Tallinna Ülikool

Germaani-Romaani Keelte ja Kultuuride Instituut

Tõlkekoolituse osakond

Maria Saar

Idioomide tõlkimise kognitiivsed eripärad.

Tõlkimisprotsessi uurimus hispaania-eesti suunal

Magistritöö

Juhendaja: Marju Taukar, MA

Tallinn 2014

2

Eessõna

See töö sai võimalikuks tänu mitmele tänuväärsele kokkusattumusele ja erinevatelt inimestelt

saadud innustusele. Kõigepealt soovib autor tänada juhendajat Marju Taukarit inspiratsiooni

eest, mis suunas uurimismeetodite valikut ja julgustava toetuse eest, mis aitas töö

kirjutamisega rajal püsida. Konstruktiivse kriitika ja julge suunamise eest tänab autor TLÜ

kirjaliku tõlke dotsenti Arvi Tavastit, teemaidee eest teenekat inglise filoloogi Irene Tiivelit.

Innustuse ja põhjalike teadmiste lahke jagamise eest pilgujälgimismeetodi kasutamise kohta

kuuluvad tänusõnad Kopenhaageni äriülikooli tõlkimisalase teadus- ja innovatsioonikeskuse

(CRiTT) juhatajale professor Arnt Lykke Jakobsenile. Eriline tänu kuulub ka Tallinna

Ülikooli informaatika instituudi analüütik Mati Mõttusele, kes andis lahkelt võimaluse

katseisikutega instituudi laboris kahe kuu jooksul eksperimenteerimas käia ja aitas esile

kerkinud tehniliste probleemide lahendamisel. Ilma selle võimaluseta oleks töö valmimine

oluliselt keerukamaks osutunud. Südamlik tänu ka katsetes osalenud TLÜ hispaania keele C1

taseme kursuse õpilastele ja tegevtõlkijatele, kes leidsid aega põneva eksperimendi

realiseerumisse oma asendamatu panus anda. Samuti väärivad tänu kõik abivalmis inimesed,

kes katsetes osalenutega kontakti leida aitasid.

Uurimistöö valmimisele aitas kaasa Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfond programmi DoRa

raames, mida viib ellu Sihtasutus Archimedes.

3

Sisukord

Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 5

1 Fraseoloogia ja mitmetähenduslikkus ............................................................................................. 7

1.1 Idioomi defineerimine, selle tunnused ja tõlgitavus ............................................................... 9

1.2 Idioomide liigitamine ............................................................................................................. 12

1.3 Tähendus ............................................................................................................................... 14

2 Idioomide tõlkimisega seotud kognitiivsed protsessid ................................................................. 17

2.1 Mõistmis- ja meenutamisprotsesside kajastumine silmaliigutustes ..................................... 18

2.2 Idioomide tõlkimise strateegiad ............................................................................................ 22

3 Eksperiment ................................................................................................................................... 24

3.1 Idioomide ja tekstide valimine .............................................................................................. 24

3.1.1 Tekstid ........................................................................................................................... 24

3.1.2 Huvipunktide määratlemine .......................................................................................... 26

3.2 Eksperiment pilgujälgimisseadmega ..................................................................................... 32

3.2.1 Eksperimendis osalejate valimise kriteeriumid ............................................................. 37

3.2.2 Eksperimendi käik .......................................................................................................... 39

4 Tulemused ..................................................................................................................................... 42

4.1 Kvantitatiivsed andmed: tekstiloome ................................................................................... 42

4.1.1 Ajakulu ........................................................................................................................... 42

4.1.2 Klahvivajutused: kirjutamine, kustutamine ja pausid ................................................... 44

4.2 Kvalitatiivsed andmed: mõistmine ........................................................................................ 46

4.2.1 Pilgujälgija salvestused .................................................................................................. 46

4.2.2 Tõlked ja retrospektiivsed intervjuud ............................................................................ 54

5 Arutelu ja järeldused ..................................................................................................................... 57

5.1 Idioomide mõistmine ja tõlkimine võrreldes muude keelenditega ...................................... 57

5.2 Idioomide eri tunnuste mõju mõistmis- ja tõlkimisprotsessile ............................................. 59

5.3 Tõlkimiskogemuse roll idiomaatilise keele tõlkimise juures ................................................. 62

Kokkuvõte ............................................................................................................................................. 64

Summary ............................................................................................................................................... 66

Kasutatud kirjandus ............................................................................................................................... 68

Lisad ...................................................................................................................................................... 72

Lisa 1. Katseisikute ankeedi küsimused ............................................................................................. 72

Lisa 2. Tekstid .................................................................................................................................... 74

4

Lisa 3. Idioomid .................................................................................................................................. 75

Lisa 4. Pausijoonised ja lineaarsed vaated ........................................................................................ 76

5

Sissejuhatus

Kõik keeled väljendavad ja esindavad mingit eripärast maailmapilti, mõistete kogumit, mis ei

ole niisama lihtsalt teise maailmapilti, mõistete kogumisse ümber pandav. Lisaks on keeltele

olemuslikult omased mitmetähenduslikkus, kujundlikkus, metafoorsus. Kasvõi nt sõna „keel“

ise, mis võib tähistada nii füüsilisse maailma, inimese keha juurde kuuluvat elundit või midagi

hoopis abstraktsemat, ehk suhtlus- ja väljendusvahendit. Keel on ka üks põnevamaid inimtaju

ja -psüühikaga seotud nähtusi, mistõttu pole imestada, et seda ei ole aegade jooksul uurinud

ainult keeleteadlased vaid ka näiteks neuroteadlased ja psühholoogid.

Käesoleva uurimistöö eesmärk on avastada lähtetekstis esinevate idioomide mõju

tõlkimisprotsessile ja otsida selle põhjuseid. Idioomide mõju proovitakse selgitada

kognitiivlingvistika vaatenurgast, kasutades seejuures kognitiivlingvistika uurimismeetodeid.

Konkreetsemalt on vaatluse all hispaania keeles esinevad idioomid ja neid sisaldavate tekstide

tõlkimine eesti keelde. Püstitatakse järgmised küsimused:

Kas võõrkeelses lähtetekstis esinevad idioomid põhjustavad tõlkimisprotsessis

võrreldes muude keelenditega suuremat kognitiivset koormust?

Millised idioomi tunnused võivad olla kognitiivse koormuse taga?

Kas ja kuidas erineb kogenud tegevtõlkijate tegevus kujundliku keele tõlkimisel

tõlkimiskogemuseta keeleõppijate tegevusest?

Idioomide ja idiomaatilise keele tõlkimise keerukust on mainitud arvukates uurimustes

(nt Mendonça de Lima 1997; Suchanova 2013) ja raamatutes (nt Baker 2011; Strakšiené

2009; Tiivel 2012) ning isegi idioomide definitsioonides (nt Núñez Cabezas 2001; Tiivel

2012). Senised uurimused on näiteks võrrelnud ilukirjandusteose tõlget originaaliga

(nt Motallebzadeh ja Tousi 2011; Strakšiené 2009), tuvastanud ja hinnanud idioomide

tõlkimise strateegiaid (nt Motallebzadeh ja Tousi 2011; Suchanova 2013) või võrrelnud

idioomide esinemissagedusi originaal- ja tõlgitud keele korpustes (nt Baker 2007). Rõhutatud

on ka vajadust pöörata tähelepanu idiomaatilisele keelekasutusele nii võõrkeeleõppes

(nt Maisa ja Karunakaran 2013; Mendonça de Lima 1997) kui tõlketurul (Mossop 1990).

Selle töö empiirilises osas kasutatakse keskse uurimismeetodina pilgujälgimist (eye tracking),

millest saadavaid andmeid täiendatakse klahvivajutuste (keystroke logging) statistika ja

retrospektiivsetest intervjuudest saadava informatsiooniga. Pilgujälgimismeetodil tehtud

6

uurimusi leidub idioomide kohta siiani veel väga vähe ja teadaolevad selliseid uurimusi

kajastavad artiklid pärinevad alles lähiaastatest (Holsinger 2013; Siyanova-Chanturia et al.

2011). Pilgujälgimismeetod võimaldab salvestada tõlkimisprotsessis reaalajas toimunu ja

analüüsida katseisiku kognitiivseid protsesse pilguandmeid hiljem taasesitades. Andmete

triangulatsioon (lisades klahvivajutused ja intervjuud) aitab vähendada uurija tõlgenduste

subjektiivsust, suurendades tulemuste usaldusväärsust.

Töö jaguneb viieks peatükiks, millest esimeses selgitatakse mitmetähenduslikkuse,

metafoorsuse ja idiomaatilisuse tagapõhju laiemalt. Peatüki lõpus defineeritakse idioomi

mõiste selle töö raames, kirjeldatakse idioomide liigitamise viise ja tutvustakse uurimuse

eesmärke toetavaid tähenduseloome käsitlusi. Teises peatükis räägitakse lähemalt tõlkimisel

toimuvatest kognitiivsetest protsessidest ja selgitatakse, kuidas on neid protsesse võimalik

tuvastada pilgujälgimismeetodi abil.

Kolmandas peatükis liigutakse töö empiirilise osa juurde, kirjeldades eksperimendi

ülesehitust, sealhulgas sobivate tekstide ja osalejate valimist. Eksperimendi tulemused

esitatakse neljandas peatükis, jaotades andmed tekstiloomet ja mõistmist kajastavateks

rühmadeks – esimesse rühma kuuluvad klahvivajutuste statistikast saadud kvantitatiivsed

andmed, teise pilgujälgija salvestustest ja retrospektiivsetest intervjuudest saadud

kvalitatiivsed andmed. Arutelu ja järeldused kajastuvad viimases ehk viiendas peatükis,

jaotatuna uurimuse kolme põhiküsimuse alusel alapeatükkidesse.

7

1 Fraseoloogia ja mitmetähenduslikkus

Mitmetähenduslikkusel on keelte olemuses mängida oluline roll ja see väljendub erinevatel

viisidel. Mitut tähendust võib kanda üks sõna või terve fraas. Lisaks võib neid tähendusi aja

jooksul juurde kujuneda või unustusse langeda nii nagu varieeruvad sõnade ja fraaside taga

olevad mõisted või sümbolid. Keel areneb kasutuse käigus ja on väga tihedalt seotud

keelekasutajate taju ja keelekeskkonnas toimuvate muutustega. Keel on juba oma ürgseima

olemuse, mõistelise aluse poolest mitmetähenduslik ja kujundlik ning seda kinnitavad arvukad

lingvistika allikad. Selle peatüki eesmärgiks on kujundada keele mitmetähenduslikku olemust

lahkav raamistik, mis aitaks selgitada uurimistöö põhiküsimuste lähtepunkte.

Tõlkimisprotsess on üks inimsuhtluse liike, milles infotehnoloogia ajastul teatavasti mängivad

aina suuremat rolli masinad. Inimkeelt on masinatele õpetatud juba alates 1950ndatest, aga

seni pole selles kõikehõlmavaid tulemusi saavutatud. Uuematest uurimissuundadest rõhutavad

funktsionalistliku lingvistika (cognitive-functional/usage-based linguistics) teooriad, et keele

olemuse aluseks on inimmõtlemise sümbolilisus ja grammatika on seejuures vaid tuletis.

Lingvistiline kompetents põhineb seega keeleüksuste ja -ühendite struktureeritud varamul,

mis keele omandamise ja kasutamise käigus aina täieneb ja areneb. (Tomasello 2003: 5–6)

Üks keerukamaid inimkeele eripärasid, mida masinale õpetada, on üksikute sõnade

mitmetähenduslikkuse tõlgendamine ja lisaks sellele püsiühendid, mida pole lihtne viia üle

automaatselt töödeldavale kujule. (Kaalep ja Muischnek 2002)

Keeleteaduses hakkas fraseoloogia uurimine suuremat populaarsust koguma 1970ndate paiku

koos kognitiivlingvistika esiletõusuga. Umbes samal ajal hakati uurima ka polüseemiat

(Tragel 2003). Polüseemia on üks tähendusõpetuse keskseid teemasid, mis käsitleb üksikute

sõnade mitmetähenduslikkust. Kui homonüümias pole vormilt samase sõnaga tähistatavate

mõistete vahel mingit seost, siis polüseemias on see seos olemas. Enamasti on sõnal üks

konventsionaalne tähendus ja vähem konventsionaalsed ehk harvemini esinevad tähendused,

mistõttu ei pruugi polüseemse sõna teisene tähendus alati olla sõnumi vastuvõtjale esmasest

selgelt eristatav.

Leksikoloogia allharuna uurib fraseoloogia fraseologisme ehk fraseoloogilisi üksuseid. Kuna

tegemist on suhteliselt noore teadusharuga, võib tihtipeale märgata üksmeele puudumist

erinevate fraseoloogiaga seotud mõistete defineerimisel. Eesti kontekstis võib terminiga

fraseologism tähistatava võtta kokku Eesti Keele Instituudi „Eesti keele käsiraamatu“ seletuse

8

põhjal järgmiselt: fraseologism on keeles laialt käibiv püsiv tavapärane sõnade ühend, millele

on omane osade tähenduslik kokkukuulumine ning harilikult ka metafoorsus. Fraseologismid

jagunevad EKI käsiraamatu järgi omakorda idioomideks, kõnekäändudeks ja võrdlusteks.

Fraseologismile lähedase mõistena nimetatakse püsiühendit ehk fraseemi, mis on püsiv

tavapärane sõnade ühend.

Eesti keele fraseoloogia uurimisse on märkimisväärselt panustanud Feliks Vakk (Vakk 1970)

ning hilisemal ajal Arvo Krikmann, Asta Õim, Anneli Baran ja Katre Õim. Asta Õim oma

1993ndal aastal ilmunud fraseoloogiasõnaraamatus paigutab fraseoloogia uurimisväljale nn

püsiväljendid ehk keelendid, mis moodustavad mõistelise terviku ja mille tähendus ei tulene

nende koostiosade summast. Neile on omane metafoorsus ja piltlikkus, nad ei ole sõnasõnalt

tõlgitavad teise keelde ning sageli ei ole neil täielikku morfoloogilist paradigmat. (Õim, 1993:

5) Viimane tähendab, et püsiühend ei ole kasutatav kõikides keelelistes vormides.

Fraseologismide liikidest on kõige rohkem uuritud metafoore (Krikmann 2003), siinses töös

võetakse aga vaatluse alla idioomid. Töö empiirilises osas kasutatakse tekste, mis pärinevad

igapäevasest keelekontekstist. Arvestades keele keerukat olemust ja selle ühe keskse

tähendusega komponendi, fraseoloogia mitmekesisust, tuleb silmas pidada, et loomulikes

tekstides ei loo värvikust ainult idioomid. Seetõttu on oluline pöörata tähelepanu ka üksikute

sõnade polüseemiale ja muudele sõnaühenditele, näiteks kollokatsioonidele. Peter Kochi

läbipaistvuse skaala järgi on fraseoloogiat lihtsam läbi näha kui polüseemiat (Langemets

2008). Samas ei saa kõiki sõnaühendeid pidada fraseologismideks (Vakk 1970), mistõttu tuleb

püsiühendite määramisel arvestada subjektiivsusega ja lähtuda konkreetseks tööks valitud

definitsioonidest.

Kasutuse ja loomuliku suhtluse seisukohast on püsiühend üldkokkuvõttes kahe või enama

sõna(vormi) ühend, mida on mingi tähenduse väljendamiseks tavaks koos kasutada. Inimese

mentaalses leksikonis on neil oluline osa. Püsiühendile omistatakse tavaliselt tunnused

mitmesõnaline, tavapärane, üldkasutatav, stabiilne, piiratud kombineerimisvabadusega, võib

olla idiomatiseerunud, võib olla ekspressiivse või emotsionaalse tähendusvarjundiga. Kadri

Muischnek kirjutab oma doktoritöös üheselt, et kui püsiühendi tähendus ei ole teda

moodustavate sõnade summa, on tegemist idioomiga (nt jalga laskma) ning kui sõnad

esinevad ühendis oma tavatähendustes, on tegu kollokatsiooniga (nt saladuseks jääma). Ta

lisab, nagu juba eespoolgi täheldatud, et Eesti keeleteaduses on püsiühendi kohta kasutatud

9

terminit fraseem. Püsiühendi kohta, mille komponendid ei ole oma tavatähenduses, on

kasutatud terminit fraseologism. (Muischnek 2006: 12)

Oluline on veel lisada, et peale idioomide ja kollokatsioonide on eraldi püsiühendite liigina

nimetatud ka nn poolidioome, milles osa komponente on oma põhitähenduses ja osa

väljendispetsiifilises tähenduses (nt araks lööma). Seega moodustavad püsiühendid nö jada,

mille ühes otsas on täielikult fikseerunud ühendid, mille tähendus tuleneb tervikust, teises

otsas kollokatiivsed ühendid, mille komponendid on oma põhitähenduses ning ühendi kui

terviku tähendus moodustub tema osade tähenduste summast, aga neid on mingi tähenduse

väljendamiseks tavaks koos kasutada. (Muischnek 2006: 12)

Eelnevaga on Muischnek fraseologismide temaatika käesoleva töö eesmärkide huvides päris

sobivalt kokku võtnud. Märkimist väärib veel Asta Õimu püsiväljendite definitsioonis

nimetatud tunnus, mille kohaselt ei ole need sõnasõnalt tõlgitavad teise keelde. Edasises

arutelus lähtutakse sellest tähelepanekust, viitamaks idioomide tihedale seotusele tõlkimisega.

1.1 Idioomi defineerimine, selle tunnused ja tõlgitavus

Hoolimata sellest, et viimaste kümnendite jooksul on huvi idioomide uurimise vastu kiirelt

tõusnud, ei ole terminile ühtset definitsiooni veel kokku lepitud (Al-Jabri, 2013).

Püsiühenditest on idioomi küll uuritud kõige enam, kuid erinevad autorid piiritlevad

püsiühendeid erinevalt, mistõttu võib ka terminiga idioom tähistatav käsitlusteti varieeruda

(Baran 1998; Muischnek 2006).

Eelmises peatükis kirjeldatud üldisest keeleteaduslikust vaatenurgast lähtudes kuuluvad

idioomid koos kollokatsioonidega püsiühendite hulka. Püsiühend omakorda on võrdsustatud

terminiga fraseem ja selle ühe tunnusena on välja toodud kahe või enama sõna tavapärast

kooskasutamise viisi mingi tähenduse väljendamiseks. Asta Õimu (1993) järgi on idioomid

motiveerimata sisuga tardunud väljendid, mida tema sõnul ei ole keeles kuigi palju.

Kokkuvõtvalt võiks öelda, et Eesti keeleteaduses nähakse idioomi puhul kesksetena järgmisi

tunnuseid:

a) idioomi komponendid ei ole oma tavatähenduses,

b) komponendid on tähenduslikult kokkusulanud,

c) ühendi tähendus ei tulene seda moodustavate sõnade tähenduste summast,

10

d) idioom moodustub sõnadest, mida on mingi tähenduse väljendamiseks tavaks koos

kasutada.

Täpsemalt peab idioomis semantilist teisititõlgendamist ette tulema vähemalt ühes

täistähenduslikus komponendis ja fraseologismi idiomaatilisus seisneb selle semantilises

terviklikkuses (Baran 1998). Eesti keeleteadus näib seega idioomide defineerimisel lähtuvat

peaasjalikult tähendusega seotust. Idiomaatilisust seletatakse aga tihti tõlkimise kaudu,

märkides, et idiomaatilise fraasi üht komponenti peab tõlkima sellise lekseemi abil, mis

osutab kindlale tähendusele vaid selles ühendis ja kontekstis (Baran 1998).

Hispaaniakeelse terminiga modismo tähistatav ei ole samuti siiani täiesti selgelt piiritletud1.

Näiteks Real Academia Española online-sõnaraamatu (DRAE) definitsiooni kohaselt on

modismo konkreetsele keelele omane püsiühend, mille tähendus ei ole tuletatav seda

moodustavate sõnade tähendustest2. Nagu näha kattub selline seletus paljuski eelnimetatud

nelja tunnusega. Romaani keelte uurija José María Romera omistab modismo’dele järgmised

omadused (Núñez Cabezas 2001):

a) Rahvaliku päritoluga ja levivad suulisel teel.

b) On ühele keelele eriomased väljendid, mida on teistesse keeltesse raske tõlkida.

c) Erinevalt vanasõnadest ei sisaldu neis nõuannet ega ütlust vaid tegemist on

ekspressiivsete elementidega, mida kasutatakse näitlikustamiseks, ilustamiseks või

sõnumi täiustamiseks.

d) On tihti mõne pikema väljendi jääk või tulenevad mingist tekstist või jutustusest, mida

kõneleja tervikuna ei tunne.

e) On tihti püsiva konstruktsiooniga, mis aga ei tähenda, et mõned nendest ei ole

rahvaliku kasutuse käigus muutunud.

Romera esitatud tunnused lähenevad käesoleva töö vaatepunktist pigem fraseologismidele

tervikuna, kui kitsalt idioomi defineerimisele. Rahvalikkust tuleks fraseoloogias siduda pigem

vanasõnade, kõnekäändude, aforismidega, mille püsivusaste on madalam (Vakk 1970: 7)

võrreldes idioomidega. Idioome on kõrge püsivusastme tõttu traditsiooniliselt nimetatud

fraseologismideks kitsamas tähenduses. Heaks tunnuseks, mille kaudu idioome tuvastada

võiks aga pidada Romero kolmandat punkti – idioomides ei sisaldu nõuannet ega ütlust ning

1 http://hispanoteca.eu/Lexikon%20der%20Linguistik/mo/MODISMO.htm (külastatud 06.03.14)

2 DRAE: http://lema.rae.es/drae/ (külastatud 06.03.14)

11

nende funktsioon on pigem ekspressiivne. Neljas punkt vastab ka eesti keeleteaduses

väljatoodule ja kujutab endast tegelikult üht idioomide kujunemisviisi kirjeldust.

Romera nimetatust pakuvad käesolevas töös kõige enam huvi idioomide seostamine suulise

keele ja teise keelde tõlkimisega. Idioomide levimine suulises keeles viitab sellele, et

kirjalikest tekstiliikidest peaks neid vähem, kui üldse, leiduma näiteks teadus-, tehnika- ja

ametlikes tekstides, kus stiil on rangem.

Sõltuvalt lähtepunktist defineeritakse idioomi hispaaniakeelsetes allikates lisaks tähendusele

või tõlkimisele ka keele omandamise või hoopis grammatika kaudu. Hispaania keeles on

olemas ka sõna idiotismo, mis DRAE järgi on ühele keelele omane väljend, mis ei kohandu

grammatikareeglitega. El Pais seletab terminit sarnaselt: ühele keelele eriomane väljend, mida

on raske analüüsida või millel puudub otsene tähendus. Termin modismo on küll laiemalt

kasutuses kui idiotismo, kuid definitsioonid vihjavad, et tegemist on tõenäoliselt

sünonüümidega.

Siin peaks olema selgelt näha, et definitsioone on palju ja nüansse, mida erinevad seletused

kannavad, samuti mitmeid. Vaatamata sellele saab välja tuua ühiseid tunnuseid, milles näivad

olevat nõus nii Eesti kui Hispaania keeleteadlased. Esmajärjekorras tuleneb idioomi eripära

tähendusega seotud nüanssidest. Kõige sagedamini märgitakse, et idioomi tähendus ei ole

tuletatav seda moodustavate sõnade tähendustest. Järgmisena paistab silma tunnus, mis

ütleb, et tegemist on keelespetsiifilise sõnaühendiga. Sellega näib olevat seotud tõdemus, et

idioomi ei saa teise keelde sõnasõnalt tõlkida ning selle tõlkimine võib olla raske.

