Samasooliste paaride juures elavate laste õiguslik seisund ning ebavõrdne kohtlemine

46
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Õiguse instituut Uljana Ponomarjova Samasooliste paaride juures elavate laste õiguslik seisund ning ebavõrdne kohtlemine Bakalaureusetöö Juhendaja: Kari Käsper Tallinn 2013

Transcript of Samasooliste paaride juures elavate laste õiguslik seisund ning ebavõrdne kohtlemine

TALLINNA TEHNIKAUumlLIKOOL

Sotsiaalteaduskond

Otildeiguse instituut

Uljana Ponomarjova

Samasooliste paaride juures elavate laste otildeiguslik seisund ning ebavotilderdne

kohtlemine

Bakalaureusetoumlouml

Juhendaja Kari Kaumlsper

Tallinn 2013

Deklareerin et kaumlesolev bakalaureusetoumlouml

mis on minu iseseisva toumlouml tulemus

on esitatud Tallinna Tehnikauumllikooli

bakalaureusekraadi taotlemiseks ja selle alusel

ei ole varem taotletud akadeemilist kraadi

Uljana Ponomarjova

ldquo ldquo 2013

Toumlouml vastab kehtivatele notildeuetele

Juhendaja helliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphellip

ldquo ldquo 2013

Kaitsmisele lubatud ldquo ldquo 2013

Otildeiguse instituudi bakalaureusetoumloumlde kaitsmiskomisjoni esimees

helliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphellip

2

Sisukord

Sissejuhatus4

1 Perekonna motildeiste7

11 Perekonna motildeiste Eestis7

12 Perekonna motildeiste Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikas12

13 Perekonna motildeiste Euroopa Liidu otildeiguses14

2 Laste otildeiguslik staatus LGBT perekonnas16

21 Kunstliku viljastamise teel saadut laps ja tema otildeiguslik staatus LGBT

perekonnas16

211 Holland17

212 Eesti19

22 Votildeotilderaslapse lapsendamise abil seotud laps21

221 Euroopa Inimotildeiguste Kohus21

222 Eesti24

23 Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud laps26

231 Eesti26

232 Euroopa Liit ja Inimotildeiguste Kohus28

3 LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes erinevast soost

isikutest moodustatud perekondades elavate lastega30

Kokkuvotildete38

Summary40

Kasutatud materjalide loetelu42

Kasutatud kirjandus42

Kasutatud normatiivmaterjal43

Kasutatud internetiallikad43

Viidatud kohtupraktika45

3

Luumlhendid

EIKo ndash Euroopa Inimotildeiguste Kohtu otsus

LGBT ndash lesbi gei bi transseksuaal inimesed

TlnHKo ndash Tallinna Halduskohtu otsus

TlnRnKo ndash Tallinna Ringkonnakohtu otsus

4

Sissejuhatus

Taumlnapaumleva Eestis on levinud eelarvamustel potildehinevad stereotuumluumlbid Motildened naumlited

homoseksuaalsus ei ole normaalne aga on ravitav homoseksuaalsusest raumlaumlkimine potildehjustab

laste homoseksuaalsust samasooliste paaride kooselu ei ole stabiilne homoseksuaalsus on

nakkav ja ohustab teisi inimesi homoseksuaalsus on vaimne haigus ja sellise haiguse totildettu on

homoseksuaalid uumlhiskonnale ohtlikud1 Selle tagajaumlrjel ei saa homoseksuaalsed vanemad ja

nende lapsed ennast vabalt tunda kartmata uumlhiskonna hukkamotildeistu2

Oma toumloumls analuumluumlsin samasooliste paaride peredes elavate laste ebavotilderdset kohtlemist

votilderreldes lastega kes elavad erinevast soost faktiliste vanematega naumliteks homoseksuaalses

peres elava lapse otildeigusi oma vanema partneri suhtes votilderreldes erisoolistest isikutest

moodustatud peres elava lapsega Samuti kaumlsitlen lapse otildeiguslikku staatust samasoolistes

peredes ja laste ebavotilderdset kohtlemist votilderreldes lastega kes elavad erisoolistest vanematest

moodustatud perekonnas Toumloumls tuginen nii Eesti kui ka Euroopa Liidu otildeigusele Viimaste alla

kuuluvad Euroopa Liidu direktiivid Euroopa inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse

konventsioon Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtuotsused Euroopa Liidu Kohtu kohtuotsused

ja Euroopa Notildeukogu soovitused Kasutan samuti Juridica ja Westlaw teaduslikke artikleid

teaduslikku kirjandust ning Eestis vaumllja antud seadusakte Kasutan analuumluumltilist meetodit

Toumlouml eesmaumlrk on vaumllja tuua ja analuumluumlsida samasoolistest isikutest moodustatud perekonnas

elavate laste otildeiguslikke probleeme ja nende tekkimise allikaid Valisin toumlouml peamiseks

fookuseks just samasoolistes perekondades elavate laste diskrimineerimise kuna need lapsed

on olemas sotildeltumata kehtivatest seadustest ja nende otildeigused peavad olema kaitstud Seda

naumlitab ka otildeiguskantsleri maumlrgukiri justiitsministrile 23 mail 2011 Samasooliste isikute puumlsiv

kooselu ja partnerite lapsed ei ole piisavalt kaitstud kuid sellised pered peavad kuuluma

perekonna potildehiotildeiguste kaitsealasse Samasooliste isikute puumlsiv kooselu on Eestis

1 The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010

httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf (25122012) 2

GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf (25122012)

5

reguleerimata ja otildeiguskantsleri arvamuse kohaselt on selline olukord potildehiseadusega vastuolus

ning seda peab reguleerima riiklikul tasandil3

Inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 8 uumltleb et igauumlhel on otildeigus

austusele era- ja perekonnaelu vastu Lisaks on kotildeigil otildeigus votilderdsele kohtlemisele ning

kaitsele diskrimineerimise vastu vastavalt konventsiooni artikkel 14-le Neid vaumlga olulisi

inimotildeigusi on oluline tagada ka laste puhul

Toumlouml on jaotatud kolme suuremasse alapeatuumlkki kus kotildervutan Eesti siseriiklikku seadusandlust

Euroopa Liidu seaduste ja teise Euroopa Liidu liikmesriikide siseriiklike seadustega

Esimeses peatuumlkis puumlstitan kuumlsimuse millist kooslust me perekonnaks nimetame ja mis on

perekonna otildeiguslik definitsioon Et Eesti olukorda selgitada toon esimeses alapeatuumlkis

naumliteks Viimsi kaasuse Votilderdlen Eesti olukorda sarnase teemavaldkonna naumlidetega Euroopa

Liidu liikmesriikides Kasutan selleks jaumlrgmisi naumliteid Schalk ja Kopf vs Austria Karner vs

Austria Keegan vs Iirimaa Kozak vs Poola Alapeatuumlki 13 laumlhteprobleemiks on asjaolu et

hoolimata 1994 aastal Euroopa Liidu liikmesriikide poolt vastuvotildeetud seadusest mille

kohaselt tuleb kotildeikide liikmesriikide kodanike otildeigusi kaitsta sotildeltumata nende seksuaalsest

saumlttumusest ei loodud samasoolistele paaridele siiski votildeimalust abiellumiseks votildei oma suhete

muul viisil registreerimiseks See on paaride ja nende laste otildeigusliku kaitse puhul jaumltnud

kuumlsitavusi millele motildened liikmesriigid on leidnud alternatiivlahendused

Teises peatuumlkis uurin konkreetsemalt laste otildeiguslikku staatust LGBT perekondades

Kirjeldan millised on selliste perekondade erinevad votildeimalused laste saaamiseks ja millised

otildeiguslikud probleemid sellest tulenevalt tekkida votildeivad Selle temaatika alla kuulub ka

lapsendamise kuumlsimus Toon jaumlrgnevad teemakohased naumlited Frette vs Prantsusmaa EB vs

Prantsusmaa X ja teised vs Austria

3

Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri

httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasooliste_isik

ute_peresuhepdf (25112012)

6

Kolmandas peatuumlkis keskendun LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdsele kohtlemisele

votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega

Homoseksuaalsetes suhetes elava lapse vanema partneril ja lapsel ei ole omavahelisi

otildeiguslikke suhteid ja esialgu puudub Eestis ka votildeimalus nende suhete loomiseks Juhtimaks

taumlhelepanu votildeimalikele lahendustele toon jaumlrgnevad naumlited Gas ja Dubois vs Prantsusmaa

X Y ja Z vs Suurbritannia AA vs BB ONCA 2

7

1 Perekonna motildeiste

2007 aastal suumlndis Eestis 58 lastest registreerimata kooselus sealhulgas uumlksikemade

peredes See naumlitab et abielu sotildelmimine ei ole enam uumlks oluline osa rahva puumlsimise kaitse

meetmetest pigem on see vajalik isikute kaitseks kes kuuluvad perekonda Paraku ei ole

Eestis perekonna motildeiste praegu kehtivates seadustes defineeritud Defineerimine on oluline

nii samasoolistele kui erisoolistele paaridele

Kaumlsitledes samasoolistest isikutest moodustatud perekondades elavate laste otildeigusi tuleb vaumllja

selgitada kas nad kuuluvad perekonna kaitse alla votildei mitte See on oluline kuna Eesti

Vabariigi potildehiseaduse sect274 annab perekonnale riigi kaitse vanematele otildeiguse ja kohustuse

kasvatada oma lapsi ja nende eest hoolitseda ning perekonnale kehtestab see kohustuse

hoolitseda oma abivajavate liikmete eest Riigil on positiivne kohustus kaitsta perekonnaelu

ning kohustus kasutada erinevad meetmeid perekonna ja pereliikmete kaitsmiseks5

11 Perekonna motildeiste Eestis

Eesti potildehiseaduses on kaks saumltet mis kaitsevad perekonnaelu sect26 annab otildeiguse perekonna ja

eraelu puutumatusele ja sect27 annab perekonnale riigi kaitse saumltestab vanematele otildeiguse ja

kohustuse kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest ning paneb perekonnale kohustuse

hoolitseda oma abivajavate liikmete eest Viimane saumlte reguleerib pereliikmete omavahelisi

suhteid ning paneb riigile positiivse kohustuse kehtestada nende suhteid reguleerivaid seadusi

Motildelema saumltte eesmaumlrgiks on reguleerida perekonnaga seonduvat Lisaks sellele annab sect27

perekonnale ja perekonnaelule riigi kaitse kolmandate isikute poolsete ruumlnnakute vastu mis

on suunatud pere vastu6 Sellega seoses tekib kuumlsimus millist kooslust me perekonnaks

nimetame ja mis on perekonna otildeiguslik definitsioon Eesti seadused ei anna konkreetset

definitsiooni

4 Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2

5 Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-2pg-27

(25122012) 6 Kommenteeritud vaumlljanne (Viide 5)

8

Keda pidada perekonnaks kelle ellu riik votildei kolmas isik ei tohi votildeib votildei peab sekkuma

Kelle suhtes on riigil positiivsed kohustused See sotildeltub sellest kuidas meie riik ja uumlhiskond

perekonda motildeistab Seega on perekonna motildeiste ajas muutuv sotildeltub sotsiaalsest ja

kultuurilisest keskkonnast ja sellest kuidas perekonda kaumlsitletakse seadustes ja

kohtupraktikas7

Eestis ei olnud LGBT perekonna teemalist kohtupraktikat kuni 2010 aastani Just sel aastal

tehti Tallinna Ringkonnakohtu poolt nii-oumlelda Viimsi kaasuse otsus Uumlheks osapooleks oli

samasoolistest isikutest paar ja juhtumiga olid seotud ka kolm last8 Nimetatud osapool taotles

Viimsi Vallavalitsuselt laste lasteaia- ja koolitoidu ning sotildeiduotildeiguse tasuta saamist Viimsi

Vallavalitsuse 12062009 korraldusega nr 373 jaumleti kaebaja taotlused rahuldamata Otsust

potildehjendas Vallavalitsus sellega et kahe samasoolise isiku kooselu ei saa nimetada

perekonnaks kui laumlhtuda seadusaktidest Vastuvaumlitena esitati asjaolu et Viimsi Vallavalitsuse

maumlaumlruses nr 87 22122006 ei ole perekonna motildeiste defineeritud Sotildenu bdquokolme ja enama

lapsega pereldquo votildeib totildelgendada erinevalt Kaebuse esitaja ja tema partner on motildelemad Viimsi

valla elanikud nende uumllalpidamisel on kolm last ja nad kuuluvad samasse leibkonda mis

taumlhendab seda et neil on uumlhine majapidamine ja nad hoolitsevad laste eest uumlheskoos Motildelema

sissetulekuid kasutatakse samuti uumlheskoos Seega votildeib sellist kooslust kaumlsitleda perekonnana9

Kaebaja poumloumlrdus oma otildeiguste tagamiseks kohtusse ja Tallinna Halduskohus tuumlhistas Viimsi

Vallavalitsuse korralduse ning notildeudis kaebaja taotluse uuesti laumlbivaatamist10

Vallavalitsus ei

olnud sellega notildeus ja esitas apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

Apellatsioonikaebus jaumleti rahuldamata ja kohus otsustas jaumltta Tallinna Halduskohtu otsuse

Viimsi Vallavalitsuse 12 juuni 2009 korralduse nr 373 tuumlhistamise osas muutmata ja lisaks

7 Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk 32

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikSoM_analC3BCC

3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekst__mC3A4rts_

_pdf (25122012) 8 Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010 lk 141-

143 9

Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus wwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-10xls

(02012013) 10

TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009

httpswwwriigiteatajaeekohtuteavemaa_ringkonna_kohtulahendidmenetlushtmlkohtuasjaNumbe

r=3-09-148917 (04012013)

9

sellele tuumlhistas Ringkonnakohus eelmise otsuse osa kus Viimsi Vallavalitsus oli kohustatud

kaebaja taotluse uuesti laumlbi vaatama et teha soodustuste saamise osas uus otsus Sellega leidis

Ringkonnakohus et Viimsi Vallavalitsuse korraldus nr 373 oli otildeigusvastane11

Eesti seadustes ei ole perekonna motildeiste defineeritud aga Viimsi kaasus naumlitab et

seaduslikult registreerimata suhetes isikud votildeivad end siiski maumlaumlratleda uumlhe perekonnana

Seega peaksid perekondadele kelle omavahelised suhted pole lepinguga maumlaumlratletud sh

samasoolistele perekondadele siiski kehtima kotildeik sotsiaalsed soodustused mis kehtivad

seaduse jaumlrgi perekondadele votildei leibkondadele Samas tuleb silmas pidada et Eestis ei

rakendata pretsedendiotildeigust seega ei garanteeri Viimsi kaasuse otsus LGBT koosluste

(lastega votildei ilma) perekonnana tunnistamist Seda saab garanteerida ainult seadusetaumliendus

kus perekonna motildeiste oleks defineeritud

Poumloumlran siinkohal erilise taumlhelepanu probleemile mis puudutab seda et Eesti

perekonnaseaduse vaumlljaandja kasutab selliseid sotildenu nagu bdquoabieluldquo ja bdquoabikaasaldquo ning nendes

saumltetes kus kasutatakse sotildena bdquoperekondldquo eeldatakse et tegemist on registreeritud kooseluga

Seega ei laiene see seadus mitteregistreeritud paaridele Kuid Viimsi kaasus naumlitab et

erijuhtumil votildeime nimetada ka mitte registreeritud kooselu perekonnaks Siin tekib otildeiguslik

kuumlsimus ndash millised seadusesaumltted laienevad ainult registreeritud partneritele ja millised

motildelemale

Perekonnaseaduse sect1 lg1 saumltestab et abielu sotildelmitakse naise ja mehe vahel See taumlhendab et

samasoolistele paaridele ei laiene perekonna kaitse ja otildeigus abielluda Traditsiooniline abielu

taumlhendab kooslust mille tagajaumlrjel votildeib suumlndida jaumlrglasi12

See taumlhendab et Eestis on abielu

ja perekonna kaitse loodud rahva puumlsimise kaitseks13

Abielustaatus toob kaasa mitmeid

erinevaid uumlhiskonnas olulisi otildeigusi ja kohustusi Nende otildeiguste ja kohustuste hulka kuuluvad

abikaasa paumlrimisotildeigus uumllalpidamiskohustus lastega seonduvad otildeigused ja kohustused

11

TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010

httpswwwriigiteatajaeekohtuteavemaa_ringkonna_kohtulahendidmenetlushtmlkohtuasjaNumbe

r=3-09-148933 (04012013) 12

Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009 lk 4 13

Eesti Vabariigi potildehiseadus RT I 27042011 2

10

varalised otildeigused ja kohustused lahutamisega seonduv varajagamine ja muu14

Need otildeigused

ja kohustused ei laiene samasooliste paaridele kuna puudub inimeste omavaheliste suhete

regulatsioon Perekonnaseaduse jaumlrgi ei ole lubatud abielu sotildelmimine mis kotildeik need otildeigused

ja kohustused kaasa tooks Nagu eelnevalt mainitud on defineerimata ka perekonna motildeiste

Ka Eesti Vabariigi lastekaitseseadus kaumlsitleb perekonna motildeistet Naumliteks sect30 lg2 uumltleb et

lapsel on on otildeigus perekonna kokkusaamise eesmaumlrgil lahkuda Eestist votildei Eestisse sotildeita Aga

kuidas rakendub see otildeigus siis kui tegemist on bioloogilise lapsevanema partneriga kes on

kasvatanud last terve tema eluaja Eesti Vabariigi jaoks kehtib kuumlll direktiiv 200386EC mis

kaumlsitleb perekonna taasuumlhinemist kuid sellekohaselt on perekonnaliige isik kes on

registreeritud partner votildei abikaasa Seega ei kehti Eesti seaduste jaumlrgi Eesti Vabariigi

lastekaitse seaduse sect30 bioloogilise vanema partneri jaoks Samas on ta siiski kaumlsitletav kui

pereliige ndash nii arvab ka Eesti Vabariigi otildeiguskantsler Seelaumlbi tekib seadusandluses konflikt

Olukorras kus kodanikud kasutavad vaba liikumise votildei perekonna taasuumlhinemise otildeigust on

Euroopa Liidu Parlament arvamusel et igasugune abielu mis on tunnustatud uumlhes

liikmesriigis peab olema samavaumlaumlrselt tunnustatud ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides

Samuti peab iga seadus mis on vastu votildeetud motildenes teises liikmesriigis olema kaalutletud

ning see peab olema arvesse votildeetud teiste liikmesriikide poolt Liikmesriigid peavad vaumlltima

igasugust diskrimineerimist On aumlaumlrmiselt oluline et liikmesriikide kodanikud saaksid

taumlielikult kasutada oma tsiviilotildeigusi ja seda mitte ainult kodumaal vaid ka riigis mille

kodanikud nad on votildei riigis kus nad elavad15

Samuti kutsub Euroopa Parlament oma raportis

20072145 liikmesriike kes ole ei samasooliste isikute kooselu reguleerimise seadusakti vastu

votildetnud tunnustama vaumlhemalt teistes liikmesriikides sotildelmitud samasooliste isikute vahelist

abielulepingut ning samuti kutsutakse uumlles andma neile votildeimalust vabalt liikuda ilma et

samasoolised paarid peaksid kartma diskrimineerimist seksuaalsete eelistuste potildehjal Samuti

kutsub Euroopa Parlament liikmesriike uumlles tunnustama samasooliste isikute kooselu

sotildeltumata sellest kas see on registreeritud kooselu votildei abieluna Teisel juhul piiritleb kooselu

14

Andra Olm (viide 12) lk 4

15

European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working Document

on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs

DT673609ENdoc 21062007

httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf (15042013)

11

tunnustamata jaumltmine isikute vaba liikumist16

Kuid Eestis ei ole samasooliste isikute

kooslused seadusega reguleeritud ehk kui laps soovib oma teises riigis naumliteks Hollandis

tunnustatud mittebioloogilise vanemaga (bioloogile vanem on samasooline partner) Eestis

uumlhineda see pole votildeimalik

Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas Nr 6-81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute

puumlsiv kooselu kuulub perekonna potildehiotildeiguse kaitsele aga Eestis ei ole selline kooselu

reguleeritud ja seetotildettu tuleb luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Erinevast

soost osapooltest koosnevad paarid saavad oma suhteid reguleerida abielu sotildelmides aga

samasoolistele paaridele ei ole see institutsioon avatud ja puuduvad alternatiivmeetmed

omavaheliste suhete reguleerimiseks17

Samuti jaumlaumlb lahendamata kuumlsimus kes kuulub

samasooliste paaride puhul lapse perekonda Kas bioloogiline vanem faktiline vanem

lapsendamise puhul registreeritud seaduslik lapsendaja votildei motildelemad partnerid Motildenel juhul

on lapse perekonnaks motildelemad partnerid naumliteks Viimsi kaasuse puhul aga muudel juhtudel

kus kasutatakse sotildena bdquoperekondldquo ei ole selgust kas raumlaumlgitakse ainult registreeritud kooslusest

votildei mitte

Samasooliste isikute kooselu ja sellises kooselus eksisteerivate laste otildeigused peavad olema

taumlpselt samasugused kui otildeigused erisoolistes perekondades Laps peab saama samasuguse

kaitse igas aspektis emotsionaalses finantsilises otildeiguslikus ning uumlhiskondliku kaitse naumlol Ei

saa otildeigustada seda kui samasooliste paaride lapsed jaumlaumlvad otildeiguslikult eraldi ruumlhmaks18

Selle kuumlsimuse lahendamiseks votildeib poumloumlrduda Euroopa Liidu otildeiguse ja Euroopa Inimotildeiguste

Kohtu kohtupraktika poole kuna Eestis kehtivad seadused seda ei reguleeri

16

Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of fundamental

rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012

httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6-2008-

0479amplanguage=EN (15042013) 17

Otildeiguskantsler (viide 3) maumlrgukiri lk 1 5 18

Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta Postimees

07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-perekondade-lapsed-on-eestis-

kaitseta

12

12 Perekonna motildeiste Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikas

Inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 8 uumltleb et igauumlhel on otildeigus era- ja

perekonnaelu kaitsele

Sotildena bdquoperekondldquo defineerimisel on oluline EIK kohtuotsus Emonet ja teised vs Šveits Kohus

toob punktis 33 selgelt vaumllja et perekond on kooslus kus inimeste vahel tekivad tihedad

isiklikud sidemed Punktis 44 on selgelt oumleldud et kaitsma ei pea mitte ainult seaduslikult

registreeritud kooslust ehk ametlikult abiellunud isikutest perekonda vaid kaitsta tuleb ka de

facto kooslust ehk isikuid kes moodustavad perekonna ilma seadusliku registreerimiseta

Kohtuotsuse kohaselt on olulised ka teised faktorid kui kaua partnerid koos on elanud kui

kaua on nende suhe kestnud ja kas nad on uumlksteisele selgelt vaumllja oumlelnud oma soovi lapsi

kooselus kasvatada 19

Uuem kohtuotsus mis aitab aru saada perekonna totildelgendusest on Schalk ja Kopf vs Austria

Varem kaumlsitleti samasooliste partnerite kooslust Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ainult

eraeluna aga antud kohtuotsuse punktis 90 leidis kohus et samasooliste partnerite kooselu

kus eksisteerib tihe isiklik side votildeib teatud juhtudel kaumlsitleda mitte lihtsalt eraeluna vaid

perekonnaeluna See taumlhendab seda et kui erisoolistest inimestest moodustuv paar on kooslus

mida kaitstakse riigis perekonna taumlhenduses siis samasugust samasoolistest inimestest

moodustatud kooslust peab samuti kaitsma perekonna taumlhenduses Kohus totildei vaumllja ka selle et

paljudes riikides on juba avatud samasooliste isikute suhete registreerimise votildeimalus riigi

tasandil20

Jaumlrgmine vaumlga oluline kaasus perekonnaelu defineerimiseks oli Karner vs Austria kus

meessoost taotleja elas pikaajalises suhtes mehega Taotleja partner potildedes surmaga lotildeppenud

haigust Motildelemad partnerid elasid uumluumlrikorteris ja peale uumlhe partneri surma avaldas kinnisvara

omanik soovi lotildepetada taotlejaga uumluumlrileping kuid kohalik seadus kaitses surnud isiku

perekonnaliikmeid uumluumlrilepingu lotildepetamise eest Austria Riigikohus leidis et selline kaitse ei

19

EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Switzerland p 33 34 36 20

EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95

13

laiene samasoolistele paaridele Euroopa Inimotildeiguste Kohus leidis et toimus artikkel 8

koosmotildejus artikkel 14-ga rikkumine Kui kohalik seadus kaitseb erisoolisi mitteabiellunud

kooslusi ja kui erisooliste pereliikmete puhul jaumlaumlks uumlhe pereliikme surma puhul uumluumlrileping

kehtima siis peab ta samuti kehtima ka samasooliste paaride puhul Seega ei olnud taotleja

uumluumlrilepingu lotildepetamine seaduslik Kohus kordas samuti seda et kui riiklikus seaduses

eksisteerivad erinevused erisooliste paaride ja samasooliste isikute paaride de facto kooselus

siis peavad need erinevused olema kas vaumlga potildehjalikult ja objektiivselt potildehjendatud votildei

kotildervaldatud21

Kaasuse Keegan vs Iirimaa puhul leidis Euroopa Inimotildeiguste Kohus et perekonnaelu kaitse

alla kuuluvad mitte ainult abiellunud isikud vaid motildenedel juhtudel ka de facto perekonnad

mis on oma olemuselt abieluga sarnased Antud kaasuse puhul oli tegemist erinevast soost

isikutega Kohus leidis punktis 43 et isegi kui laps on suumlndinud vaumlljaspool abielu votildeib kahe

inimese kooslust koos lapsega nimetada perekonnaeluks22

Kaasuse Kozak vs Poola puhul elas taotleja oma samasoolise partneriga munitsipaalkorteris

mis oli renditud taotleja partneri poolt Peale partneri surma poumloumlrdus taotleja omavalitsuse

poole et saada korteri uumluumlrileping oma nimele kuid omavalitsus keeldus Potildehjuseks oli

taotleja seksuaalsaumlttumus Omavalitsus leidis et faktilisele samasooliste isikute kooselule ei

laiene perekonnakaitse23

Inimotildeiguste kohus kordas et samasooliste isikute stabiilne de facto

pereelu taumlhistab perekonda samavotilderd nagu erisooliste isikute faktiline kooselu Selle kaasuse

puhul oli oluline kohtu arvamus et liikmesriigid peavad votildetma arvesse uumlhiskonna arengut

ning selle kaumligus on toimunud muudatused perekonna ja isikute omavaheliste suhete

valdkonnas Ehk siis kohus kinnitas et igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja

diskrimineerimine mis potildehineb isikute sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud

Liikmesriigid ei tohi perekonna ja uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise

potildehjuseks nimetada24

21

EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria 22

EIKo 2605 1994 1696990 1994 Keegan v Irimaa p 44 23

EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poland 24

European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and discrimination on

grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal analysis 2010 lk 46

14

Need kaasused naumlitavad et Euroopa Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute

stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta perekonnaeluna millel on riiklik kaitse Abieluvaumllised

samasooliste isikute kooslused peavad olema taumlpselt samamoodi kaitstud ja arvesse votildeetud

nagu abieluvaumllised erisoolistest isikutest moodustunud perekonnad Arenguid on naumlha ka

perekonnaelu defineerimisel Kui varem kuulus samasooliste isikute kooselu ainult eraelu

kaitse alla siis praegusel hetkel peab samasooliste isikute faktiline kooselu kuuluma

perekonna kaitse alla ning erinev kohtlemine ei ole lubatud

13 Perekonna motildeiste Euroopa Liidu otildeiguses

Euroopa Liit alustas liikumist perekonnaotildeiguse uumlhtlustamiseks juba aastal 1994 kui tuli vaumllja

Euroopa Parlamendi resolutsioon geide ja lesbide votilderdsete otildeiguste kaitsmiseks Euroopa Liidu

liikmesriikides Euroopa Liidu liikmesriigid votildetsid vastu otsuse et kotildeikide liikmesriikide

kodanike otildeigusi tuleb kaitsta sotildeltumata nende seksuaalsest saumlttumusest ja kotildervaldada tuleb

igasugune ebavotilderdne kohtlemine mis baseerub seksuaalsel saumlttumusel See ei loonud siiski

votildeimalust abiellumiseks Sotildeltumata sellest leidsid motildened Euroopa Liidu liikmesriigid

kuumlsimusele alternatiivlahenduse avades nii erisoolistele kui samasoolistele paaridele

votildeimaluse registreerida oma suhteid abieluvaumlliselt25

Euroopa Liidu otildeiguses on vaumlga oluline seaduslik akt nimega Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste

Harta mis jotildeustus koos Lissaboni lepingu jotildeustumisega Seadusakti artikkel 7 uumltleb et

igauumlhel on otildeigus perekonna- ja privaatelu kaitseks artikkel 9 uumltleb uumlhtlasi et igauumlhel on otildeigus

abielluda ja luua perekond ning need potildehiotildeigused peavad olema garanteeritud ja kaitstud

vastavalt siseriiklikele seadustele Enne muudatust sisaldas artikkel 9 naise ja mehe motildeistet ja

oli seega totildelgendatav kehtivana ainult erisoolistele isikutele kuid taumlnaseks on sotildenad bdquomeesldquo ja

bdquonaineldquo artikkel 9st kotildervaldatud See taumlhendab et perekond kui institutsioon on Euroopa

Liidu otildeiguses hetkel oma struktuuri vaumlaumlrtuste ja funktsioonide puhul uumlleminekustaadiumis

Artikkel uumltleb et abiellumise otildeigus peab olema garanteeritud vastavalt siseriiklikele

25

Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in

Europe Organising Committee of the Commission on European Family Law 2003 lk 12-14

15

seadustele kuid viide naisele ja mehele otildeigussubjektina on liikunud tagaplaanile Artikkel 9

on formuleeritud sooneutraalselt Uumlldiselt saab riik kehtestada abielu lubamisele piiranguid

ainult vastavalt ratsionaalsuse printsiibile ja mitte meelevaldselt Motildened piirangud (nagu

abieluks lubatud vanus) on universaalsed kuid sooline tunnus ei ole asjakohane26

Samasooliste paaride abiellumise lubamine votildei mittelubamine on siseriiklik kuumlsimus27

Kuid

artikkel 9 raumlaumlgib ka otildeigusest luua perekond See on artikkel 9 taumlhenduses eraldiseisev otildeigus

mis ei ole otseselt seotud otildeigusega abielluda

Kaasaegne tendents Euroopas naumlitab seda et paljud inimesed elavad vaumlljaspool abielu

institutsiooni Tunnustatud abielu pole enam otildeiguslik eeltingimus perekonna loomiseks ja ei

ole ainuke viis luua perekonnaelu mis omandaks riigi kaitse ja mittesekkumise otildeiguse28

See

tendents naumlitab et perekonna motildeistet peab kaumlsitlema laialt ja see peab sisaldama palju

erinevaid perekonnavorme sealhulgas de facto perekonnaelu Euroopa Parlament julgustab

liikmesriikides abieluvaumlliste suhete seadustamist ning pikaajalistele abieluvaumlliste suhetele

abieluga sarnase kaitse tagamist nii erisoolistele kui samasoolistele paaridele29

Perekonnaelu motildeiste kuumlsimuse olulisus totildestatatakse ka direktiivis mis kaumlsitleb perekonna

taasuumlhinemist Direktiivi 200386EC kotildeige progressiivsem element on perekonna motildeiste

laiendamine ning moderniseerimine direktiiv hotildelmab mitte ainult abielu sotildelminud isikuid

vaid ka registreeritud de facto kooslusi mis on perekonnaelu motildeiste moderniseerimisel

oluline samm edasi Direktiivi artikkel 4 p3-s kasutatakse terminit abieluvaumlline partner kes

elab registreeritud partnerluses taotlejaga Sinna hulka kuulub ka registreeritud samasooline

partner30

Euroopa Liidu direktiiv 200438EC defineerib pereliikme motildeistet ka artikkel 2 p2-

s partner kes on sotildelminud registreeritud vabaabielu on pereliige kui liikmesriik kaumlsitleb

registreeritud kooselu abieluga votilderdsena31

26

Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union EU Network of

Independent Experts on Fundamental Rights 2006 lk 99-103 27

Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 30301 Artikkel 9 28

Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union( viide 26) lk 103 29

Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union (viide 26) lk 98-104 30

Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification 31

Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their

family members to move and reside freely within the territory of the Member States

16

2 Laste otildeiguslik staatus LGBT perekonnas

Olen eelnevas peatuumlkis naumlidanud et samasooliste paaride kooslused peavad kuuluma

perekonna motildeiste alla Ei ole vaumllistatud et samasooliste paaridega elavad ka lapsed Siin tekib

oluline kuumlsimus ndash kui erinevast soost isikud kuuluvad perekonna motildeiste alla siis kes on

samasoolises perekonnas elava lapse perekond ja mis otildeigused ja kohustused on tal

perekonnaliikmete vastu Kuidas saab laps tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest

partneritest koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes

Kaumlsitlen LGBT perekondade erinevaid laste saamise mooduseid kuna sellest tulenevad

erinevad otildeiguslikud suhted lapse lapse bioloogiliste vanemate ja lapse bioloogilise vanema

partneri vahel LGBT perekondades on laste saamine raskendatud Samasoolised isikud ei saa

loomulikul teel lapsi seega votildeivad otildeiguslikus plaanis tekkida variandid kus laps ei omanda

teatud otildeigusi bioloogilise vanema partneri vastu aga faktiliselt on tegemist ikkagi

perekonnaga Seda olen kaumlesolevas toumloumls eelnevalt ka totildeestanud

LGBT perekondadel on laste saamiseks jaumlrgnevad votildeimalused kunstlik viljastamine

lapsendamine eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapsed Niisiis tekib lapse jaoks

kohe kaks erinevat peremudelit uumlhe variandi puhul on lapsel osaliselt geneetiline perekond

ehk siis lapsel on faktilises perekonnas uumlks bioloogiline vanem Teisel juhul on lapsel

taumlielikult mittegeneetiline perekond ndash selle naumlite puhul pole kumbki vanem faktilises

perekonnas lapsega kuidagi geneetiliselt seotud

21 Kunstliku viljastamise teel saadud laps ja tema otildeiguslik staatus LGBT

perekonnas

Kunstlik viljastamine embruumlo ja munarakkude siirdamine ning asendusemadus annavad laste

soetamiseks votildeimaluse paaridele kes ei saa seda teha bioloogilisel teel Praegusel hetkel on

meditsiin jotildeudnud hetkeni kus lapse suumlnnitanud ema ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem

Nendel juhtudel tekib kuumlsimus kes on lapse seaduslik vanem ja missugused otildeiguslikud suhted

tekivad lapse bioloogilise vanema lapse suumlnnitanud ema ning munaraku- embruumlo- votildei

17

seemnerakudoonori vahel Uumlhtlasi tekib kuumlsimus kes kuulub nendel juhtumitel lapse

perekonda ja kellel on otildeigus riiklikule kaitsele perekonna taumlhenduses

211 Holland

Euroopa Liidus on erinevatel riikidel erinevad riiklikud seadused mis reguleerivad mis tahes

kunstlikku viljastamist nii samasooliste kuid ka erisooliste perede jaoks

Kotildeige kaugemale on selle kuumlsimuse lahendamisel jotildeudnud Holland kus on seadustatud ka

asendusemaduse Samasooliste naiste paari jaoks on loodud erinevad votildeimalused lapse

eostamiseks ja motildened nendest annavad ka motildelemale naisele vanema staatuse Hollandis on

votildeimalik protseduur kus uumlhele naisele kantakse uumlle teise naise votildei partneri munarakust

loodud embruumlo mis on kunstlikult viljastatud kas kindla doonori votildei anonuumluumlmse doonoriga

Motildelemal naisel tekib lapsega geneetiline side ja uumlsna totildeenaumloliselt saavad motildelemad naised olla

lapse seaduslikud vanemad kuid mitte automaatselt seaduse alusel Hollandis saab ainult

lapse suumlnnitanud emast automaatselt lapse seaduslik vanem Bioloogilise ema partneril on

seaduse alusel lubatud partneri laps lapsendada Vaumlga oluline asjaolu sellisel juhul on et

parnteri lapse lapsendamiseks ei pea paar olema seaduslikult registreeritud Sellisel juhul on

oluline ainult laste huvidega arvestamine ja stabiilne kooselu teatud aja jooksul nii partneri

kui lapsega Sama reegel kehtib ka juhul kui uumlks parter on kunstlikult viljastatud

doonorseemnerakkudega ja teisel partneril ei eksisteeri lapsega bioloogilist sidet Motildelemal

juhul on lapse otildeigused taumleilikult kaetud lapsel on tagatud otildeigus nii isale (juhul kui doonor on

teada) kui ka bioloogilisele emale ning lapsel on votildeimalus saada otildeigused ka bioloogilise ema

partneri suhtes kui viimane lapse lapsendab32

Doonorseemnerakkudega kunstlikult viljastatud naise lapsel votildeivad motildenel juhul olla ka

otildeigused doonori suhtes Seda juhul kui doonor on teada maumlrgib ta avaldusele et tahab olla

lapse seaduslik vanem Kohus votildeib talle selle otildeiguse anda kui lapse ema ja doonor elavad

32

Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of Children

with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law Intersentia

Antwerpen ndash Oxford 2007 lk 163-167

18

koos perekonnana Kui doonor on teada ja ei soovi lapse suhtes seemnerakkude andmise

momendil vanemlikke otildeigusi siis ei saa teda vanemana maumlaumlratleda kuna ta ei moodusta

bioloogilise emaga perekonda Juhul kui doonor pole teada ja seemnerakud on tulnud

spermapangast ei saa doonor mitte mingil juhul olla lapse seaduslik vanem ning samuti pole

tal votildeimalust seda taotleda

Kotildeigil neil juhtudel on arvestatud olulist faktorit ndash selleks on reaalne pereelu doonori ja lapse

bioloogilise ema vahel ning motildelema kindel soov votildei soovi puudus saada lapse ametlikuks

vanemaks Sellega on laps samuti kaitstud tal on otildeigus olla oma tegelike vanemate laps33

Juhul kui Hollandis elavad naissoost parterid on abiellunud ja nende perekonda suumlnnib laps

siis saavad motildelemad partnerid automaatselt seadusejaumlrgselt lapse vanemateks ainuke erand

oleks siis kui lapse isal oleks enne lapse suumlndi tema suhtes seaduslikud otildeigused (sel juhul ei

pea lapse isa olema bioloogiline isa) Samuti eksisteerib votildeimalus et samal ajal oleksid

hooldajad nii lapse bioloogiline isa kui last kasvatav samasooline naistepaar Sellisel juhul

antakse isale isadusotildeigus ning samasoolised naissoost partnerid saavad uumlhise vanemliku

vastutuse34

Homoseksuaalsetele meessoost paaridele on Hollandis laste saamiseks avatud ka

asendusemaduse votildeimalus Selleks on kaks votildeimalust asendusemale kantakse uumlle

doonornaise munarakud mis on kunstlikult viljastatud uumlhe partneri seemnerakkudega votildei siis

viljastatakse asendusema munarakud kunstlikult uumlhe partneri seemnerakkudega Motildelemal

juhul on seaduslikeks vanemateks asendusema ning seemnerakkude doonor ehk uumlks

partneritest kelle seemnerakke kunstliku viljastamise puhul kasutati Partner ei saa

vanemlikke otildeigusi seaduse alusel automaatselt kuid teine partner votildeib esitada taotluse

lapsendamiseks ning selle protsessi kaumligus omandab teine meessoost partner vanemlikud

otildeigused35

Nimetatud juhtudel on samasoolises perekonnas kasvava lapse motildelemad faktilised

vanemad ka seaduslikud vanemad ja selline perekond on kaitstud siseriiklike seadustega

erisooliste paaridega votilderdselt

33

Machtelt Vonk (viide 32) lk 179-180 34

Machtelt Vonk (viide 32) lk 185 35

Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st Century

Organising Committee of the Commission on European Family Law 2009 lk 183

19

Asendusemaduse puhul on seaduslikult vahe kas asendusema on abielus votildei mitte Juhul kui

asendusema on abielus siis on seaduslikuks vanemaks lapse suumlnnitanud ema kuid motildelemad

partnerid saavad lapse uumlheskoos lapsendada Juhul kui asendusema on registreeritud kooselus

votildei vallaline siis votildetab partneritest see kes on lapse bioloogiline vanem isaduse omaks ning

saab seadusliku vanema staatuse partner lapsendab teise partneri lapse36

212 Eesti

Votilderreldes Hollandiga ei ole Eestis lapse ja tema samasoolise bioloogilise vanema partneri

omavaheline otildeiguslik suhe reguleeritud See ei ole kooskotildelas lapse parimate huvide

arvestamisega ning tekitab ebavotilderdset kohtlemist votilderreldes kunstliku viljastamise teel saadud

lapsega kelle bioloogiline ja faktiline vanem on erisoolised37

Eestis saavad kunstliku viljastamise abil lapse saada ainult naissoost samasoolised paarid ja

seda kahel erineval viisil kunstlik viljastamine mehe seemnerakkudega ning votildeotilderast

munarakust loodud embruumlo uumllekandmine naisele

Igale naistele on loodud votildeimalus kasutada kunstilikku viljastamist Kui heteroseksuaalne

naine on abielus siis on tal kunstlikuks viljastamiseks vaja oma abikaasa kirjalikku luba

vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seaduse38

sect 17-le Kui naine elab

homoseksuaalses kooselus ja soovib teostada kunstlikku viljastamist siis ei maumlngi tema

elukaaslane selle seaduse jaumlrgi olulist otildeigusliku rolli Seaduse jaumlrgi on partner kotildervaline isik ja

seadus ei defineeri teda kuidagi kuid de facto partner taumlidab lapse kasvatamisel abikaasa rolli

ja tema luba kunstlikuks viljastamiseks oleks samalaadselt vajalik ja oluline nagu

heteroseksuaalsetel paaridel

36

Machtelt Vonk (viide 32) lk 204-205 37

Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or Transgender

Families A European Prespective ILGA-Europe 2008 lk 5 38

Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13

20

Naine kes elab samasoolise partneriga on praeguste seaduste kohaselt sunnitud ennast

vallaliseks naiseks nimetama ja tema kunstlik viljastamine hakkaks toimima kunstliku

viljastamise ja embruumlokaitse seaduse sect-des 21 ja 22 ettenaumlhtud tingimustel sama seaduse sect 5

lg 2 alusel Vastuoluline on ka fakt et samasoolise partneriga elav naine peab nimetama

ennast vallaliseks ka juhul kui on tegelikult samasoolise partneriga suhtes ent soovib last (ja

seda just paarisuhtes koos kasvatada) Selline olukord on tekkinud kuna samasooliste isikute

kooselu ei ole praegusel hetkel kuidagi seaduslikult registreeritav Samasoolises paarisuhtes

elaval naisel sellel juhul on sundvaletamise seisund mis on tekkinud seaduses nimetatud

perekonnaseisu votildeimalike vormide ebataumlielikkuse totildettu

Doonori seemnerakkudega kunstliku viljastamise abil seotud perekonna lapsel on faktiliselt

kaks samasoolist vanemat aga seaduslikult on tal registreeritud ainult bioloogiline ema

Seega kasvab laps seaduse jaumlrgi uumlksikemaga ning tal on otildeigused ja kohustused ainult uumlhe

vanema suhtes

Kunstliku viljastamise meetodi puhul kus uumlhele naisele kantakse uumlle teise naise votildei partneri

munarakust loodud embruumlo loetakse laps samuti potildelvnevaks naisest kes on ta suumlnnitanud

(vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlo kaitse seaduse sect24-le)Vastavalt

perekonnaseaduse sect23 lg 1 on selline kunstlik viljastamine lubatud ainult siis kui naise

viljastamine muul viisil ei ole votildeimalik Sellise kunstliku viljastamise puhul oleks motildelemal

naisel votildeimalik olla lapsega geneetiliselt seotud kuid seaduse jaumlrgi sunnitakse jaumlllegi peale

olukord kus ainult uumlht naist loetakse lapsevanemaks Kui votilderrelda seda olukorda abielus

oleva heteroseksuaalse paariga siis on olukord jaumlrgmine ndash kui naist viljastatakse kunstlikult

tema abikaasa seemnerakkudega siis vastavalt sama seaduse sect17 lg 21

loetakse laps sellest

mehest potildelvnevaks ning motildelemad saavad lapse seaduslikuks vanemaks Nii samasooliste

naiste paari puhul kui ka erisoolise paari puhul votildetavad motildelemad isikud osa kunstliku

viljastamise protsessist ja motildelemad on geneetiliselt lapsega seotud kuid samasooliste naiste

paari puhul on seaduslik vanem ainult lapse suumlnnitatud naine Sellisel juhul tekib ebavotilderdne

kohtlemine

21

Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse39

sect24 lg 1 uumltleb et lapse arengu ja kasvu loomulikuks

keskkonnaks on perekond ning lastega perekonnad peavad saama riiklikku kaitset ja toetust

See taumlhendab et lapse jaoks on aumlaumlrmiselt oluline et tema kaks samasoolist kasvatajat ja tema

ise kuuluksid otildeiguslikult perekonna motildeiste alla Nii saaks ta oma otildeigusi ja kohustusi taumlielikult

rakendada sotildeltumata tema tegelike vanemate soost taumlpselt sama moodi kui laps kes elab

erisooliste faktiliste vanematega Praegune kohtlemine on ebavotilderdne votilderreldes lapsega kes

elab erinevast soost isikutest moodustatud perekonnas kus uumlks taumliskasvanutest on

bioloogiline vanem aga teine on vanema partner See on ka totildeendatud uuringutega40

Erinevast soost isikute kooslust ja nende last nimetatakse praeguse seaduse kohaselt

perekonnaks ja vanema partner on kasuvanem

Meessoost seksuaalvaumlhemustel ei ole votildeimalik kunstliku viljastamise teel last saada kuna

Eestis ei ole vastavalt Karistusseadustiku41

sect132 asendusemadus lubatud See taumlhendab et

samasoolised mehed ei sa uumlheskoos lapsi eostada See taumlhendab ebavotilderdset kohtlemist

votilderreldes samasooliste naiste paaridega

22 Votildeotilderaslapse lapsendamise abil seotud laps

221 Euroopa Inimotildeiguste Kohus

Euroopa Liidus on samasooliste paaride ja nende laste probleem lahendatud igas riigis

erinevalt Analuumluumlsin motildenda Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtuotsust mis on taumlitmiseks

kohustuslikud ka Eestis Kaasuse Frettegrave vs Prantsusmaa taotleja arvates rikuti tema otildeigust

austusele era- ja perekonnaelu vastu ehk siis rikuti inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse

konventsiooni artikkel 8 ja artikkel 14 mis keelavad diskrimineerimist Taotleja soovis uumlksi

last adopteerida ja taotles seda 1991 aasta oktoobris Esimesel intervjuul avaldas taotleja oma

homoseksuaalsuse ja vaumlitis et ta elab uumlksinda ilma partnerita Peale seda pakkus intervjueerija

39

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50

40 Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 24-33

41 Karistusseadustik RT I 17042013 8

22

vaumllja lapsendamise protsessi lotildepetamise 1993 aastal jaumlttis Pariisi Sotsiaalfondi osakond

hageja taotluse rahuldamata Antud otsuse potildehjuseks oli see et Frette pakkus lapse jaoks

ebastabiilset ja potentsiaalselt last kahjustavat emarolli mudelit Potildehiline kuumlsimus oli selles et

kas uumlksik homoseksuaalne isa on votildeimeline last kasvatama votildei mitte Euroopa Inimotildeiguste

Kohus otsustas haumlaumlletustulemusega neli kolme vastu et rikkumist artikkel 14 koostoimes

artikkel 842

ei olnud Seega ei tohi Eestis takistada laste lapsendamist homoseksuaalsetele

isikutele

Peale Frettegrave vs Prantsusmaa kaasust esitas Ameerika Uumlhendriikide Psuumlhhoanaluumluumltiline

Assotsiatsioon avalduse et geid ja lesbid on nii uumlksikisikute kui paaridena votildeimelised

tegutsema ja last kasvatama lapse huvidest laumlhtudes Nad on votildeimelised taumlitma lapse tervist

kahjustamata kotildeiki kohustusi ja peaksid saama heteroseksuaalsete vanematega votilderdsed

otildeigused ning seda nii paaris kui ka uumlksikisikuna Eelpool toodud uuringute naumlited muudavad

kohtu arvamuse punktis 42 taumliesti otildeigustamatuks Lisaks sellele vaumlidab kohus punktis 42 et ei

ole piisavalt palju lapsi et adopteerimise notildeudlust rahuldada See on vaidlustatav arvamus43

ILGA-EUROPE-i kaasuse kommentaaride kokkuvotildettes totildei autor vaumllja arvamuse et nii kaua

kui Prantsusmaal on lubatud lapsendamine uumlksikutele heteroseksuaalsete isikutele ei luba

artikkel 8 ja artikkel 14 Prantsusmaa haldusorganitel ja kohtutel jaumltta geisid ja lesbisid

lapsendamise protsessist vaumllja nimetades potildehjuseks nende isikute seksuaalsaumlttumust 17

Jaumlrgmiseks vaatlen laumlhemalt kaasust EB vs Prantsusmaa 1998 aasta veebruaris esitas

taotleja Prantsusmaal taotluse lapse lapsendamiseks Lapsendamise menetluse kaumligus mainis

taotluse esitaja et ta on homoseksuaalne ja tal on samasooline partner R

Augustis 1998 andis taotlejat kuumlsitlenud psuumlhholoog hinnangu et talle ei peaks lapsendamist

lubama Potildehjusena totildei psuumlhholoog vaumllja asjaolu et taotleja hakkab last uumlksi kasvatama ning

see kahjustaks last kuna laps peaks naumlgema kindlat peremudelit kus on nii isa kui ka ema

42

EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v France 43

Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second

Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June

2005httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf (09102012)

23

Lisaks sellele vaumlitis psuumlhholoog et taotleja elab oma samasoolise partneriga aga ei soovi seda

kinnitada ja jaumltab partnerisse puutuvad kuumlsimused vastamata See votildeib samuti last kahjustada

kuna ta saab ainult emade eeskuju Psuumlhholoogi arvates ei olnud see otildeige

1998 aasta oktoobris esitas perenotildeukogu lapsendamise juhatuse esindaja arvamuse et

taotlejale ei peaks lapsendamist lubama Ta vaumlitis et vastavalt tema kogemusele on lapse

jaoks paremad perekonnad kus on nii ema kui ka isa ehk siis lapsendamiseks sobivad

erisoolised paarid

1998 novembris ei lubatud taotlejal lapsendamist jaumlrgnevatel potildehjustel taotleja ei ole

uumlksikemana votildeimeline naumlitama lapsele otildeiget peremudelit kus maumlngib olulist osa mehelik roll

ja taotleja partneri osavotildett lapse kasvatamisel ei ole kindlaks tehtud See votildeib samuti last

kahjustada

Halduskohus ei lubanud samuti taotlejale lapsendamist ning tugines seejuures

homoseksuaalsuse argumendile Nii rikkus ta inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse

konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga

Kohus taumlheldas taotleja elustiili mis ei ole lapse kasvatamiseks sobilik ning ei ole lapse

huvides ja votildeib teda kahjustada Lisaks sellele on kohaliku tsiviilseadustiku artikkel 343 jaumlrgi

lubatud lapsendamise taotlemine igauumlhele kes on vaumlhemalt 28 aastat vana Seega rikuti ka

kohalikku seadust mitte ainult konventsiooni

Prantsusmaa tugines kohtuotsusele Frettegrave vs Prantsusmaa kaasuses kus kohus ei rahuldanud

taotleja esitatud notildeuet Seekord otsustas kohus otsuse punktis 51 et eelnevas kaasuses rikuti

artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga44

Euroopa Inimotildeiguste Kohus otsustas haumlaumlltega kuumlmme

seitsme vastu et rikuti artikkel 14 koostoimes artikkel 8-ga45

44

EIKo 2201 2008 4354602 EB v France 45

Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France

httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886 22012008

24

Kaasustest votildeib vaumllja lugeda et homoseksuaalsed lapsevanemad ei saa kuidagi last kahjustada

ja homoseksuaalsus ei taumlhenda seda et sellises perekonnas kasvav laps ei saa otildeiget kasvatust

Homoseksuaalsed vanemad ei kaumlitu lapse huvisid silmas pidades halvemini kui

heteroseksuaalsed vanemad Laste adopteerimise puhul ei saa taotleja homoseksuaalsus

kuidagi motildejutada lapsendamise lubamist votildei mittelubamist Homoseksuaalse eluviisi toomine

potildehjuseks miks mitte adopteerida on keelatud ja rikub konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus

artikkel 8-ga

Neid kaasused on omavahel vaumlga sarnased Ferreteacute kaasuses otsustas kohus nelja haumlaumllega

kolme vastu et antud juhul ei olnud artikkel 8 koosmotildejus artikkel 14 rikkumist aga EB

kaasuses otsustas kohus kuumlmne haumlaumllega seitsme vastu et tegemist oli rikkumisega Euroopa

Inimotildeiguste Kohtu Kohtu president ja Prantsusmaa kohtunik Kohtunik Costa olid Ferreteacute

kaasuse puhul enamikus ja arvasid et rikkumist ei olnud aga EB kaasuses otsustasid nad

juba seda et taotleja otildeigused olid rikutud EB kaasuse puhul maumlrkas kohus ka seda et alates

Ferretteacute kaasuse jaumlrel on toimunud ilmselge otildeiguse areng samasoolistele isikutele

lapsendamise kuumlsimuses ja nuumluumldseks on see legaalne juba kuumlmnes Euroopa Liidu riigis Seda

votildeib ka totildelgendada nii et konventsiooni saumltted ei oma kindlat totildelgendust vaid seda peab

totildelgendama kaumlesoleva hetke otildeiguslikku olukorda arvestades46

Motildelema kaasuse puhul toimub

lapsendamine vallalise isiku poolt kuid EB kaasuse puhul oli taotlejal partner ja kuna

lapsendamine on antud olukorras vaid ainuisikuline ei oleks lapsel mingeid otildeigusi ega

kohustusi teda lapsendanud inimese partneri suhtes

222 Eesti

Eesti seadus ei keela seksuaalvaumlhemustele uumlksinda lapsendamist ent justiitsministeeriumil on

arvamus et samasoolistele partneritele lapsendamise lubamine on keeruline ja tihti peale

vaidlustatav teema kuna ministeeriumi arvates ei ole Eesti uumlhiskond kindel et samasoolistele

partneritele lapsendamine on lapse huvides ja ei kahjusta teda47

kuid laste otildeiguste kaitset

tagades ei tohi tugineda uumlhiskonna valmisolekule LGBT perekonnade tunnustamisel

46

European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw 47

Andra Olm (viide 12) lk 63

25

Perekonnaseaduse48

sect148 uumltleb et lapsendada votildeivad nii vallalised kui ka abielu sotildelminud

isikud Kuivotilderd LGBT inimesed ei saa oma vahel sotildelmida abielu ega oma suhteid muul moel

registreerida siis on nad otildeiguslikult vallalised isikud vaatamata sellele et nad faktiliselt

moodustavad perekonna Seega laieneb neile lapsendamise puhul perekonnaseaduse sect148 lg1

mis uumltleb et vallaline isik votildeib lapsendada ainult uumlksinda Samuti ei saa perekonnaseaduse

sect149 jaumlrgi teine partner sama last lapsendada sest lapsendamissuhete kestel ei saa muu isik

vaumllja arvatud lapsendaja abikaasa sama last lapsendada Kui vaadata siinkohal lapse otildeigusi

lapsendaja partneri suhtes siis ei ole lapsel oma vanema partneri suhtes vastavalt

perekonnaseaduse sect161 mingeid otildeigusi ega kohustusi sest lapse hooldamisotildeigus laieneb vaid

sellisel juhul kui abikaasad lapsendavad uumlhiselt votildei lapsendatakse abikaasa laps Muudel

juhtudel kuulub hooldamise otildeigus ainult lapsendajale ainuisikuliselt

Samasoolised partnerid kuuluvad selle seaduse taumlhenduses muude juhtumite hulka Seega ndash

elades kahe samasoolise vanemaga peres kus kumbki ei ole bioloogiline vanem on lapsel

otildeigused ja kohustused ainult uumlhe vanema vastu Naumliteks kui uumlhel partneril on bioloogiline votildei

lapsendatud laps olemas ja teine partner soovib omalt poolt perekonnavaumlliselt teist last

lapsendada siis lapsendamise protsessi kaumligus ei arvestata perekonnaseaduse sect147 lg 2-ga

mis uumltleb et lapsendamine ei ole lubatud kui lapsendaja lapsed on selle vastu votildei kui

lapsendaja lapsed kahjustavad mingil maumlaumlral lapsendatava huve Kuna lapsendatav saabub

perekonda kus on olemas teised lapsed tuleks kindlasti arvestada nende huvidega ja

veenduda et nad ei kahjusta lapsendatavat aga sellisel juhul toimub lapsendamine

seadusjaumlrgselt vallalise isiku poolt See ei ole paraku piisav lapse huvidega arvestamine

Samuti tekib lapsendamise puhul vanusepiiranguga seotud ebavotilderdne kohtlemine

Perekonnaseaduse sect150 lg 1 uumltleb et lapsendada votildeib vaumlhemalt 25-aastane piiramata

teovotildeimega isik kuid lg 2 uumltleb et kohus votildeib erandjuhtudel lubada lapsendamist ka

vaumlhemalt 18-aastasele juhul kui ta lapsendab oma abikaasa lapse Samasooliste paaride jaoks

see jaumlllegi ei kehti kuivotilderd neil ei ole votildeimalik omavahel abielluda See on oluline piirang

mis votildeib tingida olukorra kus uumlks partner kes on lapse seaduslik vanem sureb ja tema

48

Perekonnaseadus RT I 27062012 12

26

partner kes on last kasvatanud on alla 25-aastane ning seega ei ole tal seaduse jaumlrgi votildeimalik

surnud partneri last lapsendada Nii tekib lapse lastekodusse sattumise oht ning see ei pruugi

olla lapse huvidega kooskotildelas Lapse jaoks on tema bioloogilise vanema partner tegelik

vanem ning perekonnaliige kuid tekib olukord kus laps eemaldatakse tema ellu jaumlaumlnud

faktilisest vanemast Abielus paari puhul seda probleemi ei teki kuna sellisel juhul on lapse

bioloogilise vanema partner lapse seaduslik kasuvanem isegi kui ta pole last lapsendanud

vastavalt perekonnaseadusele Ning bioloogilise vanema surma puhul ei eemaldata last

kasuvanemast ning olles alla 25-aastane kasuvanem saab erandolukorras lapsendada ka

surnud abikaasa last

Seega tuginenes Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikale tuleb Eestis luua laste ning

samasoolistest isikutest moodustatud perekondade ja nende laste kaitse ning tagada laste

parimate huvide arvestamine vastavalt laste otildeigustele Inimotildeiguste konventsiooni antud otildeigus

perekonnakaitsele rakendub samuti laste suhtes

23 Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud laps

Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapse otildeiguslik seis on erinev ja mingil maumlaumlral

raskem kui eelnevatel juhtudel Siin votildeib naumlha kolme erinevat teed Uumlks stsenaarium on

selline et lapsel on kaks seaduslikku vanemat kes on lahus kusjuures motildelemad on

bioloogilised vanemad ning uumlhel vanemal on samasooline partner ja laps elab nendega koos

Teise variandi puhul on lapsel kaks bioloogilist vanemat kes on lahus Uumlhel vanemal

puuduvad votildei on aumlra votildeetud vanemaotildeigused ning laps elab oma seadusliku bioloogilise

vanemaga ja vanema partneriga Kolmanda votildeimaluse puhul elab samasoolistest isikutest

moodustatud perekonnas vaumlhemalt kaks last igal lapsel on erinevad bioloogilised vanemad

Tegelikkuses elavad lapsed koos uumlhe bioloogilise vanemaga ja vanema partneriga Lapsed ei

ole omavahel veresugulased

231 Eesti

27

Analuumluumlsin kaumlesolevas peatuumlkis eelkotildeige olukorda kus lapsel on kaks seaduslikku bioloogilist

vanemat vanemad on lahus ja laps elab uumlhe seadusliku vanemaga ja tema partneriga See

taumlhendab et lapsel on faktiliselt kolm isikut kes tema eest hoolt kannavad ja tema elust osa

votildetavad Lapsel on otildeiguslik side ainult kahe bioloogilise vanemaga ning vanema partneril kes

elab lapsega koos ja kasvatab last puudub otildeiguslik side lapsega Kui votilderrelda seda olukorda

heteroseksuaalse perekonnaga siis sellisel juhul on uuel partneril votildeimalus partneri last

lapsendada juhul kui teine lapsevanem annab notildeusoleku ja kui nad on abielus vastavalt

perekonnaseaduse sect152 lg1 Selle kohaselt katkeb lapsel otildeiguslik side uumlhe bioloogilise

vanemaga ja tekib see vanema partneriga Homoseksuaalsetel isikutel puudub selline

votildeimalus kuna partneri last saab lapsendada ainult abiellunud votildeotilderasvanem

Otildeiguslik side vanema partneriga puudub ka juhtumi puhul kus lapsel on ainult uumlks seaduslik

vanem ja teiselt bioloogiliselt vanemalt on vanemlikud otildeigused aumlra votildeetud votildei siis ei ole teine

bioloogiline vanem kindlaks tehtud Samas on heteroseksuaalsetel paaridel votildeimalik luua

otildeiguslikud suhteid lapse ja partneri vahel Abielu sotildelmides tekib vastavalt perekonnaseaduse

sect148 lg2 p2 partneril otildeigus lapsendada partneri laps varasematest suhetest Faktiliselt elab

laps kahe samasoolise vanemaga aga otildeiguslikult suhted on tal ainult uumlhe bioloogilise

vanemaga

Kolmas stsenaarium on nimetatutest kotildeige keerulisem Faktiliselt on lapsel kaks samasoolist

vanemat kellest otildeiguslik side on ainult bioloogilisega Samuti on lapsel kasuotildede votildei

kasuvend kelle bioloogiline vanem on tema bioloogilise vanema partner Sellises olukorras

puudub lapsel otildeiguslik suhe teise peres elava lapsega Sellelt pinnalt votildeib tekkida erinev

kohtlemine votilderreldes heteroseksuaalse perega kus partnerid saavad omavahel abielluda ja

lapsi lapsendada ning kus sellisel juhul on kotildeikidel peres kasvavatel lastel ja neid kasvatavatel

taumliskasvanutel omavaheline otildeiguslik side Ebavotilderdne kohtlemine tekib sellisel juhul punktis

mis puudutab laste omavahelist abiellumist (selle lubamist) Perekonnaseaduse sect 3 uumltleb et

isikud kelle sugulussuhe potildehineb lapsendamisel ei votildei omavahel abielluda Kaumlesoleva

seaduse sect 2 lotildeikes 1 nimetatud sugulussuhe potildehineb lapsendamisel antud juhul kaumlsitlen sect2

lg1 p2 venna ja otildee suhteid Heteroseksuaalse perekonna puhul tekib lastel lapsendamise

tagajaumlrjel otildeiguslik otildee ja venna suhe ehk siis neil ei ole lubatud omavahel abielluda kuid

28

samasoolistest isikutest moodustatud perekonna puhul saavad partnerite lapsed omavahel

hiljem abielu sotildelmida kuna nad ei ole otildeiguslikult uumlksteisega seotud Samuti tekib probleem

erinevate toetuste saamises kuna sellist kooslust ei nimetata seaduslikult perekonnaks

Hea naumlide on eelpool vaumllja toodud Viimsi kaasus Selle puhul oli uumlheks osapooleks

samasoolistest isikutest kooslus ning kaasatud oli kolm last kes kotildeik ei olnud omavahel

otildeiguslikult seotud Osapool taotles Viimsi vallavalitsuselt laste lasteaia- ja koolitoidu ning

sotildeiduotildeiguse tasuta saamist Viimsi vallavalitsuse 12062009 korraldusega nr 373 jaumleti

kaebaja taotlused rahuldamata kuid Viimsi vallavolikogu maumlaumlrus nr 16 ei sisalda perekonna

totildelgendust ega kitsendavat saumltet mis taumlpsustaks mis soost peavad olema vanemad ja mis

otildeiguslik side vanemate ja laste vahel eksisteerib49

Samuti tekib probleem miks uumlhes

leibkonnas elavad faktilised otildede ja vend ei ole lapsega seaduslikult seotud ning ei kuulu lapse

perekonda Hetkel ei ole Eesti seadustes perekonna motildeiste defineeritud See taumlhendab et

samasoolises perekonnas elav laps ja tema bioloogilise vanema partneri lapsed ei ole

omavahel otildede ja vend kuid abiellunud erisoolise paari puhul oleks

232 Euroopa Liit ja Inimotildeiguste Kohus

Euroopa Inimotildeiguste Kohus tegi kohtuotsusega X ja teised vs Austria suure sammu laste

otildeiguste ja nende samasooliste vanemate probleemi lahendamisel ja naumlitas nii kaasaegseid

seisukohti Kaasuse taotlejateks olid kaks naissoost isikut kelle peres oli laps ning uumlks

taotleja soovis lapsendada partneri bioloogilist last Laps oli suumlndinud vaumlljaspool abielu ja

ainult lapse bioloogilisel emal oli lapse hooldusotildeigus Selle juhtumi puhul oli lapsel ka

bioloogiline isa kes maksis regulaarselt lapse elatist ning keeldus lapse ema partnerile

adopteerimisotildeiguse andmisest

Austria seaduste jaumlrgi kaotaks lapse ema partneri lapse adopteerimise puhul otildeigused lapse

suhtes kuid isa otildeigused oleksid tagatud Seega ei olnud lapsendamine Austria seisukohast

votildeimalik Taotlejad soovisid oma faktilise pere otildeiguslikku tunnustamist ning lapse

bioloogilise ema partneri tunnistamist lapse vanemana lapse bioloogilise isa asemel Austria

49

Inimotildeigused Eestis (viide 8) lk 141-143

29

seaduste jaumlrgi oli votildeimalik partneri last lapsendada nii abiellunud paaridele kui ka

mitteabiellunud heteroseksuaalsetele paaridele kes elavad stabiilses suhtes Kohus toob

punktis 95 selgelt vaumllja et samasooliste isikute stabiilne kooselu kuulub perekonna motildeiste

alla taumlpselt samamoodi nagu stabiilne erisooliste isikute kooselu Samuti leiab kohus et laps

kes elab oma bioloogilise vanema ja tema partneriga kes motildelemad kannavad tema eest hoolt

kuulub ka perekonda ja kotildeik kolm isikut peavad olema kaitstud artikkel 8 taumlhenduses ning

kuuluvad uumlheskoos perekonna motildeiste alla Sellist kooslust ei tohi diskrimineerida votilderreldes

erisooliste isikutest moodustatud perekonnaga ning antud kaasuse puhul on tegemist artikkel

14 koosmotildejus artikkel 8-ga rikkumisega

Antud kaasuse puhul leidis kohus et taotlejad sealhulgas uumlhe taotleja laps elasid kooselus

mis on vaumlga sarnane kooseluga mida elavad abiellunud heteroseksuaalsed isikud kus uumlks

abikaasa soovib lapsendada teise abikaasa last Vahe on selles et samasooline paar ei votildei

abielluda ja saab vaid omavahelised suhted registreerida Selline registreerimine ei anna

votildeimalust partneri last lapsendada kuna Austria seadustega pole lubatud lapsendamine

registreeritud partneritele Taotlejad ei olnud registreeritud see andis neile votildeimaluse partneri

last lapsendada kuna Austria seadusandlus lubab stabiilses registreerimata kooselus elavatel

heteroseksuaalsetel paaridel partneri lapse adopteerida Kohus leidis et antud kaasuse puhul

ei olnud artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumist mis kaumlsitleb abiellunud

heteroseksuaalsete isikutega kus uumlks abikaasa tahab lapsendada teise abikaasa bioloogilist

last vaid oli artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumine votilderreldes heteroseksuaalsete

faktiliste kooslustega kus uumlks partner tahab lapsendad teise partneri last

Otsuse poolt olnud kohtunikud leidsid et konventsioon ei kohusta liikmesriike andma otildeigust

mitteabiellunud paaridele partneri lapse lapsendamiseks Kuid kui selline otildeigus on olemas

siis ei ole samasooliste paaride diskrimineeriv kohtlemine lubatud Erinev kohtlemine ei ole

potildehjendatud kuna see ei ole lapse otildeiguste kaitseks vajalik Kohus ei votildetnud vastu ka Austria

vastuvaumlidet et selles kuumlsimuses puudub Euroopas uumlhine arvamus ning seetotildettu tuleks

kuumlsimuse lahendamine jaumltta riigi paumldevusse50

50

EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria

30

3 LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes erinevast

soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega

Laste ja nende perede otildeiguslikus kaitses on kaks erinevad teed Iga riik aktsepteerib igal juhul

seda et igal lapsel on kaks bioloogilist vanemat ehk siis mees ja naine kes on lapse eostanud

bioloogilisel teel votildei kunstliku viljastamise abil Sotildeltumata vanemate votildei lapse tahtest

eksisteerib kaks erinevast soost isikut kellel peaks igal juhul olema lapse suhtes teatavad

otildeigused ning lapsel peaksid olema otildeigused oma vanemate suhtes Teisalt peab kaitsma lapse

otildeigusi ka tema faktilises perekonnas see taumlhendab perekonnas kus laps pikaajaliselt elab

Sellisel juhul peavad motildelemal faktilisel vanemal olema lapse igapaumlevase uumllalpidamise osas

otildeigused ja kohustused51

Tuginedes uumllaltoodud faktidele votildeib vaumlita et lapse huvisid

arvestades on oluline kaitsta lapse otildeigusi tema tegelikus perekonnas sest just faktilised

vanemad votildetavad lapse elust kotildeige enam osa ning kannavad lapse uumlle igapaumlevaselt hoolt ning

see ei sotildeltu neid omavahel siduvatest bioloogilistest sidemetest

Kotildeik eelpool toodu totildeendab et homoseksuaalsetes suhetes elava lapse vanema partneril ja

lapsel ei eksisteeri omavahelisi otildeiguslikke suhteid ja puudub ka votildeimalus neid suhteid luua

kuna partner ei saa lapsendada teise partneri last Tekib olukord kus lapse otildeigused oma

seadusliku vanema partneri suhtes puuduvad ning selline olukord ei taga lapsele piisavat

kaitset

Nii samasooliste isikute kui ka erisooliste isikute kooselu kuhu on kaasatud lapsed peavad

olema eraldi reguleeritud

Miks ei saa laps olla samamoodi kaitstud nagu abielus paari laps52

See on otildeiguslik probleem

mis on jaumlaumlnud Eestis seni lahenduseta Vastavalt UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsioonile on

kotildeik lapsed votilderdsed sotildeltumata soost ja rahvusest sotildeltumata sellest kas nad elavad motildelema

51

Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 14-15 52

Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia

Antwerp-Oxford 2005 lk 291

31

vanemaga uumlksikvanemaga kas nad on suumlndinud registreeritud abielus votildei mitte53

Konventsioon kaumlsitleb last otildeigussubjektina ja taumlheldab et laps on ise oma otildeiguste teostaja54

Konventsioon kehtestab ka lapse ja riigi omavahelise suhte See taumlhendab et riigil ega

vanemal pole lapse uumlle omanikuotildeigust last vaadeldakse indiviidina kellel on omad

inimotildeigused mis on taumlpselt samasugused kui igal taumliskasvanul Samuti annab konventsioon

motildeista et votildeib tekkida konflikt lapse huvide ja vanemate votildei uumlhiskonna huvide vahel

Sellised konfliktid peab lahendama laste huvidega arvestades neid esile totildestes Laste huvid

defineeritakse tulenevalt konventsioonist mille jaumlrgi on olulised naumliteks otildeigus haridusele

otildeigus perekonnaelule ning otildeigus olla kuulatud ja austatud indiviidina55

Vastavalt

konventsiooni artikkel 18-le on vanematel esimene vastutus laste kasvatamise ja arengu eest

ehk siis vanemad on laste otildeiguste tagajad kasvatajad kaitsjad ja hoolitsejad

Konventsiooni keelekasutusest tuleneb see et termin bdquovanemldquo votildeib ka viidata paljudele

erinevatele peremudelitele mis kaasaegses maailmas eksisteerivad Naumliteks votildeib tuua

konventsiooni artikkel 5-e mis viitab laiendatud perekonna taumlhendusele UumlRO Lapse Otildeiguste

Konventsioon toob vaumllja ka perekonna taumlhtsuse Nimetatakse lapse otildeigust perekonnale see

taumlhendab uumlldiselt otildeigust vanematele ja otildeigust olla perekonnaliige See iseloomustab ka tervet

konventsiooni56

Laps ei saa tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest partneritest

koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes UumlRO Lapse Otildeiguste

Konventsiooni artiklis 2 p1 on saumltestatud et osalisriigid peavad tagama nende jurisdiktsiooni

all olevatele lastele kotildeik konventsioonis saumltestatud otildeigused ja kohustused sotildeltumata lapse ja

tema vanema votildei seadusliku hooldaja rassist soost keelest usust votildei muudest tingimustest

53

Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61

(18012013) 54

Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012

httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused

55 Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and What it

Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10 httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019

(06052013)

56 Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine praktikas

Lastekaitse Liit 2005 lk 71-74

32

Jaumlrelikult on erisoolisest perekonnast lapse ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes samasoolises

perekonnas kasvava lapsega konventsiooni taumlhenduses lubamatu ja sobimatu57

Samuti annab konventsiooni artikkel 2 p2 riigile positiivse otildeiguse votildetta kasutusele sobilikud

meetmed laste votilderdsete otildeiguste tagamiseks Kui raumlaumlgitakse homoseksuaalsetele paaridele

uumlheskoos laste kasvatamise otildeiguse andmisest siis mainitakse sageli laste huvidega

arvestamist Siin votildeib tuua naumliteks Gas ja Dubois vs Prantsusmaa kaasuse jt Selles

valdkonnas on naumlha ilmselget arengut esimesed Euroopa riigid mis lubasid samasoolisel

inimesel partneri lapse adopteerida olid Taani (1999) Island (2000) Norra (2001) ja Rootsi

(2003) Nendes riikides on otildeiguslikud reformid toimunud aastatel 1993-2003 Alates 2009

aastast on Soomes lubatud samasoolisel isikul oma partneri last adopteerida Eeliseks on kui

partnerid elavad registreeritud kooselus ja mittebioloogiline vanem on lapse sotsiaalne vanem

ehk tegelik vanem Nendes riikides saab samasooliste vanemate peres elav laps peale

lapsendamist taumlieliku sotsiaal- otildeigus- ja majandusliku kaitse ja samuti tagab see lapse otildeiguse

motildelemale seaduslikule ja sotsiaalsele vanemale Selline otildeiguslik areng naumlitab ka seda et

vanemate seksuaalne saumlttumus votildei sugu ei ole lapse huvide arvestamisel taumlhtis

Areng nendes riikides naumlitab ka seda et perekond koosneb lapsest ja kahest taumliskasvanud

isikust (sotildeltumata soost) Lapsel kes elab sellises perekonnas tekib otildeigus kahele seaduslikule

vanemale ja see annab talle votilderdse kaitse votilderreldes lapsega kes elab heteroseksuaalses peres

Selline areng naumlitab meile mis on kaasaaegne perekond58

See kotildeik taumlhendab et lapsel kes kasvab samasoolises perekonnas peavad olema

samasugused otildeigused nagu ta kasvaks erisooliste vanemate perekonnas kus partnerid kas on

votildei ei ole abielus Lapsel on otildeigus perekonna- ja eraelu kaitsmisele Euroopa Inimotildeiguste

Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ja samuti on tal otildeigus olla mitte diskrimineeritud

vastavalt sama konventsiooni artikkel 14-le Paraku naumleme erinevat suhtumist votilderreldes

lapsega kes elab perekonnas kus vanemad on heteroseksuaalsed Lapsel on vaja otildeigust

57

Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 29 58

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in Europe

National Cross-Border and European Perspectives 2012 lk 102-103120-122

33

perekonna kaitsele ja votildeimalust seadustada oma suhted mitte ainult bioloogilise vanemaga

vaid ka bioloogilise vanema partneriga Kui bioloogiline vanem ja partner on

heteroseksuaalsetes suhetes saab laps motildelema poole notildeusolekuga tagada enda otildeiguse olla

lapsendatud ja luua perekond Kui bioloogiline vanem ja tema partner on homoseksuaalsetes

suhetes siis isegi juhul kui motildelemad pooled on notildeus ei saa laps kasutada oma otildeigust olla

lapsendatud ja luua perekonda kui see ei ole vastuolus tema huvidega Riik arvestab lapse

huve eelkotildeige lapsendamisele lubatavuse kuumlsimuses

Selleks et aru saada partneri otildeigustest lapse suhtes peab enne defineerima kes on partner

lapse jaoks seaduse motildettes Perekonnaseadus annab meile kolm erinevat suhet lapse vanem

votildeotilderasvanem ehk lapse vanemaga abiellunud isik ning kasuvanem ehk isik kes ei ole

vanem ega votildeotilderasvanem vaid isik kes tegelikult last kasvatab Teda votildeib nimetada ka

faktiliseks vanemaks59

Sellest tuleneb et partner on kasuvanem Perekonnaseadust vaadeldes

votildeib oumlelda et kasuvanemal on kasulapse suhtes minimaalsed otildeigused samuti on lapse

otildeigused kasuvanema suhtes minimaalsed ja mitte taumlielikud

Ka Eesti Lastevanemate Liit on seisukohal et laste otildeigused ei ole piisavalt kaitstud seetotildettu

soovivad nad laste otildeiguste tugevdamist olukorras kus uumlks vanematest ei ole bioloogiline

vanem60

Samasooliste paaride puhul on partner faktiline vanem Lastekaitse Liidu president

Loone Ots on seisukohal et laps peab olema turvatud ja kaitstud nagu seda notildeuab Lastekaitse

Konventsioon Samuti arvab ta et samasooliste kooselu seadustamine on tervitatav samm

votilderdotildeiguslikkuse uumlhiskonda Laps satub vaumlgivalla ja hooletuse ohvriks nii samasoolises kui

erisoolises perekonnas seega peaksid tema otildeigused olema votildeimalikult efektiivselt kaitstud

motildelemal juhtumil Uumlhe votildeimaliku seisukoha jaumlrgi peaks samasoolistele peredele andma

lapsendamisotildeiguse erandjuhul see peab olema selgelt lapse huvides ning iga juhtumi puhul

arvestatakse konkreetseid asjaolusid ja teatud vanusest ka lapse notildeusolekut See aitaks vaumlltida

lapse lastekodusse sattumist laps peaks kasvama peres mitte uumlkskotildeik kui haumlsti varustatud

59

Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Edgar Salumaa Juridika

httpwwwjuridicaeejuridica_etphpdocument=etarticles1995123599PRNprvphp 60

Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest lk 3

httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise+koosel

uga+seotud+ettepanekutestpdf (18012013)

34

lastekodus Lastekaitse Liit on seisukohal et laps peab olema kaitstud ja Eesti laps peab

olema otildennelik vaatamata lapse kasvatajate soost61

Naumliteks votildeib tuua EIOtildeK kohtuotsuse Gas

ja Dubois v Prantsusmaa mille puhul kohtuniku eriarvamusel on samasoolises perekonnas

kasvatatav laps erinevas olukorras votilderreldes erisooliste taumliskasvanutega uumlhes peres kasvava

lapsega62

Eesti Potildehiseadus saumltestab ja tunnustab perekonna kaitset ja samuti peetakse potildehiseaduse jaumlrgi

oluliseks laste kasvatamist ning vanematele antakse mitte ainult luba vaid ka kohustus oma

lapsi kasvatada Mainitakse ka riigi kohustust perekonda laste kasvatamisel abistada Riigi

kohustuseks on luua lapsevanematele votildeimalused oma laste kasvatamiseks ja tagada laste

potildehivajadused63

Laps on homoseksuaalses peres kasvades erinevas olukorras votilderreldes heteroseksuaalses

peres kasvava lapsega Viimasel juhul on motildelemal vanemal otildeigus taotleda erinevaid

perekonna- ja laste kasvatamistoetusi kuna motildelemad vanemad votildeivad seadusjaumlrgselt end

lapsevanemana registreerida (bioloogiline vanem lapsendamine) Samasooliste partnerite

puhul on toetuste saamine raskendatud votildei ei ole uumlldse votildeimalik naumliteks votildeib tuua Viimsi

kaasuse probleemi Nii ei saa laps kes kasvab peres kahe samasoolise vanemaga vanemate

kaudu samalaadset riigipoolset toetust Kaasuses X Y ja Z vs Suurbritannia toob Inimotildeiguste

Kohus selgelt vaumllja et inimotildeiguste konventsioon votildeib olla totildelgendatud erinevalt ja perekonna

kaitse laieneb mitte ainult abiellunud paaridele vaid ka de facto peredele

Alati peab arvesse votildetma mitut erinevat faktorit kui kaua kaks taumliskasvanud isikut (sotildeltumata

soost) koos elanud on kas isikud elavad uumlhes leibkonnas kas nad soovivad votildei ei soovi lapsi

koos kasvatada64

Arvatakse et perekonna autentne tunnus on uumlhine laste kasvatamise otildeigus

61

Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012 httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed ( 21012012)

62 Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa 23032012

httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420 (22012013) 63

Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad sotsiaaltoetused ja ndash

teenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007 lk 29 64

Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in International

and Comparative Law Kluwer Law International 2002 lk 261

35

Seega peab uumlhine laste kasvatamisotildeigus olema identselt kaumlttesaadav nii heteroseksuaalsetele

kui ka samasoolistele paaridele Kui erisoolistel paaridel on otildeigus lapsi uumlhiselt kasvatada ilma

registreerimiseta siis peab selline otildeigus olema tagatud ka samasoolistele partneritele65

Eestis puudub spetsialiseerunud organ mis teostaks jaumlrelvalvet laste otildeiguste tagamise uumlle

Seda funktsiooni teostavad erinevad organid koostoumloumls Nendeks kohalik omavalitsus

maavalitsus otildeiguskantsler ja teised66

Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas nr 6-

81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute puumlsiv kooselu kuulub

perekonnapotildehiotildeiguse kaitse alla aga Eestis ei ole selline kooselu reguleeritud ja seetotildettu tuleb

luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Samuti puudub lapsendamist ja

hooldusotildeigust puudutav regulatsioon mis tagaks laste huvide arvestamise samasooliste

paaride puhul Partneril puudub lapsendamise votildeimalus ja see annab hooldusotildeiguse ainult

uumlhele vanemale kuid partnerid elavad koos lapsega ja motildelemad peaksid lapse eest vastutama

ja tema eest kandma hoolt Selline olukord votildeib tuua probleeme lapse hooldamisotildeiguse

teostamisel uumlhe partneri surma korral votildei juhul kui seaduslik lapsevanem ei saa mingil

potildehjusel pikemaajaliselt hooldusotildeigust teostada Samuti pole tagatud partneri otildeigus last edasi

kasvatada kui seaduslik vanem sureb

Probleem on ka uumluumlrisuhetes Votildelaotildeigusseaduse sect289 saumltestab et eluruumi uumluumlrnikul on otildeigus

uumluumlriruumides majutada oma abikaasat alaealisi lapsi ja toumloumlvotildeimetuid vanemaid ilma

uumluumlrileandja notildeusolekuta67

Juhul kui uumluumlrilevotildetja on lapse vanema partner siis ei saa

uumluumlrileandja notildeusolekuta eluruumis majutada last ega tema seaduslikku vanemat Sellega

satub laps ebasoodsasse olukorda votilderreldes lapsega kes elab perekonnas kus motildelemad

partnerid on tema seaduslikud vanemad Lapse eluruumides viibimine sotildeltub uumluumlrileandja

tahtest

65

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs (viide 58) lk 92 66

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava

2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20per

ede20arengukava202012-2020pdf (16022013) 67

Otildeiguskantsler ( viide 3) lk 1 5

36

Laste staatus samasoolistes paarides on laumlbi aegade olnud nagu Pandora laegas Alati on olnud

arusaadav aktsepteeritud ja isegi notildeutud et lapsel peab olema kaks vanemat aga nuumluumldseks on

see arenenud selles suunas et lapsel votildeib olla kaks ema kaks isa votildei isegi kolm vanemat

2007 aastal andis Ontario Kohus oma otsuses AA vs BB ONCA 268

selles kuumlsimuses uue

arengu Selle kaasuse puhul vaumlrbasid kaks homoseksuaalset stabiilses suhtes elavat naist oma

meessoost sotildebra lapse bioloogiliseks eostamiseks Lapse suumlndides olid tema seaduslikeks

vanemateks bioloogiline ema ja bioloogiline isa Bioloogilise ema samasooline partner oli

sellises situatsioonis lapse faktiline vanem taumlitis lapse teise ema rolli ja kandis suurt osa lapse

kasvatamises Kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngisid lapse elus vaumlga olulist rolli ja kandsid lapse

eest hoolt Lapse bioloogilise ema samasooline partner leidis et tal peaksid olema lapse

suhtes samuti seaduslikud otildeigused ja kohustused ning ta poumloumlrdus kohtusse nende otildeiguste ja

kohustuste saamiseks Kohus leidis et kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngivad lapse elus vaumlga suurt

rolli ja lapse otildeiguste tagamise seisukohalt on oluline et kotildeik kolm oleksid tema seaduslikud

vanemad

Kohus arvestas lapse huvidega ning see on selle kaasuse puhul kotildeige olulisem Kohus

otsustas et kotildeik kolm taumliskasvanut peavad olema seaduslike vanematena registreeritud ning

seelaumlbi sai laps kolm seaduslikku vanemat Nimetatud kaasus totildei samasooliste vanemate ja

sellistes peredes elavate laste probleemide osas taumliesti uue arengu Selliseid arenguid jaumllgides

votildeib oletada et ka teised riigid votildetavad Orlando kaasuse arvesse ja hakkavad seda jaumlrgima

Perekonna ja vanema staatuse kontseptsioon on viimase aja jooksul teinud laumlbi suured

muutused ja arengud avardanud piire ja haumlgustanud nende motildeistete traditsioonilist taumlhendust

Niisiis votildeib oletada et laumlhitulevikus toimuvad seadusandluses muudatused mille kohaselt ei

arvestata vanema staatuse saamisel enam vanemate seksuaalse saumlttumuse ja arvuga Selle

asemel votildeetakse arvesse eelkotildeige lapse huvid Selline olukord peaks viima selleni et tagatud

on taumlielik votilderdsus ja vaumllistatud diskrimineerimine Seda propageerib praegusel ajal Euroopa

Inimotildeiguste Konventsiooni artikkel 14

68

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and ROSENBERG

JJA AA v BB 2007 ONCA 2 httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

37

Tihtipeale sotildeltub lapse otildeiguslik staatus perekonnas sellest milline on temaga koos elavate

taumliskasvnanute suhte otildeiguslik staatus ndash sellest kas tegemist on abielu votildei registreeritud

kooseluga On oluline ka maumlrgata et vaumlga paljud riigid on laste kaitse tagamise eesmaumlrgil

avanud samasooliste paaride jaoks votildeimaluse oma suhteid registreerida Selle kaudu on neil

votildeimalus lapsi uumlheskoos lapsendada votildei siis on uumlhel partneril votildeimalik lapsendada partneri

laps Naumliteks Rootsis saavad lapsendamise puhul sarnase otildeigusliku staatuse nii paarid kes on

oma suhted kooseluna registreerinud kui ka abielus olevad erisoolised paarid

Norra ja Sakasamaa lubavad neil paumlevil registreeritud kooselus elavatel samasoolistel isikutel

lapsendada oma partneri lapse Siin tuleb aga silmas pidada et tegemist on siseriiklike

seadustega mis ei garanteeri nende rahvusvahelist tunnustamist Perekonna seisukohalt

taumlhendab see seda et nii lastel kui tema vanematel votildeivad tekkida otildeiguslikud probleemid

vaumlljaspool riiki juhul kui teises riigis ei kehti sarnased seadused69

Euroopa Liidu otildeigus

perekonnaotildeiguse valdkonnas notildeuab uumlhtlustamist ja liigub kiirelt sinnapoole Kindlasti on

vajalik demokraatlik ja selge lahendus mis hakkaks potildehinema Euroopa Inimotildeiguste

Konventsioonil

69

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family Law

Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008 lk 101-110

38

Kokkuvotildete

Uurimistoumlouml kaumligus olen jotildeudnud jaumlreldusele et kuigi Eestis ei ole perekonna motildeiste

defineeritud on selle motildeiste seadusaktidesse sisse viimine aumlaumlrmiselt oluline nii erisooliste kui

ka samasooliste paariride ja nendega koos elavate laste perekonnakaitse otildeiguse tagamiseks

Viimsi kaasus on vaumlga hea naumlide Eesti seadusandlusest Tuginedes Euroopa Liidu otildeigusele ja

Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtukaasustele olen jotildeudnud jaumlreldusele et teatud juhtudel

peavad nii erisooliste kui ka samasooliste paaride pered koos lastega votildei ilma kuuluma

perekonna kaitse alla Samuti peab registreerimata kooselus paari peres elav laps kuuluma

oma tegelike vanematega uumlhte perekonda ning olema kaitstud perekonna motildeiste taumlhenduses

taumlpselt samamoodi kui laps kes elab registreeritud kooselu sotildelminud faktiliste vanematega

Igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja diskrimineerimine mis potildehineb isikute

sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud Euroopa Liidu liikmesriigid ei tohi perekonna ja

uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise potildehjuseks nimetada Euroopa

Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta

perekonnaeluna millel on riiklik kaitse

Teine peatuumlkk naumlitas et hetkel votildeivad lapsel tekkida perekonnaliikmetega erinevad otildeiguslikud

suhed Perekonnaliige ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem seega on tema otildeigused lapse

suhtes ja lapse otildeigused faktilise vanema vastu piiritletud Faktiliste vanematega kes ei ole

oma suhteid registreerinud koos elav laps on ebavotilderdses olukorras votilderreldes lapsega kes elab

faktiliste vanematega kes on oma suhteid registreerinud Nii tekib lapse lastekodusse

sattumise oht naumliteks bioloogilise vanema surma puhul kui teisel faktilisel vanemal

puuduvad lapse uumlle vanemlikud otildeigused Selline kohtlemine ei pruugi olla lapse huvidega

kooskotildelas Abielus paari puhul seda probleemi ei teki

Kolmandas peatuumlkis kaumlsitlesin LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdset kohtlemist

votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega Toumloumlst tuleb

selgelt vaumllja et ebavotilderdsel kohtlemisel ei ole otildeigustust ja see ei ole kooskotildelas lapse huvidega

Lapsel on otildeigus kahele vanemale ning oma tegelike vanemate tunnustamisele sotildeltumata

tegelike kasvatajate soost Laps peab igal juhul olema kaitstud sotildeltumata sellest kas tema

39

faktilised vanemad on oma suhted registreerinud votildei mitte kuna laps ei saa seda kuidagi

motildejutada Samasooliste paaride puhul on laps ebavotilderdses olukorras votilderreldes erisooliste

faktiliste vanematega elava lapsega LGBT peredes elavate laste kaitse on puudulik ja notildeuab

taumliustamist sotildeltumata siseriigi uumlhiskonna valmisolekust ning eelkotildeige tuleb seda kuumlsimust

lahendades tugineda lapse huvidele

40

Summary

Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family

has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost

importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex

couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good

example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of

the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex

and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection

Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their

real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same

way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any

avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is

prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of

the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court

of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state

The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family

members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of

the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent

are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship

is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered

their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the

death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to

the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no

significance in the case of a married couple

In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent

families compared to children living in families formed by persons of different sexes The

thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests

Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition

41

regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their

factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any

bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared

to children living with their factual parents of different sexes The protection of children

living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the

general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into

consideration in the first place when solving the problem

42

Kasutatud materjalide loetelu

Kasutatud kirjandus

Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009

Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in

International and Comparative Law Kluwer Law International 2002

Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or

Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008

Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika

EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of

Fundamental Rights of the European Union 2006

European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw

European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and

discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal

analysis 2010

Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012

Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia

Antwerp-Oxford 2005

Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st

Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009

Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family

Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008

Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of

Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law

Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007

Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad

sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007

43

Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine

praktikas Lastekaitse Liit 2005

Kasutatud normatiivmaterjal

Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303

Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification

Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their

family members to move and reside freely within the territory of the Member States

Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50

Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2

Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8

Perekonnaseadus RT I 27062012 12

Kasutatud internetiallikad

Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second

Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June

2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and

ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2

httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-

2pg-27

Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of

fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012

httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6

-2008-0479amplanguage=EN

European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working

Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties

Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007

httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf

44

GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf

Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-

10xls

Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest

httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise

+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf

Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61

Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012

httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused

Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012

httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed

Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta

Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-

perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta

Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk

32

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC

C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf

Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France

httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886

Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa

23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede

arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja

20perede20arengukava202012-2020pdf

The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010

httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf

Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and

What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10

httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019

45

Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri

httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool

iste_isikute_peresuhepdf

Viidatud kohtupraktika

EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa

EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa

EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria

EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits

EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola

EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95

EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria

TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009

TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010

Deklareerin et kaumlesolev bakalaureusetoumlouml

mis on minu iseseisva toumlouml tulemus

on esitatud Tallinna Tehnikauumllikooli

bakalaureusekraadi taotlemiseks ja selle alusel

ei ole varem taotletud akadeemilist kraadi

Uljana Ponomarjova

ldquo ldquo 2013

Toumlouml vastab kehtivatele notildeuetele

Juhendaja helliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphellip

ldquo ldquo 2013

Kaitsmisele lubatud ldquo ldquo 2013

Otildeiguse instituudi bakalaureusetoumloumlde kaitsmiskomisjoni esimees

helliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphellip

2

Sisukord

Sissejuhatus4

1 Perekonna motildeiste7

11 Perekonna motildeiste Eestis7

12 Perekonna motildeiste Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikas12

13 Perekonna motildeiste Euroopa Liidu otildeiguses14

2 Laste otildeiguslik staatus LGBT perekonnas16

21 Kunstliku viljastamise teel saadut laps ja tema otildeiguslik staatus LGBT

perekonnas16

211 Holland17

212 Eesti19

22 Votildeotilderaslapse lapsendamise abil seotud laps21

221 Euroopa Inimotildeiguste Kohus21

222 Eesti24

23 Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud laps26

231 Eesti26

232 Euroopa Liit ja Inimotildeiguste Kohus28

3 LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes erinevast soost

isikutest moodustatud perekondades elavate lastega30

Kokkuvotildete38

Summary40

Kasutatud materjalide loetelu42

Kasutatud kirjandus42

Kasutatud normatiivmaterjal43

Kasutatud internetiallikad43

Viidatud kohtupraktika45

3

Luumlhendid

EIKo ndash Euroopa Inimotildeiguste Kohtu otsus

LGBT ndash lesbi gei bi transseksuaal inimesed

TlnHKo ndash Tallinna Halduskohtu otsus

TlnRnKo ndash Tallinna Ringkonnakohtu otsus

4

Sissejuhatus

Taumlnapaumleva Eestis on levinud eelarvamustel potildehinevad stereotuumluumlbid Motildened naumlited

homoseksuaalsus ei ole normaalne aga on ravitav homoseksuaalsusest raumlaumlkimine potildehjustab

laste homoseksuaalsust samasooliste paaride kooselu ei ole stabiilne homoseksuaalsus on

nakkav ja ohustab teisi inimesi homoseksuaalsus on vaimne haigus ja sellise haiguse totildettu on

homoseksuaalid uumlhiskonnale ohtlikud1 Selle tagajaumlrjel ei saa homoseksuaalsed vanemad ja

nende lapsed ennast vabalt tunda kartmata uumlhiskonna hukkamotildeistu2

Oma toumloumls analuumluumlsin samasooliste paaride peredes elavate laste ebavotilderdset kohtlemist

votilderreldes lastega kes elavad erinevast soost faktiliste vanematega naumliteks homoseksuaalses

peres elava lapse otildeigusi oma vanema partneri suhtes votilderreldes erisoolistest isikutest

moodustatud peres elava lapsega Samuti kaumlsitlen lapse otildeiguslikku staatust samasoolistes

peredes ja laste ebavotilderdset kohtlemist votilderreldes lastega kes elavad erisoolistest vanematest

moodustatud perekonnas Toumloumls tuginen nii Eesti kui ka Euroopa Liidu otildeigusele Viimaste alla

kuuluvad Euroopa Liidu direktiivid Euroopa inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse

konventsioon Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtuotsused Euroopa Liidu Kohtu kohtuotsused

ja Euroopa Notildeukogu soovitused Kasutan samuti Juridica ja Westlaw teaduslikke artikleid

teaduslikku kirjandust ning Eestis vaumllja antud seadusakte Kasutan analuumluumltilist meetodit

Toumlouml eesmaumlrk on vaumllja tuua ja analuumluumlsida samasoolistest isikutest moodustatud perekonnas

elavate laste otildeiguslikke probleeme ja nende tekkimise allikaid Valisin toumlouml peamiseks

fookuseks just samasoolistes perekondades elavate laste diskrimineerimise kuna need lapsed

on olemas sotildeltumata kehtivatest seadustest ja nende otildeigused peavad olema kaitstud Seda

naumlitab ka otildeiguskantsleri maumlrgukiri justiitsministrile 23 mail 2011 Samasooliste isikute puumlsiv

kooselu ja partnerite lapsed ei ole piisavalt kaitstud kuid sellised pered peavad kuuluma

perekonna potildehiotildeiguste kaitsealasse Samasooliste isikute puumlsiv kooselu on Eestis

1 The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010

httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf (25122012) 2

GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf (25122012)

5

reguleerimata ja otildeiguskantsleri arvamuse kohaselt on selline olukord potildehiseadusega vastuolus

ning seda peab reguleerima riiklikul tasandil3

Inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 8 uumltleb et igauumlhel on otildeigus

austusele era- ja perekonnaelu vastu Lisaks on kotildeigil otildeigus votilderdsele kohtlemisele ning

kaitsele diskrimineerimise vastu vastavalt konventsiooni artikkel 14-le Neid vaumlga olulisi

inimotildeigusi on oluline tagada ka laste puhul

Toumlouml on jaotatud kolme suuremasse alapeatuumlkki kus kotildervutan Eesti siseriiklikku seadusandlust

Euroopa Liidu seaduste ja teise Euroopa Liidu liikmesriikide siseriiklike seadustega

Esimeses peatuumlkis puumlstitan kuumlsimuse millist kooslust me perekonnaks nimetame ja mis on

perekonna otildeiguslik definitsioon Et Eesti olukorda selgitada toon esimeses alapeatuumlkis

naumliteks Viimsi kaasuse Votilderdlen Eesti olukorda sarnase teemavaldkonna naumlidetega Euroopa

Liidu liikmesriikides Kasutan selleks jaumlrgmisi naumliteid Schalk ja Kopf vs Austria Karner vs

Austria Keegan vs Iirimaa Kozak vs Poola Alapeatuumlki 13 laumlhteprobleemiks on asjaolu et

hoolimata 1994 aastal Euroopa Liidu liikmesriikide poolt vastuvotildeetud seadusest mille

kohaselt tuleb kotildeikide liikmesriikide kodanike otildeigusi kaitsta sotildeltumata nende seksuaalsest

saumlttumusest ei loodud samasoolistele paaridele siiski votildeimalust abiellumiseks votildei oma suhete

muul viisil registreerimiseks See on paaride ja nende laste otildeigusliku kaitse puhul jaumltnud

kuumlsitavusi millele motildened liikmesriigid on leidnud alternatiivlahendused

Teises peatuumlkis uurin konkreetsemalt laste otildeiguslikku staatust LGBT perekondades

Kirjeldan millised on selliste perekondade erinevad votildeimalused laste saaamiseks ja millised

otildeiguslikud probleemid sellest tulenevalt tekkida votildeivad Selle temaatika alla kuulub ka

lapsendamise kuumlsimus Toon jaumlrgnevad teemakohased naumlited Frette vs Prantsusmaa EB vs

Prantsusmaa X ja teised vs Austria

3

Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri

httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasooliste_isik

ute_peresuhepdf (25112012)

6

Kolmandas peatuumlkis keskendun LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdsele kohtlemisele

votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega

Homoseksuaalsetes suhetes elava lapse vanema partneril ja lapsel ei ole omavahelisi

otildeiguslikke suhteid ja esialgu puudub Eestis ka votildeimalus nende suhete loomiseks Juhtimaks

taumlhelepanu votildeimalikele lahendustele toon jaumlrgnevad naumlited Gas ja Dubois vs Prantsusmaa

X Y ja Z vs Suurbritannia AA vs BB ONCA 2

7

1 Perekonna motildeiste

2007 aastal suumlndis Eestis 58 lastest registreerimata kooselus sealhulgas uumlksikemade

peredes See naumlitab et abielu sotildelmimine ei ole enam uumlks oluline osa rahva puumlsimise kaitse

meetmetest pigem on see vajalik isikute kaitseks kes kuuluvad perekonda Paraku ei ole

Eestis perekonna motildeiste praegu kehtivates seadustes defineeritud Defineerimine on oluline

nii samasoolistele kui erisoolistele paaridele

Kaumlsitledes samasoolistest isikutest moodustatud perekondades elavate laste otildeigusi tuleb vaumllja

selgitada kas nad kuuluvad perekonna kaitse alla votildei mitte See on oluline kuna Eesti

Vabariigi potildehiseaduse sect274 annab perekonnale riigi kaitse vanematele otildeiguse ja kohustuse

kasvatada oma lapsi ja nende eest hoolitseda ning perekonnale kehtestab see kohustuse

hoolitseda oma abivajavate liikmete eest Riigil on positiivne kohustus kaitsta perekonnaelu

ning kohustus kasutada erinevad meetmeid perekonna ja pereliikmete kaitsmiseks5

11 Perekonna motildeiste Eestis

Eesti potildehiseaduses on kaks saumltet mis kaitsevad perekonnaelu sect26 annab otildeiguse perekonna ja

eraelu puutumatusele ja sect27 annab perekonnale riigi kaitse saumltestab vanematele otildeiguse ja

kohustuse kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest ning paneb perekonnale kohustuse

hoolitseda oma abivajavate liikmete eest Viimane saumlte reguleerib pereliikmete omavahelisi

suhteid ning paneb riigile positiivse kohustuse kehtestada nende suhteid reguleerivaid seadusi

Motildelema saumltte eesmaumlrgiks on reguleerida perekonnaga seonduvat Lisaks sellele annab sect27

perekonnale ja perekonnaelule riigi kaitse kolmandate isikute poolsete ruumlnnakute vastu mis

on suunatud pere vastu6 Sellega seoses tekib kuumlsimus millist kooslust me perekonnaks

nimetame ja mis on perekonna otildeiguslik definitsioon Eesti seadused ei anna konkreetset

definitsiooni

4 Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2

5 Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-2pg-27

(25122012) 6 Kommenteeritud vaumlljanne (Viide 5)

8

Keda pidada perekonnaks kelle ellu riik votildei kolmas isik ei tohi votildeib votildei peab sekkuma

Kelle suhtes on riigil positiivsed kohustused See sotildeltub sellest kuidas meie riik ja uumlhiskond

perekonda motildeistab Seega on perekonna motildeiste ajas muutuv sotildeltub sotsiaalsest ja

kultuurilisest keskkonnast ja sellest kuidas perekonda kaumlsitletakse seadustes ja

kohtupraktikas7

Eestis ei olnud LGBT perekonna teemalist kohtupraktikat kuni 2010 aastani Just sel aastal

tehti Tallinna Ringkonnakohtu poolt nii-oumlelda Viimsi kaasuse otsus Uumlheks osapooleks oli

samasoolistest isikutest paar ja juhtumiga olid seotud ka kolm last8 Nimetatud osapool taotles

Viimsi Vallavalitsuselt laste lasteaia- ja koolitoidu ning sotildeiduotildeiguse tasuta saamist Viimsi

Vallavalitsuse 12062009 korraldusega nr 373 jaumleti kaebaja taotlused rahuldamata Otsust

potildehjendas Vallavalitsus sellega et kahe samasoolise isiku kooselu ei saa nimetada

perekonnaks kui laumlhtuda seadusaktidest Vastuvaumlitena esitati asjaolu et Viimsi Vallavalitsuse

maumlaumlruses nr 87 22122006 ei ole perekonna motildeiste defineeritud Sotildenu bdquokolme ja enama

lapsega pereldquo votildeib totildelgendada erinevalt Kaebuse esitaja ja tema partner on motildelemad Viimsi

valla elanikud nende uumllalpidamisel on kolm last ja nad kuuluvad samasse leibkonda mis

taumlhendab seda et neil on uumlhine majapidamine ja nad hoolitsevad laste eest uumlheskoos Motildelema

sissetulekuid kasutatakse samuti uumlheskoos Seega votildeib sellist kooslust kaumlsitleda perekonnana9

Kaebaja poumloumlrdus oma otildeiguste tagamiseks kohtusse ja Tallinna Halduskohus tuumlhistas Viimsi

Vallavalitsuse korralduse ning notildeudis kaebaja taotluse uuesti laumlbivaatamist10

Vallavalitsus ei

olnud sellega notildeus ja esitas apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

Apellatsioonikaebus jaumleti rahuldamata ja kohus otsustas jaumltta Tallinna Halduskohtu otsuse

Viimsi Vallavalitsuse 12 juuni 2009 korralduse nr 373 tuumlhistamise osas muutmata ja lisaks

7 Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk 32

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikSoM_analC3BCC

3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekst__mC3A4rts_

_pdf (25122012) 8 Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010 lk 141-

143 9

Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus wwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-10xls

(02012013) 10

TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009

httpswwwriigiteatajaeekohtuteavemaa_ringkonna_kohtulahendidmenetlushtmlkohtuasjaNumbe

r=3-09-148917 (04012013)

9

sellele tuumlhistas Ringkonnakohus eelmise otsuse osa kus Viimsi Vallavalitsus oli kohustatud

kaebaja taotluse uuesti laumlbi vaatama et teha soodustuste saamise osas uus otsus Sellega leidis

Ringkonnakohus et Viimsi Vallavalitsuse korraldus nr 373 oli otildeigusvastane11

Eesti seadustes ei ole perekonna motildeiste defineeritud aga Viimsi kaasus naumlitab et

seaduslikult registreerimata suhetes isikud votildeivad end siiski maumlaumlratleda uumlhe perekonnana

Seega peaksid perekondadele kelle omavahelised suhted pole lepinguga maumlaumlratletud sh

samasoolistele perekondadele siiski kehtima kotildeik sotsiaalsed soodustused mis kehtivad

seaduse jaumlrgi perekondadele votildei leibkondadele Samas tuleb silmas pidada et Eestis ei

rakendata pretsedendiotildeigust seega ei garanteeri Viimsi kaasuse otsus LGBT koosluste

(lastega votildei ilma) perekonnana tunnistamist Seda saab garanteerida ainult seadusetaumliendus

kus perekonna motildeiste oleks defineeritud

Poumloumlran siinkohal erilise taumlhelepanu probleemile mis puudutab seda et Eesti

perekonnaseaduse vaumlljaandja kasutab selliseid sotildenu nagu bdquoabieluldquo ja bdquoabikaasaldquo ning nendes

saumltetes kus kasutatakse sotildena bdquoperekondldquo eeldatakse et tegemist on registreeritud kooseluga

Seega ei laiene see seadus mitteregistreeritud paaridele Kuid Viimsi kaasus naumlitab et

erijuhtumil votildeime nimetada ka mitte registreeritud kooselu perekonnaks Siin tekib otildeiguslik

kuumlsimus ndash millised seadusesaumltted laienevad ainult registreeritud partneritele ja millised

motildelemale

Perekonnaseaduse sect1 lg1 saumltestab et abielu sotildelmitakse naise ja mehe vahel See taumlhendab et

samasoolistele paaridele ei laiene perekonna kaitse ja otildeigus abielluda Traditsiooniline abielu

taumlhendab kooslust mille tagajaumlrjel votildeib suumlndida jaumlrglasi12

See taumlhendab et Eestis on abielu

ja perekonna kaitse loodud rahva puumlsimise kaitseks13

Abielustaatus toob kaasa mitmeid

erinevaid uumlhiskonnas olulisi otildeigusi ja kohustusi Nende otildeiguste ja kohustuste hulka kuuluvad

abikaasa paumlrimisotildeigus uumllalpidamiskohustus lastega seonduvad otildeigused ja kohustused

11

TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010

httpswwwriigiteatajaeekohtuteavemaa_ringkonna_kohtulahendidmenetlushtmlkohtuasjaNumbe

r=3-09-148933 (04012013) 12

Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009 lk 4 13

Eesti Vabariigi potildehiseadus RT I 27042011 2

10

varalised otildeigused ja kohustused lahutamisega seonduv varajagamine ja muu14

Need otildeigused

ja kohustused ei laiene samasooliste paaridele kuna puudub inimeste omavaheliste suhete

regulatsioon Perekonnaseaduse jaumlrgi ei ole lubatud abielu sotildelmimine mis kotildeik need otildeigused

ja kohustused kaasa tooks Nagu eelnevalt mainitud on defineerimata ka perekonna motildeiste

Ka Eesti Vabariigi lastekaitseseadus kaumlsitleb perekonna motildeistet Naumliteks sect30 lg2 uumltleb et

lapsel on on otildeigus perekonna kokkusaamise eesmaumlrgil lahkuda Eestist votildei Eestisse sotildeita Aga

kuidas rakendub see otildeigus siis kui tegemist on bioloogilise lapsevanema partneriga kes on

kasvatanud last terve tema eluaja Eesti Vabariigi jaoks kehtib kuumlll direktiiv 200386EC mis

kaumlsitleb perekonna taasuumlhinemist kuid sellekohaselt on perekonnaliige isik kes on

registreeritud partner votildei abikaasa Seega ei kehti Eesti seaduste jaumlrgi Eesti Vabariigi

lastekaitse seaduse sect30 bioloogilise vanema partneri jaoks Samas on ta siiski kaumlsitletav kui

pereliige ndash nii arvab ka Eesti Vabariigi otildeiguskantsler Seelaumlbi tekib seadusandluses konflikt

Olukorras kus kodanikud kasutavad vaba liikumise votildei perekonna taasuumlhinemise otildeigust on

Euroopa Liidu Parlament arvamusel et igasugune abielu mis on tunnustatud uumlhes

liikmesriigis peab olema samavaumlaumlrselt tunnustatud ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides

Samuti peab iga seadus mis on vastu votildeetud motildenes teises liikmesriigis olema kaalutletud

ning see peab olema arvesse votildeetud teiste liikmesriikide poolt Liikmesriigid peavad vaumlltima

igasugust diskrimineerimist On aumlaumlrmiselt oluline et liikmesriikide kodanikud saaksid

taumlielikult kasutada oma tsiviilotildeigusi ja seda mitte ainult kodumaal vaid ka riigis mille

kodanikud nad on votildei riigis kus nad elavad15

Samuti kutsub Euroopa Parlament oma raportis

20072145 liikmesriike kes ole ei samasooliste isikute kooselu reguleerimise seadusakti vastu

votildetnud tunnustama vaumlhemalt teistes liikmesriikides sotildelmitud samasooliste isikute vahelist

abielulepingut ning samuti kutsutakse uumlles andma neile votildeimalust vabalt liikuda ilma et

samasoolised paarid peaksid kartma diskrimineerimist seksuaalsete eelistuste potildehjal Samuti

kutsub Euroopa Parlament liikmesriike uumlles tunnustama samasooliste isikute kooselu

sotildeltumata sellest kas see on registreeritud kooselu votildei abieluna Teisel juhul piiritleb kooselu

14

Andra Olm (viide 12) lk 4

15

European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working Document

on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs

DT673609ENdoc 21062007

httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf (15042013)

11

tunnustamata jaumltmine isikute vaba liikumist16

Kuid Eestis ei ole samasooliste isikute

kooslused seadusega reguleeritud ehk kui laps soovib oma teises riigis naumliteks Hollandis

tunnustatud mittebioloogilise vanemaga (bioloogile vanem on samasooline partner) Eestis

uumlhineda see pole votildeimalik

Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas Nr 6-81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute

puumlsiv kooselu kuulub perekonna potildehiotildeiguse kaitsele aga Eestis ei ole selline kooselu

reguleeritud ja seetotildettu tuleb luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Erinevast

soost osapooltest koosnevad paarid saavad oma suhteid reguleerida abielu sotildelmides aga

samasoolistele paaridele ei ole see institutsioon avatud ja puuduvad alternatiivmeetmed

omavaheliste suhete reguleerimiseks17

Samuti jaumlaumlb lahendamata kuumlsimus kes kuulub

samasooliste paaride puhul lapse perekonda Kas bioloogiline vanem faktiline vanem

lapsendamise puhul registreeritud seaduslik lapsendaja votildei motildelemad partnerid Motildenel juhul

on lapse perekonnaks motildelemad partnerid naumliteks Viimsi kaasuse puhul aga muudel juhtudel

kus kasutatakse sotildena bdquoperekondldquo ei ole selgust kas raumlaumlgitakse ainult registreeritud kooslusest

votildei mitte

Samasooliste isikute kooselu ja sellises kooselus eksisteerivate laste otildeigused peavad olema

taumlpselt samasugused kui otildeigused erisoolistes perekondades Laps peab saama samasuguse

kaitse igas aspektis emotsionaalses finantsilises otildeiguslikus ning uumlhiskondliku kaitse naumlol Ei

saa otildeigustada seda kui samasooliste paaride lapsed jaumlaumlvad otildeiguslikult eraldi ruumlhmaks18

Selle kuumlsimuse lahendamiseks votildeib poumloumlrduda Euroopa Liidu otildeiguse ja Euroopa Inimotildeiguste

Kohtu kohtupraktika poole kuna Eestis kehtivad seadused seda ei reguleeri

16

Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of fundamental

rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012

httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6-2008-

0479amplanguage=EN (15042013) 17

Otildeiguskantsler (viide 3) maumlrgukiri lk 1 5 18

Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta Postimees

07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-perekondade-lapsed-on-eestis-

kaitseta

12

12 Perekonna motildeiste Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikas

Inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 8 uumltleb et igauumlhel on otildeigus era- ja

perekonnaelu kaitsele

Sotildena bdquoperekondldquo defineerimisel on oluline EIK kohtuotsus Emonet ja teised vs Šveits Kohus

toob punktis 33 selgelt vaumllja et perekond on kooslus kus inimeste vahel tekivad tihedad

isiklikud sidemed Punktis 44 on selgelt oumleldud et kaitsma ei pea mitte ainult seaduslikult

registreeritud kooslust ehk ametlikult abiellunud isikutest perekonda vaid kaitsta tuleb ka de

facto kooslust ehk isikuid kes moodustavad perekonna ilma seadusliku registreerimiseta

Kohtuotsuse kohaselt on olulised ka teised faktorid kui kaua partnerid koos on elanud kui

kaua on nende suhe kestnud ja kas nad on uumlksteisele selgelt vaumllja oumlelnud oma soovi lapsi

kooselus kasvatada 19

Uuem kohtuotsus mis aitab aru saada perekonna totildelgendusest on Schalk ja Kopf vs Austria

Varem kaumlsitleti samasooliste partnerite kooslust Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ainult

eraeluna aga antud kohtuotsuse punktis 90 leidis kohus et samasooliste partnerite kooselu

kus eksisteerib tihe isiklik side votildeib teatud juhtudel kaumlsitleda mitte lihtsalt eraeluna vaid

perekonnaeluna See taumlhendab seda et kui erisoolistest inimestest moodustuv paar on kooslus

mida kaitstakse riigis perekonna taumlhenduses siis samasugust samasoolistest inimestest

moodustatud kooslust peab samuti kaitsma perekonna taumlhenduses Kohus totildei vaumllja ka selle et

paljudes riikides on juba avatud samasooliste isikute suhete registreerimise votildeimalus riigi

tasandil20

Jaumlrgmine vaumlga oluline kaasus perekonnaelu defineerimiseks oli Karner vs Austria kus

meessoost taotleja elas pikaajalises suhtes mehega Taotleja partner potildedes surmaga lotildeppenud

haigust Motildelemad partnerid elasid uumluumlrikorteris ja peale uumlhe partneri surma avaldas kinnisvara

omanik soovi lotildepetada taotlejaga uumluumlrileping kuid kohalik seadus kaitses surnud isiku

perekonnaliikmeid uumluumlrilepingu lotildepetamise eest Austria Riigikohus leidis et selline kaitse ei

19

EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Switzerland p 33 34 36 20

EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95

13

laiene samasoolistele paaridele Euroopa Inimotildeiguste Kohus leidis et toimus artikkel 8

koosmotildejus artikkel 14-ga rikkumine Kui kohalik seadus kaitseb erisoolisi mitteabiellunud

kooslusi ja kui erisooliste pereliikmete puhul jaumlaumlks uumlhe pereliikme surma puhul uumluumlrileping

kehtima siis peab ta samuti kehtima ka samasooliste paaride puhul Seega ei olnud taotleja

uumluumlrilepingu lotildepetamine seaduslik Kohus kordas samuti seda et kui riiklikus seaduses

eksisteerivad erinevused erisooliste paaride ja samasooliste isikute paaride de facto kooselus

siis peavad need erinevused olema kas vaumlga potildehjalikult ja objektiivselt potildehjendatud votildei

kotildervaldatud21

Kaasuse Keegan vs Iirimaa puhul leidis Euroopa Inimotildeiguste Kohus et perekonnaelu kaitse

alla kuuluvad mitte ainult abiellunud isikud vaid motildenedel juhtudel ka de facto perekonnad

mis on oma olemuselt abieluga sarnased Antud kaasuse puhul oli tegemist erinevast soost

isikutega Kohus leidis punktis 43 et isegi kui laps on suumlndinud vaumlljaspool abielu votildeib kahe

inimese kooslust koos lapsega nimetada perekonnaeluks22

Kaasuse Kozak vs Poola puhul elas taotleja oma samasoolise partneriga munitsipaalkorteris

mis oli renditud taotleja partneri poolt Peale partneri surma poumloumlrdus taotleja omavalitsuse

poole et saada korteri uumluumlrileping oma nimele kuid omavalitsus keeldus Potildehjuseks oli

taotleja seksuaalsaumlttumus Omavalitsus leidis et faktilisele samasooliste isikute kooselule ei

laiene perekonnakaitse23

Inimotildeiguste kohus kordas et samasooliste isikute stabiilne de facto

pereelu taumlhistab perekonda samavotilderd nagu erisooliste isikute faktiline kooselu Selle kaasuse

puhul oli oluline kohtu arvamus et liikmesriigid peavad votildetma arvesse uumlhiskonna arengut

ning selle kaumligus on toimunud muudatused perekonna ja isikute omavaheliste suhete

valdkonnas Ehk siis kohus kinnitas et igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja

diskrimineerimine mis potildehineb isikute sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud

Liikmesriigid ei tohi perekonna ja uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise

potildehjuseks nimetada24

21

EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria 22

EIKo 2605 1994 1696990 1994 Keegan v Irimaa p 44 23

EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poland 24

European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and discrimination on

grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal analysis 2010 lk 46

14

Need kaasused naumlitavad et Euroopa Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute

stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta perekonnaeluna millel on riiklik kaitse Abieluvaumllised

samasooliste isikute kooslused peavad olema taumlpselt samamoodi kaitstud ja arvesse votildeetud

nagu abieluvaumllised erisoolistest isikutest moodustunud perekonnad Arenguid on naumlha ka

perekonnaelu defineerimisel Kui varem kuulus samasooliste isikute kooselu ainult eraelu

kaitse alla siis praegusel hetkel peab samasooliste isikute faktiline kooselu kuuluma

perekonna kaitse alla ning erinev kohtlemine ei ole lubatud

13 Perekonna motildeiste Euroopa Liidu otildeiguses

Euroopa Liit alustas liikumist perekonnaotildeiguse uumlhtlustamiseks juba aastal 1994 kui tuli vaumllja

Euroopa Parlamendi resolutsioon geide ja lesbide votilderdsete otildeiguste kaitsmiseks Euroopa Liidu

liikmesriikides Euroopa Liidu liikmesriigid votildetsid vastu otsuse et kotildeikide liikmesriikide

kodanike otildeigusi tuleb kaitsta sotildeltumata nende seksuaalsest saumlttumusest ja kotildervaldada tuleb

igasugune ebavotilderdne kohtlemine mis baseerub seksuaalsel saumlttumusel See ei loonud siiski

votildeimalust abiellumiseks Sotildeltumata sellest leidsid motildened Euroopa Liidu liikmesriigid

kuumlsimusele alternatiivlahenduse avades nii erisoolistele kui samasoolistele paaridele

votildeimaluse registreerida oma suhteid abieluvaumlliselt25

Euroopa Liidu otildeiguses on vaumlga oluline seaduslik akt nimega Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste

Harta mis jotildeustus koos Lissaboni lepingu jotildeustumisega Seadusakti artikkel 7 uumltleb et

igauumlhel on otildeigus perekonna- ja privaatelu kaitseks artikkel 9 uumltleb uumlhtlasi et igauumlhel on otildeigus

abielluda ja luua perekond ning need potildehiotildeigused peavad olema garanteeritud ja kaitstud

vastavalt siseriiklikele seadustele Enne muudatust sisaldas artikkel 9 naise ja mehe motildeistet ja

oli seega totildelgendatav kehtivana ainult erisoolistele isikutele kuid taumlnaseks on sotildenad bdquomeesldquo ja

bdquonaineldquo artikkel 9st kotildervaldatud See taumlhendab et perekond kui institutsioon on Euroopa

Liidu otildeiguses hetkel oma struktuuri vaumlaumlrtuste ja funktsioonide puhul uumlleminekustaadiumis

Artikkel uumltleb et abiellumise otildeigus peab olema garanteeritud vastavalt siseriiklikele

25

Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in

Europe Organising Committee of the Commission on European Family Law 2003 lk 12-14

15

seadustele kuid viide naisele ja mehele otildeigussubjektina on liikunud tagaplaanile Artikkel 9

on formuleeritud sooneutraalselt Uumlldiselt saab riik kehtestada abielu lubamisele piiranguid

ainult vastavalt ratsionaalsuse printsiibile ja mitte meelevaldselt Motildened piirangud (nagu

abieluks lubatud vanus) on universaalsed kuid sooline tunnus ei ole asjakohane26

Samasooliste paaride abiellumise lubamine votildei mittelubamine on siseriiklik kuumlsimus27

Kuid

artikkel 9 raumlaumlgib ka otildeigusest luua perekond See on artikkel 9 taumlhenduses eraldiseisev otildeigus

mis ei ole otseselt seotud otildeigusega abielluda

Kaasaegne tendents Euroopas naumlitab seda et paljud inimesed elavad vaumlljaspool abielu

institutsiooni Tunnustatud abielu pole enam otildeiguslik eeltingimus perekonna loomiseks ja ei

ole ainuke viis luua perekonnaelu mis omandaks riigi kaitse ja mittesekkumise otildeiguse28

See

tendents naumlitab et perekonna motildeistet peab kaumlsitlema laialt ja see peab sisaldama palju

erinevaid perekonnavorme sealhulgas de facto perekonnaelu Euroopa Parlament julgustab

liikmesriikides abieluvaumlliste suhete seadustamist ning pikaajalistele abieluvaumlliste suhetele

abieluga sarnase kaitse tagamist nii erisoolistele kui samasoolistele paaridele29

Perekonnaelu motildeiste kuumlsimuse olulisus totildestatatakse ka direktiivis mis kaumlsitleb perekonna

taasuumlhinemist Direktiivi 200386EC kotildeige progressiivsem element on perekonna motildeiste

laiendamine ning moderniseerimine direktiiv hotildelmab mitte ainult abielu sotildelminud isikuid

vaid ka registreeritud de facto kooslusi mis on perekonnaelu motildeiste moderniseerimisel

oluline samm edasi Direktiivi artikkel 4 p3-s kasutatakse terminit abieluvaumlline partner kes

elab registreeritud partnerluses taotlejaga Sinna hulka kuulub ka registreeritud samasooline

partner30

Euroopa Liidu direktiiv 200438EC defineerib pereliikme motildeistet ka artikkel 2 p2-

s partner kes on sotildelminud registreeritud vabaabielu on pereliige kui liikmesriik kaumlsitleb

registreeritud kooselu abieluga votilderdsena31

26

Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union EU Network of

Independent Experts on Fundamental Rights 2006 lk 99-103 27

Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 30301 Artikkel 9 28

Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union( viide 26) lk 103 29

Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union (viide 26) lk 98-104 30

Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification 31

Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their

family members to move and reside freely within the territory of the Member States

16

2 Laste otildeiguslik staatus LGBT perekonnas

Olen eelnevas peatuumlkis naumlidanud et samasooliste paaride kooslused peavad kuuluma

perekonna motildeiste alla Ei ole vaumllistatud et samasooliste paaridega elavad ka lapsed Siin tekib

oluline kuumlsimus ndash kui erinevast soost isikud kuuluvad perekonna motildeiste alla siis kes on

samasoolises perekonnas elava lapse perekond ja mis otildeigused ja kohustused on tal

perekonnaliikmete vastu Kuidas saab laps tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest

partneritest koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes

Kaumlsitlen LGBT perekondade erinevaid laste saamise mooduseid kuna sellest tulenevad

erinevad otildeiguslikud suhted lapse lapse bioloogiliste vanemate ja lapse bioloogilise vanema

partneri vahel LGBT perekondades on laste saamine raskendatud Samasoolised isikud ei saa

loomulikul teel lapsi seega votildeivad otildeiguslikus plaanis tekkida variandid kus laps ei omanda

teatud otildeigusi bioloogilise vanema partneri vastu aga faktiliselt on tegemist ikkagi

perekonnaga Seda olen kaumlesolevas toumloumls eelnevalt ka totildeestanud

LGBT perekondadel on laste saamiseks jaumlrgnevad votildeimalused kunstlik viljastamine

lapsendamine eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapsed Niisiis tekib lapse jaoks

kohe kaks erinevat peremudelit uumlhe variandi puhul on lapsel osaliselt geneetiline perekond

ehk siis lapsel on faktilises perekonnas uumlks bioloogiline vanem Teisel juhul on lapsel

taumlielikult mittegeneetiline perekond ndash selle naumlite puhul pole kumbki vanem faktilises

perekonnas lapsega kuidagi geneetiliselt seotud

21 Kunstliku viljastamise teel saadud laps ja tema otildeiguslik staatus LGBT

perekonnas

Kunstlik viljastamine embruumlo ja munarakkude siirdamine ning asendusemadus annavad laste

soetamiseks votildeimaluse paaridele kes ei saa seda teha bioloogilisel teel Praegusel hetkel on

meditsiin jotildeudnud hetkeni kus lapse suumlnnitanud ema ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem

Nendel juhtudel tekib kuumlsimus kes on lapse seaduslik vanem ja missugused otildeiguslikud suhted

tekivad lapse bioloogilise vanema lapse suumlnnitanud ema ning munaraku- embruumlo- votildei

17

seemnerakudoonori vahel Uumlhtlasi tekib kuumlsimus kes kuulub nendel juhtumitel lapse

perekonda ja kellel on otildeigus riiklikule kaitsele perekonna taumlhenduses

211 Holland

Euroopa Liidus on erinevatel riikidel erinevad riiklikud seadused mis reguleerivad mis tahes

kunstlikku viljastamist nii samasooliste kuid ka erisooliste perede jaoks

Kotildeige kaugemale on selle kuumlsimuse lahendamisel jotildeudnud Holland kus on seadustatud ka

asendusemaduse Samasooliste naiste paari jaoks on loodud erinevad votildeimalused lapse

eostamiseks ja motildened nendest annavad ka motildelemale naisele vanema staatuse Hollandis on

votildeimalik protseduur kus uumlhele naisele kantakse uumlle teise naise votildei partneri munarakust

loodud embruumlo mis on kunstlikult viljastatud kas kindla doonori votildei anonuumluumlmse doonoriga

Motildelemal naisel tekib lapsega geneetiline side ja uumlsna totildeenaumloliselt saavad motildelemad naised olla

lapse seaduslikud vanemad kuid mitte automaatselt seaduse alusel Hollandis saab ainult

lapse suumlnnitanud emast automaatselt lapse seaduslik vanem Bioloogilise ema partneril on

seaduse alusel lubatud partneri laps lapsendada Vaumlga oluline asjaolu sellisel juhul on et

parnteri lapse lapsendamiseks ei pea paar olema seaduslikult registreeritud Sellisel juhul on

oluline ainult laste huvidega arvestamine ja stabiilne kooselu teatud aja jooksul nii partneri

kui lapsega Sama reegel kehtib ka juhul kui uumlks parter on kunstlikult viljastatud

doonorseemnerakkudega ja teisel partneril ei eksisteeri lapsega bioloogilist sidet Motildelemal

juhul on lapse otildeigused taumleilikult kaetud lapsel on tagatud otildeigus nii isale (juhul kui doonor on

teada) kui ka bioloogilisele emale ning lapsel on votildeimalus saada otildeigused ka bioloogilise ema

partneri suhtes kui viimane lapse lapsendab32

Doonorseemnerakkudega kunstlikult viljastatud naise lapsel votildeivad motildenel juhul olla ka

otildeigused doonori suhtes Seda juhul kui doonor on teada maumlrgib ta avaldusele et tahab olla

lapse seaduslik vanem Kohus votildeib talle selle otildeiguse anda kui lapse ema ja doonor elavad

32

Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of Children

with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law Intersentia

Antwerpen ndash Oxford 2007 lk 163-167

18

koos perekonnana Kui doonor on teada ja ei soovi lapse suhtes seemnerakkude andmise

momendil vanemlikke otildeigusi siis ei saa teda vanemana maumlaumlratleda kuna ta ei moodusta

bioloogilise emaga perekonda Juhul kui doonor pole teada ja seemnerakud on tulnud

spermapangast ei saa doonor mitte mingil juhul olla lapse seaduslik vanem ning samuti pole

tal votildeimalust seda taotleda

Kotildeigil neil juhtudel on arvestatud olulist faktorit ndash selleks on reaalne pereelu doonori ja lapse

bioloogilise ema vahel ning motildelema kindel soov votildei soovi puudus saada lapse ametlikuks

vanemaks Sellega on laps samuti kaitstud tal on otildeigus olla oma tegelike vanemate laps33

Juhul kui Hollandis elavad naissoost parterid on abiellunud ja nende perekonda suumlnnib laps

siis saavad motildelemad partnerid automaatselt seadusejaumlrgselt lapse vanemateks ainuke erand

oleks siis kui lapse isal oleks enne lapse suumlndi tema suhtes seaduslikud otildeigused (sel juhul ei

pea lapse isa olema bioloogiline isa) Samuti eksisteerib votildeimalus et samal ajal oleksid

hooldajad nii lapse bioloogiline isa kui last kasvatav samasooline naistepaar Sellisel juhul

antakse isale isadusotildeigus ning samasoolised naissoost partnerid saavad uumlhise vanemliku

vastutuse34

Homoseksuaalsetele meessoost paaridele on Hollandis laste saamiseks avatud ka

asendusemaduse votildeimalus Selleks on kaks votildeimalust asendusemale kantakse uumlle

doonornaise munarakud mis on kunstlikult viljastatud uumlhe partneri seemnerakkudega votildei siis

viljastatakse asendusema munarakud kunstlikult uumlhe partneri seemnerakkudega Motildelemal

juhul on seaduslikeks vanemateks asendusema ning seemnerakkude doonor ehk uumlks

partneritest kelle seemnerakke kunstliku viljastamise puhul kasutati Partner ei saa

vanemlikke otildeigusi seaduse alusel automaatselt kuid teine partner votildeib esitada taotluse

lapsendamiseks ning selle protsessi kaumligus omandab teine meessoost partner vanemlikud

otildeigused35

Nimetatud juhtudel on samasoolises perekonnas kasvava lapse motildelemad faktilised

vanemad ka seaduslikud vanemad ja selline perekond on kaitstud siseriiklike seadustega

erisooliste paaridega votilderdselt

33

Machtelt Vonk (viide 32) lk 179-180 34

Machtelt Vonk (viide 32) lk 185 35

Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st Century

Organising Committee of the Commission on European Family Law 2009 lk 183

19

Asendusemaduse puhul on seaduslikult vahe kas asendusema on abielus votildei mitte Juhul kui

asendusema on abielus siis on seaduslikuks vanemaks lapse suumlnnitanud ema kuid motildelemad

partnerid saavad lapse uumlheskoos lapsendada Juhul kui asendusema on registreeritud kooselus

votildei vallaline siis votildetab partneritest see kes on lapse bioloogiline vanem isaduse omaks ning

saab seadusliku vanema staatuse partner lapsendab teise partneri lapse36

212 Eesti

Votilderreldes Hollandiga ei ole Eestis lapse ja tema samasoolise bioloogilise vanema partneri

omavaheline otildeiguslik suhe reguleeritud See ei ole kooskotildelas lapse parimate huvide

arvestamisega ning tekitab ebavotilderdset kohtlemist votilderreldes kunstliku viljastamise teel saadud

lapsega kelle bioloogiline ja faktiline vanem on erisoolised37

Eestis saavad kunstliku viljastamise abil lapse saada ainult naissoost samasoolised paarid ja

seda kahel erineval viisil kunstlik viljastamine mehe seemnerakkudega ning votildeotilderast

munarakust loodud embruumlo uumllekandmine naisele

Igale naistele on loodud votildeimalus kasutada kunstilikku viljastamist Kui heteroseksuaalne

naine on abielus siis on tal kunstlikuks viljastamiseks vaja oma abikaasa kirjalikku luba

vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seaduse38

sect 17-le Kui naine elab

homoseksuaalses kooselus ja soovib teostada kunstlikku viljastamist siis ei maumlngi tema

elukaaslane selle seaduse jaumlrgi olulist otildeigusliku rolli Seaduse jaumlrgi on partner kotildervaline isik ja

seadus ei defineeri teda kuidagi kuid de facto partner taumlidab lapse kasvatamisel abikaasa rolli

ja tema luba kunstlikuks viljastamiseks oleks samalaadselt vajalik ja oluline nagu

heteroseksuaalsetel paaridel

36

Machtelt Vonk (viide 32) lk 204-205 37

Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or Transgender

Families A European Prespective ILGA-Europe 2008 lk 5 38

Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13

20

Naine kes elab samasoolise partneriga on praeguste seaduste kohaselt sunnitud ennast

vallaliseks naiseks nimetama ja tema kunstlik viljastamine hakkaks toimima kunstliku

viljastamise ja embruumlokaitse seaduse sect-des 21 ja 22 ettenaumlhtud tingimustel sama seaduse sect 5

lg 2 alusel Vastuoluline on ka fakt et samasoolise partneriga elav naine peab nimetama

ennast vallaliseks ka juhul kui on tegelikult samasoolise partneriga suhtes ent soovib last (ja

seda just paarisuhtes koos kasvatada) Selline olukord on tekkinud kuna samasooliste isikute

kooselu ei ole praegusel hetkel kuidagi seaduslikult registreeritav Samasoolises paarisuhtes

elaval naisel sellel juhul on sundvaletamise seisund mis on tekkinud seaduses nimetatud

perekonnaseisu votildeimalike vormide ebataumlielikkuse totildettu

Doonori seemnerakkudega kunstliku viljastamise abil seotud perekonna lapsel on faktiliselt

kaks samasoolist vanemat aga seaduslikult on tal registreeritud ainult bioloogiline ema

Seega kasvab laps seaduse jaumlrgi uumlksikemaga ning tal on otildeigused ja kohustused ainult uumlhe

vanema suhtes

Kunstliku viljastamise meetodi puhul kus uumlhele naisele kantakse uumlle teise naise votildei partneri

munarakust loodud embruumlo loetakse laps samuti potildelvnevaks naisest kes on ta suumlnnitanud

(vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlo kaitse seaduse sect24-le)Vastavalt

perekonnaseaduse sect23 lg 1 on selline kunstlik viljastamine lubatud ainult siis kui naise

viljastamine muul viisil ei ole votildeimalik Sellise kunstliku viljastamise puhul oleks motildelemal

naisel votildeimalik olla lapsega geneetiliselt seotud kuid seaduse jaumlrgi sunnitakse jaumlllegi peale

olukord kus ainult uumlht naist loetakse lapsevanemaks Kui votilderrelda seda olukorda abielus

oleva heteroseksuaalse paariga siis on olukord jaumlrgmine ndash kui naist viljastatakse kunstlikult

tema abikaasa seemnerakkudega siis vastavalt sama seaduse sect17 lg 21

loetakse laps sellest

mehest potildelvnevaks ning motildelemad saavad lapse seaduslikuks vanemaks Nii samasooliste

naiste paari puhul kui ka erisoolise paari puhul votildetavad motildelemad isikud osa kunstliku

viljastamise protsessist ja motildelemad on geneetiliselt lapsega seotud kuid samasooliste naiste

paari puhul on seaduslik vanem ainult lapse suumlnnitatud naine Sellisel juhul tekib ebavotilderdne

kohtlemine

21

Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse39

sect24 lg 1 uumltleb et lapse arengu ja kasvu loomulikuks

keskkonnaks on perekond ning lastega perekonnad peavad saama riiklikku kaitset ja toetust

See taumlhendab et lapse jaoks on aumlaumlrmiselt oluline et tema kaks samasoolist kasvatajat ja tema

ise kuuluksid otildeiguslikult perekonna motildeiste alla Nii saaks ta oma otildeigusi ja kohustusi taumlielikult

rakendada sotildeltumata tema tegelike vanemate soost taumlpselt sama moodi kui laps kes elab

erisooliste faktiliste vanematega Praegune kohtlemine on ebavotilderdne votilderreldes lapsega kes

elab erinevast soost isikutest moodustatud perekonnas kus uumlks taumliskasvanutest on

bioloogiline vanem aga teine on vanema partner See on ka totildeendatud uuringutega40

Erinevast soost isikute kooslust ja nende last nimetatakse praeguse seaduse kohaselt

perekonnaks ja vanema partner on kasuvanem

Meessoost seksuaalvaumlhemustel ei ole votildeimalik kunstliku viljastamise teel last saada kuna

Eestis ei ole vastavalt Karistusseadustiku41

sect132 asendusemadus lubatud See taumlhendab et

samasoolised mehed ei sa uumlheskoos lapsi eostada See taumlhendab ebavotilderdset kohtlemist

votilderreldes samasooliste naiste paaridega

22 Votildeotilderaslapse lapsendamise abil seotud laps

221 Euroopa Inimotildeiguste Kohus

Euroopa Liidus on samasooliste paaride ja nende laste probleem lahendatud igas riigis

erinevalt Analuumluumlsin motildenda Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtuotsust mis on taumlitmiseks

kohustuslikud ka Eestis Kaasuse Frettegrave vs Prantsusmaa taotleja arvates rikuti tema otildeigust

austusele era- ja perekonnaelu vastu ehk siis rikuti inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse

konventsiooni artikkel 8 ja artikkel 14 mis keelavad diskrimineerimist Taotleja soovis uumlksi

last adopteerida ja taotles seda 1991 aasta oktoobris Esimesel intervjuul avaldas taotleja oma

homoseksuaalsuse ja vaumlitis et ta elab uumlksinda ilma partnerita Peale seda pakkus intervjueerija

39

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50

40 Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 24-33

41 Karistusseadustik RT I 17042013 8

22

vaumllja lapsendamise protsessi lotildepetamise 1993 aastal jaumlttis Pariisi Sotsiaalfondi osakond

hageja taotluse rahuldamata Antud otsuse potildehjuseks oli see et Frette pakkus lapse jaoks

ebastabiilset ja potentsiaalselt last kahjustavat emarolli mudelit Potildehiline kuumlsimus oli selles et

kas uumlksik homoseksuaalne isa on votildeimeline last kasvatama votildei mitte Euroopa Inimotildeiguste

Kohus otsustas haumlaumlletustulemusega neli kolme vastu et rikkumist artikkel 14 koostoimes

artikkel 842

ei olnud Seega ei tohi Eestis takistada laste lapsendamist homoseksuaalsetele

isikutele

Peale Frettegrave vs Prantsusmaa kaasust esitas Ameerika Uumlhendriikide Psuumlhhoanaluumluumltiline

Assotsiatsioon avalduse et geid ja lesbid on nii uumlksikisikute kui paaridena votildeimelised

tegutsema ja last kasvatama lapse huvidest laumlhtudes Nad on votildeimelised taumlitma lapse tervist

kahjustamata kotildeiki kohustusi ja peaksid saama heteroseksuaalsete vanematega votilderdsed

otildeigused ning seda nii paaris kui ka uumlksikisikuna Eelpool toodud uuringute naumlited muudavad

kohtu arvamuse punktis 42 taumliesti otildeigustamatuks Lisaks sellele vaumlidab kohus punktis 42 et ei

ole piisavalt palju lapsi et adopteerimise notildeudlust rahuldada See on vaidlustatav arvamus43

ILGA-EUROPE-i kaasuse kommentaaride kokkuvotildettes totildei autor vaumllja arvamuse et nii kaua

kui Prantsusmaal on lubatud lapsendamine uumlksikutele heteroseksuaalsete isikutele ei luba

artikkel 8 ja artikkel 14 Prantsusmaa haldusorganitel ja kohtutel jaumltta geisid ja lesbisid

lapsendamise protsessist vaumllja nimetades potildehjuseks nende isikute seksuaalsaumlttumust 17

Jaumlrgmiseks vaatlen laumlhemalt kaasust EB vs Prantsusmaa 1998 aasta veebruaris esitas

taotleja Prantsusmaal taotluse lapse lapsendamiseks Lapsendamise menetluse kaumligus mainis

taotluse esitaja et ta on homoseksuaalne ja tal on samasooline partner R

Augustis 1998 andis taotlejat kuumlsitlenud psuumlhholoog hinnangu et talle ei peaks lapsendamist

lubama Potildehjusena totildei psuumlhholoog vaumllja asjaolu et taotleja hakkab last uumlksi kasvatama ning

see kahjustaks last kuna laps peaks naumlgema kindlat peremudelit kus on nii isa kui ka ema

42

EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v France 43

Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second

Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June

2005httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf (09102012)

23

Lisaks sellele vaumlitis psuumlhholoog et taotleja elab oma samasoolise partneriga aga ei soovi seda

kinnitada ja jaumltab partnerisse puutuvad kuumlsimused vastamata See votildeib samuti last kahjustada

kuna ta saab ainult emade eeskuju Psuumlhholoogi arvates ei olnud see otildeige

1998 aasta oktoobris esitas perenotildeukogu lapsendamise juhatuse esindaja arvamuse et

taotlejale ei peaks lapsendamist lubama Ta vaumlitis et vastavalt tema kogemusele on lapse

jaoks paremad perekonnad kus on nii ema kui ka isa ehk siis lapsendamiseks sobivad

erisoolised paarid

1998 novembris ei lubatud taotlejal lapsendamist jaumlrgnevatel potildehjustel taotleja ei ole

uumlksikemana votildeimeline naumlitama lapsele otildeiget peremudelit kus maumlngib olulist osa mehelik roll

ja taotleja partneri osavotildett lapse kasvatamisel ei ole kindlaks tehtud See votildeib samuti last

kahjustada

Halduskohus ei lubanud samuti taotlejale lapsendamist ning tugines seejuures

homoseksuaalsuse argumendile Nii rikkus ta inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse

konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga

Kohus taumlheldas taotleja elustiili mis ei ole lapse kasvatamiseks sobilik ning ei ole lapse

huvides ja votildeib teda kahjustada Lisaks sellele on kohaliku tsiviilseadustiku artikkel 343 jaumlrgi

lubatud lapsendamise taotlemine igauumlhele kes on vaumlhemalt 28 aastat vana Seega rikuti ka

kohalikku seadust mitte ainult konventsiooni

Prantsusmaa tugines kohtuotsusele Frettegrave vs Prantsusmaa kaasuses kus kohus ei rahuldanud

taotleja esitatud notildeuet Seekord otsustas kohus otsuse punktis 51 et eelnevas kaasuses rikuti

artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga44

Euroopa Inimotildeiguste Kohus otsustas haumlaumlltega kuumlmme

seitsme vastu et rikuti artikkel 14 koostoimes artikkel 8-ga45

44

EIKo 2201 2008 4354602 EB v France 45

Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France

httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886 22012008

24

Kaasustest votildeib vaumllja lugeda et homoseksuaalsed lapsevanemad ei saa kuidagi last kahjustada

ja homoseksuaalsus ei taumlhenda seda et sellises perekonnas kasvav laps ei saa otildeiget kasvatust

Homoseksuaalsed vanemad ei kaumlitu lapse huvisid silmas pidades halvemini kui

heteroseksuaalsed vanemad Laste adopteerimise puhul ei saa taotleja homoseksuaalsus

kuidagi motildejutada lapsendamise lubamist votildei mittelubamist Homoseksuaalse eluviisi toomine

potildehjuseks miks mitte adopteerida on keelatud ja rikub konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus

artikkel 8-ga

Neid kaasused on omavahel vaumlga sarnased Ferreteacute kaasuses otsustas kohus nelja haumlaumllega

kolme vastu et antud juhul ei olnud artikkel 8 koosmotildejus artikkel 14 rikkumist aga EB

kaasuses otsustas kohus kuumlmne haumlaumllega seitsme vastu et tegemist oli rikkumisega Euroopa

Inimotildeiguste Kohtu Kohtu president ja Prantsusmaa kohtunik Kohtunik Costa olid Ferreteacute

kaasuse puhul enamikus ja arvasid et rikkumist ei olnud aga EB kaasuses otsustasid nad

juba seda et taotleja otildeigused olid rikutud EB kaasuse puhul maumlrkas kohus ka seda et alates

Ferretteacute kaasuse jaumlrel on toimunud ilmselge otildeiguse areng samasoolistele isikutele

lapsendamise kuumlsimuses ja nuumluumldseks on see legaalne juba kuumlmnes Euroopa Liidu riigis Seda

votildeib ka totildelgendada nii et konventsiooni saumltted ei oma kindlat totildelgendust vaid seda peab

totildelgendama kaumlesoleva hetke otildeiguslikku olukorda arvestades46

Motildelema kaasuse puhul toimub

lapsendamine vallalise isiku poolt kuid EB kaasuse puhul oli taotlejal partner ja kuna

lapsendamine on antud olukorras vaid ainuisikuline ei oleks lapsel mingeid otildeigusi ega

kohustusi teda lapsendanud inimese partneri suhtes

222 Eesti

Eesti seadus ei keela seksuaalvaumlhemustele uumlksinda lapsendamist ent justiitsministeeriumil on

arvamus et samasoolistele partneritele lapsendamise lubamine on keeruline ja tihti peale

vaidlustatav teema kuna ministeeriumi arvates ei ole Eesti uumlhiskond kindel et samasoolistele

partneritele lapsendamine on lapse huvides ja ei kahjusta teda47

kuid laste otildeiguste kaitset

tagades ei tohi tugineda uumlhiskonna valmisolekule LGBT perekonnade tunnustamisel

46

European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw 47

Andra Olm (viide 12) lk 63

25

Perekonnaseaduse48

sect148 uumltleb et lapsendada votildeivad nii vallalised kui ka abielu sotildelminud

isikud Kuivotilderd LGBT inimesed ei saa oma vahel sotildelmida abielu ega oma suhteid muul moel

registreerida siis on nad otildeiguslikult vallalised isikud vaatamata sellele et nad faktiliselt

moodustavad perekonna Seega laieneb neile lapsendamise puhul perekonnaseaduse sect148 lg1

mis uumltleb et vallaline isik votildeib lapsendada ainult uumlksinda Samuti ei saa perekonnaseaduse

sect149 jaumlrgi teine partner sama last lapsendada sest lapsendamissuhete kestel ei saa muu isik

vaumllja arvatud lapsendaja abikaasa sama last lapsendada Kui vaadata siinkohal lapse otildeigusi

lapsendaja partneri suhtes siis ei ole lapsel oma vanema partneri suhtes vastavalt

perekonnaseaduse sect161 mingeid otildeigusi ega kohustusi sest lapse hooldamisotildeigus laieneb vaid

sellisel juhul kui abikaasad lapsendavad uumlhiselt votildei lapsendatakse abikaasa laps Muudel

juhtudel kuulub hooldamise otildeigus ainult lapsendajale ainuisikuliselt

Samasoolised partnerid kuuluvad selle seaduse taumlhenduses muude juhtumite hulka Seega ndash

elades kahe samasoolise vanemaga peres kus kumbki ei ole bioloogiline vanem on lapsel

otildeigused ja kohustused ainult uumlhe vanema vastu Naumliteks kui uumlhel partneril on bioloogiline votildei

lapsendatud laps olemas ja teine partner soovib omalt poolt perekonnavaumlliselt teist last

lapsendada siis lapsendamise protsessi kaumligus ei arvestata perekonnaseaduse sect147 lg 2-ga

mis uumltleb et lapsendamine ei ole lubatud kui lapsendaja lapsed on selle vastu votildei kui

lapsendaja lapsed kahjustavad mingil maumlaumlral lapsendatava huve Kuna lapsendatav saabub

perekonda kus on olemas teised lapsed tuleks kindlasti arvestada nende huvidega ja

veenduda et nad ei kahjusta lapsendatavat aga sellisel juhul toimub lapsendamine

seadusjaumlrgselt vallalise isiku poolt See ei ole paraku piisav lapse huvidega arvestamine

Samuti tekib lapsendamise puhul vanusepiiranguga seotud ebavotilderdne kohtlemine

Perekonnaseaduse sect150 lg 1 uumltleb et lapsendada votildeib vaumlhemalt 25-aastane piiramata

teovotildeimega isik kuid lg 2 uumltleb et kohus votildeib erandjuhtudel lubada lapsendamist ka

vaumlhemalt 18-aastasele juhul kui ta lapsendab oma abikaasa lapse Samasooliste paaride jaoks

see jaumlllegi ei kehti kuivotilderd neil ei ole votildeimalik omavahel abielluda See on oluline piirang

mis votildeib tingida olukorra kus uumlks partner kes on lapse seaduslik vanem sureb ja tema

48

Perekonnaseadus RT I 27062012 12

26

partner kes on last kasvatanud on alla 25-aastane ning seega ei ole tal seaduse jaumlrgi votildeimalik

surnud partneri last lapsendada Nii tekib lapse lastekodusse sattumise oht ning see ei pruugi

olla lapse huvidega kooskotildelas Lapse jaoks on tema bioloogilise vanema partner tegelik

vanem ning perekonnaliige kuid tekib olukord kus laps eemaldatakse tema ellu jaumlaumlnud

faktilisest vanemast Abielus paari puhul seda probleemi ei teki kuna sellisel juhul on lapse

bioloogilise vanema partner lapse seaduslik kasuvanem isegi kui ta pole last lapsendanud

vastavalt perekonnaseadusele Ning bioloogilise vanema surma puhul ei eemaldata last

kasuvanemast ning olles alla 25-aastane kasuvanem saab erandolukorras lapsendada ka

surnud abikaasa last

Seega tuginenes Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikale tuleb Eestis luua laste ning

samasoolistest isikutest moodustatud perekondade ja nende laste kaitse ning tagada laste

parimate huvide arvestamine vastavalt laste otildeigustele Inimotildeiguste konventsiooni antud otildeigus

perekonnakaitsele rakendub samuti laste suhtes

23 Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud laps

Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapse otildeiguslik seis on erinev ja mingil maumlaumlral

raskem kui eelnevatel juhtudel Siin votildeib naumlha kolme erinevat teed Uumlks stsenaarium on

selline et lapsel on kaks seaduslikku vanemat kes on lahus kusjuures motildelemad on

bioloogilised vanemad ning uumlhel vanemal on samasooline partner ja laps elab nendega koos

Teise variandi puhul on lapsel kaks bioloogilist vanemat kes on lahus Uumlhel vanemal

puuduvad votildei on aumlra votildeetud vanemaotildeigused ning laps elab oma seadusliku bioloogilise

vanemaga ja vanema partneriga Kolmanda votildeimaluse puhul elab samasoolistest isikutest

moodustatud perekonnas vaumlhemalt kaks last igal lapsel on erinevad bioloogilised vanemad

Tegelikkuses elavad lapsed koos uumlhe bioloogilise vanemaga ja vanema partneriga Lapsed ei

ole omavahel veresugulased

231 Eesti

27

Analuumluumlsin kaumlesolevas peatuumlkis eelkotildeige olukorda kus lapsel on kaks seaduslikku bioloogilist

vanemat vanemad on lahus ja laps elab uumlhe seadusliku vanemaga ja tema partneriga See

taumlhendab et lapsel on faktiliselt kolm isikut kes tema eest hoolt kannavad ja tema elust osa

votildetavad Lapsel on otildeiguslik side ainult kahe bioloogilise vanemaga ning vanema partneril kes

elab lapsega koos ja kasvatab last puudub otildeiguslik side lapsega Kui votilderrelda seda olukorda

heteroseksuaalse perekonnaga siis sellisel juhul on uuel partneril votildeimalus partneri last

lapsendada juhul kui teine lapsevanem annab notildeusoleku ja kui nad on abielus vastavalt

perekonnaseaduse sect152 lg1 Selle kohaselt katkeb lapsel otildeiguslik side uumlhe bioloogilise

vanemaga ja tekib see vanema partneriga Homoseksuaalsetel isikutel puudub selline

votildeimalus kuna partneri last saab lapsendada ainult abiellunud votildeotilderasvanem

Otildeiguslik side vanema partneriga puudub ka juhtumi puhul kus lapsel on ainult uumlks seaduslik

vanem ja teiselt bioloogiliselt vanemalt on vanemlikud otildeigused aumlra votildeetud votildei siis ei ole teine

bioloogiline vanem kindlaks tehtud Samas on heteroseksuaalsetel paaridel votildeimalik luua

otildeiguslikud suhteid lapse ja partneri vahel Abielu sotildelmides tekib vastavalt perekonnaseaduse

sect148 lg2 p2 partneril otildeigus lapsendada partneri laps varasematest suhetest Faktiliselt elab

laps kahe samasoolise vanemaga aga otildeiguslikult suhted on tal ainult uumlhe bioloogilise

vanemaga

Kolmas stsenaarium on nimetatutest kotildeige keerulisem Faktiliselt on lapsel kaks samasoolist

vanemat kellest otildeiguslik side on ainult bioloogilisega Samuti on lapsel kasuotildede votildei

kasuvend kelle bioloogiline vanem on tema bioloogilise vanema partner Sellises olukorras

puudub lapsel otildeiguslik suhe teise peres elava lapsega Sellelt pinnalt votildeib tekkida erinev

kohtlemine votilderreldes heteroseksuaalse perega kus partnerid saavad omavahel abielluda ja

lapsi lapsendada ning kus sellisel juhul on kotildeikidel peres kasvavatel lastel ja neid kasvatavatel

taumliskasvanutel omavaheline otildeiguslik side Ebavotilderdne kohtlemine tekib sellisel juhul punktis

mis puudutab laste omavahelist abiellumist (selle lubamist) Perekonnaseaduse sect 3 uumltleb et

isikud kelle sugulussuhe potildehineb lapsendamisel ei votildei omavahel abielluda Kaumlesoleva

seaduse sect 2 lotildeikes 1 nimetatud sugulussuhe potildehineb lapsendamisel antud juhul kaumlsitlen sect2

lg1 p2 venna ja otildee suhteid Heteroseksuaalse perekonna puhul tekib lastel lapsendamise

tagajaumlrjel otildeiguslik otildee ja venna suhe ehk siis neil ei ole lubatud omavahel abielluda kuid

28

samasoolistest isikutest moodustatud perekonna puhul saavad partnerite lapsed omavahel

hiljem abielu sotildelmida kuna nad ei ole otildeiguslikult uumlksteisega seotud Samuti tekib probleem

erinevate toetuste saamises kuna sellist kooslust ei nimetata seaduslikult perekonnaks

Hea naumlide on eelpool vaumllja toodud Viimsi kaasus Selle puhul oli uumlheks osapooleks

samasoolistest isikutest kooslus ning kaasatud oli kolm last kes kotildeik ei olnud omavahel

otildeiguslikult seotud Osapool taotles Viimsi vallavalitsuselt laste lasteaia- ja koolitoidu ning

sotildeiduotildeiguse tasuta saamist Viimsi vallavalitsuse 12062009 korraldusega nr 373 jaumleti

kaebaja taotlused rahuldamata kuid Viimsi vallavolikogu maumlaumlrus nr 16 ei sisalda perekonna

totildelgendust ega kitsendavat saumltet mis taumlpsustaks mis soost peavad olema vanemad ja mis

otildeiguslik side vanemate ja laste vahel eksisteerib49

Samuti tekib probleem miks uumlhes

leibkonnas elavad faktilised otildede ja vend ei ole lapsega seaduslikult seotud ning ei kuulu lapse

perekonda Hetkel ei ole Eesti seadustes perekonna motildeiste defineeritud See taumlhendab et

samasoolises perekonnas elav laps ja tema bioloogilise vanema partneri lapsed ei ole

omavahel otildede ja vend kuid abiellunud erisoolise paari puhul oleks

232 Euroopa Liit ja Inimotildeiguste Kohus

Euroopa Inimotildeiguste Kohus tegi kohtuotsusega X ja teised vs Austria suure sammu laste

otildeiguste ja nende samasooliste vanemate probleemi lahendamisel ja naumlitas nii kaasaegseid

seisukohti Kaasuse taotlejateks olid kaks naissoost isikut kelle peres oli laps ning uumlks

taotleja soovis lapsendada partneri bioloogilist last Laps oli suumlndinud vaumlljaspool abielu ja

ainult lapse bioloogilisel emal oli lapse hooldusotildeigus Selle juhtumi puhul oli lapsel ka

bioloogiline isa kes maksis regulaarselt lapse elatist ning keeldus lapse ema partnerile

adopteerimisotildeiguse andmisest

Austria seaduste jaumlrgi kaotaks lapse ema partneri lapse adopteerimise puhul otildeigused lapse

suhtes kuid isa otildeigused oleksid tagatud Seega ei olnud lapsendamine Austria seisukohast

votildeimalik Taotlejad soovisid oma faktilise pere otildeiguslikku tunnustamist ning lapse

bioloogilise ema partneri tunnistamist lapse vanemana lapse bioloogilise isa asemel Austria

49

Inimotildeigused Eestis (viide 8) lk 141-143

29

seaduste jaumlrgi oli votildeimalik partneri last lapsendada nii abiellunud paaridele kui ka

mitteabiellunud heteroseksuaalsetele paaridele kes elavad stabiilses suhtes Kohus toob

punktis 95 selgelt vaumllja et samasooliste isikute stabiilne kooselu kuulub perekonna motildeiste

alla taumlpselt samamoodi nagu stabiilne erisooliste isikute kooselu Samuti leiab kohus et laps

kes elab oma bioloogilise vanema ja tema partneriga kes motildelemad kannavad tema eest hoolt

kuulub ka perekonda ja kotildeik kolm isikut peavad olema kaitstud artikkel 8 taumlhenduses ning

kuuluvad uumlheskoos perekonna motildeiste alla Sellist kooslust ei tohi diskrimineerida votilderreldes

erisooliste isikutest moodustatud perekonnaga ning antud kaasuse puhul on tegemist artikkel

14 koosmotildejus artikkel 8-ga rikkumisega

Antud kaasuse puhul leidis kohus et taotlejad sealhulgas uumlhe taotleja laps elasid kooselus

mis on vaumlga sarnane kooseluga mida elavad abiellunud heteroseksuaalsed isikud kus uumlks

abikaasa soovib lapsendada teise abikaasa last Vahe on selles et samasooline paar ei votildei

abielluda ja saab vaid omavahelised suhted registreerida Selline registreerimine ei anna

votildeimalust partneri last lapsendada kuna Austria seadustega pole lubatud lapsendamine

registreeritud partneritele Taotlejad ei olnud registreeritud see andis neile votildeimaluse partneri

last lapsendada kuna Austria seadusandlus lubab stabiilses registreerimata kooselus elavatel

heteroseksuaalsetel paaridel partneri lapse adopteerida Kohus leidis et antud kaasuse puhul

ei olnud artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumist mis kaumlsitleb abiellunud

heteroseksuaalsete isikutega kus uumlks abikaasa tahab lapsendada teise abikaasa bioloogilist

last vaid oli artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumine votilderreldes heteroseksuaalsete

faktiliste kooslustega kus uumlks partner tahab lapsendad teise partneri last

Otsuse poolt olnud kohtunikud leidsid et konventsioon ei kohusta liikmesriike andma otildeigust

mitteabiellunud paaridele partneri lapse lapsendamiseks Kuid kui selline otildeigus on olemas

siis ei ole samasooliste paaride diskrimineeriv kohtlemine lubatud Erinev kohtlemine ei ole

potildehjendatud kuna see ei ole lapse otildeiguste kaitseks vajalik Kohus ei votildetnud vastu ka Austria

vastuvaumlidet et selles kuumlsimuses puudub Euroopas uumlhine arvamus ning seetotildettu tuleks

kuumlsimuse lahendamine jaumltta riigi paumldevusse50

50

EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria

30

3 LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes erinevast

soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega

Laste ja nende perede otildeiguslikus kaitses on kaks erinevad teed Iga riik aktsepteerib igal juhul

seda et igal lapsel on kaks bioloogilist vanemat ehk siis mees ja naine kes on lapse eostanud

bioloogilisel teel votildei kunstliku viljastamise abil Sotildeltumata vanemate votildei lapse tahtest

eksisteerib kaks erinevast soost isikut kellel peaks igal juhul olema lapse suhtes teatavad

otildeigused ning lapsel peaksid olema otildeigused oma vanemate suhtes Teisalt peab kaitsma lapse

otildeigusi ka tema faktilises perekonnas see taumlhendab perekonnas kus laps pikaajaliselt elab

Sellisel juhul peavad motildelemal faktilisel vanemal olema lapse igapaumlevase uumllalpidamise osas

otildeigused ja kohustused51

Tuginedes uumllaltoodud faktidele votildeib vaumlita et lapse huvisid

arvestades on oluline kaitsta lapse otildeigusi tema tegelikus perekonnas sest just faktilised

vanemad votildetavad lapse elust kotildeige enam osa ning kannavad lapse uumlle igapaumlevaselt hoolt ning

see ei sotildeltu neid omavahel siduvatest bioloogilistest sidemetest

Kotildeik eelpool toodu totildeendab et homoseksuaalsetes suhetes elava lapse vanema partneril ja

lapsel ei eksisteeri omavahelisi otildeiguslikke suhteid ja puudub ka votildeimalus neid suhteid luua

kuna partner ei saa lapsendada teise partneri last Tekib olukord kus lapse otildeigused oma

seadusliku vanema partneri suhtes puuduvad ning selline olukord ei taga lapsele piisavat

kaitset

Nii samasooliste isikute kui ka erisooliste isikute kooselu kuhu on kaasatud lapsed peavad

olema eraldi reguleeritud

Miks ei saa laps olla samamoodi kaitstud nagu abielus paari laps52

See on otildeiguslik probleem

mis on jaumlaumlnud Eestis seni lahenduseta Vastavalt UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsioonile on

kotildeik lapsed votilderdsed sotildeltumata soost ja rahvusest sotildeltumata sellest kas nad elavad motildelema

51

Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 14-15 52

Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia

Antwerp-Oxford 2005 lk 291

31

vanemaga uumlksikvanemaga kas nad on suumlndinud registreeritud abielus votildei mitte53

Konventsioon kaumlsitleb last otildeigussubjektina ja taumlheldab et laps on ise oma otildeiguste teostaja54

Konventsioon kehtestab ka lapse ja riigi omavahelise suhte See taumlhendab et riigil ega

vanemal pole lapse uumlle omanikuotildeigust last vaadeldakse indiviidina kellel on omad

inimotildeigused mis on taumlpselt samasugused kui igal taumliskasvanul Samuti annab konventsioon

motildeista et votildeib tekkida konflikt lapse huvide ja vanemate votildei uumlhiskonna huvide vahel

Sellised konfliktid peab lahendama laste huvidega arvestades neid esile totildestes Laste huvid

defineeritakse tulenevalt konventsioonist mille jaumlrgi on olulised naumliteks otildeigus haridusele

otildeigus perekonnaelule ning otildeigus olla kuulatud ja austatud indiviidina55

Vastavalt

konventsiooni artikkel 18-le on vanematel esimene vastutus laste kasvatamise ja arengu eest

ehk siis vanemad on laste otildeiguste tagajad kasvatajad kaitsjad ja hoolitsejad

Konventsiooni keelekasutusest tuleneb see et termin bdquovanemldquo votildeib ka viidata paljudele

erinevatele peremudelitele mis kaasaegses maailmas eksisteerivad Naumliteks votildeib tuua

konventsiooni artikkel 5-e mis viitab laiendatud perekonna taumlhendusele UumlRO Lapse Otildeiguste

Konventsioon toob vaumllja ka perekonna taumlhtsuse Nimetatakse lapse otildeigust perekonnale see

taumlhendab uumlldiselt otildeigust vanematele ja otildeigust olla perekonnaliige See iseloomustab ka tervet

konventsiooni56

Laps ei saa tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest partneritest

koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes UumlRO Lapse Otildeiguste

Konventsiooni artiklis 2 p1 on saumltestatud et osalisriigid peavad tagama nende jurisdiktsiooni

all olevatele lastele kotildeik konventsioonis saumltestatud otildeigused ja kohustused sotildeltumata lapse ja

tema vanema votildei seadusliku hooldaja rassist soost keelest usust votildei muudest tingimustest

53

Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61

(18012013) 54

Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012

httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused

55 Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and What it

Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10 httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019

(06052013)

56 Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine praktikas

Lastekaitse Liit 2005 lk 71-74

32

Jaumlrelikult on erisoolisest perekonnast lapse ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes samasoolises

perekonnas kasvava lapsega konventsiooni taumlhenduses lubamatu ja sobimatu57

Samuti annab konventsiooni artikkel 2 p2 riigile positiivse otildeiguse votildetta kasutusele sobilikud

meetmed laste votilderdsete otildeiguste tagamiseks Kui raumlaumlgitakse homoseksuaalsetele paaridele

uumlheskoos laste kasvatamise otildeiguse andmisest siis mainitakse sageli laste huvidega

arvestamist Siin votildeib tuua naumliteks Gas ja Dubois vs Prantsusmaa kaasuse jt Selles

valdkonnas on naumlha ilmselget arengut esimesed Euroopa riigid mis lubasid samasoolisel

inimesel partneri lapse adopteerida olid Taani (1999) Island (2000) Norra (2001) ja Rootsi

(2003) Nendes riikides on otildeiguslikud reformid toimunud aastatel 1993-2003 Alates 2009

aastast on Soomes lubatud samasoolisel isikul oma partneri last adopteerida Eeliseks on kui

partnerid elavad registreeritud kooselus ja mittebioloogiline vanem on lapse sotsiaalne vanem

ehk tegelik vanem Nendes riikides saab samasooliste vanemate peres elav laps peale

lapsendamist taumlieliku sotsiaal- otildeigus- ja majandusliku kaitse ja samuti tagab see lapse otildeiguse

motildelemale seaduslikule ja sotsiaalsele vanemale Selline otildeiguslik areng naumlitab ka seda et

vanemate seksuaalne saumlttumus votildei sugu ei ole lapse huvide arvestamisel taumlhtis

Areng nendes riikides naumlitab ka seda et perekond koosneb lapsest ja kahest taumliskasvanud

isikust (sotildeltumata soost) Lapsel kes elab sellises perekonnas tekib otildeigus kahele seaduslikule

vanemale ja see annab talle votilderdse kaitse votilderreldes lapsega kes elab heteroseksuaalses peres

Selline areng naumlitab meile mis on kaasaaegne perekond58

See kotildeik taumlhendab et lapsel kes kasvab samasoolises perekonnas peavad olema

samasugused otildeigused nagu ta kasvaks erisooliste vanemate perekonnas kus partnerid kas on

votildei ei ole abielus Lapsel on otildeigus perekonna- ja eraelu kaitsmisele Euroopa Inimotildeiguste

Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ja samuti on tal otildeigus olla mitte diskrimineeritud

vastavalt sama konventsiooni artikkel 14-le Paraku naumleme erinevat suhtumist votilderreldes

lapsega kes elab perekonnas kus vanemad on heteroseksuaalsed Lapsel on vaja otildeigust

57

Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 29 58

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in Europe

National Cross-Border and European Perspectives 2012 lk 102-103120-122

33

perekonna kaitsele ja votildeimalust seadustada oma suhted mitte ainult bioloogilise vanemaga

vaid ka bioloogilise vanema partneriga Kui bioloogiline vanem ja partner on

heteroseksuaalsetes suhetes saab laps motildelema poole notildeusolekuga tagada enda otildeiguse olla

lapsendatud ja luua perekond Kui bioloogiline vanem ja tema partner on homoseksuaalsetes

suhetes siis isegi juhul kui motildelemad pooled on notildeus ei saa laps kasutada oma otildeigust olla

lapsendatud ja luua perekonda kui see ei ole vastuolus tema huvidega Riik arvestab lapse

huve eelkotildeige lapsendamisele lubatavuse kuumlsimuses

Selleks et aru saada partneri otildeigustest lapse suhtes peab enne defineerima kes on partner

lapse jaoks seaduse motildettes Perekonnaseadus annab meile kolm erinevat suhet lapse vanem

votildeotilderasvanem ehk lapse vanemaga abiellunud isik ning kasuvanem ehk isik kes ei ole

vanem ega votildeotilderasvanem vaid isik kes tegelikult last kasvatab Teda votildeib nimetada ka

faktiliseks vanemaks59

Sellest tuleneb et partner on kasuvanem Perekonnaseadust vaadeldes

votildeib oumlelda et kasuvanemal on kasulapse suhtes minimaalsed otildeigused samuti on lapse

otildeigused kasuvanema suhtes minimaalsed ja mitte taumlielikud

Ka Eesti Lastevanemate Liit on seisukohal et laste otildeigused ei ole piisavalt kaitstud seetotildettu

soovivad nad laste otildeiguste tugevdamist olukorras kus uumlks vanematest ei ole bioloogiline

vanem60

Samasooliste paaride puhul on partner faktiline vanem Lastekaitse Liidu president

Loone Ots on seisukohal et laps peab olema turvatud ja kaitstud nagu seda notildeuab Lastekaitse

Konventsioon Samuti arvab ta et samasooliste kooselu seadustamine on tervitatav samm

votilderdotildeiguslikkuse uumlhiskonda Laps satub vaumlgivalla ja hooletuse ohvriks nii samasoolises kui

erisoolises perekonnas seega peaksid tema otildeigused olema votildeimalikult efektiivselt kaitstud

motildelemal juhtumil Uumlhe votildeimaliku seisukoha jaumlrgi peaks samasoolistele peredele andma

lapsendamisotildeiguse erandjuhul see peab olema selgelt lapse huvides ning iga juhtumi puhul

arvestatakse konkreetseid asjaolusid ja teatud vanusest ka lapse notildeusolekut See aitaks vaumlltida

lapse lastekodusse sattumist laps peaks kasvama peres mitte uumlkskotildeik kui haumlsti varustatud

59

Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Edgar Salumaa Juridika

httpwwwjuridicaeejuridica_etphpdocument=etarticles1995123599PRNprvphp 60

Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest lk 3

httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise+koosel

uga+seotud+ettepanekutestpdf (18012013)

34

lastekodus Lastekaitse Liit on seisukohal et laps peab olema kaitstud ja Eesti laps peab

olema otildennelik vaatamata lapse kasvatajate soost61

Naumliteks votildeib tuua EIOtildeK kohtuotsuse Gas

ja Dubois v Prantsusmaa mille puhul kohtuniku eriarvamusel on samasoolises perekonnas

kasvatatav laps erinevas olukorras votilderreldes erisooliste taumliskasvanutega uumlhes peres kasvava

lapsega62

Eesti Potildehiseadus saumltestab ja tunnustab perekonna kaitset ja samuti peetakse potildehiseaduse jaumlrgi

oluliseks laste kasvatamist ning vanematele antakse mitte ainult luba vaid ka kohustus oma

lapsi kasvatada Mainitakse ka riigi kohustust perekonda laste kasvatamisel abistada Riigi

kohustuseks on luua lapsevanematele votildeimalused oma laste kasvatamiseks ja tagada laste

potildehivajadused63

Laps on homoseksuaalses peres kasvades erinevas olukorras votilderreldes heteroseksuaalses

peres kasvava lapsega Viimasel juhul on motildelemal vanemal otildeigus taotleda erinevaid

perekonna- ja laste kasvatamistoetusi kuna motildelemad vanemad votildeivad seadusjaumlrgselt end

lapsevanemana registreerida (bioloogiline vanem lapsendamine) Samasooliste partnerite

puhul on toetuste saamine raskendatud votildei ei ole uumlldse votildeimalik naumliteks votildeib tuua Viimsi

kaasuse probleemi Nii ei saa laps kes kasvab peres kahe samasoolise vanemaga vanemate

kaudu samalaadset riigipoolset toetust Kaasuses X Y ja Z vs Suurbritannia toob Inimotildeiguste

Kohus selgelt vaumllja et inimotildeiguste konventsioon votildeib olla totildelgendatud erinevalt ja perekonna

kaitse laieneb mitte ainult abiellunud paaridele vaid ka de facto peredele

Alati peab arvesse votildetma mitut erinevat faktorit kui kaua kaks taumliskasvanud isikut (sotildeltumata

soost) koos elanud on kas isikud elavad uumlhes leibkonnas kas nad soovivad votildei ei soovi lapsi

koos kasvatada64

Arvatakse et perekonna autentne tunnus on uumlhine laste kasvatamise otildeigus

61

Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012 httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed ( 21012012)

62 Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa 23032012

httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420 (22012013) 63

Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad sotsiaaltoetused ja ndash

teenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007 lk 29 64

Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in International

and Comparative Law Kluwer Law International 2002 lk 261

35

Seega peab uumlhine laste kasvatamisotildeigus olema identselt kaumlttesaadav nii heteroseksuaalsetele

kui ka samasoolistele paaridele Kui erisoolistel paaridel on otildeigus lapsi uumlhiselt kasvatada ilma

registreerimiseta siis peab selline otildeigus olema tagatud ka samasoolistele partneritele65

Eestis puudub spetsialiseerunud organ mis teostaks jaumlrelvalvet laste otildeiguste tagamise uumlle

Seda funktsiooni teostavad erinevad organid koostoumloumls Nendeks kohalik omavalitsus

maavalitsus otildeiguskantsler ja teised66

Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas nr 6-

81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute puumlsiv kooselu kuulub

perekonnapotildehiotildeiguse kaitse alla aga Eestis ei ole selline kooselu reguleeritud ja seetotildettu tuleb

luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Samuti puudub lapsendamist ja

hooldusotildeigust puudutav regulatsioon mis tagaks laste huvide arvestamise samasooliste

paaride puhul Partneril puudub lapsendamise votildeimalus ja see annab hooldusotildeiguse ainult

uumlhele vanemale kuid partnerid elavad koos lapsega ja motildelemad peaksid lapse eest vastutama

ja tema eest kandma hoolt Selline olukord votildeib tuua probleeme lapse hooldamisotildeiguse

teostamisel uumlhe partneri surma korral votildei juhul kui seaduslik lapsevanem ei saa mingil

potildehjusel pikemaajaliselt hooldusotildeigust teostada Samuti pole tagatud partneri otildeigus last edasi

kasvatada kui seaduslik vanem sureb

Probleem on ka uumluumlrisuhetes Votildelaotildeigusseaduse sect289 saumltestab et eluruumi uumluumlrnikul on otildeigus

uumluumlriruumides majutada oma abikaasat alaealisi lapsi ja toumloumlvotildeimetuid vanemaid ilma

uumluumlrileandja notildeusolekuta67

Juhul kui uumluumlrilevotildetja on lapse vanema partner siis ei saa

uumluumlrileandja notildeusolekuta eluruumis majutada last ega tema seaduslikku vanemat Sellega

satub laps ebasoodsasse olukorda votilderreldes lapsega kes elab perekonnas kus motildelemad

partnerid on tema seaduslikud vanemad Lapse eluruumides viibimine sotildeltub uumluumlrileandja

tahtest

65

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs (viide 58) lk 92 66

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava

2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20per

ede20arengukava202012-2020pdf (16022013) 67

Otildeiguskantsler ( viide 3) lk 1 5

36

Laste staatus samasoolistes paarides on laumlbi aegade olnud nagu Pandora laegas Alati on olnud

arusaadav aktsepteeritud ja isegi notildeutud et lapsel peab olema kaks vanemat aga nuumluumldseks on

see arenenud selles suunas et lapsel votildeib olla kaks ema kaks isa votildei isegi kolm vanemat

2007 aastal andis Ontario Kohus oma otsuses AA vs BB ONCA 268

selles kuumlsimuses uue

arengu Selle kaasuse puhul vaumlrbasid kaks homoseksuaalset stabiilses suhtes elavat naist oma

meessoost sotildebra lapse bioloogiliseks eostamiseks Lapse suumlndides olid tema seaduslikeks

vanemateks bioloogiline ema ja bioloogiline isa Bioloogilise ema samasooline partner oli

sellises situatsioonis lapse faktiline vanem taumlitis lapse teise ema rolli ja kandis suurt osa lapse

kasvatamises Kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngisid lapse elus vaumlga olulist rolli ja kandsid lapse

eest hoolt Lapse bioloogilise ema samasooline partner leidis et tal peaksid olema lapse

suhtes samuti seaduslikud otildeigused ja kohustused ning ta poumloumlrdus kohtusse nende otildeiguste ja

kohustuste saamiseks Kohus leidis et kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngivad lapse elus vaumlga suurt

rolli ja lapse otildeiguste tagamise seisukohalt on oluline et kotildeik kolm oleksid tema seaduslikud

vanemad

Kohus arvestas lapse huvidega ning see on selle kaasuse puhul kotildeige olulisem Kohus

otsustas et kotildeik kolm taumliskasvanut peavad olema seaduslike vanematena registreeritud ning

seelaumlbi sai laps kolm seaduslikku vanemat Nimetatud kaasus totildei samasooliste vanemate ja

sellistes peredes elavate laste probleemide osas taumliesti uue arengu Selliseid arenguid jaumllgides

votildeib oletada et ka teised riigid votildetavad Orlando kaasuse arvesse ja hakkavad seda jaumlrgima

Perekonna ja vanema staatuse kontseptsioon on viimase aja jooksul teinud laumlbi suured

muutused ja arengud avardanud piire ja haumlgustanud nende motildeistete traditsioonilist taumlhendust

Niisiis votildeib oletada et laumlhitulevikus toimuvad seadusandluses muudatused mille kohaselt ei

arvestata vanema staatuse saamisel enam vanemate seksuaalse saumlttumuse ja arvuga Selle

asemel votildeetakse arvesse eelkotildeige lapse huvid Selline olukord peaks viima selleni et tagatud

on taumlielik votilderdsus ja vaumllistatud diskrimineerimine Seda propageerib praegusel ajal Euroopa

Inimotildeiguste Konventsiooni artikkel 14

68

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and ROSENBERG

JJA AA v BB 2007 ONCA 2 httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

37

Tihtipeale sotildeltub lapse otildeiguslik staatus perekonnas sellest milline on temaga koos elavate

taumliskasvnanute suhte otildeiguslik staatus ndash sellest kas tegemist on abielu votildei registreeritud

kooseluga On oluline ka maumlrgata et vaumlga paljud riigid on laste kaitse tagamise eesmaumlrgil

avanud samasooliste paaride jaoks votildeimaluse oma suhteid registreerida Selle kaudu on neil

votildeimalus lapsi uumlheskoos lapsendada votildei siis on uumlhel partneril votildeimalik lapsendada partneri

laps Naumliteks Rootsis saavad lapsendamise puhul sarnase otildeigusliku staatuse nii paarid kes on

oma suhted kooseluna registreerinud kui ka abielus olevad erisoolised paarid

Norra ja Sakasamaa lubavad neil paumlevil registreeritud kooselus elavatel samasoolistel isikutel

lapsendada oma partneri lapse Siin tuleb aga silmas pidada et tegemist on siseriiklike

seadustega mis ei garanteeri nende rahvusvahelist tunnustamist Perekonna seisukohalt

taumlhendab see seda et nii lastel kui tema vanematel votildeivad tekkida otildeiguslikud probleemid

vaumlljaspool riiki juhul kui teises riigis ei kehti sarnased seadused69

Euroopa Liidu otildeigus

perekonnaotildeiguse valdkonnas notildeuab uumlhtlustamist ja liigub kiirelt sinnapoole Kindlasti on

vajalik demokraatlik ja selge lahendus mis hakkaks potildehinema Euroopa Inimotildeiguste

Konventsioonil

69

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family Law

Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008 lk 101-110

38

Kokkuvotildete

Uurimistoumlouml kaumligus olen jotildeudnud jaumlreldusele et kuigi Eestis ei ole perekonna motildeiste

defineeritud on selle motildeiste seadusaktidesse sisse viimine aumlaumlrmiselt oluline nii erisooliste kui

ka samasooliste paariride ja nendega koos elavate laste perekonnakaitse otildeiguse tagamiseks

Viimsi kaasus on vaumlga hea naumlide Eesti seadusandlusest Tuginedes Euroopa Liidu otildeigusele ja

Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtukaasustele olen jotildeudnud jaumlreldusele et teatud juhtudel

peavad nii erisooliste kui ka samasooliste paaride pered koos lastega votildei ilma kuuluma

perekonna kaitse alla Samuti peab registreerimata kooselus paari peres elav laps kuuluma

oma tegelike vanematega uumlhte perekonda ning olema kaitstud perekonna motildeiste taumlhenduses

taumlpselt samamoodi kui laps kes elab registreeritud kooselu sotildelminud faktiliste vanematega

Igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja diskrimineerimine mis potildehineb isikute

sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud Euroopa Liidu liikmesriigid ei tohi perekonna ja

uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise potildehjuseks nimetada Euroopa

Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta

perekonnaeluna millel on riiklik kaitse

Teine peatuumlkk naumlitas et hetkel votildeivad lapsel tekkida perekonnaliikmetega erinevad otildeiguslikud

suhed Perekonnaliige ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem seega on tema otildeigused lapse

suhtes ja lapse otildeigused faktilise vanema vastu piiritletud Faktiliste vanematega kes ei ole

oma suhteid registreerinud koos elav laps on ebavotilderdses olukorras votilderreldes lapsega kes elab

faktiliste vanematega kes on oma suhteid registreerinud Nii tekib lapse lastekodusse

sattumise oht naumliteks bioloogilise vanema surma puhul kui teisel faktilisel vanemal

puuduvad lapse uumlle vanemlikud otildeigused Selline kohtlemine ei pruugi olla lapse huvidega

kooskotildelas Abielus paari puhul seda probleemi ei teki

Kolmandas peatuumlkis kaumlsitlesin LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdset kohtlemist

votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega Toumloumlst tuleb

selgelt vaumllja et ebavotilderdsel kohtlemisel ei ole otildeigustust ja see ei ole kooskotildelas lapse huvidega

Lapsel on otildeigus kahele vanemale ning oma tegelike vanemate tunnustamisele sotildeltumata

tegelike kasvatajate soost Laps peab igal juhul olema kaitstud sotildeltumata sellest kas tema

39

faktilised vanemad on oma suhted registreerinud votildei mitte kuna laps ei saa seda kuidagi

motildejutada Samasooliste paaride puhul on laps ebavotilderdses olukorras votilderreldes erisooliste

faktiliste vanematega elava lapsega LGBT peredes elavate laste kaitse on puudulik ja notildeuab

taumliustamist sotildeltumata siseriigi uumlhiskonna valmisolekust ning eelkotildeige tuleb seda kuumlsimust

lahendades tugineda lapse huvidele

40

Summary

Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family

has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost

importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex

couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good

example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of

the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex

and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection

Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their

real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same

way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any

avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is

prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of

the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court

of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state

The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family

members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of

the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent

are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship

is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered

their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the

death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to

the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no

significance in the case of a married couple

In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent

families compared to children living in families formed by persons of different sexes The

thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests

Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition

41

regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their

factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any

bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared

to children living with their factual parents of different sexes The protection of children

living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the

general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into

consideration in the first place when solving the problem

42

Kasutatud materjalide loetelu

Kasutatud kirjandus

Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009

Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in

International and Comparative Law Kluwer Law International 2002

Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or

Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008

Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika

EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of

Fundamental Rights of the European Union 2006

European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw

European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and

discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal

analysis 2010

Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012

Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia

Antwerp-Oxford 2005

Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st

Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009

Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family

Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008

Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of

Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law

Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007

Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad

sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007

43

Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine

praktikas Lastekaitse Liit 2005

Kasutatud normatiivmaterjal

Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303

Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification

Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their

family members to move and reside freely within the territory of the Member States

Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50

Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2

Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8

Perekonnaseadus RT I 27062012 12

Kasutatud internetiallikad

Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second

Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June

2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and

ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2

httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-

2pg-27

Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of

fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012

httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6

-2008-0479amplanguage=EN

European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working

Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties

Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007

httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf

44

GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf

Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-

10xls

Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest

httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise

+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf

Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61

Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012

httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused

Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012

httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed

Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta

Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-

perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta

Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk

32

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC

C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf

Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France

httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886

Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa

23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede

arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja

20perede20arengukava202012-2020pdf

The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010

httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf

Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and

What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10

httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019

45

Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri

httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool

iste_isikute_peresuhepdf

Viidatud kohtupraktika

EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa

EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa

EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria

EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits

EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola

EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95

EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria

TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009

TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010

2

Sisukord

Sissejuhatus4

1 Perekonna motildeiste7

11 Perekonna motildeiste Eestis7

12 Perekonna motildeiste Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikas12

13 Perekonna motildeiste Euroopa Liidu otildeiguses14

2 Laste otildeiguslik staatus LGBT perekonnas16

21 Kunstliku viljastamise teel saadut laps ja tema otildeiguslik staatus LGBT

perekonnas16

211 Holland17

212 Eesti19

22 Votildeotilderaslapse lapsendamise abil seotud laps21

221 Euroopa Inimotildeiguste Kohus21

222 Eesti24

23 Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud laps26

231 Eesti26

232 Euroopa Liit ja Inimotildeiguste Kohus28

3 LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes erinevast soost

isikutest moodustatud perekondades elavate lastega30

Kokkuvotildete38

Summary40

Kasutatud materjalide loetelu42

Kasutatud kirjandus42

Kasutatud normatiivmaterjal43

Kasutatud internetiallikad43

Viidatud kohtupraktika45

3

Luumlhendid

EIKo ndash Euroopa Inimotildeiguste Kohtu otsus

LGBT ndash lesbi gei bi transseksuaal inimesed

TlnHKo ndash Tallinna Halduskohtu otsus

TlnRnKo ndash Tallinna Ringkonnakohtu otsus

4

Sissejuhatus

Taumlnapaumleva Eestis on levinud eelarvamustel potildehinevad stereotuumluumlbid Motildened naumlited

homoseksuaalsus ei ole normaalne aga on ravitav homoseksuaalsusest raumlaumlkimine potildehjustab

laste homoseksuaalsust samasooliste paaride kooselu ei ole stabiilne homoseksuaalsus on

nakkav ja ohustab teisi inimesi homoseksuaalsus on vaimne haigus ja sellise haiguse totildettu on

homoseksuaalid uumlhiskonnale ohtlikud1 Selle tagajaumlrjel ei saa homoseksuaalsed vanemad ja

nende lapsed ennast vabalt tunda kartmata uumlhiskonna hukkamotildeistu2

Oma toumloumls analuumluumlsin samasooliste paaride peredes elavate laste ebavotilderdset kohtlemist

votilderreldes lastega kes elavad erinevast soost faktiliste vanematega naumliteks homoseksuaalses

peres elava lapse otildeigusi oma vanema partneri suhtes votilderreldes erisoolistest isikutest

moodustatud peres elava lapsega Samuti kaumlsitlen lapse otildeiguslikku staatust samasoolistes

peredes ja laste ebavotilderdset kohtlemist votilderreldes lastega kes elavad erisoolistest vanematest

moodustatud perekonnas Toumloumls tuginen nii Eesti kui ka Euroopa Liidu otildeigusele Viimaste alla

kuuluvad Euroopa Liidu direktiivid Euroopa inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse

konventsioon Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtuotsused Euroopa Liidu Kohtu kohtuotsused

ja Euroopa Notildeukogu soovitused Kasutan samuti Juridica ja Westlaw teaduslikke artikleid

teaduslikku kirjandust ning Eestis vaumllja antud seadusakte Kasutan analuumluumltilist meetodit

Toumlouml eesmaumlrk on vaumllja tuua ja analuumluumlsida samasoolistest isikutest moodustatud perekonnas

elavate laste otildeiguslikke probleeme ja nende tekkimise allikaid Valisin toumlouml peamiseks

fookuseks just samasoolistes perekondades elavate laste diskrimineerimise kuna need lapsed

on olemas sotildeltumata kehtivatest seadustest ja nende otildeigused peavad olema kaitstud Seda

naumlitab ka otildeiguskantsleri maumlrgukiri justiitsministrile 23 mail 2011 Samasooliste isikute puumlsiv

kooselu ja partnerite lapsed ei ole piisavalt kaitstud kuid sellised pered peavad kuuluma

perekonna potildehiotildeiguste kaitsealasse Samasooliste isikute puumlsiv kooselu on Eestis

1 The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010

httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf (25122012) 2

GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf (25122012)

5

reguleerimata ja otildeiguskantsleri arvamuse kohaselt on selline olukord potildehiseadusega vastuolus

ning seda peab reguleerima riiklikul tasandil3

Inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 8 uumltleb et igauumlhel on otildeigus

austusele era- ja perekonnaelu vastu Lisaks on kotildeigil otildeigus votilderdsele kohtlemisele ning

kaitsele diskrimineerimise vastu vastavalt konventsiooni artikkel 14-le Neid vaumlga olulisi

inimotildeigusi on oluline tagada ka laste puhul

Toumlouml on jaotatud kolme suuremasse alapeatuumlkki kus kotildervutan Eesti siseriiklikku seadusandlust

Euroopa Liidu seaduste ja teise Euroopa Liidu liikmesriikide siseriiklike seadustega

Esimeses peatuumlkis puumlstitan kuumlsimuse millist kooslust me perekonnaks nimetame ja mis on

perekonna otildeiguslik definitsioon Et Eesti olukorda selgitada toon esimeses alapeatuumlkis

naumliteks Viimsi kaasuse Votilderdlen Eesti olukorda sarnase teemavaldkonna naumlidetega Euroopa

Liidu liikmesriikides Kasutan selleks jaumlrgmisi naumliteid Schalk ja Kopf vs Austria Karner vs

Austria Keegan vs Iirimaa Kozak vs Poola Alapeatuumlki 13 laumlhteprobleemiks on asjaolu et

hoolimata 1994 aastal Euroopa Liidu liikmesriikide poolt vastuvotildeetud seadusest mille

kohaselt tuleb kotildeikide liikmesriikide kodanike otildeigusi kaitsta sotildeltumata nende seksuaalsest

saumlttumusest ei loodud samasoolistele paaridele siiski votildeimalust abiellumiseks votildei oma suhete

muul viisil registreerimiseks See on paaride ja nende laste otildeigusliku kaitse puhul jaumltnud

kuumlsitavusi millele motildened liikmesriigid on leidnud alternatiivlahendused

Teises peatuumlkis uurin konkreetsemalt laste otildeiguslikku staatust LGBT perekondades

Kirjeldan millised on selliste perekondade erinevad votildeimalused laste saaamiseks ja millised

otildeiguslikud probleemid sellest tulenevalt tekkida votildeivad Selle temaatika alla kuulub ka

lapsendamise kuumlsimus Toon jaumlrgnevad teemakohased naumlited Frette vs Prantsusmaa EB vs

Prantsusmaa X ja teised vs Austria

3

Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri

httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasooliste_isik

ute_peresuhepdf (25112012)

6

Kolmandas peatuumlkis keskendun LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdsele kohtlemisele

votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega

Homoseksuaalsetes suhetes elava lapse vanema partneril ja lapsel ei ole omavahelisi

otildeiguslikke suhteid ja esialgu puudub Eestis ka votildeimalus nende suhete loomiseks Juhtimaks

taumlhelepanu votildeimalikele lahendustele toon jaumlrgnevad naumlited Gas ja Dubois vs Prantsusmaa

X Y ja Z vs Suurbritannia AA vs BB ONCA 2

7

1 Perekonna motildeiste

2007 aastal suumlndis Eestis 58 lastest registreerimata kooselus sealhulgas uumlksikemade

peredes See naumlitab et abielu sotildelmimine ei ole enam uumlks oluline osa rahva puumlsimise kaitse

meetmetest pigem on see vajalik isikute kaitseks kes kuuluvad perekonda Paraku ei ole

Eestis perekonna motildeiste praegu kehtivates seadustes defineeritud Defineerimine on oluline

nii samasoolistele kui erisoolistele paaridele

Kaumlsitledes samasoolistest isikutest moodustatud perekondades elavate laste otildeigusi tuleb vaumllja

selgitada kas nad kuuluvad perekonna kaitse alla votildei mitte See on oluline kuna Eesti

Vabariigi potildehiseaduse sect274 annab perekonnale riigi kaitse vanematele otildeiguse ja kohustuse

kasvatada oma lapsi ja nende eest hoolitseda ning perekonnale kehtestab see kohustuse

hoolitseda oma abivajavate liikmete eest Riigil on positiivne kohustus kaitsta perekonnaelu

ning kohustus kasutada erinevad meetmeid perekonna ja pereliikmete kaitsmiseks5

11 Perekonna motildeiste Eestis

Eesti potildehiseaduses on kaks saumltet mis kaitsevad perekonnaelu sect26 annab otildeiguse perekonna ja

eraelu puutumatusele ja sect27 annab perekonnale riigi kaitse saumltestab vanematele otildeiguse ja

kohustuse kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest ning paneb perekonnale kohustuse

hoolitseda oma abivajavate liikmete eest Viimane saumlte reguleerib pereliikmete omavahelisi

suhteid ning paneb riigile positiivse kohustuse kehtestada nende suhteid reguleerivaid seadusi

Motildelema saumltte eesmaumlrgiks on reguleerida perekonnaga seonduvat Lisaks sellele annab sect27

perekonnale ja perekonnaelule riigi kaitse kolmandate isikute poolsete ruumlnnakute vastu mis

on suunatud pere vastu6 Sellega seoses tekib kuumlsimus millist kooslust me perekonnaks

nimetame ja mis on perekonna otildeiguslik definitsioon Eesti seadused ei anna konkreetset

definitsiooni

4 Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2

5 Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-2pg-27

(25122012) 6 Kommenteeritud vaumlljanne (Viide 5)

8

Keda pidada perekonnaks kelle ellu riik votildei kolmas isik ei tohi votildeib votildei peab sekkuma

Kelle suhtes on riigil positiivsed kohustused See sotildeltub sellest kuidas meie riik ja uumlhiskond

perekonda motildeistab Seega on perekonna motildeiste ajas muutuv sotildeltub sotsiaalsest ja

kultuurilisest keskkonnast ja sellest kuidas perekonda kaumlsitletakse seadustes ja

kohtupraktikas7

Eestis ei olnud LGBT perekonna teemalist kohtupraktikat kuni 2010 aastani Just sel aastal

tehti Tallinna Ringkonnakohtu poolt nii-oumlelda Viimsi kaasuse otsus Uumlheks osapooleks oli

samasoolistest isikutest paar ja juhtumiga olid seotud ka kolm last8 Nimetatud osapool taotles

Viimsi Vallavalitsuselt laste lasteaia- ja koolitoidu ning sotildeiduotildeiguse tasuta saamist Viimsi

Vallavalitsuse 12062009 korraldusega nr 373 jaumleti kaebaja taotlused rahuldamata Otsust

potildehjendas Vallavalitsus sellega et kahe samasoolise isiku kooselu ei saa nimetada

perekonnaks kui laumlhtuda seadusaktidest Vastuvaumlitena esitati asjaolu et Viimsi Vallavalitsuse

maumlaumlruses nr 87 22122006 ei ole perekonna motildeiste defineeritud Sotildenu bdquokolme ja enama

lapsega pereldquo votildeib totildelgendada erinevalt Kaebuse esitaja ja tema partner on motildelemad Viimsi

valla elanikud nende uumllalpidamisel on kolm last ja nad kuuluvad samasse leibkonda mis

taumlhendab seda et neil on uumlhine majapidamine ja nad hoolitsevad laste eest uumlheskoos Motildelema

sissetulekuid kasutatakse samuti uumlheskoos Seega votildeib sellist kooslust kaumlsitleda perekonnana9

Kaebaja poumloumlrdus oma otildeiguste tagamiseks kohtusse ja Tallinna Halduskohus tuumlhistas Viimsi

Vallavalitsuse korralduse ning notildeudis kaebaja taotluse uuesti laumlbivaatamist10

Vallavalitsus ei

olnud sellega notildeus ja esitas apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

Apellatsioonikaebus jaumleti rahuldamata ja kohus otsustas jaumltta Tallinna Halduskohtu otsuse

Viimsi Vallavalitsuse 12 juuni 2009 korralduse nr 373 tuumlhistamise osas muutmata ja lisaks

7 Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk 32

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikSoM_analC3BCC

3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekst__mC3A4rts_

_pdf (25122012) 8 Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010 lk 141-

143 9

Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus wwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-10xls

(02012013) 10

TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009

httpswwwriigiteatajaeekohtuteavemaa_ringkonna_kohtulahendidmenetlushtmlkohtuasjaNumbe

r=3-09-148917 (04012013)

9

sellele tuumlhistas Ringkonnakohus eelmise otsuse osa kus Viimsi Vallavalitsus oli kohustatud

kaebaja taotluse uuesti laumlbi vaatama et teha soodustuste saamise osas uus otsus Sellega leidis

Ringkonnakohus et Viimsi Vallavalitsuse korraldus nr 373 oli otildeigusvastane11

Eesti seadustes ei ole perekonna motildeiste defineeritud aga Viimsi kaasus naumlitab et

seaduslikult registreerimata suhetes isikud votildeivad end siiski maumlaumlratleda uumlhe perekonnana

Seega peaksid perekondadele kelle omavahelised suhted pole lepinguga maumlaumlratletud sh

samasoolistele perekondadele siiski kehtima kotildeik sotsiaalsed soodustused mis kehtivad

seaduse jaumlrgi perekondadele votildei leibkondadele Samas tuleb silmas pidada et Eestis ei

rakendata pretsedendiotildeigust seega ei garanteeri Viimsi kaasuse otsus LGBT koosluste

(lastega votildei ilma) perekonnana tunnistamist Seda saab garanteerida ainult seadusetaumliendus

kus perekonna motildeiste oleks defineeritud

Poumloumlran siinkohal erilise taumlhelepanu probleemile mis puudutab seda et Eesti

perekonnaseaduse vaumlljaandja kasutab selliseid sotildenu nagu bdquoabieluldquo ja bdquoabikaasaldquo ning nendes

saumltetes kus kasutatakse sotildena bdquoperekondldquo eeldatakse et tegemist on registreeritud kooseluga

Seega ei laiene see seadus mitteregistreeritud paaridele Kuid Viimsi kaasus naumlitab et

erijuhtumil votildeime nimetada ka mitte registreeritud kooselu perekonnaks Siin tekib otildeiguslik

kuumlsimus ndash millised seadusesaumltted laienevad ainult registreeritud partneritele ja millised

motildelemale

Perekonnaseaduse sect1 lg1 saumltestab et abielu sotildelmitakse naise ja mehe vahel See taumlhendab et

samasoolistele paaridele ei laiene perekonna kaitse ja otildeigus abielluda Traditsiooniline abielu

taumlhendab kooslust mille tagajaumlrjel votildeib suumlndida jaumlrglasi12

See taumlhendab et Eestis on abielu

ja perekonna kaitse loodud rahva puumlsimise kaitseks13

Abielustaatus toob kaasa mitmeid

erinevaid uumlhiskonnas olulisi otildeigusi ja kohustusi Nende otildeiguste ja kohustuste hulka kuuluvad

abikaasa paumlrimisotildeigus uumllalpidamiskohustus lastega seonduvad otildeigused ja kohustused

11

TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010

httpswwwriigiteatajaeekohtuteavemaa_ringkonna_kohtulahendidmenetlushtmlkohtuasjaNumbe

r=3-09-148933 (04012013) 12

Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009 lk 4 13

Eesti Vabariigi potildehiseadus RT I 27042011 2

10

varalised otildeigused ja kohustused lahutamisega seonduv varajagamine ja muu14

Need otildeigused

ja kohustused ei laiene samasooliste paaridele kuna puudub inimeste omavaheliste suhete

regulatsioon Perekonnaseaduse jaumlrgi ei ole lubatud abielu sotildelmimine mis kotildeik need otildeigused

ja kohustused kaasa tooks Nagu eelnevalt mainitud on defineerimata ka perekonna motildeiste

Ka Eesti Vabariigi lastekaitseseadus kaumlsitleb perekonna motildeistet Naumliteks sect30 lg2 uumltleb et

lapsel on on otildeigus perekonna kokkusaamise eesmaumlrgil lahkuda Eestist votildei Eestisse sotildeita Aga

kuidas rakendub see otildeigus siis kui tegemist on bioloogilise lapsevanema partneriga kes on

kasvatanud last terve tema eluaja Eesti Vabariigi jaoks kehtib kuumlll direktiiv 200386EC mis

kaumlsitleb perekonna taasuumlhinemist kuid sellekohaselt on perekonnaliige isik kes on

registreeritud partner votildei abikaasa Seega ei kehti Eesti seaduste jaumlrgi Eesti Vabariigi

lastekaitse seaduse sect30 bioloogilise vanema partneri jaoks Samas on ta siiski kaumlsitletav kui

pereliige ndash nii arvab ka Eesti Vabariigi otildeiguskantsler Seelaumlbi tekib seadusandluses konflikt

Olukorras kus kodanikud kasutavad vaba liikumise votildei perekonna taasuumlhinemise otildeigust on

Euroopa Liidu Parlament arvamusel et igasugune abielu mis on tunnustatud uumlhes

liikmesriigis peab olema samavaumlaumlrselt tunnustatud ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides

Samuti peab iga seadus mis on vastu votildeetud motildenes teises liikmesriigis olema kaalutletud

ning see peab olema arvesse votildeetud teiste liikmesriikide poolt Liikmesriigid peavad vaumlltima

igasugust diskrimineerimist On aumlaumlrmiselt oluline et liikmesriikide kodanikud saaksid

taumlielikult kasutada oma tsiviilotildeigusi ja seda mitte ainult kodumaal vaid ka riigis mille

kodanikud nad on votildei riigis kus nad elavad15

Samuti kutsub Euroopa Parlament oma raportis

20072145 liikmesriike kes ole ei samasooliste isikute kooselu reguleerimise seadusakti vastu

votildetnud tunnustama vaumlhemalt teistes liikmesriikides sotildelmitud samasooliste isikute vahelist

abielulepingut ning samuti kutsutakse uumlles andma neile votildeimalust vabalt liikuda ilma et

samasoolised paarid peaksid kartma diskrimineerimist seksuaalsete eelistuste potildehjal Samuti

kutsub Euroopa Parlament liikmesriike uumlles tunnustama samasooliste isikute kooselu

sotildeltumata sellest kas see on registreeritud kooselu votildei abieluna Teisel juhul piiritleb kooselu

14

Andra Olm (viide 12) lk 4

15

European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working Document

on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs

DT673609ENdoc 21062007

httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf (15042013)

11

tunnustamata jaumltmine isikute vaba liikumist16

Kuid Eestis ei ole samasooliste isikute

kooslused seadusega reguleeritud ehk kui laps soovib oma teises riigis naumliteks Hollandis

tunnustatud mittebioloogilise vanemaga (bioloogile vanem on samasooline partner) Eestis

uumlhineda see pole votildeimalik

Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas Nr 6-81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute

puumlsiv kooselu kuulub perekonna potildehiotildeiguse kaitsele aga Eestis ei ole selline kooselu

reguleeritud ja seetotildettu tuleb luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Erinevast

soost osapooltest koosnevad paarid saavad oma suhteid reguleerida abielu sotildelmides aga

samasoolistele paaridele ei ole see institutsioon avatud ja puuduvad alternatiivmeetmed

omavaheliste suhete reguleerimiseks17

Samuti jaumlaumlb lahendamata kuumlsimus kes kuulub

samasooliste paaride puhul lapse perekonda Kas bioloogiline vanem faktiline vanem

lapsendamise puhul registreeritud seaduslik lapsendaja votildei motildelemad partnerid Motildenel juhul

on lapse perekonnaks motildelemad partnerid naumliteks Viimsi kaasuse puhul aga muudel juhtudel

kus kasutatakse sotildena bdquoperekondldquo ei ole selgust kas raumlaumlgitakse ainult registreeritud kooslusest

votildei mitte

Samasooliste isikute kooselu ja sellises kooselus eksisteerivate laste otildeigused peavad olema

taumlpselt samasugused kui otildeigused erisoolistes perekondades Laps peab saama samasuguse

kaitse igas aspektis emotsionaalses finantsilises otildeiguslikus ning uumlhiskondliku kaitse naumlol Ei

saa otildeigustada seda kui samasooliste paaride lapsed jaumlaumlvad otildeiguslikult eraldi ruumlhmaks18

Selle kuumlsimuse lahendamiseks votildeib poumloumlrduda Euroopa Liidu otildeiguse ja Euroopa Inimotildeiguste

Kohtu kohtupraktika poole kuna Eestis kehtivad seadused seda ei reguleeri

16

Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of fundamental

rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012

httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6-2008-

0479amplanguage=EN (15042013) 17

Otildeiguskantsler (viide 3) maumlrgukiri lk 1 5 18

Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta Postimees

07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-perekondade-lapsed-on-eestis-

kaitseta

12

12 Perekonna motildeiste Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikas

Inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 8 uumltleb et igauumlhel on otildeigus era- ja

perekonnaelu kaitsele

Sotildena bdquoperekondldquo defineerimisel on oluline EIK kohtuotsus Emonet ja teised vs Šveits Kohus

toob punktis 33 selgelt vaumllja et perekond on kooslus kus inimeste vahel tekivad tihedad

isiklikud sidemed Punktis 44 on selgelt oumleldud et kaitsma ei pea mitte ainult seaduslikult

registreeritud kooslust ehk ametlikult abiellunud isikutest perekonda vaid kaitsta tuleb ka de

facto kooslust ehk isikuid kes moodustavad perekonna ilma seadusliku registreerimiseta

Kohtuotsuse kohaselt on olulised ka teised faktorid kui kaua partnerid koos on elanud kui

kaua on nende suhe kestnud ja kas nad on uumlksteisele selgelt vaumllja oumlelnud oma soovi lapsi

kooselus kasvatada 19

Uuem kohtuotsus mis aitab aru saada perekonna totildelgendusest on Schalk ja Kopf vs Austria

Varem kaumlsitleti samasooliste partnerite kooslust Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ainult

eraeluna aga antud kohtuotsuse punktis 90 leidis kohus et samasooliste partnerite kooselu

kus eksisteerib tihe isiklik side votildeib teatud juhtudel kaumlsitleda mitte lihtsalt eraeluna vaid

perekonnaeluna See taumlhendab seda et kui erisoolistest inimestest moodustuv paar on kooslus

mida kaitstakse riigis perekonna taumlhenduses siis samasugust samasoolistest inimestest

moodustatud kooslust peab samuti kaitsma perekonna taumlhenduses Kohus totildei vaumllja ka selle et

paljudes riikides on juba avatud samasooliste isikute suhete registreerimise votildeimalus riigi

tasandil20

Jaumlrgmine vaumlga oluline kaasus perekonnaelu defineerimiseks oli Karner vs Austria kus

meessoost taotleja elas pikaajalises suhtes mehega Taotleja partner potildedes surmaga lotildeppenud

haigust Motildelemad partnerid elasid uumluumlrikorteris ja peale uumlhe partneri surma avaldas kinnisvara

omanik soovi lotildepetada taotlejaga uumluumlrileping kuid kohalik seadus kaitses surnud isiku

perekonnaliikmeid uumluumlrilepingu lotildepetamise eest Austria Riigikohus leidis et selline kaitse ei

19

EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Switzerland p 33 34 36 20

EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95

13

laiene samasoolistele paaridele Euroopa Inimotildeiguste Kohus leidis et toimus artikkel 8

koosmotildejus artikkel 14-ga rikkumine Kui kohalik seadus kaitseb erisoolisi mitteabiellunud

kooslusi ja kui erisooliste pereliikmete puhul jaumlaumlks uumlhe pereliikme surma puhul uumluumlrileping

kehtima siis peab ta samuti kehtima ka samasooliste paaride puhul Seega ei olnud taotleja

uumluumlrilepingu lotildepetamine seaduslik Kohus kordas samuti seda et kui riiklikus seaduses

eksisteerivad erinevused erisooliste paaride ja samasooliste isikute paaride de facto kooselus

siis peavad need erinevused olema kas vaumlga potildehjalikult ja objektiivselt potildehjendatud votildei

kotildervaldatud21

Kaasuse Keegan vs Iirimaa puhul leidis Euroopa Inimotildeiguste Kohus et perekonnaelu kaitse

alla kuuluvad mitte ainult abiellunud isikud vaid motildenedel juhtudel ka de facto perekonnad

mis on oma olemuselt abieluga sarnased Antud kaasuse puhul oli tegemist erinevast soost

isikutega Kohus leidis punktis 43 et isegi kui laps on suumlndinud vaumlljaspool abielu votildeib kahe

inimese kooslust koos lapsega nimetada perekonnaeluks22

Kaasuse Kozak vs Poola puhul elas taotleja oma samasoolise partneriga munitsipaalkorteris

mis oli renditud taotleja partneri poolt Peale partneri surma poumloumlrdus taotleja omavalitsuse

poole et saada korteri uumluumlrileping oma nimele kuid omavalitsus keeldus Potildehjuseks oli

taotleja seksuaalsaumlttumus Omavalitsus leidis et faktilisele samasooliste isikute kooselule ei

laiene perekonnakaitse23

Inimotildeiguste kohus kordas et samasooliste isikute stabiilne de facto

pereelu taumlhistab perekonda samavotilderd nagu erisooliste isikute faktiline kooselu Selle kaasuse

puhul oli oluline kohtu arvamus et liikmesriigid peavad votildetma arvesse uumlhiskonna arengut

ning selle kaumligus on toimunud muudatused perekonna ja isikute omavaheliste suhete

valdkonnas Ehk siis kohus kinnitas et igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja

diskrimineerimine mis potildehineb isikute sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud

Liikmesriigid ei tohi perekonna ja uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise

potildehjuseks nimetada24

21

EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria 22

EIKo 2605 1994 1696990 1994 Keegan v Irimaa p 44 23

EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poland 24

European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and discrimination on

grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal analysis 2010 lk 46

14

Need kaasused naumlitavad et Euroopa Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute

stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta perekonnaeluna millel on riiklik kaitse Abieluvaumllised

samasooliste isikute kooslused peavad olema taumlpselt samamoodi kaitstud ja arvesse votildeetud

nagu abieluvaumllised erisoolistest isikutest moodustunud perekonnad Arenguid on naumlha ka

perekonnaelu defineerimisel Kui varem kuulus samasooliste isikute kooselu ainult eraelu

kaitse alla siis praegusel hetkel peab samasooliste isikute faktiline kooselu kuuluma

perekonna kaitse alla ning erinev kohtlemine ei ole lubatud

13 Perekonna motildeiste Euroopa Liidu otildeiguses

Euroopa Liit alustas liikumist perekonnaotildeiguse uumlhtlustamiseks juba aastal 1994 kui tuli vaumllja

Euroopa Parlamendi resolutsioon geide ja lesbide votilderdsete otildeiguste kaitsmiseks Euroopa Liidu

liikmesriikides Euroopa Liidu liikmesriigid votildetsid vastu otsuse et kotildeikide liikmesriikide

kodanike otildeigusi tuleb kaitsta sotildeltumata nende seksuaalsest saumlttumusest ja kotildervaldada tuleb

igasugune ebavotilderdne kohtlemine mis baseerub seksuaalsel saumlttumusel See ei loonud siiski

votildeimalust abiellumiseks Sotildeltumata sellest leidsid motildened Euroopa Liidu liikmesriigid

kuumlsimusele alternatiivlahenduse avades nii erisoolistele kui samasoolistele paaridele

votildeimaluse registreerida oma suhteid abieluvaumlliselt25

Euroopa Liidu otildeiguses on vaumlga oluline seaduslik akt nimega Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste

Harta mis jotildeustus koos Lissaboni lepingu jotildeustumisega Seadusakti artikkel 7 uumltleb et

igauumlhel on otildeigus perekonna- ja privaatelu kaitseks artikkel 9 uumltleb uumlhtlasi et igauumlhel on otildeigus

abielluda ja luua perekond ning need potildehiotildeigused peavad olema garanteeritud ja kaitstud

vastavalt siseriiklikele seadustele Enne muudatust sisaldas artikkel 9 naise ja mehe motildeistet ja

oli seega totildelgendatav kehtivana ainult erisoolistele isikutele kuid taumlnaseks on sotildenad bdquomeesldquo ja

bdquonaineldquo artikkel 9st kotildervaldatud See taumlhendab et perekond kui institutsioon on Euroopa

Liidu otildeiguses hetkel oma struktuuri vaumlaumlrtuste ja funktsioonide puhul uumlleminekustaadiumis

Artikkel uumltleb et abiellumise otildeigus peab olema garanteeritud vastavalt siseriiklikele

25

Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in

Europe Organising Committee of the Commission on European Family Law 2003 lk 12-14

15

seadustele kuid viide naisele ja mehele otildeigussubjektina on liikunud tagaplaanile Artikkel 9

on formuleeritud sooneutraalselt Uumlldiselt saab riik kehtestada abielu lubamisele piiranguid

ainult vastavalt ratsionaalsuse printsiibile ja mitte meelevaldselt Motildened piirangud (nagu

abieluks lubatud vanus) on universaalsed kuid sooline tunnus ei ole asjakohane26

Samasooliste paaride abiellumise lubamine votildei mittelubamine on siseriiklik kuumlsimus27

Kuid

artikkel 9 raumlaumlgib ka otildeigusest luua perekond See on artikkel 9 taumlhenduses eraldiseisev otildeigus

mis ei ole otseselt seotud otildeigusega abielluda

Kaasaegne tendents Euroopas naumlitab seda et paljud inimesed elavad vaumlljaspool abielu

institutsiooni Tunnustatud abielu pole enam otildeiguslik eeltingimus perekonna loomiseks ja ei

ole ainuke viis luua perekonnaelu mis omandaks riigi kaitse ja mittesekkumise otildeiguse28

See

tendents naumlitab et perekonna motildeistet peab kaumlsitlema laialt ja see peab sisaldama palju

erinevaid perekonnavorme sealhulgas de facto perekonnaelu Euroopa Parlament julgustab

liikmesriikides abieluvaumlliste suhete seadustamist ning pikaajalistele abieluvaumlliste suhetele

abieluga sarnase kaitse tagamist nii erisoolistele kui samasoolistele paaridele29

Perekonnaelu motildeiste kuumlsimuse olulisus totildestatatakse ka direktiivis mis kaumlsitleb perekonna

taasuumlhinemist Direktiivi 200386EC kotildeige progressiivsem element on perekonna motildeiste

laiendamine ning moderniseerimine direktiiv hotildelmab mitte ainult abielu sotildelminud isikuid

vaid ka registreeritud de facto kooslusi mis on perekonnaelu motildeiste moderniseerimisel

oluline samm edasi Direktiivi artikkel 4 p3-s kasutatakse terminit abieluvaumlline partner kes

elab registreeritud partnerluses taotlejaga Sinna hulka kuulub ka registreeritud samasooline

partner30

Euroopa Liidu direktiiv 200438EC defineerib pereliikme motildeistet ka artikkel 2 p2-

s partner kes on sotildelminud registreeritud vabaabielu on pereliige kui liikmesriik kaumlsitleb

registreeritud kooselu abieluga votilderdsena31

26

Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union EU Network of

Independent Experts on Fundamental Rights 2006 lk 99-103 27

Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 30301 Artikkel 9 28

Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union( viide 26) lk 103 29

Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union (viide 26) lk 98-104 30

Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification 31

Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their

family members to move and reside freely within the territory of the Member States

16

2 Laste otildeiguslik staatus LGBT perekonnas

Olen eelnevas peatuumlkis naumlidanud et samasooliste paaride kooslused peavad kuuluma

perekonna motildeiste alla Ei ole vaumllistatud et samasooliste paaridega elavad ka lapsed Siin tekib

oluline kuumlsimus ndash kui erinevast soost isikud kuuluvad perekonna motildeiste alla siis kes on

samasoolises perekonnas elava lapse perekond ja mis otildeigused ja kohustused on tal

perekonnaliikmete vastu Kuidas saab laps tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest

partneritest koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes

Kaumlsitlen LGBT perekondade erinevaid laste saamise mooduseid kuna sellest tulenevad

erinevad otildeiguslikud suhted lapse lapse bioloogiliste vanemate ja lapse bioloogilise vanema

partneri vahel LGBT perekondades on laste saamine raskendatud Samasoolised isikud ei saa

loomulikul teel lapsi seega votildeivad otildeiguslikus plaanis tekkida variandid kus laps ei omanda

teatud otildeigusi bioloogilise vanema partneri vastu aga faktiliselt on tegemist ikkagi

perekonnaga Seda olen kaumlesolevas toumloumls eelnevalt ka totildeestanud

LGBT perekondadel on laste saamiseks jaumlrgnevad votildeimalused kunstlik viljastamine

lapsendamine eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapsed Niisiis tekib lapse jaoks

kohe kaks erinevat peremudelit uumlhe variandi puhul on lapsel osaliselt geneetiline perekond

ehk siis lapsel on faktilises perekonnas uumlks bioloogiline vanem Teisel juhul on lapsel

taumlielikult mittegeneetiline perekond ndash selle naumlite puhul pole kumbki vanem faktilises

perekonnas lapsega kuidagi geneetiliselt seotud

21 Kunstliku viljastamise teel saadud laps ja tema otildeiguslik staatus LGBT

perekonnas

Kunstlik viljastamine embruumlo ja munarakkude siirdamine ning asendusemadus annavad laste

soetamiseks votildeimaluse paaridele kes ei saa seda teha bioloogilisel teel Praegusel hetkel on

meditsiin jotildeudnud hetkeni kus lapse suumlnnitanud ema ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem

Nendel juhtudel tekib kuumlsimus kes on lapse seaduslik vanem ja missugused otildeiguslikud suhted

tekivad lapse bioloogilise vanema lapse suumlnnitanud ema ning munaraku- embruumlo- votildei

17

seemnerakudoonori vahel Uumlhtlasi tekib kuumlsimus kes kuulub nendel juhtumitel lapse

perekonda ja kellel on otildeigus riiklikule kaitsele perekonna taumlhenduses

211 Holland

Euroopa Liidus on erinevatel riikidel erinevad riiklikud seadused mis reguleerivad mis tahes

kunstlikku viljastamist nii samasooliste kuid ka erisooliste perede jaoks

Kotildeige kaugemale on selle kuumlsimuse lahendamisel jotildeudnud Holland kus on seadustatud ka

asendusemaduse Samasooliste naiste paari jaoks on loodud erinevad votildeimalused lapse

eostamiseks ja motildened nendest annavad ka motildelemale naisele vanema staatuse Hollandis on

votildeimalik protseduur kus uumlhele naisele kantakse uumlle teise naise votildei partneri munarakust

loodud embruumlo mis on kunstlikult viljastatud kas kindla doonori votildei anonuumluumlmse doonoriga

Motildelemal naisel tekib lapsega geneetiline side ja uumlsna totildeenaumloliselt saavad motildelemad naised olla

lapse seaduslikud vanemad kuid mitte automaatselt seaduse alusel Hollandis saab ainult

lapse suumlnnitanud emast automaatselt lapse seaduslik vanem Bioloogilise ema partneril on

seaduse alusel lubatud partneri laps lapsendada Vaumlga oluline asjaolu sellisel juhul on et

parnteri lapse lapsendamiseks ei pea paar olema seaduslikult registreeritud Sellisel juhul on

oluline ainult laste huvidega arvestamine ja stabiilne kooselu teatud aja jooksul nii partneri

kui lapsega Sama reegel kehtib ka juhul kui uumlks parter on kunstlikult viljastatud

doonorseemnerakkudega ja teisel partneril ei eksisteeri lapsega bioloogilist sidet Motildelemal

juhul on lapse otildeigused taumleilikult kaetud lapsel on tagatud otildeigus nii isale (juhul kui doonor on

teada) kui ka bioloogilisele emale ning lapsel on votildeimalus saada otildeigused ka bioloogilise ema

partneri suhtes kui viimane lapse lapsendab32

Doonorseemnerakkudega kunstlikult viljastatud naise lapsel votildeivad motildenel juhul olla ka

otildeigused doonori suhtes Seda juhul kui doonor on teada maumlrgib ta avaldusele et tahab olla

lapse seaduslik vanem Kohus votildeib talle selle otildeiguse anda kui lapse ema ja doonor elavad

32

Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of Children

with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law Intersentia

Antwerpen ndash Oxford 2007 lk 163-167

18

koos perekonnana Kui doonor on teada ja ei soovi lapse suhtes seemnerakkude andmise

momendil vanemlikke otildeigusi siis ei saa teda vanemana maumlaumlratleda kuna ta ei moodusta

bioloogilise emaga perekonda Juhul kui doonor pole teada ja seemnerakud on tulnud

spermapangast ei saa doonor mitte mingil juhul olla lapse seaduslik vanem ning samuti pole

tal votildeimalust seda taotleda

Kotildeigil neil juhtudel on arvestatud olulist faktorit ndash selleks on reaalne pereelu doonori ja lapse

bioloogilise ema vahel ning motildelema kindel soov votildei soovi puudus saada lapse ametlikuks

vanemaks Sellega on laps samuti kaitstud tal on otildeigus olla oma tegelike vanemate laps33

Juhul kui Hollandis elavad naissoost parterid on abiellunud ja nende perekonda suumlnnib laps

siis saavad motildelemad partnerid automaatselt seadusejaumlrgselt lapse vanemateks ainuke erand

oleks siis kui lapse isal oleks enne lapse suumlndi tema suhtes seaduslikud otildeigused (sel juhul ei

pea lapse isa olema bioloogiline isa) Samuti eksisteerib votildeimalus et samal ajal oleksid

hooldajad nii lapse bioloogiline isa kui last kasvatav samasooline naistepaar Sellisel juhul

antakse isale isadusotildeigus ning samasoolised naissoost partnerid saavad uumlhise vanemliku

vastutuse34

Homoseksuaalsetele meessoost paaridele on Hollandis laste saamiseks avatud ka

asendusemaduse votildeimalus Selleks on kaks votildeimalust asendusemale kantakse uumlle

doonornaise munarakud mis on kunstlikult viljastatud uumlhe partneri seemnerakkudega votildei siis

viljastatakse asendusema munarakud kunstlikult uumlhe partneri seemnerakkudega Motildelemal

juhul on seaduslikeks vanemateks asendusema ning seemnerakkude doonor ehk uumlks

partneritest kelle seemnerakke kunstliku viljastamise puhul kasutati Partner ei saa

vanemlikke otildeigusi seaduse alusel automaatselt kuid teine partner votildeib esitada taotluse

lapsendamiseks ning selle protsessi kaumligus omandab teine meessoost partner vanemlikud

otildeigused35

Nimetatud juhtudel on samasoolises perekonnas kasvava lapse motildelemad faktilised

vanemad ka seaduslikud vanemad ja selline perekond on kaitstud siseriiklike seadustega

erisooliste paaridega votilderdselt

33

Machtelt Vonk (viide 32) lk 179-180 34

Machtelt Vonk (viide 32) lk 185 35

Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st Century

Organising Committee of the Commission on European Family Law 2009 lk 183

19

Asendusemaduse puhul on seaduslikult vahe kas asendusema on abielus votildei mitte Juhul kui

asendusema on abielus siis on seaduslikuks vanemaks lapse suumlnnitanud ema kuid motildelemad

partnerid saavad lapse uumlheskoos lapsendada Juhul kui asendusema on registreeritud kooselus

votildei vallaline siis votildetab partneritest see kes on lapse bioloogiline vanem isaduse omaks ning

saab seadusliku vanema staatuse partner lapsendab teise partneri lapse36

212 Eesti

Votilderreldes Hollandiga ei ole Eestis lapse ja tema samasoolise bioloogilise vanema partneri

omavaheline otildeiguslik suhe reguleeritud See ei ole kooskotildelas lapse parimate huvide

arvestamisega ning tekitab ebavotilderdset kohtlemist votilderreldes kunstliku viljastamise teel saadud

lapsega kelle bioloogiline ja faktiline vanem on erisoolised37

Eestis saavad kunstliku viljastamise abil lapse saada ainult naissoost samasoolised paarid ja

seda kahel erineval viisil kunstlik viljastamine mehe seemnerakkudega ning votildeotilderast

munarakust loodud embruumlo uumllekandmine naisele

Igale naistele on loodud votildeimalus kasutada kunstilikku viljastamist Kui heteroseksuaalne

naine on abielus siis on tal kunstlikuks viljastamiseks vaja oma abikaasa kirjalikku luba

vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seaduse38

sect 17-le Kui naine elab

homoseksuaalses kooselus ja soovib teostada kunstlikku viljastamist siis ei maumlngi tema

elukaaslane selle seaduse jaumlrgi olulist otildeigusliku rolli Seaduse jaumlrgi on partner kotildervaline isik ja

seadus ei defineeri teda kuidagi kuid de facto partner taumlidab lapse kasvatamisel abikaasa rolli

ja tema luba kunstlikuks viljastamiseks oleks samalaadselt vajalik ja oluline nagu

heteroseksuaalsetel paaridel

36

Machtelt Vonk (viide 32) lk 204-205 37

Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or Transgender

Families A European Prespective ILGA-Europe 2008 lk 5 38

Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13

20

Naine kes elab samasoolise partneriga on praeguste seaduste kohaselt sunnitud ennast

vallaliseks naiseks nimetama ja tema kunstlik viljastamine hakkaks toimima kunstliku

viljastamise ja embruumlokaitse seaduse sect-des 21 ja 22 ettenaumlhtud tingimustel sama seaduse sect 5

lg 2 alusel Vastuoluline on ka fakt et samasoolise partneriga elav naine peab nimetama

ennast vallaliseks ka juhul kui on tegelikult samasoolise partneriga suhtes ent soovib last (ja

seda just paarisuhtes koos kasvatada) Selline olukord on tekkinud kuna samasooliste isikute

kooselu ei ole praegusel hetkel kuidagi seaduslikult registreeritav Samasoolises paarisuhtes

elaval naisel sellel juhul on sundvaletamise seisund mis on tekkinud seaduses nimetatud

perekonnaseisu votildeimalike vormide ebataumlielikkuse totildettu

Doonori seemnerakkudega kunstliku viljastamise abil seotud perekonna lapsel on faktiliselt

kaks samasoolist vanemat aga seaduslikult on tal registreeritud ainult bioloogiline ema

Seega kasvab laps seaduse jaumlrgi uumlksikemaga ning tal on otildeigused ja kohustused ainult uumlhe

vanema suhtes

Kunstliku viljastamise meetodi puhul kus uumlhele naisele kantakse uumlle teise naise votildei partneri

munarakust loodud embruumlo loetakse laps samuti potildelvnevaks naisest kes on ta suumlnnitanud

(vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlo kaitse seaduse sect24-le)Vastavalt

perekonnaseaduse sect23 lg 1 on selline kunstlik viljastamine lubatud ainult siis kui naise

viljastamine muul viisil ei ole votildeimalik Sellise kunstliku viljastamise puhul oleks motildelemal

naisel votildeimalik olla lapsega geneetiliselt seotud kuid seaduse jaumlrgi sunnitakse jaumlllegi peale

olukord kus ainult uumlht naist loetakse lapsevanemaks Kui votilderrelda seda olukorda abielus

oleva heteroseksuaalse paariga siis on olukord jaumlrgmine ndash kui naist viljastatakse kunstlikult

tema abikaasa seemnerakkudega siis vastavalt sama seaduse sect17 lg 21

loetakse laps sellest

mehest potildelvnevaks ning motildelemad saavad lapse seaduslikuks vanemaks Nii samasooliste

naiste paari puhul kui ka erisoolise paari puhul votildetavad motildelemad isikud osa kunstliku

viljastamise protsessist ja motildelemad on geneetiliselt lapsega seotud kuid samasooliste naiste

paari puhul on seaduslik vanem ainult lapse suumlnnitatud naine Sellisel juhul tekib ebavotilderdne

kohtlemine

21

Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse39

sect24 lg 1 uumltleb et lapse arengu ja kasvu loomulikuks

keskkonnaks on perekond ning lastega perekonnad peavad saama riiklikku kaitset ja toetust

See taumlhendab et lapse jaoks on aumlaumlrmiselt oluline et tema kaks samasoolist kasvatajat ja tema

ise kuuluksid otildeiguslikult perekonna motildeiste alla Nii saaks ta oma otildeigusi ja kohustusi taumlielikult

rakendada sotildeltumata tema tegelike vanemate soost taumlpselt sama moodi kui laps kes elab

erisooliste faktiliste vanematega Praegune kohtlemine on ebavotilderdne votilderreldes lapsega kes

elab erinevast soost isikutest moodustatud perekonnas kus uumlks taumliskasvanutest on

bioloogiline vanem aga teine on vanema partner See on ka totildeendatud uuringutega40

Erinevast soost isikute kooslust ja nende last nimetatakse praeguse seaduse kohaselt

perekonnaks ja vanema partner on kasuvanem

Meessoost seksuaalvaumlhemustel ei ole votildeimalik kunstliku viljastamise teel last saada kuna

Eestis ei ole vastavalt Karistusseadustiku41

sect132 asendusemadus lubatud See taumlhendab et

samasoolised mehed ei sa uumlheskoos lapsi eostada See taumlhendab ebavotilderdset kohtlemist

votilderreldes samasooliste naiste paaridega

22 Votildeotilderaslapse lapsendamise abil seotud laps

221 Euroopa Inimotildeiguste Kohus

Euroopa Liidus on samasooliste paaride ja nende laste probleem lahendatud igas riigis

erinevalt Analuumluumlsin motildenda Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtuotsust mis on taumlitmiseks

kohustuslikud ka Eestis Kaasuse Frettegrave vs Prantsusmaa taotleja arvates rikuti tema otildeigust

austusele era- ja perekonnaelu vastu ehk siis rikuti inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse

konventsiooni artikkel 8 ja artikkel 14 mis keelavad diskrimineerimist Taotleja soovis uumlksi

last adopteerida ja taotles seda 1991 aasta oktoobris Esimesel intervjuul avaldas taotleja oma

homoseksuaalsuse ja vaumlitis et ta elab uumlksinda ilma partnerita Peale seda pakkus intervjueerija

39

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50

40 Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 24-33

41 Karistusseadustik RT I 17042013 8

22

vaumllja lapsendamise protsessi lotildepetamise 1993 aastal jaumlttis Pariisi Sotsiaalfondi osakond

hageja taotluse rahuldamata Antud otsuse potildehjuseks oli see et Frette pakkus lapse jaoks

ebastabiilset ja potentsiaalselt last kahjustavat emarolli mudelit Potildehiline kuumlsimus oli selles et

kas uumlksik homoseksuaalne isa on votildeimeline last kasvatama votildei mitte Euroopa Inimotildeiguste

Kohus otsustas haumlaumlletustulemusega neli kolme vastu et rikkumist artikkel 14 koostoimes

artikkel 842

ei olnud Seega ei tohi Eestis takistada laste lapsendamist homoseksuaalsetele

isikutele

Peale Frettegrave vs Prantsusmaa kaasust esitas Ameerika Uumlhendriikide Psuumlhhoanaluumluumltiline

Assotsiatsioon avalduse et geid ja lesbid on nii uumlksikisikute kui paaridena votildeimelised

tegutsema ja last kasvatama lapse huvidest laumlhtudes Nad on votildeimelised taumlitma lapse tervist

kahjustamata kotildeiki kohustusi ja peaksid saama heteroseksuaalsete vanematega votilderdsed

otildeigused ning seda nii paaris kui ka uumlksikisikuna Eelpool toodud uuringute naumlited muudavad

kohtu arvamuse punktis 42 taumliesti otildeigustamatuks Lisaks sellele vaumlidab kohus punktis 42 et ei

ole piisavalt palju lapsi et adopteerimise notildeudlust rahuldada See on vaidlustatav arvamus43

ILGA-EUROPE-i kaasuse kommentaaride kokkuvotildettes totildei autor vaumllja arvamuse et nii kaua

kui Prantsusmaal on lubatud lapsendamine uumlksikutele heteroseksuaalsete isikutele ei luba

artikkel 8 ja artikkel 14 Prantsusmaa haldusorganitel ja kohtutel jaumltta geisid ja lesbisid

lapsendamise protsessist vaumllja nimetades potildehjuseks nende isikute seksuaalsaumlttumust 17

Jaumlrgmiseks vaatlen laumlhemalt kaasust EB vs Prantsusmaa 1998 aasta veebruaris esitas

taotleja Prantsusmaal taotluse lapse lapsendamiseks Lapsendamise menetluse kaumligus mainis

taotluse esitaja et ta on homoseksuaalne ja tal on samasooline partner R

Augustis 1998 andis taotlejat kuumlsitlenud psuumlhholoog hinnangu et talle ei peaks lapsendamist

lubama Potildehjusena totildei psuumlhholoog vaumllja asjaolu et taotleja hakkab last uumlksi kasvatama ning

see kahjustaks last kuna laps peaks naumlgema kindlat peremudelit kus on nii isa kui ka ema

42

EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v France 43

Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second

Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June

2005httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf (09102012)

23

Lisaks sellele vaumlitis psuumlhholoog et taotleja elab oma samasoolise partneriga aga ei soovi seda

kinnitada ja jaumltab partnerisse puutuvad kuumlsimused vastamata See votildeib samuti last kahjustada

kuna ta saab ainult emade eeskuju Psuumlhholoogi arvates ei olnud see otildeige

1998 aasta oktoobris esitas perenotildeukogu lapsendamise juhatuse esindaja arvamuse et

taotlejale ei peaks lapsendamist lubama Ta vaumlitis et vastavalt tema kogemusele on lapse

jaoks paremad perekonnad kus on nii ema kui ka isa ehk siis lapsendamiseks sobivad

erisoolised paarid

1998 novembris ei lubatud taotlejal lapsendamist jaumlrgnevatel potildehjustel taotleja ei ole

uumlksikemana votildeimeline naumlitama lapsele otildeiget peremudelit kus maumlngib olulist osa mehelik roll

ja taotleja partneri osavotildett lapse kasvatamisel ei ole kindlaks tehtud See votildeib samuti last

kahjustada

Halduskohus ei lubanud samuti taotlejale lapsendamist ning tugines seejuures

homoseksuaalsuse argumendile Nii rikkus ta inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse

konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga

Kohus taumlheldas taotleja elustiili mis ei ole lapse kasvatamiseks sobilik ning ei ole lapse

huvides ja votildeib teda kahjustada Lisaks sellele on kohaliku tsiviilseadustiku artikkel 343 jaumlrgi

lubatud lapsendamise taotlemine igauumlhele kes on vaumlhemalt 28 aastat vana Seega rikuti ka

kohalikku seadust mitte ainult konventsiooni

Prantsusmaa tugines kohtuotsusele Frettegrave vs Prantsusmaa kaasuses kus kohus ei rahuldanud

taotleja esitatud notildeuet Seekord otsustas kohus otsuse punktis 51 et eelnevas kaasuses rikuti

artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga44

Euroopa Inimotildeiguste Kohus otsustas haumlaumlltega kuumlmme

seitsme vastu et rikuti artikkel 14 koostoimes artikkel 8-ga45

44

EIKo 2201 2008 4354602 EB v France 45

Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France

httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886 22012008

24

Kaasustest votildeib vaumllja lugeda et homoseksuaalsed lapsevanemad ei saa kuidagi last kahjustada

ja homoseksuaalsus ei taumlhenda seda et sellises perekonnas kasvav laps ei saa otildeiget kasvatust

Homoseksuaalsed vanemad ei kaumlitu lapse huvisid silmas pidades halvemini kui

heteroseksuaalsed vanemad Laste adopteerimise puhul ei saa taotleja homoseksuaalsus

kuidagi motildejutada lapsendamise lubamist votildei mittelubamist Homoseksuaalse eluviisi toomine

potildehjuseks miks mitte adopteerida on keelatud ja rikub konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus

artikkel 8-ga

Neid kaasused on omavahel vaumlga sarnased Ferreteacute kaasuses otsustas kohus nelja haumlaumllega

kolme vastu et antud juhul ei olnud artikkel 8 koosmotildejus artikkel 14 rikkumist aga EB

kaasuses otsustas kohus kuumlmne haumlaumllega seitsme vastu et tegemist oli rikkumisega Euroopa

Inimotildeiguste Kohtu Kohtu president ja Prantsusmaa kohtunik Kohtunik Costa olid Ferreteacute

kaasuse puhul enamikus ja arvasid et rikkumist ei olnud aga EB kaasuses otsustasid nad

juba seda et taotleja otildeigused olid rikutud EB kaasuse puhul maumlrkas kohus ka seda et alates

Ferretteacute kaasuse jaumlrel on toimunud ilmselge otildeiguse areng samasoolistele isikutele

lapsendamise kuumlsimuses ja nuumluumldseks on see legaalne juba kuumlmnes Euroopa Liidu riigis Seda

votildeib ka totildelgendada nii et konventsiooni saumltted ei oma kindlat totildelgendust vaid seda peab

totildelgendama kaumlesoleva hetke otildeiguslikku olukorda arvestades46

Motildelema kaasuse puhul toimub

lapsendamine vallalise isiku poolt kuid EB kaasuse puhul oli taotlejal partner ja kuna

lapsendamine on antud olukorras vaid ainuisikuline ei oleks lapsel mingeid otildeigusi ega

kohustusi teda lapsendanud inimese partneri suhtes

222 Eesti

Eesti seadus ei keela seksuaalvaumlhemustele uumlksinda lapsendamist ent justiitsministeeriumil on

arvamus et samasoolistele partneritele lapsendamise lubamine on keeruline ja tihti peale

vaidlustatav teema kuna ministeeriumi arvates ei ole Eesti uumlhiskond kindel et samasoolistele

partneritele lapsendamine on lapse huvides ja ei kahjusta teda47

kuid laste otildeiguste kaitset

tagades ei tohi tugineda uumlhiskonna valmisolekule LGBT perekonnade tunnustamisel

46

European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw 47

Andra Olm (viide 12) lk 63

25

Perekonnaseaduse48

sect148 uumltleb et lapsendada votildeivad nii vallalised kui ka abielu sotildelminud

isikud Kuivotilderd LGBT inimesed ei saa oma vahel sotildelmida abielu ega oma suhteid muul moel

registreerida siis on nad otildeiguslikult vallalised isikud vaatamata sellele et nad faktiliselt

moodustavad perekonna Seega laieneb neile lapsendamise puhul perekonnaseaduse sect148 lg1

mis uumltleb et vallaline isik votildeib lapsendada ainult uumlksinda Samuti ei saa perekonnaseaduse

sect149 jaumlrgi teine partner sama last lapsendada sest lapsendamissuhete kestel ei saa muu isik

vaumllja arvatud lapsendaja abikaasa sama last lapsendada Kui vaadata siinkohal lapse otildeigusi

lapsendaja partneri suhtes siis ei ole lapsel oma vanema partneri suhtes vastavalt

perekonnaseaduse sect161 mingeid otildeigusi ega kohustusi sest lapse hooldamisotildeigus laieneb vaid

sellisel juhul kui abikaasad lapsendavad uumlhiselt votildei lapsendatakse abikaasa laps Muudel

juhtudel kuulub hooldamise otildeigus ainult lapsendajale ainuisikuliselt

Samasoolised partnerid kuuluvad selle seaduse taumlhenduses muude juhtumite hulka Seega ndash

elades kahe samasoolise vanemaga peres kus kumbki ei ole bioloogiline vanem on lapsel

otildeigused ja kohustused ainult uumlhe vanema vastu Naumliteks kui uumlhel partneril on bioloogiline votildei

lapsendatud laps olemas ja teine partner soovib omalt poolt perekonnavaumlliselt teist last

lapsendada siis lapsendamise protsessi kaumligus ei arvestata perekonnaseaduse sect147 lg 2-ga

mis uumltleb et lapsendamine ei ole lubatud kui lapsendaja lapsed on selle vastu votildei kui

lapsendaja lapsed kahjustavad mingil maumlaumlral lapsendatava huve Kuna lapsendatav saabub

perekonda kus on olemas teised lapsed tuleks kindlasti arvestada nende huvidega ja

veenduda et nad ei kahjusta lapsendatavat aga sellisel juhul toimub lapsendamine

seadusjaumlrgselt vallalise isiku poolt See ei ole paraku piisav lapse huvidega arvestamine

Samuti tekib lapsendamise puhul vanusepiiranguga seotud ebavotilderdne kohtlemine

Perekonnaseaduse sect150 lg 1 uumltleb et lapsendada votildeib vaumlhemalt 25-aastane piiramata

teovotildeimega isik kuid lg 2 uumltleb et kohus votildeib erandjuhtudel lubada lapsendamist ka

vaumlhemalt 18-aastasele juhul kui ta lapsendab oma abikaasa lapse Samasooliste paaride jaoks

see jaumlllegi ei kehti kuivotilderd neil ei ole votildeimalik omavahel abielluda See on oluline piirang

mis votildeib tingida olukorra kus uumlks partner kes on lapse seaduslik vanem sureb ja tema

48

Perekonnaseadus RT I 27062012 12

26

partner kes on last kasvatanud on alla 25-aastane ning seega ei ole tal seaduse jaumlrgi votildeimalik

surnud partneri last lapsendada Nii tekib lapse lastekodusse sattumise oht ning see ei pruugi

olla lapse huvidega kooskotildelas Lapse jaoks on tema bioloogilise vanema partner tegelik

vanem ning perekonnaliige kuid tekib olukord kus laps eemaldatakse tema ellu jaumlaumlnud

faktilisest vanemast Abielus paari puhul seda probleemi ei teki kuna sellisel juhul on lapse

bioloogilise vanema partner lapse seaduslik kasuvanem isegi kui ta pole last lapsendanud

vastavalt perekonnaseadusele Ning bioloogilise vanema surma puhul ei eemaldata last

kasuvanemast ning olles alla 25-aastane kasuvanem saab erandolukorras lapsendada ka

surnud abikaasa last

Seega tuginenes Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikale tuleb Eestis luua laste ning

samasoolistest isikutest moodustatud perekondade ja nende laste kaitse ning tagada laste

parimate huvide arvestamine vastavalt laste otildeigustele Inimotildeiguste konventsiooni antud otildeigus

perekonnakaitsele rakendub samuti laste suhtes

23 Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud laps

Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapse otildeiguslik seis on erinev ja mingil maumlaumlral

raskem kui eelnevatel juhtudel Siin votildeib naumlha kolme erinevat teed Uumlks stsenaarium on

selline et lapsel on kaks seaduslikku vanemat kes on lahus kusjuures motildelemad on

bioloogilised vanemad ning uumlhel vanemal on samasooline partner ja laps elab nendega koos

Teise variandi puhul on lapsel kaks bioloogilist vanemat kes on lahus Uumlhel vanemal

puuduvad votildei on aumlra votildeetud vanemaotildeigused ning laps elab oma seadusliku bioloogilise

vanemaga ja vanema partneriga Kolmanda votildeimaluse puhul elab samasoolistest isikutest

moodustatud perekonnas vaumlhemalt kaks last igal lapsel on erinevad bioloogilised vanemad

Tegelikkuses elavad lapsed koos uumlhe bioloogilise vanemaga ja vanema partneriga Lapsed ei

ole omavahel veresugulased

231 Eesti

27

Analuumluumlsin kaumlesolevas peatuumlkis eelkotildeige olukorda kus lapsel on kaks seaduslikku bioloogilist

vanemat vanemad on lahus ja laps elab uumlhe seadusliku vanemaga ja tema partneriga See

taumlhendab et lapsel on faktiliselt kolm isikut kes tema eest hoolt kannavad ja tema elust osa

votildetavad Lapsel on otildeiguslik side ainult kahe bioloogilise vanemaga ning vanema partneril kes

elab lapsega koos ja kasvatab last puudub otildeiguslik side lapsega Kui votilderrelda seda olukorda

heteroseksuaalse perekonnaga siis sellisel juhul on uuel partneril votildeimalus partneri last

lapsendada juhul kui teine lapsevanem annab notildeusoleku ja kui nad on abielus vastavalt

perekonnaseaduse sect152 lg1 Selle kohaselt katkeb lapsel otildeiguslik side uumlhe bioloogilise

vanemaga ja tekib see vanema partneriga Homoseksuaalsetel isikutel puudub selline

votildeimalus kuna partneri last saab lapsendada ainult abiellunud votildeotilderasvanem

Otildeiguslik side vanema partneriga puudub ka juhtumi puhul kus lapsel on ainult uumlks seaduslik

vanem ja teiselt bioloogiliselt vanemalt on vanemlikud otildeigused aumlra votildeetud votildei siis ei ole teine

bioloogiline vanem kindlaks tehtud Samas on heteroseksuaalsetel paaridel votildeimalik luua

otildeiguslikud suhteid lapse ja partneri vahel Abielu sotildelmides tekib vastavalt perekonnaseaduse

sect148 lg2 p2 partneril otildeigus lapsendada partneri laps varasematest suhetest Faktiliselt elab

laps kahe samasoolise vanemaga aga otildeiguslikult suhted on tal ainult uumlhe bioloogilise

vanemaga

Kolmas stsenaarium on nimetatutest kotildeige keerulisem Faktiliselt on lapsel kaks samasoolist

vanemat kellest otildeiguslik side on ainult bioloogilisega Samuti on lapsel kasuotildede votildei

kasuvend kelle bioloogiline vanem on tema bioloogilise vanema partner Sellises olukorras

puudub lapsel otildeiguslik suhe teise peres elava lapsega Sellelt pinnalt votildeib tekkida erinev

kohtlemine votilderreldes heteroseksuaalse perega kus partnerid saavad omavahel abielluda ja

lapsi lapsendada ning kus sellisel juhul on kotildeikidel peres kasvavatel lastel ja neid kasvatavatel

taumliskasvanutel omavaheline otildeiguslik side Ebavotilderdne kohtlemine tekib sellisel juhul punktis

mis puudutab laste omavahelist abiellumist (selle lubamist) Perekonnaseaduse sect 3 uumltleb et

isikud kelle sugulussuhe potildehineb lapsendamisel ei votildei omavahel abielluda Kaumlesoleva

seaduse sect 2 lotildeikes 1 nimetatud sugulussuhe potildehineb lapsendamisel antud juhul kaumlsitlen sect2

lg1 p2 venna ja otildee suhteid Heteroseksuaalse perekonna puhul tekib lastel lapsendamise

tagajaumlrjel otildeiguslik otildee ja venna suhe ehk siis neil ei ole lubatud omavahel abielluda kuid

28

samasoolistest isikutest moodustatud perekonna puhul saavad partnerite lapsed omavahel

hiljem abielu sotildelmida kuna nad ei ole otildeiguslikult uumlksteisega seotud Samuti tekib probleem

erinevate toetuste saamises kuna sellist kooslust ei nimetata seaduslikult perekonnaks

Hea naumlide on eelpool vaumllja toodud Viimsi kaasus Selle puhul oli uumlheks osapooleks

samasoolistest isikutest kooslus ning kaasatud oli kolm last kes kotildeik ei olnud omavahel

otildeiguslikult seotud Osapool taotles Viimsi vallavalitsuselt laste lasteaia- ja koolitoidu ning

sotildeiduotildeiguse tasuta saamist Viimsi vallavalitsuse 12062009 korraldusega nr 373 jaumleti

kaebaja taotlused rahuldamata kuid Viimsi vallavolikogu maumlaumlrus nr 16 ei sisalda perekonna

totildelgendust ega kitsendavat saumltet mis taumlpsustaks mis soost peavad olema vanemad ja mis

otildeiguslik side vanemate ja laste vahel eksisteerib49

Samuti tekib probleem miks uumlhes

leibkonnas elavad faktilised otildede ja vend ei ole lapsega seaduslikult seotud ning ei kuulu lapse

perekonda Hetkel ei ole Eesti seadustes perekonna motildeiste defineeritud See taumlhendab et

samasoolises perekonnas elav laps ja tema bioloogilise vanema partneri lapsed ei ole

omavahel otildede ja vend kuid abiellunud erisoolise paari puhul oleks

232 Euroopa Liit ja Inimotildeiguste Kohus

Euroopa Inimotildeiguste Kohus tegi kohtuotsusega X ja teised vs Austria suure sammu laste

otildeiguste ja nende samasooliste vanemate probleemi lahendamisel ja naumlitas nii kaasaegseid

seisukohti Kaasuse taotlejateks olid kaks naissoost isikut kelle peres oli laps ning uumlks

taotleja soovis lapsendada partneri bioloogilist last Laps oli suumlndinud vaumlljaspool abielu ja

ainult lapse bioloogilisel emal oli lapse hooldusotildeigus Selle juhtumi puhul oli lapsel ka

bioloogiline isa kes maksis regulaarselt lapse elatist ning keeldus lapse ema partnerile

adopteerimisotildeiguse andmisest

Austria seaduste jaumlrgi kaotaks lapse ema partneri lapse adopteerimise puhul otildeigused lapse

suhtes kuid isa otildeigused oleksid tagatud Seega ei olnud lapsendamine Austria seisukohast

votildeimalik Taotlejad soovisid oma faktilise pere otildeiguslikku tunnustamist ning lapse

bioloogilise ema partneri tunnistamist lapse vanemana lapse bioloogilise isa asemel Austria

49

Inimotildeigused Eestis (viide 8) lk 141-143

29

seaduste jaumlrgi oli votildeimalik partneri last lapsendada nii abiellunud paaridele kui ka

mitteabiellunud heteroseksuaalsetele paaridele kes elavad stabiilses suhtes Kohus toob

punktis 95 selgelt vaumllja et samasooliste isikute stabiilne kooselu kuulub perekonna motildeiste

alla taumlpselt samamoodi nagu stabiilne erisooliste isikute kooselu Samuti leiab kohus et laps

kes elab oma bioloogilise vanema ja tema partneriga kes motildelemad kannavad tema eest hoolt

kuulub ka perekonda ja kotildeik kolm isikut peavad olema kaitstud artikkel 8 taumlhenduses ning

kuuluvad uumlheskoos perekonna motildeiste alla Sellist kooslust ei tohi diskrimineerida votilderreldes

erisooliste isikutest moodustatud perekonnaga ning antud kaasuse puhul on tegemist artikkel

14 koosmotildejus artikkel 8-ga rikkumisega

Antud kaasuse puhul leidis kohus et taotlejad sealhulgas uumlhe taotleja laps elasid kooselus

mis on vaumlga sarnane kooseluga mida elavad abiellunud heteroseksuaalsed isikud kus uumlks

abikaasa soovib lapsendada teise abikaasa last Vahe on selles et samasooline paar ei votildei

abielluda ja saab vaid omavahelised suhted registreerida Selline registreerimine ei anna

votildeimalust partneri last lapsendada kuna Austria seadustega pole lubatud lapsendamine

registreeritud partneritele Taotlejad ei olnud registreeritud see andis neile votildeimaluse partneri

last lapsendada kuna Austria seadusandlus lubab stabiilses registreerimata kooselus elavatel

heteroseksuaalsetel paaridel partneri lapse adopteerida Kohus leidis et antud kaasuse puhul

ei olnud artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumist mis kaumlsitleb abiellunud

heteroseksuaalsete isikutega kus uumlks abikaasa tahab lapsendada teise abikaasa bioloogilist

last vaid oli artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumine votilderreldes heteroseksuaalsete

faktiliste kooslustega kus uumlks partner tahab lapsendad teise partneri last

Otsuse poolt olnud kohtunikud leidsid et konventsioon ei kohusta liikmesriike andma otildeigust

mitteabiellunud paaridele partneri lapse lapsendamiseks Kuid kui selline otildeigus on olemas

siis ei ole samasooliste paaride diskrimineeriv kohtlemine lubatud Erinev kohtlemine ei ole

potildehjendatud kuna see ei ole lapse otildeiguste kaitseks vajalik Kohus ei votildetnud vastu ka Austria

vastuvaumlidet et selles kuumlsimuses puudub Euroopas uumlhine arvamus ning seetotildettu tuleks

kuumlsimuse lahendamine jaumltta riigi paumldevusse50

50

EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria

30

3 LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes erinevast

soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega

Laste ja nende perede otildeiguslikus kaitses on kaks erinevad teed Iga riik aktsepteerib igal juhul

seda et igal lapsel on kaks bioloogilist vanemat ehk siis mees ja naine kes on lapse eostanud

bioloogilisel teel votildei kunstliku viljastamise abil Sotildeltumata vanemate votildei lapse tahtest

eksisteerib kaks erinevast soost isikut kellel peaks igal juhul olema lapse suhtes teatavad

otildeigused ning lapsel peaksid olema otildeigused oma vanemate suhtes Teisalt peab kaitsma lapse

otildeigusi ka tema faktilises perekonnas see taumlhendab perekonnas kus laps pikaajaliselt elab

Sellisel juhul peavad motildelemal faktilisel vanemal olema lapse igapaumlevase uumllalpidamise osas

otildeigused ja kohustused51

Tuginedes uumllaltoodud faktidele votildeib vaumlita et lapse huvisid

arvestades on oluline kaitsta lapse otildeigusi tema tegelikus perekonnas sest just faktilised

vanemad votildetavad lapse elust kotildeige enam osa ning kannavad lapse uumlle igapaumlevaselt hoolt ning

see ei sotildeltu neid omavahel siduvatest bioloogilistest sidemetest

Kotildeik eelpool toodu totildeendab et homoseksuaalsetes suhetes elava lapse vanema partneril ja

lapsel ei eksisteeri omavahelisi otildeiguslikke suhteid ja puudub ka votildeimalus neid suhteid luua

kuna partner ei saa lapsendada teise partneri last Tekib olukord kus lapse otildeigused oma

seadusliku vanema partneri suhtes puuduvad ning selline olukord ei taga lapsele piisavat

kaitset

Nii samasooliste isikute kui ka erisooliste isikute kooselu kuhu on kaasatud lapsed peavad

olema eraldi reguleeritud

Miks ei saa laps olla samamoodi kaitstud nagu abielus paari laps52

See on otildeiguslik probleem

mis on jaumlaumlnud Eestis seni lahenduseta Vastavalt UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsioonile on

kotildeik lapsed votilderdsed sotildeltumata soost ja rahvusest sotildeltumata sellest kas nad elavad motildelema

51

Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 14-15 52

Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia

Antwerp-Oxford 2005 lk 291

31

vanemaga uumlksikvanemaga kas nad on suumlndinud registreeritud abielus votildei mitte53

Konventsioon kaumlsitleb last otildeigussubjektina ja taumlheldab et laps on ise oma otildeiguste teostaja54

Konventsioon kehtestab ka lapse ja riigi omavahelise suhte See taumlhendab et riigil ega

vanemal pole lapse uumlle omanikuotildeigust last vaadeldakse indiviidina kellel on omad

inimotildeigused mis on taumlpselt samasugused kui igal taumliskasvanul Samuti annab konventsioon

motildeista et votildeib tekkida konflikt lapse huvide ja vanemate votildei uumlhiskonna huvide vahel

Sellised konfliktid peab lahendama laste huvidega arvestades neid esile totildestes Laste huvid

defineeritakse tulenevalt konventsioonist mille jaumlrgi on olulised naumliteks otildeigus haridusele

otildeigus perekonnaelule ning otildeigus olla kuulatud ja austatud indiviidina55

Vastavalt

konventsiooni artikkel 18-le on vanematel esimene vastutus laste kasvatamise ja arengu eest

ehk siis vanemad on laste otildeiguste tagajad kasvatajad kaitsjad ja hoolitsejad

Konventsiooni keelekasutusest tuleneb see et termin bdquovanemldquo votildeib ka viidata paljudele

erinevatele peremudelitele mis kaasaegses maailmas eksisteerivad Naumliteks votildeib tuua

konventsiooni artikkel 5-e mis viitab laiendatud perekonna taumlhendusele UumlRO Lapse Otildeiguste

Konventsioon toob vaumllja ka perekonna taumlhtsuse Nimetatakse lapse otildeigust perekonnale see

taumlhendab uumlldiselt otildeigust vanematele ja otildeigust olla perekonnaliige See iseloomustab ka tervet

konventsiooni56

Laps ei saa tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest partneritest

koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes UumlRO Lapse Otildeiguste

Konventsiooni artiklis 2 p1 on saumltestatud et osalisriigid peavad tagama nende jurisdiktsiooni

all olevatele lastele kotildeik konventsioonis saumltestatud otildeigused ja kohustused sotildeltumata lapse ja

tema vanema votildei seadusliku hooldaja rassist soost keelest usust votildei muudest tingimustest

53

Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61

(18012013) 54

Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012

httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused

55 Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and What it

Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10 httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019

(06052013)

