpaik mitte üheski tööStuseraioniS järsult eimuutunud. Kõige rohkem tõusis ta Peterburija Wolga äärses tööstuseraionides, nimelt 2,,prots., kuna Kiiewi raionis tööpalk endiseks jäija Warssawi raionis keskmine tööpalk koguniühe protsendi wõrra langes.

Tööliste majanduslist seisukorda ei saa ainult tööpaiga järele hinnata. Tarwis on katarbeainete hindade tõusmist tähele panna. Katarbeainete hindade tõusmise kohta on 1912. a.jaruanne praegu ilmunud. Kui sellest aruandest!arwusid wõtta, mis leiwa, liha ja riiete kohta käiwad ja tööliste keskmise tööpaigagawõrrelda, siis näeme, et 1912. aastal tööpalkj1911. a. wõrreldeS üleüldiselt wähem kui kaks!protsenti tõusis, kuna aga wiljaproduktide hind13 prots., lihaproduktide hind 7 prots. ja

materjal 9„ prots. \Kui nüüd kõike seda kokku wötta, siis leiame,j

et tööliste realne tööpalk 1912. aastal wäiksemoli kui 1911. aastal.

Kõrtsimehed tagasi löödud.Eila kella 4 ajal oli pritsimaja saalis äqe

lahing. Kõik Tallinna kõrtsmikud olid kokkutulnud, et segakomisjonide peatda ja siiskõrtsid ja õllevoed jälle pühapäewal ja õhtatiawada. Muidugi tulid nad kokku kui äriteenijad. WaStaStekS kõrtsimeestele olid äriteenijad.

Warakult enne kella nelja hakkas automo»bilidega ja woornneestega tüsedaid kehasidpritsimaja ette meere ma. Mõni kõrtsimeesstuli ka jala. et rohkem äriteenija laadilineolla. Tõeste tore pilt ja pealegi haruldane:lkorraga kõiki Tallinna kõrtsimeyi näha, keSlõik wabaduse eest võitlusesse on tulnud.-Kõik nad rääkisid kõwaSte ja bassthealega:VDlcie nõuame wabadust. et igaüks meist pühapäeval kaubelda võiks." Seal seisid kateised, kellel küll paled ega kõhud ei lõkendanud. waid kollased ja lohku wajunud, aganad olid kokku tulnud, et „wabaduse" wastuwõkdelda. Ka noored neiud olid sinna tulnud. et ühes oma kaaöteenijatega köwemmekörtsiuste peale majutada, et nad pühapäewal nälgi enam lahti ei tuleks.

Wolttujed olid läbi waadatud ja vastafcb seiiid saalis Pandi rinnad kokku ja õllene pea iai esimese tugema hoobi — äriteennad astusid korraldatud ridades wälja japanid nmult ühe kandidadi koosoleku juhatajaks eite. et heoled nutte lakku ei läheks.Juhaiaiaks uu;liti ärste- nijute kandidat Woldenior Puht

Pea e lühikeste läbi ääk-unste hakati healetauta Mõlemate iwoitt kandidatide nimedol»d leht dei ärn trütstud ja .'olijatele jubavan. ka. k kotte jagatud.

„Wabaduie" eest wöitlejate kandidatideksolid Jun Snnsiwart, Arved Kast. OskarPonal, Ferdinand Roienfeldt, EduarbAtalm.Vernhord Kuiowskl Johannes Pirn. RomanKersi. Ptartin Lnw ju Tõnu Pajo. Koosal'-

kul selgus aga. et eest wöitlejaduiituicb htlj ks olid jäänud ja ei peajenudenam saali Nende asemele seatt kõrtsimeeste.poolt uued kandtdadid üles: H. Zimmermann, Ali ksander Einardt. Jaan Kiisk, han Kernbe-a. Eduard Malm, August «-i-Ifaff, Juhan Treufeldt ja Jüri Kalev- Healte lugemstel selgus, et äriteenijateKandtdadid järgmiselt heali oltb saanud: JjRilner 109 poolt ja 59 wastu; A. Ketsermann'109 p., 58 w.; W. Puhk 108 p., 00 w.; J.PritS 108 p., 62 w; K. Sinka 107 p., 61iv.: J. Hain 107 p.f 61 w.; S. Orlow 107p., 62 w.; O. Uusimaa 105 p., 63.; A. Saulit 105 p. 63 w. ja E. Udal 104 p., 65 iv.

KörtnmeeSte kandidadid said kõik 106 healt waStu, niis äriteenijate heast korraldufest tunnistust annab. Ka wastaseltpoolt hoiti küllalt hästi kokku. Niipalju kuinad oma kandidatidele heali andsid, samapalju andsid nad teistele kandidatidele waStu.

Peab tähendama, et äriteenijad rõemuStawalt edenenud on ja nende keskel arusaamine tugewamaks tõuseb. Nad on lellegatõsist handuSlist tööd teinud ja austamisevääriliselt oma kodanikukohused täitnud.

A. C.

Seadusewastane nõudmine.

Meie kirjasaatja E. K. teatas, et Tartusnõuawad wabrikandid tööliste wolinitkude

käest kümne päewa jooksul haigekassa põhjus»kirja läbiwaatamist ja et igaüks volinik Ufsikult oina kodus pöhjuSkirja läbi waatakS.

Mõlemad need nõudmised on seadusevastased. Peremeestel ei ole mingisugust öiaust seda tööliste volinikkude käest nõuda jatööliste wolinikkudel ei ole tarwis neid nõudmist täita. Muidugi on wabrikantide! vabadus tööliste volinikkudele oma soovisid avaldada, kuid tööliste wolinikkudel on ta wabadus nende soovide peale ainult muigata.

Tööliste volinikud arutawad senikauahaigekassa pöhjuSkirja kuni nad selle töögalõpule jõuawad ja haigekassa pöhjuSkirja läbivaadanud. Kui kaua selleks aega kulub, sedaei ole mitte kuskil kindlaks määratud.

Wabrikantide püüe on Tartus haigekasiapöhjuSkirja arutamist lihtsaks jandiks muuta,et töölised asjaga mitte tuttawaks ei saak»ja nende pöhjuskiri seda I bedamalt läbi laheks. Päris naeruwäärt rumalalt kõlab see:Töölised waadaku kümne päewa jooksul haigekassa pöhjuskiri läbi mis pealeg? meelselles keeles kirjutatud, mrda nad e tuõisku

abrikantide ühisusel Peterburis' ku us agamitu kuud ja nntmed ilaurndamlied ja suuremad kooSolekl'd ära millest j"udir>r>0d'kõige pan mad haritud jõud o?o mv<id, > thaigekassa pöhjuskma wäl.a löö' da, <>gaTartu wabrikandid nöuaivad seda löölimkäest 10 päewaga Wäga arusaadav. et tvöWed kümne päewaga inidagi teha ei iuiid».seda temvad ka iartu 'vabrikandid, aga ic.just nende eeSmärk ongi. Pea ii tuleb agasee temp ära teha. et sead..ietaht külge eisaaks hatata. Seadus nõuad, et ivabntamenne oma pöhjustirja kohta, mida tema kokkuveab seadma, tööliste arwamist ara peabkuulama ja selleks walitaksegi tööliste >vol

nikud. Ei saa wabrikandid arivamist" teada, siis ei wõi nad ka haigekassapöhjuSkirja kinnitamisele saata. On nad agatööliste arwannse ara kuulanud, ms wõiwadnao selle „arwainise" täitmata jätta ja omaPöhjuSkirja täielikult kinnitusele saata, kuidsiis on seadusetähe järele talitatud. Esimese!juhtumisel, kui wabrikandid tööliste arwamistteada ei saa ehk haigekassa awamine üleüldseliig pikale wenib, siis mäarab tinmtufelo>misjon tähtaja ara, mille jooksul pöhjuskirikinnitamiseks ette tuleb panna. Ei ole sellekstähtajaks pöhjuskiri wabrikantide poolt mittekinnituiele saadetud, siis pannakse haigekassanormalpöhjuskirja järele seaduslifelt maksma.

Tartu tööliste wolmikud teemad hästi,kui nad wabrikantide pühsuökirjaga endidpõhjalikult tutwustawrd. teda normalpöhiu»-kirjaga wördlewad, sest igalpool on wabnkantide pöhjuskirjad we«lgi kitsamasse raami su»rutud kui uormalpõhjuökiri, ja siis oma pöhjuskirja wälja töötaivad ?a seda wabrikantidele oma ..arwamise awaldamifeks" ette panemad ehk jällegi wabrikantide pöhiustirjajuurde täielikud parandused wälja tüötawad.Peaasi, õppigu töölised uut seadust tundma,siis ei saa neid nii tergeSte ninapidi wedada

Teine Tartu wabrikantide nõudmine: töö,

lised arutagu pöhjuSkirja üksikult igaüks omakodus, on sama naeruwäärt ja seadusewaStane, nagu esimenegi. Tööliste wolinikud onjust selleks valitudki, et nad üheskoos kõikidetööliste arwamist esitada wõiksid. Tallinnas,näituseks, ei ole mitte Ükski wabrik töölistewolinikkudele sarnast nõudmist awaldanud,waid just waStupidi, tõik wabrikud andsidtööliste wolinikkudele wabrikus iseäralise ?uu«mi, kus. wolinikud koosolekuid pidasid ja põhjuskirja läbi arutasid. Peale selle maksid kõikwabrikud wolinikkudele päewapalga wälja,mis wolinikkudel pöhjuSkirja arutamise ajalkaduma läks.

