Dedicated to the Filipino Martial Arts and the Culture of the ... - NING
Samasooliste paaride juures elavate laste õiguslik seisund ning ebavõrdne kohtlemine
Transcript of Samasooliste paaride juures elavate laste õiguslik seisund ning ebavõrdne kohtlemine
TALLINNA TEHNIKAUumlLIKOOL
Sotsiaalteaduskond
Otildeiguse instituut
Uljana Ponomarjova
Samasooliste paaride juures elavate laste otildeiguslik seisund ning ebavotilderdne
kohtlemine
Bakalaureusetoumlouml
Juhendaja Kari Kaumlsper
Tallinn 2013
Deklareerin et kaumlesolev bakalaureusetoumlouml
mis on minu iseseisva toumlouml tulemus
on esitatud Tallinna Tehnikauumllikooli
bakalaureusekraadi taotlemiseks ja selle alusel
ei ole varem taotletud akadeemilist kraadi
Uljana Ponomarjova
ldquo ldquo 2013
Toumlouml vastab kehtivatele notildeuetele
Juhendaja helliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphellip
ldquo ldquo 2013
Kaitsmisele lubatud ldquo ldquo 2013
Otildeiguse instituudi bakalaureusetoumloumlde kaitsmiskomisjoni esimees
helliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphellip
2
Sisukord
Sissejuhatus4
1 Perekonna motildeiste7
11 Perekonna motildeiste Eestis7
12 Perekonna motildeiste Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikas12
13 Perekonna motildeiste Euroopa Liidu otildeiguses14
2 Laste otildeiguslik staatus LGBT perekonnas16
21 Kunstliku viljastamise teel saadut laps ja tema otildeiguslik staatus LGBT
perekonnas16
211 Holland17
212 Eesti19
22 Votildeotilderaslapse lapsendamise abil seotud laps21
221 Euroopa Inimotildeiguste Kohus21
222 Eesti24
23 Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud laps26
231 Eesti26
232 Euroopa Liit ja Inimotildeiguste Kohus28
3 LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes erinevast soost
isikutest moodustatud perekondades elavate lastega30
Kokkuvotildete38
Summary40
Kasutatud materjalide loetelu42
Kasutatud kirjandus42
Kasutatud normatiivmaterjal43
Kasutatud internetiallikad43
Viidatud kohtupraktika45
3
Luumlhendid
EIKo ndash Euroopa Inimotildeiguste Kohtu otsus
LGBT ndash lesbi gei bi transseksuaal inimesed
TlnHKo ndash Tallinna Halduskohtu otsus
TlnRnKo ndash Tallinna Ringkonnakohtu otsus
4
Sissejuhatus
Taumlnapaumleva Eestis on levinud eelarvamustel potildehinevad stereotuumluumlbid Motildened naumlited
homoseksuaalsus ei ole normaalne aga on ravitav homoseksuaalsusest raumlaumlkimine potildehjustab
laste homoseksuaalsust samasooliste paaride kooselu ei ole stabiilne homoseksuaalsus on
nakkav ja ohustab teisi inimesi homoseksuaalsus on vaimne haigus ja sellise haiguse totildettu on
homoseksuaalid uumlhiskonnale ohtlikud1 Selle tagajaumlrjel ei saa homoseksuaalsed vanemad ja
nende lapsed ennast vabalt tunda kartmata uumlhiskonna hukkamotildeistu2
Oma toumloumls analuumluumlsin samasooliste paaride peredes elavate laste ebavotilderdset kohtlemist
votilderreldes lastega kes elavad erinevast soost faktiliste vanematega naumliteks homoseksuaalses
peres elava lapse otildeigusi oma vanema partneri suhtes votilderreldes erisoolistest isikutest
moodustatud peres elava lapsega Samuti kaumlsitlen lapse otildeiguslikku staatust samasoolistes
peredes ja laste ebavotilderdset kohtlemist votilderreldes lastega kes elavad erisoolistest vanematest
moodustatud perekonnas Toumloumls tuginen nii Eesti kui ka Euroopa Liidu otildeigusele Viimaste alla
kuuluvad Euroopa Liidu direktiivid Euroopa inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse
konventsioon Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtuotsused Euroopa Liidu Kohtu kohtuotsused
ja Euroopa Notildeukogu soovitused Kasutan samuti Juridica ja Westlaw teaduslikke artikleid
teaduslikku kirjandust ning Eestis vaumllja antud seadusakte Kasutan analuumluumltilist meetodit
Toumlouml eesmaumlrk on vaumllja tuua ja analuumluumlsida samasoolistest isikutest moodustatud perekonnas
elavate laste otildeiguslikke probleeme ja nende tekkimise allikaid Valisin toumlouml peamiseks
fookuseks just samasoolistes perekondades elavate laste diskrimineerimise kuna need lapsed
on olemas sotildeltumata kehtivatest seadustest ja nende otildeigused peavad olema kaitstud Seda
naumlitab ka otildeiguskantsleri maumlrgukiri justiitsministrile 23 mail 2011 Samasooliste isikute puumlsiv
kooselu ja partnerite lapsed ei ole piisavalt kaitstud kuid sellised pered peavad kuuluma
perekonna potildehiotildeiguste kaitsealasse Samasooliste isikute puumlsiv kooselu on Eestis
1 The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010
httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf (25122012) 2
GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf (25122012)
5
reguleerimata ja otildeiguskantsleri arvamuse kohaselt on selline olukord potildehiseadusega vastuolus
ning seda peab reguleerima riiklikul tasandil3
Inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 8 uumltleb et igauumlhel on otildeigus
austusele era- ja perekonnaelu vastu Lisaks on kotildeigil otildeigus votilderdsele kohtlemisele ning
kaitsele diskrimineerimise vastu vastavalt konventsiooni artikkel 14-le Neid vaumlga olulisi
inimotildeigusi on oluline tagada ka laste puhul
Toumlouml on jaotatud kolme suuremasse alapeatuumlkki kus kotildervutan Eesti siseriiklikku seadusandlust
Euroopa Liidu seaduste ja teise Euroopa Liidu liikmesriikide siseriiklike seadustega
Esimeses peatuumlkis puumlstitan kuumlsimuse millist kooslust me perekonnaks nimetame ja mis on
perekonna otildeiguslik definitsioon Et Eesti olukorda selgitada toon esimeses alapeatuumlkis
naumliteks Viimsi kaasuse Votilderdlen Eesti olukorda sarnase teemavaldkonna naumlidetega Euroopa
Liidu liikmesriikides Kasutan selleks jaumlrgmisi naumliteid Schalk ja Kopf vs Austria Karner vs
Austria Keegan vs Iirimaa Kozak vs Poola Alapeatuumlki 13 laumlhteprobleemiks on asjaolu et
hoolimata 1994 aastal Euroopa Liidu liikmesriikide poolt vastuvotildeetud seadusest mille
kohaselt tuleb kotildeikide liikmesriikide kodanike otildeigusi kaitsta sotildeltumata nende seksuaalsest
saumlttumusest ei loodud samasoolistele paaridele siiski votildeimalust abiellumiseks votildei oma suhete
muul viisil registreerimiseks See on paaride ja nende laste otildeigusliku kaitse puhul jaumltnud
kuumlsitavusi millele motildened liikmesriigid on leidnud alternatiivlahendused
Teises peatuumlkis uurin konkreetsemalt laste otildeiguslikku staatust LGBT perekondades
Kirjeldan millised on selliste perekondade erinevad votildeimalused laste saaamiseks ja millised
otildeiguslikud probleemid sellest tulenevalt tekkida votildeivad Selle temaatika alla kuulub ka
lapsendamise kuumlsimus Toon jaumlrgnevad teemakohased naumlited Frette vs Prantsusmaa EB vs
Prantsusmaa X ja teised vs Austria
3
Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri
httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasooliste_isik
ute_peresuhepdf (25112012)
6
Kolmandas peatuumlkis keskendun LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdsele kohtlemisele
votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega
Homoseksuaalsetes suhetes elava lapse vanema partneril ja lapsel ei ole omavahelisi
otildeiguslikke suhteid ja esialgu puudub Eestis ka votildeimalus nende suhete loomiseks Juhtimaks
taumlhelepanu votildeimalikele lahendustele toon jaumlrgnevad naumlited Gas ja Dubois vs Prantsusmaa
X Y ja Z vs Suurbritannia AA vs BB ONCA 2
7
1 Perekonna motildeiste
2007 aastal suumlndis Eestis 58 lastest registreerimata kooselus sealhulgas uumlksikemade
peredes See naumlitab et abielu sotildelmimine ei ole enam uumlks oluline osa rahva puumlsimise kaitse
meetmetest pigem on see vajalik isikute kaitseks kes kuuluvad perekonda Paraku ei ole
Eestis perekonna motildeiste praegu kehtivates seadustes defineeritud Defineerimine on oluline
nii samasoolistele kui erisoolistele paaridele
Kaumlsitledes samasoolistest isikutest moodustatud perekondades elavate laste otildeigusi tuleb vaumllja
selgitada kas nad kuuluvad perekonna kaitse alla votildei mitte See on oluline kuna Eesti
Vabariigi potildehiseaduse sect274 annab perekonnale riigi kaitse vanematele otildeiguse ja kohustuse
kasvatada oma lapsi ja nende eest hoolitseda ning perekonnale kehtestab see kohustuse
hoolitseda oma abivajavate liikmete eest Riigil on positiivne kohustus kaitsta perekonnaelu
ning kohustus kasutada erinevad meetmeid perekonna ja pereliikmete kaitsmiseks5
11 Perekonna motildeiste Eestis
Eesti potildehiseaduses on kaks saumltet mis kaitsevad perekonnaelu sect26 annab otildeiguse perekonna ja
eraelu puutumatusele ja sect27 annab perekonnale riigi kaitse saumltestab vanematele otildeiguse ja
kohustuse kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest ning paneb perekonnale kohustuse
hoolitseda oma abivajavate liikmete eest Viimane saumlte reguleerib pereliikmete omavahelisi
suhteid ning paneb riigile positiivse kohustuse kehtestada nende suhteid reguleerivaid seadusi
Motildelema saumltte eesmaumlrgiks on reguleerida perekonnaga seonduvat Lisaks sellele annab sect27
perekonnale ja perekonnaelule riigi kaitse kolmandate isikute poolsete ruumlnnakute vastu mis
on suunatud pere vastu6 Sellega seoses tekib kuumlsimus millist kooslust me perekonnaks
nimetame ja mis on perekonna otildeiguslik definitsioon Eesti seadused ei anna konkreetset
definitsiooni
4 Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2
5 Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-2pg-27
(25122012) 6 Kommenteeritud vaumlljanne (Viide 5)
8
Keda pidada perekonnaks kelle ellu riik votildei kolmas isik ei tohi votildeib votildei peab sekkuma
Kelle suhtes on riigil positiivsed kohustused See sotildeltub sellest kuidas meie riik ja uumlhiskond
perekonda motildeistab Seega on perekonna motildeiste ajas muutuv sotildeltub sotsiaalsest ja
kultuurilisest keskkonnast ja sellest kuidas perekonda kaumlsitletakse seadustes ja
kohtupraktikas7
Eestis ei olnud LGBT perekonna teemalist kohtupraktikat kuni 2010 aastani Just sel aastal
tehti Tallinna Ringkonnakohtu poolt nii-oumlelda Viimsi kaasuse otsus Uumlheks osapooleks oli
samasoolistest isikutest paar ja juhtumiga olid seotud ka kolm last8 Nimetatud osapool taotles
Viimsi Vallavalitsuselt laste lasteaia- ja koolitoidu ning sotildeiduotildeiguse tasuta saamist Viimsi
Vallavalitsuse 12062009 korraldusega nr 373 jaumleti kaebaja taotlused rahuldamata Otsust
potildehjendas Vallavalitsus sellega et kahe samasoolise isiku kooselu ei saa nimetada
perekonnaks kui laumlhtuda seadusaktidest Vastuvaumlitena esitati asjaolu et Viimsi Vallavalitsuse
maumlaumlruses nr 87 22122006 ei ole perekonna motildeiste defineeritud Sotildenu bdquokolme ja enama
lapsega pereldquo votildeib totildelgendada erinevalt Kaebuse esitaja ja tema partner on motildelemad Viimsi
valla elanikud nende uumllalpidamisel on kolm last ja nad kuuluvad samasse leibkonda mis
taumlhendab seda et neil on uumlhine majapidamine ja nad hoolitsevad laste eest uumlheskoos Motildelema
sissetulekuid kasutatakse samuti uumlheskoos Seega votildeib sellist kooslust kaumlsitleda perekonnana9
Kaebaja poumloumlrdus oma otildeiguste tagamiseks kohtusse ja Tallinna Halduskohus tuumlhistas Viimsi
Vallavalitsuse korralduse ning notildeudis kaebaja taotluse uuesti laumlbivaatamist10
Vallavalitsus ei
olnud sellega notildeus ja esitas apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule
Apellatsioonikaebus jaumleti rahuldamata ja kohus otsustas jaumltta Tallinna Halduskohtu otsuse
Viimsi Vallavalitsuse 12 juuni 2009 korralduse nr 373 tuumlhistamise osas muutmata ja lisaks
7 Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk 32
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikSoM_analC3BCC
3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekst__mC3A4rts_
_pdf (25122012) 8 Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010 lk 141-
143 9
Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus wwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-10xls
(02012013) 10
TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009
httpswwwriigiteatajaeekohtuteavemaa_ringkonna_kohtulahendidmenetlushtmlkohtuasjaNumbe
r=3-09-148917 (04012013)
9
sellele tuumlhistas Ringkonnakohus eelmise otsuse osa kus Viimsi Vallavalitsus oli kohustatud
kaebaja taotluse uuesti laumlbi vaatama et teha soodustuste saamise osas uus otsus Sellega leidis
Ringkonnakohus et Viimsi Vallavalitsuse korraldus nr 373 oli otildeigusvastane11
Eesti seadustes ei ole perekonna motildeiste defineeritud aga Viimsi kaasus naumlitab et
seaduslikult registreerimata suhetes isikud votildeivad end siiski maumlaumlratleda uumlhe perekonnana
Seega peaksid perekondadele kelle omavahelised suhted pole lepinguga maumlaumlratletud sh
samasoolistele perekondadele siiski kehtima kotildeik sotsiaalsed soodustused mis kehtivad
seaduse jaumlrgi perekondadele votildei leibkondadele Samas tuleb silmas pidada et Eestis ei
rakendata pretsedendiotildeigust seega ei garanteeri Viimsi kaasuse otsus LGBT koosluste
(lastega votildei ilma) perekonnana tunnistamist Seda saab garanteerida ainult seadusetaumliendus
kus perekonna motildeiste oleks defineeritud
Poumloumlran siinkohal erilise taumlhelepanu probleemile mis puudutab seda et Eesti
perekonnaseaduse vaumlljaandja kasutab selliseid sotildenu nagu bdquoabieluldquo ja bdquoabikaasaldquo ning nendes
saumltetes kus kasutatakse sotildena bdquoperekondldquo eeldatakse et tegemist on registreeritud kooseluga
Seega ei laiene see seadus mitteregistreeritud paaridele Kuid Viimsi kaasus naumlitab et
erijuhtumil votildeime nimetada ka mitte registreeritud kooselu perekonnaks Siin tekib otildeiguslik
kuumlsimus ndash millised seadusesaumltted laienevad ainult registreeritud partneritele ja millised
motildelemale
Perekonnaseaduse sect1 lg1 saumltestab et abielu sotildelmitakse naise ja mehe vahel See taumlhendab et
samasoolistele paaridele ei laiene perekonna kaitse ja otildeigus abielluda Traditsiooniline abielu
taumlhendab kooslust mille tagajaumlrjel votildeib suumlndida jaumlrglasi12
See taumlhendab et Eestis on abielu
ja perekonna kaitse loodud rahva puumlsimise kaitseks13
Abielustaatus toob kaasa mitmeid
erinevaid uumlhiskonnas olulisi otildeigusi ja kohustusi Nende otildeiguste ja kohustuste hulka kuuluvad
abikaasa paumlrimisotildeigus uumllalpidamiskohustus lastega seonduvad otildeigused ja kohustused
11
TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010
httpswwwriigiteatajaeekohtuteavemaa_ringkonna_kohtulahendidmenetlushtmlkohtuasjaNumbe
r=3-09-148933 (04012013) 12
Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009 lk 4 13
Eesti Vabariigi potildehiseadus RT I 27042011 2
10
varalised otildeigused ja kohustused lahutamisega seonduv varajagamine ja muu14
Need otildeigused
ja kohustused ei laiene samasooliste paaridele kuna puudub inimeste omavaheliste suhete
regulatsioon Perekonnaseaduse jaumlrgi ei ole lubatud abielu sotildelmimine mis kotildeik need otildeigused
ja kohustused kaasa tooks Nagu eelnevalt mainitud on defineerimata ka perekonna motildeiste
Ka Eesti Vabariigi lastekaitseseadus kaumlsitleb perekonna motildeistet Naumliteks sect30 lg2 uumltleb et
lapsel on on otildeigus perekonna kokkusaamise eesmaumlrgil lahkuda Eestist votildei Eestisse sotildeita Aga
kuidas rakendub see otildeigus siis kui tegemist on bioloogilise lapsevanema partneriga kes on
kasvatanud last terve tema eluaja Eesti Vabariigi jaoks kehtib kuumlll direktiiv 200386EC mis
kaumlsitleb perekonna taasuumlhinemist kuid sellekohaselt on perekonnaliige isik kes on
registreeritud partner votildei abikaasa Seega ei kehti Eesti seaduste jaumlrgi Eesti Vabariigi
lastekaitse seaduse sect30 bioloogilise vanema partneri jaoks Samas on ta siiski kaumlsitletav kui
pereliige ndash nii arvab ka Eesti Vabariigi otildeiguskantsler Seelaumlbi tekib seadusandluses konflikt
Olukorras kus kodanikud kasutavad vaba liikumise votildei perekonna taasuumlhinemise otildeigust on
Euroopa Liidu Parlament arvamusel et igasugune abielu mis on tunnustatud uumlhes
liikmesriigis peab olema samavaumlaumlrselt tunnustatud ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides
Samuti peab iga seadus mis on vastu votildeetud motildenes teises liikmesriigis olema kaalutletud
ning see peab olema arvesse votildeetud teiste liikmesriikide poolt Liikmesriigid peavad vaumlltima
igasugust diskrimineerimist On aumlaumlrmiselt oluline et liikmesriikide kodanikud saaksid
taumlielikult kasutada oma tsiviilotildeigusi ja seda mitte ainult kodumaal vaid ka riigis mille
kodanikud nad on votildei riigis kus nad elavad15
Samuti kutsub Euroopa Parlament oma raportis
20072145 liikmesriike kes ole ei samasooliste isikute kooselu reguleerimise seadusakti vastu
votildetnud tunnustama vaumlhemalt teistes liikmesriikides sotildelmitud samasooliste isikute vahelist
abielulepingut ning samuti kutsutakse uumlles andma neile votildeimalust vabalt liikuda ilma et
samasoolised paarid peaksid kartma diskrimineerimist seksuaalsete eelistuste potildehjal Samuti
kutsub Euroopa Parlament liikmesriike uumlles tunnustama samasooliste isikute kooselu
sotildeltumata sellest kas see on registreeritud kooselu votildei abieluna Teisel juhul piiritleb kooselu
14
Andra Olm (viide 12) lk 4
15
European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working Document
on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs
DT673609ENdoc 21062007
httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf (15042013)
11
tunnustamata jaumltmine isikute vaba liikumist16
Kuid Eestis ei ole samasooliste isikute
kooslused seadusega reguleeritud ehk kui laps soovib oma teises riigis naumliteks Hollandis
tunnustatud mittebioloogilise vanemaga (bioloogile vanem on samasooline partner) Eestis
uumlhineda see pole votildeimalik
Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas Nr 6-81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute
puumlsiv kooselu kuulub perekonna potildehiotildeiguse kaitsele aga Eestis ei ole selline kooselu
reguleeritud ja seetotildettu tuleb luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Erinevast
soost osapooltest koosnevad paarid saavad oma suhteid reguleerida abielu sotildelmides aga
samasoolistele paaridele ei ole see institutsioon avatud ja puuduvad alternatiivmeetmed
omavaheliste suhete reguleerimiseks17
Samuti jaumlaumlb lahendamata kuumlsimus kes kuulub
samasooliste paaride puhul lapse perekonda Kas bioloogiline vanem faktiline vanem
lapsendamise puhul registreeritud seaduslik lapsendaja votildei motildelemad partnerid Motildenel juhul
on lapse perekonnaks motildelemad partnerid naumliteks Viimsi kaasuse puhul aga muudel juhtudel
kus kasutatakse sotildena bdquoperekondldquo ei ole selgust kas raumlaumlgitakse ainult registreeritud kooslusest
votildei mitte
Samasooliste isikute kooselu ja sellises kooselus eksisteerivate laste otildeigused peavad olema
taumlpselt samasugused kui otildeigused erisoolistes perekondades Laps peab saama samasuguse
kaitse igas aspektis emotsionaalses finantsilises otildeiguslikus ning uumlhiskondliku kaitse naumlol Ei
saa otildeigustada seda kui samasooliste paaride lapsed jaumlaumlvad otildeiguslikult eraldi ruumlhmaks18
Selle kuumlsimuse lahendamiseks votildeib poumloumlrduda Euroopa Liidu otildeiguse ja Euroopa Inimotildeiguste
Kohtu kohtupraktika poole kuna Eestis kehtivad seadused seda ei reguleeri
16
Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of fundamental
rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012
httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6-2008-
0479amplanguage=EN (15042013) 17
Otildeiguskantsler (viide 3) maumlrgukiri lk 1 5 18
Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta Postimees
07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-perekondade-lapsed-on-eestis-
kaitseta
12
12 Perekonna motildeiste Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikas
Inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 8 uumltleb et igauumlhel on otildeigus era- ja
perekonnaelu kaitsele
Sotildena bdquoperekondldquo defineerimisel on oluline EIK kohtuotsus Emonet ja teised vs Šveits Kohus
toob punktis 33 selgelt vaumllja et perekond on kooslus kus inimeste vahel tekivad tihedad
isiklikud sidemed Punktis 44 on selgelt oumleldud et kaitsma ei pea mitte ainult seaduslikult
registreeritud kooslust ehk ametlikult abiellunud isikutest perekonda vaid kaitsta tuleb ka de
facto kooslust ehk isikuid kes moodustavad perekonna ilma seadusliku registreerimiseta
Kohtuotsuse kohaselt on olulised ka teised faktorid kui kaua partnerid koos on elanud kui
kaua on nende suhe kestnud ja kas nad on uumlksteisele selgelt vaumllja oumlelnud oma soovi lapsi
kooselus kasvatada 19
Uuem kohtuotsus mis aitab aru saada perekonna totildelgendusest on Schalk ja Kopf vs Austria
Varem kaumlsitleti samasooliste partnerite kooslust Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ainult
eraeluna aga antud kohtuotsuse punktis 90 leidis kohus et samasooliste partnerite kooselu
kus eksisteerib tihe isiklik side votildeib teatud juhtudel kaumlsitleda mitte lihtsalt eraeluna vaid
perekonnaeluna See taumlhendab seda et kui erisoolistest inimestest moodustuv paar on kooslus
mida kaitstakse riigis perekonna taumlhenduses siis samasugust samasoolistest inimestest
moodustatud kooslust peab samuti kaitsma perekonna taumlhenduses Kohus totildei vaumllja ka selle et
paljudes riikides on juba avatud samasooliste isikute suhete registreerimise votildeimalus riigi
tasandil20
Jaumlrgmine vaumlga oluline kaasus perekonnaelu defineerimiseks oli Karner vs Austria kus
meessoost taotleja elas pikaajalises suhtes mehega Taotleja partner potildedes surmaga lotildeppenud
haigust Motildelemad partnerid elasid uumluumlrikorteris ja peale uumlhe partneri surma avaldas kinnisvara
omanik soovi lotildepetada taotlejaga uumluumlrileping kuid kohalik seadus kaitses surnud isiku
perekonnaliikmeid uumluumlrilepingu lotildepetamise eest Austria Riigikohus leidis et selline kaitse ei
19
EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Switzerland p 33 34 36 20
EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95
13
laiene samasoolistele paaridele Euroopa Inimotildeiguste Kohus leidis et toimus artikkel 8
koosmotildejus artikkel 14-ga rikkumine Kui kohalik seadus kaitseb erisoolisi mitteabiellunud
kooslusi ja kui erisooliste pereliikmete puhul jaumlaumlks uumlhe pereliikme surma puhul uumluumlrileping
kehtima siis peab ta samuti kehtima ka samasooliste paaride puhul Seega ei olnud taotleja
uumluumlrilepingu lotildepetamine seaduslik Kohus kordas samuti seda et kui riiklikus seaduses
eksisteerivad erinevused erisooliste paaride ja samasooliste isikute paaride de facto kooselus
siis peavad need erinevused olema kas vaumlga potildehjalikult ja objektiivselt potildehjendatud votildei
kotildervaldatud21
Kaasuse Keegan vs Iirimaa puhul leidis Euroopa Inimotildeiguste Kohus et perekonnaelu kaitse
alla kuuluvad mitte ainult abiellunud isikud vaid motildenedel juhtudel ka de facto perekonnad
mis on oma olemuselt abieluga sarnased Antud kaasuse puhul oli tegemist erinevast soost
isikutega Kohus leidis punktis 43 et isegi kui laps on suumlndinud vaumlljaspool abielu votildeib kahe
inimese kooslust koos lapsega nimetada perekonnaeluks22
Kaasuse Kozak vs Poola puhul elas taotleja oma samasoolise partneriga munitsipaalkorteris
mis oli renditud taotleja partneri poolt Peale partneri surma poumloumlrdus taotleja omavalitsuse
poole et saada korteri uumluumlrileping oma nimele kuid omavalitsus keeldus Potildehjuseks oli
taotleja seksuaalsaumlttumus Omavalitsus leidis et faktilisele samasooliste isikute kooselule ei
laiene perekonnakaitse23
Inimotildeiguste kohus kordas et samasooliste isikute stabiilne de facto
pereelu taumlhistab perekonda samavotilderd nagu erisooliste isikute faktiline kooselu Selle kaasuse
puhul oli oluline kohtu arvamus et liikmesriigid peavad votildetma arvesse uumlhiskonna arengut
ning selle kaumligus on toimunud muudatused perekonna ja isikute omavaheliste suhete
valdkonnas Ehk siis kohus kinnitas et igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja
diskrimineerimine mis potildehineb isikute sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud
Liikmesriigid ei tohi perekonna ja uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise
potildehjuseks nimetada24
21
EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria 22
EIKo 2605 1994 1696990 1994 Keegan v Irimaa p 44 23
EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poland 24
European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and discrimination on
grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal analysis 2010 lk 46
14
Need kaasused naumlitavad et Euroopa Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute
stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta perekonnaeluna millel on riiklik kaitse Abieluvaumllised
samasooliste isikute kooslused peavad olema taumlpselt samamoodi kaitstud ja arvesse votildeetud
nagu abieluvaumllised erisoolistest isikutest moodustunud perekonnad Arenguid on naumlha ka
perekonnaelu defineerimisel Kui varem kuulus samasooliste isikute kooselu ainult eraelu
kaitse alla siis praegusel hetkel peab samasooliste isikute faktiline kooselu kuuluma
perekonna kaitse alla ning erinev kohtlemine ei ole lubatud
13 Perekonna motildeiste Euroopa Liidu otildeiguses
Euroopa Liit alustas liikumist perekonnaotildeiguse uumlhtlustamiseks juba aastal 1994 kui tuli vaumllja
Euroopa Parlamendi resolutsioon geide ja lesbide votilderdsete otildeiguste kaitsmiseks Euroopa Liidu
liikmesriikides Euroopa Liidu liikmesriigid votildetsid vastu otsuse et kotildeikide liikmesriikide
kodanike otildeigusi tuleb kaitsta sotildeltumata nende seksuaalsest saumlttumusest ja kotildervaldada tuleb
igasugune ebavotilderdne kohtlemine mis baseerub seksuaalsel saumlttumusel See ei loonud siiski
votildeimalust abiellumiseks Sotildeltumata sellest leidsid motildened Euroopa Liidu liikmesriigid
kuumlsimusele alternatiivlahenduse avades nii erisoolistele kui samasoolistele paaridele
votildeimaluse registreerida oma suhteid abieluvaumlliselt25
Euroopa Liidu otildeiguses on vaumlga oluline seaduslik akt nimega Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste
Harta mis jotildeustus koos Lissaboni lepingu jotildeustumisega Seadusakti artikkel 7 uumltleb et
igauumlhel on otildeigus perekonna- ja privaatelu kaitseks artikkel 9 uumltleb uumlhtlasi et igauumlhel on otildeigus
abielluda ja luua perekond ning need potildehiotildeigused peavad olema garanteeritud ja kaitstud
vastavalt siseriiklikele seadustele Enne muudatust sisaldas artikkel 9 naise ja mehe motildeistet ja
oli seega totildelgendatav kehtivana ainult erisoolistele isikutele kuid taumlnaseks on sotildenad bdquomeesldquo ja
bdquonaineldquo artikkel 9st kotildervaldatud See taumlhendab et perekond kui institutsioon on Euroopa
Liidu otildeiguses hetkel oma struktuuri vaumlaumlrtuste ja funktsioonide puhul uumlleminekustaadiumis
Artikkel uumltleb et abiellumise otildeigus peab olema garanteeritud vastavalt siseriiklikele
25
Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in
Europe Organising Committee of the Commission on European Family Law 2003 lk 12-14
15
seadustele kuid viide naisele ja mehele otildeigussubjektina on liikunud tagaplaanile Artikkel 9
on formuleeritud sooneutraalselt Uumlldiselt saab riik kehtestada abielu lubamisele piiranguid
ainult vastavalt ratsionaalsuse printsiibile ja mitte meelevaldselt Motildened piirangud (nagu
abieluks lubatud vanus) on universaalsed kuid sooline tunnus ei ole asjakohane26
Samasooliste paaride abiellumise lubamine votildei mittelubamine on siseriiklik kuumlsimus27
Kuid
artikkel 9 raumlaumlgib ka otildeigusest luua perekond See on artikkel 9 taumlhenduses eraldiseisev otildeigus
mis ei ole otseselt seotud otildeigusega abielluda
Kaasaegne tendents Euroopas naumlitab seda et paljud inimesed elavad vaumlljaspool abielu
institutsiooni Tunnustatud abielu pole enam otildeiguslik eeltingimus perekonna loomiseks ja ei
ole ainuke viis luua perekonnaelu mis omandaks riigi kaitse ja mittesekkumise otildeiguse28
See
tendents naumlitab et perekonna motildeistet peab kaumlsitlema laialt ja see peab sisaldama palju
erinevaid perekonnavorme sealhulgas de facto perekonnaelu Euroopa Parlament julgustab
liikmesriikides abieluvaumlliste suhete seadustamist ning pikaajalistele abieluvaumlliste suhetele
abieluga sarnase kaitse tagamist nii erisoolistele kui samasoolistele paaridele29
Perekonnaelu motildeiste kuumlsimuse olulisus totildestatatakse ka direktiivis mis kaumlsitleb perekonna
taasuumlhinemist Direktiivi 200386EC kotildeige progressiivsem element on perekonna motildeiste
laiendamine ning moderniseerimine direktiiv hotildelmab mitte ainult abielu sotildelminud isikuid
vaid ka registreeritud de facto kooslusi mis on perekonnaelu motildeiste moderniseerimisel
oluline samm edasi Direktiivi artikkel 4 p3-s kasutatakse terminit abieluvaumlline partner kes
elab registreeritud partnerluses taotlejaga Sinna hulka kuulub ka registreeritud samasooline
partner30
Euroopa Liidu direktiiv 200438EC defineerib pereliikme motildeistet ka artikkel 2 p2-
s partner kes on sotildelminud registreeritud vabaabielu on pereliige kui liikmesriik kaumlsitleb
registreeritud kooselu abieluga votilderdsena31
26
Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union EU Network of
Independent Experts on Fundamental Rights 2006 lk 99-103 27
Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 30301 Artikkel 9 28
Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union( viide 26) lk 103 29
Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union (viide 26) lk 98-104 30
Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification 31
Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their
family members to move and reside freely within the territory of the Member States
16
2 Laste otildeiguslik staatus LGBT perekonnas
Olen eelnevas peatuumlkis naumlidanud et samasooliste paaride kooslused peavad kuuluma
perekonna motildeiste alla Ei ole vaumllistatud et samasooliste paaridega elavad ka lapsed Siin tekib
oluline kuumlsimus ndash kui erinevast soost isikud kuuluvad perekonna motildeiste alla siis kes on
samasoolises perekonnas elava lapse perekond ja mis otildeigused ja kohustused on tal
perekonnaliikmete vastu Kuidas saab laps tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest
partneritest koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes
Kaumlsitlen LGBT perekondade erinevaid laste saamise mooduseid kuna sellest tulenevad
erinevad otildeiguslikud suhted lapse lapse bioloogiliste vanemate ja lapse bioloogilise vanema
partneri vahel LGBT perekondades on laste saamine raskendatud Samasoolised isikud ei saa
loomulikul teel lapsi seega votildeivad otildeiguslikus plaanis tekkida variandid kus laps ei omanda
teatud otildeigusi bioloogilise vanema partneri vastu aga faktiliselt on tegemist ikkagi
perekonnaga Seda olen kaumlesolevas toumloumls eelnevalt ka totildeestanud
LGBT perekondadel on laste saamiseks jaumlrgnevad votildeimalused kunstlik viljastamine
lapsendamine eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapsed Niisiis tekib lapse jaoks
kohe kaks erinevat peremudelit uumlhe variandi puhul on lapsel osaliselt geneetiline perekond
ehk siis lapsel on faktilises perekonnas uumlks bioloogiline vanem Teisel juhul on lapsel
taumlielikult mittegeneetiline perekond ndash selle naumlite puhul pole kumbki vanem faktilises
perekonnas lapsega kuidagi geneetiliselt seotud
21 Kunstliku viljastamise teel saadud laps ja tema otildeiguslik staatus LGBT
perekonnas
Kunstlik viljastamine embruumlo ja munarakkude siirdamine ning asendusemadus annavad laste
soetamiseks votildeimaluse paaridele kes ei saa seda teha bioloogilisel teel Praegusel hetkel on
meditsiin jotildeudnud hetkeni kus lapse suumlnnitanud ema ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem
Nendel juhtudel tekib kuumlsimus kes on lapse seaduslik vanem ja missugused otildeiguslikud suhted
tekivad lapse bioloogilise vanema lapse suumlnnitanud ema ning munaraku- embruumlo- votildei
17
seemnerakudoonori vahel Uumlhtlasi tekib kuumlsimus kes kuulub nendel juhtumitel lapse
perekonda ja kellel on otildeigus riiklikule kaitsele perekonna taumlhenduses
211 Holland
Euroopa Liidus on erinevatel riikidel erinevad riiklikud seadused mis reguleerivad mis tahes
kunstlikku viljastamist nii samasooliste kuid ka erisooliste perede jaoks
Kotildeige kaugemale on selle kuumlsimuse lahendamisel jotildeudnud Holland kus on seadustatud ka
asendusemaduse Samasooliste naiste paari jaoks on loodud erinevad votildeimalused lapse
eostamiseks ja motildened nendest annavad ka motildelemale naisele vanema staatuse Hollandis on
votildeimalik protseduur kus uumlhele naisele kantakse uumlle teise naise votildei partneri munarakust
loodud embruumlo mis on kunstlikult viljastatud kas kindla doonori votildei anonuumluumlmse doonoriga
Motildelemal naisel tekib lapsega geneetiline side ja uumlsna totildeenaumloliselt saavad motildelemad naised olla
lapse seaduslikud vanemad kuid mitte automaatselt seaduse alusel Hollandis saab ainult
lapse suumlnnitanud emast automaatselt lapse seaduslik vanem Bioloogilise ema partneril on
seaduse alusel lubatud partneri laps lapsendada Vaumlga oluline asjaolu sellisel juhul on et
parnteri lapse lapsendamiseks ei pea paar olema seaduslikult registreeritud Sellisel juhul on
oluline ainult laste huvidega arvestamine ja stabiilne kooselu teatud aja jooksul nii partneri
kui lapsega Sama reegel kehtib ka juhul kui uumlks parter on kunstlikult viljastatud
doonorseemnerakkudega ja teisel partneril ei eksisteeri lapsega bioloogilist sidet Motildelemal
juhul on lapse otildeigused taumleilikult kaetud lapsel on tagatud otildeigus nii isale (juhul kui doonor on
teada) kui ka bioloogilisele emale ning lapsel on votildeimalus saada otildeigused ka bioloogilise ema
partneri suhtes kui viimane lapse lapsendab32
Doonorseemnerakkudega kunstlikult viljastatud naise lapsel votildeivad motildenel juhul olla ka
otildeigused doonori suhtes Seda juhul kui doonor on teada maumlrgib ta avaldusele et tahab olla
lapse seaduslik vanem Kohus votildeib talle selle otildeiguse anda kui lapse ema ja doonor elavad
32
Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of Children
with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law Intersentia
Antwerpen ndash Oxford 2007 lk 163-167
18
koos perekonnana Kui doonor on teada ja ei soovi lapse suhtes seemnerakkude andmise
momendil vanemlikke otildeigusi siis ei saa teda vanemana maumlaumlratleda kuna ta ei moodusta
bioloogilise emaga perekonda Juhul kui doonor pole teada ja seemnerakud on tulnud
spermapangast ei saa doonor mitte mingil juhul olla lapse seaduslik vanem ning samuti pole
tal votildeimalust seda taotleda
Kotildeigil neil juhtudel on arvestatud olulist faktorit ndash selleks on reaalne pereelu doonori ja lapse
bioloogilise ema vahel ning motildelema kindel soov votildei soovi puudus saada lapse ametlikuks
vanemaks Sellega on laps samuti kaitstud tal on otildeigus olla oma tegelike vanemate laps33
Juhul kui Hollandis elavad naissoost parterid on abiellunud ja nende perekonda suumlnnib laps
siis saavad motildelemad partnerid automaatselt seadusejaumlrgselt lapse vanemateks ainuke erand
oleks siis kui lapse isal oleks enne lapse suumlndi tema suhtes seaduslikud otildeigused (sel juhul ei
pea lapse isa olema bioloogiline isa) Samuti eksisteerib votildeimalus et samal ajal oleksid
hooldajad nii lapse bioloogiline isa kui last kasvatav samasooline naistepaar Sellisel juhul
antakse isale isadusotildeigus ning samasoolised naissoost partnerid saavad uumlhise vanemliku
vastutuse34
Homoseksuaalsetele meessoost paaridele on Hollandis laste saamiseks avatud ka
asendusemaduse votildeimalus Selleks on kaks votildeimalust asendusemale kantakse uumlle
doonornaise munarakud mis on kunstlikult viljastatud uumlhe partneri seemnerakkudega votildei siis
viljastatakse asendusema munarakud kunstlikult uumlhe partneri seemnerakkudega Motildelemal
juhul on seaduslikeks vanemateks asendusema ning seemnerakkude doonor ehk uumlks
partneritest kelle seemnerakke kunstliku viljastamise puhul kasutati Partner ei saa
vanemlikke otildeigusi seaduse alusel automaatselt kuid teine partner votildeib esitada taotluse
lapsendamiseks ning selle protsessi kaumligus omandab teine meessoost partner vanemlikud
otildeigused35
Nimetatud juhtudel on samasoolises perekonnas kasvava lapse motildelemad faktilised
vanemad ka seaduslikud vanemad ja selline perekond on kaitstud siseriiklike seadustega
erisooliste paaridega votilderdselt
33
Machtelt Vonk (viide 32) lk 179-180 34
Machtelt Vonk (viide 32) lk 185 35
Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st Century
Organising Committee of the Commission on European Family Law 2009 lk 183
19
Asendusemaduse puhul on seaduslikult vahe kas asendusema on abielus votildei mitte Juhul kui
asendusema on abielus siis on seaduslikuks vanemaks lapse suumlnnitanud ema kuid motildelemad
partnerid saavad lapse uumlheskoos lapsendada Juhul kui asendusema on registreeritud kooselus
votildei vallaline siis votildetab partneritest see kes on lapse bioloogiline vanem isaduse omaks ning
saab seadusliku vanema staatuse partner lapsendab teise partneri lapse36
212 Eesti
Votilderreldes Hollandiga ei ole Eestis lapse ja tema samasoolise bioloogilise vanema partneri
omavaheline otildeiguslik suhe reguleeritud See ei ole kooskotildelas lapse parimate huvide
arvestamisega ning tekitab ebavotilderdset kohtlemist votilderreldes kunstliku viljastamise teel saadud
lapsega kelle bioloogiline ja faktiline vanem on erisoolised37
Eestis saavad kunstliku viljastamise abil lapse saada ainult naissoost samasoolised paarid ja
seda kahel erineval viisil kunstlik viljastamine mehe seemnerakkudega ning votildeotilderast
munarakust loodud embruumlo uumllekandmine naisele
Igale naistele on loodud votildeimalus kasutada kunstilikku viljastamist Kui heteroseksuaalne
naine on abielus siis on tal kunstlikuks viljastamiseks vaja oma abikaasa kirjalikku luba
vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seaduse38
sect 17-le Kui naine elab
homoseksuaalses kooselus ja soovib teostada kunstlikku viljastamist siis ei maumlngi tema
elukaaslane selle seaduse jaumlrgi olulist otildeigusliku rolli Seaduse jaumlrgi on partner kotildervaline isik ja
seadus ei defineeri teda kuidagi kuid de facto partner taumlidab lapse kasvatamisel abikaasa rolli
ja tema luba kunstlikuks viljastamiseks oleks samalaadselt vajalik ja oluline nagu
heteroseksuaalsetel paaridel
36
Machtelt Vonk (viide 32) lk 204-205 37
Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or Transgender
Families A European Prespective ILGA-Europe 2008 lk 5 38
Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13
20
Naine kes elab samasoolise partneriga on praeguste seaduste kohaselt sunnitud ennast
vallaliseks naiseks nimetama ja tema kunstlik viljastamine hakkaks toimima kunstliku
viljastamise ja embruumlokaitse seaduse sect-des 21 ja 22 ettenaumlhtud tingimustel sama seaduse sect 5
lg 2 alusel Vastuoluline on ka fakt et samasoolise partneriga elav naine peab nimetama
ennast vallaliseks ka juhul kui on tegelikult samasoolise partneriga suhtes ent soovib last (ja
seda just paarisuhtes koos kasvatada) Selline olukord on tekkinud kuna samasooliste isikute
kooselu ei ole praegusel hetkel kuidagi seaduslikult registreeritav Samasoolises paarisuhtes
elaval naisel sellel juhul on sundvaletamise seisund mis on tekkinud seaduses nimetatud
perekonnaseisu votildeimalike vormide ebataumlielikkuse totildettu
Doonori seemnerakkudega kunstliku viljastamise abil seotud perekonna lapsel on faktiliselt
kaks samasoolist vanemat aga seaduslikult on tal registreeritud ainult bioloogiline ema
Seega kasvab laps seaduse jaumlrgi uumlksikemaga ning tal on otildeigused ja kohustused ainult uumlhe
vanema suhtes
Kunstliku viljastamise meetodi puhul kus uumlhele naisele kantakse uumlle teise naise votildei partneri
munarakust loodud embruumlo loetakse laps samuti potildelvnevaks naisest kes on ta suumlnnitanud
(vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlo kaitse seaduse sect24-le)Vastavalt
perekonnaseaduse sect23 lg 1 on selline kunstlik viljastamine lubatud ainult siis kui naise
viljastamine muul viisil ei ole votildeimalik Sellise kunstliku viljastamise puhul oleks motildelemal
naisel votildeimalik olla lapsega geneetiliselt seotud kuid seaduse jaumlrgi sunnitakse jaumlllegi peale
olukord kus ainult uumlht naist loetakse lapsevanemaks Kui votilderrelda seda olukorda abielus
oleva heteroseksuaalse paariga siis on olukord jaumlrgmine ndash kui naist viljastatakse kunstlikult
tema abikaasa seemnerakkudega siis vastavalt sama seaduse sect17 lg 21
loetakse laps sellest
mehest potildelvnevaks ning motildelemad saavad lapse seaduslikuks vanemaks Nii samasooliste
naiste paari puhul kui ka erisoolise paari puhul votildetavad motildelemad isikud osa kunstliku
viljastamise protsessist ja motildelemad on geneetiliselt lapsega seotud kuid samasooliste naiste
paari puhul on seaduslik vanem ainult lapse suumlnnitatud naine Sellisel juhul tekib ebavotilderdne
kohtlemine
21
Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse39
sect24 lg 1 uumltleb et lapse arengu ja kasvu loomulikuks
keskkonnaks on perekond ning lastega perekonnad peavad saama riiklikku kaitset ja toetust
See taumlhendab et lapse jaoks on aumlaumlrmiselt oluline et tema kaks samasoolist kasvatajat ja tema
ise kuuluksid otildeiguslikult perekonna motildeiste alla Nii saaks ta oma otildeigusi ja kohustusi taumlielikult
rakendada sotildeltumata tema tegelike vanemate soost taumlpselt sama moodi kui laps kes elab
erisooliste faktiliste vanematega Praegune kohtlemine on ebavotilderdne votilderreldes lapsega kes
elab erinevast soost isikutest moodustatud perekonnas kus uumlks taumliskasvanutest on
bioloogiline vanem aga teine on vanema partner See on ka totildeendatud uuringutega40
Erinevast soost isikute kooslust ja nende last nimetatakse praeguse seaduse kohaselt
perekonnaks ja vanema partner on kasuvanem
Meessoost seksuaalvaumlhemustel ei ole votildeimalik kunstliku viljastamise teel last saada kuna
Eestis ei ole vastavalt Karistusseadustiku41
sect132 asendusemadus lubatud See taumlhendab et
samasoolised mehed ei sa uumlheskoos lapsi eostada See taumlhendab ebavotilderdset kohtlemist
votilderreldes samasooliste naiste paaridega
22 Votildeotilderaslapse lapsendamise abil seotud laps
221 Euroopa Inimotildeiguste Kohus
Euroopa Liidus on samasooliste paaride ja nende laste probleem lahendatud igas riigis
erinevalt Analuumluumlsin motildenda Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtuotsust mis on taumlitmiseks
kohustuslikud ka Eestis Kaasuse Frettegrave vs Prantsusmaa taotleja arvates rikuti tema otildeigust
austusele era- ja perekonnaelu vastu ehk siis rikuti inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse
konventsiooni artikkel 8 ja artikkel 14 mis keelavad diskrimineerimist Taotleja soovis uumlksi
last adopteerida ja taotles seda 1991 aasta oktoobris Esimesel intervjuul avaldas taotleja oma
homoseksuaalsuse ja vaumlitis et ta elab uumlksinda ilma partnerita Peale seda pakkus intervjueerija
39
Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50
40 Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 24-33
41 Karistusseadustik RT I 17042013 8
22
vaumllja lapsendamise protsessi lotildepetamise 1993 aastal jaumlttis Pariisi Sotsiaalfondi osakond
hageja taotluse rahuldamata Antud otsuse potildehjuseks oli see et Frette pakkus lapse jaoks
ebastabiilset ja potentsiaalselt last kahjustavat emarolli mudelit Potildehiline kuumlsimus oli selles et
kas uumlksik homoseksuaalne isa on votildeimeline last kasvatama votildei mitte Euroopa Inimotildeiguste
Kohus otsustas haumlaumlletustulemusega neli kolme vastu et rikkumist artikkel 14 koostoimes
artikkel 842
ei olnud Seega ei tohi Eestis takistada laste lapsendamist homoseksuaalsetele
isikutele
Peale Frettegrave vs Prantsusmaa kaasust esitas Ameerika Uumlhendriikide Psuumlhhoanaluumluumltiline
Assotsiatsioon avalduse et geid ja lesbid on nii uumlksikisikute kui paaridena votildeimelised
tegutsema ja last kasvatama lapse huvidest laumlhtudes Nad on votildeimelised taumlitma lapse tervist
kahjustamata kotildeiki kohustusi ja peaksid saama heteroseksuaalsete vanematega votilderdsed
otildeigused ning seda nii paaris kui ka uumlksikisikuna Eelpool toodud uuringute naumlited muudavad
kohtu arvamuse punktis 42 taumliesti otildeigustamatuks Lisaks sellele vaumlidab kohus punktis 42 et ei
ole piisavalt palju lapsi et adopteerimise notildeudlust rahuldada See on vaidlustatav arvamus43
ILGA-EUROPE-i kaasuse kommentaaride kokkuvotildettes totildei autor vaumllja arvamuse et nii kaua
kui Prantsusmaal on lubatud lapsendamine uumlksikutele heteroseksuaalsete isikutele ei luba
artikkel 8 ja artikkel 14 Prantsusmaa haldusorganitel ja kohtutel jaumltta geisid ja lesbisid
lapsendamise protsessist vaumllja nimetades potildehjuseks nende isikute seksuaalsaumlttumust 17
Jaumlrgmiseks vaatlen laumlhemalt kaasust EB vs Prantsusmaa 1998 aasta veebruaris esitas
taotleja Prantsusmaal taotluse lapse lapsendamiseks Lapsendamise menetluse kaumligus mainis
taotluse esitaja et ta on homoseksuaalne ja tal on samasooline partner R
Augustis 1998 andis taotlejat kuumlsitlenud psuumlhholoog hinnangu et talle ei peaks lapsendamist
lubama Potildehjusena totildei psuumlhholoog vaumllja asjaolu et taotleja hakkab last uumlksi kasvatama ning
see kahjustaks last kuna laps peaks naumlgema kindlat peremudelit kus on nii isa kui ka ema
42
EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v France 43
Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second
Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June
2005httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf (09102012)
23
Lisaks sellele vaumlitis psuumlhholoog et taotleja elab oma samasoolise partneriga aga ei soovi seda
kinnitada ja jaumltab partnerisse puutuvad kuumlsimused vastamata See votildeib samuti last kahjustada
kuna ta saab ainult emade eeskuju Psuumlhholoogi arvates ei olnud see otildeige
1998 aasta oktoobris esitas perenotildeukogu lapsendamise juhatuse esindaja arvamuse et
taotlejale ei peaks lapsendamist lubama Ta vaumlitis et vastavalt tema kogemusele on lapse
jaoks paremad perekonnad kus on nii ema kui ka isa ehk siis lapsendamiseks sobivad
erisoolised paarid
1998 novembris ei lubatud taotlejal lapsendamist jaumlrgnevatel potildehjustel taotleja ei ole
uumlksikemana votildeimeline naumlitama lapsele otildeiget peremudelit kus maumlngib olulist osa mehelik roll
ja taotleja partneri osavotildett lapse kasvatamisel ei ole kindlaks tehtud See votildeib samuti last
kahjustada
Halduskohus ei lubanud samuti taotlejale lapsendamist ning tugines seejuures
homoseksuaalsuse argumendile Nii rikkus ta inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse
konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga
Kohus taumlheldas taotleja elustiili mis ei ole lapse kasvatamiseks sobilik ning ei ole lapse
huvides ja votildeib teda kahjustada Lisaks sellele on kohaliku tsiviilseadustiku artikkel 343 jaumlrgi
lubatud lapsendamise taotlemine igauumlhele kes on vaumlhemalt 28 aastat vana Seega rikuti ka
kohalikku seadust mitte ainult konventsiooni
Prantsusmaa tugines kohtuotsusele Frettegrave vs Prantsusmaa kaasuses kus kohus ei rahuldanud
taotleja esitatud notildeuet Seekord otsustas kohus otsuse punktis 51 et eelnevas kaasuses rikuti
artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga44
Euroopa Inimotildeiguste Kohus otsustas haumlaumlltega kuumlmme
seitsme vastu et rikuti artikkel 14 koostoimes artikkel 8-ga45
44
EIKo 2201 2008 4354602 EB v France 45
Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France
httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886 22012008
24
Kaasustest votildeib vaumllja lugeda et homoseksuaalsed lapsevanemad ei saa kuidagi last kahjustada
ja homoseksuaalsus ei taumlhenda seda et sellises perekonnas kasvav laps ei saa otildeiget kasvatust
Homoseksuaalsed vanemad ei kaumlitu lapse huvisid silmas pidades halvemini kui
heteroseksuaalsed vanemad Laste adopteerimise puhul ei saa taotleja homoseksuaalsus
kuidagi motildejutada lapsendamise lubamist votildei mittelubamist Homoseksuaalse eluviisi toomine
potildehjuseks miks mitte adopteerida on keelatud ja rikub konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus
artikkel 8-ga
Neid kaasused on omavahel vaumlga sarnased Ferreteacute kaasuses otsustas kohus nelja haumlaumllega
kolme vastu et antud juhul ei olnud artikkel 8 koosmotildejus artikkel 14 rikkumist aga EB
kaasuses otsustas kohus kuumlmne haumlaumllega seitsme vastu et tegemist oli rikkumisega Euroopa
Inimotildeiguste Kohtu Kohtu president ja Prantsusmaa kohtunik Kohtunik Costa olid Ferreteacute
kaasuse puhul enamikus ja arvasid et rikkumist ei olnud aga EB kaasuses otsustasid nad
juba seda et taotleja otildeigused olid rikutud EB kaasuse puhul maumlrkas kohus ka seda et alates
Ferretteacute kaasuse jaumlrel on toimunud ilmselge otildeiguse areng samasoolistele isikutele
lapsendamise kuumlsimuses ja nuumluumldseks on see legaalne juba kuumlmnes Euroopa Liidu riigis Seda
votildeib ka totildelgendada nii et konventsiooni saumltted ei oma kindlat totildelgendust vaid seda peab
totildelgendama kaumlesoleva hetke otildeiguslikku olukorda arvestades46
Motildelema kaasuse puhul toimub
lapsendamine vallalise isiku poolt kuid EB kaasuse puhul oli taotlejal partner ja kuna
lapsendamine on antud olukorras vaid ainuisikuline ei oleks lapsel mingeid otildeigusi ega
kohustusi teda lapsendanud inimese partneri suhtes
222 Eesti
Eesti seadus ei keela seksuaalvaumlhemustele uumlksinda lapsendamist ent justiitsministeeriumil on
arvamus et samasoolistele partneritele lapsendamise lubamine on keeruline ja tihti peale
vaidlustatav teema kuna ministeeriumi arvates ei ole Eesti uumlhiskond kindel et samasoolistele
partneritele lapsendamine on lapse huvides ja ei kahjusta teda47
kuid laste otildeiguste kaitset
tagades ei tohi tugineda uumlhiskonna valmisolekule LGBT perekonnade tunnustamisel
46
European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw 47
Andra Olm (viide 12) lk 63
25
Perekonnaseaduse48
sect148 uumltleb et lapsendada votildeivad nii vallalised kui ka abielu sotildelminud
isikud Kuivotilderd LGBT inimesed ei saa oma vahel sotildelmida abielu ega oma suhteid muul moel
registreerida siis on nad otildeiguslikult vallalised isikud vaatamata sellele et nad faktiliselt
moodustavad perekonna Seega laieneb neile lapsendamise puhul perekonnaseaduse sect148 lg1
mis uumltleb et vallaline isik votildeib lapsendada ainult uumlksinda Samuti ei saa perekonnaseaduse
sect149 jaumlrgi teine partner sama last lapsendada sest lapsendamissuhete kestel ei saa muu isik
vaumllja arvatud lapsendaja abikaasa sama last lapsendada Kui vaadata siinkohal lapse otildeigusi
lapsendaja partneri suhtes siis ei ole lapsel oma vanema partneri suhtes vastavalt
perekonnaseaduse sect161 mingeid otildeigusi ega kohustusi sest lapse hooldamisotildeigus laieneb vaid
sellisel juhul kui abikaasad lapsendavad uumlhiselt votildei lapsendatakse abikaasa laps Muudel
juhtudel kuulub hooldamise otildeigus ainult lapsendajale ainuisikuliselt
Samasoolised partnerid kuuluvad selle seaduse taumlhenduses muude juhtumite hulka Seega ndash
elades kahe samasoolise vanemaga peres kus kumbki ei ole bioloogiline vanem on lapsel
otildeigused ja kohustused ainult uumlhe vanema vastu Naumliteks kui uumlhel partneril on bioloogiline votildei
lapsendatud laps olemas ja teine partner soovib omalt poolt perekonnavaumlliselt teist last
lapsendada siis lapsendamise protsessi kaumligus ei arvestata perekonnaseaduse sect147 lg 2-ga
mis uumltleb et lapsendamine ei ole lubatud kui lapsendaja lapsed on selle vastu votildei kui
lapsendaja lapsed kahjustavad mingil maumlaumlral lapsendatava huve Kuna lapsendatav saabub
perekonda kus on olemas teised lapsed tuleks kindlasti arvestada nende huvidega ja
veenduda et nad ei kahjusta lapsendatavat aga sellisel juhul toimub lapsendamine
seadusjaumlrgselt vallalise isiku poolt See ei ole paraku piisav lapse huvidega arvestamine
Samuti tekib lapsendamise puhul vanusepiiranguga seotud ebavotilderdne kohtlemine
Perekonnaseaduse sect150 lg 1 uumltleb et lapsendada votildeib vaumlhemalt 25-aastane piiramata
teovotildeimega isik kuid lg 2 uumltleb et kohus votildeib erandjuhtudel lubada lapsendamist ka
vaumlhemalt 18-aastasele juhul kui ta lapsendab oma abikaasa lapse Samasooliste paaride jaoks
see jaumlllegi ei kehti kuivotilderd neil ei ole votildeimalik omavahel abielluda See on oluline piirang
mis votildeib tingida olukorra kus uumlks partner kes on lapse seaduslik vanem sureb ja tema
48
Perekonnaseadus RT I 27062012 12
26
partner kes on last kasvatanud on alla 25-aastane ning seega ei ole tal seaduse jaumlrgi votildeimalik
surnud partneri last lapsendada Nii tekib lapse lastekodusse sattumise oht ning see ei pruugi
olla lapse huvidega kooskotildelas Lapse jaoks on tema bioloogilise vanema partner tegelik
vanem ning perekonnaliige kuid tekib olukord kus laps eemaldatakse tema ellu jaumlaumlnud
faktilisest vanemast Abielus paari puhul seda probleemi ei teki kuna sellisel juhul on lapse
bioloogilise vanema partner lapse seaduslik kasuvanem isegi kui ta pole last lapsendanud
vastavalt perekonnaseadusele Ning bioloogilise vanema surma puhul ei eemaldata last
kasuvanemast ning olles alla 25-aastane kasuvanem saab erandolukorras lapsendada ka
surnud abikaasa last
Seega tuginenes Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikale tuleb Eestis luua laste ning
samasoolistest isikutest moodustatud perekondade ja nende laste kaitse ning tagada laste
parimate huvide arvestamine vastavalt laste otildeigustele Inimotildeiguste konventsiooni antud otildeigus
perekonnakaitsele rakendub samuti laste suhtes
23 Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud laps
Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapse otildeiguslik seis on erinev ja mingil maumlaumlral
raskem kui eelnevatel juhtudel Siin votildeib naumlha kolme erinevat teed Uumlks stsenaarium on
selline et lapsel on kaks seaduslikku vanemat kes on lahus kusjuures motildelemad on
bioloogilised vanemad ning uumlhel vanemal on samasooline partner ja laps elab nendega koos
Teise variandi puhul on lapsel kaks bioloogilist vanemat kes on lahus Uumlhel vanemal
puuduvad votildei on aumlra votildeetud vanemaotildeigused ning laps elab oma seadusliku bioloogilise
vanemaga ja vanema partneriga Kolmanda votildeimaluse puhul elab samasoolistest isikutest
moodustatud perekonnas vaumlhemalt kaks last igal lapsel on erinevad bioloogilised vanemad
Tegelikkuses elavad lapsed koos uumlhe bioloogilise vanemaga ja vanema partneriga Lapsed ei
ole omavahel veresugulased
231 Eesti
27
Analuumluumlsin kaumlesolevas peatuumlkis eelkotildeige olukorda kus lapsel on kaks seaduslikku bioloogilist
vanemat vanemad on lahus ja laps elab uumlhe seadusliku vanemaga ja tema partneriga See
taumlhendab et lapsel on faktiliselt kolm isikut kes tema eest hoolt kannavad ja tema elust osa
votildetavad Lapsel on otildeiguslik side ainult kahe bioloogilise vanemaga ning vanema partneril kes
elab lapsega koos ja kasvatab last puudub otildeiguslik side lapsega Kui votilderrelda seda olukorda
heteroseksuaalse perekonnaga siis sellisel juhul on uuel partneril votildeimalus partneri last
lapsendada juhul kui teine lapsevanem annab notildeusoleku ja kui nad on abielus vastavalt
perekonnaseaduse sect152 lg1 Selle kohaselt katkeb lapsel otildeiguslik side uumlhe bioloogilise
vanemaga ja tekib see vanema partneriga Homoseksuaalsetel isikutel puudub selline
votildeimalus kuna partneri last saab lapsendada ainult abiellunud votildeotilderasvanem
Otildeiguslik side vanema partneriga puudub ka juhtumi puhul kus lapsel on ainult uumlks seaduslik
vanem ja teiselt bioloogiliselt vanemalt on vanemlikud otildeigused aumlra votildeetud votildei siis ei ole teine
bioloogiline vanem kindlaks tehtud Samas on heteroseksuaalsetel paaridel votildeimalik luua
otildeiguslikud suhteid lapse ja partneri vahel Abielu sotildelmides tekib vastavalt perekonnaseaduse
sect148 lg2 p2 partneril otildeigus lapsendada partneri laps varasematest suhetest Faktiliselt elab
laps kahe samasoolise vanemaga aga otildeiguslikult suhted on tal ainult uumlhe bioloogilise
vanemaga
Kolmas stsenaarium on nimetatutest kotildeige keerulisem Faktiliselt on lapsel kaks samasoolist
vanemat kellest otildeiguslik side on ainult bioloogilisega Samuti on lapsel kasuotildede votildei
kasuvend kelle bioloogiline vanem on tema bioloogilise vanema partner Sellises olukorras
puudub lapsel otildeiguslik suhe teise peres elava lapsega Sellelt pinnalt votildeib tekkida erinev
kohtlemine votilderreldes heteroseksuaalse perega kus partnerid saavad omavahel abielluda ja
lapsi lapsendada ning kus sellisel juhul on kotildeikidel peres kasvavatel lastel ja neid kasvatavatel
taumliskasvanutel omavaheline otildeiguslik side Ebavotilderdne kohtlemine tekib sellisel juhul punktis
mis puudutab laste omavahelist abiellumist (selle lubamist) Perekonnaseaduse sect 3 uumltleb et
isikud kelle sugulussuhe potildehineb lapsendamisel ei votildei omavahel abielluda Kaumlesoleva
seaduse sect 2 lotildeikes 1 nimetatud sugulussuhe potildehineb lapsendamisel antud juhul kaumlsitlen sect2
lg1 p2 venna ja otildee suhteid Heteroseksuaalse perekonna puhul tekib lastel lapsendamise
tagajaumlrjel otildeiguslik otildee ja venna suhe ehk siis neil ei ole lubatud omavahel abielluda kuid
28
samasoolistest isikutest moodustatud perekonna puhul saavad partnerite lapsed omavahel
hiljem abielu sotildelmida kuna nad ei ole otildeiguslikult uumlksteisega seotud Samuti tekib probleem
erinevate toetuste saamises kuna sellist kooslust ei nimetata seaduslikult perekonnaks
Hea naumlide on eelpool vaumllja toodud Viimsi kaasus Selle puhul oli uumlheks osapooleks
samasoolistest isikutest kooslus ning kaasatud oli kolm last kes kotildeik ei olnud omavahel
otildeiguslikult seotud Osapool taotles Viimsi vallavalitsuselt laste lasteaia- ja koolitoidu ning
sotildeiduotildeiguse tasuta saamist Viimsi vallavalitsuse 12062009 korraldusega nr 373 jaumleti
kaebaja taotlused rahuldamata kuid Viimsi vallavolikogu maumlaumlrus nr 16 ei sisalda perekonna
totildelgendust ega kitsendavat saumltet mis taumlpsustaks mis soost peavad olema vanemad ja mis
otildeiguslik side vanemate ja laste vahel eksisteerib49
Samuti tekib probleem miks uumlhes
leibkonnas elavad faktilised otildede ja vend ei ole lapsega seaduslikult seotud ning ei kuulu lapse
perekonda Hetkel ei ole Eesti seadustes perekonna motildeiste defineeritud See taumlhendab et
samasoolises perekonnas elav laps ja tema bioloogilise vanema partneri lapsed ei ole
omavahel otildede ja vend kuid abiellunud erisoolise paari puhul oleks
232 Euroopa Liit ja Inimotildeiguste Kohus
Euroopa Inimotildeiguste Kohus tegi kohtuotsusega X ja teised vs Austria suure sammu laste
otildeiguste ja nende samasooliste vanemate probleemi lahendamisel ja naumlitas nii kaasaegseid
seisukohti Kaasuse taotlejateks olid kaks naissoost isikut kelle peres oli laps ning uumlks
taotleja soovis lapsendada partneri bioloogilist last Laps oli suumlndinud vaumlljaspool abielu ja
ainult lapse bioloogilisel emal oli lapse hooldusotildeigus Selle juhtumi puhul oli lapsel ka
bioloogiline isa kes maksis regulaarselt lapse elatist ning keeldus lapse ema partnerile
adopteerimisotildeiguse andmisest
Austria seaduste jaumlrgi kaotaks lapse ema partneri lapse adopteerimise puhul otildeigused lapse
suhtes kuid isa otildeigused oleksid tagatud Seega ei olnud lapsendamine Austria seisukohast
votildeimalik Taotlejad soovisid oma faktilise pere otildeiguslikku tunnustamist ning lapse
bioloogilise ema partneri tunnistamist lapse vanemana lapse bioloogilise isa asemel Austria
49
Inimotildeigused Eestis (viide 8) lk 141-143
29
seaduste jaumlrgi oli votildeimalik partneri last lapsendada nii abiellunud paaridele kui ka
mitteabiellunud heteroseksuaalsetele paaridele kes elavad stabiilses suhtes Kohus toob
punktis 95 selgelt vaumllja et samasooliste isikute stabiilne kooselu kuulub perekonna motildeiste
alla taumlpselt samamoodi nagu stabiilne erisooliste isikute kooselu Samuti leiab kohus et laps
kes elab oma bioloogilise vanema ja tema partneriga kes motildelemad kannavad tema eest hoolt
kuulub ka perekonda ja kotildeik kolm isikut peavad olema kaitstud artikkel 8 taumlhenduses ning
kuuluvad uumlheskoos perekonna motildeiste alla Sellist kooslust ei tohi diskrimineerida votilderreldes
erisooliste isikutest moodustatud perekonnaga ning antud kaasuse puhul on tegemist artikkel
14 koosmotildejus artikkel 8-ga rikkumisega
Antud kaasuse puhul leidis kohus et taotlejad sealhulgas uumlhe taotleja laps elasid kooselus
mis on vaumlga sarnane kooseluga mida elavad abiellunud heteroseksuaalsed isikud kus uumlks
abikaasa soovib lapsendada teise abikaasa last Vahe on selles et samasooline paar ei votildei
abielluda ja saab vaid omavahelised suhted registreerida Selline registreerimine ei anna
votildeimalust partneri last lapsendada kuna Austria seadustega pole lubatud lapsendamine
registreeritud partneritele Taotlejad ei olnud registreeritud see andis neile votildeimaluse partneri
last lapsendada kuna Austria seadusandlus lubab stabiilses registreerimata kooselus elavatel
heteroseksuaalsetel paaridel partneri lapse adopteerida Kohus leidis et antud kaasuse puhul
ei olnud artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumist mis kaumlsitleb abiellunud
heteroseksuaalsete isikutega kus uumlks abikaasa tahab lapsendada teise abikaasa bioloogilist
last vaid oli artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumine votilderreldes heteroseksuaalsete
faktiliste kooslustega kus uumlks partner tahab lapsendad teise partneri last
Otsuse poolt olnud kohtunikud leidsid et konventsioon ei kohusta liikmesriike andma otildeigust
mitteabiellunud paaridele partneri lapse lapsendamiseks Kuid kui selline otildeigus on olemas
siis ei ole samasooliste paaride diskrimineeriv kohtlemine lubatud Erinev kohtlemine ei ole
potildehjendatud kuna see ei ole lapse otildeiguste kaitseks vajalik Kohus ei votildetnud vastu ka Austria
vastuvaumlidet et selles kuumlsimuses puudub Euroopas uumlhine arvamus ning seetotildettu tuleks
kuumlsimuse lahendamine jaumltta riigi paumldevusse50
50
EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria
30
3 LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes erinevast
soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega
Laste ja nende perede otildeiguslikus kaitses on kaks erinevad teed Iga riik aktsepteerib igal juhul
seda et igal lapsel on kaks bioloogilist vanemat ehk siis mees ja naine kes on lapse eostanud
bioloogilisel teel votildei kunstliku viljastamise abil Sotildeltumata vanemate votildei lapse tahtest
eksisteerib kaks erinevast soost isikut kellel peaks igal juhul olema lapse suhtes teatavad
otildeigused ning lapsel peaksid olema otildeigused oma vanemate suhtes Teisalt peab kaitsma lapse
otildeigusi ka tema faktilises perekonnas see taumlhendab perekonnas kus laps pikaajaliselt elab
Sellisel juhul peavad motildelemal faktilisel vanemal olema lapse igapaumlevase uumllalpidamise osas
otildeigused ja kohustused51
Tuginedes uumllaltoodud faktidele votildeib vaumlita et lapse huvisid
arvestades on oluline kaitsta lapse otildeigusi tema tegelikus perekonnas sest just faktilised
vanemad votildetavad lapse elust kotildeige enam osa ning kannavad lapse uumlle igapaumlevaselt hoolt ning
see ei sotildeltu neid omavahel siduvatest bioloogilistest sidemetest
Kotildeik eelpool toodu totildeendab et homoseksuaalsetes suhetes elava lapse vanema partneril ja
lapsel ei eksisteeri omavahelisi otildeiguslikke suhteid ja puudub ka votildeimalus neid suhteid luua
kuna partner ei saa lapsendada teise partneri last Tekib olukord kus lapse otildeigused oma
seadusliku vanema partneri suhtes puuduvad ning selline olukord ei taga lapsele piisavat
kaitset
Nii samasooliste isikute kui ka erisooliste isikute kooselu kuhu on kaasatud lapsed peavad
olema eraldi reguleeritud
Miks ei saa laps olla samamoodi kaitstud nagu abielus paari laps52
See on otildeiguslik probleem
mis on jaumlaumlnud Eestis seni lahenduseta Vastavalt UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsioonile on
kotildeik lapsed votilderdsed sotildeltumata soost ja rahvusest sotildeltumata sellest kas nad elavad motildelema
51
Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 14-15 52
Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia
Antwerp-Oxford 2005 lk 291
31
vanemaga uumlksikvanemaga kas nad on suumlndinud registreeritud abielus votildei mitte53
Konventsioon kaumlsitleb last otildeigussubjektina ja taumlheldab et laps on ise oma otildeiguste teostaja54
Konventsioon kehtestab ka lapse ja riigi omavahelise suhte See taumlhendab et riigil ega
vanemal pole lapse uumlle omanikuotildeigust last vaadeldakse indiviidina kellel on omad
inimotildeigused mis on taumlpselt samasugused kui igal taumliskasvanul Samuti annab konventsioon
motildeista et votildeib tekkida konflikt lapse huvide ja vanemate votildei uumlhiskonna huvide vahel
Sellised konfliktid peab lahendama laste huvidega arvestades neid esile totildestes Laste huvid
defineeritakse tulenevalt konventsioonist mille jaumlrgi on olulised naumliteks otildeigus haridusele
otildeigus perekonnaelule ning otildeigus olla kuulatud ja austatud indiviidina55
Vastavalt
konventsiooni artikkel 18-le on vanematel esimene vastutus laste kasvatamise ja arengu eest
ehk siis vanemad on laste otildeiguste tagajad kasvatajad kaitsjad ja hoolitsejad
Konventsiooni keelekasutusest tuleneb see et termin bdquovanemldquo votildeib ka viidata paljudele
erinevatele peremudelitele mis kaasaegses maailmas eksisteerivad Naumliteks votildeib tuua
konventsiooni artikkel 5-e mis viitab laiendatud perekonna taumlhendusele UumlRO Lapse Otildeiguste
Konventsioon toob vaumllja ka perekonna taumlhtsuse Nimetatakse lapse otildeigust perekonnale see
taumlhendab uumlldiselt otildeigust vanematele ja otildeigust olla perekonnaliige See iseloomustab ka tervet
konventsiooni56
Laps ei saa tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest partneritest
koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes UumlRO Lapse Otildeiguste
Konventsiooni artiklis 2 p1 on saumltestatud et osalisriigid peavad tagama nende jurisdiktsiooni
all olevatele lastele kotildeik konventsioonis saumltestatud otildeigused ja kohustused sotildeltumata lapse ja
tema vanema votildei seadusliku hooldaja rassist soost keelest usust votildei muudest tingimustest
53
Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61
(18012013) 54
Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012
httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused
55 Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and What it
Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10 httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019
(06052013)
56 Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine praktikas
Lastekaitse Liit 2005 lk 71-74
32
Jaumlrelikult on erisoolisest perekonnast lapse ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes samasoolises
perekonnas kasvava lapsega konventsiooni taumlhenduses lubamatu ja sobimatu57
Samuti annab konventsiooni artikkel 2 p2 riigile positiivse otildeiguse votildetta kasutusele sobilikud
meetmed laste votilderdsete otildeiguste tagamiseks Kui raumlaumlgitakse homoseksuaalsetele paaridele
uumlheskoos laste kasvatamise otildeiguse andmisest siis mainitakse sageli laste huvidega
arvestamist Siin votildeib tuua naumliteks Gas ja Dubois vs Prantsusmaa kaasuse jt Selles
valdkonnas on naumlha ilmselget arengut esimesed Euroopa riigid mis lubasid samasoolisel
inimesel partneri lapse adopteerida olid Taani (1999) Island (2000) Norra (2001) ja Rootsi
(2003) Nendes riikides on otildeiguslikud reformid toimunud aastatel 1993-2003 Alates 2009
aastast on Soomes lubatud samasoolisel isikul oma partneri last adopteerida Eeliseks on kui
partnerid elavad registreeritud kooselus ja mittebioloogiline vanem on lapse sotsiaalne vanem
ehk tegelik vanem Nendes riikides saab samasooliste vanemate peres elav laps peale
lapsendamist taumlieliku sotsiaal- otildeigus- ja majandusliku kaitse ja samuti tagab see lapse otildeiguse
motildelemale seaduslikule ja sotsiaalsele vanemale Selline otildeiguslik areng naumlitab ka seda et
vanemate seksuaalne saumlttumus votildei sugu ei ole lapse huvide arvestamisel taumlhtis
Areng nendes riikides naumlitab ka seda et perekond koosneb lapsest ja kahest taumliskasvanud
isikust (sotildeltumata soost) Lapsel kes elab sellises perekonnas tekib otildeigus kahele seaduslikule
vanemale ja see annab talle votilderdse kaitse votilderreldes lapsega kes elab heteroseksuaalses peres
Selline areng naumlitab meile mis on kaasaaegne perekond58
See kotildeik taumlhendab et lapsel kes kasvab samasoolises perekonnas peavad olema
samasugused otildeigused nagu ta kasvaks erisooliste vanemate perekonnas kus partnerid kas on
votildei ei ole abielus Lapsel on otildeigus perekonna- ja eraelu kaitsmisele Euroopa Inimotildeiguste
Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ja samuti on tal otildeigus olla mitte diskrimineeritud
vastavalt sama konventsiooni artikkel 14-le Paraku naumleme erinevat suhtumist votilderreldes
lapsega kes elab perekonnas kus vanemad on heteroseksuaalsed Lapsel on vaja otildeigust
57
Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 29 58
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in Europe
National Cross-Border and European Perspectives 2012 lk 102-103120-122
33
perekonna kaitsele ja votildeimalust seadustada oma suhted mitte ainult bioloogilise vanemaga
vaid ka bioloogilise vanema partneriga Kui bioloogiline vanem ja partner on
heteroseksuaalsetes suhetes saab laps motildelema poole notildeusolekuga tagada enda otildeiguse olla
lapsendatud ja luua perekond Kui bioloogiline vanem ja tema partner on homoseksuaalsetes
suhetes siis isegi juhul kui motildelemad pooled on notildeus ei saa laps kasutada oma otildeigust olla
lapsendatud ja luua perekonda kui see ei ole vastuolus tema huvidega Riik arvestab lapse
huve eelkotildeige lapsendamisele lubatavuse kuumlsimuses
Selleks et aru saada partneri otildeigustest lapse suhtes peab enne defineerima kes on partner
lapse jaoks seaduse motildettes Perekonnaseadus annab meile kolm erinevat suhet lapse vanem
votildeotilderasvanem ehk lapse vanemaga abiellunud isik ning kasuvanem ehk isik kes ei ole
vanem ega votildeotilderasvanem vaid isik kes tegelikult last kasvatab Teda votildeib nimetada ka
faktiliseks vanemaks59
Sellest tuleneb et partner on kasuvanem Perekonnaseadust vaadeldes
votildeib oumlelda et kasuvanemal on kasulapse suhtes minimaalsed otildeigused samuti on lapse
otildeigused kasuvanema suhtes minimaalsed ja mitte taumlielikud
Ka Eesti Lastevanemate Liit on seisukohal et laste otildeigused ei ole piisavalt kaitstud seetotildettu
soovivad nad laste otildeiguste tugevdamist olukorras kus uumlks vanematest ei ole bioloogiline
vanem60
Samasooliste paaride puhul on partner faktiline vanem Lastekaitse Liidu president
Loone Ots on seisukohal et laps peab olema turvatud ja kaitstud nagu seda notildeuab Lastekaitse
Konventsioon Samuti arvab ta et samasooliste kooselu seadustamine on tervitatav samm
votilderdotildeiguslikkuse uumlhiskonda Laps satub vaumlgivalla ja hooletuse ohvriks nii samasoolises kui
erisoolises perekonnas seega peaksid tema otildeigused olema votildeimalikult efektiivselt kaitstud
motildelemal juhtumil Uumlhe votildeimaliku seisukoha jaumlrgi peaks samasoolistele peredele andma
lapsendamisotildeiguse erandjuhul see peab olema selgelt lapse huvides ning iga juhtumi puhul
arvestatakse konkreetseid asjaolusid ja teatud vanusest ka lapse notildeusolekut See aitaks vaumlltida
lapse lastekodusse sattumist laps peaks kasvama peres mitte uumlkskotildeik kui haumlsti varustatud
59
Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Edgar Salumaa Juridika
httpwwwjuridicaeejuridica_etphpdocument=etarticles1995123599PRNprvphp 60
Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest lk 3
httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise+koosel
uga+seotud+ettepanekutestpdf (18012013)
34
lastekodus Lastekaitse Liit on seisukohal et laps peab olema kaitstud ja Eesti laps peab
olema otildennelik vaatamata lapse kasvatajate soost61
Naumliteks votildeib tuua EIOtildeK kohtuotsuse Gas
ja Dubois v Prantsusmaa mille puhul kohtuniku eriarvamusel on samasoolises perekonnas
kasvatatav laps erinevas olukorras votilderreldes erisooliste taumliskasvanutega uumlhes peres kasvava
lapsega62
Eesti Potildehiseadus saumltestab ja tunnustab perekonna kaitset ja samuti peetakse potildehiseaduse jaumlrgi
oluliseks laste kasvatamist ning vanematele antakse mitte ainult luba vaid ka kohustus oma
lapsi kasvatada Mainitakse ka riigi kohustust perekonda laste kasvatamisel abistada Riigi
kohustuseks on luua lapsevanematele votildeimalused oma laste kasvatamiseks ja tagada laste
potildehivajadused63
Laps on homoseksuaalses peres kasvades erinevas olukorras votilderreldes heteroseksuaalses
peres kasvava lapsega Viimasel juhul on motildelemal vanemal otildeigus taotleda erinevaid
perekonna- ja laste kasvatamistoetusi kuna motildelemad vanemad votildeivad seadusjaumlrgselt end
lapsevanemana registreerida (bioloogiline vanem lapsendamine) Samasooliste partnerite
puhul on toetuste saamine raskendatud votildei ei ole uumlldse votildeimalik naumliteks votildeib tuua Viimsi
kaasuse probleemi Nii ei saa laps kes kasvab peres kahe samasoolise vanemaga vanemate
kaudu samalaadset riigipoolset toetust Kaasuses X Y ja Z vs Suurbritannia toob Inimotildeiguste
Kohus selgelt vaumllja et inimotildeiguste konventsioon votildeib olla totildelgendatud erinevalt ja perekonna
kaitse laieneb mitte ainult abiellunud paaridele vaid ka de facto peredele
Alati peab arvesse votildetma mitut erinevat faktorit kui kaua kaks taumliskasvanud isikut (sotildeltumata
soost) koos elanud on kas isikud elavad uumlhes leibkonnas kas nad soovivad votildei ei soovi lapsi
koos kasvatada64
Arvatakse et perekonna autentne tunnus on uumlhine laste kasvatamise otildeigus
61
Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012 httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed ( 21012012)
62 Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa 23032012
httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420 (22012013) 63
Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad sotsiaaltoetused ja ndash
teenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007 lk 29 64
Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in International
and Comparative Law Kluwer Law International 2002 lk 261
35
Seega peab uumlhine laste kasvatamisotildeigus olema identselt kaumlttesaadav nii heteroseksuaalsetele
kui ka samasoolistele paaridele Kui erisoolistel paaridel on otildeigus lapsi uumlhiselt kasvatada ilma
registreerimiseta siis peab selline otildeigus olema tagatud ka samasoolistele partneritele65
Eestis puudub spetsialiseerunud organ mis teostaks jaumlrelvalvet laste otildeiguste tagamise uumlle
Seda funktsiooni teostavad erinevad organid koostoumloumls Nendeks kohalik omavalitsus
maavalitsus otildeiguskantsler ja teised66
Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas nr 6-
81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute puumlsiv kooselu kuulub
perekonnapotildehiotildeiguse kaitse alla aga Eestis ei ole selline kooselu reguleeritud ja seetotildettu tuleb
luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Samuti puudub lapsendamist ja
hooldusotildeigust puudutav regulatsioon mis tagaks laste huvide arvestamise samasooliste
paaride puhul Partneril puudub lapsendamise votildeimalus ja see annab hooldusotildeiguse ainult
uumlhele vanemale kuid partnerid elavad koos lapsega ja motildelemad peaksid lapse eest vastutama
ja tema eest kandma hoolt Selline olukord votildeib tuua probleeme lapse hooldamisotildeiguse
teostamisel uumlhe partneri surma korral votildei juhul kui seaduslik lapsevanem ei saa mingil
potildehjusel pikemaajaliselt hooldusotildeigust teostada Samuti pole tagatud partneri otildeigus last edasi
kasvatada kui seaduslik vanem sureb
Probleem on ka uumluumlrisuhetes Votildelaotildeigusseaduse sect289 saumltestab et eluruumi uumluumlrnikul on otildeigus
uumluumlriruumides majutada oma abikaasat alaealisi lapsi ja toumloumlvotildeimetuid vanemaid ilma
uumluumlrileandja notildeusolekuta67
Juhul kui uumluumlrilevotildetja on lapse vanema partner siis ei saa
uumluumlrileandja notildeusolekuta eluruumis majutada last ega tema seaduslikku vanemat Sellega
satub laps ebasoodsasse olukorda votilderreldes lapsega kes elab perekonnas kus motildelemad
partnerid on tema seaduslikud vanemad Lapse eluruumides viibimine sotildeltub uumluumlrileandja
tahtest
65
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs (viide 58) lk 92 66
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava
2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20per
ede20arengukava202012-2020pdf (16022013) 67
Otildeiguskantsler ( viide 3) lk 1 5
36
Laste staatus samasoolistes paarides on laumlbi aegade olnud nagu Pandora laegas Alati on olnud
arusaadav aktsepteeritud ja isegi notildeutud et lapsel peab olema kaks vanemat aga nuumluumldseks on
see arenenud selles suunas et lapsel votildeib olla kaks ema kaks isa votildei isegi kolm vanemat
2007 aastal andis Ontario Kohus oma otsuses AA vs BB ONCA 268
selles kuumlsimuses uue
arengu Selle kaasuse puhul vaumlrbasid kaks homoseksuaalset stabiilses suhtes elavat naist oma
meessoost sotildebra lapse bioloogiliseks eostamiseks Lapse suumlndides olid tema seaduslikeks
vanemateks bioloogiline ema ja bioloogiline isa Bioloogilise ema samasooline partner oli
sellises situatsioonis lapse faktiline vanem taumlitis lapse teise ema rolli ja kandis suurt osa lapse
kasvatamises Kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngisid lapse elus vaumlga olulist rolli ja kandsid lapse
eest hoolt Lapse bioloogilise ema samasooline partner leidis et tal peaksid olema lapse
suhtes samuti seaduslikud otildeigused ja kohustused ning ta poumloumlrdus kohtusse nende otildeiguste ja
kohustuste saamiseks Kohus leidis et kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngivad lapse elus vaumlga suurt
rolli ja lapse otildeiguste tagamise seisukohalt on oluline et kotildeik kolm oleksid tema seaduslikud
vanemad
Kohus arvestas lapse huvidega ning see on selle kaasuse puhul kotildeige olulisem Kohus
otsustas et kotildeik kolm taumliskasvanut peavad olema seaduslike vanematena registreeritud ning
seelaumlbi sai laps kolm seaduslikku vanemat Nimetatud kaasus totildei samasooliste vanemate ja
sellistes peredes elavate laste probleemide osas taumliesti uue arengu Selliseid arenguid jaumllgides
votildeib oletada et ka teised riigid votildetavad Orlando kaasuse arvesse ja hakkavad seda jaumlrgima
Perekonna ja vanema staatuse kontseptsioon on viimase aja jooksul teinud laumlbi suured
muutused ja arengud avardanud piire ja haumlgustanud nende motildeistete traditsioonilist taumlhendust
Niisiis votildeib oletada et laumlhitulevikus toimuvad seadusandluses muudatused mille kohaselt ei
arvestata vanema staatuse saamisel enam vanemate seksuaalse saumlttumuse ja arvuga Selle
asemel votildeetakse arvesse eelkotildeige lapse huvid Selline olukord peaks viima selleni et tagatud
on taumlielik votilderdsus ja vaumllistatud diskrimineerimine Seda propageerib praegusel ajal Euroopa
Inimotildeiguste Konventsiooni artikkel 14
68
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and ROSENBERG
JJA AA v BB 2007 ONCA 2 httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
37
Tihtipeale sotildeltub lapse otildeiguslik staatus perekonnas sellest milline on temaga koos elavate
taumliskasvnanute suhte otildeiguslik staatus ndash sellest kas tegemist on abielu votildei registreeritud
kooseluga On oluline ka maumlrgata et vaumlga paljud riigid on laste kaitse tagamise eesmaumlrgil
avanud samasooliste paaride jaoks votildeimaluse oma suhteid registreerida Selle kaudu on neil
votildeimalus lapsi uumlheskoos lapsendada votildei siis on uumlhel partneril votildeimalik lapsendada partneri
laps Naumliteks Rootsis saavad lapsendamise puhul sarnase otildeigusliku staatuse nii paarid kes on
oma suhted kooseluna registreerinud kui ka abielus olevad erisoolised paarid
Norra ja Sakasamaa lubavad neil paumlevil registreeritud kooselus elavatel samasoolistel isikutel
lapsendada oma partneri lapse Siin tuleb aga silmas pidada et tegemist on siseriiklike
seadustega mis ei garanteeri nende rahvusvahelist tunnustamist Perekonna seisukohalt
taumlhendab see seda et nii lastel kui tema vanematel votildeivad tekkida otildeiguslikud probleemid
vaumlljaspool riiki juhul kui teises riigis ei kehti sarnased seadused69
Euroopa Liidu otildeigus
perekonnaotildeiguse valdkonnas notildeuab uumlhtlustamist ja liigub kiirelt sinnapoole Kindlasti on
vajalik demokraatlik ja selge lahendus mis hakkaks potildehinema Euroopa Inimotildeiguste
Konventsioonil
69
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family Law
Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008 lk 101-110
38
Kokkuvotildete
Uurimistoumlouml kaumligus olen jotildeudnud jaumlreldusele et kuigi Eestis ei ole perekonna motildeiste
defineeritud on selle motildeiste seadusaktidesse sisse viimine aumlaumlrmiselt oluline nii erisooliste kui
ka samasooliste paariride ja nendega koos elavate laste perekonnakaitse otildeiguse tagamiseks
Viimsi kaasus on vaumlga hea naumlide Eesti seadusandlusest Tuginedes Euroopa Liidu otildeigusele ja
Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtukaasustele olen jotildeudnud jaumlreldusele et teatud juhtudel
peavad nii erisooliste kui ka samasooliste paaride pered koos lastega votildei ilma kuuluma
perekonna kaitse alla Samuti peab registreerimata kooselus paari peres elav laps kuuluma
oma tegelike vanematega uumlhte perekonda ning olema kaitstud perekonna motildeiste taumlhenduses
taumlpselt samamoodi kui laps kes elab registreeritud kooselu sotildelminud faktiliste vanematega
Igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja diskrimineerimine mis potildehineb isikute
sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud Euroopa Liidu liikmesriigid ei tohi perekonna ja
uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise potildehjuseks nimetada Euroopa
Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta
perekonnaeluna millel on riiklik kaitse
Teine peatuumlkk naumlitas et hetkel votildeivad lapsel tekkida perekonnaliikmetega erinevad otildeiguslikud
suhed Perekonnaliige ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem seega on tema otildeigused lapse
suhtes ja lapse otildeigused faktilise vanema vastu piiritletud Faktiliste vanematega kes ei ole
oma suhteid registreerinud koos elav laps on ebavotilderdses olukorras votilderreldes lapsega kes elab
faktiliste vanematega kes on oma suhteid registreerinud Nii tekib lapse lastekodusse
sattumise oht naumliteks bioloogilise vanema surma puhul kui teisel faktilisel vanemal
puuduvad lapse uumlle vanemlikud otildeigused Selline kohtlemine ei pruugi olla lapse huvidega
kooskotildelas Abielus paari puhul seda probleemi ei teki
Kolmandas peatuumlkis kaumlsitlesin LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdset kohtlemist
votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega Toumloumlst tuleb
selgelt vaumllja et ebavotilderdsel kohtlemisel ei ole otildeigustust ja see ei ole kooskotildelas lapse huvidega
Lapsel on otildeigus kahele vanemale ning oma tegelike vanemate tunnustamisele sotildeltumata
tegelike kasvatajate soost Laps peab igal juhul olema kaitstud sotildeltumata sellest kas tema
39
faktilised vanemad on oma suhted registreerinud votildei mitte kuna laps ei saa seda kuidagi
motildejutada Samasooliste paaride puhul on laps ebavotilderdses olukorras votilderreldes erisooliste
faktiliste vanematega elava lapsega LGBT peredes elavate laste kaitse on puudulik ja notildeuab
taumliustamist sotildeltumata siseriigi uumlhiskonna valmisolekust ning eelkotildeige tuleb seda kuumlsimust
lahendades tugineda lapse huvidele
40
Summary
Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family
has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost
importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex
couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good
example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of
the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex
and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection
Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their
real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same
way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any
avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is
prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of
the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court
of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state
The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family
members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of
the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent
are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship
is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered
their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the
death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to
the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no
significance in the case of a married couple
In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent
families compared to children living in families formed by persons of different sexes The
thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests
Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition
41
regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their
factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any
bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared
to children living with their factual parents of different sexes The protection of children
living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the
general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into
consideration in the first place when solving the problem
42
Kasutatud materjalide loetelu
Kasutatud kirjandus
Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009
Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in
International and Comparative Law Kluwer Law International 2002
Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or
Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008
Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika
EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of
Fundamental Rights of the European Union 2006
European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw
European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and
discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal
analysis 2010
Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012
Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia
Antwerp-Oxford 2005
Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st
Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009
Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family
Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008
Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of
Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law
Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007
Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad
sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007
43
Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine
praktikas Lastekaitse Liit 2005
Kasutatud normatiivmaterjal
Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303
Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification
Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their
family members to move and reside freely within the territory of the Member States
Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13
Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50
Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2
Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8
Perekonnaseadus RT I 27062012 12
Kasutatud internetiallikad
Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second
Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June
2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and
ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2
httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-
2pg-27
Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of
fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012
httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6
-2008-0479amplanguage=EN
European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working
Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties
Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007
httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf
44
GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf
Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-
10xls
Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest
httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise
+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf
Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61
Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012
httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused
Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012
httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed
Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta
Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-
perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta
Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk
32
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC
C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf
Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France
httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886
Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa
23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede
arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja
20perede20arengukava202012-2020pdf
The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010
httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf
Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and
What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10
httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019
45
Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri
httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool
iste_isikute_peresuhepdf
Viidatud kohtupraktika
EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa
EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa
EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria
EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits
EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola
EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95
EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria
TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009
TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010
Deklareerin et kaumlesolev bakalaureusetoumlouml
mis on minu iseseisva toumlouml tulemus
on esitatud Tallinna Tehnikauumllikooli
bakalaureusekraadi taotlemiseks ja selle alusel
ei ole varem taotletud akadeemilist kraadi
Uljana Ponomarjova
ldquo ldquo 2013
Toumlouml vastab kehtivatele notildeuetele
Juhendaja helliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphellip
ldquo ldquo 2013
Kaitsmisele lubatud ldquo ldquo 2013
Otildeiguse instituudi bakalaureusetoumloumlde kaitsmiskomisjoni esimees
helliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphellip
2
Sisukord
Sissejuhatus4
1 Perekonna motildeiste7
11 Perekonna motildeiste Eestis7
12 Perekonna motildeiste Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikas12
13 Perekonna motildeiste Euroopa Liidu otildeiguses14
2 Laste otildeiguslik staatus LGBT perekonnas16
21 Kunstliku viljastamise teel saadut laps ja tema otildeiguslik staatus LGBT
perekonnas16
211 Holland17
212 Eesti19
22 Votildeotilderaslapse lapsendamise abil seotud laps21
221 Euroopa Inimotildeiguste Kohus21
222 Eesti24
23 Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud laps26
231 Eesti26
232 Euroopa Liit ja Inimotildeiguste Kohus28
3 LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes erinevast soost
isikutest moodustatud perekondades elavate lastega30
Kokkuvotildete38
Summary40
Kasutatud materjalide loetelu42
Kasutatud kirjandus42
Kasutatud normatiivmaterjal43
Kasutatud internetiallikad43
Viidatud kohtupraktika45
3
Luumlhendid
EIKo ndash Euroopa Inimotildeiguste Kohtu otsus
LGBT ndash lesbi gei bi transseksuaal inimesed
TlnHKo ndash Tallinna Halduskohtu otsus
TlnRnKo ndash Tallinna Ringkonnakohtu otsus
4
Sissejuhatus
Taumlnapaumleva Eestis on levinud eelarvamustel potildehinevad stereotuumluumlbid Motildened naumlited
homoseksuaalsus ei ole normaalne aga on ravitav homoseksuaalsusest raumlaumlkimine potildehjustab
laste homoseksuaalsust samasooliste paaride kooselu ei ole stabiilne homoseksuaalsus on
nakkav ja ohustab teisi inimesi homoseksuaalsus on vaimne haigus ja sellise haiguse totildettu on
homoseksuaalid uumlhiskonnale ohtlikud1 Selle tagajaumlrjel ei saa homoseksuaalsed vanemad ja
nende lapsed ennast vabalt tunda kartmata uumlhiskonna hukkamotildeistu2
Oma toumloumls analuumluumlsin samasooliste paaride peredes elavate laste ebavotilderdset kohtlemist
votilderreldes lastega kes elavad erinevast soost faktiliste vanematega naumliteks homoseksuaalses
peres elava lapse otildeigusi oma vanema partneri suhtes votilderreldes erisoolistest isikutest
moodustatud peres elava lapsega Samuti kaumlsitlen lapse otildeiguslikku staatust samasoolistes
peredes ja laste ebavotilderdset kohtlemist votilderreldes lastega kes elavad erisoolistest vanematest
moodustatud perekonnas Toumloumls tuginen nii Eesti kui ka Euroopa Liidu otildeigusele Viimaste alla
kuuluvad Euroopa Liidu direktiivid Euroopa inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse
konventsioon Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtuotsused Euroopa Liidu Kohtu kohtuotsused
ja Euroopa Notildeukogu soovitused Kasutan samuti Juridica ja Westlaw teaduslikke artikleid
teaduslikku kirjandust ning Eestis vaumllja antud seadusakte Kasutan analuumluumltilist meetodit
Toumlouml eesmaumlrk on vaumllja tuua ja analuumluumlsida samasoolistest isikutest moodustatud perekonnas
elavate laste otildeiguslikke probleeme ja nende tekkimise allikaid Valisin toumlouml peamiseks
fookuseks just samasoolistes perekondades elavate laste diskrimineerimise kuna need lapsed
on olemas sotildeltumata kehtivatest seadustest ja nende otildeigused peavad olema kaitstud Seda
naumlitab ka otildeiguskantsleri maumlrgukiri justiitsministrile 23 mail 2011 Samasooliste isikute puumlsiv
kooselu ja partnerite lapsed ei ole piisavalt kaitstud kuid sellised pered peavad kuuluma
perekonna potildehiotildeiguste kaitsealasse Samasooliste isikute puumlsiv kooselu on Eestis
1 The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010
httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf (25122012) 2
GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf (25122012)
5
reguleerimata ja otildeiguskantsleri arvamuse kohaselt on selline olukord potildehiseadusega vastuolus
ning seda peab reguleerima riiklikul tasandil3
Inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 8 uumltleb et igauumlhel on otildeigus
austusele era- ja perekonnaelu vastu Lisaks on kotildeigil otildeigus votilderdsele kohtlemisele ning
kaitsele diskrimineerimise vastu vastavalt konventsiooni artikkel 14-le Neid vaumlga olulisi
inimotildeigusi on oluline tagada ka laste puhul
Toumlouml on jaotatud kolme suuremasse alapeatuumlkki kus kotildervutan Eesti siseriiklikku seadusandlust
Euroopa Liidu seaduste ja teise Euroopa Liidu liikmesriikide siseriiklike seadustega
Esimeses peatuumlkis puumlstitan kuumlsimuse millist kooslust me perekonnaks nimetame ja mis on
perekonna otildeiguslik definitsioon Et Eesti olukorda selgitada toon esimeses alapeatuumlkis
naumliteks Viimsi kaasuse Votilderdlen Eesti olukorda sarnase teemavaldkonna naumlidetega Euroopa
Liidu liikmesriikides Kasutan selleks jaumlrgmisi naumliteid Schalk ja Kopf vs Austria Karner vs
Austria Keegan vs Iirimaa Kozak vs Poola Alapeatuumlki 13 laumlhteprobleemiks on asjaolu et
hoolimata 1994 aastal Euroopa Liidu liikmesriikide poolt vastuvotildeetud seadusest mille
kohaselt tuleb kotildeikide liikmesriikide kodanike otildeigusi kaitsta sotildeltumata nende seksuaalsest
saumlttumusest ei loodud samasoolistele paaridele siiski votildeimalust abiellumiseks votildei oma suhete
muul viisil registreerimiseks See on paaride ja nende laste otildeigusliku kaitse puhul jaumltnud
kuumlsitavusi millele motildened liikmesriigid on leidnud alternatiivlahendused
Teises peatuumlkis uurin konkreetsemalt laste otildeiguslikku staatust LGBT perekondades
Kirjeldan millised on selliste perekondade erinevad votildeimalused laste saaamiseks ja millised
otildeiguslikud probleemid sellest tulenevalt tekkida votildeivad Selle temaatika alla kuulub ka
lapsendamise kuumlsimus Toon jaumlrgnevad teemakohased naumlited Frette vs Prantsusmaa EB vs
Prantsusmaa X ja teised vs Austria
3
Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri
httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasooliste_isik
ute_peresuhepdf (25112012)
6
Kolmandas peatuumlkis keskendun LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdsele kohtlemisele
votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega
Homoseksuaalsetes suhetes elava lapse vanema partneril ja lapsel ei ole omavahelisi
otildeiguslikke suhteid ja esialgu puudub Eestis ka votildeimalus nende suhete loomiseks Juhtimaks
taumlhelepanu votildeimalikele lahendustele toon jaumlrgnevad naumlited Gas ja Dubois vs Prantsusmaa
X Y ja Z vs Suurbritannia AA vs BB ONCA 2
7
1 Perekonna motildeiste
2007 aastal suumlndis Eestis 58 lastest registreerimata kooselus sealhulgas uumlksikemade
peredes See naumlitab et abielu sotildelmimine ei ole enam uumlks oluline osa rahva puumlsimise kaitse
meetmetest pigem on see vajalik isikute kaitseks kes kuuluvad perekonda Paraku ei ole
Eestis perekonna motildeiste praegu kehtivates seadustes defineeritud Defineerimine on oluline
nii samasoolistele kui erisoolistele paaridele
Kaumlsitledes samasoolistest isikutest moodustatud perekondades elavate laste otildeigusi tuleb vaumllja
selgitada kas nad kuuluvad perekonna kaitse alla votildei mitte See on oluline kuna Eesti
Vabariigi potildehiseaduse sect274 annab perekonnale riigi kaitse vanematele otildeiguse ja kohustuse
kasvatada oma lapsi ja nende eest hoolitseda ning perekonnale kehtestab see kohustuse
hoolitseda oma abivajavate liikmete eest Riigil on positiivne kohustus kaitsta perekonnaelu
ning kohustus kasutada erinevad meetmeid perekonna ja pereliikmete kaitsmiseks5
11 Perekonna motildeiste Eestis
Eesti potildehiseaduses on kaks saumltet mis kaitsevad perekonnaelu sect26 annab otildeiguse perekonna ja
eraelu puutumatusele ja sect27 annab perekonnale riigi kaitse saumltestab vanematele otildeiguse ja
kohustuse kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest ning paneb perekonnale kohustuse
hoolitseda oma abivajavate liikmete eest Viimane saumlte reguleerib pereliikmete omavahelisi
suhteid ning paneb riigile positiivse kohustuse kehtestada nende suhteid reguleerivaid seadusi
Motildelema saumltte eesmaumlrgiks on reguleerida perekonnaga seonduvat Lisaks sellele annab sect27
perekonnale ja perekonnaelule riigi kaitse kolmandate isikute poolsete ruumlnnakute vastu mis
on suunatud pere vastu6 Sellega seoses tekib kuumlsimus millist kooslust me perekonnaks
nimetame ja mis on perekonna otildeiguslik definitsioon Eesti seadused ei anna konkreetset
definitsiooni
4 Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2
5 Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-2pg-27
(25122012) 6 Kommenteeritud vaumlljanne (Viide 5)
8
Keda pidada perekonnaks kelle ellu riik votildei kolmas isik ei tohi votildeib votildei peab sekkuma
Kelle suhtes on riigil positiivsed kohustused See sotildeltub sellest kuidas meie riik ja uumlhiskond
perekonda motildeistab Seega on perekonna motildeiste ajas muutuv sotildeltub sotsiaalsest ja
kultuurilisest keskkonnast ja sellest kuidas perekonda kaumlsitletakse seadustes ja
kohtupraktikas7
Eestis ei olnud LGBT perekonna teemalist kohtupraktikat kuni 2010 aastani Just sel aastal
tehti Tallinna Ringkonnakohtu poolt nii-oumlelda Viimsi kaasuse otsus Uumlheks osapooleks oli
samasoolistest isikutest paar ja juhtumiga olid seotud ka kolm last8 Nimetatud osapool taotles
Viimsi Vallavalitsuselt laste lasteaia- ja koolitoidu ning sotildeiduotildeiguse tasuta saamist Viimsi
Vallavalitsuse 12062009 korraldusega nr 373 jaumleti kaebaja taotlused rahuldamata Otsust
potildehjendas Vallavalitsus sellega et kahe samasoolise isiku kooselu ei saa nimetada
perekonnaks kui laumlhtuda seadusaktidest Vastuvaumlitena esitati asjaolu et Viimsi Vallavalitsuse
maumlaumlruses nr 87 22122006 ei ole perekonna motildeiste defineeritud Sotildenu bdquokolme ja enama
lapsega pereldquo votildeib totildelgendada erinevalt Kaebuse esitaja ja tema partner on motildelemad Viimsi
valla elanikud nende uumllalpidamisel on kolm last ja nad kuuluvad samasse leibkonda mis
taumlhendab seda et neil on uumlhine majapidamine ja nad hoolitsevad laste eest uumlheskoos Motildelema
sissetulekuid kasutatakse samuti uumlheskoos Seega votildeib sellist kooslust kaumlsitleda perekonnana9
Kaebaja poumloumlrdus oma otildeiguste tagamiseks kohtusse ja Tallinna Halduskohus tuumlhistas Viimsi
Vallavalitsuse korralduse ning notildeudis kaebaja taotluse uuesti laumlbivaatamist10
Vallavalitsus ei
olnud sellega notildeus ja esitas apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule
Apellatsioonikaebus jaumleti rahuldamata ja kohus otsustas jaumltta Tallinna Halduskohtu otsuse
Viimsi Vallavalitsuse 12 juuni 2009 korralduse nr 373 tuumlhistamise osas muutmata ja lisaks
7 Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk 32
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikSoM_analC3BCC
3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekst__mC3A4rts_
_pdf (25122012) 8 Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010 lk 141-
143 9
Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus wwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-10xls
(02012013) 10
TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009
httpswwwriigiteatajaeekohtuteavemaa_ringkonna_kohtulahendidmenetlushtmlkohtuasjaNumbe
r=3-09-148917 (04012013)
9
sellele tuumlhistas Ringkonnakohus eelmise otsuse osa kus Viimsi Vallavalitsus oli kohustatud
kaebaja taotluse uuesti laumlbi vaatama et teha soodustuste saamise osas uus otsus Sellega leidis
Ringkonnakohus et Viimsi Vallavalitsuse korraldus nr 373 oli otildeigusvastane11
Eesti seadustes ei ole perekonna motildeiste defineeritud aga Viimsi kaasus naumlitab et
seaduslikult registreerimata suhetes isikud votildeivad end siiski maumlaumlratleda uumlhe perekonnana
Seega peaksid perekondadele kelle omavahelised suhted pole lepinguga maumlaumlratletud sh
samasoolistele perekondadele siiski kehtima kotildeik sotsiaalsed soodustused mis kehtivad
seaduse jaumlrgi perekondadele votildei leibkondadele Samas tuleb silmas pidada et Eestis ei
rakendata pretsedendiotildeigust seega ei garanteeri Viimsi kaasuse otsus LGBT koosluste
(lastega votildei ilma) perekonnana tunnistamist Seda saab garanteerida ainult seadusetaumliendus
kus perekonna motildeiste oleks defineeritud
Poumloumlran siinkohal erilise taumlhelepanu probleemile mis puudutab seda et Eesti
perekonnaseaduse vaumlljaandja kasutab selliseid sotildenu nagu bdquoabieluldquo ja bdquoabikaasaldquo ning nendes
saumltetes kus kasutatakse sotildena bdquoperekondldquo eeldatakse et tegemist on registreeritud kooseluga
Seega ei laiene see seadus mitteregistreeritud paaridele Kuid Viimsi kaasus naumlitab et
erijuhtumil votildeime nimetada ka mitte registreeritud kooselu perekonnaks Siin tekib otildeiguslik
kuumlsimus ndash millised seadusesaumltted laienevad ainult registreeritud partneritele ja millised
motildelemale
Perekonnaseaduse sect1 lg1 saumltestab et abielu sotildelmitakse naise ja mehe vahel See taumlhendab et
samasoolistele paaridele ei laiene perekonna kaitse ja otildeigus abielluda Traditsiooniline abielu
taumlhendab kooslust mille tagajaumlrjel votildeib suumlndida jaumlrglasi12
See taumlhendab et Eestis on abielu
ja perekonna kaitse loodud rahva puumlsimise kaitseks13
Abielustaatus toob kaasa mitmeid
erinevaid uumlhiskonnas olulisi otildeigusi ja kohustusi Nende otildeiguste ja kohustuste hulka kuuluvad
abikaasa paumlrimisotildeigus uumllalpidamiskohustus lastega seonduvad otildeigused ja kohustused
11
TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010
httpswwwriigiteatajaeekohtuteavemaa_ringkonna_kohtulahendidmenetlushtmlkohtuasjaNumbe
r=3-09-148933 (04012013) 12
Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009 lk 4 13
Eesti Vabariigi potildehiseadus RT I 27042011 2
10
varalised otildeigused ja kohustused lahutamisega seonduv varajagamine ja muu14
Need otildeigused
ja kohustused ei laiene samasooliste paaridele kuna puudub inimeste omavaheliste suhete
regulatsioon Perekonnaseaduse jaumlrgi ei ole lubatud abielu sotildelmimine mis kotildeik need otildeigused
ja kohustused kaasa tooks Nagu eelnevalt mainitud on defineerimata ka perekonna motildeiste
Ka Eesti Vabariigi lastekaitseseadus kaumlsitleb perekonna motildeistet Naumliteks sect30 lg2 uumltleb et
lapsel on on otildeigus perekonna kokkusaamise eesmaumlrgil lahkuda Eestist votildei Eestisse sotildeita Aga
kuidas rakendub see otildeigus siis kui tegemist on bioloogilise lapsevanema partneriga kes on
kasvatanud last terve tema eluaja Eesti Vabariigi jaoks kehtib kuumlll direktiiv 200386EC mis
kaumlsitleb perekonna taasuumlhinemist kuid sellekohaselt on perekonnaliige isik kes on
registreeritud partner votildei abikaasa Seega ei kehti Eesti seaduste jaumlrgi Eesti Vabariigi
lastekaitse seaduse sect30 bioloogilise vanema partneri jaoks Samas on ta siiski kaumlsitletav kui
pereliige ndash nii arvab ka Eesti Vabariigi otildeiguskantsler Seelaumlbi tekib seadusandluses konflikt
Olukorras kus kodanikud kasutavad vaba liikumise votildei perekonna taasuumlhinemise otildeigust on
Euroopa Liidu Parlament arvamusel et igasugune abielu mis on tunnustatud uumlhes
liikmesriigis peab olema samavaumlaumlrselt tunnustatud ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides
Samuti peab iga seadus mis on vastu votildeetud motildenes teises liikmesriigis olema kaalutletud
ning see peab olema arvesse votildeetud teiste liikmesriikide poolt Liikmesriigid peavad vaumlltima
igasugust diskrimineerimist On aumlaumlrmiselt oluline et liikmesriikide kodanikud saaksid
taumlielikult kasutada oma tsiviilotildeigusi ja seda mitte ainult kodumaal vaid ka riigis mille
kodanikud nad on votildei riigis kus nad elavad15
Samuti kutsub Euroopa Parlament oma raportis
20072145 liikmesriike kes ole ei samasooliste isikute kooselu reguleerimise seadusakti vastu
votildetnud tunnustama vaumlhemalt teistes liikmesriikides sotildelmitud samasooliste isikute vahelist
abielulepingut ning samuti kutsutakse uumlles andma neile votildeimalust vabalt liikuda ilma et
samasoolised paarid peaksid kartma diskrimineerimist seksuaalsete eelistuste potildehjal Samuti
kutsub Euroopa Parlament liikmesriike uumlles tunnustama samasooliste isikute kooselu
sotildeltumata sellest kas see on registreeritud kooselu votildei abieluna Teisel juhul piiritleb kooselu
14
Andra Olm (viide 12) lk 4
15
European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working Document
on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs
DT673609ENdoc 21062007
httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf (15042013)
11
tunnustamata jaumltmine isikute vaba liikumist16
Kuid Eestis ei ole samasooliste isikute
kooslused seadusega reguleeritud ehk kui laps soovib oma teises riigis naumliteks Hollandis
tunnustatud mittebioloogilise vanemaga (bioloogile vanem on samasooline partner) Eestis
uumlhineda see pole votildeimalik
Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas Nr 6-81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute
puumlsiv kooselu kuulub perekonna potildehiotildeiguse kaitsele aga Eestis ei ole selline kooselu
reguleeritud ja seetotildettu tuleb luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Erinevast
soost osapooltest koosnevad paarid saavad oma suhteid reguleerida abielu sotildelmides aga
samasoolistele paaridele ei ole see institutsioon avatud ja puuduvad alternatiivmeetmed
omavaheliste suhete reguleerimiseks17
Samuti jaumlaumlb lahendamata kuumlsimus kes kuulub
samasooliste paaride puhul lapse perekonda Kas bioloogiline vanem faktiline vanem
lapsendamise puhul registreeritud seaduslik lapsendaja votildei motildelemad partnerid Motildenel juhul
on lapse perekonnaks motildelemad partnerid naumliteks Viimsi kaasuse puhul aga muudel juhtudel
kus kasutatakse sotildena bdquoperekondldquo ei ole selgust kas raumlaumlgitakse ainult registreeritud kooslusest
votildei mitte
Samasooliste isikute kooselu ja sellises kooselus eksisteerivate laste otildeigused peavad olema
taumlpselt samasugused kui otildeigused erisoolistes perekondades Laps peab saama samasuguse
kaitse igas aspektis emotsionaalses finantsilises otildeiguslikus ning uumlhiskondliku kaitse naumlol Ei
saa otildeigustada seda kui samasooliste paaride lapsed jaumlaumlvad otildeiguslikult eraldi ruumlhmaks18
Selle kuumlsimuse lahendamiseks votildeib poumloumlrduda Euroopa Liidu otildeiguse ja Euroopa Inimotildeiguste
Kohtu kohtupraktika poole kuna Eestis kehtivad seadused seda ei reguleeri
16
Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of fundamental
rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012
httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6-2008-
0479amplanguage=EN (15042013) 17
Otildeiguskantsler (viide 3) maumlrgukiri lk 1 5 18
Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta Postimees
07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-perekondade-lapsed-on-eestis-
kaitseta
12
12 Perekonna motildeiste Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikas
Inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 8 uumltleb et igauumlhel on otildeigus era- ja
perekonnaelu kaitsele
Sotildena bdquoperekondldquo defineerimisel on oluline EIK kohtuotsus Emonet ja teised vs Šveits Kohus
toob punktis 33 selgelt vaumllja et perekond on kooslus kus inimeste vahel tekivad tihedad
isiklikud sidemed Punktis 44 on selgelt oumleldud et kaitsma ei pea mitte ainult seaduslikult
registreeritud kooslust ehk ametlikult abiellunud isikutest perekonda vaid kaitsta tuleb ka de
facto kooslust ehk isikuid kes moodustavad perekonna ilma seadusliku registreerimiseta
Kohtuotsuse kohaselt on olulised ka teised faktorid kui kaua partnerid koos on elanud kui
kaua on nende suhe kestnud ja kas nad on uumlksteisele selgelt vaumllja oumlelnud oma soovi lapsi
kooselus kasvatada 19
Uuem kohtuotsus mis aitab aru saada perekonna totildelgendusest on Schalk ja Kopf vs Austria
Varem kaumlsitleti samasooliste partnerite kooslust Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ainult
eraeluna aga antud kohtuotsuse punktis 90 leidis kohus et samasooliste partnerite kooselu
kus eksisteerib tihe isiklik side votildeib teatud juhtudel kaumlsitleda mitte lihtsalt eraeluna vaid
perekonnaeluna See taumlhendab seda et kui erisoolistest inimestest moodustuv paar on kooslus
mida kaitstakse riigis perekonna taumlhenduses siis samasugust samasoolistest inimestest
moodustatud kooslust peab samuti kaitsma perekonna taumlhenduses Kohus totildei vaumllja ka selle et
paljudes riikides on juba avatud samasooliste isikute suhete registreerimise votildeimalus riigi
tasandil20
Jaumlrgmine vaumlga oluline kaasus perekonnaelu defineerimiseks oli Karner vs Austria kus
meessoost taotleja elas pikaajalises suhtes mehega Taotleja partner potildedes surmaga lotildeppenud
haigust Motildelemad partnerid elasid uumluumlrikorteris ja peale uumlhe partneri surma avaldas kinnisvara
omanik soovi lotildepetada taotlejaga uumluumlrileping kuid kohalik seadus kaitses surnud isiku
perekonnaliikmeid uumluumlrilepingu lotildepetamise eest Austria Riigikohus leidis et selline kaitse ei
19
EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Switzerland p 33 34 36 20
EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95
13
laiene samasoolistele paaridele Euroopa Inimotildeiguste Kohus leidis et toimus artikkel 8
koosmotildejus artikkel 14-ga rikkumine Kui kohalik seadus kaitseb erisoolisi mitteabiellunud
kooslusi ja kui erisooliste pereliikmete puhul jaumlaumlks uumlhe pereliikme surma puhul uumluumlrileping
kehtima siis peab ta samuti kehtima ka samasooliste paaride puhul Seega ei olnud taotleja
uumluumlrilepingu lotildepetamine seaduslik Kohus kordas samuti seda et kui riiklikus seaduses
eksisteerivad erinevused erisooliste paaride ja samasooliste isikute paaride de facto kooselus
siis peavad need erinevused olema kas vaumlga potildehjalikult ja objektiivselt potildehjendatud votildei
kotildervaldatud21
Kaasuse Keegan vs Iirimaa puhul leidis Euroopa Inimotildeiguste Kohus et perekonnaelu kaitse
alla kuuluvad mitte ainult abiellunud isikud vaid motildenedel juhtudel ka de facto perekonnad
mis on oma olemuselt abieluga sarnased Antud kaasuse puhul oli tegemist erinevast soost
isikutega Kohus leidis punktis 43 et isegi kui laps on suumlndinud vaumlljaspool abielu votildeib kahe
inimese kooslust koos lapsega nimetada perekonnaeluks22
Kaasuse Kozak vs Poola puhul elas taotleja oma samasoolise partneriga munitsipaalkorteris
mis oli renditud taotleja partneri poolt Peale partneri surma poumloumlrdus taotleja omavalitsuse
poole et saada korteri uumluumlrileping oma nimele kuid omavalitsus keeldus Potildehjuseks oli
taotleja seksuaalsaumlttumus Omavalitsus leidis et faktilisele samasooliste isikute kooselule ei
laiene perekonnakaitse23
Inimotildeiguste kohus kordas et samasooliste isikute stabiilne de facto
pereelu taumlhistab perekonda samavotilderd nagu erisooliste isikute faktiline kooselu Selle kaasuse
puhul oli oluline kohtu arvamus et liikmesriigid peavad votildetma arvesse uumlhiskonna arengut
ning selle kaumligus on toimunud muudatused perekonna ja isikute omavaheliste suhete
valdkonnas Ehk siis kohus kinnitas et igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja
diskrimineerimine mis potildehineb isikute sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud
Liikmesriigid ei tohi perekonna ja uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise
potildehjuseks nimetada24
21
EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria 22
EIKo 2605 1994 1696990 1994 Keegan v Irimaa p 44 23
EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poland 24
European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and discrimination on
grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal analysis 2010 lk 46
14
Need kaasused naumlitavad et Euroopa Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute
stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta perekonnaeluna millel on riiklik kaitse Abieluvaumllised
samasooliste isikute kooslused peavad olema taumlpselt samamoodi kaitstud ja arvesse votildeetud
nagu abieluvaumllised erisoolistest isikutest moodustunud perekonnad Arenguid on naumlha ka
perekonnaelu defineerimisel Kui varem kuulus samasooliste isikute kooselu ainult eraelu
kaitse alla siis praegusel hetkel peab samasooliste isikute faktiline kooselu kuuluma
perekonna kaitse alla ning erinev kohtlemine ei ole lubatud
13 Perekonna motildeiste Euroopa Liidu otildeiguses
Euroopa Liit alustas liikumist perekonnaotildeiguse uumlhtlustamiseks juba aastal 1994 kui tuli vaumllja
Euroopa Parlamendi resolutsioon geide ja lesbide votilderdsete otildeiguste kaitsmiseks Euroopa Liidu
liikmesriikides Euroopa Liidu liikmesriigid votildetsid vastu otsuse et kotildeikide liikmesriikide
kodanike otildeigusi tuleb kaitsta sotildeltumata nende seksuaalsest saumlttumusest ja kotildervaldada tuleb
igasugune ebavotilderdne kohtlemine mis baseerub seksuaalsel saumlttumusel See ei loonud siiski
votildeimalust abiellumiseks Sotildeltumata sellest leidsid motildened Euroopa Liidu liikmesriigid
kuumlsimusele alternatiivlahenduse avades nii erisoolistele kui samasoolistele paaridele
votildeimaluse registreerida oma suhteid abieluvaumlliselt25
Euroopa Liidu otildeiguses on vaumlga oluline seaduslik akt nimega Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste
Harta mis jotildeustus koos Lissaboni lepingu jotildeustumisega Seadusakti artikkel 7 uumltleb et
igauumlhel on otildeigus perekonna- ja privaatelu kaitseks artikkel 9 uumltleb uumlhtlasi et igauumlhel on otildeigus
abielluda ja luua perekond ning need potildehiotildeigused peavad olema garanteeritud ja kaitstud
vastavalt siseriiklikele seadustele Enne muudatust sisaldas artikkel 9 naise ja mehe motildeistet ja
oli seega totildelgendatav kehtivana ainult erisoolistele isikutele kuid taumlnaseks on sotildenad bdquomeesldquo ja
bdquonaineldquo artikkel 9st kotildervaldatud See taumlhendab et perekond kui institutsioon on Euroopa
Liidu otildeiguses hetkel oma struktuuri vaumlaumlrtuste ja funktsioonide puhul uumlleminekustaadiumis
Artikkel uumltleb et abiellumise otildeigus peab olema garanteeritud vastavalt siseriiklikele
25
Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in
Europe Organising Committee of the Commission on European Family Law 2003 lk 12-14
15
seadustele kuid viide naisele ja mehele otildeigussubjektina on liikunud tagaplaanile Artikkel 9
on formuleeritud sooneutraalselt Uumlldiselt saab riik kehtestada abielu lubamisele piiranguid
ainult vastavalt ratsionaalsuse printsiibile ja mitte meelevaldselt Motildened piirangud (nagu
abieluks lubatud vanus) on universaalsed kuid sooline tunnus ei ole asjakohane26
Samasooliste paaride abiellumise lubamine votildei mittelubamine on siseriiklik kuumlsimus27
Kuid
artikkel 9 raumlaumlgib ka otildeigusest luua perekond See on artikkel 9 taumlhenduses eraldiseisev otildeigus
mis ei ole otseselt seotud otildeigusega abielluda
Kaasaegne tendents Euroopas naumlitab seda et paljud inimesed elavad vaumlljaspool abielu
institutsiooni Tunnustatud abielu pole enam otildeiguslik eeltingimus perekonna loomiseks ja ei
ole ainuke viis luua perekonnaelu mis omandaks riigi kaitse ja mittesekkumise otildeiguse28
See
tendents naumlitab et perekonna motildeistet peab kaumlsitlema laialt ja see peab sisaldama palju
erinevaid perekonnavorme sealhulgas de facto perekonnaelu Euroopa Parlament julgustab
liikmesriikides abieluvaumlliste suhete seadustamist ning pikaajalistele abieluvaumlliste suhetele
abieluga sarnase kaitse tagamist nii erisoolistele kui samasoolistele paaridele29
Perekonnaelu motildeiste kuumlsimuse olulisus totildestatatakse ka direktiivis mis kaumlsitleb perekonna
taasuumlhinemist Direktiivi 200386EC kotildeige progressiivsem element on perekonna motildeiste
laiendamine ning moderniseerimine direktiiv hotildelmab mitte ainult abielu sotildelminud isikuid
vaid ka registreeritud de facto kooslusi mis on perekonnaelu motildeiste moderniseerimisel
oluline samm edasi Direktiivi artikkel 4 p3-s kasutatakse terminit abieluvaumlline partner kes
elab registreeritud partnerluses taotlejaga Sinna hulka kuulub ka registreeritud samasooline
partner30
Euroopa Liidu direktiiv 200438EC defineerib pereliikme motildeistet ka artikkel 2 p2-
s partner kes on sotildelminud registreeritud vabaabielu on pereliige kui liikmesriik kaumlsitleb
registreeritud kooselu abieluga votilderdsena31
26
Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union EU Network of
Independent Experts on Fundamental Rights 2006 lk 99-103 27
Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 30301 Artikkel 9 28
Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union( viide 26) lk 103 29
Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union (viide 26) lk 98-104 30
Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification 31
Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their
family members to move and reside freely within the territory of the Member States
16
2 Laste otildeiguslik staatus LGBT perekonnas
Olen eelnevas peatuumlkis naumlidanud et samasooliste paaride kooslused peavad kuuluma
perekonna motildeiste alla Ei ole vaumllistatud et samasooliste paaridega elavad ka lapsed Siin tekib
oluline kuumlsimus ndash kui erinevast soost isikud kuuluvad perekonna motildeiste alla siis kes on
samasoolises perekonnas elava lapse perekond ja mis otildeigused ja kohustused on tal
perekonnaliikmete vastu Kuidas saab laps tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest
partneritest koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes
Kaumlsitlen LGBT perekondade erinevaid laste saamise mooduseid kuna sellest tulenevad
erinevad otildeiguslikud suhted lapse lapse bioloogiliste vanemate ja lapse bioloogilise vanema
partneri vahel LGBT perekondades on laste saamine raskendatud Samasoolised isikud ei saa
loomulikul teel lapsi seega votildeivad otildeiguslikus plaanis tekkida variandid kus laps ei omanda
teatud otildeigusi bioloogilise vanema partneri vastu aga faktiliselt on tegemist ikkagi
perekonnaga Seda olen kaumlesolevas toumloumls eelnevalt ka totildeestanud
LGBT perekondadel on laste saamiseks jaumlrgnevad votildeimalused kunstlik viljastamine
lapsendamine eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapsed Niisiis tekib lapse jaoks
kohe kaks erinevat peremudelit uumlhe variandi puhul on lapsel osaliselt geneetiline perekond
ehk siis lapsel on faktilises perekonnas uumlks bioloogiline vanem Teisel juhul on lapsel
taumlielikult mittegeneetiline perekond ndash selle naumlite puhul pole kumbki vanem faktilises
perekonnas lapsega kuidagi geneetiliselt seotud
21 Kunstliku viljastamise teel saadud laps ja tema otildeiguslik staatus LGBT
perekonnas
Kunstlik viljastamine embruumlo ja munarakkude siirdamine ning asendusemadus annavad laste
soetamiseks votildeimaluse paaridele kes ei saa seda teha bioloogilisel teel Praegusel hetkel on
meditsiin jotildeudnud hetkeni kus lapse suumlnnitanud ema ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem
Nendel juhtudel tekib kuumlsimus kes on lapse seaduslik vanem ja missugused otildeiguslikud suhted
tekivad lapse bioloogilise vanema lapse suumlnnitanud ema ning munaraku- embruumlo- votildei
17
seemnerakudoonori vahel Uumlhtlasi tekib kuumlsimus kes kuulub nendel juhtumitel lapse
perekonda ja kellel on otildeigus riiklikule kaitsele perekonna taumlhenduses
211 Holland
Euroopa Liidus on erinevatel riikidel erinevad riiklikud seadused mis reguleerivad mis tahes
kunstlikku viljastamist nii samasooliste kuid ka erisooliste perede jaoks
Kotildeige kaugemale on selle kuumlsimuse lahendamisel jotildeudnud Holland kus on seadustatud ka
asendusemaduse Samasooliste naiste paari jaoks on loodud erinevad votildeimalused lapse
eostamiseks ja motildened nendest annavad ka motildelemale naisele vanema staatuse Hollandis on
votildeimalik protseduur kus uumlhele naisele kantakse uumlle teise naise votildei partneri munarakust
loodud embruumlo mis on kunstlikult viljastatud kas kindla doonori votildei anonuumluumlmse doonoriga
Motildelemal naisel tekib lapsega geneetiline side ja uumlsna totildeenaumloliselt saavad motildelemad naised olla
lapse seaduslikud vanemad kuid mitte automaatselt seaduse alusel Hollandis saab ainult
lapse suumlnnitanud emast automaatselt lapse seaduslik vanem Bioloogilise ema partneril on
seaduse alusel lubatud partneri laps lapsendada Vaumlga oluline asjaolu sellisel juhul on et
parnteri lapse lapsendamiseks ei pea paar olema seaduslikult registreeritud Sellisel juhul on
oluline ainult laste huvidega arvestamine ja stabiilne kooselu teatud aja jooksul nii partneri
kui lapsega Sama reegel kehtib ka juhul kui uumlks parter on kunstlikult viljastatud
doonorseemnerakkudega ja teisel partneril ei eksisteeri lapsega bioloogilist sidet Motildelemal
juhul on lapse otildeigused taumleilikult kaetud lapsel on tagatud otildeigus nii isale (juhul kui doonor on
teada) kui ka bioloogilisele emale ning lapsel on votildeimalus saada otildeigused ka bioloogilise ema
partneri suhtes kui viimane lapse lapsendab32
Doonorseemnerakkudega kunstlikult viljastatud naise lapsel votildeivad motildenel juhul olla ka
otildeigused doonori suhtes Seda juhul kui doonor on teada maumlrgib ta avaldusele et tahab olla
lapse seaduslik vanem Kohus votildeib talle selle otildeiguse anda kui lapse ema ja doonor elavad
32
Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of Children
with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law Intersentia
Antwerpen ndash Oxford 2007 lk 163-167
18
koos perekonnana Kui doonor on teada ja ei soovi lapse suhtes seemnerakkude andmise
momendil vanemlikke otildeigusi siis ei saa teda vanemana maumlaumlratleda kuna ta ei moodusta
bioloogilise emaga perekonda Juhul kui doonor pole teada ja seemnerakud on tulnud
spermapangast ei saa doonor mitte mingil juhul olla lapse seaduslik vanem ning samuti pole
tal votildeimalust seda taotleda
Kotildeigil neil juhtudel on arvestatud olulist faktorit ndash selleks on reaalne pereelu doonori ja lapse
bioloogilise ema vahel ning motildelema kindel soov votildei soovi puudus saada lapse ametlikuks
vanemaks Sellega on laps samuti kaitstud tal on otildeigus olla oma tegelike vanemate laps33
Juhul kui Hollandis elavad naissoost parterid on abiellunud ja nende perekonda suumlnnib laps
siis saavad motildelemad partnerid automaatselt seadusejaumlrgselt lapse vanemateks ainuke erand
oleks siis kui lapse isal oleks enne lapse suumlndi tema suhtes seaduslikud otildeigused (sel juhul ei
pea lapse isa olema bioloogiline isa) Samuti eksisteerib votildeimalus et samal ajal oleksid
hooldajad nii lapse bioloogiline isa kui last kasvatav samasooline naistepaar Sellisel juhul
antakse isale isadusotildeigus ning samasoolised naissoost partnerid saavad uumlhise vanemliku
vastutuse34
Homoseksuaalsetele meessoost paaridele on Hollandis laste saamiseks avatud ka
asendusemaduse votildeimalus Selleks on kaks votildeimalust asendusemale kantakse uumlle
doonornaise munarakud mis on kunstlikult viljastatud uumlhe partneri seemnerakkudega votildei siis
viljastatakse asendusema munarakud kunstlikult uumlhe partneri seemnerakkudega Motildelemal
juhul on seaduslikeks vanemateks asendusema ning seemnerakkude doonor ehk uumlks
partneritest kelle seemnerakke kunstliku viljastamise puhul kasutati Partner ei saa
vanemlikke otildeigusi seaduse alusel automaatselt kuid teine partner votildeib esitada taotluse
lapsendamiseks ning selle protsessi kaumligus omandab teine meessoost partner vanemlikud
otildeigused35
Nimetatud juhtudel on samasoolises perekonnas kasvava lapse motildelemad faktilised
vanemad ka seaduslikud vanemad ja selline perekond on kaitstud siseriiklike seadustega
erisooliste paaridega votilderdselt
33
Machtelt Vonk (viide 32) lk 179-180 34
Machtelt Vonk (viide 32) lk 185 35
Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st Century
Organising Committee of the Commission on European Family Law 2009 lk 183
19
Asendusemaduse puhul on seaduslikult vahe kas asendusema on abielus votildei mitte Juhul kui
asendusema on abielus siis on seaduslikuks vanemaks lapse suumlnnitanud ema kuid motildelemad
partnerid saavad lapse uumlheskoos lapsendada Juhul kui asendusema on registreeritud kooselus
votildei vallaline siis votildetab partneritest see kes on lapse bioloogiline vanem isaduse omaks ning
saab seadusliku vanema staatuse partner lapsendab teise partneri lapse36
212 Eesti
Votilderreldes Hollandiga ei ole Eestis lapse ja tema samasoolise bioloogilise vanema partneri
omavaheline otildeiguslik suhe reguleeritud See ei ole kooskotildelas lapse parimate huvide
arvestamisega ning tekitab ebavotilderdset kohtlemist votilderreldes kunstliku viljastamise teel saadud
lapsega kelle bioloogiline ja faktiline vanem on erisoolised37
Eestis saavad kunstliku viljastamise abil lapse saada ainult naissoost samasoolised paarid ja
seda kahel erineval viisil kunstlik viljastamine mehe seemnerakkudega ning votildeotilderast
munarakust loodud embruumlo uumllekandmine naisele
Igale naistele on loodud votildeimalus kasutada kunstilikku viljastamist Kui heteroseksuaalne
naine on abielus siis on tal kunstlikuks viljastamiseks vaja oma abikaasa kirjalikku luba
vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seaduse38
sect 17-le Kui naine elab
homoseksuaalses kooselus ja soovib teostada kunstlikku viljastamist siis ei maumlngi tema
elukaaslane selle seaduse jaumlrgi olulist otildeigusliku rolli Seaduse jaumlrgi on partner kotildervaline isik ja
seadus ei defineeri teda kuidagi kuid de facto partner taumlidab lapse kasvatamisel abikaasa rolli
ja tema luba kunstlikuks viljastamiseks oleks samalaadselt vajalik ja oluline nagu
heteroseksuaalsetel paaridel
36
Machtelt Vonk (viide 32) lk 204-205 37
Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or Transgender
Families A European Prespective ILGA-Europe 2008 lk 5 38
Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13
20
Naine kes elab samasoolise partneriga on praeguste seaduste kohaselt sunnitud ennast
vallaliseks naiseks nimetama ja tema kunstlik viljastamine hakkaks toimima kunstliku
viljastamise ja embruumlokaitse seaduse sect-des 21 ja 22 ettenaumlhtud tingimustel sama seaduse sect 5
lg 2 alusel Vastuoluline on ka fakt et samasoolise partneriga elav naine peab nimetama
ennast vallaliseks ka juhul kui on tegelikult samasoolise partneriga suhtes ent soovib last (ja
seda just paarisuhtes koos kasvatada) Selline olukord on tekkinud kuna samasooliste isikute
kooselu ei ole praegusel hetkel kuidagi seaduslikult registreeritav Samasoolises paarisuhtes
elaval naisel sellel juhul on sundvaletamise seisund mis on tekkinud seaduses nimetatud
perekonnaseisu votildeimalike vormide ebataumlielikkuse totildettu
Doonori seemnerakkudega kunstliku viljastamise abil seotud perekonna lapsel on faktiliselt
kaks samasoolist vanemat aga seaduslikult on tal registreeritud ainult bioloogiline ema
Seega kasvab laps seaduse jaumlrgi uumlksikemaga ning tal on otildeigused ja kohustused ainult uumlhe
vanema suhtes
Kunstliku viljastamise meetodi puhul kus uumlhele naisele kantakse uumlle teise naise votildei partneri
munarakust loodud embruumlo loetakse laps samuti potildelvnevaks naisest kes on ta suumlnnitanud
(vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlo kaitse seaduse sect24-le)Vastavalt
perekonnaseaduse sect23 lg 1 on selline kunstlik viljastamine lubatud ainult siis kui naise
viljastamine muul viisil ei ole votildeimalik Sellise kunstliku viljastamise puhul oleks motildelemal
naisel votildeimalik olla lapsega geneetiliselt seotud kuid seaduse jaumlrgi sunnitakse jaumlllegi peale
olukord kus ainult uumlht naist loetakse lapsevanemaks Kui votilderrelda seda olukorda abielus
oleva heteroseksuaalse paariga siis on olukord jaumlrgmine ndash kui naist viljastatakse kunstlikult
tema abikaasa seemnerakkudega siis vastavalt sama seaduse sect17 lg 21
loetakse laps sellest
mehest potildelvnevaks ning motildelemad saavad lapse seaduslikuks vanemaks Nii samasooliste
naiste paari puhul kui ka erisoolise paari puhul votildetavad motildelemad isikud osa kunstliku
viljastamise protsessist ja motildelemad on geneetiliselt lapsega seotud kuid samasooliste naiste
paari puhul on seaduslik vanem ainult lapse suumlnnitatud naine Sellisel juhul tekib ebavotilderdne
kohtlemine
21
Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse39
sect24 lg 1 uumltleb et lapse arengu ja kasvu loomulikuks
keskkonnaks on perekond ning lastega perekonnad peavad saama riiklikku kaitset ja toetust
See taumlhendab et lapse jaoks on aumlaumlrmiselt oluline et tema kaks samasoolist kasvatajat ja tema
ise kuuluksid otildeiguslikult perekonna motildeiste alla Nii saaks ta oma otildeigusi ja kohustusi taumlielikult
rakendada sotildeltumata tema tegelike vanemate soost taumlpselt sama moodi kui laps kes elab
erisooliste faktiliste vanematega Praegune kohtlemine on ebavotilderdne votilderreldes lapsega kes
elab erinevast soost isikutest moodustatud perekonnas kus uumlks taumliskasvanutest on
bioloogiline vanem aga teine on vanema partner See on ka totildeendatud uuringutega40
Erinevast soost isikute kooslust ja nende last nimetatakse praeguse seaduse kohaselt
perekonnaks ja vanema partner on kasuvanem
Meessoost seksuaalvaumlhemustel ei ole votildeimalik kunstliku viljastamise teel last saada kuna
Eestis ei ole vastavalt Karistusseadustiku41
sect132 asendusemadus lubatud See taumlhendab et
samasoolised mehed ei sa uumlheskoos lapsi eostada See taumlhendab ebavotilderdset kohtlemist
votilderreldes samasooliste naiste paaridega
22 Votildeotilderaslapse lapsendamise abil seotud laps
221 Euroopa Inimotildeiguste Kohus
Euroopa Liidus on samasooliste paaride ja nende laste probleem lahendatud igas riigis
erinevalt Analuumluumlsin motildenda Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtuotsust mis on taumlitmiseks
kohustuslikud ka Eestis Kaasuse Frettegrave vs Prantsusmaa taotleja arvates rikuti tema otildeigust
austusele era- ja perekonnaelu vastu ehk siis rikuti inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse
konventsiooni artikkel 8 ja artikkel 14 mis keelavad diskrimineerimist Taotleja soovis uumlksi
last adopteerida ja taotles seda 1991 aasta oktoobris Esimesel intervjuul avaldas taotleja oma
homoseksuaalsuse ja vaumlitis et ta elab uumlksinda ilma partnerita Peale seda pakkus intervjueerija
39
Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50
40 Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 24-33
41 Karistusseadustik RT I 17042013 8
22
vaumllja lapsendamise protsessi lotildepetamise 1993 aastal jaumlttis Pariisi Sotsiaalfondi osakond
hageja taotluse rahuldamata Antud otsuse potildehjuseks oli see et Frette pakkus lapse jaoks
ebastabiilset ja potentsiaalselt last kahjustavat emarolli mudelit Potildehiline kuumlsimus oli selles et
kas uumlksik homoseksuaalne isa on votildeimeline last kasvatama votildei mitte Euroopa Inimotildeiguste
Kohus otsustas haumlaumlletustulemusega neli kolme vastu et rikkumist artikkel 14 koostoimes
artikkel 842
ei olnud Seega ei tohi Eestis takistada laste lapsendamist homoseksuaalsetele
isikutele
Peale Frettegrave vs Prantsusmaa kaasust esitas Ameerika Uumlhendriikide Psuumlhhoanaluumluumltiline
Assotsiatsioon avalduse et geid ja lesbid on nii uumlksikisikute kui paaridena votildeimelised
tegutsema ja last kasvatama lapse huvidest laumlhtudes Nad on votildeimelised taumlitma lapse tervist
kahjustamata kotildeiki kohustusi ja peaksid saama heteroseksuaalsete vanematega votilderdsed
otildeigused ning seda nii paaris kui ka uumlksikisikuna Eelpool toodud uuringute naumlited muudavad
kohtu arvamuse punktis 42 taumliesti otildeigustamatuks Lisaks sellele vaumlidab kohus punktis 42 et ei
ole piisavalt palju lapsi et adopteerimise notildeudlust rahuldada See on vaidlustatav arvamus43
ILGA-EUROPE-i kaasuse kommentaaride kokkuvotildettes totildei autor vaumllja arvamuse et nii kaua
kui Prantsusmaal on lubatud lapsendamine uumlksikutele heteroseksuaalsete isikutele ei luba
artikkel 8 ja artikkel 14 Prantsusmaa haldusorganitel ja kohtutel jaumltta geisid ja lesbisid
lapsendamise protsessist vaumllja nimetades potildehjuseks nende isikute seksuaalsaumlttumust 17
Jaumlrgmiseks vaatlen laumlhemalt kaasust EB vs Prantsusmaa 1998 aasta veebruaris esitas
taotleja Prantsusmaal taotluse lapse lapsendamiseks Lapsendamise menetluse kaumligus mainis
taotluse esitaja et ta on homoseksuaalne ja tal on samasooline partner R
Augustis 1998 andis taotlejat kuumlsitlenud psuumlhholoog hinnangu et talle ei peaks lapsendamist
lubama Potildehjusena totildei psuumlhholoog vaumllja asjaolu et taotleja hakkab last uumlksi kasvatama ning
see kahjustaks last kuna laps peaks naumlgema kindlat peremudelit kus on nii isa kui ka ema
42
EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v France 43
Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second
Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June
2005httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf (09102012)
23
Lisaks sellele vaumlitis psuumlhholoog et taotleja elab oma samasoolise partneriga aga ei soovi seda
kinnitada ja jaumltab partnerisse puutuvad kuumlsimused vastamata See votildeib samuti last kahjustada
kuna ta saab ainult emade eeskuju Psuumlhholoogi arvates ei olnud see otildeige
1998 aasta oktoobris esitas perenotildeukogu lapsendamise juhatuse esindaja arvamuse et
taotlejale ei peaks lapsendamist lubama Ta vaumlitis et vastavalt tema kogemusele on lapse
jaoks paremad perekonnad kus on nii ema kui ka isa ehk siis lapsendamiseks sobivad
erisoolised paarid
1998 novembris ei lubatud taotlejal lapsendamist jaumlrgnevatel potildehjustel taotleja ei ole
uumlksikemana votildeimeline naumlitama lapsele otildeiget peremudelit kus maumlngib olulist osa mehelik roll
ja taotleja partneri osavotildett lapse kasvatamisel ei ole kindlaks tehtud See votildeib samuti last
kahjustada
Halduskohus ei lubanud samuti taotlejale lapsendamist ning tugines seejuures
homoseksuaalsuse argumendile Nii rikkus ta inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse
konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga
Kohus taumlheldas taotleja elustiili mis ei ole lapse kasvatamiseks sobilik ning ei ole lapse
huvides ja votildeib teda kahjustada Lisaks sellele on kohaliku tsiviilseadustiku artikkel 343 jaumlrgi
lubatud lapsendamise taotlemine igauumlhele kes on vaumlhemalt 28 aastat vana Seega rikuti ka
kohalikku seadust mitte ainult konventsiooni
Prantsusmaa tugines kohtuotsusele Frettegrave vs Prantsusmaa kaasuses kus kohus ei rahuldanud
taotleja esitatud notildeuet Seekord otsustas kohus otsuse punktis 51 et eelnevas kaasuses rikuti
artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga44
Euroopa Inimotildeiguste Kohus otsustas haumlaumlltega kuumlmme
seitsme vastu et rikuti artikkel 14 koostoimes artikkel 8-ga45
44
EIKo 2201 2008 4354602 EB v France 45
Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France
httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886 22012008
24
Kaasustest votildeib vaumllja lugeda et homoseksuaalsed lapsevanemad ei saa kuidagi last kahjustada
ja homoseksuaalsus ei taumlhenda seda et sellises perekonnas kasvav laps ei saa otildeiget kasvatust
Homoseksuaalsed vanemad ei kaumlitu lapse huvisid silmas pidades halvemini kui
heteroseksuaalsed vanemad Laste adopteerimise puhul ei saa taotleja homoseksuaalsus
kuidagi motildejutada lapsendamise lubamist votildei mittelubamist Homoseksuaalse eluviisi toomine
potildehjuseks miks mitte adopteerida on keelatud ja rikub konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus
artikkel 8-ga
Neid kaasused on omavahel vaumlga sarnased Ferreteacute kaasuses otsustas kohus nelja haumlaumllega
kolme vastu et antud juhul ei olnud artikkel 8 koosmotildejus artikkel 14 rikkumist aga EB
kaasuses otsustas kohus kuumlmne haumlaumllega seitsme vastu et tegemist oli rikkumisega Euroopa
Inimotildeiguste Kohtu Kohtu president ja Prantsusmaa kohtunik Kohtunik Costa olid Ferreteacute
kaasuse puhul enamikus ja arvasid et rikkumist ei olnud aga EB kaasuses otsustasid nad
juba seda et taotleja otildeigused olid rikutud EB kaasuse puhul maumlrkas kohus ka seda et alates
Ferretteacute kaasuse jaumlrel on toimunud ilmselge otildeiguse areng samasoolistele isikutele
lapsendamise kuumlsimuses ja nuumluumldseks on see legaalne juba kuumlmnes Euroopa Liidu riigis Seda
votildeib ka totildelgendada nii et konventsiooni saumltted ei oma kindlat totildelgendust vaid seda peab
totildelgendama kaumlesoleva hetke otildeiguslikku olukorda arvestades46
Motildelema kaasuse puhul toimub
lapsendamine vallalise isiku poolt kuid EB kaasuse puhul oli taotlejal partner ja kuna
lapsendamine on antud olukorras vaid ainuisikuline ei oleks lapsel mingeid otildeigusi ega
kohustusi teda lapsendanud inimese partneri suhtes
222 Eesti
Eesti seadus ei keela seksuaalvaumlhemustele uumlksinda lapsendamist ent justiitsministeeriumil on
arvamus et samasoolistele partneritele lapsendamise lubamine on keeruline ja tihti peale
vaidlustatav teema kuna ministeeriumi arvates ei ole Eesti uumlhiskond kindel et samasoolistele
partneritele lapsendamine on lapse huvides ja ei kahjusta teda47
kuid laste otildeiguste kaitset
tagades ei tohi tugineda uumlhiskonna valmisolekule LGBT perekonnade tunnustamisel
46
European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw 47
Andra Olm (viide 12) lk 63
25
Perekonnaseaduse48
sect148 uumltleb et lapsendada votildeivad nii vallalised kui ka abielu sotildelminud
isikud Kuivotilderd LGBT inimesed ei saa oma vahel sotildelmida abielu ega oma suhteid muul moel
registreerida siis on nad otildeiguslikult vallalised isikud vaatamata sellele et nad faktiliselt
moodustavad perekonna Seega laieneb neile lapsendamise puhul perekonnaseaduse sect148 lg1
mis uumltleb et vallaline isik votildeib lapsendada ainult uumlksinda Samuti ei saa perekonnaseaduse
sect149 jaumlrgi teine partner sama last lapsendada sest lapsendamissuhete kestel ei saa muu isik
vaumllja arvatud lapsendaja abikaasa sama last lapsendada Kui vaadata siinkohal lapse otildeigusi
lapsendaja partneri suhtes siis ei ole lapsel oma vanema partneri suhtes vastavalt
perekonnaseaduse sect161 mingeid otildeigusi ega kohustusi sest lapse hooldamisotildeigus laieneb vaid
sellisel juhul kui abikaasad lapsendavad uumlhiselt votildei lapsendatakse abikaasa laps Muudel
juhtudel kuulub hooldamise otildeigus ainult lapsendajale ainuisikuliselt
Samasoolised partnerid kuuluvad selle seaduse taumlhenduses muude juhtumite hulka Seega ndash
elades kahe samasoolise vanemaga peres kus kumbki ei ole bioloogiline vanem on lapsel
otildeigused ja kohustused ainult uumlhe vanema vastu Naumliteks kui uumlhel partneril on bioloogiline votildei
lapsendatud laps olemas ja teine partner soovib omalt poolt perekonnavaumlliselt teist last
lapsendada siis lapsendamise protsessi kaumligus ei arvestata perekonnaseaduse sect147 lg 2-ga
mis uumltleb et lapsendamine ei ole lubatud kui lapsendaja lapsed on selle vastu votildei kui
lapsendaja lapsed kahjustavad mingil maumlaumlral lapsendatava huve Kuna lapsendatav saabub
perekonda kus on olemas teised lapsed tuleks kindlasti arvestada nende huvidega ja
veenduda et nad ei kahjusta lapsendatavat aga sellisel juhul toimub lapsendamine
seadusjaumlrgselt vallalise isiku poolt See ei ole paraku piisav lapse huvidega arvestamine
Samuti tekib lapsendamise puhul vanusepiiranguga seotud ebavotilderdne kohtlemine
Perekonnaseaduse sect150 lg 1 uumltleb et lapsendada votildeib vaumlhemalt 25-aastane piiramata
teovotildeimega isik kuid lg 2 uumltleb et kohus votildeib erandjuhtudel lubada lapsendamist ka
vaumlhemalt 18-aastasele juhul kui ta lapsendab oma abikaasa lapse Samasooliste paaride jaoks
see jaumlllegi ei kehti kuivotilderd neil ei ole votildeimalik omavahel abielluda See on oluline piirang
mis votildeib tingida olukorra kus uumlks partner kes on lapse seaduslik vanem sureb ja tema
48
Perekonnaseadus RT I 27062012 12
26
partner kes on last kasvatanud on alla 25-aastane ning seega ei ole tal seaduse jaumlrgi votildeimalik
surnud partneri last lapsendada Nii tekib lapse lastekodusse sattumise oht ning see ei pruugi
olla lapse huvidega kooskotildelas Lapse jaoks on tema bioloogilise vanema partner tegelik
vanem ning perekonnaliige kuid tekib olukord kus laps eemaldatakse tema ellu jaumlaumlnud
faktilisest vanemast Abielus paari puhul seda probleemi ei teki kuna sellisel juhul on lapse
bioloogilise vanema partner lapse seaduslik kasuvanem isegi kui ta pole last lapsendanud
vastavalt perekonnaseadusele Ning bioloogilise vanema surma puhul ei eemaldata last
kasuvanemast ning olles alla 25-aastane kasuvanem saab erandolukorras lapsendada ka
surnud abikaasa last
Seega tuginenes Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikale tuleb Eestis luua laste ning
samasoolistest isikutest moodustatud perekondade ja nende laste kaitse ning tagada laste
parimate huvide arvestamine vastavalt laste otildeigustele Inimotildeiguste konventsiooni antud otildeigus
perekonnakaitsele rakendub samuti laste suhtes
23 Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud laps
Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapse otildeiguslik seis on erinev ja mingil maumlaumlral
raskem kui eelnevatel juhtudel Siin votildeib naumlha kolme erinevat teed Uumlks stsenaarium on
selline et lapsel on kaks seaduslikku vanemat kes on lahus kusjuures motildelemad on
bioloogilised vanemad ning uumlhel vanemal on samasooline partner ja laps elab nendega koos
Teise variandi puhul on lapsel kaks bioloogilist vanemat kes on lahus Uumlhel vanemal
puuduvad votildei on aumlra votildeetud vanemaotildeigused ning laps elab oma seadusliku bioloogilise
vanemaga ja vanema partneriga Kolmanda votildeimaluse puhul elab samasoolistest isikutest
moodustatud perekonnas vaumlhemalt kaks last igal lapsel on erinevad bioloogilised vanemad
Tegelikkuses elavad lapsed koos uumlhe bioloogilise vanemaga ja vanema partneriga Lapsed ei
ole omavahel veresugulased
231 Eesti
27
Analuumluumlsin kaumlesolevas peatuumlkis eelkotildeige olukorda kus lapsel on kaks seaduslikku bioloogilist
vanemat vanemad on lahus ja laps elab uumlhe seadusliku vanemaga ja tema partneriga See
taumlhendab et lapsel on faktiliselt kolm isikut kes tema eest hoolt kannavad ja tema elust osa
votildetavad Lapsel on otildeiguslik side ainult kahe bioloogilise vanemaga ning vanema partneril kes
elab lapsega koos ja kasvatab last puudub otildeiguslik side lapsega Kui votilderrelda seda olukorda
heteroseksuaalse perekonnaga siis sellisel juhul on uuel partneril votildeimalus partneri last
lapsendada juhul kui teine lapsevanem annab notildeusoleku ja kui nad on abielus vastavalt
perekonnaseaduse sect152 lg1 Selle kohaselt katkeb lapsel otildeiguslik side uumlhe bioloogilise
vanemaga ja tekib see vanema partneriga Homoseksuaalsetel isikutel puudub selline
votildeimalus kuna partneri last saab lapsendada ainult abiellunud votildeotilderasvanem
Otildeiguslik side vanema partneriga puudub ka juhtumi puhul kus lapsel on ainult uumlks seaduslik
vanem ja teiselt bioloogiliselt vanemalt on vanemlikud otildeigused aumlra votildeetud votildei siis ei ole teine
bioloogiline vanem kindlaks tehtud Samas on heteroseksuaalsetel paaridel votildeimalik luua
otildeiguslikud suhteid lapse ja partneri vahel Abielu sotildelmides tekib vastavalt perekonnaseaduse
sect148 lg2 p2 partneril otildeigus lapsendada partneri laps varasematest suhetest Faktiliselt elab
laps kahe samasoolise vanemaga aga otildeiguslikult suhted on tal ainult uumlhe bioloogilise
vanemaga
Kolmas stsenaarium on nimetatutest kotildeige keerulisem Faktiliselt on lapsel kaks samasoolist
vanemat kellest otildeiguslik side on ainult bioloogilisega Samuti on lapsel kasuotildede votildei
kasuvend kelle bioloogiline vanem on tema bioloogilise vanema partner Sellises olukorras
puudub lapsel otildeiguslik suhe teise peres elava lapsega Sellelt pinnalt votildeib tekkida erinev
kohtlemine votilderreldes heteroseksuaalse perega kus partnerid saavad omavahel abielluda ja
lapsi lapsendada ning kus sellisel juhul on kotildeikidel peres kasvavatel lastel ja neid kasvatavatel
taumliskasvanutel omavaheline otildeiguslik side Ebavotilderdne kohtlemine tekib sellisel juhul punktis
mis puudutab laste omavahelist abiellumist (selle lubamist) Perekonnaseaduse sect 3 uumltleb et
isikud kelle sugulussuhe potildehineb lapsendamisel ei votildei omavahel abielluda Kaumlesoleva
seaduse sect 2 lotildeikes 1 nimetatud sugulussuhe potildehineb lapsendamisel antud juhul kaumlsitlen sect2
lg1 p2 venna ja otildee suhteid Heteroseksuaalse perekonna puhul tekib lastel lapsendamise
tagajaumlrjel otildeiguslik otildee ja venna suhe ehk siis neil ei ole lubatud omavahel abielluda kuid
28
samasoolistest isikutest moodustatud perekonna puhul saavad partnerite lapsed omavahel
hiljem abielu sotildelmida kuna nad ei ole otildeiguslikult uumlksteisega seotud Samuti tekib probleem
erinevate toetuste saamises kuna sellist kooslust ei nimetata seaduslikult perekonnaks
Hea naumlide on eelpool vaumllja toodud Viimsi kaasus Selle puhul oli uumlheks osapooleks
samasoolistest isikutest kooslus ning kaasatud oli kolm last kes kotildeik ei olnud omavahel
otildeiguslikult seotud Osapool taotles Viimsi vallavalitsuselt laste lasteaia- ja koolitoidu ning
sotildeiduotildeiguse tasuta saamist Viimsi vallavalitsuse 12062009 korraldusega nr 373 jaumleti
kaebaja taotlused rahuldamata kuid Viimsi vallavolikogu maumlaumlrus nr 16 ei sisalda perekonna
totildelgendust ega kitsendavat saumltet mis taumlpsustaks mis soost peavad olema vanemad ja mis
otildeiguslik side vanemate ja laste vahel eksisteerib49
Samuti tekib probleem miks uumlhes
leibkonnas elavad faktilised otildede ja vend ei ole lapsega seaduslikult seotud ning ei kuulu lapse
perekonda Hetkel ei ole Eesti seadustes perekonna motildeiste defineeritud See taumlhendab et
samasoolises perekonnas elav laps ja tema bioloogilise vanema partneri lapsed ei ole
omavahel otildede ja vend kuid abiellunud erisoolise paari puhul oleks
232 Euroopa Liit ja Inimotildeiguste Kohus
Euroopa Inimotildeiguste Kohus tegi kohtuotsusega X ja teised vs Austria suure sammu laste
otildeiguste ja nende samasooliste vanemate probleemi lahendamisel ja naumlitas nii kaasaegseid
seisukohti Kaasuse taotlejateks olid kaks naissoost isikut kelle peres oli laps ning uumlks
taotleja soovis lapsendada partneri bioloogilist last Laps oli suumlndinud vaumlljaspool abielu ja
ainult lapse bioloogilisel emal oli lapse hooldusotildeigus Selle juhtumi puhul oli lapsel ka
bioloogiline isa kes maksis regulaarselt lapse elatist ning keeldus lapse ema partnerile
adopteerimisotildeiguse andmisest
Austria seaduste jaumlrgi kaotaks lapse ema partneri lapse adopteerimise puhul otildeigused lapse
suhtes kuid isa otildeigused oleksid tagatud Seega ei olnud lapsendamine Austria seisukohast
votildeimalik Taotlejad soovisid oma faktilise pere otildeiguslikku tunnustamist ning lapse
bioloogilise ema partneri tunnistamist lapse vanemana lapse bioloogilise isa asemel Austria
49
Inimotildeigused Eestis (viide 8) lk 141-143
29
seaduste jaumlrgi oli votildeimalik partneri last lapsendada nii abiellunud paaridele kui ka
mitteabiellunud heteroseksuaalsetele paaridele kes elavad stabiilses suhtes Kohus toob
punktis 95 selgelt vaumllja et samasooliste isikute stabiilne kooselu kuulub perekonna motildeiste
alla taumlpselt samamoodi nagu stabiilne erisooliste isikute kooselu Samuti leiab kohus et laps
kes elab oma bioloogilise vanema ja tema partneriga kes motildelemad kannavad tema eest hoolt
kuulub ka perekonda ja kotildeik kolm isikut peavad olema kaitstud artikkel 8 taumlhenduses ning
kuuluvad uumlheskoos perekonna motildeiste alla Sellist kooslust ei tohi diskrimineerida votilderreldes
erisooliste isikutest moodustatud perekonnaga ning antud kaasuse puhul on tegemist artikkel
14 koosmotildejus artikkel 8-ga rikkumisega
Antud kaasuse puhul leidis kohus et taotlejad sealhulgas uumlhe taotleja laps elasid kooselus
mis on vaumlga sarnane kooseluga mida elavad abiellunud heteroseksuaalsed isikud kus uumlks
abikaasa soovib lapsendada teise abikaasa last Vahe on selles et samasooline paar ei votildei
abielluda ja saab vaid omavahelised suhted registreerida Selline registreerimine ei anna
votildeimalust partneri last lapsendada kuna Austria seadustega pole lubatud lapsendamine
registreeritud partneritele Taotlejad ei olnud registreeritud see andis neile votildeimaluse partneri
last lapsendada kuna Austria seadusandlus lubab stabiilses registreerimata kooselus elavatel
heteroseksuaalsetel paaridel partneri lapse adopteerida Kohus leidis et antud kaasuse puhul
ei olnud artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumist mis kaumlsitleb abiellunud
heteroseksuaalsete isikutega kus uumlks abikaasa tahab lapsendada teise abikaasa bioloogilist
last vaid oli artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumine votilderreldes heteroseksuaalsete
faktiliste kooslustega kus uumlks partner tahab lapsendad teise partneri last
Otsuse poolt olnud kohtunikud leidsid et konventsioon ei kohusta liikmesriike andma otildeigust
mitteabiellunud paaridele partneri lapse lapsendamiseks Kuid kui selline otildeigus on olemas
siis ei ole samasooliste paaride diskrimineeriv kohtlemine lubatud Erinev kohtlemine ei ole
potildehjendatud kuna see ei ole lapse otildeiguste kaitseks vajalik Kohus ei votildetnud vastu ka Austria
vastuvaumlidet et selles kuumlsimuses puudub Euroopas uumlhine arvamus ning seetotildettu tuleks
kuumlsimuse lahendamine jaumltta riigi paumldevusse50
50
EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria
30
3 LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes erinevast
soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega
Laste ja nende perede otildeiguslikus kaitses on kaks erinevad teed Iga riik aktsepteerib igal juhul
seda et igal lapsel on kaks bioloogilist vanemat ehk siis mees ja naine kes on lapse eostanud
bioloogilisel teel votildei kunstliku viljastamise abil Sotildeltumata vanemate votildei lapse tahtest
eksisteerib kaks erinevast soost isikut kellel peaks igal juhul olema lapse suhtes teatavad
otildeigused ning lapsel peaksid olema otildeigused oma vanemate suhtes Teisalt peab kaitsma lapse
otildeigusi ka tema faktilises perekonnas see taumlhendab perekonnas kus laps pikaajaliselt elab
Sellisel juhul peavad motildelemal faktilisel vanemal olema lapse igapaumlevase uumllalpidamise osas
otildeigused ja kohustused51
Tuginedes uumllaltoodud faktidele votildeib vaumlita et lapse huvisid
arvestades on oluline kaitsta lapse otildeigusi tema tegelikus perekonnas sest just faktilised
vanemad votildetavad lapse elust kotildeige enam osa ning kannavad lapse uumlle igapaumlevaselt hoolt ning
see ei sotildeltu neid omavahel siduvatest bioloogilistest sidemetest
Kotildeik eelpool toodu totildeendab et homoseksuaalsetes suhetes elava lapse vanema partneril ja
lapsel ei eksisteeri omavahelisi otildeiguslikke suhteid ja puudub ka votildeimalus neid suhteid luua
kuna partner ei saa lapsendada teise partneri last Tekib olukord kus lapse otildeigused oma
seadusliku vanema partneri suhtes puuduvad ning selline olukord ei taga lapsele piisavat
kaitset
Nii samasooliste isikute kui ka erisooliste isikute kooselu kuhu on kaasatud lapsed peavad
olema eraldi reguleeritud
Miks ei saa laps olla samamoodi kaitstud nagu abielus paari laps52
See on otildeiguslik probleem
mis on jaumlaumlnud Eestis seni lahenduseta Vastavalt UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsioonile on
kotildeik lapsed votilderdsed sotildeltumata soost ja rahvusest sotildeltumata sellest kas nad elavad motildelema
51
Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 14-15 52
Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia
Antwerp-Oxford 2005 lk 291
31
vanemaga uumlksikvanemaga kas nad on suumlndinud registreeritud abielus votildei mitte53
Konventsioon kaumlsitleb last otildeigussubjektina ja taumlheldab et laps on ise oma otildeiguste teostaja54
Konventsioon kehtestab ka lapse ja riigi omavahelise suhte See taumlhendab et riigil ega
vanemal pole lapse uumlle omanikuotildeigust last vaadeldakse indiviidina kellel on omad
inimotildeigused mis on taumlpselt samasugused kui igal taumliskasvanul Samuti annab konventsioon
motildeista et votildeib tekkida konflikt lapse huvide ja vanemate votildei uumlhiskonna huvide vahel
Sellised konfliktid peab lahendama laste huvidega arvestades neid esile totildestes Laste huvid
defineeritakse tulenevalt konventsioonist mille jaumlrgi on olulised naumliteks otildeigus haridusele
otildeigus perekonnaelule ning otildeigus olla kuulatud ja austatud indiviidina55
Vastavalt
konventsiooni artikkel 18-le on vanematel esimene vastutus laste kasvatamise ja arengu eest
ehk siis vanemad on laste otildeiguste tagajad kasvatajad kaitsjad ja hoolitsejad
Konventsiooni keelekasutusest tuleneb see et termin bdquovanemldquo votildeib ka viidata paljudele
erinevatele peremudelitele mis kaasaegses maailmas eksisteerivad Naumliteks votildeib tuua
konventsiooni artikkel 5-e mis viitab laiendatud perekonna taumlhendusele UumlRO Lapse Otildeiguste
Konventsioon toob vaumllja ka perekonna taumlhtsuse Nimetatakse lapse otildeigust perekonnale see
taumlhendab uumlldiselt otildeigust vanematele ja otildeigust olla perekonnaliige See iseloomustab ka tervet
konventsiooni56
Laps ei saa tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest partneritest
koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes UumlRO Lapse Otildeiguste
Konventsiooni artiklis 2 p1 on saumltestatud et osalisriigid peavad tagama nende jurisdiktsiooni
all olevatele lastele kotildeik konventsioonis saumltestatud otildeigused ja kohustused sotildeltumata lapse ja
tema vanema votildei seadusliku hooldaja rassist soost keelest usust votildei muudest tingimustest
53
Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61
(18012013) 54
Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012
httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused
55 Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and What it
Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10 httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019
(06052013)
56 Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine praktikas
Lastekaitse Liit 2005 lk 71-74
32
Jaumlrelikult on erisoolisest perekonnast lapse ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes samasoolises
perekonnas kasvava lapsega konventsiooni taumlhenduses lubamatu ja sobimatu57
Samuti annab konventsiooni artikkel 2 p2 riigile positiivse otildeiguse votildetta kasutusele sobilikud
meetmed laste votilderdsete otildeiguste tagamiseks Kui raumlaumlgitakse homoseksuaalsetele paaridele
uumlheskoos laste kasvatamise otildeiguse andmisest siis mainitakse sageli laste huvidega
arvestamist Siin votildeib tuua naumliteks Gas ja Dubois vs Prantsusmaa kaasuse jt Selles
valdkonnas on naumlha ilmselget arengut esimesed Euroopa riigid mis lubasid samasoolisel
inimesel partneri lapse adopteerida olid Taani (1999) Island (2000) Norra (2001) ja Rootsi
(2003) Nendes riikides on otildeiguslikud reformid toimunud aastatel 1993-2003 Alates 2009
aastast on Soomes lubatud samasoolisel isikul oma partneri last adopteerida Eeliseks on kui
partnerid elavad registreeritud kooselus ja mittebioloogiline vanem on lapse sotsiaalne vanem
ehk tegelik vanem Nendes riikides saab samasooliste vanemate peres elav laps peale
lapsendamist taumlieliku sotsiaal- otildeigus- ja majandusliku kaitse ja samuti tagab see lapse otildeiguse
motildelemale seaduslikule ja sotsiaalsele vanemale Selline otildeiguslik areng naumlitab ka seda et
vanemate seksuaalne saumlttumus votildei sugu ei ole lapse huvide arvestamisel taumlhtis
Areng nendes riikides naumlitab ka seda et perekond koosneb lapsest ja kahest taumliskasvanud
isikust (sotildeltumata soost) Lapsel kes elab sellises perekonnas tekib otildeigus kahele seaduslikule
vanemale ja see annab talle votilderdse kaitse votilderreldes lapsega kes elab heteroseksuaalses peres
Selline areng naumlitab meile mis on kaasaaegne perekond58
See kotildeik taumlhendab et lapsel kes kasvab samasoolises perekonnas peavad olema
samasugused otildeigused nagu ta kasvaks erisooliste vanemate perekonnas kus partnerid kas on
votildei ei ole abielus Lapsel on otildeigus perekonna- ja eraelu kaitsmisele Euroopa Inimotildeiguste
Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ja samuti on tal otildeigus olla mitte diskrimineeritud
vastavalt sama konventsiooni artikkel 14-le Paraku naumleme erinevat suhtumist votilderreldes
lapsega kes elab perekonnas kus vanemad on heteroseksuaalsed Lapsel on vaja otildeigust
57
Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 29 58
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in Europe
National Cross-Border and European Perspectives 2012 lk 102-103120-122
33
perekonna kaitsele ja votildeimalust seadustada oma suhted mitte ainult bioloogilise vanemaga
vaid ka bioloogilise vanema partneriga Kui bioloogiline vanem ja partner on
heteroseksuaalsetes suhetes saab laps motildelema poole notildeusolekuga tagada enda otildeiguse olla
lapsendatud ja luua perekond Kui bioloogiline vanem ja tema partner on homoseksuaalsetes
suhetes siis isegi juhul kui motildelemad pooled on notildeus ei saa laps kasutada oma otildeigust olla
lapsendatud ja luua perekonda kui see ei ole vastuolus tema huvidega Riik arvestab lapse
huve eelkotildeige lapsendamisele lubatavuse kuumlsimuses
Selleks et aru saada partneri otildeigustest lapse suhtes peab enne defineerima kes on partner
lapse jaoks seaduse motildettes Perekonnaseadus annab meile kolm erinevat suhet lapse vanem
votildeotilderasvanem ehk lapse vanemaga abiellunud isik ning kasuvanem ehk isik kes ei ole
vanem ega votildeotilderasvanem vaid isik kes tegelikult last kasvatab Teda votildeib nimetada ka
faktiliseks vanemaks59
Sellest tuleneb et partner on kasuvanem Perekonnaseadust vaadeldes
votildeib oumlelda et kasuvanemal on kasulapse suhtes minimaalsed otildeigused samuti on lapse
otildeigused kasuvanema suhtes minimaalsed ja mitte taumlielikud
Ka Eesti Lastevanemate Liit on seisukohal et laste otildeigused ei ole piisavalt kaitstud seetotildettu
soovivad nad laste otildeiguste tugevdamist olukorras kus uumlks vanematest ei ole bioloogiline
vanem60
Samasooliste paaride puhul on partner faktiline vanem Lastekaitse Liidu president
Loone Ots on seisukohal et laps peab olema turvatud ja kaitstud nagu seda notildeuab Lastekaitse
Konventsioon Samuti arvab ta et samasooliste kooselu seadustamine on tervitatav samm
votilderdotildeiguslikkuse uumlhiskonda Laps satub vaumlgivalla ja hooletuse ohvriks nii samasoolises kui
erisoolises perekonnas seega peaksid tema otildeigused olema votildeimalikult efektiivselt kaitstud
motildelemal juhtumil Uumlhe votildeimaliku seisukoha jaumlrgi peaks samasoolistele peredele andma
lapsendamisotildeiguse erandjuhul see peab olema selgelt lapse huvides ning iga juhtumi puhul
arvestatakse konkreetseid asjaolusid ja teatud vanusest ka lapse notildeusolekut See aitaks vaumlltida
lapse lastekodusse sattumist laps peaks kasvama peres mitte uumlkskotildeik kui haumlsti varustatud
59
Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Edgar Salumaa Juridika
httpwwwjuridicaeejuridica_etphpdocument=etarticles1995123599PRNprvphp 60
Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest lk 3
httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise+koosel
uga+seotud+ettepanekutestpdf (18012013)
34
lastekodus Lastekaitse Liit on seisukohal et laps peab olema kaitstud ja Eesti laps peab
olema otildennelik vaatamata lapse kasvatajate soost61
Naumliteks votildeib tuua EIOtildeK kohtuotsuse Gas
ja Dubois v Prantsusmaa mille puhul kohtuniku eriarvamusel on samasoolises perekonnas
kasvatatav laps erinevas olukorras votilderreldes erisooliste taumliskasvanutega uumlhes peres kasvava
lapsega62
Eesti Potildehiseadus saumltestab ja tunnustab perekonna kaitset ja samuti peetakse potildehiseaduse jaumlrgi
oluliseks laste kasvatamist ning vanematele antakse mitte ainult luba vaid ka kohustus oma
lapsi kasvatada Mainitakse ka riigi kohustust perekonda laste kasvatamisel abistada Riigi
kohustuseks on luua lapsevanematele votildeimalused oma laste kasvatamiseks ja tagada laste
potildehivajadused63
Laps on homoseksuaalses peres kasvades erinevas olukorras votilderreldes heteroseksuaalses
peres kasvava lapsega Viimasel juhul on motildelemal vanemal otildeigus taotleda erinevaid
perekonna- ja laste kasvatamistoetusi kuna motildelemad vanemad votildeivad seadusjaumlrgselt end
lapsevanemana registreerida (bioloogiline vanem lapsendamine) Samasooliste partnerite
puhul on toetuste saamine raskendatud votildei ei ole uumlldse votildeimalik naumliteks votildeib tuua Viimsi
kaasuse probleemi Nii ei saa laps kes kasvab peres kahe samasoolise vanemaga vanemate
kaudu samalaadset riigipoolset toetust Kaasuses X Y ja Z vs Suurbritannia toob Inimotildeiguste
Kohus selgelt vaumllja et inimotildeiguste konventsioon votildeib olla totildelgendatud erinevalt ja perekonna
kaitse laieneb mitte ainult abiellunud paaridele vaid ka de facto peredele
Alati peab arvesse votildetma mitut erinevat faktorit kui kaua kaks taumliskasvanud isikut (sotildeltumata
soost) koos elanud on kas isikud elavad uumlhes leibkonnas kas nad soovivad votildei ei soovi lapsi
koos kasvatada64
Arvatakse et perekonna autentne tunnus on uumlhine laste kasvatamise otildeigus
61
Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012 httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed ( 21012012)
62 Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa 23032012
httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420 (22012013) 63
Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad sotsiaaltoetused ja ndash
teenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007 lk 29 64
Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in International
and Comparative Law Kluwer Law International 2002 lk 261
35
Seega peab uumlhine laste kasvatamisotildeigus olema identselt kaumlttesaadav nii heteroseksuaalsetele
kui ka samasoolistele paaridele Kui erisoolistel paaridel on otildeigus lapsi uumlhiselt kasvatada ilma
registreerimiseta siis peab selline otildeigus olema tagatud ka samasoolistele partneritele65
Eestis puudub spetsialiseerunud organ mis teostaks jaumlrelvalvet laste otildeiguste tagamise uumlle
Seda funktsiooni teostavad erinevad organid koostoumloumls Nendeks kohalik omavalitsus
maavalitsus otildeiguskantsler ja teised66
Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas nr 6-
81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute puumlsiv kooselu kuulub
perekonnapotildehiotildeiguse kaitse alla aga Eestis ei ole selline kooselu reguleeritud ja seetotildettu tuleb
luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Samuti puudub lapsendamist ja
hooldusotildeigust puudutav regulatsioon mis tagaks laste huvide arvestamise samasooliste
paaride puhul Partneril puudub lapsendamise votildeimalus ja see annab hooldusotildeiguse ainult
uumlhele vanemale kuid partnerid elavad koos lapsega ja motildelemad peaksid lapse eest vastutama
ja tema eest kandma hoolt Selline olukord votildeib tuua probleeme lapse hooldamisotildeiguse
teostamisel uumlhe partneri surma korral votildei juhul kui seaduslik lapsevanem ei saa mingil
potildehjusel pikemaajaliselt hooldusotildeigust teostada Samuti pole tagatud partneri otildeigus last edasi
kasvatada kui seaduslik vanem sureb
Probleem on ka uumluumlrisuhetes Votildelaotildeigusseaduse sect289 saumltestab et eluruumi uumluumlrnikul on otildeigus
uumluumlriruumides majutada oma abikaasat alaealisi lapsi ja toumloumlvotildeimetuid vanemaid ilma
uumluumlrileandja notildeusolekuta67
Juhul kui uumluumlrilevotildetja on lapse vanema partner siis ei saa
uumluumlrileandja notildeusolekuta eluruumis majutada last ega tema seaduslikku vanemat Sellega
satub laps ebasoodsasse olukorda votilderreldes lapsega kes elab perekonnas kus motildelemad
partnerid on tema seaduslikud vanemad Lapse eluruumides viibimine sotildeltub uumluumlrileandja
tahtest
65
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs (viide 58) lk 92 66
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava
2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20per
ede20arengukava202012-2020pdf (16022013) 67
Otildeiguskantsler ( viide 3) lk 1 5
36
Laste staatus samasoolistes paarides on laumlbi aegade olnud nagu Pandora laegas Alati on olnud
arusaadav aktsepteeritud ja isegi notildeutud et lapsel peab olema kaks vanemat aga nuumluumldseks on
see arenenud selles suunas et lapsel votildeib olla kaks ema kaks isa votildei isegi kolm vanemat
2007 aastal andis Ontario Kohus oma otsuses AA vs BB ONCA 268
selles kuumlsimuses uue
arengu Selle kaasuse puhul vaumlrbasid kaks homoseksuaalset stabiilses suhtes elavat naist oma
meessoost sotildebra lapse bioloogiliseks eostamiseks Lapse suumlndides olid tema seaduslikeks
vanemateks bioloogiline ema ja bioloogiline isa Bioloogilise ema samasooline partner oli
sellises situatsioonis lapse faktiline vanem taumlitis lapse teise ema rolli ja kandis suurt osa lapse
kasvatamises Kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngisid lapse elus vaumlga olulist rolli ja kandsid lapse
eest hoolt Lapse bioloogilise ema samasooline partner leidis et tal peaksid olema lapse
suhtes samuti seaduslikud otildeigused ja kohustused ning ta poumloumlrdus kohtusse nende otildeiguste ja
kohustuste saamiseks Kohus leidis et kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngivad lapse elus vaumlga suurt
rolli ja lapse otildeiguste tagamise seisukohalt on oluline et kotildeik kolm oleksid tema seaduslikud
vanemad
Kohus arvestas lapse huvidega ning see on selle kaasuse puhul kotildeige olulisem Kohus
otsustas et kotildeik kolm taumliskasvanut peavad olema seaduslike vanematena registreeritud ning
seelaumlbi sai laps kolm seaduslikku vanemat Nimetatud kaasus totildei samasooliste vanemate ja
sellistes peredes elavate laste probleemide osas taumliesti uue arengu Selliseid arenguid jaumllgides
votildeib oletada et ka teised riigid votildetavad Orlando kaasuse arvesse ja hakkavad seda jaumlrgima
Perekonna ja vanema staatuse kontseptsioon on viimase aja jooksul teinud laumlbi suured
muutused ja arengud avardanud piire ja haumlgustanud nende motildeistete traditsioonilist taumlhendust
Niisiis votildeib oletada et laumlhitulevikus toimuvad seadusandluses muudatused mille kohaselt ei
arvestata vanema staatuse saamisel enam vanemate seksuaalse saumlttumuse ja arvuga Selle
asemel votildeetakse arvesse eelkotildeige lapse huvid Selline olukord peaks viima selleni et tagatud
on taumlielik votilderdsus ja vaumllistatud diskrimineerimine Seda propageerib praegusel ajal Euroopa
Inimotildeiguste Konventsiooni artikkel 14
68
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and ROSENBERG
JJA AA v BB 2007 ONCA 2 httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
37
Tihtipeale sotildeltub lapse otildeiguslik staatus perekonnas sellest milline on temaga koos elavate
taumliskasvnanute suhte otildeiguslik staatus ndash sellest kas tegemist on abielu votildei registreeritud
kooseluga On oluline ka maumlrgata et vaumlga paljud riigid on laste kaitse tagamise eesmaumlrgil
avanud samasooliste paaride jaoks votildeimaluse oma suhteid registreerida Selle kaudu on neil
votildeimalus lapsi uumlheskoos lapsendada votildei siis on uumlhel partneril votildeimalik lapsendada partneri
laps Naumliteks Rootsis saavad lapsendamise puhul sarnase otildeigusliku staatuse nii paarid kes on
oma suhted kooseluna registreerinud kui ka abielus olevad erisoolised paarid
Norra ja Sakasamaa lubavad neil paumlevil registreeritud kooselus elavatel samasoolistel isikutel
lapsendada oma partneri lapse Siin tuleb aga silmas pidada et tegemist on siseriiklike
seadustega mis ei garanteeri nende rahvusvahelist tunnustamist Perekonna seisukohalt
taumlhendab see seda et nii lastel kui tema vanematel votildeivad tekkida otildeiguslikud probleemid
vaumlljaspool riiki juhul kui teises riigis ei kehti sarnased seadused69
Euroopa Liidu otildeigus
perekonnaotildeiguse valdkonnas notildeuab uumlhtlustamist ja liigub kiirelt sinnapoole Kindlasti on
vajalik demokraatlik ja selge lahendus mis hakkaks potildehinema Euroopa Inimotildeiguste
Konventsioonil
69
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family Law
Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008 lk 101-110
38
Kokkuvotildete
Uurimistoumlouml kaumligus olen jotildeudnud jaumlreldusele et kuigi Eestis ei ole perekonna motildeiste
defineeritud on selle motildeiste seadusaktidesse sisse viimine aumlaumlrmiselt oluline nii erisooliste kui
ka samasooliste paariride ja nendega koos elavate laste perekonnakaitse otildeiguse tagamiseks
Viimsi kaasus on vaumlga hea naumlide Eesti seadusandlusest Tuginedes Euroopa Liidu otildeigusele ja
Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtukaasustele olen jotildeudnud jaumlreldusele et teatud juhtudel
peavad nii erisooliste kui ka samasooliste paaride pered koos lastega votildei ilma kuuluma
perekonna kaitse alla Samuti peab registreerimata kooselus paari peres elav laps kuuluma
oma tegelike vanematega uumlhte perekonda ning olema kaitstud perekonna motildeiste taumlhenduses
taumlpselt samamoodi kui laps kes elab registreeritud kooselu sotildelminud faktiliste vanematega
Igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja diskrimineerimine mis potildehineb isikute
sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud Euroopa Liidu liikmesriigid ei tohi perekonna ja
uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise potildehjuseks nimetada Euroopa
Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta
perekonnaeluna millel on riiklik kaitse
Teine peatuumlkk naumlitas et hetkel votildeivad lapsel tekkida perekonnaliikmetega erinevad otildeiguslikud
suhed Perekonnaliige ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem seega on tema otildeigused lapse
suhtes ja lapse otildeigused faktilise vanema vastu piiritletud Faktiliste vanematega kes ei ole
oma suhteid registreerinud koos elav laps on ebavotilderdses olukorras votilderreldes lapsega kes elab
faktiliste vanematega kes on oma suhteid registreerinud Nii tekib lapse lastekodusse
sattumise oht naumliteks bioloogilise vanema surma puhul kui teisel faktilisel vanemal
puuduvad lapse uumlle vanemlikud otildeigused Selline kohtlemine ei pruugi olla lapse huvidega
kooskotildelas Abielus paari puhul seda probleemi ei teki
Kolmandas peatuumlkis kaumlsitlesin LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdset kohtlemist
votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega Toumloumlst tuleb
selgelt vaumllja et ebavotilderdsel kohtlemisel ei ole otildeigustust ja see ei ole kooskotildelas lapse huvidega
Lapsel on otildeigus kahele vanemale ning oma tegelike vanemate tunnustamisele sotildeltumata
tegelike kasvatajate soost Laps peab igal juhul olema kaitstud sotildeltumata sellest kas tema
39
faktilised vanemad on oma suhted registreerinud votildei mitte kuna laps ei saa seda kuidagi
motildejutada Samasooliste paaride puhul on laps ebavotilderdses olukorras votilderreldes erisooliste
faktiliste vanematega elava lapsega LGBT peredes elavate laste kaitse on puudulik ja notildeuab
taumliustamist sotildeltumata siseriigi uumlhiskonna valmisolekust ning eelkotildeige tuleb seda kuumlsimust
lahendades tugineda lapse huvidele
40
Summary
Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family
has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost
importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex
couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good
example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of
the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex
and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection
Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their
real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same
way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any
avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is
prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of
the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court
of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state
The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family
members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of
the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent
are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship
is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered
their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the
death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to
the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no
significance in the case of a married couple
In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent
families compared to children living in families formed by persons of different sexes The
thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests
Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition
41
regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their
factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any
bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared
to children living with their factual parents of different sexes The protection of children
living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the
general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into
consideration in the first place when solving the problem
42
Kasutatud materjalide loetelu
Kasutatud kirjandus
Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009
Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in
International and Comparative Law Kluwer Law International 2002
Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or
Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008
Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika
EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of
Fundamental Rights of the European Union 2006
European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw
European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and
discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal
analysis 2010
Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012
Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia
Antwerp-Oxford 2005
Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st
Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009
Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family
Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008
Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of
Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law
Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007
Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad
sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007
43
Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine
praktikas Lastekaitse Liit 2005
Kasutatud normatiivmaterjal
Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303
Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification
Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their
family members to move and reside freely within the territory of the Member States
Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13
Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50
Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2
Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8
Perekonnaseadus RT I 27062012 12
Kasutatud internetiallikad
Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second
Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June
2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and
ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2
httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-
2pg-27
Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of
fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012
httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6
-2008-0479amplanguage=EN
European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working
Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties
Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007
httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf
44
GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf
Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-
10xls
Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest
httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise
+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf
Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61
Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012
httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused
Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012
httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed
Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta
Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-
perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta
Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk
32
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC
C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf
Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France
httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886
Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa
23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede
arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja
20perede20arengukava202012-2020pdf
The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010
httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf
Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and
What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10
httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019
45
Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri
httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool
iste_isikute_peresuhepdf
Viidatud kohtupraktika
EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa
EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa
EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria
EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits
EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola
EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95
EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria
TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009
TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010
2
Sisukord
Sissejuhatus4
1 Perekonna motildeiste7
11 Perekonna motildeiste Eestis7
12 Perekonna motildeiste Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikas12
13 Perekonna motildeiste Euroopa Liidu otildeiguses14
2 Laste otildeiguslik staatus LGBT perekonnas16
21 Kunstliku viljastamise teel saadut laps ja tema otildeiguslik staatus LGBT
perekonnas16
211 Holland17
212 Eesti19
22 Votildeotilderaslapse lapsendamise abil seotud laps21
221 Euroopa Inimotildeiguste Kohus21
222 Eesti24
23 Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud laps26
231 Eesti26
232 Euroopa Liit ja Inimotildeiguste Kohus28
3 LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes erinevast soost
isikutest moodustatud perekondades elavate lastega30
Kokkuvotildete38
Summary40
Kasutatud materjalide loetelu42
Kasutatud kirjandus42
Kasutatud normatiivmaterjal43
Kasutatud internetiallikad43
Viidatud kohtupraktika45
3
Luumlhendid
EIKo ndash Euroopa Inimotildeiguste Kohtu otsus
LGBT ndash lesbi gei bi transseksuaal inimesed
TlnHKo ndash Tallinna Halduskohtu otsus
TlnRnKo ndash Tallinna Ringkonnakohtu otsus
4
Sissejuhatus
Taumlnapaumleva Eestis on levinud eelarvamustel potildehinevad stereotuumluumlbid Motildened naumlited
homoseksuaalsus ei ole normaalne aga on ravitav homoseksuaalsusest raumlaumlkimine potildehjustab
laste homoseksuaalsust samasooliste paaride kooselu ei ole stabiilne homoseksuaalsus on
nakkav ja ohustab teisi inimesi homoseksuaalsus on vaimne haigus ja sellise haiguse totildettu on
homoseksuaalid uumlhiskonnale ohtlikud1 Selle tagajaumlrjel ei saa homoseksuaalsed vanemad ja
nende lapsed ennast vabalt tunda kartmata uumlhiskonna hukkamotildeistu2
Oma toumloumls analuumluumlsin samasooliste paaride peredes elavate laste ebavotilderdset kohtlemist
votilderreldes lastega kes elavad erinevast soost faktiliste vanematega naumliteks homoseksuaalses
peres elava lapse otildeigusi oma vanema partneri suhtes votilderreldes erisoolistest isikutest
moodustatud peres elava lapsega Samuti kaumlsitlen lapse otildeiguslikku staatust samasoolistes
peredes ja laste ebavotilderdset kohtlemist votilderreldes lastega kes elavad erisoolistest vanematest
moodustatud perekonnas Toumloumls tuginen nii Eesti kui ka Euroopa Liidu otildeigusele Viimaste alla
kuuluvad Euroopa Liidu direktiivid Euroopa inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse
konventsioon Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtuotsused Euroopa Liidu Kohtu kohtuotsused
ja Euroopa Notildeukogu soovitused Kasutan samuti Juridica ja Westlaw teaduslikke artikleid
teaduslikku kirjandust ning Eestis vaumllja antud seadusakte Kasutan analuumluumltilist meetodit
Toumlouml eesmaumlrk on vaumllja tuua ja analuumluumlsida samasoolistest isikutest moodustatud perekonnas
elavate laste otildeiguslikke probleeme ja nende tekkimise allikaid Valisin toumlouml peamiseks
fookuseks just samasoolistes perekondades elavate laste diskrimineerimise kuna need lapsed
on olemas sotildeltumata kehtivatest seadustest ja nende otildeigused peavad olema kaitstud Seda
naumlitab ka otildeiguskantsleri maumlrgukiri justiitsministrile 23 mail 2011 Samasooliste isikute puumlsiv
kooselu ja partnerite lapsed ei ole piisavalt kaitstud kuid sellised pered peavad kuuluma
perekonna potildehiotildeiguste kaitsealasse Samasooliste isikute puumlsiv kooselu on Eestis
1 The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010
httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf (25122012) 2
GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf (25122012)
5
reguleerimata ja otildeiguskantsleri arvamuse kohaselt on selline olukord potildehiseadusega vastuolus
ning seda peab reguleerima riiklikul tasandil3
Inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 8 uumltleb et igauumlhel on otildeigus
austusele era- ja perekonnaelu vastu Lisaks on kotildeigil otildeigus votilderdsele kohtlemisele ning
kaitsele diskrimineerimise vastu vastavalt konventsiooni artikkel 14-le Neid vaumlga olulisi
inimotildeigusi on oluline tagada ka laste puhul
Toumlouml on jaotatud kolme suuremasse alapeatuumlkki kus kotildervutan Eesti siseriiklikku seadusandlust
Euroopa Liidu seaduste ja teise Euroopa Liidu liikmesriikide siseriiklike seadustega
Esimeses peatuumlkis puumlstitan kuumlsimuse millist kooslust me perekonnaks nimetame ja mis on
perekonna otildeiguslik definitsioon Et Eesti olukorda selgitada toon esimeses alapeatuumlkis
naumliteks Viimsi kaasuse Votilderdlen Eesti olukorda sarnase teemavaldkonna naumlidetega Euroopa
Liidu liikmesriikides Kasutan selleks jaumlrgmisi naumliteid Schalk ja Kopf vs Austria Karner vs
Austria Keegan vs Iirimaa Kozak vs Poola Alapeatuumlki 13 laumlhteprobleemiks on asjaolu et
hoolimata 1994 aastal Euroopa Liidu liikmesriikide poolt vastuvotildeetud seadusest mille
kohaselt tuleb kotildeikide liikmesriikide kodanike otildeigusi kaitsta sotildeltumata nende seksuaalsest
saumlttumusest ei loodud samasoolistele paaridele siiski votildeimalust abiellumiseks votildei oma suhete
muul viisil registreerimiseks See on paaride ja nende laste otildeigusliku kaitse puhul jaumltnud
kuumlsitavusi millele motildened liikmesriigid on leidnud alternatiivlahendused
Teises peatuumlkis uurin konkreetsemalt laste otildeiguslikku staatust LGBT perekondades
Kirjeldan millised on selliste perekondade erinevad votildeimalused laste saaamiseks ja millised
otildeiguslikud probleemid sellest tulenevalt tekkida votildeivad Selle temaatika alla kuulub ka
lapsendamise kuumlsimus Toon jaumlrgnevad teemakohased naumlited Frette vs Prantsusmaa EB vs
Prantsusmaa X ja teised vs Austria
3
Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri
httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasooliste_isik
ute_peresuhepdf (25112012)
6
Kolmandas peatuumlkis keskendun LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdsele kohtlemisele
votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega
Homoseksuaalsetes suhetes elava lapse vanema partneril ja lapsel ei ole omavahelisi
otildeiguslikke suhteid ja esialgu puudub Eestis ka votildeimalus nende suhete loomiseks Juhtimaks
taumlhelepanu votildeimalikele lahendustele toon jaumlrgnevad naumlited Gas ja Dubois vs Prantsusmaa
X Y ja Z vs Suurbritannia AA vs BB ONCA 2
7
1 Perekonna motildeiste
2007 aastal suumlndis Eestis 58 lastest registreerimata kooselus sealhulgas uumlksikemade
peredes See naumlitab et abielu sotildelmimine ei ole enam uumlks oluline osa rahva puumlsimise kaitse
meetmetest pigem on see vajalik isikute kaitseks kes kuuluvad perekonda Paraku ei ole
Eestis perekonna motildeiste praegu kehtivates seadustes defineeritud Defineerimine on oluline
nii samasoolistele kui erisoolistele paaridele
Kaumlsitledes samasoolistest isikutest moodustatud perekondades elavate laste otildeigusi tuleb vaumllja
selgitada kas nad kuuluvad perekonna kaitse alla votildei mitte See on oluline kuna Eesti
Vabariigi potildehiseaduse sect274 annab perekonnale riigi kaitse vanematele otildeiguse ja kohustuse
kasvatada oma lapsi ja nende eest hoolitseda ning perekonnale kehtestab see kohustuse
hoolitseda oma abivajavate liikmete eest Riigil on positiivne kohustus kaitsta perekonnaelu
ning kohustus kasutada erinevad meetmeid perekonna ja pereliikmete kaitsmiseks5
11 Perekonna motildeiste Eestis
Eesti potildehiseaduses on kaks saumltet mis kaitsevad perekonnaelu sect26 annab otildeiguse perekonna ja
eraelu puutumatusele ja sect27 annab perekonnale riigi kaitse saumltestab vanematele otildeiguse ja
kohustuse kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest ning paneb perekonnale kohustuse
hoolitseda oma abivajavate liikmete eest Viimane saumlte reguleerib pereliikmete omavahelisi
suhteid ning paneb riigile positiivse kohustuse kehtestada nende suhteid reguleerivaid seadusi
Motildelema saumltte eesmaumlrgiks on reguleerida perekonnaga seonduvat Lisaks sellele annab sect27
perekonnale ja perekonnaelule riigi kaitse kolmandate isikute poolsete ruumlnnakute vastu mis
on suunatud pere vastu6 Sellega seoses tekib kuumlsimus millist kooslust me perekonnaks
nimetame ja mis on perekonna otildeiguslik definitsioon Eesti seadused ei anna konkreetset
definitsiooni
4 Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2
5 Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-2pg-27
(25122012) 6 Kommenteeritud vaumlljanne (Viide 5)
8
Keda pidada perekonnaks kelle ellu riik votildei kolmas isik ei tohi votildeib votildei peab sekkuma
Kelle suhtes on riigil positiivsed kohustused See sotildeltub sellest kuidas meie riik ja uumlhiskond
perekonda motildeistab Seega on perekonna motildeiste ajas muutuv sotildeltub sotsiaalsest ja
kultuurilisest keskkonnast ja sellest kuidas perekonda kaumlsitletakse seadustes ja
kohtupraktikas7
Eestis ei olnud LGBT perekonna teemalist kohtupraktikat kuni 2010 aastani Just sel aastal
tehti Tallinna Ringkonnakohtu poolt nii-oumlelda Viimsi kaasuse otsus Uumlheks osapooleks oli
samasoolistest isikutest paar ja juhtumiga olid seotud ka kolm last8 Nimetatud osapool taotles
Viimsi Vallavalitsuselt laste lasteaia- ja koolitoidu ning sotildeiduotildeiguse tasuta saamist Viimsi
Vallavalitsuse 12062009 korraldusega nr 373 jaumleti kaebaja taotlused rahuldamata Otsust
potildehjendas Vallavalitsus sellega et kahe samasoolise isiku kooselu ei saa nimetada
perekonnaks kui laumlhtuda seadusaktidest Vastuvaumlitena esitati asjaolu et Viimsi Vallavalitsuse
maumlaumlruses nr 87 22122006 ei ole perekonna motildeiste defineeritud Sotildenu bdquokolme ja enama
lapsega pereldquo votildeib totildelgendada erinevalt Kaebuse esitaja ja tema partner on motildelemad Viimsi
valla elanikud nende uumllalpidamisel on kolm last ja nad kuuluvad samasse leibkonda mis
taumlhendab seda et neil on uumlhine majapidamine ja nad hoolitsevad laste eest uumlheskoos Motildelema
sissetulekuid kasutatakse samuti uumlheskoos Seega votildeib sellist kooslust kaumlsitleda perekonnana9
Kaebaja poumloumlrdus oma otildeiguste tagamiseks kohtusse ja Tallinna Halduskohus tuumlhistas Viimsi
Vallavalitsuse korralduse ning notildeudis kaebaja taotluse uuesti laumlbivaatamist10
Vallavalitsus ei
olnud sellega notildeus ja esitas apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule
Apellatsioonikaebus jaumleti rahuldamata ja kohus otsustas jaumltta Tallinna Halduskohtu otsuse
Viimsi Vallavalitsuse 12 juuni 2009 korralduse nr 373 tuumlhistamise osas muutmata ja lisaks
7 Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk 32
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikSoM_analC3BCC
3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekst__mC3A4rts_
_pdf (25122012) 8 Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010 lk 141-
143 9
Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus wwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-10xls
(02012013) 10
TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009
httpswwwriigiteatajaeekohtuteavemaa_ringkonna_kohtulahendidmenetlushtmlkohtuasjaNumbe
r=3-09-148917 (04012013)
9
sellele tuumlhistas Ringkonnakohus eelmise otsuse osa kus Viimsi Vallavalitsus oli kohustatud
kaebaja taotluse uuesti laumlbi vaatama et teha soodustuste saamise osas uus otsus Sellega leidis
Ringkonnakohus et Viimsi Vallavalitsuse korraldus nr 373 oli otildeigusvastane11
Eesti seadustes ei ole perekonna motildeiste defineeritud aga Viimsi kaasus naumlitab et
seaduslikult registreerimata suhetes isikud votildeivad end siiski maumlaumlratleda uumlhe perekonnana
Seega peaksid perekondadele kelle omavahelised suhted pole lepinguga maumlaumlratletud sh
samasoolistele perekondadele siiski kehtima kotildeik sotsiaalsed soodustused mis kehtivad
seaduse jaumlrgi perekondadele votildei leibkondadele Samas tuleb silmas pidada et Eestis ei
rakendata pretsedendiotildeigust seega ei garanteeri Viimsi kaasuse otsus LGBT koosluste
(lastega votildei ilma) perekonnana tunnistamist Seda saab garanteerida ainult seadusetaumliendus
kus perekonna motildeiste oleks defineeritud
Poumloumlran siinkohal erilise taumlhelepanu probleemile mis puudutab seda et Eesti
perekonnaseaduse vaumlljaandja kasutab selliseid sotildenu nagu bdquoabieluldquo ja bdquoabikaasaldquo ning nendes
saumltetes kus kasutatakse sotildena bdquoperekondldquo eeldatakse et tegemist on registreeritud kooseluga
Seega ei laiene see seadus mitteregistreeritud paaridele Kuid Viimsi kaasus naumlitab et
erijuhtumil votildeime nimetada ka mitte registreeritud kooselu perekonnaks Siin tekib otildeiguslik
kuumlsimus ndash millised seadusesaumltted laienevad ainult registreeritud partneritele ja millised
motildelemale
Perekonnaseaduse sect1 lg1 saumltestab et abielu sotildelmitakse naise ja mehe vahel See taumlhendab et
samasoolistele paaridele ei laiene perekonna kaitse ja otildeigus abielluda Traditsiooniline abielu
taumlhendab kooslust mille tagajaumlrjel votildeib suumlndida jaumlrglasi12
See taumlhendab et Eestis on abielu
ja perekonna kaitse loodud rahva puumlsimise kaitseks13
Abielustaatus toob kaasa mitmeid
erinevaid uumlhiskonnas olulisi otildeigusi ja kohustusi Nende otildeiguste ja kohustuste hulka kuuluvad
abikaasa paumlrimisotildeigus uumllalpidamiskohustus lastega seonduvad otildeigused ja kohustused
11
TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010
httpswwwriigiteatajaeekohtuteavemaa_ringkonna_kohtulahendidmenetlushtmlkohtuasjaNumbe
r=3-09-148933 (04012013) 12
Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009 lk 4 13
Eesti Vabariigi potildehiseadus RT I 27042011 2
10
varalised otildeigused ja kohustused lahutamisega seonduv varajagamine ja muu14
Need otildeigused
ja kohustused ei laiene samasooliste paaridele kuna puudub inimeste omavaheliste suhete
regulatsioon Perekonnaseaduse jaumlrgi ei ole lubatud abielu sotildelmimine mis kotildeik need otildeigused
ja kohustused kaasa tooks Nagu eelnevalt mainitud on defineerimata ka perekonna motildeiste
Ka Eesti Vabariigi lastekaitseseadus kaumlsitleb perekonna motildeistet Naumliteks sect30 lg2 uumltleb et
lapsel on on otildeigus perekonna kokkusaamise eesmaumlrgil lahkuda Eestist votildei Eestisse sotildeita Aga
kuidas rakendub see otildeigus siis kui tegemist on bioloogilise lapsevanema partneriga kes on
kasvatanud last terve tema eluaja Eesti Vabariigi jaoks kehtib kuumlll direktiiv 200386EC mis
kaumlsitleb perekonna taasuumlhinemist kuid sellekohaselt on perekonnaliige isik kes on
registreeritud partner votildei abikaasa Seega ei kehti Eesti seaduste jaumlrgi Eesti Vabariigi
lastekaitse seaduse sect30 bioloogilise vanema partneri jaoks Samas on ta siiski kaumlsitletav kui
pereliige ndash nii arvab ka Eesti Vabariigi otildeiguskantsler Seelaumlbi tekib seadusandluses konflikt
Olukorras kus kodanikud kasutavad vaba liikumise votildei perekonna taasuumlhinemise otildeigust on
Euroopa Liidu Parlament arvamusel et igasugune abielu mis on tunnustatud uumlhes
liikmesriigis peab olema samavaumlaumlrselt tunnustatud ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides
Samuti peab iga seadus mis on vastu votildeetud motildenes teises liikmesriigis olema kaalutletud
ning see peab olema arvesse votildeetud teiste liikmesriikide poolt Liikmesriigid peavad vaumlltima
igasugust diskrimineerimist On aumlaumlrmiselt oluline et liikmesriikide kodanikud saaksid
taumlielikult kasutada oma tsiviilotildeigusi ja seda mitte ainult kodumaal vaid ka riigis mille
kodanikud nad on votildei riigis kus nad elavad15
Samuti kutsub Euroopa Parlament oma raportis
20072145 liikmesriike kes ole ei samasooliste isikute kooselu reguleerimise seadusakti vastu
votildetnud tunnustama vaumlhemalt teistes liikmesriikides sotildelmitud samasooliste isikute vahelist
abielulepingut ning samuti kutsutakse uumlles andma neile votildeimalust vabalt liikuda ilma et
samasoolised paarid peaksid kartma diskrimineerimist seksuaalsete eelistuste potildehjal Samuti
kutsub Euroopa Parlament liikmesriike uumlles tunnustama samasooliste isikute kooselu
sotildeltumata sellest kas see on registreeritud kooselu votildei abieluna Teisel juhul piiritleb kooselu
14
Andra Olm (viide 12) lk 4
15
European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working Document
on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs
DT673609ENdoc 21062007
httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf (15042013)
11
tunnustamata jaumltmine isikute vaba liikumist16
Kuid Eestis ei ole samasooliste isikute
kooslused seadusega reguleeritud ehk kui laps soovib oma teises riigis naumliteks Hollandis
tunnustatud mittebioloogilise vanemaga (bioloogile vanem on samasooline partner) Eestis
uumlhineda see pole votildeimalik
Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas Nr 6-81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute
puumlsiv kooselu kuulub perekonna potildehiotildeiguse kaitsele aga Eestis ei ole selline kooselu
reguleeritud ja seetotildettu tuleb luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Erinevast
soost osapooltest koosnevad paarid saavad oma suhteid reguleerida abielu sotildelmides aga
samasoolistele paaridele ei ole see institutsioon avatud ja puuduvad alternatiivmeetmed
omavaheliste suhete reguleerimiseks17
Samuti jaumlaumlb lahendamata kuumlsimus kes kuulub
samasooliste paaride puhul lapse perekonda Kas bioloogiline vanem faktiline vanem
lapsendamise puhul registreeritud seaduslik lapsendaja votildei motildelemad partnerid Motildenel juhul
on lapse perekonnaks motildelemad partnerid naumliteks Viimsi kaasuse puhul aga muudel juhtudel
kus kasutatakse sotildena bdquoperekondldquo ei ole selgust kas raumlaumlgitakse ainult registreeritud kooslusest
votildei mitte
Samasooliste isikute kooselu ja sellises kooselus eksisteerivate laste otildeigused peavad olema
taumlpselt samasugused kui otildeigused erisoolistes perekondades Laps peab saama samasuguse
kaitse igas aspektis emotsionaalses finantsilises otildeiguslikus ning uumlhiskondliku kaitse naumlol Ei
saa otildeigustada seda kui samasooliste paaride lapsed jaumlaumlvad otildeiguslikult eraldi ruumlhmaks18
Selle kuumlsimuse lahendamiseks votildeib poumloumlrduda Euroopa Liidu otildeiguse ja Euroopa Inimotildeiguste
Kohtu kohtupraktika poole kuna Eestis kehtivad seadused seda ei reguleeri
16
Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of fundamental
rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012
httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6-2008-
0479amplanguage=EN (15042013) 17
Otildeiguskantsler (viide 3) maumlrgukiri lk 1 5 18
Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta Postimees
07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-perekondade-lapsed-on-eestis-
kaitseta
12
12 Perekonna motildeiste Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikas
Inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 8 uumltleb et igauumlhel on otildeigus era- ja
perekonnaelu kaitsele
Sotildena bdquoperekondldquo defineerimisel on oluline EIK kohtuotsus Emonet ja teised vs Šveits Kohus
toob punktis 33 selgelt vaumllja et perekond on kooslus kus inimeste vahel tekivad tihedad
isiklikud sidemed Punktis 44 on selgelt oumleldud et kaitsma ei pea mitte ainult seaduslikult
registreeritud kooslust ehk ametlikult abiellunud isikutest perekonda vaid kaitsta tuleb ka de
facto kooslust ehk isikuid kes moodustavad perekonna ilma seadusliku registreerimiseta
Kohtuotsuse kohaselt on olulised ka teised faktorid kui kaua partnerid koos on elanud kui
kaua on nende suhe kestnud ja kas nad on uumlksteisele selgelt vaumllja oumlelnud oma soovi lapsi
kooselus kasvatada 19
Uuem kohtuotsus mis aitab aru saada perekonna totildelgendusest on Schalk ja Kopf vs Austria
Varem kaumlsitleti samasooliste partnerite kooslust Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ainult
eraeluna aga antud kohtuotsuse punktis 90 leidis kohus et samasooliste partnerite kooselu
kus eksisteerib tihe isiklik side votildeib teatud juhtudel kaumlsitleda mitte lihtsalt eraeluna vaid
perekonnaeluna See taumlhendab seda et kui erisoolistest inimestest moodustuv paar on kooslus
mida kaitstakse riigis perekonna taumlhenduses siis samasugust samasoolistest inimestest
moodustatud kooslust peab samuti kaitsma perekonna taumlhenduses Kohus totildei vaumllja ka selle et
paljudes riikides on juba avatud samasooliste isikute suhete registreerimise votildeimalus riigi
tasandil20
Jaumlrgmine vaumlga oluline kaasus perekonnaelu defineerimiseks oli Karner vs Austria kus
meessoost taotleja elas pikaajalises suhtes mehega Taotleja partner potildedes surmaga lotildeppenud
haigust Motildelemad partnerid elasid uumluumlrikorteris ja peale uumlhe partneri surma avaldas kinnisvara
omanik soovi lotildepetada taotlejaga uumluumlrileping kuid kohalik seadus kaitses surnud isiku
perekonnaliikmeid uumluumlrilepingu lotildepetamise eest Austria Riigikohus leidis et selline kaitse ei
19
EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Switzerland p 33 34 36 20
EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95
13
laiene samasoolistele paaridele Euroopa Inimotildeiguste Kohus leidis et toimus artikkel 8
koosmotildejus artikkel 14-ga rikkumine Kui kohalik seadus kaitseb erisoolisi mitteabiellunud
kooslusi ja kui erisooliste pereliikmete puhul jaumlaumlks uumlhe pereliikme surma puhul uumluumlrileping
kehtima siis peab ta samuti kehtima ka samasooliste paaride puhul Seega ei olnud taotleja
uumluumlrilepingu lotildepetamine seaduslik Kohus kordas samuti seda et kui riiklikus seaduses
eksisteerivad erinevused erisooliste paaride ja samasooliste isikute paaride de facto kooselus
siis peavad need erinevused olema kas vaumlga potildehjalikult ja objektiivselt potildehjendatud votildei
kotildervaldatud21
Kaasuse Keegan vs Iirimaa puhul leidis Euroopa Inimotildeiguste Kohus et perekonnaelu kaitse
alla kuuluvad mitte ainult abiellunud isikud vaid motildenedel juhtudel ka de facto perekonnad
mis on oma olemuselt abieluga sarnased Antud kaasuse puhul oli tegemist erinevast soost
isikutega Kohus leidis punktis 43 et isegi kui laps on suumlndinud vaumlljaspool abielu votildeib kahe
inimese kooslust koos lapsega nimetada perekonnaeluks22
Kaasuse Kozak vs Poola puhul elas taotleja oma samasoolise partneriga munitsipaalkorteris
mis oli renditud taotleja partneri poolt Peale partneri surma poumloumlrdus taotleja omavalitsuse
poole et saada korteri uumluumlrileping oma nimele kuid omavalitsus keeldus Potildehjuseks oli
taotleja seksuaalsaumlttumus Omavalitsus leidis et faktilisele samasooliste isikute kooselule ei
laiene perekonnakaitse23
Inimotildeiguste kohus kordas et samasooliste isikute stabiilne de facto
pereelu taumlhistab perekonda samavotilderd nagu erisooliste isikute faktiline kooselu Selle kaasuse
puhul oli oluline kohtu arvamus et liikmesriigid peavad votildetma arvesse uumlhiskonna arengut
ning selle kaumligus on toimunud muudatused perekonna ja isikute omavaheliste suhete
valdkonnas Ehk siis kohus kinnitas et igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja
diskrimineerimine mis potildehineb isikute sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud
Liikmesriigid ei tohi perekonna ja uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise
potildehjuseks nimetada24
21
EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria 22
EIKo 2605 1994 1696990 1994 Keegan v Irimaa p 44 23
EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poland 24
European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and discrimination on
grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal analysis 2010 lk 46
14
Need kaasused naumlitavad et Euroopa Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute
stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta perekonnaeluna millel on riiklik kaitse Abieluvaumllised
samasooliste isikute kooslused peavad olema taumlpselt samamoodi kaitstud ja arvesse votildeetud
nagu abieluvaumllised erisoolistest isikutest moodustunud perekonnad Arenguid on naumlha ka
perekonnaelu defineerimisel Kui varem kuulus samasooliste isikute kooselu ainult eraelu
kaitse alla siis praegusel hetkel peab samasooliste isikute faktiline kooselu kuuluma
perekonna kaitse alla ning erinev kohtlemine ei ole lubatud
13 Perekonna motildeiste Euroopa Liidu otildeiguses
Euroopa Liit alustas liikumist perekonnaotildeiguse uumlhtlustamiseks juba aastal 1994 kui tuli vaumllja
Euroopa Parlamendi resolutsioon geide ja lesbide votilderdsete otildeiguste kaitsmiseks Euroopa Liidu
liikmesriikides Euroopa Liidu liikmesriigid votildetsid vastu otsuse et kotildeikide liikmesriikide
kodanike otildeigusi tuleb kaitsta sotildeltumata nende seksuaalsest saumlttumusest ja kotildervaldada tuleb
igasugune ebavotilderdne kohtlemine mis baseerub seksuaalsel saumlttumusel See ei loonud siiski
votildeimalust abiellumiseks Sotildeltumata sellest leidsid motildened Euroopa Liidu liikmesriigid
kuumlsimusele alternatiivlahenduse avades nii erisoolistele kui samasoolistele paaridele
votildeimaluse registreerida oma suhteid abieluvaumlliselt25
Euroopa Liidu otildeiguses on vaumlga oluline seaduslik akt nimega Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste
Harta mis jotildeustus koos Lissaboni lepingu jotildeustumisega Seadusakti artikkel 7 uumltleb et
igauumlhel on otildeigus perekonna- ja privaatelu kaitseks artikkel 9 uumltleb uumlhtlasi et igauumlhel on otildeigus
abielluda ja luua perekond ning need potildehiotildeigused peavad olema garanteeritud ja kaitstud
vastavalt siseriiklikele seadustele Enne muudatust sisaldas artikkel 9 naise ja mehe motildeistet ja
oli seega totildelgendatav kehtivana ainult erisoolistele isikutele kuid taumlnaseks on sotildenad bdquomeesldquo ja
bdquonaineldquo artikkel 9st kotildervaldatud See taumlhendab et perekond kui institutsioon on Euroopa
Liidu otildeiguses hetkel oma struktuuri vaumlaumlrtuste ja funktsioonide puhul uumlleminekustaadiumis
Artikkel uumltleb et abiellumise otildeigus peab olema garanteeritud vastavalt siseriiklikele
25
Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in
Europe Organising Committee of the Commission on European Family Law 2003 lk 12-14
15
seadustele kuid viide naisele ja mehele otildeigussubjektina on liikunud tagaplaanile Artikkel 9
on formuleeritud sooneutraalselt Uumlldiselt saab riik kehtestada abielu lubamisele piiranguid
ainult vastavalt ratsionaalsuse printsiibile ja mitte meelevaldselt Motildened piirangud (nagu
abieluks lubatud vanus) on universaalsed kuid sooline tunnus ei ole asjakohane26
Samasooliste paaride abiellumise lubamine votildei mittelubamine on siseriiklik kuumlsimus27
Kuid
artikkel 9 raumlaumlgib ka otildeigusest luua perekond See on artikkel 9 taumlhenduses eraldiseisev otildeigus
mis ei ole otseselt seotud otildeigusega abielluda
Kaasaegne tendents Euroopas naumlitab seda et paljud inimesed elavad vaumlljaspool abielu
institutsiooni Tunnustatud abielu pole enam otildeiguslik eeltingimus perekonna loomiseks ja ei
ole ainuke viis luua perekonnaelu mis omandaks riigi kaitse ja mittesekkumise otildeiguse28
See
tendents naumlitab et perekonna motildeistet peab kaumlsitlema laialt ja see peab sisaldama palju
erinevaid perekonnavorme sealhulgas de facto perekonnaelu Euroopa Parlament julgustab
liikmesriikides abieluvaumlliste suhete seadustamist ning pikaajalistele abieluvaumlliste suhetele
abieluga sarnase kaitse tagamist nii erisoolistele kui samasoolistele paaridele29
Perekonnaelu motildeiste kuumlsimuse olulisus totildestatatakse ka direktiivis mis kaumlsitleb perekonna
taasuumlhinemist Direktiivi 200386EC kotildeige progressiivsem element on perekonna motildeiste
laiendamine ning moderniseerimine direktiiv hotildelmab mitte ainult abielu sotildelminud isikuid
vaid ka registreeritud de facto kooslusi mis on perekonnaelu motildeiste moderniseerimisel
oluline samm edasi Direktiivi artikkel 4 p3-s kasutatakse terminit abieluvaumlline partner kes
elab registreeritud partnerluses taotlejaga Sinna hulka kuulub ka registreeritud samasooline
partner30
Euroopa Liidu direktiiv 200438EC defineerib pereliikme motildeistet ka artikkel 2 p2-
s partner kes on sotildelminud registreeritud vabaabielu on pereliige kui liikmesriik kaumlsitleb
registreeritud kooselu abieluga votilderdsena31
26
Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union EU Network of
Independent Experts on Fundamental Rights 2006 lk 99-103 27
Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 30301 Artikkel 9 28
Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union( viide 26) lk 103 29
Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union (viide 26) lk 98-104 30
Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification 31
Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their
family members to move and reside freely within the territory of the Member States
16
2 Laste otildeiguslik staatus LGBT perekonnas
Olen eelnevas peatuumlkis naumlidanud et samasooliste paaride kooslused peavad kuuluma
perekonna motildeiste alla Ei ole vaumllistatud et samasooliste paaridega elavad ka lapsed Siin tekib
oluline kuumlsimus ndash kui erinevast soost isikud kuuluvad perekonna motildeiste alla siis kes on
samasoolises perekonnas elava lapse perekond ja mis otildeigused ja kohustused on tal
perekonnaliikmete vastu Kuidas saab laps tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest
partneritest koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes
Kaumlsitlen LGBT perekondade erinevaid laste saamise mooduseid kuna sellest tulenevad
erinevad otildeiguslikud suhted lapse lapse bioloogiliste vanemate ja lapse bioloogilise vanema
partneri vahel LGBT perekondades on laste saamine raskendatud Samasoolised isikud ei saa
loomulikul teel lapsi seega votildeivad otildeiguslikus plaanis tekkida variandid kus laps ei omanda
teatud otildeigusi bioloogilise vanema partneri vastu aga faktiliselt on tegemist ikkagi
perekonnaga Seda olen kaumlesolevas toumloumls eelnevalt ka totildeestanud
LGBT perekondadel on laste saamiseks jaumlrgnevad votildeimalused kunstlik viljastamine
lapsendamine eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapsed Niisiis tekib lapse jaoks
kohe kaks erinevat peremudelit uumlhe variandi puhul on lapsel osaliselt geneetiline perekond
ehk siis lapsel on faktilises perekonnas uumlks bioloogiline vanem Teisel juhul on lapsel
taumlielikult mittegeneetiline perekond ndash selle naumlite puhul pole kumbki vanem faktilises
perekonnas lapsega kuidagi geneetiliselt seotud
21 Kunstliku viljastamise teel saadud laps ja tema otildeiguslik staatus LGBT
perekonnas
Kunstlik viljastamine embruumlo ja munarakkude siirdamine ning asendusemadus annavad laste
soetamiseks votildeimaluse paaridele kes ei saa seda teha bioloogilisel teel Praegusel hetkel on
meditsiin jotildeudnud hetkeni kus lapse suumlnnitanud ema ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem
Nendel juhtudel tekib kuumlsimus kes on lapse seaduslik vanem ja missugused otildeiguslikud suhted
tekivad lapse bioloogilise vanema lapse suumlnnitanud ema ning munaraku- embruumlo- votildei
17
seemnerakudoonori vahel Uumlhtlasi tekib kuumlsimus kes kuulub nendel juhtumitel lapse
perekonda ja kellel on otildeigus riiklikule kaitsele perekonna taumlhenduses
211 Holland
Euroopa Liidus on erinevatel riikidel erinevad riiklikud seadused mis reguleerivad mis tahes
kunstlikku viljastamist nii samasooliste kuid ka erisooliste perede jaoks
Kotildeige kaugemale on selle kuumlsimuse lahendamisel jotildeudnud Holland kus on seadustatud ka
asendusemaduse Samasooliste naiste paari jaoks on loodud erinevad votildeimalused lapse
eostamiseks ja motildened nendest annavad ka motildelemale naisele vanema staatuse Hollandis on
votildeimalik protseduur kus uumlhele naisele kantakse uumlle teise naise votildei partneri munarakust
loodud embruumlo mis on kunstlikult viljastatud kas kindla doonori votildei anonuumluumlmse doonoriga
Motildelemal naisel tekib lapsega geneetiline side ja uumlsna totildeenaumloliselt saavad motildelemad naised olla
lapse seaduslikud vanemad kuid mitte automaatselt seaduse alusel Hollandis saab ainult
lapse suumlnnitanud emast automaatselt lapse seaduslik vanem Bioloogilise ema partneril on
seaduse alusel lubatud partneri laps lapsendada Vaumlga oluline asjaolu sellisel juhul on et
parnteri lapse lapsendamiseks ei pea paar olema seaduslikult registreeritud Sellisel juhul on
oluline ainult laste huvidega arvestamine ja stabiilne kooselu teatud aja jooksul nii partneri
kui lapsega Sama reegel kehtib ka juhul kui uumlks parter on kunstlikult viljastatud
doonorseemnerakkudega ja teisel partneril ei eksisteeri lapsega bioloogilist sidet Motildelemal
juhul on lapse otildeigused taumleilikult kaetud lapsel on tagatud otildeigus nii isale (juhul kui doonor on
teada) kui ka bioloogilisele emale ning lapsel on votildeimalus saada otildeigused ka bioloogilise ema
partneri suhtes kui viimane lapse lapsendab32
Doonorseemnerakkudega kunstlikult viljastatud naise lapsel votildeivad motildenel juhul olla ka
otildeigused doonori suhtes Seda juhul kui doonor on teada maumlrgib ta avaldusele et tahab olla
lapse seaduslik vanem Kohus votildeib talle selle otildeiguse anda kui lapse ema ja doonor elavad
32
Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of Children
with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law Intersentia
Antwerpen ndash Oxford 2007 lk 163-167
18
koos perekonnana Kui doonor on teada ja ei soovi lapse suhtes seemnerakkude andmise
momendil vanemlikke otildeigusi siis ei saa teda vanemana maumlaumlratleda kuna ta ei moodusta
bioloogilise emaga perekonda Juhul kui doonor pole teada ja seemnerakud on tulnud
spermapangast ei saa doonor mitte mingil juhul olla lapse seaduslik vanem ning samuti pole
tal votildeimalust seda taotleda
Kotildeigil neil juhtudel on arvestatud olulist faktorit ndash selleks on reaalne pereelu doonori ja lapse
bioloogilise ema vahel ning motildelema kindel soov votildei soovi puudus saada lapse ametlikuks
vanemaks Sellega on laps samuti kaitstud tal on otildeigus olla oma tegelike vanemate laps33
Juhul kui Hollandis elavad naissoost parterid on abiellunud ja nende perekonda suumlnnib laps
siis saavad motildelemad partnerid automaatselt seadusejaumlrgselt lapse vanemateks ainuke erand
oleks siis kui lapse isal oleks enne lapse suumlndi tema suhtes seaduslikud otildeigused (sel juhul ei
pea lapse isa olema bioloogiline isa) Samuti eksisteerib votildeimalus et samal ajal oleksid
hooldajad nii lapse bioloogiline isa kui last kasvatav samasooline naistepaar Sellisel juhul
antakse isale isadusotildeigus ning samasoolised naissoost partnerid saavad uumlhise vanemliku
vastutuse34
Homoseksuaalsetele meessoost paaridele on Hollandis laste saamiseks avatud ka
asendusemaduse votildeimalus Selleks on kaks votildeimalust asendusemale kantakse uumlle
doonornaise munarakud mis on kunstlikult viljastatud uumlhe partneri seemnerakkudega votildei siis
viljastatakse asendusema munarakud kunstlikult uumlhe partneri seemnerakkudega Motildelemal
juhul on seaduslikeks vanemateks asendusema ning seemnerakkude doonor ehk uumlks
partneritest kelle seemnerakke kunstliku viljastamise puhul kasutati Partner ei saa
vanemlikke otildeigusi seaduse alusel automaatselt kuid teine partner votildeib esitada taotluse
lapsendamiseks ning selle protsessi kaumligus omandab teine meessoost partner vanemlikud
otildeigused35
Nimetatud juhtudel on samasoolises perekonnas kasvava lapse motildelemad faktilised
vanemad ka seaduslikud vanemad ja selline perekond on kaitstud siseriiklike seadustega
erisooliste paaridega votilderdselt
33
Machtelt Vonk (viide 32) lk 179-180 34
Machtelt Vonk (viide 32) lk 185 35
Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st Century
Organising Committee of the Commission on European Family Law 2009 lk 183
19
Asendusemaduse puhul on seaduslikult vahe kas asendusema on abielus votildei mitte Juhul kui
asendusema on abielus siis on seaduslikuks vanemaks lapse suumlnnitanud ema kuid motildelemad
partnerid saavad lapse uumlheskoos lapsendada Juhul kui asendusema on registreeritud kooselus
votildei vallaline siis votildetab partneritest see kes on lapse bioloogiline vanem isaduse omaks ning
saab seadusliku vanema staatuse partner lapsendab teise partneri lapse36
212 Eesti
Votilderreldes Hollandiga ei ole Eestis lapse ja tema samasoolise bioloogilise vanema partneri
omavaheline otildeiguslik suhe reguleeritud See ei ole kooskotildelas lapse parimate huvide
arvestamisega ning tekitab ebavotilderdset kohtlemist votilderreldes kunstliku viljastamise teel saadud
lapsega kelle bioloogiline ja faktiline vanem on erisoolised37
Eestis saavad kunstliku viljastamise abil lapse saada ainult naissoost samasoolised paarid ja
seda kahel erineval viisil kunstlik viljastamine mehe seemnerakkudega ning votildeotilderast
munarakust loodud embruumlo uumllekandmine naisele
Igale naistele on loodud votildeimalus kasutada kunstilikku viljastamist Kui heteroseksuaalne
naine on abielus siis on tal kunstlikuks viljastamiseks vaja oma abikaasa kirjalikku luba
vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seaduse38
sect 17-le Kui naine elab
homoseksuaalses kooselus ja soovib teostada kunstlikku viljastamist siis ei maumlngi tema
elukaaslane selle seaduse jaumlrgi olulist otildeigusliku rolli Seaduse jaumlrgi on partner kotildervaline isik ja
seadus ei defineeri teda kuidagi kuid de facto partner taumlidab lapse kasvatamisel abikaasa rolli
ja tema luba kunstlikuks viljastamiseks oleks samalaadselt vajalik ja oluline nagu
heteroseksuaalsetel paaridel
36
Machtelt Vonk (viide 32) lk 204-205 37
Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or Transgender
Families A European Prespective ILGA-Europe 2008 lk 5 38
Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13
20
Naine kes elab samasoolise partneriga on praeguste seaduste kohaselt sunnitud ennast
vallaliseks naiseks nimetama ja tema kunstlik viljastamine hakkaks toimima kunstliku
viljastamise ja embruumlokaitse seaduse sect-des 21 ja 22 ettenaumlhtud tingimustel sama seaduse sect 5
lg 2 alusel Vastuoluline on ka fakt et samasoolise partneriga elav naine peab nimetama
ennast vallaliseks ka juhul kui on tegelikult samasoolise partneriga suhtes ent soovib last (ja
seda just paarisuhtes koos kasvatada) Selline olukord on tekkinud kuna samasooliste isikute
kooselu ei ole praegusel hetkel kuidagi seaduslikult registreeritav Samasoolises paarisuhtes
elaval naisel sellel juhul on sundvaletamise seisund mis on tekkinud seaduses nimetatud
perekonnaseisu votildeimalike vormide ebataumlielikkuse totildettu
Doonori seemnerakkudega kunstliku viljastamise abil seotud perekonna lapsel on faktiliselt
kaks samasoolist vanemat aga seaduslikult on tal registreeritud ainult bioloogiline ema
Seega kasvab laps seaduse jaumlrgi uumlksikemaga ning tal on otildeigused ja kohustused ainult uumlhe
vanema suhtes
Kunstliku viljastamise meetodi puhul kus uumlhele naisele kantakse uumlle teise naise votildei partneri
munarakust loodud embruumlo loetakse laps samuti potildelvnevaks naisest kes on ta suumlnnitanud
(vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlo kaitse seaduse sect24-le)Vastavalt
perekonnaseaduse sect23 lg 1 on selline kunstlik viljastamine lubatud ainult siis kui naise
viljastamine muul viisil ei ole votildeimalik Sellise kunstliku viljastamise puhul oleks motildelemal
naisel votildeimalik olla lapsega geneetiliselt seotud kuid seaduse jaumlrgi sunnitakse jaumlllegi peale
olukord kus ainult uumlht naist loetakse lapsevanemaks Kui votilderrelda seda olukorda abielus
oleva heteroseksuaalse paariga siis on olukord jaumlrgmine ndash kui naist viljastatakse kunstlikult
tema abikaasa seemnerakkudega siis vastavalt sama seaduse sect17 lg 21
loetakse laps sellest
mehest potildelvnevaks ning motildelemad saavad lapse seaduslikuks vanemaks Nii samasooliste
naiste paari puhul kui ka erisoolise paari puhul votildetavad motildelemad isikud osa kunstliku
viljastamise protsessist ja motildelemad on geneetiliselt lapsega seotud kuid samasooliste naiste
paari puhul on seaduslik vanem ainult lapse suumlnnitatud naine Sellisel juhul tekib ebavotilderdne
kohtlemine
21
Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse39
sect24 lg 1 uumltleb et lapse arengu ja kasvu loomulikuks
keskkonnaks on perekond ning lastega perekonnad peavad saama riiklikku kaitset ja toetust
See taumlhendab et lapse jaoks on aumlaumlrmiselt oluline et tema kaks samasoolist kasvatajat ja tema
ise kuuluksid otildeiguslikult perekonna motildeiste alla Nii saaks ta oma otildeigusi ja kohustusi taumlielikult
rakendada sotildeltumata tema tegelike vanemate soost taumlpselt sama moodi kui laps kes elab
erisooliste faktiliste vanematega Praegune kohtlemine on ebavotilderdne votilderreldes lapsega kes
elab erinevast soost isikutest moodustatud perekonnas kus uumlks taumliskasvanutest on
bioloogiline vanem aga teine on vanema partner See on ka totildeendatud uuringutega40
Erinevast soost isikute kooslust ja nende last nimetatakse praeguse seaduse kohaselt
perekonnaks ja vanema partner on kasuvanem
Meessoost seksuaalvaumlhemustel ei ole votildeimalik kunstliku viljastamise teel last saada kuna
Eestis ei ole vastavalt Karistusseadustiku41
sect132 asendusemadus lubatud See taumlhendab et
samasoolised mehed ei sa uumlheskoos lapsi eostada See taumlhendab ebavotilderdset kohtlemist
votilderreldes samasooliste naiste paaridega
22 Votildeotilderaslapse lapsendamise abil seotud laps
221 Euroopa Inimotildeiguste Kohus
Euroopa Liidus on samasooliste paaride ja nende laste probleem lahendatud igas riigis
erinevalt Analuumluumlsin motildenda Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtuotsust mis on taumlitmiseks
kohustuslikud ka Eestis Kaasuse Frettegrave vs Prantsusmaa taotleja arvates rikuti tema otildeigust
austusele era- ja perekonnaelu vastu ehk siis rikuti inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse
konventsiooni artikkel 8 ja artikkel 14 mis keelavad diskrimineerimist Taotleja soovis uumlksi
last adopteerida ja taotles seda 1991 aasta oktoobris Esimesel intervjuul avaldas taotleja oma
homoseksuaalsuse ja vaumlitis et ta elab uumlksinda ilma partnerita Peale seda pakkus intervjueerija
39
Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50
40 Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 24-33
41 Karistusseadustik RT I 17042013 8
22
vaumllja lapsendamise protsessi lotildepetamise 1993 aastal jaumlttis Pariisi Sotsiaalfondi osakond
hageja taotluse rahuldamata Antud otsuse potildehjuseks oli see et Frette pakkus lapse jaoks
ebastabiilset ja potentsiaalselt last kahjustavat emarolli mudelit Potildehiline kuumlsimus oli selles et
kas uumlksik homoseksuaalne isa on votildeimeline last kasvatama votildei mitte Euroopa Inimotildeiguste
Kohus otsustas haumlaumlletustulemusega neli kolme vastu et rikkumist artikkel 14 koostoimes
artikkel 842
ei olnud Seega ei tohi Eestis takistada laste lapsendamist homoseksuaalsetele
isikutele
Peale Frettegrave vs Prantsusmaa kaasust esitas Ameerika Uumlhendriikide Psuumlhhoanaluumluumltiline
Assotsiatsioon avalduse et geid ja lesbid on nii uumlksikisikute kui paaridena votildeimelised
tegutsema ja last kasvatama lapse huvidest laumlhtudes Nad on votildeimelised taumlitma lapse tervist
kahjustamata kotildeiki kohustusi ja peaksid saama heteroseksuaalsete vanematega votilderdsed
otildeigused ning seda nii paaris kui ka uumlksikisikuna Eelpool toodud uuringute naumlited muudavad
kohtu arvamuse punktis 42 taumliesti otildeigustamatuks Lisaks sellele vaumlidab kohus punktis 42 et ei
ole piisavalt palju lapsi et adopteerimise notildeudlust rahuldada See on vaidlustatav arvamus43
ILGA-EUROPE-i kaasuse kommentaaride kokkuvotildettes totildei autor vaumllja arvamuse et nii kaua
kui Prantsusmaal on lubatud lapsendamine uumlksikutele heteroseksuaalsete isikutele ei luba
artikkel 8 ja artikkel 14 Prantsusmaa haldusorganitel ja kohtutel jaumltta geisid ja lesbisid
lapsendamise protsessist vaumllja nimetades potildehjuseks nende isikute seksuaalsaumlttumust 17
Jaumlrgmiseks vaatlen laumlhemalt kaasust EB vs Prantsusmaa 1998 aasta veebruaris esitas
taotleja Prantsusmaal taotluse lapse lapsendamiseks Lapsendamise menetluse kaumligus mainis
taotluse esitaja et ta on homoseksuaalne ja tal on samasooline partner R
Augustis 1998 andis taotlejat kuumlsitlenud psuumlhholoog hinnangu et talle ei peaks lapsendamist
lubama Potildehjusena totildei psuumlhholoog vaumllja asjaolu et taotleja hakkab last uumlksi kasvatama ning
see kahjustaks last kuna laps peaks naumlgema kindlat peremudelit kus on nii isa kui ka ema
42
EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v France 43
Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second
Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June
2005httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf (09102012)
23
Lisaks sellele vaumlitis psuumlhholoog et taotleja elab oma samasoolise partneriga aga ei soovi seda
kinnitada ja jaumltab partnerisse puutuvad kuumlsimused vastamata See votildeib samuti last kahjustada
kuna ta saab ainult emade eeskuju Psuumlhholoogi arvates ei olnud see otildeige
1998 aasta oktoobris esitas perenotildeukogu lapsendamise juhatuse esindaja arvamuse et
taotlejale ei peaks lapsendamist lubama Ta vaumlitis et vastavalt tema kogemusele on lapse
jaoks paremad perekonnad kus on nii ema kui ka isa ehk siis lapsendamiseks sobivad
erisoolised paarid
1998 novembris ei lubatud taotlejal lapsendamist jaumlrgnevatel potildehjustel taotleja ei ole
uumlksikemana votildeimeline naumlitama lapsele otildeiget peremudelit kus maumlngib olulist osa mehelik roll
ja taotleja partneri osavotildett lapse kasvatamisel ei ole kindlaks tehtud See votildeib samuti last
kahjustada
Halduskohus ei lubanud samuti taotlejale lapsendamist ning tugines seejuures
homoseksuaalsuse argumendile Nii rikkus ta inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse
konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga
Kohus taumlheldas taotleja elustiili mis ei ole lapse kasvatamiseks sobilik ning ei ole lapse
huvides ja votildeib teda kahjustada Lisaks sellele on kohaliku tsiviilseadustiku artikkel 343 jaumlrgi
lubatud lapsendamise taotlemine igauumlhele kes on vaumlhemalt 28 aastat vana Seega rikuti ka
kohalikku seadust mitte ainult konventsiooni
Prantsusmaa tugines kohtuotsusele Frettegrave vs Prantsusmaa kaasuses kus kohus ei rahuldanud
taotleja esitatud notildeuet Seekord otsustas kohus otsuse punktis 51 et eelnevas kaasuses rikuti
artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga44
Euroopa Inimotildeiguste Kohus otsustas haumlaumlltega kuumlmme
seitsme vastu et rikuti artikkel 14 koostoimes artikkel 8-ga45
44
EIKo 2201 2008 4354602 EB v France 45
Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France
httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886 22012008
24
Kaasustest votildeib vaumllja lugeda et homoseksuaalsed lapsevanemad ei saa kuidagi last kahjustada
ja homoseksuaalsus ei taumlhenda seda et sellises perekonnas kasvav laps ei saa otildeiget kasvatust
Homoseksuaalsed vanemad ei kaumlitu lapse huvisid silmas pidades halvemini kui
heteroseksuaalsed vanemad Laste adopteerimise puhul ei saa taotleja homoseksuaalsus
kuidagi motildejutada lapsendamise lubamist votildei mittelubamist Homoseksuaalse eluviisi toomine
potildehjuseks miks mitte adopteerida on keelatud ja rikub konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus
artikkel 8-ga
Neid kaasused on omavahel vaumlga sarnased Ferreteacute kaasuses otsustas kohus nelja haumlaumllega
kolme vastu et antud juhul ei olnud artikkel 8 koosmotildejus artikkel 14 rikkumist aga EB
kaasuses otsustas kohus kuumlmne haumlaumllega seitsme vastu et tegemist oli rikkumisega Euroopa
Inimotildeiguste Kohtu Kohtu president ja Prantsusmaa kohtunik Kohtunik Costa olid Ferreteacute
kaasuse puhul enamikus ja arvasid et rikkumist ei olnud aga EB kaasuses otsustasid nad
juba seda et taotleja otildeigused olid rikutud EB kaasuse puhul maumlrkas kohus ka seda et alates
Ferretteacute kaasuse jaumlrel on toimunud ilmselge otildeiguse areng samasoolistele isikutele
lapsendamise kuumlsimuses ja nuumluumldseks on see legaalne juba kuumlmnes Euroopa Liidu riigis Seda
votildeib ka totildelgendada nii et konventsiooni saumltted ei oma kindlat totildelgendust vaid seda peab
totildelgendama kaumlesoleva hetke otildeiguslikku olukorda arvestades46
Motildelema kaasuse puhul toimub
lapsendamine vallalise isiku poolt kuid EB kaasuse puhul oli taotlejal partner ja kuna
lapsendamine on antud olukorras vaid ainuisikuline ei oleks lapsel mingeid otildeigusi ega
kohustusi teda lapsendanud inimese partneri suhtes
222 Eesti
Eesti seadus ei keela seksuaalvaumlhemustele uumlksinda lapsendamist ent justiitsministeeriumil on
arvamus et samasoolistele partneritele lapsendamise lubamine on keeruline ja tihti peale
vaidlustatav teema kuna ministeeriumi arvates ei ole Eesti uumlhiskond kindel et samasoolistele
partneritele lapsendamine on lapse huvides ja ei kahjusta teda47
kuid laste otildeiguste kaitset
tagades ei tohi tugineda uumlhiskonna valmisolekule LGBT perekonnade tunnustamisel
46
European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw 47
Andra Olm (viide 12) lk 63
25
Perekonnaseaduse48
sect148 uumltleb et lapsendada votildeivad nii vallalised kui ka abielu sotildelminud
isikud Kuivotilderd LGBT inimesed ei saa oma vahel sotildelmida abielu ega oma suhteid muul moel
registreerida siis on nad otildeiguslikult vallalised isikud vaatamata sellele et nad faktiliselt
moodustavad perekonna Seega laieneb neile lapsendamise puhul perekonnaseaduse sect148 lg1
mis uumltleb et vallaline isik votildeib lapsendada ainult uumlksinda Samuti ei saa perekonnaseaduse
sect149 jaumlrgi teine partner sama last lapsendada sest lapsendamissuhete kestel ei saa muu isik
vaumllja arvatud lapsendaja abikaasa sama last lapsendada Kui vaadata siinkohal lapse otildeigusi
lapsendaja partneri suhtes siis ei ole lapsel oma vanema partneri suhtes vastavalt
perekonnaseaduse sect161 mingeid otildeigusi ega kohustusi sest lapse hooldamisotildeigus laieneb vaid
sellisel juhul kui abikaasad lapsendavad uumlhiselt votildei lapsendatakse abikaasa laps Muudel
juhtudel kuulub hooldamise otildeigus ainult lapsendajale ainuisikuliselt
Samasoolised partnerid kuuluvad selle seaduse taumlhenduses muude juhtumite hulka Seega ndash
elades kahe samasoolise vanemaga peres kus kumbki ei ole bioloogiline vanem on lapsel
otildeigused ja kohustused ainult uumlhe vanema vastu Naumliteks kui uumlhel partneril on bioloogiline votildei
lapsendatud laps olemas ja teine partner soovib omalt poolt perekonnavaumlliselt teist last
lapsendada siis lapsendamise protsessi kaumligus ei arvestata perekonnaseaduse sect147 lg 2-ga
mis uumltleb et lapsendamine ei ole lubatud kui lapsendaja lapsed on selle vastu votildei kui
lapsendaja lapsed kahjustavad mingil maumlaumlral lapsendatava huve Kuna lapsendatav saabub
perekonda kus on olemas teised lapsed tuleks kindlasti arvestada nende huvidega ja
veenduda et nad ei kahjusta lapsendatavat aga sellisel juhul toimub lapsendamine
seadusjaumlrgselt vallalise isiku poolt See ei ole paraku piisav lapse huvidega arvestamine
Samuti tekib lapsendamise puhul vanusepiiranguga seotud ebavotilderdne kohtlemine
Perekonnaseaduse sect150 lg 1 uumltleb et lapsendada votildeib vaumlhemalt 25-aastane piiramata
teovotildeimega isik kuid lg 2 uumltleb et kohus votildeib erandjuhtudel lubada lapsendamist ka
vaumlhemalt 18-aastasele juhul kui ta lapsendab oma abikaasa lapse Samasooliste paaride jaoks
see jaumlllegi ei kehti kuivotilderd neil ei ole votildeimalik omavahel abielluda See on oluline piirang
mis votildeib tingida olukorra kus uumlks partner kes on lapse seaduslik vanem sureb ja tema
48
Perekonnaseadus RT I 27062012 12
26
partner kes on last kasvatanud on alla 25-aastane ning seega ei ole tal seaduse jaumlrgi votildeimalik
surnud partneri last lapsendada Nii tekib lapse lastekodusse sattumise oht ning see ei pruugi
olla lapse huvidega kooskotildelas Lapse jaoks on tema bioloogilise vanema partner tegelik
vanem ning perekonnaliige kuid tekib olukord kus laps eemaldatakse tema ellu jaumlaumlnud
faktilisest vanemast Abielus paari puhul seda probleemi ei teki kuna sellisel juhul on lapse
bioloogilise vanema partner lapse seaduslik kasuvanem isegi kui ta pole last lapsendanud
vastavalt perekonnaseadusele Ning bioloogilise vanema surma puhul ei eemaldata last
kasuvanemast ning olles alla 25-aastane kasuvanem saab erandolukorras lapsendada ka
surnud abikaasa last
Seega tuginenes Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikale tuleb Eestis luua laste ning
samasoolistest isikutest moodustatud perekondade ja nende laste kaitse ning tagada laste
parimate huvide arvestamine vastavalt laste otildeigustele Inimotildeiguste konventsiooni antud otildeigus
perekonnakaitsele rakendub samuti laste suhtes
23 Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud laps
Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapse otildeiguslik seis on erinev ja mingil maumlaumlral
raskem kui eelnevatel juhtudel Siin votildeib naumlha kolme erinevat teed Uumlks stsenaarium on
selline et lapsel on kaks seaduslikku vanemat kes on lahus kusjuures motildelemad on
bioloogilised vanemad ning uumlhel vanemal on samasooline partner ja laps elab nendega koos
Teise variandi puhul on lapsel kaks bioloogilist vanemat kes on lahus Uumlhel vanemal
puuduvad votildei on aumlra votildeetud vanemaotildeigused ning laps elab oma seadusliku bioloogilise
vanemaga ja vanema partneriga Kolmanda votildeimaluse puhul elab samasoolistest isikutest
moodustatud perekonnas vaumlhemalt kaks last igal lapsel on erinevad bioloogilised vanemad
Tegelikkuses elavad lapsed koos uumlhe bioloogilise vanemaga ja vanema partneriga Lapsed ei
ole omavahel veresugulased
231 Eesti
27
Analuumluumlsin kaumlesolevas peatuumlkis eelkotildeige olukorda kus lapsel on kaks seaduslikku bioloogilist
vanemat vanemad on lahus ja laps elab uumlhe seadusliku vanemaga ja tema partneriga See
taumlhendab et lapsel on faktiliselt kolm isikut kes tema eest hoolt kannavad ja tema elust osa
votildetavad Lapsel on otildeiguslik side ainult kahe bioloogilise vanemaga ning vanema partneril kes
elab lapsega koos ja kasvatab last puudub otildeiguslik side lapsega Kui votilderrelda seda olukorda
heteroseksuaalse perekonnaga siis sellisel juhul on uuel partneril votildeimalus partneri last
lapsendada juhul kui teine lapsevanem annab notildeusoleku ja kui nad on abielus vastavalt
perekonnaseaduse sect152 lg1 Selle kohaselt katkeb lapsel otildeiguslik side uumlhe bioloogilise
vanemaga ja tekib see vanema partneriga Homoseksuaalsetel isikutel puudub selline
votildeimalus kuna partneri last saab lapsendada ainult abiellunud votildeotilderasvanem
Otildeiguslik side vanema partneriga puudub ka juhtumi puhul kus lapsel on ainult uumlks seaduslik
vanem ja teiselt bioloogiliselt vanemalt on vanemlikud otildeigused aumlra votildeetud votildei siis ei ole teine
bioloogiline vanem kindlaks tehtud Samas on heteroseksuaalsetel paaridel votildeimalik luua
otildeiguslikud suhteid lapse ja partneri vahel Abielu sotildelmides tekib vastavalt perekonnaseaduse
sect148 lg2 p2 partneril otildeigus lapsendada partneri laps varasematest suhetest Faktiliselt elab
laps kahe samasoolise vanemaga aga otildeiguslikult suhted on tal ainult uumlhe bioloogilise
vanemaga
Kolmas stsenaarium on nimetatutest kotildeige keerulisem Faktiliselt on lapsel kaks samasoolist
vanemat kellest otildeiguslik side on ainult bioloogilisega Samuti on lapsel kasuotildede votildei
kasuvend kelle bioloogiline vanem on tema bioloogilise vanema partner Sellises olukorras
puudub lapsel otildeiguslik suhe teise peres elava lapsega Sellelt pinnalt votildeib tekkida erinev
kohtlemine votilderreldes heteroseksuaalse perega kus partnerid saavad omavahel abielluda ja
lapsi lapsendada ning kus sellisel juhul on kotildeikidel peres kasvavatel lastel ja neid kasvatavatel
taumliskasvanutel omavaheline otildeiguslik side Ebavotilderdne kohtlemine tekib sellisel juhul punktis
mis puudutab laste omavahelist abiellumist (selle lubamist) Perekonnaseaduse sect 3 uumltleb et
isikud kelle sugulussuhe potildehineb lapsendamisel ei votildei omavahel abielluda Kaumlesoleva
seaduse sect 2 lotildeikes 1 nimetatud sugulussuhe potildehineb lapsendamisel antud juhul kaumlsitlen sect2
lg1 p2 venna ja otildee suhteid Heteroseksuaalse perekonna puhul tekib lastel lapsendamise
tagajaumlrjel otildeiguslik otildee ja venna suhe ehk siis neil ei ole lubatud omavahel abielluda kuid
28
samasoolistest isikutest moodustatud perekonna puhul saavad partnerite lapsed omavahel
hiljem abielu sotildelmida kuna nad ei ole otildeiguslikult uumlksteisega seotud Samuti tekib probleem
erinevate toetuste saamises kuna sellist kooslust ei nimetata seaduslikult perekonnaks
Hea naumlide on eelpool vaumllja toodud Viimsi kaasus Selle puhul oli uumlheks osapooleks
samasoolistest isikutest kooslus ning kaasatud oli kolm last kes kotildeik ei olnud omavahel
otildeiguslikult seotud Osapool taotles Viimsi vallavalitsuselt laste lasteaia- ja koolitoidu ning
sotildeiduotildeiguse tasuta saamist Viimsi vallavalitsuse 12062009 korraldusega nr 373 jaumleti
kaebaja taotlused rahuldamata kuid Viimsi vallavolikogu maumlaumlrus nr 16 ei sisalda perekonna
totildelgendust ega kitsendavat saumltet mis taumlpsustaks mis soost peavad olema vanemad ja mis
otildeiguslik side vanemate ja laste vahel eksisteerib49
Samuti tekib probleem miks uumlhes
leibkonnas elavad faktilised otildede ja vend ei ole lapsega seaduslikult seotud ning ei kuulu lapse
perekonda Hetkel ei ole Eesti seadustes perekonna motildeiste defineeritud See taumlhendab et
samasoolises perekonnas elav laps ja tema bioloogilise vanema partneri lapsed ei ole
omavahel otildede ja vend kuid abiellunud erisoolise paari puhul oleks
232 Euroopa Liit ja Inimotildeiguste Kohus
Euroopa Inimotildeiguste Kohus tegi kohtuotsusega X ja teised vs Austria suure sammu laste
otildeiguste ja nende samasooliste vanemate probleemi lahendamisel ja naumlitas nii kaasaegseid
seisukohti Kaasuse taotlejateks olid kaks naissoost isikut kelle peres oli laps ning uumlks
taotleja soovis lapsendada partneri bioloogilist last Laps oli suumlndinud vaumlljaspool abielu ja
ainult lapse bioloogilisel emal oli lapse hooldusotildeigus Selle juhtumi puhul oli lapsel ka
bioloogiline isa kes maksis regulaarselt lapse elatist ning keeldus lapse ema partnerile
adopteerimisotildeiguse andmisest
Austria seaduste jaumlrgi kaotaks lapse ema partneri lapse adopteerimise puhul otildeigused lapse
suhtes kuid isa otildeigused oleksid tagatud Seega ei olnud lapsendamine Austria seisukohast
votildeimalik Taotlejad soovisid oma faktilise pere otildeiguslikku tunnustamist ning lapse
bioloogilise ema partneri tunnistamist lapse vanemana lapse bioloogilise isa asemel Austria
49
Inimotildeigused Eestis (viide 8) lk 141-143
29
seaduste jaumlrgi oli votildeimalik partneri last lapsendada nii abiellunud paaridele kui ka
mitteabiellunud heteroseksuaalsetele paaridele kes elavad stabiilses suhtes Kohus toob
punktis 95 selgelt vaumllja et samasooliste isikute stabiilne kooselu kuulub perekonna motildeiste
alla taumlpselt samamoodi nagu stabiilne erisooliste isikute kooselu Samuti leiab kohus et laps
kes elab oma bioloogilise vanema ja tema partneriga kes motildelemad kannavad tema eest hoolt
kuulub ka perekonda ja kotildeik kolm isikut peavad olema kaitstud artikkel 8 taumlhenduses ning
kuuluvad uumlheskoos perekonna motildeiste alla Sellist kooslust ei tohi diskrimineerida votilderreldes
erisooliste isikutest moodustatud perekonnaga ning antud kaasuse puhul on tegemist artikkel
14 koosmotildejus artikkel 8-ga rikkumisega
Antud kaasuse puhul leidis kohus et taotlejad sealhulgas uumlhe taotleja laps elasid kooselus
mis on vaumlga sarnane kooseluga mida elavad abiellunud heteroseksuaalsed isikud kus uumlks
abikaasa soovib lapsendada teise abikaasa last Vahe on selles et samasooline paar ei votildei
abielluda ja saab vaid omavahelised suhted registreerida Selline registreerimine ei anna
votildeimalust partneri last lapsendada kuna Austria seadustega pole lubatud lapsendamine
registreeritud partneritele Taotlejad ei olnud registreeritud see andis neile votildeimaluse partneri
last lapsendada kuna Austria seadusandlus lubab stabiilses registreerimata kooselus elavatel
heteroseksuaalsetel paaridel partneri lapse adopteerida Kohus leidis et antud kaasuse puhul
ei olnud artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumist mis kaumlsitleb abiellunud
heteroseksuaalsete isikutega kus uumlks abikaasa tahab lapsendada teise abikaasa bioloogilist
last vaid oli artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumine votilderreldes heteroseksuaalsete
faktiliste kooslustega kus uumlks partner tahab lapsendad teise partneri last
Otsuse poolt olnud kohtunikud leidsid et konventsioon ei kohusta liikmesriike andma otildeigust
mitteabiellunud paaridele partneri lapse lapsendamiseks Kuid kui selline otildeigus on olemas
siis ei ole samasooliste paaride diskrimineeriv kohtlemine lubatud Erinev kohtlemine ei ole
potildehjendatud kuna see ei ole lapse otildeiguste kaitseks vajalik Kohus ei votildetnud vastu ka Austria
vastuvaumlidet et selles kuumlsimuses puudub Euroopas uumlhine arvamus ning seetotildettu tuleks
kuumlsimuse lahendamine jaumltta riigi paumldevusse50
50
EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria
30
3 LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes erinevast
soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega
Laste ja nende perede otildeiguslikus kaitses on kaks erinevad teed Iga riik aktsepteerib igal juhul
seda et igal lapsel on kaks bioloogilist vanemat ehk siis mees ja naine kes on lapse eostanud
bioloogilisel teel votildei kunstliku viljastamise abil Sotildeltumata vanemate votildei lapse tahtest
eksisteerib kaks erinevast soost isikut kellel peaks igal juhul olema lapse suhtes teatavad
otildeigused ning lapsel peaksid olema otildeigused oma vanemate suhtes Teisalt peab kaitsma lapse
otildeigusi ka tema faktilises perekonnas see taumlhendab perekonnas kus laps pikaajaliselt elab
Sellisel juhul peavad motildelemal faktilisel vanemal olema lapse igapaumlevase uumllalpidamise osas
otildeigused ja kohustused51
Tuginedes uumllaltoodud faktidele votildeib vaumlita et lapse huvisid
arvestades on oluline kaitsta lapse otildeigusi tema tegelikus perekonnas sest just faktilised
vanemad votildetavad lapse elust kotildeige enam osa ning kannavad lapse uumlle igapaumlevaselt hoolt ning
see ei sotildeltu neid omavahel siduvatest bioloogilistest sidemetest
Kotildeik eelpool toodu totildeendab et homoseksuaalsetes suhetes elava lapse vanema partneril ja
lapsel ei eksisteeri omavahelisi otildeiguslikke suhteid ja puudub ka votildeimalus neid suhteid luua
kuna partner ei saa lapsendada teise partneri last Tekib olukord kus lapse otildeigused oma
seadusliku vanema partneri suhtes puuduvad ning selline olukord ei taga lapsele piisavat
kaitset
Nii samasooliste isikute kui ka erisooliste isikute kooselu kuhu on kaasatud lapsed peavad
olema eraldi reguleeritud
Miks ei saa laps olla samamoodi kaitstud nagu abielus paari laps52
See on otildeiguslik probleem
mis on jaumlaumlnud Eestis seni lahenduseta Vastavalt UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsioonile on
kotildeik lapsed votilderdsed sotildeltumata soost ja rahvusest sotildeltumata sellest kas nad elavad motildelema
51
Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 14-15 52
Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia
Antwerp-Oxford 2005 lk 291
31
vanemaga uumlksikvanemaga kas nad on suumlndinud registreeritud abielus votildei mitte53
Konventsioon kaumlsitleb last otildeigussubjektina ja taumlheldab et laps on ise oma otildeiguste teostaja54
Konventsioon kehtestab ka lapse ja riigi omavahelise suhte See taumlhendab et riigil ega
vanemal pole lapse uumlle omanikuotildeigust last vaadeldakse indiviidina kellel on omad
inimotildeigused mis on taumlpselt samasugused kui igal taumliskasvanul Samuti annab konventsioon
motildeista et votildeib tekkida konflikt lapse huvide ja vanemate votildei uumlhiskonna huvide vahel
Sellised konfliktid peab lahendama laste huvidega arvestades neid esile totildestes Laste huvid
defineeritakse tulenevalt konventsioonist mille jaumlrgi on olulised naumliteks otildeigus haridusele
otildeigus perekonnaelule ning otildeigus olla kuulatud ja austatud indiviidina55
Vastavalt
konventsiooni artikkel 18-le on vanematel esimene vastutus laste kasvatamise ja arengu eest
ehk siis vanemad on laste otildeiguste tagajad kasvatajad kaitsjad ja hoolitsejad
Konventsiooni keelekasutusest tuleneb see et termin bdquovanemldquo votildeib ka viidata paljudele
erinevatele peremudelitele mis kaasaegses maailmas eksisteerivad Naumliteks votildeib tuua
konventsiooni artikkel 5-e mis viitab laiendatud perekonna taumlhendusele UumlRO Lapse Otildeiguste
Konventsioon toob vaumllja ka perekonna taumlhtsuse Nimetatakse lapse otildeigust perekonnale see
taumlhendab uumlldiselt otildeigust vanematele ja otildeigust olla perekonnaliige See iseloomustab ka tervet
konventsiooni56
Laps ei saa tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest partneritest
koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes UumlRO Lapse Otildeiguste
Konventsiooni artiklis 2 p1 on saumltestatud et osalisriigid peavad tagama nende jurisdiktsiooni
all olevatele lastele kotildeik konventsioonis saumltestatud otildeigused ja kohustused sotildeltumata lapse ja
tema vanema votildei seadusliku hooldaja rassist soost keelest usust votildei muudest tingimustest
53
Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61
(18012013) 54
Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012
httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused
55 Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and What it
Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10 httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019
(06052013)
56 Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine praktikas
Lastekaitse Liit 2005 lk 71-74
32
Jaumlrelikult on erisoolisest perekonnast lapse ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes samasoolises
perekonnas kasvava lapsega konventsiooni taumlhenduses lubamatu ja sobimatu57
Samuti annab konventsiooni artikkel 2 p2 riigile positiivse otildeiguse votildetta kasutusele sobilikud
meetmed laste votilderdsete otildeiguste tagamiseks Kui raumlaumlgitakse homoseksuaalsetele paaridele
uumlheskoos laste kasvatamise otildeiguse andmisest siis mainitakse sageli laste huvidega
arvestamist Siin votildeib tuua naumliteks Gas ja Dubois vs Prantsusmaa kaasuse jt Selles
valdkonnas on naumlha ilmselget arengut esimesed Euroopa riigid mis lubasid samasoolisel
inimesel partneri lapse adopteerida olid Taani (1999) Island (2000) Norra (2001) ja Rootsi
(2003) Nendes riikides on otildeiguslikud reformid toimunud aastatel 1993-2003 Alates 2009
aastast on Soomes lubatud samasoolisel isikul oma partneri last adopteerida Eeliseks on kui
partnerid elavad registreeritud kooselus ja mittebioloogiline vanem on lapse sotsiaalne vanem
ehk tegelik vanem Nendes riikides saab samasooliste vanemate peres elav laps peale
lapsendamist taumlieliku sotsiaal- otildeigus- ja majandusliku kaitse ja samuti tagab see lapse otildeiguse
motildelemale seaduslikule ja sotsiaalsele vanemale Selline otildeiguslik areng naumlitab ka seda et
vanemate seksuaalne saumlttumus votildei sugu ei ole lapse huvide arvestamisel taumlhtis
Areng nendes riikides naumlitab ka seda et perekond koosneb lapsest ja kahest taumliskasvanud
isikust (sotildeltumata soost) Lapsel kes elab sellises perekonnas tekib otildeigus kahele seaduslikule
vanemale ja see annab talle votilderdse kaitse votilderreldes lapsega kes elab heteroseksuaalses peres
Selline areng naumlitab meile mis on kaasaaegne perekond58
See kotildeik taumlhendab et lapsel kes kasvab samasoolises perekonnas peavad olema
samasugused otildeigused nagu ta kasvaks erisooliste vanemate perekonnas kus partnerid kas on
votildei ei ole abielus Lapsel on otildeigus perekonna- ja eraelu kaitsmisele Euroopa Inimotildeiguste
Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ja samuti on tal otildeigus olla mitte diskrimineeritud
vastavalt sama konventsiooni artikkel 14-le Paraku naumleme erinevat suhtumist votilderreldes
lapsega kes elab perekonnas kus vanemad on heteroseksuaalsed Lapsel on vaja otildeigust
57
Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 29 58
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in Europe
National Cross-Border and European Perspectives 2012 lk 102-103120-122
33
perekonna kaitsele ja votildeimalust seadustada oma suhted mitte ainult bioloogilise vanemaga
vaid ka bioloogilise vanema partneriga Kui bioloogiline vanem ja partner on
heteroseksuaalsetes suhetes saab laps motildelema poole notildeusolekuga tagada enda otildeiguse olla
lapsendatud ja luua perekond Kui bioloogiline vanem ja tema partner on homoseksuaalsetes
suhetes siis isegi juhul kui motildelemad pooled on notildeus ei saa laps kasutada oma otildeigust olla
lapsendatud ja luua perekonda kui see ei ole vastuolus tema huvidega Riik arvestab lapse
huve eelkotildeige lapsendamisele lubatavuse kuumlsimuses
Selleks et aru saada partneri otildeigustest lapse suhtes peab enne defineerima kes on partner
lapse jaoks seaduse motildettes Perekonnaseadus annab meile kolm erinevat suhet lapse vanem
votildeotilderasvanem ehk lapse vanemaga abiellunud isik ning kasuvanem ehk isik kes ei ole
vanem ega votildeotilderasvanem vaid isik kes tegelikult last kasvatab Teda votildeib nimetada ka
faktiliseks vanemaks59
Sellest tuleneb et partner on kasuvanem Perekonnaseadust vaadeldes
votildeib oumlelda et kasuvanemal on kasulapse suhtes minimaalsed otildeigused samuti on lapse
otildeigused kasuvanema suhtes minimaalsed ja mitte taumlielikud
Ka Eesti Lastevanemate Liit on seisukohal et laste otildeigused ei ole piisavalt kaitstud seetotildettu
soovivad nad laste otildeiguste tugevdamist olukorras kus uumlks vanematest ei ole bioloogiline
vanem60
Samasooliste paaride puhul on partner faktiline vanem Lastekaitse Liidu president
Loone Ots on seisukohal et laps peab olema turvatud ja kaitstud nagu seda notildeuab Lastekaitse
Konventsioon Samuti arvab ta et samasooliste kooselu seadustamine on tervitatav samm
votilderdotildeiguslikkuse uumlhiskonda Laps satub vaumlgivalla ja hooletuse ohvriks nii samasoolises kui
erisoolises perekonnas seega peaksid tema otildeigused olema votildeimalikult efektiivselt kaitstud
motildelemal juhtumil Uumlhe votildeimaliku seisukoha jaumlrgi peaks samasoolistele peredele andma
lapsendamisotildeiguse erandjuhul see peab olema selgelt lapse huvides ning iga juhtumi puhul
arvestatakse konkreetseid asjaolusid ja teatud vanusest ka lapse notildeusolekut See aitaks vaumlltida
lapse lastekodusse sattumist laps peaks kasvama peres mitte uumlkskotildeik kui haumlsti varustatud
59
Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Edgar Salumaa Juridika
httpwwwjuridicaeejuridica_etphpdocument=etarticles1995123599PRNprvphp 60
Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest lk 3
httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise+koosel
uga+seotud+ettepanekutestpdf (18012013)
34
lastekodus Lastekaitse Liit on seisukohal et laps peab olema kaitstud ja Eesti laps peab
olema otildennelik vaatamata lapse kasvatajate soost61
Naumliteks votildeib tuua EIOtildeK kohtuotsuse Gas
ja Dubois v Prantsusmaa mille puhul kohtuniku eriarvamusel on samasoolises perekonnas
kasvatatav laps erinevas olukorras votilderreldes erisooliste taumliskasvanutega uumlhes peres kasvava
lapsega62
Eesti Potildehiseadus saumltestab ja tunnustab perekonna kaitset ja samuti peetakse potildehiseaduse jaumlrgi
oluliseks laste kasvatamist ning vanematele antakse mitte ainult luba vaid ka kohustus oma
lapsi kasvatada Mainitakse ka riigi kohustust perekonda laste kasvatamisel abistada Riigi
kohustuseks on luua lapsevanematele votildeimalused oma laste kasvatamiseks ja tagada laste
potildehivajadused63
Laps on homoseksuaalses peres kasvades erinevas olukorras votilderreldes heteroseksuaalses
peres kasvava lapsega Viimasel juhul on motildelemal vanemal otildeigus taotleda erinevaid
perekonna- ja laste kasvatamistoetusi kuna motildelemad vanemad votildeivad seadusjaumlrgselt end
lapsevanemana registreerida (bioloogiline vanem lapsendamine) Samasooliste partnerite
puhul on toetuste saamine raskendatud votildei ei ole uumlldse votildeimalik naumliteks votildeib tuua Viimsi
kaasuse probleemi Nii ei saa laps kes kasvab peres kahe samasoolise vanemaga vanemate
kaudu samalaadset riigipoolset toetust Kaasuses X Y ja Z vs Suurbritannia toob Inimotildeiguste
Kohus selgelt vaumllja et inimotildeiguste konventsioon votildeib olla totildelgendatud erinevalt ja perekonna
kaitse laieneb mitte ainult abiellunud paaridele vaid ka de facto peredele
Alati peab arvesse votildetma mitut erinevat faktorit kui kaua kaks taumliskasvanud isikut (sotildeltumata
soost) koos elanud on kas isikud elavad uumlhes leibkonnas kas nad soovivad votildei ei soovi lapsi
koos kasvatada64
Arvatakse et perekonna autentne tunnus on uumlhine laste kasvatamise otildeigus
61
Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012 httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed ( 21012012)
62 Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa 23032012
httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420 (22012013) 63
Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad sotsiaaltoetused ja ndash
teenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007 lk 29 64
Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in International
and Comparative Law Kluwer Law International 2002 lk 261
35
Seega peab uumlhine laste kasvatamisotildeigus olema identselt kaumlttesaadav nii heteroseksuaalsetele
kui ka samasoolistele paaridele Kui erisoolistel paaridel on otildeigus lapsi uumlhiselt kasvatada ilma
registreerimiseta siis peab selline otildeigus olema tagatud ka samasoolistele partneritele65
Eestis puudub spetsialiseerunud organ mis teostaks jaumlrelvalvet laste otildeiguste tagamise uumlle
Seda funktsiooni teostavad erinevad organid koostoumloumls Nendeks kohalik omavalitsus
maavalitsus otildeiguskantsler ja teised66
Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas nr 6-
81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute puumlsiv kooselu kuulub
perekonnapotildehiotildeiguse kaitse alla aga Eestis ei ole selline kooselu reguleeritud ja seetotildettu tuleb
luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Samuti puudub lapsendamist ja
hooldusotildeigust puudutav regulatsioon mis tagaks laste huvide arvestamise samasooliste
paaride puhul Partneril puudub lapsendamise votildeimalus ja see annab hooldusotildeiguse ainult
uumlhele vanemale kuid partnerid elavad koos lapsega ja motildelemad peaksid lapse eest vastutama
ja tema eest kandma hoolt Selline olukord votildeib tuua probleeme lapse hooldamisotildeiguse
teostamisel uumlhe partneri surma korral votildei juhul kui seaduslik lapsevanem ei saa mingil
potildehjusel pikemaajaliselt hooldusotildeigust teostada Samuti pole tagatud partneri otildeigus last edasi
kasvatada kui seaduslik vanem sureb
Probleem on ka uumluumlrisuhetes Votildelaotildeigusseaduse sect289 saumltestab et eluruumi uumluumlrnikul on otildeigus
uumluumlriruumides majutada oma abikaasat alaealisi lapsi ja toumloumlvotildeimetuid vanemaid ilma
uumluumlrileandja notildeusolekuta67
Juhul kui uumluumlrilevotildetja on lapse vanema partner siis ei saa
uumluumlrileandja notildeusolekuta eluruumis majutada last ega tema seaduslikku vanemat Sellega
satub laps ebasoodsasse olukorda votilderreldes lapsega kes elab perekonnas kus motildelemad
partnerid on tema seaduslikud vanemad Lapse eluruumides viibimine sotildeltub uumluumlrileandja
tahtest
65
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs (viide 58) lk 92 66
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava
2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20per
ede20arengukava202012-2020pdf (16022013) 67
Otildeiguskantsler ( viide 3) lk 1 5
36
Laste staatus samasoolistes paarides on laumlbi aegade olnud nagu Pandora laegas Alati on olnud
arusaadav aktsepteeritud ja isegi notildeutud et lapsel peab olema kaks vanemat aga nuumluumldseks on
see arenenud selles suunas et lapsel votildeib olla kaks ema kaks isa votildei isegi kolm vanemat
2007 aastal andis Ontario Kohus oma otsuses AA vs BB ONCA 268
selles kuumlsimuses uue
arengu Selle kaasuse puhul vaumlrbasid kaks homoseksuaalset stabiilses suhtes elavat naist oma
meessoost sotildebra lapse bioloogiliseks eostamiseks Lapse suumlndides olid tema seaduslikeks
vanemateks bioloogiline ema ja bioloogiline isa Bioloogilise ema samasooline partner oli
sellises situatsioonis lapse faktiline vanem taumlitis lapse teise ema rolli ja kandis suurt osa lapse
kasvatamises Kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngisid lapse elus vaumlga olulist rolli ja kandsid lapse
eest hoolt Lapse bioloogilise ema samasooline partner leidis et tal peaksid olema lapse
suhtes samuti seaduslikud otildeigused ja kohustused ning ta poumloumlrdus kohtusse nende otildeiguste ja
kohustuste saamiseks Kohus leidis et kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngivad lapse elus vaumlga suurt
rolli ja lapse otildeiguste tagamise seisukohalt on oluline et kotildeik kolm oleksid tema seaduslikud
vanemad
Kohus arvestas lapse huvidega ning see on selle kaasuse puhul kotildeige olulisem Kohus
otsustas et kotildeik kolm taumliskasvanut peavad olema seaduslike vanematena registreeritud ning
seelaumlbi sai laps kolm seaduslikku vanemat Nimetatud kaasus totildei samasooliste vanemate ja
sellistes peredes elavate laste probleemide osas taumliesti uue arengu Selliseid arenguid jaumllgides
votildeib oletada et ka teised riigid votildetavad Orlando kaasuse arvesse ja hakkavad seda jaumlrgima
Perekonna ja vanema staatuse kontseptsioon on viimase aja jooksul teinud laumlbi suured
muutused ja arengud avardanud piire ja haumlgustanud nende motildeistete traditsioonilist taumlhendust
Niisiis votildeib oletada et laumlhitulevikus toimuvad seadusandluses muudatused mille kohaselt ei
arvestata vanema staatuse saamisel enam vanemate seksuaalse saumlttumuse ja arvuga Selle
asemel votildeetakse arvesse eelkotildeige lapse huvid Selline olukord peaks viima selleni et tagatud
on taumlielik votilderdsus ja vaumllistatud diskrimineerimine Seda propageerib praegusel ajal Euroopa
Inimotildeiguste Konventsiooni artikkel 14
68
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and ROSENBERG
JJA AA v BB 2007 ONCA 2 httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
37
Tihtipeale sotildeltub lapse otildeiguslik staatus perekonnas sellest milline on temaga koos elavate
taumliskasvnanute suhte otildeiguslik staatus ndash sellest kas tegemist on abielu votildei registreeritud
kooseluga On oluline ka maumlrgata et vaumlga paljud riigid on laste kaitse tagamise eesmaumlrgil
avanud samasooliste paaride jaoks votildeimaluse oma suhteid registreerida Selle kaudu on neil
votildeimalus lapsi uumlheskoos lapsendada votildei siis on uumlhel partneril votildeimalik lapsendada partneri
laps Naumliteks Rootsis saavad lapsendamise puhul sarnase otildeigusliku staatuse nii paarid kes on
oma suhted kooseluna registreerinud kui ka abielus olevad erisoolised paarid
Norra ja Sakasamaa lubavad neil paumlevil registreeritud kooselus elavatel samasoolistel isikutel
lapsendada oma partneri lapse Siin tuleb aga silmas pidada et tegemist on siseriiklike
seadustega mis ei garanteeri nende rahvusvahelist tunnustamist Perekonna seisukohalt
taumlhendab see seda et nii lastel kui tema vanematel votildeivad tekkida otildeiguslikud probleemid
vaumlljaspool riiki juhul kui teises riigis ei kehti sarnased seadused69
Euroopa Liidu otildeigus
perekonnaotildeiguse valdkonnas notildeuab uumlhtlustamist ja liigub kiirelt sinnapoole Kindlasti on
vajalik demokraatlik ja selge lahendus mis hakkaks potildehinema Euroopa Inimotildeiguste
Konventsioonil
69
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family Law
Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008 lk 101-110
38
Kokkuvotildete
Uurimistoumlouml kaumligus olen jotildeudnud jaumlreldusele et kuigi Eestis ei ole perekonna motildeiste
defineeritud on selle motildeiste seadusaktidesse sisse viimine aumlaumlrmiselt oluline nii erisooliste kui
ka samasooliste paariride ja nendega koos elavate laste perekonnakaitse otildeiguse tagamiseks
Viimsi kaasus on vaumlga hea naumlide Eesti seadusandlusest Tuginedes Euroopa Liidu otildeigusele ja
Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtukaasustele olen jotildeudnud jaumlreldusele et teatud juhtudel
peavad nii erisooliste kui ka samasooliste paaride pered koos lastega votildei ilma kuuluma
perekonna kaitse alla Samuti peab registreerimata kooselus paari peres elav laps kuuluma
oma tegelike vanematega uumlhte perekonda ning olema kaitstud perekonna motildeiste taumlhenduses
taumlpselt samamoodi kui laps kes elab registreeritud kooselu sotildelminud faktiliste vanematega
Igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja diskrimineerimine mis potildehineb isikute
sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud Euroopa Liidu liikmesriigid ei tohi perekonna ja
uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise potildehjuseks nimetada Euroopa
Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta
perekonnaeluna millel on riiklik kaitse
Teine peatuumlkk naumlitas et hetkel votildeivad lapsel tekkida perekonnaliikmetega erinevad otildeiguslikud
suhed Perekonnaliige ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem seega on tema otildeigused lapse
suhtes ja lapse otildeigused faktilise vanema vastu piiritletud Faktiliste vanematega kes ei ole
oma suhteid registreerinud koos elav laps on ebavotilderdses olukorras votilderreldes lapsega kes elab
faktiliste vanematega kes on oma suhteid registreerinud Nii tekib lapse lastekodusse
sattumise oht naumliteks bioloogilise vanema surma puhul kui teisel faktilisel vanemal
puuduvad lapse uumlle vanemlikud otildeigused Selline kohtlemine ei pruugi olla lapse huvidega
kooskotildelas Abielus paari puhul seda probleemi ei teki
Kolmandas peatuumlkis kaumlsitlesin LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdset kohtlemist
votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega Toumloumlst tuleb
selgelt vaumllja et ebavotilderdsel kohtlemisel ei ole otildeigustust ja see ei ole kooskotildelas lapse huvidega
Lapsel on otildeigus kahele vanemale ning oma tegelike vanemate tunnustamisele sotildeltumata
tegelike kasvatajate soost Laps peab igal juhul olema kaitstud sotildeltumata sellest kas tema
39
faktilised vanemad on oma suhted registreerinud votildei mitte kuna laps ei saa seda kuidagi
motildejutada Samasooliste paaride puhul on laps ebavotilderdses olukorras votilderreldes erisooliste
faktiliste vanematega elava lapsega LGBT peredes elavate laste kaitse on puudulik ja notildeuab
taumliustamist sotildeltumata siseriigi uumlhiskonna valmisolekust ning eelkotildeige tuleb seda kuumlsimust
lahendades tugineda lapse huvidele
40
Summary
Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family
has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost
importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex
couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good
example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of
the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex
and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection
Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their
real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same
way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any
avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is
prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of
the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court
of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state
The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family
members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of
the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent
are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship
is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered
their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the
death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to
the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no
significance in the case of a married couple
In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent
families compared to children living in families formed by persons of different sexes The
thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests
Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition
41
regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their
factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any
bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared
to children living with their factual parents of different sexes The protection of children
living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the
general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into
consideration in the first place when solving the problem
42
Kasutatud materjalide loetelu
Kasutatud kirjandus
Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009
Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in
International and Comparative Law Kluwer Law International 2002
Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or
Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008
Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika
EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of
Fundamental Rights of the European Union 2006
European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw
European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and
discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal
analysis 2010
Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012
Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia
Antwerp-Oxford 2005
Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st
Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009
Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family
Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008
Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of
Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law
Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007
Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad
sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007
43
Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine
praktikas Lastekaitse Liit 2005
Kasutatud normatiivmaterjal
Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303
Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification
Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their
family members to move and reside freely within the territory of the Member States
Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13
Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50
Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2
Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8
Perekonnaseadus RT I 27062012 12
Kasutatud internetiallikad
Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second
Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June
2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and
ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2
httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-
2pg-27
Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of
fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012
httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6
-2008-0479amplanguage=EN
European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working
Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties
Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007
httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf
44
GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf
Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-
10xls
Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest
httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise
+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf
Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61
Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012
httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused
Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012
httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed
Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta
Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-
perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta
Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk
32
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC
C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf
Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France
httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886
Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa
23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede
arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja
20perede20arengukava202012-2020pdf
The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010
httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf
Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and
What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10
httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019
45
Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri
httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool
iste_isikute_peresuhepdf
Viidatud kohtupraktika
EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa
EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa
EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria
EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits
EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola
EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95
EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria
TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009
TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010
3
Luumlhendid
EIKo ndash Euroopa Inimotildeiguste Kohtu otsus
LGBT ndash lesbi gei bi transseksuaal inimesed
TlnHKo ndash Tallinna Halduskohtu otsus
TlnRnKo ndash Tallinna Ringkonnakohtu otsus
4
Sissejuhatus
Taumlnapaumleva Eestis on levinud eelarvamustel potildehinevad stereotuumluumlbid Motildened naumlited
homoseksuaalsus ei ole normaalne aga on ravitav homoseksuaalsusest raumlaumlkimine potildehjustab
laste homoseksuaalsust samasooliste paaride kooselu ei ole stabiilne homoseksuaalsus on
nakkav ja ohustab teisi inimesi homoseksuaalsus on vaimne haigus ja sellise haiguse totildettu on
homoseksuaalid uumlhiskonnale ohtlikud1 Selle tagajaumlrjel ei saa homoseksuaalsed vanemad ja
nende lapsed ennast vabalt tunda kartmata uumlhiskonna hukkamotildeistu2
Oma toumloumls analuumluumlsin samasooliste paaride peredes elavate laste ebavotilderdset kohtlemist
votilderreldes lastega kes elavad erinevast soost faktiliste vanematega naumliteks homoseksuaalses
peres elava lapse otildeigusi oma vanema partneri suhtes votilderreldes erisoolistest isikutest
moodustatud peres elava lapsega Samuti kaumlsitlen lapse otildeiguslikku staatust samasoolistes
peredes ja laste ebavotilderdset kohtlemist votilderreldes lastega kes elavad erisoolistest vanematest
moodustatud perekonnas Toumloumls tuginen nii Eesti kui ka Euroopa Liidu otildeigusele Viimaste alla
kuuluvad Euroopa Liidu direktiivid Euroopa inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse
konventsioon Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtuotsused Euroopa Liidu Kohtu kohtuotsused
ja Euroopa Notildeukogu soovitused Kasutan samuti Juridica ja Westlaw teaduslikke artikleid
teaduslikku kirjandust ning Eestis vaumllja antud seadusakte Kasutan analuumluumltilist meetodit
Toumlouml eesmaumlrk on vaumllja tuua ja analuumluumlsida samasoolistest isikutest moodustatud perekonnas
elavate laste otildeiguslikke probleeme ja nende tekkimise allikaid Valisin toumlouml peamiseks
fookuseks just samasoolistes perekondades elavate laste diskrimineerimise kuna need lapsed
on olemas sotildeltumata kehtivatest seadustest ja nende otildeigused peavad olema kaitstud Seda
naumlitab ka otildeiguskantsleri maumlrgukiri justiitsministrile 23 mail 2011 Samasooliste isikute puumlsiv
kooselu ja partnerite lapsed ei ole piisavalt kaitstud kuid sellised pered peavad kuuluma
perekonna potildehiotildeiguste kaitsealasse Samasooliste isikute puumlsiv kooselu on Eestis
1 The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010
httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf (25122012) 2
GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf (25122012)
5
reguleerimata ja otildeiguskantsleri arvamuse kohaselt on selline olukord potildehiseadusega vastuolus
ning seda peab reguleerima riiklikul tasandil3
Inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 8 uumltleb et igauumlhel on otildeigus
austusele era- ja perekonnaelu vastu Lisaks on kotildeigil otildeigus votilderdsele kohtlemisele ning
kaitsele diskrimineerimise vastu vastavalt konventsiooni artikkel 14-le Neid vaumlga olulisi
inimotildeigusi on oluline tagada ka laste puhul
Toumlouml on jaotatud kolme suuremasse alapeatuumlkki kus kotildervutan Eesti siseriiklikku seadusandlust
Euroopa Liidu seaduste ja teise Euroopa Liidu liikmesriikide siseriiklike seadustega
Esimeses peatuumlkis puumlstitan kuumlsimuse millist kooslust me perekonnaks nimetame ja mis on
perekonna otildeiguslik definitsioon Et Eesti olukorda selgitada toon esimeses alapeatuumlkis
naumliteks Viimsi kaasuse Votilderdlen Eesti olukorda sarnase teemavaldkonna naumlidetega Euroopa
Liidu liikmesriikides Kasutan selleks jaumlrgmisi naumliteid Schalk ja Kopf vs Austria Karner vs
Austria Keegan vs Iirimaa Kozak vs Poola Alapeatuumlki 13 laumlhteprobleemiks on asjaolu et
hoolimata 1994 aastal Euroopa Liidu liikmesriikide poolt vastuvotildeetud seadusest mille
kohaselt tuleb kotildeikide liikmesriikide kodanike otildeigusi kaitsta sotildeltumata nende seksuaalsest
saumlttumusest ei loodud samasoolistele paaridele siiski votildeimalust abiellumiseks votildei oma suhete
muul viisil registreerimiseks See on paaride ja nende laste otildeigusliku kaitse puhul jaumltnud
kuumlsitavusi millele motildened liikmesriigid on leidnud alternatiivlahendused
Teises peatuumlkis uurin konkreetsemalt laste otildeiguslikku staatust LGBT perekondades
Kirjeldan millised on selliste perekondade erinevad votildeimalused laste saaamiseks ja millised
otildeiguslikud probleemid sellest tulenevalt tekkida votildeivad Selle temaatika alla kuulub ka
lapsendamise kuumlsimus Toon jaumlrgnevad teemakohased naumlited Frette vs Prantsusmaa EB vs
Prantsusmaa X ja teised vs Austria
3
Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri
httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasooliste_isik
ute_peresuhepdf (25112012)
6
Kolmandas peatuumlkis keskendun LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdsele kohtlemisele
votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega
Homoseksuaalsetes suhetes elava lapse vanema partneril ja lapsel ei ole omavahelisi
otildeiguslikke suhteid ja esialgu puudub Eestis ka votildeimalus nende suhete loomiseks Juhtimaks
taumlhelepanu votildeimalikele lahendustele toon jaumlrgnevad naumlited Gas ja Dubois vs Prantsusmaa
X Y ja Z vs Suurbritannia AA vs BB ONCA 2
7
1 Perekonna motildeiste
2007 aastal suumlndis Eestis 58 lastest registreerimata kooselus sealhulgas uumlksikemade
peredes See naumlitab et abielu sotildelmimine ei ole enam uumlks oluline osa rahva puumlsimise kaitse
meetmetest pigem on see vajalik isikute kaitseks kes kuuluvad perekonda Paraku ei ole
Eestis perekonna motildeiste praegu kehtivates seadustes defineeritud Defineerimine on oluline
nii samasoolistele kui erisoolistele paaridele
Kaumlsitledes samasoolistest isikutest moodustatud perekondades elavate laste otildeigusi tuleb vaumllja
selgitada kas nad kuuluvad perekonna kaitse alla votildei mitte See on oluline kuna Eesti
Vabariigi potildehiseaduse sect274 annab perekonnale riigi kaitse vanematele otildeiguse ja kohustuse
kasvatada oma lapsi ja nende eest hoolitseda ning perekonnale kehtestab see kohustuse
hoolitseda oma abivajavate liikmete eest Riigil on positiivne kohustus kaitsta perekonnaelu
ning kohustus kasutada erinevad meetmeid perekonna ja pereliikmete kaitsmiseks5
11 Perekonna motildeiste Eestis
Eesti potildehiseaduses on kaks saumltet mis kaitsevad perekonnaelu sect26 annab otildeiguse perekonna ja
eraelu puutumatusele ja sect27 annab perekonnale riigi kaitse saumltestab vanematele otildeiguse ja
kohustuse kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest ning paneb perekonnale kohustuse
hoolitseda oma abivajavate liikmete eest Viimane saumlte reguleerib pereliikmete omavahelisi
suhteid ning paneb riigile positiivse kohustuse kehtestada nende suhteid reguleerivaid seadusi
Motildelema saumltte eesmaumlrgiks on reguleerida perekonnaga seonduvat Lisaks sellele annab sect27
perekonnale ja perekonnaelule riigi kaitse kolmandate isikute poolsete ruumlnnakute vastu mis
on suunatud pere vastu6 Sellega seoses tekib kuumlsimus millist kooslust me perekonnaks
nimetame ja mis on perekonna otildeiguslik definitsioon Eesti seadused ei anna konkreetset
definitsiooni
4 Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2
5 Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-2pg-27
(25122012) 6 Kommenteeritud vaumlljanne (Viide 5)
8
Keda pidada perekonnaks kelle ellu riik votildei kolmas isik ei tohi votildeib votildei peab sekkuma
Kelle suhtes on riigil positiivsed kohustused See sotildeltub sellest kuidas meie riik ja uumlhiskond
perekonda motildeistab Seega on perekonna motildeiste ajas muutuv sotildeltub sotsiaalsest ja
kultuurilisest keskkonnast ja sellest kuidas perekonda kaumlsitletakse seadustes ja
kohtupraktikas7
Eestis ei olnud LGBT perekonna teemalist kohtupraktikat kuni 2010 aastani Just sel aastal
tehti Tallinna Ringkonnakohtu poolt nii-oumlelda Viimsi kaasuse otsus Uumlheks osapooleks oli
samasoolistest isikutest paar ja juhtumiga olid seotud ka kolm last8 Nimetatud osapool taotles
Viimsi Vallavalitsuselt laste lasteaia- ja koolitoidu ning sotildeiduotildeiguse tasuta saamist Viimsi
Vallavalitsuse 12062009 korraldusega nr 373 jaumleti kaebaja taotlused rahuldamata Otsust
potildehjendas Vallavalitsus sellega et kahe samasoolise isiku kooselu ei saa nimetada
perekonnaks kui laumlhtuda seadusaktidest Vastuvaumlitena esitati asjaolu et Viimsi Vallavalitsuse
maumlaumlruses nr 87 22122006 ei ole perekonna motildeiste defineeritud Sotildenu bdquokolme ja enama
lapsega pereldquo votildeib totildelgendada erinevalt Kaebuse esitaja ja tema partner on motildelemad Viimsi
valla elanikud nende uumllalpidamisel on kolm last ja nad kuuluvad samasse leibkonda mis
taumlhendab seda et neil on uumlhine majapidamine ja nad hoolitsevad laste eest uumlheskoos Motildelema
sissetulekuid kasutatakse samuti uumlheskoos Seega votildeib sellist kooslust kaumlsitleda perekonnana9
Kaebaja poumloumlrdus oma otildeiguste tagamiseks kohtusse ja Tallinna Halduskohus tuumlhistas Viimsi
Vallavalitsuse korralduse ning notildeudis kaebaja taotluse uuesti laumlbivaatamist10
Vallavalitsus ei
olnud sellega notildeus ja esitas apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule
Apellatsioonikaebus jaumleti rahuldamata ja kohus otsustas jaumltta Tallinna Halduskohtu otsuse
Viimsi Vallavalitsuse 12 juuni 2009 korralduse nr 373 tuumlhistamise osas muutmata ja lisaks
7 Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk 32
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikSoM_analC3BCC
3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekst__mC3A4rts_
_pdf (25122012) 8 Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010 lk 141-
143 9
Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus wwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-10xls
(02012013) 10
TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009
httpswwwriigiteatajaeekohtuteavemaa_ringkonna_kohtulahendidmenetlushtmlkohtuasjaNumbe
r=3-09-148917 (04012013)
9
sellele tuumlhistas Ringkonnakohus eelmise otsuse osa kus Viimsi Vallavalitsus oli kohustatud
kaebaja taotluse uuesti laumlbi vaatama et teha soodustuste saamise osas uus otsus Sellega leidis
Ringkonnakohus et Viimsi Vallavalitsuse korraldus nr 373 oli otildeigusvastane11
Eesti seadustes ei ole perekonna motildeiste defineeritud aga Viimsi kaasus naumlitab et
seaduslikult registreerimata suhetes isikud votildeivad end siiski maumlaumlratleda uumlhe perekonnana
Seega peaksid perekondadele kelle omavahelised suhted pole lepinguga maumlaumlratletud sh
samasoolistele perekondadele siiski kehtima kotildeik sotsiaalsed soodustused mis kehtivad
seaduse jaumlrgi perekondadele votildei leibkondadele Samas tuleb silmas pidada et Eestis ei
rakendata pretsedendiotildeigust seega ei garanteeri Viimsi kaasuse otsus LGBT koosluste
(lastega votildei ilma) perekonnana tunnistamist Seda saab garanteerida ainult seadusetaumliendus
kus perekonna motildeiste oleks defineeritud
Poumloumlran siinkohal erilise taumlhelepanu probleemile mis puudutab seda et Eesti
perekonnaseaduse vaumlljaandja kasutab selliseid sotildenu nagu bdquoabieluldquo ja bdquoabikaasaldquo ning nendes
saumltetes kus kasutatakse sotildena bdquoperekondldquo eeldatakse et tegemist on registreeritud kooseluga
Seega ei laiene see seadus mitteregistreeritud paaridele Kuid Viimsi kaasus naumlitab et
erijuhtumil votildeime nimetada ka mitte registreeritud kooselu perekonnaks Siin tekib otildeiguslik
kuumlsimus ndash millised seadusesaumltted laienevad ainult registreeritud partneritele ja millised
motildelemale
Perekonnaseaduse sect1 lg1 saumltestab et abielu sotildelmitakse naise ja mehe vahel See taumlhendab et
samasoolistele paaridele ei laiene perekonna kaitse ja otildeigus abielluda Traditsiooniline abielu
taumlhendab kooslust mille tagajaumlrjel votildeib suumlndida jaumlrglasi12
See taumlhendab et Eestis on abielu
ja perekonna kaitse loodud rahva puumlsimise kaitseks13
Abielustaatus toob kaasa mitmeid
erinevaid uumlhiskonnas olulisi otildeigusi ja kohustusi Nende otildeiguste ja kohustuste hulka kuuluvad
abikaasa paumlrimisotildeigus uumllalpidamiskohustus lastega seonduvad otildeigused ja kohustused
11
TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010
httpswwwriigiteatajaeekohtuteavemaa_ringkonna_kohtulahendidmenetlushtmlkohtuasjaNumbe
r=3-09-148933 (04012013) 12
Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009 lk 4 13
Eesti Vabariigi potildehiseadus RT I 27042011 2
10
varalised otildeigused ja kohustused lahutamisega seonduv varajagamine ja muu14
Need otildeigused
ja kohustused ei laiene samasooliste paaridele kuna puudub inimeste omavaheliste suhete
regulatsioon Perekonnaseaduse jaumlrgi ei ole lubatud abielu sotildelmimine mis kotildeik need otildeigused
ja kohustused kaasa tooks Nagu eelnevalt mainitud on defineerimata ka perekonna motildeiste
Ka Eesti Vabariigi lastekaitseseadus kaumlsitleb perekonna motildeistet Naumliteks sect30 lg2 uumltleb et
lapsel on on otildeigus perekonna kokkusaamise eesmaumlrgil lahkuda Eestist votildei Eestisse sotildeita Aga
kuidas rakendub see otildeigus siis kui tegemist on bioloogilise lapsevanema partneriga kes on
kasvatanud last terve tema eluaja Eesti Vabariigi jaoks kehtib kuumlll direktiiv 200386EC mis
kaumlsitleb perekonna taasuumlhinemist kuid sellekohaselt on perekonnaliige isik kes on
registreeritud partner votildei abikaasa Seega ei kehti Eesti seaduste jaumlrgi Eesti Vabariigi
lastekaitse seaduse sect30 bioloogilise vanema partneri jaoks Samas on ta siiski kaumlsitletav kui
pereliige ndash nii arvab ka Eesti Vabariigi otildeiguskantsler Seelaumlbi tekib seadusandluses konflikt
Olukorras kus kodanikud kasutavad vaba liikumise votildei perekonna taasuumlhinemise otildeigust on
Euroopa Liidu Parlament arvamusel et igasugune abielu mis on tunnustatud uumlhes
liikmesriigis peab olema samavaumlaumlrselt tunnustatud ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides
Samuti peab iga seadus mis on vastu votildeetud motildenes teises liikmesriigis olema kaalutletud
ning see peab olema arvesse votildeetud teiste liikmesriikide poolt Liikmesriigid peavad vaumlltima
igasugust diskrimineerimist On aumlaumlrmiselt oluline et liikmesriikide kodanikud saaksid
taumlielikult kasutada oma tsiviilotildeigusi ja seda mitte ainult kodumaal vaid ka riigis mille
kodanikud nad on votildei riigis kus nad elavad15
Samuti kutsub Euroopa Parlament oma raportis
20072145 liikmesriike kes ole ei samasooliste isikute kooselu reguleerimise seadusakti vastu
votildetnud tunnustama vaumlhemalt teistes liikmesriikides sotildelmitud samasooliste isikute vahelist
abielulepingut ning samuti kutsutakse uumlles andma neile votildeimalust vabalt liikuda ilma et
samasoolised paarid peaksid kartma diskrimineerimist seksuaalsete eelistuste potildehjal Samuti
kutsub Euroopa Parlament liikmesriike uumlles tunnustama samasooliste isikute kooselu
sotildeltumata sellest kas see on registreeritud kooselu votildei abieluna Teisel juhul piiritleb kooselu
14
Andra Olm (viide 12) lk 4
15
European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working Document
on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs
DT673609ENdoc 21062007
httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf (15042013)
11
tunnustamata jaumltmine isikute vaba liikumist16
Kuid Eestis ei ole samasooliste isikute
kooslused seadusega reguleeritud ehk kui laps soovib oma teises riigis naumliteks Hollandis
tunnustatud mittebioloogilise vanemaga (bioloogile vanem on samasooline partner) Eestis
uumlhineda see pole votildeimalik
Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas Nr 6-81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute
puumlsiv kooselu kuulub perekonna potildehiotildeiguse kaitsele aga Eestis ei ole selline kooselu
reguleeritud ja seetotildettu tuleb luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Erinevast
soost osapooltest koosnevad paarid saavad oma suhteid reguleerida abielu sotildelmides aga
samasoolistele paaridele ei ole see institutsioon avatud ja puuduvad alternatiivmeetmed
omavaheliste suhete reguleerimiseks17
Samuti jaumlaumlb lahendamata kuumlsimus kes kuulub
samasooliste paaride puhul lapse perekonda Kas bioloogiline vanem faktiline vanem
lapsendamise puhul registreeritud seaduslik lapsendaja votildei motildelemad partnerid Motildenel juhul
on lapse perekonnaks motildelemad partnerid naumliteks Viimsi kaasuse puhul aga muudel juhtudel
kus kasutatakse sotildena bdquoperekondldquo ei ole selgust kas raumlaumlgitakse ainult registreeritud kooslusest
votildei mitte
Samasooliste isikute kooselu ja sellises kooselus eksisteerivate laste otildeigused peavad olema
taumlpselt samasugused kui otildeigused erisoolistes perekondades Laps peab saama samasuguse
kaitse igas aspektis emotsionaalses finantsilises otildeiguslikus ning uumlhiskondliku kaitse naumlol Ei
saa otildeigustada seda kui samasooliste paaride lapsed jaumlaumlvad otildeiguslikult eraldi ruumlhmaks18
Selle kuumlsimuse lahendamiseks votildeib poumloumlrduda Euroopa Liidu otildeiguse ja Euroopa Inimotildeiguste
Kohtu kohtupraktika poole kuna Eestis kehtivad seadused seda ei reguleeri
16
Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of fundamental
rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012
httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6-2008-
0479amplanguage=EN (15042013) 17
Otildeiguskantsler (viide 3) maumlrgukiri lk 1 5 18
Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta Postimees
07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-perekondade-lapsed-on-eestis-
kaitseta
12
12 Perekonna motildeiste Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikas
Inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 8 uumltleb et igauumlhel on otildeigus era- ja
perekonnaelu kaitsele
Sotildena bdquoperekondldquo defineerimisel on oluline EIK kohtuotsus Emonet ja teised vs Šveits Kohus
toob punktis 33 selgelt vaumllja et perekond on kooslus kus inimeste vahel tekivad tihedad
isiklikud sidemed Punktis 44 on selgelt oumleldud et kaitsma ei pea mitte ainult seaduslikult
registreeritud kooslust ehk ametlikult abiellunud isikutest perekonda vaid kaitsta tuleb ka de
facto kooslust ehk isikuid kes moodustavad perekonna ilma seadusliku registreerimiseta
Kohtuotsuse kohaselt on olulised ka teised faktorid kui kaua partnerid koos on elanud kui
kaua on nende suhe kestnud ja kas nad on uumlksteisele selgelt vaumllja oumlelnud oma soovi lapsi
kooselus kasvatada 19
Uuem kohtuotsus mis aitab aru saada perekonna totildelgendusest on Schalk ja Kopf vs Austria
Varem kaumlsitleti samasooliste partnerite kooslust Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ainult
eraeluna aga antud kohtuotsuse punktis 90 leidis kohus et samasooliste partnerite kooselu
kus eksisteerib tihe isiklik side votildeib teatud juhtudel kaumlsitleda mitte lihtsalt eraeluna vaid
perekonnaeluna See taumlhendab seda et kui erisoolistest inimestest moodustuv paar on kooslus
mida kaitstakse riigis perekonna taumlhenduses siis samasugust samasoolistest inimestest
moodustatud kooslust peab samuti kaitsma perekonna taumlhenduses Kohus totildei vaumllja ka selle et
paljudes riikides on juba avatud samasooliste isikute suhete registreerimise votildeimalus riigi
tasandil20
Jaumlrgmine vaumlga oluline kaasus perekonnaelu defineerimiseks oli Karner vs Austria kus
meessoost taotleja elas pikaajalises suhtes mehega Taotleja partner potildedes surmaga lotildeppenud
haigust Motildelemad partnerid elasid uumluumlrikorteris ja peale uumlhe partneri surma avaldas kinnisvara
omanik soovi lotildepetada taotlejaga uumluumlrileping kuid kohalik seadus kaitses surnud isiku
perekonnaliikmeid uumluumlrilepingu lotildepetamise eest Austria Riigikohus leidis et selline kaitse ei
19
EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Switzerland p 33 34 36 20
EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95
13
laiene samasoolistele paaridele Euroopa Inimotildeiguste Kohus leidis et toimus artikkel 8
koosmotildejus artikkel 14-ga rikkumine Kui kohalik seadus kaitseb erisoolisi mitteabiellunud
kooslusi ja kui erisooliste pereliikmete puhul jaumlaumlks uumlhe pereliikme surma puhul uumluumlrileping
kehtima siis peab ta samuti kehtima ka samasooliste paaride puhul Seega ei olnud taotleja
uumluumlrilepingu lotildepetamine seaduslik Kohus kordas samuti seda et kui riiklikus seaduses
eksisteerivad erinevused erisooliste paaride ja samasooliste isikute paaride de facto kooselus
siis peavad need erinevused olema kas vaumlga potildehjalikult ja objektiivselt potildehjendatud votildei
kotildervaldatud21
Kaasuse Keegan vs Iirimaa puhul leidis Euroopa Inimotildeiguste Kohus et perekonnaelu kaitse
alla kuuluvad mitte ainult abiellunud isikud vaid motildenedel juhtudel ka de facto perekonnad
mis on oma olemuselt abieluga sarnased Antud kaasuse puhul oli tegemist erinevast soost
isikutega Kohus leidis punktis 43 et isegi kui laps on suumlndinud vaumlljaspool abielu votildeib kahe
inimese kooslust koos lapsega nimetada perekonnaeluks22
Kaasuse Kozak vs Poola puhul elas taotleja oma samasoolise partneriga munitsipaalkorteris
mis oli renditud taotleja partneri poolt Peale partneri surma poumloumlrdus taotleja omavalitsuse
poole et saada korteri uumluumlrileping oma nimele kuid omavalitsus keeldus Potildehjuseks oli
taotleja seksuaalsaumlttumus Omavalitsus leidis et faktilisele samasooliste isikute kooselule ei
laiene perekonnakaitse23
Inimotildeiguste kohus kordas et samasooliste isikute stabiilne de facto
pereelu taumlhistab perekonda samavotilderd nagu erisooliste isikute faktiline kooselu Selle kaasuse
puhul oli oluline kohtu arvamus et liikmesriigid peavad votildetma arvesse uumlhiskonna arengut
ning selle kaumligus on toimunud muudatused perekonna ja isikute omavaheliste suhete
valdkonnas Ehk siis kohus kinnitas et igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja
diskrimineerimine mis potildehineb isikute sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud
Liikmesriigid ei tohi perekonna ja uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise
potildehjuseks nimetada24
21
EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria 22
EIKo 2605 1994 1696990 1994 Keegan v Irimaa p 44 23
EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poland 24
European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and discrimination on
grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal analysis 2010 lk 46
14
Need kaasused naumlitavad et Euroopa Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute
stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta perekonnaeluna millel on riiklik kaitse Abieluvaumllised
samasooliste isikute kooslused peavad olema taumlpselt samamoodi kaitstud ja arvesse votildeetud
nagu abieluvaumllised erisoolistest isikutest moodustunud perekonnad Arenguid on naumlha ka
perekonnaelu defineerimisel Kui varem kuulus samasooliste isikute kooselu ainult eraelu
kaitse alla siis praegusel hetkel peab samasooliste isikute faktiline kooselu kuuluma
perekonna kaitse alla ning erinev kohtlemine ei ole lubatud
13 Perekonna motildeiste Euroopa Liidu otildeiguses
Euroopa Liit alustas liikumist perekonnaotildeiguse uumlhtlustamiseks juba aastal 1994 kui tuli vaumllja
Euroopa Parlamendi resolutsioon geide ja lesbide votilderdsete otildeiguste kaitsmiseks Euroopa Liidu
liikmesriikides Euroopa Liidu liikmesriigid votildetsid vastu otsuse et kotildeikide liikmesriikide
kodanike otildeigusi tuleb kaitsta sotildeltumata nende seksuaalsest saumlttumusest ja kotildervaldada tuleb
igasugune ebavotilderdne kohtlemine mis baseerub seksuaalsel saumlttumusel See ei loonud siiski
votildeimalust abiellumiseks Sotildeltumata sellest leidsid motildened Euroopa Liidu liikmesriigid
kuumlsimusele alternatiivlahenduse avades nii erisoolistele kui samasoolistele paaridele
votildeimaluse registreerida oma suhteid abieluvaumlliselt25
Euroopa Liidu otildeiguses on vaumlga oluline seaduslik akt nimega Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste
Harta mis jotildeustus koos Lissaboni lepingu jotildeustumisega Seadusakti artikkel 7 uumltleb et
igauumlhel on otildeigus perekonna- ja privaatelu kaitseks artikkel 9 uumltleb uumlhtlasi et igauumlhel on otildeigus
abielluda ja luua perekond ning need potildehiotildeigused peavad olema garanteeritud ja kaitstud
vastavalt siseriiklikele seadustele Enne muudatust sisaldas artikkel 9 naise ja mehe motildeistet ja
oli seega totildelgendatav kehtivana ainult erisoolistele isikutele kuid taumlnaseks on sotildenad bdquomeesldquo ja
bdquonaineldquo artikkel 9st kotildervaldatud See taumlhendab et perekond kui institutsioon on Euroopa
Liidu otildeiguses hetkel oma struktuuri vaumlaumlrtuste ja funktsioonide puhul uumlleminekustaadiumis
Artikkel uumltleb et abiellumise otildeigus peab olema garanteeritud vastavalt siseriiklikele
25
Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in
Europe Organising Committee of the Commission on European Family Law 2003 lk 12-14
15
seadustele kuid viide naisele ja mehele otildeigussubjektina on liikunud tagaplaanile Artikkel 9
on formuleeritud sooneutraalselt Uumlldiselt saab riik kehtestada abielu lubamisele piiranguid
ainult vastavalt ratsionaalsuse printsiibile ja mitte meelevaldselt Motildened piirangud (nagu
abieluks lubatud vanus) on universaalsed kuid sooline tunnus ei ole asjakohane26
Samasooliste paaride abiellumise lubamine votildei mittelubamine on siseriiklik kuumlsimus27
Kuid
artikkel 9 raumlaumlgib ka otildeigusest luua perekond See on artikkel 9 taumlhenduses eraldiseisev otildeigus
mis ei ole otseselt seotud otildeigusega abielluda
Kaasaegne tendents Euroopas naumlitab seda et paljud inimesed elavad vaumlljaspool abielu
institutsiooni Tunnustatud abielu pole enam otildeiguslik eeltingimus perekonna loomiseks ja ei
ole ainuke viis luua perekonnaelu mis omandaks riigi kaitse ja mittesekkumise otildeiguse28
See
tendents naumlitab et perekonna motildeistet peab kaumlsitlema laialt ja see peab sisaldama palju
erinevaid perekonnavorme sealhulgas de facto perekonnaelu Euroopa Parlament julgustab
liikmesriikides abieluvaumlliste suhete seadustamist ning pikaajalistele abieluvaumlliste suhetele
abieluga sarnase kaitse tagamist nii erisoolistele kui samasoolistele paaridele29
Perekonnaelu motildeiste kuumlsimuse olulisus totildestatatakse ka direktiivis mis kaumlsitleb perekonna
taasuumlhinemist Direktiivi 200386EC kotildeige progressiivsem element on perekonna motildeiste
laiendamine ning moderniseerimine direktiiv hotildelmab mitte ainult abielu sotildelminud isikuid
vaid ka registreeritud de facto kooslusi mis on perekonnaelu motildeiste moderniseerimisel
oluline samm edasi Direktiivi artikkel 4 p3-s kasutatakse terminit abieluvaumlline partner kes
elab registreeritud partnerluses taotlejaga Sinna hulka kuulub ka registreeritud samasooline
partner30
Euroopa Liidu direktiiv 200438EC defineerib pereliikme motildeistet ka artikkel 2 p2-
s partner kes on sotildelminud registreeritud vabaabielu on pereliige kui liikmesriik kaumlsitleb
registreeritud kooselu abieluga votilderdsena31
26
Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union EU Network of
Independent Experts on Fundamental Rights 2006 lk 99-103 27
Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 30301 Artikkel 9 28
Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union( viide 26) lk 103 29
Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union (viide 26) lk 98-104 30
Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification 31
Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their
family members to move and reside freely within the territory of the Member States
16
2 Laste otildeiguslik staatus LGBT perekonnas
Olen eelnevas peatuumlkis naumlidanud et samasooliste paaride kooslused peavad kuuluma
perekonna motildeiste alla Ei ole vaumllistatud et samasooliste paaridega elavad ka lapsed Siin tekib
oluline kuumlsimus ndash kui erinevast soost isikud kuuluvad perekonna motildeiste alla siis kes on
samasoolises perekonnas elava lapse perekond ja mis otildeigused ja kohustused on tal
perekonnaliikmete vastu Kuidas saab laps tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest
partneritest koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes
Kaumlsitlen LGBT perekondade erinevaid laste saamise mooduseid kuna sellest tulenevad
erinevad otildeiguslikud suhted lapse lapse bioloogiliste vanemate ja lapse bioloogilise vanema
partneri vahel LGBT perekondades on laste saamine raskendatud Samasoolised isikud ei saa
loomulikul teel lapsi seega votildeivad otildeiguslikus plaanis tekkida variandid kus laps ei omanda
teatud otildeigusi bioloogilise vanema partneri vastu aga faktiliselt on tegemist ikkagi
perekonnaga Seda olen kaumlesolevas toumloumls eelnevalt ka totildeestanud
LGBT perekondadel on laste saamiseks jaumlrgnevad votildeimalused kunstlik viljastamine
lapsendamine eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapsed Niisiis tekib lapse jaoks
kohe kaks erinevat peremudelit uumlhe variandi puhul on lapsel osaliselt geneetiline perekond
ehk siis lapsel on faktilises perekonnas uumlks bioloogiline vanem Teisel juhul on lapsel
taumlielikult mittegeneetiline perekond ndash selle naumlite puhul pole kumbki vanem faktilises
perekonnas lapsega kuidagi geneetiliselt seotud
21 Kunstliku viljastamise teel saadud laps ja tema otildeiguslik staatus LGBT
perekonnas
Kunstlik viljastamine embruumlo ja munarakkude siirdamine ning asendusemadus annavad laste
soetamiseks votildeimaluse paaridele kes ei saa seda teha bioloogilisel teel Praegusel hetkel on
meditsiin jotildeudnud hetkeni kus lapse suumlnnitanud ema ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem
Nendel juhtudel tekib kuumlsimus kes on lapse seaduslik vanem ja missugused otildeiguslikud suhted
tekivad lapse bioloogilise vanema lapse suumlnnitanud ema ning munaraku- embruumlo- votildei
17
seemnerakudoonori vahel Uumlhtlasi tekib kuumlsimus kes kuulub nendel juhtumitel lapse
perekonda ja kellel on otildeigus riiklikule kaitsele perekonna taumlhenduses
211 Holland
Euroopa Liidus on erinevatel riikidel erinevad riiklikud seadused mis reguleerivad mis tahes
kunstlikku viljastamist nii samasooliste kuid ka erisooliste perede jaoks
Kotildeige kaugemale on selle kuumlsimuse lahendamisel jotildeudnud Holland kus on seadustatud ka
asendusemaduse Samasooliste naiste paari jaoks on loodud erinevad votildeimalused lapse
eostamiseks ja motildened nendest annavad ka motildelemale naisele vanema staatuse Hollandis on
votildeimalik protseduur kus uumlhele naisele kantakse uumlle teise naise votildei partneri munarakust
loodud embruumlo mis on kunstlikult viljastatud kas kindla doonori votildei anonuumluumlmse doonoriga
Motildelemal naisel tekib lapsega geneetiline side ja uumlsna totildeenaumloliselt saavad motildelemad naised olla
lapse seaduslikud vanemad kuid mitte automaatselt seaduse alusel Hollandis saab ainult
lapse suumlnnitanud emast automaatselt lapse seaduslik vanem Bioloogilise ema partneril on
seaduse alusel lubatud partneri laps lapsendada Vaumlga oluline asjaolu sellisel juhul on et
parnteri lapse lapsendamiseks ei pea paar olema seaduslikult registreeritud Sellisel juhul on
oluline ainult laste huvidega arvestamine ja stabiilne kooselu teatud aja jooksul nii partneri
kui lapsega Sama reegel kehtib ka juhul kui uumlks parter on kunstlikult viljastatud
doonorseemnerakkudega ja teisel partneril ei eksisteeri lapsega bioloogilist sidet Motildelemal
juhul on lapse otildeigused taumleilikult kaetud lapsel on tagatud otildeigus nii isale (juhul kui doonor on
teada) kui ka bioloogilisele emale ning lapsel on votildeimalus saada otildeigused ka bioloogilise ema
partneri suhtes kui viimane lapse lapsendab32
Doonorseemnerakkudega kunstlikult viljastatud naise lapsel votildeivad motildenel juhul olla ka
otildeigused doonori suhtes Seda juhul kui doonor on teada maumlrgib ta avaldusele et tahab olla
lapse seaduslik vanem Kohus votildeib talle selle otildeiguse anda kui lapse ema ja doonor elavad
32
Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of Children
with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law Intersentia
Antwerpen ndash Oxford 2007 lk 163-167
18
koos perekonnana Kui doonor on teada ja ei soovi lapse suhtes seemnerakkude andmise
momendil vanemlikke otildeigusi siis ei saa teda vanemana maumlaumlratleda kuna ta ei moodusta
bioloogilise emaga perekonda Juhul kui doonor pole teada ja seemnerakud on tulnud
spermapangast ei saa doonor mitte mingil juhul olla lapse seaduslik vanem ning samuti pole
tal votildeimalust seda taotleda
Kotildeigil neil juhtudel on arvestatud olulist faktorit ndash selleks on reaalne pereelu doonori ja lapse
bioloogilise ema vahel ning motildelema kindel soov votildei soovi puudus saada lapse ametlikuks
vanemaks Sellega on laps samuti kaitstud tal on otildeigus olla oma tegelike vanemate laps33
Juhul kui Hollandis elavad naissoost parterid on abiellunud ja nende perekonda suumlnnib laps
siis saavad motildelemad partnerid automaatselt seadusejaumlrgselt lapse vanemateks ainuke erand
oleks siis kui lapse isal oleks enne lapse suumlndi tema suhtes seaduslikud otildeigused (sel juhul ei
pea lapse isa olema bioloogiline isa) Samuti eksisteerib votildeimalus et samal ajal oleksid
hooldajad nii lapse bioloogiline isa kui last kasvatav samasooline naistepaar Sellisel juhul
antakse isale isadusotildeigus ning samasoolised naissoost partnerid saavad uumlhise vanemliku
vastutuse34
Homoseksuaalsetele meessoost paaridele on Hollandis laste saamiseks avatud ka
asendusemaduse votildeimalus Selleks on kaks votildeimalust asendusemale kantakse uumlle
doonornaise munarakud mis on kunstlikult viljastatud uumlhe partneri seemnerakkudega votildei siis
viljastatakse asendusema munarakud kunstlikult uumlhe partneri seemnerakkudega Motildelemal
juhul on seaduslikeks vanemateks asendusema ning seemnerakkude doonor ehk uumlks
partneritest kelle seemnerakke kunstliku viljastamise puhul kasutati Partner ei saa
vanemlikke otildeigusi seaduse alusel automaatselt kuid teine partner votildeib esitada taotluse
lapsendamiseks ning selle protsessi kaumligus omandab teine meessoost partner vanemlikud
otildeigused35
Nimetatud juhtudel on samasoolises perekonnas kasvava lapse motildelemad faktilised
vanemad ka seaduslikud vanemad ja selline perekond on kaitstud siseriiklike seadustega
erisooliste paaridega votilderdselt
33
Machtelt Vonk (viide 32) lk 179-180 34
Machtelt Vonk (viide 32) lk 185 35
Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st Century
Organising Committee of the Commission on European Family Law 2009 lk 183
19
Asendusemaduse puhul on seaduslikult vahe kas asendusema on abielus votildei mitte Juhul kui
asendusema on abielus siis on seaduslikuks vanemaks lapse suumlnnitanud ema kuid motildelemad
partnerid saavad lapse uumlheskoos lapsendada Juhul kui asendusema on registreeritud kooselus
votildei vallaline siis votildetab partneritest see kes on lapse bioloogiline vanem isaduse omaks ning
saab seadusliku vanema staatuse partner lapsendab teise partneri lapse36
212 Eesti
Votilderreldes Hollandiga ei ole Eestis lapse ja tema samasoolise bioloogilise vanema partneri
omavaheline otildeiguslik suhe reguleeritud See ei ole kooskotildelas lapse parimate huvide