Vähemlevinud, aga mitte ebaoluline on definitsiooni seostamine grammatikareeglite ja

keeleomandamisega – grammatikareeglitest kaugenenud väljend omandatakse terviklikult,

püsiühendina. Samuti tuuakse tunnusena välja kujundlikkust.

Hispaania keele idiomaatilisuse keerukust võõrkeelena õppija jaoks on mainitud viitega

kirjaniku Ramón José Senderi teosele „La tesis de Nancy“ (ilmunud 1962), mis väidetavalt

paistab silma harukordselt tiheda kujundliku keele kasutuse poolest (Mendonça de Lima

1997). Lõiku sellest teosest kasutatakse ka käesoleva töö empiirilises osas (vt ptk

3.1.1 Tekstid). Hispaania ja eesti keele idiomaatilisuse astet võrrelda oleks arvatavasti võimatu

ning isegi ebavajalik, sest kujundlikkus ja mitmetähenduslikkus on keelte universaalsed

omadused. Pigem seisneb erinevus kontekstis ja konnotatsioonides, mis keele spetsiifikast

olenevalt konkreetsete idioomidega tavapäraselt kaasnevad.

12

Nagu selgus, defineerib iga fraseoloogia uurija teemasse puutuvaid mõisteid, sealhulgas

idioome, erinevalt (Aljabri 2013; Baran 1998; Muischnek 2006). Käesolevas töös mõeldakse

idioomi all valmis fraseemina kasutatavat sõnaühendit, mida moodustavad osad on

tähenduslikult kokkusulanud ja mille tähendus tuleneb kujundlikkusest. Idioomi tähendus

tuletatakse kujutluspildist, mille konkreetne fraseem lugeja või tõlkija teadvusesse toob.

1.2 Idioomide liigitamine

Selleks et hinnata idioomide eri omaduste rolli nende mõistmisel, on püütud leida viise

idioomide liigitamiseks. Kujundliku keele tundmise tugev sõltuvus iga inimese

individuaalsest mentaalsest leksikonist teeb liigitamise aga suhteliselt keerukaks ega võimalda

hoiduda subjektiivsusest.

Väga levinud on idioomide liigitamine tuttavlikkuse ja läbipaistvuse põhjal. Läbipaistvus

(transparency) tähistab seda, kui lihtne või keeruline on tuletada idioomi tähendust seda

moodustavate sõnade tähendustest. Tuttavlikkus (familiarity) peaks aga näitama, mil määral

on inimene konkreetse idioomiga kokku puutunud. (Gradinarova ja Janyan 2011)

Läbipaistvaks (ehk motiveerituks) peetakse fraseologisme, mille metafoorne side otsese

tähendusega on ilmne (nt pärivett ujuma), läbipaistmatuks neid, milles üldmõistetav ühendus

puudub (nt hambasse puhuma) (Langemets 2008). Tuttavlikkuse ja läbipaistvuse poolest

liigituks idioomid nelja kategooriasse (vt Tabel 1. Idioomide liigitamise võimalus tuttavlikkuse ja

läbipaistvuse põhjal (Gradinarova ja Janyani jaotuse eeskujul)).

Tuttavlik Tundmatu

Läbipaistev Tuttavlik-läbipaistev Tundmatu-läbipaistev

Läbipaistmatu Tuttavlik-läbipaistmatu Tundmatu-läbipaistmatu

Tabel 1. Idioomide liigitamise võimalus tuttavlikkuse ja läbipaistvuse põhjal (Gradinarova ja Janyani jaotuse eeskujul)

Eeltoodud jaotusega tegeletakse lähemalt peatükis Huvipunktide määratlemine. Siin tuleb aga

välja tuua, et tegemist on väga subjektiivse jaotusega. Aga juhul kui idioom kuulub ühe

tõlkija jaoks kategooriasse tundmatu-läbipaistmatu suunab see teda siiski otsustama, kas

tegemist on fraasiga.

Mona Baker täheldab, et tõlkijale annavadki idioomist tekstis märku väljendi mõistmise

raskused või see, et väljend näib lause või teksti kontekstis ebaloogiline. Kui võõrkeelses

13

lähtetekstis lähestikku esinevad sõnad ei anna eraldi tõlkides arusaadavat või loogilist

tähendust/vastet, on tõenäoline, et neid tajutakse (tähenduslikult) kokkukuuluvatena. (Baker

2011: 69) Näiteks töö empiirilises osas uuritava idioomi estar al loro tõlkimisel võib

ootamatuks osutuda ja tähelepanu tõmmata sõna loro, mis esmatähenduses tähendab

’papagoi’, teises tähenduses ’lobamokk’, ühendina ¡al loro! ’ettevaatust!’, aga idioomina

estar al loro hoopis ’kursis olema’.

Aastal 2012 avaldas Eesti Keele Sihtasutus inglise filoloogi Irene Tiiveli kogumiku valikuga

inglise keele idioomidest. Kogumiku saatesõnas jaotab autor idiomaatika ehk keelele

spetsiifiliselt omased fraseoloogilised kujundid kitsamaks ja laiemaks. Laiema idiomaatika

tunneb tema sõnul ära vaid võrreldes teise keelega ning see moodustab keelest põhiosa (Tiivel

2012: 6). Laiem idiomaatika võib esineda nii fraaside kui üksikute sõnadena. Kitsama

idiomaatika alla kuuluvad tihedalt kokkukuuluvatest üksikelementidest moodustatud fraasid,

mida enamasti sõnasõnalt tõlkida ei saa (Tiivel 2012: 5).

Luke Prodromou (2003) jaotab aga keelekujundid idioomideks ehk nö puhasteks idioomideks

(pure idioms) ja idiomaatilisuseks ehk fraseoloogiaks (the general tendency of words to go

together). Viimane lähtub John Sinclairi idioomi põhimõtte (idiom principle) definitsioonist,

mis ütleb, et keelekasutaja päralt on hulganisti valmis sõnaühendeid ehk valikuvõimalusi,

isegi kui näib, et neid ühendeid on võimalik jagada segmentideks. Puhtaid idioome selgitab

Prodromou nii: sellise ühendi tähendus on läbipaistmatu, tihti metafoorne ja see on

leksikogrammatiliselt rangelt jäik. (Prodromou 2003)

Prodromou rõhutab idiomaatika õppimise olulisust võõrkeeleõppes. Samas jõuab ta

järeldusele, et isegi idioome õppides ei näi õpilased enamasti neid omandavat ja seal peitub

oluline erinevus emakeele ja võõrkeele oskuse vahel. Selgub, et emakeele oskust eristavad

võõrkeele oskusest kolm peamist punkti: (1) kokkupuude keelega juba varases lapsepõlves,

(2) emakeelekõnelejate ühtne keele- ja kultuurikogemus, -tunnetus ning (3) võime ja voli

astuda üle selle jagatud süsteemi reeglitest. Järelikult peitub just keele kujundlikkuses põhjus,

miks peaks professionaal pigem tõlkima oma emakeelde.

Siinkohal saab minna tagasi laiema ja kitsama idiomaatika sisu juurde. Ühendades Promodrou

järelduse Tiiveli (2012) definitsioonidega võiks kitsam idiomaatika ühtida Promodrou puhta

idioomiga, laiem idiomaatika kuuluda aga Promodrou mõistes idiomaatika ehk fraseoloogia

alla üldiselt. Kitsam idiomaatika peaks seega alati olema äratuntav läbipaistmatuse ja

leksikogrammatilise jäikuse ning enamasti metafoorsuse poolest. Teades aga, et idioome

14

liigitatakse muuhulgas ka läbipaistvateks ja et need võivad leksikogrammatiliselt muutuda,

jääb taoline liigitus liiga kitsaks. Tiiveli laiem idiomaatika haarab aga laia spektrit

püsiühendeid nagu Promodrou idiomaatilisus ehk fraseoloogiagi.

Lähtudes tõlgitavuse problemaatikast, võetakse töös arvesse ka Tiiveli ja Prodromou jaotusi.

Hispaania keelele eriomaseid püsiühendeid, mida sõnasõnalt eesti keelde tõlkida ei saa, kuid

mis definitsiooni järgi idioomiks kitsamas mõttes ei liigitu, tähistatakse Tiiveli terminiga

laiem idiomaatika. Erinevalt idioomist kitsamas mõttes, puudub laiema idiomaatika juures

kujundlikkus. Seda ei saa pidada José María Romera kirjelduse põhjal mõne pikema väljendi

jäägiks või näitlikustamisvahendiks vaid puhtalt keele grammatiliseks eripäraks. Näiteks

hispaaniakeelsed konstruktsioonid selle töö empiirilises osas kasutatavates tekstides: hace

unos años „teeb mõned aastad“ ehk ’mõned aastad tagasi’, a lo mejor ’pigem’, hacer

preguntas „tegema küsimusi“ ehk ’küsimusi esitama’.

1.3 Tähendus

Keeleteaduses hakati tähendusega seotud protsesse uurima praegusest perspektiivist vaadates

samavõrra hiljuti kui mitmetähenduslikkust ja püsiühendeid. Alles 1980ndate lõpul leiti, et

tähendus ei tulene ainult mentaalsetest sümbolitest vaid need peavad lisaks ärgitama seoseid

sümbolitevälise maailmaga. Tõlkimisprotsessis toimub tähenduse kokkupanemine mingis

mõttes kunstlikult, mistõttu peetakse just tõlkimisprotsessis toimuva tähenduseloome

empiirilist uurimist eriti huvitavaks alaks (Rojo ja Ibarretxe-Antunano 2013: 99).

Tähenduse uurimisel on tavaliselt keskendutud väiksematele keeleüksustele – sõnadele ja

morfeemidele. Suuremaid üksusi on seejuures uuritud peaasjalikult ikkagi grammatika

vaatenurgast. Enamik varasemaid teooriaid on sellega kõrvale jätnud ühe tähendusloome

keskse tahu – selle, et sõnad moodustavad omavahel tähendusega ühendeid. Üks mõjukamaid

lingviste John Sinclair jõudis oma empiirilise teadustöö tulemusel tõdemuseni, et vorm ja

tähendus on omavahel väga tihedas seoses ning et tekste seovad tervikuks just kollokatsioonid

ja idiomaatilised sõnaühendid. (Sinclair 2004: 25) Sõnade suundumust koonduda omavahel

tähendusega ühenditesse nimetab Sinclair fraseoloogiliseks suundumuseks (phraseological

tendency).

15

Klassikaliselt arvatakse, et tähendus kujundatakse abstraktsete sümbolite süntaktilise

kombineerimise kaudu. Klassikaline teooria püüdis kujutada tõlkimisprotsessi teksti ühest

keelest teise ümberkodeerimisena abstraktsete sümbolite abil. Sellisel kujul jääb aga

arvestamata tõsiasi, et tähendus sõltub alati sõnumi vastuvõtjast ja olukorrast ning ei kandu

tõlkesse üle muutusteta. Hiljem on tõlkimisprotsessi hakatud nägema dünaamilisema seoste ja

mustrite loomise protsessina. (Rojo ja Ibarretxe-Antunano 2013: 100, 103)

Eelmainitud hilisemat seletust on nimetatud konnektsionistlikuks ehk seosteteooriaks, inglise

keeles connectionist approaches (Rojo ja Ibarretxe-Antunano 2013: 104). Seosteteooria järgi

toimib taju vastastikku seotud üksuste vahel dünaamiliste mustrite loomisena. Tähendusi ei

uurita enam kui muutumatuid informatsioonikogumeid, vaid kui närvirakkude vaheliste

ühenduste paralleelse aktiveerimise tagajärjel ettearvamatutel viisidel tekkivaid mustreid.

Üksused ise tähendust ei kanna. Tähendused ja tähenduseloome reeglid tulenevad mõlemad

seoste loomise protsessi käigus. Tõlkimisprotsesside uurimisel on selle lähenemisega

kattuvalt kasutatud prototüüpanalüüsi ja freimisemantikat. Charles Fillmore’i freimisemantika

(nt Fillmore 2001) eesmärk on kirjeldada, kuidas inimene keelt (ja maailma) tegelikult

mõistab, selle asemel, et keskenduda õigete või valede keelendite tuvastamisele. Freimid on

kontekstimudelid, milles osalised ja muutujad vahelduvad, kuid üldine situatsiooni taust

püsib. Näiteks lugedes aktiveeruvad inimese peas tuttavate sõnadega seotud freimid, mis

pärinevad varasemast kogemusest konkreetse sõnaga. Järgmise lause juures tuleb kontekstina

appi eelmisest lausest kaasa võetud freim.

Kognitiivlingvistikas pakutakse idiomaatilisuse olemasolu üheks seletuseks inimeste sõltuvust

füüsilisest maailmast. Lakoffi ja Johnsoni kirjeldatud kogemuspõhine müüt kujutab inimest

osana tema keskkonnast, viidates pidevale vastasmõjule keskkonna ja teise inimestega, mis

kujundab ka inimese mõttemaailma (Lakoff 2011). Inimene lähtub asjadele, nähtustele

seletuste andmisel keskkonnast, milles ta päevast päeva viibib. Seega väljenduvad nii

metafoorsus kui idiomaatilisus ühest küljest abstraktsete nähtuste edasiandmises kehaliselt

tajutava kaudu.

Võiks öelda, et kui metafooride puhul lähtub tähendus mõistetevaheliste seoste loomisest, siis

idioomide tähendus näib olevat seoste kaudu raskemini ligipääsetav. Näiteks käesoleva töö

raames tehtud eksperimendis kasutatud hispaaniakeelne idioom hacer un paréntesis tähendab

otsetõlkes „tegema sulgu“, mõeldud on aga pausi tegemist (mingis tegevuses/ettevõtmises).

Väidetavalt on paljude idioomide tähendused motiveeritud kontseptuaalsetest metafooridest

16

(nt „pea kui anum“) (Gibbs Jr. ja O’Brien 1990). Metafoorsus on idioomide juures n-ö

varjatud võrdlus, mille tabamiseks tuleb kas idioomi tunda (see peab olema salvestatud

lugeja/tõlkija mentaalsesse leksikoni koos tähendusvariandiga) või näha seoste leidmiseks

rohkem vaeva, teadvustades oma peas tekkivaid kujutluspilte või otsides abi kontekstist.

Siinkohal on kontekstil oluline roll – see võib aidata tähenduseni jõudmise protsessi

kiirendada, aga võib ka seda pidurdada. Järgmises peatükis räägitakse lähemalt tähenduse

otsimise, leidmise ja formuleerimisega seotud külgedest tõlkimisprotsessis.

17

2 Idioomide tõlkimisega seotud kognitiivsed protsessid

Lähteteksti kujundlike ja mitmetähenduslike osade tõlkimise keerukus on enamasti tajutav

ilma tõestuseta. Kognitiivne keeleteadus on praeguseks jõudnud selge arusaamani, et keel ja

keeleoskus ei ole lahutatavad inimese muudest kognitiivsetest võimetest. Seejuures peetakse

keelt sümboliliseks ning seostest lähtuvaks ning kujundlikkus peaks aitama keerulisemaid

abstraktseid asju väljendada lihtsamalt (Krikmann 2003; Lakoff 2011). Kognitiivlingvistika

teooriate ja empiiriliste meetodite abiga püütakse käesoleva töö kaudu panustada idioomide

tõlkimisega kaasnevate võimalike raskuste mõistmisesse.

Tõlkimise all mõeldakse selles töös eelkõige loetava ja mõistetava sihtteksti loomist

lähteteksti baasil. Tõlkimine lähtub tõlgendamisest ning selle saadus ehk tõlge sõltub tõlkija

tehtud valikutest (Baker 2011: 15; Tavast ja Taukar 2013). Tõlkija on aga tõlkimisprotsessis

iseseisev, vastutusvõimeline otsustaja (Tavast ja Taukar 2013: 158). Ta kujundab lähtetekstist

isikliku ettekujutuse, millest lähtudes loob teises keeles uue teksti. Tõkimiskogemuse rolli

hindamiseks jaotatakse teadustöödes uuritavad enamasti kahte rühma: professionaalsed

tõlkijad ja õppijad (O’Brien 2011: 57). Taolisest jaotusest lähtutakse ka siinses uurimuses,

jagades eksperimendis osalejad tegevtõlkijate ja keeleõppijate rühma (vt ptk

3.2.1 Eksperimendis osalejate valimise kriteeriumid).

Sattudes tõlkimise ajal arusaamise, ühest keelest teise ülekandmise või tekstiloomega seotud

probleemkohale, kasutab kogemustega tõlkija nende lahendamiseks väidetavalt teadlikke

strateegiaid. Nende strateegiate hulk ja tõhusus ning tõlkija võime valida kõige õigem

strateegia varieeruvad vastavalt tõlkija erialase kogemuse pikkusele. (Angelone & Shreve:

109) Pikema kogemusega tegevtõlkijad peaksid seega probleemkohti suutma lahendada

kiiremini ja nende töödes peaks esinema vähem vigu võrreldes keeleoskajatega, kelle

tõlkimiskogemus on vähene.

Katsed on näidanud, et professionaalsed tõlkijad suhtuvad tõlkimiskogemuseta

keeleoskajatest enamasti rahulikumalt mitmetähenduslike fraaside või sõnade tõlkimisse ja

probleemkohtadesse üldiselt. Väidetavalt on tekstis idioomile sattudes tõlkija jaoks esimene

takistus tuvastada, et tegemist on just nimelt idiomaatilise väljendiga. Seejuures, nagu

eespoolgi mainitud (vt ptk 1.1 Idioomi defineerimine, selle tunnused ja tõlgitavus), peaks tõlkijal

üldiselt olema kõige lihtsam tuvastada läbipaistmatuid ja kontekstis ootamatuid idioome.

18

(Baker 2011: 69) Seega võiks väita, et mida raskemini tõlgitav idioom, seda kergemini tajub

tõlkija, et keeruliselt tõlgitavat keelendit on vaja käsitleda ühtsena ehk sõnaühendina.

Pilgujälgimismeetodil tehtud uurimusi leidub idioomide kohta siiani veel väga vähe ja enamik

selliseid uurimusi kajastavaid artikleid pärinevad lähiaastatest. Näiteks on pilgujälgija abil

uuritud süntaksi, konteksti ja leksika rolli idiomaatiliste väljendite töötlemisel ning jõutud

muuhulgas järeldusele, et idioomi töötlemisel mängib teatud piirini rolli ka otsetähendus

(Holsinger 2013). Üks veidi varasem artikkel kajastab pilgujälgijaga tehtud uurimust, kus

võrreldi inglise keelt emakeelena ja võõrkeelena kõnelejate idioomide töötlemise kiirust

(Siyanova-Chanturia et al. 2011). Idioomide töötlemise kiirust võrreldi omakorda

otsetähendusega keelendite ja nn uuskeelendite (novel phrases) töötlemise kiirusega. Leiti, et

inglise keelt võõrkeelena kõnelejate jaoks on idioomi kujundliku tähenduse tuletamine

aeganõudvam nii otsetähendusega keelendite kui uuskeelenditega võrreldes ja seda hoolimata

abistava lausekonteksti olemasolust. Emakeelena kõnelejad töötlesid aga idioome kiiremini

kui uuskeelendeid ja kontekst ei paistnud avaldavat nähtavat mõju ka nende puhul.

Pilgujälgimis- ja klahvivajutusmeetodil on uuritud ka metafooride mõistmist ja tõlkimist

(Sjørup 2013). Huvitav on märkida, et nii keele- kui neuroteadlased on püüdnud tuvastada

metafoorsete ja idiomaatiliste kujundite töötlemisega seotud ajupiirkondi, mis on aga siiani

uurimist vajav teema (Pecher et al. 2011). Näiteks metafooride kohta on öeldud, et nende

mõistmine on niivõrd keeruline protsess ja seda mõjutab nii lai hulk tegureid, et see ei saa

toimuda vaid ühes ajupiirkonnas (Wang Xiaolu ja Feng Jun 2014). Lisaks on vaadeldud

näiteks polüseemia rolli metafooride mõistmisel (Tremblay et al. 2014) ja tuvastatud, et

polüseemseid sõnu sisaldavate metafooride töötlemine nõuab rohkem aega.

2.1 Mõistmis- ja meenutamisprotsesside kajastumine silmaliigutustes

Mona Bakeri (2011) väitel on lähteteksti idioomile sobiva vaste leidmine pigem keeleline

probleem, kontekst ja tasutateadmised kuuluvad aga keeleväliste tegurite hulka. Kontekst

aitab idioomi mõistmisele kaasa, pakkudes selleks vajalikku semantilist informatsiooni

(Aljabri 2013). Uurimused on kinnitanud, et lugemisel kajastub leksikaalne töötlemine

teadvuses otseselt silmaliigutustes (Geeraerts ja Cuyckens 2007: 873). Pilgujälgimine aitab

tuvastada mõistmis- ja meenutamisprotsesse reaalajas, andes uurijale kujutise katseisiku

19

silmaliigutustest – regressioonidest ehk tagasipöördumistest ja fiksatsioonidest ehk pilgu

peatumistest.

Materjali töödeldakse ja salvestatakse mällu nii sõnalise kui visuaalse kodeerimissüsteemi

abil. Psühholoogid on leidnud, et infoühikute meeldejätmise ja mälust ammutamise

efektiivsus sõltub nende nähtuste konkreetsusest, mida need ühikud tähistavad. Viimane

seostub omakorda sellega, kui hõlpsalt konkreetsed infoühikud võimaldavad luua

kujutluspilte. Konkreetseid ehk otseselt tajutavaid nähtusi tähistavad keeleüksused peaksid

seega jääma paremini meelde kui need, mis tähistavad abstraktseid nähtusi. (Bachmann ja

Maruste 2003: 174–175)

Viimastel kümnenditel on nii kognitiivlingvistikas kui tõlkeuurimustes hakatud rääkima

kujutluspiltide (mental images) rollist teksti mõistmisel (Janyan ja Andonova 2000; Kußmaul

2005; Martín de León 2013). Idioomide mõistmisega seoses on samuti uuritud kujutluspiltide

loomise (Janyan ja Andonova 2000) ja idioomi kujuteldavuse (Gradinarova ja Janyan 2011)

rolli. Enamasti tekivad kujutluspildid alateadlikult ja väidetakse, et nende teadvustamine

võiks tõlkija tööle positiivselt mõjuda (Martín de León 2013), aidates näiteks jõuda

loomingulisemate tõlgeteni (Kußmaul 2005). Janyan ja Andonova (2000) jõudsid oma

uurimuses järeldusele, et tundmatu idioomi kohta mentaalse kujutluspildi loomine võib tõesti

idioomi mõistmisel kasuks tulla. Nende sõnul paistis see eriti välja katses osalejatele

tundmatute, aga semantiliselt läbipaistvate idioomide puhul. Semantiliselt läbipaistmatute

idioomide mõistmist kujutluspiltide loomine aga ei näinud mõjutavat. Seega on idioomi

läbipaistvus ja kujutluspildi tekkimise lihtsus üksteisest sõltuvad.