Olgu tähendatud, et wabrikandid seadusejärele isegi kohustatud on haigekassa roolinikkudele koosolekuteks ruumistd lubama.

Ei lase Tartu wabrikandid tööliste woli»nikkudel vabriku ruumides koosolekuid pidada,ms tuleb wolinikkudel koosolekuid wäljas-zpoo', wabrikut plõada ja walitsufelt felleko-/

hane luba nõutada. A. C. f

sooliste Kinnitamin.

Haigekassade arw Baltimaal.1. augustiks oli Liiwimaal 28 wabrikus

13.240 töölisega haigekassa wolinikud põhjuskir-!

ja läbiwaatamiseks walitud; Kuramaal — 2.vabrikus 152 töölisega ja Eestimaal — 9 wabrikus 8776 töölisega.

Haigekassa põhjuskirja olid kinnitusele saatnud: Liiwimaal 2 wabrikut 871 töölisega, Kuramaal 11 wabrikut 5874 töölisega, kuna Eestimaal haigekassa asjus weel esimesi sammusid

astutakse. ,Luba haigekassa awamisekS said Liiwimaab

4 wabrikut 1734 töölisega ja Kuramaal 21 rikut 8054 töölisega. j

Oma tegewuse on Liiwimaal 2 haigekassas3159 liikmega ja Kuramaal 3 haigekassat

liikmega awanud. }üleüldse oli Baltimaal 1. augustiks haiges

kassade awamise aSjuS sammusid astutud: Kutramaal 42 haigekassat 17.528 töölisega, Liiwumaal 36 kassat 39.004 töölisega ja Eestimaal kassat 8776 töölisega.

Et pilt täielikum olekS, siis toome Baltimaa wabrikute ja tehaste arwu üheS töölistearwuga, kuS uute kinnitamise seaduste järelehaigekassad awatakse. 1. jaanuaril 1912. aaStal oli Liiwimaal 410 tööstuse ettewõtet, kuS74.146 töölist töötasid: Kuramaal 173 ettewõtet17.172 töölisega ja Eestimaal 114 ettewõtet24.132 töölisega.

Teekäijate kimbutamine sõjariistus

isiku poolt.

' Teistpäewal S. sept. Raasiku raudtee-jaamast hommikuse rongi pealt maha cstudesläks seltskond Kole ümbruse elanikka TallinnaEesti Põllumeeste Seltsi näituselt tulles mndes lõuna ajal Perila mõtfait mööda kojupoole. Siit keerab suure postmaantee pealtwäikfem metsa tee Pihuwere talusse, sealt

/«dast otfe endise AWlla ttrtsi juurde firnrcpostmaantee peale jälle wälja ja on umbes 4werSta lübem, kui postmaantee Pika,verekaudu ringi. Et seda teed keegi ei paranda.fiiS ei ole fee tee peale suwife kuiwa aja Hobusega läbikäimiseks mitte lõbus tarwitada.et aga tee siit läbi palju lühem on kui post.maantee kaudu, siis tarwitawad kauemat aegMkui inimese-põlw mäletab seda teed enamasMkõik, kes jalgsi Kofe poolt Raasiku poole lähewad ja ümberpöördult. Ka Vihmvcre talu

ei ole teist teed, kust nad wõiksidkPerila ja Raasiku poole wälja peaseda. Tal>wel täidab see tee postmaantee aiet

Sedasama teed rnööda läks eelnimetatudseltskond inimesi. Sellest seltskonnast olid mõned üksikud natuke maad esimestest maha j uinud ja kut nad umbes 500 sannuu i.iure t>.pealt metsa teed olid edasi sammun.id k .tasid üks, meesterahwaS za naisteraluvas laiu -wankri peal hobusega sõites nene w tuÄtende kohale jõudes pidas iiaud ä'iste LVbufe kinni, tahmas püssi laskeaval,nis lvmiseks kätte ja ähwardaw-t fi itcifut u»dt'sundis ta seltskonnast niahaiäänmd n .järele kuni suure nmamee peaie u,aai'seletades, et teuta edagk i,,t   nt»» f »ja seda teed tahab hoov-s j

jatele kinni panna. Et uuiio v >l. talu.simiste peale, kes >a kust ta aa 'a> j.v.käijatele »mööda toouiid au a ah siis ei olnud lvastutorkiinline >uõ aiu !seltskonnast mahajääjad pidid piis liuujärele marssides Perila mõ,'a inurae m.'>peale tagasi tulema. uure tee peal a .jSudeS kchutaS isand Perila iiustu, ouc. Eisiin juba mõni inimene naha alt, si.s L.fokeegi julgem, kes ehmatusest osi iSudnud ta -buda, isandat taga otsima, et teada iu..aakellega siin tegemist on. las mõne pooipur usmetfawahiga wöi walitsejaga. Üllõisu herr.i.lemaja juureS trchwas järelmineja ühe daga kokku, kelles ta tutlawa, metsa wah.lwastutulnud püssimehe ära tundis Riiud altisand ilma hobuseta ja püssita. Ka situ e,tahtnud isand ennast tunda anoa. ei uimetanud sellekohase küsimise peale oma nime, egaÜtelnud. keS ta on; nõnda palju olt mee?siiski järele annud, et „lubas" kuni Pihmvepeni edasi minna, aga ühes ka järele lastakuulata, kas kinnipeetud teekäijad tõeste PthuwereSse on läinud, mispeale ähivardawatDilku paluja teekäija peale heites iie hcrrasteimaja suurest trepist üles sammus ja teekaiiadteadmatusesse jättis, kes ta ott ja kelle käiulta neid teele kimbutama tuli Et teadmataoli, kellega siin tegemist on, et usaldanudkeegi teekäijatest koi uat korda selle isandajuurde küsima minna keö tn oti, kartes weelikrsitikalikumasse seisukorda sattuda, tvaid haf-kasid ootama a juhtunust? wasnt tvalinista-des jälle oma teed koju poole minema UmibeS 6 wõi 7 sada sammu mõisast, sellesamametsa tee peal, tuli keegi kohalik elanik masinkelle käest teekäijad ähtvardaja püssimehe kohtareateid palusid. See armas, et kimbutaia ciwöinud keegi muu olla, kui Perila mõisa

»Jto. m (10VV). >*• 11 i l 1 11 it a Lea t a 1 a 4

omanik varun Ungern-Gternbera, sest Pertlamõisa metsawahid ja walttsejao ei sõitwatmitte püssiga ja „plaanwankriga" metsa teestd mööda ümber. Keegi teine teadis kõneleda, et seesama praegune Perila mõisa omanik parun U.-St. weel paari aaSta eest Pe-rila külas Kalama talu koplis sellesama talunoortmeest haawlilaenguaa lastes haawanud,nii wõib siis arwata selle wanaföna põhjal

naita, kes fu sõber, siis Ütlen sulle, kes saise oled, — et ka näituselt tulijate kimbutaja,kui mitte eelnimet. parun ise, siis wäbemaltkeegi tema tuttawatest wõi sõpradest oli. Tädend. panm on oma foodeharimise poolestKosel Põllumeesteseltsi tegelaste ja nimeltseltsi kirjatoimetaja poolt koosolekutel alatipõllumeestele soode harimises eeskujuks ettetoodud, waatamata sellepeale, et teda istklikult Kosel ei tunta. Teda tunti Kose poolparemast kullest. Kui nüüd arwamine ei peta,siis peab tüll kahjatsema, et Kose elanikudPõllumeesteseltsi kirjatoimetajaga ees otsaSparuniherrat isiklikult tundma õppides temaisiku kohta hoopis isesuguse mulje said. Teekäijate tülitajatena on tänini lkka neljajalgseid nähtud, nüüd aga teeb seda haritudmees. kes pealegi nõnda mähe Viisakus»' seaduotift fccnlib, :t m.r.a nimeg, jär.Ipftttrm??peale ei nimeta.

Juhtumisi pealtnägija.

Rumalate-püüdja.

Asi sündis paari päeva eest.Viruvärava kliiniku ootesaalis pöörab

üks naisterahvas enese lähedal istuma vaesenaisterahva poole, pärib ÜSna iseäraliku osavõtmisega tema haigusi järele ja ühtlasi ta,missuguse arSti juurde fee tahtvat minna.

„Mrna tahan töhutõbe rohtu saada ja lähen tohter A. juurde."

! mina lähen ka tohter A. juurde."„KaS Teie nummer kaugel on?"„Ei minul ei olegi nummett; mina käin

ilma numbrita. Aga tui Teie rohtu tahate,siis võiksin ta mina Teile seda muretseda,sest mina olen kaua haigeterawitseja olnud,olen rohtudega häSti tuttav ja tean Ühe hearohu, nus kohe aitab. Tohtrid juda seda rohtuei anna. Jah. nad annavad tüll rohtu, agaega fee ei aita."