arvestamisega ning tekitab ebavotilderdset kohtlemist votilderreldes kunstliku viljastamise teel saadud
lapsega kelle bioloogiline ja faktiline vanem on erisoolised37
Eestis saavad kunstliku viljastamise abil lapse saada ainult naissoost samasoolised paarid ja
seda kahel erineval viisil kunstlik viljastamine mehe seemnerakkudega ning votildeotilderast
munarakust loodud embruumlo uumllekandmine naisele
Igale naistele on loodud votildeimalus kasutada kunstilikku viljastamist Kui heteroseksuaalne
naine on abielus siis on tal kunstlikuks viljastamiseks vaja oma abikaasa kirjalikku luba
vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seaduse38
sect 17-le Kui naine elab
homoseksuaalses kooselus ja soovib teostada kunstlikku viljastamist siis ei maumlngi tema
elukaaslane selle seaduse jaumlrgi olulist otildeigusliku rolli Seaduse jaumlrgi on partner kotildervaline isik ja
seadus ei defineeri teda kuidagi kuid de facto partner taumlidab lapse kasvatamisel abikaasa rolli
ja tema luba kunstlikuks viljastamiseks oleks samalaadselt vajalik ja oluline nagu
heteroseksuaalsetel paaridel
36
Machtelt Vonk (viide 32) lk 204-205 37
Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or Transgender
Families A European Prespective ILGA-Europe 2008 lk 5 38
Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13
20
Naine kes elab samasoolise partneriga on praeguste seaduste kohaselt sunnitud ennast
vallaliseks naiseks nimetama ja tema kunstlik viljastamine hakkaks toimima kunstliku
viljastamise ja embruumlokaitse seaduse sect-des 21 ja 22 ettenaumlhtud tingimustel sama seaduse sect 5
lg 2 alusel Vastuoluline on ka fakt et samasoolise partneriga elav naine peab nimetama
ennast vallaliseks ka juhul kui on tegelikult samasoolise partneriga suhtes ent soovib last (ja
seda just paarisuhtes koos kasvatada) Selline olukord on tekkinud kuna samasooliste isikute
kooselu ei ole praegusel hetkel kuidagi seaduslikult registreeritav Samasoolises paarisuhtes
elaval naisel sellel juhul on sundvaletamise seisund mis on tekkinud seaduses nimetatud
perekonnaseisu votildeimalike vormide ebataumlielikkuse totildettu
Doonori seemnerakkudega kunstliku viljastamise abil seotud perekonna lapsel on faktiliselt
kaks samasoolist vanemat aga seaduslikult on tal registreeritud ainult bioloogiline ema
Seega kasvab laps seaduse jaumlrgi uumlksikemaga ning tal on otildeigused ja kohustused ainult uumlhe
vanema suhtes
Kunstliku viljastamise meetodi puhul kus uumlhele naisele kantakse uumlle teise naise votildei partneri
munarakust loodud embruumlo loetakse laps samuti potildelvnevaks naisest kes on ta suumlnnitanud
(vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlo kaitse seaduse sect24-le)Vastavalt
perekonnaseaduse sect23 lg 1 on selline kunstlik viljastamine lubatud ainult siis kui naise
viljastamine muul viisil ei ole votildeimalik Sellise kunstliku viljastamise puhul oleks motildelemal
naisel votildeimalik olla lapsega geneetiliselt seotud kuid seaduse jaumlrgi sunnitakse jaumlllegi peale
olukord kus ainult uumlht naist loetakse lapsevanemaks Kui votilderrelda seda olukorda abielus
oleva heteroseksuaalse paariga siis on olukord jaumlrgmine ndash kui naist viljastatakse kunstlikult
tema abikaasa seemnerakkudega siis vastavalt sama seaduse sect17 lg 21
loetakse laps sellest
mehest potildelvnevaks ning motildelemad saavad lapse seaduslikuks vanemaks Nii samasooliste
naiste paari puhul kui ka erisoolise paari puhul votildetavad motildelemad isikud osa kunstliku
viljastamise protsessist ja motildelemad on geneetiliselt lapsega seotud kuid samasooliste naiste
paari puhul on seaduslik vanem ainult lapse suumlnnitatud naine Sellisel juhul tekib ebavotilderdne
kohtlemine
21
Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse39
sect24 lg 1 uumltleb et lapse arengu ja kasvu loomulikuks
keskkonnaks on perekond ning lastega perekonnad peavad saama riiklikku kaitset ja toetust
See taumlhendab et lapse jaoks on aumlaumlrmiselt oluline et tema kaks samasoolist kasvatajat ja tema
ise kuuluksid otildeiguslikult perekonna motildeiste alla Nii saaks ta oma otildeigusi ja kohustusi taumlielikult
rakendada sotildeltumata tema tegelike vanemate soost taumlpselt sama moodi kui laps kes elab
erisooliste faktiliste vanematega Praegune kohtlemine on ebavotilderdne votilderreldes lapsega kes
elab erinevast soost isikutest moodustatud perekonnas kus uumlks taumliskasvanutest on
bioloogiline vanem aga teine on vanema partner See on ka totildeendatud uuringutega40
Erinevast soost isikute kooslust ja nende last nimetatakse praeguse seaduse kohaselt
perekonnaks ja vanema partner on kasuvanem
Meessoost seksuaalvaumlhemustel ei ole votildeimalik kunstliku viljastamise teel last saada kuna
Eestis ei ole vastavalt Karistusseadustiku41
sect132 asendusemadus lubatud See taumlhendab et
samasoolised mehed ei sa uumlheskoos lapsi eostada See taumlhendab ebavotilderdset kohtlemist
votilderreldes samasooliste naiste paaridega
22 Votildeotilderaslapse lapsendamise abil seotud laps
221 Euroopa Inimotildeiguste Kohus
Euroopa Liidus on samasooliste paaride ja nende laste probleem lahendatud igas riigis
erinevalt Analuumluumlsin motildenda Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtuotsust mis on taumlitmiseks
kohustuslikud ka Eestis Kaasuse Frettegrave vs Prantsusmaa taotleja arvates rikuti tema otildeigust
austusele era- ja perekonnaelu vastu ehk siis rikuti inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse
konventsiooni artikkel 8 ja artikkel 14 mis keelavad diskrimineerimist Taotleja soovis uumlksi
last adopteerida ja taotles seda 1991 aasta oktoobris Esimesel intervjuul avaldas taotleja oma
homoseksuaalsuse ja vaumlitis et ta elab uumlksinda ilma partnerita Peale seda pakkus intervjueerija
39
Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50
40 Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 24-33
41 Karistusseadustik RT I 17042013 8
22
vaumllja lapsendamise protsessi lotildepetamise 1993 aastal jaumlttis Pariisi Sotsiaalfondi osakond
hageja taotluse rahuldamata Antud otsuse potildehjuseks oli see et Frette pakkus lapse jaoks
ebastabiilset ja potentsiaalselt last kahjustavat emarolli mudelit Potildehiline kuumlsimus oli selles et
kas uumlksik homoseksuaalne isa on votildeimeline last kasvatama votildei mitte Euroopa Inimotildeiguste
Kohus otsustas haumlaumlletustulemusega neli kolme vastu et rikkumist artikkel 14 koostoimes
artikkel 842
ei olnud Seega ei tohi Eestis takistada laste lapsendamist homoseksuaalsetele
isikutele
Peale Frettegrave vs Prantsusmaa kaasust esitas Ameerika Uumlhendriikide Psuumlhhoanaluumluumltiline
Assotsiatsioon avalduse et geid ja lesbid on nii uumlksikisikute kui paaridena votildeimelised
tegutsema ja last kasvatama lapse huvidest laumlhtudes Nad on votildeimelised taumlitma lapse tervist
kahjustamata kotildeiki kohustusi ja peaksid saama heteroseksuaalsete vanematega votilderdsed
otildeigused ning seda nii paaris kui ka uumlksikisikuna Eelpool toodud uuringute naumlited muudavad
kohtu arvamuse punktis 42 taumliesti otildeigustamatuks Lisaks sellele vaumlidab kohus punktis 42 et ei
ole piisavalt palju lapsi et adopteerimise notildeudlust rahuldada See on vaidlustatav arvamus43
ILGA-EUROPE-i kaasuse kommentaaride kokkuvotildettes totildei autor vaumllja arvamuse et nii kaua
kui Prantsusmaal on lubatud lapsendamine uumlksikutele heteroseksuaalsete isikutele ei luba
artikkel 8 ja artikkel 14 Prantsusmaa haldusorganitel ja kohtutel jaumltta geisid ja lesbisid
lapsendamise protsessist vaumllja nimetades potildehjuseks nende isikute seksuaalsaumlttumust 17
Jaumlrgmiseks vaatlen laumlhemalt kaasust EB vs Prantsusmaa 1998 aasta veebruaris esitas
taotleja Prantsusmaal taotluse lapse lapsendamiseks Lapsendamise menetluse kaumligus mainis
taotluse esitaja et ta on homoseksuaalne ja tal on samasooline partner R
Augustis 1998 andis taotlejat kuumlsitlenud psuumlhholoog hinnangu et talle ei peaks lapsendamist
lubama Potildehjusena totildei psuumlhholoog vaumllja asjaolu et taotleja hakkab last uumlksi kasvatama ning
see kahjustaks last kuna laps peaks naumlgema kindlat peremudelit kus on nii isa kui ka ema
42
EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v France 43
Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second
Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June
2005httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf (09102012)
23
Lisaks sellele vaumlitis psuumlhholoog et taotleja elab oma samasoolise partneriga aga ei soovi seda
kinnitada ja jaumltab partnerisse puutuvad kuumlsimused vastamata See votildeib samuti last kahjustada
kuna ta saab ainult emade eeskuju Psuumlhholoogi arvates ei olnud see otildeige
1998 aasta oktoobris esitas perenotildeukogu lapsendamise juhatuse esindaja arvamuse et
taotlejale ei peaks lapsendamist lubama Ta vaumlitis et vastavalt tema kogemusele on lapse
jaoks paremad perekonnad kus on nii ema kui ka isa ehk siis lapsendamiseks sobivad
erisoolised paarid
1998 novembris ei lubatud taotlejal lapsendamist jaumlrgnevatel potildehjustel taotleja ei ole
uumlksikemana votildeimeline naumlitama lapsele otildeiget peremudelit kus maumlngib olulist osa mehelik roll
ja taotleja partneri osavotildett lapse kasvatamisel ei ole kindlaks tehtud See votildeib samuti last
kahjustada
Halduskohus ei lubanud samuti taotlejale lapsendamist ning tugines seejuures
homoseksuaalsuse argumendile Nii rikkus ta inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse
konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga
Kohus taumlheldas taotleja elustiili mis ei ole lapse kasvatamiseks sobilik ning ei ole lapse
huvides ja votildeib teda kahjustada Lisaks sellele on kohaliku tsiviilseadustiku artikkel 343 jaumlrgi
lubatud lapsendamise taotlemine igauumlhele kes on vaumlhemalt 28 aastat vana Seega rikuti ka
kohalikku seadust mitte ainult konventsiooni
Prantsusmaa tugines kohtuotsusele Frettegrave vs Prantsusmaa kaasuses kus kohus ei rahuldanud
taotleja esitatud notildeuet Seekord otsustas kohus otsuse punktis 51 et eelnevas kaasuses rikuti
artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga44
Euroopa Inimotildeiguste Kohus otsustas haumlaumlltega kuumlmme
seitsme vastu et rikuti artikkel 14 koostoimes artikkel 8-ga45
44
EIKo 2201 2008 4354602 EB v France 45
Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France
httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886 22012008
24
Kaasustest votildeib vaumllja lugeda et homoseksuaalsed lapsevanemad ei saa kuidagi last kahjustada
ja homoseksuaalsus ei taumlhenda seda et sellises perekonnas kasvav laps ei saa otildeiget kasvatust
Homoseksuaalsed vanemad ei kaumlitu lapse huvisid silmas pidades halvemini kui
heteroseksuaalsed vanemad Laste adopteerimise puhul ei saa taotleja homoseksuaalsus
kuidagi motildejutada lapsendamise lubamist votildei mittelubamist Homoseksuaalse eluviisi toomine
potildehjuseks miks mitte adopteerida on keelatud ja rikub konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus
artikkel 8-ga
Neid kaasused on omavahel vaumlga sarnased Ferreteacute kaasuses otsustas kohus nelja haumlaumllega
kolme vastu et antud juhul ei olnud artikkel 8 koosmotildejus artikkel 14 rikkumist aga EB
kaasuses otsustas kohus kuumlmne haumlaumllega seitsme vastu et tegemist oli rikkumisega Euroopa
Inimotildeiguste Kohtu Kohtu president ja Prantsusmaa kohtunik Kohtunik Costa olid Ferreteacute
kaasuse puhul enamikus ja arvasid et rikkumist ei olnud aga EB kaasuses otsustasid nad
juba seda et taotleja otildeigused olid rikutud EB kaasuse puhul maumlrkas kohus ka seda et alates
Ferretteacute kaasuse jaumlrel on toimunud ilmselge otildeiguse areng samasoolistele isikutele
lapsendamise kuumlsimuses ja nuumluumldseks on see legaalne juba kuumlmnes Euroopa Liidu riigis Seda
votildeib ka totildelgendada nii et konventsiooni saumltted ei oma kindlat totildelgendust vaid seda peab
totildelgendama kaumlesoleva hetke otildeiguslikku olukorda arvestades46
Motildelema kaasuse puhul toimub
lapsendamine vallalise isiku poolt kuid EB kaasuse puhul oli taotlejal partner ja kuna
lapsendamine on antud olukorras vaid ainuisikuline ei oleks lapsel mingeid otildeigusi ega
kohustusi teda lapsendanud inimese partneri suhtes
222 Eesti
Eesti seadus ei keela seksuaalvaumlhemustele uumlksinda lapsendamist ent justiitsministeeriumil on
arvamus et samasoolistele partneritele lapsendamise lubamine on keeruline ja tihti peale
vaidlustatav teema kuna ministeeriumi arvates ei ole Eesti uumlhiskond kindel et samasoolistele
partneritele lapsendamine on lapse huvides ja ei kahjusta teda47
kuid laste otildeiguste kaitset
tagades ei tohi tugineda uumlhiskonna valmisolekule LGBT perekonnade tunnustamisel
46
European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw 47
Andra Olm (viide 12) lk 63
25
Perekonnaseaduse48
sect148 uumltleb et lapsendada votildeivad nii vallalised kui ka abielu sotildelminud
isikud Kuivotilderd LGBT inimesed ei saa oma vahel sotildelmida abielu ega oma suhteid muul moel
registreerida siis on nad otildeiguslikult vallalised isikud vaatamata sellele et nad faktiliselt
moodustavad perekonna Seega laieneb neile lapsendamise puhul perekonnaseaduse sect148 lg1
mis uumltleb et vallaline isik votildeib lapsendada ainult uumlksinda Samuti ei saa perekonnaseaduse
sect149 jaumlrgi teine partner sama last lapsendada sest lapsendamissuhete kestel ei saa muu isik
vaumllja arvatud lapsendaja abikaasa sama last lapsendada Kui vaadata siinkohal lapse otildeigusi
lapsendaja partneri suhtes siis ei ole lapsel oma vanema partneri suhtes vastavalt
perekonnaseaduse sect161 mingeid otildeigusi ega kohustusi sest lapse hooldamisotildeigus laieneb vaid
sellisel juhul kui abikaasad lapsendavad uumlhiselt votildei lapsendatakse abikaasa laps Muudel
juhtudel kuulub hooldamise otildeigus ainult lapsendajale ainuisikuliselt
Samasoolised partnerid kuuluvad selle seaduse taumlhenduses muude juhtumite hulka Seega ndash
elades kahe samasoolise vanemaga peres kus kumbki ei ole bioloogiline vanem on lapsel
otildeigused ja kohustused ainult uumlhe vanema vastu Naumliteks kui uumlhel partneril on bioloogiline votildei
lapsendatud laps olemas ja teine partner soovib omalt poolt perekonnavaumlliselt teist last
lapsendada siis lapsendamise protsessi kaumligus ei arvestata perekonnaseaduse sect147 lg 2-ga
mis uumltleb et lapsendamine ei ole lubatud kui lapsendaja lapsed on selle vastu votildei kui
lapsendaja lapsed kahjustavad mingil maumlaumlral lapsendatava huve Kuna lapsendatav saabub
perekonda kus on olemas teised lapsed tuleks kindlasti arvestada nende huvidega ja
veenduda et nad ei kahjusta lapsendatavat aga sellisel juhul toimub lapsendamine
seadusjaumlrgselt vallalise isiku poolt See ei ole paraku piisav lapse huvidega arvestamine
Samuti tekib lapsendamise puhul vanusepiiranguga seotud ebavotilderdne kohtlemine
Perekonnaseaduse sect150 lg 1 uumltleb et lapsendada votildeib vaumlhemalt 25-aastane piiramata
teovotildeimega isik kuid lg 2 uumltleb et kohus votildeib erandjuhtudel lubada lapsendamist ka
vaumlhemalt 18-aastasele juhul kui ta lapsendab oma abikaasa lapse Samasooliste paaride jaoks
see jaumlllegi ei kehti kuivotilderd neil ei ole votildeimalik omavahel abielluda See on oluline piirang
mis votildeib tingida olukorra kus uumlks partner kes on lapse seaduslik vanem sureb ja tema
48
Perekonnaseadus RT I 27062012 12
26
partner kes on last kasvatanud on alla 25-aastane ning seega ei ole tal seaduse jaumlrgi votildeimalik
surnud partneri last lapsendada Nii tekib lapse lastekodusse sattumise oht ning see ei pruugi
olla lapse huvidega kooskotildelas Lapse jaoks on tema bioloogilise vanema partner tegelik
vanem ning perekonnaliige kuid tekib olukord kus laps eemaldatakse tema ellu jaumlaumlnud
faktilisest vanemast Abielus paari puhul seda probleemi ei teki kuna sellisel juhul on lapse
bioloogilise vanema partner lapse seaduslik kasuvanem isegi kui ta pole last lapsendanud
vastavalt perekonnaseadusele Ning bioloogilise vanema surma puhul ei eemaldata last
kasuvanemast ning olles alla 25-aastane kasuvanem saab erandolukorras lapsendada ka
surnud abikaasa last
Seega tuginenes Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikale tuleb Eestis luua laste ning
samasoolistest isikutest moodustatud perekondade ja nende laste kaitse ning tagada laste
parimate huvide arvestamine vastavalt laste otildeigustele Inimotildeiguste konventsiooni antud otildeigus
perekonnakaitsele rakendub samuti laste suhtes
23 Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud laps
Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapse otildeiguslik seis on erinev ja mingil maumlaumlral
raskem kui eelnevatel juhtudel Siin votildeib naumlha kolme erinevat teed Uumlks stsenaarium on
selline et lapsel on kaks seaduslikku vanemat kes on lahus kusjuures motildelemad on
bioloogilised vanemad ning uumlhel vanemal on samasooline partner ja laps elab nendega koos
Teise variandi puhul on lapsel kaks bioloogilist vanemat kes on lahus Uumlhel vanemal
puuduvad votildei on aumlra votildeetud vanemaotildeigused ning laps elab oma seadusliku bioloogilise
vanemaga ja vanema partneriga Kolmanda votildeimaluse puhul elab samasoolistest isikutest
moodustatud perekonnas vaumlhemalt kaks last igal lapsel on erinevad bioloogilised vanemad
Tegelikkuses elavad lapsed koos uumlhe bioloogilise vanemaga ja vanema partneriga Lapsed ei
ole omavahel veresugulased
231 Eesti
27
Analuumluumlsin kaumlesolevas peatuumlkis eelkotildeige olukorda kus lapsel on kaks seaduslikku bioloogilist
vanemat vanemad on lahus ja laps elab uumlhe seadusliku vanemaga ja tema partneriga See
taumlhendab et lapsel on faktiliselt kolm isikut kes tema eest hoolt kannavad ja tema elust osa
votildetavad Lapsel on otildeiguslik side ainult kahe bioloogilise vanemaga ning vanema partneril kes
elab lapsega koos ja kasvatab last puudub otildeiguslik side lapsega Kui votilderrelda seda olukorda
heteroseksuaalse perekonnaga siis sellisel juhul on uuel partneril votildeimalus partneri last
lapsendada juhul kui teine lapsevanem annab notildeusoleku ja kui nad on abielus vastavalt
perekonnaseaduse sect152 lg1 Selle kohaselt katkeb lapsel otildeiguslik side uumlhe bioloogilise
vanemaga ja tekib see vanema partneriga Homoseksuaalsetel isikutel puudub selline
votildeimalus kuna partneri last saab lapsendada ainult abiellunud votildeotilderasvanem
Otildeiguslik side vanema partneriga puudub ka juhtumi puhul kus lapsel on ainult uumlks seaduslik
vanem ja teiselt bioloogiliselt vanemalt on vanemlikud otildeigused aumlra votildeetud votildei siis ei ole teine
bioloogiline vanem kindlaks tehtud Samas on heteroseksuaalsetel paaridel votildeimalik luua
otildeiguslikud suhteid lapse ja partneri vahel Abielu sotildelmides tekib vastavalt perekonnaseaduse
sect148 lg2 p2 partneril otildeigus lapsendada partneri laps varasematest suhetest Faktiliselt elab
laps kahe samasoolise vanemaga aga otildeiguslikult suhted on tal ainult uumlhe bioloogilise
vanemaga
Kolmas stsenaarium on nimetatutest kotildeige keerulisem Faktiliselt on lapsel kaks samasoolist
vanemat kellest otildeiguslik side on ainult bioloogilisega Samuti on lapsel kasuotildede votildei
kasuvend kelle bioloogiline vanem on tema bioloogilise vanema partner Sellises olukorras
puudub lapsel otildeiguslik suhe teise peres elava lapsega Sellelt pinnalt votildeib tekkida erinev
kohtlemine votilderreldes heteroseksuaalse perega kus partnerid saavad omavahel abielluda ja
lapsi lapsendada ning kus sellisel juhul on kotildeikidel peres kasvavatel lastel ja neid kasvatavatel
taumliskasvanutel omavaheline otildeiguslik side Ebavotilderdne kohtlemine tekib sellisel juhul punktis
mis puudutab laste omavahelist abiellumist (selle lubamist) Perekonnaseaduse sect 3 uumltleb et
isikud kelle sugulussuhe potildehineb lapsendamisel ei votildei omavahel abielluda Kaumlesoleva
seaduse sect 2 lotildeikes 1 nimetatud sugulussuhe potildehineb lapsendamisel antud juhul kaumlsitlen sect2
lg1 p2 venna ja otildee suhteid Heteroseksuaalse perekonna puhul tekib lastel lapsendamise
tagajaumlrjel otildeiguslik otildee ja venna suhe ehk siis neil ei ole lubatud omavahel abielluda kuid
28
samasoolistest isikutest moodustatud perekonna puhul saavad partnerite lapsed omavahel
hiljem abielu sotildelmida kuna nad ei ole otildeiguslikult uumlksteisega seotud Samuti tekib probleem
erinevate toetuste saamises kuna sellist kooslust ei nimetata seaduslikult perekonnaks
Hea naumlide on eelpool vaumllja toodud Viimsi kaasus Selle puhul oli uumlheks osapooleks
samasoolistest isikutest kooslus ning kaasatud oli kolm last kes kotildeik ei olnud omavahel
otildeiguslikult seotud Osapool taotles Viimsi vallavalitsuselt laste lasteaia- ja koolitoidu ning
sotildeiduotildeiguse tasuta saamist Viimsi vallavalitsuse 12062009 korraldusega nr 373 jaumleti
kaebaja taotlused rahuldamata kuid Viimsi vallavolikogu maumlaumlrus nr 16 ei sisalda perekonna
totildelgendust ega kitsendavat saumltet mis taumlpsustaks mis soost peavad olema vanemad ja mis
otildeiguslik side vanemate ja laste vahel eksisteerib49
Samuti tekib probleem miks uumlhes
leibkonnas elavad faktilised otildede ja vend ei ole lapsega seaduslikult seotud ning ei kuulu lapse
perekonda Hetkel ei ole Eesti seadustes perekonna motildeiste defineeritud See taumlhendab et
samasoolises perekonnas elav laps ja tema bioloogilise vanema partneri lapsed ei ole
omavahel otildede ja vend kuid abiellunud erisoolise paari puhul oleks
232 Euroopa Liit ja Inimotildeiguste Kohus
Euroopa Inimotildeiguste Kohus tegi kohtuotsusega X ja teised vs Austria suure sammu laste
otildeiguste ja nende samasooliste vanemate probleemi lahendamisel ja naumlitas nii kaasaegseid
seisukohti Kaasuse taotlejateks olid kaks naissoost isikut kelle peres oli laps ning uumlks
taotleja soovis lapsendada partneri bioloogilist last Laps oli suumlndinud vaumlljaspool abielu ja
ainult lapse bioloogilisel emal oli lapse hooldusotildeigus Selle juhtumi puhul oli lapsel ka
bioloogiline isa kes maksis regulaarselt lapse elatist ning keeldus lapse ema partnerile
adopteerimisotildeiguse andmisest
Austria seaduste jaumlrgi kaotaks lapse ema partneri lapse adopteerimise puhul otildeigused lapse
suhtes kuid isa otildeigused oleksid tagatud Seega ei olnud lapsendamine Austria seisukohast
votildeimalik Taotlejad soovisid oma faktilise pere otildeiguslikku tunnustamist ning lapse
bioloogilise ema partneri tunnistamist lapse vanemana lapse bioloogilise isa asemel Austria
49
Inimotildeigused Eestis (viide 8) lk 141-143
29
seaduste jaumlrgi oli votildeimalik partneri last lapsendada nii abiellunud paaridele kui ka
mitteabiellunud heteroseksuaalsetele paaridele kes elavad stabiilses suhtes Kohus toob
punktis 95 selgelt vaumllja et samasooliste isikute stabiilne kooselu kuulub perekonna motildeiste
alla taumlpselt samamoodi nagu stabiilne erisooliste isikute kooselu Samuti leiab kohus et laps
kes elab oma bioloogilise vanema ja tema partneriga kes motildelemad kannavad tema eest hoolt
kuulub ka perekonda ja kotildeik kolm isikut peavad olema kaitstud artikkel 8 taumlhenduses ning
kuuluvad uumlheskoos perekonna motildeiste alla Sellist kooslust ei tohi diskrimineerida votilderreldes
erisooliste isikutest moodustatud perekonnaga ning antud kaasuse puhul on tegemist artikkel
14 koosmotildejus artikkel 8-ga rikkumisega
Antud kaasuse puhul leidis kohus et taotlejad sealhulgas uumlhe taotleja laps elasid kooselus
mis on vaumlga sarnane kooseluga mida elavad abiellunud heteroseksuaalsed isikud kus uumlks
abikaasa soovib lapsendada teise abikaasa last Vahe on selles et samasooline paar ei votildei
abielluda ja saab vaid omavahelised suhted registreerida Selline registreerimine ei anna
votildeimalust partneri last lapsendada kuna Austria seadustega pole lubatud lapsendamine
registreeritud partneritele Taotlejad ei olnud registreeritud see andis neile votildeimaluse partneri
last lapsendada kuna Austria seadusandlus lubab stabiilses registreerimata kooselus elavatel
heteroseksuaalsetel paaridel partneri lapse adopteerida Kohus leidis et antud kaasuse puhul
ei olnud artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumist mis kaumlsitleb abiellunud
heteroseksuaalsete isikutega kus uumlks abikaasa tahab lapsendada teise abikaasa bioloogilist
last vaid oli artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumine votilderreldes heteroseksuaalsete
faktiliste kooslustega kus uumlks partner tahab lapsendad teise partneri last
Otsuse poolt olnud kohtunikud leidsid et konventsioon ei kohusta liikmesriike andma otildeigust
mitteabiellunud paaridele partneri lapse lapsendamiseks Kuid kui selline otildeigus on olemas
siis ei ole samasooliste paaride diskrimineeriv kohtlemine lubatud Erinev kohtlemine ei ole
potildehjendatud kuna see ei ole lapse otildeiguste kaitseks vajalik Kohus ei votildetnud vastu ka Austria
vastuvaumlidet et selles kuumlsimuses puudub Euroopas uumlhine arvamus ning seetotildettu tuleks
kuumlsimuse lahendamine jaumltta riigi paumldevusse50
50
EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria
30
3 LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes erinevast
soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega
Laste ja nende perede otildeiguslikus kaitses on kaks erinevad teed Iga riik aktsepteerib igal juhul
seda et igal lapsel on kaks bioloogilist vanemat ehk siis mees ja naine kes on lapse eostanud
bioloogilisel teel votildei kunstliku viljastamise abil Sotildeltumata vanemate votildei lapse tahtest
eksisteerib kaks erinevast soost isikut kellel peaks igal juhul olema lapse suhtes teatavad
otildeigused ning lapsel peaksid olema otildeigused oma vanemate suhtes Teisalt peab kaitsma lapse
otildeigusi ka tema faktilises perekonnas see taumlhendab perekonnas kus laps pikaajaliselt elab
Sellisel juhul peavad motildelemal faktilisel vanemal olema lapse igapaumlevase uumllalpidamise osas
otildeigused ja kohustused51
Tuginedes uumllaltoodud faktidele votildeib vaumlita et lapse huvisid
arvestades on oluline kaitsta lapse otildeigusi tema tegelikus perekonnas sest just faktilised
vanemad votildetavad lapse elust kotildeige enam osa ning kannavad lapse uumlle igapaumlevaselt hoolt ning
see ei sotildeltu neid omavahel siduvatest bioloogilistest sidemetest
Kotildeik eelpool toodu totildeendab et homoseksuaalsetes suhetes elava lapse vanema partneril ja
lapsel ei eksisteeri omavahelisi otildeiguslikke suhteid ja puudub ka votildeimalus neid suhteid luua
kuna partner ei saa lapsendada teise partneri last Tekib olukord kus lapse otildeigused oma
seadusliku vanema partneri suhtes puuduvad ning selline olukord ei taga lapsele piisavat
kaitset
Nii samasooliste isikute kui ka erisooliste isikute kooselu kuhu on kaasatud lapsed peavad
olema eraldi reguleeritud
Miks ei saa laps olla samamoodi kaitstud nagu abielus paari laps52
See on otildeiguslik probleem
mis on jaumlaumlnud Eestis seni lahenduseta Vastavalt UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsioonile on
kotildeik lapsed votilderdsed sotildeltumata soost ja rahvusest sotildeltumata sellest kas nad elavad motildelema
51
Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 14-15 52
Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia
Antwerp-Oxford 2005 lk 291
31
vanemaga uumlksikvanemaga kas nad on suumlndinud registreeritud abielus votildei mitte53
Konventsioon kaumlsitleb last otildeigussubjektina ja taumlheldab et laps on ise oma otildeiguste teostaja54
Konventsioon kehtestab ka lapse ja riigi omavahelise suhte See taumlhendab et riigil ega
vanemal pole lapse uumlle omanikuotildeigust last vaadeldakse indiviidina kellel on omad
inimotildeigused mis on taumlpselt samasugused kui igal taumliskasvanul Samuti annab konventsioon
motildeista et votildeib tekkida konflikt lapse huvide ja vanemate votildei uumlhiskonna huvide vahel
Sellised konfliktid peab lahendama laste huvidega arvestades neid esile totildestes Laste huvid
defineeritakse tulenevalt konventsioonist mille jaumlrgi on olulised naumliteks otildeigus haridusele
otildeigus perekonnaelule ning otildeigus olla kuulatud ja austatud indiviidina55
Vastavalt
konventsiooni artikkel 18-le on vanematel esimene vastutus laste kasvatamise ja arengu eest
ehk siis vanemad on laste otildeiguste tagajad kasvatajad kaitsjad ja hoolitsejad
Konventsiooni keelekasutusest tuleneb see et termin bdquovanemldquo votildeib ka viidata paljudele
erinevatele peremudelitele mis kaasaegses maailmas eksisteerivad Naumliteks votildeib tuua
konventsiooni artikkel 5-e mis viitab laiendatud perekonna taumlhendusele UumlRO Lapse Otildeiguste
Konventsioon toob vaumllja ka perekonna taumlhtsuse Nimetatakse lapse otildeigust perekonnale see
taumlhendab uumlldiselt otildeigust vanematele ja otildeigust olla perekonnaliige See iseloomustab ka tervet
konventsiooni56
Laps ei saa tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest partneritest
koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes UumlRO Lapse Otildeiguste
Konventsiooni artiklis 2 p1 on saumltestatud et osalisriigid peavad tagama nende jurisdiktsiooni
all olevatele lastele kotildeik konventsioonis saumltestatud otildeigused ja kohustused sotildeltumata lapse ja
tema vanema votildei seadusliku hooldaja rassist soost keelest usust votildei muudest tingimustest
53
Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61
(18012013) 54
Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012
httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused
55 Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and What it
Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10 httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019
(06052013)
56 Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine praktikas
Lastekaitse Liit 2005 lk 71-74
32
Jaumlrelikult on erisoolisest perekonnast lapse ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes samasoolises
perekonnas kasvava lapsega konventsiooni taumlhenduses lubamatu ja sobimatu57
Samuti annab konventsiooni artikkel 2 p2 riigile positiivse otildeiguse votildetta kasutusele sobilikud
meetmed laste votilderdsete otildeiguste tagamiseks Kui raumlaumlgitakse homoseksuaalsetele paaridele
uumlheskoos laste kasvatamise otildeiguse andmisest siis mainitakse sageli laste huvidega
arvestamist Siin votildeib tuua naumliteks Gas ja Dubois vs Prantsusmaa kaasuse jt Selles
valdkonnas on naumlha ilmselget arengut esimesed Euroopa riigid mis lubasid samasoolisel
inimesel partneri lapse adopteerida olid Taani (1999) Island (2000) Norra (2001) ja Rootsi
(2003) Nendes riikides on otildeiguslikud reformid toimunud aastatel 1993-2003 Alates 2009
aastast on Soomes lubatud samasoolisel isikul oma partneri last adopteerida Eeliseks on kui
partnerid elavad registreeritud kooselus ja mittebioloogiline vanem on lapse sotsiaalne vanem
ehk tegelik vanem Nendes riikides saab samasooliste vanemate peres elav laps peale
lapsendamist taumlieliku sotsiaal- otildeigus- ja majandusliku kaitse ja samuti tagab see lapse otildeiguse
motildelemale seaduslikule ja sotsiaalsele vanemale Selline otildeiguslik areng naumlitab ka seda et
vanemate seksuaalne saumlttumus votildei sugu ei ole lapse huvide arvestamisel taumlhtis
Areng nendes riikides naumlitab ka seda et perekond koosneb lapsest ja kahest taumliskasvanud
isikust (sotildeltumata soost) Lapsel kes elab sellises perekonnas tekib otildeigus kahele seaduslikule
vanemale ja see annab talle votilderdse kaitse votilderreldes lapsega kes elab heteroseksuaalses peres
Selline areng naumlitab meile mis on kaasaaegne perekond58
See kotildeik taumlhendab et lapsel kes kasvab samasoolises perekonnas peavad olema
samasugused otildeigused nagu ta kasvaks erisooliste vanemate perekonnas kus partnerid kas on
votildei ei ole abielus Lapsel on otildeigus perekonna- ja eraelu kaitsmisele Euroopa Inimotildeiguste
Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ja samuti on tal otildeigus olla mitte diskrimineeritud
vastavalt sama konventsiooni artikkel 14-le Paraku naumleme erinevat suhtumist votilderreldes
lapsega kes elab perekonnas kus vanemad on heteroseksuaalsed Lapsel on vaja otildeigust
57
Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 29 58
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in Europe
National Cross-Border and European Perspectives 2012 lk 102-103120-122
33
perekonna kaitsele ja votildeimalust seadustada oma suhted mitte ainult bioloogilise vanemaga
vaid ka bioloogilise vanema partneriga Kui bioloogiline vanem ja partner on
heteroseksuaalsetes suhetes saab laps motildelema poole notildeusolekuga tagada enda otildeiguse olla
lapsendatud ja luua perekond Kui bioloogiline vanem ja tema partner on homoseksuaalsetes
suhetes siis isegi juhul kui motildelemad pooled on notildeus ei saa laps kasutada oma otildeigust olla
lapsendatud ja luua perekonda kui see ei ole vastuolus tema huvidega Riik arvestab lapse
huve eelkotildeige lapsendamisele lubatavuse kuumlsimuses
Selleks et aru saada partneri otildeigustest lapse suhtes peab enne defineerima kes on partner
lapse jaoks seaduse motildettes Perekonnaseadus annab meile kolm erinevat suhet lapse vanem
votildeotilderasvanem ehk lapse vanemaga abiellunud isik ning kasuvanem ehk isik kes ei ole
vanem ega votildeotilderasvanem vaid isik kes tegelikult last kasvatab Teda votildeib nimetada ka
faktiliseks vanemaks59
Sellest tuleneb et partner on kasuvanem Perekonnaseadust vaadeldes
votildeib oumlelda et kasuvanemal on kasulapse suhtes minimaalsed otildeigused samuti on lapse
otildeigused kasuvanema suhtes minimaalsed ja mitte taumlielikud
Ka Eesti Lastevanemate Liit on seisukohal et laste otildeigused ei ole piisavalt kaitstud seetotildettu
soovivad nad laste otildeiguste tugevdamist olukorras kus uumlks vanematest ei ole bioloogiline
vanem60
Samasooliste paaride puhul on partner faktiline vanem Lastekaitse Liidu president
Loone Ots on seisukohal et laps peab olema turvatud ja kaitstud nagu seda notildeuab Lastekaitse
Konventsioon Samuti arvab ta et samasooliste kooselu seadustamine on tervitatav samm
votilderdotildeiguslikkuse uumlhiskonda Laps satub vaumlgivalla ja hooletuse ohvriks nii samasoolises kui
erisoolises perekonnas seega peaksid tema otildeigused olema votildeimalikult efektiivselt kaitstud
motildelemal juhtumil Uumlhe votildeimaliku seisukoha jaumlrgi peaks samasoolistele peredele andma
lapsendamisotildeiguse erandjuhul see peab olema selgelt lapse huvides ning iga juhtumi puhul
arvestatakse konkreetseid asjaolusid ja teatud vanusest ka lapse notildeusolekut See aitaks vaumlltida
lapse lastekodusse sattumist laps peaks kasvama peres mitte uumlkskotildeik kui haumlsti varustatud
59
Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Edgar Salumaa Juridika
httpwwwjuridicaeejuridica_etphpdocument=etarticles1995123599PRNprvphp 60
Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest lk 3
httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise+koosel
uga+seotud+ettepanekutestpdf (18012013)
34
lastekodus Lastekaitse Liit on seisukohal et laps peab olema kaitstud ja Eesti laps peab
olema otildennelik vaatamata lapse kasvatajate soost61
Naumliteks votildeib tuua EIOtildeK kohtuotsuse Gas
ja Dubois v Prantsusmaa mille puhul kohtuniku eriarvamusel on samasoolises perekonnas
kasvatatav laps erinevas olukorras votilderreldes erisooliste taumliskasvanutega uumlhes peres kasvava
lapsega62
Eesti Potildehiseadus saumltestab ja tunnustab perekonna kaitset ja samuti peetakse potildehiseaduse jaumlrgi
oluliseks laste kasvatamist ning vanematele antakse mitte ainult luba vaid ka kohustus oma
lapsi kasvatada Mainitakse ka riigi kohustust perekonda laste kasvatamisel abistada Riigi
kohustuseks on luua lapsevanematele votildeimalused oma laste kasvatamiseks ja tagada laste
potildehivajadused63
Laps on homoseksuaalses peres kasvades erinevas olukorras votilderreldes heteroseksuaalses
peres kasvava lapsega Viimasel juhul on motildelemal vanemal otildeigus taotleda erinevaid
perekonna- ja laste kasvatamistoetusi kuna motildelemad vanemad votildeivad seadusjaumlrgselt end
lapsevanemana registreerida (bioloogiline vanem lapsendamine) Samasooliste partnerite
puhul on toetuste saamine raskendatud votildei ei ole uumlldse votildeimalik naumliteks votildeib tuua Viimsi
kaasuse probleemi Nii ei saa laps kes kasvab peres kahe samasoolise vanemaga vanemate
kaudu samalaadset riigipoolset toetust Kaasuses X Y ja Z vs Suurbritannia toob Inimotildeiguste
Kohus selgelt vaumllja et inimotildeiguste konventsioon votildeib olla totildelgendatud erinevalt ja perekonna
kaitse laieneb mitte ainult abiellunud paaridele vaid ka de facto peredele
Alati peab arvesse votildetma mitut erinevat faktorit kui kaua kaks taumliskasvanud isikut (sotildeltumata
soost) koos elanud on kas isikud elavad uumlhes leibkonnas kas nad soovivad votildei ei soovi lapsi
koos kasvatada64
Arvatakse et perekonna autentne tunnus on uumlhine laste kasvatamise otildeigus
61
Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012 httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed ( 21012012)
62 Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa 23032012
httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420 (22012013) 63
Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad sotsiaaltoetused ja ndash
teenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007 lk 29 64
Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in International
and Comparative Law Kluwer Law International 2002 lk 261
35
Seega peab uumlhine laste kasvatamisotildeigus olema identselt kaumlttesaadav nii heteroseksuaalsetele
kui ka samasoolistele paaridele Kui erisoolistel paaridel on otildeigus lapsi uumlhiselt kasvatada ilma
registreerimiseta siis peab selline otildeigus olema tagatud ka samasoolistele partneritele65
Eestis puudub spetsialiseerunud organ mis teostaks jaumlrelvalvet laste otildeiguste tagamise uumlle
Seda funktsiooni teostavad erinevad organid koostoumloumls Nendeks kohalik omavalitsus
maavalitsus otildeiguskantsler ja teised66
Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas nr 6-
81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute puumlsiv kooselu kuulub
perekonnapotildehiotildeiguse kaitse alla aga Eestis ei ole selline kooselu reguleeritud ja seetotildettu tuleb
luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Samuti puudub lapsendamist ja
hooldusotildeigust puudutav regulatsioon mis tagaks laste huvide arvestamise samasooliste
paaride puhul Partneril puudub lapsendamise votildeimalus ja see annab hooldusotildeiguse ainult
uumlhele vanemale kuid partnerid elavad koos lapsega ja motildelemad peaksid lapse eest vastutama
ja tema eest kandma hoolt Selline olukord votildeib tuua probleeme lapse hooldamisotildeiguse
teostamisel uumlhe partneri surma korral votildei juhul kui seaduslik lapsevanem ei saa mingil
potildehjusel pikemaajaliselt hooldusotildeigust teostada Samuti pole tagatud partneri otildeigus last edasi
kasvatada kui seaduslik vanem sureb
Probleem on ka uumluumlrisuhetes Votildelaotildeigusseaduse sect289 saumltestab et eluruumi uumluumlrnikul on otildeigus
uumluumlriruumides majutada oma abikaasat alaealisi lapsi ja toumloumlvotildeimetuid vanemaid ilma
uumluumlrileandja notildeusolekuta67
Juhul kui uumluumlrilevotildetja on lapse vanema partner siis ei saa
uumluumlrileandja notildeusolekuta eluruumis majutada last ega tema seaduslikku vanemat Sellega
satub laps ebasoodsasse olukorda votilderreldes lapsega kes elab perekonnas kus motildelemad
partnerid on tema seaduslikud vanemad Lapse eluruumides viibimine sotildeltub uumluumlrileandja
tahtest
65
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs (viide 58) lk 92 66
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava
2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20per
ede20arengukava202012-2020pdf (16022013) 67
Otildeiguskantsler ( viide 3) lk 1 5
36
Laste staatus samasoolistes paarides on laumlbi aegade olnud nagu Pandora laegas Alati on olnud
arusaadav aktsepteeritud ja isegi notildeutud et lapsel peab olema kaks vanemat aga nuumluumldseks on
see arenenud selles suunas et lapsel votildeib olla kaks ema kaks isa votildei isegi kolm vanemat
2007 aastal andis Ontario Kohus oma otsuses AA vs BB ONCA 268
selles kuumlsimuses uue
arengu Selle kaasuse puhul vaumlrbasid kaks homoseksuaalset stabiilses suhtes elavat naist oma
meessoost sotildebra lapse bioloogiliseks eostamiseks Lapse suumlndides olid tema seaduslikeks
vanemateks bioloogiline ema ja bioloogiline isa Bioloogilise ema samasooline partner oli
sellises situatsioonis lapse faktiline vanem taumlitis lapse teise ema rolli ja kandis suurt osa lapse
kasvatamises Kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngisid lapse elus vaumlga olulist rolli ja kandsid lapse
eest hoolt Lapse bioloogilise ema samasooline partner leidis et tal peaksid olema lapse
suhtes samuti seaduslikud otildeigused ja kohustused ning ta poumloumlrdus kohtusse nende otildeiguste ja
kohustuste saamiseks Kohus leidis et kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngivad lapse elus vaumlga suurt
rolli ja lapse otildeiguste tagamise seisukohalt on oluline et kotildeik kolm oleksid tema seaduslikud
vanemad
Kohus arvestas lapse huvidega ning see on selle kaasuse puhul kotildeige olulisem Kohus
otsustas et kotildeik kolm taumliskasvanut peavad olema seaduslike vanematena registreeritud ning
seelaumlbi sai laps kolm seaduslikku vanemat Nimetatud kaasus totildei samasooliste vanemate ja
sellistes peredes elavate laste probleemide osas taumliesti uue arengu Selliseid arenguid jaumllgides
votildeib oletada et ka teised riigid votildetavad Orlando kaasuse arvesse ja hakkavad seda jaumlrgima
Perekonna ja vanema staatuse kontseptsioon on viimase aja jooksul teinud laumlbi suured
muutused ja arengud avardanud piire ja haumlgustanud nende motildeistete traditsioonilist taumlhendust
Niisiis votildeib oletada et laumlhitulevikus toimuvad seadusandluses muudatused mille kohaselt ei
arvestata vanema staatuse saamisel enam vanemate seksuaalse saumlttumuse ja arvuga Selle
asemel votildeetakse arvesse eelkotildeige lapse huvid Selline olukord peaks viima selleni et tagatud
on taumlielik votilderdsus ja vaumllistatud diskrimineerimine Seda propageerib praegusel ajal Euroopa
Inimotildeiguste Konventsiooni artikkel 14
68
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and ROSENBERG
JJA AA v BB 2007 ONCA 2 httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
37
Tihtipeale sotildeltub lapse otildeiguslik staatus perekonnas sellest milline on temaga koos elavate
taumliskasvnanute suhte otildeiguslik staatus ndash sellest kas tegemist on abielu votildei registreeritud
kooseluga On oluline ka maumlrgata et vaumlga paljud riigid on laste kaitse tagamise eesmaumlrgil
avanud samasooliste paaride jaoks votildeimaluse oma suhteid registreerida Selle kaudu on neil
votildeimalus lapsi uumlheskoos lapsendada votildei siis on uumlhel partneril votildeimalik lapsendada partneri
laps Naumliteks Rootsis saavad lapsendamise puhul sarnase otildeigusliku staatuse nii paarid kes on
oma suhted kooseluna registreerinud kui ka abielus olevad erisoolised paarid
Norra ja Sakasamaa lubavad neil paumlevil registreeritud kooselus elavatel samasoolistel isikutel
lapsendada oma partneri lapse Siin tuleb aga silmas pidada et tegemist on siseriiklike
seadustega mis ei garanteeri nende rahvusvahelist tunnustamist Perekonna seisukohalt
taumlhendab see seda et nii lastel kui tema vanematel votildeivad tekkida otildeiguslikud probleemid
vaumlljaspool riiki juhul kui teises riigis ei kehti sarnased seadused69
Euroopa Liidu otildeigus
perekonnaotildeiguse valdkonnas notildeuab uumlhtlustamist ja liigub kiirelt sinnapoole Kindlasti on
vajalik demokraatlik ja selge lahendus mis hakkaks potildehinema Euroopa Inimotildeiguste
Konventsioonil
69
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family Law
Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008 lk 101-110
38
Kokkuvotildete
Uurimistoumlouml kaumligus olen jotildeudnud jaumlreldusele et kuigi Eestis ei ole perekonna motildeiste
defineeritud on selle motildeiste seadusaktidesse sisse viimine aumlaumlrmiselt oluline nii erisooliste kui
ka samasooliste paariride ja nendega koos elavate laste perekonnakaitse otildeiguse tagamiseks
Viimsi kaasus on vaumlga hea naumlide Eesti seadusandlusest Tuginedes Euroopa Liidu otildeigusele ja
Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtukaasustele olen jotildeudnud jaumlreldusele et teatud juhtudel
peavad nii erisooliste kui ka samasooliste paaride pered koos lastega votildei ilma kuuluma
perekonna kaitse alla Samuti peab registreerimata kooselus paari peres elav laps kuuluma
oma tegelike vanematega uumlhte perekonda ning olema kaitstud perekonna motildeiste taumlhenduses
taumlpselt samamoodi kui laps kes elab registreeritud kooselu sotildelminud faktiliste vanematega
Igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja diskrimineerimine mis potildehineb isikute
sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud Euroopa Liidu liikmesriigid ei tohi perekonna ja
uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise potildehjuseks nimetada Euroopa
Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta
perekonnaeluna millel on riiklik kaitse
Teine peatuumlkk naumlitas et hetkel votildeivad lapsel tekkida perekonnaliikmetega erinevad otildeiguslikud
suhed Perekonnaliige ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem seega on tema otildeigused lapse
suhtes ja lapse otildeigused faktilise vanema vastu piiritletud Faktiliste vanematega kes ei ole
oma suhteid registreerinud koos elav laps on ebavotilderdses olukorras votilderreldes lapsega kes elab
faktiliste vanematega kes on oma suhteid registreerinud Nii tekib lapse lastekodusse
sattumise oht naumliteks bioloogilise vanema surma puhul kui teisel faktilisel vanemal
puuduvad lapse uumlle vanemlikud otildeigused Selline kohtlemine ei pruugi olla lapse huvidega
kooskotildelas Abielus paari puhul seda probleemi ei teki
Kolmandas peatuumlkis kaumlsitlesin LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdset kohtlemist
votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega Toumloumlst tuleb
selgelt vaumllja et ebavotilderdsel kohtlemisel ei ole otildeigustust ja see ei ole kooskotildelas lapse huvidega
Lapsel on otildeigus kahele vanemale ning oma tegelike vanemate tunnustamisele sotildeltumata
tegelike kasvatajate soost Laps peab igal juhul olema kaitstud sotildeltumata sellest kas tema
39
faktilised vanemad on oma suhted registreerinud votildei mitte kuna laps ei saa seda kuidagi
motildejutada Samasooliste paaride puhul on laps ebavotilderdses olukorras votilderreldes erisooliste
faktiliste vanematega elava lapsega LGBT peredes elavate laste kaitse on puudulik ja notildeuab
taumliustamist sotildeltumata siseriigi uumlhiskonna valmisolekust ning eelkotildeige tuleb seda kuumlsimust
lahendades tugineda lapse huvidele
40
Summary
Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family
has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost
importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex
couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good
example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of
the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex
and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection
Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their
real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same
way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any
avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is
prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of
the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court
of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state
The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family
members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of
the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent
are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship
is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered
their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the
death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to
the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no
significance in the case of a married couple
In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent
families compared to children living in families formed by persons of different sexes The
thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests
Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition
41
regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their
factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any
bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared
to children living with their factual parents of different sexes The protection of children
living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the
general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into
consideration in the first place when solving the problem
42
Kasutatud materjalide loetelu
Kasutatud kirjandus
Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009
Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in
International and Comparative Law Kluwer Law International 2002
Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or
Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008
Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika
EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of
Fundamental Rights of the European Union 2006
European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw
European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and
discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal
analysis 2010
Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012
Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia
Antwerp-Oxford 2005
Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st
Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009
Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family
Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008
Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of
Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law
Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007
Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad
sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007
43
Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine
praktikas Lastekaitse Liit 2005
Kasutatud normatiivmaterjal
Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303
Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification
Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their
family members to move and reside freely within the territory of the Member States
Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13
Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50
Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2
Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8
Perekonnaseadus RT I 27062012 12
Kasutatud internetiallikad
Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second
Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June
2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and
ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2
httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-
2pg-27
Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of
fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012
httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6
-2008-0479amplanguage=EN
European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working
Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties
Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007
httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf
44
GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf
Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-
10xls
Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest
httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise
+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf
Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61
Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012
httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused
Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012
httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed
Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta
Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-
perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta
Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk
32
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC
C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf
Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France
httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886
Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa
23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede
arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja
20perede20arengukava202012-2020pdf
The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010
httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf
Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and
What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10
httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019
45
Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri
httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool
iste_isikute_peresuhepdf
Viidatud kohtupraktika
EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa
EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa
EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria
EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits
EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola
EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95
EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria
TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009
TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010
4
Sissejuhatus
Taumlnapaumleva Eestis on levinud eelarvamustel potildehinevad stereotuumluumlbid Motildened naumlited
homoseksuaalsus ei ole normaalne aga on ravitav homoseksuaalsusest raumlaumlkimine potildehjustab
laste homoseksuaalsust samasooliste paaride kooselu ei ole stabiilne homoseksuaalsus on
nakkav ja ohustab teisi inimesi homoseksuaalsus on vaimne haigus ja sellise haiguse totildettu on
homoseksuaalid uumlhiskonnale ohtlikud1 Selle tagajaumlrjel ei saa homoseksuaalsed vanemad ja
nende lapsed ennast vabalt tunda kartmata uumlhiskonna hukkamotildeistu2
Oma toumloumls analuumluumlsin samasooliste paaride peredes elavate laste ebavotilderdset kohtlemist
votilderreldes lastega kes elavad erinevast soost faktiliste vanematega naumliteks homoseksuaalses
peres elava lapse otildeigusi oma vanema partneri suhtes votilderreldes erisoolistest isikutest
moodustatud peres elava lapsega Samuti kaumlsitlen lapse otildeiguslikku staatust samasoolistes
peredes ja laste ebavotilderdset kohtlemist votilderreldes lastega kes elavad erisoolistest vanematest
moodustatud perekonnas Toumloumls tuginen nii Eesti kui ka Euroopa Liidu otildeigusele Viimaste alla
kuuluvad Euroopa Liidu direktiivid Euroopa inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse
konventsioon Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtuotsused Euroopa Liidu Kohtu kohtuotsused
ja Euroopa Notildeukogu soovitused Kasutan samuti Juridica ja Westlaw teaduslikke artikleid
teaduslikku kirjandust ning Eestis vaumllja antud seadusakte Kasutan analuumluumltilist meetodit
Toumlouml eesmaumlrk on vaumllja tuua ja analuumluumlsida samasoolistest isikutest moodustatud perekonnas
elavate laste otildeiguslikke probleeme ja nende tekkimise allikaid Valisin toumlouml peamiseks
fookuseks just samasoolistes perekondades elavate laste diskrimineerimise kuna need lapsed
on olemas sotildeltumata kehtivatest seadustest ja nende otildeigused peavad olema kaitstud Seda
naumlitab ka otildeiguskantsleri maumlrgukiri justiitsministrile 23 mail 2011 Samasooliste isikute puumlsiv
kooselu ja partnerite lapsed ei ole piisavalt kaitstud kuid sellised pered peavad kuuluma
perekonna potildehiotildeiguste kaitsealasse Samasooliste isikute puumlsiv kooselu on Eestis
1 The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010
httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf (25122012) 2
GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf (25122012)
5
reguleerimata ja otildeiguskantsleri arvamuse kohaselt on selline olukord potildehiseadusega vastuolus
ning seda peab reguleerima riiklikul tasandil3
Inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 8 uumltleb et igauumlhel on otildeigus
austusele era- ja perekonnaelu vastu Lisaks on kotildeigil otildeigus votilderdsele kohtlemisele ning
kaitsele diskrimineerimise vastu vastavalt konventsiooni artikkel 14-le Neid vaumlga olulisi
inimotildeigusi on oluline tagada ka laste puhul
Toumlouml on jaotatud kolme suuremasse alapeatuumlkki kus kotildervutan Eesti siseriiklikku seadusandlust
Euroopa Liidu seaduste ja teise Euroopa Liidu liikmesriikide siseriiklike seadustega
Esimeses peatuumlkis puumlstitan kuumlsimuse millist kooslust me perekonnaks nimetame ja mis on
perekonna otildeiguslik definitsioon Et Eesti olukorda selgitada toon esimeses alapeatuumlkis
naumliteks Viimsi kaasuse Votilderdlen Eesti olukorda sarnase teemavaldkonna naumlidetega Euroopa
Liidu liikmesriikides Kasutan selleks jaumlrgmisi naumliteid Schalk ja Kopf vs Austria Karner vs
Austria Keegan vs Iirimaa Kozak vs Poola Alapeatuumlki 13 laumlhteprobleemiks on asjaolu et
hoolimata 1994 aastal Euroopa Liidu liikmesriikide poolt vastuvotildeetud seadusest mille
kohaselt tuleb kotildeikide liikmesriikide kodanike otildeigusi kaitsta sotildeltumata nende seksuaalsest
saumlttumusest ei loodud samasoolistele paaridele siiski votildeimalust abiellumiseks votildei oma suhete
muul viisil registreerimiseks See on paaride ja nende laste otildeigusliku kaitse puhul jaumltnud
kuumlsitavusi millele motildened liikmesriigid on leidnud alternatiivlahendused
Teises peatuumlkis uurin konkreetsemalt laste otildeiguslikku staatust LGBT perekondades
Kirjeldan millised on selliste perekondade erinevad votildeimalused laste saaamiseks ja millised
otildeiguslikud probleemid sellest tulenevalt tekkida votildeivad Selle temaatika alla kuulub ka
lapsendamise kuumlsimus Toon jaumlrgnevad teemakohased naumlited Frette vs Prantsusmaa EB vs
Prantsusmaa X ja teised vs Austria
3
Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri
httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasooliste_isik
ute_peresuhepdf (25112012)
6
Kolmandas peatuumlkis keskendun LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdsele kohtlemisele
votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega
Homoseksuaalsetes suhetes elava lapse vanema partneril ja lapsel ei ole omavahelisi
otildeiguslikke suhteid ja esialgu puudub Eestis ka votildeimalus nende suhete loomiseks Juhtimaks
taumlhelepanu votildeimalikele lahendustele toon jaumlrgnevad naumlited Gas ja Dubois vs Prantsusmaa
X Y ja Z vs Suurbritannia AA vs BB ONCA 2
7
1 Perekonna motildeiste
2007 aastal suumlndis Eestis 58 lastest registreerimata kooselus sealhulgas uumlksikemade
peredes See naumlitab et abielu sotildelmimine ei ole enam uumlks oluline osa rahva puumlsimise kaitse
meetmetest pigem on see vajalik isikute kaitseks kes kuuluvad perekonda Paraku ei ole
Eestis perekonna motildeiste praegu kehtivates seadustes defineeritud Defineerimine on oluline
nii samasoolistele kui erisoolistele paaridele
Kaumlsitledes samasoolistest isikutest moodustatud perekondades elavate laste otildeigusi tuleb vaumllja
selgitada kas nad kuuluvad perekonna kaitse alla votildei mitte See on oluline kuna Eesti
Vabariigi potildehiseaduse sect274 annab perekonnale riigi kaitse vanematele otildeiguse ja kohustuse
kasvatada oma lapsi ja nende eest hoolitseda ning perekonnale kehtestab see kohustuse
hoolitseda oma abivajavate liikmete eest Riigil on positiivne kohustus kaitsta perekonnaelu
ning kohustus kasutada erinevad meetmeid perekonna ja pereliikmete kaitsmiseks5
11 Perekonna motildeiste Eestis
Eesti potildehiseaduses on kaks saumltet mis kaitsevad perekonnaelu sect26 annab otildeiguse perekonna ja
eraelu puutumatusele ja sect27 annab perekonnale riigi kaitse saumltestab vanematele otildeiguse ja
kohustuse kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest ning paneb perekonnale kohustuse
hoolitseda oma abivajavate liikmete eest Viimane saumlte reguleerib pereliikmete omavahelisi
suhteid ning paneb riigile positiivse kohustuse kehtestada nende suhteid reguleerivaid seadusi
Motildelema saumltte eesmaumlrgiks on reguleerida perekonnaga seonduvat Lisaks sellele annab sect27
perekonnale ja perekonnaelule riigi kaitse kolmandate isikute poolsete ruumlnnakute vastu mis
on suunatud pere vastu6 Sellega seoses tekib kuumlsimus millist kooslust me perekonnaks
nimetame ja mis on perekonna otildeiguslik definitsioon Eesti seadused ei anna konkreetset
definitsiooni
4 Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2
5 Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-2pg-27
(25122012) 6 Kommenteeritud vaumlljanne (Viide 5)
8
Keda pidada perekonnaks kelle ellu riik votildei kolmas isik ei tohi votildeib votildei peab sekkuma
Kelle suhtes on riigil positiivsed kohustused See sotildeltub sellest kuidas meie riik ja uumlhiskond
perekonda motildeistab Seega on perekonna motildeiste ajas muutuv sotildeltub sotsiaalsest ja
kultuurilisest keskkonnast ja sellest kuidas perekonda kaumlsitletakse seadustes ja
kohtupraktikas7
Eestis ei olnud LGBT perekonna teemalist kohtupraktikat kuni 2010 aastani Just sel aastal
tehti Tallinna Ringkonnakohtu poolt nii-oumlelda Viimsi kaasuse otsus Uumlheks osapooleks oli
samasoolistest isikutest paar ja juhtumiga olid seotud ka kolm last8 Nimetatud osapool taotles
Viimsi Vallavalitsuselt laste lasteaia- ja koolitoidu ning sotildeiduotildeiguse tasuta saamist Viimsi
Vallavalitsuse 12062009 korraldusega nr 373 jaumleti kaebaja taotlused rahuldamata Otsust
potildehjendas Vallavalitsus sellega et kahe samasoolise isiku kooselu ei saa nimetada
perekonnaks kui laumlhtuda seadusaktidest Vastuvaumlitena esitati asjaolu et Viimsi Vallavalitsuse
maumlaumlruses nr 87 22122006 ei ole perekonna motildeiste defineeritud Sotildenu bdquokolme ja enama
lapsega pereldquo votildeib totildelgendada erinevalt Kaebuse esitaja ja tema partner on motildelemad Viimsi
valla elanikud nende uumllalpidamisel on kolm last ja nad kuuluvad samasse leibkonda mis
taumlhendab seda et neil on uumlhine majapidamine ja nad hoolitsevad laste eest uumlheskoos Motildelema
sissetulekuid kasutatakse samuti uumlheskoos Seega votildeib sellist kooslust kaumlsitleda perekonnana9
Kaebaja poumloumlrdus oma otildeiguste tagamiseks kohtusse ja Tallinna Halduskohus tuumlhistas Viimsi
Vallavalitsuse korralduse ning notildeudis kaebaja taotluse uuesti laumlbivaatamist10
Vallavalitsus ei
olnud sellega notildeus ja esitas apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule
Apellatsioonikaebus jaumleti rahuldamata ja kohus otsustas jaumltta Tallinna Halduskohtu otsuse
Viimsi Vallavalitsuse 12 juuni 2009 korralduse nr 373 tuumlhistamise osas muutmata ja lisaks
7 Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk 32
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikSoM_analC3BCC
3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekst__mC3A4rts_
_pdf (25122012) 8 Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010 lk 141-
143 9
Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus wwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-10xls
(02012013) 10
TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009
httpswwwriigiteatajaeekohtuteavemaa_ringkonna_kohtulahendidmenetlushtmlkohtuasjaNumbe
r=3-09-148917 (04012013)
9
sellele tuumlhistas Ringkonnakohus eelmise otsuse osa kus Viimsi Vallavalitsus oli kohustatud
kaebaja taotluse uuesti laumlbi vaatama et teha soodustuste saamise osas uus otsus Sellega leidis
Ringkonnakohus et Viimsi Vallavalitsuse korraldus nr 373 oli otildeigusvastane11
Eesti seadustes ei ole perekonna motildeiste defineeritud aga Viimsi kaasus naumlitab et
seaduslikult registreerimata suhetes isikud votildeivad end siiski maumlaumlratleda uumlhe perekonnana
Seega peaksid perekondadele kelle omavahelised suhted pole lepinguga maumlaumlratletud sh
samasoolistele perekondadele siiski kehtima kotildeik sotsiaalsed soodustused mis kehtivad
seaduse jaumlrgi perekondadele votildei leibkondadele Samas tuleb silmas pidada et Eestis ei
rakendata pretsedendiotildeigust seega ei garanteeri Viimsi kaasuse otsus LGBT koosluste
(lastega votildei ilma) perekonnana tunnistamist Seda saab garanteerida ainult seadusetaumliendus
kus perekonna motildeiste oleks defineeritud
Poumloumlran siinkohal erilise taumlhelepanu probleemile mis puudutab seda et Eesti
perekonnaseaduse vaumlljaandja kasutab selliseid sotildenu nagu bdquoabieluldquo ja bdquoabikaasaldquo ning nendes
saumltetes kus kasutatakse sotildena bdquoperekondldquo eeldatakse et tegemist on registreeritud kooseluga
Seega ei laiene see seadus mitteregistreeritud paaridele Kuid Viimsi kaasus naumlitab et
erijuhtumil votildeime nimetada ka mitte registreeritud kooselu perekonnaks Siin tekib otildeiguslik
kuumlsimus ndash millised seadusesaumltted laienevad ainult registreeritud partneritele ja millised
motildelemale
Perekonnaseaduse sect1 lg1 saumltestab et abielu sotildelmitakse naise ja mehe vahel See taumlhendab et
samasoolistele paaridele ei laiene perekonna kaitse ja otildeigus abielluda Traditsiooniline abielu
taumlhendab kooslust mille tagajaumlrjel votildeib suumlndida jaumlrglasi12
See taumlhendab et Eestis on abielu
ja perekonna kaitse loodud rahva puumlsimise kaitseks13
Abielustaatus toob kaasa mitmeid
erinevaid uumlhiskonnas olulisi otildeigusi ja kohustusi Nende otildeiguste ja kohustuste hulka kuuluvad
abikaasa paumlrimisotildeigus uumllalpidamiskohustus lastega seonduvad otildeigused ja kohustused
11
TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010
httpswwwriigiteatajaeekohtuteavemaa_ringkonna_kohtulahendidmenetlushtmlkohtuasjaNumbe
r=3-09-148933 (04012013) 12
Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009 lk 4 13
Eesti Vabariigi potildehiseadus RT I 27042011 2
10
varalised otildeigused ja kohustused lahutamisega seonduv varajagamine ja muu14
Need otildeigused
ja kohustused ei laiene samasooliste paaridele kuna puudub inimeste omavaheliste suhete
regulatsioon Perekonnaseaduse jaumlrgi ei ole lubatud abielu sotildelmimine mis kotildeik need otildeigused
ja kohustused kaasa tooks Nagu eelnevalt mainitud on defineerimata ka perekonna motildeiste
Ka Eesti Vabariigi lastekaitseseadus kaumlsitleb perekonna motildeistet Naumliteks sect30 lg2 uumltleb et
lapsel on on otildeigus perekonna kokkusaamise eesmaumlrgil lahkuda Eestist votildei Eestisse sotildeita Aga
kuidas rakendub see otildeigus siis kui tegemist on bioloogilise lapsevanema partneriga kes on
kasvatanud last terve tema eluaja Eesti Vabariigi jaoks kehtib kuumlll direktiiv 200386EC mis
kaumlsitleb perekonna taasuumlhinemist kuid sellekohaselt on perekonnaliige isik kes on
registreeritud partner votildei abikaasa Seega ei kehti Eesti seaduste jaumlrgi Eesti Vabariigi
lastekaitse seaduse sect30 bioloogilise vanema partneri jaoks Samas on ta siiski kaumlsitletav kui
pereliige ndash nii arvab ka Eesti Vabariigi otildeiguskantsler Seelaumlbi tekib seadusandluses konflikt
Olukorras kus kodanikud kasutavad vaba liikumise votildei perekonna taasuumlhinemise otildeigust on
Euroopa Liidu Parlament arvamusel et igasugune abielu mis on tunnustatud uumlhes
liikmesriigis peab olema samavaumlaumlrselt tunnustatud ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides
Samuti peab iga seadus mis on vastu votildeetud motildenes teises liikmesriigis olema kaalutletud
ning see peab olema arvesse votildeetud teiste liikmesriikide poolt Liikmesriigid peavad vaumlltima
igasugust diskrimineerimist On aumlaumlrmiselt oluline et liikmesriikide kodanikud saaksid
taumlielikult kasutada oma tsiviilotildeigusi ja seda mitte ainult kodumaal vaid ka riigis mille
kodanikud nad on votildei riigis kus nad elavad15
Samuti kutsub Euroopa Parlament oma raportis
20072145 liikmesriike kes ole ei samasooliste isikute kooselu reguleerimise seadusakti vastu
votildetnud tunnustama vaumlhemalt teistes liikmesriikides sotildelmitud samasooliste isikute vahelist
abielulepingut ning samuti kutsutakse uumlles andma neile votildeimalust vabalt liikuda ilma et
samasoolised paarid peaksid kartma diskrimineerimist seksuaalsete eelistuste potildehjal Samuti
kutsub Euroopa Parlament liikmesriike uumlles tunnustama samasooliste isikute kooselu
sotildeltumata sellest kas see on registreeritud kooselu votildei abieluna Teisel juhul piiritleb kooselu
14
Andra Olm (viide 12) lk 4
15
European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working Document
on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs
DT673609ENdoc 21062007
httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf (15042013)
11
tunnustamata jaumltmine isikute vaba liikumist16
Kuid Eestis ei ole samasooliste isikute
kooslused seadusega reguleeritud ehk kui laps soovib oma teises riigis naumliteks Hollandis
tunnustatud mittebioloogilise vanemaga (bioloogile vanem on samasooline partner) Eestis
uumlhineda see pole votildeimalik
Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas Nr 6-81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute
puumlsiv kooselu kuulub perekonna potildehiotildeiguse kaitsele aga Eestis ei ole selline kooselu
reguleeritud ja seetotildettu tuleb luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Erinevast
soost osapooltest koosnevad paarid saavad oma suhteid reguleerida abielu sotildelmides aga
samasoolistele paaridele ei ole see institutsioon avatud ja puuduvad alternatiivmeetmed
omavaheliste suhete reguleerimiseks17
Samuti jaumlaumlb lahendamata kuumlsimus kes kuulub
samasooliste paaride puhul lapse perekonda Kas bioloogiline vanem faktiline vanem
lapsendamise puhul registreeritud seaduslik lapsendaja votildei motildelemad partnerid Motildenel juhul
on lapse perekonnaks motildelemad partnerid naumliteks Viimsi kaasuse puhul aga muudel juhtudel
kus kasutatakse sotildena bdquoperekondldquo ei ole selgust kas raumlaumlgitakse ainult registreeritud kooslusest
votildei mitte
Samasooliste isikute kooselu ja sellises kooselus eksisteerivate laste otildeigused peavad olema
taumlpselt samasugused kui otildeigused erisoolistes perekondades Laps peab saama samasuguse
kaitse igas aspektis emotsionaalses finantsilises otildeiguslikus ning uumlhiskondliku kaitse naumlol Ei
saa otildeigustada seda kui samasooliste paaride lapsed jaumlaumlvad otildeiguslikult eraldi ruumlhmaks18
Selle kuumlsimuse lahendamiseks votildeib poumloumlrduda Euroopa Liidu otildeiguse ja Euroopa Inimotildeiguste
Kohtu kohtupraktika poole kuna Eestis kehtivad seadused seda ei reguleeri
16
Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of fundamental
rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012
httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6-2008-
0479amplanguage=EN (15042013) 17
Otildeiguskantsler (viide 3) maumlrgukiri lk 1 5 18
Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta Postimees
07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-perekondade-lapsed-on-eestis-
kaitseta
12
12 Perekonna motildeiste Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikas
Inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 8 uumltleb et igauumlhel on otildeigus era- ja
perekonnaelu kaitsele
Sotildena bdquoperekondldquo defineerimisel on oluline EIK kohtuotsus Emonet ja teised vs Šveits Kohus
toob punktis 33 selgelt vaumllja et perekond on kooslus kus inimeste vahel tekivad tihedad
isiklikud sidemed Punktis 44 on selgelt oumleldud et kaitsma ei pea mitte ainult seaduslikult
registreeritud kooslust ehk ametlikult abiellunud isikutest perekonda vaid kaitsta tuleb ka de
facto kooslust ehk isikuid kes moodustavad perekonna ilma seadusliku registreerimiseta
Kohtuotsuse kohaselt on olulised ka teised faktorid kui kaua partnerid koos on elanud kui
kaua on nende suhe kestnud ja kas nad on uumlksteisele selgelt vaumllja oumlelnud oma soovi lapsi
kooselus kasvatada 19
Uuem kohtuotsus mis aitab aru saada perekonna totildelgendusest on Schalk ja Kopf vs Austria
Varem kaumlsitleti samasooliste partnerite kooslust Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ainult
eraeluna aga antud kohtuotsuse punktis 90 leidis kohus et samasooliste partnerite kooselu
kus eksisteerib tihe isiklik side votildeib teatud juhtudel kaumlsitleda mitte lihtsalt eraeluna vaid
perekonnaeluna See taumlhendab seda et kui erisoolistest inimestest moodustuv paar on kooslus
mida kaitstakse riigis perekonna taumlhenduses siis samasugust samasoolistest inimestest
moodustatud kooslust peab samuti kaitsma perekonna taumlhenduses Kohus totildei vaumllja ka selle et
paljudes riikides on juba avatud samasooliste isikute suhete registreerimise votildeimalus riigi
tasandil20
Jaumlrgmine vaumlga oluline kaasus perekonnaelu defineerimiseks oli Karner vs Austria kus
meessoost taotleja elas pikaajalises suhtes mehega Taotleja partner potildedes surmaga lotildeppenud
haigust Motildelemad partnerid elasid uumluumlrikorteris ja peale uumlhe partneri surma avaldas kinnisvara
omanik soovi lotildepetada taotlejaga uumluumlrileping kuid kohalik seadus kaitses surnud isiku
perekonnaliikmeid uumluumlrilepingu lotildepetamise eest Austria Riigikohus leidis et selline kaitse ei
19
EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Switzerland p 33 34 36 20
EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95
13
laiene samasoolistele paaridele Euroopa Inimotildeiguste Kohus leidis et toimus artikkel 8
koosmotildejus artikkel 14-ga rikkumine Kui kohalik seadus kaitseb erisoolisi mitteabiellunud
kooslusi ja kui erisooliste pereliikmete puhul jaumlaumlks uumlhe pereliikme surma puhul uumluumlrileping
kehtima siis peab ta samuti kehtima ka samasooliste paaride puhul Seega ei olnud taotleja
uumluumlrilepingu lotildepetamine seaduslik Kohus kordas samuti seda et kui riiklikus seaduses
eksisteerivad erinevused erisooliste paaride ja samasooliste isikute paaride de facto kooselus
siis peavad need erinevused olema kas vaumlga potildehjalikult ja objektiivselt potildehjendatud votildei
kotildervaldatud21
Kaasuse Keegan vs Iirimaa puhul leidis Euroopa Inimotildeiguste Kohus et perekonnaelu kaitse
alla kuuluvad mitte ainult abiellunud isikud vaid motildenedel juhtudel ka de facto perekonnad
mis on oma olemuselt abieluga sarnased Antud kaasuse puhul oli tegemist erinevast soost
isikutega Kohus leidis punktis 43 et isegi kui laps on suumlndinud vaumlljaspool abielu votildeib kahe
inimese kooslust koos lapsega nimetada perekonnaeluks22
Kaasuse Kozak vs Poola puhul elas taotleja oma samasoolise partneriga munitsipaalkorteris
mis oli renditud taotleja partneri poolt Peale partneri surma poumloumlrdus taotleja omavalitsuse
poole et saada korteri uumluumlrileping oma nimele kuid omavalitsus keeldus Potildehjuseks oli
taotleja seksuaalsaumlttumus Omavalitsus leidis et faktilisele samasooliste isikute kooselule ei
laiene perekonnakaitse23
Inimotildeiguste kohus kordas et samasooliste isikute stabiilne de facto
pereelu taumlhistab perekonda samavotilderd nagu erisooliste isikute faktiline kooselu Selle kaasuse
puhul oli oluline kohtu arvamus et liikmesriigid peavad votildetma arvesse uumlhiskonna arengut
ning selle kaumligus on toimunud muudatused perekonna ja isikute omavaheliste suhete
valdkonnas Ehk siis kohus kinnitas et igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja
diskrimineerimine mis potildehineb isikute sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud
Liikmesriigid ei tohi perekonna ja uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise
potildehjuseks nimetada24
21
EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria 22
EIKo 2605 1994 1696990 1994 Keegan v Irimaa p 44 23
EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poland 24
European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and discrimination on
grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal analysis 2010 lk 46
14
Need kaasused naumlitavad et Euroopa Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute
stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta perekonnaeluna millel on riiklik kaitse Abieluvaumllised
samasooliste isikute kooslused peavad olema taumlpselt samamoodi kaitstud ja arvesse votildeetud
nagu abieluvaumllised erisoolistest isikutest moodustunud perekonnad Arenguid on naumlha ka
perekonnaelu defineerimisel Kui varem kuulus samasooliste isikute kooselu ainult eraelu
kaitse alla siis praegusel hetkel peab samasooliste isikute faktiline kooselu kuuluma
perekonna kaitse alla ning erinev kohtlemine ei ole lubatud
13 Perekonna motildeiste Euroopa Liidu otildeiguses
Euroopa Liit alustas liikumist perekonnaotildeiguse uumlhtlustamiseks juba aastal 1994 kui tuli vaumllja
Euroopa Parlamendi resolutsioon geide ja lesbide votilderdsete otildeiguste kaitsmiseks Euroopa Liidu
liikmesriikides Euroopa Liidu liikmesriigid votildetsid vastu otsuse et kotildeikide liikmesriikide
kodanike otildeigusi tuleb kaitsta sotildeltumata nende seksuaalsest saumlttumusest ja kotildervaldada tuleb
igasugune ebavotilderdne kohtlemine mis baseerub seksuaalsel saumlttumusel See ei loonud siiski
votildeimalust abiellumiseks Sotildeltumata sellest leidsid motildened Euroopa Liidu liikmesriigid
kuumlsimusele alternatiivlahenduse avades nii erisoolistele kui samasoolistele paaridele
votildeimaluse registreerida oma suhteid abieluvaumlliselt25
Euroopa Liidu otildeiguses on vaumlga oluline seaduslik akt nimega Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste
Harta mis jotildeustus koos Lissaboni lepingu jotildeustumisega Seadusakti artikkel 7 uumltleb et
igauumlhel on otildeigus perekonna- ja privaatelu kaitseks artikkel 9 uumltleb uumlhtlasi et igauumlhel on otildeigus
abielluda ja luua perekond ning need potildehiotildeigused peavad olema garanteeritud ja kaitstud
vastavalt siseriiklikele seadustele Enne muudatust sisaldas artikkel 9 naise ja mehe motildeistet ja
oli seega totildelgendatav kehtivana ainult erisoolistele isikutele kuid taumlnaseks on sotildenad bdquomeesldquo ja
bdquonaineldquo artikkel 9st kotildervaldatud See taumlhendab et perekond kui institutsioon on Euroopa
Liidu otildeiguses hetkel oma struktuuri vaumlaumlrtuste ja funktsioonide puhul uumlleminekustaadiumis
Artikkel uumltleb et abiellumise otildeigus peab olema garanteeritud vastavalt siseriiklikele
25
Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in
Europe Organising Committee of the Commission on European Family Law 2003 lk 12-14
15
seadustele kuid viide naisele ja mehele otildeigussubjektina on liikunud tagaplaanile Artikkel 9
on formuleeritud sooneutraalselt Uumlldiselt saab riik kehtestada abielu lubamisele piiranguid
ainult vastavalt ratsionaalsuse printsiibile ja mitte meelevaldselt Motildened piirangud (nagu
abieluks lubatud vanus) on universaalsed kuid sooline tunnus ei ole asjakohane26
Samasooliste paaride abiellumise lubamine votildei mittelubamine on siseriiklik kuumlsimus27
Kuid
artikkel 9 raumlaumlgib ka otildeigusest luua perekond See on artikkel 9 taumlhenduses eraldiseisev otildeigus
mis ei ole otseselt seotud otildeigusega abielluda
Kaasaegne tendents Euroopas naumlitab seda et paljud inimesed elavad vaumlljaspool abielu
institutsiooni Tunnustatud abielu pole enam otildeiguslik eeltingimus perekonna loomiseks ja ei
ole ainuke viis luua perekonnaelu mis omandaks riigi kaitse ja mittesekkumise otildeiguse28
See
tendents naumlitab et perekonna motildeistet peab kaumlsitlema laialt ja see peab sisaldama palju
erinevaid perekonnavorme sealhulgas de facto perekonnaelu Euroopa Parlament julgustab
liikmesriikides abieluvaumlliste suhete seadustamist ning pikaajalistele abieluvaumlliste suhetele
abieluga sarnase kaitse tagamist nii erisoolistele kui samasoolistele paaridele29
Perekonnaelu motildeiste kuumlsimuse olulisus totildestatatakse ka direktiivis mis kaumlsitleb perekonna
taasuumlhinemist Direktiivi 200386EC kotildeige progressiivsem element on perekonna motildeiste
laiendamine ning moderniseerimine direktiiv hotildelmab mitte ainult abielu sotildelminud isikuid
vaid ka registreeritud de facto kooslusi mis on perekonnaelu motildeiste moderniseerimisel
oluline samm edasi Direktiivi artikkel 4 p3-s kasutatakse terminit abieluvaumlline partner kes
elab registreeritud partnerluses taotlejaga Sinna hulka kuulub ka registreeritud samasooline
partner30
Euroopa Liidu direktiiv 200438EC defineerib pereliikme motildeistet ka artikkel 2 p2-
s partner kes on sotildelminud registreeritud vabaabielu on pereliige kui liikmesriik kaumlsitleb
registreeritud kooselu abieluga votilderdsena31
26
Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union EU Network of
Independent Experts on Fundamental Rights 2006 lk 99-103 27
Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 30301 Artikkel 9 28
Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union( viide 26) lk 103 29
Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union (viide 26) lk 98-104 30
Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification 31
Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their
family members to move and reside freely within the territory of the Member States
16
2 Laste otildeiguslik staatus LGBT perekonnas
Olen eelnevas peatuumlkis naumlidanud et samasooliste paaride kooslused peavad kuuluma
perekonna motildeiste alla Ei ole vaumllistatud et samasooliste paaridega elavad ka lapsed Siin tekib
oluline kuumlsimus ndash kui erinevast soost isikud kuuluvad perekonna motildeiste alla siis kes on
samasoolises perekonnas elava lapse perekond ja mis otildeigused ja kohustused on tal
perekonnaliikmete vastu Kuidas saab laps tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest
partneritest koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes
Kaumlsitlen LGBT perekondade erinevaid laste saamise mooduseid kuna sellest tulenevad
erinevad otildeiguslikud suhted lapse lapse bioloogiliste vanemate ja lapse bioloogilise vanema
partneri vahel LGBT perekondades on laste saamine raskendatud Samasoolised isikud ei saa
loomulikul teel lapsi seega votildeivad otildeiguslikus plaanis tekkida variandid kus laps ei omanda
teatud otildeigusi bioloogilise vanema partneri vastu aga faktiliselt on tegemist ikkagi
perekonnaga Seda olen kaumlesolevas toumloumls eelnevalt ka totildeestanud
LGBT perekondadel on laste saamiseks jaumlrgnevad votildeimalused kunstlik viljastamine
lapsendamine eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapsed Niisiis tekib lapse jaoks
kohe kaks erinevat peremudelit uumlhe variandi puhul on lapsel osaliselt geneetiline perekond
ehk siis lapsel on faktilises perekonnas uumlks bioloogiline vanem Teisel juhul on lapsel
taumlielikult mittegeneetiline perekond ndash selle naumlite puhul pole kumbki vanem faktilises
perekonnas lapsega kuidagi geneetiliselt seotud
21 Kunstliku viljastamise teel saadud laps ja tema otildeiguslik staatus LGBT
perekonnas
Kunstlik viljastamine embruumlo ja munarakkude siirdamine ning asendusemadus annavad laste
soetamiseks votildeimaluse paaridele kes ei saa seda teha bioloogilisel teel Praegusel hetkel on
meditsiin jotildeudnud hetkeni kus lapse suumlnnitanud ema ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem
Nendel juhtudel tekib kuumlsimus kes on lapse seaduslik vanem ja missugused otildeiguslikud suhted
tekivad lapse bioloogilise vanema lapse suumlnnitanud ema ning munaraku- embruumlo- votildei
17
seemnerakudoonori vahel Uumlhtlasi tekib kuumlsimus kes kuulub nendel juhtumitel lapse
perekonda ja kellel on otildeigus riiklikule kaitsele perekonna taumlhenduses
211 Holland
Euroopa Liidus on erinevatel riikidel erinevad riiklikud seadused mis reguleerivad mis tahes
kunstlikku viljastamist nii samasooliste kuid ka erisooliste perede jaoks
Kotildeige kaugemale on selle kuumlsimuse lahendamisel jotildeudnud Holland kus on seadustatud ka
asendusemaduse Samasooliste naiste paari jaoks on loodud erinevad votildeimalused lapse
eostamiseks ja motildened nendest annavad ka motildelemale naisele vanema staatuse Hollandis on
votildeimalik protseduur kus uumlhele naisele kantakse uumlle teise naise votildei partneri munarakust
loodud embruumlo mis on kunstlikult viljastatud kas kindla doonori votildei anonuumluumlmse doonoriga
Motildelemal naisel tekib lapsega geneetiline side ja uumlsna totildeenaumloliselt saavad motildelemad naised olla
lapse seaduslikud vanemad kuid mitte automaatselt seaduse alusel Hollandis saab ainult
lapse suumlnnitanud emast automaatselt lapse seaduslik vanem Bioloogilise ema partneril on
seaduse alusel lubatud partneri laps lapsendada Vaumlga oluline asjaolu sellisel juhul on et
parnteri lapse lapsendamiseks ei pea paar olema seaduslikult registreeritud Sellisel juhul on
oluline ainult laste huvidega arvestamine ja stabiilne kooselu teatud aja jooksul nii partneri
kui lapsega Sama reegel kehtib ka juhul kui uumlks parter on kunstlikult viljastatud
doonorseemnerakkudega ja teisel partneril ei eksisteeri lapsega bioloogilist sidet Motildelemal
juhul on lapse otildeigused taumleilikult kaetud lapsel on tagatud otildeigus nii isale (juhul kui doonor on
teada) kui ka bioloogilisele emale ning lapsel on votildeimalus saada otildeigused ka bioloogilise ema
partneri suhtes kui viimane lapse lapsendab32
Doonorseemnerakkudega kunstlikult viljastatud naise lapsel votildeivad motildenel juhul olla ka
otildeigused doonori suhtes Seda juhul kui doonor on teada maumlrgib ta avaldusele et tahab olla
lapse seaduslik vanem Kohus votildeib talle selle otildeiguse anda kui lapse ema ja doonor elavad
32
Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of Children
with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law Intersentia
Antwerpen ndash Oxford 2007 lk 163-167
18
koos perekonnana Kui doonor on teada ja ei soovi lapse suhtes seemnerakkude andmise
momendil vanemlikke otildeigusi siis ei saa teda vanemana maumlaumlratleda kuna ta ei moodusta
bioloogilise emaga perekonda Juhul kui doonor pole teada ja seemnerakud on tulnud
spermapangast ei saa doonor mitte mingil juhul olla lapse seaduslik vanem ning samuti pole
tal votildeimalust seda taotleda
Kotildeigil neil juhtudel on arvestatud olulist faktorit ndash selleks on reaalne pereelu doonori ja lapse
bioloogilise ema vahel ning motildelema kindel soov votildei soovi puudus saada lapse ametlikuks
vanemaks Sellega on laps samuti kaitstud tal on otildeigus olla oma tegelike vanemate laps33
Juhul kui Hollandis elavad naissoost parterid on abiellunud ja nende perekonda suumlnnib laps
siis saavad motildelemad partnerid automaatselt seadusejaumlrgselt lapse vanemateks ainuke erand
oleks siis kui lapse isal oleks enne lapse suumlndi tema suhtes seaduslikud otildeigused (sel juhul ei
pea lapse isa olema bioloogiline isa) Samuti eksisteerib votildeimalus et samal ajal oleksid
hooldajad nii lapse bioloogiline isa kui last kasvatav samasooline naistepaar Sellisel juhul
antakse isale isadusotildeigus ning samasoolised naissoost partnerid saavad uumlhise vanemliku
vastutuse34
Homoseksuaalsetele meessoost paaridele on Hollandis laste saamiseks avatud ka
asendusemaduse votildeimalus Selleks on kaks votildeimalust asendusemale kantakse uumlle
doonornaise munarakud mis on kunstlikult viljastatud uumlhe partneri seemnerakkudega votildei siis
viljastatakse asendusema munarakud kunstlikult uumlhe partneri seemnerakkudega Motildelemal
juhul on seaduslikeks vanemateks asendusema ning seemnerakkude doonor ehk uumlks
partneritest kelle seemnerakke kunstliku viljastamise puhul kasutati Partner ei saa
vanemlikke otildeigusi seaduse alusel automaatselt kuid teine partner votildeib esitada taotluse
lapsendamiseks ning selle protsessi kaumligus omandab teine meessoost partner vanemlikud
otildeigused35
Nimetatud juhtudel on samasoolises perekonnas kasvava lapse motildelemad faktilised
vanemad ka seaduslikud vanemad ja selline perekond on kaitstud siseriiklike seadustega
erisooliste paaridega votilderdselt
33
Machtelt Vonk (viide 32) lk 179-180 34
Machtelt Vonk (viide 32) lk 185 35
Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st Century
Organising Committee of the Commission on European Family Law 2009 lk 183
19
Asendusemaduse puhul on seaduslikult vahe kas asendusema on abielus votildei mitte Juhul kui
asendusema on abielus siis on seaduslikuks vanemaks lapse suumlnnitanud ema kuid motildelemad
partnerid saavad lapse uumlheskoos lapsendada Juhul kui asendusema on registreeritud kooselus
votildei vallaline siis votildetab partneritest see kes on lapse bioloogiline vanem isaduse omaks ning
saab seadusliku vanema staatuse partner lapsendab teise partneri lapse36
212 Eesti
Votilderreldes Hollandiga ei ole Eestis lapse ja tema samasoolise bioloogilise vanema partneri
omavaheline otildeiguslik suhe reguleeritud See ei ole kooskotildelas lapse parimate huvide
arvestamisega ning tekitab ebavotilderdset kohtlemist votilderreldes kunstliku viljastamise teel saadud
lapsega kelle bioloogiline ja faktiline vanem on erisoolised37
Eestis saavad kunstliku viljastamise abil lapse saada ainult naissoost samasoolised paarid ja
seda kahel erineval viisil kunstlik viljastamine mehe seemnerakkudega ning votildeotilderast
munarakust loodud embruumlo uumllekandmine naisele
Igale naistele on loodud votildeimalus kasutada kunstilikku viljastamist Kui heteroseksuaalne
naine on abielus siis on tal kunstlikuks viljastamiseks vaja oma abikaasa kirjalikku luba
vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seaduse38
sect 17-le Kui naine elab
homoseksuaalses kooselus ja soovib teostada kunstlikku viljastamist siis ei maumlngi tema
elukaaslane selle seaduse jaumlrgi olulist otildeigusliku rolli Seaduse jaumlrgi on partner kotildervaline isik ja
seadus ei defineeri teda kuidagi kuid de facto partner taumlidab lapse kasvatamisel abikaasa rolli
ja tema luba kunstlikuks viljastamiseks oleks samalaadselt vajalik ja oluline nagu
heteroseksuaalsetel paaridel
36
Machtelt Vonk (viide 32) lk 204-205 37
Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or Transgender
Families A European Prespective ILGA-Europe 2008 lk 5 38
Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13
20
Naine kes elab samasoolise partneriga on praeguste seaduste kohaselt sunnitud ennast
vallaliseks naiseks nimetama ja tema kunstlik viljastamine hakkaks toimima kunstliku
viljastamise ja embruumlokaitse seaduse sect-des 21 ja 22 ettenaumlhtud tingimustel sama seaduse sect 5
lg 2 alusel Vastuoluline on ka fakt et samasoolise partneriga elav naine peab nimetama
ennast vallaliseks ka juhul kui on tegelikult samasoolise partneriga suhtes ent soovib last (ja
seda just paarisuhtes koos kasvatada) Selline olukord on tekkinud kuna samasooliste isikute
kooselu ei ole praegusel hetkel kuidagi seaduslikult registreeritav Samasoolises paarisuhtes
elaval naisel sellel juhul on sundvaletamise seisund mis on tekkinud seaduses nimetatud
perekonnaseisu votildeimalike vormide ebataumlielikkuse totildettu
Doonori seemnerakkudega kunstliku viljastamise abil seotud perekonna lapsel on faktiliselt
kaks samasoolist vanemat aga seaduslikult on tal registreeritud ainult bioloogiline ema
Seega kasvab laps seaduse jaumlrgi uumlksikemaga ning tal on otildeigused ja kohustused ainult uumlhe
vanema suhtes
Kunstliku viljastamise meetodi puhul kus uumlhele naisele kantakse uumlle teise naise votildei partneri
munarakust loodud embruumlo loetakse laps samuti potildelvnevaks naisest kes on ta suumlnnitanud
(vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlo kaitse seaduse sect24-le)Vastavalt
perekonnaseaduse sect23 lg 1 on selline kunstlik viljastamine lubatud ainult siis kui naise
viljastamine muul viisil ei ole votildeimalik Sellise kunstliku viljastamise puhul oleks motildelemal
naisel votildeimalik olla lapsega geneetiliselt seotud kuid seaduse jaumlrgi sunnitakse jaumlllegi peale
olukord kus ainult uumlht naist loetakse lapsevanemaks Kui votilderrelda seda olukorda abielus
oleva heteroseksuaalse paariga siis on olukord jaumlrgmine ndash kui naist viljastatakse kunstlikult
tema abikaasa seemnerakkudega siis vastavalt sama seaduse sect17 lg 21
loetakse laps sellest
mehest potildelvnevaks ning motildelemad saavad lapse seaduslikuks vanemaks Nii samasooliste
naiste paari puhul kui ka erisoolise paari puhul votildetavad motildelemad isikud osa kunstliku
viljastamise protsessist ja motildelemad on geneetiliselt lapsega seotud kuid samasooliste naiste
paari puhul on seaduslik vanem ainult lapse suumlnnitatud naine Sellisel juhul tekib ebavotilderdne
kohtlemine
21
Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse39
sect24 lg 1 uumltleb et lapse arengu ja kasvu loomulikuks
keskkonnaks on perekond ning lastega perekonnad peavad saama riiklikku kaitset ja toetust
See taumlhendab et lapse jaoks on aumlaumlrmiselt oluline et tema kaks samasoolist kasvatajat ja tema
ise kuuluksid otildeiguslikult perekonna motildeiste alla Nii saaks ta oma otildeigusi ja kohustusi taumlielikult
rakendada sotildeltumata tema tegelike vanemate soost taumlpselt sama moodi kui laps kes elab
erisooliste faktiliste vanematega Praegune kohtlemine on ebavotilderdne votilderreldes lapsega kes
elab erinevast soost isikutest moodustatud perekonnas kus uumlks taumliskasvanutest on
bioloogiline vanem aga teine on vanema partner See on ka totildeendatud uuringutega40
Erinevast soost isikute kooslust ja nende last nimetatakse praeguse seaduse kohaselt
perekonnaks ja vanema partner on kasuvanem
Meessoost seksuaalvaumlhemustel ei ole votildeimalik kunstliku viljastamise teel last saada kuna
Eestis ei ole vastavalt Karistusseadustiku41
sect132 asendusemadus lubatud See taumlhendab et
samasoolised mehed ei sa uumlheskoos lapsi eostada See taumlhendab ebavotilderdset kohtlemist
votilderreldes samasooliste naiste paaridega
22 Votildeotilderaslapse lapsendamise abil seotud laps
221 Euroopa Inimotildeiguste Kohus
Euroopa Liidus on samasooliste paaride ja nende laste probleem lahendatud igas riigis
erinevalt Analuumluumlsin motildenda Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtuotsust mis on taumlitmiseks
kohustuslikud ka Eestis Kaasuse Frettegrave vs Prantsusmaa taotleja arvates rikuti tema otildeigust
austusele era- ja perekonnaelu vastu ehk siis rikuti inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse
konventsiooni artikkel 8 ja artikkel 14 mis keelavad diskrimineerimist Taotleja soovis uumlksi
last adopteerida ja taotles seda 1991 aasta oktoobris Esimesel intervjuul avaldas taotleja oma
homoseksuaalsuse ja vaumlitis et ta elab uumlksinda ilma partnerita Peale seda pakkus intervjueerija
39
Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50
40 Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 24-33
41 Karistusseadustik RT I 17042013 8
22
vaumllja lapsendamise protsessi lotildepetamise 1993 aastal jaumlttis Pariisi Sotsiaalfondi osakond
hageja taotluse rahuldamata Antud otsuse potildehjuseks oli see et Frette pakkus lapse jaoks
ebastabiilset ja potentsiaalselt last kahjustavat emarolli mudelit Potildehiline kuumlsimus oli selles et
kas uumlksik homoseksuaalne isa on votildeimeline last kasvatama votildei mitte Euroopa Inimotildeiguste
Kohus otsustas haumlaumlletustulemusega neli kolme vastu et rikkumist artikkel 14 koostoimes
artikkel 842
ei olnud Seega ei tohi Eestis takistada laste lapsendamist homoseksuaalsetele
isikutele
Peale Frettegrave vs Prantsusmaa kaasust esitas Ameerika Uumlhendriikide Psuumlhhoanaluumluumltiline
Assotsiatsioon avalduse et geid ja lesbid on nii uumlksikisikute kui paaridena votildeimelised
tegutsema ja last kasvatama lapse huvidest laumlhtudes Nad on votildeimelised taumlitma lapse tervist
kahjustamata kotildeiki kohustusi ja peaksid saama heteroseksuaalsete vanematega votilderdsed
otildeigused ning seda nii paaris kui ka uumlksikisikuna Eelpool toodud uuringute naumlited muudavad
kohtu arvamuse punktis 42 taumliesti otildeigustamatuks Lisaks sellele vaumlidab kohus punktis 42 et ei
ole piisavalt palju lapsi et adopteerimise notildeudlust rahuldada See on vaidlustatav arvamus43
ILGA-EUROPE-i kaasuse kommentaaride kokkuvotildettes totildei autor vaumllja arvamuse et nii kaua
kui Prantsusmaal on lubatud lapsendamine uumlksikutele heteroseksuaalsete isikutele ei luba
artikkel 8 ja artikkel 14 Prantsusmaa haldusorganitel ja kohtutel jaumltta geisid ja lesbisid
lapsendamise protsessist vaumllja nimetades potildehjuseks nende isikute seksuaalsaumlttumust 17
Jaumlrgmiseks vaatlen laumlhemalt kaasust EB vs Prantsusmaa 1998 aasta veebruaris esitas
taotleja Prantsusmaal taotluse lapse lapsendamiseks Lapsendamise menetluse kaumligus mainis
taotluse esitaja et ta on homoseksuaalne ja tal on samasooline partner R
Augustis 1998 andis taotlejat kuumlsitlenud psuumlhholoog hinnangu et talle ei peaks lapsendamist
lubama Potildehjusena totildei psuumlhholoog vaumllja asjaolu et taotleja hakkab last uumlksi kasvatama ning
see kahjustaks last kuna laps peaks naumlgema kindlat peremudelit kus on nii isa kui ka ema
42
EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v France 43
Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second
Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June
2005httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf (09102012)
23
Lisaks sellele vaumlitis psuumlhholoog et taotleja elab oma samasoolise partneriga aga ei soovi seda
kinnitada ja jaumltab partnerisse puutuvad kuumlsimused vastamata See votildeib samuti last kahjustada
kuna ta saab ainult emade eeskuju Psuumlhholoogi arvates ei olnud see otildeige
1998 aasta oktoobris esitas perenotildeukogu lapsendamise juhatuse esindaja arvamuse et
taotlejale ei peaks lapsendamist lubama Ta vaumlitis et vastavalt tema kogemusele on lapse
jaoks paremad perekonnad kus on nii ema kui ka isa ehk siis lapsendamiseks sobivad
erisoolised paarid
1998 novembris ei lubatud taotlejal lapsendamist jaumlrgnevatel potildehjustel taotleja ei ole
uumlksikemana votildeimeline naumlitama lapsele otildeiget peremudelit kus maumlngib olulist osa mehelik roll
ja taotleja partneri osavotildett lapse kasvatamisel ei ole kindlaks tehtud See votildeib samuti last
kahjustada
Halduskohus ei lubanud samuti taotlejale lapsendamist ning tugines seejuures
homoseksuaalsuse argumendile Nii rikkus ta inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse
konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga
Kohus taumlheldas taotleja elustiili mis ei ole lapse kasvatamiseks sobilik ning ei ole lapse
huvides ja votildeib teda kahjustada Lisaks sellele on kohaliku tsiviilseadustiku artikkel 343 jaumlrgi
lubatud lapsendamise taotlemine igauumlhele kes on vaumlhemalt 28 aastat vana Seega rikuti ka
kohalikku seadust mitte ainult konventsiooni
Prantsusmaa tugines kohtuotsusele Frettegrave vs Prantsusmaa kaasuses kus kohus ei rahuldanud
taotleja esitatud notildeuet Seekord otsustas kohus otsuse punktis 51 et eelnevas kaasuses rikuti
artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga44
Euroopa Inimotildeiguste Kohus otsustas haumlaumlltega kuumlmme
seitsme vastu et rikuti artikkel 14 koostoimes artikkel 8-ga45
44
EIKo 2201 2008 4354602 EB v France 45
Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France
httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886 22012008
24
Kaasustest votildeib vaumllja lugeda et homoseksuaalsed lapsevanemad ei saa kuidagi last kahjustada
ja homoseksuaalsus ei taumlhenda seda et sellises perekonnas kasvav laps ei saa otildeiget kasvatust
Homoseksuaalsed vanemad ei kaumlitu lapse huvisid silmas pidades halvemini kui
heteroseksuaalsed vanemad Laste adopteerimise puhul ei saa taotleja homoseksuaalsus
kuidagi motildejutada lapsendamise lubamist votildei mittelubamist Homoseksuaalse eluviisi toomine
potildehjuseks miks mitte adopteerida on keelatud ja rikub konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus
artikkel 8-ga
Neid kaasused on omavahel vaumlga sarnased Ferreteacute kaasuses otsustas kohus nelja haumlaumllega
kolme vastu et antud juhul ei olnud artikkel 8 koosmotildejus artikkel 14 rikkumist aga EB
kaasuses otsustas kohus kuumlmne haumlaumllega seitsme vastu et tegemist oli rikkumisega Euroopa
Inimotildeiguste Kohtu Kohtu president ja Prantsusmaa kohtunik Kohtunik Costa olid Ferreteacute
kaasuse puhul enamikus ja arvasid et rikkumist ei olnud aga EB kaasuses otsustasid nad
juba seda et taotleja otildeigused olid rikutud EB kaasuse puhul maumlrkas kohus ka seda et alates
Ferretteacute kaasuse jaumlrel on toimunud ilmselge otildeiguse areng samasoolistele isikutele
lapsendamise kuumlsimuses ja nuumluumldseks on see legaalne juba kuumlmnes Euroopa Liidu riigis Seda
votildeib ka totildelgendada nii et konventsiooni saumltted ei oma kindlat totildelgendust vaid seda peab
totildelgendama kaumlesoleva hetke otildeiguslikku olukorda arvestades46
Motildelema kaasuse puhul toimub
lapsendamine vallalise isiku poolt kuid EB kaasuse puhul oli taotlejal partner ja kuna
lapsendamine on antud olukorras vaid ainuisikuline ei oleks lapsel mingeid otildeigusi ega
kohustusi teda lapsendanud inimese partneri suhtes
222 Eesti
Eesti seadus ei keela seksuaalvaumlhemustele uumlksinda lapsendamist ent justiitsministeeriumil on
arvamus et samasoolistele partneritele lapsendamise lubamine on keeruline ja tihti peale
vaidlustatav teema kuna ministeeriumi arvates ei ole Eesti uumlhiskond kindel et samasoolistele
partneritele lapsendamine on lapse huvides ja ei kahjusta teda47
kuid laste otildeiguste kaitset
tagades ei tohi tugineda uumlhiskonna valmisolekule LGBT perekonnade tunnustamisel
46
European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw 47
Andra Olm (viide 12) lk 63
25
Perekonnaseaduse48
sect148 uumltleb et lapsendada votildeivad nii vallalised kui ka abielu sotildelminud
isikud Kuivotilderd LGBT inimesed ei saa oma vahel sotildelmida abielu ega oma suhteid muul moel
registreerida siis on nad otildeiguslikult vallalised isikud vaatamata sellele et nad faktiliselt
moodustavad perekonna Seega laieneb neile lapsendamise puhul perekonnaseaduse sect148 lg1
mis uumltleb et vallaline isik votildeib lapsendada ainult uumlksinda Samuti ei saa perekonnaseaduse
sect149 jaumlrgi teine partner sama last lapsendada sest lapsendamissuhete kestel ei saa muu isik