56 Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine praktikas

Lastekaitse Liit 2005 lk 71-74

32

Jaumlrelikult on erisoolisest perekonnast lapse ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes samasoolises

perekonnas kasvava lapsega konventsiooni taumlhenduses lubamatu ja sobimatu57

Samuti annab konventsiooni artikkel 2 p2 riigile positiivse otildeiguse votildetta kasutusele sobilikud

meetmed laste votilderdsete otildeiguste tagamiseks Kui raumlaumlgitakse homoseksuaalsetele paaridele

uumlheskoos laste kasvatamise otildeiguse andmisest siis mainitakse sageli laste huvidega

arvestamist Siin votildeib tuua naumliteks Gas ja Dubois vs Prantsusmaa kaasuse jt Selles

valdkonnas on naumlha ilmselget arengut esimesed Euroopa riigid mis lubasid samasoolisel

inimesel partneri lapse adopteerida olid Taani (1999) Island (2000) Norra (2001) ja Rootsi

(2003) Nendes riikides on otildeiguslikud reformid toimunud aastatel 1993-2003 Alates 2009

aastast on Soomes lubatud samasoolisel isikul oma partneri last adopteerida Eeliseks on kui

partnerid elavad registreeritud kooselus ja mittebioloogiline vanem on lapse sotsiaalne vanem

ehk tegelik vanem Nendes riikides saab samasooliste vanemate peres elav laps peale

lapsendamist taumlieliku sotsiaal- otildeigus- ja majandusliku kaitse ja samuti tagab see lapse otildeiguse

motildelemale seaduslikule ja sotsiaalsele vanemale Selline otildeiguslik areng naumlitab ka seda et

vanemate seksuaalne saumlttumus votildei sugu ei ole lapse huvide arvestamisel taumlhtis

Areng nendes riikides naumlitab ka seda et perekond koosneb lapsest ja kahest taumliskasvanud

isikust (sotildeltumata soost) Lapsel kes elab sellises perekonnas tekib otildeigus kahele seaduslikule

vanemale ja see annab talle votilderdse kaitse votilderreldes lapsega kes elab heteroseksuaalses peres

Selline areng naumlitab meile mis on kaasaaegne perekond58

See kotildeik taumlhendab et lapsel kes kasvab samasoolises perekonnas peavad olema

samasugused otildeigused nagu ta kasvaks erisooliste vanemate perekonnas kus partnerid kas on

votildei ei ole abielus Lapsel on otildeigus perekonna- ja eraelu kaitsmisele Euroopa Inimotildeiguste

Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ja samuti on tal otildeigus olla mitte diskrimineeritud

vastavalt sama konventsiooni artikkel 14-le Paraku naumleme erinevat suhtumist votilderreldes

lapsega kes elab perekonnas kus vanemad on heteroseksuaalsed Lapsel on vaja otildeigust

57

Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 29 58

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in Europe

National Cross-Border and European Perspectives 2012 lk 102-103120-122

33

perekonna kaitsele ja votildeimalust seadustada oma suhted mitte ainult bioloogilise vanemaga

vaid ka bioloogilise vanema partneriga Kui bioloogiline vanem ja partner on

heteroseksuaalsetes suhetes saab laps motildelema poole notildeusolekuga tagada enda otildeiguse olla

lapsendatud ja luua perekond Kui bioloogiline vanem ja tema partner on homoseksuaalsetes

suhetes siis isegi juhul kui motildelemad pooled on notildeus ei saa laps kasutada oma otildeigust olla

lapsendatud ja luua perekonda kui see ei ole vastuolus tema huvidega Riik arvestab lapse

huve eelkotildeige lapsendamisele lubatavuse kuumlsimuses

Selleks et aru saada partneri otildeigustest lapse suhtes peab enne defineerima kes on partner

lapse jaoks seaduse motildettes Perekonnaseadus annab meile kolm erinevat suhet lapse vanem

votildeotilderasvanem ehk lapse vanemaga abiellunud isik ning kasuvanem ehk isik kes ei ole

vanem ega votildeotilderasvanem vaid isik kes tegelikult last kasvatab Teda votildeib nimetada ka

faktiliseks vanemaks59

Sellest tuleneb et partner on kasuvanem Perekonnaseadust vaadeldes

votildeib oumlelda et kasuvanemal on kasulapse suhtes minimaalsed otildeigused samuti on lapse

otildeigused kasuvanema suhtes minimaalsed ja mitte taumlielikud

Ka Eesti Lastevanemate Liit on seisukohal et laste otildeigused ei ole piisavalt kaitstud seetotildettu

soovivad nad laste otildeiguste tugevdamist olukorras kus uumlks vanematest ei ole bioloogiline

vanem60

Samasooliste paaride puhul on partner faktiline vanem Lastekaitse Liidu president

Loone Ots on seisukohal et laps peab olema turvatud ja kaitstud nagu seda notildeuab Lastekaitse

Konventsioon Samuti arvab ta et samasooliste kooselu seadustamine on tervitatav samm

votilderdotildeiguslikkuse uumlhiskonda Laps satub vaumlgivalla ja hooletuse ohvriks nii samasoolises kui

erisoolises perekonnas seega peaksid tema otildeigused olema votildeimalikult efektiivselt kaitstud

motildelemal juhtumil Uumlhe votildeimaliku seisukoha jaumlrgi peaks samasoolistele peredele andma

lapsendamisotildeiguse erandjuhul see peab olema selgelt lapse huvides ning iga juhtumi puhul

arvestatakse konkreetseid asjaolusid ja teatud vanusest ka lapse notildeusolekut See aitaks vaumlltida

lapse lastekodusse sattumist laps peaks kasvama peres mitte uumlkskotildeik kui haumlsti varustatud

59

Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Edgar Salumaa Juridika

httpwwwjuridicaeejuridica_etphpdocument=etarticles1995123599PRNprvphp 60

Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest lk 3

httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise+koosel

uga+seotud+ettepanekutestpdf (18012013)

34

lastekodus Lastekaitse Liit on seisukohal et laps peab olema kaitstud ja Eesti laps peab

olema otildennelik vaatamata lapse kasvatajate soost61

Naumliteks votildeib tuua EIOtildeK kohtuotsuse Gas

ja Dubois v Prantsusmaa mille puhul kohtuniku eriarvamusel on samasoolises perekonnas

kasvatatav laps erinevas olukorras votilderreldes erisooliste taumliskasvanutega uumlhes peres kasvava

lapsega62

Eesti Potildehiseadus saumltestab ja tunnustab perekonna kaitset ja samuti peetakse potildehiseaduse jaumlrgi

oluliseks laste kasvatamist ning vanematele antakse mitte ainult luba vaid ka kohustus oma

lapsi kasvatada Mainitakse ka riigi kohustust perekonda laste kasvatamisel abistada Riigi

kohustuseks on luua lapsevanematele votildeimalused oma laste kasvatamiseks ja tagada laste

potildehivajadused63

Laps on homoseksuaalses peres kasvades erinevas olukorras votilderreldes heteroseksuaalses

peres kasvava lapsega Viimasel juhul on motildelemal vanemal otildeigus taotleda erinevaid

perekonna- ja laste kasvatamistoetusi kuna motildelemad vanemad votildeivad seadusjaumlrgselt end

lapsevanemana registreerida (bioloogiline vanem lapsendamine) Samasooliste partnerite

puhul on toetuste saamine raskendatud votildei ei ole uumlldse votildeimalik naumliteks votildeib tuua Viimsi

kaasuse probleemi Nii ei saa laps kes kasvab peres kahe samasoolise vanemaga vanemate

kaudu samalaadset riigipoolset toetust Kaasuses X Y ja Z vs Suurbritannia toob Inimotildeiguste

Kohus selgelt vaumllja et inimotildeiguste konventsioon votildeib olla totildelgendatud erinevalt ja perekonna

kaitse laieneb mitte ainult abiellunud paaridele vaid ka de facto peredele

Alati peab arvesse votildetma mitut erinevat faktorit kui kaua kaks taumliskasvanud isikut (sotildeltumata

soost) koos elanud on kas isikud elavad uumlhes leibkonnas kas nad soovivad votildei ei soovi lapsi

koos kasvatada64

Arvatakse et perekonna autentne tunnus on uumlhine laste kasvatamise otildeigus

61

Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012 httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed ( 21012012)

62 Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa 23032012

httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420 (22012013) 63

Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad sotsiaaltoetused ja ndash

teenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007 lk 29 64

Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in International

and Comparative Law Kluwer Law International 2002 lk 261

35

Seega peab uumlhine laste kasvatamisotildeigus olema identselt kaumlttesaadav nii heteroseksuaalsetele

kui ka samasoolistele paaridele Kui erisoolistel paaridel on otildeigus lapsi uumlhiselt kasvatada ilma

registreerimiseta siis peab selline otildeigus olema tagatud ka samasoolistele partneritele65

Eestis puudub spetsialiseerunud organ mis teostaks jaumlrelvalvet laste otildeiguste tagamise uumlle

Seda funktsiooni teostavad erinevad organid koostoumloumls Nendeks kohalik omavalitsus

maavalitsus otildeiguskantsler ja teised66

Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas nr 6-

81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute puumlsiv kooselu kuulub

perekonnapotildehiotildeiguse kaitse alla aga Eestis ei ole selline kooselu reguleeritud ja seetotildettu tuleb

luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Samuti puudub lapsendamist ja

hooldusotildeigust puudutav regulatsioon mis tagaks laste huvide arvestamise samasooliste

paaride puhul Partneril puudub lapsendamise votildeimalus ja see annab hooldusotildeiguse ainult

uumlhele vanemale kuid partnerid elavad koos lapsega ja motildelemad peaksid lapse eest vastutama

ja tema eest kandma hoolt Selline olukord votildeib tuua probleeme lapse hooldamisotildeiguse

teostamisel uumlhe partneri surma korral votildei juhul kui seaduslik lapsevanem ei saa mingil

potildehjusel pikemaajaliselt hooldusotildeigust teostada Samuti pole tagatud partneri otildeigus last edasi

kasvatada kui seaduslik vanem sureb

Probleem on ka uumluumlrisuhetes Votildelaotildeigusseaduse sect289 saumltestab et eluruumi uumluumlrnikul on otildeigus

uumluumlriruumides majutada oma abikaasat alaealisi lapsi ja toumloumlvotildeimetuid vanemaid ilma

uumluumlrileandja notildeusolekuta67

Juhul kui uumluumlrilevotildetja on lapse vanema partner siis ei saa

uumluumlrileandja notildeusolekuta eluruumis majutada last ega tema seaduslikku vanemat Sellega

satub laps ebasoodsasse olukorda votilderreldes lapsega kes elab perekonnas kus motildelemad

partnerid on tema seaduslikud vanemad Lapse eluruumides viibimine sotildeltub uumluumlrileandja

tahtest

65

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs (viide 58) lk 92 66

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava

2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20per

ede20arengukava202012-2020pdf (16022013) 67

Otildeiguskantsler ( viide 3) lk 1 5

36

Laste staatus samasoolistes paarides on laumlbi aegade olnud nagu Pandora laegas Alati on olnud

arusaadav aktsepteeritud ja isegi notildeutud et lapsel peab olema kaks vanemat aga nuumluumldseks on

see arenenud selles suunas et lapsel votildeib olla kaks ema kaks isa votildei isegi kolm vanemat

2007 aastal andis Ontario Kohus oma otsuses AA vs BB ONCA 268

selles kuumlsimuses uue

arengu Selle kaasuse puhul vaumlrbasid kaks homoseksuaalset stabiilses suhtes elavat naist oma

meessoost sotildebra lapse bioloogiliseks eostamiseks Lapse suumlndides olid tema seaduslikeks

vanemateks bioloogiline ema ja bioloogiline isa Bioloogilise ema samasooline partner oli

sellises situatsioonis lapse faktiline vanem taumlitis lapse teise ema rolli ja kandis suurt osa lapse

kasvatamises Kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngisid lapse elus vaumlga olulist rolli ja kandsid lapse

eest hoolt Lapse bioloogilise ema samasooline partner leidis et tal peaksid olema lapse

suhtes samuti seaduslikud otildeigused ja kohustused ning ta poumloumlrdus kohtusse nende otildeiguste ja

kohustuste saamiseks Kohus leidis et kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngivad lapse elus vaumlga suurt

rolli ja lapse otildeiguste tagamise seisukohalt on oluline et kotildeik kolm oleksid tema seaduslikud

vanemad

Kohus arvestas lapse huvidega ning see on selle kaasuse puhul kotildeige olulisem Kohus

otsustas et kotildeik kolm taumliskasvanut peavad olema seaduslike vanematena registreeritud ning

seelaumlbi sai laps kolm seaduslikku vanemat Nimetatud kaasus totildei samasooliste vanemate ja

sellistes peredes elavate laste probleemide osas taumliesti uue arengu Selliseid arenguid jaumllgides

votildeib oletada et ka teised riigid votildetavad Orlando kaasuse arvesse ja hakkavad seda jaumlrgima

Perekonna ja vanema staatuse kontseptsioon on viimase aja jooksul teinud laumlbi suured

muutused ja arengud avardanud piire ja haumlgustanud nende motildeistete traditsioonilist taumlhendust

Niisiis votildeib oletada et laumlhitulevikus toimuvad seadusandluses muudatused mille kohaselt ei

arvestata vanema staatuse saamisel enam vanemate seksuaalse saumlttumuse ja arvuga Selle

asemel votildeetakse arvesse eelkotildeige lapse huvid Selline olukord peaks viima selleni et tagatud

on taumlielik votilderdsus ja vaumllistatud diskrimineerimine Seda propageerib praegusel ajal Euroopa

Inimotildeiguste Konventsiooni artikkel 14

68

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and ROSENBERG

JJA AA v BB 2007 ONCA 2 httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

37

Tihtipeale sotildeltub lapse otildeiguslik staatus perekonnas sellest milline on temaga koos elavate

taumliskasvnanute suhte otildeiguslik staatus ndash sellest kas tegemist on abielu votildei registreeritud

kooseluga On oluline ka maumlrgata et vaumlga paljud riigid on laste kaitse tagamise eesmaumlrgil

avanud samasooliste paaride jaoks votildeimaluse oma suhteid registreerida Selle kaudu on neil

votildeimalus lapsi uumlheskoos lapsendada votildei siis on uumlhel partneril votildeimalik lapsendada partneri

laps Naumliteks Rootsis saavad lapsendamise puhul sarnase otildeigusliku staatuse nii paarid kes on

oma suhted kooseluna registreerinud kui ka abielus olevad erisoolised paarid

Norra ja Sakasamaa lubavad neil paumlevil registreeritud kooselus elavatel samasoolistel isikutel

lapsendada oma partneri lapse Siin tuleb aga silmas pidada et tegemist on siseriiklike

seadustega mis ei garanteeri nende rahvusvahelist tunnustamist Perekonna seisukohalt

taumlhendab see seda et nii lastel kui tema vanematel votildeivad tekkida otildeiguslikud probleemid

vaumlljaspool riiki juhul kui teises riigis ei kehti sarnased seadused69

Euroopa Liidu otildeigus

perekonnaotildeiguse valdkonnas notildeuab uumlhtlustamist ja liigub kiirelt sinnapoole Kindlasti on

vajalik demokraatlik ja selge lahendus mis hakkaks potildehinema Euroopa Inimotildeiguste

Konventsioonil

69

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family Law

Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008 lk 101-110

38

Kokkuvotildete

Uurimistoumlouml kaumligus olen jotildeudnud jaumlreldusele et kuigi Eestis ei ole perekonna motildeiste

defineeritud on selle motildeiste seadusaktidesse sisse viimine aumlaumlrmiselt oluline nii erisooliste kui

ka samasooliste paariride ja nendega koos elavate laste perekonnakaitse otildeiguse tagamiseks

Viimsi kaasus on vaumlga hea naumlide Eesti seadusandlusest Tuginedes Euroopa Liidu otildeigusele ja

Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtukaasustele olen jotildeudnud jaumlreldusele et teatud juhtudel

peavad nii erisooliste kui ka samasooliste paaride pered koos lastega votildei ilma kuuluma

perekonna kaitse alla Samuti peab registreerimata kooselus paari peres elav laps kuuluma

oma tegelike vanematega uumlhte perekonda ning olema kaitstud perekonna motildeiste taumlhenduses

taumlpselt samamoodi kui laps kes elab registreeritud kooselu sotildelminud faktiliste vanematega

Igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja diskrimineerimine mis potildehineb isikute

sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud Euroopa Liidu liikmesriigid ei tohi perekonna ja

uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise potildehjuseks nimetada Euroopa

Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta

perekonnaeluna millel on riiklik kaitse

Teine peatuumlkk naumlitas et hetkel votildeivad lapsel tekkida perekonnaliikmetega erinevad otildeiguslikud

suhed Perekonnaliige ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem seega on tema otildeigused lapse

suhtes ja lapse otildeigused faktilise vanema vastu piiritletud Faktiliste vanematega kes ei ole

oma suhteid registreerinud koos elav laps on ebavotilderdses olukorras votilderreldes lapsega kes elab

faktiliste vanematega kes on oma suhteid registreerinud Nii tekib lapse lastekodusse

sattumise oht naumliteks bioloogilise vanema surma puhul kui teisel faktilisel vanemal

puuduvad lapse uumlle vanemlikud otildeigused Selline kohtlemine ei pruugi olla lapse huvidega

kooskotildelas Abielus paari puhul seda probleemi ei teki

Kolmandas peatuumlkis kaumlsitlesin LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdset kohtlemist

votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega Toumloumlst tuleb

selgelt vaumllja et ebavotilderdsel kohtlemisel ei ole otildeigustust ja see ei ole kooskotildelas lapse huvidega

Lapsel on otildeigus kahele vanemale ning oma tegelike vanemate tunnustamisele sotildeltumata

tegelike kasvatajate soost Laps peab igal juhul olema kaitstud sotildeltumata sellest kas tema

39

faktilised vanemad on oma suhted registreerinud votildei mitte kuna laps ei saa seda kuidagi

motildejutada Samasooliste paaride puhul on laps ebavotilderdses olukorras votilderreldes erisooliste

faktiliste vanematega elava lapsega LGBT peredes elavate laste kaitse on puudulik ja notildeuab

taumliustamist sotildeltumata siseriigi uumlhiskonna valmisolekust ning eelkotildeige tuleb seda kuumlsimust

lahendades tugineda lapse huvidele

40

Summary

Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family

has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost

importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex

couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good

example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of

the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex

and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection

Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their

real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same

way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any

avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is

prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of

the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court

of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state

The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family

members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of

the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent

are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship

is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered

their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the

death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to

the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no

significance in the case of a married couple

In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent

families compared to children living in families formed by persons of different sexes The

thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests

Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition

41

regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their

factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any

bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared

to children living with their factual parents of different sexes The protection of children

living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the

general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into

consideration in the first place when solving the problem

42

Kasutatud materjalide loetelu

Kasutatud kirjandus

Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009

Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in

International and Comparative Law Kluwer Law International 2002

Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or

Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008

Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika

EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of

Fundamental Rights of the European Union 2006

European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw

European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and

discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal

analysis 2010

Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012

Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia

Antwerp-Oxford 2005

Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st

Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009

Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family

Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008

Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of

Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law

Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007

Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad

sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007

43

Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine

praktikas Lastekaitse Liit 2005

Kasutatud normatiivmaterjal

Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303

Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification

Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their

family members to move and reside freely within the territory of the Member States

Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50

Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2

Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8

Perekonnaseadus RT I 27062012 12

Kasutatud internetiallikad

Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second

Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June

2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and

ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2

httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-

2pg-27

Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of

fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012

httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6

-2008-0479amplanguage=EN

European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working

Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties

Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007

httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf

44

GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf

Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-

10xls

Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest

httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise

+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf

Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61

Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012

httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused

Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012

httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed

Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta

Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-

perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta

Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk

32

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC

C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf

Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France

httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886

Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa

23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede

arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja

20perede20arengukava202012-2020pdf

The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010

httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf

Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and

What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10

httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019

45

Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri

httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool

iste_isikute_peresuhepdf

Viidatud kohtupraktika

EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa

EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa

EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria

EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits

EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola

EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95

EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria

TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009

TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010

3

Luumlhendid

EIKo ndash Euroopa Inimotildeiguste Kohtu otsus

LGBT ndash lesbi gei bi transseksuaal inimesed

TlnHKo ndash Tallinna Halduskohtu otsus

TlnRnKo ndash Tallinna Ringkonnakohtu otsus

4

Sissejuhatus

Taumlnapaumleva Eestis on levinud eelarvamustel potildehinevad stereotuumluumlbid Motildened naumlited

homoseksuaalsus ei ole normaalne aga on ravitav homoseksuaalsusest raumlaumlkimine potildehjustab

laste homoseksuaalsust samasooliste paaride kooselu ei ole stabiilne homoseksuaalsus on

nakkav ja ohustab teisi inimesi homoseksuaalsus on vaimne haigus ja sellise haiguse totildettu on

homoseksuaalid uumlhiskonnale ohtlikud1 Selle tagajaumlrjel ei saa homoseksuaalsed vanemad ja

nende lapsed ennast vabalt tunda kartmata uumlhiskonna hukkamotildeistu2

Oma toumloumls analuumluumlsin samasooliste paaride peredes elavate laste ebavotilderdset kohtlemist

votilderreldes lastega kes elavad erinevast soost faktiliste vanematega naumliteks homoseksuaalses

peres elava lapse otildeigusi oma vanema partneri suhtes votilderreldes erisoolistest isikutest

moodustatud peres elava lapsega Samuti kaumlsitlen lapse otildeiguslikku staatust samasoolistes

peredes ja laste ebavotilderdset kohtlemist votilderreldes lastega kes elavad erisoolistest vanematest

moodustatud perekonnas Toumloumls tuginen nii Eesti kui ka Euroopa Liidu otildeigusele Viimaste alla

kuuluvad Euroopa Liidu direktiivid Euroopa inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse

konventsioon Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtuotsused Euroopa Liidu Kohtu kohtuotsused

ja Euroopa Notildeukogu soovitused Kasutan samuti Juridica ja Westlaw teaduslikke artikleid

teaduslikku kirjandust ning Eestis vaumllja antud seadusakte Kasutan analuumluumltilist meetodit

Toumlouml eesmaumlrk on vaumllja tuua ja analuumluumlsida samasoolistest isikutest moodustatud perekonnas

elavate laste otildeiguslikke probleeme ja nende tekkimise allikaid Valisin toumlouml peamiseks

fookuseks just samasoolistes perekondades elavate laste diskrimineerimise kuna need lapsed

on olemas sotildeltumata kehtivatest seadustest ja nende otildeigused peavad olema kaitstud Seda

naumlitab ka otildeiguskantsleri maumlrgukiri justiitsministrile 23 mail 2011 Samasooliste isikute puumlsiv

kooselu ja partnerite lapsed ei ole piisavalt kaitstud kuid sellised pered peavad kuuluma

perekonna potildehiotildeiguste kaitsealasse Samasooliste isikute puumlsiv kooselu on Eestis

1 The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010

httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf (25122012) 2

GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf (25122012)

5

reguleerimata ja otildeiguskantsleri arvamuse kohaselt on selline olukord potildehiseadusega vastuolus

ning seda peab reguleerima riiklikul tasandil3

Inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 8 uumltleb et igauumlhel on otildeigus

austusele era- ja perekonnaelu vastu Lisaks on kotildeigil otildeigus votilderdsele kohtlemisele ning

kaitsele diskrimineerimise vastu vastavalt konventsiooni artikkel 14-le Neid vaumlga olulisi

inimotildeigusi on oluline tagada ka laste puhul

Toumlouml on jaotatud kolme suuremasse alapeatuumlkki kus kotildervutan Eesti siseriiklikku seadusandlust

Euroopa Liidu seaduste ja teise Euroopa Liidu liikmesriikide siseriiklike seadustega

Esimeses peatuumlkis puumlstitan kuumlsimuse millist kooslust me perekonnaks nimetame ja mis on

perekonna otildeiguslik definitsioon Et Eesti olukorda selgitada toon esimeses alapeatuumlkis

naumliteks Viimsi kaasuse Votilderdlen Eesti olukorda sarnase teemavaldkonna naumlidetega Euroopa

Liidu liikmesriikides Kasutan selleks jaumlrgmisi naumliteid Schalk ja Kopf vs Austria Karner vs

Austria Keegan vs Iirimaa Kozak vs Poola Alapeatuumlki 13 laumlhteprobleemiks on asjaolu et

hoolimata 1994 aastal Euroopa Liidu liikmesriikide poolt vastuvotildeetud seadusest mille

kohaselt tuleb kotildeikide liikmesriikide kodanike otildeigusi kaitsta sotildeltumata nende seksuaalsest

saumlttumusest ei loodud samasoolistele paaridele siiski votildeimalust abiellumiseks votildei oma suhete

muul viisil registreerimiseks See on paaride ja nende laste otildeigusliku kaitse puhul jaumltnud

kuumlsitavusi millele motildened liikmesriigid on leidnud alternatiivlahendused

Teises peatuumlkis uurin konkreetsemalt laste otildeiguslikku staatust LGBT perekondades

Kirjeldan millised on selliste perekondade erinevad votildeimalused laste saaamiseks ja millised

otildeiguslikud probleemid sellest tulenevalt tekkida votildeivad Selle temaatika alla kuulub ka

lapsendamise kuumlsimus Toon jaumlrgnevad teemakohased naumlited Frette vs Prantsusmaa EB vs

Prantsusmaa X ja teised vs Austria

3

Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri

httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasooliste_isik

ute_peresuhepdf (25112012)

6

Kolmandas peatuumlkis keskendun LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdsele kohtlemisele

votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega

Homoseksuaalsetes suhetes elava lapse vanema partneril ja lapsel ei ole omavahelisi

otildeiguslikke suhteid ja esialgu puudub Eestis ka votildeimalus nende suhete loomiseks Juhtimaks

taumlhelepanu votildeimalikele lahendustele toon jaumlrgnevad naumlited Gas ja Dubois vs Prantsusmaa

X Y ja Z vs Suurbritannia AA vs BB ONCA 2

7

1 Perekonna motildeiste

2007 aastal suumlndis Eestis 58 lastest registreerimata kooselus sealhulgas uumlksikemade

peredes See naumlitab et abielu sotildelmimine ei ole enam uumlks oluline osa rahva puumlsimise kaitse

meetmetest pigem on see vajalik isikute kaitseks kes kuuluvad perekonda Paraku ei ole

Eestis perekonna motildeiste praegu kehtivates seadustes defineeritud Defineerimine on oluline

nii samasoolistele kui erisoolistele paaridele

Kaumlsitledes samasoolistest isikutest moodustatud perekondades elavate laste otildeigusi tuleb vaumllja

selgitada kas nad kuuluvad perekonna kaitse alla votildei mitte See on oluline kuna Eesti

Vabariigi potildehiseaduse sect274 annab perekonnale riigi kaitse vanematele otildeiguse ja kohustuse

kasvatada oma lapsi ja nende eest hoolitseda ning perekonnale kehtestab see kohustuse

hoolitseda oma abivajavate liikmete eest Riigil on positiivne kohustus kaitsta perekonnaelu

ning kohustus kasutada erinevad meetmeid perekonna ja pereliikmete kaitsmiseks5

11 Perekonna motildeiste Eestis

Eesti potildehiseaduses on kaks saumltet mis kaitsevad perekonnaelu sect26 annab otildeiguse perekonna ja

eraelu puutumatusele ja sect27 annab perekonnale riigi kaitse saumltestab vanematele otildeiguse ja

kohustuse kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest ning paneb perekonnale kohustuse

hoolitseda oma abivajavate liikmete eest Viimane saumlte reguleerib pereliikmete omavahelisi

suhteid ning paneb riigile positiivse kohustuse kehtestada nende suhteid reguleerivaid seadusi

Motildelema saumltte eesmaumlrgiks on reguleerida perekonnaga seonduvat Lisaks sellele annab sect27

perekonnale ja perekonnaelule riigi kaitse kolmandate isikute poolsete ruumlnnakute vastu mis

on suunatud pere vastu6 Sellega seoses tekib kuumlsimus millist kooslust me perekonnaks

nimetame ja mis on perekonna otildeiguslik definitsioon Eesti seadused ei anna konkreetset

definitsiooni

4 Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2

5 Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-2pg-27

(25122012) 6 Kommenteeritud vaumlljanne (Viide 5)

8

Keda pidada perekonnaks kelle ellu riik votildei kolmas isik ei tohi votildeib votildei peab sekkuma

Kelle suhtes on riigil positiivsed kohustused See sotildeltub sellest kuidas meie riik ja uumlhiskond

perekonda motildeistab Seega on perekonna motildeiste ajas muutuv sotildeltub sotsiaalsest ja

kultuurilisest keskkonnast ja sellest kuidas perekonda kaumlsitletakse seadustes ja

kohtupraktikas7

Eestis ei olnud LGBT perekonna teemalist kohtupraktikat kuni 2010 aastani Just sel aastal

tehti Tallinna Ringkonnakohtu poolt nii-oumlelda Viimsi kaasuse otsus Uumlheks osapooleks oli

samasoolistest isikutest paar ja juhtumiga olid seotud ka kolm last8 Nimetatud osapool taotles

Viimsi Vallavalitsuselt laste lasteaia- ja koolitoidu ning sotildeiduotildeiguse tasuta saamist Viimsi

Vallavalitsuse 12062009 korraldusega nr 373 jaumleti kaebaja taotlused rahuldamata Otsust

potildehjendas Vallavalitsus sellega et kahe samasoolise isiku kooselu ei saa nimetada

perekonnaks kui laumlhtuda seadusaktidest Vastuvaumlitena esitati asjaolu et Viimsi Vallavalitsuse

maumlaumlruses nr 87 22122006 ei ole perekonna motildeiste defineeritud Sotildenu bdquokolme ja enama

lapsega pereldquo votildeib totildelgendada erinevalt Kaebuse esitaja ja tema partner on motildelemad Viimsi

valla elanikud nende uumllalpidamisel on kolm last ja nad kuuluvad samasse leibkonda mis

taumlhendab seda et neil on uumlhine majapidamine ja nad hoolitsevad laste eest uumlheskoos Motildelema

sissetulekuid kasutatakse samuti uumlheskoos Seega votildeib sellist kooslust kaumlsitleda perekonnana9

Kaebaja poumloumlrdus oma otildeiguste tagamiseks kohtusse ja Tallinna Halduskohus tuumlhistas Viimsi

Vallavalitsuse korralduse ning notildeudis kaebaja taotluse uuesti laumlbivaatamist10

Vallavalitsus ei

olnud sellega notildeus ja esitas apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

Apellatsioonikaebus jaumleti rahuldamata ja kohus otsustas jaumltta Tallinna Halduskohtu otsuse

Viimsi Vallavalitsuse 12 juuni 2009 korralduse nr 373 tuumlhistamise osas muutmata ja lisaks

7 Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk 32

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikSoM_analC3BCC

3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekst__mC3A4rts_

_pdf (25122012) 8 Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010 lk 141-

143 9

Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus wwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-10xls

(02012013) 10

TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009

httpswwwriigiteatajaeekohtuteavemaa_ringkonna_kohtulahendidmenetlushtmlkohtuasjaNumbe

r=3-09-148917 (04012013)

9

sellele tuumlhistas Ringkonnakohus eelmise otsuse osa kus Viimsi Vallavalitsus oli kohustatud

kaebaja taotluse uuesti laumlbi vaatama et teha soodustuste saamise osas uus otsus Sellega leidis

Ringkonnakohus et Viimsi Vallavalitsuse korraldus nr 373 oli otildeigusvastane11

Eesti seadustes ei ole perekonna motildeiste defineeritud aga Viimsi kaasus naumlitab et

seaduslikult registreerimata suhetes isikud votildeivad end siiski maumlaumlratleda uumlhe perekonnana

Seega peaksid perekondadele kelle omavahelised suhted pole lepinguga maumlaumlratletud sh

samasoolistele perekondadele siiski kehtima kotildeik sotsiaalsed soodustused mis kehtivad

seaduse jaumlrgi perekondadele votildei leibkondadele Samas tuleb silmas pidada et Eestis ei

rakendata pretsedendiotildeigust seega ei garanteeri Viimsi kaasuse otsus LGBT koosluste

(lastega votildei ilma) perekonnana tunnistamist Seda saab garanteerida ainult seadusetaumliendus

kus perekonna motildeiste oleks defineeritud

Poumloumlran siinkohal erilise taumlhelepanu probleemile mis puudutab seda et Eesti

perekonnaseaduse vaumlljaandja kasutab selliseid sotildenu nagu bdquoabieluldquo ja bdquoabikaasaldquo ning nendes

saumltetes kus kasutatakse sotildena bdquoperekondldquo eeldatakse et tegemist on registreeritud kooseluga

Seega ei laiene see seadus mitteregistreeritud paaridele Kuid Viimsi kaasus naumlitab et

erijuhtumil votildeime nimetada ka mitte registreeritud kooselu perekonnaks Siin tekib otildeiguslik

kuumlsimus ndash millised seadusesaumltted laienevad ainult registreeritud partneritele ja millised

motildelemale

Perekonnaseaduse sect1 lg1 saumltestab et abielu sotildelmitakse naise ja mehe vahel See taumlhendab et

samasoolistele paaridele ei laiene perekonna kaitse ja otildeigus abielluda Traditsiooniline abielu

taumlhendab kooslust mille tagajaumlrjel votildeib suumlndida jaumlrglasi12

See taumlhendab et Eestis on abielu

ja perekonna kaitse loodud rahva puumlsimise kaitseks13

Abielustaatus toob kaasa mitmeid

erinevaid uumlhiskonnas olulisi otildeigusi ja kohustusi Nende otildeiguste ja kohustuste hulka kuuluvad

abikaasa paumlrimisotildeigus uumllalpidamiskohustus lastega seonduvad otildeigused ja kohustused

11

TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010

httpswwwriigiteatajaeekohtuteavemaa_ringkonna_kohtulahendidmenetlushtmlkohtuasjaNumbe

r=3-09-148933 (04012013) 12

Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009 lk 4 13

Eesti Vabariigi potildehiseadus RT I 27042011 2

10

varalised otildeigused ja kohustused lahutamisega seonduv varajagamine ja muu14

Need otildeigused

ja kohustused ei laiene samasooliste paaridele kuna puudub inimeste omavaheliste suhete

regulatsioon Perekonnaseaduse jaumlrgi ei ole lubatud abielu sotildelmimine mis kotildeik need otildeigused

ja kohustused kaasa tooks Nagu eelnevalt mainitud on defineerimata ka perekonna motildeiste

Ka Eesti Vabariigi lastekaitseseadus kaumlsitleb perekonna motildeistet Naumliteks sect30 lg2 uumltleb et

lapsel on on otildeigus perekonna kokkusaamise eesmaumlrgil lahkuda Eestist votildei Eestisse sotildeita Aga

kuidas rakendub see otildeigus siis kui tegemist on bioloogilise lapsevanema partneriga kes on

kasvatanud last terve tema eluaja Eesti Vabariigi jaoks kehtib kuumlll direktiiv 200386EC mis

kaumlsitleb perekonna taasuumlhinemist kuid sellekohaselt on perekonnaliige isik kes on

registreeritud partner votildei abikaasa Seega ei kehti Eesti seaduste jaumlrgi Eesti Vabariigi

lastekaitse seaduse sect30 bioloogilise vanema partneri jaoks Samas on ta siiski kaumlsitletav kui

pereliige ndash nii arvab ka Eesti Vabariigi otildeiguskantsler Seelaumlbi tekib seadusandluses konflikt

Olukorras kus kodanikud kasutavad vaba liikumise votildei perekonna taasuumlhinemise otildeigust on

Euroopa Liidu Parlament arvamusel et igasugune abielu mis on tunnustatud uumlhes

liikmesriigis peab olema samavaumlaumlrselt tunnustatud ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides

Samuti peab iga seadus mis on vastu votildeetud motildenes teises liikmesriigis olema kaalutletud

ning see peab olema arvesse votildeetud teiste liikmesriikide poolt Liikmesriigid peavad vaumlltima

igasugust diskrimineerimist On aumlaumlrmiselt oluline et liikmesriikide kodanikud saaksid

taumlielikult kasutada oma tsiviilotildeigusi ja seda mitte ainult kodumaal vaid ka riigis mille

kodanikud nad on votildei riigis kus nad elavad15

Samuti kutsub Euroopa Parlament oma raportis

20072145 liikmesriike kes ole ei samasooliste isikute kooselu reguleerimise seadusakti vastu

votildetnud tunnustama vaumlhemalt teistes liikmesriikides sotildelmitud samasooliste isikute vahelist

abielulepingut ning samuti kutsutakse uumlles andma neile votildeimalust vabalt liikuda ilma et

samasoolised paarid peaksid kartma diskrimineerimist seksuaalsete eelistuste potildehjal Samuti

kutsub Euroopa Parlament liikmesriike uumlles tunnustama samasooliste isikute kooselu

sotildeltumata sellest kas see on registreeritud kooselu votildei abieluna Teisel juhul piiritleb kooselu

14

Andra Olm (viide 12) lk 4

15

European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working Document

on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs

DT673609ENdoc 21062007

httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf (15042013)

11

tunnustamata jaumltmine isikute vaba liikumist16

Kuid Eestis ei ole samasooliste isikute

kooslused seadusega reguleeritud ehk kui laps soovib oma teises riigis naumliteks Hollandis

tunnustatud mittebioloogilise vanemaga (bioloogile vanem on samasooline partner) Eestis

uumlhineda see pole votildeimalik

Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas Nr 6-81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute

puumlsiv kooselu kuulub perekonna potildehiotildeiguse kaitsele aga Eestis ei ole selline kooselu

reguleeritud ja seetotildettu tuleb luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Erinevast

soost osapooltest koosnevad paarid saavad oma suhteid reguleerida abielu sotildelmides aga

samasoolistele paaridele ei ole see institutsioon avatud ja puuduvad alternatiivmeetmed

omavaheliste suhete reguleerimiseks17

Samuti jaumlaumlb lahendamata kuumlsimus kes kuulub

samasooliste paaride puhul lapse perekonda Kas bioloogiline vanem faktiline vanem

lapsendamise puhul registreeritud seaduslik lapsendaja votildei motildelemad partnerid Motildenel juhul

on lapse perekonnaks motildelemad partnerid naumliteks Viimsi kaasuse puhul aga muudel juhtudel

kus kasutatakse sotildena bdquoperekondldquo ei ole selgust kas raumlaumlgitakse ainult registreeritud kooslusest

votildei mitte

Samasooliste isikute kooselu ja sellises kooselus eksisteerivate laste otildeigused peavad olema

taumlpselt samasugused kui otildeigused erisoolistes perekondades Laps peab saama samasuguse

kaitse igas aspektis emotsionaalses finantsilises otildeiguslikus ning uumlhiskondliku kaitse naumlol Ei

saa otildeigustada seda kui samasooliste paaride lapsed jaumlaumlvad otildeiguslikult eraldi ruumlhmaks18

Selle kuumlsimuse lahendamiseks votildeib poumloumlrduda Euroopa Liidu otildeiguse ja Euroopa Inimotildeiguste

Kohtu kohtupraktika poole kuna Eestis kehtivad seadused seda ei reguleeri

16

Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of fundamental

rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012

httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6-2008-

0479amplanguage=EN (15042013) 17

Otildeiguskantsler (viide 3) maumlrgukiri lk 1 5 18

Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta Postimees

07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-perekondade-lapsed-on-eestis-

kaitseta

12

12 Perekonna motildeiste Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikas

Inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 8 uumltleb et igauumlhel on otildeigus era- ja

perekonnaelu kaitsele

Sotildena bdquoperekondldquo defineerimisel on oluline EIK kohtuotsus Emonet ja teised vs Šveits Kohus

toob punktis 33 selgelt vaumllja et perekond on kooslus kus inimeste vahel tekivad tihedad

isiklikud sidemed Punktis 44 on selgelt oumleldud et kaitsma ei pea mitte ainult seaduslikult

registreeritud kooslust ehk ametlikult abiellunud isikutest perekonda vaid kaitsta tuleb ka de

facto kooslust ehk isikuid kes moodustavad perekonna ilma seadusliku registreerimiseta

Kohtuotsuse kohaselt on olulised ka teised faktorid kui kaua partnerid koos on elanud kui

kaua on nende suhe kestnud ja kas nad on uumlksteisele selgelt vaumllja oumlelnud oma soovi lapsi

kooselus kasvatada 19

Uuem kohtuotsus mis aitab aru saada perekonna totildelgendusest on Schalk ja Kopf vs Austria

Varem kaumlsitleti samasooliste partnerite kooslust Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ainult

eraeluna aga antud kohtuotsuse punktis 90 leidis kohus et samasooliste partnerite kooselu

kus eksisteerib tihe isiklik side votildeib teatud juhtudel kaumlsitleda mitte lihtsalt eraeluna vaid

perekonnaeluna See taumlhendab seda et kui erisoolistest inimestest moodustuv paar on kooslus

mida kaitstakse riigis perekonna taumlhenduses siis samasugust samasoolistest inimestest

moodustatud kooslust peab samuti kaitsma perekonna taumlhenduses Kohus totildei vaumllja ka selle et

paljudes riikides on juba avatud samasooliste isikute suhete registreerimise votildeimalus riigi

tasandil20

Jaumlrgmine vaumlga oluline kaasus perekonnaelu defineerimiseks oli Karner vs Austria kus

meessoost taotleja elas pikaajalises suhtes mehega Taotleja partner potildedes surmaga lotildeppenud

haigust Motildelemad partnerid elasid uumluumlrikorteris ja peale uumlhe partneri surma avaldas kinnisvara

omanik soovi lotildepetada taotlejaga uumluumlrileping kuid kohalik seadus kaitses surnud isiku

perekonnaliikmeid uumluumlrilepingu lotildepetamise eest Austria Riigikohus leidis et selline kaitse ei

19

EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Switzerland p 33 34 36 20

EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95

13

laiene samasoolistele paaridele Euroopa Inimotildeiguste Kohus leidis et toimus artikkel 8

koosmotildejus artikkel 14-ga rikkumine Kui kohalik seadus kaitseb erisoolisi mitteabiellunud

kooslusi ja kui erisooliste pereliikmete puhul jaumlaumlks uumlhe pereliikme surma puhul uumluumlrileping

kehtima siis peab ta samuti kehtima ka samasooliste paaride puhul Seega ei olnud taotleja

uumluumlrilepingu lotildepetamine seaduslik Kohus kordas samuti seda et kui riiklikus seaduses

eksisteerivad erinevused erisooliste paaride ja samasooliste isikute paaride de facto kooselus

siis peavad need erinevused olema kas vaumlga potildehjalikult ja objektiivselt potildehjendatud votildei

kotildervaldatud21

Kaasuse Keegan vs Iirimaa puhul leidis Euroopa Inimotildeiguste Kohus et perekonnaelu kaitse

alla kuuluvad mitte ainult abiellunud isikud vaid motildenedel juhtudel ka de facto perekonnad

mis on oma olemuselt abieluga sarnased Antud kaasuse puhul oli tegemist erinevast soost

isikutega Kohus leidis punktis 43 et isegi kui laps on suumlndinud vaumlljaspool abielu votildeib kahe

inimese kooslust koos lapsega nimetada perekonnaeluks22

Kaasuse Kozak vs Poola puhul elas taotleja oma samasoolise partneriga munitsipaalkorteris

mis oli renditud taotleja partneri poolt Peale partneri surma poumloumlrdus taotleja omavalitsuse

poole et saada korteri uumluumlrileping oma nimele kuid omavalitsus keeldus Potildehjuseks oli

taotleja seksuaalsaumlttumus Omavalitsus leidis et faktilisele samasooliste isikute kooselule ei

laiene perekonnakaitse23

Inimotildeiguste kohus kordas et samasooliste isikute stabiilne de facto

pereelu taumlhistab perekonda samavotilderd nagu erisooliste isikute faktiline kooselu Selle kaasuse

puhul oli oluline kohtu arvamus et liikmesriigid peavad votildetma arvesse uumlhiskonna arengut

ning selle kaumligus on toimunud muudatused perekonna ja isikute omavaheliste suhete

valdkonnas Ehk siis kohus kinnitas et igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja

diskrimineerimine mis potildehineb isikute sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud

Liikmesriigid ei tohi perekonna ja uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise

potildehjuseks nimetada24

21

EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria 22

EIKo 2605 1994 1696990 1994 Keegan v Irimaa p 44 23

EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poland 24

European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and discrimination on

grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal analysis 2010 lk 46

14

Need kaasused naumlitavad et Euroopa Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute

stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta perekonnaeluna millel on riiklik kaitse Abieluvaumllised

samasooliste isikute kooslused peavad olema taumlpselt samamoodi kaitstud ja arvesse votildeetud

nagu abieluvaumllised erisoolistest isikutest moodustunud perekonnad Arenguid on naumlha ka

perekonnaelu defineerimisel Kui varem kuulus samasooliste isikute kooselu ainult eraelu

kaitse alla siis praegusel hetkel peab samasooliste isikute faktiline kooselu kuuluma

perekonna kaitse alla ning erinev kohtlemine ei ole lubatud

13 Perekonna motildeiste Euroopa Liidu otildeiguses

Euroopa Liit alustas liikumist perekonnaotildeiguse uumlhtlustamiseks juba aastal 1994 kui tuli vaumllja

Euroopa Parlamendi resolutsioon geide ja lesbide votilderdsete otildeiguste kaitsmiseks Euroopa Liidu

liikmesriikides Euroopa Liidu liikmesriigid votildetsid vastu otsuse et kotildeikide liikmesriikide

kodanike otildeigusi tuleb kaitsta sotildeltumata nende seksuaalsest saumlttumusest ja kotildervaldada tuleb

igasugune ebavotilderdne kohtlemine mis baseerub seksuaalsel saumlttumusel See ei loonud siiski

votildeimalust abiellumiseks Sotildeltumata sellest leidsid motildened Euroopa Liidu liikmesriigid

kuumlsimusele alternatiivlahenduse avades nii erisoolistele kui samasoolistele paaridele

votildeimaluse registreerida oma suhteid abieluvaumlliselt25

Euroopa Liidu otildeiguses on vaumlga oluline seaduslik akt nimega Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste

Harta mis jotildeustus koos Lissaboni lepingu jotildeustumisega Seadusakti artikkel 7 uumltleb et

igauumlhel on otildeigus perekonna- ja privaatelu kaitseks artikkel 9 uumltleb uumlhtlasi et igauumlhel on otildeigus

abielluda ja luua perekond ning need potildehiotildeigused peavad olema garanteeritud ja kaitstud

vastavalt siseriiklikele seadustele Enne muudatust sisaldas artikkel 9 naise ja mehe motildeistet ja

oli seega totildelgendatav kehtivana ainult erisoolistele isikutele kuid taumlnaseks on sotildenad bdquomeesldquo ja

bdquonaineldquo artikkel 9st kotildervaldatud See taumlhendab et perekond kui institutsioon on Euroopa

Liidu otildeiguses hetkel oma struktuuri vaumlaumlrtuste ja funktsioonide puhul uumlleminekustaadiumis

Artikkel uumltleb et abiellumise otildeigus peab olema garanteeritud vastavalt siseriiklikele

25

Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in

Europe Organising Committee of the Commission on European Family Law 2003 lk 12-14

15

seadustele kuid viide naisele ja mehele otildeigussubjektina on liikunud tagaplaanile Artikkel 9

on formuleeritud sooneutraalselt Uumlldiselt saab riik kehtestada abielu lubamisele piiranguid

ainult vastavalt ratsionaalsuse printsiibile ja mitte meelevaldselt Motildened piirangud (nagu

abieluks lubatud vanus) on universaalsed kuid sooline tunnus ei ole asjakohane26

Samasooliste paaride abiellumise lubamine votildei mittelubamine on siseriiklik kuumlsimus27

Kuid

artikkel 9 raumlaumlgib ka otildeigusest luua perekond See on artikkel 9 taumlhenduses eraldiseisev otildeigus

mis ei ole otseselt seotud otildeigusega abielluda

Kaasaegne tendents Euroopas naumlitab seda et paljud inimesed elavad vaumlljaspool abielu

institutsiooni Tunnustatud abielu pole enam otildeiguslik eeltingimus perekonna loomiseks ja ei

ole ainuke viis luua perekonnaelu mis omandaks riigi kaitse ja mittesekkumise otildeiguse28

See

tendents naumlitab et perekonna motildeistet peab kaumlsitlema laialt ja see peab sisaldama palju

erinevaid perekonnavorme sealhulgas de facto perekonnaelu Euroopa Parlament julgustab

liikmesriikides abieluvaumlliste suhete seadustamist ning pikaajalistele abieluvaumlliste suhetele

abieluga sarnase kaitse tagamist nii erisoolistele kui samasoolistele paaridele29

Perekonnaelu motildeiste kuumlsimuse olulisus totildestatatakse ka direktiivis mis kaumlsitleb perekonna

taasuumlhinemist Direktiivi 200386EC kotildeige progressiivsem element on perekonna motildeiste

laiendamine ning moderniseerimine direktiiv hotildelmab mitte ainult abielu sotildelminud isikuid

vaid ka registreeritud de facto kooslusi mis on perekonnaelu motildeiste moderniseerimisel

oluline samm edasi Direktiivi artikkel 4 p3-s kasutatakse terminit abieluvaumlline partner kes

elab registreeritud partnerluses taotlejaga Sinna hulka kuulub ka registreeritud samasooline

partner30

Euroopa Liidu direktiiv 200438EC defineerib pereliikme motildeistet ka artikkel 2 p2-

s partner kes on sotildelminud registreeritud vabaabielu on pereliige kui liikmesriik kaumlsitleb

registreeritud kooselu abieluga votilderdsena31

26

Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union EU Network of

Independent Experts on Fundamental Rights 2006 lk 99-103 27

Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 30301 Artikkel 9 28

Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union( viide 26) lk 103 29

Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union (viide 26) lk 98-104 30

Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification 31

Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their

family members to move and reside freely within the territory of the Member States

16

2 Laste otildeiguslik staatus LGBT perekonnas

Olen eelnevas peatuumlkis naumlidanud et samasooliste paaride kooslused peavad kuuluma

perekonna motildeiste alla Ei ole vaumllistatud et samasooliste paaridega elavad ka lapsed Siin tekib

oluline kuumlsimus ndash kui erinevast soost isikud kuuluvad perekonna motildeiste alla siis kes on

samasoolises perekonnas elava lapse perekond ja mis otildeigused ja kohustused on tal

perekonnaliikmete vastu Kuidas saab laps tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest

partneritest koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes

Kaumlsitlen LGBT perekondade erinevaid laste saamise mooduseid kuna sellest tulenevad

erinevad otildeiguslikud suhted lapse lapse bioloogiliste vanemate ja lapse bioloogilise vanema

partneri vahel LGBT perekondades on laste saamine raskendatud Samasoolised isikud ei saa

loomulikul teel lapsi seega votildeivad otildeiguslikus plaanis tekkida variandid kus laps ei omanda

teatud otildeigusi bioloogilise vanema partneri vastu aga faktiliselt on tegemist ikkagi

perekonnaga Seda olen kaumlesolevas toumloumls eelnevalt ka totildeestanud

LGBT perekondadel on laste saamiseks jaumlrgnevad votildeimalused kunstlik viljastamine

lapsendamine eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapsed Niisiis tekib lapse jaoks

kohe kaks erinevat peremudelit uumlhe variandi puhul on lapsel osaliselt geneetiline perekond

ehk siis lapsel on faktilises perekonnas uumlks bioloogiline vanem Teisel juhul on lapsel

taumlielikult mittegeneetiline perekond ndash selle naumlite puhul pole kumbki vanem faktilises

perekonnas lapsega kuidagi geneetiliselt seotud

21 Kunstliku viljastamise teel saadud laps ja tema otildeiguslik staatus LGBT

perekonnas

Kunstlik viljastamine embruumlo ja munarakkude siirdamine ning asendusemadus annavad laste

soetamiseks votildeimaluse paaridele kes ei saa seda teha bioloogilisel teel Praegusel hetkel on

meditsiin jotildeudnud hetkeni kus lapse suumlnnitanud ema ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem

Nendel juhtudel tekib kuumlsimus kes on lapse seaduslik vanem ja missugused otildeiguslikud suhted

tekivad lapse bioloogilise vanema lapse suumlnnitanud ema ning munaraku- embruumlo- votildei

17

seemnerakudoonori vahel Uumlhtlasi tekib kuumlsimus kes kuulub nendel juhtumitel lapse

perekonda ja kellel on otildeigus riiklikule kaitsele perekonna taumlhenduses

211 Holland

Euroopa Liidus on erinevatel riikidel erinevad riiklikud seadused mis reguleerivad mis tahes

kunstlikku viljastamist nii samasooliste kuid ka erisooliste perede jaoks

Kotildeige kaugemale on selle kuumlsimuse lahendamisel jotildeudnud Holland kus on seadustatud ka

asendusemaduse Samasooliste naiste paari jaoks on loodud erinevad votildeimalused lapse

eostamiseks ja motildened nendest annavad ka motildelemale naisele vanema staatuse Hollandis on

votildeimalik protseduur kus uumlhele naisele kantakse uumlle teise naise votildei partneri munarakust

loodud embruumlo mis on kunstlikult viljastatud kas kindla doonori votildei anonuumluumlmse doonoriga

Motildelemal naisel tekib lapsega geneetiline side ja uumlsna totildeenaumloliselt saavad motildelemad naised olla

lapse seaduslikud vanemad kuid mitte automaatselt seaduse alusel Hollandis saab ainult

lapse suumlnnitanud emast automaatselt lapse seaduslik vanem Bioloogilise ema partneril on

seaduse alusel lubatud partneri laps lapsendada Vaumlga oluline asjaolu sellisel juhul on et

parnteri lapse lapsendamiseks ei pea paar olema seaduslikult registreeritud Sellisel juhul on

oluline ainult laste huvidega arvestamine ja stabiilne kooselu teatud aja jooksul nii partneri

kui lapsega Sama reegel kehtib ka juhul kui uumlks parter on kunstlikult viljastatud

doonorseemnerakkudega ja teisel partneril ei eksisteeri lapsega bioloogilist sidet Motildelemal

juhul on lapse otildeigused taumleilikult kaetud lapsel on tagatud otildeigus nii isale (juhul kui doonor on

teada) kui ka bioloogilisele emale ning lapsel on votildeimalus saada otildeigused ka bioloogilise ema

partneri suhtes kui viimane lapse lapsendab32

Doonorseemnerakkudega kunstlikult viljastatud naise lapsel votildeivad motildenel juhul olla ka

otildeigused doonori suhtes Seda juhul kui doonor on teada maumlrgib ta avaldusele et tahab olla

lapse seaduslik vanem Kohus votildeib talle selle otildeiguse anda kui lapse ema ja doonor elavad

32

Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of Children

with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law Intersentia

Antwerpen ndash Oxford 2007 lk 163-167

18

koos perekonnana Kui doonor on teada ja ei soovi lapse suhtes seemnerakkude andmise

momendil vanemlikke otildeigusi siis ei saa teda vanemana maumlaumlratleda kuna ta ei moodusta

bioloogilise emaga perekonda Juhul kui doonor pole teada ja seemnerakud on tulnud

spermapangast ei saa doonor mitte mingil juhul olla lapse seaduslik vanem ning samuti pole

tal votildeimalust seda taotleda

Kotildeigil neil juhtudel on arvestatud olulist faktorit ndash selleks on reaalne pereelu doonori ja lapse

bioloogilise ema vahel ning motildelema kindel soov votildei soovi puudus saada lapse ametlikuks

vanemaks Sellega on laps samuti kaitstud tal on otildeigus olla oma tegelike vanemate laps33

Juhul kui Hollandis elavad naissoost parterid on abiellunud ja nende perekonda suumlnnib laps

siis saavad motildelemad partnerid automaatselt seadusejaumlrgselt lapse vanemateks ainuke erand

oleks siis kui lapse isal oleks enne lapse suumlndi tema suhtes seaduslikud otildeigused (sel juhul ei

pea lapse isa olema bioloogiline isa) Samuti eksisteerib votildeimalus et samal ajal oleksid

hooldajad nii lapse bioloogiline isa kui last kasvatav samasooline naistepaar Sellisel juhul

antakse isale isadusotildeigus ning samasoolised naissoost partnerid saavad uumlhise vanemliku

vastutuse34

Homoseksuaalsetele meessoost paaridele on Hollandis laste saamiseks avatud ka

asendusemaduse votildeimalus Selleks on kaks votildeimalust asendusemale kantakse uumlle

doonornaise munarakud mis on kunstlikult viljastatud uumlhe partneri seemnerakkudega votildei siis

viljastatakse asendusema munarakud kunstlikult uumlhe partneri seemnerakkudega Motildelemal

juhul on seaduslikeks vanemateks asendusema ning seemnerakkude doonor ehk uumlks

partneritest kelle seemnerakke kunstliku viljastamise puhul kasutati Partner ei saa

vanemlikke otildeigusi seaduse alusel automaatselt kuid teine partner votildeib esitada taotluse

lapsendamiseks ning selle protsessi kaumligus omandab teine meessoost partner vanemlikud

otildeigused35

Nimetatud juhtudel on samasoolises perekonnas kasvava lapse motildelemad faktilised

vanemad ka seaduslikud vanemad ja selline perekond on kaitstud siseriiklike seadustega

erisooliste paaridega votilderdselt

33

Machtelt Vonk (viide 32) lk 179-180 34

Machtelt Vonk (viide 32) lk 185 35

Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st Century

Organising Committee of the Commission on European Family Law 2009 lk 183

19

Asendusemaduse puhul on seaduslikult vahe kas asendusema on abielus votildei mitte Juhul kui

asendusema on abielus siis on seaduslikuks vanemaks lapse suumlnnitanud ema kuid motildelemad

partnerid saavad lapse uumlheskoos lapsendada Juhul kui asendusema on registreeritud kooselus

votildei vallaline siis votildetab partneritest see kes on lapse bioloogiline vanem isaduse omaks ning

saab seadusliku vanema staatuse partner lapsendab teise partneri lapse36

212 Eesti

Votilderreldes Hollandiga ei ole Eestis lapse ja tema samasoolise bioloogilise vanema partneri

omavaheline otildeiguslik suhe reguleeritud See ei ole kooskotildelas lapse parimate huvide

arvestamisega ning tekitab ebavotilderdset kohtlemist votilderreldes kunstliku viljastamise teel saadud

lapsega kelle bioloogiline ja faktiline vanem on erisoolised37

Eestis saavad kunstliku viljastamise abil lapse saada ainult naissoost samasoolised paarid ja

seda kahel erineval viisil kunstlik viljastamine mehe seemnerakkudega ning votildeotilderast

munarakust loodud embruumlo uumllekandmine naisele

Igale naistele on loodud votildeimalus kasutada kunstilikku viljastamist Kui heteroseksuaalne

naine on abielus siis on tal kunstlikuks viljastamiseks vaja oma abikaasa kirjalikku luba

vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seaduse38

sect 17-le Kui naine elab

homoseksuaalses kooselus ja soovib teostada kunstlikku viljastamist siis ei maumlngi tema

elukaaslane selle seaduse jaumlrgi olulist otildeigusliku rolli Seaduse jaumlrgi on partner kotildervaline isik ja

seadus ei defineeri teda kuidagi kuid de facto partner taumlidab lapse kasvatamisel abikaasa rolli

ja tema luba kunstlikuks viljastamiseks oleks samalaadselt vajalik ja oluline nagu

heteroseksuaalsetel paaridel

36

Machtelt Vonk (viide 32) lk 204-205 37

Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or Transgender

Families A European Prespective ILGA-Europe 2008 lk 5 38

Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13

20

Naine kes elab samasoolise partneriga on praeguste seaduste kohaselt sunnitud ennast

vallaliseks naiseks nimetama ja tema kunstlik viljastamine hakkaks toimima kunstliku

viljastamise ja embruumlokaitse seaduse sect-des 21 ja 22 ettenaumlhtud tingimustel sama seaduse sect 5

lg 2 alusel Vastuoluline on ka fakt et samasoolise partneriga elav naine peab nimetama

ennast vallaliseks ka juhul kui on tegelikult samasoolise partneriga suhtes ent soovib last (ja

seda just paarisuhtes koos kasvatada) Selline olukord on tekkinud kuna samasooliste isikute

kooselu ei ole praegusel hetkel kuidagi seaduslikult registreeritav Samasoolises paarisuhtes

elaval naisel sellel juhul on sundvaletamise seisund mis on tekkinud seaduses nimetatud

perekonnaseisu votildeimalike vormide ebataumlielikkuse totildettu

Doonori seemnerakkudega kunstliku viljastamise abil seotud perekonna lapsel on faktiliselt

kaks samasoolist vanemat aga seaduslikult on tal registreeritud ainult bioloogiline ema

Seega kasvab laps seaduse jaumlrgi uumlksikemaga ning tal on otildeigused ja kohustused ainult uumlhe

vanema suhtes

Kunstliku viljastamise meetodi puhul kus uumlhele naisele kantakse uumlle teise naise votildei partneri

munarakust loodud embruumlo loetakse laps samuti potildelvnevaks naisest kes on ta suumlnnitanud

(vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlo kaitse seaduse sect24-le)Vastavalt

perekonnaseaduse sect23 lg 1 on selline kunstlik viljastamine lubatud ainult siis kui naise

viljastamine muul viisil ei ole votildeimalik Sellise kunstliku viljastamise puhul oleks motildelemal

naisel votildeimalik olla lapsega geneetiliselt seotud kuid seaduse jaumlrgi sunnitakse jaumlllegi peale

olukord kus ainult uumlht naist loetakse lapsevanemaks Kui votilderrelda seda olukorda abielus

oleva heteroseksuaalse paariga siis on olukord jaumlrgmine ndash kui naist viljastatakse kunstlikult

tema abikaasa seemnerakkudega siis vastavalt sama seaduse sect17 lg 21

loetakse laps sellest

mehest potildelvnevaks ning motildelemad saavad lapse seaduslikuks vanemaks Nii samasooliste

naiste paari puhul kui ka erisoolise paari puhul votildetavad motildelemad isikud osa kunstliku

viljastamise protsessist ja motildelemad on geneetiliselt lapsega seotud kuid samasooliste naiste

paari puhul on seaduslik vanem ainult lapse suumlnnitatud naine Sellisel juhul tekib ebavotilderdne

kohtlemine

21

Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse39

sect24 lg 1 uumltleb et lapse arengu ja kasvu loomulikuks

keskkonnaks on perekond ning lastega perekonnad peavad saama riiklikku kaitset ja toetust

See taumlhendab et lapse jaoks on aumlaumlrmiselt oluline et tema kaks samasoolist kasvatajat ja tema

ise kuuluksid otildeiguslikult perekonna motildeiste alla Nii saaks ta oma otildeigusi ja kohustusi taumlielikult

rakendada sotildeltumata tema tegelike vanemate soost taumlpselt sama moodi kui laps kes elab

erisooliste faktiliste vanematega Praegune kohtlemine on ebavotilderdne votilderreldes lapsega kes

elab erinevast soost isikutest moodustatud perekonnas kus uumlks taumliskasvanutest on

bioloogiline vanem aga teine on vanema partner See on ka totildeendatud uuringutega40

Erinevast soost isikute kooslust ja nende last nimetatakse praeguse seaduse kohaselt

perekonnaks ja vanema partner on kasuvanem

Meessoost seksuaalvaumlhemustel ei ole votildeimalik kunstliku viljastamise teel last saada kuna

Eestis ei ole vastavalt Karistusseadustiku41

sect132 asendusemadus lubatud See taumlhendab et

samasoolised mehed ei sa uumlheskoos lapsi eostada See taumlhendab ebavotilderdset kohtlemist

votilderreldes samasooliste naiste paaridega

22 Votildeotilderaslapse lapsendamise abil seotud laps

221 Euroopa Inimotildeiguste Kohus

Euroopa Liidus on samasooliste paaride ja nende laste probleem lahendatud igas riigis

erinevalt Analuumluumlsin motildenda Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtuotsust mis on taumlitmiseks

kohustuslikud ka Eestis Kaasuse Frettegrave vs Prantsusmaa taotleja arvates rikuti tema otildeigust

austusele era- ja perekonnaelu vastu ehk siis rikuti inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse

konventsiooni artikkel 8 ja artikkel 14 mis keelavad diskrimineerimist Taotleja soovis uumlksi

last adopteerida ja taotles seda 1991 aasta oktoobris Esimesel intervjuul avaldas taotleja oma

homoseksuaalsuse ja vaumlitis et ta elab uumlksinda ilma partnerita Peale seda pakkus intervjueerija

39

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50

40 Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 24-33

41 Karistusseadustik RT I 17042013 8

22

vaumllja lapsendamise protsessi lotildepetamise 1993 aastal jaumlttis Pariisi Sotsiaalfondi osakond

hageja taotluse rahuldamata Antud otsuse potildehjuseks oli see et Frette pakkus lapse jaoks

ebastabiilset ja potentsiaalselt last kahjustavat emarolli mudelit Potildehiline kuumlsimus oli selles et

kas uumlksik homoseksuaalne isa on votildeimeline last kasvatama votildei mitte Euroopa Inimotildeiguste

Kohus otsustas haumlaumlletustulemusega neli kolme vastu et rikkumist artikkel 14 koostoimes

artikkel 842

ei olnud Seega ei tohi Eestis takistada laste lapsendamist homoseksuaalsetele

isikutele

Peale Frettegrave vs Prantsusmaa kaasust esitas Ameerika Uumlhendriikide Psuumlhhoanaluumluumltiline

Assotsiatsioon avalduse et geid ja lesbid on nii uumlksikisikute kui paaridena votildeimelised

tegutsema ja last kasvatama lapse huvidest laumlhtudes Nad on votildeimelised taumlitma lapse tervist

kahjustamata kotildeiki kohustusi ja peaksid saama heteroseksuaalsete vanematega votilderdsed

otildeigused ning seda nii paaris kui ka uumlksikisikuna Eelpool toodud uuringute naumlited muudavad

kohtu arvamuse punktis 42 taumliesti otildeigustamatuks Lisaks sellele vaumlidab kohus punktis 42 et ei

ole piisavalt palju lapsi et adopteerimise notildeudlust rahuldada See on vaidlustatav arvamus43

ILGA-EUROPE-i kaasuse kommentaaride kokkuvotildettes totildei autor vaumllja arvamuse et nii kaua

kui Prantsusmaal on lubatud lapsendamine uumlksikutele heteroseksuaalsete isikutele ei luba

artikkel 8 ja artikkel 14 Prantsusmaa haldusorganitel ja kohtutel jaumltta geisid ja lesbisid

lapsendamise protsessist vaumllja nimetades potildehjuseks nende isikute seksuaalsaumlttumust 17

Jaumlrgmiseks vaatlen laumlhemalt kaasust EB vs Prantsusmaa 1998 aasta veebruaris esitas

taotleja Prantsusmaal taotluse lapse lapsendamiseks Lapsendamise menetluse kaumligus mainis

taotluse esitaja et ta on homoseksuaalne ja tal on samasooline partner R

Augustis 1998 andis taotlejat kuumlsitlenud psuumlhholoog hinnangu et talle ei peaks lapsendamist

lubama Potildehjusena totildei psuumlhholoog vaumllja asjaolu et taotleja hakkab last uumlksi kasvatama ning

see kahjustaks last kuna laps peaks naumlgema kindlat peremudelit kus on nii isa kui ka ema

42

EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v France 43

Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second

Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June

2005httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf (09102012)

23

Lisaks sellele vaumlitis psuumlhholoog et taotleja elab oma samasoolise partneriga aga ei soovi seda

kinnitada ja jaumltab partnerisse puutuvad kuumlsimused vastamata See votildeib samuti last kahjustada

kuna ta saab ainult emade eeskuju Psuumlhholoogi arvates ei olnud see otildeige

1998 aasta oktoobris esitas perenotildeukogu lapsendamise juhatuse esindaja arvamuse et

taotlejale ei peaks lapsendamist lubama Ta vaumlitis et vastavalt tema kogemusele on lapse

jaoks paremad perekonnad kus on nii ema kui ka isa ehk siis lapsendamiseks sobivad

erisoolised paarid

1998 novembris ei lubatud taotlejal lapsendamist jaumlrgnevatel potildehjustel taotleja ei ole

uumlksikemana votildeimeline naumlitama lapsele otildeiget peremudelit kus maumlngib olulist osa mehelik roll

ja taotleja partneri osavotildett lapse kasvatamisel ei ole kindlaks tehtud See votildeib samuti last

kahjustada

Halduskohus ei lubanud samuti taotlejale lapsendamist ning tugines seejuures

homoseksuaalsuse argumendile Nii rikkus ta inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse

konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga

Kohus taumlheldas taotleja elustiili mis ei ole lapse kasvatamiseks sobilik ning ei ole lapse

huvides ja votildeib teda kahjustada Lisaks sellele on kohaliku tsiviilseadustiku artikkel 343 jaumlrgi

lubatud lapsendamise taotlemine igauumlhele kes on vaumlhemalt 28 aastat vana Seega rikuti ka

kohalikku seadust mitte ainult konventsiooni

Prantsusmaa tugines kohtuotsusele Frettegrave vs Prantsusmaa kaasuses kus kohus ei rahuldanud

taotleja esitatud notildeuet Seekord otsustas kohus otsuse punktis 51 et eelnevas kaasuses rikuti

artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga44

Euroopa Inimotildeiguste Kohus otsustas haumlaumlltega kuumlmme

seitsme vastu et rikuti artikkel 14 koostoimes artikkel 8-ga45

44

EIKo 2201 2008 4354602 EB v France 45

Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France

httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886 22012008

24

Kaasustest votildeib vaumllja lugeda et homoseksuaalsed lapsevanemad ei saa kuidagi last kahjustada

ja homoseksuaalsus ei taumlhenda seda et sellises perekonnas kasvav laps ei saa otildeiget kasvatust

Homoseksuaalsed vanemad ei kaumlitu lapse huvisid silmas pidades halvemini kui

heteroseksuaalsed vanemad Laste adopteerimise puhul ei saa taotleja homoseksuaalsus

kuidagi motildejutada lapsendamise lubamist votildei mittelubamist Homoseksuaalse eluviisi toomine

potildehjuseks miks mitte adopteerida on keelatud ja rikub konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus

artikkel 8-ga

Neid kaasused on omavahel vaumlga sarnased Ferreteacute kaasuses otsustas kohus nelja haumlaumllega

kolme vastu et antud juhul ei olnud artikkel 8 koosmotildejus artikkel 14 rikkumist aga EB

kaasuses otsustas kohus kuumlmne haumlaumllega seitsme vastu et tegemist oli rikkumisega Euroopa

Inimotildeiguste Kohtu Kohtu president ja Prantsusmaa kohtunik Kohtunik Costa olid Ferreteacute

kaasuse puhul enamikus ja arvasid et rikkumist ei olnud aga EB kaasuses otsustasid nad

juba seda et taotleja otildeigused olid rikutud EB kaasuse puhul maumlrkas kohus ka seda et alates

Ferretteacute kaasuse jaumlrel on toimunud ilmselge otildeiguse areng samasoolistele isikutele

lapsendamise kuumlsimuses ja nuumluumldseks on see legaalne juba kuumlmnes Euroopa Liidu riigis Seda

votildeib ka totildelgendada nii et konventsiooni saumltted ei oma kindlat totildelgendust vaid seda peab

totildelgendama kaumlesoleva hetke otildeiguslikku olukorda arvestades46

Motildelema kaasuse puhul toimub

lapsendamine vallalise isiku poolt kuid EB kaasuse puhul oli taotlejal partner ja kuna

lapsendamine on antud olukorras vaid ainuisikuline ei oleks lapsel mingeid otildeigusi ega

kohustusi teda lapsendanud inimese partneri suhtes

222 Eesti

Eesti seadus ei keela seksuaalvaumlhemustele uumlksinda lapsendamist ent justiitsministeeriumil on

arvamus et samasoolistele partneritele lapsendamise lubamine on keeruline ja tihti peale

vaidlustatav teema kuna ministeeriumi arvates ei ole Eesti uumlhiskond kindel et samasoolistele

partneritele lapsendamine on lapse huvides ja ei kahjusta teda47

kuid laste otildeiguste kaitset

tagades ei tohi tugineda uumlhiskonna valmisolekule LGBT perekonnade tunnustamisel

46

European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw 47

Andra Olm (viide 12) lk 63

25

Perekonnaseaduse48

sect148 uumltleb et lapsendada votildeivad nii vallalised kui ka abielu sotildelminud

isikud Kuivotilderd LGBT inimesed ei saa oma vahel sotildelmida abielu ega oma suhteid muul moel

registreerida siis on nad otildeiguslikult vallalised isikud vaatamata sellele et nad faktiliselt

moodustavad perekonna Seega laieneb neile lapsendamise puhul perekonnaseaduse sect148 lg1

mis uumltleb et vallaline isik votildeib lapsendada ainult uumlksinda Samuti ei saa perekonnaseaduse

sect149 jaumlrgi teine partner sama last lapsendada sest lapsendamissuhete kestel ei saa muu isik

vaumllja arvatud lapsendaja abikaasa sama last lapsendada Kui vaadata siinkohal lapse otildeigusi

lapsendaja partneri suhtes siis ei ole lapsel oma vanema partneri suhtes vastavalt

perekonnaseaduse sect161 mingeid otildeigusi ega kohustusi sest lapse hooldamisotildeigus laieneb vaid

sellisel juhul kui abikaasad lapsendavad uumlhiselt votildei lapsendatakse abikaasa laps Muudel

juhtudel kuulub hooldamise otildeigus ainult lapsendajale ainuisikuliselt

Samasoolised partnerid kuuluvad selle seaduse taumlhenduses muude juhtumite hulka Seega ndash

elades kahe samasoolise vanemaga peres kus kumbki ei ole bioloogiline vanem on lapsel

otildeigused ja kohustused ainult uumlhe vanema vastu Naumliteks kui uumlhel partneril on bioloogiline votildei

lapsendatud laps olemas ja teine partner soovib omalt poolt perekonnavaumlliselt teist last

lapsendada siis lapsendamise protsessi kaumligus ei arvestata perekonnaseaduse sect147 lg 2-ga

mis uumltleb et lapsendamine ei ole lubatud kui lapsendaja lapsed on selle vastu votildei kui

lapsendaja lapsed kahjustavad mingil maumlaumlral lapsendatava huve Kuna lapsendatav saabub

perekonda kus on olemas teised lapsed tuleks kindlasti arvestada nende huvidega ja

veenduda et nad ei kahjusta lapsendatavat aga sellisel juhul toimub lapsendamine

seadusjaumlrgselt vallalise isiku poolt See ei ole paraku piisav lapse huvidega arvestamine

Samuti tekib lapsendamise puhul vanusepiiranguga seotud ebavotilderdne kohtlemine

Perekonnaseaduse sect150 lg 1 uumltleb et lapsendada votildeib vaumlhemalt 25-aastane piiramata

teovotildeimega isik kuid lg 2 uumltleb et kohus votildeib erandjuhtudel lubada lapsendamist ka

vaumlhemalt 18-aastasele juhul kui ta lapsendab oma abikaasa lapse Samasooliste paaride jaoks

see jaumlllegi ei kehti kuivotilderd neil ei ole votildeimalik omavahel abielluda See on oluline piirang

mis votildeib tingida olukorra kus uumlks partner kes on lapse seaduslik vanem sureb ja tema

48

Perekonnaseadus RT I 27062012 12

26

partner kes on last kasvatanud on alla 25-aastane ning seega ei ole tal seaduse jaumlrgi votildeimalik

surnud partneri last lapsendada Nii tekib lapse lastekodusse sattumise oht ning see ei pruugi

olla lapse huvidega kooskotildelas Lapse jaoks on tema bioloogilise vanema partner tegelik

vanem ning perekonnaliige kuid tekib olukord kus laps eemaldatakse tema ellu jaumlaumlnud

faktilisest vanemast Abielus paari puhul seda probleemi ei teki kuna sellisel juhul on lapse

bioloogilise vanema partner lapse seaduslik kasuvanem isegi kui ta pole last lapsendanud

vastavalt perekonnaseadusele Ning bioloogilise vanema surma puhul ei eemaldata last

kasuvanemast ning olles alla 25-aastane kasuvanem saab erandolukorras lapsendada ka

surnud abikaasa last

Seega tuginenes Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikale tuleb Eestis luua laste ning

samasoolistest isikutest moodustatud perekondade ja nende laste kaitse ning tagada laste

parimate huvide arvestamine vastavalt laste otildeigustele Inimotildeiguste konventsiooni antud otildeigus

perekonnakaitsele rakendub samuti laste suhtes

23 Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud laps

Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapse otildeiguslik seis on erinev ja mingil maumlaumlral

raskem kui eelnevatel juhtudel Siin votildeib naumlha kolme erinevat teed Uumlks stsenaarium on

selline et lapsel on kaks seaduslikku vanemat kes on lahus kusjuures motildelemad on

bioloogilised vanemad ning uumlhel vanemal on samasooline partner ja laps elab nendega koos

Teise variandi puhul on lapsel kaks bioloogilist vanemat kes on lahus Uumlhel vanemal

puuduvad votildei on aumlra votildeetud vanemaotildeigused ning laps elab oma seadusliku bioloogilise

vanemaga ja vanema partneriga Kolmanda votildeimaluse puhul elab samasoolistest isikutest

moodustatud perekonnas vaumlhemalt kaks last igal lapsel on erinevad bioloogilised vanemad

Tegelikkuses elavad lapsed koos uumlhe bioloogilise vanemaga ja vanema partneriga Lapsed ei

ole omavahel veresugulased

231 Eesti

27

Analuumluumlsin kaumlesolevas peatuumlkis eelkotildeige olukorda kus lapsel on kaks seaduslikku bioloogilist

vanemat vanemad on lahus ja laps elab uumlhe seadusliku vanemaga ja tema partneriga See

taumlhendab et lapsel on faktiliselt kolm isikut kes tema eest hoolt kannavad ja tema elust osa

votildetavad Lapsel on otildeiguslik side ainult kahe bioloogilise vanemaga ning vanema partneril kes

elab lapsega koos ja kasvatab last puudub otildeiguslik side lapsega Kui votilderrelda seda olukorda

heteroseksuaalse perekonnaga siis sellisel juhul on uuel partneril votildeimalus partneri last

lapsendada juhul kui teine lapsevanem annab notildeusoleku ja kui nad on abielus vastavalt

perekonnaseaduse sect152 lg1 Selle kohaselt katkeb lapsel otildeiguslik side uumlhe bioloogilise

vanemaga ja tekib see vanema partneriga Homoseksuaalsetel isikutel puudub selline

votildeimalus kuna partneri last saab lapsendada ainult abiellunud votildeotilderasvanem

Otildeiguslik side vanema partneriga puudub ka juhtumi puhul kus lapsel on ainult uumlks seaduslik

vanem ja teiselt bioloogiliselt vanemalt on vanemlikud otildeigused aumlra votildeetud votildei siis ei ole teine

bioloogiline vanem kindlaks tehtud Samas on heteroseksuaalsetel paaridel votildeimalik luua

otildeiguslikud suhteid lapse ja partneri vahel Abielu sotildelmides tekib vastavalt perekonnaseaduse

sect148 lg2 p2 partneril otildeigus lapsendada partneri laps varasematest suhetest Faktiliselt elab

laps kahe samasoolise vanemaga aga otildeiguslikult suhted on tal ainult uumlhe bioloogilise

vanemaga

Kolmas stsenaarium on nimetatutest kotildeige keerulisem Faktiliselt on lapsel kaks samasoolist

vanemat kellest otildeiguslik side on ainult bioloogilisega Samuti on lapsel kasuotildede votildei

kasuvend kelle bioloogiline vanem on tema bioloogilise vanema partner Sellises olukorras

puudub lapsel otildeiguslik suhe teise peres elava lapsega Sellelt pinnalt votildeib tekkida erinev

kohtlemine votilderreldes heteroseksuaalse perega kus partnerid saavad omavahel abielluda ja

lapsi lapsendada ning kus sellisel juhul on kotildeikidel peres kasvavatel lastel ja neid kasvatavatel

taumliskasvanutel omavaheline otildeiguslik side Ebavotilderdne kohtlemine tekib sellisel juhul punktis

mis puudutab laste omavahelist abiellumist (selle lubamist) Perekonnaseaduse sect 3 uumltleb et

isikud kelle sugulussuhe potildehineb lapsendamisel ei votildei omavahel abielluda Kaumlesoleva

seaduse sect 2 lotildeikes 1 nimetatud sugulussuhe potildehineb lapsendamisel antud juhul kaumlsitlen sect2

lg1 p2 venna ja otildee suhteid Heteroseksuaalse perekonna puhul tekib lastel lapsendamise

tagajaumlrjel otildeiguslik otildee ja venna suhe ehk siis neil ei ole lubatud omavahel abielluda kuid

28

samasoolistest isikutest moodustatud perekonna puhul saavad partnerite lapsed omavahel

hiljem abielu sotildelmida kuna nad ei ole otildeiguslikult uumlksteisega seotud Samuti tekib probleem

erinevate toetuste saamises kuna sellist kooslust ei nimetata seaduslikult perekonnaks

Hea naumlide on eelpool vaumllja toodud Viimsi kaasus Selle puhul oli uumlheks osapooleks

samasoolistest isikutest kooslus ning kaasatud oli kolm last kes kotildeik ei olnud omavahel

otildeiguslikult seotud Osapool taotles Viimsi vallavalitsuselt laste lasteaia- ja koolitoidu ning

sotildeiduotildeiguse tasuta saamist Viimsi vallavalitsuse 12062009 korraldusega nr 373 jaumleti

kaebaja taotlused rahuldamata kuid Viimsi vallavolikogu maumlaumlrus nr 16 ei sisalda perekonna

totildelgendust ega kitsendavat saumltet mis taumlpsustaks mis soost peavad olema vanemad ja mis

otildeiguslik side vanemate ja laste vahel eksisteerib49

Samuti tekib probleem miks uumlhes

leibkonnas elavad faktilised otildede ja vend ei ole lapsega seaduslikult seotud ning ei kuulu lapse

perekonda Hetkel ei ole Eesti seadustes perekonna motildeiste defineeritud See taumlhendab et

samasoolises perekonnas elav laps ja tema bioloogilise vanema partneri lapsed ei ole

omavahel otildede ja vend kuid abiellunud erisoolise paari puhul oleks

232 Euroopa Liit ja Inimotildeiguste Kohus

Euroopa Inimotildeiguste Kohus tegi kohtuotsusega X ja teised vs Austria suure sammu laste

otildeiguste ja nende samasooliste vanemate probleemi lahendamisel ja naumlitas nii kaasaegseid

seisukohti Kaasuse taotlejateks olid kaks naissoost isikut kelle peres oli laps ning uumlks

taotleja soovis lapsendada partneri bioloogilist last Laps oli suumlndinud vaumlljaspool abielu ja

ainult lapse bioloogilisel emal oli lapse hooldusotildeigus Selle juhtumi puhul oli lapsel ka

bioloogiline isa kes maksis regulaarselt lapse elatist ning keeldus lapse ema partnerile

adopteerimisotildeiguse andmisest

Austria seaduste jaumlrgi kaotaks lapse ema partneri lapse adopteerimise puhul otildeigused lapse

suhtes kuid isa otildeigused oleksid tagatud Seega ei olnud lapsendamine Austria seisukohast

votildeimalik Taotlejad soovisid oma faktilise pere otildeiguslikku tunnustamist ning lapse

bioloogilise ema partneri tunnistamist lapse vanemana lapse bioloogilise isa asemel Austria

49

Inimotildeigused Eestis (viide 8) lk 141-143

29

seaduste jaumlrgi oli votildeimalik partneri last lapsendada nii abiellunud paaridele kui ka

mitteabiellunud heteroseksuaalsetele paaridele kes elavad stabiilses suhtes Kohus toob

punktis 95 selgelt vaumllja et samasooliste isikute stabiilne kooselu kuulub perekonna motildeiste

alla taumlpselt samamoodi nagu stabiilne erisooliste isikute kooselu Samuti leiab kohus et laps

kes elab oma bioloogilise vanema ja tema partneriga kes motildelemad kannavad tema eest hoolt

kuulub ka perekonda ja kotildeik kolm isikut peavad olema kaitstud artikkel 8 taumlhenduses ning

kuuluvad uumlheskoos perekonna motildeiste alla Sellist kooslust ei tohi diskrimineerida votilderreldes

erisooliste isikutest moodustatud perekonnaga ning antud kaasuse puhul on tegemist artikkel

14 koosmotildejus artikkel 8-ga rikkumisega

Antud kaasuse puhul leidis kohus et taotlejad sealhulgas uumlhe taotleja laps elasid kooselus

mis on vaumlga sarnane kooseluga mida elavad abiellunud heteroseksuaalsed isikud kus uumlks

abikaasa soovib lapsendada teise abikaasa last Vahe on selles et samasooline paar ei votildei

abielluda ja saab vaid omavahelised suhted registreerida Selline registreerimine ei anna

votildeimalust partneri last lapsendada kuna Austria seadustega pole lubatud lapsendamine

registreeritud partneritele Taotlejad ei olnud registreeritud see andis neile votildeimaluse partneri

last lapsendada kuna Austria seadusandlus lubab stabiilses registreerimata kooselus elavatel

heteroseksuaalsetel paaridel partneri lapse adopteerida Kohus leidis et antud kaasuse puhul

ei olnud artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumist mis kaumlsitleb abiellunud

heteroseksuaalsete isikutega kus uumlks abikaasa tahab lapsendada teise abikaasa bioloogilist

last vaid oli artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumine votilderreldes heteroseksuaalsete

faktiliste kooslustega kus uumlks partner tahab lapsendad teise partneri last

Otsuse poolt olnud kohtunikud leidsid et konventsioon ei kohusta liikmesriike andma otildeigust

mitteabiellunud paaridele partneri lapse lapsendamiseks Kuid kui selline otildeigus on olemas

siis ei ole samasooliste paaride diskrimineeriv kohtlemine lubatud Erinev kohtlemine ei ole

potildehjendatud kuna see ei ole lapse otildeiguste kaitseks vajalik Kohus ei votildetnud vastu ka Austria

vastuvaumlidet et selles kuumlsimuses puudub Euroopas uumlhine arvamus ning seetotildettu tuleks

kuumlsimuse lahendamine jaumltta riigi paumldevusse50

50

EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria

30

3 LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes erinevast

soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega

Laste ja nende perede otildeiguslikus kaitses on kaks erinevad teed Iga riik aktsepteerib igal juhul

seda et igal lapsel on kaks bioloogilist vanemat ehk siis mees ja naine kes on lapse eostanud

bioloogilisel teel votildei kunstliku viljastamise abil Sotildeltumata vanemate votildei lapse tahtest

eksisteerib kaks erinevast soost isikut kellel peaks igal juhul olema lapse suhtes teatavad

otildeigused ning lapsel peaksid olema otildeigused oma vanemate suhtes Teisalt peab kaitsma lapse

otildeigusi ka tema faktilises perekonnas see taumlhendab perekonnas kus laps pikaajaliselt elab

Sellisel juhul peavad motildelemal faktilisel vanemal olema lapse igapaumlevase uumllalpidamise osas

otildeigused ja kohustused51

Tuginedes uumllaltoodud faktidele votildeib vaumlita et lapse huvisid

arvestades on oluline kaitsta lapse otildeigusi tema tegelikus perekonnas sest just faktilised

vanemad votildetavad lapse elust kotildeige enam osa ning kannavad lapse uumlle igapaumlevaselt hoolt ning

see ei sotildeltu neid omavahel siduvatest bioloogilistest sidemetest

Kotildeik eelpool toodu totildeendab et homoseksuaalsetes suhetes elava lapse vanema partneril ja

lapsel ei eksisteeri omavahelisi otildeiguslikke suhteid ja puudub ka votildeimalus neid suhteid luua

kuna partner ei saa lapsendada teise partneri last Tekib olukord kus lapse otildeigused oma

seadusliku vanema partneri suhtes puuduvad ning selline olukord ei taga lapsele piisavat

kaitset

Nii samasooliste isikute kui ka erisooliste isikute kooselu kuhu on kaasatud lapsed peavad

olema eraldi reguleeritud

Miks ei saa laps olla samamoodi kaitstud nagu abielus paari laps52

See on otildeiguslik probleem

mis on jaumlaumlnud Eestis seni lahenduseta Vastavalt UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsioonile on

kotildeik lapsed votilderdsed sotildeltumata soost ja rahvusest sotildeltumata sellest kas nad elavad motildelema

51

Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 14-15 52

Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia

Antwerp-Oxford 2005 lk 291

31

vanemaga uumlksikvanemaga kas nad on suumlndinud registreeritud abielus votildei mitte53

Konventsioon kaumlsitleb last otildeigussubjektina ja taumlheldab et laps on ise oma otildeiguste teostaja54

Konventsioon kehtestab ka lapse ja riigi omavahelise suhte See taumlhendab et riigil ega

vanemal pole lapse uumlle omanikuotildeigust last vaadeldakse indiviidina kellel on omad

inimotildeigused mis on taumlpselt samasugused kui igal taumliskasvanul Samuti annab konventsioon

motildeista et votildeib tekkida konflikt lapse huvide ja vanemate votildei uumlhiskonna huvide vahel

Sellised konfliktid peab lahendama laste huvidega arvestades neid esile totildestes Laste huvid

defineeritakse tulenevalt konventsioonist mille jaumlrgi on olulised naumliteks otildeigus haridusele

otildeigus perekonnaelule ning otildeigus olla kuulatud ja austatud indiviidina55

Vastavalt

konventsiooni artikkel 18-le on vanematel esimene vastutus laste kasvatamise ja arengu eest

ehk siis vanemad on laste otildeiguste tagajad kasvatajad kaitsjad ja hoolitsejad

Konventsiooni keelekasutusest tuleneb see et termin bdquovanemldquo votildeib ka viidata paljudele

erinevatele peremudelitele mis kaasaegses maailmas eksisteerivad Naumliteks votildeib tuua

konventsiooni artikkel 5-e mis viitab laiendatud perekonna taumlhendusele UumlRO Lapse Otildeiguste

Konventsioon toob vaumllja ka perekonna taumlhtsuse Nimetatakse lapse otildeigust perekonnale see

taumlhendab uumlldiselt otildeigust vanematele ja otildeigust olla perekonnaliige See iseloomustab ka tervet

konventsiooni56

Laps ei saa tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest partneritest

koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes UumlRO Lapse Otildeiguste

Konventsiooni artiklis 2 p1 on saumltestatud et osalisriigid peavad tagama nende jurisdiktsiooni

all olevatele lastele kotildeik konventsioonis saumltestatud otildeigused ja kohustused sotildeltumata lapse ja

tema vanema votildei seadusliku hooldaja rassist soost keelest usust votildei muudest tingimustest

53

Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61

(18012013) 54

Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012

httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused

55 Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and What it

Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10 httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019

(06052013)

56 Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine praktikas

Lastekaitse Liit 2005 lk 71-74

32

Jaumlrelikult on erisoolisest perekonnast lapse ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes samasoolises

perekonnas kasvava lapsega konventsiooni taumlhenduses lubamatu ja sobimatu57

Samuti annab konventsiooni artikkel 2 p2 riigile positiivse otildeiguse votildetta kasutusele sobilikud

meetmed laste votilderdsete otildeiguste tagamiseks Kui raumlaumlgitakse homoseksuaalsetele paaridele

uumlheskoos laste kasvatamise otildeiguse andmisest siis mainitakse sageli laste huvidega

arvestamist Siin votildeib tuua naumliteks Gas ja Dubois vs Prantsusmaa kaasuse jt Selles

valdkonnas on naumlha ilmselget arengut esimesed Euroopa riigid mis lubasid samasoolisel

inimesel partneri lapse adopteerida olid Taani (1999) Island (2000) Norra (2001) ja Rootsi

(2003) Nendes riikides on otildeiguslikud reformid toimunud aastatel 1993-2003 Alates 2009

aastast on Soomes lubatud samasoolisel isikul oma partneri last adopteerida Eeliseks on kui

partnerid elavad registreeritud kooselus ja mittebioloogiline vanem on lapse sotsiaalne vanem

ehk tegelik vanem Nendes riikides saab samasooliste vanemate peres elav laps peale

lapsendamist taumlieliku sotsiaal- otildeigus- ja majandusliku kaitse ja samuti tagab see lapse otildeiguse

motildelemale seaduslikule ja sotsiaalsele vanemale Selline otildeiguslik areng naumlitab ka seda et

vanemate seksuaalne saumlttumus votildei sugu ei ole lapse huvide arvestamisel taumlhtis

Areng nendes riikides naumlitab ka seda et perekond koosneb lapsest ja kahest taumliskasvanud

isikust (sotildeltumata soost) Lapsel kes elab sellises perekonnas tekib otildeigus kahele seaduslikule

vanemale ja see annab talle votilderdse kaitse votilderreldes lapsega kes elab heteroseksuaalses peres

Selline areng naumlitab meile mis on kaasaaegne perekond58

See kotildeik taumlhendab et lapsel kes kasvab samasoolises perekonnas peavad olema

samasugused otildeigused nagu ta kasvaks erisooliste vanemate perekonnas kus partnerid kas on

votildei ei ole abielus Lapsel on otildeigus perekonna- ja eraelu kaitsmisele Euroopa Inimotildeiguste

Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ja samuti on tal otildeigus olla mitte diskrimineeritud

vastavalt sama konventsiooni artikkel 14-le Paraku naumleme erinevat suhtumist votilderreldes

lapsega kes elab perekonnas kus vanemad on heteroseksuaalsed Lapsel on vaja otildeigust

57

Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 29 58

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in Europe

National Cross-Border and European Perspectives 2012 lk 102-103120-122

33

perekonna kaitsele ja votildeimalust seadustada oma suhted mitte ainult bioloogilise vanemaga

vaid ka bioloogilise vanema partneriga Kui bioloogiline vanem ja partner on

heteroseksuaalsetes suhetes saab laps motildelema poole notildeusolekuga tagada enda otildeiguse olla

lapsendatud ja luua perekond Kui bioloogiline vanem ja tema partner on homoseksuaalsetes

suhetes siis isegi juhul kui motildelemad pooled on notildeus ei saa laps kasutada oma otildeigust olla

lapsendatud ja luua perekonda kui see ei ole vastuolus tema huvidega Riik arvestab lapse

huve eelkotildeige lapsendamisele lubatavuse kuumlsimuses

Selleks et aru saada partneri otildeigustest lapse suhtes peab enne defineerima kes on partner

lapse jaoks seaduse motildettes Perekonnaseadus annab meile kolm erinevat suhet lapse vanem

votildeotilderasvanem ehk lapse vanemaga abiellunud isik ning kasuvanem ehk isik kes ei ole

vanem ega votildeotilderasvanem vaid isik kes tegelikult last kasvatab Teda votildeib nimetada ka

faktiliseks vanemaks59

Sellest tuleneb et partner on kasuvanem Perekonnaseadust vaadeldes

votildeib oumlelda et kasuvanemal on kasulapse suhtes minimaalsed otildeigused samuti on lapse

otildeigused kasuvanema suhtes minimaalsed ja mitte taumlielikud

Ka Eesti Lastevanemate Liit on seisukohal et laste otildeigused ei ole piisavalt kaitstud seetotildettu

soovivad nad laste otildeiguste tugevdamist olukorras kus uumlks vanematest ei ole bioloogiline

vanem60

Samasooliste paaride puhul on partner faktiline vanem Lastekaitse Liidu president

Loone Ots on seisukohal et laps peab olema turvatud ja kaitstud nagu seda notildeuab Lastekaitse

Konventsioon Samuti arvab ta et samasooliste kooselu seadustamine on tervitatav samm

votilderdotildeiguslikkuse uumlhiskonda Laps satub vaumlgivalla ja hooletuse ohvriks nii samasoolises kui

erisoolises perekonnas seega peaksid tema otildeigused olema votildeimalikult efektiivselt kaitstud

motildelemal juhtumil Uumlhe votildeimaliku seisukoha jaumlrgi peaks samasoolistele peredele andma

lapsendamisotildeiguse erandjuhul see peab olema selgelt lapse huvides ning iga juhtumi puhul

arvestatakse konkreetseid asjaolusid ja teatud vanusest ka lapse notildeusolekut See aitaks vaumlltida

lapse lastekodusse sattumist laps peaks kasvama peres mitte uumlkskotildeik kui haumlsti varustatud

59

Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Edgar Salumaa Juridika

httpwwwjuridicaeejuridica_etphpdocument=etarticles1995123599PRNprvphp 60

Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest lk 3

httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise+koosel

uga+seotud+ettepanekutestpdf (18012013)

34

lastekodus Lastekaitse Liit on seisukohal et laps peab olema kaitstud ja Eesti laps peab

olema otildennelik vaatamata lapse kasvatajate soost61

Naumliteks votildeib tuua EIOtildeK kohtuotsuse Gas

ja Dubois v Prantsusmaa mille puhul kohtuniku eriarvamusel on samasoolises perekonnas

kasvatatav laps erinevas olukorras votilderreldes erisooliste taumliskasvanutega uumlhes peres kasvava

lapsega62

Eesti Potildehiseadus saumltestab ja tunnustab perekonna kaitset ja samuti peetakse potildehiseaduse jaumlrgi

oluliseks laste kasvatamist ning vanematele antakse mitte ainult luba vaid ka kohustus oma

lapsi kasvatada Mainitakse ka riigi kohustust perekonda laste kasvatamisel abistada Riigi

kohustuseks on luua lapsevanematele votildeimalused oma laste kasvatamiseks ja tagada laste

potildehivajadused63

Laps on homoseksuaalses peres kasvades erinevas olukorras votilderreldes heteroseksuaalses

peres kasvava lapsega Viimasel juhul on motildelemal vanemal otildeigus taotleda erinevaid

perekonna- ja laste kasvatamistoetusi kuna motildelemad vanemad votildeivad seadusjaumlrgselt end

lapsevanemana registreerida (bioloogiline vanem lapsendamine) Samasooliste partnerite

puhul on toetuste saamine raskendatud votildei ei ole uumlldse votildeimalik naumliteks votildeib tuua Viimsi

kaasuse probleemi Nii ei saa laps kes kasvab peres kahe samasoolise vanemaga vanemate

kaudu samalaadset riigipoolset toetust Kaasuses X Y ja Z vs Suurbritannia toob Inimotildeiguste

Kohus selgelt vaumllja et inimotildeiguste konventsioon votildeib olla totildelgendatud erinevalt ja perekonna

kaitse laieneb mitte ainult abiellunud paaridele vaid ka de facto peredele

Alati peab arvesse votildetma mitut erinevat faktorit kui kaua kaks taumliskasvanud isikut (sotildeltumata

soost) koos elanud on kas isikud elavad uumlhes leibkonnas kas nad soovivad votildei ei soovi lapsi

koos kasvatada64

Arvatakse et perekonna autentne tunnus on uumlhine laste kasvatamise otildeigus

61

Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012 httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed ( 21012012)

62 Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa 23032012

httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420 (22012013) 63

Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad sotsiaaltoetused ja ndash

teenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007 lk 29 64

Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in International

and Comparative Law Kluwer Law International 2002 lk 261

35

Seega peab uumlhine laste kasvatamisotildeigus olema identselt kaumlttesaadav nii heteroseksuaalsetele

kui ka samasoolistele paaridele Kui erisoolistel paaridel on otildeigus lapsi uumlhiselt kasvatada ilma

registreerimiseta siis peab selline otildeigus olema tagatud ka samasoolistele partneritele65

Eestis puudub spetsialiseerunud organ mis teostaks jaumlrelvalvet laste otildeiguste tagamise uumlle

Seda funktsiooni teostavad erinevad organid koostoumloumls Nendeks kohalik omavalitsus

maavalitsus otildeiguskantsler ja teised66

Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas nr 6-

81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute puumlsiv kooselu kuulub

perekonnapotildehiotildeiguse kaitse alla aga Eestis ei ole selline kooselu reguleeritud ja seetotildettu tuleb

luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Samuti puudub lapsendamist ja

hooldusotildeigust puudutav regulatsioon mis tagaks laste huvide arvestamise samasooliste

paaride puhul Partneril puudub lapsendamise votildeimalus ja see annab hooldusotildeiguse ainult

uumlhele vanemale kuid partnerid elavad koos lapsega ja motildelemad peaksid lapse eest vastutama

ja tema eest kandma hoolt Selline olukord votildeib tuua probleeme lapse hooldamisotildeiguse

teostamisel uumlhe partneri surma korral votildei juhul kui seaduslik lapsevanem ei saa mingil

potildehjusel pikemaajaliselt hooldusotildeigust teostada Samuti pole tagatud partneri otildeigus last edasi

kasvatada kui seaduslik vanem sureb

Probleem on ka uumluumlrisuhetes Votildelaotildeigusseaduse sect289 saumltestab et eluruumi uumluumlrnikul on otildeigus

uumluumlriruumides majutada oma abikaasat alaealisi lapsi ja toumloumlvotildeimetuid vanemaid ilma

uumluumlrileandja notildeusolekuta67

Juhul kui uumluumlrilevotildetja on lapse vanema partner siis ei saa

uumluumlrileandja notildeusolekuta eluruumis majutada last ega tema seaduslikku vanemat Sellega

satub laps ebasoodsasse olukorda votilderreldes lapsega kes elab perekonnas kus motildelemad

partnerid on tema seaduslikud vanemad Lapse eluruumides viibimine sotildeltub uumluumlrileandja

tahtest

65

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs (viide 58) lk 92 66

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava

2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20per

ede20arengukava202012-2020pdf (16022013) 67

Otildeiguskantsler ( viide 3) lk 1 5

36

Laste staatus samasoolistes paarides on laumlbi aegade olnud nagu Pandora laegas Alati on olnud

arusaadav aktsepteeritud ja isegi notildeutud et lapsel peab olema kaks vanemat aga nuumluumldseks on

see arenenud selles suunas et lapsel votildeib olla kaks ema kaks isa votildei isegi kolm vanemat

2007 aastal andis Ontario Kohus oma otsuses AA vs BB ONCA 268

selles kuumlsimuses uue

arengu Selle kaasuse puhul vaumlrbasid kaks homoseksuaalset stabiilses suhtes elavat naist oma

meessoost sotildebra lapse bioloogiliseks eostamiseks Lapse suumlndides olid tema seaduslikeks

vanemateks bioloogiline ema ja bioloogiline isa Bioloogilise ema samasooline partner oli

sellises situatsioonis lapse faktiline vanem taumlitis lapse teise ema rolli ja kandis suurt osa lapse

kasvatamises Kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngisid lapse elus vaumlga olulist rolli ja kandsid lapse

eest hoolt Lapse bioloogilise ema samasooline partner leidis et tal peaksid olema lapse

suhtes samuti seaduslikud otildeigused ja kohustused ning ta poumloumlrdus kohtusse nende otildeiguste ja

kohustuste saamiseks Kohus leidis et kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngivad lapse elus vaumlga suurt

rolli ja lapse otildeiguste tagamise seisukohalt on oluline et kotildeik kolm oleksid tema seaduslikud

vanemad

Kohus arvestas lapse huvidega ning see on selle kaasuse puhul kotildeige olulisem Kohus

otsustas et kotildeik kolm taumliskasvanut peavad olema seaduslike vanematena registreeritud ning

seelaumlbi sai laps kolm seaduslikku vanemat Nimetatud kaasus totildei samasooliste vanemate ja

sellistes peredes elavate laste probleemide osas taumliesti uue arengu Selliseid arenguid jaumllgides

votildeib oletada et ka teised riigid votildetavad Orlando kaasuse arvesse ja hakkavad seda jaumlrgima

Perekonna ja vanema staatuse kontseptsioon on viimase aja jooksul teinud laumlbi suured

muutused ja arengud avardanud piire ja haumlgustanud nende motildeistete traditsioonilist taumlhendust

Niisiis votildeib oletada et laumlhitulevikus toimuvad seadusandluses muudatused mille kohaselt ei

arvestata vanema staatuse saamisel enam vanemate seksuaalse saumlttumuse ja arvuga Selle

asemel votildeetakse arvesse eelkotildeige lapse huvid Selline olukord peaks viima selleni et tagatud

on taumlielik votilderdsus ja vaumllistatud diskrimineerimine Seda propageerib praegusel ajal Euroopa

Inimotildeiguste Konventsiooni artikkel 14

68

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and ROSENBERG

JJA AA v BB 2007 ONCA 2 httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

37

Tihtipeale sotildeltub lapse otildeiguslik staatus perekonnas sellest milline on temaga koos elavate

taumliskasvnanute suhte otildeiguslik staatus ndash sellest kas tegemist on abielu votildei registreeritud

kooseluga On oluline ka maumlrgata et vaumlga paljud riigid on laste kaitse tagamise eesmaumlrgil

avanud samasooliste paaride jaoks votildeimaluse oma suhteid registreerida Selle kaudu on neil

votildeimalus lapsi uumlheskoos lapsendada votildei siis on uumlhel partneril votildeimalik lapsendada partneri

laps Naumliteks Rootsis saavad lapsendamise puhul sarnase otildeigusliku staatuse nii paarid kes on

oma suhted kooseluna registreerinud kui ka abielus olevad erisoolised paarid

Norra ja Sakasamaa lubavad neil paumlevil registreeritud kooselus elavatel samasoolistel isikutel

lapsendada oma partneri lapse Siin tuleb aga silmas pidada et tegemist on siseriiklike

seadustega mis ei garanteeri nende rahvusvahelist tunnustamist Perekonna seisukohalt

taumlhendab see seda et nii lastel kui tema vanematel votildeivad tekkida otildeiguslikud probleemid

vaumlljaspool riiki juhul kui teises riigis ei kehti sarnased seadused69

Euroopa Liidu otildeigus

perekonnaotildeiguse valdkonnas notildeuab uumlhtlustamist ja liigub kiirelt sinnapoole Kindlasti on

vajalik demokraatlik ja selge lahendus mis hakkaks potildehinema Euroopa Inimotildeiguste

Konventsioonil

69

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family Law

Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008 lk 101-110

38

Kokkuvotildete

Uurimistoumlouml kaumligus olen jotildeudnud jaumlreldusele et kuigi Eestis ei ole perekonna motildeiste

defineeritud on selle motildeiste seadusaktidesse sisse viimine aumlaumlrmiselt oluline nii erisooliste kui

ka samasooliste paariride ja nendega koos elavate laste perekonnakaitse otildeiguse tagamiseks

Viimsi kaasus on vaumlga hea naumlide Eesti seadusandlusest Tuginedes Euroopa Liidu otildeigusele ja

Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtukaasustele olen jotildeudnud jaumlreldusele et teatud juhtudel

peavad nii erisooliste kui ka samasooliste paaride pered koos lastega votildei ilma kuuluma

perekonna kaitse alla Samuti peab registreerimata kooselus paari peres elav laps kuuluma

oma tegelike vanematega uumlhte perekonda ning olema kaitstud perekonna motildeiste taumlhenduses

taumlpselt samamoodi kui laps kes elab registreeritud kooselu sotildelminud faktiliste vanematega

Igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja diskrimineerimine mis potildehineb isikute

sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud Euroopa Liidu liikmesriigid ei tohi perekonna ja

uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise potildehjuseks nimetada Euroopa

Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta

perekonnaeluna millel on riiklik kaitse

Teine peatuumlkk naumlitas et hetkel votildeivad lapsel tekkida perekonnaliikmetega erinevad otildeiguslikud

suhed Perekonnaliige ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem seega on tema otildeigused lapse

suhtes ja lapse otildeigused faktilise vanema vastu piiritletud Faktiliste vanematega kes ei ole

oma suhteid registreerinud koos elav laps on ebavotilderdses olukorras votilderreldes lapsega kes elab

faktiliste vanematega kes on oma suhteid registreerinud Nii tekib lapse lastekodusse

sattumise oht naumliteks bioloogilise vanema surma puhul kui teisel faktilisel vanemal

puuduvad lapse uumlle vanemlikud otildeigused Selline kohtlemine ei pruugi olla lapse huvidega

kooskotildelas Abielus paari puhul seda probleemi ei teki

Kolmandas peatuumlkis kaumlsitlesin LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdset kohtlemist

votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega Toumloumlst tuleb

selgelt vaumllja et ebavotilderdsel kohtlemisel ei ole otildeigustust ja see ei ole kooskotildelas lapse huvidega

Lapsel on otildeigus kahele vanemale ning oma tegelike vanemate tunnustamisele sotildeltumata

tegelike kasvatajate soost Laps peab igal juhul olema kaitstud sotildeltumata sellest kas tema

39

faktilised vanemad on oma suhted registreerinud votildei mitte kuna laps ei saa seda kuidagi

motildejutada Samasooliste paaride puhul on laps ebavotilderdses olukorras votilderreldes erisooliste

faktiliste vanematega elava lapsega LGBT peredes elavate laste kaitse on puudulik ja notildeuab

taumliustamist sotildeltumata siseriigi uumlhiskonna valmisolekust ning eelkotildeige tuleb seda kuumlsimust

lahendades tugineda lapse huvidele

40

Summary

Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family

has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost

importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex

couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good

example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of

the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex

and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection

Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their

real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same

way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any

avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is

prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of

the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court

of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state

The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family

members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of

the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent

are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship

is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered

their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the

death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to

the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no

significance in the case of a married couple

In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent

families compared to children living in families formed by persons of different sexes The

thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests

Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition

41

regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their

factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any

bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared

to children living with their factual parents of different sexes The protection of children

living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the

general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into

consideration in the first place when solving the problem

42

Kasutatud materjalide loetelu

Kasutatud kirjandus

Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009

Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in

International and Comparative Law Kluwer Law International 2002

Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or

Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008

Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika

EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of

Fundamental Rights of the European Union 2006

European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw

European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and

discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal

analysis 2010

Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012

Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia

Antwerp-Oxford 2005

Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st

Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009

Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family

Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008

Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of

Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law

Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007

Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad

sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007

43

Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine

praktikas Lastekaitse Liit 2005

Kasutatud normatiivmaterjal

Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303

Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification

Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their

family members to move and reside freely within the territory of the Member States

Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50

Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2

Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8

Perekonnaseadus RT I 27062012 12

Kasutatud internetiallikad

Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second

Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June

2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and

ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2

httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-

2pg-27

Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of

fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012

httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6

-2008-0479amplanguage=EN

European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working

Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties

Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007

httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf

44

GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf

Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-

10xls

Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest

httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise

+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf

Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61

Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012

httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused

Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012

httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed

Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta

Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-

perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta

Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk

32

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC

C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf

Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France

httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886

Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa

23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede

arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja

20perede20arengukava202012-2020pdf

The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010

httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf

Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and

What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10

httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019

45

Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri

httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool

iste_isikute_peresuhepdf

Viidatud kohtupraktika

EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa

EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa

EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria

EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits

EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola

EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95

EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria

TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009

TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010

4

Sissejuhatus

Taumlnapaumleva Eestis on levinud eelarvamustel potildehinevad stereotuumluumlbid Motildened naumlited

homoseksuaalsus ei ole normaalne aga on ravitav homoseksuaalsusest raumlaumlkimine potildehjustab

laste homoseksuaalsust samasooliste paaride kooselu ei ole stabiilne homoseksuaalsus on

nakkav ja ohustab teisi inimesi homoseksuaalsus on vaimne haigus ja sellise haiguse totildettu on

homoseksuaalid uumlhiskonnale ohtlikud1 Selle tagajaumlrjel ei saa homoseksuaalsed vanemad ja

nende lapsed ennast vabalt tunda kartmata uumlhiskonna hukkamotildeistu2

Oma toumloumls analuumluumlsin samasooliste paaride peredes elavate laste ebavotilderdset kohtlemist

votilderreldes lastega kes elavad erinevast soost faktiliste vanematega naumliteks homoseksuaalses

peres elava lapse otildeigusi oma vanema partneri suhtes votilderreldes erisoolistest isikutest

moodustatud peres elava lapsega Samuti kaumlsitlen lapse otildeiguslikku staatust samasoolistes

peredes ja laste ebavotilderdset kohtlemist votilderreldes lastega kes elavad erisoolistest vanematest

moodustatud perekonnas Toumloumls tuginen nii Eesti kui ka Euroopa Liidu otildeigusele Viimaste alla

kuuluvad Euroopa Liidu direktiivid Euroopa inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse

konventsioon Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtuotsused Euroopa Liidu Kohtu kohtuotsused

ja Euroopa Notildeukogu soovitused Kasutan samuti Juridica ja Westlaw teaduslikke artikleid

teaduslikku kirjandust ning Eestis vaumllja antud seadusakte Kasutan analuumluumltilist meetodit

Toumlouml eesmaumlrk on vaumllja tuua ja analuumluumlsida samasoolistest isikutest moodustatud perekonnas

elavate laste otildeiguslikke probleeme ja nende tekkimise allikaid Valisin toumlouml peamiseks

fookuseks just samasoolistes perekondades elavate laste diskrimineerimise kuna need lapsed

on olemas sotildeltumata kehtivatest seadustest ja nende otildeigused peavad olema kaitstud Seda

naumlitab ka otildeiguskantsleri maumlrgukiri justiitsministrile 23 mail 2011 Samasooliste isikute puumlsiv

kooselu ja partnerite lapsed ei ole piisavalt kaitstud kuid sellised pered peavad kuuluma

perekonna potildehiotildeiguste kaitsealasse Samasooliste isikute puumlsiv kooselu on Eestis

1 The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010

httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf (25122012) 2

GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf (25122012)

5

reguleerimata ja otildeiguskantsleri arvamuse kohaselt on selline olukord potildehiseadusega vastuolus

ning seda peab reguleerima riiklikul tasandil3

Inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 8 uumltleb et igauumlhel on otildeigus

austusele era- ja perekonnaelu vastu Lisaks on kotildeigil otildeigus votilderdsele kohtlemisele ning

kaitsele diskrimineerimise vastu vastavalt konventsiooni artikkel 14-le Neid vaumlga olulisi

inimotildeigusi on oluline tagada ka laste puhul

Toumlouml on jaotatud kolme suuremasse alapeatuumlkki kus kotildervutan Eesti siseriiklikku seadusandlust

Euroopa Liidu seaduste ja teise Euroopa Liidu liikmesriikide siseriiklike seadustega

Esimeses peatuumlkis puumlstitan kuumlsimuse millist kooslust me perekonnaks nimetame ja mis on

perekonna otildeiguslik definitsioon Et Eesti olukorda selgitada toon esimeses alapeatuumlkis

naumliteks Viimsi kaasuse Votilderdlen Eesti olukorda sarnase teemavaldkonna naumlidetega Euroopa

Liidu liikmesriikides Kasutan selleks jaumlrgmisi naumliteid Schalk ja Kopf vs Austria Karner vs

Austria Keegan vs Iirimaa Kozak vs Poola Alapeatuumlki 13 laumlhteprobleemiks on asjaolu et

hoolimata 1994 aastal Euroopa Liidu liikmesriikide poolt vastuvotildeetud seadusest mille

kohaselt tuleb kotildeikide liikmesriikide kodanike otildeigusi kaitsta sotildeltumata nende seksuaalsest

saumlttumusest ei loodud samasoolistele paaridele siiski votildeimalust abiellumiseks votildei oma suhete

muul viisil registreerimiseks See on paaride ja nende laste otildeigusliku kaitse puhul jaumltnud

kuumlsitavusi millele motildened liikmesriigid on leidnud alternatiivlahendused

Teises peatuumlkis uurin konkreetsemalt laste otildeiguslikku staatust LGBT perekondades

Kirjeldan millised on selliste perekondade erinevad votildeimalused laste saaamiseks ja millised

otildeiguslikud probleemid sellest tulenevalt tekkida votildeivad Selle temaatika alla kuulub ka

lapsendamise kuumlsimus Toon jaumlrgnevad teemakohased naumlited Frette vs Prantsusmaa EB vs

Prantsusmaa X ja teised vs Austria

3

Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri

httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasooliste_isik

ute_peresuhepdf (25112012)

6

Kolmandas peatuumlkis keskendun LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdsele kohtlemisele

votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega

Homoseksuaalsetes suhetes elava lapse vanema partneril ja lapsel ei ole omavahelisi

otildeiguslikke suhteid ja esialgu puudub Eestis ka votildeimalus nende suhete loomiseks Juhtimaks

taumlhelepanu votildeimalikele lahendustele toon jaumlrgnevad naumlited Gas ja Dubois vs Prantsusmaa

X Y ja Z vs Suurbritannia AA vs BB ONCA 2

7

1 Perekonna motildeiste

2007 aastal suumlndis Eestis 58 lastest registreerimata kooselus sealhulgas uumlksikemade

peredes See naumlitab et abielu sotildelmimine ei ole enam uumlks oluline osa rahva puumlsimise kaitse

meetmetest pigem on see vajalik isikute kaitseks kes kuuluvad perekonda Paraku ei ole

Eestis perekonna motildeiste praegu kehtivates seadustes defineeritud Defineerimine on oluline

nii samasoolistele kui erisoolistele paaridele

Kaumlsitledes samasoolistest isikutest moodustatud perekondades elavate laste otildeigusi tuleb vaumllja

selgitada kas nad kuuluvad perekonna kaitse alla votildei mitte See on oluline kuna Eesti

Vabariigi potildehiseaduse sect274 annab perekonnale riigi kaitse vanematele otildeiguse ja kohustuse

kasvatada oma lapsi ja nende eest hoolitseda ning perekonnale kehtestab see kohustuse

hoolitseda oma abivajavate liikmete eest Riigil on positiivne kohustus kaitsta perekonnaelu

ning kohustus kasutada erinevad meetmeid perekonna ja pereliikmete kaitsmiseks5

11 Perekonna motildeiste Eestis

Eesti potildehiseaduses on kaks saumltet mis kaitsevad perekonnaelu sect26 annab otildeiguse perekonna ja

eraelu puutumatusele ja sect27 annab perekonnale riigi kaitse saumltestab vanematele otildeiguse ja

kohustuse kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest ning paneb perekonnale kohustuse

hoolitseda oma abivajavate liikmete eest Viimane saumlte reguleerib pereliikmete omavahelisi

suhteid ning paneb riigile positiivse kohustuse kehtestada nende suhteid reguleerivaid seadusi

Motildelema saumltte eesmaumlrgiks on reguleerida perekonnaga seonduvat Lisaks sellele annab sect27

perekonnale ja perekonnaelule riigi kaitse kolmandate isikute poolsete ruumlnnakute vastu mis

on suunatud pere vastu6 Sellega seoses tekib kuumlsimus millist kooslust me perekonnaks

nimetame ja mis on perekonna otildeiguslik definitsioon Eesti seadused ei anna konkreetset

definitsiooni

4 Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2

5 Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-2pg-27

(25122012) 6 Kommenteeritud vaumlljanne (Viide 5)

8

Keda pidada perekonnaks kelle ellu riik votildei kolmas isik ei tohi votildeib votildei peab sekkuma

Kelle suhtes on riigil positiivsed kohustused See sotildeltub sellest kuidas meie riik ja uumlhiskond

perekonda motildeistab Seega on perekonna motildeiste ajas muutuv sotildeltub sotsiaalsest ja

kultuurilisest keskkonnast ja sellest kuidas perekonda kaumlsitletakse seadustes ja

kohtupraktikas7

Eestis ei olnud LGBT perekonna teemalist kohtupraktikat kuni 2010 aastani Just sel aastal

tehti Tallinna Ringkonnakohtu poolt nii-oumlelda Viimsi kaasuse otsus Uumlheks osapooleks oli

samasoolistest isikutest paar ja juhtumiga olid seotud ka kolm last8 Nimetatud osapool taotles

Viimsi Vallavalitsuselt laste lasteaia- ja koolitoidu ning sotildeiduotildeiguse tasuta saamist Viimsi

Vallavalitsuse 12062009 korraldusega nr 373 jaumleti kaebaja taotlused rahuldamata Otsust

potildehjendas Vallavalitsus sellega et kahe samasoolise isiku kooselu ei saa nimetada

perekonnaks kui laumlhtuda seadusaktidest Vastuvaumlitena esitati asjaolu et Viimsi Vallavalitsuse

maumlaumlruses nr 87 22122006 ei ole perekonna motildeiste defineeritud Sotildenu bdquokolme ja enama

lapsega pereldquo votildeib totildelgendada erinevalt Kaebuse esitaja ja tema partner on motildelemad Viimsi

valla elanikud nende uumllalpidamisel on kolm last ja nad kuuluvad samasse leibkonda mis

taumlhendab seda et neil on uumlhine majapidamine ja nad hoolitsevad laste eest uumlheskoos Motildelema

sissetulekuid kasutatakse samuti uumlheskoos Seega votildeib sellist kooslust kaumlsitleda perekonnana9

Kaebaja poumloumlrdus oma otildeiguste tagamiseks kohtusse ja Tallinna Halduskohus tuumlhistas Viimsi

Vallavalitsuse korralduse ning notildeudis kaebaja taotluse uuesti laumlbivaatamist10

Vallavalitsus ei

olnud sellega notildeus ja esitas apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

Apellatsioonikaebus jaumleti rahuldamata ja kohus otsustas jaumltta Tallinna Halduskohtu otsuse

Viimsi Vallavalitsuse 12 juuni 2009 korralduse nr 373 tuumlhistamise osas muutmata ja lisaks

7 Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk 32

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikSoM_analC3BCC

3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekst__mC3A4rts_

_pdf (25122012) 8 Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010 lk 141-

143 9

Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus wwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-10xls

(02012013) 10

TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009

httpswwwriigiteatajaeekohtuteavemaa_ringkonna_kohtulahendidmenetlushtmlkohtuasjaNumbe

r=3-09-148917 (04012013)

9

sellele tuumlhistas Ringkonnakohus eelmise otsuse osa kus Viimsi Vallavalitsus oli kohustatud

kaebaja taotluse uuesti laumlbi vaatama et teha soodustuste saamise osas uus otsus Sellega leidis

Ringkonnakohus et Viimsi Vallavalitsuse korraldus nr 373 oli otildeigusvastane11

Eesti seadustes ei ole perekonna motildeiste defineeritud aga Viimsi kaasus naumlitab et

seaduslikult registreerimata suhetes isikud votildeivad end siiski maumlaumlratleda uumlhe perekonnana

Seega peaksid perekondadele kelle omavahelised suhted pole lepinguga maumlaumlratletud sh

samasoolistele perekondadele siiski kehtima kotildeik sotsiaalsed soodustused mis kehtivad

seaduse jaumlrgi perekondadele votildei leibkondadele Samas tuleb silmas pidada et Eestis ei

rakendata pretsedendiotildeigust seega ei garanteeri Viimsi kaasuse otsus LGBT koosluste

(lastega votildei ilma) perekonnana tunnistamist Seda saab garanteerida ainult seadusetaumliendus

kus perekonna motildeiste oleks defineeritud

Poumloumlran siinkohal erilise taumlhelepanu probleemile mis puudutab seda et Eesti

perekonnaseaduse vaumlljaandja kasutab selliseid sotildenu nagu bdquoabieluldquo ja bdquoabikaasaldquo ning nendes

saumltetes kus kasutatakse sotildena bdquoperekondldquo eeldatakse et tegemist on registreeritud kooseluga

Seega ei laiene see seadus mitteregistreeritud paaridele Kuid Viimsi kaasus naumlitab et

erijuhtumil votildeime nimetada ka mitte registreeritud kooselu perekonnaks Siin tekib otildeiguslik

kuumlsimus ndash millised seadusesaumltted laienevad ainult registreeritud partneritele ja millised

motildelemale

Perekonnaseaduse sect1 lg1 saumltestab et abielu sotildelmitakse naise ja mehe vahel See taumlhendab et

samasoolistele paaridele ei laiene perekonna kaitse ja otildeigus abielluda Traditsiooniline abielu

taumlhendab kooslust mille tagajaumlrjel votildeib suumlndida jaumlrglasi12

See taumlhendab et Eestis on abielu

ja perekonna kaitse loodud rahva puumlsimise kaitseks13

Abielustaatus toob kaasa mitmeid

erinevaid uumlhiskonnas olulisi otildeigusi ja kohustusi Nende otildeiguste ja kohustuste hulka kuuluvad

abikaasa paumlrimisotildeigus uumllalpidamiskohustus lastega seonduvad otildeigused ja kohustused

11

TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010

httpswwwriigiteatajaeekohtuteavemaa_ringkonna_kohtulahendidmenetlushtmlkohtuasjaNumbe

r=3-09-148933 (04012013) 12

Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009 lk 4 13

Eesti Vabariigi potildehiseadus RT I 27042011 2

10

varalised otildeigused ja kohustused lahutamisega seonduv varajagamine ja muu14

Need otildeigused

ja kohustused ei laiene samasooliste paaridele kuna puudub inimeste omavaheliste suhete

regulatsioon Perekonnaseaduse jaumlrgi ei ole lubatud abielu sotildelmimine mis kotildeik need otildeigused

ja kohustused kaasa tooks Nagu eelnevalt mainitud on defineerimata ka perekonna motildeiste

Ka Eesti Vabariigi lastekaitseseadus kaumlsitleb perekonna motildeistet Naumliteks sect30 lg2 uumltleb et

lapsel on on otildeigus perekonna kokkusaamise eesmaumlrgil lahkuda Eestist votildei Eestisse sotildeita Aga

kuidas rakendub see otildeigus siis kui tegemist on bioloogilise lapsevanema partneriga kes on

kasvatanud last terve tema eluaja Eesti Vabariigi jaoks kehtib kuumlll direktiiv 200386EC mis

kaumlsitleb perekonna taasuumlhinemist kuid sellekohaselt on perekonnaliige isik kes on

registreeritud partner votildei abikaasa Seega ei kehti Eesti seaduste jaumlrgi Eesti Vabariigi

lastekaitse seaduse sect30 bioloogilise vanema partneri jaoks Samas on ta siiski kaumlsitletav kui

pereliige ndash nii arvab ka Eesti Vabariigi otildeiguskantsler Seelaumlbi tekib seadusandluses konflikt

Olukorras kus kodanikud kasutavad vaba liikumise votildei perekonna taasuumlhinemise otildeigust on

Euroopa Liidu Parlament arvamusel et igasugune abielu mis on tunnustatud uumlhes

liikmesriigis peab olema samavaumlaumlrselt tunnustatud ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides

Samuti peab iga seadus mis on vastu votildeetud motildenes teises liikmesriigis olema kaalutletud

ning see peab olema arvesse votildeetud teiste liikmesriikide poolt Liikmesriigid peavad vaumlltima

igasugust diskrimineerimist On aumlaumlrmiselt oluline et liikmesriikide kodanikud saaksid

taumlielikult kasutada oma tsiviilotildeigusi ja seda mitte ainult kodumaal vaid ka riigis mille

kodanikud nad on votildei riigis kus nad elavad15

Samuti kutsub Euroopa Parlament oma raportis

20072145 liikmesriike kes ole ei samasooliste isikute kooselu reguleerimise seadusakti vastu

votildetnud tunnustama vaumlhemalt teistes liikmesriikides sotildelmitud samasooliste isikute vahelist

abielulepingut ning samuti kutsutakse uumlles andma neile votildeimalust vabalt liikuda ilma et

samasoolised paarid peaksid kartma diskrimineerimist seksuaalsete eelistuste potildehjal Samuti

kutsub Euroopa Parlament liikmesriike uumlles tunnustama samasooliste isikute kooselu

sotildeltumata sellest kas see on registreeritud kooselu votildei abieluna Teisel juhul piiritleb kooselu

14

Andra Olm (viide 12) lk 4

15

European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working Document

on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs

DT673609ENdoc 21062007

httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf (15042013)

11

tunnustamata jaumltmine isikute vaba liikumist16

Kuid Eestis ei ole samasooliste isikute

kooslused seadusega reguleeritud ehk kui laps soovib oma teises riigis naumliteks Hollandis

tunnustatud mittebioloogilise vanemaga (bioloogile vanem on samasooline partner) Eestis

uumlhineda see pole votildeimalik

Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas Nr 6-81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute

puumlsiv kooselu kuulub perekonna potildehiotildeiguse kaitsele aga Eestis ei ole selline kooselu

reguleeritud ja seetotildettu tuleb luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Erinevast

soost osapooltest koosnevad paarid saavad oma suhteid reguleerida abielu sotildelmides aga

samasoolistele paaridele ei ole see institutsioon avatud ja puuduvad alternatiivmeetmed

omavaheliste suhete reguleerimiseks17

Samuti jaumlaumlb lahendamata kuumlsimus kes kuulub

samasooliste paaride puhul lapse perekonda Kas bioloogiline vanem faktiline vanem

lapsendamise puhul registreeritud seaduslik lapsendaja votildei motildelemad partnerid Motildenel juhul

on lapse perekonnaks motildelemad partnerid naumliteks Viimsi kaasuse puhul aga muudel juhtudel

kus kasutatakse sotildena bdquoperekondldquo ei ole selgust kas raumlaumlgitakse ainult registreeritud kooslusest

votildei mitte

Samasooliste isikute kooselu ja sellises kooselus eksisteerivate laste otildeigused peavad olema

taumlpselt samasugused kui otildeigused erisoolistes perekondades Laps peab saama samasuguse

kaitse igas aspektis emotsionaalses finantsilises otildeiguslikus ning uumlhiskondliku kaitse naumlol Ei

saa otildeigustada seda kui samasooliste paaride lapsed jaumlaumlvad otildeiguslikult eraldi ruumlhmaks18

Selle kuumlsimuse lahendamiseks votildeib poumloumlrduda Euroopa Liidu otildeiguse ja Euroopa Inimotildeiguste

Kohtu kohtupraktika poole kuna Eestis kehtivad seadused seda ei reguleeri

16

Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of fundamental

rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012

httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6-2008-

0479amplanguage=EN (15042013) 17

Otildeiguskantsler (viide 3) maumlrgukiri lk 1 5 18

Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta Postimees

07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-perekondade-lapsed-on-eestis-

kaitseta

12

12 Perekonna motildeiste Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikas

Inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 8 uumltleb et igauumlhel on otildeigus era- ja

perekonnaelu kaitsele

Sotildena bdquoperekondldquo defineerimisel on oluline EIK kohtuotsus Emonet ja teised vs Šveits Kohus

toob punktis 33 selgelt vaumllja et perekond on kooslus kus inimeste vahel tekivad tihedad

isiklikud sidemed Punktis 44 on selgelt oumleldud et kaitsma ei pea mitte ainult seaduslikult

registreeritud kooslust ehk ametlikult abiellunud isikutest perekonda vaid kaitsta tuleb ka de

facto kooslust ehk isikuid kes moodustavad perekonna ilma seadusliku registreerimiseta

Kohtuotsuse kohaselt on olulised ka teised faktorid kui kaua partnerid koos on elanud kui

kaua on nende suhe kestnud ja kas nad on uumlksteisele selgelt vaumllja oumlelnud oma soovi lapsi

kooselus kasvatada 19

Uuem kohtuotsus mis aitab aru saada perekonna totildelgendusest on Schalk ja Kopf vs Austria

Varem kaumlsitleti samasooliste partnerite kooslust Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ainult

eraeluna aga antud kohtuotsuse punktis 90 leidis kohus et samasooliste partnerite kooselu

kus eksisteerib tihe isiklik side votildeib teatud juhtudel kaumlsitleda mitte lihtsalt eraeluna vaid

perekonnaeluna See taumlhendab seda et kui erisoolistest inimestest moodustuv paar on kooslus

mida kaitstakse riigis perekonna taumlhenduses siis samasugust samasoolistest inimestest

moodustatud kooslust peab samuti kaitsma perekonna taumlhenduses Kohus totildei vaumllja ka selle et

paljudes riikides on juba avatud samasooliste isikute suhete registreerimise votildeimalus riigi

tasandil20

Jaumlrgmine vaumlga oluline kaasus perekonnaelu defineerimiseks oli Karner vs Austria kus

meessoost taotleja elas pikaajalises suhtes mehega Taotleja partner potildedes surmaga lotildeppenud

haigust Motildelemad partnerid elasid uumluumlrikorteris ja peale uumlhe partneri surma avaldas kinnisvara

omanik soovi lotildepetada taotlejaga uumluumlrileping kuid kohalik seadus kaitses surnud isiku

perekonnaliikmeid uumluumlrilepingu lotildepetamise eest Austria Riigikohus leidis et selline kaitse ei

19

EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Switzerland p 33 34 36 20

EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95

13

laiene samasoolistele paaridele Euroopa Inimotildeiguste Kohus leidis et toimus artikkel 8

koosmotildejus artikkel 14-ga rikkumine Kui kohalik seadus kaitseb erisoolisi mitteabiellunud

kooslusi ja kui erisooliste pereliikmete puhul jaumlaumlks uumlhe pereliikme surma puhul uumluumlrileping

kehtima siis peab ta samuti kehtima ka samasooliste paaride puhul Seega ei olnud taotleja

uumluumlrilepingu lotildepetamine seaduslik Kohus kordas samuti seda et kui riiklikus seaduses

eksisteerivad erinevused erisooliste paaride ja samasooliste isikute paaride de facto kooselus

siis peavad need erinevused olema kas vaumlga potildehjalikult ja objektiivselt potildehjendatud votildei

kotildervaldatud21

Kaasuse Keegan vs Iirimaa puhul leidis Euroopa Inimotildeiguste Kohus et perekonnaelu kaitse

alla kuuluvad mitte ainult abiellunud isikud vaid motildenedel juhtudel ka de facto perekonnad

mis on oma olemuselt abieluga sarnased Antud kaasuse puhul oli tegemist erinevast soost

isikutega Kohus leidis punktis 43 et isegi kui laps on suumlndinud vaumlljaspool abielu votildeib kahe

inimese kooslust koos lapsega nimetada perekonnaeluks22

Kaasuse Kozak vs Poola puhul elas taotleja oma samasoolise partneriga munitsipaalkorteris

mis oli renditud taotleja partneri poolt Peale partneri surma poumloumlrdus taotleja omavalitsuse

poole et saada korteri uumluumlrileping oma nimele kuid omavalitsus keeldus Potildehjuseks oli

taotleja seksuaalsaumlttumus Omavalitsus leidis et faktilisele samasooliste isikute kooselule ei

laiene perekonnakaitse23

Inimotildeiguste kohus kordas et samasooliste isikute stabiilne de facto

pereelu taumlhistab perekonda samavotilderd nagu erisooliste isikute faktiline kooselu Selle kaasuse

puhul oli oluline kohtu arvamus et liikmesriigid peavad votildetma arvesse uumlhiskonna arengut

ning selle kaumligus on toimunud muudatused perekonna ja isikute omavaheliste suhete

valdkonnas Ehk siis kohus kinnitas et igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja

diskrimineerimine mis potildehineb isikute sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud

Liikmesriigid ei tohi perekonna ja uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise

potildehjuseks nimetada24

21

EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria 22

EIKo 2605 1994 1696990 1994 Keegan v Irimaa p 44 23

EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poland 24

European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and discrimination on

grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal analysis 2010 lk 46

14

Need kaasused naumlitavad et Euroopa Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute

stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta perekonnaeluna millel on riiklik kaitse Abieluvaumllised

samasooliste isikute kooslused peavad olema taumlpselt samamoodi kaitstud ja arvesse votildeetud

nagu abieluvaumllised erisoolistest isikutest moodustunud perekonnad Arenguid on naumlha ka

perekonnaelu defineerimisel Kui varem kuulus samasooliste isikute kooselu ainult eraelu

kaitse alla siis praegusel hetkel peab samasooliste isikute faktiline kooselu kuuluma

perekonna kaitse alla ning erinev kohtlemine ei ole lubatud

13 Perekonna motildeiste Euroopa Liidu otildeiguses

Euroopa Liit alustas liikumist perekonnaotildeiguse uumlhtlustamiseks juba aastal 1994 kui tuli vaumllja

Euroopa Parlamendi resolutsioon geide ja lesbide votilderdsete otildeiguste kaitsmiseks Euroopa Liidu

liikmesriikides Euroopa Liidu liikmesriigid votildetsid vastu otsuse et kotildeikide liikmesriikide

kodanike otildeigusi tuleb kaitsta sotildeltumata nende seksuaalsest saumlttumusest ja kotildervaldada tuleb

igasugune ebavotilderdne kohtlemine mis baseerub seksuaalsel saumlttumusel See ei loonud siiski

votildeimalust abiellumiseks Sotildeltumata sellest leidsid motildened Euroopa Liidu liikmesriigid

kuumlsimusele alternatiivlahenduse avades nii erisoolistele kui samasoolistele paaridele

votildeimaluse registreerida oma suhteid abieluvaumlliselt25

Euroopa Liidu otildeiguses on vaumlga oluline seaduslik akt nimega Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste

Harta mis jotildeustus koos Lissaboni lepingu jotildeustumisega Seadusakti artikkel 7 uumltleb et

igauumlhel on otildeigus perekonna- ja privaatelu kaitseks artikkel 9 uumltleb uumlhtlasi et igauumlhel on otildeigus

abielluda ja luua perekond ning need potildehiotildeigused peavad olema garanteeritud ja kaitstud

vastavalt siseriiklikele seadustele Enne muudatust sisaldas artikkel 9 naise ja mehe motildeistet ja

oli seega totildelgendatav kehtivana ainult erisoolistele isikutele kuid taumlnaseks on sotildenad bdquomeesldquo ja

bdquonaineldquo artikkel 9st kotildervaldatud See taumlhendab et perekond kui institutsioon on Euroopa

Liidu otildeiguses hetkel oma struktuuri vaumlaumlrtuste ja funktsioonide puhul uumlleminekustaadiumis

Artikkel uumltleb et abiellumise otildeigus peab olema garanteeritud vastavalt siseriiklikele

25

Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in

Europe Organising Committee of the Commission on European Family Law 2003 lk 12-14

15

seadustele kuid viide naisele ja mehele otildeigussubjektina on liikunud tagaplaanile Artikkel 9

on formuleeritud sooneutraalselt Uumlldiselt saab riik kehtestada abielu lubamisele piiranguid

ainult vastavalt ratsionaalsuse printsiibile ja mitte meelevaldselt Motildened piirangud (nagu

abieluks lubatud vanus) on universaalsed kuid sooline tunnus ei ole asjakohane26

Samasooliste paaride abiellumise lubamine votildei mittelubamine on siseriiklik kuumlsimus27

Kuid

artikkel 9 raumlaumlgib ka otildeigusest luua perekond See on artikkel 9 taumlhenduses eraldiseisev otildeigus

mis ei ole otseselt seotud otildeigusega abielluda

Kaasaegne tendents Euroopas naumlitab seda et paljud inimesed elavad vaumlljaspool abielu

institutsiooni Tunnustatud abielu pole enam otildeiguslik eeltingimus perekonna loomiseks ja ei

ole ainuke viis luua perekonnaelu mis omandaks riigi kaitse ja mittesekkumise otildeiguse28

See

tendents naumlitab et perekonna motildeistet peab kaumlsitlema laialt ja see peab sisaldama palju

erinevaid perekonnavorme sealhulgas de facto perekonnaelu Euroopa Parlament julgustab

liikmesriikides abieluvaumlliste suhete seadustamist ning pikaajalistele abieluvaumlliste suhetele

abieluga sarnase kaitse tagamist nii erisoolistele kui samasoolistele paaridele29

Perekonnaelu motildeiste kuumlsimuse olulisus totildestatatakse ka direktiivis mis kaumlsitleb perekonna

taasuumlhinemist Direktiivi 200386EC kotildeige progressiivsem element on perekonna motildeiste

laiendamine ning moderniseerimine direktiiv hotildelmab mitte ainult abielu sotildelminud isikuid

vaid ka registreeritud de facto kooslusi mis on perekonnaelu motildeiste moderniseerimisel

oluline samm edasi Direktiivi artikkel 4 p3-s kasutatakse terminit abieluvaumlline partner kes

elab registreeritud partnerluses taotlejaga Sinna hulka kuulub ka registreeritud samasooline

partner30

Euroopa Liidu direktiiv 200438EC defineerib pereliikme motildeistet ka artikkel 2 p2-

s partner kes on sotildelminud registreeritud vabaabielu on pereliige kui liikmesriik kaumlsitleb

registreeritud kooselu abieluga votilderdsena31

26

Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union EU Network of

Independent Experts on Fundamental Rights 2006 lk 99-103 27

Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 30301 Artikkel 9 28

Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union( viide 26) lk 103 29

Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union (viide 26) lk 98-104 30

Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification 31

Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their

family members to move and reside freely within the territory of the Member States

16

2 Laste otildeiguslik staatus LGBT perekonnas

Olen eelnevas peatuumlkis naumlidanud et samasooliste paaride kooslused peavad kuuluma

perekonna motildeiste alla Ei ole vaumllistatud et samasooliste paaridega elavad ka lapsed Siin tekib

oluline kuumlsimus ndash kui erinevast soost isikud kuuluvad perekonna motildeiste alla siis kes on

samasoolises perekonnas elava lapse perekond ja mis otildeigused ja kohustused on tal

perekonnaliikmete vastu Kuidas saab laps tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest

partneritest koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes

Kaumlsitlen LGBT perekondade erinevaid laste saamise mooduseid kuna sellest tulenevad

erinevad otildeiguslikud suhted lapse lapse bioloogiliste vanemate ja lapse bioloogilise vanema

partneri vahel LGBT perekondades on laste saamine raskendatud Samasoolised isikud ei saa

loomulikul teel lapsi seega votildeivad otildeiguslikus plaanis tekkida variandid kus laps ei omanda

teatud otildeigusi bioloogilise vanema partneri vastu aga faktiliselt on tegemist ikkagi

perekonnaga Seda olen kaumlesolevas toumloumls eelnevalt ka totildeestanud

LGBT perekondadel on laste saamiseks jaumlrgnevad votildeimalused kunstlik viljastamine

lapsendamine eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapsed Niisiis tekib lapse jaoks

kohe kaks erinevat peremudelit uumlhe variandi puhul on lapsel osaliselt geneetiline perekond

ehk siis lapsel on faktilises perekonnas uumlks bioloogiline vanem Teisel juhul on lapsel

taumlielikult mittegeneetiline perekond ndash selle naumlite puhul pole kumbki vanem faktilises

perekonnas lapsega kuidagi geneetiliselt seotud

21 Kunstliku viljastamise teel saadud laps ja tema otildeiguslik staatus LGBT

perekonnas

Kunstlik viljastamine embruumlo ja munarakkude siirdamine ning asendusemadus annavad laste

soetamiseks votildeimaluse paaridele kes ei saa seda teha bioloogilisel teel Praegusel hetkel on

meditsiin jotildeudnud hetkeni kus lapse suumlnnitanud ema ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem

Nendel juhtudel tekib kuumlsimus kes on lapse seaduslik vanem ja missugused otildeiguslikud suhted

tekivad lapse bioloogilise vanema lapse suumlnnitanud ema ning munaraku- embruumlo- votildei

17

seemnerakudoonori vahel Uumlhtlasi tekib kuumlsimus kes kuulub nendel juhtumitel lapse

perekonda ja kellel on otildeigus riiklikule kaitsele perekonna taumlhenduses

211 Holland

Euroopa Liidus on erinevatel riikidel erinevad riiklikud seadused mis reguleerivad mis tahes

kunstlikku viljastamist nii samasooliste kuid ka erisooliste perede jaoks

Kotildeige kaugemale on selle kuumlsimuse lahendamisel jotildeudnud Holland kus on seadustatud ka

asendusemaduse Samasooliste naiste paari jaoks on loodud erinevad votildeimalused lapse

eostamiseks ja motildened nendest annavad ka motildelemale naisele vanema staatuse Hollandis on

votildeimalik protseduur kus uumlhele naisele kantakse uumlle teise naise votildei partneri munarakust

loodud embruumlo mis on kunstlikult viljastatud kas kindla doonori votildei anonuumluumlmse doonoriga

Motildelemal naisel tekib lapsega geneetiline side ja uumlsna totildeenaumloliselt saavad motildelemad naised olla

lapse seaduslikud vanemad kuid mitte automaatselt seaduse alusel Hollandis saab ainult

lapse suumlnnitanud emast automaatselt lapse seaduslik vanem Bioloogilise ema partneril on

seaduse alusel lubatud partneri laps lapsendada Vaumlga oluline asjaolu sellisel juhul on et

parnteri lapse lapsendamiseks ei pea paar olema seaduslikult registreeritud Sellisel juhul on

oluline ainult laste huvidega arvestamine ja stabiilne kooselu teatud aja jooksul nii partneri

kui lapsega Sama reegel kehtib ka juhul kui uumlks parter on kunstlikult viljastatud

doonorseemnerakkudega ja teisel partneril ei eksisteeri lapsega bioloogilist sidet Motildelemal

juhul on lapse otildeigused taumleilikult kaetud lapsel on tagatud otildeigus nii isale (juhul kui doonor on

teada) kui ka bioloogilisele emale ning lapsel on votildeimalus saada otildeigused ka bioloogilise ema

partneri suhtes kui viimane lapse lapsendab32

Doonorseemnerakkudega kunstlikult viljastatud naise lapsel votildeivad motildenel juhul olla ka

otildeigused doonori suhtes Seda juhul kui doonor on teada maumlrgib ta avaldusele et tahab olla

lapse seaduslik vanem Kohus votildeib talle selle otildeiguse anda kui lapse ema ja doonor elavad

32

Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of Children

with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law Intersentia

Antwerpen ndash Oxford 2007 lk 163-167

18

koos perekonnana Kui doonor on teada ja ei soovi lapse suhtes seemnerakkude andmise

momendil vanemlikke otildeigusi siis ei saa teda vanemana maumlaumlratleda kuna ta ei moodusta

bioloogilise emaga perekonda Juhul kui doonor pole teada ja seemnerakud on tulnud

spermapangast ei saa doonor mitte mingil juhul olla lapse seaduslik vanem ning samuti pole

tal votildeimalust seda taotleda

Kotildeigil neil juhtudel on arvestatud olulist faktorit ndash selleks on reaalne pereelu doonori ja lapse

bioloogilise ema vahel ning motildelema kindel soov votildei soovi puudus saada lapse ametlikuks

vanemaks Sellega on laps samuti kaitstud tal on otildeigus olla oma tegelike vanemate laps33

Juhul kui Hollandis elavad naissoost parterid on abiellunud ja nende perekonda suumlnnib laps

siis saavad motildelemad partnerid automaatselt seadusejaumlrgselt lapse vanemateks ainuke erand

oleks siis kui lapse isal oleks enne lapse suumlndi tema suhtes seaduslikud otildeigused (sel juhul ei

pea lapse isa olema bioloogiline isa) Samuti eksisteerib votildeimalus et samal ajal oleksid

hooldajad nii lapse bioloogiline isa kui last kasvatav samasooline naistepaar Sellisel juhul

antakse isale isadusotildeigus ning samasoolised naissoost partnerid saavad uumlhise vanemliku

vastutuse34

Homoseksuaalsetele meessoost paaridele on Hollandis laste saamiseks avatud ka

asendusemaduse votildeimalus Selleks on kaks votildeimalust asendusemale kantakse uumlle

doonornaise munarakud mis on kunstlikult viljastatud uumlhe partneri seemnerakkudega votildei siis

viljastatakse asendusema munarakud kunstlikult uumlhe partneri seemnerakkudega Motildelemal

juhul on seaduslikeks vanemateks asendusema ning seemnerakkude doonor ehk uumlks

partneritest kelle seemnerakke kunstliku viljastamise puhul kasutati Partner ei saa

vanemlikke otildeigusi seaduse alusel automaatselt kuid teine partner votildeib esitada taotluse

lapsendamiseks ning selle protsessi kaumligus omandab teine meessoost partner vanemlikud

otildeigused35

Nimetatud juhtudel on samasoolises perekonnas kasvava lapse motildelemad faktilised

vanemad ka seaduslikud vanemad ja selline perekond on kaitstud siseriiklike seadustega

erisooliste paaridega votilderdselt

33

Machtelt Vonk (viide 32) lk 179-180 34

Machtelt Vonk (viide 32) lk 185 35

Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st Century

Organising Committee of the Commission on European Family Law 2009 lk 183

19

Asendusemaduse puhul on seaduslikult vahe kas asendusema on abielus votildei mitte Juhul kui

asendusema on abielus siis on seaduslikuks vanemaks lapse suumlnnitanud ema kuid motildelemad

partnerid saavad lapse uumlheskoos lapsendada Juhul kui asendusema on registreeritud kooselus

votildei vallaline siis votildetab partneritest see kes on lapse bioloogiline vanem isaduse omaks ning

saab seadusliku vanema staatuse partner lapsendab teise partneri lapse36

212 Eesti

Votilderreldes Hollandiga ei ole Eestis lapse ja tema samasoolise bioloogilise vanema partneri

omavaheline otildeiguslik suhe reguleeritud See ei ole kooskotildelas lapse parimate huvide

arvestamisega ning tekitab ebavotilderdset kohtlemist votilderreldes kunstliku viljastamise teel saadud

lapsega kelle bioloogiline ja faktiline vanem on erisoolised37

Eestis saavad kunstliku viljastamise abil lapse saada ainult naissoost samasoolised paarid ja

seda kahel erineval viisil kunstlik viljastamine mehe seemnerakkudega ning votildeotilderast

munarakust loodud embruumlo uumllekandmine naisele

Igale naistele on loodud votildeimalus kasutada kunstilikku viljastamist Kui heteroseksuaalne

naine on abielus siis on tal kunstlikuks viljastamiseks vaja oma abikaasa kirjalikku luba

vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seaduse38

sect 17-le Kui naine elab

homoseksuaalses kooselus ja soovib teostada kunstlikku viljastamist siis ei maumlngi tema

elukaaslane selle seaduse jaumlrgi olulist otildeigusliku rolli Seaduse jaumlrgi on partner kotildervaline isik ja

seadus ei defineeri teda kuidagi kuid de facto partner taumlidab lapse kasvatamisel abikaasa rolli

ja tema luba kunstlikuks viljastamiseks oleks samalaadselt vajalik ja oluline nagu

heteroseksuaalsetel paaridel

36

Machtelt Vonk (viide 32) lk 204-205 37

Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or Transgender

Families A European Prespective ILGA-Europe 2008 lk 5 38

Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13

20

Naine kes elab samasoolise partneriga on praeguste seaduste kohaselt sunnitud ennast

vallaliseks naiseks nimetama ja tema kunstlik viljastamine hakkaks toimima kunstliku

viljastamise ja embruumlokaitse seaduse sect-des 21 ja 22 ettenaumlhtud tingimustel sama seaduse sect 5

lg 2 alusel Vastuoluline on ka fakt et samasoolise partneriga elav naine peab nimetama

ennast vallaliseks ka juhul kui on tegelikult samasoolise partneriga suhtes ent soovib last (ja

seda just paarisuhtes koos kasvatada) Selline olukord on tekkinud kuna samasooliste isikute

kooselu ei ole praegusel hetkel kuidagi seaduslikult registreeritav Samasoolises paarisuhtes

elaval naisel sellel juhul on sundvaletamise seisund mis on tekkinud seaduses nimetatud

perekonnaseisu votildeimalike vormide ebataumlielikkuse totildettu

Doonori seemnerakkudega kunstliku viljastamise abil seotud perekonna lapsel on faktiliselt

kaks samasoolist vanemat aga seaduslikult on tal registreeritud ainult bioloogiline ema

Seega kasvab laps seaduse jaumlrgi uumlksikemaga ning tal on otildeigused ja kohustused ainult uumlhe

vanema suhtes

Kunstliku viljastamise meetodi puhul kus uumlhele naisele kantakse uumlle teise naise votildei partneri

munarakust loodud embruumlo loetakse laps samuti potildelvnevaks naisest kes on ta suumlnnitanud

(vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlo kaitse seaduse sect24-le)Vastavalt

perekonnaseaduse sect23 lg 1 on selline kunstlik viljastamine lubatud ainult siis kui naise

viljastamine muul viisil ei ole votildeimalik Sellise kunstliku viljastamise puhul oleks motildelemal

naisel votildeimalik olla lapsega geneetiliselt seotud kuid seaduse jaumlrgi sunnitakse jaumlllegi peale

olukord kus ainult uumlht naist loetakse lapsevanemaks Kui votilderrelda seda olukorda abielus

oleva heteroseksuaalse paariga siis on olukord jaumlrgmine ndash kui naist viljastatakse kunstlikult

tema abikaasa seemnerakkudega siis vastavalt sama seaduse sect17 lg 21

loetakse laps sellest

mehest potildelvnevaks ning motildelemad saavad lapse seaduslikuks vanemaks Nii samasooliste

naiste paari puhul kui ka erisoolise paari puhul votildetavad motildelemad isikud osa kunstliku

viljastamise protsessist ja motildelemad on geneetiliselt lapsega seotud kuid samasooliste naiste

paari puhul on seaduslik vanem ainult lapse suumlnnitatud naine Sellisel juhul tekib ebavotilderdne

kohtlemine

21

Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse39

sect24 lg 1 uumltleb et lapse arengu ja kasvu loomulikuks

keskkonnaks on perekond ning lastega perekonnad peavad saama riiklikku kaitset ja toetust

See taumlhendab et lapse jaoks on aumlaumlrmiselt oluline et tema kaks samasoolist kasvatajat ja tema

ise kuuluksid otildeiguslikult perekonna motildeiste alla Nii saaks ta oma otildeigusi ja kohustusi taumlielikult

rakendada sotildeltumata tema tegelike vanemate soost taumlpselt sama moodi kui laps kes elab

erisooliste faktiliste vanematega Praegune kohtlemine on ebavotilderdne votilderreldes lapsega kes

elab erinevast soost isikutest moodustatud perekonnas kus uumlks taumliskasvanutest on

bioloogiline vanem aga teine on vanema partner See on ka totildeendatud uuringutega40

Erinevast soost isikute kooslust ja nende last nimetatakse praeguse seaduse kohaselt

perekonnaks ja vanema partner on kasuvanem

Meessoost seksuaalvaumlhemustel ei ole votildeimalik kunstliku viljastamise teel last saada kuna

Eestis ei ole vastavalt Karistusseadustiku41

sect132 asendusemadus lubatud See taumlhendab et

samasoolised mehed ei sa uumlheskoos lapsi eostada See taumlhendab ebavotilderdset kohtlemist

votilderreldes samasooliste naiste paaridega

22 Votildeotilderaslapse lapsendamise abil seotud laps

221 Euroopa Inimotildeiguste Kohus

Euroopa Liidus on samasooliste paaride ja nende laste probleem lahendatud igas riigis

erinevalt Analuumluumlsin motildenda Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtuotsust mis on taumlitmiseks

kohustuslikud ka Eestis Kaasuse Frettegrave vs Prantsusmaa taotleja arvates rikuti tema otildeigust

austusele era- ja perekonnaelu vastu ehk siis rikuti inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse

konventsiooni artikkel 8 ja artikkel 14 mis keelavad diskrimineerimist Taotleja soovis uumlksi

last adopteerida ja taotles seda 1991 aasta oktoobris Esimesel intervjuul avaldas taotleja oma

homoseksuaalsuse ja vaumlitis et ta elab uumlksinda ilma partnerita Peale seda pakkus intervjueerija

39

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50

40 Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 24-33

41 Karistusseadustik RT I 17042013 8

22

vaumllja lapsendamise protsessi lotildepetamise 1993 aastal jaumlttis Pariisi Sotsiaalfondi osakond

hageja taotluse rahuldamata Antud otsuse potildehjuseks oli see et Frette pakkus lapse jaoks

ebastabiilset ja potentsiaalselt last kahjustavat emarolli mudelit Potildehiline kuumlsimus oli selles et

kas uumlksik homoseksuaalne isa on votildeimeline last kasvatama votildei mitte Euroopa Inimotildeiguste

Kohus otsustas haumlaumlletustulemusega neli kolme vastu et rikkumist artikkel 14 koostoimes

artikkel 842

ei olnud Seega ei tohi Eestis takistada laste lapsendamist homoseksuaalsetele

isikutele

Peale Frettegrave vs Prantsusmaa kaasust esitas Ameerika Uumlhendriikide Psuumlhhoanaluumluumltiline

Assotsiatsioon avalduse et geid ja lesbid on nii uumlksikisikute kui paaridena votildeimelised

tegutsema ja last kasvatama lapse huvidest laumlhtudes Nad on votildeimelised taumlitma lapse tervist

kahjustamata kotildeiki kohustusi ja peaksid saama heteroseksuaalsete vanematega votilderdsed

otildeigused ning seda nii paaris kui ka uumlksikisikuna Eelpool toodud uuringute naumlited muudavad

kohtu arvamuse punktis 42 taumliesti otildeigustamatuks Lisaks sellele vaumlidab kohus punktis 42 et ei

ole piisavalt palju lapsi et adopteerimise notildeudlust rahuldada See on vaidlustatav arvamus43

ILGA-EUROPE-i kaasuse kommentaaride kokkuvotildettes totildei autor vaumllja arvamuse et nii kaua

kui Prantsusmaal on lubatud lapsendamine uumlksikutele heteroseksuaalsete isikutele ei luba

artikkel 8 ja artikkel 14 Prantsusmaa haldusorganitel ja kohtutel jaumltta geisid ja lesbisid

lapsendamise protsessist vaumllja nimetades potildehjuseks nende isikute seksuaalsaumlttumust 17

Jaumlrgmiseks vaatlen laumlhemalt kaasust EB vs Prantsusmaa 1998 aasta veebruaris esitas

taotleja Prantsusmaal taotluse lapse lapsendamiseks Lapsendamise menetluse kaumligus mainis

taotluse esitaja et ta on homoseksuaalne ja tal on samasooline partner R

Augustis 1998 andis taotlejat kuumlsitlenud psuumlhholoog hinnangu et talle ei peaks lapsendamist

lubama Potildehjusena totildei psuumlhholoog vaumllja asjaolu et taotleja hakkab last uumlksi kasvatama ning

see kahjustaks last kuna laps peaks naumlgema kindlat peremudelit kus on nii isa kui ka ema

42

EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v France 43

Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second

Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June

2005httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf (09102012)

23

Lisaks sellele vaumlitis psuumlhholoog et taotleja elab oma samasoolise partneriga aga ei soovi seda

kinnitada ja jaumltab partnerisse puutuvad kuumlsimused vastamata See votildeib samuti last kahjustada

kuna ta saab ainult emade eeskuju Psuumlhholoogi arvates ei olnud see otildeige

1998 aasta oktoobris esitas perenotildeukogu lapsendamise juhatuse esindaja arvamuse et

taotlejale ei peaks lapsendamist lubama Ta vaumlitis et vastavalt tema kogemusele on lapse

jaoks paremad perekonnad kus on nii ema kui ka isa ehk siis lapsendamiseks sobivad

erisoolised paarid

1998 novembris ei lubatud taotlejal lapsendamist jaumlrgnevatel potildehjustel taotleja ei ole

uumlksikemana votildeimeline naumlitama lapsele otildeiget peremudelit kus maumlngib olulist osa mehelik roll

ja taotleja partneri osavotildett lapse kasvatamisel ei ole kindlaks tehtud See votildeib samuti last

kahjustada

Halduskohus ei lubanud samuti taotlejale lapsendamist ning tugines seejuures

homoseksuaalsuse argumendile Nii rikkus ta inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse

konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga

Kohus taumlheldas taotleja elustiili mis ei ole lapse kasvatamiseks sobilik ning ei ole lapse

huvides ja votildeib teda kahjustada Lisaks sellele on kohaliku tsiviilseadustiku artikkel 343 jaumlrgi

lubatud lapsendamise taotlemine igauumlhele kes on vaumlhemalt 28 aastat vana Seega rikuti ka

kohalikku seadust mitte ainult konventsiooni

Prantsusmaa tugines kohtuotsusele Frettegrave vs Prantsusmaa kaasuses kus kohus ei rahuldanud

taotleja esitatud notildeuet Seekord otsustas kohus otsuse punktis 51 et eelnevas kaasuses rikuti

artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga44

Euroopa Inimotildeiguste Kohus otsustas haumlaumlltega kuumlmme

seitsme vastu et rikuti artikkel 14 koostoimes artikkel 8-ga45

44

EIKo 2201 2008 4354602 EB v France 45

Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France

httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886 22012008

24

Kaasustest votildeib vaumllja lugeda et homoseksuaalsed lapsevanemad ei saa kuidagi last kahjustada

ja homoseksuaalsus ei taumlhenda seda et sellises perekonnas kasvav laps ei saa otildeiget kasvatust

Homoseksuaalsed vanemad ei kaumlitu lapse huvisid silmas pidades halvemini kui

heteroseksuaalsed vanemad Laste adopteerimise puhul ei saa taotleja homoseksuaalsus

kuidagi motildejutada lapsendamise lubamist votildei mittelubamist Homoseksuaalse eluviisi toomine

potildehjuseks miks mitte adopteerida on keelatud ja rikub konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus

artikkel 8-ga

Neid kaasused on omavahel vaumlga sarnased Ferreteacute kaasuses otsustas kohus nelja haumlaumllega

kolme vastu et antud juhul ei olnud artikkel 8 koosmotildejus artikkel 14 rikkumist aga EB

kaasuses otsustas kohus kuumlmne haumlaumllega seitsme vastu et tegemist oli rikkumisega Euroopa

Inimotildeiguste Kohtu Kohtu president ja Prantsusmaa kohtunik Kohtunik Costa olid Ferreteacute

kaasuse puhul enamikus ja arvasid et rikkumist ei olnud aga EB kaasuses otsustasid nad

juba seda et taotleja otildeigused olid rikutud EB kaasuse puhul maumlrkas kohus ka seda et alates

Ferretteacute kaasuse jaumlrel on toimunud ilmselge otildeiguse areng samasoolistele isikutele

lapsendamise kuumlsimuses ja nuumluumldseks on see legaalne juba kuumlmnes Euroopa Liidu riigis Seda

votildeib ka totildelgendada nii et konventsiooni saumltted ei oma kindlat totildelgendust vaid seda peab

totildelgendama kaumlesoleva hetke otildeiguslikku olukorda arvestades46

Motildelema kaasuse puhul toimub

lapsendamine vallalise isiku poolt kuid EB kaasuse puhul oli taotlejal partner ja kuna

lapsendamine on antud olukorras vaid ainuisikuline ei oleks lapsel mingeid otildeigusi ega

kohustusi teda lapsendanud inimese partneri suhtes

222 Eesti

Eesti seadus ei keela seksuaalvaumlhemustele uumlksinda lapsendamist ent justiitsministeeriumil on

arvamus et samasoolistele partneritele lapsendamise lubamine on keeruline ja tihti peale

vaidlustatav teema kuna ministeeriumi arvates ei ole Eesti uumlhiskond kindel et samasoolistele

partneritele lapsendamine on lapse huvides ja ei kahjusta teda47

kuid laste otildeiguste kaitset

tagades ei tohi tugineda uumlhiskonna valmisolekule LGBT perekonnade tunnustamisel

46

European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw 47

Andra Olm (viide 12) lk 63

25

Perekonnaseaduse48

sect148 uumltleb et lapsendada votildeivad nii vallalised kui ka abielu sotildelminud

isikud Kuivotilderd LGBT inimesed ei saa oma vahel sotildelmida abielu ega oma suhteid muul moel

registreerida siis on nad otildeiguslikult vallalised isikud vaatamata sellele et nad faktiliselt

moodustavad perekonna Seega laieneb neile lapsendamise puhul perekonnaseaduse sect148 lg1

mis uumltleb et vallaline isik votildeib lapsendada ainult uumlksinda Samuti ei saa perekonnaseaduse

sect149 jaumlrgi teine partner sama last lapsendada sest lapsendamissuhete kestel ei saa muu isik

vaumllja arvatud lapsendaja abikaasa sama last lapsendada Kui vaadata siinkohal lapse otildeigusi

lapsendaja partneri suhtes siis ei ole lapsel oma vanema partneri suhtes vastavalt

perekonnaseaduse sect161 mingeid otildeigusi ega kohustusi sest lapse hooldamisotildeigus laieneb vaid

sellisel juhul kui abikaasad lapsendavad uumlhiselt votildei lapsendatakse abikaasa laps Muudel

juhtudel kuulub hooldamise otildeigus ainult lapsendajale ainuisikuliselt

Samasoolised partnerid kuuluvad selle seaduse taumlhenduses muude juhtumite hulka Seega ndash

elades kahe samasoolise vanemaga peres kus kumbki ei ole bioloogiline vanem on lapsel

otildeigused ja kohustused ainult uumlhe vanema vastu Naumliteks kui uumlhel partneril on bioloogiline votildei

lapsendatud laps olemas ja teine partner soovib omalt poolt perekonnavaumlliselt teist last

lapsendada siis lapsendamise protsessi kaumligus ei arvestata perekonnaseaduse sect147 lg 2-ga

mis uumltleb et lapsendamine ei ole lubatud kui lapsendaja lapsed on selle vastu votildei kui

lapsendaja lapsed kahjustavad mingil maumlaumlral lapsendatava huve Kuna lapsendatav saabub

perekonda kus on olemas teised lapsed tuleks kindlasti arvestada nende huvidega ja

veenduda et nad ei kahjusta lapsendatavat aga sellisel juhul toimub lapsendamine

seadusjaumlrgselt vallalise isiku poolt See ei ole paraku piisav lapse huvidega arvestamine

Samuti tekib lapsendamise puhul vanusepiiranguga seotud ebavotilderdne kohtlemine

Perekonnaseaduse sect150 lg 1 uumltleb et lapsendada votildeib vaumlhemalt 25-aastane piiramata

teovotildeimega isik kuid lg 2 uumltleb et kohus votildeib erandjuhtudel lubada lapsendamist ka

vaumlhemalt 18-aastasele juhul kui ta lapsendab oma abikaasa lapse Samasooliste paaride jaoks

see jaumlllegi ei kehti kuivotilderd neil ei ole votildeimalik omavahel abielluda See on oluline piirang

mis votildeib tingida olukorra kus uumlks partner kes on lapse seaduslik vanem sureb ja tema

48

Perekonnaseadus RT I 27062012 12

26

partner kes on last kasvatanud on alla 25-aastane ning seega ei ole tal seaduse jaumlrgi votildeimalik

surnud partneri last lapsendada Nii tekib lapse lastekodusse sattumise oht ning see ei pruugi

olla lapse huvidega kooskotildelas Lapse jaoks on tema bioloogilise vanema partner tegelik

vanem ning perekonnaliige kuid tekib olukord kus laps eemaldatakse tema ellu jaumlaumlnud

faktilisest vanemast Abielus paari puhul seda probleemi ei teki kuna sellisel juhul on lapse

bioloogilise vanema partner lapse seaduslik kasuvanem isegi kui ta pole last lapsendanud

vastavalt perekonnaseadusele Ning bioloogilise vanema surma puhul ei eemaldata last

kasuvanemast ning olles alla 25-aastane kasuvanem saab erandolukorras lapsendada ka

surnud abikaasa last

Seega tuginenes Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikale tuleb Eestis luua laste ning

samasoolistest isikutest moodustatud perekondade ja nende laste kaitse ning tagada laste

parimate huvide arvestamine vastavalt laste otildeigustele Inimotildeiguste konventsiooni antud otildeigus

perekonnakaitsele rakendub samuti laste suhtes

23 Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud laps

Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapse otildeiguslik seis on erinev ja mingil maumlaumlral

raskem kui eelnevatel juhtudel Siin votildeib naumlha kolme erinevat teed Uumlks stsenaarium on

selline et lapsel on kaks seaduslikku vanemat kes on lahus kusjuures motildelemad on

bioloogilised vanemad ning uumlhel vanemal on samasooline partner ja laps elab nendega koos

Teise variandi puhul on lapsel kaks bioloogilist vanemat kes on lahus Uumlhel vanemal

puuduvad votildei on aumlra votildeetud vanemaotildeigused ning laps elab oma seadusliku bioloogilise

vanemaga ja vanema partneriga Kolmanda votildeimaluse puhul elab samasoolistest isikutest

moodustatud perekonnas vaumlhemalt kaks last igal lapsel on erinevad bioloogilised vanemad

Tegelikkuses elavad lapsed koos uumlhe bioloogilise vanemaga ja vanema partneriga Lapsed ei

ole omavahel veresugulased

231 Eesti

27

Analuumluumlsin kaumlesolevas peatuumlkis eelkotildeige olukorda kus lapsel on kaks seaduslikku bioloogilist

vanemat vanemad on lahus ja laps elab uumlhe seadusliku vanemaga ja tema partneriga See

taumlhendab et lapsel on faktiliselt kolm isikut kes tema eest hoolt kannavad ja tema elust osa

votildetavad Lapsel on otildeiguslik side ainult kahe bioloogilise vanemaga ning vanema partneril kes

elab lapsega koos ja kasvatab last puudub otildeiguslik side lapsega Kui votilderrelda seda olukorda

heteroseksuaalse perekonnaga siis sellisel juhul on uuel partneril votildeimalus partneri last

lapsendada juhul kui teine lapsevanem annab notildeusoleku ja kui nad on abielus vastavalt

perekonnaseaduse sect152 lg1 Selle kohaselt katkeb lapsel otildeiguslik side uumlhe bioloogilise

vanemaga ja tekib see vanema partneriga Homoseksuaalsetel isikutel puudub selline

votildeimalus kuna partneri last saab lapsendada ainult abiellunud votildeotilderasvanem

Otildeiguslik side vanema partneriga puudub ka juhtumi puhul kus lapsel on ainult uumlks seaduslik

vanem ja teiselt bioloogiliselt vanemalt on vanemlikud otildeigused aumlra votildeetud votildei siis ei ole teine

bioloogiline vanem kindlaks tehtud Samas on heteroseksuaalsetel paaridel votildeimalik luua

otildeiguslikud suhteid lapse ja partneri vahel Abielu sotildelmides tekib vastavalt perekonnaseaduse

sect148 lg2 p2 partneril otildeigus lapsendada partneri laps varasematest suhetest Faktiliselt elab

laps kahe samasoolise vanemaga aga otildeiguslikult suhted on tal ainult uumlhe bioloogilise

vanemaga

Kolmas stsenaarium on nimetatutest kotildeige keerulisem Faktiliselt on lapsel kaks samasoolist

vanemat kellest otildeiguslik side on ainult bioloogilisega Samuti on lapsel kasuotildede votildei

kasuvend kelle bioloogiline vanem on tema bioloogilise vanema partner Sellises olukorras

puudub lapsel otildeiguslik suhe teise peres elava lapsega Sellelt pinnalt votildeib tekkida erinev

kohtlemine votilderreldes heteroseksuaalse perega kus partnerid saavad omavahel abielluda ja

lapsi lapsendada ning kus sellisel juhul on kotildeikidel peres kasvavatel lastel ja neid kasvatavatel

taumliskasvanutel omavaheline otildeiguslik side Ebavotilderdne kohtlemine tekib sellisel juhul punktis

mis puudutab laste omavahelist abiellumist (selle lubamist) Perekonnaseaduse sect 3 uumltleb et

isikud kelle sugulussuhe potildehineb lapsendamisel ei votildei omavahel abielluda Kaumlesoleva

seaduse sect 2 lotildeikes 1 nimetatud sugulussuhe potildehineb lapsendamisel antud juhul kaumlsitlen sect2

lg1 p2 venna ja otildee suhteid Heteroseksuaalse perekonna puhul tekib lastel lapsendamise

tagajaumlrjel otildeiguslik otildee ja venna suhe ehk siis neil ei ole lubatud omavahel abielluda kuid

28

samasoolistest isikutest moodustatud perekonna puhul saavad partnerite lapsed omavahel

hiljem abielu sotildelmida kuna nad ei ole otildeiguslikult uumlksteisega seotud Samuti tekib probleem

erinevate toetuste saamises kuna sellist kooslust ei nimetata seaduslikult perekonnaks

Hea naumlide on eelpool vaumllja toodud Viimsi kaasus Selle puhul oli uumlheks osapooleks

samasoolistest isikutest kooslus ning kaasatud oli kolm last kes kotildeik ei olnud omavahel

otildeiguslikult seotud Osapool taotles Viimsi vallavalitsuselt laste lasteaia- ja koolitoidu ning

sotildeiduotildeiguse tasuta saamist Viimsi vallavalitsuse 12062009 korraldusega nr 373 jaumleti

kaebaja taotlused rahuldamata kuid Viimsi vallavolikogu maumlaumlrus nr 16 ei sisalda perekonna

totildelgendust ega kitsendavat saumltet mis taumlpsustaks mis soost peavad olema vanemad ja mis

otildeiguslik side vanemate ja laste vahel eksisteerib49

Samuti tekib probleem miks uumlhes

leibkonnas elavad faktilised otildede ja vend ei ole lapsega seaduslikult seotud ning ei kuulu lapse

perekonda Hetkel ei ole Eesti seadustes perekonna motildeiste defineeritud See taumlhendab et

samasoolises perekonnas elav laps ja tema bioloogilise vanema partneri lapsed ei ole

omavahel otildede ja vend kuid abiellunud erisoolise paari puhul oleks

232 Euroopa Liit ja Inimotildeiguste Kohus

Euroopa Inimotildeiguste Kohus tegi kohtuotsusega X ja teised vs Austria suure sammu laste

otildeiguste ja nende samasooliste vanemate probleemi lahendamisel ja naumlitas nii kaasaegseid

seisukohti Kaasuse taotlejateks olid kaks naissoost isikut kelle peres oli laps ning uumlks

taotleja soovis lapsendada partneri bioloogilist last Laps oli suumlndinud vaumlljaspool abielu ja

ainult lapse bioloogilisel emal oli lapse hooldusotildeigus Selle juhtumi puhul oli lapsel ka

bioloogiline isa kes maksis regulaarselt lapse elatist ning keeldus lapse ema partnerile

adopteerimisotildeiguse andmisest

Austria seaduste jaumlrgi kaotaks lapse ema partneri lapse adopteerimise puhul otildeigused lapse

suhtes kuid isa otildeigused oleksid tagatud Seega ei olnud lapsendamine Austria seisukohast

votildeimalik Taotlejad soovisid oma faktilise pere otildeiguslikku tunnustamist ning lapse

bioloogilise ema partneri tunnistamist lapse vanemana lapse bioloogilise isa asemel Austria

49

Inimotildeigused Eestis (viide 8) lk 141-143

29

seaduste jaumlrgi oli votildeimalik partneri last lapsendada nii abiellunud paaridele kui ka

mitteabiellunud heteroseksuaalsetele paaridele kes elavad stabiilses suhtes Kohus toob

punktis 95 selgelt vaumllja et samasooliste isikute stabiilne kooselu kuulub perekonna motildeiste

alla taumlpselt samamoodi nagu stabiilne erisooliste isikute kooselu Samuti leiab kohus et laps

kes elab oma bioloogilise vanema ja tema partneriga kes motildelemad kannavad tema eest hoolt

kuulub ka perekonda ja kotildeik kolm isikut peavad olema kaitstud artikkel 8 taumlhenduses ning

kuuluvad uumlheskoos perekonna motildeiste alla Sellist kooslust ei tohi diskrimineerida votilderreldes

erisooliste isikutest moodustatud perekonnaga ning antud kaasuse puhul on tegemist artikkel

14 koosmotildejus artikkel 8-ga rikkumisega

Antud kaasuse puhul leidis kohus et taotlejad sealhulgas uumlhe taotleja laps elasid kooselus

mis on vaumlga sarnane kooseluga mida elavad abiellunud heteroseksuaalsed isikud kus uumlks

abikaasa soovib lapsendada teise abikaasa last Vahe on selles et samasooline paar ei votildei

abielluda ja saab vaid omavahelised suhted registreerida Selline registreerimine ei anna

votildeimalust partneri last lapsendada kuna Austria seadustega pole lubatud lapsendamine

registreeritud partneritele Taotlejad ei olnud registreeritud see andis neile votildeimaluse partneri

last lapsendada kuna Austria seadusandlus lubab stabiilses registreerimata kooselus elavatel

heteroseksuaalsetel paaridel partneri lapse adopteerida Kohus leidis et antud kaasuse puhul

ei olnud artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumist mis kaumlsitleb abiellunud

heteroseksuaalsete isikutega kus uumlks abikaasa tahab lapsendada teise abikaasa bioloogilist

last vaid oli artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumine votilderreldes heteroseksuaalsete

faktiliste kooslustega kus uumlks partner tahab lapsendad teise partneri last

Otsuse poolt olnud kohtunikud leidsid et konventsioon ei kohusta liikmesriike andma otildeigust

mitteabiellunud paaridele partneri lapse lapsendamiseks Kuid kui selline otildeigus on olemas

siis ei ole samasooliste paaride diskrimineeriv kohtlemine lubatud Erinev kohtlemine ei ole

potildehjendatud kuna see ei ole lapse otildeiguste kaitseks vajalik Kohus ei votildetnud vastu ka Austria

vastuvaumlidet et selles kuumlsimuses puudub Euroopas uumlhine arvamus ning seetotildettu tuleks

kuumlsimuse lahendamine jaumltta riigi paumldevusse50

50

EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria

30

3 LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes erinevast

soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega

Laste ja nende perede otildeiguslikus kaitses on kaks erinevad teed Iga riik aktsepteerib igal juhul

seda et igal lapsel on kaks bioloogilist vanemat ehk siis mees ja naine kes on lapse eostanud

bioloogilisel teel votildei kunstliku viljastamise abil Sotildeltumata vanemate votildei lapse tahtest

eksisteerib kaks erinevast soost isikut kellel peaks igal juhul olema lapse suhtes teatavad

otildeigused ning lapsel peaksid olema otildeigused oma vanemate suhtes Teisalt peab kaitsma lapse

otildeigusi ka tema faktilises perekonnas see taumlhendab perekonnas kus laps pikaajaliselt elab

Sellisel juhul peavad motildelemal faktilisel vanemal olema lapse igapaumlevase uumllalpidamise osas

otildeigused ja kohustused51

Tuginedes uumllaltoodud faktidele votildeib vaumlita et lapse huvisid

arvestades on oluline kaitsta lapse otildeigusi tema tegelikus perekonnas sest just faktilised

vanemad votildetavad lapse elust kotildeige enam osa ning kannavad lapse uumlle igapaumlevaselt hoolt ning

see ei sotildeltu neid omavahel siduvatest bioloogilistest sidemetest

Kotildeik eelpool toodu totildeendab et homoseksuaalsetes suhetes elava lapse vanema partneril ja

lapsel ei eksisteeri omavahelisi otildeiguslikke suhteid ja puudub ka votildeimalus neid suhteid luua

kuna partner ei saa lapsendada teise partneri last Tekib olukord kus lapse otildeigused oma

seadusliku vanema partneri suhtes puuduvad ning selline olukord ei taga lapsele piisavat

kaitset

Nii samasooliste isikute kui ka erisooliste isikute kooselu kuhu on kaasatud lapsed peavad

olema eraldi reguleeritud

Miks ei saa laps olla samamoodi kaitstud nagu abielus paari laps52

See on otildeiguslik probleem

mis on jaumlaumlnud Eestis seni lahenduseta Vastavalt UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsioonile on

kotildeik lapsed votilderdsed sotildeltumata soost ja rahvusest sotildeltumata sellest kas nad elavad motildelema

51

Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 14-15 52

Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia

Antwerp-Oxford 2005 lk 291

31

vanemaga uumlksikvanemaga kas nad on suumlndinud registreeritud abielus votildei mitte53

Konventsioon kaumlsitleb last otildeigussubjektina ja taumlheldab et laps on ise oma otildeiguste teostaja54

Konventsioon kehtestab ka lapse ja riigi omavahelise suhte See taumlhendab et riigil ega

vanemal pole lapse uumlle omanikuotildeigust last vaadeldakse indiviidina kellel on omad

inimotildeigused mis on taumlpselt samasugused kui igal taumliskasvanul Samuti annab konventsioon

motildeista et votildeib tekkida konflikt lapse huvide ja vanemate votildei uumlhiskonna huvide vahel

Sellised konfliktid peab lahendama laste huvidega arvestades neid esile totildestes Laste huvid

defineeritakse tulenevalt konventsioonist mille jaumlrgi on olulised naumliteks otildeigus haridusele

otildeigus perekonnaelule ning otildeigus olla kuulatud ja austatud indiviidina55

Vastavalt

konventsiooni artikkel 18-le on vanematel esimene vastutus laste kasvatamise ja arengu eest

ehk siis vanemad on laste otildeiguste tagajad kasvatajad kaitsjad ja hoolitsejad

Konventsiooni keelekasutusest tuleneb see et termin bdquovanemldquo votildeib ka viidata paljudele

erinevatele peremudelitele mis kaasaegses maailmas eksisteerivad Naumliteks votildeib tuua

konventsiooni artikkel 5-e mis viitab laiendatud perekonna taumlhendusele UumlRO Lapse Otildeiguste

Konventsioon toob vaumllja ka perekonna taumlhtsuse Nimetatakse lapse otildeigust perekonnale see

taumlhendab uumlldiselt otildeigust vanematele ja otildeigust olla perekonnaliige See iseloomustab ka tervet

konventsiooni56

Laps ei saa tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest partneritest

koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes UumlRO Lapse Otildeiguste

Konventsiooni artiklis 2 p1 on saumltestatud et osalisriigid peavad tagama nende jurisdiktsiooni

all olevatele lastele kotildeik konventsioonis saumltestatud otildeigused ja kohustused sotildeltumata lapse ja

tema vanema votildei seadusliku hooldaja rassist soost keelest usust votildei muudest tingimustest

53

Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61

(18012013) 54

Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012

httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused

55 Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and What it

Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10 httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019

(06052013)

56 Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine praktikas

Lastekaitse Liit 2005 lk 71-74

32

Jaumlrelikult on erisoolisest perekonnast lapse ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes samasoolises

perekonnas kasvava lapsega konventsiooni taumlhenduses lubamatu ja sobimatu57

Samuti annab konventsiooni artikkel 2 p2 riigile positiivse otildeiguse votildetta kasutusele sobilikud

meetmed laste votilderdsete otildeiguste tagamiseks Kui raumlaumlgitakse homoseksuaalsetele paaridele

uumlheskoos laste kasvatamise otildeiguse andmisest siis mainitakse sageli laste huvidega

arvestamist Siin votildeib tuua naumliteks Gas ja Dubois vs Prantsusmaa kaasuse jt Selles

valdkonnas on naumlha ilmselget arengut esimesed Euroopa riigid mis lubasid samasoolisel

inimesel partneri lapse adopteerida olid Taani (1999) Island (2000) Norra (2001) ja Rootsi

(2003) Nendes riikides on otildeiguslikud reformid toimunud aastatel 1993-2003 Alates 2009

aastast on Soomes lubatud samasoolisel isikul oma partneri last adopteerida Eeliseks on kui

partnerid elavad registreeritud kooselus ja mittebioloogiline vanem on lapse sotsiaalne vanem

ehk tegelik vanem Nendes riikides saab samasooliste vanemate peres elav laps peale

lapsendamist taumlieliku sotsiaal- otildeigus- ja majandusliku kaitse ja samuti tagab see lapse otildeiguse

motildelemale seaduslikule ja sotsiaalsele vanemale Selline otildeiguslik areng naumlitab ka seda et

vanemate seksuaalne saumlttumus votildei sugu ei ole lapse huvide arvestamisel taumlhtis

Areng nendes riikides naumlitab ka seda et perekond koosneb lapsest ja kahest taumliskasvanud

isikust (sotildeltumata soost) Lapsel kes elab sellises perekonnas tekib otildeigus kahele seaduslikule

vanemale ja see annab talle votilderdse kaitse votilderreldes lapsega kes elab heteroseksuaalses peres

Selline areng naumlitab meile mis on kaasaaegne perekond58

See kotildeik taumlhendab et lapsel kes kasvab samasoolises perekonnas peavad olema

samasugused otildeigused nagu ta kasvaks erisooliste vanemate perekonnas kus partnerid kas on

votildei ei ole abielus Lapsel on otildeigus perekonna- ja eraelu kaitsmisele Euroopa Inimotildeiguste

Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ja samuti on tal otildeigus olla mitte diskrimineeritud

vastavalt sama konventsiooni artikkel 14-le Paraku naumleme erinevat suhtumist votilderreldes

lapsega kes elab perekonnas kus vanemad on heteroseksuaalsed Lapsel on vaja otildeigust

57

Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 29 58

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in Europe

National Cross-Border and European Perspectives 2012 lk 102-103120-122

33

perekonna kaitsele ja votildeimalust seadustada oma suhted mitte ainult bioloogilise vanemaga

vaid ka bioloogilise vanema partneriga Kui bioloogiline vanem ja partner on

heteroseksuaalsetes suhetes saab laps motildelema poole notildeusolekuga tagada enda otildeiguse olla

lapsendatud ja luua perekond Kui bioloogiline vanem ja tema partner on homoseksuaalsetes

suhetes siis isegi juhul kui motildelemad pooled on notildeus ei saa laps kasutada oma otildeigust olla

lapsendatud ja luua perekonda kui see ei ole vastuolus tema huvidega Riik arvestab lapse

huve eelkotildeige lapsendamisele lubatavuse kuumlsimuses

Selleks et aru saada partneri otildeigustest lapse suhtes peab enne defineerima kes on partner

lapse jaoks seaduse motildettes Perekonnaseadus annab meile kolm erinevat suhet lapse vanem

votildeotilderasvanem ehk lapse vanemaga abiellunud isik ning kasuvanem ehk isik kes ei ole

vanem ega votildeotilderasvanem vaid isik kes tegelikult last kasvatab Teda votildeib nimetada ka

faktiliseks vanemaks59

Sellest tuleneb et partner on kasuvanem Perekonnaseadust vaadeldes

votildeib oumlelda et kasuvanemal on kasulapse suhtes minimaalsed otildeigused samuti on lapse

otildeigused kasuvanema suhtes minimaalsed ja mitte taumlielikud

Ka Eesti Lastevanemate Liit on seisukohal et laste otildeigused ei ole piisavalt kaitstud seetotildettu

soovivad nad laste otildeiguste tugevdamist olukorras kus uumlks vanematest ei ole bioloogiline

vanem60

Samasooliste paaride puhul on partner faktiline vanem Lastekaitse Liidu president

Loone Ots on seisukohal et laps peab olema turvatud ja kaitstud nagu seda notildeuab Lastekaitse

Konventsioon Samuti arvab ta et samasooliste kooselu seadustamine on tervitatav samm

votilderdotildeiguslikkuse uumlhiskonda Laps satub vaumlgivalla ja hooletuse ohvriks nii samasoolises kui

erisoolises perekonnas seega peaksid tema otildeigused olema votildeimalikult efektiivselt kaitstud

motildelemal juhtumil Uumlhe votildeimaliku seisukoha jaumlrgi peaks samasoolistele peredele andma

lapsendamisotildeiguse erandjuhul see peab olema selgelt lapse huvides ning iga juhtumi puhul

arvestatakse konkreetseid asjaolusid ja teatud vanusest ka lapse notildeusolekut See aitaks vaumlltida

lapse lastekodusse sattumist laps peaks kasvama peres mitte uumlkskotildeik kui haumlsti varustatud

59

Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Edgar Salumaa Juridika

httpwwwjuridicaeejuridica_etphpdocument=etarticles1995123599PRNprvphp 60

Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest lk 3

httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise+koosel

uga+seotud+ettepanekutestpdf (18012013)

34

lastekodus Lastekaitse Liit on seisukohal et laps peab olema kaitstud ja Eesti laps peab

olema otildennelik vaatamata lapse kasvatajate soost61

Naumliteks votildeib tuua EIOtildeK kohtuotsuse Gas

ja Dubois v Prantsusmaa mille puhul kohtuniku eriarvamusel on samasoolises perekonnas

kasvatatav laps erinevas olukorras votilderreldes erisooliste taumliskasvanutega uumlhes peres kasvava

lapsega62

Eesti Potildehiseadus saumltestab ja tunnustab perekonna kaitset ja samuti peetakse potildehiseaduse jaumlrgi

oluliseks laste kasvatamist ning vanematele antakse mitte ainult luba vaid ka kohustus oma

lapsi kasvatada Mainitakse ka riigi kohustust perekonda laste kasvatamisel abistada Riigi

kohustuseks on luua lapsevanematele votildeimalused oma laste kasvatamiseks ja tagada laste

potildehivajadused63

Laps on homoseksuaalses peres kasvades erinevas olukorras votilderreldes heteroseksuaalses

peres kasvava lapsega Viimasel juhul on motildelemal vanemal otildeigus taotleda erinevaid

perekonna- ja laste kasvatamistoetusi kuna motildelemad vanemad votildeivad seadusjaumlrgselt end

lapsevanemana registreerida (bioloogiline vanem lapsendamine) Samasooliste partnerite

puhul on toetuste saamine raskendatud votildei ei ole uumlldse votildeimalik naumliteks votildeib tuua Viimsi

kaasuse probleemi Nii ei saa laps kes kasvab peres kahe samasoolise vanemaga vanemate

kaudu samalaadset riigipoolset toetust Kaasuses X Y ja Z vs Suurbritannia toob Inimotildeiguste

Kohus selgelt vaumllja et inimotildeiguste konventsioon votildeib olla totildelgendatud erinevalt ja perekonna

kaitse laieneb mitte ainult abiellunud paaridele vaid ka de facto peredele

Alati peab arvesse votildetma mitut erinevat faktorit kui kaua kaks taumliskasvanud isikut (sotildeltumata

soost) koos elanud on kas isikud elavad uumlhes leibkonnas kas nad soovivad votildei ei soovi lapsi

koos kasvatada64

Arvatakse et perekonna autentne tunnus on uumlhine laste kasvatamise otildeigus

61

Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012 httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed ( 21012012)

62 Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa 23032012

httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420 (22012013) 63

Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad sotsiaaltoetused ja ndash

teenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007 lk 29 64

Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in International

and Comparative Law Kluwer Law International 2002 lk 261

35

Seega peab uumlhine laste kasvatamisotildeigus olema identselt kaumlttesaadav nii heteroseksuaalsetele

kui ka samasoolistele paaridele Kui erisoolistel paaridel on otildeigus lapsi uumlhiselt kasvatada ilma

registreerimiseta siis peab selline otildeigus olema tagatud ka samasoolistele partneritele65

Eestis puudub spetsialiseerunud organ mis teostaks jaumlrelvalvet laste otildeiguste tagamise uumlle

Seda funktsiooni teostavad erinevad organid koostoumloumls Nendeks kohalik omavalitsus

maavalitsus otildeiguskantsler ja teised66

Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas nr 6-

81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute puumlsiv kooselu kuulub

perekonnapotildehiotildeiguse kaitse alla aga Eestis ei ole selline kooselu reguleeritud ja seetotildettu tuleb

luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Samuti puudub lapsendamist ja

hooldusotildeigust puudutav regulatsioon mis tagaks laste huvide arvestamise samasooliste

paaride puhul Partneril puudub lapsendamise votildeimalus ja see annab hooldusotildeiguse ainult

uumlhele vanemale kuid partnerid elavad koos lapsega ja motildelemad peaksid lapse eest vastutama

ja tema eest kandma hoolt Selline olukord votildeib tuua probleeme lapse hooldamisotildeiguse

teostamisel uumlhe partneri surma korral votildei juhul kui seaduslik lapsevanem ei saa mingil

potildehjusel pikemaajaliselt hooldusotildeigust teostada Samuti pole tagatud partneri otildeigus last edasi

kasvatada kui seaduslik vanem sureb

Probleem on ka uumluumlrisuhetes Votildelaotildeigusseaduse sect289 saumltestab et eluruumi uumluumlrnikul on otildeigus

uumluumlriruumides majutada oma abikaasat alaealisi lapsi ja toumloumlvotildeimetuid vanemaid ilma

uumluumlrileandja notildeusolekuta67

Juhul kui uumluumlrilevotildetja on lapse vanema partner siis ei saa

uumluumlrileandja notildeusolekuta eluruumis majutada last ega tema seaduslikku vanemat Sellega

satub laps ebasoodsasse olukorda votilderreldes lapsega kes elab perekonnas kus motildelemad

partnerid on tema seaduslikud vanemad Lapse eluruumides viibimine sotildeltub uumluumlrileandja

tahtest

65

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs (viide 58) lk 92 66

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava

2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20per

ede20arengukava202012-2020pdf (16022013) 67

Otildeiguskantsler ( viide 3) lk 1 5

36

Laste staatus samasoolistes paarides on laumlbi aegade olnud nagu Pandora laegas Alati on olnud

arusaadav aktsepteeritud ja isegi notildeutud et lapsel peab olema kaks vanemat aga nuumluumldseks on

see arenenud selles suunas et lapsel votildeib olla kaks ema kaks isa votildei isegi kolm vanemat

2007 aastal andis Ontario Kohus oma otsuses AA vs BB ONCA 268

selles kuumlsimuses uue

arengu Selle kaasuse puhul vaumlrbasid kaks homoseksuaalset stabiilses suhtes elavat naist oma

meessoost sotildebra lapse bioloogiliseks eostamiseks Lapse suumlndides olid tema seaduslikeks

vanemateks bioloogiline ema ja bioloogiline isa Bioloogilise ema samasooline partner oli

sellises situatsioonis lapse faktiline vanem taumlitis lapse teise ema rolli ja kandis suurt osa lapse

kasvatamises Kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngisid lapse elus vaumlga olulist rolli ja kandsid lapse

eest hoolt Lapse bioloogilise ema samasooline partner leidis et tal peaksid olema lapse

suhtes samuti seaduslikud otildeigused ja kohustused ning ta poumloumlrdus kohtusse nende otildeiguste ja

kohustuste saamiseks Kohus leidis et kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngivad lapse elus vaumlga suurt

rolli ja lapse otildeiguste tagamise seisukohalt on oluline et kotildeik kolm oleksid tema seaduslikud

vanemad

Kohus arvestas lapse huvidega ning see on selle kaasuse puhul kotildeige olulisem Kohus

otsustas et kotildeik kolm taumliskasvanut peavad olema seaduslike vanematena registreeritud ning

seelaumlbi sai laps kolm seaduslikku vanemat Nimetatud kaasus totildei samasooliste vanemate ja

sellistes peredes elavate laste probleemide osas taumliesti uue arengu Selliseid arenguid jaumllgides

votildeib oletada et ka teised riigid votildetavad Orlando kaasuse arvesse ja hakkavad seda jaumlrgima

Perekonna ja vanema staatuse kontseptsioon on viimase aja jooksul teinud laumlbi suured

muutused ja arengud avardanud piire ja haumlgustanud nende motildeistete traditsioonilist taumlhendust

Niisiis votildeib oletada et laumlhitulevikus toimuvad seadusandluses muudatused mille kohaselt ei

arvestata vanema staatuse saamisel enam vanemate seksuaalse saumlttumuse ja arvuga Selle

asemel votildeetakse arvesse eelkotildeige lapse huvid Selline olukord peaks viima selleni et tagatud

on taumlielik votilderdsus ja vaumllistatud diskrimineerimine Seda propageerib praegusel ajal Euroopa

Inimotildeiguste Konventsiooni artikkel 14

68

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and ROSENBERG

JJA AA v BB 2007 ONCA 2 httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

37

Tihtipeale sotildeltub lapse otildeiguslik staatus perekonnas sellest milline on temaga koos elavate

taumliskasvnanute suhte otildeiguslik staatus ndash sellest kas tegemist on abielu votildei registreeritud

kooseluga On oluline ka maumlrgata et vaumlga paljud riigid on laste kaitse tagamise eesmaumlrgil

avanud samasooliste paaride jaoks votildeimaluse oma suhteid registreerida Selle kaudu on neil

votildeimalus lapsi uumlheskoos lapsendada votildei siis on uumlhel partneril votildeimalik lapsendada partneri

laps Naumliteks Rootsis saavad lapsendamise puhul sarnase otildeigusliku staatuse nii paarid kes on

oma suhted kooseluna registreerinud kui ka abielus olevad erisoolised paarid

Norra ja Sakasamaa lubavad neil paumlevil registreeritud kooselus elavatel samasoolistel isikutel

lapsendada oma partneri lapse Siin tuleb aga silmas pidada et tegemist on siseriiklike

seadustega mis ei garanteeri nende rahvusvahelist tunnustamist Perekonna seisukohalt

taumlhendab see seda et nii lastel kui tema vanematel votildeivad tekkida otildeiguslikud probleemid

vaumlljaspool riiki juhul kui teises riigis ei kehti sarnased seadused69

Euroopa Liidu otildeigus

perekonnaotildeiguse valdkonnas notildeuab uumlhtlustamist ja liigub kiirelt sinnapoole Kindlasti on

vajalik demokraatlik ja selge lahendus mis hakkaks potildehinema Euroopa Inimotildeiguste

Konventsioonil

69

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family Law

Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008 lk 101-110

38

Kokkuvotildete

Uurimistoumlouml kaumligus olen jotildeudnud jaumlreldusele et kuigi Eestis ei ole perekonna motildeiste

defineeritud on selle motildeiste seadusaktidesse sisse viimine aumlaumlrmiselt oluline nii erisooliste kui

ka samasooliste paariride ja nendega koos elavate laste perekonnakaitse otildeiguse tagamiseks

Viimsi kaasus on vaumlga hea naumlide Eesti seadusandlusest Tuginedes Euroopa Liidu otildeigusele ja

Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtukaasustele olen jotildeudnud jaumlreldusele et teatud juhtudel

peavad nii erisooliste kui ka samasooliste paaride pered koos lastega votildei ilma kuuluma

perekonna kaitse alla Samuti peab registreerimata kooselus paari peres elav laps kuuluma

oma tegelike vanematega uumlhte perekonda ning olema kaitstud perekonna motildeiste taumlhenduses

taumlpselt samamoodi kui laps kes elab registreeritud kooselu sotildelminud faktiliste vanematega

Igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja diskrimineerimine mis potildehineb isikute

sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud Euroopa Liidu liikmesriigid ei tohi perekonna ja

uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise potildehjuseks nimetada Euroopa

Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta

perekonnaeluna millel on riiklik kaitse

Teine peatuumlkk naumlitas et hetkel votildeivad lapsel tekkida perekonnaliikmetega erinevad otildeiguslikud

suhed Perekonnaliige ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem seega on tema otildeigused lapse

suhtes ja lapse otildeigused faktilise vanema vastu piiritletud Faktiliste vanematega kes ei ole

oma suhteid registreerinud koos elav laps on ebavotilderdses olukorras votilderreldes lapsega kes elab

faktiliste vanematega kes on oma suhteid registreerinud Nii tekib lapse lastekodusse

sattumise oht naumliteks bioloogilise vanema surma puhul kui teisel faktilisel vanemal

puuduvad lapse uumlle vanemlikud otildeigused Selline kohtlemine ei pruugi olla lapse huvidega

kooskotildelas Abielus paari puhul seda probleemi ei teki

Kolmandas peatuumlkis kaumlsitlesin LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdset kohtlemist

votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega Toumloumlst tuleb

selgelt vaumllja et ebavotilderdsel kohtlemisel ei ole otildeigustust ja see ei ole kooskotildelas lapse huvidega

Lapsel on otildeigus kahele vanemale ning oma tegelike vanemate tunnustamisele sotildeltumata

tegelike kasvatajate soost Laps peab igal juhul olema kaitstud sotildeltumata sellest kas tema

39

faktilised vanemad on oma suhted registreerinud votildei mitte kuna laps ei saa seda kuidagi

motildejutada Samasooliste paaride puhul on laps ebavotilderdses olukorras votilderreldes erisooliste

faktiliste vanematega elava lapsega LGBT peredes elavate laste kaitse on puudulik ja notildeuab

taumliustamist sotildeltumata siseriigi uumlhiskonna valmisolekust ning eelkotildeige tuleb seda kuumlsimust

lahendades tugineda lapse huvidele

40

Summary

Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family

has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost

importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex

couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good

example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of

the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex

and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection

Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their

real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same

way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any

avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is

prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of

the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court

of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state

The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family

members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of

the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent

are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship

is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered

their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the

death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to

the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no

significance in the case of a married couple

In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent

families compared to children living in families formed by persons of different sexes The

thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests

Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition

41

regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their

factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any

bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared

to children living with their factual parents of different sexes The protection of children

living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the

general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into

consideration in the first place when solving the problem

42

Kasutatud materjalide loetelu

Kasutatud kirjandus

Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009

Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in

International and Comparative Law Kluwer Law International 2002

Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or

Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008

Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika

EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of

Fundamental Rights of the European Union 2006

European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw

European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and

discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal

analysis 2010

Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012

Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia

Antwerp-Oxford 2005

Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st

Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009

Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family

Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008

Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of

Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law

Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007

Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad

sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007

43

Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine

praktikas Lastekaitse Liit 2005

Kasutatud normatiivmaterjal

Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303

Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification

Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their

family members to move and reside freely within the territory of the Member States

Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50

Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2

Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8

Perekonnaseadus RT I 27062012 12

Kasutatud internetiallikad

Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second

Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June

2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and

ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2

httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-

2pg-27

Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of

fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012

httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6

-2008-0479amplanguage=EN

European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working

Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties

Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007

httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf

44

GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf

Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-

10xls

Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest

httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise

+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf

Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61

Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012

httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused

Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012

httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed

Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta

Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-

perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta

Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk

32

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC

C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf

Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France

httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886

Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa

23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede

arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja

20perede20arengukava202012-2020pdf

The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010

httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf

Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and

What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10

httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019

45

Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri

httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool

iste_isikute_peresuhepdf

Viidatud kohtupraktika

EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa

EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa

EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria

EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits

EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola

EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95

EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria

TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009

TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010

5

reguleerimata ja otildeiguskantsleri arvamuse kohaselt on selline olukord potildehiseadusega vastuolus

ning seda peab reguleerima riiklikul tasandil3

Inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 8 uumltleb et igauumlhel on otildeigus

austusele era- ja perekonnaelu vastu Lisaks on kotildeigil otildeigus votilderdsele kohtlemisele ning

kaitsele diskrimineerimise vastu vastavalt konventsiooni artikkel 14-le Neid vaumlga olulisi

inimotildeigusi on oluline tagada ka laste puhul

Toumlouml on jaotatud kolme suuremasse alapeatuumlkki kus kotildervutan Eesti siseriiklikku seadusandlust

Euroopa Liidu seaduste ja teise Euroopa Liidu liikmesriikide siseriiklike seadustega

Esimeses peatuumlkis puumlstitan kuumlsimuse millist kooslust me perekonnaks nimetame ja mis on

perekonna otildeiguslik definitsioon Et Eesti olukorda selgitada toon esimeses alapeatuumlkis

naumliteks Viimsi kaasuse Votilderdlen Eesti olukorda sarnase teemavaldkonna naumlidetega Euroopa

Liidu liikmesriikides Kasutan selleks jaumlrgmisi naumliteid Schalk ja Kopf vs Austria Karner vs

Austria Keegan vs Iirimaa Kozak vs Poola Alapeatuumlki 13 laumlhteprobleemiks on asjaolu et

hoolimata 1994 aastal Euroopa Liidu liikmesriikide poolt vastuvotildeetud seadusest mille

kohaselt tuleb kotildeikide liikmesriikide kodanike otildeigusi kaitsta sotildeltumata nende seksuaalsest

saumlttumusest ei loodud samasoolistele paaridele siiski votildeimalust abiellumiseks votildei oma suhete

muul viisil registreerimiseks See on paaride ja nende laste otildeigusliku kaitse puhul jaumltnud

kuumlsitavusi millele motildened liikmesriigid on leidnud alternatiivlahendused

Teises peatuumlkis uurin konkreetsemalt laste otildeiguslikku staatust LGBT perekondades

Kirjeldan millised on selliste perekondade erinevad votildeimalused laste saaamiseks ja millised

otildeiguslikud probleemid sellest tulenevalt tekkida votildeivad Selle temaatika alla kuulub ka

lapsendamise kuumlsimus Toon jaumlrgnevad teemakohased naumlited Frette vs Prantsusmaa EB vs

Prantsusmaa X ja teised vs Austria

3

Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri

httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasooliste_isik

ute_peresuhepdf (25112012)

6

Kolmandas peatuumlkis keskendun LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdsele kohtlemisele

votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega

Homoseksuaalsetes suhetes elava lapse vanema partneril ja lapsel ei ole omavahelisi

otildeiguslikke suhteid ja esialgu puudub Eestis ka votildeimalus nende suhete loomiseks Juhtimaks

taumlhelepanu votildeimalikele lahendustele toon jaumlrgnevad naumlited Gas ja Dubois vs Prantsusmaa

X Y ja Z vs Suurbritannia AA vs BB ONCA 2

7

1 Perekonna motildeiste

2007 aastal suumlndis Eestis 58 lastest registreerimata kooselus sealhulgas uumlksikemade

peredes See naumlitab et abielu sotildelmimine ei ole enam uumlks oluline osa rahva puumlsimise kaitse

meetmetest pigem on see vajalik isikute kaitseks kes kuuluvad perekonda Paraku ei ole

Eestis perekonna motildeiste praegu kehtivates seadustes defineeritud Defineerimine on oluline

nii samasoolistele kui erisoolistele paaridele

Kaumlsitledes samasoolistest isikutest moodustatud perekondades elavate laste otildeigusi tuleb vaumllja

selgitada kas nad kuuluvad perekonna kaitse alla votildei mitte See on oluline kuna Eesti

Vabariigi potildehiseaduse sect274 annab perekonnale riigi kaitse vanematele otildeiguse ja kohustuse

kasvatada oma lapsi ja nende eest hoolitseda ning perekonnale kehtestab see kohustuse

hoolitseda oma abivajavate liikmete eest Riigil on positiivne kohustus kaitsta perekonnaelu

ning kohustus kasutada erinevad meetmeid perekonna ja pereliikmete kaitsmiseks5

11 Perekonna motildeiste Eestis

Eesti potildehiseaduses on kaks saumltet mis kaitsevad perekonnaelu sect26 annab otildeiguse perekonna ja

eraelu puutumatusele ja sect27 annab perekonnale riigi kaitse saumltestab vanematele otildeiguse ja

kohustuse kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest ning paneb perekonnale kohustuse

hoolitseda oma abivajavate liikmete eest Viimane saumlte reguleerib pereliikmete omavahelisi

suhteid ning paneb riigile positiivse kohustuse kehtestada nende suhteid reguleerivaid seadusi

Motildelema saumltte eesmaumlrgiks on reguleerida perekonnaga seonduvat Lisaks sellele annab sect27

perekonnale ja perekonnaelule riigi kaitse kolmandate isikute poolsete ruumlnnakute vastu mis

on suunatud pere vastu6 Sellega seoses tekib kuumlsimus millist kooslust me perekonnaks

nimetame ja mis on perekonna otildeiguslik definitsioon Eesti seadused ei anna konkreetset

definitsiooni

4 Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2

5 Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-2pg-27

(25122012) 6 Kommenteeritud vaumlljanne (Viide 5)

8

Keda pidada perekonnaks kelle ellu riik votildei kolmas isik ei tohi votildeib votildei peab sekkuma

Kelle suhtes on riigil positiivsed kohustused See sotildeltub sellest kuidas meie riik ja uumlhiskond

perekonda motildeistab Seega on perekonna motildeiste ajas muutuv sotildeltub sotsiaalsest ja

kultuurilisest keskkonnast ja sellest kuidas perekonda kaumlsitletakse seadustes ja

kohtupraktikas7

Eestis ei olnud LGBT perekonna teemalist kohtupraktikat kuni 2010 aastani Just sel aastal

tehti Tallinna Ringkonnakohtu poolt nii-oumlelda Viimsi kaasuse otsus Uumlheks osapooleks oli

samasoolistest isikutest paar ja juhtumiga olid seotud ka kolm last8 Nimetatud osapool taotles

Viimsi Vallavalitsuselt laste lasteaia- ja koolitoidu ning sotildeiduotildeiguse tasuta saamist Viimsi

Vallavalitsuse 12062009 korraldusega nr 373 jaumleti kaebaja taotlused rahuldamata Otsust

potildehjendas Vallavalitsus sellega et kahe samasoolise isiku kooselu ei saa nimetada

perekonnaks kui laumlhtuda seadusaktidest Vastuvaumlitena esitati asjaolu et Viimsi Vallavalitsuse

maumlaumlruses nr 87 22122006 ei ole perekonna motildeiste defineeritud Sotildenu bdquokolme ja enama

lapsega pereldquo votildeib totildelgendada erinevalt Kaebuse esitaja ja tema partner on motildelemad Viimsi

valla elanikud nende uumllalpidamisel on kolm last ja nad kuuluvad samasse leibkonda mis

taumlhendab seda et neil on uumlhine majapidamine ja nad hoolitsevad laste eest uumlheskoos Motildelema

sissetulekuid kasutatakse samuti uumlheskoos Seega votildeib sellist kooslust kaumlsitleda perekonnana9

Kaebaja poumloumlrdus oma otildeiguste tagamiseks kohtusse ja Tallinna Halduskohus tuumlhistas Viimsi

Vallavalitsuse korralduse ning notildeudis kaebaja taotluse uuesti laumlbivaatamist10

Vallavalitsus ei

olnud sellega notildeus ja esitas apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

Apellatsioonikaebus jaumleti rahuldamata ja kohus otsustas jaumltta Tallinna Halduskohtu otsuse

Viimsi Vallavalitsuse 12 juuni 2009 korralduse nr 373 tuumlhistamise osas muutmata ja lisaks

7 Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk 32

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikSoM_analC3BCC

3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekst__mC3A4rts_

_pdf (25122012) 8 Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010 lk 141-

143 9

Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus wwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-10xls

(02012013) 10

TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009

httpswwwriigiteatajaeekohtuteavemaa_ringkonna_kohtulahendidmenetlushtmlkohtuasjaNumbe

r=3-09-148917 (04012013)

9

sellele tuumlhistas Ringkonnakohus eelmise otsuse osa kus Viimsi Vallavalitsus oli kohustatud

kaebaja taotluse uuesti laumlbi vaatama et teha soodustuste saamise osas uus otsus Sellega leidis

Ringkonnakohus et Viimsi Vallavalitsuse korraldus nr 373 oli otildeigusvastane11

Eesti seadustes ei ole perekonna motildeiste defineeritud aga Viimsi kaasus naumlitab et

seaduslikult registreerimata suhetes isikud votildeivad end siiski maumlaumlratleda uumlhe perekonnana

Seega peaksid perekondadele kelle omavahelised suhted pole lepinguga maumlaumlratletud sh

samasoolistele perekondadele siiski kehtima kotildeik sotsiaalsed soodustused mis kehtivad

seaduse jaumlrgi perekondadele votildei leibkondadele Samas tuleb silmas pidada et Eestis ei

rakendata pretsedendiotildeigust seega ei garanteeri Viimsi kaasuse otsus LGBT koosluste

(lastega votildei ilma) perekonnana tunnistamist Seda saab garanteerida ainult seadusetaumliendus

kus perekonna motildeiste oleks defineeritud

Poumloumlran siinkohal erilise taumlhelepanu probleemile mis puudutab seda et Eesti

perekonnaseaduse vaumlljaandja kasutab selliseid sotildenu nagu bdquoabieluldquo ja bdquoabikaasaldquo ning nendes

saumltetes kus kasutatakse sotildena bdquoperekondldquo eeldatakse et tegemist on registreeritud kooseluga

Seega ei laiene see seadus mitteregistreeritud paaridele Kuid Viimsi kaasus naumlitab et

erijuhtumil votildeime nimetada ka mitte registreeritud kooselu perekonnaks Siin tekib otildeiguslik

kuumlsimus ndash millised seadusesaumltted laienevad ainult registreeritud partneritele ja millised

motildelemale

Perekonnaseaduse sect1 lg1 saumltestab et abielu sotildelmitakse naise ja mehe vahel See taumlhendab et

samasoolistele paaridele ei laiene perekonna kaitse ja otildeigus abielluda Traditsiooniline abielu

taumlhendab kooslust mille tagajaumlrjel votildeib suumlndida jaumlrglasi12

See taumlhendab et Eestis on abielu

ja perekonna kaitse loodud rahva puumlsimise kaitseks13

Abielustaatus toob kaasa mitmeid

erinevaid uumlhiskonnas olulisi otildeigusi ja kohustusi Nende otildeiguste ja kohustuste hulka kuuluvad

abikaasa paumlrimisotildeigus uumllalpidamiskohustus lastega seonduvad otildeigused ja kohustused

11

TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010

httpswwwriigiteatajaeekohtuteavemaa_ringkonna_kohtulahendidmenetlushtmlkohtuasjaNumbe

r=3-09-148933 (04012013) 12

Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009 lk 4 13

Eesti Vabariigi potildehiseadus RT I 27042011 2

10

varalised otildeigused ja kohustused lahutamisega seonduv varajagamine ja muu14

Need otildeigused

ja kohustused ei laiene samasooliste paaridele kuna puudub inimeste omavaheliste suhete

regulatsioon Perekonnaseaduse jaumlrgi ei ole lubatud abielu sotildelmimine mis kotildeik need otildeigused

ja kohustused kaasa tooks Nagu eelnevalt mainitud on defineerimata ka perekonna motildeiste

Ka Eesti Vabariigi lastekaitseseadus kaumlsitleb perekonna motildeistet Naumliteks sect30 lg2 uumltleb et

lapsel on on otildeigus perekonna kokkusaamise eesmaumlrgil lahkuda Eestist votildei Eestisse sotildeita Aga

kuidas rakendub see otildeigus siis kui tegemist on bioloogilise lapsevanema partneriga kes on

kasvatanud last terve tema eluaja Eesti Vabariigi jaoks kehtib kuumlll direktiiv 200386EC mis

kaumlsitleb perekonna taasuumlhinemist kuid sellekohaselt on perekonnaliige isik kes on

registreeritud partner votildei abikaasa Seega ei kehti Eesti seaduste jaumlrgi Eesti Vabariigi

lastekaitse seaduse sect30 bioloogilise vanema partneri jaoks Samas on ta siiski kaumlsitletav kui

pereliige ndash nii arvab ka Eesti Vabariigi otildeiguskantsler Seelaumlbi tekib seadusandluses konflikt

Olukorras kus kodanikud kasutavad vaba liikumise votildei perekonna taasuumlhinemise otildeigust on

Euroopa Liidu Parlament arvamusel et igasugune abielu mis on tunnustatud uumlhes

liikmesriigis peab olema samavaumlaumlrselt tunnustatud ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides

Samuti peab iga seadus mis on vastu votildeetud motildenes teises liikmesriigis olema kaalutletud

ning see peab olema arvesse votildeetud teiste liikmesriikide poolt Liikmesriigid peavad vaumlltima

igasugust diskrimineerimist On aumlaumlrmiselt oluline et liikmesriikide kodanikud saaksid

taumlielikult kasutada oma tsiviilotildeigusi ja seda mitte ainult kodumaal vaid ka riigis mille

kodanikud nad on votildei riigis kus nad elavad15

Samuti kutsub Euroopa Parlament oma raportis

20072145 liikmesriike kes ole ei samasooliste isikute kooselu reguleerimise seadusakti vastu

votildetnud tunnustama vaumlhemalt teistes liikmesriikides sotildelmitud samasooliste isikute vahelist

abielulepingut ning samuti kutsutakse uumlles andma neile votildeimalust vabalt liikuda ilma et

samasoolised paarid peaksid kartma diskrimineerimist seksuaalsete eelistuste potildehjal Samuti

kutsub Euroopa Parlament liikmesriike uumlles tunnustama samasooliste isikute kooselu

sotildeltumata sellest kas see on registreeritud kooselu votildei abieluna Teisel juhul piiritleb kooselu

14

Andra Olm (viide 12) lk 4

15

European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working Document

on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs

DT673609ENdoc 21062007

httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf (15042013)

11

tunnustamata jaumltmine isikute vaba liikumist16

Kuid Eestis ei ole samasooliste isikute

kooslused seadusega reguleeritud ehk kui laps soovib oma teises riigis naumliteks Hollandis

tunnustatud mittebioloogilise vanemaga (bioloogile vanem on samasooline partner) Eestis

uumlhineda see pole votildeimalik

Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas Nr 6-81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute

puumlsiv kooselu kuulub perekonna potildehiotildeiguse kaitsele aga Eestis ei ole selline kooselu

reguleeritud ja seetotildettu tuleb luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Erinevast

soost osapooltest koosnevad paarid saavad oma suhteid reguleerida abielu sotildelmides aga

samasoolistele paaridele ei ole see institutsioon avatud ja puuduvad alternatiivmeetmed

omavaheliste suhete reguleerimiseks17

Samuti jaumlaumlb lahendamata kuumlsimus kes kuulub

samasooliste paaride puhul lapse perekonda Kas bioloogiline vanem faktiline vanem

lapsendamise puhul registreeritud seaduslik lapsendaja votildei motildelemad partnerid Motildenel juhul

on lapse perekonnaks motildelemad partnerid naumliteks Viimsi kaasuse puhul aga muudel juhtudel

kus kasutatakse sotildena bdquoperekondldquo ei ole selgust kas raumlaumlgitakse ainult registreeritud kooslusest

votildei mitte

Samasooliste isikute kooselu ja sellises kooselus eksisteerivate laste otildeigused peavad olema

taumlpselt samasugused kui otildeigused erisoolistes perekondades Laps peab saama samasuguse

kaitse igas aspektis emotsionaalses finantsilises otildeiguslikus ning uumlhiskondliku kaitse naumlol Ei

saa otildeigustada seda kui samasooliste paaride lapsed jaumlaumlvad otildeiguslikult eraldi ruumlhmaks18

Selle kuumlsimuse lahendamiseks votildeib poumloumlrduda Euroopa Liidu otildeiguse ja Euroopa Inimotildeiguste

Kohtu kohtupraktika poole kuna Eestis kehtivad seadused seda ei reguleeri

16

Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of fundamental

rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012

httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6-2008-

0479amplanguage=EN (15042013) 17

Otildeiguskantsler (viide 3) maumlrgukiri lk 1 5 18

Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta Postimees

07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-perekondade-lapsed-on-eestis-

kaitseta

12

12 Perekonna motildeiste Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikas

Inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 8 uumltleb et igauumlhel on otildeigus era- ja

perekonnaelu kaitsele

Sotildena bdquoperekondldquo defineerimisel on oluline EIK kohtuotsus Emonet ja teised vs Šveits Kohus

toob punktis 33 selgelt vaumllja et perekond on kooslus kus inimeste vahel tekivad tihedad

isiklikud sidemed Punktis 44 on selgelt oumleldud et kaitsma ei pea mitte ainult seaduslikult

registreeritud kooslust ehk ametlikult abiellunud isikutest perekonda vaid kaitsta tuleb ka de

facto kooslust ehk isikuid kes moodustavad perekonna ilma seadusliku registreerimiseta

Kohtuotsuse kohaselt on olulised ka teised faktorid kui kaua partnerid koos on elanud kui

kaua on nende suhe kestnud ja kas nad on uumlksteisele selgelt vaumllja oumlelnud oma soovi lapsi

kooselus kasvatada 19

Uuem kohtuotsus mis aitab aru saada perekonna totildelgendusest on Schalk ja Kopf vs Austria

Varem kaumlsitleti samasooliste partnerite kooslust Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ainult

eraeluna aga antud kohtuotsuse punktis 90 leidis kohus et samasooliste partnerite kooselu

kus eksisteerib tihe isiklik side votildeib teatud juhtudel kaumlsitleda mitte lihtsalt eraeluna vaid

perekonnaeluna See taumlhendab seda et kui erisoolistest inimestest moodustuv paar on kooslus

mida kaitstakse riigis perekonna taumlhenduses siis samasugust samasoolistest inimestest

moodustatud kooslust peab samuti kaitsma perekonna taumlhenduses Kohus totildei vaumllja ka selle et

paljudes riikides on juba avatud samasooliste isikute suhete registreerimise votildeimalus riigi

tasandil20

Jaumlrgmine vaumlga oluline kaasus perekonnaelu defineerimiseks oli Karner vs Austria kus

meessoost taotleja elas pikaajalises suhtes mehega Taotleja partner potildedes surmaga lotildeppenud

haigust Motildelemad partnerid elasid uumluumlrikorteris ja peale uumlhe partneri surma avaldas kinnisvara

omanik soovi lotildepetada taotlejaga uumluumlrileping kuid kohalik seadus kaitses surnud isiku

perekonnaliikmeid uumluumlrilepingu lotildepetamise eest Austria Riigikohus leidis et selline kaitse ei

19

EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Switzerland p 33 34 36 20

EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95

13

laiene samasoolistele paaridele Euroopa Inimotildeiguste Kohus leidis et toimus artikkel 8

koosmotildejus artikkel 14-ga rikkumine Kui kohalik seadus kaitseb erisoolisi mitteabiellunud

kooslusi ja kui erisooliste pereliikmete puhul jaumlaumlks uumlhe pereliikme surma puhul uumluumlrileping

kehtima siis peab ta samuti kehtima ka samasooliste paaride puhul Seega ei olnud taotleja

uumluumlrilepingu lotildepetamine seaduslik Kohus kordas samuti seda et kui riiklikus seaduses

eksisteerivad erinevused erisooliste paaride ja samasooliste isikute paaride de facto kooselus

siis peavad need erinevused olema kas vaumlga potildehjalikult ja objektiivselt potildehjendatud votildei

kotildervaldatud21

Kaasuse Keegan vs Iirimaa puhul leidis Euroopa Inimotildeiguste Kohus et perekonnaelu kaitse

alla kuuluvad mitte ainult abiellunud isikud vaid motildenedel juhtudel ka de facto perekonnad

mis on oma olemuselt abieluga sarnased Antud kaasuse puhul oli tegemist erinevast soost

isikutega Kohus leidis punktis 43 et isegi kui laps on suumlndinud vaumlljaspool abielu votildeib kahe

inimese kooslust koos lapsega nimetada perekonnaeluks22

Kaasuse Kozak vs Poola puhul elas taotleja oma samasoolise partneriga munitsipaalkorteris

mis oli renditud taotleja partneri poolt Peale partneri surma poumloumlrdus taotleja omavalitsuse

poole et saada korteri uumluumlrileping oma nimele kuid omavalitsus keeldus Potildehjuseks oli

taotleja seksuaalsaumlttumus Omavalitsus leidis et faktilisele samasooliste isikute kooselule ei

laiene perekonnakaitse23

Inimotildeiguste kohus kordas et samasooliste isikute stabiilne de facto

pereelu taumlhistab perekonda samavotilderd nagu erisooliste isikute faktiline kooselu Selle kaasuse

puhul oli oluline kohtu arvamus et liikmesriigid peavad votildetma arvesse uumlhiskonna arengut

ning selle kaumligus on toimunud muudatused perekonna ja isikute omavaheliste suhete

valdkonnas Ehk siis kohus kinnitas et igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja

diskrimineerimine mis potildehineb isikute sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud

Liikmesriigid ei tohi perekonna ja uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise

potildehjuseks nimetada24

21

EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria 22

EIKo 2605 1994 1696990 1994 Keegan v Irimaa p 44 23

EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poland 24

European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and discrimination on

grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal analysis 2010 lk 46

14

Need kaasused naumlitavad et Euroopa Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute

stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta perekonnaeluna millel on riiklik kaitse Abieluvaumllised

samasooliste isikute kooslused peavad olema taumlpselt samamoodi kaitstud ja arvesse votildeetud

nagu abieluvaumllised erisoolistest isikutest moodustunud perekonnad Arenguid on naumlha ka

perekonnaelu defineerimisel Kui varem kuulus samasooliste isikute kooselu ainult eraelu

kaitse alla siis praegusel hetkel peab samasooliste isikute faktiline kooselu kuuluma

perekonna kaitse alla ning erinev kohtlemine ei ole lubatud

13 Perekonna motildeiste Euroopa Liidu otildeiguses

Euroopa Liit alustas liikumist perekonnaotildeiguse uumlhtlustamiseks juba aastal 1994 kui tuli vaumllja

Euroopa Parlamendi resolutsioon geide ja lesbide votilderdsete otildeiguste kaitsmiseks Euroopa Liidu

liikmesriikides Euroopa Liidu liikmesriigid votildetsid vastu otsuse et kotildeikide liikmesriikide

kodanike otildeigusi tuleb kaitsta sotildeltumata nende seksuaalsest saumlttumusest ja kotildervaldada tuleb

igasugune ebavotilderdne kohtlemine mis baseerub seksuaalsel saumlttumusel See ei loonud siiski

votildeimalust abiellumiseks Sotildeltumata sellest leidsid motildened Euroopa Liidu liikmesriigid

kuumlsimusele alternatiivlahenduse avades nii erisoolistele kui samasoolistele paaridele

votildeimaluse registreerida oma suhteid abieluvaumlliselt25

Euroopa Liidu otildeiguses on vaumlga oluline seaduslik akt nimega Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste

Harta mis jotildeustus koos Lissaboni lepingu jotildeustumisega Seadusakti artikkel 7 uumltleb et

igauumlhel on otildeigus perekonna- ja privaatelu kaitseks artikkel 9 uumltleb uumlhtlasi et igauumlhel on otildeigus

abielluda ja luua perekond ning need potildehiotildeigused peavad olema garanteeritud ja kaitstud

vastavalt siseriiklikele seadustele Enne muudatust sisaldas artikkel 9 naise ja mehe motildeistet ja

oli seega totildelgendatav kehtivana ainult erisoolistele isikutele kuid taumlnaseks on sotildenad bdquomeesldquo ja

bdquonaineldquo artikkel 9st kotildervaldatud See taumlhendab et perekond kui institutsioon on Euroopa

Liidu otildeiguses hetkel oma struktuuri vaumlaumlrtuste ja funktsioonide puhul uumlleminekustaadiumis

Artikkel uumltleb et abiellumise otildeigus peab olema garanteeritud vastavalt siseriiklikele

25

Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in

Europe Organising Committee of the Commission on European Family Law 2003 lk 12-14

15

seadustele kuid viide naisele ja mehele otildeigussubjektina on liikunud tagaplaanile Artikkel 9

on formuleeritud sooneutraalselt Uumlldiselt saab riik kehtestada abielu lubamisele piiranguid

ainult vastavalt ratsionaalsuse printsiibile ja mitte meelevaldselt Motildened piirangud (nagu

abieluks lubatud vanus) on universaalsed kuid sooline tunnus ei ole asjakohane26

Samasooliste paaride abiellumise lubamine votildei mittelubamine on siseriiklik kuumlsimus27

Kuid

artikkel 9 raumlaumlgib ka otildeigusest luua perekond See on artikkel 9 taumlhenduses eraldiseisev otildeigus

mis ei ole otseselt seotud otildeigusega abielluda

Kaasaegne tendents Euroopas naumlitab seda et paljud inimesed elavad vaumlljaspool abielu

institutsiooni Tunnustatud abielu pole enam otildeiguslik eeltingimus perekonna loomiseks ja ei

ole ainuke viis luua perekonnaelu mis omandaks riigi kaitse ja mittesekkumise otildeiguse28

See

tendents naumlitab et perekonna motildeistet peab kaumlsitlema laialt ja see peab sisaldama palju

erinevaid perekonnavorme sealhulgas de facto perekonnaelu Euroopa Parlament julgustab

liikmesriikides abieluvaumlliste suhete seadustamist ning pikaajalistele abieluvaumlliste suhetele

abieluga sarnase kaitse tagamist nii erisoolistele kui samasoolistele paaridele29

Perekonnaelu motildeiste kuumlsimuse olulisus totildestatatakse ka direktiivis mis kaumlsitleb perekonna

taasuumlhinemist Direktiivi 200386EC kotildeige progressiivsem element on perekonna motildeiste

laiendamine ning moderniseerimine direktiiv hotildelmab mitte ainult abielu sotildelminud isikuid

vaid ka registreeritud de facto kooslusi mis on perekonnaelu motildeiste moderniseerimisel

oluline samm edasi Direktiivi artikkel 4 p3-s kasutatakse terminit abieluvaumlline partner kes

elab registreeritud partnerluses taotlejaga Sinna hulka kuulub ka registreeritud samasooline

partner30

Euroopa Liidu direktiiv 200438EC defineerib pereliikme motildeistet ka artikkel 2 p2-

s partner kes on sotildelminud registreeritud vabaabielu on pereliige kui liikmesriik kaumlsitleb

registreeritud kooselu abieluga votilderdsena31

26

Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union EU Network of

Independent Experts on Fundamental Rights 2006 lk 99-103 27

Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 30301 Artikkel 9 28

Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union( viide 26) lk 103 29

Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union (viide 26) lk 98-104 30

Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification 31

Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their

family members to move and reside freely within the territory of the Member States

16

2 Laste otildeiguslik staatus LGBT perekonnas

Olen eelnevas peatuumlkis naumlidanud et samasooliste paaride kooslused peavad kuuluma

perekonna motildeiste alla Ei ole vaumllistatud et samasooliste paaridega elavad ka lapsed Siin tekib

oluline kuumlsimus ndash kui erinevast soost isikud kuuluvad perekonna motildeiste alla siis kes on

samasoolises perekonnas elava lapse perekond ja mis otildeigused ja kohustused on tal

perekonnaliikmete vastu Kuidas saab laps tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest

partneritest koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes

Kaumlsitlen LGBT perekondade erinevaid laste saamise mooduseid kuna sellest tulenevad

erinevad otildeiguslikud suhted lapse lapse bioloogiliste vanemate ja lapse bioloogilise vanema

partneri vahel LGBT perekondades on laste saamine raskendatud Samasoolised isikud ei saa

loomulikul teel lapsi seega votildeivad otildeiguslikus plaanis tekkida variandid kus laps ei omanda

teatud otildeigusi bioloogilise vanema partneri vastu aga faktiliselt on tegemist ikkagi

perekonnaga Seda olen kaumlesolevas toumloumls eelnevalt ka totildeestanud

LGBT perekondadel on laste saamiseks jaumlrgnevad votildeimalused kunstlik viljastamine

lapsendamine eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapsed Niisiis tekib lapse jaoks

kohe kaks erinevat peremudelit uumlhe variandi puhul on lapsel osaliselt geneetiline perekond

ehk siis lapsel on faktilises perekonnas uumlks bioloogiline vanem Teisel juhul on lapsel

taumlielikult mittegeneetiline perekond ndash selle naumlite puhul pole kumbki vanem faktilises

perekonnas lapsega kuidagi geneetiliselt seotud

21 Kunstliku viljastamise teel saadud laps ja tema otildeiguslik staatus LGBT

perekonnas

Kunstlik viljastamine embruumlo ja munarakkude siirdamine ning asendusemadus annavad laste

soetamiseks votildeimaluse paaridele kes ei saa seda teha bioloogilisel teel Praegusel hetkel on

meditsiin jotildeudnud hetkeni kus lapse suumlnnitanud ema ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem

Nendel juhtudel tekib kuumlsimus kes on lapse seaduslik vanem ja missugused otildeiguslikud suhted

tekivad lapse bioloogilise vanema lapse suumlnnitanud ema ning munaraku- embruumlo- votildei

17

seemnerakudoonori vahel Uumlhtlasi tekib kuumlsimus kes kuulub nendel juhtumitel lapse

perekonda ja kellel on otildeigus riiklikule kaitsele perekonna taumlhenduses

211 Holland

Euroopa Liidus on erinevatel riikidel erinevad riiklikud seadused mis reguleerivad mis tahes

kunstlikku viljastamist nii samasooliste kuid ka erisooliste perede jaoks

Kotildeige kaugemale on selle kuumlsimuse lahendamisel jotildeudnud Holland kus on seadustatud ka

asendusemaduse Samasooliste naiste paari jaoks on loodud erinevad votildeimalused lapse

eostamiseks ja motildened nendest annavad ka motildelemale naisele vanema staatuse Hollandis on

votildeimalik protseduur kus uumlhele naisele kantakse uumlle teise naise votildei partneri munarakust

loodud embruumlo mis on kunstlikult viljastatud kas kindla doonori votildei anonuumluumlmse doonoriga

Motildelemal naisel tekib lapsega geneetiline side ja uumlsna totildeenaumloliselt saavad motildelemad naised olla

lapse seaduslikud vanemad kuid mitte automaatselt seaduse alusel Hollandis saab ainult

lapse suumlnnitanud emast automaatselt lapse seaduslik vanem Bioloogilise ema partneril on

seaduse alusel lubatud partneri laps lapsendada Vaumlga oluline asjaolu sellisel juhul on et

parnteri lapse lapsendamiseks ei pea paar olema seaduslikult registreeritud Sellisel juhul on

oluline ainult laste huvidega arvestamine ja stabiilne kooselu teatud aja jooksul nii partneri

kui lapsega Sama reegel kehtib ka juhul kui uumlks parter on kunstlikult viljastatud

doonorseemnerakkudega ja teisel partneril ei eksisteeri lapsega bioloogilist sidet Motildelemal

juhul on lapse otildeigused taumleilikult kaetud lapsel on tagatud otildeigus nii isale (juhul kui doonor on

teada) kui ka bioloogilisele emale ning lapsel on votildeimalus saada otildeigused ka bioloogilise ema

partneri suhtes kui viimane lapse lapsendab32

Doonorseemnerakkudega kunstlikult viljastatud naise lapsel votildeivad motildenel juhul olla ka

otildeigused doonori suhtes Seda juhul kui doonor on teada maumlrgib ta avaldusele et tahab olla

lapse seaduslik vanem Kohus votildeib talle selle otildeiguse anda kui lapse ema ja doonor elavad

32

Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of Children

with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law Intersentia

Antwerpen ndash Oxford 2007 lk 163-167

18

koos perekonnana Kui doonor on teada ja ei soovi lapse suhtes seemnerakkude andmise

momendil vanemlikke otildeigusi siis ei saa teda vanemana maumlaumlratleda kuna ta ei moodusta

bioloogilise emaga perekonda Juhul kui doonor pole teada ja seemnerakud on tulnud

spermapangast ei saa doonor mitte mingil juhul olla lapse seaduslik vanem ning samuti pole

tal votildeimalust seda taotleda

Kotildeigil neil juhtudel on arvestatud olulist faktorit ndash selleks on reaalne pereelu doonori ja lapse

bioloogilise ema vahel ning motildelema kindel soov votildei soovi puudus saada lapse ametlikuks

vanemaks Sellega on laps samuti kaitstud tal on otildeigus olla oma tegelike vanemate laps33

Juhul kui Hollandis elavad naissoost parterid on abiellunud ja nende perekonda suumlnnib laps

siis saavad motildelemad partnerid automaatselt seadusejaumlrgselt lapse vanemateks ainuke erand

oleks siis kui lapse isal oleks enne lapse suumlndi tema suhtes seaduslikud otildeigused (sel juhul ei

pea lapse isa olema bioloogiline isa) Samuti eksisteerib votildeimalus et samal ajal oleksid

hooldajad nii lapse bioloogiline isa kui last kasvatav samasooline naistepaar Sellisel juhul

antakse isale isadusotildeigus ning samasoolised naissoost partnerid saavad uumlhise vanemliku

vastutuse34

Homoseksuaalsetele meessoost paaridele on Hollandis laste saamiseks avatud ka

asendusemaduse votildeimalus Selleks on kaks votildeimalust asendusemale kantakse uumlle

doonornaise munarakud mis on kunstlikult viljastatud uumlhe partneri seemnerakkudega votildei siis

viljastatakse asendusema munarakud kunstlikult uumlhe partneri seemnerakkudega Motildelemal

juhul on seaduslikeks vanemateks asendusema ning seemnerakkude doonor ehk uumlks

partneritest kelle seemnerakke kunstliku viljastamise puhul kasutati Partner ei saa

vanemlikke otildeigusi seaduse alusel automaatselt kuid teine partner votildeib esitada taotluse

lapsendamiseks ning selle protsessi kaumligus omandab teine meessoost partner vanemlikud

otildeigused35

Nimetatud juhtudel on samasoolises perekonnas kasvava lapse motildelemad faktilised

vanemad ka seaduslikud vanemad ja selline perekond on kaitstud siseriiklike seadustega

erisooliste paaridega votilderdselt

33

Machtelt Vonk (viide 32) lk 179-180 34

Machtelt Vonk (viide 32) lk 185 35

Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st Century

Organising Committee of the Commission on European Family Law 2009 lk 183

19

Asendusemaduse puhul on seaduslikult vahe kas asendusema on abielus votildei mitte Juhul kui

asendusema on abielus siis on seaduslikuks vanemaks lapse suumlnnitanud ema kuid motildelemad

partnerid saavad lapse uumlheskoos lapsendada Juhul kui asendusema on registreeritud kooselus

votildei vallaline siis votildetab partneritest see kes on lapse bioloogiline vanem isaduse omaks ning

saab seadusliku vanema staatuse partner lapsendab teise partneri lapse36

212 Eesti

Votilderreldes Hollandiga ei ole Eestis lapse ja tema samasoolise bioloogilise vanema partneri

omavaheline otildeiguslik suhe reguleeritud See ei ole kooskotildelas lapse parimate huvide

arvestamisega ning tekitab ebavotilderdset kohtlemist votilderreldes kunstliku viljastamise teel saadud

lapsega kelle bioloogiline ja faktiline vanem on erisoolised37

Eestis saavad kunstliku viljastamise abil lapse saada ainult naissoost samasoolised paarid ja

seda kahel erineval viisil kunstlik viljastamine mehe seemnerakkudega ning votildeotilderast

munarakust loodud embruumlo uumllekandmine naisele

Igale naistele on loodud votildeimalus kasutada kunstilikku viljastamist Kui heteroseksuaalne

naine on abielus siis on tal kunstlikuks viljastamiseks vaja oma abikaasa kirjalikku luba

vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seaduse38

sect 17-le Kui naine elab

homoseksuaalses kooselus ja soovib teostada kunstlikku viljastamist siis ei maumlngi tema

elukaaslane selle seaduse jaumlrgi olulist otildeigusliku rolli Seaduse jaumlrgi on partner kotildervaline isik ja

seadus ei defineeri teda kuidagi kuid de facto partner taumlidab lapse kasvatamisel abikaasa rolli

ja tema luba kunstlikuks viljastamiseks oleks samalaadselt vajalik ja oluline nagu

heteroseksuaalsetel paaridel

36

Machtelt Vonk (viide 32) lk 204-205 37

Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or Transgender

Families A European Prespective ILGA-Europe 2008 lk 5 38

Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13

20

Naine kes elab samasoolise partneriga on praeguste seaduste kohaselt sunnitud ennast

vallaliseks naiseks nimetama ja tema kunstlik viljastamine hakkaks toimima kunstliku

viljastamise ja embruumlokaitse seaduse sect-des 21 ja 22 ettenaumlhtud tingimustel sama seaduse sect 5

lg 2 alusel Vastuoluline on ka fakt et samasoolise partneriga elav naine peab nimetama

ennast vallaliseks ka juhul kui on tegelikult samasoolise partneriga suhtes ent soovib last (ja

seda just paarisuhtes koos kasvatada) Selline olukord on tekkinud kuna samasooliste isikute

kooselu ei ole praegusel hetkel kuidagi seaduslikult registreeritav Samasoolises paarisuhtes

elaval naisel sellel juhul on sundvaletamise seisund mis on tekkinud seaduses nimetatud

perekonnaseisu votildeimalike vormide ebataumlielikkuse totildettu

Doonori seemnerakkudega kunstliku viljastamise abil seotud perekonna lapsel on faktiliselt

kaks samasoolist vanemat aga seaduslikult on tal registreeritud ainult bioloogiline ema

Seega kasvab laps seaduse jaumlrgi uumlksikemaga ning tal on otildeigused ja kohustused ainult uumlhe

vanema suhtes

Kunstliku viljastamise meetodi puhul kus uumlhele naisele kantakse uumlle teise naise votildei partneri

munarakust loodud embruumlo loetakse laps samuti potildelvnevaks naisest kes on ta suumlnnitanud

(vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlo kaitse seaduse sect24-le)Vastavalt

perekonnaseaduse sect23 lg 1 on selline kunstlik viljastamine lubatud ainult siis kui naise

viljastamine muul viisil ei ole votildeimalik Sellise kunstliku viljastamise puhul oleks motildelemal

naisel votildeimalik olla lapsega geneetiliselt seotud kuid seaduse jaumlrgi sunnitakse jaumlllegi peale

olukord kus ainult uumlht naist loetakse lapsevanemaks Kui votilderrelda seda olukorda abielus

oleva heteroseksuaalse paariga siis on olukord jaumlrgmine ndash kui naist viljastatakse kunstlikult

tema abikaasa seemnerakkudega siis vastavalt sama seaduse sect17 lg 21

loetakse laps sellest

mehest potildelvnevaks ning motildelemad saavad lapse seaduslikuks vanemaks Nii samasooliste

naiste paari puhul kui ka erisoolise paari puhul votildetavad motildelemad isikud osa kunstliku

viljastamise protsessist ja motildelemad on geneetiliselt lapsega seotud kuid samasooliste naiste

paari puhul on seaduslik vanem ainult lapse suumlnnitatud naine Sellisel juhul tekib ebavotilderdne

kohtlemine

21

Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse39

sect24 lg 1 uumltleb et lapse arengu ja kasvu loomulikuks

keskkonnaks on perekond ning lastega perekonnad peavad saama riiklikku kaitset ja toetust

See taumlhendab et lapse jaoks on aumlaumlrmiselt oluline et tema kaks samasoolist kasvatajat ja tema

ise kuuluksid otildeiguslikult perekonna motildeiste alla Nii saaks ta oma otildeigusi ja kohustusi taumlielikult

rakendada sotildeltumata tema tegelike vanemate soost taumlpselt sama moodi kui laps kes elab

erisooliste faktiliste vanematega Praegune kohtlemine on ebavotilderdne votilderreldes lapsega kes

elab erinevast soost isikutest moodustatud perekonnas kus uumlks taumliskasvanutest on

bioloogiline vanem aga teine on vanema partner See on ka totildeendatud uuringutega40

Erinevast soost isikute kooslust ja nende last nimetatakse praeguse seaduse kohaselt

perekonnaks ja vanema partner on kasuvanem

Meessoost seksuaalvaumlhemustel ei ole votildeimalik kunstliku viljastamise teel last saada kuna

Eestis ei ole vastavalt Karistusseadustiku41

sect132 asendusemadus lubatud See taumlhendab et

samasoolised mehed ei sa uumlheskoos lapsi eostada See taumlhendab ebavotilderdset kohtlemist

votilderreldes samasooliste naiste paaridega

22 Votildeotilderaslapse lapsendamise abil seotud laps

221 Euroopa Inimotildeiguste Kohus

Euroopa Liidus on samasooliste paaride ja nende laste probleem lahendatud igas riigis

erinevalt Analuumluumlsin motildenda Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtuotsust mis on taumlitmiseks

kohustuslikud ka Eestis Kaasuse Frettegrave vs Prantsusmaa taotleja arvates rikuti tema otildeigust

austusele era- ja perekonnaelu vastu ehk siis rikuti inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse

konventsiooni artikkel 8 ja artikkel 14 mis keelavad diskrimineerimist Taotleja soovis uumlksi

last adopteerida ja taotles seda 1991 aasta oktoobris Esimesel intervjuul avaldas taotleja oma

homoseksuaalsuse ja vaumlitis et ta elab uumlksinda ilma partnerita Peale seda pakkus intervjueerija

39

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50

40 Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 24-33

41 Karistusseadustik RT I 17042013 8

22

vaumllja lapsendamise protsessi lotildepetamise 1993 aastal jaumlttis Pariisi Sotsiaalfondi osakond

hageja taotluse rahuldamata Antud otsuse potildehjuseks oli see et Frette pakkus lapse jaoks

ebastabiilset ja potentsiaalselt last kahjustavat emarolli mudelit Potildehiline kuumlsimus oli selles et

kas uumlksik homoseksuaalne isa on votildeimeline last kasvatama votildei mitte Euroopa Inimotildeiguste

Kohus otsustas haumlaumlletustulemusega neli kolme vastu et rikkumist artikkel 14 koostoimes

artikkel 842

ei olnud Seega ei tohi Eestis takistada laste lapsendamist homoseksuaalsetele

isikutele

Peale Frettegrave vs Prantsusmaa kaasust esitas Ameerika Uumlhendriikide Psuumlhhoanaluumluumltiline

Assotsiatsioon avalduse et geid ja lesbid on nii uumlksikisikute kui paaridena votildeimelised

tegutsema ja last kasvatama lapse huvidest laumlhtudes Nad on votildeimelised taumlitma lapse tervist

kahjustamata kotildeiki kohustusi ja peaksid saama heteroseksuaalsete vanematega votilderdsed

otildeigused ning seda nii paaris kui ka uumlksikisikuna Eelpool toodud uuringute naumlited muudavad

kohtu arvamuse punktis 42 taumliesti otildeigustamatuks Lisaks sellele vaumlidab kohus punktis 42 et ei

ole piisavalt palju lapsi et adopteerimise notildeudlust rahuldada See on vaidlustatav arvamus43

ILGA-EUROPE-i kaasuse kommentaaride kokkuvotildettes totildei autor vaumllja arvamuse et nii kaua

kui Prantsusmaal on lubatud lapsendamine uumlksikutele heteroseksuaalsete isikutele ei luba

artikkel 8 ja artikkel 14 Prantsusmaa haldusorganitel ja kohtutel jaumltta geisid ja lesbisid

lapsendamise protsessist vaumllja nimetades potildehjuseks nende isikute seksuaalsaumlttumust 17

Jaumlrgmiseks vaatlen laumlhemalt kaasust EB vs Prantsusmaa 1998 aasta veebruaris esitas

taotleja Prantsusmaal taotluse lapse lapsendamiseks Lapsendamise menetluse kaumligus mainis

taotluse esitaja et ta on homoseksuaalne ja tal on samasooline partner R

Augustis 1998 andis taotlejat kuumlsitlenud psuumlhholoog hinnangu et talle ei peaks lapsendamist

lubama Potildehjusena totildei psuumlhholoog vaumllja asjaolu et taotleja hakkab last uumlksi kasvatama ning

see kahjustaks last kuna laps peaks naumlgema kindlat peremudelit kus on nii isa kui ka ema

42

EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v France 43

Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second

Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June

2005httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf (09102012)

23

Lisaks sellele vaumlitis psuumlhholoog et taotleja elab oma samasoolise partneriga aga ei soovi seda

kinnitada ja jaumltab partnerisse puutuvad kuumlsimused vastamata See votildeib samuti last kahjustada

kuna ta saab ainult emade eeskuju Psuumlhholoogi arvates ei olnud see otildeige

1998 aasta oktoobris esitas perenotildeukogu lapsendamise juhatuse esindaja arvamuse et

taotlejale ei peaks lapsendamist lubama Ta vaumlitis et vastavalt tema kogemusele on lapse

jaoks paremad perekonnad kus on nii ema kui ka isa ehk siis lapsendamiseks sobivad

erisoolised paarid

1998 novembris ei lubatud taotlejal lapsendamist jaumlrgnevatel potildehjustel taotleja ei ole

uumlksikemana votildeimeline naumlitama lapsele otildeiget peremudelit kus maumlngib olulist osa mehelik roll

ja taotleja partneri osavotildett lapse kasvatamisel ei ole kindlaks tehtud See votildeib samuti last

kahjustada

Halduskohus ei lubanud samuti taotlejale lapsendamist ning tugines seejuures

homoseksuaalsuse argumendile Nii rikkus ta inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse

konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga

Kohus taumlheldas taotleja elustiili mis ei ole lapse kasvatamiseks sobilik ning ei ole lapse

huvides ja votildeib teda kahjustada Lisaks sellele on kohaliku tsiviilseadustiku artikkel 343 jaumlrgi

lubatud lapsendamise taotlemine igauumlhele kes on vaumlhemalt 28 aastat vana Seega rikuti ka

kohalikku seadust mitte ainult konventsiooni

Prantsusmaa tugines kohtuotsusele Frettegrave vs Prantsusmaa kaasuses kus kohus ei rahuldanud

taotleja esitatud notildeuet Seekord otsustas kohus otsuse punktis 51 et eelnevas kaasuses rikuti

artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga44

Euroopa Inimotildeiguste Kohus otsustas haumlaumlltega kuumlmme

seitsme vastu et rikuti artikkel 14 koostoimes artikkel 8-ga45

44

EIKo 2201 2008 4354602 EB v France 45

Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France

httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886 22012008

24

Kaasustest votildeib vaumllja lugeda et homoseksuaalsed lapsevanemad ei saa kuidagi last kahjustada

ja homoseksuaalsus ei taumlhenda seda et sellises perekonnas kasvav laps ei saa otildeiget kasvatust

Homoseksuaalsed vanemad ei kaumlitu lapse huvisid silmas pidades halvemini kui

heteroseksuaalsed vanemad Laste adopteerimise puhul ei saa taotleja homoseksuaalsus

kuidagi motildejutada lapsendamise lubamist votildei mittelubamist Homoseksuaalse eluviisi toomine

potildehjuseks miks mitte adopteerida on keelatud ja rikub konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus

artikkel 8-ga

Neid kaasused on omavahel vaumlga sarnased Ferreteacute kaasuses otsustas kohus nelja haumlaumllega

kolme vastu et antud juhul ei olnud artikkel 8 koosmotildejus artikkel 14 rikkumist aga EB

kaasuses otsustas kohus kuumlmne haumlaumllega seitsme vastu et tegemist oli rikkumisega Euroopa

Inimotildeiguste Kohtu Kohtu president ja Prantsusmaa kohtunik Kohtunik Costa olid Ferreteacute

kaasuse puhul enamikus ja arvasid et rikkumist ei olnud aga EB kaasuses otsustasid nad

juba seda et taotleja otildeigused olid rikutud EB kaasuse puhul maumlrkas kohus ka seda et alates

Ferretteacute kaasuse jaumlrel on toimunud ilmselge otildeiguse areng samasoolistele isikutele

lapsendamise kuumlsimuses ja nuumluumldseks on see legaalne juba kuumlmnes Euroopa Liidu riigis Seda

votildeib ka totildelgendada nii et konventsiooni saumltted ei oma kindlat totildelgendust vaid seda peab

totildelgendama kaumlesoleva hetke otildeiguslikku olukorda arvestades46

Motildelema kaasuse puhul toimub

lapsendamine vallalise isiku poolt kuid EB kaasuse puhul oli taotlejal partner ja kuna

lapsendamine on antud olukorras vaid ainuisikuline ei oleks lapsel mingeid otildeigusi ega

kohustusi teda lapsendanud inimese partneri suhtes

222 Eesti

Eesti seadus ei keela seksuaalvaumlhemustele uumlksinda lapsendamist ent justiitsministeeriumil on

arvamus et samasoolistele partneritele lapsendamise lubamine on keeruline ja tihti peale

vaidlustatav teema kuna ministeeriumi arvates ei ole Eesti uumlhiskond kindel et samasoolistele

partneritele lapsendamine on lapse huvides ja ei kahjusta teda47

kuid laste otildeiguste kaitset

tagades ei tohi tugineda uumlhiskonna valmisolekule LGBT perekonnade tunnustamisel

46

European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw 47

Andra Olm (viide 12) lk 63

25

Perekonnaseaduse48

sect148 uumltleb et lapsendada votildeivad nii vallalised kui ka abielu sotildelminud

isikud Kuivotilderd LGBT inimesed ei saa oma vahel sotildelmida abielu ega oma suhteid muul moel

registreerida siis on nad otildeiguslikult vallalised isikud vaatamata sellele et nad faktiliselt

moodustavad perekonna Seega laieneb neile lapsendamise puhul perekonnaseaduse sect148 lg1

mis uumltleb et vallaline isik votildeib lapsendada ainult uumlksinda Samuti ei saa perekonnaseaduse

sect149 jaumlrgi teine partner sama last lapsendada sest lapsendamissuhete kestel ei saa muu isik

vaumllja arvatud lapsendaja abikaasa sama last lapsendada Kui vaadata siinkohal lapse otildeigusi

lapsendaja partneri suhtes siis ei ole lapsel oma vanema partneri suhtes vastavalt

perekonnaseaduse sect161 mingeid otildeigusi ega kohustusi sest lapse hooldamisotildeigus laieneb vaid

sellisel juhul kui abikaasad lapsendavad uumlhiselt votildei lapsendatakse abikaasa laps Muudel

juhtudel kuulub hooldamise otildeigus ainult lapsendajale ainuisikuliselt

Samasoolised partnerid kuuluvad selle seaduse taumlhenduses muude juhtumite hulka Seega ndash

elades kahe samasoolise vanemaga peres kus kumbki ei ole bioloogiline vanem on lapsel

otildeigused ja kohustused ainult uumlhe vanema vastu Naumliteks kui uumlhel partneril on bioloogiline votildei

lapsendatud laps olemas ja teine partner soovib omalt poolt perekonnavaumlliselt teist last

lapsendada siis lapsendamise protsessi kaumligus ei arvestata perekonnaseaduse sect147 lg 2-ga

mis uumltleb et lapsendamine ei ole lubatud kui lapsendaja lapsed on selle vastu votildei kui

lapsendaja lapsed kahjustavad mingil maumlaumlral lapsendatava huve Kuna lapsendatav saabub

perekonda kus on olemas teised lapsed tuleks kindlasti arvestada nende huvidega ja

veenduda et nad ei kahjusta lapsendatavat aga sellisel juhul toimub lapsendamine

seadusjaumlrgselt vallalise isiku poolt See ei ole paraku piisav lapse huvidega arvestamine

Samuti tekib lapsendamise puhul vanusepiiranguga seotud ebavotilderdne kohtlemine

Perekonnaseaduse sect150 lg 1 uumltleb et lapsendada votildeib vaumlhemalt 25-aastane piiramata

teovotildeimega isik kuid lg 2 uumltleb et kohus votildeib erandjuhtudel lubada lapsendamist ka

vaumlhemalt 18-aastasele juhul kui ta lapsendab oma abikaasa lapse Samasooliste paaride jaoks

see jaumlllegi ei kehti kuivotilderd neil ei ole votildeimalik omavahel abielluda See on oluline piirang

mis votildeib tingida olukorra kus uumlks partner kes on lapse seaduslik vanem sureb ja tema

48

Perekonnaseadus RT I 27062012 12

26

partner kes on last kasvatanud on alla 25-aastane ning seega ei ole tal seaduse jaumlrgi votildeimalik

surnud partneri last lapsendada Nii tekib lapse lastekodusse sattumise oht ning see ei pruugi

olla lapse huvidega kooskotildelas Lapse jaoks on tema bioloogilise vanema partner tegelik

vanem ning perekonnaliige kuid tekib olukord kus laps eemaldatakse tema ellu jaumlaumlnud

faktilisest vanemast Abielus paari puhul seda probleemi ei teki kuna sellisel juhul on lapse

bioloogilise vanema partner lapse seaduslik kasuvanem isegi kui ta pole last lapsendanud

vastavalt perekonnaseadusele Ning bioloogilise vanema surma puhul ei eemaldata last

kasuvanemast ning olles alla 25-aastane kasuvanem saab erandolukorras lapsendada ka

surnud abikaasa last

Seega tuginenes Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikale tuleb Eestis luua laste ning

samasoolistest isikutest moodustatud perekondade ja nende laste kaitse ning tagada laste

parimate huvide arvestamine vastavalt laste otildeigustele Inimotildeiguste konventsiooni antud otildeigus

perekonnakaitsele rakendub samuti laste suhtes

23 Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud laps

Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapse otildeiguslik seis on erinev ja mingil maumlaumlral

raskem kui eelnevatel juhtudel Siin votildeib naumlha kolme erinevat teed Uumlks stsenaarium on

selline et lapsel on kaks seaduslikku vanemat kes on lahus kusjuures motildelemad on

bioloogilised vanemad ning uumlhel vanemal on samasooline partner ja laps elab nendega koos

Teise variandi puhul on lapsel kaks bioloogilist vanemat kes on lahus Uumlhel vanemal

puuduvad votildei on aumlra votildeetud vanemaotildeigused ning laps elab oma seadusliku bioloogilise

vanemaga ja vanema partneriga Kolmanda votildeimaluse puhul elab samasoolistest isikutest

moodustatud perekonnas vaumlhemalt kaks last igal lapsel on erinevad bioloogilised vanemad

Tegelikkuses elavad lapsed koos uumlhe bioloogilise vanemaga ja vanema partneriga Lapsed ei

ole omavahel veresugulased

231 Eesti

27

Analuumluumlsin kaumlesolevas peatuumlkis eelkotildeige olukorda kus lapsel on kaks seaduslikku bioloogilist

vanemat vanemad on lahus ja laps elab uumlhe seadusliku vanemaga ja tema partneriga See

taumlhendab et lapsel on faktiliselt kolm isikut kes tema eest hoolt kannavad ja tema elust osa

votildetavad Lapsel on otildeiguslik side ainult kahe bioloogilise vanemaga ning vanema partneril kes

elab lapsega koos ja kasvatab last puudub otildeiguslik side lapsega Kui votilderrelda seda olukorda

heteroseksuaalse perekonnaga siis sellisel juhul on uuel partneril votildeimalus partneri last

lapsendada juhul kui teine lapsevanem annab notildeusoleku ja kui nad on abielus vastavalt

perekonnaseaduse sect152 lg1 Selle kohaselt katkeb lapsel otildeiguslik side uumlhe bioloogilise

vanemaga ja tekib see vanema partneriga Homoseksuaalsetel isikutel puudub selline

votildeimalus kuna partneri last saab lapsendada ainult abiellunud votildeotilderasvanem

Otildeiguslik side vanema partneriga puudub ka juhtumi puhul kus lapsel on ainult uumlks seaduslik

vanem ja teiselt bioloogiliselt vanemalt on vanemlikud otildeigused aumlra votildeetud votildei siis ei ole teine

bioloogiline vanem kindlaks tehtud Samas on heteroseksuaalsetel paaridel votildeimalik luua

otildeiguslikud suhteid lapse ja partneri vahel Abielu sotildelmides tekib vastavalt perekonnaseaduse

sect148 lg2 p2 partneril otildeigus lapsendada partneri laps varasematest suhetest Faktiliselt elab

laps kahe samasoolise vanemaga aga otildeiguslikult suhted on tal ainult uumlhe bioloogilise

vanemaga

Kolmas stsenaarium on nimetatutest kotildeige keerulisem Faktiliselt on lapsel kaks samasoolist

vanemat kellest otildeiguslik side on ainult bioloogilisega Samuti on lapsel kasuotildede votildei

kasuvend kelle bioloogiline vanem on tema bioloogilise vanema partner Sellises olukorras

puudub lapsel otildeiguslik suhe teise peres elava lapsega Sellelt pinnalt votildeib tekkida erinev

kohtlemine votilderreldes heteroseksuaalse perega kus partnerid saavad omavahel abielluda ja

lapsi lapsendada ning kus sellisel juhul on kotildeikidel peres kasvavatel lastel ja neid kasvatavatel

taumliskasvanutel omavaheline otildeiguslik side Ebavotilderdne kohtlemine tekib sellisel juhul punktis

mis puudutab laste omavahelist abiellumist (selle lubamist) Perekonnaseaduse sect 3 uumltleb et

isikud kelle sugulussuhe potildehineb lapsendamisel ei votildei omavahel abielluda Kaumlesoleva

seaduse sect 2 lotildeikes 1 nimetatud sugulussuhe potildehineb lapsendamisel antud juhul kaumlsitlen sect2

lg1 p2 venna ja otildee suhteid Heteroseksuaalse perekonna puhul tekib lastel lapsendamise

tagajaumlrjel otildeiguslik otildee ja venna suhe ehk siis neil ei ole lubatud omavahel abielluda kuid