Kanada psühholoog Allan Paivio (Paivio 2012) väidab, et lihtsam on meeles pidada ja

meenutada neid sõnu või fraase, mille mäletamisel lisandub verbaalsele komponendile ka

hästi ettekujutatav visuaalne esitus – see on nn topeltkodeerimise teooria (Dual Coding

Theory, DCT). Käesoleva töö juures on oluline märkida, et tajus võivad kahemõttelise

kujutise tõlgendused vahelduda, kujutluses aga mitte, sest teist tõlgendust on vaja otsast peale

eraldi kujutleda. Siiski ei ole meenutamisel ilmneva kujutluspildi ilmumise lihtsus ega selgus

alati märk mälupildi nö tõesusest. Mida selgemini ja detailsemalt miski mälust kujutlusse

ilmus, seda suurem on meenutaja subjektiivne veendumus oma meenutuse tõesuses. Kujutluse

selgus seostub küll üldiselt mälupildi tõesusega, aga vahel on selles ka tõele mittevastavaid

olukordi, mida ekslikult käsitletakse tõeste mälupiltidena. (Bachmann ja Maruste 2003: 175–

176)

20

Ajendatud meenutamisel seostub ajendis sisalduv informatsioon mälujäljes oleva

informatsiooniga ja see avab juurdepääsu olemasolevale informatsioonile (Tulving 2007: 82).

Mälujälg on kodeerimisprotsessi lõpp-produkt. Salvestatud info kasutamine ehk mälust

ammutamine sõltub suurel määral salvestatud infost, aga ka meenutamisinformatsioonist.

Meenutamisinformatsioon on vajalik selleks, et tuua teadvusesse või kasutada varem

omandatud teadmisi. See kujuneb küsimustest, vihjetest või muudest ajenditest, mis lubavad

juurdepääsu salvestatud infole. (Tulving 2007: 80) Kirjalikus tekstis esinevate idioomide

tähenduse mälust ammutamisse puutuvalt on olulisimaks ajendiks keeleline kontekst, mis aga

eelnevast lähtuvalt eeldab varasema kokkupuute olemasolu konkreetse fraseologismiga.

Tuttavlike idioomide tõlkimist peaks seega lihtsustama kontekst või freimisemantika järgi

varasemast kogemusest pärinevad freimid (vt ptk 1.3 Tähendus). Tundmatute, aga

semantiliselt läbipaistvate idioomide mõistmist võimaldavad, nagu eespool öeldud,

kujutluspildid, mis omakorda peaksid aitama kaasa tõlkimisele.

Psühholoogia üldiste teooriate põhjal on mälust ammutamisel oluline sarnasus meeldejäetava

informatsiooni ja hilisema meenutusajendi kodeerimisviiside vahel. Erinevad kodeerimise

viisid loovad erineva informatsiooni, mille alusel asju meeles peetakse. Samamoodi määrab

see, kuidas mingit meenutamise ajendit kodeeritakse, selle, millise mälujäljeni jõutakse. Silma

kaudu saadav info nõuab põhjalikku analüüsi, kuid varasemad teadmised aitavad ajul luua

kujutluspildi (Tulving 2007: 85). Järelikult püüab inimene probleemkohta või huvipakkuvat

ala pikemalt vaadeldes saada selle kohta võimalikult palju meenutamisinformatsiooni, ehk

koguda kokku võimalikult palju ajendeid mälujäljest informatsiooni ammutamiseks.

Sealjuures sõltub meenutamine korraga sellest, kuidas objekt mälus on kodeeritud ja sellest,

millist meenutamiseks vajalikku informatsiooni meenutamise ajend sisaldab.

Lingvistikas on mõistmise ja meenutamise taga peituvaid mentaalseid protsesse valdavalt

uuritud, paludes katseisikutel tuvastada näiteks üksikute sõnade, fraaside või lausete tähendust

või neid kategoriseerida. Pilgujälgimismeetod (vt ptk 3.2 Eksperiment pilgujälgimisseadmega)

võimaldab aga luua loomulikuma olukorra, kus katseisikud saavad lugeda või tõlkida

segamatult pikemaid tekstilõike ja uurija saab analüüsida reaalajas toimunut seda hiljem

taasesitades. Pilguandmete analüüsil jälgitakse esmajärjekorras fiksatsioonide kestusi ja

regressioone konkreetsele sõnale või fraasile. Kognitiivpsühholoogias ollakse üldiselt ühel

meelel, et sõnad on mentaalses leksikonis salvestunud kolmel tasandil: ortograafilisel,

fonoloogilisel ja semantilisel. Arvatakse, et iga sõna tuvastamisel mängivad rolli kõik kolm

21

tasandit ja arvestades sealjuures, et keskmine fiksatsiooni pikkus on ligikaudu 250 ms, toimub

see enamasti väga kiiresti. (Geeraerts ja Cuyckens 2007: 879)

Käesolevas töös pakub enim huvi just semantiline tasand, mis jaguneb fiksatsioonide

põhjustelt laias laastus kaheks: (1) sõna või fraasi ümbritseva (enamasti sellele eelneva)

konteksti uurimine, (2) sõna või fraasi enda semantiliste omaduste töötlemine. Väga tihti

mõjutab sõna või fraasi mõistmise või meenutamisega seotud protsesse just lausetasandi

kontekst. Lause kontekstist sõltub sõna ennustatavus, mis omakorda on seotud ka sõnade

koosesinemise sagedusega. Seega kui sõna või fraas tundub kontekstis ootamatu, peegeldab

seda pikem fiksatsioon. Lugedes kogutakse järgneva sõna kohta informatsiooni juba enne

pilgu fikseerimist ning järgmisele sõnale liikumine toimub siis, kui eelmise kohta on kogutud

mõistmiseks või meenutamiseks vajalik kogus informatsiooni. Seetõttu võivad näiteks

lühemad, tuttavlikumad või sagedamini esinevad sõnad lugedes pilguandmete salvestusel ka

näiliselt vahele jääda, kuigi informatsioon nende kohta on juba teadvustatud. Leksikaalne

töötlemine toimub aga ainult siis kui pilk fikseerub ehk tähelepanu pöördub konkreetsele

sõnale. Mitmetähenduslikkust käsitlevad uurimused on tõestanud, et tähenduse tuletamine

mõjutab fiksatsioonide kestust väga selgelt. (Geeraerts ja Cuyckens 2007: 882)

Mitmetähendusliku sõnaühendi töötlemise keerukusele viitavadki peamiselt fiksatsiooni

pikkus ja regressioonide sagedus (Geeraerts ja Cuyckens 2007: 898).

Polüseemia puhul väidetakse, et on võimalik, et inimeste omavahelises suulises suhtluses ei

kujuta see endast probleemi, sest õige tähenduse valimist toetab nii keeleline kui

pragmaatiline kontekst. Inimesed näivad suutvat tähendustel vahet teha automaatselt,

tuvastades ja häälestades „teatavaid korrelatsioone tähenduste võrgustiku ja konteksti vahel“

(Langemets 2008). Mitmetähenduslike sõnade (fraaside) tähenduse leidmisel mängib kontekst

seega väga olulist rolli (Langemets 2008; Tulving 2007: 86). Suulises suhtlussituatsioonis

sisaldub abistavat konteksti rohkem kui kirjalikus, näiteks aitab muuhulgas kaasa kehakeel.

Omavahel tuttavate inimeste vahelisesse suhtlussituatsiooni panustavad ka taustateadmised

teineteise kohta ja alati saab küsida täpsustusi. Tundmatu autori koostatud kirjaliku teksti

tõlkimise situatsioonis sellised abivahendid puuduvad ning abi tuleb otsida keelelisest

kontekstist, isiklikest mälujälgedest, kujutluspiltidest.

Idioomide käsitlemine sõnaraamatutes vihjab samuti sellele, et kontekstist on keelendite

tõlgendamisel raske mööda vaadata. Idioomisõnaraamatud esitavad väljendeid alati koos

näitega või näidetega nende esinemisest lausekontekstis, mille eesmärgiks on hõlbustada sisu

22

mõistmist (Collins Spanish idioms 2010; Vox 2003). Mitmed uurimused on näidanud, et

piisava abistava konteksti olemasolul eelnevas lauseosas tuletab lugeja mitmetähendusliku

fraasi tõlgenduse sama kiiresti kui otsetähendusega fraasi tõlgendusegi. Siiski tõestavad

paljud uurimused mitmetähenduslike keelendite töötlemise üldist suuremat keerukust

võrreldes otsetähendusega. (Lowder M. ja Gordon C. 2013)

2.2 Idioomide tõlkimise strateegiad

Idioomide defineerimisel rõhutatakse tihti keelespetsiifilisust. Arvestades keele tihedat seotust

kultuuri ja kommetega, lähtuvad ühe keele idioomid suuresti seda keelt emakeelena

kõnelejate ühtsest kultuuritaustast. Kultuur võib idiomaatilises keeles väljenduda näiteks

idioomide sõnades, mille kaudu tähendust edasi antakse. Idioomi tõlkimisel ei pruugi aga nn

kultuurispetsiifilised komponendid takistuseks saada. Suuremaid raskusi tekitab hoopis

idioomi tähendus ja selle tähenduse seos konkreetse kultuuriga. (Baker 2011: 71)

Kui idioomi mõistmisel mängivad rolli väljendi läbipaistvus, läbipaistmatus, petlikkus (Baker

2011: 71) või selle konventsionaalsus ja tuttavlikkus, siis tõlkimist mõjutavad hoopis muud

tegurid. Mona Baker nimetab neli peamist põhjust, miks idioomide ja muude pühiühendite

tõlkimine keerukaks osutub:

a) Idioomile ei pruugi sihtkeeles leiduda ühest vastet. Tihtipeale ei tähista keeled sama

nähtust samamoodi ning tihti võib sarnane väljend aga kanda keeltes väga erinevat

tähendust.

b) Tähenduselt sarnastel idioomidel võib keeltes olla väga erinevaid konnotatsioone – nt

ühes keeles vaid inimesega seotud idioomi võidakse teises kasutada nii inimese kui

kohaga seoses.

c) Lähtetekst võib kasutada idioomi sõnademänguna, mis ei ole samal moel sihtteksti üle

kantav.

d) Lähte- ja sihtkeeles võivad idioomide kasutustiheduse ja kontekstiga seotud kombed

olla väga erinevad. Idioomaatilisust võidakse teatud kultuurides kirjakeeles taunida

(hiina, araabia), teistes aga kasutatakse seda pea igat liiki tekstides (inglise).

Nendest põhjustest paistab idiomaatilisuse tihe seotus kultuuriga päris selgelt silma. Just nagu

tõlkimisel nö ühest kultuurist teise üldiseltki, tuleb ka idioomide tõlkimisel arvesse võtta

23

kultuuride erinevusi ja kombeid. Seega ei ole alati tingimata vajalik leida lähteteksti idioomile

sihtkeeles vasteks sarnase kujundlikkuse astmega väljendit. Kogenud tõlkijalt, kes sihtkultuuri

hästi tunneb, eeldatakse oskust teha ka julgemaid otsuseid, seejuures tõlke kvaliteeti ohvriks

toomata. See tähendab, et võib olla täiesti vastuvõetav tõlkida lokkavalt idiomaatiline

ingliskeelne ajaleheartikkel eesti keelde ilma ühegi kujundliku keelendita näiteks juhul kui

eesti keeles ei ole kujundlik keel konkreetses kontekstis tavaks. Eeldusel, et tõlkija teeb oma

tööd kvaliteetselt, ei oleks vastupidinegi lahendus siin halb, sest nii on tõenäoliselt võimalik

sihtkeele värvikust rikastada.

Viise, kuidas idioome tõlkida on aga rohkem kui kaks eelmainitut. Mona Baker on välja

toonud kuus strateegiat:

a) vormilt ja tähenduselt võimalikult samase idioomi otsimine;

b) tähenduselt sarnase, aga vormilt erineva idioomi kasutamine;

c) lähteteksti idioomi ülevõtmine;

d) parafraseerimine;

e) mitmetähenduslikkuse väljajätmine, kasutades idioomi komponente otsetähenduses;

f) terve idioomi väljajätmine.

Strateegia valik sõltub loomulikult tekstist ja konkreetsest idioomist ning teksti eesmärgist nii

lähte- kui sihtkultuuris. Samuti mängivad keskset rolli tõlkija isiklik kogemus ja sellest

mõjutatud tõlgendus.

24

3 Eksperiment

3.1 Idioomide ja tekstide valimine

Leidub hulganisti žanreid, kus soositakse mitmetähenduslikkust ja kujundlikkust.

Esmajärjekorras ilukirjandus, kus seeläbi luuakse avaraid mõistemaailmu ja jäetakse isegi

meelega ruumi tõlgendusteks. Järgmisena kindlasti ajakirjandus, kus esineb idioome

erinevates tekstides, kuid peamiselt nendes, millel on loov funktsioon (Piekot 2012). Loovat

funktsiooni täidavad tavaliselt näiteks reklaamtekstid, artiklite pealkirjad, huumor, mille

eesmärgid võivad olla nt meelelahutuslikkus ja tähelepanu tõmbamine.

Töö kolmandas peatükis kirjeldatakse eksperimenti, milles vaadeldi kolmes lühikeses tekstis

esinevate idioomide hispaania keelest eesti keelde tõlkimise protsessi. Eksperimendi

tulemused esitatakse neljandas ning neid analüüsitakse töö viiendas peatükis.

3.1.1 Tekstid

Enne katsetega alustamist valiti uurimuse eesmärkidega sobivad tekstid. Otsustati kasutada

kokku kolme teksti, mille valimisel lähtuti järgnevatest kriteeriumitest: (1) uurimiseks

kasutatava tarkvara eripära (vt ptk 3.2 Eksperiment pilgujälgimisseadmega) määras iga teksti

pikkuseks kuni 150 sõna; (2) konteksti varieerimiseks pidid tekstid olema eri žanritest, aga

piirduda tuli seejuures tavapäraselt idiomaatilisema keelekasutusega žanritega; (3) tekstid

pidid loetavuselt olema võimalikult ladusad ja (4) sisaldama rohkem kui ühte idioomi.

Arvestatavate tulemuste saamiseks tuli ka jälgida, et idioomi sisaldavad laused vahelduksid

tekstis nö otsetähendusega lausetega.

Sihtgrupi teadmised spetsiifiliste teemade kohta võivad olla väga erinevad, mistõttu pidid

tekstid olema võimalikult üheselt mõistetavad. Sellest lähtudes keskenduti teema valikul nö

pehmematele, humanitaarsematele. Püüti silmas pidada, et tekstide mõistmine ei nõuaks

tõlkijalt spetsiifilisi taustateadmisi.

Uurimuse eesmärkide saavutamiseks ei tohtinud tekstide ülesehituses peale idiomaatiliste

tekstiosade olla muid segajaid, mis tõlkimisel kognitiivset koormust liialt suurendaksid.

Selleks pidi tekstide üldine raskustase olema parajalt madal ja ühtlane. Tegemaks kindlaks, et

25

ükski tekst kolmest ei ole üldises plaanis teistest loetavuselt oluliselt raskem, kasutati

Fernandez-Huerta 1959. aastal avaldatud loetavuse testi3, mis on hispaania keele jaoks

internetis kasutatavatest teadaolevalt ainus. Fernandez-Huerta testi skaalal tähistab 0–30 väga

madala loetavusega teksti, 80–90 kõrge ja 90–100 väga kõrge loetavusega teksti. Uurimuses

kasutatud tekstide tulemused olid Fernandez-Huerta testi skaalal järgmised:

T1 94

T2 101

T3 94

Seega võib tekstide raskustaset pidada ühtlaseks ja üldjoontes lihtsamapoolseks. Testi

tulemuste võrdlus katseisikute kommentaaridega näitas aga kerget erinevust – osalenute

hinnangul oli loetavuselt võrdselt lihtsad T2 ja T3, veidi raskemaks hinnati teksti T1.

Arvestades aga, et taolised loetavuse testid võrdlevad silpide ja lausete arvu suhet, mitte aga

hulka muid loetavuse faktoreid (nt infotihedus, mida täheldati teksti T1 raskendava

omadusena), võetakse tulemust väga üldise indikaatorina tekstide ühtlasest ja madalast

raskustasemest. Loetavuse indeksid hindavad vaid teksti süntaktilist struktuuri, mitte

semantikat (O’Brien 2009), mistõttu saab neid numbreid kohaldada vaid tekstide süntaktilise

ülesehituse hindamiseks.

tekst loetavus sõnade arv lausete arv idioomid

T1 94 125 7 4

T2 101 125 5 3

T3 94 85 5 3

Tabel 2. Tekstide üldised numbrilised omadused.

Eelnevast tabelist on näha, et kuigi T1 sõnade ja lausete arv ning idioomide hulk on suuremad

kui T3-l, on nad loetavuse indeksi poolest võrdsed. T2 loetavuse indeks on suurim, lausete arv

aga võrdne lühema tekstiga T3. Teksti T3 võiks pidada kõige lihtsamaks eelkõige lühiduse,

žanri ja stiili poolest, mida kinnitasid katseisikute kommentaarid (vt ptk 4.2.2 Tõlked ja

retrospektiivsed intervjuud). Katse tulemuste hindamisel lähtutakse nii loetavuse testi üldisest

näitajast kui katseisikute hinnangutest.

3 http://www.standards-schmandards.com/exhibits/rix/ (külastatud 11.03.14)

26

Tekstilise konteksti vaheldamise eesmärgil valiti tekstid kahest eri žanrist ja üht žanrit

varieeriti: ajakirjandus (T1), suuline ajakirjandus (T2) ja ilukirjandus (T3). Katsesse toob

eraldi dimensiooni tõik, et T1 on juba hispaania keeleruumis tõlketekst ingliskeelsest

originaaltekstist4. T2 on küll samuti ajakirjandustekst, aga suuline ja seejuures kirja pandud

suulise teksti vormis. Üheselt mõistetavuse kriteeriumist lähtuvalt valiti sellised

ajakirjandustekstid, mis käsitlevad mõlemad sama teemat. Ühtlasi pidi see teema olema

võimalikult levinud ja palju käsitletud. Teemaks valiti muusika. Esimene tekst (T1) leiti

Google’i otsinguga, teine (T2) pärineb hispaania keele korpusest CREA ja kolmas (T3)

Ramón J. Senderi raamatust „La tesis de Nancy“ (1962).

Seatud kriteeriumitest lähtuvalt tuli tekste veidi kohendada, aga seda püüti teha võimalikult

vähe, seadmata ohtu tekstide keelelist sidusust. T1 on lühendatud versioon veidi pikemast

inglise keelest tõlgitud artiklist, mis oli avaldatud oktoobris 2013 alternatiivmuusikaga

tegeleval hispaaniakeelsel veebilehel. Lausete ehitust muudetud pole. T2 on samuti

lühendatud, lisaks on veidi korrastatud lausete ehitust ja pikkust. Tulemusena peaks T2 olema

kergemini loetav, aga säilitama samas suulise keele eripärasid. T3 lauseehitust muudetud ei

ole, küll aga on tekst võetud kahe lõigu ühinemiskohast. Kuna esimese lõigu viimane lause on

lühike ja otsetähendusega ning järgmine lause samuti otsetähendusega ja uut teemat ei alusta,

ei tohiks selles kohas tõlkimisel tekkida erilisi lisaprobleeme.

3.1.2 Huvipunktide määratlemine

Enne katset määratleti uurimuse huvipunktid (Areas of Interest, AOIs). Selle uurimuse raames

on nendeks idioomid ja/või idioome sisaldavad laused, mida vastandatakse nö

otsetähendusega tekstiosade või lausetega. Eeldatakse, et määratud huvipunktides katseisiku

pilk peatub ehk toimub fiksatsioon, mis on tuvastatav pilgujälgija salvestuselt. Fiksatsiooni

kestus peaks näitama kognitiivse pingutuse suurust.

Eksperimendis kasutatud tekstides määraleti kokku 10 idioomi ehk huvipunkti. Tekstid ise

leiti idioomide kaudu ning idioomide valik sõltus peamiselt uurimistöö autori intuitsioonist ja

juhuvalikust. Metodoloogiliselt aitas huvipakkuvate idioomide kasutustihedust ja

esinemisulatust tuvastada otsing Real Academia Española kaasaegse hispaania keele korpuses

4 http://www.alternativenation.net/?p=35898 (külastatud 08.04.14)

27

CREA (vt Lisa 3). Korpus oli abiks ka eksperimendiks sobivate tekstide valimisel. Idioomide

tähenduse tuvastamiseks kasutati peamiselt Vox’i hispaania keele fraseologismide

sõnaraamatut (Vox 2003) ja hispaanlaste seas läbi viidud küsitlusest saadud vastuseid

(vt Tabel 5. Idioomide tõlgendused). Sõnaraamat andis informatsiooni fraseologismi tüübi,

peamise kasutusvaldkonna, sõnajärje variatsioonide kohta. Valitud tekstides esines kaks

idioomi, mis sõnaraamatutes esindatud ei olnud. Nende mõistmiseks kasutati lisaks küsitluse

andmetele internetisõnastikku Wordreference ja Piura ülikooli blogi

http://castellanoactual.com/. Hispaanlaste seas läbi viidud küsitlusest ja selle tulemustest

räägitakse lähemalt selle peatüki lõpuosas.

Hispaania keele akadeemia Real Academia Española kaasaegse keele korpus CREA5 (Corpus

de Referencia del Español Actual) hõlmab tekste kõikidest hispaaniakeelsetest maadest,

sealhulgas ka Euroopa Liidus laiemalt kasutatavast hispaania keelest. Selles töös eelistati

Ibeeria poolsaarel ja Euroopas laiemalt kasutatavat hispaania keelt, jättes lõuna-ameerika

murrakud valikust välja. Töö valmimise hetkel kehtiv CREA uusim versioon pärineb aastast

2008 ja sisaldab tekste, mis on avaldatud aastatel 1975 kuni 20046. Pidades silmas idioomide

püsivust, ei oma diakrooniline vaatenurk selle töö raames tähtsust ning uurimuses kasutatavad

tekstid pärinevad eri kümnenditest: tekst T1 aastast 2013, T2 aastast 1990 ja T3 aastast 1962.

Tõlkimise vaatepunktist on määrava tähtsusega kaks kriteeriumit: (1) kas idioom on tõlkijale

tuttav (tuttavlikkus) ja (2) kui ei ole tuttav, siis kas selle tähendus on mingil moel tuletatav

(läbipaistvus). Esimene kriteerium on individuaalne, ehk sõltuv tõlkija kogemusest, taustast,

mentaalsest leksikonist. Teine kriteerium on samuti mõnevõrra individuaalne, kuid on

seletatav ka leksikaalsete tunnuste põhjal. (Croft 2004: 232–233; Nunberg et al 1994)

Selleks, et võrrelda idioomide erinevate omaduste mõju tõlkimisprotsessile, liigitati need

idioome käsitlevates teadustöödes levinuima jaotuse põhjal, mida täiendati töö raames

toimunud veebiküsitluse vastustega. Idioome hinnatakse kolme kriteeriumi põhjal:

kujuteldavus, tuttavlikkus ja läbipaistvus. Kõrge või madal kujuteldavus (imageability7)

näitab mil määral on sõna või mõiste visuaalselt või akustiliselt ettekujutatav. Idioomi

kujuteldavus tähistab seda, kui kergesti või raskesti tekib konkreetse idioomi töötlemisel

tõlkija teadvusesse kujutluspilt. Läbipaistvus määrab kui lihtne või keeruline on tuletada

5 http://corpus.rae.es/creanet.html (külastatud 10.05.14)

6 http://www.rae.es/recursos/banco-de-datos/crea-escrito (külastatud 10.05.14)

7 http://www.cognitiveatlas.org/concept/imageability (külastatud 11.03.14)

28

idioomi tähendust seda moodustavate sõnade tähendustest. Tuttavlikkus viitab sellele, mil

määral on inimene konkreetse idioomiga kokku puutunud.