vaumllja arvatud lapsendaja abikaasa sama last lapsendada Kui vaadata siinkohal lapse otildeigusi
lapsendaja partneri suhtes siis ei ole lapsel oma vanema partneri suhtes vastavalt
perekonnaseaduse sect161 mingeid otildeigusi ega kohustusi sest lapse hooldamisotildeigus laieneb vaid
sellisel juhul kui abikaasad lapsendavad uumlhiselt votildei lapsendatakse abikaasa laps Muudel
juhtudel kuulub hooldamise otildeigus ainult lapsendajale ainuisikuliselt
Samasoolised partnerid kuuluvad selle seaduse taumlhenduses muude juhtumite hulka Seega ndash
elades kahe samasoolise vanemaga peres kus kumbki ei ole bioloogiline vanem on lapsel
otildeigused ja kohustused ainult uumlhe vanema vastu Naumliteks kui uumlhel partneril on bioloogiline votildei
lapsendatud laps olemas ja teine partner soovib omalt poolt perekonnavaumlliselt teist last
lapsendada siis lapsendamise protsessi kaumligus ei arvestata perekonnaseaduse sect147 lg 2-ga
mis uumltleb et lapsendamine ei ole lubatud kui lapsendaja lapsed on selle vastu votildei kui
lapsendaja lapsed kahjustavad mingil maumlaumlral lapsendatava huve Kuna lapsendatav saabub
perekonda kus on olemas teised lapsed tuleks kindlasti arvestada nende huvidega ja
veenduda et nad ei kahjusta lapsendatavat aga sellisel juhul toimub lapsendamine
seadusjaumlrgselt vallalise isiku poolt See ei ole paraku piisav lapse huvidega arvestamine
Samuti tekib lapsendamise puhul vanusepiiranguga seotud ebavotilderdne kohtlemine
Perekonnaseaduse sect150 lg 1 uumltleb et lapsendada votildeib vaumlhemalt 25-aastane piiramata
teovotildeimega isik kuid lg 2 uumltleb et kohus votildeib erandjuhtudel lubada lapsendamist ka
vaumlhemalt 18-aastasele juhul kui ta lapsendab oma abikaasa lapse Samasooliste paaride jaoks
see jaumlllegi ei kehti kuivotilderd neil ei ole votildeimalik omavahel abielluda See on oluline piirang
mis votildeib tingida olukorra kus uumlks partner kes on lapse seaduslik vanem sureb ja tema
48
Perekonnaseadus RT I 27062012 12
26
partner kes on last kasvatanud on alla 25-aastane ning seega ei ole tal seaduse jaumlrgi votildeimalik
surnud partneri last lapsendada Nii tekib lapse lastekodusse sattumise oht ning see ei pruugi
olla lapse huvidega kooskotildelas Lapse jaoks on tema bioloogilise vanema partner tegelik
vanem ning perekonnaliige kuid tekib olukord kus laps eemaldatakse tema ellu jaumlaumlnud
faktilisest vanemast Abielus paari puhul seda probleemi ei teki kuna sellisel juhul on lapse
bioloogilise vanema partner lapse seaduslik kasuvanem isegi kui ta pole last lapsendanud
vastavalt perekonnaseadusele Ning bioloogilise vanema surma puhul ei eemaldata last
kasuvanemast ning olles alla 25-aastane kasuvanem saab erandolukorras lapsendada ka
surnud abikaasa last
Seega tuginenes Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikale tuleb Eestis luua laste ning
samasoolistest isikutest moodustatud perekondade ja nende laste kaitse ning tagada laste
parimate huvide arvestamine vastavalt laste otildeigustele Inimotildeiguste konventsiooni antud otildeigus
perekonnakaitsele rakendub samuti laste suhtes
23 Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud laps
Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapse otildeiguslik seis on erinev ja mingil maumlaumlral
raskem kui eelnevatel juhtudel Siin votildeib naumlha kolme erinevat teed Uumlks stsenaarium on
selline et lapsel on kaks seaduslikku vanemat kes on lahus kusjuures motildelemad on
bioloogilised vanemad ning uumlhel vanemal on samasooline partner ja laps elab nendega koos
Teise variandi puhul on lapsel kaks bioloogilist vanemat kes on lahus Uumlhel vanemal
puuduvad votildei on aumlra votildeetud vanemaotildeigused ning laps elab oma seadusliku bioloogilise
vanemaga ja vanema partneriga Kolmanda votildeimaluse puhul elab samasoolistest isikutest
moodustatud perekonnas vaumlhemalt kaks last igal lapsel on erinevad bioloogilised vanemad
Tegelikkuses elavad lapsed koos uumlhe bioloogilise vanemaga ja vanema partneriga Lapsed ei
ole omavahel veresugulased
231 Eesti
27
Analuumluumlsin kaumlesolevas peatuumlkis eelkotildeige olukorda kus lapsel on kaks seaduslikku bioloogilist
vanemat vanemad on lahus ja laps elab uumlhe seadusliku vanemaga ja tema partneriga See
taumlhendab et lapsel on faktiliselt kolm isikut kes tema eest hoolt kannavad ja tema elust osa
votildetavad Lapsel on otildeiguslik side ainult kahe bioloogilise vanemaga ning vanema partneril kes
elab lapsega koos ja kasvatab last puudub otildeiguslik side lapsega Kui votilderrelda seda olukorda
heteroseksuaalse perekonnaga siis sellisel juhul on uuel partneril votildeimalus partneri last
lapsendada juhul kui teine lapsevanem annab notildeusoleku ja kui nad on abielus vastavalt
perekonnaseaduse sect152 lg1 Selle kohaselt katkeb lapsel otildeiguslik side uumlhe bioloogilise
vanemaga ja tekib see vanema partneriga Homoseksuaalsetel isikutel puudub selline
votildeimalus kuna partneri last saab lapsendada ainult abiellunud votildeotilderasvanem
Otildeiguslik side vanema partneriga puudub ka juhtumi puhul kus lapsel on ainult uumlks seaduslik
vanem ja teiselt bioloogiliselt vanemalt on vanemlikud otildeigused aumlra votildeetud votildei siis ei ole teine
bioloogiline vanem kindlaks tehtud Samas on heteroseksuaalsetel paaridel votildeimalik luua
otildeiguslikud suhteid lapse ja partneri vahel Abielu sotildelmides tekib vastavalt perekonnaseaduse
sect148 lg2 p2 partneril otildeigus lapsendada partneri laps varasematest suhetest Faktiliselt elab
laps kahe samasoolise vanemaga aga otildeiguslikult suhted on tal ainult uumlhe bioloogilise
vanemaga
Kolmas stsenaarium on nimetatutest kotildeige keerulisem Faktiliselt on lapsel kaks samasoolist
vanemat kellest otildeiguslik side on ainult bioloogilisega Samuti on lapsel kasuotildede votildei
kasuvend kelle bioloogiline vanem on tema bioloogilise vanema partner Sellises olukorras
puudub lapsel otildeiguslik suhe teise peres elava lapsega Sellelt pinnalt votildeib tekkida erinev
kohtlemine votilderreldes heteroseksuaalse perega kus partnerid saavad omavahel abielluda ja
lapsi lapsendada ning kus sellisel juhul on kotildeikidel peres kasvavatel lastel ja neid kasvatavatel
taumliskasvanutel omavaheline otildeiguslik side Ebavotilderdne kohtlemine tekib sellisel juhul punktis
mis puudutab laste omavahelist abiellumist (selle lubamist) Perekonnaseaduse sect 3 uumltleb et
isikud kelle sugulussuhe potildehineb lapsendamisel ei votildei omavahel abielluda Kaumlesoleva
seaduse sect 2 lotildeikes 1 nimetatud sugulussuhe potildehineb lapsendamisel antud juhul kaumlsitlen sect2
lg1 p2 venna ja otildee suhteid Heteroseksuaalse perekonna puhul tekib lastel lapsendamise
tagajaumlrjel otildeiguslik otildee ja venna suhe ehk siis neil ei ole lubatud omavahel abielluda kuid
28
samasoolistest isikutest moodustatud perekonna puhul saavad partnerite lapsed omavahel
hiljem abielu sotildelmida kuna nad ei ole otildeiguslikult uumlksteisega seotud Samuti tekib probleem
erinevate toetuste saamises kuna sellist kooslust ei nimetata seaduslikult perekonnaks
Hea naumlide on eelpool vaumllja toodud Viimsi kaasus Selle puhul oli uumlheks osapooleks
samasoolistest isikutest kooslus ning kaasatud oli kolm last kes kotildeik ei olnud omavahel
otildeiguslikult seotud Osapool taotles Viimsi vallavalitsuselt laste lasteaia- ja koolitoidu ning
sotildeiduotildeiguse tasuta saamist Viimsi vallavalitsuse 12062009 korraldusega nr 373 jaumleti
kaebaja taotlused rahuldamata kuid Viimsi vallavolikogu maumlaumlrus nr 16 ei sisalda perekonna
totildelgendust ega kitsendavat saumltet mis taumlpsustaks mis soost peavad olema vanemad ja mis
otildeiguslik side vanemate ja laste vahel eksisteerib49
Samuti tekib probleem miks uumlhes
leibkonnas elavad faktilised otildede ja vend ei ole lapsega seaduslikult seotud ning ei kuulu lapse
perekonda Hetkel ei ole Eesti seadustes perekonna motildeiste defineeritud See taumlhendab et
samasoolises perekonnas elav laps ja tema bioloogilise vanema partneri lapsed ei ole
omavahel otildede ja vend kuid abiellunud erisoolise paari puhul oleks
232 Euroopa Liit ja Inimotildeiguste Kohus
Euroopa Inimotildeiguste Kohus tegi kohtuotsusega X ja teised vs Austria suure sammu laste
otildeiguste ja nende samasooliste vanemate probleemi lahendamisel ja naumlitas nii kaasaegseid
seisukohti Kaasuse taotlejateks olid kaks naissoost isikut kelle peres oli laps ning uumlks
taotleja soovis lapsendada partneri bioloogilist last Laps oli suumlndinud vaumlljaspool abielu ja
ainult lapse bioloogilisel emal oli lapse hooldusotildeigus Selle juhtumi puhul oli lapsel ka
bioloogiline isa kes maksis regulaarselt lapse elatist ning keeldus lapse ema partnerile
adopteerimisotildeiguse andmisest
Austria seaduste jaumlrgi kaotaks lapse ema partneri lapse adopteerimise puhul otildeigused lapse
suhtes kuid isa otildeigused oleksid tagatud Seega ei olnud lapsendamine Austria seisukohast
votildeimalik Taotlejad soovisid oma faktilise pere otildeiguslikku tunnustamist ning lapse
bioloogilise ema partneri tunnistamist lapse vanemana lapse bioloogilise isa asemel Austria
49
Inimotildeigused Eestis (viide 8) lk 141-143
29
seaduste jaumlrgi oli votildeimalik partneri last lapsendada nii abiellunud paaridele kui ka
mitteabiellunud heteroseksuaalsetele paaridele kes elavad stabiilses suhtes Kohus toob
punktis 95 selgelt vaumllja et samasooliste isikute stabiilne kooselu kuulub perekonna motildeiste
alla taumlpselt samamoodi nagu stabiilne erisooliste isikute kooselu Samuti leiab kohus et laps
kes elab oma bioloogilise vanema ja tema partneriga kes motildelemad kannavad tema eest hoolt
kuulub ka perekonda ja kotildeik kolm isikut peavad olema kaitstud artikkel 8 taumlhenduses ning
kuuluvad uumlheskoos perekonna motildeiste alla Sellist kooslust ei tohi diskrimineerida votilderreldes
erisooliste isikutest moodustatud perekonnaga ning antud kaasuse puhul on tegemist artikkel
14 koosmotildejus artikkel 8-ga rikkumisega
Antud kaasuse puhul leidis kohus et taotlejad sealhulgas uumlhe taotleja laps elasid kooselus
mis on vaumlga sarnane kooseluga mida elavad abiellunud heteroseksuaalsed isikud kus uumlks
abikaasa soovib lapsendada teise abikaasa last Vahe on selles et samasooline paar ei votildei
abielluda ja saab vaid omavahelised suhted registreerida Selline registreerimine ei anna
votildeimalust partneri last lapsendada kuna Austria seadustega pole lubatud lapsendamine
registreeritud partneritele Taotlejad ei olnud registreeritud see andis neile votildeimaluse partneri
last lapsendada kuna Austria seadusandlus lubab stabiilses registreerimata kooselus elavatel
heteroseksuaalsetel paaridel partneri lapse adopteerida Kohus leidis et antud kaasuse puhul
ei olnud artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumist mis kaumlsitleb abiellunud
heteroseksuaalsete isikutega kus uumlks abikaasa tahab lapsendada teise abikaasa bioloogilist
last vaid oli artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumine votilderreldes heteroseksuaalsete
faktiliste kooslustega kus uumlks partner tahab lapsendad teise partneri last
Otsuse poolt olnud kohtunikud leidsid et konventsioon ei kohusta liikmesriike andma otildeigust
mitteabiellunud paaridele partneri lapse lapsendamiseks Kuid kui selline otildeigus on olemas
siis ei ole samasooliste paaride diskrimineeriv kohtlemine lubatud Erinev kohtlemine ei ole
potildehjendatud kuna see ei ole lapse otildeiguste kaitseks vajalik Kohus ei votildetnud vastu ka Austria
vastuvaumlidet et selles kuumlsimuses puudub Euroopas uumlhine arvamus ning seetotildettu tuleks
kuumlsimuse lahendamine jaumltta riigi paumldevusse50
50
EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria
30
3 LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes erinevast
soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega
Laste ja nende perede otildeiguslikus kaitses on kaks erinevad teed Iga riik aktsepteerib igal juhul
seda et igal lapsel on kaks bioloogilist vanemat ehk siis mees ja naine kes on lapse eostanud
bioloogilisel teel votildei kunstliku viljastamise abil Sotildeltumata vanemate votildei lapse tahtest
eksisteerib kaks erinevast soost isikut kellel peaks igal juhul olema lapse suhtes teatavad
otildeigused ning lapsel peaksid olema otildeigused oma vanemate suhtes Teisalt peab kaitsma lapse
otildeigusi ka tema faktilises perekonnas see taumlhendab perekonnas kus laps pikaajaliselt elab
Sellisel juhul peavad motildelemal faktilisel vanemal olema lapse igapaumlevase uumllalpidamise osas
otildeigused ja kohustused51
Tuginedes uumllaltoodud faktidele votildeib vaumlita et lapse huvisid
arvestades on oluline kaitsta lapse otildeigusi tema tegelikus perekonnas sest just faktilised
vanemad votildetavad lapse elust kotildeige enam osa ning kannavad lapse uumlle igapaumlevaselt hoolt ning
see ei sotildeltu neid omavahel siduvatest bioloogilistest sidemetest
Kotildeik eelpool toodu totildeendab et homoseksuaalsetes suhetes elava lapse vanema partneril ja
lapsel ei eksisteeri omavahelisi otildeiguslikke suhteid ja puudub ka votildeimalus neid suhteid luua
kuna partner ei saa lapsendada teise partneri last Tekib olukord kus lapse otildeigused oma
seadusliku vanema partneri suhtes puuduvad ning selline olukord ei taga lapsele piisavat
kaitset
Nii samasooliste isikute kui ka erisooliste isikute kooselu kuhu on kaasatud lapsed peavad
olema eraldi reguleeritud
Miks ei saa laps olla samamoodi kaitstud nagu abielus paari laps52
See on otildeiguslik probleem
mis on jaumlaumlnud Eestis seni lahenduseta Vastavalt UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsioonile on
kotildeik lapsed votilderdsed sotildeltumata soost ja rahvusest sotildeltumata sellest kas nad elavad motildelema
51
Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 14-15 52
Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia
Antwerp-Oxford 2005 lk 291
31
vanemaga uumlksikvanemaga kas nad on suumlndinud registreeritud abielus votildei mitte53
Konventsioon kaumlsitleb last otildeigussubjektina ja taumlheldab et laps on ise oma otildeiguste teostaja54
Konventsioon kehtestab ka lapse ja riigi omavahelise suhte See taumlhendab et riigil ega
vanemal pole lapse uumlle omanikuotildeigust last vaadeldakse indiviidina kellel on omad
inimotildeigused mis on taumlpselt samasugused kui igal taumliskasvanul Samuti annab konventsioon
motildeista et votildeib tekkida konflikt lapse huvide ja vanemate votildei uumlhiskonna huvide vahel
Sellised konfliktid peab lahendama laste huvidega arvestades neid esile totildestes Laste huvid
defineeritakse tulenevalt konventsioonist mille jaumlrgi on olulised naumliteks otildeigus haridusele
otildeigus perekonnaelule ning otildeigus olla kuulatud ja austatud indiviidina55
Vastavalt
konventsiooni artikkel 18-le on vanematel esimene vastutus laste kasvatamise ja arengu eest
ehk siis vanemad on laste otildeiguste tagajad kasvatajad kaitsjad ja hoolitsejad
Konventsiooni keelekasutusest tuleneb see et termin bdquovanemldquo votildeib ka viidata paljudele
erinevatele peremudelitele mis kaasaegses maailmas eksisteerivad Naumliteks votildeib tuua
konventsiooni artikkel 5-e mis viitab laiendatud perekonna taumlhendusele UumlRO Lapse Otildeiguste
Konventsioon toob vaumllja ka perekonna taumlhtsuse Nimetatakse lapse otildeigust perekonnale see
taumlhendab uumlldiselt otildeigust vanematele ja otildeigust olla perekonnaliige See iseloomustab ka tervet
konventsiooni56
Laps ei saa tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest partneritest
koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes UumlRO Lapse Otildeiguste
Konventsiooni artiklis 2 p1 on saumltestatud et osalisriigid peavad tagama nende jurisdiktsiooni
all olevatele lastele kotildeik konventsioonis saumltestatud otildeigused ja kohustused sotildeltumata lapse ja
tema vanema votildei seadusliku hooldaja rassist soost keelest usust votildei muudest tingimustest
53
Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61
(18012013) 54
Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012
httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused
55 Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and What it
Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10 httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019
(06052013)
56 Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine praktikas
Lastekaitse Liit 2005 lk 71-74
32
Jaumlrelikult on erisoolisest perekonnast lapse ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes samasoolises
perekonnas kasvava lapsega konventsiooni taumlhenduses lubamatu ja sobimatu57
Samuti annab konventsiooni artikkel 2 p2 riigile positiivse otildeiguse votildetta kasutusele sobilikud
meetmed laste votilderdsete otildeiguste tagamiseks Kui raumlaumlgitakse homoseksuaalsetele paaridele
uumlheskoos laste kasvatamise otildeiguse andmisest siis mainitakse sageli laste huvidega
arvestamist Siin votildeib tuua naumliteks Gas ja Dubois vs Prantsusmaa kaasuse jt Selles
valdkonnas on naumlha ilmselget arengut esimesed Euroopa riigid mis lubasid samasoolisel
inimesel partneri lapse adopteerida olid Taani (1999) Island (2000) Norra (2001) ja Rootsi
(2003) Nendes riikides on otildeiguslikud reformid toimunud aastatel 1993-2003 Alates 2009
aastast on Soomes lubatud samasoolisel isikul oma partneri last adopteerida Eeliseks on kui
partnerid elavad registreeritud kooselus ja mittebioloogiline vanem on lapse sotsiaalne vanem
ehk tegelik vanem Nendes riikides saab samasooliste vanemate peres elav laps peale
lapsendamist taumlieliku sotsiaal- otildeigus- ja majandusliku kaitse ja samuti tagab see lapse otildeiguse
motildelemale seaduslikule ja sotsiaalsele vanemale Selline otildeiguslik areng naumlitab ka seda et
vanemate seksuaalne saumlttumus votildei sugu ei ole lapse huvide arvestamisel taumlhtis
Areng nendes riikides naumlitab ka seda et perekond koosneb lapsest ja kahest taumliskasvanud
isikust (sotildeltumata soost) Lapsel kes elab sellises perekonnas tekib otildeigus kahele seaduslikule
vanemale ja see annab talle votilderdse kaitse votilderreldes lapsega kes elab heteroseksuaalses peres
Selline areng naumlitab meile mis on kaasaaegne perekond58
See kotildeik taumlhendab et lapsel kes kasvab samasoolises perekonnas peavad olema
samasugused otildeigused nagu ta kasvaks erisooliste vanemate perekonnas kus partnerid kas on
votildei ei ole abielus Lapsel on otildeigus perekonna- ja eraelu kaitsmisele Euroopa Inimotildeiguste
Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ja samuti on tal otildeigus olla mitte diskrimineeritud
vastavalt sama konventsiooni artikkel 14-le Paraku naumleme erinevat suhtumist votilderreldes
lapsega kes elab perekonnas kus vanemad on heteroseksuaalsed Lapsel on vaja otildeigust
57
Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 29 58
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in Europe
National Cross-Border and European Perspectives 2012 lk 102-103120-122
33
perekonna kaitsele ja votildeimalust seadustada oma suhted mitte ainult bioloogilise vanemaga
vaid ka bioloogilise vanema partneriga Kui bioloogiline vanem ja partner on
heteroseksuaalsetes suhetes saab laps motildelema poole notildeusolekuga tagada enda otildeiguse olla
lapsendatud ja luua perekond Kui bioloogiline vanem ja tema partner on homoseksuaalsetes
suhetes siis isegi juhul kui motildelemad pooled on notildeus ei saa laps kasutada oma otildeigust olla
lapsendatud ja luua perekonda kui see ei ole vastuolus tema huvidega Riik arvestab lapse
huve eelkotildeige lapsendamisele lubatavuse kuumlsimuses
Selleks et aru saada partneri otildeigustest lapse suhtes peab enne defineerima kes on partner
lapse jaoks seaduse motildettes Perekonnaseadus annab meile kolm erinevat suhet lapse vanem
votildeotilderasvanem ehk lapse vanemaga abiellunud isik ning kasuvanem ehk isik kes ei ole
vanem ega votildeotilderasvanem vaid isik kes tegelikult last kasvatab Teda votildeib nimetada ka
faktiliseks vanemaks59
Sellest tuleneb et partner on kasuvanem Perekonnaseadust vaadeldes
votildeib oumlelda et kasuvanemal on kasulapse suhtes minimaalsed otildeigused samuti on lapse
otildeigused kasuvanema suhtes minimaalsed ja mitte taumlielikud
Ka Eesti Lastevanemate Liit on seisukohal et laste otildeigused ei ole piisavalt kaitstud seetotildettu
soovivad nad laste otildeiguste tugevdamist olukorras kus uumlks vanematest ei ole bioloogiline
vanem60
Samasooliste paaride puhul on partner faktiline vanem Lastekaitse Liidu president
Loone Ots on seisukohal et laps peab olema turvatud ja kaitstud nagu seda notildeuab Lastekaitse
Konventsioon Samuti arvab ta et samasooliste kooselu seadustamine on tervitatav samm
votilderdotildeiguslikkuse uumlhiskonda Laps satub vaumlgivalla ja hooletuse ohvriks nii samasoolises kui
erisoolises perekonnas seega peaksid tema otildeigused olema votildeimalikult efektiivselt kaitstud
motildelemal juhtumil Uumlhe votildeimaliku seisukoha jaumlrgi peaks samasoolistele peredele andma
lapsendamisotildeiguse erandjuhul see peab olema selgelt lapse huvides ning iga juhtumi puhul
arvestatakse konkreetseid asjaolusid ja teatud vanusest ka lapse notildeusolekut See aitaks vaumlltida
lapse lastekodusse sattumist laps peaks kasvama peres mitte uumlkskotildeik kui haumlsti varustatud
59
Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Edgar Salumaa Juridika
httpwwwjuridicaeejuridica_etphpdocument=etarticles1995123599PRNprvphp 60
Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest lk 3
httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise+koosel
uga+seotud+ettepanekutestpdf (18012013)
34
lastekodus Lastekaitse Liit on seisukohal et laps peab olema kaitstud ja Eesti laps peab
olema otildennelik vaatamata lapse kasvatajate soost61
Naumliteks votildeib tuua EIOtildeK kohtuotsuse Gas
ja Dubois v Prantsusmaa mille puhul kohtuniku eriarvamusel on samasoolises perekonnas
kasvatatav laps erinevas olukorras votilderreldes erisooliste taumliskasvanutega uumlhes peres kasvava
lapsega62
Eesti Potildehiseadus saumltestab ja tunnustab perekonna kaitset ja samuti peetakse potildehiseaduse jaumlrgi
oluliseks laste kasvatamist ning vanematele antakse mitte ainult luba vaid ka kohustus oma
lapsi kasvatada Mainitakse ka riigi kohustust perekonda laste kasvatamisel abistada Riigi
kohustuseks on luua lapsevanematele votildeimalused oma laste kasvatamiseks ja tagada laste
potildehivajadused63
Laps on homoseksuaalses peres kasvades erinevas olukorras votilderreldes heteroseksuaalses
peres kasvava lapsega Viimasel juhul on motildelemal vanemal otildeigus taotleda erinevaid
perekonna- ja laste kasvatamistoetusi kuna motildelemad vanemad votildeivad seadusjaumlrgselt end
lapsevanemana registreerida (bioloogiline vanem lapsendamine) Samasooliste partnerite
puhul on toetuste saamine raskendatud votildei ei ole uumlldse votildeimalik naumliteks votildeib tuua Viimsi
kaasuse probleemi Nii ei saa laps kes kasvab peres kahe samasoolise vanemaga vanemate
kaudu samalaadset riigipoolset toetust Kaasuses X Y ja Z vs Suurbritannia toob Inimotildeiguste
Kohus selgelt vaumllja et inimotildeiguste konventsioon votildeib olla totildelgendatud erinevalt ja perekonna
kaitse laieneb mitte ainult abiellunud paaridele vaid ka de facto peredele
Alati peab arvesse votildetma mitut erinevat faktorit kui kaua kaks taumliskasvanud isikut (sotildeltumata
soost) koos elanud on kas isikud elavad uumlhes leibkonnas kas nad soovivad votildei ei soovi lapsi
koos kasvatada64
Arvatakse et perekonna autentne tunnus on uumlhine laste kasvatamise otildeigus
61
Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012 httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed ( 21012012)
62 Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa 23032012
httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420 (22012013) 63
Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad sotsiaaltoetused ja ndash
teenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007 lk 29 64
Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in International
and Comparative Law Kluwer Law International 2002 lk 261
35
Seega peab uumlhine laste kasvatamisotildeigus olema identselt kaumlttesaadav nii heteroseksuaalsetele
kui ka samasoolistele paaridele Kui erisoolistel paaridel on otildeigus lapsi uumlhiselt kasvatada ilma
registreerimiseta siis peab selline otildeigus olema tagatud ka samasoolistele partneritele65
Eestis puudub spetsialiseerunud organ mis teostaks jaumlrelvalvet laste otildeiguste tagamise uumlle
Seda funktsiooni teostavad erinevad organid koostoumloumls Nendeks kohalik omavalitsus
maavalitsus otildeiguskantsler ja teised66
Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas nr 6-
81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute puumlsiv kooselu kuulub
perekonnapotildehiotildeiguse kaitse alla aga Eestis ei ole selline kooselu reguleeritud ja seetotildettu tuleb
luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Samuti puudub lapsendamist ja
hooldusotildeigust puudutav regulatsioon mis tagaks laste huvide arvestamise samasooliste
paaride puhul Partneril puudub lapsendamise votildeimalus ja see annab hooldusotildeiguse ainult
uumlhele vanemale kuid partnerid elavad koos lapsega ja motildelemad peaksid lapse eest vastutama
ja tema eest kandma hoolt Selline olukord votildeib tuua probleeme lapse hooldamisotildeiguse
teostamisel uumlhe partneri surma korral votildei juhul kui seaduslik lapsevanem ei saa mingil
potildehjusel pikemaajaliselt hooldusotildeigust teostada Samuti pole tagatud partneri otildeigus last edasi
kasvatada kui seaduslik vanem sureb
Probleem on ka uumluumlrisuhetes Votildelaotildeigusseaduse sect289 saumltestab et eluruumi uumluumlrnikul on otildeigus
uumluumlriruumides majutada oma abikaasat alaealisi lapsi ja toumloumlvotildeimetuid vanemaid ilma
uumluumlrileandja notildeusolekuta67
Juhul kui uumluumlrilevotildetja on lapse vanema partner siis ei saa
uumluumlrileandja notildeusolekuta eluruumis majutada last ega tema seaduslikku vanemat Sellega
satub laps ebasoodsasse olukorda votilderreldes lapsega kes elab perekonnas kus motildelemad
partnerid on tema seaduslikud vanemad Lapse eluruumides viibimine sotildeltub uumluumlrileandja
tahtest
65
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs (viide 58) lk 92 66
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava
2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20per
ede20arengukava202012-2020pdf (16022013) 67
Otildeiguskantsler ( viide 3) lk 1 5
36
Laste staatus samasoolistes paarides on laumlbi aegade olnud nagu Pandora laegas Alati on olnud
arusaadav aktsepteeritud ja isegi notildeutud et lapsel peab olema kaks vanemat aga nuumluumldseks on
see arenenud selles suunas et lapsel votildeib olla kaks ema kaks isa votildei isegi kolm vanemat
2007 aastal andis Ontario Kohus oma otsuses AA vs BB ONCA 268
selles kuumlsimuses uue
arengu Selle kaasuse puhul vaumlrbasid kaks homoseksuaalset stabiilses suhtes elavat naist oma
meessoost sotildebra lapse bioloogiliseks eostamiseks Lapse suumlndides olid tema seaduslikeks
vanemateks bioloogiline ema ja bioloogiline isa Bioloogilise ema samasooline partner oli
sellises situatsioonis lapse faktiline vanem taumlitis lapse teise ema rolli ja kandis suurt osa lapse
kasvatamises Kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngisid lapse elus vaumlga olulist rolli ja kandsid lapse
eest hoolt Lapse bioloogilise ema samasooline partner leidis et tal peaksid olema lapse
suhtes samuti seaduslikud otildeigused ja kohustused ning ta poumloumlrdus kohtusse nende otildeiguste ja
kohustuste saamiseks Kohus leidis et kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngivad lapse elus vaumlga suurt
rolli ja lapse otildeiguste tagamise seisukohalt on oluline et kotildeik kolm oleksid tema seaduslikud
vanemad
Kohus arvestas lapse huvidega ning see on selle kaasuse puhul kotildeige olulisem Kohus
otsustas et kotildeik kolm taumliskasvanut peavad olema seaduslike vanematena registreeritud ning
seelaumlbi sai laps kolm seaduslikku vanemat Nimetatud kaasus totildei samasooliste vanemate ja
sellistes peredes elavate laste probleemide osas taumliesti uue arengu Selliseid arenguid jaumllgides
votildeib oletada et ka teised riigid votildetavad Orlando kaasuse arvesse ja hakkavad seda jaumlrgima
Perekonna ja vanema staatuse kontseptsioon on viimase aja jooksul teinud laumlbi suured
muutused ja arengud avardanud piire ja haumlgustanud nende motildeistete traditsioonilist taumlhendust
Niisiis votildeib oletada et laumlhitulevikus toimuvad seadusandluses muudatused mille kohaselt ei
arvestata vanema staatuse saamisel enam vanemate seksuaalse saumlttumuse ja arvuga Selle
asemel votildeetakse arvesse eelkotildeige lapse huvid Selline olukord peaks viima selleni et tagatud
on taumlielik votilderdsus ja vaumllistatud diskrimineerimine Seda propageerib praegusel ajal Euroopa
Inimotildeiguste Konventsiooni artikkel 14
68
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and ROSENBERG
JJA AA v BB 2007 ONCA 2 httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
37
Tihtipeale sotildeltub lapse otildeiguslik staatus perekonnas sellest milline on temaga koos elavate
taumliskasvnanute suhte otildeiguslik staatus ndash sellest kas tegemist on abielu votildei registreeritud
kooseluga On oluline ka maumlrgata et vaumlga paljud riigid on laste kaitse tagamise eesmaumlrgil
avanud samasooliste paaride jaoks votildeimaluse oma suhteid registreerida Selle kaudu on neil
votildeimalus lapsi uumlheskoos lapsendada votildei siis on uumlhel partneril votildeimalik lapsendada partneri
laps Naumliteks Rootsis saavad lapsendamise puhul sarnase otildeigusliku staatuse nii paarid kes on
oma suhted kooseluna registreerinud kui ka abielus olevad erisoolised paarid
Norra ja Sakasamaa lubavad neil paumlevil registreeritud kooselus elavatel samasoolistel isikutel
lapsendada oma partneri lapse Siin tuleb aga silmas pidada et tegemist on siseriiklike
seadustega mis ei garanteeri nende rahvusvahelist tunnustamist Perekonna seisukohalt
taumlhendab see seda et nii lastel kui tema vanematel votildeivad tekkida otildeiguslikud probleemid
vaumlljaspool riiki juhul kui teises riigis ei kehti sarnased seadused69
Euroopa Liidu otildeigus
perekonnaotildeiguse valdkonnas notildeuab uumlhtlustamist ja liigub kiirelt sinnapoole Kindlasti on
vajalik demokraatlik ja selge lahendus mis hakkaks potildehinema Euroopa Inimotildeiguste
Konventsioonil
69
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family Law
Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008 lk 101-110
38
Kokkuvotildete
Uurimistoumlouml kaumligus olen jotildeudnud jaumlreldusele et kuigi Eestis ei ole perekonna motildeiste
defineeritud on selle motildeiste seadusaktidesse sisse viimine aumlaumlrmiselt oluline nii erisooliste kui
ka samasooliste paariride ja nendega koos elavate laste perekonnakaitse otildeiguse tagamiseks
Viimsi kaasus on vaumlga hea naumlide Eesti seadusandlusest Tuginedes Euroopa Liidu otildeigusele ja
Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtukaasustele olen jotildeudnud jaumlreldusele et teatud juhtudel
peavad nii erisooliste kui ka samasooliste paaride pered koos lastega votildei ilma kuuluma
perekonna kaitse alla Samuti peab registreerimata kooselus paari peres elav laps kuuluma
oma tegelike vanematega uumlhte perekonda ning olema kaitstud perekonna motildeiste taumlhenduses
taumlpselt samamoodi kui laps kes elab registreeritud kooselu sotildelminud faktiliste vanematega
Igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja diskrimineerimine mis potildehineb isikute
sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud Euroopa Liidu liikmesriigid ei tohi perekonna ja
uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise potildehjuseks nimetada Euroopa
Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta
perekonnaeluna millel on riiklik kaitse
Teine peatuumlkk naumlitas et hetkel votildeivad lapsel tekkida perekonnaliikmetega erinevad otildeiguslikud
suhed Perekonnaliige ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem seega on tema otildeigused lapse
suhtes ja lapse otildeigused faktilise vanema vastu piiritletud Faktiliste vanematega kes ei ole
oma suhteid registreerinud koos elav laps on ebavotilderdses olukorras votilderreldes lapsega kes elab
faktiliste vanematega kes on oma suhteid registreerinud Nii tekib lapse lastekodusse
sattumise oht naumliteks bioloogilise vanema surma puhul kui teisel faktilisel vanemal
puuduvad lapse uumlle vanemlikud otildeigused Selline kohtlemine ei pruugi olla lapse huvidega
kooskotildelas Abielus paari puhul seda probleemi ei teki
Kolmandas peatuumlkis kaumlsitlesin LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdset kohtlemist
votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega Toumloumlst tuleb
selgelt vaumllja et ebavotilderdsel kohtlemisel ei ole otildeigustust ja see ei ole kooskotildelas lapse huvidega
Lapsel on otildeigus kahele vanemale ning oma tegelike vanemate tunnustamisele sotildeltumata
tegelike kasvatajate soost Laps peab igal juhul olema kaitstud sotildeltumata sellest kas tema
39
faktilised vanemad on oma suhted registreerinud votildei mitte kuna laps ei saa seda kuidagi
motildejutada Samasooliste paaride puhul on laps ebavotilderdses olukorras votilderreldes erisooliste
faktiliste vanematega elava lapsega LGBT peredes elavate laste kaitse on puudulik ja notildeuab
taumliustamist sotildeltumata siseriigi uumlhiskonna valmisolekust ning eelkotildeige tuleb seda kuumlsimust
lahendades tugineda lapse huvidele
40
Summary
Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family
has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost
importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex
couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good
example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of
the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex
and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection
Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their
real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same
way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any
avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is
prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of
the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court
of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state
The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family
members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of
the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent
are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship
is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered
their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the
death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to
the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no
significance in the case of a married couple
In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent
families compared to children living in families formed by persons of different sexes The
thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests
Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition
41
regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their
factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any
bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared
to children living with their factual parents of different sexes The protection of children
living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the
general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into
consideration in the first place when solving the problem
42
Kasutatud materjalide loetelu
Kasutatud kirjandus
Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009
Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in
International and Comparative Law Kluwer Law International 2002
Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or
Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008
Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika
EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of
Fundamental Rights of the European Union 2006
European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw
European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and
discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal
analysis 2010
Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012
Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia
Antwerp-Oxford 2005
Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st
Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009
Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family
Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008
Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of
Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law
Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007
Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad
sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007
43
Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine
praktikas Lastekaitse Liit 2005
Kasutatud normatiivmaterjal
Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303
Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification
Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their
family members to move and reside freely within the territory of the Member States
Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13
Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50
Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2
Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8
Perekonnaseadus RT I 27062012 12
Kasutatud internetiallikad
Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second
Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June
2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and
ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2
httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-
2pg-27
Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of
fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012
httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6
-2008-0479amplanguage=EN
European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working
Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties
Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007
httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf
44
GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf
Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-
10xls
Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest
httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise
+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf
Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61
Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012
httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused
Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012
httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed
Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta
Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-
perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta
Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk
32
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC
C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf
Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France
httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886
Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa
23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede
arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja
20perede20arengukava202012-2020pdf
The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010
httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf
Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and
What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10
httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019
45
Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri
httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool
iste_isikute_peresuhepdf
Viidatud kohtupraktika
EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa
EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa
EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria
EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits
EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola
EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95
EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria
TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009
TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010
5
reguleerimata ja otildeiguskantsleri arvamuse kohaselt on selline olukord potildehiseadusega vastuolus
ning seda peab reguleerima riiklikul tasandil3
Inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 8 uumltleb et igauumlhel on otildeigus
austusele era- ja perekonnaelu vastu Lisaks on kotildeigil otildeigus votilderdsele kohtlemisele ning
kaitsele diskrimineerimise vastu vastavalt konventsiooni artikkel 14-le Neid vaumlga olulisi
inimotildeigusi on oluline tagada ka laste puhul
Toumlouml on jaotatud kolme suuremasse alapeatuumlkki kus kotildervutan Eesti siseriiklikku seadusandlust
Euroopa Liidu seaduste ja teise Euroopa Liidu liikmesriikide siseriiklike seadustega
Esimeses peatuumlkis puumlstitan kuumlsimuse millist kooslust me perekonnaks nimetame ja mis on
perekonna otildeiguslik definitsioon Et Eesti olukorda selgitada toon esimeses alapeatuumlkis
naumliteks Viimsi kaasuse Votilderdlen Eesti olukorda sarnase teemavaldkonna naumlidetega Euroopa
Liidu liikmesriikides Kasutan selleks jaumlrgmisi naumliteid Schalk ja Kopf vs Austria Karner vs
Austria Keegan vs Iirimaa Kozak vs Poola Alapeatuumlki 13 laumlhteprobleemiks on asjaolu et
hoolimata 1994 aastal Euroopa Liidu liikmesriikide poolt vastuvotildeetud seadusest mille
kohaselt tuleb kotildeikide liikmesriikide kodanike otildeigusi kaitsta sotildeltumata nende seksuaalsest
saumlttumusest ei loodud samasoolistele paaridele siiski votildeimalust abiellumiseks votildei oma suhete
muul viisil registreerimiseks See on paaride ja nende laste otildeigusliku kaitse puhul jaumltnud
kuumlsitavusi millele motildened liikmesriigid on leidnud alternatiivlahendused
Teises peatuumlkis uurin konkreetsemalt laste otildeiguslikku staatust LGBT perekondades
Kirjeldan millised on selliste perekondade erinevad votildeimalused laste saaamiseks ja millised
otildeiguslikud probleemid sellest tulenevalt tekkida votildeivad Selle temaatika alla kuulub ka
lapsendamise kuumlsimus Toon jaumlrgnevad teemakohased naumlited Frette vs Prantsusmaa EB vs
Prantsusmaa X ja teised vs Austria
3
Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri
httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasooliste_isik
ute_peresuhepdf (25112012)
6
Kolmandas peatuumlkis keskendun LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdsele kohtlemisele
votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega
Homoseksuaalsetes suhetes elava lapse vanema partneril ja lapsel ei ole omavahelisi
otildeiguslikke suhteid ja esialgu puudub Eestis ka votildeimalus nende suhete loomiseks Juhtimaks
taumlhelepanu votildeimalikele lahendustele toon jaumlrgnevad naumlited Gas ja Dubois vs Prantsusmaa
X Y ja Z vs Suurbritannia AA vs BB ONCA 2
7
1 Perekonna motildeiste
2007 aastal suumlndis Eestis 58 lastest registreerimata kooselus sealhulgas uumlksikemade
peredes See naumlitab et abielu sotildelmimine ei ole enam uumlks oluline osa rahva puumlsimise kaitse
meetmetest pigem on see vajalik isikute kaitseks kes kuuluvad perekonda Paraku ei ole
Eestis perekonna motildeiste praegu kehtivates seadustes defineeritud Defineerimine on oluline
nii samasoolistele kui erisoolistele paaridele
Kaumlsitledes samasoolistest isikutest moodustatud perekondades elavate laste otildeigusi tuleb vaumllja
selgitada kas nad kuuluvad perekonna kaitse alla votildei mitte See on oluline kuna Eesti
Vabariigi potildehiseaduse sect274 annab perekonnale riigi kaitse vanematele otildeiguse ja kohustuse
kasvatada oma lapsi ja nende eest hoolitseda ning perekonnale kehtestab see kohustuse
hoolitseda oma abivajavate liikmete eest Riigil on positiivne kohustus kaitsta perekonnaelu
ning kohustus kasutada erinevad meetmeid perekonna ja pereliikmete kaitsmiseks5
11 Perekonna motildeiste Eestis
Eesti potildehiseaduses on kaks saumltet mis kaitsevad perekonnaelu sect26 annab otildeiguse perekonna ja
eraelu puutumatusele ja sect27 annab perekonnale riigi kaitse saumltestab vanematele otildeiguse ja
kohustuse kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest ning paneb perekonnale kohustuse
hoolitseda oma abivajavate liikmete eest Viimane saumlte reguleerib pereliikmete omavahelisi
suhteid ning paneb riigile positiivse kohustuse kehtestada nende suhteid reguleerivaid seadusi
Motildelema saumltte eesmaumlrgiks on reguleerida perekonnaga seonduvat Lisaks sellele annab sect27
perekonnale ja perekonnaelule riigi kaitse kolmandate isikute poolsete ruumlnnakute vastu mis
on suunatud pere vastu6 Sellega seoses tekib kuumlsimus millist kooslust me perekonnaks
nimetame ja mis on perekonna otildeiguslik definitsioon Eesti seadused ei anna konkreetset
definitsiooni
4 Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2
5 Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-2pg-27
(25122012) 6 Kommenteeritud vaumlljanne (Viide 5)
8
Keda pidada perekonnaks kelle ellu riik votildei kolmas isik ei tohi votildeib votildei peab sekkuma
Kelle suhtes on riigil positiivsed kohustused See sotildeltub sellest kuidas meie riik ja uumlhiskond
perekonda motildeistab Seega on perekonna motildeiste ajas muutuv sotildeltub sotsiaalsest ja
kultuurilisest keskkonnast ja sellest kuidas perekonda kaumlsitletakse seadustes ja
kohtupraktikas7
Eestis ei olnud LGBT perekonna teemalist kohtupraktikat kuni 2010 aastani Just sel aastal
tehti Tallinna Ringkonnakohtu poolt nii-oumlelda Viimsi kaasuse otsus Uumlheks osapooleks oli
samasoolistest isikutest paar ja juhtumiga olid seotud ka kolm last8 Nimetatud osapool taotles
Viimsi Vallavalitsuselt laste lasteaia- ja koolitoidu ning sotildeiduotildeiguse tasuta saamist Viimsi
Vallavalitsuse 12062009 korraldusega nr 373 jaumleti kaebaja taotlused rahuldamata Otsust
potildehjendas Vallavalitsus sellega et kahe samasoolise isiku kooselu ei saa nimetada
perekonnaks kui laumlhtuda seadusaktidest Vastuvaumlitena esitati asjaolu et Viimsi Vallavalitsuse
maumlaumlruses nr 87 22122006 ei ole perekonna motildeiste defineeritud Sotildenu bdquokolme ja enama
lapsega pereldquo votildeib totildelgendada erinevalt Kaebuse esitaja ja tema partner on motildelemad Viimsi
valla elanikud nende uumllalpidamisel on kolm last ja nad kuuluvad samasse leibkonda mis
taumlhendab seda et neil on uumlhine majapidamine ja nad hoolitsevad laste eest uumlheskoos Motildelema
sissetulekuid kasutatakse samuti uumlheskoos Seega votildeib sellist kooslust kaumlsitleda perekonnana9
Kaebaja poumloumlrdus oma otildeiguste tagamiseks kohtusse ja Tallinna Halduskohus tuumlhistas Viimsi
Vallavalitsuse korralduse ning notildeudis kaebaja taotluse uuesti laumlbivaatamist10
Vallavalitsus ei
olnud sellega notildeus ja esitas apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule
Apellatsioonikaebus jaumleti rahuldamata ja kohus otsustas jaumltta Tallinna Halduskohtu otsuse
Viimsi Vallavalitsuse 12 juuni 2009 korralduse nr 373 tuumlhistamise osas muutmata ja lisaks
7 Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk 32
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikSoM_analC3BCC
3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekst__mC3A4rts_
_pdf (25122012) 8 Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010 lk 141-
143 9
Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus wwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-10xls
(02012013) 10
TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009
httpswwwriigiteatajaeekohtuteavemaa_ringkonna_kohtulahendidmenetlushtmlkohtuasjaNumbe
r=3-09-148917 (04012013)
9
sellele tuumlhistas Ringkonnakohus eelmise otsuse osa kus Viimsi Vallavalitsus oli kohustatud
kaebaja taotluse uuesti laumlbi vaatama et teha soodustuste saamise osas uus otsus Sellega leidis
Ringkonnakohus et Viimsi Vallavalitsuse korraldus nr 373 oli otildeigusvastane11
Eesti seadustes ei ole perekonna motildeiste defineeritud aga Viimsi kaasus naumlitab et
seaduslikult registreerimata suhetes isikud votildeivad end siiski maumlaumlratleda uumlhe perekonnana
Seega peaksid perekondadele kelle omavahelised suhted pole lepinguga maumlaumlratletud sh
samasoolistele perekondadele siiski kehtima kotildeik sotsiaalsed soodustused mis kehtivad
seaduse jaumlrgi perekondadele votildei leibkondadele Samas tuleb silmas pidada et Eestis ei
rakendata pretsedendiotildeigust seega ei garanteeri Viimsi kaasuse otsus LGBT koosluste
(lastega votildei ilma) perekonnana tunnistamist Seda saab garanteerida ainult seadusetaumliendus
kus perekonna motildeiste oleks defineeritud
Poumloumlran siinkohal erilise taumlhelepanu probleemile mis puudutab seda et Eesti
perekonnaseaduse vaumlljaandja kasutab selliseid sotildenu nagu bdquoabieluldquo ja bdquoabikaasaldquo ning nendes
saumltetes kus kasutatakse sotildena bdquoperekondldquo eeldatakse et tegemist on registreeritud kooseluga
Seega ei laiene see seadus mitteregistreeritud paaridele Kuid Viimsi kaasus naumlitab et
erijuhtumil votildeime nimetada ka mitte registreeritud kooselu perekonnaks Siin tekib otildeiguslik
kuumlsimus ndash millised seadusesaumltted laienevad ainult registreeritud partneritele ja millised
motildelemale
Perekonnaseaduse sect1 lg1 saumltestab et abielu sotildelmitakse naise ja mehe vahel See taumlhendab et
samasoolistele paaridele ei laiene perekonna kaitse ja otildeigus abielluda Traditsiooniline abielu
taumlhendab kooslust mille tagajaumlrjel votildeib suumlndida jaumlrglasi12
See taumlhendab et Eestis on abielu
ja perekonna kaitse loodud rahva puumlsimise kaitseks13
Abielustaatus toob kaasa mitmeid
erinevaid uumlhiskonnas olulisi otildeigusi ja kohustusi Nende otildeiguste ja kohustuste hulka kuuluvad
abikaasa paumlrimisotildeigus uumllalpidamiskohustus lastega seonduvad otildeigused ja kohustused
11
TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010
httpswwwriigiteatajaeekohtuteavemaa_ringkonna_kohtulahendidmenetlushtmlkohtuasjaNumbe
r=3-09-148933 (04012013) 12
Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009 lk 4 13
Eesti Vabariigi potildehiseadus RT I 27042011 2
10
varalised otildeigused ja kohustused lahutamisega seonduv varajagamine ja muu14
Need otildeigused
ja kohustused ei laiene samasooliste paaridele kuna puudub inimeste omavaheliste suhete
regulatsioon Perekonnaseaduse jaumlrgi ei ole lubatud abielu sotildelmimine mis kotildeik need otildeigused
ja kohustused kaasa tooks Nagu eelnevalt mainitud on defineerimata ka perekonna motildeiste
Ka Eesti Vabariigi lastekaitseseadus kaumlsitleb perekonna motildeistet Naumliteks sect30 lg2 uumltleb et
lapsel on on otildeigus perekonna kokkusaamise eesmaumlrgil lahkuda Eestist votildei Eestisse sotildeita Aga
kuidas rakendub see otildeigus siis kui tegemist on bioloogilise lapsevanema partneriga kes on
kasvatanud last terve tema eluaja Eesti Vabariigi jaoks kehtib kuumlll direktiiv 200386EC mis
kaumlsitleb perekonna taasuumlhinemist kuid sellekohaselt on perekonnaliige isik kes on
registreeritud partner votildei abikaasa Seega ei kehti Eesti seaduste jaumlrgi Eesti Vabariigi
lastekaitse seaduse sect30 bioloogilise vanema partneri jaoks Samas on ta siiski kaumlsitletav kui
pereliige ndash nii arvab ka Eesti Vabariigi otildeiguskantsler Seelaumlbi tekib seadusandluses konflikt
Olukorras kus kodanikud kasutavad vaba liikumise votildei perekonna taasuumlhinemise otildeigust on
Euroopa Liidu Parlament arvamusel et igasugune abielu mis on tunnustatud uumlhes
liikmesriigis peab olema samavaumlaumlrselt tunnustatud ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides
Samuti peab iga seadus mis on vastu votildeetud motildenes teises liikmesriigis olema kaalutletud
ning see peab olema arvesse votildeetud teiste liikmesriikide poolt Liikmesriigid peavad vaumlltima
igasugust diskrimineerimist On aumlaumlrmiselt oluline et liikmesriikide kodanikud saaksid
taumlielikult kasutada oma tsiviilotildeigusi ja seda mitte ainult kodumaal vaid ka riigis mille
kodanikud nad on votildei riigis kus nad elavad15
Samuti kutsub Euroopa Parlament oma raportis
20072145 liikmesriike kes ole ei samasooliste isikute kooselu reguleerimise seadusakti vastu
votildetnud tunnustama vaumlhemalt teistes liikmesriikides sotildelmitud samasooliste isikute vahelist
abielulepingut ning samuti kutsutakse uumlles andma neile votildeimalust vabalt liikuda ilma et
samasoolised paarid peaksid kartma diskrimineerimist seksuaalsete eelistuste potildehjal Samuti
kutsub Euroopa Parlament liikmesriike uumlles tunnustama samasooliste isikute kooselu
sotildeltumata sellest kas see on registreeritud kooselu votildei abieluna Teisel juhul piiritleb kooselu
14
Andra Olm (viide 12) lk 4
15
European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working Document
on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs
DT673609ENdoc 21062007
httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf (15042013)
11
tunnustamata jaumltmine isikute vaba liikumist16
Kuid Eestis ei ole samasooliste isikute
kooslused seadusega reguleeritud ehk kui laps soovib oma teises riigis naumliteks Hollandis
tunnustatud mittebioloogilise vanemaga (bioloogile vanem on samasooline partner) Eestis
uumlhineda see pole votildeimalik
Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas Nr 6-81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute
puumlsiv kooselu kuulub perekonna potildehiotildeiguse kaitsele aga Eestis ei ole selline kooselu
reguleeritud ja seetotildettu tuleb luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Erinevast
soost osapooltest koosnevad paarid saavad oma suhteid reguleerida abielu sotildelmides aga
samasoolistele paaridele ei ole see institutsioon avatud ja puuduvad alternatiivmeetmed
omavaheliste suhete reguleerimiseks17
Samuti jaumlaumlb lahendamata kuumlsimus kes kuulub
samasooliste paaride puhul lapse perekonda Kas bioloogiline vanem faktiline vanem
lapsendamise puhul registreeritud seaduslik lapsendaja votildei motildelemad partnerid Motildenel juhul
on lapse perekonnaks motildelemad partnerid naumliteks Viimsi kaasuse puhul aga muudel juhtudel
kus kasutatakse sotildena bdquoperekondldquo ei ole selgust kas raumlaumlgitakse ainult registreeritud kooslusest
votildei mitte
Samasooliste isikute kooselu ja sellises kooselus eksisteerivate laste otildeigused peavad olema
taumlpselt samasugused kui otildeigused erisoolistes perekondades Laps peab saama samasuguse
kaitse igas aspektis emotsionaalses finantsilises otildeiguslikus ning uumlhiskondliku kaitse naumlol Ei
saa otildeigustada seda kui samasooliste paaride lapsed jaumlaumlvad otildeiguslikult eraldi ruumlhmaks18
Selle kuumlsimuse lahendamiseks votildeib poumloumlrduda Euroopa Liidu otildeiguse ja Euroopa Inimotildeiguste
Kohtu kohtupraktika poole kuna Eestis kehtivad seadused seda ei reguleeri
16
Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of fundamental
rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012
httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6-2008-
0479amplanguage=EN (15042013) 17
Otildeiguskantsler (viide 3) maumlrgukiri lk 1 5 18
Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta Postimees
07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-perekondade-lapsed-on-eestis-
kaitseta
12
12 Perekonna motildeiste Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikas
Inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 8 uumltleb et igauumlhel on otildeigus era- ja
perekonnaelu kaitsele
Sotildena bdquoperekondldquo defineerimisel on oluline EIK kohtuotsus Emonet ja teised vs Šveits Kohus
toob punktis 33 selgelt vaumllja et perekond on kooslus kus inimeste vahel tekivad tihedad
isiklikud sidemed Punktis 44 on selgelt oumleldud et kaitsma ei pea mitte ainult seaduslikult
registreeritud kooslust ehk ametlikult abiellunud isikutest perekonda vaid kaitsta tuleb ka de
facto kooslust ehk isikuid kes moodustavad perekonna ilma seadusliku registreerimiseta
Kohtuotsuse kohaselt on olulised ka teised faktorid kui kaua partnerid koos on elanud kui
kaua on nende suhe kestnud ja kas nad on uumlksteisele selgelt vaumllja oumlelnud oma soovi lapsi
kooselus kasvatada 19
Uuem kohtuotsus mis aitab aru saada perekonna totildelgendusest on Schalk ja Kopf vs Austria
Varem kaumlsitleti samasooliste partnerite kooslust Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ainult
eraeluna aga antud kohtuotsuse punktis 90 leidis kohus et samasooliste partnerite kooselu
kus eksisteerib tihe isiklik side votildeib teatud juhtudel kaumlsitleda mitte lihtsalt eraeluna vaid
perekonnaeluna See taumlhendab seda et kui erisoolistest inimestest moodustuv paar on kooslus
mida kaitstakse riigis perekonna taumlhenduses siis samasugust samasoolistest inimestest
moodustatud kooslust peab samuti kaitsma perekonna taumlhenduses Kohus totildei vaumllja ka selle et
paljudes riikides on juba avatud samasooliste isikute suhete registreerimise votildeimalus riigi
tasandil20
Jaumlrgmine vaumlga oluline kaasus perekonnaelu defineerimiseks oli Karner vs Austria kus
meessoost taotleja elas pikaajalises suhtes mehega Taotleja partner potildedes surmaga lotildeppenud
haigust Motildelemad partnerid elasid uumluumlrikorteris ja peale uumlhe partneri surma avaldas kinnisvara
omanik soovi lotildepetada taotlejaga uumluumlrileping kuid kohalik seadus kaitses surnud isiku
perekonnaliikmeid uumluumlrilepingu lotildepetamise eest Austria Riigikohus leidis et selline kaitse ei
19
EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Switzerland p 33 34 36 20
EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95
13
laiene samasoolistele paaridele Euroopa Inimotildeiguste Kohus leidis et toimus artikkel 8
koosmotildejus artikkel 14-ga rikkumine Kui kohalik seadus kaitseb erisoolisi mitteabiellunud
kooslusi ja kui erisooliste pereliikmete puhul jaumlaumlks uumlhe pereliikme surma puhul uumluumlrileping
kehtima siis peab ta samuti kehtima ka samasooliste paaride puhul Seega ei olnud taotleja
uumluumlrilepingu lotildepetamine seaduslik Kohus kordas samuti seda et kui riiklikus seaduses
eksisteerivad erinevused erisooliste paaride ja samasooliste isikute paaride de facto kooselus
siis peavad need erinevused olema kas vaumlga potildehjalikult ja objektiivselt potildehjendatud votildei
kotildervaldatud21
Kaasuse Keegan vs Iirimaa puhul leidis Euroopa Inimotildeiguste Kohus et perekonnaelu kaitse
alla kuuluvad mitte ainult abiellunud isikud vaid motildenedel juhtudel ka de facto perekonnad
mis on oma olemuselt abieluga sarnased Antud kaasuse puhul oli tegemist erinevast soost
isikutega Kohus leidis punktis 43 et isegi kui laps on suumlndinud vaumlljaspool abielu votildeib kahe
inimese kooslust koos lapsega nimetada perekonnaeluks22
Kaasuse Kozak vs Poola puhul elas taotleja oma samasoolise partneriga munitsipaalkorteris
mis oli renditud taotleja partneri poolt Peale partneri surma poumloumlrdus taotleja omavalitsuse
poole et saada korteri uumluumlrileping oma nimele kuid omavalitsus keeldus Potildehjuseks oli
taotleja seksuaalsaumlttumus Omavalitsus leidis et faktilisele samasooliste isikute kooselule ei
laiene perekonnakaitse23
Inimotildeiguste kohus kordas et samasooliste isikute stabiilne de facto
pereelu taumlhistab perekonda samavotilderd nagu erisooliste isikute faktiline kooselu Selle kaasuse
puhul oli oluline kohtu arvamus et liikmesriigid peavad votildetma arvesse uumlhiskonna arengut
ning selle kaumligus on toimunud muudatused perekonna ja isikute omavaheliste suhete
valdkonnas Ehk siis kohus kinnitas et igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja
diskrimineerimine mis potildehineb isikute sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud
Liikmesriigid ei tohi perekonna ja uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise
potildehjuseks nimetada24
21
EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria 22
EIKo 2605 1994 1696990 1994 Keegan v Irimaa p 44 23
EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poland 24
European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and discrimination on
grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal analysis 2010 lk 46
14
Need kaasused naumlitavad et Euroopa Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute
stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta perekonnaeluna millel on riiklik kaitse Abieluvaumllised
samasooliste isikute kooslused peavad olema taumlpselt samamoodi kaitstud ja arvesse votildeetud
nagu abieluvaumllised erisoolistest isikutest moodustunud perekonnad Arenguid on naumlha ka
perekonnaelu defineerimisel Kui varem kuulus samasooliste isikute kooselu ainult eraelu
kaitse alla siis praegusel hetkel peab samasooliste isikute faktiline kooselu kuuluma
perekonna kaitse alla ning erinev kohtlemine ei ole lubatud
13 Perekonna motildeiste Euroopa Liidu otildeiguses
Euroopa Liit alustas liikumist perekonnaotildeiguse uumlhtlustamiseks juba aastal 1994 kui tuli vaumllja
Euroopa Parlamendi resolutsioon geide ja lesbide votilderdsete otildeiguste kaitsmiseks Euroopa Liidu
liikmesriikides Euroopa Liidu liikmesriigid votildetsid vastu otsuse et kotildeikide liikmesriikide
kodanike otildeigusi tuleb kaitsta sotildeltumata nende seksuaalsest saumlttumusest ja kotildervaldada tuleb
igasugune ebavotilderdne kohtlemine mis baseerub seksuaalsel saumlttumusel See ei loonud siiski
votildeimalust abiellumiseks Sotildeltumata sellest leidsid motildened Euroopa Liidu liikmesriigid
kuumlsimusele alternatiivlahenduse avades nii erisoolistele kui samasoolistele paaridele
votildeimaluse registreerida oma suhteid abieluvaumlliselt25
Euroopa Liidu otildeiguses on vaumlga oluline seaduslik akt nimega Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste
Harta mis jotildeustus koos Lissaboni lepingu jotildeustumisega Seadusakti artikkel 7 uumltleb et
igauumlhel on otildeigus perekonna- ja privaatelu kaitseks artikkel 9 uumltleb uumlhtlasi et igauumlhel on otildeigus
abielluda ja luua perekond ning need potildehiotildeigused peavad olema garanteeritud ja kaitstud
vastavalt siseriiklikele seadustele Enne muudatust sisaldas artikkel 9 naise ja mehe motildeistet ja
oli seega totildelgendatav kehtivana ainult erisoolistele isikutele kuid taumlnaseks on sotildenad bdquomeesldquo ja
bdquonaineldquo artikkel 9st kotildervaldatud See taumlhendab et perekond kui institutsioon on Euroopa
Liidu otildeiguses hetkel oma struktuuri vaumlaumlrtuste ja funktsioonide puhul uumlleminekustaadiumis
Artikkel uumltleb et abiellumise otildeigus peab olema garanteeritud vastavalt siseriiklikele
25
Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in
Europe Organising Committee of the Commission on European Family Law 2003 lk 12-14
15
seadustele kuid viide naisele ja mehele otildeigussubjektina on liikunud tagaplaanile Artikkel 9
on formuleeritud sooneutraalselt Uumlldiselt saab riik kehtestada abielu lubamisele piiranguid
ainult vastavalt ratsionaalsuse printsiibile ja mitte meelevaldselt Motildened piirangud (nagu
abieluks lubatud vanus) on universaalsed kuid sooline tunnus ei ole asjakohane26
Samasooliste paaride abiellumise lubamine votildei mittelubamine on siseriiklik kuumlsimus27
Kuid
artikkel 9 raumlaumlgib ka otildeigusest luua perekond See on artikkel 9 taumlhenduses eraldiseisev otildeigus
mis ei ole otseselt seotud otildeigusega abielluda
Kaasaegne tendents Euroopas naumlitab seda et paljud inimesed elavad vaumlljaspool abielu
institutsiooni Tunnustatud abielu pole enam otildeiguslik eeltingimus perekonna loomiseks ja ei
ole ainuke viis luua perekonnaelu mis omandaks riigi kaitse ja mittesekkumise otildeiguse28
See
tendents naumlitab et perekonna motildeistet peab kaumlsitlema laialt ja see peab sisaldama palju
erinevaid perekonnavorme sealhulgas de facto perekonnaelu Euroopa Parlament julgustab
liikmesriikides abieluvaumlliste suhete seadustamist ning pikaajalistele abieluvaumlliste suhetele
abieluga sarnase kaitse tagamist nii erisoolistele kui samasoolistele paaridele29
Perekonnaelu motildeiste kuumlsimuse olulisus totildestatatakse ka direktiivis mis kaumlsitleb perekonna
taasuumlhinemist Direktiivi 200386EC kotildeige progressiivsem element on perekonna motildeiste
laiendamine ning moderniseerimine direktiiv hotildelmab mitte ainult abielu sotildelminud isikuid
vaid ka registreeritud de facto kooslusi mis on perekonnaelu motildeiste moderniseerimisel
oluline samm edasi Direktiivi artikkel 4 p3-s kasutatakse terminit abieluvaumlline partner kes
elab registreeritud partnerluses taotlejaga Sinna hulka kuulub ka registreeritud samasooline
partner30
Euroopa Liidu direktiiv 200438EC defineerib pereliikme motildeistet ka artikkel 2 p2-
s partner kes on sotildelminud registreeritud vabaabielu on pereliige kui liikmesriik kaumlsitleb
registreeritud kooselu abieluga votilderdsena31
26
Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union EU Network of
Independent Experts on Fundamental Rights 2006 lk 99-103 27
Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 30301 Artikkel 9 28
Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union( viide 26) lk 103 29
Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union (viide 26) lk 98-104 30
Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification 31
Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their
family members to move and reside freely within the territory of the Member States
16
2 Laste otildeiguslik staatus LGBT perekonnas
Olen eelnevas peatuumlkis naumlidanud et samasooliste paaride kooslused peavad kuuluma
perekonna motildeiste alla Ei ole vaumllistatud et samasooliste paaridega elavad ka lapsed Siin tekib
oluline kuumlsimus ndash kui erinevast soost isikud kuuluvad perekonna motildeiste alla siis kes on
samasoolises perekonnas elava lapse perekond ja mis otildeigused ja kohustused on tal
perekonnaliikmete vastu Kuidas saab laps tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest
partneritest koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes
Kaumlsitlen LGBT perekondade erinevaid laste saamise mooduseid kuna sellest tulenevad
erinevad otildeiguslikud suhted lapse lapse bioloogiliste vanemate ja lapse bioloogilise vanema
partneri vahel LGBT perekondades on laste saamine raskendatud Samasoolised isikud ei saa
loomulikul teel lapsi seega votildeivad otildeiguslikus plaanis tekkida variandid kus laps ei omanda
teatud otildeigusi bioloogilise vanema partneri vastu aga faktiliselt on tegemist ikkagi
perekonnaga Seda olen kaumlesolevas toumloumls eelnevalt ka totildeestanud
LGBT perekondadel on laste saamiseks jaumlrgnevad votildeimalused kunstlik viljastamine
lapsendamine eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapsed Niisiis tekib lapse jaoks
kohe kaks erinevat peremudelit uumlhe variandi puhul on lapsel osaliselt geneetiline perekond
ehk siis lapsel on faktilises perekonnas uumlks bioloogiline vanem Teisel juhul on lapsel
taumlielikult mittegeneetiline perekond ndash selle naumlite puhul pole kumbki vanem faktilises
perekonnas lapsega kuidagi geneetiliselt seotud
21 Kunstliku viljastamise teel saadud laps ja tema otildeiguslik staatus LGBT
perekonnas
Kunstlik viljastamine embruumlo ja munarakkude siirdamine ning asendusemadus annavad laste
soetamiseks votildeimaluse paaridele kes ei saa seda teha bioloogilisel teel Praegusel hetkel on
meditsiin jotildeudnud hetkeni kus lapse suumlnnitanud ema ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem
Nendel juhtudel tekib kuumlsimus kes on lapse seaduslik vanem ja missugused otildeiguslikud suhted
tekivad lapse bioloogilise vanema lapse suumlnnitanud ema ning munaraku- embruumlo- votildei
17
seemnerakudoonori vahel Uumlhtlasi tekib kuumlsimus kes kuulub nendel juhtumitel lapse
perekonda ja kellel on otildeigus riiklikule kaitsele perekonna taumlhenduses
211 Holland
Euroopa Liidus on erinevatel riikidel erinevad riiklikud seadused mis reguleerivad mis tahes
kunstlikku viljastamist nii samasooliste kuid ka erisooliste perede jaoks
Kotildeige kaugemale on selle kuumlsimuse lahendamisel jotildeudnud Holland kus on seadustatud ka
asendusemaduse Samasooliste naiste paari jaoks on loodud erinevad votildeimalused lapse
eostamiseks ja motildened nendest annavad ka motildelemale naisele vanema staatuse Hollandis on
votildeimalik protseduur kus uumlhele naisele kantakse uumlle teise naise votildei partneri munarakust
loodud embruumlo mis on kunstlikult viljastatud kas kindla doonori votildei anonuumluumlmse doonoriga
Motildelemal naisel tekib lapsega geneetiline side ja uumlsna totildeenaumloliselt saavad motildelemad naised olla
lapse seaduslikud vanemad kuid mitte automaatselt seaduse alusel Hollandis saab ainult
lapse suumlnnitanud emast automaatselt lapse seaduslik vanem Bioloogilise ema partneril on
seaduse alusel lubatud partneri laps lapsendada Vaumlga oluline asjaolu sellisel juhul on et
parnteri lapse lapsendamiseks ei pea paar olema seaduslikult registreeritud Sellisel juhul on
oluline ainult laste huvidega arvestamine ja stabiilne kooselu teatud aja jooksul nii partneri
kui lapsega Sama reegel kehtib ka juhul kui uumlks parter on kunstlikult viljastatud
doonorseemnerakkudega ja teisel partneril ei eksisteeri lapsega bioloogilist sidet Motildelemal
juhul on lapse otildeigused taumleilikult kaetud lapsel on tagatud otildeigus nii isale (juhul kui doonor on
teada) kui ka bioloogilisele emale ning lapsel on votildeimalus saada otildeigused ka bioloogilise ema
partneri suhtes kui viimane lapse lapsendab32
Doonorseemnerakkudega kunstlikult viljastatud naise lapsel votildeivad motildenel juhul olla ka
otildeigused doonori suhtes Seda juhul kui doonor on teada maumlrgib ta avaldusele et tahab olla
lapse seaduslik vanem Kohus votildeib talle selle otildeiguse anda kui lapse ema ja doonor elavad
32
Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of Children
with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law Intersentia
Antwerpen ndash Oxford 2007 lk 163-167
18
koos perekonnana Kui doonor on teada ja ei soovi lapse suhtes seemnerakkude andmise
momendil vanemlikke otildeigusi siis ei saa teda vanemana maumlaumlratleda kuna ta ei moodusta
bioloogilise emaga perekonda Juhul kui doonor pole teada ja seemnerakud on tulnud
spermapangast ei saa doonor mitte mingil juhul olla lapse seaduslik vanem ning samuti pole
tal votildeimalust seda taotleda
Kotildeigil neil juhtudel on arvestatud olulist faktorit ndash selleks on reaalne pereelu doonori ja lapse
bioloogilise ema vahel ning motildelema kindel soov votildei soovi puudus saada lapse ametlikuks
vanemaks Sellega on laps samuti kaitstud tal on otildeigus olla oma tegelike vanemate laps33
Juhul kui Hollandis elavad naissoost parterid on abiellunud ja nende perekonda suumlnnib laps
siis saavad motildelemad partnerid automaatselt seadusejaumlrgselt lapse vanemateks ainuke erand
oleks siis kui lapse isal oleks enne lapse suumlndi tema suhtes seaduslikud otildeigused (sel juhul ei
pea lapse isa olema bioloogiline isa) Samuti eksisteerib votildeimalus et samal ajal oleksid
hooldajad nii lapse bioloogiline isa kui last kasvatav samasooline naistepaar Sellisel juhul
antakse isale isadusotildeigus ning samasoolised naissoost partnerid saavad uumlhise vanemliku
vastutuse34
Homoseksuaalsetele meessoost paaridele on Hollandis laste saamiseks avatud ka
asendusemaduse votildeimalus Selleks on kaks votildeimalust asendusemale kantakse uumlle
doonornaise munarakud mis on kunstlikult viljastatud uumlhe partneri seemnerakkudega votildei siis
viljastatakse asendusema munarakud kunstlikult uumlhe partneri seemnerakkudega Motildelemal
juhul on seaduslikeks vanemateks asendusema ning seemnerakkude doonor ehk uumlks
partneritest kelle seemnerakke kunstliku viljastamise puhul kasutati Partner ei saa
vanemlikke otildeigusi seaduse alusel automaatselt kuid teine partner votildeib esitada taotluse
lapsendamiseks ning selle protsessi kaumligus omandab teine meessoost partner vanemlikud
otildeigused35
Nimetatud juhtudel on samasoolises perekonnas kasvava lapse motildelemad faktilised
vanemad ka seaduslikud vanemad ja selline perekond on kaitstud siseriiklike seadustega
erisooliste paaridega votilderdselt
33
Machtelt Vonk (viide 32) lk 179-180 34
Machtelt Vonk (viide 32) lk 185 35
Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st Century
Organising Committee of the Commission on European Family Law 2009 lk 183
19
Asendusemaduse puhul on seaduslikult vahe kas asendusema on abielus votildei mitte Juhul kui
asendusema on abielus siis on seaduslikuks vanemaks lapse suumlnnitanud ema kuid motildelemad
partnerid saavad lapse uumlheskoos lapsendada Juhul kui asendusema on registreeritud kooselus
votildei vallaline siis votildetab partneritest see kes on lapse bioloogiline vanem isaduse omaks ning
saab seadusliku vanema staatuse partner lapsendab teise partneri lapse36
212 Eesti
Votilderreldes Hollandiga ei ole Eestis lapse ja tema samasoolise bioloogilise vanema partneri
omavaheline otildeiguslik suhe reguleeritud See ei ole kooskotildelas lapse parimate huvide
arvestamisega ning tekitab ebavotilderdset kohtlemist votilderreldes kunstliku viljastamise teel saadud
lapsega kelle bioloogiline ja faktiline vanem on erisoolised37
Eestis saavad kunstliku viljastamise abil lapse saada ainult naissoost samasoolised paarid ja
seda kahel erineval viisil kunstlik viljastamine mehe seemnerakkudega ning votildeotilderast
munarakust loodud embruumlo uumllekandmine naisele
Igale naistele on loodud votildeimalus kasutada kunstilikku viljastamist Kui heteroseksuaalne
naine on abielus siis on tal kunstlikuks viljastamiseks vaja oma abikaasa kirjalikku luba
vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seaduse38
sect 17-le Kui naine elab
homoseksuaalses kooselus ja soovib teostada kunstlikku viljastamist siis ei maumlngi tema
elukaaslane selle seaduse jaumlrgi olulist otildeigusliku rolli Seaduse jaumlrgi on partner kotildervaline isik ja
seadus ei defineeri teda kuidagi kuid de facto partner taumlidab lapse kasvatamisel abikaasa rolli
ja tema luba kunstlikuks viljastamiseks oleks samalaadselt vajalik ja oluline nagu
heteroseksuaalsetel paaridel
36
Machtelt Vonk (viide 32) lk 204-205 37
Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or Transgender
Families A European Prespective ILGA-Europe 2008 lk 5 38
Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13
20
Naine kes elab samasoolise partneriga on praeguste seaduste kohaselt sunnitud ennast
vallaliseks naiseks nimetama ja tema kunstlik viljastamine hakkaks toimima kunstliku
viljastamise ja embruumlokaitse seaduse sect-des 21 ja 22 ettenaumlhtud tingimustel sama seaduse sect 5
lg 2 alusel Vastuoluline on ka fakt et samasoolise partneriga elav naine peab nimetama
ennast vallaliseks ka juhul kui on tegelikult samasoolise partneriga suhtes ent soovib last (ja
seda just paarisuhtes koos kasvatada) Selline olukord on tekkinud kuna samasooliste isikute
kooselu ei ole praegusel hetkel kuidagi seaduslikult registreeritav Samasoolises paarisuhtes
elaval naisel sellel juhul on sundvaletamise seisund mis on tekkinud seaduses nimetatud
perekonnaseisu votildeimalike vormide ebataumlielikkuse totildettu
Doonori seemnerakkudega kunstliku viljastamise abil seotud perekonna lapsel on faktiliselt
kaks samasoolist vanemat aga seaduslikult on tal registreeritud ainult bioloogiline ema
Seega kasvab laps seaduse jaumlrgi uumlksikemaga ning tal on otildeigused ja kohustused ainult uumlhe
vanema suhtes
Kunstliku viljastamise meetodi puhul kus uumlhele naisele kantakse uumlle teise naise votildei partneri
munarakust loodud embruumlo loetakse laps samuti potildelvnevaks naisest kes on ta suumlnnitanud
(vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlo kaitse seaduse sect24-le)Vastavalt
perekonnaseaduse sect23 lg 1 on selline kunstlik viljastamine lubatud ainult siis kui naise
viljastamine muul viisil ei ole votildeimalik Sellise kunstliku viljastamise puhul oleks motildelemal
naisel votildeimalik olla lapsega geneetiliselt seotud kuid seaduse jaumlrgi sunnitakse jaumlllegi peale
olukord kus ainult uumlht naist loetakse lapsevanemaks Kui votilderrelda seda olukorda abielus
oleva heteroseksuaalse paariga siis on olukord jaumlrgmine ndash kui naist viljastatakse kunstlikult
tema abikaasa seemnerakkudega siis vastavalt sama seaduse sect17 lg 21
loetakse laps sellest
mehest potildelvnevaks ning motildelemad saavad lapse seaduslikuks vanemaks Nii samasooliste
naiste paari puhul kui ka erisoolise paari puhul votildetavad motildelemad isikud osa kunstliku
viljastamise protsessist ja motildelemad on geneetiliselt lapsega seotud kuid samasooliste naiste
paari puhul on seaduslik vanem ainult lapse suumlnnitatud naine Sellisel juhul tekib ebavotilderdne
kohtlemine
21
Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse39
sect24 lg 1 uumltleb et lapse arengu ja kasvu loomulikuks
keskkonnaks on perekond ning lastega perekonnad peavad saama riiklikku kaitset ja toetust
See taumlhendab et lapse jaoks on aumlaumlrmiselt oluline et tema kaks samasoolist kasvatajat ja tema
ise kuuluksid otildeiguslikult perekonna motildeiste alla Nii saaks ta oma otildeigusi ja kohustusi taumlielikult
rakendada sotildeltumata tema tegelike vanemate soost taumlpselt sama moodi kui laps kes elab
erisooliste faktiliste vanematega Praegune kohtlemine on ebavotilderdne votilderreldes lapsega kes
elab erinevast soost isikutest moodustatud perekonnas kus uumlks taumliskasvanutest on
bioloogiline vanem aga teine on vanema partner See on ka totildeendatud uuringutega40
Erinevast soost isikute kooslust ja nende last nimetatakse praeguse seaduse kohaselt
perekonnaks ja vanema partner on kasuvanem
Meessoost seksuaalvaumlhemustel ei ole votildeimalik kunstliku viljastamise teel last saada kuna
Eestis ei ole vastavalt Karistusseadustiku41
sect132 asendusemadus lubatud See taumlhendab et
samasoolised mehed ei sa uumlheskoos lapsi eostada See taumlhendab ebavotilderdset kohtlemist
votilderreldes samasooliste naiste paaridega
22 Votildeotilderaslapse lapsendamise abil seotud laps
221 Euroopa Inimotildeiguste Kohus
Euroopa Liidus on samasooliste paaride ja nende laste probleem lahendatud igas riigis
erinevalt Analuumluumlsin motildenda Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtuotsust mis on taumlitmiseks
kohustuslikud ka Eestis Kaasuse Frettegrave vs Prantsusmaa taotleja arvates rikuti tema otildeigust
austusele era- ja perekonnaelu vastu ehk siis rikuti inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse
konventsiooni artikkel 8 ja artikkel 14 mis keelavad diskrimineerimist Taotleja soovis uumlksi
last adopteerida ja taotles seda 1991 aasta oktoobris Esimesel intervjuul avaldas taotleja oma
homoseksuaalsuse ja vaumlitis et ta elab uumlksinda ilma partnerita Peale seda pakkus intervjueerija
39
Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50
40 Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 24-33
41 Karistusseadustik RT I 17042013 8
22
vaumllja lapsendamise protsessi lotildepetamise 1993 aastal jaumlttis Pariisi Sotsiaalfondi osakond
hageja taotluse rahuldamata Antud otsuse potildehjuseks oli see et Frette pakkus lapse jaoks
ebastabiilset ja potentsiaalselt last kahjustavat emarolli mudelit Potildehiline kuumlsimus oli selles et
kas uumlksik homoseksuaalne isa on votildeimeline last kasvatama votildei mitte Euroopa Inimotildeiguste
Kohus otsustas haumlaumlletustulemusega neli kolme vastu et rikkumist artikkel 14 koostoimes
artikkel 842
ei olnud Seega ei tohi Eestis takistada laste lapsendamist homoseksuaalsetele
isikutele
Peale Frettegrave vs Prantsusmaa kaasust esitas Ameerika Uumlhendriikide Psuumlhhoanaluumluumltiline
Assotsiatsioon avalduse et geid ja lesbid on nii uumlksikisikute kui paaridena votildeimelised
tegutsema ja last kasvatama lapse huvidest laumlhtudes Nad on votildeimelised taumlitma lapse tervist
kahjustamata kotildeiki kohustusi ja peaksid saama heteroseksuaalsete vanematega votilderdsed
otildeigused ning seda nii paaris kui ka uumlksikisikuna Eelpool toodud uuringute naumlited muudavad
kohtu arvamuse punktis 42 taumliesti otildeigustamatuks Lisaks sellele vaumlidab kohus punktis 42 et ei
ole piisavalt palju lapsi et adopteerimise notildeudlust rahuldada See on vaidlustatav arvamus43
ILGA-EUROPE-i kaasuse kommentaaride kokkuvotildettes totildei autor vaumllja arvamuse et nii kaua
kui Prantsusmaal on lubatud lapsendamine uumlksikutele heteroseksuaalsete isikutele ei luba
artikkel 8 ja artikkel 14 Prantsusmaa haldusorganitel ja kohtutel jaumltta geisid ja lesbisid
lapsendamise protsessist vaumllja nimetades potildehjuseks nende isikute seksuaalsaumlttumust 17
Jaumlrgmiseks vaatlen laumlhemalt kaasust EB vs Prantsusmaa 1998 aasta veebruaris esitas
taotleja Prantsusmaal taotluse lapse lapsendamiseks Lapsendamise menetluse kaumligus mainis
taotluse esitaja et ta on homoseksuaalne ja tal on samasooline partner R
Augustis 1998 andis taotlejat kuumlsitlenud psuumlhholoog hinnangu et talle ei peaks lapsendamist
lubama Potildehjusena totildei psuumlhholoog vaumllja asjaolu et taotleja hakkab last uumlksi kasvatama ning
see kahjustaks last kuna laps peaks naumlgema kindlat peremudelit kus on nii isa kui ka ema
42
EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v France 43
Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second
Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June
2005httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf (09102012)
23
Lisaks sellele vaumlitis psuumlhholoog et taotleja elab oma samasoolise partneriga aga ei soovi seda
kinnitada ja jaumltab partnerisse puutuvad kuumlsimused vastamata See votildeib samuti last kahjustada
kuna ta saab ainult emade eeskuju Psuumlhholoogi arvates ei olnud see otildeige
1998 aasta oktoobris esitas perenotildeukogu lapsendamise juhatuse esindaja arvamuse et
taotlejale ei peaks lapsendamist lubama Ta vaumlitis et vastavalt tema kogemusele on lapse
jaoks paremad perekonnad kus on nii ema kui ka isa ehk siis lapsendamiseks sobivad
erisoolised paarid
1998 novembris ei lubatud taotlejal lapsendamist jaumlrgnevatel potildehjustel taotleja ei ole
uumlksikemana votildeimeline naumlitama lapsele otildeiget peremudelit kus maumlngib olulist osa mehelik roll
ja taotleja partneri osavotildett lapse kasvatamisel ei ole kindlaks tehtud See votildeib samuti last
kahjustada
Halduskohus ei lubanud samuti taotlejale lapsendamist ning tugines seejuures
homoseksuaalsuse argumendile Nii rikkus ta inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse
konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga
Kohus taumlheldas taotleja elustiili mis ei ole lapse kasvatamiseks sobilik ning ei ole lapse
huvides ja votildeib teda kahjustada Lisaks sellele on kohaliku tsiviilseadustiku artikkel 343 jaumlrgi
lubatud lapsendamise taotlemine igauumlhele kes on vaumlhemalt 28 aastat vana Seega rikuti ka
kohalikku seadust mitte ainult konventsiooni
Prantsusmaa tugines kohtuotsusele Frettegrave vs Prantsusmaa kaasuses kus kohus ei rahuldanud
taotleja esitatud notildeuet Seekord otsustas kohus otsuse punktis 51 et eelnevas kaasuses rikuti
artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga44
Euroopa Inimotildeiguste Kohus otsustas haumlaumlltega kuumlmme
seitsme vastu et rikuti artikkel 14 koostoimes artikkel 8-ga45
44
EIKo 2201 2008 4354602 EB v France 45
Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France
httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886 22012008
24
Kaasustest votildeib vaumllja lugeda et homoseksuaalsed lapsevanemad ei saa kuidagi last kahjustada
ja homoseksuaalsus ei taumlhenda seda et sellises perekonnas kasvav laps ei saa otildeiget kasvatust
Homoseksuaalsed vanemad ei kaumlitu lapse huvisid silmas pidades halvemini kui
heteroseksuaalsed vanemad Laste adopteerimise puhul ei saa taotleja homoseksuaalsus
kuidagi motildejutada lapsendamise lubamist votildei mittelubamist Homoseksuaalse eluviisi toomine
potildehjuseks miks mitte adopteerida on keelatud ja rikub konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus
artikkel 8-ga
Neid kaasused on omavahel vaumlga sarnased Ferreteacute kaasuses otsustas kohus nelja haumlaumllega
kolme vastu et antud juhul ei olnud artikkel 8 koosmotildejus artikkel 14 rikkumist aga EB
kaasuses otsustas kohus kuumlmne haumlaumllega seitsme vastu et tegemist oli rikkumisega Euroopa
Inimotildeiguste Kohtu Kohtu president ja Prantsusmaa kohtunik Kohtunik Costa olid Ferreteacute
kaasuse puhul enamikus ja arvasid et rikkumist ei olnud aga EB kaasuses otsustasid nad
juba seda et taotleja otildeigused olid rikutud EB kaasuse puhul maumlrkas kohus ka seda et alates
Ferretteacute kaasuse jaumlrel on toimunud ilmselge otildeiguse areng samasoolistele isikutele
lapsendamise kuumlsimuses ja nuumluumldseks on see legaalne juba kuumlmnes Euroopa Liidu riigis Seda
votildeib ka totildelgendada nii et konventsiooni saumltted ei oma kindlat totildelgendust vaid seda peab
totildelgendama kaumlesoleva hetke otildeiguslikku olukorda arvestades46
Motildelema kaasuse puhul toimub
lapsendamine vallalise isiku poolt kuid EB kaasuse puhul oli taotlejal partner ja kuna
lapsendamine on antud olukorras vaid ainuisikuline ei oleks lapsel mingeid otildeigusi ega
kohustusi teda lapsendanud inimese partneri suhtes
222 Eesti
Eesti seadus ei keela seksuaalvaumlhemustele uumlksinda lapsendamist ent justiitsministeeriumil on
arvamus et samasoolistele partneritele lapsendamise lubamine on keeruline ja tihti peale
vaidlustatav teema kuna ministeeriumi arvates ei ole Eesti uumlhiskond kindel et samasoolistele
partneritele lapsendamine on lapse huvides ja ei kahjusta teda47
kuid laste otildeiguste kaitset
tagades ei tohi tugineda uumlhiskonna valmisolekule LGBT perekonnade tunnustamisel
46
European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw 47
Andra Olm (viide 12) lk 63
25
Perekonnaseaduse48
sect148 uumltleb et lapsendada votildeivad nii vallalised kui ka abielu sotildelminud
isikud Kuivotilderd LGBT inimesed ei saa oma vahel sotildelmida abielu ega oma suhteid muul moel
registreerida siis on nad otildeiguslikult vallalised isikud vaatamata sellele et nad faktiliselt
moodustavad perekonna Seega laieneb neile lapsendamise puhul perekonnaseaduse sect148 lg1
mis uumltleb et vallaline isik votildeib lapsendada ainult uumlksinda Samuti ei saa perekonnaseaduse
sect149 jaumlrgi teine partner sama last lapsendada sest lapsendamissuhete kestel ei saa muu isik
vaumllja arvatud lapsendaja abikaasa sama last lapsendada Kui vaadata siinkohal lapse otildeigusi
lapsendaja partneri suhtes siis ei ole lapsel oma vanema partneri suhtes vastavalt
perekonnaseaduse sect161 mingeid otildeigusi ega kohustusi sest lapse hooldamisotildeigus laieneb vaid
sellisel juhul kui abikaasad lapsendavad uumlhiselt votildei lapsendatakse abikaasa laps Muudel
juhtudel kuulub hooldamise otildeigus ainult lapsendajale ainuisikuliselt
Samasoolised partnerid kuuluvad selle seaduse taumlhenduses muude juhtumite hulka Seega ndash
elades kahe samasoolise vanemaga peres kus kumbki ei ole bioloogiline vanem on lapsel
otildeigused ja kohustused ainult uumlhe vanema vastu Naumliteks kui uumlhel partneril on bioloogiline votildei
lapsendatud laps olemas ja teine partner soovib omalt poolt perekonnavaumlliselt teist last
lapsendada siis lapsendamise protsessi kaumligus ei arvestata perekonnaseaduse sect147 lg 2-ga
mis uumltleb et lapsendamine ei ole lubatud kui lapsendaja lapsed on selle vastu votildei kui
lapsendaja lapsed kahjustavad mingil maumlaumlral lapsendatava huve Kuna lapsendatav saabub
perekonda kus on olemas teised lapsed tuleks kindlasti arvestada nende huvidega ja
veenduda et nad ei kahjusta lapsendatavat aga sellisel juhul toimub lapsendamine
seadusjaumlrgselt vallalise isiku poolt See ei ole paraku piisav lapse huvidega arvestamine
Samuti tekib lapsendamise puhul vanusepiiranguga seotud ebavotilderdne kohtlemine
Perekonnaseaduse sect150 lg 1 uumltleb et lapsendada votildeib vaumlhemalt 25-aastane piiramata
teovotildeimega isik kuid lg 2 uumltleb et kohus votildeib erandjuhtudel lubada lapsendamist ka
vaumlhemalt 18-aastasele juhul kui ta lapsendab oma abikaasa lapse Samasooliste paaride jaoks
see jaumlllegi ei kehti kuivotilderd neil ei ole votildeimalik omavahel abielluda See on oluline piirang
mis votildeib tingida olukorra kus uumlks partner kes on lapse seaduslik vanem sureb ja tema
48
Perekonnaseadus RT I 27062012 12
26
partner kes on last kasvatanud on alla 25-aastane ning seega ei ole tal seaduse jaumlrgi votildeimalik
surnud partneri last lapsendada Nii tekib lapse lastekodusse sattumise oht ning see ei pruugi
olla lapse huvidega kooskotildelas Lapse jaoks on tema bioloogilise vanema partner tegelik
vanem ning perekonnaliige kuid tekib olukord kus laps eemaldatakse tema ellu jaumlaumlnud
faktilisest vanemast Abielus paari puhul seda probleemi ei teki kuna sellisel juhul on lapse
bioloogilise vanema partner lapse seaduslik kasuvanem isegi kui ta pole last lapsendanud
vastavalt perekonnaseadusele Ning bioloogilise vanema surma puhul ei eemaldata last
kasuvanemast ning olles alla 25-aastane kasuvanem saab erandolukorras lapsendada ka
surnud abikaasa last
Seega tuginenes Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikale tuleb Eestis luua laste ning
samasoolistest isikutest moodustatud perekondade ja nende laste kaitse ning tagada laste
parimate huvide arvestamine vastavalt laste otildeigustele Inimotildeiguste konventsiooni antud otildeigus
perekonnakaitsele rakendub samuti laste suhtes
23 Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud laps
Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapse otildeiguslik seis on erinev ja mingil maumlaumlral
raskem kui eelnevatel juhtudel Siin votildeib naumlha kolme erinevat teed Uumlks stsenaarium on
selline et lapsel on kaks seaduslikku vanemat kes on lahus kusjuures motildelemad on
bioloogilised vanemad ning uumlhel vanemal on samasooline partner ja laps elab nendega koos
Teise variandi puhul on lapsel kaks bioloogilist vanemat kes on lahus Uumlhel vanemal
puuduvad votildei on aumlra votildeetud vanemaotildeigused ning laps elab oma seadusliku bioloogilise
vanemaga ja vanema partneriga Kolmanda votildeimaluse puhul elab samasoolistest isikutest
moodustatud perekonnas vaumlhemalt kaks last igal lapsel on erinevad bioloogilised vanemad
Tegelikkuses elavad lapsed koos uumlhe bioloogilise vanemaga ja vanema partneriga Lapsed ei
ole omavahel veresugulased
231 Eesti
27
Analuumluumlsin kaumlesolevas peatuumlkis eelkotildeige olukorda kus lapsel on kaks seaduslikku bioloogilist
vanemat vanemad on lahus ja laps elab uumlhe seadusliku vanemaga ja tema partneriga See
taumlhendab et lapsel on faktiliselt kolm isikut kes tema eest hoolt kannavad ja tema elust osa
votildetavad Lapsel on otildeiguslik side ainult kahe bioloogilise vanemaga ning vanema partneril kes
elab lapsega koos ja kasvatab last puudub otildeiguslik side lapsega Kui votilderrelda seda olukorda
heteroseksuaalse perekonnaga siis sellisel juhul on uuel partneril votildeimalus partneri last
lapsendada juhul kui teine lapsevanem annab notildeusoleku ja kui nad on abielus vastavalt
perekonnaseaduse sect152 lg1 Selle kohaselt katkeb lapsel otildeiguslik side uumlhe bioloogilise
vanemaga ja tekib see vanema partneriga Homoseksuaalsetel isikutel puudub selline
votildeimalus kuna partneri last saab lapsendada ainult abiellunud votildeotilderasvanem
Otildeiguslik side vanema partneriga puudub ka juhtumi puhul kus lapsel on ainult uumlks seaduslik
vanem ja teiselt bioloogiliselt vanemalt on vanemlikud otildeigused aumlra votildeetud votildei siis ei ole teine
bioloogiline vanem kindlaks tehtud Samas on heteroseksuaalsetel paaridel votildeimalik luua
otildeiguslikud suhteid lapse ja partneri vahel Abielu sotildelmides tekib vastavalt perekonnaseaduse
sect148 lg2 p2 partneril otildeigus lapsendada partneri laps varasematest suhetest Faktiliselt elab
laps kahe samasoolise vanemaga aga otildeiguslikult suhted on tal ainult uumlhe bioloogilise
vanemaga
Kolmas stsenaarium on nimetatutest kotildeige keerulisem Faktiliselt on lapsel kaks samasoolist
vanemat kellest otildeiguslik side on ainult bioloogilisega Samuti on lapsel kasuotildede votildei
kasuvend kelle bioloogiline vanem on tema bioloogilise vanema partner Sellises olukorras
puudub lapsel otildeiguslik suhe teise peres elava lapsega Sellelt pinnalt votildeib tekkida erinev
kohtlemine votilderreldes heteroseksuaalse perega kus partnerid saavad omavahel abielluda ja
lapsi lapsendada ning kus sellisel juhul on kotildeikidel peres kasvavatel lastel ja neid kasvatavatel
taumliskasvanutel omavaheline otildeiguslik side Ebavotilderdne kohtlemine tekib sellisel juhul punktis
mis puudutab laste omavahelist abiellumist (selle lubamist) Perekonnaseaduse sect 3 uumltleb et
isikud kelle sugulussuhe potildehineb lapsendamisel ei votildei omavahel abielluda Kaumlesoleva
seaduse sect 2 lotildeikes 1 nimetatud sugulussuhe potildehineb lapsendamisel antud juhul kaumlsitlen sect2
lg1 p2 venna ja otildee suhteid Heteroseksuaalse perekonna puhul tekib lastel lapsendamise
tagajaumlrjel otildeiguslik otildee ja venna suhe ehk siis neil ei ole lubatud omavahel abielluda kuid
28
samasoolistest isikutest moodustatud perekonna puhul saavad partnerite lapsed omavahel
hiljem abielu sotildelmida kuna nad ei ole otildeiguslikult uumlksteisega seotud Samuti tekib probleem
erinevate toetuste saamises kuna sellist kooslust ei nimetata seaduslikult perekonnaks
Hea naumlide on eelpool vaumllja toodud Viimsi kaasus Selle puhul oli uumlheks osapooleks
samasoolistest isikutest kooslus ning kaasatud oli kolm last kes kotildeik ei olnud omavahel
otildeiguslikult seotud Osapool taotles Viimsi vallavalitsuselt laste lasteaia- ja koolitoidu ning
sotildeiduotildeiguse tasuta saamist Viimsi vallavalitsuse 12062009 korraldusega nr 373 jaumleti
kaebaja taotlused rahuldamata kuid Viimsi vallavolikogu maumlaumlrus nr 16 ei sisalda perekonna
totildelgendust ega kitsendavat saumltet mis taumlpsustaks mis soost peavad olema vanemad ja mis
otildeiguslik side vanemate ja laste vahel eksisteerib49
Samuti tekib probleem miks uumlhes
leibkonnas elavad faktilised otildede ja vend ei ole lapsega seaduslikult seotud ning ei kuulu lapse
perekonda Hetkel ei ole Eesti seadustes perekonna motildeiste defineeritud See taumlhendab et
samasoolises perekonnas elav laps ja tema bioloogilise vanema partneri lapsed ei ole
omavahel otildede ja vend kuid abiellunud erisoolise paari puhul oleks
232 Euroopa Liit ja Inimotildeiguste Kohus
Euroopa Inimotildeiguste Kohus tegi kohtuotsusega X ja teised vs Austria suure sammu laste
otildeiguste ja nende samasooliste vanemate probleemi lahendamisel ja naumlitas nii kaasaegseid
seisukohti Kaasuse taotlejateks olid kaks naissoost isikut kelle peres oli laps ning uumlks
taotleja soovis lapsendada partneri bioloogilist last Laps oli suumlndinud vaumlljaspool abielu ja
ainult lapse bioloogilisel emal oli lapse hooldusotildeigus Selle juhtumi puhul oli lapsel ka
bioloogiline isa kes maksis regulaarselt lapse elatist ning keeldus lapse ema partnerile
adopteerimisotildeiguse andmisest
Austria seaduste jaumlrgi kaotaks lapse ema partneri lapse adopteerimise puhul otildeigused lapse
suhtes kuid isa otildeigused oleksid tagatud Seega ei olnud lapsendamine Austria seisukohast
votildeimalik Taotlejad soovisid oma faktilise pere otildeiguslikku tunnustamist ning lapse
bioloogilise ema partneri tunnistamist lapse vanemana lapse bioloogilise isa asemel Austria
49
Inimotildeigused Eestis (viide 8) lk 141-143
29
seaduste jaumlrgi oli votildeimalik partneri last lapsendada nii abiellunud paaridele kui ka
mitteabiellunud heteroseksuaalsetele paaridele kes elavad stabiilses suhtes Kohus toob
punktis 95 selgelt vaumllja et samasooliste isikute stabiilne kooselu kuulub perekonna motildeiste
alla taumlpselt samamoodi nagu stabiilne erisooliste isikute kooselu Samuti leiab kohus et laps
kes elab oma bioloogilise vanema ja tema partneriga kes motildelemad kannavad tema eest hoolt
kuulub ka perekonda ja kotildeik kolm isikut peavad olema kaitstud artikkel 8 taumlhenduses ning
kuuluvad uumlheskoos perekonna motildeiste alla Sellist kooslust ei tohi diskrimineerida votilderreldes
erisooliste isikutest moodustatud perekonnaga ning antud kaasuse puhul on tegemist artikkel
14 koosmotildejus artikkel 8-ga rikkumisega
Antud kaasuse puhul leidis kohus et taotlejad sealhulgas uumlhe taotleja laps elasid kooselus
mis on vaumlga sarnane kooseluga mida elavad abiellunud heteroseksuaalsed isikud kus uumlks
abikaasa soovib lapsendada teise abikaasa last Vahe on selles et samasooline paar ei votildei
abielluda ja saab vaid omavahelised suhted registreerida Selline registreerimine ei anna
votildeimalust partneri last lapsendada kuna Austria seadustega pole lubatud lapsendamine
registreeritud partneritele Taotlejad ei olnud registreeritud see andis neile votildeimaluse partneri
last lapsendada kuna Austria seadusandlus lubab stabiilses registreerimata kooselus elavatel
heteroseksuaalsetel paaridel partneri lapse adopteerida Kohus leidis et antud kaasuse puhul
ei olnud artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumist mis kaumlsitleb abiellunud
heteroseksuaalsete isikutega kus uumlks abikaasa tahab lapsendada teise abikaasa bioloogilist
last vaid oli artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumine votilderreldes heteroseksuaalsete
faktiliste kooslustega kus uumlks partner tahab lapsendad teise partneri last
Otsuse poolt olnud kohtunikud leidsid et konventsioon ei kohusta liikmesriike andma otildeigust
mitteabiellunud paaridele partneri lapse lapsendamiseks Kuid kui selline otildeigus on olemas
siis ei ole samasooliste paaride diskrimineeriv kohtlemine lubatud Erinev kohtlemine ei ole
potildehjendatud kuna see ei ole lapse otildeiguste kaitseks vajalik Kohus ei votildetnud vastu ka Austria
vastuvaumlidet et selles kuumlsimuses puudub Euroopas uumlhine arvamus ning seetotildettu tuleks
kuumlsimuse lahendamine jaumltta riigi paumldevusse50
50
EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria
30
3 LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes erinevast
soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega
Laste ja nende perede otildeiguslikus kaitses on kaks erinevad teed Iga riik aktsepteerib igal juhul
seda et igal lapsel on kaks bioloogilist vanemat ehk siis mees ja naine kes on lapse eostanud
bioloogilisel teel votildei kunstliku viljastamise abil Sotildeltumata vanemate votildei lapse tahtest
eksisteerib kaks erinevast soost isikut kellel peaks igal juhul olema lapse suhtes teatavad
otildeigused ning lapsel peaksid olema otildeigused oma vanemate suhtes Teisalt peab kaitsma lapse
otildeigusi ka tema faktilises perekonnas see taumlhendab perekonnas kus laps pikaajaliselt elab
Sellisel juhul peavad motildelemal faktilisel vanemal olema lapse igapaumlevase uumllalpidamise osas
otildeigused ja kohustused51
Tuginedes uumllaltoodud faktidele votildeib vaumlita et lapse huvisid
arvestades on oluline kaitsta lapse otildeigusi tema tegelikus perekonnas sest just faktilised
vanemad votildetavad lapse elust kotildeige enam osa ning kannavad lapse uumlle igapaumlevaselt hoolt ning
see ei sotildeltu neid omavahel siduvatest bioloogilistest sidemetest
Kotildeik eelpool toodu totildeendab et homoseksuaalsetes suhetes elava lapse vanema partneril ja
lapsel ei eksisteeri omavahelisi otildeiguslikke suhteid ja puudub ka votildeimalus neid suhteid luua
kuna partner ei saa lapsendada teise partneri last Tekib olukord kus lapse otildeigused oma
seadusliku vanema partneri suhtes puuduvad ning selline olukord ei taga lapsele piisavat
kaitset
Nii samasooliste isikute kui ka erisooliste isikute kooselu kuhu on kaasatud lapsed peavad
olema eraldi reguleeritud
Miks ei saa laps olla samamoodi kaitstud nagu abielus paari laps52
See on otildeiguslik probleem
mis on jaumlaumlnud Eestis seni lahenduseta Vastavalt UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsioonile on
kotildeik lapsed votilderdsed sotildeltumata soost ja rahvusest sotildeltumata sellest kas nad elavad motildelema
51
Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 14-15 52
Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia
Antwerp-Oxford 2005 lk 291
31
vanemaga uumlksikvanemaga kas nad on suumlndinud registreeritud abielus votildei mitte53
Konventsioon kaumlsitleb last otildeigussubjektina ja taumlheldab et laps on ise oma otildeiguste teostaja54
Konventsioon kehtestab ka lapse ja riigi omavahelise suhte See taumlhendab et riigil ega
vanemal pole lapse uumlle omanikuotildeigust last vaadeldakse indiviidina kellel on omad
inimotildeigused mis on taumlpselt samasugused kui igal taumliskasvanul Samuti annab konventsioon
motildeista et votildeib tekkida konflikt lapse huvide ja vanemate votildei uumlhiskonna huvide vahel
Sellised konfliktid peab lahendama laste huvidega arvestades neid esile totildestes Laste huvid
defineeritakse tulenevalt konventsioonist mille jaumlrgi on olulised naumliteks otildeigus haridusele
otildeigus perekonnaelule ning otildeigus olla kuulatud ja austatud indiviidina55
Vastavalt
konventsiooni artikkel 18-le on vanematel esimene vastutus laste kasvatamise ja arengu eest
ehk siis vanemad on laste otildeiguste tagajad kasvatajad kaitsjad ja hoolitsejad
Konventsiooni keelekasutusest tuleneb see et termin bdquovanemldquo votildeib ka viidata paljudele
erinevatele peremudelitele mis kaasaegses maailmas eksisteerivad Naumliteks votildeib tuua
konventsiooni artikkel 5-e mis viitab laiendatud perekonna taumlhendusele UumlRO Lapse Otildeiguste
Konventsioon toob vaumllja ka perekonna taumlhtsuse Nimetatakse lapse otildeigust perekonnale see
taumlhendab uumlldiselt otildeigust vanematele ja otildeigust olla perekonnaliige See iseloomustab ka tervet
konventsiooni56
Laps ei saa tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest partneritest
koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes UumlRO Lapse Otildeiguste
Konventsiooni artiklis 2 p1 on saumltestatud et osalisriigid peavad tagama nende jurisdiktsiooni
all olevatele lastele kotildeik konventsioonis saumltestatud otildeigused ja kohustused sotildeltumata lapse ja
tema vanema votildei seadusliku hooldaja rassist soost keelest usust votildei muudest tingimustest
53
Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61
(18012013) 54
Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012
httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused
55 Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and What it
Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10 httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019
(06052013)
56 Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine praktikas
Lastekaitse Liit 2005 lk 71-74
32
Jaumlrelikult on erisoolisest perekonnast lapse ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes samasoolises
perekonnas kasvava lapsega konventsiooni taumlhenduses lubamatu ja sobimatu57
Samuti annab konventsiooni artikkel 2 p2 riigile positiivse otildeiguse votildetta kasutusele sobilikud
meetmed laste votilderdsete otildeiguste tagamiseks Kui raumlaumlgitakse homoseksuaalsetele paaridele
uumlheskoos laste kasvatamise otildeiguse andmisest siis mainitakse sageli laste huvidega
arvestamist Siin votildeib tuua naumliteks Gas ja Dubois vs Prantsusmaa kaasuse jt Selles
valdkonnas on naumlha ilmselget arengut esimesed Euroopa riigid mis lubasid samasoolisel
inimesel partneri lapse adopteerida olid Taani (1999) Island (2000) Norra (2001) ja Rootsi
(2003) Nendes riikides on otildeiguslikud reformid toimunud aastatel 1993-2003 Alates 2009
aastast on Soomes lubatud samasoolisel isikul oma partneri last adopteerida Eeliseks on kui
partnerid elavad registreeritud kooselus ja mittebioloogiline vanem on lapse sotsiaalne vanem
ehk tegelik vanem Nendes riikides saab samasooliste vanemate peres elav laps peale
lapsendamist taumlieliku sotsiaal- otildeigus- ja majandusliku kaitse ja samuti tagab see lapse otildeiguse
motildelemale seaduslikule ja sotsiaalsele vanemale Selline otildeiguslik areng naumlitab ka seda et
vanemate seksuaalne saumlttumus votildei sugu ei ole lapse huvide arvestamisel taumlhtis
Areng nendes riikides naumlitab ka seda et perekond koosneb lapsest ja kahest taumliskasvanud
isikust (sotildeltumata soost) Lapsel kes elab sellises perekonnas tekib otildeigus kahele seaduslikule
vanemale ja see annab talle votilderdse kaitse votilderreldes lapsega kes elab heteroseksuaalses peres
Selline areng naumlitab meile mis on kaasaaegne perekond58
See kotildeik taumlhendab et lapsel kes kasvab samasoolises perekonnas peavad olema
samasugused otildeigused nagu ta kasvaks erisooliste vanemate perekonnas kus partnerid kas on
votildei ei ole abielus Lapsel on otildeigus perekonna- ja eraelu kaitsmisele Euroopa Inimotildeiguste
Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ja samuti on tal otildeigus olla mitte diskrimineeritud
vastavalt sama konventsiooni artikkel 14-le Paraku naumleme erinevat suhtumist votilderreldes
lapsega kes elab perekonnas kus vanemad on heteroseksuaalsed Lapsel on vaja otildeigust
57
Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 29 58
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in Europe
National Cross-Border and European Perspectives 2012 lk 102-103120-122
33
perekonna kaitsele ja votildeimalust seadustada oma suhted mitte ainult bioloogilise vanemaga
vaid ka bioloogilise vanema partneriga Kui bioloogiline vanem ja partner on
heteroseksuaalsetes suhetes saab laps motildelema poole notildeusolekuga tagada enda otildeiguse olla
lapsendatud ja luua perekond Kui bioloogiline vanem ja tema partner on homoseksuaalsetes
suhetes siis isegi juhul kui motildelemad pooled on notildeus ei saa laps kasutada oma otildeigust olla
lapsendatud ja luua perekonda kui see ei ole vastuolus tema huvidega Riik arvestab lapse
huve eelkotildeige lapsendamisele lubatavuse kuumlsimuses
Selleks et aru saada partneri otildeigustest lapse suhtes peab enne defineerima kes on partner
lapse jaoks seaduse motildettes Perekonnaseadus annab meile kolm erinevat suhet lapse vanem
votildeotilderasvanem ehk lapse vanemaga abiellunud isik ning kasuvanem ehk isik kes ei ole
vanem ega votildeotilderasvanem vaid isik kes tegelikult last kasvatab Teda votildeib nimetada ka
faktiliseks vanemaks59
Sellest tuleneb et partner on kasuvanem Perekonnaseadust vaadeldes
votildeib oumlelda et kasuvanemal on kasulapse suhtes minimaalsed otildeigused samuti on lapse
otildeigused kasuvanema suhtes minimaalsed ja mitte taumlielikud
Ka Eesti Lastevanemate Liit on seisukohal et laste otildeigused ei ole piisavalt kaitstud seetotildettu
soovivad nad laste otildeiguste tugevdamist olukorras kus uumlks vanematest ei ole bioloogiline
vanem60
Samasooliste paaride puhul on partner faktiline vanem Lastekaitse Liidu president
Loone Ots on seisukohal et laps peab olema turvatud ja kaitstud nagu seda notildeuab Lastekaitse
Konventsioon Samuti arvab ta et samasooliste kooselu seadustamine on tervitatav samm
votilderdotildeiguslikkuse uumlhiskonda Laps satub vaumlgivalla ja hooletuse ohvriks nii samasoolises kui
erisoolises perekonnas seega peaksid tema otildeigused olema votildeimalikult efektiivselt kaitstud
motildelemal juhtumil Uumlhe votildeimaliku seisukoha jaumlrgi peaks samasoolistele peredele andma
lapsendamisotildeiguse erandjuhul see peab olema selgelt lapse huvides ning iga juhtumi puhul
arvestatakse konkreetseid asjaolusid ja teatud vanusest ka lapse notildeusolekut See aitaks vaumlltida
lapse lastekodusse sattumist laps peaks kasvama peres mitte uumlkskotildeik kui haumlsti varustatud
59
Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Edgar Salumaa Juridika
httpwwwjuridicaeejuridica_etphpdocument=etarticles1995123599PRNprvphp 60
Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest lk 3
httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise+koosel
uga+seotud+ettepanekutestpdf (18012013)
34
lastekodus Lastekaitse Liit on seisukohal et laps peab olema kaitstud ja Eesti laps peab
olema otildennelik vaatamata lapse kasvatajate soost61
Naumliteks votildeib tuua EIOtildeK kohtuotsuse Gas
ja Dubois v Prantsusmaa mille puhul kohtuniku eriarvamusel on samasoolises perekonnas
kasvatatav laps erinevas olukorras votilderreldes erisooliste taumliskasvanutega uumlhes peres kasvava
lapsega62
Eesti Potildehiseadus saumltestab ja tunnustab perekonna kaitset ja samuti peetakse potildehiseaduse jaumlrgi
oluliseks laste kasvatamist ning vanematele antakse mitte ainult luba vaid ka kohustus oma
lapsi kasvatada Mainitakse ka riigi kohustust perekonda laste kasvatamisel abistada Riigi
kohustuseks on luua lapsevanematele votildeimalused oma laste kasvatamiseks ja tagada laste
potildehivajadused63
Laps on homoseksuaalses peres kasvades erinevas olukorras votilderreldes heteroseksuaalses
peres kasvava lapsega Viimasel juhul on motildelemal vanemal otildeigus taotleda erinevaid
perekonna- ja laste kasvatamistoetusi kuna motildelemad vanemad votildeivad seadusjaumlrgselt end
lapsevanemana registreerida (bioloogiline vanem lapsendamine) Samasooliste partnerite
puhul on toetuste saamine raskendatud votildei ei ole uumlldse votildeimalik naumliteks votildeib tuua Viimsi
kaasuse probleemi Nii ei saa laps kes kasvab peres kahe samasoolise vanemaga vanemate
kaudu samalaadset riigipoolset toetust Kaasuses X Y ja Z vs Suurbritannia toob Inimotildeiguste
Kohus selgelt vaumllja et inimotildeiguste konventsioon votildeib olla totildelgendatud erinevalt ja perekonna
kaitse laieneb mitte ainult abiellunud paaridele vaid ka de facto peredele
Alati peab arvesse votildetma mitut erinevat faktorit kui kaua kaks taumliskasvanud isikut (sotildeltumata
soost) koos elanud on kas isikud elavad uumlhes leibkonnas kas nad soovivad votildei ei soovi lapsi
koos kasvatada64
Arvatakse et perekonna autentne tunnus on uumlhine laste kasvatamise otildeigus
61
Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012 httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed ( 21012012)
62 Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa 23032012
httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420 (22012013) 63
Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad sotsiaaltoetused ja ndash
teenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007 lk 29 64
Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in International
and Comparative Law Kluwer Law International 2002 lk 261
35
Seega peab uumlhine laste kasvatamisotildeigus olema identselt kaumlttesaadav nii heteroseksuaalsetele
kui ka samasoolistele paaridele Kui erisoolistel paaridel on otildeigus lapsi uumlhiselt kasvatada ilma
registreerimiseta siis peab selline otildeigus olema tagatud ka samasoolistele partneritele65
Eestis puudub spetsialiseerunud organ mis teostaks jaumlrelvalvet laste otildeiguste tagamise uumlle
Seda funktsiooni teostavad erinevad organid koostoumloumls Nendeks kohalik omavalitsus
maavalitsus otildeiguskantsler ja teised66
Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas nr 6-
81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute puumlsiv kooselu kuulub
perekonnapotildehiotildeiguse kaitse alla aga Eestis ei ole selline kooselu reguleeritud ja seetotildettu tuleb
luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Samuti puudub lapsendamist ja
hooldusotildeigust puudutav regulatsioon mis tagaks laste huvide arvestamise samasooliste
paaride puhul Partneril puudub lapsendamise votildeimalus ja see annab hooldusotildeiguse ainult
uumlhele vanemale kuid partnerid elavad koos lapsega ja motildelemad peaksid lapse eest vastutama
ja tema eest kandma hoolt Selline olukord votildeib tuua probleeme lapse hooldamisotildeiguse
teostamisel uumlhe partneri surma korral votildei juhul kui seaduslik lapsevanem ei saa mingil
potildehjusel pikemaajaliselt hooldusotildeigust teostada Samuti pole tagatud partneri otildeigus last edasi
kasvatada kui seaduslik vanem sureb
Probleem on ka uumluumlrisuhetes Votildelaotildeigusseaduse sect289 saumltestab et eluruumi uumluumlrnikul on otildeigus
uumluumlriruumides majutada oma abikaasat alaealisi lapsi ja toumloumlvotildeimetuid vanemaid ilma
uumluumlrileandja notildeusolekuta67
Juhul kui uumluumlrilevotildetja on lapse vanema partner siis ei saa
uumluumlrileandja notildeusolekuta eluruumis majutada last ega tema seaduslikku vanemat Sellega
satub laps ebasoodsasse olukorda votilderreldes lapsega kes elab perekonnas kus motildelemad
partnerid on tema seaduslikud vanemad Lapse eluruumides viibimine sotildeltub uumluumlrileandja
tahtest
65
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs (viide 58) lk 92 66
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava
2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20per
ede20arengukava202012-2020pdf (16022013) 67
Otildeiguskantsler ( viide 3) lk 1 5
36
Laste staatus samasoolistes paarides on laumlbi aegade olnud nagu Pandora laegas Alati on olnud
arusaadav aktsepteeritud ja isegi notildeutud et lapsel peab olema kaks vanemat aga nuumluumldseks on
see arenenud selles suunas et lapsel votildeib olla kaks ema kaks isa votildei isegi kolm vanemat
2007 aastal andis Ontario Kohus oma otsuses AA vs BB ONCA 268
selles kuumlsimuses uue
arengu Selle kaasuse puhul vaumlrbasid kaks homoseksuaalset stabiilses suhtes elavat naist oma
meessoost sotildebra lapse bioloogiliseks eostamiseks Lapse suumlndides olid tema seaduslikeks
vanemateks bioloogiline ema ja bioloogiline isa Bioloogilise ema samasooline partner oli
sellises situatsioonis lapse faktiline vanem taumlitis lapse teise ema rolli ja kandis suurt osa lapse
kasvatamises Kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngisid lapse elus vaumlga olulist rolli ja kandsid lapse
eest hoolt Lapse bioloogilise ema samasooline partner leidis et tal peaksid olema lapse
suhtes samuti seaduslikud otildeigused ja kohustused ning ta poumloumlrdus kohtusse nende otildeiguste ja
kohustuste saamiseks Kohus leidis et kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngivad lapse elus vaumlga suurt
rolli ja lapse otildeiguste tagamise seisukohalt on oluline et kotildeik kolm oleksid tema seaduslikud
vanemad
Kohus arvestas lapse huvidega ning see on selle kaasuse puhul kotildeige olulisem Kohus
otsustas et kotildeik kolm taumliskasvanut peavad olema seaduslike vanematena registreeritud ning
seelaumlbi sai laps kolm seaduslikku vanemat Nimetatud kaasus totildei samasooliste vanemate ja
sellistes peredes elavate laste probleemide osas taumliesti uue arengu Selliseid arenguid jaumllgides
votildeib oletada et ka teised riigid votildetavad Orlando kaasuse arvesse ja hakkavad seda jaumlrgima
Perekonna ja vanema staatuse kontseptsioon on viimase aja jooksul teinud laumlbi suured
muutused ja arengud avardanud piire ja haumlgustanud nende motildeistete traditsioonilist taumlhendust
Niisiis votildeib oletada et laumlhitulevikus toimuvad seadusandluses muudatused mille kohaselt ei
arvestata vanema staatuse saamisel enam vanemate seksuaalse saumlttumuse ja arvuga Selle
asemel votildeetakse arvesse eelkotildeige lapse huvid Selline olukord peaks viima selleni et tagatud
on taumlielik votilderdsus ja vaumllistatud diskrimineerimine Seda propageerib praegusel ajal Euroopa
Inimotildeiguste Konventsiooni artikkel 14
68
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and ROSENBERG
JJA AA v BB 2007 ONCA 2 httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
37
Tihtipeale sotildeltub lapse otildeiguslik staatus perekonnas sellest milline on temaga koos elavate
taumliskasvnanute suhte otildeiguslik staatus ndash sellest kas tegemist on abielu votildei registreeritud
kooseluga On oluline ka maumlrgata et vaumlga paljud riigid on laste kaitse tagamise eesmaumlrgil
avanud samasooliste paaride jaoks votildeimaluse oma suhteid registreerida Selle kaudu on neil
votildeimalus lapsi uumlheskoos lapsendada votildei siis on uumlhel partneril votildeimalik lapsendada partneri
laps Naumliteks Rootsis saavad lapsendamise puhul sarnase otildeigusliku staatuse nii paarid kes on
oma suhted kooseluna registreerinud kui ka abielus olevad erisoolised paarid
Norra ja Sakasamaa lubavad neil paumlevil registreeritud kooselus elavatel samasoolistel isikutel
lapsendada oma partneri lapse Siin tuleb aga silmas pidada et tegemist on siseriiklike
seadustega mis ei garanteeri nende rahvusvahelist tunnustamist Perekonna seisukohalt
taumlhendab see seda et nii lastel kui tema vanematel votildeivad tekkida otildeiguslikud probleemid
vaumlljaspool riiki juhul kui teises riigis ei kehti sarnased seadused69
Euroopa Liidu otildeigus
perekonnaotildeiguse valdkonnas notildeuab uumlhtlustamist ja liigub kiirelt sinnapoole Kindlasti on
vajalik demokraatlik ja selge lahendus mis hakkaks potildehinema Euroopa Inimotildeiguste
Konventsioonil
69
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family Law
Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008 lk 101-110
38
Kokkuvotildete
Uurimistoumlouml kaumligus olen jotildeudnud jaumlreldusele et kuigi Eestis ei ole perekonna motildeiste
defineeritud on selle motildeiste seadusaktidesse sisse viimine aumlaumlrmiselt oluline nii erisooliste kui
ka samasooliste paariride ja nendega koos elavate laste perekonnakaitse otildeiguse tagamiseks
Viimsi kaasus on vaumlga hea naumlide Eesti seadusandlusest Tuginedes Euroopa Liidu otildeigusele ja
Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtukaasustele olen jotildeudnud jaumlreldusele et teatud juhtudel
peavad nii erisooliste kui ka samasooliste paaride pered koos lastega votildei ilma kuuluma
perekonna kaitse alla Samuti peab registreerimata kooselus paari peres elav laps kuuluma
oma tegelike vanematega uumlhte perekonda ning olema kaitstud perekonna motildeiste taumlhenduses
taumlpselt samamoodi kui laps kes elab registreeritud kooselu sotildelminud faktiliste vanematega
Igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja diskrimineerimine mis potildehineb isikute
sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud Euroopa Liidu liikmesriigid ei tohi perekonna ja
uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise potildehjuseks nimetada Euroopa
Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta
perekonnaeluna millel on riiklik kaitse
Teine peatuumlkk naumlitas et hetkel votildeivad lapsel tekkida perekonnaliikmetega erinevad otildeiguslikud
suhed Perekonnaliige ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem seega on tema otildeigused lapse
suhtes ja lapse otildeigused faktilise vanema vastu piiritletud Faktiliste vanematega kes ei ole
oma suhteid registreerinud koos elav laps on ebavotilderdses olukorras votilderreldes lapsega kes elab
faktiliste vanematega kes on oma suhteid registreerinud Nii tekib lapse lastekodusse
sattumise oht naumliteks bioloogilise vanema surma puhul kui teisel faktilisel vanemal
puuduvad lapse uumlle vanemlikud otildeigused Selline kohtlemine ei pruugi olla lapse huvidega
kooskotildelas Abielus paari puhul seda probleemi ei teki
Kolmandas peatuumlkis kaumlsitlesin LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdset kohtlemist
votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega Toumloumlst tuleb
selgelt vaumllja et ebavotilderdsel kohtlemisel ei ole otildeigustust ja see ei ole kooskotildelas lapse huvidega
Lapsel on otildeigus kahele vanemale ning oma tegelike vanemate tunnustamisele sotildeltumata
tegelike kasvatajate soost Laps peab igal juhul olema kaitstud sotildeltumata sellest kas tema
39
faktilised vanemad on oma suhted registreerinud votildei mitte kuna laps ei saa seda kuidagi
motildejutada Samasooliste paaride puhul on laps ebavotilderdses olukorras votilderreldes erisooliste
faktiliste vanematega elava lapsega LGBT peredes elavate laste kaitse on puudulik ja notildeuab
taumliustamist sotildeltumata siseriigi uumlhiskonna valmisolekust ning eelkotildeige tuleb seda kuumlsimust
lahendades tugineda lapse huvidele
40
Summary
Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family
has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost
importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex
couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good
example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of
the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex
and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection
Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their
real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same
way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any
avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is
prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of
the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court
of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state
The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family
members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of
the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent
are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship
is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered
their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the
death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to
the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no
significance in the case of a married couple
In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent
families compared to children living in families formed by persons of different sexes The
thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests
Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition
41
regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their
factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any
bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared
to children living with their factual parents of different sexes The protection of children
living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the
general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into
consideration in the first place when solving the problem
42
Kasutatud materjalide loetelu
Kasutatud kirjandus
Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009
Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in
International and Comparative Law Kluwer Law International 2002
Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or
Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008
Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika
EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of
Fundamental Rights of the European Union 2006
European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw
European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and
discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal
analysis 2010
Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012
Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia
Antwerp-Oxford 2005
Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st
Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009
Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family
Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008
Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of
Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law
Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007
Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad
sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007
43
Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine
praktikas Lastekaitse Liit 2005
Kasutatud normatiivmaterjal
Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303
Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification
Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their
family members to move and reside freely within the territory of the Member States
Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13
Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50
Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2
Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8
Perekonnaseadus RT I 27062012 12
Kasutatud internetiallikad
Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second
Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June
2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and
ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2
httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-
2pg-27
Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of
fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012
httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6
-2008-0479amplanguage=EN
European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working
Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties
Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007
httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf
44
GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf
Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-
10xls
Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest
httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise
+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf
Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61
Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012
httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused
Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012
httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed
Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta
Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-
perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta
Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk
32
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC
C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf
Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France
httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886
Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa
23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede
arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja
20perede20arengukava202012-2020pdf
The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010
httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf
Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and
What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10
httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019
45
Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri
httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool
iste_isikute_peresuhepdf
Viidatud kohtupraktika
EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa
EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa
EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria
EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits
EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola
EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95
EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria
TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009
TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010
6
Kolmandas peatuumlkis keskendun LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdsele kohtlemisele
votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega
Homoseksuaalsetes suhetes elava lapse vanema partneril ja lapsel ei ole omavahelisi
otildeiguslikke suhteid ja esialgu puudub Eestis ka votildeimalus nende suhete loomiseks Juhtimaks
taumlhelepanu votildeimalikele lahendustele toon jaumlrgnevad naumlited Gas ja Dubois vs Prantsusmaa
X Y ja Z vs Suurbritannia AA vs BB ONCA 2
7
1 Perekonna motildeiste
2007 aastal suumlndis Eestis 58 lastest registreerimata kooselus sealhulgas uumlksikemade
peredes See naumlitab et abielu sotildelmimine ei ole enam uumlks oluline osa rahva puumlsimise kaitse
meetmetest pigem on see vajalik isikute kaitseks kes kuuluvad perekonda Paraku ei ole
Eestis perekonna motildeiste praegu kehtivates seadustes defineeritud Defineerimine on oluline
nii samasoolistele kui erisoolistele paaridele
Kaumlsitledes samasoolistest isikutest moodustatud perekondades elavate laste otildeigusi tuleb vaumllja
selgitada kas nad kuuluvad perekonna kaitse alla votildei mitte See on oluline kuna Eesti
Vabariigi potildehiseaduse sect274 annab perekonnale riigi kaitse vanematele otildeiguse ja kohustuse
kasvatada oma lapsi ja nende eest hoolitseda ning perekonnale kehtestab see kohustuse
hoolitseda oma abivajavate liikmete eest Riigil on positiivne kohustus kaitsta perekonnaelu
ning kohustus kasutada erinevad meetmeid perekonna ja pereliikmete kaitsmiseks5
11 Perekonna motildeiste Eestis
Eesti potildehiseaduses on kaks saumltet mis kaitsevad perekonnaelu sect26 annab otildeiguse perekonna ja
eraelu puutumatusele ja sect27 annab perekonnale riigi kaitse saumltestab vanematele otildeiguse ja
kohustuse kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest ning paneb perekonnale kohustuse
hoolitseda oma abivajavate liikmete eest Viimane saumlte reguleerib pereliikmete omavahelisi
suhteid ning paneb riigile positiivse kohustuse kehtestada nende suhteid reguleerivaid seadusi
Motildelema saumltte eesmaumlrgiks on reguleerida perekonnaga seonduvat Lisaks sellele annab sect27
perekonnale ja perekonnaelule riigi kaitse kolmandate isikute poolsete ruumlnnakute vastu mis
on suunatud pere vastu6 Sellega seoses tekib kuumlsimus millist kooslust me perekonnaks
nimetame ja mis on perekonna otildeiguslik definitsioon Eesti seadused ei anna konkreetset
definitsiooni
4 Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2
5 Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-2pg-27
(25122012) 6 Kommenteeritud vaumlljanne (Viide 5)
8
Keda pidada perekonnaks kelle ellu riik votildei kolmas isik ei tohi votildeib votildei peab sekkuma
Kelle suhtes on riigil positiivsed kohustused See sotildeltub sellest kuidas meie riik ja uumlhiskond
perekonda motildeistab Seega on perekonna motildeiste ajas muutuv sotildeltub sotsiaalsest ja
kultuurilisest keskkonnast ja sellest kuidas perekonda kaumlsitletakse seadustes ja
kohtupraktikas7
Eestis ei olnud LGBT perekonna teemalist kohtupraktikat kuni 2010 aastani Just sel aastal
tehti Tallinna Ringkonnakohtu poolt nii-oumlelda Viimsi kaasuse otsus Uumlheks osapooleks oli
samasoolistest isikutest paar ja juhtumiga olid seotud ka kolm last8 Nimetatud osapool taotles
Viimsi Vallavalitsuselt laste lasteaia- ja koolitoidu ning sotildeiduotildeiguse tasuta saamist Viimsi
Vallavalitsuse 12062009 korraldusega nr 373 jaumleti kaebaja taotlused rahuldamata Otsust
potildehjendas Vallavalitsus sellega et kahe samasoolise isiku kooselu ei saa nimetada
perekonnaks kui laumlhtuda seadusaktidest Vastuvaumlitena esitati asjaolu et Viimsi Vallavalitsuse
maumlaumlruses nr 87 22122006 ei ole perekonna motildeiste defineeritud Sotildenu bdquokolme ja enama
lapsega pereldquo votildeib totildelgendada erinevalt Kaebuse esitaja ja tema partner on motildelemad Viimsi
valla elanikud nende uumllalpidamisel on kolm last ja nad kuuluvad samasse leibkonda mis
taumlhendab seda et neil on uumlhine majapidamine ja nad hoolitsevad laste eest uumlheskoos Motildelema
sissetulekuid kasutatakse samuti uumlheskoos Seega votildeib sellist kooslust kaumlsitleda perekonnana9
Kaebaja poumloumlrdus oma otildeiguste tagamiseks kohtusse ja Tallinna Halduskohus tuumlhistas Viimsi
Vallavalitsuse korralduse ning notildeudis kaebaja taotluse uuesti laumlbivaatamist10
Vallavalitsus ei
olnud sellega notildeus ja esitas apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule
Apellatsioonikaebus jaumleti rahuldamata ja kohus otsustas jaumltta Tallinna Halduskohtu otsuse
Viimsi Vallavalitsuse 12 juuni 2009 korralduse nr 373 tuumlhistamise osas muutmata ja lisaks
7 Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk 32
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikSoM_analC3BCC
3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekst__mC3A4rts_
_pdf (25122012) 8 Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010 lk 141-
143 9
Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus wwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-10xls
(02012013) 10
TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009
httpswwwriigiteatajaeekohtuteavemaa_ringkonna_kohtulahendidmenetlushtmlkohtuasjaNumbe
r=3-09-148917 (04012013)
9
sellele tuumlhistas Ringkonnakohus eelmise otsuse osa kus Viimsi Vallavalitsus oli kohustatud
kaebaja taotluse uuesti laumlbi vaatama et teha soodustuste saamise osas uus otsus Sellega leidis
Ringkonnakohus et Viimsi Vallavalitsuse korraldus nr 373 oli otildeigusvastane11
Eesti seadustes ei ole perekonna motildeiste defineeritud aga Viimsi kaasus naumlitab et
seaduslikult registreerimata suhetes isikud votildeivad end siiski maumlaumlratleda uumlhe perekonnana
Seega peaksid perekondadele kelle omavahelised suhted pole lepinguga maumlaumlratletud sh
samasoolistele perekondadele siiski kehtima kotildeik sotsiaalsed soodustused mis kehtivad
seaduse jaumlrgi perekondadele votildei leibkondadele Samas tuleb silmas pidada et Eestis ei
rakendata pretsedendiotildeigust seega ei garanteeri Viimsi kaasuse otsus LGBT koosluste
(lastega votildei ilma) perekonnana tunnistamist Seda saab garanteerida ainult seadusetaumliendus
kus perekonna motildeiste oleks defineeritud
Poumloumlran siinkohal erilise taumlhelepanu probleemile mis puudutab seda et Eesti
perekonnaseaduse vaumlljaandja kasutab selliseid sotildenu nagu bdquoabieluldquo ja bdquoabikaasaldquo ning nendes
saumltetes kus kasutatakse sotildena bdquoperekondldquo eeldatakse et tegemist on registreeritud kooseluga
Seega ei laiene see seadus mitteregistreeritud paaridele Kuid Viimsi kaasus naumlitab et
erijuhtumil votildeime nimetada ka mitte registreeritud kooselu perekonnaks Siin tekib otildeiguslik
kuumlsimus ndash millised seadusesaumltted laienevad ainult registreeritud partneritele ja millised
motildelemale
Perekonnaseaduse sect1 lg1 saumltestab et abielu sotildelmitakse naise ja mehe vahel See taumlhendab et
samasoolistele paaridele ei laiene perekonna kaitse ja otildeigus abielluda Traditsiooniline abielu
taumlhendab kooslust mille tagajaumlrjel votildeib suumlndida jaumlrglasi12
See taumlhendab et Eestis on abielu
ja perekonna kaitse loodud rahva puumlsimise kaitseks13
Abielustaatus toob kaasa mitmeid
erinevaid uumlhiskonnas olulisi otildeigusi ja kohustusi Nende otildeiguste ja kohustuste hulka kuuluvad
abikaasa paumlrimisotildeigus uumllalpidamiskohustus lastega seonduvad otildeigused ja kohustused
11
TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010
httpswwwriigiteatajaeekohtuteavemaa_ringkonna_kohtulahendidmenetlushtmlkohtuasjaNumbe
r=3-09-148933 (04012013) 12
Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009 lk 4 13
Eesti Vabariigi potildehiseadus RT I 27042011 2
10
varalised otildeigused ja kohustused lahutamisega seonduv varajagamine ja muu14
Need otildeigused
ja kohustused ei laiene samasooliste paaridele kuna puudub inimeste omavaheliste suhete
regulatsioon Perekonnaseaduse jaumlrgi ei ole lubatud abielu sotildelmimine mis kotildeik need otildeigused
ja kohustused kaasa tooks Nagu eelnevalt mainitud on defineerimata ka perekonna motildeiste
Ka Eesti Vabariigi lastekaitseseadus kaumlsitleb perekonna motildeistet Naumliteks sect30 lg2 uumltleb et
lapsel on on otildeigus perekonna kokkusaamise eesmaumlrgil lahkuda Eestist votildei Eestisse sotildeita Aga
kuidas rakendub see otildeigus siis kui tegemist on bioloogilise lapsevanema partneriga kes on
kasvatanud last terve tema eluaja Eesti Vabariigi jaoks kehtib kuumlll direktiiv 200386EC mis
kaumlsitleb perekonna taasuumlhinemist kuid sellekohaselt on perekonnaliige isik kes on
registreeritud partner votildei abikaasa Seega ei kehti Eesti seaduste jaumlrgi Eesti Vabariigi
lastekaitse seaduse sect30 bioloogilise vanema partneri jaoks Samas on ta siiski kaumlsitletav kui
pereliige ndash nii arvab ka Eesti Vabariigi otildeiguskantsler Seelaumlbi tekib seadusandluses konflikt
Olukorras kus kodanikud kasutavad vaba liikumise votildei perekonna taasuumlhinemise otildeigust on
Euroopa Liidu Parlament arvamusel et igasugune abielu mis on tunnustatud uumlhes
liikmesriigis peab olema samavaumlaumlrselt tunnustatud ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides
Samuti peab iga seadus mis on vastu votildeetud motildenes teises liikmesriigis olema kaalutletud
ning see peab olema arvesse votildeetud teiste liikmesriikide poolt Liikmesriigid peavad vaumlltima
igasugust diskrimineerimist On aumlaumlrmiselt oluline et liikmesriikide kodanikud saaksid
taumlielikult kasutada oma tsiviilotildeigusi ja seda mitte ainult kodumaal vaid ka riigis mille
kodanikud nad on votildei riigis kus nad elavad15
Samuti kutsub Euroopa Parlament oma raportis
20072145 liikmesriike kes ole ei samasooliste isikute kooselu reguleerimise seadusakti vastu
votildetnud tunnustama vaumlhemalt teistes liikmesriikides sotildelmitud samasooliste isikute vahelist
abielulepingut ning samuti kutsutakse uumlles andma neile votildeimalust vabalt liikuda ilma et
samasoolised paarid peaksid kartma diskrimineerimist seksuaalsete eelistuste potildehjal Samuti
kutsub Euroopa Parlament liikmesriike uumlles tunnustama samasooliste isikute kooselu
sotildeltumata sellest kas see on registreeritud kooselu votildei abieluna Teisel juhul piiritleb kooselu
14
Andra Olm (viide 12) lk 4
15
European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working Document
on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs
DT673609ENdoc 21062007
httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf (15042013)
11
tunnustamata jaumltmine isikute vaba liikumist16
Kuid Eestis ei ole samasooliste isikute
kooslused seadusega reguleeritud ehk kui laps soovib oma teises riigis naumliteks Hollandis
tunnustatud mittebioloogilise vanemaga (bioloogile vanem on samasooline partner) Eestis
uumlhineda see pole votildeimalik
Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas Nr 6-81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute
puumlsiv kooselu kuulub perekonna potildehiotildeiguse kaitsele aga Eestis ei ole selline kooselu
reguleeritud ja seetotildettu tuleb luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Erinevast
soost osapooltest koosnevad paarid saavad oma suhteid reguleerida abielu sotildelmides aga
samasoolistele paaridele ei ole see institutsioon avatud ja puuduvad alternatiivmeetmed
omavaheliste suhete reguleerimiseks17
Samuti jaumlaumlb lahendamata kuumlsimus kes kuulub
samasooliste paaride puhul lapse perekonda Kas bioloogiline vanem faktiline vanem
lapsendamise puhul registreeritud seaduslik lapsendaja votildei motildelemad partnerid Motildenel juhul
on lapse perekonnaks motildelemad partnerid naumliteks Viimsi kaasuse puhul aga muudel juhtudel
kus kasutatakse sotildena bdquoperekondldquo ei ole selgust kas raumlaumlgitakse ainult registreeritud kooslusest
votildei mitte
Samasooliste isikute kooselu ja sellises kooselus eksisteerivate laste otildeigused peavad olema
taumlpselt samasugused kui otildeigused erisoolistes perekondades Laps peab saama samasuguse
kaitse igas aspektis emotsionaalses finantsilises otildeiguslikus ning uumlhiskondliku kaitse naumlol Ei
saa otildeigustada seda kui samasooliste paaride lapsed jaumlaumlvad otildeiguslikult eraldi ruumlhmaks18
Selle kuumlsimuse lahendamiseks votildeib poumloumlrduda Euroopa Liidu otildeiguse ja Euroopa Inimotildeiguste
Kohtu kohtupraktika poole kuna Eestis kehtivad seadused seda ei reguleeri
16
Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of fundamental
rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012
httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6-2008-
0479amplanguage=EN (15042013) 17
Otildeiguskantsler (viide 3) maumlrgukiri lk 1 5 18
Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta Postimees
07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-perekondade-lapsed-on-eestis-
kaitseta
12
12 Perekonna motildeiste Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikas
Inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 8 uumltleb et igauumlhel on otildeigus era- ja
perekonnaelu kaitsele
Sotildena bdquoperekondldquo defineerimisel on oluline EIK kohtuotsus Emonet ja teised vs Šveits Kohus
toob punktis 33 selgelt vaumllja et perekond on kooslus kus inimeste vahel tekivad tihedad
isiklikud sidemed Punktis 44 on selgelt oumleldud et kaitsma ei pea mitte ainult seaduslikult
registreeritud kooslust ehk ametlikult abiellunud isikutest perekonda vaid kaitsta tuleb ka de
facto kooslust ehk isikuid kes moodustavad perekonna ilma seadusliku registreerimiseta
Kohtuotsuse kohaselt on olulised ka teised faktorid kui kaua partnerid koos on elanud kui
kaua on nende suhe kestnud ja kas nad on uumlksteisele selgelt vaumllja oumlelnud oma soovi lapsi
kooselus kasvatada 19
Uuem kohtuotsus mis aitab aru saada perekonna totildelgendusest on Schalk ja Kopf vs Austria
Varem kaumlsitleti samasooliste partnerite kooslust Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ainult
eraeluna aga antud kohtuotsuse punktis 90 leidis kohus et samasooliste partnerite kooselu
kus eksisteerib tihe isiklik side votildeib teatud juhtudel kaumlsitleda mitte lihtsalt eraeluna vaid
perekonnaeluna See taumlhendab seda et kui erisoolistest inimestest moodustuv paar on kooslus
mida kaitstakse riigis perekonna taumlhenduses siis samasugust samasoolistest inimestest
moodustatud kooslust peab samuti kaitsma perekonna taumlhenduses Kohus totildei vaumllja ka selle et
paljudes riikides on juba avatud samasooliste isikute suhete registreerimise votildeimalus riigi
tasandil20
Jaumlrgmine vaumlga oluline kaasus perekonnaelu defineerimiseks oli Karner vs Austria kus
meessoost taotleja elas pikaajalises suhtes mehega Taotleja partner potildedes surmaga lotildeppenud
haigust Motildelemad partnerid elasid uumluumlrikorteris ja peale uumlhe partneri surma avaldas kinnisvara
omanik soovi lotildepetada taotlejaga uumluumlrileping kuid kohalik seadus kaitses surnud isiku
perekonnaliikmeid uumluumlrilepingu lotildepetamise eest Austria Riigikohus leidis et selline kaitse ei
19
EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Switzerland p 33 34 36 20
EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95
13
laiene samasoolistele paaridele Euroopa Inimotildeiguste Kohus leidis et toimus artikkel 8
koosmotildejus artikkel 14-ga rikkumine Kui kohalik seadus kaitseb erisoolisi mitteabiellunud
kooslusi ja kui erisooliste pereliikmete puhul jaumlaumlks uumlhe pereliikme surma puhul uumluumlrileping
kehtima siis peab ta samuti kehtima ka samasooliste paaride puhul Seega ei olnud taotleja
uumluumlrilepingu lotildepetamine seaduslik Kohus kordas samuti seda et kui riiklikus seaduses
eksisteerivad erinevused erisooliste paaride ja samasooliste isikute paaride de facto kooselus
siis peavad need erinevused olema kas vaumlga potildehjalikult ja objektiivselt potildehjendatud votildei
kotildervaldatud21
Kaasuse Keegan vs Iirimaa puhul leidis Euroopa Inimotildeiguste Kohus et perekonnaelu kaitse
alla kuuluvad mitte ainult abiellunud isikud vaid motildenedel juhtudel ka de facto perekonnad
mis on oma olemuselt abieluga sarnased Antud kaasuse puhul oli tegemist erinevast soost
isikutega Kohus leidis punktis 43 et isegi kui laps on suumlndinud vaumlljaspool abielu votildeib kahe
inimese kooslust koos lapsega nimetada perekonnaeluks22
Kaasuse Kozak vs Poola puhul elas taotleja oma samasoolise partneriga munitsipaalkorteris
mis oli renditud taotleja partneri poolt Peale partneri surma poumloumlrdus taotleja omavalitsuse
poole et saada korteri uumluumlrileping oma nimele kuid omavalitsus keeldus Potildehjuseks oli
taotleja seksuaalsaumlttumus Omavalitsus leidis et faktilisele samasooliste isikute kooselule ei
laiene perekonnakaitse23
Inimotildeiguste kohus kordas et samasooliste isikute stabiilne de facto
pereelu taumlhistab perekonda samavotilderd nagu erisooliste isikute faktiline kooselu Selle kaasuse
puhul oli oluline kohtu arvamus et liikmesriigid peavad votildetma arvesse uumlhiskonna arengut
ning selle kaumligus on toimunud muudatused perekonna ja isikute omavaheliste suhete
valdkonnas Ehk siis kohus kinnitas et igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja
diskrimineerimine mis potildehineb isikute sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud
Liikmesriigid ei tohi perekonna ja uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise
potildehjuseks nimetada24
21
EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria 22
EIKo 2605 1994 1696990 1994 Keegan v Irimaa p 44 23
EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poland 24
European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and discrimination on
grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal analysis 2010 lk 46
14
Need kaasused naumlitavad et Euroopa Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute
stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta perekonnaeluna millel on riiklik kaitse Abieluvaumllised
samasooliste isikute kooslused peavad olema taumlpselt samamoodi kaitstud ja arvesse votildeetud
nagu abieluvaumllised erisoolistest isikutest moodustunud perekonnad Arenguid on naumlha ka
perekonnaelu defineerimisel Kui varem kuulus samasooliste isikute kooselu ainult eraelu
kaitse alla siis praegusel hetkel peab samasooliste isikute faktiline kooselu kuuluma
perekonna kaitse alla ning erinev kohtlemine ei ole lubatud
13 Perekonna motildeiste Euroopa Liidu otildeiguses
Euroopa Liit alustas liikumist perekonnaotildeiguse uumlhtlustamiseks juba aastal 1994 kui tuli vaumllja
Euroopa Parlamendi resolutsioon geide ja lesbide votilderdsete otildeiguste kaitsmiseks Euroopa Liidu
liikmesriikides Euroopa Liidu liikmesriigid votildetsid vastu otsuse et kotildeikide liikmesriikide
kodanike otildeigusi tuleb kaitsta sotildeltumata nende seksuaalsest saumlttumusest ja kotildervaldada tuleb
igasugune ebavotilderdne kohtlemine mis baseerub seksuaalsel saumlttumusel See ei loonud siiski
votildeimalust abiellumiseks Sotildeltumata sellest leidsid motildened Euroopa Liidu liikmesriigid
kuumlsimusele alternatiivlahenduse avades nii erisoolistele kui samasoolistele paaridele
votildeimaluse registreerida oma suhteid abieluvaumlliselt25
Euroopa Liidu otildeiguses on vaumlga oluline seaduslik akt nimega Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste
Harta mis jotildeustus koos Lissaboni lepingu jotildeustumisega Seadusakti artikkel 7 uumltleb et
igauumlhel on otildeigus perekonna- ja privaatelu kaitseks artikkel 9 uumltleb uumlhtlasi et igauumlhel on otildeigus
abielluda ja luua perekond ning need potildehiotildeigused peavad olema garanteeritud ja kaitstud
vastavalt siseriiklikele seadustele Enne muudatust sisaldas artikkel 9 naise ja mehe motildeistet ja
oli seega totildelgendatav kehtivana ainult erisoolistele isikutele kuid taumlnaseks on sotildenad bdquomeesldquo ja
bdquonaineldquo artikkel 9st kotildervaldatud See taumlhendab et perekond kui institutsioon on Euroopa
Liidu otildeiguses hetkel oma struktuuri vaumlaumlrtuste ja funktsioonide puhul uumlleminekustaadiumis
Artikkel uumltleb et abiellumise otildeigus peab olema garanteeritud vastavalt siseriiklikele
25
Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in
Europe Organising Committee of the Commission on European Family Law 2003 lk 12-14
15
seadustele kuid viide naisele ja mehele otildeigussubjektina on liikunud tagaplaanile Artikkel 9
on formuleeritud sooneutraalselt Uumlldiselt saab riik kehtestada abielu lubamisele piiranguid
ainult vastavalt ratsionaalsuse printsiibile ja mitte meelevaldselt Motildened piirangud (nagu
abieluks lubatud vanus) on universaalsed kuid sooline tunnus ei ole asjakohane26
Samasooliste paaride abiellumise lubamine votildei mittelubamine on siseriiklik kuumlsimus27
Kuid
artikkel 9 raumlaumlgib ka otildeigusest luua perekond See on artikkel 9 taumlhenduses eraldiseisev otildeigus
mis ei ole otseselt seotud otildeigusega abielluda
Kaasaegne tendents Euroopas naumlitab seda et paljud inimesed elavad vaumlljaspool abielu
institutsiooni Tunnustatud abielu pole enam otildeiguslik eeltingimus perekonna loomiseks ja ei
ole ainuke viis luua perekonnaelu mis omandaks riigi kaitse ja mittesekkumise otildeiguse28
See
tendents naumlitab et perekonna motildeistet peab kaumlsitlema laialt ja see peab sisaldama palju
erinevaid perekonnavorme sealhulgas de facto perekonnaelu Euroopa Parlament julgustab
liikmesriikides abieluvaumlliste suhete seadustamist ning pikaajalistele abieluvaumlliste suhetele
abieluga sarnase kaitse tagamist nii erisoolistele kui samasoolistele paaridele29
Perekonnaelu motildeiste kuumlsimuse olulisus totildestatatakse ka direktiivis mis kaumlsitleb perekonna
taasuumlhinemist Direktiivi 200386EC kotildeige progressiivsem element on perekonna motildeiste
laiendamine ning moderniseerimine direktiiv hotildelmab mitte ainult abielu sotildelminud isikuid
vaid ka registreeritud de facto kooslusi mis on perekonnaelu motildeiste moderniseerimisel
oluline samm edasi Direktiivi artikkel 4 p3-s kasutatakse terminit abieluvaumlline partner kes
elab registreeritud partnerluses taotlejaga Sinna hulka kuulub ka registreeritud samasooline
partner30
Euroopa Liidu direktiiv 200438EC defineerib pereliikme motildeistet ka artikkel 2 p2-
s partner kes on sotildelminud registreeritud vabaabielu on pereliige kui liikmesriik kaumlsitleb
registreeritud kooselu abieluga votilderdsena31
26
Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union EU Network of
Independent Experts on Fundamental Rights 2006 lk 99-103 27
Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 30301 Artikkel 9 28
Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union( viide 26) lk 103 29
Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union (viide 26) lk 98-104 30
Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification 31
Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their
family members to move and reside freely within the territory of the Member States
16
2 Laste otildeiguslik staatus LGBT perekonnas
Olen eelnevas peatuumlkis naumlidanud et samasooliste paaride kooslused peavad kuuluma
perekonna motildeiste alla Ei ole vaumllistatud et samasooliste paaridega elavad ka lapsed Siin tekib
oluline kuumlsimus ndash kui erinevast soost isikud kuuluvad perekonna motildeiste alla siis kes on
samasoolises perekonnas elava lapse perekond ja mis otildeigused ja kohustused on tal
perekonnaliikmete vastu Kuidas saab laps tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest
partneritest koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes
Kaumlsitlen LGBT perekondade erinevaid laste saamise mooduseid kuna sellest tulenevad
erinevad otildeiguslikud suhted lapse lapse bioloogiliste vanemate ja lapse bioloogilise vanema
partneri vahel LGBT perekondades on laste saamine raskendatud Samasoolised isikud ei saa
loomulikul teel lapsi seega votildeivad otildeiguslikus plaanis tekkida variandid kus laps ei omanda
teatud otildeigusi bioloogilise vanema partneri vastu aga faktiliselt on tegemist ikkagi
perekonnaga Seda olen kaumlesolevas toumloumls eelnevalt ka totildeestanud
LGBT perekondadel on laste saamiseks jaumlrgnevad votildeimalused kunstlik viljastamine
lapsendamine eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapsed Niisiis tekib lapse jaoks
kohe kaks erinevat peremudelit uumlhe variandi puhul on lapsel osaliselt geneetiline perekond
ehk siis lapsel on faktilises perekonnas uumlks bioloogiline vanem Teisel juhul on lapsel
taumlielikult mittegeneetiline perekond ndash selle naumlite puhul pole kumbki vanem faktilises
perekonnas lapsega kuidagi geneetiliselt seotud
21 Kunstliku viljastamise teel saadud laps ja tema otildeiguslik staatus LGBT
perekonnas
Kunstlik viljastamine embruumlo ja munarakkude siirdamine ning asendusemadus annavad laste
soetamiseks votildeimaluse paaridele kes ei saa seda teha bioloogilisel teel Praegusel hetkel on
meditsiin jotildeudnud hetkeni kus lapse suumlnnitanud ema ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem
Nendel juhtudel tekib kuumlsimus kes on lapse seaduslik vanem ja missugused otildeiguslikud suhted
tekivad lapse bioloogilise vanema lapse suumlnnitanud ema ning munaraku- embruumlo- votildei
17
seemnerakudoonori vahel Uumlhtlasi tekib kuumlsimus kes kuulub nendel juhtumitel lapse
perekonda ja kellel on otildeigus riiklikule kaitsele perekonna taumlhenduses
211 Holland
Euroopa Liidus on erinevatel riikidel erinevad riiklikud seadused mis reguleerivad mis tahes
kunstlikku viljastamist nii samasooliste kuid ka erisooliste perede jaoks
Kotildeige kaugemale on selle kuumlsimuse lahendamisel jotildeudnud Holland kus on seadustatud ka
asendusemaduse Samasooliste naiste paari jaoks on loodud erinevad votildeimalused lapse
eostamiseks ja motildened nendest annavad ka motildelemale naisele vanema staatuse Hollandis on
votildeimalik protseduur kus uumlhele naisele kantakse uumlle teise naise votildei partneri munarakust
loodud embruumlo mis on kunstlikult viljastatud kas kindla doonori votildei anonuumluumlmse doonoriga
Motildelemal naisel tekib lapsega geneetiline side ja uumlsna totildeenaumloliselt saavad motildelemad naised olla
lapse seaduslikud vanemad kuid mitte automaatselt seaduse alusel Hollandis saab ainult
lapse suumlnnitanud emast automaatselt lapse seaduslik vanem Bioloogilise ema partneril on
seaduse alusel lubatud partneri laps lapsendada Vaumlga oluline asjaolu sellisel juhul on et
parnteri lapse lapsendamiseks ei pea paar olema seaduslikult registreeritud Sellisel juhul on
oluline ainult laste huvidega arvestamine ja stabiilne kooselu teatud aja jooksul nii partneri
kui lapsega Sama reegel kehtib ka juhul kui uumlks parter on kunstlikult viljastatud
doonorseemnerakkudega ja teisel partneril ei eksisteeri lapsega bioloogilist sidet Motildelemal
juhul on lapse otildeigused taumleilikult kaetud lapsel on tagatud otildeigus nii isale (juhul kui doonor on
teada) kui ka bioloogilisele emale ning lapsel on votildeimalus saada otildeigused ka bioloogilise ema
partneri suhtes kui viimane lapse lapsendab32
Doonorseemnerakkudega kunstlikult viljastatud naise lapsel votildeivad motildenel juhul olla ka
otildeigused doonori suhtes Seda juhul kui doonor on teada maumlrgib ta avaldusele et tahab olla
lapse seaduslik vanem Kohus votildeib talle selle otildeiguse anda kui lapse ema ja doonor elavad
32
Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of Children
with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law Intersentia
Antwerpen ndash Oxford 2007 lk 163-167
18
koos perekonnana Kui doonor on teada ja ei soovi lapse suhtes seemnerakkude andmise
momendil vanemlikke otildeigusi siis ei saa teda vanemana maumlaumlratleda kuna ta ei moodusta
bioloogilise emaga perekonda Juhul kui doonor pole teada ja seemnerakud on tulnud
spermapangast ei saa doonor mitte mingil juhul olla lapse seaduslik vanem ning samuti pole
tal votildeimalust seda taotleda
Kotildeigil neil juhtudel on arvestatud olulist faktorit ndash selleks on reaalne pereelu doonori ja lapse
bioloogilise ema vahel ning motildelema kindel soov votildei soovi puudus saada lapse ametlikuks
vanemaks Sellega on laps samuti kaitstud tal on otildeigus olla oma tegelike vanemate laps33
Juhul kui Hollandis elavad naissoost parterid on abiellunud ja nende perekonda suumlnnib laps
siis saavad motildelemad partnerid automaatselt seadusejaumlrgselt lapse vanemateks ainuke erand
oleks siis kui lapse isal oleks enne lapse suumlndi tema suhtes seaduslikud otildeigused (sel juhul ei
pea lapse isa olema bioloogiline isa) Samuti eksisteerib votildeimalus et samal ajal oleksid
hooldajad nii lapse bioloogiline isa kui last kasvatav samasooline naistepaar Sellisel juhul
antakse isale isadusotildeigus ning samasoolised naissoost partnerid saavad uumlhise vanemliku
vastutuse34
Homoseksuaalsetele meessoost paaridele on Hollandis laste saamiseks avatud ka
asendusemaduse votildeimalus Selleks on kaks votildeimalust asendusemale kantakse uumlle
doonornaise munarakud mis on kunstlikult viljastatud uumlhe partneri seemnerakkudega votildei siis
viljastatakse asendusema munarakud kunstlikult uumlhe partneri seemnerakkudega Motildelemal
juhul on seaduslikeks vanemateks asendusema ning seemnerakkude doonor ehk uumlks
partneritest kelle seemnerakke kunstliku viljastamise puhul kasutati Partner ei saa
vanemlikke otildeigusi seaduse alusel automaatselt kuid teine partner votildeib esitada taotluse
lapsendamiseks ning selle protsessi kaumligus omandab teine meessoost partner vanemlikud
otildeigused35
Nimetatud juhtudel on samasoolises perekonnas kasvava lapse motildelemad faktilised
vanemad ka seaduslikud vanemad ja selline perekond on kaitstud siseriiklike seadustega
erisooliste paaridega votilderdselt
33
Machtelt Vonk (viide 32) lk 179-180 34
Machtelt Vonk (viide 32) lk 185 35
Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st Century
Organising Committee of the Commission on European Family Law 2009 lk 183
19
Asendusemaduse puhul on seaduslikult vahe kas asendusema on abielus votildei mitte Juhul kui
asendusema on abielus siis on seaduslikuks vanemaks lapse suumlnnitanud ema kuid motildelemad
partnerid saavad lapse uumlheskoos lapsendada Juhul kui asendusema on registreeritud kooselus
votildei vallaline siis votildetab partneritest see kes on lapse bioloogiline vanem isaduse omaks ning
saab seadusliku vanema staatuse partner lapsendab teise partneri lapse36
212 Eesti
Votilderreldes Hollandiga ei ole Eestis lapse ja tema samasoolise bioloogilise vanema partneri
omavaheline otildeiguslik suhe reguleeritud See ei ole kooskotildelas lapse parimate huvide
arvestamisega ning tekitab ebavotilderdset kohtlemist votilderreldes kunstliku viljastamise teel saadud
lapsega kelle bioloogiline ja faktiline vanem on erisoolised37
Eestis saavad kunstliku viljastamise abil lapse saada ainult naissoost samasoolised paarid ja
seda kahel erineval viisil kunstlik viljastamine mehe seemnerakkudega ning votildeotilderast
munarakust loodud embruumlo uumllekandmine naisele
Igale naistele on loodud votildeimalus kasutada kunstilikku viljastamist Kui heteroseksuaalne
naine on abielus siis on tal kunstlikuks viljastamiseks vaja oma abikaasa kirjalikku luba
vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seaduse38
sect 17-le Kui naine elab
homoseksuaalses kooselus ja soovib teostada kunstlikku viljastamist siis ei maumlngi tema
elukaaslane selle seaduse jaumlrgi olulist otildeigusliku rolli Seaduse jaumlrgi on partner kotildervaline isik ja
seadus ei defineeri teda kuidagi kuid de facto partner taumlidab lapse kasvatamisel abikaasa rolli
ja tema luba kunstlikuks viljastamiseks oleks samalaadselt vajalik ja oluline nagu
heteroseksuaalsetel paaridel
36
Machtelt Vonk (viide 32) lk 204-205 37
Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or Transgender
Families A European Prespective ILGA-Europe 2008 lk 5 38
Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13
20
Naine kes elab samasoolise partneriga on praeguste seaduste kohaselt sunnitud ennast
vallaliseks naiseks nimetama ja tema kunstlik viljastamine hakkaks toimima kunstliku
viljastamise ja embruumlokaitse seaduse sect-des 21 ja 22 ettenaumlhtud tingimustel sama seaduse sect 5
lg 2 alusel Vastuoluline on ka fakt et samasoolise partneriga elav naine peab nimetama
ennast vallaliseks ka juhul kui on tegelikult samasoolise partneriga suhtes ent soovib last (ja
seda just paarisuhtes koos kasvatada) Selline olukord on tekkinud kuna samasooliste isikute
kooselu ei ole praegusel hetkel kuidagi seaduslikult registreeritav Samasoolises paarisuhtes
elaval naisel sellel juhul on sundvaletamise seisund mis on tekkinud seaduses nimetatud
perekonnaseisu votildeimalike vormide ebataumlielikkuse totildettu
Doonori seemnerakkudega kunstliku viljastamise abil seotud perekonna lapsel on faktiliselt
kaks samasoolist vanemat aga seaduslikult on tal registreeritud ainult bioloogiline ema
Seega kasvab laps seaduse jaumlrgi uumlksikemaga ning tal on otildeigused ja kohustused ainult uumlhe
vanema suhtes
Kunstliku viljastamise meetodi puhul kus uumlhele naisele kantakse uumlle teise naise votildei partneri
munarakust loodud embruumlo loetakse laps samuti potildelvnevaks naisest kes on ta suumlnnitanud
(vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlo kaitse seaduse sect24-le)Vastavalt
perekonnaseaduse sect23 lg 1 on selline kunstlik viljastamine lubatud ainult siis kui naise
viljastamine muul viisil ei ole votildeimalik Sellise kunstliku viljastamise puhul oleks motildelemal
naisel votildeimalik olla lapsega geneetiliselt seotud kuid seaduse jaumlrgi sunnitakse jaumlllegi peale
olukord kus ainult uumlht naist loetakse lapsevanemaks Kui votilderrelda seda olukorda abielus
oleva heteroseksuaalse paariga siis on olukord jaumlrgmine ndash kui naist viljastatakse kunstlikult
tema abikaasa seemnerakkudega siis vastavalt sama seaduse sect17 lg 21
loetakse laps sellest
mehest potildelvnevaks ning motildelemad saavad lapse seaduslikuks vanemaks Nii samasooliste
naiste paari puhul kui ka erisoolise paari puhul votildetavad motildelemad isikud osa kunstliku
viljastamise protsessist ja motildelemad on geneetiliselt lapsega seotud kuid samasooliste naiste
paari puhul on seaduslik vanem ainult lapse suumlnnitatud naine Sellisel juhul tekib ebavotilderdne
kohtlemine
21
Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse39
sect24 lg 1 uumltleb et lapse arengu ja kasvu loomulikuks
keskkonnaks on perekond ning lastega perekonnad peavad saama riiklikku kaitset ja toetust
See taumlhendab et lapse jaoks on aumlaumlrmiselt oluline et tema kaks samasoolist kasvatajat ja tema
ise kuuluksid otildeiguslikult perekonna motildeiste alla Nii saaks ta oma otildeigusi ja kohustusi taumlielikult
rakendada sotildeltumata tema tegelike vanemate soost taumlpselt sama moodi kui laps kes elab
erisooliste faktiliste vanematega Praegune kohtlemine on ebavotilderdne votilderreldes lapsega kes
elab erinevast soost isikutest moodustatud perekonnas kus uumlks taumliskasvanutest on
bioloogiline vanem aga teine on vanema partner See on ka totildeendatud uuringutega40
Erinevast soost isikute kooslust ja nende last nimetatakse praeguse seaduse kohaselt
perekonnaks ja vanema partner on kasuvanem
Meessoost seksuaalvaumlhemustel ei ole votildeimalik kunstliku viljastamise teel last saada kuna
Eestis ei ole vastavalt Karistusseadustiku41
sect132 asendusemadus lubatud See taumlhendab et
samasoolised mehed ei sa uumlheskoos lapsi eostada See taumlhendab ebavotilderdset kohtlemist
votilderreldes samasooliste naiste paaridega
22 Votildeotilderaslapse lapsendamise abil seotud laps
221 Euroopa Inimotildeiguste Kohus
Euroopa Liidus on samasooliste paaride ja nende laste probleem lahendatud igas riigis
erinevalt Analuumluumlsin motildenda Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtuotsust mis on taumlitmiseks
kohustuslikud ka Eestis Kaasuse Frettegrave vs Prantsusmaa taotleja arvates rikuti tema otildeigust
austusele era- ja perekonnaelu vastu ehk siis rikuti inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse
konventsiooni artikkel 8 ja artikkel 14 mis keelavad diskrimineerimist Taotleja soovis uumlksi
last adopteerida ja taotles seda 1991 aasta oktoobris Esimesel intervjuul avaldas taotleja oma
homoseksuaalsuse ja vaumlitis et ta elab uumlksinda ilma partnerita Peale seda pakkus intervjueerija
39
Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50
40 Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 24-33
41 Karistusseadustik RT I 17042013 8
22
vaumllja lapsendamise protsessi lotildepetamise 1993 aastal jaumlttis Pariisi Sotsiaalfondi osakond
hageja taotluse rahuldamata Antud otsuse potildehjuseks oli see et Frette pakkus lapse jaoks
ebastabiilset ja potentsiaalselt last kahjustavat emarolli mudelit Potildehiline kuumlsimus oli selles et
kas uumlksik homoseksuaalne isa on votildeimeline last kasvatama votildei mitte Euroopa Inimotildeiguste
Kohus otsustas haumlaumlletustulemusega neli kolme vastu et rikkumist artikkel 14 koostoimes
artikkel 842
ei olnud Seega ei tohi Eestis takistada laste lapsendamist homoseksuaalsetele
isikutele
Peale Frettegrave vs Prantsusmaa kaasust esitas Ameerika Uumlhendriikide Psuumlhhoanaluumluumltiline
Assotsiatsioon avalduse et geid ja lesbid on nii uumlksikisikute kui paaridena votildeimelised
tegutsema ja last kasvatama lapse huvidest laumlhtudes Nad on votildeimelised taumlitma lapse tervist
kahjustamata kotildeiki kohustusi ja peaksid saama heteroseksuaalsete vanematega votilderdsed
otildeigused ning seda nii paaris kui ka uumlksikisikuna Eelpool toodud uuringute naumlited muudavad
kohtu arvamuse punktis 42 taumliesti otildeigustamatuks Lisaks sellele vaumlidab kohus punktis 42 et ei
ole piisavalt palju lapsi et adopteerimise notildeudlust rahuldada See on vaidlustatav arvamus43
ILGA-EUROPE-i kaasuse kommentaaride kokkuvotildettes totildei autor vaumllja arvamuse et nii kaua
kui Prantsusmaal on lubatud lapsendamine uumlksikutele heteroseksuaalsete isikutele ei luba
artikkel 8 ja artikkel 14 Prantsusmaa haldusorganitel ja kohtutel jaumltta geisid ja lesbisid
lapsendamise protsessist vaumllja nimetades potildehjuseks nende isikute seksuaalsaumlttumust 17
Jaumlrgmiseks vaatlen laumlhemalt kaasust EB vs Prantsusmaa 1998 aasta veebruaris esitas
taotleja Prantsusmaal taotluse lapse lapsendamiseks Lapsendamise menetluse kaumligus mainis
taotluse esitaja et ta on homoseksuaalne ja tal on samasooline partner R
Augustis 1998 andis taotlejat kuumlsitlenud psuumlhholoog hinnangu et talle ei peaks lapsendamist
lubama Potildehjusena totildei psuumlhholoog vaumllja asjaolu et taotleja hakkab last uumlksi kasvatama ning
see kahjustaks last kuna laps peaks naumlgema kindlat peremudelit kus on nii isa kui ka ema
42
EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v France 43
Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second
Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June
2005httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf (09102012)
23
Lisaks sellele vaumlitis psuumlhholoog et taotleja elab oma samasoolise partneriga aga ei soovi seda
kinnitada ja jaumltab partnerisse puutuvad kuumlsimused vastamata See votildeib samuti last kahjustada
kuna ta saab ainult emade eeskuju Psuumlhholoogi arvates ei olnud see otildeige
1998 aasta oktoobris esitas perenotildeukogu lapsendamise juhatuse esindaja arvamuse et
taotlejale ei peaks lapsendamist lubama Ta vaumlitis et vastavalt tema kogemusele on lapse
jaoks paremad perekonnad kus on nii ema kui ka isa ehk siis lapsendamiseks sobivad
erisoolised paarid
1998 novembris ei lubatud taotlejal lapsendamist jaumlrgnevatel potildehjustel taotleja ei ole
uumlksikemana votildeimeline naumlitama lapsele otildeiget peremudelit kus maumlngib olulist osa mehelik roll
ja taotleja partneri osavotildett lapse kasvatamisel ei ole kindlaks tehtud See votildeib samuti last
kahjustada
Halduskohus ei lubanud samuti taotlejale lapsendamist ning tugines seejuures
homoseksuaalsuse argumendile Nii rikkus ta inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse
konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga
Kohus taumlheldas taotleja elustiili mis ei ole lapse kasvatamiseks sobilik ning ei ole lapse
huvides ja votildeib teda kahjustada Lisaks sellele on kohaliku tsiviilseadustiku artikkel 343 jaumlrgi
lubatud lapsendamise taotlemine igauumlhele kes on vaumlhemalt 28 aastat vana Seega rikuti ka
kohalikku seadust mitte ainult konventsiooni
Prantsusmaa tugines kohtuotsusele Frettegrave vs Prantsusmaa kaasuses kus kohus ei rahuldanud
taotleja esitatud notildeuet Seekord otsustas kohus otsuse punktis 51 et eelnevas kaasuses rikuti
artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga44
Euroopa Inimotildeiguste Kohus otsustas haumlaumlltega kuumlmme
seitsme vastu et rikuti artikkel 14 koostoimes artikkel 8-ga45
44
EIKo 2201 2008 4354602 EB v France 45
Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France
httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886 22012008
24
Kaasustest votildeib vaumllja lugeda et homoseksuaalsed lapsevanemad ei saa kuidagi last kahjustada
ja homoseksuaalsus ei taumlhenda seda et sellises perekonnas kasvav laps ei saa otildeiget kasvatust
Homoseksuaalsed vanemad ei kaumlitu lapse huvisid silmas pidades halvemini kui
heteroseksuaalsed vanemad Laste adopteerimise puhul ei saa taotleja homoseksuaalsus
kuidagi motildejutada lapsendamise lubamist votildei mittelubamist Homoseksuaalse eluviisi toomine
potildehjuseks miks mitte adopteerida on keelatud ja rikub konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus
artikkel 8-ga
Neid kaasused on omavahel vaumlga sarnased Ferreteacute kaasuses otsustas kohus nelja haumlaumllega
kolme vastu et antud juhul ei olnud artikkel 8 koosmotildejus artikkel 14 rikkumist aga EB
kaasuses otsustas kohus kuumlmne haumlaumllega seitsme vastu et tegemist oli rikkumisega Euroopa
Inimotildeiguste Kohtu Kohtu president ja Prantsusmaa kohtunik Kohtunik Costa olid Ferreteacute
kaasuse puhul enamikus ja arvasid et rikkumist ei olnud aga EB kaasuses otsustasid nad
juba seda et taotleja otildeigused olid rikutud EB kaasuse puhul maumlrkas kohus ka seda et alates
Ferretteacute kaasuse jaumlrel on toimunud ilmselge otildeiguse areng samasoolistele isikutele
lapsendamise kuumlsimuses ja nuumluumldseks on see legaalne juba kuumlmnes Euroopa Liidu riigis Seda
votildeib ka totildelgendada nii et konventsiooni saumltted ei oma kindlat totildelgendust vaid seda peab
totildelgendama kaumlesoleva hetke otildeiguslikku olukorda arvestades46
Motildelema kaasuse puhul toimub
lapsendamine vallalise isiku poolt kuid EB kaasuse puhul oli taotlejal partner ja kuna
lapsendamine on antud olukorras vaid ainuisikuline ei oleks lapsel mingeid otildeigusi ega
kohustusi teda lapsendanud inimese partneri suhtes
222 Eesti
Eesti seadus ei keela seksuaalvaumlhemustele uumlksinda lapsendamist ent justiitsministeeriumil on
arvamus et samasoolistele partneritele lapsendamise lubamine on keeruline ja tihti peale
vaidlustatav teema kuna ministeeriumi arvates ei ole Eesti uumlhiskond kindel et samasoolistele
partneritele lapsendamine on lapse huvides ja ei kahjusta teda47
kuid laste otildeiguste kaitset
tagades ei tohi tugineda uumlhiskonna valmisolekule LGBT perekonnade tunnustamisel
46
European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw 47
Andra Olm (viide 12) lk 63
25
Perekonnaseaduse48
sect148 uumltleb et lapsendada votildeivad nii vallalised kui ka abielu sotildelminud
isikud Kuivotilderd LGBT inimesed ei saa oma vahel sotildelmida abielu ega oma suhteid muul moel
registreerida siis on nad otildeiguslikult vallalised isikud vaatamata sellele et nad faktiliselt
moodustavad perekonna Seega laieneb neile lapsendamise puhul perekonnaseaduse sect148 lg1
mis uumltleb et vallaline isik votildeib lapsendada ainult uumlksinda Samuti ei saa perekonnaseaduse
sect149 jaumlrgi teine partner sama last lapsendada sest lapsendamissuhete kestel ei saa muu isik
vaumllja arvatud lapsendaja abikaasa sama last lapsendada Kui vaadata siinkohal lapse otildeigusi
lapsendaja partneri suhtes siis ei ole lapsel oma vanema partneri suhtes vastavalt
perekonnaseaduse sect161 mingeid otildeigusi ega kohustusi sest lapse hooldamisotildeigus laieneb vaid
sellisel juhul kui abikaasad lapsendavad uumlhiselt votildei lapsendatakse abikaasa laps Muudel
juhtudel kuulub hooldamise otildeigus ainult lapsendajale ainuisikuliselt
Samasoolised partnerid kuuluvad selle seaduse taumlhenduses muude juhtumite hulka Seega ndash
elades kahe samasoolise vanemaga peres kus kumbki ei ole bioloogiline vanem on lapsel
otildeigused ja kohustused ainult uumlhe vanema vastu Naumliteks kui uumlhel partneril on bioloogiline votildei
lapsendatud laps olemas ja teine partner soovib omalt poolt perekonnavaumlliselt teist last
lapsendada siis lapsendamise protsessi kaumligus ei arvestata perekonnaseaduse sect147 lg 2-ga
mis uumltleb et lapsendamine ei ole lubatud kui lapsendaja lapsed on selle vastu votildei kui
lapsendaja lapsed kahjustavad mingil maumlaumlral lapsendatava huve Kuna lapsendatav saabub
perekonda kus on olemas teised lapsed tuleks kindlasti arvestada nende huvidega ja
veenduda et nad ei kahjusta lapsendatavat aga sellisel juhul toimub lapsendamine
seadusjaumlrgselt vallalise isiku poolt See ei ole paraku piisav lapse huvidega arvestamine
Samuti tekib lapsendamise puhul vanusepiiranguga seotud ebavotilderdne kohtlemine
Perekonnaseaduse sect150 lg 1 uumltleb et lapsendada votildeib vaumlhemalt 25-aastane piiramata
teovotildeimega isik kuid lg 2 uumltleb et kohus votildeib erandjuhtudel lubada lapsendamist ka
vaumlhemalt 18-aastasele juhul kui ta lapsendab oma abikaasa lapse Samasooliste paaride jaoks
see jaumlllegi ei kehti kuivotilderd neil ei ole votildeimalik omavahel abielluda See on oluline piirang
mis votildeib tingida olukorra kus uumlks partner kes on lapse seaduslik vanem sureb ja tema
48
Perekonnaseadus RT I 27062012 12
26
partner kes on last kasvatanud on alla 25-aastane ning seega ei ole tal seaduse jaumlrgi votildeimalik
surnud partneri last lapsendada Nii tekib lapse lastekodusse sattumise oht ning see ei pruugi
olla lapse huvidega kooskotildelas Lapse jaoks on tema bioloogilise vanema partner tegelik
vanem ning perekonnaliige kuid tekib olukord kus laps eemaldatakse tema ellu jaumlaumlnud
faktilisest vanemast Abielus paari puhul seda probleemi ei teki kuna sellisel juhul on lapse
bioloogilise vanema partner lapse seaduslik kasuvanem isegi kui ta pole last lapsendanud
vastavalt perekonnaseadusele Ning bioloogilise vanema surma puhul ei eemaldata last
kasuvanemast ning olles alla 25-aastane kasuvanem saab erandolukorras lapsendada ka
surnud abikaasa last
Seega tuginenes Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikale tuleb Eestis luua laste ning
samasoolistest isikutest moodustatud perekondade ja nende laste kaitse ning tagada laste
parimate huvide arvestamine vastavalt laste otildeigustele Inimotildeiguste konventsiooni antud otildeigus
perekonnakaitsele rakendub samuti laste suhtes
23 Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud laps
Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapse otildeiguslik seis on erinev ja mingil maumlaumlral
raskem kui eelnevatel juhtudel Siin votildeib naumlha kolme erinevat teed Uumlks stsenaarium on
selline et lapsel on kaks seaduslikku vanemat kes on lahus kusjuures motildelemad on
bioloogilised vanemad ning uumlhel vanemal on samasooline partner ja laps elab nendega koos
Teise variandi puhul on lapsel kaks bioloogilist vanemat kes on lahus Uumlhel vanemal
puuduvad votildei on aumlra votildeetud vanemaotildeigused ning laps elab oma seadusliku bioloogilise
vanemaga ja vanema partneriga Kolmanda votildeimaluse puhul elab samasoolistest isikutest
moodustatud perekonnas vaumlhemalt kaks last igal lapsel on erinevad bioloogilised vanemad
Tegelikkuses elavad lapsed koos uumlhe bioloogilise vanemaga ja vanema partneriga Lapsed ei
ole omavahel veresugulased
231 Eesti
27
Analuumluumlsin kaumlesolevas peatuumlkis eelkotildeige olukorda kus lapsel on kaks seaduslikku bioloogilist
vanemat vanemad on lahus ja laps elab uumlhe seadusliku vanemaga ja tema partneriga See
taumlhendab et lapsel on faktiliselt kolm isikut kes tema eest hoolt kannavad ja tema elust osa
votildetavad Lapsel on otildeiguslik side ainult kahe bioloogilise vanemaga ning vanema partneril kes
elab lapsega koos ja kasvatab last puudub otildeiguslik side lapsega Kui votilderrelda seda olukorda
heteroseksuaalse perekonnaga siis sellisel juhul on uuel partneril votildeimalus partneri last
lapsendada juhul kui teine lapsevanem annab notildeusoleku ja kui nad on abielus vastavalt
perekonnaseaduse sect152 lg1 Selle kohaselt katkeb lapsel otildeiguslik side uumlhe bioloogilise
vanemaga ja tekib see vanema partneriga Homoseksuaalsetel isikutel puudub selline
votildeimalus kuna partneri last saab lapsendada ainult abiellunud votildeotilderasvanem
Otildeiguslik side vanema partneriga puudub ka juhtumi puhul kus lapsel on ainult uumlks seaduslik
vanem ja teiselt bioloogiliselt vanemalt on vanemlikud otildeigused aumlra votildeetud votildei siis ei ole teine
bioloogiline vanem kindlaks tehtud Samas on heteroseksuaalsetel paaridel votildeimalik luua
otildeiguslikud suhteid lapse ja partneri vahel Abielu sotildelmides tekib vastavalt perekonnaseaduse
sect148 lg2 p2 partneril otildeigus lapsendada partneri laps varasematest suhetest Faktiliselt elab
laps kahe samasoolise vanemaga aga otildeiguslikult suhted on tal ainult uumlhe bioloogilise
vanemaga
Kolmas stsenaarium on nimetatutest kotildeige keerulisem Faktiliselt on lapsel kaks samasoolist
vanemat kellest otildeiguslik side on ainult bioloogilisega Samuti on lapsel kasuotildede votildei
kasuvend kelle bioloogiline vanem on tema bioloogilise vanema partner Sellises olukorras
puudub lapsel otildeiguslik suhe teise peres elava lapsega Sellelt pinnalt votildeib tekkida erinev
kohtlemine votilderreldes heteroseksuaalse perega kus partnerid saavad omavahel abielluda ja
lapsi lapsendada ning kus sellisel juhul on kotildeikidel peres kasvavatel lastel ja neid kasvatavatel
taumliskasvanutel omavaheline otildeiguslik side Ebavotilderdne kohtlemine tekib sellisel juhul punktis
mis puudutab laste omavahelist abiellumist (selle lubamist) Perekonnaseaduse sect 3 uumltleb et
isikud kelle sugulussuhe potildehineb lapsendamisel ei votildei omavahel abielluda Kaumlesoleva
seaduse sect 2 lotildeikes 1 nimetatud sugulussuhe potildehineb lapsendamisel antud juhul kaumlsitlen sect2
lg1 p2 venna ja otildee suhteid Heteroseksuaalse perekonna puhul tekib lastel lapsendamise
tagajaumlrjel otildeiguslik otildee ja venna suhe ehk siis neil ei ole lubatud omavahel abielluda kuid
28
samasoolistest isikutest moodustatud perekonna puhul saavad partnerite lapsed omavahel
hiljem abielu sotildelmida kuna nad ei ole otildeiguslikult uumlksteisega seotud Samuti tekib probleem
erinevate toetuste saamises kuna sellist kooslust ei nimetata seaduslikult perekonnaks
Hea naumlide on eelpool vaumllja toodud Viimsi kaasus Selle puhul oli uumlheks osapooleks
samasoolistest isikutest kooslus ning kaasatud oli kolm last kes kotildeik ei olnud omavahel
otildeiguslikult seotud Osapool taotles Viimsi vallavalitsuselt laste lasteaia- ja koolitoidu ning
sotildeiduotildeiguse tasuta saamist Viimsi vallavalitsuse 12062009 korraldusega nr 373 jaumleti
kaebaja taotlused rahuldamata kuid Viimsi vallavolikogu maumlaumlrus nr 16 ei sisalda perekonna
totildelgendust ega kitsendavat saumltet mis taumlpsustaks mis soost peavad olema vanemad ja mis
otildeiguslik side vanemate ja laste vahel eksisteerib49
Samuti tekib probleem miks uumlhes
leibkonnas elavad faktilised otildede ja vend ei ole lapsega seaduslikult seotud ning ei kuulu lapse
perekonda Hetkel ei ole Eesti seadustes perekonna motildeiste defineeritud See taumlhendab et
samasoolises perekonnas elav laps ja tema bioloogilise vanema partneri lapsed ei ole
omavahel otildede ja vend kuid abiellunud erisoolise paari puhul oleks
232 Euroopa Liit ja Inimotildeiguste Kohus
Euroopa Inimotildeiguste Kohus tegi kohtuotsusega X ja teised vs Austria suure sammu laste
otildeiguste ja nende samasooliste vanemate probleemi lahendamisel ja naumlitas nii kaasaegseid
seisukohti Kaasuse taotlejateks olid kaks naissoost isikut kelle peres oli laps ning uumlks
taotleja soovis lapsendada partneri bioloogilist last Laps oli suumlndinud vaumlljaspool abielu ja
ainult lapse bioloogilisel emal oli lapse hooldusotildeigus Selle juhtumi puhul oli lapsel ka
bioloogiline isa kes maksis regulaarselt lapse elatist ning keeldus lapse ema partnerile
adopteerimisotildeiguse andmisest
Austria seaduste jaumlrgi kaotaks lapse ema partneri lapse adopteerimise puhul otildeigused lapse
suhtes kuid isa otildeigused oleksid tagatud Seega ei olnud lapsendamine Austria seisukohast
votildeimalik Taotlejad soovisid oma faktilise pere otildeiguslikku tunnustamist ning lapse
bioloogilise ema partneri tunnistamist lapse vanemana lapse bioloogilise isa asemel Austria
49
Inimotildeigused Eestis (viide 8) lk 141-143
29
seaduste jaumlrgi oli votildeimalik partneri last lapsendada nii abiellunud paaridele kui ka
mitteabiellunud heteroseksuaalsetele paaridele kes elavad stabiilses suhtes Kohus toob
punktis 95 selgelt vaumllja et samasooliste isikute stabiilne kooselu kuulub perekonna motildeiste
alla taumlpselt samamoodi nagu stabiilne erisooliste isikute kooselu Samuti leiab kohus et laps
kes elab oma bioloogilise vanema ja tema partneriga kes motildelemad kannavad tema eest hoolt
kuulub ka perekonda ja kotildeik kolm isikut peavad olema kaitstud artikkel 8 taumlhenduses ning
kuuluvad uumlheskoos perekonna motildeiste alla Sellist kooslust ei tohi diskrimineerida votilderreldes
erisooliste isikutest moodustatud perekonnaga ning antud kaasuse puhul on tegemist artikkel
14 koosmotildejus artikkel 8-ga rikkumisega
Antud kaasuse puhul leidis kohus et taotlejad sealhulgas uumlhe taotleja laps elasid kooselus
mis on vaumlga sarnane kooseluga mida elavad abiellunud heteroseksuaalsed isikud kus uumlks
abikaasa soovib lapsendada teise abikaasa last Vahe on selles et samasooline paar ei votildei
abielluda ja saab vaid omavahelised suhted registreerida Selline registreerimine ei anna
votildeimalust partneri last lapsendada kuna Austria seadustega pole lubatud lapsendamine
registreeritud partneritele Taotlejad ei olnud registreeritud see andis neile votildeimaluse partneri
last lapsendada kuna Austria seadusandlus lubab stabiilses registreerimata kooselus elavatel
heteroseksuaalsetel paaridel partneri lapse adopteerida Kohus leidis et antud kaasuse puhul
ei olnud artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumist mis kaumlsitleb abiellunud
heteroseksuaalsete isikutega kus uumlks abikaasa tahab lapsendada teise abikaasa bioloogilist
last vaid oli artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumine votilderreldes heteroseksuaalsete
faktiliste kooslustega kus uumlks partner tahab lapsendad teise partneri last
Otsuse poolt olnud kohtunikud leidsid et konventsioon ei kohusta liikmesriike andma otildeigust
mitteabiellunud paaridele partneri lapse lapsendamiseks Kuid kui selline otildeigus on olemas
siis ei ole samasooliste paaride diskrimineeriv kohtlemine lubatud Erinev kohtlemine ei ole
potildehjendatud kuna see ei ole lapse otildeiguste kaitseks vajalik Kohus ei votildetnud vastu ka Austria
vastuvaumlidet et selles kuumlsimuses puudub Euroopas uumlhine arvamus ning seetotildettu tuleks
kuumlsimuse lahendamine jaumltta riigi paumldevusse50
50
EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria
30
3 LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes erinevast
soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega
Laste ja nende perede otildeiguslikus kaitses on kaks erinevad teed Iga riik aktsepteerib igal juhul
seda et igal lapsel on kaks bioloogilist vanemat ehk siis mees ja naine kes on lapse eostanud
bioloogilisel teel votildei kunstliku viljastamise abil Sotildeltumata vanemate votildei lapse tahtest
eksisteerib kaks erinevast soost isikut kellel peaks igal juhul olema lapse suhtes teatavad
otildeigused ning lapsel peaksid olema otildeigused oma vanemate suhtes Teisalt peab kaitsma lapse
otildeigusi ka tema faktilises perekonnas see taumlhendab perekonnas kus laps pikaajaliselt elab
Sellisel juhul peavad motildelemal faktilisel vanemal olema lapse igapaumlevase uumllalpidamise osas
otildeigused ja kohustused51
Tuginedes uumllaltoodud faktidele votildeib vaumlita et lapse huvisid
arvestades on oluline kaitsta lapse otildeigusi tema tegelikus perekonnas sest just faktilised
vanemad votildetavad lapse elust kotildeige enam osa ning kannavad lapse uumlle igapaumlevaselt hoolt ning
see ei sotildeltu neid omavahel siduvatest bioloogilistest sidemetest
Kotildeik eelpool toodu totildeendab et homoseksuaalsetes suhetes elava lapse vanema partneril ja
lapsel ei eksisteeri omavahelisi otildeiguslikke suhteid ja puudub ka votildeimalus neid suhteid luua
kuna partner ei saa lapsendada teise partneri last Tekib olukord kus lapse otildeigused oma
seadusliku vanema partneri suhtes puuduvad ning selline olukord ei taga lapsele piisavat
kaitset
Nii samasooliste isikute kui ka erisooliste isikute kooselu kuhu on kaasatud lapsed peavad
olema eraldi reguleeritud
Miks ei saa laps olla samamoodi kaitstud nagu abielus paari laps52
See on otildeiguslik probleem
mis on jaumlaumlnud Eestis seni lahenduseta Vastavalt UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsioonile on
kotildeik lapsed votilderdsed sotildeltumata soost ja rahvusest sotildeltumata sellest kas nad elavad motildelema
51
Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 14-15 52
Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia
Antwerp-Oxford 2005 lk 291
31
vanemaga uumlksikvanemaga kas nad on suumlndinud registreeritud abielus votildei mitte53
Konventsioon kaumlsitleb last otildeigussubjektina ja taumlheldab et laps on ise oma otildeiguste teostaja54
Konventsioon kehtestab ka lapse ja riigi omavahelise suhte See taumlhendab et riigil ega
vanemal pole lapse uumlle omanikuotildeigust last vaadeldakse indiviidina kellel on omad
inimotildeigused mis on taumlpselt samasugused kui igal taumliskasvanul Samuti annab konventsioon
motildeista et votildeib tekkida konflikt lapse huvide ja vanemate votildei uumlhiskonna huvide vahel
Sellised konfliktid peab lahendama laste huvidega arvestades neid esile totildestes Laste huvid
defineeritakse tulenevalt konventsioonist mille jaumlrgi on olulised naumliteks otildeigus haridusele
otildeigus perekonnaelule ning otildeigus olla kuulatud ja austatud indiviidina55
Vastavalt
konventsiooni artikkel 18-le on vanematel esimene vastutus laste kasvatamise ja arengu eest
ehk siis vanemad on laste otildeiguste tagajad kasvatajad kaitsjad ja hoolitsejad
Konventsiooni keelekasutusest tuleneb see et termin bdquovanemldquo votildeib ka viidata paljudele
erinevatele peremudelitele mis kaasaegses maailmas eksisteerivad Naumliteks votildeib tuua
konventsiooni artikkel 5-e mis viitab laiendatud perekonna taumlhendusele UumlRO Lapse Otildeiguste
Konventsioon toob vaumllja ka perekonna taumlhtsuse Nimetatakse lapse otildeigust perekonnale see
taumlhendab uumlldiselt otildeigust vanematele ja otildeigust olla perekonnaliige See iseloomustab ka tervet
konventsiooni56
Laps ei saa tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest partneritest
koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes UumlRO Lapse Otildeiguste
Konventsiooni artiklis 2 p1 on saumltestatud et osalisriigid peavad tagama nende jurisdiktsiooni
all olevatele lastele kotildeik konventsioonis saumltestatud otildeigused ja kohustused sotildeltumata lapse ja
tema vanema votildei seadusliku hooldaja rassist soost keelest usust votildei muudest tingimustest
53
Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61
(18012013) 54
Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012
httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused
55 Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and What it
Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10 httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019
(06052013)
56 Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine praktikas
Lastekaitse Liit 2005 lk 71-74
32
Jaumlrelikult on erisoolisest perekonnast lapse ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes samasoolises
perekonnas kasvava lapsega konventsiooni taumlhenduses lubamatu ja sobimatu57
Samuti annab konventsiooni artikkel 2 p2 riigile positiivse otildeiguse votildetta kasutusele sobilikud
meetmed laste votilderdsete otildeiguste tagamiseks Kui raumlaumlgitakse homoseksuaalsetele paaridele
uumlheskoos laste kasvatamise otildeiguse andmisest siis mainitakse sageli laste huvidega
arvestamist Siin votildeib tuua naumliteks Gas ja Dubois vs Prantsusmaa kaasuse jt Selles
valdkonnas on naumlha ilmselget arengut esimesed Euroopa riigid mis lubasid samasoolisel
inimesel partneri lapse adopteerida olid Taani (1999) Island (2000) Norra (2001) ja Rootsi
(2003) Nendes riikides on otildeiguslikud reformid toimunud aastatel 1993-2003 Alates 2009
aastast on Soomes lubatud samasoolisel isikul oma partneri last adopteerida Eeliseks on kui
partnerid elavad registreeritud kooselus ja mittebioloogiline vanem on lapse sotsiaalne vanem
ehk tegelik vanem Nendes riikides saab samasooliste vanemate peres elav laps peale
lapsendamist taumlieliku sotsiaal- otildeigus- ja majandusliku kaitse ja samuti tagab see lapse otildeiguse
motildelemale seaduslikule ja sotsiaalsele vanemale Selline otildeiguslik areng naumlitab ka seda et
vanemate seksuaalne saumlttumus votildei sugu ei ole lapse huvide arvestamisel taumlhtis
Areng nendes riikides naumlitab ka seda et perekond koosneb lapsest ja kahest taumliskasvanud
isikust (sotildeltumata soost) Lapsel kes elab sellises perekonnas tekib otildeigus kahele seaduslikule
vanemale ja see annab talle votilderdse kaitse votilderreldes lapsega kes elab heteroseksuaalses peres
Selline areng naumlitab meile mis on kaasaaegne perekond58
See kotildeik taumlhendab et lapsel kes kasvab samasoolises perekonnas peavad olema
samasugused otildeigused nagu ta kasvaks erisooliste vanemate perekonnas kus partnerid kas on
votildei ei ole abielus Lapsel on otildeigus perekonna- ja eraelu kaitsmisele Euroopa Inimotildeiguste
Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ja samuti on tal otildeigus olla mitte diskrimineeritud
vastavalt sama konventsiooni artikkel 14-le Paraku naumleme erinevat suhtumist votilderreldes
lapsega kes elab perekonnas kus vanemad on heteroseksuaalsed Lapsel on vaja otildeigust
57
Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 29 58
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in Europe
National Cross-Border and European Perspectives 2012 lk 102-103120-122
33
perekonna kaitsele ja votildeimalust seadustada oma suhted mitte ainult bioloogilise vanemaga
vaid ka bioloogilise vanema partneriga Kui bioloogiline vanem ja partner on
heteroseksuaalsetes suhetes saab laps motildelema poole notildeusolekuga tagada enda otildeiguse olla
lapsendatud ja luua perekond Kui bioloogiline vanem ja tema partner on homoseksuaalsetes
suhetes siis isegi juhul kui motildelemad pooled on notildeus ei saa laps kasutada oma otildeigust olla
lapsendatud ja luua perekonda kui see ei ole vastuolus tema huvidega Riik arvestab lapse
huve eelkotildeige lapsendamisele lubatavuse kuumlsimuses
Selleks et aru saada partneri otildeigustest lapse suhtes peab enne defineerima kes on partner
lapse jaoks seaduse motildettes Perekonnaseadus annab meile kolm erinevat suhet lapse vanem
votildeotilderasvanem ehk lapse vanemaga abiellunud isik ning kasuvanem ehk isik kes ei ole
vanem ega votildeotilderasvanem vaid isik kes tegelikult last kasvatab Teda votildeib nimetada ka
faktiliseks vanemaks59
Sellest tuleneb et partner on kasuvanem Perekonnaseadust vaadeldes
votildeib oumlelda et kasuvanemal on kasulapse suhtes minimaalsed otildeigused samuti on lapse
otildeigused kasuvanema suhtes minimaalsed ja mitte taumlielikud
Ka Eesti Lastevanemate Liit on seisukohal et laste otildeigused ei ole piisavalt kaitstud seetotildettu
soovivad nad laste otildeiguste tugevdamist olukorras kus uumlks vanematest ei ole bioloogiline
vanem60
Samasooliste paaride puhul on partner faktiline vanem Lastekaitse Liidu president
Loone Ots on seisukohal et laps peab olema turvatud ja kaitstud nagu seda notildeuab Lastekaitse
Konventsioon Samuti arvab ta et samasooliste kooselu seadustamine on tervitatav samm
votilderdotildeiguslikkuse uumlhiskonda Laps satub vaumlgivalla ja hooletuse ohvriks nii samasoolises kui
erisoolises perekonnas seega peaksid tema otildeigused olema votildeimalikult efektiivselt kaitstud
motildelemal juhtumil Uumlhe votildeimaliku seisukoha jaumlrgi peaks samasoolistele peredele andma
lapsendamisotildeiguse erandjuhul see peab olema selgelt lapse huvides ning iga juhtumi puhul
arvestatakse konkreetseid asjaolusid ja teatud vanusest ka lapse notildeusolekut See aitaks vaumlltida
lapse lastekodusse sattumist laps peaks kasvama peres mitte uumlkskotildeik kui haumlsti varustatud
59
Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Edgar Salumaa Juridika
httpwwwjuridicaeejuridica_etphpdocument=etarticles1995123599PRNprvphp 60
Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest lk 3
httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise+koosel
uga+seotud+ettepanekutestpdf (18012013)
34
lastekodus Lastekaitse Liit on seisukohal et laps peab olema kaitstud ja Eesti laps peab
olema otildennelik vaatamata lapse kasvatajate soost61
Naumliteks votildeib tuua EIOtildeK kohtuotsuse Gas
ja Dubois v Prantsusmaa mille puhul kohtuniku eriarvamusel on samasoolises perekonnas
kasvatatav laps erinevas olukorras votilderreldes erisooliste taumliskasvanutega uumlhes peres kasvava
lapsega62
Eesti Potildehiseadus saumltestab ja tunnustab perekonna kaitset ja samuti peetakse potildehiseaduse jaumlrgi
oluliseks laste kasvatamist ning vanematele antakse mitte ainult luba vaid ka kohustus oma
lapsi kasvatada Mainitakse ka riigi kohustust perekonda laste kasvatamisel abistada Riigi
kohustuseks on luua lapsevanematele votildeimalused oma laste kasvatamiseks ja tagada laste
potildehivajadused63
Laps on homoseksuaalses peres kasvades erinevas olukorras votilderreldes heteroseksuaalses
peres kasvava lapsega Viimasel juhul on motildelemal vanemal otildeigus taotleda erinevaid
perekonna- ja laste kasvatamistoetusi kuna motildelemad vanemad votildeivad seadusjaumlrgselt end
lapsevanemana registreerida (bioloogiline vanem lapsendamine) Samasooliste partnerite
puhul on toetuste saamine raskendatud votildei ei ole uumlldse votildeimalik naumliteks votildeib tuua Viimsi
kaasuse probleemi Nii ei saa laps kes kasvab peres kahe samasoolise vanemaga vanemate
kaudu samalaadset riigipoolset toetust Kaasuses X Y ja Z vs Suurbritannia toob Inimotildeiguste
Kohus selgelt vaumllja et inimotildeiguste konventsioon votildeib olla totildelgendatud erinevalt ja perekonna
kaitse laieneb mitte ainult abiellunud paaridele vaid ka de facto peredele
Alati peab arvesse votildetma mitut erinevat faktorit kui kaua kaks taumliskasvanud isikut (sotildeltumata
soost) koos elanud on kas isikud elavad uumlhes leibkonnas kas nad soovivad votildei ei soovi lapsi
koos kasvatada64
Arvatakse et perekonna autentne tunnus on uumlhine laste kasvatamise otildeigus
61
Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012 httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed ( 21012012)
62 Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa 23032012
httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420 (22012013) 63
Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad sotsiaaltoetused ja ndash
teenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007 lk 29 64
Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in International
and Comparative Law Kluwer Law International 2002 lk 261
35
Seega peab uumlhine laste kasvatamisotildeigus olema identselt kaumlttesaadav nii heteroseksuaalsetele
kui ka samasoolistele paaridele Kui erisoolistel paaridel on otildeigus lapsi uumlhiselt kasvatada ilma
registreerimiseta siis peab selline otildeigus olema tagatud ka samasoolistele partneritele65
Eestis puudub spetsialiseerunud organ mis teostaks jaumlrelvalvet laste otildeiguste tagamise uumlle
Seda funktsiooni teostavad erinevad organid koostoumloumls Nendeks kohalik omavalitsus
maavalitsus otildeiguskantsler ja teised66
Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas nr 6-
81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute puumlsiv kooselu kuulub
perekonnapotildehiotildeiguse kaitse alla aga Eestis ei ole selline kooselu reguleeritud ja seetotildettu tuleb
luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Samuti puudub lapsendamist ja
hooldusotildeigust puudutav regulatsioon mis tagaks laste huvide arvestamise samasooliste
paaride puhul Partneril puudub lapsendamise votildeimalus ja see annab hooldusotildeiguse ainult
uumlhele vanemale kuid partnerid elavad koos lapsega ja motildelemad peaksid lapse eest vastutama
ja tema eest kandma hoolt Selline olukord votildeib tuua probleeme lapse hooldamisotildeiguse
teostamisel uumlhe partneri surma korral votildei juhul kui seaduslik lapsevanem ei saa mingil
potildehjusel pikemaajaliselt hooldusotildeigust teostada Samuti pole tagatud partneri otildeigus last edasi
kasvatada kui seaduslik vanem sureb
Probleem on ka uumluumlrisuhetes Votildelaotildeigusseaduse sect289 saumltestab et eluruumi uumluumlrnikul on otildeigus
uumluumlriruumides majutada oma abikaasat alaealisi lapsi ja toumloumlvotildeimetuid vanemaid ilma
uumluumlrileandja notildeusolekuta67
Juhul kui uumluumlrilevotildetja on lapse vanema partner siis ei saa
uumluumlrileandja notildeusolekuta eluruumis majutada last ega tema seaduslikku vanemat Sellega
satub laps ebasoodsasse olukorda votilderreldes lapsega kes elab perekonnas kus motildelemad
partnerid on tema seaduslikud vanemad Lapse eluruumides viibimine sotildeltub uumluumlrileandja
tahtest
65
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs (viide 58) lk 92 66
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava
2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20per
ede20arengukava202012-2020pdf (16022013) 67
Otildeiguskantsler ( viide 3) lk 1 5
36
Laste staatus samasoolistes paarides on laumlbi aegade olnud nagu Pandora laegas Alati on olnud
arusaadav aktsepteeritud ja isegi notildeutud et lapsel peab olema kaks vanemat aga nuumluumldseks on
see arenenud selles suunas et lapsel votildeib olla kaks ema kaks isa votildei isegi kolm vanemat
2007 aastal andis Ontario Kohus oma otsuses AA vs BB ONCA 268
selles kuumlsimuses uue
arengu Selle kaasuse puhul vaumlrbasid kaks homoseksuaalset stabiilses suhtes elavat naist oma
meessoost sotildebra lapse bioloogiliseks eostamiseks Lapse suumlndides olid tema seaduslikeks
vanemateks bioloogiline ema ja bioloogiline isa Bioloogilise ema samasooline partner oli
sellises situatsioonis lapse faktiline vanem taumlitis lapse teise ema rolli ja kandis suurt osa lapse
kasvatamises Kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngisid lapse elus vaumlga olulist rolli ja kandsid lapse
eest hoolt Lapse bioloogilise ema samasooline partner leidis et tal peaksid olema lapse
suhtes samuti seaduslikud otildeigused ja kohustused ning ta poumloumlrdus kohtusse nende otildeiguste ja
kohustuste saamiseks Kohus leidis et kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngivad lapse elus vaumlga suurt
rolli ja lapse otildeiguste tagamise seisukohalt on oluline et kotildeik kolm oleksid tema seaduslikud
vanemad
Kohus arvestas lapse huvidega ning see on selle kaasuse puhul kotildeige olulisem Kohus
otsustas et kotildeik kolm taumliskasvanut peavad olema seaduslike vanematena registreeritud ning
seelaumlbi sai laps kolm seaduslikku vanemat Nimetatud kaasus totildei samasooliste vanemate ja
sellistes peredes elavate laste probleemide osas taumliesti uue arengu Selliseid arenguid jaumllgides
votildeib oletada et ka teised riigid votildetavad Orlando kaasuse arvesse ja hakkavad seda jaumlrgima
Perekonna ja vanema staatuse kontseptsioon on viimase aja jooksul teinud laumlbi suured
muutused ja arengud avardanud piire ja haumlgustanud nende motildeistete traditsioonilist taumlhendust
Niisiis votildeib oletada et laumlhitulevikus toimuvad seadusandluses muudatused mille kohaselt ei
arvestata vanema staatuse saamisel enam vanemate seksuaalse saumlttumuse ja arvuga Selle
asemel votildeetakse arvesse eelkotildeige lapse huvid Selline olukord peaks viima selleni et tagatud
on taumlielik votilderdsus ja vaumllistatud diskrimineerimine Seda propageerib praegusel ajal Euroopa
Inimotildeiguste Konventsiooni artikkel 14
68
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and ROSENBERG
JJA AA v BB 2007 ONCA 2 httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
37
Tihtipeale sotildeltub lapse otildeiguslik staatus perekonnas sellest milline on temaga koos elavate
taumliskasvnanute suhte otildeiguslik staatus ndash sellest kas tegemist on abielu votildei registreeritud
kooseluga On oluline ka maumlrgata et vaumlga paljud riigid on laste kaitse tagamise eesmaumlrgil
avanud samasooliste paaride jaoks votildeimaluse oma suhteid registreerida Selle kaudu on neil
votildeimalus lapsi uumlheskoos lapsendada votildei siis on uumlhel partneril votildeimalik lapsendada partneri
laps Naumliteks Rootsis saavad lapsendamise puhul sarnase otildeigusliku staatuse nii paarid kes on
oma suhted kooseluna registreerinud kui ka abielus olevad erisoolised paarid
Norra ja Sakasamaa lubavad neil paumlevil registreeritud kooselus elavatel samasoolistel isikutel
lapsendada oma partneri lapse Siin tuleb aga silmas pidada et tegemist on siseriiklike
seadustega mis ei garanteeri nende rahvusvahelist tunnustamist Perekonna seisukohalt
taumlhendab see seda et nii lastel kui tema vanematel votildeivad tekkida otildeiguslikud probleemid
vaumlljaspool riiki juhul kui teises riigis ei kehti sarnased seadused69
Euroopa Liidu otildeigus
perekonnaotildeiguse valdkonnas notildeuab uumlhtlustamist ja liigub kiirelt sinnapoole Kindlasti on
vajalik demokraatlik ja selge lahendus mis hakkaks potildehinema Euroopa Inimotildeiguste
Konventsioonil
69
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family Law
Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008 lk 101-110
38
Kokkuvotildete
Uurimistoumlouml kaumligus olen jotildeudnud jaumlreldusele et kuigi Eestis ei ole perekonna motildeiste
defineeritud on selle motildeiste seadusaktidesse sisse viimine aumlaumlrmiselt oluline nii erisooliste kui
ka samasooliste paariride ja nendega koos elavate laste perekonnakaitse otildeiguse tagamiseks
Viimsi kaasus on vaumlga hea naumlide Eesti seadusandlusest Tuginedes Euroopa Liidu otildeigusele ja
Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtukaasustele olen jotildeudnud jaumlreldusele et teatud juhtudel
peavad nii erisooliste kui ka samasooliste paaride pered koos lastega votildei ilma kuuluma
perekonna kaitse alla Samuti peab registreerimata kooselus paari peres elav laps kuuluma
oma tegelike vanematega uumlhte perekonda ning olema kaitstud perekonna motildeiste taumlhenduses
taumlpselt samamoodi kui laps kes elab registreeritud kooselu sotildelminud faktiliste vanematega
Igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja diskrimineerimine mis potildehineb isikute
sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud Euroopa Liidu liikmesriigid ei tohi perekonna ja
uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise potildehjuseks nimetada Euroopa
Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta
perekonnaeluna millel on riiklik kaitse
Teine peatuumlkk naumlitas et hetkel votildeivad lapsel tekkida perekonnaliikmetega erinevad otildeiguslikud
suhed Perekonnaliige ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem seega on tema otildeigused lapse
suhtes ja lapse otildeigused faktilise vanema vastu piiritletud Faktiliste vanematega kes ei ole
oma suhteid registreerinud koos elav laps on ebavotilderdses olukorras votilderreldes lapsega kes elab
faktiliste vanematega kes on oma suhteid registreerinud Nii tekib lapse lastekodusse
sattumise oht naumliteks bioloogilise vanema surma puhul kui teisel faktilisel vanemal
puuduvad lapse uumlle vanemlikud otildeigused Selline kohtlemine ei pruugi olla lapse huvidega
kooskotildelas Abielus paari puhul seda probleemi ei teki
Kolmandas peatuumlkis kaumlsitlesin LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdset kohtlemist
votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega Toumloumlst tuleb
selgelt vaumllja et ebavotilderdsel kohtlemisel ei ole otildeigustust ja see ei ole kooskotildelas lapse huvidega
Lapsel on otildeigus kahele vanemale ning oma tegelike vanemate tunnustamisele sotildeltumata
tegelike kasvatajate soost Laps peab igal juhul olema kaitstud sotildeltumata sellest kas tema
39
faktilised vanemad on oma suhted registreerinud votildei mitte kuna laps ei saa seda kuidagi
motildejutada Samasooliste paaride puhul on laps ebavotilderdses olukorras votilderreldes erisooliste
faktiliste vanematega elava lapsega LGBT peredes elavate laste kaitse on puudulik ja notildeuab
taumliustamist sotildeltumata siseriigi uumlhiskonna valmisolekust ning eelkotildeige tuleb seda kuumlsimust
lahendades tugineda lapse huvidele
40
Summary
Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family
has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost
importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex
couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good
example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of
the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex
and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection
Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their