28

samasoolistest isikutest moodustatud perekonna puhul saavad partnerite lapsed omavahel

hiljem abielu sotildelmida kuna nad ei ole otildeiguslikult uumlksteisega seotud Samuti tekib probleem

erinevate toetuste saamises kuna sellist kooslust ei nimetata seaduslikult perekonnaks

Hea naumlide on eelpool vaumllja toodud Viimsi kaasus Selle puhul oli uumlheks osapooleks

samasoolistest isikutest kooslus ning kaasatud oli kolm last kes kotildeik ei olnud omavahel

otildeiguslikult seotud Osapool taotles Viimsi vallavalitsuselt laste lasteaia- ja koolitoidu ning

sotildeiduotildeiguse tasuta saamist Viimsi vallavalitsuse 12062009 korraldusega nr 373 jaumleti

kaebaja taotlused rahuldamata kuid Viimsi vallavolikogu maumlaumlrus nr 16 ei sisalda perekonna

totildelgendust ega kitsendavat saumltet mis taumlpsustaks mis soost peavad olema vanemad ja mis

otildeiguslik side vanemate ja laste vahel eksisteerib49

Samuti tekib probleem miks uumlhes

leibkonnas elavad faktilised otildede ja vend ei ole lapsega seaduslikult seotud ning ei kuulu lapse

perekonda Hetkel ei ole Eesti seadustes perekonna motildeiste defineeritud See taumlhendab et

samasoolises perekonnas elav laps ja tema bioloogilise vanema partneri lapsed ei ole

omavahel otildede ja vend kuid abiellunud erisoolise paari puhul oleks

232 Euroopa Liit ja Inimotildeiguste Kohus

Euroopa Inimotildeiguste Kohus tegi kohtuotsusega X ja teised vs Austria suure sammu laste

otildeiguste ja nende samasooliste vanemate probleemi lahendamisel ja naumlitas nii kaasaegseid

seisukohti Kaasuse taotlejateks olid kaks naissoost isikut kelle peres oli laps ning uumlks

taotleja soovis lapsendada partneri bioloogilist last Laps oli suumlndinud vaumlljaspool abielu ja

ainult lapse bioloogilisel emal oli lapse hooldusotildeigus Selle juhtumi puhul oli lapsel ka

bioloogiline isa kes maksis regulaarselt lapse elatist ning keeldus lapse ema partnerile

adopteerimisotildeiguse andmisest

Austria seaduste jaumlrgi kaotaks lapse ema partneri lapse adopteerimise puhul otildeigused lapse

suhtes kuid isa otildeigused oleksid tagatud Seega ei olnud lapsendamine Austria seisukohast

votildeimalik Taotlejad soovisid oma faktilise pere otildeiguslikku tunnustamist ning lapse

bioloogilise ema partneri tunnistamist lapse vanemana lapse bioloogilise isa asemel Austria

49

Inimotildeigused Eestis (viide 8) lk 141-143

29

seaduste jaumlrgi oli votildeimalik partneri last lapsendada nii abiellunud paaridele kui ka

mitteabiellunud heteroseksuaalsetele paaridele kes elavad stabiilses suhtes Kohus toob

punktis 95 selgelt vaumllja et samasooliste isikute stabiilne kooselu kuulub perekonna motildeiste

alla taumlpselt samamoodi nagu stabiilne erisooliste isikute kooselu Samuti leiab kohus et laps

kes elab oma bioloogilise vanema ja tema partneriga kes motildelemad kannavad tema eest hoolt

kuulub ka perekonda ja kotildeik kolm isikut peavad olema kaitstud artikkel 8 taumlhenduses ning

kuuluvad uumlheskoos perekonna motildeiste alla Sellist kooslust ei tohi diskrimineerida votilderreldes

erisooliste isikutest moodustatud perekonnaga ning antud kaasuse puhul on tegemist artikkel

14 koosmotildejus artikkel 8-ga rikkumisega

Antud kaasuse puhul leidis kohus et taotlejad sealhulgas uumlhe taotleja laps elasid kooselus

mis on vaumlga sarnane kooseluga mida elavad abiellunud heteroseksuaalsed isikud kus uumlks

abikaasa soovib lapsendada teise abikaasa last Vahe on selles et samasooline paar ei votildei

abielluda ja saab vaid omavahelised suhted registreerida Selline registreerimine ei anna

votildeimalust partneri last lapsendada kuna Austria seadustega pole lubatud lapsendamine

registreeritud partneritele Taotlejad ei olnud registreeritud see andis neile votildeimaluse partneri

last lapsendada kuna Austria seadusandlus lubab stabiilses registreerimata kooselus elavatel

heteroseksuaalsetel paaridel partneri lapse adopteerida Kohus leidis et antud kaasuse puhul

ei olnud artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumist mis kaumlsitleb abiellunud

heteroseksuaalsete isikutega kus uumlks abikaasa tahab lapsendada teise abikaasa bioloogilist

last vaid oli artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumine votilderreldes heteroseksuaalsete

faktiliste kooslustega kus uumlks partner tahab lapsendad teise partneri last

Otsuse poolt olnud kohtunikud leidsid et konventsioon ei kohusta liikmesriike andma otildeigust

mitteabiellunud paaridele partneri lapse lapsendamiseks Kuid kui selline otildeigus on olemas

siis ei ole samasooliste paaride diskrimineeriv kohtlemine lubatud Erinev kohtlemine ei ole

potildehjendatud kuna see ei ole lapse otildeiguste kaitseks vajalik Kohus ei votildetnud vastu ka Austria

vastuvaumlidet et selles kuumlsimuses puudub Euroopas uumlhine arvamus ning seetotildettu tuleks

kuumlsimuse lahendamine jaumltta riigi paumldevusse50

50

EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria

30

3 LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes erinevast

soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega

Laste ja nende perede otildeiguslikus kaitses on kaks erinevad teed Iga riik aktsepteerib igal juhul

seda et igal lapsel on kaks bioloogilist vanemat ehk siis mees ja naine kes on lapse eostanud

bioloogilisel teel votildei kunstliku viljastamise abil Sotildeltumata vanemate votildei lapse tahtest

eksisteerib kaks erinevast soost isikut kellel peaks igal juhul olema lapse suhtes teatavad

otildeigused ning lapsel peaksid olema otildeigused oma vanemate suhtes Teisalt peab kaitsma lapse

otildeigusi ka tema faktilises perekonnas see taumlhendab perekonnas kus laps pikaajaliselt elab

Sellisel juhul peavad motildelemal faktilisel vanemal olema lapse igapaumlevase uumllalpidamise osas

otildeigused ja kohustused51

Tuginedes uumllaltoodud faktidele votildeib vaumlita et lapse huvisid

arvestades on oluline kaitsta lapse otildeigusi tema tegelikus perekonnas sest just faktilised

vanemad votildetavad lapse elust kotildeige enam osa ning kannavad lapse uumlle igapaumlevaselt hoolt ning

see ei sotildeltu neid omavahel siduvatest bioloogilistest sidemetest

Kotildeik eelpool toodu totildeendab et homoseksuaalsetes suhetes elava lapse vanema partneril ja

lapsel ei eksisteeri omavahelisi otildeiguslikke suhteid ja puudub ka votildeimalus neid suhteid luua

kuna partner ei saa lapsendada teise partneri last Tekib olukord kus lapse otildeigused oma

seadusliku vanema partneri suhtes puuduvad ning selline olukord ei taga lapsele piisavat

kaitset

Nii samasooliste isikute kui ka erisooliste isikute kooselu kuhu on kaasatud lapsed peavad

olema eraldi reguleeritud

Miks ei saa laps olla samamoodi kaitstud nagu abielus paari laps52

See on otildeiguslik probleem

mis on jaumlaumlnud Eestis seni lahenduseta Vastavalt UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsioonile on

kotildeik lapsed votilderdsed sotildeltumata soost ja rahvusest sotildeltumata sellest kas nad elavad motildelema

51

Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 14-15 52

Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia

Antwerp-Oxford 2005 lk 291

31

vanemaga uumlksikvanemaga kas nad on suumlndinud registreeritud abielus votildei mitte53

Konventsioon kaumlsitleb last otildeigussubjektina ja taumlheldab et laps on ise oma otildeiguste teostaja54

Konventsioon kehtestab ka lapse ja riigi omavahelise suhte See taumlhendab et riigil ega

vanemal pole lapse uumlle omanikuotildeigust last vaadeldakse indiviidina kellel on omad

inimotildeigused mis on taumlpselt samasugused kui igal taumliskasvanul Samuti annab konventsioon

motildeista et votildeib tekkida konflikt lapse huvide ja vanemate votildei uumlhiskonna huvide vahel

Sellised konfliktid peab lahendama laste huvidega arvestades neid esile totildestes Laste huvid

defineeritakse tulenevalt konventsioonist mille jaumlrgi on olulised naumliteks otildeigus haridusele

otildeigus perekonnaelule ning otildeigus olla kuulatud ja austatud indiviidina55

Vastavalt

konventsiooni artikkel 18-le on vanematel esimene vastutus laste kasvatamise ja arengu eest

ehk siis vanemad on laste otildeiguste tagajad kasvatajad kaitsjad ja hoolitsejad

Konventsiooni keelekasutusest tuleneb see et termin bdquovanemldquo votildeib ka viidata paljudele

erinevatele peremudelitele mis kaasaegses maailmas eksisteerivad Naumliteks votildeib tuua

konventsiooni artikkel 5-e mis viitab laiendatud perekonna taumlhendusele UumlRO Lapse Otildeiguste

Konventsioon toob vaumllja ka perekonna taumlhtsuse Nimetatakse lapse otildeigust perekonnale see

taumlhendab uumlldiselt otildeigust vanematele ja otildeigust olla perekonnaliige See iseloomustab ka tervet

konventsiooni56

Laps ei saa tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest partneritest

koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes UumlRO Lapse Otildeiguste

Konventsiooni artiklis 2 p1 on saumltestatud et osalisriigid peavad tagama nende jurisdiktsiooni

all olevatele lastele kotildeik konventsioonis saumltestatud otildeigused ja kohustused sotildeltumata lapse ja

tema vanema votildei seadusliku hooldaja rassist soost keelest usust votildei muudest tingimustest

53

Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61

(18012013) 54

Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012

httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused

55 Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and What it

Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10 httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019

(06052013)

56 Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine praktikas

Lastekaitse Liit 2005 lk 71-74

32

Jaumlrelikult on erisoolisest perekonnast lapse ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes samasoolises

perekonnas kasvava lapsega konventsiooni taumlhenduses lubamatu ja sobimatu57

Samuti annab konventsiooni artikkel 2 p2 riigile positiivse otildeiguse votildetta kasutusele sobilikud

meetmed laste votilderdsete otildeiguste tagamiseks Kui raumlaumlgitakse homoseksuaalsetele paaridele

uumlheskoos laste kasvatamise otildeiguse andmisest siis mainitakse sageli laste huvidega

arvestamist Siin votildeib tuua naumliteks Gas ja Dubois vs Prantsusmaa kaasuse jt Selles

valdkonnas on naumlha ilmselget arengut esimesed Euroopa riigid mis lubasid samasoolisel

inimesel partneri lapse adopteerida olid Taani (1999) Island (2000) Norra (2001) ja Rootsi

(2003) Nendes riikides on otildeiguslikud reformid toimunud aastatel 1993-2003 Alates 2009

aastast on Soomes lubatud samasoolisel isikul oma partneri last adopteerida Eeliseks on kui

partnerid elavad registreeritud kooselus ja mittebioloogiline vanem on lapse sotsiaalne vanem

ehk tegelik vanem Nendes riikides saab samasooliste vanemate peres elav laps peale

lapsendamist taumlieliku sotsiaal- otildeigus- ja majandusliku kaitse ja samuti tagab see lapse otildeiguse

motildelemale seaduslikule ja sotsiaalsele vanemale Selline otildeiguslik areng naumlitab ka seda et

vanemate seksuaalne saumlttumus votildei sugu ei ole lapse huvide arvestamisel taumlhtis

Areng nendes riikides naumlitab ka seda et perekond koosneb lapsest ja kahest taumliskasvanud

isikust (sotildeltumata soost) Lapsel kes elab sellises perekonnas tekib otildeigus kahele seaduslikule

vanemale ja see annab talle votilderdse kaitse votilderreldes lapsega kes elab heteroseksuaalses peres

Selline areng naumlitab meile mis on kaasaaegne perekond58

See kotildeik taumlhendab et lapsel kes kasvab samasoolises perekonnas peavad olema

samasugused otildeigused nagu ta kasvaks erisooliste vanemate perekonnas kus partnerid kas on

votildei ei ole abielus Lapsel on otildeigus perekonna- ja eraelu kaitsmisele Euroopa Inimotildeiguste

Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ja samuti on tal otildeigus olla mitte diskrimineeritud

vastavalt sama konventsiooni artikkel 14-le Paraku naumleme erinevat suhtumist votilderreldes

lapsega kes elab perekonnas kus vanemad on heteroseksuaalsed Lapsel on vaja otildeigust

57

Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 29 58

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in Europe

National Cross-Border and European Perspectives 2012 lk 102-103120-122

33

perekonna kaitsele ja votildeimalust seadustada oma suhted mitte ainult bioloogilise vanemaga

vaid ka bioloogilise vanema partneriga Kui bioloogiline vanem ja partner on

heteroseksuaalsetes suhetes saab laps motildelema poole notildeusolekuga tagada enda otildeiguse olla

lapsendatud ja luua perekond Kui bioloogiline vanem ja tema partner on homoseksuaalsetes

suhetes siis isegi juhul kui motildelemad pooled on notildeus ei saa laps kasutada oma otildeigust olla

lapsendatud ja luua perekonda kui see ei ole vastuolus tema huvidega Riik arvestab lapse

huve eelkotildeige lapsendamisele lubatavuse kuumlsimuses

Selleks et aru saada partneri otildeigustest lapse suhtes peab enne defineerima kes on partner

lapse jaoks seaduse motildettes Perekonnaseadus annab meile kolm erinevat suhet lapse vanem

votildeotilderasvanem ehk lapse vanemaga abiellunud isik ning kasuvanem ehk isik kes ei ole

vanem ega votildeotilderasvanem vaid isik kes tegelikult last kasvatab Teda votildeib nimetada ka

faktiliseks vanemaks59

Sellest tuleneb et partner on kasuvanem Perekonnaseadust vaadeldes

votildeib oumlelda et kasuvanemal on kasulapse suhtes minimaalsed otildeigused samuti on lapse

otildeigused kasuvanema suhtes minimaalsed ja mitte taumlielikud

Ka Eesti Lastevanemate Liit on seisukohal et laste otildeigused ei ole piisavalt kaitstud seetotildettu

soovivad nad laste otildeiguste tugevdamist olukorras kus uumlks vanematest ei ole bioloogiline

vanem60

Samasooliste paaride puhul on partner faktiline vanem Lastekaitse Liidu president

Loone Ots on seisukohal et laps peab olema turvatud ja kaitstud nagu seda notildeuab Lastekaitse

Konventsioon Samuti arvab ta et samasooliste kooselu seadustamine on tervitatav samm

votilderdotildeiguslikkuse uumlhiskonda Laps satub vaumlgivalla ja hooletuse ohvriks nii samasoolises kui

erisoolises perekonnas seega peaksid tema otildeigused olema votildeimalikult efektiivselt kaitstud

motildelemal juhtumil Uumlhe votildeimaliku seisukoha jaumlrgi peaks samasoolistele peredele andma

lapsendamisotildeiguse erandjuhul see peab olema selgelt lapse huvides ning iga juhtumi puhul

arvestatakse konkreetseid asjaolusid ja teatud vanusest ka lapse notildeusolekut See aitaks vaumlltida

lapse lastekodusse sattumist laps peaks kasvama peres mitte uumlkskotildeik kui haumlsti varustatud

59

Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Edgar Salumaa Juridika

httpwwwjuridicaeejuridica_etphpdocument=etarticles1995123599PRNprvphp 60

Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest lk 3

httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise+koosel

uga+seotud+ettepanekutestpdf (18012013)

34

lastekodus Lastekaitse Liit on seisukohal et laps peab olema kaitstud ja Eesti laps peab

olema otildennelik vaatamata lapse kasvatajate soost61

Naumliteks votildeib tuua EIOtildeK kohtuotsuse Gas

ja Dubois v Prantsusmaa mille puhul kohtuniku eriarvamusel on samasoolises perekonnas

kasvatatav laps erinevas olukorras votilderreldes erisooliste taumliskasvanutega uumlhes peres kasvava

lapsega62

Eesti Potildehiseadus saumltestab ja tunnustab perekonna kaitset ja samuti peetakse potildehiseaduse jaumlrgi

oluliseks laste kasvatamist ning vanematele antakse mitte ainult luba vaid ka kohustus oma

lapsi kasvatada Mainitakse ka riigi kohustust perekonda laste kasvatamisel abistada Riigi

kohustuseks on luua lapsevanematele votildeimalused oma laste kasvatamiseks ja tagada laste

potildehivajadused63

Laps on homoseksuaalses peres kasvades erinevas olukorras votilderreldes heteroseksuaalses

peres kasvava lapsega Viimasel juhul on motildelemal vanemal otildeigus taotleda erinevaid

perekonna- ja laste kasvatamistoetusi kuna motildelemad vanemad votildeivad seadusjaumlrgselt end

lapsevanemana registreerida (bioloogiline vanem lapsendamine) Samasooliste partnerite

puhul on toetuste saamine raskendatud votildei ei ole uumlldse votildeimalik naumliteks votildeib tuua Viimsi

kaasuse probleemi Nii ei saa laps kes kasvab peres kahe samasoolise vanemaga vanemate

kaudu samalaadset riigipoolset toetust Kaasuses X Y ja Z vs Suurbritannia toob Inimotildeiguste

Kohus selgelt vaumllja et inimotildeiguste konventsioon votildeib olla totildelgendatud erinevalt ja perekonna

kaitse laieneb mitte ainult abiellunud paaridele vaid ka de facto peredele

Alati peab arvesse votildetma mitut erinevat faktorit kui kaua kaks taumliskasvanud isikut (sotildeltumata

soost) koos elanud on kas isikud elavad uumlhes leibkonnas kas nad soovivad votildei ei soovi lapsi

koos kasvatada64

Arvatakse et perekonna autentne tunnus on uumlhine laste kasvatamise otildeigus

61

Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012 httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed ( 21012012)

62 Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa 23032012

httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420 (22012013) 63

Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad sotsiaaltoetused ja ndash

teenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007 lk 29 64

Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in International

and Comparative Law Kluwer Law International 2002 lk 261

35

Seega peab uumlhine laste kasvatamisotildeigus olema identselt kaumlttesaadav nii heteroseksuaalsetele

kui ka samasoolistele paaridele Kui erisoolistel paaridel on otildeigus lapsi uumlhiselt kasvatada ilma

registreerimiseta siis peab selline otildeigus olema tagatud ka samasoolistele partneritele65

Eestis puudub spetsialiseerunud organ mis teostaks jaumlrelvalvet laste otildeiguste tagamise uumlle

Seda funktsiooni teostavad erinevad organid koostoumloumls Nendeks kohalik omavalitsus

maavalitsus otildeiguskantsler ja teised66

Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas nr 6-

81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute puumlsiv kooselu kuulub

perekonnapotildehiotildeiguse kaitse alla aga Eestis ei ole selline kooselu reguleeritud ja seetotildettu tuleb

luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Samuti puudub lapsendamist ja

hooldusotildeigust puudutav regulatsioon mis tagaks laste huvide arvestamise samasooliste

paaride puhul Partneril puudub lapsendamise votildeimalus ja see annab hooldusotildeiguse ainult

uumlhele vanemale kuid partnerid elavad koos lapsega ja motildelemad peaksid lapse eest vastutama

ja tema eest kandma hoolt Selline olukord votildeib tuua probleeme lapse hooldamisotildeiguse

teostamisel uumlhe partneri surma korral votildei juhul kui seaduslik lapsevanem ei saa mingil

potildehjusel pikemaajaliselt hooldusotildeigust teostada Samuti pole tagatud partneri otildeigus last edasi

kasvatada kui seaduslik vanem sureb

Probleem on ka uumluumlrisuhetes Votildelaotildeigusseaduse sect289 saumltestab et eluruumi uumluumlrnikul on otildeigus

uumluumlriruumides majutada oma abikaasat alaealisi lapsi ja toumloumlvotildeimetuid vanemaid ilma

uumluumlrileandja notildeusolekuta67

Juhul kui uumluumlrilevotildetja on lapse vanema partner siis ei saa

uumluumlrileandja notildeusolekuta eluruumis majutada last ega tema seaduslikku vanemat Sellega

satub laps ebasoodsasse olukorda votilderreldes lapsega kes elab perekonnas kus motildelemad

partnerid on tema seaduslikud vanemad Lapse eluruumides viibimine sotildeltub uumluumlrileandja

tahtest

65

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs (viide 58) lk 92 66

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava

2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20per

ede20arengukava202012-2020pdf (16022013) 67

Otildeiguskantsler ( viide 3) lk 1 5

36

Laste staatus samasoolistes paarides on laumlbi aegade olnud nagu Pandora laegas Alati on olnud

arusaadav aktsepteeritud ja isegi notildeutud et lapsel peab olema kaks vanemat aga nuumluumldseks on

see arenenud selles suunas et lapsel votildeib olla kaks ema kaks isa votildei isegi kolm vanemat

2007 aastal andis Ontario Kohus oma otsuses AA vs BB ONCA 268

selles kuumlsimuses uue

arengu Selle kaasuse puhul vaumlrbasid kaks homoseksuaalset stabiilses suhtes elavat naist oma

meessoost sotildebra lapse bioloogiliseks eostamiseks Lapse suumlndides olid tema seaduslikeks

vanemateks bioloogiline ema ja bioloogiline isa Bioloogilise ema samasooline partner oli

sellises situatsioonis lapse faktiline vanem taumlitis lapse teise ema rolli ja kandis suurt osa lapse

kasvatamises Kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngisid lapse elus vaumlga olulist rolli ja kandsid lapse

eest hoolt Lapse bioloogilise ema samasooline partner leidis et tal peaksid olema lapse

suhtes samuti seaduslikud otildeigused ja kohustused ning ta poumloumlrdus kohtusse nende otildeiguste ja

kohustuste saamiseks Kohus leidis et kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngivad lapse elus vaumlga suurt

rolli ja lapse otildeiguste tagamise seisukohalt on oluline et kotildeik kolm oleksid tema seaduslikud

vanemad

Kohus arvestas lapse huvidega ning see on selle kaasuse puhul kotildeige olulisem Kohus

otsustas et kotildeik kolm taumliskasvanut peavad olema seaduslike vanematena registreeritud ning

seelaumlbi sai laps kolm seaduslikku vanemat Nimetatud kaasus totildei samasooliste vanemate ja

sellistes peredes elavate laste probleemide osas taumliesti uue arengu Selliseid arenguid jaumllgides

votildeib oletada et ka teised riigid votildetavad Orlando kaasuse arvesse ja hakkavad seda jaumlrgima

Perekonna ja vanema staatuse kontseptsioon on viimase aja jooksul teinud laumlbi suured

muutused ja arengud avardanud piire ja haumlgustanud nende motildeistete traditsioonilist taumlhendust

Niisiis votildeib oletada et laumlhitulevikus toimuvad seadusandluses muudatused mille kohaselt ei

arvestata vanema staatuse saamisel enam vanemate seksuaalse saumlttumuse ja arvuga Selle

asemel votildeetakse arvesse eelkotildeige lapse huvid Selline olukord peaks viima selleni et tagatud

on taumlielik votilderdsus ja vaumllistatud diskrimineerimine Seda propageerib praegusel ajal Euroopa

Inimotildeiguste Konventsiooni artikkel 14

68

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and ROSENBERG

JJA AA v BB 2007 ONCA 2 httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

37

Tihtipeale sotildeltub lapse otildeiguslik staatus perekonnas sellest milline on temaga koos elavate

taumliskasvnanute suhte otildeiguslik staatus ndash sellest kas tegemist on abielu votildei registreeritud

kooseluga On oluline ka maumlrgata et vaumlga paljud riigid on laste kaitse tagamise eesmaumlrgil

avanud samasooliste paaride jaoks votildeimaluse oma suhteid registreerida Selle kaudu on neil

votildeimalus lapsi uumlheskoos lapsendada votildei siis on uumlhel partneril votildeimalik lapsendada partneri

laps Naumliteks Rootsis saavad lapsendamise puhul sarnase otildeigusliku staatuse nii paarid kes on

oma suhted kooseluna registreerinud kui ka abielus olevad erisoolised paarid

Norra ja Sakasamaa lubavad neil paumlevil registreeritud kooselus elavatel samasoolistel isikutel

lapsendada oma partneri lapse Siin tuleb aga silmas pidada et tegemist on siseriiklike

seadustega mis ei garanteeri nende rahvusvahelist tunnustamist Perekonna seisukohalt

taumlhendab see seda et nii lastel kui tema vanematel votildeivad tekkida otildeiguslikud probleemid

vaumlljaspool riiki juhul kui teises riigis ei kehti sarnased seadused69

Euroopa Liidu otildeigus

perekonnaotildeiguse valdkonnas notildeuab uumlhtlustamist ja liigub kiirelt sinnapoole Kindlasti on

vajalik demokraatlik ja selge lahendus mis hakkaks potildehinema Euroopa Inimotildeiguste

Konventsioonil

69

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family Law

Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008 lk 101-110

38

Kokkuvotildete

Uurimistoumlouml kaumligus olen jotildeudnud jaumlreldusele et kuigi Eestis ei ole perekonna motildeiste

defineeritud on selle motildeiste seadusaktidesse sisse viimine aumlaumlrmiselt oluline nii erisooliste kui

ka samasooliste paariride ja nendega koos elavate laste perekonnakaitse otildeiguse tagamiseks

Viimsi kaasus on vaumlga hea naumlide Eesti seadusandlusest Tuginedes Euroopa Liidu otildeigusele ja

Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtukaasustele olen jotildeudnud jaumlreldusele et teatud juhtudel

peavad nii erisooliste kui ka samasooliste paaride pered koos lastega votildei ilma kuuluma

perekonna kaitse alla Samuti peab registreerimata kooselus paari peres elav laps kuuluma

oma tegelike vanematega uumlhte perekonda ning olema kaitstud perekonna motildeiste taumlhenduses

taumlpselt samamoodi kui laps kes elab registreeritud kooselu sotildelminud faktiliste vanematega

Igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja diskrimineerimine mis potildehineb isikute

sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud Euroopa Liidu liikmesriigid ei tohi perekonna ja

uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise potildehjuseks nimetada Euroopa

Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta

perekonnaeluna millel on riiklik kaitse

Teine peatuumlkk naumlitas et hetkel votildeivad lapsel tekkida perekonnaliikmetega erinevad otildeiguslikud

suhed Perekonnaliige ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem seega on tema otildeigused lapse

suhtes ja lapse otildeigused faktilise vanema vastu piiritletud Faktiliste vanematega kes ei ole

oma suhteid registreerinud koos elav laps on ebavotilderdses olukorras votilderreldes lapsega kes elab

faktiliste vanematega kes on oma suhteid registreerinud Nii tekib lapse lastekodusse

sattumise oht naumliteks bioloogilise vanema surma puhul kui teisel faktilisel vanemal

puuduvad lapse uumlle vanemlikud otildeigused Selline kohtlemine ei pruugi olla lapse huvidega

kooskotildelas Abielus paari puhul seda probleemi ei teki

Kolmandas peatuumlkis kaumlsitlesin LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdset kohtlemist

votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega Toumloumlst tuleb

selgelt vaumllja et ebavotilderdsel kohtlemisel ei ole otildeigustust ja see ei ole kooskotildelas lapse huvidega

Lapsel on otildeigus kahele vanemale ning oma tegelike vanemate tunnustamisele sotildeltumata

tegelike kasvatajate soost Laps peab igal juhul olema kaitstud sotildeltumata sellest kas tema

39

faktilised vanemad on oma suhted registreerinud votildei mitte kuna laps ei saa seda kuidagi

motildejutada Samasooliste paaride puhul on laps ebavotilderdses olukorras votilderreldes erisooliste

faktiliste vanematega elava lapsega LGBT peredes elavate laste kaitse on puudulik ja notildeuab

taumliustamist sotildeltumata siseriigi uumlhiskonna valmisolekust ning eelkotildeige tuleb seda kuumlsimust

lahendades tugineda lapse huvidele

40

Summary

Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family

has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost

importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex

couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good

example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of

the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex

and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection

Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their

real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same

way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any

avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is

prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of

the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court

of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state

The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family

members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of

the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent

are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship

is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered

their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the

death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to

the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no

significance in the case of a married couple

In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent

families compared to children living in families formed by persons of different sexes The

thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests

Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition

41

regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their

factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any

bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared

to children living with their factual parents of different sexes The protection of children

living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the

general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into

consideration in the first place when solving the problem

42

Kasutatud materjalide loetelu

Kasutatud kirjandus

Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009

Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in

International and Comparative Law Kluwer Law International 2002

Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or

Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008

Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika

EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of

Fundamental Rights of the European Union 2006

European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw

European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and

discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal

analysis 2010

Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012

Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia

Antwerp-Oxford 2005

Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st

Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009

Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family

Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008

Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of

Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law

Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007

Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad

sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007

43

Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine

praktikas Lastekaitse Liit 2005

Kasutatud normatiivmaterjal

Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303

Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification

Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their

family members to move and reside freely within the territory of the Member States

Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50

Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2

Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8

Perekonnaseadus RT I 27062012 12

Kasutatud internetiallikad

Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second

Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June

2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and

ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2

httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-

2pg-27

Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of

fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012

httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6

-2008-0479amplanguage=EN

European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working

Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties

Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007

httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf

44

GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf

Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-

10xls

Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest

httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise

+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf

Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61

Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012

httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused

Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012

httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed

Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta

Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-

perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta

Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk

32

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC

C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf

Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France

httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886

Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa

23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede

arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja

20perede20arengukava202012-2020pdf

The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010

httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf

Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and

What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10

httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019

45

Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri

httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool

iste_isikute_peresuhepdf

Viidatud kohtupraktika

EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa

EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa

EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria

EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits

EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola

EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95

EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria

TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009

TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010

6

Kolmandas peatuumlkis keskendun LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdsele kohtlemisele

votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega

Homoseksuaalsetes suhetes elava lapse vanema partneril ja lapsel ei ole omavahelisi

otildeiguslikke suhteid ja esialgu puudub Eestis ka votildeimalus nende suhete loomiseks Juhtimaks

taumlhelepanu votildeimalikele lahendustele toon jaumlrgnevad naumlited Gas ja Dubois vs Prantsusmaa

X Y ja Z vs Suurbritannia AA vs BB ONCA 2

7

1 Perekonna motildeiste

2007 aastal suumlndis Eestis 58 lastest registreerimata kooselus sealhulgas uumlksikemade

peredes See naumlitab et abielu sotildelmimine ei ole enam uumlks oluline osa rahva puumlsimise kaitse

meetmetest pigem on see vajalik isikute kaitseks kes kuuluvad perekonda Paraku ei ole

Eestis perekonna motildeiste praegu kehtivates seadustes defineeritud Defineerimine on oluline

nii samasoolistele kui erisoolistele paaridele

Kaumlsitledes samasoolistest isikutest moodustatud perekondades elavate laste otildeigusi tuleb vaumllja

selgitada kas nad kuuluvad perekonna kaitse alla votildei mitte See on oluline kuna Eesti

Vabariigi potildehiseaduse sect274 annab perekonnale riigi kaitse vanematele otildeiguse ja kohustuse

kasvatada oma lapsi ja nende eest hoolitseda ning perekonnale kehtestab see kohustuse

hoolitseda oma abivajavate liikmete eest Riigil on positiivne kohustus kaitsta perekonnaelu

ning kohustus kasutada erinevad meetmeid perekonna ja pereliikmete kaitsmiseks5

11 Perekonna motildeiste Eestis

Eesti potildehiseaduses on kaks saumltet mis kaitsevad perekonnaelu sect26 annab otildeiguse perekonna ja

eraelu puutumatusele ja sect27 annab perekonnale riigi kaitse saumltestab vanematele otildeiguse ja

kohustuse kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest ning paneb perekonnale kohustuse

hoolitseda oma abivajavate liikmete eest Viimane saumlte reguleerib pereliikmete omavahelisi

suhteid ning paneb riigile positiivse kohustuse kehtestada nende suhteid reguleerivaid seadusi

Motildelema saumltte eesmaumlrgiks on reguleerida perekonnaga seonduvat Lisaks sellele annab sect27

perekonnale ja perekonnaelule riigi kaitse kolmandate isikute poolsete ruumlnnakute vastu mis

on suunatud pere vastu6 Sellega seoses tekib kuumlsimus millist kooslust me perekonnaks

nimetame ja mis on perekonna otildeiguslik definitsioon Eesti seadused ei anna konkreetset

definitsiooni

4 Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2

5 Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-2pg-27

(25122012) 6 Kommenteeritud vaumlljanne (Viide 5)

8

Keda pidada perekonnaks kelle ellu riik votildei kolmas isik ei tohi votildeib votildei peab sekkuma

Kelle suhtes on riigil positiivsed kohustused See sotildeltub sellest kuidas meie riik ja uumlhiskond

perekonda motildeistab Seega on perekonna motildeiste ajas muutuv sotildeltub sotsiaalsest ja

kultuurilisest keskkonnast ja sellest kuidas perekonda kaumlsitletakse seadustes ja

kohtupraktikas7

Eestis ei olnud LGBT perekonna teemalist kohtupraktikat kuni 2010 aastani Just sel aastal

tehti Tallinna Ringkonnakohtu poolt nii-oumlelda Viimsi kaasuse otsus Uumlheks osapooleks oli

samasoolistest isikutest paar ja juhtumiga olid seotud ka kolm last8 Nimetatud osapool taotles

Viimsi Vallavalitsuselt laste lasteaia- ja koolitoidu ning sotildeiduotildeiguse tasuta saamist Viimsi

Vallavalitsuse 12062009 korraldusega nr 373 jaumleti kaebaja taotlused rahuldamata Otsust

potildehjendas Vallavalitsus sellega et kahe samasoolise isiku kooselu ei saa nimetada

perekonnaks kui laumlhtuda seadusaktidest Vastuvaumlitena esitati asjaolu et Viimsi Vallavalitsuse

maumlaumlruses nr 87 22122006 ei ole perekonna motildeiste defineeritud Sotildenu bdquokolme ja enama

lapsega pereldquo votildeib totildelgendada erinevalt Kaebuse esitaja ja tema partner on motildelemad Viimsi

valla elanikud nende uumllalpidamisel on kolm last ja nad kuuluvad samasse leibkonda mis

taumlhendab seda et neil on uumlhine majapidamine ja nad hoolitsevad laste eest uumlheskoos Motildelema

sissetulekuid kasutatakse samuti uumlheskoos Seega votildeib sellist kooslust kaumlsitleda perekonnana9

Kaebaja poumloumlrdus oma otildeiguste tagamiseks kohtusse ja Tallinna Halduskohus tuumlhistas Viimsi

Vallavalitsuse korralduse ning notildeudis kaebaja taotluse uuesti laumlbivaatamist10

Vallavalitsus ei

olnud sellega notildeus ja esitas apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

Apellatsioonikaebus jaumleti rahuldamata ja kohus otsustas jaumltta Tallinna Halduskohtu otsuse

Viimsi Vallavalitsuse 12 juuni 2009 korralduse nr 373 tuumlhistamise osas muutmata ja lisaks

7 Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk 32

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikSoM_analC3BCC

3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekst__mC3A4rts_

_pdf (25122012) 8 Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010 lk 141-

143 9

Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus wwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-10xls

(02012013) 10

TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009

httpswwwriigiteatajaeekohtuteavemaa_ringkonna_kohtulahendidmenetlushtmlkohtuasjaNumbe

r=3-09-148917 (04012013)

9

sellele tuumlhistas Ringkonnakohus eelmise otsuse osa kus Viimsi Vallavalitsus oli kohustatud

kaebaja taotluse uuesti laumlbi vaatama et teha soodustuste saamise osas uus otsus Sellega leidis

Ringkonnakohus et Viimsi Vallavalitsuse korraldus nr 373 oli otildeigusvastane11

Eesti seadustes ei ole perekonna motildeiste defineeritud aga Viimsi kaasus naumlitab et

seaduslikult registreerimata suhetes isikud votildeivad end siiski maumlaumlratleda uumlhe perekonnana

Seega peaksid perekondadele kelle omavahelised suhted pole lepinguga maumlaumlratletud sh

samasoolistele perekondadele siiski kehtima kotildeik sotsiaalsed soodustused mis kehtivad

seaduse jaumlrgi perekondadele votildei leibkondadele Samas tuleb silmas pidada et Eestis ei

rakendata pretsedendiotildeigust seega ei garanteeri Viimsi kaasuse otsus LGBT koosluste

(lastega votildei ilma) perekonnana tunnistamist Seda saab garanteerida ainult seadusetaumliendus

kus perekonna motildeiste oleks defineeritud

Poumloumlran siinkohal erilise taumlhelepanu probleemile mis puudutab seda et Eesti

perekonnaseaduse vaumlljaandja kasutab selliseid sotildenu nagu bdquoabieluldquo ja bdquoabikaasaldquo ning nendes

saumltetes kus kasutatakse sotildena bdquoperekondldquo eeldatakse et tegemist on registreeritud kooseluga

Seega ei laiene see seadus mitteregistreeritud paaridele Kuid Viimsi kaasus naumlitab et

erijuhtumil votildeime nimetada ka mitte registreeritud kooselu perekonnaks Siin tekib otildeiguslik

kuumlsimus ndash millised seadusesaumltted laienevad ainult registreeritud partneritele ja millised

motildelemale

Perekonnaseaduse sect1 lg1 saumltestab et abielu sotildelmitakse naise ja mehe vahel See taumlhendab et

samasoolistele paaridele ei laiene perekonna kaitse ja otildeigus abielluda Traditsiooniline abielu

taumlhendab kooslust mille tagajaumlrjel votildeib suumlndida jaumlrglasi12

See taumlhendab et Eestis on abielu

ja perekonna kaitse loodud rahva puumlsimise kaitseks13

Abielustaatus toob kaasa mitmeid

erinevaid uumlhiskonnas olulisi otildeigusi ja kohustusi Nende otildeiguste ja kohustuste hulka kuuluvad

abikaasa paumlrimisotildeigus uumllalpidamiskohustus lastega seonduvad otildeigused ja kohustused

11

TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010

httpswwwriigiteatajaeekohtuteavemaa_ringkonna_kohtulahendidmenetlushtmlkohtuasjaNumbe

r=3-09-148933 (04012013) 12

Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009 lk 4 13

Eesti Vabariigi potildehiseadus RT I 27042011 2

10

varalised otildeigused ja kohustused lahutamisega seonduv varajagamine ja muu14

Need otildeigused

ja kohustused ei laiene samasooliste paaridele kuna puudub inimeste omavaheliste suhete

regulatsioon Perekonnaseaduse jaumlrgi ei ole lubatud abielu sotildelmimine mis kotildeik need otildeigused

ja kohustused kaasa tooks Nagu eelnevalt mainitud on defineerimata ka perekonna motildeiste

Ka Eesti Vabariigi lastekaitseseadus kaumlsitleb perekonna motildeistet Naumliteks sect30 lg2 uumltleb et

lapsel on on otildeigus perekonna kokkusaamise eesmaumlrgil lahkuda Eestist votildei Eestisse sotildeita Aga

kuidas rakendub see otildeigus siis kui tegemist on bioloogilise lapsevanema partneriga kes on

kasvatanud last terve tema eluaja Eesti Vabariigi jaoks kehtib kuumlll direktiiv 200386EC mis

kaumlsitleb perekonna taasuumlhinemist kuid sellekohaselt on perekonnaliige isik kes on

registreeritud partner votildei abikaasa Seega ei kehti Eesti seaduste jaumlrgi Eesti Vabariigi

lastekaitse seaduse sect30 bioloogilise vanema partneri jaoks Samas on ta siiski kaumlsitletav kui

pereliige ndash nii arvab ka Eesti Vabariigi otildeiguskantsler Seelaumlbi tekib seadusandluses konflikt

Olukorras kus kodanikud kasutavad vaba liikumise votildei perekonna taasuumlhinemise otildeigust on

Euroopa Liidu Parlament arvamusel et igasugune abielu mis on tunnustatud uumlhes

liikmesriigis peab olema samavaumlaumlrselt tunnustatud ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides

Samuti peab iga seadus mis on vastu votildeetud motildenes teises liikmesriigis olema kaalutletud

ning see peab olema arvesse votildeetud teiste liikmesriikide poolt Liikmesriigid peavad vaumlltima

igasugust diskrimineerimist On aumlaumlrmiselt oluline et liikmesriikide kodanikud saaksid

taumlielikult kasutada oma tsiviilotildeigusi ja seda mitte ainult kodumaal vaid ka riigis mille

kodanikud nad on votildei riigis kus nad elavad15

Samuti kutsub Euroopa Parlament oma raportis

20072145 liikmesriike kes ole ei samasooliste isikute kooselu reguleerimise seadusakti vastu

votildetnud tunnustama vaumlhemalt teistes liikmesriikides sotildelmitud samasooliste isikute vahelist

abielulepingut ning samuti kutsutakse uumlles andma neile votildeimalust vabalt liikuda ilma et

samasoolised paarid peaksid kartma diskrimineerimist seksuaalsete eelistuste potildehjal Samuti

kutsub Euroopa Parlament liikmesriike uumlles tunnustama samasooliste isikute kooselu

sotildeltumata sellest kas see on registreeritud kooselu votildei abieluna Teisel juhul piiritleb kooselu

14

Andra Olm (viide 12) lk 4

15

European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working Document

on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs

DT673609ENdoc 21062007

httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf (15042013)

11

tunnustamata jaumltmine isikute vaba liikumist16

Kuid Eestis ei ole samasooliste isikute

kooslused seadusega reguleeritud ehk kui laps soovib oma teises riigis naumliteks Hollandis

tunnustatud mittebioloogilise vanemaga (bioloogile vanem on samasooline partner) Eestis

uumlhineda see pole votildeimalik

Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas Nr 6-81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute

puumlsiv kooselu kuulub perekonna potildehiotildeiguse kaitsele aga Eestis ei ole selline kooselu

reguleeritud ja seetotildettu tuleb luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Erinevast

soost osapooltest koosnevad paarid saavad oma suhteid reguleerida abielu sotildelmides aga

samasoolistele paaridele ei ole see institutsioon avatud ja puuduvad alternatiivmeetmed

omavaheliste suhete reguleerimiseks17

Samuti jaumlaumlb lahendamata kuumlsimus kes kuulub

samasooliste paaride puhul lapse perekonda Kas bioloogiline vanem faktiline vanem

lapsendamise puhul registreeritud seaduslik lapsendaja votildei motildelemad partnerid Motildenel juhul

on lapse perekonnaks motildelemad partnerid naumliteks Viimsi kaasuse puhul aga muudel juhtudel

kus kasutatakse sotildena bdquoperekondldquo ei ole selgust kas raumlaumlgitakse ainult registreeritud kooslusest

votildei mitte

Samasooliste isikute kooselu ja sellises kooselus eksisteerivate laste otildeigused peavad olema

taumlpselt samasugused kui otildeigused erisoolistes perekondades Laps peab saama samasuguse

kaitse igas aspektis emotsionaalses finantsilises otildeiguslikus ning uumlhiskondliku kaitse naumlol Ei

saa otildeigustada seda kui samasooliste paaride lapsed jaumlaumlvad otildeiguslikult eraldi ruumlhmaks18

Selle kuumlsimuse lahendamiseks votildeib poumloumlrduda Euroopa Liidu otildeiguse ja Euroopa Inimotildeiguste

Kohtu kohtupraktika poole kuna Eestis kehtivad seadused seda ei reguleeri

16

Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of fundamental

rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012

httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6-2008-

0479amplanguage=EN (15042013) 17

Otildeiguskantsler (viide 3) maumlrgukiri lk 1 5 18

Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta Postimees

07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-perekondade-lapsed-on-eestis-

kaitseta

12

12 Perekonna motildeiste Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikas

Inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 8 uumltleb et igauumlhel on otildeigus era- ja

perekonnaelu kaitsele

Sotildena bdquoperekondldquo defineerimisel on oluline EIK kohtuotsus Emonet ja teised vs Šveits Kohus

toob punktis 33 selgelt vaumllja et perekond on kooslus kus inimeste vahel tekivad tihedad

isiklikud sidemed Punktis 44 on selgelt oumleldud et kaitsma ei pea mitte ainult seaduslikult

registreeritud kooslust ehk ametlikult abiellunud isikutest perekonda vaid kaitsta tuleb ka de

facto kooslust ehk isikuid kes moodustavad perekonna ilma seadusliku registreerimiseta

Kohtuotsuse kohaselt on olulised ka teised faktorid kui kaua partnerid koos on elanud kui

kaua on nende suhe kestnud ja kas nad on uumlksteisele selgelt vaumllja oumlelnud oma soovi lapsi

kooselus kasvatada 19

Uuem kohtuotsus mis aitab aru saada perekonna totildelgendusest on Schalk ja Kopf vs Austria

Varem kaumlsitleti samasooliste partnerite kooslust Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ainult

eraeluna aga antud kohtuotsuse punktis 90 leidis kohus et samasooliste partnerite kooselu

kus eksisteerib tihe isiklik side votildeib teatud juhtudel kaumlsitleda mitte lihtsalt eraeluna vaid

perekonnaeluna See taumlhendab seda et kui erisoolistest inimestest moodustuv paar on kooslus

mida kaitstakse riigis perekonna taumlhenduses siis samasugust samasoolistest inimestest

moodustatud kooslust peab samuti kaitsma perekonna taumlhenduses Kohus totildei vaumllja ka selle et

paljudes riikides on juba avatud samasooliste isikute suhete registreerimise votildeimalus riigi

tasandil20

Jaumlrgmine vaumlga oluline kaasus perekonnaelu defineerimiseks oli Karner vs Austria kus

meessoost taotleja elas pikaajalises suhtes mehega Taotleja partner potildedes surmaga lotildeppenud

haigust Motildelemad partnerid elasid uumluumlrikorteris ja peale uumlhe partneri surma avaldas kinnisvara

omanik soovi lotildepetada taotlejaga uumluumlrileping kuid kohalik seadus kaitses surnud isiku

perekonnaliikmeid uumluumlrilepingu lotildepetamise eest Austria Riigikohus leidis et selline kaitse ei

19

EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Switzerland p 33 34 36 20

EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95

13

laiene samasoolistele paaridele Euroopa Inimotildeiguste Kohus leidis et toimus artikkel 8

koosmotildejus artikkel 14-ga rikkumine Kui kohalik seadus kaitseb erisoolisi mitteabiellunud

kooslusi ja kui erisooliste pereliikmete puhul jaumlaumlks uumlhe pereliikme surma puhul uumluumlrileping

kehtima siis peab ta samuti kehtima ka samasooliste paaride puhul Seega ei olnud taotleja

uumluumlrilepingu lotildepetamine seaduslik Kohus kordas samuti seda et kui riiklikus seaduses

eksisteerivad erinevused erisooliste paaride ja samasooliste isikute paaride de facto kooselus

siis peavad need erinevused olema kas vaumlga potildehjalikult ja objektiivselt potildehjendatud votildei

kotildervaldatud21

Kaasuse Keegan vs Iirimaa puhul leidis Euroopa Inimotildeiguste Kohus et perekonnaelu kaitse

alla kuuluvad mitte ainult abiellunud isikud vaid motildenedel juhtudel ka de facto perekonnad

mis on oma olemuselt abieluga sarnased Antud kaasuse puhul oli tegemist erinevast soost

isikutega Kohus leidis punktis 43 et isegi kui laps on suumlndinud vaumlljaspool abielu votildeib kahe

inimese kooslust koos lapsega nimetada perekonnaeluks22

Kaasuse Kozak vs Poola puhul elas taotleja oma samasoolise partneriga munitsipaalkorteris

mis oli renditud taotleja partneri poolt Peale partneri surma poumloumlrdus taotleja omavalitsuse

poole et saada korteri uumluumlrileping oma nimele kuid omavalitsus keeldus Potildehjuseks oli

taotleja seksuaalsaumlttumus Omavalitsus leidis et faktilisele samasooliste isikute kooselule ei

laiene perekonnakaitse23

Inimotildeiguste kohus kordas et samasooliste isikute stabiilne de facto

pereelu taumlhistab perekonda samavotilderd nagu erisooliste isikute faktiline kooselu Selle kaasuse

puhul oli oluline kohtu arvamus et liikmesriigid peavad votildetma arvesse uumlhiskonna arengut

ning selle kaumligus on toimunud muudatused perekonna ja isikute omavaheliste suhete

valdkonnas Ehk siis kohus kinnitas et igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja

diskrimineerimine mis potildehineb isikute sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud

Liikmesriigid ei tohi perekonna ja uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise

potildehjuseks nimetada24

21

EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria 22

EIKo 2605 1994 1696990 1994 Keegan v Irimaa p 44 23

EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poland 24

European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and discrimination on

grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal analysis 2010 lk 46

14

Need kaasused naumlitavad et Euroopa Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute

stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta perekonnaeluna millel on riiklik kaitse Abieluvaumllised

samasooliste isikute kooslused peavad olema taumlpselt samamoodi kaitstud ja arvesse votildeetud

nagu abieluvaumllised erisoolistest isikutest moodustunud perekonnad Arenguid on naumlha ka

perekonnaelu defineerimisel Kui varem kuulus samasooliste isikute kooselu ainult eraelu

kaitse alla siis praegusel hetkel peab samasooliste isikute faktiline kooselu kuuluma

perekonna kaitse alla ning erinev kohtlemine ei ole lubatud

13 Perekonna motildeiste Euroopa Liidu otildeiguses

Euroopa Liit alustas liikumist perekonnaotildeiguse uumlhtlustamiseks juba aastal 1994 kui tuli vaumllja

Euroopa Parlamendi resolutsioon geide ja lesbide votilderdsete otildeiguste kaitsmiseks Euroopa Liidu

liikmesriikides Euroopa Liidu liikmesriigid votildetsid vastu otsuse et kotildeikide liikmesriikide

kodanike otildeigusi tuleb kaitsta sotildeltumata nende seksuaalsest saumlttumusest ja kotildervaldada tuleb

igasugune ebavotilderdne kohtlemine mis baseerub seksuaalsel saumlttumusel See ei loonud siiski

votildeimalust abiellumiseks Sotildeltumata sellest leidsid motildened Euroopa Liidu liikmesriigid

kuumlsimusele alternatiivlahenduse avades nii erisoolistele kui samasoolistele paaridele

votildeimaluse registreerida oma suhteid abieluvaumlliselt25

Euroopa Liidu otildeiguses on vaumlga oluline seaduslik akt nimega Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste

Harta mis jotildeustus koos Lissaboni lepingu jotildeustumisega Seadusakti artikkel 7 uumltleb et

igauumlhel on otildeigus perekonna- ja privaatelu kaitseks artikkel 9 uumltleb uumlhtlasi et igauumlhel on otildeigus

abielluda ja luua perekond ning need potildehiotildeigused peavad olema garanteeritud ja kaitstud

vastavalt siseriiklikele seadustele Enne muudatust sisaldas artikkel 9 naise ja mehe motildeistet ja

oli seega totildelgendatav kehtivana ainult erisoolistele isikutele kuid taumlnaseks on sotildenad bdquomeesldquo ja

bdquonaineldquo artikkel 9st kotildervaldatud See taumlhendab et perekond kui institutsioon on Euroopa

Liidu otildeiguses hetkel oma struktuuri vaumlaumlrtuste ja funktsioonide puhul uumlleminekustaadiumis

Artikkel uumltleb et abiellumise otildeigus peab olema garanteeritud vastavalt siseriiklikele

25

Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in

Europe Organising Committee of the Commission on European Family Law 2003 lk 12-14

15

seadustele kuid viide naisele ja mehele otildeigussubjektina on liikunud tagaplaanile Artikkel 9

on formuleeritud sooneutraalselt Uumlldiselt saab riik kehtestada abielu lubamisele piiranguid

ainult vastavalt ratsionaalsuse printsiibile ja mitte meelevaldselt Motildened piirangud (nagu

abieluks lubatud vanus) on universaalsed kuid sooline tunnus ei ole asjakohane26

Samasooliste paaride abiellumise lubamine votildei mittelubamine on siseriiklik kuumlsimus27

Kuid

artikkel 9 raumlaumlgib ka otildeigusest luua perekond See on artikkel 9 taumlhenduses eraldiseisev otildeigus

mis ei ole otseselt seotud otildeigusega abielluda

Kaasaegne tendents Euroopas naumlitab seda et paljud inimesed elavad vaumlljaspool abielu

institutsiooni Tunnustatud abielu pole enam otildeiguslik eeltingimus perekonna loomiseks ja ei

ole ainuke viis luua perekonnaelu mis omandaks riigi kaitse ja mittesekkumise otildeiguse28

See

tendents naumlitab et perekonna motildeistet peab kaumlsitlema laialt ja see peab sisaldama palju

erinevaid perekonnavorme sealhulgas de facto perekonnaelu Euroopa Parlament julgustab

liikmesriikides abieluvaumlliste suhete seadustamist ning pikaajalistele abieluvaumlliste suhetele

abieluga sarnase kaitse tagamist nii erisoolistele kui samasoolistele paaridele29

Perekonnaelu motildeiste kuumlsimuse olulisus totildestatatakse ka direktiivis mis kaumlsitleb perekonna

taasuumlhinemist Direktiivi 200386EC kotildeige progressiivsem element on perekonna motildeiste

laiendamine ning moderniseerimine direktiiv hotildelmab mitte ainult abielu sotildelminud isikuid

vaid ka registreeritud de facto kooslusi mis on perekonnaelu motildeiste moderniseerimisel

oluline samm edasi Direktiivi artikkel 4 p3-s kasutatakse terminit abieluvaumlline partner kes

elab registreeritud partnerluses taotlejaga Sinna hulka kuulub ka registreeritud samasooline

partner30

Euroopa Liidu direktiiv 200438EC defineerib pereliikme motildeistet ka artikkel 2 p2-

s partner kes on sotildelminud registreeritud vabaabielu on pereliige kui liikmesriik kaumlsitleb

registreeritud kooselu abieluga votilderdsena31

26

Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union EU Network of

Independent Experts on Fundamental Rights 2006 lk 99-103 27

Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 30301 Artikkel 9 28

Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union( viide 26) lk 103 29

Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union (viide 26) lk 98-104 30

Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification 31

Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their

family members to move and reside freely within the territory of the Member States

16

2 Laste otildeiguslik staatus LGBT perekonnas

Olen eelnevas peatuumlkis naumlidanud et samasooliste paaride kooslused peavad kuuluma

perekonna motildeiste alla Ei ole vaumllistatud et samasooliste paaridega elavad ka lapsed Siin tekib

oluline kuumlsimus ndash kui erinevast soost isikud kuuluvad perekonna motildeiste alla siis kes on

samasoolises perekonnas elava lapse perekond ja mis otildeigused ja kohustused on tal

perekonnaliikmete vastu Kuidas saab laps tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest

partneritest koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes

Kaumlsitlen LGBT perekondade erinevaid laste saamise mooduseid kuna sellest tulenevad

erinevad otildeiguslikud suhted lapse lapse bioloogiliste vanemate ja lapse bioloogilise vanema

partneri vahel LGBT perekondades on laste saamine raskendatud Samasoolised isikud ei saa

loomulikul teel lapsi seega votildeivad otildeiguslikus plaanis tekkida variandid kus laps ei omanda

teatud otildeigusi bioloogilise vanema partneri vastu aga faktiliselt on tegemist ikkagi

perekonnaga Seda olen kaumlesolevas toumloumls eelnevalt ka totildeestanud

LGBT perekondadel on laste saamiseks jaumlrgnevad votildeimalused kunstlik viljastamine

lapsendamine eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapsed Niisiis tekib lapse jaoks

kohe kaks erinevat peremudelit uumlhe variandi puhul on lapsel osaliselt geneetiline perekond

ehk siis lapsel on faktilises perekonnas uumlks bioloogiline vanem Teisel juhul on lapsel

taumlielikult mittegeneetiline perekond ndash selle naumlite puhul pole kumbki vanem faktilises

perekonnas lapsega kuidagi geneetiliselt seotud

21 Kunstliku viljastamise teel saadud laps ja tema otildeiguslik staatus LGBT

perekonnas

Kunstlik viljastamine embruumlo ja munarakkude siirdamine ning asendusemadus annavad laste

soetamiseks votildeimaluse paaridele kes ei saa seda teha bioloogilisel teel Praegusel hetkel on

meditsiin jotildeudnud hetkeni kus lapse suumlnnitanud ema ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem

Nendel juhtudel tekib kuumlsimus kes on lapse seaduslik vanem ja missugused otildeiguslikud suhted

tekivad lapse bioloogilise vanema lapse suumlnnitanud ema ning munaraku- embruumlo- votildei

17

seemnerakudoonori vahel Uumlhtlasi tekib kuumlsimus kes kuulub nendel juhtumitel lapse

perekonda ja kellel on otildeigus riiklikule kaitsele perekonna taumlhenduses

211 Holland

Euroopa Liidus on erinevatel riikidel erinevad riiklikud seadused mis reguleerivad mis tahes

kunstlikku viljastamist nii samasooliste kuid ka erisooliste perede jaoks

Kotildeige kaugemale on selle kuumlsimuse lahendamisel jotildeudnud Holland kus on seadustatud ka

asendusemaduse Samasooliste naiste paari jaoks on loodud erinevad votildeimalused lapse

eostamiseks ja motildened nendest annavad ka motildelemale naisele vanema staatuse Hollandis on

votildeimalik protseduur kus uumlhele naisele kantakse uumlle teise naise votildei partneri munarakust

loodud embruumlo mis on kunstlikult viljastatud kas kindla doonori votildei anonuumluumlmse doonoriga

Motildelemal naisel tekib lapsega geneetiline side ja uumlsna totildeenaumloliselt saavad motildelemad naised olla

lapse seaduslikud vanemad kuid mitte automaatselt seaduse alusel Hollandis saab ainult

lapse suumlnnitanud emast automaatselt lapse seaduslik vanem Bioloogilise ema partneril on

seaduse alusel lubatud partneri laps lapsendada Vaumlga oluline asjaolu sellisel juhul on et

parnteri lapse lapsendamiseks ei pea paar olema seaduslikult registreeritud Sellisel juhul on

oluline ainult laste huvidega arvestamine ja stabiilne kooselu teatud aja jooksul nii partneri

kui lapsega Sama reegel kehtib ka juhul kui uumlks parter on kunstlikult viljastatud

doonorseemnerakkudega ja teisel partneril ei eksisteeri lapsega bioloogilist sidet Motildelemal

juhul on lapse otildeigused taumleilikult kaetud lapsel on tagatud otildeigus nii isale (juhul kui doonor on

teada) kui ka bioloogilisele emale ning lapsel on votildeimalus saada otildeigused ka bioloogilise ema

partneri suhtes kui viimane lapse lapsendab32

Doonorseemnerakkudega kunstlikult viljastatud naise lapsel votildeivad motildenel juhul olla ka

otildeigused doonori suhtes Seda juhul kui doonor on teada maumlrgib ta avaldusele et tahab olla

lapse seaduslik vanem Kohus votildeib talle selle otildeiguse anda kui lapse ema ja doonor elavad

32

Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of Children

with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law Intersentia

Antwerpen ndash Oxford 2007 lk 163-167

18

koos perekonnana Kui doonor on teada ja ei soovi lapse suhtes seemnerakkude andmise

momendil vanemlikke otildeigusi siis ei saa teda vanemana maumlaumlratleda kuna ta ei moodusta

bioloogilise emaga perekonda Juhul kui doonor pole teada ja seemnerakud on tulnud

spermapangast ei saa doonor mitte mingil juhul olla lapse seaduslik vanem ning samuti pole

tal votildeimalust seda taotleda

Kotildeigil neil juhtudel on arvestatud olulist faktorit ndash selleks on reaalne pereelu doonori ja lapse

bioloogilise ema vahel ning motildelema kindel soov votildei soovi puudus saada lapse ametlikuks

vanemaks Sellega on laps samuti kaitstud tal on otildeigus olla oma tegelike vanemate laps33

Juhul kui Hollandis elavad naissoost parterid on abiellunud ja nende perekonda suumlnnib laps

siis saavad motildelemad partnerid automaatselt seadusejaumlrgselt lapse vanemateks ainuke erand

oleks siis kui lapse isal oleks enne lapse suumlndi tema suhtes seaduslikud otildeigused (sel juhul ei

pea lapse isa olema bioloogiline isa) Samuti eksisteerib votildeimalus et samal ajal oleksid

hooldajad nii lapse bioloogiline isa kui last kasvatav samasooline naistepaar Sellisel juhul

antakse isale isadusotildeigus ning samasoolised naissoost partnerid saavad uumlhise vanemliku

vastutuse34

Homoseksuaalsetele meessoost paaridele on Hollandis laste saamiseks avatud ka

asendusemaduse votildeimalus Selleks on kaks votildeimalust asendusemale kantakse uumlle

doonornaise munarakud mis on kunstlikult viljastatud uumlhe partneri seemnerakkudega votildei siis

viljastatakse asendusema munarakud kunstlikult uumlhe partneri seemnerakkudega Motildelemal

juhul on seaduslikeks vanemateks asendusema ning seemnerakkude doonor ehk uumlks

partneritest kelle seemnerakke kunstliku viljastamise puhul kasutati Partner ei saa

vanemlikke otildeigusi seaduse alusel automaatselt kuid teine partner votildeib esitada taotluse

lapsendamiseks ning selle protsessi kaumligus omandab teine meessoost partner vanemlikud

otildeigused35

Nimetatud juhtudel on samasoolises perekonnas kasvava lapse motildelemad faktilised

vanemad ka seaduslikud vanemad ja selline perekond on kaitstud siseriiklike seadustega

erisooliste paaridega votilderdselt

33

Machtelt Vonk (viide 32) lk 179-180 34

Machtelt Vonk (viide 32) lk 185 35

Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st Century

Organising Committee of the Commission on European Family Law 2009 lk 183

19

Asendusemaduse puhul on seaduslikult vahe kas asendusema on abielus votildei mitte Juhul kui

asendusema on abielus siis on seaduslikuks vanemaks lapse suumlnnitanud ema kuid motildelemad

partnerid saavad lapse uumlheskoos lapsendada Juhul kui asendusema on registreeritud kooselus

votildei vallaline siis votildetab partneritest see kes on lapse bioloogiline vanem isaduse omaks ning

saab seadusliku vanema staatuse partner lapsendab teise partneri lapse36

212 Eesti

Votilderreldes Hollandiga ei ole Eestis lapse ja tema samasoolise bioloogilise vanema partneri

omavaheline otildeiguslik suhe reguleeritud See ei ole kooskotildelas lapse parimate huvide

arvestamisega ning tekitab ebavotilderdset kohtlemist votilderreldes kunstliku viljastamise teel saadud

lapsega kelle bioloogiline ja faktiline vanem on erisoolised37

Eestis saavad kunstliku viljastamise abil lapse saada ainult naissoost samasoolised paarid ja

seda kahel erineval viisil kunstlik viljastamine mehe seemnerakkudega ning votildeotilderast

munarakust loodud embruumlo uumllekandmine naisele

Igale naistele on loodud votildeimalus kasutada kunstilikku viljastamist Kui heteroseksuaalne

naine on abielus siis on tal kunstlikuks viljastamiseks vaja oma abikaasa kirjalikku luba

vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seaduse38

sect 17-le Kui naine elab

homoseksuaalses kooselus ja soovib teostada kunstlikku viljastamist siis ei maumlngi tema

elukaaslane selle seaduse jaumlrgi olulist otildeigusliku rolli Seaduse jaumlrgi on partner kotildervaline isik ja

seadus ei defineeri teda kuidagi kuid de facto partner taumlidab lapse kasvatamisel abikaasa rolli

ja tema luba kunstlikuks viljastamiseks oleks samalaadselt vajalik ja oluline nagu

heteroseksuaalsetel paaridel

36

Machtelt Vonk (viide 32) lk 204-205 37

Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or Transgender

Families A European Prespective ILGA-Europe 2008 lk 5 38

Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13

20

Naine kes elab samasoolise partneriga on praeguste seaduste kohaselt sunnitud ennast

vallaliseks naiseks nimetama ja tema kunstlik viljastamine hakkaks toimima kunstliku

viljastamise ja embruumlokaitse seaduse sect-des 21 ja 22 ettenaumlhtud tingimustel sama seaduse sect 5

lg 2 alusel Vastuoluline on ka fakt et samasoolise partneriga elav naine peab nimetama

ennast vallaliseks ka juhul kui on tegelikult samasoolise partneriga suhtes ent soovib last (ja

seda just paarisuhtes koos kasvatada) Selline olukord on tekkinud kuna samasooliste isikute

kooselu ei ole praegusel hetkel kuidagi seaduslikult registreeritav Samasoolises paarisuhtes

elaval naisel sellel juhul on sundvaletamise seisund mis on tekkinud seaduses nimetatud

perekonnaseisu votildeimalike vormide ebataumlielikkuse totildettu

Doonori seemnerakkudega kunstliku viljastamise abil seotud perekonna lapsel on faktiliselt

kaks samasoolist vanemat aga seaduslikult on tal registreeritud ainult bioloogiline ema

Seega kasvab laps seaduse jaumlrgi uumlksikemaga ning tal on otildeigused ja kohustused ainult uumlhe

vanema suhtes

Kunstliku viljastamise meetodi puhul kus uumlhele naisele kantakse uumlle teise naise votildei partneri

munarakust loodud embruumlo loetakse laps samuti potildelvnevaks naisest kes on ta suumlnnitanud

(vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlo kaitse seaduse sect24-le)Vastavalt

perekonnaseaduse sect23 lg 1 on selline kunstlik viljastamine lubatud ainult siis kui naise

viljastamine muul viisil ei ole votildeimalik Sellise kunstliku viljastamise puhul oleks motildelemal

naisel votildeimalik olla lapsega geneetiliselt seotud kuid seaduse jaumlrgi sunnitakse jaumlllegi peale

olukord kus ainult uumlht naist loetakse lapsevanemaks Kui votilderrelda seda olukorda abielus

oleva heteroseksuaalse paariga siis on olukord jaumlrgmine ndash kui naist viljastatakse kunstlikult

tema abikaasa seemnerakkudega siis vastavalt sama seaduse sect17 lg 21

loetakse laps sellest

mehest potildelvnevaks ning motildelemad saavad lapse seaduslikuks vanemaks Nii samasooliste

naiste paari puhul kui ka erisoolise paari puhul votildetavad motildelemad isikud osa kunstliku

viljastamise protsessist ja motildelemad on geneetiliselt lapsega seotud kuid samasooliste naiste

paari puhul on seaduslik vanem ainult lapse suumlnnitatud naine Sellisel juhul tekib ebavotilderdne

kohtlemine

21

Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse39

sect24 lg 1 uumltleb et lapse arengu ja kasvu loomulikuks

keskkonnaks on perekond ning lastega perekonnad peavad saama riiklikku kaitset ja toetust

See taumlhendab et lapse jaoks on aumlaumlrmiselt oluline et tema kaks samasoolist kasvatajat ja tema

ise kuuluksid otildeiguslikult perekonna motildeiste alla Nii saaks ta oma otildeigusi ja kohustusi taumlielikult

rakendada sotildeltumata tema tegelike vanemate soost taumlpselt sama moodi kui laps kes elab

erisooliste faktiliste vanematega Praegune kohtlemine on ebavotilderdne votilderreldes lapsega kes

elab erinevast soost isikutest moodustatud perekonnas kus uumlks taumliskasvanutest on

bioloogiline vanem aga teine on vanema partner See on ka totildeendatud uuringutega40

Erinevast soost isikute kooslust ja nende last nimetatakse praeguse seaduse kohaselt

perekonnaks ja vanema partner on kasuvanem

Meessoost seksuaalvaumlhemustel ei ole votildeimalik kunstliku viljastamise teel last saada kuna

Eestis ei ole vastavalt Karistusseadustiku41

sect132 asendusemadus lubatud See taumlhendab et

samasoolised mehed ei sa uumlheskoos lapsi eostada See taumlhendab ebavotilderdset kohtlemist

votilderreldes samasooliste naiste paaridega

22 Votildeotilderaslapse lapsendamise abil seotud laps

221 Euroopa Inimotildeiguste Kohus

Euroopa Liidus on samasooliste paaride ja nende laste probleem lahendatud igas riigis

erinevalt Analuumluumlsin motildenda Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtuotsust mis on taumlitmiseks

kohustuslikud ka Eestis Kaasuse Frettegrave vs Prantsusmaa taotleja arvates rikuti tema otildeigust

austusele era- ja perekonnaelu vastu ehk siis rikuti inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse

konventsiooni artikkel 8 ja artikkel 14 mis keelavad diskrimineerimist Taotleja soovis uumlksi

last adopteerida ja taotles seda 1991 aasta oktoobris Esimesel intervjuul avaldas taotleja oma

homoseksuaalsuse ja vaumlitis et ta elab uumlksinda ilma partnerita Peale seda pakkus intervjueerija

39

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50

40 Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 24-33

41 Karistusseadustik RT I 17042013 8

22

vaumllja lapsendamise protsessi lotildepetamise 1993 aastal jaumlttis Pariisi Sotsiaalfondi osakond

hageja taotluse rahuldamata Antud otsuse potildehjuseks oli see et Frette pakkus lapse jaoks

ebastabiilset ja potentsiaalselt last kahjustavat emarolli mudelit Potildehiline kuumlsimus oli selles et

kas uumlksik homoseksuaalne isa on votildeimeline last kasvatama votildei mitte Euroopa Inimotildeiguste

Kohus otsustas haumlaumlletustulemusega neli kolme vastu et rikkumist artikkel 14 koostoimes

artikkel 842

ei olnud Seega ei tohi Eestis takistada laste lapsendamist homoseksuaalsetele

isikutele

Peale Frettegrave vs Prantsusmaa kaasust esitas Ameerika Uumlhendriikide Psuumlhhoanaluumluumltiline

Assotsiatsioon avalduse et geid ja lesbid on nii uumlksikisikute kui paaridena votildeimelised

tegutsema ja last kasvatama lapse huvidest laumlhtudes Nad on votildeimelised taumlitma lapse tervist

kahjustamata kotildeiki kohustusi ja peaksid saama heteroseksuaalsete vanematega votilderdsed

otildeigused ning seda nii paaris kui ka uumlksikisikuna Eelpool toodud uuringute naumlited muudavad

kohtu arvamuse punktis 42 taumliesti otildeigustamatuks Lisaks sellele vaumlidab kohus punktis 42 et ei

ole piisavalt palju lapsi et adopteerimise notildeudlust rahuldada See on vaidlustatav arvamus43

ILGA-EUROPE-i kaasuse kommentaaride kokkuvotildettes totildei autor vaumllja arvamuse et nii kaua

kui Prantsusmaal on lubatud lapsendamine uumlksikutele heteroseksuaalsete isikutele ei luba

artikkel 8 ja artikkel 14 Prantsusmaa haldusorganitel ja kohtutel jaumltta geisid ja lesbisid

lapsendamise protsessist vaumllja nimetades potildehjuseks nende isikute seksuaalsaumlttumust 17

Jaumlrgmiseks vaatlen laumlhemalt kaasust EB vs Prantsusmaa 1998 aasta veebruaris esitas

taotleja Prantsusmaal taotluse lapse lapsendamiseks Lapsendamise menetluse kaumligus mainis

taotluse esitaja et ta on homoseksuaalne ja tal on samasooline partner R

Augustis 1998 andis taotlejat kuumlsitlenud psuumlhholoog hinnangu et talle ei peaks lapsendamist

lubama Potildehjusena totildei psuumlhholoog vaumllja asjaolu et taotleja hakkab last uumlksi kasvatama ning

see kahjustaks last kuna laps peaks naumlgema kindlat peremudelit kus on nii isa kui ka ema

42

EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v France 43

Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second

Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June

2005httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf (09102012)

23

Lisaks sellele vaumlitis psuumlhholoog et taotleja elab oma samasoolise partneriga aga ei soovi seda

kinnitada ja jaumltab partnerisse puutuvad kuumlsimused vastamata See votildeib samuti last kahjustada

kuna ta saab ainult emade eeskuju Psuumlhholoogi arvates ei olnud see otildeige

1998 aasta oktoobris esitas perenotildeukogu lapsendamise juhatuse esindaja arvamuse et

taotlejale ei peaks lapsendamist lubama Ta vaumlitis et vastavalt tema kogemusele on lapse

jaoks paremad perekonnad kus on nii ema kui ka isa ehk siis lapsendamiseks sobivad

erisoolised paarid

1998 novembris ei lubatud taotlejal lapsendamist jaumlrgnevatel potildehjustel taotleja ei ole

uumlksikemana votildeimeline naumlitama lapsele otildeiget peremudelit kus maumlngib olulist osa mehelik roll

ja taotleja partneri osavotildett lapse kasvatamisel ei ole kindlaks tehtud See votildeib samuti last

kahjustada

Halduskohus ei lubanud samuti taotlejale lapsendamist ning tugines seejuures

homoseksuaalsuse argumendile Nii rikkus ta inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse

konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga

Kohus taumlheldas taotleja elustiili mis ei ole lapse kasvatamiseks sobilik ning ei ole lapse

huvides ja votildeib teda kahjustada Lisaks sellele on kohaliku tsiviilseadustiku artikkel 343 jaumlrgi

lubatud lapsendamise taotlemine igauumlhele kes on vaumlhemalt 28 aastat vana Seega rikuti ka

kohalikku seadust mitte ainult konventsiooni

Prantsusmaa tugines kohtuotsusele Frettegrave vs Prantsusmaa kaasuses kus kohus ei rahuldanud

taotleja esitatud notildeuet Seekord otsustas kohus otsuse punktis 51 et eelnevas kaasuses rikuti

artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga44

Euroopa Inimotildeiguste Kohus otsustas haumlaumlltega kuumlmme

seitsme vastu et rikuti artikkel 14 koostoimes artikkel 8-ga45

44

EIKo 2201 2008 4354602 EB v France 45

Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France

httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886 22012008

24

Kaasustest votildeib vaumllja lugeda et homoseksuaalsed lapsevanemad ei saa kuidagi last kahjustada

ja homoseksuaalsus ei taumlhenda seda et sellises perekonnas kasvav laps ei saa otildeiget kasvatust

Homoseksuaalsed vanemad ei kaumlitu lapse huvisid silmas pidades halvemini kui

heteroseksuaalsed vanemad Laste adopteerimise puhul ei saa taotleja homoseksuaalsus

kuidagi motildejutada lapsendamise lubamist votildei mittelubamist Homoseksuaalse eluviisi toomine

potildehjuseks miks mitte adopteerida on keelatud ja rikub konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus

artikkel 8-ga

Neid kaasused on omavahel vaumlga sarnased Ferreteacute kaasuses otsustas kohus nelja haumlaumllega

kolme vastu et antud juhul ei olnud artikkel 8 koosmotildejus artikkel 14 rikkumist aga EB

kaasuses otsustas kohus kuumlmne haumlaumllega seitsme vastu et tegemist oli rikkumisega Euroopa

Inimotildeiguste Kohtu Kohtu president ja Prantsusmaa kohtunik Kohtunik Costa olid Ferreteacute

kaasuse puhul enamikus ja arvasid et rikkumist ei olnud aga EB kaasuses otsustasid nad

juba seda et taotleja otildeigused olid rikutud EB kaasuse puhul maumlrkas kohus ka seda et alates

Ferretteacute kaasuse jaumlrel on toimunud ilmselge otildeiguse areng samasoolistele isikutele

lapsendamise kuumlsimuses ja nuumluumldseks on see legaalne juba kuumlmnes Euroopa Liidu riigis Seda

votildeib ka totildelgendada nii et konventsiooni saumltted ei oma kindlat totildelgendust vaid seda peab

totildelgendama kaumlesoleva hetke otildeiguslikku olukorda arvestades46

Motildelema kaasuse puhul toimub

lapsendamine vallalise isiku poolt kuid EB kaasuse puhul oli taotlejal partner ja kuna

lapsendamine on antud olukorras vaid ainuisikuline ei oleks lapsel mingeid otildeigusi ega

kohustusi teda lapsendanud inimese partneri suhtes

222 Eesti

Eesti seadus ei keela seksuaalvaumlhemustele uumlksinda lapsendamist ent justiitsministeeriumil on

arvamus et samasoolistele partneritele lapsendamise lubamine on keeruline ja tihti peale

vaidlustatav teema kuna ministeeriumi arvates ei ole Eesti uumlhiskond kindel et samasoolistele

partneritele lapsendamine on lapse huvides ja ei kahjusta teda47

kuid laste otildeiguste kaitset

tagades ei tohi tugineda uumlhiskonna valmisolekule LGBT perekonnade tunnustamisel

46

European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw 47

Andra Olm (viide 12) lk 63

25

Perekonnaseaduse48

sect148 uumltleb et lapsendada votildeivad nii vallalised kui ka abielu sotildelminud

isikud Kuivotilderd LGBT inimesed ei saa oma vahel sotildelmida abielu ega oma suhteid muul moel

registreerida siis on nad otildeiguslikult vallalised isikud vaatamata sellele et nad faktiliselt

moodustavad perekonna Seega laieneb neile lapsendamise puhul perekonnaseaduse sect148 lg1

mis uumltleb et vallaline isik votildeib lapsendada ainult uumlksinda Samuti ei saa perekonnaseaduse

sect149 jaumlrgi teine partner sama last lapsendada sest lapsendamissuhete kestel ei saa muu isik

vaumllja arvatud lapsendaja abikaasa sama last lapsendada Kui vaadata siinkohal lapse otildeigusi

lapsendaja partneri suhtes siis ei ole lapsel oma vanema partneri suhtes vastavalt

perekonnaseaduse sect161 mingeid otildeigusi ega kohustusi sest lapse hooldamisotildeigus laieneb vaid

sellisel juhul kui abikaasad lapsendavad uumlhiselt votildei lapsendatakse abikaasa laps Muudel

juhtudel kuulub hooldamise otildeigus ainult lapsendajale ainuisikuliselt

Samasoolised partnerid kuuluvad selle seaduse taumlhenduses muude juhtumite hulka Seega ndash

elades kahe samasoolise vanemaga peres kus kumbki ei ole bioloogiline vanem on lapsel

otildeigused ja kohustused ainult uumlhe vanema vastu Naumliteks kui uumlhel partneril on bioloogiline votildei

lapsendatud laps olemas ja teine partner soovib omalt poolt perekonnavaumlliselt teist last

lapsendada siis lapsendamise protsessi kaumligus ei arvestata perekonnaseaduse sect147 lg 2-ga

mis uumltleb et lapsendamine ei ole lubatud kui lapsendaja lapsed on selle vastu votildei kui

lapsendaja lapsed kahjustavad mingil maumlaumlral lapsendatava huve Kuna lapsendatav saabub

perekonda kus on olemas teised lapsed tuleks kindlasti arvestada nende huvidega ja

veenduda et nad ei kahjusta lapsendatavat aga sellisel juhul toimub lapsendamine

seadusjaumlrgselt vallalise isiku poolt See ei ole paraku piisav lapse huvidega arvestamine

Samuti tekib lapsendamise puhul vanusepiiranguga seotud ebavotilderdne kohtlemine

Perekonnaseaduse sect150 lg 1 uumltleb et lapsendada votildeib vaumlhemalt 25-aastane piiramata

teovotildeimega isik kuid lg 2 uumltleb et kohus votildeib erandjuhtudel lubada lapsendamist ka

vaumlhemalt 18-aastasele juhul kui ta lapsendab oma abikaasa lapse Samasooliste paaride jaoks

see jaumlllegi ei kehti kuivotilderd neil ei ole votildeimalik omavahel abielluda See on oluline piirang

mis votildeib tingida olukorra kus uumlks partner kes on lapse seaduslik vanem sureb ja tema

48

Perekonnaseadus RT I 27062012 12

26

partner kes on last kasvatanud on alla 25-aastane ning seega ei ole tal seaduse jaumlrgi votildeimalik

surnud partneri last lapsendada Nii tekib lapse lastekodusse sattumise oht ning see ei pruugi

olla lapse huvidega kooskotildelas Lapse jaoks on tema bioloogilise vanema partner tegelik

vanem ning perekonnaliige kuid tekib olukord kus laps eemaldatakse tema ellu jaumlaumlnud

faktilisest vanemast Abielus paari puhul seda probleemi ei teki kuna sellisel juhul on lapse

bioloogilise vanema partner lapse seaduslik kasuvanem isegi kui ta pole last lapsendanud

vastavalt perekonnaseadusele Ning bioloogilise vanema surma puhul ei eemaldata last

kasuvanemast ning olles alla 25-aastane kasuvanem saab erandolukorras lapsendada ka

surnud abikaasa last

Seega tuginenes Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikale tuleb Eestis luua laste ning

samasoolistest isikutest moodustatud perekondade ja nende laste kaitse ning tagada laste

parimate huvide arvestamine vastavalt laste otildeigustele Inimotildeiguste konventsiooni antud otildeigus

perekonnakaitsele rakendub samuti laste suhtes

23 Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud laps

Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapse otildeiguslik seis on erinev ja mingil maumlaumlral

raskem kui eelnevatel juhtudel Siin votildeib naumlha kolme erinevat teed Uumlks stsenaarium on

selline et lapsel on kaks seaduslikku vanemat kes on lahus kusjuures motildelemad on

bioloogilised vanemad ning uumlhel vanemal on samasooline partner ja laps elab nendega koos

Teise variandi puhul on lapsel kaks bioloogilist vanemat kes on lahus Uumlhel vanemal

puuduvad votildei on aumlra votildeetud vanemaotildeigused ning laps elab oma seadusliku bioloogilise

vanemaga ja vanema partneriga Kolmanda votildeimaluse puhul elab samasoolistest isikutest

moodustatud perekonnas vaumlhemalt kaks last igal lapsel on erinevad bioloogilised vanemad

Tegelikkuses elavad lapsed koos uumlhe bioloogilise vanemaga ja vanema partneriga Lapsed ei

ole omavahel veresugulased

231 Eesti

27

Analuumluumlsin kaumlesolevas peatuumlkis eelkotildeige olukorda kus lapsel on kaks seaduslikku bioloogilist

vanemat vanemad on lahus ja laps elab uumlhe seadusliku vanemaga ja tema partneriga See

taumlhendab et lapsel on faktiliselt kolm isikut kes tema eest hoolt kannavad ja tema elust osa

votildetavad Lapsel on otildeiguslik side ainult kahe bioloogilise vanemaga ning vanema partneril kes

elab lapsega koos ja kasvatab last puudub otildeiguslik side lapsega Kui votilderrelda seda olukorda

heteroseksuaalse perekonnaga siis sellisel juhul on uuel partneril votildeimalus partneri last

lapsendada juhul kui teine lapsevanem annab notildeusoleku ja kui nad on abielus vastavalt

perekonnaseaduse sect152 lg1 Selle kohaselt katkeb lapsel otildeiguslik side uumlhe bioloogilise

vanemaga ja tekib see vanema partneriga Homoseksuaalsetel isikutel puudub selline

votildeimalus kuna partneri last saab lapsendada ainult abiellunud votildeotilderasvanem

Otildeiguslik side vanema partneriga puudub ka juhtumi puhul kus lapsel on ainult uumlks seaduslik

vanem ja teiselt bioloogiliselt vanemalt on vanemlikud otildeigused aumlra votildeetud votildei siis ei ole teine

bioloogiline vanem kindlaks tehtud Samas on heteroseksuaalsetel paaridel votildeimalik luua

otildeiguslikud suhteid lapse ja partneri vahel Abielu sotildelmides tekib vastavalt perekonnaseaduse

sect148 lg2 p2 partneril otildeigus lapsendada partneri laps varasematest suhetest Faktiliselt elab

laps kahe samasoolise vanemaga aga otildeiguslikult suhted on tal ainult uumlhe bioloogilise

vanemaga

Kolmas stsenaarium on nimetatutest kotildeige keerulisem Faktiliselt on lapsel kaks samasoolist

vanemat kellest otildeiguslik side on ainult bioloogilisega Samuti on lapsel kasuotildede votildei

kasuvend kelle bioloogiline vanem on tema bioloogilise vanema partner Sellises olukorras

puudub lapsel otildeiguslik suhe teise peres elava lapsega Sellelt pinnalt votildeib tekkida erinev

kohtlemine votilderreldes heteroseksuaalse perega kus partnerid saavad omavahel abielluda ja

lapsi lapsendada ning kus sellisel juhul on kotildeikidel peres kasvavatel lastel ja neid kasvatavatel

taumliskasvanutel omavaheline otildeiguslik side Ebavotilderdne kohtlemine tekib sellisel juhul punktis

mis puudutab laste omavahelist abiellumist (selle lubamist) Perekonnaseaduse sect 3 uumltleb et

isikud kelle sugulussuhe potildehineb lapsendamisel ei votildei omavahel abielluda Kaumlesoleva

seaduse sect 2 lotildeikes 1 nimetatud sugulussuhe potildehineb lapsendamisel antud juhul kaumlsitlen sect2

lg1 p2 venna ja otildee suhteid Heteroseksuaalse perekonna puhul tekib lastel lapsendamise

tagajaumlrjel otildeiguslik otildee ja venna suhe ehk siis neil ei ole lubatud omavahel abielluda kuid

28

samasoolistest isikutest moodustatud perekonna puhul saavad partnerite lapsed omavahel

hiljem abielu sotildelmida kuna nad ei ole otildeiguslikult uumlksteisega seotud Samuti tekib probleem

erinevate toetuste saamises kuna sellist kooslust ei nimetata seaduslikult perekonnaks

Hea naumlide on eelpool vaumllja toodud Viimsi kaasus Selle puhul oli uumlheks osapooleks

samasoolistest isikutest kooslus ning kaasatud oli kolm last kes kotildeik ei olnud omavahel

otildeiguslikult seotud Osapool taotles Viimsi vallavalitsuselt laste lasteaia- ja koolitoidu ning

sotildeiduotildeiguse tasuta saamist Viimsi vallavalitsuse 12062009 korraldusega nr 373 jaumleti

kaebaja taotlused rahuldamata kuid Viimsi vallavolikogu maumlaumlrus nr 16 ei sisalda perekonna

totildelgendust ega kitsendavat saumltet mis taumlpsustaks mis soost peavad olema vanemad ja mis

otildeiguslik side vanemate ja laste vahel eksisteerib49

Samuti tekib probleem miks uumlhes

leibkonnas elavad faktilised otildede ja vend ei ole lapsega seaduslikult seotud ning ei kuulu lapse

perekonda Hetkel ei ole Eesti seadustes perekonna motildeiste defineeritud See taumlhendab et

samasoolises perekonnas elav laps ja tema bioloogilise vanema partneri lapsed ei ole

omavahel otildede ja vend kuid abiellunud erisoolise paari puhul oleks

232 Euroopa Liit ja Inimotildeiguste Kohus

Euroopa Inimotildeiguste Kohus tegi kohtuotsusega X ja teised vs Austria suure sammu laste

otildeiguste ja nende samasooliste vanemate probleemi lahendamisel ja naumlitas nii kaasaegseid

seisukohti Kaasuse taotlejateks olid kaks naissoost isikut kelle peres oli laps ning uumlks

taotleja soovis lapsendada partneri bioloogilist last Laps oli suumlndinud vaumlljaspool abielu ja

ainult lapse bioloogilisel emal oli lapse hooldusotildeigus Selle juhtumi puhul oli lapsel ka

bioloogiline isa kes maksis regulaarselt lapse elatist ning keeldus lapse ema partnerile

adopteerimisotildeiguse andmisest

Austria seaduste jaumlrgi kaotaks lapse ema partneri lapse adopteerimise puhul otildeigused lapse

suhtes kuid isa otildeigused oleksid tagatud Seega ei olnud lapsendamine Austria seisukohast

votildeimalik Taotlejad soovisid oma faktilise pere otildeiguslikku tunnustamist ning lapse

bioloogilise ema partneri tunnistamist lapse vanemana lapse bioloogilise isa asemel Austria

49

Inimotildeigused Eestis (viide 8) lk 141-143

29

seaduste jaumlrgi oli votildeimalik partneri last lapsendada nii abiellunud paaridele kui ka

mitteabiellunud heteroseksuaalsetele paaridele kes elavad stabiilses suhtes Kohus toob

punktis 95 selgelt vaumllja et samasooliste isikute stabiilne kooselu kuulub perekonna motildeiste

alla taumlpselt samamoodi nagu stabiilne erisooliste isikute kooselu Samuti leiab kohus et laps

kes elab oma bioloogilise vanema ja tema partneriga kes motildelemad kannavad tema eest hoolt

kuulub ka perekonda ja kotildeik kolm isikut peavad olema kaitstud artikkel 8 taumlhenduses ning

kuuluvad uumlheskoos perekonna motildeiste alla Sellist kooslust ei tohi diskrimineerida votilderreldes

erisooliste isikutest moodustatud perekonnaga ning antud kaasuse puhul on tegemist artikkel

14 koosmotildejus artikkel 8-ga rikkumisega

Antud kaasuse puhul leidis kohus et taotlejad sealhulgas uumlhe taotleja laps elasid kooselus

mis on vaumlga sarnane kooseluga mida elavad abiellunud heteroseksuaalsed isikud kus uumlks

abikaasa soovib lapsendada teise abikaasa last Vahe on selles et samasooline paar ei votildei

abielluda ja saab vaid omavahelised suhted registreerida Selline registreerimine ei anna

votildeimalust partneri last lapsendada kuna Austria seadustega pole lubatud lapsendamine

registreeritud partneritele Taotlejad ei olnud registreeritud see andis neile votildeimaluse partneri

last lapsendada kuna Austria seadusandlus lubab stabiilses registreerimata kooselus elavatel

heteroseksuaalsetel paaridel partneri lapse adopteerida Kohus leidis et antud kaasuse puhul

ei olnud artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumist mis kaumlsitleb abiellunud

heteroseksuaalsete isikutega kus uumlks abikaasa tahab lapsendada teise abikaasa bioloogilist

last vaid oli artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumine votilderreldes heteroseksuaalsete

faktiliste kooslustega kus uumlks partner tahab lapsendad teise partneri last

Otsuse poolt olnud kohtunikud leidsid et konventsioon ei kohusta liikmesriike andma otildeigust

mitteabiellunud paaridele partneri lapse lapsendamiseks Kuid kui selline otildeigus on olemas

siis ei ole samasooliste paaride diskrimineeriv kohtlemine lubatud Erinev kohtlemine ei ole

potildehjendatud kuna see ei ole lapse otildeiguste kaitseks vajalik Kohus ei votildetnud vastu ka Austria

vastuvaumlidet et selles kuumlsimuses puudub Euroopas uumlhine arvamus ning seetotildettu tuleks

kuumlsimuse lahendamine jaumltta riigi paumldevusse50

50

EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria

30

3 LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes erinevast

soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega

Laste ja nende perede otildeiguslikus kaitses on kaks erinevad teed Iga riik aktsepteerib igal juhul

seda et igal lapsel on kaks bioloogilist vanemat ehk siis mees ja naine kes on lapse eostanud

bioloogilisel teel votildei kunstliku viljastamise abil Sotildeltumata vanemate votildei lapse tahtest

eksisteerib kaks erinevast soost isikut kellel peaks igal juhul olema lapse suhtes teatavad

otildeigused ning lapsel peaksid olema otildeigused oma vanemate suhtes Teisalt peab kaitsma lapse

otildeigusi ka tema faktilises perekonnas see taumlhendab perekonnas kus laps pikaajaliselt elab

Sellisel juhul peavad motildelemal faktilisel vanemal olema lapse igapaumlevase uumllalpidamise osas

otildeigused ja kohustused51

Tuginedes uumllaltoodud faktidele votildeib vaumlita et lapse huvisid

arvestades on oluline kaitsta lapse otildeigusi tema tegelikus perekonnas sest just faktilised

vanemad votildetavad lapse elust kotildeige enam osa ning kannavad lapse uumlle igapaumlevaselt hoolt ning

see ei sotildeltu neid omavahel siduvatest bioloogilistest sidemetest

Kotildeik eelpool toodu totildeendab et homoseksuaalsetes suhetes elava lapse vanema partneril ja

lapsel ei eksisteeri omavahelisi otildeiguslikke suhteid ja puudub ka votildeimalus neid suhteid luua

kuna partner ei saa lapsendada teise partneri last Tekib olukord kus lapse otildeigused oma

seadusliku vanema partneri suhtes puuduvad ning selline olukord ei taga lapsele piisavat

kaitset

Nii samasooliste isikute kui ka erisooliste isikute kooselu kuhu on kaasatud lapsed peavad

olema eraldi reguleeritud

Miks ei saa laps olla samamoodi kaitstud nagu abielus paari laps52

See on otildeiguslik probleem

mis on jaumlaumlnud Eestis seni lahenduseta Vastavalt UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsioonile on

kotildeik lapsed votilderdsed sotildeltumata soost ja rahvusest sotildeltumata sellest kas nad elavad motildelema

51

Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 14-15 52

Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia

Antwerp-Oxford 2005 lk 291

31

vanemaga uumlksikvanemaga kas nad on suumlndinud registreeritud abielus votildei mitte53

Konventsioon kaumlsitleb last otildeigussubjektina ja taumlheldab et laps on ise oma otildeiguste teostaja54

Konventsioon kehtestab ka lapse ja riigi omavahelise suhte See taumlhendab et riigil ega

vanemal pole lapse uumlle omanikuotildeigust last vaadeldakse indiviidina kellel on omad

inimotildeigused mis on taumlpselt samasugused kui igal taumliskasvanul Samuti annab konventsioon

motildeista et votildeib tekkida konflikt lapse huvide ja vanemate votildei uumlhiskonna huvide vahel

Sellised konfliktid peab lahendama laste huvidega arvestades neid esile totildestes Laste huvid

defineeritakse tulenevalt konventsioonist mille jaumlrgi on olulised naumliteks otildeigus haridusele

otildeigus perekonnaelule ning otildeigus olla kuulatud ja austatud indiviidina55

Vastavalt

konventsiooni artikkel 18-le on vanematel esimene vastutus laste kasvatamise ja arengu eest

ehk siis vanemad on laste otildeiguste tagajad kasvatajad kaitsjad ja hoolitsejad

Konventsiooni keelekasutusest tuleneb see et termin bdquovanemldquo votildeib ka viidata paljudele

erinevatele peremudelitele mis kaasaegses maailmas eksisteerivad Naumliteks votildeib tuua

konventsiooni artikkel 5-e mis viitab laiendatud perekonna taumlhendusele UumlRO Lapse Otildeiguste

Konventsioon toob vaumllja ka perekonna taumlhtsuse Nimetatakse lapse otildeigust perekonnale see

taumlhendab uumlldiselt otildeigust vanematele ja otildeigust olla perekonnaliige See iseloomustab ka tervet

konventsiooni56

Laps ei saa tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest partneritest

koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes UumlRO Lapse Otildeiguste

Konventsiooni artiklis 2 p1 on saumltestatud et osalisriigid peavad tagama nende jurisdiktsiooni

all olevatele lastele kotildeik konventsioonis saumltestatud otildeigused ja kohustused sotildeltumata lapse ja

tema vanema votildei seadusliku hooldaja rassist soost keelest usust votildei muudest tingimustest

53

Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61

(18012013) 54

Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012

httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused

55 Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and What it

Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10 httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019

(06052013)

56 Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine praktikas

Lastekaitse Liit 2005 lk 71-74

32

Jaumlrelikult on erisoolisest perekonnast lapse ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes samasoolises

perekonnas kasvava lapsega konventsiooni taumlhenduses lubamatu ja sobimatu57

Samuti annab konventsiooni artikkel 2 p2 riigile positiivse otildeiguse votildetta kasutusele sobilikud

meetmed laste votilderdsete otildeiguste tagamiseks Kui raumlaumlgitakse homoseksuaalsetele paaridele

uumlheskoos laste kasvatamise otildeiguse andmisest siis mainitakse sageli laste huvidega

arvestamist Siin votildeib tuua naumliteks Gas ja Dubois vs Prantsusmaa kaasuse jt Selles

valdkonnas on naumlha ilmselget arengut esimesed Euroopa riigid mis lubasid samasoolisel

inimesel partneri lapse adopteerida olid Taani (1999) Island (2000) Norra (2001) ja Rootsi

(2003) Nendes riikides on otildeiguslikud reformid toimunud aastatel 1993-2003 Alates 2009

aastast on Soomes lubatud samasoolisel isikul oma partneri last adopteerida Eeliseks on kui

partnerid elavad registreeritud kooselus ja mittebioloogiline vanem on lapse sotsiaalne vanem

ehk tegelik vanem Nendes riikides saab samasooliste vanemate peres elav laps peale

lapsendamist taumlieliku sotsiaal- otildeigus- ja majandusliku kaitse ja samuti tagab see lapse otildeiguse

motildelemale seaduslikule ja sotsiaalsele vanemale Selline otildeiguslik areng naumlitab ka seda et

vanemate seksuaalne saumlttumus votildei sugu ei ole lapse huvide arvestamisel taumlhtis

Areng nendes riikides naumlitab ka seda et perekond koosneb lapsest ja kahest taumliskasvanud

isikust (sotildeltumata soost) Lapsel kes elab sellises perekonnas tekib otildeigus kahele seaduslikule

vanemale ja see annab talle votilderdse kaitse votilderreldes lapsega kes elab heteroseksuaalses peres

Selline areng naumlitab meile mis on kaasaaegne perekond58

See kotildeik taumlhendab et lapsel kes kasvab samasoolises perekonnas peavad olema

samasugused otildeigused nagu ta kasvaks erisooliste vanemate perekonnas kus partnerid kas on

votildei ei ole abielus Lapsel on otildeigus perekonna- ja eraelu kaitsmisele Euroopa Inimotildeiguste

Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ja samuti on tal otildeigus olla mitte diskrimineeritud

vastavalt sama konventsiooni artikkel 14-le Paraku naumleme erinevat suhtumist votilderreldes

lapsega kes elab perekonnas kus vanemad on heteroseksuaalsed Lapsel on vaja otildeigust

57

Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 29 58

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in Europe

National Cross-Border and European Perspectives 2012 lk 102-103120-122

33

perekonna kaitsele ja votildeimalust seadustada oma suhted mitte ainult bioloogilise vanemaga

vaid ka bioloogilise vanema partneriga Kui bioloogiline vanem ja partner on

heteroseksuaalsetes suhetes saab laps motildelema poole notildeusolekuga tagada enda otildeiguse olla

lapsendatud ja luua perekond Kui bioloogiline vanem ja tema partner on homoseksuaalsetes

suhetes siis isegi juhul kui motildelemad pooled on notildeus ei saa laps kasutada oma otildeigust olla

lapsendatud ja luua perekonda kui see ei ole vastuolus tema huvidega Riik arvestab lapse

huve eelkotildeige lapsendamisele lubatavuse kuumlsimuses

Selleks et aru saada partneri otildeigustest lapse suhtes peab enne defineerima kes on partner

lapse jaoks seaduse motildettes Perekonnaseadus annab meile kolm erinevat suhet lapse vanem

votildeotilderasvanem ehk lapse vanemaga abiellunud isik ning kasuvanem ehk isik kes ei ole

vanem ega votildeotilderasvanem vaid isik kes tegelikult last kasvatab Teda votildeib nimetada ka

faktiliseks vanemaks59

Sellest tuleneb et partner on kasuvanem Perekonnaseadust vaadeldes

votildeib oumlelda et kasuvanemal on kasulapse suhtes minimaalsed otildeigused samuti on lapse

otildeigused kasuvanema suhtes minimaalsed ja mitte taumlielikud

Ka Eesti Lastevanemate Liit on seisukohal et laste otildeigused ei ole piisavalt kaitstud seetotildettu

soovivad nad laste otildeiguste tugevdamist olukorras kus uumlks vanematest ei ole bioloogiline

vanem60

Samasooliste paaride puhul on partner faktiline vanem Lastekaitse Liidu president

Loone Ots on seisukohal et laps peab olema turvatud ja kaitstud nagu seda notildeuab Lastekaitse

Konventsioon Samuti arvab ta et samasooliste kooselu seadustamine on tervitatav samm

votilderdotildeiguslikkuse uumlhiskonda Laps satub vaumlgivalla ja hooletuse ohvriks nii samasoolises kui

erisoolises perekonnas seega peaksid tema otildeigused olema votildeimalikult efektiivselt kaitstud

motildelemal juhtumil Uumlhe votildeimaliku seisukoha jaumlrgi peaks samasoolistele peredele andma

lapsendamisotildeiguse erandjuhul see peab olema selgelt lapse huvides ning iga juhtumi puhul

arvestatakse konkreetseid asjaolusid ja teatud vanusest ka lapse notildeusolekut See aitaks vaumlltida

lapse lastekodusse sattumist laps peaks kasvama peres mitte uumlkskotildeik kui haumlsti varustatud

59

Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Edgar Salumaa Juridika

httpwwwjuridicaeejuridica_etphpdocument=etarticles1995123599PRNprvphp 60

Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest lk 3

httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise+koosel

uga+seotud+ettepanekutestpdf (18012013)

34

lastekodus Lastekaitse Liit on seisukohal et laps peab olema kaitstud ja Eesti laps peab

olema otildennelik vaatamata lapse kasvatajate soost61

Naumliteks votildeib tuua EIOtildeK kohtuotsuse Gas

ja Dubois v Prantsusmaa mille puhul kohtuniku eriarvamusel on samasoolises perekonnas

kasvatatav laps erinevas olukorras votilderreldes erisooliste taumliskasvanutega uumlhes peres kasvava

lapsega62

Eesti Potildehiseadus saumltestab ja tunnustab perekonna kaitset ja samuti peetakse potildehiseaduse jaumlrgi

oluliseks laste kasvatamist ning vanematele antakse mitte ainult luba vaid ka kohustus oma

lapsi kasvatada Mainitakse ka riigi kohustust perekonda laste kasvatamisel abistada Riigi

kohustuseks on luua lapsevanematele votildeimalused oma laste kasvatamiseks ja tagada laste

potildehivajadused63

Laps on homoseksuaalses peres kasvades erinevas olukorras votilderreldes heteroseksuaalses

peres kasvava lapsega Viimasel juhul on motildelemal vanemal otildeigus taotleda erinevaid

perekonna- ja laste kasvatamistoetusi kuna motildelemad vanemad votildeivad seadusjaumlrgselt end

lapsevanemana registreerida (bioloogiline vanem lapsendamine) Samasooliste partnerite

puhul on toetuste saamine raskendatud votildei ei ole uumlldse votildeimalik naumliteks votildeib tuua Viimsi

kaasuse probleemi Nii ei saa laps kes kasvab peres kahe samasoolise vanemaga vanemate

kaudu samalaadset riigipoolset toetust Kaasuses X Y ja Z vs Suurbritannia toob Inimotildeiguste

Kohus selgelt vaumllja et inimotildeiguste konventsioon votildeib olla totildelgendatud erinevalt ja perekonna

kaitse laieneb mitte ainult abiellunud paaridele vaid ka de facto peredele

Alati peab arvesse votildetma mitut erinevat faktorit kui kaua kaks taumliskasvanud isikut (sotildeltumata

soost) koos elanud on kas isikud elavad uumlhes leibkonnas kas nad soovivad votildei ei soovi lapsi

koos kasvatada64

Arvatakse et perekonna autentne tunnus on uumlhine laste kasvatamise otildeigus

61

Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012 httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed ( 21012012)

62 Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa 23032012

httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420 (22012013) 63

Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad sotsiaaltoetused ja ndash

teenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007 lk 29 64

Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in International

and Comparative Law Kluwer Law International 2002 lk 261

35

Seega peab uumlhine laste kasvatamisotildeigus olema identselt kaumlttesaadav nii heteroseksuaalsetele

kui ka samasoolistele paaridele Kui erisoolistel paaridel on otildeigus lapsi uumlhiselt kasvatada ilma

registreerimiseta siis peab selline otildeigus olema tagatud ka samasoolistele partneritele65

Eestis puudub spetsialiseerunud organ mis teostaks jaumlrelvalvet laste otildeiguste tagamise uumlle

Seda funktsiooni teostavad erinevad organid koostoumloumls Nendeks kohalik omavalitsus

maavalitsus otildeiguskantsler ja teised66

Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas nr 6-

81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute puumlsiv kooselu kuulub

perekonnapotildehiotildeiguse kaitse alla aga Eestis ei ole selline kooselu reguleeritud ja seetotildettu tuleb

luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Samuti puudub lapsendamist ja

hooldusotildeigust puudutav regulatsioon mis tagaks laste huvide arvestamise samasooliste

paaride puhul Partneril puudub lapsendamise votildeimalus ja see annab hooldusotildeiguse ainult

uumlhele vanemale kuid partnerid elavad koos lapsega ja motildelemad peaksid lapse eest vastutama

ja tema eest kandma hoolt Selline olukord votildeib tuua probleeme lapse hooldamisotildeiguse

teostamisel uumlhe partneri surma korral votildei juhul kui seaduslik lapsevanem ei saa mingil

potildehjusel pikemaajaliselt hooldusotildeigust teostada Samuti pole tagatud partneri otildeigus last edasi

kasvatada kui seaduslik vanem sureb

Probleem on ka uumluumlrisuhetes Votildelaotildeigusseaduse sect289 saumltestab et eluruumi uumluumlrnikul on otildeigus

uumluumlriruumides majutada oma abikaasat alaealisi lapsi ja toumloumlvotildeimetuid vanemaid ilma

uumluumlrileandja notildeusolekuta67

Juhul kui uumluumlrilevotildetja on lapse vanema partner siis ei saa

uumluumlrileandja notildeusolekuta eluruumis majutada last ega tema seaduslikku vanemat Sellega

satub laps ebasoodsasse olukorda votilderreldes lapsega kes elab perekonnas kus motildelemad

partnerid on tema seaduslikud vanemad Lapse eluruumides viibimine sotildeltub uumluumlrileandja

tahtest

65

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs (viide 58) lk 92 66

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava

2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20per

ede20arengukava202012-2020pdf (16022013) 67

Otildeiguskantsler ( viide 3) lk 1 5

36

Laste staatus samasoolistes paarides on laumlbi aegade olnud nagu Pandora laegas Alati on olnud

arusaadav aktsepteeritud ja isegi notildeutud et lapsel peab olema kaks vanemat aga nuumluumldseks on

see arenenud selles suunas et lapsel votildeib olla kaks ema kaks isa votildei isegi kolm vanemat

2007 aastal andis Ontario Kohus oma otsuses AA vs BB ONCA 268

selles kuumlsimuses uue

arengu Selle kaasuse puhul vaumlrbasid kaks homoseksuaalset stabiilses suhtes elavat naist oma

meessoost sotildebra lapse bioloogiliseks eostamiseks Lapse suumlndides olid tema seaduslikeks

vanemateks bioloogiline ema ja bioloogiline isa Bioloogilise ema samasooline partner oli

sellises situatsioonis lapse faktiline vanem taumlitis lapse teise ema rolli ja kandis suurt osa lapse

kasvatamises Kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngisid lapse elus vaumlga olulist rolli ja kandsid lapse

eest hoolt Lapse bioloogilise ema samasooline partner leidis et tal peaksid olema lapse

suhtes samuti seaduslikud otildeigused ja kohustused ning ta poumloumlrdus kohtusse nende otildeiguste ja

kohustuste saamiseks Kohus leidis et kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngivad lapse elus vaumlga suurt

rolli ja lapse otildeiguste tagamise seisukohalt on oluline et kotildeik kolm oleksid tema seaduslikud

vanemad

Kohus arvestas lapse huvidega ning see on selle kaasuse puhul kotildeige olulisem Kohus

otsustas et kotildeik kolm taumliskasvanut peavad olema seaduslike vanematena registreeritud ning

seelaumlbi sai laps kolm seaduslikku vanemat Nimetatud kaasus totildei samasooliste vanemate ja

sellistes peredes elavate laste probleemide osas taumliesti uue arengu Selliseid arenguid jaumllgides

votildeib oletada et ka teised riigid votildetavad Orlando kaasuse arvesse ja hakkavad seda jaumlrgima

Perekonna ja vanema staatuse kontseptsioon on viimase aja jooksul teinud laumlbi suured

muutused ja arengud avardanud piire ja haumlgustanud nende motildeistete traditsioonilist taumlhendust

Niisiis votildeib oletada et laumlhitulevikus toimuvad seadusandluses muudatused mille kohaselt ei

arvestata vanema staatuse saamisel enam vanemate seksuaalse saumlttumuse ja arvuga Selle

asemel votildeetakse arvesse eelkotildeige lapse huvid Selline olukord peaks viima selleni et tagatud

on taumlielik votilderdsus ja vaumllistatud diskrimineerimine Seda propageerib praegusel ajal Euroopa

Inimotildeiguste Konventsiooni artikkel 14

68

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and ROSENBERG

JJA AA v BB 2007 ONCA 2 httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

37

Tihtipeale sotildeltub lapse otildeiguslik staatus perekonnas sellest milline on temaga koos elavate

taumliskasvnanute suhte otildeiguslik staatus ndash sellest kas tegemist on abielu votildei registreeritud

kooseluga On oluline ka maumlrgata et vaumlga paljud riigid on laste kaitse tagamise eesmaumlrgil

avanud samasooliste paaride jaoks votildeimaluse oma suhteid registreerida Selle kaudu on neil

votildeimalus lapsi uumlheskoos lapsendada votildei siis on uumlhel partneril votildeimalik lapsendada partneri

laps Naumliteks Rootsis saavad lapsendamise puhul sarnase otildeigusliku staatuse nii paarid kes on

oma suhted kooseluna registreerinud kui ka abielus olevad erisoolised paarid

Norra ja Sakasamaa lubavad neil paumlevil registreeritud kooselus elavatel samasoolistel isikutel

lapsendada oma partneri lapse Siin tuleb aga silmas pidada et tegemist on siseriiklike

seadustega mis ei garanteeri nende rahvusvahelist tunnustamist Perekonna seisukohalt

taumlhendab see seda et nii lastel kui tema vanematel votildeivad tekkida otildeiguslikud probleemid

vaumlljaspool riiki juhul kui teises riigis ei kehti sarnased seadused69

Euroopa Liidu otildeigus

perekonnaotildeiguse valdkonnas notildeuab uumlhtlustamist ja liigub kiirelt sinnapoole Kindlasti on

vajalik demokraatlik ja selge lahendus mis hakkaks potildehinema Euroopa Inimotildeiguste

Konventsioonil

69

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family Law

Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008 lk 101-110

38

Kokkuvotildete

Uurimistoumlouml kaumligus olen jotildeudnud jaumlreldusele et kuigi Eestis ei ole perekonna motildeiste

defineeritud on selle motildeiste seadusaktidesse sisse viimine aumlaumlrmiselt oluline nii erisooliste kui

ka samasooliste paariride ja nendega koos elavate laste perekonnakaitse otildeiguse tagamiseks

Viimsi kaasus on vaumlga hea naumlide Eesti seadusandlusest Tuginedes Euroopa Liidu otildeigusele ja

Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtukaasustele olen jotildeudnud jaumlreldusele et teatud juhtudel

peavad nii erisooliste kui ka samasooliste paaride pered koos lastega votildei ilma kuuluma

perekonna kaitse alla Samuti peab registreerimata kooselus paari peres elav laps kuuluma

oma tegelike vanematega uumlhte perekonda ning olema kaitstud perekonna motildeiste taumlhenduses

taumlpselt samamoodi kui laps kes elab registreeritud kooselu sotildelminud faktiliste vanematega

Igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja diskrimineerimine mis potildehineb isikute

sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud Euroopa Liidu liikmesriigid ei tohi perekonna ja

uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise potildehjuseks nimetada Euroopa

Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta

perekonnaeluna millel on riiklik kaitse

Teine peatuumlkk naumlitas et hetkel votildeivad lapsel tekkida perekonnaliikmetega erinevad otildeiguslikud

suhed Perekonnaliige ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem seega on tema otildeigused lapse

suhtes ja lapse otildeigused faktilise vanema vastu piiritletud Faktiliste vanematega kes ei ole

oma suhteid registreerinud koos elav laps on ebavotilderdses olukorras votilderreldes lapsega kes elab

faktiliste vanematega kes on oma suhteid registreerinud Nii tekib lapse lastekodusse

sattumise oht naumliteks bioloogilise vanema surma puhul kui teisel faktilisel vanemal

puuduvad lapse uumlle vanemlikud otildeigused Selline kohtlemine ei pruugi olla lapse huvidega

kooskotildelas Abielus paari puhul seda probleemi ei teki

Kolmandas peatuumlkis kaumlsitlesin LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdset kohtlemist

votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega Toumloumlst tuleb

selgelt vaumllja et ebavotilderdsel kohtlemisel ei ole otildeigustust ja see ei ole kooskotildelas lapse huvidega

Lapsel on otildeigus kahele vanemale ning oma tegelike vanemate tunnustamisele sotildeltumata

tegelike kasvatajate soost Laps peab igal juhul olema kaitstud sotildeltumata sellest kas tema

39

faktilised vanemad on oma suhted registreerinud votildei mitte kuna laps ei saa seda kuidagi

motildejutada Samasooliste paaride puhul on laps ebavotilderdses olukorras votilderreldes erisooliste

faktiliste vanematega elava lapsega LGBT peredes elavate laste kaitse on puudulik ja notildeuab

taumliustamist sotildeltumata siseriigi uumlhiskonna valmisolekust ning eelkotildeige tuleb seda kuumlsimust

lahendades tugineda lapse huvidele

40

Summary

Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family

has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost

importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex

couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good

example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of

the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex

and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection

Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their

real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same

way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any

avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is

prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of

the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court

of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state

The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family

members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of

the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent

are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship

is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered

their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the

death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to

the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no

significance in the case of a married couple

In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent

families compared to children living in families formed by persons of different sexes The

thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests

Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition

41

regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their

factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any

bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared

to children living with their factual parents of different sexes The protection of children

living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the

general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into

consideration in the first place when solving the problem

42

Kasutatud materjalide loetelu

Kasutatud kirjandus

Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009

Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in

International and Comparative Law Kluwer Law International 2002

Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or

Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008

Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika

EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of

Fundamental Rights of the European Union 2006

European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw

European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and

discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal

analysis 2010

Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012

Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia

Antwerp-Oxford 2005

Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st

Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009

Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family

Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008

Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of

Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law

Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007

Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad

sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007

43

Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine

praktikas Lastekaitse Liit 2005

Kasutatud normatiivmaterjal

Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303

Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification

Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their

family members to move and reside freely within the territory of the Member States

Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50

Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2

Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8

Perekonnaseadus RT I 27062012 12

Kasutatud internetiallikad

Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second

Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June

2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and

ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2

httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-

2pg-27

Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of

fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012

httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6

-2008-0479amplanguage=EN

European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working

Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties

Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007

httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf

44

GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf

Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-

10xls

Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest

httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise

+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf

Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61

Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012

httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused

Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012

httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed

Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta

Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-

perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta

Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk

32

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC

C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf

Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France

httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886

Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa

23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede

arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja

20perede20arengukava202012-2020pdf

The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010

httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf

Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and

What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10

httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019

45

Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri

httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool

iste_isikute_peresuhepdf

Viidatud kohtupraktika

EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa

EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa

EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria

EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits

EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola

EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95

EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria

TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009

TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010

7

1 Perekonna motildeiste

2007 aastal suumlndis Eestis 58 lastest registreerimata kooselus sealhulgas uumlksikemade

peredes See naumlitab et abielu sotildelmimine ei ole enam uumlks oluline osa rahva puumlsimise kaitse

meetmetest pigem on see vajalik isikute kaitseks kes kuuluvad perekonda Paraku ei ole

Eestis perekonna motildeiste praegu kehtivates seadustes defineeritud Defineerimine on oluline

nii samasoolistele kui erisoolistele paaridele

Kaumlsitledes samasoolistest isikutest moodustatud perekondades elavate laste otildeigusi tuleb vaumllja

selgitada kas nad kuuluvad perekonna kaitse alla votildei mitte See on oluline kuna Eesti

Vabariigi potildehiseaduse sect274 annab perekonnale riigi kaitse vanematele otildeiguse ja kohustuse

kasvatada oma lapsi ja nende eest hoolitseda ning perekonnale kehtestab see kohustuse

hoolitseda oma abivajavate liikmete eest Riigil on positiivne kohustus kaitsta perekonnaelu

ning kohustus kasutada erinevad meetmeid perekonna ja pereliikmete kaitsmiseks5

11 Perekonna motildeiste Eestis

Eesti potildehiseaduses on kaks saumltet mis kaitsevad perekonnaelu sect26 annab otildeiguse perekonna ja

eraelu puutumatusele ja sect27 annab perekonnale riigi kaitse saumltestab vanematele otildeiguse ja

kohustuse kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest ning paneb perekonnale kohustuse

hoolitseda oma abivajavate liikmete eest Viimane saumlte reguleerib pereliikmete omavahelisi

suhteid ning paneb riigile positiivse kohustuse kehtestada nende suhteid reguleerivaid seadusi

Motildelema saumltte eesmaumlrgiks on reguleerida perekonnaga seonduvat Lisaks sellele annab sect27

perekonnale ja perekonnaelule riigi kaitse kolmandate isikute poolsete ruumlnnakute vastu mis

on suunatud pere vastu6 Sellega seoses tekib kuumlsimus millist kooslust me perekonnaks

nimetame ja mis on perekonna otildeiguslik definitsioon Eesti seadused ei anna konkreetset

definitsiooni

4 Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2

5 Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-2pg-27

(25122012) 6 Kommenteeritud vaumlljanne (Viide 5)

8

Keda pidada perekonnaks kelle ellu riik votildei kolmas isik ei tohi votildeib votildei peab sekkuma

Kelle suhtes on riigil positiivsed kohustused See sotildeltub sellest kuidas meie riik ja uumlhiskond

perekonda motildeistab Seega on perekonna motildeiste ajas muutuv sotildeltub sotsiaalsest ja

kultuurilisest keskkonnast ja sellest kuidas perekonda kaumlsitletakse seadustes ja

kohtupraktikas7

Eestis ei olnud LGBT perekonna teemalist kohtupraktikat kuni 2010 aastani Just sel aastal

tehti Tallinna Ringkonnakohtu poolt nii-oumlelda Viimsi kaasuse otsus Uumlheks osapooleks oli

samasoolistest isikutest paar ja juhtumiga olid seotud ka kolm last8 Nimetatud osapool taotles

Viimsi Vallavalitsuselt laste lasteaia- ja koolitoidu ning sotildeiduotildeiguse tasuta saamist Viimsi

Vallavalitsuse 12062009 korraldusega nr 373 jaumleti kaebaja taotlused rahuldamata Otsust

potildehjendas Vallavalitsus sellega et kahe samasoolise isiku kooselu ei saa nimetada

perekonnaks kui laumlhtuda seadusaktidest Vastuvaumlitena esitati asjaolu et Viimsi Vallavalitsuse

maumlaumlruses nr 87 22122006 ei ole perekonna motildeiste defineeritud Sotildenu bdquokolme ja enama

lapsega pereldquo votildeib totildelgendada erinevalt Kaebuse esitaja ja tema partner on motildelemad Viimsi

valla elanikud nende uumllalpidamisel on kolm last ja nad kuuluvad samasse leibkonda mis

taumlhendab seda et neil on uumlhine majapidamine ja nad hoolitsevad laste eest uumlheskoos Motildelema

sissetulekuid kasutatakse samuti uumlheskoos Seega votildeib sellist kooslust kaumlsitleda perekonnana9

Kaebaja poumloumlrdus oma otildeiguste tagamiseks kohtusse ja Tallinna Halduskohus tuumlhistas Viimsi

Vallavalitsuse korralduse ning notildeudis kaebaja taotluse uuesti laumlbivaatamist10

Vallavalitsus ei

olnud sellega notildeus ja esitas apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

Apellatsioonikaebus jaumleti rahuldamata ja kohus otsustas jaumltta Tallinna Halduskohtu otsuse

Viimsi Vallavalitsuse 12 juuni 2009 korralduse nr 373 tuumlhistamise osas muutmata ja lisaks

7 Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk 32

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikSoM_analC3BCC

3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekst__mC3A4rts_

_pdf (25122012) 8 Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010 lk 141-

143 9

Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus wwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-10xls

(02012013) 10

TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009

httpswwwriigiteatajaeekohtuteavemaa_ringkonna_kohtulahendidmenetlushtmlkohtuasjaNumbe

r=3-09-148917 (04012013)

9

sellele tuumlhistas Ringkonnakohus eelmise otsuse osa kus Viimsi Vallavalitsus oli kohustatud

kaebaja taotluse uuesti laumlbi vaatama et teha soodustuste saamise osas uus otsus Sellega leidis

Ringkonnakohus et Viimsi Vallavalitsuse korraldus nr 373 oli otildeigusvastane11

Eesti seadustes ei ole perekonna motildeiste defineeritud aga Viimsi kaasus naumlitab et

seaduslikult registreerimata suhetes isikud votildeivad end siiski maumlaumlratleda uumlhe perekonnana

Seega peaksid perekondadele kelle omavahelised suhted pole lepinguga maumlaumlratletud sh

samasoolistele perekondadele siiski kehtima kotildeik sotsiaalsed soodustused mis kehtivad

seaduse jaumlrgi perekondadele votildei leibkondadele Samas tuleb silmas pidada et Eestis ei

rakendata pretsedendiotildeigust seega ei garanteeri Viimsi kaasuse otsus LGBT koosluste

(lastega votildei ilma) perekonnana tunnistamist Seda saab garanteerida ainult seadusetaumliendus

kus perekonna motildeiste oleks defineeritud

Poumloumlran siinkohal erilise taumlhelepanu probleemile mis puudutab seda et Eesti

perekonnaseaduse vaumlljaandja kasutab selliseid sotildenu nagu bdquoabieluldquo ja bdquoabikaasaldquo ning nendes

saumltetes kus kasutatakse sotildena bdquoperekondldquo eeldatakse et tegemist on registreeritud kooseluga

Seega ei laiene see seadus mitteregistreeritud paaridele Kuid Viimsi kaasus naumlitab et

erijuhtumil votildeime nimetada ka mitte registreeritud kooselu perekonnaks Siin tekib otildeiguslik

kuumlsimus ndash millised seadusesaumltted laienevad ainult registreeritud partneritele ja millised

motildelemale

Perekonnaseaduse sect1 lg1 saumltestab et abielu sotildelmitakse naise ja mehe vahel See taumlhendab et

samasoolistele paaridele ei laiene perekonna kaitse ja otildeigus abielluda Traditsiooniline abielu

taumlhendab kooslust mille tagajaumlrjel votildeib suumlndida jaumlrglasi12

See taumlhendab et Eestis on abielu

ja perekonna kaitse loodud rahva puumlsimise kaitseks13

Abielustaatus toob kaasa mitmeid

erinevaid uumlhiskonnas olulisi otildeigusi ja kohustusi Nende otildeiguste ja kohustuste hulka kuuluvad

abikaasa paumlrimisotildeigus uumllalpidamiskohustus lastega seonduvad otildeigused ja kohustused

11

TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010

httpswwwriigiteatajaeekohtuteavemaa_ringkonna_kohtulahendidmenetlushtmlkohtuasjaNumbe

r=3-09-148933 (04012013) 12

Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009 lk 4 13

Eesti Vabariigi potildehiseadus RT I 27042011 2

10

varalised otildeigused ja kohustused lahutamisega seonduv varajagamine ja muu14

Need otildeigused

ja kohustused ei laiene samasooliste paaridele kuna puudub inimeste omavaheliste suhete

regulatsioon Perekonnaseaduse jaumlrgi ei ole lubatud abielu sotildelmimine mis kotildeik need otildeigused

ja kohustused kaasa tooks Nagu eelnevalt mainitud on defineerimata ka perekonna motildeiste

Ka Eesti Vabariigi lastekaitseseadus kaumlsitleb perekonna motildeistet Naumliteks sect30 lg2 uumltleb et

lapsel on on otildeigus perekonna kokkusaamise eesmaumlrgil lahkuda Eestist votildei Eestisse sotildeita Aga

kuidas rakendub see otildeigus siis kui tegemist on bioloogilise lapsevanema partneriga kes on

kasvatanud last terve tema eluaja Eesti Vabariigi jaoks kehtib kuumlll direktiiv 200386EC mis

kaumlsitleb perekonna taasuumlhinemist kuid sellekohaselt on perekonnaliige isik kes on

registreeritud partner votildei abikaasa Seega ei kehti Eesti seaduste jaumlrgi Eesti Vabariigi

lastekaitse seaduse sect30 bioloogilise vanema partneri jaoks Samas on ta siiski kaumlsitletav kui

pereliige ndash nii arvab ka Eesti Vabariigi otildeiguskantsler Seelaumlbi tekib seadusandluses konflikt

Olukorras kus kodanikud kasutavad vaba liikumise votildei perekonna taasuumlhinemise otildeigust on

Euroopa Liidu Parlament arvamusel et igasugune abielu mis on tunnustatud uumlhes

liikmesriigis peab olema samavaumlaumlrselt tunnustatud ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides

Samuti peab iga seadus mis on vastu votildeetud motildenes teises liikmesriigis olema kaalutletud

ning see peab olema arvesse votildeetud teiste liikmesriikide poolt Liikmesriigid peavad vaumlltima

igasugust diskrimineerimist On aumlaumlrmiselt oluline et liikmesriikide kodanikud saaksid

taumlielikult kasutada oma tsiviilotildeigusi ja seda mitte ainult kodumaal vaid ka riigis mille

kodanikud nad on votildei riigis kus nad elavad15

Samuti kutsub Euroopa Parlament oma raportis

20072145 liikmesriike kes ole ei samasooliste isikute kooselu reguleerimise seadusakti vastu

votildetnud tunnustama vaumlhemalt teistes liikmesriikides sotildelmitud samasooliste isikute vahelist

abielulepingut ning samuti kutsutakse uumlles andma neile votildeimalust vabalt liikuda ilma et

samasoolised paarid peaksid kartma diskrimineerimist seksuaalsete eelistuste potildehjal Samuti

kutsub Euroopa Parlament liikmesriike uumlles tunnustama samasooliste isikute kooselu

sotildeltumata sellest kas see on registreeritud kooselu votildei abieluna Teisel juhul piiritleb kooselu

14

Andra Olm (viide 12) lk 4

15

European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working Document

on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs

DT673609ENdoc 21062007

httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf (15042013)

11

tunnustamata jaumltmine isikute vaba liikumist16

Kuid Eestis ei ole samasooliste isikute

kooslused seadusega reguleeritud ehk kui laps soovib oma teises riigis naumliteks Hollandis

tunnustatud mittebioloogilise vanemaga (bioloogile vanem on samasooline partner) Eestis

uumlhineda see pole votildeimalik

Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas Nr 6-81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute

puumlsiv kooselu kuulub perekonna potildehiotildeiguse kaitsele aga Eestis ei ole selline kooselu

reguleeritud ja seetotildettu tuleb luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Erinevast

soost osapooltest koosnevad paarid saavad oma suhteid reguleerida abielu sotildelmides aga

samasoolistele paaridele ei ole see institutsioon avatud ja puuduvad alternatiivmeetmed

omavaheliste suhete reguleerimiseks17

Samuti jaumlaumlb lahendamata kuumlsimus kes kuulub

samasooliste paaride puhul lapse perekonda Kas bioloogiline vanem faktiline vanem

lapsendamise puhul registreeritud seaduslik lapsendaja votildei motildelemad partnerid Motildenel juhul

on lapse perekonnaks motildelemad partnerid naumliteks Viimsi kaasuse puhul aga muudel juhtudel

kus kasutatakse sotildena bdquoperekondldquo ei ole selgust kas raumlaumlgitakse ainult registreeritud kooslusest

votildei mitte

Samasooliste isikute kooselu ja sellises kooselus eksisteerivate laste otildeigused peavad olema

taumlpselt samasugused kui otildeigused erisoolistes perekondades Laps peab saama samasuguse

kaitse igas aspektis emotsionaalses finantsilises otildeiguslikus ning uumlhiskondliku kaitse naumlol Ei

saa otildeigustada seda kui samasooliste paaride lapsed jaumlaumlvad otildeiguslikult eraldi ruumlhmaks18

Selle kuumlsimuse lahendamiseks votildeib poumloumlrduda Euroopa Liidu otildeiguse ja Euroopa Inimotildeiguste

Kohtu kohtupraktika poole kuna Eestis kehtivad seadused seda ei reguleeri

16

Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of fundamental

rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012

httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6-2008-

0479amplanguage=EN (15042013) 17

Otildeiguskantsler (viide 3) maumlrgukiri lk 1 5 18

Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta Postimees

07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-perekondade-lapsed-on-eestis-

kaitseta

12

12 Perekonna motildeiste Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikas

Inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 8 uumltleb et igauumlhel on otildeigus era- ja

perekonnaelu kaitsele

Sotildena bdquoperekondldquo defineerimisel on oluline EIK kohtuotsus Emonet ja teised vs Šveits Kohus

toob punktis 33 selgelt vaumllja et perekond on kooslus kus inimeste vahel tekivad tihedad

isiklikud sidemed Punktis 44 on selgelt oumleldud et kaitsma ei pea mitte ainult seaduslikult

registreeritud kooslust ehk ametlikult abiellunud isikutest perekonda vaid kaitsta tuleb ka de

facto kooslust ehk isikuid kes moodustavad perekonna ilma seadusliku registreerimiseta

Kohtuotsuse kohaselt on olulised ka teised faktorid kui kaua partnerid koos on elanud kui

kaua on nende suhe kestnud ja kas nad on uumlksteisele selgelt vaumllja oumlelnud oma soovi lapsi

kooselus kasvatada 19

Uuem kohtuotsus mis aitab aru saada perekonna totildelgendusest on Schalk ja Kopf vs Austria

Varem kaumlsitleti samasooliste partnerite kooslust Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ainult

eraeluna aga antud kohtuotsuse punktis 90 leidis kohus et samasooliste partnerite kooselu

kus eksisteerib tihe isiklik side votildeib teatud juhtudel kaumlsitleda mitte lihtsalt eraeluna vaid

perekonnaeluna See taumlhendab seda et kui erisoolistest inimestest moodustuv paar on kooslus

mida kaitstakse riigis perekonna taumlhenduses siis samasugust samasoolistest inimestest

moodustatud kooslust peab samuti kaitsma perekonna taumlhenduses Kohus totildei vaumllja ka selle et

paljudes riikides on juba avatud samasooliste isikute suhete registreerimise votildeimalus riigi

tasandil20

Jaumlrgmine vaumlga oluline kaasus perekonnaelu defineerimiseks oli Karner vs Austria kus

meessoost taotleja elas pikaajalises suhtes mehega Taotleja partner potildedes surmaga lotildeppenud

haigust Motildelemad partnerid elasid uumluumlrikorteris ja peale uumlhe partneri surma avaldas kinnisvara

omanik soovi lotildepetada taotlejaga uumluumlrileping kuid kohalik seadus kaitses surnud isiku

perekonnaliikmeid uumluumlrilepingu lotildepetamise eest Austria Riigikohus leidis et selline kaitse ei

19

EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Switzerland p 33 34 36 20

EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95

13

laiene samasoolistele paaridele Euroopa Inimotildeiguste Kohus leidis et toimus artikkel 8

koosmotildejus artikkel 14-ga rikkumine Kui kohalik seadus kaitseb erisoolisi mitteabiellunud

kooslusi ja kui erisooliste pereliikmete puhul jaumlaumlks uumlhe pereliikme surma puhul uumluumlrileping

kehtima siis peab ta samuti kehtima ka samasooliste paaride puhul Seega ei olnud taotleja

uumluumlrilepingu lotildepetamine seaduslik Kohus kordas samuti seda et kui riiklikus seaduses

eksisteerivad erinevused erisooliste paaride ja samasooliste isikute paaride de facto kooselus

siis peavad need erinevused olema kas vaumlga potildehjalikult ja objektiivselt potildehjendatud votildei

kotildervaldatud21

Kaasuse Keegan vs Iirimaa puhul leidis Euroopa Inimotildeiguste Kohus et perekonnaelu kaitse

alla kuuluvad mitte ainult abiellunud isikud vaid motildenedel juhtudel ka de facto perekonnad

mis on oma olemuselt abieluga sarnased Antud kaasuse puhul oli tegemist erinevast soost

isikutega Kohus leidis punktis 43 et isegi kui laps on suumlndinud vaumlljaspool abielu votildeib kahe

inimese kooslust koos lapsega nimetada perekonnaeluks22

Kaasuse Kozak vs Poola puhul elas taotleja oma samasoolise partneriga munitsipaalkorteris

mis oli renditud taotleja partneri poolt Peale partneri surma poumloumlrdus taotleja omavalitsuse

poole et saada korteri uumluumlrileping oma nimele kuid omavalitsus keeldus Potildehjuseks oli

taotleja seksuaalsaumlttumus Omavalitsus leidis et faktilisele samasooliste isikute kooselule ei

laiene perekonnakaitse23

Inimotildeiguste kohus kordas et samasooliste isikute stabiilne de facto

pereelu taumlhistab perekonda samavotilderd nagu erisooliste isikute faktiline kooselu Selle kaasuse

puhul oli oluline kohtu arvamus et liikmesriigid peavad votildetma arvesse uumlhiskonna arengut

ning selle kaumligus on toimunud muudatused perekonna ja isikute omavaheliste suhete

valdkonnas Ehk siis kohus kinnitas et igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja

diskrimineerimine mis potildehineb isikute sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud

Liikmesriigid ei tohi perekonna ja uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise

potildehjuseks nimetada24

21

EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria 22

EIKo 2605 1994 1696990 1994 Keegan v Irimaa p 44 23

EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poland 24

European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and discrimination on

grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal analysis 2010 lk 46

14

Need kaasused naumlitavad et Euroopa Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute

stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta perekonnaeluna millel on riiklik kaitse Abieluvaumllised

samasooliste isikute kooslused peavad olema taumlpselt samamoodi kaitstud ja arvesse votildeetud

nagu abieluvaumllised erisoolistest isikutest moodustunud perekonnad Arenguid on naumlha ka

perekonnaelu defineerimisel Kui varem kuulus samasooliste isikute kooselu ainult eraelu

kaitse alla siis praegusel hetkel peab samasooliste isikute faktiline kooselu kuuluma

perekonna kaitse alla ning erinev kohtlemine ei ole lubatud

13 Perekonna motildeiste Euroopa Liidu otildeiguses

Euroopa Liit alustas liikumist perekonnaotildeiguse uumlhtlustamiseks juba aastal 1994 kui tuli vaumllja

Euroopa Parlamendi resolutsioon geide ja lesbide votilderdsete otildeiguste kaitsmiseks Euroopa Liidu

liikmesriikides Euroopa Liidu liikmesriigid votildetsid vastu otsuse et kotildeikide liikmesriikide

kodanike otildeigusi tuleb kaitsta sotildeltumata nende seksuaalsest saumlttumusest ja kotildervaldada tuleb

igasugune ebavotilderdne kohtlemine mis baseerub seksuaalsel saumlttumusel See ei loonud siiski

votildeimalust abiellumiseks Sotildeltumata sellest leidsid motildened Euroopa Liidu liikmesriigid

kuumlsimusele alternatiivlahenduse avades nii erisoolistele kui samasoolistele paaridele

votildeimaluse registreerida oma suhteid abieluvaumlliselt25

Euroopa Liidu otildeiguses on vaumlga oluline seaduslik akt nimega Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste

Harta mis jotildeustus koos Lissaboni lepingu jotildeustumisega Seadusakti artikkel 7 uumltleb et

igauumlhel on otildeigus perekonna- ja privaatelu kaitseks artikkel 9 uumltleb uumlhtlasi et igauumlhel on otildeigus

abielluda ja luua perekond ning need potildehiotildeigused peavad olema garanteeritud ja kaitstud

vastavalt siseriiklikele seadustele Enne muudatust sisaldas artikkel 9 naise ja mehe motildeistet ja

oli seega totildelgendatav kehtivana ainult erisoolistele isikutele kuid taumlnaseks on sotildenad bdquomeesldquo ja

bdquonaineldquo artikkel 9st kotildervaldatud See taumlhendab et perekond kui institutsioon on Euroopa

Liidu otildeiguses hetkel oma struktuuri vaumlaumlrtuste ja funktsioonide puhul uumlleminekustaadiumis

Artikkel uumltleb et abiellumise otildeigus peab olema garanteeritud vastavalt siseriiklikele

25

Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in

Europe Organising Committee of the Commission on European Family Law 2003 lk 12-14

15

seadustele kuid viide naisele ja mehele otildeigussubjektina on liikunud tagaplaanile Artikkel 9

on formuleeritud sooneutraalselt Uumlldiselt saab riik kehtestada abielu lubamisele piiranguid

ainult vastavalt ratsionaalsuse printsiibile ja mitte meelevaldselt Motildened piirangud (nagu

abieluks lubatud vanus) on universaalsed kuid sooline tunnus ei ole asjakohane26

Samasooliste paaride abiellumise lubamine votildei mittelubamine on siseriiklik kuumlsimus27

Kuid

artikkel 9 raumlaumlgib ka otildeigusest luua perekond See on artikkel 9 taumlhenduses eraldiseisev otildeigus

mis ei ole otseselt seotud otildeigusega abielluda

Kaasaegne tendents Euroopas naumlitab seda et paljud inimesed elavad vaumlljaspool abielu

institutsiooni Tunnustatud abielu pole enam otildeiguslik eeltingimus perekonna loomiseks ja ei

ole ainuke viis luua perekonnaelu mis omandaks riigi kaitse ja mittesekkumise otildeiguse28

See

tendents naumlitab et perekonna motildeistet peab kaumlsitlema laialt ja see peab sisaldama palju

erinevaid perekonnavorme sealhulgas de facto perekonnaelu Euroopa Parlament julgustab

liikmesriikides abieluvaumlliste suhete seadustamist ning pikaajalistele abieluvaumlliste suhetele

abieluga sarnase kaitse tagamist nii erisoolistele kui samasoolistele paaridele29

Perekonnaelu motildeiste kuumlsimuse olulisus totildestatatakse ka direktiivis mis kaumlsitleb perekonna

taasuumlhinemist Direktiivi 200386EC kotildeige progressiivsem element on perekonna motildeiste

laiendamine ning moderniseerimine direktiiv hotildelmab mitte ainult abielu sotildelminud isikuid

vaid ka registreeritud de facto kooslusi mis on perekonnaelu motildeiste moderniseerimisel

oluline samm edasi Direktiivi artikkel 4 p3-s kasutatakse terminit abieluvaumlline partner kes

elab registreeritud partnerluses taotlejaga Sinna hulka kuulub ka registreeritud samasooline

partner30

Euroopa Liidu direktiiv 200438EC defineerib pereliikme motildeistet ka artikkel 2 p2-

s partner kes on sotildelminud registreeritud vabaabielu on pereliige kui liikmesriik kaumlsitleb

registreeritud kooselu abieluga votilderdsena31

26

Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union EU Network of

Independent Experts on Fundamental Rights 2006 lk 99-103 27

Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 30301 Artikkel 9 28

Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union( viide 26) lk 103 29

Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union (viide 26) lk 98-104 30

Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification 31

Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their

family members to move and reside freely within the territory of the Member States

16

2 Laste otildeiguslik staatus LGBT perekonnas

Olen eelnevas peatuumlkis naumlidanud et samasooliste paaride kooslused peavad kuuluma

perekonna motildeiste alla Ei ole vaumllistatud et samasooliste paaridega elavad ka lapsed Siin tekib

oluline kuumlsimus ndash kui erinevast soost isikud kuuluvad perekonna motildeiste alla siis kes on

samasoolises perekonnas elava lapse perekond ja mis otildeigused ja kohustused on tal

perekonnaliikmete vastu Kuidas saab laps tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest

partneritest koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes

Kaumlsitlen LGBT perekondade erinevaid laste saamise mooduseid kuna sellest tulenevad

erinevad otildeiguslikud suhted lapse lapse bioloogiliste vanemate ja lapse bioloogilise vanema

partneri vahel LGBT perekondades on laste saamine raskendatud Samasoolised isikud ei saa

loomulikul teel lapsi seega votildeivad otildeiguslikus plaanis tekkida variandid kus laps ei omanda

teatud otildeigusi bioloogilise vanema partneri vastu aga faktiliselt on tegemist ikkagi

perekonnaga Seda olen kaumlesolevas toumloumls eelnevalt ka totildeestanud

LGBT perekondadel on laste saamiseks jaumlrgnevad votildeimalused kunstlik viljastamine

lapsendamine eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapsed Niisiis tekib lapse jaoks

kohe kaks erinevat peremudelit uumlhe variandi puhul on lapsel osaliselt geneetiline perekond

ehk siis lapsel on faktilises perekonnas uumlks bioloogiline vanem Teisel juhul on lapsel

taumlielikult mittegeneetiline perekond ndash selle naumlite puhul pole kumbki vanem faktilises

perekonnas lapsega kuidagi geneetiliselt seotud

21 Kunstliku viljastamise teel saadud laps ja tema otildeiguslik staatus LGBT

perekonnas

Kunstlik viljastamine embruumlo ja munarakkude siirdamine ning asendusemadus annavad laste

soetamiseks votildeimaluse paaridele kes ei saa seda teha bioloogilisel teel Praegusel hetkel on

meditsiin jotildeudnud hetkeni kus lapse suumlnnitanud ema ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem

Nendel juhtudel tekib kuumlsimus kes on lapse seaduslik vanem ja missugused otildeiguslikud suhted

tekivad lapse bioloogilise vanema lapse suumlnnitanud ema ning munaraku- embruumlo- votildei

17

seemnerakudoonori vahel Uumlhtlasi tekib kuumlsimus kes kuulub nendel juhtumitel lapse

perekonda ja kellel on otildeigus riiklikule kaitsele perekonna taumlhenduses

211 Holland

Euroopa Liidus on erinevatel riikidel erinevad riiklikud seadused mis reguleerivad mis tahes

kunstlikku viljastamist nii samasooliste kuid ka erisooliste perede jaoks

Kotildeige kaugemale on selle kuumlsimuse lahendamisel jotildeudnud Holland kus on seadustatud ka

asendusemaduse Samasooliste naiste paari jaoks on loodud erinevad votildeimalused lapse

eostamiseks ja motildened nendest annavad ka motildelemale naisele vanema staatuse Hollandis on

votildeimalik protseduur kus uumlhele naisele kantakse uumlle teise naise votildei partneri munarakust

loodud embruumlo mis on kunstlikult viljastatud kas kindla doonori votildei anonuumluumlmse doonoriga

Motildelemal naisel tekib lapsega geneetiline side ja uumlsna totildeenaumloliselt saavad motildelemad naised olla

lapse seaduslikud vanemad kuid mitte automaatselt seaduse alusel Hollandis saab ainult

lapse suumlnnitanud emast automaatselt lapse seaduslik vanem Bioloogilise ema partneril on

seaduse alusel lubatud partneri laps lapsendada Vaumlga oluline asjaolu sellisel juhul on et

parnteri lapse lapsendamiseks ei pea paar olema seaduslikult registreeritud Sellisel juhul on

oluline ainult laste huvidega arvestamine ja stabiilne kooselu teatud aja jooksul nii partneri

kui lapsega Sama reegel kehtib ka juhul kui uumlks parter on kunstlikult viljastatud

doonorseemnerakkudega ja teisel partneril ei eksisteeri lapsega bioloogilist sidet Motildelemal

juhul on lapse otildeigused taumleilikult kaetud lapsel on tagatud otildeigus nii isale (juhul kui doonor on

teada) kui ka bioloogilisele emale ning lapsel on votildeimalus saada otildeigused ka bioloogilise ema

partneri suhtes kui viimane lapse lapsendab32

Doonorseemnerakkudega kunstlikult viljastatud naise lapsel votildeivad motildenel juhul olla ka

otildeigused doonori suhtes Seda juhul kui doonor on teada maumlrgib ta avaldusele et tahab olla

lapse seaduslik vanem Kohus votildeib talle selle otildeiguse anda kui lapse ema ja doonor elavad

32

Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of Children

with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law Intersentia

Antwerpen ndash Oxford 2007 lk 163-167

18

koos perekonnana Kui doonor on teada ja ei soovi lapse suhtes seemnerakkude andmise

momendil vanemlikke otildeigusi siis ei saa teda vanemana maumlaumlratleda kuna ta ei moodusta

bioloogilise emaga perekonda Juhul kui doonor pole teada ja seemnerakud on tulnud

spermapangast ei saa doonor mitte mingil juhul olla lapse seaduslik vanem ning samuti pole

tal votildeimalust seda taotleda

Kotildeigil neil juhtudel on arvestatud olulist faktorit ndash selleks on reaalne pereelu doonori ja lapse

bioloogilise ema vahel ning motildelema kindel soov votildei soovi puudus saada lapse ametlikuks

vanemaks Sellega on laps samuti kaitstud tal on otildeigus olla oma tegelike vanemate laps33

Juhul kui Hollandis elavad naissoost parterid on abiellunud ja nende perekonda suumlnnib laps

siis saavad motildelemad partnerid automaatselt seadusejaumlrgselt lapse vanemateks ainuke erand

oleks siis kui lapse isal oleks enne lapse suumlndi tema suhtes seaduslikud otildeigused (sel juhul ei

pea lapse isa olema bioloogiline isa) Samuti eksisteerib votildeimalus et samal ajal oleksid

hooldajad nii lapse bioloogiline isa kui last kasvatav samasooline naistepaar Sellisel juhul

antakse isale isadusotildeigus ning samasoolised naissoost partnerid saavad uumlhise vanemliku

vastutuse34

Homoseksuaalsetele meessoost paaridele on Hollandis laste saamiseks avatud ka

asendusemaduse votildeimalus Selleks on kaks votildeimalust asendusemale kantakse uumlle

doonornaise munarakud mis on kunstlikult viljastatud uumlhe partneri seemnerakkudega votildei siis

viljastatakse asendusema munarakud kunstlikult uumlhe partneri seemnerakkudega Motildelemal

juhul on seaduslikeks vanemateks asendusema ning seemnerakkude doonor ehk uumlks

partneritest kelle seemnerakke kunstliku viljastamise puhul kasutati Partner ei saa

vanemlikke otildeigusi seaduse alusel automaatselt kuid teine partner votildeib esitada taotluse

lapsendamiseks ning selle protsessi kaumligus omandab teine meessoost partner vanemlikud

otildeigused35

Nimetatud juhtudel on samasoolises perekonnas kasvava lapse motildelemad faktilised

vanemad ka seaduslikud vanemad ja selline perekond on kaitstud siseriiklike seadustega

erisooliste paaridega votilderdselt

33

Machtelt Vonk (viide 32) lk 179-180 34

Machtelt Vonk (viide 32) lk 185 35

Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st Century

Organising Committee of the Commission on European Family Law 2009 lk 183

19

Asendusemaduse puhul on seaduslikult vahe kas asendusema on abielus votildei mitte Juhul kui

asendusema on abielus siis on seaduslikuks vanemaks lapse suumlnnitanud ema kuid motildelemad

partnerid saavad lapse uumlheskoos lapsendada Juhul kui asendusema on registreeritud kooselus

votildei vallaline siis votildetab partneritest see kes on lapse bioloogiline vanem isaduse omaks ning

saab seadusliku vanema staatuse partner lapsendab teise partneri lapse36

212 Eesti

Votilderreldes Hollandiga ei ole Eestis lapse ja tema samasoolise bioloogilise vanema partneri

omavaheline otildeiguslik suhe reguleeritud See ei ole kooskotildelas lapse parimate huvide

arvestamisega ning tekitab ebavotilderdset kohtlemist votilderreldes kunstliku viljastamise teel saadud

lapsega kelle bioloogiline ja faktiline vanem on erisoolised37

Eestis saavad kunstliku viljastamise abil lapse saada ainult naissoost samasoolised paarid ja

seda kahel erineval viisil kunstlik viljastamine mehe seemnerakkudega ning votildeotilderast

munarakust loodud embruumlo uumllekandmine naisele

Igale naistele on loodud votildeimalus kasutada kunstilikku viljastamist Kui heteroseksuaalne

naine on abielus siis on tal kunstlikuks viljastamiseks vaja oma abikaasa kirjalikku luba

vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seaduse38

sect 17-le Kui naine elab

homoseksuaalses kooselus ja soovib teostada kunstlikku viljastamist siis ei maumlngi tema

elukaaslane selle seaduse jaumlrgi olulist otildeigusliku rolli Seaduse jaumlrgi on partner kotildervaline isik ja

seadus ei defineeri teda kuidagi kuid de facto partner taumlidab lapse kasvatamisel abikaasa rolli

ja tema luba kunstlikuks viljastamiseks oleks samalaadselt vajalik ja oluline nagu

heteroseksuaalsetel paaridel

36

Machtelt Vonk (viide 32) lk 204-205 37

Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or Transgender

Families A European Prespective ILGA-Europe 2008 lk 5 38

Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13

20

Naine kes elab samasoolise partneriga on praeguste seaduste kohaselt sunnitud ennast

vallaliseks naiseks nimetama ja tema kunstlik viljastamine hakkaks toimima kunstliku

viljastamise ja embruumlokaitse seaduse sect-des 21 ja 22 ettenaumlhtud tingimustel sama seaduse sect 5

lg 2 alusel Vastuoluline on ka fakt et samasoolise partneriga elav naine peab nimetama

ennast vallaliseks ka juhul kui on tegelikult samasoolise partneriga suhtes ent soovib last (ja

seda just paarisuhtes koos kasvatada) Selline olukord on tekkinud kuna samasooliste isikute

kooselu ei ole praegusel hetkel kuidagi seaduslikult registreeritav Samasoolises paarisuhtes

elaval naisel sellel juhul on sundvaletamise seisund mis on tekkinud seaduses nimetatud

perekonnaseisu votildeimalike vormide ebataumlielikkuse totildettu

Doonori seemnerakkudega kunstliku viljastamise abil seotud perekonna lapsel on faktiliselt

kaks samasoolist vanemat aga seaduslikult on tal registreeritud ainult bioloogiline ema

Seega kasvab laps seaduse jaumlrgi uumlksikemaga ning tal on otildeigused ja kohustused ainult uumlhe

vanema suhtes

Kunstliku viljastamise meetodi puhul kus uumlhele naisele kantakse uumlle teise naise votildei partneri

munarakust loodud embruumlo loetakse laps samuti potildelvnevaks naisest kes on ta suumlnnitanud

(vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlo kaitse seaduse sect24-le)Vastavalt

perekonnaseaduse sect23 lg 1 on selline kunstlik viljastamine lubatud ainult siis kui naise

viljastamine muul viisil ei ole votildeimalik Sellise kunstliku viljastamise puhul oleks motildelemal

naisel votildeimalik olla lapsega geneetiliselt seotud kuid seaduse jaumlrgi sunnitakse jaumlllegi peale

olukord kus ainult uumlht naist loetakse lapsevanemaks Kui votilderrelda seda olukorda abielus

oleva heteroseksuaalse paariga siis on olukord jaumlrgmine ndash kui naist viljastatakse kunstlikult

tema abikaasa seemnerakkudega siis vastavalt sama seaduse sect17 lg 21

loetakse laps sellest

mehest potildelvnevaks ning motildelemad saavad lapse seaduslikuks vanemaks Nii samasooliste

naiste paari puhul kui ka erisoolise paari puhul votildetavad motildelemad isikud osa kunstliku

viljastamise protsessist ja motildelemad on geneetiliselt lapsega seotud kuid samasooliste naiste

paari puhul on seaduslik vanem ainult lapse suumlnnitatud naine Sellisel juhul tekib ebavotilderdne

kohtlemine

21

Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse39

sect24 lg 1 uumltleb et lapse arengu ja kasvu loomulikuks

keskkonnaks on perekond ning lastega perekonnad peavad saama riiklikku kaitset ja toetust

See taumlhendab et lapse jaoks on aumlaumlrmiselt oluline et tema kaks samasoolist kasvatajat ja tema

ise kuuluksid otildeiguslikult perekonna motildeiste alla Nii saaks ta oma otildeigusi ja kohustusi taumlielikult

rakendada sotildeltumata tema tegelike vanemate soost taumlpselt sama moodi kui laps kes elab

erisooliste faktiliste vanematega Praegune kohtlemine on ebavotilderdne votilderreldes lapsega kes

elab erinevast soost isikutest moodustatud perekonnas kus uumlks taumliskasvanutest on

bioloogiline vanem aga teine on vanema partner See on ka totildeendatud uuringutega40

Erinevast soost isikute kooslust ja nende last nimetatakse praeguse seaduse kohaselt

perekonnaks ja vanema partner on kasuvanem

Meessoost seksuaalvaumlhemustel ei ole votildeimalik kunstliku viljastamise teel last saada kuna

Eestis ei ole vastavalt Karistusseadustiku41

sect132 asendusemadus lubatud See taumlhendab et

samasoolised mehed ei sa uumlheskoos lapsi eostada See taumlhendab ebavotilderdset kohtlemist

votilderreldes samasooliste naiste paaridega

22 Votildeotilderaslapse lapsendamise abil seotud laps

221 Euroopa Inimotildeiguste Kohus

Euroopa Liidus on samasooliste paaride ja nende laste probleem lahendatud igas riigis

erinevalt Analuumluumlsin motildenda Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtuotsust mis on taumlitmiseks

kohustuslikud ka Eestis Kaasuse Frettegrave vs Prantsusmaa taotleja arvates rikuti tema otildeigust

austusele era- ja perekonnaelu vastu ehk siis rikuti inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse

konventsiooni artikkel 8 ja artikkel 14 mis keelavad diskrimineerimist Taotleja soovis uumlksi

last adopteerida ja taotles seda 1991 aasta oktoobris Esimesel intervjuul avaldas taotleja oma

homoseksuaalsuse ja vaumlitis et ta elab uumlksinda ilma partnerita Peale seda pakkus intervjueerija

39

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50

40 Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 24-33

41 Karistusseadustik RT I 17042013 8

22

vaumllja lapsendamise protsessi lotildepetamise 1993 aastal jaumlttis Pariisi Sotsiaalfondi osakond

hageja taotluse rahuldamata Antud otsuse potildehjuseks oli see et Frette pakkus lapse jaoks

ebastabiilset ja potentsiaalselt last kahjustavat emarolli mudelit Potildehiline kuumlsimus oli selles et

kas uumlksik homoseksuaalne isa on votildeimeline last kasvatama votildei mitte Euroopa Inimotildeiguste

Kohus otsustas haumlaumlletustulemusega neli kolme vastu et rikkumist artikkel 14 koostoimes

artikkel 842

ei olnud Seega ei tohi Eestis takistada laste lapsendamist homoseksuaalsetele

isikutele

Peale Frettegrave vs Prantsusmaa kaasust esitas Ameerika Uumlhendriikide Psuumlhhoanaluumluumltiline

Assotsiatsioon avalduse et geid ja lesbid on nii uumlksikisikute kui paaridena votildeimelised

tegutsema ja last kasvatama lapse huvidest laumlhtudes Nad on votildeimelised taumlitma lapse tervist

kahjustamata kotildeiki kohustusi ja peaksid saama heteroseksuaalsete vanematega votilderdsed

otildeigused ning seda nii paaris kui ka uumlksikisikuna Eelpool toodud uuringute naumlited muudavad

kohtu arvamuse punktis 42 taumliesti otildeigustamatuks Lisaks sellele vaumlidab kohus punktis 42 et ei

ole piisavalt palju lapsi et adopteerimise notildeudlust rahuldada See on vaidlustatav arvamus43

ILGA-EUROPE-i kaasuse kommentaaride kokkuvotildettes totildei autor vaumllja arvamuse et nii kaua

kui Prantsusmaal on lubatud lapsendamine uumlksikutele heteroseksuaalsete isikutele ei luba

artikkel 8 ja artikkel 14 Prantsusmaa haldusorganitel ja kohtutel jaumltta geisid ja lesbisid

lapsendamise protsessist vaumllja nimetades potildehjuseks nende isikute seksuaalsaumlttumust 17

Jaumlrgmiseks vaatlen laumlhemalt kaasust EB vs Prantsusmaa 1998 aasta veebruaris esitas

taotleja Prantsusmaal taotluse lapse lapsendamiseks Lapsendamise menetluse kaumligus mainis

taotluse esitaja et ta on homoseksuaalne ja tal on samasooline partner R

Augustis 1998 andis taotlejat kuumlsitlenud psuumlhholoog hinnangu et talle ei peaks lapsendamist

lubama Potildehjusena totildei psuumlhholoog vaumllja asjaolu et taotleja hakkab last uumlksi kasvatama ning

see kahjustaks last kuna laps peaks naumlgema kindlat peremudelit kus on nii isa kui ka ema

42

EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v France 43

Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second

Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June

2005httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf (09102012)

23

Lisaks sellele vaumlitis psuumlhholoog et taotleja elab oma samasoolise partneriga aga ei soovi seda

kinnitada ja jaumltab partnerisse puutuvad kuumlsimused vastamata See votildeib samuti last kahjustada

kuna ta saab ainult emade eeskuju Psuumlhholoogi arvates ei olnud see otildeige

1998 aasta oktoobris esitas perenotildeukogu lapsendamise juhatuse esindaja arvamuse et

taotlejale ei peaks lapsendamist lubama Ta vaumlitis et vastavalt tema kogemusele on lapse

jaoks paremad perekonnad kus on nii ema kui ka isa ehk siis lapsendamiseks sobivad

erisoolised paarid

1998 novembris ei lubatud taotlejal lapsendamist jaumlrgnevatel potildehjustel taotleja ei ole

uumlksikemana votildeimeline naumlitama lapsele otildeiget peremudelit kus maumlngib olulist osa mehelik roll

ja taotleja partneri osavotildett lapse kasvatamisel ei ole kindlaks tehtud See votildeib samuti last

kahjustada

Halduskohus ei lubanud samuti taotlejale lapsendamist ning tugines seejuures

homoseksuaalsuse argumendile Nii rikkus ta inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse

konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga

Kohus taumlheldas taotleja elustiili mis ei ole lapse kasvatamiseks sobilik ning ei ole lapse

huvides ja votildeib teda kahjustada Lisaks sellele on kohaliku tsiviilseadustiku artikkel 343 jaumlrgi

lubatud lapsendamise taotlemine igauumlhele kes on vaumlhemalt 28 aastat vana Seega rikuti ka

kohalikku seadust mitte ainult konventsiooni

Prantsusmaa tugines kohtuotsusele Frettegrave vs Prantsusmaa kaasuses kus kohus ei rahuldanud

taotleja esitatud notildeuet Seekord otsustas kohus otsuse punktis 51 et eelnevas kaasuses rikuti

artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga44

Euroopa Inimotildeiguste Kohus otsustas haumlaumlltega kuumlmme

seitsme vastu et rikuti artikkel 14 koostoimes artikkel 8-ga45

44

EIKo 2201 2008 4354602 EB v France 45

Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France

httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886 22012008

24

Kaasustest votildeib vaumllja lugeda et homoseksuaalsed lapsevanemad ei saa kuidagi last kahjustada

ja homoseksuaalsus ei taumlhenda seda et sellises perekonnas kasvav laps ei saa otildeiget kasvatust

Homoseksuaalsed vanemad ei kaumlitu lapse huvisid silmas pidades halvemini kui

heteroseksuaalsed vanemad Laste adopteerimise puhul ei saa taotleja homoseksuaalsus

kuidagi motildejutada lapsendamise lubamist votildei mittelubamist Homoseksuaalse eluviisi toomine

potildehjuseks miks mitte adopteerida on keelatud ja rikub konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus

artikkel 8-ga

Neid kaasused on omavahel vaumlga sarnased Ferreteacute kaasuses otsustas kohus nelja haumlaumllega

kolme vastu et antud juhul ei olnud artikkel 8 koosmotildejus artikkel 14 rikkumist aga EB

kaasuses otsustas kohus kuumlmne haumlaumllega seitsme vastu et tegemist oli rikkumisega Euroopa

Inimotildeiguste Kohtu Kohtu president ja Prantsusmaa kohtunik Kohtunik Costa olid Ferreteacute

kaasuse puhul enamikus ja arvasid et rikkumist ei olnud aga EB kaasuses otsustasid nad

juba seda et taotleja otildeigused olid rikutud EB kaasuse puhul maumlrkas kohus ka seda et alates

Ferretteacute kaasuse jaumlrel on toimunud ilmselge otildeiguse areng samasoolistele isikutele

lapsendamise kuumlsimuses ja nuumluumldseks on see legaalne juba kuumlmnes Euroopa Liidu riigis Seda

votildeib ka totildelgendada nii et konventsiooni saumltted ei oma kindlat totildelgendust vaid seda peab

totildelgendama kaumlesoleva hetke otildeiguslikku olukorda arvestades46

Motildelema kaasuse puhul toimub

lapsendamine vallalise isiku poolt kuid EB kaasuse puhul oli taotlejal partner ja kuna

lapsendamine on antud olukorras vaid ainuisikuline ei oleks lapsel mingeid otildeigusi ega

kohustusi teda lapsendanud inimese partneri suhtes

222 Eesti

Eesti seadus ei keela seksuaalvaumlhemustele uumlksinda lapsendamist ent justiitsministeeriumil on

arvamus et samasoolistele partneritele lapsendamise lubamine on keeruline ja tihti peale

vaidlustatav teema kuna ministeeriumi arvates ei ole Eesti uumlhiskond kindel et samasoolistele

partneritele lapsendamine on lapse huvides ja ei kahjusta teda47

kuid laste otildeiguste kaitset

tagades ei tohi tugineda uumlhiskonna valmisolekule LGBT perekonnade tunnustamisel

46

European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw 47

Andra Olm (viide 12) lk 63

25

Perekonnaseaduse48

sect148 uumltleb et lapsendada votildeivad nii vallalised kui ka abielu sotildelminud

isikud Kuivotilderd LGBT inimesed ei saa oma vahel sotildelmida abielu ega oma suhteid muul moel

registreerida siis on nad otildeiguslikult vallalised isikud vaatamata sellele et nad faktiliselt

moodustavad perekonna Seega laieneb neile lapsendamise puhul perekonnaseaduse sect148 lg1

mis uumltleb et vallaline isik votildeib lapsendada ainult uumlksinda Samuti ei saa perekonnaseaduse

sect149 jaumlrgi teine partner sama last lapsendada sest lapsendamissuhete kestel ei saa muu isik

vaumllja arvatud lapsendaja abikaasa sama last lapsendada Kui vaadata siinkohal lapse otildeigusi

lapsendaja partneri suhtes siis ei ole lapsel oma vanema partneri suhtes vastavalt

perekonnaseaduse sect161 mingeid otildeigusi ega kohustusi sest lapse hooldamisotildeigus laieneb vaid

sellisel juhul kui abikaasad lapsendavad uumlhiselt votildei lapsendatakse abikaasa laps Muudel

juhtudel kuulub hooldamise otildeigus ainult lapsendajale ainuisikuliselt

Samasoolised partnerid kuuluvad selle seaduse taumlhenduses muude juhtumite hulka Seega ndash

elades kahe samasoolise vanemaga peres kus kumbki ei ole bioloogiline vanem on lapsel

otildeigused ja kohustused ainult uumlhe vanema vastu Naumliteks kui uumlhel partneril on bioloogiline votildei

lapsendatud laps olemas ja teine partner soovib omalt poolt perekonnavaumlliselt teist last

lapsendada siis lapsendamise protsessi kaumligus ei arvestata perekonnaseaduse sect147 lg 2-ga

mis uumltleb et lapsendamine ei ole lubatud kui lapsendaja lapsed on selle vastu votildei kui

lapsendaja lapsed kahjustavad mingil maumlaumlral lapsendatava huve Kuna lapsendatav saabub

perekonda kus on olemas teised lapsed tuleks kindlasti arvestada nende huvidega ja

veenduda et nad ei kahjusta lapsendatavat aga sellisel juhul toimub lapsendamine

seadusjaumlrgselt vallalise isiku poolt See ei ole paraku piisav lapse huvidega arvestamine

Samuti tekib lapsendamise puhul vanusepiiranguga seotud ebavotilderdne kohtlemine

Perekonnaseaduse sect150 lg 1 uumltleb et lapsendada votildeib vaumlhemalt 25-aastane piiramata

teovotildeimega isik kuid lg 2 uumltleb et kohus votildeib erandjuhtudel lubada lapsendamist ka

vaumlhemalt 18-aastasele juhul kui ta lapsendab oma abikaasa lapse Samasooliste paaride jaoks

see jaumlllegi ei kehti kuivotilderd neil ei ole votildeimalik omavahel abielluda See on oluline piirang

mis votildeib tingida olukorra kus uumlks partner kes on lapse seaduslik vanem sureb ja tema

48

Perekonnaseadus RT I 27062012 12

26

partner kes on last kasvatanud on alla 25-aastane ning seega ei ole tal seaduse jaumlrgi votildeimalik

surnud partneri last lapsendada Nii tekib lapse lastekodusse sattumise oht ning see ei pruugi

olla lapse huvidega kooskotildelas Lapse jaoks on tema bioloogilise vanema partner tegelik

vanem ning perekonnaliige kuid tekib olukord kus laps eemaldatakse tema ellu jaumlaumlnud

faktilisest vanemast Abielus paari puhul seda probleemi ei teki kuna sellisel juhul on lapse

bioloogilise vanema partner lapse seaduslik kasuvanem isegi kui ta pole last lapsendanud

vastavalt perekonnaseadusele Ning bioloogilise vanema surma puhul ei eemaldata last

kasuvanemast ning olles alla 25-aastane kasuvanem saab erandolukorras lapsendada ka

surnud abikaasa last

Seega tuginenes Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikale tuleb Eestis luua laste ning

samasoolistest isikutest moodustatud perekondade ja nende laste kaitse ning tagada laste

parimate huvide arvestamine vastavalt laste otildeigustele Inimotildeiguste konventsiooni antud otildeigus

perekonnakaitsele rakendub samuti laste suhtes

23 Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud laps

Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapse otildeiguslik seis on erinev ja mingil maumlaumlral

raskem kui eelnevatel juhtudel Siin votildeib naumlha kolme erinevat teed Uumlks stsenaarium on

selline et lapsel on kaks seaduslikku vanemat kes on lahus kusjuures motildelemad on

bioloogilised vanemad ning uumlhel vanemal on samasooline partner ja laps elab nendega koos

Teise variandi puhul on lapsel kaks bioloogilist vanemat kes on lahus Uumlhel vanemal

puuduvad votildei on aumlra votildeetud vanemaotildeigused ning laps elab oma seadusliku bioloogilise

vanemaga ja vanema partneriga Kolmanda votildeimaluse puhul elab samasoolistest isikutest

moodustatud perekonnas vaumlhemalt kaks last igal lapsel on erinevad bioloogilised vanemad

Tegelikkuses elavad lapsed koos uumlhe bioloogilise vanemaga ja vanema partneriga Lapsed ei

ole omavahel veresugulased

231 Eesti

27

Analuumluumlsin kaumlesolevas peatuumlkis eelkotildeige olukorda kus lapsel on kaks seaduslikku bioloogilist

vanemat vanemad on lahus ja laps elab uumlhe seadusliku vanemaga ja tema partneriga See

taumlhendab et lapsel on faktiliselt kolm isikut kes tema eest hoolt kannavad ja tema elust osa

votildetavad Lapsel on otildeiguslik side ainult kahe bioloogilise vanemaga ning vanema partneril kes

elab lapsega koos ja kasvatab last puudub otildeiguslik side lapsega Kui votilderrelda seda olukorda

heteroseksuaalse perekonnaga siis sellisel juhul on uuel partneril votildeimalus partneri last

lapsendada juhul kui teine lapsevanem annab notildeusoleku ja kui nad on abielus vastavalt

perekonnaseaduse sect152 lg1 Selle kohaselt katkeb lapsel otildeiguslik side uumlhe bioloogilise

vanemaga ja tekib see vanema partneriga Homoseksuaalsetel isikutel puudub selline

votildeimalus kuna partneri last saab lapsendada ainult abiellunud votildeotilderasvanem

Otildeiguslik side vanema partneriga puudub ka juhtumi puhul kus lapsel on ainult uumlks seaduslik

vanem ja teiselt bioloogiliselt vanemalt on vanemlikud otildeigused aumlra votildeetud votildei siis ei ole teine

bioloogiline vanem kindlaks tehtud Samas on heteroseksuaalsetel paaridel votildeimalik luua

otildeiguslikud suhteid lapse ja partneri vahel Abielu sotildelmides tekib vastavalt perekonnaseaduse

sect148 lg2 p2 partneril otildeigus lapsendada partneri laps varasematest suhetest Faktiliselt elab

laps kahe samasoolise vanemaga aga otildeiguslikult suhted on tal ainult uumlhe bioloogilise

vanemaga

Kolmas stsenaarium on nimetatutest kotildeige keerulisem Faktiliselt on lapsel kaks samasoolist

vanemat kellest otildeiguslik side on ainult bioloogilisega Samuti on lapsel kasuotildede votildei

kasuvend kelle bioloogiline vanem on tema bioloogilise vanema partner Sellises olukorras

puudub lapsel otildeiguslik suhe teise peres elava lapsega Sellelt pinnalt votildeib tekkida erinev

kohtlemine votilderreldes heteroseksuaalse perega kus partnerid saavad omavahel abielluda ja

lapsi lapsendada ning kus sellisel juhul on kotildeikidel peres kasvavatel lastel ja neid kasvatavatel

taumliskasvanutel omavaheline otildeiguslik side Ebavotilderdne kohtlemine tekib sellisel juhul punktis

mis puudutab laste omavahelist abiellumist (selle lubamist) Perekonnaseaduse sect 3 uumltleb et

isikud kelle sugulussuhe potildehineb lapsendamisel ei votildei omavahel abielluda Kaumlesoleva

seaduse sect 2 lotildeikes 1 nimetatud sugulussuhe potildehineb lapsendamisel antud juhul kaumlsitlen sect2

lg1 p2 venna ja otildee suhteid Heteroseksuaalse perekonna puhul tekib lastel lapsendamise

tagajaumlrjel otildeiguslik otildee ja venna suhe ehk siis neil ei ole lubatud omavahel abielluda kuid

28

samasoolistest isikutest moodustatud perekonna puhul saavad partnerite lapsed omavahel

hiljem abielu sotildelmida kuna nad ei ole otildeiguslikult uumlksteisega seotud Samuti tekib probleem

erinevate toetuste saamises kuna sellist kooslust ei nimetata seaduslikult perekonnaks

Hea naumlide on eelpool vaumllja toodud Viimsi kaasus Selle puhul oli uumlheks osapooleks

samasoolistest isikutest kooslus ning kaasatud oli kolm last kes kotildeik ei olnud omavahel

otildeiguslikult seotud Osapool taotles Viimsi vallavalitsuselt laste lasteaia- ja koolitoidu ning

sotildeiduotildeiguse tasuta saamist Viimsi vallavalitsuse 12062009 korraldusega nr 373 jaumleti

kaebaja taotlused rahuldamata kuid Viimsi vallavolikogu maumlaumlrus nr 16 ei sisalda perekonna

totildelgendust ega kitsendavat saumltet mis taumlpsustaks mis soost peavad olema vanemad ja mis

otildeiguslik side vanemate ja laste vahel eksisteerib49

Samuti tekib probleem miks uumlhes

leibkonnas elavad faktilised otildede ja vend ei ole lapsega seaduslikult seotud ning ei kuulu lapse

perekonda Hetkel ei ole Eesti seadustes perekonna motildeiste defineeritud See taumlhendab et

samasoolises perekonnas elav laps ja tema bioloogilise vanema partneri lapsed ei ole

omavahel otildede ja vend kuid abiellunud erisoolise paari puhul oleks

232 Euroopa Liit ja Inimotildeiguste Kohus

Euroopa Inimotildeiguste Kohus tegi kohtuotsusega X ja teised vs Austria suure sammu laste

otildeiguste ja nende samasooliste vanemate probleemi lahendamisel ja naumlitas nii kaasaegseid

seisukohti Kaasuse taotlejateks olid kaks naissoost isikut kelle peres oli laps ning uumlks

taotleja soovis lapsendada partneri bioloogilist last Laps oli suumlndinud vaumlljaspool abielu ja

ainult lapse bioloogilisel emal oli lapse hooldusotildeigus Selle juhtumi puhul oli lapsel ka

bioloogiline isa kes maksis regulaarselt lapse elatist ning keeldus lapse ema partnerile

adopteerimisotildeiguse andmisest

Austria seaduste jaumlrgi kaotaks lapse ema partneri lapse adopteerimise puhul otildeigused lapse

suhtes kuid isa otildeigused oleksid tagatud Seega ei olnud lapsendamine Austria seisukohast

votildeimalik Taotlejad soovisid oma faktilise pere otildeiguslikku tunnustamist ning lapse

bioloogilise ema partneri tunnistamist lapse vanemana lapse bioloogilise isa asemel Austria

49

Inimotildeigused Eestis (viide 8) lk 141-143

29

seaduste jaumlrgi oli votildeimalik partneri last lapsendada nii abiellunud paaridele kui ka

mitteabiellunud heteroseksuaalsetele paaridele kes elavad stabiilses suhtes Kohus toob

punktis 95 selgelt vaumllja et samasooliste isikute stabiilne kooselu kuulub perekonna motildeiste

alla taumlpselt samamoodi nagu stabiilne erisooliste isikute kooselu Samuti leiab kohus et laps

kes elab oma bioloogilise vanema ja tema partneriga kes motildelemad kannavad tema eest hoolt

kuulub ka perekonda ja kotildeik kolm isikut peavad olema kaitstud artikkel 8 taumlhenduses ning

kuuluvad uumlheskoos perekonna motildeiste alla Sellist kooslust ei tohi diskrimineerida votilderreldes

erisooliste isikutest moodustatud perekonnaga ning antud kaasuse puhul on tegemist artikkel

14 koosmotildejus artikkel 8-ga rikkumisega

Antud kaasuse puhul leidis kohus et taotlejad sealhulgas uumlhe taotleja laps elasid kooselus

mis on vaumlga sarnane kooseluga mida elavad abiellunud heteroseksuaalsed isikud kus uumlks

abikaasa soovib lapsendada teise abikaasa last Vahe on selles et samasooline paar ei votildei

abielluda ja saab vaid omavahelised suhted registreerida Selline registreerimine ei anna

votildeimalust partneri last lapsendada kuna Austria seadustega pole lubatud lapsendamine

registreeritud partneritele Taotlejad ei olnud registreeritud see andis neile votildeimaluse partneri

last lapsendada kuna Austria seadusandlus lubab stabiilses registreerimata kooselus elavatel

heteroseksuaalsetel paaridel partneri lapse adopteerida Kohus leidis et antud kaasuse puhul

ei olnud artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumist mis kaumlsitleb abiellunud

heteroseksuaalsete isikutega kus uumlks abikaasa tahab lapsendada teise abikaasa bioloogilist

last vaid oli artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumine votilderreldes heteroseksuaalsete

faktiliste kooslustega kus uumlks partner tahab lapsendad teise partneri last

Otsuse poolt olnud kohtunikud leidsid et konventsioon ei kohusta liikmesriike andma otildeigust

mitteabiellunud paaridele partneri lapse lapsendamiseks Kuid kui selline otildeigus on olemas

siis ei ole samasooliste paaride diskrimineeriv kohtlemine lubatud Erinev kohtlemine ei ole

potildehjendatud kuna see ei ole lapse otildeiguste kaitseks vajalik Kohus ei votildetnud vastu ka Austria

vastuvaumlidet et selles kuumlsimuses puudub Euroopas uumlhine arvamus ning seetotildettu tuleks

kuumlsimuse lahendamine jaumltta riigi paumldevusse50

50

EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria

30

3 LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes erinevast

soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega

Laste ja nende perede otildeiguslikus kaitses on kaks erinevad teed Iga riik aktsepteerib igal juhul

seda et igal lapsel on kaks bioloogilist vanemat ehk siis mees ja naine kes on lapse eostanud

bioloogilisel teel votildei kunstliku viljastamise abil Sotildeltumata vanemate votildei lapse tahtest

eksisteerib kaks erinevast soost isikut kellel peaks igal juhul olema lapse suhtes teatavad

otildeigused ning lapsel peaksid olema otildeigused oma vanemate suhtes Teisalt peab kaitsma lapse

otildeigusi ka tema faktilises perekonnas see taumlhendab perekonnas kus laps pikaajaliselt elab

Sellisel juhul peavad motildelemal faktilisel vanemal olema lapse igapaumlevase uumllalpidamise osas

otildeigused ja kohustused51

Tuginedes uumllaltoodud faktidele votildeib vaumlita et lapse huvisid

arvestades on oluline kaitsta lapse otildeigusi tema tegelikus perekonnas sest just faktilised

vanemad votildetavad lapse elust kotildeige enam osa ning kannavad lapse uumlle igapaumlevaselt hoolt ning

see ei sotildeltu neid omavahel siduvatest bioloogilistest sidemetest

Kotildeik eelpool toodu totildeendab et homoseksuaalsetes suhetes elava lapse vanema partneril ja

lapsel ei eksisteeri omavahelisi otildeiguslikke suhteid ja puudub ka votildeimalus neid suhteid luua

kuna partner ei saa lapsendada teise partneri last Tekib olukord kus lapse otildeigused oma

seadusliku vanema partneri suhtes puuduvad ning selline olukord ei taga lapsele piisavat

kaitset

Nii samasooliste isikute kui ka erisooliste isikute kooselu kuhu on kaasatud lapsed peavad

olema eraldi reguleeritud

Miks ei saa laps olla samamoodi kaitstud nagu abielus paari laps52

See on otildeiguslik probleem

mis on jaumlaumlnud Eestis seni lahenduseta Vastavalt UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsioonile on

kotildeik lapsed votilderdsed sotildeltumata soost ja rahvusest sotildeltumata sellest kas nad elavad motildelema

51

Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 14-15 52

Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia

Antwerp-Oxford 2005 lk 291

31

vanemaga uumlksikvanemaga kas nad on suumlndinud registreeritud abielus votildei mitte53

Konventsioon kaumlsitleb last otildeigussubjektina ja taumlheldab et laps on ise oma otildeiguste teostaja54

Konventsioon kehtestab ka lapse ja riigi omavahelise suhte See taumlhendab et riigil ega

vanemal pole lapse uumlle omanikuotildeigust last vaadeldakse indiviidina kellel on omad

inimotildeigused mis on taumlpselt samasugused kui igal taumliskasvanul Samuti annab konventsioon

motildeista et votildeib tekkida konflikt lapse huvide ja vanemate votildei uumlhiskonna huvide vahel

Sellised konfliktid peab lahendama laste huvidega arvestades neid esile totildestes Laste huvid

defineeritakse tulenevalt konventsioonist mille jaumlrgi on olulised naumliteks otildeigus haridusele

otildeigus perekonnaelule ning otildeigus olla kuulatud ja austatud indiviidina55

Vastavalt

konventsiooni artikkel 18-le on vanematel esimene vastutus laste kasvatamise ja arengu eest

ehk siis vanemad on laste otildeiguste tagajad kasvatajad kaitsjad ja hoolitsejad

Konventsiooni keelekasutusest tuleneb see et termin bdquovanemldquo votildeib ka viidata paljudele

erinevatele peremudelitele mis kaasaegses maailmas eksisteerivad Naumliteks votildeib tuua

konventsiooni artikkel 5-e mis viitab laiendatud perekonna taumlhendusele UumlRO Lapse Otildeiguste

Konventsioon toob vaumllja ka perekonna taumlhtsuse Nimetatakse lapse otildeigust perekonnale see

taumlhendab uumlldiselt otildeigust vanematele ja otildeigust olla perekonnaliige See iseloomustab ka tervet

konventsiooni56

Laps ei saa tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest partneritest

koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes UumlRO Lapse Otildeiguste

Konventsiooni artiklis 2 p1 on saumltestatud et osalisriigid peavad tagama nende jurisdiktsiooni

all olevatele lastele kotildeik konventsioonis saumltestatud otildeigused ja kohustused sotildeltumata lapse ja

tema vanema votildei seadusliku hooldaja rassist soost keelest usust votildei muudest tingimustest

53

Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61

(18012013) 54

Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012

httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused

55 Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and What it

Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10 httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019

(06052013)

56 Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine praktikas

Lastekaitse Liit 2005 lk 71-74

32

Jaumlrelikult on erisoolisest perekonnast lapse ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes samasoolises

perekonnas kasvava lapsega konventsiooni taumlhenduses lubamatu ja sobimatu57

Samuti annab konventsiooni artikkel 2 p2 riigile positiivse otildeiguse votildetta kasutusele sobilikud

meetmed laste votilderdsete otildeiguste tagamiseks Kui raumlaumlgitakse homoseksuaalsetele paaridele

uumlheskoos laste kasvatamise otildeiguse andmisest siis mainitakse sageli laste huvidega

arvestamist Siin votildeib tuua naumliteks Gas ja Dubois vs Prantsusmaa kaasuse jt Selles

valdkonnas on naumlha ilmselget arengut esimesed Euroopa riigid mis lubasid samasoolisel

inimesel partneri lapse adopteerida olid Taani (1999) Island (2000) Norra (2001) ja Rootsi

(2003) Nendes riikides on otildeiguslikud reformid toimunud aastatel 1993-2003 Alates 2009

aastast on Soomes lubatud samasoolisel isikul oma partneri last adopteerida Eeliseks on kui

partnerid elavad registreeritud kooselus ja mittebioloogiline vanem on lapse sotsiaalne vanem

ehk tegelik vanem Nendes riikides saab samasooliste vanemate peres elav laps peale

lapsendamist taumlieliku sotsiaal- otildeigus- ja majandusliku kaitse ja samuti tagab see lapse otildeiguse

motildelemale seaduslikule ja sotsiaalsele vanemale Selline otildeiguslik areng naumlitab ka seda et

vanemate seksuaalne saumlttumus votildei sugu ei ole lapse huvide arvestamisel taumlhtis

Areng nendes riikides naumlitab ka seda et perekond koosneb lapsest ja kahest taumliskasvanud

isikust (sotildeltumata soost) Lapsel kes elab sellises perekonnas tekib otildeigus kahele seaduslikule

vanemale ja see annab talle votilderdse kaitse votilderreldes lapsega kes elab heteroseksuaalses peres

Selline areng naumlitab meile mis on kaasaaegne perekond58

See kotildeik taumlhendab et lapsel kes kasvab samasoolises perekonnas peavad olema

samasugused otildeigused nagu ta kasvaks erisooliste vanemate perekonnas kus partnerid kas on

votildei ei ole abielus Lapsel on otildeigus perekonna- ja eraelu kaitsmisele Euroopa Inimotildeiguste

Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ja samuti on tal otildeigus olla mitte diskrimineeritud

vastavalt sama konventsiooni artikkel 14-le Paraku naumleme erinevat suhtumist votilderreldes

lapsega kes elab perekonnas kus vanemad on heteroseksuaalsed Lapsel on vaja otildeigust

57

Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 29 58

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in Europe

National Cross-Border and European Perspectives 2012 lk 102-103120-122

33

perekonna kaitsele ja votildeimalust seadustada oma suhted mitte ainult bioloogilise vanemaga

vaid ka bioloogilise vanema partneriga Kui bioloogiline vanem ja partner on

heteroseksuaalsetes suhetes saab laps motildelema poole notildeusolekuga tagada enda otildeiguse olla

lapsendatud ja luua perekond Kui bioloogiline vanem ja tema partner on homoseksuaalsetes

suhetes siis isegi juhul kui motildelemad pooled on notildeus ei saa laps kasutada oma otildeigust olla

lapsendatud ja luua perekonda kui see ei ole vastuolus tema huvidega Riik arvestab lapse

huve eelkotildeige lapsendamisele lubatavuse kuumlsimuses

Selleks et aru saada partneri otildeigustest lapse suhtes peab enne defineerima kes on partner

lapse jaoks seaduse motildettes Perekonnaseadus annab meile kolm erinevat suhet lapse vanem

votildeotilderasvanem ehk lapse vanemaga abiellunud isik ning kasuvanem ehk isik kes ei ole

vanem ega votildeotilderasvanem vaid isik kes tegelikult last kasvatab Teda votildeib nimetada ka

faktiliseks vanemaks59

Sellest tuleneb et partner on kasuvanem Perekonnaseadust vaadeldes

votildeib oumlelda et kasuvanemal on kasulapse suhtes minimaalsed otildeigused samuti on lapse

otildeigused kasuvanema suhtes minimaalsed ja mitte taumlielikud

Ka Eesti Lastevanemate Liit on seisukohal et laste otildeigused ei ole piisavalt kaitstud seetotildettu

soovivad nad laste otildeiguste tugevdamist olukorras kus uumlks vanematest ei ole bioloogiline

vanem60

Samasooliste paaride puhul on partner faktiline vanem Lastekaitse Liidu president

Loone Ots on seisukohal et laps peab olema turvatud ja kaitstud nagu seda notildeuab Lastekaitse

Konventsioon Samuti arvab ta et samasooliste kooselu seadustamine on tervitatav samm

votilderdotildeiguslikkuse uumlhiskonda Laps satub vaumlgivalla ja hooletuse ohvriks nii samasoolises kui

erisoolises perekonnas seega peaksid tema otildeigused olema votildeimalikult efektiivselt kaitstud

motildelemal juhtumil Uumlhe votildeimaliku seisukoha jaumlrgi peaks samasoolistele peredele andma

lapsendamisotildeiguse erandjuhul see peab olema selgelt lapse huvides ning iga juhtumi puhul

arvestatakse konkreetseid asjaolusid ja teatud vanusest ka lapse notildeusolekut See aitaks vaumlltida

lapse lastekodusse sattumist laps peaks kasvama peres mitte uumlkskotildeik kui haumlsti varustatud

59

Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Edgar Salumaa Juridika

httpwwwjuridicaeejuridica_etphpdocument=etarticles1995123599PRNprvphp 60

Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest lk 3

httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise+koosel

uga+seotud+ettepanekutestpdf (18012013)

34

lastekodus Lastekaitse Liit on seisukohal et laps peab olema kaitstud ja Eesti laps peab

olema otildennelik vaatamata lapse kasvatajate soost61

Naumliteks votildeib tuua EIOtildeK kohtuotsuse Gas

ja Dubois v Prantsusmaa mille puhul kohtuniku eriarvamusel on samasoolises perekonnas

kasvatatav laps erinevas olukorras votilderreldes erisooliste taumliskasvanutega uumlhes peres kasvava

lapsega62

Eesti Potildehiseadus saumltestab ja tunnustab perekonna kaitset ja samuti peetakse potildehiseaduse jaumlrgi

oluliseks laste kasvatamist ning vanematele antakse mitte ainult luba vaid ka kohustus oma

lapsi kasvatada Mainitakse ka riigi kohustust perekonda laste kasvatamisel abistada Riigi

kohustuseks on luua lapsevanematele votildeimalused oma laste kasvatamiseks ja tagada laste

potildehivajadused63

Laps on homoseksuaalses peres kasvades erinevas olukorras votilderreldes heteroseksuaalses

peres kasvava lapsega Viimasel juhul on motildelemal vanemal otildeigus taotleda erinevaid

perekonna- ja laste kasvatamistoetusi kuna motildelemad vanemad votildeivad seadusjaumlrgselt end

lapsevanemana registreerida (bioloogiline vanem lapsendamine) Samasooliste partnerite

puhul on toetuste saamine raskendatud votildei ei ole uumlldse votildeimalik naumliteks votildeib tuua Viimsi

kaasuse probleemi Nii ei saa laps kes kasvab peres kahe samasoolise vanemaga vanemate

kaudu samalaadset riigipoolset toetust Kaasuses X Y ja Z vs Suurbritannia toob Inimotildeiguste

Kohus selgelt vaumllja et inimotildeiguste konventsioon votildeib olla totildelgendatud erinevalt ja perekonna

kaitse laieneb mitte ainult abiellunud paaridele vaid ka de facto peredele

Alati peab arvesse votildetma mitut erinevat faktorit kui kaua kaks taumliskasvanud isikut (sotildeltumata

soost) koos elanud on kas isikud elavad uumlhes leibkonnas kas nad soovivad votildei ei soovi lapsi

koos kasvatada64

Arvatakse et perekonna autentne tunnus on uumlhine laste kasvatamise otildeigus

61

Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012 httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed ( 21012012)

62 Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa 23032012

httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420 (22012013) 63

Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad sotsiaaltoetused ja ndash

teenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007 lk 29 64

Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in International

and Comparative Law Kluwer Law International 2002 lk 261

35

Seega peab uumlhine laste kasvatamisotildeigus olema identselt kaumlttesaadav nii heteroseksuaalsetele

kui ka samasoolistele paaridele Kui erisoolistel paaridel on otildeigus lapsi uumlhiselt kasvatada ilma

registreerimiseta siis peab selline otildeigus olema tagatud ka samasoolistele partneritele65

Eestis puudub spetsialiseerunud organ mis teostaks jaumlrelvalvet laste otildeiguste tagamise uumlle

Seda funktsiooni teostavad erinevad organid koostoumloumls Nendeks kohalik omavalitsus

maavalitsus otildeiguskantsler ja teised66

Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas nr 6-

81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute puumlsiv kooselu kuulub

perekonnapotildehiotildeiguse kaitse alla aga Eestis ei ole selline kooselu reguleeritud ja seetotildettu tuleb

luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Samuti puudub lapsendamist ja

hooldusotildeigust puudutav regulatsioon mis tagaks laste huvide arvestamise samasooliste

paaride puhul Partneril puudub lapsendamise votildeimalus ja see annab hooldusotildeiguse ainult

uumlhele vanemale kuid partnerid elavad koos lapsega ja motildelemad peaksid lapse eest vastutama

ja tema eest kandma hoolt Selline olukord votildeib tuua probleeme lapse hooldamisotildeiguse

teostamisel uumlhe partneri surma korral votildei juhul kui seaduslik lapsevanem ei saa mingil

potildehjusel pikemaajaliselt hooldusotildeigust teostada Samuti pole tagatud partneri otildeigus last edasi

kasvatada kui seaduslik vanem sureb

Probleem on ka uumluumlrisuhetes Votildelaotildeigusseaduse sect289 saumltestab et eluruumi uumluumlrnikul on otildeigus

uumluumlriruumides majutada oma abikaasat alaealisi lapsi ja toumloumlvotildeimetuid vanemaid ilma

uumluumlrileandja notildeusolekuta67

Juhul kui uumluumlrilevotildetja on lapse vanema partner siis ei saa

uumluumlrileandja notildeusolekuta eluruumis majutada last ega tema seaduslikku vanemat Sellega

satub laps ebasoodsasse olukorda votilderreldes lapsega kes elab perekonnas kus motildelemad

partnerid on tema seaduslikud vanemad Lapse eluruumides viibimine sotildeltub uumluumlrileandja

tahtest

65

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs (viide 58) lk 92 66

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava

2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20per

ede20arengukava202012-2020pdf (16022013) 67

Otildeiguskantsler ( viide 3) lk 1 5

36

Laste staatus samasoolistes paarides on laumlbi aegade olnud nagu Pandora laegas Alati on olnud

arusaadav aktsepteeritud ja isegi notildeutud et lapsel peab olema kaks vanemat aga nuumluumldseks on

see arenenud selles suunas et lapsel votildeib olla kaks ema kaks isa votildei isegi kolm vanemat

2007 aastal andis Ontario Kohus oma otsuses AA vs BB ONCA 268

selles kuumlsimuses uue

arengu Selle kaasuse puhul vaumlrbasid kaks homoseksuaalset stabiilses suhtes elavat naist oma

meessoost sotildebra lapse bioloogiliseks eostamiseks Lapse suumlndides olid tema seaduslikeks

vanemateks bioloogiline ema ja bioloogiline isa Bioloogilise ema samasooline partner oli

sellises situatsioonis lapse faktiline vanem taumlitis lapse teise ema rolli ja kandis suurt osa lapse

kasvatamises Kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngisid lapse elus vaumlga olulist rolli ja kandsid lapse

eest hoolt Lapse bioloogilise ema samasooline partner leidis et tal peaksid olema lapse

suhtes samuti seaduslikud otildeigused ja kohustused ning ta poumloumlrdus kohtusse nende otildeiguste ja

kohustuste saamiseks Kohus leidis et kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngivad lapse elus vaumlga suurt

rolli ja lapse otildeiguste tagamise seisukohalt on oluline et kotildeik kolm oleksid tema seaduslikud

vanemad

Kohus arvestas lapse huvidega ning see on selle kaasuse puhul kotildeige olulisem Kohus

otsustas et kotildeik kolm taumliskasvanut peavad olema seaduslike vanematena registreeritud ning

seelaumlbi sai laps kolm seaduslikku vanemat Nimetatud kaasus totildei samasooliste vanemate ja

sellistes peredes elavate laste probleemide osas taumliesti uue arengu Selliseid arenguid jaumllgides

votildeib oletada et ka teised riigid votildetavad Orlando kaasuse arvesse ja hakkavad seda jaumlrgima

Perekonna ja vanema staatuse kontseptsioon on viimase aja jooksul teinud laumlbi suured

muutused ja arengud avardanud piire ja haumlgustanud nende motildeistete traditsioonilist taumlhendust

Niisiis votildeib oletada et laumlhitulevikus toimuvad seadusandluses muudatused mille kohaselt ei

arvestata vanema staatuse saamisel enam vanemate seksuaalse saumlttumuse ja arvuga Selle

asemel votildeetakse arvesse eelkotildeige lapse huvid Selline olukord peaks viima selleni et tagatud

on taumlielik votilderdsus ja vaumllistatud diskrimineerimine Seda propageerib praegusel ajal Euroopa

Inimotildeiguste Konventsiooni artikkel 14

68

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and ROSENBERG

JJA AA v BB 2007 ONCA 2 httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

37

Tihtipeale sotildeltub lapse otildeiguslik staatus perekonnas sellest milline on temaga koos elavate

taumliskasvnanute suhte otildeiguslik staatus ndash sellest kas tegemist on abielu votildei registreeritud

kooseluga On oluline ka maumlrgata et vaumlga paljud riigid on laste kaitse tagamise eesmaumlrgil

avanud samasooliste paaride jaoks votildeimaluse oma suhteid registreerida Selle kaudu on neil

votildeimalus lapsi uumlheskoos lapsendada votildei siis on uumlhel partneril votildeimalik lapsendada partneri

laps Naumliteks Rootsis saavad lapsendamise puhul sarnase otildeigusliku staatuse nii paarid kes on

oma suhted kooseluna registreerinud kui ka abielus olevad erisoolised paarid

Norra ja Sakasamaa lubavad neil paumlevil registreeritud kooselus elavatel samasoolistel isikutel

lapsendada oma partneri lapse Siin tuleb aga silmas pidada et tegemist on siseriiklike

seadustega mis ei garanteeri nende rahvusvahelist tunnustamist Perekonna seisukohalt

taumlhendab see seda et nii lastel kui tema vanematel votildeivad tekkida otildeiguslikud probleemid

vaumlljaspool riiki juhul kui teises riigis ei kehti sarnased seadused69

Euroopa Liidu otildeigus

perekonnaotildeiguse valdkonnas notildeuab uumlhtlustamist ja liigub kiirelt sinnapoole Kindlasti on

vajalik demokraatlik ja selge lahendus mis hakkaks potildehinema Euroopa Inimotildeiguste

Konventsioonil

69

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family Law

Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008 lk 101-110

38

Kokkuvotildete

Uurimistoumlouml kaumligus olen jotildeudnud jaumlreldusele et kuigi Eestis ei ole perekonna motildeiste

defineeritud on selle motildeiste seadusaktidesse sisse viimine aumlaumlrmiselt oluline nii erisooliste kui

ka samasooliste paariride ja nendega koos elavate laste perekonnakaitse otildeiguse tagamiseks

Viimsi kaasus on vaumlga hea naumlide Eesti seadusandlusest Tuginedes Euroopa Liidu otildeigusele ja

Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtukaasustele olen jotildeudnud jaumlreldusele et teatud juhtudel

peavad nii erisooliste kui ka samasooliste paaride pered koos lastega votildei ilma kuuluma

perekonna kaitse alla Samuti peab registreerimata kooselus paari peres elav laps kuuluma

oma tegelike vanematega uumlhte perekonda ning olema kaitstud perekonna motildeiste taumlhenduses

taumlpselt samamoodi kui laps kes elab registreeritud kooselu sotildelminud faktiliste vanematega

Igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja diskrimineerimine mis potildehineb isikute

sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud Euroopa Liidu liikmesriigid ei tohi perekonna ja

uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise potildehjuseks nimetada Euroopa

Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta

perekonnaeluna millel on riiklik kaitse

Teine peatuumlkk naumlitas et hetkel votildeivad lapsel tekkida perekonnaliikmetega erinevad otildeiguslikud

suhed Perekonnaliige ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem seega on tema otildeigused lapse

suhtes ja lapse otildeigused faktilise vanema vastu piiritletud Faktiliste vanematega kes ei ole

oma suhteid registreerinud koos elav laps on ebavotilderdses olukorras votilderreldes lapsega kes elab

faktiliste vanematega kes on oma suhteid registreerinud Nii tekib lapse lastekodusse

sattumise oht naumliteks bioloogilise vanema surma puhul kui teisel faktilisel vanemal

puuduvad lapse uumlle vanemlikud otildeigused Selline kohtlemine ei pruugi olla lapse huvidega

kooskotildelas Abielus paari puhul seda probleemi ei teki

Kolmandas peatuumlkis kaumlsitlesin LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdset kohtlemist

votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega Toumloumlst tuleb

selgelt vaumllja et ebavotilderdsel kohtlemisel ei ole otildeigustust ja see ei ole kooskotildelas lapse huvidega

Lapsel on otildeigus kahele vanemale ning oma tegelike vanemate tunnustamisele sotildeltumata

tegelike kasvatajate soost Laps peab igal juhul olema kaitstud sotildeltumata sellest kas tema

39

faktilised vanemad on oma suhted registreerinud votildei mitte kuna laps ei saa seda kuidagi

motildejutada Samasooliste paaride puhul on laps ebavotilderdses olukorras votilderreldes erisooliste

faktiliste vanematega elava lapsega LGBT peredes elavate laste kaitse on puudulik ja notildeuab

taumliustamist sotildeltumata siseriigi uumlhiskonna valmisolekust ning eelkotildeige tuleb seda kuumlsimust

lahendades tugineda lapse huvidele

40

Summary

Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family

has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost

importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex

couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good

example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of

the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex

and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection

Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their

real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same

way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any

avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is

prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of

the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court

of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state

The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family

members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of

the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent

are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship

is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered

their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the

death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to

the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no

significance in the case of a married couple

In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent

families compared to children living in families formed by persons of different sexes The

thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests

Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition

41

regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their

factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any

bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared

to children living with their factual parents of different sexes The protection of children

living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the

general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into

consideration in the first place when solving the problem

42

Kasutatud materjalide loetelu

Kasutatud kirjandus

Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009

Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in

International and Comparative Law Kluwer Law International 2002

Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or

Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008

Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika

EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of

Fundamental Rights of the European Union 2006

European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw

European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and

discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal

analysis 2010

Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012

Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia

Antwerp-Oxford 2005

Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st

Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009

Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family

Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008

Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of

Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law

Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007

Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad

sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007

43

Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine

praktikas Lastekaitse Liit 2005

Kasutatud normatiivmaterjal

Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303

Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification

Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their

family members to move and reside freely within the territory of the Member States

Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50

Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2

Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8

Perekonnaseadus RT I 27062012 12

Kasutatud internetiallikad

Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second

Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June

2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and

ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2

httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-

2pg-27

Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of

fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012

httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6

-2008-0479amplanguage=EN

European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working

Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties

Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007

httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf

44

GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf

Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-

10xls

Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest

httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise

+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf

Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61

Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012

httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused

Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012

httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed

Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta

Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-

perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta

Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk

32

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC

C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf

Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France

httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886

Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa

23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede

arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja

20perede20arengukava202012-2020pdf

The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010

httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf

Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and

What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10

httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019

45

Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri

httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool

iste_isikute_peresuhepdf

Viidatud kohtupraktika

EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa

EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa

EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria

EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits

EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola

EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95

EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria

TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009

TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010

8

Keda pidada perekonnaks kelle ellu riik votildei kolmas isik ei tohi votildeib votildei peab sekkuma

Kelle suhtes on riigil positiivsed kohustused See sotildeltub sellest kuidas meie riik ja uumlhiskond

perekonda motildeistab Seega on perekonna motildeiste ajas muutuv sotildeltub sotsiaalsest ja

kultuurilisest keskkonnast ja sellest kuidas perekonda kaumlsitletakse seadustes ja

kohtupraktikas7

Eestis ei olnud LGBT perekonna teemalist kohtupraktikat kuni 2010 aastani Just sel aastal

tehti Tallinna Ringkonnakohtu poolt nii-oumlelda Viimsi kaasuse otsus Uumlheks osapooleks oli

samasoolistest isikutest paar ja juhtumiga olid seotud ka kolm last8 Nimetatud osapool taotles

Viimsi Vallavalitsuselt laste lasteaia- ja koolitoidu ning sotildeiduotildeiguse tasuta saamist Viimsi

Vallavalitsuse 12062009 korraldusega nr 373 jaumleti kaebaja taotlused rahuldamata Otsust

potildehjendas Vallavalitsus sellega et kahe samasoolise isiku kooselu ei saa nimetada

perekonnaks kui laumlhtuda seadusaktidest Vastuvaumlitena esitati asjaolu et Viimsi Vallavalitsuse

maumlaumlruses nr 87 22122006 ei ole perekonna motildeiste defineeritud Sotildenu bdquokolme ja enama

lapsega pereldquo votildeib totildelgendada erinevalt Kaebuse esitaja ja tema partner on motildelemad Viimsi

valla elanikud nende uumllalpidamisel on kolm last ja nad kuuluvad samasse leibkonda mis

taumlhendab seda et neil on uumlhine majapidamine ja nad hoolitsevad laste eest uumlheskoos Motildelema

sissetulekuid kasutatakse samuti uumlheskoos Seega votildeib sellist kooslust kaumlsitleda perekonnana9

Kaebaja poumloumlrdus oma otildeiguste tagamiseks kohtusse ja Tallinna Halduskohus tuumlhistas Viimsi

Vallavalitsuse korralduse ning notildeudis kaebaja taotluse uuesti laumlbivaatamist10

Vallavalitsus ei

olnud sellega notildeus ja esitas apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

Apellatsioonikaebus jaumleti rahuldamata ja kohus otsustas jaumltta Tallinna Halduskohtu otsuse

Viimsi Vallavalitsuse 12 juuni 2009 korralduse nr 373 tuumlhistamise osas muutmata ja lisaks

7 Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk 32

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikSoM_analC3BCC

3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekst__mC3A4rts_

_pdf (25122012) 8 Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010 lk 141-

143 9

Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus wwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-10xls

(02012013) 10

TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009

httpswwwriigiteatajaeekohtuteavemaa_ringkonna_kohtulahendidmenetlushtmlkohtuasjaNumbe

r=3-09-148917 (04012013)

9

sellele tuumlhistas Ringkonnakohus eelmise otsuse osa kus Viimsi Vallavalitsus oli kohustatud

kaebaja taotluse uuesti laumlbi vaatama et teha soodustuste saamise osas uus otsus Sellega leidis

Ringkonnakohus et Viimsi Vallavalitsuse korraldus nr 373 oli otildeigusvastane11

Eesti seadustes ei ole perekonna motildeiste defineeritud aga Viimsi kaasus naumlitab et

seaduslikult registreerimata suhetes isikud votildeivad end siiski maumlaumlratleda uumlhe perekonnana

Seega peaksid perekondadele kelle omavahelised suhted pole lepinguga maumlaumlratletud sh

samasoolistele perekondadele siiski kehtima kotildeik sotsiaalsed soodustused mis kehtivad

seaduse jaumlrgi perekondadele votildei leibkondadele Samas tuleb silmas pidada et Eestis ei

rakendata pretsedendiotildeigust seega ei garanteeri Viimsi kaasuse otsus LGBT koosluste

(lastega votildei ilma) perekonnana tunnistamist Seda saab garanteerida ainult seadusetaumliendus

kus perekonna motildeiste oleks defineeritud

Poumloumlran siinkohal erilise taumlhelepanu probleemile mis puudutab seda et Eesti

perekonnaseaduse vaumlljaandja kasutab selliseid sotildenu nagu bdquoabieluldquo ja bdquoabikaasaldquo ning nendes

saumltetes kus kasutatakse sotildena bdquoperekondldquo eeldatakse et tegemist on registreeritud kooseluga

Seega ei laiene see seadus mitteregistreeritud paaridele Kuid Viimsi kaasus naumlitab et

erijuhtumil votildeime nimetada ka mitte registreeritud kooselu perekonnaks Siin tekib otildeiguslik

kuumlsimus ndash millised seadusesaumltted laienevad ainult registreeritud partneritele ja millised

motildelemale

Perekonnaseaduse sect1 lg1 saumltestab et abielu sotildelmitakse naise ja mehe vahel See taumlhendab et

samasoolistele paaridele ei laiene perekonna kaitse ja otildeigus abielluda Traditsiooniline abielu

taumlhendab kooslust mille tagajaumlrjel votildeib suumlndida jaumlrglasi12

See taumlhendab et Eestis on abielu

ja perekonna kaitse loodud rahva puumlsimise kaitseks13

Abielustaatus toob kaasa mitmeid

erinevaid uumlhiskonnas olulisi otildeigusi ja kohustusi Nende otildeiguste ja kohustuste hulka kuuluvad

abikaasa paumlrimisotildeigus uumllalpidamiskohustus lastega seonduvad otildeigused ja kohustused

11

TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010

httpswwwriigiteatajaeekohtuteavemaa_ringkonna_kohtulahendidmenetlushtmlkohtuasjaNumbe

r=3-09-148933 (04012013) 12

Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009 lk 4 13

Eesti Vabariigi potildehiseadus RT I 27042011 2

10

varalised otildeigused ja kohustused lahutamisega seonduv varajagamine ja muu14

Need otildeigused

ja kohustused ei laiene samasooliste paaridele kuna puudub inimeste omavaheliste suhete

regulatsioon Perekonnaseaduse jaumlrgi ei ole lubatud abielu sotildelmimine mis kotildeik need otildeigused

ja kohustused kaasa tooks Nagu eelnevalt mainitud on defineerimata ka perekonna motildeiste

Ka Eesti Vabariigi lastekaitseseadus kaumlsitleb perekonna motildeistet Naumliteks sect30 lg2 uumltleb et

lapsel on on otildeigus perekonna kokkusaamise eesmaumlrgil lahkuda Eestist votildei Eestisse sotildeita Aga

kuidas rakendub see otildeigus siis kui tegemist on bioloogilise lapsevanema partneriga kes on

kasvatanud last terve tema eluaja Eesti Vabariigi jaoks kehtib kuumlll direktiiv 200386EC mis

kaumlsitleb perekonna taasuumlhinemist kuid sellekohaselt on perekonnaliige isik kes on

registreeritud partner votildei abikaasa Seega ei kehti Eesti seaduste jaumlrgi Eesti Vabariigi

lastekaitse seaduse sect30 bioloogilise vanema partneri jaoks Samas on ta siiski kaumlsitletav kui

pereliige ndash nii arvab ka Eesti Vabariigi otildeiguskantsler Seelaumlbi tekib seadusandluses konflikt

Olukorras kus kodanikud kasutavad vaba liikumise votildei perekonna taasuumlhinemise otildeigust on

Euroopa Liidu Parlament arvamusel et igasugune abielu mis on tunnustatud uumlhes

liikmesriigis peab olema samavaumlaumlrselt tunnustatud ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides

Samuti peab iga seadus mis on vastu votildeetud motildenes teises liikmesriigis olema kaalutletud

ning see peab olema arvesse votildeetud teiste liikmesriikide poolt Liikmesriigid peavad vaumlltima

igasugust diskrimineerimist On aumlaumlrmiselt oluline et liikmesriikide kodanikud saaksid

taumlielikult kasutada oma tsiviilotildeigusi ja seda mitte ainult kodumaal vaid ka riigis mille

kodanikud nad on votildei riigis kus nad elavad15

Samuti kutsub Euroopa Parlament oma raportis

20072145 liikmesriike kes ole ei samasooliste isikute kooselu reguleerimise seadusakti vastu

votildetnud tunnustama vaumlhemalt teistes liikmesriikides sotildelmitud samasooliste isikute vahelist

abielulepingut ning samuti kutsutakse uumlles andma neile votildeimalust vabalt liikuda ilma et

samasoolised paarid peaksid kartma diskrimineerimist seksuaalsete eelistuste potildehjal Samuti

kutsub Euroopa Parlament liikmesriike uumlles tunnustama samasooliste isikute kooselu

sotildeltumata sellest kas see on registreeritud kooselu votildei abieluna Teisel juhul piiritleb kooselu

14

Andra Olm (viide 12) lk 4

15

European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working Document

on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs

DT673609ENdoc 21062007

httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf (15042013)

11

tunnustamata jaumltmine isikute vaba liikumist16

Kuid Eestis ei ole samasooliste isikute

kooslused seadusega reguleeritud ehk kui laps soovib oma teises riigis naumliteks Hollandis

tunnustatud mittebioloogilise vanemaga (bioloogile vanem on samasooline partner) Eestis

uumlhineda see pole votildeimalik

Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas Nr 6-81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute

puumlsiv kooselu kuulub perekonna potildehiotildeiguse kaitsele aga Eestis ei ole selline kooselu

reguleeritud ja seetotildettu tuleb luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Erinevast

soost osapooltest koosnevad paarid saavad oma suhteid reguleerida abielu sotildelmides aga

samasoolistele paaridele ei ole see institutsioon avatud ja puuduvad alternatiivmeetmed

omavaheliste suhete reguleerimiseks17

Samuti jaumlaumlb lahendamata kuumlsimus kes kuulub

samasooliste paaride puhul lapse perekonda Kas bioloogiline vanem faktiline vanem

lapsendamise puhul registreeritud seaduslik lapsendaja votildei motildelemad partnerid Motildenel juhul

on lapse perekonnaks motildelemad partnerid naumliteks Viimsi kaasuse puhul aga muudel juhtudel

kus kasutatakse sotildena bdquoperekondldquo ei ole selgust kas raumlaumlgitakse ainult registreeritud kooslusest

votildei mitte

Samasooliste isikute kooselu ja sellises kooselus eksisteerivate laste otildeigused peavad olema

taumlpselt samasugused kui otildeigused erisoolistes perekondades Laps peab saama samasuguse

kaitse igas aspektis emotsionaalses finantsilises otildeiguslikus ning uumlhiskondliku kaitse naumlol Ei

saa otildeigustada seda kui samasooliste paaride lapsed jaumlaumlvad otildeiguslikult eraldi ruumlhmaks18

Selle kuumlsimuse lahendamiseks votildeib poumloumlrduda Euroopa Liidu otildeiguse ja Euroopa Inimotildeiguste

Kohtu kohtupraktika poole kuna Eestis kehtivad seadused seda ei reguleeri

16

Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of fundamental

rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012

httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6-2008-

0479amplanguage=EN (15042013) 17

Otildeiguskantsler (viide 3) maumlrgukiri lk 1 5 18

Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta Postimees

07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-perekondade-lapsed-on-eestis-

kaitseta

12

12 Perekonna motildeiste Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikas

Inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 8 uumltleb et igauumlhel on otildeigus era- ja

perekonnaelu kaitsele

Sotildena bdquoperekondldquo defineerimisel on oluline EIK kohtuotsus Emonet ja teised vs Šveits Kohus

toob punktis 33 selgelt vaumllja et perekond on kooslus kus inimeste vahel tekivad tihedad

isiklikud sidemed Punktis 44 on selgelt oumleldud et kaitsma ei pea mitte ainult seaduslikult

registreeritud kooslust ehk ametlikult abiellunud isikutest perekonda vaid kaitsta tuleb ka de

facto kooslust ehk isikuid kes moodustavad perekonna ilma seadusliku registreerimiseta

Kohtuotsuse kohaselt on olulised ka teised faktorid kui kaua partnerid koos on elanud kui

kaua on nende suhe kestnud ja kas nad on uumlksteisele selgelt vaumllja oumlelnud oma soovi lapsi

kooselus kasvatada 19

Uuem kohtuotsus mis aitab aru saada perekonna totildelgendusest on Schalk ja Kopf vs Austria

Varem kaumlsitleti samasooliste partnerite kooslust Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ainult

eraeluna aga antud kohtuotsuse punktis 90 leidis kohus et samasooliste partnerite kooselu

kus eksisteerib tihe isiklik side votildeib teatud juhtudel kaumlsitleda mitte lihtsalt eraeluna vaid

perekonnaeluna See taumlhendab seda et kui erisoolistest inimestest moodustuv paar on kooslus

mida kaitstakse riigis perekonna taumlhenduses siis samasugust samasoolistest inimestest

moodustatud kooslust peab samuti kaitsma perekonna taumlhenduses Kohus totildei vaumllja ka selle et

paljudes riikides on juba avatud samasooliste isikute suhete registreerimise votildeimalus riigi

tasandil20

Jaumlrgmine vaumlga oluline kaasus perekonnaelu defineerimiseks oli Karner vs Austria kus

meessoost taotleja elas pikaajalises suhtes mehega Taotleja partner potildedes surmaga lotildeppenud

haigust Motildelemad partnerid elasid uumluumlrikorteris ja peale uumlhe partneri surma avaldas kinnisvara

omanik soovi lotildepetada taotlejaga uumluumlrileping kuid kohalik seadus kaitses surnud isiku

perekonnaliikmeid uumluumlrilepingu lotildepetamise eest Austria Riigikohus leidis et selline kaitse ei

19

EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Switzerland p 33 34 36 20

EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95

13

laiene samasoolistele paaridele Euroopa Inimotildeiguste Kohus leidis et toimus artikkel 8

koosmotildejus artikkel 14-ga rikkumine Kui kohalik seadus kaitseb erisoolisi mitteabiellunud

kooslusi ja kui erisooliste pereliikmete puhul jaumlaumlks uumlhe pereliikme surma puhul uumluumlrileping

kehtima siis peab ta samuti kehtima ka samasooliste paaride puhul Seega ei olnud taotleja

uumluumlrilepingu lotildepetamine seaduslik Kohus kordas samuti seda et kui riiklikus seaduses

eksisteerivad erinevused erisooliste paaride ja samasooliste isikute paaride de facto kooselus

siis peavad need erinevused olema kas vaumlga potildehjalikult ja objektiivselt potildehjendatud votildei

kotildervaldatud21

Kaasuse Keegan vs Iirimaa puhul leidis Euroopa Inimotildeiguste Kohus et perekonnaelu kaitse

alla kuuluvad mitte ainult abiellunud isikud vaid motildenedel juhtudel ka de facto perekonnad

mis on oma olemuselt abieluga sarnased Antud kaasuse puhul oli tegemist erinevast soost

isikutega Kohus leidis punktis 43 et isegi kui laps on suumlndinud vaumlljaspool abielu votildeib kahe

inimese kooslust koos lapsega nimetada perekonnaeluks22

Kaasuse Kozak vs Poola puhul elas taotleja oma samasoolise partneriga munitsipaalkorteris

mis oli renditud taotleja partneri poolt Peale partneri surma poumloumlrdus taotleja omavalitsuse

poole et saada korteri uumluumlrileping oma nimele kuid omavalitsus keeldus Potildehjuseks oli

taotleja seksuaalsaumlttumus Omavalitsus leidis et faktilisele samasooliste isikute kooselule ei

laiene perekonnakaitse23

Inimotildeiguste kohus kordas et samasooliste isikute stabiilne de facto

pereelu taumlhistab perekonda samavotilderd nagu erisooliste isikute faktiline kooselu Selle kaasuse

puhul oli oluline kohtu arvamus et liikmesriigid peavad votildetma arvesse uumlhiskonna arengut

ning selle kaumligus on toimunud muudatused perekonna ja isikute omavaheliste suhete

valdkonnas Ehk siis kohus kinnitas et igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja

diskrimineerimine mis potildehineb isikute sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud

Liikmesriigid ei tohi perekonna ja uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise

potildehjuseks nimetada24

21

EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria 22

EIKo 2605 1994 1696990 1994 Keegan v Irimaa p 44 23

EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poland 24

European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and discrimination on

grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal analysis 2010 lk 46

14

Need kaasused naumlitavad et Euroopa Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute

stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta perekonnaeluna millel on riiklik kaitse Abieluvaumllised

samasooliste isikute kooslused peavad olema taumlpselt samamoodi kaitstud ja arvesse votildeetud

nagu abieluvaumllised erisoolistest isikutest moodustunud perekonnad Arenguid on naumlha ka

perekonnaelu defineerimisel Kui varem kuulus samasooliste isikute kooselu ainult eraelu

kaitse alla siis praegusel hetkel peab samasooliste isikute faktiline kooselu kuuluma

perekonna kaitse alla ning erinev kohtlemine ei ole lubatud

13 Perekonna motildeiste Euroopa Liidu otildeiguses

Euroopa Liit alustas liikumist perekonnaotildeiguse uumlhtlustamiseks juba aastal 1994 kui tuli vaumllja

Euroopa Parlamendi resolutsioon geide ja lesbide votilderdsete otildeiguste kaitsmiseks Euroopa Liidu

liikmesriikides Euroopa Liidu liikmesriigid votildetsid vastu otsuse et kotildeikide liikmesriikide

kodanike otildeigusi tuleb kaitsta sotildeltumata nende seksuaalsest saumlttumusest ja kotildervaldada tuleb

igasugune ebavotilderdne kohtlemine mis baseerub seksuaalsel saumlttumusel See ei loonud siiski

votildeimalust abiellumiseks Sotildeltumata sellest leidsid motildened Euroopa Liidu liikmesriigid

kuumlsimusele alternatiivlahenduse avades nii erisoolistele kui samasoolistele paaridele

votildeimaluse registreerida oma suhteid abieluvaumlliselt25

Euroopa Liidu otildeiguses on vaumlga oluline seaduslik akt nimega Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste

Harta mis jotildeustus koos Lissaboni lepingu jotildeustumisega Seadusakti artikkel 7 uumltleb et

igauumlhel on otildeigus perekonna- ja privaatelu kaitseks artikkel 9 uumltleb uumlhtlasi et igauumlhel on otildeigus

abielluda ja luua perekond ning need potildehiotildeigused peavad olema garanteeritud ja kaitstud

vastavalt siseriiklikele seadustele Enne muudatust sisaldas artikkel 9 naise ja mehe motildeistet ja

oli seega totildelgendatav kehtivana ainult erisoolistele isikutele kuid taumlnaseks on sotildenad bdquomeesldquo ja

bdquonaineldquo artikkel 9st kotildervaldatud See taumlhendab et perekond kui institutsioon on Euroopa

Liidu otildeiguses hetkel oma struktuuri vaumlaumlrtuste ja funktsioonide puhul uumlleminekustaadiumis

Artikkel uumltleb et abiellumise otildeigus peab olema garanteeritud vastavalt siseriiklikele

25

Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in

Europe Organising Committee of the Commission on European Family Law 2003 lk 12-14

15

seadustele kuid viide naisele ja mehele otildeigussubjektina on liikunud tagaplaanile Artikkel 9

on formuleeritud sooneutraalselt Uumlldiselt saab riik kehtestada abielu lubamisele piiranguid

ainult vastavalt ratsionaalsuse printsiibile ja mitte meelevaldselt Motildened piirangud (nagu

abieluks lubatud vanus) on universaalsed kuid sooline tunnus ei ole asjakohane26

Samasooliste paaride abiellumise lubamine votildei mittelubamine on siseriiklik kuumlsimus27

Kuid

artikkel 9 raumlaumlgib ka otildeigusest luua perekond See on artikkel 9 taumlhenduses eraldiseisev otildeigus

mis ei ole otseselt seotud otildeigusega abielluda

Kaasaegne tendents Euroopas naumlitab seda et paljud inimesed elavad vaumlljaspool abielu

institutsiooni Tunnustatud abielu pole enam otildeiguslik eeltingimus perekonna loomiseks ja ei

ole ainuke viis luua perekonnaelu mis omandaks riigi kaitse ja mittesekkumise otildeiguse28

See

tendents naumlitab et perekonna motildeistet peab kaumlsitlema laialt ja see peab sisaldama palju

erinevaid perekonnavorme sealhulgas de facto perekonnaelu Euroopa Parlament julgustab

liikmesriikides abieluvaumlliste suhete seadustamist ning pikaajalistele abieluvaumlliste suhetele

abieluga sarnase kaitse tagamist nii erisoolistele kui samasoolistele paaridele29

Perekonnaelu motildeiste kuumlsimuse olulisus totildestatatakse ka direktiivis mis kaumlsitleb perekonna

taasuumlhinemist Direktiivi 200386EC kotildeige progressiivsem element on perekonna motildeiste

laiendamine ning moderniseerimine direktiiv hotildelmab mitte ainult abielu sotildelminud isikuid

vaid ka registreeritud de facto kooslusi mis on perekonnaelu motildeiste moderniseerimisel

oluline samm edasi Direktiivi artikkel 4 p3-s kasutatakse terminit abieluvaumlline partner kes

elab registreeritud partnerluses taotlejaga Sinna hulka kuulub ka registreeritud samasooline

partner30

Euroopa Liidu direktiiv 200438EC defineerib pereliikme motildeistet ka artikkel 2 p2-

s partner kes on sotildelminud registreeritud vabaabielu on pereliige kui liikmesriik kaumlsitleb

registreeritud kooselu abieluga votilderdsena31

26

Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union EU Network of

Independent Experts on Fundamental Rights 2006 lk 99-103 27

Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 30301 Artikkel 9 28

Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union( viide 26) lk 103 29

Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union (viide 26) lk 98-104 30

Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification 31

Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their

family members to move and reside freely within the territory of the Member States

16

2 Laste otildeiguslik staatus LGBT perekonnas

Olen eelnevas peatuumlkis naumlidanud et samasooliste paaride kooslused peavad kuuluma

perekonna motildeiste alla Ei ole vaumllistatud et samasooliste paaridega elavad ka lapsed Siin tekib

oluline kuumlsimus ndash kui erinevast soost isikud kuuluvad perekonna motildeiste alla siis kes on

samasoolises perekonnas elava lapse perekond ja mis otildeigused ja kohustused on tal

perekonnaliikmete vastu Kuidas saab laps tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest

partneritest koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes

Kaumlsitlen LGBT perekondade erinevaid laste saamise mooduseid kuna sellest tulenevad

erinevad otildeiguslikud suhted lapse lapse bioloogiliste vanemate ja lapse bioloogilise vanema

partneri vahel LGBT perekondades on laste saamine raskendatud Samasoolised isikud ei saa

loomulikul teel lapsi seega votildeivad otildeiguslikus plaanis tekkida variandid kus laps ei omanda

teatud otildeigusi bioloogilise vanema partneri vastu aga faktiliselt on tegemist ikkagi

perekonnaga Seda olen kaumlesolevas toumloumls eelnevalt ka totildeestanud

LGBT perekondadel on laste saamiseks jaumlrgnevad votildeimalused kunstlik viljastamine

lapsendamine eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapsed Niisiis tekib lapse jaoks

kohe kaks erinevat peremudelit uumlhe variandi puhul on lapsel osaliselt geneetiline perekond

ehk siis lapsel on faktilises perekonnas uumlks bioloogiline vanem Teisel juhul on lapsel

taumlielikult mittegeneetiline perekond ndash selle naumlite puhul pole kumbki vanem faktilises

perekonnas lapsega kuidagi geneetiliselt seotud

21 Kunstliku viljastamise teel saadud laps ja tema otildeiguslik staatus LGBT

perekonnas

Kunstlik viljastamine embruumlo ja munarakkude siirdamine ning asendusemadus annavad laste

soetamiseks votildeimaluse paaridele kes ei saa seda teha bioloogilisel teel Praegusel hetkel on

meditsiin jotildeudnud hetkeni kus lapse suumlnnitanud ema ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem

Nendel juhtudel tekib kuumlsimus kes on lapse seaduslik vanem ja missugused otildeiguslikud suhted

tekivad lapse bioloogilise vanema lapse suumlnnitanud ema ning munaraku- embruumlo- votildei

17

seemnerakudoonori vahel Uumlhtlasi tekib kuumlsimus kes kuulub nendel juhtumitel lapse

perekonda ja kellel on otildeigus riiklikule kaitsele perekonna taumlhenduses

211 Holland

Euroopa Liidus on erinevatel riikidel erinevad riiklikud seadused mis reguleerivad mis tahes

kunstlikku viljastamist nii samasooliste kuid ka erisooliste perede jaoks

Kotildeige kaugemale on selle kuumlsimuse lahendamisel jotildeudnud Holland kus on seadustatud ka

asendusemaduse Samasooliste naiste paari jaoks on loodud erinevad votildeimalused lapse

eostamiseks ja motildened nendest annavad ka motildelemale naisele vanema staatuse Hollandis on

votildeimalik protseduur kus uumlhele naisele kantakse uumlle teise naise votildei partneri munarakust

loodud embruumlo mis on kunstlikult viljastatud kas kindla doonori votildei anonuumluumlmse doonoriga

Motildelemal naisel tekib lapsega geneetiline side ja uumlsna totildeenaumloliselt saavad motildelemad naised olla

lapse seaduslikud vanemad kuid mitte automaatselt seaduse alusel Hollandis saab ainult

lapse suumlnnitanud emast automaatselt lapse seaduslik vanem Bioloogilise ema partneril on

seaduse alusel lubatud partneri laps lapsendada Vaumlga oluline asjaolu sellisel juhul on et

parnteri lapse lapsendamiseks ei pea paar olema seaduslikult registreeritud Sellisel juhul on

oluline ainult laste huvidega arvestamine ja stabiilne kooselu teatud aja jooksul nii partneri

kui lapsega Sama reegel kehtib ka juhul kui uumlks parter on kunstlikult viljastatud

doonorseemnerakkudega ja teisel partneril ei eksisteeri lapsega bioloogilist sidet Motildelemal

juhul on lapse otildeigused taumleilikult kaetud lapsel on tagatud otildeigus nii isale (juhul kui doonor on

teada) kui ka bioloogilisele emale ning lapsel on votildeimalus saada otildeigused ka bioloogilise ema

partneri suhtes kui viimane lapse lapsendab32

Doonorseemnerakkudega kunstlikult viljastatud naise lapsel votildeivad motildenel juhul olla ka

otildeigused doonori suhtes Seda juhul kui doonor on teada maumlrgib ta avaldusele et tahab olla

lapse seaduslik vanem Kohus votildeib talle selle otildeiguse anda kui lapse ema ja doonor elavad

32

Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of Children

with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law Intersentia

Antwerpen ndash Oxford 2007 lk 163-167

18

koos perekonnana Kui doonor on teada ja ei soovi lapse suhtes seemnerakkude andmise

momendil vanemlikke otildeigusi siis ei saa teda vanemana maumlaumlratleda kuna ta ei moodusta

bioloogilise emaga perekonda Juhul kui doonor pole teada ja seemnerakud on tulnud

spermapangast ei saa doonor mitte mingil juhul olla lapse seaduslik vanem ning samuti pole

tal votildeimalust seda taotleda

Kotildeigil neil juhtudel on arvestatud olulist faktorit ndash selleks on reaalne pereelu doonori ja lapse

bioloogilise ema vahel ning motildelema kindel soov votildei soovi puudus saada lapse ametlikuks

vanemaks Sellega on laps samuti kaitstud tal on otildeigus olla oma tegelike vanemate laps33

Juhul kui Hollandis elavad naissoost parterid on abiellunud ja nende perekonda suumlnnib laps

siis saavad motildelemad partnerid automaatselt seadusejaumlrgselt lapse vanemateks ainuke erand

oleks siis kui lapse isal oleks enne lapse suumlndi tema suhtes seaduslikud otildeigused (sel juhul ei

pea lapse isa olema bioloogiline isa) Samuti eksisteerib votildeimalus et samal ajal oleksid

hooldajad nii lapse bioloogiline isa kui last kasvatav samasooline naistepaar Sellisel juhul

antakse isale isadusotildeigus ning samasoolised naissoost partnerid saavad uumlhise vanemliku

vastutuse34

Homoseksuaalsetele meessoost paaridele on Hollandis laste saamiseks avatud ka

asendusemaduse votildeimalus Selleks on kaks votildeimalust asendusemale kantakse uumlle

doonornaise munarakud mis on kunstlikult viljastatud uumlhe partneri seemnerakkudega votildei siis

viljastatakse asendusema munarakud kunstlikult uumlhe partneri seemnerakkudega Motildelemal

juhul on seaduslikeks vanemateks asendusema ning seemnerakkude doonor ehk uumlks

partneritest kelle seemnerakke kunstliku viljastamise puhul kasutati Partner ei saa

vanemlikke otildeigusi seaduse alusel automaatselt kuid teine partner votildeib esitada taotluse

lapsendamiseks ning selle protsessi kaumligus omandab teine meessoost partner vanemlikud

otildeigused35

Nimetatud juhtudel on samasoolises perekonnas kasvava lapse motildelemad faktilised

vanemad ka seaduslikud vanemad ja selline perekond on kaitstud siseriiklike seadustega

erisooliste paaridega votilderdselt

33

Machtelt Vonk (viide 32) lk 179-180 34

Machtelt Vonk (viide 32) lk 185 35

Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st Century

Organising Committee of the Commission on European Family Law 2009 lk 183

19

Asendusemaduse puhul on seaduslikult vahe kas asendusema on abielus votildei mitte Juhul kui

asendusema on abielus siis on seaduslikuks vanemaks lapse suumlnnitanud ema kuid motildelemad

partnerid saavad lapse uumlheskoos lapsendada Juhul kui asendusema on registreeritud kooselus

votildei vallaline siis votildetab partneritest see kes on lapse bioloogiline vanem isaduse omaks ning

saab seadusliku vanema staatuse partner lapsendab teise partneri lapse36

212 Eesti

Votilderreldes Hollandiga ei ole Eestis lapse ja tema samasoolise bioloogilise vanema partneri

omavaheline otildeiguslik suhe reguleeritud See ei ole kooskotildelas lapse parimate huvide

arvestamisega ning tekitab ebavotilderdset kohtlemist votilderreldes kunstliku viljastamise teel saadud

lapsega kelle bioloogiline ja faktiline vanem on erisoolised37

Eestis saavad kunstliku viljastamise abil lapse saada ainult naissoost samasoolised paarid ja

seda kahel erineval viisil kunstlik viljastamine mehe seemnerakkudega ning votildeotilderast

munarakust loodud embruumlo uumllekandmine naisele

Igale naistele on loodud votildeimalus kasutada kunstilikku viljastamist Kui heteroseksuaalne

naine on abielus siis on tal kunstlikuks viljastamiseks vaja oma abikaasa kirjalikku luba

vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seaduse38

sect 17-le Kui naine elab

homoseksuaalses kooselus ja soovib teostada kunstlikku viljastamist siis ei maumlngi tema

elukaaslane selle seaduse jaumlrgi olulist otildeigusliku rolli Seaduse jaumlrgi on partner kotildervaline isik ja

seadus ei defineeri teda kuidagi kuid de facto partner taumlidab lapse kasvatamisel abikaasa rolli

ja tema luba kunstlikuks viljastamiseks oleks samalaadselt vajalik ja oluline nagu

heteroseksuaalsetel paaridel

36

Machtelt Vonk (viide 32) lk 204-205 37

Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or Transgender

Families A European Prespective ILGA-Europe 2008 lk 5 38

Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13

20

Naine kes elab samasoolise partneriga on praeguste seaduste kohaselt sunnitud ennast

vallaliseks naiseks nimetama ja tema kunstlik viljastamine hakkaks toimima kunstliku

viljastamise ja embruumlokaitse seaduse sect-des 21 ja 22 ettenaumlhtud tingimustel sama seaduse sect 5

lg 2 alusel Vastuoluline on ka fakt et samasoolise partneriga elav naine peab nimetama

ennast vallaliseks ka juhul kui on tegelikult samasoolise partneriga suhtes ent soovib last (ja

seda just paarisuhtes koos kasvatada) Selline olukord on tekkinud kuna samasooliste isikute

kooselu ei ole praegusel hetkel kuidagi seaduslikult registreeritav Samasoolises paarisuhtes

elaval naisel sellel juhul on sundvaletamise seisund mis on tekkinud seaduses nimetatud

perekonnaseisu votildeimalike vormide ebataumlielikkuse totildettu

Doonori seemnerakkudega kunstliku viljastamise abil seotud perekonna lapsel on faktiliselt

kaks samasoolist vanemat aga seaduslikult on tal registreeritud ainult bioloogiline ema

Seega kasvab laps seaduse jaumlrgi uumlksikemaga ning tal on otildeigused ja kohustused ainult uumlhe

vanema suhtes

Kunstliku viljastamise meetodi puhul kus uumlhele naisele kantakse uumlle teise naise votildei partneri

munarakust loodud embruumlo loetakse laps samuti potildelvnevaks naisest kes on ta suumlnnitanud

(vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlo kaitse seaduse sect24-le)Vastavalt

perekonnaseaduse sect23 lg 1 on selline kunstlik viljastamine lubatud ainult siis kui naise

viljastamine muul viisil ei ole votildeimalik Sellise kunstliku viljastamise puhul oleks motildelemal

naisel votildeimalik olla lapsega geneetiliselt seotud kuid seaduse jaumlrgi sunnitakse jaumlllegi peale

olukord kus ainult uumlht naist loetakse lapsevanemaks Kui votilderrelda seda olukorda abielus

oleva heteroseksuaalse paariga siis on olukord jaumlrgmine ndash kui naist viljastatakse kunstlikult

tema abikaasa seemnerakkudega siis vastavalt sama seaduse sect17 lg 21

loetakse laps sellest

mehest potildelvnevaks ning motildelemad saavad lapse seaduslikuks vanemaks Nii samasooliste

naiste paari puhul kui ka erisoolise paari puhul votildetavad motildelemad isikud osa kunstliku

viljastamise protsessist ja motildelemad on geneetiliselt lapsega seotud kuid samasooliste naiste

paari puhul on seaduslik vanem ainult lapse suumlnnitatud naine Sellisel juhul tekib ebavotilderdne

kohtlemine

21

Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse39

sect24 lg 1 uumltleb et lapse arengu ja kasvu loomulikuks

keskkonnaks on perekond ning lastega perekonnad peavad saama riiklikku kaitset ja toetust

See taumlhendab et lapse jaoks on aumlaumlrmiselt oluline et tema kaks samasoolist kasvatajat ja tema

ise kuuluksid otildeiguslikult perekonna motildeiste alla Nii saaks ta oma otildeigusi ja kohustusi taumlielikult

rakendada sotildeltumata tema tegelike vanemate soost taumlpselt sama moodi kui laps kes elab

erisooliste faktiliste vanematega Praegune kohtlemine on ebavotilderdne votilderreldes lapsega kes

elab erinevast soost isikutest moodustatud perekonnas kus uumlks taumliskasvanutest on

bioloogiline vanem aga teine on vanema partner See on ka totildeendatud uuringutega40

Erinevast soost isikute kooslust ja nende last nimetatakse praeguse seaduse kohaselt

perekonnaks ja vanema partner on kasuvanem

Meessoost seksuaalvaumlhemustel ei ole votildeimalik kunstliku viljastamise teel last saada kuna

Eestis ei ole vastavalt Karistusseadustiku41

sect132 asendusemadus lubatud See taumlhendab et

samasoolised mehed ei sa uumlheskoos lapsi eostada See taumlhendab ebavotilderdset kohtlemist

votilderreldes samasooliste naiste paaridega

22 Votildeotilderaslapse lapsendamise abil seotud laps

221 Euroopa Inimotildeiguste Kohus

Euroopa Liidus on samasooliste paaride ja nende laste probleem lahendatud igas riigis

erinevalt Analuumluumlsin motildenda Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtuotsust mis on taumlitmiseks

kohustuslikud ka Eestis Kaasuse Frettegrave vs Prantsusmaa taotleja arvates rikuti tema otildeigust

austusele era- ja perekonnaelu vastu ehk siis rikuti inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse

konventsiooni artikkel 8 ja artikkel 14 mis keelavad diskrimineerimist Taotleja soovis uumlksi

last adopteerida ja taotles seda 1991 aasta oktoobris Esimesel intervjuul avaldas taotleja oma

homoseksuaalsuse ja vaumlitis et ta elab uumlksinda ilma partnerita Peale seda pakkus intervjueerija

39

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50

40 Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 24-33

41 Karistusseadustik RT I 17042013 8

22

vaumllja lapsendamise protsessi lotildepetamise 1993 aastal jaumlttis Pariisi Sotsiaalfondi osakond

hageja taotluse rahuldamata Antud otsuse potildehjuseks oli see et Frette pakkus lapse jaoks

ebastabiilset ja potentsiaalselt last kahjustavat emarolli mudelit Potildehiline kuumlsimus oli selles et

kas uumlksik homoseksuaalne isa on votildeimeline last kasvatama votildei mitte Euroopa Inimotildeiguste

Kohus otsustas haumlaumlletustulemusega neli kolme vastu et rikkumist artikkel 14 koostoimes

artikkel 842

ei olnud Seega ei tohi Eestis takistada laste lapsendamist homoseksuaalsetele

isikutele

Peale Frettegrave vs Prantsusmaa kaasust esitas Ameerika Uumlhendriikide Psuumlhhoanaluumluumltiline

Assotsiatsioon avalduse et geid ja lesbid on nii uumlksikisikute kui paaridena votildeimelised

tegutsema ja last kasvatama lapse huvidest laumlhtudes Nad on votildeimelised taumlitma lapse tervist

kahjustamata kotildeiki kohustusi ja peaksid saama heteroseksuaalsete vanematega votilderdsed

otildeigused ning seda nii paaris kui ka uumlksikisikuna Eelpool toodud uuringute naumlited muudavad

kohtu arvamuse punktis 42 taumliesti otildeigustamatuks Lisaks sellele vaumlidab kohus punktis 42 et ei

ole piisavalt palju lapsi et adopteerimise notildeudlust rahuldada See on vaidlustatav arvamus43

ILGA-EUROPE-i kaasuse kommentaaride kokkuvotildettes totildei autor vaumllja arvamuse et nii kaua

kui Prantsusmaal on lubatud lapsendamine uumlksikutele heteroseksuaalsete isikutele ei luba

artikkel 8 ja artikkel 14 Prantsusmaa haldusorganitel ja kohtutel jaumltta geisid ja lesbisid

lapsendamise protsessist vaumllja nimetades potildehjuseks nende isikute seksuaalsaumlttumust 17

Jaumlrgmiseks vaatlen laumlhemalt kaasust EB vs Prantsusmaa 1998 aasta veebruaris esitas

taotleja Prantsusmaal taotluse lapse lapsendamiseks Lapsendamise menetluse kaumligus mainis

taotluse esitaja et ta on homoseksuaalne ja tal on samasooline partner R

Augustis 1998 andis taotlejat kuumlsitlenud psuumlhholoog hinnangu et talle ei peaks lapsendamist

lubama Potildehjusena totildei psuumlhholoog vaumllja asjaolu et taotleja hakkab last uumlksi kasvatama ning

see kahjustaks last kuna laps peaks naumlgema kindlat peremudelit kus on nii isa kui ka ema

42

EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v France 43

Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second

Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June

2005httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf (09102012)

23

Lisaks sellele vaumlitis psuumlhholoog et taotleja elab oma samasoolise partneriga aga ei soovi seda

kinnitada ja jaumltab partnerisse puutuvad kuumlsimused vastamata See votildeib samuti last kahjustada

kuna ta saab ainult emade eeskuju Psuumlhholoogi arvates ei olnud see otildeige

1998 aasta oktoobris esitas perenotildeukogu lapsendamise juhatuse esindaja arvamuse et

taotlejale ei peaks lapsendamist lubama Ta vaumlitis et vastavalt tema kogemusele on lapse

jaoks paremad perekonnad kus on nii ema kui ka isa ehk siis lapsendamiseks sobivad

erisoolised paarid

1998 novembris ei lubatud taotlejal lapsendamist jaumlrgnevatel potildehjustel taotleja ei ole

uumlksikemana votildeimeline naumlitama lapsele otildeiget peremudelit kus maumlngib olulist osa mehelik roll

ja taotleja partneri osavotildett lapse kasvatamisel ei ole kindlaks tehtud See votildeib samuti last

kahjustada

Halduskohus ei lubanud samuti taotlejale lapsendamist ning tugines seejuures

homoseksuaalsuse argumendile Nii rikkus ta inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse

konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga

Kohus taumlheldas taotleja elustiili mis ei ole lapse kasvatamiseks sobilik ning ei ole lapse

huvides ja votildeib teda kahjustada Lisaks sellele on kohaliku tsiviilseadustiku artikkel 343 jaumlrgi

lubatud lapsendamise taotlemine igauumlhele kes on vaumlhemalt 28 aastat vana Seega rikuti ka

kohalikku seadust mitte ainult konventsiooni

Prantsusmaa tugines kohtuotsusele Frettegrave vs Prantsusmaa kaasuses kus kohus ei rahuldanud

taotleja esitatud notildeuet Seekord otsustas kohus otsuse punktis 51 et eelnevas kaasuses rikuti

artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga44

Euroopa Inimotildeiguste Kohus otsustas haumlaumlltega kuumlmme

seitsme vastu et rikuti artikkel 14 koostoimes artikkel 8-ga45

44

EIKo 2201 2008 4354602 EB v France 45

Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France

httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886 22012008

24

Kaasustest votildeib vaumllja lugeda et homoseksuaalsed lapsevanemad ei saa kuidagi last kahjustada

ja homoseksuaalsus ei taumlhenda seda et sellises perekonnas kasvav laps ei saa otildeiget kasvatust

Homoseksuaalsed vanemad ei kaumlitu lapse huvisid silmas pidades halvemini kui

heteroseksuaalsed vanemad Laste adopteerimise puhul ei saa taotleja homoseksuaalsus

kuidagi motildejutada lapsendamise lubamist votildei mittelubamist Homoseksuaalse eluviisi toomine

potildehjuseks miks mitte adopteerida on keelatud ja rikub konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus

artikkel 8-ga

Neid kaasused on omavahel vaumlga sarnased Ferreteacute kaasuses otsustas kohus nelja haumlaumllega

kolme vastu et antud juhul ei olnud artikkel 8 koosmotildejus artikkel 14 rikkumist aga EB

kaasuses otsustas kohus kuumlmne haumlaumllega seitsme vastu et tegemist oli rikkumisega Euroopa

Inimotildeiguste Kohtu Kohtu president ja Prantsusmaa kohtunik Kohtunik Costa olid Ferreteacute

kaasuse puhul enamikus ja arvasid et rikkumist ei olnud aga EB kaasuses otsustasid nad

juba seda et taotleja otildeigused olid rikutud EB kaasuse puhul maumlrkas kohus ka seda et alates

Ferretteacute kaasuse jaumlrel on toimunud ilmselge otildeiguse areng samasoolistele isikutele

lapsendamise kuumlsimuses ja nuumluumldseks on see legaalne juba kuumlmnes Euroopa Liidu riigis Seda

votildeib ka totildelgendada nii et konventsiooni saumltted ei oma kindlat totildelgendust vaid seda peab

totildelgendama kaumlesoleva hetke otildeiguslikku olukorda arvestades46

Motildelema kaasuse puhul toimub

lapsendamine vallalise isiku poolt kuid EB kaasuse puhul oli taotlejal partner ja kuna

lapsendamine on antud olukorras vaid ainuisikuline ei oleks lapsel mingeid otildeigusi ega

kohustusi teda lapsendanud inimese partneri suhtes

222 Eesti

Eesti seadus ei keela seksuaalvaumlhemustele uumlksinda lapsendamist ent justiitsministeeriumil on

arvamus et samasoolistele partneritele lapsendamise lubamine on keeruline ja tihti peale

vaidlustatav teema kuna ministeeriumi arvates ei ole Eesti uumlhiskond kindel et samasoolistele

partneritele lapsendamine on lapse huvides ja ei kahjusta teda47

kuid laste otildeiguste kaitset

tagades ei tohi tugineda uumlhiskonna valmisolekule LGBT perekonnade tunnustamisel

46

European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw 47

Andra Olm (viide 12) lk 63

25

Perekonnaseaduse48

sect148 uumltleb et lapsendada votildeivad nii vallalised kui ka abielu sotildelminud

isikud Kuivotilderd LGBT inimesed ei saa oma vahel sotildelmida abielu ega oma suhteid muul moel

registreerida siis on nad otildeiguslikult vallalised isikud vaatamata sellele et nad faktiliselt

moodustavad perekonna Seega laieneb neile lapsendamise puhul perekonnaseaduse sect148 lg1

mis uumltleb et vallaline isik votildeib lapsendada ainult uumlksinda Samuti ei saa perekonnaseaduse

sect149 jaumlrgi teine partner sama last lapsendada sest lapsendamissuhete kestel ei saa muu isik

vaumllja arvatud lapsendaja abikaasa sama last lapsendada Kui vaadata siinkohal lapse otildeigusi

lapsendaja partneri suhtes siis ei ole lapsel oma vanema partneri suhtes vastavalt

perekonnaseaduse sect161 mingeid otildeigusi ega kohustusi sest lapse hooldamisotildeigus laieneb vaid

sellisel juhul kui abikaasad lapsendavad uumlhiselt votildei lapsendatakse abikaasa laps Muudel

juhtudel kuulub hooldamise otildeigus ainult lapsendajale ainuisikuliselt

Samasoolised partnerid kuuluvad selle seaduse taumlhenduses muude juhtumite hulka Seega ndash

elades kahe samasoolise vanemaga peres kus kumbki ei ole bioloogiline vanem on lapsel

otildeigused ja kohustused ainult uumlhe vanema vastu Naumliteks kui uumlhel partneril on bioloogiline votildei

lapsendatud laps olemas ja teine partner soovib omalt poolt perekonnavaumlliselt teist last

lapsendada siis lapsendamise protsessi kaumligus ei arvestata perekonnaseaduse sect147 lg 2-ga

mis uumltleb et lapsendamine ei ole lubatud kui lapsendaja lapsed on selle vastu votildei kui

lapsendaja lapsed kahjustavad mingil maumlaumlral lapsendatava huve Kuna lapsendatav saabub

perekonda kus on olemas teised lapsed tuleks kindlasti arvestada nende huvidega ja

veenduda et nad ei kahjusta lapsendatavat aga sellisel juhul toimub lapsendamine

seadusjaumlrgselt vallalise isiku poolt See ei ole paraku piisav lapse huvidega arvestamine

Samuti tekib lapsendamise puhul vanusepiiranguga seotud ebavotilderdne kohtlemine

Perekonnaseaduse sect150 lg 1 uumltleb et lapsendada votildeib vaumlhemalt 25-aastane piiramata

teovotildeimega isik kuid lg 2 uumltleb et kohus votildeib erandjuhtudel lubada lapsendamist ka

vaumlhemalt 18-aastasele juhul kui ta lapsendab oma abikaasa lapse Samasooliste paaride jaoks

see jaumlllegi ei kehti kuivotilderd neil ei ole votildeimalik omavahel abielluda See on oluline piirang

mis votildeib tingida olukorra kus uumlks partner kes on lapse seaduslik vanem sureb ja tema

48

Perekonnaseadus RT I 27062012 12

26

partner kes on last kasvatanud on alla 25-aastane ning seega ei ole tal seaduse jaumlrgi votildeimalik

surnud partneri last lapsendada Nii tekib lapse lastekodusse sattumise oht ning see ei pruugi

olla lapse huvidega kooskotildelas Lapse jaoks on tema bioloogilise vanema partner tegelik

vanem ning perekonnaliige kuid tekib olukord kus laps eemaldatakse tema ellu jaumlaumlnud

faktilisest vanemast Abielus paari puhul seda probleemi ei teki kuna sellisel juhul on lapse

bioloogilise vanema partner lapse seaduslik kasuvanem isegi kui ta pole last lapsendanud

vastavalt perekonnaseadusele Ning bioloogilise vanema surma puhul ei eemaldata last

kasuvanemast ning olles alla 25-aastane kasuvanem saab erandolukorras lapsendada ka

surnud abikaasa last

Seega tuginenes Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikale tuleb Eestis luua laste ning

samasoolistest isikutest moodustatud perekondade ja nende laste kaitse ning tagada laste

parimate huvide arvestamine vastavalt laste otildeigustele Inimotildeiguste konventsiooni antud otildeigus

perekonnakaitsele rakendub samuti laste suhtes

23 Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud laps

Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapse otildeiguslik seis on erinev ja mingil maumlaumlral

raskem kui eelnevatel juhtudel Siin votildeib naumlha kolme erinevat teed Uumlks stsenaarium on

selline et lapsel on kaks seaduslikku vanemat kes on lahus kusjuures motildelemad on

bioloogilised vanemad ning uumlhel vanemal on samasooline partner ja laps elab nendega koos

Teise variandi puhul on lapsel kaks bioloogilist vanemat kes on lahus Uumlhel vanemal

puuduvad votildei on aumlra votildeetud vanemaotildeigused ning laps elab oma seadusliku bioloogilise

vanemaga ja vanema partneriga Kolmanda votildeimaluse puhul elab samasoolistest isikutest

moodustatud perekonnas vaumlhemalt kaks last igal lapsel on erinevad bioloogilised vanemad

Tegelikkuses elavad lapsed koos uumlhe bioloogilise vanemaga ja vanema partneriga Lapsed ei

ole omavahel veresugulased

231 Eesti

27

Analuumluumlsin kaumlesolevas peatuumlkis eelkotildeige olukorda kus lapsel on kaks seaduslikku bioloogilist

vanemat vanemad on lahus ja laps elab uumlhe seadusliku vanemaga ja tema partneriga See

taumlhendab et lapsel on faktiliselt kolm isikut kes tema eest hoolt kannavad ja tema elust osa

votildetavad Lapsel on otildeiguslik side ainult kahe bioloogilise vanemaga ning vanema partneril kes

elab lapsega koos ja kasvatab last puudub otildeiguslik side lapsega Kui votilderrelda seda olukorda

heteroseksuaalse perekonnaga siis sellisel juhul on uuel partneril votildeimalus partneri last

lapsendada juhul kui teine lapsevanem annab notildeusoleku ja kui nad on abielus vastavalt

perekonnaseaduse sect152 lg1 Selle kohaselt katkeb lapsel otildeiguslik side uumlhe bioloogilise

vanemaga ja tekib see vanema partneriga Homoseksuaalsetel isikutel puudub selline

votildeimalus kuna partneri last saab lapsendada ainult abiellunud votildeotilderasvanem

Otildeiguslik side vanema partneriga puudub ka juhtumi puhul kus lapsel on ainult uumlks seaduslik

vanem ja teiselt bioloogiliselt vanemalt on vanemlikud otildeigused aumlra votildeetud votildei siis ei ole teine

bioloogiline vanem kindlaks tehtud Samas on heteroseksuaalsetel paaridel votildeimalik luua

otildeiguslikud suhteid lapse ja partneri vahel Abielu sotildelmides tekib vastavalt perekonnaseaduse

sect148 lg2 p2 partneril otildeigus lapsendada partneri laps varasematest suhetest Faktiliselt elab

laps kahe samasoolise vanemaga aga otildeiguslikult suhted on tal ainult uumlhe bioloogilise

vanemaga

Kolmas stsenaarium on nimetatutest kotildeige keerulisem Faktiliselt on lapsel kaks samasoolist

vanemat kellest otildeiguslik side on ainult bioloogilisega Samuti on lapsel kasuotildede votildei

kasuvend kelle bioloogiline vanem on tema bioloogilise vanema partner Sellises olukorras

puudub lapsel otildeiguslik suhe teise peres elava lapsega Sellelt pinnalt votildeib tekkida erinev

kohtlemine votilderreldes heteroseksuaalse perega kus partnerid saavad omavahel abielluda ja

lapsi lapsendada ning kus sellisel juhul on kotildeikidel peres kasvavatel lastel ja neid kasvatavatel

taumliskasvanutel omavaheline otildeiguslik side Ebavotilderdne kohtlemine tekib sellisel juhul punktis

mis puudutab laste omavahelist abiellumist (selle lubamist) Perekonnaseaduse sect 3 uumltleb et

isikud kelle sugulussuhe potildehineb lapsendamisel ei votildei omavahel abielluda Kaumlesoleva

seaduse sect 2 lotildeikes 1 nimetatud sugulussuhe potildehineb lapsendamisel antud juhul kaumlsitlen sect2

lg1 p2 venna ja otildee suhteid Heteroseksuaalse perekonna puhul tekib lastel lapsendamise

tagajaumlrjel otildeiguslik otildee ja venna suhe ehk siis neil ei ole lubatud omavahel abielluda kuid

28

samasoolistest isikutest moodustatud perekonna puhul saavad partnerite lapsed omavahel

hiljem abielu sotildelmida kuna nad ei ole otildeiguslikult uumlksteisega seotud Samuti tekib probleem

erinevate toetuste saamises kuna sellist kooslust ei nimetata seaduslikult perekonnaks

Hea naumlide on eelpool vaumllja toodud Viimsi kaasus Selle puhul oli uumlheks osapooleks

samasoolistest isikutest kooslus ning kaasatud oli kolm last kes kotildeik ei olnud omavahel

otildeiguslikult seotud Osapool taotles Viimsi vallavalitsuselt laste lasteaia- ja koolitoidu ning

sotildeiduotildeiguse tasuta saamist Viimsi vallavalitsuse 12062009 korraldusega nr 373 jaumleti

kaebaja taotlused rahuldamata kuid Viimsi vallavolikogu maumlaumlrus nr 16 ei sisalda perekonna

totildelgendust ega kitsendavat saumltet mis taumlpsustaks mis soost peavad olema vanemad ja mis

otildeiguslik side vanemate ja laste vahel eksisteerib49

Samuti tekib probleem miks uumlhes

leibkonnas elavad faktilised otildede ja vend ei ole lapsega seaduslikult seotud ning ei kuulu lapse

perekonda Hetkel ei ole Eesti seadustes perekonna motildeiste defineeritud See taumlhendab et

samasoolises perekonnas elav laps ja tema bioloogilise vanema partneri lapsed ei ole

omavahel otildede ja vend kuid abiellunud erisoolise paari puhul oleks

232 Euroopa Liit ja Inimotildeiguste Kohus

Euroopa Inimotildeiguste Kohus tegi kohtuotsusega X ja teised vs Austria suure sammu laste

otildeiguste ja nende samasooliste vanemate probleemi lahendamisel ja naumlitas nii kaasaegseid

seisukohti Kaasuse taotlejateks olid kaks naissoost isikut kelle peres oli laps ning uumlks

taotleja soovis lapsendada partneri bioloogilist last Laps oli suumlndinud vaumlljaspool abielu ja

ainult lapse bioloogilisel emal oli lapse hooldusotildeigus Selle juhtumi puhul oli lapsel ka

bioloogiline isa kes maksis regulaarselt lapse elatist ning keeldus lapse ema partnerile

adopteerimisotildeiguse andmisest

Austria seaduste jaumlrgi kaotaks lapse ema partneri lapse adopteerimise puhul otildeigused lapse

suhtes kuid isa otildeigused oleksid tagatud Seega ei olnud lapsendamine Austria seisukohast

votildeimalik Taotlejad soovisid oma faktilise pere otildeiguslikku tunnustamist ning lapse

bioloogilise ema partneri tunnistamist lapse vanemana lapse bioloogilise isa asemel Austria

49

Inimotildeigused Eestis (viide 8) lk 141-143

29

seaduste jaumlrgi oli votildeimalik partneri last lapsendada nii abiellunud paaridele kui ka

mitteabiellunud heteroseksuaalsetele paaridele kes elavad stabiilses suhtes Kohus toob

punktis 95 selgelt vaumllja et samasooliste isikute stabiilne kooselu kuulub perekonna motildeiste

alla taumlpselt samamoodi nagu stabiilne erisooliste isikute kooselu Samuti leiab kohus et laps

kes elab oma bioloogilise vanema ja tema partneriga kes motildelemad kannavad tema eest hoolt

kuulub ka perekonda ja kotildeik kolm isikut peavad olema kaitstud artikkel 8 taumlhenduses ning

kuuluvad uumlheskoos perekonna motildeiste alla Sellist kooslust ei tohi diskrimineerida votilderreldes

erisooliste isikutest moodustatud perekonnaga ning antud kaasuse puhul on tegemist artikkel