Tuttavlikkuse puhul võeti esimese jaotuse loomisel arvesse esinemissagedust CREA korpuses

(vt Lisa 3), eeldades et sinna kogutud tekstid peegeldavad hispaania keele keskmisi

kasutusnorme. Nii tuttavlikkust kui läbipaistvust hinnati subjektiivselt, lähtudes peatükis

Idioomide liigitamine toodud definitsioonidest. Kujuteldavus sõltub üldiselt aga mõlemast –

mida tuttavlikum ja läbipaistvam idioom on, seda kergemini tekib inimese teadvuses selle

tähendusega seotud kujutluspilt (vt ptk 2.1 Mõistmis- ja meenutamisprotsesside kajastumine

silmaliigutustes). Tulemused kanti tabelisse (vt Tabel 3. Eksperimendi tekstides leiduvate

idioomide (huvipunktide) liigitus Janyani ja Gradinarova (2000) ning Langemetsa (2008) kirjeldatud

definitsioonide ja esinemissageduse põhjal CREA korpuses.).

Tuttavlik-läbipaistev Tundmatu-läbipaistev

estoy andando por la cuerda floja

sin red (T1)

me mantiene en marcha (T1)

me mordí los labios para aguantar

la risa (T3)

hacer un paréntesis (T1)

no pierden nunca la cara (T3)

ponen gesto agrio (T3)

Tuttavlik-läbipaistmatu Tundmatu-läbipaistmatu

que valga la pena hacerlo (T1)

no cae tan mal como antes (T2)

te ganas muy bien la vida (T2)

que esté un poco al loro de eso (T2)

Tabel 3. Eksperimendi tekstides leiduvate idioomide (huvipunktide) liigitus Janyani ja Gradinarova (2000) ning Langemetsa (2008) kirjeldatud definitsioonide ja esinemissageduse põhjal CREA korpuses.

Kõige lihtsam peaks olema tõlkida kategoorias tuttavlik-läbipaistev asetsevaid idioome.

Kategooriates tundmatu-läbipaistev ja tuttavlik-läbipaistmatu asetsevad idioomid peaksid

tõlkides olema keskmise raskusega. Nende tõlgendamine on seega suuremas sõltuvuses

kontekstist ja teadvuses tekkivast või tekitatavast kujutluspildist. Tundmatu-läbipaistmatu

idioom peaks aga olema väga raskesti tõlgitav.

Nagu juba mainitud peatükis 1.2 Idioomide liigitamine, kujutavad fraseologismi tuttavlikkus ja

läbipaistvus endast väga subjektiivseid tunnuseid. Eriti tuttavlikkus sõltub suuresti konkreetse

tõlkija isiklikust kogemusest, mistõttu tuleks eelkirjeldatud liigitust täiendada. Selleks viidi

käesoleva töö raames läbi veebiküsitlus hispaania keelt emakeelena kõnelejate hulgas.

29

Küsitluse eesmärk oli koguda vähemalt 100 vastaja hinnanguid eksperimendi 10 idioomi

kasutustiheduse ehk konventsionaalsuse kohta. Lisaks paluti iga idioomi juures lühidalt

kirjeldada, millist tähendust see võiks kanda. Vastajate valikul seati ainsaks kriteeriumiks, et

nende esimene emakeel oleks Ibeeria poolsaare (Hispaania) hispaania keel.

Google Docs’is koostatud ankeet saadeti erinevate vahendajate kaudu (nt ülikoolide Erasmus

programmi koordinaatorid, töö autori isiklikud tuttavad jne) Eestis resideeruvatele

hispaanlastele ning Madriidi ülikooli Universidad Autónoma de Madrid. Kõige rohkem

vastuseid laekus Madriidi ülikoolist. Küsitlusele saadi kokku 112 vastust, millest jäeti välja

üks topelt esitatud vastus ja üks vastus, mille autori emakeel oli Lõuna-Ameerika hispaania

keel. Valiidseid vastuseid saadi seega 110, mis vastas püstitatud eesmärgile. Enamik vastajaid

olid vanuses 18–29 (86%), kuid kaetud said kõik küsimustikus määratletud vanusegrupid.

Tabel 4. Idioomide konventsionaalsuse hindamiseks loodud küsimustikule vastanud hispaanlaste vanuseline jaotus.

Vastanud olid väga erinevate ametite ja erialade esindajad, varieerudes ajaloolastest ja

antropoloogidest geograafide ja juristideni. Kõige rohkem oli aga filoloogia või tõlkeeriala

tudengeid.

Hispaanlastel paluti 5-palli skaalal hinnata kõikide kümne eksperimendi tekstides esineva

idioomi kasutustihedust ehk konventsionaalsust. Hinne 1 tähendas, et vastaja ei olnud sellist

idioomi varem kordagi kuulnud, hinne 3 tähendas keskmist kasutustihedust ja hinne 5 väga

suurt kasutustihedust. Hinnangud peegeldasid idioomide tuttavlikkuse subjektiivsust, sest

2%

71%

15%

4%

3% 1% 1% 3%

Küsimustikule vastanute vanuseline jaotus

...–17 18–24 25–29 30–34 35–39 40–44 45–49 55–...

30

kõiki neid hinnati peaaegu kõikide skaala hinnetega. Siiski joonistus välja selge jaotus, mis on

kujutatud alloleval joonisel (vt Joonis 1. Idioomide konventsionaalsus hispaanlaste hinnangu

põhjal. Number märgib 110 vastaja hinnangute keskmist skaalal 1 kuni 5, kus 5 tähistab väga suurt

kasutustihedust). Kõige konventsionaalsemateks hinnati idioome vale la pena ’on seda väärt’,

ganarse la vida ’raha teenima’ ja estar al loro ’[millegagi] kursis olema’, millest esimene

pärineb tekstist T1, teised kaks tekstist T2. Neile järgnes veidi üle keskmise tulemusega hacer

un paréntesis ’pausi tegema’ (T1). Keskmise lähedale jäi no cae tan mal como antes ’ei ole

nii ebameeldiv kui varem’ (T2). Ülejäänute konventsionaalsust hinnati keskmisest

madalamaks, kusjuures ilukirjandustekstis T3 esinenud idioome peeti kõigist kõige vähem

konventsionaalseteks. Nendest veidi kõrgema tulemuse saanud väljendid sentir que estoy

andando por la cuerda floja sin red ’riskima’ ja eso me mantiene en marcha ’see motiveerib

mind (tegutsema)’ pärinesid mõlemad tekstist T1. Siinsed eestikeelsed tõlgendused on

tuletatud küsitluse vastustest, mis üldjoontes kattusid töö autori, sõnaraamatust ja sõnastikest

leitud ning enamiku eksperimendis osalenute pakutud vastetega. Idioomide eestikeelsed

tõlgendused on esitatud konventsionaalsuse alusel järjestatult selle peatüki lõpus toodud

tabelis (vt Tabel 5. Idioomide tõlgendused).

Joonis 1. Idioomide konventsionaalsus hispaanlaste hinnangu põhjal. Number märgib 110 vastaja hinnangute keskmist skaalal 1 kuni 5, kus 5 tähistab väga suurt kasutustihedust

1,4

2,1

2,3

2,3

2,4

3,1

3,6

4,1

4,7

4,9

0 1 2 3 4 5 6

no perder la cara

morderse los labios (para aguantar la risa)

poner gesto agrio

sentir que estoy andando por la cuerda floja sin …

eso me mantiene en marcha

no cae tan mal como antes

hacer un paréntesis

estar al loro de algo

ganarse la vida

vale la pena

Konventsionaalsusele antud hinnangute keskmine skaalal 1 kuni 5

31

Konventsionaalsuselt vaadatakse idioome seega selles töös neljal tasemel:

Väga konventsionaalsed (hinne üle 4 punkti): vale la pena ’on seda väärt’, ganarse la vida

’raha teenima’, estar al loro ’[millegagi] kursis olema’;

Keskmiselt konventsionaalsed (hinne vahemikus 3–3,9 punkti): hacer un paréntesis ’pausi

tegema’, no cae tan mal como antes ’ei ole nii ebameeldiv kui varem’;

Üle keskmise konventsionaalsed (hinne vahemikus 2–2,9 punkti): sentir que estoy andando

por la cuerda floja sin red ’riskima’, eso me mantiene en marcha ’see motiveerib mind

(tegutsema)’, poner gesto agrio ’vastumeelsust väljendama’, morderse los labios (para

aguantar la risa) ’püüdlikult/kõigest hingest (naeru tagasi hoidma)’;

Ebakonventsionaalsed (hinne alla 2 punkti): no perder la cara ’(emotsioone) mitte välja

näitama’/’viisakaks/väärikaks jääma’/’olema ettevaatlik’

Kokkuvõttes erines hispaanlaste hinnang tuttavlikkuse ja läbipaistvuse põhjal tehtud jaotusest

märkimisväärselt. Konventsionaalsust ei saa pidada tõlkimisel määravaks tunnuseks, küll aga

võiks arvata, et see mõjutab keelekeskkonnas pikemalt elanud katseisikute kokkupuute

tõenäosust konkreetsete idioomidega. Aga nii nagu erinesid hispaanlaste hinnangud

kasutustihedusele ühe idioomi piires, ei saa ka olla kindel viimases väites. Jätkuvalt tuleb

tõdeda, et idioomid põhjustavad raskusi nii võõrkeeleõppijatele, võõrkeeles suhtlejatele kui

võõrkeelest tõlkijatele ning nende tõlgendamine ja kasutamine varieeruvad ka

emakeelekõnelejate seas (Mäntylä 2004).

# T hisp. k. idioom tõlgendus eesti keeles

1 T1 vale la pena ’on seda väärt’

2 T2 ganarse la vida ’raha teenima’

3 T2 estar al loro ’[millegagi] kursis olema’

4 T1 hacer un paréntesis ’pausi tegema’

5 T2 no cae tan mal como antes ’ei ole nii ebameeldiv kui varem’

6 T1 sentir que estoy andando por la

cuerda floja sin red

’riskima’

7 T1 eso me mantiene en marcha ’see motiveerib mind (tegutsema)’

8 T3 poner gesto agrio ’vastumeelsust väljendama’

9 T3 morderse los labios (para

aguantar la risa)

’[naeru] tagasi hoidma’

10 T3 no perder la cara ’[emotsioone] mitte välja näitama’

Tabel 5. Idioomide tõlgendused küsitluse põhjal

32

3.2 Eksperiment pilgujälgimisseadmega

Siinse uurimuse keskmes on tõlkimisprotsess, mis tähendab, et tõlge jäetakse pigem

tagaplaanile. Selleks viidi läbi eksperiment, milles kasutati pilgujälgimismeetodit. Andmete

täiendamiseks kasutati meetodite triangulatsiooni, lisades klahvivajutuste salvestused ja

retrospektiivsed intervjuud.

Pilgujälgimismeetodil saadakse vajalikud andmed peamiselt pilgu peatumiste ehk

fiksatsioonide vaatlusel. Fiksatsiooni jooksul, mis kestab keskmiselt 200–250 ms, liigub

informatsioon ajju ja toimub selle töötlemine. Fiksatsioonidevaheliste kiirete liigutuste ehk

sakaadide jooksul informatsiooni edastamist ajju ei toimu. Keskmiselt on sakaadid 7–9

tähemärki pikad ja kestavad 20–40 ms. Näiteks aeglasematel lugejatel on fiksatsioonide

kestus pikem ja sakaadide kestus lühem. Pilgujälgimisseadmete ajaloost ja nende

tööpõhimõtetest on pikemalt kirjutanud kirjaliku tõlke magister Heleri Tamm oma

magistritöös (2013).

Erinevad uurimused on tõestanud, et fiksatsiooni kestust mõjutavad sõna või sõnaühendi

tuttavlikkus (word familiarity), ennustatavus (word predictability), pikkus ja keerukus ning

leksikaalne ja/või süntaktiline mitmetähenduslikkus (Jakobsen et al. 2008). Siinses töös

tuuakse välja fiksatsioonid, mis kestavad võrreldes iga katseisiku individuaalse keskmisega

märgatavalt kauem. Vastupidiselt tavapärasele keskmisele (ligi 250 ms) loetakse siin pikaks

juba vähemalt 100 ms pikkused fiksatsioonid, sest nagu võib näha peatükis 4 Tulemused,

esines üle 100 ms fiksatsioone väga harva, üle 200 ms fiksatsioone veelgi harvemini.

Joonisel 2 kujutatud näide ühe katseisiku tõlkimisprotsessi salvestusest näitab üht üle 250 ms

pikkust fiksatsiooni, lühemaid fiksatsioone ja pikki sakaade (punased jooned). Andmete

kirjeldamisel eristatakse lugemisfaasi, kirjutamisfaasi ja kirjutamisjärgset faasi. Viimase

hulka arvatakse ka parandamisfaas, sest tihtipeale need kattuvad ning vahetegemine võib

osutuda üleliigselt keeruliseks.

33

Joonis 2. Fiksatsioonide ja sakaadide kujutis Mirametrixi salvestusel

Käesoleva uurimuse empiirilises osas kasutati pilguandmete kogumiseks Mirametrixi8

pilgujälgijat (vt Joonis 3). Seade on kompaktne ja ühendatav iga tavalise kuvariga. Katse ajal

asetseb seade peaaegu märkamatuna arvuti kuvari all ja jälgib silmi laseri abil, segamata

katseisiku keskendumist ülesandele. Taolise seadme eelis on kasutusmugavus – hulk teisi

pilgujälgijaid (nt Arrington Research, SR Research9) nõuavad täpsete andmete saamiseks

katseisikult spetsiaalsete prillide või isegi peatoe kasutamist.

8 http://mirametrix.com/products/eye-tracker/ (külastatud 10.04.14)

9 http://www.eyetracking.com/Hardware/Eye-Tracker-List (külastatud 10.04.14)

34

Joonis 3. Pilgujälgija asetseb peaaegu märkamatuna kuvari all ning ei sega katseisiku keskendumist ülesandele. Illustratsioon on võetud kodulehelt mirametrix.com

Mirametrixi seadme sämplimissagedus on 60 Hz, mida peetakse tõlkimisprotsessi uurimisel

optimaalseks. Pilgujälgija jaotub tüübi järgi bright pupil efektiga seadmete hulka10, mille

puhul peaks silma pupillid olema kergemini jälgitavad.

Enne katsete alustamist tehakse kalibreerimine, et tuvastada silmaliikumise mõõtmiste

keskmine viga. Selleks peab katseisik jälgima ekraanil ühe täpi liikumist üheksas punktis üle

ekraani. Kalibreerimine on laias laastus õnnestunud kui keskmine viga jääb 80 punkti

raadiusesse (>80 = good), eelistatud on aga 40 punkti (>40 = very good) või vähem. Juhul kui

kalibreerimine esimesel korral vajalikku tulemust ei näita, saab seda alati korrata, suunates

eelnevalt pilgujälgijat paremini katseisiku näo suunas või paludes katseisikul istuda nii, et

tema nägu jääks võimalikult ekraani keskele.

Käesolevas töös salvestati klahvivajutuste andmed spetsiaalselt tõlkimisprotsessi uurimiseks

loodud tarkvaraga Translog-II. Tarkvara on välja töötatud Kopenhaageni äriülikooli

(Copenhagen Business School, CBS) tõlkimisalases teadus- ja innovatsioonikeskuses

(CRiTT). Translog-II võimaldab koostada uurimisprojekti ja salvestada individuaalsed

10

http://eyecomresearch.com/eyetrackingresearch/a-comparison-of-bright-and-dark-pupil-tracking-methods/ (külastatud 11.04.14)

35

andmed iga katses osaleja tekstiloomeprotsessi kohta. Katse järel salvestab programm

logifailid, milles antud juhul kajastub tõlke kirjutamise protsess. Klahvivajutuste jälgimisest

saadakse andmed järgmiste tegevuste kohta: sisestus, kustutus, kursori tegevus, kopeerimine-

lõikamine-asetamine, navigeerimine (nt nooleklahvid) ja reavahetus. Tõlgendamisel

lähtutaksegi eelnimetatud tegevuste toimumisest. (Carl 2010)

Translog-II uurimisprojekt koostatakse programmis endas, kasutades selleks programmi osa

nimega Translog-II Supervisor. Projekti aknas on kaks lahtrit, millest ülemisse kleebib uurija

lähteteksti ja alumise jätab tõlke jaoks tühjaks. Katseisik tõlgib programmi osas nimega

Translog-II User, kus ta saab muudatusi teha ainult sihtteksti lahtris. Kui katse on õnnestunult

salvestatud, saab uurija otse programmist järgmised andmed: tõlkimisprotsessi taasesitus

(process replay), lineaarne vaade (linear view), pausijoonis (pause plot) ja statistika. Statistika

(Joonis 4. Translog-II statistiliste andmete näide käesoleva töö empiirilisest osast) hõlmab

kokkuvõtvaid andmeid kasutaja kõikide tegevuste kohta ning eraldi tekstiloometegevuste

(sisestus), kustutamistegevuste, kursori liigutuste kohta. Lisaks saab sealt ajalisi andmeid

nagu tõlkimisprotsessi kogukestus, kasutaja kõigi tegevuste hulk minutis ja

tekstiloometegevuste hulk minutis.

Joonis 4. Translog-II statistiliste andmete näide käesoleva töö empiirilisest osast

36

Järgnevalt on esitatud lineaarse vaate tingmärgid klahvivajutuste ja hiirekursori kasutamise

tuvastamiseks:

■ manuaalselt määratud pausiühik

◄ tagasilükkeklahvi (back space) vajutus

▲

▼

←

→

↑

↓

[...] klaviatuuri otseteed, nt [DELETE], [CTRL+C]

Klahvivajutuste analüüsimisel annavad kõige relevantsemat informatsiooni kirjutamis- ja

kustutamistegevuste andmed ning tõenäoliselt ka hiirekursori asukoha andmed mingil

ajahetkel. Seejuures tuleb kustutamistegevuste hulka lugeda nii tagasilükke- kui

kustutamisklahvi (delete) vajutused ning kustutamine võib ka toimuda kustutava tekstiosa

aktiivseks tegemise järel. (Carl 2010) Lisaks võib kirjutaja kasutada erinevaid klaviatuuri

otseteid. Kõik need andmed on leitavad kirjutamisprotsessi lineaarsest vaatest.

Selleks et kognitiivsete protsesside kohta saadavad andmed oleksid tõlgendatavad võimalikult

tõelähedaselt, kasutati, nagu juba mainitud, pilgu-, klahvivajutuste, ja intervjuu andmete

triangulatsiooni. Paralleelselt klahvivajutustega salvestatakse katseisikute pilguandmed kogu

ekraani ulatuses, kasutades Mirametrixi pilgujälgijat ja tarkvara. Translog-II on arendatud

ühildumaks teise tootja, Tobii pilgujälgijatega, millega oleks võimalik salvestada pilgu

andmed otse Translog-II aknas, kusjuures koos klahvivajutuste statistikaga sisalduks sel juhul

logifailides ka pilgujälgijast saadud statistika. Siinses töös ei olnud aga nende kahe

ühildamine vajalik ning arvestades töö mahtu, piisas pilguandmete visuaalsest esitusest koos

retrospektiivsete intervjuudega kognitiivse pingutuse kohta kvalitatiivse info kogumiseks

täiesti.

Üks määravaid piiranguid, mille Translog-II kombineerimine pilgujälgijaga uurimisprojektile

seab, puudutab lähtetekstide pikkust. Kõigepealt jaotavad lähte- ja sihtteksti lahter Translog-II

akna kaheks ning selleks, et vältida tõlkimise ajal kummaski lahtris üles-alla kerimist, peab

tekst mahtuma tervikuna ühte lahtrisse. Peale selle tuleb arvestada, et pilgujälgija salvestatav

pilt katseisiku silmavaatest võib teksti suhtes nihkuda ning liiga väikese teksti puhul ei pruugi

kursori vajutus, enamasti esineb kirjutamise alguspunktis

kursori liikumissuund

37

uurijale olla arusaadav, kuhu pilk mingil hetkel tegelikult suunatud oli. Seetõttu peab

kirjasuurus mõlemas lahtris olema võimalikult suur. Kõik see kokku piirab teksti pikkuse kuni

kuni 150 sõnale (vt ka ptk 3.1.1 Tekstid).

3.2.1 Eksperimendis osalejate valimise kriteeriumid

3.2.1.1 Keeleõppijad

Eksperimedi kontrollrühma moodustasid 2014 kevadsemestril Tallinna Ülikooli hispaania

keele C1 taseme kursusel õppijad. Osalejate valimisel võeti aluseks, et oleks omandatud B2

tase. Tallinna Ülikooli aine LCS6222 Hispaania keel B2 sisu kirjelduses on muuhulgas välja

toodud kaks punkti: (1) erialase kirjanduse tõlkimine sõnastiku abil ja (2) süsteemne ülevaade

hispaania keele grammatikast, sh expresiones idiomáticas ehk idiomaatilised väljendid (TLÜ

ÕIS). Kuna katse tulemuste huvides on oluline, et osalejad oleksid idiomaatilise keelega juba

kokku puutunud, seejuures soovitatavalt seda õppinud, sai peamiseks kriteeriumiks läbitud B2

tase.

Enne katses osalemist vastasid kõik osalejad ankeedile, mille eesmärk oli koguda

taustainformatsiooni peamiselt keele- ja tõlkimiskogemuse kohta. Lisaks võimaldas see

selgitada vene emakeelega osaleja (P2) hinnangulise eesti keele oskuse taseme. Ankeedi

küsimused on leitavad lisas (Lisa 1). Ühtlasi selgus, et ükski katses osalenud ei olnud varem

taolises eksperimendis osalenud. Alljärgnev tabel illustreerib ankeedist saadud olulisemaid

taustaandmeid kõikide kontrollrühma katsetes osalenute kohta. Osalejad on tähistatud P1, P2,

P3, P5 ja P7, kusjuures P1 tähistab eelkatse andmeid.

38

Osaleja Emakeel Elanud

Hispaanias

Elanud Lõuna-

Ameerikas

Tõlkinud

hispaania-eesti

suunal

Tõlkinud

muudest

keeltest

P1 eesti alla kahe

aasta

ei keeleõppes ei

P2 vene alla kahe

aasta

ei keeleõppes veidi

P3 eesti ei ei keeleõppes veidi

P5 eesti alla ühe aasta üks aasta keeleõppes veidi

P7 eesti ei ei keeleõppes jah, juriidilisi

tekste

Tabel 6. Keeleõppijate taustaandmed

3.2.1.2 Kogemusega tegevtõlkijad

Eksperimendist osa võtnud tõlkijad vastasid samadele küsimustele, millele keeleõppijadki.

Erialase töö kogemus oli tegevtõlkijatel 4–10 aastat. Keelekeskkonnas elamise kogemus jäi

vahemikku paar kuud kuni üks aasta. Kolm osalenut olid tõlkinud muuhulgas ka ilukirjandust,

üks spetsialiseerus subtiitrite tõlkimisele (P6).

Osaleja Emakeel Elanud

Hispaanias

Elanud Lõuna-

Ameerikas

Tõlkinud

hispaania-eesti

suunal

Tõlkinud

muudest

keeltest

P4 eesti kuni 2 kuud ei üle 10 aasta,

lisaks et->es, ka

ilukirjandust

üksikuid

tõlkeid

P6 eesti u. üks aasta

(Erasmus)

ei u. 10 aastat,

peamiselt

subtiitreid

üksikuid

tõlkeid

en->et

P8 eesti ei alla 2 aasta kuni 4 aastat,

dokumente ja 1

ilukirjandusteos,

rohkem teinud

suulist tõlget

pidevalt

en->et

peamiselt

suuline tõlge

P9 eesti vähem kui

üks aasta

üks kuu vahelduva

eduga u. 10

aastat

üksikuid

tõlkeid

en->es

Tabel 7. Tegevtõlkijate taustaandmed

39

Eeldati, et kogenud tõlkija on võimeline idioome tuvastama kiiremini kui tõlkimiskogemuseta

keeleõppija ning leidma neile kiiremini ja sisu edukamalt edasi andva vaste sõltumata sellest,

kas idiomaatiline fraas sisaldab temale tundmatuid sõnu või mitte. Samas eeldati, et nii

tõlkimiskogemuseta keeleõppijad kui kogenud tegevtõlkijad oskavad tõlkimisel eristada

fraase eralditõlgitavatest sõnadest ja seda isegi siis, kui mõni fraasi moodustav sõna on

tundmatu.