real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same
way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any
avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is
prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of
the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court
of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state
The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family
members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of
the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent
are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship
is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered
their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the
death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to
the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no
significance in the case of a married couple
In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent
families compared to children living in families formed by persons of different sexes The
thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests
Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition
41
regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their
factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any
bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared
to children living with their factual parents of different sexes The protection of children
living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the
general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into
consideration in the first place when solving the problem
42
Kasutatud materjalide loetelu
Kasutatud kirjandus
Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009
Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in
International and Comparative Law Kluwer Law International 2002
Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or
Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008
Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika
EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of
Fundamental Rights of the European Union 2006
European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw
European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and
discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal
analysis 2010
Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012
Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia
Antwerp-Oxford 2005
Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st
Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009
Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family
Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008
Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of
Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law
Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007
Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad
sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007
43
Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine
praktikas Lastekaitse Liit 2005
Kasutatud normatiivmaterjal
Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303
Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification
Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their
family members to move and reside freely within the territory of the Member States
Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13
Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50
Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2
Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8
Perekonnaseadus RT I 27062012 12
Kasutatud internetiallikad
Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second
Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June
2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and
ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2
httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-
2pg-27
Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of
fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012
httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6
-2008-0479amplanguage=EN
European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working
Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties
Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007
httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf
44
GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf
Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-
10xls
Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest
httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise
+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf
Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61
Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012
httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused
Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012
httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed
Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta
Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-
perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta
Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk
32
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC
C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf
Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France
httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886
Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa
23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede
arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja
20perede20arengukava202012-2020pdf
The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010
httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf
Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and
What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10
httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019
45
Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri
httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool
iste_isikute_peresuhepdf
Viidatud kohtupraktika
EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa
EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa
EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria
EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits
EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola
EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95
EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria
TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009
TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010
7
1 Perekonna motildeiste
2007 aastal suumlndis Eestis 58 lastest registreerimata kooselus sealhulgas uumlksikemade
peredes See naumlitab et abielu sotildelmimine ei ole enam uumlks oluline osa rahva puumlsimise kaitse
meetmetest pigem on see vajalik isikute kaitseks kes kuuluvad perekonda Paraku ei ole
Eestis perekonna motildeiste praegu kehtivates seadustes defineeritud Defineerimine on oluline
nii samasoolistele kui erisoolistele paaridele
Kaumlsitledes samasoolistest isikutest moodustatud perekondades elavate laste otildeigusi tuleb vaumllja
selgitada kas nad kuuluvad perekonna kaitse alla votildei mitte See on oluline kuna Eesti
Vabariigi potildehiseaduse sect274 annab perekonnale riigi kaitse vanematele otildeiguse ja kohustuse
kasvatada oma lapsi ja nende eest hoolitseda ning perekonnale kehtestab see kohustuse
hoolitseda oma abivajavate liikmete eest Riigil on positiivne kohustus kaitsta perekonnaelu
ning kohustus kasutada erinevad meetmeid perekonna ja pereliikmete kaitsmiseks5
11 Perekonna motildeiste Eestis
Eesti potildehiseaduses on kaks saumltet mis kaitsevad perekonnaelu sect26 annab otildeiguse perekonna ja
eraelu puutumatusele ja sect27 annab perekonnale riigi kaitse saumltestab vanematele otildeiguse ja
kohustuse kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest ning paneb perekonnale kohustuse
hoolitseda oma abivajavate liikmete eest Viimane saumlte reguleerib pereliikmete omavahelisi
suhteid ning paneb riigile positiivse kohustuse kehtestada nende suhteid reguleerivaid seadusi
Motildelema saumltte eesmaumlrgiks on reguleerida perekonnaga seonduvat Lisaks sellele annab sect27
perekonnale ja perekonnaelule riigi kaitse kolmandate isikute poolsete ruumlnnakute vastu mis
on suunatud pere vastu6 Sellega seoses tekib kuumlsimus millist kooslust me perekonnaks
nimetame ja mis on perekonna otildeiguslik definitsioon Eesti seadused ei anna konkreetset
definitsiooni
4 Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2
5 Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-2pg-27
(25122012) 6 Kommenteeritud vaumlljanne (Viide 5)
8
Keda pidada perekonnaks kelle ellu riik votildei kolmas isik ei tohi votildeib votildei peab sekkuma
Kelle suhtes on riigil positiivsed kohustused See sotildeltub sellest kuidas meie riik ja uumlhiskond
perekonda motildeistab Seega on perekonna motildeiste ajas muutuv sotildeltub sotsiaalsest ja
kultuurilisest keskkonnast ja sellest kuidas perekonda kaumlsitletakse seadustes ja
kohtupraktikas7
Eestis ei olnud LGBT perekonna teemalist kohtupraktikat kuni 2010 aastani Just sel aastal
tehti Tallinna Ringkonnakohtu poolt nii-oumlelda Viimsi kaasuse otsus Uumlheks osapooleks oli
samasoolistest isikutest paar ja juhtumiga olid seotud ka kolm last8 Nimetatud osapool taotles
Viimsi Vallavalitsuselt laste lasteaia- ja koolitoidu ning sotildeiduotildeiguse tasuta saamist Viimsi
Vallavalitsuse 12062009 korraldusega nr 373 jaumleti kaebaja taotlused rahuldamata Otsust
potildehjendas Vallavalitsus sellega et kahe samasoolise isiku kooselu ei saa nimetada
perekonnaks kui laumlhtuda seadusaktidest Vastuvaumlitena esitati asjaolu et Viimsi Vallavalitsuse
maumlaumlruses nr 87 22122006 ei ole perekonna motildeiste defineeritud Sotildenu bdquokolme ja enama
lapsega pereldquo votildeib totildelgendada erinevalt Kaebuse esitaja ja tema partner on motildelemad Viimsi
valla elanikud nende uumllalpidamisel on kolm last ja nad kuuluvad samasse leibkonda mis
taumlhendab seda et neil on uumlhine majapidamine ja nad hoolitsevad laste eest uumlheskoos Motildelema
sissetulekuid kasutatakse samuti uumlheskoos Seega votildeib sellist kooslust kaumlsitleda perekonnana9
Kaebaja poumloumlrdus oma otildeiguste tagamiseks kohtusse ja Tallinna Halduskohus tuumlhistas Viimsi
Vallavalitsuse korralduse ning notildeudis kaebaja taotluse uuesti laumlbivaatamist10
Vallavalitsus ei
olnud sellega notildeus ja esitas apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule
Apellatsioonikaebus jaumleti rahuldamata ja kohus otsustas jaumltta Tallinna Halduskohtu otsuse
Viimsi Vallavalitsuse 12 juuni 2009 korralduse nr 373 tuumlhistamise osas muutmata ja lisaks
7 Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk 32
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikSoM_analC3BCC
3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekst__mC3A4rts_
_pdf (25122012) 8 Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010 lk 141-
143 9
Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus wwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-10xls
(02012013) 10
TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009
httpswwwriigiteatajaeekohtuteavemaa_ringkonna_kohtulahendidmenetlushtmlkohtuasjaNumbe
r=3-09-148917 (04012013)
9
sellele tuumlhistas Ringkonnakohus eelmise otsuse osa kus Viimsi Vallavalitsus oli kohustatud
kaebaja taotluse uuesti laumlbi vaatama et teha soodustuste saamise osas uus otsus Sellega leidis
Ringkonnakohus et Viimsi Vallavalitsuse korraldus nr 373 oli otildeigusvastane11
Eesti seadustes ei ole perekonna motildeiste defineeritud aga Viimsi kaasus naumlitab et
seaduslikult registreerimata suhetes isikud votildeivad end siiski maumlaumlratleda uumlhe perekonnana
Seega peaksid perekondadele kelle omavahelised suhted pole lepinguga maumlaumlratletud sh
samasoolistele perekondadele siiski kehtima kotildeik sotsiaalsed soodustused mis kehtivad
seaduse jaumlrgi perekondadele votildei leibkondadele Samas tuleb silmas pidada et Eestis ei
rakendata pretsedendiotildeigust seega ei garanteeri Viimsi kaasuse otsus LGBT koosluste
(lastega votildei ilma) perekonnana tunnistamist Seda saab garanteerida ainult seadusetaumliendus
kus perekonna motildeiste oleks defineeritud
Poumloumlran siinkohal erilise taumlhelepanu probleemile mis puudutab seda et Eesti
perekonnaseaduse vaumlljaandja kasutab selliseid sotildenu nagu bdquoabieluldquo ja bdquoabikaasaldquo ning nendes
saumltetes kus kasutatakse sotildena bdquoperekondldquo eeldatakse et tegemist on registreeritud kooseluga
Seega ei laiene see seadus mitteregistreeritud paaridele Kuid Viimsi kaasus naumlitab et
erijuhtumil votildeime nimetada ka mitte registreeritud kooselu perekonnaks Siin tekib otildeiguslik
kuumlsimus ndash millised seadusesaumltted laienevad ainult registreeritud partneritele ja millised
motildelemale
Perekonnaseaduse sect1 lg1 saumltestab et abielu sotildelmitakse naise ja mehe vahel See taumlhendab et
samasoolistele paaridele ei laiene perekonna kaitse ja otildeigus abielluda Traditsiooniline abielu
taumlhendab kooslust mille tagajaumlrjel votildeib suumlndida jaumlrglasi12
See taumlhendab et Eestis on abielu
ja perekonna kaitse loodud rahva puumlsimise kaitseks13
Abielustaatus toob kaasa mitmeid
erinevaid uumlhiskonnas olulisi otildeigusi ja kohustusi Nende otildeiguste ja kohustuste hulka kuuluvad
abikaasa paumlrimisotildeigus uumllalpidamiskohustus lastega seonduvad otildeigused ja kohustused
11
TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010
httpswwwriigiteatajaeekohtuteavemaa_ringkonna_kohtulahendidmenetlushtmlkohtuasjaNumbe
r=3-09-148933 (04012013) 12
Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009 lk 4 13
Eesti Vabariigi potildehiseadus RT I 27042011 2
10
varalised otildeigused ja kohustused lahutamisega seonduv varajagamine ja muu14
Need otildeigused
ja kohustused ei laiene samasooliste paaridele kuna puudub inimeste omavaheliste suhete
regulatsioon Perekonnaseaduse jaumlrgi ei ole lubatud abielu sotildelmimine mis kotildeik need otildeigused
ja kohustused kaasa tooks Nagu eelnevalt mainitud on defineerimata ka perekonna motildeiste
Ka Eesti Vabariigi lastekaitseseadus kaumlsitleb perekonna motildeistet Naumliteks sect30 lg2 uumltleb et
lapsel on on otildeigus perekonna kokkusaamise eesmaumlrgil lahkuda Eestist votildei Eestisse sotildeita Aga
kuidas rakendub see otildeigus siis kui tegemist on bioloogilise lapsevanema partneriga kes on
kasvatanud last terve tema eluaja Eesti Vabariigi jaoks kehtib kuumlll direktiiv 200386EC mis
kaumlsitleb perekonna taasuumlhinemist kuid sellekohaselt on perekonnaliige isik kes on
registreeritud partner votildei abikaasa Seega ei kehti Eesti seaduste jaumlrgi Eesti Vabariigi
lastekaitse seaduse sect30 bioloogilise vanema partneri jaoks Samas on ta siiski kaumlsitletav kui
pereliige ndash nii arvab ka Eesti Vabariigi otildeiguskantsler Seelaumlbi tekib seadusandluses konflikt
Olukorras kus kodanikud kasutavad vaba liikumise votildei perekonna taasuumlhinemise otildeigust on
Euroopa Liidu Parlament arvamusel et igasugune abielu mis on tunnustatud uumlhes
liikmesriigis peab olema samavaumlaumlrselt tunnustatud ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides
Samuti peab iga seadus mis on vastu votildeetud motildenes teises liikmesriigis olema kaalutletud
ning see peab olema arvesse votildeetud teiste liikmesriikide poolt Liikmesriigid peavad vaumlltima
igasugust diskrimineerimist On aumlaumlrmiselt oluline et liikmesriikide kodanikud saaksid
taumlielikult kasutada oma tsiviilotildeigusi ja seda mitte ainult kodumaal vaid ka riigis mille
kodanikud nad on votildei riigis kus nad elavad15
Samuti kutsub Euroopa Parlament oma raportis
20072145 liikmesriike kes ole ei samasooliste isikute kooselu reguleerimise seadusakti vastu
votildetnud tunnustama vaumlhemalt teistes liikmesriikides sotildelmitud samasooliste isikute vahelist
abielulepingut ning samuti kutsutakse uumlles andma neile votildeimalust vabalt liikuda ilma et
samasoolised paarid peaksid kartma diskrimineerimist seksuaalsete eelistuste potildehjal Samuti
kutsub Euroopa Parlament liikmesriike uumlles tunnustama samasooliste isikute kooselu
sotildeltumata sellest kas see on registreeritud kooselu votildei abieluna Teisel juhul piiritleb kooselu
14
Andra Olm (viide 12) lk 4
15
European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working Document
on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs
DT673609ENdoc 21062007
httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf (15042013)
11
tunnustamata jaumltmine isikute vaba liikumist16
Kuid Eestis ei ole samasooliste isikute
kooslused seadusega reguleeritud ehk kui laps soovib oma teises riigis naumliteks Hollandis
tunnustatud mittebioloogilise vanemaga (bioloogile vanem on samasooline partner) Eestis
uumlhineda see pole votildeimalik
Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas Nr 6-81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute
puumlsiv kooselu kuulub perekonna potildehiotildeiguse kaitsele aga Eestis ei ole selline kooselu
reguleeritud ja seetotildettu tuleb luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Erinevast
soost osapooltest koosnevad paarid saavad oma suhteid reguleerida abielu sotildelmides aga
samasoolistele paaridele ei ole see institutsioon avatud ja puuduvad alternatiivmeetmed
omavaheliste suhete reguleerimiseks17
Samuti jaumlaumlb lahendamata kuumlsimus kes kuulub
samasooliste paaride puhul lapse perekonda Kas bioloogiline vanem faktiline vanem
lapsendamise puhul registreeritud seaduslik lapsendaja votildei motildelemad partnerid Motildenel juhul
on lapse perekonnaks motildelemad partnerid naumliteks Viimsi kaasuse puhul aga muudel juhtudel
kus kasutatakse sotildena bdquoperekondldquo ei ole selgust kas raumlaumlgitakse ainult registreeritud kooslusest
votildei mitte
Samasooliste isikute kooselu ja sellises kooselus eksisteerivate laste otildeigused peavad olema
taumlpselt samasugused kui otildeigused erisoolistes perekondades Laps peab saama samasuguse
kaitse igas aspektis emotsionaalses finantsilises otildeiguslikus ning uumlhiskondliku kaitse naumlol Ei
saa otildeigustada seda kui samasooliste paaride lapsed jaumlaumlvad otildeiguslikult eraldi ruumlhmaks18
Selle kuumlsimuse lahendamiseks votildeib poumloumlrduda Euroopa Liidu otildeiguse ja Euroopa Inimotildeiguste
Kohtu kohtupraktika poole kuna Eestis kehtivad seadused seda ei reguleeri
16
Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of fundamental
rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012
httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6-2008-
0479amplanguage=EN (15042013) 17
Otildeiguskantsler (viide 3) maumlrgukiri lk 1 5 18
Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta Postimees
07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-perekondade-lapsed-on-eestis-
kaitseta
12
12 Perekonna motildeiste Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikas
Inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 8 uumltleb et igauumlhel on otildeigus era- ja
perekonnaelu kaitsele
Sotildena bdquoperekondldquo defineerimisel on oluline EIK kohtuotsus Emonet ja teised vs Šveits Kohus
toob punktis 33 selgelt vaumllja et perekond on kooslus kus inimeste vahel tekivad tihedad
isiklikud sidemed Punktis 44 on selgelt oumleldud et kaitsma ei pea mitte ainult seaduslikult
registreeritud kooslust ehk ametlikult abiellunud isikutest perekonda vaid kaitsta tuleb ka de
facto kooslust ehk isikuid kes moodustavad perekonna ilma seadusliku registreerimiseta
Kohtuotsuse kohaselt on olulised ka teised faktorid kui kaua partnerid koos on elanud kui
kaua on nende suhe kestnud ja kas nad on uumlksteisele selgelt vaumllja oumlelnud oma soovi lapsi
kooselus kasvatada 19
Uuem kohtuotsus mis aitab aru saada perekonna totildelgendusest on Schalk ja Kopf vs Austria
Varem kaumlsitleti samasooliste partnerite kooslust Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ainult
eraeluna aga antud kohtuotsuse punktis 90 leidis kohus et samasooliste partnerite kooselu
kus eksisteerib tihe isiklik side votildeib teatud juhtudel kaumlsitleda mitte lihtsalt eraeluna vaid
perekonnaeluna See taumlhendab seda et kui erisoolistest inimestest moodustuv paar on kooslus
mida kaitstakse riigis perekonna taumlhenduses siis samasugust samasoolistest inimestest
moodustatud kooslust peab samuti kaitsma perekonna taumlhenduses Kohus totildei vaumllja ka selle et
paljudes riikides on juba avatud samasooliste isikute suhete registreerimise votildeimalus riigi
tasandil20
Jaumlrgmine vaumlga oluline kaasus perekonnaelu defineerimiseks oli Karner vs Austria kus
meessoost taotleja elas pikaajalises suhtes mehega Taotleja partner potildedes surmaga lotildeppenud
haigust Motildelemad partnerid elasid uumluumlrikorteris ja peale uumlhe partneri surma avaldas kinnisvara
omanik soovi lotildepetada taotlejaga uumluumlrileping kuid kohalik seadus kaitses surnud isiku
perekonnaliikmeid uumluumlrilepingu lotildepetamise eest Austria Riigikohus leidis et selline kaitse ei
19
EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Switzerland p 33 34 36 20
EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95
13
laiene samasoolistele paaridele Euroopa Inimotildeiguste Kohus leidis et toimus artikkel 8
koosmotildejus artikkel 14-ga rikkumine Kui kohalik seadus kaitseb erisoolisi mitteabiellunud
kooslusi ja kui erisooliste pereliikmete puhul jaumlaumlks uumlhe pereliikme surma puhul uumluumlrileping
kehtima siis peab ta samuti kehtima ka samasooliste paaride puhul Seega ei olnud taotleja
uumluumlrilepingu lotildepetamine seaduslik Kohus kordas samuti seda et kui riiklikus seaduses
eksisteerivad erinevused erisooliste paaride ja samasooliste isikute paaride de facto kooselus
siis peavad need erinevused olema kas vaumlga potildehjalikult ja objektiivselt potildehjendatud votildei
kotildervaldatud21
Kaasuse Keegan vs Iirimaa puhul leidis Euroopa Inimotildeiguste Kohus et perekonnaelu kaitse
alla kuuluvad mitte ainult abiellunud isikud vaid motildenedel juhtudel ka de facto perekonnad
mis on oma olemuselt abieluga sarnased Antud kaasuse puhul oli tegemist erinevast soost
isikutega Kohus leidis punktis 43 et isegi kui laps on suumlndinud vaumlljaspool abielu votildeib kahe
inimese kooslust koos lapsega nimetada perekonnaeluks22
Kaasuse Kozak vs Poola puhul elas taotleja oma samasoolise partneriga munitsipaalkorteris
mis oli renditud taotleja partneri poolt Peale partneri surma poumloumlrdus taotleja omavalitsuse
poole et saada korteri uumluumlrileping oma nimele kuid omavalitsus keeldus Potildehjuseks oli
taotleja seksuaalsaumlttumus Omavalitsus leidis et faktilisele samasooliste isikute kooselule ei
laiene perekonnakaitse23
Inimotildeiguste kohus kordas et samasooliste isikute stabiilne de facto
pereelu taumlhistab perekonda samavotilderd nagu erisooliste isikute faktiline kooselu Selle kaasuse
puhul oli oluline kohtu arvamus et liikmesriigid peavad votildetma arvesse uumlhiskonna arengut
ning selle kaumligus on toimunud muudatused perekonna ja isikute omavaheliste suhete
valdkonnas Ehk siis kohus kinnitas et igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja
diskrimineerimine mis potildehineb isikute sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud
Liikmesriigid ei tohi perekonna ja uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise
potildehjuseks nimetada24
21
EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria 22
EIKo 2605 1994 1696990 1994 Keegan v Irimaa p 44 23
EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poland 24
European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and discrimination on
grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal analysis 2010 lk 46
14
Need kaasused naumlitavad et Euroopa Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute
stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta perekonnaeluna millel on riiklik kaitse Abieluvaumllised
samasooliste isikute kooslused peavad olema taumlpselt samamoodi kaitstud ja arvesse votildeetud
nagu abieluvaumllised erisoolistest isikutest moodustunud perekonnad Arenguid on naumlha ka
perekonnaelu defineerimisel Kui varem kuulus samasooliste isikute kooselu ainult eraelu
kaitse alla siis praegusel hetkel peab samasooliste isikute faktiline kooselu kuuluma
perekonna kaitse alla ning erinev kohtlemine ei ole lubatud
13 Perekonna motildeiste Euroopa Liidu otildeiguses
Euroopa Liit alustas liikumist perekonnaotildeiguse uumlhtlustamiseks juba aastal 1994 kui tuli vaumllja
Euroopa Parlamendi resolutsioon geide ja lesbide votilderdsete otildeiguste kaitsmiseks Euroopa Liidu
liikmesriikides Euroopa Liidu liikmesriigid votildetsid vastu otsuse et kotildeikide liikmesriikide
kodanike otildeigusi tuleb kaitsta sotildeltumata nende seksuaalsest saumlttumusest ja kotildervaldada tuleb
igasugune ebavotilderdne kohtlemine mis baseerub seksuaalsel saumlttumusel See ei loonud siiski
votildeimalust abiellumiseks Sotildeltumata sellest leidsid motildened Euroopa Liidu liikmesriigid
kuumlsimusele alternatiivlahenduse avades nii erisoolistele kui samasoolistele paaridele
votildeimaluse registreerida oma suhteid abieluvaumlliselt25
Euroopa Liidu otildeiguses on vaumlga oluline seaduslik akt nimega Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste
Harta mis jotildeustus koos Lissaboni lepingu jotildeustumisega Seadusakti artikkel 7 uumltleb et
igauumlhel on otildeigus perekonna- ja privaatelu kaitseks artikkel 9 uumltleb uumlhtlasi et igauumlhel on otildeigus
abielluda ja luua perekond ning need potildehiotildeigused peavad olema garanteeritud ja kaitstud
vastavalt siseriiklikele seadustele Enne muudatust sisaldas artikkel 9 naise ja mehe motildeistet ja
oli seega totildelgendatav kehtivana ainult erisoolistele isikutele kuid taumlnaseks on sotildenad bdquomeesldquo ja
bdquonaineldquo artikkel 9st kotildervaldatud See taumlhendab et perekond kui institutsioon on Euroopa
Liidu otildeiguses hetkel oma struktuuri vaumlaumlrtuste ja funktsioonide puhul uumlleminekustaadiumis
Artikkel uumltleb et abiellumise otildeigus peab olema garanteeritud vastavalt siseriiklikele
25
Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in
Europe Organising Committee of the Commission on European Family Law 2003 lk 12-14
15
seadustele kuid viide naisele ja mehele otildeigussubjektina on liikunud tagaplaanile Artikkel 9
on formuleeritud sooneutraalselt Uumlldiselt saab riik kehtestada abielu lubamisele piiranguid
ainult vastavalt ratsionaalsuse printsiibile ja mitte meelevaldselt Motildened piirangud (nagu
abieluks lubatud vanus) on universaalsed kuid sooline tunnus ei ole asjakohane26
Samasooliste paaride abiellumise lubamine votildei mittelubamine on siseriiklik kuumlsimus27
Kuid
artikkel 9 raumlaumlgib ka otildeigusest luua perekond See on artikkel 9 taumlhenduses eraldiseisev otildeigus
mis ei ole otseselt seotud otildeigusega abielluda
Kaasaegne tendents Euroopas naumlitab seda et paljud inimesed elavad vaumlljaspool abielu
institutsiooni Tunnustatud abielu pole enam otildeiguslik eeltingimus perekonna loomiseks ja ei
ole ainuke viis luua perekonnaelu mis omandaks riigi kaitse ja mittesekkumise otildeiguse28
See
tendents naumlitab et perekonna motildeistet peab kaumlsitlema laialt ja see peab sisaldama palju
erinevaid perekonnavorme sealhulgas de facto perekonnaelu Euroopa Parlament julgustab
liikmesriikides abieluvaumlliste suhete seadustamist ning pikaajalistele abieluvaumlliste suhetele
abieluga sarnase kaitse tagamist nii erisoolistele kui samasoolistele paaridele29
Perekonnaelu motildeiste kuumlsimuse olulisus totildestatatakse ka direktiivis mis kaumlsitleb perekonna
taasuumlhinemist Direktiivi 200386EC kotildeige progressiivsem element on perekonna motildeiste
laiendamine ning moderniseerimine direktiiv hotildelmab mitte ainult abielu sotildelminud isikuid
vaid ka registreeritud de facto kooslusi mis on perekonnaelu motildeiste moderniseerimisel
oluline samm edasi Direktiivi artikkel 4 p3-s kasutatakse terminit abieluvaumlline partner kes
elab registreeritud partnerluses taotlejaga Sinna hulka kuulub ka registreeritud samasooline
partner30
Euroopa Liidu direktiiv 200438EC defineerib pereliikme motildeistet ka artikkel 2 p2-
s partner kes on sotildelminud registreeritud vabaabielu on pereliige kui liikmesriik kaumlsitleb
registreeritud kooselu abieluga votilderdsena31
26
Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union EU Network of
Independent Experts on Fundamental Rights 2006 lk 99-103 27
Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 30301 Artikkel 9 28
Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union( viide 26) lk 103 29
Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union (viide 26) lk 98-104 30
Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification 31
Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their
family members to move and reside freely within the territory of the Member States
16
2 Laste otildeiguslik staatus LGBT perekonnas
Olen eelnevas peatuumlkis naumlidanud et samasooliste paaride kooslused peavad kuuluma
perekonna motildeiste alla Ei ole vaumllistatud et samasooliste paaridega elavad ka lapsed Siin tekib
oluline kuumlsimus ndash kui erinevast soost isikud kuuluvad perekonna motildeiste alla siis kes on
samasoolises perekonnas elava lapse perekond ja mis otildeigused ja kohustused on tal
perekonnaliikmete vastu Kuidas saab laps tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest
partneritest koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes
Kaumlsitlen LGBT perekondade erinevaid laste saamise mooduseid kuna sellest tulenevad
erinevad otildeiguslikud suhted lapse lapse bioloogiliste vanemate ja lapse bioloogilise vanema
partneri vahel LGBT perekondades on laste saamine raskendatud Samasoolised isikud ei saa
loomulikul teel lapsi seega votildeivad otildeiguslikus plaanis tekkida variandid kus laps ei omanda
teatud otildeigusi bioloogilise vanema partneri vastu aga faktiliselt on tegemist ikkagi
perekonnaga Seda olen kaumlesolevas toumloumls eelnevalt ka totildeestanud
LGBT perekondadel on laste saamiseks jaumlrgnevad votildeimalused kunstlik viljastamine
lapsendamine eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapsed Niisiis tekib lapse jaoks
kohe kaks erinevat peremudelit uumlhe variandi puhul on lapsel osaliselt geneetiline perekond
ehk siis lapsel on faktilises perekonnas uumlks bioloogiline vanem Teisel juhul on lapsel
taumlielikult mittegeneetiline perekond ndash selle naumlite puhul pole kumbki vanem faktilises
perekonnas lapsega kuidagi geneetiliselt seotud
21 Kunstliku viljastamise teel saadud laps ja tema otildeiguslik staatus LGBT
perekonnas
Kunstlik viljastamine embruumlo ja munarakkude siirdamine ning asendusemadus annavad laste
soetamiseks votildeimaluse paaridele kes ei saa seda teha bioloogilisel teel Praegusel hetkel on
meditsiin jotildeudnud hetkeni kus lapse suumlnnitanud ema ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem
Nendel juhtudel tekib kuumlsimus kes on lapse seaduslik vanem ja missugused otildeiguslikud suhted
tekivad lapse bioloogilise vanema lapse suumlnnitanud ema ning munaraku- embruumlo- votildei
17
seemnerakudoonori vahel Uumlhtlasi tekib kuumlsimus kes kuulub nendel juhtumitel lapse
perekonda ja kellel on otildeigus riiklikule kaitsele perekonna taumlhenduses
211 Holland
Euroopa Liidus on erinevatel riikidel erinevad riiklikud seadused mis reguleerivad mis tahes
kunstlikku viljastamist nii samasooliste kuid ka erisooliste perede jaoks
Kotildeige kaugemale on selle kuumlsimuse lahendamisel jotildeudnud Holland kus on seadustatud ka
asendusemaduse Samasooliste naiste paari jaoks on loodud erinevad votildeimalused lapse
eostamiseks ja motildened nendest annavad ka motildelemale naisele vanema staatuse Hollandis on
votildeimalik protseduur kus uumlhele naisele kantakse uumlle teise naise votildei partneri munarakust
loodud embruumlo mis on kunstlikult viljastatud kas kindla doonori votildei anonuumluumlmse doonoriga
Motildelemal naisel tekib lapsega geneetiline side ja uumlsna totildeenaumloliselt saavad motildelemad naised olla
lapse seaduslikud vanemad kuid mitte automaatselt seaduse alusel Hollandis saab ainult
lapse suumlnnitanud emast automaatselt lapse seaduslik vanem Bioloogilise ema partneril on
seaduse alusel lubatud partneri laps lapsendada Vaumlga oluline asjaolu sellisel juhul on et
parnteri lapse lapsendamiseks ei pea paar olema seaduslikult registreeritud Sellisel juhul on
oluline ainult laste huvidega arvestamine ja stabiilne kooselu teatud aja jooksul nii partneri
kui lapsega Sama reegel kehtib ka juhul kui uumlks parter on kunstlikult viljastatud
doonorseemnerakkudega ja teisel partneril ei eksisteeri lapsega bioloogilist sidet Motildelemal
juhul on lapse otildeigused taumleilikult kaetud lapsel on tagatud otildeigus nii isale (juhul kui doonor on
teada) kui ka bioloogilisele emale ning lapsel on votildeimalus saada otildeigused ka bioloogilise ema
partneri suhtes kui viimane lapse lapsendab32
Doonorseemnerakkudega kunstlikult viljastatud naise lapsel votildeivad motildenel juhul olla ka
otildeigused doonori suhtes Seda juhul kui doonor on teada maumlrgib ta avaldusele et tahab olla
lapse seaduslik vanem Kohus votildeib talle selle otildeiguse anda kui lapse ema ja doonor elavad
32
Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of Children
with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law Intersentia
Antwerpen ndash Oxford 2007 lk 163-167
18
koos perekonnana Kui doonor on teada ja ei soovi lapse suhtes seemnerakkude andmise
momendil vanemlikke otildeigusi siis ei saa teda vanemana maumlaumlratleda kuna ta ei moodusta
bioloogilise emaga perekonda Juhul kui doonor pole teada ja seemnerakud on tulnud
spermapangast ei saa doonor mitte mingil juhul olla lapse seaduslik vanem ning samuti pole
tal votildeimalust seda taotleda
Kotildeigil neil juhtudel on arvestatud olulist faktorit ndash selleks on reaalne pereelu doonori ja lapse
bioloogilise ema vahel ning motildelema kindel soov votildei soovi puudus saada lapse ametlikuks
vanemaks Sellega on laps samuti kaitstud tal on otildeigus olla oma tegelike vanemate laps33
Juhul kui Hollandis elavad naissoost parterid on abiellunud ja nende perekonda suumlnnib laps
siis saavad motildelemad partnerid automaatselt seadusejaumlrgselt lapse vanemateks ainuke erand
oleks siis kui lapse isal oleks enne lapse suumlndi tema suhtes seaduslikud otildeigused (sel juhul ei
pea lapse isa olema bioloogiline isa) Samuti eksisteerib votildeimalus et samal ajal oleksid
hooldajad nii lapse bioloogiline isa kui last kasvatav samasooline naistepaar Sellisel juhul
antakse isale isadusotildeigus ning samasoolised naissoost partnerid saavad uumlhise vanemliku
vastutuse34
Homoseksuaalsetele meessoost paaridele on Hollandis laste saamiseks avatud ka
asendusemaduse votildeimalus Selleks on kaks votildeimalust asendusemale kantakse uumlle
doonornaise munarakud mis on kunstlikult viljastatud uumlhe partneri seemnerakkudega votildei siis
viljastatakse asendusema munarakud kunstlikult uumlhe partneri seemnerakkudega Motildelemal
juhul on seaduslikeks vanemateks asendusema ning seemnerakkude doonor ehk uumlks
partneritest kelle seemnerakke kunstliku viljastamise puhul kasutati Partner ei saa
vanemlikke otildeigusi seaduse alusel automaatselt kuid teine partner votildeib esitada taotluse
lapsendamiseks ning selle protsessi kaumligus omandab teine meessoost partner vanemlikud
otildeigused35
Nimetatud juhtudel on samasoolises perekonnas kasvava lapse motildelemad faktilised
vanemad ka seaduslikud vanemad ja selline perekond on kaitstud siseriiklike seadustega
erisooliste paaridega votilderdselt
33
Machtelt Vonk (viide 32) lk 179-180 34
Machtelt Vonk (viide 32) lk 185 35
Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st Century
Organising Committee of the Commission on European Family Law 2009 lk 183
19
Asendusemaduse puhul on seaduslikult vahe kas asendusema on abielus votildei mitte Juhul kui
asendusema on abielus siis on seaduslikuks vanemaks lapse suumlnnitanud ema kuid motildelemad
partnerid saavad lapse uumlheskoos lapsendada Juhul kui asendusema on registreeritud kooselus
votildei vallaline siis votildetab partneritest see kes on lapse bioloogiline vanem isaduse omaks ning
saab seadusliku vanema staatuse partner lapsendab teise partneri lapse36
212 Eesti
Votilderreldes Hollandiga ei ole Eestis lapse ja tema samasoolise bioloogilise vanema partneri
omavaheline otildeiguslik suhe reguleeritud See ei ole kooskotildelas lapse parimate huvide
arvestamisega ning tekitab ebavotilderdset kohtlemist votilderreldes kunstliku viljastamise teel saadud
lapsega kelle bioloogiline ja faktiline vanem on erisoolised37
Eestis saavad kunstliku viljastamise abil lapse saada ainult naissoost samasoolised paarid ja
seda kahel erineval viisil kunstlik viljastamine mehe seemnerakkudega ning votildeotilderast
munarakust loodud embruumlo uumllekandmine naisele
Igale naistele on loodud votildeimalus kasutada kunstilikku viljastamist Kui heteroseksuaalne
naine on abielus siis on tal kunstlikuks viljastamiseks vaja oma abikaasa kirjalikku luba
vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seaduse38
sect 17-le Kui naine elab
homoseksuaalses kooselus ja soovib teostada kunstlikku viljastamist siis ei maumlngi tema
elukaaslane selle seaduse jaumlrgi olulist otildeigusliku rolli Seaduse jaumlrgi on partner kotildervaline isik ja
seadus ei defineeri teda kuidagi kuid de facto partner taumlidab lapse kasvatamisel abikaasa rolli
ja tema luba kunstlikuks viljastamiseks oleks samalaadselt vajalik ja oluline nagu
heteroseksuaalsetel paaridel
36
Machtelt Vonk (viide 32) lk 204-205 37
Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or Transgender
Families A European Prespective ILGA-Europe 2008 lk 5 38
Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13
20
Naine kes elab samasoolise partneriga on praeguste seaduste kohaselt sunnitud ennast
vallaliseks naiseks nimetama ja tema kunstlik viljastamine hakkaks toimima kunstliku
viljastamise ja embruumlokaitse seaduse sect-des 21 ja 22 ettenaumlhtud tingimustel sama seaduse sect 5
lg 2 alusel Vastuoluline on ka fakt et samasoolise partneriga elav naine peab nimetama
ennast vallaliseks ka juhul kui on tegelikult samasoolise partneriga suhtes ent soovib last (ja
seda just paarisuhtes koos kasvatada) Selline olukord on tekkinud kuna samasooliste isikute
kooselu ei ole praegusel hetkel kuidagi seaduslikult registreeritav Samasoolises paarisuhtes
elaval naisel sellel juhul on sundvaletamise seisund mis on tekkinud seaduses nimetatud
perekonnaseisu votildeimalike vormide ebataumlielikkuse totildettu
Doonori seemnerakkudega kunstliku viljastamise abil seotud perekonna lapsel on faktiliselt
kaks samasoolist vanemat aga seaduslikult on tal registreeritud ainult bioloogiline ema
Seega kasvab laps seaduse jaumlrgi uumlksikemaga ning tal on otildeigused ja kohustused ainult uumlhe
vanema suhtes
Kunstliku viljastamise meetodi puhul kus uumlhele naisele kantakse uumlle teise naise votildei partneri
munarakust loodud embruumlo loetakse laps samuti potildelvnevaks naisest kes on ta suumlnnitanud
(vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlo kaitse seaduse sect24-le)Vastavalt
perekonnaseaduse sect23 lg 1 on selline kunstlik viljastamine lubatud ainult siis kui naise
viljastamine muul viisil ei ole votildeimalik Sellise kunstliku viljastamise puhul oleks motildelemal
naisel votildeimalik olla lapsega geneetiliselt seotud kuid seaduse jaumlrgi sunnitakse jaumlllegi peale
olukord kus ainult uumlht naist loetakse lapsevanemaks Kui votilderrelda seda olukorda abielus
oleva heteroseksuaalse paariga siis on olukord jaumlrgmine ndash kui naist viljastatakse kunstlikult
tema abikaasa seemnerakkudega siis vastavalt sama seaduse sect17 lg 21
loetakse laps sellest
mehest potildelvnevaks ning motildelemad saavad lapse seaduslikuks vanemaks Nii samasooliste
naiste paari puhul kui ka erisoolise paari puhul votildetavad motildelemad isikud osa kunstliku
viljastamise protsessist ja motildelemad on geneetiliselt lapsega seotud kuid samasooliste naiste
paari puhul on seaduslik vanem ainult lapse suumlnnitatud naine Sellisel juhul tekib ebavotilderdne
kohtlemine
21
Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse39
sect24 lg 1 uumltleb et lapse arengu ja kasvu loomulikuks
keskkonnaks on perekond ning lastega perekonnad peavad saama riiklikku kaitset ja toetust
See taumlhendab et lapse jaoks on aumlaumlrmiselt oluline et tema kaks samasoolist kasvatajat ja tema
ise kuuluksid otildeiguslikult perekonna motildeiste alla Nii saaks ta oma otildeigusi ja kohustusi taumlielikult
rakendada sotildeltumata tema tegelike vanemate soost taumlpselt sama moodi kui laps kes elab
erisooliste faktiliste vanematega Praegune kohtlemine on ebavotilderdne votilderreldes lapsega kes
elab erinevast soost isikutest moodustatud perekonnas kus uumlks taumliskasvanutest on
bioloogiline vanem aga teine on vanema partner See on ka totildeendatud uuringutega40
Erinevast soost isikute kooslust ja nende last nimetatakse praeguse seaduse kohaselt
perekonnaks ja vanema partner on kasuvanem
Meessoost seksuaalvaumlhemustel ei ole votildeimalik kunstliku viljastamise teel last saada kuna
Eestis ei ole vastavalt Karistusseadustiku41
sect132 asendusemadus lubatud See taumlhendab et
samasoolised mehed ei sa uumlheskoos lapsi eostada See taumlhendab ebavotilderdset kohtlemist
votilderreldes samasooliste naiste paaridega
22 Votildeotilderaslapse lapsendamise abil seotud laps
221 Euroopa Inimotildeiguste Kohus
Euroopa Liidus on samasooliste paaride ja nende laste probleem lahendatud igas riigis
erinevalt Analuumluumlsin motildenda Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtuotsust mis on taumlitmiseks
kohustuslikud ka Eestis Kaasuse Frettegrave vs Prantsusmaa taotleja arvates rikuti tema otildeigust
austusele era- ja perekonnaelu vastu ehk siis rikuti inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse
konventsiooni artikkel 8 ja artikkel 14 mis keelavad diskrimineerimist Taotleja soovis uumlksi
last adopteerida ja taotles seda 1991 aasta oktoobris Esimesel intervjuul avaldas taotleja oma
homoseksuaalsuse ja vaumlitis et ta elab uumlksinda ilma partnerita Peale seda pakkus intervjueerija
39
Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50
40 Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 24-33
41 Karistusseadustik RT I 17042013 8
22
vaumllja lapsendamise protsessi lotildepetamise 1993 aastal jaumlttis Pariisi Sotsiaalfondi osakond
hageja taotluse rahuldamata Antud otsuse potildehjuseks oli see et Frette pakkus lapse jaoks
ebastabiilset ja potentsiaalselt last kahjustavat emarolli mudelit Potildehiline kuumlsimus oli selles et
kas uumlksik homoseksuaalne isa on votildeimeline last kasvatama votildei mitte Euroopa Inimotildeiguste
Kohus otsustas haumlaumlletustulemusega neli kolme vastu et rikkumist artikkel 14 koostoimes
artikkel 842
ei olnud Seega ei tohi Eestis takistada laste lapsendamist homoseksuaalsetele
isikutele
Peale Frettegrave vs Prantsusmaa kaasust esitas Ameerika Uumlhendriikide Psuumlhhoanaluumluumltiline
Assotsiatsioon avalduse et geid ja lesbid on nii uumlksikisikute kui paaridena votildeimelised
tegutsema ja last kasvatama lapse huvidest laumlhtudes Nad on votildeimelised taumlitma lapse tervist
kahjustamata kotildeiki kohustusi ja peaksid saama heteroseksuaalsete vanematega votilderdsed
otildeigused ning seda nii paaris kui ka uumlksikisikuna Eelpool toodud uuringute naumlited muudavad
kohtu arvamuse punktis 42 taumliesti otildeigustamatuks Lisaks sellele vaumlidab kohus punktis 42 et ei
ole piisavalt palju lapsi et adopteerimise notildeudlust rahuldada See on vaidlustatav arvamus43
ILGA-EUROPE-i kaasuse kommentaaride kokkuvotildettes totildei autor vaumllja arvamuse et nii kaua
kui Prantsusmaal on lubatud lapsendamine uumlksikutele heteroseksuaalsete isikutele ei luba
artikkel 8 ja artikkel 14 Prantsusmaa haldusorganitel ja kohtutel jaumltta geisid ja lesbisid
lapsendamise protsessist vaumllja nimetades potildehjuseks nende isikute seksuaalsaumlttumust 17
Jaumlrgmiseks vaatlen laumlhemalt kaasust EB vs Prantsusmaa 1998 aasta veebruaris esitas
taotleja Prantsusmaal taotluse lapse lapsendamiseks Lapsendamise menetluse kaumligus mainis
taotluse esitaja et ta on homoseksuaalne ja tal on samasooline partner R
Augustis 1998 andis taotlejat kuumlsitlenud psuumlhholoog hinnangu et talle ei peaks lapsendamist
lubama Potildehjusena totildei psuumlhholoog vaumllja asjaolu et taotleja hakkab last uumlksi kasvatama ning
see kahjustaks last kuna laps peaks naumlgema kindlat peremudelit kus on nii isa kui ka ema
42
EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v France 43
Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second
Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June
2005httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf (09102012)
23
Lisaks sellele vaumlitis psuumlhholoog et taotleja elab oma samasoolise partneriga aga ei soovi seda
kinnitada ja jaumltab partnerisse puutuvad kuumlsimused vastamata See votildeib samuti last kahjustada
kuna ta saab ainult emade eeskuju Psuumlhholoogi arvates ei olnud see otildeige
1998 aasta oktoobris esitas perenotildeukogu lapsendamise juhatuse esindaja arvamuse et
taotlejale ei peaks lapsendamist lubama Ta vaumlitis et vastavalt tema kogemusele on lapse
jaoks paremad perekonnad kus on nii ema kui ka isa ehk siis lapsendamiseks sobivad
erisoolised paarid
1998 novembris ei lubatud taotlejal lapsendamist jaumlrgnevatel potildehjustel taotleja ei ole
uumlksikemana votildeimeline naumlitama lapsele otildeiget peremudelit kus maumlngib olulist osa mehelik roll
ja taotleja partneri osavotildett lapse kasvatamisel ei ole kindlaks tehtud See votildeib samuti last
kahjustada
Halduskohus ei lubanud samuti taotlejale lapsendamist ning tugines seejuures
homoseksuaalsuse argumendile Nii rikkus ta inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse
konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga
Kohus taumlheldas taotleja elustiili mis ei ole lapse kasvatamiseks sobilik ning ei ole lapse
huvides ja votildeib teda kahjustada Lisaks sellele on kohaliku tsiviilseadustiku artikkel 343 jaumlrgi
lubatud lapsendamise taotlemine igauumlhele kes on vaumlhemalt 28 aastat vana Seega rikuti ka
kohalikku seadust mitte ainult konventsiooni
Prantsusmaa tugines kohtuotsusele Frettegrave vs Prantsusmaa kaasuses kus kohus ei rahuldanud
taotleja esitatud notildeuet Seekord otsustas kohus otsuse punktis 51 et eelnevas kaasuses rikuti
artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga44
Euroopa Inimotildeiguste Kohus otsustas haumlaumlltega kuumlmme
seitsme vastu et rikuti artikkel 14 koostoimes artikkel 8-ga45
44
EIKo 2201 2008 4354602 EB v France 45
Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France
httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886 22012008
24
Kaasustest votildeib vaumllja lugeda et homoseksuaalsed lapsevanemad ei saa kuidagi last kahjustada
ja homoseksuaalsus ei taumlhenda seda et sellises perekonnas kasvav laps ei saa otildeiget kasvatust
Homoseksuaalsed vanemad ei kaumlitu lapse huvisid silmas pidades halvemini kui
heteroseksuaalsed vanemad Laste adopteerimise puhul ei saa taotleja homoseksuaalsus
kuidagi motildejutada lapsendamise lubamist votildei mittelubamist Homoseksuaalse eluviisi toomine
potildehjuseks miks mitte adopteerida on keelatud ja rikub konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus
artikkel 8-ga
Neid kaasused on omavahel vaumlga sarnased Ferreteacute kaasuses otsustas kohus nelja haumlaumllega
kolme vastu et antud juhul ei olnud artikkel 8 koosmotildejus artikkel 14 rikkumist aga EB
kaasuses otsustas kohus kuumlmne haumlaumllega seitsme vastu et tegemist oli rikkumisega Euroopa
Inimotildeiguste Kohtu Kohtu president ja Prantsusmaa kohtunik Kohtunik Costa olid Ferreteacute
kaasuse puhul enamikus ja arvasid et rikkumist ei olnud aga EB kaasuses otsustasid nad
juba seda et taotleja otildeigused olid rikutud EB kaasuse puhul maumlrkas kohus ka seda et alates
Ferretteacute kaasuse jaumlrel on toimunud ilmselge otildeiguse areng samasoolistele isikutele
lapsendamise kuumlsimuses ja nuumluumldseks on see legaalne juba kuumlmnes Euroopa Liidu riigis Seda
votildeib ka totildelgendada nii et konventsiooni saumltted ei oma kindlat totildelgendust vaid seda peab
totildelgendama kaumlesoleva hetke otildeiguslikku olukorda arvestades46
Motildelema kaasuse puhul toimub
lapsendamine vallalise isiku poolt kuid EB kaasuse puhul oli taotlejal partner ja kuna
lapsendamine on antud olukorras vaid ainuisikuline ei oleks lapsel mingeid otildeigusi ega
kohustusi teda lapsendanud inimese partneri suhtes
222 Eesti
Eesti seadus ei keela seksuaalvaumlhemustele uumlksinda lapsendamist ent justiitsministeeriumil on
arvamus et samasoolistele partneritele lapsendamise lubamine on keeruline ja tihti peale
vaidlustatav teema kuna ministeeriumi arvates ei ole Eesti uumlhiskond kindel et samasoolistele
partneritele lapsendamine on lapse huvides ja ei kahjusta teda47
kuid laste otildeiguste kaitset
tagades ei tohi tugineda uumlhiskonna valmisolekule LGBT perekonnade tunnustamisel
46
European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw 47
Andra Olm (viide 12) lk 63
25
Perekonnaseaduse48
sect148 uumltleb et lapsendada votildeivad nii vallalised kui ka abielu sotildelminud
isikud Kuivotilderd LGBT inimesed ei saa oma vahel sotildelmida abielu ega oma suhteid muul moel
registreerida siis on nad otildeiguslikult vallalised isikud vaatamata sellele et nad faktiliselt
moodustavad perekonna Seega laieneb neile lapsendamise puhul perekonnaseaduse sect148 lg1
mis uumltleb et vallaline isik votildeib lapsendada ainult uumlksinda Samuti ei saa perekonnaseaduse
sect149 jaumlrgi teine partner sama last lapsendada sest lapsendamissuhete kestel ei saa muu isik
vaumllja arvatud lapsendaja abikaasa sama last lapsendada Kui vaadata siinkohal lapse otildeigusi
lapsendaja partneri suhtes siis ei ole lapsel oma vanema partneri suhtes vastavalt
perekonnaseaduse sect161 mingeid otildeigusi ega kohustusi sest lapse hooldamisotildeigus laieneb vaid
sellisel juhul kui abikaasad lapsendavad uumlhiselt votildei lapsendatakse abikaasa laps Muudel
juhtudel kuulub hooldamise otildeigus ainult lapsendajale ainuisikuliselt
Samasoolised partnerid kuuluvad selle seaduse taumlhenduses muude juhtumite hulka Seega ndash
elades kahe samasoolise vanemaga peres kus kumbki ei ole bioloogiline vanem on lapsel
otildeigused ja kohustused ainult uumlhe vanema vastu Naumliteks kui uumlhel partneril on bioloogiline votildei
lapsendatud laps olemas ja teine partner soovib omalt poolt perekonnavaumlliselt teist last
lapsendada siis lapsendamise protsessi kaumligus ei arvestata perekonnaseaduse sect147 lg 2-ga
mis uumltleb et lapsendamine ei ole lubatud kui lapsendaja lapsed on selle vastu votildei kui
lapsendaja lapsed kahjustavad mingil maumlaumlral lapsendatava huve Kuna lapsendatav saabub
perekonda kus on olemas teised lapsed tuleks kindlasti arvestada nende huvidega ja
veenduda et nad ei kahjusta lapsendatavat aga sellisel juhul toimub lapsendamine
seadusjaumlrgselt vallalise isiku poolt See ei ole paraku piisav lapse huvidega arvestamine
Samuti tekib lapsendamise puhul vanusepiiranguga seotud ebavotilderdne kohtlemine
Perekonnaseaduse sect150 lg 1 uumltleb et lapsendada votildeib vaumlhemalt 25-aastane piiramata
teovotildeimega isik kuid lg 2 uumltleb et kohus votildeib erandjuhtudel lubada lapsendamist ka
vaumlhemalt 18-aastasele juhul kui ta lapsendab oma abikaasa lapse Samasooliste paaride jaoks
see jaumlllegi ei kehti kuivotilderd neil ei ole votildeimalik omavahel abielluda See on oluline piirang
mis votildeib tingida olukorra kus uumlks partner kes on lapse seaduslik vanem sureb ja tema
48
Perekonnaseadus RT I 27062012 12
26
partner kes on last kasvatanud on alla 25-aastane ning seega ei ole tal seaduse jaumlrgi votildeimalik
surnud partneri last lapsendada Nii tekib lapse lastekodusse sattumise oht ning see ei pruugi
olla lapse huvidega kooskotildelas Lapse jaoks on tema bioloogilise vanema partner tegelik
vanem ning perekonnaliige kuid tekib olukord kus laps eemaldatakse tema ellu jaumlaumlnud
faktilisest vanemast Abielus paari puhul seda probleemi ei teki kuna sellisel juhul on lapse
bioloogilise vanema partner lapse seaduslik kasuvanem isegi kui ta pole last lapsendanud
vastavalt perekonnaseadusele Ning bioloogilise vanema surma puhul ei eemaldata last
kasuvanemast ning olles alla 25-aastane kasuvanem saab erandolukorras lapsendada ka
surnud abikaasa last
Seega tuginenes Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikale tuleb Eestis luua laste ning
samasoolistest isikutest moodustatud perekondade ja nende laste kaitse ning tagada laste
parimate huvide arvestamine vastavalt laste otildeigustele Inimotildeiguste konventsiooni antud otildeigus
perekonnakaitsele rakendub samuti laste suhtes
23 Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud laps
Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapse otildeiguslik seis on erinev ja mingil maumlaumlral
raskem kui eelnevatel juhtudel Siin votildeib naumlha kolme erinevat teed Uumlks stsenaarium on
selline et lapsel on kaks seaduslikku vanemat kes on lahus kusjuures motildelemad on
bioloogilised vanemad ning uumlhel vanemal on samasooline partner ja laps elab nendega koos
Teise variandi puhul on lapsel kaks bioloogilist vanemat kes on lahus Uumlhel vanemal
puuduvad votildei on aumlra votildeetud vanemaotildeigused ning laps elab oma seadusliku bioloogilise
vanemaga ja vanema partneriga Kolmanda votildeimaluse puhul elab samasoolistest isikutest
moodustatud perekonnas vaumlhemalt kaks last igal lapsel on erinevad bioloogilised vanemad
Tegelikkuses elavad lapsed koos uumlhe bioloogilise vanemaga ja vanema partneriga Lapsed ei
ole omavahel veresugulased
231 Eesti
27
Analuumluumlsin kaumlesolevas peatuumlkis eelkotildeige olukorda kus lapsel on kaks seaduslikku bioloogilist
vanemat vanemad on lahus ja laps elab uumlhe seadusliku vanemaga ja tema partneriga See
taumlhendab et lapsel on faktiliselt kolm isikut kes tema eest hoolt kannavad ja tema elust osa
votildetavad Lapsel on otildeiguslik side ainult kahe bioloogilise vanemaga ning vanema partneril kes
elab lapsega koos ja kasvatab last puudub otildeiguslik side lapsega Kui votilderrelda seda olukorda
heteroseksuaalse perekonnaga siis sellisel juhul on uuel partneril votildeimalus partneri last
lapsendada juhul kui teine lapsevanem annab notildeusoleku ja kui nad on abielus vastavalt
perekonnaseaduse sect152 lg1 Selle kohaselt katkeb lapsel otildeiguslik side uumlhe bioloogilise
vanemaga ja tekib see vanema partneriga Homoseksuaalsetel isikutel puudub selline
votildeimalus kuna partneri last saab lapsendada ainult abiellunud votildeotilderasvanem
Otildeiguslik side vanema partneriga puudub ka juhtumi puhul kus lapsel on ainult uumlks seaduslik
vanem ja teiselt bioloogiliselt vanemalt on vanemlikud otildeigused aumlra votildeetud votildei siis ei ole teine
bioloogiline vanem kindlaks tehtud Samas on heteroseksuaalsetel paaridel votildeimalik luua
otildeiguslikud suhteid lapse ja partneri vahel Abielu sotildelmides tekib vastavalt perekonnaseaduse
sect148 lg2 p2 partneril otildeigus lapsendada partneri laps varasematest suhetest Faktiliselt elab
laps kahe samasoolise vanemaga aga otildeiguslikult suhted on tal ainult uumlhe bioloogilise
vanemaga
Kolmas stsenaarium on nimetatutest kotildeige keerulisem Faktiliselt on lapsel kaks samasoolist
vanemat kellest otildeiguslik side on ainult bioloogilisega Samuti on lapsel kasuotildede votildei
kasuvend kelle bioloogiline vanem on tema bioloogilise vanema partner Sellises olukorras
puudub lapsel otildeiguslik suhe teise peres elava lapsega Sellelt pinnalt votildeib tekkida erinev
kohtlemine votilderreldes heteroseksuaalse perega kus partnerid saavad omavahel abielluda ja
lapsi lapsendada ning kus sellisel juhul on kotildeikidel peres kasvavatel lastel ja neid kasvatavatel
taumliskasvanutel omavaheline otildeiguslik side Ebavotilderdne kohtlemine tekib sellisel juhul punktis
mis puudutab laste omavahelist abiellumist (selle lubamist) Perekonnaseaduse sect 3 uumltleb et
isikud kelle sugulussuhe potildehineb lapsendamisel ei votildei omavahel abielluda Kaumlesoleva
seaduse sect 2 lotildeikes 1 nimetatud sugulussuhe potildehineb lapsendamisel antud juhul kaumlsitlen sect2
lg1 p2 venna ja otildee suhteid Heteroseksuaalse perekonna puhul tekib lastel lapsendamise
tagajaumlrjel otildeiguslik otildee ja venna suhe ehk siis neil ei ole lubatud omavahel abielluda kuid
28
samasoolistest isikutest moodustatud perekonna puhul saavad partnerite lapsed omavahel
hiljem abielu sotildelmida kuna nad ei ole otildeiguslikult uumlksteisega seotud Samuti tekib probleem
erinevate toetuste saamises kuna sellist kooslust ei nimetata seaduslikult perekonnaks
Hea naumlide on eelpool vaumllja toodud Viimsi kaasus Selle puhul oli uumlheks osapooleks
samasoolistest isikutest kooslus ning kaasatud oli kolm last kes kotildeik ei olnud omavahel
otildeiguslikult seotud Osapool taotles Viimsi vallavalitsuselt laste lasteaia- ja koolitoidu ning
sotildeiduotildeiguse tasuta saamist Viimsi vallavalitsuse 12062009 korraldusega nr 373 jaumleti
kaebaja taotlused rahuldamata kuid Viimsi vallavolikogu maumlaumlrus nr 16 ei sisalda perekonna
totildelgendust ega kitsendavat saumltet mis taumlpsustaks mis soost peavad olema vanemad ja mis
otildeiguslik side vanemate ja laste vahel eksisteerib49
Samuti tekib probleem miks uumlhes
leibkonnas elavad faktilised otildede ja vend ei ole lapsega seaduslikult seotud ning ei kuulu lapse
perekonda Hetkel ei ole Eesti seadustes perekonna motildeiste defineeritud See taumlhendab et
samasoolises perekonnas elav laps ja tema bioloogilise vanema partneri lapsed ei ole
omavahel otildede ja vend kuid abiellunud erisoolise paari puhul oleks
232 Euroopa Liit ja Inimotildeiguste Kohus
Euroopa Inimotildeiguste Kohus tegi kohtuotsusega X ja teised vs Austria suure sammu laste
otildeiguste ja nende samasooliste vanemate probleemi lahendamisel ja naumlitas nii kaasaegseid
seisukohti Kaasuse taotlejateks olid kaks naissoost isikut kelle peres oli laps ning uumlks
taotleja soovis lapsendada partneri bioloogilist last Laps oli suumlndinud vaumlljaspool abielu ja
ainult lapse bioloogilisel emal oli lapse hooldusotildeigus Selle juhtumi puhul oli lapsel ka
bioloogiline isa kes maksis regulaarselt lapse elatist ning keeldus lapse ema partnerile
adopteerimisotildeiguse andmisest
Austria seaduste jaumlrgi kaotaks lapse ema partneri lapse adopteerimise puhul otildeigused lapse
suhtes kuid isa otildeigused oleksid tagatud Seega ei olnud lapsendamine Austria seisukohast
votildeimalik Taotlejad soovisid oma faktilise pere otildeiguslikku tunnustamist ning lapse
bioloogilise ema partneri tunnistamist lapse vanemana lapse bioloogilise isa asemel Austria
49
Inimotildeigused Eestis (viide 8) lk 141-143
29
seaduste jaumlrgi oli votildeimalik partneri last lapsendada nii abiellunud paaridele kui ka
mitteabiellunud heteroseksuaalsetele paaridele kes elavad stabiilses suhtes Kohus toob
punktis 95 selgelt vaumllja et samasooliste isikute stabiilne kooselu kuulub perekonna motildeiste
alla taumlpselt samamoodi nagu stabiilne erisooliste isikute kooselu Samuti leiab kohus et laps
kes elab oma bioloogilise vanema ja tema partneriga kes motildelemad kannavad tema eest hoolt
kuulub ka perekonda ja kotildeik kolm isikut peavad olema kaitstud artikkel 8 taumlhenduses ning
kuuluvad uumlheskoos perekonna motildeiste alla Sellist kooslust ei tohi diskrimineerida votilderreldes
erisooliste isikutest moodustatud perekonnaga ning antud kaasuse puhul on tegemist artikkel
14 koosmotildejus artikkel 8-ga rikkumisega
Antud kaasuse puhul leidis kohus et taotlejad sealhulgas uumlhe taotleja laps elasid kooselus
mis on vaumlga sarnane kooseluga mida elavad abiellunud heteroseksuaalsed isikud kus uumlks
abikaasa soovib lapsendada teise abikaasa last Vahe on selles et samasooline paar ei votildei
abielluda ja saab vaid omavahelised suhted registreerida Selline registreerimine ei anna
votildeimalust partneri last lapsendada kuna Austria seadustega pole lubatud lapsendamine
registreeritud partneritele Taotlejad ei olnud registreeritud see andis neile votildeimaluse partneri
last lapsendada kuna Austria seadusandlus lubab stabiilses registreerimata kooselus elavatel
heteroseksuaalsetel paaridel partneri lapse adopteerida Kohus leidis et antud kaasuse puhul
ei olnud artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumist mis kaumlsitleb abiellunud
heteroseksuaalsete isikutega kus uumlks abikaasa tahab lapsendada teise abikaasa bioloogilist
last vaid oli artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumine votilderreldes heteroseksuaalsete
faktiliste kooslustega kus uumlks partner tahab lapsendad teise partneri last
Otsuse poolt olnud kohtunikud leidsid et konventsioon ei kohusta liikmesriike andma otildeigust
mitteabiellunud paaridele partneri lapse lapsendamiseks Kuid kui selline otildeigus on olemas
siis ei ole samasooliste paaride diskrimineeriv kohtlemine lubatud Erinev kohtlemine ei ole
potildehjendatud kuna see ei ole lapse otildeiguste kaitseks vajalik Kohus ei votildetnud vastu ka Austria
vastuvaumlidet et selles kuumlsimuses puudub Euroopas uumlhine arvamus ning seetotildettu tuleks
kuumlsimuse lahendamine jaumltta riigi paumldevusse50
50
EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria
30
3 LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes erinevast
soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega
Laste ja nende perede otildeiguslikus kaitses on kaks erinevad teed Iga riik aktsepteerib igal juhul
seda et igal lapsel on kaks bioloogilist vanemat ehk siis mees ja naine kes on lapse eostanud
bioloogilisel teel votildei kunstliku viljastamise abil Sotildeltumata vanemate votildei lapse tahtest
eksisteerib kaks erinevast soost isikut kellel peaks igal juhul olema lapse suhtes teatavad
otildeigused ning lapsel peaksid olema otildeigused oma vanemate suhtes Teisalt peab kaitsma lapse
otildeigusi ka tema faktilises perekonnas see taumlhendab perekonnas kus laps pikaajaliselt elab
Sellisel juhul peavad motildelemal faktilisel vanemal olema lapse igapaumlevase uumllalpidamise osas
otildeigused ja kohustused51
Tuginedes uumllaltoodud faktidele votildeib vaumlita et lapse huvisid
arvestades on oluline kaitsta lapse otildeigusi tema tegelikus perekonnas sest just faktilised
vanemad votildetavad lapse elust kotildeige enam osa ning kannavad lapse uumlle igapaumlevaselt hoolt ning
see ei sotildeltu neid omavahel siduvatest bioloogilistest sidemetest
Kotildeik eelpool toodu totildeendab et homoseksuaalsetes suhetes elava lapse vanema partneril ja
lapsel ei eksisteeri omavahelisi otildeiguslikke suhteid ja puudub ka votildeimalus neid suhteid luua
kuna partner ei saa lapsendada teise partneri last Tekib olukord kus lapse otildeigused oma
seadusliku vanema partneri suhtes puuduvad ning selline olukord ei taga lapsele piisavat
kaitset
Nii samasooliste isikute kui ka erisooliste isikute kooselu kuhu on kaasatud lapsed peavad
olema eraldi reguleeritud
Miks ei saa laps olla samamoodi kaitstud nagu abielus paari laps52
See on otildeiguslik probleem
mis on jaumlaumlnud Eestis seni lahenduseta Vastavalt UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsioonile on
kotildeik lapsed votilderdsed sotildeltumata soost ja rahvusest sotildeltumata sellest kas nad elavad motildelema
51
Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 14-15 52
Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia
Antwerp-Oxford 2005 lk 291
31
vanemaga uumlksikvanemaga kas nad on suumlndinud registreeritud abielus votildei mitte53
Konventsioon kaumlsitleb last otildeigussubjektina ja taumlheldab et laps on ise oma otildeiguste teostaja54
Konventsioon kehtestab ka lapse ja riigi omavahelise suhte See taumlhendab et riigil ega
vanemal pole lapse uumlle omanikuotildeigust last vaadeldakse indiviidina kellel on omad
inimotildeigused mis on taumlpselt samasugused kui igal taumliskasvanul Samuti annab konventsioon
motildeista et votildeib tekkida konflikt lapse huvide ja vanemate votildei uumlhiskonna huvide vahel
Sellised konfliktid peab lahendama laste huvidega arvestades neid esile totildestes Laste huvid
defineeritakse tulenevalt konventsioonist mille jaumlrgi on olulised naumliteks otildeigus haridusele
otildeigus perekonnaelule ning otildeigus olla kuulatud ja austatud indiviidina55
Vastavalt
konventsiooni artikkel 18-le on vanematel esimene vastutus laste kasvatamise ja arengu eest
ehk siis vanemad on laste otildeiguste tagajad kasvatajad kaitsjad ja hoolitsejad
Konventsiooni keelekasutusest tuleneb see et termin bdquovanemldquo votildeib ka viidata paljudele
erinevatele peremudelitele mis kaasaegses maailmas eksisteerivad Naumliteks votildeib tuua
konventsiooni artikkel 5-e mis viitab laiendatud perekonna taumlhendusele UumlRO Lapse Otildeiguste
Konventsioon toob vaumllja ka perekonna taumlhtsuse Nimetatakse lapse otildeigust perekonnale see
taumlhendab uumlldiselt otildeigust vanematele ja otildeigust olla perekonnaliige See iseloomustab ka tervet
konventsiooni56
Laps ei saa tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest partneritest
koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes UumlRO Lapse Otildeiguste
Konventsiooni artiklis 2 p1 on saumltestatud et osalisriigid peavad tagama nende jurisdiktsiooni
all olevatele lastele kotildeik konventsioonis saumltestatud otildeigused ja kohustused sotildeltumata lapse ja
tema vanema votildei seadusliku hooldaja rassist soost keelest usust votildei muudest tingimustest
53
Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61
(18012013) 54
Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012
httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused
55 Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and What it
Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10 httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019
(06052013)
56 Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine praktikas
Lastekaitse Liit 2005 lk 71-74
32
Jaumlrelikult on erisoolisest perekonnast lapse ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes samasoolises
perekonnas kasvava lapsega konventsiooni taumlhenduses lubamatu ja sobimatu57
Samuti annab konventsiooni artikkel 2 p2 riigile positiivse otildeiguse votildetta kasutusele sobilikud
meetmed laste votilderdsete otildeiguste tagamiseks Kui raumlaumlgitakse homoseksuaalsetele paaridele
uumlheskoos laste kasvatamise otildeiguse andmisest siis mainitakse sageli laste huvidega
arvestamist Siin votildeib tuua naumliteks Gas ja Dubois vs Prantsusmaa kaasuse jt Selles
valdkonnas on naumlha ilmselget arengut esimesed Euroopa riigid mis lubasid samasoolisel
inimesel partneri lapse adopteerida olid Taani (1999) Island (2000) Norra (2001) ja Rootsi
(2003) Nendes riikides on otildeiguslikud reformid toimunud aastatel 1993-2003 Alates 2009
aastast on Soomes lubatud samasoolisel isikul oma partneri last adopteerida Eeliseks on kui
partnerid elavad registreeritud kooselus ja mittebioloogiline vanem on lapse sotsiaalne vanem
ehk tegelik vanem Nendes riikides saab samasooliste vanemate peres elav laps peale
lapsendamist taumlieliku sotsiaal- otildeigus- ja majandusliku kaitse ja samuti tagab see lapse otildeiguse
motildelemale seaduslikule ja sotsiaalsele vanemale Selline otildeiguslik areng naumlitab ka seda et
vanemate seksuaalne saumlttumus votildei sugu ei ole lapse huvide arvestamisel taumlhtis
Areng nendes riikides naumlitab ka seda et perekond koosneb lapsest ja kahest taumliskasvanud
isikust (sotildeltumata soost) Lapsel kes elab sellises perekonnas tekib otildeigus kahele seaduslikule
vanemale ja see annab talle votilderdse kaitse votilderreldes lapsega kes elab heteroseksuaalses peres
Selline areng naumlitab meile mis on kaasaaegne perekond58
See kotildeik taumlhendab et lapsel kes kasvab samasoolises perekonnas peavad olema
samasugused otildeigused nagu ta kasvaks erisooliste vanemate perekonnas kus partnerid kas on
votildei ei ole abielus Lapsel on otildeigus perekonna- ja eraelu kaitsmisele Euroopa Inimotildeiguste
Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ja samuti on tal otildeigus olla mitte diskrimineeritud
vastavalt sama konventsiooni artikkel 14-le Paraku naumleme erinevat suhtumist votilderreldes
lapsega kes elab perekonnas kus vanemad on heteroseksuaalsed Lapsel on vaja otildeigust
57
Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 29 58
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in Europe
National Cross-Border and European Perspectives 2012 lk 102-103120-122
33
perekonna kaitsele ja votildeimalust seadustada oma suhted mitte ainult bioloogilise vanemaga
vaid ka bioloogilise vanema partneriga Kui bioloogiline vanem ja partner on
heteroseksuaalsetes suhetes saab laps motildelema poole notildeusolekuga tagada enda otildeiguse olla
lapsendatud ja luua perekond Kui bioloogiline vanem ja tema partner on homoseksuaalsetes
suhetes siis isegi juhul kui motildelemad pooled on notildeus ei saa laps kasutada oma otildeigust olla
lapsendatud ja luua perekonda kui see ei ole vastuolus tema huvidega Riik arvestab lapse
huve eelkotildeige lapsendamisele lubatavuse kuumlsimuses
Selleks et aru saada partneri otildeigustest lapse suhtes peab enne defineerima kes on partner
lapse jaoks seaduse motildettes Perekonnaseadus annab meile kolm erinevat suhet lapse vanem
votildeotilderasvanem ehk lapse vanemaga abiellunud isik ning kasuvanem ehk isik kes ei ole
vanem ega votildeotilderasvanem vaid isik kes tegelikult last kasvatab Teda votildeib nimetada ka
faktiliseks vanemaks59
Sellest tuleneb et partner on kasuvanem Perekonnaseadust vaadeldes
votildeib oumlelda et kasuvanemal on kasulapse suhtes minimaalsed otildeigused samuti on lapse
otildeigused kasuvanema suhtes minimaalsed ja mitte taumlielikud
Ka Eesti Lastevanemate Liit on seisukohal et laste otildeigused ei ole piisavalt kaitstud seetotildettu
soovivad nad laste otildeiguste tugevdamist olukorras kus uumlks vanematest ei ole bioloogiline
vanem60
Samasooliste paaride puhul on partner faktiline vanem Lastekaitse Liidu president
Loone Ots on seisukohal et laps peab olema turvatud ja kaitstud nagu seda notildeuab Lastekaitse
Konventsioon Samuti arvab ta et samasooliste kooselu seadustamine on tervitatav samm
votilderdotildeiguslikkuse uumlhiskonda Laps satub vaumlgivalla ja hooletuse ohvriks nii samasoolises kui
erisoolises perekonnas seega peaksid tema otildeigused olema votildeimalikult efektiivselt kaitstud
motildelemal juhtumil Uumlhe votildeimaliku seisukoha jaumlrgi peaks samasoolistele peredele andma
lapsendamisotildeiguse erandjuhul see peab olema selgelt lapse huvides ning iga juhtumi puhul
arvestatakse konkreetseid asjaolusid ja teatud vanusest ka lapse notildeusolekut See aitaks vaumlltida
lapse lastekodusse sattumist laps peaks kasvama peres mitte uumlkskotildeik kui haumlsti varustatud
59
Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Edgar Salumaa Juridika
httpwwwjuridicaeejuridica_etphpdocument=etarticles1995123599PRNprvphp 60
Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest lk 3
httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise+koosel
uga+seotud+ettepanekutestpdf (18012013)
34
lastekodus Lastekaitse Liit on seisukohal et laps peab olema kaitstud ja Eesti laps peab
olema otildennelik vaatamata lapse kasvatajate soost61
Naumliteks votildeib tuua EIOtildeK kohtuotsuse Gas
ja Dubois v Prantsusmaa mille puhul kohtuniku eriarvamusel on samasoolises perekonnas
kasvatatav laps erinevas olukorras votilderreldes erisooliste taumliskasvanutega uumlhes peres kasvava
lapsega62
Eesti Potildehiseadus saumltestab ja tunnustab perekonna kaitset ja samuti peetakse potildehiseaduse jaumlrgi
oluliseks laste kasvatamist ning vanematele antakse mitte ainult luba vaid ka kohustus oma
lapsi kasvatada Mainitakse ka riigi kohustust perekonda laste kasvatamisel abistada Riigi
kohustuseks on luua lapsevanematele votildeimalused oma laste kasvatamiseks ja tagada laste
potildehivajadused63
Laps on homoseksuaalses peres kasvades erinevas olukorras votilderreldes heteroseksuaalses
peres kasvava lapsega Viimasel juhul on motildelemal vanemal otildeigus taotleda erinevaid
perekonna- ja laste kasvatamistoetusi kuna motildelemad vanemad votildeivad seadusjaumlrgselt end
lapsevanemana registreerida (bioloogiline vanem lapsendamine) Samasooliste partnerite
puhul on toetuste saamine raskendatud votildei ei ole uumlldse votildeimalik naumliteks votildeib tuua Viimsi
kaasuse probleemi Nii ei saa laps kes kasvab peres kahe samasoolise vanemaga vanemate
kaudu samalaadset riigipoolset toetust Kaasuses X Y ja Z vs Suurbritannia toob Inimotildeiguste
Kohus selgelt vaumllja et inimotildeiguste konventsioon votildeib olla totildelgendatud erinevalt ja perekonna
kaitse laieneb mitte ainult abiellunud paaridele vaid ka de facto peredele
Alati peab arvesse votildetma mitut erinevat faktorit kui kaua kaks taumliskasvanud isikut (sotildeltumata
soost) koos elanud on kas isikud elavad uumlhes leibkonnas kas nad soovivad votildei ei soovi lapsi
koos kasvatada64
Arvatakse et perekonna autentne tunnus on uumlhine laste kasvatamise otildeigus
61
Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012 httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed ( 21012012)
62 Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa 23032012
httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420 (22012013) 63
Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad sotsiaaltoetused ja ndash
teenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007 lk 29 64
Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in International
and Comparative Law Kluwer Law International 2002 lk 261
35
Seega peab uumlhine laste kasvatamisotildeigus olema identselt kaumlttesaadav nii heteroseksuaalsetele
kui ka samasoolistele paaridele Kui erisoolistel paaridel on otildeigus lapsi uumlhiselt kasvatada ilma
registreerimiseta siis peab selline otildeigus olema tagatud ka samasoolistele partneritele65
Eestis puudub spetsialiseerunud organ mis teostaks jaumlrelvalvet laste otildeiguste tagamise uumlle
Seda funktsiooni teostavad erinevad organid koostoumloumls Nendeks kohalik omavalitsus
maavalitsus otildeiguskantsler ja teised66
Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas nr 6-
81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute puumlsiv kooselu kuulub
perekonnapotildehiotildeiguse kaitse alla aga Eestis ei ole selline kooselu reguleeritud ja seetotildettu tuleb
luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Samuti puudub lapsendamist ja
hooldusotildeigust puudutav regulatsioon mis tagaks laste huvide arvestamise samasooliste
paaride puhul Partneril puudub lapsendamise votildeimalus ja see annab hooldusotildeiguse ainult
uumlhele vanemale kuid partnerid elavad koos lapsega ja motildelemad peaksid lapse eest vastutama
ja tema eest kandma hoolt Selline olukord votildeib tuua probleeme lapse hooldamisotildeiguse
teostamisel uumlhe partneri surma korral votildei juhul kui seaduslik lapsevanem ei saa mingil
potildehjusel pikemaajaliselt hooldusotildeigust teostada Samuti pole tagatud partneri otildeigus last edasi
kasvatada kui seaduslik vanem sureb
Probleem on ka uumluumlrisuhetes Votildelaotildeigusseaduse sect289 saumltestab et eluruumi uumluumlrnikul on otildeigus
uumluumlriruumides majutada oma abikaasat alaealisi lapsi ja toumloumlvotildeimetuid vanemaid ilma
uumluumlrileandja notildeusolekuta67
Juhul kui uumluumlrilevotildetja on lapse vanema partner siis ei saa
uumluumlrileandja notildeusolekuta eluruumis majutada last ega tema seaduslikku vanemat Sellega
satub laps ebasoodsasse olukorda votilderreldes lapsega kes elab perekonnas kus motildelemad
partnerid on tema seaduslikud vanemad Lapse eluruumides viibimine sotildeltub uumluumlrileandja
tahtest
65
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs (viide 58) lk 92 66
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava
2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20per
ede20arengukava202012-2020pdf (16022013) 67
Otildeiguskantsler ( viide 3) lk 1 5
36
Laste staatus samasoolistes paarides on laumlbi aegade olnud nagu Pandora laegas Alati on olnud
arusaadav aktsepteeritud ja isegi notildeutud et lapsel peab olema kaks vanemat aga nuumluumldseks on
see arenenud selles suunas et lapsel votildeib olla kaks ema kaks isa votildei isegi kolm vanemat
2007 aastal andis Ontario Kohus oma otsuses AA vs BB ONCA 268
selles kuumlsimuses uue
arengu Selle kaasuse puhul vaumlrbasid kaks homoseksuaalset stabiilses suhtes elavat naist oma
meessoost sotildebra lapse bioloogiliseks eostamiseks Lapse suumlndides olid tema seaduslikeks
vanemateks bioloogiline ema ja bioloogiline isa Bioloogilise ema samasooline partner oli
sellises situatsioonis lapse faktiline vanem taumlitis lapse teise ema rolli ja kandis suurt osa lapse
kasvatamises Kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngisid lapse elus vaumlga olulist rolli ja kandsid lapse
eest hoolt Lapse bioloogilise ema samasooline partner leidis et tal peaksid olema lapse
suhtes samuti seaduslikud otildeigused ja kohustused ning ta poumloumlrdus kohtusse nende otildeiguste ja
kohustuste saamiseks Kohus leidis et kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngivad lapse elus vaumlga suurt
rolli ja lapse otildeiguste tagamise seisukohalt on oluline et kotildeik kolm oleksid tema seaduslikud
vanemad
Kohus arvestas lapse huvidega ning see on selle kaasuse puhul kotildeige olulisem Kohus
otsustas et kotildeik kolm taumliskasvanut peavad olema seaduslike vanematena registreeritud ning
seelaumlbi sai laps kolm seaduslikku vanemat Nimetatud kaasus totildei samasooliste vanemate ja
sellistes peredes elavate laste probleemide osas taumliesti uue arengu Selliseid arenguid jaumllgides
votildeib oletada et ka teised riigid votildetavad Orlando kaasuse arvesse ja hakkavad seda jaumlrgima
Perekonna ja vanema staatuse kontseptsioon on viimase aja jooksul teinud laumlbi suured
muutused ja arengud avardanud piire ja haumlgustanud nende motildeistete traditsioonilist taumlhendust
Niisiis votildeib oletada et laumlhitulevikus toimuvad seadusandluses muudatused mille kohaselt ei
arvestata vanema staatuse saamisel enam vanemate seksuaalse saumlttumuse ja arvuga Selle
asemel votildeetakse arvesse eelkotildeige lapse huvid Selline olukord peaks viima selleni et tagatud
on taumlielik votilderdsus ja vaumllistatud diskrimineerimine Seda propageerib praegusel ajal Euroopa
Inimotildeiguste Konventsiooni artikkel 14
68
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and ROSENBERG
JJA AA v BB 2007 ONCA 2 httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
37
Tihtipeale sotildeltub lapse otildeiguslik staatus perekonnas sellest milline on temaga koos elavate
taumliskasvnanute suhte otildeiguslik staatus ndash sellest kas tegemist on abielu votildei registreeritud
kooseluga On oluline ka maumlrgata et vaumlga paljud riigid on laste kaitse tagamise eesmaumlrgil
avanud samasooliste paaride jaoks votildeimaluse oma suhteid registreerida Selle kaudu on neil
votildeimalus lapsi uumlheskoos lapsendada votildei siis on uumlhel partneril votildeimalik lapsendada partneri
laps Naumliteks Rootsis saavad lapsendamise puhul sarnase otildeigusliku staatuse nii paarid kes on
oma suhted kooseluna registreerinud kui ka abielus olevad erisoolised paarid
Norra ja Sakasamaa lubavad neil paumlevil registreeritud kooselus elavatel samasoolistel isikutel
lapsendada oma partneri lapse Siin tuleb aga silmas pidada et tegemist on siseriiklike
seadustega mis ei garanteeri nende rahvusvahelist tunnustamist Perekonna seisukohalt
taumlhendab see seda et nii lastel kui tema vanematel votildeivad tekkida otildeiguslikud probleemid
vaumlljaspool riiki juhul kui teises riigis ei kehti sarnased seadused69
Euroopa Liidu otildeigus
perekonnaotildeiguse valdkonnas notildeuab uumlhtlustamist ja liigub kiirelt sinnapoole Kindlasti on
vajalik demokraatlik ja selge lahendus mis hakkaks potildehinema Euroopa Inimotildeiguste
Konventsioonil
69
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family Law
Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008 lk 101-110
38
Kokkuvotildete
Uurimistoumlouml kaumligus olen jotildeudnud jaumlreldusele et kuigi Eestis ei ole perekonna motildeiste
defineeritud on selle motildeiste seadusaktidesse sisse viimine aumlaumlrmiselt oluline nii erisooliste kui
ka samasooliste paariride ja nendega koos elavate laste perekonnakaitse otildeiguse tagamiseks
Viimsi kaasus on vaumlga hea naumlide Eesti seadusandlusest Tuginedes Euroopa Liidu otildeigusele ja
Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtukaasustele olen jotildeudnud jaumlreldusele et teatud juhtudel
peavad nii erisooliste kui ka samasooliste paaride pered koos lastega votildei ilma kuuluma
perekonna kaitse alla Samuti peab registreerimata kooselus paari peres elav laps kuuluma
oma tegelike vanematega uumlhte perekonda ning olema kaitstud perekonna motildeiste taumlhenduses
taumlpselt samamoodi kui laps kes elab registreeritud kooselu sotildelminud faktiliste vanematega
Igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja diskrimineerimine mis potildehineb isikute
sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud Euroopa Liidu liikmesriigid ei tohi perekonna ja
uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise potildehjuseks nimetada Euroopa
Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta
perekonnaeluna millel on riiklik kaitse
Teine peatuumlkk naumlitas et hetkel votildeivad lapsel tekkida perekonnaliikmetega erinevad otildeiguslikud
suhed Perekonnaliige ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem seega on tema otildeigused lapse
suhtes ja lapse otildeigused faktilise vanema vastu piiritletud Faktiliste vanematega kes ei ole
oma suhteid registreerinud koos elav laps on ebavotilderdses olukorras votilderreldes lapsega kes elab
faktiliste vanematega kes on oma suhteid registreerinud Nii tekib lapse lastekodusse
sattumise oht naumliteks bioloogilise vanema surma puhul kui teisel faktilisel vanemal
puuduvad lapse uumlle vanemlikud otildeigused Selline kohtlemine ei pruugi olla lapse huvidega
kooskotildelas Abielus paari puhul seda probleemi ei teki
Kolmandas peatuumlkis kaumlsitlesin LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdset kohtlemist
votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega Toumloumlst tuleb
selgelt vaumllja et ebavotilderdsel kohtlemisel ei ole otildeigustust ja see ei ole kooskotildelas lapse huvidega
Lapsel on otildeigus kahele vanemale ning oma tegelike vanemate tunnustamisele sotildeltumata
tegelike kasvatajate soost Laps peab igal juhul olema kaitstud sotildeltumata sellest kas tema
39
faktilised vanemad on oma suhted registreerinud votildei mitte kuna laps ei saa seda kuidagi
motildejutada Samasooliste paaride puhul on laps ebavotilderdses olukorras votilderreldes erisooliste
faktiliste vanematega elava lapsega LGBT peredes elavate laste kaitse on puudulik ja notildeuab
taumliustamist sotildeltumata siseriigi uumlhiskonna valmisolekust ning eelkotildeige tuleb seda kuumlsimust
lahendades tugineda lapse huvidele
40
Summary
Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family
has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost
importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex
couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good
example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of
the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex
and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection
Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their
real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same
way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any
avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is
prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of
the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court
of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state
The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family
members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of
the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent
are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship
is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered
their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the
death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to
the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no
significance in the case of a married couple
In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent
families compared to children living in families formed by persons of different sexes The
thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests
Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition
41
regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their
factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any
bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared
to children living with their factual parents of different sexes The protection of children
living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the
general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into
consideration in the first place when solving the problem
42
Kasutatud materjalide loetelu
Kasutatud kirjandus
Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009
Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in
International and Comparative Law Kluwer Law International 2002
Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or
Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008
Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika
EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of
Fundamental Rights of the European Union 2006
European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw
European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and
discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal
analysis 2010
Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012
Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia
Antwerp-Oxford 2005
Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st
Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009
Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family
Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008
Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of
Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law
Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007
Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad
sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007
43
Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine
praktikas Lastekaitse Liit 2005
Kasutatud normatiivmaterjal
Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303
Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification
Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their
family members to move and reside freely within the territory of the Member States
Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13
Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50
Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2
Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8
Perekonnaseadus RT I 27062012 12
Kasutatud internetiallikad
Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second
Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June
2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and
ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2
httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-
2pg-27
Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of
fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012
httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6
-2008-0479amplanguage=EN
European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working
Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties
Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007
httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf
44
GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf
Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-
10xls
Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest
httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise
+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf
Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61
Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012
httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused
Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012
httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed
Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta
Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-
perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta
Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk
32
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC
C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf
Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France
httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886
Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa
23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede
arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja
20perede20arengukava202012-2020pdf
The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010
httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf
Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and
What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10
httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019
45
Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri
httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool
iste_isikute_peresuhepdf
Viidatud kohtupraktika
EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa
EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa
EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria
EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits
EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola
EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95
EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria
TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009
TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010
8
Keda pidada perekonnaks kelle ellu riik votildei kolmas isik ei tohi votildeib votildei peab sekkuma
Kelle suhtes on riigil positiivsed kohustused See sotildeltub sellest kuidas meie riik ja uumlhiskond
perekonda motildeistab Seega on perekonna motildeiste ajas muutuv sotildeltub sotsiaalsest ja
kultuurilisest keskkonnast ja sellest kuidas perekonda kaumlsitletakse seadustes ja
kohtupraktikas7
Eestis ei olnud LGBT perekonna teemalist kohtupraktikat kuni 2010 aastani Just sel aastal
tehti Tallinna Ringkonnakohtu poolt nii-oumlelda Viimsi kaasuse otsus Uumlheks osapooleks oli
samasoolistest isikutest paar ja juhtumiga olid seotud ka kolm last8 Nimetatud osapool taotles
Viimsi Vallavalitsuselt laste lasteaia- ja koolitoidu ning sotildeiduotildeiguse tasuta saamist Viimsi
Vallavalitsuse 12062009 korraldusega nr 373 jaumleti kaebaja taotlused rahuldamata Otsust
potildehjendas Vallavalitsus sellega et kahe samasoolise isiku kooselu ei saa nimetada
perekonnaks kui laumlhtuda seadusaktidest Vastuvaumlitena esitati asjaolu et Viimsi Vallavalitsuse
maumlaumlruses nr 87 22122006 ei ole perekonna motildeiste defineeritud Sotildenu bdquokolme ja enama
lapsega pereldquo votildeib totildelgendada erinevalt Kaebuse esitaja ja tema partner on motildelemad Viimsi
valla elanikud nende uumllalpidamisel on kolm last ja nad kuuluvad samasse leibkonda mis
taumlhendab seda et neil on uumlhine majapidamine ja nad hoolitsevad laste eest uumlheskoos Motildelema
sissetulekuid kasutatakse samuti uumlheskoos Seega votildeib sellist kooslust kaumlsitleda perekonnana9
Kaebaja poumloumlrdus oma otildeiguste tagamiseks kohtusse ja Tallinna Halduskohus tuumlhistas Viimsi
Vallavalitsuse korralduse ning notildeudis kaebaja taotluse uuesti laumlbivaatamist10
Vallavalitsus ei
olnud sellega notildeus ja esitas apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule
Apellatsioonikaebus jaumleti rahuldamata ja kohus otsustas jaumltta Tallinna Halduskohtu otsuse
Viimsi Vallavalitsuse 12 juuni 2009 korralduse nr 373 tuumlhistamise osas muutmata ja lisaks
7 Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk 32
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikSoM_analC3BCC
3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekst__mC3A4rts_
_pdf (25122012) 8 Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010 lk 141-
143 9
Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus wwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-10xls
(02012013) 10
TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009
httpswwwriigiteatajaeekohtuteavemaa_ringkonna_kohtulahendidmenetlushtmlkohtuasjaNumbe
r=3-09-148917 (04012013)
9
sellele tuumlhistas Ringkonnakohus eelmise otsuse osa kus Viimsi Vallavalitsus oli kohustatud
kaebaja taotluse uuesti laumlbi vaatama et teha soodustuste saamise osas uus otsus Sellega leidis
Ringkonnakohus et Viimsi Vallavalitsuse korraldus nr 373 oli otildeigusvastane11
Eesti seadustes ei ole perekonna motildeiste defineeritud aga Viimsi kaasus naumlitab et
seaduslikult registreerimata suhetes isikud votildeivad end siiski maumlaumlratleda uumlhe perekonnana
Seega peaksid perekondadele kelle omavahelised suhted pole lepinguga maumlaumlratletud sh
samasoolistele perekondadele siiski kehtima kotildeik sotsiaalsed soodustused mis kehtivad
seaduse jaumlrgi perekondadele votildei leibkondadele Samas tuleb silmas pidada et Eestis ei
rakendata pretsedendiotildeigust seega ei garanteeri Viimsi kaasuse otsus LGBT koosluste
(lastega votildei ilma) perekonnana tunnistamist Seda saab garanteerida ainult seadusetaumliendus
kus perekonna motildeiste oleks defineeritud
Poumloumlran siinkohal erilise taumlhelepanu probleemile mis puudutab seda et Eesti
perekonnaseaduse vaumlljaandja kasutab selliseid sotildenu nagu bdquoabieluldquo ja bdquoabikaasaldquo ning nendes
saumltetes kus kasutatakse sotildena bdquoperekondldquo eeldatakse et tegemist on registreeritud kooseluga
Seega ei laiene see seadus mitteregistreeritud paaridele Kuid Viimsi kaasus naumlitab et
erijuhtumil votildeime nimetada ka mitte registreeritud kooselu perekonnaks Siin tekib otildeiguslik
kuumlsimus ndash millised seadusesaumltted laienevad ainult registreeritud partneritele ja millised
motildelemale
Perekonnaseaduse sect1 lg1 saumltestab et abielu sotildelmitakse naise ja mehe vahel See taumlhendab et
samasoolistele paaridele ei laiene perekonna kaitse ja otildeigus abielluda Traditsiooniline abielu
taumlhendab kooslust mille tagajaumlrjel votildeib suumlndida jaumlrglasi12
See taumlhendab et Eestis on abielu
ja perekonna kaitse loodud rahva puumlsimise kaitseks13
Abielustaatus toob kaasa mitmeid
erinevaid uumlhiskonnas olulisi otildeigusi ja kohustusi Nende otildeiguste ja kohustuste hulka kuuluvad
abikaasa paumlrimisotildeigus uumllalpidamiskohustus lastega seonduvad otildeigused ja kohustused
11
TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010
httpswwwriigiteatajaeekohtuteavemaa_ringkonna_kohtulahendidmenetlushtmlkohtuasjaNumbe
r=3-09-148933 (04012013) 12
Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009 lk 4 13
Eesti Vabariigi potildehiseadus RT I 27042011 2
10
varalised otildeigused ja kohustused lahutamisega seonduv varajagamine ja muu14
Need otildeigused
ja kohustused ei laiene samasooliste paaridele kuna puudub inimeste omavaheliste suhete
regulatsioon Perekonnaseaduse jaumlrgi ei ole lubatud abielu sotildelmimine mis kotildeik need otildeigused
ja kohustused kaasa tooks Nagu eelnevalt mainitud on defineerimata ka perekonna motildeiste
Ka Eesti Vabariigi lastekaitseseadus kaumlsitleb perekonna motildeistet Naumliteks sect30 lg2 uumltleb et
lapsel on on otildeigus perekonna kokkusaamise eesmaumlrgil lahkuda Eestist votildei Eestisse sotildeita Aga
kuidas rakendub see otildeigus siis kui tegemist on bioloogilise lapsevanema partneriga kes on
kasvatanud last terve tema eluaja Eesti Vabariigi jaoks kehtib kuumlll direktiiv 200386EC mis
kaumlsitleb perekonna taasuumlhinemist kuid sellekohaselt on perekonnaliige isik kes on
registreeritud partner votildei abikaasa Seega ei kehti Eesti seaduste jaumlrgi Eesti Vabariigi
lastekaitse seaduse sect30 bioloogilise vanema partneri jaoks Samas on ta siiski kaumlsitletav kui
pereliige ndash nii arvab ka Eesti Vabariigi otildeiguskantsler Seelaumlbi tekib seadusandluses konflikt
Olukorras kus kodanikud kasutavad vaba liikumise votildei perekonna taasuumlhinemise otildeigust on
Euroopa Liidu Parlament arvamusel et igasugune abielu mis on tunnustatud uumlhes
liikmesriigis peab olema samavaumlaumlrselt tunnustatud ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides
Samuti peab iga seadus mis on vastu votildeetud motildenes teises liikmesriigis olema kaalutletud
ning see peab olema arvesse votildeetud teiste liikmesriikide poolt Liikmesriigid peavad vaumlltima
igasugust diskrimineerimist On aumlaumlrmiselt oluline et liikmesriikide kodanikud saaksid
taumlielikult kasutada oma tsiviilotildeigusi ja seda mitte ainult kodumaal vaid ka riigis mille
kodanikud nad on votildei riigis kus nad elavad15
Samuti kutsub Euroopa Parlament oma raportis
20072145 liikmesriike kes ole ei samasooliste isikute kooselu reguleerimise seadusakti vastu
votildetnud tunnustama vaumlhemalt teistes liikmesriikides sotildelmitud samasooliste isikute vahelist
abielulepingut ning samuti kutsutakse uumlles andma neile votildeimalust vabalt liikuda ilma et
samasoolised paarid peaksid kartma diskrimineerimist seksuaalsete eelistuste potildehjal Samuti
kutsub Euroopa Parlament liikmesriike uumlles tunnustama samasooliste isikute kooselu
sotildeltumata sellest kas see on registreeritud kooselu votildei abieluna Teisel juhul piiritleb kooselu
14
Andra Olm (viide 12) lk 4
15
European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working Document
on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs
DT673609ENdoc 21062007
httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf (15042013)
11
tunnustamata jaumltmine isikute vaba liikumist16
Kuid Eestis ei ole samasooliste isikute
kooslused seadusega reguleeritud ehk kui laps soovib oma teises riigis naumliteks Hollandis
tunnustatud mittebioloogilise vanemaga (bioloogile vanem on samasooline partner) Eestis
uumlhineda see pole votildeimalik
Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas Nr 6-81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute
puumlsiv kooselu kuulub perekonna potildehiotildeiguse kaitsele aga Eestis ei ole selline kooselu
reguleeritud ja seetotildettu tuleb luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Erinevast
soost osapooltest koosnevad paarid saavad oma suhteid reguleerida abielu sotildelmides aga
samasoolistele paaridele ei ole see institutsioon avatud ja puuduvad alternatiivmeetmed
omavaheliste suhete reguleerimiseks17
Samuti jaumlaumlb lahendamata kuumlsimus kes kuulub
samasooliste paaride puhul lapse perekonda Kas bioloogiline vanem faktiline vanem
lapsendamise puhul registreeritud seaduslik lapsendaja votildei motildelemad partnerid Motildenel juhul
on lapse perekonnaks motildelemad partnerid naumliteks Viimsi kaasuse puhul aga muudel juhtudel
kus kasutatakse sotildena bdquoperekondldquo ei ole selgust kas raumlaumlgitakse ainult registreeritud kooslusest
votildei mitte
Samasooliste isikute kooselu ja sellises kooselus eksisteerivate laste otildeigused peavad olema
taumlpselt samasugused kui otildeigused erisoolistes perekondades Laps peab saama samasuguse
kaitse igas aspektis emotsionaalses finantsilises otildeiguslikus ning uumlhiskondliku kaitse naumlol Ei
saa otildeigustada seda kui samasooliste paaride lapsed jaumlaumlvad otildeiguslikult eraldi ruumlhmaks18
Selle kuumlsimuse lahendamiseks votildeib poumloumlrduda Euroopa Liidu otildeiguse ja Euroopa Inimotildeiguste
Kohtu kohtupraktika poole kuna Eestis kehtivad seadused seda ei reguleeri
16
Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of fundamental
rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012
httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6-2008-
0479amplanguage=EN (15042013) 17
Otildeiguskantsler (viide 3) maumlrgukiri lk 1 5 18
Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta Postimees
07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-perekondade-lapsed-on-eestis-
kaitseta
12
12 Perekonna motildeiste Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikas
Inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 8 uumltleb et igauumlhel on otildeigus era- ja
perekonnaelu kaitsele
Sotildena bdquoperekondldquo defineerimisel on oluline EIK kohtuotsus Emonet ja teised vs Šveits Kohus
toob punktis 33 selgelt vaumllja et perekond on kooslus kus inimeste vahel tekivad tihedad
isiklikud sidemed Punktis 44 on selgelt oumleldud et kaitsma ei pea mitte ainult seaduslikult
registreeritud kooslust ehk ametlikult abiellunud isikutest perekonda vaid kaitsta tuleb ka de
facto kooslust ehk isikuid kes moodustavad perekonna ilma seadusliku registreerimiseta
Kohtuotsuse kohaselt on olulised ka teised faktorid kui kaua partnerid koos on elanud kui
kaua on nende suhe kestnud ja kas nad on uumlksteisele selgelt vaumllja oumlelnud oma soovi lapsi
kooselus kasvatada 19
Uuem kohtuotsus mis aitab aru saada perekonna totildelgendusest on Schalk ja Kopf vs Austria
Varem kaumlsitleti samasooliste partnerite kooslust Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ainult
eraeluna aga antud kohtuotsuse punktis 90 leidis kohus et samasooliste partnerite kooselu
kus eksisteerib tihe isiklik side votildeib teatud juhtudel kaumlsitleda mitte lihtsalt eraeluna vaid
perekonnaeluna See taumlhendab seda et kui erisoolistest inimestest moodustuv paar on kooslus
mida kaitstakse riigis perekonna taumlhenduses siis samasugust samasoolistest inimestest
moodustatud kooslust peab samuti kaitsma perekonna taumlhenduses Kohus totildei vaumllja ka selle et
paljudes riikides on juba avatud samasooliste isikute suhete registreerimise votildeimalus riigi
tasandil20
Jaumlrgmine vaumlga oluline kaasus perekonnaelu defineerimiseks oli Karner vs Austria kus