14 koosmotildejus artikkel 8-ga rikkumisega

Antud kaasuse puhul leidis kohus et taotlejad sealhulgas uumlhe taotleja laps elasid kooselus

mis on vaumlga sarnane kooseluga mida elavad abiellunud heteroseksuaalsed isikud kus uumlks

abikaasa soovib lapsendada teise abikaasa last Vahe on selles et samasooline paar ei votildei

abielluda ja saab vaid omavahelised suhted registreerida Selline registreerimine ei anna

votildeimalust partneri last lapsendada kuna Austria seadustega pole lubatud lapsendamine

registreeritud partneritele Taotlejad ei olnud registreeritud see andis neile votildeimaluse partneri

last lapsendada kuna Austria seadusandlus lubab stabiilses registreerimata kooselus elavatel

heteroseksuaalsetel paaridel partneri lapse adopteerida Kohus leidis et antud kaasuse puhul

ei olnud artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumist mis kaumlsitleb abiellunud

heteroseksuaalsete isikutega kus uumlks abikaasa tahab lapsendada teise abikaasa bioloogilist

last vaid oli artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumine votilderreldes heteroseksuaalsete

faktiliste kooslustega kus uumlks partner tahab lapsendad teise partneri last

Otsuse poolt olnud kohtunikud leidsid et konventsioon ei kohusta liikmesriike andma otildeigust

mitteabiellunud paaridele partneri lapse lapsendamiseks Kuid kui selline otildeigus on olemas

siis ei ole samasooliste paaride diskrimineeriv kohtlemine lubatud Erinev kohtlemine ei ole

potildehjendatud kuna see ei ole lapse otildeiguste kaitseks vajalik Kohus ei votildetnud vastu ka Austria

vastuvaumlidet et selles kuumlsimuses puudub Euroopas uumlhine arvamus ning seetotildettu tuleks

kuumlsimuse lahendamine jaumltta riigi paumldevusse50

50

EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria

30

3 LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes erinevast

soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega

Laste ja nende perede otildeiguslikus kaitses on kaks erinevad teed Iga riik aktsepteerib igal juhul

seda et igal lapsel on kaks bioloogilist vanemat ehk siis mees ja naine kes on lapse eostanud

bioloogilisel teel votildei kunstliku viljastamise abil Sotildeltumata vanemate votildei lapse tahtest

eksisteerib kaks erinevast soost isikut kellel peaks igal juhul olema lapse suhtes teatavad

otildeigused ning lapsel peaksid olema otildeigused oma vanemate suhtes Teisalt peab kaitsma lapse

otildeigusi ka tema faktilises perekonnas see taumlhendab perekonnas kus laps pikaajaliselt elab

Sellisel juhul peavad motildelemal faktilisel vanemal olema lapse igapaumlevase uumllalpidamise osas

otildeigused ja kohustused51

Tuginedes uumllaltoodud faktidele votildeib vaumlita et lapse huvisid

arvestades on oluline kaitsta lapse otildeigusi tema tegelikus perekonnas sest just faktilised

vanemad votildetavad lapse elust kotildeige enam osa ning kannavad lapse uumlle igapaumlevaselt hoolt ning

see ei sotildeltu neid omavahel siduvatest bioloogilistest sidemetest

Kotildeik eelpool toodu totildeendab et homoseksuaalsetes suhetes elava lapse vanema partneril ja

lapsel ei eksisteeri omavahelisi otildeiguslikke suhteid ja puudub ka votildeimalus neid suhteid luua

kuna partner ei saa lapsendada teise partneri last Tekib olukord kus lapse otildeigused oma

seadusliku vanema partneri suhtes puuduvad ning selline olukord ei taga lapsele piisavat

kaitset

Nii samasooliste isikute kui ka erisooliste isikute kooselu kuhu on kaasatud lapsed peavad

olema eraldi reguleeritud

Miks ei saa laps olla samamoodi kaitstud nagu abielus paari laps52

See on otildeiguslik probleem

mis on jaumlaumlnud Eestis seni lahenduseta Vastavalt UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsioonile on

kotildeik lapsed votilderdsed sotildeltumata soost ja rahvusest sotildeltumata sellest kas nad elavad motildelema

51

Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 14-15 52

Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia

Antwerp-Oxford 2005 lk 291

31

vanemaga uumlksikvanemaga kas nad on suumlndinud registreeritud abielus votildei mitte53

Konventsioon kaumlsitleb last otildeigussubjektina ja taumlheldab et laps on ise oma otildeiguste teostaja54

Konventsioon kehtestab ka lapse ja riigi omavahelise suhte See taumlhendab et riigil ega

vanemal pole lapse uumlle omanikuotildeigust last vaadeldakse indiviidina kellel on omad

inimotildeigused mis on taumlpselt samasugused kui igal taumliskasvanul Samuti annab konventsioon

motildeista et votildeib tekkida konflikt lapse huvide ja vanemate votildei uumlhiskonna huvide vahel

Sellised konfliktid peab lahendama laste huvidega arvestades neid esile totildestes Laste huvid

defineeritakse tulenevalt konventsioonist mille jaumlrgi on olulised naumliteks otildeigus haridusele

otildeigus perekonnaelule ning otildeigus olla kuulatud ja austatud indiviidina55

Vastavalt

konventsiooni artikkel 18-le on vanematel esimene vastutus laste kasvatamise ja arengu eest

ehk siis vanemad on laste otildeiguste tagajad kasvatajad kaitsjad ja hoolitsejad

Konventsiooni keelekasutusest tuleneb see et termin bdquovanemldquo votildeib ka viidata paljudele

erinevatele peremudelitele mis kaasaegses maailmas eksisteerivad Naumliteks votildeib tuua

konventsiooni artikkel 5-e mis viitab laiendatud perekonna taumlhendusele UumlRO Lapse Otildeiguste

Konventsioon toob vaumllja ka perekonna taumlhtsuse Nimetatakse lapse otildeigust perekonnale see

taumlhendab uumlldiselt otildeigust vanematele ja otildeigust olla perekonnaliige See iseloomustab ka tervet

konventsiooni56

Laps ei saa tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest partneritest

koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes UumlRO Lapse Otildeiguste

Konventsiooni artiklis 2 p1 on saumltestatud et osalisriigid peavad tagama nende jurisdiktsiooni

all olevatele lastele kotildeik konventsioonis saumltestatud otildeigused ja kohustused sotildeltumata lapse ja

tema vanema votildei seadusliku hooldaja rassist soost keelest usust votildei muudest tingimustest

53

Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61

(18012013) 54

Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012

httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused

55 Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and What it

Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10 httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019

(06052013)

56 Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine praktikas

Lastekaitse Liit 2005 lk 71-74

32

Jaumlrelikult on erisoolisest perekonnast lapse ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes samasoolises

perekonnas kasvava lapsega konventsiooni taumlhenduses lubamatu ja sobimatu57

Samuti annab konventsiooni artikkel 2 p2 riigile positiivse otildeiguse votildetta kasutusele sobilikud

meetmed laste votilderdsete otildeiguste tagamiseks Kui raumlaumlgitakse homoseksuaalsetele paaridele

uumlheskoos laste kasvatamise otildeiguse andmisest siis mainitakse sageli laste huvidega

arvestamist Siin votildeib tuua naumliteks Gas ja Dubois vs Prantsusmaa kaasuse jt Selles

valdkonnas on naumlha ilmselget arengut esimesed Euroopa riigid mis lubasid samasoolisel

inimesel partneri lapse adopteerida olid Taani (1999) Island (2000) Norra (2001) ja Rootsi

(2003) Nendes riikides on otildeiguslikud reformid toimunud aastatel 1993-2003 Alates 2009

aastast on Soomes lubatud samasoolisel isikul oma partneri last adopteerida Eeliseks on kui

partnerid elavad registreeritud kooselus ja mittebioloogiline vanem on lapse sotsiaalne vanem

ehk tegelik vanem Nendes riikides saab samasooliste vanemate peres elav laps peale

lapsendamist taumlieliku sotsiaal- otildeigus- ja majandusliku kaitse ja samuti tagab see lapse otildeiguse

motildelemale seaduslikule ja sotsiaalsele vanemale Selline otildeiguslik areng naumlitab ka seda et

vanemate seksuaalne saumlttumus votildei sugu ei ole lapse huvide arvestamisel taumlhtis

Areng nendes riikides naumlitab ka seda et perekond koosneb lapsest ja kahest taumliskasvanud

isikust (sotildeltumata soost) Lapsel kes elab sellises perekonnas tekib otildeigus kahele seaduslikule

vanemale ja see annab talle votilderdse kaitse votilderreldes lapsega kes elab heteroseksuaalses peres

Selline areng naumlitab meile mis on kaasaaegne perekond58

See kotildeik taumlhendab et lapsel kes kasvab samasoolises perekonnas peavad olema

samasugused otildeigused nagu ta kasvaks erisooliste vanemate perekonnas kus partnerid kas on

votildei ei ole abielus Lapsel on otildeigus perekonna- ja eraelu kaitsmisele Euroopa Inimotildeiguste

Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ja samuti on tal otildeigus olla mitte diskrimineeritud

vastavalt sama konventsiooni artikkel 14-le Paraku naumleme erinevat suhtumist votilderreldes

lapsega kes elab perekonnas kus vanemad on heteroseksuaalsed Lapsel on vaja otildeigust

57

Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 29 58

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in Europe

National Cross-Border and European Perspectives 2012 lk 102-103120-122

33

perekonna kaitsele ja votildeimalust seadustada oma suhted mitte ainult bioloogilise vanemaga

vaid ka bioloogilise vanema partneriga Kui bioloogiline vanem ja partner on

heteroseksuaalsetes suhetes saab laps motildelema poole notildeusolekuga tagada enda otildeiguse olla

lapsendatud ja luua perekond Kui bioloogiline vanem ja tema partner on homoseksuaalsetes

suhetes siis isegi juhul kui motildelemad pooled on notildeus ei saa laps kasutada oma otildeigust olla

lapsendatud ja luua perekonda kui see ei ole vastuolus tema huvidega Riik arvestab lapse

huve eelkotildeige lapsendamisele lubatavuse kuumlsimuses

Selleks et aru saada partneri otildeigustest lapse suhtes peab enne defineerima kes on partner

lapse jaoks seaduse motildettes Perekonnaseadus annab meile kolm erinevat suhet lapse vanem

votildeotilderasvanem ehk lapse vanemaga abiellunud isik ning kasuvanem ehk isik kes ei ole

vanem ega votildeotilderasvanem vaid isik kes tegelikult last kasvatab Teda votildeib nimetada ka

faktiliseks vanemaks59

Sellest tuleneb et partner on kasuvanem Perekonnaseadust vaadeldes

votildeib oumlelda et kasuvanemal on kasulapse suhtes minimaalsed otildeigused samuti on lapse

otildeigused kasuvanema suhtes minimaalsed ja mitte taumlielikud

Ka Eesti Lastevanemate Liit on seisukohal et laste otildeigused ei ole piisavalt kaitstud seetotildettu

soovivad nad laste otildeiguste tugevdamist olukorras kus uumlks vanematest ei ole bioloogiline

vanem60

Samasooliste paaride puhul on partner faktiline vanem Lastekaitse Liidu president

Loone Ots on seisukohal et laps peab olema turvatud ja kaitstud nagu seda notildeuab Lastekaitse

Konventsioon Samuti arvab ta et samasooliste kooselu seadustamine on tervitatav samm

votilderdotildeiguslikkuse uumlhiskonda Laps satub vaumlgivalla ja hooletuse ohvriks nii samasoolises kui

erisoolises perekonnas seega peaksid tema otildeigused olema votildeimalikult efektiivselt kaitstud

motildelemal juhtumil Uumlhe votildeimaliku seisukoha jaumlrgi peaks samasoolistele peredele andma

lapsendamisotildeiguse erandjuhul see peab olema selgelt lapse huvides ning iga juhtumi puhul

arvestatakse konkreetseid asjaolusid ja teatud vanusest ka lapse notildeusolekut See aitaks vaumlltida

lapse lastekodusse sattumist laps peaks kasvama peres mitte uumlkskotildeik kui haumlsti varustatud

59

Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Edgar Salumaa Juridika

httpwwwjuridicaeejuridica_etphpdocument=etarticles1995123599PRNprvphp 60

Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest lk 3

httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise+koosel

uga+seotud+ettepanekutestpdf (18012013)

34

lastekodus Lastekaitse Liit on seisukohal et laps peab olema kaitstud ja Eesti laps peab

olema otildennelik vaatamata lapse kasvatajate soost61

Naumliteks votildeib tuua EIOtildeK kohtuotsuse Gas

ja Dubois v Prantsusmaa mille puhul kohtuniku eriarvamusel on samasoolises perekonnas

kasvatatav laps erinevas olukorras votilderreldes erisooliste taumliskasvanutega uumlhes peres kasvava

lapsega62

Eesti Potildehiseadus saumltestab ja tunnustab perekonna kaitset ja samuti peetakse potildehiseaduse jaumlrgi

oluliseks laste kasvatamist ning vanematele antakse mitte ainult luba vaid ka kohustus oma

lapsi kasvatada Mainitakse ka riigi kohustust perekonda laste kasvatamisel abistada Riigi

kohustuseks on luua lapsevanematele votildeimalused oma laste kasvatamiseks ja tagada laste

potildehivajadused63

Laps on homoseksuaalses peres kasvades erinevas olukorras votilderreldes heteroseksuaalses

peres kasvava lapsega Viimasel juhul on motildelemal vanemal otildeigus taotleda erinevaid

perekonna- ja laste kasvatamistoetusi kuna motildelemad vanemad votildeivad seadusjaumlrgselt end

lapsevanemana registreerida (bioloogiline vanem lapsendamine) Samasooliste partnerite

puhul on toetuste saamine raskendatud votildei ei ole uumlldse votildeimalik naumliteks votildeib tuua Viimsi

kaasuse probleemi Nii ei saa laps kes kasvab peres kahe samasoolise vanemaga vanemate

kaudu samalaadset riigipoolset toetust Kaasuses X Y ja Z vs Suurbritannia toob Inimotildeiguste

Kohus selgelt vaumllja et inimotildeiguste konventsioon votildeib olla totildelgendatud erinevalt ja perekonna

kaitse laieneb mitte ainult abiellunud paaridele vaid ka de facto peredele

Alati peab arvesse votildetma mitut erinevat faktorit kui kaua kaks taumliskasvanud isikut (sotildeltumata

soost) koos elanud on kas isikud elavad uumlhes leibkonnas kas nad soovivad votildei ei soovi lapsi

koos kasvatada64

Arvatakse et perekonna autentne tunnus on uumlhine laste kasvatamise otildeigus

61

Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012 httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed ( 21012012)

62 Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa 23032012

httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420 (22012013) 63

Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad sotsiaaltoetused ja ndash

teenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007 lk 29 64

Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in International

and Comparative Law Kluwer Law International 2002 lk 261

35

Seega peab uumlhine laste kasvatamisotildeigus olema identselt kaumlttesaadav nii heteroseksuaalsetele

kui ka samasoolistele paaridele Kui erisoolistel paaridel on otildeigus lapsi uumlhiselt kasvatada ilma

registreerimiseta siis peab selline otildeigus olema tagatud ka samasoolistele partneritele65

Eestis puudub spetsialiseerunud organ mis teostaks jaumlrelvalvet laste otildeiguste tagamise uumlle

Seda funktsiooni teostavad erinevad organid koostoumloumls Nendeks kohalik omavalitsus

maavalitsus otildeiguskantsler ja teised66

Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas nr 6-

81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute puumlsiv kooselu kuulub

perekonnapotildehiotildeiguse kaitse alla aga Eestis ei ole selline kooselu reguleeritud ja seetotildettu tuleb

luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Samuti puudub lapsendamist ja

hooldusotildeigust puudutav regulatsioon mis tagaks laste huvide arvestamise samasooliste

paaride puhul Partneril puudub lapsendamise votildeimalus ja see annab hooldusotildeiguse ainult

uumlhele vanemale kuid partnerid elavad koos lapsega ja motildelemad peaksid lapse eest vastutama

ja tema eest kandma hoolt Selline olukord votildeib tuua probleeme lapse hooldamisotildeiguse

teostamisel uumlhe partneri surma korral votildei juhul kui seaduslik lapsevanem ei saa mingil

potildehjusel pikemaajaliselt hooldusotildeigust teostada Samuti pole tagatud partneri otildeigus last edasi

kasvatada kui seaduslik vanem sureb

Probleem on ka uumluumlrisuhetes Votildelaotildeigusseaduse sect289 saumltestab et eluruumi uumluumlrnikul on otildeigus

uumluumlriruumides majutada oma abikaasat alaealisi lapsi ja toumloumlvotildeimetuid vanemaid ilma

uumluumlrileandja notildeusolekuta67

Juhul kui uumluumlrilevotildetja on lapse vanema partner siis ei saa

uumluumlrileandja notildeusolekuta eluruumis majutada last ega tema seaduslikku vanemat Sellega

satub laps ebasoodsasse olukorda votilderreldes lapsega kes elab perekonnas kus motildelemad

partnerid on tema seaduslikud vanemad Lapse eluruumides viibimine sotildeltub uumluumlrileandja

tahtest

65

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs (viide 58) lk 92 66

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava

2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20per

ede20arengukava202012-2020pdf (16022013) 67

Otildeiguskantsler ( viide 3) lk 1 5

36

Laste staatus samasoolistes paarides on laumlbi aegade olnud nagu Pandora laegas Alati on olnud

arusaadav aktsepteeritud ja isegi notildeutud et lapsel peab olema kaks vanemat aga nuumluumldseks on

see arenenud selles suunas et lapsel votildeib olla kaks ema kaks isa votildei isegi kolm vanemat

2007 aastal andis Ontario Kohus oma otsuses AA vs BB ONCA 268

selles kuumlsimuses uue

arengu Selle kaasuse puhul vaumlrbasid kaks homoseksuaalset stabiilses suhtes elavat naist oma

meessoost sotildebra lapse bioloogiliseks eostamiseks Lapse suumlndides olid tema seaduslikeks

vanemateks bioloogiline ema ja bioloogiline isa Bioloogilise ema samasooline partner oli

sellises situatsioonis lapse faktiline vanem taumlitis lapse teise ema rolli ja kandis suurt osa lapse

kasvatamises Kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngisid lapse elus vaumlga olulist rolli ja kandsid lapse

eest hoolt Lapse bioloogilise ema samasooline partner leidis et tal peaksid olema lapse

suhtes samuti seaduslikud otildeigused ja kohustused ning ta poumloumlrdus kohtusse nende otildeiguste ja

kohustuste saamiseks Kohus leidis et kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngivad lapse elus vaumlga suurt

rolli ja lapse otildeiguste tagamise seisukohalt on oluline et kotildeik kolm oleksid tema seaduslikud

vanemad

Kohus arvestas lapse huvidega ning see on selle kaasuse puhul kotildeige olulisem Kohus

otsustas et kotildeik kolm taumliskasvanut peavad olema seaduslike vanematena registreeritud ning

seelaumlbi sai laps kolm seaduslikku vanemat Nimetatud kaasus totildei samasooliste vanemate ja

sellistes peredes elavate laste probleemide osas taumliesti uue arengu Selliseid arenguid jaumllgides

votildeib oletada et ka teised riigid votildetavad Orlando kaasuse arvesse ja hakkavad seda jaumlrgima

Perekonna ja vanema staatuse kontseptsioon on viimase aja jooksul teinud laumlbi suured

muutused ja arengud avardanud piire ja haumlgustanud nende motildeistete traditsioonilist taumlhendust

Niisiis votildeib oletada et laumlhitulevikus toimuvad seadusandluses muudatused mille kohaselt ei

arvestata vanema staatuse saamisel enam vanemate seksuaalse saumlttumuse ja arvuga Selle

asemel votildeetakse arvesse eelkotildeige lapse huvid Selline olukord peaks viima selleni et tagatud

on taumlielik votilderdsus ja vaumllistatud diskrimineerimine Seda propageerib praegusel ajal Euroopa

Inimotildeiguste Konventsiooni artikkel 14

68

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and ROSENBERG

JJA AA v BB 2007 ONCA 2 httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

37

Tihtipeale sotildeltub lapse otildeiguslik staatus perekonnas sellest milline on temaga koos elavate

taumliskasvnanute suhte otildeiguslik staatus ndash sellest kas tegemist on abielu votildei registreeritud

kooseluga On oluline ka maumlrgata et vaumlga paljud riigid on laste kaitse tagamise eesmaumlrgil

avanud samasooliste paaride jaoks votildeimaluse oma suhteid registreerida Selle kaudu on neil

votildeimalus lapsi uumlheskoos lapsendada votildei siis on uumlhel partneril votildeimalik lapsendada partneri

laps Naumliteks Rootsis saavad lapsendamise puhul sarnase otildeigusliku staatuse nii paarid kes on

oma suhted kooseluna registreerinud kui ka abielus olevad erisoolised paarid

Norra ja Sakasamaa lubavad neil paumlevil registreeritud kooselus elavatel samasoolistel isikutel

lapsendada oma partneri lapse Siin tuleb aga silmas pidada et tegemist on siseriiklike

seadustega mis ei garanteeri nende rahvusvahelist tunnustamist Perekonna seisukohalt

taumlhendab see seda et nii lastel kui tema vanematel votildeivad tekkida otildeiguslikud probleemid

vaumlljaspool riiki juhul kui teises riigis ei kehti sarnased seadused69

Euroopa Liidu otildeigus

perekonnaotildeiguse valdkonnas notildeuab uumlhtlustamist ja liigub kiirelt sinnapoole Kindlasti on

vajalik demokraatlik ja selge lahendus mis hakkaks potildehinema Euroopa Inimotildeiguste

Konventsioonil

69

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family Law

Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008 lk 101-110

38

Kokkuvotildete

Uurimistoumlouml kaumligus olen jotildeudnud jaumlreldusele et kuigi Eestis ei ole perekonna motildeiste

defineeritud on selle motildeiste seadusaktidesse sisse viimine aumlaumlrmiselt oluline nii erisooliste kui

ka samasooliste paariride ja nendega koos elavate laste perekonnakaitse otildeiguse tagamiseks

Viimsi kaasus on vaumlga hea naumlide Eesti seadusandlusest Tuginedes Euroopa Liidu otildeigusele ja

Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtukaasustele olen jotildeudnud jaumlreldusele et teatud juhtudel

peavad nii erisooliste kui ka samasooliste paaride pered koos lastega votildei ilma kuuluma

perekonna kaitse alla Samuti peab registreerimata kooselus paari peres elav laps kuuluma

oma tegelike vanematega uumlhte perekonda ning olema kaitstud perekonna motildeiste taumlhenduses

taumlpselt samamoodi kui laps kes elab registreeritud kooselu sotildelminud faktiliste vanematega

Igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja diskrimineerimine mis potildehineb isikute

sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud Euroopa Liidu liikmesriigid ei tohi perekonna ja

uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise potildehjuseks nimetada Euroopa

Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta

perekonnaeluna millel on riiklik kaitse

Teine peatuumlkk naumlitas et hetkel votildeivad lapsel tekkida perekonnaliikmetega erinevad otildeiguslikud

suhed Perekonnaliige ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem seega on tema otildeigused lapse

suhtes ja lapse otildeigused faktilise vanema vastu piiritletud Faktiliste vanematega kes ei ole

oma suhteid registreerinud koos elav laps on ebavotilderdses olukorras votilderreldes lapsega kes elab

faktiliste vanematega kes on oma suhteid registreerinud Nii tekib lapse lastekodusse

sattumise oht naumliteks bioloogilise vanema surma puhul kui teisel faktilisel vanemal

puuduvad lapse uumlle vanemlikud otildeigused Selline kohtlemine ei pruugi olla lapse huvidega

kooskotildelas Abielus paari puhul seda probleemi ei teki

Kolmandas peatuumlkis kaumlsitlesin LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdset kohtlemist

votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega Toumloumlst tuleb

selgelt vaumllja et ebavotilderdsel kohtlemisel ei ole otildeigustust ja see ei ole kooskotildelas lapse huvidega

Lapsel on otildeigus kahele vanemale ning oma tegelike vanemate tunnustamisele sotildeltumata

tegelike kasvatajate soost Laps peab igal juhul olema kaitstud sotildeltumata sellest kas tema

39

faktilised vanemad on oma suhted registreerinud votildei mitte kuna laps ei saa seda kuidagi

motildejutada Samasooliste paaride puhul on laps ebavotilderdses olukorras votilderreldes erisooliste

faktiliste vanematega elava lapsega LGBT peredes elavate laste kaitse on puudulik ja notildeuab

taumliustamist sotildeltumata siseriigi uumlhiskonna valmisolekust ning eelkotildeige tuleb seda kuumlsimust

lahendades tugineda lapse huvidele

40

Summary

Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family

has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost

importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex

couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good

example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of

the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex

and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection

Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their

real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same

way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any

avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is

prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of

the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court

of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state

The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family

members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of

the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent

are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship

is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered

their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the

death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to

the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no

significance in the case of a married couple

In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent

families compared to children living in families formed by persons of different sexes The

thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests

Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition

41

regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their

factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any

bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared

to children living with their factual parents of different sexes The protection of children

living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the

general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into

consideration in the first place when solving the problem

42

Kasutatud materjalide loetelu

Kasutatud kirjandus

Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009

Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in

International and Comparative Law Kluwer Law International 2002

Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or

Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008

Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika

EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of

Fundamental Rights of the European Union 2006

European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw

European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and

discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal

analysis 2010

Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012

Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia

Antwerp-Oxford 2005

Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st

Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009

Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family

Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008

Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of

Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law

Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007

Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad

sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007

43

Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine

praktikas Lastekaitse Liit 2005

Kasutatud normatiivmaterjal

Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303

Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification

Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their

family members to move and reside freely within the territory of the Member States

Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50

Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2

Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8

Perekonnaseadus RT I 27062012 12

Kasutatud internetiallikad

Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second

Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June

2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and

ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2

httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-

2pg-27

Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of

fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012

httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6

-2008-0479amplanguage=EN

European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working

Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties

Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007

httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf

44

GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf

Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-

10xls

Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest

httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise

+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf

Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61

Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012

httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused

Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012

httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed

Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta

Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-

perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta

Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk

32

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC

C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf

Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France

httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886

Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa

23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede

arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja

20perede20arengukava202012-2020pdf

The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010

httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf

Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and

What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10

httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019

45

Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri

httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool

iste_isikute_peresuhepdf

Viidatud kohtupraktika

EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa

EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa

EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria

EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits

EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola

EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95

EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria

TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009

TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010

9

sellele tuumlhistas Ringkonnakohus eelmise otsuse osa kus Viimsi Vallavalitsus oli kohustatud

kaebaja taotluse uuesti laumlbi vaatama et teha soodustuste saamise osas uus otsus Sellega leidis

Ringkonnakohus et Viimsi Vallavalitsuse korraldus nr 373 oli otildeigusvastane11

Eesti seadustes ei ole perekonna motildeiste defineeritud aga Viimsi kaasus naumlitab et

seaduslikult registreerimata suhetes isikud votildeivad end siiski maumlaumlratleda uumlhe perekonnana

Seega peaksid perekondadele kelle omavahelised suhted pole lepinguga maumlaumlratletud sh

samasoolistele perekondadele siiski kehtima kotildeik sotsiaalsed soodustused mis kehtivad

seaduse jaumlrgi perekondadele votildei leibkondadele Samas tuleb silmas pidada et Eestis ei

rakendata pretsedendiotildeigust seega ei garanteeri Viimsi kaasuse otsus LGBT koosluste

(lastega votildei ilma) perekonnana tunnistamist Seda saab garanteerida ainult seadusetaumliendus

kus perekonna motildeiste oleks defineeritud

Poumloumlran siinkohal erilise taumlhelepanu probleemile mis puudutab seda et Eesti

perekonnaseaduse vaumlljaandja kasutab selliseid sotildenu nagu bdquoabieluldquo ja bdquoabikaasaldquo ning nendes

saumltetes kus kasutatakse sotildena bdquoperekondldquo eeldatakse et tegemist on registreeritud kooseluga

Seega ei laiene see seadus mitteregistreeritud paaridele Kuid Viimsi kaasus naumlitab et

erijuhtumil votildeime nimetada ka mitte registreeritud kooselu perekonnaks Siin tekib otildeiguslik

kuumlsimus ndash millised seadusesaumltted laienevad ainult registreeritud partneritele ja millised

motildelemale

Perekonnaseaduse sect1 lg1 saumltestab et abielu sotildelmitakse naise ja mehe vahel See taumlhendab et

samasoolistele paaridele ei laiene perekonna kaitse ja otildeigus abielluda Traditsiooniline abielu

taumlhendab kooslust mille tagajaumlrjel votildeib suumlndida jaumlrglasi12

See taumlhendab et Eestis on abielu

ja perekonna kaitse loodud rahva puumlsimise kaitseks13

Abielustaatus toob kaasa mitmeid

erinevaid uumlhiskonnas olulisi otildeigusi ja kohustusi Nende otildeiguste ja kohustuste hulka kuuluvad

abikaasa paumlrimisotildeigus uumllalpidamiskohustus lastega seonduvad otildeigused ja kohustused

11

TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010

httpswwwriigiteatajaeekohtuteavemaa_ringkonna_kohtulahendidmenetlushtmlkohtuasjaNumbe

r=3-09-148933 (04012013) 12

Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009 lk 4 13

Eesti Vabariigi potildehiseadus RT I 27042011 2

10

varalised otildeigused ja kohustused lahutamisega seonduv varajagamine ja muu14

Need otildeigused

ja kohustused ei laiene samasooliste paaridele kuna puudub inimeste omavaheliste suhete

regulatsioon Perekonnaseaduse jaumlrgi ei ole lubatud abielu sotildelmimine mis kotildeik need otildeigused

ja kohustused kaasa tooks Nagu eelnevalt mainitud on defineerimata ka perekonna motildeiste

Ka Eesti Vabariigi lastekaitseseadus kaumlsitleb perekonna motildeistet Naumliteks sect30 lg2 uumltleb et

lapsel on on otildeigus perekonna kokkusaamise eesmaumlrgil lahkuda Eestist votildei Eestisse sotildeita Aga

kuidas rakendub see otildeigus siis kui tegemist on bioloogilise lapsevanema partneriga kes on

kasvatanud last terve tema eluaja Eesti Vabariigi jaoks kehtib kuumlll direktiiv 200386EC mis

kaumlsitleb perekonna taasuumlhinemist kuid sellekohaselt on perekonnaliige isik kes on

registreeritud partner votildei abikaasa Seega ei kehti Eesti seaduste jaumlrgi Eesti Vabariigi

lastekaitse seaduse sect30 bioloogilise vanema partneri jaoks Samas on ta siiski kaumlsitletav kui

pereliige ndash nii arvab ka Eesti Vabariigi otildeiguskantsler Seelaumlbi tekib seadusandluses konflikt

Olukorras kus kodanikud kasutavad vaba liikumise votildei perekonna taasuumlhinemise otildeigust on

Euroopa Liidu Parlament arvamusel et igasugune abielu mis on tunnustatud uumlhes

liikmesriigis peab olema samavaumlaumlrselt tunnustatud ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides

Samuti peab iga seadus mis on vastu votildeetud motildenes teises liikmesriigis olema kaalutletud

ning see peab olema arvesse votildeetud teiste liikmesriikide poolt Liikmesriigid peavad vaumlltima

igasugust diskrimineerimist On aumlaumlrmiselt oluline et liikmesriikide kodanikud saaksid

taumlielikult kasutada oma tsiviilotildeigusi ja seda mitte ainult kodumaal vaid ka riigis mille

kodanikud nad on votildei riigis kus nad elavad15

Samuti kutsub Euroopa Parlament oma raportis

20072145 liikmesriike kes ole ei samasooliste isikute kooselu reguleerimise seadusakti vastu

votildetnud tunnustama vaumlhemalt teistes liikmesriikides sotildelmitud samasooliste isikute vahelist

abielulepingut ning samuti kutsutakse uumlles andma neile votildeimalust vabalt liikuda ilma et

samasoolised paarid peaksid kartma diskrimineerimist seksuaalsete eelistuste potildehjal Samuti

kutsub Euroopa Parlament liikmesriike uumlles tunnustama samasooliste isikute kooselu

sotildeltumata sellest kas see on registreeritud kooselu votildei abieluna Teisel juhul piiritleb kooselu

14

Andra Olm (viide 12) lk 4

15

European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working Document

on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs

DT673609ENdoc 21062007

httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf (15042013)

11

tunnustamata jaumltmine isikute vaba liikumist16

Kuid Eestis ei ole samasooliste isikute

kooslused seadusega reguleeritud ehk kui laps soovib oma teises riigis naumliteks Hollandis

tunnustatud mittebioloogilise vanemaga (bioloogile vanem on samasooline partner) Eestis

uumlhineda see pole votildeimalik

Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas Nr 6-81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute

puumlsiv kooselu kuulub perekonna potildehiotildeiguse kaitsele aga Eestis ei ole selline kooselu

reguleeritud ja seetotildettu tuleb luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Erinevast

soost osapooltest koosnevad paarid saavad oma suhteid reguleerida abielu sotildelmides aga

samasoolistele paaridele ei ole see institutsioon avatud ja puuduvad alternatiivmeetmed

omavaheliste suhete reguleerimiseks17

Samuti jaumlaumlb lahendamata kuumlsimus kes kuulub

samasooliste paaride puhul lapse perekonda Kas bioloogiline vanem faktiline vanem

lapsendamise puhul registreeritud seaduslik lapsendaja votildei motildelemad partnerid Motildenel juhul

on lapse perekonnaks motildelemad partnerid naumliteks Viimsi kaasuse puhul aga muudel juhtudel

kus kasutatakse sotildena bdquoperekondldquo ei ole selgust kas raumlaumlgitakse ainult registreeritud kooslusest

votildei mitte

Samasooliste isikute kooselu ja sellises kooselus eksisteerivate laste otildeigused peavad olema

taumlpselt samasugused kui otildeigused erisoolistes perekondades Laps peab saama samasuguse

kaitse igas aspektis emotsionaalses finantsilises otildeiguslikus ning uumlhiskondliku kaitse naumlol Ei

saa otildeigustada seda kui samasooliste paaride lapsed jaumlaumlvad otildeiguslikult eraldi ruumlhmaks18

Selle kuumlsimuse lahendamiseks votildeib poumloumlrduda Euroopa Liidu otildeiguse ja Euroopa Inimotildeiguste

Kohtu kohtupraktika poole kuna Eestis kehtivad seadused seda ei reguleeri

16

Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of fundamental

rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012

httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6-2008-

0479amplanguage=EN (15042013) 17

Otildeiguskantsler (viide 3) maumlrgukiri lk 1 5 18

Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta Postimees

07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-perekondade-lapsed-on-eestis-

kaitseta

12

12 Perekonna motildeiste Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikas

Inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 8 uumltleb et igauumlhel on otildeigus era- ja

perekonnaelu kaitsele

Sotildena bdquoperekondldquo defineerimisel on oluline EIK kohtuotsus Emonet ja teised vs Šveits Kohus

toob punktis 33 selgelt vaumllja et perekond on kooslus kus inimeste vahel tekivad tihedad

isiklikud sidemed Punktis 44 on selgelt oumleldud et kaitsma ei pea mitte ainult seaduslikult

registreeritud kooslust ehk ametlikult abiellunud isikutest perekonda vaid kaitsta tuleb ka de

facto kooslust ehk isikuid kes moodustavad perekonna ilma seadusliku registreerimiseta

Kohtuotsuse kohaselt on olulised ka teised faktorid kui kaua partnerid koos on elanud kui

kaua on nende suhe kestnud ja kas nad on uumlksteisele selgelt vaumllja oumlelnud oma soovi lapsi

kooselus kasvatada 19

Uuem kohtuotsus mis aitab aru saada perekonna totildelgendusest on Schalk ja Kopf vs Austria

Varem kaumlsitleti samasooliste partnerite kooslust Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ainult

eraeluna aga antud kohtuotsuse punktis 90 leidis kohus et samasooliste partnerite kooselu

kus eksisteerib tihe isiklik side votildeib teatud juhtudel kaumlsitleda mitte lihtsalt eraeluna vaid

perekonnaeluna See taumlhendab seda et kui erisoolistest inimestest moodustuv paar on kooslus

mida kaitstakse riigis perekonna taumlhenduses siis samasugust samasoolistest inimestest

moodustatud kooslust peab samuti kaitsma perekonna taumlhenduses Kohus totildei vaumllja ka selle et

paljudes riikides on juba avatud samasooliste isikute suhete registreerimise votildeimalus riigi

tasandil20

Jaumlrgmine vaumlga oluline kaasus perekonnaelu defineerimiseks oli Karner vs Austria kus

meessoost taotleja elas pikaajalises suhtes mehega Taotleja partner potildedes surmaga lotildeppenud

haigust Motildelemad partnerid elasid uumluumlrikorteris ja peale uumlhe partneri surma avaldas kinnisvara

omanik soovi lotildepetada taotlejaga uumluumlrileping kuid kohalik seadus kaitses surnud isiku

perekonnaliikmeid uumluumlrilepingu lotildepetamise eest Austria Riigikohus leidis et selline kaitse ei

19

EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Switzerland p 33 34 36 20

EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95

13

laiene samasoolistele paaridele Euroopa Inimotildeiguste Kohus leidis et toimus artikkel 8

koosmotildejus artikkel 14-ga rikkumine Kui kohalik seadus kaitseb erisoolisi mitteabiellunud

kooslusi ja kui erisooliste pereliikmete puhul jaumlaumlks uumlhe pereliikme surma puhul uumluumlrileping

kehtima siis peab ta samuti kehtima ka samasooliste paaride puhul Seega ei olnud taotleja

uumluumlrilepingu lotildepetamine seaduslik Kohus kordas samuti seda et kui riiklikus seaduses

eksisteerivad erinevused erisooliste paaride ja samasooliste isikute paaride de facto kooselus

siis peavad need erinevused olema kas vaumlga potildehjalikult ja objektiivselt potildehjendatud votildei

kotildervaldatud21

Kaasuse Keegan vs Iirimaa puhul leidis Euroopa Inimotildeiguste Kohus et perekonnaelu kaitse

alla kuuluvad mitte ainult abiellunud isikud vaid motildenedel juhtudel ka de facto perekonnad

mis on oma olemuselt abieluga sarnased Antud kaasuse puhul oli tegemist erinevast soost

isikutega Kohus leidis punktis 43 et isegi kui laps on suumlndinud vaumlljaspool abielu votildeib kahe

inimese kooslust koos lapsega nimetada perekonnaeluks22

Kaasuse Kozak vs Poola puhul elas taotleja oma samasoolise partneriga munitsipaalkorteris

mis oli renditud taotleja partneri poolt Peale partneri surma poumloumlrdus taotleja omavalitsuse

poole et saada korteri uumluumlrileping oma nimele kuid omavalitsus keeldus Potildehjuseks oli

taotleja seksuaalsaumlttumus Omavalitsus leidis et faktilisele samasooliste isikute kooselule ei

laiene perekonnakaitse23

Inimotildeiguste kohus kordas et samasooliste isikute stabiilne de facto

pereelu taumlhistab perekonda samavotilderd nagu erisooliste isikute faktiline kooselu Selle kaasuse

puhul oli oluline kohtu arvamus et liikmesriigid peavad votildetma arvesse uumlhiskonna arengut

ning selle kaumligus on toimunud muudatused perekonna ja isikute omavaheliste suhete

valdkonnas Ehk siis kohus kinnitas et igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja

diskrimineerimine mis potildehineb isikute sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud

Liikmesriigid ei tohi perekonna ja uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise

potildehjuseks nimetada24

21

EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria 22

EIKo 2605 1994 1696990 1994 Keegan v Irimaa p 44 23

EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poland 24

European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and discrimination on

grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal analysis 2010 lk 46

14

Need kaasused naumlitavad et Euroopa Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute

stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta perekonnaeluna millel on riiklik kaitse Abieluvaumllised

samasooliste isikute kooslused peavad olema taumlpselt samamoodi kaitstud ja arvesse votildeetud

nagu abieluvaumllised erisoolistest isikutest moodustunud perekonnad Arenguid on naumlha ka

perekonnaelu defineerimisel Kui varem kuulus samasooliste isikute kooselu ainult eraelu

kaitse alla siis praegusel hetkel peab samasooliste isikute faktiline kooselu kuuluma

perekonna kaitse alla ning erinev kohtlemine ei ole lubatud

13 Perekonna motildeiste Euroopa Liidu otildeiguses

Euroopa Liit alustas liikumist perekonnaotildeiguse uumlhtlustamiseks juba aastal 1994 kui tuli vaumllja

Euroopa Parlamendi resolutsioon geide ja lesbide votilderdsete otildeiguste kaitsmiseks Euroopa Liidu

liikmesriikides Euroopa Liidu liikmesriigid votildetsid vastu otsuse et kotildeikide liikmesriikide

kodanike otildeigusi tuleb kaitsta sotildeltumata nende seksuaalsest saumlttumusest ja kotildervaldada tuleb

igasugune ebavotilderdne kohtlemine mis baseerub seksuaalsel saumlttumusel See ei loonud siiski

votildeimalust abiellumiseks Sotildeltumata sellest leidsid motildened Euroopa Liidu liikmesriigid

kuumlsimusele alternatiivlahenduse avades nii erisoolistele kui samasoolistele paaridele

votildeimaluse registreerida oma suhteid abieluvaumlliselt25

Euroopa Liidu otildeiguses on vaumlga oluline seaduslik akt nimega Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste

Harta mis jotildeustus koos Lissaboni lepingu jotildeustumisega Seadusakti artikkel 7 uumltleb et

igauumlhel on otildeigus perekonna- ja privaatelu kaitseks artikkel 9 uumltleb uumlhtlasi et igauumlhel on otildeigus

abielluda ja luua perekond ning need potildehiotildeigused peavad olema garanteeritud ja kaitstud

vastavalt siseriiklikele seadustele Enne muudatust sisaldas artikkel 9 naise ja mehe motildeistet ja

oli seega totildelgendatav kehtivana ainult erisoolistele isikutele kuid taumlnaseks on sotildenad bdquomeesldquo ja

bdquonaineldquo artikkel 9st kotildervaldatud See taumlhendab et perekond kui institutsioon on Euroopa

Liidu otildeiguses hetkel oma struktuuri vaumlaumlrtuste ja funktsioonide puhul uumlleminekustaadiumis

Artikkel uumltleb et abiellumise otildeigus peab olema garanteeritud vastavalt siseriiklikele

25

Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in

Europe Organising Committee of the Commission on European Family Law 2003 lk 12-14

15

seadustele kuid viide naisele ja mehele otildeigussubjektina on liikunud tagaplaanile Artikkel 9

on formuleeritud sooneutraalselt Uumlldiselt saab riik kehtestada abielu lubamisele piiranguid

ainult vastavalt ratsionaalsuse printsiibile ja mitte meelevaldselt Motildened piirangud (nagu

abieluks lubatud vanus) on universaalsed kuid sooline tunnus ei ole asjakohane26

Samasooliste paaride abiellumise lubamine votildei mittelubamine on siseriiklik kuumlsimus27

Kuid

artikkel 9 raumlaumlgib ka otildeigusest luua perekond See on artikkel 9 taumlhenduses eraldiseisev otildeigus

mis ei ole otseselt seotud otildeigusega abielluda

Kaasaegne tendents Euroopas naumlitab seda et paljud inimesed elavad vaumlljaspool abielu

institutsiooni Tunnustatud abielu pole enam otildeiguslik eeltingimus perekonna loomiseks ja ei

ole ainuke viis luua perekonnaelu mis omandaks riigi kaitse ja mittesekkumise otildeiguse28

See

tendents naumlitab et perekonna motildeistet peab kaumlsitlema laialt ja see peab sisaldama palju

erinevaid perekonnavorme sealhulgas de facto perekonnaelu Euroopa Parlament julgustab

liikmesriikides abieluvaumlliste suhete seadustamist ning pikaajalistele abieluvaumlliste suhetele

abieluga sarnase kaitse tagamist nii erisoolistele kui samasoolistele paaridele29

Perekonnaelu motildeiste kuumlsimuse olulisus totildestatatakse ka direktiivis mis kaumlsitleb perekonna

taasuumlhinemist Direktiivi 200386EC kotildeige progressiivsem element on perekonna motildeiste

laiendamine ning moderniseerimine direktiiv hotildelmab mitte ainult abielu sotildelminud isikuid

vaid ka registreeritud de facto kooslusi mis on perekonnaelu motildeiste moderniseerimisel

oluline samm edasi Direktiivi artikkel 4 p3-s kasutatakse terminit abieluvaumlline partner kes

elab registreeritud partnerluses taotlejaga Sinna hulka kuulub ka registreeritud samasooline

partner30

Euroopa Liidu direktiiv 200438EC defineerib pereliikme motildeistet ka artikkel 2 p2-

s partner kes on sotildelminud registreeritud vabaabielu on pereliige kui liikmesriik kaumlsitleb

registreeritud kooselu abieluga votilderdsena31

26

Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union EU Network of

Independent Experts on Fundamental Rights 2006 lk 99-103 27

Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 30301 Artikkel 9 28

Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union( viide 26) lk 103 29

Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union (viide 26) lk 98-104 30

Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification 31

Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their

family members to move and reside freely within the territory of the Member States

16

2 Laste otildeiguslik staatus LGBT perekonnas

Olen eelnevas peatuumlkis naumlidanud et samasooliste paaride kooslused peavad kuuluma

perekonna motildeiste alla Ei ole vaumllistatud et samasooliste paaridega elavad ka lapsed Siin tekib

oluline kuumlsimus ndash kui erinevast soost isikud kuuluvad perekonna motildeiste alla siis kes on

samasoolises perekonnas elava lapse perekond ja mis otildeigused ja kohustused on tal

perekonnaliikmete vastu Kuidas saab laps tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest

partneritest koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes

Kaumlsitlen LGBT perekondade erinevaid laste saamise mooduseid kuna sellest tulenevad

erinevad otildeiguslikud suhted lapse lapse bioloogiliste vanemate ja lapse bioloogilise vanema

partneri vahel LGBT perekondades on laste saamine raskendatud Samasoolised isikud ei saa

loomulikul teel lapsi seega votildeivad otildeiguslikus plaanis tekkida variandid kus laps ei omanda

teatud otildeigusi bioloogilise vanema partneri vastu aga faktiliselt on tegemist ikkagi

perekonnaga Seda olen kaumlesolevas toumloumls eelnevalt ka totildeestanud

LGBT perekondadel on laste saamiseks jaumlrgnevad votildeimalused kunstlik viljastamine

lapsendamine eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapsed Niisiis tekib lapse jaoks

kohe kaks erinevat peremudelit uumlhe variandi puhul on lapsel osaliselt geneetiline perekond

ehk siis lapsel on faktilises perekonnas uumlks bioloogiline vanem Teisel juhul on lapsel

taumlielikult mittegeneetiline perekond ndash selle naumlite puhul pole kumbki vanem faktilises

perekonnas lapsega kuidagi geneetiliselt seotud

21 Kunstliku viljastamise teel saadud laps ja tema otildeiguslik staatus LGBT

perekonnas

Kunstlik viljastamine embruumlo ja munarakkude siirdamine ning asendusemadus annavad laste

soetamiseks votildeimaluse paaridele kes ei saa seda teha bioloogilisel teel Praegusel hetkel on

meditsiin jotildeudnud hetkeni kus lapse suumlnnitanud ema ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem

Nendel juhtudel tekib kuumlsimus kes on lapse seaduslik vanem ja missugused otildeiguslikud suhted

tekivad lapse bioloogilise vanema lapse suumlnnitanud ema ning munaraku- embruumlo- votildei

17

seemnerakudoonori vahel Uumlhtlasi tekib kuumlsimus kes kuulub nendel juhtumitel lapse

perekonda ja kellel on otildeigus riiklikule kaitsele perekonna taumlhenduses

211 Holland

Euroopa Liidus on erinevatel riikidel erinevad riiklikud seadused mis reguleerivad mis tahes

kunstlikku viljastamist nii samasooliste kuid ka erisooliste perede jaoks

Kotildeige kaugemale on selle kuumlsimuse lahendamisel jotildeudnud Holland kus on seadustatud ka

asendusemaduse Samasooliste naiste paari jaoks on loodud erinevad votildeimalused lapse

eostamiseks ja motildened nendest annavad ka motildelemale naisele vanema staatuse Hollandis on

votildeimalik protseduur kus uumlhele naisele kantakse uumlle teise naise votildei partneri munarakust

loodud embruumlo mis on kunstlikult viljastatud kas kindla doonori votildei anonuumluumlmse doonoriga

Motildelemal naisel tekib lapsega geneetiline side ja uumlsna totildeenaumloliselt saavad motildelemad naised olla

lapse seaduslikud vanemad kuid mitte automaatselt seaduse alusel Hollandis saab ainult

lapse suumlnnitanud emast automaatselt lapse seaduslik vanem Bioloogilise ema partneril on

seaduse alusel lubatud partneri laps lapsendada Vaumlga oluline asjaolu sellisel juhul on et

parnteri lapse lapsendamiseks ei pea paar olema seaduslikult registreeritud Sellisel juhul on

oluline ainult laste huvidega arvestamine ja stabiilne kooselu teatud aja jooksul nii partneri

kui lapsega Sama reegel kehtib ka juhul kui uumlks parter on kunstlikult viljastatud

doonorseemnerakkudega ja teisel partneril ei eksisteeri lapsega bioloogilist sidet Motildelemal

juhul on lapse otildeigused taumleilikult kaetud lapsel on tagatud otildeigus nii isale (juhul kui doonor on

teada) kui ka bioloogilisele emale ning lapsel on votildeimalus saada otildeigused ka bioloogilise ema

partneri suhtes kui viimane lapse lapsendab32

Doonorseemnerakkudega kunstlikult viljastatud naise lapsel votildeivad motildenel juhul olla ka

otildeigused doonori suhtes Seda juhul kui doonor on teada maumlrgib ta avaldusele et tahab olla

lapse seaduslik vanem Kohus votildeib talle selle otildeiguse anda kui lapse ema ja doonor elavad

32

Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of Children

with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law Intersentia

Antwerpen ndash Oxford 2007 lk 163-167

18

koos perekonnana Kui doonor on teada ja ei soovi lapse suhtes seemnerakkude andmise

momendil vanemlikke otildeigusi siis ei saa teda vanemana maumlaumlratleda kuna ta ei moodusta

bioloogilise emaga perekonda Juhul kui doonor pole teada ja seemnerakud on tulnud

spermapangast ei saa doonor mitte mingil juhul olla lapse seaduslik vanem ning samuti pole

tal votildeimalust seda taotleda

Kotildeigil neil juhtudel on arvestatud olulist faktorit ndash selleks on reaalne pereelu doonori ja lapse

bioloogilise ema vahel ning motildelema kindel soov votildei soovi puudus saada lapse ametlikuks

vanemaks Sellega on laps samuti kaitstud tal on otildeigus olla oma tegelike vanemate laps33

Juhul kui Hollandis elavad naissoost parterid on abiellunud ja nende perekonda suumlnnib laps

siis saavad motildelemad partnerid automaatselt seadusejaumlrgselt lapse vanemateks ainuke erand

oleks siis kui lapse isal oleks enne lapse suumlndi tema suhtes seaduslikud otildeigused (sel juhul ei

pea lapse isa olema bioloogiline isa) Samuti eksisteerib votildeimalus et samal ajal oleksid

hooldajad nii lapse bioloogiline isa kui last kasvatav samasooline naistepaar Sellisel juhul

antakse isale isadusotildeigus ning samasoolised naissoost partnerid saavad uumlhise vanemliku

vastutuse34

Homoseksuaalsetele meessoost paaridele on Hollandis laste saamiseks avatud ka

asendusemaduse votildeimalus Selleks on kaks votildeimalust asendusemale kantakse uumlle

doonornaise munarakud mis on kunstlikult viljastatud uumlhe partneri seemnerakkudega votildei siis

viljastatakse asendusema munarakud kunstlikult uumlhe partneri seemnerakkudega Motildelemal

juhul on seaduslikeks vanemateks asendusema ning seemnerakkude doonor ehk uumlks

partneritest kelle seemnerakke kunstliku viljastamise puhul kasutati Partner ei saa

vanemlikke otildeigusi seaduse alusel automaatselt kuid teine partner votildeib esitada taotluse

lapsendamiseks ning selle protsessi kaumligus omandab teine meessoost partner vanemlikud

otildeigused35

Nimetatud juhtudel on samasoolises perekonnas kasvava lapse motildelemad faktilised

vanemad ka seaduslikud vanemad ja selline perekond on kaitstud siseriiklike seadustega

erisooliste paaridega votilderdselt

33

Machtelt Vonk (viide 32) lk 179-180 34

Machtelt Vonk (viide 32) lk 185 35

Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st Century

Organising Committee of the Commission on European Family Law 2009 lk 183

19

Asendusemaduse puhul on seaduslikult vahe kas asendusema on abielus votildei mitte Juhul kui

asendusema on abielus siis on seaduslikuks vanemaks lapse suumlnnitanud ema kuid motildelemad

partnerid saavad lapse uumlheskoos lapsendada Juhul kui asendusema on registreeritud kooselus

votildei vallaline siis votildetab partneritest see kes on lapse bioloogiline vanem isaduse omaks ning

saab seadusliku vanema staatuse partner lapsendab teise partneri lapse36

212 Eesti

Votilderreldes Hollandiga ei ole Eestis lapse ja tema samasoolise bioloogilise vanema partneri

omavaheline otildeiguslik suhe reguleeritud See ei ole kooskotildelas lapse parimate huvide

arvestamisega ning tekitab ebavotilderdset kohtlemist votilderreldes kunstliku viljastamise teel saadud

lapsega kelle bioloogiline ja faktiline vanem on erisoolised37

Eestis saavad kunstliku viljastamise abil lapse saada ainult naissoost samasoolised paarid ja

seda kahel erineval viisil kunstlik viljastamine mehe seemnerakkudega ning votildeotilderast

munarakust loodud embruumlo uumllekandmine naisele

Igale naistele on loodud votildeimalus kasutada kunstilikku viljastamist Kui heteroseksuaalne

naine on abielus siis on tal kunstlikuks viljastamiseks vaja oma abikaasa kirjalikku luba

vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seaduse38

sect 17-le Kui naine elab

homoseksuaalses kooselus ja soovib teostada kunstlikku viljastamist siis ei maumlngi tema

elukaaslane selle seaduse jaumlrgi olulist otildeigusliku rolli Seaduse jaumlrgi on partner kotildervaline isik ja

seadus ei defineeri teda kuidagi kuid de facto partner taumlidab lapse kasvatamisel abikaasa rolli

ja tema luba kunstlikuks viljastamiseks oleks samalaadselt vajalik ja oluline nagu

heteroseksuaalsetel paaridel

36

Machtelt Vonk (viide 32) lk 204-205 37

Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or Transgender

Families A European Prespective ILGA-Europe 2008 lk 5 38

Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13

20

Naine kes elab samasoolise partneriga on praeguste seaduste kohaselt sunnitud ennast

vallaliseks naiseks nimetama ja tema kunstlik viljastamine hakkaks toimima kunstliku

viljastamise ja embruumlokaitse seaduse sect-des 21 ja 22 ettenaumlhtud tingimustel sama seaduse sect 5

lg 2 alusel Vastuoluline on ka fakt et samasoolise partneriga elav naine peab nimetama

ennast vallaliseks ka juhul kui on tegelikult samasoolise partneriga suhtes ent soovib last (ja

seda just paarisuhtes koos kasvatada) Selline olukord on tekkinud kuna samasooliste isikute

kooselu ei ole praegusel hetkel kuidagi seaduslikult registreeritav Samasoolises paarisuhtes

elaval naisel sellel juhul on sundvaletamise seisund mis on tekkinud seaduses nimetatud

perekonnaseisu votildeimalike vormide ebataumlielikkuse totildettu

Doonori seemnerakkudega kunstliku viljastamise abil seotud perekonna lapsel on faktiliselt

kaks samasoolist vanemat aga seaduslikult on tal registreeritud ainult bioloogiline ema

Seega kasvab laps seaduse jaumlrgi uumlksikemaga ning tal on otildeigused ja kohustused ainult uumlhe

vanema suhtes

Kunstliku viljastamise meetodi puhul kus uumlhele naisele kantakse uumlle teise naise votildei partneri

munarakust loodud embruumlo loetakse laps samuti potildelvnevaks naisest kes on ta suumlnnitanud

(vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlo kaitse seaduse sect24-le)Vastavalt

perekonnaseaduse sect23 lg 1 on selline kunstlik viljastamine lubatud ainult siis kui naise

viljastamine muul viisil ei ole votildeimalik Sellise kunstliku viljastamise puhul oleks motildelemal

naisel votildeimalik olla lapsega geneetiliselt seotud kuid seaduse jaumlrgi sunnitakse jaumlllegi peale

olukord kus ainult uumlht naist loetakse lapsevanemaks Kui votilderrelda seda olukorda abielus

oleva heteroseksuaalse paariga siis on olukord jaumlrgmine ndash kui naist viljastatakse kunstlikult

tema abikaasa seemnerakkudega siis vastavalt sama seaduse sect17 lg 21

loetakse laps sellest

mehest potildelvnevaks ning motildelemad saavad lapse seaduslikuks vanemaks Nii samasooliste

naiste paari puhul kui ka erisoolise paari puhul votildetavad motildelemad isikud osa kunstliku

viljastamise protsessist ja motildelemad on geneetiliselt lapsega seotud kuid samasooliste naiste

paari puhul on seaduslik vanem ainult lapse suumlnnitatud naine Sellisel juhul tekib ebavotilderdne

kohtlemine

21

Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse39

sect24 lg 1 uumltleb et lapse arengu ja kasvu loomulikuks

keskkonnaks on perekond ning lastega perekonnad peavad saama riiklikku kaitset ja toetust

See taumlhendab et lapse jaoks on aumlaumlrmiselt oluline et tema kaks samasoolist kasvatajat ja tema

ise kuuluksid otildeiguslikult perekonna motildeiste alla Nii saaks ta oma otildeigusi ja kohustusi taumlielikult

rakendada sotildeltumata tema tegelike vanemate soost taumlpselt sama moodi kui laps kes elab

erisooliste faktiliste vanematega Praegune kohtlemine on ebavotilderdne votilderreldes lapsega kes

elab erinevast soost isikutest moodustatud perekonnas kus uumlks taumliskasvanutest on

bioloogiline vanem aga teine on vanema partner See on ka totildeendatud uuringutega40

Erinevast soost isikute kooslust ja nende last nimetatakse praeguse seaduse kohaselt

perekonnaks ja vanema partner on kasuvanem

Meessoost seksuaalvaumlhemustel ei ole votildeimalik kunstliku viljastamise teel last saada kuna

Eestis ei ole vastavalt Karistusseadustiku41

sect132 asendusemadus lubatud See taumlhendab et

samasoolised mehed ei sa uumlheskoos lapsi eostada See taumlhendab ebavotilderdset kohtlemist

votilderreldes samasooliste naiste paaridega

22 Votildeotilderaslapse lapsendamise abil seotud laps

221 Euroopa Inimotildeiguste Kohus

Euroopa Liidus on samasooliste paaride ja nende laste probleem lahendatud igas riigis

erinevalt Analuumluumlsin motildenda Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtuotsust mis on taumlitmiseks

kohustuslikud ka Eestis Kaasuse Frettegrave vs Prantsusmaa taotleja arvates rikuti tema otildeigust

austusele era- ja perekonnaelu vastu ehk siis rikuti inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse

konventsiooni artikkel 8 ja artikkel 14 mis keelavad diskrimineerimist Taotleja soovis uumlksi

last adopteerida ja taotles seda 1991 aasta oktoobris Esimesel intervjuul avaldas taotleja oma

homoseksuaalsuse ja vaumlitis et ta elab uumlksinda ilma partnerita Peale seda pakkus intervjueerija

39

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50

40 Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 24-33

41 Karistusseadustik RT I 17042013 8

22

vaumllja lapsendamise protsessi lotildepetamise 1993 aastal jaumlttis Pariisi Sotsiaalfondi osakond

hageja taotluse rahuldamata Antud otsuse potildehjuseks oli see et Frette pakkus lapse jaoks

ebastabiilset ja potentsiaalselt last kahjustavat emarolli mudelit Potildehiline kuumlsimus oli selles et

kas uumlksik homoseksuaalne isa on votildeimeline last kasvatama votildei mitte Euroopa Inimotildeiguste

Kohus otsustas haumlaumlletustulemusega neli kolme vastu et rikkumist artikkel 14 koostoimes

artikkel 842

ei olnud Seega ei tohi Eestis takistada laste lapsendamist homoseksuaalsetele

isikutele

Peale Frettegrave vs Prantsusmaa kaasust esitas Ameerika Uumlhendriikide Psuumlhhoanaluumluumltiline

Assotsiatsioon avalduse et geid ja lesbid on nii uumlksikisikute kui paaridena votildeimelised

tegutsema ja last kasvatama lapse huvidest laumlhtudes Nad on votildeimelised taumlitma lapse tervist

kahjustamata kotildeiki kohustusi ja peaksid saama heteroseksuaalsete vanematega votilderdsed

otildeigused ning seda nii paaris kui ka uumlksikisikuna Eelpool toodud uuringute naumlited muudavad

kohtu arvamuse punktis 42 taumliesti otildeigustamatuks Lisaks sellele vaumlidab kohus punktis 42 et ei

ole piisavalt palju lapsi et adopteerimise notildeudlust rahuldada See on vaidlustatav arvamus43

ILGA-EUROPE-i kaasuse kommentaaride kokkuvotildettes totildei autor vaumllja arvamuse et nii kaua

kui Prantsusmaal on lubatud lapsendamine uumlksikutele heteroseksuaalsete isikutele ei luba

artikkel 8 ja artikkel 14 Prantsusmaa haldusorganitel ja kohtutel jaumltta geisid ja lesbisid

lapsendamise protsessist vaumllja nimetades potildehjuseks nende isikute seksuaalsaumlttumust 17

Jaumlrgmiseks vaatlen laumlhemalt kaasust EB vs Prantsusmaa 1998 aasta veebruaris esitas

taotleja Prantsusmaal taotluse lapse lapsendamiseks Lapsendamise menetluse kaumligus mainis

taotluse esitaja et ta on homoseksuaalne ja tal on samasooline partner R

Augustis 1998 andis taotlejat kuumlsitlenud psuumlhholoog hinnangu et talle ei peaks lapsendamist

lubama Potildehjusena totildei psuumlhholoog vaumllja asjaolu et taotleja hakkab last uumlksi kasvatama ning

see kahjustaks last kuna laps peaks naumlgema kindlat peremudelit kus on nii isa kui ka ema

42

EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v France 43

Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second

Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June

2005httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf (09102012)

23

Lisaks sellele vaumlitis psuumlhholoog et taotleja elab oma samasoolise partneriga aga ei soovi seda

kinnitada ja jaumltab partnerisse puutuvad kuumlsimused vastamata See votildeib samuti last kahjustada

kuna ta saab ainult emade eeskuju Psuumlhholoogi arvates ei olnud see otildeige

1998 aasta oktoobris esitas perenotildeukogu lapsendamise juhatuse esindaja arvamuse et

taotlejale ei peaks lapsendamist lubama Ta vaumlitis et vastavalt tema kogemusele on lapse

jaoks paremad perekonnad kus on nii ema kui ka isa ehk siis lapsendamiseks sobivad

erisoolised paarid

1998 novembris ei lubatud taotlejal lapsendamist jaumlrgnevatel potildehjustel taotleja ei ole

uumlksikemana votildeimeline naumlitama lapsele otildeiget peremudelit kus maumlngib olulist osa mehelik roll

ja taotleja partneri osavotildett lapse kasvatamisel ei ole kindlaks tehtud See votildeib samuti last

kahjustada

Halduskohus ei lubanud samuti taotlejale lapsendamist ning tugines seejuures

homoseksuaalsuse argumendile Nii rikkus ta inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse

konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga

Kohus taumlheldas taotleja elustiili mis ei ole lapse kasvatamiseks sobilik ning ei ole lapse

huvides ja votildeib teda kahjustada Lisaks sellele on kohaliku tsiviilseadustiku artikkel 343 jaumlrgi

lubatud lapsendamise taotlemine igauumlhele kes on vaumlhemalt 28 aastat vana Seega rikuti ka

kohalikku seadust mitte ainult konventsiooni

Prantsusmaa tugines kohtuotsusele Frettegrave vs Prantsusmaa kaasuses kus kohus ei rahuldanud

taotleja esitatud notildeuet Seekord otsustas kohus otsuse punktis 51 et eelnevas kaasuses rikuti

artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga44

Euroopa Inimotildeiguste Kohus otsustas haumlaumlltega kuumlmme

seitsme vastu et rikuti artikkel 14 koostoimes artikkel 8-ga45

44

EIKo 2201 2008 4354602 EB v France 45

Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France

httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886 22012008

24

Kaasustest votildeib vaumllja lugeda et homoseksuaalsed lapsevanemad ei saa kuidagi last kahjustada

ja homoseksuaalsus ei taumlhenda seda et sellises perekonnas kasvav laps ei saa otildeiget kasvatust

Homoseksuaalsed vanemad ei kaumlitu lapse huvisid silmas pidades halvemini kui

heteroseksuaalsed vanemad Laste adopteerimise puhul ei saa taotleja homoseksuaalsus

kuidagi motildejutada lapsendamise lubamist votildei mittelubamist Homoseksuaalse eluviisi toomine

potildehjuseks miks mitte adopteerida on keelatud ja rikub konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus

artikkel 8-ga

Neid kaasused on omavahel vaumlga sarnased Ferreteacute kaasuses otsustas kohus nelja haumlaumllega

kolme vastu et antud juhul ei olnud artikkel 8 koosmotildejus artikkel 14 rikkumist aga EB

kaasuses otsustas kohus kuumlmne haumlaumllega seitsme vastu et tegemist oli rikkumisega Euroopa

Inimotildeiguste Kohtu Kohtu president ja Prantsusmaa kohtunik Kohtunik Costa olid Ferreteacute

kaasuse puhul enamikus ja arvasid et rikkumist ei olnud aga EB kaasuses otsustasid nad

juba seda et taotleja otildeigused olid rikutud EB kaasuse puhul maumlrkas kohus ka seda et alates

Ferretteacute kaasuse jaumlrel on toimunud ilmselge otildeiguse areng samasoolistele isikutele

lapsendamise kuumlsimuses ja nuumluumldseks on see legaalne juba kuumlmnes Euroopa Liidu riigis Seda

votildeib ka totildelgendada nii et konventsiooni saumltted ei oma kindlat totildelgendust vaid seda peab

totildelgendama kaumlesoleva hetke otildeiguslikku olukorda arvestades46

Motildelema kaasuse puhul toimub

lapsendamine vallalise isiku poolt kuid EB kaasuse puhul oli taotlejal partner ja kuna

lapsendamine on antud olukorras vaid ainuisikuline ei oleks lapsel mingeid otildeigusi ega

kohustusi teda lapsendanud inimese partneri suhtes

222 Eesti

Eesti seadus ei keela seksuaalvaumlhemustele uumlksinda lapsendamist ent justiitsministeeriumil on

arvamus et samasoolistele partneritele lapsendamise lubamine on keeruline ja tihti peale

vaidlustatav teema kuna ministeeriumi arvates ei ole Eesti uumlhiskond kindel et samasoolistele

partneritele lapsendamine on lapse huvides ja ei kahjusta teda47

kuid laste otildeiguste kaitset

tagades ei tohi tugineda uumlhiskonna valmisolekule LGBT perekonnade tunnustamisel

46

European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw 47

Andra Olm (viide 12) lk 63

25

Perekonnaseaduse48

sect148 uumltleb et lapsendada votildeivad nii vallalised kui ka abielu sotildelminud

isikud Kuivotilderd LGBT inimesed ei saa oma vahel sotildelmida abielu ega oma suhteid muul moel

registreerida siis on nad otildeiguslikult vallalised isikud vaatamata sellele et nad faktiliselt

moodustavad perekonna Seega laieneb neile lapsendamise puhul perekonnaseaduse sect148 lg1

mis uumltleb et vallaline isik votildeib lapsendada ainult uumlksinda Samuti ei saa perekonnaseaduse

sect149 jaumlrgi teine partner sama last lapsendada sest lapsendamissuhete kestel ei saa muu isik

vaumllja arvatud lapsendaja abikaasa sama last lapsendada Kui vaadata siinkohal lapse otildeigusi

lapsendaja partneri suhtes siis ei ole lapsel oma vanema partneri suhtes vastavalt

perekonnaseaduse sect161 mingeid otildeigusi ega kohustusi sest lapse hooldamisotildeigus laieneb vaid

sellisel juhul kui abikaasad lapsendavad uumlhiselt votildei lapsendatakse abikaasa laps Muudel

juhtudel kuulub hooldamise otildeigus ainult lapsendajale ainuisikuliselt

Samasoolised partnerid kuuluvad selle seaduse taumlhenduses muude juhtumite hulka Seega ndash

elades kahe samasoolise vanemaga peres kus kumbki ei ole bioloogiline vanem on lapsel

otildeigused ja kohustused ainult uumlhe vanema vastu Naumliteks kui uumlhel partneril on bioloogiline votildei

lapsendatud laps olemas ja teine partner soovib omalt poolt perekonnavaumlliselt teist last

lapsendada siis lapsendamise protsessi kaumligus ei arvestata perekonnaseaduse sect147 lg 2-ga

mis uumltleb et lapsendamine ei ole lubatud kui lapsendaja lapsed on selle vastu votildei kui

lapsendaja lapsed kahjustavad mingil maumlaumlral lapsendatava huve Kuna lapsendatav saabub

perekonda kus on olemas teised lapsed tuleks kindlasti arvestada nende huvidega ja

veenduda et nad ei kahjusta lapsendatavat aga sellisel juhul toimub lapsendamine

seadusjaumlrgselt vallalise isiku poolt See ei ole paraku piisav lapse huvidega arvestamine

Samuti tekib lapsendamise puhul vanusepiiranguga seotud ebavotilderdne kohtlemine

Perekonnaseaduse sect150 lg 1 uumltleb et lapsendada votildeib vaumlhemalt 25-aastane piiramata

teovotildeimega isik kuid lg 2 uumltleb et kohus votildeib erandjuhtudel lubada lapsendamist ka

vaumlhemalt 18-aastasele juhul kui ta lapsendab oma abikaasa lapse Samasooliste paaride jaoks

see jaumlllegi ei kehti kuivotilderd neil ei ole votildeimalik omavahel abielluda See on oluline piirang

mis votildeib tingida olukorra kus uumlks partner kes on lapse seaduslik vanem sureb ja tema

48

Perekonnaseadus RT I 27062012 12

26

partner kes on last kasvatanud on alla 25-aastane ning seega ei ole tal seaduse jaumlrgi votildeimalik

surnud partneri last lapsendada Nii tekib lapse lastekodusse sattumise oht ning see ei pruugi

olla lapse huvidega kooskotildelas Lapse jaoks on tema bioloogilise vanema partner tegelik

vanem ning perekonnaliige kuid tekib olukord kus laps eemaldatakse tema ellu jaumlaumlnud

faktilisest vanemast Abielus paari puhul seda probleemi ei teki kuna sellisel juhul on lapse

bioloogilise vanema partner lapse seaduslik kasuvanem isegi kui ta pole last lapsendanud

vastavalt perekonnaseadusele Ning bioloogilise vanema surma puhul ei eemaldata last

kasuvanemast ning olles alla 25-aastane kasuvanem saab erandolukorras lapsendada ka

surnud abikaasa last

Seega tuginenes Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikale tuleb Eestis luua laste ning

samasoolistest isikutest moodustatud perekondade ja nende laste kaitse ning tagada laste

parimate huvide arvestamine vastavalt laste otildeigustele Inimotildeiguste konventsiooni antud otildeigus

perekonnakaitsele rakendub samuti laste suhtes

23 Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud laps

Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapse otildeiguslik seis on erinev ja mingil maumlaumlral

raskem kui eelnevatel juhtudel Siin votildeib naumlha kolme erinevat teed Uumlks stsenaarium on

selline et lapsel on kaks seaduslikku vanemat kes on lahus kusjuures motildelemad on

bioloogilised vanemad ning uumlhel vanemal on samasooline partner ja laps elab nendega koos

Teise variandi puhul on lapsel kaks bioloogilist vanemat kes on lahus Uumlhel vanemal

puuduvad votildei on aumlra votildeetud vanemaotildeigused ning laps elab oma seadusliku bioloogilise

vanemaga ja vanema partneriga Kolmanda votildeimaluse puhul elab samasoolistest isikutest

moodustatud perekonnas vaumlhemalt kaks last igal lapsel on erinevad bioloogilised vanemad

Tegelikkuses elavad lapsed koos uumlhe bioloogilise vanemaga ja vanema partneriga Lapsed ei

ole omavahel veresugulased

231 Eesti

27

Analuumluumlsin kaumlesolevas peatuumlkis eelkotildeige olukorda kus lapsel on kaks seaduslikku bioloogilist

vanemat vanemad on lahus ja laps elab uumlhe seadusliku vanemaga ja tema partneriga See

taumlhendab et lapsel on faktiliselt kolm isikut kes tema eest hoolt kannavad ja tema elust osa

votildetavad Lapsel on otildeiguslik side ainult kahe bioloogilise vanemaga ning vanema partneril kes

elab lapsega koos ja kasvatab last puudub otildeiguslik side lapsega Kui votilderrelda seda olukorda

heteroseksuaalse perekonnaga siis sellisel juhul on uuel partneril votildeimalus partneri last

lapsendada juhul kui teine lapsevanem annab notildeusoleku ja kui nad on abielus vastavalt

perekonnaseaduse sect152 lg1 Selle kohaselt katkeb lapsel otildeiguslik side uumlhe bioloogilise

vanemaga ja tekib see vanema partneriga Homoseksuaalsetel isikutel puudub selline

votildeimalus kuna partneri last saab lapsendada ainult abiellunud votildeotilderasvanem

Otildeiguslik side vanema partneriga puudub ka juhtumi puhul kus lapsel on ainult uumlks seaduslik

vanem ja teiselt bioloogiliselt vanemalt on vanemlikud otildeigused aumlra votildeetud votildei siis ei ole teine

bioloogiline vanem kindlaks tehtud Samas on heteroseksuaalsetel paaridel votildeimalik luua

otildeiguslikud suhteid lapse ja partneri vahel Abielu sotildelmides tekib vastavalt perekonnaseaduse

sect148 lg2 p2 partneril otildeigus lapsendada partneri laps varasematest suhetest Faktiliselt elab

laps kahe samasoolise vanemaga aga otildeiguslikult suhted on tal ainult uumlhe bioloogilise

vanemaga

Kolmas stsenaarium on nimetatutest kotildeige keerulisem Faktiliselt on lapsel kaks samasoolist

vanemat kellest otildeiguslik side on ainult bioloogilisega Samuti on lapsel kasuotildede votildei

kasuvend kelle bioloogiline vanem on tema bioloogilise vanema partner Sellises olukorras

puudub lapsel otildeiguslik suhe teise peres elava lapsega Sellelt pinnalt votildeib tekkida erinev

kohtlemine votilderreldes heteroseksuaalse perega kus partnerid saavad omavahel abielluda ja

lapsi lapsendada ning kus sellisel juhul on kotildeikidel peres kasvavatel lastel ja neid kasvatavatel

taumliskasvanutel omavaheline otildeiguslik side Ebavotilderdne kohtlemine tekib sellisel juhul punktis

mis puudutab laste omavahelist abiellumist (selle lubamist) Perekonnaseaduse sect 3 uumltleb et

isikud kelle sugulussuhe potildehineb lapsendamisel ei votildei omavahel abielluda Kaumlesoleva

seaduse sect 2 lotildeikes 1 nimetatud sugulussuhe potildehineb lapsendamisel antud juhul kaumlsitlen sect2

lg1 p2 venna ja otildee suhteid Heteroseksuaalse perekonna puhul tekib lastel lapsendamise

tagajaumlrjel otildeiguslik otildee ja venna suhe ehk siis neil ei ole lubatud omavahel abielluda kuid

28

samasoolistest isikutest moodustatud perekonna puhul saavad partnerite lapsed omavahel

hiljem abielu sotildelmida kuna nad ei ole otildeiguslikult uumlksteisega seotud Samuti tekib probleem

erinevate toetuste saamises kuna sellist kooslust ei nimetata seaduslikult perekonnaks

Hea naumlide on eelpool vaumllja toodud Viimsi kaasus Selle puhul oli uumlheks osapooleks

samasoolistest isikutest kooslus ning kaasatud oli kolm last kes kotildeik ei olnud omavahel

otildeiguslikult seotud Osapool taotles Viimsi vallavalitsuselt laste lasteaia- ja koolitoidu ning

sotildeiduotildeiguse tasuta saamist Viimsi vallavalitsuse 12062009 korraldusega nr 373 jaumleti

kaebaja taotlused rahuldamata kuid Viimsi vallavolikogu maumlaumlrus nr 16 ei sisalda perekonna

totildelgendust ega kitsendavat saumltet mis taumlpsustaks mis soost peavad olema vanemad ja mis

otildeiguslik side vanemate ja laste vahel eksisteerib49

Samuti tekib probleem miks uumlhes

leibkonnas elavad faktilised otildede ja vend ei ole lapsega seaduslikult seotud ning ei kuulu lapse

perekonda Hetkel ei ole Eesti seadustes perekonna motildeiste defineeritud See taumlhendab et

samasoolises perekonnas elav laps ja tema bioloogilise vanema partneri lapsed ei ole

omavahel otildede ja vend kuid abiellunud erisoolise paari puhul oleks

232 Euroopa Liit ja Inimotildeiguste Kohus

Euroopa Inimotildeiguste Kohus tegi kohtuotsusega X ja teised vs Austria suure sammu laste

otildeiguste ja nende samasooliste vanemate probleemi lahendamisel ja naumlitas nii kaasaegseid

seisukohti Kaasuse taotlejateks olid kaks naissoost isikut kelle peres oli laps ning uumlks

taotleja soovis lapsendada partneri bioloogilist last Laps oli suumlndinud vaumlljaspool abielu ja

ainult lapse bioloogilisel emal oli lapse hooldusotildeigus Selle juhtumi puhul oli lapsel ka

bioloogiline isa kes maksis regulaarselt lapse elatist ning keeldus lapse ema partnerile

adopteerimisotildeiguse andmisest

Austria seaduste jaumlrgi kaotaks lapse ema partneri lapse adopteerimise puhul otildeigused lapse

suhtes kuid isa otildeigused oleksid tagatud Seega ei olnud lapsendamine Austria seisukohast

votildeimalik Taotlejad soovisid oma faktilise pere otildeiguslikku tunnustamist ning lapse

bioloogilise ema partneri tunnistamist lapse vanemana lapse bioloogilise isa asemel Austria

49

Inimotildeigused Eestis (viide 8) lk 141-143

29

seaduste jaumlrgi oli votildeimalik partneri last lapsendada nii abiellunud paaridele kui ka

mitteabiellunud heteroseksuaalsetele paaridele kes elavad stabiilses suhtes Kohus toob

punktis 95 selgelt vaumllja et samasooliste isikute stabiilne kooselu kuulub perekonna motildeiste

alla taumlpselt samamoodi nagu stabiilne erisooliste isikute kooselu Samuti leiab kohus et laps

kes elab oma bioloogilise vanema ja tema partneriga kes motildelemad kannavad tema eest hoolt

kuulub ka perekonda ja kotildeik kolm isikut peavad olema kaitstud artikkel 8 taumlhenduses ning

kuuluvad uumlheskoos perekonna motildeiste alla Sellist kooslust ei tohi diskrimineerida votilderreldes

erisooliste isikutest moodustatud perekonnaga ning antud kaasuse puhul on tegemist artikkel

14 koosmotildejus artikkel 8-ga rikkumisega

Antud kaasuse puhul leidis kohus et taotlejad sealhulgas uumlhe taotleja laps elasid kooselus

mis on vaumlga sarnane kooseluga mida elavad abiellunud heteroseksuaalsed isikud kus uumlks

abikaasa soovib lapsendada teise abikaasa last Vahe on selles et samasooline paar ei votildei

abielluda ja saab vaid omavahelised suhted registreerida Selline registreerimine ei anna

votildeimalust partneri last lapsendada kuna Austria seadustega pole lubatud lapsendamine

registreeritud partneritele Taotlejad ei olnud registreeritud see andis neile votildeimaluse partneri

last lapsendada kuna Austria seadusandlus lubab stabiilses registreerimata kooselus elavatel

heteroseksuaalsetel paaridel partneri lapse adopteerida Kohus leidis et antud kaasuse puhul

ei olnud artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumist mis kaumlsitleb abiellunud

heteroseksuaalsete isikutega kus uumlks abikaasa tahab lapsendada teise abikaasa bioloogilist

last vaid oli artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumine votilderreldes heteroseksuaalsete

faktiliste kooslustega kus uumlks partner tahab lapsendad teise partneri last

Otsuse poolt olnud kohtunikud leidsid et konventsioon ei kohusta liikmesriike andma otildeigust

mitteabiellunud paaridele partneri lapse lapsendamiseks Kuid kui selline otildeigus on olemas

siis ei ole samasooliste paaride diskrimineeriv kohtlemine lubatud Erinev kohtlemine ei ole

potildehjendatud kuna see ei ole lapse otildeiguste kaitseks vajalik Kohus ei votildetnud vastu ka Austria

vastuvaumlidet et selles kuumlsimuses puudub Euroopas uumlhine arvamus ning seetotildettu tuleks

kuumlsimuse lahendamine jaumltta riigi paumldevusse50

50

EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria

30

3 LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes erinevast

soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega

Laste ja nende perede otildeiguslikus kaitses on kaks erinevad teed Iga riik aktsepteerib igal juhul

seda et igal lapsel on kaks bioloogilist vanemat ehk siis mees ja naine kes on lapse eostanud

bioloogilisel teel votildei kunstliku viljastamise abil Sotildeltumata vanemate votildei lapse tahtest

eksisteerib kaks erinevast soost isikut kellel peaks igal juhul olema lapse suhtes teatavad

otildeigused ning lapsel peaksid olema otildeigused oma vanemate suhtes Teisalt peab kaitsma lapse

otildeigusi ka tema faktilises perekonnas see taumlhendab perekonnas kus laps pikaajaliselt elab

Sellisel juhul peavad motildelemal faktilisel vanemal olema lapse igapaumlevase uumllalpidamise osas

otildeigused ja kohustused51

Tuginedes uumllaltoodud faktidele votildeib vaumlita et lapse huvisid

arvestades on oluline kaitsta lapse otildeigusi tema tegelikus perekonnas sest just faktilised

vanemad votildetavad lapse elust kotildeige enam osa ning kannavad lapse uumlle igapaumlevaselt hoolt ning

see ei sotildeltu neid omavahel siduvatest bioloogilistest sidemetest

Kotildeik eelpool toodu totildeendab et homoseksuaalsetes suhetes elava lapse vanema partneril ja

lapsel ei eksisteeri omavahelisi otildeiguslikke suhteid ja puudub ka votildeimalus neid suhteid luua

kuna partner ei saa lapsendada teise partneri last Tekib olukord kus lapse otildeigused oma

seadusliku vanema partneri suhtes puuduvad ning selline olukord ei taga lapsele piisavat

kaitset

Nii samasooliste isikute kui ka erisooliste isikute kooselu kuhu on kaasatud lapsed peavad

olema eraldi reguleeritud

Miks ei saa laps olla samamoodi kaitstud nagu abielus paari laps52

See on otildeiguslik probleem

mis on jaumlaumlnud Eestis seni lahenduseta Vastavalt UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsioonile on

kotildeik lapsed votilderdsed sotildeltumata soost ja rahvusest sotildeltumata sellest kas nad elavad motildelema

51

Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 14-15 52

Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia

Antwerp-Oxford 2005 lk 291

31

vanemaga uumlksikvanemaga kas nad on suumlndinud registreeritud abielus votildei mitte53

Konventsioon kaumlsitleb last otildeigussubjektina ja taumlheldab et laps on ise oma otildeiguste teostaja54

Konventsioon kehtestab ka lapse ja riigi omavahelise suhte See taumlhendab et riigil ega

vanemal pole lapse uumlle omanikuotildeigust last vaadeldakse indiviidina kellel on omad

inimotildeigused mis on taumlpselt samasugused kui igal taumliskasvanul Samuti annab konventsioon

motildeista et votildeib tekkida konflikt lapse huvide ja vanemate votildei uumlhiskonna huvide vahel

Sellised konfliktid peab lahendama laste huvidega arvestades neid esile totildestes Laste huvid

defineeritakse tulenevalt konventsioonist mille jaumlrgi on olulised naumliteks otildeigus haridusele

otildeigus perekonnaelule ning otildeigus olla kuulatud ja austatud indiviidina55

Vastavalt

konventsiooni artikkel 18-le on vanematel esimene vastutus laste kasvatamise ja arengu eest

ehk siis vanemad on laste otildeiguste tagajad kasvatajad kaitsjad ja hoolitsejad

Konventsiooni keelekasutusest tuleneb see et termin bdquovanemldquo votildeib ka viidata paljudele

erinevatele peremudelitele mis kaasaegses maailmas eksisteerivad Naumliteks votildeib tuua

konventsiooni artikkel 5-e mis viitab laiendatud perekonna taumlhendusele UumlRO Lapse Otildeiguste

Konventsioon toob vaumllja ka perekonna taumlhtsuse Nimetatakse lapse otildeigust perekonnale see

taumlhendab uumlldiselt otildeigust vanematele ja otildeigust olla perekonnaliige See iseloomustab ka tervet

konventsiooni56

Laps ei saa tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest partneritest

koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes UumlRO Lapse Otildeiguste

Konventsiooni artiklis 2 p1 on saumltestatud et osalisriigid peavad tagama nende jurisdiktsiooni

all olevatele lastele kotildeik konventsioonis saumltestatud otildeigused ja kohustused sotildeltumata lapse ja

tema vanema votildei seadusliku hooldaja rassist soost keelest usust votildei muudest tingimustest

53

Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61

(18012013) 54

Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012

httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused

55 Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and What it

Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10 httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019

(06052013)

56 Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine praktikas

Lastekaitse Liit 2005 lk 71-74

32

Jaumlrelikult on erisoolisest perekonnast lapse ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes samasoolises

perekonnas kasvava lapsega konventsiooni taumlhenduses lubamatu ja sobimatu57

Samuti annab konventsiooni artikkel 2 p2 riigile positiivse otildeiguse votildetta kasutusele sobilikud

meetmed laste votilderdsete otildeiguste tagamiseks Kui raumlaumlgitakse homoseksuaalsetele paaridele

uumlheskoos laste kasvatamise otildeiguse andmisest siis mainitakse sageli laste huvidega

arvestamist Siin votildeib tuua naumliteks Gas ja Dubois vs Prantsusmaa kaasuse jt Selles

valdkonnas on naumlha ilmselget arengut esimesed Euroopa riigid mis lubasid samasoolisel

inimesel partneri lapse adopteerida olid Taani (1999) Island (2000) Norra (2001) ja Rootsi

(2003) Nendes riikides on otildeiguslikud reformid toimunud aastatel 1993-2003 Alates 2009

aastast on Soomes lubatud samasoolisel isikul oma partneri last adopteerida Eeliseks on kui

partnerid elavad registreeritud kooselus ja mittebioloogiline vanem on lapse sotsiaalne vanem

ehk tegelik vanem Nendes riikides saab samasooliste vanemate peres elav laps peale

lapsendamist taumlieliku sotsiaal- otildeigus- ja majandusliku kaitse ja samuti tagab see lapse otildeiguse

motildelemale seaduslikule ja sotsiaalsele vanemale Selline otildeiguslik areng naumlitab ka seda et

vanemate seksuaalne saumlttumus votildei sugu ei ole lapse huvide arvestamisel taumlhtis

Areng nendes riikides naumlitab ka seda et perekond koosneb lapsest ja kahest taumliskasvanud

isikust (sotildeltumata soost) Lapsel kes elab sellises perekonnas tekib otildeigus kahele seaduslikule

vanemale ja see annab talle votilderdse kaitse votilderreldes lapsega kes elab heteroseksuaalses peres

Selline areng naumlitab meile mis on kaasaaegne perekond58

See kotildeik taumlhendab et lapsel kes kasvab samasoolises perekonnas peavad olema

samasugused otildeigused nagu ta kasvaks erisooliste vanemate perekonnas kus partnerid kas on

votildei ei ole abielus Lapsel on otildeigus perekonna- ja eraelu kaitsmisele Euroopa Inimotildeiguste

Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ja samuti on tal otildeigus olla mitte diskrimineeritud

vastavalt sama konventsiooni artikkel 14-le Paraku naumleme erinevat suhtumist votilderreldes

lapsega kes elab perekonnas kus vanemad on heteroseksuaalsed Lapsel on vaja otildeigust

57

Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 29 58

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in Europe

National Cross-Border and European Perspectives 2012 lk 102-103120-122

33

perekonna kaitsele ja votildeimalust seadustada oma suhted mitte ainult bioloogilise vanemaga

vaid ka bioloogilise vanema partneriga Kui bioloogiline vanem ja partner on

heteroseksuaalsetes suhetes saab laps motildelema poole notildeusolekuga tagada enda otildeiguse olla

lapsendatud ja luua perekond Kui bioloogiline vanem ja tema partner on homoseksuaalsetes

suhetes siis isegi juhul kui motildelemad pooled on notildeus ei saa laps kasutada oma otildeigust olla

lapsendatud ja luua perekonda kui see ei ole vastuolus tema huvidega Riik arvestab lapse

huve eelkotildeige lapsendamisele lubatavuse kuumlsimuses

Selleks et aru saada partneri otildeigustest lapse suhtes peab enne defineerima kes on partner

lapse jaoks seaduse motildettes Perekonnaseadus annab meile kolm erinevat suhet lapse vanem

votildeotilderasvanem ehk lapse vanemaga abiellunud isik ning kasuvanem ehk isik kes ei ole

vanem ega votildeotilderasvanem vaid isik kes tegelikult last kasvatab Teda votildeib nimetada ka

faktiliseks vanemaks59

Sellest tuleneb et partner on kasuvanem Perekonnaseadust vaadeldes

votildeib oumlelda et kasuvanemal on kasulapse suhtes minimaalsed otildeigused samuti on lapse

otildeigused kasuvanema suhtes minimaalsed ja mitte taumlielikud

Ka Eesti Lastevanemate Liit on seisukohal et laste otildeigused ei ole piisavalt kaitstud seetotildettu

soovivad nad laste otildeiguste tugevdamist olukorras kus uumlks vanematest ei ole bioloogiline

vanem60

Samasooliste paaride puhul on partner faktiline vanem Lastekaitse Liidu president

Loone Ots on seisukohal et laps peab olema turvatud ja kaitstud nagu seda notildeuab Lastekaitse

Konventsioon Samuti arvab ta et samasooliste kooselu seadustamine on tervitatav samm

votilderdotildeiguslikkuse uumlhiskonda Laps satub vaumlgivalla ja hooletuse ohvriks nii samasoolises kui

erisoolises perekonnas seega peaksid tema otildeigused olema votildeimalikult efektiivselt kaitstud

motildelemal juhtumil Uumlhe votildeimaliku seisukoha jaumlrgi peaks samasoolistele peredele andma

lapsendamisotildeiguse erandjuhul see peab olema selgelt lapse huvides ning iga juhtumi puhul

arvestatakse konkreetseid asjaolusid ja teatud vanusest ka lapse notildeusolekut See aitaks vaumlltida

lapse lastekodusse sattumist laps peaks kasvama peres mitte uumlkskotildeik kui haumlsti varustatud

59

Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Edgar Salumaa Juridika

httpwwwjuridicaeejuridica_etphpdocument=etarticles1995123599PRNprvphp 60

Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest lk 3

httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise+koosel

uga+seotud+ettepanekutestpdf (18012013)

34

lastekodus Lastekaitse Liit on seisukohal et laps peab olema kaitstud ja Eesti laps peab

olema otildennelik vaatamata lapse kasvatajate soost61

Naumliteks votildeib tuua EIOtildeK kohtuotsuse Gas

ja Dubois v Prantsusmaa mille puhul kohtuniku eriarvamusel on samasoolises perekonnas

kasvatatav laps erinevas olukorras votilderreldes erisooliste taumliskasvanutega uumlhes peres kasvava

lapsega62

Eesti Potildehiseadus saumltestab ja tunnustab perekonna kaitset ja samuti peetakse potildehiseaduse jaumlrgi

oluliseks laste kasvatamist ning vanematele antakse mitte ainult luba vaid ka kohustus oma

lapsi kasvatada Mainitakse ka riigi kohustust perekonda laste kasvatamisel abistada Riigi

kohustuseks on luua lapsevanematele votildeimalused oma laste kasvatamiseks ja tagada laste

potildehivajadused63

Laps on homoseksuaalses peres kasvades erinevas olukorras votilderreldes heteroseksuaalses

peres kasvava lapsega Viimasel juhul on motildelemal vanemal otildeigus taotleda erinevaid

perekonna- ja laste kasvatamistoetusi kuna motildelemad vanemad votildeivad seadusjaumlrgselt end

lapsevanemana registreerida (bioloogiline vanem lapsendamine) Samasooliste partnerite

puhul on toetuste saamine raskendatud votildei ei ole uumlldse votildeimalik naumliteks votildeib tuua Viimsi

kaasuse probleemi Nii ei saa laps kes kasvab peres kahe samasoolise vanemaga vanemate

kaudu samalaadset riigipoolset toetust Kaasuses X Y ja Z vs Suurbritannia toob Inimotildeiguste

Kohus selgelt vaumllja et inimotildeiguste konventsioon votildeib olla totildelgendatud erinevalt ja perekonna

kaitse laieneb mitte ainult abiellunud paaridele vaid ka de facto peredele

Alati peab arvesse votildetma mitut erinevat faktorit kui kaua kaks taumliskasvanud isikut (sotildeltumata

soost) koos elanud on kas isikud elavad uumlhes leibkonnas kas nad soovivad votildei ei soovi lapsi

koos kasvatada64

Arvatakse et perekonna autentne tunnus on uumlhine laste kasvatamise otildeigus

61

Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012 httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed ( 21012012)

62 Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa 23032012

httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420 (22012013) 63

Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad sotsiaaltoetused ja ndash

teenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007 lk 29 64

Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in International

and Comparative Law Kluwer Law International 2002 lk 261

35

Seega peab uumlhine laste kasvatamisotildeigus olema identselt kaumlttesaadav nii heteroseksuaalsetele

kui ka samasoolistele paaridele Kui erisoolistel paaridel on otildeigus lapsi uumlhiselt kasvatada ilma

registreerimiseta siis peab selline otildeigus olema tagatud ka samasoolistele partneritele65

Eestis puudub spetsialiseerunud organ mis teostaks jaumlrelvalvet laste otildeiguste tagamise uumlle

Seda funktsiooni teostavad erinevad organid koostoumloumls Nendeks kohalik omavalitsus

maavalitsus otildeiguskantsler ja teised66

Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas nr 6-

81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute puumlsiv kooselu kuulub

perekonnapotildehiotildeiguse kaitse alla aga Eestis ei ole selline kooselu reguleeritud ja seetotildettu tuleb

luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Samuti puudub lapsendamist ja

hooldusotildeigust puudutav regulatsioon mis tagaks laste huvide arvestamise samasooliste

paaride puhul Partneril puudub lapsendamise votildeimalus ja see annab hooldusotildeiguse ainult

uumlhele vanemale kuid partnerid elavad koos lapsega ja motildelemad peaksid lapse eest vastutama

ja tema eest kandma hoolt Selline olukord votildeib tuua probleeme lapse hooldamisotildeiguse

teostamisel uumlhe partneri surma korral votildei juhul kui seaduslik lapsevanem ei saa mingil

potildehjusel pikemaajaliselt hooldusotildeigust teostada Samuti pole tagatud partneri otildeigus last edasi

kasvatada kui seaduslik vanem sureb

Probleem on ka uumluumlrisuhetes Votildelaotildeigusseaduse sect289 saumltestab et eluruumi uumluumlrnikul on otildeigus

uumluumlriruumides majutada oma abikaasat alaealisi lapsi ja toumloumlvotildeimetuid vanemaid ilma

uumluumlrileandja notildeusolekuta67

Juhul kui uumluumlrilevotildetja on lapse vanema partner siis ei saa

uumluumlrileandja notildeusolekuta eluruumis majutada last ega tema seaduslikku vanemat Sellega

satub laps ebasoodsasse olukorda votilderreldes lapsega kes elab perekonnas kus motildelemad

partnerid on tema seaduslikud vanemad Lapse eluruumides viibimine sotildeltub uumluumlrileandja

tahtest

65

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs (viide 58) lk 92 66

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava

2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20per

ede20arengukava202012-2020pdf (16022013) 67

Otildeiguskantsler ( viide 3) lk 1 5

36

Laste staatus samasoolistes paarides on laumlbi aegade olnud nagu Pandora laegas Alati on olnud

arusaadav aktsepteeritud ja isegi notildeutud et lapsel peab olema kaks vanemat aga nuumluumldseks on

see arenenud selles suunas et lapsel votildeib olla kaks ema kaks isa votildei isegi kolm vanemat

2007 aastal andis Ontario Kohus oma otsuses AA vs BB ONCA 268

selles kuumlsimuses uue

arengu Selle kaasuse puhul vaumlrbasid kaks homoseksuaalset stabiilses suhtes elavat naist oma

meessoost sotildebra lapse bioloogiliseks eostamiseks Lapse suumlndides olid tema seaduslikeks

vanemateks bioloogiline ema ja bioloogiline isa Bioloogilise ema samasooline partner oli

sellises situatsioonis lapse faktiline vanem taumlitis lapse teise ema rolli ja kandis suurt osa lapse

kasvatamises Kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngisid lapse elus vaumlga olulist rolli ja kandsid lapse

eest hoolt Lapse bioloogilise ema samasooline partner leidis et tal peaksid olema lapse

suhtes samuti seaduslikud otildeigused ja kohustused ning ta poumloumlrdus kohtusse nende otildeiguste ja

kohustuste saamiseks Kohus leidis et kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngivad lapse elus vaumlga suurt

rolli ja lapse otildeiguste tagamise seisukohalt on oluline et kotildeik kolm oleksid tema seaduslikud

vanemad

Kohus arvestas lapse huvidega ning see on selle kaasuse puhul kotildeige olulisem Kohus

otsustas et kotildeik kolm taumliskasvanut peavad olema seaduslike vanematena registreeritud ning

seelaumlbi sai laps kolm seaduslikku vanemat Nimetatud kaasus totildei samasooliste vanemate ja

sellistes peredes elavate laste probleemide osas taumliesti uue arengu Selliseid arenguid jaumllgides

votildeib oletada et ka teised riigid votildetavad Orlando kaasuse arvesse ja hakkavad seda jaumlrgima

Perekonna ja vanema staatuse kontseptsioon on viimase aja jooksul teinud laumlbi suured

muutused ja arengud avardanud piire ja haumlgustanud nende motildeistete traditsioonilist taumlhendust

Niisiis votildeib oletada et laumlhitulevikus toimuvad seadusandluses muudatused mille kohaselt ei

arvestata vanema staatuse saamisel enam vanemate seksuaalse saumlttumuse ja arvuga Selle

asemel votildeetakse arvesse eelkotildeige lapse huvid Selline olukord peaks viima selleni et tagatud

on taumlielik votilderdsus ja vaumllistatud diskrimineerimine Seda propageerib praegusel ajal Euroopa

Inimotildeiguste Konventsiooni artikkel 14

68

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and ROSENBERG

JJA AA v BB 2007 ONCA 2 httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

37

Tihtipeale sotildeltub lapse otildeiguslik staatus perekonnas sellest milline on temaga koos elavate

taumliskasvnanute suhte otildeiguslik staatus ndash sellest kas tegemist on abielu votildei registreeritud

kooseluga On oluline ka maumlrgata et vaumlga paljud riigid on laste kaitse tagamise eesmaumlrgil

avanud samasooliste paaride jaoks votildeimaluse oma suhteid registreerida Selle kaudu on neil

votildeimalus lapsi uumlheskoos lapsendada votildei siis on uumlhel partneril votildeimalik lapsendada partneri

laps Naumliteks Rootsis saavad lapsendamise puhul sarnase otildeigusliku staatuse nii paarid kes on

oma suhted kooseluna registreerinud kui ka abielus olevad erisoolised paarid

Norra ja Sakasamaa lubavad neil paumlevil registreeritud kooselus elavatel samasoolistel isikutel

lapsendada oma partneri lapse Siin tuleb aga silmas pidada et tegemist on siseriiklike

seadustega mis ei garanteeri nende rahvusvahelist tunnustamist Perekonna seisukohalt

taumlhendab see seda et nii lastel kui tema vanematel votildeivad tekkida otildeiguslikud probleemid

vaumlljaspool riiki juhul kui teises riigis ei kehti sarnased seadused69

Euroopa Liidu otildeigus

perekonnaotildeiguse valdkonnas notildeuab uumlhtlustamist ja liigub kiirelt sinnapoole Kindlasti on

vajalik demokraatlik ja selge lahendus mis hakkaks potildehinema Euroopa Inimotildeiguste

Konventsioonil

69

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family Law

Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008 lk 101-110

38

Kokkuvotildete

Uurimistoumlouml kaumligus olen jotildeudnud jaumlreldusele et kuigi Eestis ei ole perekonna motildeiste

defineeritud on selle motildeiste seadusaktidesse sisse viimine aumlaumlrmiselt oluline nii erisooliste kui

ka samasooliste paariride ja nendega koos elavate laste perekonnakaitse otildeiguse tagamiseks

Viimsi kaasus on vaumlga hea naumlide Eesti seadusandlusest Tuginedes Euroopa Liidu otildeigusele ja

Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtukaasustele olen jotildeudnud jaumlreldusele et teatud juhtudel

peavad nii erisooliste kui ka samasooliste paaride pered koos lastega votildei ilma kuuluma

perekonna kaitse alla Samuti peab registreerimata kooselus paari peres elav laps kuuluma

oma tegelike vanematega uumlhte perekonda ning olema kaitstud perekonna motildeiste taumlhenduses

taumlpselt samamoodi kui laps kes elab registreeritud kooselu sotildelminud faktiliste vanematega

Igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja diskrimineerimine mis potildehineb isikute

sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud Euroopa Liidu liikmesriigid ei tohi perekonna ja

uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise potildehjuseks nimetada Euroopa

Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta

perekonnaeluna millel on riiklik kaitse

Teine peatuumlkk naumlitas et hetkel votildeivad lapsel tekkida perekonnaliikmetega erinevad otildeiguslikud

suhed Perekonnaliige ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem seega on tema otildeigused lapse

suhtes ja lapse otildeigused faktilise vanema vastu piiritletud Faktiliste vanematega kes ei ole

oma suhteid registreerinud koos elav laps on ebavotilderdses olukorras votilderreldes lapsega kes elab

faktiliste vanematega kes on oma suhteid registreerinud Nii tekib lapse lastekodusse

sattumise oht naumliteks bioloogilise vanema surma puhul kui teisel faktilisel vanemal

puuduvad lapse uumlle vanemlikud otildeigused Selline kohtlemine ei pruugi olla lapse huvidega

kooskotildelas Abielus paari puhul seda probleemi ei teki

Kolmandas peatuumlkis kaumlsitlesin LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdset kohtlemist

votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega Toumloumlst tuleb

selgelt vaumllja et ebavotilderdsel kohtlemisel ei ole otildeigustust ja see ei ole kooskotildelas lapse huvidega

Lapsel on otildeigus kahele vanemale ning oma tegelike vanemate tunnustamisele sotildeltumata

tegelike kasvatajate soost Laps peab igal juhul olema kaitstud sotildeltumata sellest kas tema

39

faktilised vanemad on oma suhted registreerinud votildei mitte kuna laps ei saa seda kuidagi

motildejutada Samasooliste paaride puhul on laps ebavotilderdses olukorras votilderreldes erisooliste

faktiliste vanematega elava lapsega LGBT peredes elavate laste kaitse on puudulik ja notildeuab

taumliustamist sotildeltumata siseriigi uumlhiskonna valmisolekust ning eelkotildeige tuleb seda kuumlsimust

lahendades tugineda lapse huvidele

40

Summary

Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family

has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost

importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex

couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good

example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of

the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex

and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection

Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their

real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same

way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any

avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is

prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of

the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court

of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state

The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family

members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of

the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent

are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship

is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered

their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the

death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to

the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no

significance in the case of a married couple

In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent

families compared to children living in families formed by persons of different sexes The

thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests

Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition

41

regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their

factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any

bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared

to children living with their factual parents of different sexes The protection of children

living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the

general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into

consideration in the first place when solving the problem

42

Kasutatud materjalide loetelu

Kasutatud kirjandus

Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009

Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in

International and Comparative Law Kluwer Law International 2002

Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or

Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008

Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika

EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of

Fundamental Rights of the European Union 2006

European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw

European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and

discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal

analysis 2010

Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012

Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia

Antwerp-Oxford 2005

Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st

Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009

Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family

Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008

Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of

Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law

Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007

Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad

sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007

43

Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine

praktikas Lastekaitse Liit 2005

Kasutatud normatiivmaterjal

Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303

Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification

Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their

family members to move and reside freely within the territory of the Member States

Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50

Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2

Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8

Perekonnaseadus RT I 27062012 12

Kasutatud internetiallikad

Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second

Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June

2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and

ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2

httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-

2pg-27

Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of

fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012

httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6

-2008-0479amplanguage=EN

European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working

Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties

Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007

httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf

44

GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf

Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-

10xls

Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest

httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise

+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf

Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61

Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012

httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused

Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012

httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed

Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta

Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-

perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta

Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk

32

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC

C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf

Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France

httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886

Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa

23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede

arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja

20perede20arengukava202012-2020pdf

The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010

httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf

Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and

What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10

httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019

45

Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri

httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool

iste_isikute_peresuhepdf

Viidatud kohtupraktika

EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa

EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa

EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria

EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits

EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola

EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95

EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria

TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009

TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010

10

varalised otildeigused ja kohustused lahutamisega seonduv varajagamine ja muu14

Need otildeigused

ja kohustused ei laiene samasooliste paaridele kuna puudub inimeste omavaheliste suhete

regulatsioon Perekonnaseaduse jaumlrgi ei ole lubatud abielu sotildelmimine mis kotildeik need otildeigused

ja kohustused kaasa tooks Nagu eelnevalt mainitud on defineerimata ka perekonna motildeiste

Ka Eesti Vabariigi lastekaitseseadus kaumlsitleb perekonna motildeistet Naumliteks sect30 lg2 uumltleb et

lapsel on on otildeigus perekonna kokkusaamise eesmaumlrgil lahkuda Eestist votildei Eestisse sotildeita Aga

kuidas rakendub see otildeigus siis kui tegemist on bioloogilise lapsevanema partneriga kes on

kasvatanud last terve tema eluaja Eesti Vabariigi jaoks kehtib kuumlll direktiiv 200386EC mis

kaumlsitleb perekonna taasuumlhinemist kuid sellekohaselt on perekonnaliige isik kes on

registreeritud partner votildei abikaasa Seega ei kehti Eesti seaduste jaumlrgi Eesti Vabariigi

lastekaitse seaduse sect30 bioloogilise vanema partneri jaoks Samas on ta siiski kaumlsitletav kui

pereliige ndash nii arvab ka Eesti Vabariigi otildeiguskantsler Seelaumlbi tekib seadusandluses konflikt

Olukorras kus kodanikud kasutavad vaba liikumise votildei perekonna taasuumlhinemise otildeigust on

Euroopa Liidu Parlament arvamusel et igasugune abielu mis on tunnustatud uumlhes

liikmesriigis peab olema samavaumlaumlrselt tunnustatud ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides

Samuti peab iga seadus mis on vastu votildeetud motildenes teises liikmesriigis olema kaalutletud

ning see peab olema arvesse votildeetud teiste liikmesriikide poolt Liikmesriigid peavad vaumlltima

igasugust diskrimineerimist On aumlaumlrmiselt oluline et liikmesriikide kodanikud saaksid

taumlielikult kasutada oma tsiviilotildeigusi ja seda mitte ainult kodumaal vaid ka riigis mille

kodanikud nad on votildei riigis kus nad elavad15

Samuti kutsub Euroopa Parlament oma raportis

20072145 liikmesriike kes ole ei samasooliste isikute kooselu reguleerimise seadusakti vastu

votildetnud tunnustama vaumlhemalt teistes liikmesriikides sotildelmitud samasooliste isikute vahelist

abielulepingut ning samuti kutsutakse uumlles andma neile votildeimalust vabalt liikuda ilma et

samasoolised paarid peaksid kartma diskrimineerimist seksuaalsete eelistuste potildehjal Samuti

kutsub Euroopa Parlament liikmesriike uumlles tunnustama samasooliste isikute kooselu

sotildeltumata sellest kas see on registreeritud kooselu votildei abieluna Teisel juhul piiritleb kooselu

14

Andra Olm (viide 12) lk 4

15

European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working Document

on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs

DT673609ENdoc 21062007

httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf (15042013)

11

tunnustamata jaumltmine isikute vaba liikumist16

Kuid Eestis ei ole samasooliste isikute

kooslused seadusega reguleeritud ehk kui laps soovib oma teises riigis naumliteks Hollandis

tunnustatud mittebioloogilise vanemaga (bioloogile vanem on samasooline partner) Eestis

uumlhineda see pole votildeimalik

Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas Nr 6-81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute

puumlsiv kooselu kuulub perekonna potildehiotildeiguse kaitsele aga Eestis ei ole selline kooselu

reguleeritud ja seetotildettu tuleb luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Erinevast

soost osapooltest koosnevad paarid saavad oma suhteid reguleerida abielu sotildelmides aga

samasoolistele paaridele ei ole see institutsioon avatud ja puuduvad alternatiivmeetmed

omavaheliste suhete reguleerimiseks17

Samuti jaumlaumlb lahendamata kuumlsimus kes kuulub

samasooliste paaride puhul lapse perekonda Kas bioloogiline vanem faktiline vanem

lapsendamise puhul registreeritud seaduslik lapsendaja votildei motildelemad partnerid Motildenel juhul

on lapse perekonnaks motildelemad partnerid naumliteks Viimsi kaasuse puhul aga muudel juhtudel

kus kasutatakse sotildena bdquoperekondldquo ei ole selgust kas raumlaumlgitakse ainult registreeritud kooslusest

votildei mitte

Samasooliste isikute kooselu ja sellises kooselus eksisteerivate laste otildeigused peavad olema

taumlpselt samasugused kui otildeigused erisoolistes perekondades Laps peab saama samasuguse

kaitse igas aspektis emotsionaalses finantsilises otildeiguslikus ning uumlhiskondliku kaitse naumlol Ei

saa otildeigustada seda kui samasooliste paaride lapsed jaumlaumlvad otildeiguslikult eraldi ruumlhmaks18

Selle kuumlsimuse lahendamiseks votildeib poumloumlrduda Euroopa Liidu otildeiguse ja Euroopa Inimotildeiguste

Kohtu kohtupraktika poole kuna Eestis kehtivad seadused seda ei reguleeri

16

Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of fundamental

rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012

httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6-2008-

0479amplanguage=EN (15042013) 17

Otildeiguskantsler (viide 3) maumlrgukiri lk 1 5 18

Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta Postimees

07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-perekondade-lapsed-on-eestis-

kaitseta

12

12 Perekonna motildeiste Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikas

Inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 8 uumltleb et igauumlhel on otildeigus era- ja

perekonnaelu kaitsele

Sotildena bdquoperekondldquo defineerimisel on oluline EIK kohtuotsus Emonet ja teised vs Šveits Kohus

toob punktis 33 selgelt vaumllja et perekond on kooslus kus inimeste vahel tekivad tihedad

isiklikud sidemed Punktis 44 on selgelt oumleldud et kaitsma ei pea mitte ainult seaduslikult

registreeritud kooslust ehk ametlikult abiellunud isikutest perekonda vaid kaitsta tuleb ka de

facto kooslust ehk isikuid kes moodustavad perekonna ilma seadusliku registreerimiseta

Kohtuotsuse kohaselt on olulised ka teised faktorid kui kaua partnerid koos on elanud kui

kaua on nende suhe kestnud ja kas nad on uumlksteisele selgelt vaumllja oumlelnud oma soovi lapsi

kooselus kasvatada 19

Uuem kohtuotsus mis aitab aru saada perekonna totildelgendusest on Schalk ja Kopf vs Austria

Varem kaumlsitleti samasooliste partnerite kooslust Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ainult

eraeluna aga antud kohtuotsuse punktis 90 leidis kohus et samasooliste partnerite kooselu

kus eksisteerib tihe isiklik side votildeib teatud juhtudel kaumlsitleda mitte lihtsalt eraeluna vaid

perekonnaeluna See taumlhendab seda et kui erisoolistest inimestest moodustuv paar on kooslus

mida kaitstakse riigis perekonna taumlhenduses siis samasugust samasoolistest inimestest

moodustatud kooslust peab samuti kaitsma perekonna taumlhenduses Kohus totildei vaumllja ka selle et

paljudes riikides on juba avatud samasooliste isikute suhete registreerimise votildeimalus riigi

tasandil20

Jaumlrgmine vaumlga oluline kaasus perekonnaelu defineerimiseks oli Karner vs Austria kus

meessoost taotleja elas pikaajalises suhtes mehega Taotleja partner potildedes surmaga lotildeppenud

haigust Motildelemad partnerid elasid uumluumlrikorteris ja peale uumlhe partneri surma avaldas kinnisvara

omanik soovi lotildepetada taotlejaga uumluumlrileping kuid kohalik seadus kaitses surnud isiku

perekonnaliikmeid uumluumlrilepingu lotildepetamise eest Austria Riigikohus leidis et selline kaitse ei

19

EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Switzerland p 33 34 36 20

EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95

13

laiene samasoolistele paaridele Euroopa Inimotildeiguste Kohus leidis et toimus artikkel 8

koosmotildejus artikkel 14-ga rikkumine Kui kohalik seadus kaitseb erisoolisi mitteabiellunud

kooslusi ja kui erisooliste pereliikmete puhul jaumlaumlks uumlhe pereliikme surma puhul uumluumlrileping

kehtima siis peab ta samuti kehtima ka samasooliste paaride puhul Seega ei olnud taotleja

uumluumlrilepingu lotildepetamine seaduslik Kohus kordas samuti seda et kui riiklikus seaduses

eksisteerivad erinevused erisooliste paaride ja samasooliste isikute paaride de facto kooselus

siis peavad need erinevused olema kas vaumlga potildehjalikult ja objektiivselt potildehjendatud votildei

kotildervaldatud21

Kaasuse Keegan vs Iirimaa puhul leidis Euroopa Inimotildeiguste Kohus et perekonnaelu kaitse

alla kuuluvad mitte ainult abiellunud isikud vaid motildenedel juhtudel ka de facto perekonnad

mis on oma olemuselt abieluga sarnased Antud kaasuse puhul oli tegemist erinevast soost

isikutega Kohus leidis punktis 43 et isegi kui laps on suumlndinud vaumlljaspool abielu votildeib kahe

inimese kooslust koos lapsega nimetada perekonnaeluks22

Kaasuse Kozak vs Poola puhul elas taotleja oma samasoolise partneriga munitsipaalkorteris

mis oli renditud taotleja partneri poolt Peale partneri surma poumloumlrdus taotleja omavalitsuse

poole et saada korteri uumluumlrileping oma nimele kuid omavalitsus keeldus Potildehjuseks oli

taotleja seksuaalsaumlttumus Omavalitsus leidis et faktilisele samasooliste isikute kooselule ei

laiene perekonnakaitse23

Inimotildeiguste kohus kordas et samasooliste isikute stabiilne de facto

pereelu taumlhistab perekonda samavotilderd nagu erisooliste isikute faktiline kooselu Selle kaasuse

puhul oli oluline kohtu arvamus et liikmesriigid peavad votildetma arvesse uumlhiskonna arengut

ning selle kaumligus on toimunud muudatused perekonna ja isikute omavaheliste suhete

valdkonnas Ehk siis kohus kinnitas et igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja

diskrimineerimine mis potildehineb isikute sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud

Liikmesriigid ei tohi perekonna ja uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise

potildehjuseks nimetada24

21

EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria 22

EIKo 2605 1994 1696990 1994 Keegan v Irimaa p 44 23

EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poland 24

European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and discrimination on

grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal analysis 2010 lk 46

14

Need kaasused naumlitavad et Euroopa Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute

stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta perekonnaeluna millel on riiklik kaitse Abieluvaumllised

samasooliste isikute kooslused peavad olema taumlpselt samamoodi kaitstud ja arvesse votildeetud

nagu abieluvaumllised erisoolistest isikutest moodustunud perekonnad Arenguid on naumlha ka

perekonnaelu defineerimisel Kui varem kuulus samasooliste isikute kooselu ainult eraelu

kaitse alla siis praegusel hetkel peab samasooliste isikute faktiline kooselu kuuluma

perekonna kaitse alla ning erinev kohtlemine ei ole lubatud

13 Perekonna motildeiste Euroopa Liidu otildeiguses

Euroopa Liit alustas liikumist perekonnaotildeiguse uumlhtlustamiseks juba aastal 1994 kui tuli vaumllja

Euroopa Parlamendi resolutsioon geide ja lesbide votilderdsete otildeiguste kaitsmiseks Euroopa Liidu

liikmesriikides Euroopa Liidu liikmesriigid votildetsid vastu otsuse et kotildeikide liikmesriikide

kodanike otildeigusi tuleb kaitsta sotildeltumata nende seksuaalsest saumlttumusest ja kotildervaldada tuleb

igasugune ebavotilderdne kohtlemine mis baseerub seksuaalsel saumlttumusel See ei loonud siiski

votildeimalust abiellumiseks Sotildeltumata sellest leidsid motildened Euroopa Liidu liikmesriigid

kuumlsimusele alternatiivlahenduse avades nii erisoolistele kui samasoolistele paaridele

votildeimaluse registreerida oma suhteid abieluvaumlliselt25

Euroopa Liidu otildeiguses on vaumlga oluline seaduslik akt nimega Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste

Harta mis jotildeustus koos Lissaboni lepingu jotildeustumisega Seadusakti artikkel 7 uumltleb et

igauumlhel on otildeigus perekonna- ja privaatelu kaitseks artikkel 9 uumltleb uumlhtlasi et igauumlhel on otildeigus

abielluda ja luua perekond ning need potildehiotildeigused peavad olema garanteeritud ja kaitstud

vastavalt siseriiklikele seadustele Enne muudatust sisaldas artikkel 9 naise ja mehe motildeistet ja

oli seega totildelgendatav kehtivana ainult erisoolistele isikutele kuid taumlnaseks on sotildenad bdquomeesldquo ja

bdquonaineldquo artikkel 9st kotildervaldatud See taumlhendab et perekond kui institutsioon on Euroopa

Liidu otildeiguses hetkel oma struktuuri vaumlaumlrtuste ja funktsioonide puhul uumlleminekustaadiumis

Artikkel uumltleb et abiellumise otildeigus peab olema garanteeritud vastavalt siseriiklikele

25

Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in

Europe Organising Committee of the Commission on European Family Law 2003 lk 12-14

15

seadustele kuid viide naisele ja mehele otildeigussubjektina on liikunud tagaplaanile Artikkel 9

on formuleeritud sooneutraalselt Uumlldiselt saab riik kehtestada abielu lubamisele piiranguid

ainult vastavalt ratsionaalsuse printsiibile ja mitte meelevaldselt Motildened piirangud (nagu

abieluks lubatud vanus) on universaalsed kuid sooline tunnus ei ole asjakohane26

Samasooliste paaride abiellumise lubamine votildei mittelubamine on siseriiklik kuumlsimus27

Kuid

artikkel 9 raumlaumlgib ka otildeigusest luua perekond See on artikkel 9 taumlhenduses eraldiseisev otildeigus

mis ei ole otseselt seotud otildeigusega abielluda

Kaasaegne tendents Euroopas naumlitab seda et paljud inimesed elavad vaumlljaspool abielu

institutsiooni Tunnustatud abielu pole enam otildeiguslik eeltingimus perekonna loomiseks ja ei

ole ainuke viis luua perekonnaelu mis omandaks riigi kaitse ja mittesekkumise otildeiguse28

See

tendents naumlitab et perekonna motildeistet peab kaumlsitlema laialt ja see peab sisaldama palju

erinevaid perekonnavorme sealhulgas de facto perekonnaelu Euroopa Parlament julgustab

liikmesriikides abieluvaumlliste suhete seadustamist ning pikaajalistele abieluvaumlliste suhetele

abieluga sarnase kaitse tagamist nii erisoolistele kui samasoolistele paaridele29

Perekonnaelu motildeiste kuumlsimuse olulisus totildestatatakse ka direktiivis mis kaumlsitleb perekonna

taasuumlhinemist Direktiivi 200386EC kotildeige progressiivsem element on perekonna motildeiste

laiendamine ning moderniseerimine direktiiv hotildelmab mitte ainult abielu sotildelminud isikuid

vaid ka registreeritud de facto kooslusi mis on perekonnaelu motildeiste moderniseerimisel

oluline samm edasi Direktiivi artikkel 4 p3-s kasutatakse terminit abieluvaumlline partner kes

elab registreeritud partnerluses taotlejaga Sinna hulka kuulub ka registreeritud samasooline

partner30

Euroopa Liidu direktiiv 200438EC defineerib pereliikme motildeistet ka artikkel 2 p2-

s partner kes on sotildelminud registreeritud vabaabielu on pereliige kui liikmesriik kaumlsitleb

registreeritud kooselu abieluga votilderdsena31

26

Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union EU Network of

Independent Experts on Fundamental Rights 2006 lk 99-103 27

Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 30301 Artikkel 9 28

Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union( viide 26) lk 103 29

Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union (viide 26) lk 98-104 30

Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification 31

Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their

family members to move and reside freely within the territory of the Member States

16

2 Laste otildeiguslik staatus LGBT perekonnas

Olen eelnevas peatuumlkis naumlidanud et samasooliste paaride kooslused peavad kuuluma

perekonna motildeiste alla Ei ole vaumllistatud et samasooliste paaridega elavad ka lapsed Siin tekib

oluline kuumlsimus ndash kui erinevast soost isikud kuuluvad perekonna motildeiste alla siis kes on

samasoolises perekonnas elava lapse perekond ja mis otildeigused ja kohustused on tal

perekonnaliikmete vastu Kuidas saab laps tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest

partneritest koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes

Kaumlsitlen LGBT perekondade erinevaid laste saamise mooduseid kuna sellest tulenevad

erinevad otildeiguslikud suhted lapse lapse bioloogiliste vanemate ja lapse bioloogilise vanema

partneri vahel LGBT perekondades on laste saamine raskendatud Samasoolised isikud ei saa

loomulikul teel lapsi seega votildeivad otildeiguslikus plaanis tekkida variandid kus laps ei omanda

teatud otildeigusi bioloogilise vanema partneri vastu aga faktiliselt on tegemist ikkagi

perekonnaga Seda olen kaumlesolevas toumloumls eelnevalt ka totildeestanud

LGBT perekondadel on laste saamiseks jaumlrgnevad votildeimalused kunstlik viljastamine

lapsendamine eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapsed Niisiis tekib lapse jaoks

kohe kaks erinevat peremudelit uumlhe variandi puhul on lapsel osaliselt geneetiline perekond

ehk siis lapsel on faktilises perekonnas uumlks bioloogiline vanem Teisel juhul on lapsel

taumlielikult mittegeneetiline perekond ndash selle naumlite puhul pole kumbki vanem faktilises

perekonnas lapsega kuidagi geneetiliselt seotud

21 Kunstliku viljastamise teel saadud laps ja tema otildeiguslik staatus LGBT

perekonnas

Kunstlik viljastamine embruumlo ja munarakkude siirdamine ning asendusemadus annavad laste

soetamiseks votildeimaluse paaridele kes ei saa seda teha bioloogilisel teel Praegusel hetkel on

meditsiin jotildeudnud hetkeni kus lapse suumlnnitanud ema ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem

Nendel juhtudel tekib kuumlsimus kes on lapse seaduslik vanem ja missugused otildeiguslikud suhted

tekivad lapse bioloogilise vanema lapse suumlnnitanud ema ning munaraku- embruumlo- votildei

17

seemnerakudoonori vahel Uumlhtlasi tekib kuumlsimus kes kuulub nendel juhtumitel lapse

perekonda ja kellel on otildeigus riiklikule kaitsele perekonna taumlhenduses

211 Holland

Euroopa Liidus on erinevatel riikidel erinevad riiklikud seadused mis reguleerivad mis tahes

kunstlikku viljastamist nii samasooliste kuid ka erisooliste perede jaoks

Kotildeige kaugemale on selle kuumlsimuse lahendamisel jotildeudnud Holland kus on seadustatud ka

asendusemaduse Samasooliste naiste paari jaoks on loodud erinevad votildeimalused lapse

eostamiseks ja motildened nendest annavad ka motildelemale naisele vanema staatuse Hollandis on

votildeimalik protseduur kus uumlhele naisele kantakse uumlle teise naise votildei partneri munarakust

loodud embruumlo mis on kunstlikult viljastatud kas kindla doonori votildei anonuumluumlmse doonoriga

Motildelemal naisel tekib lapsega geneetiline side ja uumlsna totildeenaumloliselt saavad motildelemad naised olla

lapse seaduslikud vanemad kuid mitte automaatselt seaduse alusel Hollandis saab ainult

lapse suumlnnitanud emast automaatselt lapse seaduslik vanem Bioloogilise ema partneril on

seaduse alusel lubatud partneri laps lapsendada Vaumlga oluline asjaolu sellisel juhul on et

parnteri lapse lapsendamiseks ei pea paar olema seaduslikult registreeritud Sellisel juhul on

oluline ainult laste huvidega arvestamine ja stabiilne kooselu teatud aja jooksul nii partneri

kui lapsega Sama reegel kehtib ka juhul kui uumlks parter on kunstlikult viljastatud

doonorseemnerakkudega ja teisel partneril ei eksisteeri lapsega bioloogilist sidet Motildelemal

juhul on lapse otildeigused taumleilikult kaetud lapsel on tagatud otildeigus nii isale (juhul kui doonor on

teada) kui ka bioloogilisele emale ning lapsel on votildeimalus saada otildeigused ka bioloogilise ema

partneri suhtes kui viimane lapse lapsendab32

Doonorseemnerakkudega kunstlikult viljastatud naise lapsel votildeivad motildenel juhul olla ka

otildeigused doonori suhtes Seda juhul kui doonor on teada maumlrgib ta avaldusele et tahab olla

lapse seaduslik vanem Kohus votildeib talle selle otildeiguse anda kui lapse ema ja doonor elavad

32

Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of Children

with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law Intersentia

Antwerpen ndash Oxford 2007 lk 163-167

18

koos perekonnana Kui doonor on teada ja ei soovi lapse suhtes seemnerakkude andmise

momendil vanemlikke otildeigusi siis ei saa teda vanemana maumlaumlratleda kuna ta ei moodusta

bioloogilise emaga perekonda Juhul kui doonor pole teada ja seemnerakud on tulnud

spermapangast ei saa doonor mitte mingil juhul olla lapse seaduslik vanem ning samuti pole

tal votildeimalust seda taotleda

Kotildeigil neil juhtudel on arvestatud olulist faktorit ndash selleks on reaalne pereelu doonori ja lapse

bioloogilise ema vahel ning motildelema kindel soov votildei soovi puudus saada lapse ametlikuks

vanemaks Sellega on laps samuti kaitstud tal on otildeigus olla oma tegelike vanemate laps33

Juhul kui Hollandis elavad naissoost parterid on abiellunud ja nende perekonda suumlnnib laps

siis saavad motildelemad partnerid automaatselt seadusejaumlrgselt lapse vanemateks ainuke erand

oleks siis kui lapse isal oleks enne lapse suumlndi tema suhtes seaduslikud otildeigused (sel juhul ei

pea lapse isa olema bioloogiline isa) Samuti eksisteerib votildeimalus et samal ajal oleksid

hooldajad nii lapse bioloogiline isa kui last kasvatav samasooline naistepaar Sellisel juhul

antakse isale isadusotildeigus ning samasoolised naissoost partnerid saavad uumlhise vanemliku

vastutuse34

Homoseksuaalsetele meessoost paaridele on Hollandis laste saamiseks avatud ka

asendusemaduse votildeimalus Selleks on kaks votildeimalust asendusemale kantakse uumlle

doonornaise munarakud mis on kunstlikult viljastatud uumlhe partneri seemnerakkudega votildei siis

viljastatakse asendusema munarakud kunstlikult uumlhe partneri seemnerakkudega Motildelemal

juhul on seaduslikeks vanemateks asendusema ning seemnerakkude doonor ehk uumlks

partneritest kelle seemnerakke kunstliku viljastamise puhul kasutati Partner ei saa

vanemlikke otildeigusi seaduse alusel automaatselt kuid teine partner votildeib esitada taotluse

lapsendamiseks ning selle protsessi kaumligus omandab teine meessoost partner vanemlikud

otildeigused35

Nimetatud juhtudel on samasoolises perekonnas kasvava lapse motildelemad faktilised

vanemad ka seaduslikud vanemad ja selline perekond on kaitstud siseriiklike seadustega

erisooliste paaridega votilderdselt

33

Machtelt Vonk (viide 32) lk 179-180 34

Machtelt Vonk (viide 32) lk 185 35

Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st Century

Organising Committee of the Commission on European Family Law 2009 lk 183

19

Asendusemaduse puhul on seaduslikult vahe kas asendusema on abielus votildei mitte Juhul kui

asendusema on abielus siis on seaduslikuks vanemaks lapse suumlnnitanud ema kuid motildelemad

partnerid saavad lapse uumlheskoos lapsendada Juhul kui asendusema on registreeritud kooselus

votildei vallaline siis votildetab partneritest see kes on lapse bioloogiline vanem isaduse omaks ning

saab seadusliku vanema staatuse partner lapsendab teise partneri lapse36

212 Eesti

Votilderreldes Hollandiga ei ole Eestis lapse ja tema samasoolise bioloogilise vanema partneri

omavaheline otildeiguslik suhe reguleeritud See ei ole kooskotildelas lapse parimate huvide

arvestamisega ning tekitab ebavotilderdset kohtlemist votilderreldes kunstliku viljastamise teel saadud

lapsega kelle bioloogiline ja faktiline vanem on erisoolised37

Eestis saavad kunstliku viljastamise abil lapse saada ainult naissoost samasoolised paarid ja

seda kahel erineval viisil kunstlik viljastamine mehe seemnerakkudega ning votildeotilderast

munarakust loodud embruumlo uumllekandmine naisele

Igale naistele on loodud votildeimalus kasutada kunstilikku viljastamist Kui heteroseksuaalne

naine on abielus siis on tal kunstlikuks viljastamiseks vaja oma abikaasa kirjalikku luba

vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seaduse38

sect 17-le Kui naine elab

homoseksuaalses kooselus ja soovib teostada kunstlikku viljastamist siis ei maumlngi tema

elukaaslane selle seaduse jaumlrgi olulist otildeigusliku rolli Seaduse jaumlrgi on partner kotildervaline isik ja

seadus ei defineeri teda kuidagi kuid de facto partner taumlidab lapse kasvatamisel abikaasa rolli

ja tema luba kunstlikuks viljastamiseks oleks samalaadselt vajalik ja oluline nagu

heteroseksuaalsetel paaridel

36

Machtelt Vonk (viide 32) lk 204-205 37

Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or Transgender

Families A European Prespective ILGA-Europe 2008 lk 5 38

Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13

20

Naine kes elab samasoolise partneriga on praeguste seaduste kohaselt sunnitud ennast

vallaliseks naiseks nimetama ja tema kunstlik viljastamine hakkaks toimima kunstliku

viljastamise ja embruumlokaitse seaduse sect-des 21 ja 22 ettenaumlhtud tingimustel sama seaduse sect 5

lg 2 alusel Vastuoluline on ka fakt et samasoolise partneriga elav naine peab nimetama

ennast vallaliseks ka juhul kui on tegelikult samasoolise partneriga suhtes ent soovib last (ja

seda just paarisuhtes koos kasvatada) Selline olukord on tekkinud kuna samasooliste isikute

kooselu ei ole praegusel hetkel kuidagi seaduslikult registreeritav Samasoolises paarisuhtes

elaval naisel sellel juhul on sundvaletamise seisund mis on tekkinud seaduses nimetatud

perekonnaseisu votildeimalike vormide ebataumlielikkuse totildettu

Doonori seemnerakkudega kunstliku viljastamise abil seotud perekonna lapsel on faktiliselt

kaks samasoolist vanemat aga seaduslikult on tal registreeritud ainult bioloogiline ema

Seega kasvab laps seaduse jaumlrgi uumlksikemaga ning tal on otildeigused ja kohustused ainult uumlhe

vanema suhtes

Kunstliku viljastamise meetodi puhul kus uumlhele naisele kantakse uumlle teise naise votildei partneri

munarakust loodud embruumlo loetakse laps samuti potildelvnevaks naisest kes on ta suumlnnitanud

(vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlo kaitse seaduse sect24-le)Vastavalt

perekonnaseaduse sect23 lg 1 on selline kunstlik viljastamine lubatud ainult siis kui naise

viljastamine muul viisil ei ole votildeimalik Sellise kunstliku viljastamise puhul oleks motildelemal

naisel votildeimalik olla lapsega geneetiliselt seotud kuid seaduse jaumlrgi sunnitakse jaumlllegi peale

olukord kus ainult uumlht naist loetakse lapsevanemaks Kui votilderrelda seda olukorda abielus

oleva heteroseksuaalse paariga siis on olukord jaumlrgmine ndash kui naist viljastatakse kunstlikult

tema abikaasa seemnerakkudega siis vastavalt sama seaduse sect17 lg 21

loetakse laps sellest

mehest potildelvnevaks ning motildelemad saavad lapse seaduslikuks vanemaks Nii samasooliste

naiste paari puhul kui ka erisoolise paari puhul votildetavad motildelemad isikud osa kunstliku

viljastamise protsessist ja motildelemad on geneetiliselt lapsega seotud kuid samasooliste naiste

paari puhul on seaduslik vanem ainult lapse suumlnnitatud naine Sellisel juhul tekib ebavotilderdne

kohtlemine

21

Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse39

sect24 lg 1 uumltleb et lapse arengu ja kasvu loomulikuks

keskkonnaks on perekond ning lastega perekonnad peavad saama riiklikku kaitset ja toetust

See taumlhendab et lapse jaoks on aumlaumlrmiselt oluline et tema kaks samasoolist kasvatajat ja tema

ise kuuluksid otildeiguslikult perekonna motildeiste alla Nii saaks ta oma otildeigusi ja kohustusi taumlielikult

rakendada sotildeltumata tema tegelike vanemate soost taumlpselt sama moodi kui laps kes elab

erisooliste faktiliste vanematega Praegune kohtlemine on ebavotilderdne votilderreldes lapsega kes

elab erinevast soost isikutest moodustatud perekonnas kus uumlks taumliskasvanutest on

bioloogiline vanem aga teine on vanema partner See on ka totildeendatud uuringutega40

Erinevast soost isikute kooslust ja nende last nimetatakse praeguse seaduse kohaselt

perekonnaks ja vanema partner on kasuvanem

Meessoost seksuaalvaumlhemustel ei ole votildeimalik kunstliku viljastamise teel last saada kuna

Eestis ei ole vastavalt Karistusseadustiku41

sect132 asendusemadus lubatud See taumlhendab et

samasoolised mehed ei sa uumlheskoos lapsi eostada See taumlhendab ebavotilderdset kohtlemist

votilderreldes samasooliste naiste paaridega

22 Votildeotilderaslapse lapsendamise abil seotud laps

221 Euroopa Inimotildeiguste Kohus

Euroopa Liidus on samasooliste paaride ja nende laste probleem lahendatud igas riigis

erinevalt Analuumluumlsin motildenda Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtuotsust mis on taumlitmiseks

kohustuslikud ka Eestis Kaasuse Frettegrave vs Prantsusmaa taotleja arvates rikuti tema otildeigust

austusele era- ja perekonnaelu vastu ehk siis rikuti inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse

konventsiooni artikkel 8 ja artikkel 14 mis keelavad diskrimineerimist Taotleja soovis uumlksi

last adopteerida ja taotles seda 1991 aasta oktoobris Esimesel intervjuul avaldas taotleja oma

homoseksuaalsuse ja vaumlitis et ta elab uumlksinda ilma partnerita Peale seda pakkus intervjueerija

39

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50

40 Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 24-33

41 Karistusseadustik RT I 17042013 8

22

vaumllja lapsendamise protsessi lotildepetamise 1993 aastal jaumlttis Pariisi Sotsiaalfondi osakond

hageja taotluse rahuldamata Antud otsuse potildehjuseks oli see et Frette pakkus lapse jaoks

ebastabiilset ja potentsiaalselt last kahjustavat emarolli mudelit Potildehiline kuumlsimus oli selles et

kas uumlksik homoseksuaalne isa on votildeimeline last kasvatama votildei mitte Euroopa Inimotildeiguste

Kohus otsustas haumlaumlletustulemusega neli kolme vastu et rikkumist artikkel 14 koostoimes

artikkel 842

ei olnud Seega ei tohi Eestis takistada laste lapsendamist homoseksuaalsetele

isikutele

Peale Frettegrave vs Prantsusmaa kaasust esitas Ameerika Uumlhendriikide Psuumlhhoanaluumluumltiline

Assotsiatsioon avalduse et geid ja lesbid on nii uumlksikisikute kui paaridena votildeimelised

tegutsema ja last kasvatama lapse huvidest laumlhtudes Nad on votildeimelised taumlitma lapse tervist

kahjustamata kotildeiki kohustusi ja peaksid saama heteroseksuaalsete vanematega votilderdsed

otildeigused ning seda nii paaris kui ka uumlksikisikuna Eelpool toodud uuringute naumlited muudavad

kohtu arvamuse punktis 42 taumliesti otildeigustamatuks Lisaks sellele vaumlidab kohus punktis 42 et ei

ole piisavalt palju lapsi et adopteerimise notildeudlust rahuldada See on vaidlustatav arvamus43

ILGA-EUROPE-i kaasuse kommentaaride kokkuvotildettes totildei autor vaumllja arvamuse et nii kaua

kui Prantsusmaal on lubatud lapsendamine uumlksikutele heteroseksuaalsete isikutele ei luba

artikkel 8 ja artikkel 14 Prantsusmaa haldusorganitel ja kohtutel jaumltta geisid ja lesbisid

lapsendamise protsessist vaumllja nimetades potildehjuseks nende isikute seksuaalsaumlttumust 17

Jaumlrgmiseks vaatlen laumlhemalt kaasust EB vs Prantsusmaa 1998 aasta veebruaris esitas

taotleja Prantsusmaal taotluse lapse lapsendamiseks Lapsendamise menetluse kaumligus mainis

taotluse esitaja et ta on homoseksuaalne ja tal on samasooline partner R

Augustis 1998 andis taotlejat kuumlsitlenud psuumlhholoog hinnangu et talle ei peaks lapsendamist

lubama Potildehjusena totildei psuumlhholoog vaumllja asjaolu et taotleja hakkab last uumlksi kasvatama ning

see kahjustaks last kuna laps peaks naumlgema kindlat peremudelit kus on nii isa kui ka ema

42

EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v France 43

Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second

Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June

2005httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf (09102012)

23

Lisaks sellele vaumlitis psuumlhholoog et taotleja elab oma samasoolise partneriga aga ei soovi seda

kinnitada ja jaumltab partnerisse puutuvad kuumlsimused vastamata See votildeib samuti last kahjustada

kuna ta saab ainult emade eeskuju Psuumlhholoogi arvates ei olnud see otildeige

1998 aasta oktoobris esitas perenotildeukogu lapsendamise juhatuse esindaja arvamuse et

taotlejale ei peaks lapsendamist lubama Ta vaumlitis et vastavalt tema kogemusele on lapse

jaoks paremad perekonnad kus on nii ema kui ka isa ehk siis lapsendamiseks sobivad

erisoolised paarid

1998 novembris ei lubatud taotlejal lapsendamist jaumlrgnevatel potildehjustel taotleja ei ole

uumlksikemana votildeimeline naumlitama lapsele otildeiget peremudelit kus maumlngib olulist osa mehelik roll

ja taotleja partneri osavotildett lapse kasvatamisel ei ole kindlaks tehtud See votildeib samuti last

kahjustada

Halduskohus ei lubanud samuti taotlejale lapsendamist ning tugines seejuures

homoseksuaalsuse argumendile Nii rikkus ta inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse

konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga

Kohus taumlheldas taotleja elustiili mis ei ole lapse kasvatamiseks sobilik ning ei ole lapse

huvides ja votildeib teda kahjustada Lisaks sellele on kohaliku tsiviilseadustiku artikkel 343 jaumlrgi

lubatud lapsendamise taotlemine igauumlhele kes on vaumlhemalt 28 aastat vana Seega rikuti ka

kohalikku seadust mitte ainult konventsiooni

Prantsusmaa tugines kohtuotsusele Frettegrave vs Prantsusmaa kaasuses kus kohus ei rahuldanud

taotleja esitatud notildeuet Seekord otsustas kohus otsuse punktis 51 et eelnevas kaasuses rikuti

artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga44

Euroopa Inimotildeiguste Kohus otsustas haumlaumlltega kuumlmme

seitsme vastu et rikuti artikkel 14 koostoimes artikkel 8-ga45

44

EIKo 2201 2008 4354602 EB v France 45

Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France

httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886 22012008

24

Kaasustest votildeib vaumllja lugeda et homoseksuaalsed lapsevanemad ei saa kuidagi last kahjustada

ja homoseksuaalsus ei taumlhenda seda et sellises perekonnas kasvav laps ei saa otildeiget kasvatust

Homoseksuaalsed vanemad ei kaumlitu lapse huvisid silmas pidades halvemini kui

heteroseksuaalsed vanemad Laste adopteerimise puhul ei saa taotleja homoseksuaalsus

kuidagi motildejutada lapsendamise lubamist votildei mittelubamist Homoseksuaalse eluviisi toomine

potildehjuseks miks mitte adopteerida on keelatud ja rikub konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus

artikkel 8-ga

Neid kaasused on omavahel vaumlga sarnased Ferreteacute kaasuses otsustas kohus nelja haumlaumllega

kolme vastu et antud juhul ei olnud artikkel 8 koosmotildejus artikkel 14 rikkumist aga EB

kaasuses otsustas kohus kuumlmne haumlaumllega seitsme vastu et tegemist oli rikkumisega Euroopa

Inimotildeiguste Kohtu Kohtu president ja Prantsusmaa kohtunik Kohtunik Costa olid Ferreteacute

kaasuse puhul enamikus ja arvasid et rikkumist ei olnud aga EB kaasuses otsustasid nad

juba seda et taotleja otildeigused olid rikutud EB kaasuse puhul maumlrkas kohus ka seda et alates

Ferretteacute kaasuse jaumlrel on toimunud ilmselge otildeiguse areng samasoolistele isikutele

lapsendamise kuumlsimuses ja nuumluumldseks on see legaalne juba kuumlmnes Euroopa Liidu riigis Seda

votildeib ka totildelgendada nii et konventsiooni saumltted ei oma kindlat totildelgendust vaid seda peab

totildelgendama kaumlesoleva hetke otildeiguslikku olukorda arvestades46

Motildelema kaasuse puhul toimub

lapsendamine vallalise isiku poolt kuid EB kaasuse puhul oli taotlejal partner ja kuna

lapsendamine on antud olukorras vaid ainuisikuline ei oleks lapsel mingeid otildeigusi ega

kohustusi teda lapsendanud inimese partneri suhtes

222 Eesti

Eesti seadus ei keela seksuaalvaumlhemustele uumlksinda lapsendamist ent justiitsministeeriumil on

arvamus et samasoolistele partneritele lapsendamise lubamine on keeruline ja tihti peale

vaidlustatav teema kuna ministeeriumi arvates ei ole Eesti uumlhiskond kindel et samasoolistele

partneritele lapsendamine on lapse huvides ja ei kahjusta teda47

kuid laste otildeiguste kaitset

tagades ei tohi tugineda uumlhiskonna valmisolekule LGBT perekonnade tunnustamisel

46

European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw 47

Andra Olm (viide 12) lk 63

25

Perekonnaseaduse48

sect148 uumltleb et lapsendada votildeivad nii vallalised kui ka abielu sotildelminud

isikud Kuivotilderd LGBT inimesed ei saa oma vahel sotildelmida abielu ega oma suhteid muul moel

registreerida siis on nad otildeiguslikult vallalised isikud vaatamata sellele et nad faktiliselt

moodustavad perekonna Seega laieneb neile lapsendamise puhul perekonnaseaduse sect148 lg1

mis uumltleb et vallaline isik votildeib lapsendada ainult uumlksinda Samuti ei saa perekonnaseaduse

sect149 jaumlrgi teine partner sama last lapsendada sest lapsendamissuhete kestel ei saa muu isik

vaumllja arvatud lapsendaja abikaasa sama last lapsendada Kui vaadata siinkohal lapse otildeigusi

lapsendaja partneri suhtes siis ei ole lapsel oma vanema partneri suhtes vastavalt

perekonnaseaduse sect161 mingeid otildeigusi ega kohustusi sest lapse hooldamisotildeigus laieneb vaid

sellisel juhul kui abikaasad lapsendavad uumlhiselt votildei lapsendatakse abikaasa laps Muudel

juhtudel kuulub hooldamise otildeigus ainult lapsendajale ainuisikuliselt

Samasoolised partnerid kuuluvad selle seaduse taumlhenduses muude juhtumite hulka Seega ndash

elades kahe samasoolise vanemaga peres kus kumbki ei ole bioloogiline vanem on lapsel

otildeigused ja kohustused ainult uumlhe vanema vastu Naumliteks kui uumlhel partneril on bioloogiline votildei

lapsendatud laps olemas ja teine partner soovib omalt poolt perekonnavaumlliselt teist last

lapsendada siis lapsendamise protsessi kaumligus ei arvestata perekonnaseaduse sect147 lg 2-ga

mis uumltleb et lapsendamine ei ole lubatud kui lapsendaja lapsed on selle vastu votildei kui

lapsendaja lapsed kahjustavad mingil maumlaumlral lapsendatava huve Kuna lapsendatav saabub

perekonda kus on olemas teised lapsed tuleks kindlasti arvestada nende huvidega ja

veenduda et nad ei kahjusta lapsendatavat aga sellisel juhul toimub lapsendamine

seadusjaumlrgselt vallalise isiku poolt See ei ole paraku piisav lapse huvidega arvestamine

Samuti tekib lapsendamise puhul vanusepiiranguga seotud ebavotilderdne kohtlemine

Perekonnaseaduse sect150 lg 1 uumltleb et lapsendada votildeib vaumlhemalt 25-aastane piiramata

teovotildeimega isik kuid lg 2 uumltleb et kohus votildeib erandjuhtudel lubada lapsendamist ka

vaumlhemalt 18-aastasele juhul kui ta lapsendab oma abikaasa lapse Samasooliste paaride jaoks

see jaumlllegi ei kehti kuivotilderd neil ei ole votildeimalik omavahel abielluda See on oluline piirang

mis votildeib tingida olukorra kus uumlks partner kes on lapse seaduslik vanem sureb ja tema

48

Perekonnaseadus RT I 27062012 12

26

partner kes on last kasvatanud on alla 25-aastane ning seega ei ole tal seaduse jaumlrgi votildeimalik

surnud partneri last lapsendada Nii tekib lapse lastekodusse sattumise oht ning see ei pruugi

olla lapse huvidega kooskotildelas Lapse jaoks on tema bioloogilise vanema partner tegelik

vanem ning perekonnaliige kuid tekib olukord kus laps eemaldatakse tema ellu jaumlaumlnud

faktilisest vanemast Abielus paari puhul seda probleemi ei teki kuna sellisel juhul on lapse

bioloogilise vanema partner lapse seaduslik kasuvanem isegi kui ta pole last lapsendanud

vastavalt perekonnaseadusele Ning bioloogilise vanema surma puhul ei eemaldata last

kasuvanemast ning olles alla 25-aastane kasuvanem saab erandolukorras lapsendada ka

surnud abikaasa last

Seega tuginenes Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikale tuleb Eestis luua laste ning

samasoolistest isikutest moodustatud perekondade ja nende laste kaitse ning tagada laste

parimate huvide arvestamine vastavalt laste otildeigustele Inimotildeiguste konventsiooni antud otildeigus

perekonnakaitsele rakendub samuti laste suhtes

23 Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud laps

Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapse otildeiguslik seis on erinev ja mingil maumlaumlral

raskem kui eelnevatel juhtudel Siin votildeib naumlha kolme erinevat teed Uumlks stsenaarium on

selline et lapsel on kaks seaduslikku vanemat kes on lahus kusjuures motildelemad on

bioloogilised vanemad ning uumlhel vanemal on samasooline partner ja laps elab nendega koos

Teise variandi puhul on lapsel kaks bioloogilist vanemat kes on lahus Uumlhel vanemal

puuduvad votildei on aumlra votildeetud vanemaotildeigused ning laps elab oma seadusliku bioloogilise

vanemaga ja vanema partneriga Kolmanda votildeimaluse puhul elab samasoolistest isikutest

moodustatud perekonnas vaumlhemalt kaks last igal lapsel on erinevad bioloogilised vanemad

Tegelikkuses elavad lapsed koos uumlhe bioloogilise vanemaga ja vanema partneriga Lapsed ei

ole omavahel veresugulased

231 Eesti

27

Analuumluumlsin kaumlesolevas peatuumlkis eelkotildeige olukorda kus lapsel on kaks seaduslikku bioloogilist

vanemat vanemad on lahus ja laps elab uumlhe seadusliku vanemaga ja tema partneriga See

taumlhendab et lapsel on faktiliselt kolm isikut kes tema eest hoolt kannavad ja tema elust osa

votildetavad Lapsel on otildeiguslik side ainult kahe bioloogilise vanemaga ning vanema partneril kes

elab lapsega koos ja kasvatab last puudub otildeiguslik side lapsega Kui votilderrelda seda olukorda

heteroseksuaalse perekonnaga siis sellisel juhul on uuel partneril votildeimalus partneri last

lapsendada juhul kui teine lapsevanem annab notildeusoleku ja kui nad on abielus vastavalt

perekonnaseaduse sect152 lg1 Selle kohaselt katkeb lapsel otildeiguslik side uumlhe bioloogilise

vanemaga ja tekib see vanema partneriga Homoseksuaalsetel isikutel puudub selline

votildeimalus kuna partneri last saab lapsendada ainult abiellunud votildeotilderasvanem

Otildeiguslik side vanema partneriga puudub ka juhtumi puhul kus lapsel on ainult uumlks seaduslik

vanem ja teiselt bioloogiliselt vanemalt on vanemlikud otildeigused aumlra votildeetud votildei siis ei ole teine

bioloogiline vanem kindlaks tehtud Samas on heteroseksuaalsetel paaridel votildeimalik luua

otildeiguslikud suhteid lapse ja partneri vahel Abielu sotildelmides tekib vastavalt perekonnaseaduse

sect148 lg2 p2 partneril otildeigus lapsendada partneri laps varasematest suhetest Faktiliselt elab

laps kahe samasoolise vanemaga aga otildeiguslikult suhted on tal ainult uumlhe bioloogilise

vanemaga

Kolmas stsenaarium on nimetatutest kotildeige keerulisem Faktiliselt on lapsel kaks samasoolist

vanemat kellest otildeiguslik side on ainult bioloogilisega Samuti on lapsel kasuotildede votildei

kasuvend kelle bioloogiline vanem on tema bioloogilise vanema partner Sellises olukorras

puudub lapsel otildeiguslik suhe teise peres elava lapsega Sellelt pinnalt votildeib tekkida erinev

kohtlemine votilderreldes heteroseksuaalse perega kus partnerid saavad omavahel abielluda ja

lapsi lapsendada ning kus sellisel juhul on kotildeikidel peres kasvavatel lastel ja neid kasvatavatel

taumliskasvanutel omavaheline otildeiguslik side Ebavotilderdne kohtlemine tekib sellisel juhul punktis

mis puudutab laste omavahelist abiellumist (selle lubamist) Perekonnaseaduse sect 3 uumltleb et

isikud kelle sugulussuhe potildehineb lapsendamisel ei votildei omavahel abielluda Kaumlesoleva

seaduse sect 2 lotildeikes 1 nimetatud sugulussuhe potildehineb lapsendamisel antud juhul kaumlsitlen sect2

lg1 p2 venna ja otildee suhteid Heteroseksuaalse perekonna puhul tekib lastel lapsendamise

tagajaumlrjel otildeiguslik otildee ja venna suhe ehk siis neil ei ole lubatud omavahel abielluda kuid

28

samasoolistest isikutest moodustatud perekonna puhul saavad partnerite lapsed omavahel

hiljem abielu sotildelmida kuna nad ei ole otildeiguslikult uumlksteisega seotud Samuti tekib probleem

erinevate toetuste saamises kuna sellist kooslust ei nimetata seaduslikult perekonnaks

Hea naumlide on eelpool vaumllja toodud Viimsi kaasus Selle puhul oli uumlheks osapooleks

samasoolistest isikutest kooslus ning kaasatud oli kolm last kes kotildeik ei olnud omavahel

otildeiguslikult seotud Osapool taotles Viimsi vallavalitsuselt laste lasteaia- ja koolitoidu ning

sotildeiduotildeiguse tasuta saamist Viimsi vallavalitsuse 12062009 korraldusega nr 373 jaumleti

kaebaja taotlused rahuldamata kuid Viimsi vallavolikogu maumlaumlrus nr 16 ei sisalda perekonna

totildelgendust ega kitsendavat saumltet mis taumlpsustaks mis soost peavad olema vanemad ja mis

otildeiguslik side vanemate ja laste vahel eksisteerib49

Samuti tekib probleem miks uumlhes

leibkonnas elavad faktilised otildede ja vend ei ole lapsega seaduslikult seotud ning ei kuulu lapse

perekonda Hetkel ei ole Eesti seadustes perekonna motildeiste defineeritud See taumlhendab et

samasoolises perekonnas elav laps ja tema bioloogilise vanema partneri lapsed ei ole

omavahel otildede ja vend kuid abiellunud erisoolise paari puhul oleks

232 Euroopa Liit ja Inimotildeiguste Kohus

Euroopa Inimotildeiguste Kohus tegi kohtuotsusega X ja teised vs Austria suure sammu laste

otildeiguste ja nende samasooliste vanemate probleemi lahendamisel ja naumlitas nii kaasaegseid

seisukohti Kaasuse taotlejateks olid kaks naissoost isikut kelle peres oli laps ning uumlks

taotleja soovis lapsendada partneri bioloogilist last Laps oli suumlndinud vaumlljaspool abielu ja

ainult lapse bioloogilisel emal oli lapse hooldusotildeigus Selle juhtumi puhul oli lapsel ka

bioloogiline isa kes maksis regulaarselt lapse elatist ning keeldus lapse ema partnerile

adopteerimisotildeiguse andmisest

Austria seaduste jaumlrgi kaotaks lapse ema partneri lapse adopteerimise puhul otildeigused lapse

suhtes kuid isa otildeigused oleksid tagatud Seega ei olnud lapsendamine Austria seisukohast

votildeimalik Taotlejad soovisid oma faktilise pere otildeiguslikku tunnustamist ning lapse

bioloogilise ema partneri tunnistamist lapse vanemana lapse bioloogilise isa asemel Austria

49

Inimotildeigused Eestis (viide 8) lk 141-143

29

seaduste jaumlrgi oli votildeimalik partneri last lapsendada nii abiellunud paaridele kui ka

mitteabiellunud heteroseksuaalsetele paaridele kes elavad stabiilses suhtes Kohus toob

punktis 95 selgelt vaumllja et samasooliste isikute stabiilne kooselu kuulub perekonna motildeiste

alla taumlpselt samamoodi nagu stabiilne erisooliste isikute kooselu Samuti leiab kohus et laps

kes elab oma bioloogilise vanema ja tema partneriga kes motildelemad kannavad tema eest hoolt

kuulub ka perekonda ja kotildeik kolm isikut peavad olema kaitstud artikkel 8 taumlhenduses ning

kuuluvad uumlheskoos perekonna motildeiste alla Sellist kooslust ei tohi diskrimineerida votilderreldes

erisooliste isikutest moodustatud perekonnaga ning antud kaasuse puhul on tegemist artikkel

14 koosmotildejus artikkel 8-ga rikkumisega

Antud kaasuse puhul leidis kohus et taotlejad sealhulgas uumlhe taotleja laps elasid kooselus

mis on vaumlga sarnane kooseluga mida elavad abiellunud heteroseksuaalsed isikud kus uumlks

abikaasa soovib lapsendada teise abikaasa last Vahe on selles et samasooline paar ei votildei

abielluda ja saab vaid omavahelised suhted registreerida Selline registreerimine ei anna

votildeimalust partneri last lapsendada kuna Austria seadustega pole lubatud lapsendamine

registreeritud partneritele Taotlejad ei olnud registreeritud see andis neile votildeimaluse partneri

last lapsendada kuna Austria seadusandlus lubab stabiilses registreerimata kooselus elavatel

heteroseksuaalsetel paaridel partneri lapse adopteerida Kohus leidis et antud kaasuse puhul

ei olnud artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumist mis kaumlsitleb abiellunud

heteroseksuaalsete isikutega kus uumlks abikaasa tahab lapsendada teise abikaasa bioloogilist

last vaid oli artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumine votilderreldes heteroseksuaalsete

faktiliste kooslustega kus uumlks partner tahab lapsendad teise partneri last

Otsuse poolt olnud kohtunikud leidsid et konventsioon ei kohusta liikmesriike andma otildeigust

mitteabiellunud paaridele partneri lapse lapsendamiseks Kuid kui selline otildeigus on olemas

siis ei ole samasooliste paaride diskrimineeriv kohtlemine lubatud Erinev kohtlemine ei ole

potildehjendatud kuna see ei ole lapse otildeiguste kaitseks vajalik Kohus ei votildetnud vastu ka Austria

vastuvaumlidet et selles kuumlsimuses puudub Euroopas uumlhine arvamus ning seetotildettu tuleks

kuumlsimuse lahendamine jaumltta riigi paumldevusse50

50

EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria

30

3 LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes erinevast

soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega

Laste ja nende perede otildeiguslikus kaitses on kaks erinevad teed Iga riik aktsepteerib igal juhul

seda et igal lapsel on kaks bioloogilist vanemat ehk siis mees ja naine kes on lapse eostanud

bioloogilisel teel votildei kunstliku viljastamise abil Sotildeltumata vanemate votildei lapse tahtest

eksisteerib kaks erinevast soost isikut kellel peaks igal juhul olema lapse suhtes teatavad

otildeigused ning lapsel peaksid olema otildeigused oma vanemate suhtes Teisalt peab kaitsma lapse

otildeigusi ka tema faktilises perekonnas see taumlhendab perekonnas kus laps pikaajaliselt elab

Sellisel juhul peavad motildelemal faktilisel vanemal olema lapse igapaumlevase uumllalpidamise osas

otildeigused ja kohustused51

Tuginedes uumllaltoodud faktidele votildeib vaumlita et lapse huvisid

arvestades on oluline kaitsta lapse otildeigusi tema tegelikus perekonnas sest just faktilised

vanemad votildetavad lapse elust kotildeige enam osa ning kannavad lapse uumlle igapaumlevaselt hoolt ning

see ei sotildeltu neid omavahel siduvatest bioloogilistest sidemetest

Kotildeik eelpool toodu totildeendab et homoseksuaalsetes suhetes elava lapse vanema partneril ja

lapsel ei eksisteeri omavahelisi otildeiguslikke suhteid ja puudub ka votildeimalus neid suhteid luua

kuna partner ei saa lapsendada teise partneri last Tekib olukord kus lapse otildeigused oma

seadusliku vanema partneri suhtes puuduvad ning selline olukord ei taga lapsele piisavat

kaitset

Nii samasooliste isikute kui ka erisooliste isikute kooselu kuhu on kaasatud lapsed peavad

olema eraldi reguleeritud

Miks ei saa laps olla samamoodi kaitstud nagu abielus paari laps52

See on otildeiguslik probleem

mis on jaumlaumlnud Eestis seni lahenduseta Vastavalt UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsioonile on

kotildeik lapsed votilderdsed sotildeltumata soost ja rahvusest sotildeltumata sellest kas nad elavad motildelema

51

Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 14-15 52

Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia

Antwerp-Oxford 2005 lk 291

31

vanemaga uumlksikvanemaga kas nad on suumlndinud registreeritud abielus votildei mitte53

Konventsioon kaumlsitleb last otildeigussubjektina ja taumlheldab et laps on ise oma otildeiguste teostaja54

Konventsioon kehtestab ka lapse ja riigi omavahelise suhte See taumlhendab et riigil ega

vanemal pole lapse uumlle omanikuotildeigust last vaadeldakse indiviidina kellel on omad

inimotildeigused mis on taumlpselt samasugused kui igal taumliskasvanul Samuti annab konventsioon

motildeista et votildeib tekkida konflikt lapse huvide ja vanemate votildei uumlhiskonna huvide vahel

Sellised konfliktid peab lahendama laste huvidega arvestades neid esile totildestes Laste huvid

defineeritakse tulenevalt konventsioonist mille jaumlrgi on olulised naumliteks otildeigus haridusele

otildeigus perekonnaelule ning otildeigus olla kuulatud ja austatud indiviidina55

Vastavalt

konventsiooni artikkel 18-le on vanematel esimene vastutus laste kasvatamise ja arengu eest

ehk siis vanemad on laste otildeiguste tagajad kasvatajad kaitsjad ja hoolitsejad

Konventsiooni keelekasutusest tuleneb see et termin bdquovanemldquo votildeib ka viidata paljudele

erinevatele peremudelitele mis kaasaegses maailmas eksisteerivad Naumliteks votildeib tuua

konventsiooni artikkel 5-e mis viitab laiendatud perekonna taumlhendusele UumlRO Lapse Otildeiguste

Konventsioon toob vaumllja ka perekonna taumlhtsuse Nimetatakse lapse otildeigust perekonnale see

taumlhendab uumlldiselt otildeigust vanematele ja otildeigust olla perekonnaliige See iseloomustab ka tervet

konventsiooni56

Laps ei saa tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest partneritest

koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes UumlRO Lapse Otildeiguste

Konventsiooni artiklis 2 p1 on saumltestatud et osalisriigid peavad tagama nende jurisdiktsiooni

all olevatele lastele kotildeik konventsioonis saumltestatud otildeigused ja kohustused sotildeltumata lapse ja

tema vanema votildei seadusliku hooldaja rassist soost keelest usust votildei muudest tingimustest

53

Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61

(18012013) 54

Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012

httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused

55 Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and What it

Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10 httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019

(06052013)

56 Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine praktikas

Lastekaitse Liit 2005 lk 71-74

32

Jaumlrelikult on erisoolisest perekonnast lapse ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes samasoolises

perekonnas kasvava lapsega konventsiooni taumlhenduses lubamatu ja sobimatu57

Samuti annab konventsiooni artikkel 2 p2 riigile positiivse otildeiguse votildetta kasutusele sobilikud

meetmed laste votilderdsete otildeiguste tagamiseks Kui raumlaumlgitakse homoseksuaalsetele paaridele

uumlheskoos laste kasvatamise otildeiguse andmisest siis mainitakse sageli laste huvidega

arvestamist Siin votildeib tuua naumliteks Gas ja Dubois vs Prantsusmaa kaasuse jt Selles

valdkonnas on naumlha ilmselget arengut esimesed Euroopa riigid mis lubasid samasoolisel

inimesel partneri lapse adopteerida olid Taani (1999) Island (2000) Norra (2001) ja Rootsi

(2003) Nendes riikides on otildeiguslikud reformid toimunud aastatel 1993-2003 Alates 2009

aastast on Soomes lubatud samasoolisel isikul oma partneri last adopteerida Eeliseks on kui

partnerid elavad registreeritud kooselus ja mittebioloogiline vanem on lapse sotsiaalne vanem

ehk tegelik vanem Nendes riikides saab samasooliste vanemate peres elav laps peale

lapsendamist taumlieliku sotsiaal- otildeigus- ja majandusliku kaitse ja samuti tagab see lapse otildeiguse

motildelemale seaduslikule ja sotsiaalsele vanemale Selline otildeiguslik areng naumlitab ka seda et

vanemate seksuaalne saumlttumus votildei sugu ei ole lapse huvide arvestamisel taumlhtis

Areng nendes riikides naumlitab ka seda et perekond koosneb lapsest ja kahest taumliskasvanud

isikust (sotildeltumata soost) Lapsel kes elab sellises perekonnas tekib otildeigus kahele seaduslikule

vanemale ja see annab talle votilderdse kaitse votilderreldes lapsega kes elab heteroseksuaalses peres

Selline areng naumlitab meile mis on kaasaaegne perekond58

See kotildeik taumlhendab et lapsel kes kasvab samasoolises perekonnas peavad olema

samasugused otildeigused nagu ta kasvaks erisooliste vanemate perekonnas kus partnerid kas on

votildei ei ole abielus Lapsel on otildeigus perekonna- ja eraelu kaitsmisele Euroopa Inimotildeiguste

Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ja samuti on tal otildeigus olla mitte diskrimineeritud

vastavalt sama konventsiooni artikkel 14-le Paraku naumleme erinevat suhtumist votilderreldes

lapsega kes elab perekonnas kus vanemad on heteroseksuaalsed Lapsel on vaja otildeigust

57

Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 29 58

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in Europe

National Cross-Border and European Perspectives 2012 lk 102-103120-122

33

perekonna kaitsele ja votildeimalust seadustada oma suhted mitte ainult bioloogilise vanemaga

vaid ka bioloogilise vanema partneriga Kui bioloogiline vanem ja partner on

heteroseksuaalsetes suhetes saab laps motildelema poole notildeusolekuga tagada enda otildeiguse olla

lapsendatud ja luua perekond Kui bioloogiline vanem ja tema partner on homoseksuaalsetes

suhetes siis isegi juhul kui motildelemad pooled on notildeus ei saa laps kasutada oma otildeigust olla

lapsendatud ja luua perekonda kui see ei ole vastuolus tema huvidega Riik arvestab lapse

huve eelkotildeige lapsendamisele lubatavuse kuumlsimuses

Selleks et aru saada partneri otildeigustest lapse suhtes peab enne defineerima kes on partner

lapse jaoks seaduse motildettes Perekonnaseadus annab meile kolm erinevat suhet lapse vanem

votildeotilderasvanem ehk lapse vanemaga abiellunud isik ning kasuvanem ehk isik kes ei ole

vanem ega votildeotilderasvanem vaid isik kes tegelikult last kasvatab Teda votildeib nimetada ka

faktiliseks vanemaks59

Sellest tuleneb et partner on kasuvanem Perekonnaseadust vaadeldes

votildeib oumlelda et kasuvanemal on kasulapse suhtes minimaalsed otildeigused samuti on lapse

otildeigused kasuvanema suhtes minimaalsed ja mitte taumlielikud

Ka Eesti Lastevanemate Liit on seisukohal et laste otildeigused ei ole piisavalt kaitstud seetotildettu

soovivad nad laste otildeiguste tugevdamist olukorras kus uumlks vanematest ei ole bioloogiline

vanem60

Samasooliste paaride puhul on partner faktiline vanem Lastekaitse Liidu president

Loone Ots on seisukohal et laps peab olema turvatud ja kaitstud nagu seda notildeuab Lastekaitse

Konventsioon Samuti arvab ta et samasooliste kooselu seadustamine on tervitatav samm

votilderdotildeiguslikkuse uumlhiskonda Laps satub vaumlgivalla ja hooletuse ohvriks nii samasoolises kui

erisoolises perekonnas seega peaksid tema otildeigused olema votildeimalikult efektiivselt kaitstud

motildelemal juhtumil Uumlhe votildeimaliku seisukoha jaumlrgi peaks samasoolistele peredele andma

lapsendamisotildeiguse erandjuhul see peab olema selgelt lapse huvides ning iga juhtumi puhul

arvestatakse konkreetseid asjaolusid ja teatud vanusest ka lapse notildeusolekut See aitaks vaumlltida

lapse lastekodusse sattumist laps peaks kasvama peres mitte uumlkskotildeik kui haumlsti varustatud

59

Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Edgar Salumaa Juridika

httpwwwjuridicaeejuridica_etphpdocument=etarticles1995123599PRNprvphp 60

Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest lk 3

httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise+koosel

uga+seotud+ettepanekutestpdf (18012013)

34

lastekodus Lastekaitse Liit on seisukohal et laps peab olema kaitstud ja Eesti laps peab

olema otildennelik vaatamata lapse kasvatajate soost61

Naumliteks votildeib tuua EIOtildeK kohtuotsuse Gas

ja Dubois v Prantsusmaa mille puhul kohtuniku eriarvamusel on samasoolises perekonnas

kasvatatav laps erinevas olukorras votilderreldes erisooliste taumliskasvanutega uumlhes peres kasvava

lapsega62

Eesti Potildehiseadus saumltestab ja tunnustab perekonna kaitset ja samuti peetakse potildehiseaduse jaumlrgi

oluliseks laste kasvatamist ning vanematele antakse mitte ainult luba vaid ka kohustus oma

lapsi kasvatada Mainitakse ka riigi kohustust perekonda laste kasvatamisel abistada Riigi

kohustuseks on luua lapsevanematele votildeimalused oma laste kasvatamiseks ja tagada laste

potildehivajadused63

Laps on homoseksuaalses peres kasvades erinevas olukorras votilderreldes heteroseksuaalses

peres kasvava lapsega Viimasel juhul on motildelemal vanemal otildeigus taotleda erinevaid

perekonna- ja laste kasvatamistoetusi kuna motildelemad vanemad votildeivad seadusjaumlrgselt end

lapsevanemana registreerida (bioloogiline vanem lapsendamine) Samasooliste partnerite

puhul on toetuste saamine raskendatud votildei ei ole uumlldse votildeimalik naumliteks votildeib tuua Viimsi

kaasuse probleemi Nii ei saa laps kes kasvab peres kahe samasoolise vanemaga vanemate

kaudu samalaadset riigipoolset toetust Kaasuses X Y ja Z vs Suurbritannia toob Inimotildeiguste

Kohus selgelt vaumllja et inimotildeiguste konventsioon votildeib olla totildelgendatud erinevalt ja perekonna

kaitse laieneb mitte ainult abiellunud paaridele vaid ka de facto peredele

Alati peab arvesse votildetma mitut erinevat faktorit kui kaua kaks taumliskasvanud isikut (sotildeltumata

soost) koos elanud on kas isikud elavad uumlhes leibkonnas kas nad soovivad votildei ei soovi lapsi

koos kasvatada64

Arvatakse et perekonna autentne tunnus on uumlhine laste kasvatamise otildeigus

61

Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012 httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed ( 21012012)

62 Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa 23032012

httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420 (22012013) 63

Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad sotsiaaltoetused ja ndash

teenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007 lk 29 64

Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in International

and Comparative Law Kluwer Law International 2002 lk 261

35

Seega peab uumlhine laste kasvatamisotildeigus olema identselt kaumlttesaadav nii heteroseksuaalsetele

kui ka samasoolistele paaridele Kui erisoolistel paaridel on otildeigus lapsi uumlhiselt kasvatada ilma

registreerimiseta siis peab selline otildeigus olema tagatud ka samasoolistele partneritele65

Eestis puudub spetsialiseerunud organ mis teostaks jaumlrelvalvet laste otildeiguste tagamise uumlle

Seda funktsiooni teostavad erinevad organid koostoumloumls Nendeks kohalik omavalitsus

maavalitsus otildeiguskantsler ja teised66

Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas nr 6-

81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute puumlsiv kooselu kuulub

perekonnapotildehiotildeiguse kaitse alla aga Eestis ei ole selline kooselu reguleeritud ja seetotildettu tuleb

luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Samuti puudub lapsendamist ja

hooldusotildeigust puudutav regulatsioon mis tagaks laste huvide arvestamise samasooliste

paaride puhul Partneril puudub lapsendamise votildeimalus ja see annab hooldusotildeiguse ainult

uumlhele vanemale kuid partnerid elavad koos lapsega ja motildelemad peaksid lapse eest vastutama

ja tema eest kandma hoolt Selline olukord votildeib tuua probleeme lapse hooldamisotildeiguse

teostamisel uumlhe partneri surma korral votildei juhul kui seaduslik lapsevanem ei saa mingil

potildehjusel pikemaajaliselt hooldusotildeigust teostada Samuti pole tagatud partneri otildeigus last edasi

kasvatada kui seaduslik vanem sureb

Probleem on ka uumluumlrisuhetes Votildelaotildeigusseaduse sect289 saumltestab et eluruumi uumluumlrnikul on otildeigus

uumluumlriruumides majutada oma abikaasat alaealisi lapsi ja toumloumlvotildeimetuid vanemaid ilma

uumluumlrileandja notildeusolekuta67

Juhul kui uumluumlrilevotildetja on lapse vanema partner siis ei saa

uumluumlrileandja notildeusolekuta eluruumis majutada last ega tema seaduslikku vanemat Sellega

satub laps ebasoodsasse olukorda votilderreldes lapsega kes elab perekonnas kus motildelemad

partnerid on tema seaduslikud vanemad Lapse eluruumides viibimine sotildeltub uumluumlrileandja

tahtest

65

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs (viide 58) lk 92 66

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava

2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20per

ede20arengukava202012-2020pdf (16022013) 67

Otildeiguskantsler ( viide 3) lk 1 5

36

Laste staatus samasoolistes paarides on laumlbi aegade olnud nagu Pandora laegas Alati on olnud

arusaadav aktsepteeritud ja isegi notildeutud et lapsel peab olema kaks vanemat aga nuumluumldseks on

see arenenud selles suunas et lapsel votildeib olla kaks ema kaks isa votildei isegi kolm vanemat

2007 aastal andis Ontario Kohus oma otsuses AA vs BB ONCA 268

selles kuumlsimuses uue

arengu Selle kaasuse puhul vaumlrbasid kaks homoseksuaalset stabiilses suhtes elavat naist oma

meessoost sotildebra lapse bioloogiliseks eostamiseks Lapse suumlndides olid tema seaduslikeks

vanemateks bioloogiline ema ja bioloogiline isa Bioloogilise ema samasooline partner oli

sellises situatsioonis lapse faktiline vanem taumlitis lapse teise ema rolli ja kandis suurt osa lapse

kasvatamises Kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngisid lapse elus vaumlga olulist rolli ja kandsid lapse

eest hoolt Lapse bioloogilise ema samasooline partner leidis et tal peaksid olema lapse

suhtes samuti seaduslikud otildeigused ja kohustused ning ta poumloumlrdus kohtusse nende otildeiguste ja

kohustuste saamiseks Kohus leidis et kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngivad lapse elus vaumlga suurt

rolli ja lapse otildeiguste tagamise seisukohalt on oluline et kotildeik kolm oleksid tema seaduslikud

vanemad

Kohus arvestas lapse huvidega ning see on selle kaasuse puhul kotildeige olulisem Kohus

otsustas et kotildeik kolm taumliskasvanut peavad olema seaduslike vanematena registreeritud ning

seelaumlbi sai laps kolm seaduslikku vanemat Nimetatud kaasus totildei samasooliste vanemate ja

sellistes peredes elavate laste probleemide osas taumliesti uue arengu Selliseid arenguid jaumllgides

votildeib oletada et ka teised riigid votildetavad Orlando kaasuse arvesse ja hakkavad seda jaumlrgima

Perekonna ja vanema staatuse kontseptsioon on viimase aja jooksul teinud laumlbi suured

muutused ja arengud avardanud piire ja haumlgustanud nende motildeistete traditsioonilist taumlhendust

Niisiis votildeib oletada et laumlhitulevikus toimuvad seadusandluses muudatused mille kohaselt ei

arvestata vanema staatuse saamisel enam vanemate seksuaalse saumlttumuse ja arvuga Selle

asemel votildeetakse arvesse eelkotildeige lapse huvid Selline olukord peaks viima selleni et tagatud

on taumlielik votilderdsus ja vaumllistatud diskrimineerimine Seda propageerib praegusel ajal Euroopa

Inimotildeiguste Konventsiooni artikkel 14

68

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and ROSENBERG

JJA AA v BB 2007 ONCA 2 httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

37

Tihtipeale sotildeltub lapse otildeiguslik staatus perekonnas sellest milline on temaga koos elavate

taumliskasvnanute suhte otildeiguslik staatus ndash sellest kas tegemist on abielu votildei registreeritud

kooseluga On oluline ka maumlrgata et vaumlga paljud riigid on laste kaitse tagamise eesmaumlrgil

avanud samasooliste paaride jaoks votildeimaluse oma suhteid registreerida Selle kaudu on neil

votildeimalus lapsi uumlheskoos lapsendada votildei siis on uumlhel partneril votildeimalik lapsendada partneri

laps Naumliteks Rootsis saavad lapsendamise puhul sarnase otildeigusliku staatuse nii paarid kes on

oma suhted kooseluna registreerinud kui ka abielus olevad erisoolised paarid

Norra ja Sakasamaa lubavad neil paumlevil registreeritud kooselus elavatel samasoolistel isikutel

lapsendada oma partneri lapse Siin tuleb aga silmas pidada et tegemist on siseriiklike

seadustega mis ei garanteeri nende rahvusvahelist tunnustamist Perekonna seisukohalt

taumlhendab see seda et nii lastel kui tema vanematel votildeivad tekkida otildeiguslikud probleemid

vaumlljaspool riiki juhul kui teises riigis ei kehti sarnased seadused69

Euroopa Liidu otildeigus

perekonnaotildeiguse valdkonnas notildeuab uumlhtlustamist ja liigub kiirelt sinnapoole Kindlasti on

vajalik demokraatlik ja selge lahendus mis hakkaks potildehinema Euroopa Inimotildeiguste

Konventsioonil

69

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family Law

Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008 lk 101-110

38

Kokkuvotildete

Uurimistoumlouml kaumligus olen jotildeudnud jaumlreldusele et kuigi Eestis ei ole perekonna motildeiste

defineeritud on selle motildeiste seadusaktidesse sisse viimine aumlaumlrmiselt oluline nii erisooliste kui

ka samasooliste paariride ja nendega koos elavate laste perekonnakaitse otildeiguse tagamiseks

Viimsi kaasus on vaumlga hea naumlide Eesti seadusandlusest Tuginedes Euroopa Liidu otildeigusele ja

Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtukaasustele olen jotildeudnud jaumlreldusele et teatud juhtudel

peavad nii erisooliste kui ka samasooliste paaride pered koos lastega votildei ilma kuuluma

perekonna kaitse alla Samuti peab registreerimata kooselus paari peres elav laps kuuluma

oma tegelike vanematega uumlhte perekonda ning olema kaitstud perekonna motildeiste taumlhenduses

taumlpselt samamoodi kui laps kes elab registreeritud kooselu sotildelminud faktiliste vanematega

Igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja diskrimineerimine mis potildehineb isikute

sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud Euroopa Liidu liikmesriigid ei tohi perekonna ja

uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise potildehjuseks nimetada Euroopa

Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta

perekonnaeluna millel on riiklik kaitse

Teine peatuumlkk naumlitas et hetkel votildeivad lapsel tekkida perekonnaliikmetega erinevad otildeiguslikud

suhed Perekonnaliige ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem seega on tema otildeigused lapse

suhtes ja lapse otildeigused faktilise vanema vastu piiritletud Faktiliste vanematega kes ei ole

oma suhteid registreerinud koos elav laps on ebavotilderdses olukorras votilderreldes lapsega kes elab

faktiliste vanematega kes on oma suhteid registreerinud Nii tekib lapse lastekodusse

sattumise oht naumliteks bioloogilise vanema surma puhul kui teisel faktilisel vanemal

puuduvad lapse uumlle vanemlikud otildeigused Selline kohtlemine ei pruugi olla lapse huvidega

kooskotildelas Abielus paari puhul seda probleemi ei teki

Kolmandas peatuumlkis kaumlsitlesin LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdset kohtlemist

votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega Toumloumlst tuleb

selgelt vaumllja et ebavotilderdsel kohtlemisel ei ole otildeigustust ja see ei ole kooskotildelas lapse huvidega

Lapsel on otildeigus kahele vanemale ning oma tegelike vanemate tunnustamisele sotildeltumata

tegelike kasvatajate soost Laps peab igal juhul olema kaitstud sotildeltumata sellest kas tema

39

faktilised vanemad on oma suhted registreerinud votildei mitte kuna laps ei saa seda kuidagi

motildejutada Samasooliste paaride puhul on laps ebavotilderdses olukorras votilderreldes erisooliste

faktiliste vanematega elava lapsega LGBT peredes elavate laste kaitse on puudulik ja notildeuab

taumliustamist sotildeltumata siseriigi uumlhiskonna valmisolekust ning eelkotildeige tuleb seda kuumlsimust

lahendades tugineda lapse huvidele

40

Summary

Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family

has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost

importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex

couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good

example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of

the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex

and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection

Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their

real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same

way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any

avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is

prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of

the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court

of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state

The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family

members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of

the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent

are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship

is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered

their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the

death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to

the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no

significance in the case of a married couple

In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent

families compared to children living in families formed by persons of different sexes The

thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests

Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition

41

regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their

factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any

bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared

to children living with their factual parents of different sexes The protection of children

living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the

general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into

consideration in the first place when solving the problem

42

Kasutatud materjalide loetelu

Kasutatud kirjandus

Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009

Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in

International and Comparative Law Kluwer Law International 2002

Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or

Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008

Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika

EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of

Fundamental Rights of the European Union 2006

European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw

European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and

discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal

analysis 2010

Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012

Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia

Antwerp-Oxford 2005

Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st

Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009

Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family

Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008

Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of

Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law

Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007

Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad

sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007

43

Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine

praktikas Lastekaitse Liit 2005

Kasutatud normatiivmaterjal

Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303

Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification

Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their

family members to move and reside freely within the territory of the Member States

Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50

Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2

Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8

Perekonnaseadus RT I 27062012 12

Kasutatud internetiallikad

Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second

Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June

2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and

ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2

httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-

2pg-27

Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of

fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012

httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6

-2008-0479amplanguage=EN

European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working

Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties

Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007

httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf

44

GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf

Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-

10xls

Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest

httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise

+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf

Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61

Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012

httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused

Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012

httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed

Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta

Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-

perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta

Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk

32

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC

C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf

Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France

httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886

Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa

23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede

arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja

20perede20arengukava202012-2020pdf

The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010

httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf

Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and

What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10

httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019

45

Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri

httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool

iste_isikute_peresuhepdf

Viidatud kohtupraktika

EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa

EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa

EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria

EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits

EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola

EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95

EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria

TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009

TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010

11

tunnustamata jaumltmine isikute vaba liikumist16

Kuid Eestis ei ole samasooliste isikute

kooslused seadusega reguleeritud ehk kui laps soovib oma teises riigis naumliteks Hollandis

tunnustatud mittebioloogilise vanemaga (bioloogile vanem on samasooline partner) Eestis

uumlhineda see pole votildeimalik

Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas Nr 6-81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute

puumlsiv kooselu kuulub perekonna potildehiotildeiguse kaitsele aga Eestis ei ole selline kooselu

reguleeritud ja seetotildettu tuleb luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Erinevast

soost osapooltest koosnevad paarid saavad oma suhteid reguleerida abielu sotildelmides aga

samasoolistele paaridele ei ole see institutsioon avatud ja puuduvad alternatiivmeetmed

omavaheliste suhete reguleerimiseks17

Samuti jaumlaumlb lahendamata kuumlsimus kes kuulub

samasooliste paaride puhul lapse perekonda Kas bioloogiline vanem faktiline vanem

lapsendamise puhul registreeritud seaduslik lapsendaja votildei motildelemad partnerid Motildenel juhul

on lapse perekonnaks motildelemad partnerid naumliteks Viimsi kaasuse puhul aga muudel juhtudel

kus kasutatakse sotildena bdquoperekondldquo ei ole selgust kas raumlaumlgitakse ainult registreeritud kooslusest

votildei mitte

Samasooliste isikute kooselu ja sellises kooselus eksisteerivate laste otildeigused peavad olema

taumlpselt samasugused kui otildeigused erisoolistes perekondades Laps peab saama samasuguse

kaitse igas aspektis emotsionaalses finantsilises otildeiguslikus ning uumlhiskondliku kaitse naumlol Ei

saa otildeigustada seda kui samasooliste paaride lapsed jaumlaumlvad otildeiguslikult eraldi ruumlhmaks18

Selle kuumlsimuse lahendamiseks votildeib poumloumlrduda Euroopa Liidu otildeiguse ja Euroopa Inimotildeiguste

Kohtu kohtupraktika poole kuna Eestis kehtivad seadused seda ei reguleeri

16

Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of fundamental

rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012

httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6-2008-

0479amplanguage=EN (15042013) 17

Otildeiguskantsler (viide 3) maumlrgukiri lk 1 5 18

Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta Postimees

07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-perekondade-lapsed-on-eestis-

kaitseta

12

12 Perekonna motildeiste Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikas

Inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 8 uumltleb et igauumlhel on otildeigus era- ja

perekonnaelu kaitsele

Sotildena bdquoperekondldquo defineerimisel on oluline EIK kohtuotsus Emonet ja teised vs Šveits Kohus

toob punktis 33 selgelt vaumllja et perekond on kooslus kus inimeste vahel tekivad tihedad

isiklikud sidemed Punktis 44 on selgelt oumleldud et kaitsma ei pea mitte ainult seaduslikult

registreeritud kooslust ehk ametlikult abiellunud isikutest perekonda vaid kaitsta tuleb ka de

facto kooslust ehk isikuid kes moodustavad perekonna ilma seadusliku registreerimiseta

Kohtuotsuse kohaselt on olulised ka teised faktorid kui kaua partnerid koos on elanud kui

kaua on nende suhe kestnud ja kas nad on uumlksteisele selgelt vaumllja oumlelnud oma soovi lapsi

kooselus kasvatada 19

Uuem kohtuotsus mis aitab aru saada perekonna totildelgendusest on Schalk ja Kopf vs Austria

Varem kaumlsitleti samasooliste partnerite kooslust Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ainult

eraeluna aga antud kohtuotsuse punktis 90 leidis kohus et samasooliste partnerite kooselu

kus eksisteerib tihe isiklik side votildeib teatud juhtudel kaumlsitleda mitte lihtsalt eraeluna vaid

perekonnaeluna See taumlhendab seda et kui erisoolistest inimestest moodustuv paar on kooslus

mida kaitstakse riigis perekonna taumlhenduses siis samasugust samasoolistest inimestest

moodustatud kooslust peab samuti kaitsma perekonna taumlhenduses Kohus totildei vaumllja ka selle et

paljudes riikides on juba avatud samasooliste isikute suhete registreerimise votildeimalus riigi

tasandil20

Jaumlrgmine vaumlga oluline kaasus perekonnaelu defineerimiseks oli Karner vs Austria kus

meessoost taotleja elas pikaajalises suhtes mehega Taotleja partner potildedes surmaga lotildeppenud

haigust Motildelemad partnerid elasid uumluumlrikorteris ja peale uumlhe partneri surma avaldas kinnisvara

omanik soovi lotildepetada taotlejaga uumluumlrileping kuid kohalik seadus kaitses surnud isiku

perekonnaliikmeid uumluumlrilepingu lotildepetamise eest Austria Riigikohus leidis et selline kaitse ei

19

EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Switzerland p 33 34 36 20

EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95

13

laiene samasoolistele paaridele Euroopa Inimotildeiguste Kohus leidis et toimus artikkel 8

koosmotildejus artikkel 14-ga rikkumine Kui kohalik seadus kaitseb erisoolisi mitteabiellunud

kooslusi ja kui erisooliste pereliikmete puhul jaumlaumlks uumlhe pereliikme surma puhul uumluumlrileping

kehtima siis peab ta samuti kehtima ka samasooliste paaride puhul Seega ei olnud taotleja

uumluumlrilepingu lotildepetamine seaduslik Kohus kordas samuti seda et kui riiklikus seaduses

eksisteerivad erinevused erisooliste paaride ja samasooliste isikute paaride de facto kooselus

siis peavad need erinevused olema kas vaumlga potildehjalikult ja objektiivselt potildehjendatud votildei

kotildervaldatud21

Kaasuse Keegan vs Iirimaa puhul leidis Euroopa Inimotildeiguste Kohus et perekonnaelu kaitse

alla kuuluvad mitte ainult abiellunud isikud vaid motildenedel juhtudel ka de facto perekonnad

mis on oma olemuselt abieluga sarnased Antud kaasuse puhul oli tegemist erinevast soost

isikutega Kohus leidis punktis 43 et isegi kui laps on suumlndinud vaumlljaspool abielu votildeib kahe

inimese kooslust koos lapsega nimetada perekonnaeluks22

Kaasuse Kozak vs Poola puhul elas taotleja oma samasoolise partneriga munitsipaalkorteris

mis oli renditud taotleja partneri poolt Peale partneri surma poumloumlrdus taotleja omavalitsuse

poole et saada korteri uumluumlrileping oma nimele kuid omavalitsus keeldus Potildehjuseks oli

taotleja seksuaalsaumlttumus Omavalitsus leidis et faktilisele samasooliste isikute kooselule ei

laiene perekonnakaitse23

Inimotildeiguste kohus kordas et samasooliste isikute stabiilne de facto

pereelu taumlhistab perekonda samavotilderd nagu erisooliste isikute faktiline kooselu Selle kaasuse

puhul oli oluline kohtu arvamus et liikmesriigid peavad votildetma arvesse uumlhiskonna arengut

ning selle kaumligus on toimunud muudatused perekonna ja isikute omavaheliste suhete

valdkonnas Ehk siis kohus kinnitas et igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja

diskrimineerimine mis potildehineb isikute sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud

Liikmesriigid ei tohi perekonna ja uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise

potildehjuseks nimetada24

21

EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria 22

EIKo 2605 1994 1696990 1994 Keegan v Irimaa p 44 23

EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poland 24

European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and discrimination on

grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal analysis 2010 lk 46

14

Need kaasused naumlitavad et Euroopa Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute

stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta perekonnaeluna millel on riiklik kaitse Abieluvaumllised

samasooliste isikute kooslused peavad olema taumlpselt samamoodi kaitstud ja arvesse votildeetud

nagu abieluvaumllised erisoolistest isikutest moodustunud perekonnad Arenguid on naumlha ka

perekonnaelu defineerimisel Kui varem kuulus samasooliste isikute kooselu ainult eraelu

kaitse alla siis praegusel hetkel peab samasooliste isikute faktiline kooselu kuuluma

perekonna kaitse alla ning erinev kohtlemine ei ole lubatud

13 Perekonna motildeiste Euroopa Liidu otildeiguses

Euroopa Liit alustas liikumist perekonnaotildeiguse uumlhtlustamiseks juba aastal 1994 kui tuli vaumllja

Euroopa Parlamendi resolutsioon geide ja lesbide votilderdsete otildeiguste kaitsmiseks Euroopa Liidu

liikmesriikides Euroopa Liidu liikmesriigid votildetsid vastu otsuse et kotildeikide liikmesriikide

kodanike otildeigusi tuleb kaitsta sotildeltumata nende seksuaalsest saumlttumusest ja kotildervaldada tuleb

igasugune ebavotilderdne kohtlemine mis baseerub seksuaalsel saumlttumusel See ei loonud siiski

votildeimalust abiellumiseks Sotildeltumata sellest leidsid motildened Euroopa Liidu liikmesriigid

kuumlsimusele alternatiivlahenduse avades nii erisoolistele kui samasoolistele paaridele

votildeimaluse registreerida oma suhteid abieluvaumlliselt25

Euroopa Liidu otildeiguses on vaumlga oluline seaduslik akt nimega Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste

Harta mis jotildeustus koos Lissaboni lepingu jotildeustumisega Seadusakti artikkel 7 uumltleb et

igauumlhel on otildeigus perekonna- ja privaatelu kaitseks artikkel 9 uumltleb uumlhtlasi et igauumlhel on otildeigus

abielluda ja luua perekond ning need potildehiotildeigused peavad olema garanteeritud ja kaitstud

vastavalt siseriiklikele seadustele Enne muudatust sisaldas artikkel 9 naise ja mehe motildeistet ja

oli seega totildelgendatav kehtivana ainult erisoolistele isikutele kuid taumlnaseks on sotildenad bdquomeesldquo ja

bdquonaineldquo artikkel 9st kotildervaldatud See taumlhendab et perekond kui institutsioon on Euroopa

Liidu otildeiguses hetkel oma struktuuri vaumlaumlrtuste ja funktsioonide puhul uumlleminekustaadiumis

Artikkel uumltleb et abiellumise otildeigus peab olema garanteeritud vastavalt siseriiklikele

25

Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in

Europe Organising Committee of the Commission on European Family Law 2003 lk 12-14

15

seadustele kuid viide naisele ja mehele otildeigussubjektina on liikunud tagaplaanile Artikkel 9

on formuleeritud sooneutraalselt Uumlldiselt saab riik kehtestada abielu lubamisele piiranguid

ainult vastavalt ratsionaalsuse printsiibile ja mitte meelevaldselt Motildened piirangud (nagu

abieluks lubatud vanus) on universaalsed kuid sooline tunnus ei ole asjakohane26

Samasooliste paaride abiellumise lubamine votildei mittelubamine on siseriiklik kuumlsimus27

Kuid

artikkel 9 raumlaumlgib ka otildeigusest luua perekond See on artikkel 9 taumlhenduses eraldiseisev otildeigus

mis ei ole otseselt seotud otildeigusega abielluda

Kaasaegne tendents Euroopas naumlitab seda et paljud inimesed elavad vaumlljaspool abielu

institutsiooni Tunnustatud abielu pole enam otildeiguslik eeltingimus perekonna loomiseks ja ei

ole ainuke viis luua perekonnaelu mis omandaks riigi kaitse ja mittesekkumise otildeiguse28

See

tendents naumlitab et perekonna motildeistet peab kaumlsitlema laialt ja see peab sisaldama palju

erinevaid perekonnavorme sealhulgas de facto perekonnaelu Euroopa Parlament julgustab

liikmesriikides abieluvaumlliste suhete seadustamist ning pikaajalistele abieluvaumlliste suhetele

abieluga sarnase kaitse tagamist nii erisoolistele kui samasoolistele paaridele29

Perekonnaelu motildeiste kuumlsimuse olulisus totildestatatakse ka direktiivis mis kaumlsitleb perekonna

taasuumlhinemist Direktiivi 200386EC kotildeige progressiivsem element on perekonna motildeiste

laiendamine ning moderniseerimine direktiiv hotildelmab mitte ainult abielu sotildelminud isikuid

vaid ka registreeritud de facto kooslusi mis on perekonnaelu motildeiste moderniseerimisel

oluline samm edasi Direktiivi artikkel 4 p3-s kasutatakse terminit abieluvaumlline partner kes

elab registreeritud partnerluses taotlejaga Sinna hulka kuulub ka registreeritud samasooline

partner30

Euroopa Liidu direktiiv 200438EC defineerib pereliikme motildeistet ka artikkel 2 p2-

s partner kes on sotildelminud registreeritud vabaabielu on pereliige kui liikmesriik kaumlsitleb

registreeritud kooselu abieluga votilderdsena31

26

Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union EU Network of

Independent Experts on Fundamental Rights 2006 lk 99-103 27

Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 30301 Artikkel 9 28

Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union( viide 26) lk 103 29

Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union (viide 26) lk 98-104 30

Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification 31

Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their

family members to move and reside freely within the territory of the Member States

16

2 Laste otildeiguslik staatus LGBT perekonnas

Olen eelnevas peatuumlkis naumlidanud et samasooliste paaride kooslused peavad kuuluma

perekonna motildeiste alla Ei ole vaumllistatud et samasooliste paaridega elavad ka lapsed Siin tekib

oluline kuumlsimus ndash kui erinevast soost isikud kuuluvad perekonna motildeiste alla siis kes on

samasoolises perekonnas elava lapse perekond ja mis otildeigused ja kohustused on tal

perekonnaliikmete vastu Kuidas saab laps tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest

partneritest koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes

Kaumlsitlen LGBT perekondade erinevaid laste saamise mooduseid kuna sellest tulenevad

erinevad otildeiguslikud suhted lapse lapse bioloogiliste vanemate ja lapse bioloogilise vanema

partneri vahel LGBT perekondades on laste saamine raskendatud Samasoolised isikud ei saa

loomulikul teel lapsi seega votildeivad otildeiguslikus plaanis tekkida variandid kus laps ei omanda

teatud otildeigusi bioloogilise vanema partneri vastu aga faktiliselt on tegemist ikkagi

perekonnaga Seda olen kaumlesolevas toumloumls eelnevalt ka totildeestanud

LGBT perekondadel on laste saamiseks jaumlrgnevad votildeimalused kunstlik viljastamine

lapsendamine eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapsed Niisiis tekib lapse jaoks

kohe kaks erinevat peremudelit uumlhe variandi puhul on lapsel osaliselt geneetiline perekond

ehk siis lapsel on faktilises perekonnas uumlks bioloogiline vanem Teisel juhul on lapsel

taumlielikult mittegeneetiline perekond ndash selle naumlite puhul pole kumbki vanem faktilises

perekonnas lapsega kuidagi geneetiliselt seotud

21 Kunstliku viljastamise teel saadud laps ja tema otildeiguslik staatus LGBT

perekonnas

Kunstlik viljastamine embruumlo ja munarakkude siirdamine ning asendusemadus annavad laste

soetamiseks votildeimaluse paaridele kes ei saa seda teha bioloogilisel teel Praegusel hetkel on

meditsiin jotildeudnud hetkeni kus lapse suumlnnitanud ema ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem

Nendel juhtudel tekib kuumlsimus kes on lapse seaduslik vanem ja missugused otildeiguslikud suhted

tekivad lapse bioloogilise vanema lapse suumlnnitanud ema ning munaraku- embruumlo- votildei

17

seemnerakudoonori vahel Uumlhtlasi tekib kuumlsimus kes kuulub nendel juhtumitel lapse

perekonda ja kellel on otildeigus riiklikule kaitsele perekonna taumlhenduses

211 Holland

Euroopa Liidus on erinevatel riikidel erinevad riiklikud seadused mis reguleerivad mis tahes

kunstlikku viljastamist nii samasooliste kuid ka erisooliste perede jaoks

Kotildeige kaugemale on selle kuumlsimuse lahendamisel jotildeudnud Holland kus on seadustatud ka

asendusemaduse Samasooliste naiste paari jaoks on loodud erinevad votildeimalused lapse

eostamiseks ja motildened nendest annavad ka motildelemale naisele vanema staatuse Hollandis on

votildeimalik protseduur kus uumlhele naisele kantakse uumlle teise naise votildei partneri munarakust

loodud embruumlo mis on kunstlikult viljastatud kas kindla doonori votildei anonuumluumlmse doonoriga

Motildelemal naisel tekib lapsega geneetiline side ja uumlsna totildeenaumloliselt saavad motildelemad naised olla

lapse seaduslikud vanemad kuid mitte automaatselt seaduse alusel Hollandis saab ainult

lapse suumlnnitanud emast automaatselt lapse seaduslik vanem Bioloogilise ema partneril on

seaduse alusel lubatud partneri laps lapsendada Vaumlga oluline asjaolu sellisel juhul on et

parnteri lapse lapsendamiseks ei pea paar olema seaduslikult registreeritud Sellisel juhul on

oluline ainult laste huvidega arvestamine ja stabiilne kooselu teatud aja jooksul nii partneri

kui lapsega Sama reegel kehtib ka juhul kui uumlks parter on kunstlikult viljastatud

doonorseemnerakkudega ja teisel partneril ei eksisteeri lapsega bioloogilist sidet Motildelemal

juhul on lapse otildeigused taumleilikult kaetud lapsel on tagatud otildeigus nii isale (juhul kui doonor on

teada) kui ka bioloogilisele emale ning lapsel on votildeimalus saada otildeigused ka bioloogilise ema

partneri suhtes kui viimane lapse lapsendab32

Doonorseemnerakkudega kunstlikult viljastatud naise lapsel votildeivad motildenel juhul olla ka

otildeigused doonori suhtes Seda juhul kui doonor on teada maumlrgib ta avaldusele et tahab olla

lapse seaduslik vanem Kohus votildeib talle selle otildeiguse anda kui lapse ema ja doonor elavad

32

Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of Children

with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law Intersentia

Antwerpen ndash Oxford 2007 lk 163-167

18

koos perekonnana Kui doonor on teada ja ei soovi lapse suhtes seemnerakkude andmise

momendil vanemlikke otildeigusi siis ei saa teda vanemana maumlaumlratleda kuna ta ei moodusta

bioloogilise emaga perekonda Juhul kui doonor pole teada ja seemnerakud on tulnud

spermapangast ei saa doonor mitte mingil juhul olla lapse seaduslik vanem ning samuti pole

tal votildeimalust seda taotleda

Kotildeigil neil juhtudel on arvestatud olulist faktorit ndash selleks on reaalne pereelu doonori ja lapse

bioloogilise ema vahel ning motildelema kindel soov votildei soovi puudus saada lapse ametlikuks

vanemaks Sellega on laps samuti kaitstud tal on otildeigus olla oma tegelike vanemate laps33

Juhul kui Hollandis elavad naissoost parterid on abiellunud ja nende perekonda suumlnnib laps

siis saavad motildelemad partnerid automaatselt seadusejaumlrgselt lapse vanemateks ainuke erand

oleks siis kui lapse isal oleks enne lapse suumlndi tema suhtes seaduslikud otildeigused (sel juhul ei

pea lapse isa olema bioloogiline isa) Samuti eksisteerib votildeimalus et samal ajal oleksid

hooldajad nii lapse bioloogiline isa kui last kasvatav samasooline naistepaar Sellisel juhul

antakse isale isadusotildeigus ning samasoolised naissoost partnerid saavad uumlhise vanemliku

vastutuse34

Homoseksuaalsetele meessoost paaridele on Hollandis laste saamiseks avatud ka

asendusemaduse votildeimalus Selleks on kaks votildeimalust asendusemale kantakse uumlle

doonornaise munarakud mis on kunstlikult viljastatud uumlhe partneri seemnerakkudega votildei siis

viljastatakse asendusema munarakud kunstlikult uumlhe partneri seemnerakkudega Motildelemal

juhul on seaduslikeks vanemateks asendusema ning seemnerakkude doonor ehk uumlks

partneritest kelle seemnerakke kunstliku viljastamise puhul kasutati Partner ei saa

vanemlikke otildeigusi seaduse alusel automaatselt kuid teine partner votildeib esitada taotluse

lapsendamiseks ning selle protsessi kaumligus omandab teine meessoost partner vanemlikud

otildeigused35

Nimetatud juhtudel on samasoolises perekonnas kasvava lapse motildelemad faktilised

vanemad ka seaduslikud vanemad ja selline perekond on kaitstud siseriiklike seadustega

erisooliste paaridega votilderdselt

33

Machtelt Vonk (viide 32) lk 179-180 34

Machtelt Vonk (viide 32) lk 185 35

Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st Century

Organising Committee of the Commission on European Family Law 2009 lk 183

19

Asendusemaduse puhul on seaduslikult vahe kas asendusema on abielus votildei mitte Juhul kui

asendusema on abielus siis on seaduslikuks vanemaks lapse suumlnnitanud ema kuid motildelemad

partnerid saavad lapse uumlheskoos lapsendada Juhul kui asendusema on registreeritud kooselus

votildei vallaline siis votildetab partneritest see kes on lapse bioloogiline vanem isaduse omaks ning

saab seadusliku vanema staatuse partner lapsendab teise partneri lapse36

212 Eesti

Votilderreldes Hollandiga ei ole Eestis lapse ja tema samasoolise bioloogilise vanema partneri

omavaheline otildeiguslik suhe reguleeritud See ei ole kooskotildelas lapse parimate huvide

arvestamisega ning tekitab ebavotilderdset kohtlemist votilderreldes kunstliku viljastamise teel saadud

lapsega kelle bioloogiline ja faktiline vanem on erisoolised37

Eestis saavad kunstliku viljastamise abil lapse saada ainult naissoost samasoolised paarid ja

seda kahel erineval viisil kunstlik viljastamine mehe seemnerakkudega ning votildeotilderast

munarakust loodud embruumlo uumllekandmine naisele

Igale naistele on loodud votildeimalus kasutada kunstilikku viljastamist Kui heteroseksuaalne

naine on abielus siis on tal kunstlikuks viljastamiseks vaja oma abikaasa kirjalikku luba

vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seaduse38

sect 17-le Kui naine elab

homoseksuaalses kooselus ja soovib teostada kunstlikku viljastamist siis ei maumlngi tema

elukaaslane selle seaduse jaumlrgi olulist otildeigusliku rolli Seaduse jaumlrgi on partner kotildervaline isik ja

seadus ei defineeri teda kuidagi kuid de facto partner taumlidab lapse kasvatamisel abikaasa rolli

ja tema luba kunstlikuks viljastamiseks oleks samalaadselt vajalik ja oluline nagu

heteroseksuaalsetel paaridel

36

Machtelt Vonk (viide 32) lk 204-205 37

Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or Transgender

Families A European Prespective ILGA-Europe 2008 lk 5 38

Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13

20

Naine kes elab samasoolise partneriga on praeguste seaduste kohaselt sunnitud ennast

vallaliseks naiseks nimetama ja tema kunstlik viljastamine hakkaks toimima kunstliku

viljastamise ja embruumlokaitse seaduse sect-des 21 ja 22 ettenaumlhtud tingimustel sama seaduse sect 5

lg 2 alusel Vastuoluline on ka fakt et samasoolise partneriga elav naine peab nimetama

ennast vallaliseks ka juhul kui on tegelikult samasoolise partneriga suhtes ent soovib last (ja

seda just paarisuhtes koos kasvatada) Selline olukord on tekkinud kuna samasooliste isikute

kooselu ei ole praegusel hetkel kuidagi seaduslikult registreeritav Samasoolises paarisuhtes

elaval naisel sellel juhul on sundvaletamise seisund mis on tekkinud seaduses nimetatud

perekonnaseisu votildeimalike vormide ebataumlielikkuse totildettu

Doonori seemnerakkudega kunstliku viljastamise abil seotud perekonna lapsel on faktiliselt

kaks samasoolist vanemat aga seaduslikult on tal registreeritud ainult bioloogiline ema

Seega kasvab laps seaduse jaumlrgi uumlksikemaga ning tal on otildeigused ja kohustused ainult uumlhe

vanema suhtes

Kunstliku viljastamise meetodi puhul kus uumlhele naisele kantakse uumlle teise naise votildei partneri

munarakust loodud embruumlo loetakse laps samuti potildelvnevaks naisest kes on ta suumlnnitanud

(vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlo kaitse seaduse sect24-le)Vastavalt

perekonnaseaduse sect23 lg 1 on selline kunstlik viljastamine lubatud ainult siis kui naise

viljastamine muul viisil ei ole votildeimalik Sellise kunstliku viljastamise puhul oleks motildelemal

naisel votildeimalik olla lapsega geneetiliselt seotud kuid seaduse jaumlrgi sunnitakse jaumlllegi peale

olukord kus ainult uumlht naist loetakse lapsevanemaks Kui votilderrelda seda olukorda abielus

oleva heteroseksuaalse paariga siis on olukord jaumlrgmine ndash kui naist viljastatakse kunstlikult

tema abikaasa seemnerakkudega siis vastavalt sama seaduse sect17 lg 21

loetakse laps sellest

mehest potildelvnevaks ning motildelemad saavad lapse seaduslikuks vanemaks Nii samasooliste

naiste paari puhul kui ka erisoolise paari puhul votildetavad motildelemad isikud osa kunstliku

viljastamise protsessist ja motildelemad on geneetiliselt lapsega seotud kuid samasooliste naiste

paari puhul on seaduslik vanem ainult lapse suumlnnitatud naine Sellisel juhul tekib ebavotilderdne

kohtlemine

21

Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse39

sect24 lg 1 uumltleb et lapse arengu ja kasvu loomulikuks

keskkonnaks on perekond ning lastega perekonnad peavad saama riiklikku kaitset ja toetust

See taumlhendab et lapse jaoks on aumlaumlrmiselt oluline et tema kaks samasoolist kasvatajat ja tema

ise kuuluksid otildeiguslikult perekonna motildeiste alla Nii saaks ta oma otildeigusi ja kohustusi taumlielikult

rakendada sotildeltumata tema tegelike vanemate soost taumlpselt sama moodi kui laps kes elab

erisooliste faktiliste vanematega Praegune kohtlemine on ebavotilderdne votilderreldes lapsega kes

elab erinevast soost isikutest moodustatud perekonnas kus uumlks taumliskasvanutest on

bioloogiline vanem aga teine on vanema partner See on ka totildeendatud uuringutega40

Erinevast soost isikute kooslust ja nende last nimetatakse praeguse seaduse kohaselt

perekonnaks ja vanema partner on kasuvanem

Meessoost seksuaalvaumlhemustel ei ole votildeimalik kunstliku viljastamise teel last saada kuna

Eestis ei ole vastavalt Karistusseadustiku41

sect132 asendusemadus lubatud See taumlhendab et

samasoolised mehed ei sa uumlheskoos lapsi eostada See taumlhendab ebavotilderdset kohtlemist

votilderreldes samasooliste naiste paaridega

22 Votildeotilderaslapse lapsendamise abil seotud laps

221 Euroopa Inimotildeiguste Kohus

Euroopa Liidus on samasooliste paaride ja nende laste probleem lahendatud igas riigis

erinevalt Analuumluumlsin motildenda Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtuotsust mis on taumlitmiseks

kohustuslikud ka Eestis Kaasuse Frettegrave vs Prantsusmaa taotleja arvates rikuti tema otildeigust

austusele era- ja perekonnaelu vastu ehk siis rikuti inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse

konventsiooni artikkel 8 ja artikkel 14 mis keelavad diskrimineerimist Taotleja soovis uumlksi

last adopteerida ja taotles seda 1991 aasta oktoobris Esimesel intervjuul avaldas taotleja oma

homoseksuaalsuse ja vaumlitis et ta elab uumlksinda ilma partnerita Peale seda pakkus intervjueerija

39

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50

40 Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 24-33

41 Karistusseadustik RT I 17042013 8

22

vaumllja lapsendamise protsessi lotildepetamise 1993 aastal jaumlttis Pariisi Sotsiaalfondi osakond

hageja taotluse rahuldamata Antud otsuse potildehjuseks oli see et Frette pakkus lapse jaoks

ebastabiilset ja potentsiaalselt last kahjustavat emarolli mudelit Potildehiline kuumlsimus oli selles et

kas uumlksik homoseksuaalne isa on votildeimeline last kasvatama votildei mitte Euroopa Inimotildeiguste

Kohus otsustas haumlaumlletustulemusega neli kolme vastu et rikkumist artikkel 14 koostoimes

artikkel 842

ei olnud Seega ei tohi Eestis takistada laste lapsendamist homoseksuaalsetele

isikutele

Peale Frettegrave vs Prantsusmaa kaasust esitas Ameerika Uumlhendriikide Psuumlhhoanaluumluumltiline

Assotsiatsioon avalduse et geid ja lesbid on nii uumlksikisikute kui paaridena votildeimelised

tegutsema ja last kasvatama lapse huvidest laumlhtudes Nad on votildeimelised taumlitma lapse tervist

kahjustamata kotildeiki kohustusi ja peaksid saama heteroseksuaalsete vanematega votilderdsed

otildeigused ning seda nii paaris kui ka uumlksikisikuna Eelpool toodud uuringute naumlited muudavad

kohtu arvamuse punktis 42 taumliesti otildeigustamatuks Lisaks sellele vaumlidab kohus punktis 42 et ei

ole piisavalt palju lapsi et adopteerimise notildeudlust rahuldada See on vaidlustatav arvamus43

ILGA-EUROPE-i kaasuse kommentaaride kokkuvotildettes totildei autor vaumllja arvamuse et nii kaua

kui Prantsusmaal on lubatud lapsendamine uumlksikutele heteroseksuaalsete isikutele ei luba

artikkel 8 ja artikkel 14 Prantsusmaa haldusorganitel ja kohtutel jaumltta geisid ja lesbisid

lapsendamise protsessist vaumllja nimetades potildehjuseks nende isikute seksuaalsaumlttumust 17

Jaumlrgmiseks vaatlen laumlhemalt kaasust EB vs Prantsusmaa 1998 aasta veebruaris esitas

taotleja Prantsusmaal taotluse lapse lapsendamiseks Lapsendamise menetluse kaumligus mainis

taotluse esitaja et ta on homoseksuaalne ja tal on samasooline partner R

Augustis 1998 andis taotlejat kuumlsitlenud psuumlhholoog hinnangu et talle ei peaks lapsendamist

lubama Potildehjusena totildei psuumlhholoog vaumllja asjaolu et taotleja hakkab last uumlksi kasvatama ning

see kahjustaks last kuna laps peaks naumlgema kindlat peremudelit kus on nii isa kui ka ema

42

EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v France 43

Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second

Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June

2005httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf (09102012)

23

Lisaks sellele vaumlitis psuumlhholoog et taotleja elab oma samasoolise partneriga aga ei soovi seda

kinnitada ja jaumltab partnerisse puutuvad kuumlsimused vastamata See votildeib samuti last kahjustada

kuna ta saab ainult emade eeskuju Psuumlhholoogi arvates ei olnud see otildeige

1998 aasta oktoobris esitas perenotildeukogu lapsendamise juhatuse esindaja arvamuse et

taotlejale ei peaks lapsendamist lubama Ta vaumlitis et vastavalt tema kogemusele on lapse

jaoks paremad perekonnad kus on nii ema kui ka isa ehk siis lapsendamiseks sobivad

erisoolised paarid

1998 novembris ei lubatud taotlejal lapsendamist jaumlrgnevatel potildehjustel taotleja ei ole

uumlksikemana votildeimeline naumlitama lapsele otildeiget peremudelit kus maumlngib olulist osa mehelik roll

ja taotleja partneri osavotildett lapse kasvatamisel ei ole kindlaks tehtud See votildeib samuti last

kahjustada

Halduskohus ei lubanud samuti taotlejale lapsendamist ning tugines seejuures

homoseksuaalsuse argumendile Nii rikkus ta inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse

konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga

Kohus taumlheldas taotleja elustiili mis ei ole lapse kasvatamiseks sobilik ning ei ole lapse

huvides ja votildeib teda kahjustada Lisaks sellele on kohaliku tsiviilseadustiku artikkel 343 jaumlrgi

lubatud lapsendamise taotlemine igauumlhele kes on vaumlhemalt 28 aastat vana Seega rikuti ka

kohalikku seadust mitte ainult konventsiooni

Prantsusmaa tugines kohtuotsusele Frettegrave vs Prantsusmaa kaasuses kus kohus ei rahuldanud

taotleja esitatud notildeuet Seekord otsustas kohus otsuse punktis 51 et eelnevas kaasuses rikuti

artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga44

Euroopa Inimotildeiguste Kohus otsustas haumlaumlltega kuumlmme

seitsme vastu et rikuti artikkel 14 koostoimes artikkel 8-ga45

44

EIKo 2201 2008 4354602 EB v France 45

Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France

httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886 22012008

24

Kaasustest votildeib vaumllja lugeda et homoseksuaalsed lapsevanemad ei saa kuidagi last kahjustada

ja homoseksuaalsus ei taumlhenda seda et sellises perekonnas kasvav laps ei saa otildeiget kasvatust

Homoseksuaalsed vanemad ei kaumlitu lapse huvisid silmas pidades halvemini kui

heteroseksuaalsed vanemad Laste adopteerimise puhul ei saa taotleja homoseksuaalsus

kuidagi motildejutada lapsendamise lubamist votildei mittelubamist Homoseksuaalse eluviisi toomine

potildehjuseks miks mitte adopteerida on keelatud ja rikub konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus

artikkel 8-ga

Neid kaasused on omavahel vaumlga sarnased Ferreteacute kaasuses otsustas kohus nelja haumlaumllega

kolme vastu et antud juhul ei olnud artikkel 8 koosmotildejus artikkel 14 rikkumist aga EB

kaasuses otsustas kohus kuumlmne haumlaumllega seitsme vastu et tegemist oli rikkumisega Euroopa

Inimotildeiguste Kohtu Kohtu president ja Prantsusmaa kohtunik Kohtunik Costa olid Ferreteacute

kaasuse puhul enamikus ja arvasid et rikkumist ei olnud aga EB kaasuses otsustasid nad

juba seda et taotleja otildeigused olid rikutud EB kaasuse puhul maumlrkas kohus ka seda et alates

Ferretteacute kaasuse jaumlrel on toimunud ilmselge otildeiguse areng samasoolistele isikutele

lapsendamise kuumlsimuses ja nuumluumldseks on see legaalne juba kuumlmnes Euroopa Liidu riigis Seda

votildeib ka totildelgendada nii et konventsiooni saumltted ei oma kindlat totildelgendust vaid seda peab

totildelgendama kaumlesoleva hetke otildeiguslikku olukorda arvestades46

Motildelema kaasuse puhul toimub

lapsendamine vallalise isiku poolt kuid EB kaasuse puhul oli taotlejal partner ja kuna

lapsendamine on antud olukorras vaid ainuisikuline ei oleks lapsel mingeid otildeigusi ega

kohustusi teda lapsendanud inimese partneri suhtes

222 Eesti

Eesti seadus ei keela seksuaalvaumlhemustele uumlksinda lapsendamist ent justiitsministeeriumil on

arvamus et samasoolistele partneritele lapsendamise lubamine on keeruline ja tihti peale

vaidlustatav teema kuna ministeeriumi arvates ei ole Eesti uumlhiskond kindel et samasoolistele

partneritele lapsendamine on lapse huvides ja ei kahjusta teda47

kuid laste otildeiguste kaitset

tagades ei tohi tugineda uumlhiskonna valmisolekule LGBT perekonnade tunnustamisel

46

European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw 47

Andra Olm (viide 12) lk 63

25

Perekonnaseaduse48

sect148 uumltleb et lapsendada votildeivad nii vallalised kui ka abielu sotildelminud

isikud Kuivotilderd LGBT inimesed ei saa oma vahel sotildelmida abielu ega oma suhteid muul moel

registreerida siis on nad otildeiguslikult vallalised isikud vaatamata sellele et nad faktiliselt

moodustavad perekonna Seega laieneb neile lapsendamise puhul perekonnaseaduse sect148 lg1

mis uumltleb et vallaline isik votildeib lapsendada ainult uumlksinda Samuti ei saa perekonnaseaduse

sect149 jaumlrgi teine partner sama last lapsendada sest lapsendamissuhete kestel ei saa muu isik

vaumllja arvatud lapsendaja abikaasa sama last lapsendada Kui vaadata siinkohal lapse otildeigusi

lapsendaja partneri suhtes siis ei ole lapsel oma vanema partneri suhtes vastavalt

perekonnaseaduse sect161 mingeid otildeigusi ega kohustusi sest lapse hooldamisotildeigus laieneb vaid

sellisel juhul kui abikaasad lapsendavad uumlhiselt votildei lapsendatakse abikaasa laps Muudel

juhtudel kuulub hooldamise otildeigus ainult lapsendajale ainuisikuliselt

Samasoolised partnerid kuuluvad selle seaduse taumlhenduses muude juhtumite hulka Seega ndash

elades kahe samasoolise vanemaga peres kus kumbki ei ole bioloogiline vanem on lapsel

otildeigused ja kohustused ainult uumlhe vanema vastu Naumliteks kui uumlhel partneril on bioloogiline votildei

lapsendatud laps olemas ja teine partner soovib omalt poolt perekonnavaumlliselt teist last

lapsendada siis lapsendamise protsessi kaumligus ei arvestata perekonnaseaduse sect147 lg 2-ga

mis uumltleb et lapsendamine ei ole lubatud kui lapsendaja lapsed on selle vastu votildei kui

lapsendaja lapsed kahjustavad mingil maumlaumlral lapsendatava huve Kuna lapsendatav saabub

perekonda kus on olemas teised lapsed tuleks kindlasti arvestada nende huvidega ja

veenduda et nad ei kahjusta lapsendatavat aga sellisel juhul toimub lapsendamine

seadusjaumlrgselt vallalise isiku poolt See ei ole paraku piisav lapse huvidega arvestamine

Samuti tekib lapsendamise puhul vanusepiiranguga seotud ebavotilderdne kohtlemine

Perekonnaseaduse sect150 lg 1 uumltleb et lapsendada votildeib vaumlhemalt 25-aastane piiramata

teovotildeimega isik kuid lg 2 uumltleb et kohus votildeib erandjuhtudel lubada lapsendamist ka

vaumlhemalt 18-aastasele juhul kui ta lapsendab oma abikaasa lapse Samasooliste paaride jaoks

see jaumlllegi ei kehti kuivotilderd neil ei ole votildeimalik omavahel abielluda See on oluline piirang

mis votildeib tingida olukorra kus uumlks partner kes on lapse seaduslik vanem sureb ja tema

48

Perekonnaseadus RT I 27062012 12

26

partner kes on last kasvatanud on alla 25-aastane ning seega ei ole tal seaduse jaumlrgi votildeimalik

surnud partneri last lapsendada Nii tekib lapse lastekodusse sattumise oht ning see ei pruugi

olla lapse huvidega kooskotildelas Lapse jaoks on tema bioloogilise vanema partner tegelik

vanem ning perekonnaliige kuid tekib olukord kus laps eemaldatakse tema ellu jaumlaumlnud

faktilisest vanemast Abielus paari puhul seda probleemi ei teki kuna sellisel juhul on lapse

bioloogilise vanema partner lapse seaduslik kasuvanem isegi kui ta pole last lapsendanud

vastavalt perekonnaseadusele Ning bioloogilise vanema surma puhul ei eemaldata last

kasuvanemast ning olles alla 25-aastane kasuvanem saab erandolukorras lapsendada ka

surnud abikaasa last

Seega tuginenes Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikale tuleb Eestis luua laste ning

samasoolistest isikutest moodustatud perekondade ja nende laste kaitse ning tagada laste

parimate huvide arvestamine vastavalt laste otildeigustele Inimotildeiguste konventsiooni antud otildeigus

perekonnakaitsele rakendub samuti laste suhtes

23 Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud laps

Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapse otildeiguslik seis on erinev ja mingil maumlaumlral

raskem kui eelnevatel juhtudel Siin votildeib naumlha kolme erinevat teed Uumlks stsenaarium on

selline et lapsel on kaks seaduslikku vanemat kes on lahus kusjuures motildelemad on

bioloogilised vanemad ning uumlhel vanemal on samasooline partner ja laps elab nendega koos

Teise variandi puhul on lapsel kaks bioloogilist vanemat kes on lahus Uumlhel vanemal

puuduvad votildei on aumlra votildeetud vanemaotildeigused ning laps elab oma seadusliku bioloogilise

vanemaga ja vanema partneriga Kolmanda votildeimaluse puhul elab samasoolistest isikutest

moodustatud perekonnas vaumlhemalt kaks last igal lapsel on erinevad bioloogilised vanemad

Tegelikkuses elavad lapsed koos uumlhe bioloogilise vanemaga ja vanema partneriga Lapsed ei

ole omavahel veresugulased

231 Eesti

27

Analuumluumlsin kaumlesolevas peatuumlkis eelkotildeige olukorda kus lapsel on kaks seaduslikku bioloogilist

vanemat vanemad on lahus ja laps elab uumlhe seadusliku vanemaga ja tema partneriga See

taumlhendab et lapsel on faktiliselt kolm isikut kes tema eest hoolt kannavad ja tema elust osa

votildetavad Lapsel on otildeiguslik side ainult kahe bioloogilise vanemaga ning vanema partneril kes

elab lapsega koos ja kasvatab last puudub otildeiguslik side lapsega Kui votilderrelda seda olukorda

heteroseksuaalse perekonnaga siis sellisel juhul on uuel partneril votildeimalus partneri last

lapsendada juhul kui teine lapsevanem annab notildeusoleku ja kui nad on abielus vastavalt

perekonnaseaduse sect152 lg1 Selle kohaselt katkeb lapsel otildeiguslik side uumlhe bioloogilise

vanemaga ja tekib see vanema partneriga Homoseksuaalsetel isikutel puudub selline

votildeimalus kuna partneri last saab lapsendada ainult abiellunud votildeotilderasvanem

Otildeiguslik side vanema partneriga puudub ka juhtumi puhul kus lapsel on ainult uumlks seaduslik

vanem ja teiselt bioloogiliselt vanemalt on vanemlikud otildeigused aumlra votildeetud votildei siis ei ole teine

bioloogiline vanem kindlaks tehtud Samas on heteroseksuaalsetel paaridel votildeimalik luua

otildeiguslikud suhteid lapse ja partneri vahel Abielu sotildelmides tekib vastavalt perekonnaseaduse

sect148 lg2 p2 partneril otildeigus lapsendada partneri laps varasematest suhetest Faktiliselt elab

laps kahe samasoolise vanemaga aga otildeiguslikult suhted on tal ainult uumlhe bioloogilise

vanemaga

Kolmas stsenaarium on nimetatutest kotildeige keerulisem Faktiliselt on lapsel kaks samasoolist

vanemat kellest otildeiguslik side on ainult bioloogilisega Samuti on lapsel kasuotildede votildei

kasuvend kelle bioloogiline vanem on tema bioloogilise vanema partner Sellises olukorras

puudub lapsel otildeiguslik suhe teise peres elava lapsega Sellelt pinnalt votildeib tekkida erinev

kohtlemine votilderreldes heteroseksuaalse perega kus partnerid saavad omavahel abielluda ja

lapsi lapsendada ning kus sellisel juhul on kotildeikidel peres kasvavatel lastel ja neid kasvatavatel

taumliskasvanutel omavaheline otildeiguslik side Ebavotilderdne kohtlemine tekib sellisel juhul punktis

mis puudutab laste omavahelist abiellumist (selle lubamist) Perekonnaseaduse sect 3 uumltleb et

isikud kelle sugulussuhe potildehineb lapsendamisel ei votildei omavahel abielluda Kaumlesoleva

seaduse sect 2 lotildeikes 1 nimetatud sugulussuhe potildehineb lapsendamisel antud juhul kaumlsitlen sect2

lg1 p2 venna ja otildee suhteid Heteroseksuaalse perekonna puhul tekib lastel lapsendamise

tagajaumlrjel otildeiguslik otildee ja venna suhe ehk siis neil ei ole lubatud omavahel abielluda kuid

28

samasoolistest isikutest moodustatud perekonna puhul saavad partnerite lapsed omavahel

hiljem abielu sotildelmida kuna nad ei ole otildeiguslikult uumlksteisega seotud Samuti tekib probleem

erinevate toetuste saamises kuna sellist kooslust ei nimetata seaduslikult perekonnaks

Hea naumlide on eelpool vaumllja toodud Viimsi kaasus Selle puhul oli uumlheks osapooleks

samasoolistest isikutest kooslus ning kaasatud oli kolm last kes kotildeik ei olnud omavahel

otildeiguslikult seotud Osapool taotles Viimsi vallavalitsuselt laste lasteaia- ja koolitoidu ning

sotildeiduotildeiguse tasuta saamist Viimsi vallavalitsuse 12062009 korraldusega nr 373 jaumleti

kaebaja taotlused rahuldamata kuid Viimsi vallavolikogu maumlaumlrus nr 16 ei sisalda perekonna

totildelgendust ega kitsendavat saumltet mis taumlpsustaks mis soost peavad olema vanemad ja mis

otildeiguslik side vanemate ja laste vahel eksisteerib49

Samuti tekib probleem miks uumlhes

leibkonnas elavad faktilised otildede ja vend ei ole lapsega seaduslikult seotud ning ei kuulu lapse

perekonda Hetkel ei ole Eesti seadustes perekonna motildeiste defineeritud See taumlhendab et

samasoolises perekonnas elav laps ja tema bioloogilise vanema partneri lapsed ei ole

omavahel otildede ja vend kuid abiellunud erisoolise paari puhul oleks

232 Euroopa Liit ja Inimotildeiguste Kohus

Euroopa Inimotildeiguste Kohus tegi kohtuotsusega X ja teised vs Austria suure sammu laste

otildeiguste ja nende samasooliste vanemate probleemi lahendamisel ja naumlitas nii kaasaegseid

seisukohti Kaasuse taotlejateks olid kaks naissoost isikut kelle peres oli laps ning uumlks

taotleja soovis lapsendada partneri bioloogilist last Laps oli suumlndinud vaumlljaspool abielu ja

ainult lapse bioloogilisel emal oli lapse hooldusotildeigus Selle juhtumi puhul oli lapsel ka

bioloogiline isa kes maksis regulaarselt lapse elatist ning keeldus lapse ema partnerile

adopteerimisotildeiguse andmisest

Austria seaduste jaumlrgi kaotaks lapse ema partneri lapse adopteerimise puhul otildeigused lapse

suhtes kuid isa otildeigused oleksid tagatud Seega ei olnud lapsendamine Austria seisukohast

votildeimalik Taotlejad soovisid oma faktilise pere otildeiguslikku tunnustamist ning lapse

bioloogilise ema partneri tunnistamist lapse vanemana lapse bioloogilise isa asemel Austria

49

Inimotildeigused Eestis (viide 8) lk 141-143

29

seaduste jaumlrgi oli votildeimalik partneri last lapsendada nii abiellunud paaridele kui ka

mitteabiellunud heteroseksuaalsetele paaridele kes elavad stabiilses suhtes Kohus toob

punktis 95 selgelt vaumllja et samasooliste isikute stabiilne kooselu kuulub perekonna motildeiste

alla taumlpselt samamoodi nagu stabiilne erisooliste isikute kooselu Samuti leiab kohus et laps

kes elab oma bioloogilise vanema ja tema partneriga kes motildelemad kannavad tema eest hoolt

kuulub ka perekonda ja kotildeik kolm isikut peavad olema kaitstud artikkel 8 taumlhenduses ning

kuuluvad uumlheskoos perekonna motildeiste alla Sellist kooslust ei tohi diskrimineerida votilderreldes

erisooliste isikutest moodustatud perekonnaga ning antud kaasuse puhul on tegemist artikkel

14 koosmotildejus artikkel 8-ga rikkumisega

Antud kaasuse puhul leidis kohus et taotlejad sealhulgas uumlhe taotleja laps elasid kooselus

mis on vaumlga sarnane kooseluga mida elavad abiellunud heteroseksuaalsed isikud kus uumlks

abikaasa soovib lapsendada teise abikaasa last Vahe on selles et samasooline paar ei votildei

abielluda ja saab vaid omavahelised suhted registreerida Selline registreerimine ei anna

votildeimalust partneri last lapsendada kuna Austria seadustega pole lubatud lapsendamine

registreeritud partneritele Taotlejad ei olnud registreeritud see andis neile votildeimaluse partneri

last lapsendada kuna Austria seadusandlus lubab stabiilses registreerimata kooselus elavatel

heteroseksuaalsetel paaridel partneri lapse adopteerida Kohus leidis et antud kaasuse puhul

ei olnud artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumist mis kaumlsitleb abiellunud

heteroseksuaalsete isikutega kus uumlks abikaasa tahab lapsendada teise abikaasa bioloogilist

last vaid oli artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumine votilderreldes heteroseksuaalsete

faktiliste kooslustega kus uumlks partner tahab lapsendad teise partneri last

Otsuse poolt olnud kohtunikud leidsid et konventsioon ei kohusta liikmesriike andma otildeigust

mitteabiellunud paaridele partneri lapse lapsendamiseks Kuid kui selline otildeigus on olemas

siis ei ole samasooliste paaride diskrimineeriv kohtlemine lubatud Erinev kohtlemine ei ole

potildehjendatud kuna see ei ole lapse otildeiguste kaitseks vajalik Kohus ei votildetnud vastu ka Austria

vastuvaumlidet et selles kuumlsimuses puudub Euroopas uumlhine arvamus ning seetotildettu tuleks

kuumlsimuse lahendamine jaumltta riigi paumldevusse50

50

EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria

30

3 LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes erinevast

soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega

Laste ja nende perede otildeiguslikus kaitses on kaks erinevad teed Iga riik aktsepteerib igal juhul

seda et igal lapsel on kaks bioloogilist vanemat ehk siis mees ja naine kes on lapse eostanud

bioloogilisel teel votildei kunstliku viljastamise abil Sotildeltumata vanemate votildei lapse tahtest

eksisteerib kaks erinevast soost isikut kellel peaks igal juhul olema lapse suhtes teatavad

otildeigused ning lapsel peaksid olema otildeigused oma vanemate suhtes Teisalt peab kaitsma lapse

otildeigusi ka tema faktilises perekonnas see taumlhendab perekonnas kus laps pikaajaliselt elab

Sellisel juhul peavad motildelemal faktilisel vanemal olema lapse igapaumlevase uumllalpidamise osas

otildeigused ja kohustused51

Tuginedes uumllaltoodud faktidele votildeib vaumlita et lapse huvisid

arvestades on oluline kaitsta lapse otildeigusi tema tegelikus perekonnas sest just faktilised

vanemad votildetavad lapse elust kotildeige enam osa ning kannavad lapse uumlle igapaumlevaselt hoolt ning

see ei sotildeltu neid omavahel siduvatest bioloogilistest sidemetest

Kotildeik eelpool toodu totildeendab et homoseksuaalsetes suhetes elava lapse vanema partneril ja

lapsel ei eksisteeri omavahelisi otildeiguslikke suhteid ja puudub ka votildeimalus neid suhteid luua

kuna partner ei saa lapsendada teise partneri last Tekib olukord kus lapse otildeigused oma

seadusliku vanema partneri suhtes puuduvad ning selline olukord ei taga lapsele piisavat

kaitset

Nii samasooliste isikute kui ka erisooliste isikute kooselu kuhu on kaasatud lapsed peavad

olema eraldi reguleeritud

Miks ei saa laps olla samamoodi kaitstud nagu abielus paari laps52

See on otildeiguslik probleem

mis on jaumlaumlnud Eestis seni lahenduseta Vastavalt UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsioonile on

kotildeik lapsed votilderdsed sotildeltumata soost ja rahvusest sotildeltumata sellest kas nad elavad motildelema

51

Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 14-15 52

Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia

Antwerp-Oxford 2005 lk 291

31

vanemaga uumlksikvanemaga kas nad on suumlndinud registreeritud abielus votildei mitte53

Konventsioon kaumlsitleb last otildeigussubjektina ja taumlheldab et laps on ise oma otildeiguste teostaja54

Konventsioon kehtestab ka lapse ja riigi omavahelise suhte See taumlhendab et riigil ega

vanemal pole lapse uumlle omanikuotildeigust last vaadeldakse indiviidina kellel on omad

inimotildeigused mis on taumlpselt samasugused kui igal taumliskasvanul Samuti annab konventsioon

motildeista et votildeib tekkida konflikt lapse huvide ja vanemate votildei uumlhiskonna huvide vahel

Sellised konfliktid peab lahendama laste huvidega arvestades neid esile totildestes Laste huvid

defineeritakse tulenevalt konventsioonist mille jaumlrgi on olulised naumliteks otildeigus haridusele

otildeigus perekonnaelule ning otildeigus olla kuulatud ja austatud indiviidina55

Vastavalt

konventsiooni artikkel 18-le on vanematel esimene vastutus laste kasvatamise ja arengu eest

ehk siis vanemad on laste otildeiguste tagajad kasvatajad kaitsjad ja hoolitsejad

Konventsiooni keelekasutusest tuleneb see et termin bdquovanemldquo votildeib ka viidata paljudele

erinevatele peremudelitele mis kaasaegses maailmas eksisteerivad Naumliteks votildeib tuua

konventsiooni artikkel 5-e mis viitab laiendatud perekonna taumlhendusele UumlRO Lapse Otildeiguste

Konventsioon toob vaumllja ka perekonna taumlhtsuse Nimetatakse lapse otildeigust perekonnale see

taumlhendab uumlldiselt otildeigust vanematele ja otildeigust olla perekonnaliige See iseloomustab ka tervet

konventsiooni56

Laps ei saa tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest partneritest

koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes UumlRO Lapse Otildeiguste

Konventsiooni artiklis 2 p1 on saumltestatud et osalisriigid peavad tagama nende jurisdiktsiooni

all olevatele lastele kotildeik konventsioonis saumltestatud otildeigused ja kohustused sotildeltumata lapse ja

tema vanema votildei seadusliku hooldaja rassist soost keelest usust votildei muudest tingimustest

53

Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61

(18012013) 54

Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012

httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused

55 Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and What it

Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10 httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019

(06052013)

56 Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine praktikas

Lastekaitse Liit 2005 lk 71-74

32

Jaumlrelikult on erisoolisest perekonnast lapse ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes samasoolises

perekonnas kasvava lapsega konventsiooni taumlhenduses lubamatu ja sobimatu57

Samuti annab konventsiooni artikkel 2 p2 riigile positiivse otildeiguse votildetta kasutusele sobilikud

meetmed laste votilderdsete otildeiguste tagamiseks Kui raumlaumlgitakse homoseksuaalsetele paaridele

uumlheskoos laste kasvatamise otildeiguse andmisest siis mainitakse sageli laste huvidega

arvestamist Siin votildeib tuua naumliteks Gas ja Dubois vs Prantsusmaa kaasuse jt Selles

valdkonnas on naumlha ilmselget arengut esimesed Euroopa riigid mis lubasid samasoolisel

inimesel partneri lapse adopteerida olid Taani (1999) Island (2000) Norra (2001) ja Rootsi

(2003) Nendes riikides on otildeiguslikud reformid toimunud aastatel 1993-2003 Alates 2009

aastast on Soomes lubatud samasoolisel isikul oma partneri last adopteerida Eeliseks on kui

partnerid elavad registreeritud kooselus ja mittebioloogiline vanem on lapse sotsiaalne vanem

ehk tegelik vanem Nendes riikides saab samasooliste vanemate peres elav laps peale

lapsendamist taumlieliku sotsiaal- otildeigus- ja majandusliku kaitse ja samuti tagab see lapse otildeiguse

motildelemale seaduslikule ja sotsiaalsele vanemale Selline otildeiguslik areng naumlitab ka seda et

vanemate seksuaalne saumlttumus votildei sugu ei ole lapse huvide arvestamisel taumlhtis

Areng nendes riikides naumlitab ka seda et perekond koosneb lapsest ja kahest taumliskasvanud

isikust (sotildeltumata soost) Lapsel kes elab sellises perekonnas tekib otildeigus kahele seaduslikule

vanemale ja see annab talle votilderdse kaitse votilderreldes lapsega kes elab heteroseksuaalses peres

Selline areng naumlitab meile mis on kaasaaegne perekond58

See kotildeik taumlhendab et lapsel kes kasvab samasoolises perekonnas peavad olema

samasugused otildeigused nagu ta kasvaks erisooliste vanemate perekonnas kus partnerid kas on

votildei ei ole abielus Lapsel on otildeigus perekonna- ja eraelu kaitsmisele Euroopa Inimotildeiguste

Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ja samuti on tal otildeigus olla mitte diskrimineeritud

vastavalt sama konventsiooni artikkel 14-le Paraku naumleme erinevat suhtumist votilderreldes

lapsega kes elab perekonnas kus vanemad on heteroseksuaalsed Lapsel on vaja otildeigust

57

Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 29 58

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in Europe

National Cross-Border and European Perspectives 2012 lk 102-103120-122

33

perekonna kaitsele ja votildeimalust seadustada oma suhted mitte ainult bioloogilise vanemaga

vaid ka bioloogilise vanema partneriga Kui bioloogiline vanem ja partner on

heteroseksuaalsetes suhetes saab laps motildelema poole notildeusolekuga tagada enda otildeiguse olla

lapsendatud ja luua perekond Kui bioloogiline vanem ja tema partner on homoseksuaalsetes

suhetes siis isegi juhul kui motildelemad pooled on notildeus ei saa laps kasutada oma otildeigust olla

lapsendatud ja luua perekonda kui see ei ole vastuolus tema huvidega Riik arvestab lapse

huve eelkotildeige lapsendamisele lubatavuse kuumlsimuses

Selleks et aru saada partneri otildeigustest lapse suhtes peab enne defineerima kes on partner

lapse jaoks seaduse motildettes Perekonnaseadus annab meile kolm erinevat suhet lapse vanem

votildeotilderasvanem ehk lapse vanemaga abiellunud isik ning kasuvanem ehk isik kes ei ole

vanem ega votildeotilderasvanem vaid isik kes tegelikult last kasvatab Teda votildeib nimetada ka

faktiliseks vanemaks59

Sellest tuleneb et partner on kasuvanem Perekonnaseadust vaadeldes

votildeib oumlelda et kasuvanemal on kasulapse suhtes minimaalsed otildeigused samuti on lapse

otildeigused kasuvanema suhtes minimaalsed ja mitte taumlielikud

Ka Eesti Lastevanemate Liit on seisukohal et laste otildeigused ei ole piisavalt kaitstud seetotildettu

soovivad nad laste otildeiguste tugevdamist olukorras kus uumlks vanematest ei ole bioloogiline

vanem60

Samasooliste paaride puhul on partner faktiline vanem Lastekaitse Liidu president

Loone Ots on seisukohal et laps peab olema turvatud ja kaitstud nagu seda notildeuab Lastekaitse

Konventsioon Samuti arvab ta et samasooliste kooselu seadustamine on tervitatav samm

votilderdotildeiguslikkuse uumlhiskonda Laps satub vaumlgivalla ja hooletuse ohvriks nii samasoolises kui

erisoolises perekonnas seega peaksid tema otildeigused olema votildeimalikult efektiivselt kaitstud

motildelemal juhtumil Uumlhe votildeimaliku seisukoha jaumlrgi peaks samasoolistele peredele andma

lapsendamisotildeiguse erandjuhul see peab olema selgelt lapse huvides ning iga juhtumi puhul

arvestatakse konkreetseid asjaolusid ja teatud vanusest ka lapse notildeusolekut See aitaks vaumlltida

lapse lastekodusse sattumist laps peaks kasvama peres mitte uumlkskotildeik kui haumlsti varustatud

59

Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Edgar Salumaa Juridika

httpwwwjuridicaeejuridica_etphpdocument=etarticles1995123599PRNprvphp 60

Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest lk 3

httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise+koosel

uga+seotud+ettepanekutestpdf (18012013)

34

lastekodus Lastekaitse Liit on seisukohal et laps peab olema kaitstud ja Eesti laps peab

olema otildennelik vaatamata lapse kasvatajate soost61

Naumliteks votildeib tuua EIOtildeK kohtuotsuse Gas

ja Dubois v Prantsusmaa mille puhul kohtuniku eriarvamusel on samasoolises perekonnas

kasvatatav laps erinevas olukorras votilderreldes erisooliste taumliskasvanutega uumlhes peres kasvava

lapsega62

Eesti Potildehiseadus saumltestab ja tunnustab perekonna kaitset ja samuti peetakse potildehiseaduse jaumlrgi

oluliseks laste kasvatamist ning vanematele antakse mitte ainult luba vaid ka kohustus oma

lapsi kasvatada Mainitakse ka riigi kohustust perekonda laste kasvatamisel abistada Riigi

kohustuseks on luua lapsevanematele votildeimalused oma laste kasvatamiseks ja tagada laste

potildehivajadused63

Laps on homoseksuaalses peres kasvades erinevas olukorras votilderreldes heteroseksuaalses

peres kasvava lapsega Viimasel juhul on motildelemal vanemal otildeigus taotleda erinevaid

perekonna- ja laste kasvatamistoetusi kuna motildelemad vanemad votildeivad seadusjaumlrgselt end

lapsevanemana registreerida (bioloogiline vanem lapsendamine) Samasooliste partnerite

puhul on toetuste saamine raskendatud votildei ei ole uumlldse votildeimalik naumliteks votildeib tuua Viimsi

kaasuse probleemi Nii ei saa laps kes kasvab peres kahe samasoolise vanemaga vanemate

kaudu samalaadset riigipoolset toetust Kaasuses X Y ja Z vs Suurbritannia toob Inimotildeiguste

Kohus selgelt vaumllja et inimotildeiguste konventsioon votildeib olla totildelgendatud erinevalt ja perekonna

kaitse laieneb mitte ainult abiellunud paaridele vaid ka de facto peredele

Alati peab arvesse votildetma mitut erinevat faktorit kui kaua kaks taumliskasvanud isikut (sotildeltumata

soost) koos elanud on kas isikud elavad uumlhes leibkonnas kas nad soovivad votildei ei soovi lapsi

koos kasvatada64

Arvatakse et perekonna autentne tunnus on uumlhine laste kasvatamise otildeigus

61

Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012 httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed ( 21012012)

62 Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa 23032012

httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420 (22012013) 63

Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad sotsiaaltoetused ja ndash

teenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007 lk 29 64

Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in International

and Comparative Law Kluwer Law International 2002 lk 261

35

Seega peab uumlhine laste kasvatamisotildeigus olema identselt kaumlttesaadav nii heteroseksuaalsetele

kui ka samasoolistele paaridele Kui erisoolistel paaridel on otildeigus lapsi uumlhiselt kasvatada ilma

registreerimiseta siis peab selline otildeigus olema tagatud ka samasoolistele partneritele65

Eestis puudub spetsialiseerunud organ mis teostaks jaumlrelvalvet laste otildeiguste tagamise uumlle

Seda funktsiooni teostavad erinevad organid koostoumloumls Nendeks kohalik omavalitsus

maavalitsus otildeiguskantsler ja teised66

Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas nr 6-

81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute puumlsiv kooselu kuulub

perekonnapotildehiotildeiguse kaitse alla aga Eestis ei ole selline kooselu reguleeritud ja seetotildettu tuleb

luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Samuti puudub lapsendamist ja

hooldusotildeigust puudutav regulatsioon mis tagaks laste huvide arvestamise samasooliste

paaride puhul Partneril puudub lapsendamise votildeimalus ja see annab hooldusotildeiguse ainult

uumlhele vanemale kuid partnerid elavad koos lapsega ja motildelemad peaksid lapse eest vastutama

ja tema eest kandma hoolt Selline olukord votildeib tuua probleeme lapse hooldamisotildeiguse

teostamisel uumlhe partneri surma korral votildei juhul kui seaduslik lapsevanem ei saa mingil

potildehjusel pikemaajaliselt hooldusotildeigust teostada Samuti pole tagatud partneri otildeigus last edasi

kasvatada kui seaduslik vanem sureb

Probleem on ka uumluumlrisuhetes Votildelaotildeigusseaduse sect289 saumltestab et eluruumi uumluumlrnikul on otildeigus

uumluumlriruumides majutada oma abikaasat alaealisi lapsi ja toumloumlvotildeimetuid vanemaid ilma

uumluumlrileandja notildeusolekuta67

Juhul kui uumluumlrilevotildetja on lapse vanema partner siis ei saa

uumluumlrileandja notildeusolekuta eluruumis majutada last ega tema seaduslikku vanemat Sellega

satub laps ebasoodsasse olukorda votilderreldes lapsega kes elab perekonnas kus motildelemad

partnerid on tema seaduslikud vanemad Lapse eluruumides viibimine sotildeltub uumluumlrileandja

tahtest

65

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs (viide 58) lk 92 66

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava

2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20per

ede20arengukava202012-2020pdf (16022013) 67

Otildeiguskantsler ( viide 3) lk 1 5

36

Laste staatus samasoolistes paarides on laumlbi aegade olnud nagu Pandora laegas Alati on olnud

arusaadav aktsepteeritud ja isegi notildeutud et lapsel peab olema kaks vanemat aga nuumluumldseks on

see arenenud selles suunas et lapsel votildeib olla kaks ema kaks isa votildei isegi kolm vanemat

2007 aastal andis Ontario Kohus oma otsuses AA vs BB ONCA 268

selles kuumlsimuses uue

arengu Selle kaasuse puhul vaumlrbasid kaks homoseksuaalset stabiilses suhtes elavat naist oma

meessoost sotildebra lapse bioloogiliseks eostamiseks Lapse suumlndides olid tema seaduslikeks

vanemateks bioloogiline ema ja bioloogiline isa Bioloogilise ema samasooline partner oli

sellises situatsioonis lapse faktiline vanem taumlitis lapse teise ema rolli ja kandis suurt osa lapse

kasvatamises Kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngisid lapse elus vaumlga olulist rolli ja kandsid lapse

eest hoolt Lapse bioloogilise ema samasooline partner leidis et tal peaksid olema lapse

suhtes samuti seaduslikud otildeigused ja kohustused ning ta poumloumlrdus kohtusse nende otildeiguste ja

kohustuste saamiseks Kohus leidis et kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngivad lapse elus vaumlga suurt

rolli ja lapse otildeiguste tagamise seisukohalt on oluline et kotildeik kolm oleksid tema seaduslikud

vanemad

Kohus arvestas lapse huvidega ning see on selle kaasuse puhul kotildeige olulisem Kohus

otsustas et kotildeik kolm taumliskasvanut peavad olema seaduslike vanematena registreeritud ning

seelaumlbi sai laps kolm seaduslikku vanemat Nimetatud kaasus totildei samasooliste vanemate ja

sellistes peredes elavate laste probleemide osas taumliesti uue arengu Selliseid arenguid jaumllgides

votildeib oletada et ka teised riigid votildetavad Orlando kaasuse arvesse ja hakkavad seda jaumlrgima

Perekonna ja vanema staatuse kontseptsioon on viimase aja jooksul teinud laumlbi suured

muutused ja arengud avardanud piire ja haumlgustanud nende motildeistete traditsioonilist taumlhendust

Niisiis votildeib oletada et laumlhitulevikus toimuvad seadusandluses muudatused mille kohaselt ei

arvestata vanema staatuse saamisel enam vanemate seksuaalse saumlttumuse ja arvuga Selle

asemel votildeetakse arvesse eelkotildeige lapse huvid Selline olukord peaks viima selleni et tagatud

on taumlielik votilderdsus ja vaumllistatud diskrimineerimine Seda propageerib praegusel ajal Euroopa

Inimotildeiguste Konventsiooni artikkel 14

68

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and ROSENBERG

JJA AA v BB 2007 ONCA 2 httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

37

Tihtipeale sotildeltub lapse otildeiguslik staatus perekonnas sellest milline on temaga koos elavate

taumliskasvnanute suhte otildeiguslik staatus ndash sellest kas tegemist on abielu votildei registreeritud

kooseluga On oluline ka maumlrgata et vaumlga paljud riigid on laste kaitse tagamise eesmaumlrgil

avanud samasooliste paaride jaoks votildeimaluse oma suhteid registreerida Selle kaudu on neil

votildeimalus lapsi uumlheskoos lapsendada votildei siis on uumlhel partneril votildeimalik lapsendada partneri

laps Naumliteks Rootsis saavad lapsendamise puhul sarnase otildeigusliku staatuse nii paarid kes on

oma suhted kooseluna registreerinud kui ka abielus olevad erisoolised paarid

Norra ja Sakasamaa lubavad neil paumlevil registreeritud kooselus elavatel samasoolistel isikutel

lapsendada oma partneri lapse Siin tuleb aga silmas pidada et tegemist on siseriiklike

seadustega mis ei garanteeri nende rahvusvahelist tunnustamist Perekonna seisukohalt

taumlhendab see seda et nii lastel kui tema vanematel votildeivad tekkida otildeiguslikud probleemid

vaumlljaspool riiki juhul kui teises riigis ei kehti sarnased seadused69

Euroopa Liidu otildeigus

perekonnaotildeiguse valdkonnas notildeuab uumlhtlustamist ja liigub kiirelt sinnapoole Kindlasti on

vajalik demokraatlik ja selge lahendus mis hakkaks potildehinema Euroopa Inimotildeiguste

Konventsioonil

69

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family Law

Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008 lk 101-110

38

Kokkuvotildete

Uurimistoumlouml kaumligus olen jotildeudnud jaumlreldusele et kuigi Eestis ei ole perekonna motildeiste

defineeritud on selle motildeiste seadusaktidesse sisse viimine aumlaumlrmiselt oluline nii erisooliste kui

ka samasooliste paariride ja nendega koos elavate laste perekonnakaitse otildeiguse tagamiseks

Viimsi kaasus on vaumlga hea naumlide Eesti seadusandlusest Tuginedes Euroopa Liidu otildeigusele ja

Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtukaasustele olen jotildeudnud jaumlreldusele et teatud juhtudel

peavad nii erisooliste kui ka samasooliste paaride pered koos lastega votildei ilma kuuluma

perekonna kaitse alla Samuti peab registreerimata kooselus paari peres elav laps kuuluma

oma tegelike vanematega uumlhte perekonda ning olema kaitstud perekonna motildeiste taumlhenduses

taumlpselt samamoodi kui laps kes elab registreeritud kooselu sotildelminud faktiliste vanematega

Igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja diskrimineerimine mis potildehineb isikute

sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud Euroopa Liidu liikmesriigid ei tohi perekonna ja

uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise potildehjuseks nimetada Euroopa

Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta

perekonnaeluna millel on riiklik kaitse

Teine peatuumlkk naumlitas et hetkel votildeivad lapsel tekkida perekonnaliikmetega erinevad otildeiguslikud

suhed Perekonnaliige ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem seega on tema otildeigused lapse

suhtes ja lapse otildeigused faktilise vanema vastu piiritletud Faktiliste vanematega kes ei ole

oma suhteid registreerinud koos elav laps on ebavotilderdses olukorras votilderreldes lapsega kes elab

faktiliste vanematega kes on oma suhteid registreerinud Nii tekib lapse lastekodusse

sattumise oht naumliteks bioloogilise vanema surma puhul kui teisel faktilisel vanemal

puuduvad lapse uumlle vanemlikud otildeigused Selline kohtlemine ei pruugi olla lapse huvidega

kooskotildelas Abielus paari puhul seda probleemi ei teki

Kolmandas peatuumlkis kaumlsitlesin LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdset kohtlemist

votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega Toumloumlst tuleb

selgelt vaumllja et ebavotilderdsel kohtlemisel ei ole otildeigustust ja see ei ole kooskotildelas lapse huvidega

Lapsel on otildeigus kahele vanemale ning oma tegelike vanemate tunnustamisele sotildeltumata

tegelike kasvatajate soost Laps peab igal juhul olema kaitstud sotildeltumata sellest kas tema

39

faktilised vanemad on oma suhted registreerinud votildei mitte kuna laps ei saa seda kuidagi

motildejutada Samasooliste paaride puhul on laps ebavotilderdses olukorras votilderreldes erisooliste

faktiliste vanematega elava lapsega LGBT peredes elavate laste kaitse on puudulik ja notildeuab

taumliustamist sotildeltumata siseriigi uumlhiskonna valmisolekust ning eelkotildeige tuleb seda kuumlsimust

lahendades tugineda lapse huvidele

40

Summary

Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family

has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost

importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex

couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good

example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of

the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex

and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection

Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their

real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same

way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any

avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is

prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of

the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court

of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state

The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family

members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of

the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent

are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship

is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered

their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the

death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to

the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no

significance in the case of a married couple

In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent

families compared to children living in families formed by persons of different sexes The

thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests

Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition

41

regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their

factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any

bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared

to children living with their factual parents of different sexes The protection of children

living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the

general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into

consideration in the first place when solving the problem

42

Kasutatud materjalide loetelu

Kasutatud kirjandus

Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009

Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in

International and Comparative Law Kluwer Law International 2002

Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or

Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008

Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika

EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of

Fundamental Rights of the European Union 2006

European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw

European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and

discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal

analysis 2010

Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012

Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia

Antwerp-Oxford 2005

Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st

Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009

Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family

Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008

Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of

Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law

Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007

Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad

sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007

43

Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine

praktikas Lastekaitse Liit 2005

Kasutatud normatiivmaterjal

Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303

Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification

Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their

family members to move and reside freely within the territory of the Member States

Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50

Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2

Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8

Perekonnaseadus RT I 27062012 12

Kasutatud internetiallikad

Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second

Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June

2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and

ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2

httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-

2pg-27

Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of

fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012

httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6

-2008-0479amplanguage=EN

European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working

Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties

Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007

httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf

44

GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf

Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-

10xls

Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest

httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise

+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf

Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61

Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012

httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused

Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012

httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed

Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta

Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-

perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta

Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk

32

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC

C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf

Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France

httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886

Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa

23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede

arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja

20perede20arengukava202012-2020pdf

The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010

httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf

Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and

What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10

httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019

45

Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri

httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool

iste_isikute_peresuhepdf

Viidatud kohtupraktika

EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa

EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa

EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria

EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits

EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola

EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95

EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria

TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009

TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010

12

12 Perekonna motildeiste Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikas

Inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 8 uumltleb et igauumlhel on otildeigus era- ja

perekonnaelu kaitsele

Sotildena bdquoperekondldquo defineerimisel on oluline EIK kohtuotsus Emonet ja teised vs Šveits Kohus

toob punktis 33 selgelt vaumllja et perekond on kooslus kus inimeste vahel tekivad tihedad

isiklikud sidemed Punktis 44 on selgelt oumleldud et kaitsma ei pea mitte ainult seaduslikult

registreeritud kooslust ehk ametlikult abiellunud isikutest perekonda vaid kaitsta tuleb ka de

facto kooslust ehk isikuid kes moodustavad perekonna ilma seadusliku registreerimiseta

Kohtuotsuse kohaselt on olulised ka teised faktorid kui kaua partnerid koos on elanud kui

kaua on nende suhe kestnud ja kas nad on uumlksteisele selgelt vaumllja oumlelnud oma soovi lapsi

kooselus kasvatada 19

Uuem kohtuotsus mis aitab aru saada perekonna totildelgendusest on Schalk ja Kopf vs Austria