3.2.2 Eksperimendi käik

Kõigepealt pandi katse struktuur proovile usaldusväärse osalejaga eelkatses. Osalejaks oli

Tartu Ülikooli hispaania keele ja kirjanduse eriala bakalaureuseõppe vilistlane, kelle

kokkupuude tõlkimisega oli seni minimaalne. Üksikud, nii hispaania kui muudest keeltest

tehtud tõlked olid puudutanud ametlikku keelt. Keelekeskkonnas elamise kogemus jäi alla

kahe aasta.

Eelkatse aitas oluliselt korrigeerida edasiste katsete ülesehitust: (1) pandi kirja konkreetsed

juhised, et need oleksid ühtsed kõikidele osalejatele; (2) pandi paika retrospektiivsete

intervjuude küsimused; (3) intervjuude salvestamise asemel otsustati kommentaaride

ülesmärkimiseks kasutada tekstide väljatrükke ja märkmepaberit. Tehnilise eksimuse tõttu ei

õnnestunud eelkatsest salvestada ei klahvivajutuste ega pilgu andmeid teksti T3 kohta. Seega

kuna eelkatse järel katsete ülesehitus muutus ja ühe teksti kohta andmeid ei saadud, jäetakse

eelkatse tulemused analüüsiosast välja.

Peale eelnimetatu andsid eelkatses osaleja kommentaarid kasulikku taustinformatsiooni

valitud tekstide kohta (vt Lisa 2). Kommentaarid on kokku võetud allolevas tabelis (Tabel 8.

Eelkatses osalenu kommentaarid tekstide kohta).

T1_tõlgitud

ajakirjandus

Kontsentreeritum ja infotihedam kui teised kaks

T2_suuline

ajakirjandus

Lihtsam lugeda kui T1, aga raskem tõlkida (sõnajärg keerulisem, palju

kordusi); mõte jõudis lugedes hästi kohale

T3_ilukirjandus Kõige lihtsam, aga pani mõtlema, kuidas väljenduda tõlkes mahlakamalt

Tabel 8. Eelkatses osalenu kommentaarid tekstide kohta

40

Katseid viidi läbi Tallinna Ülikooli informaatika instituudi laboris 2014. aasta veebruarist

kuni aprilli alguseni. Iga katse toimus korraga ühe osalejaga individuaalselt. Osalejate jaoks

seati üles eraldi töökoht ja kasutada sai nii klaviatuuri kui hiirt. Katse ajal viibis osalejaga

samas ruumis vaid eksperimendi läbiviija, kes tõlkimisprotsessi jooksul jäi osaleja

vaateulatusest välja, võimaldamaks võimalikult segamatut töökeskkonda. Soovi korral võisid

osalejad tõlkida ka ühe lausega soojendusteksti – seda võimalust kasutasid kõik peale kahe

(keeleõppija P7 ja tegevtõlkija P8).

Enne katse juurde asumist anti osalejatele järgmised suunised:

tõlkida ilma ühegi abivahendita;

enne tõlkima asumist lugeda lähtetekst ühe korra otsast lõpuni läbi, eesmärgiga sisust

enam-vähem aru saada;

oluline pole mitte keeleliselt täiuslik, viimistletud tõlge, vaid lähteteksti tõlgendamine

ja tõlgenduse edasiandmine;

keerulisemate sõnade ja väljendite juures, mida näib raske eesti keelde ümber panna,

otsida abi kontekstist;

kui kontekst mõistmisele kaasa ei aita, kirjutada tõlkes tundmatu sõna või väljendi

asemele ’xxx’;

erimärke ei ole tõlkes vaja reprodutseerida (nt kohanimi Alcalá de Guadaira, T3).

Enne katse alustamist osalejatele antud suunised peaksid mõjutama katsest saadava

informatsiooni asjakohasust. See tähendab, et kui osalejatel palutakse tundmatute või raskesti

tõlgitavate väljenditega kokku puutudes mitte kohe alla anda, vaid otsida abi kontekstist,

ajendatakse teda (a) tähelepanu pöörama võimalike väljendite esinemisele tekstis ja (b)

kontekstile. Väidetakse, et kogenud tõlkija suudab valida probleemkohale sattudes õige

strateegia ja teha seda kiiremini kui tõlkimiskogemuseta keeleoskaja (Angelone ja Shreve

2011).

Iga teksti järel andis osaleja oma töö valmimisest märku, et läbiviija saaks logifailid

salvestada. Seejärel viidi läbi lühike retrospektiivne intervjuu, eesmärgiga koguda võimalikult

vahetuid muljeid viimati tõlgitud teksti üldiste omaduste, konkreetsete probleemkohtade ja

muude tähelepanekute kohta. Intervjuus lähtuti ettenähtud punktidest, kuid see toimus vabas

vormis, jätmaks ruumi muljete loomulikule esilekerkimisele. Vastused märgiti üles kirjalikult,

intervjuusid helikandjale ei salvestatud.

41

Intervjuus paluti (1) kommentaare üldise mulje kohta vahetult tõlgitud tekstist, (2) hinnangut

loetavuse kohta, (3) tuua välja kohad tekstis, mida oli keerulisem tõlkida. Iga intervjuu

taustaks vaadati tõlkimisprotsessi salvestust, peatudes põgusalt mõnel keerulisemal kohal.

Pilgu salvestusse ei süvenetud intervjuu ajal detailselt, seda kasutati abivahendina osaleja

meenutamisprotsessi lihtsustamiseks.

42

4 Tulemused

4.1 Kvantitatiivsed andmed: tekstiloome

4.1.1 Ajakulu

Ajakulu on hea indikaator üldise kognitiivse koormuse kohta. Lisaks aitab see eksperimendis

osalejaid laias laastus jaotada. Käesolevas töös keskendutakse vähese tõlkimiskogemusega

keeleõppijate ja vähemalt nelja-aastase tõlkimiskogemusega tegevtõlkijate tõlkimisprotsesside

võrdlemisele. Seega on ka ajakulu andmed jaotatud lähtuvalt sellest võrdlusest.

Keeleõppijate ajakulu teksti T1 puhul varieerus vahemikus 10,26 min (P3) kuni 18,08 min

(P7). Teksti T2 puhul olid vastavad näitajad 10,14 min (P5) kuni 13,56 min (P2). Teksti T3

ajakulu oli 5,19 min (P5) kuni 9,19 min (P2). Keeleõppijate ajakulu iga osaleja ja iga teksti

kohta eraldi on kujutatud alloleval joonisel (vt Joonis 5. Keeleõppijate aja kuju (min) iga teksti

kohta eraldi).

Joonis 5. Keeleõppijate aja kuju (min) iga teksti kohta eraldi

Tegevtõlkijate ajakulu teksti T1 puhul jäi vahemikku 3,54 min (P6) kuni 10,02 min (P4).

Teksti T2 ajakulu oli 3,22 min (P6) kuni 9,34 min (P4). Teksti T3 ajakulu oli 2,2 min (P6)

kuni 6,3 min (P4). Tegevtõlkijate ajakulu iga osaleja ja iga teksti kohta eraldi on kujutatud

alloleval joonisel (vt Joonis 6. Tegevtõlkijate aja kuju (min) iga teksti kohta eraldi).

0

2

4

6

8

10

12

14

16

18

20

P2 P3 P5 P7

Keeleõppijate ajakulu

T1

T2

T3

43

Joonis 6. Tegevtõlkijate aja kuju (min) iga teksti kohta eraldi

Tranlog-II-st saadud klahvivajutuste statistika analüüs näitas, et kõigi kolme teksti tõlkimise

keskmine kiirus erines kahe rühma võrdluses peaaegu kaks korda. Keeleõppijad tõlkisid

tekste T1, T2 ja T3 keskmiselt vastavalt 14.32, 12.36 ja 7.35 minutit. Tegevtõlkijate ajakulu

andmed olid vastavalt 7.76, 6.77 ja 4.23 minutit. Ajakulu visuaalne kujutis (vt Joonis 7.

Keeleõppijate ja tegevtõlkijate ajakulu keskmiste võrdlus) näitab väga selgelt kahe rühma andmete

peaaegu kahekordset vahet. Samasugust erinevust näitas ka tekstiloometegevuste hulk minutis

(text production per minute): keeleõppijad kirjutasid T1 46,67 ühikut, T2 60,25 ühikut, T3

69,33 ühikut minutis; tegevtõlkijad vastavalt 95,45 ühikut, 109,53 ühikut ja 135,33 ühikut

minutis.

0

2

4

6

8

10

12

P4 P6 P8 P9

Tegevtõlkijate ajakulu

T1

T2

T3

44

Joonis 7. Keeleõppijate ja tegevtõlkijate ajakulu keskmiste võrdlus

4.1.2 Klahvivajutused: kirjutamine, kustutamine ja pausid

Klahvivajutuste andmed näitasid, et nii üldine keskmine kirjutamis- kui kustutamistegevuste

hulk olid keeleõppijatel ja tegevtõlkijatel väga ligilähedased. Kustutamistegevuste hulk

kõigist tegevustest kokku moodustas nii tõlkijatel kui keeleõppijatel iga teksti puhul ligi 10%.

Uurimuse huvipunktide ehk idioomide juures vaadeldakse, kas on toimunud mõni järgmistest

tegevustest: kustutus ning kursori või nooleklahvi peatumine (Carl 2010). Vajalikud andmed

saadakse Translog-II tekitatud tõlkimisprotsessi lineaarsest vaatest. Esmasena tuuakse välja

lineaarses vaates ja pausijoonisel nähtavad pikimad pausid, mille hulka ei arvestata

lugemisfaasi ja kirjutamisjärgse faasi pause. Pausijoonised ja lineaarsed vaated on leitavad töö

lisas 4 (DVD-l). Võrreldes fiksatsioonidega, olid tekstiloomes tehtud pausid pikemad,

mistõttu eristatakse pikki (300–800 ms) ja ülipikki (800 ms – 1,4 min) pause. Analüüs

esitatakse tekstide kaupa, tuues välja peamised suundumused katseisikute mõlema rühma

kohta eraldi.

Ajakirjandusteksti T1 ülipikk paus jäi keeleõppijatel idioomi hacer un paréntesis (kahel

katseisikul, kokku keskmiselt ligi 1,3 min) juurde. Pikki pause näitas idioomide andando por

la cuerda floja sin red (ligi 750 ms), me mantiene en marcha (ühel katseisikul ligi 400 ms)

14,32

12,36

7,35 7,76 6,77

4,23

0

2

4

6

8

10

12

14

16

T1 T2 T3

Aja

kulu

Tekst

Keeleõppijad Tegevtõlkijad

45

tõlkimine. Nimetatud idioomide juures oli ka kustutamistegevuste hulk tihedam, välja arvatud

viimasena mainitud juhul, kus katseisik märkis tundmatu väljendi kohale ’xxx’.

Tegevtõlkijatel nii pikki pause ei esinenud. Pikim paus jäi ühes osalejal idiomaatilise fraasi

andando por la cuerda floja sin red juurde (ligi 380 ms), kus toimus ka mõningal määral

kustutamist ja kursori tegevust, mis viitasid sõnastamisraskustele.

Suulise ajakirjandusteksti T2 ülipikad pausid keeleõppijatel olid idioomi te ganas muy bien

la vida (ligi 1,2 min) ja teise lause „ahora mismo en España tener un grupo de rock es un

negocio“ tõlkimise juures (ühel osalejal kaks pikemat pausi, kokku ligi 1,3 minutit). Kaks

osalejat peatusid pikemalt tekstiosa lo difícil no es el llegar, es el mantenerte tõlkimisel

(ülipikk paus keskmiselt ligi 1,4 min). Kustutamist ei paistnud toimuvat nendel osadel rohkem

võrreldes teistega. Tegevtõlkijate tõlkimisprotsessis toimus pikk paus vaid idioomi que esté

un poco al loro de eso tõlkimisel (kaks tõlkijat kokku keskmiselt 500 ms). Kustutamiste hulk

oli seal sarnane ülejäänud tekstiosadele.

Ilukirjandustekstil T3 oli pikki pause väga vähe. Keeleõppijatest üks peatus ligi 520 ms

idiomaatilise fraasi no pierden nunca la cara juures, mille kohale märkis tõlkesse ’xxx’. Sama

osaleja peatus pikemalt idioomi ponen gesto agrio tõlkimisel (ligi 450 ms). Samade

idioomide juures toimus ka tihedamalt kustutamisi. Tegevtõlkijate rühma ainus silmapaistev

paus oli idioomi no pierden nunca la cara tõlkimisel (lühike paus, ligi 120 ms), ka

kustutamis- ja kursori tegevuste hulk oli seal võrreldes muude tekstiosadega suurem.

Kokkuvõttes viitas klahvivajutuste analüüs, et idioomid nõudsid igas tekstis kõige enam

tähelepanu. Pausid viitavad pigem mõistmise, kustutamised sõnastamisega seotud

probleemidele. Andmed viitavad, et ajakirjandustekstides esinenud kujundlikud väljendid

nõudsid pigem mõistmisega seotud kognitiivset pingutust ja seda peamiselt keeleõppijatelt.

Sõnastamisega näisid mõlema rühma osalejad kõige aktiivsemalt tegelevat ilukirjandusteksti

puhul. Tekstis T2 tekitas mõistmisega seotud kognitiivset koormust ka üks keelend, mille

võiks liigitada laiema idiomaatika (vt ptk 1.2 Idioomide liigitamine) alla, sest selle nö otse

tõlkimisel läheks sisu kaduma. Nagu üldised ajakulu näitajadki (vt ptk 4.1.1 Ajakulu), viitasid

ka pauside andmed tegevtõlkijate puhul idiomaatiliste ja ka muude keelendite kiiremale

töötlemisele võrreldes tõlkimiskogemuseta keeleõppijatega.

46

4.2 Kvalitatiivsed andmed: mõistmine

4.2.1 Pilgujälgija salvestused

Pilgujälgija salvestusi kirjeldatakse iga osaleja kohta eraldi, lisades vajadusel tähelepanekuid

klahvivajutuste ja intervjuu andmetest. Kui osalejal ei õnnestunud võõra sõna tähendust

tuletada, võis ta sihttekstis sõna (või fraasi) kohale märkida ’xxx’, mis tõlgendustes jäetakse

samaks. Väljajätud märgitakse sümboliga ’ξ’. Lähteteksti näited tuuakse kaldkirjas, lisades

nende järele ülakomade vahel tõlgenduse vastava katseisiku lõplikust tõlketekstist.

Pilguandmed võivad kaduma minna, kui osaleja pimekirja oskus on kehv ja ta peab tihti

suunama pilku klaviatuurile. Seetõttu ei pruugi pilgujälgija andmed alati katta kogu protsessi.

Tehnilistel põhjustel võivad pilgu andmed olla salvestusel ka nihkes, mis tähendab, et pilgu

jälg võib olla nihkunud tegelikust trajektoorist kuni paari-kolme sentimeetri võrra alla- või

ülespoole ja/või paremale/vasakule. Viimasel juhul tuli analüüsijal väga täpselt tuvastada

nihke ulatus igal salvestusel eraldi ja tõlgendada tulemusi sellest lähtuvalt. Mõlematel

juhtudel aitab andmekadu kompenseerida meetodite triangulatsioon. Pilguandmete

puudumisel analüüsitakse klahvivajutustest ja retrospektiivsetest intervjuudest saadut.

4.2.1.1 Keeleõppijad

Esimene keeleõppijate rühma osaleja (P2) oli ainus, kelle emakeel oli vene keel.

Keeleoskustaseme järgi oli tema hispaania keele tase kõrgem kui eesti keele tase, ehk

vastavalt C1 ja B2 (viimane osaleja enda hinnangul). Pimekirja oskus oli osalejal

kehvemapoolne, mistõttu vaatas ta tihti klaviatuurile ja kohati ei õnnestunud pilgujälgijal infot

salvestada. Kalibratsioonis arvestatud keskmine viga oli 57,62 punkti ehk mõistlikult madal

ning pilgu jälg oli nihkes ligi 2 cm. Pilgujälgija salvestuselt võis selgelt näha, et pikemad

fiksatsioonid toimusid iga teksti puhul sihtteksti lahtris. Sellest võib järeldada, et suuremat

kognitiivset pingutust nõudis sihtteksti sõnastamine, mis tõenäoliselt tulenes tugevamast

võõrkeelest nõrgemasse võõrkeelde tõlkimise keerukusest.

Kõige enam pöördus P2 pilk tõlkimise ajal tagasi lähtetekstile T1 (tõlgitud ajakirjandustekst)

puhul, kus mõnedel tekstiosadel toimus korduvaid regressioone. Pilgu andmed T1 salvestusel

47

puuduvad kuni teise lause keskpaigani ja kolmanda lause teises pooles. Olemasolevad

andmed teksti ülejäänud osades näitavad tihedamaid regressioone lähtetekstis järgmistele

fraasidele (fraasi järel on P2 pakutud tõlge): mantenerme dentro de mi cuerpo encima del

escenario ’kontsentreeruda’, el concierto se hace rígido y preciso ’keerulises situatsioonis

kontserdil’, que sorprenda al público y le suponga un reto ’leida publikule midagi uut ja

üllatavat’. Ükski mainitud fraasidest ei kuulu eksperimendi huvipunktide hulka, küll aga on

tegemist muudelt tunnustelt keerukate keelenditega. Esimest fraasi on võimalik tõlkida ka

otse, ’püsida laval oma kehas’, ilma et see arusaamatuks jääks või mõtet edasi ei antaks, P2

lahendus oli aga anda mõte edasi ühe sõnaga. Fraasi väljendusviis on küll kujundlik, aga kuna

selle tähendus on tuletatav komponentide otsetähenduste summast, pole tegemist idioomiga.

Ülejäänud fraasid tõlgiti samuti julgelt, andes edasi esmase tõlgenduse.

Kuigi pilgu andmed selle kohta puuduvad, on pilgujälgija salvestusel märgata pikki peatumisi

esimese lause teise poole tõlkimise juures. Lähteteksti sõna motivos tõlkis P2 kõigepealt

sõnaga otsus, seejärel aga parandas sõnaks motiiv. Seega tuleb arvesse võtta, et ka selle

konkreetse koha peal võis osaleja tegeleda sõnastamisraskustega. Retrospektiivse intervjuu

ajal nimetas ta aga teksti mõistmise koha pealt ainsa keerulise osana väljendit hacer un

paréntesis, mis on üks huvipunktidest. Järelikult võisid nimetatud pausid tähistada ka väljendi

mõistmise ja sõnastamisega seotud raskusi, sest pauside ajal ei pruugita alati tegeleda

keelendiga, mille juures tõlkes paus tehakse – tihti loetakse sihtteksti edasi ja planeeritakse

ette.

Järgmise teksti (T2) tõlkimisprotsess näitas veidi erinevat suundumust. Võrreldes esimese

tekstiga, kus võis märgata tihedaid regressioone konkreetsete fraaside juurde, näisid siin

toimuvat regressioonid lähtetekstile tervikuna. Seetõttu ei õnnestunud tuvastada ühtegi

konkreetsele fraasile suunatud regressiooni. Küll aga toimus hulganisti fiksatsioone mõnede

kohtade peal sihttekstis, millest võib järeldada sõnastamisega seotud suuremat kognitiivset

pingutust. T2 lähteteksti fraasid, mille tõlgenduste juures osaleja pikemalt peatus olid

järgmised: te ganas muy bien la vida ’annab võimalust hästi teenima’; esté un poco al loro de

eso ’tunneb muusikute keskkonna situatsioon’; no es tan fácil como crees ’ei ole nii lihtne’; le

darías a Coque el consejo ’kas sa saaks Coquele nõu anda’. Nimetatutest esimesed kaks on

idioomid (huvipunktid), teised kaks aga otsetähendusega fraasid. Kirjutamisjärgses faasis

keskendus osaleja rohkem siht- kui lähtetekstile, mis samuti viitab lähtekeele

mõistmisraskuste asemel sõnastamisraskustele sihtkeeles.

48

Viimases tekstis (T3) toimusid regressioonid sarnaselt eelmisega (T2). Regressioonid olid

kiired ja fiksatsioonid lähtetekstil lühikesed. Seega ei paistnud ka selle teksti mõistmisega

olevat suuremaid probleeme. Tihedamaid fiksatsioone sihttekstil võis märgata teise lause

lõpus, mille järel luges osaleja sama lauset lähtetekstis uuesti. See võib viidata teise lause

kergele sobimatusele konteksti, sest tegemist on lõigu viimase lausega (vt ptk 3.1.1 Tekstid).

Tihedamaid fiksatsioone võis sihttekstil märgata ka lause todos cambian de tema y ponen

gesto agrio ’hakkavad rääkime teisest paha näoga’ tõlkimise juures. See lause sisaldab

idioomi ponen gesto agrio, aga kognitiivne pingutus siin ei tulenenud tõenäoliselt idioomi

mõistmise vaid lause sõnastamise raskusest, sest regressioone ega fiksatsioone lähteteksti

lausele ei toimunud peaaegu üldse.

Keeleõppijate rühma teise osaleja (P3) pilgusalvestused olid analüüsiks praktiliselt sobimatud,

kuigi kalibratsiooni tulemuse 29,45 järgi oleks võinud eeldada selgeid andmeid. Pilgu jälg

salvestusel oli nihkes umbes 3 cm ja enamasti olid näha vaid pikad sakaadide jooned, mis

liikusid üle terve ekraani. Seetõttu jäetakse osaleja P3 pilgujälgija väheseid andmed siin

kirjeldamata ning analüüsis kaasatakse salvestusi klahvivajutuste ja intervjuu andmete

täiendamiseks seal, kus võimalik.

Keeleõppijate rühma kolmanda osaleja (P5) kalibratsiooni tulemus oli 6,34 ehk väga hea.

Salvestus oli üldjoontes selge, arusaadav ja jälgitav. Pilgu jälg oli salvestusel nihkes umbes

1 cm ulatuses.

Juba lugemisfaasis oli näha regressioone mõnedele teksiosadele, mis mingil põhjusel

katseisiku tähelepanu tõmbasid. T1-s oli neid kaks: bändi nimi Nine Inch Nails ja

idiomaatiline fraas andando por la cuerda floja sin red. T2-s tõmbasid esimese lugemise ajal

tähelepanu idioomid te ganas muy bien la vida ja esté un poco al loro de eso. Tekstis T3 olid

nendeks idiomaatiline me mordí los labios ja üksik sõna escocesas ’šotlased’. Viimasel peatus

lugemisel pilk 100 ms, mis selle töö mõistes tähistab pikemat fiksatsiooni ning millest võis

järeldada, et peatumise põhjustas konkreetne sõna. Fraaside puhul oli aga selgelt näha, et

tähelepanu tõmbas kogu sõnaühend, sest regressioon hõlmas vähemalt enamikku fraasi

komponente ning selle käigus toimus vastavatel komponentidel palju lühikesi fiksatsioone.