Sel silmapilgul astud arst välja ja lähebneist mööda.

.Hoiame nüüd tasakeste; sest ega tohtridjuba seda ei salli, et siin rohtudest räägitakse."

.Kui valju see rohi maksab?"

.Oo, see on kallis rohi, see maksab 1 rbl."

.Mis selle rohu nimi on?"„Ei, seda nime ei või ma ütelda; seda

ostetakse grammide viisi, ja mina pean sedaise ostma."

Vaese inimese järg jõuabki kätte arstijuurde minna. Ta läheb sisse, saab asjagavalmis ja hakkab minema. Jõuab välja, sealhakkab süda valutama: .Oh oleks ma ometisille hea rohu ka võtnud!" Läheb tagasi jaküsib sellelt lahkelt inimeselt: .KaS seda rohtumitte odavamalt ei saa?"

WõeraS lööb mõtlema — nagu tahaksvaese inimese peale halastada — ja ütleb:.Noo, ma võin siis ka 50 kopika eest anda."

Nii lähevadki välja Oppermanni aptekijuurde.

.Jääge nüüd siia välja/ ütleb „rohuteadlane/ mina lähen toon rohu ära.

Aga ärge sim akende kohal seiske; sest nemadküsivad, kas ma enesele viin, või teistele.Kui nad seda aru saavad, et ma teistele viin,siis nad ei anna/

Lahke wõeraS läheb apteki ja tulebki varsti,rohi käes, annab vaese naisterahva kätte jaütleb: .Nüüd minge koju, pange toobi veesisse ja siis võib sisse võtta."

„Kas siis nii palju peab vett olema?" küsib vaene naisterahvas.

.Noh, võib siis ka pooltoopi olla, agamitte vähem/ kinnitab wõeraS.

Waene naisterahvas läks tänades minema,süda rõemus, et nüüd ometi sest kurjast vaenlasist lahti saab. Wõtab veel teisest aptekisttohtrirohu ka kaasa.

Koju jõudes hakkab kallist ja kuulust rohtuvaatama. Et aga rohi tema juures tahtlustäratab, siiS näitab seda ka oma naabrinaisele.Mõlemad loevad ja ei saa rohkem tui — 8

kopika eest aloet. Tähelepanija.

Kohtukoda.

Naabrid kohtus.M. 1910. aasta augustikuul andis ErneSto,

Alexandra ja Juuli Sporlederite, Cäcilie Diedrichsi ja Alexandra KalliSseni usaldusemeeS Liihikesel jalal nr. 6 oleva majaomaniku Georg v.

V Sieverst vastu nõudmise rahukohtunikule ära,milles ta seletas, et von Sieverst maja tema wolitajate maja WaStu on ehitatud: majasid-kruntistd lahutab ainult brandmüür, kuid see on juba nii katkenud, et Põhjalik remont ette peabvõetama. Ka ei ole v. Siewersil weetorustd,nii nõrgub tema katuSte vest nõudjate õuele.Esmalt oli v. SieverS remondi tegemisega nõuSolnud, kuid pärast löönud ta sellest tagasi. Remad olnud sunnitud siiS ise remonti tegema,miS 563 rbl. maksma läinud, niisama ka torusidpanema ja see läinud 173 rbl. S kop. maksma.Kaebajad palusid, et v. Sieverst sellest summastvähemalt 457 rbl. 81 kop. maksma kohustataks.

WaStane pool ei tunnistanud nõudmist õigekS, seletas, et see müür, kui endine kindlustuS, mitte tema oma ei ole, selle müüri waStuehitasid nõudjad kuuri. Wihmawest valgubküll osalt sinna poole, kuid kellele see tüli teeb,

see peaks ka seda Kahe aaSta eesttema nõuS olnud ülemist osa müürist remon-

Wieerima, miS barjeerina temal tarvitada olnud,mida ta ka teinud.

Asja läbikaaludeS leidis rahukohtunik, etvihmavee loomuliku valgumjise kõrwaldusekSväljaantud summa mitte rahuldamist leida etvõi, sest kohaliste seaduSte 997 tz põhjal et võiomanik, kelle liikumata varandus veejooksuvoolu pool on, mitte selle liikumata varanduseomanikult nõuda, keS veejooksu kõrgemal kohalseisab, et tema — läte allpool olija — vee loo-

muliku jooksu kõrwalduse eest allpool jooksu olijale tasu maksaks. Edast leidis rahukohtunik— mis kõne all olewaSse wahemüürt remondiSsepuutub, siis ei ole see mitte brandmüür, naguharilikult, miS ühtlast ka waStase poole omaolekS, waid nõudja eraomanduse kindlustus — ja lükkaS nõudmise tagasi. Nüüd kinnitas rahukogu selle otsuse.

Pesunaine ja kroonu.-me- Peterburi ringkonnakohtu Väljasõidu

osakonna istumistel Luugas tuli järgmine haruldane juhtumine ette. Kohtu ette astub pesunaine Turischkina, keda kohaliku urjadniku teotamiseS süüdistatakse. Kokkupõrkamine pesunaise ja politseiniku wahel tulnud aga sellest,et politsei silmis see asjalugu kahtlust äratanud,et soldatid pesunaise korteris liig sagedastewõersil käinud. Nendes wõeruskäikudes „polirikat" näheS, läks politsei Turischkina korterisseläbiotsimist toime panema ja tahtis raamatut,millesse pesunaine oma klientide tellimised ülesmärkis, ära Võtta. Pesunaine raamatut eiandnud, waid sirutas „sõrad" wastu, ja sellesttuligi tüli, mis wastuhakkaja naise kohtupinkiwiis. Et pesunaine waene inimene on, määrati talle kohtu poolt kaitsja, wannut. adw. abil.Lewin. Seda kohtus teada saades, nimelt, (etkroonu kaitsja on määratud, ütles pesunaineenese kaitsjast lahti. Oma äraütlemist põhjendaspesunaine sellega, et kroonu" kaitsja kaitsebmitte teda, waid kroonut, see on — politseinikku.

Küll püüti kaebealusele selgeks teha, et„kroonu" kaitsjal kroonuga midagi ühist ei ole,kuid Turischkina jäi oma arwamisele kindlaks jakaitses ennast ise. Aga ka oma kaitsmine ei aidanud, sest kohus leidis süüdistuse põhjendatudolewat ja mõistis pesunaise kolmeks nädalaksaresti.

M. Ajakirjaniku kallale tungimine. 21-aaStast Matwei Blaushuni (Blaudsiun) süüdistatiselles, et ta käesoleva aasta 5. märtsi öösel S.Tartu maanteel ajakirjaniku August Hankokallale oli tunginud, Hankot kellegiks teiseks isikuks pidades, kellega temal arved õiendada oli.Ta oli Hankot löönud, kusjuures viimase prillid katki läksid ja klaasitükid tema pahemat silma sedawört vigastasid, et Hanko ühe osa nägemisewöimust kaotas. Kaebtnsealune Blaudstun mõisteti õiguste kaotustega üheks aastakskolmeks kuukS vangiroodu.

M. Rasked karistused said ringkonnakohtusreedel, 6. skp. wargatele osaks.

28-aastane Dmitri Nikandrow ja 29-aaSjtanePhilip Kondel mõisteti sellepärast, et nad Kop-IiS Wene laevatehase kasarmutes käesolevaaaSta kevadel, 3. märtsil Karl Käsperi kastistkaks pudelit viina ja 12 rbl. 55 kop. raha ningAleksander Arikese kastist kimbu pesu olid varastanud — mõlemad õiguste kaotustega n e l

iaks aastakS wangiroodu.24-aastane August Eving ja 22-aastane

Georg Lepik olid käesoleva aasta 19. märtsilTallinna vaksalis 2. klassi vagunist mitmesupust vaguni inventari varastanud. Nad mõisteti — esimene õiguste kaotusega kolmeks japooleks aastaks waangiroodu, teine kümnekS kuuks wngi.

23-aastane JohanneS West ja 89-aaStaneAnton Matser olid möödaläinud aaStal, ööselvastu 27. oktobrit Triigis Tõttu Rõõmu hobuseja hobuseriistad ning Johannes Amanti järeltaidast, mille luku nad ära olid lõhkunud, 260küünart riibi, kasuka ja muid asju varastanud,.webtusealused mõisteti õiguste kaotustegavangiroodu — esimene neljaks ja pooleks aastaks ja teine kaheks aastaks.

M. Mõrtsukatöö Hageris. Käesoleva aaStaveebruarikuul olid 20-aastane Karl JuliusTooms ja 21-aastane Jaan Kohlberg Hagerislaada ajal Johannes Boltowi kallale tunginudning teda nugadega läbi raiunud, mille tagajärjel ta kohe suri. Kohus mõistis alaealiseToomsi kõigi õiguSte kaotusega neljaks aastakssunnitööle, Kohlberg tunnistati süütaks.

Karm üiMititiiiüfiifeü eeltööd

on praegu linnavalitsuses kibedaSte käsil. Waadatakse liikumata varanduste hindamise pabelisi läbi ja kogutakse igasugust materjali, miSvalijate nimekirja kokkuseadmiseks tarvis läheb. Walimist toimetatakse harilikult detsemirikuul, seekord jäävad nad aga vist uueks aaStaks . üheks viivitamise põhjuseks nimetatakseseda asjaolu, et linnavolikogu otsus, mille järele linn valimiste jaoks kolme jaoskonda tuleb jaotada, veel kinnitamata on.