Varem kaumlsitleti samasooliste partnerite kooslust Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ainult

eraeluna aga antud kohtuotsuse punktis 90 leidis kohus et samasooliste partnerite kooselu

kus eksisteerib tihe isiklik side votildeib teatud juhtudel kaumlsitleda mitte lihtsalt eraeluna vaid

perekonnaeluna See taumlhendab seda et kui erisoolistest inimestest moodustuv paar on kooslus

mida kaitstakse riigis perekonna taumlhenduses siis samasugust samasoolistest inimestest

moodustatud kooslust peab samuti kaitsma perekonna taumlhenduses Kohus totildei vaumllja ka selle et

paljudes riikides on juba avatud samasooliste isikute suhete registreerimise votildeimalus riigi

tasandil20

Jaumlrgmine vaumlga oluline kaasus perekonnaelu defineerimiseks oli Karner vs Austria kus

meessoost taotleja elas pikaajalises suhtes mehega Taotleja partner potildedes surmaga lotildeppenud

haigust Motildelemad partnerid elasid uumluumlrikorteris ja peale uumlhe partneri surma avaldas kinnisvara

omanik soovi lotildepetada taotlejaga uumluumlrileping kuid kohalik seadus kaitses surnud isiku

perekonnaliikmeid uumluumlrilepingu lotildepetamise eest Austria Riigikohus leidis et selline kaitse ei

19

EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Switzerland p 33 34 36 20

EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95

13

laiene samasoolistele paaridele Euroopa Inimotildeiguste Kohus leidis et toimus artikkel 8

koosmotildejus artikkel 14-ga rikkumine Kui kohalik seadus kaitseb erisoolisi mitteabiellunud

kooslusi ja kui erisooliste pereliikmete puhul jaumlaumlks uumlhe pereliikme surma puhul uumluumlrileping

kehtima siis peab ta samuti kehtima ka samasooliste paaride puhul Seega ei olnud taotleja

uumluumlrilepingu lotildepetamine seaduslik Kohus kordas samuti seda et kui riiklikus seaduses

eksisteerivad erinevused erisooliste paaride ja samasooliste isikute paaride de facto kooselus

siis peavad need erinevused olema kas vaumlga potildehjalikult ja objektiivselt potildehjendatud votildei

kotildervaldatud21

Kaasuse Keegan vs Iirimaa puhul leidis Euroopa Inimotildeiguste Kohus et perekonnaelu kaitse

alla kuuluvad mitte ainult abiellunud isikud vaid motildenedel juhtudel ka de facto perekonnad

mis on oma olemuselt abieluga sarnased Antud kaasuse puhul oli tegemist erinevast soost

isikutega Kohus leidis punktis 43 et isegi kui laps on suumlndinud vaumlljaspool abielu votildeib kahe

inimese kooslust koos lapsega nimetada perekonnaeluks22

Kaasuse Kozak vs Poola puhul elas taotleja oma samasoolise partneriga munitsipaalkorteris

mis oli renditud taotleja partneri poolt Peale partneri surma poumloumlrdus taotleja omavalitsuse

poole et saada korteri uumluumlrileping oma nimele kuid omavalitsus keeldus Potildehjuseks oli

taotleja seksuaalsaumlttumus Omavalitsus leidis et faktilisele samasooliste isikute kooselule ei

laiene perekonnakaitse23

Inimotildeiguste kohus kordas et samasooliste isikute stabiilne de facto

pereelu taumlhistab perekonda samavotilderd nagu erisooliste isikute faktiline kooselu Selle kaasuse

puhul oli oluline kohtu arvamus et liikmesriigid peavad votildetma arvesse uumlhiskonna arengut

ning selle kaumligus on toimunud muudatused perekonna ja isikute omavaheliste suhete

valdkonnas Ehk siis kohus kinnitas et igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja

diskrimineerimine mis potildehineb isikute sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud

Liikmesriigid ei tohi perekonna ja uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise

potildehjuseks nimetada24

21

EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria 22

EIKo 2605 1994 1696990 1994 Keegan v Irimaa p 44 23

EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poland 24

European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and discrimination on

grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal analysis 2010 lk 46

14

Need kaasused naumlitavad et Euroopa Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute

stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta perekonnaeluna millel on riiklik kaitse Abieluvaumllised

samasooliste isikute kooslused peavad olema taumlpselt samamoodi kaitstud ja arvesse votildeetud

nagu abieluvaumllised erisoolistest isikutest moodustunud perekonnad Arenguid on naumlha ka

perekonnaelu defineerimisel Kui varem kuulus samasooliste isikute kooselu ainult eraelu

kaitse alla siis praegusel hetkel peab samasooliste isikute faktiline kooselu kuuluma

perekonna kaitse alla ning erinev kohtlemine ei ole lubatud

13 Perekonna motildeiste Euroopa Liidu otildeiguses

Euroopa Liit alustas liikumist perekonnaotildeiguse uumlhtlustamiseks juba aastal 1994 kui tuli vaumllja

Euroopa Parlamendi resolutsioon geide ja lesbide votilderdsete otildeiguste kaitsmiseks Euroopa Liidu

liikmesriikides Euroopa Liidu liikmesriigid votildetsid vastu otsuse et kotildeikide liikmesriikide

kodanike otildeigusi tuleb kaitsta sotildeltumata nende seksuaalsest saumlttumusest ja kotildervaldada tuleb

igasugune ebavotilderdne kohtlemine mis baseerub seksuaalsel saumlttumusel See ei loonud siiski

votildeimalust abiellumiseks Sotildeltumata sellest leidsid motildened Euroopa Liidu liikmesriigid

kuumlsimusele alternatiivlahenduse avades nii erisoolistele kui samasoolistele paaridele

votildeimaluse registreerida oma suhteid abieluvaumlliselt25

Euroopa Liidu otildeiguses on vaumlga oluline seaduslik akt nimega Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste

Harta mis jotildeustus koos Lissaboni lepingu jotildeustumisega Seadusakti artikkel 7 uumltleb et

igauumlhel on otildeigus perekonna- ja privaatelu kaitseks artikkel 9 uumltleb uumlhtlasi et igauumlhel on otildeigus

abielluda ja luua perekond ning need potildehiotildeigused peavad olema garanteeritud ja kaitstud

vastavalt siseriiklikele seadustele Enne muudatust sisaldas artikkel 9 naise ja mehe motildeistet ja

oli seega totildelgendatav kehtivana ainult erisoolistele isikutele kuid taumlnaseks on sotildenad bdquomeesldquo ja

bdquonaineldquo artikkel 9st kotildervaldatud See taumlhendab et perekond kui institutsioon on Euroopa

Liidu otildeiguses hetkel oma struktuuri vaumlaumlrtuste ja funktsioonide puhul uumlleminekustaadiumis

Artikkel uumltleb et abiellumise otildeigus peab olema garanteeritud vastavalt siseriiklikele

25

Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in

Europe Organising Committee of the Commission on European Family Law 2003 lk 12-14

15

seadustele kuid viide naisele ja mehele otildeigussubjektina on liikunud tagaplaanile Artikkel 9

on formuleeritud sooneutraalselt Uumlldiselt saab riik kehtestada abielu lubamisele piiranguid

ainult vastavalt ratsionaalsuse printsiibile ja mitte meelevaldselt Motildened piirangud (nagu

abieluks lubatud vanus) on universaalsed kuid sooline tunnus ei ole asjakohane26

Samasooliste paaride abiellumise lubamine votildei mittelubamine on siseriiklik kuumlsimus27

Kuid

artikkel 9 raumlaumlgib ka otildeigusest luua perekond See on artikkel 9 taumlhenduses eraldiseisev otildeigus

mis ei ole otseselt seotud otildeigusega abielluda

Kaasaegne tendents Euroopas naumlitab seda et paljud inimesed elavad vaumlljaspool abielu

institutsiooni Tunnustatud abielu pole enam otildeiguslik eeltingimus perekonna loomiseks ja ei

ole ainuke viis luua perekonnaelu mis omandaks riigi kaitse ja mittesekkumise otildeiguse28

See

tendents naumlitab et perekonna motildeistet peab kaumlsitlema laialt ja see peab sisaldama palju

erinevaid perekonnavorme sealhulgas de facto perekonnaelu Euroopa Parlament julgustab

liikmesriikides abieluvaumlliste suhete seadustamist ning pikaajalistele abieluvaumlliste suhetele

abieluga sarnase kaitse tagamist nii erisoolistele kui samasoolistele paaridele29

Perekonnaelu motildeiste kuumlsimuse olulisus totildestatatakse ka direktiivis mis kaumlsitleb perekonna

taasuumlhinemist Direktiivi 200386EC kotildeige progressiivsem element on perekonna motildeiste

laiendamine ning moderniseerimine direktiiv hotildelmab mitte ainult abielu sotildelminud isikuid

vaid ka registreeritud de facto kooslusi mis on perekonnaelu motildeiste moderniseerimisel

oluline samm edasi Direktiivi artikkel 4 p3-s kasutatakse terminit abieluvaumlline partner kes

elab registreeritud partnerluses taotlejaga Sinna hulka kuulub ka registreeritud samasooline

partner30

Euroopa Liidu direktiiv 200438EC defineerib pereliikme motildeistet ka artikkel 2 p2-

s partner kes on sotildelminud registreeritud vabaabielu on pereliige kui liikmesriik kaumlsitleb

registreeritud kooselu abieluga votilderdsena31

26

Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union EU Network of

Independent Experts on Fundamental Rights 2006 lk 99-103 27

Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 30301 Artikkel 9 28

Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union( viide 26) lk 103 29

Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union (viide 26) lk 98-104 30

Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification 31

Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their

family members to move and reside freely within the territory of the Member States

16

2 Laste otildeiguslik staatus LGBT perekonnas

Olen eelnevas peatuumlkis naumlidanud et samasooliste paaride kooslused peavad kuuluma

perekonna motildeiste alla Ei ole vaumllistatud et samasooliste paaridega elavad ka lapsed Siin tekib

oluline kuumlsimus ndash kui erinevast soost isikud kuuluvad perekonna motildeiste alla siis kes on

samasoolises perekonnas elava lapse perekond ja mis otildeigused ja kohustused on tal

perekonnaliikmete vastu Kuidas saab laps tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest

partneritest koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes

Kaumlsitlen LGBT perekondade erinevaid laste saamise mooduseid kuna sellest tulenevad

erinevad otildeiguslikud suhted lapse lapse bioloogiliste vanemate ja lapse bioloogilise vanema

partneri vahel LGBT perekondades on laste saamine raskendatud Samasoolised isikud ei saa

loomulikul teel lapsi seega votildeivad otildeiguslikus plaanis tekkida variandid kus laps ei omanda

teatud otildeigusi bioloogilise vanema partneri vastu aga faktiliselt on tegemist ikkagi

perekonnaga Seda olen kaumlesolevas toumloumls eelnevalt ka totildeestanud

LGBT perekondadel on laste saamiseks jaumlrgnevad votildeimalused kunstlik viljastamine

lapsendamine eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapsed Niisiis tekib lapse jaoks

kohe kaks erinevat peremudelit uumlhe variandi puhul on lapsel osaliselt geneetiline perekond

ehk siis lapsel on faktilises perekonnas uumlks bioloogiline vanem Teisel juhul on lapsel

taumlielikult mittegeneetiline perekond ndash selle naumlite puhul pole kumbki vanem faktilises

perekonnas lapsega kuidagi geneetiliselt seotud

21 Kunstliku viljastamise teel saadud laps ja tema otildeiguslik staatus LGBT

perekonnas

Kunstlik viljastamine embruumlo ja munarakkude siirdamine ning asendusemadus annavad laste

soetamiseks votildeimaluse paaridele kes ei saa seda teha bioloogilisel teel Praegusel hetkel on

meditsiin jotildeudnud hetkeni kus lapse suumlnnitanud ema ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem

Nendel juhtudel tekib kuumlsimus kes on lapse seaduslik vanem ja missugused otildeiguslikud suhted

tekivad lapse bioloogilise vanema lapse suumlnnitanud ema ning munaraku- embruumlo- votildei

17

seemnerakudoonori vahel Uumlhtlasi tekib kuumlsimus kes kuulub nendel juhtumitel lapse

perekonda ja kellel on otildeigus riiklikule kaitsele perekonna taumlhenduses

211 Holland

Euroopa Liidus on erinevatel riikidel erinevad riiklikud seadused mis reguleerivad mis tahes

kunstlikku viljastamist nii samasooliste kuid ka erisooliste perede jaoks

Kotildeige kaugemale on selle kuumlsimuse lahendamisel jotildeudnud Holland kus on seadustatud ka

asendusemaduse Samasooliste naiste paari jaoks on loodud erinevad votildeimalused lapse

eostamiseks ja motildened nendest annavad ka motildelemale naisele vanema staatuse Hollandis on

votildeimalik protseduur kus uumlhele naisele kantakse uumlle teise naise votildei partneri munarakust

loodud embruumlo mis on kunstlikult viljastatud kas kindla doonori votildei anonuumluumlmse doonoriga

Motildelemal naisel tekib lapsega geneetiline side ja uumlsna totildeenaumloliselt saavad motildelemad naised olla

lapse seaduslikud vanemad kuid mitte automaatselt seaduse alusel Hollandis saab ainult

lapse suumlnnitanud emast automaatselt lapse seaduslik vanem Bioloogilise ema partneril on

seaduse alusel lubatud partneri laps lapsendada Vaumlga oluline asjaolu sellisel juhul on et

parnteri lapse lapsendamiseks ei pea paar olema seaduslikult registreeritud Sellisel juhul on

oluline ainult laste huvidega arvestamine ja stabiilne kooselu teatud aja jooksul nii partneri

kui lapsega Sama reegel kehtib ka juhul kui uumlks parter on kunstlikult viljastatud

doonorseemnerakkudega ja teisel partneril ei eksisteeri lapsega bioloogilist sidet Motildelemal

juhul on lapse otildeigused taumleilikult kaetud lapsel on tagatud otildeigus nii isale (juhul kui doonor on

teada) kui ka bioloogilisele emale ning lapsel on votildeimalus saada otildeigused ka bioloogilise ema

partneri suhtes kui viimane lapse lapsendab32

Doonorseemnerakkudega kunstlikult viljastatud naise lapsel votildeivad motildenel juhul olla ka

otildeigused doonori suhtes Seda juhul kui doonor on teada maumlrgib ta avaldusele et tahab olla

lapse seaduslik vanem Kohus votildeib talle selle otildeiguse anda kui lapse ema ja doonor elavad

32

Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of Children

with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law Intersentia

Antwerpen ndash Oxford 2007 lk 163-167

18

koos perekonnana Kui doonor on teada ja ei soovi lapse suhtes seemnerakkude andmise

momendil vanemlikke otildeigusi siis ei saa teda vanemana maumlaumlratleda kuna ta ei moodusta

bioloogilise emaga perekonda Juhul kui doonor pole teada ja seemnerakud on tulnud

spermapangast ei saa doonor mitte mingil juhul olla lapse seaduslik vanem ning samuti pole

tal votildeimalust seda taotleda

Kotildeigil neil juhtudel on arvestatud olulist faktorit ndash selleks on reaalne pereelu doonori ja lapse

bioloogilise ema vahel ning motildelema kindel soov votildei soovi puudus saada lapse ametlikuks

vanemaks Sellega on laps samuti kaitstud tal on otildeigus olla oma tegelike vanemate laps33

Juhul kui Hollandis elavad naissoost parterid on abiellunud ja nende perekonda suumlnnib laps

siis saavad motildelemad partnerid automaatselt seadusejaumlrgselt lapse vanemateks ainuke erand

oleks siis kui lapse isal oleks enne lapse suumlndi tema suhtes seaduslikud otildeigused (sel juhul ei

pea lapse isa olema bioloogiline isa) Samuti eksisteerib votildeimalus et samal ajal oleksid

hooldajad nii lapse bioloogiline isa kui last kasvatav samasooline naistepaar Sellisel juhul

antakse isale isadusotildeigus ning samasoolised naissoost partnerid saavad uumlhise vanemliku

vastutuse34

Homoseksuaalsetele meessoost paaridele on Hollandis laste saamiseks avatud ka

asendusemaduse votildeimalus Selleks on kaks votildeimalust asendusemale kantakse uumlle

doonornaise munarakud mis on kunstlikult viljastatud uumlhe partneri seemnerakkudega votildei siis

viljastatakse asendusema munarakud kunstlikult uumlhe partneri seemnerakkudega Motildelemal

juhul on seaduslikeks vanemateks asendusema ning seemnerakkude doonor ehk uumlks

partneritest kelle seemnerakke kunstliku viljastamise puhul kasutati Partner ei saa

vanemlikke otildeigusi seaduse alusel automaatselt kuid teine partner votildeib esitada taotluse

lapsendamiseks ning selle protsessi kaumligus omandab teine meessoost partner vanemlikud

otildeigused35

Nimetatud juhtudel on samasoolises perekonnas kasvava lapse motildelemad faktilised

vanemad ka seaduslikud vanemad ja selline perekond on kaitstud siseriiklike seadustega

erisooliste paaridega votilderdselt

33

Machtelt Vonk (viide 32) lk 179-180 34

Machtelt Vonk (viide 32) lk 185 35

Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st Century

Organising Committee of the Commission on European Family Law 2009 lk 183

19

Asendusemaduse puhul on seaduslikult vahe kas asendusema on abielus votildei mitte Juhul kui

asendusema on abielus siis on seaduslikuks vanemaks lapse suumlnnitanud ema kuid motildelemad

partnerid saavad lapse uumlheskoos lapsendada Juhul kui asendusema on registreeritud kooselus

votildei vallaline siis votildetab partneritest see kes on lapse bioloogiline vanem isaduse omaks ning

saab seadusliku vanema staatuse partner lapsendab teise partneri lapse36

212 Eesti

Votilderreldes Hollandiga ei ole Eestis lapse ja tema samasoolise bioloogilise vanema partneri

omavaheline otildeiguslik suhe reguleeritud See ei ole kooskotildelas lapse parimate huvide

arvestamisega ning tekitab ebavotilderdset kohtlemist votilderreldes kunstliku viljastamise teel saadud

lapsega kelle bioloogiline ja faktiline vanem on erisoolised37

Eestis saavad kunstliku viljastamise abil lapse saada ainult naissoost samasoolised paarid ja

seda kahel erineval viisil kunstlik viljastamine mehe seemnerakkudega ning votildeotilderast

munarakust loodud embruumlo uumllekandmine naisele

Igale naistele on loodud votildeimalus kasutada kunstilikku viljastamist Kui heteroseksuaalne

naine on abielus siis on tal kunstlikuks viljastamiseks vaja oma abikaasa kirjalikku luba

vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seaduse38

sect 17-le Kui naine elab

homoseksuaalses kooselus ja soovib teostada kunstlikku viljastamist siis ei maumlngi tema

elukaaslane selle seaduse jaumlrgi olulist otildeigusliku rolli Seaduse jaumlrgi on partner kotildervaline isik ja

seadus ei defineeri teda kuidagi kuid de facto partner taumlidab lapse kasvatamisel abikaasa rolli

ja tema luba kunstlikuks viljastamiseks oleks samalaadselt vajalik ja oluline nagu

heteroseksuaalsetel paaridel

36

Machtelt Vonk (viide 32) lk 204-205 37

Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or Transgender

Families A European Prespective ILGA-Europe 2008 lk 5 38

Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13

20

Naine kes elab samasoolise partneriga on praeguste seaduste kohaselt sunnitud ennast

vallaliseks naiseks nimetama ja tema kunstlik viljastamine hakkaks toimima kunstliku

viljastamise ja embruumlokaitse seaduse sect-des 21 ja 22 ettenaumlhtud tingimustel sama seaduse sect 5

lg 2 alusel Vastuoluline on ka fakt et samasoolise partneriga elav naine peab nimetama

ennast vallaliseks ka juhul kui on tegelikult samasoolise partneriga suhtes ent soovib last (ja

seda just paarisuhtes koos kasvatada) Selline olukord on tekkinud kuna samasooliste isikute

kooselu ei ole praegusel hetkel kuidagi seaduslikult registreeritav Samasoolises paarisuhtes

elaval naisel sellel juhul on sundvaletamise seisund mis on tekkinud seaduses nimetatud

perekonnaseisu votildeimalike vormide ebataumlielikkuse totildettu

Doonori seemnerakkudega kunstliku viljastamise abil seotud perekonna lapsel on faktiliselt

kaks samasoolist vanemat aga seaduslikult on tal registreeritud ainult bioloogiline ema

Seega kasvab laps seaduse jaumlrgi uumlksikemaga ning tal on otildeigused ja kohustused ainult uumlhe

vanema suhtes

Kunstliku viljastamise meetodi puhul kus uumlhele naisele kantakse uumlle teise naise votildei partneri

munarakust loodud embruumlo loetakse laps samuti potildelvnevaks naisest kes on ta suumlnnitanud

(vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlo kaitse seaduse sect24-le)Vastavalt

perekonnaseaduse sect23 lg 1 on selline kunstlik viljastamine lubatud ainult siis kui naise

viljastamine muul viisil ei ole votildeimalik Sellise kunstliku viljastamise puhul oleks motildelemal

naisel votildeimalik olla lapsega geneetiliselt seotud kuid seaduse jaumlrgi sunnitakse jaumlllegi peale

olukord kus ainult uumlht naist loetakse lapsevanemaks Kui votilderrelda seda olukorda abielus

oleva heteroseksuaalse paariga siis on olukord jaumlrgmine ndash kui naist viljastatakse kunstlikult

tema abikaasa seemnerakkudega siis vastavalt sama seaduse sect17 lg 21

loetakse laps sellest

mehest potildelvnevaks ning motildelemad saavad lapse seaduslikuks vanemaks Nii samasooliste

naiste paari puhul kui ka erisoolise paari puhul votildetavad motildelemad isikud osa kunstliku

viljastamise protsessist ja motildelemad on geneetiliselt lapsega seotud kuid samasooliste naiste

paari puhul on seaduslik vanem ainult lapse suumlnnitatud naine Sellisel juhul tekib ebavotilderdne

kohtlemine

21

Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse39

sect24 lg 1 uumltleb et lapse arengu ja kasvu loomulikuks

keskkonnaks on perekond ning lastega perekonnad peavad saama riiklikku kaitset ja toetust

See taumlhendab et lapse jaoks on aumlaumlrmiselt oluline et tema kaks samasoolist kasvatajat ja tema

ise kuuluksid otildeiguslikult perekonna motildeiste alla Nii saaks ta oma otildeigusi ja kohustusi taumlielikult

rakendada sotildeltumata tema tegelike vanemate soost taumlpselt sama moodi kui laps kes elab

erisooliste faktiliste vanematega Praegune kohtlemine on ebavotilderdne votilderreldes lapsega kes

elab erinevast soost isikutest moodustatud perekonnas kus uumlks taumliskasvanutest on

bioloogiline vanem aga teine on vanema partner See on ka totildeendatud uuringutega40

Erinevast soost isikute kooslust ja nende last nimetatakse praeguse seaduse kohaselt

perekonnaks ja vanema partner on kasuvanem

Meessoost seksuaalvaumlhemustel ei ole votildeimalik kunstliku viljastamise teel last saada kuna

Eestis ei ole vastavalt Karistusseadustiku41

sect132 asendusemadus lubatud See taumlhendab et

samasoolised mehed ei sa uumlheskoos lapsi eostada See taumlhendab ebavotilderdset kohtlemist

votilderreldes samasooliste naiste paaridega

22 Votildeotilderaslapse lapsendamise abil seotud laps

221 Euroopa Inimotildeiguste Kohus

Euroopa Liidus on samasooliste paaride ja nende laste probleem lahendatud igas riigis

erinevalt Analuumluumlsin motildenda Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtuotsust mis on taumlitmiseks

kohustuslikud ka Eestis Kaasuse Frettegrave vs Prantsusmaa taotleja arvates rikuti tema otildeigust

austusele era- ja perekonnaelu vastu ehk siis rikuti inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse

konventsiooni artikkel 8 ja artikkel 14 mis keelavad diskrimineerimist Taotleja soovis uumlksi

last adopteerida ja taotles seda 1991 aasta oktoobris Esimesel intervjuul avaldas taotleja oma

homoseksuaalsuse ja vaumlitis et ta elab uumlksinda ilma partnerita Peale seda pakkus intervjueerija

39

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50

40 Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 24-33

41 Karistusseadustik RT I 17042013 8

22

vaumllja lapsendamise protsessi lotildepetamise 1993 aastal jaumlttis Pariisi Sotsiaalfondi osakond

hageja taotluse rahuldamata Antud otsuse potildehjuseks oli see et Frette pakkus lapse jaoks

ebastabiilset ja potentsiaalselt last kahjustavat emarolli mudelit Potildehiline kuumlsimus oli selles et

kas uumlksik homoseksuaalne isa on votildeimeline last kasvatama votildei mitte Euroopa Inimotildeiguste

Kohus otsustas haumlaumlletustulemusega neli kolme vastu et rikkumist artikkel 14 koostoimes

artikkel 842

ei olnud Seega ei tohi Eestis takistada laste lapsendamist homoseksuaalsetele

isikutele

Peale Frettegrave vs Prantsusmaa kaasust esitas Ameerika Uumlhendriikide Psuumlhhoanaluumluumltiline

Assotsiatsioon avalduse et geid ja lesbid on nii uumlksikisikute kui paaridena votildeimelised

tegutsema ja last kasvatama lapse huvidest laumlhtudes Nad on votildeimelised taumlitma lapse tervist

kahjustamata kotildeiki kohustusi ja peaksid saama heteroseksuaalsete vanematega votilderdsed

otildeigused ning seda nii paaris kui ka uumlksikisikuna Eelpool toodud uuringute naumlited muudavad

kohtu arvamuse punktis 42 taumliesti otildeigustamatuks Lisaks sellele vaumlidab kohus punktis 42 et ei

ole piisavalt palju lapsi et adopteerimise notildeudlust rahuldada See on vaidlustatav arvamus43

ILGA-EUROPE-i kaasuse kommentaaride kokkuvotildettes totildei autor vaumllja arvamuse et nii kaua

kui Prantsusmaal on lubatud lapsendamine uumlksikutele heteroseksuaalsete isikutele ei luba

artikkel 8 ja artikkel 14 Prantsusmaa haldusorganitel ja kohtutel jaumltta geisid ja lesbisid

lapsendamise protsessist vaumllja nimetades potildehjuseks nende isikute seksuaalsaumlttumust 17

Jaumlrgmiseks vaatlen laumlhemalt kaasust EB vs Prantsusmaa 1998 aasta veebruaris esitas

taotleja Prantsusmaal taotluse lapse lapsendamiseks Lapsendamise menetluse kaumligus mainis

taotluse esitaja et ta on homoseksuaalne ja tal on samasooline partner R

Augustis 1998 andis taotlejat kuumlsitlenud psuumlhholoog hinnangu et talle ei peaks lapsendamist

lubama Potildehjusena totildei psuumlhholoog vaumllja asjaolu et taotleja hakkab last uumlksi kasvatama ning

see kahjustaks last kuna laps peaks naumlgema kindlat peremudelit kus on nii isa kui ka ema

42

EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v France 43

Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second

Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June

2005httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf (09102012)

23

Lisaks sellele vaumlitis psuumlhholoog et taotleja elab oma samasoolise partneriga aga ei soovi seda

kinnitada ja jaumltab partnerisse puutuvad kuumlsimused vastamata See votildeib samuti last kahjustada

kuna ta saab ainult emade eeskuju Psuumlhholoogi arvates ei olnud see otildeige

1998 aasta oktoobris esitas perenotildeukogu lapsendamise juhatuse esindaja arvamuse et

taotlejale ei peaks lapsendamist lubama Ta vaumlitis et vastavalt tema kogemusele on lapse

jaoks paremad perekonnad kus on nii ema kui ka isa ehk siis lapsendamiseks sobivad

erisoolised paarid

1998 novembris ei lubatud taotlejal lapsendamist jaumlrgnevatel potildehjustel taotleja ei ole

uumlksikemana votildeimeline naumlitama lapsele otildeiget peremudelit kus maumlngib olulist osa mehelik roll

ja taotleja partneri osavotildett lapse kasvatamisel ei ole kindlaks tehtud See votildeib samuti last

kahjustada

Halduskohus ei lubanud samuti taotlejale lapsendamist ning tugines seejuures

homoseksuaalsuse argumendile Nii rikkus ta inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse

konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga

Kohus taumlheldas taotleja elustiili mis ei ole lapse kasvatamiseks sobilik ning ei ole lapse

huvides ja votildeib teda kahjustada Lisaks sellele on kohaliku tsiviilseadustiku artikkel 343 jaumlrgi

lubatud lapsendamise taotlemine igauumlhele kes on vaumlhemalt 28 aastat vana Seega rikuti ka

kohalikku seadust mitte ainult konventsiooni

Prantsusmaa tugines kohtuotsusele Frettegrave vs Prantsusmaa kaasuses kus kohus ei rahuldanud

taotleja esitatud notildeuet Seekord otsustas kohus otsuse punktis 51 et eelnevas kaasuses rikuti

artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga44

Euroopa Inimotildeiguste Kohus otsustas haumlaumlltega kuumlmme

seitsme vastu et rikuti artikkel 14 koostoimes artikkel 8-ga45

44

EIKo 2201 2008 4354602 EB v France 45

Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France

httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886 22012008

24

Kaasustest votildeib vaumllja lugeda et homoseksuaalsed lapsevanemad ei saa kuidagi last kahjustada

ja homoseksuaalsus ei taumlhenda seda et sellises perekonnas kasvav laps ei saa otildeiget kasvatust

Homoseksuaalsed vanemad ei kaumlitu lapse huvisid silmas pidades halvemini kui

heteroseksuaalsed vanemad Laste adopteerimise puhul ei saa taotleja homoseksuaalsus

kuidagi motildejutada lapsendamise lubamist votildei mittelubamist Homoseksuaalse eluviisi toomine

potildehjuseks miks mitte adopteerida on keelatud ja rikub konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus

artikkel 8-ga

Neid kaasused on omavahel vaumlga sarnased Ferreteacute kaasuses otsustas kohus nelja haumlaumllega

kolme vastu et antud juhul ei olnud artikkel 8 koosmotildejus artikkel 14 rikkumist aga EB

kaasuses otsustas kohus kuumlmne haumlaumllega seitsme vastu et tegemist oli rikkumisega Euroopa

Inimotildeiguste Kohtu Kohtu president ja Prantsusmaa kohtunik Kohtunik Costa olid Ferreteacute

kaasuse puhul enamikus ja arvasid et rikkumist ei olnud aga EB kaasuses otsustasid nad

juba seda et taotleja otildeigused olid rikutud EB kaasuse puhul maumlrkas kohus ka seda et alates

Ferretteacute kaasuse jaumlrel on toimunud ilmselge otildeiguse areng samasoolistele isikutele

lapsendamise kuumlsimuses ja nuumluumldseks on see legaalne juba kuumlmnes Euroopa Liidu riigis Seda

votildeib ka totildelgendada nii et konventsiooni saumltted ei oma kindlat totildelgendust vaid seda peab

totildelgendama kaumlesoleva hetke otildeiguslikku olukorda arvestades46

Motildelema kaasuse puhul toimub

lapsendamine vallalise isiku poolt kuid EB kaasuse puhul oli taotlejal partner ja kuna

lapsendamine on antud olukorras vaid ainuisikuline ei oleks lapsel mingeid otildeigusi ega

kohustusi teda lapsendanud inimese partneri suhtes

222 Eesti

Eesti seadus ei keela seksuaalvaumlhemustele uumlksinda lapsendamist ent justiitsministeeriumil on

arvamus et samasoolistele partneritele lapsendamise lubamine on keeruline ja tihti peale

vaidlustatav teema kuna ministeeriumi arvates ei ole Eesti uumlhiskond kindel et samasoolistele

partneritele lapsendamine on lapse huvides ja ei kahjusta teda47

kuid laste otildeiguste kaitset

tagades ei tohi tugineda uumlhiskonna valmisolekule LGBT perekonnade tunnustamisel

46

European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw 47

Andra Olm (viide 12) lk 63

25

Perekonnaseaduse48

sect148 uumltleb et lapsendada votildeivad nii vallalised kui ka abielu sotildelminud

isikud Kuivotilderd LGBT inimesed ei saa oma vahel sotildelmida abielu ega oma suhteid muul moel

registreerida siis on nad otildeiguslikult vallalised isikud vaatamata sellele et nad faktiliselt

moodustavad perekonna Seega laieneb neile lapsendamise puhul perekonnaseaduse sect148 lg1

mis uumltleb et vallaline isik votildeib lapsendada ainult uumlksinda Samuti ei saa perekonnaseaduse

sect149 jaumlrgi teine partner sama last lapsendada sest lapsendamissuhete kestel ei saa muu isik

vaumllja arvatud lapsendaja abikaasa sama last lapsendada Kui vaadata siinkohal lapse otildeigusi

lapsendaja partneri suhtes siis ei ole lapsel oma vanema partneri suhtes vastavalt

perekonnaseaduse sect161 mingeid otildeigusi ega kohustusi sest lapse hooldamisotildeigus laieneb vaid

sellisel juhul kui abikaasad lapsendavad uumlhiselt votildei lapsendatakse abikaasa laps Muudel

juhtudel kuulub hooldamise otildeigus ainult lapsendajale ainuisikuliselt

Samasoolised partnerid kuuluvad selle seaduse taumlhenduses muude juhtumite hulka Seega ndash

elades kahe samasoolise vanemaga peres kus kumbki ei ole bioloogiline vanem on lapsel

otildeigused ja kohustused ainult uumlhe vanema vastu Naumliteks kui uumlhel partneril on bioloogiline votildei

lapsendatud laps olemas ja teine partner soovib omalt poolt perekonnavaumlliselt teist last

lapsendada siis lapsendamise protsessi kaumligus ei arvestata perekonnaseaduse sect147 lg 2-ga

mis uumltleb et lapsendamine ei ole lubatud kui lapsendaja lapsed on selle vastu votildei kui

lapsendaja lapsed kahjustavad mingil maumlaumlral lapsendatava huve Kuna lapsendatav saabub

perekonda kus on olemas teised lapsed tuleks kindlasti arvestada nende huvidega ja

veenduda et nad ei kahjusta lapsendatavat aga sellisel juhul toimub lapsendamine

seadusjaumlrgselt vallalise isiku poolt See ei ole paraku piisav lapse huvidega arvestamine

Samuti tekib lapsendamise puhul vanusepiiranguga seotud ebavotilderdne kohtlemine

Perekonnaseaduse sect150 lg 1 uumltleb et lapsendada votildeib vaumlhemalt 25-aastane piiramata

teovotildeimega isik kuid lg 2 uumltleb et kohus votildeib erandjuhtudel lubada lapsendamist ka

vaumlhemalt 18-aastasele juhul kui ta lapsendab oma abikaasa lapse Samasooliste paaride jaoks

see jaumlllegi ei kehti kuivotilderd neil ei ole votildeimalik omavahel abielluda See on oluline piirang

mis votildeib tingida olukorra kus uumlks partner kes on lapse seaduslik vanem sureb ja tema

48

Perekonnaseadus RT I 27062012 12

26

partner kes on last kasvatanud on alla 25-aastane ning seega ei ole tal seaduse jaumlrgi votildeimalik

surnud partneri last lapsendada Nii tekib lapse lastekodusse sattumise oht ning see ei pruugi

olla lapse huvidega kooskotildelas Lapse jaoks on tema bioloogilise vanema partner tegelik

vanem ning perekonnaliige kuid tekib olukord kus laps eemaldatakse tema ellu jaumlaumlnud

faktilisest vanemast Abielus paari puhul seda probleemi ei teki kuna sellisel juhul on lapse

bioloogilise vanema partner lapse seaduslik kasuvanem isegi kui ta pole last lapsendanud

vastavalt perekonnaseadusele Ning bioloogilise vanema surma puhul ei eemaldata last

kasuvanemast ning olles alla 25-aastane kasuvanem saab erandolukorras lapsendada ka

surnud abikaasa last

Seega tuginenes Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikale tuleb Eestis luua laste ning

samasoolistest isikutest moodustatud perekondade ja nende laste kaitse ning tagada laste

parimate huvide arvestamine vastavalt laste otildeigustele Inimotildeiguste konventsiooni antud otildeigus

perekonnakaitsele rakendub samuti laste suhtes

23 Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud laps

Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapse otildeiguslik seis on erinev ja mingil maumlaumlral

raskem kui eelnevatel juhtudel Siin votildeib naumlha kolme erinevat teed Uumlks stsenaarium on

selline et lapsel on kaks seaduslikku vanemat kes on lahus kusjuures motildelemad on

bioloogilised vanemad ning uumlhel vanemal on samasooline partner ja laps elab nendega koos

Teise variandi puhul on lapsel kaks bioloogilist vanemat kes on lahus Uumlhel vanemal

puuduvad votildei on aumlra votildeetud vanemaotildeigused ning laps elab oma seadusliku bioloogilise

vanemaga ja vanema partneriga Kolmanda votildeimaluse puhul elab samasoolistest isikutest

moodustatud perekonnas vaumlhemalt kaks last igal lapsel on erinevad bioloogilised vanemad

Tegelikkuses elavad lapsed koos uumlhe bioloogilise vanemaga ja vanema partneriga Lapsed ei

ole omavahel veresugulased

231 Eesti

27

Analuumluumlsin kaumlesolevas peatuumlkis eelkotildeige olukorda kus lapsel on kaks seaduslikku bioloogilist

vanemat vanemad on lahus ja laps elab uumlhe seadusliku vanemaga ja tema partneriga See

taumlhendab et lapsel on faktiliselt kolm isikut kes tema eest hoolt kannavad ja tema elust osa

votildetavad Lapsel on otildeiguslik side ainult kahe bioloogilise vanemaga ning vanema partneril kes

elab lapsega koos ja kasvatab last puudub otildeiguslik side lapsega Kui votilderrelda seda olukorda

heteroseksuaalse perekonnaga siis sellisel juhul on uuel partneril votildeimalus partneri last

lapsendada juhul kui teine lapsevanem annab notildeusoleku ja kui nad on abielus vastavalt

perekonnaseaduse sect152 lg1 Selle kohaselt katkeb lapsel otildeiguslik side uumlhe bioloogilise

vanemaga ja tekib see vanema partneriga Homoseksuaalsetel isikutel puudub selline

votildeimalus kuna partneri last saab lapsendada ainult abiellunud votildeotilderasvanem

Otildeiguslik side vanema partneriga puudub ka juhtumi puhul kus lapsel on ainult uumlks seaduslik

vanem ja teiselt bioloogiliselt vanemalt on vanemlikud otildeigused aumlra votildeetud votildei siis ei ole teine

bioloogiline vanem kindlaks tehtud Samas on heteroseksuaalsetel paaridel votildeimalik luua

otildeiguslikud suhteid lapse ja partneri vahel Abielu sotildelmides tekib vastavalt perekonnaseaduse

sect148 lg2 p2 partneril otildeigus lapsendada partneri laps varasematest suhetest Faktiliselt elab

laps kahe samasoolise vanemaga aga otildeiguslikult suhted on tal ainult uumlhe bioloogilise

vanemaga

Kolmas stsenaarium on nimetatutest kotildeige keerulisem Faktiliselt on lapsel kaks samasoolist

vanemat kellest otildeiguslik side on ainult bioloogilisega Samuti on lapsel kasuotildede votildei

kasuvend kelle bioloogiline vanem on tema bioloogilise vanema partner Sellises olukorras

puudub lapsel otildeiguslik suhe teise peres elava lapsega Sellelt pinnalt votildeib tekkida erinev

kohtlemine votilderreldes heteroseksuaalse perega kus partnerid saavad omavahel abielluda ja

lapsi lapsendada ning kus sellisel juhul on kotildeikidel peres kasvavatel lastel ja neid kasvatavatel

taumliskasvanutel omavaheline otildeiguslik side Ebavotilderdne kohtlemine tekib sellisel juhul punktis

mis puudutab laste omavahelist abiellumist (selle lubamist) Perekonnaseaduse sect 3 uumltleb et

isikud kelle sugulussuhe potildehineb lapsendamisel ei votildei omavahel abielluda Kaumlesoleva

seaduse sect 2 lotildeikes 1 nimetatud sugulussuhe potildehineb lapsendamisel antud juhul kaumlsitlen sect2

lg1 p2 venna ja otildee suhteid Heteroseksuaalse perekonna puhul tekib lastel lapsendamise

tagajaumlrjel otildeiguslik otildee ja venna suhe ehk siis neil ei ole lubatud omavahel abielluda kuid

28

samasoolistest isikutest moodustatud perekonna puhul saavad partnerite lapsed omavahel

hiljem abielu sotildelmida kuna nad ei ole otildeiguslikult uumlksteisega seotud Samuti tekib probleem

erinevate toetuste saamises kuna sellist kooslust ei nimetata seaduslikult perekonnaks

Hea naumlide on eelpool vaumllja toodud Viimsi kaasus Selle puhul oli uumlheks osapooleks

samasoolistest isikutest kooslus ning kaasatud oli kolm last kes kotildeik ei olnud omavahel

otildeiguslikult seotud Osapool taotles Viimsi vallavalitsuselt laste lasteaia- ja koolitoidu ning

sotildeiduotildeiguse tasuta saamist Viimsi vallavalitsuse 12062009 korraldusega nr 373 jaumleti

kaebaja taotlused rahuldamata kuid Viimsi vallavolikogu maumlaumlrus nr 16 ei sisalda perekonna

totildelgendust ega kitsendavat saumltet mis taumlpsustaks mis soost peavad olema vanemad ja mis

otildeiguslik side vanemate ja laste vahel eksisteerib49

Samuti tekib probleem miks uumlhes

leibkonnas elavad faktilised otildede ja vend ei ole lapsega seaduslikult seotud ning ei kuulu lapse

perekonda Hetkel ei ole Eesti seadustes perekonna motildeiste defineeritud See taumlhendab et

samasoolises perekonnas elav laps ja tema bioloogilise vanema partneri lapsed ei ole

omavahel otildede ja vend kuid abiellunud erisoolise paari puhul oleks

232 Euroopa Liit ja Inimotildeiguste Kohus

Euroopa Inimotildeiguste Kohus tegi kohtuotsusega X ja teised vs Austria suure sammu laste

otildeiguste ja nende samasooliste vanemate probleemi lahendamisel ja naumlitas nii kaasaegseid

seisukohti Kaasuse taotlejateks olid kaks naissoost isikut kelle peres oli laps ning uumlks

taotleja soovis lapsendada partneri bioloogilist last Laps oli suumlndinud vaumlljaspool abielu ja

ainult lapse bioloogilisel emal oli lapse hooldusotildeigus Selle juhtumi puhul oli lapsel ka

bioloogiline isa kes maksis regulaarselt lapse elatist ning keeldus lapse ema partnerile

adopteerimisotildeiguse andmisest

Austria seaduste jaumlrgi kaotaks lapse ema partneri lapse adopteerimise puhul otildeigused lapse

suhtes kuid isa otildeigused oleksid tagatud Seega ei olnud lapsendamine Austria seisukohast

votildeimalik Taotlejad soovisid oma faktilise pere otildeiguslikku tunnustamist ning lapse

bioloogilise ema partneri tunnistamist lapse vanemana lapse bioloogilise isa asemel Austria

49

Inimotildeigused Eestis (viide 8) lk 141-143

29

seaduste jaumlrgi oli votildeimalik partneri last lapsendada nii abiellunud paaridele kui ka

mitteabiellunud heteroseksuaalsetele paaridele kes elavad stabiilses suhtes Kohus toob

punktis 95 selgelt vaumllja et samasooliste isikute stabiilne kooselu kuulub perekonna motildeiste

alla taumlpselt samamoodi nagu stabiilne erisooliste isikute kooselu Samuti leiab kohus et laps

kes elab oma bioloogilise vanema ja tema partneriga kes motildelemad kannavad tema eest hoolt

kuulub ka perekonda ja kotildeik kolm isikut peavad olema kaitstud artikkel 8 taumlhenduses ning

kuuluvad uumlheskoos perekonna motildeiste alla Sellist kooslust ei tohi diskrimineerida votilderreldes

erisooliste isikutest moodustatud perekonnaga ning antud kaasuse puhul on tegemist artikkel

14 koosmotildejus artikkel 8-ga rikkumisega

Antud kaasuse puhul leidis kohus et taotlejad sealhulgas uumlhe taotleja laps elasid kooselus

mis on vaumlga sarnane kooseluga mida elavad abiellunud heteroseksuaalsed isikud kus uumlks

abikaasa soovib lapsendada teise abikaasa last Vahe on selles et samasooline paar ei votildei

abielluda ja saab vaid omavahelised suhted registreerida Selline registreerimine ei anna

votildeimalust partneri last lapsendada kuna Austria seadustega pole lubatud lapsendamine

registreeritud partneritele Taotlejad ei olnud registreeritud see andis neile votildeimaluse partneri

last lapsendada kuna Austria seadusandlus lubab stabiilses registreerimata kooselus elavatel

heteroseksuaalsetel paaridel partneri lapse adopteerida Kohus leidis et antud kaasuse puhul

ei olnud artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumist mis kaumlsitleb abiellunud

heteroseksuaalsete isikutega kus uumlks abikaasa tahab lapsendada teise abikaasa bioloogilist

last vaid oli artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumine votilderreldes heteroseksuaalsete

faktiliste kooslustega kus uumlks partner tahab lapsendad teise partneri last

Otsuse poolt olnud kohtunikud leidsid et konventsioon ei kohusta liikmesriike andma otildeigust

mitteabiellunud paaridele partneri lapse lapsendamiseks Kuid kui selline otildeigus on olemas

siis ei ole samasooliste paaride diskrimineeriv kohtlemine lubatud Erinev kohtlemine ei ole

potildehjendatud kuna see ei ole lapse otildeiguste kaitseks vajalik Kohus ei votildetnud vastu ka Austria

vastuvaumlidet et selles kuumlsimuses puudub Euroopas uumlhine arvamus ning seetotildettu tuleks

kuumlsimuse lahendamine jaumltta riigi paumldevusse50

50

EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria

30

3 LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes erinevast

soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega

Laste ja nende perede otildeiguslikus kaitses on kaks erinevad teed Iga riik aktsepteerib igal juhul

seda et igal lapsel on kaks bioloogilist vanemat ehk siis mees ja naine kes on lapse eostanud

bioloogilisel teel votildei kunstliku viljastamise abil Sotildeltumata vanemate votildei lapse tahtest

eksisteerib kaks erinevast soost isikut kellel peaks igal juhul olema lapse suhtes teatavad

otildeigused ning lapsel peaksid olema otildeigused oma vanemate suhtes Teisalt peab kaitsma lapse

otildeigusi ka tema faktilises perekonnas see taumlhendab perekonnas kus laps pikaajaliselt elab

Sellisel juhul peavad motildelemal faktilisel vanemal olema lapse igapaumlevase uumllalpidamise osas

otildeigused ja kohustused51

Tuginedes uumllaltoodud faktidele votildeib vaumlita et lapse huvisid

arvestades on oluline kaitsta lapse otildeigusi tema tegelikus perekonnas sest just faktilised

vanemad votildetavad lapse elust kotildeige enam osa ning kannavad lapse uumlle igapaumlevaselt hoolt ning

see ei sotildeltu neid omavahel siduvatest bioloogilistest sidemetest

Kotildeik eelpool toodu totildeendab et homoseksuaalsetes suhetes elava lapse vanema partneril ja

lapsel ei eksisteeri omavahelisi otildeiguslikke suhteid ja puudub ka votildeimalus neid suhteid luua

kuna partner ei saa lapsendada teise partneri last Tekib olukord kus lapse otildeigused oma

seadusliku vanema partneri suhtes puuduvad ning selline olukord ei taga lapsele piisavat

kaitset

Nii samasooliste isikute kui ka erisooliste isikute kooselu kuhu on kaasatud lapsed peavad

olema eraldi reguleeritud

Miks ei saa laps olla samamoodi kaitstud nagu abielus paari laps52

See on otildeiguslik probleem

mis on jaumlaumlnud Eestis seni lahenduseta Vastavalt UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsioonile on

kotildeik lapsed votilderdsed sotildeltumata soost ja rahvusest sotildeltumata sellest kas nad elavad motildelema

51

Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 14-15 52

Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia

Antwerp-Oxford 2005 lk 291

31

vanemaga uumlksikvanemaga kas nad on suumlndinud registreeritud abielus votildei mitte53

Konventsioon kaumlsitleb last otildeigussubjektina ja taumlheldab et laps on ise oma otildeiguste teostaja54

Konventsioon kehtestab ka lapse ja riigi omavahelise suhte See taumlhendab et riigil ega

vanemal pole lapse uumlle omanikuotildeigust last vaadeldakse indiviidina kellel on omad

inimotildeigused mis on taumlpselt samasugused kui igal taumliskasvanul Samuti annab konventsioon

motildeista et votildeib tekkida konflikt lapse huvide ja vanemate votildei uumlhiskonna huvide vahel

Sellised konfliktid peab lahendama laste huvidega arvestades neid esile totildestes Laste huvid

defineeritakse tulenevalt konventsioonist mille jaumlrgi on olulised naumliteks otildeigus haridusele

otildeigus perekonnaelule ning otildeigus olla kuulatud ja austatud indiviidina55

Vastavalt

konventsiooni artikkel 18-le on vanematel esimene vastutus laste kasvatamise ja arengu eest

ehk siis vanemad on laste otildeiguste tagajad kasvatajad kaitsjad ja hoolitsejad

Konventsiooni keelekasutusest tuleneb see et termin bdquovanemldquo votildeib ka viidata paljudele

erinevatele peremudelitele mis kaasaegses maailmas eksisteerivad Naumliteks votildeib tuua

konventsiooni artikkel 5-e mis viitab laiendatud perekonna taumlhendusele UumlRO Lapse Otildeiguste

Konventsioon toob vaumllja ka perekonna taumlhtsuse Nimetatakse lapse otildeigust perekonnale see

taumlhendab uumlldiselt otildeigust vanematele ja otildeigust olla perekonnaliige See iseloomustab ka tervet

konventsiooni56

Laps ei saa tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest partneritest

koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes UumlRO Lapse Otildeiguste

Konventsiooni artiklis 2 p1 on saumltestatud et osalisriigid peavad tagama nende jurisdiktsiooni

all olevatele lastele kotildeik konventsioonis saumltestatud otildeigused ja kohustused sotildeltumata lapse ja

tema vanema votildei seadusliku hooldaja rassist soost keelest usust votildei muudest tingimustest

53

Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61

(18012013) 54

Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012

httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused

55 Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and What it

Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10 httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019

(06052013)

56 Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine praktikas

Lastekaitse Liit 2005 lk 71-74

32

Jaumlrelikult on erisoolisest perekonnast lapse ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes samasoolises

perekonnas kasvava lapsega konventsiooni taumlhenduses lubamatu ja sobimatu57

Samuti annab konventsiooni artikkel 2 p2 riigile positiivse otildeiguse votildetta kasutusele sobilikud

meetmed laste votilderdsete otildeiguste tagamiseks Kui raumlaumlgitakse homoseksuaalsetele paaridele

uumlheskoos laste kasvatamise otildeiguse andmisest siis mainitakse sageli laste huvidega

arvestamist Siin votildeib tuua naumliteks Gas ja Dubois vs Prantsusmaa kaasuse jt Selles

valdkonnas on naumlha ilmselget arengut esimesed Euroopa riigid mis lubasid samasoolisel

inimesel partneri lapse adopteerida olid Taani (1999) Island (2000) Norra (2001) ja Rootsi

(2003) Nendes riikides on otildeiguslikud reformid toimunud aastatel 1993-2003 Alates 2009

aastast on Soomes lubatud samasoolisel isikul oma partneri last adopteerida Eeliseks on kui

partnerid elavad registreeritud kooselus ja mittebioloogiline vanem on lapse sotsiaalne vanem

ehk tegelik vanem Nendes riikides saab samasooliste vanemate peres elav laps peale

lapsendamist taumlieliku sotsiaal- otildeigus- ja majandusliku kaitse ja samuti tagab see lapse otildeiguse

motildelemale seaduslikule ja sotsiaalsele vanemale Selline otildeiguslik areng naumlitab ka seda et

vanemate seksuaalne saumlttumus votildei sugu ei ole lapse huvide arvestamisel taumlhtis

Areng nendes riikides naumlitab ka seda et perekond koosneb lapsest ja kahest taumliskasvanud

isikust (sotildeltumata soost) Lapsel kes elab sellises perekonnas tekib otildeigus kahele seaduslikule

vanemale ja see annab talle votilderdse kaitse votilderreldes lapsega kes elab heteroseksuaalses peres

Selline areng naumlitab meile mis on kaasaaegne perekond58

See kotildeik taumlhendab et lapsel kes kasvab samasoolises perekonnas peavad olema

samasugused otildeigused nagu ta kasvaks erisooliste vanemate perekonnas kus partnerid kas on

votildei ei ole abielus Lapsel on otildeigus perekonna- ja eraelu kaitsmisele Euroopa Inimotildeiguste

Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ja samuti on tal otildeigus olla mitte diskrimineeritud

vastavalt sama konventsiooni artikkel 14-le Paraku naumleme erinevat suhtumist votilderreldes

lapsega kes elab perekonnas kus vanemad on heteroseksuaalsed Lapsel on vaja otildeigust

57

Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 29 58

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in Europe

National Cross-Border and European Perspectives 2012 lk 102-103120-122

33

perekonna kaitsele ja votildeimalust seadustada oma suhted mitte ainult bioloogilise vanemaga

vaid ka bioloogilise vanema partneriga Kui bioloogiline vanem ja partner on

heteroseksuaalsetes suhetes saab laps motildelema poole notildeusolekuga tagada enda otildeiguse olla

lapsendatud ja luua perekond Kui bioloogiline vanem ja tema partner on homoseksuaalsetes

suhetes siis isegi juhul kui motildelemad pooled on notildeus ei saa laps kasutada oma otildeigust olla

lapsendatud ja luua perekonda kui see ei ole vastuolus tema huvidega Riik arvestab lapse

huve eelkotildeige lapsendamisele lubatavuse kuumlsimuses

Selleks et aru saada partneri otildeigustest lapse suhtes peab enne defineerima kes on partner

lapse jaoks seaduse motildettes Perekonnaseadus annab meile kolm erinevat suhet lapse vanem

votildeotilderasvanem ehk lapse vanemaga abiellunud isik ning kasuvanem ehk isik kes ei ole

vanem ega votildeotilderasvanem vaid isik kes tegelikult last kasvatab Teda votildeib nimetada ka

faktiliseks vanemaks59

Sellest tuleneb et partner on kasuvanem Perekonnaseadust vaadeldes

votildeib oumlelda et kasuvanemal on kasulapse suhtes minimaalsed otildeigused samuti on lapse

otildeigused kasuvanema suhtes minimaalsed ja mitte taumlielikud

Ka Eesti Lastevanemate Liit on seisukohal et laste otildeigused ei ole piisavalt kaitstud seetotildettu

soovivad nad laste otildeiguste tugevdamist olukorras kus uumlks vanematest ei ole bioloogiline

vanem60

Samasooliste paaride puhul on partner faktiline vanem Lastekaitse Liidu president

Loone Ots on seisukohal et laps peab olema turvatud ja kaitstud nagu seda notildeuab Lastekaitse

Konventsioon Samuti arvab ta et samasooliste kooselu seadustamine on tervitatav samm

votilderdotildeiguslikkuse uumlhiskonda Laps satub vaumlgivalla ja hooletuse ohvriks nii samasoolises kui

erisoolises perekonnas seega peaksid tema otildeigused olema votildeimalikult efektiivselt kaitstud

motildelemal juhtumil Uumlhe votildeimaliku seisukoha jaumlrgi peaks samasoolistele peredele andma

lapsendamisotildeiguse erandjuhul see peab olema selgelt lapse huvides ning iga juhtumi puhul

arvestatakse konkreetseid asjaolusid ja teatud vanusest ka lapse notildeusolekut See aitaks vaumlltida

lapse lastekodusse sattumist laps peaks kasvama peres mitte uumlkskotildeik kui haumlsti varustatud

59

Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Edgar Salumaa Juridika

httpwwwjuridicaeejuridica_etphpdocument=etarticles1995123599PRNprvphp 60

Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest lk 3

httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise+koosel

uga+seotud+ettepanekutestpdf (18012013)

34

lastekodus Lastekaitse Liit on seisukohal et laps peab olema kaitstud ja Eesti laps peab

olema otildennelik vaatamata lapse kasvatajate soost61

Naumliteks votildeib tuua EIOtildeK kohtuotsuse Gas

ja Dubois v Prantsusmaa mille puhul kohtuniku eriarvamusel on samasoolises perekonnas

kasvatatav laps erinevas olukorras votilderreldes erisooliste taumliskasvanutega uumlhes peres kasvava

lapsega62

Eesti Potildehiseadus saumltestab ja tunnustab perekonna kaitset ja samuti peetakse potildehiseaduse jaumlrgi

oluliseks laste kasvatamist ning vanematele antakse mitte ainult luba vaid ka kohustus oma

lapsi kasvatada Mainitakse ka riigi kohustust perekonda laste kasvatamisel abistada Riigi

kohustuseks on luua lapsevanematele votildeimalused oma laste kasvatamiseks ja tagada laste

potildehivajadused63

Laps on homoseksuaalses peres kasvades erinevas olukorras votilderreldes heteroseksuaalses

peres kasvava lapsega Viimasel juhul on motildelemal vanemal otildeigus taotleda erinevaid

perekonna- ja laste kasvatamistoetusi kuna motildelemad vanemad votildeivad seadusjaumlrgselt end

lapsevanemana registreerida (bioloogiline vanem lapsendamine) Samasooliste partnerite

puhul on toetuste saamine raskendatud votildei ei ole uumlldse votildeimalik naumliteks votildeib tuua Viimsi

kaasuse probleemi Nii ei saa laps kes kasvab peres kahe samasoolise vanemaga vanemate

kaudu samalaadset riigipoolset toetust Kaasuses X Y ja Z vs Suurbritannia toob Inimotildeiguste

Kohus selgelt vaumllja et inimotildeiguste konventsioon votildeib olla totildelgendatud erinevalt ja perekonna

kaitse laieneb mitte ainult abiellunud paaridele vaid ka de facto peredele

Alati peab arvesse votildetma mitut erinevat faktorit kui kaua kaks taumliskasvanud isikut (sotildeltumata

soost) koos elanud on kas isikud elavad uumlhes leibkonnas kas nad soovivad votildei ei soovi lapsi

koos kasvatada64

Arvatakse et perekonna autentne tunnus on uumlhine laste kasvatamise otildeigus

61

Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012 httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed ( 21012012)

62 Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa 23032012

httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420 (22012013) 63

Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad sotsiaaltoetused ja ndash

teenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007 lk 29 64

Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in International

and Comparative Law Kluwer Law International 2002 lk 261

35

Seega peab uumlhine laste kasvatamisotildeigus olema identselt kaumlttesaadav nii heteroseksuaalsetele

kui ka samasoolistele paaridele Kui erisoolistel paaridel on otildeigus lapsi uumlhiselt kasvatada ilma

registreerimiseta siis peab selline otildeigus olema tagatud ka samasoolistele partneritele65

Eestis puudub spetsialiseerunud organ mis teostaks jaumlrelvalvet laste otildeiguste tagamise uumlle

Seda funktsiooni teostavad erinevad organid koostoumloumls Nendeks kohalik omavalitsus

maavalitsus otildeiguskantsler ja teised66

Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas nr 6-

81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute puumlsiv kooselu kuulub

perekonnapotildehiotildeiguse kaitse alla aga Eestis ei ole selline kooselu reguleeritud ja seetotildettu tuleb

luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Samuti puudub lapsendamist ja

hooldusotildeigust puudutav regulatsioon mis tagaks laste huvide arvestamise samasooliste

paaride puhul Partneril puudub lapsendamise votildeimalus ja see annab hooldusotildeiguse ainult

uumlhele vanemale kuid partnerid elavad koos lapsega ja motildelemad peaksid lapse eest vastutama

ja tema eest kandma hoolt Selline olukord votildeib tuua probleeme lapse hooldamisotildeiguse

teostamisel uumlhe partneri surma korral votildei juhul kui seaduslik lapsevanem ei saa mingil

potildehjusel pikemaajaliselt hooldusotildeigust teostada Samuti pole tagatud partneri otildeigus last edasi

kasvatada kui seaduslik vanem sureb

Probleem on ka uumluumlrisuhetes Votildelaotildeigusseaduse sect289 saumltestab et eluruumi uumluumlrnikul on otildeigus

uumluumlriruumides majutada oma abikaasat alaealisi lapsi ja toumloumlvotildeimetuid vanemaid ilma

uumluumlrileandja notildeusolekuta67

Juhul kui uumluumlrilevotildetja on lapse vanema partner siis ei saa

uumluumlrileandja notildeusolekuta eluruumis majutada last ega tema seaduslikku vanemat Sellega

satub laps ebasoodsasse olukorda votilderreldes lapsega kes elab perekonnas kus motildelemad

partnerid on tema seaduslikud vanemad Lapse eluruumides viibimine sotildeltub uumluumlrileandja

tahtest

65

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs (viide 58) lk 92 66

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava

2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20per

ede20arengukava202012-2020pdf (16022013) 67

Otildeiguskantsler ( viide 3) lk 1 5

36

Laste staatus samasoolistes paarides on laumlbi aegade olnud nagu Pandora laegas Alati on olnud

arusaadav aktsepteeritud ja isegi notildeutud et lapsel peab olema kaks vanemat aga nuumluumldseks on

see arenenud selles suunas et lapsel votildeib olla kaks ema kaks isa votildei isegi kolm vanemat

2007 aastal andis Ontario Kohus oma otsuses AA vs BB ONCA 268

selles kuumlsimuses uue

arengu Selle kaasuse puhul vaumlrbasid kaks homoseksuaalset stabiilses suhtes elavat naist oma

meessoost sotildebra lapse bioloogiliseks eostamiseks Lapse suumlndides olid tema seaduslikeks

vanemateks bioloogiline ema ja bioloogiline isa Bioloogilise ema samasooline partner oli

sellises situatsioonis lapse faktiline vanem taumlitis lapse teise ema rolli ja kandis suurt osa lapse

kasvatamises Kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngisid lapse elus vaumlga olulist rolli ja kandsid lapse

eest hoolt Lapse bioloogilise ema samasooline partner leidis et tal peaksid olema lapse

suhtes samuti seaduslikud otildeigused ja kohustused ning ta poumloumlrdus kohtusse nende otildeiguste ja

kohustuste saamiseks Kohus leidis et kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngivad lapse elus vaumlga suurt

rolli ja lapse otildeiguste tagamise seisukohalt on oluline et kotildeik kolm oleksid tema seaduslikud

vanemad

Kohus arvestas lapse huvidega ning see on selle kaasuse puhul kotildeige olulisem Kohus

otsustas et kotildeik kolm taumliskasvanut peavad olema seaduslike vanematena registreeritud ning

seelaumlbi sai laps kolm seaduslikku vanemat Nimetatud kaasus totildei samasooliste vanemate ja

sellistes peredes elavate laste probleemide osas taumliesti uue arengu Selliseid arenguid jaumllgides

votildeib oletada et ka teised riigid votildetavad Orlando kaasuse arvesse ja hakkavad seda jaumlrgima

Perekonna ja vanema staatuse kontseptsioon on viimase aja jooksul teinud laumlbi suured

muutused ja arengud avardanud piire ja haumlgustanud nende motildeistete traditsioonilist taumlhendust

Niisiis votildeib oletada et laumlhitulevikus toimuvad seadusandluses muudatused mille kohaselt ei

arvestata vanema staatuse saamisel enam vanemate seksuaalse saumlttumuse ja arvuga Selle

asemel votildeetakse arvesse eelkotildeige lapse huvid Selline olukord peaks viima selleni et tagatud

on taumlielik votilderdsus ja vaumllistatud diskrimineerimine Seda propageerib praegusel ajal Euroopa

Inimotildeiguste Konventsiooni artikkel 14

68

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and ROSENBERG

JJA AA v BB 2007 ONCA 2 httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

37

Tihtipeale sotildeltub lapse otildeiguslik staatus perekonnas sellest milline on temaga koos elavate

taumliskasvnanute suhte otildeiguslik staatus ndash sellest kas tegemist on abielu votildei registreeritud

kooseluga On oluline ka maumlrgata et vaumlga paljud riigid on laste kaitse tagamise eesmaumlrgil

avanud samasooliste paaride jaoks votildeimaluse oma suhteid registreerida Selle kaudu on neil

votildeimalus lapsi uumlheskoos lapsendada votildei siis on uumlhel partneril votildeimalik lapsendada partneri

laps Naumliteks Rootsis saavad lapsendamise puhul sarnase otildeigusliku staatuse nii paarid kes on

oma suhted kooseluna registreerinud kui ka abielus olevad erisoolised paarid

Norra ja Sakasamaa lubavad neil paumlevil registreeritud kooselus elavatel samasoolistel isikutel

lapsendada oma partneri lapse Siin tuleb aga silmas pidada et tegemist on siseriiklike

seadustega mis ei garanteeri nende rahvusvahelist tunnustamist Perekonna seisukohalt

taumlhendab see seda et nii lastel kui tema vanematel votildeivad tekkida otildeiguslikud probleemid

vaumlljaspool riiki juhul kui teises riigis ei kehti sarnased seadused69

Euroopa Liidu otildeigus

perekonnaotildeiguse valdkonnas notildeuab uumlhtlustamist ja liigub kiirelt sinnapoole Kindlasti on

vajalik demokraatlik ja selge lahendus mis hakkaks potildehinema Euroopa Inimotildeiguste

Konventsioonil

69

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family Law

Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008 lk 101-110

38

Kokkuvotildete

Uurimistoumlouml kaumligus olen jotildeudnud jaumlreldusele et kuigi Eestis ei ole perekonna motildeiste

defineeritud on selle motildeiste seadusaktidesse sisse viimine aumlaumlrmiselt oluline nii erisooliste kui

ka samasooliste paariride ja nendega koos elavate laste perekonnakaitse otildeiguse tagamiseks

Viimsi kaasus on vaumlga hea naumlide Eesti seadusandlusest Tuginedes Euroopa Liidu otildeigusele ja

Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtukaasustele olen jotildeudnud jaumlreldusele et teatud juhtudel

peavad nii erisooliste kui ka samasooliste paaride pered koos lastega votildei ilma kuuluma

perekonna kaitse alla Samuti peab registreerimata kooselus paari peres elav laps kuuluma

oma tegelike vanematega uumlhte perekonda ning olema kaitstud perekonna motildeiste taumlhenduses

taumlpselt samamoodi kui laps kes elab registreeritud kooselu sotildelminud faktiliste vanematega

Igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja diskrimineerimine mis potildehineb isikute

sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud Euroopa Liidu liikmesriigid ei tohi perekonna ja

uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise potildehjuseks nimetada Euroopa

Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta

perekonnaeluna millel on riiklik kaitse

Teine peatuumlkk naumlitas et hetkel votildeivad lapsel tekkida perekonnaliikmetega erinevad otildeiguslikud

suhed Perekonnaliige ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem seega on tema otildeigused lapse

suhtes ja lapse otildeigused faktilise vanema vastu piiritletud Faktiliste vanematega kes ei ole

oma suhteid registreerinud koos elav laps on ebavotilderdses olukorras votilderreldes lapsega kes elab

faktiliste vanematega kes on oma suhteid registreerinud Nii tekib lapse lastekodusse

sattumise oht naumliteks bioloogilise vanema surma puhul kui teisel faktilisel vanemal

puuduvad lapse uumlle vanemlikud otildeigused Selline kohtlemine ei pruugi olla lapse huvidega

kooskotildelas Abielus paari puhul seda probleemi ei teki

Kolmandas peatuumlkis kaumlsitlesin LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdset kohtlemist

votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega Toumloumlst tuleb

selgelt vaumllja et ebavotilderdsel kohtlemisel ei ole otildeigustust ja see ei ole kooskotildelas lapse huvidega

Lapsel on otildeigus kahele vanemale ning oma tegelike vanemate tunnustamisele sotildeltumata

tegelike kasvatajate soost Laps peab igal juhul olema kaitstud sotildeltumata sellest kas tema

39

faktilised vanemad on oma suhted registreerinud votildei mitte kuna laps ei saa seda kuidagi

motildejutada Samasooliste paaride puhul on laps ebavotilderdses olukorras votilderreldes erisooliste

faktiliste vanematega elava lapsega LGBT peredes elavate laste kaitse on puudulik ja notildeuab

taumliustamist sotildeltumata siseriigi uumlhiskonna valmisolekust ning eelkotildeige tuleb seda kuumlsimust

lahendades tugineda lapse huvidele

40

Summary

Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family

has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost

importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex

couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good

example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of

the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex

and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection

Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their

real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same

way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any

avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is

prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of

the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court

of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state

The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family

members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of

the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent

are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship

is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered

their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the

death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to

the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no

significance in the case of a married couple

In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent

families compared to children living in families formed by persons of different sexes The

thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests

Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition

41

regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their

factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any

bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared

to children living with their factual parents of different sexes The protection of children

living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the

general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into

consideration in the first place when solving the problem

42

Kasutatud materjalide loetelu

Kasutatud kirjandus

Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009

Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in

International and Comparative Law Kluwer Law International 2002

Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or

Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008

Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika

EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of

Fundamental Rights of the European Union 2006

European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw

European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and

discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal

analysis 2010

Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012

Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia

Antwerp-Oxford 2005

Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st

Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009

Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family

Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008

Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of

Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law

Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007

Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad

sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007

43

Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine

praktikas Lastekaitse Liit 2005

Kasutatud normatiivmaterjal

Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303

Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification

Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their

family members to move and reside freely within the territory of the Member States

Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50

Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2

Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8

Perekonnaseadus RT I 27062012 12

Kasutatud internetiallikad

Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second

Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June

2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and

ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2

httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-

2pg-27

Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of

fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012

httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6

-2008-0479amplanguage=EN

European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working

Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties

Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007

httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf

44

GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf

Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-

10xls

Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest

httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise

+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf

Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61

Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012

httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused

Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012

httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed

Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta

Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-

perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta

Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk

32

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC

C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf

Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France

httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886

Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa

23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede

arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja

20perede20arengukava202012-2020pdf

The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010

httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf

Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and

What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10

httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019

45

Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri

httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool

iste_isikute_peresuhepdf

Viidatud kohtupraktika

EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa

EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa

EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria

EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits

EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola

EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95

EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria

TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009

TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010

13

laiene samasoolistele paaridele Euroopa Inimotildeiguste Kohus leidis et toimus artikkel 8

koosmotildejus artikkel 14-ga rikkumine Kui kohalik seadus kaitseb erisoolisi mitteabiellunud

kooslusi ja kui erisooliste pereliikmete puhul jaumlaumlks uumlhe pereliikme surma puhul uumluumlrileping

kehtima siis peab ta samuti kehtima ka samasooliste paaride puhul Seega ei olnud taotleja

uumluumlrilepingu lotildepetamine seaduslik Kohus kordas samuti seda et kui riiklikus seaduses

eksisteerivad erinevused erisooliste paaride ja samasooliste isikute paaride de facto kooselus

siis peavad need erinevused olema kas vaumlga potildehjalikult ja objektiivselt potildehjendatud votildei

kotildervaldatud21

Kaasuse Keegan vs Iirimaa puhul leidis Euroopa Inimotildeiguste Kohus et perekonnaelu kaitse

alla kuuluvad mitte ainult abiellunud isikud vaid motildenedel juhtudel ka de facto perekonnad

mis on oma olemuselt abieluga sarnased Antud kaasuse puhul oli tegemist erinevast soost

isikutega Kohus leidis punktis 43 et isegi kui laps on suumlndinud vaumlljaspool abielu votildeib kahe

inimese kooslust koos lapsega nimetada perekonnaeluks22

Kaasuse Kozak vs Poola puhul elas taotleja oma samasoolise partneriga munitsipaalkorteris

mis oli renditud taotleja partneri poolt Peale partneri surma poumloumlrdus taotleja omavalitsuse

poole et saada korteri uumluumlrileping oma nimele kuid omavalitsus keeldus Potildehjuseks oli

taotleja seksuaalsaumlttumus Omavalitsus leidis et faktilisele samasooliste isikute kooselule ei

laiene perekonnakaitse23

Inimotildeiguste kohus kordas et samasooliste isikute stabiilne de facto

pereelu taumlhistab perekonda samavotilderd nagu erisooliste isikute faktiline kooselu Selle kaasuse

puhul oli oluline kohtu arvamus et liikmesriigid peavad votildetma arvesse uumlhiskonna arengut

ning selle kaumligus on toimunud muudatused perekonna ja isikute omavaheliste suhete

valdkonnas Ehk siis kohus kinnitas et igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja

diskrimineerimine mis potildehineb isikute sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud

Liikmesriigid ei tohi perekonna ja uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise

potildehjuseks nimetada24

21

EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria 22

EIKo 2605 1994 1696990 1994 Keegan v Irimaa p 44 23

EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poland 24

European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and discrimination on

grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal analysis 2010 lk 46

14

Need kaasused naumlitavad et Euroopa Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute

stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta perekonnaeluna millel on riiklik kaitse Abieluvaumllised

samasooliste isikute kooslused peavad olema taumlpselt samamoodi kaitstud ja arvesse votildeetud

nagu abieluvaumllised erisoolistest isikutest moodustunud perekonnad Arenguid on naumlha ka

perekonnaelu defineerimisel Kui varem kuulus samasooliste isikute kooselu ainult eraelu

kaitse alla siis praegusel hetkel peab samasooliste isikute faktiline kooselu kuuluma

perekonna kaitse alla ning erinev kohtlemine ei ole lubatud

13 Perekonna motildeiste Euroopa Liidu otildeiguses

Euroopa Liit alustas liikumist perekonnaotildeiguse uumlhtlustamiseks juba aastal 1994 kui tuli vaumllja

Euroopa Parlamendi resolutsioon geide ja lesbide votilderdsete otildeiguste kaitsmiseks Euroopa Liidu

liikmesriikides Euroopa Liidu liikmesriigid votildetsid vastu otsuse et kotildeikide liikmesriikide

kodanike otildeigusi tuleb kaitsta sotildeltumata nende seksuaalsest saumlttumusest ja kotildervaldada tuleb

igasugune ebavotilderdne kohtlemine mis baseerub seksuaalsel saumlttumusel See ei loonud siiski

votildeimalust abiellumiseks Sotildeltumata sellest leidsid motildened Euroopa Liidu liikmesriigid

kuumlsimusele alternatiivlahenduse avades nii erisoolistele kui samasoolistele paaridele

votildeimaluse registreerida oma suhteid abieluvaumlliselt25

Euroopa Liidu otildeiguses on vaumlga oluline seaduslik akt nimega Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste

Harta mis jotildeustus koos Lissaboni lepingu jotildeustumisega Seadusakti artikkel 7 uumltleb et

igauumlhel on otildeigus perekonna- ja privaatelu kaitseks artikkel 9 uumltleb uumlhtlasi et igauumlhel on otildeigus

abielluda ja luua perekond ning need potildehiotildeigused peavad olema garanteeritud ja kaitstud

vastavalt siseriiklikele seadustele Enne muudatust sisaldas artikkel 9 naise ja mehe motildeistet ja

oli seega totildelgendatav kehtivana ainult erisoolistele isikutele kuid taumlnaseks on sotildenad bdquomeesldquo ja

bdquonaineldquo artikkel 9st kotildervaldatud See taumlhendab et perekond kui institutsioon on Euroopa

Liidu otildeiguses hetkel oma struktuuri vaumlaumlrtuste ja funktsioonide puhul uumlleminekustaadiumis

Artikkel uumltleb et abiellumise otildeigus peab olema garanteeritud vastavalt siseriiklikele

25

Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in

Europe Organising Committee of the Commission on European Family Law 2003 lk 12-14

15

seadustele kuid viide naisele ja mehele otildeigussubjektina on liikunud tagaplaanile Artikkel 9

on formuleeritud sooneutraalselt Uumlldiselt saab riik kehtestada abielu lubamisele piiranguid

ainult vastavalt ratsionaalsuse printsiibile ja mitte meelevaldselt Motildened piirangud (nagu

abieluks lubatud vanus) on universaalsed kuid sooline tunnus ei ole asjakohane26

Samasooliste paaride abiellumise lubamine votildei mittelubamine on siseriiklik kuumlsimus27

Kuid

artikkel 9 raumlaumlgib ka otildeigusest luua perekond See on artikkel 9 taumlhenduses eraldiseisev otildeigus

mis ei ole otseselt seotud otildeigusega abielluda

Kaasaegne tendents Euroopas naumlitab seda et paljud inimesed elavad vaumlljaspool abielu

institutsiooni Tunnustatud abielu pole enam otildeiguslik eeltingimus perekonna loomiseks ja ei

ole ainuke viis luua perekonnaelu mis omandaks riigi kaitse ja mittesekkumise otildeiguse28

See

tendents naumlitab et perekonna motildeistet peab kaumlsitlema laialt ja see peab sisaldama palju

erinevaid perekonnavorme sealhulgas de facto perekonnaelu Euroopa Parlament julgustab

liikmesriikides abieluvaumlliste suhete seadustamist ning pikaajalistele abieluvaumlliste suhetele

abieluga sarnase kaitse tagamist nii erisoolistele kui samasoolistele paaridele29

Perekonnaelu motildeiste kuumlsimuse olulisus totildestatatakse ka direktiivis mis kaumlsitleb perekonna

taasuumlhinemist Direktiivi 200386EC kotildeige progressiivsem element on perekonna motildeiste

laiendamine ning moderniseerimine direktiiv hotildelmab mitte ainult abielu sotildelminud isikuid

vaid ka registreeritud de facto kooslusi mis on perekonnaelu motildeiste moderniseerimisel

oluline samm edasi Direktiivi artikkel 4 p3-s kasutatakse terminit abieluvaumlline partner kes

elab registreeritud partnerluses taotlejaga Sinna hulka kuulub ka registreeritud samasooline

partner30

Euroopa Liidu direktiiv 200438EC defineerib pereliikme motildeistet ka artikkel 2 p2-

s partner kes on sotildelminud registreeritud vabaabielu on pereliige kui liikmesriik kaumlsitleb

registreeritud kooselu abieluga votilderdsena31

26

Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union EU Network of

Independent Experts on Fundamental Rights 2006 lk 99-103 27

Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 30301 Artikkel 9 28

Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union( viide 26) lk 103 29

Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union (viide 26) lk 98-104 30

Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification 31

Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their

family members to move and reside freely within the territory of the Member States

16

2 Laste otildeiguslik staatus LGBT perekonnas

Olen eelnevas peatuumlkis naumlidanud et samasooliste paaride kooslused peavad kuuluma

perekonna motildeiste alla Ei ole vaumllistatud et samasooliste paaridega elavad ka lapsed Siin tekib

oluline kuumlsimus ndash kui erinevast soost isikud kuuluvad perekonna motildeiste alla siis kes on

samasoolises perekonnas elava lapse perekond ja mis otildeigused ja kohustused on tal

perekonnaliikmete vastu Kuidas saab laps tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest

partneritest koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes

Kaumlsitlen LGBT perekondade erinevaid laste saamise mooduseid kuna sellest tulenevad

erinevad otildeiguslikud suhted lapse lapse bioloogiliste vanemate ja lapse bioloogilise vanema

partneri vahel LGBT perekondades on laste saamine raskendatud Samasoolised isikud ei saa

loomulikul teel lapsi seega votildeivad otildeiguslikus plaanis tekkida variandid kus laps ei omanda

teatud otildeigusi bioloogilise vanema partneri vastu aga faktiliselt on tegemist ikkagi

perekonnaga Seda olen kaumlesolevas toumloumls eelnevalt ka totildeestanud

LGBT perekondadel on laste saamiseks jaumlrgnevad votildeimalused kunstlik viljastamine

lapsendamine eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapsed Niisiis tekib lapse jaoks

kohe kaks erinevat peremudelit uumlhe variandi puhul on lapsel osaliselt geneetiline perekond

ehk siis lapsel on faktilises perekonnas uumlks bioloogiline vanem Teisel juhul on lapsel

taumlielikult mittegeneetiline perekond ndash selle naumlite puhul pole kumbki vanem faktilises

perekonnas lapsega kuidagi geneetiliselt seotud

21 Kunstliku viljastamise teel saadud laps ja tema otildeiguslik staatus LGBT

perekonnas

Kunstlik viljastamine embruumlo ja munarakkude siirdamine ning asendusemadus annavad laste

soetamiseks votildeimaluse paaridele kes ei saa seda teha bioloogilisel teel Praegusel hetkel on

meditsiin jotildeudnud hetkeni kus lapse suumlnnitanud ema ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem

Nendel juhtudel tekib kuumlsimus kes on lapse seaduslik vanem ja missugused otildeiguslikud suhted

tekivad lapse bioloogilise vanema lapse suumlnnitanud ema ning munaraku- embruumlo- votildei

17

seemnerakudoonori vahel Uumlhtlasi tekib kuumlsimus kes kuulub nendel juhtumitel lapse

perekonda ja kellel on otildeigus riiklikule kaitsele perekonna taumlhenduses

211 Holland

Euroopa Liidus on erinevatel riikidel erinevad riiklikud seadused mis reguleerivad mis tahes

kunstlikku viljastamist nii samasooliste kuid ka erisooliste perede jaoks

Kotildeige kaugemale on selle kuumlsimuse lahendamisel jotildeudnud Holland kus on seadustatud ka

asendusemaduse Samasooliste naiste paari jaoks on loodud erinevad votildeimalused lapse

eostamiseks ja motildened nendest annavad ka motildelemale naisele vanema staatuse Hollandis on

votildeimalik protseduur kus uumlhele naisele kantakse uumlle teise naise votildei partneri munarakust

loodud embruumlo mis on kunstlikult viljastatud kas kindla doonori votildei anonuumluumlmse doonoriga

Motildelemal naisel tekib lapsega geneetiline side ja uumlsna totildeenaumloliselt saavad motildelemad naised olla

lapse seaduslikud vanemad kuid mitte automaatselt seaduse alusel Hollandis saab ainult

lapse suumlnnitanud emast automaatselt lapse seaduslik vanem Bioloogilise ema partneril on

seaduse alusel lubatud partneri laps lapsendada Vaumlga oluline asjaolu sellisel juhul on et

parnteri lapse lapsendamiseks ei pea paar olema seaduslikult registreeritud Sellisel juhul on

oluline ainult laste huvidega arvestamine ja stabiilne kooselu teatud aja jooksul nii partneri

kui lapsega Sama reegel kehtib ka juhul kui uumlks parter on kunstlikult viljastatud

doonorseemnerakkudega ja teisel partneril ei eksisteeri lapsega bioloogilist sidet Motildelemal

juhul on lapse otildeigused taumleilikult kaetud lapsel on tagatud otildeigus nii isale (juhul kui doonor on

teada) kui ka bioloogilisele emale ning lapsel on votildeimalus saada otildeigused ka bioloogilise ema

partneri suhtes kui viimane lapse lapsendab32

Doonorseemnerakkudega kunstlikult viljastatud naise lapsel votildeivad motildenel juhul olla ka

otildeigused doonori suhtes Seda juhul kui doonor on teada maumlrgib ta avaldusele et tahab olla

lapse seaduslik vanem Kohus votildeib talle selle otildeiguse anda kui lapse ema ja doonor elavad

32

Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of Children

with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law Intersentia

Antwerpen ndash Oxford 2007 lk 163-167

18

koos perekonnana Kui doonor on teada ja ei soovi lapse suhtes seemnerakkude andmise

momendil vanemlikke otildeigusi siis ei saa teda vanemana maumlaumlratleda kuna ta ei moodusta

bioloogilise emaga perekonda Juhul kui doonor pole teada ja seemnerakud on tulnud

spermapangast ei saa doonor mitte mingil juhul olla lapse seaduslik vanem ning samuti pole

tal votildeimalust seda taotleda

Kotildeigil neil juhtudel on arvestatud olulist faktorit ndash selleks on reaalne pereelu doonori ja lapse

bioloogilise ema vahel ning motildelema kindel soov votildei soovi puudus saada lapse ametlikuks

vanemaks Sellega on laps samuti kaitstud tal on otildeigus olla oma tegelike vanemate laps33

Juhul kui Hollandis elavad naissoost parterid on abiellunud ja nende perekonda suumlnnib laps

siis saavad motildelemad partnerid automaatselt seadusejaumlrgselt lapse vanemateks ainuke erand

oleks siis kui lapse isal oleks enne lapse suumlndi tema suhtes seaduslikud otildeigused (sel juhul ei

pea lapse isa olema bioloogiline isa) Samuti eksisteerib votildeimalus et samal ajal oleksid

hooldajad nii lapse bioloogiline isa kui last kasvatav samasooline naistepaar Sellisel juhul

antakse isale isadusotildeigus ning samasoolised naissoost partnerid saavad uumlhise vanemliku

vastutuse34

Homoseksuaalsetele meessoost paaridele on Hollandis laste saamiseks avatud ka

asendusemaduse votildeimalus Selleks on kaks votildeimalust asendusemale kantakse uumlle

doonornaise munarakud mis on kunstlikult viljastatud uumlhe partneri seemnerakkudega votildei siis

viljastatakse asendusema munarakud kunstlikult uumlhe partneri seemnerakkudega Motildelemal

juhul on seaduslikeks vanemateks asendusema ning seemnerakkude doonor ehk uumlks

partneritest kelle seemnerakke kunstliku viljastamise puhul kasutati Partner ei saa

vanemlikke otildeigusi seaduse alusel automaatselt kuid teine partner votildeib esitada taotluse

lapsendamiseks ning selle protsessi kaumligus omandab teine meessoost partner vanemlikud

otildeigused35

Nimetatud juhtudel on samasoolises perekonnas kasvava lapse motildelemad faktilised

vanemad ka seaduslikud vanemad ja selline perekond on kaitstud siseriiklike seadustega

erisooliste paaridega votilderdselt

33

Machtelt Vonk (viide 32) lk 179-180 34

Machtelt Vonk (viide 32) lk 185 35

Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st Century

Organising Committee of the Commission on European Family Law 2009 lk 183

19

Asendusemaduse puhul on seaduslikult vahe kas asendusema on abielus votildei mitte Juhul kui

asendusema on abielus siis on seaduslikuks vanemaks lapse suumlnnitanud ema kuid motildelemad

partnerid saavad lapse uumlheskoos lapsendada Juhul kui asendusema on registreeritud kooselus

votildei vallaline siis votildetab partneritest see kes on lapse bioloogiline vanem isaduse omaks ning

saab seadusliku vanema staatuse partner lapsendab teise partneri lapse36

212 Eesti

Votilderreldes Hollandiga ei ole Eestis lapse ja tema samasoolise bioloogilise vanema partneri

omavaheline otildeiguslik suhe reguleeritud See ei ole kooskotildelas lapse parimate huvide

arvestamisega ning tekitab ebavotilderdset kohtlemist votilderreldes kunstliku viljastamise teel saadud

lapsega kelle bioloogiline ja faktiline vanem on erisoolised37

Eestis saavad kunstliku viljastamise abil lapse saada ainult naissoost samasoolised paarid ja

seda kahel erineval viisil kunstlik viljastamine mehe seemnerakkudega ning votildeotilderast

munarakust loodud embruumlo uumllekandmine naisele

Igale naistele on loodud votildeimalus kasutada kunstilikku viljastamist Kui heteroseksuaalne

naine on abielus siis on tal kunstlikuks viljastamiseks vaja oma abikaasa kirjalikku luba

vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seaduse38

sect 17-le Kui naine elab

homoseksuaalses kooselus ja soovib teostada kunstlikku viljastamist siis ei maumlngi tema

elukaaslane selle seaduse jaumlrgi olulist otildeigusliku rolli Seaduse jaumlrgi on partner kotildervaline isik ja

seadus ei defineeri teda kuidagi kuid de facto partner taumlidab lapse kasvatamisel abikaasa rolli

ja tema luba kunstlikuks viljastamiseks oleks samalaadselt vajalik ja oluline nagu

heteroseksuaalsetel paaridel

36

Machtelt Vonk (viide 32) lk 204-205 37

Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or Transgender

Families A European Prespective ILGA-Europe 2008 lk 5 38

Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13

20

Naine kes elab samasoolise partneriga on praeguste seaduste kohaselt sunnitud ennast

vallaliseks naiseks nimetama ja tema kunstlik viljastamine hakkaks toimima kunstliku

viljastamise ja embruumlokaitse seaduse sect-des 21 ja 22 ettenaumlhtud tingimustel sama seaduse sect 5

lg 2 alusel Vastuoluline on ka fakt et samasoolise partneriga elav naine peab nimetama

ennast vallaliseks ka juhul kui on tegelikult samasoolise partneriga suhtes ent soovib last (ja

seda just paarisuhtes koos kasvatada) Selline olukord on tekkinud kuna samasooliste isikute

kooselu ei ole praegusel hetkel kuidagi seaduslikult registreeritav Samasoolises paarisuhtes

elaval naisel sellel juhul on sundvaletamise seisund mis on tekkinud seaduses nimetatud

perekonnaseisu votildeimalike vormide ebataumlielikkuse totildettu

Doonori seemnerakkudega kunstliku viljastamise abil seotud perekonna lapsel on faktiliselt

kaks samasoolist vanemat aga seaduslikult on tal registreeritud ainult bioloogiline ema

Seega kasvab laps seaduse jaumlrgi uumlksikemaga ning tal on otildeigused ja kohustused ainult uumlhe

vanema suhtes

Kunstliku viljastamise meetodi puhul kus uumlhele naisele kantakse uumlle teise naise votildei partneri

munarakust loodud embruumlo loetakse laps samuti potildelvnevaks naisest kes on ta suumlnnitanud

(vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlo kaitse seaduse sect24-le)Vastavalt

perekonnaseaduse sect23 lg 1 on selline kunstlik viljastamine lubatud ainult siis kui naise

viljastamine muul viisil ei ole votildeimalik Sellise kunstliku viljastamise puhul oleks motildelemal

naisel votildeimalik olla lapsega geneetiliselt seotud kuid seaduse jaumlrgi sunnitakse jaumlllegi peale

olukord kus ainult uumlht naist loetakse lapsevanemaks Kui votilderrelda seda olukorda abielus

oleva heteroseksuaalse paariga siis on olukord jaumlrgmine ndash kui naist viljastatakse kunstlikult

tema abikaasa seemnerakkudega siis vastavalt sama seaduse sect17 lg 21

loetakse laps sellest

mehest potildelvnevaks ning motildelemad saavad lapse seaduslikuks vanemaks Nii samasooliste

naiste paari puhul kui ka erisoolise paari puhul votildetavad motildelemad isikud osa kunstliku

viljastamise protsessist ja motildelemad on geneetiliselt lapsega seotud kuid samasooliste naiste

paari puhul on seaduslik vanem ainult lapse suumlnnitatud naine Sellisel juhul tekib ebavotilderdne

kohtlemine

21

Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse39

sect24 lg 1 uumltleb et lapse arengu ja kasvu loomulikuks

keskkonnaks on perekond ning lastega perekonnad peavad saama riiklikku kaitset ja toetust

See taumlhendab et lapse jaoks on aumlaumlrmiselt oluline et tema kaks samasoolist kasvatajat ja tema

ise kuuluksid otildeiguslikult perekonna motildeiste alla Nii saaks ta oma otildeigusi ja kohustusi taumlielikult

rakendada sotildeltumata tema tegelike vanemate soost taumlpselt sama moodi kui laps kes elab

erisooliste faktiliste vanematega Praegune kohtlemine on ebavotilderdne votilderreldes lapsega kes

elab erinevast soost isikutest moodustatud perekonnas kus uumlks taumliskasvanutest on

bioloogiline vanem aga teine on vanema partner See on ka totildeendatud uuringutega40

Erinevast soost isikute kooslust ja nende last nimetatakse praeguse seaduse kohaselt

perekonnaks ja vanema partner on kasuvanem

Meessoost seksuaalvaumlhemustel ei ole votildeimalik kunstliku viljastamise teel last saada kuna

Eestis ei ole vastavalt Karistusseadustiku41

sect132 asendusemadus lubatud See taumlhendab et

samasoolised mehed ei sa uumlheskoos lapsi eostada See taumlhendab ebavotilderdset kohtlemist

votilderreldes samasooliste naiste paaridega

22 Votildeotilderaslapse lapsendamise abil seotud laps

221 Euroopa Inimotildeiguste Kohus

Euroopa Liidus on samasooliste paaride ja nende laste probleem lahendatud igas riigis

erinevalt Analuumluumlsin motildenda Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtuotsust mis on taumlitmiseks

kohustuslikud ka Eestis Kaasuse Frettegrave vs Prantsusmaa taotleja arvates rikuti tema otildeigust

austusele era- ja perekonnaelu vastu ehk siis rikuti inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse

konventsiooni artikkel 8 ja artikkel 14 mis keelavad diskrimineerimist Taotleja soovis uumlksi

last adopteerida ja taotles seda 1991 aasta oktoobris Esimesel intervjuul avaldas taotleja oma

homoseksuaalsuse ja vaumlitis et ta elab uumlksinda ilma partnerita Peale seda pakkus intervjueerija

39

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50

40 Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 24-33

41 Karistusseadustik RT I 17042013 8

22

vaumllja lapsendamise protsessi lotildepetamise 1993 aastal jaumlttis Pariisi Sotsiaalfondi osakond

hageja taotluse rahuldamata Antud otsuse potildehjuseks oli see et Frette pakkus lapse jaoks

ebastabiilset ja potentsiaalselt last kahjustavat emarolli mudelit Potildehiline kuumlsimus oli selles et

kas uumlksik homoseksuaalne isa on votildeimeline last kasvatama votildei mitte Euroopa Inimotildeiguste

Kohus otsustas haumlaumlletustulemusega neli kolme vastu et rikkumist artikkel 14 koostoimes

artikkel 842

ei olnud Seega ei tohi Eestis takistada laste lapsendamist homoseksuaalsetele

isikutele

Peale Frettegrave vs Prantsusmaa kaasust esitas Ameerika Uumlhendriikide Psuumlhhoanaluumluumltiline

Assotsiatsioon avalduse et geid ja lesbid on nii uumlksikisikute kui paaridena votildeimelised

tegutsema ja last kasvatama lapse huvidest laumlhtudes Nad on votildeimelised taumlitma lapse tervist

kahjustamata kotildeiki kohustusi ja peaksid saama heteroseksuaalsete vanematega votilderdsed

otildeigused ning seda nii paaris kui ka uumlksikisikuna Eelpool toodud uuringute naumlited muudavad

kohtu arvamuse punktis 42 taumliesti otildeigustamatuks Lisaks sellele vaumlidab kohus punktis 42 et ei

ole piisavalt palju lapsi et adopteerimise notildeudlust rahuldada See on vaidlustatav arvamus43

ILGA-EUROPE-i kaasuse kommentaaride kokkuvotildettes totildei autor vaumllja arvamuse et nii kaua

kui Prantsusmaal on lubatud lapsendamine uumlksikutele heteroseksuaalsete isikutele ei luba

artikkel 8 ja artikkel 14 Prantsusmaa haldusorganitel ja kohtutel jaumltta geisid ja lesbisid

lapsendamise protsessist vaumllja nimetades potildehjuseks nende isikute seksuaalsaumlttumust 17

Jaumlrgmiseks vaatlen laumlhemalt kaasust EB vs Prantsusmaa 1998 aasta veebruaris esitas

taotleja Prantsusmaal taotluse lapse lapsendamiseks Lapsendamise menetluse kaumligus mainis

taotluse esitaja et ta on homoseksuaalne ja tal on samasooline partner R

Augustis 1998 andis taotlejat kuumlsitlenud psuumlhholoog hinnangu et talle ei peaks lapsendamist

lubama Potildehjusena totildei psuumlhholoog vaumllja asjaolu et taotleja hakkab last uumlksi kasvatama ning

see kahjustaks last kuna laps peaks naumlgema kindlat peremudelit kus on nii isa kui ka ema

42

EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v France 43

Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second

Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June

2005httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf (09102012)

23

Lisaks sellele vaumlitis psuumlhholoog et taotleja elab oma samasoolise partneriga aga ei soovi seda

kinnitada ja jaumltab partnerisse puutuvad kuumlsimused vastamata See votildeib samuti last kahjustada

kuna ta saab ainult emade eeskuju Psuumlhholoogi arvates ei olnud see otildeige

1998 aasta oktoobris esitas perenotildeukogu lapsendamise juhatuse esindaja arvamuse et

taotlejale ei peaks lapsendamist lubama Ta vaumlitis et vastavalt tema kogemusele on lapse

jaoks paremad perekonnad kus on nii ema kui ka isa ehk siis lapsendamiseks sobivad

erisoolised paarid

1998 novembris ei lubatud taotlejal lapsendamist jaumlrgnevatel potildehjustel taotleja ei ole

uumlksikemana votildeimeline naumlitama lapsele otildeiget peremudelit kus maumlngib olulist osa mehelik roll

ja taotleja partneri osavotildett lapse kasvatamisel ei ole kindlaks tehtud See votildeib samuti last

kahjustada

Halduskohus ei lubanud samuti taotlejale lapsendamist ning tugines seejuures

homoseksuaalsuse argumendile Nii rikkus ta inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse

konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga

Kohus taumlheldas taotleja elustiili mis ei ole lapse kasvatamiseks sobilik ning ei ole lapse

huvides ja votildeib teda kahjustada Lisaks sellele on kohaliku tsiviilseadustiku artikkel 343 jaumlrgi

lubatud lapsendamise taotlemine igauumlhele kes on vaumlhemalt 28 aastat vana Seega rikuti ka

kohalikku seadust mitte ainult konventsiooni

Prantsusmaa tugines kohtuotsusele Frettegrave vs Prantsusmaa kaasuses kus kohus ei rahuldanud

taotleja esitatud notildeuet Seekord otsustas kohus otsuse punktis 51 et eelnevas kaasuses rikuti

artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga44

Euroopa Inimotildeiguste Kohus otsustas haumlaumlltega kuumlmme

seitsme vastu et rikuti artikkel 14 koostoimes artikkel 8-ga45

44

EIKo 2201 2008 4354602 EB v France 45

Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France

httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886 22012008

24

Kaasustest votildeib vaumllja lugeda et homoseksuaalsed lapsevanemad ei saa kuidagi last kahjustada

ja homoseksuaalsus ei taumlhenda seda et sellises perekonnas kasvav laps ei saa otildeiget kasvatust

Homoseksuaalsed vanemad ei kaumlitu lapse huvisid silmas pidades halvemini kui

heteroseksuaalsed vanemad Laste adopteerimise puhul ei saa taotleja homoseksuaalsus

kuidagi motildejutada lapsendamise lubamist votildei mittelubamist Homoseksuaalse eluviisi toomine

potildehjuseks miks mitte adopteerida on keelatud ja rikub konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus

artikkel 8-ga

Neid kaasused on omavahel vaumlga sarnased Ferreteacute kaasuses otsustas kohus nelja haumlaumllega

kolme vastu et antud juhul ei olnud artikkel 8 koosmotildejus artikkel 14 rikkumist aga EB

kaasuses otsustas kohus kuumlmne haumlaumllega seitsme vastu et tegemist oli rikkumisega Euroopa

Inimotildeiguste Kohtu Kohtu president ja Prantsusmaa kohtunik Kohtunik Costa olid Ferreteacute

kaasuse puhul enamikus ja arvasid et rikkumist ei olnud aga EB kaasuses otsustasid nad

juba seda et taotleja otildeigused olid rikutud EB kaasuse puhul maumlrkas kohus ka seda et alates

Ferretteacute kaasuse jaumlrel on toimunud ilmselge otildeiguse areng samasoolistele isikutele

lapsendamise kuumlsimuses ja nuumluumldseks on see legaalne juba kuumlmnes Euroopa Liidu riigis Seda

votildeib ka totildelgendada nii et konventsiooni saumltted ei oma kindlat totildelgendust vaid seda peab

totildelgendama kaumlesoleva hetke otildeiguslikku olukorda arvestades46

Motildelema kaasuse puhul toimub

lapsendamine vallalise isiku poolt kuid EB kaasuse puhul oli taotlejal partner ja kuna

lapsendamine on antud olukorras vaid ainuisikuline ei oleks lapsel mingeid otildeigusi ega

kohustusi teda lapsendanud inimese partneri suhtes

222 Eesti

Eesti seadus ei keela seksuaalvaumlhemustele uumlksinda lapsendamist ent justiitsministeeriumil on

arvamus et samasoolistele partneritele lapsendamise lubamine on keeruline ja tihti peale

vaidlustatav teema kuna ministeeriumi arvates ei ole Eesti uumlhiskond kindel et samasoolistele

partneritele lapsendamine on lapse huvides ja ei kahjusta teda47

kuid laste otildeiguste kaitset

tagades ei tohi tugineda uumlhiskonna valmisolekule LGBT perekonnade tunnustamisel

46

European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw 47

Andra Olm (viide 12) lk 63

25

Perekonnaseaduse48

sect148 uumltleb et lapsendada votildeivad nii vallalised kui ka abielu sotildelminud

isikud Kuivotilderd LGBT inimesed ei saa oma vahel sotildelmida abielu ega oma suhteid muul moel

registreerida siis on nad otildeiguslikult vallalised isikud vaatamata sellele et nad faktiliselt

moodustavad perekonna Seega laieneb neile lapsendamise puhul perekonnaseaduse sect148 lg1

mis uumltleb et vallaline isik votildeib lapsendada ainult uumlksinda Samuti ei saa perekonnaseaduse

sect149 jaumlrgi teine partner sama last lapsendada sest lapsendamissuhete kestel ei saa muu isik

vaumllja arvatud lapsendaja abikaasa sama last lapsendada Kui vaadata siinkohal lapse otildeigusi

lapsendaja partneri suhtes siis ei ole lapsel oma vanema partneri suhtes vastavalt

perekonnaseaduse sect161 mingeid otildeigusi ega kohustusi sest lapse hooldamisotildeigus laieneb vaid

sellisel juhul kui abikaasad lapsendavad uumlhiselt votildei lapsendatakse abikaasa laps Muudel

juhtudel kuulub hooldamise otildeigus ainult lapsendajale ainuisikuliselt

Samasoolised partnerid kuuluvad selle seaduse taumlhenduses muude juhtumite hulka Seega ndash

elades kahe samasoolise vanemaga peres kus kumbki ei ole bioloogiline vanem on lapsel

otildeigused ja kohustused ainult uumlhe vanema vastu Naumliteks kui uumlhel partneril on bioloogiline votildei

lapsendatud laps olemas ja teine partner soovib omalt poolt perekonnavaumlliselt teist last

lapsendada siis lapsendamise protsessi kaumligus ei arvestata perekonnaseaduse sect147 lg 2-ga

mis uumltleb et lapsendamine ei ole lubatud kui lapsendaja lapsed on selle vastu votildei kui

lapsendaja lapsed kahjustavad mingil maumlaumlral lapsendatava huve Kuna lapsendatav saabub

perekonda kus on olemas teised lapsed tuleks kindlasti arvestada nende huvidega ja

veenduda et nad ei kahjusta lapsendatavat aga sellisel juhul toimub lapsendamine

seadusjaumlrgselt vallalise isiku poolt See ei ole paraku piisav lapse huvidega arvestamine

Samuti tekib lapsendamise puhul vanusepiiranguga seotud ebavotilderdne kohtlemine

Perekonnaseaduse sect150 lg 1 uumltleb et lapsendada votildeib vaumlhemalt 25-aastane piiramata

teovotildeimega isik kuid lg 2 uumltleb et kohus votildeib erandjuhtudel lubada lapsendamist ka

vaumlhemalt 18-aastasele juhul kui ta lapsendab oma abikaasa lapse Samasooliste paaride jaoks

see jaumlllegi ei kehti kuivotilderd neil ei ole votildeimalik omavahel abielluda See on oluline piirang

mis votildeib tingida olukorra kus uumlks partner kes on lapse seaduslik vanem sureb ja tema

48

Perekonnaseadus RT I 27062012 12

26

partner kes on last kasvatanud on alla 25-aastane ning seega ei ole tal seaduse jaumlrgi votildeimalik

surnud partneri last lapsendada Nii tekib lapse lastekodusse sattumise oht ning see ei pruugi

olla lapse huvidega kooskotildelas Lapse jaoks on tema bioloogilise vanema partner tegelik

vanem ning perekonnaliige kuid tekib olukord kus laps eemaldatakse tema ellu jaumlaumlnud

faktilisest vanemast Abielus paari puhul seda probleemi ei teki kuna sellisel juhul on lapse

bioloogilise vanema partner lapse seaduslik kasuvanem isegi kui ta pole last lapsendanud

vastavalt perekonnaseadusele Ning bioloogilise vanema surma puhul ei eemaldata last

kasuvanemast ning olles alla 25-aastane kasuvanem saab erandolukorras lapsendada ka

surnud abikaasa last

Seega tuginenes Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikale tuleb Eestis luua laste ning

samasoolistest isikutest moodustatud perekondade ja nende laste kaitse ning tagada laste

parimate huvide arvestamine vastavalt laste otildeigustele Inimotildeiguste konventsiooni antud otildeigus

perekonnakaitsele rakendub samuti laste suhtes

23 Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud laps

Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapse otildeiguslik seis on erinev ja mingil maumlaumlral

raskem kui eelnevatel juhtudel Siin votildeib naumlha kolme erinevat teed Uumlks stsenaarium on

selline et lapsel on kaks seaduslikku vanemat kes on lahus kusjuures motildelemad on

bioloogilised vanemad ning uumlhel vanemal on samasooline partner ja laps elab nendega koos

Teise variandi puhul on lapsel kaks bioloogilist vanemat kes on lahus Uumlhel vanemal

puuduvad votildei on aumlra votildeetud vanemaotildeigused ning laps elab oma seadusliku bioloogilise

vanemaga ja vanema partneriga Kolmanda votildeimaluse puhul elab samasoolistest isikutest

moodustatud perekonnas vaumlhemalt kaks last igal lapsel on erinevad bioloogilised vanemad

Tegelikkuses elavad lapsed koos uumlhe bioloogilise vanemaga ja vanema partneriga Lapsed ei

ole omavahel veresugulased

231 Eesti

27

Analuumluumlsin kaumlesolevas peatuumlkis eelkotildeige olukorda kus lapsel on kaks seaduslikku bioloogilist

vanemat vanemad on lahus ja laps elab uumlhe seadusliku vanemaga ja tema partneriga See

taumlhendab et lapsel on faktiliselt kolm isikut kes tema eest hoolt kannavad ja tema elust osa

votildetavad Lapsel on otildeiguslik side ainult kahe bioloogilise vanemaga ning vanema partneril kes

elab lapsega koos ja kasvatab last puudub otildeiguslik side lapsega Kui votilderrelda seda olukorda

heteroseksuaalse perekonnaga siis sellisel juhul on uuel partneril votildeimalus partneri last

lapsendada juhul kui teine lapsevanem annab notildeusoleku ja kui nad on abielus vastavalt

perekonnaseaduse sect152 lg1 Selle kohaselt katkeb lapsel otildeiguslik side uumlhe bioloogilise

vanemaga ja tekib see vanema partneriga Homoseksuaalsetel isikutel puudub selline

votildeimalus kuna partneri last saab lapsendada ainult abiellunud votildeotilderasvanem

Otildeiguslik side vanema partneriga puudub ka juhtumi puhul kus lapsel on ainult uumlks seaduslik

vanem ja teiselt bioloogiliselt vanemalt on vanemlikud otildeigused aumlra votildeetud votildei siis ei ole teine

bioloogiline vanem kindlaks tehtud Samas on heteroseksuaalsetel paaridel votildeimalik luua

otildeiguslikud suhteid lapse ja partneri vahel Abielu sotildelmides tekib vastavalt perekonnaseaduse

sect148 lg2 p2 partneril otildeigus lapsendada partneri laps varasematest suhetest Faktiliselt elab

laps kahe samasoolise vanemaga aga otildeiguslikult suhted on tal ainult uumlhe bioloogilise

vanemaga

Kolmas stsenaarium on nimetatutest kotildeige keerulisem Faktiliselt on lapsel kaks samasoolist

vanemat kellest otildeiguslik side on ainult bioloogilisega Samuti on lapsel kasuotildede votildei

kasuvend kelle bioloogiline vanem on tema bioloogilise vanema partner Sellises olukorras

puudub lapsel otildeiguslik suhe teise peres elava lapsega Sellelt pinnalt votildeib tekkida erinev

kohtlemine votilderreldes heteroseksuaalse perega kus partnerid saavad omavahel abielluda ja

lapsi lapsendada ning kus sellisel juhul on kotildeikidel peres kasvavatel lastel ja neid kasvatavatel

taumliskasvanutel omavaheline otildeiguslik side Ebavotilderdne kohtlemine tekib sellisel juhul punktis

mis puudutab laste omavahelist abiellumist (selle lubamist) Perekonnaseaduse sect 3 uumltleb et

isikud kelle sugulussuhe potildehineb lapsendamisel ei votildei omavahel abielluda Kaumlesoleva

seaduse sect 2 lotildeikes 1 nimetatud sugulussuhe potildehineb lapsendamisel antud juhul kaumlsitlen sect2

lg1 p2 venna ja otildee suhteid Heteroseksuaalse perekonna puhul tekib lastel lapsendamise

tagajaumlrjel otildeiguslik otildee ja venna suhe ehk siis neil ei ole lubatud omavahel abielluda kuid

28

samasoolistest isikutest moodustatud perekonna puhul saavad partnerite lapsed omavahel

hiljem abielu sotildelmida kuna nad ei ole otildeiguslikult uumlksteisega seotud Samuti tekib probleem

erinevate toetuste saamises kuna sellist kooslust ei nimetata seaduslikult perekonnaks

Hea naumlide on eelpool vaumllja toodud Viimsi kaasus Selle puhul oli uumlheks osapooleks

samasoolistest isikutest kooslus ning kaasatud oli kolm last kes kotildeik ei olnud omavahel

otildeiguslikult seotud Osapool taotles Viimsi vallavalitsuselt laste lasteaia- ja koolitoidu ning

sotildeiduotildeiguse tasuta saamist Viimsi vallavalitsuse 12062009 korraldusega nr 373 jaumleti

kaebaja taotlused rahuldamata kuid Viimsi vallavolikogu maumlaumlrus nr 16 ei sisalda perekonna

totildelgendust ega kitsendavat saumltet mis taumlpsustaks mis soost peavad olema vanemad ja mis

otildeiguslik side vanemate ja laste vahel eksisteerib49

Samuti tekib probleem miks uumlhes

leibkonnas elavad faktilised otildede ja vend ei ole lapsega seaduslikult seotud ning ei kuulu lapse

perekonda Hetkel ei ole Eesti seadustes perekonna motildeiste defineeritud See taumlhendab et

samasoolises perekonnas elav laps ja tema bioloogilise vanema partneri lapsed ei ole

omavahel otildede ja vend kuid abiellunud erisoolise paari puhul oleks

232 Euroopa Liit ja Inimotildeiguste Kohus

Euroopa Inimotildeiguste Kohus tegi kohtuotsusega X ja teised vs Austria suure sammu laste

otildeiguste ja nende samasooliste vanemate probleemi lahendamisel ja naumlitas nii kaasaegseid

seisukohti Kaasuse taotlejateks olid kaks naissoost isikut kelle peres oli laps ning uumlks

taotleja soovis lapsendada partneri bioloogilist last Laps oli suumlndinud vaumlljaspool abielu ja

ainult lapse bioloogilisel emal oli lapse hooldusotildeigus Selle juhtumi puhul oli lapsel ka

bioloogiline isa kes maksis regulaarselt lapse elatist ning keeldus lapse ema partnerile

adopteerimisotildeiguse andmisest

Austria seaduste jaumlrgi kaotaks lapse ema partneri lapse adopteerimise puhul otildeigused lapse

suhtes kuid isa otildeigused oleksid tagatud Seega ei olnud lapsendamine Austria seisukohast

votildeimalik Taotlejad soovisid oma faktilise pere otildeiguslikku tunnustamist ning lapse

bioloogilise ema partneri tunnistamist lapse vanemana lapse bioloogilise isa asemel Austria

49

Inimotildeigused Eestis (viide 8) lk 141-143

29

seaduste jaumlrgi oli votildeimalik partneri last lapsendada nii abiellunud paaridele kui ka

mitteabiellunud heteroseksuaalsetele paaridele kes elavad stabiilses suhtes Kohus toob

punktis 95 selgelt vaumllja et samasooliste isikute stabiilne kooselu kuulub perekonna motildeiste

alla taumlpselt samamoodi nagu stabiilne erisooliste isikute kooselu Samuti leiab kohus et laps

kes elab oma bioloogilise vanema ja tema partneriga kes motildelemad kannavad tema eest hoolt

kuulub ka perekonda ja kotildeik kolm isikut peavad olema kaitstud artikkel 8 taumlhenduses ning

kuuluvad uumlheskoos perekonna motildeiste alla Sellist kooslust ei tohi diskrimineerida votilderreldes

erisooliste isikutest moodustatud perekonnaga ning antud kaasuse puhul on tegemist artikkel

14 koosmotildejus artikkel 8-ga rikkumisega

Antud kaasuse puhul leidis kohus et taotlejad sealhulgas uumlhe taotleja laps elasid kooselus

mis on vaumlga sarnane kooseluga mida elavad abiellunud heteroseksuaalsed isikud kus uumlks

abikaasa soovib lapsendada teise abikaasa last Vahe on selles et samasooline paar ei votildei

abielluda ja saab vaid omavahelised suhted registreerida Selline registreerimine ei anna

votildeimalust partneri last lapsendada kuna Austria seadustega pole lubatud lapsendamine

registreeritud partneritele Taotlejad ei olnud registreeritud see andis neile votildeimaluse partneri

last lapsendada kuna Austria seadusandlus lubab stabiilses registreerimata kooselus elavatel

heteroseksuaalsetel paaridel partneri lapse adopteerida Kohus leidis et antud kaasuse puhul

ei olnud artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumist mis kaumlsitleb abiellunud

heteroseksuaalsete isikutega kus uumlks abikaasa tahab lapsendada teise abikaasa bioloogilist

last vaid oli artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumine votilderreldes heteroseksuaalsete

faktiliste kooslustega kus uumlks partner tahab lapsendad teise partneri last

Otsuse poolt olnud kohtunikud leidsid et konventsioon ei kohusta liikmesriike andma otildeigust

mitteabiellunud paaridele partneri lapse lapsendamiseks Kuid kui selline otildeigus on olemas

siis ei ole samasooliste paaride diskrimineeriv kohtlemine lubatud Erinev kohtlemine ei ole

potildehjendatud kuna see ei ole lapse otildeiguste kaitseks vajalik Kohus ei votildetnud vastu ka Austria

vastuvaumlidet et selles kuumlsimuses puudub Euroopas uumlhine arvamus ning seetotildettu tuleks

kuumlsimuse lahendamine jaumltta riigi paumldevusse50

50

EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria

30

3 LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes erinevast

soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega

Laste ja nende perede otildeiguslikus kaitses on kaks erinevad teed Iga riik aktsepteerib igal juhul

seda et igal lapsel on kaks bioloogilist vanemat ehk siis mees ja naine kes on lapse eostanud

bioloogilisel teel votildei kunstliku viljastamise abil Sotildeltumata vanemate votildei lapse tahtest

eksisteerib kaks erinevast soost isikut kellel peaks igal juhul olema lapse suhtes teatavad

otildeigused ning lapsel peaksid olema otildeigused oma vanemate suhtes Teisalt peab kaitsma lapse

otildeigusi ka tema faktilises perekonnas see taumlhendab perekonnas kus laps pikaajaliselt elab

Sellisel juhul peavad motildelemal faktilisel vanemal olema lapse igapaumlevase uumllalpidamise osas

otildeigused ja kohustused51

Tuginedes uumllaltoodud faktidele votildeib vaumlita et lapse huvisid

arvestades on oluline kaitsta lapse otildeigusi tema tegelikus perekonnas sest just faktilised

vanemad votildetavad lapse elust kotildeige enam osa ning kannavad lapse uumlle igapaumlevaselt hoolt ning

see ei sotildeltu neid omavahel siduvatest bioloogilistest sidemetest

Kotildeik eelpool toodu totildeendab et homoseksuaalsetes suhetes elava lapse vanema partneril ja

lapsel ei eksisteeri omavahelisi otildeiguslikke suhteid ja puudub ka votildeimalus neid suhteid luua

kuna partner ei saa lapsendada teise partneri last Tekib olukord kus lapse otildeigused oma

seadusliku vanema partneri suhtes puuduvad ning selline olukord ei taga lapsele piisavat

kaitset

Nii samasooliste isikute kui ka erisooliste isikute kooselu kuhu on kaasatud lapsed peavad

olema eraldi reguleeritud

Miks ei saa laps olla samamoodi kaitstud nagu abielus paari laps52

See on otildeiguslik probleem

mis on jaumlaumlnud Eestis seni lahenduseta Vastavalt UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsioonile on

kotildeik lapsed votilderdsed sotildeltumata soost ja rahvusest sotildeltumata sellest kas nad elavad motildelema

51

Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 14-15 52

Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia

Antwerp-Oxford 2005 lk 291

31

vanemaga uumlksikvanemaga kas nad on suumlndinud registreeritud abielus votildei mitte53

Konventsioon kaumlsitleb last otildeigussubjektina ja taumlheldab et laps on ise oma otildeiguste teostaja54

Konventsioon kehtestab ka lapse ja riigi omavahelise suhte See taumlhendab et riigil ega

vanemal pole lapse uumlle omanikuotildeigust last vaadeldakse indiviidina kellel on omad

inimotildeigused mis on taumlpselt samasugused kui igal taumliskasvanul Samuti annab konventsioon

motildeista et votildeib tekkida konflikt lapse huvide ja vanemate votildei uumlhiskonna huvide vahel

Sellised konfliktid peab lahendama laste huvidega arvestades neid esile totildestes Laste huvid

defineeritakse tulenevalt konventsioonist mille jaumlrgi on olulised naumliteks otildeigus haridusele

otildeigus perekonnaelule ning otildeigus olla kuulatud ja austatud indiviidina55

Vastavalt

konventsiooni artikkel 18-le on vanematel esimene vastutus laste kasvatamise ja arengu eest

ehk siis vanemad on laste otildeiguste tagajad kasvatajad kaitsjad ja hoolitsejad

Konventsiooni keelekasutusest tuleneb see et termin bdquovanemldquo votildeib ka viidata paljudele

erinevatele peremudelitele mis kaasaegses maailmas eksisteerivad Naumliteks votildeib tuua

konventsiooni artikkel 5-e mis viitab laiendatud perekonna taumlhendusele UumlRO Lapse Otildeiguste

Konventsioon toob vaumllja ka perekonna taumlhtsuse Nimetatakse lapse otildeigust perekonnale see

taumlhendab uumlldiselt otildeigust vanematele ja otildeigust olla perekonnaliige See iseloomustab ka tervet

konventsiooni56

Laps ei saa tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest partneritest

koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes UumlRO Lapse Otildeiguste

Konventsiooni artiklis 2 p1 on saumltestatud et osalisriigid peavad tagama nende jurisdiktsiooni

all olevatele lastele kotildeik konventsioonis saumltestatud otildeigused ja kohustused sotildeltumata lapse ja

tema vanema votildei seadusliku hooldaja rassist soost keelest usust votildei muudest tingimustest

53

Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61

(18012013) 54

Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012

httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused

55 Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and What it

Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10 httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019

(06052013)

56 Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine praktikas

Lastekaitse Liit 2005 lk 71-74

32

Jaumlrelikult on erisoolisest perekonnast lapse ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes samasoolises

perekonnas kasvava lapsega konventsiooni taumlhenduses lubamatu ja sobimatu57

Samuti annab konventsiooni artikkel 2 p2 riigile positiivse otildeiguse votildetta kasutusele sobilikud

meetmed laste votilderdsete otildeiguste tagamiseks Kui raumlaumlgitakse homoseksuaalsetele paaridele

uumlheskoos laste kasvatamise otildeiguse andmisest siis mainitakse sageli laste huvidega

arvestamist Siin votildeib tuua naumliteks Gas ja Dubois vs Prantsusmaa kaasuse jt Selles

valdkonnas on naumlha ilmselget arengut esimesed Euroopa riigid mis lubasid samasoolisel

inimesel partneri lapse adopteerida olid Taani (1999) Island (2000) Norra (2001) ja Rootsi

(2003) Nendes riikides on otildeiguslikud reformid toimunud aastatel 1993-2003 Alates 2009

aastast on Soomes lubatud samasoolisel isikul oma partneri last adopteerida Eeliseks on kui

partnerid elavad registreeritud kooselus ja mittebioloogiline vanem on lapse sotsiaalne vanem

ehk tegelik vanem Nendes riikides saab samasooliste vanemate peres elav laps peale

lapsendamist taumlieliku sotsiaal- otildeigus- ja majandusliku kaitse ja samuti tagab see lapse otildeiguse

motildelemale seaduslikule ja sotsiaalsele vanemale Selline otildeiguslik areng naumlitab ka seda et

vanemate seksuaalne saumlttumus votildei sugu ei ole lapse huvide arvestamisel taumlhtis

Areng nendes riikides naumlitab ka seda et perekond koosneb lapsest ja kahest taumliskasvanud

isikust (sotildeltumata soost) Lapsel kes elab sellises perekonnas tekib otildeigus kahele seaduslikule

vanemale ja see annab talle votilderdse kaitse votilderreldes lapsega kes elab heteroseksuaalses peres

Selline areng naumlitab meile mis on kaasaaegne perekond58

See kotildeik taumlhendab et lapsel kes kasvab samasoolises perekonnas peavad olema

samasugused otildeigused nagu ta kasvaks erisooliste vanemate perekonnas kus partnerid kas on

votildei ei ole abielus Lapsel on otildeigus perekonna- ja eraelu kaitsmisele Euroopa Inimotildeiguste

Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ja samuti on tal otildeigus olla mitte diskrimineeritud

vastavalt sama konventsiooni artikkel 14-le Paraku naumleme erinevat suhtumist votilderreldes

lapsega kes elab perekonnas kus vanemad on heteroseksuaalsed Lapsel on vaja otildeigust

57

Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 29 58

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in Europe

National Cross-Border and European Perspectives 2012 lk 102-103120-122

33

perekonna kaitsele ja votildeimalust seadustada oma suhted mitte ainult bioloogilise vanemaga

vaid ka bioloogilise vanema partneriga Kui bioloogiline vanem ja partner on

heteroseksuaalsetes suhetes saab laps motildelema poole notildeusolekuga tagada enda otildeiguse olla

lapsendatud ja luua perekond Kui bioloogiline vanem ja tema partner on homoseksuaalsetes

suhetes siis isegi juhul kui motildelemad pooled on notildeus ei saa laps kasutada oma otildeigust olla

lapsendatud ja luua perekonda kui see ei ole vastuolus tema huvidega Riik arvestab lapse

huve eelkotildeige lapsendamisele lubatavuse kuumlsimuses

Selleks et aru saada partneri otildeigustest lapse suhtes peab enne defineerima kes on partner

lapse jaoks seaduse motildettes Perekonnaseadus annab meile kolm erinevat suhet lapse vanem

votildeotilderasvanem ehk lapse vanemaga abiellunud isik ning kasuvanem ehk isik kes ei ole

vanem ega votildeotilderasvanem vaid isik kes tegelikult last kasvatab Teda votildeib nimetada ka

faktiliseks vanemaks59

Sellest tuleneb et partner on kasuvanem Perekonnaseadust vaadeldes

votildeib oumlelda et kasuvanemal on kasulapse suhtes minimaalsed otildeigused samuti on lapse

otildeigused kasuvanema suhtes minimaalsed ja mitte taumlielikud

Ka Eesti Lastevanemate Liit on seisukohal et laste otildeigused ei ole piisavalt kaitstud seetotildettu

soovivad nad laste otildeiguste tugevdamist olukorras kus uumlks vanematest ei ole bioloogiline

vanem60

Samasooliste paaride puhul on partner faktiline vanem Lastekaitse Liidu president

Loone Ots on seisukohal et laps peab olema turvatud ja kaitstud nagu seda notildeuab Lastekaitse

Konventsioon Samuti arvab ta et samasooliste kooselu seadustamine on tervitatav samm

votilderdotildeiguslikkuse uumlhiskonda Laps satub vaumlgivalla ja hooletuse ohvriks nii samasoolises kui

erisoolises perekonnas seega peaksid tema otildeigused olema votildeimalikult efektiivselt kaitstud

motildelemal juhtumil Uumlhe votildeimaliku seisukoha jaumlrgi peaks samasoolistele peredele andma

lapsendamisotildeiguse erandjuhul see peab olema selgelt lapse huvides ning iga juhtumi puhul

arvestatakse konkreetseid asjaolusid ja teatud vanusest ka lapse notildeusolekut See aitaks vaumlltida

lapse lastekodusse sattumist laps peaks kasvama peres mitte uumlkskotildeik kui haumlsti varustatud

59

Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Edgar Salumaa Juridika

httpwwwjuridicaeejuridica_etphpdocument=etarticles1995123599PRNprvphp 60

Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest lk 3

httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise+koosel

uga+seotud+ettepanekutestpdf (18012013)

34

lastekodus Lastekaitse Liit on seisukohal et laps peab olema kaitstud ja Eesti laps peab

olema otildennelik vaatamata lapse kasvatajate soost61

Naumliteks votildeib tuua EIOtildeK kohtuotsuse Gas

ja Dubois v Prantsusmaa mille puhul kohtuniku eriarvamusel on samasoolises perekonnas

kasvatatav laps erinevas olukorras votilderreldes erisooliste taumliskasvanutega uumlhes peres kasvava

lapsega62

Eesti Potildehiseadus saumltestab ja tunnustab perekonna kaitset ja samuti peetakse potildehiseaduse jaumlrgi

oluliseks laste kasvatamist ning vanematele antakse mitte ainult luba vaid ka kohustus oma

lapsi kasvatada Mainitakse ka riigi kohustust perekonda laste kasvatamisel abistada Riigi

kohustuseks on luua lapsevanematele votildeimalused oma laste kasvatamiseks ja tagada laste

potildehivajadused63

Laps on homoseksuaalses peres kasvades erinevas olukorras votilderreldes heteroseksuaalses

peres kasvava lapsega Viimasel juhul on motildelemal vanemal otildeigus taotleda erinevaid

perekonna- ja laste kasvatamistoetusi kuna motildelemad vanemad votildeivad seadusjaumlrgselt end

lapsevanemana registreerida (bioloogiline vanem lapsendamine) Samasooliste partnerite

puhul on toetuste saamine raskendatud votildei ei ole uumlldse votildeimalik naumliteks votildeib tuua Viimsi

kaasuse probleemi Nii ei saa laps kes kasvab peres kahe samasoolise vanemaga vanemate

kaudu samalaadset riigipoolset toetust Kaasuses X Y ja Z vs Suurbritannia toob Inimotildeiguste

Kohus selgelt vaumllja et inimotildeiguste konventsioon votildeib olla totildelgendatud erinevalt ja perekonna

kaitse laieneb mitte ainult abiellunud paaridele vaid ka de facto peredele

Alati peab arvesse votildetma mitut erinevat faktorit kui kaua kaks taumliskasvanud isikut (sotildeltumata

soost) koos elanud on kas isikud elavad uumlhes leibkonnas kas nad soovivad votildei ei soovi lapsi

koos kasvatada64

Arvatakse et perekonna autentne tunnus on uumlhine laste kasvatamise otildeigus

61

Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012 httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed ( 21012012)

62 Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa 23032012

httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420 (22012013) 63

Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad sotsiaaltoetused ja ndash

teenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007 lk 29 64

Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in International

and Comparative Law Kluwer Law International 2002 lk 261

35

Seega peab uumlhine laste kasvatamisotildeigus olema identselt kaumlttesaadav nii heteroseksuaalsetele

kui ka samasoolistele paaridele Kui erisoolistel paaridel on otildeigus lapsi uumlhiselt kasvatada ilma

registreerimiseta siis peab selline otildeigus olema tagatud ka samasoolistele partneritele65

Eestis puudub spetsialiseerunud organ mis teostaks jaumlrelvalvet laste otildeiguste tagamise uumlle

Seda funktsiooni teostavad erinevad organid koostoumloumls Nendeks kohalik omavalitsus

maavalitsus otildeiguskantsler ja teised66

Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas nr 6-

81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute puumlsiv kooselu kuulub

perekonnapotildehiotildeiguse kaitse alla aga Eestis ei ole selline kooselu reguleeritud ja seetotildettu tuleb

luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Samuti puudub lapsendamist ja

hooldusotildeigust puudutav regulatsioon mis tagaks laste huvide arvestamise samasooliste

paaride puhul Partneril puudub lapsendamise votildeimalus ja see annab hooldusotildeiguse ainult

uumlhele vanemale kuid partnerid elavad koos lapsega ja motildelemad peaksid lapse eest vastutama

ja tema eest kandma hoolt Selline olukord votildeib tuua probleeme lapse hooldamisotildeiguse

teostamisel uumlhe partneri surma korral votildei juhul kui seaduslik lapsevanem ei saa mingil

potildehjusel pikemaajaliselt hooldusotildeigust teostada Samuti pole tagatud partneri otildeigus last edasi

kasvatada kui seaduslik vanem sureb

Probleem on ka uumluumlrisuhetes Votildelaotildeigusseaduse sect289 saumltestab et eluruumi uumluumlrnikul on otildeigus

uumluumlriruumides majutada oma abikaasat alaealisi lapsi ja toumloumlvotildeimetuid vanemaid ilma

uumluumlrileandja notildeusolekuta67

Juhul kui uumluumlrilevotildetja on lapse vanema partner siis ei saa

uumluumlrileandja notildeusolekuta eluruumis majutada last ega tema seaduslikku vanemat Sellega

satub laps ebasoodsasse olukorda votilderreldes lapsega kes elab perekonnas kus motildelemad

partnerid on tema seaduslikud vanemad Lapse eluruumides viibimine sotildeltub uumluumlrileandja

tahtest

65

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs (viide 58) lk 92 66

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava

2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20per

ede20arengukava202012-2020pdf (16022013) 67

Otildeiguskantsler ( viide 3) lk 1 5

36

Laste staatus samasoolistes paarides on laumlbi aegade olnud nagu Pandora laegas Alati on olnud

arusaadav aktsepteeritud ja isegi notildeutud et lapsel peab olema kaks vanemat aga nuumluumldseks on

see arenenud selles suunas et lapsel votildeib olla kaks ema kaks isa votildei isegi kolm vanemat

2007 aastal andis Ontario Kohus oma otsuses AA vs BB ONCA 268

selles kuumlsimuses uue

arengu Selle kaasuse puhul vaumlrbasid kaks homoseksuaalset stabiilses suhtes elavat naist oma

meessoost sotildebra lapse bioloogiliseks eostamiseks Lapse suumlndides olid tema seaduslikeks

vanemateks bioloogiline ema ja bioloogiline isa Bioloogilise ema samasooline partner oli

sellises situatsioonis lapse faktiline vanem taumlitis lapse teise ema rolli ja kandis suurt osa lapse

kasvatamises Kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngisid lapse elus vaumlga olulist rolli ja kandsid lapse

eest hoolt Lapse bioloogilise ema samasooline partner leidis et tal peaksid olema lapse

suhtes samuti seaduslikud otildeigused ja kohustused ning ta poumloumlrdus kohtusse nende otildeiguste ja

kohustuste saamiseks Kohus leidis et kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngivad lapse elus vaumlga suurt

rolli ja lapse otildeiguste tagamise seisukohalt on oluline et kotildeik kolm oleksid tema seaduslikud

vanemad

Kohus arvestas lapse huvidega ning see on selle kaasuse puhul kotildeige olulisem Kohus

otsustas et kotildeik kolm taumliskasvanut peavad olema seaduslike vanematena registreeritud ning

seelaumlbi sai laps kolm seaduslikku vanemat Nimetatud kaasus totildei samasooliste vanemate ja

sellistes peredes elavate laste probleemide osas taumliesti uue arengu Selliseid arenguid jaumllgides

votildeib oletada et ka teised riigid votildetavad Orlando kaasuse arvesse ja hakkavad seda jaumlrgima

Perekonna ja vanema staatuse kontseptsioon on viimase aja jooksul teinud laumlbi suured

muutused ja arengud avardanud piire ja haumlgustanud nende motildeistete traditsioonilist taumlhendust

Niisiis votildeib oletada et laumlhitulevikus toimuvad seadusandluses muudatused mille kohaselt ei

arvestata vanema staatuse saamisel enam vanemate seksuaalse saumlttumuse ja arvuga Selle

asemel votildeetakse arvesse eelkotildeige lapse huvid Selline olukord peaks viima selleni et tagatud

on taumlielik votilderdsus ja vaumllistatud diskrimineerimine Seda propageerib praegusel ajal Euroopa

Inimotildeiguste Konventsiooni artikkel 14

68

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and ROSENBERG

JJA AA v BB 2007 ONCA 2 httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

37

Tihtipeale sotildeltub lapse otildeiguslik staatus perekonnas sellest milline on temaga koos elavate

taumliskasvnanute suhte otildeiguslik staatus ndash sellest kas tegemist on abielu votildei registreeritud

kooseluga On oluline ka maumlrgata et vaumlga paljud riigid on laste kaitse tagamise eesmaumlrgil

avanud samasooliste paaride jaoks votildeimaluse oma suhteid registreerida Selle kaudu on neil

votildeimalus lapsi uumlheskoos lapsendada votildei siis on uumlhel partneril votildeimalik lapsendada partneri

laps Naumliteks Rootsis saavad lapsendamise puhul sarnase otildeigusliku staatuse nii paarid kes on

oma suhted kooseluna registreerinud kui ka abielus olevad erisoolised paarid

Norra ja Sakasamaa lubavad neil paumlevil registreeritud kooselus elavatel samasoolistel isikutel

lapsendada oma partneri lapse Siin tuleb aga silmas pidada et tegemist on siseriiklike

seadustega mis ei garanteeri nende rahvusvahelist tunnustamist Perekonna seisukohalt

taumlhendab see seda et nii lastel kui tema vanematel votildeivad tekkida otildeiguslikud probleemid

vaumlljaspool riiki juhul kui teises riigis ei kehti sarnased seadused69

Euroopa Liidu otildeigus

perekonnaotildeiguse valdkonnas notildeuab uumlhtlustamist ja liigub kiirelt sinnapoole Kindlasti on

vajalik demokraatlik ja selge lahendus mis hakkaks potildehinema Euroopa Inimotildeiguste

Konventsioonil

69

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family Law

Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008 lk 101-110

38

Kokkuvotildete

Uurimistoumlouml kaumligus olen jotildeudnud jaumlreldusele et kuigi Eestis ei ole perekonna motildeiste

defineeritud on selle motildeiste seadusaktidesse sisse viimine aumlaumlrmiselt oluline nii erisooliste kui

ka samasooliste paariride ja nendega koos elavate laste perekonnakaitse otildeiguse tagamiseks

Viimsi kaasus on vaumlga hea naumlide Eesti seadusandlusest Tuginedes Euroopa Liidu otildeigusele ja

Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtukaasustele olen jotildeudnud jaumlreldusele et teatud juhtudel

peavad nii erisooliste kui ka samasooliste paaride pered koos lastega votildei ilma kuuluma

perekonna kaitse alla Samuti peab registreerimata kooselus paari peres elav laps kuuluma

oma tegelike vanematega uumlhte perekonda ning olema kaitstud perekonna motildeiste taumlhenduses

taumlpselt samamoodi kui laps kes elab registreeritud kooselu sotildelminud faktiliste vanematega

Igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja diskrimineerimine mis potildehineb isikute

sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud Euroopa Liidu liikmesriigid ei tohi perekonna ja

uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise potildehjuseks nimetada Euroopa

Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta

perekonnaeluna millel on riiklik kaitse

Teine peatuumlkk naumlitas et hetkel votildeivad lapsel tekkida perekonnaliikmetega erinevad otildeiguslikud

suhed Perekonnaliige ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem seega on tema otildeigused lapse

suhtes ja lapse otildeigused faktilise vanema vastu piiritletud Faktiliste vanematega kes ei ole

oma suhteid registreerinud koos elav laps on ebavotilderdses olukorras votilderreldes lapsega kes elab

faktiliste vanematega kes on oma suhteid registreerinud Nii tekib lapse lastekodusse

sattumise oht naumliteks bioloogilise vanema surma puhul kui teisel faktilisel vanemal

puuduvad lapse uumlle vanemlikud otildeigused Selline kohtlemine ei pruugi olla lapse huvidega

kooskotildelas Abielus paari puhul seda probleemi ei teki

Kolmandas peatuumlkis kaumlsitlesin LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdset kohtlemist

votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega Toumloumlst tuleb

selgelt vaumllja et ebavotilderdsel kohtlemisel ei ole otildeigustust ja see ei ole kooskotildelas lapse huvidega

Lapsel on otildeigus kahele vanemale ning oma tegelike vanemate tunnustamisele sotildeltumata

tegelike kasvatajate soost Laps peab igal juhul olema kaitstud sotildeltumata sellest kas tema

39

faktilised vanemad on oma suhted registreerinud votildei mitte kuna laps ei saa seda kuidagi

motildejutada Samasooliste paaride puhul on laps ebavotilderdses olukorras votilderreldes erisooliste

faktiliste vanematega elava lapsega LGBT peredes elavate laste kaitse on puudulik ja notildeuab

taumliustamist sotildeltumata siseriigi uumlhiskonna valmisolekust ning eelkotildeige tuleb seda kuumlsimust

lahendades tugineda lapse huvidele

40

Summary

Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family

has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost

importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex

couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good

example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of

the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex

and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection

Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their

real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same

way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any

avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is

prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of

the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court

of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state

The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family

members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of

the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent

are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship

is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered

their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the

death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to

the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no

significance in the case of a married couple

In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent

families compared to children living in families formed by persons of different sexes The

thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests

Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition

41

regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their

factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any

bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared

to children living with their factual parents of different sexes The protection of children

living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the

general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into

consideration in the first place when solving the problem

42

Kasutatud materjalide loetelu

Kasutatud kirjandus

Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009

Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in

International and Comparative Law Kluwer Law International 2002

Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or

Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008

Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika

EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of

Fundamental Rights of the European Union 2006

European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw

European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and

discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal

analysis 2010

Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012

Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia

Antwerp-Oxford 2005

Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st

Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009

Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family

Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008

Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of

Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law

Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007

Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad

sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007

43

Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine

praktikas Lastekaitse Liit 2005

Kasutatud normatiivmaterjal

Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303

Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification

Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their

family members to move and reside freely within the territory of the Member States

Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50

Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2

Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8

Perekonnaseadus RT I 27062012 12

Kasutatud internetiallikad

Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second

Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June

2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and

ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2

httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-

2pg-27

Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of

fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012

httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6

-2008-0479amplanguage=EN

European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working

Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties

Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007

httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf

44

GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf

Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-

10xls

Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest

httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise

+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf

Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61

Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012

httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused

Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012

httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed

Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta

Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-

perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta

Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk

32

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC

C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf

Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France

httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886

Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa

23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede

arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja

20perede20arengukava202012-2020pdf

The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010

httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf

Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and

What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10

httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019

45

Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri

httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool

iste_isikute_peresuhepdf

Viidatud kohtupraktika

EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa

EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa

EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria

EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits

EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola

EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95

EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria

TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009

TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010

14

Need kaasused naumlitavad et Euroopa Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute

stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta perekonnaeluna millel on riiklik kaitse Abieluvaumllised

samasooliste isikute kooslused peavad olema taumlpselt samamoodi kaitstud ja arvesse votildeetud

nagu abieluvaumllised erisoolistest isikutest moodustunud perekonnad Arenguid on naumlha ka

perekonnaelu defineerimisel Kui varem kuulus samasooliste isikute kooselu ainult eraelu

kaitse alla siis praegusel hetkel peab samasooliste isikute faktiline kooselu kuuluma

perekonna kaitse alla ning erinev kohtlemine ei ole lubatud

13 Perekonna motildeiste Euroopa Liidu otildeiguses

Euroopa Liit alustas liikumist perekonnaotildeiguse uumlhtlustamiseks juba aastal 1994 kui tuli vaumllja

Euroopa Parlamendi resolutsioon geide ja lesbide votilderdsete otildeiguste kaitsmiseks Euroopa Liidu

liikmesriikides Euroopa Liidu liikmesriigid votildetsid vastu otsuse et kotildeikide liikmesriikide

kodanike otildeigusi tuleb kaitsta sotildeltumata nende seksuaalsest saumlttumusest ja kotildervaldada tuleb

igasugune ebavotilderdne kohtlemine mis baseerub seksuaalsel saumlttumusel See ei loonud siiski

votildeimalust abiellumiseks Sotildeltumata sellest leidsid motildened Euroopa Liidu liikmesriigid

kuumlsimusele alternatiivlahenduse avades nii erisoolistele kui samasoolistele paaridele

votildeimaluse registreerida oma suhteid abieluvaumlliselt25

Euroopa Liidu otildeiguses on vaumlga oluline seaduslik akt nimega Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste

Harta mis jotildeustus koos Lissaboni lepingu jotildeustumisega Seadusakti artikkel 7 uumltleb et

igauumlhel on otildeigus perekonna- ja privaatelu kaitseks artikkel 9 uumltleb uumlhtlasi et igauumlhel on otildeigus

abielluda ja luua perekond ning need potildehiotildeigused peavad olema garanteeritud ja kaitstud

vastavalt siseriiklikele seadustele Enne muudatust sisaldas artikkel 9 naise ja mehe motildeistet ja

oli seega totildelgendatav kehtivana ainult erisoolistele isikutele kuid taumlnaseks on sotildenad bdquomeesldquo ja

bdquonaineldquo artikkel 9st kotildervaldatud See taumlhendab et perekond kui institutsioon on Euroopa

Liidu otildeiguses hetkel oma struktuuri vaumlaumlrtuste ja funktsioonide puhul uumlleminekustaadiumis

Artikkel uumltleb et abiellumise otildeigus peab olema garanteeritud vastavalt siseriiklikele

25

Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in

Europe Organising Committee of the Commission on European Family Law 2003 lk 12-14

15

seadustele kuid viide naisele ja mehele otildeigussubjektina on liikunud tagaplaanile Artikkel 9

on formuleeritud sooneutraalselt Uumlldiselt saab riik kehtestada abielu lubamisele piiranguid

ainult vastavalt ratsionaalsuse printsiibile ja mitte meelevaldselt Motildened piirangud (nagu

abieluks lubatud vanus) on universaalsed kuid sooline tunnus ei ole asjakohane26

Samasooliste paaride abiellumise lubamine votildei mittelubamine on siseriiklik kuumlsimus27

Kuid

artikkel 9 raumlaumlgib ka otildeigusest luua perekond See on artikkel 9 taumlhenduses eraldiseisev otildeigus

mis ei ole otseselt seotud otildeigusega abielluda

Kaasaegne tendents Euroopas naumlitab seda et paljud inimesed elavad vaumlljaspool abielu

institutsiooni Tunnustatud abielu pole enam otildeiguslik eeltingimus perekonna loomiseks ja ei

ole ainuke viis luua perekonnaelu mis omandaks riigi kaitse ja mittesekkumise otildeiguse28

See

tendents naumlitab et perekonna motildeistet peab kaumlsitlema laialt ja see peab sisaldama palju

erinevaid perekonnavorme sealhulgas de facto perekonnaelu Euroopa Parlament julgustab

liikmesriikides abieluvaumlliste suhete seadustamist ning pikaajalistele abieluvaumlliste suhetele

abieluga sarnase kaitse tagamist nii erisoolistele kui samasoolistele paaridele29

Perekonnaelu motildeiste kuumlsimuse olulisus totildestatatakse ka direktiivis mis kaumlsitleb perekonna

taasuumlhinemist Direktiivi 200386EC kotildeige progressiivsem element on perekonna motildeiste

laiendamine ning moderniseerimine direktiiv hotildelmab mitte ainult abielu sotildelminud isikuid

vaid ka registreeritud de facto kooslusi mis on perekonnaelu motildeiste moderniseerimisel

oluline samm edasi Direktiivi artikkel 4 p3-s kasutatakse terminit abieluvaumlline partner kes

elab registreeritud partnerluses taotlejaga Sinna hulka kuulub ka registreeritud samasooline

partner30

Euroopa Liidu direktiiv 200438EC defineerib pereliikme motildeistet ka artikkel 2 p2-

s partner kes on sotildelminud registreeritud vabaabielu on pereliige kui liikmesriik kaumlsitleb

registreeritud kooselu abieluga votilderdsena31

26

Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union EU Network of

Independent Experts on Fundamental Rights 2006 lk 99-103 27

Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 30301 Artikkel 9 28

Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union( viide 26) lk 103 29

Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union (viide 26) lk 98-104 30

Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification 31

Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their

family members to move and reside freely within the territory of the Member States

16

2 Laste otildeiguslik staatus LGBT perekonnas

Olen eelnevas peatuumlkis naumlidanud et samasooliste paaride kooslused peavad kuuluma

perekonna motildeiste alla Ei ole vaumllistatud et samasooliste paaridega elavad ka lapsed Siin tekib

oluline kuumlsimus ndash kui erinevast soost isikud kuuluvad perekonna motildeiste alla siis kes on

samasoolises perekonnas elava lapse perekond ja mis otildeigused ja kohustused on tal

perekonnaliikmete vastu Kuidas saab laps tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest

partneritest koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes

Kaumlsitlen LGBT perekondade erinevaid laste saamise mooduseid kuna sellest tulenevad

erinevad otildeiguslikud suhted lapse lapse bioloogiliste vanemate ja lapse bioloogilise vanema

partneri vahel LGBT perekondades on laste saamine raskendatud Samasoolised isikud ei saa

loomulikul teel lapsi seega votildeivad otildeiguslikus plaanis tekkida variandid kus laps ei omanda

teatud otildeigusi bioloogilise vanema partneri vastu aga faktiliselt on tegemist ikkagi

perekonnaga Seda olen kaumlesolevas toumloumls eelnevalt ka totildeestanud

LGBT perekondadel on laste saamiseks jaumlrgnevad votildeimalused kunstlik viljastamine

lapsendamine eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapsed Niisiis tekib lapse jaoks

kohe kaks erinevat peremudelit uumlhe variandi puhul on lapsel osaliselt geneetiline perekond

ehk siis lapsel on faktilises perekonnas uumlks bioloogiline vanem Teisel juhul on lapsel

taumlielikult mittegeneetiline perekond ndash selle naumlite puhul pole kumbki vanem faktilises

perekonnas lapsega kuidagi geneetiliselt seotud

21 Kunstliku viljastamise teel saadud laps ja tema otildeiguslik staatus LGBT

perekonnas

Kunstlik viljastamine embruumlo ja munarakkude siirdamine ning asendusemadus annavad laste

soetamiseks votildeimaluse paaridele kes ei saa seda teha bioloogilisel teel Praegusel hetkel on

meditsiin jotildeudnud hetkeni kus lapse suumlnnitanud ema ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem

Nendel juhtudel tekib kuumlsimus kes on lapse seaduslik vanem ja missugused otildeiguslikud suhted

tekivad lapse bioloogilise vanema lapse suumlnnitanud ema ning munaraku- embruumlo- votildei

17

seemnerakudoonori vahel Uumlhtlasi tekib kuumlsimus kes kuulub nendel juhtumitel lapse

perekonda ja kellel on otildeigus riiklikule kaitsele perekonna taumlhenduses

211 Holland

Euroopa Liidus on erinevatel riikidel erinevad riiklikud seadused mis reguleerivad mis tahes

kunstlikku viljastamist nii samasooliste kuid ka erisooliste perede jaoks

Kotildeige kaugemale on selle kuumlsimuse lahendamisel jotildeudnud Holland kus on seadustatud ka

asendusemaduse Samasooliste naiste paari jaoks on loodud erinevad votildeimalused lapse

eostamiseks ja motildened nendest annavad ka motildelemale naisele vanema staatuse Hollandis on

votildeimalik protseduur kus uumlhele naisele kantakse uumlle teise naise votildei partneri munarakust

loodud embruumlo mis on kunstlikult viljastatud kas kindla doonori votildei anonuumluumlmse doonoriga

Motildelemal naisel tekib lapsega geneetiline side ja uumlsna totildeenaumloliselt saavad motildelemad naised olla

lapse seaduslikud vanemad kuid mitte automaatselt seaduse alusel Hollandis saab ainult

lapse suumlnnitanud emast automaatselt lapse seaduslik vanem Bioloogilise ema partneril on

seaduse alusel lubatud partneri laps lapsendada Vaumlga oluline asjaolu sellisel juhul on et

parnteri lapse lapsendamiseks ei pea paar olema seaduslikult registreeritud Sellisel juhul on

oluline ainult laste huvidega arvestamine ja stabiilne kooselu teatud aja jooksul nii partneri

kui lapsega Sama reegel kehtib ka juhul kui uumlks parter on kunstlikult viljastatud

doonorseemnerakkudega ja teisel partneril ei eksisteeri lapsega bioloogilist sidet Motildelemal

juhul on lapse otildeigused taumleilikult kaetud lapsel on tagatud otildeigus nii isale (juhul kui doonor on

teada) kui ka bioloogilisele emale ning lapsel on votildeimalus saada otildeigused ka bioloogilise ema

partneri suhtes kui viimane lapse lapsendab32

Doonorseemnerakkudega kunstlikult viljastatud naise lapsel votildeivad motildenel juhul olla ka

otildeigused doonori suhtes Seda juhul kui doonor on teada maumlrgib ta avaldusele et tahab olla

lapse seaduslik vanem Kohus votildeib talle selle otildeiguse anda kui lapse ema ja doonor elavad

32

Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of Children

with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law Intersentia

Antwerpen ndash Oxford 2007 lk 163-167

18

koos perekonnana Kui doonor on teada ja ei soovi lapse suhtes seemnerakkude andmise

momendil vanemlikke otildeigusi siis ei saa teda vanemana maumlaumlratleda kuna ta ei moodusta

bioloogilise emaga perekonda Juhul kui doonor pole teada ja seemnerakud on tulnud

spermapangast ei saa doonor mitte mingil juhul olla lapse seaduslik vanem ning samuti pole

tal votildeimalust seda taotleda

Kotildeigil neil juhtudel on arvestatud olulist faktorit ndash selleks on reaalne pereelu doonori ja lapse

bioloogilise ema vahel ning motildelema kindel soov votildei soovi puudus saada lapse ametlikuks

vanemaks Sellega on laps samuti kaitstud tal on otildeigus olla oma tegelike vanemate laps33

Juhul kui Hollandis elavad naissoost parterid on abiellunud ja nende perekonda suumlnnib laps

siis saavad motildelemad partnerid automaatselt seadusejaumlrgselt lapse vanemateks ainuke erand

oleks siis kui lapse isal oleks enne lapse suumlndi tema suhtes seaduslikud otildeigused (sel juhul ei

pea lapse isa olema bioloogiline isa) Samuti eksisteerib votildeimalus et samal ajal oleksid

hooldajad nii lapse bioloogiline isa kui last kasvatav samasooline naistepaar Sellisel juhul

antakse isale isadusotildeigus ning samasoolised naissoost partnerid saavad uumlhise vanemliku

vastutuse34

Homoseksuaalsetele meessoost paaridele on Hollandis laste saamiseks avatud ka

asendusemaduse votildeimalus Selleks on kaks votildeimalust asendusemale kantakse uumlle

doonornaise munarakud mis on kunstlikult viljastatud uumlhe partneri seemnerakkudega votildei siis

viljastatakse asendusema munarakud kunstlikult uumlhe partneri seemnerakkudega Motildelemal

juhul on seaduslikeks vanemateks asendusema ning seemnerakkude doonor ehk uumlks

partneritest kelle seemnerakke kunstliku viljastamise puhul kasutati Partner ei saa

vanemlikke otildeigusi seaduse alusel automaatselt kuid teine partner votildeib esitada taotluse

lapsendamiseks ning selle protsessi kaumligus omandab teine meessoost partner vanemlikud

otildeigused35

Nimetatud juhtudel on samasoolises perekonnas kasvava lapse motildelemad faktilised

vanemad ka seaduslikud vanemad ja selline perekond on kaitstud siseriiklike seadustega

erisooliste paaridega votilderdselt

33

Machtelt Vonk (viide 32) lk 179-180 34

Machtelt Vonk (viide 32) lk 185 35

Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st Century

Organising Committee of the Commission on European Family Law 2009 lk 183

19

Asendusemaduse puhul on seaduslikult vahe kas asendusema on abielus votildei mitte Juhul kui

asendusema on abielus siis on seaduslikuks vanemaks lapse suumlnnitanud ema kuid motildelemad

partnerid saavad lapse uumlheskoos lapsendada Juhul kui asendusema on registreeritud kooselus

votildei vallaline siis votildetab partneritest see kes on lapse bioloogiline vanem isaduse omaks ning

saab seadusliku vanema staatuse partner lapsendab teise partneri lapse36

212 Eesti

Votilderreldes Hollandiga ei ole Eestis lapse ja tema samasoolise bioloogilise vanema partneri

omavaheline otildeiguslik suhe reguleeritud See ei ole kooskotildelas lapse parimate huvide

arvestamisega ning tekitab ebavotilderdset kohtlemist votilderreldes kunstliku viljastamise teel saadud

lapsega kelle bioloogiline ja faktiline vanem on erisoolised37

Eestis saavad kunstliku viljastamise abil lapse saada ainult naissoost samasoolised paarid ja

seda kahel erineval viisil kunstlik viljastamine mehe seemnerakkudega ning votildeotilderast

munarakust loodud embruumlo uumllekandmine naisele

Igale naistele on loodud votildeimalus kasutada kunstilikku viljastamist Kui heteroseksuaalne

naine on abielus siis on tal kunstlikuks viljastamiseks vaja oma abikaasa kirjalikku luba

vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seaduse38

sect 17-le Kui naine elab

homoseksuaalses kooselus ja soovib teostada kunstlikku viljastamist siis ei maumlngi tema

elukaaslane selle seaduse jaumlrgi olulist otildeigusliku rolli Seaduse jaumlrgi on partner kotildervaline isik ja

seadus ei defineeri teda kuidagi kuid de facto partner taumlidab lapse kasvatamisel abikaasa rolli

ja tema luba kunstlikuks viljastamiseks oleks samalaadselt vajalik ja oluline nagu

heteroseksuaalsetel paaridel

36

Machtelt Vonk (viide 32) lk 204-205 37

Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or Transgender

Families A European Prespective ILGA-Europe 2008 lk 5 38

Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13

20

Naine kes elab samasoolise partneriga on praeguste seaduste kohaselt sunnitud ennast

vallaliseks naiseks nimetama ja tema kunstlik viljastamine hakkaks toimima kunstliku

viljastamise ja embruumlokaitse seaduse sect-des 21 ja 22 ettenaumlhtud tingimustel sama seaduse sect 5

lg 2 alusel Vastuoluline on ka fakt et samasoolise partneriga elav naine peab nimetama

ennast vallaliseks ka juhul kui on tegelikult samasoolise partneriga suhtes ent soovib last (ja

seda just paarisuhtes koos kasvatada) Selline olukord on tekkinud kuna samasooliste isikute

kooselu ei ole praegusel hetkel kuidagi seaduslikult registreeritav Samasoolises paarisuhtes

elaval naisel sellel juhul on sundvaletamise seisund mis on tekkinud seaduses nimetatud

perekonnaseisu votildeimalike vormide ebataumlielikkuse totildettu

Doonori seemnerakkudega kunstliku viljastamise abil seotud perekonna lapsel on faktiliselt

kaks samasoolist vanemat aga seaduslikult on tal registreeritud ainult bioloogiline ema

Seega kasvab laps seaduse jaumlrgi uumlksikemaga ning tal on otildeigused ja kohustused ainult uumlhe

vanema suhtes

Kunstliku viljastamise meetodi puhul kus uumlhele naisele kantakse uumlle teise naise votildei partneri

munarakust loodud embruumlo loetakse laps samuti potildelvnevaks naisest kes on ta suumlnnitanud

(vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlo kaitse seaduse sect24-le)Vastavalt

perekonnaseaduse sect23 lg 1 on selline kunstlik viljastamine lubatud ainult siis kui naise

viljastamine muul viisil ei ole votildeimalik Sellise kunstliku viljastamise puhul oleks motildelemal

naisel votildeimalik olla lapsega geneetiliselt seotud kuid seaduse jaumlrgi sunnitakse jaumlllegi peale

olukord kus ainult uumlht naist loetakse lapsevanemaks Kui votilderrelda seda olukorda abielus

oleva heteroseksuaalse paariga siis on olukord jaumlrgmine ndash kui naist viljastatakse kunstlikult

tema abikaasa seemnerakkudega siis vastavalt sama seaduse sect17 lg 21

loetakse laps sellest

mehest potildelvnevaks ning motildelemad saavad lapse seaduslikuks vanemaks Nii samasooliste

naiste paari puhul kui ka erisoolise paari puhul votildetavad motildelemad isikud osa kunstliku

viljastamise protsessist ja motildelemad on geneetiliselt lapsega seotud kuid samasooliste naiste

paari puhul on seaduslik vanem ainult lapse suumlnnitatud naine Sellisel juhul tekib ebavotilderdne

kohtlemine

21

Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse39

sect24 lg 1 uumltleb et lapse arengu ja kasvu loomulikuks

keskkonnaks on perekond ning lastega perekonnad peavad saama riiklikku kaitset ja toetust

See taumlhendab et lapse jaoks on aumlaumlrmiselt oluline et tema kaks samasoolist kasvatajat ja tema

ise kuuluksid otildeiguslikult perekonna motildeiste alla Nii saaks ta oma otildeigusi ja kohustusi taumlielikult

rakendada sotildeltumata tema tegelike vanemate soost taumlpselt sama moodi kui laps kes elab

erisooliste faktiliste vanematega Praegune kohtlemine on ebavotilderdne votilderreldes lapsega kes

elab erinevast soost isikutest moodustatud perekonnas kus uumlks taumliskasvanutest on

bioloogiline vanem aga teine on vanema partner See on ka totildeendatud uuringutega40

Erinevast soost isikute kooslust ja nende last nimetatakse praeguse seaduse kohaselt

perekonnaks ja vanema partner on kasuvanem

Meessoost seksuaalvaumlhemustel ei ole votildeimalik kunstliku viljastamise teel last saada kuna

Eestis ei ole vastavalt Karistusseadustiku41

sect132 asendusemadus lubatud See taumlhendab et

samasoolised mehed ei sa uumlheskoos lapsi eostada See taumlhendab ebavotilderdset kohtlemist

votilderreldes samasooliste naiste paaridega

22 Votildeotilderaslapse lapsendamise abil seotud laps

221 Euroopa Inimotildeiguste Kohus

Euroopa Liidus on samasooliste paaride ja nende laste probleem lahendatud igas riigis

erinevalt Analuumluumlsin motildenda Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtuotsust mis on taumlitmiseks

kohustuslikud ka Eestis Kaasuse Frettegrave vs Prantsusmaa taotleja arvates rikuti tema otildeigust

austusele era- ja perekonnaelu vastu ehk siis rikuti inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse

konventsiooni artikkel 8 ja artikkel 14 mis keelavad diskrimineerimist Taotleja soovis uumlksi

last adopteerida ja taotles seda 1991 aasta oktoobris Esimesel intervjuul avaldas taotleja oma

homoseksuaalsuse ja vaumlitis et ta elab uumlksinda ilma partnerita Peale seda pakkus intervjueerija

39

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50

40 Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 24-33

41 Karistusseadustik RT I 17042013 8

22

vaumllja lapsendamise protsessi lotildepetamise 1993 aastal jaumlttis Pariisi Sotsiaalfondi osakond

hageja taotluse rahuldamata Antud otsuse potildehjuseks oli see et Frette pakkus lapse jaoks

ebastabiilset ja potentsiaalselt last kahjustavat emarolli mudelit Potildehiline kuumlsimus oli selles et

kas uumlksik homoseksuaalne isa on votildeimeline last kasvatama votildei mitte Euroopa Inimotildeiguste

Kohus otsustas haumlaumlletustulemusega neli kolme vastu et rikkumist artikkel 14 koostoimes

artikkel 842

ei olnud Seega ei tohi Eestis takistada laste lapsendamist homoseksuaalsetele

isikutele

Peale Frettegrave vs Prantsusmaa kaasust esitas Ameerika Uumlhendriikide Psuumlhhoanaluumluumltiline

Assotsiatsioon avalduse et geid ja lesbid on nii uumlksikisikute kui paaridena votildeimelised

tegutsema ja last kasvatama lapse huvidest laumlhtudes Nad on votildeimelised taumlitma lapse tervist

kahjustamata kotildeiki kohustusi ja peaksid saama heteroseksuaalsete vanematega votilderdsed

otildeigused ning seda nii paaris kui ka uumlksikisikuna Eelpool toodud uuringute naumlited muudavad

kohtu arvamuse punktis 42 taumliesti otildeigustamatuks Lisaks sellele vaumlidab kohus punktis 42 et ei

ole piisavalt palju lapsi et adopteerimise notildeudlust rahuldada See on vaidlustatav arvamus43

ILGA-EUROPE-i kaasuse kommentaaride kokkuvotildettes totildei autor vaumllja arvamuse et nii kaua

kui Prantsusmaal on lubatud lapsendamine uumlksikutele heteroseksuaalsete isikutele ei luba

artikkel 8 ja artikkel 14 Prantsusmaa haldusorganitel ja kohtutel jaumltta geisid ja lesbisid

lapsendamise protsessist vaumllja nimetades potildehjuseks nende isikute seksuaalsaumlttumust 17

Jaumlrgmiseks vaatlen laumlhemalt kaasust EB vs Prantsusmaa 1998 aasta veebruaris esitas

taotleja Prantsusmaal taotluse lapse lapsendamiseks Lapsendamise menetluse kaumligus mainis

taotluse esitaja et ta on homoseksuaalne ja tal on samasooline partner R

Augustis 1998 andis taotlejat kuumlsitlenud psuumlhholoog hinnangu et talle ei peaks lapsendamist

lubama Potildehjusena totildei psuumlhholoog vaumllja asjaolu et taotleja hakkab last uumlksi kasvatama ning

see kahjustaks last kuna laps peaks naumlgema kindlat peremudelit kus on nii isa kui ka ema

42

EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v France 43

Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second

Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June

2005httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf (09102012)

23

Lisaks sellele vaumlitis psuumlhholoog et taotleja elab oma samasoolise partneriga aga ei soovi seda

kinnitada ja jaumltab partnerisse puutuvad kuumlsimused vastamata See votildeib samuti last kahjustada

kuna ta saab ainult emade eeskuju Psuumlhholoogi arvates ei olnud see otildeige

1998 aasta oktoobris esitas perenotildeukogu lapsendamise juhatuse esindaja arvamuse et

taotlejale ei peaks lapsendamist lubama Ta vaumlitis et vastavalt tema kogemusele on lapse

jaoks paremad perekonnad kus on nii ema kui ka isa ehk siis lapsendamiseks sobivad

erisoolised paarid

1998 novembris ei lubatud taotlejal lapsendamist jaumlrgnevatel potildehjustel taotleja ei ole

uumlksikemana votildeimeline naumlitama lapsele otildeiget peremudelit kus maumlngib olulist osa mehelik roll

ja taotleja partneri osavotildett lapse kasvatamisel ei ole kindlaks tehtud See votildeib samuti last

kahjustada

Halduskohus ei lubanud samuti taotlejale lapsendamist ning tugines seejuures

homoseksuaalsuse argumendile Nii rikkus ta inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse

konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga

Kohus taumlheldas taotleja elustiili mis ei ole lapse kasvatamiseks sobilik ning ei ole lapse

huvides ja votildeib teda kahjustada Lisaks sellele on kohaliku tsiviilseadustiku artikkel 343 jaumlrgi

lubatud lapsendamise taotlemine igauumlhele kes on vaumlhemalt 28 aastat vana Seega rikuti ka

kohalikku seadust mitte ainult konventsiooni

Prantsusmaa tugines kohtuotsusele Frettegrave vs Prantsusmaa kaasuses kus kohus ei rahuldanud

taotleja esitatud notildeuet Seekord otsustas kohus otsuse punktis 51 et eelnevas kaasuses rikuti

artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga44

Euroopa Inimotildeiguste Kohus otsustas haumlaumlltega kuumlmme

seitsme vastu et rikuti artikkel 14 koostoimes artikkel 8-ga45

44

EIKo 2201 2008 4354602 EB v France 45

Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France

httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886 22012008

24

Kaasustest votildeib vaumllja lugeda et homoseksuaalsed lapsevanemad ei saa kuidagi last kahjustada

ja homoseksuaalsus ei taumlhenda seda et sellises perekonnas kasvav laps ei saa otildeiget kasvatust

Homoseksuaalsed vanemad ei kaumlitu lapse huvisid silmas pidades halvemini kui

heteroseksuaalsed vanemad Laste adopteerimise puhul ei saa taotleja homoseksuaalsus

kuidagi motildejutada lapsendamise lubamist votildei mittelubamist Homoseksuaalse eluviisi toomine

potildehjuseks miks mitte adopteerida on keelatud ja rikub konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus

artikkel 8-ga

Neid kaasused on omavahel vaumlga sarnased Ferreteacute kaasuses otsustas kohus nelja haumlaumllega

kolme vastu et antud juhul ei olnud artikkel 8 koosmotildejus artikkel 14 rikkumist aga EB

kaasuses otsustas kohus kuumlmne haumlaumllega seitsme vastu et tegemist oli rikkumisega Euroopa

Inimotildeiguste Kohtu Kohtu president ja Prantsusmaa kohtunik Kohtunik Costa olid Ferreteacute

kaasuse puhul enamikus ja arvasid et rikkumist ei olnud aga EB kaasuses otsustasid nad

juba seda et taotleja otildeigused olid rikutud EB kaasuse puhul maumlrkas kohus ka seda et alates

Ferretteacute kaasuse jaumlrel on toimunud ilmselge otildeiguse areng samasoolistele isikutele

lapsendamise kuumlsimuses ja nuumluumldseks on see legaalne juba kuumlmnes Euroopa Liidu riigis Seda

votildeib ka totildelgendada nii et konventsiooni saumltted ei oma kindlat totildelgendust vaid seda peab

totildelgendama kaumlesoleva hetke otildeiguslikku olukorda arvestades46

Motildelema kaasuse puhul toimub

lapsendamine vallalise isiku poolt kuid EB kaasuse puhul oli taotlejal partner ja kuna

lapsendamine on antud olukorras vaid ainuisikuline ei oleks lapsel mingeid otildeigusi ega

kohustusi teda lapsendanud inimese partneri suhtes

222 Eesti

Eesti seadus ei keela seksuaalvaumlhemustele uumlksinda lapsendamist ent justiitsministeeriumil on

arvamus et samasoolistele partneritele lapsendamise lubamine on keeruline ja tihti peale

vaidlustatav teema kuna ministeeriumi arvates ei ole Eesti uumlhiskond kindel et samasoolistele

partneritele lapsendamine on lapse huvides ja ei kahjusta teda47

kuid laste otildeiguste kaitset

tagades ei tohi tugineda uumlhiskonna valmisolekule LGBT perekonnade tunnustamisel

46

European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw 47

Andra Olm (viide 12) lk 63

25

Perekonnaseaduse48

sect148 uumltleb et lapsendada votildeivad nii vallalised kui ka abielu sotildelminud

isikud Kuivotilderd LGBT inimesed ei saa oma vahel sotildelmida abielu ega oma suhteid muul moel

registreerida siis on nad otildeiguslikult vallalised isikud vaatamata sellele et nad faktiliselt

moodustavad perekonna Seega laieneb neile lapsendamise puhul perekonnaseaduse sect148 lg1

mis uumltleb et vallaline isik votildeib lapsendada ainult uumlksinda Samuti ei saa perekonnaseaduse

sect149 jaumlrgi teine partner sama last lapsendada sest lapsendamissuhete kestel ei saa muu isik

vaumllja arvatud lapsendaja abikaasa sama last lapsendada Kui vaadata siinkohal lapse otildeigusi

lapsendaja partneri suhtes siis ei ole lapsel oma vanema partneri suhtes vastavalt

perekonnaseaduse sect161 mingeid otildeigusi ega kohustusi sest lapse hooldamisotildeigus laieneb vaid

sellisel juhul kui abikaasad lapsendavad uumlhiselt votildei lapsendatakse abikaasa laps Muudel

juhtudel kuulub hooldamise otildeigus ainult lapsendajale ainuisikuliselt

Samasoolised partnerid kuuluvad selle seaduse taumlhenduses muude juhtumite hulka Seega ndash

elades kahe samasoolise vanemaga peres kus kumbki ei ole bioloogiline vanem on lapsel

otildeigused ja kohustused ainult uumlhe vanema vastu Naumliteks kui uumlhel partneril on bioloogiline votildei

lapsendatud laps olemas ja teine partner soovib omalt poolt perekonnavaumlliselt teist last

lapsendada siis lapsendamise protsessi kaumligus ei arvestata perekonnaseaduse sect147 lg 2-ga

mis uumltleb et lapsendamine ei ole lubatud kui lapsendaja lapsed on selle vastu votildei kui

lapsendaja lapsed kahjustavad mingil maumlaumlral lapsendatava huve Kuna lapsendatav saabub

perekonda kus on olemas teised lapsed tuleks kindlasti arvestada nende huvidega ja

veenduda et nad ei kahjusta lapsendatavat aga sellisel juhul toimub lapsendamine

seadusjaumlrgselt vallalise isiku poolt See ei ole paraku piisav lapse huvidega arvestamine

Samuti tekib lapsendamise puhul vanusepiiranguga seotud ebavotilderdne kohtlemine

Perekonnaseaduse sect150 lg 1 uumltleb et lapsendada votildeib vaumlhemalt 25-aastane piiramata

teovotildeimega isik kuid lg 2 uumltleb et kohus votildeib erandjuhtudel lubada lapsendamist ka

vaumlhemalt 18-aastasele juhul kui ta lapsendab oma abikaasa lapse Samasooliste paaride jaoks

see jaumlllegi ei kehti kuivotilderd neil ei ole votildeimalik omavahel abielluda See on oluline piirang

mis votildeib tingida olukorra kus uumlks partner kes on lapse seaduslik vanem sureb ja tema

48

Perekonnaseadus RT I 27062012 12

26

partner kes on last kasvatanud on alla 25-aastane ning seega ei ole tal seaduse jaumlrgi votildeimalik

surnud partneri last lapsendada Nii tekib lapse lastekodusse sattumise oht ning see ei pruugi

olla lapse huvidega kooskotildelas Lapse jaoks on tema bioloogilise vanema partner tegelik

vanem ning perekonnaliige kuid tekib olukord kus laps eemaldatakse tema ellu jaumlaumlnud

faktilisest vanemast Abielus paari puhul seda probleemi ei teki kuna sellisel juhul on lapse

bioloogilise vanema partner lapse seaduslik kasuvanem isegi kui ta pole last lapsendanud

vastavalt perekonnaseadusele Ning bioloogilise vanema surma puhul ei eemaldata last

kasuvanemast ning olles alla 25-aastane kasuvanem saab erandolukorras lapsendada ka

surnud abikaasa last

Seega tuginenes Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikale tuleb Eestis luua laste ning

samasoolistest isikutest moodustatud perekondade ja nende laste kaitse ning tagada laste

parimate huvide arvestamine vastavalt laste otildeigustele Inimotildeiguste konventsiooni antud otildeigus

perekonnakaitsele rakendub samuti laste suhtes

23 Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud laps

Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapse otildeiguslik seis on erinev ja mingil maumlaumlral

raskem kui eelnevatel juhtudel Siin votildeib naumlha kolme erinevat teed Uumlks stsenaarium on

selline et lapsel on kaks seaduslikku vanemat kes on lahus kusjuures motildelemad on

bioloogilised vanemad ning uumlhel vanemal on samasooline partner ja laps elab nendega koos

Teise variandi puhul on lapsel kaks bioloogilist vanemat kes on lahus Uumlhel vanemal

puuduvad votildei on aumlra votildeetud vanemaotildeigused ning laps elab oma seadusliku bioloogilise

vanemaga ja vanema partneriga Kolmanda votildeimaluse puhul elab samasoolistest isikutest

moodustatud perekonnas vaumlhemalt kaks last igal lapsel on erinevad bioloogilised vanemad

Tegelikkuses elavad lapsed koos uumlhe bioloogilise vanemaga ja vanema partneriga Lapsed ei

ole omavahel veresugulased

231 Eesti

27

Analuumluumlsin kaumlesolevas peatuumlkis eelkotildeige olukorda kus lapsel on kaks seaduslikku bioloogilist

vanemat vanemad on lahus ja laps elab uumlhe seadusliku vanemaga ja tema partneriga See

taumlhendab et lapsel on faktiliselt kolm isikut kes tema eest hoolt kannavad ja tema elust osa

votildetavad Lapsel on otildeiguslik side ainult kahe bioloogilise vanemaga ning vanema partneril kes

elab lapsega koos ja kasvatab last puudub otildeiguslik side lapsega Kui votilderrelda seda olukorda

heteroseksuaalse perekonnaga siis sellisel juhul on uuel partneril votildeimalus partneri last

lapsendada juhul kui teine lapsevanem annab notildeusoleku ja kui nad on abielus vastavalt

perekonnaseaduse sect152 lg1 Selle kohaselt katkeb lapsel otildeiguslik side uumlhe bioloogilise

vanemaga ja tekib see vanema partneriga Homoseksuaalsetel isikutel puudub selline

votildeimalus kuna partneri last saab lapsendada ainult abiellunud votildeotilderasvanem

Otildeiguslik side vanema partneriga puudub ka juhtumi puhul kus lapsel on ainult uumlks seaduslik

vanem ja teiselt bioloogiliselt vanemalt on vanemlikud otildeigused aumlra votildeetud votildei siis ei ole teine

bioloogiline vanem kindlaks tehtud Samas on heteroseksuaalsetel paaridel votildeimalik luua

otildeiguslikud suhteid lapse ja partneri vahel Abielu sotildelmides tekib vastavalt perekonnaseaduse

sect148 lg2 p2 partneril otildeigus lapsendada partneri laps varasematest suhetest Faktiliselt elab

laps kahe samasoolise vanemaga aga otildeiguslikult suhted on tal ainult uumlhe bioloogilise

vanemaga

Kolmas stsenaarium on nimetatutest kotildeige keerulisem Faktiliselt on lapsel kaks samasoolist

vanemat kellest otildeiguslik side on ainult bioloogilisega Samuti on lapsel kasuotildede votildei

kasuvend kelle bioloogiline vanem on tema bioloogilise vanema partner Sellises olukorras

puudub lapsel otildeiguslik suhe teise peres elava lapsega Sellelt pinnalt votildeib tekkida erinev

kohtlemine votilderreldes heteroseksuaalse perega kus partnerid saavad omavahel abielluda ja

lapsi lapsendada ning kus sellisel juhul on kotildeikidel peres kasvavatel lastel ja neid kasvatavatel

taumliskasvanutel omavaheline otildeiguslik side Ebavotilderdne kohtlemine tekib sellisel juhul punktis

mis puudutab laste omavahelist abiellumist (selle lubamist) Perekonnaseaduse sect 3 uumltleb et

isikud kelle sugulussuhe potildehineb lapsendamisel ei votildei omavahel abielluda Kaumlesoleva

seaduse sect 2 lotildeikes 1 nimetatud sugulussuhe potildehineb lapsendamisel antud juhul kaumlsitlen sect2

lg1 p2 venna ja otildee suhteid Heteroseksuaalse perekonna puhul tekib lastel lapsendamise

tagajaumlrjel otildeiguslik otildee ja venna suhe ehk siis neil ei ole lubatud omavahel abielluda kuid

28

samasoolistest isikutest moodustatud perekonna puhul saavad partnerite lapsed omavahel

hiljem abielu sotildelmida kuna nad ei ole otildeiguslikult uumlksteisega seotud Samuti tekib probleem

erinevate toetuste saamises kuna sellist kooslust ei nimetata seaduslikult perekonnaks

Hea naumlide on eelpool vaumllja toodud Viimsi kaasus Selle puhul oli uumlheks osapooleks

samasoolistest isikutest kooslus ning kaasatud oli kolm last kes kotildeik ei olnud omavahel

otildeiguslikult seotud Osapool taotles Viimsi vallavalitsuselt laste lasteaia- ja koolitoidu ning

sotildeiduotildeiguse tasuta saamist Viimsi vallavalitsuse 12062009 korraldusega nr 373 jaumleti

kaebaja taotlused rahuldamata kuid Viimsi vallavolikogu maumlaumlrus nr 16 ei sisalda perekonna

totildelgendust ega kitsendavat saumltet mis taumlpsustaks mis soost peavad olema vanemad ja mis

otildeiguslik side vanemate ja laste vahel eksisteerib49

Samuti tekib probleem miks uumlhes

leibkonnas elavad faktilised otildede ja vend ei ole lapsega seaduslikult seotud ning ei kuulu lapse

perekonda Hetkel ei ole Eesti seadustes perekonna motildeiste defineeritud See taumlhendab et

samasoolises perekonnas elav laps ja tema bioloogilise vanema partneri lapsed ei ole

omavahel otildede ja vend kuid abiellunud erisoolise paari puhul oleks

232 Euroopa Liit ja Inimotildeiguste Kohus

Euroopa Inimotildeiguste Kohus tegi kohtuotsusega X ja teised vs Austria suure sammu laste

otildeiguste ja nende samasooliste vanemate probleemi lahendamisel ja naumlitas nii kaasaegseid

seisukohti Kaasuse taotlejateks olid kaks naissoost isikut kelle peres oli laps ning uumlks

taotleja soovis lapsendada partneri bioloogilist last Laps oli suumlndinud vaumlljaspool abielu ja

ainult lapse bioloogilisel emal oli lapse hooldusotildeigus Selle juhtumi puhul oli lapsel ka

bioloogiline isa kes maksis regulaarselt lapse elatist ning keeldus lapse ema partnerile

adopteerimisotildeiguse andmisest

Austria seaduste jaumlrgi kaotaks lapse ema partneri lapse adopteerimise puhul otildeigused lapse

suhtes kuid isa otildeigused oleksid tagatud Seega ei olnud lapsendamine Austria seisukohast

votildeimalik Taotlejad soovisid oma faktilise pere otildeiguslikku tunnustamist ning lapse

bioloogilise ema partneri tunnistamist lapse vanemana lapse bioloogilise isa asemel Austria

49

Inimotildeigused Eestis (viide 8) lk 141-143

29

seaduste jaumlrgi oli votildeimalik partneri last lapsendada nii abiellunud paaridele kui ka

mitteabiellunud heteroseksuaalsetele paaridele kes elavad stabiilses suhtes Kohus toob

punktis 95 selgelt vaumllja et samasooliste isikute stabiilne kooselu kuulub perekonna motildeiste

alla taumlpselt samamoodi nagu stabiilne erisooliste isikute kooselu Samuti leiab kohus et laps

kes elab oma bioloogilise vanema ja tema partneriga kes motildelemad kannavad tema eest hoolt

kuulub ka perekonda ja kotildeik kolm isikut peavad olema kaitstud artikkel 8 taumlhenduses ning

kuuluvad uumlheskoos perekonna motildeiste alla Sellist kooslust ei tohi diskrimineerida votilderreldes

erisooliste isikutest moodustatud perekonnaga ning antud kaasuse puhul on tegemist artikkel

14 koosmotildejus artikkel 8-ga rikkumisega

Antud kaasuse puhul leidis kohus et taotlejad sealhulgas uumlhe taotleja laps elasid kooselus

mis on vaumlga sarnane kooseluga mida elavad abiellunud heteroseksuaalsed isikud kus uumlks

abikaasa soovib lapsendada teise abikaasa last Vahe on selles et samasooline paar ei votildei

abielluda ja saab vaid omavahelised suhted registreerida Selline registreerimine ei anna

votildeimalust partneri last lapsendada kuna Austria seadustega pole lubatud lapsendamine

registreeritud partneritele Taotlejad ei olnud registreeritud see andis neile votildeimaluse partneri

last lapsendada kuna Austria seadusandlus lubab stabiilses registreerimata kooselus elavatel

heteroseksuaalsetel paaridel partneri lapse adopteerida Kohus leidis et antud kaasuse puhul

ei olnud artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumist mis kaumlsitleb abiellunud

heteroseksuaalsete isikutega kus uumlks abikaasa tahab lapsendada teise abikaasa bioloogilist

last vaid oli artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumine votilderreldes heteroseksuaalsete

faktiliste kooslustega kus uumlks partner tahab lapsendad teise partneri last

Otsuse poolt olnud kohtunikud leidsid et konventsioon ei kohusta liikmesriike andma otildeigust

mitteabiellunud paaridele partneri lapse lapsendamiseks Kuid kui selline otildeigus on olemas

siis ei ole samasooliste paaride diskrimineeriv kohtlemine lubatud Erinev kohtlemine ei ole

potildehjendatud kuna see ei ole lapse otildeiguste kaitseks vajalik Kohus ei votildetnud vastu ka Austria

vastuvaumlidet et selles kuumlsimuses puudub Euroopas uumlhine arvamus ning seetotildettu tuleks

kuumlsimuse lahendamine jaumltta riigi paumldevusse50

50

EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria

30

3 LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes erinevast

soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega

Laste ja nende perede otildeiguslikus kaitses on kaks erinevad teed Iga riik aktsepteerib igal juhul

seda et igal lapsel on kaks bioloogilist vanemat ehk siis mees ja naine kes on lapse eostanud

bioloogilisel teel votildei kunstliku viljastamise abil Sotildeltumata vanemate votildei lapse tahtest

eksisteerib kaks erinevast soost isikut kellel peaks igal juhul olema lapse suhtes teatavad

otildeigused ning lapsel peaksid olema otildeigused oma vanemate suhtes Teisalt peab kaitsma lapse

otildeigusi ka tema faktilises perekonnas see taumlhendab perekonnas kus laps pikaajaliselt elab

Sellisel juhul peavad motildelemal faktilisel vanemal olema lapse igapaumlevase uumllalpidamise osas

otildeigused ja kohustused51

Tuginedes uumllaltoodud faktidele votildeib vaumlita et lapse huvisid

arvestades on oluline kaitsta lapse otildeigusi tema tegelikus perekonnas sest just faktilised

vanemad votildetavad lapse elust kotildeige enam osa ning kannavad lapse uumlle igapaumlevaselt hoolt ning

see ei sotildeltu neid omavahel siduvatest bioloogilistest sidemetest

Kotildeik eelpool toodu totildeendab et homoseksuaalsetes suhetes elava lapse vanema partneril ja

lapsel ei eksisteeri omavahelisi otildeiguslikke suhteid ja puudub ka votildeimalus neid suhteid luua

kuna partner ei saa lapsendada teise partneri last Tekib olukord kus lapse otildeigused oma

seadusliku vanema partneri suhtes puuduvad ning selline olukord ei taga lapsele piisavat

kaitset

Nii samasooliste isikute kui ka erisooliste isikute kooselu kuhu on kaasatud lapsed peavad

olema eraldi reguleeritud

Miks ei saa laps olla samamoodi kaitstud nagu abielus paari laps52

See on otildeiguslik probleem

mis on jaumlaumlnud Eestis seni lahenduseta Vastavalt UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsioonile on

kotildeik lapsed votilderdsed sotildeltumata soost ja rahvusest sotildeltumata sellest kas nad elavad motildelema

51

Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 14-15 52

Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia

Antwerp-Oxford 2005 lk 291

31

vanemaga uumlksikvanemaga kas nad on suumlndinud registreeritud abielus votildei mitte53

Konventsioon kaumlsitleb last otildeigussubjektina ja taumlheldab et laps on ise oma otildeiguste teostaja54

Konventsioon kehtestab ka lapse ja riigi omavahelise suhte See taumlhendab et riigil ega

vanemal pole lapse uumlle omanikuotildeigust last vaadeldakse indiviidina kellel on omad

inimotildeigused mis on taumlpselt samasugused kui igal taumliskasvanul Samuti annab konventsioon

motildeista et votildeib tekkida konflikt lapse huvide ja vanemate votildei uumlhiskonna huvide vahel

Sellised konfliktid peab lahendama laste huvidega arvestades neid esile totildestes Laste huvid

defineeritakse tulenevalt konventsioonist mille jaumlrgi on olulised naumliteks otildeigus haridusele

otildeigus perekonnaelule ning otildeigus olla kuulatud ja austatud indiviidina55

Vastavalt

konventsiooni artikkel 18-le on vanematel esimene vastutus laste kasvatamise ja arengu eest

ehk siis vanemad on laste otildeiguste tagajad kasvatajad kaitsjad ja hoolitsejad

Konventsiooni keelekasutusest tuleneb see et termin bdquovanemldquo votildeib ka viidata paljudele

erinevatele peremudelitele mis kaasaegses maailmas eksisteerivad Naumliteks votildeib tuua

konventsiooni artikkel 5-e mis viitab laiendatud perekonna taumlhendusele UumlRO Lapse Otildeiguste

Konventsioon toob vaumllja ka perekonna taumlhtsuse Nimetatakse lapse otildeigust perekonnale see

taumlhendab uumlldiselt otildeigust vanematele ja otildeigust olla perekonnaliige See iseloomustab ka tervet

konventsiooni56

Laps ei saa tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest partneritest

koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes UumlRO Lapse Otildeiguste

Konventsiooni artiklis 2 p1 on saumltestatud et osalisriigid peavad tagama nende jurisdiktsiooni

all olevatele lastele kotildeik konventsioonis saumltestatud otildeigused ja kohustused sotildeltumata lapse ja

tema vanema votildei seadusliku hooldaja rassist soost keelest usust votildei muudest tingimustest

53

Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61

(18012013) 54

Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012

httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused

55 Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and What it

Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10 httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019

(06052013)

56 Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine praktikas

Lastekaitse Liit 2005 lk 71-74

32

Jaumlrelikult on erisoolisest perekonnast lapse ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes samasoolises

perekonnas kasvava lapsega konventsiooni taumlhenduses lubamatu ja sobimatu57

Samuti annab konventsiooni artikkel 2 p2 riigile positiivse otildeiguse votildetta kasutusele sobilikud

meetmed laste votilderdsete otildeiguste tagamiseks Kui raumlaumlgitakse homoseksuaalsetele paaridele

uumlheskoos laste kasvatamise otildeiguse andmisest siis mainitakse sageli laste huvidega

arvestamist Siin votildeib tuua naumliteks Gas ja Dubois vs Prantsusmaa kaasuse jt Selles

valdkonnas on naumlha ilmselget arengut esimesed Euroopa riigid mis lubasid samasoolisel

inimesel partneri lapse adopteerida olid Taani (1999) Island (2000) Norra (2001) ja Rootsi

(2003) Nendes riikides on otildeiguslikud reformid toimunud aastatel 1993-2003 Alates 2009

aastast on Soomes lubatud samasoolisel isikul oma partneri last adopteerida Eeliseks on kui

partnerid elavad registreeritud kooselus ja mittebioloogiline vanem on lapse sotsiaalne vanem

ehk tegelik vanem Nendes riikides saab samasooliste vanemate peres elav laps peale

lapsendamist taumlieliku sotsiaal- otildeigus- ja majandusliku kaitse ja samuti tagab see lapse otildeiguse

motildelemale seaduslikule ja sotsiaalsele vanemale Selline otildeiguslik areng naumlitab ka seda et

vanemate seksuaalne saumlttumus votildei sugu ei ole lapse huvide arvestamisel taumlhtis

Areng nendes riikides naumlitab ka seda et perekond koosneb lapsest ja kahest taumliskasvanud

isikust (sotildeltumata soost) Lapsel kes elab sellises perekonnas tekib otildeigus kahele seaduslikule

vanemale ja see annab talle votilderdse kaitse votilderreldes lapsega kes elab heteroseksuaalses peres

Selline areng naumlitab meile mis on kaasaaegne perekond58

See kotildeik taumlhendab et lapsel kes kasvab samasoolises perekonnas peavad olema

samasugused otildeigused nagu ta kasvaks erisooliste vanemate perekonnas kus partnerid kas on

votildei ei ole abielus Lapsel on otildeigus perekonna- ja eraelu kaitsmisele Euroopa Inimotildeiguste

Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ja samuti on tal otildeigus olla mitte diskrimineeritud

vastavalt sama konventsiooni artikkel 14-le Paraku naumleme erinevat suhtumist votilderreldes

lapsega kes elab perekonnas kus vanemad on heteroseksuaalsed Lapsel on vaja otildeigust

57

Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 29 58

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in Europe

National Cross-Border and European Perspectives 2012 lk 102-103120-122

33

perekonna kaitsele ja votildeimalust seadustada oma suhted mitte ainult bioloogilise vanemaga

vaid ka bioloogilise vanema partneriga Kui bioloogiline vanem ja partner on

heteroseksuaalsetes suhetes saab laps motildelema poole notildeusolekuga tagada enda otildeiguse olla

lapsendatud ja luua perekond Kui bioloogiline vanem ja tema partner on homoseksuaalsetes

suhetes siis isegi juhul kui motildelemad pooled on notildeus ei saa laps kasutada oma otildeigust olla

lapsendatud ja luua perekonda kui see ei ole vastuolus tema huvidega Riik arvestab lapse

huve eelkotildeige lapsendamisele lubatavuse kuumlsimuses

Selleks et aru saada partneri otildeigustest lapse suhtes peab enne defineerima kes on partner

lapse jaoks seaduse motildettes Perekonnaseadus annab meile kolm erinevat suhet lapse vanem

votildeotilderasvanem ehk lapse vanemaga abiellunud isik ning kasuvanem ehk isik kes ei ole

vanem ega votildeotilderasvanem vaid isik kes tegelikult last kasvatab Teda votildeib nimetada ka

faktiliseks vanemaks59

Sellest tuleneb et partner on kasuvanem Perekonnaseadust vaadeldes

votildeib oumlelda et kasuvanemal on kasulapse suhtes minimaalsed otildeigused samuti on lapse

otildeigused kasuvanema suhtes minimaalsed ja mitte taumlielikud

Ka Eesti Lastevanemate Liit on seisukohal et laste otildeigused ei ole piisavalt kaitstud seetotildettu

soovivad nad laste otildeiguste tugevdamist olukorras kus uumlks vanematest ei ole bioloogiline

vanem60

Samasooliste paaride puhul on partner faktiline vanem Lastekaitse Liidu president

Loone Ots on seisukohal et laps peab olema turvatud ja kaitstud nagu seda notildeuab Lastekaitse

Konventsioon Samuti arvab ta et samasooliste kooselu seadustamine on tervitatav samm

votilderdotildeiguslikkuse uumlhiskonda Laps satub vaumlgivalla ja hooletuse ohvriks nii samasoolises kui

erisoolises perekonnas seega peaksid tema otildeigused olema votildeimalikult efektiivselt kaitstud

motildelemal juhtumil Uumlhe votildeimaliku seisukoha jaumlrgi peaks samasoolistele peredele andma

lapsendamisotildeiguse erandjuhul see peab olema selgelt lapse huvides ning iga juhtumi puhul

arvestatakse konkreetseid asjaolusid ja teatud vanusest ka lapse notildeusolekut See aitaks vaumlltida

lapse lastekodusse sattumist laps peaks kasvama peres mitte uumlkskotildeik kui haumlsti varustatud

59

Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Edgar Salumaa Juridika

httpwwwjuridicaeejuridica_etphpdocument=etarticles1995123599PRNprvphp 60

Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest lk 3

httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise+koosel

uga+seotud+ettepanekutestpdf (18012013)

34

lastekodus Lastekaitse Liit on seisukohal et laps peab olema kaitstud ja Eesti laps peab

olema otildennelik vaatamata lapse kasvatajate soost61

Naumliteks votildeib tuua EIOtildeK kohtuotsuse Gas

ja Dubois v Prantsusmaa mille puhul kohtuniku eriarvamusel on samasoolises perekonnas

kasvatatav laps erinevas olukorras votilderreldes erisooliste taumliskasvanutega uumlhes peres kasvava

lapsega62

Eesti Potildehiseadus saumltestab ja tunnustab perekonna kaitset ja samuti peetakse potildehiseaduse jaumlrgi

oluliseks laste kasvatamist ning vanematele antakse mitte ainult luba vaid ka kohustus oma

lapsi kasvatada Mainitakse ka riigi kohustust perekonda laste kasvatamisel abistada Riigi

kohustuseks on luua lapsevanematele votildeimalused oma laste kasvatamiseks ja tagada laste

potildehivajadused63

Laps on homoseksuaalses peres kasvades erinevas olukorras votilderreldes heteroseksuaalses

peres kasvava lapsega Viimasel juhul on motildelemal vanemal otildeigus taotleda erinevaid

perekonna- ja laste kasvatamistoetusi kuna motildelemad vanemad votildeivad seadusjaumlrgselt end

lapsevanemana registreerida (bioloogiline vanem lapsendamine) Samasooliste partnerite

puhul on toetuste saamine raskendatud votildei ei ole uumlldse votildeimalik naumliteks votildeib tuua Viimsi

kaasuse probleemi Nii ei saa laps kes kasvab peres kahe samasoolise vanemaga vanemate

kaudu samalaadset riigipoolset toetust Kaasuses X Y ja Z vs Suurbritannia toob Inimotildeiguste

Kohus selgelt vaumllja et inimotildeiguste konventsioon votildeib olla totildelgendatud erinevalt ja perekonna

kaitse laieneb mitte ainult abiellunud paaridele vaid ka de facto peredele

Alati peab arvesse votildetma mitut erinevat faktorit kui kaua kaks taumliskasvanud isikut (sotildeltumata

soost) koos elanud on kas isikud elavad uumlhes leibkonnas kas nad soovivad votildei ei soovi lapsi

koos kasvatada64

Arvatakse et perekonna autentne tunnus on uumlhine laste kasvatamise otildeigus

61

Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012 httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed ( 21012012)

62 Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa 23032012

httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420 (22012013) 63

Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad sotsiaaltoetused ja ndash

teenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007 lk 29 64

Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in International

and Comparative Law Kluwer Law International 2002 lk 261

35

Seega peab uumlhine laste kasvatamisotildeigus olema identselt kaumlttesaadav nii heteroseksuaalsetele

kui ka samasoolistele paaridele Kui erisoolistel paaridel on otildeigus lapsi uumlhiselt kasvatada ilma

registreerimiseta siis peab selline otildeigus olema tagatud ka samasoolistele partneritele65

Eestis puudub spetsialiseerunud organ mis teostaks jaumlrelvalvet laste otildeiguste tagamise uumlle

Seda funktsiooni teostavad erinevad organid koostoumloumls Nendeks kohalik omavalitsus

maavalitsus otildeiguskantsler ja teised66

Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas nr 6-

81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute puumlsiv kooselu kuulub

perekonnapotildehiotildeiguse kaitse alla aga Eestis ei ole selline kooselu reguleeritud ja seetotildettu tuleb

luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Samuti puudub lapsendamist ja

hooldusotildeigust puudutav regulatsioon mis tagaks laste huvide arvestamise samasooliste

paaride puhul Partneril puudub lapsendamise votildeimalus ja see annab hooldusotildeiguse ainult

uumlhele vanemale kuid partnerid elavad koos lapsega ja motildelemad peaksid lapse eest vastutama

ja tema eest kandma hoolt Selline olukord votildeib tuua probleeme lapse hooldamisotildeiguse

teostamisel uumlhe partneri surma korral votildei juhul kui seaduslik lapsevanem ei saa mingil

potildehjusel pikemaajaliselt hooldusotildeigust teostada Samuti pole tagatud partneri otildeigus last edasi

kasvatada kui seaduslik vanem sureb

Probleem on ka uumluumlrisuhetes Votildelaotildeigusseaduse sect289 saumltestab et eluruumi uumluumlrnikul on otildeigus

uumluumlriruumides majutada oma abikaasat alaealisi lapsi ja toumloumlvotildeimetuid vanemaid ilma

uumluumlrileandja notildeusolekuta67

Juhul kui uumluumlrilevotildetja on lapse vanema partner siis ei saa

uumluumlrileandja notildeusolekuta eluruumis majutada last ega tema seaduslikku vanemat Sellega

satub laps ebasoodsasse olukorda votilderreldes lapsega kes elab perekonnas kus motildelemad

partnerid on tema seaduslikud vanemad Lapse eluruumides viibimine sotildeltub uumluumlrileandja

tahtest

65

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs (viide 58) lk 92 66

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava

2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20per

ede20arengukava202012-2020pdf (16022013) 67

Otildeiguskantsler ( viide 3) lk 1 5

36

Laste staatus samasoolistes paarides on laumlbi aegade olnud nagu Pandora laegas Alati on olnud

arusaadav aktsepteeritud ja isegi notildeutud et lapsel peab olema kaks vanemat aga nuumluumldseks on

see arenenud selles suunas et lapsel votildeib olla kaks ema kaks isa votildei isegi kolm vanemat

2007 aastal andis Ontario Kohus oma otsuses AA vs BB ONCA 268

selles kuumlsimuses uue

arengu Selle kaasuse puhul vaumlrbasid kaks homoseksuaalset stabiilses suhtes elavat naist oma

meessoost sotildebra lapse bioloogiliseks eostamiseks Lapse suumlndides olid tema seaduslikeks

vanemateks bioloogiline ema ja bioloogiline isa Bioloogilise ema samasooline partner oli

sellises situatsioonis lapse faktiline vanem taumlitis lapse teise ema rolli ja kandis suurt osa lapse

kasvatamises Kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngisid lapse elus vaumlga olulist rolli ja kandsid lapse

eest hoolt Lapse bioloogilise ema samasooline partner leidis et tal peaksid olema lapse

suhtes samuti seaduslikud otildeigused ja kohustused ning ta poumloumlrdus kohtusse nende otildeiguste ja

kohustuste saamiseks Kohus leidis et kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngivad lapse elus vaumlga suurt

rolli ja lapse otildeiguste tagamise seisukohalt on oluline et kotildeik kolm oleksid tema seaduslikud

vanemad

Kohus arvestas lapse huvidega ning see on selle kaasuse puhul kotildeige olulisem Kohus

otsustas et kotildeik kolm taumliskasvanut peavad olema seaduslike vanematena registreeritud ning

seelaumlbi sai laps kolm seaduslikku vanemat Nimetatud kaasus totildei samasooliste vanemate ja

sellistes peredes elavate laste probleemide osas taumliesti uue arengu Selliseid arenguid jaumllgides

votildeib oletada et ka teised riigid votildetavad Orlando kaasuse arvesse ja hakkavad seda jaumlrgima

Perekonna ja vanema staatuse kontseptsioon on viimase aja jooksul teinud laumlbi suured

muutused ja arengud avardanud piire ja haumlgustanud nende motildeistete traditsioonilist taumlhendust

Niisiis votildeib oletada et laumlhitulevikus toimuvad seadusandluses muudatused mille kohaselt ei

arvestata vanema staatuse saamisel enam vanemate seksuaalse saumlttumuse ja arvuga Selle

asemel votildeetakse arvesse eelkotildeige lapse huvid Selline olukord peaks viima selleni et tagatud

on taumlielik votilderdsus ja vaumllistatud diskrimineerimine Seda propageerib praegusel ajal Euroopa

Inimotildeiguste Konventsiooni artikkel 14

68

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and ROSENBERG

JJA AA v BB 2007 ONCA 2 httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

37

Tihtipeale sotildeltub lapse otildeiguslik staatus perekonnas sellest milline on temaga koos elavate

taumliskasvnanute suhte otildeiguslik staatus ndash sellest kas tegemist on abielu votildei registreeritud

kooseluga On oluline ka maumlrgata et vaumlga paljud riigid on laste kaitse tagamise eesmaumlrgil

avanud samasooliste paaride jaoks votildeimaluse oma suhteid registreerida Selle kaudu on neil

votildeimalus lapsi uumlheskoos lapsendada votildei siis on uumlhel partneril votildeimalik lapsendada partneri

laps Naumliteks Rootsis saavad lapsendamise puhul sarnase otildeigusliku staatuse nii paarid kes on

oma suhted kooseluna registreerinud kui ka abielus olevad erisoolised paarid

Norra ja Sakasamaa lubavad neil paumlevil registreeritud kooselus elavatel samasoolistel isikutel

lapsendada oma partneri lapse Siin tuleb aga silmas pidada et tegemist on siseriiklike

seadustega mis ei garanteeri nende rahvusvahelist tunnustamist Perekonna seisukohalt

taumlhendab see seda et nii lastel kui tema vanematel votildeivad tekkida otildeiguslikud probleemid

vaumlljaspool riiki juhul kui teises riigis ei kehti sarnased seadused69

Euroopa Liidu otildeigus

perekonnaotildeiguse valdkonnas notildeuab uumlhtlustamist ja liigub kiirelt sinnapoole Kindlasti on

vajalik demokraatlik ja selge lahendus mis hakkaks potildehinema Euroopa Inimotildeiguste

Konventsioonil

69

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family Law

Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008 lk 101-110

38

Kokkuvotildete

Uurimistoumlouml kaumligus olen jotildeudnud jaumlreldusele et kuigi Eestis ei ole perekonna motildeiste

defineeritud on selle motildeiste seadusaktidesse sisse viimine aumlaumlrmiselt oluline nii erisooliste kui

ka samasooliste paariride ja nendega koos elavate laste perekonnakaitse otildeiguse tagamiseks

Viimsi kaasus on vaumlga hea naumlide Eesti seadusandlusest Tuginedes Euroopa Liidu otildeigusele ja

Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtukaasustele olen jotildeudnud jaumlreldusele et teatud juhtudel

peavad nii erisooliste kui ka samasooliste paaride pered koos lastega votildei ilma kuuluma

perekonna kaitse alla Samuti peab registreerimata kooselus paari peres elav laps kuuluma

oma tegelike vanematega uumlhte perekonda ning olema kaitstud perekonna motildeiste taumlhenduses

taumlpselt samamoodi kui laps kes elab registreeritud kooselu sotildelminud faktiliste vanematega

Igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja diskrimineerimine mis potildehineb isikute

sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud Euroopa Liidu liikmesriigid ei tohi perekonna ja

uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise potildehjuseks nimetada Euroopa

Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta

perekonnaeluna millel on riiklik kaitse

Teine peatuumlkk naumlitas et hetkel votildeivad lapsel tekkida perekonnaliikmetega erinevad otildeiguslikud

suhed Perekonnaliige ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem seega on tema otildeigused lapse

suhtes ja lapse otildeigused faktilise vanema vastu piiritletud Faktiliste vanematega kes ei ole

oma suhteid registreerinud koos elav laps on ebavotilderdses olukorras votilderreldes lapsega kes elab

faktiliste vanematega kes on oma suhteid registreerinud Nii tekib lapse lastekodusse

sattumise oht naumliteks bioloogilise vanema surma puhul kui teisel faktilisel vanemal

puuduvad lapse uumlle vanemlikud otildeigused Selline kohtlemine ei pruugi olla lapse huvidega

kooskotildelas Abielus paari puhul seda probleemi ei teki

Kolmandas peatuumlkis kaumlsitlesin LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdset kohtlemist

votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega Toumloumlst tuleb

selgelt vaumllja et ebavotilderdsel kohtlemisel ei ole otildeigustust ja see ei ole kooskotildelas lapse huvidega

Lapsel on otildeigus kahele vanemale ning oma tegelike vanemate tunnustamisele sotildeltumata

tegelike kasvatajate soost Laps peab igal juhul olema kaitstud sotildeltumata sellest kas tema

39

faktilised vanemad on oma suhted registreerinud votildei mitte kuna laps ei saa seda kuidagi

motildejutada Samasooliste paaride puhul on laps ebavotilderdses olukorras votilderreldes erisooliste

faktiliste vanematega elava lapsega LGBT peredes elavate laste kaitse on puudulik ja notildeuab

taumliustamist sotildeltumata siseriigi uumlhiskonna valmisolekust ning eelkotildeige tuleb seda kuumlsimust

lahendades tugineda lapse huvidele

40

Summary

Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family

has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost

importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex

couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good

example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of

the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex

and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection

Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their

real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same

way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any

avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is

prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of

the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court

of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state

The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family

members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of

the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent

are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship

is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered

their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the

death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to

the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no

significance in the case of a married couple

In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent

families compared to children living in families formed by persons of different sexes The

thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests

Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition

41

regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their

factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any

bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared

to children living with their factual parents of different sexes The protection of children

living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the

general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into

consideration in the first place when solving the problem

42

Kasutatud materjalide loetelu

Kasutatud kirjandus

Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009

Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in

International and Comparative Law Kluwer Law International 2002

Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or

Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008

Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika

EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of

Fundamental Rights of the European Union 2006

European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw

European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and

discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal

analysis 2010

Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012

Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia

Antwerp-Oxford 2005

Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st

Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009

Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family

Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008

Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of

Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law

Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007

Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad

sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007

43

Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine

praktikas Lastekaitse Liit 2005

Kasutatud normatiivmaterjal

Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303

Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification

Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their

family members to move and reside freely within the territory of the Member States

Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50

Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2

Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8

Perekonnaseadus RT I 27062012 12

Kasutatud internetiallikad

Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second

Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June

2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and

ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2

httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-

2pg-27

Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of

fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012

httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6

-2008-0479amplanguage=EN

European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working

Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties

Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007

httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf

44

GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf

Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-

10xls

Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest

httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise

+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf

Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61

Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012

httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused

Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012

httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed

Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta

Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-

perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta

Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk

32

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC

C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf

Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France

httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886

Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa

23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede

arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja

20perede20arengukava202012-2020pdf

The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010

httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf

Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and

What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10

httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019

45

Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri

httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool

iste_isikute_peresuhepdf

Viidatud kohtupraktika

EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa

EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa

EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria

EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits

EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola

EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95

EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria

TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009

TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010

15

seadustele kuid viide naisele ja mehele otildeigussubjektina on liikunud tagaplaanile Artikkel 9

on formuleeritud sooneutraalselt Uumlldiselt saab riik kehtestada abielu lubamisele piiranguid

ainult vastavalt ratsionaalsuse printsiibile ja mitte meelevaldselt Motildened piirangud (nagu

abieluks lubatud vanus) on universaalsed kuid sooline tunnus ei ole asjakohane26

Samasooliste paaride abiellumise lubamine votildei mittelubamine on siseriiklik kuumlsimus27

Kuid

artikkel 9 raumlaumlgib ka otildeigusest luua perekond See on artikkel 9 taumlhenduses eraldiseisev otildeigus

mis ei ole otseselt seotud otildeigusega abielluda

Kaasaegne tendents Euroopas naumlitab seda et paljud inimesed elavad vaumlljaspool abielu

institutsiooni Tunnustatud abielu pole enam otildeiguslik eeltingimus perekonna loomiseks ja ei

ole ainuke viis luua perekonnaelu mis omandaks riigi kaitse ja mittesekkumise otildeiguse28

See

tendents naumlitab et perekonna motildeistet peab kaumlsitlema laialt ja see peab sisaldama palju

erinevaid perekonnavorme sealhulgas de facto perekonnaelu Euroopa Parlament julgustab

liikmesriikides abieluvaumlliste suhete seadustamist ning pikaajalistele abieluvaumlliste suhetele

abieluga sarnase kaitse tagamist nii erisoolistele kui samasoolistele paaridele29

Perekonnaelu motildeiste kuumlsimuse olulisus totildestatatakse ka direktiivis mis kaumlsitleb perekonna

taasuumlhinemist Direktiivi 200386EC kotildeige progressiivsem element on perekonna motildeiste

laiendamine ning moderniseerimine direktiiv hotildelmab mitte ainult abielu sotildelminud isikuid

vaid ka registreeritud de facto kooslusi mis on perekonnaelu motildeiste moderniseerimisel

oluline samm edasi Direktiivi artikkel 4 p3-s kasutatakse terminit abieluvaumlline partner kes

elab registreeritud partnerluses taotlejaga Sinna hulka kuulub ka registreeritud samasooline

partner30

Euroopa Liidu direktiiv 200438EC defineerib pereliikme motildeistet ka artikkel 2 p2-

s partner kes on sotildelminud registreeritud vabaabielu on pereliige kui liikmesriik kaumlsitleb

registreeritud kooselu abieluga votilderdsena31

26

Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union EU Network of

Independent Experts on Fundamental Rights 2006 lk 99-103 27

Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 30301 Artikkel 9 28

Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union( viide 26) lk 103 29

Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union (viide 26) lk 98-104 30

Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification 31

Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their

family members to move and reside freely within the territory of the Member States

16

2 Laste otildeiguslik staatus LGBT perekonnas

Olen eelnevas peatuumlkis naumlidanud et samasooliste paaride kooslused peavad kuuluma

perekonna motildeiste alla Ei ole vaumllistatud et samasooliste paaridega elavad ka lapsed Siin tekib

oluline kuumlsimus ndash kui erinevast soost isikud kuuluvad perekonna motildeiste alla siis kes on

samasoolises perekonnas elava lapse perekond ja mis otildeigused ja kohustused on tal

perekonnaliikmete vastu Kuidas saab laps tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest

partneritest koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes

Kaumlsitlen LGBT perekondade erinevaid laste saamise mooduseid kuna sellest tulenevad

erinevad otildeiguslikud suhted lapse lapse bioloogiliste vanemate ja lapse bioloogilise vanema

partneri vahel LGBT perekondades on laste saamine raskendatud Samasoolised isikud ei saa

loomulikul teel lapsi seega votildeivad otildeiguslikus plaanis tekkida variandid kus laps ei omanda

teatud otildeigusi bioloogilise vanema partneri vastu aga faktiliselt on tegemist ikkagi

perekonnaga Seda olen kaumlesolevas toumloumls eelnevalt ka totildeestanud

LGBT perekondadel on laste saamiseks jaumlrgnevad votildeimalused kunstlik viljastamine

lapsendamine eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapsed Niisiis tekib lapse jaoks

kohe kaks erinevat peremudelit uumlhe variandi puhul on lapsel osaliselt geneetiline perekond

ehk siis lapsel on faktilises perekonnas uumlks bioloogiline vanem Teisel juhul on lapsel

taumlielikult mittegeneetiline perekond ndash selle naumlite puhul pole kumbki vanem faktilises

perekonnas lapsega kuidagi geneetiliselt seotud

21 Kunstliku viljastamise teel saadud laps ja tema otildeiguslik staatus LGBT

perekonnas

Kunstlik viljastamine embruumlo ja munarakkude siirdamine ning asendusemadus annavad laste

soetamiseks votildeimaluse paaridele kes ei saa seda teha bioloogilisel teel Praegusel hetkel on

meditsiin jotildeudnud hetkeni kus lapse suumlnnitanud ema ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem

Nendel juhtudel tekib kuumlsimus kes on lapse seaduslik vanem ja missugused otildeiguslikud suhted

tekivad lapse bioloogilise vanema lapse suumlnnitanud ema ning munaraku- embruumlo- votildei

17

seemnerakudoonori vahel Uumlhtlasi tekib kuumlsimus kes kuulub nendel juhtumitel lapse

perekonda ja kellel on otildeigus riiklikule kaitsele perekonna taumlhenduses

211 Holland

Euroopa Liidus on erinevatel riikidel erinevad riiklikud seadused mis reguleerivad mis tahes

kunstlikku viljastamist nii samasooliste kuid ka erisooliste perede jaoks

Kotildeige kaugemale on selle kuumlsimuse lahendamisel jotildeudnud Holland kus on seadustatud ka

asendusemaduse Samasooliste naiste paari jaoks on loodud erinevad votildeimalused lapse

eostamiseks ja motildened nendest annavad ka motildelemale naisele vanema staatuse Hollandis on

votildeimalik protseduur kus uumlhele naisele kantakse uumlle teise naise votildei partneri munarakust

loodud embruumlo mis on kunstlikult viljastatud kas kindla doonori votildei anonuumluumlmse doonoriga

Motildelemal naisel tekib lapsega geneetiline side ja uumlsna totildeenaumloliselt saavad motildelemad naised olla

lapse seaduslikud vanemad kuid mitte automaatselt seaduse alusel Hollandis saab ainult

lapse suumlnnitanud emast automaatselt lapse seaduslik vanem Bioloogilise ema partneril on

seaduse alusel lubatud partneri laps lapsendada Vaumlga oluline asjaolu sellisel juhul on et

parnteri lapse lapsendamiseks ei pea paar olema seaduslikult registreeritud Sellisel juhul on

oluline ainult laste huvidega arvestamine ja stabiilne kooselu teatud aja jooksul nii partneri

kui lapsega Sama reegel kehtib ka juhul kui uumlks parter on kunstlikult viljastatud

doonorseemnerakkudega ja teisel partneril ei eksisteeri lapsega bioloogilist sidet Motildelemal

juhul on lapse otildeigused taumleilikult kaetud lapsel on tagatud otildeigus nii isale (juhul kui doonor on

teada) kui ka bioloogilisele emale ning lapsel on votildeimalus saada otildeigused ka bioloogilise ema

partneri suhtes kui viimane lapse lapsendab32

Doonorseemnerakkudega kunstlikult viljastatud naise lapsel votildeivad motildenel juhul olla ka

otildeigused doonori suhtes Seda juhul kui doonor on teada maumlrgib ta avaldusele et tahab olla

lapse seaduslik vanem Kohus votildeib talle selle otildeiguse anda kui lapse ema ja doonor elavad

32

Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of Children

with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law Intersentia

Antwerpen ndash Oxford 2007 lk 163-167

18

koos perekonnana Kui doonor on teada ja ei soovi lapse suhtes seemnerakkude andmise

momendil vanemlikke otildeigusi siis ei saa teda vanemana maumlaumlratleda kuna ta ei moodusta

bioloogilise emaga perekonda Juhul kui doonor pole teada ja seemnerakud on tulnud

spermapangast ei saa doonor mitte mingil juhul olla lapse seaduslik vanem ning samuti pole

tal votildeimalust seda taotleda

Kotildeigil neil juhtudel on arvestatud olulist faktorit ndash selleks on reaalne pereelu doonori ja lapse

bioloogilise ema vahel ning motildelema kindel soov votildei soovi puudus saada lapse ametlikuks

vanemaks Sellega on laps samuti kaitstud tal on otildeigus olla oma tegelike vanemate laps33

Juhul kui Hollandis elavad naissoost parterid on abiellunud ja nende perekonda suumlnnib laps

siis saavad motildelemad partnerid automaatselt seadusejaumlrgselt lapse vanemateks ainuke erand

oleks siis kui lapse isal oleks enne lapse suumlndi tema suhtes seaduslikud otildeigused (sel juhul ei

pea lapse isa olema bioloogiline isa) Samuti eksisteerib votildeimalus et samal ajal oleksid

hooldajad nii lapse bioloogiline isa kui last kasvatav samasooline naistepaar Sellisel juhul

antakse isale isadusotildeigus ning samasoolised naissoost partnerid saavad uumlhise vanemliku

vastutuse34

Homoseksuaalsetele meessoost paaridele on Hollandis laste saamiseks avatud ka

asendusemaduse votildeimalus Selleks on kaks votildeimalust asendusemale kantakse uumlle

doonornaise munarakud mis on kunstlikult viljastatud uumlhe partneri seemnerakkudega votildei siis

viljastatakse asendusema munarakud kunstlikult uumlhe partneri seemnerakkudega Motildelemal

juhul on seaduslikeks vanemateks asendusema ning seemnerakkude doonor ehk uumlks

partneritest kelle seemnerakke kunstliku viljastamise puhul kasutati Partner ei saa

vanemlikke otildeigusi seaduse alusel automaatselt kuid teine partner votildeib esitada taotluse

lapsendamiseks ning selle protsessi kaumligus omandab teine meessoost partner vanemlikud

otildeigused35

Nimetatud juhtudel on samasoolises perekonnas kasvava lapse motildelemad faktilised

vanemad ka seaduslikud vanemad ja selline perekond on kaitstud siseriiklike seadustega

erisooliste paaridega votilderdselt

33

Machtelt Vonk (viide 32) lk 179-180 34

Machtelt Vonk (viide 32) lk 185 35

Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st Century

Organising Committee of the Commission on European Family Law 2009 lk 183

19

Asendusemaduse puhul on seaduslikult vahe kas asendusema on abielus votildei mitte Juhul kui

asendusema on abielus siis on seaduslikuks vanemaks lapse suumlnnitanud ema kuid motildelemad

partnerid saavad lapse uumlheskoos lapsendada Juhul kui asendusema on registreeritud kooselus

votildei vallaline siis votildetab partneritest see kes on lapse bioloogiline vanem isaduse omaks ning

saab seadusliku vanema staatuse partner lapsendab teise partneri lapse36

212 Eesti

Votilderreldes Hollandiga ei ole Eestis lapse ja tema samasoolise bioloogilise vanema partneri

omavaheline otildeiguslik suhe reguleeritud See ei ole kooskotildelas lapse parimate huvide

arvestamisega ning tekitab ebavotilderdset kohtlemist votilderreldes kunstliku viljastamise teel saadud

lapsega kelle bioloogiline ja faktiline vanem on erisoolised37

Eestis saavad kunstliku viljastamise abil lapse saada ainult naissoost samasoolised paarid ja

seda kahel erineval viisil kunstlik viljastamine mehe seemnerakkudega ning votildeotilderast

munarakust loodud embruumlo uumllekandmine naisele

Igale naistele on loodud votildeimalus kasutada kunstilikku viljastamist Kui heteroseksuaalne

naine on abielus siis on tal kunstlikuks viljastamiseks vaja oma abikaasa kirjalikku luba

vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seaduse38

sect 17-le Kui naine elab

homoseksuaalses kooselus ja soovib teostada kunstlikku viljastamist siis ei maumlngi tema

elukaaslane selle seaduse jaumlrgi olulist otildeigusliku rolli Seaduse jaumlrgi on partner kotildervaline isik ja

seadus ei defineeri teda kuidagi kuid de facto partner taumlidab lapse kasvatamisel abikaasa rolli

ja tema luba kunstlikuks viljastamiseks oleks samalaadselt vajalik ja oluline nagu

heteroseksuaalsetel paaridel

36

Machtelt Vonk (viide 32) lk 204-205 37

Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or Transgender

Families A European Prespective ILGA-Europe 2008 lk 5 38

Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13

20

Naine kes elab samasoolise partneriga on praeguste seaduste kohaselt sunnitud ennast

vallaliseks naiseks nimetama ja tema kunstlik viljastamine hakkaks toimima kunstliku

viljastamise ja embruumlokaitse seaduse sect-des 21 ja 22 ettenaumlhtud tingimustel sama seaduse sect 5

lg 2 alusel Vastuoluline on ka fakt et samasoolise partneriga elav naine peab nimetama

ennast vallaliseks ka juhul kui on tegelikult samasoolise partneriga suhtes ent soovib last (ja

seda just paarisuhtes koos kasvatada) Selline olukord on tekkinud kuna samasooliste isikute

kooselu ei ole praegusel hetkel kuidagi seaduslikult registreeritav Samasoolises paarisuhtes

elaval naisel sellel juhul on sundvaletamise seisund mis on tekkinud seaduses nimetatud

perekonnaseisu votildeimalike vormide ebataumlielikkuse totildettu

Doonori seemnerakkudega kunstliku viljastamise abil seotud perekonna lapsel on faktiliselt

kaks samasoolist vanemat aga seaduslikult on tal registreeritud ainult bioloogiline ema

Seega kasvab laps seaduse jaumlrgi uumlksikemaga ning tal on otildeigused ja kohustused ainult uumlhe

vanema suhtes

Kunstliku viljastamise meetodi puhul kus uumlhele naisele kantakse uumlle teise naise votildei partneri

munarakust loodud embruumlo loetakse laps samuti potildelvnevaks naisest kes on ta suumlnnitanud

(vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlo kaitse seaduse sect24-le)Vastavalt

perekonnaseaduse sect23 lg 1 on selline kunstlik viljastamine lubatud ainult siis kui naise

viljastamine muul viisil ei ole votildeimalik Sellise kunstliku viljastamise puhul oleks motildelemal

naisel votildeimalik olla lapsega geneetiliselt seotud kuid seaduse jaumlrgi sunnitakse jaumlllegi peale

olukord kus ainult uumlht naist loetakse lapsevanemaks Kui votilderrelda seda olukorda abielus

oleva heteroseksuaalse paariga siis on olukord jaumlrgmine ndash kui naist viljastatakse kunstlikult

tema abikaasa seemnerakkudega siis vastavalt sama seaduse sect17 lg 21

loetakse laps sellest

mehest potildelvnevaks ning motildelemad saavad lapse seaduslikuks vanemaks Nii samasooliste

naiste paari puhul kui ka erisoolise paari puhul votildetavad motildelemad isikud osa kunstliku

viljastamise protsessist ja motildelemad on geneetiliselt lapsega seotud kuid samasooliste naiste

paari puhul on seaduslik vanem ainult lapse suumlnnitatud naine Sellisel juhul tekib ebavotilderdne

kohtlemine

21

Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse39

sect24 lg 1 uumltleb et lapse arengu ja kasvu loomulikuks

keskkonnaks on perekond ning lastega perekonnad peavad saama riiklikku kaitset ja toetust

See taumlhendab et lapse jaoks on aumlaumlrmiselt oluline et tema kaks samasoolist kasvatajat ja tema

ise kuuluksid otildeiguslikult perekonna motildeiste alla Nii saaks ta oma otildeigusi ja kohustusi taumlielikult

rakendada sotildeltumata tema tegelike vanemate soost taumlpselt sama moodi kui laps kes elab

erisooliste faktiliste vanematega Praegune kohtlemine on ebavotilderdne votilderreldes lapsega kes

elab erinevast soost isikutest moodustatud perekonnas kus uumlks taumliskasvanutest on

bioloogiline vanem aga teine on vanema partner See on ka totildeendatud uuringutega40

Erinevast soost isikute kooslust ja nende last nimetatakse praeguse seaduse kohaselt

perekonnaks ja vanema partner on kasuvanem

Meessoost seksuaalvaumlhemustel ei ole votildeimalik kunstliku viljastamise teel last saada kuna

Eestis ei ole vastavalt Karistusseadustiku41

sect132 asendusemadus lubatud See taumlhendab et

samasoolised mehed ei sa uumlheskoos lapsi eostada See taumlhendab ebavotilderdset kohtlemist

votilderreldes samasooliste naiste paaridega

22 Votildeotilderaslapse lapsendamise abil seotud laps

221 Euroopa Inimotildeiguste Kohus

Euroopa Liidus on samasooliste paaride ja nende laste probleem lahendatud igas riigis

erinevalt Analuumluumlsin motildenda Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtuotsust mis on taumlitmiseks

kohustuslikud ka Eestis Kaasuse Frettegrave vs Prantsusmaa taotleja arvates rikuti tema otildeigust

austusele era- ja perekonnaelu vastu ehk siis rikuti inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse

konventsiooni artikkel 8 ja artikkel 14 mis keelavad diskrimineerimist Taotleja soovis uumlksi

last adopteerida ja taotles seda 1991 aasta oktoobris Esimesel intervjuul avaldas taotleja oma

homoseksuaalsuse ja vaumlitis et ta elab uumlksinda ilma partnerita Peale seda pakkus intervjueerija

39

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50

40 Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 24-33

41 Karistusseadustik RT I 17042013 8

22

vaumllja lapsendamise protsessi lotildepetamise 1993 aastal jaumlttis Pariisi Sotsiaalfondi osakond

hageja taotluse rahuldamata Antud otsuse potildehjuseks oli see et Frette pakkus lapse jaoks

ebastabiilset ja potentsiaalselt last kahjustavat emarolli mudelit Potildehiline kuumlsimus oli selles et

kas uumlksik homoseksuaalne isa on votildeimeline last kasvatama votildei mitte Euroopa Inimotildeiguste

Kohus otsustas haumlaumlletustulemusega neli kolme vastu et rikkumist artikkel 14 koostoimes

artikkel 842

ei olnud Seega ei tohi Eestis takistada laste lapsendamist homoseksuaalsetele

isikutele

Peale Frettegrave vs Prantsusmaa kaasust esitas Ameerika Uumlhendriikide Psuumlhhoanaluumluumltiline

Assotsiatsioon avalduse et geid ja lesbid on nii uumlksikisikute kui paaridena votildeimelised

tegutsema ja last kasvatama lapse huvidest laumlhtudes Nad on votildeimelised taumlitma lapse tervist

kahjustamata kotildeiki kohustusi ja peaksid saama heteroseksuaalsete vanematega votilderdsed

otildeigused ning seda nii paaris kui ka uumlksikisikuna Eelpool toodud uuringute naumlited muudavad

kohtu arvamuse punktis 42 taumliesti otildeigustamatuks Lisaks sellele vaumlidab kohus punktis 42 et ei

ole piisavalt palju lapsi et adopteerimise notildeudlust rahuldada See on vaidlustatav arvamus43

ILGA-EUROPE-i kaasuse kommentaaride kokkuvotildettes totildei autor vaumllja arvamuse et nii kaua

kui Prantsusmaal on lubatud lapsendamine uumlksikutele heteroseksuaalsete isikutele ei luba

artikkel 8 ja artikkel 14 Prantsusmaa haldusorganitel ja kohtutel jaumltta geisid ja lesbisid

lapsendamise protsessist vaumllja nimetades potildehjuseks nende isikute seksuaalsaumlttumust 17

Jaumlrgmiseks vaatlen laumlhemalt kaasust EB vs Prantsusmaa 1998 aasta veebruaris esitas

taotleja Prantsusmaal taotluse lapse lapsendamiseks Lapsendamise menetluse kaumligus mainis

taotluse esitaja et ta on homoseksuaalne ja tal on samasooline partner R

Augustis 1998 andis taotlejat kuumlsitlenud psuumlhholoog hinnangu et talle ei peaks lapsendamist

lubama Potildehjusena totildei psuumlhholoog vaumllja asjaolu et taotleja hakkab last uumlksi kasvatama ning

see kahjustaks last kuna laps peaks naumlgema kindlat peremudelit kus on nii isa kui ka ema

42

EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v France 43

Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second

Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June

2005httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf (09102012)

23

Lisaks sellele vaumlitis psuumlhholoog et taotleja elab oma samasoolise partneriga aga ei soovi seda

kinnitada ja jaumltab partnerisse puutuvad kuumlsimused vastamata See votildeib samuti last kahjustada

kuna ta saab ainult emade eeskuju Psuumlhholoogi arvates ei olnud see otildeige

1998 aasta oktoobris esitas perenotildeukogu lapsendamise juhatuse esindaja arvamuse et

taotlejale ei peaks lapsendamist lubama Ta vaumlitis et vastavalt tema kogemusele on lapse

jaoks paremad perekonnad kus on nii ema kui ka isa ehk siis lapsendamiseks sobivad

erisoolised paarid

1998 novembris ei lubatud taotlejal lapsendamist jaumlrgnevatel potildehjustel taotleja ei ole

uumlksikemana votildeimeline naumlitama lapsele otildeiget peremudelit kus maumlngib olulist osa mehelik roll

ja taotleja partneri osavotildett lapse kasvatamisel ei ole kindlaks tehtud See votildeib samuti last

kahjustada

Halduskohus ei lubanud samuti taotlejale lapsendamist ning tugines seejuures

homoseksuaalsuse argumendile Nii rikkus ta inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse

konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga

Kohus taumlheldas taotleja elustiili mis ei ole lapse kasvatamiseks sobilik ning ei ole lapse

huvides ja votildeib teda kahjustada Lisaks sellele on kohaliku tsiviilseadustiku artikkel 343 jaumlrgi

lubatud lapsendamise taotlemine igauumlhele kes on vaumlhemalt 28 aastat vana Seega rikuti ka

kohalikku seadust mitte ainult konventsiooni

Prantsusmaa tugines kohtuotsusele Frettegrave vs Prantsusmaa kaasuses kus kohus ei rahuldanud

taotleja esitatud notildeuet Seekord otsustas kohus otsuse punktis 51 et eelnevas kaasuses rikuti

artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga44

Euroopa Inimotildeiguste Kohus otsustas haumlaumlltega kuumlmme

seitsme vastu et rikuti artikkel 14 koostoimes artikkel 8-ga45

44

EIKo 2201 2008 4354602 EB v France 45

Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France

httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886 22012008

24

Kaasustest votildeib vaumllja lugeda et homoseksuaalsed lapsevanemad ei saa kuidagi last kahjustada

ja homoseksuaalsus ei taumlhenda seda et sellises perekonnas kasvav laps ei saa otildeiget kasvatust

Homoseksuaalsed vanemad ei kaumlitu lapse huvisid silmas pidades halvemini kui

heteroseksuaalsed vanemad Laste adopteerimise puhul ei saa taotleja homoseksuaalsus

kuidagi motildejutada lapsendamise lubamist votildei mittelubamist Homoseksuaalse eluviisi toomine

potildehjuseks miks mitte adopteerida on keelatud ja rikub konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus

artikkel 8-ga

Neid kaasused on omavahel vaumlga sarnased Ferreteacute kaasuses otsustas kohus nelja haumlaumllega

kolme vastu et antud juhul ei olnud artikkel 8 koosmotildejus artikkel 14 rikkumist aga EB

kaasuses otsustas kohus kuumlmne haumlaumllega seitsme vastu et tegemist oli rikkumisega Euroopa

Inimotildeiguste Kohtu Kohtu president ja Prantsusmaa kohtunik Kohtunik Costa olid Ferreteacute

kaasuse puhul enamikus ja arvasid et rikkumist ei olnud aga EB kaasuses otsustasid nad

juba seda et taotleja otildeigused olid rikutud EB kaasuse puhul maumlrkas kohus ka seda et alates

Ferretteacute kaasuse jaumlrel on toimunud ilmselge otildeiguse areng samasoolistele isikutele

lapsendamise kuumlsimuses ja nuumluumldseks on see legaalne juba kuumlmnes Euroopa Liidu riigis Seda

votildeib ka totildelgendada nii et konventsiooni saumltted ei oma kindlat totildelgendust vaid seda peab

totildelgendama kaumlesoleva hetke otildeiguslikku olukorda arvestades46

Motildelema kaasuse puhul toimub

lapsendamine vallalise isiku poolt kuid EB kaasuse puhul oli taotlejal partner ja kuna

lapsendamine on antud olukorras vaid ainuisikuline ei oleks lapsel mingeid otildeigusi ega

kohustusi teda lapsendanud inimese partneri suhtes

222 Eesti

Eesti seadus ei keela seksuaalvaumlhemustele uumlksinda lapsendamist ent justiitsministeeriumil on

arvamus et samasoolistele partneritele lapsendamise lubamine on keeruline ja tihti peale

vaidlustatav teema kuna ministeeriumi arvates ei ole Eesti uumlhiskond kindel et samasoolistele

partneritele lapsendamine on lapse huvides ja ei kahjusta teda47

kuid laste otildeiguste kaitset

tagades ei tohi tugineda uumlhiskonna valmisolekule LGBT perekonnade tunnustamisel

46

European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw 47

Andra Olm (viide 12) lk 63

25

Perekonnaseaduse48

sect148 uumltleb et lapsendada votildeivad nii vallalised kui ka abielu sotildelminud

isikud Kuivotilderd LGBT inimesed ei saa oma vahel sotildelmida abielu ega oma suhteid muul moel

registreerida siis on nad otildeiguslikult vallalised isikud vaatamata sellele et nad faktiliselt

moodustavad perekonna Seega laieneb neile lapsendamise puhul perekonnaseaduse sect148 lg1

mis uumltleb et vallaline isik votildeib lapsendada ainult uumlksinda Samuti ei saa perekonnaseaduse

sect149 jaumlrgi teine partner sama last lapsendada sest lapsendamissuhete kestel ei saa muu isik

vaumllja arvatud lapsendaja abikaasa sama last lapsendada Kui vaadata siinkohal lapse otildeigusi

lapsendaja partneri suhtes siis ei ole lapsel oma vanema partneri suhtes vastavalt

perekonnaseaduse sect161 mingeid otildeigusi ega kohustusi sest lapse hooldamisotildeigus laieneb vaid

sellisel juhul kui abikaasad lapsendavad uumlhiselt votildei lapsendatakse abikaasa laps Muudel

juhtudel kuulub hooldamise otildeigus ainult lapsendajale ainuisikuliselt

Samasoolised partnerid kuuluvad selle seaduse taumlhenduses muude juhtumite hulka Seega ndash

elades kahe samasoolise vanemaga peres kus kumbki ei ole bioloogiline vanem on lapsel

otildeigused ja kohustused ainult uumlhe vanema vastu Naumliteks kui uumlhel partneril on bioloogiline votildei

lapsendatud laps olemas ja teine partner soovib omalt poolt perekonnavaumlliselt teist last

lapsendada siis lapsendamise protsessi kaumligus ei arvestata perekonnaseaduse sect147 lg 2-ga

mis uumltleb et lapsendamine ei ole lubatud kui lapsendaja lapsed on selle vastu votildei kui

lapsendaja lapsed kahjustavad mingil maumlaumlral lapsendatava huve Kuna lapsendatav saabub

perekonda kus on olemas teised lapsed tuleks kindlasti arvestada nende huvidega ja

veenduda et nad ei kahjusta lapsendatavat aga sellisel juhul toimub lapsendamine

seadusjaumlrgselt vallalise isiku poolt See ei ole paraku piisav lapse huvidega arvestamine

Samuti tekib lapsendamise puhul vanusepiiranguga seotud ebavotilderdne kohtlemine

Perekonnaseaduse sect150 lg 1 uumltleb et lapsendada votildeib vaumlhemalt 25-aastane piiramata

teovotildeimega isik kuid lg 2 uumltleb et kohus votildeib erandjuhtudel lubada lapsendamist ka

vaumlhemalt 18-aastasele juhul kui ta lapsendab oma abikaasa lapse Samasooliste paaride jaoks

see jaumlllegi ei kehti kuivotilderd neil ei ole votildeimalik omavahel abielluda See on oluline piirang

mis votildeib tingida olukorra kus uumlks partner kes on lapse seaduslik vanem sureb ja tema

48

Perekonnaseadus RT I 27062012 12

26

partner kes on last kasvatanud on alla 25-aastane ning seega ei ole tal seaduse jaumlrgi votildeimalik

surnud partneri last lapsendada Nii tekib lapse lastekodusse sattumise oht ning see ei pruugi

olla lapse huvidega kooskotildelas Lapse jaoks on tema bioloogilise vanema partner tegelik

vanem ning perekonnaliige kuid tekib olukord kus laps eemaldatakse tema ellu jaumlaumlnud

faktilisest vanemast Abielus paari puhul seda probleemi ei teki kuna sellisel juhul on lapse

bioloogilise vanema partner lapse seaduslik kasuvanem isegi kui ta pole last lapsendanud

vastavalt perekonnaseadusele Ning bioloogilise vanema surma puhul ei eemaldata last

kasuvanemast ning olles alla 25-aastane kasuvanem saab erandolukorras lapsendada ka

surnud abikaasa last

Seega tuginenes Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikale tuleb Eestis luua laste ning

samasoolistest isikutest moodustatud perekondade ja nende laste kaitse ning tagada laste

parimate huvide arvestamine vastavalt laste otildeigustele Inimotildeiguste konventsiooni antud otildeigus

perekonnakaitsele rakendub samuti laste suhtes

23 Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud laps

Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapse otildeiguslik seis on erinev ja mingil maumlaumlral

raskem kui eelnevatel juhtudel Siin votildeib naumlha kolme erinevat teed Uumlks stsenaarium on

selline et lapsel on kaks seaduslikku vanemat kes on lahus kusjuures motildelemad on

bioloogilised vanemad ning uumlhel vanemal on samasooline partner ja laps elab nendega koos

Teise variandi puhul on lapsel kaks bioloogilist vanemat kes on lahus Uumlhel vanemal

puuduvad votildei on aumlra votildeetud vanemaotildeigused ning laps elab oma seadusliku bioloogilise

vanemaga ja vanema partneriga Kolmanda votildeimaluse puhul elab samasoolistest isikutest

moodustatud perekonnas vaumlhemalt kaks last igal lapsel on erinevad bioloogilised vanemad

Tegelikkuses elavad lapsed koos uumlhe bioloogilise vanemaga ja vanema partneriga Lapsed ei

ole omavahel veresugulased

231 Eesti

27

Analuumluumlsin kaumlesolevas peatuumlkis eelkotildeige olukorda kus lapsel on kaks seaduslikku bioloogilist

vanemat vanemad on lahus ja laps elab uumlhe seadusliku vanemaga ja tema partneriga See

taumlhendab et lapsel on faktiliselt kolm isikut kes tema eest hoolt kannavad ja tema elust osa

votildetavad Lapsel on otildeiguslik side ainult kahe bioloogilise vanemaga ning vanema partneril kes

elab lapsega koos ja kasvatab last puudub otildeiguslik side lapsega Kui votilderrelda seda olukorda

heteroseksuaalse perekonnaga siis sellisel juhul on uuel partneril votildeimalus partneri last

lapsendada juhul kui teine lapsevanem annab notildeusoleku ja kui nad on abielus vastavalt

perekonnaseaduse sect152 lg1 Selle kohaselt katkeb lapsel otildeiguslik side uumlhe bioloogilise

vanemaga ja tekib see vanema partneriga Homoseksuaalsetel isikutel puudub selline

votildeimalus kuna partneri last saab lapsendada ainult abiellunud votildeotilderasvanem

Otildeiguslik side vanema partneriga puudub ka juhtumi puhul kus lapsel on ainult uumlks seaduslik

vanem ja teiselt bioloogiliselt vanemalt on vanemlikud otildeigused aumlra votildeetud votildei siis ei ole teine

bioloogiline vanem kindlaks tehtud Samas on heteroseksuaalsetel paaridel votildeimalik luua

otildeiguslikud suhteid lapse ja partneri vahel Abielu sotildelmides tekib vastavalt perekonnaseaduse

sect148 lg2 p2 partneril otildeigus lapsendada partneri laps varasematest suhetest Faktiliselt elab

laps kahe samasoolise vanemaga aga otildeiguslikult suhted on tal ainult uumlhe bioloogilise

vanemaga

Kolmas stsenaarium on nimetatutest kotildeige keerulisem Faktiliselt on lapsel kaks samasoolist

vanemat kellest otildeiguslik side on ainult bioloogilisega Samuti on lapsel kasuotildede votildei

kasuvend kelle bioloogiline vanem on tema bioloogilise vanema partner Sellises olukorras

puudub lapsel otildeiguslik suhe teise peres elava lapsega Sellelt pinnalt votildeib tekkida erinev

kohtlemine votilderreldes heteroseksuaalse perega kus partnerid saavad omavahel abielluda ja

lapsi lapsendada ning kus sellisel juhul on kotildeikidel peres kasvavatel lastel ja neid kasvatavatel

taumliskasvanutel omavaheline otildeiguslik side Ebavotilderdne kohtlemine tekib sellisel juhul punktis

mis puudutab laste omavahelist abiellumist (selle lubamist) Perekonnaseaduse sect 3 uumltleb et

isikud kelle sugulussuhe potildehineb lapsendamisel ei votildei omavahel abielluda Kaumlesoleva

seaduse sect 2 lotildeikes 1 nimetatud sugulussuhe potildehineb lapsendamisel antud juhul kaumlsitlen sect2

lg1 p2 venna ja otildee suhteid Heteroseksuaalse perekonna puhul tekib lastel lapsendamise

tagajaumlrjel otildeiguslik otildee ja venna suhe ehk siis neil ei ole lubatud omavahel abielluda kuid

28

samasoolistest isikutest moodustatud perekonna puhul saavad partnerite lapsed omavahel

hiljem abielu sotildelmida kuna nad ei ole otildeiguslikult uumlksteisega seotud Samuti tekib probleem

erinevate toetuste saamises kuna sellist kooslust ei nimetata seaduslikult perekonnaks

Hea naumlide on eelpool vaumllja toodud Viimsi kaasus Selle puhul oli uumlheks osapooleks

samasoolistest isikutest kooslus ning kaasatud oli kolm last kes kotildeik ei olnud omavahel

otildeiguslikult seotud Osapool taotles Viimsi vallavalitsuselt laste lasteaia- ja koolitoidu ning

sotildeiduotildeiguse tasuta saamist Viimsi vallavalitsuse 12062009 korraldusega nr 373 jaumleti

kaebaja taotlused rahuldamata kuid Viimsi vallavolikogu maumlaumlrus nr 16 ei sisalda perekonna

totildelgendust ega kitsendavat saumltet mis taumlpsustaks mis soost peavad olema vanemad ja mis

otildeiguslik side vanemate ja laste vahel eksisteerib49

Samuti tekib probleem miks uumlhes

leibkonnas elavad faktilised otildede ja vend ei ole lapsega seaduslikult seotud ning ei kuulu lapse

perekonda Hetkel ei ole Eesti seadustes perekonna motildeiste defineeritud See taumlhendab et

samasoolises perekonnas elav laps ja tema bioloogilise vanema partneri lapsed ei ole

omavahel otildede ja vend kuid abiellunud erisoolise paari puhul oleks

232 Euroopa Liit ja Inimotildeiguste Kohus

Euroopa Inimotildeiguste Kohus tegi kohtuotsusega X ja teised vs Austria suure sammu laste

otildeiguste ja nende samasooliste vanemate probleemi lahendamisel ja naumlitas nii kaasaegseid

seisukohti Kaasuse taotlejateks olid kaks naissoost isikut kelle peres oli laps ning uumlks

taotleja soovis lapsendada partneri bioloogilist last Laps oli suumlndinud vaumlljaspool abielu ja

ainult lapse bioloogilisel emal oli lapse hooldusotildeigus Selle juhtumi puhul oli lapsel ka

bioloogiline isa kes maksis regulaarselt lapse elatist ning keeldus lapse ema partnerile

adopteerimisotildeiguse andmisest

Austria seaduste jaumlrgi kaotaks lapse ema partneri lapse adopteerimise puhul otildeigused lapse

suhtes kuid isa otildeigused oleksid tagatud Seega ei olnud lapsendamine Austria seisukohast

votildeimalik Taotlejad soovisid oma faktilise pere otildeiguslikku tunnustamist ning lapse

bioloogilise ema partneri tunnistamist lapse vanemana lapse bioloogilise isa asemel Austria

49

Inimotildeigused Eestis (viide 8) lk 141-143

29

seaduste jaumlrgi oli votildeimalik partneri last lapsendada nii abiellunud paaridele kui ka

mitteabiellunud heteroseksuaalsetele paaridele kes elavad stabiilses suhtes Kohus toob

punktis 95 selgelt vaumllja et samasooliste isikute stabiilne kooselu kuulub perekonna motildeiste

alla taumlpselt samamoodi nagu stabiilne erisooliste isikute kooselu Samuti leiab kohus et laps

kes elab oma bioloogilise vanema ja tema partneriga kes motildelemad kannavad tema eest hoolt

kuulub ka perekonda ja kotildeik kolm isikut peavad olema kaitstud artikkel 8 taumlhenduses ning

kuuluvad uumlheskoos perekonna motildeiste alla Sellist kooslust ei tohi diskrimineerida votilderreldes

erisooliste isikutest moodustatud perekonnaga ning antud kaasuse puhul on tegemist artikkel

14 koosmotildejus artikkel 8-ga rikkumisega

Antud kaasuse puhul leidis kohus et taotlejad sealhulgas uumlhe taotleja laps elasid kooselus

mis on vaumlga sarnane kooseluga mida elavad abiellunud heteroseksuaalsed isikud kus uumlks

abikaasa soovib lapsendada teise abikaasa last Vahe on selles et samasooline paar ei votildei

abielluda ja saab vaid omavahelised suhted registreerida Selline registreerimine ei anna

votildeimalust partneri last lapsendada kuna Austria seadustega pole lubatud lapsendamine

registreeritud partneritele Taotlejad ei olnud registreeritud see andis neile votildeimaluse partneri

last lapsendada kuna Austria seadusandlus lubab stabiilses registreerimata kooselus elavatel

heteroseksuaalsetel paaridel partneri lapse adopteerida Kohus leidis et antud kaasuse puhul

ei olnud artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumist mis kaumlsitleb abiellunud

heteroseksuaalsete isikutega kus uumlks abikaasa tahab lapsendada teise abikaasa bioloogilist

last vaid oli artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumine votilderreldes heteroseksuaalsete

faktiliste kooslustega kus uumlks partner tahab lapsendad teise partneri last

Otsuse poolt olnud kohtunikud leidsid et konventsioon ei kohusta liikmesriike andma otildeigust

mitteabiellunud paaridele partneri lapse lapsendamiseks Kuid kui selline otildeigus on olemas

siis ei ole samasooliste paaride diskrimineeriv kohtlemine lubatud Erinev kohtlemine ei ole

potildehjendatud kuna see ei ole lapse otildeiguste kaitseks vajalik Kohus ei votildetnud vastu ka Austria

vastuvaumlidet et selles kuumlsimuses puudub Euroopas uumlhine arvamus ning seetotildettu tuleks

kuumlsimuse lahendamine jaumltta riigi paumldevusse50

50

EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria

30

3 LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes erinevast

soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega

Laste ja nende perede otildeiguslikus kaitses on kaks erinevad teed Iga riik aktsepteerib igal juhul

seda et igal lapsel on kaks bioloogilist vanemat ehk siis mees ja naine kes on lapse eostanud

bioloogilisel teel votildei kunstliku viljastamise abil Sotildeltumata vanemate votildei lapse tahtest

eksisteerib kaks erinevast soost isikut kellel peaks igal juhul olema lapse suhtes teatavad

otildeigused ning lapsel peaksid olema otildeigused oma vanemate suhtes Teisalt peab kaitsma lapse

otildeigusi ka tema faktilises perekonnas see taumlhendab perekonnas kus laps pikaajaliselt elab

Sellisel juhul peavad motildelemal faktilisel vanemal olema lapse igapaumlevase uumllalpidamise osas

otildeigused ja kohustused51

Tuginedes uumllaltoodud faktidele votildeib vaumlita et lapse huvisid

arvestades on oluline kaitsta lapse otildeigusi tema tegelikus perekonnas sest just faktilised

vanemad votildetavad lapse elust kotildeige enam osa ning kannavad lapse uumlle igapaumlevaselt hoolt ning

see ei sotildeltu neid omavahel siduvatest bioloogilistest sidemetest

Kotildeik eelpool toodu totildeendab et homoseksuaalsetes suhetes elava lapse vanema partneril ja

lapsel ei eksisteeri omavahelisi otildeiguslikke suhteid ja puudub ka votildeimalus neid suhteid luua

kuna partner ei saa lapsendada teise partneri last Tekib olukord kus lapse otildeigused oma

seadusliku vanema partneri suhtes puuduvad ning selline olukord ei taga lapsele piisavat

kaitset

Nii samasooliste isikute kui ka erisooliste isikute kooselu kuhu on kaasatud lapsed peavad

olema eraldi reguleeritud

Miks ei saa laps olla samamoodi kaitstud nagu abielus paari laps52

See on otildeiguslik probleem

mis on jaumlaumlnud Eestis seni lahenduseta Vastavalt UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsioonile on

kotildeik lapsed votilderdsed sotildeltumata soost ja rahvusest sotildeltumata sellest kas nad elavad motildelema

51

Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 14-15 52

Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia

Antwerp-Oxford 2005 lk 291

31

vanemaga uumlksikvanemaga kas nad on suumlndinud registreeritud abielus votildei mitte53

Konventsioon kaumlsitleb last otildeigussubjektina ja taumlheldab et laps on ise oma otildeiguste teostaja54

Konventsioon kehtestab ka lapse ja riigi omavahelise suhte See taumlhendab et riigil ega

vanemal pole lapse uumlle omanikuotildeigust last vaadeldakse indiviidina kellel on omad

inimotildeigused mis on taumlpselt samasugused kui igal taumliskasvanul Samuti annab konventsioon

motildeista et votildeib tekkida konflikt lapse huvide ja vanemate votildei uumlhiskonna huvide vahel

Sellised konfliktid peab lahendama laste huvidega arvestades neid esile totildestes Laste huvid

defineeritakse tulenevalt konventsioonist mille jaumlrgi on olulised naumliteks otildeigus haridusele

otildeigus perekonnaelule ning otildeigus olla kuulatud ja austatud indiviidina55

Vastavalt

konventsiooni artikkel 18-le on vanematel esimene vastutus laste kasvatamise ja arengu eest

ehk siis vanemad on laste otildeiguste tagajad kasvatajad kaitsjad ja hoolitsejad

Konventsiooni keelekasutusest tuleneb see et termin bdquovanemldquo votildeib ka viidata paljudele

erinevatele peremudelitele mis kaasaegses maailmas eksisteerivad Naumliteks votildeib tuua

konventsiooni artikkel 5-e mis viitab laiendatud perekonna taumlhendusele UumlRO Lapse Otildeiguste

Konventsioon toob vaumllja ka perekonna taumlhtsuse Nimetatakse lapse otildeigust perekonnale see

taumlhendab uumlldiselt otildeigust vanematele ja otildeigust olla perekonnaliige See iseloomustab ka tervet

konventsiooni56

Laps ei saa tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest partneritest

koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes UumlRO Lapse Otildeiguste

Konventsiooni artiklis 2 p1 on saumltestatud et osalisriigid peavad tagama nende jurisdiktsiooni

all olevatele lastele kotildeik konventsioonis saumltestatud otildeigused ja kohustused sotildeltumata lapse ja

tema vanema votildei seadusliku hooldaja rassist soost keelest usust votildei muudest tingimustest

53

Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61

(18012013) 54

Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012

httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused

55 Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and What it

Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10 httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019

(06052013)

56 Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine praktikas

Lastekaitse Liit 2005 lk 71-74

32

Jaumlrelikult on erisoolisest perekonnast lapse ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes samasoolises

perekonnas kasvava lapsega konventsiooni taumlhenduses lubamatu ja sobimatu57

Samuti annab konventsiooni artikkel 2 p2 riigile positiivse otildeiguse votildetta kasutusele sobilikud

meetmed laste votilderdsete otildeiguste tagamiseks Kui raumlaumlgitakse homoseksuaalsetele paaridele

uumlheskoos laste kasvatamise otildeiguse andmisest siis mainitakse sageli laste huvidega

arvestamist Siin votildeib tuua naumliteks Gas ja Dubois vs Prantsusmaa kaasuse jt Selles

valdkonnas on naumlha ilmselget arengut esimesed Euroopa riigid mis lubasid samasoolisel

inimesel partneri lapse adopteerida olid Taani (1999) Island (2000) Norra (2001) ja Rootsi

(2003) Nendes riikides on otildeiguslikud reformid toimunud aastatel 1993-2003 Alates 2009

aastast on Soomes lubatud samasoolisel isikul oma partneri last adopteerida Eeliseks on kui

partnerid elavad registreeritud kooselus ja mittebioloogiline vanem on lapse sotsiaalne vanem

ehk tegelik vanem Nendes riikides saab samasooliste vanemate peres elav laps peale

lapsendamist taumlieliku sotsiaal- otildeigus- ja majandusliku kaitse ja samuti tagab see lapse otildeiguse

motildelemale seaduslikule ja sotsiaalsele vanemale Selline otildeiguslik areng naumlitab ka seda et

vanemate seksuaalne saumlttumus votildei sugu ei ole lapse huvide arvestamisel taumlhtis

Areng nendes riikides naumlitab ka seda et perekond koosneb lapsest ja kahest taumliskasvanud

isikust (sotildeltumata soost) Lapsel kes elab sellises perekonnas tekib otildeigus kahele seaduslikule

vanemale ja see annab talle votilderdse kaitse votilderreldes lapsega kes elab heteroseksuaalses peres

Selline areng naumlitab meile mis on kaasaaegne perekond58

See kotildeik taumlhendab et lapsel kes kasvab samasoolises perekonnas peavad olema

samasugused otildeigused nagu ta kasvaks erisooliste vanemate perekonnas kus partnerid kas on

votildei ei ole abielus Lapsel on otildeigus perekonna- ja eraelu kaitsmisele Euroopa Inimotildeiguste

Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ja samuti on tal otildeigus olla mitte diskrimineeritud

vastavalt sama konventsiooni artikkel 14-le Paraku naumleme erinevat suhtumist votilderreldes

lapsega kes elab perekonnas kus vanemad on heteroseksuaalsed Lapsel on vaja otildeigust

57

Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 29 58

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in Europe

National Cross-Border and European Perspectives 2012 lk 102-103120-122

33

perekonna kaitsele ja votildeimalust seadustada oma suhted mitte ainult bioloogilise vanemaga

vaid ka bioloogilise vanema partneriga Kui bioloogiline vanem ja partner on

heteroseksuaalsetes suhetes saab laps motildelema poole notildeusolekuga tagada enda otildeiguse olla

lapsendatud ja luua perekond Kui bioloogiline vanem ja tema partner on homoseksuaalsetes

suhetes siis isegi juhul kui motildelemad pooled on notildeus ei saa laps kasutada oma otildeigust olla

lapsendatud ja luua perekonda kui see ei ole vastuolus tema huvidega Riik arvestab lapse

huve eelkotildeige lapsendamisele lubatavuse kuumlsimuses

Selleks et aru saada partneri otildeigustest lapse suhtes peab enne defineerima kes on partner

lapse jaoks seaduse motildettes Perekonnaseadus annab meile kolm erinevat suhet lapse vanem

votildeotilderasvanem ehk lapse vanemaga abiellunud isik ning kasuvanem ehk isik kes ei ole

vanem ega votildeotilderasvanem vaid isik kes tegelikult last kasvatab Teda votildeib nimetada ka

faktiliseks vanemaks59

Sellest tuleneb et partner on kasuvanem Perekonnaseadust vaadeldes

votildeib oumlelda et kasuvanemal on kasulapse suhtes minimaalsed otildeigused samuti on lapse

otildeigused kasuvanema suhtes minimaalsed ja mitte taumlielikud

Ka Eesti Lastevanemate Liit on seisukohal et laste otildeigused ei ole piisavalt kaitstud seetotildettu

soovivad nad laste otildeiguste tugevdamist olukorras kus uumlks vanematest ei ole bioloogiline

vanem60

Samasooliste paaride puhul on partner faktiline vanem Lastekaitse Liidu president

Loone Ots on seisukohal et laps peab olema turvatud ja kaitstud nagu seda notildeuab Lastekaitse

Konventsioon Samuti arvab ta et samasooliste kooselu seadustamine on tervitatav samm

votilderdotildeiguslikkuse uumlhiskonda Laps satub vaumlgivalla ja hooletuse ohvriks nii samasoolises kui

erisoolises perekonnas seega peaksid tema otildeigused olema votildeimalikult efektiivselt kaitstud

motildelemal juhtumil Uumlhe votildeimaliku seisukoha jaumlrgi peaks samasoolistele peredele andma

lapsendamisotildeiguse erandjuhul see peab olema selgelt lapse huvides ning iga juhtumi puhul

arvestatakse konkreetseid asjaolusid ja teatud vanusest ka lapse notildeusolekut See aitaks vaumlltida

lapse lastekodusse sattumist laps peaks kasvama peres mitte uumlkskotildeik kui haumlsti varustatud

59

Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Edgar Salumaa Juridika

httpwwwjuridicaeejuridica_etphpdocument=etarticles1995123599PRNprvphp 60

Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest lk 3

httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise+koosel

uga+seotud+ettepanekutestpdf (18012013)

34

lastekodus Lastekaitse Liit on seisukohal et laps peab olema kaitstud ja Eesti laps peab

olema otildennelik vaatamata lapse kasvatajate soost61

Naumliteks votildeib tuua EIOtildeK kohtuotsuse Gas

ja Dubois v Prantsusmaa mille puhul kohtuniku eriarvamusel on samasoolises perekonnas

kasvatatav laps erinevas olukorras votilderreldes erisooliste taumliskasvanutega uumlhes peres kasvava

lapsega62

Eesti Potildehiseadus saumltestab ja tunnustab perekonna kaitset ja samuti peetakse potildehiseaduse jaumlrgi

oluliseks laste kasvatamist ning vanematele antakse mitte ainult luba vaid ka kohustus oma

lapsi kasvatada Mainitakse ka riigi kohustust perekonda laste kasvatamisel abistada Riigi

kohustuseks on luua lapsevanematele votildeimalused oma laste kasvatamiseks ja tagada laste

potildehivajadused63

Laps on homoseksuaalses peres kasvades erinevas olukorras votilderreldes heteroseksuaalses

peres kasvava lapsega Viimasel juhul on motildelemal vanemal otildeigus taotleda erinevaid

perekonna- ja laste kasvatamistoetusi kuna motildelemad vanemad votildeivad seadusjaumlrgselt end

lapsevanemana registreerida (bioloogiline vanem lapsendamine) Samasooliste partnerite

puhul on toetuste saamine raskendatud votildei ei ole uumlldse votildeimalik naumliteks votildeib tuua Viimsi

kaasuse probleemi Nii ei saa laps kes kasvab peres kahe samasoolise vanemaga vanemate

kaudu samalaadset riigipoolset toetust Kaasuses X Y ja Z vs Suurbritannia toob Inimotildeiguste

Kohus selgelt vaumllja et inimotildeiguste konventsioon votildeib olla totildelgendatud erinevalt ja perekonna

kaitse laieneb mitte ainult abiellunud paaridele vaid ka de facto peredele

Alati peab arvesse votildetma mitut erinevat faktorit kui kaua kaks taumliskasvanud isikut (sotildeltumata

soost) koos elanud on kas isikud elavad uumlhes leibkonnas kas nad soovivad votildei ei soovi lapsi

koos kasvatada64

Arvatakse et perekonna autentne tunnus on uumlhine laste kasvatamise otildeigus

61

Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012 httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed ( 21012012)

62 Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa 23032012

httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420 (22012013) 63

Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad sotsiaaltoetused ja ndash

teenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007 lk 29 64

Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in International

and Comparative Law Kluwer Law International 2002 lk 261

35

Seega peab uumlhine laste kasvatamisotildeigus olema identselt kaumlttesaadav nii heteroseksuaalsetele

kui ka samasoolistele paaridele Kui erisoolistel paaridel on otildeigus lapsi uumlhiselt kasvatada ilma

registreerimiseta siis peab selline otildeigus olema tagatud ka samasoolistele partneritele65

Eestis puudub spetsialiseerunud organ mis teostaks jaumlrelvalvet laste otildeiguste tagamise uumlle