Tõlkimisprotsessis liikus osaleja P5 pilk sagedasti lähtetekstile, mis arvatavasti viitab ühest

küljest isiklikule stiilile, teisest küljest aga mõistmisega seotud kognitiivsele koormusele.

Teksti T1 tõlkimisprotsessis peatus osaleja pilk pikemalt idioomi hacer un paréntesis ’pausi

tegema’ juures, otsetähendusega fraasi mantenerme dentro de mi cuerpo ’keskenduda laval

49

olemisele’ ja idiomaatilise fraasi andando por la cuerda floja sin red ’ilma turvavõrguta

köieldkõndimise tunnet’ (sealjuures pikima, 133 ms, fiksatsiooniga sõnadel sin red ’ilma

võrguta’). Kõige rohke toimus regressioone ja kõige tihedamalt kontsentreerusid fiksatsioonid

otsetähendusega tekstiosade el concierto se hace rígido y preciso ’kontsert muutub rangeks ja

täpseks’ ja le suponga un reto ’???’ (tähenduses „väljakutset pakkuma“) juures. Pikim

fiksatsioon jäi seejuures sõna rígido ehk „jäik“ juurde (420 ms). Kirjutamisjärgses faasis

keskendus katseisik rohkem lähtetekstile ning parandas sihttekstis põhiliselt kirjavahemärke ja

üksikuid sõnu (nt palju -> mitmeid).

Teksti T2 tõlkimisprotsessis olid fiksatsioonid tihedamad otsetähendusega fraasi puede ser

positivo ’võib olla isegi positiivne’ ja esté un poco al loro ’ei ole asjaga kursis’ juures. Mitu

regressiooni toimus ka sihtteksti sees, kuid need olid otsetähendusega tekstiosade juures ja

seotud enamasti sõnastamisküsimustega. T2 kirjutamisjärgse faasi kohta pilguandmed

puuduvad, küll aga on näha sõnajärje, üksikute sõnade ja sõnastuse parandamist sihttekstis.

Teksti T3 tõlkimisprotsessi päris alguses võis sihttekstil märgata mitut pikemat fiksatsiooni

(159 ja 105 ms), mis võisid olla seotud idioomiga me mordí los labios, mille juures lugemisel

toimus regressioon. Kõige sagedamini pöördus osaleja pilk tagasi idioomi no pierden nunca

la cara juurde, mille ta jättis esialgu tõlkimata, tehes kirjutamisjärgses faasis mitu parandust

ja rahuldudes lõpuks tõlgendusega ’ei näita kunagi midagi välja’. Teksti T3 parandusfaasis

luges osaleja enne paranduste tegemist lähteteksti otsast lõpuni läbi.

Neljanda keeleõppija (P7) kalibratsiooni keskmise vea näitaja oli 43,63. Pilgu andmed olid

nihkes kohati isegi 2–3 cm, aga enamasti arusaadavad. Üldjoontes võis märgata palju

keskendumist sõnastamisele, seda nii tõlkimisprotsessis kui kirjutamisjärgses faasis. Erinevalt

ülejäänud keeleõppijate rühma katseisikutest, oli kirjutamisjärgne faas temal iga teksti lõpus

märkimisväärselt pikem: esimesel kahel tekstil ligi 4 min, viimasel (T3) veidi üle 2 min.

Kirjutamisjärgses faasis liikus katseisiku pilk peamiselt sihttekstil, kus ta parandas nii

sõnastust kui sõnajärge. Ilukirjandusteksti (T3) kirjutamisjärgses faasis liikus pilk lähtetekstile

ajakirjanduslike tekstide T1 ja T2-ga võrreldes veidi tihemini.

Eksperimendi huvipunktide hulgast näitas pilgujälgija salvestus sagedamaid fiksatsioone ja

regressioone teksti T1 järgmiste idioomide juures: hacer un paréntesis ’loobus koostööst’,

andando por la cuerda floja sin red ’tunda end vabalt’. Üks regressioon koos fiksatsioonidega

kõikidel fraasi komponentidel toimus idiomaatilise me mantiene en marcha ’inspireerib mind

tegutsema’, mis mõistmisprobleemide asemel osutab pigem sõnastamisega seotud kergelt

50

suuremale kognitiivsele koormusele. Järgmises alapeatükis kirjeldatud intervjuu osas selgub,

et see idioom osalejale keeruline ei olnud, mida kinnitab ka kirja pandud tõlgendus.

Eelmainitud kahe idioomiga võrdväärset, võib-olla isegi suuremat kognitiivset pingutust võis

märgata järgmiste nö otsetähendusega tekstiosade juures: rígido y preciso ’jäik ja täpne’ ning

le suponga un reto ’pakuks neile xxx’. Esimese puhul võis probleemne olla omadussõna

rígido ’jäik’, mida tüüpiliselt kasutatakse mõne eseme, harvemini inimese kohta ning ka eesti

keeles tekib sellele sõnale kontserdi kohta öelduna pigem võõras metafoorne lisatähendus.

Taoline tähendusülekanne võib olla põhjustatud tõigast, et hispaaniakeelne tekst on tõlge

inglise keelest. Teise puhul näitas salvestus sagedasi fiksatsioone ja regressioone just sõnal

reto ja ka tõlkes ilmneb, et tegemist oli katseisiku jaoks võõra sõnaga. Kognitiivsele

pingutusele viitas ka pilgu aktiivsus (sagedased regressioonid) fraasi mantenerme dentro de

mi cuerpo ’järgida stsenaariumi’ juures. Lisakoormust näis põhjustavad ka tuvastamine,

kuidas on fraasiga seotud järgnev sõnaühend encima del escenario, millest tulenes ka

lõppversioonis sõna stsenaarium kasutamine, kuigi escenario tähistab siin pigem lava.

Järgmised tekstid T2 ja T3 paistsid võrreldes T1-ga nõudvat vähem kognitiivset pingutust.

Samas tegi katseisik mõlemas tekstis kokkuvõttes palju sõnastuse ja sõnajärjega seotud

parandusi. Teksti T2 raskeima fraasina näitab salvestus idioomi estar al loro ’ξ’, mida osaleja

luges lähtetekstis üle mitu korda ning jättis selle sihtteksti lõplikust versioonist välja. Selle

väljendi tõlkimisel võib kontekst olla isegi eksitav, olenemata sellest, kas sõna loro

(„papagoi“) on tõlkijale tuttav või mitte. Segadusse võib ajada väljendile järgnev lausepool,

mis viitab sellele, et vanemal ei ole lihtne leppida lapse muusikukarjääri valikuga, samas kui

eelmistes lausetes vihjatakse, et uuemal ajal pole muusikukarjäär enam nii halb valik kui

varem. Nimetatud vastuolu tõi retrospektiivses intervjuus raskendava küljena välja ka

tegevtõlkijate rühma üks osaleja (P8). Vastakas kontekst, milles ka vihjeid napib, loob seega

ebasoodsa olukorra tundmatule kujundlikule keelendile vaste tuletamiseks.

4.2.1.2 Tegevtõlkijad

Esimene tegevtõlkija (P4) oli keelekeskkonnas elanud alla paari kuu, kuid tõlkinud suundadel

es–et–es kauem kui 10 aastat. Intervjuudest selgus, et osaleja oli tuttav esimese teksti teemaga

(Trent Reznor ja tema projekt Nine Inch Nails) ja tundis ära ka viimase teksti allika (Ramón J.

51

Sender „La tesis de Nancy“). Võimalik, et tänu sellele ei mõjutanud tekstide temaatiline taust

osaleja kognitiivseid protsesse samal moel kui teistel, kellele tekstide temaatika tundus

võõram. Osaleja P4 tõlkimisprotsessi salvestused olid üldjoontes selged ja lihtsalt jälgitavad.

Kirjutamisjärgne faas kestis keskmiselt ligi 2,5 minutit.

Teksti T1 lugemisfaasis regresseerus katseisiku P4 pilk idioomil hacer un paréntesis ’tegi

pausi’ ning otsetähendusega sõnal rígido ’täpselt ette teada’ ja sõnaühenditel mantenerme

dentro de mi cuerpo ’ξ’ ja mantenerse concentrado ’keskenduda’. Tõlkimisfaasis idioom

nähtavaid raskusi ei põhjustanud, küll aga võis salvestuselt välja lugeda suuremat kognitiivsed

koormust eelnimetatud otsetähendusega keelenditel. Fiksatsioonide ja regressioonide sagedus

oli nendega sarnane või suurem idiomaatilise fraasi sentir que estoy andando por la cuerda

floja sin red ’tunne, et kõnnid lõdval köiel’ ja veidi harvem idioomi que valga la pena ’millel

oleks mõte’ juures. Kirjutamisjärgses faasis (kestis ligi 2,5 minutit) pöördus katseisik tagasi

otsetähendusega rígido y preciso ja idiomaatilise sentir que estoy andando por la cuerda floja

sin red juurde, pannes alles siis kirja lõplikud versioonid. Seega jagunes kognitiivne koormus

T1-s suhteliselt võrdselt idioomide ja muude keerulisemate keelendite vahel.

Teksti T2 lugemisfaasis olid regressioonid märgatavamad sõna negocio ’äri’, idioomi esté un

poco al loro ’???’ ja keelendi el mantenerte ’seal püsida’ juures. Viimased kaks tõi katseisik

kõige probleemsematena välja ka tõlkimisele vahetult järgnenud intervjuus. Võrdluseks

nõudsid salvestuse andmetel tõlkimisprotsessis rohkem tähelepanu tekstiosad hoy cualquier

hijo ’tänapäeval laps [ütleb...]’ ja incluso, a lo mejor ’isegi’. Mõlemad lähtuvad suulise keele

eripärast ega ole kirjakeeles sellises vormis loomulikud, mistõttu mängis siin rolli tekstiliik.

Sõnastamisega tegeles katseisik kõige enam teise lause juures, tehes arvukalt parandusi,

milles võis rolli mängida lugemisel tähelepanu tõmmanud sõna negocio.

Teksti T3 lugemisfaasis näitas salvestus ühte regressiooni sõna escocesas ’shotlannadel’

juures ning mitut regressiooni ja sagedasi fiksatsioone idioomil ponen gesto agrio, koos

pikima fiksatsiooniga (115 ms) sõnal agrio. Esimese puhul võis põhjuseks olla sõna

ootamatus eelneva konteksti puudumise tõttu, sõna tähenduse tuletamine (esimesel hetkel ei

leidunud mälus vastet) või võõra klaviatuuri tõttu taipamine, et vaja on ’š’ tähte (sellele viitab

’sh’ kasutamine tõlkes). Idioomi no pierden nunca la cara ’ei liigu ükski lihas näos’ jättis ta

kirjutamisfaasis vahele ning lisas vaste alles kirjutamisjärgses faasis, seejuures vahetult

lähtetekstile vaatamata. Intervjuu kommentaar kinnitas, et tegemist oli sõnastamise

keerukusega.

52

Teine tegevtõlkija (P6) oli keelekeskkonnas elanud ligi aasta ning tõlkinud umbes kümme

aastat, spetsialiseerudes subtiitritele. Kogu tõlkimisprotsessile kulus temal iga teksti puhul

kõigist osalejatest kõige vähem aega ja kirjutamisjärgses faasis ta parandusi ei teinud.

Fiksatsioonide ja regressioonide sagedus oli teksti T1 tõlkimisel tihedam fraaside mantenerme

dentro de mi cuerpo ’jääda laval iseendaks’, rígido y preciso ’jäigad ja täpselt määratletud’

ning idiomaatilise que valga la pena hacerlo ’annab mu tegevusele mõtte’ juures. Tekstis T2

viibis katseisiku pilk märgatavalt pikemalt idioomi no cae tan mal como antes ’see polegi nii

hull otsus kui kunagi’ juures. Seejuures nähtus sagedasi fiksatsioone vastava fraasi kohal nii

lähte- kui sihttekstil, mis viitab nii mõistmise kui sõnastamisega seotud kognitiivsele

pingutusele. Intervjuus keerukamana välja toodud esté un poco al loro ’ξ’ pilgusalvestusel

probleeme ei näita. Samas kinnitab fraasi mõistmise keerukust väljajätt. Teksti T3

lugemisfaasis tõmbasid tähelepanu sõna escocesas ’šotlaste’ ning idioomid no pierden nunca

la cara ’ei loe näost kunagi midagi välja’ ja ponen gesto agrio ’teeksid nägusid’. Intervjuus

seletas katseisik peatumist sõna esocesas juures võõral klaviatuuril ’š’ tähe kirjutamise

probleemiga. Idioomi no pierden nunca la cara juures oli tegemist kerge sõnastusraskusega.

Idioomi ponen gesto agrio tegi raskesti tõlgitavaks tundmatu sõna agrio.

Kolmas tegevtõlkija (P8) oli elanud Lõuna-Ameerikas alla kahe aasta ning tõlkinud ligi neli

aastat, sealhulgas ühe ilukirjandusteose, kuid spetsialiseerunud suulisele tõlkele. Parandusi

tegi ta kirjutamisfaasis ning kirjutamisjärgne faas jäi kõigi tekstide juures väga lühidaks.

Sõnajärge parandas ta silmapaistvalt rohkem kui teised osalejad.

Tekstis T1 regresseerus pilk sagedamini idioomile hacer un paréntesis ’loobus koostööst’,

kus katseisik tegi ka parandusi (esmane tõlge ’lahkus’). Pilgu salvestuselt näib, et idioomi

mõistmiseks järgmisest lausest abi otsides aitas lõplikku vastet valida teise lause fraas no

hacer nada (otsetõlkes ’mitte midagi teha’) ’enam mitte töötada’. Fraasi mantenerme dentro

de mi cuerpo ’end laval kokku võtta’ tõlkimiseks otsis katseisik abi eelnevast kontekstist.

Fiksatsioonide sagedus oli märgatavalt suurem idiomaatilise fraasi por la cuerda floja sin red

’nagu õhuakrobaat, kel puudub turvavõrk’ ja que valga la pena hacerlo ’just see teeb asja

minu jaoks põnevaks’ juures. Mõlema fraseologismi tõlkimisel näitas salvestus ka

sagedasemat ümbersõnastamist sihttekstis.

Teksti T2 lugemisfaasis paistsid silma regressioonid kuue tekstiosa juures, millest kolm

kuulusid huvipunktide hulka. Idioome oligi tekstis kolm ning katseisiku pakutud vasted neile

olid järgmised: no cae tan mal como antes ’võtavad vanemad selle uudise varasemast

53

leebemalt vastu’, te ganas muy bien la vida ’muusikud teenivad hästi’ ja esté un poco al loro

’ξ’. Suurimat kognitiivset koormust näitas salvestus viimasel, mille tõlkija lõppversioonist

välja jättis. Ilukirjandusteksti (T3) kohta konkreetsed suuremat kognitiivsed pingutust

nõudvaid keelendeid välja tuua ei ole.

Neljas tegevtõlkija (P9) oli keelekeskkonnas elanud ligi aasta ja tõlkinud vahelduva eduga

umbes kümme aastat, muuhulgas ilukirjandusteoseid. Kirjutamisfaasi juures läks suur osa

pilguandmeid kaduma, mistõttu keskendutakse nende analüüsil lugemis- ja parandamisfaasile.

Kirjutamisjärgne faas kestis kõikide tekstise puhul keskmiselt ligi ühe minuti. Selle käigus

keskendus katseisik sihttekstile, kus parandas sõnastust ja sõnajärge.

Teksti T1 lugemisfaasis toimus regressioon idioomi que valga la pena ’selliseid asju on väärt

teha’ juures, mis aga tõlkimisel suuremaid probleeme ei näinud tekitavat. Lisaks regresseerus

pilk bändi nime Nine Inch Nails juures, mis viitab tutvumisele temaatikaga. Sarnaselt

enamikule ülejäänud osalejatest (P2, P7, P4 ja P6) osutasid salvestuse andmed suuremale

kognitiivsele pingutusele ka fraasi se hace rígido y preciso ’on muutunud kangeks ja

korrektseks’ juures. See fraas ei ole liigitatav fraseologismiks, küll aga sisaldub selles

tähenduse ülekanne, millest oli lähemalt juttu neljanda keeleõppija (P7) tõlkimisprotsessi

kirjelduses. Sihttektsi kirjutamises oli näha pikemaid pause fraasi mantenerme dentro de mi

cuerpo ’mitte endast välja minna’ ja idioomi me mantiene en marcha ’hoiavad mind

tegevuses’ juures.

Teksti T2 lugemisfaasis näitas salvestus regressiooni neljal tekstiosal, millest üks kuulus

eksperimendi huvipunktide hulka: esté un poco al loro de eso ’xxx’. Intervjuust selgub, et

väljend oli katseisikule tuttavlik, kuid vaste ei tulnud meelde. Ka sõna loro tähendus

(„papagoi“) oli talle teada. Ülejäänud regressioonid toimusid keelenditel un negocio ’äri’, han

salido ’on üritanud’ ja el llegar ’läbi lüüa’. Esimene neist (negocio) mõjus mitmele

katseisikule antud kontekstis ootamatuna. Võimalik, et esimesena seostus sõnaga vaste

’pood’, mis DRAE järgi pole aga sõna esimene tähendus11

. Siin kannab negocio pigem

metafoorset tähendust, sest muusikaga tegelemist võrreldakse äriga. Teised kaks sisaldavad

aga polüseemiat, sest kumbagi ei näi loogiline tõlkida esimeses tähenduses: tegusõna salir

esimene tähendus on „väljuma“12 ja llegar „kohale jõudma“13. Sihtteksti sõnastamisel võis

11

http://lema.rae.es/drae/?val=negocio (külastatud 11.05.14) 12

http://lema.rae.es/drae/?val=salir (külastatud 13.04.14) 13

http://lema.rae.es/drae/?val=llegar (külastatud 13.04.14)

54

sagedasemaid fiksatsioone ja avukamaid parandusi märgata viimase (el llegar) tõlkimise

juures koos sellele järgnevaga: el mantenerte ’püsima jääda’.

Ilukirjandusteksti (T3) lugemisfaasis regresseerus tõlkija pilk fraasil para aguantar la risa ’et

mitte naerma pursata’ ja idioomil ponen gesto agrio ’teevad mõru nägu’. Sihtteksti

kirjutamise ajal oli pikim paus idioomi no pierden nunca la cara ’ei kaota teadagi kunagi

enesevalitsust’ juures. Teksti T3 kirjutamisfaasi kohta pilgu andmed puuduvad.

Parandamisfaasis keskendus katseisik sihttekstile, parandades sõnastust ja sõnajärge.

4.2.2 Tõlked ja retrospektiivsed intervjuud

Pilgujälgija salvestuste ja retrospektiivsete intervjuude võrdlusest selgus, et enamasti nende

andmed kattusid. See tähendab, et kui pilgujälgija näis viitavat kognitiivsele pingutusele mõne

huvipunkti juures, kinnitas seda katseisiku kommentaar keerulisemana tundunud tekstiosade

kohta. Samas aitasid intervjuu andmed päris mitmel korral vältida valesti tõlgendamist.

Näiteks tegevtõlkija P6 kommentaar ilukirjandustekstis sagedasi fiksatsioone püüdnud sõnale

escocesas, kus probleemi ei põhjustanud mitte sõna ise vaid küsimus, kuidas võõral

klaviatuuril ’š’ tähte kirjutada.

Eksperimendi huvipunktide tõlkimisprobleemide tõlgendamisel andsid intervjuud

informatsiooni selle kohta, mis konkreetses fraseologismis raskusi tekitas. Näiteks

idiomaatilises fraasis que esté un poco al loro de eso võis tõlgendamist raskendada see, et

katseisik ei teadnud sõna loro tähendust, aga mõistis, et tegemist on osaga pikemast

sõnaühendist. Paljudel juhtudel teadis katseisik, et loro tähendab papagoid (või lihtsalt mingit

lindu), aga ei tundnud konkreetset fraseologismi. Sõna negocio polnud ühelegi osalejale

võõras, küll aga viitasid pilgujälgija andmed selle juures kognitiivse koormuse suurenemisele.

Intervjuudest selgus, et raskusi põhjustas selle sõna esinemine konkreetses kontekstis.

Puhkudel, kus pilguandmete salvestamine mingil põhjusel ebaõnnestus, aitas intervjuu palju

kaasa probleemkohtade tuvastamisel. Nagu eelmises alapeatükis mainitud, olid keeleõppijate

rühma osaleja P3 pilguandmed praktiliselt kasutamatud. See-eest osutavad kognitiivsele

koormusele kommentaarid ja valmis tõlked koos klahvivajutuste andmetega. Kõige

keerukamates kohtades kasutas katseisik julgelt soovitust märkida võõra sõna või väljendi

kohale sihttekstis ’xxx’. Sellest lähtuvalt võib välja tuua, et suurimaid raskusi tekitasid tekstis

55

T1 kolm idioomi neljast. Sealjuures viitas katseisik idioomis que valga la pena sõnale valga

kui võõrale sõnale, mille tõttu ei õnnestunud tähendust tuletada. Ainsana huvipunktidest leidis

ta vaste fraseologismile me mantiene en marcha ’mille pärast ma seda teen’, millest võib

järeldada, et kõik fraseologismi komponendid olid tuttavlikud või tundis katseisik fraasi

tervikuna.

Tekstis T2 ei leidnud osaleja P3 vastet vaid ühele idioomile: que esté un poco al loro de eso.

Idioomile te ganas muy bien la vida pakutud vaste ’sa naudid elu’ oli aga erinev ülejäänud

osalejate tõlgendusest ning erines ka alapeatükis 3.1.2 Huvipunktide määratlemine kirjeldatud

küsitluse tulemusest, mis viitas idioomi tähenduse seosele raha teenimisega. Kognitiivsele

pingutusele viitas siinkohal pikem paus sihtteksti kirjutamise ajal enne vaste kirja panemist.

Tundmatu idioomi que esté un poco al loro de eso tähenduse tuvastamisel ei olnud katseisiku

sõnul kontekst abiks ning seda raskendas ka võõras sõna loro.

Teksti T3 järel toimunud intervjuus tõi katseisik tundmatute sõnadena välja sõna aguantar [la

risa], sõna esocesas ja idioomi komponentide hulka kuuluva sõna agrio. Esimesed kaks olid

ka sihtteksti lõplikus versioonis märgitud kui ’xxx’. Tundmatut sõna sisaldava idioomi ponen

gesto agrio ’teevad kurja nägu’ kohta kommenteeris katseisik, et sellele aitas vastet tuletada

kontekst. Samas erines tuletatud vaste ülejäänud osalejate pakutust ja ka sõna esmasest

tähendusest („hapu“)14.

Intervjuudes saadud kommentaaridest võis järeldada, et enamik osalejaid ei olnud kursis

esimese (T1) ega viimase (T3) teksti temaatilise tausta või algallikaga. Näiteks märkis üks

osaleja (P8), et taustateadmiste puudumine bändi Nine Inch Nails kohta raskendas mõistmist,

mida täpselt öelda taheti. Teise osaleja (P9) sõnul tõmbas aga tähelepanu juba ajalehe Detroit

News ja bändi Nine Inch Nails mainimine hispaaniakeelses tekstis üldiselt. Tema sõnul

mõjusid need võõrana. Sama osaleja märkis teksti T3 kohta, et pingutust nõudis mõtlemine,

mis jutustuses üldiselt toimub.