Juhkentali ja Narva ühendamise küsimuson praegu täieste soikuS. Suvised tõendused,miS ettekuulutada tahtsid, et Juhkental eelseiswate valimiste ajaks linna külge liidetakse, eiseisnud mitte tõe põhjal. Olgu edaspidi, kudaS on, seekord valib Narva oma asemikud üksi.

Valijate HulgaS on kõik vaikne. Kui vaikuS sellest tuleks, et eeltöösid praegu veel varajakS peetakse, siiS ei tarvitseks meie seda niiväga tähelegi panna, kuid Narva valijad vaikiwad ja uinuvad sellepärast, et neil huwiwSvalimiste ja terve linna majapidamise WaStupuudub, ja — see on juba täieSte andekSandmata!

Sest niikaua kui linnawalijad aegsaSte sellekS sammusid ei hakka aStuma, et linnawolinikkude-kohtadele rohkem ajakohaseid töömehisaaks, — niikaua ei ole meie linnas vähematkiedenemist, vaid linnakaSsa jääb veel tühjemaksning üleüldsuseSse puutuvad küsimused lähewad veel rohkem saSst.

Liikugu valijad enne kui see hilja ei ole.

Jaam taimewaenlaste wastu mõtlemiseksBaltimaal.

Käesoleval aastal asutati põllutöö departemangu poolt Balthmaal jaam kulturitaimedewaenlaSte vastu võitlemiseks. Selle jaamaülesanne on: taimewaenlaSte (putukate, seentejne.) süStemaatlik ja teaduslik uurimine; nendeküsimuste väljatöötamine, mis kulturtaimetekaitsmisesse taimewaenlaSte waStu puutuvad;Baltimaa elanikkude toetamine põllupidamisesja metsakasvatuses nende võitluse juures taimewaenlaSte WaStu, selle läbi, et nende hulgaSselle ajakohasid teateid ja abinõusid tutvakS teha, ettelugemist toime panna, broshürestd japlankettistd välja anda, tarvilikkude pritside jaabinõude laenupunktisid asutada jne.

Jaama juhatus on iseäralise komisjoni kätteantud, kelle esimeheks Balti kroonumaade walitsuse ülem pn. Muidu on weel selles komitees:asemikud Riia Kesk-PõllumeeSteseltsi ja teistestBaltimaa suurematest põllumeesteseltsidest, keSjaama ülespidamisest osa wõtawad; stiS walitsuse agronom ja jaama jlckmtaja. Juhatajaks onagronom Jwan BitSki komisjoni ettepanekupeale kinnitawd. Bitski oli siiamaani LätiFreudenbergi põllutöökooli kooliõpetaja.

Tähendatud komitee palub nüüd, et põllumeesteseltsid, põllupidajad, aednikud, üleüldsekõik, keda kulturataimede waenlaste wastu wõitlemine huwitab, oma järelküsimistega ja abiraha palwetega taimepritside muretsemiseksjne. otsekohe Baltimaa kulturataimede waenlaste wastu wõitlemise jaama poole pööraksid.Wiimane on walmis igasugu küsimiste pealetarwilisi seletusi ja wastusi andma. Ka sõidawad asjatundjad põllumeesteseltside ja eraisikute kutse peale wälja, kusjuures kutsujatel ainult 2. klassi sõiduraha maksta on. Niisamapalutakse jaama kõiksugu teateid ettetulnudnähtuste kohta sellel alal saata. Jaama ajutineasukoht on Freudenbergis, Wõnnu ligidal. (Adr.npHÕa/iTlÄCKoft cT&HitfH no 6opb6t ci» Bpejw-Te/iHMH pacTeHitt, np. roa. B<- :*«>).

Jaama büroo asub Riias, uul. nr. 68.

Ajakirjandus.

Huligaansus Eesti ajakirjanduses.Lugeja arvab, et mõni uus kopikaline turu

leht huligansuse Eestis ajakirjandusesse toob?Ei, selle ülesande on meie kõige vanem päevaleht «Postimees" enese peale võtnud. Meieviimase kirjutuse peale Eesti Kirjanduse Seltsitegevuse üle Vildele «toetusraha" asjus ütleb ta:

«Tallinna noorsand olgu ettevaatlik: harjutagu ta oma algupäraliku «europaserituse" kaiduwusi oma pool, koduses ümbruses; niipea kui

ta aga oma kultura-aabitsa tarkust meie pooltuleb katsuma, saab ta juba enne sülitamist —mööda kõrvul "

Mehel on aga uus vali seadus huliganidekohta õigel ajal veel meelde tulnud, sellepärastlisab ta ääremärkuses juurde:

«Muidugi mitte kämblaga, kui tema isekäsitsi et tule."

Päevauudised.

* UuS postitalituS. Põhja - Õhtu raudteeR o d e n p o i s i jaamas (Riia lähedal) on poStitalitus igasuguste postitoimetuste jaoks avatud.

* PoStitalitusele uuS nimi antud. Virumaal Püssi vallavalitsuse juures olev postitalitus on Lüganuse postitalituseks ümbernimetatud.

* Kooliõpetajate seminaride ja inStitutideõpejõudude palkasid tahetakse tõsta. Sellekshane seaduse eelnõu on juba riigivolikogusseantud.

Riia õpekonna kurator Dr. Shtsherbakowläheb varsti jälle õpekonda revideerimise reisile ja sellel reisil ka Pärnusse ja Viljandisse.

* Tartu eraülikool ja Juudi soost õpilasid.Tartu politseimeister on Liiwimaa kubernerileteatanud, et eraülikooli õpilaste keskel rohkesteneid Juudi soost kaswandikka on, kelledel Liiwimaal elamiseõigust ei ole. Paljud neist käivadkursustel isikutena, kes Tartu politseis käsitööliste ja kaupmeeste nime all sisse on kirjutatud.Eraülikooli on rohkem Juudi soost õpilasi vastuvõetud, kui määratud norm seda lubab.

Nüüd on Liivimaa kuberner selleS asjasRiia õpekonna kuratori poole -pööranud ja palunud selleks sammusid astuda, et kursusteleniisugusid isikuid vastu ei võetaks, kelledelLiiwimaal elamiseõigust ei ole. Sellepärastvõetakse kursustele nüüd ainult neid vastu, kestunnistuse ette näitavad, et neil Tartus elamiseõigus on.

* Nende vanemate hulka, kellede lapsedpoisslaste gümnastumideS ja realkoolides maksuta õpetust saavad, on hariduseminister kausuõpetuse andjaid alamatest koolidest arvanud,kui need üle kümne aasta ametis on olnud.

„Hääle" toimetaja Maripuu surnukeha on,nagu „Rig. Rundsch." teatab, möödaläinud kesknädalal mereseljandikul Anseküla tuletorni kohal leitud.

„ArensVurger Wochenblatti" tsensori kohuste täitjaks on Saaremaa ülern° kiriku hoolekandmise ameti sekretär O. von öller nimetatud. Selle lehe toimetaja F. Freytag paneboma ameti maha.

Wene leht EeSti ajakirjanduse üle. Weneleht „Russk. WedomoSti" saab Riiast kirjelduseEeSti ajakirjanduse üle. Kirjelduses on suuremad Eesti ajalehed ja ajakirjad nimepidi ülesloetud ja muu seaS ka tähendus: „EeSti ajakirjanduS tekkis möödaläinud aastasaja 50-dateaaState lõpul, kui PärnuS väike nädalaleht«Perno Postimees" hakkas ilmuma. Praeguselajal on EeSti ajakirjandus õige kõrgele edujärjele tõusnud niihästi oma omaduse kui kaarvu poolest."

Protsess teoorjuse pärast. Windawi kreisistuli järgmine protsess ette: Kellegi! Poppenivalla peremehel oli oma rendikontrahi järelekohustus pastorile teatud osa päevi heina niitaja sisse vedada. Peremees aga jättis selle tegemata, seletades, et niisugune töötegemine teoorjuse jätiS oleks. Rüüd tegi mõis ise heinapäevad pastorile ära ja nõudis peremeheltnende eest 81 rubla tasu. Rahukohtunik otsustaS peremehe selle summa väljamaksmisele.Rahukogu kinnitas rahukohtuniku otsuse. Kuidsenat IükkaS selle otsuse vormilisel põhjusel ümber ja andiS asja Liibawi rahukogusse uueksotsustamiseks. Tähendatud kohuS tegi niisamasuguse otsuse, kui enne olnud: et peremees 31rubla päevade tasu mõisale välja peab maksma.

Waled stempelmargid, mis arvatavasteväljamaal tehtud, on liikumisele ilmunud. Needon 75- ja 50-kopikalised margid. Ministeriumon nuhku ninasse saanud, et lähemal ajal kaKreltehtud weksliplanketid liikuma tulevad, jahoiatab kroonupalatisi aegsaSte ettevaatusele.

MWeldM Dflftot et! SflltlntoQ Ml.