Seda funktsiooni teostavad erinevad organid koostoumloumls Nendeks kohalik omavalitsus

maavalitsus otildeiguskantsler ja teised66

Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas nr 6-

81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute puumlsiv kooselu kuulub

perekonnapotildehiotildeiguse kaitse alla aga Eestis ei ole selline kooselu reguleeritud ja seetotildettu tuleb

luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Samuti puudub lapsendamist ja

hooldusotildeigust puudutav regulatsioon mis tagaks laste huvide arvestamise samasooliste

paaride puhul Partneril puudub lapsendamise votildeimalus ja see annab hooldusotildeiguse ainult

uumlhele vanemale kuid partnerid elavad koos lapsega ja motildelemad peaksid lapse eest vastutama

ja tema eest kandma hoolt Selline olukord votildeib tuua probleeme lapse hooldamisotildeiguse

teostamisel uumlhe partneri surma korral votildei juhul kui seaduslik lapsevanem ei saa mingil

potildehjusel pikemaajaliselt hooldusotildeigust teostada Samuti pole tagatud partneri otildeigus last edasi

kasvatada kui seaduslik vanem sureb

Probleem on ka uumluumlrisuhetes Votildelaotildeigusseaduse sect289 saumltestab et eluruumi uumluumlrnikul on otildeigus

uumluumlriruumides majutada oma abikaasat alaealisi lapsi ja toumloumlvotildeimetuid vanemaid ilma

uumluumlrileandja notildeusolekuta67

Juhul kui uumluumlrilevotildetja on lapse vanema partner siis ei saa

uumluumlrileandja notildeusolekuta eluruumis majutada last ega tema seaduslikku vanemat Sellega

satub laps ebasoodsasse olukorda votilderreldes lapsega kes elab perekonnas kus motildelemad

partnerid on tema seaduslikud vanemad Lapse eluruumides viibimine sotildeltub uumluumlrileandja

tahtest

65

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs (viide 58) lk 92 66

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava

2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20per

ede20arengukava202012-2020pdf (16022013) 67

Otildeiguskantsler ( viide 3) lk 1 5

36

Laste staatus samasoolistes paarides on laumlbi aegade olnud nagu Pandora laegas Alati on olnud

arusaadav aktsepteeritud ja isegi notildeutud et lapsel peab olema kaks vanemat aga nuumluumldseks on

see arenenud selles suunas et lapsel votildeib olla kaks ema kaks isa votildei isegi kolm vanemat

2007 aastal andis Ontario Kohus oma otsuses AA vs BB ONCA 268

selles kuumlsimuses uue

arengu Selle kaasuse puhul vaumlrbasid kaks homoseksuaalset stabiilses suhtes elavat naist oma

meessoost sotildebra lapse bioloogiliseks eostamiseks Lapse suumlndides olid tema seaduslikeks

vanemateks bioloogiline ema ja bioloogiline isa Bioloogilise ema samasooline partner oli

sellises situatsioonis lapse faktiline vanem taumlitis lapse teise ema rolli ja kandis suurt osa lapse

kasvatamises Kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngisid lapse elus vaumlga olulist rolli ja kandsid lapse

eest hoolt Lapse bioloogilise ema samasooline partner leidis et tal peaksid olema lapse

suhtes samuti seaduslikud otildeigused ja kohustused ning ta poumloumlrdus kohtusse nende otildeiguste ja

kohustuste saamiseks Kohus leidis et kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngivad lapse elus vaumlga suurt

rolli ja lapse otildeiguste tagamise seisukohalt on oluline et kotildeik kolm oleksid tema seaduslikud

vanemad

Kohus arvestas lapse huvidega ning see on selle kaasuse puhul kotildeige olulisem Kohus

otsustas et kotildeik kolm taumliskasvanut peavad olema seaduslike vanematena registreeritud ning

seelaumlbi sai laps kolm seaduslikku vanemat Nimetatud kaasus totildei samasooliste vanemate ja

sellistes peredes elavate laste probleemide osas taumliesti uue arengu Selliseid arenguid jaumllgides

votildeib oletada et ka teised riigid votildetavad Orlando kaasuse arvesse ja hakkavad seda jaumlrgima

Perekonna ja vanema staatuse kontseptsioon on viimase aja jooksul teinud laumlbi suured

muutused ja arengud avardanud piire ja haumlgustanud nende motildeistete traditsioonilist taumlhendust

Niisiis votildeib oletada et laumlhitulevikus toimuvad seadusandluses muudatused mille kohaselt ei

arvestata vanema staatuse saamisel enam vanemate seksuaalse saumlttumuse ja arvuga Selle

asemel votildeetakse arvesse eelkotildeige lapse huvid Selline olukord peaks viima selleni et tagatud

on taumlielik votilderdsus ja vaumllistatud diskrimineerimine Seda propageerib praegusel ajal Euroopa

Inimotildeiguste Konventsiooni artikkel 14

68

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and ROSENBERG

JJA AA v BB 2007 ONCA 2 httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

37

Tihtipeale sotildeltub lapse otildeiguslik staatus perekonnas sellest milline on temaga koos elavate

taumliskasvnanute suhte otildeiguslik staatus ndash sellest kas tegemist on abielu votildei registreeritud

kooseluga On oluline ka maumlrgata et vaumlga paljud riigid on laste kaitse tagamise eesmaumlrgil

avanud samasooliste paaride jaoks votildeimaluse oma suhteid registreerida Selle kaudu on neil

votildeimalus lapsi uumlheskoos lapsendada votildei siis on uumlhel partneril votildeimalik lapsendada partneri

laps Naumliteks Rootsis saavad lapsendamise puhul sarnase otildeigusliku staatuse nii paarid kes on

oma suhted kooseluna registreerinud kui ka abielus olevad erisoolised paarid

Norra ja Sakasamaa lubavad neil paumlevil registreeritud kooselus elavatel samasoolistel isikutel

lapsendada oma partneri lapse Siin tuleb aga silmas pidada et tegemist on siseriiklike

seadustega mis ei garanteeri nende rahvusvahelist tunnustamist Perekonna seisukohalt

taumlhendab see seda et nii lastel kui tema vanematel votildeivad tekkida otildeiguslikud probleemid

vaumlljaspool riiki juhul kui teises riigis ei kehti sarnased seadused69

Euroopa Liidu otildeigus

perekonnaotildeiguse valdkonnas notildeuab uumlhtlustamist ja liigub kiirelt sinnapoole Kindlasti on

vajalik demokraatlik ja selge lahendus mis hakkaks potildehinema Euroopa Inimotildeiguste

Konventsioonil

69

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family Law

Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008 lk 101-110

38

Kokkuvotildete

Uurimistoumlouml kaumligus olen jotildeudnud jaumlreldusele et kuigi Eestis ei ole perekonna motildeiste

defineeritud on selle motildeiste seadusaktidesse sisse viimine aumlaumlrmiselt oluline nii erisooliste kui

ka samasooliste paariride ja nendega koos elavate laste perekonnakaitse otildeiguse tagamiseks

Viimsi kaasus on vaumlga hea naumlide Eesti seadusandlusest Tuginedes Euroopa Liidu otildeigusele ja

Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtukaasustele olen jotildeudnud jaumlreldusele et teatud juhtudel

peavad nii erisooliste kui ka samasooliste paaride pered koos lastega votildei ilma kuuluma

perekonna kaitse alla Samuti peab registreerimata kooselus paari peres elav laps kuuluma

oma tegelike vanematega uumlhte perekonda ning olema kaitstud perekonna motildeiste taumlhenduses

taumlpselt samamoodi kui laps kes elab registreeritud kooselu sotildelminud faktiliste vanematega

Igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja diskrimineerimine mis potildehineb isikute

sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud Euroopa Liidu liikmesriigid ei tohi perekonna ja

uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise potildehjuseks nimetada Euroopa

Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta

perekonnaeluna millel on riiklik kaitse

Teine peatuumlkk naumlitas et hetkel votildeivad lapsel tekkida perekonnaliikmetega erinevad otildeiguslikud

suhed Perekonnaliige ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem seega on tema otildeigused lapse

suhtes ja lapse otildeigused faktilise vanema vastu piiritletud Faktiliste vanematega kes ei ole

oma suhteid registreerinud koos elav laps on ebavotilderdses olukorras votilderreldes lapsega kes elab

faktiliste vanematega kes on oma suhteid registreerinud Nii tekib lapse lastekodusse

sattumise oht naumliteks bioloogilise vanema surma puhul kui teisel faktilisel vanemal

puuduvad lapse uumlle vanemlikud otildeigused Selline kohtlemine ei pruugi olla lapse huvidega

kooskotildelas Abielus paari puhul seda probleemi ei teki

Kolmandas peatuumlkis kaumlsitlesin LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdset kohtlemist

votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega Toumloumlst tuleb

selgelt vaumllja et ebavotilderdsel kohtlemisel ei ole otildeigustust ja see ei ole kooskotildelas lapse huvidega

Lapsel on otildeigus kahele vanemale ning oma tegelike vanemate tunnustamisele sotildeltumata

tegelike kasvatajate soost Laps peab igal juhul olema kaitstud sotildeltumata sellest kas tema

39

faktilised vanemad on oma suhted registreerinud votildei mitte kuna laps ei saa seda kuidagi

motildejutada Samasooliste paaride puhul on laps ebavotilderdses olukorras votilderreldes erisooliste

faktiliste vanematega elava lapsega LGBT peredes elavate laste kaitse on puudulik ja notildeuab

taumliustamist sotildeltumata siseriigi uumlhiskonna valmisolekust ning eelkotildeige tuleb seda kuumlsimust

lahendades tugineda lapse huvidele

40

Summary

Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family

has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost

importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex

couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good

example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of

the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex

and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection

Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their

real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same

way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any

avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is

prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of

the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court

of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state

The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family

members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of

the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent

are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship

is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered

their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the

death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to

the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no

significance in the case of a married couple

In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent

families compared to children living in families formed by persons of different sexes The

thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests

Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition

41

regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their

factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any

bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared

to children living with their factual parents of different sexes The protection of children

living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the

general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into

consideration in the first place when solving the problem

42

Kasutatud materjalide loetelu

Kasutatud kirjandus

Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009

Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in

International and Comparative Law Kluwer Law International 2002

Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or

Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008

Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika

EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of

Fundamental Rights of the European Union 2006

European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw

European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and

discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal

analysis 2010

Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012

Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia

Antwerp-Oxford 2005

Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st

Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009

Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family

Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008

Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of

Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law

Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007

Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad

sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007

43

Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine

praktikas Lastekaitse Liit 2005

Kasutatud normatiivmaterjal

Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303

Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification

Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their

family members to move and reside freely within the territory of the Member States

Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50

Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2

Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8

Perekonnaseadus RT I 27062012 12

Kasutatud internetiallikad

Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second

Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June

2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and

ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2

httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-

2pg-27

Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of

fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012

httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6

-2008-0479amplanguage=EN

European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working

Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties

Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007

httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf

44

GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf

Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-

10xls

Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest

httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise

+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf

Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61

Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012

httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused

Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012

httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed

Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta

Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-

perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta

Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk

32

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC

C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf

Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France

httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886

Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa

23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede

arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja

20perede20arengukava202012-2020pdf

The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010

httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf

Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and

What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10

httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019

45

Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri

httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool

iste_isikute_peresuhepdf

Viidatud kohtupraktika

EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa

EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa

EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria

EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits

EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola

EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95

EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria

TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009

TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010

16

2 Laste otildeiguslik staatus LGBT perekonnas

Olen eelnevas peatuumlkis naumlidanud et samasooliste paaride kooslused peavad kuuluma

perekonna motildeiste alla Ei ole vaumllistatud et samasooliste paaridega elavad ka lapsed Siin tekib

oluline kuumlsimus ndash kui erinevast soost isikud kuuluvad perekonna motildeiste alla siis kes on

samasoolises perekonnas elava lapse perekond ja mis otildeigused ja kohustused on tal

perekonnaliikmete vastu Kuidas saab laps tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest

partneritest koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes

Kaumlsitlen LGBT perekondade erinevaid laste saamise mooduseid kuna sellest tulenevad

erinevad otildeiguslikud suhted lapse lapse bioloogiliste vanemate ja lapse bioloogilise vanema

partneri vahel LGBT perekondades on laste saamine raskendatud Samasoolised isikud ei saa

loomulikul teel lapsi seega votildeivad otildeiguslikus plaanis tekkida variandid kus laps ei omanda

teatud otildeigusi bioloogilise vanema partneri vastu aga faktiliselt on tegemist ikkagi

perekonnaga Seda olen kaumlesolevas toumloumls eelnevalt ka totildeestanud

LGBT perekondadel on laste saamiseks jaumlrgnevad votildeimalused kunstlik viljastamine

lapsendamine eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapsed Niisiis tekib lapse jaoks

kohe kaks erinevat peremudelit uumlhe variandi puhul on lapsel osaliselt geneetiline perekond

ehk siis lapsel on faktilises perekonnas uumlks bioloogiline vanem Teisel juhul on lapsel

taumlielikult mittegeneetiline perekond ndash selle naumlite puhul pole kumbki vanem faktilises

perekonnas lapsega kuidagi geneetiliselt seotud

21 Kunstliku viljastamise teel saadud laps ja tema otildeiguslik staatus LGBT

perekonnas

Kunstlik viljastamine embruumlo ja munarakkude siirdamine ning asendusemadus annavad laste

soetamiseks votildeimaluse paaridele kes ei saa seda teha bioloogilisel teel Praegusel hetkel on

meditsiin jotildeudnud hetkeni kus lapse suumlnnitanud ema ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem

Nendel juhtudel tekib kuumlsimus kes on lapse seaduslik vanem ja missugused otildeiguslikud suhted

tekivad lapse bioloogilise vanema lapse suumlnnitanud ema ning munaraku- embruumlo- votildei

17

seemnerakudoonori vahel Uumlhtlasi tekib kuumlsimus kes kuulub nendel juhtumitel lapse

perekonda ja kellel on otildeigus riiklikule kaitsele perekonna taumlhenduses

211 Holland

Euroopa Liidus on erinevatel riikidel erinevad riiklikud seadused mis reguleerivad mis tahes

kunstlikku viljastamist nii samasooliste kuid ka erisooliste perede jaoks

Kotildeige kaugemale on selle kuumlsimuse lahendamisel jotildeudnud Holland kus on seadustatud ka

asendusemaduse Samasooliste naiste paari jaoks on loodud erinevad votildeimalused lapse

eostamiseks ja motildened nendest annavad ka motildelemale naisele vanema staatuse Hollandis on

votildeimalik protseduur kus uumlhele naisele kantakse uumlle teise naise votildei partneri munarakust

loodud embruumlo mis on kunstlikult viljastatud kas kindla doonori votildei anonuumluumlmse doonoriga

Motildelemal naisel tekib lapsega geneetiline side ja uumlsna totildeenaumloliselt saavad motildelemad naised olla

lapse seaduslikud vanemad kuid mitte automaatselt seaduse alusel Hollandis saab ainult

lapse suumlnnitanud emast automaatselt lapse seaduslik vanem Bioloogilise ema partneril on

seaduse alusel lubatud partneri laps lapsendada Vaumlga oluline asjaolu sellisel juhul on et

parnteri lapse lapsendamiseks ei pea paar olema seaduslikult registreeritud Sellisel juhul on

oluline ainult laste huvidega arvestamine ja stabiilne kooselu teatud aja jooksul nii partneri

kui lapsega Sama reegel kehtib ka juhul kui uumlks parter on kunstlikult viljastatud

doonorseemnerakkudega ja teisel partneril ei eksisteeri lapsega bioloogilist sidet Motildelemal

juhul on lapse otildeigused taumleilikult kaetud lapsel on tagatud otildeigus nii isale (juhul kui doonor on

teada) kui ka bioloogilisele emale ning lapsel on votildeimalus saada otildeigused ka bioloogilise ema

partneri suhtes kui viimane lapse lapsendab32

Doonorseemnerakkudega kunstlikult viljastatud naise lapsel votildeivad motildenel juhul olla ka

otildeigused doonori suhtes Seda juhul kui doonor on teada maumlrgib ta avaldusele et tahab olla

lapse seaduslik vanem Kohus votildeib talle selle otildeiguse anda kui lapse ema ja doonor elavad

32

Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of Children

with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law Intersentia

Antwerpen ndash Oxford 2007 lk 163-167

18

koos perekonnana Kui doonor on teada ja ei soovi lapse suhtes seemnerakkude andmise

momendil vanemlikke otildeigusi siis ei saa teda vanemana maumlaumlratleda kuna ta ei moodusta

bioloogilise emaga perekonda Juhul kui doonor pole teada ja seemnerakud on tulnud

spermapangast ei saa doonor mitte mingil juhul olla lapse seaduslik vanem ning samuti pole

tal votildeimalust seda taotleda

Kotildeigil neil juhtudel on arvestatud olulist faktorit ndash selleks on reaalne pereelu doonori ja lapse

bioloogilise ema vahel ning motildelema kindel soov votildei soovi puudus saada lapse ametlikuks

vanemaks Sellega on laps samuti kaitstud tal on otildeigus olla oma tegelike vanemate laps33

Juhul kui Hollandis elavad naissoost parterid on abiellunud ja nende perekonda suumlnnib laps

siis saavad motildelemad partnerid automaatselt seadusejaumlrgselt lapse vanemateks ainuke erand

oleks siis kui lapse isal oleks enne lapse suumlndi tema suhtes seaduslikud otildeigused (sel juhul ei

pea lapse isa olema bioloogiline isa) Samuti eksisteerib votildeimalus et samal ajal oleksid

hooldajad nii lapse bioloogiline isa kui last kasvatav samasooline naistepaar Sellisel juhul

antakse isale isadusotildeigus ning samasoolised naissoost partnerid saavad uumlhise vanemliku

vastutuse34

Homoseksuaalsetele meessoost paaridele on Hollandis laste saamiseks avatud ka

asendusemaduse votildeimalus Selleks on kaks votildeimalust asendusemale kantakse uumlle

doonornaise munarakud mis on kunstlikult viljastatud uumlhe partneri seemnerakkudega votildei siis

viljastatakse asendusema munarakud kunstlikult uumlhe partneri seemnerakkudega Motildelemal

juhul on seaduslikeks vanemateks asendusema ning seemnerakkude doonor ehk uumlks

partneritest kelle seemnerakke kunstliku viljastamise puhul kasutati Partner ei saa

vanemlikke otildeigusi seaduse alusel automaatselt kuid teine partner votildeib esitada taotluse

lapsendamiseks ning selle protsessi kaumligus omandab teine meessoost partner vanemlikud

otildeigused35

Nimetatud juhtudel on samasoolises perekonnas kasvava lapse motildelemad faktilised

vanemad ka seaduslikud vanemad ja selline perekond on kaitstud siseriiklike seadustega

erisooliste paaridega votilderdselt

33

Machtelt Vonk (viide 32) lk 179-180 34

Machtelt Vonk (viide 32) lk 185 35

Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st Century

Organising Committee of the Commission on European Family Law 2009 lk 183

19

Asendusemaduse puhul on seaduslikult vahe kas asendusema on abielus votildei mitte Juhul kui

asendusema on abielus siis on seaduslikuks vanemaks lapse suumlnnitanud ema kuid motildelemad

partnerid saavad lapse uumlheskoos lapsendada Juhul kui asendusema on registreeritud kooselus

votildei vallaline siis votildetab partneritest see kes on lapse bioloogiline vanem isaduse omaks ning

saab seadusliku vanema staatuse partner lapsendab teise partneri lapse36

212 Eesti

Votilderreldes Hollandiga ei ole Eestis lapse ja tema samasoolise bioloogilise vanema partneri

omavaheline otildeiguslik suhe reguleeritud See ei ole kooskotildelas lapse parimate huvide

arvestamisega ning tekitab ebavotilderdset kohtlemist votilderreldes kunstliku viljastamise teel saadud

lapsega kelle bioloogiline ja faktiline vanem on erisoolised37

Eestis saavad kunstliku viljastamise abil lapse saada ainult naissoost samasoolised paarid ja

seda kahel erineval viisil kunstlik viljastamine mehe seemnerakkudega ning votildeotilderast

munarakust loodud embruumlo uumllekandmine naisele

Igale naistele on loodud votildeimalus kasutada kunstilikku viljastamist Kui heteroseksuaalne

naine on abielus siis on tal kunstlikuks viljastamiseks vaja oma abikaasa kirjalikku luba

vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seaduse38

sect 17-le Kui naine elab

homoseksuaalses kooselus ja soovib teostada kunstlikku viljastamist siis ei maumlngi tema

elukaaslane selle seaduse jaumlrgi olulist otildeigusliku rolli Seaduse jaumlrgi on partner kotildervaline isik ja

seadus ei defineeri teda kuidagi kuid de facto partner taumlidab lapse kasvatamisel abikaasa rolli

ja tema luba kunstlikuks viljastamiseks oleks samalaadselt vajalik ja oluline nagu

heteroseksuaalsetel paaridel

36

Machtelt Vonk (viide 32) lk 204-205 37

Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or Transgender

Families A European Prespective ILGA-Europe 2008 lk 5 38

Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13

20

Naine kes elab samasoolise partneriga on praeguste seaduste kohaselt sunnitud ennast

vallaliseks naiseks nimetama ja tema kunstlik viljastamine hakkaks toimima kunstliku

viljastamise ja embruumlokaitse seaduse sect-des 21 ja 22 ettenaumlhtud tingimustel sama seaduse sect 5

lg 2 alusel Vastuoluline on ka fakt et samasoolise partneriga elav naine peab nimetama

ennast vallaliseks ka juhul kui on tegelikult samasoolise partneriga suhtes ent soovib last (ja

seda just paarisuhtes koos kasvatada) Selline olukord on tekkinud kuna samasooliste isikute

kooselu ei ole praegusel hetkel kuidagi seaduslikult registreeritav Samasoolises paarisuhtes

elaval naisel sellel juhul on sundvaletamise seisund mis on tekkinud seaduses nimetatud

perekonnaseisu votildeimalike vormide ebataumlielikkuse totildettu

Doonori seemnerakkudega kunstliku viljastamise abil seotud perekonna lapsel on faktiliselt

kaks samasoolist vanemat aga seaduslikult on tal registreeritud ainult bioloogiline ema

Seega kasvab laps seaduse jaumlrgi uumlksikemaga ning tal on otildeigused ja kohustused ainult uumlhe

vanema suhtes

Kunstliku viljastamise meetodi puhul kus uumlhele naisele kantakse uumlle teise naise votildei partneri

munarakust loodud embruumlo loetakse laps samuti potildelvnevaks naisest kes on ta suumlnnitanud

(vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlo kaitse seaduse sect24-le)Vastavalt

perekonnaseaduse sect23 lg 1 on selline kunstlik viljastamine lubatud ainult siis kui naise

viljastamine muul viisil ei ole votildeimalik Sellise kunstliku viljastamise puhul oleks motildelemal

naisel votildeimalik olla lapsega geneetiliselt seotud kuid seaduse jaumlrgi sunnitakse jaumlllegi peale

olukord kus ainult uumlht naist loetakse lapsevanemaks Kui votilderrelda seda olukorda abielus

oleva heteroseksuaalse paariga siis on olukord jaumlrgmine ndash kui naist viljastatakse kunstlikult

tema abikaasa seemnerakkudega siis vastavalt sama seaduse sect17 lg 21

loetakse laps sellest

mehest potildelvnevaks ning motildelemad saavad lapse seaduslikuks vanemaks Nii samasooliste

naiste paari puhul kui ka erisoolise paari puhul votildetavad motildelemad isikud osa kunstliku

viljastamise protsessist ja motildelemad on geneetiliselt lapsega seotud kuid samasooliste naiste

paari puhul on seaduslik vanem ainult lapse suumlnnitatud naine Sellisel juhul tekib ebavotilderdne

kohtlemine

21

Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse39

sect24 lg 1 uumltleb et lapse arengu ja kasvu loomulikuks

keskkonnaks on perekond ning lastega perekonnad peavad saama riiklikku kaitset ja toetust

See taumlhendab et lapse jaoks on aumlaumlrmiselt oluline et tema kaks samasoolist kasvatajat ja tema

ise kuuluksid otildeiguslikult perekonna motildeiste alla Nii saaks ta oma otildeigusi ja kohustusi taumlielikult

rakendada sotildeltumata tema tegelike vanemate soost taumlpselt sama moodi kui laps kes elab

erisooliste faktiliste vanematega Praegune kohtlemine on ebavotilderdne votilderreldes lapsega kes

elab erinevast soost isikutest moodustatud perekonnas kus uumlks taumliskasvanutest on

bioloogiline vanem aga teine on vanema partner See on ka totildeendatud uuringutega40

Erinevast soost isikute kooslust ja nende last nimetatakse praeguse seaduse kohaselt

perekonnaks ja vanema partner on kasuvanem

Meessoost seksuaalvaumlhemustel ei ole votildeimalik kunstliku viljastamise teel last saada kuna

Eestis ei ole vastavalt Karistusseadustiku41

sect132 asendusemadus lubatud See taumlhendab et

samasoolised mehed ei sa uumlheskoos lapsi eostada See taumlhendab ebavotilderdset kohtlemist

votilderreldes samasooliste naiste paaridega

22 Votildeotilderaslapse lapsendamise abil seotud laps

221 Euroopa Inimotildeiguste Kohus

Euroopa Liidus on samasooliste paaride ja nende laste probleem lahendatud igas riigis

erinevalt Analuumluumlsin motildenda Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtuotsust mis on taumlitmiseks

kohustuslikud ka Eestis Kaasuse Frettegrave vs Prantsusmaa taotleja arvates rikuti tema otildeigust

austusele era- ja perekonnaelu vastu ehk siis rikuti inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse

konventsiooni artikkel 8 ja artikkel 14 mis keelavad diskrimineerimist Taotleja soovis uumlksi

last adopteerida ja taotles seda 1991 aasta oktoobris Esimesel intervjuul avaldas taotleja oma

homoseksuaalsuse ja vaumlitis et ta elab uumlksinda ilma partnerita Peale seda pakkus intervjueerija

39

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50

40 Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 24-33

41 Karistusseadustik RT I 17042013 8

22

vaumllja lapsendamise protsessi lotildepetamise 1993 aastal jaumlttis Pariisi Sotsiaalfondi osakond

hageja taotluse rahuldamata Antud otsuse potildehjuseks oli see et Frette pakkus lapse jaoks

ebastabiilset ja potentsiaalselt last kahjustavat emarolli mudelit Potildehiline kuumlsimus oli selles et

kas uumlksik homoseksuaalne isa on votildeimeline last kasvatama votildei mitte Euroopa Inimotildeiguste

Kohus otsustas haumlaumlletustulemusega neli kolme vastu et rikkumist artikkel 14 koostoimes

artikkel 842

ei olnud Seega ei tohi Eestis takistada laste lapsendamist homoseksuaalsetele

isikutele

Peale Frettegrave vs Prantsusmaa kaasust esitas Ameerika Uumlhendriikide Psuumlhhoanaluumluumltiline

Assotsiatsioon avalduse et geid ja lesbid on nii uumlksikisikute kui paaridena votildeimelised

tegutsema ja last kasvatama lapse huvidest laumlhtudes Nad on votildeimelised taumlitma lapse tervist

kahjustamata kotildeiki kohustusi ja peaksid saama heteroseksuaalsete vanematega votilderdsed

otildeigused ning seda nii paaris kui ka uumlksikisikuna Eelpool toodud uuringute naumlited muudavad

kohtu arvamuse punktis 42 taumliesti otildeigustamatuks Lisaks sellele vaumlidab kohus punktis 42 et ei

ole piisavalt palju lapsi et adopteerimise notildeudlust rahuldada See on vaidlustatav arvamus43

ILGA-EUROPE-i kaasuse kommentaaride kokkuvotildettes totildei autor vaumllja arvamuse et nii kaua

kui Prantsusmaal on lubatud lapsendamine uumlksikutele heteroseksuaalsete isikutele ei luba

artikkel 8 ja artikkel 14 Prantsusmaa haldusorganitel ja kohtutel jaumltta geisid ja lesbisid

lapsendamise protsessist vaumllja nimetades potildehjuseks nende isikute seksuaalsaumlttumust 17

Jaumlrgmiseks vaatlen laumlhemalt kaasust EB vs Prantsusmaa 1998 aasta veebruaris esitas

taotleja Prantsusmaal taotluse lapse lapsendamiseks Lapsendamise menetluse kaumligus mainis

taotluse esitaja et ta on homoseksuaalne ja tal on samasooline partner R

Augustis 1998 andis taotlejat kuumlsitlenud psuumlhholoog hinnangu et talle ei peaks lapsendamist

lubama Potildehjusena totildei psuumlhholoog vaumllja asjaolu et taotleja hakkab last uumlksi kasvatama ning

see kahjustaks last kuna laps peaks naumlgema kindlat peremudelit kus on nii isa kui ka ema

42

EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v France 43

Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second

Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June

2005httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf (09102012)

23

Lisaks sellele vaumlitis psuumlhholoog et taotleja elab oma samasoolise partneriga aga ei soovi seda

kinnitada ja jaumltab partnerisse puutuvad kuumlsimused vastamata See votildeib samuti last kahjustada

kuna ta saab ainult emade eeskuju Psuumlhholoogi arvates ei olnud see otildeige

1998 aasta oktoobris esitas perenotildeukogu lapsendamise juhatuse esindaja arvamuse et

taotlejale ei peaks lapsendamist lubama Ta vaumlitis et vastavalt tema kogemusele on lapse

jaoks paremad perekonnad kus on nii ema kui ka isa ehk siis lapsendamiseks sobivad

erisoolised paarid

1998 novembris ei lubatud taotlejal lapsendamist jaumlrgnevatel potildehjustel taotleja ei ole

uumlksikemana votildeimeline naumlitama lapsele otildeiget peremudelit kus maumlngib olulist osa mehelik roll

ja taotleja partneri osavotildett lapse kasvatamisel ei ole kindlaks tehtud See votildeib samuti last

kahjustada

Halduskohus ei lubanud samuti taotlejale lapsendamist ning tugines seejuures

homoseksuaalsuse argumendile Nii rikkus ta inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse

konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga

Kohus taumlheldas taotleja elustiili mis ei ole lapse kasvatamiseks sobilik ning ei ole lapse

huvides ja votildeib teda kahjustada Lisaks sellele on kohaliku tsiviilseadustiku artikkel 343 jaumlrgi

lubatud lapsendamise taotlemine igauumlhele kes on vaumlhemalt 28 aastat vana Seega rikuti ka

kohalikku seadust mitte ainult konventsiooni

Prantsusmaa tugines kohtuotsusele Frettegrave vs Prantsusmaa kaasuses kus kohus ei rahuldanud

taotleja esitatud notildeuet Seekord otsustas kohus otsuse punktis 51 et eelnevas kaasuses rikuti

artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga44

Euroopa Inimotildeiguste Kohus otsustas haumlaumlltega kuumlmme

seitsme vastu et rikuti artikkel 14 koostoimes artikkel 8-ga45

44

EIKo 2201 2008 4354602 EB v France 45

Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France

httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886 22012008

24

Kaasustest votildeib vaumllja lugeda et homoseksuaalsed lapsevanemad ei saa kuidagi last kahjustada

ja homoseksuaalsus ei taumlhenda seda et sellises perekonnas kasvav laps ei saa otildeiget kasvatust

Homoseksuaalsed vanemad ei kaumlitu lapse huvisid silmas pidades halvemini kui

heteroseksuaalsed vanemad Laste adopteerimise puhul ei saa taotleja homoseksuaalsus

kuidagi motildejutada lapsendamise lubamist votildei mittelubamist Homoseksuaalse eluviisi toomine

potildehjuseks miks mitte adopteerida on keelatud ja rikub konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus

artikkel 8-ga

Neid kaasused on omavahel vaumlga sarnased Ferreteacute kaasuses otsustas kohus nelja haumlaumllega

kolme vastu et antud juhul ei olnud artikkel 8 koosmotildejus artikkel 14 rikkumist aga EB

kaasuses otsustas kohus kuumlmne haumlaumllega seitsme vastu et tegemist oli rikkumisega Euroopa

Inimotildeiguste Kohtu Kohtu president ja Prantsusmaa kohtunik Kohtunik Costa olid Ferreteacute

kaasuse puhul enamikus ja arvasid et rikkumist ei olnud aga EB kaasuses otsustasid nad

juba seda et taotleja otildeigused olid rikutud EB kaasuse puhul maumlrkas kohus ka seda et alates

Ferretteacute kaasuse jaumlrel on toimunud ilmselge otildeiguse areng samasoolistele isikutele

lapsendamise kuumlsimuses ja nuumluumldseks on see legaalne juba kuumlmnes Euroopa Liidu riigis Seda

votildeib ka totildelgendada nii et konventsiooni saumltted ei oma kindlat totildelgendust vaid seda peab

totildelgendama kaumlesoleva hetke otildeiguslikku olukorda arvestades46

Motildelema kaasuse puhul toimub

lapsendamine vallalise isiku poolt kuid EB kaasuse puhul oli taotlejal partner ja kuna

lapsendamine on antud olukorras vaid ainuisikuline ei oleks lapsel mingeid otildeigusi ega

kohustusi teda lapsendanud inimese partneri suhtes

222 Eesti

Eesti seadus ei keela seksuaalvaumlhemustele uumlksinda lapsendamist ent justiitsministeeriumil on

arvamus et samasoolistele partneritele lapsendamise lubamine on keeruline ja tihti peale

vaidlustatav teema kuna ministeeriumi arvates ei ole Eesti uumlhiskond kindel et samasoolistele

partneritele lapsendamine on lapse huvides ja ei kahjusta teda47

kuid laste otildeiguste kaitset

tagades ei tohi tugineda uumlhiskonna valmisolekule LGBT perekonnade tunnustamisel

46

European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw 47

Andra Olm (viide 12) lk 63

25

Perekonnaseaduse48

sect148 uumltleb et lapsendada votildeivad nii vallalised kui ka abielu sotildelminud

isikud Kuivotilderd LGBT inimesed ei saa oma vahel sotildelmida abielu ega oma suhteid muul moel

registreerida siis on nad otildeiguslikult vallalised isikud vaatamata sellele et nad faktiliselt

moodustavad perekonna Seega laieneb neile lapsendamise puhul perekonnaseaduse sect148 lg1

mis uumltleb et vallaline isik votildeib lapsendada ainult uumlksinda Samuti ei saa perekonnaseaduse

sect149 jaumlrgi teine partner sama last lapsendada sest lapsendamissuhete kestel ei saa muu isik

vaumllja arvatud lapsendaja abikaasa sama last lapsendada Kui vaadata siinkohal lapse otildeigusi

lapsendaja partneri suhtes siis ei ole lapsel oma vanema partneri suhtes vastavalt

perekonnaseaduse sect161 mingeid otildeigusi ega kohustusi sest lapse hooldamisotildeigus laieneb vaid

sellisel juhul kui abikaasad lapsendavad uumlhiselt votildei lapsendatakse abikaasa laps Muudel

juhtudel kuulub hooldamise otildeigus ainult lapsendajale ainuisikuliselt

Samasoolised partnerid kuuluvad selle seaduse taumlhenduses muude juhtumite hulka Seega ndash

elades kahe samasoolise vanemaga peres kus kumbki ei ole bioloogiline vanem on lapsel

otildeigused ja kohustused ainult uumlhe vanema vastu Naumliteks kui uumlhel partneril on bioloogiline votildei

lapsendatud laps olemas ja teine partner soovib omalt poolt perekonnavaumlliselt teist last

lapsendada siis lapsendamise protsessi kaumligus ei arvestata perekonnaseaduse sect147 lg 2-ga

mis uumltleb et lapsendamine ei ole lubatud kui lapsendaja lapsed on selle vastu votildei kui

lapsendaja lapsed kahjustavad mingil maumlaumlral lapsendatava huve Kuna lapsendatav saabub

perekonda kus on olemas teised lapsed tuleks kindlasti arvestada nende huvidega ja

veenduda et nad ei kahjusta lapsendatavat aga sellisel juhul toimub lapsendamine

seadusjaumlrgselt vallalise isiku poolt See ei ole paraku piisav lapse huvidega arvestamine

Samuti tekib lapsendamise puhul vanusepiiranguga seotud ebavotilderdne kohtlemine

Perekonnaseaduse sect150 lg 1 uumltleb et lapsendada votildeib vaumlhemalt 25-aastane piiramata

teovotildeimega isik kuid lg 2 uumltleb et kohus votildeib erandjuhtudel lubada lapsendamist ka

vaumlhemalt 18-aastasele juhul kui ta lapsendab oma abikaasa lapse Samasooliste paaride jaoks

see jaumlllegi ei kehti kuivotilderd neil ei ole votildeimalik omavahel abielluda See on oluline piirang

mis votildeib tingida olukorra kus uumlks partner kes on lapse seaduslik vanem sureb ja tema

48

Perekonnaseadus RT I 27062012 12

26

partner kes on last kasvatanud on alla 25-aastane ning seega ei ole tal seaduse jaumlrgi votildeimalik

surnud partneri last lapsendada Nii tekib lapse lastekodusse sattumise oht ning see ei pruugi

olla lapse huvidega kooskotildelas Lapse jaoks on tema bioloogilise vanema partner tegelik

vanem ning perekonnaliige kuid tekib olukord kus laps eemaldatakse tema ellu jaumlaumlnud

faktilisest vanemast Abielus paari puhul seda probleemi ei teki kuna sellisel juhul on lapse

bioloogilise vanema partner lapse seaduslik kasuvanem isegi kui ta pole last lapsendanud

vastavalt perekonnaseadusele Ning bioloogilise vanema surma puhul ei eemaldata last

kasuvanemast ning olles alla 25-aastane kasuvanem saab erandolukorras lapsendada ka

surnud abikaasa last

Seega tuginenes Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikale tuleb Eestis luua laste ning

samasoolistest isikutest moodustatud perekondade ja nende laste kaitse ning tagada laste

parimate huvide arvestamine vastavalt laste otildeigustele Inimotildeiguste konventsiooni antud otildeigus

perekonnakaitsele rakendub samuti laste suhtes

23 Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud laps

Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapse otildeiguslik seis on erinev ja mingil maumlaumlral

raskem kui eelnevatel juhtudel Siin votildeib naumlha kolme erinevat teed Uumlks stsenaarium on

selline et lapsel on kaks seaduslikku vanemat kes on lahus kusjuures motildelemad on

bioloogilised vanemad ning uumlhel vanemal on samasooline partner ja laps elab nendega koos

Teise variandi puhul on lapsel kaks bioloogilist vanemat kes on lahus Uumlhel vanemal

puuduvad votildei on aumlra votildeetud vanemaotildeigused ning laps elab oma seadusliku bioloogilise

vanemaga ja vanema partneriga Kolmanda votildeimaluse puhul elab samasoolistest isikutest

moodustatud perekonnas vaumlhemalt kaks last igal lapsel on erinevad bioloogilised vanemad

Tegelikkuses elavad lapsed koos uumlhe bioloogilise vanemaga ja vanema partneriga Lapsed ei

ole omavahel veresugulased

231 Eesti

27

Analuumluumlsin kaumlesolevas peatuumlkis eelkotildeige olukorda kus lapsel on kaks seaduslikku bioloogilist

vanemat vanemad on lahus ja laps elab uumlhe seadusliku vanemaga ja tema partneriga See

taumlhendab et lapsel on faktiliselt kolm isikut kes tema eest hoolt kannavad ja tema elust osa

votildetavad Lapsel on otildeiguslik side ainult kahe bioloogilise vanemaga ning vanema partneril kes

elab lapsega koos ja kasvatab last puudub otildeiguslik side lapsega Kui votilderrelda seda olukorda

heteroseksuaalse perekonnaga siis sellisel juhul on uuel partneril votildeimalus partneri last

lapsendada juhul kui teine lapsevanem annab notildeusoleku ja kui nad on abielus vastavalt

perekonnaseaduse sect152 lg1 Selle kohaselt katkeb lapsel otildeiguslik side uumlhe bioloogilise

vanemaga ja tekib see vanema partneriga Homoseksuaalsetel isikutel puudub selline

votildeimalus kuna partneri last saab lapsendada ainult abiellunud votildeotilderasvanem

Otildeiguslik side vanema partneriga puudub ka juhtumi puhul kus lapsel on ainult uumlks seaduslik

vanem ja teiselt bioloogiliselt vanemalt on vanemlikud otildeigused aumlra votildeetud votildei siis ei ole teine

bioloogiline vanem kindlaks tehtud Samas on heteroseksuaalsetel paaridel votildeimalik luua

otildeiguslikud suhteid lapse ja partneri vahel Abielu sotildelmides tekib vastavalt perekonnaseaduse

sect148 lg2 p2 partneril otildeigus lapsendada partneri laps varasematest suhetest Faktiliselt elab

laps kahe samasoolise vanemaga aga otildeiguslikult suhted on tal ainult uumlhe bioloogilise

vanemaga

Kolmas stsenaarium on nimetatutest kotildeige keerulisem Faktiliselt on lapsel kaks samasoolist

vanemat kellest otildeiguslik side on ainult bioloogilisega Samuti on lapsel kasuotildede votildei

kasuvend kelle bioloogiline vanem on tema bioloogilise vanema partner Sellises olukorras

puudub lapsel otildeiguslik suhe teise peres elava lapsega Sellelt pinnalt votildeib tekkida erinev

kohtlemine votilderreldes heteroseksuaalse perega kus partnerid saavad omavahel abielluda ja

lapsi lapsendada ning kus sellisel juhul on kotildeikidel peres kasvavatel lastel ja neid kasvatavatel

taumliskasvanutel omavaheline otildeiguslik side Ebavotilderdne kohtlemine tekib sellisel juhul punktis

mis puudutab laste omavahelist abiellumist (selle lubamist) Perekonnaseaduse sect 3 uumltleb et

isikud kelle sugulussuhe potildehineb lapsendamisel ei votildei omavahel abielluda Kaumlesoleva

seaduse sect 2 lotildeikes 1 nimetatud sugulussuhe potildehineb lapsendamisel antud juhul kaumlsitlen sect2

lg1 p2 venna ja otildee suhteid Heteroseksuaalse perekonna puhul tekib lastel lapsendamise

tagajaumlrjel otildeiguslik otildee ja venna suhe ehk siis neil ei ole lubatud omavahel abielluda kuid

28

samasoolistest isikutest moodustatud perekonna puhul saavad partnerite lapsed omavahel

hiljem abielu sotildelmida kuna nad ei ole otildeiguslikult uumlksteisega seotud Samuti tekib probleem

erinevate toetuste saamises kuna sellist kooslust ei nimetata seaduslikult perekonnaks

Hea naumlide on eelpool vaumllja toodud Viimsi kaasus Selle puhul oli uumlheks osapooleks

samasoolistest isikutest kooslus ning kaasatud oli kolm last kes kotildeik ei olnud omavahel

otildeiguslikult seotud Osapool taotles Viimsi vallavalitsuselt laste lasteaia- ja koolitoidu ning

sotildeiduotildeiguse tasuta saamist Viimsi vallavalitsuse 12062009 korraldusega nr 373 jaumleti

kaebaja taotlused rahuldamata kuid Viimsi vallavolikogu maumlaumlrus nr 16 ei sisalda perekonna

totildelgendust ega kitsendavat saumltet mis taumlpsustaks mis soost peavad olema vanemad ja mis

otildeiguslik side vanemate ja laste vahel eksisteerib49

Samuti tekib probleem miks uumlhes

leibkonnas elavad faktilised otildede ja vend ei ole lapsega seaduslikult seotud ning ei kuulu lapse

perekonda Hetkel ei ole Eesti seadustes perekonna motildeiste defineeritud See taumlhendab et

samasoolises perekonnas elav laps ja tema bioloogilise vanema partneri lapsed ei ole

omavahel otildede ja vend kuid abiellunud erisoolise paari puhul oleks

232 Euroopa Liit ja Inimotildeiguste Kohus

Euroopa Inimotildeiguste Kohus tegi kohtuotsusega X ja teised vs Austria suure sammu laste

otildeiguste ja nende samasooliste vanemate probleemi lahendamisel ja naumlitas nii kaasaegseid

seisukohti Kaasuse taotlejateks olid kaks naissoost isikut kelle peres oli laps ning uumlks

taotleja soovis lapsendada partneri bioloogilist last Laps oli suumlndinud vaumlljaspool abielu ja

ainult lapse bioloogilisel emal oli lapse hooldusotildeigus Selle juhtumi puhul oli lapsel ka

bioloogiline isa kes maksis regulaarselt lapse elatist ning keeldus lapse ema partnerile

adopteerimisotildeiguse andmisest

Austria seaduste jaumlrgi kaotaks lapse ema partneri lapse adopteerimise puhul otildeigused lapse

suhtes kuid isa otildeigused oleksid tagatud Seega ei olnud lapsendamine Austria seisukohast

votildeimalik Taotlejad soovisid oma faktilise pere otildeiguslikku tunnustamist ning lapse

bioloogilise ema partneri tunnistamist lapse vanemana lapse bioloogilise isa asemel Austria

49

Inimotildeigused Eestis (viide 8) lk 141-143

29

seaduste jaumlrgi oli votildeimalik partneri last lapsendada nii abiellunud paaridele kui ka

mitteabiellunud heteroseksuaalsetele paaridele kes elavad stabiilses suhtes Kohus toob

punktis 95 selgelt vaumllja et samasooliste isikute stabiilne kooselu kuulub perekonna motildeiste

alla taumlpselt samamoodi nagu stabiilne erisooliste isikute kooselu Samuti leiab kohus et laps

kes elab oma bioloogilise vanema ja tema partneriga kes motildelemad kannavad tema eest hoolt

kuulub ka perekonda ja kotildeik kolm isikut peavad olema kaitstud artikkel 8 taumlhenduses ning

kuuluvad uumlheskoos perekonna motildeiste alla Sellist kooslust ei tohi diskrimineerida votilderreldes

erisooliste isikutest moodustatud perekonnaga ning antud kaasuse puhul on tegemist artikkel

14 koosmotildejus artikkel 8-ga rikkumisega

Antud kaasuse puhul leidis kohus et taotlejad sealhulgas uumlhe taotleja laps elasid kooselus

mis on vaumlga sarnane kooseluga mida elavad abiellunud heteroseksuaalsed isikud kus uumlks

abikaasa soovib lapsendada teise abikaasa last Vahe on selles et samasooline paar ei votildei

abielluda ja saab vaid omavahelised suhted registreerida Selline registreerimine ei anna

votildeimalust partneri last lapsendada kuna Austria seadustega pole lubatud lapsendamine

registreeritud partneritele Taotlejad ei olnud registreeritud see andis neile votildeimaluse partneri

last lapsendada kuna Austria seadusandlus lubab stabiilses registreerimata kooselus elavatel

heteroseksuaalsetel paaridel partneri lapse adopteerida Kohus leidis et antud kaasuse puhul

ei olnud artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumist mis kaumlsitleb abiellunud

heteroseksuaalsete isikutega kus uumlks abikaasa tahab lapsendada teise abikaasa bioloogilist

last vaid oli artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumine votilderreldes heteroseksuaalsete

faktiliste kooslustega kus uumlks partner tahab lapsendad teise partneri last

Otsuse poolt olnud kohtunikud leidsid et konventsioon ei kohusta liikmesriike andma otildeigust

mitteabiellunud paaridele partneri lapse lapsendamiseks Kuid kui selline otildeigus on olemas

siis ei ole samasooliste paaride diskrimineeriv kohtlemine lubatud Erinev kohtlemine ei ole

potildehjendatud kuna see ei ole lapse otildeiguste kaitseks vajalik Kohus ei votildetnud vastu ka Austria

vastuvaumlidet et selles kuumlsimuses puudub Euroopas uumlhine arvamus ning seetotildettu tuleks

kuumlsimuse lahendamine jaumltta riigi paumldevusse50

50

EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria

30

3 LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes erinevast

soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega

Laste ja nende perede otildeiguslikus kaitses on kaks erinevad teed Iga riik aktsepteerib igal juhul

seda et igal lapsel on kaks bioloogilist vanemat ehk siis mees ja naine kes on lapse eostanud

bioloogilisel teel votildei kunstliku viljastamise abil Sotildeltumata vanemate votildei lapse tahtest

eksisteerib kaks erinevast soost isikut kellel peaks igal juhul olema lapse suhtes teatavad

otildeigused ning lapsel peaksid olema otildeigused oma vanemate suhtes Teisalt peab kaitsma lapse

otildeigusi ka tema faktilises perekonnas see taumlhendab perekonnas kus laps pikaajaliselt elab

Sellisel juhul peavad motildelemal faktilisel vanemal olema lapse igapaumlevase uumllalpidamise osas

otildeigused ja kohustused51

Tuginedes uumllaltoodud faktidele votildeib vaumlita et lapse huvisid

arvestades on oluline kaitsta lapse otildeigusi tema tegelikus perekonnas sest just faktilised

vanemad votildetavad lapse elust kotildeige enam osa ning kannavad lapse uumlle igapaumlevaselt hoolt ning

see ei sotildeltu neid omavahel siduvatest bioloogilistest sidemetest

Kotildeik eelpool toodu totildeendab et homoseksuaalsetes suhetes elava lapse vanema partneril ja

lapsel ei eksisteeri omavahelisi otildeiguslikke suhteid ja puudub ka votildeimalus neid suhteid luua

kuna partner ei saa lapsendada teise partneri last Tekib olukord kus lapse otildeigused oma

seadusliku vanema partneri suhtes puuduvad ning selline olukord ei taga lapsele piisavat

kaitset

Nii samasooliste isikute kui ka erisooliste isikute kooselu kuhu on kaasatud lapsed peavad

olema eraldi reguleeritud

Miks ei saa laps olla samamoodi kaitstud nagu abielus paari laps52

See on otildeiguslik probleem

mis on jaumlaumlnud Eestis seni lahenduseta Vastavalt UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsioonile on

kotildeik lapsed votilderdsed sotildeltumata soost ja rahvusest sotildeltumata sellest kas nad elavad motildelema

51

Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 14-15 52

Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia

Antwerp-Oxford 2005 lk 291

31

vanemaga uumlksikvanemaga kas nad on suumlndinud registreeritud abielus votildei mitte53

Konventsioon kaumlsitleb last otildeigussubjektina ja taumlheldab et laps on ise oma otildeiguste teostaja54

Konventsioon kehtestab ka lapse ja riigi omavahelise suhte See taumlhendab et riigil ega

vanemal pole lapse uumlle omanikuotildeigust last vaadeldakse indiviidina kellel on omad

inimotildeigused mis on taumlpselt samasugused kui igal taumliskasvanul Samuti annab konventsioon

motildeista et votildeib tekkida konflikt lapse huvide ja vanemate votildei uumlhiskonna huvide vahel

Sellised konfliktid peab lahendama laste huvidega arvestades neid esile totildestes Laste huvid

defineeritakse tulenevalt konventsioonist mille jaumlrgi on olulised naumliteks otildeigus haridusele

otildeigus perekonnaelule ning otildeigus olla kuulatud ja austatud indiviidina55

Vastavalt

konventsiooni artikkel 18-le on vanematel esimene vastutus laste kasvatamise ja arengu eest

ehk siis vanemad on laste otildeiguste tagajad kasvatajad kaitsjad ja hoolitsejad

Konventsiooni keelekasutusest tuleneb see et termin bdquovanemldquo votildeib ka viidata paljudele

erinevatele peremudelitele mis kaasaegses maailmas eksisteerivad Naumliteks votildeib tuua

konventsiooni artikkel 5-e mis viitab laiendatud perekonna taumlhendusele UumlRO Lapse Otildeiguste

Konventsioon toob vaumllja ka perekonna taumlhtsuse Nimetatakse lapse otildeigust perekonnale see

taumlhendab uumlldiselt otildeigust vanematele ja otildeigust olla perekonnaliige See iseloomustab ka tervet

konventsiooni56

Laps ei saa tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest partneritest

koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes UumlRO Lapse Otildeiguste

Konventsiooni artiklis 2 p1 on saumltestatud et osalisriigid peavad tagama nende jurisdiktsiooni

all olevatele lastele kotildeik konventsioonis saumltestatud otildeigused ja kohustused sotildeltumata lapse ja

tema vanema votildei seadusliku hooldaja rassist soost keelest usust votildei muudest tingimustest

53

Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61

(18012013) 54

Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012

httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused

55 Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and What it

Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10 httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019

(06052013)

56 Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine praktikas

Lastekaitse Liit 2005 lk 71-74

32

Jaumlrelikult on erisoolisest perekonnast lapse ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes samasoolises

perekonnas kasvava lapsega konventsiooni taumlhenduses lubamatu ja sobimatu57

Samuti annab konventsiooni artikkel 2 p2 riigile positiivse otildeiguse votildetta kasutusele sobilikud

meetmed laste votilderdsete otildeiguste tagamiseks Kui raumlaumlgitakse homoseksuaalsetele paaridele

uumlheskoos laste kasvatamise otildeiguse andmisest siis mainitakse sageli laste huvidega

arvestamist Siin votildeib tuua naumliteks Gas ja Dubois vs Prantsusmaa kaasuse jt Selles

valdkonnas on naumlha ilmselget arengut esimesed Euroopa riigid mis lubasid samasoolisel

inimesel partneri lapse adopteerida olid Taani (1999) Island (2000) Norra (2001) ja Rootsi

(2003) Nendes riikides on otildeiguslikud reformid toimunud aastatel 1993-2003 Alates 2009

aastast on Soomes lubatud samasoolisel isikul oma partneri last adopteerida Eeliseks on kui

partnerid elavad registreeritud kooselus ja mittebioloogiline vanem on lapse sotsiaalne vanem

ehk tegelik vanem Nendes riikides saab samasooliste vanemate peres elav laps peale

lapsendamist taumlieliku sotsiaal- otildeigus- ja majandusliku kaitse ja samuti tagab see lapse otildeiguse

motildelemale seaduslikule ja sotsiaalsele vanemale Selline otildeiguslik areng naumlitab ka seda et

vanemate seksuaalne saumlttumus votildei sugu ei ole lapse huvide arvestamisel taumlhtis

Areng nendes riikides naumlitab ka seda et perekond koosneb lapsest ja kahest taumliskasvanud

isikust (sotildeltumata soost) Lapsel kes elab sellises perekonnas tekib otildeigus kahele seaduslikule

vanemale ja see annab talle votilderdse kaitse votilderreldes lapsega kes elab heteroseksuaalses peres

Selline areng naumlitab meile mis on kaasaaegne perekond58

See kotildeik taumlhendab et lapsel kes kasvab samasoolises perekonnas peavad olema

samasugused otildeigused nagu ta kasvaks erisooliste vanemate perekonnas kus partnerid kas on

votildei ei ole abielus Lapsel on otildeigus perekonna- ja eraelu kaitsmisele Euroopa Inimotildeiguste

Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ja samuti on tal otildeigus olla mitte diskrimineeritud

vastavalt sama konventsiooni artikkel 14-le Paraku naumleme erinevat suhtumist votilderreldes

lapsega kes elab perekonnas kus vanemad on heteroseksuaalsed Lapsel on vaja otildeigust

57

Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 29 58

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in Europe

National Cross-Border and European Perspectives 2012 lk 102-103120-122

33

perekonna kaitsele ja votildeimalust seadustada oma suhted mitte ainult bioloogilise vanemaga

vaid ka bioloogilise vanema partneriga Kui bioloogiline vanem ja partner on

heteroseksuaalsetes suhetes saab laps motildelema poole notildeusolekuga tagada enda otildeiguse olla

lapsendatud ja luua perekond Kui bioloogiline vanem ja tema partner on homoseksuaalsetes

suhetes siis isegi juhul kui motildelemad pooled on notildeus ei saa laps kasutada oma otildeigust olla

lapsendatud ja luua perekonda kui see ei ole vastuolus tema huvidega Riik arvestab lapse

huve eelkotildeige lapsendamisele lubatavuse kuumlsimuses

Selleks et aru saada partneri otildeigustest lapse suhtes peab enne defineerima kes on partner

lapse jaoks seaduse motildettes Perekonnaseadus annab meile kolm erinevat suhet lapse vanem

votildeotilderasvanem ehk lapse vanemaga abiellunud isik ning kasuvanem ehk isik kes ei ole

vanem ega votildeotilderasvanem vaid isik kes tegelikult last kasvatab Teda votildeib nimetada ka

faktiliseks vanemaks59

Sellest tuleneb et partner on kasuvanem Perekonnaseadust vaadeldes

votildeib oumlelda et kasuvanemal on kasulapse suhtes minimaalsed otildeigused samuti on lapse

otildeigused kasuvanema suhtes minimaalsed ja mitte taumlielikud

Ka Eesti Lastevanemate Liit on seisukohal et laste otildeigused ei ole piisavalt kaitstud seetotildettu

soovivad nad laste otildeiguste tugevdamist olukorras kus uumlks vanematest ei ole bioloogiline

vanem60

Samasooliste paaride puhul on partner faktiline vanem Lastekaitse Liidu president

Loone Ots on seisukohal et laps peab olema turvatud ja kaitstud nagu seda notildeuab Lastekaitse

Konventsioon Samuti arvab ta et samasooliste kooselu seadustamine on tervitatav samm

votilderdotildeiguslikkuse uumlhiskonda Laps satub vaumlgivalla ja hooletuse ohvriks nii samasoolises kui

erisoolises perekonnas seega peaksid tema otildeigused olema votildeimalikult efektiivselt kaitstud

motildelemal juhtumil Uumlhe votildeimaliku seisukoha jaumlrgi peaks samasoolistele peredele andma

lapsendamisotildeiguse erandjuhul see peab olema selgelt lapse huvides ning iga juhtumi puhul

arvestatakse konkreetseid asjaolusid ja teatud vanusest ka lapse notildeusolekut See aitaks vaumlltida

lapse lastekodusse sattumist laps peaks kasvama peres mitte uumlkskotildeik kui haumlsti varustatud

59

Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Edgar Salumaa Juridika

httpwwwjuridicaeejuridica_etphpdocument=etarticles1995123599PRNprvphp 60

Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest lk 3

httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise+koosel

uga+seotud+ettepanekutestpdf (18012013)

34

lastekodus Lastekaitse Liit on seisukohal et laps peab olema kaitstud ja Eesti laps peab

olema otildennelik vaatamata lapse kasvatajate soost61

Naumliteks votildeib tuua EIOtildeK kohtuotsuse Gas

ja Dubois v Prantsusmaa mille puhul kohtuniku eriarvamusel on samasoolises perekonnas

kasvatatav laps erinevas olukorras votilderreldes erisooliste taumliskasvanutega uumlhes peres kasvava

lapsega62

Eesti Potildehiseadus saumltestab ja tunnustab perekonna kaitset ja samuti peetakse potildehiseaduse jaumlrgi

oluliseks laste kasvatamist ning vanematele antakse mitte ainult luba vaid ka kohustus oma

lapsi kasvatada Mainitakse ka riigi kohustust perekonda laste kasvatamisel abistada Riigi

kohustuseks on luua lapsevanematele votildeimalused oma laste kasvatamiseks ja tagada laste

potildehivajadused63

Laps on homoseksuaalses peres kasvades erinevas olukorras votilderreldes heteroseksuaalses

peres kasvava lapsega Viimasel juhul on motildelemal vanemal otildeigus taotleda erinevaid

perekonna- ja laste kasvatamistoetusi kuna motildelemad vanemad votildeivad seadusjaumlrgselt end

lapsevanemana registreerida (bioloogiline vanem lapsendamine) Samasooliste partnerite

puhul on toetuste saamine raskendatud votildei ei ole uumlldse votildeimalik naumliteks votildeib tuua Viimsi

kaasuse probleemi Nii ei saa laps kes kasvab peres kahe samasoolise vanemaga vanemate

kaudu samalaadset riigipoolset toetust Kaasuses X Y ja Z vs Suurbritannia toob Inimotildeiguste

Kohus selgelt vaumllja et inimotildeiguste konventsioon votildeib olla totildelgendatud erinevalt ja perekonna

kaitse laieneb mitte ainult abiellunud paaridele vaid ka de facto peredele

Alati peab arvesse votildetma mitut erinevat faktorit kui kaua kaks taumliskasvanud isikut (sotildeltumata

soost) koos elanud on kas isikud elavad uumlhes leibkonnas kas nad soovivad votildei ei soovi lapsi

koos kasvatada64

Arvatakse et perekonna autentne tunnus on uumlhine laste kasvatamise otildeigus

61

Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012 httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed ( 21012012)

62 Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa 23032012

httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420 (22012013) 63

Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad sotsiaaltoetused ja ndash

teenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007 lk 29 64

Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in International

and Comparative Law Kluwer Law International 2002 lk 261

35

Seega peab uumlhine laste kasvatamisotildeigus olema identselt kaumlttesaadav nii heteroseksuaalsetele

kui ka samasoolistele paaridele Kui erisoolistel paaridel on otildeigus lapsi uumlhiselt kasvatada ilma

registreerimiseta siis peab selline otildeigus olema tagatud ka samasoolistele partneritele65

Eestis puudub spetsialiseerunud organ mis teostaks jaumlrelvalvet laste otildeiguste tagamise uumlle

Seda funktsiooni teostavad erinevad organid koostoumloumls Nendeks kohalik omavalitsus

maavalitsus otildeiguskantsler ja teised66

Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas nr 6-

81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute puumlsiv kooselu kuulub

perekonnapotildehiotildeiguse kaitse alla aga Eestis ei ole selline kooselu reguleeritud ja seetotildettu tuleb

luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Samuti puudub lapsendamist ja

hooldusotildeigust puudutav regulatsioon mis tagaks laste huvide arvestamise samasooliste

paaride puhul Partneril puudub lapsendamise votildeimalus ja see annab hooldusotildeiguse ainult

uumlhele vanemale kuid partnerid elavad koos lapsega ja motildelemad peaksid lapse eest vastutama

ja tema eest kandma hoolt Selline olukord votildeib tuua probleeme lapse hooldamisotildeiguse

teostamisel uumlhe partneri surma korral votildei juhul kui seaduslik lapsevanem ei saa mingil

potildehjusel pikemaajaliselt hooldusotildeigust teostada Samuti pole tagatud partneri otildeigus last edasi

kasvatada kui seaduslik vanem sureb

Probleem on ka uumluumlrisuhetes Votildelaotildeigusseaduse sect289 saumltestab et eluruumi uumluumlrnikul on otildeigus

uumluumlriruumides majutada oma abikaasat alaealisi lapsi ja toumloumlvotildeimetuid vanemaid ilma

uumluumlrileandja notildeusolekuta67

Juhul kui uumluumlrilevotildetja on lapse vanema partner siis ei saa

uumluumlrileandja notildeusolekuta eluruumis majutada last ega tema seaduslikku vanemat Sellega

satub laps ebasoodsasse olukorda votilderreldes lapsega kes elab perekonnas kus motildelemad

partnerid on tema seaduslikud vanemad Lapse eluruumides viibimine sotildeltub uumluumlrileandja

tahtest

65

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs (viide 58) lk 92 66

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava

2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20per

ede20arengukava202012-2020pdf (16022013) 67

Otildeiguskantsler ( viide 3) lk 1 5

36

Laste staatus samasoolistes paarides on laumlbi aegade olnud nagu Pandora laegas Alati on olnud

arusaadav aktsepteeritud ja isegi notildeutud et lapsel peab olema kaks vanemat aga nuumluumldseks on

see arenenud selles suunas et lapsel votildeib olla kaks ema kaks isa votildei isegi kolm vanemat

2007 aastal andis Ontario Kohus oma otsuses AA vs BB ONCA 268

selles kuumlsimuses uue

arengu Selle kaasuse puhul vaumlrbasid kaks homoseksuaalset stabiilses suhtes elavat naist oma

meessoost sotildebra lapse bioloogiliseks eostamiseks Lapse suumlndides olid tema seaduslikeks

vanemateks bioloogiline ema ja bioloogiline isa Bioloogilise ema samasooline partner oli

sellises situatsioonis lapse faktiline vanem taumlitis lapse teise ema rolli ja kandis suurt osa lapse

kasvatamises Kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngisid lapse elus vaumlga olulist rolli ja kandsid lapse

eest hoolt Lapse bioloogilise ema samasooline partner leidis et tal peaksid olema lapse

suhtes samuti seaduslikud otildeigused ja kohustused ning ta poumloumlrdus kohtusse nende otildeiguste ja

kohustuste saamiseks Kohus leidis et kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngivad lapse elus vaumlga suurt

rolli ja lapse otildeiguste tagamise seisukohalt on oluline et kotildeik kolm oleksid tema seaduslikud

vanemad

Kohus arvestas lapse huvidega ning see on selle kaasuse puhul kotildeige olulisem Kohus

otsustas et kotildeik kolm taumliskasvanut peavad olema seaduslike vanematena registreeritud ning

seelaumlbi sai laps kolm seaduslikku vanemat Nimetatud kaasus totildei samasooliste vanemate ja

sellistes peredes elavate laste probleemide osas taumliesti uue arengu Selliseid arenguid jaumllgides

votildeib oletada et ka teised riigid votildetavad Orlando kaasuse arvesse ja hakkavad seda jaumlrgima

Perekonna ja vanema staatuse kontseptsioon on viimase aja jooksul teinud laumlbi suured

muutused ja arengud avardanud piire ja haumlgustanud nende motildeistete traditsioonilist taumlhendust

Niisiis votildeib oletada et laumlhitulevikus toimuvad seadusandluses muudatused mille kohaselt ei

arvestata vanema staatuse saamisel enam vanemate seksuaalse saumlttumuse ja arvuga Selle

asemel votildeetakse arvesse eelkotildeige lapse huvid Selline olukord peaks viima selleni et tagatud

on taumlielik votilderdsus ja vaumllistatud diskrimineerimine Seda propageerib praegusel ajal Euroopa

Inimotildeiguste Konventsiooni artikkel 14

68

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and ROSENBERG

JJA AA v BB 2007 ONCA 2 httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

37

Tihtipeale sotildeltub lapse otildeiguslik staatus perekonnas sellest milline on temaga koos elavate

taumliskasvnanute suhte otildeiguslik staatus ndash sellest kas tegemist on abielu votildei registreeritud

kooseluga On oluline ka maumlrgata et vaumlga paljud riigid on laste kaitse tagamise eesmaumlrgil

avanud samasooliste paaride jaoks votildeimaluse oma suhteid registreerida Selle kaudu on neil

votildeimalus lapsi uumlheskoos lapsendada votildei siis on uumlhel partneril votildeimalik lapsendada partneri

laps Naumliteks Rootsis saavad lapsendamise puhul sarnase otildeigusliku staatuse nii paarid kes on

oma suhted kooseluna registreerinud kui ka abielus olevad erisoolised paarid

Norra ja Sakasamaa lubavad neil paumlevil registreeritud kooselus elavatel samasoolistel isikutel

lapsendada oma partneri lapse Siin tuleb aga silmas pidada et tegemist on siseriiklike

seadustega mis ei garanteeri nende rahvusvahelist tunnustamist Perekonna seisukohalt

taumlhendab see seda et nii lastel kui tema vanematel votildeivad tekkida otildeiguslikud probleemid

vaumlljaspool riiki juhul kui teises riigis ei kehti sarnased seadused69

Euroopa Liidu otildeigus

perekonnaotildeiguse valdkonnas notildeuab uumlhtlustamist ja liigub kiirelt sinnapoole Kindlasti on

vajalik demokraatlik ja selge lahendus mis hakkaks potildehinema Euroopa Inimotildeiguste

Konventsioonil

69

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family Law

Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008 lk 101-110

38

Kokkuvotildete

Uurimistoumlouml kaumligus olen jotildeudnud jaumlreldusele et kuigi Eestis ei ole perekonna motildeiste

defineeritud on selle motildeiste seadusaktidesse sisse viimine aumlaumlrmiselt oluline nii erisooliste kui

ka samasooliste paariride ja nendega koos elavate laste perekonnakaitse otildeiguse tagamiseks

Viimsi kaasus on vaumlga hea naumlide Eesti seadusandlusest Tuginedes Euroopa Liidu otildeigusele ja

Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtukaasustele olen jotildeudnud jaumlreldusele et teatud juhtudel

peavad nii erisooliste kui ka samasooliste paaride pered koos lastega votildei ilma kuuluma

perekonna kaitse alla Samuti peab registreerimata kooselus paari peres elav laps kuuluma

oma tegelike vanematega uumlhte perekonda ning olema kaitstud perekonna motildeiste taumlhenduses

taumlpselt samamoodi kui laps kes elab registreeritud kooselu sotildelminud faktiliste vanematega

Igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja diskrimineerimine mis potildehineb isikute

sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud Euroopa Liidu liikmesriigid ei tohi perekonna ja

uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise potildehjuseks nimetada Euroopa

Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta

perekonnaeluna millel on riiklik kaitse

Teine peatuumlkk naumlitas et hetkel votildeivad lapsel tekkida perekonnaliikmetega erinevad otildeiguslikud

suhed Perekonnaliige ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem seega on tema otildeigused lapse

suhtes ja lapse otildeigused faktilise vanema vastu piiritletud Faktiliste vanematega kes ei ole

oma suhteid registreerinud koos elav laps on ebavotilderdses olukorras votilderreldes lapsega kes elab

faktiliste vanematega kes on oma suhteid registreerinud Nii tekib lapse lastekodusse

sattumise oht naumliteks bioloogilise vanema surma puhul kui teisel faktilisel vanemal

puuduvad lapse uumlle vanemlikud otildeigused Selline kohtlemine ei pruugi olla lapse huvidega

kooskotildelas Abielus paari puhul seda probleemi ei teki

Kolmandas peatuumlkis kaumlsitlesin LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdset kohtlemist

votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega Toumloumlst tuleb

selgelt vaumllja et ebavotilderdsel kohtlemisel ei ole otildeigustust ja see ei ole kooskotildelas lapse huvidega

Lapsel on otildeigus kahele vanemale ning oma tegelike vanemate tunnustamisele sotildeltumata

tegelike kasvatajate soost Laps peab igal juhul olema kaitstud sotildeltumata sellest kas tema

39

faktilised vanemad on oma suhted registreerinud votildei mitte kuna laps ei saa seda kuidagi

motildejutada Samasooliste paaride puhul on laps ebavotilderdses olukorras votilderreldes erisooliste

faktiliste vanematega elava lapsega LGBT peredes elavate laste kaitse on puudulik ja notildeuab

taumliustamist sotildeltumata siseriigi uumlhiskonna valmisolekust ning eelkotildeige tuleb seda kuumlsimust

lahendades tugineda lapse huvidele

40

Summary

Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family

has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost

importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex

couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good

example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of

the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex

and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection

Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their

real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same

way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any

avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is

prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of

the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court

of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state

The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family

members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of

the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent

are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship

is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered

their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the

death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to

the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no

significance in the case of a married couple

In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent

families compared to children living in families formed by persons of different sexes The

thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests

Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition

41

regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their

factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any

bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared

to children living with their factual parents of different sexes The protection of children

living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the

general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into

consideration in the first place when solving the problem

42

Kasutatud materjalide loetelu

Kasutatud kirjandus

Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009

Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in

International and Comparative Law Kluwer Law International 2002

Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or

Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008

Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika

EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of

Fundamental Rights of the European Union 2006

European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw

European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and

discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal

analysis 2010

Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012

Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia

Antwerp-Oxford 2005

Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st

Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009

Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family

Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008

Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of

Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law

Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007

Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad

sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007

43

Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine

praktikas Lastekaitse Liit 2005

Kasutatud normatiivmaterjal

Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303

Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification

Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their

family members to move and reside freely within the territory of the Member States

Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50

Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2

Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8

Perekonnaseadus RT I 27062012 12

Kasutatud internetiallikad

Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second

Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June

2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and

ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2

httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-

2pg-27

Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of

fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012

httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6

-2008-0479amplanguage=EN

European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working

Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties

Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007

httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf

44

GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf

Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-

10xls

Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest

httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise

+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf

Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61

Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012

httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused

Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012

httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed

Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta

Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-

perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta

Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk

32

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC

C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf

Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France

httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886

Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa

23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede

arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja

20perede20arengukava202012-2020pdf

The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010

httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf

Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and

What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10

httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019

45

Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri

httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool

iste_isikute_peresuhepdf

Viidatud kohtupraktika

EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa

EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa

EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria

EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits

EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola

EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95

EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria

TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009

TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010

17

seemnerakudoonori vahel Uumlhtlasi tekib kuumlsimus kes kuulub nendel juhtumitel lapse

perekonda ja kellel on otildeigus riiklikule kaitsele perekonna taumlhenduses

211 Holland

Euroopa Liidus on erinevatel riikidel erinevad riiklikud seadused mis reguleerivad mis tahes

kunstlikku viljastamist nii samasooliste kuid ka erisooliste perede jaoks

Kotildeige kaugemale on selle kuumlsimuse lahendamisel jotildeudnud Holland kus on seadustatud ka

asendusemaduse Samasooliste naiste paari jaoks on loodud erinevad votildeimalused lapse

eostamiseks ja motildened nendest annavad ka motildelemale naisele vanema staatuse Hollandis on

votildeimalik protseduur kus uumlhele naisele kantakse uumlle teise naise votildei partneri munarakust

loodud embruumlo mis on kunstlikult viljastatud kas kindla doonori votildei anonuumluumlmse doonoriga

Motildelemal naisel tekib lapsega geneetiline side ja uumlsna totildeenaumloliselt saavad motildelemad naised olla

lapse seaduslikud vanemad kuid mitte automaatselt seaduse alusel Hollandis saab ainult

lapse suumlnnitanud emast automaatselt lapse seaduslik vanem Bioloogilise ema partneril on

seaduse alusel lubatud partneri laps lapsendada Vaumlga oluline asjaolu sellisel juhul on et

parnteri lapse lapsendamiseks ei pea paar olema seaduslikult registreeritud Sellisel juhul on

oluline ainult laste huvidega arvestamine ja stabiilne kooselu teatud aja jooksul nii partneri

kui lapsega Sama reegel kehtib ka juhul kui uumlks parter on kunstlikult viljastatud

doonorseemnerakkudega ja teisel partneril ei eksisteeri lapsega bioloogilist sidet Motildelemal

juhul on lapse otildeigused taumleilikult kaetud lapsel on tagatud otildeigus nii isale (juhul kui doonor on

teada) kui ka bioloogilisele emale ning lapsel on votildeimalus saada otildeigused ka bioloogilise ema

partneri suhtes kui viimane lapse lapsendab32

Doonorseemnerakkudega kunstlikult viljastatud naise lapsel votildeivad motildenel juhul olla ka

otildeigused doonori suhtes Seda juhul kui doonor on teada maumlrgib ta avaldusele et tahab olla

lapse seaduslik vanem Kohus votildeib talle selle otildeiguse anda kui lapse ema ja doonor elavad

32

Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of Children

with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law Intersentia

Antwerpen ndash Oxford 2007 lk 163-167

18

koos perekonnana Kui doonor on teada ja ei soovi lapse suhtes seemnerakkude andmise

momendil vanemlikke otildeigusi siis ei saa teda vanemana maumlaumlratleda kuna ta ei moodusta

bioloogilise emaga perekonda Juhul kui doonor pole teada ja seemnerakud on tulnud

spermapangast ei saa doonor mitte mingil juhul olla lapse seaduslik vanem ning samuti pole

tal votildeimalust seda taotleda

Kotildeigil neil juhtudel on arvestatud olulist faktorit ndash selleks on reaalne pereelu doonori ja lapse

bioloogilise ema vahel ning motildelema kindel soov votildei soovi puudus saada lapse ametlikuks

vanemaks Sellega on laps samuti kaitstud tal on otildeigus olla oma tegelike vanemate laps33

Juhul kui Hollandis elavad naissoost parterid on abiellunud ja nende perekonda suumlnnib laps

siis saavad motildelemad partnerid automaatselt seadusejaumlrgselt lapse vanemateks ainuke erand

oleks siis kui lapse isal oleks enne lapse suumlndi tema suhtes seaduslikud otildeigused (sel juhul ei

pea lapse isa olema bioloogiline isa) Samuti eksisteerib votildeimalus et samal ajal oleksid

hooldajad nii lapse bioloogiline isa kui last kasvatav samasooline naistepaar Sellisel juhul

antakse isale isadusotildeigus ning samasoolised naissoost partnerid saavad uumlhise vanemliku

vastutuse34

Homoseksuaalsetele meessoost paaridele on Hollandis laste saamiseks avatud ka

asendusemaduse votildeimalus Selleks on kaks votildeimalust asendusemale kantakse uumlle

doonornaise munarakud mis on kunstlikult viljastatud uumlhe partneri seemnerakkudega votildei siis

viljastatakse asendusema munarakud kunstlikult uumlhe partneri seemnerakkudega Motildelemal

juhul on seaduslikeks vanemateks asendusema ning seemnerakkude doonor ehk uumlks

partneritest kelle seemnerakke kunstliku viljastamise puhul kasutati Partner ei saa

vanemlikke otildeigusi seaduse alusel automaatselt kuid teine partner votildeib esitada taotluse

lapsendamiseks ning selle protsessi kaumligus omandab teine meessoost partner vanemlikud

otildeigused35

Nimetatud juhtudel on samasoolises perekonnas kasvava lapse motildelemad faktilised

vanemad ka seaduslikud vanemad ja selline perekond on kaitstud siseriiklike seadustega

erisooliste paaridega votilderdselt

33

Machtelt Vonk (viide 32) lk 179-180 34

Machtelt Vonk (viide 32) lk 185 35

Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st Century

Organising Committee of the Commission on European Family Law 2009 lk 183

19

Asendusemaduse puhul on seaduslikult vahe kas asendusema on abielus votildei mitte Juhul kui

asendusema on abielus siis on seaduslikuks vanemaks lapse suumlnnitanud ema kuid motildelemad

partnerid saavad lapse uumlheskoos lapsendada Juhul kui asendusema on registreeritud kooselus

votildei vallaline siis votildetab partneritest see kes on lapse bioloogiline vanem isaduse omaks ning

saab seadusliku vanema staatuse partner lapsendab teise partneri lapse36

212 Eesti

Votilderreldes Hollandiga ei ole Eestis lapse ja tema samasoolise bioloogilise vanema partneri

omavaheline otildeiguslik suhe reguleeritud See ei ole kooskotildelas lapse parimate huvide

arvestamisega ning tekitab ebavotilderdset kohtlemist votilderreldes kunstliku viljastamise teel saadud

lapsega kelle bioloogiline ja faktiline vanem on erisoolised37

Eestis saavad kunstliku viljastamise abil lapse saada ainult naissoost samasoolised paarid ja

seda kahel erineval viisil kunstlik viljastamine mehe seemnerakkudega ning votildeotilderast

munarakust loodud embruumlo uumllekandmine naisele

Igale naistele on loodud votildeimalus kasutada kunstilikku viljastamist Kui heteroseksuaalne

naine on abielus siis on tal kunstlikuks viljastamiseks vaja oma abikaasa kirjalikku luba

vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seaduse38

sect 17-le Kui naine elab

homoseksuaalses kooselus ja soovib teostada kunstlikku viljastamist siis ei maumlngi tema

elukaaslane selle seaduse jaumlrgi olulist otildeigusliku rolli Seaduse jaumlrgi on partner kotildervaline isik ja

seadus ei defineeri teda kuidagi kuid de facto partner taumlidab lapse kasvatamisel abikaasa rolli

ja tema luba kunstlikuks viljastamiseks oleks samalaadselt vajalik ja oluline nagu

heteroseksuaalsetel paaridel

36

Machtelt Vonk (viide 32) lk 204-205 37

Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or Transgender

Families A European Prespective ILGA-Europe 2008 lk 5 38

Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13

20

Naine kes elab samasoolise partneriga on praeguste seaduste kohaselt sunnitud ennast

vallaliseks naiseks nimetama ja tema kunstlik viljastamine hakkaks toimima kunstliku

viljastamise ja embruumlokaitse seaduse sect-des 21 ja 22 ettenaumlhtud tingimustel sama seaduse sect 5

lg 2 alusel Vastuoluline on ka fakt et samasoolise partneriga elav naine peab nimetama

ennast vallaliseks ka juhul kui on tegelikult samasoolise partneriga suhtes ent soovib last (ja

seda just paarisuhtes koos kasvatada) Selline olukord on tekkinud kuna samasooliste isikute

kooselu ei ole praegusel hetkel kuidagi seaduslikult registreeritav Samasoolises paarisuhtes

elaval naisel sellel juhul on sundvaletamise seisund mis on tekkinud seaduses nimetatud

perekonnaseisu votildeimalike vormide ebataumlielikkuse totildettu

Doonori seemnerakkudega kunstliku viljastamise abil seotud perekonna lapsel on faktiliselt

kaks samasoolist vanemat aga seaduslikult on tal registreeritud ainult bioloogiline ema

Seega kasvab laps seaduse jaumlrgi uumlksikemaga ning tal on otildeigused ja kohustused ainult uumlhe

vanema suhtes

Kunstliku viljastamise meetodi puhul kus uumlhele naisele kantakse uumlle teise naise votildei partneri

munarakust loodud embruumlo loetakse laps samuti potildelvnevaks naisest kes on ta suumlnnitanud

(vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlo kaitse seaduse sect24-le)Vastavalt

perekonnaseaduse sect23 lg 1 on selline kunstlik viljastamine lubatud ainult siis kui naise

viljastamine muul viisil ei ole votildeimalik Sellise kunstliku viljastamise puhul oleks motildelemal

naisel votildeimalik olla lapsega geneetiliselt seotud kuid seaduse jaumlrgi sunnitakse jaumlllegi peale

olukord kus ainult uumlht naist loetakse lapsevanemaks Kui votilderrelda seda olukorda abielus

oleva heteroseksuaalse paariga siis on olukord jaumlrgmine ndash kui naist viljastatakse kunstlikult

tema abikaasa seemnerakkudega siis vastavalt sama seaduse sect17 lg 21

loetakse laps sellest

mehest potildelvnevaks ning motildelemad saavad lapse seaduslikuks vanemaks Nii samasooliste

naiste paari puhul kui ka erisoolise paari puhul votildetavad motildelemad isikud osa kunstliku

viljastamise protsessist ja motildelemad on geneetiliselt lapsega seotud kuid samasooliste naiste

paari puhul on seaduslik vanem ainult lapse suumlnnitatud naine Sellisel juhul tekib ebavotilderdne

kohtlemine

21

Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse39

sect24 lg 1 uumltleb et lapse arengu ja kasvu loomulikuks

keskkonnaks on perekond ning lastega perekonnad peavad saama riiklikku kaitset ja toetust

See taumlhendab et lapse jaoks on aumlaumlrmiselt oluline et tema kaks samasoolist kasvatajat ja tema

ise kuuluksid otildeiguslikult perekonna motildeiste alla Nii saaks ta oma otildeigusi ja kohustusi taumlielikult

rakendada sotildeltumata tema tegelike vanemate soost taumlpselt sama moodi kui laps kes elab

erisooliste faktiliste vanematega Praegune kohtlemine on ebavotilderdne votilderreldes lapsega kes

elab erinevast soost isikutest moodustatud perekonnas kus uumlks taumliskasvanutest on

bioloogiline vanem aga teine on vanema partner See on ka totildeendatud uuringutega40

Erinevast soost isikute kooslust ja nende last nimetatakse praeguse seaduse kohaselt

perekonnaks ja vanema partner on kasuvanem

Meessoost seksuaalvaumlhemustel ei ole votildeimalik kunstliku viljastamise teel last saada kuna

Eestis ei ole vastavalt Karistusseadustiku41

sect132 asendusemadus lubatud See taumlhendab et

samasoolised mehed ei sa uumlheskoos lapsi eostada See taumlhendab ebavotilderdset kohtlemist

votilderreldes samasooliste naiste paaridega

22 Votildeotilderaslapse lapsendamise abil seotud laps

221 Euroopa Inimotildeiguste Kohus

Euroopa Liidus on samasooliste paaride ja nende laste probleem lahendatud igas riigis

erinevalt Analuumluumlsin motildenda Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtuotsust mis on taumlitmiseks

kohustuslikud ka Eestis Kaasuse Frettegrave vs Prantsusmaa taotleja arvates rikuti tema otildeigust

austusele era- ja perekonnaelu vastu ehk siis rikuti inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse

konventsiooni artikkel 8 ja artikkel 14 mis keelavad diskrimineerimist Taotleja soovis uumlksi

last adopteerida ja taotles seda 1991 aasta oktoobris Esimesel intervjuul avaldas taotleja oma

homoseksuaalsuse ja vaumlitis et ta elab uumlksinda ilma partnerita Peale seda pakkus intervjueerija

39

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50

40 Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 24-33

41 Karistusseadustik RT I 17042013 8

22

vaumllja lapsendamise protsessi lotildepetamise 1993 aastal jaumlttis Pariisi Sotsiaalfondi osakond

hageja taotluse rahuldamata Antud otsuse potildehjuseks oli see et Frette pakkus lapse jaoks

ebastabiilset ja potentsiaalselt last kahjustavat emarolli mudelit Potildehiline kuumlsimus oli selles et

kas uumlksik homoseksuaalne isa on votildeimeline last kasvatama votildei mitte Euroopa Inimotildeiguste

Kohus otsustas haumlaumlletustulemusega neli kolme vastu et rikkumist artikkel 14 koostoimes

artikkel 842

ei olnud Seega ei tohi Eestis takistada laste lapsendamist homoseksuaalsetele

isikutele

Peale Frettegrave vs Prantsusmaa kaasust esitas Ameerika Uumlhendriikide Psuumlhhoanaluumluumltiline

Assotsiatsioon avalduse et geid ja lesbid on nii uumlksikisikute kui paaridena votildeimelised

tegutsema ja last kasvatama lapse huvidest laumlhtudes Nad on votildeimelised taumlitma lapse tervist

kahjustamata kotildeiki kohustusi ja peaksid saama heteroseksuaalsete vanematega votilderdsed

otildeigused ning seda nii paaris kui ka uumlksikisikuna Eelpool toodud uuringute naumlited muudavad

kohtu arvamuse punktis 42 taumliesti otildeigustamatuks Lisaks sellele vaumlidab kohus punktis 42 et ei

ole piisavalt palju lapsi et adopteerimise notildeudlust rahuldada See on vaidlustatav arvamus43

ILGA-EUROPE-i kaasuse kommentaaride kokkuvotildettes totildei autor vaumllja arvamuse et nii kaua

kui Prantsusmaal on lubatud lapsendamine uumlksikutele heteroseksuaalsete isikutele ei luba

artikkel 8 ja artikkel 14 Prantsusmaa haldusorganitel ja kohtutel jaumltta geisid ja lesbisid

lapsendamise protsessist vaumllja nimetades potildehjuseks nende isikute seksuaalsaumlttumust 17

Jaumlrgmiseks vaatlen laumlhemalt kaasust EB vs Prantsusmaa 1998 aasta veebruaris esitas

taotleja Prantsusmaal taotluse lapse lapsendamiseks Lapsendamise menetluse kaumligus mainis

taotluse esitaja et ta on homoseksuaalne ja tal on samasooline partner R

Augustis 1998 andis taotlejat kuumlsitlenud psuumlhholoog hinnangu et talle ei peaks lapsendamist

lubama Potildehjusena totildei psuumlhholoog vaumllja asjaolu et taotleja hakkab last uumlksi kasvatama ning

see kahjustaks last kuna laps peaks naumlgema kindlat peremudelit kus on nii isa kui ka ema

42

EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v France 43

Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second

Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June

2005httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf (09102012)

23

Lisaks sellele vaumlitis psuumlhholoog et taotleja elab oma samasoolise partneriga aga ei soovi seda

kinnitada ja jaumltab partnerisse puutuvad kuumlsimused vastamata See votildeib samuti last kahjustada

kuna ta saab ainult emade eeskuju Psuumlhholoogi arvates ei olnud see otildeige

1998 aasta oktoobris esitas perenotildeukogu lapsendamise juhatuse esindaja arvamuse et

taotlejale ei peaks lapsendamist lubama Ta vaumlitis et vastavalt tema kogemusele on lapse

jaoks paremad perekonnad kus on nii ema kui ka isa ehk siis lapsendamiseks sobivad

erisoolised paarid

1998 novembris ei lubatud taotlejal lapsendamist jaumlrgnevatel potildehjustel taotleja ei ole

uumlksikemana votildeimeline naumlitama lapsele otildeiget peremudelit kus maumlngib olulist osa mehelik roll

ja taotleja partneri osavotildett lapse kasvatamisel ei ole kindlaks tehtud See votildeib samuti last

kahjustada

Halduskohus ei lubanud samuti taotlejale lapsendamist ning tugines seejuures

homoseksuaalsuse argumendile Nii rikkus ta inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse

konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga

Kohus taumlheldas taotleja elustiili mis ei ole lapse kasvatamiseks sobilik ning ei ole lapse

huvides ja votildeib teda kahjustada Lisaks sellele on kohaliku tsiviilseadustiku artikkel 343 jaumlrgi

lubatud lapsendamise taotlemine igauumlhele kes on vaumlhemalt 28 aastat vana Seega rikuti ka

kohalikku seadust mitte ainult konventsiooni

Prantsusmaa tugines kohtuotsusele Frettegrave vs Prantsusmaa kaasuses kus kohus ei rahuldanud

taotleja esitatud notildeuet Seekord otsustas kohus otsuse punktis 51 et eelnevas kaasuses rikuti

artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga44

Euroopa Inimotildeiguste Kohus otsustas haumlaumlltega kuumlmme

seitsme vastu et rikuti artikkel 14 koostoimes artikkel 8-ga45

44

EIKo 2201 2008 4354602 EB v France 45

Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France

httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886 22012008

24

Kaasustest votildeib vaumllja lugeda et homoseksuaalsed lapsevanemad ei saa kuidagi last kahjustada

ja homoseksuaalsus ei taumlhenda seda et sellises perekonnas kasvav laps ei saa otildeiget kasvatust

Homoseksuaalsed vanemad ei kaumlitu lapse huvisid silmas pidades halvemini kui

heteroseksuaalsed vanemad Laste adopteerimise puhul ei saa taotleja homoseksuaalsus

kuidagi motildejutada lapsendamise lubamist votildei mittelubamist Homoseksuaalse eluviisi toomine

potildehjuseks miks mitte adopteerida on keelatud ja rikub konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus

artikkel 8-ga

Neid kaasused on omavahel vaumlga sarnased Ferreteacute kaasuses otsustas kohus nelja haumlaumllega

kolme vastu et antud juhul ei olnud artikkel 8 koosmotildejus artikkel 14 rikkumist aga EB

kaasuses otsustas kohus kuumlmne haumlaumllega seitsme vastu et tegemist oli rikkumisega Euroopa

Inimotildeiguste Kohtu Kohtu president ja Prantsusmaa kohtunik Kohtunik Costa olid Ferreteacute

kaasuse puhul enamikus ja arvasid et rikkumist ei olnud aga EB kaasuses otsustasid nad

juba seda et taotleja otildeigused olid rikutud EB kaasuse puhul maumlrkas kohus ka seda et alates

Ferretteacute kaasuse jaumlrel on toimunud ilmselge otildeiguse areng samasoolistele isikutele

lapsendamise kuumlsimuses ja nuumluumldseks on see legaalne juba kuumlmnes Euroopa Liidu riigis Seda

votildeib ka totildelgendada nii et konventsiooni saumltted ei oma kindlat totildelgendust vaid seda peab

totildelgendama kaumlesoleva hetke otildeiguslikku olukorda arvestades46

Motildelema kaasuse puhul toimub

lapsendamine vallalise isiku poolt kuid EB kaasuse puhul oli taotlejal partner ja kuna

lapsendamine on antud olukorras vaid ainuisikuline ei oleks lapsel mingeid otildeigusi ega

kohustusi teda lapsendanud inimese partneri suhtes

222 Eesti

Eesti seadus ei keela seksuaalvaumlhemustele uumlksinda lapsendamist ent justiitsministeeriumil on

arvamus et samasoolistele partneritele lapsendamise lubamine on keeruline ja tihti peale

vaidlustatav teema kuna ministeeriumi arvates ei ole Eesti uumlhiskond kindel et samasoolistele

partneritele lapsendamine on lapse huvides ja ei kahjusta teda47

kuid laste otildeiguste kaitset

tagades ei tohi tugineda uumlhiskonna valmisolekule LGBT perekonnade tunnustamisel

46

European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw 47

Andra Olm (viide 12) lk 63

25

Perekonnaseaduse48

sect148 uumltleb et lapsendada votildeivad nii vallalised kui ka abielu sotildelminud

isikud Kuivotilderd LGBT inimesed ei saa oma vahel sotildelmida abielu ega oma suhteid muul moel

registreerida siis on nad otildeiguslikult vallalised isikud vaatamata sellele et nad faktiliselt

moodustavad perekonna Seega laieneb neile lapsendamise puhul perekonnaseaduse sect148 lg1

mis uumltleb et vallaline isik votildeib lapsendada ainult uumlksinda Samuti ei saa perekonnaseaduse

sect149 jaumlrgi teine partner sama last lapsendada sest lapsendamissuhete kestel ei saa muu isik

vaumllja arvatud lapsendaja abikaasa sama last lapsendada Kui vaadata siinkohal lapse otildeigusi

lapsendaja partneri suhtes siis ei ole lapsel oma vanema partneri suhtes vastavalt

perekonnaseaduse sect161 mingeid otildeigusi ega kohustusi sest lapse hooldamisotildeigus laieneb vaid

sellisel juhul kui abikaasad lapsendavad uumlhiselt votildei lapsendatakse abikaasa laps Muudel

juhtudel kuulub hooldamise otildeigus ainult lapsendajale ainuisikuliselt

Samasoolised partnerid kuuluvad selle seaduse taumlhenduses muude juhtumite hulka Seega ndash

elades kahe samasoolise vanemaga peres kus kumbki ei ole bioloogiline vanem on lapsel

otildeigused ja kohustused ainult uumlhe vanema vastu Naumliteks kui uumlhel partneril on bioloogiline votildei

lapsendatud laps olemas ja teine partner soovib omalt poolt perekonnavaumlliselt teist last

lapsendada siis lapsendamise protsessi kaumligus ei arvestata perekonnaseaduse sect147 lg 2-ga

mis uumltleb et lapsendamine ei ole lubatud kui lapsendaja lapsed on selle vastu votildei kui

lapsendaja lapsed kahjustavad mingil maumlaumlral lapsendatava huve Kuna lapsendatav saabub

perekonda kus on olemas teised lapsed tuleks kindlasti arvestada nende huvidega ja

veenduda et nad ei kahjusta lapsendatavat aga sellisel juhul toimub lapsendamine

seadusjaumlrgselt vallalise isiku poolt See ei ole paraku piisav lapse huvidega arvestamine

Samuti tekib lapsendamise puhul vanusepiiranguga seotud ebavotilderdne kohtlemine

Perekonnaseaduse sect150 lg 1 uumltleb et lapsendada votildeib vaumlhemalt 25-aastane piiramata

teovotildeimega isik kuid lg 2 uumltleb et kohus votildeib erandjuhtudel lubada lapsendamist ka

vaumlhemalt 18-aastasele juhul kui ta lapsendab oma abikaasa lapse Samasooliste paaride jaoks

see jaumlllegi ei kehti kuivotilderd neil ei ole votildeimalik omavahel abielluda See on oluline piirang

mis votildeib tingida olukorra kus uumlks partner kes on lapse seaduslik vanem sureb ja tema

48

Perekonnaseadus RT I 27062012 12

26

partner kes on last kasvatanud on alla 25-aastane ning seega ei ole tal seaduse jaumlrgi votildeimalik

surnud partneri last lapsendada Nii tekib lapse lastekodusse sattumise oht ning see ei pruugi

olla lapse huvidega kooskotildelas Lapse jaoks on tema bioloogilise vanema partner tegelik

vanem ning perekonnaliige kuid tekib olukord kus laps eemaldatakse tema ellu jaumlaumlnud

faktilisest vanemast Abielus paari puhul seda probleemi ei teki kuna sellisel juhul on lapse

bioloogilise vanema partner lapse seaduslik kasuvanem isegi kui ta pole last lapsendanud

vastavalt perekonnaseadusele Ning bioloogilise vanema surma puhul ei eemaldata last

kasuvanemast ning olles alla 25-aastane kasuvanem saab erandolukorras lapsendada ka

surnud abikaasa last

Seega tuginenes Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikale tuleb Eestis luua laste ning

samasoolistest isikutest moodustatud perekondade ja nende laste kaitse ning tagada laste

parimate huvide arvestamine vastavalt laste otildeigustele Inimotildeiguste konventsiooni antud otildeigus

perekonnakaitsele rakendub samuti laste suhtes

23 Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud laps

Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapse otildeiguslik seis on erinev ja mingil maumlaumlral

raskem kui eelnevatel juhtudel Siin votildeib naumlha kolme erinevat teed Uumlks stsenaarium on

selline et lapsel on kaks seaduslikku vanemat kes on lahus kusjuures motildelemad on

bioloogilised vanemad ning uumlhel vanemal on samasooline partner ja laps elab nendega koos

Teise variandi puhul on lapsel kaks bioloogilist vanemat kes on lahus Uumlhel vanemal

puuduvad votildei on aumlra votildeetud vanemaotildeigused ning laps elab oma seadusliku bioloogilise

vanemaga ja vanema partneriga Kolmanda votildeimaluse puhul elab samasoolistest isikutest

moodustatud perekonnas vaumlhemalt kaks last igal lapsel on erinevad bioloogilised vanemad

Tegelikkuses elavad lapsed koos uumlhe bioloogilise vanemaga ja vanema partneriga Lapsed ei

ole omavahel veresugulased

231 Eesti

27

Analuumluumlsin kaumlesolevas peatuumlkis eelkotildeige olukorda kus lapsel on kaks seaduslikku bioloogilist

vanemat vanemad on lahus ja laps elab uumlhe seadusliku vanemaga ja tema partneriga See

taumlhendab et lapsel on faktiliselt kolm isikut kes tema eest hoolt kannavad ja tema elust osa

votildetavad Lapsel on otildeiguslik side ainult kahe bioloogilise vanemaga ning vanema partneril kes

elab lapsega koos ja kasvatab last puudub otildeiguslik side lapsega Kui votilderrelda seda olukorda

heteroseksuaalse perekonnaga siis sellisel juhul on uuel partneril votildeimalus partneri last

lapsendada juhul kui teine lapsevanem annab notildeusoleku ja kui nad on abielus vastavalt

perekonnaseaduse sect152 lg1 Selle kohaselt katkeb lapsel otildeiguslik side uumlhe bioloogilise

vanemaga ja tekib see vanema partneriga Homoseksuaalsetel isikutel puudub selline

votildeimalus kuna partneri last saab lapsendada ainult abiellunud votildeotilderasvanem

Otildeiguslik side vanema partneriga puudub ka juhtumi puhul kus lapsel on ainult uumlks seaduslik

vanem ja teiselt bioloogiliselt vanemalt on vanemlikud otildeigused aumlra votildeetud votildei siis ei ole teine

bioloogiline vanem kindlaks tehtud Samas on heteroseksuaalsetel paaridel votildeimalik luua

otildeiguslikud suhteid lapse ja partneri vahel Abielu sotildelmides tekib vastavalt perekonnaseaduse

sect148 lg2 p2 partneril otildeigus lapsendada partneri laps varasematest suhetest Faktiliselt elab

laps kahe samasoolise vanemaga aga otildeiguslikult suhted on tal ainult uumlhe bioloogilise

vanemaga

Kolmas stsenaarium on nimetatutest kotildeige keerulisem Faktiliselt on lapsel kaks samasoolist

vanemat kellest otildeiguslik side on ainult bioloogilisega Samuti on lapsel kasuotildede votildei

kasuvend kelle bioloogiline vanem on tema bioloogilise vanema partner Sellises olukorras

puudub lapsel otildeiguslik suhe teise peres elava lapsega Sellelt pinnalt votildeib tekkida erinev

kohtlemine votilderreldes heteroseksuaalse perega kus partnerid saavad omavahel abielluda ja

lapsi lapsendada ning kus sellisel juhul on kotildeikidel peres kasvavatel lastel ja neid kasvatavatel

taumliskasvanutel omavaheline otildeiguslik side Ebavotilderdne kohtlemine tekib sellisel juhul punktis

mis puudutab laste omavahelist abiellumist (selle lubamist) Perekonnaseaduse sect 3 uumltleb et

isikud kelle sugulussuhe potildehineb lapsendamisel ei votildei omavahel abielluda Kaumlesoleva

seaduse sect 2 lotildeikes 1 nimetatud sugulussuhe potildehineb lapsendamisel antud juhul kaumlsitlen sect2

lg1 p2 venna ja otildee suhteid Heteroseksuaalse perekonna puhul tekib lastel lapsendamise

tagajaumlrjel otildeiguslik otildee ja venna suhe ehk siis neil ei ole lubatud omavahel abielluda kuid

28

samasoolistest isikutest moodustatud perekonna puhul saavad partnerite lapsed omavahel

hiljem abielu sotildelmida kuna nad ei ole otildeiguslikult uumlksteisega seotud Samuti tekib probleem

erinevate toetuste saamises kuna sellist kooslust ei nimetata seaduslikult perekonnaks

Hea naumlide on eelpool vaumllja toodud Viimsi kaasus Selle puhul oli uumlheks osapooleks

samasoolistest isikutest kooslus ning kaasatud oli kolm last kes kotildeik ei olnud omavahel

otildeiguslikult seotud Osapool taotles Viimsi vallavalitsuselt laste lasteaia- ja koolitoidu ning

sotildeiduotildeiguse tasuta saamist Viimsi vallavalitsuse 12062009 korraldusega nr 373 jaumleti

kaebaja taotlused rahuldamata kuid Viimsi vallavolikogu maumlaumlrus nr 16 ei sisalda perekonna

totildelgendust ega kitsendavat saumltet mis taumlpsustaks mis soost peavad olema vanemad ja mis

otildeiguslik side vanemate ja laste vahel eksisteerib49

Samuti tekib probleem miks uumlhes

leibkonnas elavad faktilised otildede ja vend ei ole lapsega seaduslikult seotud ning ei kuulu lapse

perekonda Hetkel ei ole Eesti seadustes perekonna motildeiste defineeritud See taumlhendab et

samasoolises perekonnas elav laps ja tema bioloogilise vanema partneri lapsed ei ole

omavahel otildede ja vend kuid abiellunud erisoolise paari puhul oleks

232 Euroopa Liit ja Inimotildeiguste Kohus

Euroopa Inimotildeiguste Kohus tegi kohtuotsusega X ja teised vs Austria suure sammu laste

otildeiguste ja nende samasooliste vanemate probleemi lahendamisel ja naumlitas nii kaasaegseid

seisukohti Kaasuse taotlejateks olid kaks naissoost isikut kelle peres oli laps ning uumlks

taotleja soovis lapsendada partneri bioloogilist last Laps oli suumlndinud vaumlljaspool abielu ja

ainult lapse bioloogilisel emal oli lapse hooldusotildeigus Selle juhtumi puhul oli lapsel ka

bioloogiline isa kes maksis regulaarselt lapse elatist ning keeldus lapse ema partnerile

adopteerimisotildeiguse andmisest

Austria seaduste jaumlrgi kaotaks lapse ema partneri lapse adopteerimise puhul otildeigused lapse

suhtes kuid isa otildeigused oleksid tagatud Seega ei olnud lapsendamine Austria seisukohast

votildeimalik Taotlejad soovisid oma faktilise pere otildeiguslikku tunnustamist ning lapse

bioloogilise ema partneri tunnistamist lapse vanemana lapse bioloogilise isa asemel Austria

49

Inimotildeigused Eestis (viide 8) lk 141-143

29

seaduste jaumlrgi oli votildeimalik partneri last lapsendada nii abiellunud paaridele kui ka

mitteabiellunud heteroseksuaalsetele paaridele kes elavad stabiilses suhtes Kohus toob

punktis 95 selgelt vaumllja et samasooliste isikute stabiilne kooselu kuulub perekonna motildeiste

alla taumlpselt samamoodi nagu stabiilne erisooliste isikute kooselu Samuti leiab kohus et laps

kes elab oma bioloogilise vanema ja tema partneriga kes motildelemad kannavad tema eest hoolt

kuulub ka perekonda ja kotildeik kolm isikut peavad olema kaitstud artikkel 8 taumlhenduses ning

kuuluvad uumlheskoos perekonna motildeiste alla Sellist kooslust ei tohi diskrimineerida votilderreldes

erisooliste isikutest moodustatud perekonnaga ning antud kaasuse puhul on tegemist artikkel

14 koosmotildejus artikkel 8-ga rikkumisega

Antud kaasuse puhul leidis kohus et taotlejad sealhulgas uumlhe taotleja laps elasid kooselus

mis on vaumlga sarnane kooseluga mida elavad abiellunud heteroseksuaalsed isikud kus uumlks

abikaasa soovib lapsendada teise abikaasa last Vahe on selles et samasooline paar ei votildei

abielluda ja saab vaid omavahelised suhted registreerida Selline registreerimine ei anna

votildeimalust partneri last lapsendada kuna Austria seadustega pole lubatud lapsendamine

registreeritud partneritele Taotlejad ei olnud registreeritud see andis neile votildeimaluse partneri

last lapsendada kuna Austria seadusandlus lubab stabiilses registreerimata kooselus elavatel

heteroseksuaalsetel paaridel partneri lapse adopteerida Kohus leidis et antud kaasuse puhul

ei olnud artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumist mis kaumlsitleb abiellunud

heteroseksuaalsete isikutega kus uumlks abikaasa tahab lapsendada teise abikaasa bioloogilist

last vaid oli artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumine votilderreldes heteroseksuaalsete

faktiliste kooslustega kus uumlks partner tahab lapsendad teise partneri last

Otsuse poolt olnud kohtunikud leidsid et konventsioon ei kohusta liikmesriike andma otildeigust

mitteabiellunud paaridele partneri lapse lapsendamiseks Kuid kui selline otildeigus on olemas

siis ei ole samasooliste paaride diskrimineeriv kohtlemine lubatud Erinev kohtlemine ei ole

potildehjendatud kuna see ei ole lapse otildeiguste kaitseks vajalik Kohus ei votildetnud vastu ka Austria

vastuvaumlidet et selles kuumlsimuses puudub Euroopas uumlhine arvamus ning seetotildettu tuleks

kuumlsimuse lahendamine jaumltta riigi paumldevusse50

50

EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria

30

3 LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes erinevast

soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega

Laste ja nende perede otildeiguslikus kaitses on kaks erinevad teed Iga riik aktsepteerib igal juhul

seda et igal lapsel on kaks bioloogilist vanemat ehk siis mees ja naine kes on lapse eostanud

bioloogilisel teel votildei kunstliku viljastamise abil Sotildeltumata vanemate votildei lapse tahtest

eksisteerib kaks erinevast soost isikut kellel peaks igal juhul olema lapse suhtes teatavad

otildeigused ning lapsel peaksid olema otildeigused oma vanemate suhtes Teisalt peab kaitsma lapse

otildeigusi ka tema faktilises perekonnas see taumlhendab perekonnas kus laps pikaajaliselt elab

Sellisel juhul peavad motildelemal faktilisel vanemal olema lapse igapaumlevase uumllalpidamise osas

otildeigused ja kohustused51

Tuginedes uumllaltoodud faktidele votildeib vaumlita et lapse huvisid

arvestades on oluline kaitsta lapse otildeigusi tema tegelikus perekonnas sest just faktilised

vanemad votildetavad lapse elust kotildeige enam osa ning kannavad lapse uumlle igapaumlevaselt hoolt ning

see ei sotildeltu neid omavahel siduvatest bioloogilistest sidemetest

Kotildeik eelpool toodu totildeendab et homoseksuaalsetes suhetes elava lapse vanema partneril ja

lapsel ei eksisteeri omavahelisi otildeiguslikke suhteid ja puudub ka votildeimalus neid suhteid luua

kuna partner ei saa lapsendada teise partneri last Tekib olukord kus lapse otildeigused oma

seadusliku vanema partneri suhtes puuduvad ning selline olukord ei taga lapsele piisavat

kaitset

Nii samasooliste isikute kui ka erisooliste isikute kooselu kuhu on kaasatud lapsed peavad

olema eraldi reguleeritud

Miks ei saa laps olla samamoodi kaitstud nagu abielus paari laps52

See on otildeiguslik probleem

mis on jaumlaumlnud Eestis seni lahenduseta Vastavalt UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsioonile on

kotildeik lapsed votilderdsed sotildeltumata soost ja rahvusest sotildeltumata sellest kas nad elavad motildelema

51

Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 14-15 52

Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia

Antwerp-Oxford 2005 lk 291

31

vanemaga uumlksikvanemaga kas nad on suumlndinud registreeritud abielus votildei mitte53

Konventsioon kaumlsitleb last otildeigussubjektina ja taumlheldab et laps on ise oma otildeiguste teostaja54

Konventsioon kehtestab ka lapse ja riigi omavahelise suhte See taumlhendab et riigil ega

vanemal pole lapse uumlle omanikuotildeigust last vaadeldakse indiviidina kellel on omad

inimotildeigused mis on taumlpselt samasugused kui igal taumliskasvanul Samuti annab konventsioon

motildeista et votildeib tekkida konflikt lapse huvide ja vanemate votildei uumlhiskonna huvide vahel

Sellised konfliktid peab lahendama laste huvidega arvestades neid esile totildestes Laste huvid

defineeritakse tulenevalt konventsioonist mille jaumlrgi on olulised naumliteks otildeigus haridusele

otildeigus perekonnaelule ning otildeigus olla kuulatud ja austatud indiviidina55

Vastavalt

konventsiooni artikkel 18-le on vanematel esimene vastutus laste kasvatamise ja arengu eest

ehk siis vanemad on laste otildeiguste tagajad kasvatajad kaitsjad ja hoolitsejad

Konventsiooni keelekasutusest tuleneb see et termin bdquovanemldquo votildeib ka viidata paljudele

erinevatele peremudelitele mis kaasaegses maailmas eksisteerivad Naumliteks votildeib tuua

konventsiooni artikkel 5-e mis viitab laiendatud perekonna taumlhendusele UumlRO Lapse Otildeiguste

Konventsioon toob vaumllja ka perekonna taumlhtsuse Nimetatakse lapse otildeigust perekonnale see

taumlhendab uumlldiselt otildeigust vanematele ja otildeigust olla perekonnaliige See iseloomustab ka tervet

konventsiooni56

Laps ei saa tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest partneritest

koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes UumlRO Lapse Otildeiguste

Konventsiooni artiklis 2 p1 on saumltestatud et osalisriigid peavad tagama nende jurisdiktsiooni

all olevatele lastele kotildeik konventsioonis saumltestatud otildeigused ja kohustused sotildeltumata lapse ja

tema vanema votildei seadusliku hooldaja rassist soost keelest usust votildei muudest tingimustest

53

Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61

(18012013) 54

Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012

httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused

55 Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and What it

Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10 httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019

(06052013)

56 Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine praktikas

Lastekaitse Liit 2005 lk 71-74

32

Jaumlrelikult on erisoolisest perekonnast lapse ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes samasoolises

perekonnas kasvava lapsega konventsiooni taumlhenduses lubamatu ja sobimatu57

Samuti annab konventsiooni artikkel 2 p2 riigile positiivse otildeiguse votildetta kasutusele sobilikud

meetmed laste votilderdsete otildeiguste tagamiseks Kui raumlaumlgitakse homoseksuaalsetele paaridele

uumlheskoos laste kasvatamise otildeiguse andmisest siis mainitakse sageli laste huvidega

arvestamist Siin votildeib tuua naumliteks Gas ja Dubois vs Prantsusmaa kaasuse jt Selles

valdkonnas on naumlha ilmselget arengut esimesed Euroopa riigid mis lubasid samasoolisel

inimesel partneri lapse adopteerida olid Taani (1999) Island (2000) Norra (2001) ja Rootsi

(2003) Nendes riikides on otildeiguslikud reformid toimunud aastatel 1993-2003 Alates 2009

aastast on Soomes lubatud samasoolisel isikul oma partneri last adopteerida Eeliseks on kui

partnerid elavad registreeritud kooselus ja mittebioloogiline vanem on lapse sotsiaalne vanem

ehk tegelik vanem Nendes riikides saab samasooliste vanemate peres elav laps peale

lapsendamist taumlieliku sotsiaal- otildeigus- ja majandusliku kaitse ja samuti tagab see lapse otildeiguse

motildelemale seaduslikule ja sotsiaalsele vanemale Selline otildeiguslik areng naumlitab ka seda et

vanemate seksuaalne saumlttumus votildei sugu ei ole lapse huvide arvestamisel taumlhtis

Areng nendes riikides naumlitab ka seda et perekond koosneb lapsest ja kahest taumliskasvanud

isikust (sotildeltumata soost) Lapsel kes elab sellises perekonnas tekib otildeigus kahele seaduslikule

vanemale ja see annab talle votilderdse kaitse votilderreldes lapsega kes elab heteroseksuaalses peres

Selline areng naumlitab meile mis on kaasaaegne perekond58

See kotildeik taumlhendab et lapsel kes kasvab samasoolises perekonnas peavad olema

samasugused otildeigused nagu ta kasvaks erisooliste vanemate perekonnas kus partnerid kas on

votildei ei ole abielus Lapsel on otildeigus perekonna- ja eraelu kaitsmisele Euroopa Inimotildeiguste

Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ja samuti on tal otildeigus olla mitte diskrimineeritud

vastavalt sama konventsiooni artikkel 14-le Paraku naumleme erinevat suhtumist votilderreldes

lapsega kes elab perekonnas kus vanemad on heteroseksuaalsed Lapsel on vaja otildeigust

57

Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 29 58

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in Europe

National Cross-Border and European Perspectives 2012 lk 102-103120-122

33

perekonna kaitsele ja votildeimalust seadustada oma suhted mitte ainult bioloogilise vanemaga

vaid ka bioloogilise vanema partneriga Kui bioloogiline vanem ja partner on

heteroseksuaalsetes suhetes saab laps motildelema poole notildeusolekuga tagada enda otildeiguse olla

lapsendatud ja luua perekond Kui bioloogiline vanem ja tema partner on homoseksuaalsetes

suhetes siis isegi juhul kui motildelemad pooled on notildeus ei saa laps kasutada oma otildeigust olla

lapsendatud ja luua perekonda kui see ei ole vastuolus tema huvidega Riik arvestab lapse

huve eelkotildeige lapsendamisele lubatavuse kuumlsimuses

Selleks et aru saada partneri otildeigustest lapse suhtes peab enne defineerima kes on partner

lapse jaoks seaduse motildettes Perekonnaseadus annab meile kolm erinevat suhet lapse vanem

votildeotilderasvanem ehk lapse vanemaga abiellunud isik ning kasuvanem ehk isik kes ei ole

vanem ega votildeotilderasvanem vaid isik kes tegelikult last kasvatab Teda votildeib nimetada ka

faktiliseks vanemaks59

Sellest tuleneb et partner on kasuvanem Perekonnaseadust vaadeldes

votildeib oumlelda et kasuvanemal on kasulapse suhtes minimaalsed otildeigused samuti on lapse

otildeigused kasuvanema suhtes minimaalsed ja mitte taumlielikud

Ka Eesti Lastevanemate Liit on seisukohal et laste otildeigused ei ole piisavalt kaitstud seetotildettu

soovivad nad laste otildeiguste tugevdamist olukorras kus uumlks vanematest ei ole bioloogiline

vanem60

Samasooliste paaride puhul on partner faktiline vanem Lastekaitse Liidu president

Loone Ots on seisukohal et laps peab olema turvatud ja kaitstud nagu seda notildeuab Lastekaitse

Konventsioon Samuti arvab ta et samasooliste kooselu seadustamine on tervitatav samm

votilderdotildeiguslikkuse uumlhiskonda Laps satub vaumlgivalla ja hooletuse ohvriks nii samasoolises kui

erisoolises perekonnas seega peaksid tema otildeigused olema votildeimalikult efektiivselt kaitstud

motildelemal juhtumil Uumlhe votildeimaliku seisukoha jaumlrgi peaks samasoolistele peredele andma

lapsendamisotildeiguse erandjuhul see peab olema selgelt lapse huvides ning iga juhtumi puhul

arvestatakse konkreetseid asjaolusid ja teatud vanusest ka lapse notildeusolekut See aitaks vaumlltida

lapse lastekodusse sattumist laps peaks kasvama peres mitte uumlkskotildeik kui haumlsti varustatud

59

Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Edgar Salumaa Juridika

httpwwwjuridicaeejuridica_etphpdocument=etarticles1995123599PRNprvphp 60

Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest lk 3

httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise+koosel

uga+seotud+ettepanekutestpdf (18012013)

34

lastekodus Lastekaitse Liit on seisukohal et laps peab olema kaitstud ja Eesti laps peab

olema otildennelik vaatamata lapse kasvatajate soost61

Naumliteks votildeib tuua EIOtildeK kohtuotsuse Gas

ja Dubois v Prantsusmaa mille puhul kohtuniku eriarvamusel on samasoolises perekonnas

kasvatatav laps erinevas olukorras votilderreldes erisooliste taumliskasvanutega uumlhes peres kasvava

lapsega62

Eesti Potildehiseadus saumltestab ja tunnustab perekonna kaitset ja samuti peetakse potildehiseaduse jaumlrgi

oluliseks laste kasvatamist ning vanematele antakse mitte ainult luba vaid ka kohustus oma

lapsi kasvatada Mainitakse ka riigi kohustust perekonda laste kasvatamisel abistada Riigi

kohustuseks on luua lapsevanematele votildeimalused oma laste kasvatamiseks ja tagada laste

potildehivajadused63

Laps on homoseksuaalses peres kasvades erinevas olukorras votilderreldes heteroseksuaalses

peres kasvava lapsega Viimasel juhul on motildelemal vanemal otildeigus taotleda erinevaid

perekonna- ja laste kasvatamistoetusi kuna motildelemad vanemad votildeivad seadusjaumlrgselt end

lapsevanemana registreerida (bioloogiline vanem lapsendamine) Samasooliste partnerite

puhul on toetuste saamine raskendatud votildei ei ole uumlldse votildeimalik naumliteks votildeib tuua Viimsi

kaasuse probleemi Nii ei saa laps kes kasvab peres kahe samasoolise vanemaga vanemate

kaudu samalaadset riigipoolset toetust Kaasuses X Y ja Z vs Suurbritannia toob Inimotildeiguste

Kohus selgelt vaumllja et inimotildeiguste konventsioon votildeib olla totildelgendatud erinevalt ja perekonna

kaitse laieneb mitte ainult abiellunud paaridele vaid ka de facto peredele

Alati peab arvesse votildetma mitut erinevat faktorit kui kaua kaks taumliskasvanud isikut (sotildeltumata

soost) koos elanud on kas isikud elavad uumlhes leibkonnas kas nad soovivad votildei ei soovi lapsi

koos kasvatada64

Arvatakse et perekonna autentne tunnus on uumlhine laste kasvatamise otildeigus

61

Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012 httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed ( 21012012)

62 Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa 23032012

httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420 (22012013) 63

Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad sotsiaaltoetused ja ndash

teenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007 lk 29 64

Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in International

and Comparative Law Kluwer Law International 2002 lk 261

35

Seega peab uumlhine laste kasvatamisotildeigus olema identselt kaumlttesaadav nii heteroseksuaalsetele

kui ka samasoolistele paaridele Kui erisoolistel paaridel on otildeigus lapsi uumlhiselt kasvatada ilma

registreerimiseta siis peab selline otildeigus olema tagatud ka samasoolistele partneritele65

Eestis puudub spetsialiseerunud organ mis teostaks jaumlrelvalvet laste otildeiguste tagamise uumlle

Seda funktsiooni teostavad erinevad organid koostoumloumls Nendeks kohalik omavalitsus

maavalitsus otildeiguskantsler ja teised66

Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas nr 6-

81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute puumlsiv kooselu kuulub

perekonnapotildehiotildeiguse kaitse alla aga Eestis ei ole selline kooselu reguleeritud ja seetotildettu tuleb

luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Samuti puudub lapsendamist ja

hooldusotildeigust puudutav regulatsioon mis tagaks laste huvide arvestamise samasooliste

paaride puhul Partneril puudub lapsendamise votildeimalus ja see annab hooldusotildeiguse ainult

uumlhele vanemale kuid partnerid elavad koos lapsega ja motildelemad peaksid lapse eest vastutama

ja tema eest kandma hoolt Selline olukord votildeib tuua probleeme lapse hooldamisotildeiguse

teostamisel uumlhe partneri surma korral votildei juhul kui seaduslik lapsevanem ei saa mingil

potildehjusel pikemaajaliselt hooldusotildeigust teostada Samuti pole tagatud partneri otildeigus last edasi

kasvatada kui seaduslik vanem sureb

Probleem on ka uumluumlrisuhetes Votildelaotildeigusseaduse sect289 saumltestab et eluruumi uumluumlrnikul on otildeigus

uumluumlriruumides majutada oma abikaasat alaealisi lapsi ja toumloumlvotildeimetuid vanemaid ilma

uumluumlrileandja notildeusolekuta67

Juhul kui uumluumlrilevotildetja on lapse vanema partner siis ei saa

uumluumlrileandja notildeusolekuta eluruumis majutada last ega tema seaduslikku vanemat Sellega

satub laps ebasoodsasse olukorda votilderreldes lapsega kes elab perekonnas kus motildelemad

partnerid on tema seaduslikud vanemad Lapse eluruumides viibimine sotildeltub uumluumlrileandja

tahtest

65

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs (viide 58) lk 92 66

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava

2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20per

ede20arengukava202012-2020pdf (16022013) 67

Otildeiguskantsler ( viide 3) lk 1 5

36

Laste staatus samasoolistes paarides on laumlbi aegade olnud nagu Pandora laegas Alati on olnud

arusaadav aktsepteeritud ja isegi notildeutud et lapsel peab olema kaks vanemat aga nuumluumldseks on

see arenenud selles suunas et lapsel votildeib olla kaks ema kaks isa votildei isegi kolm vanemat

2007 aastal andis Ontario Kohus oma otsuses AA vs BB ONCA 268

selles kuumlsimuses uue

arengu Selle kaasuse puhul vaumlrbasid kaks homoseksuaalset stabiilses suhtes elavat naist oma

meessoost sotildebra lapse bioloogiliseks eostamiseks Lapse suumlndides olid tema seaduslikeks

vanemateks bioloogiline ema ja bioloogiline isa Bioloogilise ema samasooline partner oli

sellises situatsioonis lapse faktiline vanem taumlitis lapse teise ema rolli ja kandis suurt osa lapse

kasvatamises Kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngisid lapse elus vaumlga olulist rolli ja kandsid lapse

eest hoolt Lapse bioloogilise ema samasooline partner leidis et tal peaksid olema lapse

suhtes samuti seaduslikud otildeigused ja kohustused ning ta poumloumlrdus kohtusse nende otildeiguste ja

kohustuste saamiseks Kohus leidis et kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngivad lapse elus vaumlga suurt

rolli ja lapse otildeiguste tagamise seisukohalt on oluline et kotildeik kolm oleksid tema seaduslikud

vanemad

Kohus arvestas lapse huvidega ning see on selle kaasuse puhul kotildeige olulisem Kohus

otsustas et kotildeik kolm taumliskasvanut peavad olema seaduslike vanematena registreeritud ning

seelaumlbi sai laps kolm seaduslikku vanemat Nimetatud kaasus totildei samasooliste vanemate ja

sellistes peredes elavate laste probleemide osas taumliesti uue arengu Selliseid arenguid jaumllgides

votildeib oletada et ka teised riigid votildetavad Orlando kaasuse arvesse ja hakkavad seda jaumlrgima

Perekonna ja vanema staatuse kontseptsioon on viimase aja jooksul teinud laumlbi suured

muutused ja arengud avardanud piire ja haumlgustanud nende motildeistete traditsioonilist taumlhendust

Niisiis votildeib oletada et laumlhitulevikus toimuvad seadusandluses muudatused mille kohaselt ei

arvestata vanema staatuse saamisel enam vanemate seksuaalse saumlttumuse ja arvuga Selle

asemel votildeetakse arvesse eelkotildeige lapse huvid Selline olukord peaks viima selleni et tagatud

on taumlielik votilderdsus ja vaumllistatud diskrimineerimine Seda propageerib praegusel ajal Euroopa

Inimotildeiguste Konventsiooni artikkel 14

68

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and ROSENBERG

JJA AA v BB 2007 ONCA 2 httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

37

Tihtipeale sotildeltub lapse otildeiguslik staatus perekonnas sellest milline on temaga koos elavate

taumliskasvnanute suhte otildeiguslik staatus ndash sellest kas tegemist on abielu votildei registreeritud

kooseluga On oluline ka maumlrgata et vaumlga paljud riigid on laste kaitse tagamise eesmaumlrgil

avanud samasooliste paaride jaoks votildeimaluse oma suhteid registreerida Selle kaudu on neil

votildeimalus lapsi uumlheskoos lapsendada votildei siis on uumlhel partneril votildeimalik lapsendada partneri

laps Naumliteks Rootsis saavad lapsendamise puhul sarnase otildeigusliku staatuse nii paarid kes on

oma suhted kooseluna registreerinud kui ka abielus olevad erisoolised paarid

Norra ja Sakasamaa lubavad neil paumlevil registreeritud kooselus elavatel samasoolistel isikutel

lapsendada oma partneri lapse Siin tuleb aga silmas pidada et tegemist on siseriiklike

seadustega mis ei garanteeri nende rahvusvahelist tunnustamist Perekonna seisukohalt

taumlhendab see seda et nii lastel kui tema vanematel votildeivad tekkida otildeiguslikud probleemid

vaumlljaspool riiki juhul kui teises riigis ei kehti sarnased seadused69

Euroopa Liidu otildeigus

perekonnaotildeiguse valdkonnas notildeuab uumlhtlustamist ja liigub kiirelt sinnapoole Kindlasti on

vajalik demokraatlik ja selge lahendus mis hakkaks potildehinema Euroopa Inimotildeiguste

Konventsioonil

69

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family Law

Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008 lk 101-110

38

Kokkuvotildete

Uurimistoumlouml kaumligus olen jotildeudnud jaumlreldusele et kuigi Eestis ei ole perekonna motildeiste

defineeritud on selle motildeiste seadusaktidesse sisse viimine aumlaumlrmiselt oluline nii erisooliste kui

ka samasooliste paariride ja nendega koos elavate laste perekonnakaitse otildeiguse tagamiseks

Viimsi kaasus on vaumlga hea naumlide Eesti seadusandlusest Tuginedes Euroopa Liidu otildeigusele ja

Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtukaasustele olen jotildeudnud jaumlreldusele et teatud juhtudel

peavad nii erisooliste kui ka samasooliste paaride pered koos lastega votildei ilma kuuluma

perekonna kaitse alla Samuti peab registreerimata kooselus paari peres elav laps kuuluma

oma tegelike vanematega uumlhte perekonda ning olema kaitstud perekonna motildeiste taumlhenduses

taumlpselt samamoodi kui laps kes elab registreeritud kooselu sotildelminud faktiliste vanematega

Igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja diskrimineerimine mis potildehineb isikute

sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud Euroopa Liidu liikmesriigid ei tohi perekonna ja

uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise potildehjuseks nimetada Euroopa

Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta

perekonnaeluna millel on riiklik kaitse

Teine peatuumlkk naumlitas et hetkel votildeivad lapsel tekkida perekonnaliikmetega erinevad otildeiguslikud

suhed Perekonnaliige ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem seega on tema otildeigused lapse

suhtes ja lapse otildeigused faktilise vanema vastu piiritletud Faktiliste vanematega kes ei ole

oma suhteid registreerinud koos elav laps on ebavotilderdses olukorras votilderreldes lapsega kes elab

faktiliste vanematega kes on oma suhteid registreerinud Nii tekib lapse lastekodusse

sattumise oht naumliteks bioloogilise vanema surma puhul kui teisel faktilisel vanemal

puuduvad lapse uumlle vanemlikud otildeigused Selline kohtlemine ei pruugi olla lapse huvidega

kooskotildelas Abielus paari puhul seda probleemi ei teki

Kolmandas peatuumlkis kaumlsitlesin LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdset kohtlemist

votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega Toumloumlst tuleb

selgelt vaumllja et ebavotilderdsel kohtlemisel ei ole otildeigustust ja see ei ole kooskotildelas lapse huvidega

Lapsel on otildeigus kahele vanemale ning oma tegelike vanemate tunnustamisele sotildeltumata

tegelike kasvatajate soost Laps peab igal juhul olema kaitstud sotildeltumata sellest kas tema

39

faktilised vanemad on oma suhted registreerinud votildei mitte kuna laps ei saa seda kuidagi

motildejutada Samasooliste paaride puhul on laps ebavotilderdses olukorras votilderreldes erisooliste

faktiliste vanematega elava lapsega LGBT peredes elavate laste kaitse on puudulik ja notildeuab

taumliustamist sotildeltumata siseriigi uumlhiskonna valmisolekust ning eelkotildeige tuleb seda kuumlsimust

lahendades tugineda lapse huvidele

40

Summary

Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family

has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost

importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex

couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good

example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of

the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex

and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection

Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their

real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same

way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any

avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is

prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of

the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court

of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state

The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family

members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of

the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent

are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship

is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered

their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the

death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to

the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no

significance in the case of a married couple

In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent

families compared to children living in families formed by persons of different sexes The

thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests

Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition

41

regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their

factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any

bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared

to children living with their factual parents of different sexes The protection of children

living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the

general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into

consideration in the first place when solving the problem

42

Kasutatud materjalide loetelu

Kasutatud kirjandus

Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009

Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in

International and Comparative Law Kluwer Law International 2002

Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or

Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008

Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika

EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of

Fundamental Rights of the European Union 2006

European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw

European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and

discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal

analysis 2010

Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012

Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia

Antwerp-Oxford 2005

Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st

Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009

Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family

Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008

Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of

Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law

Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007

Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad

sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007

43

Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine

praktikas Lastekaitse Liit 2005

Kasutatud normatiivmaterjal

Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303

Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification

Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their

family members to move and reside freely within the territory of the Member States

Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50

Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2

Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8

Perekonnaseadus RT I 27062012 12

Kasutatud internetiallikad

Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second

Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June

2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and

ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2

httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-

2pg-27

Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of

fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012

httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6

-2008-0479amplanguage=EN

European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working

Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties

Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007

httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf

44

GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf

Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-

10xls

Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest

httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise

+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf

Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61

Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012

httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused

Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012

httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed

Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta

Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-

perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta

Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk

32

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC

C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf

Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France

httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886

Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa

23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede

arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja

20perede20arengukava202012-2020pdf

The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010

httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf

Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and

What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10

httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019

45

Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri

httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool

iste_isikute_peresuhepdf

Viidatud kohtupraktika

EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa

EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa

EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria

EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits

EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola

EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95

EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria

TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009

TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010

18

koos perekonnana Kui doonor on teada ja ei soovi lapse suhtes seemnerakkude andmise

momendil vanemlikke otildeigusi siis ei saa teda vanemana maumlaumlratleda kuna ta ei moodusta

bioloogilise emaga perekonda Juhul kui doonor pole teada ja seemnerakud on tulnud

spermapangast ei saa doonor mitte mingil juhul olla lapse seaduslik vanem ning samuti pole

tal votildeimalust seda taotleda

Kotildeigil neil juhtudel on arvestatud olulist faktorit ndash selleks on reaalne pereelu doonori ja lapse

bioloogilise ema vahel ning motildelema kindel soov votildei soovi puudus saada lapse ametlikuks

vanemaks Sellega on laps samuti kaitstud tal on otildeigus olla oma tegelike vanemate laps33

Juhul kui Hollandis elavad naissoost parterid on abiellunud ja nende perekonda suumlnnib laps

siis saavad motildelemad partnerid automaatselt seadusejaumlrgselt lapse vanemateks ainuke erand

oleks siis kui lapse isal oleks enne lapse suumlndi tema suhtes seaduslikud otildeigused (sel juhul ei

pea lapse isa olema bioloogiline isa) Samuti eksisteerib votildeimalus et samal ajal oleksid

hooldajad nii lapse bioloogiline isa kui last kasvatav samasooline naistepaar Sellisel juhul

antakse isale isadusotildeigus ning samasoolised naissoost partnerid saavad uumlhise vanemliku

vastutuse34

Homoseksuaalsetele meessoost paaridele on Hollandis laste saamiseks avatud ka

asendusemaduse votildeimalus Selleks on kaks votildeimalust asendusemale kantakse uumlle

doonornaise munarakud mis on kunstlikult viljastatud uumlhe partneri seemnerakkudega votildei siis

viljastatakse asendusema munarakud kunstlikult uumlhe partneri seemnerakkudega Motildelemal

juhul on seaduslikeks vanemateks asendusema ning seemnerakkude doonor ehk uumlks

partneritest kelle seemnerakke kunstliku viljastamise puhul kasutati Partner ei saa

vanemlikke otildeigusi seaduse alusel automaatselt kuid teine partner votildeib esitada taotluse

lapsendamiseks ning selle protsessi kaumligus omandab teine meessoost partner vanemlikud

otildeigused35

Nimetatud juhtudel on samasoolises perekonnas kasvava lapse motildelemad faktilised

vanemad ka seaduslikud vanemad ja selline perekond on kaitstud siseriiklike seadustega

erisooliste paaridega votilderdselt

33

Machtelt Vonk (viide 32) lk 179-180 34

Machtelt Vonk (viide 32) lk 185 35

Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st Century

Organising Committee of the Commission on European Family Law 2009 lk 183

19

Asendusemaduse puhul on seaduslikult vahe kas asendusema on abielus votildei mitte Juhul kui

asendusema on abielus siis on seaduslikuks vanemaks lapse suumlnnitanud ema kuid motildelemad

partnerid saavad lapse uumlheskoos lapsendada Juhul kui asendusema on registreeritud kooselus

votildei vallaline siis votildetab partneritest see kes on lapse bioloogiline vanem isaduse omaks ning

saab seadusliku vanema staatuse partner lapsendab teise partneri lapse36

212 Eesti

Votilderreldes Hollandiga ei ole Eestis lapse ja tema samasoolise bioloogilise vanema partneri

omavaheline otildeiguslik suhe reguleeritud See ei ole kooskotildelas lapse parimate huvide

arvestamisega ning tekitab ebavotilderdset kohtlemist votilderreldes kunstliku viljastamise teel saadud

lapsega kelle bioloogiline ja faktiline vanem on erisoolised37

Eestis saavad kunstliku viljastamise abil lapse saada ainult naissoost samasoolised paarid ja

seda kahel erineval viisil kunstlik viljastamine mehe seemnerakkudega ning votildeotilderast

munarakust loodud embruumlo uumllekandmine naisele

Igale naistele on loodud votildeimalus kasutada kunstilikku viljastamist Kui heteroseksuaalne

naine on abielus siis on tal kunstlikuks viljastamiseks vaja oma abikaasa kirjalikku luba

vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seaduse38

sect 17-le Kui naine elab

homoseksuaalses kooselus ja soovib teostada kunstlikku viljastamist siis ei maumlngi tema

elukaaslane selle seaduse jaumlrgi olulist otildeigusliku rolli Seaduse jaumlrgi on partner kotildervaline isik ja

seadus ei defineeri teda kuidagi kuid de facto partner taumlidab lapse kasvatamisel abikaasa rolli

ja tema luba kunstlikuks viljastamiseks oleks samalaadselt vajalik ja oluline nagu

heteroseksuaalsetel paaridel

36

Machtelt Vonk (viide 32) lk 204-205 37

Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or Transgender

Families A European Prespective ILGA-Europe 2008 lk 5 38

Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13

20

Naine kes elab samasoolise partneriga on praeguste seaduste kohaselt sunnitud ennast

vallaliseks naiseks nimetama ja tema kunstlik viljastamine hakkaks toimima kunstliku

viljastamise ja embruumlokaitse seaduse sect-des 21 ja 22 ettenaumlhtud tingimustel sama seaduse sect 5

lg 2 alusel Vastuoluline on ka fakt et samasoolise partneriga elav naine peab nimetama

ennast vallaliseks ka juhul kui on tegelikult samasoolise partneriga suhtes ent soovib last (ja

seda just paarisuhtes koos kasvatada) Selline olukord on tekkinud kuna samasooliste isikute

kooselu ei ole praegusel hetkel kuidagi seaduslikult registreeritav Samasoolises paarisuhtes

elaval naisel sellel juhul on sundvaletamise seisund mis on tekkinud seaduses nimetatud

perekonnaseisu votildeimalike vormide ebataumlielikkuse totildettu

Doonori seemnerakkudega kunstliku viljastamise abil seotud perekonna lapsel on faktiliselt

kaks samasoolist vanemat aga seaduslikult on tal registreeritud ainult bioloogiline ema

Seega kasvab laps seaduse jaumlrgi uumlksikemaga ning tal on otildeigused ja kohustused ainult uumlhe

vanema suhtes

Kunstliku viljastamise meetodi puhul kus uumlhele naisele kantakse uumlle teise naise votildei partneri

munarakust loodud embruumlo loetakse laps samuti potildelvnevaks naisest kes on ta suumlnnitanud

(vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlo kaitse seaduse sect24-le)Vastavalt

perekonnaseaduse sect23 lg 1 on selline kunstlik viljastamine lubatud ainult siis kui naise

viljastamine muul viisil ei ole votildeimalik Sellise kunstliku viljastamise puhul oleks motildelemal

naisel votildeimalik olla lapsega geneetiliselt seotud kuid seaduse jaumlrgi sunnitakse jaumlllegi peale

olukord kus ainult uumlht naist loetakse lapsevanemaks Kui votilderrelda seda olukorda abielus

oleva heteroseksuaalse paariga siis on olukord jaumlrgmine ndash kui naist viljastatakse kunstlikult

tema abikaasa seemnerakkudega siis vastavalt sama seaduse sect17 lg 21

loetakse laps sellest

mehest potildelvnevaks ning motildelemad saavad lapse seaduslikuks vanemaks Nii samasooliste

naiste paari puhul kui ka erisoolise paari puhul votildetavad motildelemad isikud osa kunstliku

viljastamise protsessist ja motildelemad on geneetiliselt lapsega seotud kuid samasooliste naiste

paari puhul on seaduslik vanem ainult lapse suumlnnitatud naine Sellisel juhul tekib ebavotilderdne

kohtlemine

21

Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse39

sect24 lg 1 uumltleb et lapse arengu ja kasvu loomulikuks

keskkonnaks on perekond ning lastega perekonnad peavad saama riiklikku kaitset ja toetust

See taumlhendab et lapse jaoks on aumlaumlrmiselt oluline et tema kaks samasoolist kasvatajat ja tema

ise kuuluksid otildeiguslikult perekonna motildeiste alla Nii saaks ta oma otildeigusi ja kohustusi taumlielikult

rakendada sotildeltumata tema tegelike vanemate soost taumlpselt sama moodi kui laps kes elab

erisooliste faktiliste vanematega Praegune kohtlemine on ebavotilderdne votilderreldes lapsega kes

elab erinevast soost isikutest moodustatud perekonnas kus uumlks taumliskasvanutest on

bioloogiline vanem aga teine on vanema partner See on ka totildeendatud uuringutega40

Erinevast soost isikute kooslust ja nende last nimetatakse praeguse seaduse kohaselt

perekonnaks ja vanema partner on kasuvanem

Meessoost seksuaalvaumlhemustel ei ole votildeimalik kunstliku viljastamise teel last saada kuna

Eestis ei ole vastavalt Karistusseadustiku41

sect132 asendusemadus lubatud See taumlhendab et

samasoolised mehed ei sa uumlheskoos lapsi eostada See taumlhendab ebavotilderdset kohtlemist

votilderreldes samasooliste naiste paaridega

22 Votildeotilderaslapse lapsendamise abil seotud laps

221 Euroopa Inimotildeiguste Kohus

Euroopa Liidus on samasooliste paaride ja nende laste probleem lahendatud igas riigis

erinevalt Analuumluumlsin motildenda Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtuotsust mis on taumlitmiseks

kohustuslikud ka Eestis Kaasuse Frettegrave vs Prantsusmaa taotleja arvates rikuti tema otildeigust

austusele era- ja perekonnaelu vastu ehk siis rikuti inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse

konventsiooni artikkel 8 ja artikkel 14 mis keelavad diskrimineerimist Taotleja soovis uumlksi

last adopteerida ja taotles seda 1991 aasta oktoobris Esimesel intervjuul avaldas taotleja oma

homoseksuaalsuse ja vaumlitis et ta elab uumlksinda ilma partnerita Peale seda pakkus intervjueerija

39

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50

40 Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 24-33

41 Karistusseadustik RT I 17042013 8

22

vaumllja lapsendamise protsessi lotildepetamise 1993 aastal jaumlttis Pariisi Sotsiaalfondi osakond

hageja taotluse rahuldamata Antud otsuse potildehjuseks oli see et Frette pakkus lapse jaoks

ebastabiilset ja potentsiaalselt last kahjustavat emarolli mudelit Potildehiline kuumlsimus oli selles et

kas uumlksik homoseksuaalne isa on votildeimeline last kasvatama votildei mitte Euroopa Inimotildeiguste

Kohus otsustas haumlaumlletustulemusega neli kolme vastu et rikkumist artikkel 14 koostoimes

artikkel 842

ei olnud Seega ei tohi Eestis takistada laste lapsendamist homoseksuaalsetele

isikutele

Peale Frettegrave vs Prantsusmaa kaasust esitas Ameerika Uumlhendriikide Psuumlhhoanaluumluumltiline

Assotsiatsioon avalduse et geid ja lesbid on nii uumlksikisikute kui paaridena votildeimelised

tegutsema ja last kasvatama lapse huvidest laumlhtudes Nad on votildeimelised taumlitma lapse tervist

kahjustamata kotildeiki kohustusi ja peaksid saama heteroseksuaalsete vanematega votilderdsed

otildeigused ning seda nii paaris kui ka uumlksikisikuna Eelpool toodud uuringute naumlited muudavad

kohtu arvamuse punktis 42 taumliesti otildeigustamatuks Lisaks sellele vaumlidab kohus punktis 42 et ei

ole piisavalt palju lapsi et adopteerimise notildeudlust rahuldada See on vaidlustatav arvamus43

ILGA-EUROPE-i kaasuse kommentaaride kokkuvotildettes totildei autor vaumllja arvamuse et nii kaua

kui Prantsusmaal on lubatud lapsendamine uumlksikutele heteroseksuaalsete isikutele ei luba

artikkel 8 ja artikkel 14 Prantsusmaa haldusorganitel ja kohtutel jaumltta geisid ja lesbisid

lapsendamise protsessist vaumllja nimetades potildehjuseks nende isikute seksuaalsaumlttumust 17

Jaumlrgmiseks vaatlen laumlhemalt kaasust EB vs Prantsusmaa 1998 aasta veebruaris esitas

taotleja Prantsusmaal taotluse lapse lapsendamiseks Lapsendamise menetluse kaumligus mainis

taotluse esitaja et ta on homoseksuaalne ja tal on samasooline partner R

Augustis 1998 andis taotlejat kuumlsitlenud psuumlhholoog hinnangu et talle ei peaks lapsendamist

lubama Potildehjusena totildei psuumlhholoog vaumllja asjaolu et taotleja hakkab last uumlksi kasvatama ning

see kahjustaks last kuna laps peaks naumlgema kindlat peremudelit kus on nii isa kui ka ema

42

EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v France 43

Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second

Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June

2005httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf (09102012)

23

Lisaks sellele vaumlitis psuumlhholoog et taotleja elab oma samasoolise partneriga aga ei soovi seda

kinnitada ja jaumltab partnerisse puutuvad kuumlsimused vastamata See votildeib samuti last kahjustada

kuna ta saab ainult emade eeskuju Psuumlhholoogi arvates ei olnud see otildeige

1998 aasta oktoobris esitas perenotildeukogu lapsendamise juhatuse esindaja arvamuse et

taotlejale ei peaks lapsendamist lubama Ta vaumlitis et vastavalt tema kogemusele on lapse

jaoks paremad perekonnad kus on nii ema kui ka isa ehk siis lapsendamiseks sobivad

erisoolised paarid

1998 novembris ei lubatud taotlejal lapsendamist jaumlrgnevatel potildehjustel taotleja ei ole

uumlksikemana votildeimeline naumlitama lapsele otildeiget peremudelit kus maumlngib olulist osa mehelik roll

ja taotleja partneri osavotildett lapse kasvatamisel ei ole kindlaks tehtud See votildeib samuti last

kahjustada

Halduskohus ei lubanud samuti taotlejale lapsendamist ning tugines seejuures

homoseksuaalsuse argumendile Nii rikkus ta inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse

konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga

Kohus taumlheldas taotleja elustiili mis ei ole lapse kasvatamiseks sobilik ning ei ole lapse

huvides ja votildeib teda kahjustada Lisaks sellele on kohaliku tsiviilseadustiku artikkel 343 jaumlrgi

lubatud lapsendamise taotlemine igauumlhele kes on vaumlhemalt 28 aastat vana Seega rikuti ka

kohalikku seadust mitte ainult konventsiooni

Prantsusmaa tugines kohtuotsusele Frettegrave vs Prantsusmaa kaasuses kus kohus ei rahuldanud

taotleja esitatud notildeuet Seekord otsustas kohus otsuse punktis 51 et eelnevas kaasuses rikuti

artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga44

Euroopa Inimotildeiguste Kohus otsustas haumlaumlltega kuumlmme

seitsme vastu et rikuti artikkel 14 koostoimes artikkel 8-ga45

44

EIKo 2201 2008 4354602 EB v France 45

Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France

httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886 22012008

24

Kaasustest votildeib vaumllja lugeda et homoseksuaalsed lapsevanemad ei saa kuidagi last kahjustada

ja homoseksuaalsus ei taumlhenda seda et sellises perekonnas kasvav laps ei saa otildeiget kasvatust

Homoseksuaalsed vanemad ei kaumlitu lapse huvisid silmas pidades halvemini kui

heteroseksuaalsed vanemad Laste adopteerimise puhul ei saa taotleja homoseksuaalsus

kuidagi motildejutada lapsendamise lubamist votildei mittelubamist Homoseksuaalse eluviisi toomine

potildehjuseks miks mitte adopteerida on keelatud ja rikub konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus

artikkel 8-ga

Neid kaasused on omavahel vaumlga sarnased Ferreteacute kaasuses otsustas kohus nelja haumlaumllega

kolme vastu et antud juhul ei olnud artikkel 8 koosmotildejus artikkel 14 rikkumist aga EB

kaasuses otsustas kohus kuumlmne haumlaumllega seitsme vastu et tegemist oli rikkumisega Euroopa

Inimotildeiguste Kohtu Kohtu president ja Prantsusmaa kohtunik Kohtunik Costa olid Ferreteacute

kaasuse puhul enamikus ja arvasid et rikkumist ei olnud aga EB kaasuses otsustasid nad

juba seda et taotleja otildeigused olid rikutud EB kaasuse puhul maumlrkas kohus ka seda et alates

Ferretteacute kaasuse jaumlrel on toimunud ilmselge otildeiguse areng samasoolistele isikutele

lapsendamise kuumlsimuses ja nuumluumldseks on see legaalne juba kuumlmnes Euroopa Liidu riigis Seda

votildeib ka totildelgendada nii et konventsiooni saumltted ei oma kindlat totildelgendust vaid seda peab

totildelgendama kaumlesoleva hetke otildeiguslikku olukorda arvestades46

Motildelema kaasuse puhul toimub

lapsendamine vallalise isiku poolt kuid EB kaasuse puhul oli taotlejal partner ja kuna

lapsendamine on antud olukorras vaid ainuisikuline ei oleks lapsel mingeid otildeigusi ega

kohustusi teda lapsendanud inimese partneri suhtes

222 Eesti

Eesti seadus ei keela seksuaalvaumlhemustele uumlksinda lapsendamist ent justiitsministeeriumil on

arvamus et samasoolistele partneritele lapsendamise lubamine on keeruline ja tihti peale

vaidlustatav teema kuna ministeeriumi arvates ei ole Eesti uumlhiskond kindel et samasoolistele

partneritele lapsendamine on lapse huvides ja ei kahjusta teda47

kuid laste otildeiguste kaitset

tagades ei tohi tugineda uumlhiskonna valmisolekule LGBT perekonnade tunnustamisel

46

European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw 47

Andra Olm (viide 12) lk 63

25

Perekonnaseaduse48

sect148 uumltleb et lapsendada votildeivad nii vallalised kui ka abielu sotildelminud

isikud Kuivotilderd LGBT inimesed ei saa oma vahel sotildelmida abielu ega oma suhteid muul moel

registreerida siis on nad otildeiguslikult vallalised isikud vaatamata sellele et nad faktiliselt

moodustavad perekonna Seega laieneb neile lapsendamise puhul perekonnaseaduse sect148 lg1

mis uumltleb et vallaline isik votildeib lapsendada ainult uumlksinda Samuti ei saa perekonnaseaduse

sect149 jaumlrgi teine partner sama last lapsendada sest lapsendamissuhete kestel ei saa muu isik

vaumllja arvatud lapsendaja abikaasa sama last lapsendada Kui vaadata siinkohal lapse otildeigusi

lapsendaja partneri suhtes siis ei ole lapsel oma vanema partneri suhtes vastavalt

perekonnaseaduse sect161 mingeid otildeigusi ega kohustusi sest lapse hooldamisotildeigus laieneb vaid

sellisel juhul kui abikaasad lapsendavad uumlhiselt votildei lapsendatakse abikaasa laps Muudel

juhtudel kuulub hooldamise otildeigus ainult lapsendajale ainuisikuliselt

Samasoolised partnerid kuuluvad selle seaduse taumlhenduses muude juhtumite hulka Seega ndash

elades kahe samasoolise vanemaga peres kus kumbki ei ole bioloogiline vanem on lapsel

otildeigused ja kohustused ainult uumlhe vanema vastu Naumliteks kui uumlhel partneril on bioloogiline votildei

lapsendatud laps olemas ja teine partner soovib omalt poolt perekonnavaumlliselt teist last

lapsendada siis lapsendamise protsessi kaumligus ei arvestata perekonnaseaduse sect147 lg 2-ga

mis uumltleb et lapsendamine ei ole lubatud kui lapsendaja lapsed on selle vastu votildei kui

lapsendaja lapsed kahjustavad mingil maumlaumlral lapsendatava huve Kuna lapsendatav saabub

perekonda kus on olemas teised lapsed tuleks kindlasti arvestada nende huvidega ja

veenduda et nad ei kahjusta lapsendatavat aga sellisel juhul toimub lapsendamine

seadusjaumlrgselt vallalise isiku poolt See ei ole paraku piisav lapse huvidega arvestamine

Samuti tekib lapsendamise puhul vanusepiiranguga seotud ebavotilderdne kohtlemine

Perekonnaseaduse sect150 lg 1 uumltleb et lapsendada votildeib vaumlhemalt 25-aastane piiramata

teovotildeimega isik kuid lg 2 uumltleb et kohus votildeib erandjuhtudel lubada lapsendamist ka

vaumlhemalt 18-aastasele juhul kui ta lapsendab oma abikaasa lapse Samasooliste paaride jaoks

see jaumlllegi ei kehti kuivotilderd neil ei ole votildeimalik omavahel abielluda See on oluline piirang

mis votildeib tingida olukorra kus uumlks partner kes on lapse seaduslik vanem sureb ja tema

48

Perekonnaseadus RT I 27062012 12

26

partner kes on last kasvatanud on alla 25-aastane ning seega ei ole tal seaduse jaumlrgi votildeimalik

surnud partneri last lapsendada Nii tekib lapse lastekodusse sattumise oht ning see ei pruugi

olla lapse huvidega kooskotildelas Lapse jaoks on tema bioloogilise vanema partner tegelik

vanem ning perekonnaliige kuid tekib olukord kus laps eemaldatakse tema ellu jaumlaumlnud

faktilisest vanemast Abielus paari puhul seda probleemi ei teki kuna sellisel juhul on lapse

bioloogilise vanema partner lapse seaduslik kasuvanem isegi kui ta pole last lapsendanud

vastavalt perekonnaseadusele Ning bioloogilise vanema surma puhul ei eemaldata last

kasuvanemast ning olles alla 25-aastane kasuvanem saab erandolukorras lapsendada ka

surnud abikaasa last

Seega tuginenes Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikale tuleb Eestis luua laste ning

samasoolistest isikutest moodustatud perekondade ja nende laste kaitse ning tagada laste

parimate huvide arvestamine vastavalt laste otildeigustele Inimotildeiguste konventsiooni antud otildeigus

perekonnakaitsele rakendub samuti laste suhtes

23 Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud laps

Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapse otildeiguslik seis on erinev ja mingil maumlaumlral

raskem kui eelnevatel juhtudel Siin votildeib naumlha kolme erinevat teed Uumlks stsenaarium on

selline et lapsel on kaks seaduslikku vanemat kes on lahus kusjuures motildelemad on

bioloogilised vanemad ning uumlhel vanemal on samasooline partner ja laps elab nendega koos

Teise variandi puhul on lapsel kaks bioloogilist vanemat kes on lahus Uumlhel vanemal

puuduvad votildei on aumlra votildeetud vanemaotildeigused ning laps elab oma seadusliku bioloogilise

vanemaga ja vanema partneriga Kolmanda votildeimaluse puhul elab samasoolistest isikutest

moodustatud perekonnas vaumlhemalt kaks last igal lapsel on erinevad bioloogilised vanemad

Tegelikkuses elavad lapsed koos uumlhe bioloogilise vanemaga ja vanema partneriga Lapsed ei

ole omavahel veresugulased

231 Eesti

27

Analuumluumlsin kaumlesolevas peatuumlkis eelkotildeige olukorda kus lapsel on kaks seaduslikku bioloogilist

vanemat vanemad on lahus ja laps elab uumlhe seadusliku vanemaga ja tema partneriga See

taumlhendab et lapsel on faktiliselt kolm isikut kes tema eest hoolt kannavad ja tema elust osa

votildetavad Lapsel on otildeiguslik side ainult kahe bioloogilise vanemaga ning vanema partneril kes

elab lapsega koos ja kasvatab last puudub otildeiguslik side lapsega Kui votilderrelda seda olukorda

heteroseksuaalse perekonnaga siis sellisel juhul on uuel partneril votildeimalus partneri last

lapsendada juhul kui teine lapsevanem annab notildeusoleku ja kui nad on abielus vastavalt

perekonnaseaduse sect152 lg1 Selle kohaselt katkeb lapsel otildeiguslik side uumlhe bioloogilise

vanemaga ja tekib see vanema partneriga Homoseksuaalsetel isikutel puudub selline

votildeimalus kuna partneri last saab lapsendada ainult abiellunud votildeotilderasvanem

Otildeiguslik side vanema partneriga puudub ka juhtumi puhul kus lapsel on ainult uumlks seaduslik

vanem ja teiselt bioloogiliselt vanemalt on vanemlikud otildeigused aumlra votildeetud votildei siis ei ole teine

bioloogiline vanem kindlaks tehtud Samas on heteroseksuaalsetel paaridel votildeimalik luua

otildeiguslikud suhteid lapse ja partneri vahel Abielu sotildelmides tekib vastavalt perekonnaseaduse

sect148 lg2 p2 partneril otildeigus lapsendada partneri laps varasematest suhetest Faktiliselt elab

laps kahe samasoolise vanemaga aga otildeiguslikult suhted on tal ainult uumlhe bioloogilise

vanemaga

Kolmas stsenaarium on nimetatutest kotildeige keerulisem Faktiliselt on lapsel kaks samasoolist

vanemat kellest otildeiguslik side on ainult bioloogilisega Samuti on lapsel kasuotildede votildei

kasuvend kelle bioloogiline vanem on tema bioloogilise vanema partner Sellises olukorras

puudub lapsel otildeiguslik suhe teise peres elava lapsega Sellelt pinnalt votildeib tekkida erinev

kohtlemine votilderreldes heteroseksuaalse perega kus partnerid saavad omavahel abielluda ja

lapsi lapsendada ning kus sellisel juhul on kotildeikidel peres kasvavatel lastel ja neid kasvatavatel

taumliskasvanutel omavaheline otildeiguslik side Ebavotilderdne kohtlemine tekib sellisel juhul punktis

mis puudutab laste omavahelist abiellumist (selle lubamist) Perekonnaseaduse sect 3 uumltleb et

isikud kelle sugulussuhe potildehineb lapsendamisel ei votildei omavahel abielluda Kaumlesoleva

seaduse sect 2 lotildeikes 1 nimetatud sugulussuhe potildehineb lapsendamisel antud juhul kaumlsitlen sect2

lg1 p2 venna ja otildee suhteid Heteroseksuaalse perekonna puhul tekib lastel lapsendamise

tagajaumlrjel otildeiguslik otildee ja venna suhe ehk siis neil ei ole lubatud omavahel abielluda kuid

28

samasoolistest isikutest moodustatud perekonna puhul saavad partnerite lapsed omavahel

hiljem abielu sotildelmida kuna nad ei ole otildeiguslikult uumlksteisega seotud Samuti tekib probleem

erinevate toetuste saamises kuna sellist kooslust ei nimetata seaduslikult perekonnaks

Hea naumlide on eelpool vaumllja toodud Viimsi kaasus Selle puhul oli uumlheks osapooleks

samasoolistest isikutest kooslus ning kaasatud oli kolm last kes kotildeik ei olnud omavahel

otildeiguslikult seotud Osapool taotles Viimsi vallavalitsuselt laste lasteaia- ja koolitoidu ning

sotildeiduotildeiguse tasuta saamist Viimsi vallavalitsuse 12062009 korraldusega nr 373 jaumleti

kaebaja taotlused rahuldamata kuid Viimsi vallavolikogu maumlaumlrus nr 16 ei sisalda perekonna

totildelgendust ega kitsendavat saumltet mis taumlpsustaks mis soost peavad olema vanemad ja mis

otildeiguslik side vanemate ja laste vahel eksisteerib49

Samuti tekib probleem miks uumlhes

leibkonnas elavad faktilised otildede ja vend ei ole lapsega seaduslikult seotud ning ei kuulu lapse

perekonda Hetkel ei ole Eesti seadustes perekonna motildeiste defineeritud See taumlhendab et

samasoolises perekonnas elav laps ja tema bioloogilise vanema partneri lapsed ei ole

omavahel otildede ja vend kuid abiellunud erisoolise paari puhul oleks

232 Euroopa Liit ja Inimotildeiguste Kohus

Euroopa Inimotildeiguste Kohus tegi kohtuotsusega X ja teised vs Austria suure sammu laste

otildeiguste ja nende samasooliste vanemate probleemi lahendamisel ja naumlitas nii kaasaegseid

seisukohti Kaasuse taotlejateks olid kaks naissoost isikut kelle peres oli laps ning uumlks

taotleja soovis lapsendada partneri bioloogilist last Laps oli suumlndinud vaumlljaspool abielu ja

ainult lapse bioloogilisel emal oli lapse hooldusotildeigus Selle juhtumi puhul oli lapsel ka

bioloogiline isa kes maksis regulaarselt lapse elatist ning keeldus lapse ema partnerile

adopteerimisotildeiguse andmisest

Austria seaduste jaumlrgi kaotaks lapse ema partneri lapse adopteerimise puhul otildeigused lapse

suhtes kuid isa otildeigused oleksid tagatud Seega ei olnud lapsendamine Austria seisukohast

votildeimalik Taotlejad soovisid oma faktilise pere otildeiguslikku tunnustamist ning lapse

bioloogilise ema partneri tunnistamist lapse vanemana lapse bioloogilise isa asemel Austria

49

Inimotildeigused Eestis (viide 8) lk 141-143

29

seaduste jaumlrgi oli votildeimalik partneri last lapsendada nii abiellunud paaridele kui ka

mitteabiellunud heteroseksuaalsetele paaridele kes elavad stabiilses suhtes Kohus toob

punktis 95 selgelt vaumllja et samasooliste isikute stabiilne kooselu kuulub perekonna motildeiste

alla taumlpselt samamoodi nagu stabiilne erisooliste isikute kooselu Samuti leiab kohus et laps

kes elab oma bioloogilise vanema ja tema partneriga kes motildelemad kannavad tema eest hoolt

kuulub ka perekonda ja kotildeik kolm isikut peavad olema kaitstud artikkel 8 taumlhenduses ning

kuuluvad uumlheskoos perekonna motildeiste alla Sellist kooslust ei tohi diskrimineerida votilderreldes

erisooliste isikutest moodustatud perekonnaga ning antud kaasuse puhul on tegemist artikkel

14 koosmotildejus artikkel 8-ga rikkumisega

Antud kaasuse puhul leidis kohus et taotlejad sealhulgas uumlhe taotleja laps elasid kooselus

mis on vaumlga sarnane kooseluga mida elavad abiellunud heteroseksuaalsed isikud kus uumlks

abikaasa soovib lapsendada teise abikaasa last Vahe on selles et samasooline paar ei votildei

abielluda ja saab vaid omavahelised suhted registreerida Selline registreerimine ei anna

votildeimalust partneri last lapsendada kuna Austria seadustega pole lubatud lapsendamine

registreeritud partneritele Taotlejad ei olnud registreeritud see andis neile votildeimaluse partneri

last lapsendada kuna Austria seadusandlus lubab stabiilses registreerimata kooselus elavatel

heteroseksuaalsetel paaridel partneri lapse adopteerida Kohus leidis et antud kaasuse puhul

ei olnud artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumist mis kaumlsitleb abiellunud

heteroseksuaalsete isikutega kus uumlks abikaasa tahab lapsendada teise abikaasa bioloogilist

last vaid oli artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumine votilderreldes heteroseksuaalsete

faktiliste kooslustega kus uumlks partner tahab lapsendad teise partneri last

Otsuse poolt olnud kohtunikud leidsid et konventsioon ei kohusta liikmesriike andma otildeigust

mitteabiellunud paaridele partneri lapse lapsendamiseks Kuid kui selline otildeigus on olemas

siis ei ole samasooliste paaride diskrimineeriv kohtlemine lubatud Erinev kohtlemine ei ole

potildehjendatud kuna see ei ole lapse otildeiguste kaitseks vajalik Kohus ei votildetnud vastu ka Austria

vastuvaumlidet et selles kuumlsimuses puudub Euroopas uumlhine arvamus ning seetotildettu tuleks

kuumlsimuse lahendamine jaumltta riigi paumldevusse50

50

EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria

30

3 LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes erinevast

soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega

Laste ja nende perede otildeiguslikus kaitses on kaks erinevad teed Iga riik aktsepteerib igal juhul

seda et igal lapsel on kaks bioloogilist vanemat ehk siis mees ja naine kes on lapse eostanud

bioloogilisel teel votildei kunstliku viljastamise abil Sotildeltumata vanemate votildei lapse tahtest

eksisteerib kaks erinevast soost isikut kellel peaks igal juhul olema lapse suhtes teatavad

otildeigused ning lapsel peaksid olema otildeigused oma vanemate suhtes Teisalt peab kaitsma lapse

otildeigusi ka tema faktilises perekonnas see taumlhendab perekonnas kus laps pikaajaliselt elab

Sellisel juhul peavad motildelemal faktilisel vanemal olema lapse igapaumlevase uumllalpidamise osas

otildeigused ja kohustused51

Tuginedes uumllaltoodud faktidele votildeib vaumlita et lapse huvisid

arvestades on oluline kaitsta lapse otildeigusi tema tegelikus perekonnas sest just faktilised

vanemad votildetavad lapse elust kotildeige enam osa ning kannavad lapse uumlle igapaumlevaselt hoolt ning

see ei sotildeltu neid omavahel siduvatest bioloogilistest sidemetest

Kotildeik eelpool toodu totildeendab et homoseksuaalsetes suhetes elava lapse vanema partneril ja

lapsel ei eksisteeri omavahelisi otildeiguslikke suhteid ja puudub ka votildeimalus neid suhteid luua

kuna partner ei saa lapsendada teise partneri last Tekib olukord kus lapse otildeigused oma

seadusliku vanema partneri suhtes puuduvad ning selline olukord ei taga lapsele piisavat

kaitset

Nii samasooliste isikute kui ka erisooliste isikute kooselu kuhu on kaasatud lapsed peavad

olema eraldi reguleeritud

Miks ei saa laps olla samamoodi kaitstud nagu abielus paari laps52

See on otildeiguslik probleem

mis on jaumlaumlnud Eestis seni lahenduseta Vastavalt UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsioonile on

kotildeik lapsed votilderdsed sotildeltumata soost ja rahvusest sotildeltumata sellest kas nad elavad motildelema

51

Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 14-15 52

Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia

Antwerp-Oxford 2005 lk 291

31

vanemaga uumlksikvanemaga kas nad on suumlndinud registreeritud abielus votildei mitte53

Konventsioon kaumlsitleb last otildeigussubjektina ja taumlheldab et laps on ise oma otildeiguste teostaja54

Konventsioon kehtestab ka lapse ja riigi omavahelise suhte See taumlhendab et riigil ega

vanemal pole lapse uumlle omanikuotildeigust last vaadeldakse indiviidina kellel on omad

inimotildeigused mis on taumlpselt samasugused kui igal taumliskasvanul Samuti annab konventsioon

motildeista et votildeib tekkida konflikt lapse huvide ja vanemate votildei uumlhiskonna huvide vahel

Sellised konfliktid peab lahendama laste huvidega arvestades neid esile totildestes Laste huvid

defineeritakse tulenevalt konventsioonist mille jaumlrgi on olulised naumliteks otildeigus haridusele

otildeigus perekonnaelule ning otildeigus olla kuulatud ja austatud indiviidina55

Vastavalt

konventsiooni artikkel 18-le on vanematel esimene vastutus laste kasvatamise ja arengu eest

ehk siis vanemad on laste otildeiguste tagajad kasvatajad kaitsjad ja hoolitsejad

Konventsiooni keelekasutusest tuleneb see et termin bdquovanemldquo votildeib ka viidata paljudele

erinevatele peremudelitele mis kaasaegses maailmas eksisteerivad Naumliteks votildeib tuua

konventsiooni artikkel 5-e mis viitab laiendatud perekonna taumlhendusele UumlRO Lapse Otildeiguste

Konventsioon toob vaumllja ka perekonna taumlhtsuse Nimetatakse lapse otildeigust perekonnale see

taumlhendab uumlldiselt otildeigust vanematele ja otildeigust olla perekonnaliige See iseloomustab ka tervet

konventsiooni56

Laps ei saa tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest partneritest

koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes UumlRO Lapse Otildeiguste

Konventsiooni artiklis 2 p1 on saumltestatud et osalisriigid peavad tagama nende jurisdiktsiooni

all olevatele lastele kotildeik konventsioonis saumltestatud otildeigused ja kohustused sotildeltumata lapse ja

tema vanema votildei seadusliku hooldaja rassist soost keelest usust votildei muudest tingimustest

53

Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61

(18012013) 54

Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012

httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused

55 Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and What it

Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10 httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019

(06052013)

56 Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine praktikas

Lastekaitse Liit 2005 lk 71-74

32

Jaumlrelikult on erisoolisest perekonnast lapse ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes samasoolises

perekonnas kasvava lapsega konventsiooni taumlhenduses lubamatu ja sobimatu57

Samuti annab konventsiooni artikkel 2 p2 riigile positiivse otildeiguse votildetta kasutusele sobilikud

meetmed laste votilderdsete otildeiguste tagamiseks Kui raumlaumlgitakse homoseksuaalsetele paaridele

uumlheskoos laste kasvatamise otildeiguse andmisest siis mainitakse sageli laste huvidega

arvestamist Siin votildeib tuua naumliteks Gas ja Dubois vs Prantsusmaa kaasuse jt Selles

valdkonnas on naumlha ilmselget arengut esimesed Euroopa riigid mis lubasid samasoolisel

inimesel partneri lapse adopteerida olid Taani (1999) Island (2000) Norra (2001) ja Rootsi

(2003) Nendes riikides on otildeiguslikud reformid toimunud aastatel 1993-2003 Alates 2009

aastast on Soomes lubatud samasoolisel isikul oma partneri last adopteerida Eeliseks on kui

partnerid elavad registreeritud kooselus ja mittebioloogiline vanem on lapse sotsiaalne vanem

ehk tegelik vanem Nendes riikides saab samasooliste vanemate peres elav laps peale

lapsendamist taumlieliku sotsiaal- otildeigus- ja majandusliku kaitse ja samuti tagab see lapse otildeiguse

motildelemale seaduslikule ja sotsiaalsele vanemale Selline otildeiguslik areng naumlitab ka seda et

vanemate seksuaalne saumlttumus votildei sugu ei ole lapse huvide arvestamisel taumlhtis

Areng nendes riikides naumlitab ka seda et perekond koosneb lapsest ja kahest taumliskasvanud

isikust (sotildeltumata soost) Lapsel kes elab sellises perekonnas tekib otildeigus kahele seaduslikule

vanemale ja see annab talle votilderdse kaitse votilderreldes lapsega kes elab heteroseksuaalses peres

Selline areng naumlitab meile mis on kaasaaegne perekond58

See kotildeik taumlhendab et lapsel kes kasvab samasoolises perekonnas peavad olema

samasugused otildeigused nagu ta kasvaks erisooliste vanemate perekonnas kus partnerid kas on

votildei ei ole abielus Lapsel on otildeigus perekonna- ja eraelu kaitsmisele Euroopa Inimotildeiguste

Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ja samuti on tal otildeigus olla mitte diskrimineeritud

vastavalt sama konventsiooni artikkel 14-le Paraku naumleme erinevat suhtumist votilderreldes

lapsega kes elab perekonnas kus vanemad on heteroseksuaalsed Lapsel on vaja otildeigust

57

Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 29 58

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in Europe

National Cross-Border and European Perspectives 2012 lk 102-103120-122

33

perekonna kaitsele ja votildeimalust seadustada oma suhted mitte ainult bioloogilise vanemaga

vaid ka bioloogilise vanema partneriga Kui bioloogiline vanem ja partner on

heteroseksuaalsetes suhetes saab laps motildelema poole notildeusolekuga tagada enda otildeiguse olla

lapsendatud ja luua perekond Kui bioloogiline vanem ja tema partner on homoseksuaalsetes

suhetes siis isegi juhul kui motildelemad pooled on notildeus ei saa laps kasutada oma otildeigust olla

lapsendatud ja luua perekonda kui see ei ole vastuolus tema huvidega Riik arvestab lapse

huve eelkotildeige lapsendamisele lubatavuse kuumlsimuses

Selleks et aru saada partneri otildeigustest lapse suhtes peab enne defineerima kes on partner

lapse jaoks seaduse motildettes Perekonnaseadus annab meile kolm erinevat suhet lapse vanem

votildeotilderasvanem ehk lapse vanemaga abiellunud isik ning kasuvanem ehk isik kes ei ole

vanem ega votildeotilderasvanem vaid isik kes tegelikult last kasvatab Teda votildeib nimetada ka

faktiliseks vanemaks59

Sellest tuleneb et partner on kasuvanem Perekonnaseadust vaadeldes

votildeib oumlelda et kasuvanemal on kasulapse suhtes minimaalsed otildeigused samuti on lapse

otildeigused kasuvanema suhtes minimaalsed ja mitte taumlielikud

Ka Eesti Lastevanemate Liit on seisukohal et laste otildeigused ei ole piisavalt kaitstud seetotildettu

soovivad nad laste otildeiguste tugevdamist olukorras kus uumlks vanematest ei ole bioloogiline

vanem60

Samasooliste paaride puhul on partner faktiline vanem Lastekaitse Liidu president

Loone Ots on seisukohal et laps peab olema turvatud ja kaitstud nagu seda notildeuab Lastekaitse

Konventsioon Samuti arvab ta et samasooliste kooselu seadustamine on tervitatav samm

votilderdotildeiguslikkuse uumlhiskonda Laps satub vaumlgivalla ja hooletuse ohvriks nii samasoolises kui

erisoolises perekonnas seega peaksid tema otildeigused olema votildeimalikult efektiivselt kaitstud

motildelemal juhtumil Uumlhe votildeimaliku seisukoha jaumlrgi peaks samasoolistele peredele andma

lapsendamisotildeiguse erandjuhul see peab olema selgelt lapse huvides ning iga juhtumi puhul

arvestatakse konkreetseid asjaolusid ja teatud vanusest ka lapse notildeusolekut See aitaks vaumlltida

lapse lastekodusse sattumist laps peaks kasvama peres mitte uumlkskotildeik kui haumlsti varustatud

59

Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Edgar Salumaa Juridika

httpwwwjuridicaeejuridica_etphpdocument=etarticles1995123599PRNprvphp 60

Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest lk 3

httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise+koosel

uga+seotud+ettepanekutestpdf (18012013)

34

lastekodus Lastekaitse Liit on seisukohal et laps peab olema kaitstud ja Eesti laps peab

olema otildennelik vaatamata lapse kasvatajate soost61

Naumliteks votildeib tuua EIOtildeK kohtuotsuse Gas

ja Dubois v Prantsusmaa mille puhul kohtuniku eriarvamusel on samasoolises perekonnas

kasvatatav laps erinevas olukorras votilderreldes erisooliste taumliskasvanutega uumlhes peres kasvava

lapsega62

Eesti Potildehiseadus saumltestab ja tunnustab perekonna kaitset ja samuti peetakse potildehiseaduse jaumlrgi

oluliseks laste kasvatamist ning vanematele antakse mitte ainult luba vaid ka kohustus oma

lapsi kasvatada Mainitakse ka riigi kohustust perekonda laste kasvatamisel abistada Riigi

kohustuseks on luua lapsevanematele votildeimalused oma laste kasvatamiseks ja tagada laste

potildehivajadused63

Laps on homoseksuaalses peres kasvades erinevas olukorras votilderreldes heteroseksuaalses

peres kasvava lapsega Viimasel juhul on motildelemal vanemal otildeigus taotleda erinevaid

perekonna- ja laste kasvatamistoetusi kuna motildelemad vanemad votildeivad seadusjaumlrgselt end

lapsevanemana registreerida (bioloogiline vanem lapsendamine) Samasooliste partnerite

puhul on toetuste saamine raskendatud votildei ei ole uumlldse votildeimalik naumliteks votildeib tuua Viimsi

kaasuse probleemi Nii ei saa laps kes kasvab peres kahe samasoolise vanemaga vanemate

kaudu samalaadset riigipoolset toetust Kaasuses X Y ja Z vs Suurbritannia toob Inimotildeiguste

Kohus selgelt vaumllja et inimotildeiguste konventsioon votildeib olla totildelgendatud erinevalt ja perekonna

kaitse laieneb mitte ainult abiellunud paaridele vaid ka de facto peredele

Alati peab arvesse votildetma mitut erinevat faktorit kui kaua kaks taumliskasvanud isikut (sotildeltumata

soost) koos elanud on kas isikud elavad uumlhes leibkonnas kas nad soovivad votildei ei soovi lapsi

koos kasvatada64

Arvatakse et perekonna autentne tunnus on uumlhine laste kasvatamise otildeigus

61

Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012 httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed ( 21012012)

62 Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa 23032012

httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420 (22012013) 63

Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad sotsiaaltoetused ja ndash

teenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007 lk 29 64

Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in International

and Comparative Law Kluwer Law International 2002 lk 261

35

Seega peab uumlhine laste kasvatamisotildeigus olema identselt kaumlttesaadav nii heteroseksuaalsetele

kui ka samasoolistele paaridele Kui erisoolistel paaridel on otildeigus lapsi uumlhiselt kasvatada ilma

registreerimiseta siis peab selline otildeigus olema tagatud ka samasoolistele partneritele65

Eestis puudub spetsialiseerunud organ mis teostaks jaumlrelvalvet laste otildeiguste tagamise uumlle

Seda funktsiooni teostavad erinevad organid koostoumloumls Nendeks kohalik omavalitsus

maavalitsus otildeiguskantsler ja teised66

Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas nr 6-

81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute puumlsiv kooselu kuulub

perekonnapotildehiotildeiguse kaitse alla aga Eestis ei ole selline kooselu reguleeritud ja seetotildettu tuleb

luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Samuti puudub lapsendamist ja

hooldusotildeigust puudutav regulatsioon mis tagaks laste huvide arvestamise samasooliste

paaride puhul Partneril puudub lapsendamise votildeimalus ja see annab hooldusotildeiguse ainult

uumlhele vanemale kuid partnerid elavad koos lapsega ja motildelemad peaksid lapse eest vastutama

ja tema eest kandma hoolt Selline olukord votildeib tuua probleeme lapse hooldamisotildeiguse

teostamisel uumlhe partneri surma korral votildei juhul kui seaduslik lapsevanem ei saa mingil

potildehjusel pikemaajaliselt hooldusotildeigust teostada Samuti pole tagatud partneri otildeigus last edasi

kasvatada kui seaduslik vanem sureb

Probleem on ka uumluumlrisuhetes Votildelaotildeigusseaduse sect289 saumltestab et eluruumi uumluumlrnikul on otildeigus

uumluumlriruumides majutada oma abikaasat alaealisi lapsi ja toumloumlvotildeimetuid vanemaid ilma

uumluumlrileandja notildeusolekuta67

Juhul kui uumluumlrilevotildetja on lapse vanema partner siis ei saa

uumluumlrileandja notildeusolekuta eluruumis majutada last ega tema seaduslikku vanemat Sellega

satub laps ebasoodsasse olukorda votilderreldes lapsega kes elab perekonnas kus motildelemad

partnerid on tema seaduslikud vanemad Lapse eluruumides viibimine sotildeltub uumluumlrileandja

tahtest

65

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs (viide 58) lk 92 66

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava

2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20per

ede20arengukava202012-2020pdf (16022013) 67

Otildeiguskantsler ( viide 3) lk 1 5

36

Laste staatus samasoolistes paarides on laumlbi aegade olnud nagu Pandora laegas Alati on olnud

arusaadav aktsepteeritud ja isegi notildeutud et lapsel peab olema kaks vanemat aga nuumluumldseks on

see arenenud selles suunas et lapsel votildeib olla kaks ema kaks isa votildei isegi kolm vanemat

2007 aastal andis Ontario Kohus oma otsuses AA vs BB ONCA 268

selles kuumlsimuses uue

arengu Selle kaasuse puhul vaumlrbasid kaks homoseksuaalset stabiilses suhtes elavat naist oma

meessoost sotildebra lapse bioloogiliseks eostamiseks Lapse suumlndides olid tema seaduslikeks

vanemateks bioloogiline ema ja bioloogiline isa Bioloogilise ema samasooline partner oli

sellises situatsioonis lapse faktiline vanem taumlitis lapse teise ema rolli ja kandis suurt osa lapse

kasvatamises Kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngisid lapse elus vaumlga olulist rolli ja kandsid lapse

eest hoolt Lapse bioloogilise ema samasooline partner leidis et tal peaksid olema lapse

suhtes samuti seaduslikud otildeigused ja kohustused ning ta poumloumlrdus kohtusse nende otildeiguste ja

kohustuste saamiseks Kohus leidis et kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngivad lapse elus vaumlga suurt

rolli ja lapse otildeiguste tagamise seisukohalt on oluline et kotildeik kolm oleksid tema seaduslikud

vanemad

Kohus arvestas lapse huvidega ning see on selle kaasuse puhul kotildeige olulisem Kohus

otsustas et kotildeik kolm taumliskasvanut peavad olema seaduslike vanematena registreeritud ning

seelaumlbi sai laps kolm seaduslikku vanemat Nimetatud kaasus totildei samasooliste vanemate ja

sellistes peredes elavate laste probleemide osas taumliesti uue arengu Selliseid arenguid jaumllgides

votildeib oletada et ka teised riigid votildetavad Orlando kaasuse arvesse ja hakkavad seda jaumlrgima

Perekonna ja vanema staatuse kontseptsioon on viimase aja jooksul teinud laumlbi suured

muutused ja arengud avardanud piire ja haumlgustanud nende motildeistete traditsioonilist taumlhendust

Niisiis votildeib oletada et laumlhitulevikus toimuvad seadusandluses muudatused mille kohaselt ei

arvestata vanema staatuse saamisel enam vanemate seksuaalse saumlttumuse ja arvuga Selle

asemel votildeetakse arvesse eelkotildeige lapse huvid Selline olukord peaks viima selleni et tagatud

on taumlielik votilderdsus ja vaumllistatud diskrimineerimine Seda propageerib praegusel ajal Euroopa

Inimotildeiguste Konventsiooni artikkel 14

68

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and ROSENBERG

JJA AA v BB 2007 ONCA 2 httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

37

Tihtipeale sotildeltub lapse otildeiguslik staatus perekonnas sellest milline on temaga koos elavate

taumliskasvnanute suhte otildeiguslik staatus ndash sellest kas tegemist on abielu votildei registreeritud

kooseluga On oluline ka maumlrgata et vaumlga paljud riigid on laste kaitse tagamise eesmaumlrgil

avanud samasooliste paaride jaoks votildeimaluse oma suhteid registreerida Selle kaudu on neil

votildeimalus lapsi uumlheskoos lapsendada votildei siis on uumlhel partneril votildeimalik lapsendada partneri

laps Naumliteks Rootsis saavad lapsendamise puhul sarnase otildeigusliku staatuse nii paarid kes on

oma suhted kooseluna registreerinud kui ka abielus olevad erisoolised paarid

Norra ja Sakasamaa lubavad neil paumlevil registreeritud kooselus elavatel samasoolistel isikutel

lapsendada oma partneri lapse Siin tuleb aga silmas pidada et tegemist on siseriiklike

seadustega mis ei garanteeri nende rahvusvahelist tunnustamist Perekonna seisukohalt

taumlhendab see seda et nii lastel kui tema vanematel votildeivad tekkida otildeiguslikud probleemid

vaumlljaspool riiki juhul kui teises riigis ei kehti sarnased seadused69

Euroopa Liidu otildeigus

perekonnaotildeiguse valdkonnas notildeuab uumlhtlustamist ja liigub kiirelt sinnapoole Kindlasti on

vajalik demokraatlik ja selge lahendus mis hakkaks potildehinema Euroopa Inimotildeiguste

Konventsioonil

69

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family Law

Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008 lk 101-110

38

Kokkuvotildete

Uurimistoumlouml kaumligus olen jotildeudnud jaumlreldusele et kuigi Eestis ei ole perekonna motildeiste

defineeritud on selle motildeiste seadusaktidesse sisse viimine aumlaumlrmiselt oluline nii erisooliste kui

ka samasooliste paariride ja nendega koos elavate laste perekonnakaitse otildeiguse tagamiseks

Viimsi kaasus on vaumlga hea naumlide Eesti seadusandlusest Tuginedes Euroopa Liidu otildeigusele ja

Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtukaasustele olen jotildeudnud jaumlreldusele et teatud juhtudel

peavad nii erisooliste kui ka samasooliste paaride pered koos lastega votildei ilma kuuluma

perekonna kaitse alla Samuti peab registreerimata kooselus paari peres elav laps kuuluma

oma tegelike vanematega uumlhte perekonda ning olema kaitstud perekonna motildeiste taumlhenduses

taumlpselt samamoodi kui laps kes elab registreeritud kooselu sotildelminud faktiliste vanematega

Igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja diskrimineerimine mis potildehineb isikute

sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud Euroopa Liidu liikmesriigid ei tohi perekonna ja

uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise potildehjuseks nimetada Euroopa

Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta

perekonnaeluna millel on riiklik kaitse

Teine peatuumlkk naumlitas et hetkel votildeivad lapsel tekkida perekonnaliikmetega erinevad otildeiguslikud

suhed Perekonnaliige ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem seega on tema otildeigused lapse

suhtes ja lapse otildeigused faktilise vanema vastu piiritletud Faktiliste vanematega kes ei ole

oma suhteid registreerinud koos elav laps on ebavotilderdses olukorras votilderreldes lapsega kes elab

faktiliste vanematega kes on oma suhteid registreerinud Nii tekib lapse lastekodusse

sattumise oht naumliteks bioloogilise vanema surma puhul kui teisel faktilisel vanemal

puuduvad lapse uumlle vanemlikud otildeigused Selline kohtlemine ei pruugi olla lapse huvidega

kooskotildelas Abielus paari puhul seda probleemi ei teki

Kolmandas peatuumlkis kaumlsitlesin LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdset kohtlemist

votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega Toumloumlst tuleb

selgelt vaumllja et ebavotilderdsel kohtlemisel ei ole otildeigustust ja see ei ole kooskotildelas lapse huvidega

Lapsel on otildeigus kahele vanemale ning oma tegelike vanemate tunnustamisele sotildeltumata

tegelike kasvatajate soost Laps peab igal juhul olema kaitstud sotildeltumata sellest kas tema

39

faktilised vanemad on oma suhted registreerinud votildei mitte kuna laps ei saa seda kuidagi

motildejutada Samasooliste paaride puhul on laps ebavotilderdses olukorras votilderreldes erisooliste

faktiliste vanematega elava lapsega LGBT peredes elavate laste kaitse on puudulik ja notildeuab

taumliustamist sotildeltumata siseriigi uumlhiskonna valmisolekust ning eelkotildeige tuleb seda kuumlsimust

lahendades tugineda lapse huvidele

40

Summary

Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family

has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost

importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex

couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good

example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of

the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex

and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection

Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their

real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same

way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any

avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is

prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of

the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court

of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state

The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family

members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of

the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent

are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship

is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered

their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the

death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to

the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no

significance in the case of a married couple

In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent

families compared to children living in families formed by persons of different sexes The

thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests

Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition

41

regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their

factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any

bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared

to children living with their factual parents of different sexes The protection of children

living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the

general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into

consideration in the first place when solving the problem

42

Kasutatud materjalide loetelu

Kasutatud kirjandus

Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009

Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in

International and Comparative Law Kluwer Law International 2002

Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or

Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008

Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika

EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of

Fundamental Rights of the European Union 2006

European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw

European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and

discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal

analysis 2010

Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012

Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia

Antwerp-Oxford 2005

Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st

Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009

Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family

Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008

Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of

Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law

Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007

Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad

sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007

43

Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine

praktikas Lastekaitse Liit 2005

Kasutatud normatiivmaterjal

Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303

Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification

Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their

family members to move and reside freely within the territory of the Member States

Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50

Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2

Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8

Perekonnaseadus RT I 27062012 12

Kasutatud internetiallikad

Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second

Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June

2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and

ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2

httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-

2pg-27

Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of

fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012

httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6

-2008-0479amplanguage=EN

European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working

Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties

Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007

httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf

44

GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf

Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-

10xls

Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest

httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise

+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf

Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61

Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012

httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused

Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012

httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed

Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta

Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-

perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta

Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk

32

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC

C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf

Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France

httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886

Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa

23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede

arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja

20perede20arengukava202012-2020pdf

The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010

httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf

Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and

What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10

httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019

45

Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri

httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool

iste_isikute_peresuhepdf

Viidatud kohtupraktika

EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa

EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa

EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria

EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits

EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola

EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95

EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria

TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009

TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010

19

Asendusemaduse puhul on seaduslikult vahe kas asendusema on abielus votildei mitte Juhul kui

asendusema on abielus siis on seaduslikuks vanemaks lapse suumlnnitanud ema kuid motildelemad

partnerid saavad lapse uumlheskoos lapsendada Juhul kui asendusema on registreeritud kooselus

votildei vallaline siis votildetab partneritest see kes on lapse bioloogiline vanem isaduse omaks ning

saab seadusliku vanema staatuse partner lapsendab teise partneri lapse36

212 Eesti

Votilderreldes Hollandiga ei ole Eestis lapse ja tema samasoolise bioloogilise vanema partneri

omavaheline otildeiguslik suhe reguleeritud See ei ole kooskotildelas lapse parimate huvide

arvestamisega ning tekitab ebavotilderdset kohtlemist votilderreldes kunstliku viljastamise teel saadud

lapsega kelle bioloogiline ja faktiline vanem on erisoolised37

Eestis saavad kunstliku viljastamise abil lapse saada ainult naissoost samasoolised paarid ja

seda kahel erineval viisil kunstlik viljastamine mehe seemnerakkudega ning votildeotilderast

munarakust loodud embruumlo uumllekandmine naisele

Igale naistele on loodud votildeimalus kasutada kunstilikku viljastamist Kui heteroseksuaalne

naine on abielus siis on tal kunstlikuks viljastamiseks vaja oma abikaasa kirjalikku luba

vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seaduse38

sect 17-le Kui naine elab

homoseksuaalses kooselus ja soovib teostada kunstlikku viljastamist siis ei maumlngi tema

elukaaslane selle seaduse jaumlrgi olulist otildeigusliku rolli Seaduse jaumlrgi on partner kotildervaline isik ja

seadus ei defineeri teda kuidagi kuid de facto partner taumlidab lapse kasvatamisel abikaasa rolli

ja tema luba kunstlikuks viljastamiseks oleks samalaadselt vajalik ja oluline nagu

heteroseksuaalsetel paaridel

36

Machtelt Vonk (viide 32) lk 204-205 37

Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or Transgender

Families A European Prespective ILGA-Europe 2008 lk 5 38

Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13

20

Naine kes elab samasoolise partneriga on praeguste seaduste kohaselt sunnitud ennast

vallaliseks naiseks nimetama ja tema kunstlik viljastamine hakkaks toimima kunstliku

viljastamise ja embruumlokaitse seaduse sect-des 21 ja 22 ettenaumlhtud tingimustel sama seaduse sect 5

lg 2 alusel Vastuoluline on ka fakt et samasoolise partneriga elav naine peab nimetama

ennast vallaliseks ka juhul kui on tegelikult samasoolise partneriga suhtes ent soovib last (ja

seda just paarisuhtes koos kasvatada) Selline olukord on tekkinud kuna samasooliste isikute

kooselu ei ole praegusel hetkel kuidagi seaduslikult registreeritav Samasoolises paarisuhtes

elaval naisel sellel juhul on sundvaletamise seisund mis on tekkinud seaduses nimetatud

perekonnaseisu votildeimalike vormide ebataumlielikkuse totildettu

Doonori seemnerakkudega kunstliku viljastamise abil seotud perekonna lapsel on faktiliselt

kaks samasoolist vanemat aga seaduslikult on tal registreeritud ainult bioloogiline ema

Seega kasvab laps seaduse jaumlrgi uumlksikemaga ning tal on otildeigused ja kohustused ainult uumlhe

vanema suhtes

Kunstliku viljastamise meetodi puhul kus uumlhele naisele kantakse uumlle teise naise votildei partneri

munarakust loodud embruumlo loetakse laps samuti potildelvnevaks naisest kes on ta suumlnnitanud

(vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlo kaitse seaduse sect24-le)Vastavalt

perekonnaseaduse sect23 lg 1 on selline kunstlik viljastamine lubatud ainult siis kui naise

viljastamine muul viisil ei ole votildeimalik Sellise kunstliku viljastamise puhul oleks motildelemal

naisel votildeimalik olla lapsega geneetiliselt seotud kuid seaduse jaumlrgi sunnitakse jaumlllegi peale

olukord kus ainult uumlht naist loetakse lapsevanemaks Kui votilderrelda seda olukorda abielus

oleva heteroseksuaalse paariga siis on olukord jaumlrgmine ndash kui naist viljastatakse kunstlikult

tema abikaasa seemnerakkudega siis vastavalt sama seaduse sect17 lg 21

loetakse laps sellest

mehest potildelvnevaks ning motildelemad saavad lapse seaduslikuks vanemaks Nii samasooliste

naiste paari puhul kui ka erisoolise paari puhul votildetavad motildelemad isikud osa kunstliku

viljastamise protsessist ja motildelemad on geneetiliselt lapsega seotud kuid samasooliste naiste

paari puhul on seaduslik vanem ainult lapse suumlnnitatud naine Sellisel juhul tekib ebavotilderdne

kohtlemine

21

Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse39

sect24 lg 1 uumltleb et lapse arengu ja kasvu loomulikuks

keskkonnaks on perekond ning lastega perekonnad peavad saama riiklikku kaitset ja toetust

See taumlhendab et lapse jaoks on aumlaumlrmiselt oluline et tema kaks samasoolist kasvatajat ja tema

ise kuuluksid otildeiguslikult perekonna motildeiste alla Nii saaks ta oma otildeigusi ja kohustusi taumlielikult

rakendada sotildeltumata tema tegelike vanemate soost taumlpselt sama moodi kui laps kes elab

erisooliste faktiliste vanematega Praegune kohtlemine on ebavotilderdne votilderreldes lapsega kes

elab erinevast soost isikutest moodustatud perekonnas kus uumlks taumliskasvanutest on

bioloogiline vanem aga teine on vanema partner See on ka totildeendatud uuringutega40

Erinevast soost isikute kooslust ja nende last nimetatakse praeguse seaduse kohaselt

perekonnaks ja vanema partner on kasuvanem

Meessoost seksuaalvaumlhemustel ei ole votildeimalik kunstliku viljastamise teel last saada kuna

Eestis ei ole vastavalt Karistusseadustiku41

sect132 asendusemadus lubatud See taumlhendab et

samasoolised mehed ei sa uumlheskoos lapsi eostada See taumlhendab ebavotilderdset kohtlemist

votilderreldes samasooliste naiste paaridega

22 Votildeotilderaslapse lapsendamise abil seotud laps

221 Euroopa Inimotildeiguste Kohus

Euroopa Liidus on samasooliste paaride ja nende laste probleem lahendatud igas riigis

erinevalt Analuumluumlsin motildenda Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtuotsust mis on taumlitmiseks

kohustuslikud ka Eestis Kaasuse Frettegrave vs Prantsusmaa taotleja arvates rikuti tema otildeigust

austusele era- ja perekonnaelu vastu ehk siis rikuti inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse

konventsiooni artikkel 8 ja artikkel 14 mis keelavad diskrimineerimist Taotleja soovis uumlksi

last adopteerida ja taotles seda 1991 aasta oktoobris Esimesel intervjuul avaldas taotleja oma

homoseksuaalsuse ja vaumlitis et ta elab uumlksinda ilma partnerita Peale seda pakkus intervjueerija

39

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50

40 Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 24-33

41 Karistusseadustik RT I 17042013 8

22

vaumllja lapsendamise protsessi lotildepetamise 1993 aastal jaumlttis Pariisi Sotsiaalfondi osakond

hageja taotluse rahuldamata Antud otsuse potildehjuseks oli see et Frette pakkus lapse jaoks

ebastabiilset ja potentsiaalselt last kahjustavat emarolli mudelit Potildehiline kuumlsimus oli selles et

kas uumlksik homoseksuaalne isa on votildeimeline last kasvatama votildei mitte Euroopa Inimotildeiguste

Kohus otsustas haumlaumlletustulemusega neli kolme vastu et rikkumist artikkel 14 koostoimes

artikkel 842

ei olnud Seega ei tohi Eestis takistada laste lapsendamist homoseksuaalsetele

isikutele

Peale Frettegrave vs Prantsusmaa kaasust esitas Ameerika Uumlhendriikide Psuumlhhoanaluumluumltiline

Assotsiatsioon avalduse et geid ja lesbid on nii uumlksikisikute kui paaridena votildeimelised

tegutsema ja last kasvatama lapse huvidest laumlhtudes Nad on votildeimelised taumlitma lapse tervist

kahjustamata kotildeiki kohustusi ja peaksid saama heteroseksuaalsete vanematega votilderdsed

otildeigused ning seda nii paaris kui ka uumlksikisikuna Eelpool toodud uuringute naumlited muudavad

kohtu arvamuse punktis 42 taumliesti otildeigustamatuks Lisaks sellele vaumlidab kohus punktis 42 et ei

ole piisavalt palju lapsi et adopteerimise notildeudlust rahuldada See on vaidlustatav arvamus43

ILGA-EUROPE-i kaasuse kommentaaride kokkuvotildettes totildei autor vaumllja arvamuse et nii kaua

kui Prantsusmaal on lubatud lapsendamine uumlksikutele heteroseksuaalsete isikutele ei luba

artikkel 8 ja artikkel 14 Prantsusmaa haldusorganitel ja kohtutel jaumltta geisid ja lesbisid

lapsendamise protsessist vaumllja nimetades potildehjuseks nende isikute seksuaalsaumlttumust 17

Jaumlrgmiseks vaatlen laumlhemalt kaasust EB vs Prantsusmaa 1998 aasta veebruaris esitas

taotleja Prantsusmaal taotluse lapse lapsendamiseks Lapsendamise menetluse kaumligus mainis

taotluse esitaja et ta on homoseksuaalne ja tal on samasooline partner R

Augustis 1998 andis taotlejat kuumlsitlenud psuumlhholoog hinnangu et talle ei peaks lapsendamist

lubama Potildehjusena totildei psuumlhholoog vaumllja asjaolu et taotleja hakkab last uumlksi kasvatama ning

see kahjustaks last kuna laps peaks naumlgema kindlat peremudelit kus on nii isa kui ka ema

42

EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v France 43

Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second

Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June

2005httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf (09102012)

23

Lisaks sellele vaumlitis psuumlhholoog et taotleja elab oma samasoolise partneriga aga ei soovi seda

kinnitada ja jaumltab partnerisse puutuvad kuumlsimused vastamata See votildeib samuti last kahjustada

kuna ta saab ainult emade eeskuju Psuumlhholoogi arvates ei olnud see otildeige

1998 aasta oktoobris esitas perenotildeukogu lapsendamise juhatuse esindaja arvamuse et

taotlejale ei peaks lapsendamist lubama Ta vaumlitis et vastavalt tema kogemusele on lapse

jaoks paremad perekonnad kus on nii ema kui ka isa ehk siis lapsendamiseks sobivad

erisoolised paarid

1998 novembris ei lubatud taotlejal lapsendamist jaumlrgnevatel potildehjustel taotleja ei ole

uumlksikemana votildeimeline naumlitama lapsele otildeiget peremudelit kus maumlngib olulist osa mehelik roll

ja taotleja partneri osavotildett lapse kasvatamisel ei ole kindlaks tehtud See votildeib samuti last

kahjustada

Halduskohus ei lubanud samuti taotlejale lapsendamist ning tugines seejuures

homoseksuaalsuse argumendile Nii rikkus ta inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse

konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga

Kohus taumlheldas taotleja elustiili mis ei ole lapse kasvatamiseks sobilik ning ei ole lapse

huvides ja votildeib teda kahjustada Lisaks sellele on kohaliku tsiviilseadustiku artikkel 343 jaumlrgi

lubatud lapsendamise taotlemine igauumlhele kes on vaumlhemalt 28 aastat vana Seega rikuti ka

kohalikku seadust mitte ainult konventsiooni

Prantsusmaa tugines kohtuotsusele Frettegrave vs Prantsusmaa kaasuses kus kohus ei rahuldanud

taotleja esitatud notildeuet Seekord otsustas kohus otsuse punktis 51 et eelnevas kaasuses rikuti

artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga44

Euroopa Inimotildeiguste Kohus otsustas haumlaumlltega kuumlmme

seitsme vastu et rikuti artikkel 14 koostoimes artikkel 8-ga45

44

EIKo 2201 2008 4354602 EB v France 45

Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France

httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886 22012008

24

Kaasustest votildeib vaumllja lugeda et homoseksuaalsed lapsevanemad ei saa kuidagi last kahjustada

ja homoseksuaalsus ei taumlhenda seda et sellises perekonnas kasvav laps ei saa otildeiget kasvatust

Homoseksuaalsed vanemad ei kaumlitu lapse huvisid silmas pidades halvemini kui

heteroseksuaalsed vanemad Laste adopteerimise puhul ei saa taotleja homoseksuaalsus

kuidagi motildejutada lapsendamise lubamist votildei mittelubamist Homoseksuaalse eluviisi toomine

potildehjuseks miks mitte adopteerida on keelatud ja rikub konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus

artikkel 8-ga

Neid kaasused on omavahel vaumlga sarnased Ferreteacute kaasuses otsustas kohus nelja haumlaumllega

kolme vastu et antud juhul ei olnud artikkel 8 koosmotildejus artikkel 14 rikkumist aga EB

kaasuses otsustas kohus kuumlmne haumlaumllega seitsme vastu et tegemist oli rikkumisega Euroopa

Inimotildeiguste Kohtu Kohtu president ja Prantsusmaa kohtunik Kohtunik Costa olid Ferreteacute

kaasuse puhul enamikus ja arvasid et rikkumist ei olnud aga EB kaasuses otsustasid nad

juba seda et taotleja otildeigused olid rikutud EB kaasuse puhul maumlrkas kohus ka seda et alates

Ferretteacute kaasuse jaumlrel on toimunud ilmselge otildeiguse areng samasoolistele isikutele

lapsendamise kuumlsimuses ja nuumluumldseks on see legaalne juba kuumlmnes Euroopa Liidu riigis Seda

votildeib ka totildelgendada nii et konventsiooni saumltted ei oma kindlat totildelgendust vaid seda peab

totildelgendama kaumlesoleva hetke otildeiguslikku olukorda arvestades46

Motildelema kaasuse puhul toimub

lapsendamine vallalise isiku poolt kuid EB kaasuse puhul oli taotlejal partner ja kuna

lapsendamine on antud olukorras vaid ainuisikuline ei oleks lapsel mingeid otildeigusi ega

kohustusi teda lapsendanud inimese partneri suhtes

222 Eesti

Eesti seadus ei keela seksuaalvaumlhemustele uumlksinda lapsendamist ent justiitsministeeriumil on

arvamus et samasoolistele partneritele lapsendamise lubamine on keeruline ja tihti peale

vaidlustatav teema kuna ministeeriumi arvates ei ole Eesti uumlhiskond kindel et samasoolistele

partneritele lapsendamine on lapse huvides ja ei kahjusta teda47

kuid laste otildeiguste kaitset

tagades ei tohi tugineda uumlhiskonna valmisolekule LGBT perekonnade tunnustamisel

46

European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw 47

Andra Olm (viide 12) lk 63

25

Perekonnaseaduse48

sect148 uumltleb et lapsendada votildeivad nii vallalised kui ka abielu sotildelminud

isikud Kuivotilderd LGBT inimesed ei saa oma vahel sotildelmida abielu ega oma suhteid muul moel

registreerida siis on nad otildeiguslikult vallalised isikud vaatamata sellele et nad faktiliselt

moodustavad perekonna Seega laieneb neile lapsendamise puhul perekonnaseaduse sect148 lg1

mis uumltleb et vallaline isik votildeib lapsendada ainult uumlksinda Samuti ei saa perekonnaseaduse

sect149 jaumlrgi teine partner sama last lapsendada sest lapsendamissuhete kestel ei saa muu isik

vaumllja arvatud lapsendaja abikaasa sama last lapsendada Kui vaadata siinkohal lapse otildeigusi

lapsendaja partneri suhtes siis ei ole lapsel oma vanema partneri suhtes vastavalt

perekonnaseaduse sect161 mingeid otildeigusi ega kohustusi sest lapse hooldamisotildeigus laieneb vaid

sellisel juhul kui abikaasad lapsendavad uumlhiselt votildei lapsendatakse abikaasa laps Muudel

juhtudel kuulub hooldamise otildeigus ainult lapsendajale ainuisikuliselt

Samasoolised partnerid kuuluvad selle seaduse taumlhenduses muude juhtumite hulka Seega ndash

elades kahe samasoolise vanemaga peres kus kumbki ei ole bioloogiline vanem on lapsel

otildeigused ja kohustused ainult uumlhe vanema vastu Naumliteks kui uumlhel partneril on bioloogiline votildei

lapsendatud laps olemas ja teine partner soovib omalt poolt perekonnavaumlliselt teist last

lapsendada siis lapsendamise protsessi kaumligus ei arvestata perekonnaseaduse sect147 lg 2-ga

mis uumltleb et lapsendamine ei ole lubatud kui lapsendaja lapsed on selle vastu votildei kui

lapsendaja lapsed kahjustavad mingil maumlaumlral lapsendatava huve Kuna lapsendatav saabub

perekonda kus on olemas teised lapsed tuleks kindlasti arvestada nende huvidega ja

veenduda et nad ei kahjusta lapsendatavat aga sellisel juhul toimub lapsendamine

seadusjaumlrgselt vallalise isiku poolt See ei ole paraku piisav lapse huvidega arvestamine

Samuti tekib lapsendamise puhul vanusepiiranguga seotud ebavotilderdne kohtlemine

Perekonnaseaduse sect150 lg 1 uumltleb et lapsendada votildeib vaumlhemalt 25-aastane piiramata

teovotildeimega isik kuid lg 2 uumltleb et kohus votildeib erandjuhtudel lubada lapsendamist ka

vaumlhemalt 18-aastasele juhul kui ta lapsendab oma abikaasa lapse Samasooliste paaride jaoks

see jaumlllegi ei kehti kuivotilderd neil ei ole votildeimalik omavahel abielluda See on oluline piirang

mis votildeib tingida olukorra kus uumlks partner kes on lapse seaduslik vanem sureb ja tema

48

Perekonnaseadus RT I 27062012 12

26

partner kes on last kasvatanud on alla 25-aastane ning seega ei ole tal seaduse jaumlrgi votildeimalik

surnud partneri last lapsendada Nii tekib lapse lastekodusse sattumise oht ning see ei pruugi

olla lapse huvidega kooskotildelas Lapse jaoks on tema bioloogilise vanema partner tegelik

vanem ning perekonnaliige kuid tekib olukord kus laps eemaldatakse tema ellu jaumlaumlnud

faktilisest vanemast Abielus paari puhul seda probleemi ei teki kuna sellisel juhul on lapse

bioloogilise vanema partner lapse seaduslik kasuvanem isegi kui ta pole last lapsendanud

vastavalt perekonnaseadusele Ning bioloogilise vanema surma puhul ei eemaldata last

kasuvanemast ning olles alla 25-aastane kasuvanem saab erandolukorras lapsendada ka

surnud abikaasa last

Seega tuginenes Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikale tuleb Eestis luua laste ning

samasoolistest isikutest moodustatud perekondade ja nende laste kaitse ning tagada laste

parimate huvide arvestamine vastavalt laste otildeigustele Inimotildeiguste konventsiooni antud otildeigus

perekonnakaitsele rakendub samuti laste suhtes

23 Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud laps

Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapse otildeiguslik seis on erinev ja mingil maumlaumlral

raskem kui eelnevatel juhtudel Siin votildeib naumlha kolme erinevat teed Uumlks stsenaarium on

selline et lapsel on kaks seaduslikku vanemat kes on lahus kusjuures motildelemad on

bioloogilised vanemad ning uumlhel vanemal on samasooline partner ja laps elab nendega koos

Teise variandi puhul on lapsel kaks bioloogilist vanemat kes on lahus Uumlhel vanemal

puuduvad votildei on aumlra votildeetud vanemaotildeigused ning laps elab oma seadusliku bioloogilise

vanemaga ja vanema partneriga Kolmanda votildeimaluse puhul elab samasoolistest isikutest

moodustatud perekonnas vaumlhemalt kaks last igal lapsel on erinevad bioloogilised vanemad

Tegelikkuses elavad lapsed koos uumlhe bioloogilise vanemaga ja vanema partneriga Lapsed ei

ole omavahel veresugulased

231 Eesti

27

Analuumluumlsin kaumlesolevas peatuumlkis eelkotildeige olukorda kus lapsel on kaks seaduslikku bioloogilist

vanemat vanemad on lahus ja laps elab uumlhe seadusliku vanemaga ja tema partneriga See

taumlhendab et lapsel on faktiliselt kolm isikut kes tema eest hoolt kannavad ja tema elust osa

votildetavad Lapsel on otildeiguslik side ainult kahe bioloogilise vanemaga ning vanema partneril kes

elab lapsega koos ja kasvatab last puudub otildeiguslik side lapsega Kui votilderrelda seda olukorda

heteroseksuaalse perekonnaga siis sellisel juhul on uuel partneril votildeimalus partneri last

lapsendada juhul kui teine lapsevanem annab notildeusoleku ja kui nad on abielus vastavalt

perekonnaseaduse sect152 lg1 Selle kohaselt katkeb lapsel otildeiguslik side uumlhe bioloogilise

vanemaga ja tekib see vanema partneriga Homoseksuaalsetel isikutel puudub selline

votildeimalus kuna partneri last saab lapsendada ainult abiellunud votildeotilderasvanem

Otildeiguslik side vanema partneriga puudub ka juhtumi puhul kus lapsel on ainult uumlks seaduslik

vanem ja teiselt bioloogiliselt vanemalt on vanemlikud otildeigused aumlra votildeetud votildei siis ei ole teine

bioloogiline vanem kindlaks tehtud Samas on heteroseksuaalsetel paaridel votildeimalik luua

otildeiguslikud suhteid lapse ja partneri vahel Abielu sotildelmides tekib vastavalt perekonnaseaduse

sect148 lg2 p2 partneril otildeigus lapsendada partneri laps varasematest suhetest Faktiliselt elab

laps kahe samasoolise vanemaga aga otildeiguslikult suhted on tal ainult uumlhe bioloogilise

vanemaga

Kolmas stsenaarium on nimetatutest kotildeige keerulisem Faktiliselt on lapsel kaks samasoolist

vanemat kellest otildeiguslik side on ainult bioloogilisega Samuti on lapsel kasuotildede votildei

kasuvend kelle bioloogiline vanem on tema bioloogilise vanema partner Sellises olukorras

puudub lapsel otildeiguslik suhe teise peres elava lapsega Sellelt pinnalt votildeib tekkida erinev

kohtlemine votilderreldes heteroseksuaalse perega kus partnerid saavad omavahel abielluda ja

lapsi lapsendada ning kus sellisel juhul on kotildeikidel peres kasvavatel lastel ja neid kasvatavatel

taumliskasvanutel omavaheline otildeiguslik side Ebavotilderdne kohtlemine tekib sellisel juhul punktis

mis puudutab laste omavahelist abiellumist (selle lubamist) Perekonnaseaduse sect 3 uumltleb et

isikud kelle sugulussuhe potildehineb lapsendamisel ei votildei omavahel abielluda Kaumlesoleva

seaduse sect 2 lotildeikes 1 nimetatud sugulussuhe potildehineb lapsendamisel antud juhul kaumlsitlen sect2

lg1 p2 venna ja otildee suhteid Heteroseksuaalse perekonna puhul tekib lastel lapsendamise

tagajaumlrjel otildeiguslik otildee ja venna suhe ehk siis neil ei ole lubatud omavahel abielluda kuid

28

samasoolistest isikutest moodustatud perekonna puhul saavad partnerite lapsed omavahel

hiljem abielu sotildelmida kuna nad ei ole otildeiguslikult uumlksteisega seotud Samuti tekib probleem

erinevate toetuste saamises kuna sellist kooslust ei nimetata seaduslikult perekonnaks

Hea naumlide on eelpool vaumllja toodud Viimsi kaasus Selle puhul oli uumlheks osapooleks

samasoolistest isikutest kooslus ning kaasatud oli kolm last kes kotildeik ei olnud omavahel

otildeiguslikult seotud Osapool taotles Viimsi vallavalitsuselt laste lasteaia- ja koolitoidu ning

sotildeiduotildeiguse tasuta saamist Viimsi vallavalitsuse 12062009 korraldusega nr 373 jaumleti

kaebaja taotlused rahuldamata kuid Viimsi vallavolikogu maumlaumlrus nr 16 ei sisalda perekonna

totildelgendust ega kitsendavat saumltet mis taumlpsustaks mis soost peavad olema vanemad ja mis

otildeiguslik side vanemate ja laste vahel eksisteerib49

Samuti tekib probleem miks uumlhes

leibkonnas elavad faktilised otildede ja vend ei ole lapsega seaduslikult seotud ning ei kuulu lapse

perekonda Hetkel ei ole Eesti seadustes perekonna motildeiste defineeritud See taumlhendab et

samasoolises perekonnas elav laps ja tema bioloogilise vanema partneri lapsed ei ole

omavahel otildede ja vend kuid abiellunud erisoolise paari puhul oleks

232 Euroopa Liit ja Inimotildeiguste Kohus

Euroopa Inimotildeiguste Kohus tegi kohtuotsusega X ja teised vs Austria suure sammu laste

otildeiguste ja nende samasooliste vanemate probleemi lahendamisel ja naumlitas nii kaasaegseid

seisukohti Kaasuse taotlejateks olid kaks naissoost isikut kelle peres oli laps ning uumlks

taotleja soovis lapsendada partneri bioloogilist last Laps oli suumlndinud vaumlljaspool abielu ja

ainult lapse bioloogilisel emal oli lapse hooldusotildeigus Selle juhtumi puhul oli lapsel ka

bioloogiline isa kes maksis regulaarselt lapse elatist ning keeldus lapse ema partnerile

adopteerimisotildeiguse andmisest

Austria seaduste jaumlrgi kaotaks lapse ema partneri lapse adopteerimise puhul otildeigused lapse

suhtes kuid isa otildeigused oleksid tagatud Seega ei olnud lapsendamine Austria seisukohast

votildeimalik Taotlejad soovisid oma faktilise pere otildeiguslikku tunnustamist ning lapse

bioloogilise ema partneri tunnistamist lapse vanemana lapse bioloogilise isa asemel Austria

49

Inimotildeigused Eestis (viide 8) lk 141-143

29

seaduste jaumlrgi oli votildeimalik partneri last lapsendada nii abiellunud paaridele kui ka

mitteabiellunud heteroseksuaalsetele paaridele kes elavad stabiilses suhtes Kohus toob

punktis 95 selgelt vaumllja et samasooliste isikute stabiilne kooselu kuulub perekonna motildeiste

alla taumlpselt samamoodi nagu stabiilne erisooliste isikute kooselu Samuti leiab kohus et laps

kes elab oma bioloogilise vanema ja tema partneriga kes motildelemad kannavad tema eest hoolt

kuulub ka perekonda ja kotildeik kolm isikut peavad olema kaitstud artikkel 8 taumlhenduses ning

kuuluvad uumlheskoos perekonna motildeiste alla Sellist kooslust ei tohi diskrimineerida votilderreldes

erisooliste isikutest moodustatud perekonnaga ning antud kaasuse puhul on tegemist artikkel

14 koosmotildejus artikkel 8-ga rikkumisega

Antud kaasuse puhul leidis kohus et taotlejad sealhulgas uumlhe taotleja laps elasid kooselus

mis on vaumlga sarnane kooseluga mida elavad abiellunud heteroseksuaalsed isikud kus uumlks

abikaasa soovib lapsendada teise abikaasa last Vahe on selles et samasooline paar ei votildei

abielluda ja saab vaid omavahelised suhted registreerida Selline registreerimine ei anna

votildeimalust partneri last lapsendada kuna Austria seadustega pole lubatud lapsendamine

registreeritud partneritele Taotlejad ei olnud registreeritud see andis neile votildeimaluse partneri

last lapsendada kuna Austria seadusandlus lubab stabiilses registreerimata kooselus elavatel

heteroseksuaalsetel paaridel partneri lapse adopteerida Kohus leidis et antud kaasuse puhul

ei olnud artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumist mis kaumlsitleb abiellunud

heteroseksuaalsete isikutega kus uumlks abikaasa tahab lapsendada teise abikaasa bioloogilist

last vaid oli artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumine votilderreldes heteroseksuaalsete

faktiliste kooslustega kus uumlks partner tahab lapsendad teise partneri last

Otsuse poolt olnud kohtunikud leidsid et konventsioon ei kohusta liikmesriike andma otildeigust

mitteabiellunud paaridele partneri lapse lapsendamiseks Kuid kui selline otildeigus on olemas

siis ei ole samasooliste paaride diskrimineeriv kohtlemine lubatud Erinev kohtlemine ei ole

potildehjendatud kuna see ei ole lapse otildeiguste kaitseks vajalik Kohus ei votildetnud vastu ka Austria

vastuvaumlidet et selles kuumlsimuses puudub Euroopas uumlhine arvamus ning seetotildettu tuleks

kuumlsimuse lahendamine jaumltta riigi paumldevusse50

50

EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria

30

3 LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes erinevast

soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega

Laste ja nende perede otildeiguslikus kaitses on kaks erinevad teed Iga riik aktsepteerib igal juhul

seda et igal lapsel on kaks bioloogilist vanemat ehk siis mees ja naine kes on lapse eostanud

bioloogilisel teel votildei kunstliku viljastamise abil Sotildeltumata vanemate votildei lapse tahtest

eksisteerib kaks erinevast soost isikut kellel peaks igal juhul olema lapse suhtes teatavad

otildeigused ning lapsel peaksid olema otildeigused oma vanemate suhtes Teisalt peab kaitsma lapse

otildeigusi ka tema faktilises perekonnas see taumlhendab perekonnas kus laps pikaajaliselt elab

Sellisel juhul peavad motildelemal faktilisel vanemal olema lapse igapaumlevase uumllalpidamise osas

otildeigused ja kohustused51

Tuginedes uumllaltoodud faktidele votildeib vaumlita et lapse huvisid

arvestades on oluline kaitsta lapse otildeigusi tema tegelikus perekonnas sest just faktilised

vanemad votildetavad lapse elust kotildeige enam osa ning kannavad lapse uumlle igapaumlevaselt hoolt ning

see ei sotildeltu neid omavahel siduvatest bioloogilistest sidemetest

Kotildeik eelpool toodu totildeendab et homoseksuaalsetes suhetes elava lapse vanema partneril ja

lapsel ei eksisteeri omavahelisi otildeiguslikke suhteid ja puudub ka votildeimalus neid suhteid luua

kuna partner ei saa lapsendada teise partneri last Tekib olukord kus lapse otildeigused oma

seadusliku vanema partneri suhtes puuduvad ning selline olukord ei taga lapsele piisavat

kaitset

Nii samasooliste isikute kui ka erisooliste isikute kooselu kuhu on kaasatud lapsed peavad

olema eraldi reguleeritud

Miks ei saa laps olla samamoodi kaitstud nagu abielus paari laps52

See on otildeiguslik probleem

mis on jaumlaumlnud Eestis seni lahenduseta Vastavalt UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsioonile on

kotildeik lapsed votilderdsed sotildeltumata soost ja rahvusest sotildeltumata sellest kas nad elavad motildelema

51

Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 14-15 52

Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia

Antwerp-Oxford 2005 lk 291

31

vanemaga uumlksikvanemaga kas nad on suumlndinud registreeritud abielus votildei mitte53

Konventsioon kaumlsitleb last otildeigussubjektina ja taumlheldab et laps on ise oma otildeiguste teostaja54

Konventsioon kehtestab ka lapse ja riigi omavahelise suhte See taumlhendab et riigil ega

vanemal pole lapse uumlle omanikuotildeigust last vaadeldakse indiviidina kellel on omad

inimotildeigused mis on taumlpselt samasugused kui igal taumliskasvanul Samuti annab konventsioon

motildeista et votildeib tekkida konflikt lapse huvide ja vanemate votildei uumlhiskonna huvide vahel

Sellised konfliktid peab lahendama laste huvidega arvestades neid esile totildestes Laste huvid

defineeritakse tulenevalt konventsioonist mille jaumlrgi on olulised naumliteks otildeigus haridusele

otildeigus perekonnaelule ning otildeigus olla kuulatud ja austatud indiviidina55

Vastavalt

konventsiooni artikkel 18-le on vanematel esimene vastutus laste kasvatamise ja arengu eest

ehk siis vanemad on laste otildeiguste tagajad kasvatajad kaitsjad ja hoolitsejad

Konventsiooni keelekasutusest tuleneb see et termin bdquovanemldquo votildeib ka viidata paljudele

erinevatele peremudelitele mis kaasaegses maailmas eksisteerivad Naumliteks votildeib tuua

konventsiooni artikkel 5-e mis viitab laiendatud perekonna taumlhendusele UumlRO Lapse Otildeiguste

Konventsioon toob vaumllja ka perekonna taumlhtsuse Nimetatakse lapse otildeigust perekonnale see

taumlhendab uumlldiselt otildeigust vanematele ja otildeigust olla perekonnaliige See iseloomustab ka tervet

konventsiooni56

Laps ei saa tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest partneritest

koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes UumlRO Lapse Otildeiguste

Konventsiooni artiklis 2 p1 on saumltestatud et osalisriigid peavad tagama nende jurisdiktsiooni

all olevatele lastele kotildeik konventsioonis saumltestatud otildeigused ja kohustused sotildeltumata lapse ja

tema vanema votildei seadusliku hooldaja rassist soost keelest usust votildei muudest tingimustest

53

Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61

(18012013) 54

Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012

httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused

55 Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and What it

Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10 httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019

(06052013)

56 Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine praktikas

Lastekaitse Liit 2005 lk 71-74

32

Jaumlrelikult on erisoolisest perekonnast lapse ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes samasoolises

perekonnas kasvava lapsega konventsiooni taumlhenduses lubamatu ja sobimatu57

Samuti annab konventsiooni artikkel 2 p2 riigile positiivse otildeiguse votildetta kasutusele sobilikud

meetmed laste votilderdsete otildeiguste tagamiseks Kui raumlaumlgitakse homoseksuaalsetele paaridele

uumlheskoos laste kasvatamise otildeiguse andmisest siis mainitakse sageli laste huvidega

arvestamist Siin votildeib tuua naumliteks Gas ja Dubois vs Prantsusmaa kaasuse jt Selles

valdkonnas on naumlha ilmselget arengut esimesed Euroopa riigid mis lubasid samasoolisel

inimesel partneri lapse adopteerida olid Taani (1999) Island (2000) Norra (2001) ja Rootsi

(2003) Nendes riikides on otildeiguslikud reformid toimunud aastatel 1993-2003 Alates 2009

aastast on Soomes lubatud samasoolisel isikul oma partneri last adopteerida Eeliseks on kui

partnerid elavad registreeritud kooselus ja mittebioloogiline vanem on lapse sotsiaalne vanem

ehk tegelik vanem Nendes riikides saab samasooliste vanemate peres elav laps peale

lapsendamist taumlieliku sotsiaal- otildeigus- ja majandusliku kaitse ja samuti tagab see lapse otildeiguse

motildelemale seaduslikule ja sotsiaalsele vanemale Selline otildeiguslik areng naumlitab ka seda et

vanemate seksuaalne saumlttumus votildei sugu ei ole lapse huvide arvestamisel taumlhtis

Areng nendes riikides naumlitab ka seda et perekond koosneb lapsest ja kahest taumliskasvanud

isikust (sotildeltumata soost) Lapsel kes elab sellises perekonnas tekib otildeigus kahele seaduslikule

vanemale ja see annab talle votilderdse kaitse votilderreldes lapsega kes elab heteroseksuaalses peres

Selline areng naumlitab meile mis on kaasaaegne perekond58

See kotildeik taumlhendab et lapsel kes kasvab samasoolises perekonnas peavad olema

samasugused otildeigused nagu ta kasvaks erisooliste vanemate perekonnas kus partnerid kas on

votildei ei ole abielus Lapsel on otildeigus perekonna- ja eraelu kaitsmisele Euroopa Inimotildeiguste

Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ja samuti on tal otildeigus olla mitte diskrimineeritud

vastavalt sama konventsiooni artikkel 14-le Paraku naumleme erinevat suhtumist votilderreldes

lapsega kes elab perekonnas kus vanemad on heteroseksuaalsed Lapsel on vaja otildeigust

57

Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 29 58

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in Europe

National Cross-Border and European Perspectives 2012 lk 102-103120-122

33

perekonna kaitsele ja votildeimalust seadustada oma suhted mitte ainult bioloogilise vanemaga

vaid ka bioloogilise vanema partneriga Kui bioloogiline vanem ja partner on

heteroseksuaalsetes suhetes saab laps motildelema poole notildeusolekuga tagada enda otildeiguse olla

lapsendatud ja luua perekond Kui bioloogiline vanem ja tema partner on homoseksuaalsetes

suhetes siis isegi juhul kui motildelemad pooled on notildeus ei saa laps kasutada oma otildeigust olla

lapsendatud ja luua perekonda kui see ei ole vastuolus tema huvidega Riik arvestab lapse

huve eelkotildeige lapsendamisele lubatavuse kuumlsimuses

Selleks et aru saada partneri otildeigustest lapse suhtes peab enne defineerima kes on partner

lapse jaoks seaduse motildettes Perekonnaseadus annab meile kolm erinevat suhet lapse vanem

votildeotilderasvanem ehk lapse vanemaga abiellunud isik ning kasuvanem ehk isik kes ei ole

vanem ega votildeotilderasvanem vaid isik kes tegelikult last kasvatab Teda votildeib nimetada ka

faktiliseks vanemaks59

Sellest tuleneb et partner on kasuvanem Perekonnaseadust vaadeldes

votildeib oumlelda et kasuvanemal on kasulapse suhtes minimaalsed otildeigused samuti on lapse

otildeigused kasuvanema suhtes minimaalsed ja mitte taumlielikud

Ka Eesti Lastevanemate Liit on seisukohal et laste otildeigused ei ole piisavalt kaitstud seetotildettu

soovivad nad laste otildeiguste tugevdamist olukorras kus uumlks vanematest ei ole bioloogiline

vanem60

Samasooliste paaride puhul on partner faktiline vanem Lastekaitse Liidu president

Loone Ots on seisukohal et laps peab olema turvatud ja kaitstud nagu seda notildeuab Lastekaitse

Konventsioon Samuti arvab ta et samasooliste kooselu seadustamine on tervitatav samm

votilderdotildeiguslikkuse uumlhiskonda Laps satub vaumlgivalla ja hooletuse ohvriks nii samasoolises kui

erisoolises perekonnas seega peaksid tema otildeigused olema votildeimalikult efektiivselt kaitstud

motildelemal juhtumil Uumlhe votildeimaliku seisukoha jaumlrgi peaks samasoolistele peredele andma

lapsendamisotildeiguse erandjuhul see peab olema selgelt lapse huvides ning iga juhtumi puhul

arvestatakse konkreetseid asjaolusid ja teatud vanusest ka lapse notildeusolekut See aitaks vaumlltida

lapse lastekodusse sattumist laps peaks kasvama peres mitte uumlkskotildeik kui haumlsti varustatud

59

Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Edgar Salumaa Juridika

httpwwwjuridicaeejuridica_etphpdocument=etarticles1995123599PRNprvphp 60

Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest lk 3

httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise+koosel

uga+seotud+ettepanekutestpdf (18012013)

34

lastekodus Lastekaitse Liit on seisukohal et laps peab olema kaitstud ja Eesti laps peab

olema otildennelik vaatamata lapse kasvatajate soost61

Naumliteks votildeib tuua EIOtildeK kohtuotsuse Gas

ja Dubois v Prantsusmaa mille puhul kohtuniku eriarvamusel on samasoolises perekonnas

kasvatatav laps erinevas olukorras votilderreldes erisooliste taumliskasvanutega uumlhes peres kasvava

lapsega62

Eesti Potildehiseadus saumltestab ja tunnustab perekonna kaitset ja samuti peetakse potildehiseaduse jaumlrgi

oluliseks laste kasvatamist ning vanematele antakse mitte ainult luba vaid ka kohustus oma

lapsi kasvatada Mainitakse ka riigi kohustust perekonda laste kasvatamisel abistada Riigi

kohustuseks on luua lapsevanematele votildeimalused oma laste kasvatamiseks ja tagada laste

potildehivajadused63

Laps on homoseksuaalses peres kasvades erinevas olukorras votilderreldes heteroseksuaalses

peres kasvava lapsega Viimasel juhul on motildelemal vanemal otildeigus taotleda erinevaid

perekonna- ja laste kasvatamistoetusi kuna motildelemad vanemad votildeivad seadusjaumlrgselt end

lapsevanemana registreerida (bioloogiline vanem lapsendamine) Samasooliste partnerite

puhul on toetuste saamine raskendatud votildei ei ole uumlldse votildeimalik naumliteks votildeib tuua Viimsi

kaasuse probleemi Nii ei saa laps kes kasvab peres kahe samasoolise vanemaga vanemate

kaudu samalaadset riigipoolset toetust Kaasuses X Y ja Z vs Suurbritannia toob Inimotildeiguste

Kohus selgelt vaumllja et inimotildeiguste konventsioon votildeib olla totildelgendatud erinevalt ja perekonna

kaitse laieneb mitte ainult abiellunud paaridele vaid ka de facto peredele

Alati peab arvesse votildetma mitut erinevat faktorit kui kaua kaks taumliskasvanud isikut (sotildeltumata

soost) koos elanud on kas isikud elavad uumlhes leibkonnas kas nad soovivad votildei ei soovi lapsi

koos kasvatada64

Arvatakse et perekonna autentne tunnus on uumlhine laste kasvatamise otildeigus

61

Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012 httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed ( 21012012)

62 Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa 23032012

httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420 (22012013) 63

Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad sotsiaaltoetused ja ndash

teenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007 lk 29 64

Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in International

and Comparative Law Kluwer Law International 2002 lk 261

35

Seega peab uumlhine laste kasvatamisotildeigus olema identselt kaumlttesaadav nii heteroseksuaalsetele

kui ka samasoolistele paaridele Kui erisoolistel paaridel on otildeigus lapsi uumlhiselt kasvatada ilma

registreerimiseta siis peab selline otildeigus olema tagatud ka samasoolistele partneritele65

Eestis puudub spetsialiseerunud organ mis teostaks jaumlrelvalvet laste otildeiguste tagamise uumlle

Seda funktsiooni teostavad erinevad organid koostoumloumls Nendeks kohalik omavalitsus

maavalitsus otildeiguskantsler ja teised66

Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas nr 6-

81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute puumlsiv kooselu kuulub

perekonnapotildehiotildeiguse kaitse alla aga Eestis ei ole selline kooselu reguleeritud ja seetotildettu tuleb

luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Samuti puudub lapsendamist ja

hooldusotildeigust puudutav regulatsioon mis tagaks laste huvide arvestamise samasooliste

paaride puhul Partneril puudub lapsendamise votildeimalus ja see annab hooldusotildeiguse ainult

uumlhele vanemale kuid partnerid elavad koos lapsega ja motildelemad peaksid lapse eest vastutama

ja tema eest kandma hoolt Selline olukord votildeib tuua probleeme lapse hooldamisotildeiguse

teostamisel uumlhe partneri surma korral votildei juhul kui seaduslik lapsevanem ei saa mingil

potildehjusel pikemaajaliselt hooldusotildeigust teostada Samuti pole tagatud partneri otildeigus last edasi

kasvatada kui seaduslik vanem sureb

Probleem on ka uumluumlrisuhetes Votildelaotildeigusseaduse sect289 saumltestab et eluruumi uumluumlrnikul on otildeigus

uumluumlriruumides majutada oma abikaasat alaealisi lapsi ja toumloumlvotildeimetuid vanemaid ilma

uumluumlrileandja notildeusolekuta67

Juhul kui uumluumlrilevotildetja on lapse vanema partner siis ei saa

uumluumlrileandja notildeusolekuta eluruumis majutada last ega tema seaduslikku vanemat Sellega

satub laps ebasoodsasse olukorda votilderreldes lapsega kes elab perekonnas kus motildelemad

partnerid on tema seaduslikud vanemad Lapse eluruumides viibimine sotildeltub uumluumlrileandja

tahtest

65

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs (viide 58) lk 92 66

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava

2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20per

ede20arengukava202012-2020pdf (16022013) 67

Otildeiguskantsler ( viide 3) lk 1 5

36

Laste staatus samasoolistes paarides on laumlbi aegade olnud nagu Pandora laegas Alati on olnud

arusaadav aktsepteeritud ja isegi notildeutud et lapsel peab olema kaks vanemat aga nuumluumldseks on

see arenenud selles suunas et lapsel votildeib olla kaks ema kaks isa votildei isegi kolm vanemat

2007 aastal andis Ontario Kohus oma otsuses AA vs BB ONCA 268

selles kuumlsimuses uue

arengu Selle kaasuse puhul vaumlrbasid kaks homoseksuaalset stabiilses suhtes elavat naist oma

meessoost sotildebra lapse bioloogiliseks eostamiseks Lapse suumlndides olid tema seaduslikeks

vanemateks bioloogiline ema ja bioloogiline isa Bioloogilise ema samasooline partner oli

sellises situatsioonis lapse faktiline vanem taumlitis lapse teise ema rolli ja kandis suurt osa lapse

kasvatamises Kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngisid lapse elus vaumlga olulist rolli ja kandsid lapse

eest hoolt Lapse bioloogilise ema samasooline partner leidis et tal peaksid olema lapse

suhtes samuti seaduslikud otildeigused ja kohustused ning ta poumloumlrdus kohtusse nende otildeiguste ja

kohustuste saamiseks Kohus leidis et kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngivad lapse elus vaumlga suurt

rolli ja lapse otildeiguste tagamise seisukohalt on oluline et kotildeik kolm oleksid tema seaduslikud

vanemad

Kohus arvestas lapse huvidega ning see on selle kaasuse puhul kotildeige olulisem Kohus

otsustas et kotildeik kolm taumliskasvanut peavad olema seaduslike vanematena registreeritud ning

seelaumlbi sai laps kolm seaduslikku vanemat Nimetatud kaasus totildei samasooliste vanemate ja

sellistes peredes elavate laste probleemide osas taumliesti uue arengu Selliseid arenguid jaumllgides

votildeib oletada et ka teised riigid votildetavad Orlando kaasuse arvesse ja hakkavad seda jaumlrgima

Perekonna ja vanema staatuse kontseptsioon on viimase aja jooksul teinud laumlbi suured

muutused ja arengud avardanud piire ja haumlgustanud nende motildeistete traditsioonilist taumlhendust

Niisiis votildeib oletada et laumlhitulevikus toimuvad seadusandluses muudatused mille kohaselt ei

arvestata vanema staatuse saamisel enam vanemate seksuaalse saumlttumuse ja arvuga Selle

asemel votildeetakse arvesse eelkotildeige lapse huvid Selline olukord peaks viima selleni et tagatud

on taumlielik votilderdsus ja vaumllistatud diskrimineerimine Seda propageerib praegusel ajal Euroopa

Inimotildeiguste Konventsiooni artikkel 14

68

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and ROSENBERG

JJA AA v BB 2007 ONCA 2 httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

37

Tihtipeale sotildeltub lapse otildeiguslik staatus perekonnas sellest milline on temaga koos elavate

taumliskasvnanute suhte otildeiguslik staatus ndash sellest kas tegemist on abielu votildei registreeritud

kooseluga On oluline ka maumlrgata et vaumlga paljud riigid on laste kaitse tagamise eesmaumlrgil

avanud samasooliste paaride jaoks votildeimaluse oma suhteid registreerida Selle kaudu on neil

votildeimalus lapsi uumlheskoos lapsendada votildei siis on uumlhel partneril votildeimalik lapsendada partneri

laps Naumliteks Rootsis saavad lapsendamise puhul sarnase otildeigusliku staatuse nii paarid kes on

oma suhted kooseluna registreerinud kui ka abielus olevad erisoolised paarid

Norra ja Sakasamaa lubavad neil paumlevil registreeritud kooselus elavatel samasoolistel isikutel

lapsendada oma partneri lapse Siin tuleb aga silmas pidada et tegemist on siseriiklike

seadustega mis ei garanteeri nende rahvusvahelist tunnustamist Perekonna seisukohalt

taumlhendab see seda et nii lastel kui tema vanematel votildeivad tekkida otildeiguslikud probleemid

vaumlljaspool riiki juhul kui teises riigis ei kehti sarnased seadused69

Euroopa Liidu otildeigus

perekonnaotildeiguse valdkonnas notildeuab uumlhtlustamist ja liigub kiirelt sinnapoole Kindlasti on

vajalik demokraatlik ja selge lahendus mis hakkaks potildehinema Euroopa Inimotildeiguste

Konventsioonil

69

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family Law

Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008 lk 101-110

38

Kokkuvotildete

Uurimistoumlouml kaumligus olen jotildeudnud jaumlreldusele et kuigi Eestis ei ole perekonna motildeiste

defineeritud on selle motildeiste seadusaktidesse sisse viimine aumlaumlrmiselt oluline nii erisooliste kui

ka samasooliste paariride ja nendega koos elavate laste perekonnakaitse otildeiguse tagamiseks

Viimsi kaasus on vaumlga hea naumlide Eesti seadusandlusest Tuginedes Euroopa Liidu otildeigusele ja

Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtukaasustele olen jotildeudnud jaumlreldusele et teatud juhtudel

peavad nii erisooliste kui ka samasooliste paaride pered koos lastega votildei ilma kuuluma

perekonna kaitse alla Samuti peab registreerimata kooselus paari peres elav laps kuuluma

oma tegelike vanematega uumlhte perekonda ning olema kaitstud perekonna motildeiste taumlhenduses

taumlpselt samamoodi kui laps kes elab registreeritud kooselu sotildelminud faktiliste vanematega

Igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja diskrimineerimine mis potildehineb isikute

sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud Euroopa Liidu liikmesriigid ei tohi perekonna ja

uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise potildehjuseks nimetada Euroopa

Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta

perekonnaeluna millel on riiklik kaitse

Teine peatuumlkk naumlitas et hetkel votildeivad lapsel tekkida perekonnaliikmetega erinevad otildeiguslikud

suhed Perekonnaliige ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem seega on tema otildeigused lapse

suhtes ja lapse otildeigused faktilise vanema vastu piiritletud Faktiliste vanematega kes ei ole

oma suhteid registreerinud koos elav laps on ebavotilderdses olukorras votilderreldes lapsega kes elab

faktiliste vanematega kes on oma suhteid registreerinud Nii tekib lapse lastekodusse

sattumise oht naumliteks bioloogilise vanema surma puhul kui teisel faktilisel vanemal

puuduvad lapse uumlle vanemlikud otildeigused Selline kohtlemine ei pruugi olla lapse huvidega

kooskotildelas Abielus paari puhul seda probleemi ei teki

Kolmandas peatuumlkis kaumlsitlesin LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdset kohtlemist

votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega Toumloumlst tuleb

selgelt vaumllja et ebavotilderdsel kohtlemisel ei ole otildeigustust ja see ei ole kooskotildelas lapse huvidega

Lapsel on otildeigus kahele vanemale ning oma tegelike vanemate tunnustamisele sotildeltumata

tegelike kasvatajate soost Laps peab igal juhul olema kaitstud sotildeltumata sellest kas tema

39

faktilised vanemad on oma suhted registreerinud votildei mitte kuna laps ei saa seda kuidagi

motildejutada Samasooliste paaride puhul on laps ebavotilderdses olukorras votilderreldes erisooliste

faktiliste vanematega elava lapsega LGBT peredes elavate laste kaitse on puudulik ja notildeuab

taumliustamist sotildeltumata siseriigi uumlhiskonna valmisolekust ning eelkotildeige tuleb seda kuumlsimust

lahendades tugineda lapse huvidele

40

Summary

Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family

has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost

importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex

couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good

example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of

the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex

and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection

Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their

real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same

way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any

avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is

prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of

the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court

of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state

The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family

members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of

the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent

are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship

is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered

their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the

death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to

the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no

significance in the case of a married couple

In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent

families compared to children living in families formed by persons of different sexes The

thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests

Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition

41

regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their

factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any

bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared

to children living with their factual parents of different sexes The protection of children

living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the

general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into

consideration in the first place when solving the problem

42

Kasutatud materjalide loetelu

Kasutatud kirjandus

Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009

Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in

International and Comparative Law Kluwer Law International 2002

Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or

Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008

Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika

EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of

Fundamental Rights of the European Union 2006

European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw

European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and

discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal

analysis 2010

Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012

Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia

Antwerp-Oxford 2005

Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st

Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009

Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family

Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008

Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of

Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law

Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007

Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad

sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007

43

Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine

praktikas Lastekaitse Liit 2005

Kasutatud normatiivmaterjal

Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303

Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification

Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their

family members to move and reside freely within the territory of the Member States

Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50

Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2

Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8

Perekonnaseadus RT I 27062012 12

Kasutatud internetiallikad

Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second

Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June

2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and

ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2

httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-

2pg-27

Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of

fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012

httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6

-2008-0479amplanguage=EN

European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working

Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties

Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007

httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf

44

GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf

Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-

10xls

Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest

httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise

+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf

Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61

Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012

httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused

Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012

httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed

Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta

Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-

perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta

Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk

32

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC

C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf

Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France

httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886

Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa

23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede

arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja

20perede20arengukava202012-2020pdf

The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010

httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf

Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and

What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10

httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019

45

Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri

httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool

iste_isikute_peresuhepdf

Viidatud kohtupraktika

EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa

EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa

EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria

EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits

EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola

EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95

EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria

TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009

TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010

20

Naine kes elab samasoolise partneriga on praeguste seaduste kohaselt sunnitud ennast

vallaliseks naiseks nimetama ja tema kunstlik viljastamine hakkaks toimima kunstliku

viljastamise ja embruumlokaitse seaduse sect-des 21 ja 22 ettenaumlhtud tingimustel sama seaduse sect 5

lg 2 alusel Vastuoluline on ka fakt et samasoolise partneriga elav naine peab nimetama

ennast vallaliseks ka juhul kui on tegelikult samasoolise partneriga suhtes ent soovib last (ja

seda just paarisuhtes koos kasvatada) Selline olukord on tekkinud kuna samasooliste isikute

kooselu ei ole praegusel hetkel kuidagi seaduslikult registreeritav Samasoolises paarisuhtes

elaval naisel sellel juhul on sundvaletamise seisund mis on tekkinud seaduses nimetatud

perekonnaseisu votildeimalike vormide ebataumlielikkuse totildettu

Doonori seemnerakkudega kunstliku viljastamise abil seotud perekonna lapsel on faktiliselt

kaks samasoolist vanemat aga seaduslikult on tal registreeritud ainult bioloogiline ema

Seega kasvab laps seaduse jaumlrgi uumlksikemaga ning tal on otildeigused ja kohustused ainult uumlhe

vanema suhtes

Kunstliku viljastamise meetodi puhul kus uumlhele naisele kantakse uumlle teise naise votildei partneri

munarakust loodud embruumlo loetakse laps samuti potildelvnevaks naisest kes on ta suumlnnitanud

(vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlo kaitse seaduse sect24-le)Vastavalt

perekonnaseaduse sect23 lg 1 on selline kunstlik viljastamine lubatud ainult siis kui naise

viljastamine muul viisil ei ole votildeimalik Sellise kunstliku viljastamise puhul oleks motildelemal

naisel votildeimalik olla lapsega geneetiliselt seotud kuid seaduse jaumlrgi sunnitakse jaumlllegi peale

olukord kus ainult uumlht naist loetakse lapsevanemaks Kui votilderrelda seda olukorda abielus

oleva heteroseksuaalse paariga siis on olukord jaumlrgmine ndash kui naist viljastatakse kunstlikult

tema abikaasa seemnerakkudega siis vastavalt sama seaduse sect17 lg 21

loetakse laps sellest

mehest potildelvnevaks ning motildelemad saavad lapse seaduslikuks vanemaks Nii samasooliste

naiste paari puhul kui ka erisoolise paari puhul votildetavad motildelemad isikud osa kunstliku

viljastamise protsessist ja motildelemad on geneetiliselt lapsega seotud kuid samasooliste naiste

paari puhul on seaduslik vanem ainult lapse suumlnnitatud naine Sellisel juhul tekib ebavotilderdne

kohtlemine

21

Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse39

sect24 lg 1 uumltleb et lapse arengu ja kasvu loomulikuks

keskkonnaks on perekond ning lastega perekonnad peavad saama riiklikku kaitset ja toetust

See taumlhendab et lapse jaoks on aumlaumlrmiselt oluline et tema kaks samasoolist kasvatajat ja tema

ise kuuluksid otildeiguslikult perekonna motildeiste alla Nii saaks ta oma otildeigusi ja kohustusi taumlielikult

rakendada sotildeltumata tema tegelike vanemate soost taumlpselt sama moodi kui laps kes elab

erisooliste faktiliste vanematega Praegune kohtlemine on ebavotilderdne votilderreldes lapsega kes

elab erinevast soost isikutest moodustatud perekonnas kus uumlks taumliskasvanutest on

bioloogiline vanem aga teine on vanema partner See on ka totildeendatud uuringutega40

Erinevast soost isikute kooslust ja nende last nimetatakse praeguse seaduse kohaselt

perekonnaks ja vanema partner on kasuvanem

Meessoost seksuaalvaumlhemustel ei ole votildeimalik kunstliku viljastamise teel last saada kuna

Eestis ei ole vastavalt Karistusseadustiku41

sect132 asendusemadus lubatud See taumlhendab et

samasoolised mehed ei sa uumlheskoos lapsi eostada See taumlhendab ebavotilderdset kohtlemist

votilderreldes samasooliste naiste paaridega

22 Votildeotilderaslapse lapsendamise abil seotud laps

221 Euroopa Inimotildeiguste Kohus

Euroopa Liidus on samasooliste paaride ja nende laste probleem lahendatud igas riigis

erinevalt Analuumluumlsin motildenda Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtuotsust mis on taumlitmiseks

kohustuslikud ka Eestis Kaasuse Frettegrave vs Prantsusmaa taotleja arvates rikuti tema otildeigust

austusele era- ja perekonnaelu vastu ehk siis rikuti inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse

konventsiooni artikkel 8 ja artikkel 14 mis keelavad diskrimineerimist Taotleja soovis uumlksi

last adopteerida ja taotles seda 1991 aasta oktoobris Esimesel intervjuul avaldas taotleja oma

homoseksuaalsuse ja vaumlitis et ta elab uumlksinda ilma partnerita Peale seda pakkus intervjueerija

39

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50

40 Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 24-33

41 Karistusseadustik RT I 17042013 8

22

vaumllja lapsendamise protsessi lotildepetamise 1993 aastal jaumlttis Pariisi Sotsiaalfondi osakond

hageja taotluse rahuldamata Antud otsuse potildehjuseks oli see et Frette pakkus lapse jaoks

ebastabiilset ja potentsiaalselt last kahjustavat emarolli mudelit Potildehiline kuumlsimus oli selles et

kas uumlksik homoseksuaalne isa on votildeimeline last kasvatama votildei mitte Euroopa Inimotildeiguste

Kohus otsustas haumlaumlletustulemusega neli kolme vastu et rikkumist artikkel 14 koostoimes

artikkel 842

ei olnud Seega ei tohi Eestis takistada laste lapsendamist homoseksuaalsetele

isikutele

Peale Frettegrave vs Prantsusmaa kaasust esitas Ameerika Uumlhendriikide Psuumlhhoanaluumluumltiline

Assotsiatsioon avalduse et geid ja lesbid on nii uumlksikisikute kui paaridena votildeimelised

tegutsema ja last kasvatama lapse huvidest laumlhtudes Nad on votildeimelised taumlitma lapse tervist

kahjustamata kotildeiki kohustusi ja peaksid saama heteroseksuaalsete vanematega votilderdsed

otildeigused ning seda nii paaris kui ka uumlksikisikuna Eelpool toodud uuringute naumlited muudavad

kohtu arvamuse punktis 42 taumliesti otildeigustamatuks Lisaks sellele vaumlidab kohus punktis 42 et ei

ole piisavalt palju lapsi et adopteerimise notildeudlust rahuldada See on vaidlustatav arvamus43

ILGA-EUROPE-i kaasuse kommentaaride kokkuvotildettes totildei autor vaumllja arvamuse et nii kaua

kui Prantsusmaal on lubatud lapsendamine uumlksikutele heteroseksuaalsete isikutele ei luba

artikkel 8 ja artikkel 14 Prantsusmaa haldusorganitel ja kohtutel jaumltta geisid ja lesbisid

lapsendamise protsessist vaumllja nimetades potildehjuseks nende isikute seksuaalsaumlttumust 17

Jaumlrgmiseks vaatlen laumlhemalt kaasust EB vs Prantsusmaa 1998 aasta veebruaris esitas

taotleja Prantsusmaal taotluse lapse lapsendamiseks Lapsendamise menetluse kaumligus mainis

taotluse esitaja et ta on homoseksuaalne ja tal on samasooline partner R

Augustis 1998 andis taotlejat kuumlsitlenud psuumlhholoog hinnangu et talle ei peaks lapsendamist

lubama Potildehjusena totildei psuumlhholoog vaumllja asjaolu et taotleja hakkab last uumlksi kasvatama ning

see kahjustaks last kuna laps peaks naumlgema kindlat peremudelit kus on nii isa kui ka ema

42

EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v France 43

Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second

Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June

2005httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf (09102012)

23

Lisaks sellele vaumlitis psuumlhholoog et taotleja elab oma samasoolise partneriga aga ei soovi seda

kinnitada ja jaumltab partnerisse puutuvad kuumlsimused vastamata See votildeib samuti last kahjustada

kuna ta saab ainult emade eeskuju Psuumlhholoogi arvates ei olnud see otildeige

1998 aasta oktoobris esitas perenotildeukogu lapsendamise juhatuse esindaja arvamuse et

taotlejale ei peaks lapsendamist lubama Ta vaumlitis et vastavalt tema kogemusele on lapse

jaoks paremad perekonnad kus on nii ema kui ka isa ehk siis lapsendamiseks sobivad

erisoolised paarid

1998 novembris ei lubatud taotlejal lapsendamist jaumlrgnevatel potildehjustel taotleja ei ole

uumlksikemana votildeimeline naumlitama lapsele otildeiget peremudelit kus maumlngib olulist osa mehelik roll

ja taotleja partneri osavotildett lapse kasvatamisel ei ole kindlaks tehtud See votildeib samuti last

kahjustada

Halduskohus ei lubanud samuti taotlejale lapsendamist ning tugines seejuures

homoseksuaalsuse argumendile Nii rikkus ta inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse

konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga

Kohus taumlheldas taotleja elustiili mis ei ole lapse kasvatamiseks sobilik ning ei ole lapse

huvides ja votildeib teda kahjustada Lisaks sellele on kohaliku tsiviilseadustiku artikkel 343 jaumlrgi

lubatud lapsendamise taotlemine igauumlhele kes on vaumlhemalt 28 aastat vana Seega rikuti ka

kohalikku seadust mitte ainult konventsiooni

Prantsusmaa tugines kohtuotsusele Frettegrave vs Prantsusmaa kaasuses kus kohus ei rahuldanud

taotleja esitatud notildeuet Seekord otsustas kohus otsuse punktis 51 et eelnevas kaasuses rikuti

artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga44

Euroopa Inimotildeiguste Kohus otsustas haumlaumlltega kuumlmme

seitsme vastu et rikuti artikkel 14 koostoimes artikkel 8-ga45

44

EIKo 2201 2008 4354602 EB v France 45

Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France

httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886 22012008

24

Kaasustest votildeib vaumllja lugeda et homoseksuaalsed lapsevanemad ei saa kuidagi last kahjustada

ja homoseksuaalsus ei taumlhenda seda et sellises perekonnas kasvav laps ei saa otildeiget kasvatust

Homoseksuaalsed vanemad ei kaumlitu lapse huvisid silmas pidades halvemini kui

heteroseksuaalsed vanemad Laste adopteerimise puhul ei saa taotleja homoseksuaalsus

kuidagi motildejutada lapsendamise lubamist votildei mittelubamist Homoseksuaalse eluviisi toomine

potildehjuseks miks mitte adopteerida on keelatud ja rikub konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus

artikkel 8-ga

Neid kaasused on omavahel vaumlga sarnased Ferreteacute kaasuses otsustas kohus nelja haumlaumllega

kolme vastu et antud juhul ei olnud artikkel 8 koosmotildejus artikkel 14 rikkumist aga EB

kaasuses otsustas kohus kuumlmne haumlaumllega seitsme vastu et tegemist oli rikkumisega Euroopa

Inimotildeiguste Kohtu Kohtu president ja Prantsusmaa kohtunik Kohtunik Costa olid Ferreteacute

kaasuse puhul enamikus ja arvasid et rikkumist ei olnud aga EB kaasuses otsustasid nad

juba seda et taotleja otildeigused olid rikutud EB kaasuse puhul maumlrkas kohus ka seda et alates

Ferretteacute kaasuse jaumlrel on toimunud ilmselge otildeiguse areng samasoolistele isikutele

lapsendamise kuumlsimuses ja nuumluumldseks on see legaalne juba kuumlmnes Euroopa Liidu riigis Seda

votildeib ka totildelgendada nii et konventsiooni saumltted ei oma kindlat totildelgendust vaid seda peab

totildelgendama kaumlesoleva hetke otildeiguslikku olukorda arvestades46

Motildelema kaasuse puhul toimub

lapsendamine vallalise isiku poolt kuid EB kaasuse puhul oli taotlejal partner ja kuna

lapsendamine on antud olukorras vaid ainuisikuline ei oleks lapsel mingeid otildeigusi ega

kohustusi teda lapsendanud inimese partneri suhtes

222 Eesti

Eesti seadus ei keela seksuaalvaumlhemustele uumlksinda lapsendamist ent justiitsministeeriumil on

arvamus et samasoolistele partneritele lapsendamise lubamine on keeruline ja tihti peale

vaidlustatav teema kuna ministeeriumi arvates ei ole Eesti uumlhiskond kindel et samasoolistele

partneritele lapsendamine on lapse huvides ja ei kahjusta teda47

kuid laste otildeiguste kaitset

tagades ei tohi tugineda uumlhiskonna valmisolekule LGBT perekonnade tunnustamisel

46

European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw 47

Andra Olm (viide 12) lk 63

25

Perekonnaseaduse48

sect148 uumltleb et lapsendada votildeivad nii vallalised kui ka abielu sotildelminud

isikud Kuivotilderd LGBT inimesed ei saa oma vahel sotildelmida abielu ega oma suhteid muul moel

registreerida siis on nad otildeiguslikult vallalised isikud vaatamata sellele et nad faktiliselt

moodustavad perekonna Seega laieneb neile lapsendamise puhul perekonnaseaduse sect148 lg1

mis uumltleb et vallaline isik votildeib lapsendada ainult uumlksinda Samuti ei saa perekonnaseaduse

sect149 jaumlrgi teine partner sama last lapsendada sest lapsendamissuhete kestel ei saa muu isik

vaumllja arvatud lapsendaja abikaasa sama last lapsendada Kui vaadata siinkohal lapse otildeigusi

lapsendaja partneri suhtes siis ei ole lapsel oma vanema partneri suhtes vastavalt

perekonnaseaduse sect161 mingeid otildeigusi ega kohustusi sest lapse hooldamisotildeigus laieneb vaid

sellisel juhul kui abikaasad lapsendavad uumlhiselt votildei lapsendatakse abikaasa laps Muudel

juhtudel kuulub hooldamise otildeigus ainult lapsendajale ainuisikuliselt

Samasoolised partnerid kuuluvad selle seaduse taumlhenduses muude juhtumite hulka Seega ndash

elades kahe samasoolise vanemaga peres kus kumbki ei ole bioloogiline vanem on lapsel

otildeigused ja kohustused ainult uumlhe vanema vastu Naumliteks kui uumlhel partneril on bioloogiline votildei

lapsendatud laps olemas ja teine partner soovib omalt poolt perekonnavaumlliselt teist last

lapsendada siis lapsendamise protsessi kaumligus ei arvestata perekonnaseaduse sect147 lg 2-ga

mis uumltleb et lapsendamine ei ole lubatud kui lapsendaja lapsed on selle vastu votildei kui

lapsendaja lapsed kahjustavad mingil maumlaumlral lapsendatava huve Kuna lapsendatav saabub

perekonda kus on olemas teised lapsed tuleks kindlasti arvestada nende huvidega ja

veenduda et nad ei kahjusta lapsendatavat aga sellisel juhul toimub lapsendamine

seadusjaumlrgselt vallalise isiku poolt See ei ole paraku piisav lapse huvidega arvestamine

Samuti tekib lapsendamise puhul vanusepiiranguga seotud ebavotilderdne kohtlemine

Perekonnaseaduse sect150 lg 1 uumltleb et lapsendada votildeib vaumlhemalt 25-aastane piiramata

teovotildeimega isik kuid lg 2 uumltleb et kohus votildeib erandjuhtudel lubada lapsendamist ka

vaumlhemalt 18-aastasele juhul kui ta lapsendab oma abikaasa lapse Samasooliste paaride jaoks

see jaumlllegi ei kehti kuivotilderd neil ei ole votildeimalik omavahel abielluda See on oluline piirang

mis votildeib tingida olukorra kus uumlks partner kes on lapse seaduslik vanem sureb ja tema

48

Perekonnaseadus RT I 27062012 12

26

partner kes on last kasvatanud on alla 25-aastane ning seega ei ole tal seaduse jaumlrgi votildeimalik

surnud partneri last lapsendada Nii tekib lapse lastekodusse sattumise oht ning see ei pruugi

olla lapse huvidega kooskotildelas Lapse jaoks on tema bioloogilise vanema partner tegelik

vanem ning perekonnaliige kuid tekib olukord kus laps eemaldatakse tema ellu jaumlaumlnud

faktilisest vanemast Abielus paari puhul seda probleemi ei teki kuna sellisel juhul on lapse

bioloogilise vanema partner lapse seaduslik kasuvanem isegi kui ta pole last lapsendanud

vastavalt perekonnaseadusele Ning bioloogilise vanema surma puhul ei eemaldata last

kasuvanemast ning olles alla 25-aastane kasuvanem saab erandolukorras lapsendada ka

surnud abikaasa last

Seega tuginenes Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikale tuleb Eestis luua laste ning

samasoolistest isikutest moodustatud perekondade ja nende laste kaitse ning tagada laste

parimate huvide arvestamine vastavalt laste otildeigustele Inimotildeiguste konventsiooni antud otildeigus

perekonnakaitsele rakendub samuti laste suhtes

23 Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud laps

Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapse otildeiguslik seis on erinev ja mingil maumlaumlral

raskem kui eelnevatel juhtudel Siin votildeib naumlha kolme erinevat teed Uumlks stsenaarium on

selline et lapsel on kaks seaduslikku vanemat kes on lahus kusjuures motildelemad on

bioloogilised vanemad ning uumlhel vanemal on samasooline partner ja laps elab nendega koos

Teise variandi puhul on lapsel kaks bioloogilist vanemat kes on lahus Uumlhel vanemal

puuduvad votildei on aumlra votildeetud vanemaotildeigused ning laps elab oma seadusliku bioloogilise

vanemaga ja vanema partneriga Kolmanda votildeimaluse puhul elab samasoolistest isikutest

moodustatud perekonnas vaumlhemalt kaks last igal lapsel on erinevad bioloogilised vanemad