Nagu juba eelmises peatükis (4.2.1.2 Tegevtõlkijad) mainitud, oli mõlema teksti taustaga

ainsana kursis osaleja P4. Samas ei saa väita, et temaatika tundmine tõlkimisprotsessi

märgatavalt lihtsustas, sest osalejaga P4 tehtud intervjuude andmetel oli teksti T1 puhul

raskendavaks tekstiliik („ajakirjandustekstid ongi rasked, sest ajakirjanduskeel uueneb

pidevalt, seal kasutatakse palju slängi ning tavaolukorras ei oleks neid vaja lause-lauselt

14

http://lema.rae.es/drae/?val=agrio (külastatud 13.04.14)

56

tõlkidagi, pigem tuleks teha kokkuvõte“). Teksti T2 juures nimetas osaleja keerukana

sõnajärge ning ilukirjandusteksti T3 juures otsustamist, kuidas eesti keeles väljenduda.

Intervjuud andsid kinnitust pilguandmete analüüsil tuletatule, et suurt rolli kognitiivse

koormuse tõstmisel mängis hispaania keele erinev sõnajärg. Samuti toodi keerukatena välja

sõnu, mis mõjusid lausekontekstis ootamatu või võõrana. Idioomidega seotult märgiti, et need

ajendasid otsima värvikamat vastet ja seda eriti ilukirjandusteksti puhul (nt osalejad P1 ja P7).

Keelevälistest teguritest mõjutasid tõlkimisprotsessi taustateadmiste puudumine, tekstide

kontekstist nö väljarebitus ja ka praktilised tegurid nagu võõras klaviatuur ja sõnaraamatu

kasutamise võimaluse puudumine.

Vastustest tekstide üldise raskusastme kohta joonistus selgelt välja, et kõige keerukam oli

tõlgitud ajakirjandustekst T1, sellele järgnes suuline ajakirjandustekst T2 ja kõige lihtsam

(eriti mõistmise poolest) oli ilukirjandustekst T3. Üldiselt kattub katseisikute vastustest

tuletatud järjestus peatükis „Tekstid“ antuga, kuigi loetavuselt hinnati võrdselt lihtsaks tekste

T2 ja T3, mis Fernandez-Huerta skaala järgi said veidi erinevad tulemused (vastavalt 94 ja

101). Teksti T1 muutsid loetavuselt raskeks infotihedus ja ingliskeelsest lähtetekstist üle

võetud võõrapärasus, mida Fernandez-Huerta skaala aluseks olev valem arvesse ei võtnud.

57

5 Arutelu ja järeldused

5.1 Idioomide mõistmine ja tõlkimine võrreldes muude

keelenditega

Üldises plaanis viitasid katsete tulemused võõrkeelses lähtetekstis eelnevalt määratud

huvipunktide suuremale keerukusele võrreldes muude tekstiosadega. Idioomide keerukus

väljendus nii mõistmis- kui sõnastamisraskustes. Pilgujälgija salvestusel loeti

mõistmisraskustele viitavaks pilgu sagedasemat fikseerumist ja regresseerumist väljendile

lähtetekstis, samuti väljendi tõlkimata jätmist, mida illustreeris väljajätt või asendamine

tähisega ’xxx’ või ’???“. Sõnastamisraskusele osutas pilgu keskendumine sihttekstile või

(sage) ümbersõnastamine, samuti pikad pausid klahvivajutustes. Andmeid täiendasid

retrospektiivsetest intervjuudest saadud kommentaarid.

Esimeses peatükis (1 Fraseoloogia ja mitmetähenduslikkus) mainitud tõdemus, et peale

kujundlikkuse võivad nii mõistmisel kui tõlkimisel keerukaks osutuda ka näiteks polüseemia,

keelespetsiifiline laiem idiomaatika ja muud mitmetähenduslikkust kandvad keelendid, leidis

samuti kinnitust. Näiteks viitasid klahvivajutuste andmed probleemidele keelendi lo difícil no

es el llegar, es el mantenerte ’raske pole mitte sinna jõudmine vaid seal püsimine’ juures,

mida võib pidada laiema idiomaatika alla kuuluvaks, sest see sisaldab keelespetsiifilist

väljendusviisi, mida otse tõlkida oleks keerukas. Pilgujälgija salvestused näitasid samuti

laiemast idiomaatikast ajendatud kognitiivset koormust. Seda võis märgata näiteks väljendi

suponga un reto ’pakuks väljakutset’ juures, kus just keeleõppijate andmed näitasid sagedasi

regressioone ja ka asendamist tähisega ’xxx’.

Polüseemiast tingitud kognitiivsele koormusele viitasid nii pilgujälgija kui intervjuude

andmed. Tekstis T2 võis märgata sagedasi fiksatsioone ja parandamist keelendi el mantenerte

juures, kus tegusõna mantener esimene tähendus oleks ’hoidma’, siin aga sisaldab see

polüseemiat ja tähendab nt ’püsima’ või ’hakkama saama’. Sama jäi silma tegusõnade salir

’väljuma’ ja llegar ’kohale jõudma’ puhul, kus pilgujälgija salvestused näitasid sagedasi

regressioone ning kustutamist ja ümbersõnastamist. Kumbki sõna ei esinenud tekstis oma

esimeses tähenduses: salir tähendas tekstis pigem ’üritama/proovima’ ja llegar ’läbi

lööma/hakkama saama’. Samas tekstis nõudis enamikult katseisikutelt lisa kognitiivset

pingutust sõna negocio ’äri’. Kuigi tegemist ei olnud polüseemse sõnaga, tõmbas tähelepanu

selle ootamatus antud kontekstis.

58

Tekstis T1 esines nn metafoorne tähenduse ülekanne, mis nii pilgujälgija kui intervjuude

andmetel segadust tekitas. Keelendis el concierto se hace rígido y preciso ’kontsert muutub

jäigaks ja täpseks’ esineb sõna rígido ’jäik’ ootamatus kontekstis, sest tavapäraselt

kasutatakse seda pigem esemete, siin aga kontserdi kohta. Ootamatus võib siin olla

põhjustatud sellest, et tegemist on inglise keelest hispaania keelde tõlgitud tekstiga, millesse

on lähteteksti mõjul jäänud palju võõrapärast. Seega mõjutasid kognitiivseid protsesse ka

teksti eripärad – tõlketekst (T1) ja suuline tekst (T2). Viimast mainiti raskendava tegurina

retrospektiivsetes intervjuudes.

Nagu juba öeldud, tegeleti kõigis tekstides märgatavalt kõige enam ikkagi idiomaatiliste

keelenditega, seda nii mõistmise kui sõnastamise lähtepunktist. Uurimistöö tulemusel kogutud

tõlgendus- ja tõlkenäited esindasid enamikku idioomide tõlkimise strateegiatest (Baker 2011).

Mõned idioomid olid seejuures eesti keelde viidavad nii kujundlikkuse kaudu kui ka

sõnasõnalt. Viimane viitab sellele, et idioomi defineerides on siiski raske kindlalt väita, et

selle sõnasõnalt teise keelde tõlkimine ei ole võimalik. Tõlgendamisel on asi teine – nt

ilukirjandusteksti T3 idioomi morderse los labios [para aguantar la risa] võib tõlgendada nii

otse kui kujundlikkuse kaudu, ohverdamata seejuures teksti arusaadavust. ’[Naeru

tagasihoidmiseks] huulde hammustama’ võib nii hispaania- kui ka eestikeelses tekstis

tähistada otseselt huulde hammustamist või kujundlikku väljendust, mida võiks

parafraseerides edasi anda umbes nii: ’[naeru tagasihoidmiseks] pingutama’ või ’püüdma

[mitte naerma pursata]’. Viimases näites on kujundlikkus viidud üle lähtetekstiga võrreldes

teisele keelendile, mis kinnitab näiteks eelkatses osalenu kommentaari, et ilukirjandustekst

ärgitab püüdlema ka sihttekstis mahlakama väljenduse poole. Seega sõltub idioomile antav

vaste suuresti individuaalsetest tõlgendusest ja valikutest, mis on tõlkimise üks tunnuseid ka

üldiselt.

Katseisikute kasutatud idioomide tõlkimise strateegiatest esines kõige sagedamini

parafraseerimist. Ilukirjandusteksti T3 idioomi no pierden núnca la cara parafraseeriti näiteks

järgmistel viisidel: ’ ei kaota teadagi kunagi enesevalitsust’, ’ei näita kunagi tundeid välja’,

’[neil] ei loe näost kunagi midagi välja’, ’ei näita kunagi midagi välja, ’ei üllatu’. Ühe

tegevtõlkija pakutud vaste ’ei liigu ükski lihas näos’ võiks liigituda vormilt ja tähenduselt

võimalikult samase idioomi otsimise strateegia alla. Parafraseerimist kasutati ohtrasti ka sama

teksti idioomi ponen gesto agrio puhul, näiteks vastetes ’teevad hapu näo pähe’, ’viivad jutu

hapu näoga mujale’ või ’teevad mõru nägu’. Sama strateegia alla liigitub ka ajakirjandusteksti

T2 idioomile te ganas muy bien la vida pakutud vaste ’on võimalik hästi leiba teenida’.

59

Inglise keelest tõlgitud ajakirjandusteksti T1 idioomi andando por la cuerda floja sin red

vasted esindasid enamasti lähteteksti idioomi ülevõtmise strateegiat. Näiteks ’ilma

turvavõrguta köiel kõndimise tunne’, ’tundsin end nagu õhuakrobaat, kel puudub turvavõrk’.

Sama idioomi puhul kasutati aga ka parafraseerimist: ’saan ennast vabalt tunda’, ’ei tundnud

ennast hästi’. Ilukirjandusteksti väljendi me mordí los labios [para aguantar la risa] vastetes

domineeris samuti lähteteksti idioomi ülevõtmise strateegia, mida võis aga suuresti põhjustada

hispaanlaste vastustest selgunud asjaolu, et üldjuhul esineb idioom vormis morderse la lengua

’keelde hammustama’, nagu ka eesti keeles15

. Võimalik, et seos emakeelse sarnase ütlusega

oli katseisikute mälujäljes olemas, mis julgustas oletama, et hispaaniakeelse teksti idioomi

ülevõtmisel säilib edasi antav mõte ka eestikeelses sihttekstis.

Tulemustest võib märgata, et kuigi lähteteksti idioomid tõusid kognitiivse koormuse tõstjatena

muude keelenditega võrreldes rohkem esile, ei saa seda koormust alati negatiivses mõttes

raskendavaks pidada. Sage parafraseerimise strateegia kasutamine viitab sellele, et enamasti

olid idioomid osalejate jaoks arusaadavad. Raskus tuli mängu just tõlkimisel, kus arvatavasti

sai takistuseks mentaalne leksikon, milles puudus lähteteksti väljendile vastav terviklik

idioom, samas kui idiomaatiline keelekasutus ajendas otsima sarnase kujundlikkuse astmega

vasteid (vt ptk 4.2.2 Tõlked ja retrospektiivsed intervjuud & Tabel 8. Eelkatses osalenu

kommentaarid tekstide kohta). Kuigi idioomid väljendavad abstraktseid mõisteid füüsiliselt

tajutava kaudu ja nende tähendused on ajendatud kontseptuaalsetest metafooridest (Gibbs Jr.

ja O’Brien 1990; Lakoff 2011), ei lihtsusta need omadused nähtavasti idioomide vastete

mälus talletamist ega mälust ammutamist. Idiomaatiliste fraaside taga on siiski abstraktsed

mõisted, mida psühholoogia teooriate kohaselt ongi raskem mällu salvestada ja meenutada

(Bachmann ja Maruste 2003: 174). Idioomiga seotud kognitiivse koormuse suurenemine

peaks tõlkijat ajendama suhtuma sihteksti loomisesse loomingulisemalt ja seejuures isegi

aitama kaasa kujutluspiltide tekkimisele tõlkija teadvuses.

5.2 Idioomide eri tunnuste mõju mõistmis- ja tõlkimisprotsessile

Üldiselt olid katsetest nähtuvalt kõige raskemini mõistetavad idioomid hacer un paréntesis

(T1) ja esté un poco al loro (T2). Esimese puhul tekitas raskust idiomaatilisust kandev sõna

15

http://www.folklore.ee/justkui/sonastik/index.php?f=2&f1=2&f2=10&m=21307&id=21307 (külastatud 21.04.14)

60

paréntesis ’sulg’, mis viitas otsetõlke sobimatusele, aga samal ajal suunas seda sõna käsitlema

osana fraasist. Enamik tegevtõlkijaid tõlkisid selle idioomi fraasiga ’pausi tegema’, mis vastas

küsimustikule (vt ptk 3.1.2 Huvipunktide määratlemine) vastanud hispaanlaste pakutule.

Keeleõppijatest pakkus sama vaste vaid üks katseisik. Esmase jaotuse põhjal (vt Huvipunktide

määratlemine) liigitati see idioom tundmatuks ja läbipaistvaks. Sellise idioomi tõlgendamisel

võiks olla abiks teadlik kujutluspildi loomine (vt ptk 2.1 Mõistmis- ja meenutamisprotsesside

kajastumine silmaliigutustes), mida tõlkijad aga tavapäraselt ei teadvusta. Hispaanlaste

hinnangul oli tegemist üle keskmise konventsionaalse väljendiga, mis võinuks olla tuttavlik

keelekeskkonnas pikemalt elanud katseisikutele, kuid katse tulemused sellist seost ei

näidanud.

Teise väljendi puhul esindas sama probleemi sõna loro ’papagoi’. Esté un poco al loro puhul

oli ka tõlkimata jätmine kõige sagedasem, seda tegid kuus katseisikut kaheksast. Hispaanlaste

pakutud tõlgendusele kõige lähedasemalt tõlkis selle idioomi keeleõppija P2 (’kes tunneb

situatsiooni’), lähedale jõudis ka keeleõppija P5 tõlge (’ei ole asjaga kursis’), kuigi õige oleks

siin kontekstis mitte eitav vaid jaatav vorm. Väljendi hindasid hispaanlased üle keskmise

konventsionaalseks, nagu eelmises lõigus mainitugi, aga selle puhul paistis silma ainsatena

vaste leidnud katseisikute pikem keelekeskkonnas elamise kogemus võrreldes kõigi teistega.

Töös pakutud liigituse alusel paigutus idioom ainsana tundmatute ja läbipaistmatute jaotuse

alla (vt Tabel 3. Eksperimendi tekstides leiduvate idioomide (huvipunktide) liigitus Janyani ja

Gradinarova (2000) ning Langemetsa (2008) kirjeldatud definitsioonide ja esinemissageduse põhjal

CREA korpuses.).

Sõnastamise vaatepunktist paistsid suurimat kognitiivset koormust põhjustavat teksti T3

idioomid no pierden núnca la cara ja ponen gesto agrio. Pilguandmetest võib järeldada, et

mõlemat väljendit käsitleti fraasina – esimest oli sõnasõnalt tõlkida keeruline (’ei kaota

kunagi nägu’), mistõttu otsiti parafraase. Teise puhul jäeti otsetähendus alles sõna agrio

’hapu’ tõlkimisel, idomaatilisust kandev ponen ’panevad’ tõlgiti aga enamasti sõnaga teevad

ning gesto ’žesti/ilme’ enamasti sõnaga nägu, ühel korral sõnaga žest. Mõlemad idioomid

liigitati esmases jaotuses tundmatuks ja läbipaistvaks ning hispaanlaste hinnangul paigutusid

need kõige vähem konventsionaalsete idioomide hulka. Kuna hispaanlaste tõlgendusele

lähedase vaste leidsid kõik katseisikud peale ühe keeleõppija, võib järeldada, et esialgne

liigitus pidas paika – tegemist oli läbipaistvate idioomidega, mille sõnastamise keerukus

seisnes selles, et need olid katseisikutele tundmatud ehk puudus vastav freim (vt ptk

1.3 Tähendus) või mälujälg.

61

Mõlema näitaja (mõistmine ja sõnastamine) poolest keerukas paistis teksti T1 väljend

andando por la cuerda floja sin red. Intervjuudest selgus, et mõistmist raskendas väljendi

sidumine kontekstiga, sõnastamist aga kujundlikkus. Sarnast kujundit (köielkõnd) kasutasid

sihttekstis neli katseisikut, tõlkimata jättis üks keeleõppija, kaks keeleõppijat ja üks

tegevtõlkija kasutasid parafraasi. Intervjuude vastused viitavad sellele, et tegemist oli tõesti

tuttavlikku ja läbipaistva idioomiga, kuid selle alla keskmise konventsionaalsusest võis olla

tingitud sõnastamise keerukus. Loomulikult mängis rolli ka inglise keele mõju

hispaaniakeelses tõlketekstis, millest võisid tuleneda nii väljendi tuttavlikkus kui ka selle

sõnastamise keerukus sihttekstis.

Üldiselt vähem pingutust nõudnud me mantiene en marcha (T1) ja ganarse la vida (T2)

tõlkimise andmed viitasid kergele sõnastamiskeerukusele mõlema katseisikute rühma puhul.

Esimest hindasid hispaanlased alla keskmise konventsionaalseks ning liigituses paigutus see

tuttavlike-läbipaistvate hulka. Teist aga peeti pea kõige konventsionaalsemaks ning liigituses

paigutati tuttavlikuks-läbipaistmatuks. Pilgujälgija salvestustelt võis tõesti tuvastada idioomi

ganarse la vida juures veidi sagedasemaid regressioone nii lugemis- kui kirjutamisfaasis, kuid

sobiva vaste leidsid sellele siiski kõik katseisikud peale ühe keeleõppija.

Kõige vähem kognitiivset pingutust nõudvad paistsid que valga la pena (T1), no cae tan mal

como antes (T2) ja morderse los labios [para aguantar la risa] (T3). Kõik eelnimetatud

idioomid liigitati tuttavlikeks, esimesed kaks aga lisaks läbipaistmatuteks, viimane

läbipaistvaks. Esimene oli hispaanlaste hinnangul kõige konventsionaalsem, teine keskmiselt,

kolmas aga pea kõige vähem konventsionaalne. Tuttavlikkuse (võõrkeelena kõneleja

vaatepunktist) ja konventsionaalsuse (emakeelena kõneleja vaatepunktist) vaheline seos on

siit järeldades väga nõrk ja subjektiivne. Läbipaistvust võib aga tuttavlikkusega seotuna

idioomi hindamisel isegi arvestada.

Eksperimendi tulemuste võrdlus hispaanlaste seas läbi viidud küsitlusega kinnitas tõdemust,

et idioomide tundmine on väga individuaalne. Katseisikutele kõige enam rakusi valmistanud

idioomid hacer un paréntesis ja esté un poco al loro olid hispaanlaste hinnangul üle keskmise

konventsionaalsed. Küll aga võis märgata, et esimesele leidis enamik katseisikuid

hispaanlaste pakutule samase vaste, mis näib viitavat idioomi läbipaistvusele, nagu nähtub ka

töös antud esmasest liigitusest. Teise idioomi keerukus ilmnes aga selgemini ja sellele panid

vaste kirja vaid kaks katseisikut (P2 ja P5), kes taustaandmete põhjal olid keelekeskkonnas

elanud teistest pikemalt. Seega võib oletada, et hispaanlaste hinnangul konventsionaalsema

62

idioomi tõlgendamine on lihtsam neile, kelle kokkupuude keelekeskkonnaga on olnud pikem.

Elamine keelekeskkonnas on seega arendanud keeletunnetust, mis aitab kaasa isegi

esmapilgul keerukana näiva kujundliku väljendi tõlgendamisel.

5.3 Tõlkimiskogemuse roll idiomaatilise keele tõlkimise juures

Keeleõppijatele valmistasid kõige enam mõistmisraskusi teksti T1 idioomid hacer un

paréntesis ja andando por la cuerda floja sin red, millele lisandus teksti T2 idiomaatiline esté

un poco al loro. Ühele osalejale oli tundmatu ka idioom que valga la pena, mis ülejäänute

jaoks probleemi ei kehastanud. Peamiselt sõnastamisraskusi võis märgata idiomaatiliste que

esté un poco al loro, te ganas muy bien la vida (T2), ponen gesto agrio (T3). Mõistmise ja

sõnastamisega seotud kognitiivset pingutust võis näha no pierden núnca la cara (T3)

tõlkimisel. Üldplaanis näitasid katsete tulemused, et keeleõppijad olid idioomide puhul

sagedamini hädas mõistmise kui sõnastamisega.

Tegevtõlkijate katsete andmed viitavad idioomide puhul enamasti sõnastamisega seotud

kognitiivsele koormusele. Mõistmisega seotud kognitiivset pingutust võis märgata idioomide

hacer un paréntesis, esté un poco al loro ja ponen gesto agrio juures. Viimane oli ühele

osalejale raske võõra sõna agrio tõttu. Mõistmis- ja sõnastamisraskusi korraga võis märgata

idioomi no cae tan mal como antes juures. Sõnastamise keerukuse poolest paistis enim silma

no pierden núnca la cara ning selle järel andando por la cuerda floja sin red, que valga la

pena ja no cae tan mal como antes.

Ajakulu võrdlus näitas, et tegevtõlkijate tõlkimisprotsess oli üldkokkuvõttes iga teksti puhul

kaks korda lühem kui keeleõppijatel. See viitab pika tõlkimiskogemuse jooksul omandatud

vilumustele. Klahvivajutuste andmed näitasid, et tõlkijad lahendasid ka idioomidega seotud

keerukusi kiiremini, olgu lahenduseks väljajätt, parafraas vm. Idioomide ühe eripärana on

nimetatud, et nende tähendust saab tuletada kujutluspiltide kaudu, mida erinevad idioomid

erineval määral inimese teadvuses esile toovad. Kujutluspildid tekivad enamasti alateadlikult

(Martín de León 2013: 113). Kujutluspiltide loomist nimetatakse mälust ammutamise

olulisimaks lihtsustajaks ka üldistes psühholoogia teooriates. Võib järeldada, et tegevtõlkijad

on intuitiivselt harjutanud kujutluspiltide loomist, mis ühe tegurina kiirendab nii

tõlkimisprotsessi tervikuna kui kujundliku keele töötlemist. Peale selle, mida avaram on

63

tõlkija mentaalne leksikon, seda rohkem jääb tal tõlkimisprotsessis aega tegeleda muude

kerkivate küsimuste ja keeruliste kohtadega.

Kokkuvõttes oli keeleõppijatel idioomidest põhjustatud kognitiivne pingutus enamasti seotud

mõistmisega ja lahenduste leidmine nõudis neilt rohkem aega kui tegevtõlkijatelt.

Tegevtõlkijad keskendusid rohkem sõnastamisele ning suutsid keerukamate väljendite

tõlgendamisel kergemini abi leida lausekontekstist. Tegevtõlkijatest pööras sõnastamisele

kõige suuremat tähelepanu katseisik P8, kelle tõlkimiskogemus oli aastates teistest üle poole

lühem. Küll aga spetsialiseerus ta tööalaselt suulisele tõlkele, mis näis kaasa aitavat

lahenduste leidmise kiirusele. Kõige keerukamate idioomide tõlkimine nõudis aga vähem

pingutust just keeleõppijatelt, kes olid teiste katseisikutega võtteldes kauem elanud

keelekeskkonnas. Seetõttu võib laias laastus järeldada, et tõlkimiskogemus aitab kiirendada

nii kujundliku keele tõlkimist kui tõlkimisprotsessi üldiselt, kuid keelendite tundmisele aitab

kaasa just keelekeskkonnas elamine.

64

Kokkuvõte

Uurimistöö eesmärk oli idiomaatiliste tekstiosade eripärade tuvastamine tõlkimisprotsessis ja

nende eripärade tõlgendamine lähtuvalt kognitiivlingvistika vaatepunktist. Eesmärgini

jõudmiseks viidi läbi kaheksa katseisikuga eksperiment, millele eelnes eelkatse. Katseisikud

jagunesid kahte rühma: kogenud tegevtõlkijad ja tõlkimiskogemuseta keeleõppijad.