0. septembril haruta!! Kuramaa õpetajatesinodil küsimust, miS pastor Fr. Stavenha -g e n oma broshüri „Kirik ja usutunnistus" läbiBaltimaal elule kutsunud. Nagu „Rig. Tageblatt" lühikese läbirääkimise järele järgmisepraostide poolt ettepandud resolutioni Vastu:

„Pastor Stavenhagen Bauskest on lubatuksarwanud, oma broshüris „Kirik ja usutunnistus" muu seas awalikult kinnitada:

.. paljude kogudustes olewate kristlaste kombeline tundmine ei saa sellest mõttest mittemööda, et õpetaja, kuna ta apostlite usutunnistust loeb, tunnistab oma suuga midagi, milleüle ta oma südames teisiti mõtleb ehk mis temaiseenesele ümber seletab." Asjaolu, et pastorapostlite usutunnistust tunnistab, olewat kaassüüdi selles, et juba lapsedki seletawad: „pästorValetab". Ei olewat ühtainust pastori, kes ühtehk teist lauset usutunnistuse Vaimus ümberei seletaks ja oma enese jaoks sealt midagi maha ei tõmbaks. Sellega saadetakse inimesi ainult eksitusesse, kui see asjaolu ära Vaigitakse,et kõikidel pastoritel usutunnistuse kohta lahkuminew seisukoht on."

„Selle õpetajate kahtlustamise VaStu, kesjumalateenistusel usutunnistust tunnistawao,awaldab Kuramaa jiuod lõige lõuga Vaidlust,kuna ta etteheite usutunnistuse ebatõelikkusestäielikult tagasi lükkab."

Ülemal ettetoodud resolutsioni Vastu healetasid ainult neli sinodist osawõtjat. WiiMasedseletasid sellekohase küsimise peale, et nemad seda teinud mitte sellepärast, et nemad Stavenhageni poolt ettetoodud lausetega nõus oleksid,waid ainult, et nemad nendes mingit etteheidetega kahtlustamist ei näe

Peale selle Võttis sinod ühel bealel järgmisesinodi nõukogu poolt ettepandud resolutsioniwastu:

„Et ewangeliumi Luteri usu wvmulikndkristlikku õpetust ewangeliumi Luteri usu usutunnistuse järele õpetama peavad, kuna nadametisse seadmise juures apostlite usku kuioma enese usku on üles tunnistanud, et nemadoma ametivande läbi ennast on kohustanudmstte muud õpetust jutlustada, kui seda, mispõhjendatud cn puhtas ja selges Jumala sõnas,seda kui meie ainust usunormi, mis ulestähendatud on ewangeliumi kiriku sümboli raamatutes — sus jääb jutlustajal, kelle usk enamapostlite usutunnistuse raamide vahele ei mahu,ehk temaga vastamist läheb, tõsiduse ja koguduse pärast kohuseks kirikuõpetaja ametit mahapanna."

Kuramaa õpetajate sinodi otsus ei leia isegiSaksa lehtedes poolehoidmist. Nõnda kirjutab„Rigasche Rundschau" muu seas:

„See otsus paneb paljude kirikusõprade eestkiriku uksed kinni, sest need, kelle usk siiamaanimitte ainuüksi apostlite usutunnistuses ei seisnud, ei leia nüüd Kuramaa kirikutes enamruumi...

Peale nelja isiku heidavad kõik Kuramaaõpetajad ametivennale ette, et ta oma broschiiris õpetajaid kahtlustanud on. Sõna «kahtlustamine" on tänapäev seal harilik sõnakõlks,kus avalik arvustamine mõnesugustel põhjustel soovitav ei ole ja kus asjalik tagasilükkamine lootuseta on. Igaüks, kes Stavenhagenibroschüri lugenud on, leiab, et see mitte kirjutatud ei ole, et mõnda skandali elule kutsudavõi oma ametivendi kompromiteerida. Wõeraarvamiste austamine on voorus, mida meieBalti seltskond alles võitluses omandama peab.Oleks just soovitav olnud, et vaimulikud tähendatud vooruses eesotsas sammuksid, aga mitteniisugust eeskuju ei annaks, nagu seda Kuramaa sinod teeb..."

Kohalikud teated.

-h- Eestimaa kuberner tuli täna (esmaspäewal) oma Kiievi reisilt tagasi,

-b- Ilus asekoht Tallinna Jahtklubile.Tallinna kaubasadama komitee on TallinnaJahtklubile sadamast hommikupoolse muulilõunapoolsest äärest 40 sülda maad annud.Sinna tahab klubi tuleval aastal uue majapeale ehitada; sinna kalda äärde tulevad kaklubi liikmete jahtlaewad.

-jj- Linnavolinik W. Linnamägi on linnaametile teada andnud, et-ta voliniku ametistära astub. Teatawaste on L. linna pandimaja juhataja.

Tema asemele tuleb neljandast jaost voliniku kandidat Lellep.

—ii— Linnavoliniku kandtdat Dr. Halleron linnaametile teada annud, et ta volinikuametit tarbekorral vastu võtta ei saa ja sellepärast voliniku kandidadist lagast astub.

—il-— Püha Waimu koguduse surnuaedasuurendatakse. Püha Waimu kiriku konventon linna käest Rahumäelt surnuaia suurendamiseks maad palunud. Et nimetatud koguduse liikmete arv viimasel ajalfuureste onkasvanud ja praegune matusepaik juba lähemas tulevikus kitsaks kipub jääma, tahetakse kogudusele 2000 ruutsülda maad surnuaia laiendamiseks anda.

-rna. Õpereisi jaoks Kiievi näitusele onendid Tallinna E. Põllum. seltsile juba üle kahekümne isiku üles andnud. Lähemal ajal peetakse õpereisust osavõtjate koosolek ära. kus ärasõidu aeg ja sõiduplaan kindlaks tehtakse. Kuivõimalik, siis tahetakse "• asja nõnda korraldada,et Kiievisse sõitjad läbireisul ka teisi suuremaid linnasid võiksid vaadata.

-rna. PõhjuSkiri kinnitatud. Laupäevalg e n oma broschüri „Kirik ja usutunnistus" läbi«Haritlaste klubi" PõhjuSkiri kinnitatud.

-raa. Eestimaa käsitöökolonii direktoriks onLäänemaalt Oru ministeriumikooli juhataja hr.J. JüriSson valitud.

* Linnategelase 35-aaStane teenistuse juubelipäew. 7. septembril sai 85 aastat täis kuilinnainshener Jacoby linna teenistusesse astus.Sel puhul kavatseb linnaamet kauaaegsele tegelasele 1000 rubla aukingitust anda. Ettepanek tuleb kesknädalal volikogus arutusele.

-b- Uuelt kinnitatud seltsid. Kubermanguseltsiasjade komisjon on oma laupäevasel koosistumisel järgmised seltsid kinnitanud: Haap-

salu Saksa Nikolai koguduse Waeste AwitamHeselts: Haapsalu Eesti Johannese koguduseWaeSte Awitamiseselts: Tallinna 19. matusekaSsa (põhjuSkirja muutmine): Tohila suwituskoha Heakorra SeltS Wirumaal: TallinnaJahtklubi (põhjuSkirja muutmine): LüganuseArstiabi andmise Selts.

-b- Selts finni pandud. Tallinna Esperantistide Grnve on seadusest üleastumise pärastkinni pandud.

* T. E. Laewaühisuse peakoosolek. Seegajuhime T. E. Laewaühisuse liikmete tähelepanemist selle peale, et täna õhtu kell Turistedeklubi saalis (mitte „Estonias") peakoosolekon, millest kõik liikmed peaksid osa Võtma.

õnnetused jn kuritööd.

-u- Automobile alla jäänud. Pühapäevaõhtul kella 10 ajal jäi Anija valla hingekirja-Ime August Toming Kopli uul. automobiil nr.38 alla ja sai mõlemast jalast raskeste viga.Ta viidi haigemajasse.

-u- Tramwai ja automobil kokku põrkanud.Laupäeval peale lõunat tuli Viru uul. tramvai ja suure weoautomobili vahel kokkupõrkamine. VältaS hulk aega, enne kui kokkupõrkajad teineteise küljest lahti saadi teha. Tekkisläbikäima takistus ja suur käijate kogumine.Tramwai vagun sai viga. Nädal ennem tuliniisamasugune juhtumine ette.

-u- Rongi alla jäänud. Laupäeval jäiLutheri vabriku krundi taga linna liiwaweotee peal ühe voorimehe hobune ja vanker Peterburist tuleva rongi alla, kuna voorimeesise veel kõrvale jõudis hüpata. Hobune saisurma, vanker läks puruks. Voorimees rehkendab oma kahju 500 rubla peale.

-u- TroSka alla jäänud, üleeila jäi Laialuulitsal keegi hra K. uhehobuse voorimehe HansMikkeri trnska alla ja sai mõlemast jalast viga.Mikker on alaealine.

-ch- Uppumine. Aaspere - Võiperel leiti5. sept. nõdrameelne naisterahvas J. Omer,pealt neljakümne aasta vana, uppunult ühesiinse peremehe kaevust üles. Kadunu oli nimet. peremehe juures juba mitmet aastat karjaseks. Knda ta kaevu sattus, ei ole teada —visMie leu» ta janu kustutama.