Tegelikkuses elavad lapsed koos uumlhe bioloogilise vanemaga ja vanema partneriga Lapsed ei

ole omavahel veresugulased

231 Eesti

27

Analuumluumlsin kaumlesolevas peatuumlkis eelkotildeige olukorda kus lapsel on kaks seaduslikku bioloogilist

vanemat vanemad on lahus ja laps elab uumlhe seadusliku vanemaga ja tema partneriga See

taumlhendab et lapsel on faktiliselt kolm isikut kes tema eest hoolt kannavad ja tema elust osa

votildetavad Lapsel on otildeiguslik side ainult kahe bioloogilise vanemaga ning vanema partneril kes

elab lapsega koos ja kasvatab last puudub otildeiguslik side lapsega Kui votilderrelda seda olukorda

heteroseksuaalse perekonnaga siis sellisel juhul on uuel partneril votildeimalus partneri last

lapsendada juhul kui teine lapsevanem annab notildeusoleku ja kui nad on abielus vastavalt

perekonnaseaduse sect152 lg1 Selle kohaselt katkeb lapsel otildeiguslik side uumlhe bioloogilise

vanemaga ja tekib see vanema partneriga Homoseksuaalsetel isikutel puudub selline

votildeimalus kuna partneri last saab lapsendada ainult abiellunud votildeotilderasvanem

Otildeiguslik side vanema partneriga puudub ka juhtumi puhul kus lapsel on ainult uumlks seaduslik

vanem ja teiselt bioloogiliselt vanemalt on vanemlikud otildeigused aumlra votildeetud votildei siis ei ole teine

bioloogiline vanem kindlaks tehtud Samas on heteroseksuaalsetel paaridel votildeimalik luua

otildeiguslikud suhteid lapse ja partneri vahel Abielu sotildelmides tekib vastavalt perekonnaseaduse

sect148 lg2 p2 partneril otildeigus lapsendada partneri laps varasematest suhetest Faktiliselt elab

laps kahe samasoolise vanemaga aga otildeiguslikult suhted on tal ainult uumlhe bioloogilise

vanemaga

Kolmas stsenaarium on nimetatutest kotildeige keerulisem Faktiliselt on lapsel kaks samasoolist

vanemat kellest otildeiguslik side on ainult bioloogilisega Samuti on lapsel kasuotildede votildei

kasuvend kelle bioloogiline vanem on tema bioloogilise vanema partner Sellises olukorras

puudub lapsel otildeiguslik suhe teise peres elava lapsega Sellelt pinnalt votildeib tekkida erinev

kohtlemine votilderreldes heteroseksuaalse perega kus partnerid saavad omavahel abielluda ja

lapsi lapsendada ning kus sellisel juhul on kotildeikidel peres kasvavatel lastel ja neid kasvatavatel

taumliskasvanutel omavaheline otildeiguslik side Ebavotilderdne kohtlemine tekib sellisel juhul punktis

mis puudutab laste omavahelist abiellumist (selle lubamist) Perekonnaseaduse sect 3 uumltleb et

isikud kelle sugulussuhe potildehineb lapsendamisel ei votildei omavahel abielluda Kaumlesoleva

seaduse sect 2 lotildeikes 1 nimetatud sugulussuhe potildehineb lapsendamisel antud juhul kaumlsitlen sect2

lg1 p2 venna ja otildee suhteid Heteroseksuaalse perekonna puhul tekib lastel lapsendamise

tagajaumlrjel otildeiguslik otildee ja venna suhe ehk siis neil ei ole lubatud omavahel abielluda kuid

28

samasoolistest isikutest moodustatud perekonna puhul saavad partnerite lapsed omavahel

hiljem abielu sotildelmida kuna nad ei ole otildeiguslikult uumlksteisega seotud Samuti tekib probleem

erinevate toetuste saamises kuna sellist kooslust ei nimetata seaduslikult perekonnaks

Hea naumlide on eelpool vaumllja toodud Viimsi kaasus Selle puhul oli uumlheks osapooleks

samasoolistest isikutest kooslus ning kaasatud oli kolm last kes kotildeik ei olnud omavahel

otildeiguslikult seotud Osapool taotles Viimsi vallavalitsuselt laste lasteaia- ja koolitoidu ning

sotildeiduotildeiguse tasuta saamist Viimsi vallavalitsuse 12062009 korraldusega nr 373 jaumleti

kaebaja taotlused rahuldamata kuid Viimsi vallavolikogu maumlaumlrus nr 16 ei sisalda perekonna

totildelgendust ega kitsendavat saumltet mis taumlpsustaks mis soost peavad olema vanemad ja mis

otildeiguslik side vanemate ja laste vahel eksisteerib49

Samuti tekib probleem miks uumlhes

leibkonnas elavad faktilised otildede ja vend ei ole lapsega seaduslikult seotud ning ei kuulu lapse

perekonda Hetkel ei ole Eesti seadustes perekonna motildeiste defineeritud See taumlhendab et

samasoolises perekonnas elav laps ja tema bioloogilise vanema partneri lapsed ei ole

omavahel otildede ja vend kuid abiellunud erisoolise paari puhul oleks

232 Euroopa Liit ja Inimotildeiguste Kohus

Euroopa Inimotildeiguste Kohus tegi kohtuotsusega X ja teised vs Austria suure sammu laste

otildeiguste ja nende samasooliste vanemate probleemi lahendamisel ja naumlitas nii kaasaegseid

seisukohti Kaasuse taotlejateks olid kaks naissoost isikut kelle peres oli laps ning uumlks

taotleja soovis lapsendada partneri bioloogilist last Laps oli suumlndinud vaumlljaspool abielu ja

ainult lapse bioloogilisel emal oli lapse hooldusotildeigus Selle juhtumi puhul oli lapsel ka

bioloogiline isa kes maksis regulaarselt lapse elatist ning keeldus lapse ema partnerile

adopteerimisotildeiguse andmisest

Austria seaduste jaumlrgi kaotaks lapse ema partneri lapse adopteerimise puhul otildeigused lapse

suhtes kuid isa otildeigused oleksid tagatud Seega ei olnud lapsendamine Austria seisukohast

votildeimalik Taotlejad soovisid oma faktilise pere otildeiguslikku tunnustamist ning lapse

bioloogilise ema partneri tunnistamist lapse vanemana lapse bioloogilise isa asemel Austria

49

Inimotildeigused Eestis (viide 8) lk 141-143

29

seaduste jaumlrgi oli votildeimalik partneri last lapsendada nii abiellunud paaridele kui ka

mitteabiellunud heteroseksuaalsetele paaridele kes elavad stabiilses suhtes Kohus toob

punktis 95 selgelt vaumllja et samasooliste isikute stabiilne kooselu kuulub perekonna motildeiste

alla taumlpselt samamoodi nagu stabiilne erisooliste isikute kooselu Samuti leiab kohus et laps

kes elab oma bioloogilise vanema ja tema partneriga kes motildelemad kannavad tema eest hoolt

kuulub ka perekonda ja kotildeik kolm isikut peavad olema kaitstud artikkel 8 taumlhenduses ning

kuuluvad uumlheskoos perekonna motildeiste alla Sellist kooslust ei tohi diskrimineerida votilderreldes

erisooliste isikutest moodustatud perekonnaga ning antud kaasuse puhul on tegemist artikkel

14 koosmotildejus artikkel 8-ga rikkumisega

Antud kaasuse puhul leidis kohus et taotlejad sealhulgas uumlhe taotleja laps elasid kooselus

mis on vaumlga sarnane kooseluga mida elavad abiellunud heteroseksuaalsed isikud kus uumlks

abikaasa soovib lapsendada teise abikaasa last Vahe on selles et samasooline paar ei votildei

abielluda ja saab vaid omavahelised suhted registreerida Selline registreerimine ei anna

votildeimalust partneri last lapsendada kuna Austria seadustega pole lubatud lapsendamine

registreeritud partneritele Taotlejad ei olnud registreeritud see andis neile votildeimaluse partneri

last lapsendada kuna Austria seadusandlus lubab stabiilses registreerimata kooselus elavatel

heteroseksuaalsetel paaridel partneri lapse adopteerida Kohus leidis et antud kaasuse puhul

ei olnud artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumist mis kaumlsitleb abiellunud

heteroseksuaalsete isikutega kus uumlks abikaasa tahab lapsendada teise abikaasa bioloogilist

last vaid oli artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumine votilderreldes heteroseksuaalsete

faktiliste kooslustega kus uumlks partner tahab lapsendad teise partneri last

Otsuse poolt olnud kohtunikud leidsid et konventsioon ei kohusta liikmesriike andma otildeigust

mitteabiellunud paaridele partneri lapse lapsendamiseks Kuid kui selline otildeigus on olemas

siis ei ole samasooliste paaride diskrimineeriv kohtlemine lubatud Erinev kohtlemine ei ole

potildehjendatud kuna see ei ole lapse otildeiguste kaitseks vajalik Kohus ei votildetnud vastu ka Austria

vastuvaumlidet et selles kuumlsimuses puudub Euroopas uumlhine arvamus ning seetotildettu tuleks

kuumlsimuse lahendamine jaumltta riigi paumldevusse50

50

EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria

30

3 LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes erinevast

soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega

Laste ja nende perede otildeiguslikus kaitses on kaks erinevad teed Iga riik aktsepteerib igal juhul

seda et igal lapsel on kaks bioloogilist vanemat ehk siis mees ja naine kes on lapse eostanud

bioloogilisel teel votildei kunstliku viljastamise abil Sotildeltumata vanemate votildei lapse tahtest

eksisteerib kaks erinevast soost isikut kellel peaks igal juhul olema lapse suhtes teatavad

otildeigused ning lapsel peaksid olema otildeigused oma vanemate suhtes Teisalt peab kaitsma lapse

otildeigusi ka tema faktilises perekonnas see taumlhendab perekonnas kus laps pikaajaliselt elab

Sellisel juhul peavad motildelemal faktilisel vanemal olema lapse igapaumlevase uumllalpidamise osas

otildeigused ja kohustused51

Tuginedes uumllaltoodud faktidele votildeib vaumlita et lapse huvisid

arvestades on oluline kaitsta lapse otildeigusi tema tegelikus perekonnas sest just faktilised

vanemad votildetavad lapse elust kotildeige enam osa ning kannavad lapse uumlle igapaumlevaselt hoolt ning

see ei sotildeltu neid omavahel siduvatest bioloogilistest sidemetest

Kotildeik eelpool toodu totildeendab et homoseksuaalsetes suhetes elava lapse vanema partneril ja

lapsel ei eksisteeri omavahelisi otildeiguslikke suhteid ja puudub ka votildeimalus neid suhteid luua

kuna partner ei saa lapsendada teise partneri last Tekib olukord kus lapse otildeigused oma

seadusliku vanema partneri suhtes puuduvad ning selline olukord ei taga lapsele piisavat

kaitset

Nii samasooliste isikute kui ka erisooliste isikute kooselu kuhu on kaasatud lapsed peavad

olema eraldi reguleeritud

Miks ei saa laps olla samamoodi kaitstud nagu abielus paari laps52

See on otildeiguslik probleem

mis on jaumlaumlnud Eestis seni lahenduseta Vastavalt UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsioonile on

kotildeik lapsed votilderdsed sotildeltumata soost ja rahvusest sotildeltumata sellest kas nad elavad motildelema

51

Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 14-15 52

Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia

Antwerp-Oxford 2005 lk 291

31

vanemaga uumlksikvanemaga kas nad on suumlndinud registreeritud abielus votildei mitte53

Konventsioon kaumlsitleb last otildeigussubjektina ja taumlheldab et laps on ise oma otildeiguste teostaja54

Konventsioon kehtestab ka lapse ja riigi omavahelise suhte See taumlhendab et riigil ega

vanemal pole lapse uumlle omanikuotildeigust last vaadeldakse indiviidina kellel on omad

inimotildeigused mis on taumlpselt samasugused kui igal taumliskasvanul Samuti annab konventsioon

motildeista et votildeib tekkida konflikt lapse huvide ja vanemate votildei uumlhiskonna huvide vahel

Sellised konfliktid peab lahendama laste huvidega arvestades neid esile totildestes Laste huvid

defineeritakse tulenevalt konventsioonist mille jaumlrgi on olulised naumliteks otildeigus haridusele

otildeigus perekonnaelule ning otildeigus olla kuulatud ja austatud indiviidina55

Vastavalt

konventsiooni artikkel 18-le on vanematel esimene vastutus laste kasvatamise ja arengu eest

ehk siis vanemad on laste otildeiguste tagajad kasvatajad kaitsjad ja hoolitsejad

Konventsiooni keelekasutusest tuleneb see et termin bdquovanemldquo votildeib ka viidata paljudele

erinevatele peremudelitele mis kaasaegses maailmas eksisteerivad Naumliteks votildeib tuua

konventsiooni artikkel 5-e mis viitab laiendatud perekonna taumlhendusele UumlRO Lapse Otildeiguste

Konventsioon toob vaumllja ka perekonna taumlhtsuse Nimetatakse lapse otildeigust perekonnale see

taumlhendab uumlldiselt otildeigust vanematele ja otildeigust olla perekonnaliige See iseloomustab ka tervet

konventsiooni56

Laps ei saa tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest partneritest

koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes UumlRO Lapse Otildeiguste

Konventsiooni artiklis 2 p1 on saumltestatud et osalisriigid peavad tagama nende jurisdiktsiooni

all olevatele lastele kotildeik konventsioonis saumltestatud otildeigused ja kohustused sotildeltumata lapse ja

tema vanema votildei seadusliku hooldaja rassist soost keelest usust votildei muudest tingimustest

53

Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61

(18012013) 54

Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012

httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused

55 Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and What it

Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10 httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019

(06052013)

56 Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine praktikas

Lastekaitse Liit 2005 lk 71-74

32

Jaumlrelikult on erisoolisest perekonnast lapse ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes samasoolises

perekonnas kasvava lapsega konventsiooni taumlhenduses lubamatu ja sobimatu57

Samuti annab konventsiooni artikkel 2 p2 riigile positiivse otildeiguse votildetta kasutusele sobilikud

meetmed laste votilderdsete otildeiguste tagamiseks Kui raumlaumlgitakse homoseksuaalsetele paaridele

uumlheskoos laste kasvatamise otildeiguse andmisest siis mainitakse sageli laste huvidega

arvestamist Siin votildeib tuua naumliteks Gas ja Dubois vs Prantsusmaa kaasuse jt Selles

valdkonnas on naumlha ilmselget arengut esimesed Euroopa riigid mis lubasid samasoolisel

inimesel partneri lapse adopteerida olid Taani (1999) Island (2000) Norra (2001) ja Rootsi

(2003) Nendes riikides on otildeiguslikud reformid toimunud aastatel 1993-2003 Alates 2009

aastast on Soomes lubatud samasoolisel isikul oma partneri last adopteerida Eeliseks on kui

partnerid elavad registreeritud kooselus ja mittebioloogiline vanem on lapse sotsiaalne vanem

ehk tegelik vanem Nendes riikides saab samasooliste vanemate peres elav laps peale

lapsendamist taumlieliku sotsiaal- otildeigus- ja majandusliku kaitse ja samuti tagab see lapse otildeiguse

motildelemale seaduslikule ja sotsiaalsele vanemale Selline otildeiguslik areng naumlitab ka seda et

vanemate seksuaalne saumlttumus votildei sugu ei ole lapse huvide arvestamisel taumlhtis

Areng nendes riikides naumlitab ka seda et perekond koosneb lapsest ja kahest taumliskasvanud

isikust (sotildeltumata soost) Lapsel kes elab sellises perekonnas tekib otildeigus kahele seaduslikule

vanemale ja see annab talle votilderdse kaitse votilderreldes lapsega kes elab heteroseksuaalses peres

Selline areng naumlitab meile mis on kaasaaegne perekond58

See kotildeik taumlhendab et lapsel kes kasvab samasoolises perekonnas peavad olema

samasugused otildeigused nagu ta kasvaks erisooliste vanemate perekonnas kus partnerid kas on

votildei ei ole abielus Lapsel on otildeigus perekonna- ja eraelu kaitsmisele Euroopa Inimotildeiguste

Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ja samuti on tal otildeigus olla mitte diskrimineeritud

vastavalt sama konventsiooni artikkel 14-le Paraku naumleme erinevat suhtumist votilderreldes

lapsega kes elab perekonnas kus vanemad on heteroseksuaalsed Lapsel on vaja otildeigust

57

Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 29 58

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in Europe

National Cross-Border and European Perspectives 2012 lk 102-103120-122

33

perekonna kaitsele ja votildeimalust seadustada oma suhted mitte ainult bioloogilise vanemaga

vaid ka bioloogilise vanema partneriga Kui bioloogiline vanem ja partner on

heteroseksuaalsetes suhetes saab laps motildelema poole notildeusolekuga tagada enda otildeiguse olla

lapsendatud ja luua perekond Kui bioloogiline vanem ja tema partner on homoseksuaalsetes

suhetes siis isegi juhul kui motildelemad pooled on notildeus ei saa laps kasutada oma otildeigust olla

lapsendatud ja luua perekonda kui see ei ole vastuolus tema huvidega Riik arvestab lapse

huve eelkotildeige lapsendamisele lubatavuse kuumlsimuses

Selleks et aru saada partneri otildeigustest lapse suhtes peab enne defineerima kes on partner

lapse jaoks seaduse motildettes Perekonnaseadus annab meile kolm erinevat suhet lapse vanem

votildeotilderasvanem ehk lapse vanemaga abiellunud isik ning kasuvanem ehk isik kes ei ole

vanem ega votildeotilderasvanem vaid isik kes tegelikult last kasvatab Teda votildeib nimetada ka

faktiliseks vanemaks59

Sellest tuleneb et partner on kasuvanem Perekonnaseadust vaadeldes

votildeib oumlelda et kasuvanemal on kasulapse suhtes minimaalsed otildeigused samuti on lapse

otildeigused kasuvanema suhtes minimaalsed ja mitte taumlielikud

Ka Eesti Lastevanemate Liit on seisukohal et laste otildeigused ei ole piisavalt kaitstud seetotildettu

soovivad nad laste otildeiguste tugevdamist olukorras kus uumlks vanematest ei ole bioloogiline

vanem60

Samasooliste paaride puhul on partner faktiline vanem Lastekaitse Liidu president

Loone Ots on seisukohal et laps peab olema turvatud ja kaitstud nagu seda notildeuab Lastekaitse

Konventsioon Samuti arvab ta et samasooliste kooselu seadustamine on tervitatav samm

votilderdotildeiguslikkuse uumlhiskonda Laps satub vaumlgivalla ja hooletuse ohvriks nii samasoolises kui

erisoolises perekonnas seega peaksid tema otildeigused olema votildeimalikult efektiivselt kaitstud

motildelemal juhtumil Uumlhe votildeimaliku seisukoha jaumlrgi peaks samasoolistele peredele andma

lapsendamisotildeiguse erandjuhul see peab olema selgelt lapse huvides ning iga juhtumi puhul

arvestatakse konkreetseid asjaolusid ja teatud vanusest ka lapse notildeusolekut See aitaks vaumlltida

lapse lastekodusse sattumist laps peaks kasvama peres mitte uumlkskotildeik kui haumlsti varustatud

59

Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Edgar Salumaa Juridika

httpwwwjuridicaeejuridica_etphpdocument=etarticles1995123599PRNprvphp 60

Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest lk 3

httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise+koosel

uga+seotud+ettepanekutestpdf (18012013)

34

lastekodus Lastekaitse Liit on seisukohal et laps peab olema kaitstud ja Eesti laps peab

olema otildennelik vaatamata lapse kasvatajate soost61

Naumliteks votildeib tuua EIOtildeK kohtuotsuse Gas

ja Dubois v Prantsusmaa mille puhul kohtuniku eriarvamusel on samasoolises perekonnas

kasvatatav laps erinevas olukorras votilderreldes erisooliste taumliskasvanutega uumlhes peres kasvava

lapsega62

Eesti Potildehiseadus saumltestab ja tunnustab perekonna kaitset ja samuti peetakse potildehiseaduse jaumlrgi

oluliseks laste kasvatamist ning vanematele antakse mitte ainult luba vaid ka kohustus oma

lapsi kasvatada Mainitakse ka riigi kohustust perekonda laste kasvatamisel abistada Riigi

kohustuseks on luua lapsevanematele votildeimalused oma laste kasvatamiseks ja tagada laste

potildehivajadused63

Laps on homoseksuaalses peres kasvades erinevas olukorras votilderreldes heteroseksuaalses

peres kasvava lapsega Viimasel juhul on motildelemal vanemal otildeigus taotleda erinevaid

perekonna- ja laste kasvatamistoetusi kuna motildelemad vanemad votildeivad seadusjaumlrgselt end

lapsevanemana registreerida (bioloogiline vanem lapsendamine) Samasooliste partnerite

puhul on toetuste saamine raskendatud votildei ei ole uumlldse votildeimalik naumliteks votildeib tuua Viimsi

kaasuse probleemi Nii ei saa laps kes kasvab peres kahe samasoolise vanemaga vanemate

kaudu samalaadset riigipoolset toetust Kaasuses X Y ja Z vs Suurbritannia toob Inimotildeiguste

Kohus selgelt vaumllja et inimotildeiguste konventsioon votildeib olla totildelgendatud erinevalt ja perekonna

kaitse laieneb mitte ainult abiellunud paaridele vaid ka de facto peredele

Alati peab arvesse votildetma mitut erinevat faktorit kui kaua kaks taumliskasvanud isikut (sotildeltumata

soost) koos elanud on kas isikud elavad uumlhes leibkonnas kas nad soovivad votildei ei soovi lapsi

koos kasvatada64

Arvatakse et perekonna autentne tunnus on uumlhine laste kasvatamise otildeigus

61

Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012 httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed ( 21012012)

62 Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa 23032012

httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420 (22012013) 63

Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad sotsiaaltoetused ja ndash

teenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007 lk 29 64

Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in International

and Comparative Law Kluwer Law International 2002 lk 261

35

Seega peab uumlhine laste kasvatamisotildeigus olema identselt kaumlttesaadav nii heteroseksuaalsetele

kui ka samasoolistele paaridele Kui erisoolistel paaridel on otildeigus lapsi uumlhiselt kasvatada ilma

registreerimiseta siis peab selline otildeigus olema tagatud ka samasoolistele partneritele65

Eestis puudub spetsialiseerunud organ mis teostaks jaumlrelvalvet laste otildeiguste tagamise uumlle

Seda funktsiooni teostavad erinevad organid koostoumloumls Nendeks kohalik omavalitsus

maavalitsus otildeiguskantsler ja teised66

Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas nr 6-

81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute puumlsiv kooselu kuulub

perekonnapotildehiotildeiguse kaitse alla aga Eestis ei ole selline kooselu reguleeritud ja seetotildettu tuleb

luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Samuti puudub lapsendamist ja

hooldusotildeigust puudutav regulatsioon mis tagaks laste huvide arvestamise samasooliste

paaride puhul Partneril puudub lapsendamise votildeimalus ja see annab hooldusotildeiguse ainult

uumlhele vanemale kuid partnerid elavad koos lapsega ja motildelemad peaksid lapse eest vastutama

ja tema eest kandma hoolt Selline olukord votildeib tuua probleeme lapse hooldamisotildeiguse

teostamisel uumlhe partneri surma korral votildei juhul kui seaduslik lapsevanem ei saa mingil

potildehjusel pikemaajaliselt hooldusotildeigust teostada Samuti pole tagatud partneri otildeigus last edasi

kasvatada kui seaduslik vanem sureb

Probleem on ka uumluumlrisuhetes Votildelaotildeigusseaduse sect289 saumltestab et eluruumi uumluumlrnikul on otildeigus

uumluumlriruumides majutada oma abikaasat alaealisi lapsi ja toumloumlvotildeimetuid vanemaid ilma

uumluumlrileandja notildeusolekuta67

Juhul kui uumluumlrilevotildetja on lapse vanema partner siis ei saa

uumluumlrileandja notildeusolekuta eluruumis majutada last ega tema seaduslikku vanemat Sellega

satub laps ebasoodsasse olukorda votilderreldes lapsega kes elab perekonnas kus motildelemad

partnerid on tema seaduslikud vanemad Lapse eluruumides viibimine sotildeltub uumluumlrileandja

tahtest

65

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs (viide 58) lk 92 66

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava

2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20per

ede20arengukava202012-2020pdf (16022013) 67

Otildeiguskantsler ( viide 3) lk 1 5

36

Laste staatus samasoolistes paarides on laumlbi aegade olnud nagu Pandora laegas Alati on olnud

arusaadav aktsepteeritud ja isegi notildeutud et lapsel peab olema kaks vanemat aga nuumluumldseks on

see arenenud selles suunas et lapsel votildeib olla kaks ema kaks isa votildei isegi kolm vanemat

2007 aastal andis Ontario Kohus oma otsuses AA vs BB ONCA 268

selles kuumlsimuses uue

arengu Selle kaasuse puhul vaumlrbasid kaks homoseksuaalset stabiilses suhtes elavat naist oma

meessoost sotildebra lapse bioloogiliseks eostamiseks Lapse suumlndides olid tema seaduslikeks

vanemateks bioloogiline ema ja bioloogiline isa Bioloogilise ema samasooline partner oli

sellises situatsioonis lapse faktiline vanem taumlitis lapse teise ema rolli ja kandis suurt osa lapse

kasvatamises Kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngisid lapse elus vaumlga olulist rolli ja kandsid lapse

eest hoolt Lapse bioloogilise ema samasooline partner leidis et tal peaksid olema lapse

suhtes samuti seaduslikud otildeigused ja kohustused ning ta poumloumlrdus kohtusse nende otildeiguste ja

kohustuste saamiseks Kohus leidis et kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngivad lapse elus vaumlga suurt

rolli ja lapse otildeiguste tagamise seisukohalt on oluline et kotildeik kolm oleksid tema seaduslikud

vanemad

Kohus arvestas lapse huvidega ning see on selle kaasuse puhul kotildeige olulisem Kohus

otsustas et kotildeik kolm taumliskasvanut peavad olema seaduslike vanematena registreeritud ning

seelaumlbi sai laps kolm seaduslikku vanemat Nimetatud kaasus totildei samasooliste vanemate ja

sellistes peredes elavate laste probleemide osas taumliesti uue arengu Selliseid arenguid jaumllgides

votildeib oletada et ka teised riigid votildetavad Orlando kaasuse arvesse ja hakkavad seda jaumlrgima

Perekonna ja vanema staatuse kontseptsioon on viimase aja jooksul teinud laumlbi suured

muutused ja arengud avardanud piire ja haumlgustanud nende motildeistete traditsioonilist taumlhendust

Niisiis votildeib oletada et laumlhitulevikus toimuvad seadusandluses muudatused mille kohaselt ei

arvestata vanema staatuse saamisel enam vanemate seksuaalse saumlttumuse ja arvuga Selle

asemel votildeetakse arvesse eelkotildeige lapse huvid Selline olukord peaks viima selleni et tagatud

on taumlielik votilderdsus ja vaumllistatud diskrimineerimine Seda propageerib praegusel ajal Euroopa

Inimotildeiguste Konventsiooni artikkel 14

68

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and ROSENBERG

JJA AA v BB 2007 ONCA 2 httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

37

Tihtipeale sotildeltub lapse otildeiguslik staatus perekonnas sellest milline on temaga koos elavate

taumliskasvnanute suhte otildeiguslik staatus ndash sellest kas tegemist on abielu votildei registreeritud

kooseluga On oluline ka maumlrgata et vaumlga paljud riigid on laste kaitse tagamise eesmaumlrgil

avanud samasooliste paaride jaoks votildeimaluse oma suhteid registreerida Selle kaudu on neil

votildeimalus lapsi uumlheskoos lapsendada votildei siis on uumlhel partneril votildeimalik lapsendada partneri

laps Naumliteks Rootsis saavad lapsendamise puhul sarnase otildeigusliku staatuse nii paarid kes on

oma suhted kooseluna registreerinud kui ka abielus olevad erisoolised paarid

Norra ja Sakasamaa lubavad neil paumlevil registreeritud kooselus elavatel samasoolistel isikutel

lapsendada oma partneri lapse Siin tuleb aga silmas pidada et tegemist on siseriiklike

seadustega mis ei garanteeri nende rahvusvahelist tunnustamist Perekonna seisukohalt

taumlhendab see seda et nii lastel kui tema vanematel votildeivad tekkida otildeiguslikud probleemid

vaumlljaspool riiki juhul kui teises riigis ei kehti sarnased seadused69

Euroopa Liidu otildeigus

perekonnaotildeiguse valdkonnas notildeuab uumlhtlustamist ja liigub kiirelt sinnapoole Kindlasti on

vajalik demokraatlik ja selge lahendus mis hakkaks potildehinema Euroopa Inimotildeiguste

Konventsioonil

69

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family Law

Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008 lk 101-110

38

Kokkuvotildete

Uurimistoumlouml kaumligus olen jotildeudnud jaumlreldusele et kuigi Eestis ei ole perekonna motildeiste

defineeritud on selle motildeiste seadusaktidesse sisse viimine aumlaumlrmiselt oluline nii erisooliste kui

ka samasooliste paariride ja nendega koos elavate laste perekonnakaitse otildeiguse tagamiseks

Viimsi kaasus on vaumlga hea naumlide Eesti seadusandlusest Tuginedes Euroopa Liidu otildeigusele ja

Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtukaasustele olen jotildeudnud jaumlreldusele et teatud juhtudel

peavad nii erisooliste kui ka samasooliste paaride pered koos lastega votildei ilma kuuluma

perekonna kaitse alla Samuti peab registreerimata kooselus paari peres elav laps kuuluma

oma tegelike vanematega uumlhte perekonda ning olema kaitstud perekonna motildeiste taumlhenduses

taumlpselt samamoodi kui laps kes elab registreeritud kooselu sotildelminud faktiliste vanematega

Igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja diskrimineerimine mis potildehineb isikute

sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud Euroopa Liidu liikmesriigid ei tohi perekonna ja

uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise potildehjuseks nimetada Euroopa

Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta

perekonnaeluna millel on riiklik kaitse

Teine peatuumlkk naumlitas et hetkel votildeivad lapsel tekkida perekonnaliikmetega erinevad otildeiguslikud

suhed Perekonnaliige ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem seega on tema otildeigused lapse

suhtes ja lapse otildeigused faktilise vanema vastu piiritletud Faktiliste vanematega kes ei ole

oma suhteid registreerinud koos elav laps on ebavotilderdses olukorras votilderreldes lapsega kes elab

faktiliste vanematega kes on oma suhteid registreerinud Nii tekib lapse lastekodusse

sattumise oht naumliteks bioloogilise vanema surma puhul kui teisel faktilisel vanemal

puuduvad lapse uumlle vanemlikud otildeigused Selline kohtlemine ei pruugi olla lapse huvidega

kooskotildelas Abielus paari puhul seda probleemi ei teki

Kolmandas peatuumlkis kaumlsitlesin LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdset kohtlemist

votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega Toumloumlst tuleb

selgelt vaumllja et ebavotilderdsel kohtlemisel ei ole otildeigustust ja see ei ole kooskotildelas lapse huvidega

Lapsel on otildeigus kahele vanemale ning oma tegelike vanemate tunnustamisele sotildeltumata

tegelike kasvatajate soost Laps peab igal juhul olema kaitstud sotildeltumata sellest kas tema

39

faktilised vanemad on oma suhted registreerinud votildei mitte kuna laps ei saa seda kuidagi

motildejutada Samasooliste paaride puhul on laps ebavotilderdses olukorras votilderreldes erisooliste

faktiliste vanematega elava lapsega LGBT peredes elavate laste kaitse on puudulik ja notildeuab

taumliustamist sotildeltumata siseriigi uumlhiskonna valmisolekust ning eelkotildeige tuleb seda kuumlsimust

lahendades tugineda lapse huvidele

40

Summary

Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family

has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost

importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex

couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good

example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of

the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex

and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection

Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their

real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same

way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any

avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is

prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of

the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court

of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state

The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family

members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of

the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent

are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship

is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered

their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the

death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to

the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no

significance in the case of a married couple

In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent

families compared to children living in families formed by persons of different sexes The

thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests

Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition

41

regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their

factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any

bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared

to children living with their factual parents of different sexes The protection of children

living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the

general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into

consideration in the first place when solving the problem

42

Kasutatud materjalide loetelu

Kasutatud kirjandus

Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009

Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in

International and Comparative Law Kluwer Law International 2002

Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or

Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008

Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika

EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of

Fundamental Rights of the European Union 2006

European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw

European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and

discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal

analysis 2010

Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012

Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia

Antwerp-Oxford 2005

Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st

Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009

Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family

Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008

Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of

Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law

Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007

Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad

sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007

43

Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine

praktikas Lastekaitse Liit 2005

Kasutatud normatiivmaterjal

Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303

Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification

Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their

family members to move and reside freely within the territory of the Member States

Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50

Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2

Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8

Perekonnaseadus RT I 27062012 12

Kasutatud internetiallikad

Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second

Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June

2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and

ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2

httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-

2pg-27

Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of

fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012

httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6

-2008-0479amplanguage=EN

European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working

Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties

Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007

httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf

44

GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf

Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-

10xls

Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest

httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise

+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf

Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61

Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012

httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused

Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012

httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed

Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta

Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-

perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta

Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk

32

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC

C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf

Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France

httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886

Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa

23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede

arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja

20perede20arengukava202012-2020pdf

The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010

httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf

Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and

What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10

httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019

45

Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri

httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool

iste_isikute_peresuhepdf

Viidatud kohtupraktika

EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa

EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa

EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria

EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits

EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola

EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95

EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria

TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009

TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010

21

Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse39

sect24 lg 1 uumltleb et lapse arengu ja kasvu loomulikuks

keskkonnaks on perekond ning lastega perekonnad peavad saama riiklikku kaitset ja toetust

See taumlhendab et lapse jaoks on aumlaumlrmiselt oluline et tema kaks samasoolist kasvatajat ja tema

ise kuuluksid otildeiguslikult perekonna motildeiste alla Nii saaks ta oma otildeigusi ja kohustusi taumlielikult

rakendada sotildeltumata tema tegelike vanemate soost taumlpselt sama moodi kui laps kes elab

erisooliste faktiliste vanematega Praegune kohtlemine on ebavotilderdne votilderreldes lapsega kes

elab erinevast soost isikutest moodustatud perekonnas kus uumlks taumliskasvanutest on

bioloogiline vanem aga teine on vanema partner See on ka totildeendatud uuringutega40

Erinevast soost isikute kooslust ja nende last nimetatakse praeguse seaduse kohaselt

perekonnaks ja vanema partner on kasuvanem

Meessoost seksuaalvaumlhemustel ei ole votildeimalik kunstliku viljastamise teel last saada kuna

Eestis ei ole vastavalt Karistusseadustiku41

sect132 asendusemadus lubatud See taumlhendab et

samasoolised mehed ei sa uumlheskoos lapsi eostada See taumlhendab ebavotilderdset kohtlemist

votilderreldes samasooliste naiste paaridega

22 Votildeotilderaslapse lapsendamise abil seotud laps

221 Euroopa Inimotildeiguste Kohus

Euroopa Liidus on samasooliste paaride ja nende laste probleem lahendatud igas riigis

erinevalt Analuumluumlsin motildenda Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtuotsust mis on taumlitmiseks

kohustuslikud ka Eestis Kaasuse Frettegrave vs Prantsusmaa taotleja arvates rikuti tema otildeigust

austusele era- ja perekonnaelu vastu ehk siis rikuti inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse

konventsiooni artikkel 8 ja artikkel 14 mis keelavad diskrimineerimist Taotleja soovis uumlksi

last adopteerida ja taotles seda 1991 aasta oktoobris Esimesel intervjuul avaldas taotleja oma

homoseksuaalsuse ja vaumlitis et ta elab uumlksinda ilma partnerita Peale seda pakkus intervjueerija

39

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50

40 Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 24-33

41 Karistusseadustik RT I 17042013 8

22

vaumllja lapsendamise protsessi lotildepetamise 1993 aastal jaumlttis Pariisi Sotsiaalfondi osakond

hageja taotluse rahuldamata Antud otsuse potildehjuseks oli see et Frette pakkus lapse jaoks

ebastabiilset ja potentsiaalselt last kahjustavat emarolli mudelit Potildehiline kuumlsimus oli selles et

kas uumlksik homoseksuaalne isa on votildeimeline last kasvatama votildei mitte Euroopa Inimotildeiguste

Kohus otsustas haumlaumlletustulemusega neli kolme vastu et rikkumist artikkel 14 koostoimes

artikkel 842

ei olnud Seega ei tohi Eestis takistada laste lapsendamist homoseksuaalsetele

isikutele

Peale Frettegrave vs Prantsusmaa kaasust esitas Ameerika Uumlhendriikide Psuumlhhoanaluumluumltiline

Assotsiatsioon avalduse et geid ja lesbid on nii uumlksikisikute kui paaridena votildeimelised

tegutsema ja last kasvatama lapse huvidest laumlhtudes Nad on votildeimelised taumlitma lapse tervist

kahjustamata kotildeiki kohustusi ja peaksid saama heteroseksuaalsete vanematega votilderdsed

otildeigused ning seda nii paaris kui ka uumlksikisikuna Eelpool toodud uuringute naumlited muudavad

kohtu arvamuse punktis 42 taumliesti otildeigustamatuks Lisaks sellele vaumlidab kohus punktis 42 et ei

ole piisavalt palju lapsi et adopteerimise notildeudlust rahuldada See on vaidlustatav arvamus43

ILGA-EUROPE-i kaasuse kommentaaride kokkuvotildettes totildei autor vaumllja arvamuse et nii kaua

kui Prantsusmaal on lubatud lapsendamine uumlksikutele heteroseksuaalsete isikutele ei luba

artikkel 8 ja artikkel 14 Prantsusmaa haldusorganitel ja kohtutel jaumltta geisid ja lesbisid

lapsendamise protsessist vaumllja nimetades potildehjuseks nende isikute seksuaalsaumlttumust 17

Jaumlrgmiseks vaatlen laumlhemalt kaasust EB vs Prantsusmaa 1998 aasta veebruaris esitas

taotleja Prantsusmaal taotluse lapse lapsendamiseks Lapsendamise menetluse kaumligus mainis

taotluse esitaja et ta on homoseksuaalne ja tal on samasooline partner R

Augustis 1998 andis taotlejat kuumlsitlenud psuumlhholoog hinnangu et talle ei peaks lapsendamist

lubama Potildehjusena totildei psuumlhholoog vaumllja asjaolu et taotleja hakkab last uumlksi kasvatama ning

see kahjustaks last kuna laps peaks naumlgema kindlat peremudelit kus on nii isa kui ka ema

42

EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v France 43

Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second

Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June

2005httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf (09102012)

23

Lisaks sellele vaumlitis psuumlhholoog et taotleja elab oma samasoolise partneriga aga ei soovi seda

kinnitada ja jaumltab partnerisse puutuvad kuumlsimused vastamata See votildeib samuti last kahjustada

kuna ta saab ainult emade eeskuju Psuumlhholoogi arvates ei olnud see otildeige

1998 aasta oktoobris esitas perenotildeukogu lapsendamise juhatuse esindaja arvamuse et

taotlejale ei peaks lapsendamist lubama Ta vaumlitis et vastavalt tema kogemusele on lapse

jaoks paremad perekonnad kus on nii ema kui ka isa ehk siis lapsendamiseks sobivad

erisoolised paarid

1998 novembris ei lubatud taotlejal lapsendamist jaumlrgnevatel potildehjustel taotleja ei ole

uumlksikemana votildeimeline naumlitama lapsele otildeiget peremudelit kus maumlngib olulist osa mehelik roll

ja taotleja partneri osavotildett lapse kasvatamisel ei ole kindlaks tehtud See votildeib samuti last

kahjustada

Halduskohus ei lubanud samuti taotlejale lapsendamist ning tugines seejuures

homoseksuaalsuse argumendile Nii rikkus ta inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse

konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga

Kohus taumlheldas taotleja elustiili mis ei ole lapse kasvatamiseks sobilik ning ei ole lapse

huvides ja votildeib teda kahjustada Lisaks sellele on kohaliku tsiviilseadustiku artikkel 343 jaumlrgi

lubatud lapsendamise taotlemine igauumlhele kes on vaumlhemalt 28 aastat vana Seega rikuti ka

kohalikku seadust mitte ainult konventsiooni

Prantsusmaa tugines kohtuotsusele Frettegrave vs Prantsusmaa kaasuses kus kohus ei rahuldanud

taotleja esitatud notildeuet Seekord otsustas kohus otsuse punktis 51 et eelnevas kaasuses rikuti

artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga44

Euroopa Inimotildeiguste Kohus otsustas haumlaumlltega kuumlmme

seitsme vastu et rikuti artikkel 14 koostoimes artikkel 8-ga45

44

EIKo 2201 2008 4354602 EB v France 45

Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France

httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886 22012008

24

Kaasustest votildeib vaumllja lugeda et homoseksuaalsed lapsevanemad ei saa kuidagi last kahjustada

ja homoseksuaalsus ei taumlhenda seda et sellises perekonnas kasvav laps ei saa otildeiget kasvatust

Homoseksuaalsed vanemad ei kaumlitu lapse huvisid silmas pidades halvemini kui

heteroseksuaalsed vanemad Laste adopteerimise puhul ei saa taotleja homoseksuaalsus

kuidagi motildejutada lapsendamise lubamist votildei mittelubamist Homoseksuaalse eluviisi toomine

potildehjuseks miks mitte adopteerida on keelatud ja rikub konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus

artikkel 8-ga

Neid kaasused on omavahel vaumlga sarnased Ferreteacute kaasuses otsustas kohus nelja haumlaumllega

kolme vastu et antud juhul ei olnud artikkel 8 koosmotildejus artikkel 14 rikkumist aga EB

kaasuses otsustas kohus kuumlmne haumlaumllega seitsme vastu et tegemist oli rikkumisega Euroopa

Inimotildeiguste Kohtu Kohtu president ja Prantsusmaa kohtunik Kohtunik Costa olid Ferreteacute

kaasuse puhul enamikus ja arvasid et rikkumist ei olnud aga EB kaasuses otsustasid nad

juba seda et taotleja otildeigused olid rikutud EB kaasuse puhul maumlrkas kohus ka seda et alates

Ferretteacute kaasuse jaumlrel on toimunud ilmselge otildeiguse areng samasoolistele isikutele

lapsendamise kuumlsimuses ja nuumluumldseks on see legaalne juba kuumlmnes Euroopa Liidu riigis Seda

votildeib ka totildelgendada nii et konventsiooni saumltted ei oma kindlat totildelgendust vaid seda peab

totildelgendama kaumlesoleva hetke otildeiguslikku olukorda arvestades46

Motildelema kaasuse puhul toimub

lapsendamine vallalise isiku poolt kuid EB kaasuse puhul oli taotlejal partner ja kuna

lapsendamine on antud olukorras vaid ainuisikuline ei oleks lapsel mingeid otildeigusi ega

kohustusi teda lapsendanud inimese partneri suhtes

222 Eesti

Eesti seadus ei keela seksuaalvaumlhemustele uumlksinda lapsendamist ent justiitsministeeriumil on

arvamus et samasoolistele partneritele lapsendamise lubamine on keeruline ja tihti peale

vaidlustatav teema kuna ministeeriumi arvates ei ole Eesti uumlhiskond kindel et samasoolistele

partneritele lapsendamine on lapse huvides ja ei kahjusta teda47

kuid laste otildeiguste kaitset

tagades ei tohi tugineda uumlhiskonna valmisolekule LGBT perekonnade tunnustamisel

46

European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw 47

Andra Olm (viide 12) lk 63

25

Perekonnaseaduse48

sect148 uumltleb et lapsendada votildeivad nii vallalised kui ka abielu sotildelminud

isikud Kuivotilderd LGBT inimesed ei saa oma vahel sotildelmida abielu ega oma suhteid muul moel

registreerida siis on nad otildeiguslikult vallalised isikud vaatamata sellele et nad faktiliselt

moodustavad perekonna Seega laieneb neile lapsendamise puhul perekonnaseaduse sect148 lg1

mis uumltleb et vallaline isik votildeib lapsendada ainult uumlksinda Samuti ei saa perekonnaseaduse

sect149 jaumlrgi teine partner sama last lapsendada sest lapsendamissuhete kestel ei saa muu isik

vaumllja arvatud lapsendaja abikaasa sama last lapsendada Kui vaadata siinkohal lapse otildeigusi

lapsendaja partneri suhtes siis ei ole lapsel oma vanema partneri suhtes vastavalt

perekonnaseaduse sect161 mingeid otildeigusi ega kohustusi sest lapse hooldamisotildeigus laieneb vaid

sellisel juhul kui abikaasad lapsendavad uumlhiselt votildei lapsendatakse abikaasa laps Muudel

juhtudel kuulub hooldamise otildeigus ainult lapsendajale ainuisikuliselt

Samasoolised partnerid kuuluvad selle seaduse taumlhenduses muude juhtumite hulka Seega ndash

elades kahe samasoolise vanemaga peres kus kumbki ei ole bioloogiline vanem on lapsel

otildeigused ja kohustused ainult uumlhe vanema vastu Naumliteks kui uumlhel partneril on bioloogiline votildei

lapsendatud laps olemas ja teine partner soovib omalt poolt perekonnavaumlliselt teist last

lapsendada siis lapsendamise protsessi kaumligus ei arvestata perekonnaseaduse sect147 lg 2-ga

mis uumltleb et lapsendamine ei ole lubatud kui lapsendaja lapsed on selle vastu votildei kui

lapsendaja lapsed kahjustavad mingil maumlaumlral lapsendatava huve Kuna lapsendatav saabub

perekonda kus on olemas teised lapsed tuleks kindlasti arvestada nende huvidega ja

veenduda et nad ei kahjusta lapsendatavat aga sellisel juhul toimub lapsendamine

seadusjaumlrgselt vallalise isiku poolt See ei ole paraku piisav lapse huvidega arvestamine

Samuti tekib lapsendamise puhul vanusepiiranguga seotud ebavotilderdne kohtlemine

Perekonnaseaduse sect150 lg 1 uumltleb et lapsendada votildeib vaumlhemalt 25-aastane piiramata

teovotildeimega isik kuid lg 2 uumltleb et kohus votildeib erandjuhtudel lubada lapsendamist ka

vaumlhemalt 18-aastasele juhul kui ta lapsendab oma abikaasa lapse Samasooliste paaride jaoks

see jaumlllegi ei kehti kuivotilderd neil ei ole votildeimalik omavahel abielluda See on oluline piirang

mis votildeib tingida olukorra kus uumlks partner kes on lapse seaduslik vanem sureb ja tema

48

Perekonnaseadus RT I 27062012 12

26

partner kes on last kasvatanud on alla 25-aastane ning seega ei ole tal seaduse jaumlrgi votildeimalik

surnud partneri last lapsendada Nii tekib lapse lastekodusse sattumise oht ning see ei pruugi

olla lapse huvidega kooskotildelas Lapse jaoks on tema bioloogilise vanema partner tegelik

vanem ning perekonnaliige kuid tekib olukord kus laps eemaldatakse tema ellu jaumlaumlnud

faktilisest vanemast Abielus paari puhul seda probleemi ei teki kuna sellisel juhul on lapse

bioloogilise vanema partner lapse seaduslik kasuvanem isegi kui ta pole last lapsendanud

vastavalt perekonnaseadusele Ning bioloogilise vanema surma puhul ei eemaldata last

kasuvanemast ning olles alla 25-aastane kasuvanem saab erandolukorras lapsendada ka

surnud abikaasa last

Seega tuginenes Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikale tuleb Eestis luua laste ning

samasoolistest isikutest moodustatud perekondade ja nende laste kaitse ning tagada laste

parimate huvide arvestamine vastavalt laste otildeigustele Inimotildeiguste konventsiooni antud otildeigus

perekonnakaitsele rakendub samuti laste suhtes

23 Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud laps

Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapse otildeiguslik seis on erinev ja mingil maumlaumlral

raskem kui eelnevatel juhtudel Siin votildeib naumlha kolme erinevat teed Uumlks stsenaarium on

selline et lapsel on kaks seaduslikku vanemat kes on lahus kusjuures motildelemad on

bioloogilised vanemad ning uumlhel vanemal on samasooline partner ja laps elab nendega koos

Teise variandi puhul on lapsel kaks bioloogilist vanemat kes on lahus Uumlhel vanemal

puuduvad votildei on aumlra votildeetud vanemaotildeigused ning laps elab oma seadusliku bioloogilise

vanemaga ja vanema partneriga Kolmanda votildeimaluse puhul elab samasoolistest isikutest

moodustatud perekonnas vaumlhemalt kaks last igal lapsel on erinevad bioloogilised vanemad

Tegelikkuses elavad lapsed koos uumlhe bioloogilise vanemaga ja vanema partneriga Lapsed ei

ole omavahel veresugulased

231 Eesti

27

Analuumluumlsin kaumlesolevas peatuumlkis eelkotildeige olukorda kus lapsel on kaks seaduslikku bioloogilist

vanemat vanemad on lahus ja laps elab uumlhe seadusliku vanemaga ja tema partneriga See

taumlhendab et lapsel on faktiliselt kolm isikut kes tema eest hoolt kannavad ja tema elust osa

votildetavad Lapsel on otildeiguslik side ainult kahe bioloogilise vanemaga ning vanema partneril kes

elab lapsega koos ja kasvatab last puudub otildeiguslik side lapsega Kui votilderrelda seda olukorda

heteroseksuaalse perekonnaga siis sellisel juhul on uuel partneril votildeimalus partneri last

lapsendada juhul kui teine lapsevanem annab notildeusoleku ja kui nad on abielus vastavalt

perekonnaseaduse sect152 lg1 Selle kohaselt katkeb lapsel otildeiguslik side uumlhe bioloogilise

vanemaga ja tekib see vanema partneriga Homoseksuaalsetel isikutel puudub selline

votildeimalus kuna partneri last saab lapsendada ainult abiellunud votildeotilderasvanem

Otildeiguslik side vanema partneriga puudub ka juhtumi puhul kus lapsel on ainult uumlks seaduslik

vanem ja teiselt bioloogiliselt vanemalt on vanemlikud otildeigused aumlra votildeetud votildei siis ei ole teine

bioloogiline vanem kindlaks tehtud Samas on heteroseksuaalsetel paaridel votildeimalik luua

otildeiguslikud suhteid lapse ja partneri vahel Abielu sotildelmides tekib vastavalt perekonnaseaduse

sect148 lg2 p2 partneril otildeigus lapsendada partneri laps varasematest suhetest Faktiliselt elab

laps kahe samasoolise vanemaga aga otildeiguslikult suhted on tal ainult uumlhe bioloogilise

vanemaga

Kolmas stsenaarium on nimetatutest kotildeige keerulisem Faktiliselt on lapsel kaks samasoolist

vanemat kellest otildeiguslik side on ainult bioloogilisega Samuti on lapsel kasuotildede votildei

kasuvend kelle bioloogiline vanem on tema bioloogilise vanema partner Sellises olukorras

puudub lapsel otildeiguslik suhe teise peres elava lapsega Sellelt pinnalt votildeib tekkida erinev

kohtlemine votilderreldes heteroseksuaalse perega kus partnerid saavad omavahel abielluda ja

lapsi lapsendada ning kus sellisel juhul on kotildeikidel peres kasvavatel lastel ja neid kasvatavatel

taumliskasvanutel omavaheline otildeiguslik side Ebavotilderdne kohtlemine tekib sellisel juhul punktis

mis puudutab laste omavahelist abiellumist (selle lubamist) Perekonnaseaduse sect 3 uumltleb et

isikud kelle sugulussuhe potildehineb lapsendamisel ei votildei omavahel abielluda Kaumlesoleva

seaduse sect 2 lotildeikes 1 nimetatud sugulussuhe potildehineb lapsendamisel antud juhul kaumlsitlen sect2

lg1 p2 venna ja otildee suhteid Heteroseksuaalse perekonna puhul tekib lastel lapsendamise

tagajaumlrjel otildeiguslik otildee ja venna suhe ehk siis neil ei ole lubatud omavahel abielluda kuid

28

samasoolistest isikutest moodustatud perekonna puhul saavad partnerite lapsed omavahel

hiljem abielu sotildelmida kuna nad ei ole otildeiguslikult uumlksteisega seotud Samuti tekib probleem

erinevate toetuste saamises kuna sellist kooslust ei nimetata seaduslikult perekonnaks

Hea naumlide on eelpool vaumllja toodud Viimsi kaasus Selle puhul oli uumlheks osapooleks

samasoolistest isikutest kooslus ning kaasatud oli kolm last kes kotildeik ei olnud omavahel

otildeiguslikult seotud Osapool taotles Viimsi vallavalitsuselt laste lasteaia- ja koolitoidu ning

sotildeiduotildeiguse tasuta saamist Viimsi vallavalitsuse 12062009 korraldusega nr 373 jaumleti

kaebaja taotlused rahuldamata kuid Viimsi vallavolikogu maumlaumlrus nr 16 ei sisalda perekonna

totildelgendust ega kitsendavat saumltet mis taumlpsustaks mis soost peavad olema vanemad ja mis

otildeiguslik side vanemate ja laste vahel eksisteerib49

Samuti tekib probleem miks uumlhes

leibkonnas elavad faktilised otildede ja vend ei ole lapsega seaduslikult seotud ning ei kuulu lapse

perekonda Hetkel ei ole Eesti seadustes perekonna motildeiste defineeritud See taumlhendab et

samasoolises perekonnas elav laps ja tema bioloogilise vanema partneri lapsed ei ole

omavahel otildede ja vend kuid abiellunud erisoolise paari puhul oleks

232 Euroopa Liit ja Inimotildeiguste Kohus

Euroopa Inimotildeiguste Kohus tegi kohtuotsusega X ja teised vs Austria suure sammu laste

otildeiguste ja nende samasooliste vanemate probleemi lahendamisel ja naumlitas nii kaasaegseid

seisukohti Kaasuse taotlejateks olid kaks naissoost isikut kelle peres oli laps ning uumlks

taotleja soovis lapsendada partneri bioloogilist last Laps oli suumlndinud vaumlljaspool abielu ja

ainult lapse bioloogilisel emal oli lapse hooldusotildeigus Selle juhtumi puhul oli lapsel ka

bioloogiline isa kes maksis regulaarselt lapse elatist ning keeldus lapse ema partnerile

adopteerimisotildeiguse andmisest

Austria seaduste jaumlrgi kaotaks lapse ema partneri lapse adopteerimise puhul otildeigused lapse

suhtes kuid isa otildeigused oleksid tagatud Seega ei olnud lapsendamine Austria seisukohast

votildeimalik Taotlejad soovisid oma faktilise pere otildeiguslikku tunnustamist ning lapse

bioloogilise ema partneri tunnistamist lapse vanemana lapse bioloogilise isa asemel Austria

49

Inimotildeigused Eestis (viide 8) lk 141-143

29

seaduste jaumlrgi oli votildeimalik partneri last lapsendada nii abiellunud paaridele kui ka

mitteabiellunud heteroseksuaalsetele paaridele kes elavad stabiilses suhtes Kohus toob

punktis 95 selgelt vaumllja et samasooliste isikute stabiilne kooselu kuulub perekonna motildeiste

alla taumlpselt samamoodi nagu stabiilne erisooliste isikute kooselu Samuti leiab kohus et laps

kes elab oma bioloogilise vanema ja tema partneriga kes motildelemad kannavad tema eest hoolt

kuulub ka perekonda ja kotildeik kolm isikut peavad olema kaitstud artikkel 8 taumlhenduses ning

kuuluvad uumlheskoos perekonna motildeiste alla Sellist kooslust ei tohi diskrimineerida votilderreldes

erisooliste isikutest moodustatud perekonnaga ning antud kaasuse puhul on tegemist artikkel

14 koosmotildejus artikkel 8-ga rikkumisega

Antud kaasuse puhul leidis kohus et taotlejad sealhulgas uumlhe taotleja laps elasid kooselus

mis on vaumlga sarnane kooseluga mida elavad abiellunud heteroseksuaalsed isikud kus uumlks

abikaasa soovib lapsendada teise abikaasa last Vahe on selles et samasooline paar ei votildei

abielluda ja saab vaid omavahelised suhted registreerida Selline registreerimine ei anna

votildeimalust partneri last lapsendada kuna Austria seadustega pole lubatud lapsendamine

registreeritud partneritele Taotlejad ei olnud registreeritud see andis neile votildeimaluse partneri

last lapsendada kuna Austria seadusandlus lubab stabiilses registreerimata kooselus elavatel

heteroseksuaalsetel paaridel partneri lapse adopteerida Kohus leidis et antud kaasuse puhul

ei olnud artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumist mis kaumlsitleb abiellunud

heteroseksuaalsete isikutega kus uumlks abikaasa tahab lapsendada teise abikaasa bioloogilist

last vaid oli artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumine votilderreldes heteroseksuaalsete

faktiliste kooslustega kus uumlks partner tahab lapsendad teise partneri last

Otsuse poolt olnud kohtunikud leidsid et konventsioon ei kohusta liikmesriike andma otildeigust

mitteabiellunud paaridele partneri lapse lapsendamiseks Kuid kui selline otildeigus on olemas

siis ei ole samasooliste paaride diskrimineeriv kohtlemine lubatud Erinev kohtlemine ei ole

potildehjendatud kuna see ei ole lapse otildeiguste kaitseks vajalik Kohus ei votildetnud vastu ka Austria

vastuvaumlidet et selles kuumlsimuses puudub Euroopas uumlhine arvamus ning seetotildettu tuleks

kuumlsimuse lahendamine jaumltta riigi paumldevusse50

50

EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria

30

3 LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes erinevast

soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega

Laste ja nende perede otildeiguslikus kaitses on kaks erinevad teed Iga riik aktsepteerib igal juhul

seda et igal lapsel on kaks bioloogilist vanemat ehk siis mees ja naine kes on lapse eostanud

bioloogilisel teel votildei kunstliku viljastamise abil Sotildeltumata vanemate votildei lapse tahtest

eksisteerib kaks erinevast soost isikut kellel peaks igal juhul olema lapse suhtes teatavad

otildeigused ning lapsel peaksid olema otildeigused oma vanemate suhtes Teisalt peab kaitsma lapse

otildeigusi ka tema faktilises perekonnas see taumlhendab perekonnas kus laps pikaajaliselt elab

Sellisel juhul peavad motildelemal faktilisel vanemal olema lapse igapaumlevase uumllalpidamise osas

otildeigused ja kohustused51

Tuginedes uumllaltoodud faktidele votildeib vaumlita et lapse huvisid

arvestades on oluline kaitsta lapse otildeigusi tema tegelikus perekonnas sest just faktilised

vanemad votildetavad lapse elust kotildeige enam osa ning kannavad lapse uumlle igapaumlevaselt hoolt ning

see ei sotildeltu neid omavahel siduvatest bioloogilistest sidemetest

Kotildeik eelpool toodu totildeendab et homoseksuaalsetes suhetes elava lapse vanema partneril ja

lapsel ei eksisteeri omavahelisi otildeiguslikke suhteid ja puudub ka votildeimalus neid suhteid luua

kuna partner ei saa lapsendada teise partneri last Tekib olukord kus lapse otildeigused oma

seadusliku vanema partneri suhtes puuduvad ning selline olukord ei taga lapsele piisavat

kaitset

Nii samasooliste isikute kui ka erisooliste isikute kooselu kuhu on kaasatud lapsed peavad

olema eraldi reguleeritud

Miks ei saa laps olla samamoodi kaitstud nagu abielus paari laps52

See on otildeiguslik probleem

mis on jaumlaumlnud Eestis seni lahenduseta Vastavalt UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsioonile on

kotildeik lapsed votilderdsed sotildeltumata soost ja rahvusest sotildeltumata sellest kas nad elavad motildelema

51

Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 14-15 52

Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia

Antwerp-Oxford 2005 lk 291

31

vanemaga uumlksikvanemaga kas nad on suumlndinud registreeritud abielus votildei mitte53

Konventsioon kaumlsitleb last otildeigussubjektina ja taumlheldab et laps on ise oma otildeiguste teostaja54

Konventsioon kehtestab ka lapse ja riigi omavahelise suhte See taumlhendab et riigil ega

vanemal pole lapse uumlle omanikuotildeigust last vaadeldakse indiviidina kellel on omad

inimotildeigused mis on taumlpselt samasugused kui igal taumliskasvanul Samuti annab konventsioon

motildeista et votildeib tekkida konflikt lapse huvide ja vanemate votildei uumlhiskonna huvide vahel

Sellised konfliktid peab lahendama laste huvidega arvestades neid esile totildestes Laste huvid

defineeritakse tulenevalt konventsioonist mille jaumlrgi on olulised naumliteks otildeigus haridusele

otildeigus perekonnaelule ning otildeigus olla kuulatud ja austatud indiviidina55

Vastavalt

konventsiooni artikkel 18-le on vanematel esimene vastutus laste kasvatamise ja arengu eest

ehk siis vanemad on laste otildeiguste tagajad kasvatajad kaitsjad ja hoolitsejad

Konventsiooni keelekasutusest tuleneb see et termin bdquovanemldquo votildeib ka viidata paljudele

erinevatele peremudelitele mis kaasaegses maailmas eksisteerivad Naumliteks votildeib tuua

konventsiooni artikkel 5-e mis viitab laiendatud perekonna taumlhendusele UumlRO Lapse Otildeiguste

Konventsioon toob vaumllja ka perekonna taumlhtsuse Nimetatakse lapse otildeigust perekonnale see

taumlhendab uumlldiselt otildeigust vanematele ja otildeigust olla perekonnaliige See iseloomustab ka tervet

konventsiooni56

Laps ei saa tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest partneritest

koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes UumlRO Lapse Otildeiguste

Konventsiooni artiklis 2 p1 on saumltestatud et osalisriigid peavad tagama nende jurisdiktsiooni

all olevatele lastele kotildeik konventsioonis saumltestatud otildeigused ja kohustused sotildeltumata lapse ja

tema vanema votildei seadusliku hooldaja rassist soost keelest usust votildei muudest tingimustest

53

Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61

(18012013) 54

Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012

httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused

55 Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and What it

Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10 httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019

(06052013)

56 Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine praktikas

Lastekaitse Liit 2005 lk 71-74

32

Jaumlrelikult on erisoolisest perekonnast lapse ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes samasoolises

perekonnas kasvava lapsega konventsiooni taumlhenduses lubamatu ja sobimatu57

Samuti annab konventsiooni artikkel 2 p2 riigile positiivse otildeiguse votildetta kasutusele sobilikud

meetmed laste votilderdsete otildeiguste tagamiseks Kui raumlaumlgitakse homoseksuaalsetele paaridele

uumlheskoos laste kasvatamise otildeiguse andmisest siis mainitakse sageli laste huvidega

arvestamist Siin votildeib tuua naumliteks Gas ja Dubois vs Prantsusmaa kaasuse jt Selles

valdkonnas on naumlha ilmselget arengut esimesed Euroopa riigid mis lubasid samasoolisel

inimesel partneri lapse adopteerida olid Taani (1999) Island (2000) Norra (2001) ja Rootsi

(2003) Nendes riikides on otildeiguslikud reformid toimunud aastatel 1993-2003 Alates 2009

aastast on Soomes lubatud samasoolisel isikul oma partneri last adopteerida Eeliseks on kui

partnerid elavad registreeritud kooselus ja mittebioloogiline vanem on lapse sotsiaalne vanem

ehk tegelik vanem Nendes riikides saab samasooliste vanemate peres elav laps peale

lapsendamist taumlieliku sotsiaal- otildeigus- ja majandusliku kaitse ja samuti tagab see lapse otildeiguse

motildelemale seaduslikule ja sotsiaalsele vanemale Selline otildeiguslik areng naumlitab ka seda et

vanemate seksuaalne saumlttumus votildei sugu ei ole lapse huvide arvestamisel taumlhtis

Areng nendes riikides naumlitab ka seda et perekond koosneb lapsest ja kahest taumliskasvanud

isikust (sotildeltumata soost) Lapsel kes elab sellises perekonnas tekib otildeigus kahele seaduslikule

vanemale ja see annab talle votilderdse kaitse votilderreldes lapsega kes elab heteroseksuaalses peres

Selline areng naumlitab meile mis on kaasaaegne perekond58

See kotildeik taumlhendab et lapsel kes kasvab samasoolises perekonnas peavad olema

samasugused otildeigused nagu ta kasvaks erisooliste vanemate perekonnas kus partnerid kas on

votildei ei ole abielus Lapsel on otildeigus perekonna- ja eraelu kaitsmisele Euroopa Inimotildeiguste

Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ja samuti on tal otildeigus olla mitte diskrimineeritud

vastavalt sama konventsiooni artikkel 14-le Paraku naumleme erinevat suhtumist votilderreldes

lapsega kes elab perekonnas kus vanemad on heteroseksuaalsed Lapsel on vaja otildeigust

57

Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 29 58

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in Europe

National Cross-Border and European Perspectives 2012 lk 102-103120-122

33

perekonna kaitsele ja votildeimalust seadustada oma suhted mitte ainult bioloogilise vanemaga

vaid ka bioloogilise vanema partneriga Kui bioloogiline vanem ja partner on

heteroseksuaalsetes suhetes saab laps motildelema poole notildeusolekuga tagada enda otildeiguse olla

lapsendatud ja luua perekond Kui bioloogiline vanem ja tema partner on homoseksuaalsetes

suhetes siis isegi juhul kui motildelemad pooled on notildeus ei saa laps kasutada oma otildeigust olla

lapsendatud ja luua perekonda kui see ei ole vastuolus tema huvidega Riik arvestab lapse

huve eelkotildeige lapsendamisele lubatavuse kuumlsimuses

Selleks et aru saada partneri otildeigustest lapse suhtes peab enne defineerima kes on partner

lapse jaoks seaduse motildettes Perekonnaseadus annab meile kolm erinevat suhet lapse vanem

votildeotilderasvanem ehk lapse vanemaga abiellunud isik ning kasuvanem ehk isik kes ei ole

vanem ega votildeotilderasvanem vaid isik kes tegelikult last kasvatab Teda votildeib nimetada ka

faktiliseks vanemaks59

Sellest tuleneb et partner on kasuvanem Perekonnaseadust vaadeldes

votildeib oumlelda et kasuvanemal on kasulapse suhtes minimaalsed otildeigused samuti on lapse

otildeigused kasuvanema suhtes minimaalsed ja mitte taumlielikud

Ka Eesti Lastevanemate Liit on seisukohal et laste otildeigused ei ole piisavalt kaitstud seetotildettu

soovivad nad laste otildeiguste tugevdamist olukorras kus uumlks vanematest ei ole bioloogiline

vanem60

Samasooliste paaride puhul on partner faktiline vanem Lastekaitse Liidu president

Loone Ots on seisukohal et laps peab olema turvatud ja kaitstud nagu seda notildeuab Lastekaitse

Konventsioon Samuti arvab ta et samasooliste kooselu seadustamine on tervitatav samm

votilderdotildeiguslikkuse uumlhiskonda Laps satub vaumlgivalla ja hooletuse ohvriks nii samasoolises kui

erisoolises perekonnas seega peaksid tema otildeigused olema votildeimalikult efektiivselt kaitstud

motildelemal juhtumil Uumlhe votildeimaliku seisukoha jaumlrgi peaks samasoolistele peredele andma

lapsendamisotildeiguse erandjuhul see peab olema selgelt lapse huvides ning iga juhtumi puhul

arvestatakse konkreetseid asjaolusid ja teatud vanusest ka lapse notildeusolekut See aitaks vaumlltida

lapse lastekodusse sattumist laps peaks kasvama peres mitte uumlkskotildeik kui haumlsti varustatud

59

Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Edgar Salumaa Juridika

httpwwwjuridicaeejuridica_etphpdocument=etarticles1995123599PRNprvphp 60

Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest lk 3

httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise+koosel

uga+seotud+ettepanekutestpdf (18012013)

34

lastekodus Lastekaitse Liit on seisukohal et laps peab olema kaitstud ja Eesti laps peab

olema otildennelik vaatamata lapse kasvatajate soost61

Naumliteks votildeib tuua EIOtildeK kohtuotsuse Gas

ja Dubois v Prantsusmaa mille puhul kohtuniku eriarvamusel on samasoolises perekonnas

kasvatatav laps erinevas olukorras votilderreldes erisooliste taumliskasvanutega uumlhes peres kasvava

lapsega62

Eesti Potildehiseadus saumltestab ja tunnustab perekonna kaitset ja samuti peetakse potildehiseaduse jaumlrgi

oluliseks laste kasvatamist ning vanematele antakse mitte ainult luba vaid ka kohustus oma

lapsi kasvatada Mainitakse ka riigi kohustust perekonda laste kasvatamisel abistada Riigi

kohustuseks on luua lapsevanematele votildeimalused oma laste kasvatamiseks ja tagada laste

potildehivajadused63

Laps on homoseksuaalses peres kasvades erinevas olukorras votilderreldes heteroseksuaalses

peres kasvava lapsega Viimasel juhul on motildelemal vanemal otildeigus taotleda erinevaid

perekonna- ja laste kasvatamistoetusi kuna motildelemad vanemad votildeivad seadusjaumlrgselt end

lapsevanemana registreerida (bioloogiline vanem lapsendamine) Samasooliste partnerite

puhul on toetuste saamine raskendatud votildei ei ole uumlldse votildeimalik naumliteks votildeib tuua Viimsi

kaasuse probleemi Nii ei saa laps kes kasvab peres kahe samasoolise vanemaga vanemate

kaudu samalaadset riigipoolset toetust Kaasuses X Y ja Z vs Suurbritannia toob Inimotildeiguste

Kohus selgelt vaumllja et inimotildeiguste konventsioon votildeib olla totildelgendatud erinevalt ja perekonna

kaitse laieneb mitte ainult abiellunud paaridele vaid ka de facto peredele

Alati peab arvesse votildetma mitut erinevat faktorit kui kaua kaks taumliskasvanud isikut (sotildeltumata

soost) koos elanud on kas isikud elavad uumlhes leibkonnas kas nad soovivad votildei ei soovi lapsi

koos kasvatada64

Arvatakse et perekonna autentne tunnus on uumlhine laste kasvatamise otildeigus

61

Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012 httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed ( 21012012)

62 Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa 23032012

httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420 (22012013) 63

Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad sotsiaaltoetused ja ndash

teenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007 lk 29 64

Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in International

and Comparative Law Kluwer Law International 2002 lk 261

35

Seega peab uumlhine laste kasvatamisotildeigus olema identselt kaumlttesaadav nii heteroseksuaalsetele

kui ka samasoolistele paaridele Kui erisoolistel paaridel on otildeigus lapsi uumlhiselt kasvatada ilma

registreerimiseta siis peab selline otildeigus olema tagatud ka samasoolistele partneritele65

Eestis puudub spetsialiseerunud organ mis teostaks jaumlrelvalvet laste otildeiguste tagamise uumlle

Seda funktsiooni teostavad erinevad organid koostoumloumls Nendeks kohalik omavalitsus

maavalitsus otildeiguskantsler ja teised66

Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas nr 6-

81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute puumlsiv kooselu kuulub

perekonnapotildehiotildeiguse kaitse alla aga Eestis ei ole selline kooselu reguleeritud ja seetotildettu tuleb

luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Samuti puudub lapsendamist ja

hooldusotildeigust puudutav regulatsioon mis tagaks laste huvide arvestamise samasooliste

paaride puhul Partneril puudub lapsendamise votildeimalus ja see annab hooldusotildeiguse ainult

uumlhele vanemale kuid partnerid elavad koos lapsega ja motildelemad peaksid lapse eest vastutama

ja tema eest kandma hoolt Selline olukord votildeib tuua probleeme lapse hooldamisotildeiguse

teostamisel uumlhe partneri surma korral votildei juhul kui seaduslik lapsevanem ei saa mingil

potildehjusel pikemaajaliselt hooldusotildeigust teostada Samuti pole tagatud partneri otildeigus last edasi

kasvatada kui seaduslik vanem sureb

Probleem on ka uumluumlrisuhetes Votildelaotildeigusseaduse sect289 saumltestab et eluruumi uumluumlrnikul on otildeigus

uumluumlriruumides majutada oma abikaasat alaealisi lapsi ja toumloumlvotildeimetuid vanemaid ilma

uumluumlrileandja notildeusolekuta67

Juhul kui uumluumlrilevotildetja on lapse vanema partner siis ei saa

uumluumlrileandja notildeusolekuta eluruumis majutada last ega tema seaduslikku vanemat Sellega

satub laps ebasoodsasse olukorda votilderreldes lapsega kes elab perekonnas kus motildelemad

partnerid on tema seaduslikud vanemad Lapse eluruumides viibimine sotildeltub uumluumlrileandja

tahtest

65

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs (viide 58) lk 92 66

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava

2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20per

ede20arengukava202012-2020pdf (16022013) 67

Otildeiguskantsler ( viide 3) lk 1 5

36

Laste staatus samasoolistes paarides on laumlbi aegade olnud nagu Pandora laegas Alati on olnud

arusaadav aktsepteeritud ja isegi notildeutud et lapsel peab olema kaks vanemat aga nuumluumldseks on

see arenenud selles suunas et lapsel votildeib olla kaks ema kaks isa votildei isegi kolm vanemat

2007 aastal andis Ontario Kohus oma otsuses AA vs BB ONCA 268

selles kuumlsimuses uue

arengu Selle kaasuse puhul vaumlrbasid kaks homoseksuaalset stabiilses suhtes elavat naist oma

meessoost sotildebra lapse bioloogiliseks eostamiseks Lapse suumlndides olid tema seaduslikeks

vanemateks bioloogiline ema ja bioloogiline isa Bioloogilise ema samasooline partner oli

sellises situatsioonis lapse faktiline vanem taumlitis lapse teise ema rolli ja kandis suurt osa lapse

kasvatamises Kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngisid lapse elus vaumlga olulist rolli ja kandsid lapse

eest hoolt Lapse bioloogilise ema samasooline partner leidis et tal peaksid olema lapse

suhtes samuti seaduslikud otildeigused ja kohustused ning ta poumloumlrdus kohtusse nende otildeiguste ja

kohustuste saamiseks Kohus leidis et kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngivad lapse elus vaumlga suurt

rolli ja lapse otildeiguste tagamise seisukohalt on oluline et kotildeik kolm oleksid tema seaduslikud

vanemad

Kohus arvestas lapse huvidega ning see on selle kaasuse puhul kotildeige olulisem Kohus

otsustas et kotildeik kolm taumliskasvanut peavad olema seaduslike vanematena registreeritud ning

seelaumlbi sai laps kolm seaduslikku vanemat Nimetatud kaasus totildei samasooliste vanemate ja

sellistes peredes elavate laste probleemide osas taumliesti uue arengu Selliseid arenguid jaumllgides

votildeib oletada et ka teised riigid votildetavad Orlando kaasuse arvesse ja hakkavad seda jaumlrgima

Perekonna ja vanema staatuse kontseptsioon on viimase aja jooksul teinud laumlbi suured

muutused ja arengud avardanud piire ja haumlgustanud nende motildeistete traditsioonilist taumlhendust

Niisiis votildeib oletada et laumlhitulevikus toimuvad seadusandluses muudatused mille kohaselt ei

arvestata vanema staatuse saamisel enam vanemate seksuaalse saumlttumuse ja arvuga Selle

asemel votildeetakse arvesse eelkotildeige lapse huvid Selline olukord peaks viima selleni et tagatud

on taumlielik votilderdsus ja vaumllistatud diskrimineerimine Seda propageerib praegusel ajal Euroopa

Inimotildeiguste Konventsiooni artikkel 14

68

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and ROSENBERG

JJA AA v BB 2007 ONCA 2 httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

37

Tihtipeale sotildeltub lapse otildeiguslik staatus perekonnas sellest milline on temaga koos elavate

taumliskasvnanute suhte otildeiguslik staatus ndash sellest kas tegemist on abielu votildei registreeritud

kooseluga On oluline ka maumlrgata et vaumlga paljud riigid on laste kaitse tagamise eesmaumlrgil

avanud samasooliste paaride jaoks votildeimaluse oma suhteid registreerida Selle kaudu on neil

votildeimalus lapsi uumlheskoos lapsendada votildei siis on uumlhel partneril votildeimalik lapsendada partneri

laps Naumliteks Rootsis saavad lapsendamise puhul sarnase otildeigusliku staatuse nii paarid kes on

oma suhted kooseluna registreerinud kui ka abielus olevad erisoolised paarid

Norra ja Sakasamaa lubavad neil paumlevil registreeritud kooselus elavatel samasoolistel isikutel

lapsendada oma partneri lapse Siin tuleb aga silmas pidada et tegemist on siseriiklike

seadustega mis ei garanteeri nende rahvusvahelist tunnustamist Perekonna seisukohalt

taumlhendab see seda et nii lastel kui tema vanematel votildeivad tekkida otildeiguslikud probleemid

vaumlljaspool riiki juhul kui teises riigis ei kehti sarnased seadused69

Euroopa Liidu otildeigus

perekonnaotildeiguse valdkonnas notildeuab uumlhtlustamist ja liigub kiirelt sinnapoole Kindlasti on

vajalik demokraatlik ja selge lahendus mis hakkaks potildehinema Euroopa Inimotildeiguste

Konventsioonil

69

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family Law

Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008 lk 101-110

38

Kokkuvotildete

Uurimistoumlouml kaumligus olen jotildeudnud jaumlreldusele et kuigi Eestis ei ole perekonna motildeiste

defineeritud on selle motildeiste seadusaktidesse sisse viimine aumlaumlrmiselt oluline nii erisooliste kui

ka samasooliste paariride ja nendega koos elavate laste perekonnakaitse otildeiguse tagamiseks

Viimsi kaasus on vaumlga hea naumlide Eesti seadusandlusest Tuginedes Euroopa Liidu otildeigusele ja

Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtukaasustele olen jotildeudnud jaumlreldusele et teatud juhtudel

peavad nii erisooliste kui ka samasooliste paaride pered koos lastega votildei ilma kuuluma

perekonna kaitse alla Samuti peab registreerimata kooselus paari peres elav laps kuuluma

oma tegelike vanematega uumlhte perekonda ning olema kaitstud perekonna motildeiste taumlhenduses

taumlpselt samamoodi kui laps kes elab registreeritud kooselu sotildelminud faktiliste vanematega

Igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja diskrimineerimine mis potildehineb isikute

sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud Euroopa Liidu liikmesriigid ei tohi perekonna ja

uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise potildehjuseks nimetada Euroopa

Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta

perekonnaeluna millel on riiklik kaitse

Teine peatuumlkk naumlitas et hetkel votildeivad lapsel tekkida perekonnaliikmetega erinevad otildeiguslikud

suhed Perekonnaliige ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem seega on tema otildeigused lapse

suhtes ja lapse otildeigused faktilise vanema vastu piiritletud Faktiliste vanematega kes ei ole

oma suhteid registreerinud koos elav laps on ebavotilderdses olukorras votilderreldes lapsega kes elab

faktiliste vanematega kes on oma suhteid registreerinud Nii tekib lapse lastekodusse

sattumise oht naumliteks bioloogilise vanema surma puhul kui teisel faktilisel vanemal

puuduvad lapse uumlle vanemlikud otildeigused Selline kohtlemine ei pruugi olla lapse huvidega

kooskotildelas Abielus paari puhul seda probleemi ei teki

Kolmandas peatuumlkis kaumlsitlesin LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdset kohtlemist

votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega Toumloumlst tuleb

selgelt vaumllja et ebavotilderdsel kohtlemisel ei ole otildeigustust ja see ei ole kooskotildelas lapse huvidega

Lapsel on otildeigus kahele vanemale ning oma tegelike vanemate tunnustamisele sotildeltumata

tegelike kasvatajate soost Laps peab igal juhul olema kaitstud sotildeltumata sellest kas tema

39

faktilised vanemad on oma suhted registreerinud votildei mitte kuna laps ei saa seda kuidagi

motildejutada Samasooliste paaride puhul on laps ebavotilderdses olukorras votilderreldes erisooliste

faktiliste vanematega elava lapsega LGBT peredes elavate laste kaitse on puudulik ja notildeuab

taumliustamist sotildeltumata siseriigi uumlhiskonna valmisolekust ning eelkotildeige tuleb seda kuumlsimust

lahendades tugineda lapse huvidele

40

Summary

Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family

has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost

importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex

couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good

example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of

the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex

and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection

Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their

real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same

way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any

avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is

prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of

the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court

of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state

The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family

members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of

the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent

are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship

is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered

their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the

death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to

the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no

significance in the case of a married couple

In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent

families compared to children living in families formed by persons of different sexes The

thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests

Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition

41

regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their

factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any

bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared

to children living with their factual parents of different sexes The protection of children

living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the

general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into

consideration in the first place when solving the problem

42

Kasutatud materjalide loetelu

Kasutatud kirjandus

Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009

Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in

International and Comparative Law Kluwer Law International 2002

Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or

Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008

Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika

EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of

Fundamental Rights of the European Union 2006

European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw

European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and

discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal

analysis 2010

Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012

Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia

Antwerp-Oxford 2005

Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st

Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009

Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family

Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008

Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of

Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law

Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007

Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad

sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007

43

Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine

praktikas Lastekaitse Liit 2005

Kasutatud normatiivmaterjal

Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303

Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification

Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their

family members to move and reside freely within the territory of the Member States

Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50

Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2

Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8

Perekonnaseadus RT I 27062012 12

Kasutatud internetiallikad

Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second

Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June

2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and

ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2

httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-

2pg-27

Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of

fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012

httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6

-2008-0479amplanguage=EN

European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working

Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties

Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007

httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf

44

GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf

Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-

10xls

Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest

httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise

+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf

Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61

Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012

httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused

Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012

httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed

Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta

Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-

perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta

Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk

32

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC

C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf

Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France

httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886

Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa

23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede

arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja

20perede20arengukava202012-2020pdf

The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010

httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf

Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and

What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10

httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019

45

Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri

httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool

iste_isikute_peresuhepdf

Viidatud kohtupraktika

EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa

EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa

EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria

EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits

EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola

EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95

EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria

TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009

TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010

22

vaumllja lapsendamise protsessi lotildepetamise 1993 aastal jaumlttis Pariisi Sotsiaalfondi osakond

hageja taotluse rahuldamata Antud otsuse potildehjuseks oli see et Frette pakkus lapse jaoks

ebastabiilset ja potentsiaalselt last kahjustavat emarolli mudelit Potildehiline kuumlsimus oli selles et

kas uumlksik homoseksuaalne isa on votildeimeline last kasvatama votildei mitte Euroopa Inimotildeiguste

Kohus otsustas haumlaumlletustulemusega neli kolme vastu et rikkumist artikkel 14 koostoimes

artikkel 842

ei olnud Seega ei tohi Eestis takistada laste lapsendamist homoseksuaalsetele

isikutele

Peale Frettegrave vs Prantsusmaa kaasust esitas Ameerika Uumlhendriikide Psuumlhhoanaluumluumltiline

Assotsiatsioon avalduse et geid ja lesbid on nii uumlksikisikute kui paaridena votildeimelised

tegutsema ja last kasvatama lapse huvidest laumlhtudes Nad on votildeimelised taumlitma lapse tervist

kahjustamata kotildeiki kohustusi ja peaksid saama heteroseksuaalsete vanematega votilderdsed

otildeigused ning seda nii paaris kui ka uumlksikisikuna Eelpool toodud uuringute naumlited muudavad

kohtu arvamuse punktis 42 taumliesti otildeigustamatuks Lisaks sellele vaumlidab kohus punktis 42 et ei

ole piisavalt palju lapsi et adopteerimise notildeudlust rahuldada See on vaidlustatav arvamus43

ILGA-EUROPE-i kaasuse kommentaaride kokkuvotildettes totildei autor vaumllja arvamuse et nii kaua

kui Prantsusmaal on lubatud lapsendamine uumlksikutele heteroseksuaalsete isikutele ei luba

artikkel 8 ja artikkel 14 Prantsusmaa haldusorganitel ja kohtutel jaumltta geisid ja lesbisid

lapsendamise protsessist vaumllja nimetades potildehjuseks nende isikute seksuaalsaumlttumust 17

Jaumlrgmiseks vaatlen laumlhemalt kaasust EB vs Prantsusmaa 1998 aasta veebruaris esitas

taotleja Prantsusmaal taotluse lapse lapsendamiseks Lapsendamise menetluse kaumligus mainis

taotluse esitaja et ta on homoseksuaalne ja tal on samasooline partner R

Augustis 1998 andis taotlejat kuumlsitlenud psuumlhholoog hinnangu et talle ei peaks lapsendamist

lubama Potildehjusena totildei psuumlhholoog vaumllja asjaolu et taotleja hakkab last uumlksi kasvatama ning

see kahjustaks last kuna laps peaks naumlgema kindlat peremudelit kus on nii isa kui ka ema

42

EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v France 43

Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second

Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June

2005httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf (09102012)

23

Lisaks sellele vaumlitis psuumlhholoog et taotleja elab oma samasoolise partneriga aga ei soovi seda

kinnitada ja jaumltab partnerisse puutuvad kuumlsimused vastamata See votildeib samuti last kahjustada

kuna ta saab ainult emade eeskuju Psuumlhholoogi arvates ei olnud see otildeige

1998 aasta oktoobris esitas perenotildeukogu lapsendamise juhatuse esindaja arvamuse et

taotlejale ei peaks lapsendamist lubama Ta vaumlitis et vastavalt tema kogemusele on lapse

jaoks paremad perekonnad kus on nii ema kui ka isa ehk siis lapsendamiseks sobivad

erisoolised paarid

1998 novembris ei lubatud taotlejal lapsendamist jaumlrgnevatel potildehjustel taotleja ei ole

uumlksikemana votildeimeline naumlitama lapsele otildeiget peremudelit kus maumlngib olulist osa mehelik roll

ja taotleja partneri osavotildett lapse kasvatamisel ei ole kindlaks tehtud See votildeib samuti last

kahjustada

Halduskohus ei lubanud samuti taotlejale lapsendamist ning tugines seejuures

homoseksuaalsuse argumendile Nii rikkus ta inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse

konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga

Kohus taumlheldas taotleja elustiili mis ei ole lapse kasvatamiseks sobilik ning ei ole lapse

huvides ja votildeib teda kahjustada Lisaks sellele on kohaliku tsiviilseadustiku artikkel 343 jaumlrgi

lubatud lapsendamise taotlemine igauumlhele kes on vaumlhemalt 28 aastat vana Seega rikuti ka

kohalikku seadust mitte ainult konventsiooni

Prantsusmaa tugines kohtuotsusele Frettegrave vs Prantsusmaa kaasuses kus kohus ei rahuldanud

taotleja esitatud notildeuet Seekord otsustas kohus otsuse punktis 51 et eelnevas kaasuses rikuti

artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga44

Euroopa Inimotildeiguste Kohus otsustas haumlaumlltega kuumlmme

seitsme vastu et rikuti artikkel 14 koostoimes artikkel 8-ga45

44

EIKo 2201 2008 4354602 EB v France 45

Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France

httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886 22012008

24

Kaasustest votildeib vaumllja lugeda et homoseksuaalsed lapsevanemad ei saa kuidagi last kahjustada

ja homoseksuaalsus ei taumlhenda seda et sellises perekonnas kasvav laps ei saa otildeiget kasvatust

Homoseksuaalsed vanemad ei kaumlitu lapse huvisid silmas pidades halvemini kui

heteroseksuaalsed vanemad Laste adopteerimise puhul ei saa taotleja homoseksuaalsus

kuidagi motildejutada lapsendamise lubamist votildei mittelubamist Homoseksuaalse eluviisi toomine

potildehjuseks miks mitte adopteerida on keelatud ja rikub konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus

artikkel 8-ga

Neid kaasused on omavahel vaumlga sarnased Ferreteacute kaasuses otsustas kohus nelja haumlaumllega

kolme vastu et antud juhul ei olnud artikkel 8 koosmotildejus artikkel 14 rikkumist aga EB

kaasuses otsustas kohus kuumlmne haumlaumllega seitsme vastu et tegemist oli rikkumisega Euroopa

Inimotildeiguste Kohtu Kohtu president ja Prantsusmaa kohtunik Kohtunik Costa olid Ferreteacute

kaasuse puhul enamikus ja arvasid et rikkumist ei olnud aga EB kaasuses otsustasid nad

juba seda et taotleja otildeigused olid rikutud EB kaasuse puhul maumlrkas kohus ka seda et alates

Ferretteacute kaasuse jaumlrel on toimunud ilmselge otildeiguse areng samasoolistele isikutele

lapsendamise kuumlsimuses ja nuumluumldseks on see legaalne juba kuumlmnes Euroopa Liidu riigis Seda

votildeib ka totildelgendada nii et konventsiooni saumltted ei oma kindlat totildelgendust vaid seda peab

totildelgendama kaumlesoleva hetke otildeiguslikku olukorda arvestades46

Motildelema kaasuse puhul toimub

lapsendamine vallalise isiku poolt kuid EB kaasuse puhul oli taotlejal partner ja kuna

lapsendamine on antud olukorras vaid ainuisikuline ei oleks lapsel mingeid otildeigusi ega

kohustusi teda lapsendanud inimese partneri suhtes

222 Eesti

Eesti seadus ei keela seksuaalvaumlhemustele uumlksinda lapsendamist ent justiitsministeeriumil on

arvamus et samasoolistele partneritele lapsendamise lubamine on keeruline ja tihti peale

vaidlustatav teema kuna ministeeriumi arvates ei ole Eesti uumlhiskond kindel et samasoolistele

partneritele lapsendamine on lapse huvides ja ei kahjusta teda47

kuid laste otildeiguste kaitset

tagades ei tohi tugineda uumlhiskonna valmisolekule LGBT perekonnade tunnustamisel

46

European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw 47

Andra Olm (viide 12) lk 63

25

Perekonnaseaduse48

sect148 uumltleb et lapsendada votildeivad nii vallalised kui ka abielu sotildelminud

isikud Kuivotilderd LGBT inimesed ei saa oma vahel sotildelmida abielu ega oma suhteid muul moel

registreerida siis on nad otildeiguslikult vallalised isikud vaatamata sellele et nad faktiliselt

moodustavad perekonna Seega laieneb neile lapsendamise puhul perekonnaseaduse sect148 lg1

mis uumltleb et vallaline isik votildeib lapsendada ainult uumlksinda Samuti ei saa perekonnaseaduse

sect149 jaumlrgi teine partner sama last lapsendada sest lapsendamissuhete kestel ei saa muu isik

vaumllja arvatud lapsendaja abikaasa sama last lapsendada Kui vaadata siinkohal lapse otildeigusi

lapsendaja partneri suhtes siis ei ole lapsel oma vanema partneri suhtes vastavalt

perekonnaseaduse sect161 mingeid otildeigusi ega kohustusi sest lapse hooldamisotildeigus laieneb vaid

sellisel juhul kui abikaasad lapsendavad uumlhiselt votildei lapsendatakse abikaasa laps Muudel

juhtudel kuulub hooldamise otildeigus ainult lapsendajale ainuisikuliselt

Samasoolised partnerid kuuluvad selle seaduse taumlhenduses muude juhtumite hulka Seega ndash

elades kahe samasoolise vanemaga peres kus kumbki ei ole bioloogiline vanem on lapsel

otildeigused ja kohustused ainult uumlhe vanema vastu Naumliteks kui uumlhel partneril on bioloogiline votildei

lapsendatud laps olemas ja teine partner soovib omalt poolt perekonnavaumlliselt teist last

lapsendada siis lapsendamise protsessi kaumligus ei arvestata perekonnaseaduse sect147 lg 2-ga

mis uumltleb et lapsendamine ei ole lubatud kui lapsendaja lapsed on selle vastu votildei kui

lapsendaja lapsed kahjustavad mingil maumlaumlral lapsendatava huve Kuna lapsendatav saabub

perekonda kus on olemas teised lapsed tuleks kindlasti arvestada nende huvidega ja

veenduda et nad ei kahjusta lapsendatavat aga sellisel juhul toimub lapsendamine

seadusjaumlrgselt vallalise isiku poolt See ei ole paraku piisav lapse huvidega arvestamine

Samuti tekib lapsendamise puhul vanusepiiranguga seotud ebavotilderdne kohtlemine

Perekonnaseaduse sect150 lg 1 uumltleb et lapsendada votildeib vaumlhemalt 25-aastane piiramata

teovotildeimega isik kuid lg 2 uumltleb et kohus votildeib erandjuhtudel lubada lapsendamist ka

vaumlhemalt 18-aastasele juhul kui ta lapsendab oma abikaasa lapse Samasooliste paaride jaoks

see jaumlllegi ei kehti kuivotilderd neil ei ole votildeimalik omavahel abielluda See on oluline piirang

mis votildeib tingida olukorra kus uumlks partner kes on lapse seaduslik vanem sureb ja tema

48

Perekonnaseadus RT I 27062012 12

26

partner kes on last kasvatanud on alla 25-aastane ning seega ei ole tal seaduse jaumlrgi votildeimalik

surnud partneri last lapsendada Nii tekib lapse lastekodusse sattumise oht ning see ei pruugi

olla lapse huvidega kooskotildelas Lapse jaoks on tema bioloogilise vanema partner tegelik

vanem ning perekonnaliige kuid tekib olukord kus laps eemaldatakse tema ellu jaumlaumlnud

faktilisest vanemast Abielus paari puhul seda probleemi ei teki kuna sellisel juhul on lapse

bioloogilise vanema partner lapse seaduslik kasuvanem isegi kui ta pole last lapsendanud

vastavalt perekonnaseadusele Ning bioloogilise vanema surma puhul ei eemaldata last

kasuvanemast ning olles alla 25-aastane kasuvanem saab erandolukorras lapsendada ka

surnud abikaasa last

Seega tuginenes Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikale tuleb Eestis luua laste ning

samasoolistest isikutest moodustatud perekondade ja nende laste kaitse ning tagada laste

parimate huvide arvestamine vastavalt laste otildeigustele Inimotildeiguste konventsiooni antud otildeigus

perekonnakaitsele rakendub samuti laste suhtes

23 Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud laps

Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapse otildeiguslik seis on erinev ja mingil maumlaumlral

raskem kui eelnevatel juhtudel Siin votildeib naumlha kolme erinevat teed Uumlks stsenaarium on

selline et lapsel on kaks seaduslikku vanemat kes on lahus kusjuures motildelemad on

bioloogilised vanemad ning uumlhel vanemal on samasooline partner ja laps elab nendega koos

Teise variandi puhul on lapsel kaks bioloogilist vanemat kes on lahus Uumlhel vanemal

puuduvad votildei on aumlra votildeetud vanemaotildeigused ning laps elab oma seadusliku bioloogilise

vanemaga ja vanema partneriga Kolmanda votildeimaluse puhul elab samasoolistest isikutest

moodustatud perekonnas vaumlhemalt kaks last igal lapsel on erinevad bioloogilised vanemad

Tegelikkuses elavad lapsed koos uumlhe bioloogilise vanemaga ja vanema partneriga Lapsed ei

ole omavahel veresugulased

231 Eesti

27

Analuumluumlsin kaumlesolevas peatuumlkis eelkotildeige olukorda kus lapsel on kaks seaduslikku bioloogilist

vanemat vanemad on lahus ja laps elab uumlhe seadusliku vanemaga ja tema partneriga See

taumlhendab et lapsel on faktiliselt kolm isikut kes tema eest hoolt kannavad ja tema elust osa

votildetavad Lapsel on otildeiguslik side ainult kahe bioloogilise vanemaga ning vanema partneril kes

elab lapsega koos ja kasvatab last puudub otildeiguslik side lapsega Kui votilderrelda seda olukorda

heteroseksuaalse perekonnaga siis sellisel juhul on uuel partneril votildeimalus partneri last

lapsendada juhul kui teine lapsevanem annab notildeusoleku ja kui nad on abielus vastavalt

perekonnaseaduse sect152 lg1 Selle kohaselt katkeb lapsel otildeiguslik side uumlhe bioloogilise

vanemaga ja tekib see vanema partneriga Homoseksuaalsetel isikutel puudub selline

votildeimalus kuna partneri last saab lapsendada ainult abiellunud votildeotilderasvanem

Otildeiguslik side vanema partneriga puudub ka juhtumi puhul kus lapsel on ainult uumlks seaduslik

vanem ja teiselt bioloogiliselt vanemalt on vanemlikud otildeigused aumlra votildeetud votildei siis ei ole teine

bioloogiline vanem kindlaks tehtud Samas on heteroseksuaalsetel paaridel votildeimalik luua

otildeiguslikud suhteid lapse ja partneri vahel Abielu sotildelmides tekib vastavalt perekonnaseaduse

sect148 lg2 p2 partneril otildeigus lapsendada partneri laps varasematest suhetest Faktiliselt elab

laps kahe samasoolise vanemaga aga otildeiguslikult suhted on tal ainult uumlhe bioloogilise

vanemaga

Kolmas stsenaarium on nimetatutest kotildeige keerulisem Faktiliselt on lapsel kaks samasoolist

vanemat kellest otildeiguslik side on ainult bioloogilisega Samuti on lapsel kasuotildede votildei

kasuvend kelle bioloogiline vanem on tema bioloogilise vanema partner Sellises olukorras

puudub lapsel otildeiguslik suhe teise peres elava lapsega Sellelt pinnalt votildeib tekkida erinev

kohtlemine votilderreldes heteroseksuaalse perega kus partnerid saavad omavahel abielluda ja

lapsi lapsendada ning kus sellisel juhul on kotildeikidel peres kasvavatel lastel ja neid kasvatavatel

taumliskasvanutel omavaheline otildeiguslik side Ebavotilderdne kohtlemine tekib sellisel juhul punktis

mis puudutab laste omavahelist abiellumist (selle lubamist) Perekonnaseaduse sect 3 uumltleb et

isikud kelle sugulussuhe potildehineb lapsendamisel ei votildei omavahel abielluda Kaumlesoleva

seaduse sect 2 lotildeikes 1 nimetatud sugulussuhe potildehineb lapsendamisel antud juhul kaumlsitlen sect2

lg1 p2 venna ja otildee suhteid Heteroseksuaalse perekonna puhul tekib lastel lapsendamise

tagajaumlrjel otildeiguslik otildee ja venna suhe ehk siis neil ei ole lubatud omavahel abielluda kuid

28

samasoolistest isikutest moodustatud perekonna puhul saavad partnerite lapsed omavahel

hiljem abielu sotildelmida kuna nad ei ole otildeiguslikult uumlksteisega seotud Samuti tekib probleem

erinevate toetuste saamises kuna sellist kooslust ei nimetata seaduslikult perekonnaks

Hea naumlide on eelpool vaumllja toodud Viimsi kaasus Selle puhul oli uumlheks osapooleks

samasoolistest isikutest kooslus ning kaasatud oli kolm last kes kotildeik ei olnud omavahel

otildeiguslikult seotud Osapool taotles Viimsi vallavalitsuselt laste lasteaia- ja koolitoidu ning

sotildeiduotildeiguse tasuta saamist Viimsi vallavalitsuse 12062009 korraldusega nr 373 jaumleti

kaebaja taotlused rahuldamata kuid Viimsi vallavolikogu maumlaumlrus nr 16 ei sisalda perekonna

totildelgendust ega kitsendavat saumltet mis taumlpsustaks mis soost peavad olema vanemad ja mis

otildeiguslik side vanemate ja laste vahel eksisteerib49

Samuti tekib probleem miks uumlhes

leibkonnas elavad faktilised otildede ja vend ei ole lapsega seaduslikult seotud ning ei kuulu lapse

perekonda Hetkel ei ole Eesti seadustes perekonna motildeiste defineeritud See taumlhendab et

samasoolises perekonnas elav laps ja tema bioloogilise vanema partneri lapsed ei ole

omavahel otildede ja vend kuid abiellunud erisoolise paari puhul oleks

232 Euroopa Liit ja Inimotildeiguste Kohus

Euroopa Inimotildeiguste Kohus tegi kohtuotsusega X ja teised vs Austria suure sammu laste

otildeiguste ja nende samasooliste vanemate probleemi lahendamisel ja naumlitas nii kaasaegseid

seisukohti Kaasuse taotlejateks olid kaks naissoost isikut kelle peres oli laps ning uumlks

taotleja soovis lapsendada partneri bioloogilist last Laps oli suumlndinud vaumlljaspool abielu ja

ainult lapse bioloogilisel emal oli lapse hooldusotildeigus Selle juhtumi puhul oli lapsel ka

bioloogiline isa kes maksis regulaarselt lapse elatist ning keeldus lapse ema partnerile

adopteerimisotildeiguse andmisest

Austria seaduste jaumlrgi kaotaks lapse ema partneri lapse adopteerimise puhul otildeigused lapse

suhtes kuid isa otildeigused oleksid tagatud Seega ei olnud lapsendamine Austria seisukohast

votildeimalik Taotlejad soovisid oma faktilise pere otildeiguslikku tunnustamist ning lapse

bioloogilise ema partneri tunnistamist lapse vanemana lapse bioloogilise isa asemel Austria

49

Inimotildeigused Eestis (viide 8) lk 141-143

29

seaduste jaumlrgi oli votildeimalik partneri last lapsendada nii abiellunud paaridele kui ka

mitteabiellunud heteroseksuaalsetele paaridele kes elavad stabiilses suhtes Kohus toob

punktis 95 selgelt vaumllja et samasooliste isikute stabiilne kooselu kuulub perekonna motildeiste

alla taumlpselt samamoodi nagu stabiilne erisooliste isikute kooselu Samuti leiab kohus et laps

kes elab oma bioloogilise vanema ja tema partneriga kes motildelemad kannavad tema eest hoolt

kuulub ka perekonda ja kotildeik kolm isikut peavad olema kaitstud artikkel 8 taumlhenduses ning

kuuluvad uumlheskoos perekonna motildeiste alla Sellist kooslust ei tohi diskrimineerida votilderreldes

erisooliste isikutest moodustatud perekonnaga ning antud kaasuse puhul on tegemist artikkel

14 koosmotildejus artikkel 8-ga rikkumisega

Antud kaasuse puhul leidis kohus et taotlejad sealhulgas uumlhe taotleja laps elasid kooselus

mis on vaumlga sarnane kooseluga mida elavad abiellunud heteroseksuaalsed isikud kus uumlks

abikaasa soovib lapsendada teise abikaasa last Vahe on selles et samasooline paar ei votildei

abielluda ja saab vaid omavahelised suhted registreerida Selline registreerimine ei anna

votildeimalust partneri last lapsendada kuna Austria seadustega pole lubatud lapsendamine

registreeritud partneritele Taotlejad ei olnud registreeritud see andis neile votildeimaluse partneri

last lapsendada kuna Austria seadusandlus lubab stabiilses registreerimata kooselus elavatel

heteroseksuaalsetel paaridel partneri lapse adopteerida Kohus leidis et antud kaasuse puhul

ei olnud artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumist mis kaumlsitleb abiellunud

heteroseksuaalsete isikutega kus uumlks abikaasa tahab lapsendada teise abikaasa bioloogilist

last vaid oli artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumine votilderreldes heteroseksuaalsete

faktiliste kooslustega kus uumlks partner tahab lapsendad teise partneri last

Otsuse poolt olnud kohtunikud leidsid et konventsioon ei kohusta liikmesriike andma otildeigust

mitteabiellunud paaridele partneri lapse lapsendamiseks Kuid kui selline otildeigus on olemas

siis ei ole samasooliste paaride diskrimineeriv kohtlemine lubatud Erinev kohtlemine ei ole

potildehjendatud kuna see ei ole lapse otildeiguste kaitseks vajalik Kohus ei votildetnud vastu ka Austria

vastuvaumlidet et selles kuumlsimuses puudub Euroopas uumlhine arvamus ning seetotildettu tuleks

kuumlsimuse lahendamine jaumltta riigi paumldevusse50

50

EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria

30

3 LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes erinevast

soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega

Laste ja nende perede otildeiguslikus kaitses on kaks erinevad teed Iga riik aktsepteerib igal juhul

seda et igal lapsel on kaks bioloogilist vanemat ehk siis mees ja naine kes on lapse eostanud

bioloogilisel teel votildei kunstliku viljastamise abil Sotildeltumata vanemate votildei lapse tahtest

eksisteerib kaks erinevast soost isikut kellel peaks igal juhul olema lapse suhtes teatavad

otildeigused ning lapsel peaksid olema otildeigused oma vanemate suhtes Teisalt peab kaitsma lapse

otildeigusi ka tema faktilises perekonnas see taumlhendab perekonnas kus laps pikaajaliselt elab

Sellisel juhul peavad motildelemal faktilisel vanemal olema lapse igapaumlevase uumllalpidamise osas

otildeigused ja kohustused51

Tuginedes uumllaltoodud faktidele votildeib vaumlita et lapse huvisid

arvestades on oluline kaitsta lapse otildeigusi tema tegelikus perekonnas sest just faktilised

vanemad votildetavad lapse elust kotildeige enam osa ning kannavad lapse uumlle igapaumlevaselt hoolt ning

see ei sotildeltu neid omavahel siduvatest bioloogilistest sidemetest

Kotildeik eelpool toodu totildeendab et homoseksuaalsetes suhetes elava lapse vanema partneril ja

lapsel ei eksisteeri omavahelisi otildeiguslikke suhteid ja puudub ka votildeimalus neid suhteid luua

kuna partner ei saa lapsendada teise partneri last Tekib olukord kus lapse otildeigused oma

seadusliku vanema partneri suhtes puuduvad ning selline olukord ei taga lapsele piisavat

kaitset

Nii samasooliste isikute kui ka erisooliste isikute kooselu kuhu on kaasatud lapsed peavad

olema eraldi reguleeritud

Miks ei saa laps olla samamoodi kaitstud nagu abielus paari laps52

See on otildeiguslik probleem

mis on jaumlaumlnud Eestis seni lahenduseta Vastavalt UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsioonile on

kotildeik lapsed votilderdsed sotildeltumata soost ja rahvusest sotildeltumata sellest kas nad elavad motildelema

51

Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 14-15 52

Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia

Antwerp-Oxford 2005 lk 291

31

vanemaga uumlksikvanemaga kas nad on suumlndinud registreeritud abielus votildei mitte53

Konventsioon kaumlsitleb last otildeigussubjektina ja taumlheldab et laps on ise oma otildeiguste teostaja54

Konventsioon kehtestab ka lapse ja riigi omavahelise suhte See taumlhendab et riigil ega

vanemal pole lapse uumlle omanikuotildeigust last vaadeldakse indiviidina kellel on omad

inimotildeigused mis on taumlpselt samasugused kui igal taumliskasvanul Samuti annab konventsioon

motildeista et votildeib tekkida konflikt lapse huvide ja vanemate votildei uumlhiskonna huvide vahel

Sellised konfliktid peab lahendama laste huvidega arvestades neid esile totildestes Laste huvid

defineeritakse tulenevalt konventsioonist mille jaumlrgi on olulised naumliteks otildeigus haridusele

otildeigus perekonnaelule ning otildeigus olla kuulatud ja austatud indiviidina55

Vastavalt

konventsiooni artikkel 18-le on vanematel esimene vastutus laste kasvatamise ja arengu eest

ehk siis vanemad on laste otildeiguste tagajad kasvatajad kaitsjad ja hoolitsejad

Konventsiooni keelekasutusest tuleneb see et termin bdquovanemldquo votildeib ka viidata paljudele

erinevatele peremudelitele mis kaasaegses maailmas eksisteerivad Naumliteks votildeib tuua

konventsiooni artikkel 5-e mis viitab laiendatud perekonna taumlhendusele UumlRO Lapse Otildeiguste

Konventsioon toob vaumllja ka perekonna taumlhtsuse Nimetatakse lapse otildeigust perekonnale see

taumlhendab uumlldiselt otildeigust vanematele ja otildeigust olla perekonnaliige See iseloomustab ka tervet

konventsiooni56

Laps ei saa tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest partneritest

koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes UumlRO Lapse Otildeiguste

Konventsiooni artiklis 2 p1 on saumltestatud et osalisriigid peavad tagama nende jurisdiktsiooni

all olevatele lastele kotildeik konventsioonis saumltestatud otildeigused ja kohustused sotildeltumata lapse ja

tema vanema votildei seadusliku hooldaja rassist soost keelest usust votildei muudest tingimustest

53

Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61

(18012013) 54

Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012

httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused

55 Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and What it

Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10 httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019

(06052013)

56 Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine praktikas

Lastekaitse Liit 2005 lk 71-74

32

Jaumlrelikult on erisoolisest perekonnast lapse ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes samasoolises

perekonnas kasvava lapsega konventsiooni taumlhenduses lubamatu ja sobimatu57

Samuti annab konventsiooni artikkel 2 p2 riigile positiivse otildeiguse votildetta kasutusele sobilikud

meetmed laste votilderdsete otildeiguste tagamiseks Kui raumlaumlgitakse homoseksuaalsetele paaridele

uumlheskoos laste kasvatamise otildeiguse andmisest siis mainitakse sageli laste huvidega

arvestamist Siin votildeib tuua naumliteks Gas ja Dubois vs Prantsusmaa kaasuse jt Selles

valdkonnas on naumlha ilmselget arengut esimesed Euroopa riigid mis lubasid samasoolisel

inimesel partneri lapse adopteerida olid Taani (1999) Island (2000) Norra (2001) ja Rootsi

(2003) Nendes riikides on otildeiguslikud reformid toimunud aastatel 1993-2003 Alates 2009

aastast on Soomes lubatud samasoolisel isikul oma partneri last adopteerida Eeliseks on kui

partnerid elavad registreeritud kooselus ja mittebioloogiline vanem on lapse sotsiaalne vanem

ehk tegelik vanem Nendes riikides saab samasooliste vanemate peres elav laps peale

lapsendamist taumlieliku sotsiaal- otildeigus- ja majandusliku kaitse ja samuti tagab see lapse otildeiguse

motildelemale seaduslikule ja sotsiaalsele vanemale Selline otildeiguslik areng naumlitab ka seda et

vanemate seksuaalne saumlttumus votildei sugu ei ole lapse huvide arvestamisel taumlhtis

Areng nendes riikides naumlitab ka seda et perekond koosneb lapsest ja kahest taumliskasvanud

isikust (sotildeltumata soost) Lapsel kes elab sellises perekonnas tekib otildeigus kahele seaduslikule

vanemale ja see annab talle votilderdse kaitse votilderreldes lapsega kes elab heteroseksuaalses peres

Selline areng naumlitab meile mis on kaasaaegne perekond58

See kotildeik taumlhendab et lapsel kes kasvab samasoolises perekonnas peavad olema

samasugused otildeigused nagu ta kasvaks erisooliste vanemate perekonnas kus partnerid kas on

votildei ei ole abielus Lapsel on otildeigus perekonna- ja eraelu kaitsmisele Euroopa Inimotildeiguste

Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ja samuti on tal otildeigus olla mitte diskrimineeritud

vastavalt sama konventsiooni artikkel 14-le Paraku naumleme erinevat suhtumist votilderreldes

lapsega kes elab perekonnas kus vanemad on heteroseksuaalsed Lapsel on vaja otildeigust

57

Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 29 58

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in Europe

National Cross-Border and European Perspectives 2012 lk 102-103120-122

33

perekonna kaitsele ja votildeimalust seadustada oma suhted mitte ainult bioloogilise vanemaga

vaid ka bioloogilise vanema partneriga Kui bioloogiline vanem ja partner on

heteroseksuaalsetes suhetes saab laps motildelema poole notildeusolekuga tagada enda otildeiguse olla

lapsendatud ja luua perekond Kui bioloogiline vanem ja tema partner on homoseksuaalsetes

suhetes siis isegi juhul kui motildelemad pooled on notildeus ei saa laps kasutada oma otildeigust olla

lapsendatud ja luua perekonda kui see ei ole vastuolus tema huvidega Riik arvestab lapse

huve eelkotildeige lapsendamisele lubatavuse kuumlsimuses

Selleks et aru saada partneri otildeigustest lapse suhtes peab enne defineerima kes on partner

lapse jaoks seaduse motildettes Perekonnaseadus annab meile kolm erinevat suhet lapse vanem

votildeotilderasvanem ehk lapse vanemaga abiellunud isik ning kasuvanem ehk isik kes ei ole

vanem ega votildeotilderasvanem vaid isik kes tegelikult last kasvatab Teda votildeib nimetada ka

faktiliseks vanemaks59

Sellest tuleneb et partner on kasuvanem Perekonnaseadust vaadeldes

votildeib oumlelda et kasuvanemal on kasulapse suhtes minimaalsed otildeigused samuti on lapse

otildeigused kasuvanema suhtes minimaalsed ja mitte taumlielikud

Ka Eesti Lastevanemate Liit on seisukohal et laste otildeigused ei ole piisavalt kaitstud seetotildettu

soovivad nad laste otildeiguste tugevdamist olukorras kus uumlks vanematest ei ole bioloogiline

vanem60

Samasooliste paaride puhul on partner faktiline vanem Lastekaitse Liidu president

Loone Ots on seisukohal et laps peab olema turvatud ja kaitstud nagu seda notildeuab Lastekaitse

Konventsioon Samuti arvab ta et samasooliste kooselu seadustamine on tervitatav samm

votilderdotildeiguslikkuse uumlhiskonda Laps satub vaumlgivalla ja hooletuse ohvriks nii samasoolises kui

erisoolises perekonnas seega peaksid tema otildeigused olema votildeimalikult efektiivselt kaitstud

motildelemal juhtumil Uumlhe votildeimaliku seisukoha jaumlrgi peaks samasoolistele peredele andma

lapsendamisotildeiguse erandjuhul see peab olema selgelt lapse huvides ning iga juhtumi puhul

arvestatakse konkreetseid asjaolusid ja teatud vanusest ka lapse notildeusolekut See aitaks vaumlltida

lapse lastekodusse sattumist laps peaks kasvama peres mitte uumlkskotildeik kui haumlsti varustatud

59

Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Edgar Salumaa Juridika

httpwwwjuridicaeejuridica_etphpdocument=etarticles1995123599PRNprvphp 60

Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest lk 3

httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise+koosel

uga+seotud+ettepanekutestpdf (18012013)

34

lastekodus Lastekaitse Liit on seisukohal et laps peab olema kaitstud ja Eesti laps peab

olema otildennelik vaatamata lapse kasvatajate soost61

Naumliteks votildeib tuua EIOtildeK kohtuotsuse Gas

ja Dubois v Prantsusmaa mille puhul kohtuniku eriarvamusel on samasoolises perekonnas

kasvatatav laps erinevas olukorras votilderreldes erisooliste taumliskasvanutega uumlhes peres kasvava

lapsega62

Eesti Potildehiseadus saumltestab ja tunnustab perekonna kaitset ja samuti peetakse potildehiseaduse jaumlrgi

oluliseks laste kasvatamist ning vanematele antakse mitte ainult luba vaid ka kohustus oma

lapsi kasvatada Mainitakse ka riigi kohustust perekonda laste kasvatamisel abistada Riigi

kohustuseks on luua lapsevanematele votildeimalused oma laste kasvatamiseks ja tagada laste

potildehivajadused63

Laps on homoseksuaalses peres kasvades erinevas olukorras votilderreldes heteroseksuaalses

peres kasvava lapsega Viimasel juhul on motildelemal vanemal otildeigus taotleda erinevaid

perekonna- ja laste kasvatamistoetusi kuna motildelemad vanemad votildeivad seadusjaumlrgselt end

lapsevanemana registreerida (bioloogiline vanem lapsendamine) Samasooliste partnerite

puhul on toetuste saamine raskendatud votildei ei ole uumlldse votildeimalik naumliteks votildeib tuua Viimsi

kaasuse probleemi Nii ei saa laps kes kasvab peres kahe samasoolise vanemaga vanemate

kaudu samalaadset riigipoolset toetust Kaasuses X Y ja Z vs Suurbritannia toob Inimotildeiguste

Kohus selgelt vaumllja et inimotildeiguste konventsioon votildeib olla totildelgendatud erinevalt ja perekonna

kaitse laieneb mitte ainult abiellunud paaridele vaid ka de facto peredele

Alati peab arvesse votildetma mitut erinevat faktorit kui kaua kaks taumliskasvanud isikut (sotildeltumata

soost) koos elanud on kas isikud elavad uumlhes leibkonnas kas nad soovivad votildei ei soovi lapsi

koos kasvatada64

Arvatakse et perekonna autentne tunnus on uumlhine laste kasvatamise otildeigus

61

Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012 httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed ( 21012012)

62 Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa 23032012

httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420 (22012013) 63

Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad sotsiaaltoetused ja ndash

teenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007 lk 29 64

Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in International

and Comparative Law Kluwer Law International 2002 lk 261

35

Seega peab uumlhine laste kasvatamisotildeigus olema identselt kaumlttesaadav nii heteroseksuaalsetele

kui ka samasoolistele paaridele Kui erisoolistel paaridel on otildeigus lapsi uumlhiselt kasvatada ilma

registreerimiseta siis peab selline otildeigus olema tagatud ka samasoolistele partneritele65

Eestis puudub spetsialiseerunud organ mis teostaks jaumlrelvalvet laste otildeiguste tagamise uumlle

Seda funktsiooni teostavad erinevad organid koostoumloumls Nendeks kohalik omavalitsus

maavalitsus otildeiguskantsler ja teised66

Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas nr 6-

81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute puumlsiv kooselu kuulub

perekonnapotildehiotildeiguse kaitse alla aga Eestis ei ole selline kooselu reguleeritud ja seetotildettu tuleb

luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Samuti puudub lapsendamist ja

hooldusotildeigust puudutav regulatsioon mis tagaks laste huvide arvestamise samasooliste

paaride puhul Partneril puudub lapsendamise votildeimalus ja see annab hooldusotildeiguse ainult

uumlhele vanemale kuid partnerid elavad koos lapsega ja motildelemad peaksid lapse eest vastutama

ja tema eest kandma hoolt Selline olukord votildeib tuua probleeme lapse hooldamisotildeiguse

teostamisel uumlhe partneri surma korral votildei juhul kui seaduslik lapsevanem ei saa mingil

potildehjusel pikemaajaliselt hooldusotildeigust teostada Samuti pole tagatud partneri otildeigus last edasi

kasvatada kui seaduslik vanem sureb

Probleem on ka uumluumlrisuhetes Votildelaotildeigusseaduse sect289 saumltestab et eluruumi uumluumlrnikul on otildeigus

uumluumlriruumides majutada oma abikaasat alaealisi lapsi ja toumloumlvotildeimetuid vanemaid ilma

uumluumlrileandja notildeusolekuta67

Juhul kui uumluumlrilevotildetja on lapse vanema partner siis ei saa

uumluumlrileandja notildeusolekuta eluruumis majutada last ega tema seaduslikku vanemat Sellega

satub laps ebasoodsasse olukorda votilderreldes lapsega kes elab perekonnas kus motildelemad

partnerid on tema seaduslikud vanemad Lapse eluruumides viibimine sotildeltub uumluumlrileandja

tahtest

65

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs (viide 58) lk 92 66

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava

2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20per

ede20arengukava202012-2020pdf (16022013) 67

Otildeiguskantsler ( viide 3) lk 1 5

36

Laste staatus samasoolistes paarides on laumlbi aegade olnud nagu Pandora laegas Alati on olnud

arusaadav aktsepteeritud ja isegi notildeutud et lapsel peab olema kaks vanemat aga nuumluumldseks on

see arenenud selles suunas et lapsel votildeib olla kaks ema kaks isa votildei isegi kolm vanemat

2007 aastal andis Ontario Kohus oma otsuses AA vs BB ONCA 268

selles kuumlsimuses uue

arengu Selle kaasuse puhul vaumlrbasid kaks homoseksuaalset stabiilses suhtes elavat naist oma

meessoost sotildebra lapse bioloogiliseks eostamiseks Lapse suumlndides olid tema seaduslikeks

vanemateks bioloogiline ema ja bioloogiline isa Bioloogilise ema samasooline partner oli

sellises situatsioonis lapse faktiline vanem taumlitis lapse teise ema rolli ja kandis suurt osa lapse

kasvatamises Kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngisid lapse elus vaumlga olulist rolli ja kandsid lapse

eest hoolt Lapse bioloogilise ema samasooline partner leidis et tal peaksid olema lapse

suhtes samuti seaduslikud otildeigused ja kohustused ning ta poumloumlrdus kohtusse nende otildeiguste ja

kohustuste saamiseks Kohus leidis et kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngivad lapse elus vaumlga suurt

rolli ja lapse otildeiguste tagamise seisukohalt on oluline et kotildeik kolm oleksid tema seaduslikud

vanemad

Kohus arvestas lapse huvidega ning see on selle kaasuse puhul kotildeige olulisem Kohus

otsustas et kotildeik kolm taumliskasvanut peavad olema seaduslike vanematena registreeritud ning

seelaumlbi sai laps kolm seaduslikku vanemat Nimetatud kaasus totildei samasooliste vanemate ja

sellistes peredes elavate laste probleemide osas taumliesti uue arengu Selliseid arenguid jaumllgides

votildeib oletada et ka teised riigid votildetavad Orlando kaasuse arvesse ja hakkavad seda jaumlrgima

Perekonna ja vanema staatuse kontseptsioon on viimase aja jooksul teinud laumlbi suured

muutused ja arengud avardanud piire ja haumlgustanud nende motildeistete traditsioonilist taumlhendust

Niisiis votildeib oletada et laumlhitulevikus toimuvad seadusandluses muudatused mille kohaselt ei

arvestata vanema staatuse saamisel enam vanemate seksuaalse saumlttumuse ja arvuga Selle

asemel votildeetakse arvesse eelkotildeige lapse huvid Selline olukord peaks viima selleni et tagatud

on taumlielik votilderdsus ja vaumllistatud diskrimineerimine Seda propageerib praegusel ajal Euroopa

Inimotildeiguste Konventsiooni artikkel 14

68

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and ROSENBERG

JJA AA v BB 2007 ONCA 2 httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

37

Tihtipeale sotildeltub lapse otildeiguslik staatus perekonnas sellest milline on temaga koos elavate

taumliskasvnanute suhte otildeiguslik staatus ndash sellest kas tegemist on abielu votildei registreeritud

kooseluga On oluline ka maumlrgata et vaumlga paljud riigid on laste kaitse tagamise eesmaumlrgil

avanud samasooliste paaride jaoks votildeimaluse oma suhteid registreerida Selle kaudu on neil

votildeimalus lapsi uumlheskoos lapsendada votildei siis on uumlhel partneril votildeimalik lapsendada partneri

laps Naumliteks Rootsis saavad lapsendamise puhul sarnase otildeigusliku staatuse nii paarid kes on

oma suhted kooseluna registreerinud kui ka abielus olevad erisoolised paarid

Norra ja Sakasamaa lubavad neil paumlevil registreeritud kooselus elavatel samasoolistel isikutel

lapsendada oma partneri lapse Siin tuleb aga silmas pidada et tegemist on siseriiklike

seadustega mis ei garanteeri nende rahvusvahelist tunnustamist Perekonna seisukohalt

taumlhendab see seda et nii lastel kui tema vanematel votildeivad tekkida otildeiguslikud probleemid

vaumlljaspool riiki juhul kui teises riigis ei kehti sarnased seadused69

Euroopa Liidu otildeigus

perekonnaotildeiguse valdkonnas notildeuab uumlhtlustamist ja liigub kiirelt sinnapoole Kindlasti on

vajalik demokraatlik ja selge lahendus mis hakkaks potildehinema Euroopa Inimotildeiguste

Konventsioonil

69

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family Law

Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008 lk 101-110

38

Kokkuvotildete

Uurimistoumlouml kaumligus olen jotildeudnud jaumlreldusele et kuigi Eestis ei ole perekonna motildeiste

defineeritud on selle motildeiste seadusaktidesse sisse viimine aumlaumlrmiselt oluline nii erisooliste kui

ka samasooliste paariride ja nendega koos elavate laste perekonnakaitse otildeiguse tagamiseks

Viimsi kaasus on vaumlga hea naumlide Eesti seadusandlusest Tuginedes Euroopa Liidu otildeigusele ja

Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtukaasustele olen jotildeudnud jaumlreldusele et teatud juhtudel

peavad nii erisooliste kui ka samasooliste paaride pered koos lastega votildei ilma kuuluma

perekonna kaitse alla Samuti peab registreerimata kooselus paari peres elav laps kuuluma

oma tegelike vanematega uumlhte perekonda ning olema kaitstud perekonna motildeiste taumlhenduses

taumlpselt samamoodi kui laps kes elab registreeritud kooselu sotildelminud faktiliste vanematega

Igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja diskrimineerimine mis potildehineb isikute

sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud Euroopa Liidu liikmesriigid ei tohi perekonna ja

uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise potildehjuseks nimetada Euroopa

Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta

perekonnaeluna millel on riiklik kaitse

Teine peatuumlkk naumlitas et hetkel votildeivad lapsel tekkida perekonnaliikmetega erinevad otildeiguslikud

suhed Perekonnaliige ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem seega on tema otildeigused lapse

suhtes ja lapse otildeigused faktilise vanema vastu piiritletud Faktiliste vanematega kes ei ole

oma suhteid registreerinud koos elav laps on ebavotilderdses olukorras votilderreldes lapsega kes elab

faktiliste vanematega kes on oma suhteid registreerinud Nii tekib lapse lastekodusse

sattumise oht naumliteks bioloogilise vanema surma puhul kui teisel faktilisel vanemal

puuduvad lapse uumlle vanemlikud otildeigused Selline kohtlemine ei pruugi olla lapse huvidega

kooskotildelas Abielus paari puhul seda probleemi ei teki

Kolmandas peatuumlkis kaumlsitlesin LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdset kohtlemist

votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega Toumloumlst tuleb

selgelt vaumllja et ebavotilderdsel kohtlemisel ei ole otildeigustust ja see ei ole kooskotildelas lapse huvidega

Lapsel on otildeigus kahele vanemale ning oma tegelike vanemate tunnustamisele sotildeltumata

tegelike kasvatajate soost Laps peab igal juhul olema kaitstud sotildeltumata sellest kas tema

39

faktilised vanemad on oma suhted registreerinud votildei mitte kuna laps ei saa seda kuidagi

motildejutada Samasooliste paaride puhul on laps ebavotilderdses olukorras votilderreldes erisooliste

faktiliste vanematega elava lapsega LGBT peredes elavate laste kaitse on puudulik ja notildeuab

taumliustamist sotildeltumata siseriigi uumlhiskonna valmisolekust ning eelkotildeige tuleb seda kuumlsimust

lahendades tugineda lapse huvidele

40

Summary

Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family

has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost

importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex

couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good

example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of

the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex

and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection

Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their

real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same

way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any

avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is

prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of

the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court

of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state

The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family

members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of

the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent

are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship

is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered

their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the

death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to

the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no

significance in the case of a married couple

In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent

families compared to children living in families formed by persons of different sexes The

thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests

Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition

41

regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their

factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any

bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared

to children living with their factual parents of different sexes The protection of children

living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the

general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into

consideration in the first place when solving the problem

42

Kasutatud materjalide loetelu

Kasutatud kirjandus

Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009

Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in

International and Comparative Law Kluwer Law International 2002

Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or

Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008

Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika

EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of

Fundamental Rights of the European Union 2006

European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw

European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and

discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal

analysis 2010

Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012

Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia

Antwerp-Oxford 2005

Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st

Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009

Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family

Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008

Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of

Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law

Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007

Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad

sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007

43

Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine

praktikas Lastekaitse Liit 2005

Kasutatud normatiivmaterjal

Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303

Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification

Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their

family members to move and reside freely within the territory of the Member States

Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50

Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2

Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8

Perekonnaseadus RT I 27062012 12

Kasutatud internetiallikad

Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second

Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June

2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and

ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2

httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-

2pg-27

Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of

fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012

httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6

-2008-0479amplanguage=EN

European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working

Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties

Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007

httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf

44

GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf

Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-

10xls

Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest

httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise

+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf

Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61

Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012

httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused

Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012

httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed

Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta

Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-

perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta

Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk

32

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC

C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf

Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France

httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886

Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa

23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede

arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja

20perede20arengukava202012-2020pdf

The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010

httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf

Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and

What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10

httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019

45

Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri

httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool

iste_isikute_peresuhepdf

Viidatud kohtupraktika

EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa

EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa

EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria

EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits

EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola

EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95

EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria

TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009

TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010

23

Lisaks sellele vaumlitis psuumlhholoog et taotleja elab oma samasoolise partneriga aga ei soovi seda

kinnitada ja jaumltab partnerisse puutuvad kuumlsimused vastamata See votildeib samuti last kahjustada

kuna ta saab ainult emade eeskuju Psuumlhholoogi arvates ei olnud see otildeige

1998 aasta oktoobris esitas perenotildeukogu lapsendamise juhatuse esindaja arvamuse et

taotlejale ei peaks lapsendamist lubama Ta vaumlitis et vastavalt tema kogemusele on lapse

jaoks paremad perekonnad kus on nii ema kui ka isa ehk siis lapsendamiseks sobivad

erisoolised paarid

1998 novembris ei lubatud taotlejal lapsendamist jaumlrgnevatel potildehjustel taotleja ei ole

uumlksikemana votildeimeline naumlitama lapsele otildeiget peremudelit kus maumlngib olulist osa mehelik roll

ja taotleja partneri osavotildett lapse kasvatamisel ei ole kindlaks tehtud See votildeib samuti last

kahjustada

Halduskohus ei lubanud samuti taotlejale lapsendamist ning tugines seejuures

homoseksuaalsuse argumendile Nii rikkus ta inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse

konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga

Kohus taumlheldas taotleja elustiili mis ei ole lapse kasvatamiseks sobilik ning ei ole lapse

huvides ja votildeib teda kahjustada Lisaks sellele on kohaliku tsiviilseadustiku artikkel 343 jaumlrgi

lubatud lapsendamise taotlemine igauumlhele kes on vaumlhemalt 28 aastat vana Seega rikuti ka

kohalikku seadust mitte ainult konventsiooni

Prantsusmaa tugines kohtuotsusele Frettegrave vs Prantsusmaa kaasuses kus kohus ei rahuldanud

taotleja esitatud notildeuet Seekord otsustas kohus otsuse punktis 51 et eelnevas kaasuses rikuti

artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga44

Euroopa Inimotildeiguste Kohus otsustas haumlaumlltega kuumlmme

seitsme vastu et rikuti artikkel 14 koostoimes artikkel 8-ga45

44

EIKo 2201 2008 4354602 EB v France 45

Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France

httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886 22012008

24

Kaasustest votildeib vaumllja lugeda et homoseksuaalsed lapsevanemad ei saa kuidagi last kahjustada

ja homoseksuaalsus ei taumlhenda seda et sellises perekonnas kasvav laps ei saa otildeiget kasvatust

Homoseksuaalsed vanemad ei kaumlitu lapse huvisid silmas pidades halvemini kui

heteroseksuaalsed vanemad Laste adopteerimise puhul ei saa taotleja homoseksuaalsus

kuidagi motildejutada lapsendamise lubamist votildei mittelubamist Homoseksuaalse eluviisi toomine

potildehjuseks miks mitte adopteerida on keelatud ja rikub konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus

artikkel 8-ga

Neid kaasused on omavahel vaumlga sarnased Ferreteacute kaasuses otsustas kohus nelja haumlaumllega

kolme vastu et antud juhul ei olnud artikkel 8 koosmotildejus artikkel 14 rikkumist aga EB

kaasuses otsustas kohus kuumlmne haumlaumllega seitsme vastu et tegemist oli rikkumisega Euroopa

Inimotildeiguste Kohtu Kohtu president ja Prantsusmaa kohtunik Kohtunik Costa olid Ferreteacute

kaasuse puhul enamikus ja arvasid et rikkumist ei olnud aga EB kaasuses otsustasid nad

juba seda et taotleja otildeigused olid rikutud EB kaasuse puhul maumlrkas kohus ka seda et alates

Ferretteacute kaasuse jaumlrel on toimunud ilmselge otildeiguse areng samasoolistele isikutele

lapsendamise kuumlsimuses ja nuumluumldseks on see legaalne juba kuumlmnes Euroopa Liidu riigis Seda

votildeib ka totildelgendada nii et konventsiooni saumltted ei oma kindlat totildelgendust vaid seda peab

totildelgendama kaumlesoleva hetke otildeiguslikku olukorda arvestades46

Motildelema kaasuse puhul toimub

lapsendamine vallalise isiku poolt kuid EB kaasuse puhul oli taotlejal partner ja kuna

lapsendamine on antud olukorras vaid ainuisikuline ei oleks lapsel mingeid otildeigusi ega

kohustusi teda lapsendanud inimese partneri suhtes

222 Eesti

Eesti seadus ei keela seksuaalvaumlhemustele uumlksinda lapsendamist ent justiitsministeeriumil on

arvamus et samasoolistele partneritele lapsendamise lubamine on keeruline ja tihti peale

vaidlustatav teema kuna ministeeriumi arvates ei ole Eesti uumlhiskond kindel et samasoolistele

partneritele lapsendamine on lapse huvides ja ei kahjusta teda47

kuid laste otildeiguste kaitset

tagades ei tohi tugineda uumlhiskonna valmisolekule LGBT perekonnade tunnustamisel

46

European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw 47

Andra Olm (viide 12) lk 63

25

Perekonnaseaduse48

sect148 uumltleb et lapsendada votildeivad nii vallalised kui ka abielu sotildelminud

isikud Kuivotilderd LGBT inimesed ei saa oma vahel sotildelmida abielu ega oma suhteid muul moel

registreerida siis on nad otildeiguslikult vallalised isikud vaatamata sellele et nad faktiliselt

moodustavad perekonna Seega laieneb neile lapsendamise puhul perekonnaseaduse sect148 lg1

mis uumltleb et vallaline isik votildeib lapsendada ainult uumlksinda Samuti ei saa perekonnaseaduse

sect149 jaumlrgi teine partner sama last lapsendada sest lapsendamissuhete kestel ei saa muu isik

vaumllja arvatud lapsendaja abikaasa sama last lapsendada Kui vaadata siinkohal lapse otildeigusi

lapsendaja partneri suhtes siis ei ole lapsel oma vanema partneri suhtes vastavalt

perekonnaseaduse sect161 mingeid otildeigusi ega kohustusi sest lapse hooldamisotildeigus laieneb vaid

sellisel juhul kui abikaasad lapsendavad uumlhiselt votildei lapsendatakse abikaasa laps Muudel

juhtudel kuulub hooldamise otildeigus ainult lapsendajale ainuisikuliselt

Samasoolised partnerid kuuluvad selle seaduse taumlhenduses muude juhtumite hulka Seega ndash

elades kahe samasoolise vanemaga peres kus kumbki ei ole bioloogiline vanem on lapsel

otildeigused ja kohustused ainult uumlhe vanema vastu Naumliteks kui uumlhel partneril on bioloogiline votildei

lapsendatud laps olemas ja teine partner soovib omalt poolt perekonnavaumlliselt teist last

lapsendada siis lapsendamise protsessi kaumligus ei arvestata perekonnaseaduse sect147 lg 2-ga

mis uumltleb et lapsendamine ei ole lubatud kui lapsendaja lapsed on selle vastu votildei kui

lapsendaja lapsed kahjustavad mingil maumlaumlral lapsendatava huve Kuna lapsendatav saabub

perekonda kus on olemas teised lapsed tuleks kindlasti arvestada nende huvidega ja

veenduda et nad ei kahjusta lapsendatavat aga sellisel juhul toimub lapsendamine

seadusjaumlrgselt vallalise isiku poolt See ei ole paraku piisav lapse huvidega arvestamine

Samuti tekib lapsendamise puhul vanusepiiranguga seotud ebavotilderdne kohtlemine

Perekonnaseaduse sect150 lg 1 uumltleb et lapsendada votildeib vaumlhemalt 25-aastane piiramata

teovotildeimega isik kuid lg 2 uumltleb et kohus votildeib erandjuhtudel lubada lapsendamist ka

vaumlhemalt 18-aastasele juhul kui ta lapsendab oma abikaasa lapse Samasooliste paaride jaoks

see jaumlllegi ei kehti kuivotilderd neil ei ole votildeimalik omavahel abielluda See on oluline piirang

mis votildeib tingida olukorra kus uumlks partner kes on lapse seaduslik vanem sureb ja tema

48

Perekonnaseadus RT I 27062012 12

26

partner kes on last kasvatanud on alla 25-aastane ning seega ei ole tal seaduse jaumlrgi votildeimalik

surnud partneri last lapsendada Nii tekib lapse lastekodusse sattumise oht ning see ei pruugi

olla lapse huvidega kooskotildelas Lapse jaoks on tema bioloogilise vanema partner tegelik

vanem ning perekonnaliige kuid tekib olukord kus laps eemaldatakse tema ellu jaumlaumlnud

faktilisest vanemast Abielus paari puhul seda probleemi ei teki kuna sellisel juhul on lapse

bioloogilise vanema partner lapse seaduslik kasuvanem isegi kui ta pole last lapsendanud

vastavalt perekonnaseadusele Ning bioloogilise vanema surma puhul ei eemaldata last

kasuvanemast ning olles alla 25-aastane kasuvanem saab erandolukorras lapsendada ka

surnud abikaasa last

Seega tuginenes Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikale tuleb Eestis luua laste ning

samasoolistest isikutest moodustatud perekondade ja nende laste kaitse ning tagada laste

parimate huvide arvestamine vastavalt laste otildeigustele Inimotildeiguste konventsiooni antud otildeigus

perekonnakaitsele rakendub samuti laste suhtes

23 Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud laps

Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapse otildeiguslik seis on erinev ja mingil maumlaumlral

raskem kui eelnevatel juhtudel Siin votildeib naumlha kolme erinevat teed Uumlks stsenaarium on

selline et lapsel on kaks seaduslikku vanemat kes on lahus kusjuures motildelemad on

bioloogilised vanemad ning uumlhel vanemal on samasooline partner ja laps elab nendega koos

Teise variandi puhul on lapsel kaks bioloogilist vanemat kes on lahus Uumlhel vanemal

puuduvad votildei on aumlra votildeetud vanemaotildeigused ning laps elab oma seadusliku bioloogilise

vanemaga ja vanema partneriga Kolmanda votildeimaluse puhul elab samasoolistest isikutest

moodustatud perekonnas vaumlhemalt kaks last igal lapsel on erinevad bioloogilised vanemad

Tegelikkuses elavad lapsed koos uumlhe bioloogilise vanemaga ja vanema partneriga Lapsed ei

ole omavahel veresugulased

231 Eesti

27

Analuumluumlsin kaumlesolevas peatuumlkis eelkotildeige olukorda kus lapsel on kaks seaduslikku bioloogilist

vanemat vanemad on lahus ja laps elab uumlhe seadusliku vanemaga ja tema partneriga See

taumlhendab et lapsel on faktiliselt kolm isikut kes tema eest hoolt kannavad ja tema elust osa

votildetavad Lapsel on otildeiguslik side ainult kahe bioloogilise vanemaga ning vanema partneril kes

elab lapsega koos ja kasvatab last puudub otildeiguslik side lapsega Kui votilderrelda seda olukorda

heteroseksuaalse perekonnaga siis sellisel juhul on uuel partneril votildeimalus partneri last

lapsendada juhul kui teine lapsevanem annab notildeusoleku ja kui nad on abielus vastavalt

perekonnaseaduse sect152 lg1 Selle kohaselt katkeb lapsel otildeiguslik side uumlhe bioloogilise

vanemaga ja tekib see vanema partneriga Homoseksuaalsetel isikutel puudub selline

votildeimalus kuna partneri last saab lapsendada ainult abiellunud votildeotilderasvanem

Otildeiguslik side vanema partneriga puudub ka juhtumi puhul kus lapsel on ainult uumlks seaduslik

vanem ja teiselt bioloogiliselt vanemalt on vanemlikud otildeigused aumlra votildeetud votildei siis ei ole teine

bioloogiline vanem kindlaks tehtud Samas on heteroseksuaalsetel paaridel votildeimalik luua

otildeiguslikud suhteid lapse ja partneri vahel Abielu sotildelmides tekib vastavalt perekonnaseaduse

sect148 lg2 p2 partneril otildeigus lapsendada partneri laps varasematest suhetest Faktiliselt elab

laps kahe samasoolise vanemaga aga otildeiguslikult suhted on tal ainult uumlhe bioloogilise

vanemaga

Kolmas stsenaarium on nimetatutest kotildeige keerulisem Faktiliselt on lapsel kaks samasoolist

vanemat kellest otildeiguslik side on ainult bioloogilisega Samuti on lapsel kasuotildede votildei

kasuvend kelle bioloogiline vanem on tema bioloogilise vanema partner Sellises olukorras

puudub lapsel otildeiguslik suhe teise peres elava lapsega Sellelt pinnalt votildeib tekkida erinev

kohtlemine votilderreldes heteroseksuaalse perega kus partnerid saavad omavahel abielluda ja

lapsi lapsendada ning kus sellisel juhul on kotildeikidel peres kasvavatel lastel ja neid kasvatavatel

taumliskasvanutel omavaheline otildeiguslik side Ebavotilderdne kohtlemine tekib sellisel juhul punktis

mis puudutab laste omavahelist abiellumist (selle lubamist) Perekonnaseaduse sect 3 uumltleb et

isikud kelle sugulussuhe potildehineb lapsendamisel ei votildei omavahel abielluda Kaumlesoleva

seaduse sect 2 lotildeikes 1 nimetatud sugulussuhe potildehineb lapsendamisel antud juhul kaumlsitlen sect2

lg1 p2 venna ja otildee suhteid Heteroseksuaalse perekonna puhul tekib lastel lapsendamise

tagajaumlrjel otildeiguslik otildee ja venna suhe ehk siis neil ei ole lubatud omavahel abielluda kuid

28

samasoolistest isikutest moodustatud perekonna puhul saavad partnerite lapsed omavahel

hiljem abielu sotildelmida kuna nad ei ole otildeiguslikult uumlksteisega seotud Samuti tekib probleem

erinevate toetuste saamises kuna sellist kooslust ei nimetata seaduslikult perekonnaks

Hea naumlide on eelpool vaumllja toodud Viimsi kaasus Selle puhul oli uumlheks osapooleks

samasoolistest isikutest kooslus ning kaasatud oli kolm last kes kotildeik ei olnud omavahel

otildeiguslikult seotud Osapool taotles Viimsi vallavalitsuselt laste lasteaia- ja koolitoidu ning

sotildeiduotildeiguse tasuta saamist Viimsi vallavalitsuse 12062009 korraldusega nr 373 jaumleti

kaebaja taotlused rahuldamata kuid Viimsi vallavolikogu maumlaumlrus nr 16 ei sisalda perekonna

totildelgendust ega kitsendavat saumltet mis taumlpsustaks mis soost peavad olema vanemad ja mis

otildeiguslik side vanemate ja laste vahel eksisteerib49

Samuti tekib probleem miks uumlhes

leibkonnas elavad faktilised otildede ja vend ei ole lapsega seaduslikult seotud ning ei kuulu lapse

perekonda Hetkel ei ole Eesti seadustes perekonna motildeiste defineeritud See taumlhendab et

samasoolises perekonnas elav laps ja tema bioloogilise vanema partneri lapsed ei ole

omavahel otildede ja vend kuid abiellunud erisoolise paari puhul oleks

232 Euroopa Liit ja Inimotildeiguste Kohus

Euroopa Inimotildeiguste Kohus tegi kohtuotsusega X ja teised vs Austria suure sammu laste

otildeiguste ja nende samasooliste vanemate probleemi lahendamisel ja naumlitas nii kaasaegseid

seisukohti Kaasuse taotlejateks olid kaks naissoost isikut kelle peres oli laps ning uumlks

taotleja soovis lapsendada partneri bioloogilist last Laps oli suumlndinud vaumlljaspool abielu ja

ainult lapse bioloogilisel emal oli lapse hooldusotildeigus Selle juhtumi puhul oli lapsel ka

bioloogiline isa kes maksis regulaarselt lapse elatist ning keeldus lapse ema partnerile

adopteerimisotildeiguse andmisest

Austria seaduste jaumlrgi kaotaks lapse ema partneri lapse adopteerimise puhul otildeigused lapse

suhtes kuid isa otildeigused oleksid tagatud Seega ei olnud lapsendamine Austria seisukohast

votildeimalik Taotlejad soovisid oma faktilise pere otildeiguslikku tunnustamist ning lapse

bioloogilise ema partneri tunnistamist lapse vanemana lapse bioloogilise isa asemel Austria

49

Inimotildeigused Eestis (viide 8) lk 141-143

29

seaduste jaumlrgi oli votildeimalik partneri last lapsendada nii abiellunud paaridele kui ka

mitteabiellunud heteroseksuaalsetele paaridele kes elavad stabiilses suhtes Kohus toob

punktis 95 selgelt vaumllja et samasooliste isikute stabiilne kooselu kuulub perekonna motildeiste

alla taumlpselt samamoodi nagu stabiilne erisooliste isikute kooselu Samuti leiab kohus et laps

kes elab oma bioloogilise vanema ja tema partneriga kes motildelemad kannavad tema eest hoolt

kuulub ka perekonda ja kotildeik kolm isikut peavad olema kaitstud artikkel 8 taumlhenduses ning

kuuluvad uumlheskoos perekonna motildeiste alla Sellist kooslust ei tohi diskrimineerida votilderreldes

erisooliste isikutest moodustatud perekonnaga ning antud kaasuse puhul on tegemist artikkel

14 koosmotildejus artikkel 8-ga rikkumisega

Antud kaasuse puhul leidis kohus et taotlejad sealhulgas uumlhe taotleja laps elasid kooselus

mis on vaumlga sarnane kooseluga mida elavad abiellunud heteroseksuaalsed isikud kus uumlks

abikaasa soovib lapsendada teise abikaasa last Vahe on selles et samasooline paar ei votildei

abielluda ja saab vaid omavahelised suhted registreerida Selline registreerimine ei anna

votildeimalust partneri last lapsendada kuna Austria seadustega pole lubatud lapsendamine

registreeritud partneritele Taotlejad ei olnud registreeritud see andis neile votildeimaluse partneri

last lapsendada kuna Austria seadusandlus lubab stabiilses registreerimata kooselus elavatel

heteroseksuaalsetel paaridel partneri lapse adopteerida Kohus leidis et antud kaasuse puhul

ei olnud artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumist mis kaumlsitleb abiellunud

heteroseksuaalsete isikutega kus uumlks abikaasa tahab lapsendada teise abikaasa bioloogilist

last vaid oli artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumine votilderreldes heteroseksuaalsete

faktiliste kooslustega kus uumlks partner tahab lapsendad teise partneri last

Otsuse poolt olnud kohtunikud leidsid et konventsioon ei kohusta liikmesriike andma otildeigust

mitteabiellunud paaridele partneri lapse lapsendamiseks Kuid kui selline otildeigus on olemas

siis ei ole samasooliste paaride diskrimineeriv kohtlemine lubatud Erinev kohtlemine ei ole

potildehjendatud kuna see ei ole lapse otildeiguste kaitseks vajalik Kohus ei votildetnud vastu ka Austria

vastuvaumlidet et selles kuumlsimuses puudub Euroopas uumlhine arvamus ning seetotildettu tuleks

kuumlsimuse lahendamine jaumltta riigi paumldevusse50

50

EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria

30

3 LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes erinevast

soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega

Laste ja nende perede otildeiguslikus kaitses on kaks erinevad teed Iga riik aktsepteerib igal juhul

seda et igal lapsel on kaks bioloogilist vanemat ehk siis mees ja naine kes on lapse eostanud

bioloogilisel teel votildei kunstliku viljastamise abil Sotildeltumata vanemate votildei lapse tahtest

eksisteerib kaks erinevast soost isikut kellel peaks igal juhul olema lapse suhtes teatavad

otildeigused ning lapsel peaksid olema otildeigused oma vanemate suhtes Teisalt peab kaitsma lapse

otildeigusi ka tema faktilises perekonnas see taumlhendab perekonnas kus laps pikaajaliselt elab

Sellisel juhul peavad motildelemal faktilisel vanemal olema lapse igapaumlevase uumllalpidamise osas

otildeigused ja kohustused51

Tuginedes uumllaltoodud faktidele votildeib vaumlita et lapse huvisid

arvestades on oluline kaitsta lapse otildeigusi tema tegelikus perekonnas sest just faktilised

vanemad votildetavad lapse elust kotildeige enam osa ning kannavad lapse uumlle igapaumlevaselt hoolt ning

see ei sotildeltu neid omavahel siduvatest bioloogilistest sidemetest

Kotildeik eelpool toodu totildeendab et homoseksuaalsetes suhetes elava lapse vanema partneril ja

lapsel ei eksisteeri omavahelisi otildeiguslikke suhteid ja puudub ka votildeimalus neid suhteid luua

kuna partner ei saa lapsendada teise partneri last Tekib olukord kus lapse otildeigused oma

seadusliku vanema partneri suhtes puuduvad ning selline olukord ei taga lapsele piisavat

kaitset

Nii samasooliste isikute kui ka erisooliste isikute kooselu kuhu on kaasatud lapsed peavad

olema eraldi reguleeritud

Miks ei saa laps olla samamoodi kaitstud nagu abielus paari laps52

See on otildeiguslik probleem

mis on jaumlaumlnud Eestis seni lahenduseta Vastavalt UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsioonile on

kotildeik lapsed votilderdsed sotildeltumata soost ja rahvusest sotildeltumata sellest kas nad elavad motildelema

51

Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 14-15 52

Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia

Antwerp-Oxford 2005 lk 291

31

vanemaga uumlksikvanemaga kas nad on suumlndinud registreeritud abielus votildei mitte53

Konventsioon kaumlsitleb last otildeigussubjektina ja taumlheldab et laps on ise oma otildeiguste teostaja54

Konventsioon kehtestab ka lapse ja riigi omavahelise suhte See taumlhendab et riigil ega

vanemal pole lapse uumlle omanikuotildeigust last vaadeldakse indiviidina kellel on omad

inimotildeigused mis on taumlpselt samasugused kui igal taumliskasvanul Samuti annab konventsioon

motildeista et votildeib tekkida konflikt lapse huvide ja vanemate votildei uumlhiskonna huvide vahel

Sellised konfliktid peab lahendama laste huvidega arvestades neid esile totildestes Laste huvid

defineeritakse tulenevalt konventsioonist mille jaumlrgi on olulised naumliteks otildeigus haridusele

otildeigus perekonnaelule ning otildeigus olla kuulatud ja austatud indiviidina55

Vastavalt

konventsiooni artikkel 18-le on vanematel esimene vastutus laste kasvatamise ja arengu eest

ehk siis vanemad on laste otildeiguste tagajad kasvatajad kaitsjad ja hoolitsejad

Konventsiooni keelekasutusest tuleneb see et termin bdquovanemldquo votildeib ka viidata paljudele

erinevatele peremudelitele mis kaasaegses maailmas eksisteerivad Naumliteks votildeib tuua

konventsiooni artikkel 5-e mis viitab laiendatud perekonna taumlhendusele UumlRO Lapse Otildeiguste

Konventsioon toob vaumllja ka perekonna taumlhtsuse Nimetatakse lapse otildeigust perekonnale see

taumlhendab uumlldiselt otildeigust vanematele ja otildeigust olla perekonnaliige See iseloomustab ka tervet

konventsiooni56

Laps ei saa tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest partneritest

koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes UumlRO Lapse Otildeiguste

Konventsiooni artiklis 2 p1 on saumltestatud et osalisriigid peavad tagama nende jurisdiktsiooni

all olevatele lastele kotildeik konventsioonis saumltestatud otildeigused ja kohustused sotildeltumata lapse ja

tema vanema votildei seadusliku hooldaja rassist soost keelest usust votildei muudest tingimustest

53

Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61

(18012013) 54

Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012

httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused

55 Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and What it

Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10 httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019

(06052013)

56 Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine praktikas

Lastekaitse Liit 2005 lk 71-74

32

Jaumlrelikult on erisoolisest perekonnast lapse ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes samasoolises

perekonnas kasvava lapsega konventsiooni taumlhenduses lubamatu ja sobimatu57

Samuti annab konventsiooni artikkel 2 p2 riigile positiivse otildeiguse votildetta kasutusele sobilikud

meetmed laste votilderdsete otildeiguste tagamiseks Kui raumlaumlgitakse homoseksuaalsetele paaridele

uumlheskoos laste kasvatamise otildeiguse andmisest siis mainitakse sageli laste huvidega

arvestamist Siin votildeib tuua naumliteks Gas ja Dubois vs Prantsusmaa kaasuse jt Selles

valdkonnas on naumlha ilmselget arengut esimesed Euroopa riigid mis lubasid samasoolisel

inimesel partneri lapse adopteerida olid Taani (1999) Island (2000) Norra (2001) ja Rootsi

(2003) Nendes riikides on otildeiguslikud reformid toimunud aastatel 1993-2003 Alates 2009

aastast on Soomes lubatud samasoolisel isikul oma partneri last adopteerida Eeliseks on kui

partnerid elavad registreeritud kooselus ja mittebioloogiline vanem on lapse sotsiaalne vanem

ehk tegelik vanem Nendes riikides saab samasooliste vanemate peres elav laps peale

lapsendamist taumlieliku sotsiaal- otildeigus- ja majandusliku kaitse ja samuti tagab see lapse otildeiguse

motildelemale seaduslikule ja sotsiaalsele vanemale Selline otildeiguslik areng naumlitab ka seda et

vanemate seksuaalne saumlttumus votildei sugu ei ole lapse huvide arvestamisel taumlhtis

Areng nendes riikides naumlitab ka seda et perekond koosneb lapsest ja kahest taumliskasvanud

isikust (sotildeltumata soost) Lapsel kes elab sellises perekonnas tekib otildeigus kahele seaduslikule

vanemale ja see annab talle votilderdse kaitse votilderreldes lapsega kes elab heteroseksuaalses peres

Selline areng naumlitab meile mis on kaasaaegne perekond58

See kotildeik taumlhendab et lapsel kes kasvab samasoolises perekonnas peavad olema

samasugused otildeigused nagu ta kasvaks erisooliste vanemate perekonnas kus partnerid kas on

votildei ei ole abielus Lapsel on otildeigus perekonna- ja eraelu kaitsmisele Euroopa Inimotildeiguste

Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ja samuti on tal otildeigus olla mitte diskrimineeritud

vastavalt sama konventsiooni artikkel 14-le Paraku naumleme erinevat suhtumist votilderreldes

lapsega kes elab perekonnas kus vanemad on heteroseksuaalsed Lapsel on vaja otildeigust

57

Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 29 58

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in Europe

National Cross-Border and European Perspectives 2012 lk 102-103120-122

33

perekonna kaitsele ja votildeimalust seadustada oma suhted mitte ainult bioloogilise vanemaga

vaid ka bioloogilise vanema partneriga Kui bioloogiline vanem ja partner on

heteroseksuaalsetes suhetes saab laps motildelema poole notildeusolekuga tagada enda otildeiguse olla

lapsendatud ja luua perekond Kui bioloogiline vanem ja tema partner on homoseksuaalsetes

suhetes siis isegi juhul kui motildelemad pooled on notildeus ei saa laps kasutada oma otildeigust olla

lapsendatud ja luua perekonda kui see ei ole vastuolus tema huvidega Riik arvestab lapse

huve eelkotildeige lapsendamisele lubatavuse kuumlsimuses

Selleks et aru saada partneri otildeigustest lapse suhtes peab enne defineerima kes on partner

lapse jaoks seaduse motildettes Perekonnaseadus annab meile kolm erinevat suhet lapse vanem

votildeotilderasvanem ehk lapse vanemaga abiellunud isik ning kasuvanem ehk isik kes ei ole

vanem ega votildeotilderasvanem vaid isik kes tegelikult last kasvatab Teda votildeib nimetada ka

faktiliseks vanemaks59

Sellest tuleneb et partner on kasuvanem Perekonnaseadust vaadeldes

votildeib oumlelda et kasuvanemal on kasulapse suhtes minimaalsed otildeigused samuti on lapse

otildeigused kasuvanema suhtes minimaalsed ja mitte taumlielikud

Ka Eesti Lastevanemate Liit on seisukohal et laste otildeigused ei ole piisavalt kaitstud seetotildettu

soovivad nad laste otildeiguste tugevdamist olukorras kus uumlks vanematest ei ole bioloogiline

vanem60

Samasooliste paaride puhul on partner faktiline vanem Lastekaitse Liidu president

Loone Ots on seisukohal et laps peab olema turvatud ja kaitstud nagu seda notildeuab Lastekaitse

Konventsioon Samuti arvab ta et samasooliste kooselu seadustamine on tervitatav samm

votilderdotildeiguslikkuse uumlhiskonda Laps satub vaumlgivalla ja hooletuse ohvriks nii samasoolises kui

erisoolises perekonnas seega peaksid tema otildeigused olema votildeimalikult efektiivselt kaitstud

motildelemal juhtumil Uumlhe votildeimaliku seisukoha jaumlrgi peaks samasoolistele peredele andma

lapsendamisotildeiguse erandjuhul see peab olema selgelt lapse huvides ning iga juhtumi puhul

arvestatakse konkreetseid asjaolusid ja teatud vanusest ka lapse notildeusolekut See aitaks vaumlltida

lapse lastekodusse sattumist laps peaks kasvama peres mitte uumlkskotildeik kui haumlsti varustatud

59

Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Edgar Salumaa Juridika

httpwwwjuridicaeejuridica_etphpdocument=etarticles1995123599PRNprvphp 60

Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest lk 3

httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise+koosel

uga+seotud+ettepanekutestpdf (18012013)

34

lastekodus Lastekaitse Liit on seisukohal et laps peab olema kaitstud ja Eesti laps peab

olema otildennelik vaatamata lapse kasvatajate soost61

Naumliteks votildeib tuua EIOtildeK kohtuotsuse Gas

ja Dubois v Prantsusmaa mille puhul kohtuniku eriarvamusel on samasoolises perekonnas

kasvatatav laps erinevas olukorras votilderreldes erisooliste taumliskasvanutega uumlhes peres kasvava

lapsega62

Eesti Potildehiseadus saumltestab ja tunnustab perekonna kaitset ja samuti peetakse potildehiseaduse jaumlrgi

oluliseks laste kasvatamist ning vanematele antakse mitte ainult luba vaid ka kohustus oma

lapsi kasvatada Mainitakse ka riigi kohustust perekonda laste kasvatamisel abistada Riigi

kohustuseks on luua lapsevanematele votildeimalused oma laste kasvatamiseks ja tagada laste

potildehivajadused63

Laps on homoseksuaalses peres kasvades erinevas olukorras votilderreldes heteroseksuaalses

peres kasvava lapsega Viimasel juhul on motildelemal vanemal otildeigus taotleda erinevaid

perekonna- ja laste kasvatamistoetusi kuna motildelemad vanemad votildeivad seadusjaumlrgselt end

lapsevanemana registreerida (bioloogiline vanem lapsendamine) Samasooliste partnerite

puhul on toetuste saamine raskendatud votildei ei ole uumlldse votildeimalik naumliteks votildeib tuua Viimsi

kaasuse probleemi Nii ei saa laps kes kasvab peres kahe samasoolise vanemaga vanemate

kaudu samalaadset riigipoolset toetust Kaasuses X Y ja Z vs Suurbritannia toob Inimotildeiguste

Kohus selgelt vaumllja et inimotildeiguste konventsioon votildeib olla totildelgendatud erinevalt ja perekonna

kaitse laieneb mitte ainult abiellunud paaridele vaid ka de facto peredele

Alati peab arvesse votildetma mitut erinevat faktorit kui kaua kaks taumliskasvanud isikut (sotildeltumata

soost) koos elanud on kas isikud elavad uumlhes leibkonnas kas nad soovivad votildei ei soovi lapsi

koos kasvatada64

Arvatakse et perekonna autentne tunnus on uumlhine laste kasvatamise otildeigus

61

Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012 httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed ( 21012012)

62 Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa 23032012

httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420 (22012013) 63

Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad sotsiaaltoetused ja ndash

teenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007 lk 29 64

Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in International

and Comparative Law Kluwer Law International 2002 lk 261

35

Seega peab uumlhine laste kasvatamisotildeigus olema identselt kaumlttesaadav nii heteroseksuaalsetele

kui ka samasoolistele paaridele Kui erisoolistel paaridel on otildeigus lapsi uumlhiselt kasvatada ilma

registreerimiseta siis peab selline otildeigus olema tagatud ka samasoolistele partneritele65

Eestis puudub spetsialiseerunud organ mis teostaks jaumlrelvalvet laste otildeiguste tagamise uumlle

Seda funktsiooni teostavad erinevad organid koostoumloumls Nendeks kohalik omavalitsus

maavalitsus otildeiguskantsler ja teised66

Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas nr 6-

81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute puumlsiv kooselu kuulub

perekonnapotildehiotildeiguse kaitse alla aga Eestis ei ole selline kooselu reguleeritud ja seetotildettu tuleb

luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Samuti puudub lapsendamist ja

hooldusotildeigust puudutav regulatsioon mis tagaks laste huvide arvestamise samasooliste

paaride puhul Partneril puudub lapsendamise votildeimalus ja see annab hooldusotildeiguse ainult

uumlhele vanemale kuid partnerid elavad koos lapsega ja motildelemad peaksid lapse eest vastutama

ja tema eest kandma hoolt Selline olukord votildeib tuua probleeme lapse hooldamisotildeiguse

teostamisel uumlhe partneri surma korral votildei juhul kui seaduslik lapsevanem ei saa mingil

potildehjusel pikemaajaliselt hooldusotildeigust teostada Samuti pole tagatud partneri otildeigus last edasi

kasvatada kui seaduslik vanem sureb

Probleem on ka uumluumlrisuhetes Votildelaotildeigusseaduse sect289 saumltestab et eluruumi uumluumlrnikul on otildeigus

uumluumlriruumides majutada oma abikaasat alaealisi lapsi ja toumloumlvotildeimetuid vanemaid ilma

uumluumlrileandja notildeusolekuta67

Juhul kui uumluumlrilevotildetja on lapse vanema partner siis ei saa

uumluumlrileandja notildeusolekuta eluruumis majutada last ega tema seaduslikku vanemat Sellega

satub laps ebasoodsasse olukorda votilderreldes lapsega kes elab perekonnas kus motildelemad

partnerid on tema seaduslikud vanemad Lapse eluruumides viibimine sotildeltub uumluumlrileandja

tahtest

65

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs (viide 58) lk 92 66

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava

2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20per

ede20arengukava202012-2020pdf (16022013) 67

Otildeiguskantsler ( viide 3) lk 1 5

36

Laste staatus samasoolistes paarides on laumlbi aegade olnud nagu Pandora laegas Alati on olnud

arusaadav aktsepteeritud ja isegi notildeutud et lapsel peab olema kaks vanemat aga nuumluumldseks on

see arenenud selles suunas et lapsel votildeib olla kaks ema kaks isa votildei isegi kolm vanemat

2007 aastal andis Ontario Kohus oma otsuses AA vs BB ONCA 268

selles kuumlsimuses uue

arengu Selle kaasuse puhul vaumlrbasid kaks homoseksuaalset stabiilses suhtes elavat naist oma

meessoost sotildebra lapse bioloogiliseks eostamiseks Lapse suumlndides olid tema seaduslikeks

vanemateks bioloogiline ema ja bioloogiline isa Bioloogilise ema samasooline partner oli

sellises situatsioonis lapse faktiline vanem taumlitis lapse teise ema rolli ja kandis suurt osa lapse

kasvatamises Kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngisid lapse elus vaumlga olulist rolli ja kandsid lapse

eest hoolt Lapse bioloogilise ema samasooline partner leidis et tal peaksid olema lapse

suhtes samuti seaduslikud otildeigused ja kohustused ning ta poumloumlrdus kohtusse nende otildeiguste ja

kohustuste saamiseks Kohus leidis et kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngivad lapse elus vaumlga suurt

rolli ja lapse otildeiguste tagamise seisukohalt on oluline et kotildeik kolm oleksid tema seaduslikud

vanemad

Kohus arvestas lapse huvidega ning see on selle kaasuse puhul kotildeige olulisem Kohus

otsustas et kotildeik kolm taumliskasvanut peavad olema seaduslike vanematena registreeritud ning

seelaumlbi sai laps kolm seaduslikku vanemat Nimetatud kaasus totildei samasooliste vanemate ja

sellistes peredes elavate laste probleemide osas taumliesti uue arengu Selliseid arenguid jaumllgides

votildeib oletada et ka teised riigid votildetavad Orlando kaasuse arvesse ja hakkavad seda jaumlrgima

Perekonna ja vanema staatuse kontseptsioon on viimase aja jooksul teinud laumlbi suured

muutused ja arengud avardanud piire ja haumlgustanud nende motildeistete traditsioonilist taumlhendust

Niisiis votildeib oletada et laumlhitulevikus toimuvad seadusandluses muudatused mille kohaselt ei

arvestata vanema staatuse saamisel enam vanemate seksuaalse saumlttumuse ja arvuga Selle

asemel votildeetakse arvesse eelkotildeige lapse huvid Selline olukord peaks viima selleni et tagatud

on taumlielik votilderdsus ja vaumllistatud diskrimineerimine Seda propageerib praegusel ajal Euroopa

Inimotildeiguste Konventsiooni artikkel 14

68

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and ROSENBERG

JJA AA v BB 2007 ONCA 2 httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

37

Tihtipeale sotildeltub lapse otildeiguslik staatus perekonnas sellest milline on temaga koos elavate

taumliskasvnanute suhte otildeiguslik staatus ndash sellest kas tegemist on abielu votildei registreeritud

kooseluga On oluline ka maumlrgata et vaumlga paljud riigid on laste kaitse tagamise eesmaumlrgil

avanud samasooliste paaride jaoks votildeimaluse oma suhteid registreerida Selle kaudu on neil

votildeimalus lapsi uumlheskoos lapsendada votildei siis on uumlhel partneril votildeimalik lapsendada partneri

laps Naumliteks Rootsis saavad lapsendamise puhul sarnase otildeigusliku staatuse nii paarid kes on

oma suhted kooseluna registreerinud kui ka abielus olevad erisoolised paarid

Norra ja Sakasamaa lubavad neil paumlevil registreeritud kooselus elavatel samasoolistel isikutel

lapsendada oma partneri lapse Siin tuleb aga silmas pidada et tegemist on siseriiklike

seadustega mis ei garanteeri nende rahvusvahelist tunnustamist Perekonna seisukohalt

taumlhendab see seda et nii lastel kui tema vanematel votildeivad tekkida otildeiguslikud probleemid

vaumlljaspool riiki juhul kui teises riigis ei kehti sarnased seadused69

Euroopa Liidu otildeigus

perekonnaotildeiguse valdkonnas notildeuab uumlhtlustamist ja liigub kiirelt sinnapoole Kindlasti on

vajalik demokraatlik ja selge lahendus mis hakkaks potildehinema Euroopa Inimotildeiguste

Konventsioonil

69

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family Law

Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008 lk 101-110

38

Kokkuvotildete

Uurimistoumlouml kaumligus olen jotildeudnud jaumlreldusele et kuigi Eestis ei ole perekonna motildeiste

defineeritud on selle motildeiste seadusaktidesse sisse viimine aumlaumlrmiselt oluline nii erisooliste kui

ka samasooliste paariride ja nendega koos elavate laste perekonnakaitse otildeiguse tagamiseks

Viimsi kaasus on vaumlga hea naumlide Eesti seadusandlusest Tuginedes Euroopa Liidu otildeigusele ja

Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtukaasustele olen jotildeudnud jaumlreldusele et teatud juhtudel

peavad nii erisooliste kui ka samasooliste paaride pered koos lastega votildei ilma kuuluma

perekonna kaitse alla Samuti peab registreerimata kooselus paari peres elav laps kuuluma

oma tegelike vanematega uumlhte perekonda ning olema kaitstud perekonna motildeiste taumlhenduses

taumlpselt samamoodi kui laps kes elab registreeritud kooselu sotildelminud faktiliste vanematega

Igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja diskrimineerimine mis potildehineb isikute

sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud Euroopa Liidu liikmesriigid ei tohi perekonna ja

uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise potildehjuseks nimetada Euroopa

Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta

perekonnaeluna millel on riiklik kaitse

Teine peatuumlkk naumlitas et hetkel votildeivad lapsel tekkida perekonnaliikmetega erinevad otildeiguslikud

suhed Perekonnaliige ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem seega on tema otildeigused lapse

suhtes ja lapse otildeigused faktilise vanema vastu piiritletud Faktiliste vanematega kes ei ole

oma suhteid registreerinud koos elav laps on ebavotilderdses olukorras votilderreldes lapsega kes elab

faktiliste vanematega kes on oma suhteid registreerinud Nii tekib lapse lastekodusse

sattumise oht naumliteks bioloogilise vanema surma puhul kui teisel faktilisel vanemal

puuduvad lapse uumlle vanemlikud otildeigused Selline kohtlemine ei pruugi olla lapse huvidega

kooskotildelas Abielus paari puhul seda probleemi ei teki

Kolmandas peatuumlkis kaumlsitlesin LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdset kohtlemist

votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega Toumloumlst tuleb

selgelt vaumllja et ebavotilderdsel kohtlemisel ei ole otildeigustust ja see ei ole kooskotildelas lapse huvidega

Lapsel on otildeigus kahele vanemale ning oma tegelike vanemate tunnustamisele sotildeltumata

tegelike kasvatajate soost Laps peab igal juhul olema kaitstud sotildeltumata sellest kas tema

39

faktilised vanemad on oma suhted registreerinud votildei mitte kuna laps ei saa seda kuidagi

motildejutada Samasooliste paaride puhul on laps ebavotilderdses olukorras votilderreldes erisooliste

faktiliste vanematega elava lapsega LGBT peredes elavate laste kaitse on puudulik ja notildeuab

taumliustamist sotildeltumata siseriigi uumlhiskonna valmisolekust ning eelkotildeige tuleb seda kuumlsimust

lahendades tugineda lapse huvidele

40

Summary

Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family

has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost

importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex

couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good

example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of

the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex

and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection

Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their

real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same

way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any

avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is

prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of

the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court

of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state

The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family

members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of

the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent

are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship

is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered

their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the

death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to

the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no

significance in the case of a married couple

In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent

families compared to children living in families formed by persons of different sexes The

thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests

Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition

41

regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their

factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any

bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared

to children living with their factual parents of different sexes The protection of children

living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the

general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into

consideration in the first place when solving the problem

42

Kasutatud materjalide loetelu

Kasutatud kirjandus

Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009

Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in

International and Comparative Law Kluwer Law International 2002

Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or

Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008

Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika

EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of

Fundamental Rights of the European Union 2006

European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw

European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and

discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal

analysis 2010

Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012

Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia

Antwerp-Oxford 2005

Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st

Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009

Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family

Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008

Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of

Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law

Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007

Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad

sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007

43

Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine

praktikas Lastekaitse Liit 2005

Kasutatud normatiivmaterjal

Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303

Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification

Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their

family members to move and reside freely within the territory of the Member States

Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50

Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2

Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8

Perekonnaseadus RT I 27062012 12

Kasutatud internetiallikad

Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second

Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June

2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and

ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2

httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-

2pg-27

Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of

fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012

httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6

-2008-0479amplanguage=EN

European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working

Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties

Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007

httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf

44

GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf

Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-

10xls

Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest

httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise

+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf

Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61

Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012

httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused

Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012

httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed

Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta

Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-

perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta

Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk

32

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC

C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf

Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France

httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886

Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa

23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede

arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja

20perede20arengukava202012-2020pdf

The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010

httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf

Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and

What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10

httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019

45

Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri

httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool

iste_isikute_peresuhepdf

Viidatud kohtupraktika

EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa

EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa

EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria

EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits

EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola

EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95

EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria

TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009

TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010

24

Kaasustest votildeib vaumllja lugeda et homoseksuaalsed lapsevanemad ei saa kuidagi last kahjustada

ja homoseksuaalsus ei taumlhenda seda et sellises perekonnas kasvav laps ei saa otildeiget kasvatust

Homoseksuaalsed vanemad ei kaumlitu lapse huvisid silmas pidades halvemini kui

heteroseksuaalsed vanemad Laste adopteerimise puhul ei saa taotleja homoseksuaalsus

kuidagi motildejutada lapsendamise lubamist votildei mittelubamist Homoseksuaalse eluviisi toomine

potildehjuseks miks mitte adopteerida on keelatud ja rikub konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus

artikkel 8-ga

Neid kaasused on omavahel vaumlga sarnased Ferreteacute kaasuses otsustas kohus nelja haumlaumllega

kolme vastu et antud juhul ei olnud artikkel 8 koosmotildejus artikkel 14 rikkumist aga EB

kaasuses otsustas kohus kuumlmne haumlaumllega seitsme vastu et tegemist oli rikkumisega Euroopa

Inimotildeiguste Kohtu Kohtu president ja Prantsusmaa kohtunik Kohtunik Costa olid Ferreteacute

kaasuse puhul enamikus ja arvasid et rikkumist ei olnud aga EB kaasuses otsustasid nad

juba seda et taotleja otildeigused olid rikutud EB kaasuse puhul maumlrkas kohus ka seda et alates

Ferretteacute kaasuse jaumlrel on toimunud ilmselge otildeiguse areng samasoolistele isikutele

lapsendamise kuumlsimuses ja nuumluumldseks on see legaalne juba kuumlmnes Euroopa Liidu riigis Seda

votildeib ka totildelgendada nii et konventsiooni saumltted ei oma kindlat totildelgendust vaid seda peab

totildelgendama kaumlesoleva hetke otildeiguslikku olukorda arvestades46

Motildelema kaasuse puhul toimub

lapsendamine vallalise isiku poolt kuid EB kaasuse puhul oli taotlejal partner ja kuna

lapsendamine on antud olukorras vaid ainuisikuline ei oleks lapsel mingeid otildeigusi ega

kohustusi teda lapsendanud inimese partneri suhtes

222 Eesti

Eesti seadus ei keela seksuaalvaumlhemustele uumlksinda lapsendamist ent justiitsministeeriumil on

arvamus et samasoolistele partneritele lapsendamise lubamine on keeruline ja tihti peale

vaidlustatav teema kuna ministeeriumi arvates ei ole Eesti uumlhiskond kindel et samasoolistele

partneritele lapsendamine on lapse huvides ja ei kahjusta teda47

kuid laste otildeiguste kaitset

tagades ei tohi tugineda uumlhiskonna valmisolekule LGBT perekonnade tunnustamisel

46

European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw 47

Andra Olm (viide 12) lk 63

25

Perekonnaseaduse48

sect148 uumltleb et lapsendada votildeivad nii vallalised kui ka abielu sotildelminud

isikud Kuivotilderd LGBT inimesed ei saa oma vahel sotildelmida abielu ega oma suhteid muul moel

registreerida siis on nad otildeiguslikult vallalised isikud vaatamata sellele et nad faktiliselt

moodustavad perekonna Seega laieneb neile lapsendamise puhul perekonnaseaduse sect148 lg1

mis uumltleb et vallaline isik votildeib lapsendada ainult uumlksinda Samuti ei saa perekonnaseaduse

sect149 jaumlrgi teine partner sama last lapsendada sest lapsendamissuhete kestel ei saa muu isik

vaumllja arvatud lapsendaja abikaasa sama last lapsendada Kui vaadata siinkohal lapse otildeigusi

lapsendaja partneri suhtes siis ei ole lapsel oma vanema partneri suhtes vastavalt

perekonnaseaduse sect161 mingeid otildeigusi ega kohustusi sest lapse hooldamisotildeigus laieneb vaid

sellisel juhul kui abikaasad lapsendavad uumlhiselt votildei lapsendatakse abikaasa laps Muudel

juhtudel kuulub hooldamise otildeigus ainult lapsendajale ainuisikuliselt

Samasoolised partnerid kuuluvad selle seaduse taumlhenduses muude juhtumite hulka Seega ndash

elades kahe samasoolise vanemaga peres kus kumbki ei ole bioloogiline vanem on lapsel

otildeigused ja kohustused ainult uumlhe vanema vastu Naumliteks kui uumlhel partneril on bioloogiline votildei

lapsendatud laps olemas ja teine partner soovib omalt poolt perekonnavaumlliselt teist last

lapsendada siis lapsendamise protsessi kaumligus ei arvestata perekonnaseaduse sect147 lg 2-ga

mis uumltleb et lapsendamine ei ole lubatud kui lapsendaja lapsed on selle vastu votildei kui

lapsendaja lapsed kahjustavad mingil maumlaumlral lapsendatava huve Kuna lapsendatav saabub

perekonda kus on olemas teised lapsed tuleks kindlasti arvestada nende huvidega ja

veenduda et nad ei kahjusta lapsendatavat aga sellisel juhul toimub lapsendamine

seadusjaumlrgselt vallalise isiku poolt See ei ole paraku piisav lapse huvidega arvestamine

Samuti tekib lapsendamise puhul vanusepiiranguga seotud ebavotilderdne kohtlemine

Perekonnaseaduse sect150 lg 1 uumltleb et lapsendada votildeib vaumlhemalt 25-aastane piiramata

teovotildeimega isik kuid lg 2 uumltleb et kohus votildeib erandjuhtudel lubada lapsendamist ka

vaumlhemalt 18-aastasele juhul kui ta lapsendab oma abikaasa lapse Samasooliste paaride jaoks

see jaumlllegi ei kehti kuivotilderd neil ei ole votildeimalik omavahel abielluda See on oluline piirang

mis votildeib tingida olukorra kus uumlks partner kes on lapse seaduslik vanem sureb ja tema

48

Perekonnaseadus RT I 27062012 12

26

partner kes on last kasvatanud on alla 25-aastane ning seega ei ole tal seaduse jaumlrgi votildeimalik

surnud partneri last lapsendada Nii tekib lapse lastekodusse sattumise oht ning see ei pruugi

olla lapse huvidega kooskotildelas Lapse jaoks on tema bioloogilise vanema partner tegelik

vanem ning perekonnaliige kuid tekib olukord kus laps eemaldatakse tema ellu jaumlaumlnud

faktilisest vanemast Abielus paari puhul seda probleemi ei teki kuna sellisel juhul on lapse

bioloogilise vanema partner lapse seaduslik kasuvanem isegi kui ta pole last lapsendanud

vastavalt perekonnaseadusele Ning bioloogilise vanema surma puhul ei eemaldata last

kasuvanemast ning olles alla 25-aastane kasuvanem saab erandolukorras lapsendada ka

surnud abikaasa last

Seega tuginenes Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikale tuleb Eestis luua laste ning

samasoolistest isikutest moodustatud perekondade ja nende laste kaitse ning tagada laste

parimate huvide arvestamine vastavalt laste otildeigustele Inimotildeiguste konventsiooni antud otildeigus

perekonnakaitsele rakendub samuti laste suhtes

23 Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud laps

Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapse otildeiguslik seis on erinev ja mingil maumlaumlral

raskem kui eelnevatel juhtudel Siin votildeib naumlha kolme erinevat teed Uumlks stsenaarium on

selline et lapsel on kaks seaduslikku vanemat kes on lahus kusjuures motildelemad on

bioloogilised vanemad ning uumlhel vanemal on samasooline partner ja laps elab nendega koos

Teise variandi puhul on lapsel kaks bioloogilist vanemat kes on lahus Uumlhel vanemal

puuduvad votildei on aumlra votildeetud vanemaotildeigused ning laps elab oma seadusliku bioloogilise

vanemaga ja vanema partneriga Kolmanda votildeimaluse puhul elab samasoolistest isikutest

moodustatud perekonnas vaumlhemalt kaks last igal lapsel on erinevad bioloogilised vanemad

Tegelikkuses elavad lapsed koos uumlhe bioloogilise vanemaga ja vanema partneriga Lapsed ei

ole omavahel veresugulased

231 Eesti

27

Analuumluumlsin kaumlesolevas peatuumlkis eelkotildeige olukorda kus lapsel on kaks seaduslikku bioloogilist

vanemat vanemad on lahus ja laps elab uumlhe seadusliku vanemaga ja tema partneriga See

taumlhendab et lapsel on faktiliselt kolm isikut kes tema eest hoolt kannavad ja tema elust osa

votildetavad Lapsel on otildeiguslik side ainult kahe bioloogilise vanemaga ning vanema partneril kes

elab lapsega koos ja kasvatab last puudub otildeiguslik side lapsega Kui votilderrelda seda olukorda

heteroseksuaalse perekonnaga siis sellisel juhul on uuel partneril votildeimalus partneri last

lapsendada juhul kui teine lapsevanem annab notildeusoleku ja kui nad on abielus vastavalt

perekonnaseaduse sect152 lg1 Selle kohaselt katkeb lapsel otildeiguslik side uumlhe bioloogilise

vanemaga ja tekib see vanema partneriga Homoseksuaalsetel isikutel puudub selline

votildeimalus kuna partneri last saab lapsendada ainult abiellunud votildeotilderasvanem

Otildeiguslik side vanema partneriga puudub ka juhtumi puhul kus lapsel on ainult uumlks seaduslik

vanem ja teiselt bioloogiliselt vanemalt on vanemlikud otildeigused aumlra votildeetud votildei siis ei ole teine

bioloogiline vanem kindlaks tehtud Samas on heteroseksuaalsetel paaridel votildeimalik luua

otildeiguslikud suhteid lapse ja partneri vahel Abielu sotildelmides tekib vastavalt perekonnaseaduse

sect148 lg2 p2 partneril otildeigus lapsendada partneri laps varasematest suhetest Faktiliselt elab

laps kahe samasoolise vanemaga aga otildeiguslikult suhted on tal ainult uumlhe bioloogilise

vanemaga

Kolmas stsenaarium on nimetatutest kotildeige keerulisem Faktiliselt on lapsel kaks samasoolist

vanemat kellest otildeiguslik side on ainult bioloogilisega Samuti on lapsel kasuotildede votildei

kasuvend kelle bioloogiline vanem on tema bioloogilise vanema partner Sellises olukorras

puudub lapsel otildeiguslik suhe teise peres elava lapsega Sellelt pinnalt votildeib tekkida erinev

kohtlemine votilderreldes heteroseksuaalse perega kus partnerid saavad omavahel abielluda ja

lapsi lapsendada ning kus sellisel juhul on kotildeikidel peres kasvavatel lastel ja neid kasvatavatel

taumliskasvanutel omavaheline otildeiguslik side Ebavotilderdne kohtlemine tekib sellisel juhul punktis

mis puudutab laste omavahelist abiellumist (selle lubamist) Perekonnaseaduse sect 3 uumltleb et

isikud kelle sugulussuhe potildehineb lapsendamisel ei votildei omavahel abielluda Kaumlesoleva

seaduse sect 2 lotildeikes 1 nimetatud sugulussuhe potildehineb lapsendamisel antud juhul kaumlsitlen sect2

lg1 p2 venna ja otildee suhteid Heteroseksuaalse perekonna puhul tekib lastel lapsendamise

tagajaumlrjel otildeiguslik otildee ja venna suhe ehk siis neil ei ole lubatud omavahel abielluda kuid

28

samasoolistest isikutest moodustatud perekonna puhul saavad partnerite lapsed omavahel

hiljem abielu sotildelmida kuna nad ei ole otildeiguslikult uumlksteisega seotud Samuti tekib probleem

erinevate toetuste saamises kuna sellist kooslust ei nimetata seaduslikult perekonnaks

Hea naumlide on eelpool vaumllja toodud Viimsi kaasus Selle puhul oli uumlheks osapooleks

samasoolistest isikutest kooslus ning kaasatud oli kolm last kes kotildeik ei olnud omavahel

otildeiguslikult seotud Osapool taotles Viimsi vallavalitsuselt laste lasteaia- ja koolitoidu ning

sotildeiduotildeiguse tasuta saamist Viimsi vallavalitsuse 12062009 korraldusega nr 373 jaumleti

kaebaja taotlused rahuldamata kuid Viimsi vallavolikogu maumlaumlrus nr 16 ei sisalda perekonna

totildelgendust ega kitsendavat saumltet mis taumlpsustaks mis soost peavad olema vanemad ja mis

otildeiguslik side vanemate ja laste vahel eksisteerib49

Samuti tekib probleem miks uumlhes

leibkonnas elavad faktilised otildede ja vend ei ole lapsega seaduslikult seotud ning ei kuulu lapse

perekonda Hetkel ei ole Eesti seadustes perekonna motildeiste defineeritud See taumlhendab et

samasoolises perekonnas elav laps ja tema bioloogilise vanema partneri lapsed ei ole

omavahel otildede ja vend kuid abiellunud erisoolise paari puhul oleks

232 Euroopa Liit ja Inimotildeiguste Kohus

Euroopa Inimotildeiguste Kohus tegi kohtuotsusega X ja teised vs Austria suure sammu laste

otildeiguste ja nende samasooliste vanemate probleemi lahendamisel ja naumlitas nii kaasaegseid

seisukohti Kaasuse taotlejateks olid kaks naissoost isikut kelle peres oli laps ning uumlks

taotleja soovis lapsendada partneri bioloogilist last Laps oli suumlndinud vaumlljaspool abielu ja

ainult lapse bioloogilisel emal oli lapse hooldusotildeigus Selle juhtumi puhul oli lapsel ka

bioloogiline isa kes maksis regulaarselt lapse elatist ning keeldus lapse ema partnerile

adopteerimisotildeiguse andmisest

Austria seaduste jaumlrgi kaotaks lapse ema partneri lapse adopteerimise puhul otildeigused lapse

suhtes kuid isa otildeigused oleksid tagatud Seega ei olnud lapsendamine Austria seisukohast

votildeimalik Taotlejad soovisid oma faktilise pere otildeiguslikku tunnustamist ning lapse

bioloogilise ema partneri tunnistamist lapse vanemana lapse bioloogilise isa asemel Austria

49

Inimotildeigused Eestis (viide 8) lk 141-143

29

seaduste jaumlrgi oli votildeimalik partneri last lapsendada nii abiellunud paaridele kui ka

mitteabiellunud heteroseksuaalsetele paaridele kes elavad stabiilses suhtes Kohus toob

punktis 95 selgelt vaumllja et samasooliste isikute stabiilne kooselu kuulub perekonna motildeiste

alla taumlpselt samamoodi nagu stabiilne erisooliste isikute kooselu Samuti leiab kohus et laps

kes elab oma bioloogilise vanema ja tema partneriga kes motildelemad kannavad tema eest hoolt

kuulub ka perekonda ja kotildeik kolm isikut peavad olema kaitstud artikkel 8 taumlhenduses ning

kuuluvad uumlheskoos perekonna motildeiste alla Sellist kooslust ei tohi diskrimineerida votilderreldes

erisooliste isikutest moodustatud perekonnaga ning antud kaasuse puhul on tegemist artikkel

14 koosmotildejus artikkel 8-ga rikkumisega

Antud kaasuse puhul leidis kohus et taotlejad sealhulgas uumlhe taotleja laps elasid kooselus

mis on vaumlga sarnane kooseluga mida elavad abiellunud heteroseksuaalsed isikud kus uumlks

abikaasa soovib lapsendada teise abikaasa last Vahe on selles et samasooline paar ei votildei

abielluda ja saab vaid omavahelised suhted registreerida Selline registreerimine ei anna

votildeimalust partneri last lapsendada kuna Austria seadustega pole lubatud lapsendamine

registreeritud partneritele Taotlejad ei olnud registreeritud see andis neile votildeimaluse partneri

last lapsendada kuna Austria seadusandlus lubab stabiilses registreerimata kooselus elavatel

heteroseksuaalsetel paaridel partneri lapse adopteerida Kohus leidis et antud kaasuse puhul

ei olnud artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumist mis kaumlsitleb abiellunud

heteroseksuaalsete isikutega kus uumlks abikaasa tahab lapsendada teise abikaasa bioloogilist

last vaid oli artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumine votilderreldes heteroseksuaalsete

faktiliste kooslustega kus uumlks partner tahab lapsendad teise partneri last

Otsuse poolt olnud kohtunikud leidsid et konventsioon ei kohusta liikmesriike andma otildeigust

mitteabiellunud paaridele partneri lapse lapsendamiseks Kuid kui selline otildeigus on olemas

siis ei ole samasooliste paaride diskrimineeriv kohtlemine lubatud Erinev kohtlemine ei ole

potildehjendatud kuna see ei ole lapse otildeiguste kaitseks vajalik Kohus ei votildetnud vastu ka Austria

vastuvaumlidet et selles kuumlsimuses puudub Euroopas uumlhine arvamus ning seetotildettu tuleks

kuumlsimuse lahendamine jaumltta riigi paumldevusse50

50

EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria

30

3 LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes erinevast

soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega

Laste ja nende perede otildeiguslikus kaitses on kaks erinevad teed Iga riik aktsepteerib igal juhul

seda et igal lapsel on kaks bioloogilist vanemat ehk siis mees ja naine kes on lapse eostanud

bioloogilisel teel votildei kunstliku viljastamise abil Sotildeltumata vanemate votildei lapse tahtest

eksisteerib kaks erinevast soost isikut kellel peaks igal juhul olema lapse suhtes teatavad

otildeigused ning lapsel peaksid olema otildeigused oma vanemate suhtes Teisalt peab kaitsma lapse

otildeigusi ka tema faktilises perekonnas see taumlhendab perekonnas kus laps pikaajaliselt elab

Sellisel juhul peavad motildelemal faktilisel vanemal olema lapse igapaumlevase uumllalpidamise osas

otildeigused ja kohustused51

Tuginedes uumllaltoodud faktidele votildeib vaumlita et lapse huvisid

arvestades on oluline kaitsta lapse otildeigusi tema tegelikus perekonnas sest just faktilised

vanemad votildetavad lapse elust kotildeige enam osa ning kannavad lapse uumlle igapaumlevaselt hoolt ning

see ei sotildeltu neid omavahel siduvatest bioloogilistest sidemetest

Kotildeik eelpool toodu totildeendab et homoseksuaalsetes suhetes elava lapse vanema partneril ja

lapsel ei eksisteeri omavahelisi otildeiguslikke suhteid ja puudub ka votildeimalus neid suhteid luua

kuna partner ei saa lapsendada teise partneri last Tekib olukord kus lapse otildeigused oma

seadusliku vanema partneri suhtes puuduvad ning selline olukord ei taga lapsele piisavat

kaitset

Nii samasooliste isikute kui ka erisooliste isikute kooselu kuhu on kaasatud lapsed peavad

olema eraldi reguleeritud

Miks ei saa laps olla samamoodi kaitstud nagu abielus paari laps52

See on otildeiguslik probleem

mis on jaumlaumlnud Eestis seni lahenduseta Vastavalt UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsioonile on

kotildeik lapsed votilderdsed sotildeltumata soost ja rahvusest sotildeltumata sellest kas nad elavad motildelema

51

Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 14-15 52

Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia

Antwerp-Oxford 2005 lk 291

31

vanemaga uumlksikvanemaga kas nad on suumlndinud registreeritud abielus votildei mitte53

Konventsioon kaumlsitleb last otildeigussubjektina ja taumlheldab et laps on ise oma otildeiguste teostaja54

Konventsioon kehtestab ka lapse ja riigi omavahelise suhte See taumlhendab et riigil ega

vanemal pole lapse uumlle omanikuotildeigust last vaadeldakse indiviidina kellel on omad

inimotildeigused mis on taumlpselt samasugused kui igal taumliskasvanul Samuti annab konventsioon

motildeista et votildeib tekkida konflikt lapse huvide ja vanemate votildei uumlhiskonna huvide vahel

Sellised konfliktid peab lahendama laste huvidega arvestades neid esile totildestes Laste huvid

defineeritakse tulenevalt konventsioonist mille jaumlrgi on olulised naumliteks otildeigus haridusele

otildeigus perekonnaelule ning otildeigus olla kuulatud ja austatud indiviidina55

Vastavalt

konventsiooni artikkel 18-le on vanematel esimene vastutus laste kasvatamise ja arengu eest

ehk siis vanemad on laste otildeiguste tagajad kasvatajad kaitsjad ja hoolitsejad

Konventsiooni keelekasutusest tuleneb see et termin bdquovanemldquo votildeib ka viidata paljudele

erinevatele peremudelitele mis kaasaegses maailmas eksisteerivad Naumliteks votildeib tuua

konventsiooni artikkel 5-e mis viitab laiendatud perekonna taumlhendusele UumlRO Lapse Otildeiguste

Konventsioon toob vaumllja ka perekonna taumlhtsuse Nimetatakse lapse otildeigust perekonnale see

taumlhendab uumlldiselt otildeigust vanematele ja otildeigust olla perekonnaliige See iseloomustab ka tervet

konventsiooni56

Laps ei saa tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest partneritest

koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes UumlRO Lapse Otildeiguste

Konventsiooni artiklis 2 p1 on saumltestatud et osalisriigid peavad tagama nende jurisdiktsiooni

all olevatele lastele kotildeik konventsioonis saumltestatud otildeigused ja kohustused sotildeltumata lapse ja

tema vanema votildei seadusliku hooldaja rassist soost keelest usust votildei muudest tingimustest

53

Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61

(18012013) 54

Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012

httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused

55 Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and What it

Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10 httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019

(06052013)

56 Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine praktikas

Lastekaitse Liit 2005 lk 71-74

32

Jaumlrelikult on erisoolisest perekonnast lapse ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes samasoolises

perekonnas kasvava lapsega konventsiooni taumlhenduses lubamatu ja sobimatu57

Samuti annab konventsiooni artikkel 2 p2 riigile positiivse otildeiguse votildetta kasutusele sobilikud

meetmed laste votilderdsete otildeiguste tagamiseks Kui raumlaumlgitakse homoseksuaalsetele paaridele

uumlheskoos laste kasvatamise otildeiguse andmisest siis mainitakse sageli laste huvidega

arvestamist Siin votildeib tuua naumliteks Gas ja Dubois vs Prantsusmaa kaasuse jt Selles

valdkonnas on naumlha ilmselget arengut esimesed Euroopa riigid mis lubasid samasoolisel

inimesel partneri lapse adopteerida olid Taani (1999) Island (2000) Norra (2001) ja Rootsi

(2003) Nendes riikides on otildeiguslikud reformid toimunud aastatel 1993-2003 Alates 2009

aastast on Soomes lubatud samasoolisel isikul oma partneri last adopteerida Eeliseks on kui

partnerid elavad registreeritud kooselus ja mittebioloogiline vanem on lapse sotsiaalne vanem

ehk tegelik vanem Nendes riikides saab samasooliste vanemate peres elav laps peale

lapsendamist taumlieliku sotsiaal- otildeigus- ja majandusliku kaitse ja samuti tagab see lapse otildeiguse

motildelemale seaduslikule ja sotsiaalsele vanemale Selline otildeiguslik areng naumlitab ka seda et

vanemate seksuaalne saumlttumus votildei sugu ei ole lapse huvide arvestamisel taumlhtis

Areng nendes riikides naumlitab ka seda et perekond koosneb lapsest ja kahest taumliskasvanud

isikust (sotildeltumata soost) Lapsel kes elab sellises perekonnas tekib otildeigus kahele seaduslikule

vanemale ja see annab talle votilderdse kaitse votilderreldes lapsega kes elab heteroseksuaalses peres

Selline areng naumlitab meile mis on kaasaaegne perekond58

See kotildeik taumlhendab et lapsel kes kasvab samasoolises perekonnas peavad olema

samasugused otildeigused nagu ta kasvaks erisooliste vanemate perekonnas kus partnerid kas on

votildei ei ole abielus Lapsel on otildeigus perekonna- ja eraelu kaitsmisele Euroopa Inimotildeiguste

Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ja samuti on tal otildeigus olla mitte diskrimineeritud

vastavalt sama konventsiooni artikkel 14-le Paraku naumleme erinevat suhtumist votilderreldes

lapsega kes elab perekonnas kus vanemad on heteroseksuaalsed Lapsel on vaja otildeigust

57

Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 29 58

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in Europe

National Cross-Border and European Perspectives 2012 lk 102-103120-122

33

perekonna kaitsele ja votildeimalust seadustada oma suhted mitte ainult bioloogilise vanemaga

vaid ka bioloogilise vanema partneriga Kui bioloogiline vanem ja partner on

heteroseksuaalsetes suhetes saab laps motildelema poole notildeusolekuga tagada enda otildeiguse olla

lapsendatud ja luua perekond Kui bioloogiline vanem ja tema partner on homoseksuaalsetes

suhetes siis isegi juhul kui motildelemad pooled on notildeus ei saa laps kasutada oma otildeigust olla

lapsendatud ja luua perekonda kui see ei ole vastuolus tema huvidega Riik arvestab lapse

huve eelkotildeige lapsendamisele lubatavuse kuumlsimuses

Selleks et aru saada partneri otildeigustest lapse suhtes peab enne defineerima kes on partner

lapse jaoks seaduse motildettes Perekonnaseadus annab meile kolm erinevat suhet lapse vanem

votildeotilderasvanem ehk lapse vanemaga abiellunud isik ning kasuvanem ehk isik kes ei ole

vanem ega votildeotilderasvanem vaid isik kes tegelikult last kasvatab Teda votildeib nimetada ka

faktiliseks vanemaks59

Sellest tuleneb et partner on kasuvanem Perekonnaseadust vaadeldes

votildeib oumlelda et kasuvanemal on kasulapse suhtes minimaalsed otildeigused samuti on lapse

otildeigused kasuvanema suhtes minimaalsed ja mitte taumlielikud

Ka Eesti Lastevanemate Liit on seisukohal et laste otildeigused ei ole piisavalt kaitstud seetotildettu

soovivad nad laste otildeiguste tugevdamist olukorras kus uumlks vanematest ei ole bioloogiline

vanem60

Samasooliste paaride puhul on partner faktiline vanem Lastekaitse Liidu president

Loone Ots on seisukohal et laps peab olema turvatud ja kaitstud nagu seda notildeuab Lastekaitse

Konventsioon Samuti arvab ta et samasooliste kooselu seadustamine on tervitatav samm

votilderdotildeiguslikkuse uumlhiskonda Laps satub vaumlgivalla ja hooletuse ohvriks nii samasoolises kui

erisoolises perekonnas seega peaksid tema otildeigused olema votildeimalikult efektiivselt kaitstud

motildelemal juhtumil Uumlhe votildeimaliku seisukoha jaumlrgi peaks samasoolistele peredele andma

lapsendamisotildeiguse erandjuhul see peab olema selgelt lapse huvides ning iga juhtumi puhul

arvestatakse konkreetseid asjaolusid ja teatud vanusest ka lapse notildeusolekut See aitaks vaumlltida

lapse lastekodusse sattumist laps peaks kasvama peres mitte uumlkskotildeik kui haumlsti varustatud

59

Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Edgar Salumaa Juridika

httpwwwjuridicaeejuridica_etphpdocument=etarticles1995123599PRNprvphp 60

Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest lk 3

httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise+koosel

uga+seotud+ettepanekutestpdf (18012013)

34

lastekodus Lastekaitse Liit on seisukohal et laps peab olema kaitstud ja Eesti laps peab

olema otildennelik vaatamata lapse kasvatajate soost61

Naumliteks votildeib tuua EIOtildeK kohtuotsuse Gas

ja Dubois v Prantsusmaa mille puhul kohtuniku eriarvamusel on samasoolises perekonnas

kasvatatav laps erinevas olukorras votilderreldes erisooliste taumliskasvanutega uumlhes peres kasvava

lapsega62

Eesti Potildehiseadus saumltestab ja tunnustab perekonna kaitset ja samuti peetakse potildehiseaduse jaumlrgi

oluliseks laste kasvatamist ning vanematele antakse mitte ainult luba vaid ka kohustus oma

lapsi kasvatada Mainitakse ka riigi kohustust perekonda laste kasvatamisel abistada Riigi

kohustuseks on luua lapsevanematele votildeimalused oma laste kasvatamiseks ja tagada laste

potildehivajadused63

Laps on homoseksuaalses peres kasvades erinevas olukorras votilderreldes heteroseksuaalses

peres kasvava lapsega Viimasel juhul on motildelemal vanemal otildeigus taotleda erinevaid

perekonna- ja laste kasvatamistoetusi kuna motildelemad vanemad votildeivad seadusjaumlrgselt end

lapsevanemana registreerida (bioloogiline vanem lapsendamine) Samasooliste partnerite

puhul on toetuste saamine raskendatud votildei ei ole uumlldse votildeimalik naumliteks votildeib tuua Viimsi

kaasuse probleemi Nii ei saa laps kes kasvab peres kahe samasoolise vanemaga vanemate

kaudu samalaadset riigipoolset toetust Kaasuses X Y ja Z vs Suurbritannia toob Inimotildeiguste

Kohus selgelt vaumllja et inimotildeiguste konventsioon votildeib olla totildelgendatud erinevalt ja perekonna

kaitse laieneb mitte ainult abiellunud paaridele vaid ka de facto peredele

Alati peab arvesse votildetma mitut erinevat faktorit kui kaua kaks taumliskasvanud isikut (sotildeltumata

soost) koos elanud on kas isikud elavad uumlhes leibkonnas kas nad soovivad votildei ei soovi lapsi

koos kasvatada64

Arvatakse et perekonna autentne tunnus on uumlhine laste kasvatamise otildeigus

61

Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012 httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed ( 21012012)

62 Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa 23032012

httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420 (22012013) 63

Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad sotsiaaltoetused ja ndash

teenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007 lk 29 64

Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in International

and Comparative Law Kluwer Law International 2002 lk 261

35

Seega peab uumlhine laste kasvatamisotildeigus olema identselt kaumlttesaadav nii heteroseksuaalsetele

kui ka samasoolistele paaridele Kui erisoolistel paaridel on otildeigus lapsi uumlhiselt kasvatada ilma

registreerimiseta siis peab selline otildeigus olema tagatud ka samasoolistele partneritele65

Eestis puudub spetsialiseerunud organ mis teostaks jaumlrelvalvet laste otildeiguste tagamise uumlle

Seda funktsiooni teostavad erinevad organid koostoumloumls Nendeks kohalik omavalitsus

maavalitsus otildeiguskantsler ja teised66

Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas nr 6-

81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute puumlsiv kooselu kuulub

perekonnapotildehiotildeiguse kaitse alla aga Eestis ei ole selline kooselu reguleeritud ja seetotildettu tuleb

luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Samuti puudub lapsendamist ja

hooldusotildeigust puudutav regulatsioon mis tagaks laste huvide arvestamise samasooliste

paaride puhul Partneril puudub lapsendamise votildeimalus ja see annab hooldusotildeiguse ainult

uumlhele vanemale kuid partnerid elavad koos lapsega ja motildelemad peaksid lapse eest vastutama

ja tema eest kandma hoolt Selline olukord votildeib tuua probleeme lapse hooldamisotildeiguse

teostamisel uumlhe partneri surma korral votildei juhul kui seaduslik lapsevanem ei saa mingil

potildehjusel pikemaajaliselt hooldusotildeigust teostada Samuti pole tagatud partneri otildeigus last edasi

kasvatada kui seaduslik vanem sureb

Probleem on ka uumluumlrisuhetes Votildelaotildeigusseaduse sect289 saumltestab et eluruumi uumluumlrnikul on otildeigus

uumluumlriruumides majutada oma abikaasat alaealisi lapsi ja toumloumlvotildeimetuid vanemaid ilma

uumluumlrileandja notildeusolekuta67

Juhul kui uumluumlrilevotildetja on lapse vanema partner siis ei saa

uumluumlrileandja notildeusolekuta eluruumis majutada last ega tema seaduslikku vanemat Sellega

satub laps ebasoodsasse olukorda votilderreldes lapsega kes elab perekonnas kus motildelemad

partnerid on tema seaduslikud vanemad Lapse eluruumides viibimine sotildeltub uumluumlrileandja

tahtest

65

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs (viide 58) lk 92 66

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava

2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20per

ede20arengukava202012-2020pdf (16022013) 67

Otildeiguskantsler ( viide 3) lk 1 5

36

Laste staatus samasoolistes paarides on laumlbi aegade olnud nagu Pandora laegas Alati on olnud

arusaadav aktsepteeritud ja isegi notildeutud et lapsel peab olema kaks vanemat aga nuumluumldseks on

see arenenud selles suunas et lapsel votildeib olla kaks ema kaks isa votildei isegi kolm vanemat

2007 aastal andis Ontario Kohus oma otsuses AA vs BB ONCA 268

selles kuumlsimuses uue

arengu Selle kaasuse puhul vaumlrbasid kaks homoseksuaalset stabiilses suhtes elavat naist oma

meessoost sotildebra lapse bioloogiliseks eostamiseks Lapse suumlndides olid tema seaduslikeks

vanemateks bioloogiline ema ja bioloogiline isa Bioloogilise ema samasooline partner oli

sellises situatsioonis lapse faktiline vanem taumlitis lapse teise ema rolli ja kandis suurt osa lapse

kasvatamises Kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngisid lapse elus vaumlga olulist rolli ja kandsid lapse

eest hoolt Lapse bioloogilise ema samasooline partner leidis et tal peaksid olema lapse

suhtes samuti seaduslikud otildeigused ja kohustused ning ta poumloumlrdus kohtusse nende otildeiguste ja

kohustuste saamiseks Kohus leidis et kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngivad lapse elus vaumlga suurt

rolli ja lapse otildeiguste tagamise seisukohalt on oluline et kotildeik kolm oleksid tema seaduslikud

vanemad

Kohus arvestas lapse huvidega ning see on selle kaasuse puhul kotildeige olulisem Kohus

otsustas et kotildeik kolm taumliskasvanut peavad olema seaduslike vanematena registreeritud ning

seelaumlbi sai laps kolm seaduslikku vanemat Nimetatud kaasus totildei samasooliste vanemate ja

sellistes peredes elavate laste probleemide osas taumliesti uue arengu Selliseid arenguid jaumllgides

votildeib oletada et ka teised riigid votildetavad Orlando kaasuse arvesse ja hakkavad seda jaumlrgima

Perekonna ja vanema staatuse kontseptsioon on viimase aja jooksul teinud laumlbi suured

muutused ja arengud avardanud piire ja haumlgustanud nende motildeistete traditsioonilist taumlhendust

Niisiis votildeib oletada et laumlhitulevikus toimuvad seadusandluses muudatused mille kohaselt ei

arvestata vanema staatuse saamisel enam vanemate seksuaalse saumlttumuse ja arvuga Selle

asemel votildeetakse arvesse eelkotildeige lapse huvid Selline olukord peaks viima selleni et tagatud

on taumlielik votilderdsus ja vaumllistatud diskrimineerimine Seda propageerib praegusel ajal Euroopa

Inimotildeiguste Konventsiooni artikkel 14

68

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and ROSENBERG

JJA AA v BB 2007 ONCA 2 httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

37

Tihtipeale sotildeltub lapse otildeiguslik staatus perekonnas sellest milline on temaga koos elavate

taumliskasvnanute suhte otildeiguslik staatus ndash sellest kas tegemist on abielu votildei registreeritud

kooseluga On oluline ka maumlrgata et vaumlga paljud riigid on laste kaitse tagamise eesmaumlrgil

avanud samasooliste paaride jaoks votildeimaluse oma suhteid registreerida Selle kaudu on neil

votildeimalus lapsi uumlheskoos lapsendada votildei siis on uumlhel partneril votildeimalik lapsendada partneri

laps Naumliteks Rootsis saavad lapsendamise puhul sarnase otildeigusliku staatuse nii paarid kes on

oma suhted kooseluna registreerinud kui ka abielus olevad erisoolised paarid

Norra ja Sakasamaa lubavad neil paumlevil registreeritud kooselus elavatel samasoolistel isikutel

lapsendada oma partneri lapse Siin tuleb aga silmas pidada et tegemist on siseriiklike

seadustega mis ei garanteeri nende rahvusvahelist tunnustamist Perekonna seisukohalt

taumlhendab see seda et nii lastel kui tema vanematel votildeivad tekkida otildeiguslikud probleemid

vaumlljaspool riiki juhul kui teises riigis ei kehti sarnased seadused69

Euroopa Liidu otildeigus

perekonnaotildeiguse valdkonnas notildeuab uumlhtlustamist ja liigub kiirelt sinnapoole Kindlasti on

vajalik demokraatlik ja selge lahendus mis hakkaks potildehinema Euroopa Inimotildeiguste

Konventsioonil

69

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family Law

Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008 lk 101-110

38

Kokkuvotildete

Uurimistoumlouml kaumligus olen jotildeudnud jaumlreldusele et kuigi Eestis ei ole perekonna motildeiste

defineeritud on selle motildeiste seadusaktidesse sisse viimine aumlaumlrmiselt oluline nii erisooliste kui

ka samasooliste paariride ja nendega koos elavate laste perekonnakaitse otildeiguse tagamiseks

Viimsi kaasus on vaumlga hea naumlide Eesti seadusandlusest Tuginedes Euroopa Liidu otildeigusele ja

Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtukaasustele olen jotildeudnud jaumlreldusele et teatud juhtudel

peavad nii erisooliste kui ka samasooliste paaride pered koos lastega votildei ilma kuuluma

perekonna kaitse alla Samuti peab registreerimata kooselus paari peres elav laps kuuluma

oma tegelike vanematega uumlhte perekonda ning olema kaitstud perekonna motildeiste taumlhenduses

taumlpselt samamoodi kui laps kes elab registreeritud kooselu sotildelminud faktiliste vanematega

Igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja diskrimineerimine mis potildehineb isikute

sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud Euroopa Liidu liikmesriigid ei tohi perekonna ja

uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise potildehjuseks nimetada Euroopa

Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta

perekonnaeluna millel on riiklik kaitse

Teine peatuumlkk naumlitas et hetkel votildeivad lapsel tekkida perekonnaliikmetega erinevad otildeiguslikud

suhed Perekonnaliige ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem seega on tema otildeigused lapse

suhtes ja lapse otildeigused faktilise vanema vastu piiritletud Faktiliste vanematega kes ei ole

oma suhteid registreerinud koos elav laps on ebavotilderdses olukorras votilderreldes lapsega kes elab

faktiliste vanematega kes on oma suhteid registreerinud Nii tekib lapse lastekodusse

sattumise oht naumliteks bioloogilise vanema surma puhul kui teisel faktilisel vanemal

puuduvad lapse uumlle vanemlikud otildeigused Selline kohtlemine ei pruugi olla lapse huvidega

kooskotildelas Abielus paari puhul seda probleemi ei teki

Kolmandas peatuumlkis kaumlsitlesin LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdset kohtlemist

votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega Toumloumlst tuleb

selgelt vaumllja et ebavotilderdsel kohtlemisel ei ole otildeigustust ja see ei ole kooskotildelas lapse huvidega

Lapsel on otildeigus kahele vanemale ning oma tegelike vanemate tunnustamisele sotildeltumata

tegelike kasvatajate soost Laps peab igal juhul olema kaitstud sotildeltumata sellest kas tema

39

faktilised vanemad on oma suhted registreerinud votildei mitte kuna laps ei saa seda kuidagi

motildejutada Samasooliste paaride puhul on laps ebavotilderdses olukorras votilderreldes erisooliste

faktiliste vanematega elava lapsega LGBT peredes elavate laste kaitse on puudulik ja notildeuab

taumliustamist sotildeltumata siseriigi uumlhiskonna valmisolekust ning eelkotildeige tuleb seda kuumlsimust

lahendades tugineda lapse huvidele

40

Summary

Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family

has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost

importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex

couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good

example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of

the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex

and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection

Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their

real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same

way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any

avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is

prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of

the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court

of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state

The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family

members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of

the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent

are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship

is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered

their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the

death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to

the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no

significance in the case of a married couple

In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent

families compared to children living in families formed by persons of different sexes The

thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests

Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition

41

regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their

factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any

bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared

to children living with their factual parents of different sexes The protection of children

living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the

general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into

consideration in the first place when solving the problem

42

Kasutatud materjalide loetelu

Kasutatud kirjandus

Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009

Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in

International and Comparative Law Kluwer Law International 2002

Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or

Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008

Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika

EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of

Fundamental Rights of the European Union 2006

European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw

European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and

discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal

analysis 2010

Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012

Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia

Antwerp-Oxford 2005

Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st

Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009

Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family

Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008

Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of

Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law

Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007

Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad

sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007

43

Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine

praktikas Lastekaitse Liit 2005

Kasutatud normatiivmaterjal

Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303

Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification

Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their

family members to move and reside freely within the territory of the Member States

Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50

Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2

Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8

Perekonnaseadus RT I 27062012 12

Kasutatud internetiallikad

Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second

Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June

2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and

ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2

httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-

2pg-27

Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of

fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012

httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6

-2008-0479amplanguage=EN

European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working

Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties

Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007

httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf

44

GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf

Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-

10xls

Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest

httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise

+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf

Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61

Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012

httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused

Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012

httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed

Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta

Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-

perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta

Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk

32

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC

C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf

Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France

httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886

Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa

23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede

arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja

20perede20arengukava202012-2020pdf

The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010

httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf

Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and

What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10

httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019

45

Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri

httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool

iste_isikute_peresuhepdf

Viidatud kohtupraktika

EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa

EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa

EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria

EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits

EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola

EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95

EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria

TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009

TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010

25

Perekonnaseaduse48

sect148 uumltleb et lapsendada votildeivad nii vallalised kui ka abielu sotildelminud

isikud Kuivotilderd LGBT inimesed ei saa oma vahel sotildelmida abielu ega oma suhteid muul moel

registreerida siis on nad otildeiguslikult vallalised isikud vaatamata sellele et nad faktiliselt

moodustavad perekonna Seega laieneb neile lapsendamise puhul perekonnaseaduse sect148 lg1

mis uumltleb et vallaline isik votildeib lapsendada ainult uumlksinda Samuti ei saa perekonnaseaduse

sect149 jaumlrgi teine partner sama last lapsendada sest lapsendamissuhete kestel ei saa muu isik

vaumllja arvatud lapsendaja abikaasa sama last lapsendada Kui vaadata siinkohal lapse otildeigusi

lapsendaja partneri suhtes siis ei ole lapsel oma vanema partneri suhtes vastavalt

perekonnaseaduse sect161 mingeid otildeigusi ega kohustusi sest lapse hooldamisotildeigus laieneb vaid

sellisel juhul kui abikaasad lapsendavad uumlhiselt votildei lapsendatakse abikaasa laps Muudel

juhtudel kuulub hooldamise otildeigus ainult lapsendajale ainuisikuliselt

Samasoolised partnerid kuuluvad selle seaduse taumlhenduses muude juhtumite hulka Seega ndash

elades kahe samasoolise vanemaga peres kus kumbki ei ole bioloogiline vanem on lapsel

otildeigused ja kohustused ainult uumlhe vanema vastu Naumliteks kui uumlhel partneril on bioloogiline votildei

lapsendatud laps olemas ja teine partner soovib omalt poolt perekonnavaumlliselt teist last

lapsendada siis lapsendamise protsessi kaumligus ei arvestata perekonnaseaduse sect147 lg 2-ga

mis uumltleb et lapsendamine ei ole lubatud kui lapsendaja lapsed on selle vastu votildei kui

lapsendaja lapsed kahjustavad mingil maumlaumlral lapsendatava huve Kuna lapsendatav saabub

perekonda kus on olemas teised lapsed tuleks kindlasti arvestada nende huvidega ja

veenduda et nad ei kahjusta lapsendatavat aga sellisel juhul toimub lapsendamine

seadusjaumlrgselt vallalise isiku poolt See ei ole paraku piisav lapse huvidega arvestamine

Samuti tekib lapsendamise puhul vanusepiiranguga seotud ebavotilderdne kohtlemine

Perekonnaseaduse sect150 lg 1 uumltleb et lapsendada votildeib vaumlhemalt 25-aastane piiramata

teovotildeimega isik kuid lg 2 uumltleb et kohus votildeib erandjuhtudel lubada lapsendamist ka

vaumlhemalt 18-aastasele juhul kui ta lapsendab oma abikaasa lapse Samasooliste paaride jaoks

see jaumlllegi ei kehti kuivotilderd neil ei ole votildeimalik omavahel abielluda See on oluline piirang

mis votildeib tingida olukorra kus uumlks partner kes on lapse seaduslik vanem sureb ja tema

48

Perekonnaseadus RT I 27062012 12

26

partner kes on last kasvatanud on alla 25-aastane ning seega ei ole tal seaduse jaumlrgi votildeimalik

surnud partneri last lapsendada Nii tekib lapse lastekodusse sattumise oht ning see ei pruugi

olla lapse huvidega kooskotildelas Lapse jaoks on tema bioloogilise vanema partner tegelik

vanem ning perekonnaliige kuid tekib olukord kus laps eemaldatakse tema ellu jaumlaumlnud

faktilisest vanemast Abielus paari puhul seda probleemi ei teki kuna sellisel juhul on lapse

bioloogilise vanema partner lapse seaduslik kasuvanem isegi kui ta pole last lapsendanud

vastavalt perekonnaseadusele Ning bioloogilise vanema surma puhul ei eemaldata last

kasuvanemast ning olles alla 25-aastane kasuvanem saab erandolukorras lapsendada ka

surnud abikaasa last

Seega tuginenes Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikale tuleb Eestis luua laste ning

samasoolistest isikutest moodustatud perekondade ja nende laste kaitse ning tagada laste

parimate huvide arvestamine vastavalt laste otildeigustele Inimotildeiguste konventsiooni antud otildeigus

perekonnakaitsele rakendub samuti laste suhtes

23 Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud laps

Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapse otildeiguslik seis on erinev ja mingil maumlaumlral

raskem kui eelnevatel juhtudel Siin votildeib naumlha kolme erinevat teed Uumlks stsenaarium on

selline et lapsel on kaks seaduslikku vanemat kes on lahus kusjuures motildelemad on

bioloogilised vanemad ning uumlhel vanemal on samasooline partner ja laps elab nendega koos

Teise variandi puhul on lapsel kaks bioloogilist vanemat kes on lahus Uumlhel vanemal

puuduvad votildei on aumlra votildeetud vanemaotildeigused ning laps elab oma seadusliku bioloogilise

vanemaga ja vanema partneriga Kolmanda votildeimaluse puhul elab samasoolistest isikutest

moodustatud perekonnas vaumlhemalt kaks last igal lapsel on erinevad bioloogilised vanemad

Tegelikkuses elavad lapsed koos uumlhe bioloogilise vanemaga ja vanema partneriga Lapsed ei

ole omavahel veresugulased

231 Eesti

27

Analuumluumlsin kaumlesolevas peatuumlkis eelkotildeige olukorda kus lapsel on kaks seaduslikku bioloogilist

vanemat vanemad on lahus ja laps elab uumlhe seadusliku vanemaga ja tema partneriga See

taumlhendab et lapsel on faktiliselt kolm isikut kes tema eest hoolt kannavad ja tema elust osa

votildetavad Lapsel on otildeiguslik side ainult kahe bioloogilise vanemaga ning vanema partneril kes

elab lapsega koos ja kasvatab last puudub otildeiguslik side lapsega Kui votilderrelda seda olukorda

heteroseksuaalse perekonnaga siis sellisel juhul on uuel partneril votildeimalus partneri last

lapsendada juhul kui teine lapsevanem annab notildeusoleku ja kui nad on abielus vastavalt

perekonnaseaduse sect152 lg1 Selle kohaselt katkeb lapsel otildeiguslik side uumlhe bioloogilise

vanemaga ja tekib see vanema partneriga Homoseksuaalsetel isikutel puudub selline

votildeimalus kuna partneri last saab lapsendada ainult abiellunud votildeotilderasvanem

Otildeiguslik side vanema partneriga puudub ka juhtumi puhul kus lapsel on ainult uumlks seaduslik

vanem ja teiselt bioloogiliselt vanemalt on vanemlikud otildeigused aumlra votildeetud votildei siis ei ole teine

bioloogiline vanem kindlaks tehtud Samas on heteroseksuaalsetel paaridel votildeimalik luua

otildeiguslikud suhteid lapse ja partneri vahel Abielu sotildelmides tekib vastavalt perekonnaseaduse

sect148 lg2 p2 partneril otildeigus lapsendada partneri laps varasematest suhetest Faktiliselt elab

laps kahe samasoolise vanemaga aga otildeiguslikult suhted on tal ainult uumlhe bioloogilise

vanemaga

Kolmas stsenaarium on nimetatutest kotildeige keerulisem Faktiliselt on lapsel kaks samasoolist

vanemat kellest otildeiguslik side on ainult bioloogilisega Samuti on lapsel kasuotildede votildei

kasuvend kelle bioloogiline vanem on tema bioloogilise vanema partner Sellises olukorras

puudub lapsel otildeiguslik suhe teise peres elava lapsega Sellelt pinnalt votildeib tekkida erinev

kohtlemine votilderreldes heteroseksuaalse perega kus partnerid saavad omavahel abielluda ja

lapsi lapsendada ning kus sellisel juhul on kotildeikidel peres kasvavatel lastel ja neid kasvatavatel

taumliskasvanutel omavaheline otildeiguslik side Ebavotilderdne kohtlemine tekib sellisel juhul punktis

mis puudutab laste omavahelist abiellumist (selle lubamist) Perekonnaseaduse sect 3 uumltleb et

isikud kelle sugulussuhe potildehineb lapsendamisel ei votildei omavahel abielluda Kaumlesoleva

seaduse sect 2 lotildeikes 1 nimetatud sugulussuhe potildehineb lapsendamisel antud juhul kaumlsitlen sect2

lg1 p2 venna ja otildee suhteid Heteroseksuaalse perekonna puhul tekib lastel lapsendamise

tagajaumlrjel otildeiguslik otildee ja venna suhe ehk siis neil ei ole lubatud omavahel abielluda kuid

28

samasoolistest isikutest moodustatud perekonna puhul saavad partnerite lapsed omavahel

hiljem abielu sotildelmida kuna nad ei ole otildeiguslikult uumlksteisega seotud Samuti tekib probleem

erinevate toetuste saamises kuna sellist kooslust ei nimetata seaduslikult perekonnaks

Hea naumlide on eelpool vaumllja toodud Viimsi kaasus Selle puhul oli uumlheks osapooleks

samasoolistest isikutest kooslus ning kaasatud oli kolm last kes kotildeik ei olnud omavahel

otildeiguslikult seotud Osapool taotles Viimsi vallavalitsuselt laste lasteaia- ja koolitoidu ning

sotildeiduotildeiguse tasuta saamist Viimsi vallavalitsuse 12062009 korraldusega nr 373 jaumleti

kaebaja taotlused rahuldamata kuid Viimsi vallavolikogu maumlaumlrus nr 16 ei sisalda perekonna

totildelgendust ega kitsendavat saumltet mis taumlpsustaks mis soost peavad olema vanemad ja mis

otildeiguslik side vanemate ja laste vahel eksisteerib49

Samuti tekib probleem miks uumlhes

leibkonnas elavad faktilised otildede ja vend ei ole lapsega seaduslikult seotud ning ei kuulu lapse

perekonda Hetkel ei ole Eesti seadustes perekonna motildeiste defineeritud See taumlhendab et

samasoolises perekonnas elav laps ja tema bioloogilise vanema partneri lapsed ei ole

omavahel otildede ja vend kuid abiellunud erisoolise paari puhul oleks

232 Euroopa Liit ja Inimotildeiguste Kohus

Euroopa Inimotildeiguste Kohus tegi kohtuotsusega X ja teised vs Austria suure sammu laste

otildeiguste ja nende samasooliste vanemate probleemi lahendamisel ja naumlitas nii kaasaegseid

seisukohti Kaasuse taotlejateks olid kaks naissoost isikut kelle peres oli laps ning uumlks

taotleja soovis lapsendada partneri bioloogilist last Laps oli suumlndinud vaumlljaspool abielu ja

ainult lapse bioloogilisel emal oli lapse hooldusotildeigus Selle juhtumi puhul oli lapsel ka

bioloogiline isa kes maksis regulaarselt lapse elatist ning keeldus lapse ema partnerile

adopteerimisotildeiguse andmisest

Austria seaduste jaumlrgi kaotaks lapse ema partneri lapse adopteerimise puhul otildeigused lapse

suhtes kuid isa otildeigused oleksid tagatud Seega ei olnud lapsendamine Austria seisukohast

votildeimalik Taotlejad soovisid oma faktilise pere otildeiguslikku tunnustamist ning lapse

bioloogilise ema partneri tunnistamist lapse vanemana lapse bioloogilise isa asemel Austria

49

Inimotildeigused Eestis (viide 8) lk 141-143

29

seaduste jaumlrgi oli votildeimalik partneri last lapsendada nii abiellunud paaridele kui ka

mitteabiellunud heteroseksuaalsetele paaridele kes elavad stabiilses suhtes Kohus toob

punktis 95 selgelt vaumllja et samasooliste isikute stabiilne kooselu kuulub perekonna motildeiste

alla taumlpselt samamoodi nagu stabiilne erisooliste isikute kooselu Samuti leiab kohus et laps

kes elab oma bioloogilise vanema ja tema partneriga kes motildelemad kannavad tema eest hoolt

kuulub ka perekonda ja kotildeik kolm isikut peavad olema kaitstud artikkel 8 taumlhenduses ning

kuuluvad uumlheskoos perekonna motildeiste alla Sellist kooslust ei tohi diskrimineerida votilderreldes

erisooliste isikutest moodustatud perekonnaga ning antud kaasuse puhul on tegemist artikkel

14 koosmotildejus artikkel 8-ga rikkumisega

Antud kaasuse puhul leidis kohus et taotlejad sealhulgas uumlhe taotleja laps elasid kooselus

mis on vaumlga sarnane kooseluga mida elavad abiellunud heteroseksuaalsed isikud kus uumlks

abikaasa soovib lapsendada teise abikaasa last Vahe on selles et samasooline paar ei votildei

abielluda ja saab vaid omavahelised suhted registreerida Selline registreerimine ei anna

votildeimalust partneri last lapsendada kuna Austria seadustega pole lubatud lapsendamine

registreeritud partneritele Taotlejad ei olnud registreeritud see andis neile votildeimaluse partneri

last lapsendada kuna Austria seadusandlus lubab stabiilses registreerimata kooselus elavatel

heteroseksuaalsetel paaridel partneri lapse adopteerida Kohus leidis et antud kaasuse puhul

ei olnud artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumist mis kaumlsitleb abiellunud

heteroseksuaalsete isikutega kus uumlks abikaasa tahab lapsendada teise abikaasa bioloogilist

last vaid oli artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumine votilderreldes heteroseksuaalsete

faktiliste kooslustega kus uumlks partner tahab lapsendad teise partneri last

Otsuse poolt olnud kohtunikud leidsid et konventsioon ei kohusta liikmesriike andma otildeigust

mitteabiellunud paaridele partneri lapse lapsendamiseks Kuid kui selline otildeigus on olemas

siis ei ole samasooliste paaride diskrimineeriv kohtlemine lubatud Erinev kohtlemine ei ole

potildehjendatud kuna see ei ole lapse otildeiguste kaitseks vajalik Kohus ei votildetnud vastu ka Austria

vastuvaumlidet et selles kuumlsimuses puudub Euroopas uumlhine arvamus ning seetotildettu tuleks

kuumlsimuse lahendamine jaumltta riigi paumldevusse50

50

EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria

30

3 LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes erinevast

soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega

Laste ja nende perede otildeiguslikus kaitses on kaks erinevad teed Iga riik aktsepteerib igal juhul

seda et igal lapsel on kaks bioloogilist vanemat ehk siis mees ja naine kes on lapse eostanud

bioloogilisel teel votildei kunstliku viljastamise abil Sotildeltumata vanemate votildei lapse tahtest

eksisteerib kaks erinevast soost isikut kellel peaks igal juhul olema lapse suhtes teatavad

otildeigused ning lapsel peaksid olema otildeigused oma vanemate suhtes Teisalt peab kaitsma lapse

otildeigusi ka tema faktilises perekonnas see taumlhendab perekonnas kus laps pikaajaliselt elab

Sellisel juhul peavad motildelemal faktilisel vanemal olema lapse igapaumlevase uumllalpidamise osas

otildeigused ja kohustused51

Tuginedes uumllaltoodud faktidele votildeib vaumlita et lapse huvisid

arvestades on oluline kaitsta lapse otildeigusi tema tegelikus perekonnas sest just faktilised

vanemad votildetavad lapse elust kotildeige enam osa ning kannavad lapse uumlle igapaumlevaselt hoolt ning

see ei sotildeltu neid omavahel siduvatest bioloogilistest sidemetest

Kotildeik eelpool toodu totildeendab et homoseksuaalsetes suhetes elava lapse vanema partneril ja

lapsel ei eksisteeri omavahelisi otildeiguslikke suhteid ja puudub ka votildeimalus neid suhteid luua

kuna partner ei saa lapsendada teise partneri last Tekib olukord kus lapse otildeigused oma

seadusliku vanema partneri suhtes puuduvad ning selline olukord ei taga lapsele piisavat

kaitset

Nii samasooliste isikute kui ka erisooliste isikute kooselu kuhu on kaasatud lapsed peavad

olema eraldi reguleeritud

Miks ei saa laps olla samamoodi kaitstud nagu abielus paari laps52

See on otildeiguslik probleem

mis on jaumlaumlnud Eestis seni lahenduseta Vastavalt UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsioonile on

kotildeik lapsed votilderdsed sotildeltumata soost ja rahvusest sotildeltumata sellest kas nad elavad motildelema

51

Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 14-15 52

Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia

Antwerp-Oxford 2005 lk 291

31

vanemaga uumlksikvanemaga kas nad on suumlndinud registreeritud abielus votildei mitte53

Konventsioon kaumlsitleb last otildeigussubjektina ja taumlheldab et laps on ise oma otildeiguste teostaja54

Konventsioon kehtestab ka lapse ja riigi omavahelise suhte See taumlhendab et riigil ega

vanemal pole lapse uumlle omanikuotildeigust last vaadeldakse indiviidina kellel on omad

inimotildeigused mis on taumlpselt samasugused kui igal taumliskasvanul Samuti annab konventsioon

motildeista et votildeib tekkida konflikt lapse huvide ja vanemate votildei uumlhiskonna huvide vahel

Sellised konfliktid peab lahendama laste huvidega arvestades neid esile totildestes Laste huvid

defineeritakse tulenevalt konventsioonist mille jaumlrgi on olulised naumliteks otildeigus haridusele

otildeigus perekonnaelule ning otildeigus olla kuulatud ja austatud indiviidina55

Vastavalt

konventsiooni artikkel 18-le on vanematel esimene vastutus laste kasvatamise ja arengu eest

ehk siis vanemad on laste otildeiguste tagajad kasvatajad kaitsjad ja hoolitsejad

Konventsiooni keelekasutusest tuleneb see et termin bdquovanemldquo votildeib ka viidata paljudele

erinevatele peremudelitele mis kaasaegses maailmas eksisteerivad Naumliteks votildeib tuua

konventsiooni artikkel 5-e mis viitab laiendatud perekonna taumlhendusele UumlRO Lapse Otildeiguste

Konventsioon toob vaumllja ka perekonna taumlhtsuse Nimetatakse lapse otildeigust perekonnale see

taumlhendab uumlldiselt otildeigust vanematele ja otildeigust olla perekonnaliige See iseloomustab ka tervet

konventsiooni56

Laps ei saa tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest partneritest

koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes UumlRO Lapse Otildeiguste

Konventsiooni artiklis 2 p1 on saumltestatud et osalisriigid peavad tagama nende jurisdiktsiooni

all olevatele lastele kotildeik konventsioonis saumltestatud otildeigused ja kohustused sotildeltumata lapse ja

tema vanema votildei seadusliku hooldaja rassist soost keelest usust votildei muudest tingimustest

53

Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61

(18012013) 54

Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012

httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused

55 Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and What it

Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10 httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019

(06052013)

56 Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine praktikas

Lastekaitse Liit 2005 lk 71-74

32

Jaumlrelikult on erisoolisest perekonnast lapse ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes samasoolises

perekonnas kasvava lapsega konventsiooni taumlhenduses lubamatu ja sobimatu57

Samuti annab konventsiooni artikkel 2 p2 riigile positiivse otildeiguse votildetta kasutusele sobilikud

meetmed laste votilderdsete otildeiguste tagamiseks Kui raumlaumlgitakse homoseksuaalsetele paaridele

uumlheskoos laste kasvatamise otildeiguse andmisest siis mainitakse sageli laste huvidega

arvestamist Siin votildeib tuua naumliteks Gas ja Dubois vs Prantsusmaa kaasuse jt Selles

valdkonnas on naumlha ilmselget arengut esimesed Euroopa riigid mis lubasid samasoolisel

inimesel partneri lapse adopteerida olid Taani (1999) Island (2000) Norra (2001) ja Rootsi

(2003) Nendes riikides on otildeiguslikud reformid toimunud aastatel 1993-2003 Alates 2009

aastast on Soomes lubatud samasoolisel isikul oma partneri last adopteerida Eeliseks on kui

partnerid elavad registreeritud kooselus ja mittebioloogiline vanem on lapse sotsiaalne vanem

ehk tegelik vanem Nendes riikides saab samasooliste vanemate peres elav laps peale

lapsendamist taumlieliku sotsiaal- otildeigus- ja majandusliku kaitse ja samuti tagab see lapse otildeiguse

motildelemale seaduslikule ja sotsiaalsele vanemale Selline otildeiguslik areng naumlitab ka seda et

vanemate seksuaalne saumlttumus votildei sugu ei ole lapse huvide arvestamisel taumlhtis

Areng nendes riikides naumlitab ka seda et perekond koosneb lapsest ja kahest taumliskasvanud

isikust (sotildeltumata soost) Lapsel kes elab sellises perekonnas tekib otildeigus kahele seaduslikule

vanemale ja see annab talle votilderdse kaitse votilderreldes lapsega kes elab heteroseksuaalses peres

Selline areng naumlitab meile mis on kaasaaegne perekond58

See kotildeik taumlhendab et lapsel kes kasvab samasoolises perekonnas peavad olema

samasugused otildeigused nagu ta kasvaks erisooliste vanemate perekonnas kus partnerid kas on

votildei ei ole abielus Lapsel on otildeigus perekonna- ja eraelu kaitsmisele Euroopa Inimotildeiguste

Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ja samuti on tal otildeigus olla mitte diskrimineeritud

vastavalt sama konventsiooni artikkel 14-le Paraku naumleme erinevat suhtumist votilderreldes

lapsega kes elab perekonnas kus vanemad on heteroseksuaalsed Lapsel on vaja otildeigust

57

Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 29 58

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in Europe

National Cross-Border and European Perspectives 2012 lk 102-103120-122

33

perekonna kaitsele ja votildeimalust seadustada oma suhted mitte ainult bioloogilise vanemaga

vaid ka bioloogilise vanema partneriga Kui bioloogiline vanem ja partner on

heteroseksuaalsetes suhetes saab laps motildelema poole notildeusolekuga tagada enda otildeiguse olla

lapsendatud ja luua perekond Kui bioloogiline vanem ja tema partner on homoseksuaalsetes

suhetes siis isegi juhul kui motildelemad pooled on notildeus ei saa laps kasutada oma otildeigust olla

lapsendatud ja luua perekonda kui see ei ole vastuolus tema huvidega Riik arvestab lapse

huve eelkotildeige lapsendamisele lubatavuse kuumlsimuses

Selleks et aru saada partneri otildeigustest lapse suhtes peab enne defineerima kes on partner

lapse jaoks seaduse motildettes Perekonnaseadus annab meile kolm erinevat suhet lapse vanem

votildeotilderasvanem ehk lapse vanemaga abiellunud isik ning kasuvanem ehk isik kes ei ole

vanem ega votildeotilderasvanem vaid isik kes tegelikult last kasvatab Teda votildeib nimetada ka

faktiliseks vanemaks59

Sellest tuleneb et partner on kasuvanem Perekonnaseadust vaadeldes

votildeib oumlelda et kasuvanemal on kasulapse suhtes minimaalsed otildeigused samuti on lapse

otildeigused kasuvanema suhtes minimaalsed ja mitte taumlielikud

Ka Eesti Lastevanemate Liit on seisukohal et laste otildeigused ei ole piisavalt kaitstud seetotildettu

soovivad nad laste otildeiguste tugevdamist olukorras kus uumlks vanematest ei ole bioloogiline

vanem60

Samasooliste paaride puhul on partner faktiline vanem Lastekaitse Liidu president

Loone Ots on seisukohal et laps peab olema turvatud ja kaitstud nagu seda notildeuab Lastekaitse

Konventsioon Samuti arvab ta et samasooliste kooselu seadustamine on tervitatav samm

votilderdotildeiguslikkuse uumlhiskonda Laps satub vaumlgivalla ja hooletuse ohvriks nii samasoolises kui

erisoolises perekonnas seega peaksid tema otildeigused olema votildeimalikult efektiivselt kaitstud

motildelemal juhtumil Uumlhe votildeimaliku seisukoha jaumlrgi peaks samasoolistele peredele andma

lapsendamisotildeiguse erandjuhul see peab olema selgelt lapse huvides ning iga juhtumi puhul

arvestatakse konkreetseid asjaolusid ja teatud vanusest ka lapse notildeusolekut See aitaks vaumlltida

lapse lastekodusse sattumist laps peaks kasvama peres mitte uumlkskotildeik kui haumlsti varustatud

59

Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Edgar Salumaa Juridika

httpwwwjuridicaeejuridica_etphpdocument=etarticles1995123599PRNprvphp 60

Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest lk 3

httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise+koosel

uga+seotud+ettepanekutestpdf (18012013)

34

lastekodus Lastekaitse Liit on seisukohal et laps peab olema kaitstud ja Eesti laps peab

olema otildennelik vaatamata lapse kasvatajate soost61

Naumliteks votildeib tuua EIOtildeK kohtuotsuse Gas

ja Dubois v Prantsusmaa mille puhul kohtuniku eriarvamusel on samasoolises perekonnas

kasvatatav laps erinevas olukorras votilderreldes erisooliste taumliskasvanutega uumlhes peres kasvava

lapsega62

Eesti Potildehiseadus saumltestab ja tunnustab perekonna kaitset ja samuti peetakse potildehiseaduse jaumlrgi

oluliseks laste kasvatamist ning vanematele antakse mitte ainult luba vaid ka kohustus oma

lapsi kasvatada Mainitakse ka riigi kohustust perekonda laste kasvatamisel abistada Riigi

kohustuseks on luua lapsevanematele votildeimalused oma laste kasvatamiseks ja tagada laste

potildehivajadused63

Laps on homoseksuaalses peres kasvades erinevas olukorras votilderreldes heteroseksuaalses

peres kasvava lapsega Viimasel juhul on motildelemal vanemal otildeigus taotleda erinevaid

perekonna- ja laste kasvatamistoetusi kuna motildelemad vanemad votildeivad seadusjaumlrgselt end

lapsevanemana registreerida (bioloogiline vanem lapsendamine) Samasooliste partnerite

puhul on toetuste saamine raskendatud votildei ei ole uumlldse votildeimalik naumliteks votildeib tuua Viimsi

kaasuse probleemi Nii ei saa laps kes kasvab peres kahe samasoolise vanemaga vanemate

kaudu samalaadset riigipoolset toetust Kaasuses X Y ja Z vs Suurbritannia toob Inimotildeiguste

Kohus selgelt vaumllja et inimotildeiguste konventsioon votildeib olla totildelgendatud erinevalt ja perekonna

kaitse laieneb mitte ainult abiellunud paaridele vaid ka de facto peredele

Alati peab arvesse votildetma mitut erinevat faktorit kui kaua kaks taumliskasvanud isikut (sotildeltumata

soost) koos elanud on kas isikud elavad uumlhes leibkonnas kas nad soovivad votildei ei soovi lapsi

koos kasvatada64

Arvatakse et perekonna autentne tunnus on uumlhine laste kasvatamise otildeigus

61

Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012 httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed ( 21012012)

62 Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa 23032012

httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420 (22012013) 63

Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad sotsiaaltoetused ja ndash

teenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007 lk 29 64

Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in International

and Comparative Law Kluwer Law International 2002 lk 261

35

Seega peab uumlhine laste kasvatamisotildeigus olema identselt kaumlttesaadav nii heteroseksuaalsetele

kui ka samasoolistele paaridele Kui erisoolistel paaridel on otildeigus lapsi uumlhiselt kasvatada ilma

registreerimiseta siis peab selline otildeigus olema tagatud ka samasoolistele partneritele65

Eestis puudub spetsialiseerunud organ mis teostaks jaumlrelvalvet laste otildeiguste tagamise uumlle

Seda funktsiooni teostavad erinevad organid koostoumloumls Nendeks kohalik omavalitsus

maavalitsus otildeiguskantsler ja teised66

Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas nr 6-

81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute puumlsiv kooselu kuulub

perekonnapotildehiotildeiguse kaitse alla aga Eestis ei ole selline kooselu reguleeritud ja seetotildettu tuleb

luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Samuti puudub lapsendamist ja

hooldusotildeigust puudutav regulatsioon mis tagaks laste huvide arvestamise samasooliste

paaride puhul Partneril puudub lapsendamise votildeimalus ja see annab hooldusotildeiguse ainult

uumlhele vanemale kuid partnerid elavad koos lapsega ja motildelemad peaksid lapse eest vastutama

ja tema eest kandma hoolt Selline olukord votildeib tuua probleeme lapse hooldamisotildeiguse

teostamisel uumlhe partneri surma korral votildei juhul kui seaduslik lapsevanem ei saa mingil

potildehjusel pikemaajaliselt hooldusotildeigust teostada Samuti pole tagatud partneri otildeigus last edasi

kasvatada kui seaduslik vanem sureb

Probleem on ka uumluumlrisuhetes Votildelaotildeigusseaduse sect289 saumltestab et eluruumi uumluumlrnikul on otildeigus

uumluumlriruumides majutada oma abikaasat alaealisi lapsi ja toumloumlvotildeimetuid vanemaid ilma

uumluumlrileandja notildeusolekuta67

Juhul kui uumluumlrilevotildetja on lapse vanema partner siis ei saa

uumluumlrileandja notildeusolekuta eluruumis majutada last ega tema seaduslikku vanemat Sellega

satub laps ebasoodsasse olukorda votilderreldes lapsega kes elab perekonnas kus motildelemad

partnerid on tema seaduslikud vanemad Lapse eluruumides viibimine sotildeltub uumluumlrileandja

tahtest

65

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs (viide 58) lk 92 66

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava

2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20per

ede20arengukava202012-2020pdf (16022013) 67

Otildeiguskantsler ( viide 3) lk 1 5

36

Laste staatus samasoolistes paarides on laumlbi aegade olnud nagu Pandora laegas Alati on olnud

arusaadav aktsepteeritud ja isegi notildeutud et lapsel peab olema kaks vanemat aga nuumluumldseks on

see arenenud selles suunas et lapsel votildeib olla kaks ema kaks isa votildei isegi kolm vanemat

2007 aastal andis Ontario Kohus oma otsuses AA vs BB ONCA 268

selles kuumlsimuses uue

arengu Selle kaasuse puhul vaumlrbasid kaks homoseksuaalset stabiilses suhtes elavat naist oma

meessoost sotildebra lapse bioloogiliseks eostamiseks Lapse suumlndides olid tema seaduslikeks

vanemateks bioloogiline ema ja bioloogiline isa Bioloogilise ema samasooline partner oli

sellises situatsioonis lapse faktiline vanem taumlitis lapse teise ema rolli ja kandis suurt osa lapse

kasvatamises Kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngisid lapse elus vaumlga olulist rolli ja kandsid lapse

eest hoolt Lapse bioloogilise ema samasooline partner leidis et tal peaksid olema lapse

suhtes samuti seaduslikud otildeigused ja kohustused ning ta poumloumlrdus kohtusse nende otildeiguste ja

kohustuste saamiseks Kohus leidis et kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngivad lapse elus vaumlga suurt

rolli ja lapse otildeiguste tagamise seisukohalt on oluline et kotildeik kolm oleksid tema seaduslikud

vanemad

Kohus arvestas lapse huvidega ning see on selle kaasuse puhul kotildeige olulisem Kohus

otsustas et kotildeik kolm taumliskasvanut peavad olema seaduslike vanematena registreeritud ning

seelaumlbi sai laps kolm seaduslikku vanemat Nimetatud kaasus totildei samasooliste vanemate ja

sellistes peredes elavate laste probleemide osas taumliesti uue arengu Selliseid arenguid jaumllgides

votildeib oletada et ka teised riigid votildetavad Orlando kaasuse arvesse ja hakkavad seda jaumlrgima

Perekonna ja vanema staatuse kontseptsioon on viimase aja jooksul teinud laumlbi suured

muutused ja arengud avardanud piire ja haumlgustanud nende motildeistete traditsioonilist taumlhendust

Niisiis votildeib oletada et laumlhitulevikus toimuvad seadusandluses muudatused mille kohaselt ei

arvestata vanema staatuse saamisel enam vanemate seksuaalse saumlttumuse ja arvuga Selle

asemel votildeetakse arvesse eelkotildeige lapse huvid Selline olukord peaks viima selleni et tagatud

on taumlielik votilderdsus ja vaumllistatud diskrimineerimine Seda propageerib praegusel ajal Euroopa

Inimotildeiguste Konventsiooni artikkel 14

68

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and ROSENBERG

JJA AA v BB 2007 ONCA 2 httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

37

Tihtipeale sotildeltub lapse otildeiguslik staatus perekonnas sellest milline on temaga koos elavate

taumliskasvnanute suhte otildeiguslik staatus ndash sellest kas tegemist on abielu votildei registreeritud

kooseluga On oluline ka maumlrgata et vaumlga paljud riigid on laste kaitse tagamise eesmaumlrgil

avanud samasooliste paaride jaoks votildeimaluse oma suhteid registreerida Selle kaudu on neil

votildeimalus lapsi uumlheskoos lapsendada votildei siis on uumlhel partneril votildeimalik lapsendada partneri

laps Naumliteks Rootsis saavad lapsendamise puhul sarnase otildeigusliku staatuse nii paarid kes on

oma suhted kooseluna registreerinud kui ka abielus olevad erisoolised paarid

Norra ja Sakasamaa lubavad neil paumlevil registreeritud kooselus elavatel samasoolistel isikutel

lapsendada oma partneri lapse Siin tuleb aga silmas pidada et tegemist on siseriiklike

seadustega mis ei garanteeri nende rahvusvahelist tunnustamist Perekonna seisukohalt

taumlhendab see seda et nii lastel kui tema vanematel votildeivad tekkida otildeiguslikud probleemid

vaumlljaspool riiki juhul kui teises riigis ei kehti sarnased seadused69

Euroopa Liidu otildeigus

perekonnaotildeiguse valdkonnas notildeuab uumlhtlustamist ja liigub kiirelt sinnapoole Kindlasti on

vajalik demokraatlik ja selge lahendus mis hakkaks potildehinema Euroopa Inimotildeiguste

Konventsioonil

69

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family Law

Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008 lk 101-110

38

Kokkuvotildete

Uurimistoumlouml kaumligus olen jotildeudnud jaumlreldusele et kuigi Eestis ei ole perekonna motildeiste

defineeritud on selle motildeiste seadusaktidesse sisse viimine aumlaumlrmiselt oluline nii erisooliste kui

ka samasooliste paariride ja nendega koos elavate laste perekonnakaitse otildeiguse tagamiseks

Viimsi kaasus on vaumlga hea naumlide Eesti seadusandlusest Tuginedes Euroopa Liidu otildeigusele ja

Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtukaasustele olen jotildeudnud jaumlreldusele et teatud juhtudel

peavad nii erisooliste kui ka samasooliste paaride pered koos lastega votildei ilma kuuluma

perekonna kaitse alla Samuti peab registreerimata kooselus paari peres elav laps kuuluma

oma tegelike vanematega uumlhte perekonda ning olema kaitstud perekonna motildeiste taumlhenduses

taumlpselt samamoodi kui laps kes elab registreeritud kooselu sotildelminud faktiliste vanematega

Igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja diskrimineerimine mis potildehineb isikute

sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud Euroopa Liidu liikmesriigid ei tohi perekonna ja

uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise potildehjuseks nimetada Euroopa

Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta

perekonnaeluna millel on riiklik kaitse

Teine peatuumlkk naumlitas et hetkel votildeivad lapsel tekkida perekonnaliikmetega erinevad otildeiguslikud

suhed Perekonnaliige ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem seega on tema otildeigused lapse

suhtes ja lapse otildeigused faktilise vanema vastu piiritletud Faktiliste vanematega kes ei ole

oma suhteid registreerinud koos elav laps on ebavotilderdses olukorras votilderreldes lapsega kes elab

faktiliste vanematega kes on oma suhteid registreerinud Nii tekib lapse lastekodusse

sattumise oht naumliteks bioloogilise vanema surma puhul kui teisel faktilisel vanemal

puuduvad lapse uumlle vanemlikud otildeigused Selline kohtlemine ei pruugi olla lapse huvidega

kooskotildelas Abielus paari puhul seda probleemi ei teki

Kolmandas peatuumlkis kaumlsitlesin LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdset kohtlemist

votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega Toumloumlst tuleb

selgelt vaumllja et ebavotilderdsel kohtlemisel ei ole otildeigustust ja see ei ole kooskotildelas lapse huvidega

Lapsel on otildeigus kahele vanemale ning oma tegelike vanemate tunnustamisele sotildeltumata

tegelike kasvatajate soost Laps peab igal juhul olema kaitstud sotildeltumata sellest kas tema

39

faktilised vanemad on oma suhted registreerinud votildei mitte kuna laps ei saa seda kuidagi

motildejutada Samasooliste paaride puhul on laps ebavotilderdses olukorras votilderreldes erisooliste

faktiliste vanematega elava lapsega LGBT peredes elavate laste kaitse on puudulik ja notildeuab

taumliustamist sotildeltumata siseriigi uumlhiskonna valmisolekust ning eelkotildeige tuleb seda kuumlsimust

lahendades tugineda lapse huvidele

40

Summary

Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family

has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost

importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex

couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good

example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of

the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex

and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection

Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their

real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same

way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any

avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is

prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of

the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court

of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state

The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family

members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of

the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent

are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship

is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered

their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the

death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to

the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no

significance in the case of a married couple

In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent

families compared to children living in families formed by persons of different sexes The

thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests

Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition

41

regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their

factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any

bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared

to children living with their factual parents of different sexes The protection of children

living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the

general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into

consideration in the first place when solving the problem

42

Kasutatud materjalide loetelu

Kasutatud kirjandus

Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009

Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in

International and Comparative Law Kluwer Law International 2002

Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or

Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008

Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika

EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of

Fundamental Rights of the European Union 2006

European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw

European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and

discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal

analysis 2010

Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012

Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia

Antwerp-Oxford 2005

Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st

Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009

Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family

Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008

Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of

Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law

Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007

Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad

sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007

43

Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine

praktikas Lastekaitse Liit 2005

Kasutatud normatiivmaterjal

Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303

Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification

Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their

family members to move and reside freely within the territory of the Member States

Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50

Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2

Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8

Perekonnaseadus RT I 27062012 12

Kasutatud internetiallikad

Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second

Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June

2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and

ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2

httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-

2pg-27

Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of

fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012

httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6

-2008-0479amplanguage=EN

European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working

Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties

Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007

httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf

44

GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf

Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-

10xls

Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest

httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise

+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf

Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61

Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012

httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused

Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012

httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed

Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta

Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-

perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta

Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk

32

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC

C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf

Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France

httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886

Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa

23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede

arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja

20perede20arengukava202012-2020pdf

The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010

httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf

Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and

What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10

httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019

45

Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri

httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool

iste_isikute_peresuhepdf

Viidatud kohtupraktika

EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa

EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa

EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria

EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits

EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola

EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95

EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria

TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009

TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010

26

partner kes on last kasvatanud on alla 25-aastane ning seega ei ole tal seaduse jaumlrgi votildeimalik

surnud partneri last lapsendada Nii tekib lapse lastekodusse sattumise oht ning see ei pruugi

olla lapse huvidega kooskotildelas Lapse jaoks on tema bioloogilise vanema partner tegelik

vanem ning perekonnaliige kuid tekib olukord kus laps eemaldatakse tema ellu jaumlaumlnud

faktilisest vanemast Abielus paari puhul seda probleemi ei teki kuna sellisel juhul on lapse

bioloogilise vanema partner lapse seaduslik kasuvanem isegi kui ta pole last lapsendanud

vastavalt perekonnaseadusele Ning bioloogilise vanema surma puhul ei eemaldata last

kasuvanemast ning olles alla 25-aastane kasuvanem saab erandolukorras lapsendada ka

surnud abikaasa last

Seega tuginenes Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikale tuleb Eestis luua laste ning

samasoolistest isikutest moodustatud perekondade ja nende laste kaitse ning tagada laste

parimate huvide arvestamine vastavalt laste otildeigustele Inimotildeiguste konventsiooni antud otildeigus

perekonnakaitsele rakendub samuti laste suhtes

23 Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud laps

Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapse otildeiguslik seis on erinev ja mingil maumlaumlral

raskem kui eelnevatel juhtudel Siin votildeib naumlha kolme erinevat teed Uumlks stsenaarium on

selline et lapsel on kaks seaduslikku vanemat kes on lahus kusjuures motildelemad on

bioloogilised vanemad ning uumlhel vanemal on samasooline partner ja laps elab nendega koos

Teise variandi puhul on lapsel kaks bioloogilist vanemat kes on lahus Uumlhel vanemal

puuduvad votildei on aumlra votildeetud vanemaotildeigused ning laps elab oma seadusliku bioloogilise

vanemaga ja vanema partneriga Kolmanda votildeimaluse puhul elab samasoolistest isikutest

moodustatud perekonnas vaumlhemalt kaks last igal lapsel on erinevad bioloogilised vanemad

Tegelikkuses elavad lapsed koos uumlhe bioloogilise vanemaga ja vanema partneriga Lapsed ei

ole omavahel veresugulased

231 Eesti

27

Analuumluumlsin kaumlesolevas peatuumlkis eelkotildeige olukorda kus lapsel on kaks seaduslikku bioloogilist

vanemat vanemad on lahus ja laps elab uumlhe seadusliku vanemaga ja tema partneriga See

taumlhendab et lapsel on faktiliselt kolm isikut kes tema eest hoolt kannavad ja tema elust osa

votildetavad Lapsel on otildeiguslik side ainult kahe bioloogilise vanemaga ning vanema partneril kes

elab lapsega koos ja kasvatab last puudub otildeiguslik side lapsega Kui votilderrelda seda olukorda

heteroseksuaalse perekonnaga siis sellisel juhul on uuel partneril votildeimalus partneri last

lapsendada juhul kui teine lapsevanem annab notildeusoleku ja kui nad on abielus vastavalt

perekonnaseaduse sect152 lg1 Selle kohaselt katkeb lapsel otildeiguslik side uumlhe bioloogilise

vanemaga ja tekib see vanema partneriga Homoseksuaalsetel isikutel puudub selline

votildeimalus kuna partneri last saab lapsendada ainult abiellunud votildeotilderasvanem

Otildeiguslik side vanema partneriga puudub ka juhtumi puhul kus lapsel on ainult uumlks seaduslik

vanem ja teiselt bioloogiliselt vanemalt on vanemlikud otildeigused aumlra votildeetud votildei siis ei ole teine

bioloogiline vanem kindlaks tehtud Samas on heteroseksuaalsetel paaridel votildeimalik luua

otildeiguslikud suhteid lapse ja partneri vahel Abielu sotildelmides tekib vastavalt perekonnaseaduse

sect148 lg2 p2 partneril otildeigus lapsendada partneri laps varasematest suhetest Faktiliselt elab

laps kahe samasoolise vanemaga aga otildeiguslikult suhted on tal ainult uumlhe bioloogilise

vanemaga

Kolmas stsenaarium on nimetatutest kotildeige keerulisem Faktiliselt on lapsel kaks samasoolist

vanemat kellest otildeiguslik side on ainult bioloogilisega Samuti on lapsel kasuotildede votildei

kasuvend kelle bioloogiline vanem on tema bioloogilise vanema partner Sellises olukorras

puudub lapsel otildeiguslik suhe teise peres elava lapsega Sellelt pinnalt votildeib tekkida erinev

kohtlemine votilderreldes heteroseksuaalse perega kus partnerid saavad omavahel abielluda ja

lapsi lapsendada ning kus sellisel juhul on kotildeikidel peres kasvavatel lastel ja neid kasvatavatel

taumliskasvanutel omavaheline otildeiguslik side Ebavotilderdne kohtlemine tekib sellisel juhul punktis

mis puudutab laste omavahelist abiellumist (selle lubamist) Perekonnaseaduse sect 3 uumltleb et

isikud kelle sugulussuhe potildehineb lapsendamisel ei votildei omavahel abielluda Kaumlesoleva

seaduse sect 2 lotildeikes 1 nimetatud sugulussuhe potildehineb lapsendamisel antud juhul kaumlsitlen sect2

lg1 p2 venna ja otildee suhteid Heteroseksuaalse perekonna puhul tekib lastel lapsendamise

tagajaumlrjel otildeiguslik otildee ja venna suhe ehk siis neil ei ole lubatud omavahel abielluda kuid

28

samasoolistest isikutest moodustatud perekonna puhul saavad partnerite lapsed omavahel

hiljem abielu sotildelmida kuna nad ei ole otildeiguslikult uumlksteisega seotud Samuti tekib probleem

erinevate toetuste saamises kuna sellist kooslust ei nimetata seaduslikult perekonnaks