Ekperimendi keskmes oli kognitiivlingvistikas kasutatav pilgujälgimismeetod, mis võimaldab

koguda andmeid tõlkimisprotsessis toimuva kohta. Pilgujälgija andmetele lisati statistilisi

klahvivajutuste näitajaid ja retrospektiivsetest intervjuudest saadud informatsiooni.

Üldjoontes oli uurimus kvalitatiivne, statistilist külge esindasid ajakuju ja klahvivajutuste

andmed.

Eksperimendi huvipunktideks (Areas of Interest, AOIs) olid hispaania keeles esinevad

idioomid ja nende tõlkimine eesti keelde. Seepärast tuli kõigepealt selgitada idioomide ja

idiomaatilisuse tagapõhju laiemalt, jõudmaks lähemale nende eksisteerimise põhjustele

keeles. Esimeses peatükis toodi välja sarnasusi ja erinevusi eesti ja hispaania

fraseoloogiauurijate vaatenurkades. Jõuti järeldusele, et lähenemiste sarnasus väljendub

peamiselt järgmistes idioomile omandatud tunnustes: (1) idioomi tähendus ei ole tuletatav

seda moodustavate sõnade tähendustest, (2) tegemist on keelespetsiifilise sõnaühendiga, (3)

idioomi ei saa teise keelde sõnasõnalt tõlkida. Idioomi defineeriti käesolevas uurimistöös kui

valmis fraseemina kasutatavat sõnaühendit, mida moodustavad osad on tähenduslikult

kokkusulanud ja mille tähendus tuleneb kujundlikkusest. Eksperimendis uuritud idioome aitas

liigitada hispaanlaste seas läbiviidud küsitlus konventsionaalsuse ja tähenduse kohta.

Küsitluse tulemuste võrdlus eksperimendi andmetega kinnitas eeldust, et idioomide tundmine

on enamasti subjektiivne. Lisaks andis küsitlus hindamatu panuse idioomide tõlgenduste ja

keelekeskkonnas elamise rolli hindamisse.

Eksperimendis uuriti kolme lühikese teksti tõlkimist hispaania keelest eesti keelde. Tulemuste

analüüsist nähtus, et keelelistest teguritest nõudsid idioomide kõrval suuremat kognitiivset

pingutust ka hispaania keele erinev sõnajärg, polüseemia ja nn laiem idiomaatika.

Tegevtõlkijate tõlkimisprotsessis oli idioomidega seotult ülekaalus sõnastamist puudutav

kognitiivne pingutus: pikemad fiksatsioonid sihttekstil, klahvivajutuste lineaarsel vaatel

nähtavad sagedased kustutamised ja kursoritegevused. Seda kinnitasid retrospektiivsetest

intervjuudest saadud vastused. Keeleõppijatel oli idioomidest põhjustatud kognitiivne

pingutus enamasti seotud mõistmisega ja lahenduste leidmine nõudis neilt ka rohkem aega kui

tegevtõlkijatelt. Kahe kõige keerukama idioomi tõlkimine nõudis aga vähem pingutust kahelt

65

keeleõppijalt, kes olid teiste katseisikutega võrreldes kauem elanud keelekeskkonnas.

Üldjoontes võis järeldada, et tõlkimiskogemus aitab kiirendada nii kujundliku keele tõlkimist

kui tõlkimisprotsessi üldiselt, kuid keelendite tundmisele aitab kaasa just keelekeskkonnas

elamine.

Uurimus andis panuse eesti keeleteaduses seni vähe levinud pilgujälgimismeetodi

rakendamisse. Töö võiks julgustada nii üliõpilasi kui uurijaid seda meetodit laiemalt

kasutama, sest sellest saadavad andmed tõlkimisprotsessi kohta on ääretult mitmekesised ja

informatiivsed. Muuhulgas võiksid edasised uurimused vaadelda näiteks polüseemia rolli

tõlkimisel või siduda pilgujälgija andmeid elektroentsefalograafiaga (EEG).

66

Summary

The Cognitive Aspects of Idiom Translation. A Process Study of Spanish into Estonian

Translation

MA thesis submitted in May 2014

The aim of this study was to detect the cognitive aspects of idiom processing in the translation

process and to analyse these aspects from the cognitive linguistics perspective. For this

purpose an experiment with eight participants – four experienced translators and four Spanish

learners with no translation experience – was performed. In order to track the activities in the

translation process, eye tracking methodology was used, together with data from keystroke

logging and retrospective interviews.

First a theoretic background was given concerning phraseology and idiomaticity in languages

in general. Some similarities and differences among the views of Estonian and Spanish

phraseologists were pointed out, concluding that the characteristics of idioms that are mostly

agreed upon are that (1) an idioms’ meaning cannot be understood from the meaning of its

separate words, (2) idioms are language specific and (3) idioms cannot be translated into other

languages word for word. In this study idioms are defined as ready-to-use word combinations,

the meaning of which derives from the phrase as a whole and from its figurative nature. An

inquiry was also run among Spaniards to discover their opinions about the meanings and

conventionality of the idioms used in the experiment.

The experimental areas of interest (AOIs) were ten Spanish idioms in three short texts that

were translated into Estonian by all eight participants. Eye tracking data was collected using

Mirametrix eye tracker and keystrokes were logged using Translog-II. The analysis of the

results indicated a higher cognitive workload in respect to idiom processing, as well as

translating when compared to other language units. In addition to idioms there was a noticable

increase in the cognitive workload in the processing of the polysemy of individual words, the

different word order of the Spanish language and the so-called wider idiomaticity, specific to

Spanish. The experienced translators were noticeably more concerned with the formulation of

idioms in the target text rather than with comprehension. Spanish learners, in contrast, had

problems with comprehension and their translation processes were overall almost two times

more time-consuming compared to experienced translators. Nevertheless, the two most

difficult idioms were accurately translated only by two Spanish learners who had lived in a

Spanish language environment longer than other participants.

67

The analysis also showed that experience helps translators deal with idiomatic language

faster, but it doesn’t seem to lead to considerably better comprehension. Rather, the longer the

time spent in a foreign language environment, the easier idiom comprehension seems to

become. Moreover, the subjective nature of idiom knowledge and comprehension was shown

to be obvious from the analysis as well as from the inquiry run among the Spaniards.

This study plays a significant role in expanding the use of eye tracking methodology in

translation process research in Estonian linguistics. For future studies done by either

university students or researchers, it would be recommended to broadly triangulate methods

and data (by adding EEG data for example), as well as to try different research designs and

topics (for instance to experiment with polysemy).

68

Kasutatud kirjandus

Aljabri, Sameer S. 2013. EFL Students’ Judgments of English Idiom Familiarity and

Transparency. Journal of Language Teaching and Research 4(4): 662–669.

Angelone, Erik ja Gregory M. Shreve 2011. Uncertainty Management, Metacognitive

Bundling in Problem-solving and Translation Quality. – Cognitive Explorations of

Translation, Continuum studies in translation, , 108–129.

Bachmann, Talis ja Rait Maruste 2003. Psühholoogia alused. 2., täiend. tr. Tallinn: Ilo.

Baker, Mona 2007. Patterns of Idiomaticity in Translated vs: Non-Translated Text. Belgian

Journal of Linguistics 21(1): 11–21.

Baker, Mona 2011. In other words: a coursebook on translation. 2nd ed. London ; New York:

Routledge.

Baran, Anneli 1998. Kõnekäänud ja fraseoloogia - distinktsiooni

võimalikkusest/vajalikkusest. PRO FOLKLORISTICA VI VI - Lohetapja.

http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/NT/profo6/Baran.htm.

Carl, Michael 2010. Triangulating product and process data. Quantifying alignment units with

keystroke data. http://hdl.handle.net/10398/8040.

Collins Spanish idioms 2010. Glasgow: HarperCollins.

Croft, William ja D. Alan Cruse 2004. Cognitive linguistics. Cambridge, U.K. ; New York:

Cambridge University Press.

Fillmore, Charles 2001. Frame Semantics for Text Understanding.

Geeraerts, Dirk ja Hubert Cuyckens, eds. 2007. The Oxford handbook of cognitive linguistics.

Oxford ; New York: Oxford University Press.

Gibbs Jr., R.w. ja J.e. O’Brien 1990. Idioms and mental imagery: The metaphorical

motivation for idiomatic meaning. Cognition 36(1): 35–68.

Gradinarova, Galina ja Armina Janyan 2011. Motor Simulation and Verbal Association in

Idiom-Idiom Verification: Effects of Imageability. Proceedings of the 33rd Annual

Conference of the Cognitive Science Society (Cognitive Science Society, Austin).

http://www.nbu.bg/cogs/cvs/ajanyan/gradinarova_janyan_CogSci2011_30_04.pdf.

Holsinger, Edward 2013. Representing Idioms: Syntactic and Contextual Effects on Idiom

Processing. Language & Speech 56(3): 373–394.

Jakobsen, Arnt Lykke et al. 2008. Looking at eyes: eye-tracking studies of reading and

translation processing. Samfundslitteratur.

Janyan, A. ja E. Andonova 2000. The Role of Mental Imagery in Understanding Unknown

Idioms. – Cognitive Science Society, eds. L. R. Gleitman ja A. K. Joshi. Lawrence

Erlbaum Associates, 693–698.

69

Kaalep, Heiki-Jaan ja Kadri Muischnek 2002. Püsiühendite leidmine teksti abil.

http://www.cl.ut.ee/yllitised/kogumik2002.pdf (Accessed March 29, 2014).

Krikmann, Arvo 2003. Kaasaegse metafooriteooria panus parömioloogiasse. Uurimusi

folkloori lühivormidest.

Kußmaul, Paul 2005. Translation through Visualization. Meta: Journal des traducteurs 50(2):

378.

Lakoff, George 2011. Metafoorid, mille järgi me elame. ed. Heete Sahkai. Tallinn: Tallinna

Ülikooli Kirjastus.

Langemets, Margit 2008. Polüseemia ja leksikograafia. Emakeele Seltsi Aastaraamat 49: 97–

124.

Lowder M., Matthew ja Peter Gordon C. 2013. It’s hard to offend the college: effects of

sentence structure on figurative-language processing. Journal of Experimental

Psychology: Learning, Memory, and Cognition 39(4): 993–1011.

Maisa, Sridhar ja Dr T. Karunakaran 2013. Idioms and Importance of Teaching Idioms to

ESL Students: A Study on Teacher Beliefs. Asian Journal of Humanities and Social

Sciences (AJHSS) 1(1).

http://ajhss.org/pdfs/Idioms%20and%20Importance%20of%20Teaching.............pdf.

Mäntylä, Katja 2004. Idioms and language users : the effect of the characteristics of idioms on

their recognition and interpretation by native and non-native speakers of English.

https://jyx.jyu.fi/dspace/handle/123456789/13453 (Accessed April 15, 2014).

Martín de León, Celia 2013. Who cares if the cat is on the mat? Contributions to cognitive

models of meaning to translation. – Cognitive Linguistics and Translation,

Applications of Cognitive Linguistics [ACL], , 99–122.

Mendonça de Lima, Lucielena 1997. La traducción de los modismos en la enseñanza del

español como lengua extranjera. ASELE. Actas VIII.

http://cvc.cervantes.es/ensenanza/biblioteca_ele/asele/pdf/08/08_0567.pdf (Accessed

May 11, 2014).

Mossop, Brian 1990. Translating Institutions and “Idiomatic” Translation. Meta : journal des

traducteurs / Meta: Translators’ Journal 35(2): 342–355.

Motallebzadeh, Khalil ja Seika Tousi 2011. Employing Compensation Strategy in Translation

of Idioms: A Case Study of the Translation of Mark Twain’s Adventures of

Huckleberry Finn in Persian. International Journal of Linguistics 3(1): E46.

Muischnek, Kadri 2006. Verbi ja noomeni püsiühendid eesti keeles. Tartu: Tartu Ülikooli

Kirjastus. http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:4180.

Nunberg, Geoffrey et al. 1994. Idioms. Language (3): 491.

Núñez Cabezas, Emilio Alejandro 2001. Los modismos en ELE: análisis a través de los

corpus digitales. – ASELE Actas XII,

70

http://cvc.cervantes.es/ensenanza/biblioteca_ele/asele/pdf/12/12_0159.pdf (Accessed

March 25, 2014).

O’Brien, Sharon 2009. Eye tracking in translation process research: methodological

challenges and solutions. – Methodology, Technology and Innovation in Translation

Process Research, eds. Inger M. Mees et al. Copenhagen: Samfundslitteratur, 251–

266. http://doras.dcu.ie/17157/ (Accessed April 7, 2014).

O’Brien, Sharon, ed. 2011. Cognitive explorations of translation. London ; New York:

Continuum.

Paivio, Allan 2012. A Dual Coding Theoretical Model of Decoding in Reading: Subsuming

the Laberge and Samuels Model. Reading Psychology 33(5): 465–496.

Pecher, D et al. 2011. Abstract Concepts: Sensory-Motor Grounding, Metaphors, and Beyond.

PSYCHOLOGY OF LEARNING AND MOTIVATION: ADVANCES IN RESEARCH

AND THEORY, VOL 54 54: 217–248.

Piekot, Tomasz 2012. Idioomide pildiline kujutamine internetihuumoris. (Estonian). Pictorial

representation of idioms in Internet humour. (English) (52): 141.

Prodromou, Luke 2003. Idiomaticity and the non-native speaker. English Today 19(02): 42–

48.

Rojo, Ana ja Iraide Ibarretxe-Antunano, eds. 2013. Cognitive linguistics and translation:

advances in some theoretical models and applications. Berlin ; Boston (Mass.): De

Gruyter Mouton.

Sinclair, John McHardy 2004. Trust the text: language, corpus and discourse. London ; New

York, N.Y: Routledge.

Siyanova-Chanturia, Anna et al. 2011. Adding More Fuel to the Fire: An Eye-Tracking Study

of Idiom Processing by Native and Non-Native Speakers. Second Language Research

27(2): 251–272.

Sjørup, Annette Camilla 2013. An eye-tracking and key-logging study.

http://hdl.handle.net/10398/8698.

Strakšiené, Margarita 2009. Analysis of Idiom Translation Strategies from English to

Lithuanian. Studies About Languages 14: 13–19.

Suchanova, Jelena 2013. The analysis of English and Lithuanian idioms and the problems of

their translation. Santalka: Filologija, Edukologija 21(2): 154–161.

Tavast, Arvi ja Marju Taukar 2013. Mitmekeelne oskussuhtlus. Kirjastus Valgus.

http://tavast.ee/opik (Accessed March 29, 2014).

Tiivel, Irene 2012. Inglise meel inglise keeles. Keelenäiteid.

http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/24122 (Accessed March 25, 2014).

Tomasello, Michael 2003. Constructing a language: a usage-based theory of language

acquisition. Cambridge (Mass.) ; London: Harvard University Press.

71

Tragel, Ilona 2003. Eesti keele tuumverbid. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Tremblay, Christina et al. 2014. The role of polysemy on metaphor comprehension

processing: The example of Parkinson’s disease. Journal of Neurolinguistics 30: 1–13.

Tulving, Endel 2007. Mälu. 2., täiend. tr. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Vakk, Feliks 1970. Suured ninad murdsid päid....: (pea ja selle osad rahvalike ütluste

peeglis). ed. Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Vox 2003. Vox Gran Diccionario de Frases Hechas : Vox Dictionary of Spanish Idioms. 1

edition. London: McGraw-Hill.

Wang Xiaolu ja Feng Jun 2014. Factors Related to Metaphor-Processing Areas of the Brain.

(English). Journal of Zhejiang University. Humanities & Social Sciences / Zhejiang

Daxue Xuebao 44(1): 134.

72

Lisad

Lisa 1. Katseisikute ankeedi küsimused

Vanus

18-24

25-34

35-49

50+

Kas kannad prille või läätseid?

Jah, vajan arvutiga töötamisel prille

Kannan prille, aga arvutiga töötades neid ei vaja

Kannan läätseid (ka arvutiga töötades)

Ei, mu silmad on täiesti terved

Kas oled varem osalenud uurimistööga seotud eksperimentides?

Mõeldud on erinevaid katseid, mis toimuvad näiteks mõnes laboris või loengu/tunni ajal ja hõlmavad mingeid ülesandeid või

harjutusi. Küsimustike täitmine arvesse ei lähe.

Jah

Ei

Mis on Sinu emakeel?

[vaba vastus]

Juhul kui Sinu emakeel ei ole eesti keel, palun hinda oma eesti keele oskust Euroopa keeletasemete

skaalal

Keeletasemete kirjeldused leiad nt siit: http://www.studiolingua.ee/?page=54

A1

A2

B1

B2

C1

C2

73

Kas oled elanud Hispaanias või mõnes Lõuna-Ameerika riigis?

Hispaanias 6 kuud kuni 2 aastat

Hispaanias kauem kui 2 aastat

Lõuna-Ameerikas 6 kuud kuni 2 aastat

Lõuna-Ameerikas kauem kui 2 aastat

Nii Hispaanias kui Lõuna-Ameerikas, mõlemas 3 kuni 12 kuud

Nii Hispaanias kui Lõuna-Ameerikas, mõlemas kauem kui 12 kuud

Kui palju oled tõlkinud hispaania keelest eesti keelde?

Ainult keele õppimise ajal (tõlkimisülesanded)

Olen tõlkinud üksikuid dokumente (ametlik keel)

Olen tõlkinud peamiselt pikemaid reklaamtekste

Olen tõlkinud peamiselt ilukirjandusteoseid

Ei ole üldse tõlkinud

Kas oled tõlkinud teistest keeltest eesti keelde?

Jah, üksikuid tõlkeid

Jah, tõlgin pidevalt teistest keeltest

Ei

Kuidas hindad oma arvutikirja oskust?

Vähene - vaatan tihti klaviatuurile; keskmine - vaatan klaviatuurile vahetevahel; väga hea - suudan trükkida ilma

klaviatuurile vaatamata

Vähene

Keskmine

Väga hea

74

Lisa 2. Tekstid

T1 Trent Reznor ha expuesto al Detroit News uno de los motivos que le llevaron a hacer

un paréntesis con Nine Inch Nails. „Una de las razones por las que decidí no hacer

nada con Nine Inch Nails hace unos años fue que me era difícil mantenerme dentro de

mi cuerpo encima del escenario porque lo he hecho tantísimas veces. Es difícil

mantenerse concentrado y sentir que estoy andando por la cuerda floja sin red porque

el concierto se hace rígido y preciso. Y ahora mismo no tengo esa sensación.“ Reznor

busca ofrecer algo diferente que sorprenda al público y le suponga un reto. „Eso es lo

que hace que valga la pena hacerlo. Y la búsqueda de eso es lo que me mantiene en

marcha.“

T2 Lo que es cierto es que hoy cualquier hijo le dice a su padre que quiere dejar de

estudiar porque se quiere dedicar a la música, bueno, no cae tan mal como antes,

incluso, a lo mejor, puede ser positivo porque te ganas muy bien la vida. Ahora mismo

en España tener un grupo de rock es un negocio. Es decir que a un padre que esté un

poco al loro de eso no es tan fácil como crees porque hay muchos que han salido y no

han llegado. Porque lo difícil no es el llegar, es el mantenerte, esto es lo más difícil.

¿Tú le darías a Coque el consejo de cómo has conseguido mantenerte durante

cincuenta años encima de un escenario teniendo éxito?.

T3 La verdad es que yo, me mordí los labios para aguantar la risa, pero mi amiga tal vez

se dió cuenta, aunque no estoy segura, porque, tú sabes, esas escocesas no pierden

nunca la cara. Al día siguiente me llevó como siempre en Sevilla. Si vienes a España,

Betsy, te aconsejo que no hagas preguntas a la gente sobre gramática. Todos cambian

de tema y ponen gesto agrio. La gramática no es popular en este país, al menos en

Alcalá de Guadaira y en Sevilla.

75

Lisa 3. Idioomid

TEKST 1. AJAKIRJANDUS (inglise-hispaania tõlketekst aastast 2013) – leitud Google’i

otsinguga

HISP. k. sõnasõnalt INGL. k.

(originaalte

kstis)

EESTI k.

(sisu)

allikas konventsio-

naalsus

hacer un

paréntesis

tegema sulgu hiatus tegema

pausi

http://castellanoactual.co

m/tag/hacer-un-

parentesis/ (01.03.14)

CREA (25 korda

vahemikus 1975-2003)

3,6

Estoy

andando por

la cuerda

floja sin red

käin mööda

köit ilma

turvavõrguta

feel like I’m

walking on a

tightrope and

there’s no net

ebakindel

olukord /

astun

õhukesel

jääl

http://forum.wordreferenc

e.com/showthread.php?t=

395641 (01.03.14)

CREA (11 tekstis 1976-

2003, nendest 4

otsetähendusega)

2,3

que valga la

pena hacerlo

et väärib

valu seda

teha

what makes

it worth

doing

väärib

pingutust

VOX; CREA (valga la

pena = 152 korda; vale la

pena = 1432 korda)

4,9

me mantiene

en marcha

hoiab mind

käimas

keeps me

going

viib mind

edasi /

hoiab teel

/ inspi-

reerib

VOX: poner en marcha,

estar en marcha; CREA

(me mantiene en marcha

= 1 tekstis 1995)

2,4

TEKST 2. SUULINE AJAKIRJANDUS (aastast 1990) – leitud CREAst

HISP. k. sõnasõnalt EESTI k. allikas konventsio-

naalsus

no cae tan mal

como antes

ei kuku nii halvasti

nagu varem

ei ole nii halb

kui varem

VOX (caer bien/mal, una

persona)

CREA – cae mal + caer

mal = 3X suulistes txt, 9X

Hisp. ajakirjanduses, 12X

ilukirj.; cae bien + caer

bien = 7X suulistes txt,

14X Hisp. ajakirjanduses,

55X ilukirjanduses;

3,1

te ganas muy

bien la vida

võidad endale väga

hästi elu

teenid hästi VOX;

CREA (ganas la vida =

7/7; te ganas muy bien la

vida = 1 kord; ganarse la

vida = 254 koda / 214

tekstis;

4,7

76

gana la vida = 76/71)

que esté un poco

al loro de eso

kes on sellest

natuke papagoi

*loro – papagoi;

inetu vanaeit;

lobamokk

*al loro! –

ettevaatust!

*estar al loro –

kursis olema

(tavalisem: estar al

corriente)

kes on asjaga

natuke kursis

VOX;

CREA (al loro de = 15/9)

4,1

TEKST 3. ILUKIRJANDUS („La tesis de Nancy“ Ramón José Sender, 1962) – leitud

idiomaatikateemalise artikli kaudu

HISP. k. sõnasõnalt EESTI k. allikas konventsionaalsus

me mordí los

labios para

aguantar la

risa

närisin oma

huuli (et naeru

tagasi hoida)

hoidsin ennast

tagasi; püüdsin

naeru tagasi hoida

VOX (morderse

alguién la lengua);

CREA (morderse

los labios = 11/10,

millest 5

otsetähendusega; se

muerden los labios

= 2/2)

2,1

no pierden

nunca la cara

ei kaota kunagi

nägu

„ei näita

emotsioone välja“

CREA (no pierde la

cara 139 931 korda,

no perder la cara

139 921 korda)

1,4

ponen gesto

agrio

panevad hapu

žesti

teevad haput nägu /

„väljendavad

vastumeelsust“

VOX (poner mala

cara)

CREA (gesto agrio

= 7/7; mala cara =

165/125)

2,3

Lisa 4. Pausijoonised ja lineaarsed vaated

Lisa 4 on köidetud tööle lisatud DVD-l ja elektroonsele versioonile eraldi kaustas.