-u- Salamonopoli koorm. 1. septembrilEeSti näituse ajal võeti Suurel Tartu maanteel keegi Gustav Mitllermann käsivankrigakinni, millel tugev koorm peal oli. Vankristleiti 60 pudelit monopoli viina, millega ta näituseplatsi poole rühkis, kus nagu teada, alkoholita puhvet oli. — Pühapäeval saadi ka Vauakraami turul kurgimüüja Nikolai Baschilowikäest 4 pudelit napsi kätte ja niisama Vladimiriuul. nr. 11 Liisa N. käest 24 pudelit.

-u- Vargused. Laupäeval tabati voorimeeS Anton Tammik, kui ta „Volta" vabrikustprügi vedades prügi all 17 naela varastatudmaske välja tahtis viia. — Nende päevade seeSon varastatud: Laial uul. nr. 9 kuld ja hõbeasju 240 rbl. väärtuses; S. Epinatjewi uul.nr. 3 hõbe lauanõusid 186 rbl. väärtuses; Soouul. nr. 1 mitmetsugu asju 40 rbl. väärtuses.— 7. septembril olid vargad S. Balesna uul.maja nr. 3 ukse Amerika luku välja lõikanudja hõbe lauanõusid 174 rbl. väärtuses ära viinud. Teliskopli metsas varastati töölise Maksimowi saapasääre vahelt 80 rbl. ära, kui taseal magama oli jäänud. Laupäeval varastativeel puriuka „Metartuse" kajutist 150 rublaära. — Pühapäeva õhtul tungisid kaks ulakatSiimeoni uul. Hans V. kallale ja röövisid temait rahakoti 40 rublaga ära.

Telegrammid.

Jaapan ja Hiina.Tokiost. Ajalehes «tzozi" ilmus välimiste

asjade ministri Matsui teade, nagu kardakshiina valitsus, et kindral Tshan-Sünt wägedes korratused tõusevad, kui neid sunnitakse Jaapani konsulilt Nankingilt andekspaluma.

Kolera Türgi wägedeS.KouStautiuopolist. Erateadete järele tege

wat kolera suurt laastamisetööd KirkilissesTürgi vägedes, kes sõna et kuule ja lahtilaskmist nõuavad. Türgi valitsus, kes kardab, et need väed Konstantinopolist läbiminnes taudi võiks kaasa tuua ja kohalikudväed mässama ajada, palub Bulgaria asemtkka, et need lubaksid Türgi väed Dedeagatshist läbi minna. —

Londonist. Peale raudteeteenijate täidesaatva komitee koosolekut avaldati trade»unionidele ettepanek viibimata tööle hakata.Mindlandi raudteeliini kraamijaama vitssada töölist Lodfls jätsid töö seisma, sest etühte töölist ähvardati lahti lasta, kes streigipiirkonnast tõriuS kraami vedada.

Liwerpolist. Streik on lõppenud. ESmasväewal hakkavad töölised tööle.

Konstantinopolist. Türgi-Bulgaria konferentst tehnilised nõuandjad jatkawad tööd.Arvatakse, et esmaspäeval peale lõunat rahuprotokollile alla kirjutatakse.

Lembergist. Galitsias on pahad ilmad jasuur tõusuwesi 270 miljoni krooni eest kahjusünnitanud.

IlmateatedV. septembril 1V1Z. a.

Nr. 205 (1069). Tall inna Teata j a. 5

WaStutaw toimetaja J. Reinthal.Väljaandja Grtfti KirjaStuse-OfaühisuS

Cclmlfel pfiemal.Tflna

Kell7 hom.Kelt 11. Kell 9 3.

Baromeeter. .... 768,0 762,0 760,4

Soojus Cclliule järele . + 9,o + 9,2 + 8,2Kas piirnes coöl leige . ®/4 4Tuu' ENE/e E6E/e ENE/sWee kõrgus lodamas . +0,10, +o,12 +o,15

Sademed, ..... 0 0 0

Tormi on oodata . . lormi>dWa«

Kuit poolt tuul ja tema tbaft

kangus . . . .Eilamdrkus: ....

Joh. Felsbergi ja A. Tetermanni trükk. Tallinna».

2. septembril lahkus surma läbi 48. eluaastas 5509 I

iMarie HelenePiimsvnI

I (sündinud Lock) I

I Grodno kubermangus. Sakoselis. Leinajad abikaasa ja lapsed. I

E. N. H -s. Lasteaed.Kesknädalal 11. septembril s. a. teater kontsertsaali»

kontsert-ball, lanlnb tirin Aino Tamm.Eeskawat 1. a) Aaria ooperist dettnde". b) Aaria „Õöpikule"

ooperist .Orlando". ssr Händel. 2. «) Der treuc Iohmte (truu Iohmie).b) Freudvall und leidvoll (rõemul ja ohtel) L. von Bethoven. v) Ungeduld(kärsitu») Fr. Schubert.

I. a) Der Sandmann (ltimamees). b) Vlel Glück zur Reise (õnnkaasa) R. Sch mann. a) CnpoTKa b) fonaxi. .Hopak) Mycoprcidfl,

1. a) Elawatele. *„*. b) Olyulaut, Iärnefeldt. 2. a) Liiri, lõõri lõoke,b) urcsaare ir«5tf-; kui-jas, Eesti rahwa laulude põhjal seatud.

Algus kell S õhtul, lõpp kell 3 öösel.Piletite hinn.tn 150 kop., 1 rbl., 75 k., 50 kop. ja 30 kop. Tantsu-

40 kop. Pile tte eelmü ik Kraemann ja Olbrei muustkariistadekaupluses ja r'atierdiv ierv >l iella 5 v. l. veale kontserdimajas. 5437

Ma KM

Tallinna puntõõstuse meistrid töölistele, etmeistrite nõupidamisel 7. septembril on järg

mised tSõtingimised tehtud:1) Tööpäewa kestwu» 10 tundi.2) Tööpäewa kestwus laupäewitt ö tundi, maksuga 9 tunni eest.3) Tatuöö kaob Üsna ära.4) Palga suurus töölise töötamise järele.5) Õpilase olam palk 50 kop. päewa», kusjuures Speaeg restab 8 a.

50 rbl. kautsjoni stssemaksmtjega õpilase poolt ehk selle summa stssejatmisega palgast. , .... „

6) Ületunnitöö pole sunduslik. Palga suuras ületunnitöö eest mvlemate poolte kokk,-leppimise järele. Töölt ülesütlemise termin on mõlematelepooltele 3 päewa ette. Tööandja jätab töölise palgast kolme päewa palgastsse ja see rada saab lõpuarwe juures wälja makstud.

7) Terwtshoidlised kohused peawad alati täidetud saama. 5501

Kooliõpetajad,

kellel sellekohane kutseöigus (sss»js) on ja kes asundustesse kohta soowiwad saada, andku endid St. Peterburis Testi Hariduseselist Asunduste-Jaoskonna eestseisusele kirjalikult üles. Ülesandmisega Ühe» lühikeneeluloo-kirjeldus, teated endisest settSkondltfest tegewufest ja

lihtne ärakiri tunnistusest-Adress: L.-l1erep6z?pi"!,, Ochnuepcican 5, «O6iuecvve»»an

» Awnduste-Iaoskond.

IM' MDOMIOIIIIl

(Eesti teatri majas nr. 7, telefon 1164).Hinnad: Pariisi-wõi 50, kop. nael.

Tonni-wõi: 47, 45, 43, 41, 40, kop. nael.Hapukoor 20 kop. nael.Kohupiim 8 „ „

Schweitsi juust 40, 36 kop. nael,Eddamar (Hollandi) juust 30 kop. nael,Bakstein (koorejuust) 28 kop. nael,Marjastirupit, mest, kilud, sprotid, jne. 5498

Hlaamatukogude ja luge

miseringide asutamiseks

annab St. Peterburi E. Hariduseselist

Asunduste-Juoskond

tarwilikku nõu ja juhatust. Saadab soowitawate raamatute nime kirjad wälja ja sea dab lübaküsimiseks palwekirju kokku. Lugemiseringidele juhatl-skirjad maksuta. Wõetakse raamatukogudekokkuseadmist oma peale ja saadetakse raamatud pealepandudmaksuga wälja. Kirjade adress:

C.-rieTep6yprb, OfjwuepcKasi 5,„OÖii(ecTBeHHaji }Kw3Hb".

Awnduste-Iaoskond.

Kunst päewapildi asutus

ALEX JURICH,

Üleswõtted igal ajal awatud kella 9—8. :: Tosina piltidegasuurendus hinnata. 4525

Wabrikn uulitsalt nr. 35

Kopli uulitsale nr. 10.

on nlati ;vSistumata odawalt W«uwj. grammofonid, piaied, nõelad, fl

I gitarred, mandotined, balalaikad. I

|ÄS3 Jott.Kröber{,ffil|

Hufomobilid

wäljamaalt Brennabori tuabribuff

on elimeled auhinnad roõitnud, kiirule kui ka roastupidamile eelt, Wenemaa teedel. Kaupa teeb ja ostjatele kõigetingimistele laab lahkesti wasiu tuldud, kus ka automooilid näha on. Wabriku pea alemiku juures, kaua:: tuntud raamatukauplufe amanik. :: ::Suure Pärnu maanteel nr. 6. Tel, nr. 1174.