Hea naumlide on eelpool vaumllja toodud Viimsi kaasus Selle puhul oli uumlheks osapooleks

samasoolistest isikutest kooslus ning kaasatud oli kolm last kes kotildeik ei olnud omavahel

otildeiguslikult seotud Osapool taotles Viimsi vallavalitsuselt laste lasteaia- ja koolitoidu ning

sotildeiduotildeiguse tasuta saamist Viimsi vallavalitsuse 12062009 korraldusega nr 373 jaumleti

kaebaja taotlused rahuldamata kuid Viimsi vallavolikogu maumlaumlrus nr 16 ei sisalda perekonna

totildelgendust ega kitsendavat saumltet mis taumlpsustaks mis soost peavad olema vanemad ja mis

otildeiguslik side vanemate ja laste vahel eksisteerib49

Samuti tekib probleem miks uumlhes

leibkonnas elavad faktilised otildede ja vend ei ole lapsega seaduslikult seotud ning ei kuulu lapse

perekonda Hetkel ei ole Eesti seadustes perekonna motildeiste defineeritud See taumlhendab et

samasoolises perekonnas elav laps ja tema bioloogilise vanema partneri lapsed ei ole

omavahel otildede ja vend kuid abiellunud erisoolise paari puhul oleks

232 Euroopa Liit ja Inimotildeiguste Kohus

Euroopa Inimotildeiguste Kohus tegi kohtuotsusega X ja teised vs Austria suure sammu laste

otildeiguste ja nende samasooliste vanemate probleemi lahendamisel ja naumlitas nii kaasaegseid

seisukohti Kaasuse taotlejateks olid kaks naissoost isikut kelle peres oli laps ning uumlks

taotleja soovis lapsendada partneri bioloogilist last Laps oli suumlndinud vaumlljaspool abielu ja

ainult lapse bioloogilisel emal oli lapse hooldusotildeigus Selle juhtumi puhul oli lapsel ka

bioloogiline isa kes maksis regulaarselt lapse elatist ning keeldus lapse ema partnerile

adopteerimisotildeiguse andmisest

Austria seaduste jaumlrgi kaotaks lapse ema partneri lapse adopteerimise puhul otildeigused lapse

suhtes kuid isa otildeigused oleksid tagatud Seega ei olnud lapsendamine Austria seisukohast

votildeimalik Taotlejad soovisid oma faktilise pere otildeiguslikku tunnustamist ning lapse

bioloogilise ema partneri tunnistamist lapse vanemana lapse bioloogilise isa asemel Austria

49

Inimotildeigused Eestis (viide 8) lk 141-143

29

seaduste jaumlrgi oli votildeimalik partneri last lapsendada nii abiellunud paaridele kui ka

mitteabiellunud heteroseksuaalsetele paaridele kes elavad stabiilses suhtes Kohus toob

punktis 95 selgelt vaumllja et samasooliste isikute stabiilne kooselu kuulub perekonna motildeiste

alla taumlpselt samamoodi nagu stabiilne erisooliste isikute kooselu Samuti leiab kohus et laps

kes elab oma bioloogilise vanema ja tema partneriga kes motildelemad kannavad tema eest hoolt

kuulub ka perekonda ja kotildeik kolm isikut peavad olema kaitstud artikkel 8 taumlhenduses ning

kuuluvad uumlheskoos perekonna motildeiste alla Sellist kooslust ei tohi diskrimineerida votilderreldes

erisooliste isikutest moodustatud perekonnaga ning antud kaasuse puhul on tegemist artikkel

14 koosmotildejus artikkel 8-ga rikkumisega

Antud kaasuse puhul leidis kohus et taotlejad sealhulgas uumlhe taotleja laps elasid kooselus

mis on vaumlga sarnane kooseluga mida elavad abiellunud heteroseksuaalsed isikud kus uumlks

abikaasa soovib lapsendada teise abikaasa last Vahe on selles et samasooline paar ei votildei

abielluda ja saab vaid omavahelised suhted registreerida Selline registreerimine ei anna

votildeimalust partneri last lapsendada kuna Austria seadustega pole lubatud lapsendamine

registreeritud partneritele Taotlejad ei olnud registreeritud see andis neile votildeimaluse partneri

last lapsendada kuna Austria seadusandlus lubab stabiilses registreerimata kooselus elavatel

heteroseksuaalsetel paaridel partneri lapse adopteerida Kohus leidis et antud kaasuse puhul

ei olnud artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumist mis kaumlsitleb abiellunud

heteroseksuaalsete isikutega kus uumlks abikaasa tahab lapsendada teise abikaasa bioloogilist

last vaid oli artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumine votilderreldes heteroseksuaalsete

faktiliste kooslustega kus uumlks partner tahab lapsendad teise partneri last

Otsuse poolt olnud kohtunikud leidsid et konventsioon ei kohusta liikmesriike andma otildeigust

mitteabiellunud paaridele partneri lapse lapsendamiseks Kuid kui selline otildeigus on olemas

siis ei ole samasooliste paaride diskrimineeriv kohtlemine lubatud Erinev kohtlemine ei ole

potildehjendatud kuna see ei ole lapse otildeiguste kaitseks vajalik Kohus ei votildetnud vastu ka Austria

vastuvaumlidet et selles kuumlsimuses puudub Euroopas uumlhine arvamus ning seetotildettu tuleks

kuumlsimuse lahendamine jaumltta riigi paumldevusse50

50

EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria

30

3 LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes erinevast

soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega

Laste ja nende perede otildeiguslikus kaitses on kaks erinevad teed Iga riik aktsepteerib igal juhul

seda et igal lapsel on kaks bioloogilist vanemat ehk siis mees ja naine kes on lapse eostanud

bioloogilisel teel votildei kunstliku viljastamise abil Sotildeltumata vanemate votildei lapse tahtest

eksisteerib kaks erinevast soost isikut kellel peaks igal juhul olema lapse suhtes teatavad

otildeigused ning lapsel peaksid olema otildeigused oma vanemate suhtes Teisalt peab kaitsma lapse

otildeigusi ka tema faktilises perekonnas see taumlhendab perekonnas kus laps pikaajaliselt elab

Sellisel juhul peavad motildelemal faktilisel vanemal olema lapse igapaumlevase uumllalpidamise osas

otildeigused ja kohustused51

Tuginedes uumllaltoodud faktidele votildeib vaumlita et lapse huvisid

arvestades on oluline kaitsta lapse otildeigusi tema tegelikus perekonnas sest just faktilised

vanemad votildetavad lapse elust kotildeige enam osa ning kannavad lapse uumlle igapaumlevaselt hoolt ning

see ei sotildeltu neid omavahel siduvatest bioloogilistest sidemetest

Kotildeik eelpool toodu totildeendab et homoseksuaalsetes suhetes elava lapse vanema partneril ja

lapsel ei eksisteeri omavahelisi otildeiguslikke suhteid ja puudub ka votildeimalus neid suhteid luua

kuna partner ei saa lapsendada teise partneri last Tekib olukord kus lapse otildeigused oma

seadusliku vanema partneri suhtes puuduvad ning selline olukord ei taga lapsele piisavat

kaitset

Nii samasooliste isikute kui ka erisooliste isikute kooselu kuhu on kaasatud lapsed peavad

olema eraldi reguleeritud

Miks ei saa laps olla samamoodi kaitstud nagu abielus paari laps52

See on otildeiguslik probleem

mis on jaumlaumlnud Eestis seni lahenduseta Vastavalt UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsioonile on

kotildeik lapsed votilderdsed sotildeltumata soost ja rahvusest sotildeltumata sellest kas nad elavad motildelema

51

Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 14-15 52

Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia

Antwerp-Oxford 2005 lk 291

31

vanemaga uumlksikvanemaga kas nad on suumlndinud registreeritud abielus votildei mitte53

Konventsioon kaumlsitleb last otildeigussubjektina ja taumlheldab et laps on ise oma otildeiguste teostaja54

Konventsioon kehtestab ka lapse ja riigi omavahelise suhte See taumlhendab et riigil ega

vanemal pole lapse uumlle omanikuotildeigust last vaadeldakse indiviidina kellel on omad

inimotildeigused mis on taumlpselt samasugused kui igal taumliskasvanul Samuti annab konventsioon

motildeista et votildeib tekkida konflikt lapse huvide ja vanemate votildei uumlhiskonna huvide vahel

Sellised konfliktid peab lahendama laste huvidega arvestades neid esile totildestes Laste huvid

defineeritakse tulenevalt konventsioonist mille jaumlrgi on olulised naumliteks otildeigus haridusele

otildeigus perekonnaelule ning otildeigus olla kuulatud ja austatud indiviidina55

Vastavalt

konventsiooni artikkel 18-le on vanematel esimene vastutus laste kasvatamise ja arengu eest

ehk siis vanemad on laste otildeiguste tagajad kasvatajad kaitsjad ja hoolitsejad

Konventsiooni keelekasutusest tuleneb see et termin bdquovanemldquo votildeib ka viidata paljudele

erinevatele peremudelitele mis kaasaegses maailmas eksisteerivad Naumliteks votildeib tuua

konventsiooni artikkel 5-e mis viitab laiendatud perekonna taumlhendusele UumlRO Lapse Otildeiguste

Konventsioon toob vaumllja ka perekonna taumlhtsuse Nimetatakse lapse otildeigust perekonnale see

taumlhendab uumlldiselt otildeigust vanematele ja otildeigust olla perekonnaliige See iseloomustab ka tervet

konventsiooni56

Laps ei saa tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest partneritest

koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes UumlRO Lapse Otildeiguste

Konventsiooni artiklis 2 p1 on saumltestatud et osalisriigid peavad tagama nende jurisdiktsiooni

all olevatele lastele kotildeik konventsioonis saumltestatud otildeigused ja kohustused sotildeltumata lapse ja

tema vanema votildei seadusliku hooldaja rassist soost keelest usust votildei muudest tingimustest

53

Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61

(18012013) 54

Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012

httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused

55 Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and What it

Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10 httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019

(06052013)

56 Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine praktikas

Lastekaitse Liit 2005 lk 71-74

32

Jaumlrelikult on erisoolisest perekonnast lapse ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes samasoolises

perekonnas kasvava lapsega konventsiooni taumlhenduses lubamatu ja sobimatu57

Samuti annab konventsiooni artikkel 2 p2 riigile positiivse otildeiguse votildetta kasutusele sobilikud

meetmed laste votilderdsete otildeiguste tagamiseks Kui raumlaumlgitakse homoseksuaalsetele paaridele

uumlheskoos laste kasvatamise otildeiguse andmisest siis mainitakse sageli laste huvidega

arvestamist Siin votildeib tuua naumliteks Gas ja Dubois vs Prantsusmaa kaasuse jt Selles

valdkonnas on naumlha ilmselget arengut esimesed Euroopa riigid mis lubasid samasoolisel

inimesel partneri lapse adopteerida olid Taani (1999) Island (2000) Norra (2001) ja Rootsi

(2003) Nendes riikides on otildeiguslikud reformid toimunud aastatel 1993-2003 Alates 2009

aastast on Soomes lubatud samasoolisel isikul oma partneri last adopteerida Eeliseks on kui

partnerid elavad registreeritud kooselus ja mittebioloogiline vanem on lapse sotsiaalne vanem

ehk tegelik vanem Nendes riikides saab samasooliste vanemate peres elav laps peale

lapsendamist taumlieliku sotsiaal- otildeigus- ja majandusliku kaitse ja samuti tagab see lapse otildeiguse

motildelemale seaduslikule ja sotsiaalsele vanemale Selline otildeiguslik areng naumlitab ka seda et

vanemate seksuaalne saumlttumus votildei sugu ei ole lapse huvide arvestamisel taumlhtis

Areng nendes riikides naumlitab ka seda et perekond koosneb lapsest ja kahest taumliskasvanud

isikust (sotildeltumata soost) Lapsel kes elab sellises perekonnas tekib otildeigus kahele seaduslikule

vanemale ja see annab talle votilderdse kaitse votilderreldes lapsega kes elab heteroseksuaalses peres

Selline areng naumlitab meile mis on kaasaaegne perekond58

See kotildeik taumlhendab et lapsel kes kasvab samasoolises perekonnas peavad olema

samasugused otildeigused nagu ta kasvaks erisooliste vanemate perekonnas kus partnerid kas on

votildei ei ole abielus Lapsel on otildeigus perekonna- ja eraelu kaitsmisele Euroopa Inimotildeiguste

Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ja samuti on tal otildeigus olla mitte diskrimineeritud

vastavalt sama konventsiooni artikkel 14-le Paraku naumleme erinevat suhtumist votilderreldes

lapsega kes elab perekonnas kus vanemad on heteroseksuaalsed Lapsel on vaja otildeigust

57

Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 29 58

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in Europe

National Cross-Border and European Perspectives 2012 lk 102-103120-122

33

perekonna kaitsele ja votildeimalust seadustada oma suhted mitte ainult bioloogilise vanemaga

vaid ka bioloogilise vanema partneriga Kui bioloogiline vanem ja partner on

heteroseksuaalsetes suhetes saab laps motildelema poole notildeusolekuga tagada enda otildeiguse olla

lapsendatud ja luua perekond Kui bioloogiline vanem ja tema partner on homoseksuaalsetes

suhetes siis isegi juhul kui motildelemad pooled on notildeus ei saa laps kasutada oma otildeigust olla

lapsendatud ja luua perekonda kui see ei ole vastuolus tema huvidega Riik arvestab lapse

huve eelkotildeige lapsendamisele lubatavuse kuumlsimuses

Selleks et aru saada partneri otildeigustest lapse suhtes peab enne defineerima kes on partner

lapse jaoks seaduse motildettes Perekonnaseadus annab meile kolm erinevat suhet lapse vanem

votildeotilderasvanem ehk lapse vanemaga abiellunud isik ning kasuvanem ehk isik kes ei ole

vanem ega votildeotilderasvanem vaid isik kes tegelikult last kasvatab Teda votildeib nimetada ka

faktiliseks vanemaks59

Sellest tuleneb et partner on kasuvanem Perekonnaseadust vaadeldes

votildeib oumlelda et kasuvanemal on kasulapse suhtes minimaalsed otildeigused samuti on lapse

otildeigused kasuvanema suhtes minimaalsed ja mitte taumlielikud

Ka Eesti Lastevanemate Liit on seisukohal et laste otildeigused ei ole piisavalt kaitstud seetotildettu

soovivad nad laste otildeiguste tugevdamist olukorras kus uumlks vanematest ei ole bioloogiline

vanem60

Samasooliste paaride puhul on partner faktiline vanem Lastekaitse Liidu president

Loone Ots on seisukohal et laps peab olema turvatud ja kaitstud nagu seda notildeuab Lastekaitse

Konventsioon Samuti arvab ta et samasooliste kooselu seadustamine on tervitatav samm

votilderdotildeiguslikkuse uumlhiskonda Laps satub vaumlgivalla ja hooletuse ohvriks nii samasoolises kui

erisoolises perekonnas seega peaksid tema otildeigused olema votildeimalikult efektiivselt kaitstud

motildelemal juhtumil Uumlhe votildeimaliku seisukoha jaumlrgi peaks samasoolistele peredele andma

lapsendamisotildeiguse erandjuhul see peab olema selgelt lapse huvides ning iga juhtumi puhul

arvestatakse konkreetseid asjaolusid ja teatud vanusest ka lapse notildeusolekut See aitaks vaumlltida

lapse lastekodusse sattumist laps peaks kasvama peres mitte uumlkskotildeik kui haumlsti varustatud

59

Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Edgar Salumaa Juridika

httpwwwjuridicaeejuridica_etphpdocument=etarticles1995123599PRNprvphp 60

Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest lk 3

httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise+koosel

uga+seotud+ettepanekutestpdf (18012013)

34

lastekodus Lastekaitse Liit on seisukohal et laps peab olema kaitstud ja Eesti laps peab

olema otildennelik vaatamata lapse kasvatajate soost61

Naumliteks votildeib tuua EIOtildeK kohtuotsuse Gas

ja Dubois v Prantsusmaa mille puhul kohtuniku eriarvamusel on samasoolises perekonnas

kasvatatav laps erinevas olukorras votilderreldes erisooliste taumliskasvanutega uumlhes peres kasvava

lapsega62

Eesti Potildehiseadus saumltestab ja tunnustab perekonna kaitset ja samuti peetakse potildehiseaduse jaumlrgi

oluliseks laste kasvatamist ning vanematele antakse mitte ainult luba vaid ka kohustus oma

lapsi kasvatada Mainitakse ka riigi kohustust perekonda laste kasvatamisel abistada Riigi

kohustuseks on luua lapsevanematele votildeimalused oma laste kasvatamiseks ja tagada laste

potildehivajadused63

Laps on homoseksuaalses peres kasvades erinevas olukorras votilderreldes heteroseksuaalses

peres kasvava lapsega Viimasel juhul on motildelemal vanemal otildeigus taotleda erinevaid

perekonna- ja laste kasvatamistoetusi kuna motildelemad vanemad votildeivad seadusjaumlrgselt end

lapsevanemana registreerida (bioloogiline vanem lapsendamine) Samasooliste partnerite

puhul on toetuste saamine raskendatud votildei ei ole uumlldse votildeimalik naumliteks votildeib tuua Viimsi

kaasuse probleemi Nii ei saa laps kes kasvab peres kahe samasoolise vanemaga vanemate

kaudu samalaadset riigipoolset toetust Kaasuses X Y ja Z vs Suurbritannia toob Inimotildeiguste

Kohus selgelt vaumllja et inimotildeiguste konventsioon votildeib olla totildelgendatud erinevalt ja perekonna

kaitse laieneb mitte ainult abiellunud paaridele vaid ka de facto peredele

Alati peab arvesse votildetma mitut erinevat faktorit kui kaua kaks taumliskasvanud isikut (sotildeltumata

soost) koos elanud on kas isikud elavad uumlhes leibkonnas kas nad soovivad votildei ei soovi lapsi

koos kasvatada64

Arvatakse et perekonna autentne tunnus on uumlhine laste kasvatamise otildeigus

61

Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012 httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed ( 21012012)

62 Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa 23032012

httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420 (22012013) 63

Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad sotsiaaltoetused ja ndash

teenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007 lk 29 64

Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in International

and Comparative Law Kluwer Law International 2002 lk 261

35

Seega peab uumlhine laste kasvatamisotildeigus olema identselt kaumlttesaadav nii heteroseksuaalsetele

kui ka samasoolistele paaridele Kui erisoolistel paaridel on otildeigus lapsi uumlhiselt kasvatada ilma

registreerimiseta siis peab selline otildeigus olema tagatud ka samasoolistele partneritele65

Eestis puudub spetsialiseerunud organ mis teostaks jaumlrelvalvet laste otildeiguste tagamise uumlle

Seda funktsiooni teostavad erinevad organid koostoumloumls Nendeks kohalik omavalitsus

maavalitsus otildeiguskantsler ja teised66

Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas nr 6-

81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute puumlsiv kooselu kuulub

perekonnapotildehiotildeiguse kaitse alla aga Eestis ei ole selline kooselu reguleeritud ja seetotildettu tuleb

luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Samuti puudub lapsendamist ja

hooldusotildeigust puudutav regulatsioon mis tagaks laste huvide arvestamise samasooliste

paaride puhul Partneril puudub lapsendamise votildeimalus ja see annab hooldusotildeiguse ainult

uumlhele vanemale kuid partnerid elavad koos lapsega ja motildelemad peaksid lapse eest vastutama

ja tema eest kandma hoolt Selline olukord votildeib tuua probleeme lapse hooldamisotildeiguse

teostamisel uumlhe partneri surma korral votildei juhul kui seaduslik lapsevanem ei saa mingil

potildehjusel pikemaajaliselt hooldusotildeigust teostada Samuti pole tagatud partneri otildeigus last edasi

kasvatada kui seaduslik vanem sureb

Probleem on ka uumluumlrisuhetes Votildelaotildeigusseaduse sect289 saumltestab et eluruumi uumluumlrnikul on otildeigus

uumluumlriruumides majutada oma abikaasat alaealisi lapsi ja toumloumlvotildeimetuid vanemaid ilma

uumluumlrileandja notildeusolekuta67

Juhul kui uumluumlrilevotildetja on lapse vanema partner siis ei saa

uumluumlrileandja notildeusolekuta eluruumis majutada last ega tema seaduslikku vanemat Sellega

satub laps ebasoodsasse olukorda votilderreldes lapsega kes elab perekonnas kus motildelemad

partnerid on tema seaduslikud vanemad Lapse eluruumides viibimine sotildeltub uumluumlrileandja

tahtest

65

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs (viide 58) lk 92 66

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava

2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20per

ede20arengukava202012-2020pdf (16022013) 67

Otildeiguskantsler ( viide 3) lk 1 5

36

Laste staatus samasoolistes paarides on laumlbi aegade olnud nagu Pandora laegas Alati on olnud

arusaadav aktsepteeritud ja isegi notildeutud et lapsel peab olema kaks vanemat aga nuumluumldseks on

see arenenud selles suunas et lapsel votildeib olla kaks ema kaks isa votildei isegi kolm vanemat

2007 aastal andis Ontario Kohus oma otsuses AA vs BB ONCA 268

selles kuumlsimuses uue

arengu Selle kaasuse puhul vaumlrbasid kaks homoseksuaalset stabiilses suhtes elavat naist oma

meessoost sotildebra lapse bioloogiliseks eostamiseks Lapse suumlndides olid tema seaduslikeks

vanemateks bioloogiline ema ja bioloogiline isa Bioloogilise ema samasooline partner oli

sellises situatsioonis lapse faktiline vanem taumlitis lapse teise ema rolli ja kandis suurt osa lapse

kasvatamises Kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngisid lapse elus vaumlga olulist rolli ja kandsid lapse

eest hoolt Lapse bioloogilise ema samasooline partner leidis et tal peaksid olema lapse

suhtes samuti seaduslikud otildeigused ja kohustused ning ta poumloumlrdus kohtusse nende otildeiguste ja

kohustuste saamiseks Kohus leidis et kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngivad lapse elus vaumlga suurt

rolli ja lapse otildeiguste tagamise seisukohalt on oluline et kotildeik kolm oleksid tema seaduslikud

vanemad

Kohus arvestas lapse huvidega ning see on selle kaasuse puhul kotildeige olulisem Kohus

otsustas et kotildeik kolm taumliskasvanut peavad olema seaduslike vanematena registreeritud ning

seelaumlbi sai laps kolm seaduslikku vanemat Nimetatud kaasus totildei samasooliste vanemate ja

sellistes peredes elavate laste probleemide osas taumliesti uue arengu Selliseid arenguid jaumllgides

votildeib oletada et ka teised riigid votildetavad Orlando kaasuse arvesse ja hakkavad seda jaumlrgima

Perekonna ja vanema staatuse kontseptsioon on viimase aja jooksul teinud laumlbi suured

muutused ja arengud avardanud piire ja haumlgustanud nende motildeistete traditsioonilist taumlhendust

Niisiis votildeib oletada et laumlhitulevikus toimuvad seadusandluses muudatused mille kohaselt ei

arvestata vanema staatuse saamisel enam vanemate seksuaalse saumlttumuse ja arvuga Selle

asemel votildeetakse arvesse eelkotildeige lapse huvid Selline olukord peaks viima selleni et tagatud

on taumlielik votilderdsus ja vaumllistatud diskrimineerimine Seda propageerib praegusel ajal Euroopa

Inimotildeiguste Konventsiooni artikkel 14

68

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and ROSENBERG

JJA AA v BB 2007 ONCA 2 httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

37

Tihtipeale sotildeltub lapse otildeiguslik staatus perekonnas sellest milline on temaga koos elavate

taumliskasvnanute suhte otildeiguslik staatus ndash sellest kas tegemist on abielu votildei registreeritud

kooseluga On oluline ka maumlrgata et vaumlga paljud riigid on laste kaitse tagamise eesmaumlrgil

avanud samasooliste paaride jaoks votildeimaluse oma suhteid registreerida Selle kaudu on neil

votildeimalus lapsi uumlheskoos lapsendada votildei siis on uumlhel partneril votildeimalik lapsendada partneri

laps Naumliteks Rootsis saavad lapsendamise puhul sarnase otildeigusliku staatuse nii paarid kes on

oma suhted kooseluna registreerinud kui ka abielus olevad erisoolised paarid

Norra ja Sakasamaa lubavad neil paumlevil registreeritud kooselus elavatel samasoolistel isikutel

lapsendada oma partneri lapse Siin tuleb aga silmas pidada et tegemist on siseriiklike

seadustega mis ei garanteeri nende rahvusvahelist tunnustamist Perekonna seisukohalt

taumlhendab see seda et nii lastel kui tema vanematel votildeivad tekkida otildeiguslikud probleemid

vaumlljaspool riiki juhul kui teises riigis ei kehti sarnased seadused69

Euroopa Liidu otildeigus

perekonnaotildeiguse valdkonnas notildeuab uumlhtlustamist ja liigub kiirelt sinnapoole Kindlasti on

vajalik demokraatlik ja selge lahendus mis hakkaks potildehinema Euroopa Inimotildeiguste

Konventsioonil

69

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family Law

Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008 lk 101-110

38

Kokkuvotildete

Uurimistoumlouml kaumligus olen jotildeudnud jaumlreldusele et kuigi Eestis ei ole perekonna motildeiste

defineeritud on selle motildeiste seadusaktidesse sisse viimine aumlaumlrmiselt oluline nii erisooliste kui

ka samasooliste paariride ja nendega koos elavate laste perekonnakaitse otildeiguse tagamiseks

Viimsi kaasus on vaumlga hea naumlide Eesti seadusandlusest Tuginedes Euroopa Liidu otildeigusele ja

Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtukaasustele olen jotildeudnud jaumlreldusele et teatud juhtudel

peavad nii erisooliste kui ka samasooliste paaride pered koos lastega votildei ilma kuuluma

perekonna kaitse alla Samuti peab registreerimata kooselus paari peres elav laps kuuluma

oma tegelike vanematega uumlhte perekonda ning olema kaitstud perekonna motildeiste taumlhenduses

taumlpselt samamoodi kui laps kes elab registreeritud kooselu sotildelminud faktiliste vanematega

Igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja diskrimineerimine mis potildehineb isikute

sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud Euroopa Liidu liikmesriigid ei tohi perekonna ja

uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise potildehjuseks nimetada Euroopa

Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta

perekonnaeluna millel on riiklik kaitse

Teine peatuumlkk naumlitas et hetkel votildeivad lapsel tekkida perekonnaliikmetega erinevad otildeiguslikud

suhed Perekonnaliige ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem seega on tema otildeigused lapse

suhtes ja lapse otildeigused faktilise vanema vastu piiritletud Faktiliste vanematega kes ei ole

oma suhteid registreerinud koos elav laps on ebavotilderdses olukorras votilderreldes lapsega kes elab

faktiliste vanematega kes on oma suhteid registreerinud Nii tekib lapse lastekodusse

sattumise oht naumliteks bioloogilise vanema surma puhul kui teisel faktilisel vanemal

puuduvad lapse uumlle vanemlikud otildeigused Selline kohtlemine ei pruugi olla lapse huvidega

kooskotildelas Abielus paari puhul seda probleemi ei teki

Kolmandas peatuumlkis kaumlsitlesin LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdset kohtlemist

votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega Toumloumlst tuleb

selgelt vaumllja et ebavotilderdsel kohtlemisel ei ole otildeigustust ja see ei ole kooskotildelas lapse huvidega

Lapsel on otildeigus kahele vanemale ning oma tegelike vanemate tunnustamisele sotildeltumata

tegelike kasvatajate soost Laps peab igal juhul olema kaitstud sotildeltumata sellest kas tema

39

faktilised vanemad on oma suhted registreerinud votildei mitte kuna laps ei saa seda kuidagi

motildejutada Samasooliste paaride puhul on laps ebavotilderdses olukorras votilderreldes erisooliste

faktiliste vanematega elava lapsega LGBT peredes elavate laste kaitse on puudulik ja notildeuab

taumliustamist sotildeltumata siseriigi uumlhiskonna valmisolekust ning eelkotildeige tuleb seda kuumlsimust

lahendades tugineda lapse huvidele

40

Summary

Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family

has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost

importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex

couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good

example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of

the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex

and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection

Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their

real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same

way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any

avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is

prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of

the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court

of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state

The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family

members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of

the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent

are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship

is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered

their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the

death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to

the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no

significance in the case of a married couple

In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent

families compared to children living in families formed by persons of different sexes The

thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests

Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition

41

regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their

factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any

bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared

to children living with their factual parents of different sexes The protection of children

living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the

general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into

consideration in the first place when solving the problem

42

Kasutatud materjalide loetelu

Kasutatud kirjandus

Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009

Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in

International and Comparative Law Kluwer Law International 2002

Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or

Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008

Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika

EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of

Fundamental Rights of the European Union 2006

European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw

European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and

discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal

analysis 2010

Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012

Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia

Antwerp-Oxford 2005

Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st

Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009

Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family

Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008

Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of

Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law

Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007

Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad

sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007

43

Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine

praktikas Lastekaitse Liit 2005

Kasutatud normatiivmaterjal

Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303

Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification

Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their

family members to move and reside freely within the territory of the Member States

Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50

Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2

Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8

Perekonnaseadus RT I 27062012 12

Kasutatud internetiallikad

Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second

Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June

2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and

ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2

httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-

2pg-27

Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of

fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012

httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6

-2008-0479amplanguage=EN

European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working

Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties

Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007

httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf

44

GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf

Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-

10xls

Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest

httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise

+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf

Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61

Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012

httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused

Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012

httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed

Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta

Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-

perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta

Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk

32

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC

C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf

Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France

httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886

Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa

23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede

arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja

20perede20arengukava202012-2020pdf

The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010

httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf

Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and

What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10

httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019

45

Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri

httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool

iste_isikute_peresuhepdf

Viidatud kohtupraktika

EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa

EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa

EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria

EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits

EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola

EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95

EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria

TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009

TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010

27

Analuumluumlsin kaumlesolevas peatuumlkis eelkotildeige olukorda kus lapsel on kaks seaduslikku bioloogilist

vanemat vanemad on lahus ja laps elab uumlhe seadusliku vanemaga ja tema partneriga See

taumlhendab et lapsel on faktiliselt kolm isikut kes tema eest hoolt kannavad ja tema elust osa

votildetavad Lapsel on otildeiguslik side ainult kahe bioloogilise vanemaga ning vanema partneril kes

elab lapsega koos ja kasvatab last puudub otildeiguslik side lapsega Kui votilderrelda seda olukorda

heteroseksuaalse perekonnaga siis sellisel juhul on uuel partneril votildeimalus partneri last

lapsendada juhul kui teine lapsevanem annab notildeusoleku ja kui nad on abielus vastavalt

perekonnaseaduse sect152 lg1 Selle kohaselt katkeb lapsel otildeiguslik side uumlhe bioloogilise

vanemaga ja tekib see vanema partneriga Homoseksuaalsetel isikutel puudub selline

votildeimalus kuna partneri last saab lapsendada ainult abiellunud votildeotilderasvanem

Otildeiguslik side vanema partneriga puudub ka juhtumi puhul kus lapsel on ainult uumlks seaduslik

vanem ja teiselt bioloogiliselt vanemalt on vanemlikud otildeigused aumlra votildeetud votildei siis ei ole teine

bioloogiline vanem kindlaks tehtud Samas on heteroseksuaalsetel paaridel votildeimalik luua

otildeiguslikud suhteid lapse ja partneri vahel Abielu sotildelmides tekib vastavalt perekonnaseaduse

sect148 lg2 p2 partneril otildeigus lapsendada partneri laps varasematest suhetest Faktiliselt elab

laps kahe samasoolise vanemaga aga otildeiguslikult suhted on tal ainult uumlhe bioloogilise

vanemaga

Kolmas stsenaarium on nimetatutest kotildeige keerulisem Faktiliselt on lapsel kaks samasoolist

vanemat kellest otildeiguslik side on ainult bioloogilisega Samuti on lapsel kasuotildede votildei

kasuvend kelle bioloogiline vanem on tema bioloogilise vanema partner Sellises olukorras

puudub lapsel otildeiguslik suhe teise peres elava lapsega Sellelt pinnalt votildeib tekkida erinev

kohtlemine votilderreldes heteroseksuaalse perega kus partnerid saavad omavahel abielluda ja

lapsi lapsendada ning kus sellisel juhul on kotildeikidel peres kasvavatel lastel ja neid kasvatavatel

taumliskasvanutel omavaheline otildeiguslik side Ebavotilderdne kohtlemine tekib sellisel juhul punktis

mis puudutab laste omavahelist abiellumist (selle lubamist) Perekonnaseaduse sect 3 uumltleb et

isikud kelle sugulussuhe potildehineb lapsendamisel ei votildei omavahel abielluda Kaumlesoleva

seaduse sect 2 lotildeikes 1 nimetatud sugulussuhe potildehineb lapsendamisel antud juhul kaumlsitlen sect2

lg1 p2 venna ja otildee suhteid Heteroseksuaalse perekonna puhul tekib lastel lapsendamise

tagajaumlrjel otildeiguslik otildee ja venna suhe ehk siis neil ei ole lubatud omavahel abielluda kuid

28

samasoolistest isikutest moodustatud perekonna puhul saavad partnerite lapsed omavahel

hiljem abielu sotildelmida kuna nad ei ole otildeiguslikult uumlksteisega seotud Samuti tekib probleem

erinevate toetuste saamises kuna sellist kooslust ei nimetata seaduslikult perekonnaks

Hea naumlide on eelpool vaumllja toodud Viimsi kaasus Selle puhul oli uumlheks osapooleks

samasoolistest isikutest kooslus ning kaasatud oli kolm last kes kotildeik ei olnud omavahel

otildeiguslikult seotud Osapool taotles Viimsi vallavalitsuselt laste lasteaia- ja koolitoidu ning

sotildeiduotildeiguse tasuta saamist Viimsi vallavalitsuse 12062009 korraldusega nr 373 jaumleti

kaebaja taotlused rahuldamata kuid Viimsi vallavolikogu maumlaumlrus nr 16 ei sisalda perekonna

totildelgendust ega kitsendavat saumltet mis taumlpsustaks mis soost peavad olema vanemad ja mis

otildeiguslik side vanemate ja laste vahel eksisteerib49

Samuti tekib probleem miks uumlhes

leibkonnas elavad faktilised otildede ja vend ei ole lapsega seaduslikult seotud ning ei kuulu lapse

perekonda Hetkel ei ole Eesti seadustes perekonna motildeiste defineeritud See taumlhendab et

samasoolises perekonnas elav laps ja tema bioloogilise vanema partneri lapsed ei ole

omavahel otildede ja vend kuid abiellunud erisoolise paari puhul oleks

232 Euroopa Liit ja Inimotildeiguste Kohus

Euroopa Inimotildeiguste Kohus tegi kohtuotsusega X ja teised vs Austria suure sammu laste

otildeiguste ja nende samasooliste vanemate probleemi lahendamisel ja naumlitas nii kaasaegseid

seisukohti Kaasuse taotlejateks olid kaks naissoost isikut kelle peres oli laps ning uumlks

taotleja soovis lapsendada partneri bioloogilist last Laps oli suumlndinud vaumlljaspool abielu ja

ainult lapse bioloogilisel emal oli lapse hooldusotildeigus Selle juhtumi puhul oli lapsel ka

bioloogiline isa kes maksis regulaarselt lapse elatist ning keeldus lapse ema partnerile

adopteerimisotildeiguse andmisest

Austria seaduste jaumlrgi kaotaks lapse ema partneri lapse adopteerimise puhul otildeigused lapse

suhtes kuid isa otildeigused oleksid tagatud Seega ei olnud lapsendamine Austria seisukohast

votildeimalik Taotlejad soovisid oma faktilise pere otildeiguslikku tunnustamist ning lapse

bioloogilise ema partneri tunnistamist lapse vanemana lapse bioloogilise isa asemel Austria

49

Inimotildeigused Eestis (viide 8) lk 141-143

29

seaduste jaumlrgi oli votildeimalik partneri last lapsendada nii abiellunud paaridele kui ka

mitteabiellunud heteroseksuaalsetele paaridele kes elavad stabiilses suhtes Kohus toob

punktis 95 selgelt vaumllja et samasooliste isikute stabiilne kooselu kuulub perekonna motildeiste

alla taumlpselt samamoodi nagu stabiilne erisooliste isikute kooselu Samuti leiab kohus et laps

kes elab oma bioloogilise vanema ja tema partneriga kes motildelemad kannavad tema eest hoolt

kuulub ka perekonda ja kotildeik kolm isikut peavad olema kaitstud artikkel 8 taumlhenduses ning

kuuluvad uumlheskoos perekonna motildeiste alla Sellist kooslust ei tohi diskrimineerida votilderreldes

erisooliste isikutest moodustatud perekonnaga ning antud kaasuse puhul on tegemist artikkel

14 koosmotildejus artikkel 8-ga rikkumisega

Antud kaasuse puhul leidis kohus et taotlejad sealhulgas uumlhe taotleja laps elasid kooselus

mis on vaumlga sarnane kooseluga mida elavad abiellunud heteroseksuaalsed isikud kus uumlks

abikaasa soovib lapsendada teise abikaasa last Vahe on selles et samasooline paar ei votildei

abielluda ja saab vaid omavahelised suhted registreerida Selline registreerimine ei anna

votildeimalust partneri last lapsendada kuna Austria seadustega pole lubatud lapsendamine

registreeritud partneritele Taotlejad ei olnud registreeritud see andis neile votildeimaluse partneri

last lapsendada kuna Austria seadusandlus lubab stabiilses registreerimata kooselus elavatel

heteroseksuaalsetel paaridel partneri lapse adopteerida Kohus leidis et antud kaasuse puhul

ei olnud artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumist mis kaumlsitleb abiellunud

heteroseksuaalsete isikutega kus uumlks abikaasa tahab lapsendada teise abikaasa bioloogilist

last vaid oli artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumine votilderreldes heteroseksuaalsete

faktiliste kooslustega kus uumlks partner tahab lapsendad teise partneri last

Otsuse poolt olnud kohtunikud leidsid et konventsioon ei kohusta liikmesriike andma otildeigust

mitteabiellunud paaridele partneri lapse lapsendamiseks Kuid kui selline otildeigus on olemas

siis ei ole samasooliste paaride diskrimineeriv kohtlemine lubatud Erinev kohtlemine ei ole

potildehjendatud kuna see ei ole lapse otildeiguste kaitseks vajalik Kohus ei votildetnud vastu ka Austria

vastuvaumlidet et selles kuumlsimuses puudub Euroopas uumlhine arvamus ning seetotildettu tuleks

kuumlsimuse lahendamine jaumltta riigi paumldevusse50

50

EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria

30

3 LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes erinevast

soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega

Laste ja nende perede otildeiguslikus kaitses on kaks erinevad teed Iga riik aktsepteerib igal juhul

seda et igal lapsel on kaks bioloogilist vanemat ehk siis mees ja naine kes on lapse eostanud

bioloogilisel teel votildei kunstliku viljastamise abil Sotildeltumata vanemate votildei lapse tahtest

eksisteerib kaks erinevast soost isikut kellel peaks igal juhul olema lapse suhtes teatavad

otildeigused ning lapsel peaksid olema otildeigused oma vanemate suhtes Teisalt peab kaitsma lapse

otildeigusi ka tema faktilises perekonnas see taumlhendab perekonnas kus laps pikaajaliselt elab

Sellisel juhul peavad motildelemal faktilisel vanemal olema lapse igapaumlevase uumllalpidamise osas

otildeigused ja kohustused51

Tuginedes uumllaltoodud faktidele votildeib vaumlita et lapse huvisid

arvestades on oluline kaitsta lapse otildeigusi tema tegelikus perekonnas sest just faktilised

vanemad votildetavad lapse elust kotildeige enam osa ning kannavad lapse uumlle igapaumlevaselt hoolt ning

see ei sotildeltu neid omavahel siduvatest bioloogilistest sidemetest

Kotildeik eelpool toodu totildeendab et homoseksuaalsetes suhetes elava lapse vanema partneril ja

lapsel ei eksisteeri omavahelisi otildeiguslikke suhteid ja puudub ka votildeimalus neid suhteid luua

kuna partner ei saa lapsendada teise partneri last Tekib olukord kus lapse otildeigused oma

seadusliku vanema partneri suhtes puuduvad ning selline olukord ei taga lapsele piisavat

kaitset

Nii samasooliste isikute kui ka erisooliste isikute kooselu kuhu on kaasatud lapsed peavad

olema eraldi reguleeritud

Miks ei saa laps olla samamoodi kaitstud nagu abielus paari laps52

See on otildeiguslik probleem

mis on jaumlaumlnud Eestis seni lahenduseta Vastavalt UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsioonile on

kotildeik lapsed votilderdsed sotildeltumata soost ja rahvusest sotildeltumata sellest kas nad elavad motildelema

51

Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 14-15 52

Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia

Antwerp-Oxford 2005 lk 291

31

vanemaga uumlksikvanemaga kas nad on suumlndinud registreeritud abielus votildei mitte53

Konventsioon kaumlsitleb last otildeigussubjektina ja taumlheldab et laps on ise oma otildeiguste teostaja54

Konventsioon kehtestab ka lapse ja riigi omavahelise suhte See taumlhendab et riigil ega

vanemal pole lapse uumlle omanikuotildeigust last vaadeldakse indiviidina kellel on omad

inimotildeigused mis on taumlpselt samasugused kui igal taumliskasvanul Samuti annab konventsioon

motildeista et votildeib tekkida konflikt lapse huvide ja vanemate votildei uumlhiskonna huvide vahel

Sellised konfliktid peab lahendama laste huvidega arvestades neid esile totildestes Laste huvid

defineeritakse tulenevalt konventsioonist mille jaumlrgi on olulised naumliteks otildeigus haridusele

otildeigus perekonnaelule ning otildeigus olla kuulatud ja austatud indiviidina55

Vastavalt

konventsiooni artikkel 18-le on vanematel esimene vastutus laste kasvatamise ja arengu eest

ehk siis vanemad on laste otildeiguste tagajad kasvatajad kaitsjad ja hoolitsejad

Konventsiooni keelekasutusest tuleneb see et termin bdquovanemldquo votildeib ka viidata paljudele

erinevatele peremudelitele mis kaasaegses maailmas eksisteerivad Naumliteks votildeib tuua

konventsiooni artikkel 5-e mis viitab laiendatud perekonna taumlhendusele UumlRO Lapse Otildeiguste

Konventsioon toob vaumllja ka perekonna taumlhtsuse Nimetatakse lapse otildeigust perekonnale see

taumlhendab uumlldiselt otildeigust vanematele ja otildeigust olla perekonnaliige See iseloomustab ka tervet

konventsiooni56

Laps ei saa tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest partneritest

koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes UumlRO Lapse Otildeiguste

Konventsiooni artiklis 2 p1 on saumltestatud et osalisriigid peavad tagama nende jurisdiktsiooni

all olevatele lastele kotildeik konventsioonis saumltestatud otildeigused ja kohustused sotildeltumata lapse ja

tema vanema votildei seadusliku hooldaja rassist soost keelest usust votildei muudest tingimustest

53

Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61

(18012013) 54

Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012

httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused

55 Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and What it

Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10 httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019

(06052013)

56 Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine praktikas

Lastekaitse Liit 2005 lk 71-74

32

Jaumlrelikult on erisoolisest perekonnast lapse ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes samasoolises

perekonnas kasvava lapsega konventsiooni taumlhenduses lubamatu ja sobimatu57

Samuti annab konventsiooni artikkel 2 p2 riigile positiivse otildeiguse votildetta kasutusele sobilikud

meetmed laste votilderdsete otildeiguste tagamiseks Kui raumlaumlgitakse homoseksuaalsetele paaridele

uumlheskoos laste kasvatamise otildeiguse andmisest siis mainitakse sageli laste huvidega

arvestamist Siin votildeib tuua naumliteks Gas ja Dubois vs Prantsusmaa kaasuse jt Selles

valdkonnas on naumlha ilmselget arengut esimesed Euroopa riigid mis lubasid samasoolisel

inimesel partneri lapse adopteerida olid Taani (1999) Island (2000) Norra (2001) ja Rootsi

(2003) Nendes riikides on otildeiguslikud reformid toimunud aastatel 1993-2003 Alates 2009

aastast on Soomes lubatud samasoolisel isikul oma partneri last adopteerida Eeliseks on kui

partnerid elavad registreeritud kooselus ja mittebioloogiline vanem on lapse sotsiaalne vanem

ehk tegelik vanem Nendes riikides saab samasooliste vanemate peres elav laps peale

lapsendamist taumlieliku sotsiaal- otildeigus- ja majandusliku kaitse ja samuti tagab see lapse otildeiguse

motildelemale seaduslikule ja sotsiaalsele vanemale Selline otildeiguslik areng naumlitab ka seda et

vanemate seksuaalne saumlttumus votildei sugu ei ole lapse huvide arvestamisel taumlhtis

Areng nendes riikides naumlitab ka seda et perekond koosneb lapsest ja kahest taumliskasvanud

isikust (sotildeltumata soost) Lapsel kes elab sellises perekonnas tekib otildeigus kahele seaduslikule

vanemale ja see annab talle votilderdse kaitse votilderreldes lapsega kes elab heteroseksuaalses peres

Selline areng naumlitab meile mis on kaasaaegne perekond58

See kotildeik taumlhendab et lapsel kes kasvab samasoolises perekonnas peavad olema

samasugused otildeigused nagu ta kasvaks erisooliste vanemate perekonnas kus partnerid kas on

votildei ei ole abielus Lapsel on otildeigus perekonna- ja eraelu kaitsmisele Euroopa Inimotildeiguste

Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ja samuti on tal otildeigus olla mitte diskrimineeritud

vastavalt sama konventsiooni artikkel 14-le Paraku naumleme erinevat suhtumist votilderreldes

lapsega kes elab perekonnas kus vanemad on heteroseksuaalsed Lapsel on vaja otildeigust

57

Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 29 58

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in Europe

National Cross-Border and European Perspectives 2012 lk 102-103120-122

33

perekonna kaitsele ja votildeimalust seadustada oma suhted mitte ainult bioloogilise vanemaga

vaid ka bioloogilise vanema partneriga Kui bioloogiline vanem ja partner on

heteroseksuaalsetes suhetes saab laps motildelema poole notildeusolekuga tagada enda otildeiguse olla

lapsendatud ja luua perekond Kui bioloogiline vanem ja tema partner on homoseksuaalsetes

suhetes siis isegi juhul kui motildelemad pooled on notildeus ei saa laps kasutada oma otildeigust olla

lapsendatud ja luua perekonda kui see ei ole vastuolus tema huvidega Riik arvestab lapse

huve eelkotildeige lapsendamisele lubatavuse kuumlsimuses

Selleks et aru saada partneri otildeigustest lapse suhtes peab enne defineerima kes on partner

lapse jaoks seaduse motildettes Perekonnaseadus annab meile kolm erinevat suhet lapse vanem

votildeotilderasvanem ehk lapse vanemaga abiellunud isik ning kasuvanem ehk isik kes ei ole

vanem ega votildeotilderasvanem vaid isik kes tegelikult last kasvatab Teda votildeib nimetada ka

faktiliseks vanemaks59

Sellest tuleneb et partner on kasuvanem Perekonnaseadust vaadeldes

votildeib oumlelda et kasuvanemal on kasulapse suhtes minimaalsed otildeigused samuti on lapse

otildeigused kasuvanema suhtes minimaalsed ja mitte taumlielikud

Ka Eesti Lastevanemate Liit on seisukohal et laste otildeigused ei ole piisavalt kaitstud seetotildettu

soovivad nad laste otildeiguste tugevdamist olukorras kus uumlks vanematest ei ole bioloogiline

vanem60

Samasooliste paaride puhul on partner faktiline vanem Lastekaitse Liidu president

Loone Ots on seisukohal et laps peab olema turvatud ja kaitstud nagu seda notildeuab Lastekaitse

Konventsioon Samuti arvab ta et samasooliste kooselu seadustamine on tervitatav samm

votilderdotildeiguslikkuse uumlhiskonda Laps satub vaumlgivalla ja hooletuse ohvriks nii samasoolises kui

erisoolises perekonnas seega peaksid tema otildeigused olema votildeimalikult efektiivselt kaitstud

motildelemal juhtumil Uumlhe votildeimaliku seisukoha jaumlrgi peaks samasoolistele peredele andma

lapsendamisotildeiguse erandjuhul see peab olema selgelt lapse huvides ning iga juhtumi puhul

arvestatakse konkreetseid asjaolusid ja teatud vanusest ka lapse notildeusolekut See aitaks vaumlltida

lapse lastekodusse sattumist laps peaks kasvama peres mitte uumlkskotildeik kui haumlsti varustatud

59

Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Edgar Salumaa Juridika

httpwwwjuridicaeejuridica_etphpdocument=etarticles1995123599PRNprvphp 60

Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest lk 3

httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise+koosel

uga+seotud+ettepanekutestpdf (18012013)

34

lastekodus Lastekaitse Liit on seisukohal et laps peab olema kaitstud ja Eesti laps peab

olema otildennelik vaatamata lapse kasvatajate soost61

Naumliteks votildeib tuua EIOtildeK kohtuotsuse Gas

ja Dubois v Prantsusmaa mille puhul kohtuniku eriarvamusel on samasoolises perekonnas

kasvatatav laps erinevas olukorras votilderreldes erisooliste taumliskasvanutega uumlhes peres kasvava

lapsega62

Eesti Potildehiseadus saumltestab ja tunnustab perekonna kaitset ja samuti peetakse potildehiseaduse jaumlrgi

oluliseks laste kasvatamist ning vanematele antakse mitte ainult luba vaid ka kohustus oma

lapsi kasvatada Mainitakse ka riigi kohustust perekonda laste kasvatamisel abistada Riigi

kohustuseks on luua lapsevanematele votildeimalused oma laste kasvatamiseks ja tagada laste

potildehivajadused63

Laps on homoseksuaalses peres kasvades erinevas olukorras votilderreldes heteroseksuaalses

peres kasvava lapsega Viimasel juhul on motildelemal vanemal otildeigus taotleda erinevaid

perekonna- ja laste kasvatamistoetusi kuna motildelemad vanemad votildeivad seadusjaumlrgselt end

lapsevanemana registreerida (bioloogiline vanem lapsendamine) Samasooliste partnerite

puhul on toetuste saamine raskendatud votildei ei ole uumlldse votildeimalik naumliteks votildeib tuua Viimsi

kaasuse probleemi Nii ei saa laps kes kasvab peres kahe samasoolise vanemaga vanemate

kaudu samalaadset riigipoolset toetust Kaasuses X Y ja Z vs Suurbritannia toob Inimotildeiguste

Kohus selgelt vaumllja et inimotildeiguste konventsioon votildeib olla totildelgendatud erinevalt ja perekonna

kaitse laieneb mitte ainult abiellunud paaridele vaid ka de facto peredele

Alati peab arvesse votildetma mitut erinevat faktorit kui kaua kaks taumliskasvanud isikut (sotildeltumata

soost) koos elanud on kas isikud elavad uumlhes leibkonnas kas nad soovivad votildei ei soovi lapsi

koos kasvatada64

Arvatakse et perekonna autentne tunnus on uumlhine laste kasvatamise otildeigus

61

Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012 httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed ( 21012012)

62 Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa 23032012

httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420 (22012013) 63

Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad sotsiaaltoetused ja ndash

teenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007 lk 29 64

Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in International

and Comparative Law Kluwer Law International 2002 lk 261

35

Seega peab uumlhine laste kasvatamisotildeigus olema identselt kaumlttesaadav nii heteroseksuaalsetele

kui ka samasoolistele paaridele Kui erisoolistel paaridel on otildeigus lapsi uumlhiselt kasvatada ilma

registreerimiseta siis peab selline otildeigus olema tagatud ka samasoolistele partneritele65

Eestis puudub spetsialiseerunud organ mis teostaks jaumlrelvalvet laste otildeiguste tagamise uumlle

Seda funktsiooni teostavad erinevad organid koostoumloumls Nendeks kohalik omavalitsus

maavalitsus otildeiguskantsler ja teised66

Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas nr 6-

81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute puumlsiv kooselu kuulub

perekonnapotildehiotildeiguse kaitse alla aga Eestis ei ole selline kooselu reguleeritud ja seetotildettu tuleb

luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Samuti puudub lapsendamist ja

hooldusotildeigust puudutav regulatsioon mis tagaks laste huvide arvestamise samasooliste

paaride puhul Partneril puudub lapsendamise votildeimalus ja see annab hooldusotildeiguse ainult

uumlhele vanemale kuid partnerid elavad koos lapsega ja motildelemad peaksid lapse eest vastutama

ja tema eest kandma hoolt Selline olukord votildeib tuua probleeme lapse hooldamisotildeiguse

teostamisel uumlhe partneri surma korral votildei juhul kui seaduslik lapsevanem ei saa mingil

potildehjusel pikemaajaliselt hooldusotildeigust teostada Samuti pole tagatud partneri otildeigus last edasi

kasvatada kui seaduslik vanem sureb

Probleem on ka uumluumlrisuhetes Votildelaotildeigusseaduse sect289 saumltestab et eluruumi uumluumlrnikul on otildeigus

uumluumlriruumides majutada oma abikaasat alaealisi lapsi ja toumloumlvotildeimetuid vanemaid ilma

uumluumlrileandja notildeusolekuta67

Juhul kui uumluumlrilevotildetja on lapse vanema partner siis ei saa

uumluumlrileandja notildeusolekuta eluruumis majutada last ega tema seaduslikku vanemat Sellega

satub laps ebasoodsasse olukorda votilderreldes lapsega kes elab perekonnas kus motildelemad

partnerid on tema seaduslikud vanemad Lapse eluruumides viibimine sotildeltub uumluumlrileandja

tahtest

65

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs (viide 58) lk 92 66

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava

2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20per

ede20arengukava202012-2020pdf (16022013) 67

Otildeiguskantsler ( viide 3) lk 1 5

36

Laste staatus samasoolistes paarides on laumlbi aegade olnud nagu Pandora laegas Alati on olnud

arusaadav aktsepteeritud ja isegi notildeutud et lapsel peab olema kaks vanemat aga nuumluumldseks on

see arenenud selles suunas et lapsel votildeib olla kaks ema kaks isa votildei isegi kolm vanemat

2007 aastal andis Ontario Kohus oma otsuses AA vs BB ONCA 268

selles kuumlsimuses uue

arengu Selle kaasuse puhul vaumlrbasid kaks homoseksuaalset stabiilses suhtes elavat naist oma

meessoost sotildebra lapse bioloogiliseks eostamiseks Lapse suumlndides olid tema seaduslikeks

vanemateks bioloogiline ema ja bioloogiline isa Bioloogilise ema samasooline partner oli

sellises situatsioonis lapse faktiline vanem taumlitis lapse teise ema rolli ja kandis suurt osa lapse

kasvatamises Kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngisid lapse elus vaumlga olulist rolli ja kandsid lapse

eest hoolt Lapse bioloogilise ema samasooline partner leidis et tal peaksid olema lapse

suhtes samuti seaduslikud otildeigused ja kohustused ning ta poumloumlrdus kohtusse nende otildeiguste ja

kohustuste saamiseks Kohus leidis et kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngivad lapse elus vaumlga suurt

rolli ja lapse otildeiguste tagamise seisukohalt on oluline et kotildeik kolm oleksid tema seaduslikud

vanemad

Kohus arvestas lapse huvidega ning see on selle kaasuse puhul kotildeige olulisem Kohus

otsustas et kotildeik kolm taumliskasvanut peavad olema seaduslike vanematena registreeritud ning

seelaumlbi sai laps kolm seaduslikku vanemat Nimetatud kaasus totildei samasooliste vanemate ja

sellistes peredes elavate laste probleemide osas taumliesti uue arengu Selliseid arenguid jaumllgides

votildeib oletada et ka teised riigid votildetavad Orlando kaasuse arvesse ja hakkavad seda jaumlrgima

Perekonna ja vanema staatuse kontseptsioon on viimase aja jooksul teinud laumlbi suured

muutused ja arengud avardanud piire ja haumlgustanud nende motildeistete traditsioonilist taumlhendust

Niisiis votildeib oletada et laumlhitulevikus toimuvad seadusandluses muudatused mille kohaselt ei

arvestata vanema staatuse saamisel enam vanemate seksuaalse saumlttumuse ja arvuga Selle

asemel votildeetakse arvesse eelkotildeige lapse huvid Selline olukord peaks viima selleni et tagatud

on taumlielik votilderdsus ja vaumllistatud diskrimineerimine Seda propageerib praegusel ajal Euroopa

Inimotildeiguste Konventsiooni artikkel 14

68

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and ROSENBERG

JJA AA v BB 2007 ONCA 2 httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

37

Tihtipeale sotildeltub lapse otildeiguslik staatus perekonnas sellest milline on temaga koos elavate

taumliskasvnanute suhte otildeiguslik staatus ndash sellest kas tegemist on abielu votildei registreeritud

kooseluga On oluline ka maumlrgata et vaumlga paljud riigid on laste kaitse tagamise eesmaumlrgil

avanud samasooliste paaride jaoks votildeimaluse oma suhteid registreerida Selle kaudu on neil

votildeimalus lapsi uumlheskoos lapsendada votildei siis on uumlhel partneril votildeimalik lapsendada partneri

laps Naumliteks Rootsis saavad lapsendamise puhul sarnase otildeigusliku staatuse nii paarid kes on

oma suhted kooseluna registreerinud kui ka abielus olevad erisoolised paarid

Norra ja Sakasamaa lubavad neil paumlevil registreeritud kooselus elavatel samasoolistel isikutel

lapsendada oma partneri lapse Siin tuleb aga silmas pidada et tegemist on siseriiklike

seadustega mis ei garanteeri nende rahvusvahelist tunnustamist Perekonna seisukohalt

taumlhendab see seda et nii lastel kui tema vanematel votildeivad tekkida otildeiguslikud probleemid

vaumlljaspool riiki juhul kui teises riigis ei kehti sarnased seadused69

Euroopa Liidu otildeigus

perekonnaotildeiguse valdkonnas notildeuab uumlhtlustamist ja liigub kiirelt sinnapoole Kindlasti on

vajalik demokraatlik ja selge lahendus mis hakkaks potildehinema Euroopa Inimotildeiguste

Konventsioonil

69

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family Law

Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008 lk 101-110

38

Kokkuvotildete

Uurimistoumlouml kaumligus olen jotildeudnud jaumlreldusele et kuigi Eestis ei ole perekonna motildeiste

defineeritud on selle motildeiste seadusaktidesse sisse viimine aumlaumlrmiselt oluline nii erisooliste kui

ka samasooliste paariride ja nendega koos elavate laste perekonnakaitse otildeiguse tagamiseks

Viimsi kaasus on vaumlga hea naumlide Eesti seadusandlusest Tuginedes Euroopa Liidu otildeigusele ja

Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtukaasustele olen jotildeudnud jaumlreldusele et teatud juhtudel

peavad nii erisooliste kui ka samasooliste paaride pered koos lastega votildei ilma kuuluma

perekonna kaitse alla Samuti peab registreerimata kooselus paari peres elav laps kuuluma

oma tegelike vanematega uumlhte perekonda ning olema kaitstud perekonna motildeiste taumlhenduses

taumlpselt samamoodi kui laps kes elab registreeritud kooselu sotildelminud faktiliste vanematega

Igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja diskrimineerimine mis potildehineb isikute

sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud Euroopa Liidu liikmesriigid ei tohi perekonna ja

uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise potildehjuseks nimetada Euroopa

Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta

perekonnaeluna millel on riiklik kaitse

Teine peatuumlkk naumlitas et hetkel votildeivad lapsel tekkida perekonnaliikmetega erinevad otildeiguslikud

suhed Perekonnaliige ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem seega on tema otildeigused lapse

suhtes ja lapse otildeigused faktilise vanema vastu piiritletud Faktiliste vanematega kes ei ole

oma suhteid registreerinud koos elav laps on ebavotilderdses olukorras votilderreldes lapsega kes elab

faktiliste vanematega kes on oma suhteid registreerinud Nii tekib lapse lastekodusse

sattumise oht naumliteks bioloogilise vanema surma puhul kui teisel faktilisel vanemal

puuduvad lapse uumlle vanemlikud otildeigused Selline kohtlemine ei pruugi olla lapse huvidega

kooskotildelas Abielus paari puhul seda probleemi ei teki

Kolmandas peatuumlkis kaumlsitlesin LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdset kohtlemist

votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega Toumloumlst tuleb

selgelt vaumllja et ebavotilderdsel kohtlemisel ei ole otildeigustust ja see ei ole kooskotildelas lapse huvidega

Lapsel on otildeigus kahele vanemale ning oma tegelike vanemate tunnustamisele sotildeltumata

tegelike kasvatajate soost Laps peab igal juhul olema kaitstud sotildeltumata sellest kas tema

39

faktilised vanemad on oma suhted registreerinud votildei mitte kuna laps ei saa seda kuidagi

motildejutada Samasooliste paaride puhul on laps ebavotilderdses olukorras votilderreldes erisooliste

faktiliste vanematega elava lapsega LGBT peredes elavate laste kaitse on puudulik ja notildeuab

taumliustamist sotildeltumata siseriigi uumlhiskonna valmisolekust ning eelkotildeige tuleb seda kuumlsimust

lahendades tugineda lapse huvidele

40

Summary

Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family

has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost

importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex

couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good

example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of

the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex

and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection

Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their

real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same

way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any

avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is

prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of

the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court

of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state

The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family

members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of

the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent

are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship

is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered

their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the

death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to

the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no

significance in the case of a married couple

In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent

families compared to children living in families formed by persons of different sexes The

thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests

Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition

41

regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their

factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any

bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared

to children living with their factual parents of different sexes The protection of children

living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the

general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into

consideration in the first place when solving the problem

42

Kasutatud materjalide loetelu

Kasutatud kirjandus

Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009

Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in

International and Comparative Law Kluwer Law International 2002

Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or

Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008

Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika

EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of

Fundamental Rights of the European Union 2006

European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw

European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and

discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal

analysis 2010

Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012

Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia

Antwerp-Oxford 2005

Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st

Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009

Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family

Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008

Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of

Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law

Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007

Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad

sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007

43

Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine

praktikas Lastekaitse Liit 2005

Kasutatud normatiivmaterjal

Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303

Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification

Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their

family members to move and reside freely within the territory of the Member States

Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50

Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2

Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8

Perekonnaseadus RT I 27062012 12

Kasutatud internetiallikad

Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second

Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June

2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and

ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2

httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-

2pg-27

Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of

fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012

httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6

-2008-0479amplanguage=EN

European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working

Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties

Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007

httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf

44

GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf

Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-

10xls

Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest

httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise

+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf

Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61

Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012

httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused

Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012

httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed

Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta

Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-

perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta

Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk

32

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC

C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf

Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France

httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886

Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa

23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede

arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja

20perede20arengukava202012-2020pdf

The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010

httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf

Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and

What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10

httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019

45

Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri

httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool

iste_isikute_peresuhepdf

Viidatud kohtupraktika

EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa

EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa

EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria

EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits

EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola

EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95

EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria

TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009

TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010

28

samasoolistest isikutest moodustatud perekonna puhul saavad partnerite lapsed omavahel

hiljem abielu sotildelmida kuna nad ei ole otildeiguslikult uumlksteisega seotud Samuti tekib probleem

erinevate toetuste saamises kuna sellist kooslust ei nimetata seaduslikult perekonnaks

Hea naumlide on eelpool vaumllja toodud Viimsi kaasus Selle puhul oli uumlheks osapooleks

samasoolistest isikutest kooslus ning kaasatud oli kolm last kes kotildeik ei olnud omavahel

otildeiguslikult seotud Osapool taotles Viimsi vallavalitsuselt laste lasteaia- ja koolitoidu ning

sotildeiduotildeiguse tasuta saamist Viimsi vallavalitsuse 12062009 korraldusega nr 373 jaumleti

kaebaja taotlused rahuldamata kuid Viimsi vallavolikogu maumlaumlrus nr 16 ei sisalda perekonna

totildelgendust ega kitsendavat saumltet mis taumlpsustaks mis soost peavad olema vanemad ja mis

otildeiguslik side vanemate ja laste vahel eksisteerib49

Samuti tekib probleem miks uumlhes

leibkonnas elavad faktilised otildede ja vend ei ole lapsega seaduslikult seotud ning ei kuulu lapse

perekonda Hetkel ei ole Eesti seadustes perekonna motildeiste defineeritud See taumlhendab et

samasoolises perekonnas elav laps ja tema bioloogilise vanema partneri lapsed ei ole

omavahel otildede ja vend kuid abiellunud erisoolise paari puhul oleks

232 Euroopa Liit ja Inimotildeiguste Kohus

Euroopa Inimotildeiguste Kohus tegi kohtuotsusega X ja teised vs Austria suure sammu laste

otildeiguste ja nende samasooliste vanemate probleemi lahendamisel ja naumlitas nii kaasaegseid

seisukohti Kaasuse taotlejateks olid kaks naissoost isikut kelle peres oli laps ning uumlks

taotleja soovis lapsendada partneri bioloogilist last Laps oli suumlndinud vaumlljaspool abielu ja

ainult lapse bioloogilisel emal oli lapse hooldusotildeigus Selle juhtumi puhul oli lapsel ka

bioloogiline isa kes maksis regulaarselt lapse elatist ning keeldus lapse ema partnerile

adopteerimisotildeiguse andmisest

Austria seaduste jaumlrgi kaotaks lapse ema partneri lapse adopteerimise puhul otildeigused lapse

suhtes kuid isa otildeigused oleksid tagatud Seega ei olnud lapsendamine Austria seisukohast

votildeimalik Taotlejad soovisid oma faktilise pere otildeiguslikku tunnustamist ning lapse

bioloogilise ema partneri tunnistamist lapse vanemana lapse bioloogilise isa asemel Austria

49

Inimotildeigused Eestis (viide 8) lk 141-143

29

seaduste jaumlrgi oli votildeimalik partneri last lapsendada nii abiellunud paaridele kui ka

mitteabiellunud heteroseksuaalsetele paaridele kes elavad stabiilses suhtes Kohus toob

punktis 95 selgelt vaumllja et samasooliste isikute stabiilne kooselu kuulub perekonna motildeiste

alla taumlpselt samamoodi nagu stabiilne erisooliste isikute kooselu Samuti leiab kohus et laps

kes elab oma bioloogilise vanema ja tema partneriga kes motildelemad kannavad tema eest hoolt

kuulub ka perekonda ja kotildeik kolm isikut peavad olema kaitstud artikkel 8 taumlhenduses ning

kuuluvad uumlheskoos perekonna motildeiste alla Sellist kooslust ei tohi diskrimineerida votilderreldes

erisooliste isikutest moodustatud perekonnaga ning antud kaasuse puhul on tegemist artikkel

14 koosmotildejus artikkel 8-ga rikkumisega

Antud kaasuse puhul leidis kohus et taotlejad sealhulgas uumlhe taotleja laps elasid kooselus

mis on vaumlga sarnane kooseluga mida elavad abiellunud heteroseksuaalsed isikud kus uumlks

abikaasa soovib lapsendada teise abikaasa last Vahe on selles et samasooline paar ei votildei

abielluda ja saab vaid omavahelised suhted registreerida Selline registreerimine ei anna

votildeimalust partneri last lapsendada kuna Austria seadustega pole lubatud lapsendamine

registreeritud partneritele Taotlejad ei olnud registreeritud see andis neile votildeimaluse partneri

last lapsendada kuna Austria seadusandlus lubab stabiilses registreerimata kooselus elavatel

heteroseksuaalsetel paaridel partneri lapse adopteerida Kohus leidis et antud kaasuse puhul

ei olnud artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumist mis kaumlsitleb abiellunud

heteroseksuaalsete isikutega kus uumlks abikaasa tahab lapsendada teise abikaasa bioloogilist

last vaid oli artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumine votilderreldes heteroseksuaalsete

faktiliste kooslustega kus uumlks partner tahab lapsendad teise partneri last

Otsuse poolt olnud kohtunikud leidsid et konventsioon ei kohusta liikmesriike andma otildeigust

mitteabiellunud paaridele partneri lapse lapsendamiseks Kuid kui selline otildeigus on olemas

siis ei ole samasooliste paaride diskrimineeriv kohtlemine lubatud Erinev kohtlemine ei ole

potildehjendatud kuna see ei ole lapse otildeiguste kaitseks vajalik Kohus ei votildetnud vastu ka Austria

vastuvaumlidet et selles kuumlsimuses puudub Euroopas uumlhine arvamus ning seetotildettu tuleks

kuumlsimuse lahendamine jaumltta riigi paumldevusse50

50

EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria

30

3 LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes erinevast

soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega

Laste ja nende perede otildeiguslikus kaitses on kaks erinevad teed Iga riik aktsepteerib igal juhul

seda et igal lapsel on kaks bioloogilist vanemat ehk siis mees ja naine kes on lapse eostanud

bioloogilisel teel votildei kunstliku viljastamise abil Sotildeltumata vanemate votildei lapse tahtest

eksisteerib kaks erinevast soost isikut kellel peaks igal juhul olema lapse suhtes teatavad

otildeigused ning lapsel peaksid olema otildeigused oma vanemate suhtes Teisalt peab kaitsma lapse

otildeigusi ka tema faktilises perekonnas see taumlhendab perekonnas kus laps pikaajaliselt elab

Sellisel juhul peavad motildelemal faktilisel vanemal olema lapse igapaumlevase uumllalpidamise osas

otildeigused ja kohustused51

Tuginedes uumllaltoodud faktidele votildeib vaumlita et lapse huvisid

arvestades on oluline kaitsta lapse otildeigusi tema tegelikus perekonnas sest just faktilised

vanemad votildetavad lapse elust kotildeige enam osa ning kannavad lapse uumlle igapaumlevaselt hoolt ning

see ei sotildeltu neid omavahel siduvatest bioloogilistest sidemetest

Kotildeik eelpool toodu totildeendab et homoseksuaalsetes suhetes elava lapse vanema partneril ja

lapsel ei eksisteeri omavahelisi otildeiguslikke suhteid ja puudub ka votildeimalus neid suhteid luua

kuna partner ei saa lapsendada teise partneri last Tekib olukord kus lapse otildeigused oma

seadusliku vanema partneri suhtes puuduvad ning selline olukord ei taga lapsele piisavat

kaitset

Nii samasooliste isikute kui ka erisooliste isikute kooselu kuhu on kaasatud lapsed peavad

olema eraldi reguleeritud

Miks ei saa laps olla samamoodi kaitstud nagu abielus paari laps52

See on otildeiguslik probleem

mis on jaumlaumlnud Eestis seni lahenduseta Vastavalt UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsioonile on

kotildeik lapsed votilderdsed sotildeltumata soost ja rahvusest sotildeltumata sellest kas nad elavad motildelema

51

Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 14-15 52

Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia

Antwerp-Oxford 2005 lk 291

31

vanemaga uumlksikvanemaga kas nad on suumlndinud registreeritud abielus votildei mitte53

Konventsioon kaumlsitleb last otildeigussubjektina ja taumlheldab et laps on ise oma otildeiguste teostaja54

Konventsioon kehtestab ka lapse ja riigi omavahelise suhte See taumlhendab et riigil ega

vanemal pole lapse uumlle omanikuotildeigust last vaadeldakse indiviidina kellel on omad

inimotildeigused mis on taumlpselt samasugused kui igal taumliskasvanul Samuti annab konventsioon

motildeista et votildeib tekkida konflikt lapse huvide ja vanemate votildei uumlhiskonna huvide vahel

Sellised konfliktid peab lahendama laste huvidega arvestades neid esile totildestes Laste huvid

defineeritakse tulenevalt konventsioonist mille jaumlrgi on olulised naumliteks otildeigus haridusele

otildeigus perekonnaelule ning otildeigus olla kuulatud ja austatud indiviidina55

Vastavalt

konventsiooni artikkel 18-le on vanematel esimene vastutus laste kasvatamise ja arengu eest

ehk siis vanemad on laste otildeiguste tagajad kasvatajad kaitsjad ja hoolitsejad

Konventsiooni keelekasutusest tuleneb see et termin bdquovanemldquo votildeib ka viidata paljudele

erinevatele peremudelitele mis kaasaegses maailmas eksisteerivad Naumliteks votildeib tuua

konventsiooni artikkel 5-e mis viitab laiendatud perekonna taumlhendusele UumlRO Lapse Otildeiguste

Konventsioon toob vaumllja ka perekonna taumlhtsuse Nimetatakse lapse otildeigust perekonnale see

taumlhendab uumlldiselt otildeigust vanematele ja otildeigust olla perekonnaliige See iseloomustab ka tervet

konventsiooni56

Laps ei saa tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest partneritest

koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes UumlRO Lapse Otildeiguste

Konventsiooni artiklis 2 p1 on saumltestatud et osalisriigid peavad tagama nende jurisdiktsiooni

all olevatele lastele kotildeik konventsioonis saumltestatud otildeigused ja kohustused sotildeltumata lapse ja

tema vanema votildei seadusliku hooldaja rassist soost keelest usust votildei muudest tingimustest

53

Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61

(18012013) 54

Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012

httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused

55 Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and What it

Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10 httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019

(06052013)

56 Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine praktikas

Lastekaitse Liit 2005 lk 71-74

32

Jaumlrelikult on erisoolisest perekonnast lapse ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes samasoolises

perekonnas kasvava lapsega konventsiooni taumlhenduses lubamatu ja sobimatu57

Samuti annab konventsiooni artikkel 2 p2 riigile positiivse otildeiguse votildetta kasutusele sobilikud

meetmed laste votilderdsete otildeiguste tagamiseks Kui raumlaumlgitakse homoseksuaalsetele paaridele

uumlheskoos laste kasvatamise otildeiguse andmisest siis mainitakse sageli laste huvidega

arvestamist Siin votildeib tuua naumliteks Gas ja Dubois vs Prantsusmaa kaasuse jt Selles

valdkonnas on naumlha ilmselget arengut esimesed Euroopa riigid mis lubasid samasoolisel

inimesel partneri lapse adopteerida olid Taani (1999) Island (2000) Norra (2001) ja Rootsi

(2003) Nendes riikides on otildeiguslikud reformid toimunud aastatel 1993-2003 Alates 2009

aastast on Soomes lubatud samasoolisel isikul oma partneri last adopteerida Eeliseks on kui

partnerid elavad registreeritud kooselus ja mittebioloogiline vanem on lapse sotsiaalne vanem

ehk tegelik vanem Nendes riikides saab samasooliste vanemate peres elav laps peale

lapsendamist taumlieliku sotsiaal- otildeigus- ja majandusliku kaitse ja samuti tagab see lapse otildeiguse

motildelemale seaduslikule ja sotsiaalsele vanemale Selline otildeiguslik areng naumlitab ka seda et

vanemate seksuaalne saumlttumus votildei sugu ei ole lapse huvide arvestamisel taumlhtis

Areng nendes riikides naumlitab ka seda et perekond koosneb lapsest ja kahest taumliskasvanud

isikust (sotildeltumata soost) Lapsel kes elab sellises perekonnas tekib otildeigus kahele seaduslikule

vanemale ja see annab talle votilderdse kaitse votilderreldes lapsega kes elab heteroseksuaalses peres

Selline areng naumlitab meile mis on kaasaaegne perekond58

See kotildeik taumlhendab et lapsel kes kasvab samasoolises perekonnas peavad olema

samasugused otildeigused nagu ta kasvaks erisooliste vanemate perekonnas kus partnerid kas on

votildei ei ole abielus Lapsel on otildeigus perekonna- ja eraelu kaitsmisele Euroopa Inimotildeiguste

Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ja samuti on tal otildeigus olla mitte diskrimineeritud

vastavalt sama konventsiooni artikkel 14-le Paraku naumleme erinevat suhtumist votilderreldes

lapsega kes elab perekonnas kus vanemad on heteroseksuaalsed Lapsel on vaja otildeigust

57

Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 29 58

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in Europe

National Cross-Border and European Perspectives 2012 lk 102-103120-122

33

perekonna kaitsele ja votildeimalust seadustada oma suhted mitte ainult bioloogilise vanemaga

vaid ka bioloogilise vanema partneriga Kui bioloogiline vanem ja partner on

heteroseksuaalsetes suhetes saab laps motildelema poole notildeusolekuga tagada enda otildeiguse olla

lapsendatud ja luua perekond Kui bioloogiline vanem ja tema partner on homoseksuaalsetes

suhetes siis isegi juhul kui motildelemad pooled on notildeus ei saa laps kasutada oma otildeigust olla

lapsendatud ja luua perekonda kui see ei ole vastuolus tema huvidega Riik arvestab lapse

huve eelkotildeige lapsendamisele lubatavuse kuumlsimuses

Selleks et aru saada partneri otildeigustest lapse suhtes peab enne defineerima kes on partner

lapse jaoks seaduse motildettes Perekonnaseadus annab meile kolm erinevat suhet lapse vanem

votildeotilderasvanem ehk lapse vanemaga abiellunud isik ning kasuvanem ehk isik kes ei ole

vanem ega votildeotilderasvanem vaid isik kes tegelikult last kasvatab Teda votildeib nimetada ka

faktiliseks vanemaks59

Sellest tuleneb et partner on kasuvanem Perekonnaseadust vaadeldes

votildeib oumlelda et kasuvanemal on kasulapse suhtes minimaalsed otildeigused samuti on lapse

otildeigused kasuvanema suhtes minimaalsed ja mitte taumlielikud

Ka Eesti Lastevanemate Liit on seisukohal et laste otildeigused ei ole piisavalt kaitstud seetotildettu

soovivad nad laste otildeiguste tugevdamist olukorras kus uumlks vanematest ei ole bioloogiline

vanem60

Samasooliste paaride puhul on partner faktiline vanem Lastekaitse Liidu president

Loone Ots on seisukohal et laps peab olema turvatud ja kaitstud nagu seda notildeuab Lastekaitse

Konventsioon Samuti arvab ta et samasooliste kooselu seadustamine on tervitatav samm

votilderdotildeiguslikkuse uumlhiskonda Laps satub vaumlgivalla ja hooletuse ohvriks nii samasoolises kui

erisoolises perekonnas seega peaksid tema otildeigused olema votildeimalikult efektiivselt kaitstud

motildelemal juhtumil Uumlhe votildeimaliku seisukoha jaumlrgi peaks samasoolistele peredele andma

lapsendamisotildeiguse erandjuhul see peab olema selgelt lapse huvides ning iga juhtumi puhul

arvestatakse konkreetseid asjaolusid ja teatud vanusest ka lapse notildeusolekut See aitaks vaumlltida

lapse lastekodusse sattumist laps peaks kasvama peres mitte uumlkskotildeik kui haumlsti varustatud

59

Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Edgar Salumaa Juridika

httpwwwjuridicaeejuridica_etphpdocument=etarticles1995123599PRNprvphp 60

Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest lk 3

httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise+koosel

uga+seotud+ettepanekutestpdf (18012013)

34

lastekodus Lastekaitse Liit on seisukohal et laps peab olema kaitstud ja Eesti laps peab

olema otildennelik vaatamata lapse kasvatajate soost61

Naumliteks votildeib tuua EIOtildeK kohtuotsuse Gas

ja Dubois v Prantsusmaa mille puhul kohtuniku eriarvamusel on samasoolises perekonnas

kasvatatav laps erinevas olukorras votilderreldes erisooliste taumliskasvanutega uumlhes peres kasvava

lapsega62

Eesti Potildehiseadus saumltestab ja tunnustab perekonna kaitset ja samuti peetakse potildehiseaduse jaumlrgi

oluliseks laste kasvatamist ning vanematele antakse mitte ainult luba vaid ka kohustus oma

lapsi kasvatada Mainitakse ka riigi kohustust perekonda laste kasvatamisel abistada Riigi

kohustuseks on luua lapsevanematele votildeimalused oma laste kasvatamiseks ja tagada laste

potildehivajadused63

Laps on homoseksuaalses peres kasvades erinevas olukorras votilderreldes heteroseksuaalses

peres kasvava lapsega Viimasel juhul on motildelemal vanemal otildeigus taotleda erinevaid

perekonna- ja laste kasvatamistoetusi kuna motildelemad vanemad votildeivad seadusjaumlrgselt end

lapsevanemana registreerida (bioloogiline vanem lapsendamine) Samasooliste partnerite

puhul on toetuste saamine raskendatud votildei ei ole uumlldse votildeimalik naumliteks votildeib tuua Viimsi

kaasuse probleemi Nii ei saa laps kes kasvab peres kahe samasoolise vanemaga vanemate

kaudu samalaadset riigipoolset toetust Kaasuses X Y ja Z vs Suurbritannia toob Inimotildeiguste

Kohus selgelt vaumllja et inimotildeiguste konventsioon votildeib olla totildelgendatud erinevalt ja perekonna

kaitse laieneb mitte ainult abiellunud paaridele vaid ka de facto peredele

Alati peab arvesse votildetma mitut erinevat faktorit kui kaua kaks taumliskasvanud isikut (sotildeltumata

soost) koos elanud on kas isikud elavad uumlhes leibkonnas kas nad soovivad votildei ei soovi lapsi

koos kasvatada64

Arvatakse et perekonna autentne tunnus on uumlhine laste kasvatamise otildeigus

61

Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012 httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed ( 21012012)

62 Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa 23032012

httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420 (22012013) 63

Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad sotsiaaltoetused ja ndash

teenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007 lk 29 64

Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in International

and Comparative Law Kluwer Law International 2002 lk 261

35

Seega peab uumlhine laste kasvatamisotildeigus olema identselt kaumlttesaadav nii heteroseksuaalsetele

kui ka samasoolistele paaridele Kui erisoolistel paaridel on otildeigus lapsi uumlhiselt kasvatada ilma

registreerimiseta siis peab selline otildeigus olema tagatud ka samasoolistele partneritele65

Eestis puudub spetsialiseerunud organ mis teostaks jaumlrelvalvet laste otildeiguste tagamise uumlle

Seda funktsiooni teostavad erinevad organid koostoumloumls Nendeks kohalik omavalitsus

maavalitsus otildeiguskantsler ja teised66

Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas nr 6-

81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute puumlsiv kooselu kuulub

perekonnapotildehiotildeiguse kaitse alla aga Eestis ei ole selline kooselu reguleeritud ja seetotildettu tuleb

luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Samuti puudub lapsendamist ja

hooldusotildeigust puudutav regulatsioon mis tagaks laste huvide arvestamise samasooliste

paaride puhul Partneril puudub lapsendamise votildeimalus ja see annab hooldusotildeiguse ainult

uumlhele vanemale kuid partnerid elavad koos lapsega ja motildelemad peaksid lapse eest vastutama

ja tema eest kandma hoolt Selline olukord votildeib tuua probleeme lapse hooldamisotildeiguse

teostamisel uumlhe partneri surma korral votildei juhul kui seaduslik lapsevanem ei saa mingil

potildehjusel pikemaajaliselt hooldusotildeigust teostada Samuti pole tagatud partneri otildeigus last edasi

kasvatada kui seaduslik vanem sureb

Probleem on ka uumluumlrisuhetes Votildelaotildeigusseaduse sect289 saumltestab et eluruumi uumluumlrnikul on otildeigus

uumluumlriruumides majutada oma abikaasat alaealisi lapsi ja toumloumlvotildeimetuid vanemaid ilma

uumluumlrileandja notildeusolekuta67

Juhul kui uumluumlrilevotildetja on lapse vanema partner siis ei saa

uumluumlrileandja notildeusolekuta eluruumis majutada last ega tema seaduslikku vanemat Sellega

satub laps ebasoodsasse olukorda votilderreldes lapsega kes elab perekonnas kus motildelemad

partnerid on tema seaduslikud vanemad Lapse eluruumides viibimine sotildeltub uumluumlrileandja

tahtest

65

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs (viide 58) lk 92 66

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava

2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20per

ede20arengukava202012-2020pdf (16022013) 67

Otildeiguskantsler ( viide 3) lk 1 5

36

Laste staatus samasoolistes paarides on laumlbi aegade olnud nagu Pandora laegas Alati on olnud

arusaadav aktsepteeritud ja isegi notildeutud et lapsel peab olema kaks vanemat aga nuumluumldseks on

see arenenud selles suunas et lapsel votildeib olla kaks ema kaks isa votildei isegi kolm vanemat

2007 aastal andis Ontario Kohus oma otsuses AA vs BB ONCA 268

selles kuumlsimuses uue

arengu Selle kaasuse puhul vaumlrbasid kaks homoseksuaalset stabiilses suhtes elavat naist oma

meessoost sotildebra lapse bioloogiliseks eostamiseks Lapse suumlndides olid tema seaduslikeks

vanemateks bioloogiline ema ja bioloogiline isa Bioloogilise ema samasooline partner oli

sellises situatsioonis lapse faktiline vanem taumlitis lapse teise ema rolli ja kandis suurt osa lapse

kasvatamises Kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngisid lapse elus vaumlga olulist rolli ja kandsid lapse

eest hoolt Lapse bioloogilise ema samasooline partner leidis et tal peaksid olema lapse

suhtes samuti seaduslikud otildeigused ja kohustused ning ta poumloumlrdus kohtusse nende otildeiguste ja

kohustuste saamiseks Kohus leidis et kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngivad lapse elus vaumlga suurt

rolli ja lapse otildeiguste tagamise seisukohalt on oluline et kotildeik kolm oleksid tema seaduslikud

vanemad

Kohus arvestas lapse huvidega ning see on selle kaasuse puhul kotildeige olulisem Kohus

otsustas et kotildeik kolm taumliskasvanut peavad olema seaduslike vanematena registreeritud ning

seelaumlbi sai laps kolm seaduslikku vanemat Nimetatud kaasus totildei samasooliste vanemate ja

sellistes peredes elavate laste probleemide osas taumliesti uue arengu Selliseid arenguid jaumllgides

votildeib oletada et ka teised riigid votildetavad Orlando kaasuse arvesse ja hakkavad seda jaumlrgima

Perekonna ja vanema staatuse kontseptsioon on viimase aja jooksul teinud laumlbi suured

muutused ja arengud avardanud piire ja haumlgustanud nende motildeistete traditsioonilist taumlhendust

Niisiis votildeib oletada et laumlhitulevikus toimuvad seadusandluses muudatused mille kohaselt ei

arvestata vanema staatuse saamisel enam vanemate seksuaalse saumlttumuse ja arvuga Selle

asemel votildeetakse arvesse eelkotildeige lapse huvid Selline olukord peaks viima selleni et tagatud

on taumlielik votilderdsus ja vaumllistatud diskrimineerimine Seda propageerib praegusel ajal Euroopa

Inimotildeiguste Konventsiooni artikkel 14

68

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and ROSENBERG

JJA AA v BB 2007 ONCA 2 httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

37

Tihtipeale sotildeltub lapse otildeiguslik staatus perekonnas sellest milline on temaga koos elavate

taumliskasvnanute suhte otildeiguslik staatus ndash sellest kas tegemist on abielu votildei registreeritud

kooseluga On oluline ka maumlrgata et vaumlga paljud riigid on laste kaitse tagamise eesmaumlrgil

avanud samasooliste paaride jaoks votildeimaluse oma suhteid registreerida Selle kaudu on neil

votildeimalus lapsi uumlheskoos lapsendada votildei siis on uumlhel partneril votildeimalik lapsendada partneri

laps Naumliteks Rootsis saavad lapsendamise puhul sarnase otildeigusliku staatuse nii paarid kes on

oma suhted kooseluna registreerinud kui ka abielus olevad erisoolised paarid

Norra ja Sakasamaa lubavad neil paumlevil registreeritud kooselus elavatel samasoolistel isikutel

lapsendada oma partneri lapse Siin tuleb aga silmas pidada et tegemist on siseriiklike

seadustega mis ei garanteeri nende rahvusvahelist tunnustamist Perekonna seisukohalt

taumlhendab see seda et nii lastel kui tema vanematel votildeivad tekkida otildeiguslikud probleemid

vaumlljaspool riiki juhul kui teises riigis ei kehti sarnased seadused69

Euroopa Liidu otildeigus

perekonnaotildeiguse valdkonnas notildeuab uumlhtlustamist ja liigub kiirelt sinnapoole Kindlasti on

vajalik demokraatlik ja selge lahendus mis hakkaks potildehinema Euroopa Inimotildeiguste

Konventsioonil

69

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family Law

Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008 lk 101-110

38

Kokkuvotildete

Uurimistoumlouml kaumligus olen jotildeudnud jaumlreldusele et kuigi Eestis ei ole perekonna motildeiste

defineeritud on selle motildeiste seadusaktidesse sisse viimine aumlaumlrmiselt oluline nii erisooliste kui

ka samasooliste paariride ja nendega koos elavate laste perekonnakaitse otildeiguse tagamiseks

Viimsi kaasus on vaumlga hea naumlide Eesti seadusandlusest Tuginedes Euroopa Liidu otildeigusele ja

Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtukaasustele olen jotildeudnud jaumlreldusele et teatud juhtudel

peavad nii erisooliste kui ka samasooliste paaride pered koos lastega votildei ilma kuuluma

perekonna kaitse alla Samuti peab registreerimata kooselus paari peres elav laps kuuluma

oma tegelike vanematega uumlhte perekonda ning olema kaitstud perekonna motildeiste taumlhenduses

taumlpselt samamoodi kui laps kes elab registreeritud kooselu sotildelminud faktiliste vanematega

Igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja diskrimineerimine mis potildehineb isikute

sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud Euroopa Liidu liikmesriigid ei tohi perekonna ja

uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise potildehjuseks nimetada Euroopa

Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta

perekonnaeluna millel on riiklik kaitse

Teine peatuumlkk naumlitas et hetkel votildeivad lapsel tekkida perekonnaliikmetega erinevad otildeiguslikud

suhed Perekonnaliige ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem seega on tema otildeigused lapse

suhtes ja lapse otildeigused faktilise vanema vastu piiritletud Faktiliste vanematega kes ei ole

oma suhteid registreerinud koos elav laps on ebavotilderdses olukorras votilderreldes lapsega kes elab

faktiliste vanematega kes on oma suhteid registreerinud Nii tekib lapse lastekodusse

sattumise oht naumliteks bioloogilise vanema surma puhul kui teisel faktilisel vanemal

puuduvad lapse uumlle vanemlikud otildeigused Selline kohtlemine ei pruugi olla lapse huvidega

kooskotildelas Abielus paari puhul seda probleemi ei teki

Kolmandas peatuumlkis kaumlsitlesin LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdset kohtlemist

votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega Toumloumlst tuleb

selgelt vaumllja et ebavotilderdsel kohtlemisel ei ole otildeigustust ja see ei ole kooskotildelas lapse huvidega

Lapsel on otildeigus kahele vanemale ning oma tegelike vanemate tunnustamisele sotildeltumata

tegelike kasvatajate soost Laps peab igal juhul olema kaitstud sotildeltumata sellest kas tema

39

faktilised vanemad on oma suhted registreerinud votildei mitte kuna laps ei saa seda kuidagi

motildejutada Samasooliste paaride puhul on laps ebavotilderdses olukorras votilderreldes erisooliste

faktiliste vanematega elava lapsega LGBT peredes elavate laste kaitse on puudulik ja notildeuab

taumliustamist sotildeltumata siseriigi uumlhiskonna valmisolekust ning eelkotildeige tuleb seda kuumlsimust

lahendades tugineda lapse huvidele

40

Summary

Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family

has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost

importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex

couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good

example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of

the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex

and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection

Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their

real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same

way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any

avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is

prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of

the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court

of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state

The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family

members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of

the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent

are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship

is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered

their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the

death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to

the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no

significance in the case of a married couple

In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent

families compared to children living in families formed by persons of different sexes The

thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests

Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition

41

regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their

factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any

bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared

to children living with their factual parents of different sexes The protection of children

living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the

general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into

consideration in the first place when solving the problem

42

Kasutatud materjalide loetelu

Kasutatud kirjandus

Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009

Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in

International and Comparative Law Kluwer Law International 2002

Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or

Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008

Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika

EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of

Fundamental Rights of the European Union 2006

European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw

European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and

discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal

analysis 2010

Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012

Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia

Antwerp-Oxford 2005

Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st

Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009

Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family

Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008

Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of

Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law

Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007

Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad

sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007

43

Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine

praktikas Lastekaitse Liit 2005

Kasutatud normatiivmaterjal

Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303

Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification

Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their

family members to move and reside freely within the territory of the Member States

Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50

Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2

Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8

Perekonnaseadus RT I 27062012 12

Kasutatud internetiallikad

Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second

Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June

2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and

ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2

httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-

2pg-27

Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of

fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012

httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6

-2008-0479amplanguage=EN

European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working

Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties

Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007

httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf

44

GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf

Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-

10xls

Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest

httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise

+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf

Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61

Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012

httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused

Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012

httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed

Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta

Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-

perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta

Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk

32

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC

C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf

Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France

httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886

Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa

23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede

arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja

20perede20arengukava202012-2020pdf

The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010

httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf

Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and

What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10

httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019

45

Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri

httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool

iste_isikute_peresuhepdf

Viidatud kohtupraktika

EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa

EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa

EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria

EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits

EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola

EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95

EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria

TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009

TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010

29

seaduste jaumlrgi oli votildeimalik partneri last lapsendada nii abiellunud paaridele kui ka

mitteabiellunud heteroseksuaalsetele paaridele kes elavad stabiilses suhtes Kohus toob

punktis 95 selgelt vaumllja et samasooliste isikute stabiilne kooselu kuulub perekonna motildeiste

alla taumlpselt samamoodi nagu stabiilne erisooliste isikute kooselu Samuti leiab kohus et laps

kes elab oma bioloogilise vanema ja tema partneriga kes motildelemad kannavad tema eest hoolt

kuulub ka perekonda ja kotildeik kolm isikut peavad olema kaitstud artikkel 8 taumlhenduses ning

kuuluvad uumlheskoos perekonna motildeiste alla Sellist kooslust ei tohi diskrimineerida votilderreldes

erisooliste isikutest moodustatud perekonnaga ning antud kaasuse puhul on tegemist artikkel

14 koosmotildejus artikkel 8-ga rikkumisega

Antud kaasuse puhul leidis kohus et taotlejad sealhulgas uumlhe taotleja laps elasid kooselus

mis on vaumlga sarnane kooseluga mida elavad abiellunud heteroseksuaalsed isikud kus uumlks

abikaasa soovib lapsendada teise abikaasa last Vahe on selles et samasooline paar ei votildei

abielluda ja saab vaid omavahelised suhted registreerida Selline registreerimine ei anna

votildeimalust partneri last lapsendada kuna Austria seadustega pole lubatud lapsendamine

registreeritud partneritele Taotlejad ei olnud registreeritud see andis neile votildeimaluse partneri

last lapsendada kuna Austria seadusandlus lubab stabiilses registreerimata kooselus elavatel

heteroseksuaalsetel paaridel partneri lapse adopteerida Kohus leidis et antud kaasuse puhul

ei olnud artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumist mis kaumlsitleb abiellunud

heteroseksuaalsete isikutega kus uumlks abikaasa tahab lapsendada teise abikaasa bioloogilist

last vaid oli artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumine votilderreldes heteroseksuaalsete

faktiliste kooslustega kus uumlks partner tahab lapsendad teise partneri last

Otsuse poolt olnud kohtunikud leidsid et konventsioon ei kohusta liikmesriike andma otildeigust

mitteabiellunud paaridele partneri lapse lapsendamiseks Kuid kui selline otildeigus on olemas

siis ei ole samasooliste paaride diskrimineeriv kohtlemine lubatud Erinev kohtlemine ei ole

potildehjendatud kuna see ei ole lapse otildeiguste kaitseks vajalik Kohus ei votildetnud vastu ka Austria

vastuvaumlidet et selles kuumlsimuses puudub Euroopas uumlhine arvamus ning seetotildettu tuleks

kuumlsimuse lahendamine jaumltta riigi paumldevusse50

50

EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria

30

3 LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes erinevast

soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega

Laste ja nende perede otildeiguslikus kaitses on kaks erinevad teed Iga riik aktsepteerib igal juhul

seda et igal lapsel on kaks bioloogilist vanemat ehk siis mees ja naine kes on lapse eostanud

bioloogilisel teel votildei kunstliku viljastamise abil Sotildeltumata vanemate votildei lapse tahtest

eksisteerib kaks erinevast soost isikut kellel peaks igal juhul olema lapse suhtes teatavad

otildeigused ning lapsel peaksid olema otildeigused oma vanemate suhtes Teisalt peab kaitsma lapse

otildeigusi ka tema faktilises perekonnas see taumlhendab perekonnas kus laps pikaajaliselt elab

Sellisel juhul peavad motildelemal faktilisel vanemal olema lapse igapaumlevase uumllalpidamise osas

otildeigused ja kohustused51

Tuginedes uumllaltoodud faktidele votildeib vaumlita et lapse huvisid

arvestades on oluline kaitsta lapse otildeigusi tema tegelikus perekonnas sest just faktilised

vanemad votildetavad lapse elust kotildeige enam osa ning kannavad lapse uumlle igapaumlevaselt hoolt ning

see ei sotildeltu neid omavahel siduvatest bioloogilistest sidemetest

Kotildeik eelpool toodu totildeendab et homoseksuaalsetes suhetes elava lapse vanema partneril ja

lapsel ei eksisteeri omavahelisi otildeiguslikke suhteid ja puudub ka votildeimalus neid suhteid luua

kuna partner ei saa lapsendada teise partneri last Tekib olukord kus lapse otildeigused oma

seadusliku vanema partneri suhtes puuduvad ning selline olukord ei taga lapsele piisavat

kaitset

Nii samasooliste isikute kui ka erisooliste isikute kooselu kuhu on kaasatud lapsed peavad

olema eraldi reguleeritud

Miks ei saa laps olla samamoodi kaitstud nagu abielus paari laps52

See on otildeiguslik probleem

mis on jaumlaumlnud Eestis seni lahenduseta Vastavalt UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsioonile on

kotildeik lapsed votilderdsed sotildeltumata soost ja rahvusest sotildeltumata sellest kas nad elavad motildelema

51

Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 14-15 52

Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia

Antwerp-Oxford 2005 lk 291

31

vanemaga uumlksikvanemaga kas nad on suumlndinud registreeritud abielus votildei mitte53

Konventsioon kaumlsitleb last otildeigussubjektina ja taumlheldab et laps on ise oma otildeiguste teostaja54

Konventsioon kehtestab ka lapse ja riigi omavahelise suhte See taumlhendab et riigil ega

vanemal pole lapse uumlle omanikuotildeigust last vaadeldakse indiviidina kellel on omad

inimotildeigused mis on taumlpselt samasugused kui igal taumliskasvanul Samuti annab konventsioon

motildeista et votildeib tekkida konflikt lapse huvide ja vanemate votildei uumlhiskonna huvide vahel

Sellised konfliktid peab lahendama laste huvidega arvestades neid esile totildestes Laste huvid

defineeritakse tulenevalt konventsioonist mille jaumlrgi on olulised naumliteks otildeigus haridusele

otildeigus perekonnaelule ning otildeigus olla kuulatud ja austatud indiviidina55

Vastavalt

konventsiooni artikkel 18-le on vanematel esimene vastutus laste kasvatamise ja arengu eest

ehk siis vanemad on laste otildeiguste tagajad kasvatajad kaitsjad ja hoolitsejad

Konventsiooni keelekasutusest tuleneb see et termin bdquovanemldquo votildeib ka viidata paljudele

erinevatele peremudelitele mis kaasaegses maailmas eksisteerivad Naumliteks votildeib tuua

konventsiooni artikkel 5-e mis viitab laiendatud perekonna taumlhendusele UumlRO Lapse Otildeiguste

Konventsioon toob vaumllja ka perekonna taumlhtsuse Nimetatakse lapse otildeigust perekonnale see

taumlhendab uumlldiselt otildeigust vanematele ja otildeigust olla perekonnaliige See iseloomustab ka tervet

konventsiooni56

Laps ei saa tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest partneritest

koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes UumlRO Lapse Otildeiguste

Konventsiooni artiklis 2 p1 on saumltestatud et osalisriigid peavad tagama nende jurisdiktsiooni

all olevatele lastele kotildeik konventsioonis saumltestatud otildeigused ja kohustused sotildeltumata lapse ja

tema vanema votildei seadusliku hooldaja rassist soost keelest usust votildei muudest tingimustest

53

Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61

(18012013) 54

Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012

httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused

55 Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and What it

Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10 httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019

(06052013)

56 Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine praktikas

Lastekaitse Liit 2005 lk 71-74

32

Jaumlrelikult on erisoolisest perekonnast lapse ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes samasoolises

perekonnas kasvava lapsega konventsiooni taumlhenduses lubamatu ja sobimatu57

Samuti annab konventsiooni artikkel 2 p2 riigile positiivse otildeiguse votildetta kasutusele sobilikud

meetmed laste votilderdsete otildeiguste tagamiseks Kui raumlaumlgitakse homoseksuaalsetele paaridele

uumlheskoos laste kasvatamise otildeiguse andmisest siis mainitakse sageli laste huvidega

arvestamist Siin votildeib tuua naumliteks Gas ja Dubois vs Prantsusmaa kaasuse jt Selles

valdkonnas on naumlha ilmselget arengut esimesed Euroopa riigid mis lubasid samasoolisel

inimesel partneri lapse adopteerida olid Taani (1999) Island (2000) Norra (2001) ja Rootsi

(2003) Nendes riikides on otildeiguslikud reformid toimunud aastatel 1993-2003 Alates 2009

aastast on Soomes lubatud samasoolisel isikul oma partneri last adopteerida Eeliseks on kui

partnerid elavad registreeritud kooselus ja mittebioloogiline vanem on lapse sotsiaalne vanem

ehk tegelik vanem Nendes riikides saab samasooliste vanemate peres elav laps peale

lapsendamist taumlieliku sotsiaal- otildeigus- ja majandusliku kaitse ja samuti tagab see lapse otildeiguse

motildelemale seaduslikule ja sotsiaalsele vanemale Selline otildeiguslik areng naumlitab ka seda et

vanemate seksuaalne saumlttumus votildei sugu ei ole lapse huvide arvestamisel taumlhtis

Areng nendes riikides naumlitab ka seda et perekond koosneb lapsest ja kahest taumliskasvanud

isikust (sotildeltumata soost) Lapsel kes elab sellises perekonnas tekib otildeigus kahele seaduslikule

vanemale ja see annab talle votilderdse kaitse votilderreldes lapsega kes elab heteroseksuaalses peres

Selline areng naumlitab meile mis on kaasaaegne perekond58

See kotildeik taumlhendab et lapsel kes kasvab samasoolises perekonnas peavad olema

samasugused otildeigused nagu ta kasvaks erisooliste vanemate perekonnas kus partnerid kas on

votildei ei ole abielus Lapsel on otildeigus perekonna- ja eraelu kaitsmisele Euroopa Inimotildeiguste

Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ja samuti on tal otildeigus olla mitte diskrimineeritud

vastavalt sama konventsiooni artikkel 14-le Paraku naumleme erinevat suhtumist votilderreldes

lapsega kes elab perekonnas kus vanemad on heteroseksuaalsed Lapsel on vaja otildeigust

57

Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 29 58

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in Europe

National Cross-Border and European Perspectives 2012 lk 102-103120-122

33

perekonna kaitsele ja votildeimalust seadustada oma suhted mitte ainult bioloogilise vanemaga

vaid ka bioloogilise vanema partneriga Kui bioloogiline vanem ja partner on

heteroseksuaalsetes suhetes saab laps motildelema poole notildeusolekuga tagada enda otildeiguse olla

lapsendatud ja luua perekond Kui bioloogiline vanem ja tema partner on homoseksuaalsetes

suhetes siis isegi juhul kui motildelemad pooled on notildeus ei saa laps kasutada oma otildeigust olla

lapsendatud ja luua perekonda kui see ei ole vastuolus tema huvidega Riik arvestab lapse

huve eelkotildeige lapsendamisele lubatavuse kuumlsimuses

Selleks et aru saada partneri otildeigustest lapse suhtes peab enne defineerima kes on partner

lapse jaoks seaduse motildettes Perekonnaseadus annab meile kolm erinevat suhet lapse vanem

votildeotilderasvanem ehk lapse vanemaga abiellunud isik ning kasuvanem ehk isik kes ei ole

vanem ega votildeotilderasvanem vaid isik kes tegelikult last kasvatab Teda votildeib nimetada ka

faktiliseks vanemaks59

Sellest tuleneb et partner on kasuvanem Perekonnaseadust vaadeldes

votildeib oumlelda et kasuvanemal on kasulapse suhtes minimaalsed otildeigused samuti on lapse

otildeigused kasuvanema suhtes minimaalsed ja mitte taumlielikud

Ka Eesti Lastevanemate Liit on seisukohal et laste otildeigused ei ole piisavalt kaitstud seetotildettu

soovivad nad laste otildeiguste tugevdamist olukorras kus uumlks vanematest ei ole bioloogiline

vanem60

Samasooliste paaride puhul on partner faktiline vanem Lastekaitse Liidu president

Loone Ots on seisukohal et laps peab olema turvatud ja kaitstud nagu seda notildeuab Lastekaitse

Konventsioon Samuti arvab ta et samasooliste kooselu seadustamine on tervitatav samm

votilderdotildeiguslikkuse uumlhiskonda Laps satub vaumlgivalla ja hooletuse ohvriks nii samasoolises kui

erisoolises perekonnas seega peaksid tema otildeigused olema votildeimalikult efektiivselt kaitstud

motildelemal juhtumil Uumlhe votildeimaliku seisukoha jaumlrgi peaks samasoolistele peredele andma

lapsendamisotildeiguse erandjuhul see peab olema selgelt lapse huvides ning iga juhtumi puhul

arvestatakse konkreetseid asjaolusid ja teatud vanusest ka lapse notildeusolekut See aitaks vaumlltida

lapse lastekodusse sattumist laps peaks kasvama peres mitte uumlkskotildeik kui haumlsti varustatud

59

Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Edgar Salumaa Juridika

httpwwwjuridicaeejuridica_etphpdocument=etarticles1995123599PRNprvphp 60

Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest lk 3

httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise+koosel

uga+seotud+ettepanekutestpdf (18012013)

34

lastekodus Lastekaitse Liit on seisukohal et laps peab olema kaitstud ja Eesti laps peab

olema otildennelik vaatamata lapse kasvatajate soost61

Naumliteks votildeib tuua EIOtildeK kohtuotsuse Gas

ja Dubois v Prantsusmaa mille puhul kohtuniku eriarvamusel on samasoolises perekonnas

kasvatatav laps erinevas olukorras votilderreldes erisooliste taumliskasvanutega uumlhes peres kasvava

lapsega62

Eesti Potildehiseadus saumltestab ja tunnustab perekonna kaitset ja samuti peetakse potildehiseaduse jaumlrgi

oluliseks laste kasvatamist ning vanematele antakse mitte ainult luba vaid ka kohustus oma

lapsi kasvatada Mainitakse ka riigi kohustust perekonda laste kasvatamisel abistada Riigi

kohustuseks on luua lapsevanematele votildeimalused oma laste kasvatamiseks ja tagada laste

potildehivajadused63

Laps on homoseksuaalses peres kasvades erinevas olukorras votilderreldes heteroseksuaalses

peres kasvava lapsega Viimasel juhul on motildelemal vanemal otildeigus taotleda erinevaid

perekonna- ja laste kasvatamistoetusi kuna motildelemad vanemad votildeivad seadusjaumlrgselt end

lapsevanemana registreerida (bioloogiline vanem lapsendamine) Samasooliste partnerite

puhul on toetuste saamine raskendatud votildei ei ole uumlldse votildeimalik naumliteks votildeib tuua Viimsi

kaasuse probleemi Nii ei saa laps kes kasvab peres kahe samasoolise vanemaga vanemate

kaudu samalaadset riigipoolset toetust Kaasuses X Y ja Z vs Suurbritannia toob Inimotildeiguste

Kohus selgelt vaumllja et inimotildeiguste konventsioon votildeib olla totildelgendatud erinevalt ja perekonna

kaitse laieneb mitte ainult abiellunud paaridele vaid ka de facto peredele

Alati peab arvesse votildetma mitut erinevat faktorit kui kaua kaks taumliskasvanud isikut (sotildeltumata

soost) koos elanud on kas isikud elavad uumlhes leibkonnas kas nad soovivad votildei ei soovi lapsi

koos kasvatada64

Arvatakse et perekonna autentne tunnus on uumlhine laste kasvatamise otildeigus

61

Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012 httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed ( 21012012)

62 Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa 23032012

httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420 (22012013) 63

Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad sotsiaaltoetused ja ndash

teenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007 lk 29 64

Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in International

and Comparative Law Kluwer Law International 2002 lk 261

35

Seega peab uumlhine laste kasvatamisotildeigus olema identselt kaumlttesaadav nii heteroseksuaalsetele

kui ka samasoolistele paaridele Kui erisoolistel paaridel on otildeigus lapsi uumlhiselt kasvatada ilma

registreerimiseta siis peab selline otildeigus olema tagatud ka samasoolistele partneritele65

Eestis puudub spetsialiseerunud organ mis teostaks jaumlrelvalvet laste otildeiguste tagamise uumlle

Seda funktsiooni teostavad erinevad organid koostoumloumls Nendeks kohalik omavalitsus

maavalitsus otildeiguskantsler ja teised66

Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas nr 6-

81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute puumlsiv kooselu kuulub

perekonnapotildehiotildeiguse kaitse alla aga Eestis ei ole selline kooselu reguleeritud ja seetotildettu tuleb

luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Samuti puudub lapsendamist ja

hooldusotildeigust puudutav regulatsioon mis tagaks laste huvide arvestamise samasooliste

paaride puhul Partneril puudub lapsendamise votildeimalus ja see annab hooldusotildeiguse ainult

uumlhele vanemale kuid partnerid elavad koos lapsega ja motildelemad peaksid lapse eest vastutama

ja tema eest kandma hoolt Selline olukord votildeib tuua probleeme lapse hooldamisotildeiguse

teostamisel uumlhe partneri surma korral votildei juhul kui seaduslik lapsevanem ei saa mingil

potildehjusel pikemaajaliselt hooldusotildeigust teostada Samuti pole tagatud partneri otildeigus last edasi

kasvatada kui seaduslik vanem sureb

Probleem on ka uumluumlrisuhetes Votildelaotildeigusseaduse sect289 saumltestab et eluruumi uumluumlrnikul on otildeigus

uumluumlriruumides majutada oma abikaasat alaealisi lapsi ja toumloumlvotildeimetuid vanemaid ilma

uumluumlrileandja notildeusolekuta67

Juhul kui uumluumlrilevotildetja on lapse vanema partner siis ei saa

uumluumlrileandja notildeusolekuta eluruumis majutada last ega tema seaduslikku vanemat Sellega

satub laps ebasoodsasse olukorda votilderreldes lapsega kes elab perekonnas kus motildelemad

partnerid on tema seaduslikud vanemad Lapse eluruumides viibimine sotildeltub uumluumlrileandja

tahtest

65

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs (viide 58) lk 92 66

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava

2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20per

ede20arengukava202012-2020pdf (16022013) 67

Otildeiguskantsler ( viide 3) lk 1 5

36

Laste staatus samasoolistes paarides on laumlbi aegade olnud nagu Pandora laegas Alati on olnud

arusaadav aktsepteeritud ja isegi notildeutud et lapsel peab olema kaks vanemat aga nuumluumldseks on

see arenenud selles suunas et lapsel votildeib olla kaks ema kaks isa votildei isegi kolm vanemat

2007 aastal andis Ontario Kohus oma otsuses AA vs BB ONCA 268

selles kuumlsimuses uue

arengu Selle kaasuse puhul vaumlrbasid kaks homoseksuaalset stabiilses suhtes elavat naist oma

meessoost sotildebra lapse bioloogiliseks eostamiseks Lapse suumlndides olid tema seaduslikeks

vanemateks bioloogiline ema ja bioloogiline isa Bioloogilise ema samasooline partner oli

sellises situatsioonis lapse faktiline vanem taumlitis lapse teise ema rolli ja kandis suurt osa lapse

kasvatamises Kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngisid lapse elus vaumlga olulist rolli ja kandsid lapse

eest hoolt Lapse bioloogilise ema samasooline partner leidis et tal peaksid olema lapse

suhtes samuti seaduslikud otildeigused ja kohustused ning ta poumloumlrdus kohtusse nende otildeiguste ja

kohustuste saamiseks Kohus leidis et kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngivad lapse elus vaumlga suurt

rolli ja lapse otildeiguste tagamise seisukohalt on oluline et kotildeik kolm oleksid tema seaduslikud

vanemad

Kohus arvestas lapse huvidega ning see on selle kaasuse puhul kotildeige olulisem Kohus

otsustas et kotildeik kolm taumliskasvanut peavad olema seaduslike vanematena registreeritud ning

seelaumlbi sai laps kolm seaduslikku vanemat Nimetatud kaasus totildei samasooliste vanemate ja

sellistes peredes elavate laste probleemide osas taumliesti uue arengu Selliseid arenguid jaumllgides

votildeib oletada et ka teised riigid votildetavad Orlando kaasuse arvesse ja hakkavad seda jaumlrgima

Perekonna ja vanema staatuse kontseptsioon on viimase aja jooksul teinud laumlbi suured

muutused ja arengud avardanud piire ja haumlgustanud nende motildeistete traditsioonilist taumlhendust

Niisiis votildeib oletada et laumlhitulevikus toimuvad seadusandluses muudatused mille kohaselt ei

arvestata vanema staatuse saamisel enam vanemate seksuaalse saumlttumuse ja arvuga Selle

asemel votildeetakse arvesse eelkotildeige lapse huvid Selline olukord peaks viima selleni et tagatud

on taumlielik votilderdsus ja vaumllistatud diskrimineerimine Seda propageerib praegusel ajal Euroopa

Inimotildeiguste Konventsiooni artikkel 14

68

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and ROSENBERG

JJA AA v BB 2007 ONCA 2 httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

37

Tihtipeale sotildeltub lapse otildeiguslik staatus perekonnas sellest milline on temaga koos elavate

taumliskasvnanute suhte otildeiguslik staatus ndash sellest kas tegemist on abielu votildei registreeritud

kooseluga On oluline ka maumlrgata et vaumlga paljud riigid on laste kaitse tagamise eesmaumlrgil

avanud samasooliste paaride jaoks votildeimaluse oma suhteid registreerida Selle kaudu on neil

votildeimalus lapsi uumlheskoos lapsendada votildei siis on uumlhel partneril votildeimalik lapsendada partneri

laps Naumliteks Rootsis saavad lapsendamise puhul sarnase otildeigusliku staatuse nii paarid kes on

oma suhted kooseluna registreerinud kui ka abielus olevad erisoolised paarid

Norra ja Sakasamaa lubavad neil paumlevil registreeritud kooselus elavatel samasoolistel isikutel

lapsendada oma partneri lapse Siin tuleb aga silmas pidada et tegemist on siseriiklike

seadustega mis ei garanteeri nende rahvusvahelist tunnustamist Perekonna seisukohalt

taumlhendab see seda et nii lastel kui tema vanematel votildeivad tekkida otildeiguslikud probleemid

vaumlljaspool riiki juhul kui teises riigis ei kehti sarnased seadused69

Euroopa Liidu otildeigus

perekonnaotildeiguse valdkonnas notildeuab uumlhtlustamist ja liigub kiirelt sinnapoole Kindlasti on

vajalik demokraatlik ja selge lahendus mis hakkaks potildehinema Euroopa Inimotildeiguste

Konventsioonil

69

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family Law

Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008 lk 101-110

38

Kokkuvotildete

Uurimistoumlouml kaumligus olen jotildeudnud jaumlreldusele et kuigi Eestis ei ole perekonna motildeiste

defineeritud on selle motildeiste seadusaktidesse sisse viimine aumlaumlrmiselt oluline nii erisooliste kui

ka samasooliste paariride ja nendega koos elavate laste perekonnakaitse otildeiguse tagamiseks

Viimsi kaasus on vaumlga hea naumlide Eesti seadusandlusest Tuginedes Euroopa Liidu otildeigusele ja

Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtukaasustele olen jotildeudnud jaumlreldusele et teatud juhtudel

peavad nii erisooliste kui ka samasooliste paaride pered koos lastega votildei ilma kuuluma

perekonna kaitse alla Samuti peab registreerimata kooselus paari peres elav laps kuuluma

oma tegelike vanematega uumlhte perekonda ning olema kaitstud perekonna motildeiste taumlhenduses

taumlpselt samamoodi kui laps kes elab registreeritud kooselu sotildelminud faktiliste vanematega

Igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja diskrimineerimine mis potildehineb isikute

sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud Euroopa Liidu liikmesriigid ei tohi perekonna ja

uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise potildehjuseks nimetada Euroopa

Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta

perekonnaeluna millel on riiklik kaitse

Teine peatuumlkk naumlitas et hetkel votildeivad lapsel tekkida perekonnaliikmetega erinevad otildeiguslikud

suhed Perekonnaliige ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem seega on tema otildeigused lapse

suhtes ja lapse otildeigused faktilise vanema vastu piiritletud Faktiliste vanematega kes ei ole

oma suhteid registreerinud koos elav laps on ebavotilderdses olukorras votilderreldes lapsega kes elab

faktiliste vanematega kes on oma suhteid registreerinud Nii tekib lapse lastekodusse

sattumise oht naumliteks bioloogilise vanema surma puhul kui teisel faktilisel vanemal

puuduvad lapse uumlle vanemlikud otildeigused Selline kohtlemine ei pruugi olla lapse huvidega

kooskotildelas Abielus paari puhul seda probleemi ei teki

Kolmandas peatuumlkis kaumlsitlesin LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdset kohtlemist

votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega Toumloumlst tuleb

selgelt vaumllja et ebavotilderdsel kohtlemisel ei ole otildeigustust ja see ei ole kooskotildelas lapse huvidega

Lapsel on otildeigus kahele vanemale ning oma tegelike vanemate tunnustamisele sotildeltumata

tegelike kasvatajate soost Laps peab igal juhul olema kaitstud sotildeltumata sellest kas tema

39

faktilised vanemad on oma suhted registreerinud votildei mitte kuna laps ei saa seda kuidagi

motildejutada Samasooliste paaride puhul on laps ebavotilderdses olukorras votilderreldes erisooliste

faktiliste vanematega elava lapsega LGBT peredes elavate laste kaitse on puudulik ja notildeuab

taumliustamist sotildeltumata siseriigi uumlhiskonna valmisolekust ning eelkotildeige tuleb seda kuumlsimust

lahendades tugineda lapse huvidele

40

Summary

Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family

has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost

importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex

couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good

example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of

the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex

and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection

Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their

real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same

way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any

avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is

prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of

the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court

of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state

The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family

members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of

the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent

are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship

is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered

their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the

death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to

the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no

significance in the case of a married couple

In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent

families compared to children living in families formed by persons of different sexes The

thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests

Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition

41

regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their

factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any

bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared

to children living with their factual parents of different sexes The protection of children

living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the

general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into

consideration in the first place when solving the problem

42

Kasutatud materjalide loetelu

Kasutatud kirjandus

Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009

Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in

International and Comparative Law Kluwer Law International 2002

Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or

Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008

Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika

EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of

Fundamental Rights of the European Union 2006

European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw

European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and

discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal

analysis 2010

Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012

Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia

Antwerp-Oxford 2005

Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st

Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009

Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family

Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008

Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of

Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law

Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007

Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad

sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007

43

Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine

praktikas Lastekaitse Liit 2005

Kasutatud normatiivmaterjal

Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303

Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification

Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their

family members to move and reside freely within the territory of the Member States

Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50

Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2

Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8

Perekonnaseadus RT I 27062012 12

Kasutatud internetiallikad

Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second

Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June

2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and

ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2

httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-

2pg-27

Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of

fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012

httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6

-2008-0479amplanguage=EN

European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working

Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties

Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007

httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf

44

GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf

Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-

10xls

Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest

httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise

+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf

Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61

Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012

httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused

Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012

httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed

Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta

Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-

perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta

Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk

32

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC

C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf

Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France

httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886

Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa

23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede

arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja

20perede20arengukava202012-2020pdf

The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010

httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf

Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and

What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10

httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019

45

Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri

httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool

iste_isikute_peresuhepdf

Viidatud kohtupraktika

EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa

EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa

EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria

EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits

EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola

EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95

EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria

TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009

TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010

30

3 LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes erinevast

soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega

Laste ja nende perede otildeiguslikus kaitses on kaks erinevad teed Iga riik aktsepteerib igal juhul

seda et igal lapsel on kaks bioloogilist vanemat ehk siis mees ja naine kes on lapse eostanud

bioloogilisel teel votildei kunstliku viljastamise abil Sotildeltumata vanemate votildei lapse tahtest

eksisteerib kaks erinevast soost isikut kellel peaks igal juhul olema lapse suhtes teatavad

otildeigused ning lapsel peaksid olema otildeigused oma vanemate suhtes Teisalt peab kaitsma lapse

otildeigusi ka tema faktilises perekonnas see taumlhendab perekonnas kus laps pikaajaliselt elab

Sellisel juhul peavad motildelemal faktilisel vanemal olema lapse igapaumlevase uumllalpidamise osas

otildeigused ja kohustused51

Tuginedes uumllaltoodud faktidele votildeib vaumlita et lapse huvisid

arvestades on oluline kaitsta lapse otildeigusi tema tegelikus perekonnas sest just faktilised

vanemad votildetavad lapse elust kotildeige enam osa ning kannavad lapse uumlle igapaumlevaselt hoolt ning

see ei sotildeltu neid omavahel siduvatest bioloogilistest sidemetest

Kotildeik eelpool toodu totildeendab et homoseksuaalsetes suhetes elava lapse vanema partneril ja

lapsel ei eksisteeri omavahelisi otildeiguslikke suhteid ja puudub ka votildeimalus neid suhteid luua

kuna partner ei saa lapsendada teise partneri last Tekib olukord kus lapse otildeigused oma

seadusliku vanema partneri suhtes puuduvad ning selline olukord ei taga lapsele piisavat

kaitset

Nii samasooliste isikute kui ka erisooliste isikute kooselu kuhu on kaasatud lapsed peavad

olema eraldi reguleeritud

Miks ei saa laps olla samamoodi kaitstud nagu abielus paari laps52

See on otildeiguslik probleem

mis on jaumlaumlnud Eestis seni lahenduseta Vastavalt UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsioonile on

kotildeik lapsed votilderdsed sotildeltumata soost ja rahvusest sotildeltumata sellest kas nad elavad motildelema

51

Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 14-15 52

Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia

Antwerp-Oxford 2005 lk 291

31

vanemaga uumlksikvanemaga kas nad on suumlndinud registreeritud abielus votildei mitte53

Konventsioon kaumlsitleb last otildeigussubjektina ja taumlheldab et laps on ise oma otildeiguste teostaja54

Konventsioon kehtestab ka lapse ja riigi omavahelise suhte See taumlhendab et riigil ega

vanemal pole lapse uumlle omanikuotildeigust last vaadeldakse indiviidina kellel on omad

inimotildeigused mis on taumlpselt samasugused kui igal taumliskasvanul Samuti annab konventsioon

motildeista et votildeib tekkida konflikt lapse huvide ja vanemate votildei uumlhiskonna huvide vahel

Sellised konfliktid peab lahendama laste huvidega arvestades neid esile totildestes Laste huvid

defineeritakse tulenevalt konventsioonist mille jaumlrgi on olulised naumliteks otildeigus haridusele

otildeigus perekonnaelule ning otildeigus olla kuulatud ja austatud indiviidina55

Vastavalt

konventsiooni artikkel 18-le on vanematel esimene vastutus laste kasvatamise ja arengu eest

ehk siis vanemad on laste otildeiguste tagajad kasvatajad kaitsjad ja hoolitsejad

Konventsiooni keelekasutusest tuleneb see et termin bdquovanemldquo votildeib ka viidata paljudele

erinevatele peremudelitele mis kaasaegses maailmas eksisteerivad Naumliteks votildeib tuua

konventsiooni artikkel 5-e mis viitab laiendatud perekonna taumlhendusele UumlRO Lapse Otildeiguste

Konventsioon toob vaumllja ka perekonna taumlhtsuse Nimetatakse lapse otildeigust perekonnale see

taumlhendab uumlldiselt otildeigust vanematele ja otildeigust olla perekonnaliige See iseloomustab ka tervet

konventsiooni56

Laps ei saa tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest partneritest

koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes UumlRO Lapse Otildeiguste

Konventsiooni artiklis 2 p1 on saumltestatud et osalisriigid peavad tagama nende jurisdiktsiooni

all olevatele lastele kotildeik konventsioonis saumltestatud otildeigused ja kohustused sotildeltumata lapse ja

tema vanema votildei seadusliku hooldaja rassist soost keelest usust votildei muudest tingimustest

53

Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61

(18012013) 54

Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012

httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused

55 Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and What it

Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10 httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019

(06052013)

56 Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine praktikas

Lastekaitse Liit 2005 lk 71-74

32

Jaumlrelikult on erisoolisest perekonnast lapse ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes samasoolises

perekonnas kasvava lapsega konventsiooni taumlhenduses lubamatu ja sobimatu57

Samuti annab konventsiooni artikkel 2 p2 riigile positiivse otildeiguse votildetta kasutusele sobilikud

meetmed laste votilderdsete otildeiguste tagamiseks Kui raumlaumlgitakse homoseksuaalsetele paaridele

uumlheskoos laste kasvatamise otildeiguse andmisest siis mainitakse sageli laste huvidega

arvestamist Siin votildeib tuua naumliteks Gas ja Dubois vs Prantsusmaa kaasuse jt Selles

valdkonnas on naumlha ilmselget arengut esimesed Euroopa riigid mis lubasid samasoolisel

inimesel partneri lapse adopteerida olid Taani (1999) Island (2000) Norra (2001) ja Rootsi

(2003) Nendes riikides on otildeiguslikud reformid toimunud aastatel 1993-2003 Alates 2009

aastast on Soomes lubatud samasoolisel isikul oma partneri last adopteerida Eeliseks on kui

partnerid elavad registreeritud kooselus ja mittebioloogiline vanem on lapse sotsiaalne vanem

ehk tegelik vanem Nendes riikides saab samasooliste vanemate peres elav laps peale

lapsendamist taumlieliku sotsiaal- otildeigus- ja majandusliku kaitse ja samuti tagab see lapse otildeiguse

motildelemale seaduslikule ja sotsiaalsele vanemale Selline otildeiguslik areng naumlitab ka seda et

vanemate seksuaalne saumlttumus votildei sugu ei ole lapse huvide arvestamisel taumlhtis

Areng nendes riikides naumlitab ka seda et perekond koosneb lapsest ja kahest taumliskasvanud

isikust (sotildeltumata soost) Lapsel kes elab sellises perekonnas tekib otildeigus kahele seaduslikule

vanemale ja see annab talle votilderdse kaitse votilderreldes lapsega kes elab heteroseksuaalses peres

Selline areng naumlitab meile mis on kaasaaegne perekond58

See kotildeik taumlhendab et lapsel kes kasvab samasoolises perekonnas peavad olema

samasugused otildeigused nagu ta kasvaks erisooliste vanemate perekonnas kus partnerid kas on

votildei ei ole abielus Lapsel on otildeigus perekonna- ja eraelu kaitsmisele Euroopa Inimotildeiguste

Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ja samuti on tal otildeigus olla mitte diskrimineeritud

vastavalt sama konventsiooni artikkel 14-le Paraku naumleme erinevat suhtumist votilderreldes

lapsega kes elab perekonnas kus vanemad on heteroseksuaalsed Lapsel on vaja otildeigust

57

Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 29 58

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in Europe

National Cross-Border and European Perspectives 2012 lk 102-103120-122

33

perekonna kaitsele ja votildeimalust seadustada oma suhted mitte ainult bioloogilise vanemaga

vaid ka bioloogilise vanema partneriga Kui bioloogiline vanem ja partner on

heteroseksuaalsetes suhetes saab laps motildelema poole notildeusolekuga tagada enda otildeiguse olla

lapsendatud ja luua perekond Kui bioloogiline vanem ja tema partner on homoseksuaalsetes

suhetes siis isegi juhul kui motildelemad pooled on notildeus ei saa laps kasutada oma otildeigust olla

lapsendatud ja luua perekonda kui see ei ole vastuolus tema huvidega Riik arvestab lapse

huve eelkotildeige lapsendamisele lubatavuse kuumlsimuses

Selleks et aru saada partneri otildeigustest lapse suhtes peab enne defineerima kes on partner

lapse jaoks seaduse motildettes Perekonnaseadus annab meile kolm erinevat suhet lapse vanem

votildeotilderasvanem ehk lapse vanemaga abiellunud isik ning kasuvanem ehk isik kes ei ole

vanem ega votildeotilderasvanem vaid isik kes tegelikult last kasvatab Teda votildeib nimetada ka

faktiliseks vanemaks59

Sellest tuleneb et partner on kasuvanem Perekonnaseadust vaadeldes

votildeib oumlelda et kasuvanemal on kasulapse suhtes minimaalsed otildeigused samuti on lapse

otildeigused kasuvanema suhtes minimaalsed ja mitte taumlielikud

Ka Eesti Lastevanemate Liit on seisukohal et laste otildeigused ei ole piisavalt kaitstud seetotildettu

soovivad nad laste otildeiguste tugevdamist olukorras kus uumlks vanematest ei ole bioloogiline

vanem60

Samasooliste paaride puhul on partner faktiline vanem Lastekaitse Liidu president

Loone Ots on seisukohal et laps peab olema turvatud ja kaitstud nagu seda notildeuab Lastekaitse

Konventsioon Samuti arvab ta et samasooliste kooselu seadustamine on tervitatav samm

votilderdotildeiguslikkuse uumlhiskonda Laps satub vaumlgivalla ja hooletuse ohvriks nii samasoolises kui

erisoolises perekonnas seega peaksid tema otildeigused olema votildeimalikult efektiivselt kaitstud

motildelemal juhtumil Uumlhe votildeimaliku seisukoha jaumlrgi peaks samasoolistele peredele andma

lapsendamisotildeiguse erandjuhul see peab olema selgelt lapse huvides ning iga juhtumi puhul

arvestatakse konkreetseid asjaolusid ja teatud vanusest ka lapse notildeusolekut See aitaks vaumlltida

lapse lastekodusse sattumist laps peaks kasvama peres mitte uumlkskotildeik kui haumlsti varustatud

59

Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Edgar Salumaa Juridika

httpwwwjuridicaeejuridica_etphpdocument=etarticles1995123599PRNprvphp 60

Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest lk 3

httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise+koosel

uga+seotud+ettepanekutestpdf (18012013)

34

lastekodus Lastekaitse Liit on seisukohal et laps peab olema kaitstud ja Eesti laps peab

olema otildennelik vaatamata lapse kasvatajate soost61

Naumliteks votildeib tuua EIOtildeK kohtuotsuse Gas

ja Dubois v Prantsusmaa mille puhul kohtuniku eriarvamusel on samasoolises perekonnas

kasvatatav laps erinevas olukorras votilderreldes erisooliste taumliskasvanutega uumlhes peres kasvava

lapsega62

Eesti Potildehiseadus saumltestab ja tunnustab perekonna kaitset ja samuti peetakse potildehiseaduse jaumlrgi

oluliseks laste kasvatamist ning vanematele antakse mitte ainult luba vaid ka kohustus oma

lapsi kasvatada Mainitakse ka riigi kohustust perekonda laste kasvatamisel abistada Riigi

kohustuseks on luua lapsevanematele votildeimalused oma laste kasvatamiseks ja tagada laste

potildehivajadused63

Laps on homoseksuaalses peres kasvades erinevas olukorras votilderreldes heteroseksuaalses

peres kasvava lapsega Viimasel juhul on motildelemal vanemal otildeigus taotleda erinevaid

perekonna- ja laste kasvatamistoetusi kuna motildelemad vanemad votildeivad seadusjaumlrgselt end

lapsevanemana registreerida (bioloogiline vanem lapsendamine) Samasooliste partnerite

puhul on toetuste saamine raskendatud votildei ei ole uumlldse votildeimalik naumliteks votildeib tuua Viimsi

kaasuse probleemi Nii ei saa laps kes kasvab peres kahe samasoolise vanemaga vanemate

kaudu samalaadset riigipoolset toetust Kaasuses X Y ja Z vs Suurbritannia toob Inimotildeiguste

Kohus selgelt vaumllja et inimotildeiguste konventsioon votildeib olla totildelgendatud erinevalt ja perekonna

kaitse laieneb mitte ainult abiellunud paaridele vaid ka de facto peredele

Alati peab arvesse votildetma mitut erinevat faktorit kui kaua kaks taumliskasvanud isikut (sotildeltumata

soost) koos elanud on kas isikud elavad uumlhes leibkonnas kas nad soovivad votildei ei soovi lapsi

koos kasvatada64

Arvatakse et perekonna autentne tunnus on uumlhine laste kasvatamise otildeigus

61

Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012 httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed ( 21012012)

62 Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa 23032012

httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420 (22012013) 63

Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad sotsiaaltoetused ja ndash

teenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007 lk 29 64

Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in International

and Comparative Law Kluwer Law International 2002 lk 261

35

Seega peab uumlhine laste kasvatamisotildeigus olema identselt kaumlttesaadav nii heteroseksuaalsetele

kui ka samasoolistele paaridele Kui erisoolistel paaridel on otildeigus lapsi uumlhiselt kasvatada ilma

registreerimiseta siis peab selline otildeigus olema tagatud ka samasoolistele partneritele65

Eestis puudub spetsialiseerunud organ mis teostaks jaumlrelvalvet laste otildeiguste tagamise uumlle

Seda funktsiooni teostavad erinevad organid koostoumloumls Nendeks kohalik omavalitsus

maavalitsus otildeiguskantsler ja teised66

Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas nr 6-

81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute puumlsiv kooselu kuulub

perekonnapotildehiotildeiguse kaitse alla aga Eestis ei ole selline kooselu reguleeritud ja seetotildettu tuleb

luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Samuti puudub lapsendamist ja

hooldusotildeigust puudutav regulatsioon mis tagaks laste huvide arvestamise samasooliste

paaride puhul Partneril puudub lapsendamise votildeimalus ja see annab hooldusotildeiguse ainult

uumlhele vanemale kuid partnerid elavad koos lapsega ja motildelemad peaksid lapse eest vastutama

ja tema eest kandma hoolt Selline olukord votildeib tuua probleeme lapse hooldamisotildeiguse

teostamisel uumlhe partneri surma korral votildei juhul kui seaduslik lapsevanem ei saa mingil

potildehjusel pikemaajaliselt hooldusotildeigust teostada Samuti pole tagatud partneri otildeigus last edasi

kasvatada kui seaduslik vanem sureb

Probleem on ka uumluumlrisuhetes Votildelaotildeigusseaduse sect289 saumltestab et eluruumi uumluumlrnikul on otildeigus

uumluumlriruumides majutada oma abikaasat alaealisi lapsi ja toumloumlvotildeimetuid vanemaid ilma

uumluumlrileandja notildeusolekuta67

Juhul kui uumluumlrilevotildetja on lapse vanema partner siis ei saa

uumluumlrileandja notildeusolekuta eluruumis majutada last ega tema seaduslikku vanemat Sellega

satub laps ebasoodsasse olukorda votilderreldes lapsega kes elab perekonnas kus motildelemad

partnerid on tema seaduslikud vanemad Lapse eluruumides viibimine sotildeltub uumluumlrileandja

tahtest

65

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs (viide 58) lk 92 66

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava

2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20per

ede20arengukava202012-2020pdf (16022013) 67

Otildeiguskantsler ( viide 3) lk 1 5

36

Laste staatus samasoolistes paarides on laumlbi aegade olnud nagu Pandora laegas Alati on olnud

arusaadav aktsepteeritud ja isegi notildeutud et lapsel peab olema kaks vanemat aga nuumluumldseks on

see arenenud selles suunas et lapsel votildeib olla kaks ema kaks isa votildei isegi kolm vanemat

2007 aastal andis Ontario Kohus oma otsuses AA vs BB ONCA 268

selles kuumlsimuses uue

arengu Selle kaasuse puhul vaumlrbasid kaks homoseksuaalset stabiilses suhtes elavat naist oma

meessoost sotildebra lapse bioloogiliseks eostamiseks Lapse suumlndides olid tema seaduslikeks

vanemateks bioloogiline ema ja bioloogiline isa Bioloogilise ema samasooline partner oli

sellises situatsioonis lapse faktiline vanem taumlitis lapse teise ema rolli ja kandis suurt osa lapse

kasvatamises Kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngisid lapse elus vaumlga olulist rolli ja kandsid lapse

eest hoolt Lapse bioloogilise ema samasooline partner leidis et tal peaksid olema lapse

suhtes samuti seaduslikud otildeigused ja kohustused ning ta poumloumlrdus kohtusse nende otildeiguste ja

kohustuste saamiseks Kohus leidis et kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngivad lapse elus vaumlga suurt

rolli ja lapse otildeiguste tagamise seisukohalt on oluline et kotildeik kolm oleksid tema seaduslikud

vanemad

Kohus arvestas lapse huvidega ning see on selle kaasuse puhul kotildeige olulisem Kohus

otsustas et kotildeik kolm taumliskasvanut peavad olema seaduslike vanematena registreeritud ning

seelaumlbi sai laps kolm seaduslikku vanemat Nimetatud kaasus totildei samasooliste vanemate ja

sellistes peredes elavate laste probleemide osas taumliesti uue arengu Selliseid arenguid jaumllgides

votildeib oletada et ka teised riigid votildetavad Orlando kaasuse arvesse ja hakkavad seda jaumlrgima

Perekonna ja vanema staatuse kontseptsioon on viimase aja jooksul teinud laumlbi suured

muutused ja arengud avardanud piire ja haumlgustanud nende motildeistete traditsioonilist taumlhendust

Niisiis votildeib oletada et laumlhitulevikus toimuvad seadusandluses muudatused mille kohaselt ei

arvestata vanema staatuse saamisel enam vanemate seksuaalse saumlttumuse ja arvuga Selle

asemel votildeetakse arvesse eelkotildeige lapse huvid Selline olukord peaks viima selleni et tagatud

on taumlielik votilderdsus ja vaumllistatud diskrimineerimine Seda propageerib praegusel ajal Euroopa

Inimotildeiguste Konventsiooni artikkel 14

68

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and ROSENBERG

JJA AA v BB 2007 ONCA 2 httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

37

Tihtipeale sotildeltub lapse otildeiguslik staatus perekonnas sellest milline on temaga koos elavate

taumliskasvnanute suhte otildeiguslik staatus ndash sellest kas tegemist on abielu votildei registreeritud

kooseluga On oluline ka maumlrgata et vaumlga paljud riigid on laste kaitse tagamise eesmaumlrgil

avanud samasooliste paaride jaoks votildeimaluse oma suhteid registreerida Selle kaudu on neil

votildeimalus lapsi uumlheskoos lapsendada votildei siis on uumlhel partneril votildeimalik lapsendada partneri

laps Naumliteks Rootsis saavad lapsendamise puhul sarnase otildeigusliku staatuse nii paarid kes on

oma suhted kooseluna registreerinud kui ka abielus olevad erisoolised paarid

Norra ja Sakasamaa lubavad neil paumlevil registreeritud kooselus elavatel samasoolistel isikutel

lapsendada oma partneri lapse Siin tuleb aga silmas pidada et tegemist on siseriiklike

seadustega mis ei garanteeri nende rahvusvahelist tunnustamist Perekonna seisukohalt

taumlhendab see seda et nii lastel kui tema vanematel votildeivad tekkida otildeiguslikud probleemid

vaumlljaspool riiki juhul kui teises riigis ei kehti sarnased seadused69

Euroopa Liidu otildeigus

perekonnaotildeiguse valdkonnas notildeuab uumlhtlustamist ja liigub kiirelt sinnapoole Kindlasti on

vajalik demokraatlik ja selge lahendus mis hakkaks potildehinema Euroopa Inimotildeiguste

Konventsioonil

69

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family Law

Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008 lk 101-110

38

Kokkuvotildete

Uurimistoumlouml kaumligus olen jotildeudnud jaumlreldusele et kuigi Eestis ei ole perekonna motildeiste

defineeritud on selle motildeiste seadusaktidesse sisse viimine aumlaumlrmiselt oluline nii erisooliste kui

ka samasooliste paariride ja nendega koos elavate laste perekonnakaitse otildeiguse tagamiseks

Viimsi kaasus on vaumlga hea naumlide Eesti seadusandlusest Tuginedes Euroopa Liidu otildeigusele ja

Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtukaasustele olen jotildeudnud jaumlreldusele et teatud juhtudel

peavad nii erisooliste kui ka samasooliste paaride pered koos lastega votildei ilma kuuluma

perekonna kaitse alla Samuti peab registreerimata kooselus paari peres elav laps kuuluma

oma tegelike vanematega uumlhte perekonda ning olema kaitstud perekonna motildeiste taumlhenduses

taumlpselt samamoodi kui laps kes elab registreeritud kooselu sotildelminud faktiliste vanematega

Igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja diskrimineerimine mis potildehineb isikute

sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud Euroopa Liidu liikmesriigid ei tohi perekonna ja

uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise potildehjuseks nimetada Euroopa

Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta

perekonnaeluna millel on riiklik kaitse

Teine peatuumlkk naumlitas et hetkel votildeivad lapsel tekkida perekonnaliikmetega erinevad otildeiguslikud

suhed Perekonnaliige ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem seega on tema otildeigused lapse

suhtes ja lapse otildeigused faktilise vanema vastu piiritletud Faktiliste vanematega kes ei ole

oma suhteid registreerinud koos elav laps on ebavotilderdses olukorras votilderreldes lapsega kes elab

faktiliste vanematega kes on oma suhteid registreerinud Nii tekib lapse lastekodusse

sattumise oht naumliteks bioloogilise vanema surma puhul kui teisel faktilisel vanemal

puuduvad lapse uumlle vanemlikud otildeigused Selline kohtlemine ei pruugi olla lapse huvidega

kooskotildelas Abielus paari puhul seda probleemi ei teki

Kolmandas peatuumlkis kaumlsitlesin LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdset kohtlemist

votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega Toumloumlst tuleb

selgelt vaumllja et ebavotilderdsel kohtlemisel ei ole otildeigustust ja see ei ole kooskotildelas lapse huvidega

Lapsel on otildeigus kahele vanemale ning oma tegelike vanemate tunnustamisele sotildeltumata

tegelike kasvatajate soost Laps peab igal juhul olema kaitstud sotildeltumata sellest kas tema

39

faktilised vanemad on oma suhted registreerinud votildei mitte kuna laps ei saa seda kuidagi

motildejutada Samasooliste paaride puhul on laps ebavotilderdses olukorras votilderreldes erisooliste

faktiliste vanematega elava lapsega LGBT peredes elavate laste kaitse on puudulik ja notildeuab

taumliustamist sotildeltumata siseriigi uumlhiskonna valmisolekust ning eelkotildeige tuleb seda kuumlsimust

lahendades tugineda lapse huvidele

40

Summary

Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family

has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost

importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex

couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good

example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of

the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex

and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection

Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their

real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same

way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any

avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is

prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of

the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court

of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state

The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family

members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of

the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent

are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship

is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered

their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the

death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to

the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no

significance in the case of a married couple

In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent

families compared to children living in families formed by persons of different sexes The

thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests

Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition

41

regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their

factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any

bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared

to children living with their factual parents of different sexes The protection of children

living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the

general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into

consideration in the first place when solving the problem

42

Kasutatud materjalide loetelu

Kasutatud kirjandus

Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009

Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in

International and Comparative Law Kluwer Law International 2002

Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or

Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008

Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika

EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of

Fundamental Rights of the European Union 2006

European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw

European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and

discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal

analysis 2010

Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012

Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia

Antwerp-Oxford 2005

Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st

Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009

Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family

Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008

Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of

Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law

Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007

Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad

sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007

43

Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine

praktikas Lastekaitse Liit 2005

Kasutatud normatiivmaterjal

Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303

Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification

Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their

family members to move and reside freely within the territory of the Member States

Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50

Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2

Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8

Perekonnaseadus RT I 27062012 12

Kasutatud internetiallikad

Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second

Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June

2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and

ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2

httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-

2pg-27

Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of

fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012

httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6

-2008-0479amplanguage=EN

European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working

Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties

Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007

httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf

44

GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf

Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-

10xls

Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest

httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise

+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf

Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61

Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012

httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused

Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012

httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed

Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta

Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-

perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta

Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk

32

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC

C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf

Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France

httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886

Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa

23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede

arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja

20perede20arengukava202012-2020pdf

The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010

httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf

Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and

What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10

httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019

45

Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri

httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool

iste_isikute_peresuhepdf

Viidatud kohtupraktika

EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa

EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa

EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria

EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits

EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola

EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95

EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria

TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009

TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010

31

vanemaga uumlksikvanemaga kas nad on suumlndinud registreeritud abielus votildei mitte53

Konventsioon kaumlsitleb last otildeigussubjektina ja taumlheldab et laps on ise oma otildeiguste teostaja54

Konventsioon kehtestab ka lapse ja riigi omavahelise suhte See taumlhendab et riigil ega

vanemal pole lapse uumlle omanikuotildeigust last vaadeldakse indiviidina kellel on omad

inimotildeigused mis on taumlpselt samasugused kui igal taumliskasvanul Samuti annab konventsioon

motildeista et votildeib tekkida konflikt lapse huvide ja vanemate votildei uumlhiskonna huvide vahel

Sellised konfliktid peab lahendama laste huvidega arvestades neid esile totildestes Laste huvid

defineeritakse tulenevalt konventsioonist mille jaumlrgi on olulised naumliteks otildeigus haridusele

otildeigus perekonnaelule ning otildeigus olla kuulatud ja austatud indiviidina55

Vastavalt

konventsiooni artikkel 18-le on vanematel esimene vastutus laste kasvatamise ja arengu eest

ehk siis vanemad on laste otildeiguste tagajad kasvatajad kaitsjad ja hoolitsejad

Konventsiooni keelekasutusest tuleneb see et termin bdquovanemldquo votildeib ka viidata paljudele

erinevatele peremudelitele mis kaasaegses maailmas eksisteerivad Naumliteks votildeib tuua

konventsiooni artikkel 5-e mis viitab laiendatud perekonna taumlhendusele UumlRO Lapse Otildeiguste

Konventsioon toob vaumllja ka perekonna taumlhtsuse Nimetatakse lapse otildeigust perekonnale see

taumlhendab uumlldiselt otildeigust vanematele ja otildeigust olla perekonnaliige See iseloomustab ka tervet

konventsiooni56

Laps ei saa tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest partneritest

koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes UumlRO Lapse Otildeiguste

Konventsiooni artiklis 2 p1 on saumltestatud et osalisriigid peavad tagama nende jurisdiktsiooni

all olevatele lastele kotildeik konventsioonis saumltestatud otildeigused ja kohustused sotildeltumata lapse ja

tema vanema votildei seadusliku hooldaja rassist soost keelest usust votildei muudest tingimustest

53

Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61

(18012013) 54

Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012

httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused

55 Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and What it

Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10 httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019

(06052013)

56 Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine praktikas

Lastekaitse Liit 2005 lk 71-74

32

Jaumlrelikult on erisoolisest perekonnast lapse ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes samasoolises

perekonnas kasvava lapsega konventsiooni taumlhenduses lubamatu ja sobimatu57

Samuti annab konventsiooni artikkel 2 p2 riigile positiivse otildeiguse votildetta kasutusele sobilikud

meetmed laste votilderdsete otildeiguste tagamiseks Kui raumlaumlgitakse homoseksuaalsetele paaridele

uumlheskoos laste kasvatamise otildeiguse andmisest siis mainitakse sageli laste huvidega

arvestamist Siin votildeib tuua naumliteks Gas ja Dubois vs Prantsusmaa kaasuse jt Selles

valdkonnas on naumlha ilmselget arengut esimesed Euroopa riigid mis lubasid samasoolisel

inimesel partneri lapse adopteerida olid Taani (1999) Island (2000) Norra (2001) ja Rootsi

(2003) Nendes riikides on otildeiguslikud reformid toimunud aastatel 1993-2003 Alates 2009

aastast on Soomes lubatud samasoolisel isikul oma partneri last adopteerida Eeliseks on kui

partnerid elavad registreeritud kooselus ja mittebioloogiline vanem on lapse sotsiaalne vanem

ehk tegelik vanem Nendes riikides saab samasooliste vanemate peres elav laps peale

lapsendamist taumlieliku sotsiaal- otildeigus- ja majandusliku kaitse ja samuti tagab see lapse otildeiguse

motildelemale seaduslikule ja sotsiaalsele vanemale Selline otildeiguslik areng naumlitab ka seda et

vanemate seksuaalne saumlttumus votildei sugu ei ole lapse huvide arvestamisel taumlhtis

Areng nendes riikides naumlitab ka seda et perekond koosneb lapsest ja kahest taumliskasvanud

isikust (sotildeltumata soost) Lapsel kes elab sellises perekonnas tekib otildeigus kahele seaduslikule

vanemale ja see annab talle votilderdse kaitse votilderreldes lapsega kes elab heteroseksuaalses peres

Selline areng naumlitab meile mis on kaasaaegne perekond58

See kotildeik taumlhendab et lapsel kes kasvab samasoolises perekonnas peavad olema

samasugused otildeigused nagu ta kasvaks erisooliste vanemate perekonnas kus partnerid kas on

votildei ei ole abielus Lapsel on otildeigus perekonna- ja eraelu kaitsmisele Euroopa Inimotildeiguste

Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ja samuti on tal otildeigus olla mitte diskrimineeritud

vastavalt sama konventsiooni artikkel 14-le Paraku naumleme erinevat suhtumist votilderreldes

lapsega kes elab perekonnas kus vanemad on heteroseksuaalsed Lapsel on vaja otildeigust

57

Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 29 58

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in Europe

National Cross-Border and European Perspectives 2012 lk 102-103120-122

33

perekonna kaitsele ja votildeimalust seadustada oma suhted mitte ainult bioloogilise vanemaga

vaid ka bioloogilise vanema partneriga Kui bioloogiline vanem ja partner on

heteroseksuaalsetes suhetes saab laps motildelema poole notildeusolekuga tagada enda otildeiguse olla

lapsendatud ja luua perekond Kui bioloogiline vanem ja tema partner on homoseksuaalsetes

suhetes siis isegi juhul kui motildelemad pooled on notildeus ei saa laps kasutada oma otildeigust olla

lapsendatud ja luua perekonda kui see ei ole vastuolus tema huvidega Riik arvestab lapse

huve eelkotildeige lapsendamisele lubatavuse kuumlsimuses

Selleks et aru saada partneri otildeigustest lapse suhtes peab enne defineerima kes on partner

lapse jaoks seaduse motildettes Perekonnaseadus annab meile kolm erinevat suhet lapse vanem

votildeotilderasvanem ehk lapse vanemaga abiellunud isik ning kasuvanem ehk isik kes ei ole

vanem ega votildeotilderasvanem vaid isik kes tegelikult last kasvatab Teda votildeib nimetada ka

faktiliseks vanemaks59

Sellest tuleneb et partner on kasuvanem Perekonnaseadust vaadeldes

votildeib oumlelda et kasuvanemal on kasulapse suhtes minimaalsed otildeigused samuti on lapse

otildeigused kasuvanema suhtes minimaalsed ja mitte taumlielikud

Ka Eesti Lastevanemate Liit on seisukohal et laste otildeigused ei ole piisavalt kaitstud seetotildettu

soovivad nad laste otildeiguste tugevdamist olukorras kus uumlks vanematest ei ole bioloogiline

vanem60

Samasooliste paaride puhul on partner faktiline vanem Lastekaitse Liidu president

Loone Ots on seisukohal et laps peab olema turvatud ja kaitstud nagu seda notildeuab Lastekaitse

Konventsioon Samuti arvab ta et samasooliste kooselu seadustamine on tervitatav samm

votilderdotildeiguslikkuse uumlhiskonda Laps satub vaumlgivalla ja hooletuse ohvriks nii samasoolises kui

erisoolises perekonnas seega peaksid tema otildeigused olema votildeimalikult efektiivselt kaitstud

motildelemal juhtumil Uumlhe votildeimaliku seisukoha jaumlrgi peaks samasoolistele peredele andma

lapsendamisotildeiguse erandjuhul see peab olema selgelt lapse huvides ning iga juhtumi puhul

arvestatakse konkreetseid asjaolusid ja teatud vanusest ka lapse notildeusolekut See aitaks vaumlltida

lapse lastekodusse sattumist laps peaks kasvama peres mitte uumlkskotildeik kui haumlsti varustatud

59

Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Edgar Salumaa Juridika

httpwwwjuridicaeejuridica_etphpdocument=etarticles1995123599PRNprvphp 60

Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest lk 3

httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise+koosel

uga+seotud+ettepanekutestpdf (18012013)

34

lastekodus Lastekaitse Liit on seisukohal et laps peab olema kaitstud ja Eesti laps peab

olema otildennelik vaatamata lapse kasvatajate soost61

Naumliteks votildeib tuua EIOtildeK kohtuotsuse Gas

ja Dubois v Prantsusmaa mille puhul kohtuniku eriarvamusel on samasoolises perekonnas

kasvatatav laps erinevas olukorras votilderreldes erisooliste taumliskasvanutega uumlhes peres kasvava

lapsega62

Eesti Potildehiseadus saumltestab ja tunnustab perekonna kaitset ja samuti peetakse potildehiseaduse jaumlrgi

oluliseks laste kasvatamist ning vanematele antakse mitte ainult luba vaid ka kohustus oma

lapsi kasvatada Mainitakse ka riigi kohustust perekonda laste kasvatamisel abistada Riigi

kohustuseks on luua lapsevanematele votildeimalused oma laste kasvatamiseks ja tagada laste

potildehivajadused63

Laps on homoseksuaalses peres kasvades erinevas olukorras votilderreldes heteroseksuaalses

peres kasvava lapsega Viimasel juhul on motildelemal vanemal otildeigus taotleda erinevaid

perekonna- ja laste kasvatamistoetusi kuna motildelemad vanemad votildeivad seadusjaumlrgselt end

lapsevanemana registreerida (bioloogiline vanem lapsendamine) Samasooliste partnerite

puhul on toetuste saamine raskendatud votildei ei ole uumlldse votildeimalik naumliteks votildeib tuua Viimsi

kaasuse probleemi Nii ei saa laps kes kasvab peres kahe samasoolise vanemaga vanemate

kaudu samalaadset riigipoolset toetust Kaasuses X Y ja Z vs Suurbritannia toob Inimotildeiguste

Kohus selgelt vaumllja et inimotildeiguste konventsioon votildeib olla totildelgendatud erinevalt ja perekonna

kaitse laieneb mitte ainult abiellunud paaridele vaid ka de facto peredele

Alati peab arvesse votildetma mitut erinevat faktorit kui kaua kaks taumliskasvanud isikut (sotildeltumata

soost) koos elanud on kas isikud elavad uumlhes leibkonnas kas nad soovivad votildei ei soovi lapsi

koos kasvatada64

Arvatakse et perekonna autentne tunnus on uumlhine laste kasvatamise otildeigus

61

Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012 httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed ( 21012012)

62 Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa 23032012

httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420 (22012013) 63

Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad sotsiaaltoetused ja ndash

teenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007 lk 29 64

Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in International

and Comparative Law Kluwer Law International 2002 lk 261

35

Seega peab uumlhine laste kasvatamisotildeigus olema identselt kaumlttesaadav nii heteroseksuaalsetele

kui ka samasoolistele paaridele Kui erisoolistel paaridel on otildeigus lapsi uumlhiselt kasvatada ilma

registreerimiseta siis peab selline otildeigus olema tagatud ka samasoolistele partneritele65

Eestis puudub spetsialiseerunud organ mis teostaks jaumlrelvalvet laste otildeiguste tagamise uumlle

Seda funktsiooni teostavad erinevad organid koostoumloumls Nendeks kohalik omavalitsus

maavalitsus otildeiguskantsler ja teised66

Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas nr 6-

81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute puumlsiv kooselu kuulub

perekonnapotildehiotildeiguse kaitse alla aga Eestis ei ole selline kooselu reguleeritud ja seetotildettu tuleb

luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Samuti puudub lapsendamist ja

hooldusotildeigust puudutav regulatsioon mis tagaks laste huvide arvestamise samasooliste

paaride puhul Partneril puudub lapsendamise votildeimalus ja see annab hooldusotildeiguse ainult

uumlhele vanemale kuid partnerid elavad koos lapsega ja motildelemad peaksid lapse eest vastutama

ja tema eest kandma hoolt Selline olukord votildeib tuua probleeme lapse hooldamisotildeiguse

teostamisel uumlhe partneri surma korral votildei juhul kui seaduslik lapsevanem ei saa mingil

potildehjusel pikemaajaliselt hooldusotildeigust teostada Samuti pole tagatud partneri otildeigus last edasi

kasvatada kui seaduslik vanem sureb

Probleem on ka uumluumlrisuhetes Votildelaotildeigusseaduse sect289 saumltestab et eluruumi uumluumlrnikul on otildeigus

uumluumlriruumides majutada oma abikaasat alaealisi lapsi ja toumloumlvotildeimetuid vanemaid ilma

uumluumlrileandja notildeusolekuta67

Juhul kui uumluumlrilevotildetja on lapse vanema partner siis ei saa

uumluumlrileandja notildeusolekuta eluruumis majutada last ega tema seaduslikku vanemat Sellega

satub laps ebasoodsasse olukorda votilderreldes lapsega kes elab perekonnas kus motildelemad

partnerid on tema seaduslikud vanemad Lapse eluruumides viibimine sotildeltub uumluumlrileandja

tahtest

65

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs (viide 58) lk 92 66

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava

2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20per

ede20arengukava202012-2020pdf (16022013) 67

Otildeiguskantsler ( viide 3) lk 1 5

36

Laste staatus samasoolistes paarides on laumlbi aegade olnud nagu Pandora laegas Alati on olnud

arusaadav aktsepteeritud ja isegi notildeutud et lapsel peab olema kaks vanemat aga nuumluumldseks on

see arenenud selles suunas et lapsel votildeib olla kaks ema kaks isa votildei isegi kolm vanemat

2007 aastal andis Ontario Kohus oma otsuses AA vs BB ONCA 268

selles kuumlsimuses uue

arengu Selle kaasuse puhul vaumlrbasid kaks homoseksuaalset stabiilses suhtes elavat naist oma

meessoost sotildebra lapse bioloogiliseks eostamiseks Lapse suumlndides olid tema seaduslikeks

vanemateks bioloogiline ema ja bioloogiline isa Bioloogilise ema samasooline partner oli

sellises situatsioonis lapse faktiline vanem taumlitis lapse teise ema rolli ja kandis suurt osa lapse

kasvatamises Kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngisid lapse elus vaumlga olulist rolli ja kandsid lapse

eest hoolt Lapse bioloogilise ema samasooline partner leidis et tal peaksid olema lapse

suhtes samuti seaduslikud otildeigused ja kohustused ning ta poumloumlrdus kohtusse nende otildeiguste ja

kohustuste saamiseks Kohus leidis et kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngivad lapse elus vaumlga suurt

rolli ja lapse otildeiguste tagamise seisukohalt on oluline et kotildeik kolm oleksid tema seaduslikud

vanemad

Kohus arvestas lapse huvidega ning see on selle kaasuse puhul kotildeige olulisem Kohus

otsustas et kotildeik kolm taumliskasvanut peavad olema seaduslike vanematena registreeritud ning

seelaumlbi sai laps kolm seaduslikku vanemat Nimetatud kaasus totildei samasooliste vanemate ja

sellistes peredes elavate laste probleemide osas taumliesti uue arengu Selliseid arenguid jaumllgides

votildeib oletada et ka teised riigid votildetavad Orlando kaasuse arvesse ja hakkavad seda jaumlrgima

Perekonna ja vanema staatuse kontseptsioon on viimase aja jooksul teinud laumlbi suured

muutused ja arengud avardanud piire ja haumlgustanud nende motildeistete traditsioonilist taumlhendust

Niisiis votildeib oletada et laumlhitulevikus toimuvad seadusandluses muudatused mille kohaselt ei

arvestata vanema staatuse saamisel enam vanemate seksuaalse saumlttumuse ja arvuga Selle

asemel votildeetakse arvesse eelkotildeige lapse huvid Selline olukord peaks viima selleni et tagatud

on taumlielik votilderdsus ja vaumllistatud diskrimineerimine Seda propageerib praegusel ajal Euroopa

Inimotildeiguste Konventsiooni artikkel 14

68

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and ROSENBERG

JJA AA v BB 2007 ONCA 2 httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

37

Tihtipeale sotildeltub lapse otildeiguslik staatus perekonnas sellest milline on temaga koos elavate

taumliskasvnanute suhte otildeiguslik staatus ndash sellest kas tegemist on abielu votildei registreeritud

kooseluga On oluline ka maumlrgata et vaumlga paljud riigid on laste kaitse tagamise eesmaumlrgil

avanud samasooliste paaride jaoks votildeimaluse oma suhteid registreerida Selle kaudu on neil

votildeimalus lapsi uumlheskoos lapsendada votildei siis on uumlhel partneril votildeimalik lapsendada partneri

laps Naumliteks Rootsis saavad lapsendamise puhul sarnase otildeigusliku staatuse nii paarid kes on

oma suhted kooseluna registreerinud kui ka abielus olevad erisoolised paarid

Norra ja Sakasamaa lubavad neil paumlevil registreeritud kooselus elavatel samasoolistel isikutel

lapsendada oma partneri lapse Siin tuleb aga silmas pidada et tegemist on siseriiklike

seadustega mis ei garanteeri nende rahvusvahelist tunnustamist Perekonna seisukohalt

taumlhendab see seda et nii lastel kui tema vanematel votildeivad tekkida otildeiguslikud probleemid

vaumlljaspool riiki juhul kui teises riigis ei kehti sarnased seadused69

Euroopa Liidu otildeigus

perekonnaotildeiguse valdkonnas notildeuab uumlhtlustamist ja liigub kiirelt sinnapoole Kindlasti on

vajalik demokraatlik ja selge lahendus mis hakkaks potildehinema Euroopa Inimotildeiguste

Konventsioonil

69

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family Law

Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008 lk 101-110

38

Kokkuvotildete

Uurimistoumlouml kaumligus olen jotildeudnud jaumlreldusele et kuigi Eestis ei ole perekonna motildeiste

defineeritud on selle motildeiste seadusaktidesse sisse viimine aumlaumlrmiselt oluline nii erisooliste kui

ka samasooliste paariride ja nendega koos elavate laste perekonnakaitse otildeiguse tagamiseks

Viimsi kaasus on vaumlga hea naumlide Eesti seadusandlusest Tuginedes Euroopa Liidu otildeigusele ja

Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtukaasustele olen jotildeudnud jaumlreldusele et teatud juhtudel

peavad nii erisooliste kui ka samasooliste paaride pered koos lastega votildei ilma kuuluma

perekonna kaitse alla Samuti peab registreerimata kooselus paari peres elav laps kuuluma

oma tegelike vanematega uumlhte perekonda ning olema kaitstud perekonna motildeiste taumlhenduses

taumlpselt samamoodi kui laps kes elab registreeritud kooselu sotildelminud faktiliste vanematega

Igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja diskrimineerimine mis potildehineb isikute

sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud Euroopa Liidu liikmesriigid ei tohi perekonna ja

uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise potildehjuseks nimetada Euroopa

Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta

perekonnaeluna millel on riiklik kaitse

Teine peatuumlkk naumlitas et hetkel votildeivad lapsel tekkida perekonnaliikmetega erinevad otildeiguslikud

suhed Perekonnaliige ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem seega on tema otildeigused lapse

suhtes ja lapse otildeigused faktilise vanema vastu piiritletud Faktiliste vanematega kes ei ole

oma suhteid registreerinud koos elav laps on ebavotilderdses olukorras votilderreldes lapsega kes elab

faktiliste vanematega kes on oma suhteid registreerinud Nii tekib lapse lastekodusse

sattumise oht naumliteks bioloogilise vanema surma puhul kui teisel faktilisel vanemal

puuduvad lapse uumlle vanemlikud otildeigused Selline kohtlemine ei pruugi olla lapse huvidega

kooskotildelas Abielus paari puhul seda probleemi ei teki

Kolmandas peatuumlkis kaumlsitlesin LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdset kohtlemist

votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega Toumloumlst tuleb

selgelt vaumllja et ebavotilderdsel kohtlemisel ei ole otildeigustust ja see ei ole kooskotildelas lapse huvidega

Lapsel on otildeigus kahele vanemale ning oma tegelike vanemate tunnustamisele sotildeltumata

tegelike kasvatajate soost Laps peab igal juhul olema kaitstud sotildeltumata sellest kas tema

39

faktilised vanemad on oma suhted registreerinud votildei mitte kuna laps ei saa seda kuidagi

motildejutada Samasooliste paaride puhul on laps ebavotilderdses olukorras votilderreldes erisooliste

faktiliste vanematega elava lapsega LGBT peredes elavate laste kaitse on puudulik ja notildeuab

taumliustamist sotildeltumata siseriigi uumlhiskonna valmisolekust ning eelkotildeige tuleb seda kuumlsimust

lahendades tugineda lapse huvidele

40

Summary

Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family

has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost

importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex

couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good

example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of

the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex

and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection

Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their

real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same

way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any

avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is

prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of

the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court

of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state

The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family

members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of

the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent

are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship

is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered

their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the

death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to

the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no

significance in the case of a married couple

In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent

families compared to children living in families formed by persons of different sexes The

thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests

Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition

41

regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their

factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any

bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared

to children living with their factual parents of different sexes The protection of children

living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the

general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into

consideration in the first place when solving the problem

42

Kasutatud materjalide loetelu

Kasutatud kirjandus

Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009

Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in

International and Comparative Law Kluwer Law International 2002

Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or

Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008

Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika

EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of

Fundamental Rights of the European Union 2006

European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw

European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and

discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal

analysis 2010

Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012

Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia

Antwerp-Oxford 2005

Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st

Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009

Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family

Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008

Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of

Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law

Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007

Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad

sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007

43

Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine

praktikas Lastekaitse Liit 2005

Kasutatud normatiivmaterjal

Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303

Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification

Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their

family members to move and reside freely within the territory of the Member States

Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50

Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2

Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8

Perekonnaseadus RT I 27062012 12

Kasutatud internetiallikad

Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second

Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June

2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and

ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2

httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-

2pg-27

Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of

fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012

httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6

-2008-0479amplanguage=EN

European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working

Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties

Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007

httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf

44

GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf

Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-

10xls

Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest

httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise

+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf

Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61

Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012

httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused

Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012

httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed

Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta

Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-

perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta

Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk

32

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC

C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf

Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France

httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886

Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa

23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede

arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja

20perede20arengukava202012-2020pdf

The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010

httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf

Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and

What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10

httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019

45

Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri

httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool

iste_isikute_peresuhepdf

Viidatud kohtupraktika

EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa

EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa

EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria

EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits

EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola

EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95

EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria

TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009

TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010

32

Jaumlrelikult on erisoolisest perekonnast lapse ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes samasoolises

perekonnas kasvava lapsega konventsiooni taumlhenduses lubamatu ja sobimatu57

Samuti annab konventsiooni artikkel 2 p2 riigile positiivse otildeiguse votildetta kasutusele sobilikud

meetmed laste votilderdsete otildeiguste tagamiseks Kui raumlaumlgitakse homoseksuaalsetele paaridele

uumlheskoos laste kasvatamise otildeiguse andmisest siis mainitakse sageli laste huvidega

arvestamist Siin votildeib tuua naumliteks Gas ja Dubois vs Prantsusmaa kaasuse jt Selles

valdkonnas on naumlha ilmselget arengut esimesed Euroopa riigid mis lubasid samasoolisel

inimesel partneri lapse adopteerida olid Taani (1999) Island (2000) Norra (2001) ja Rootsi

(2003) Nendes riikides on otildeiguslikud reformid toimunud aastatel 1993-2003 Alates 2009

aastast on Soomes lubatud samasoolisel isikul oma partneri last adopteerida Eeliseks on kui

partnerid elavad registreeritud kooselus ja mittebioloogiline vanem on lapse sotsiaalne vanem

ehk tegelik vanem Nendes riikides saab samasooliste vanemate peres elav laps peale

lapsendamist taumlieliku sotsiaal- otildeigus- ja majandusliku kaitse ja samuti tagab see lapse otildeiguse

motildelemale seaduslikule ja sotsiaalsele vanemale Selline otildeiguslik areng naumlitab ka seda et

vanemate seksuaalne saumlttumus votildei sugu ei ole lapse huvide arvestamisel taumlhtis

Areng nendes riikides naumlitab ka seda et perekond koosneb lapsest ja kahest taumliskasvanud

isikust (sotildeltumata soost) Lapsel kes elab sellises perekonnas tekib otildeigus kahele seaduslikule

vanemale ja see annab talle votilderdse kaitse votilderreldes lapsega kes elab heteroseksuaalses peres

Selline areng naumlitab meile mis on kaasaaegne perekond58

See kotildeik taumlhendab et lapsel kes kasvab samasoolises perekonnas peavad olema

samasugused otildeigused nagu ta kasvaks erisooliste vanemate perekonnas kus partnerid kas on

votildei ei ole abielus Lapsel on otildeigus perekonna- ja eraelu kaitsmisele Euroopa Inimotildeiguste

Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ja samuti on tal otildeigus olla mitte diskrimineeritud

vastavalt sama konventsiooni artikkel 14-le Paraku naumleme erinevat suhtumist votilderreldes

lapsega kes elab perekonnas kus vanemad on heteroseksuaalsed Lapsel on vaja otildeigust

57

Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 29 58

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in Europe

National Cross-Border and European Perspectives 2012 lk 102-103120-122

33

perekonna kaitsele ja votildeimalust seadustada oma suhted mitte ainult bioloogilise vanemaga

vaid ka bioloogilise vanema partneriga Kui bioloogiline vanem ja partner on

heteroseksuaalsetes suhetes saab laps motildelema poole notildeusolekuga tagada enda otildeiguse olla

lapsendatud ja luua perekond Kui bioloogiline vanem ja tema partner on homoseksuaalsetes

suhetes siis isegi juhul kui motildelemad pooled on notildeus ei saa laps kasutada oma otildeigust olla

lapsendatud ja luua perekonda kui see ei ole vastuolus tema huvidega Riik arvestab lapse

huve eelkotildeige lapsendamisele lubatavuse kuumlsimuses

Selleks et aru saada partneri otildeigustest lapse suhtes peab enne defineerima kes on partner

lapse jaoks seaduse motildettes Perekonnaseadus annab meile kolm erinevat suhet lapse vanem

votildeotilderasvanem ehk lapse vanemaga abiellunud isik ning kasuvanem ehk isik kes ei ole

vanem ega votildeotilderasvanem vaid isik kes tegelikult last kasvatab Teda votildeib nimetada ka

faktiliseks vanemaks59

Sellest tuleneb et partner on kasuvanem Perekonnaseadust vaadeldes

votildeib oumlelda et kasuvanemal on kasulapse suhtes minimaalsed otildeigused samuti on lapse

otildeigused kasuvanema suhtes minimaalsed ja mitte taumlielikud

Ka Eesti Lastevanemate Liit on seisukohal et laste otildeigused ei ole piisavalt kaitstud seetotildettu

soovivad nad laste otildeiguste tugevdamist olukorras kus uumlks vanematest ei ole bioloogiline

vanem60

Samasooliste paaride puhul on partner faktiline vanem Lastekaitse Liidu president

Loone Ots on seisukohal et laps peab olema turvatud ja kaitstud nagu seda notildeuab Lastekaitse

Konventsioon Samuti arvab ta et samasooliste kooselu seadustamine on tervitatav samm

votilderdotildeiguslikkuse uumlhiskonda Laps satub vaumlgivalla ja hooletuse ohvriks nii samasoolises kui

erisoolises perekonnas seega peaksid tema otildeigused olema votildeimalikult efektiivselt kaitstud

motildelemal juhtumil Uumlhe votildeimaliku seisukoha jaumlrgi peaks samasoolistele peredele andma

lapsendamisotildeiguse erandjuhul see peab olema selgelt lapse huvides ning iga juhtumi puhul

arvestatakse konkreetseid asjaolusid ja teatud vanusest ka lapse notildeusolekut See aitaks vaumlltida

lapse lastekodusse sattumist laps peaks kasvama peres mitte uumlkskotildeik kui haumlsti varustatud

59

Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Edgar Salumaa Juridika

httpwwwjuridicaeejuridica_etphpdocument=etarticles1995123599PRNprvphp 60

Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest lk 3

httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise+koosel

uga+seotud+ettepanekutestpdf (18012013)

34

lastekodus Lastekaitse Liit on seisukohal et laps peab olema kaitstud ja Eesti laps peab

olema otildennelik vaatamata lapse kasvatajate soost61

Naumliteks votildeib tuua EIOtildeK kohtuotsuse Gas

ja Dubois v Prantsusmaa mille puhul kohtuniku eriarvamusel on samasoolises perekonnas

kasvatatav laps erinevas olukorras votilderreldes erisooliste taumliskasvanutega uumlhes peres kasvava

lapsega62

Eesti Potildehiseadus saumltestab ja tunnustab perekonna kaitset ja samuti peetakse potildehiseaduse jaumlrgi

oluliseks laste kasvatamist ning vanematele antakse mitte ainult luba vaid ka kohustus oma

lapsi kasvatada Mainitakse ka riigi kohustust perekonda laste kasvatamisel abistada Riigi

kohustuseks on luua lapsevanematele votildeimalused oma laste kasvatamiseks ja tagada laste

potildehivajadused63

Laps on homoseksuaalses peres kasvades erinevas olukorras votilderreldes heteroseksuaalses

peres kasvava lapsega Viimasel juhul on motildelemal vanemal otildeigus taotleda erinevaid

perekonna- ja laste kasvatamistoetusi kuna motildelemad vanemad votildeivad seadusjaumlrgselt end

lapsevanemana registreerida (bioloogiline vanem lapsendamine) Samasooliste partnerite

puhul on toetuste saamine raskendatud votildei ei ole uumlldse votildeimalik naumliteks votildeib tuua Viimsi

kaasuse probleemi Nii ei saa laps kes kasvab peres kahe samasoolise vanemaga vanemate

kaudu samalaadset riigipoolset toetust Kaasuses X Y ja Z vs Suurbritannia toob Inimotildeiguste

Kohus selgelt vaumllja et inimotildeiguste konventsioon votildeib olla totildelgendatud erinevalt ja perekonna

kaitse laieneb mitte ainult abiellunud paaridele vaid ka de facto peredele

Alati peab arvesse votildetma mitut erinevat faktorit kui kaua kaks taumliskasvanud isikut (sotildeltumata

soost) koos elanud on kas isikud elavad uumlhes leibkonnas kas nad soovivad votildei ei soovi lapsi

koos kasvatada64

Arvatakse et perekonna autentne tunnus on uumlhine laste kasvatamise otildeigus

61

Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012 httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed ( 21012012)

62 Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa 23032012

httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420 (22012013) 63

Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad sotsiaaltoetused ja ndash

teenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007 lk 29 64

Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in International

and Comparative Law Kluwer Law International 2002 lk 261

35

Seega peab uumlhine laste kasvatamisotildeigus olema identselt kaumlttesaadav nii heteroseksuaalsetele

kui ka samasoolistele paaridele Kui erisoolistel paaridel on otildeigus lapsi uumlhiselt kasvatada ilma

registreerimiseta siis peab selline otildeigus olema tagatud ka samasoolistele partneritele65

Eestis puudub spetsialiseerunud organ mis teostaks jaumlrelvalvet laste otildeiguste tagamise uumlle

Seda funktsiooni teostavad erinevad organid koostoumloumls Nendeks kohalik omavalitsus

maavalitsus otildeiguskantsler ja teised66

Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas nr 6-

81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute puumlsiv kooselu kuulub

perekonnapotildehiotildeiguse kaitse alla aga Eestis ei ole selline kooselu reguleeritud ja seetotildettu tuleb

luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Samuti puudub lapsendamist ja

hooldusotildeigust puudutav regulatsioon mis tagaks laste huvide arvestamise samasooliste

paaride puhul Partneril puudub lapsendamise votildeimalus ja see annab hooldusotildeiguse ainult

uumlhele vanemale kuid partnerid elavad koos lapsega ja motildelemad peaksid lapse eest vastutama

ja tema eest kandma hoolt Selline olukord votildeib tuua probleeme lapse hooldamisotildeiguse

teostamisel uumlhe partneri surma korral votildei juhul kui seaduslik lapsevanem ei saa mingil

potildehjusel pikemaajaliselt hooldusotildeigust teostada Samuti pole tagatud partneri otildeigus last edasi

kasvatada kui seaduslik vanem sureb

Probleem on ka uumluumlrisuhetes Votildelaotildeigusseaduse sect289 saumltestab et eluruumi uumluumlrnikul on otildeigus

uumluumlriruumides majutada oma abikaasat alaealisi lapsi ja toumloumlvotildeimetuid vanemaid ilma

uumluumlrileandja notildeusolekuta67

Juhul kui uumluumlrilevotildetja on lapse vanema partner siis ei saa

uumluumlrileandja notildeusolekuta eluruumis majutada last ega tema seaduslikku vanemat Sellega

satub laps ebasoodsasse olukorda votilderreldes lapsega kes elab perekonnas kus motildelemad

partnerid on tema seaduslikud vanemad Lapse eluruumides viibimine sotildeltub uumluumlrileandja

tahtest

65

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs (viide 58) lk 92 66

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava

2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20per

ede20arengukava202012-2020pdf (16022013) 67

Otildeiguskantsler ( viide 3) lk 1 5

36

Laste staatus samasoolistes paarides on laumlbi aegade olnud nagu Pandora laegas Alati on olnud

arusaadav aktsepteeritud ja isegi notildeutud et lapsel peab olema kaks vanemat aga nuumluumldseks on

see arenenud selles suunas et lapsel votildeib olla kaks ema kaks isa votildei isegi kolm vanemat

2007 aastal andis Ontario Kohus oma otsuses AA vs BB ONCA 268

selles kuumlsimuses uue

arengu Selle kaasuse puhul vaumlrbasid kaks homoseksuaalset stabiilses suhtes elavat naist oma

meessoost sotildebra lapse bioloogiliseks eostamiseks Lapse suumlndides olid tema seaduslikeks

vanemateks bioloogiline ema ja bioloogiline isa Bioloogilise ema samasooline partner oli

sellises situatsioonis lapse faktiline vanem taumlitis lapse teise ema rolli ja kandis suurt osa lapse

kasvatamises Kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngisid lapse elus vaumlga olulist rolli ja kandsid lapse

eest hoolt Lapse bioloogilise ema samasooline partner leidis et tal peaksid olema lapse

suhtes samuti seaduslikud otildeigused ja kohustused ning ta poumloumlrdus kohtusse nende otildeiguste ja

kohustuste saamiseks Kohus leidis et kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngivad lapse elus vaumlga suurt

rolli ja lapse otildeiguste tagamise seisukohalt on oluline et kotildeik kolm oleksid tema seaduslikud

vanemad

Kohus arvestas lapse huvidega ning see on selle kaasuse puhul kotildeige olulisem Kohus

otsustas et kotildeik kolm taumliskasvanut peavad olema seaduslike vanematena registreeritud ning

seelaumlbi sai laps kolm seaduslikku vanemat Nimetatud kaasus totildei samasooliste vanemate ja

sellistes peredes elavate laste probleemide osas taumliesti uue arengu Selliseid arenguid jaumllgides

votildeib oletada et ka teised riigid votildetavad Orlando kaasuse arvesse ja hakkavad seda jaumlrgima

Perekonna ja vanema staatuse kontseptsioon on viimase aja jooksul teinud laumlbi suured

muutused ja arengud avardanud piire ja haumlgustanud nende motildeistete traditsioonilist taumlhendust

Niisiis votildeib oletada et laumlhitulevikus toimuvad seadusandluses muudatused mille kohaselt ei

arvestata vanema staatuse saamisel enam vanemate seksuaalse saumlttumuse ja arvuga Selle

asemel votildeetakse arvesse eelkotildeige lapse huvid Selline olukord peaks viima selleni et tagatud

on taumlielik votilderdsus ja vaumllistatud diskrimineerimine Seda propageerib praegusel ajal Euroopa

Inimotildeiguste Konventsiooni artikkel 14

68

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and ROSENBERG

JJA AA v BB 2007 ONCA 2 httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

37

Tihtipeale sotildeltub lapse otildeiguslik staatus perekonnas sellest milline on temaga koos elavate

taumliskasvnanute suhte otildeiguslik staatus ndash sellest kas tegemist on abielu votildei registreeritud

kooseluga On oluline ka maumlrgata et vaumlga paljud riigid on laste kaitse tagamise eesmaumlrgil

avanud samasooliste paaride jaoks votildeimaluse oma suhteid registreerida Selle kaudu on neil

votildeimalus lapsi uumlheskoos lapsendada votildei siis on uumlhel partneril votildeimalik lapsendada partneri

laps Naumliteks Rootsis saavad lapsendamise puhul sarnase otildeigusliku staatuse nii paarid kes on

oma suhted kooseluna registreerinud kui ka abielus olevad erisoolised paarid

Norra ja Sakasamaa lubavad neil paumlevil registreeritud kooselus elavatel samasoolistel isikutel

lapsendada oma partneri lapse Siin tuleb aga silmas pidada et tegemist on siseriiklike

seadustega mis ei garanteeri nende rahvusvahelist tunnustamist Perekonna seisukohalt

taumlhendab see seda et nii lastel kui tema vanematel votildeivad tekkida otildeiguslikud probleemid

vaumlljaspool riiki juhul kui teises riigis ei kehti sarnased seadused69

Euroopa Liidu otildeigus

perekonnaotildeiguse valdkonnas notildeuab uumlhtlustamist ja liigub kiirelt sinnapoole Kindlasti on

vajalik demokraatlik ja selge lahendus mis hakkaks potildehinema Euroopa Inimotildeiguste

Konventsioonil

69

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family Law

Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008 lk 101-110

38

Kokkuvotildete

Uurimistoumlouml kaumligus olen jotildeudnud jaumlreldusele et kuigi Eestis ei ole perekonna motildeiste

defineeritud on selle motildeiste seadusaktidesse sisse viimine aumlaumlrmiselt oluline nii erisooliste kui

ka samasooliste paariride ja nendega koos elavate laste perekonnakaitse otildeiguse tagamiseks

Viimsi kaasus on vaumlga hea naumlide Eesti seadusandlusest Tuginedes Euroopa Liidu otildeigusele ja

Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtukaasustele olen jotildeudnud jaumlreldusele et teatud juhtudel

peavad nii erisooliste kui ka samasooliste paaride pered koos lastega votildei ilma kuuluma

perekonna kaitse alla Samuti peab registreerimata kooselus paari peres elav laps kuuluma

oma tegelike vanematega uumlhte perekonda ning olema kaitstud perekonna motildeiste taumlhenduses

taumlpselt samamoodi kui laps kes elab registreeritud kooselu sotildelminud faktiliste vanematega

Igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja diskrimineerimine mis potildehineb isikute

sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud Euroopa Liidu liikmesriigid ei tohi perekonna ja

uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise potildehjuseks nimetada Euroopa

Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta

perekonnaeluna millel on riiklik kaitse

Teine peatuumlkk naumlitas et hetkel votildeivad lapsel tekkida perekonnaliikmetega erinevad otildeiguslikud

suhed Perekonnaliige ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem seega on tema otildeigused lapse

suhtes ja lapse otildeigused faktilise vanema vastu piiritletud Faktiliste vanematega kes ei ole

oma suhteid registreerinud koos elav laps on ebavotilderdses olukorras votilderreldes lapsega kes elab

faktiliste vanematega kes on oma suhteid registreerinud Nii tekib lapse lastekodusse

sattumise oht naumliteks bioloogilise vanema surma puhul kui teisel faktilisel vanemal

puuduvad lapse uumlle vanemlikud otildeigused Selline kohtlemine ei pruugi olla lapse huvidega

kooskotildelas Abielus paari puhul seda probleemi ei teki

Kolmandas peatuumlkis kaumlsitlesin LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdset kohtlemist

votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega Toumloumlst tuleb

selgelt vaumllja et ebavotilderdsel kohtlemisel ei ole otildeigustust ja see ei ole kooskotildelas lapse huvidega

Lapsel on otildeigus kahele vanemale ning oma tegelike vanemate tunnustamisele sotildeltumata

tegelike kasvatajate soost Laps peab igal juhul olema kaitstud sotildeltumata sellest kas tema

39

faktilised vanemad on oma suhted registreerinud votildei mitte kuna laps ei saa seda kuidagi

motildejutada Samasooliste paaride puhul on laps ebavotilderdses olukorras votilderreldes erisooliste

faktiliste vanematega elava lapsega LGBT peredes elavate laste kaitse on puudulik ja notildeuab

taumliustamist sotildeltumata siseriigi uumlhiskonna valmisolekust ning eelkotildeige tuleb seda kuumlsimust

lahendades tugineda lapse huvidele

40

Summary

Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family

has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost

importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex

couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good

example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of

the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex

and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection

Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their

real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same

way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any

avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is

prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of

the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court

of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state

The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family

members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of

the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent

are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship

is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered

their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the

death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to

the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no

significance in the case of a married couple

In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent

families compared to children living in families formed by persons of different sexes The

thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests

Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition

41

regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their

factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any

bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared

to children living with their factual parents of different sexes The protection of children

living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the

general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into

consideration in the first place when solving the problem

42

Kasutatud materjalide loetelu

Kasutatud kirjandus

Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009

Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in

International and Comparative Law Kluwer Law International 2002

Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or

Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008

Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika

EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of

Fundamental Rights of the European Union 2006

European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw

European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and

discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal

analysis 2010

Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012

Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia

Antwerp-Oxford 2005

Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st

Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009

Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family

Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008

Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of

Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law

Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007

Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad

sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007

43

Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine

praktikas Lastekaitse Liit 2005

Kasutatud normatiivmaterjal

Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303

Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification

Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their

family members to move and reside freely within the territory of the Member States

Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50

Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2

Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8

Perekonnaseadus RT I 27062012 12

Kasutatud internetiallikad

Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second

Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June

2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and

ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2

httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-

2pg-27

Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of

fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012

httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6

-2008-0479amplanguage=EN

European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working

Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties

Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007

httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf

44

GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf

Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-

10xls

Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest

httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise

+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf

Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61

Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012

httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused

Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012

httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed

Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta

Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-

perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta

Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk

32

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC

C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf

Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France

httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886

Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa

23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede

arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja

20perede20arengukava202012-2020pdf

The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010

httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf

Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and

What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10

httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019

45

Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri

httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool

iste_isikute_peresuhepdf

Viidatud kohtupraktika

EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa

EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa

EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria

EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits

EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola

EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95

EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria

TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009

TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010

33

perekonna kaitsele ja votildeimalust seadustada oma suhted mitte ainult bioloogilise vanemaga

vaid ka bioloogilise vanema partneriga Kui bioloogiline vanem ja partner on

heteroseksuaalsetes suhetes saab laps motildelema poole notildeusolekuga tagada enda otildeiguse olla

lapsendatud ja luua perekond Kui bioloogiline vanem ja tema partner on homoseksuaalsetes

suhetes siis isegi juhul kui motildelemad pooled on notildeus ei saa laps kasutada oma otildeigust olla

lapsendatud ja luua perekonda kui see ei ole vastuolus tema huvidega Riik arvestab lapse

huve eelkotildeige lapsendamisele lubatavuse kuumlsimuses

Selleks et aru saada partneri otildeigustest lapse suhtes peab enne defineerima kes on partner

lapse jaoks seaduse motildettes Perekonnaseadus annab meile kolm erinevat suhet lapse vanem

votildeotilderasvanem ehk lapse vanemaga abiellunud isik ning kasuvanem ehk isik kes ei ole

vanem ega votildeotilderasvanem vaid isik kes tegelikult last kasvatab Teda votildeib nimetada ka

faktiliseks vanemaks59

Sellest tuleneb et partner on kasuvanem Perekonnaseadust vaadeldes

votildeib oumlelda et kasuvanemal on kasulapse suhtes minimaalsed otildeigused samuti on lapse

otildeigused kasuvanema suhtes minimaalsed ja mitte taumlielikud

Ka Eesti Lastevanemate Liit on seisukohal et laste otildeigused ei ole piisavalt kaitstud seetotildettu

soovivad nad laste otildeiguste tugevdamist olukorras kus uumlks vanematest ei ole bioloogiline

vanem60

Samasooliste paaride puhul on partner faktiline vanem Lastekaitse Liidu president

Loone Ots on seisukohal et laps peab olema turvatud ja kaitstud nagu seda notildeuab Lastekaitse

Konventsioon Samuti arvab ta et samasooliste kooselu seadustamine on tervitatav samm

votilderdotildeiguslikkuse uumlhiskonda Laps satub vaumlgivalla ja hooletuse ohvriks nii samasoolises kui

erisoolises perekonnas seega peaksid tema otildeigused olema votildeimalikult efektiivselt kaitstud

motildelemal juhtumil Uumlhe votildeimaliku seisukoha jaumlrgi peaks samasoolistele peredele andma

lapsendamisotildeiguse erandjuhul see peab olema selgelt lapse huvides ning iga juhtumi puhul

arvestatakse konkreetseid asjaolusid ja teatud vanusest ka lapse notildeusolekut See aitaks vaumlltida

lapse lastekodusse sattumist laps peaks kasvama peres mitte uumlkskotildeik kui haumlsti varustatud

59

Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Edgar Salumaa Juridika

httpwwwjuridicaeejuridica_etphpdocument=etarticles1995123599PRNprvphp 60

Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest lk 3

httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise+koosel

uga+seotud+ettepanekutestpdf (18012013)

34

lastekodus Lastekaitse Liit on seisukohal et laps peab olema kaitstud ja Eesti laps peab

olema otildennelik vaatamata lapse kasvatajate soost61

Naumliteks votildeib tuua EIOtildeK kohtuotsuse Gas

ja Dubois v Prantsusmaa mille puhul kohtuniku eriarvamusel on samasoolises perekonnas

kasvatatav laps erinevas olukorras votilderreldes erisooliste taumliskasvanutega uumlhes peres kasvava

lapsega62

Eesti Potildehiseadus saumltestab ja tunnustab perekonna kaitset ja samuti peetakse potildehiseaduse jaumlrgi

oluliseks laste kasvatamist ning vanematele antakse mitte ainult luba vaid ka kohustus oma

lapsi kasvatada Mainitakse ka riigi kohustust perekonda laste kasvatamisel abistada Riigi

kohustuseks on luua lapsevanematele votildeimalused oma laste kasvatamiseks ja tagada laste

potildehivajadused63

Laps on homoseksuaalses peres kasvades erinevas olukorras votilderreldes heteroseksuaalses

peres kasvava lapsega Viimasel juhul on motildelemal vanemal otildeigus taotleda erinevaid

perekonna- ja laste kasvatamistoetusi kuna motildelemad vanemad votildeivad seadusjaumlrgselt end

lapsevanemana registreerida (bioloogiline vanem lapsendamine) Samasooliste partnerite

puhul on toetuste saamine raskendatud votildei ei ole uumlldse votildeimalik naumliteks votildeib tuua Viimsi

kaasuse probleemi Nii ei saa laps kes kasvab peres kahe samasoolise vanemaga vanemate

kaudu samalaadset riigipoolset toetust Kaasuses X Y ja Z vs Suurbritannia toob Inimotildeiguste

Kohus selgelt vaumllja et inimotildeiguste konventsioon votildeib olla totildelgendatud erinevalt ja perekonna

kaitse laieneb mitte ainult abiellunud paaridele vaid ka de facto peredele

Alati peab arvesse votildetma mitut erinevat faktorit kui kaua kaks taumliskasvanud isikut (sotildeltumata

soost) koos elanud on kas isikud elavad uumlhes leibkonnas kas nad soovivad votildei ei soovi lapsi

koos kasvatada64

Arvatakse et perekonna autentne tunnus on uumlhine laste kasvatamise otildeigus

61

Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012 httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed ( 21012012)

62 Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa 23032012

httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420 (22012013) 63

Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad sotsiaaltoetused ja ndash

teenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007 lk 29 64

Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in International

and Comparative Law Kluwer Law International 2002 lk 261

35

Seega peab uumlhine laste kasvatamisotildeigus olema identselt kaumlttesaadav nii heteroseksuaalsetele

kui ka samasoolistele paaridele Kui erisoolistel paaridel on otildeigus lapsi uumlhiselt kasvatada ilma

registreerimiseta siis peab selline otildeigus olema tagatud ka samasoolistele partneritele65

Eestis puudub spetsialiseerunud organ mis teostaks jaumlrelvalvet laste otildeiguste tagamise uumlle

Seda funktsiooni teostavad erinevad organid koostoumloumls Nendeks kohalik omavalitsus

maavalitsus otildeiguskantsler ja teised66

Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas nr 6-

81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute puumlsiv kooselu kuulub

perekonnapotildehiotildeiguse kaitse alla aga Eestis ei ole selline kooselu reguleeritud ja seetotildettu tuleb

luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Samuti puudub lapsendamist ja

hooldusotildeigust puudutav regulatsioon mis tagaks laste huvide arvestamise samasooliste

paaride puhul Partneril puudub lapsendamise votildeimalus ja see annab hooldusotildeiguse ainult

uumlhele vanemale kuid partnerid elavad koos lapsega ja motildelemad peaksid lapse eest vastutama

ja tema eest kandma hoolt Selline olukord votildeib tuua probleeme lapse hooldamisotildeiguse

teostamisel uumlhe partneri surma korral votildei juhul kui seaduslik lapsevanem ei saa mingil

potildehjusel pikemaajaliselt hooldusotildeigust teostada Samuti pole tagatud partneri otildeigus last edasi

kasvatada kui seaduslik vanem sureb

Probleem on ka uumluumlrisuhetes Votildelaotildeigusseaduse sect289 saumltestab et eluruumi uumluumlrnikul on otildeigus

uumluumlriruumides majutada oma abikaasat alaealisi lapsi ja toumloumlvotildeimetuid vanemaid ilma

uumluumlrileandja notildeusolekuta67

Juhul kui uumluumlrilevotildetja on lapse vanema partner siis ei saa

uumluumlrileandja notildeusolekuta eluruumis majutada last ega tema seaduslikku vanemat Sellega

satub laps ebasoodsasse olukorda votilderreldes lapsega kes elab perekonnas kus motildelemad

partnerid on tema seaduslikud vanemad Lapse eluruumides viibimine sotildeltub uumluumlrileandja

tahtest

65

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs (viide 58) lk 92 66

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava

2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20per

ede20arengukava202012-2020pdf (16022013) 67

Otildeiguskantsler ( viide 3) lk 1 5

36

Laste staatus samasoolistes paarides on laumlbi aegade olnud nagu Pandora laegas Alati on olnud

arusaadav aktsepteeritud ja isegi notildeutud et lapsel peab olema kaks vanemat aga nuumluumldseks on

see arenenud selles suunas et lapsel votildeib olla kaks ema kaks isa votildei isegi kolm vanemat

2007 aastal andis Ontario Kohus oma otsuses AA vs BB ONCA 268

selles kuumlsimuses uue

arengu Selle kaasuse puhul vaumlrbasid kaks homoseksuaalset stabiilses suhtes elavat naist oma

meessoost sotildebra lapse bioloogiliseks eostamiseks Lapse suumlndides olid tema seaduslikeks

vanemateks bioloogiline ema ja bioloogiline isa Bioloogilise ema samasooline partner oli

sellises situatsioonis lapse faktiline vanem taumlitis lapse teise ema rolli ja kandis suurt osa lapse

kasvatamises Kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngisid lapse elus vaumlga olulist rolli ja kandsid lapse

eest hoolt Lapse bioloogilise ema samasooline partner leidis et tal peaksid olema lapse

suhtes samuti seaduslikud otildeigused ja kohustused ning ta poumloumlrdus kohtusse nende otildeiguste ja

kohustuste saamiseks Kohus leidis et kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngivad lapse elus vaumlga suurt

rolli ja lapse otildeiguste tagamise seisukohalt on oluline et kotildeik kolm oleksid tema seaduslikud

vanemad

Kohus arvestas lapse huvidega ning see on selle kaasuse puhul kotildeige olulisem Kohus

otsustas et kotildeik kolm taumliskasvanut peavad olema seaduslike vanematena registreeritud ning

seelaumlbi sai laps kolm seaduslikku vanemat Nimetatud kaasus totildei samasooliste vanemate ja

sellistes peredes elavate laste probleemide osas taumliesti uue arengu Selliseid arenguid jaumllgides

votildeib oletada et ka teised riigid votildetavad Orlando kaasuse arvesse ja hakkavad seda jaumlrgima

Perekonna ja vanema staatuse kontseptsioon on viimase aja jooksul teinud laumlbi suured

muutused ja arengud avardanud piire ja haumlgustanud nende motildeistete traditsioonilist taumlhendust

Niisiis votildeib oletada et laumlhitulevikus toimuvad seadusandluses muudatused mille kohaselt ei

arvestata vanema staatuse saamisel enam vanemate seksuaalse saumlttumuse ja arvuga Selle

asemel votildeetakse arvesse eelkotildeige lapse huvid Selline olukord peaks viima selleni et tagatud

on taumlielik votilderdsus ja vaumllistatud diskrimineerimine Seda propageerib praegusel ajal Euroopa

Inimotildeiguste Konventsiooni artikkel 14

68

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and ROSENBERG

JJA AA v BB 2007 ONCA 2 httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

37

Tihtipeale sotildeltub lapse otildeiguslik staatus perekonnas sellest milline on temaga koos elavate

taumliskasvnanute suhte otildeiguslik staatus ndash sellest kas tegemist on abielu votildei registreeritud

kooseluga On oluline ka maumlrgata et vaumlga paljud riigid on laste kaitse tagamise eesmaumlrgil

avanud samasooliste paaride jaoks votildeimaluse oma suhteid registreerida Selle kaudu on neil

votildeimalus lapsi uumlheskoos lapsendada votildei siis on uumlhel partneril votildeimalik lapsendada partneri

laps Naumliteks Rootsis saavad lapsendamise puhul sarnase otildeigusliku staatuse nii paarid kes on

oma suhted kooseluna registreerinud kui ka abielus olevad erisoolised paarid

Norra ja Sakasamaa lubavad neil paumlevil registreeritud kooselus elavatel samasoolistel isikutel

lapsendada oma partneri lapse Siin tuleb aga silmas pidada et tegemist on siseriiklike

seadustega mis ei garanteeri nende rahvusvahelist tunnustamist Perekonna seisukohalt

taumlhendab see seda et nii lastel kui tema vanematel votildeivad tekkida otildeiguslikud probleemid

vaumlljaspool riiki juhul kui teises riigis ei kehti sarnased seadused69

Euroopa Liidu otildeigus

perekonnaotildeiguse valdkonnas notildeuab uumlhtlustamist ja liigub kiirelt sinnapoole Kindlasti on

vajalik demokraatlik ja selge lahendus mis hakkaks potildehinema Euroopa Inimotildeiguste

Konventsioonil

69

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family Law

Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008 lk 101-110

38

Kokkuvotildete

Uurimistoumlouml kaumligus olen jotildeudnud jaumlreldusele et kuigi Eestis ei ole perekonna motildeiste

defineeritud on selle motildeiste seadusaktidesse sisse viimine aumlaumlrmiselt oluline nii erisooliste kui

ka samasooliste paariride ja nendega koos elavate laste perekonnakaitse otildeiguse tagamiseks

Viimsi kaasus on vaumlga hea naumlide Eesti seadusandlusest Tuginedes Euroopa Liidu otildeigusele ja

Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtukaasustele olen jotildeudnud jaumlreldusele et teatud juhtudel

peavad nii erisooliste kui ka samasooliste paaride pered koos lastega votildei ilma kuuluma

perekonna kaitse alla Samuti peab registreerimata kooselus paari peres elav laps kuuluma

oma tegelike vanematega uumlhte perekonda ning olema kaitstud perekonna motildeiste taumlhenduses

taumlpselt samamoodi kui laps kes elab registreeritud kooselu sotildelminud faktiliste vanematega

Igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja diskrimineerimine mis potildehineb isikute

sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud Euroopa Liidu liikmesriigid ei tohi perekonna ja

uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise potildehjuseks nimetada Euroopa

Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta

perekonnaeluna millel on riiklik kaitse

Teine peatuumlkk naumlitas et hetkel votildeivad lapsel tekkida perekonnaliikmetega erinevad otildeiguslikud

suhed Perekonnaliige ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem seega on tema otildeigused lapse

suhtes ja lapse otildeigused faktilise vanema vastu piiritletud Faktiliste vanematega kes ei ole

oma suhteid registreerinud koos elav laps on ebavotilderdses olukorras votilderreldes lapsega kes elab

faktiliste vanematega kes on oma suhteid registreerinud Nii tekib lapse lastekodusse

sattumise oht naumliteks bioloogilise vanema surma puhul kui teisel faktilisel vanemal

puuduvad lapse uumlle vanemlikud otildeigused Selline kohtlemine ei pruugi olla lapse huvidega

kooskotildelas Abielus paari puhul seda probleemi ei teki

Kolmandas peatuumlkis kaumlsitlesin LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdset kohtlemist

votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega Toumloumlst tuleb

selgelt vaumllja et ebavotilderdsel kohtlemisel ei ole otildeigustust ja see ei ole kooskotildelas lapse huvidega

Lapsel on otildeigus kahele vanemale ning oma tegelike vanemate tunnustamisele sotildeltumata

tegelike kasvatajate soost Laps peab igal juhul olema kaitstud sotildeltumata sellest kas tema

39

faktilised vanemad on oma suhted registreerinud votildei mitte kuna laps ei saa seda kuidagi

motildejutada Samasooliste paaride puhul on laps ebavotilderdses olukorras votilderreldes erisooliste

faktiliste vanematega elava lapsega LGBT peredes elavate laste kaitse on puudulik ja notildeuab

taumliustamist sotildeltumata siseriigi uumlhiskonna valmisolekust ning eelkotildeige tuleb seda kuumlsimust

lahendades tugineda lapse huvidele

40

Summary

Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family

has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost

importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex

couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good

example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of

the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex

and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection

Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their

real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same

way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any

avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is

prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of

the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court

of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state

The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family

members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of

the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent

are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship

is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered

their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the

death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to

the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no

significance in the case of a married couple

In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent

families compared to children living in families formed by persons of different sexes The

thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests

Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition

41

regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their

factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any

bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared

to children living with their factual parents of different sexes The protection of children

living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the

general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into

consideration in the first place when solving the problem

42

Kasutatud materjalide loetelu

Kasutatud kirjandus

Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009

Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in

International and Comparative Law Kluwer Law International 2002

Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or

Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008

Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika

EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of

Fundamental Rights of the European Union 2006

European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw

European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and

discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal

analysis 2010

Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012

Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia

Antwerp-Oxford 2005

Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st

Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009

Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family

Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008

Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of

Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law

Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007

Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad

sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007

43

Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine

praktikas Lastekaitse Liit 2005

Kasutatud normatiivmaterjal

Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303

Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification

Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their

family members to move and reside freely within the territory of the Member States

Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50

Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2

Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8

Perekonnaseadus RT I 27062012 12

Kasutatud internetiallikad

Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second

Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June

2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and

ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2

httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-

2pg-27

Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of

fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012

httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6

-2008-0479amplanguage=EN

European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working

Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties

Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007

httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf

44

GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf

Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-

10xls

Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest

httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise

+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf

Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61

Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012

httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused

Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012

httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed

Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta

Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-

perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta

Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk

32

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC

C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf

Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France

httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886

Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa

23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede

arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja

20perede20arengukava202012-2020pdf

The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010

httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf

Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and

What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10

httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019

45

Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri

httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool

iste_isikute_peresuhepdf

Viidatud kohtupraktika

EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa

EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa

EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria

EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits

EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola

EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95

EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria

TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009

TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010

34

lastekodus Lastekaitse Liit on seisukohal et laps peab olema kaitstud ja Eesti laps peab

olema otildennelik vaatamata lapse kasvatajate soost61

Naumliteks votildeib tuua EIOtildeK kohtuotsuse Gas

ja Dubois v Prantsusmaa mille puhul kohtuniku eriarvamusel on samasoolises perekonnas

kasvatatav laps erinevas olukorras votilderreldes erisooliste taumliskasvanutega uumlhes peres kasvava

lapsega62

Eesti Potildehiseadus saumltestab ja tunnustab perekonna kaitset ja samuti peetakse potildehiseaduse jaumlrgi

oluliseks laste kasvatamist ning vanematele antakse mitte ainult luba vaid ka kohustus oma

lapsi kasvatada Mainitakse ka riigi kohustust perekonda laste kasvatamisel abistada Riigi

kohustuseks on luua lapsevanematele votildeimalused oma laste kasvatamiseks ja tagada laste

potildehivajadused63

Laps on homoseksuaalses peres kasvades erinevas olukorras votilderreldes heteroseksuaalses

peres kasvava lapsega Viimasel juhul on motildelemal vanemal otildeigus taotleda erinevaid

perekonna- ja laste kasvatamistoetusi kuna motildelemad vanemad votildeivad seadusjaumlrgselt end

lapsevanemana registreerida (bioloogiline vanem lapsendamine) Samasooliste partnerite

puhul on toetuste saamine raskendatud votildei ei ole uumlldse votildeimalik naumliteks votildeib tuua Viimsi

kaasuse probleemi Nii ei saa laps kes kasvab peres kahe samasoolise vanemaga vanemate

kaudu samalaadset riigipoolset toetust Kaasuses X Y ja Z vs Suurbritannia toob Inimotildeiguste

Kohus selgelt vaumllja et inimotildeiguste konventsioon votildeib olla totildelgendatud erinevalt ja perekonna

kaitse laieneb mitte ainult abiellunud paaridele vaid ka de facto peredele

Alati peab arvesse votildetma mitut erinevat faktorit kui kaua kaks taumliskasvanud isikut (sotildeltumata

soost) koos elanud on kas isikud elavad uumlhes leibkonnas kas nad soovivad votildei ei soovi lapsi

koos kasvatada64

Arvatakse et perekonna autentne tunnus on uumlhine laste kasvatamise otildeigus

61

Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012 httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed ( 21012012)

62 Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa 23032012

httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420 (22012013) 63

Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad sotsiaaltoetused ja ndash

teenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007 lk 29 64

Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in International

and Comparative Law Kluwer Law International 2002 lk 261

35

Seega peab uumlhine laste kasvatamisotildeigus olema identselt kaumlttesaadav nii heteroseksuaalsetele

kui ka samasoolistele paaridele Kui erisoolistel paaridel on otildeigus lapsi uumlhiselt kasvatada ilma

registreerimiseta siis peab selline otildeigus olema tagatud ka samasoolistele partneritele65

Eestis puudub spetsialiseerunud organ mis teostaks jaumlrelvalvet laste otildeiguste tagamise uumlle

Seda funktsiooni teostavad erinevad organid koostoumloumls Nendeks kohalik omavalitsus

maavalitsus otildeiguskantsler ja teised66

Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas nr 6-

81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute puumlsiv kooselu kuulub

perekonnapotildehiotildeiguse kaitse alla aga Eestis ei ole selline kooselu reguleeritud ja seetotildettu tuleb

luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Samuti puudub lapsendamist ja

hooldusotildeigust puudutav regulatsioon mis tagaks laste huvide arvestamise samasooliste

paaride puhul Partneril puudub lapsendamise votildeimalus ja see annab hooldusotildeiguse ainult

uumlhele vanemale kuid partnerid elavad koos lapsega ja motildelemad peaksid lapse eest vastutama

ja tema eest kandma hoolt Selline olukord votildeib tuua probleeme lapse hooldamisotildeiguse

teostamisel uumlhe partneri surma korral votildei juhul kui seaduslik lapsevanem ei saa mingil

potildehjusel pikemaajaliselt hooldusotildeigust teostada Samuti pole tagatud partneri otildeigus last edasi

kasvatada kui seaduslik vanem sureb

Probleem on ka uumluumlrisuhetes Votildelaotildeigusseaduse sect289 saumltestab et eluruumi uumluumlrnikul on otildeigus

uumluumlriruumides majutada oma abikaasat alaealisi lapsi ja toumloumlvotildeimetuid vanemaid ilma

uumluumlrileandja notildeusolekuta67

Juhul kui uumluumlrilevotildetja on lapse vanema partner siis ei saa

uumluumlrileandja notildeusolekuta eluruumis majutada last ega tema seaduslikku vanemat Sellega

satub laps ebasoodsasse olukorda votilderreldes lapsega kes elab perekonnas kus motildelemad

partnerid on tema seaduslikud vanemad Lapse eluruumides viibimine sotildeltub uumluumlrileandja

tahtest

65

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs (viide 58) lk 92 66

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava

2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20per

ede20arengukava202012-2020pdf (16022013) 67

Otildeiguskantsler ( viide 3) lk 1 5

36

Laste staatus samasoolistes paarides on laumlbi aegade olnud nagu Pandora laegas Alati on olnud

arusaadav aktsepteeritud ja isegi notildeutud et lapsel peab olema kaks vanemat aga nuumluumldseks on

see arenenud selles suunas et lapsel votildeib olla kaks ema kaks isa votildei isegi kolm vanemat

2007 aastal andis Ontario Kohus oma otsuses AA vs BB ONCA 268

selles kuumlsimuses uue

arengu Selle kaasuse puhul vaumlrbasid kaks homoseksuaalset stabiilses suhtes elavat naist oma

meessoost sotildebra lapse bioloogiliseks eostamiseks Lapse suumlndides olid tema seaduslikeks

vanemateks bioloogiline ema ja bioloogiline isa Bioloogilise ema samasooline partner oli

sellises situatsioonis lapse faktiline vanem taumlitis lapse teise ema rolli ja kandis suurt osa lapse

kasvatamises Kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngisid lapse elus vaumlga olulist rolli ja kandsid lapse

eest hoolt Lapse bioloogilise ema samasooline partner leidis et tal peaksid olema lapse

suhtes samuti seaduslikud otildeigused ja kohustused ning ta poumloumlrdus kohtusse nende otildeiguste ja

kohustuste saamiseks Kohus leidis et kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngivad lapse elus vaumlga suurt

rolli ja lapse otildeiguste tagamise seisukohalt on oluline et kotildeik kolm oleksid tema seaduslikud

vanemad

Kohus arvestas lapse huvidega ning see on selle kaasuse puhul kotildeige olulisem Kohus

otsustas et kotildeik kolm taumliskasvanut peavad olema seaduslike vanematena registreeritud ning

seelaumlbi sai laps kolm seaduslikku vanemat Nimetatud kaasus totildei samasooliste vanemate ja

sellistes peredes elavate laste probleemide osas taumliesti uue arengu Selliseid arenguid jaumllgides

votildeib oletada et ka teised riigid votildetavad Orlando kaasuse arvesse ja hakkavad seda jaumlrgima

Perekonna ja vanema staatuse kontseptsioon on viimase aja jooksul teinud laumlbi suured

muutused ja arengud avardanud piire ja haumlgustanud nende motildeistete traditsioonilist taumlhendust

Niisiis votildeib oletada et laumlhitulevikus toimuvad seadusandluses muudatused mille kohaselt ei

arvestata vanema staatuse saamisel enam vanemate seksuaalse saumlttumuse ja arvuga Selle

asemel votildeetakse arvesse eelkotildeige lapse huvid Selline olukord peaks viima selleni et tagatud

on taumlielik votilderdsus ja vaumllistatud diskrimineerimine Seda propageerib praegusel ajal Euroopa

Inimotildeiguste Konventsiooni artikkel 14

68

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and ROSENBERG

JJA AA v BB 2007 ONCA 2 httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

37

Tihtipeale sotildeltub lapse otildeiguslik staatus perekonnas sellest milline on temaga koos elavate

taumliskasvnanute suhte otildeiguslik staatus ndash sellest kas tegemist on abielu votildei registreeritud

kooseluga On oluline ka maumlrgata et vaumlga paljud riigid on laste kaitse tagamise eesmaumlrgil

avanud samasooliste paaride jaoks votildeimaluse oma suhteid registreerida Selle kaudu on neil

votildeimalus lapsi uumlheskoos lapsendada votildei siis on uumlhel partneril votildeimalik lapsendada partneri

laps Naumliteks Rootsis saavad lapsendamise puhul sarnase otildeigusliku staatuse nii paarid kes on

oma suhted kooseluna registreerinud kui ka abielus olevad erisoolised paarid

Norra ja Sakasamaa lubavad neil paumlevil registreeritud kooselus elavatel samasoolistel isikutel

lapsendada oma partneri lapse Siin tuleb aga silmas pidada et tegemist on siseriiklike

seadustega mis ei garanteeri nende rahvusvahelist tunnustamist Perekonna seisukohalt

taumlhendab see seda et nii lastel kui tema vanematel votildeivad tekkida otildeiguslikud probleemid

vaumlljaspool riiki juhul kui teises riigis ei kehti sarnased seadused69

Euroopa Liidu otildeigus

perekonnaotildeiguse valdkonnas notildeuab uumlhtlustamist ja liigub kiirelt sinnapoole Kindlasti on

vajalik demokraatlik ja selge lahendus mis hakkaks potildehinema Euroopa Inimotildeiguste

Konventsioonil

69

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family Law

Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008 lk 101-110

38

Kokkuvotildete

Uurimistoumlouml kaumligus olen jotildeudnud jaumlreldusele et kuigi Eestis ei ole perekonna motildeiste

defineeritud on selle motildeiste seadusaktidesse sisse viimine aumlaumlrmiselt oluline nii erisooliste kui

ka samasooliste paariride ja nendega koos elavate laste perekonnakaitse otildeiguse tagamiseks

Viimsi kaasus on vaumlga hea naumlide Eesti seadusandlusest Tuginedes Euroopa Liidu otildeigusele ja

Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtukaasustele olen jotildeudnud jaumlreldusele et teatud juhtudel

peavad nii erisooliste kui ka samasooliste paaride pered koos lastega votildei ilma kuuluma

perekonna kaitse alla Samuti peab registreerimata kooselus paari peres elav laps kuuluma

oma tegelike vanematega uumlhte perekonda ning olema kaitstud perekonna motildeiste taumlhenduses

taumlpselt samamoodi kui laps kes elab registreeritud kooselu sotildelminud faktiliste vanematega

Igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja diskrimineerimine mis potildehineb isikute

sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud Euroopa Liidu liikmesriigid ei tohi perekonna ja

uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise potildehjuseks nimetada Euroopa

Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta

perekonnaeluna millel on riiklik kaitse

Teine peatuumlkk naumlitas et hetkel votildeivad lapsel tekkida perekonnaliikmetega erinevad otildeiguslikud

suhed Perekonnaliige ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem seega on tema otildeigused lapse

suhtes ja lapse otildeigused faktilise vanema vastu piiritletud Faktiliste vanematega kes ei ole

oma suhteid registreerinud koos elav laps on ebavotilderdses olukorras votilderreldes lapsega kes elab

faktiliste vanematega kes on oma suhteid registreerinud Nii tekib lapse lastekodusse

sattumise oht naumliteks bioloogilise vanema surma puhul kui teisel faktilisel vanemal

puuduvad lapse uumlle vanemlikud otildeigused Selline kohtlemine ei pruugi olla lapse huvidega

kooskotildelas Abielus paari puhul seda probleemi ei teki

Kolmandas peatuumlkis kaumlsitlesin LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdset kohtlemist

votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega Toumloumlst tuleb

selgelt vaumllja et ebavotilderdsel kohtlemisel ei ole otildeigustust ja see ei ole kooskotildelas lapse huvidega

Lapsel on otildeigus kahele vanemale ning oma tegelike vanemate tunnustamisele sotildeltumata

tegelike kasvatajate soost Laps peab igal juhul olema kaitstud sotildeltumata sellest kas tema

39

faktilised vanemad on oma suhted registreerinud votildei mitte kuna laps ei saa seda kuidagi

motildejutada Samasooliste paaride puhul on laps ebavotilderdses olukorras votilderreldes erisooliste

faktiliste vanematega elava lapsega LGBT peredes elavate laste kaitse on puudulik ja notildeuab

taumliustamist sotildeltumata siseriigi uumlhiskonna valmisolekust ning eelkotildeige tuleb seda kuumlsimust

lahendades tugineda lapse huvidele

40

Summary

Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family

has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost

importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex

couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good

example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of

the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex

and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection

Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their

real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same

way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any

avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is

prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of

the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court

of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state

The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family

members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of

the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent

are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship

is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered

their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the

death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to

the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no

significance in the case of a married couple

In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent

families compared to children living in families formed by persons of different sexes The

thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests

Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition

41

regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their

factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any

bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared

to children living with their factual parents of different sexes The protection of children

living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the

general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into

consideration in the first place when solving the problem

42

Kasutatud materjalide loetelu

Kasutatud kirjandus

Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009

Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in

International and Comparative Law Kluwer Law International 2002

Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or

Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008

Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika

EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of

Fundamental Rights of the European Union 2006

European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw

European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and

discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal

analysis 2010

Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012

Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia

Antwerp-Oxford 2005

Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st

Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009

Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family

Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008

Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of

Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law

Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007

Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad

sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007

43

Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine

praktikas Lastekaitse Liit 2005

Kasutatud normatiivmaterjal

Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303

Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification

Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their

family members to move and reside freely within the territory of the Member States

Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50

Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2

Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8

Perekonnaseadus RT I 27062012 12

Kasutatud internetiallikad

Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second

Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June

2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and

ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2

httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-

2pg-27

Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of

fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012

httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6

-2008-0479amplanguage=EN

European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working

Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties

Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007

httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf

44

GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf

Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-

10xls

Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest

httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise

+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf

Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61

Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012

httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused

Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012

httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed

Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta

Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-

perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta

Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk

32

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC

C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf

Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France

httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886

Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa

23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede

arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja

20perede20arengukava202012-2020pdf

The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010

httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf

Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and

What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10

httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019

45

Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri

httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool

iste_isikute_peresuhepdf

Viidatud kohtupraktika

EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa

EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa

EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria

EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits

EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola

EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95

EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria

TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009

TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010

35

Seega peab uumlhine laste kasvatamisotildeigus olema identselt kaumlttesaadav nii heteroseksuaalsetele

kui ka samasoolistele paaridele Kui erisoolistel paaridel on otildeigus lapsi uumlhiselt kasvatada ilma

registreerimiseta siis peab selline otildeigus olema tagatud ka samasoolistele partneritele65

Eestis puudub spetsialiseerunud organ mis teostaks jaumlrelvalvet laste otildeiguste tagamise uumlle

Seda funktsiooni teostavad erinevad organid koostoumloumls Nendeks kohalik omavalitsus

maavalitsus otildeiguskantsler ja teised66

Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas nr 6-

81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute puumlsiv kooselu kuulub

perekonnapotildehiotildeiguse kaitse alla aga Eestis ei ole selline kooselu reguleeritud ja seetotildettu tuleb

luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Samuti puudub lapsendamist ja

hooldusotildeigust puudutav regulatsioon mis tagaks laste huvide arvestamise samasooliste

paaride puhul Partneril puudub lapsendamise votildeimalus ja see annab hooldusotildeiguse ainult

uumlhele vanemale kuid partnerid elavad koos lapsega ja motildelemad peaksid lapse eest vastutama

ja tema eest kandma hoolt Selline olukord votildeib tuua probleeme lapse hooldamisotildeiguse

teostamisel uumlhe partneri surma korral votildei juhul kui seaduslik lapsevanem ei saa mingil

potildehjusel pikemaajaliselt hooldusotildeigust teostada Samuti pole tagatud partneri otildeigus last edasi

kasvatada kui seaduslik vanem sureb

Probleem on ka uumluumlrisuhetes Votildelaotildeigusseaduse sect289 saumltestab et eluruumi uumluumlrnikul on otildeigus

uumluumlriruumides majutada oma abikaasat alaealisi lapsi ja toumloumlvotildeimetuid vanemaid ilma

uumluumlrileandja notildeusolekuta67

Juhul kui uumluumlrilevotildetja on lapse vanema partner siis ei saa

uumluumlrileandja notildeusolekuta eluruumis majutada last ega tema seaduslikku vanemat Sellega

satub laps ebasoodsasse olukorda votilderreldes lapsega kes elab perekonnas kus motildelemad

partnerid on tema seaduslikud vanemad Lapse eluruumides viibimine sotildeltub uumluumlrileandja

tahtest

65

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs (viide 58) lk 92 66

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava

2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20per

ede20arengukava202012-2020pdf (16022013) 67

Otildeiguskantsler ( viide 3) lk 1 5

36

Laste staatus samasoolistes paarides on laumlbi aegade olnud nagu Pandora laegas Alati on olnud

arusaadav aktsepteeritud ja isegi notildeutud et lapsel peab olema kaks vanemat aga nuumluumldseks on

see arenenud selles suunas et lapsel votildeib olla kaks ema kaks isa votildei isegi kolm vanemat

2007 aastal andis Ontario Kohus oma otsuses AA vs BB ONCA 268

selles kuumlsimuses uue

arengu Selle kaasuse puhul vaumlrbasid kaks homoseksuaalset stabiilses suhtes elavat naist oma

meessoost sotildebra lapse bioloogiliseks eostamiseks Lapse suumlndides olid tema seaduslikeks

vanemateks bioloogiline ema ja bioloogiline isa Bioloogilise ema samasooline partner oli

sellises situatsioonis lapse faktiline vanem taumlitis lapse teise ema rolli ja kandis suurt osa lapse

kasvatamises Kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngisid lapse elus vaumlga olulist rolli ja kandsid lapse

eest hoolt Lapse bioloogilise ema samasooline partner leidis et tal peaksid olema lapse

suhtes samuti seaduslikud otildeigused ja kohustused ning ta poumloumlrdus kohtusse nende otildeiguste ja

kohustuste saamiseks Kohus leidis et kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngivad lapse elus vaumlga suurt

rolli ja lapse otildeiguste tagamise seisukohalt on oluline et kotildeik kolm oleksid tema seaduslikud

vanemad

Kohus arvestas lapse huvidega ning see on selle kaasuse puhul kotildeige olulisem Kohus

otsustas et kotildeik kolm taumliskasvanut peavad olema seaduslike vanematena registreeritud ning

seelaumlbi sai laps kolm seaduslikku vanemat Nimetatud kaasus totildei samasooliste vanemate ja

sellistes peredes elavate laste probleemide osas taumliesti uue arengu Selliseid arenguid jaumllgides

votildeib oletada et ka teised riigid votildetavad Orlando kaasuse arvesse ja hakkavad seda jaumlrgima

Perekonna ja vanema staatuse kontseptsioon on viimase aja jooksul teinud laumlbi suured

muutused ja arengud avardanud piire ja haumlgustanud nende motildeistete traditsioonilist taumlhendust

Niisiis votildeib oletada et laumlhitulevikus toimuvad seadusandluses muudatused mille kohaselt ei

arvestata vanema staatuse saamisel enam vanemate seksuaalse saumlttumuse ja arvuga Selle

asemel votildeetakse arvesse eelkotildeige lapse huvid Selline olukord peaks viima selleni et tagatud

on taumlielik votilderdsus ja vaumllistatud diskrimineerimine Seda propageerib praegusel ajal Euroopa

Inimotildeiguste Konventsiooni artikkel 14

68

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and ROSENBERG

JJA AA v BB 2007 ONCA 2 httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

37

Tihtipeale sotildeltub lapse otildeiguslik staatus perekonnas sellest milline on temaga koos elavate

taumliskasvnanute suhte otildeiguslik staatus ndash sellest kas tegemist on abielu votildei registreeritud

kooseluga On oluline ka maumlrgata et vaumlga paljud riigid on laste kaitse tagamise eesmaumlrgil

avanud samasooliste paaride jaoks votildeimaluse oma suhteid registreerida Selle kaudu on neil

votildeimalus lapsi uumlheskoos lapsendada votildei siis on uumlhel partneril votildeimalik lapsendada partneri

laps Naumliteks Rootsis saavad lapsendamise puhul sarnase otildeigusliku staatuse nii paarid kes on

oma suhted kooseluna registreerinud kui ka abielus olevad erisoolised paarid

Norra ja Sakasamaa lubavad neil paumlevil registreeritud kooselus elavatel samasoolistel isikutel

lapsendada oma partneri lapse Siin tuleb aga silmas pidada et tegemist on siseriiklike

seadustega mis ei garanteeri nende rahvusvahelist tunnustamist Perekonna seisukohalt

taumlhendab see seda et nii lastel kui tema vanematel votildeivad tekkida otildeiguslikud probleemid

vaumlljaspool riiki juhul kui teises riigis ei kehti sarnased seadused69

Euroopa Liidu otildeigus

perekonnaotildeiguse valdkonnas notildeuab uumlhtlustamist ja liigub kiirelt sinnapoole Kindlasti on

vajalik demokraatlik ja selge lahendus mis hakkaks potildehinema Euroopa Inimotildeiguste

Konventsioonil

69

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family Law

Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008 lk 101-110

38

Kokkuvotildete

Uurimistoumlouml kaumligus olen jotildeudnud jaumlreldusele et kuigi Eestis ei ole perekonna motildeiste

defineeritud on selle motildeiste seadusaktidesse sisse viimine aumlaumlrmiselt oluline nii erisooliste kui

ka samasooliste paariride ja nendega koos elavate laste perekonnakaitse otildeiguse tagamiseks

Viimsi kaasus on vaumlga hea naumlide Eesti seadusandlusest Tuginedes Euroopa Liidu otildeigusele ja

Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtukaasustele olen jotildeudnud jaumlreldusele et teatud juhtudel

peavad nii erisooliste kui ka samasooliste paaride pered koos lastega votildei ilma kuuluma

perekonna kaitse alla Samuti peab registreerimata kooselus paari peres elav laps kuuluma

oma tegelike vanematega uumlhte perekonda ning olema kaitstud perekonna motildeiste taumlhenduses

taumlpselt samamoodi kui laps kes elab registreeritud kooselu sotildelminud faktiliste vanematega

Igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja diskrimineerimine mis potildehineb isikute

sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud Euroopa Liidu liikmesriigid ei tohi perekonna ja

uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise potildehjuseks nimetada Euroopa

Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta

perekonnaeluna millel on riiklik kaitse

Teine peatuumlkk naumlitas et hetkel votildeivad lapsel tekkida perekonnaliikmetega erinevad otildeiguslikud

suhed Perekonnaliige ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem seega on tema otildeigused lapse

suhtes ja lapse otildeigused faktilise vanema vastu piiritletud Faktiliste vanematega kes ei ole

oma suhteid registreerinud koos elav laps on ebavotilderdses olukorras votilderreldes lapsega kes elab

faktiliste vanematega kes on oma suhteid registreerinud Nii tekib lapse lastekodusse

sattumise oht naumliteks bioloogilise vanema surma puhul kui teisel faktilisel vanemal

puuduvad lapse uumlle vanemlikud otildeigused Selline kohtlemine ei pruugi olla lapse huvidega

kooskotildelas Abielus paari puhul seda probleemi ei teki

Kolmandas peatuumlkis kaumlsitlesin LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdset kohtlemist

votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega Toumloumlst tuleb

selgelt vaumllja et ebavotilderdsel kohtlemisel ei ole otildeigustust ja see ei ole kooskotildelas lapse huvidega

Lapsel on otildeigus kahele vanemale ning oma tegelike vanemate tunnustamisele sotildeltumata

tegelike kasvatajate soost Laps peab igal juhul olema kaitstud sotildeltumata sellest kas tema

39

faktilised vanemad on oma suhted registreerinud votildei mitte kuna laps ei saa seda kuidagi

motildejutada Samasooliste paaride puhul on laps ebavotilderdses olukorras votilderreldes erisooliste

faktiliste vanematega elava lapsega LGBT peredes elavate laste kaitse on puudulik ja notildeuab

taumliustamist sotildeltumata siseriigi uumlhiskonna valmisolekust ning eelkotildeige tuleb seda kuumlsimust

lahendades tugineda lapse huvidele

40

Summary

Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family

has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost

importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex

couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good

example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of

the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex

and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection

Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their

real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same

way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any

avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is

prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of

the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court

of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state

The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family

members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of

the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent

are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship

is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered

their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the

death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to

the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no

significance in the case of a married couple

In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent

families compared to children living in families formed by persons of different sexes The

thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests

Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition

41

regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their

factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any

bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared

to children living with their factual parents of different sexes The protection of children

living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the

general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into

consideration in the first place when solving the problem

42

Kasutatud materjalide loetelu

Kasutatud kirjandus

Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009

Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in

International and Comparative Law Kluwer Law International 2002

Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or

Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008

Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika

EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of

Fundamental Rights of the European Union 2006

European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw

European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and

discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal

analysis 2010

Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012

Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia

Antwerp-Oxford 2005

Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st

Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009

Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family

Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008

Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of

Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law

Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007

Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad

sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007

43

Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine

praktikas Lastekaitse Liit 2005

Kasutatud normatiivmaterjal

Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303

Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification

Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their

family members to move and reside freely within the territory of the Member States

Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50

Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2

Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8

Perekonnaseadus RT I 27062012 12

Kasutatud internetiallikad

Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second

Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June

2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and

ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2

httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-

2pg-27

Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of

fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012

httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6

-2008-0479amplanguage=EN

European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working

Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties

Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007

httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf

44

GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf

Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-

10xls

Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest

httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise

+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf

Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61

Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012

httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused

Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012

httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed

Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta

Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-

perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta

Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk

32

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC

C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf

Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France

httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886

Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa

23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede

arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja

20perede20arengukava202012-2020pdf

The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010

httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf

Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and

What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10

httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019

45

Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri

httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool

iste_isikute_peresuhepdf

Viidatud kohtupraktika

EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa

EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa

EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria

EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits

EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola

EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95

EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria

TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009

TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010

36

Laste staatus samasoolistes paarides on laumlbi aegade olnud nagu Pandora laegas Alati on olnud

arusaadav aktsepteeritud ja isegi notildeutud et lapsel peab olema kaks vanemat aga nuumluumldseks on

see arenenud selles suunas et lapsel votildeib olla kaks ema kaks isa votildei isegi kolm vanemat

2007 aastal andis Ontario Kohus oma otsuses AA vs BB ONCA 268

selles kuumlsimuses uue

arengu Selle kaasuse puhul vaumlrbasid kaks homoseksuaalset stabiilses suhtes elavat naist oma

meessoost sotildebra lapse bioloogiliseks eostamiseks Lapse suumlndides olid tema seaduslikeks

vanemateks bioloogiline ema ja bioloogiline isa Bioloogilise ema samasooline partner oli

sellises situatsioonis lapse faktiline vanem taumlitis lapse teise ema rolli ja kandis suurt osa lapse

kasvatamises Kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngisid lapse elus vaumlga olulist rolli ja kandsid lapse

eest hoolt Lapse bioloogilise ema samasooline partner leidis et tal peaksid olema lapse

suhtes samuti seaduslikud otildeigused ja kohustused ning ta poumloumlrdus kohtusse nende otildeiguste ja

kohustuste saamiseks Kohus leidis et kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngivad lapse elus vaumlga suurt

rolli ja lapse otildeiguste tagamise seisukohalt on oluline et kotildeik kolm oleksid tema seaduslikud

vanemad

Kohus arvestas lapse huvidega ning see on selle kaasuse puhul kotildeige olulisem Kohus

otsustas et kotildeik kolm taumliskasvanut peavad olema seaduslike vanematena registreeritud ning

seelaumlbi sai laps kolm seaduslikku vanemat Nimetatud kaasus totildei samasooliste vanemate ja

sellistes peredes elavate laste probleemide osas taumliesti uue arengu Selliseid arenguid jaumllgides

votildeib oletada et ka teised riigid votildetavad Orlando kaasuse arvesse ja hakkavad seda jaumlrgima

Perekonna ja vanema staatuse kontseptsioon on viimase aja jooksul teinud laumlbi suured

muutused ja arengud avardanud piire ja haumlgustanud nende motildeistete traditsioonilist taumlhendust

Niisiis votildeib oletada et laumlhitulevikus toimuvad seadusandluses muudatused mille kohaselt ei

arvestata vanema staatuse saamisel enam vanemate seksuaalse saumlttumuse ja arvuga Selle

asemel votildeetakse arvesse eelkotildeige lapse huvid Selline olukord peaks viima selleni et tagatud

on taumlielik votilderdsus ja vaumllistatud diskrimineerimine Seda propageerib praegusel ajal Euroopa

Inimotildeiguste Konventsiooni artikkel 14

68

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and ROSENBERG

JJA AA v BB 2007 ONCA 2 httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

37

Tihtipeale sotildeltub lapse otildeiguslik staatus perekonnas sellest milline on temaga koos elavate

taumliskasvnanute suhte otildeiguslik staatus ndash sellest kas tegemist on abielu votildei registreeritud

kooseluga On oluline ka maumlrgata et vaumlga paljud riigid on laste kaitse tagamise eesmaumlrgil

avanud samasooliste paaride jaoks votildeimaluse oma suhteid registreerida Selle kaudu on neil

votildeimalus lapsi uumlheskoos lapsendada votildei siis on uumlhel partneril votildeimalik lapsendada partneri

laps Naumliteks Rootsis saavad lapsendamise puhul sarnase otildeigusliku staatuse nii paarid kes on

oma suhted kooseluna registreerinud kui ka abielus olevad erisoolised paarid

Norra ja Sakasamaa lubavad neil paumlevil registreeritud kooselus elavatel samasoolistel isikutel

lapsendada oma partneri lapse Siin tuleb aga silmas pidada et tegemist on siseriiklike

seadustega mis ei garanteeri nende rahvusvahelist tunnustamist Perekonna seisukohalt

taumlhendab see seda et nii lastel kui tema vanematel votildeivad tekkida otildeiguslikud probleemid

vaumlljaspool riiki juhul kui teises riigis ei kehti sarnased seadused69

Euroopa Liidu otildeigus

perekonnaotildeiguse valdkonnas notildeuab uumlhtlustamist ja liigub kiirelt sinnapoole Kindlasti on

vajalik demokraatlik ja selge lahendus mis hakkaks potildehinema Euroopa Inimotildeiguste

Konventsioonil

69

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family Law

Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008 lk 101-110

38

Kokkuvotildete

Uurimistoumlouml kaumligus olen jotildeudnud jaumlreldusele et kuigi Eestis ei ole perekonna motildeiste

defineeritud on selle motildeiste seadusaktidesse sisse viimine aumlaumlrmiselt oluline nii erisooliste kui

ka samasooliste paariride ja nendega koos elavate laste perekonnakaitse otildeiguse tagamiseks

Viimsi kaasus on vaumlga hea naumlide Eesti seadusandlusest Tuginedes Euroopa Liidu otildeigusele ja

Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtukaasustele olen jotildeudnud jaumlreldusele et teatud juhtudel

peavad nii erisooliste kui ka samasooliste paaride pered koos lastega votildei ilma kuuluma

perekonna kaitse alla Samuti peab registreerimata kooselus paari peres elav laps kuuluma

oma tegelike vanematega uumlhte perekonda ning olema kaitstud perekonna motildeiste taumlhenduses

taumlpselt samamoodi kui laps kes elab registreeritud kooselu sotildelminud faktiliste vanematega

Igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja diskrimineerimine mis potildehineb isikute

sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud Euroopa Liidu liikmesriigid ei tohi perekonna ja

uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise potildehjuseks nimetada Euroopa

Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta

perekonnaeluna millel on riiklik kaitse

Teine peatuumlkk naumlitas et hetkel votildeivad lapsel tekkida perekonnaliikmetega erinevad otildeiguslikud

suhed Perekonnaliige ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem seega on tema otildeigused lapse

suhtes ja lapse otildeigused faktilise vanema vastu piiritletud Faktiliste vanematega kes ei ole

oma suhteid registreerinud koos elav laps on ebavotilderdses olukorras votilderreldes lapsega kes elab

faktiliste vanematega kes on oma suhteid registreerinud Nii tekib lapse lastekodusse

sattumise oht naumliteks bioloogilise vanema surma puhul kui teisel faktilisel vanemal

puuduvad lapse uumlle vanemlikud otildeigused Selline kohtlemine ei pruugi olla lapse huvidega

kooskotildelas Abielus paari puhul seda probleemi ei teki

Kolmandas peatuumlkis kaumlsitlesin LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdset kohtlemist

votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega Toumloumlst tuleb

selgelt vaumllja et ebavotilderdsel kohtlemisel ei ole otildeigustust ja see ei ole kooskotildelas lapse huvidega

Lapsel on otildeigus kahele vanemale ning oma tegelike vanemate tunnustamisele sotildeltumata

tegelike kasvatajate soost Laps peab igal juhul olema kaitstud sotildeltumata sellest kas tema

39

faktilised vanemad on oma suhted registreerinud votildei mitte kuna laps ei saa seda kuidagi

motildejutada Samasooliste paaride puhul on laps ebavotilderdses olukorras votilderreldes erisooliste

faktiliste vanematega elava lapsega LGBT peredes elavate laste kaitse on puudulik ja notildeuab

taumliustamist sotildeltumata siseriigi uumlhiskonna valmisolekust ning eelkotildeige tuleb seda kuumlsimust

lahendades tugineda lapse huvidele

40

Summary

Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family

has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost

importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex

couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good

example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of

the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex

and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection

Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their

real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same

way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any

avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is

prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of

the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court

of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state

The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family

members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of

the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent

are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship

is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered

their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the

death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to

the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no

significance in the case of a married couple

In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent

families compared to children living in families formed by persons of different sexes The

thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests

Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition

41

regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their

factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any

bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared

to children living with their factual parents of different sexes The protection of children

living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the

general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into

consideration in the first place when solving the problem

42

Kasutatud materjalide loetelu

Kasutatud kirjandus

Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009

Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in

International and Comparative Law Kluwer Law International 2002

Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or

Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008

Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika

EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of

Fundamental Rights of the European Union 2006

European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw

European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and

discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal

analysis 2010

Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012

Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia

Antwerp-Oxford 2005

Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st

Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009

Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family

Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008

Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of

Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law

Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007

Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad

sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007

43

Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine

praktikas Lastekaitse Liit 2005

Kasutatud normatiivmaterjal

Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303

Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification

Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their

family members to move and reside freely within the territory of the Member States

Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50

Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2

Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8

Perekonnaseadus RT I 27062012 12

Kasutatud internetiallikad

Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second

Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June

2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and

ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2

httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-

2pg-27

Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of

fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012

httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6

-2008-0479amplanguage=EN

European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working

Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties

Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007

httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf

44

GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf

Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-

10xls

Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest

httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise

+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf

Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61

Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012

httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused

Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012

httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed

Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta

Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-

perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta

Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk

32

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC

C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf

Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France

httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886

Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa

23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede

arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja

20perede20arengukava202012-2020pdf

The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010

httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf

Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and

What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10

httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019

45

Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri

httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool

iste_isikute_peresuhepdf

Viidatud kohtupraktika

EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa

EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa

EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria

EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits

EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola

EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95

EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria

TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009

TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010

37

Tihtipeale sotildeltub lapse otildeiguslik staatus perekonnas sellest milline on temaga koos elavate

taumliskasvnanute suhte otildeiguslik staatus ndash sellest kas tegemist on abielu votildei registreeritud

kooseluga On oluline ka maumlrgata et vaumlga paljud riigid on laste kaitse tagamise eesmaumlrgil

avanud samasooliste paaride jaoks votildeimaluse oma suhteid registreerida Selle kaudu on neil

votildeimalus lapsi uumlheskoos lapsendada votildei siis on uumlhel partneril votildeimalik lapsendada partneri

laps Naumliteks Rootsis saavad lapsendamise puhul sarnase otildeigusliku staatuse nii paarid kes on

oma suhted kooseluna registreerinud kui ka abielus olevad erisoolised paarid

Norra ja Sakasamaa lubavad neil paumlevil registreeritud kooselus elavatel samasoolistel isikutel

lapsendada oma partneri lapse Siin tuleb aga silmas pidada et tegemist on siseriiklike

seadustega mis ei garanteeri nende rahvusvahelist tunnustamist Perekonna seisukohalt

taumlhendab see seda et nii lastel kui tema vanematel votildeivad tekkida otildeiguslikud probleemid

vaumlljaspool riiki juhul kui teises riigis ei kehti sarnased seadused69

Euroopa Liidu otildeigus

perekonnaotildeiguse valdkonnas notildeuab uumlhtlustamist ja liigub kiirelt sinnapoole Kindlasti on

vajalik demokraatlik ja selge lahendus mis hakkaks potildehinema Euroopa Inimotildeiguste

Konventsioonil

69

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family Law

Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008 lk 101-110

38

Kokkuvotildete

Uurimistoumlouml kaumligus olen jotildeudnud jaumlreldusele et kuigi Eestis ei ole perekonna motildeiste

defineeritud on selle motildeiste seadusaktidesse sisse viimine aumlaumlrmiselt oluline nii erisooliste kui

ka samasooliste paariride ja nendega koos elavate laste perekonnakaitse otildeiguse tagamiseks

Viimsi kaasus on vaumlga hea naumlide Eesti seadusandlusest Tuginedes Euroopa Liidu otildeigusele ja

Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtukaasustele olen jotildeudnud jaumlreldusele et teatud juhtudel

peavad nii erisooliste kui ka samasooliste paaride pered koos lastega votildei ilma kuuluma

perekonna kaitse alla Samuti peab registreerimata kooselus paari peres elav laps kuuluma

oma tegelike vanematega uumlhte perekonda ning olema kaitstud perekonna motildeiste taumlhenduses

taumlpselt samamoodi kui laps kes elab registreeritud kooselu sotildelminud faktiliste vanematega

Igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja diskrimineerimine mis potildehineb isikute

sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud Euroopa Liidu liikmesriigid ei tohi perekonna ja

uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise potildehjuseks nimetada Euroopa

Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta

perekonnaeluna millel on riiklik kaitse

Teine peatuumlkk naumlitas et hetkel votildeivad lapsel tekkida perekonnaliikmetega erinevad otildeiguslikud

suhed Perekonnaliige ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem seega on tema otildeigused lapse

suhtes ja lapse otildeigused faktilise vanema vastu piiritletud Faktiliste vanematega kes ei ole

oma suhteid registreerinud koos elav laps on ebavotilderdses olukorras votilderreldes lapsega kes elab

faktiliste vanematega kes on oma suhteid registreerinud Nii tekib lapse lastekodusse

sattumise oht naumliteks bioloogilise vanema surma puhul kui teisel faktilisel vanemal

puuduvad lapse uumlle vanemlikud otildeigused Selline kohtlemine ei pruugi olla lapse huvidega

kooskotildelas Abielus paari puhul seda probleemi ei teki

Kolmandas peatuumlkis kaumlsitlesin LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdset kohtlemist

votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega Toumloumlst tuleb

selgelt vaumllja et ebavotilderdsel kohtlemisel ei ole otildeigustust ja see ei ole kooskotildelas lapse huvidega

Lapsel on otildeigus kahele vanemale ning oma tegelike vanemate tunnustamisele sotildeltumata

tegelike kasvatajate soost Laps peab igal juhul olema kaitstud sotildeltumata sellest kas tema

39

faktilised vanemad on oma suhted registreerinud votildei mitte kuna laps ei saa seda kuidagi

motildejutada Samasooliste paaride puhul on laps ebavotilderdses olukorras votilderreldes erisooliste

faktiliste vanematega elava lapsega LGBT peredes elavate laste kaitse on puudulik ja notildeuab

taumliustamist sotildeltumata siseriigi uumlhiskonna valmisolekust ning eelkotildeige tuleb seda kuumlsimust

lahendades tugineda lapse huvidele

40

Summary

Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family

has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost

importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex

couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good

example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of

the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex

and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection

Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their

real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same

way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any

avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is

prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of

the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court

of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state

The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family

members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of

the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent

are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship

is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered

their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the

death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to

the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no

significance in the case of a married couple

In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent

families compared to children living in families formed by persons of different sexes The

thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests

Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition

41

regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their

factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any

bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared

to children living with their factual parents of different sexes The protection of children

living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the

general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into

consideration in the first place when solving the problem

42

Kasutatud materjalide loetelu

Kasutatud kirjandus

Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009

Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in

International and Comparative Law Kluwer Law International 2002

Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or

Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008

Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika

EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of

Fundamental Rights of the European Union 2006

European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw

European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and

discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal

analysis 2010

Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012

Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia

Antwerp-Oxford 2005

Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st

Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009

Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family

Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008

Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of

Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law

Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007

Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad

sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007

43

Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine

praktikas Lastekaitse Liit 2005

Kasutatud normatiivmaterjal

Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303

Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification

Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their

family members to move and reside freely within the territory of the Member States

Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50

Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2

Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8

Perekonnaseadus RT I 27062012 12

Kasutatud internetiallikad

Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second

Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June

2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and

ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2

httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-

2pg-27

Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of

fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012

httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6

-2008-0479amplanguage=EN

European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working

Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties

Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007

httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf

44

GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf

Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-

10xls

Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest

httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise

+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf

Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61

Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012

httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused

Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012

httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed

Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta

Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-

perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta

Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk

32

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC

C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf

Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France

httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886

Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa

23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede

arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja

20perede20arengukava202012-2020pdf

The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010

httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf

Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and

What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10

httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019

45

Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri

httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool

iste_isikute_peresuhepdf

Viidatud kohtupraktika

EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa

EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa

EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria

EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits

EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola

EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95

EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria

TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009

TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010

38

Kokkuvotildete

Uurimistoumlouml kaumligus olen jotildeudnud jaumlreldusele et kuigi Eestis ei ole perekonna motildeiste

defineeritud on selle motildeiste seadusaktidesse sisse viimine aumlaumlrmiselt oluline nii erisooliste kui

ka samasooliste paariride ja nendega koos elavate laste perekonnakaitse otildeiguse tagamiseks

Viimsi kaasus on vaumlga hea naumlide Eesti seadusandlusest Tuginedes Euroopa Liidu otildeigusele ja

Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtukaasustele olen jotildeudnud jaumlreldusele et teatud juhtudel

peavad nii erisooliste kui ka samasooliste paaride pered koos lastega votildei ilma kuuluma

perekonna kaitse alla Samuti peab registreerimata kooselus paari peres elav laps kuuluma

oma tegelike vanematega uumlhte perekonda ning olema kaitstud perekonna motildeiste taumlhenduses

taumlpselt samamoodi kui laps kes elab registreeritud kooselu sotildelminud faktiliste vanematega

Igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja diskrimineerimine mis potildehineb isikute

sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud Euroopa Liidu liikmesriigid ei tohi perekonna ja

uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise potildehjuseks nimetada Euroopa

Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta

perekonnaeluna millel on riiklik kaitse

Teine peatuumlkk naumlitas et hetkel votildeivad lapsel tekkida perekonnaliikmetega erinevad otildeiguslikud

suhed Perekonnaliige ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem seega on tema otildeigused lapse

suhtes ja lapse otildeigused faktilise vanema vastu piiritletud Faktiliste vanematega kes ei ole

oma suhteid registreerinud koos elav laps on ebavotilderdses olukorras votilderreldes lapsega kes elab

faktiliste vanematega kes on oma suhteid registreerinud Nii tekib lapse lastekodusse

sattumise oht naumliteks bioloogilise vanema surma puhul kui teisel faktilisel vanemal

puuduvad lapse uumlle vanemlikud otildeigused Selline kohtlemine ei pruugi olla lapse huvidega

kooskotildelas Abielus paari puhul seda probleemi ei teki

Kolmandas peatuumlkis kaumlsitlesin LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdset kohtlemist

votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega Toumloumlst tuleb

selgelt vaumllja et ebavotilderdsel kohtlemisel ei ole otildeigustust ja see ei ole kooskotildelas lapse huvidega

Lapsel on otildeigus kahele vanemale ning oma tegelike vanemate tunnustamisele sotildeltumata

tegelike kasvatajate soost Laps peab igal juhul olema kaitstud sotildeltumata sellest kas tema

39

faktilised vanemad on oma suhted registreerinud votildei mitte kuna laps ei saa seda kuidagi

motildejutada Samasooliste paaride puhul on laps ebavotilderdses olukorras votilderreldes erisooliste

faktiliste vanematega elava lapsega LGBT peredes elavate laste kaitse on puudulik ja notildeuab

taumliustamist sotildeltumata siseriigi uumlhiskonna valmisolekust ning eelkotildeige tuleb seda kuumlsimust

lahendades tugineda lapse huvidele

40

Summary

Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family

has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost

importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex

couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good

example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of

the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex

and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection

Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their

real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same

way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any

avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is

prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of

the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court

of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state

The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family

members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of

the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent

are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship

is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered

their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the

death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to

the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no

significance in the case of a married couple

In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent

families compared to children living in families formed by persons of different sexes The

thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests

Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition

41

regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their

factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any

bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared

to children living with their factual parents of different sexes The protection of children

living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the

general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into

consideration in the first place when solving the problem

42

Kasutatud materjalide loetelu

Kasutatud kirjandus

Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009

Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in

International and Comparative Law Kluwer Law International 2002

Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or

Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008

Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika

EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of

Fundamental Rights of the European Union 2006

European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw

European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and

discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal

analysis 2010

Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012

Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia

Antwerp-Oxford 2005

Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st

Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009

Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family

Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008

Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of

Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law

Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007

Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad

sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007

43

Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine

praktikas Lastekaitse Liit 2005

Kasutatud normatiivmaterjal

Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303

Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification

Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their

family members to move and reside freely within the territory of the Member States

Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50

Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2

Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8

Perekonnaseadus RT I 27062012 12

Kasutatud internetiallikad

Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second

Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June

2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and

ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2

httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-

2pg-27

Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of

fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012

httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6

-2008-0479amplanguage=EN

European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working

Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties

Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007

httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf

44

GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf

Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-

10xls

Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest

httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise

+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf

Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61

Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012

httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused

Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012

httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed

Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta

Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-

perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta

Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk

32

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC

C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf

Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France

httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886

Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa

23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede

arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja

20perede20arengukava202012-2020pdf

The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010

httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf

Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and

What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10

httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019

45

Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri

httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool

iste_isikute_peresuhepdf

Viidatud kohtupraktika

EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa

EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa

EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria

EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits

EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola

EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95

EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria

TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009

TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010

39

faktilised vanemad on oma suhted registreerinud votildei mitte kuna laps ei saa seda kuidagi

motildejutada Samasooliste paaride puhul on laps ebavotilderdses olukorras votilderreldes erisooliste

faktiliste vanematega elava lapsega LGBT peredes elavate laste kaitse on puudulik ja notildeuab

taumliustamist sotildeltumata siseriigi uumlhiskonna valmisolekust ning eelkotildeige tuleb seda kuumlsimust

lahendades tugineda lapse huvidele

40

Summary

Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family

has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost

importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex

couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good

example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of

the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex

and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection

Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their

real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same

way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any

avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is

prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of

the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court

of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state

The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family

members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of

the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent

are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship

is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered

their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the

death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to

the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no

significance in the case of a married couple

In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent

families compared to children living in families formed by persons of different sexes The

thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests

Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition

41

regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their

factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any

bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared

to children living with their factual parents of different sexes The protection of children

living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the

general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into

consideration in the first place when solving the problem

42

Kasutatud materjalide loetelu

Kasutatud kirjandus

Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009

Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in

International and Comparative Law Kluwer Law International 2002

Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or

Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008

Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika

EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of

Fundamental Rights of the European Union 2006

European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw

European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and

discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal

analysis 2010

Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012

Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia

Antwerp-Oxford 2005

Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st

Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009

Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family

Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008

Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of

Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law

Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007

Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad

sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007

43

Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine

praktikas Lastekaitse Liit 2005

Kasutatud normatiivmaterjal

Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303

Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification

Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their

family members to move and reside freely within the territory of the Member States

Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50

Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2

Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8

Perekonnaseadus RT I 27062012 12

Kasutatud internetiallikad

Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second

Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June

2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and

ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2

httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-

2pg-27

Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of

fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012

httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6

-2008-0479amplanguage=EN

European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working

Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties

Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007

httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf

44

GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf

Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-

10xls

Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest

httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise

+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf

Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61

Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012

httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused

Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012

httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed

Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta

Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-

perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta

Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk

32

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC

C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf

Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France

httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886

Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa

23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede

arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja

20perede20arengukava202012-2020pdf

The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010

httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf

Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and

What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10

httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019

45

Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri

httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool

iste_isikute_peresuhepdf

Viidatud kohtupraktika

EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa

EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa

EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria

EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits

EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola

EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95

EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria

TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009

TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010

40

Summary

Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family

has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost

importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex

couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good

example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of

the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex

and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection

Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their

real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same

way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any

avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is

prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of

the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court

of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state

The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family

members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of

the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent

are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship

is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered

their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the

death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to

the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no

significance in the case of a married couple

In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent

families compared to children living in families formed by persons of different sexes The

thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests

Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition

41

regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their

factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any

bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared

to children living with their factual parents of different sexes The protection of children

living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the

general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into

consideration in the first place when solving the problem

42

Kasutatud materjalide loetelu

Kasutatud kirjandus

Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009

Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in

International and Comparative Law Kluwer Law International 2002

Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or

Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008

Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika

EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of

Fundamental Rights of the European Union 2006

European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw

European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and

discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal

analysis 2010

Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012

Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia

Antwerp-Oxford 2005

Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st

Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009

Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family

Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008

Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of

Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law

Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007

Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad

sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007

43

Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine

praktikas Lastekaitse Liit 2005

Kasutatud normatiivmaterjal

Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303

Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification

Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their

family members to move and reside freely within the territory of the Member States

Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50

Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2

Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8

Perekonnaseadus RT I 27062012 12

Kasutatud internetiallikad

Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second

Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June

2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and

ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2

httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-

2pg-27

Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of

fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012

httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6

-2008-0479amplanguage=EN

European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working

Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties

Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007

httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf

44

GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf

Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-

10xls

Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest

httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise

+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf

Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61

Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012

httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused

Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012

httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed

Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta

Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-

perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta

Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk

32

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC

C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf

Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France

httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886

Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa

23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede

arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja

20perede20arengukava202012-2020pdf

The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010

httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf

Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and

What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10

httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019

45

Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri

httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool

iste_isikute_peresuhepdf

Viidatud kohtupraktika

EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa

EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa

EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria

EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits

EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola

EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95

EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria

TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009

TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010

41

regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their

factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any

bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared

to children living with their factual parents of different sexes The protection of children

living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the

general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into

consideration in the first place when solving the problem

42

Kasutatud materjalide loetelu

Kasutatud kirjandus

Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009

Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in

International and Comparative Law Kluwer Law International 2002

Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or

Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008

Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika

EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of

Fundamental Rights of the European Union 2006

European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw

European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and

discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal

analysis 2010

Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012

Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia

Antwerp-Oxford 2005

Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st

Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009

Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family

Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008

Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of

Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law

Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007

Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad

sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007

43

Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine

praktikas Lastekaitse Liit 2005

Kasutatud normatiivmaterjal

Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303

Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification

Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their

family members to move and reside freely within the territory of the Member States

Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50

Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2

Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8

Perekonnaseadus RT I 27062012 12

Kasutatud internetiallikad

Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second

Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June

2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and

ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2

httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-

2pg-27

Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of

fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012

httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6

-2008-0479amplanguage=EN

European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working

Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties

Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007

httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf

44

GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf

Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-

10xls

Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest

httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise

+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf

Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61

Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012

httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused

Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012

httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed

Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta

Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-

perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta

Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk

32

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC

C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf

Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France

httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886

Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa

23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede

arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja

20perede20arengukava202012-2020pdf

The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010

httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf

Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and

What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10

httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019

45

Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri

httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool

iste_isikute_peresuhepdf

Viidatud kohtupraktika

EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa

EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa

EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria

EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits

EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola

EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95

EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria

TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009

TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010

42

Kasutatud materjalide loetelu

Kasutatud kirjandus

Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009

Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in

International and Comparative Law Kluwer Law International 2002

Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or

Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008

Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika

EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of

Fundamental Rights of the European Union 2006

European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw

European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and

discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal

analysis 2010

Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010

Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012

Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia

Antwerp-Oxford 2005

Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st

Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009

Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in

Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003

Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family

Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008

Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of

Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law

Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007

Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad

sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007

43

Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine

praktikas Lastekaitse Liit 2005

Kasutatud normatiivmaterjal

Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303

Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification

Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their

family members to move and reside freely within the territory of the Member States

Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50

Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2

Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8

Perekonnaseadus RT I 27062012 12

Kasutatud internetiallikad

Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second

Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June

2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and

ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2

httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-

2pg-27

Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of

fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012

httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6

-2008-0479amplanguage=EN

European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working

Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties

Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007

httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf

44

GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf

Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-

10xls

Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest

httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise

+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf

Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61

Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012

httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused

Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012

httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed

Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta

Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-

perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta

Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk

32

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC

C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf

Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France

httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886

Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa

23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede

arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja

20perede20arengukava202012-2020pdf

The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010

httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf

Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and

What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10

httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019

45

Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri

httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool

iste_isikute_peresuhepdf

Viidatud kohtupraktika

EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa

EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa

EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria

EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits

EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola

EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95

EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria

TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009

TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010

43

Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine

praktikas Lastekaitse Liit 2005

Kasutatud normatiivmaterjal

Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303

Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification

Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their

family members to move and reside freely within the territory of the Member States

Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50

Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2

Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8

Perekonnaseadus RT I 27062012 12

Kasutatud internetiallikad

Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second

Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June

2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf

COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and

ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2

httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf

Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-

2pg-27

Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of

fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012

httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6

-2008-0479amplanguage=EN

European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working

Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties

Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007

httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf

44

GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf

Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-

10xls

Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest

httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise

+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf

Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61

Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012

httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused

Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012

httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed

Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta

Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-

perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta

Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk

32

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC

C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf

Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France

httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886

Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa

23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede

arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja

20perede20arengukava202012-2020pdf

The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010

httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf

Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and

What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10

httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019

45

Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri

httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool

iste_isikute_peresuhepdf

Viidatud kohtupraktika

EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa

EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa

EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria

EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits

EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola

EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95

EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria

TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009

TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010

44

GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf

Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-

10xls

Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest

httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise

+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf

Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61

Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012

httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused

Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012

httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed

Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta

Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-

perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta

Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk

32

httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC

C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf

Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France

httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886

Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa

23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420

Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede

arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30

httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja

20perede20arengukava202012-2020pdf

The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010

httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf

Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and

What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10

httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019

45

Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri

httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool

iste_isikute_peresuhepdf

Viidatud kohtupraktika

EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa

EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa

EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria

EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits

EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola

EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95

EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria

TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009

TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010

45

Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri

httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool

iste_isikute_peresuhepdf

Viidatud kohtupraktika

EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa

EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa

EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria

EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits

EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola

EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95

EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria

TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009

TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010