Gusfaro Tuifk.

Rr.takfc ka autemobiüfid radljafõidu peale.

U >» .ESTONIA!

Teisipäewal 10. sept. 1618.

AeMlll IM

A. M. Willneri ja R. Bodanzky S *waat. oocrett. Franz Lehar! muusika.

Näitejuht: Paul Pinna. WM Hakatus kell S Shtul. WM

Piletite eelmüük on teatri kasms,iga p-iew kella 10—2 ja õhtul kella6 alates.

Tallinna Eesti Käjiteii

liste Aniiianijseseltg.Laupäemal 28. sept. uues . Estonias"

näitemängu- ja

pidu-öhtu =teatris ja kontserdisaalis.

Lähemad teated edaspidi. 5400Tall. Maksimalistus

annab sellega teada, et 13. sept.1913. a. kell 6 p. l. Maksuwalttsuseruumide», Pikal uul. Stoltsmannim. nr. Tl, Tallinna Maksukogukonna

peakoosolek

ära peetakse. Otsustamisele tulewadharilikud kogukonna asjad (uute liikmete wastuwötmine, waestele abtmääramine jne.). Sissemineku juurestulewad maksutähed ette näidata. iQpg

Wene-Ida-Aasia

aurulaewaühisuse

SKMa

mm UIH

saadab järjekindlalt oma estmeseklassilised, reisijate tarwis kõige pareminisisseseatud I, II ja III klassi reisijateruumidega laewasid: aurul.perator Nikolai ll", „Konsta«-tiu" ja „Moon"

Tallinnast Peterburiigal reedel ja esmaspäewal kell 10hommikul aurul, pillau" ja „Pe*

waheldamisi peale sellekaubalaewad.

Tallinnast RiigaKuiwastu ja Kuresaare kauduigal kesknädalal ja lau-päewal kell 10homm. aurul. „Jmperator Nikolai ll", ,Ko»Sta«ti«" ja,Mvon".Haapsalust läbi läheb aurul.

ainult 7.18.23. sept.waheldamisi peale selle kaubalaewad.

Tallinnast Liibawisse,tarwUiknl korral Win

dawi kandu.(läbireis New-Jorki) igal esmaspäewal aurul. „Libau" ja „Peters

burg" waheldamisi.Reisijate ja kauba ülesandmist wõ

tab wastu 3891Karl K. KaQlnöäck.

HambaarstAdele Nuns

Eesti pangamajas,Jaani uul. nr. 6, k. 3. Kõnetunnid,kella 10—1 e. l. ja kelle. p t|

Dr. j. jsraelsohn.Wõtan kõiksugu haigeid, iseäranis

naba- ja suguhaigeid (sifilisi arst. 006—914) wastu. Kõnetunnid igapäewkella 9—Il e. l. ja 7—9 õht. SuureTartu maant. nr. 4. krt. 3. 5369

Palwekirjasidkirjutan igasse kohtu- ja ametikohtadesse ja ka abielu lahutuse ja päranduse osjades. W. Tartu m. nr. 22,

5505 F. Weltmann.

SchofFertte bool

infheneride juhatusel. Õpetatakselühikese ajaga sõitma. Maks õpe'tuse eest 85 r., wõib ka jaokaupa

! *,Uta- Karani rapami

13—14 aast. korralikku

tatarlastotsitakse lapse juurde: Magasini uul.

nr. 9 poes. 5494

V inl IM

kes keeta oskab, on tarwis S. Tartum. nr. 65, krt 1, rääkida peale lõun.

Kes soowitabosawa ja wilunud wiinapõletajaleVenemaale koha, sellele maksan 150— 200 rubla soowituse eest Adr.:psosm.. Narwa maant. nr. 16. krt.21, „Wiinapöletaja." 5438

Ofanikka

ja juhatajatjotsttakse asutatawale laenukassale Narwa. Sissemaks 1000 rbl.peale. Teatada „Dejateli" kontoriPärnu, Aia uul nr. 4. 5503

Tarwitatakse osawat '

Itnõltõ,lülilt,

naisterahwa waltsrant töö peale.Narwa maant. 21. faapapoodi, kaparandusetööde peale on meest tarwis.

Iil EM Küsi!

liilmmisi ttiis jteatab liikmetele, kes puid osta soowiroad, et seltsi puud stia on jSud- 'nud. Kasepuud 18 tollised 7.70 kop. csüld. Laew seisab seal kus ennegi, juues sadamas, ees ääres. Palutakse

kohe sä.ele tulla. 5506Nuustaku Koosiselts tarwitab '

oma 2. järgu koolile Saksa ja ;Prantsuse keele 3541

MM

(ehk õpetajannat). Soovitav,kes ka joonist, õpetada wõiks. !

Eestseisus. jAnija vallavalitsus teadus,

ab, et 13. sept. 1913. a. kell1 päeval on selle valla voli.kogu ees Kehra koo i tarvis

MM m iii.

Valimisele palutakse ilmudaainult isikuid, kelledel kutsetun.ntstus (sssttle) on. Palk kroonu poolt 360 rbl. aastas ja ,valla poolt 1 dess. põllumaad, j

Adress üle Kehra. 5510Vallavanem H. Kwelsteln.

Kirjutaja g. Mühlberg. jAsuküla vallavalitsus teadus

tab et 17. sept. 1913. a. kell j1 päeval on selle volikogu eesWilkla kooli tarvis

MM niit

Valimisele palutakse ilmuda ainult isikud, kelledel kutsetunnistus (3Ba»ie) on. Palk esimeselaastal kokkuleppimise järel, agapärast kroonu poolt 360 rublaaastas. Vallavanem K. Noor.

Kirjutaja A. Habel. .

ZMitMkiiileli;

nendele, kellel kaalude templi aeg!möödas on. 4Jw»iu»t tauvw''andmisel sõidab lühematel päewatel itempelmeister kohale. Tembeldamise'

alla tulewad 1910. a. ja wanemadkaalud ja wihid. Tembeldamiseks jareguleerimiseks wõetakse kaalusid tänafest päewast alateS wastu

Töö on kiire ja korralik.Munga uul. Woldema» Eichhorn.

Antakse ära heade ttngemis ega

aiiirei

kõigi riistadega waksali ligidal, jõekaldal. Teateid saab suusõnal ehkkirjalikult: ei". varres», Weltbach.

Wärsket

hopuboort

(lmetanat) ia

hapupiima

foowitab tarcoitajatd ja edali müüjatele 5470

Ühisplimatalltus „6anltas"Narwa maanteel nr. S7.

2 LuweKInnastelt, luKKadelt.Mv- chG ludelt, meeste r. ja laste lokid GW ja lukad loowitame aupaktt- RF kult õeksed Pe«berg'id, GV Wiru uul. nr. 20. 5466 W

Wõid

tonni wiisi,

37, 38, 40, 41, 43, 45 kop. nael. soowttab „Esto»ia" piimasaadustekauplus. Eesti teatri majas nr. 7,

tel-sm 11—04. 5499

Küti walla walitsus tarwitabAruküla ja Voore walla-koolide <peale kutseöiguslist

kooliõpftajflib. !

Muusika tundmine soowitaro.Valimine 24. septembril, kell11 hom. Kooliõpetajatele maksetakse kroonu poolt palk 360rbl. aastas. Korter ja küte prii.Adr. np. KypKionbCKoe, 3CTJI. r.

Vallawanem K. Mäekiwi.Kirjutaja D. Palgi.

Ä000 rubla

foowitakfe laenata julge kindlustusewastu 8°/o eest aaStaS. Pakkumisedselle lehe toimetusele „Z. T." all

üleSanda 5486

Hmölen 1odawalt kleidid, pluused ja laste riided, kui ka meeste- ja naisterahwapesu ja teen ka wateeritud jakid.Uue Tatarski uul. nr. v, krt. 8. '

W. Waöadikumeeste ja naisterahwa riiete töötubaon nüüd S. Tatirski uul. nr. 21,A. Buschi majas krt 16. 5436

W stIW

tarwitab Karl Ernst ja Co. SuureArewjewi uul. nr. 8. 5493

ttslarisi

ja õpipoissa on tarwis Pika jajWaimu uul. nurgal ttslari töötoas 45/2'

Kainet 5400juukselsikaja töötegijat,

kes kohe ametisse astuda saab, tarwitatakse Walka. Palk 36 rbl. kuus,prii söök a korter, ik. Kersten. Pihk

wa uul. nr. 29. 5490Viisakas

mmm; tlk Mln

wõib korterit saadu Ülem Sõja uul.nr. 6, krt. 8.

Suured, soojad 5405tolliruumid

üüritakse wälja. Soovijad teatagulatrete arwu ja oma adres» s. l. t..Talliruum" all.

Wiükt «aja «iüiaehituskrundiga 200 ruutsüllagaKeemia uul. nr. 22. 5508

Maja rohuaiagajuhtumise kumbel wäua heade tiugimistega mülla. Teatust antakse Kaupmehe uul. nr. 20, krt. 14. 5374

Krunt

wäga heade tingimistega südalinnaligidal müüa. Teatust saab Kaupmehe uul. nr. 20, k. 14. 5373

mais

ära anda 6497: vooletera peale, 16 toetata raudtee: jaamast 3 aast. ja kauema tähtajaga.'

35 dessatlni põllumaad, umbes 40dess. wäga head heinamaad. Majapidamise hooned ja loomad on kõige

t paremas seisukorras. Taielik suurpõllupidamise inwentar kõige uuematesüsteemide järele. Mõnusad eluruu

. mid. Nõutawad on ustaw soowitus- ja 200 rbl. sissemaksu. HoBrop. ryõ.,

npHCTaKb CoMHHO, HM. KOHCBKOBO,MnxaHJiy CeprfeeBHiy MaMaeBy.

. Mörskeid limkstidt müüb linnaksewabrik, Saani uul. nr.

. 2, kõnetraat 253. 5507

lil, IM

willa- ja i

watiwabrik

Tallinnas, Harjnwärawas oma majas nr. 45,

soowitab I-a watti mitmesuguste hindadega. Lambawilla,koelõng 80 kop. nael. Wanateki- ja woodriwatt lüüakseuueste üles. Lamba- ja puuwilla ketramine ja kraasimine.Korralik ja kiire Valmistamine.Sissekäik Müüriwahe uulitsalt.

S. Reisberg! .

pZevspIIllltvS-M «»«koda•§•

Rataskaewu u. 2.m Öleewõtted Igal ajal. m

Wiinlid, mandolined, balalaikad. tfitred, harmonikad, gitarred, mängutoosid

MM AA

enne Alex. Elfenbein,

MM- ja mBnsDCiist. IokhIbsTallinnas, Mündi uul. nr. 2, telefon288, raatuse wastas. Asutat. 1873.a.

Snnr nootide ladn ja

iickKt Keeled.

Köitsugu muufikariistad ühestaroeasjavegc 5426

IH Proowif. Hans Saati I  MuAmlber I

ott hea roht seesthatguse juure»,kui rinde alt weninud, süda halwjawalutab.kuisüüa ei taha ja peaValutab. Korraldab seedimist jaannab svvgi isu. Lind 1. r. purk.

I Prowif. Hans Saati II MM tai I

H tarwitatakfe nitnvihaiguSte, peawalu, unepuuduse, ehmatuse jarahutuste juure».

Sind l rubla purk.

I Prowif. Hans Saati W

>Wlli tccöiipsODl |1 parandab köha, topsu» ja rinna

haigust ja kui heal ara, ehk kurtkibe. sind. 75 kop. purk.

Eelnimetatud rohud on ainul  flt» õiged, kui igal klaastl.ritgti M

kull-, wabrikum. ,laew" ja allnrt„Prow. Hans Saat- peal on

DM u»ida ostjad hä»tt tähele pangu.Saada aptekidest ja rohukaup

, luStest.

HSbennr kadusBalttski maanteelt üle heinamaadeSoo uulitsale minnes. Ausat leidjat

. palutakse waewatasu eest ära tuna' l Balttski maani nr. 16, k. 1. 5500

N" — = [ ]

¥ J. Felsbersi la A. leteriMirf

trükikoda

Tallinnas, Vrokusmäel nr. 1,

— — — — — walmistab — — — — —

kõiksugu trükitöösid

 *   L nagu:        

1 kaartisid;

laululehti, pidupiletid, kuulu

tufi,wallawalitsuste blanketidjne., jne., jne.

Uued peenemaitselised kirjad l

Hinnad parajad! Talitus kiire!

[ ] 

10.000 PflKM HIHHflTfl!

RHEUMATISMUST WÕIB LIHTSA ABINÕUGA TERWEKSARSTIDA, MIDA TEIE ILMA ÜHTEGI KOPIKAT WÄLJAANDMATA PROOWIDA WOITE. ON PALJU KORDA

SID 30—40 AAST. KESTWAT HAIGUST PARANDANUD.Põhjusmõtte järele, „et nägemine uskumist

r tähendab", soowitab M. E. Trayser Londonist iga-Jy HtX \ ühte oma rheumatismust parandavat rohtu enese

j kulul proowida. Selleks otstarbeks tahab temaffw fjfff J 10,000 hinnata pakki nende inimeste hulgas ära

Jyufff Ja jagada, kes temale oma adressi saadawad. HerraIlJilMU Trayser on kõik rheumatismuse piinad ja walud

1 läbi teinud, on kõik tuntud abinõusid tarwitanudja ei leidnud ometigi kõigewähematki abi.

mtapMliT Mõnikord oli tema nõnda abita, et morphinr 1 iljjif umi sisse võttis ja kauase arstimise järele andis

Terve ini- H|iIjflw ennast lootust kaotades saatuse hooleks. Temamese puu- WMI////D hakkas rheumatismuse põhjuseid uurima ja pailäikiv, tae- KPj|(l|j|i jude katsete järele leidis ta kokkuseade, mis tedavakarva sl- DDMMWM taieste parandas. See avaldas tema terve kehanlne. (Waa- peale nii head mõju, et ta oma uueste leitudtÄ nr. 2)!U8t arstimise abinõu «Trayser" nimetas. Tema sõbrad, sugulased ja

naabrid, kes rheumatismust põdesiwad, saivad kõik lähemal ajalterveks, ja herra Trayser otsustas oma abinõu tervele rahvasoole ilmutada.Tema leidis selle ülesande väga raske olevat, sest igaüks oli peaaegu sadaehk rohkem abinõu katsunud ja selle tagajärjel kudagi uskuda ei tahtnud,et rheumatismust parandavat rohtu üleüldse saadaval oleks. Seal kirjutasüks vana herra Lieverpolist, et kui kui herra Trayser proovi saadaks, temasiis seda katsuda tahaks, sest et tema nelikiimmendüks aastat kannatanudja kõik oma varanduse arstide ja rohtude eest väljaandnud olla, ei tahtatema enam midagi osta, seni kuni teaks, et see midagi väärt oleks. Proovsaadeti, tema ostis rohkem ja mõju oli imestamise vääriline. Tema sai üsnaterveks. See viis herra Trayseri uue mõtte peale ja sellest ajast alates saadab tema igaühele hinnata proovipaki, kes seda nõuavad. See parandasherra Peeter Keller'i, Mandrovos, Odessa kreisis, peale 32 aastase kannatamise. Proua Bertha Behnke Riias kannatas 15 aastat seda piinarikast haigust ja sai «Trayseri" läbi jälle üsna terveks. Herra Dr. Ant. Mlcoch.gToppau, kannatas 35 aastat isenia all, ja sai sellest haigusest terveks ravit etud.Gerossim Ivanovita Samojlovitsch Krasnojarskis lenisei kubermangus» kannatas 8 aastat rheumatismust ja võlgneb oma tervekssaamist «Trayseri"rohule. Herra K. Tuks, Tamassowis, Petrika kubermangus, kannatas / aastat rheumatismust ja peasis «Trayseri" läbi surmast. Herra P. E. Klotschkov, Kremenetsis, Harkov! kuberm., paranes

5eale kauaaastast põdemist täiestc. Herra P. . Romanov, Dmitrov, Moskva kuberm., kan- JB| wnatas 3 aastat ja 4 kuud rheumatismuse aü, OB

sai ka täieste terveks. Tuhandetes teistes juh- I/SSSE Btumistes on mõju niisamasugune olnud. Onpaljudel kordadel avitanud, kus haigemajad,rohud ja arstikunst midagi ei võinud, nende

hulgas ka mõnda 75 a. vanust inimest. Herra JB |Trayser saadab proovipaki täieste hinnata igale /

selle lehe lugejale, sest tema soovib, et hea Jõnn igaleühele osaks saaks. See on tähelepa- KUJUTUS 3. /nemisevääriline abinõu ja ei ole mingisugust must eUpöde ja Jkahtlust selle üle, et tema mitte iga rheuma- puusal uu, D&jfflj&Jjtismuse juhtumist ei parandaks, ükskõik kui rheumatismu- WHjgtasJ

•uur K. haigu. oleta. _ "k"S?on'š5!,.k.lUa.i.k,n..«Herra Trayseri täielik adress on: —

1.1. TM1SE1.1 §14 Baigor Ime Ikee bne, l. inin, IiliniKirjutada võib: Vene, Poola ehk Saksa keeltes.

iL flOfi-SflCKURlftliaBPlns

Tallinnas, S. Karja nnl. 20,müüb möga obatoa hinnaga wäljamaa parematest

WMOWUt wabrikuteft grammofonisid, grammofoni nootisid jagrammofoni jagusid ise kokkupanemiseks. Niisama suures waljawalitus keelpillid, nagu: jawiiulid, gitarred

balalaikad ja mandolined. Õmblusmasinaid, jalgrattaid nende jagusidPiltpostkaarrta suures wäljawalikus. Zällemüüjatele suured protsendid. Kakuuwiist jäelmaks on wõimalik.

Kirjalikud tellimised toimetatakse ausaste.