meessoost taotleja elas pikaajalises suhtes mehega Taotleja partner potildedes surmaga lotildeppenud
haigust Motildelemad partnerid elasid uumluumlrikorteris ja peale uumlhe partneri surma avaldas kinnisvara
omanik soovi lotildepetada taotlejaga uumluumlrileping kuid kohalik seadus kaitses surnud isiku
perekonnaliikmeid uumluumlrilepingu lotildepetamise eest Austria Riigikohus leidis et selline kaitse ei
19
EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Switzerland p 33 34 36 20
EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95
13
laiene samasoolistele paaridele Euroopa Inimotildeiguste Kohus leidis et toimus artikkel 8
koosmotildejus artikkel 14-ga rikkumine Kui kohalik seadus kaitseb erisoolisi mitteabiellunud
kooslusi ja kui erisooliste pereliikmete puhul jaumlaumlks uumlhe pereliikme surma puhul uumluumlrileping
kehtima siis peab ta samuti kehtima ka samasooliste paaride puhul Seega ei olnud taotleja
uumluumlrilepingu lotildepetamine seaduslik Kohus kordas samuti seda et kui riiklikus seaduses
eksisteerivad erinevused erisooliste paaride ja samasooliste isikute paaride de facto kooselus
siis peavad need erinevused olema kas vaumlga potildehjalikult ja objektiivselt potildehjendatud votildei
kotildervaldatud21
Kaasuse Keegan vs Iirimaa puhul leidis Euroopa Inimotildeiguste Kohus et perekonnaelu kaitse
alla kuuluvad mitte ainult abiellunud isikud vaid motildenedel juhtudel ka de facto perekonnad
mis on oma olemuselt abieluga sarnased Antud kaasuse puhul oli tegemist erinevast soost
isikutega Kohus leidis punktis 43 et isegi kui laps on suumlndinud vaumlljaspool abielu votildeib kahe
inimese kooslust koos lapsega nimetada perekonnaeluks22
Kaasuse Kozak vs Poola puhul elas taotleja oma samasoolise partneriga munitsipaalkorteris
mis oli renditud taotleja partneri poolt Peale partneri surma poumloumlrdus taotleja omavalitsuse
poole et saada korteri uumluumlrileping oma nimele kuid omavalitsus keeldus Potildehjuseks oli
taotleja seksuaalsaumlttumus Omavalitsus leidis et faktilisele samasooliste isikute kooselule ei
laiene perekonnakaitse23
Inimotildeiguste kohus kordas et samasooliste isikute stabiilne de facto
pereelu taumlhistab perekonda samavotilderd nagu erisooliste isikute faktiline kooselu Selle kaasuse
puhul oli oluline kohtu arvamus et liikmesriigid peavad votildetma arvesse uumlhiskonna arengut
ning selle kaumligus on toimunud muudatused perekonna ja isikute omavaheliste suhete
valdkonnas Ehk siis kohus kinnitas et igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja
diskrimineerimine mis potildehineb isikute sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud
Liikmesriigid ei tohi perekonna ja uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise
potildehjuseks nimetada24
21
EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria 22
EIKo 2605 1994 1696990 1994 Keegan v Irimaa p 44 23
EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poland 24
European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and discrimination on
grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal analysis 2010 lk 46
14
Need kaasused naumlitavad et Euroopa Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute
stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta perekonnaeluna millel on riiklik kaitse Abieluvaumllised
samasooliste isikute kooslused peavad olema taumlpselt samamoodi kaitstud ja arvesse votildeetud
nagu abieluvaumllised erisoolistest isikutest moodustunud perekonnad Arenguid on naumlha ka
perekonnaelu defineerimisel Kui varem kuulus samasooliste isikute kooselu ainult eraelu
kaitse alla siis praegusel hetkel peab samasooliste isikute faktiline kooselu kuuluma
perekonna kaitse alla ning erinev kohtlemine ei ole lubatud
13 Perekonna motildeiste Euroopa Liidu otildeiguses
Euroopa Liit alustas liikumist perekonnaotildeiguse uumlhtlustamiseks juba aastal 1994 kui tuli vaumllja
Euroopa Parlamendi resolutsioon geide ja lesbide votilderdsete otildeiguste kaitsmiseks Euroopa Liidu
liikmesriikides Euroopa Liidu liikmesriigid votildetsid vastu otsuse et kotildeikide liikmesriikide
kodanike otildeigusi tuleb kaitsta sotildeltumata nende seksuaalsest saumlttumusest ja kotildervaldada tuleb
igasugune ebavotilderdne kohtlemine mis baseerub seksuaalsel saumlttumusel See ei loonud siiski
votildeimalust abiellumiseks Sotildeltumata sellest leidsid motildened Euroopa Liidu liikmesriigid
kuumlsimusele alternatiivlahenduse avades nii erisoolistele kui samasoolistele paaridele
votildeimaluse registreerida oma suhteid abieluvaumlliselt25
Euroopa Liidu otildeiguses on vaumlga oluline seaduslik akt nimega Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste
Harta mis jotildeustus koos Lissaboni lepingu jotildeustumisega Seadusakti artikkel 7 uumltleb et
igauumlhel on otildeigus perekonna- ja privaatelu kaitseks artikkel 9 uumltleb uumlhtlasi et igauumlhel on otildeigus
abielluda ja luua perekond ning need potildehiotildeigused peavad olema garanteeritud ja kaitstud
vastavalt siseriiklikele seadustele Enne muudatust sisaldas artikkel 9 naise ja mehe motildeistet ja
oli seega totildelgendatav kehtivana ainult erisoolistele isikutele kuid taumlnaseks on sotildenad bdquomeesldquo ja
bdquonaineldquo artikkel 9st kotildervaldatud See taumlhendab et perekond kui institutsioon on Euroopa
Liidu otildeiguses hetkel oma struktuuri vaumlaumlrtuste ja funktsioonide puhul uumlleminekustaadiumis
Artikkel uumltleb et abiellumise otildeigus peab olema garanteeritud vastavalt siseriiklikele
25
Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in
Europe Organising Committee of the Commission on European Family Law 2003 lk 12-14
15
seadustele kuid viide naisele ja mehele otildeigussubjektina on liikunud tagaplaanile Artikkel 9
on formuleeritud sooneutraalselt Uumlldiselt saab riik kehtestada abielu lubamisele piiranguid
ainult vastavalt ratsionaalsuse printsiibile ja mitte meelevaldselt Motildened piirangud (nagu
abieluks lubatud vanus) on universaalsed kuid sooline tunnus ei ole asjakohane26
Samasooliste paaride abiellumise lubamine votildei mittelubamine on siseriiklik kuumlsimus27
Kuid
artikkel 9 raumlaumlgib ka otildeigusest luua perekond See on artikkel 9 taumlhenduses eraldiseisev otildeigus
mis ei ole otseselt seotud otildeigusega abielluda
Kaasaegne tendents Euroopas naumlitab seda et paljud inimesed elavad vaumlljaspool abielu
institutsiooni Tunnustatud abielu pole enam otildeiguslik eeltingimus perekonna loomiseks ja ei
ole ainuke viis luua perekonnaelu mis omandaks riigi kaitse ja mittesekkumise otildeiguse28
See
tendents naumlitab et perekonna motildeistet peab kaumlsitlema laialt ja see peab sisaldama palju
erinevaid perekonnavorme sealhulgas de facto perekonnaelu Euroopa Parlament julgustab
liikmesriikides abieluvaumlliste suhete seadustamist ning pikaajalistele abieluvaumlliste suhetele
abieluga sarnase kaitse tagamist nii erisoolistele kui samasoolistele paaridele29
Perekonnaelu motildeiste kuumlsimuse olulisus totildestatatakse ka direktiivis mis kaumlsitleb perekonna
taasuumlhinemist Direktiivi 200386EC kotildeige progressiivsem element on perekonna motildeiste
laiendamine ning moderniseerimine direktiiv hotildelmab mitte ainult abielu sotildelminud isikuid
vaid ka registreeritud de facto kooslusi mis on perekonnaelu motildeiste moderniseerimisel
oluline samm edasi Direktiivi artikkel 4 p3-s kasutatakse terminit abieluvaumlline partner kes
elab registreeritud partnerluses taotlejaga Sinna hulka kuulub ka registreeritud samasooline
partner30
Euroopa Liidu direktiiv 200438EC defineerib pereliikme motildeistet ka artikkel 2 p2-
s partner kes on sotildelminud registreeritud vabaabielu on pereliige kui liikmesriik kaumlsitleb
registreeritud kooselu abieluga votilderdsena31
26
Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union EU Network of
Independent Experts on Fundamental Rights 2006 lk 99-103 27
Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 30301 Artikkel 9 28
Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union( viide 26) lk 103 29
Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union (viide 26) lk 98-104 30
Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification 31
Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their
family members to move and reside freely within the territory of the Member States
16
2 Laste otildeiguslik staatus LGBT perekonnas
Olen eelnevas peatuumlkis naumlidanud et samasooliste paaride kooslused peavad kuuluma
perekonna motildeiste alla Ei ole vaumllistatud et samasooliste paaridega elavad ka lapsed Siin tekib
oluline kuumlsimus ndash kui erinevast soost isikud kuuluvad perekonna motildeiste alla siis kes on
samasoolises perekonnas elava lapse perekond ja mis otildeigused ja kohustused on tal
perekonnaliikmete vastu Kuidas saab laps tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest
partneritest koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes
Kaumlsitlen LGBT perekondade erinevaid laste saamise mooduseid kuna sellest tulenevad
erinevad otildeiguslikud suhted lapse lapse bioloogiliste vanemate ja lapse bioloogilise vanema
partneri vahel LGBT perekondades on laste saamine raskendatud Samasoolised isikud ei saa
loomulikul teel lapsi seega votildeivad otildeiguslikus plaanis tekkida variandid kus laps ei omanda
teatud otildeigusi bioloogilise vanema partneri vastu aga faktiliselt on tegemist ikkagi
perekonnaga Seda olen kaumlesolevas toumloumls eelnevalt ka totildeestanud
LGBT perekondadel on laste saamiseks jaumlrgnevad votildeimalused kunstlik viljastamine
lapsendamine eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapsed Niisiis tekib lapse jaoks
kohe kaks erinevat peremudelit uumlhe variandi puhul on lapsel osaliselt geneetiline perekond
ehk siis lapsel on faktilises perekonnas uumlks bioloogiline vanem Teisel juhul on lapsel
taumlielikult mittegeneetiline perekond ndash selle naumlite puhul pole kumbki vanem faktilises
perekonnas lapsega kuidagi geneetiliselt seotud
21 Kunstliku viljastamise teel saadud laps ja tema otildeiguslik staatus LGBT
perekonnas
Kunstlik viljastamine embruumlo ja munarakkude siirdamine ning asendusemadus annavad laste
soetamiseks votildeimaluse paaridele kes ei saa seda teha bioloogilisel teel Praegusel hetkel on
meditsiin jotildeudnud hetkeni kus lapse suumlnnitanud ema ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem
Nendel juhtudel tekib kuumlsimus kes on lapse seaduslik vanem ja missugused otildeiguslikud suhted
tekivad lapse bioloogilise vanema lapse suumlnnitanud ema ning munaraku- embruumlo- votildei
17
seemnerakudoonori vahel Uumlhtlasi tekib kuumlsimus kes kuulub nendel juhtumitel lapse
perekonda ja kellel on otildeigus riiklikule kaitsele perekonna taumlhenduses
211 Holland
Euroopa Liidus on erinevatel riikidel erinevad riiklikud seadused mis reguleerivad mis tahes
kunstlikku viljastamist nii samasooliste kuid ka erisooliste perede jaoks
Kotildeige kaugemale on selle kuumlsimuse lahendamisel jotildeudnud Holland kus on seadustatud ka
asendusemaduse Samasooliste naiste paari jaoks on loodud erinevad votildeimalused lapse
eostamiseks ja motildened nendest annavad ka motildelemale naisele vanema staatuse Hollandis on
votildeimalik protseduur kus uumlhele naisele kantakse uumlle teise naise votildei partneri munarakust
loodud embruumlo mis on kunstlikult viljastatud kas kindla doonori votildei anonuumluumlmse doonoriga
Motildelemal naisel tekib lapsega geneetiline side ja uumlsna totildeenaumloliselt saavad motildelemad naised olla
lapse seaduslikud vanemad kuid mitte automaatselt seaduse alusel Hollandis saab ainult
lapse suumlnnitanud emast automaatselt lapse seaduslik vanem Bioloogilise ema partneril on
seaduse alusel lubatud partneri laps lapsendada Vaumlga oluline asjaolu sellisel juhul on et
parnteri lapse lapsendamiseks ei pea paar olema seaduslikult registreeritud Sellisel juhul on
oluline ainult laste huvidega arvestamine ja stabiilne kooselu teatud aja jooksul nii partneri
kui lapsega Sama reegel kehtib ka juhul kui uumlks parter on kunstlikult viljastatud
doonorseemnerakkudega ja teisel partneril ei eksisteeri lapsega bioloogilist sidet Motildelemal
juhul on lapse otildeigused taumleilikult kaetud lapsel on tagatud otildeigus nii isale (juhul kui doonor on
teada) kui ka bioloogilisele emale ning lapsel on votildeimalus saada otildeigused ka bioloogilise ema
partneri suhtes kui viimane lapse lapsendab32
Doonorseemnerakkudega kunstlikult viljastatud naise lapsel votildeivad motildenel juhul olla ka
otildeigused doonori suhtes Seda juhul kui doonor on teada maumlrgib ta avaldusele et tahab olla
lapse seaduslik vanem Kohus votildeib talle selle otildeiguse anda kui lapse ema ja doonor elavad
32
Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of Children
with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law Intersentia
Antwerpen ndash Oxford 2007 lk 163-167
18
koos perekonnana Kui doonor on teada ja ei soovi lapse suhtes seemnerakkude andmise
momendil vanemlikke otildeigusi siis ei saa teda vanemana maumlaumlratleda kuna ta ei moodusta
bioloogilise emaga perekonda Juhul kui doonor pole teada ja seemnerakud on tulnud
spermapangast ei saa doonor mitte mingil juhul olla lapse seaduslik vanem ning samuti pole
tal votildeimalust seda taotleda
Kotildeigil neil juhtudel on arvestatud olulist faktorit ndash selleks on reaalne pereelu doonori ja lapse
bioloogilise ema vahel ning motildelema kindel soov votildei soovi puudus saada lapse ametlikuks
vanemaks Sellega on laps samuti kaitstud tal on otildeigus olla oma tegelike vanemate laps33
Juhul kui Hollandis elavad naissoost parterid on abiellunud ja nende perekonda suumlnnib laps
siis saavad motildelemad partnerid automaatselt seadusejaumlrgselt lapse vanemateks ainuke erand
oleks siis kui lapse isal oleks enne lapse suumlndi tema suhtes seaduslikud otildeigused (sel juhul ei
pea lapse isa olema bioloogiline isa) Samuti eksisteerib votildeimalus et samal ajal oleksid
hooldajad nii lapse bioloogiline isa kui last kasvatav samasooline naistepaar Sellisel juhul
antakse isale isadusotildeigus ning samasoolised naissoost partnerid saavad uumlhise vanemliku
vastutuse34
Homoseksuaalsetele meessoost paaridele on Hollandis laste saamiseks avatud ka
asendusemaduse votildeimalus Selleks on kaks votildeimalust asendusemale kantakse uumlle
doonornaise munarakud mis on kunstlikult viljastatud uumlhe partneri seemnerakkudega votildei siis
viljastatakse asendusema munarakud kunstlikult uumlhe partneri seemnerakkudega Motildelemal
juhul on seaduslikeks vanemateks asendusema ning seemnerakkude doonor ehk uumlks
partneritest kelle seemnerakke kunstliku viljastamise puhul kasutati Partner ei saa
vanemlikke otildeigusi seaduse alusel automaatselt kuid teine partner votildeib esitada taotluse
lapsendamiseks ning selle protsessi kaumligus omandab teine meessoost partner vanemlikud
otildeigused35
Nimetatud juhtudel on samasoolises perekonnas kasvava lapse motildelemad faktilised
vanemad ka seaduslikud vanemad ja selline perekond on kaitstud siseriiklike seadustega
erisooliste paaridega votilderdselt
33
Machtelt Vonk (viide 32) lk 179-180 34
Machtelt Vonk (viide 32) lk 185 35
Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st Century
Organising Committee of the Commission on European Family Law 2009 lk 183
19
Asendusemaduse puhul on seaduslikult vahe kas asendusema on abielus votildei mitte Juhul kui
asendusema on abielus siis on seaduslikuks vanemaks lapse suumlnnitanud ema kuid motildelemad
partnerid saavad lapse uumlheskoos lapsendada Juhul kui asendusema on registreeritud kooselus
votildei vallaline siis votildetab partneritest see kes on lapse bioloogiline vanem isaduse omaks ning
saab seadusliku vanema staatuse partner lapsendab teise partneri lapse36
212 Eesti
Votilderreldes Hollandiga ei ole Eestis lapse ja tema samasoolise bioloogilise vanema partneri
omavaheline otildeiguslik suhe reguleeritud See ei ole kooskotildelas lapse parimate huvide
arvestamisega ning tekitab ebavotilderdset kohtlemist votilderreldes kunstliku viljastamise teel saadud
lapsega kelle bioloogiline ja faktiline vanem on erisoolised37
Eestis saavad kunstliku viljastamise abil lapse saada ainult naissoost samasoolised paarid ja
seda kahel erineval viisil kunstlik viljastamine mehe seemnerakkudega ning votildeotilderast
munarakust loodud embruumlo uumllekandmine naisele
Igale naistele on loodud votildeimalus kasutada kunstilikku viljastamist Kui heteroseksuaalne
naine on abielus siis on tal kunstlikuks viljastamiseks vaja oma abikaasa kirjalikku luba
vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seaduse38
sect 17-le Kui naine elab
homoseksuaalses kooselus ja soovib teostada kunstlikku viljastamist siis ei maumlngi tema
elukaaslane selle seaduse jaumlrgi olulist otildeigusliku rolli Seaduse jaumlrgi on partner kotildervaline isik ja
seadus ei defineeri teda kuidagi kuid de facto partner taumlidab lapse kasvatamisel abikaasa rolli
ja tema luba kunstlikuks viljastamiseks oleks samalaadselt vajalik ja oluline nagu
heteroseksuaalsetel paaridel
36
Machtelt Vonk (viide 32) lk 204-205 37
Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or Transgender
Families A European Prespective ILGA-Europe 2008 lk 5 38
Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13
20
Naine kes elab samasoolise partneriga on praeguste seaduste kohaselt sunnitud ennast
vallaliseks naiseks nimetama ja tema kunstlik viljastamine hakkaks toimima kunstliku
viljastamise ja embruumlokaitse seaduse sect-des 21 ja 22 ettenaumlhtud tingimustel sama seaduse sect 5
lg 2 alusel Vastuoluline on ka fakt et samasoolise partneriga elav naine peab nimetama
ennast vallaliseks ka juhul kui on tegelikult samasoolise partneriga suhtes ent soovib last (ja
seda just paarisuhtes koos kasvatada) Selline olukord on tekkinud kuna samasooliste isikute
kooselu ei ole praegusel hetkel kuidagi seaduslikult registreeritav Samasoolises paarisuhtes
elaval naisel sellel juhul on sundvaletamise seisund mis on tekkinud seaduses nimetatud
perekonnaseisu votildeimalike vormide ebataumlielikkuse totildettu
Doonori seemnerakkudega kunstliku viljastamise abil seotud perekonna lapsel on faktiliselt
kaks samasoolist vanemat aga seaduslikult on tal registreeritud ainult bioloogiline ema
Seega kasvab laps seaduse jaumlrgi uumlksikemaga ning tal on otildeigused ja kohustused ainult uumlhe
vanema suhtes
Kunstliku viljastamise meetodi puhul kus uumlhele naisele kantakse uumlle teise naise votildei partneri
munarakust loodud embruumlo loetakse laps samuti potildelvnevaks naisest kes on ta suumlnnitanud
(vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlo kaitse seaduse sect24-le)Vastavalt
perekonnaseaduse sect23 lg 1 on selline kunstlik viljastamine lubatud ainult siis kui naise
viljastamine muul viisil ei ole votildeimalik Sellise kunstliku viljastamise puhul oleks motildelemal
naisel votildeimalik olla lapsega geneetiliselt seotud kuid seaduse jaumlrgi sunnitakse jaumlllegi peale
olukord kus ainult uumlht naist loetakse lapsevanemaks Kui votilderrelda seda olukorda abielus
oleva heteroseksuaalse paariga siis on olukord jaumlrgmine ndash kui naist viljastatakse kunstlikult
tema abikaasa seemnerakkudega siis vastavalt sama seaduse sect17 lg 21
loetakse laps sellest
mehest potildelvnevaks ning motildelemad saavad lapse seaduslikuks vanemaks Nii samasooliste
naiste paari puhul kui ka erisoolise paari puhul votildetavad motildelemad isikud osa kunstliku
viljastamise protsessist ja motildelemad on geneetiliselt lapsega seotud kuid samasooliste naiste
paari puhul on seaduslik vanem ainult lapse suumlnnitatud naine Sellisel juhul tekib ebavotilderdne
kohtlemine
21
Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse39
sect24 lg 1 uumltleb et lapse arengu ja kasvu loomulikuks
keskkonnaks on perekond ning lastega perekonnad peavad saama riiklikku kaitset ja toetust
See taumlhendab et lapse jaoks on aumlaumlrmiselt oluline et tema kaks samasoolist kasvatajat ja tema
ise kuuluksid otildeiguslikult perekonna motildeiste alla Nii saaks ta oma otildeigusi ja kohustusi taumlielikult
rakendada sotildeltumata tema tegelike vanemate soost taumlpselt sama moodi kui laps kes elab
erisooliste faktiliste vanematega Praegune kohtlemine on ebavotilderdne votilderreldes lapsega kes
elab erinevast soost isikutest moodustatud perekonnas kus uumlks taumliskasvanutest on
bioloogiline vanem aga teine on vanema partner See on ka totildeendatud uuringutega40
Erinevast soost isikute kooslust ja nende last nimetatakse praeguse seaduse kohaselt
perekonnaks ja vanema partner on kasuvanem
Meessoost seksuaalvaumlhemustel ei ole votildeimalik kunstliku viljastamise teel last saada kuna
Eestis ei ole vastavalt Karistusseadustiku41
sect132 asendusemadus lubatud See taumlhendab et
samasoolised mehed ei sa uumlheskoos lapsi eostada See taumlhendab ebavotilderdset kohtlemist
votilderreldes samasooliste naiste paaridega
22 Votildeotilderaslapse lapsendamise abil seotud laps
221 Euroopa Inimotildeiguste Kohus
Euroopa Liidus on samasooliste paaride ja nende laste probleem lahendatud igas riigis
erinevalt Analuumluumlsin motildenda Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtuotsust mis on taumlitmiseks
kohustuslikud ka Eestis Kaasuse Frettegrave vs Prantsusmaa taotleja arvates rikuti tema otildeigust
austusele era- ja perekonnaelu vastu ehk siis rikuti inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse
konventsiooni artikkel 8 ja artikkel 14 mis keelavad diskrimineerimist Taotleja soovis uumlksi
last adopteerida ja taotles seda 1991 aasta oktoobris Esimesel intervjuul avaldas taotleja oma
homoseksuaalsuse ja vaumlitis et ta elab uumlksinda ilma partnerita Peale seda pakkus intervjueerija
39
Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50
40 Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 24-33
41 Karistusseadustik RT I 17042013 8
22
vaumllja lapsendamise protsessi lotildepetamise 1993 aastal jaumlttis Pariisi Sotsiaalfondi osakond
hageja taotluse rahuldamata Antud otsuse potildehjuseks oli see et Frette pakkus lapse jaoks
ebastabiilset ja potentsiaalselt last kahjustavat emarolli mudelit Potildehiline kuumlsimus oli selles et
kas uumlksik homoseksuaalne isa on votildeimeline last kasvatama votildei mitte Euroopa Inimotildeiguste
Kohus otsustas haumlaumlletustulemusega neli kolme vastu et rikkumist artikkel 14 koostoimes
artikkel 842
ei olnud Seega ei tohi Eestis takistada laste lapsendamist homoseksuaalsetele
isikutele
Peale Frettegrave vs Prantsusmaa kaasust esitas Ameerika Uumlhendriikide Psuumlhhoanaluumluumltiline
Assotsiatsioon avalduse et geid ja lesbid on nii uumlksikisikute kui paaridena votildeimelised
tegutsema ja last kasvatama lapse huvidest laumlhtudes Nad on votildeimelised taumlitma lapse tervist
kahjustamata kotildeiki kohustusi ja peaksid saama heteroseksuaalsete vanematega votilderdsed
otildeigused ning seda nii paaris kui ka uumlksikisikuna Eelpool toodud uuringute naumlited muudavad
kohtu arvamuse punktis 42 taumliesti otildeigustamatuks Lisaks sellele vaumlidab kohus punktis 42 et ei
ole piisavalt palju lapsi et adopteerimise notildeudlust rahuldada See on vaidlustatav arvamus43
ILGA-EUROPE-i kaasuse kommentaaride kokkuvotildettes totildei autor vaumllja arvamuse et nii kaua
kui Prantsusmaal on lubatud lapsendamine uumlksikutele heteroseksuaalsete isikutele ei luba
artikkel 8 ja artikkel 14 Prantsusmaa haldusorganitel ja kohtutel jaumltta geisid ja lesbisid
lapsendamise protsessist vaumllja nimetades potildehjuseks nende isikute seksuaalsaumlttumust 17
Jaumlrgmiseks vaatlen laumlhemalt kaasust EB vs Prantsusmaa 1998 aasta veebruaris esitas
taotleja Prantsusmaal taotluse lapse lapsendamiseks Lapsendamise menetluse kaumligus mainis
taotluse esitaja et ta on homoseksuaalne ja tal on samasooline partner R
Augustis 1998 andis taotlejat kuumlsitlenud psuumlhholoog hinnangu et talle ei peaks lapsendamist
lubama Potildehjusena totildei psuumlhholoog vaumllja asjaolu et taotleja hakkab last uumlksi kasvatama ning
see kahjustaks last kuna laps peaks naumlgema kindlat peremudelit kus on nii isa kui ka ema
42
EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v France 43
Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second
Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June
2005httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf (09102012)
23
Lisaks sellele vaumlitis psuumlhholoog et taotleja elab oma samasoolise partneriga aga ei soovi seda
kinnitada ja jaumltab partnerisse puutuvad kuumlsimused vastamata See votildeib samuti last kahjustada
kuna ta saab ainult emade eeskuju Psuumlhholoogi arvates ei olnud see otildeige
1998 aasta oktoobris esitas perenotildeukogu lapsendamise juhatuse esindaja arvamuse et
taotlejale ei peaks lapsendamist lubama Ta vaumlitis et vastavalt tema kogemusele on lapse
jaoks paremad perekonnad kus on nii ema kui ka isa ehk siis lapsendamiseks sobivad
erisoolised paarid
1998 novembris ei lubatud taotlejal lapsendamist jaumlrgnevatel potildehjustel taotleja ei ole
uumlksikemana votildeimeline naumlitama lapsele otildeiget peremudelit kus maumlngib olulist osa mehelik roll
ja taotleja partneri osavotildett lapse kasvatamisel ei ole kindlaks tehtud See votildeib samuti last
kahjustada
Halduskohus ei lubanud samuti taotlejale lapsendamist ning tugines seejuures
homoseksuaalsuse argumendile Nii rikkus ta inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse
konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga
Kohus taumlheldas taotleja elustiili mis ei ole lapse kasvatamiseks sobilik ning ei ole lapse
huvides ja votildeib teda kahjustada Lisaks sellele on kohaliku tsiviilseadustiku artikkel 343 jaumlrgi
lubatud lapsendamise taotlemine igauumlhele kes on vaumlhemalt 28 aastat vana Seega rikuti ka
kohalikku seadust mitte ainult konventsiooni
Prantsusmaa tugines kohtuotsusele Frettegrave vs Prantsusmaa kaasuses kus kohus ei rahuldanud
taotleja esitatud notildeuet Seekord otsustas kohus otsuse punktis 51 et eelnevas kaasuses rikuti
artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga44
Euroopa Inimotildeiguste Kohus otsustas haumlaumlltega kuumlmme
seitsme vastu et rikuti artikkel 14 koostoimes artikkel 8-ga45
44
EIKo 2201 2008 4354602 EB v France 45
Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France
httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886 22012008
24
Kaasustest votildeib vaumllja lugeda et homoseksuaalsed lapsevanemad ei saa kuidagi last kahjustada
ja homoseksuaalsus ei taumlhenda seda et sellises perekonnas kasvav laps ei saa otildeiget kasvatust
Homoseksuaalsed vanemad ei kaumlitu lapse huvisid silmas pidades halvemini kui
heteroseksuaalsed vanemad Laste adopteerimise puhul ei saa taotleja homoseksuaalsus
kuidagi motildejutada lapsendamise lubamist votildei mittelubamist Homoseksuaalse eluviisi toomine
potildehjuseks miks mitte adopteerida on keelatud ja rikub konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus
artikkel 8-ga
Neid kaasused on omavahel vaumlga sarnased Ferreteacute kaasuses otsustas kohus nelja haumlaumllega
kolme vastu et antud juhul ei olnud artikkel 8 koosmotildejus artikkel 14 rikkumist aga EB
kaasuses otsustas kohus kuumlmne haumlaumllega seitsme vastu et tegemist oli rikkumisega Euroopa
Inimotildeiguste Kohtu Kohtu president ja Prantsusmaa kohtunik Kohtunik Costa olid Ferreteacute
kaasuse puhul enamikus ja arvasid et rikkumist ei olnud aga EB kaasuses otsustasid nad
juba seda et taotleja otildeigused olid rikutud EB kaasuse puhul maumlrkas kohus ka seda et alates
Ferretteacute kaasuse jaumlrel on toimunud ilmselge otildeiguse areng samasoolistele isikutele
lapsendamise kuumlsimuses ja nuumluumldseks on see legaalne juba kuumlmnes Euroopa Liidu riigis Seda
votildeib ka totildelgendada nii et konventsiooni saumltted ei oma kindlat totildelgendust vaid seda peab
totildelgendama kaumlesoleva hetke otildeiguslikku olukorda arvestades46
Motildelema kaasuse puhul toimub
lapsendamine vallalise isiku poolt kuid EB kaasuse puhul oli taotlejal partner ja kuna
lapsendamine on antud olukorras vaid ainuisikuline ei oleks lapsel mingeid otildeigusi ega
kohustusi teda lapsendanud inimese partneri suhtes
222 Eesti
Eesti seadus ei keela seksuaalvaumlhemustele uumlksinda lapsendamist ent justiitsministeeriumil on
arvamus et samasoolistele partneritele lapsendamise lubamine on keeruline ja tihti peale
vaidlustatav teema kuna ministeeriumi arvates ei ole Eesti uumlhiskond kindel et samasoolistele
partneritele lapsendamine on lapse huvides ja ei kahjusta teda47
kuid laste otildeiguste kaitset
tagades ei tohi tugineda uumlhiskonna valmisolekule LGBT perekonnade tunnustamisel
46
European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw 47
Andra Olm (viide 12) lk 63
25
Perekonnaseaduse48
sect148 uumltleb et lapsendada votildeivad nii vallalised kui ka abielu sotildelminud
isikud Kuivotilderd LGBT inimesed ei saa oma vahel sotildelmida abielu ega oma suhteid muul moel
registreerida siis on nad otildeiguslikult vallalised isikud vaatamata sellele et nad faktiliselt
moodustavad perekonna Seega laieneb neile lapsendamise puhul perekonnaseaduse sect148 lg1
mis uumltleb et vallaline isik votildeib lapsendada ainult uumlksinda Samuti ei saa perekonnaseaduse
sect149 jaumlrgi teine partner sama last lapsendada sest lapsendamissuhete kestel ei saa muu isik
vaumllja arvatud lapsendaja abikaasa sama last lapsendada Kui vaadata siinkohal lapse otildeigusi
lapsendaja partneri suhtes siis ei ole lapsel oma vanema partneri suhtes vastavalt
perekonnaseaduse sect161 mingeid otildeigusi ega kohustusi sest lapse hooldamisotildeigus laieneb vaid
sellisel juhul kui abikaasad lapsendavad uumlhiselt votildei lapsendatakse abikaasa laps Muudel
juhtudel kuulub hooldamise otildeigus ainult lapsendajale ainuisikuliselt
Samasoolised partnerid kuuluvad selle seaduse taumlhenduses muude juhtumite hulka Seega ndash
elades kahe samasoolise vanemaga peres kus kumbki ei ole bioloogiline vanem on lapsel
otildeigused ja kohustused ainult uumlhe vanema vastu Naumliteks kui uumlhel partneril on bioloogiline votildei
lapsendatud laps olemas ja teine partner soovib omalt poolt perekonnavaumlliselt teist last
lapsendada siis lapsendamise protsessi kaumligus ei arvestata perekonnaseaduse sect147 lg 2-ga
mis uumltleb et lapsendamine ei ole lubatud kui lapsendaja lapsed on selle vastu votildei kui
lapsendaja lapsed kahjustavad mingil maumlaumlral lapsendatava huve Kuna lapsendatav saabub
perekonda kus on olemas teised lapsed tuleks kindlasti arvestada nende huvidega ja
veenduda et nad ei kahjusta lapsendatavat aga sellisel juhul toimub lapsendamine
seadusjaumlrgselt vallalise isiku poolt See ei ole paraku piisav lapse huvidega arvestamine
Samuti tekib lapsendamise puhul vanusepiiranguga seotud ebavotilderdne kohtlemine
Perekonnaseaduse sect150 lg 1 uumltleb et lapsendada votildeib vaumlhemalt 25-aastane piiramata
teovotildeimega isik kuid lg 2 uumltleb et kohus votildeib erandjuhtudel lubada lapsendamist ka
vaumlhemalt 18-aastasele juhul kui ta lapsendab oma abikaasa lapse Samasooliste paaride jaoks
see jaumlllegi ei kehti kuivotilderd neil ei ole votildeimalik omavahel abielluda See on oluline piirang
mis votildeib tingida olukorra kus uumlks partner kes on lapse seaduslik vanem sureb ja tema
48
Perekonnaseadus RT I 27062012 12
26
partner kes on last kasvatanud on alla 25-aastane ning seega ei ole tal seaduse jaumlrgi votildeimalik
surnud partneri last lapsendada Nii tekib lapse lastekodusse sattumise oht ning see ei pruugi
olla lapse huvidega kooskotildelas Lapse jaoks on tema bioloogilise vanema partner tegelik
vanem ning perekonnaliige kuid tekib olukord kus laps eemaldatakse tema ellu jaumlaumlnud
faktilisest vanemast Abielus paari puhul seda probleemi ei teki kuna sellisel juhul on lapse
bioloogilise vanema partner lapse seaduslik kasuvanem isegi kui ta pole last lapsendanud
vastavalt perekonnaseadusele Ning bioloogilise vanema surma puhul ei eemaldata last
kasuvanemast ning olles alla 25-aastane kasuvanem saab erandolukorras lapsendada ka
surnud abikaasa last
Seega tuginenes Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikale tuleb Eestis luua laste ning
samasoolistest isikutest moodustatud perekondade ja nende laste kaitse ning tagada laste
parimate huvide arvestamine vastavalt laste otildeigustele Inimotildeiguste konventsiooni antud otildeigus
perekonnakaitsele rakendub samuti laste suhtes
23 Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud laps
Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapse otildeiguslik seis on erinev ja mingil maumlaumlral
raskem kui eelnevatel juhtudel Siin votildeib naumlha kolme erinevat teed Uumlks stsenaarium on
selline et lapsel on kaks seaduslikku vanemat kes on lahus kusjuures motildelemad on
bioloogilised vanemad ning uumlhel vanemal on samasooline partner ja laps elab nendega koos
Teise variandi puhul on lapsel kaks bioloogilist vanemat kes on lahus Uumlhel vanemal
puuduvad votildei on aumlra votildeetud vanemaotildeigused ning laps elab oma seadusliku bioloogilise
vanemaga ja vanema partneriga Kolmanda votildeimaluse puhul elab samasoolistest isikutest
moodustatud perekonnas vaumlhemalt kaks last igal lapsel on erinevad bioloogilised vanemad
Tegelikkuses elavad lapsed koos uumlhe bioloogilise vanemaga ja vanema partneriga Lapsed ei
ole omavahel veresugulased
231 Eesti
27
Analuumluumlsin kaumlesolevas peatuumlkis eelkotildeige olukorda kus lapsel on kaks seaduslikku bioloogilist
vanemat vanemad on lahus ja laps elab uumlhe seadusliku vanemaga ja tema partneriga See
taumlhendab et lapsel on faktiliselt kolm isikut kes tema eest hoolt kannavad ja tema elust osa
votildetavad Lapsel on otildeiguslik side ainult kahe bioloogilise vanemaga ning vanema partneril kes
elab lapsega koos ja kasvatab last puudub otildeiguslik side lapsega Kui votilderrelda seda olukorda
heteroseksuaalse perekonnaga siis sellisel juhul on uuel partneril votildeimalus partneri last
lapsendada juhul kui teine lapsevanem annab notildeusoleku ja kui nad on abielus vastavalt
perekonnaseaduse sect152 lg1 Selle kohaselt katkeb lapsel otildeiguslik side uumlhe bioloogilise
vanemaga ja tekib see vanema partneriga Homoseksuaalsetel isikutel puudub selline
votildeimalus kuna partneri last saab lapsendada ainult abiellunud votildeotilderasvanem
Otildeiguslik side vanema partneriga puudub ka juhtumi puhul kus lapsel on ainult uumlks seaduslik
vanem ja teiselt bioloogiliselt vanemalt on vanemlikud otildeigused aumlra votildeetud votildei siis ei ole teine
bioloogiline vanem kindlaks tehtud Samas on heteroseksuaalsetel paaridel votildeimalik luua
otildeiguslikud suhteid lapse ja partneri vahel Abielu sotildelmides tekib vastavalt perekonnaseaduse
sect148 lg2 p2 partneril otildeigus lapsendada partneri laps varasematest suhetest Faktiliselt elab
laps kahe samasoolise vanemaga aga otildeiguslikult suhted on tal ainult uumlhe bioloogilise
vanemaga
Kolmas stsenaarium on nimetatutest kotildeige keerulisem Faktiliselt on lapsel kaks samasoolist
vanemat kellest otildeiguslik side on ainult bioloogilisega Samuti on lapsel kasuotildede votildei
kasuvend kelle bioloogiline vanem on tema bioloogilise vanema partner Sellises olukorras
puudub lapsel otildeiguslik suhe teise peres elava lapsega Sellelt pinnalt votildeib tekkida erinev
kohtlemine votilderreldes heteroseksuaalse perega kus partnerid saavad omavahel abielluda ja
lapsi lapsendada ning kus sellisel juhul on kotildeikidel peres kasvavatel lastel ja neid kasvatavatel
taumliskasvanutel omavaheline otildeiguslik side Ebavotilderdne kohtlemine tekib sellisel juhul punktis
mis puudutab laste omavahelist abiellumist (selle lubamist) Perekonnaseaduse sect 3 uumltleb et
isikud kelle sugulussuhe potildehineb lapsendamisel ei votildei omavahel abielluda Kaumlesoleva
seaduse sect 2 lotildeikes 1 nimetatud sugulussuhe potildehineb lapsendamisel antud juhul kaumlsitlen sect2
lg1 p2 venna ja otildee suhteid Heteroseksuaalse perekonna puhul tekib lastel lapsendamise
tagajaumlrjel otildeiguslik otildee ja venna suhe ehk siis neil ei ole lubatud omavahel abielluda kuid
28
samasoolistest isikutest moodustatud perekonna puhul saavad partnerite lapsed omavahel
hiljem abielu sotildelmida kuna nad ei ole otildeiguslikult uumlksteisega seotud Samuti tekib probleem
erinevate toetuste saamises kuna sellist kooslust ei nimetata seaduslikult perekonnaks
Hea naumlide on eelpool vaumllja toodud Viimsi kaasus Selle puhul oli uumlheks osapooleks
samasoolistest isikutest kooslus ning kaasatud oli kolm last kes kotildeik ei olnud omavahel
otildeiguslikult seotud Osapool taotles Viimsi vallavalitsuselt laste lasteaia- ja koolitoidu ning
sotildeiduotildeiguse tasuta saamist Viimsi vallavalitsuse 12062009 korraldusega nr 373 jaumleti
kaebaja taotlused rahuldamata kuid Viimsi vallavolikogu maumlaumlrus nr 16 ei sisalda perekonna
totildelgendust ega kitsendavat saumltet mis taumlpsustaks mis soost peavad olema vanemad ja mis
otildeiguslik side vanemate ja laste vahel eksisteerib49
Samuti tekib probleem miks uumlhes
leibkonnas elavad faktilised otildede ja vend ei ole lapsega seaduslikult seotud ning ei kuulu lapse
perekonda Hetkel ei ole Eesti seadustes perekonna motildeiste defineeritud See taumlhendab et
samasoolises perekonnas elav laps ja tema bioloogilise vanema partneri lapsed ei ole
omavahel otildede ja vend kuid abiellunud erisoolise paari puhul oleks
232 Euroopa Liit ja Inimotildeiguste Kohus
Euroopa Inimotildeiguste Kohus tegi kohtuotsusega X ja teised vs Austria suure sammu laste
otildeiguste ja nende samasooliste vanemate probleemi lahendamisel ja naumlitas nii kaasaegseid
seisukohti Kaasuse taotlejateks olid kaks naissoost isikut kelle peres oli laps ning uumlks
taotleja soovis lapsendada partneri bioloogilist last Laps oli suumlndinud vaumlljaspool abielu ja
ainult lapse bioloogilisel emal oli lapse hooldusotildeigus Selle juhtumi puhul oli lapsel ka
bioloogiline isa kes maksis regulaarselt lapse elatist ning keeldus lapse ema partnerile
adopteerimisotildeiguse andmisest
Austria seaduste jaumlrgi kaotaks lapse ema partneri lapse adopteerimise puhul otildeigused lapse
suhtes kuid isa otildeigused oleksid tagatud Seega ei olnud lapsendamine Austria seisukohast
votildeimalik Taotlejad soovisid oma faktilise pere otildeiguslikku tunnustamist ning lapse
bioloogilise ema partneri tunnistamist lapse vanemana lapse bioloogilise isa asemel Austria
49
Inimotildeigused Eestis (viide 8) lk 141-143
29
seaduste jaumlrgi oli votildeimalik partneri last lapsendada nii abiellunud paaridele kui ka
mitteabiellunud heteroseksuaalsetele paaridele kes elavad stabiilses suhtes Kohus toob
punktis 95 selgelt vaumllja et samasooliste isikute stabiilne kooselu kuulub perekonna motildeiste
alla taumlpselt samamoodi nagu stabiilne erisooliste isikute kooselu Samuti leiab kohus et laps
kes elab oma bioloogilise vanema ja tema partneriga kes motildelemad kannavad tema eest hoolt
kuulub ka perekonda ja kotildeik kolm isikut peavad olema kaitstud artikkel 8 taumlhenduses ning
kuuluvad uumlheskoos perekonna motildeiste alla Sellist kooslust ei tohi diskrimineerida votilderreldes
erisooliste isikutest moodustatud perekonnaga ning antud kaasuse puhul on tegemist artikkel
14 koosmotildejus artikkel 8-ga rikkumisega
Antud kaasuse puhul leidis kohus et taotlejad sealhulgas uumlhe taotleja laps elasid kooselus
mis on vaumlga sarnane kooseluga mida elavad abiellunud heteroseksuaalsed isikud kus uumlks
abikaasa soovib lapsendada teise abikaasa last Vahe on selles et samasooline paar ei votildei
abielluda ja saab vaid omavahelised suhted registreerida Selline registreerimine ei anna
votildeimalust partneri last lapsendada kuna Austria seadustega pole lubatud lapsendamine
registreeritud partneritele Taotlejad ei olnud registreeritud see andis neile votildeimaluse partneri
last lapsendada kuna Austria seadusandlus lubab stabiilses registreerimata kooselus elavatel
heteroseksuaalsetel paaridel partneri lapse adopteerida Kohus leidis et antud kaasuse puhul
ei olnud artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumist mis kaumlsitleb abiellunud
heteroseksuaalsete isikutega kus uumlks abikaasa tahab lapsendada teise abikaasa bioloogilist
last vaid oli artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumine votilderreldes heteroseksuaalsete
faktiliste kooslustega kus uumlks partner tahab lapsendad teise partneri last
Otsuse poolt olnud kohtunikud leidsid et konventsioon ei kohusta liikmesriike andma otildeigust
mitteabiellunud paaridele partneri lapse lapsendamiseks Kuid kui selline otildeigus on olemas
siis ei ole samasooliste paaride diskrimineeriv kohtlemine lubatud Erinev kohtlemine ei ole
potildehjendatud kuna see ei ole lapse otildeiguste kaitseks vajalik Kohus ei votildetnud vastu ka Austria
vastuvaumlidet et selles kuumlsimuses puudub Euroopas uumlhine arvamus ning seetotildettu tuleks
kuumlsimuse lahendamine jaumltta riigi paumldevusse50
50
EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria
30
3 LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes erinevast
soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega
Laste ja nende perede otildeiguslikus kaitses on kaks erinevad teed Iga riik aktsepteerib igal juhul
seda et igal lapsel on kaks bioloogilist vanemat ehk siis mees ja naine kes on lapse eostanud
bioloogilisel teel votildei kunstliku viljastamise abil Sotildeltumata vanemate votildei lapse tahtest
eksisteerib kaks erinevast soost isikut kellel peaks igal juhul olema lapse suhtes teatavad
otildeigused ning lapsel peaksid olema otildeigused oma vanemate suhtes Teisalt peab kaitsma lapse
otildeigusi ka tema faktilises perekonnas see taumlhendab perekonnas kus laps pikaajaliselt elab
Sellisel juhul peavad motildelemal faktilisel vanemal olema lapse igapaumlevase uumllalpidamise osas
otildeigused ja kohustused51
Tuginedes uumllaltoodud faktidele votildeib vaumlita et lapse huvisid
arvestades on oluline kaitsta lapse otildeigusi tema tegelikus perekonnas sest just faktilised
vanemad votildetavad lapse elust kotildeige enam osa ning kannavad lapse uumlle igapaumlevaselt hoolt ning
see ei sotildeltu neid omavahel siduvatest bioloogilistest sidemetest
Kotildeik eelpool toodu totildeendab et homoseksuaalsetes suhetes elava lapse vanema partneril ja
lapsel ei eksisteeri omavahelisi otildeiguslikke suhteid ja puudub ka votildeimalus neid suhteid luua
kuna partner ei saa lapsendada teise partneri last Tekib olukord kus lapse otildeigused oma
seadusliku vanema partneri suhtes puuduvad ning selline olukord ei taga lapsele piisavat
kaitset
Nii samasooliste isikute kui ka erisooliste isikute kooselu kuhu on kaasatud lapsed peavad
olema eraldi reguleeritud
Miks ei saa laps olla samamoodi kaitstud nagu abielus paari laps52
See on otildeiguslik probleem
mis on jaumlaumlnud Eestis seni lahenduseta Vastavalt UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsioonile on
kotildeik lapsed votilderdsed sotildeltumata soost ja rahvusest sotildeltumata sellest kas nad elavad motildelema
51
Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 14-15 52
Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia
Antwerp-Oxford 2005 lk 291
31
vanemaga uumlksikvanemaga kas nad on suumlndinud registreeritud abielus votildei mitte53
Konventsioon kaumlsitleb last otildeigussubjektina ja taumlheldab et laps on ise oma otildeiguste teostaja54
Konventsioon kehtestab ka lapse ja riigi omavahelise suhte See taumlhendab et riigil ega
vanemal pole lapse uumlle omanikuotildeigust last vaadeldakse indiviidina kellel on omad
inimotildeigused mis on taumlpselt samasugused kui igal taumliskasvanul Samuti annab konventsioon
motildeista et votildeib tekkida konflikt lapse huvide ja vanemate votildei uumlhiskonna huvide vahel
Sellised konfliktid peab lahendama laste huvidega arvestades neid esile totildestes Laste huvid
defineeritakse tulenevalt konventsioonist mille jaumlrgi on olulised naumliteks otildeigus haridusele
otildeigus perekonnaelule ning otildeigus olla kuulatud ja austatud indiviidina55
Vastavalt
konventsiooni artikkel 18-le on vanematel esimene vastutus laste kasvatamise ja arengu eest
ehk siis vanemad on laste otildeiguste tagajad kasvatajad kaitsjad ja hoolitsejad
Konventsiooni keelekasutusest tuleneb see et termin bdquovanemldquo votildeib ka viidata paljudele
erinevatele peremudelitele mis kaasaegses maailmas eksisteerivad Naumliteks votildeib tuua
konventsiooni artikkel 5-e mis viitab laiendatud perekonna taumlhendusele UumlRO Lapse Otildeiguste
Konventsioon toob vaumllja ka perekonna taumlhtsuse Nimetatakse lapse otildeigust perekonnale see
taumlhendab uumlldiselt otildeigust vanematele ja otildeigust olla perekonnaliige See iseloomustab ka tervet
konventsiooni56
Laps ei saa tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest partneritest
koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes UumlRO Lapse Otildeiguste
Konventsiooni artiklis 2 p1 on saumltestatud et osalisriigid peavad tagama nende jurisdiktsiooni
all olevatele lastele kotildeik konventsioonis saumltestatud otildeigused ja kohustused sotildeltumata lapse ja
tema vanema votildei seadusliku hooldaja rassist soost keelest usust votildei muudest tingimustest
53
Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61
(18012013) 54
Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012
httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused
55 Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and What it
Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10 httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019
(06052013)
56 Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine praktikas
Lastekaitse Liit 2005 lk 71-74
32
Jaumlrelikult on erisoolisest perekonnast lapse ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes samasoolises
perekonnas kasvava lapsega konventsiooni taumlhenduses lubamatu ja sobimatu57
Samuti annab konventsiooni artikkel 2 p2 riigile positiivse otildeiguse votildetta kasutusele sobilikud
meetmed laste votilderdsete otildeiguste tagamiseks Kui raumlaumlgitakse homoseksuaalsetele paaridele
uumlheskoos laste kasvatamise otildeiguse andmisest siis mainitakse sageli laste huvidega
arvestamist Siin votildeib tuua naumliteks Gas ja Dubois vs Prantsusmaa kaasuse jt Selles
valdkonnas on naumlha ilmselget arengut esimesed Euroopa riigid mis lubasid samasoolisel
inimesel partneri lapse adopteerida olid Taani (1999) Island (2000) Norra (2001) ja Rootsi
(2003) Nendes riikides on otildeiguslikud reformid toimunud aastatel 1993-2003 Alates 2009
aastast on Soomes lubatud samasoolisel isikul oma partneri last adopteerida Eeliseks on kui
partnerid elavad registreeritud kooselus ja mittebioloogiline vanem on lapse sotsiaalne vanem
ehk tegelik vanem Nendes riikides saab samasooliste vanemate peres elav laps peale
lapsendamist taumlieliku sotsiaal- otildeigus- ja majandusliku kaitse ja samuti tagab see lapse otildeiguse
motildelemale seaduslikule ja sotsiaalsele vanemale Selline otildeiguslik areng naumlitab ka seda et
vanemate seksuaalne saumlttumus votildei sugu ei ole lapse huvide arvestamisel taumlhtis
Areng nendes riikides naumlitab ka seda et perekond koosneb lapsest ja kahest taumliskasvanud
isikust (sotildeltumata soost) Lapsel kes elab sellises perekonnas tekib otildeigus kahele seaduslikule
vanemale ja see annab talle votilderdse kaitse votilderreldes lapsega kes elab heteroseksuaalses peres
Selline areng naumlitab meile mis on kaasaaegne perekond58
See kotildeik taumlhendab et lapsel kes kasvab samasoolises perekonnas peavad olema
samasugused otildeigused nagu ta kasvaks erisooliste vanemate perekonnas kus partnerid kas on
votildei ei ole abielus Lapsel on otildeigus perekonna- ja eraelu kaitsmisele Euroopa Inimotildeiguste
Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ja samuti on tal otildeigus olla mitte diskrimineeritud
vastavalt sama konventsiooni artikkel 14-le Paraku naumleme erinevat suhtumist votilderreldes
lapsega kes elab perekonnas kus vanemad on heteroseksuaalsed Lapsel on vaja otildeigust
57
Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 29 58
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in Europe
National Cross-Border and European Perspectives 2012 lk 102-103120-122
33
perekonna kaitsele ja votildeimalust seadustada oma suhted mitte ainult bioloogilise vanemaga
vaid ka bioloogilise vanema partneriga Kui bioloogiline vanem ja partner on
heteroseksuaalsetes suhetes saab laps motildelema poole notildeusolekuga tagada enda otildeiguse olla
lapsendatud ja luua perekond Kui bioloogiline vanem ja tema partner on homoseksuaalsetes
suhetes siis isegi juhul kui motildelemad pooled on notildeus ei saa laps kasutada oma otildeigust olla
lapsendatud ja luua perekonda kui see ei ole vastuolus tema huvidega Riik arvestab lapse
huve eelkotildeige lapsendamisele lubatavuse kuumlsimuses
Selleks et aru saada partneri otildeigustest lapse suhtes peab enne defineerima kes on partner
lapse jaoks seaduse motildettes Perekonnaseadus annab meile kolm erinevat suhet lapse vanem
votildeotilderasvanem ehk lapse vanemaga abiellunud isik ning kasuvanem ehk isik kes ei ole
vanem ega votildeotilderasvanem vaid isik kes tegelikult last kasvatab Teda votildeib nimetada ka
faktiliseks vanemaks59
Sellest tuleneb et partner on kasuvanem Perekonnaseadust vaadeldes
votildeib oumlelda et kasuvanemal on kasulapse suhtes minimaalsed otildeigused samuti on lapse
otildeigused kasuvanema suhtes minimaalsed ja mitte taumlielikud
Ka Eesti Lastevanemate Liit on seisukohal et laste otildeigused ei ole piisavalt kaitstud seetotildettu
soovivad nad laste otildeiguste tugevdamist olukorras kus uumlks vanematest ei ole bioloogiline
vanem60
Samasooliste paaride puhul on partner faktiline vanem Lastekaitse Liidu president
Loone Ots on seisukohal et laps peab olema turvatud ja kaitstud nagu seda notildeuab Lastekaitse
Konventsioon Samuti arvab ta et samasooliste kooselu seadustamine on tervitatav samm
votilderdotildeiguslikkuse uumlhiskonda Laps satub vaumlgivalla ja hooletuse ohvriks nii samasoolises kui
erisoolises perekonnas seega peaksid tema otildeigused olema votildeimalikult efektiivselt kaitstud
motildelemal juhtumil Uumlhe votildeimaliku seisukoha jaumlrgi peaks samasoolistele peredele andma
lapsendamisotildeiguse erandjuhul see peab olema selgelt lapse huvides ning iga juhtumi puhul
arvestatakse konkreetseid asjaolusid ja teatud vanusest ka lapse notildeusolekut See aitaks vaumlltida
lapse lastekodusse sattumist laps peaks kasvama peres mitte uumlkskotildeik kui haumlsti varustatud
59
Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Edgar Salumaa Juridika
httpwwwjuridicaeejuridica_etphpdocument=etarticles1995123599PRNprvphp 60
Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest lk 3
httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise+koosel
uga+seotud+ettepanekutestpdf (18012013)
34
lastekodus Lastekaitse Liit on seisukohal et laps peab olema kaitstud ja Eesti laps peab
olema otildennelik vaatamata lapse kasvatajate soost61
Naumliteks votildeib tuua EIOtildeK kohtuotsuse Gas
ja Dubois v Prantsusmaa mille puhul kohtuniku eriarvamusel on samasoolises perekonnas
kasvatatav laps erinevas olukorras votilderreldes erisooliste taumliskasvanutega uumlhes peres kasvava
lapsega62
Eesti Potildehiseadus saumltestab ja tunnustab perekonna kaitset ja samuti peetakse potildehiseaduse jaumlrgi
oluliseks laste kasvatamist ning vanematele antakse mitte ainult luba vaid ka kohustus oma
lapsi kasvatada Mainitakse ka riigi kohustust perekonda laste kasvatamisel abistada Riigi
kohustuseks on luua lapsevanematele votildeimalused oma laste kasvatamiseks ja tagada laste
potildehivajadused63
Laps on homoseksuaalses peres kasvades erinevas olukorras votilderreldes heteroseksuaalses
peres kasvava lapsega Viimasel juhul on motildelemal vanemal otildeigus taotleda erinevaid
perekonna- ja laste kasvatamistoetusi kuna motildelemad vanemad votildeivad seadusjaumlrgselt end
lapsevanemana registreerida (bioloogiline vanem lapsendamine) Samasooliste partnerite
puhul on toetuste saamine raskendatud votildei ei ole uumlldse votildeimalik naumliteks votildeib tuua Viimsi
kaasuse probleemi Nii ei saa laps kes kasvab peres kahe samasoolise vanemaga vanemate
kaudu samalaadset riigipoolset toetust Kaasuses X Y ja Z vs Suurbritannia toob Inimotildeiguste
Kohus selgelt vaumllja et inimotildeiguste konventsioon votildeib olla totildelgendatud erinevalt ja perekonna
kaitse laieneb mitte ainult abiellunud paaridele vaid ka de facto peredele
Alati peab arvesse votildetma mitut erinevat faktorit kui kaua kaks taumliskasvanud isikut (sotildeltumata
soost) koos elanud on kas isikud elavad uumlhes leibkonnas kas nad soovivad votildei ei soovi lapsi
koos kasvatada64
Arvatakse et perekonna autentne tunnus on uumlhine laste kasvatamise otildeigus
61
Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012 httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed ( 21012012)
62 Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa 23032012
httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420 (22012013) 63
Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad sotsiaaltoetused ja ndash
teenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007 lk 29 64
Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in International
and Comparative Law Kluwer Law International 2002 lk 261
35
Seega peab uumlhine laste kasvatamisotildeigus olema identselt kaumlttesaadav nii heteroseksuaalsetele
kui ka samasoolistele paaridele Kui erisoolistel paaridel on otildeigus lapsi uumlhiselt kasvatada ilma
registreerimiseta siis peab selline otildeigus olema tagatud ka samasoolistele partneritele65
Eestis puudub spetsialiseerunud organ mis teostaks jaumlrelvalvet laste otildeiguste tagamise uumlle
Seda funktsiooni teostavad erinevad organid koostoumloumls Nendeks kohalik omavalitsus
maavalitsus otildeiguskantsler ja teised66
Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas nr 6-
81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute puumlsiv kooselu kuulub
perekonnapotildehiotildeiguse kaitse alla aga Eestis ei ole selline kooselu reguleeritud ja seetotildettu tuleb
luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Samuti puudub lapsendamist ja
hooldusotildeigust puudutav regulatsioon mis tagaks laste huvide arvestamise samasooliste
paaride puhul Partneril puudub lapsendamise votildeimalus ja see annab hooldusotildeiguse ainult
uumlhele vanemale kuid partnerid elavad koos lapsega ja motildelemad peaksid lapse eest vastutama
ja tema eest kandma hoolt Selline olukord votildeib tuua probleeme lapse hooldamisotildeiguse
teostamisel uumlhe partneri surma korral votildei juhul kui seaduslik lapsevanem ei saa mingil
potildehjusel pikemaajaliselt hooldusotildeigust teostada Samuti pole tagatud partneri otildeigus last edasi
kasvatada kui seaduslik vanem sureb
Probleem on ka uumluumlrisuhetes Votildelaotildeigusseaduse sect289 saumltestab et eluruumi uumluumlrnikul on otildeigus
uumluumlriruumides majutada oma abikaasat alaealisi lapsi ja toumloumlvotildeimetuid vanemaid ilma
uumluumlrileandja notildeusolekuta67
Juhul kui uumluumlrilevotildetja on lapse vanema partner siis ei saa
uumluumlrileandja notildeusolekuta eluruumis majutada last ega tema seaduslikku vanemat Sellega
satub laps ebasoodsasse olukorda votilderreldes lapsega kes elab perekonnas kus motildelemad
partnerid on tema seaduslikud vanemad Lapse eluruumides viibimine sotildeltub uumluumlrileandja
tahtest
65
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs (viide 58) lk 92 66
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava
2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20per
ede20arengukava202012-2020pdf (16022013) 67
Otildeiguskantsler ( viide 3) lk 1 5
36
Laste staatus samasoolistes paarides on laumlbi aegade olnud nagu Pandora laegas Alati on olnud
arusaadav aktsepteeritud ja isegi notildeutud et lapsel peab olema kaks vanemat aga nuumluumldseks on
see arenenud selles suunas et lapsel votildeib olla kaks ema kaks isa votildei isegi kolm vanemat
2007 aastal andis Ontario Kohus oma otsuses AA vs BB ONCA 268
selles kuumlsimuses uue
arengu Selle kaasuse puhul vaumlrbasid kaks homoseksuaalset stabiilses suhtes elavat naist oma
meessoost sotildebra lapse bioloogiliseks eostamiseks Lapse suumlndides olid tema seaduslikeks
vanemateks bioloogiline ema ja bioloogiline isa Bioloogilise ema samasooline partner oli
sellises situatsioonis lapse faktiline vanem taumlitis lapse teise ema rolli ja kandis suurt osa lapse
kasvatamises Kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngisid lapse elus vaumlga olulist rolli ja kandsid lapse
eest hoolt Lapse bioloogilise ema samasooline partner leidis et tal peaksid olema lapse
suhtes samuti seaduslikud otildeigused ja kohustused ning ta poumloumlrdus kohtusse nende otildeiguste ja
kohustuste saamiseks Kohus leidis et kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngivad lapse elus vaumlga suurt
rolli ja lapse otildeiguste tagamise seisukohalt on oluline et kotildeik kolm oleksid tema seaduslikud
vanemad
Kohus arvestas lapse huvidega ning see on selle kaasuse puhul kotildeige olulisem Kohus
otsustas et kotildeik kolm taumliskasvanut peavad olema seaduslike vanematena registreeritud ning
seelaumlbi sai laps kolm seaduslikku vanemat Nimetatud kaasus totildei samasooliste vanemate ja
sellistes peredes elavate laste probleemide osas taumliesti uue arengu Selliseid arenguid jaumllgides
votildeib oletada et ka teised riigid votildetavad Orlando kaasuse arvesse ja hakkavad seda jaumlrgima
Perekonna ja vanema staatuse kontseptsioon on viimase aja jooksul teinud laumlbi suured
muutused ja arengud avardanud piire ja haumlgustanud nende motildeistete traditsioonilist taumlhendust
Niisiis votildeib oletada et laumlhitulevikus toimuvad seadusandluses muudatused mille kohaselt ei
arvestata vanema staatuse saamisel enam vanemate seksuaalse saumlttumuse ja arvuga Selle
asemel votildeetakse arvesse eelkotildeige lapse huvid Selline olukord peaks viima selleni et tagatud
on taumlielik votilderdsus ja vaumllistatud diskrimineerimine Seda propageerib praegusel ajal Euroopa
Inimotildeiguste Konventsiooni artikkel 14
68
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and ROSENBERG
JJA AA v BB 2007 ONCA 2 httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
37
Tihtipeale sotildeltub lapse otildeiguslik staatus perekonnas sellest milline on temaga koos elavate
taumliskasvnanute suhte otildeiguslik staatus ndash sellest kas tegemist on abielu votildei registreeritud
kooseluga On oluline ka maumlrgata et vaumlga paljud riigid on laste kaitse tagamise eesmaumlrgil
avanud samasooliste paaride jaoks votildeimaluse oma suhteid registreerida Selle kaudu on neil
votildeimalus lapsi uumlheskoos lapsendada votildei siis on uumlhel partneril votildeimalik lapsendada partneri
laps Naumliteks Rootsis saavad lapsendamise puhul sarnase otildeigusliku staatuse nii paarid kes on
oma suhted kooseluna registreerinud kui ka abielus olevad erisoolised paarid
Norra ja Sakasamaa lubavad neil paumlevil registreeritud kooselus elavatel samasoolistel isikutel
lapsendada oma partneri lapse Siin tuleb aga silmas pidada et tegemist on siseriiklike
seadustega mis ei garanteeri nende rahvusvahelist tunnustamist Perekonna seisukohalt
taumlhendab see seda et nii lastel kui tema vanematel votildeivad tekkida otildeiguslikud probleemid
vaumlljaspool riiki juhul kui teises riigis ei kehti sarnased seadused69
Euroopa Liidu otildeigus
perekonnaotildeiguse valdkonnas notildeuab uumlhtlustamist ja liigub kiirelt sinnapoole Kindlasti on
vajalik demokraatlik ja selge lahendus mis hakkaks potildehinema Euroopa Inimotildeiguste
Konventsioonil
69
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family Law
Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008 lk 101-110
38
Kokkuvotildete
Uurimistoumlouml kaumligus olen jotildeudnud jaumlreldusele et kuigi Eestis ei ole perekonna motildeiste
defineeritud on selle motildeiste seadusaktidesse sisse viimine aumlaumlrmiselt oluline nii erisooliste kui
ka samasooliste paariride ja nendega koos elavate laste perekonnakaitse otildeiguse tagamiseks
Viimsi kaasus on vaumlga hea naumlide Eesti seadusandlusest Tuginedes Euroopa Liidu otildeigusele ja
Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtukaasustele olen jotildeudnud jaumlreldusele et teatud juhtudel
peavad nii erisooliste kui ka samasooliste paaride pered koos lastega votildei ilma kuuluma
perekonna kaitse alla Samuti peab registreerimata kooselus paari peres elav laps kuuluma
oma tegelike vanematega uumlhte perekonda ning olema kaitstud perekonna motildeiste taumlhenduses
taumlpselt samamoodi kui laps kes elab registreeritud kooselu sotildelminud faktiliste vanematega
Igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja diskrimineerimine mis potildehineb isikute
sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud Euroopa Liidu liikmesriigid ei tohi perekonna ja
uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise potildehjuseks nimetada Euroopa
Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta
perekonnaeluna millel on riiklik kaitse
Teine peatuumlkk naumlitas et hetkel votildeivad lapsel tekkida perekonnaliikmetega erinevad otildeiguslikud
suhed Perekonnaliige ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem seega on tema otildeigused lapse
suhtes ja lapse otildeigused faktilise vanema vastu piiritletud Faktiliste vanematega kes ei ole
oma suhteid registreerinud koos elav laps on ebavotilderdses olukorras votilderreldes lapsega kes elab
faktiliste vanematega kes on oma suhteid registreerinud Nii tekib lapse lastekodusse
sattumise oht naumliteks bioloogilise vanema surma puhul kui teisel faktilisel vanemal
puuduvad lapse uumlle vanemlikud otildeigused Selline kohtlemine ei pruugi olla lapse huvidega
kooskotildelas Abielus paari puhul seda probleemi ei teki
Kolmandas peatuumlkis kaumlsitlesin LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdset kohtlemist
votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega Toumloumlst tuleb
selgelt vaumllja et ebavotilderdsel kohtlemisel ei ole otildeigustust ja see ei ole kooskotildelas lapse huvidega
Lapsel on otildeigus kahele vanemale ning oma tegelike vanemate tunnustamisele sotildeltumata
tegelike kasvatajate soost Laps peab igal juhul olema kaitstud sotildeltumata sellest kas tema
39
faktilised vanemad on oma suhted registreerinud votildei mitte kuna laps ei saa seda kuidagi
motildejutada Samasooliste paaride puhul on laps ebavotilderdses olukorras votilderreldes erisooliste
faktiliste vanematega elava lapsega LGBT peredes elavate laste kaitse on puudulik ja notildeuab
taumliustamist sotildeltumata siseriigi uumlhiskonna valmisolekust ning eelkotildeige tuleb seda kuumlsimust
lahendades tugineda lapse huvidele
40
Summary
Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family
has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost
importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex
couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good
example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of
the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex
and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection
Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their
real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same
way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any
avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is
prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of
the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court
of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state
The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family
members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of
the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent
are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship
is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered
their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the
death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to
the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no
significance in the case of a married couple
In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent
families compared to children living in families formed by persons of different sexes The
thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests
Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition
41
regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their
factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any
bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared
to children living with their factual parents of different sexes The protection of children
living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the
general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into
consideration in the first place when solving the problem
42
Kasutatud materjalide loetelu
Kasutatud kirjandus
Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009
Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in
International and Comparative Law Kluwer Law International 2002
Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or
Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008
Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika
EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of
Fundamental Rights of the European Union 2006
European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw
European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and
discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal
analysis 2010
Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012
Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia
Antwerp-Oxford 2005
Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st
Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009
Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family
Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008
Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of
Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law
Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007
Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad
sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007
43
Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine
praktikas Lastekaitse Liit 2005
Kasutatud normatiivmaterjal
Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303
Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification
Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their
family members to move and reside freely within the territory of the Member States
Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13
Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50
Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2
Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8
Perekonnaseadus RT I 27062012 12
Kasutatud internetiallikad
Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second
Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June
2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and
ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2
httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-
2pg-27
Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of
fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012
httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6
-2008-0479amplanguage=EN
European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working
Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties
Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007
httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf
44
GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf
Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-
10xls
Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest
httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise
+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf
Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61
Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012
httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused
Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012
httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed
Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta
Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-
perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta
Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk
32
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC
C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf
Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France
httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886
Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa
23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede
arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja
20perede20arengukava202012-2020pdf
The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010
httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf
Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and
What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10
httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019
45
Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri
httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool
iste_isikute_peresuhepdf
Viidatud kohtupraktika
EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa
EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa
EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria
EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits
EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola
EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95
EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria
TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009
TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010
9
sellele tuumlhistas Ringkonnakohus eelmise otsuse osa kus Viimsi Vallavalitsus oli kohustatud
kaebaja taotluse uuesti laumlbi vaatama et teha soodustuste saamise osas uus otsus Sellega leidis
Ringkonnakohus et Viimsi Vallavalitsuse korraldus nr 373 oli otildeigusvastane11
Eesti seadustes ei ole perekonna motildeiste defineeritud aga Viimsi kaasus naumlitab et
seaduslikult registreerimata suhetes isikud votildeivad end siiski maumlaumlratleda uumlhe perekonnana
Seega peaksid perekondadele kelle omavahelised suhted pole lepinguga maumlaumlratletud sh
samasoolistele perekondadele siiski kehtima kotildeik sotsiaalsed soodustused mis kehtivad
seaduse jaumlrgi perekondadele votildei leibkondadele Samas tuleb silmas pidada et Eestis ei
rakendata pretsedendiotildeigust seega ei garanteeri Viimsi kaasuse otsus LGBT koosluste
(lastega votildei ilma) perekonnana tunnistamist Seda saab garanteerida ainult seadusetaumliendus
kus perekonna motildeiste oleks defineeritud
Poumloumlran siinkohal erilise taumlhelepanu probleemile mis puudutab seda et Eesti
perekonnaseaduse vaumlljaandja kasutab selliseid sotildenu nagu bdquoabieluldquo ja bdquoabikaasaldquo ning nendes
saumltetes kus kasutatakse sotildena bdquoperekondldquo eeldatakse et tegemist on registreeritud kooseluga
Seega ei laiene see seadus mitteregistreeritud paaridele Kuid Viimsi kaasus naumlitab et
erijuhtumil votildeime nimetada ka mitte registreeritud kooselu perekonnaks Siin tekib otildeiguslik
kuumlsimus ndash millised seadusesaumltted laienevad ainult registreeritud partneritele ja millised
motildelemale
Perekonnaseaduse sect1 lg1 saumltestab et abielu sotildelmitakse naise ja mehe vahel See taumlhendab et
samasoolistele paaridele ei laiene perekonna kaitse ja otildeigus abielluda Traditsiooniline abielu
taumlhendab kooslust mille tagajaumlrjel votildeib suumlndida jaumlrglasi12
See taumlhendab et Eestis on abielu
ja perekonna kaitse loodud rahva puumlsimise kaitseks13
Abielustaatus toob kaasa mitmeid
erinevaid uumlhiskonnas olulisi otildeigusi ja kohustusi Nende otildeiguste ja kohustuste hulka kuuluvad
abikaasa paumlrimisotildeigus uumllalpidamiskohustus lastega seonduvad otildeigused ja kohustused
11
TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010
httpswwwriigiteatajaeekohtuteavemaa_ringkonna_kohtulahendidmenetlushtmlkohtuasjaNumbe
r=3-09-148933 (04012013) 12
Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009 lk 4 13
Eesti Vabariigi potildehiseadus RT I 27042011 2
10
varalised otildeigused ja kohustused lahutamisega seonduv varajagamine ja muu14
Need otildeigused
ja kohustused ei laiene samasooliste paaridele kuna puudub inimeste omavaheliste suhete
regulatsioon Perekonnaseaduse jaumlrgi ei ole lubatud abielu sotildelmimine mis kotildeik need otildeigused
ja kohustused kaasa tooks Nagu eelnevalt mainitud on defineerimata ka perekonna motildeiste
Ka Eesti Vabariigi lastekaitseseadus kaumlsitleb perekonna motildeistet Naumliteks sect30 lg2 uumltleb et
lapsel on on otildeigus perekonna kokkusaamise eesmaumlrgil lahkuda Eestist votildei Eestisse sotildeita Aga
kuidas rakendub see otildeigus siis kui tegemist on bioloogilise lapsevanema partneriga kes on
kasvatanud last terve tema eluaja Eesti Vabariigi jaoks kehtib kuumlll direktiiv 200386EC mis
kaumlsitleb perekonna taasuumlhinemist kuid sellekohaselt on perekonnaliige isik kes on
registreeritud partner votildei abikaasa Seega ei kehti Eesti seaduste jaumlrgi Eesti Vabariigi
lastekaitse seaduse sect30 bioloogilise vanema partneri jaoks Samas on ta siiski kaumlsitletav kui
pereliige ndash nii arvab ka Eesti Vabariigi otildeiguskantsler Seelaumlbi tekib seadusandluses konflikt
Olukorras kus kodanikud kasutavad vaba liikumise votildei perekonna taasuumlhinemise otildeigust on
Euroopa Liidu Parlament arvamusel et igasugune abielu mis on tunnustatud uumlhes
liikmesriigis peab olema samavaumlaumlrselt tunnustatud ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides
Samuti peab iga seadus mis on vastu votildeetud motildenes teises liikmesriigis olema kaalutletud
ning see peab olema arvesse votildeetud teiste liikmesriikide poolt Liikmesriigid peavad vaumlltima
igasugust diskrimineerimist On aumlaumlrmiselt oluline et liikmesriikide kodanikud saaksid
taumlielikult kasutada oma tsiviilotildeigusi ja seda mitte ainult kodumaal vaid ka riigis mille
kodanikud nad on votildei riigis kus nad elavad15
Samuti kutsub Euroopa Parlament oma raportis
20072145 liikmesriike kes ole ei samasooliste isikute kooselu reguleerimise seadusakti vastu
votildetnud tunnustama vaumlhemalt teistes liikmesriikides sotildelmitud samasooliste isikute vahelist
abielulepingut ning samuti kutsutakse uumlles andma neile votildeimalust vabalt liikuda ilma et
samasoolised paarid peaksid kartma diskrimineerimist seksuaalsete eelistuste potildehjal Samuti
kutsub Euroopa Parlament liikmesriike uumlles tunnustama samasooliste isikute kooselu
sotildeltumata sellest kas see on registreeritud kooselu votildei abieluna Teisel juhul piiritleb kooselu
14
Andra Olm (viide 12) lk 4
15
European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working Document
on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs
DT673609ENdoc 21062007
httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf (15042013)
11
tunnustamata jaumltmine isikute vaba liikumist16
Kuid Eestis ei ole samasooliste isikute
kooslused seadusega reguleeritud ehk kui laps soovib oma teises riigis naumliteks Hollandis
tunnustatud mittebioloogilise vanemaga (bioloogile vanem on samasooline partner) Eestis
uumlhineda see pole votildeimalik
Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas Nr 6-81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute
puumlsiv kooselu kuulub perekonna potildehiotildeiguse kaitsele aga Eestis ei ole selline kooselu
reguleeritud ja seetotildettu tuleb luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Erinevast
soost osapooltest koosnevad paarid saavad oma suhteid reguleerida abielu sotildelmides aga
samasoolistele paaridele ei ole see institutsioon avatud ja puuduvad alternatiivmeetmed
omavaheliste suhete reguleerimiseks17
Samuti jaumlaumlb lahendamata kuumlsimus kes kuulub
samasooliste paaride puhul lapse perekonda Kas bioloogiline vanem faktiline vanem
lapsendamise puhul registreeritud seaduslik lapsendaja votildei motildelemad partnerid Motildenel juhul
on lapse perekonnaks motildelemad partnerid naumliteks Viimsi kaasuse puhul aga muudel juhtudel
kus kasutatakse sotildena bdquoperekondldquo ei ole selgust kas raumlaumlgitakse ainult registreeritud kooslusest
votildei mitte
Samasooliste isikute kooselu ja sellises kooselus eksisteerivate laste otildeigused peavad olema
taumlpselt samasugused kui otildeigused erisoolistes perekondades Laps peab saama samasuguse
kaitse igas aspektis emotsionaalses finantsilises otildeiguslikus ning uumlhiskondliku kaitse naumlol Ei
saa otildeigustada seda kui samasooliste paaride lapsed jaumlaumlvad otildeiguslikult eraldi ruumlhmaks18
Selle kuumlsimuse lahendamiseks votildeib poumloumlrduda Euroopa Liidu otildeiguse ja Euroopa Inimotildeiguste
Kohtu kohtupraktika poole kuna Eestis kehtivad seadused seda ei reguleeri
16
Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of fundamental
rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012
httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6-2008-
0479amplanguage=EN (15042013) 17
Otildeiguskantsler (viide 3) maumlrgukiri lk 1 5 18
Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta Postimees
07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-perekondade-lapsed-on-eestis-
kaitseta
12
12 Perekonna motildeiste Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikas
Inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 8 uumltleb et igauumlhel on otildeigus era- ja
perekonnaelu kaitsele
Sotildena bdquoperekondldquo defineerimisel on oluline EIK kohtuotsus Emonet ja teised vs Šveits Kohus
toob punktis 33 selgelt vaumllja et perekond on kooslus kus inimeste vahel tekivad tihedad
isiklikud sidemed Punktis 44 on selgelt oumleldud et kaitsma ei pea mitte ainult seaduslikult
registreeritud kooslust ehk ametlikult abiellunud isikutest perekonda vaid kaitsta tuleb ka de
facto kooslust ehk isikuid kes moodustavad perekonna ilma seadusliku registreerimiseta
Kohtuotsuse kohaselt on olulised ka teised faktorid kui kaua partnerid koos on elanud kui
kaua on nende suhe kestnud ja kas nad on uumlksteisele selgelt vaumllja oumlelnud oma soovi lapsi
kooselus kasvatada 19
Uuem kohtuotsus mis aitab aru saada perekonna totildelgendusest on Schalk ja Kopf vs Austria
Varem kaumlsitleti samasooliste partnerite kooslust Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ainult
eraeluna aga antud kohtuotsuse punktis 90 leidis kohus et samasooliste partnerite kooselu
kus eksisteerib tihe isiklik side votildeib teatud juhtudel kaumlsitleda mitte lihtsalt eraeluna vaid
perekonnaeluna See taumlhendab seda et kui erisoolistest inimestest moodustuv paar on kooslus
mida kaitstakse riigis perekonna taumlhenduses siis samasugust samasoolistest inimestest
moodustatud kooslust peab samuti kaitsma perekonna taumlhenduses Kohus totildei vaumllja ka selle et
paljudes riikides on juba avatud samasooliste isikute suhete registreerimise votildeimalus riigi
tasandil20
Jaumlrgmine vaumlga oluline kaasus perekonnaelu defineerimiseks oli Karner vs Austria kus
meessoost taotleja elas pikaajalises suhtes mehega Taotleja partner potildedes surmaga lotildeppenud
haigust Motildelemad partnerid elasid uumluumlrikorteris ja peale uumlhe partneri surma avaldas kinnisvara
omanik soovi lotildepetada taotlejaga uumluumlrileping kuid kohalik seadus kaitses surnud isiku
perekonnaliikmeid uumluumlrilepingu lotildepetamise eest Austria Riigikohus leidis et selline kaitse ei
19
EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Switzerland p 33 34 36 20
EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95
13
laiene samasoolistele paaridele Euroopa Inimotildeiguste Kohus leidis et toimus artikkel 8
koosmotildejus artikkel 14-ga rikkumine Kui kohalik seadus kaitseb erisoolisi mitteabiellunud
kooslusi ja kui erisooliste pereliikmete puhul jaumlaumlks uumlhe pereliikme surma puhul uumluumlrileping
kehtima siis peab ta samuti kehtima ka samasooliste paaride puhul Seega ei olnud taotleja
uumluumlrilepingu lotildepetamine seaduslik Kohus kordas samuti seda et kui riiklikus seaduses
eksisteerivad erinevused erisooliste paaride ja samasooliste isikute paaride de facto kooselus
siis peavad need erinevused olema kas vaumlga potildehjalikult ja objektiivselt potildehjendatud votildei
kotildervaldatud21
Kaasuse Keegan vs Iirimaa puhul leidis Euroopa Inimotildeiguste Kohus et perekonnaelu kaitse
alla kuuluvad mitte ainult abiellunud isikud vaid motildenedel juhtudel ka de facto perekonnad
mis on oma olemuselt abieluga sarnased Antud kaasuse puhul oli tegemist erinevast soost
isikutega Kohus leidis punktis 43 et isegi kui laps on suumlndinud vaumlljaspool abielu votildeib kahe
inimese kooslust koos lapsega nimetada perekonnaeluks22
Kaasuse Kozak vs Poola puhul elas taotleja oma samasoolise partneriga munitsipaalkorteris
mis oli renditud taotleja partneri poolt Peale partneri surma poumloumlrdus taotleja omavalitsuse
poole et saada korteri uumluumlrileping oma nimele kuid omavalitsus keeldus Potildehjuseks oli
taotleja seksuaalsaumlttumus Omavalitsus leidis et faktilisele samasooliste isikute kooselule ei
laiene perekonnakaitse23
Inimotildeiguste kohus kordas et samasooliste isikute stabiilne de facto
pereelu taumlhistab perekonda samavotilderd nagu erisooliste isikute faktiline kooselu Selle kaasuse
puhul oli oluline kohtu arvamus et liikmesriigid peavad votildetma arvesse uumlhiskonna arengut
ning selle kaumligus on toimunud muudatused perekonna ja isikute omavaheliste suhete
valdkonnas Ehk siis kohus kinnitas et igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja
diskrimineerimine mis potildehineb isikute sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud
Liikmesriigid ei tohi perekonna ja uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise
potildehjuseks nimetada24
21
EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria 22
EIKo 2605 1994 1696990 1994 Keegan v Irimaa p 44 23
EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poland 24
European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and discrimination on
grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal analysis 2010 lk 46
14
Need kaasused naumlitavad et Euroopa Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute
stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta perekonnaeluna millel on riiklik kaitse Abieluvaumllised
samasooliste isikute kooslused peavad olema taumlpselt samamoodi kaitstud ja arvesse votildeetud
nagu abieluvaumllised erisoolistest isikutest moodustunud perekonnad Arenguid on naumlha ka
perekonnaelu defineerimisel Kui varem kuulus samasooliste isikute kooselu ainult eraelu
kaitse alla siis praegusel hetkel peab samasooliste isikute faktiline kooselu kuuluma
perekonna kaitse alla ning erinev kohtlemine ei ole lubatud
13 Perekonna motildeiste Euroopa Liidu otildeiguses
Euroopa Liit alustas liikumist perekonnaotildeiguse uumlhtlustamiseks juba aastal 1994 kui tuli vaumllja
Euroopa Parlamendi resolutsioon geide ja lesbide votilderdsete otildeiguste kaitsmiseks Euroopa Liidu
liikmesriikides Euroopa Liidu liikmesriigid votildetsid vastu otsuse et kotildeikide liikmesriikide
kodanike otildeigusi tuleb kaitsta sotildeltumata nende seksuaalsest saumlttumusest ja kotildervaldada tuleb
igasugune ebavotilderdne kohtlemine mis baseerub seksuaalsel saumlttumusel See ei loonud siiski
votildeimalust abiellumiseks Sotildeltumata sellest leidsid motildened Euroopa Liidu liikmesriigid
kuumlsimusele alternatiivlahenduse avades nii erisoolistele kui samasoolistele paaridele
votildeimaluse registreerida oma suhteid abieluvaumlliselt25
Euroopa Liidu otildeiguses on vaumlga oluline seaduslik akt nimega Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste
Harta mis jotildeustus koos Lissaboni lepingu jotildeustumisega Seadusakti artikkel 7 uumltleb et
igauumlhel on otildeigus perekonna- ja privaatelu kaitseks artikkel 9 uumltleb uumlhtlasi et igauumlhel on otildeigus
abielluda ja luua perekond ning need potildehiotildeigused peavad olema garanteeritud ja kaitstud
vastavalt siseriiklikele seadustele Enne muudatust sisaldas artikkel 9 naise ja mehe motildeistet ja
oli seega totildelgendatav kehtivana ainult erisoolistele isikutele kuid taumlnaseks on sotildenad bdquomeesldquo ja
bdquonaineldquo artikkel 9st kotildervaldatud See taumlhendab et perekond kui institutsioon on Euroopa
Liidu otildeiguses hetkel oma struktuuri vaumlaumlrtuste ja funktsioonide puhul uumlleminekustaadiumis
Artikkel uumltleb et abiellumise otildeigus peab olema garanteeritud vastavalt siseriiklikele
25
Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in
Europe Organising Committee of the Commission on European Family Law 2003 lk 12-14
15
seadustele kuid viide naisele ja mehele otildeigussubjektina on liikunud tagaplaanile Artikkel 9
on formuleeritud sooneutraalselt Uumlldiselt saab riik kehtestada abielu lubamisele piiranguid
ainult vastavalt ratsionaalsuse printsiibile ja mitte meelevaldselt Motildened piirangud (nagu
abieluks lubatud vanus) on universaalsed kuid sooline tunnus ei ole asjakohane26
Samasooliste paaride abiellumise lubamine votildei mittelubamine on siseriiklik kuumlsimus27
Kuid
artikkel 9 raumlaumlgib ka otildeigusest luua perekond See on artikkel 9 taumlhenduses eraldiseisev otildeigus
mis ei ole otseselt seotud otildeigusega abielluda
Kaasaegne tendents Euroopas naumlitab seda et paljud inimesed elavad vaumlljaspool abielu
institutsiooni Tunnustatud abielu pole enam otildeiguslik eeltingimus perekonna loomiseks ja ei
ole ainuke viis luua perekonnaelu mis omandaks riigi kaitse ja mittesekkumise otildeiguse28
See
tendents naumlitab et perekonna motildeistet peab kaumlsitlema laialt ja see peab sisaldama palju
erinevaid perekonnavorme sealhulgas de facto perekonnaelu Euroopa Parlament julgustab
liikmesriikides abieluvaumlliste suhete seadustamist ning pikaajalistele abieluvaumlliste suhetele
abieluga sarnase kaitse tagamist nii erisoolistele kui samasoolistele paaridele29
Perekonnaelu motildeiste kuumlsimuse olulisus totildestatatakse ka direktiivis mis kaumlsitleb perekonna
taasuumlhinemist Direktiivi 200386EC kotildeige progressiivsem element on perekonna motildeiste
laiendamine ning moderniseerimine direktiiv hotildelmab mitte ainult abielu sotildelminud isikuid
vaid ka registreeritud de facto kooslusi mis on perekonnaelu motildeiste moderniseerimisel
oluline samm edasi Direktiivi artikkel 4 p3-s kasutatakse terminit abieluvaumlline partner kes
elab registreeritud partnerluses taotlejaga Sinna hulka kuulub ka registreeritud samasooline
partner30
Euroopa Liidu direktiiv 200438EC defineerib pereliikme motildeistet ka artikkel 2 p2-
s partner kes on sotildelminud registreeritud vabaabielu on pereliige kui liikmesriik kaumlsitleb
registreeritud kooselu abieluga votilderdsena31
26
Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union EU Network of
Independent Experts on Fundamental Rights 2006 lk 99-103 27
Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 30301 Artikkel 9 28
Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union( viide 26) lk 103 29
Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union (viide 26) lk 98-104 30
Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification 31
Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their
family members to move and reside freely within the territory of the Member States
16
2 Laste otildeiguslik staatus LGBT perekonnas
Olen eelnevas peatuumlkis naumlidanud et samasooliste paaride kooslused peavad kuuluma
perekonna motildeiste alla Ei ole vaumllistatud et samasooliste paaridega elavad ka lapsed Siin tekib
oluline kuumlsimus ndash kui erinevast soost isikud kuuluvad perekonna motildeiste alla siis kes on
samasoolises perekonnas elava lapse perekond ja mis otildeigused ja kohustused on tal
perekonnaliikmete vastu Kuidas saab laps tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest
partneritest koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes
Kaumlsitlen LGBT perekondade erinevaid laste saamise mooduseid kuna sellest tulenevad
erinevad otildeiguslikud suhted lapse lapse bioloogiliste vanemate ja lapse bioloogilise vanema
partneri vahel LGBT perekondades on laste saamine raskendatud Samasoolised isikud ei saa
loomulikul teel lapsi seega votildeivad otildeiguslikus plaanis tekkida variandid kus laps ei omanda
teatud otildeigusi bioloogilise vanema partneri vastu aga faktiliselt on tegemist ikkagi
perekonnaga Seda olen kaumlesolevas toumloumls eelnevalt ka totildeestanud
LGBT perekondadel on laste saamiseks jaumlrgnevad votildeimalused kunstlik viljastamine
lapsendamine eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapsed Niisiis tekib lapse jaoks
kohe kaks erinevat peremudelit uumlhe variandi puhul on lapsel osaliselt geneetiline perekond
ehk siis lapsel on faktilises perekonnas uumlks bioloogiline vanem Teisel juhul on lapsel
taumlielikult mittegeneetiline perekond ndash selle naumlite puhul pole kumbki vanem faktilises
perekonnas lapsega kuidagi geneetiliselt seotud
21 Kunstliku viljastamise teel saadud laps ja tema otildeiguslik staatus LGBT
perekonnas
Kunstlik viljastamine embruumlo ja munarakkude siirdamine ning asendusemadus annavad laste
soetamiseks votildeimaluse paaridele kes ei saa seda teha bioloogilisel teel Praegusel hetkel on
meditsiin jotildeudnud hetkeni kus lapse suumlnnitanud ema ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem
Nendel juhtudel tekib kuumlsimus kes on lapse seaduslik vanem ja missugused otildeiguslikud suhted
tekivad lapse bioloogilise vanema lapse suumlnnitanud ema ning munaraku- embruumlo- votildei
17
seemnerakudoonori vahel Uumlhtlasi tekib kuumlsimus kes kuulub nendel juhtumitel lapse
perekonda ja kellel on otildeigus riiklikule kaitsele perekonna taumlhenduses
211 Holland
Euroopa Liidus on erinevatel riikidel erinevad riiklikud seadused mis reguleerivad mis tahes
kunstlikku viljastamist nii samasooliste kuid ka erisooliste perede jaoks
Kotildeige kaugemale on selle kuumlsimuse lahendamisel jotildeudnud Holland kus on seadustatud ka
asendusemaduse Samasooliste naiste paari jaoks on loodud erinevad votildeimalused lapse
eostamiseks ja motildened nendest annavad ka motildelemale naisele vanema staatuse Hollandis on
votildeimalik protseduur kus uumlhele naisele kantakse uumlle teise naise votildei partneri munarakust
loodud embruumlo mis on kunstlikult viljastatud kas kindla doonori votildei anonuumluumlmse doonoriga
Motildelemal naisel tekib lapsega geneetiline side ja uumlsna totildeenaumloliselt saavad motildelemad naised olla
lapse seaduslikud vanemad kuid mitte automaatselt seaduse alusel Hollandis saab ainult
lapse suumlnnitanud emast automaatselt lapse seaduslik vanem Bioloogilise ema partneril on
seaduse alusel lubatud partneri laps lapsendada Vaumlga oluline asjaolu sellisel juhul on et
parnteri lapse lapsendamiseks ei pea paar olema seaduslikult registreeritud Sellisel juhul on
oluline ainult laste huvidega arvestamine ja stabiilne kooselu teatud aja jooksul nii partneri
kui lapsega Sama reegel kehtib ka juhul kui uumlks parter on kunstlikult viljastatud
doonorseemnerakkudega ja teisel partneril ei eksisteeri lapsega bioloogilist sidet Motildelemal
juhul on lapse otildeigused taumleilikult kaetud lapsel on tagatud otildeigus nii isale (juhul kui doonor on
teada) kui ka bioloogilisele emale ning lapsel on votildeimalus saada otildeigused ka bioloogilise ema
partneri suhtes kui viimane lapse lapsendab32
Doonorseemnerakkudega kunstlikult viljastatud naise lapsel votildeivad motildenel juhul olla ka
otildeigused doonori suhtes Seda juhul kui doonor on teada maumlrgib ta avaldusele et tahab olla
lapse seaduslik vanem Kohus votildeib talle selle otildeiguse anda kui lapse ema ja doonor elavad
32
Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of Children
with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law Intersentia
Antwerpen ndash Oxford 2007 lk 163-167
18
koos perekonnana Kui doonor on teada ja ei soovi lapse suhtes seemnerakkude andmise
momendil vanemlikke otildeigusi siis ei saa teda vanemana maumlaumlratleda kuna ta ei moodusta
bioloogilise emaga perekonda Juhul kui doonor pole teada ja seemnerakud on tulnud
spermapangast ei saa doonor mitte mingil juhul olla lapse seaduslik vanem ning samuti pole
tal votildeimalust seda taotleda
Kotildeigil neil juhtudel on arvestatud olulist faktorit ndash selleks on reaalne pereelu doonori ja lapse
bioloogilise ema vahel ning motildelema kindel soov votildei soovi puudus saada lapse ametlikuks
vanemaks Sellega on laps samuti kaitstud tal on otildeigus olla oma tegelike vanemate laps33
Juhul kui Hollandis elavad naissoost parterid on abiellunud ja nende perekonda suumlnnib laps
siis saavad motildelemad partnerid automaatselt seadusejaumlrgselt lapse vanemateks ainuke erand
oleks siis kui lapse isal oleks enne lapse suumlndi tema suhtes seaduslikud otildeigused (sel juhul ei
pea lapse isa olema bioloogiline isa) Samuti eksisteerib votildeimalus et samal ajal oleksid
hooldajad nii lapse bioloogiline isa kui last kasvatav samasooline naistepaar Sellisel juhul
antakse isale isadusotildeigus ning samasoolised naissoost partnerid saavad uumlhise vanemliku
vastutuse34
Homoseksuaalsetele meessoost paaridele on Hollandis laste saamiseks avatud ka
asendusemaduse votildeimalus Selleks on kaks votildeimalust asendusemale kantakse uumlle
doonornaise munarakud mis on kunstlikult viljastatud uumlhe partneri seemnerakkudega votildei siis
viljastatakse asendusema munarakud kunstlikult uumlhe partneri seemnerakkudega Motildelemal
juhul on seaduslikeks vanemateks asendusema ning seemnerakkude doonor ehk uumlks
partneritest kelle seemnerakke kunstliku viljastamise puhul kasutati Partner ei saa
vanemlikke otildeigusi seaduse alusel automaatselt kuid teine partner votildeib esitada taotluse
lapsendamiseks ning selle protsessi kaumligus omandab teine meessoost partner vanemlikud
otildeigused35
Nimetatud juhtudel on samasoolises perekonnas kasvava lapse motildelemad faktilised
vanemad ka seaduslikud vanemad ja selline perekond on kaitstud siseriiklike seadustega
erisooliste paaridega votilderdselt
33
Machtelt Vonk (viide 32) lk 179-180 34
Machtelt Vonk (viide 32) lk 185 35
Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st Century
Organising Committee of the Commission on European Family Law 2009 lk 183
19
Asendusemaduse puhul on seaduslikult vahe kas asendusema on abielus votildei mitte Juhul kui
asendusema on abielus siis on seaduslikuks vanemaks lapse suumlnnitanud ema kuid motildelemad
partnerid saavad lapse uumlheskoos lapsendada Juhul kui asendusema on registreeritud kooselus
votildei vallaline siis votildetab partneritest see kes on lapse bioloogiline vanem isaduse omaks ning
saab seadusliku vanema staatuse partner lapsendab teise partneri lapse36
212 Eesti
Votilderreldes Hollandiga ei ole Eestis lapse ja tema samasoolise bioloogilise vanema partneri
omavaheline otildeiguslik suhe reguleeritud See ei ole kooskotildelas lapse parimate huvide
arvestamisega ning tekitab ebavotilderdset kohtlemist votilderreldes kunstliku viljastamise teel saadud
lapsega kelle bioloogiline ja faktiline vanem on erisoolised37
Eestis saavad kunstliku viljastamise abil lapse saada ainult naissoost samasoolised paarid ja
seda kahel erineval viisil kunstlik viljastamine mehe seemnerakkudega ning votildeotilderast
munarakust loodud embruumlo uumllekandmine naisele
Igale naistele on loodud votildeimalus kasutada kunstilikku viljastamist Kui heteroseksuaalne
naine on abielus siis on tal kunstlikuks viljastamiseks vaja oma abikaasa kirjalikku luba
vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seaduse38
sect 17-le Kui naine elab
homoseksuaalses kooselus ja soovib teostada kunstlikku viljastamist siis ei maumlngi tema
elukaaslane selle seaduse jaumlrgi olulist otildeigusliku rolli Seaduse jaumlrgi on partner kotildervaline isik ja
seadus ei defineeri teda kuidagi kuid de facto partner taumlidab lapse kasvatamisel abikaasa rolli
ja tema luba kunstlikuks viljastamiseks oleks samalaadselt vajalik ja oluline nagu
heteroseksuaalsetel paaridel
36
Machtelt Vonk (viide 32) lk 204-205 37
Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or Transgender
Families A European Prespective ILGA-Europe 2008 lk 5 38
Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13
20
Naine kes elab samasoolise partneriga on praeguste seaduste kohaselt sunnitud ennast
vallaliseks naiseks nimetama ja tema kunstlik viljastamine hakkaks toimima kunstliku
viljastamise ja embruumlokaitse seaduse sect-des 21 ja 22 ettenaumlhtud tingimustel sama seaduse sect 5
lg 2 alusel Vastuoluline on ka fakt et samasoolise partneriga elav naine peab nimetama
ennast vallaliseks ka juhul kui on tegelikult samasoolise partneriga suhtes ent soovib last (ja
seda just paarisuhtes koos kasvatada) Selline olukord on tekkinud kuna samasooliste isikute
kooselu ei ole praegusel hetkel kuidagi seaduslikult registreeritav Samasoolises paarisuhtes
elaval naisel sellel juhul on sundvaletamise seisund mis on tekkinud seaduses nimetatud
perekonnaseisu votildeimalike vormide ebataumlielikkuse totildettu
Doonori seemnerakkudega kunstliku viljastamise abil seotud perekonna lapsel on faktiliselt
kaks samasoolist vanemat aga seaduslikult on tal registreeritud ainult bioloogiline ema
Seega kasvab laps seaduse jaumlrgi uumlksikemaga ning tal on otildeigused ja kohustused ainult uumlhe
vanema suhtes
Kunstliku viljastamise meetodi puhul kus uumlhele naisele kantakse uumlle teise naise votildei partneri
munarakust loodud embruumlo loetakse laps samuti potildelvnevaks naisest kes on ta suumlnnitanud
(vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlo kaitse seaduse sect24-le)Vastavalt
perekonnaseaduse sect23 lg 1 on selline kunstlik viljastamine lubatud ainult siis kui naise
viljastamine muul viisil ei ole votildeimalik Sellise kunstliku viljastamise puhul oleks motildelemal
naisel votildeimalik olla lapsega geneetiliselt seotud kuid seaduse jaumlrgi sunnitakse jaumlllegi peale
olukord kus ainult uumlht naist loetakse lapsevanemaks Kui votilderrelda seda olukorda abielus
oleva heteroseksuaalse paariga siis on olukord jaumlrgmine ndash kui naist viljastatakse kunstlikult
tema abikaasa seemnerakkudega siis vastavalt sama seaduse sect17 lg 21
loetakse laps sellest
mehest potildelvnevaks ning motildelemad saavad lapse seaduslikuks vanemaks Nii samasooliste
naiste paari puhul kui ka erisoolise paari puhul votildetavad motildelemad isikud osa kunstliku
viljastamise protsessist ja motildelemad on geneetiliselt lapsega seotud kuid samasooliste naiste
paari puhul on seaduslik vanem ainult lapse suumlnnitatud naine Sellisel juhul tekib ebavotilderdne
kohtlemine
21
Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse39
sect24 lg 1 uumltleb et lapse arengu ja kasvu loomulikuks
keskkonnaks on perekond ning lastega perekonnad peavad saama riiklikku kaitset ja toetust
See taumlhendab et lapse jaoks on aumlaumlrmiselt oluline et tema kaks samasoolist kasvatajat ja tema
ise kuuluksid otildeiguslikult perekonna motildeiste alla Nii saaks ta oma otildeigusi ja kohustusi taumlielikult
rakendada sotildeltumata tema tegelike vanemate soost taumlpselt sama moodi kui laps kes elab
erisooliste faktiliste vanematega Praegune kohtlemine on ebavotilderdne votilderreldes lapsega kes
elab erinevast soost isikutest moodustatud perekonnas kus uumlks taumliskasvanutest on
bioloogiline vanem aga teine on vanema partner See on ka totildeendatud uuringutega40
Erinevast soost isikute kooslust ja nende last nimetatakse praeguse seaduse kohaselt
perekonnaks ja vanema partner on kasuvanem
Meessoost seksuaalvaumlhemustel ei ole votildeimalik kunstliku viljastamise teel last saada kuna
Eestis ei ole vastavalt Karistusseadustiku41
sect132 asendusemadus lubatud See taumlhendab et
samasoolised mehed ei sa uumlheskoos lapsi eostada See taumlhendab ebavotilderdset kohtlemist
votilderreldes samasooliste naiste paaridega
22 Votildeotilderaslapse lapsendamise abil seotud laps
221 Euroopa Inimotildeiguste Kohus
Euroopa Liidus on samasooliste paaride ja nende laste probleem lahendatud igas riigis
erinevalt Analuumluumlsin motildenda Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtuotsust mis on taumlitmiseks
kohustuslikud ka Eestis Kaasuse Frettegrave vs Prantsusmaa taotleja arvates rikuti tema otildeigust
austusele era- ja perekonnaelu vastu ehk siis rikuti inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse
konventsiooni artikkel 8 ja artikkel 14 mis keelavad diskrimineerimist Taotleja soovis uumlksi
last adopteerida ja taotles seda 1991 aasta oktoobris Esimesel intervjuul avaldas taotleja oma
homoseksuaalsuse ja vaumlitis et ta elab uumlksinda ilma partnerita Peale seda pakkus intervjueerija
39
Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50
40 Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 24-33
41 Karistusseadustik RT I 17042013 8
22
vaumllja lapsendamise protsessi lotildepetamise 1993 aastal jaumlttis Pariisi Sotsiaalfondi osakond
hageja taotluse rahuldamata Antud otsuse potildehjuseks oli see et Frette pakkus lapse jaoks
ebastabiilset ja potentsiaalselt last kahjustavat emarolli mudelit Potildehiline kuumlsimus oli selles et
kas uumlksik homoseksuaalne isa on votildeimeline last kasvatama votildei mitte Euroopa Inimotildeiguste
Kohus otsustas haumlaumlletustulemusega neli kolme vastu et rikkumist artikkel 14 koostoimes
artikkel 842
ei olnud Seega ei tohi Eestis takistada laste lapsendamist homoseksuaalsetele
isikutele
Peale Frettegrave vs Prantsusmaa kaasust esitas Ameerika Uumlhendriikide Psuumlhhoanaluumluumltiline
Assotsiatsioon avalduse et geid ja lesbid on nii uumlksikisikute kui paaridena votildeimelised
tegutsema ja last kasvatama lapse huvidest laumlhtudes Nad on votildeimelised taumlitma lapse tervist
kahjustamata kotildeiki kohustusi ja peaksid saama heteroseksuaalsete vanematega votilderdsed
otildeigused ning seda nii paaris kui ka uumlksikisikuna Eelpool toodud uuringute naumlited muudavad
kohtu arvamuse punktis 42 taumliesti otildeigustamatuks Lisaks sellele vaumlidab kohus punktis 42 et ei
ole piisavalt palju lapsi et adopteerimise notildeudlust rahuldada See on vaidlustatav arvamus43
ILGA-EUROPE-i kaasuse kommentaaride kokkuvotildettes totildei autor vaumllja arvamuse et nii kaua
kui Prantsusmaal on lubatud lapsendamine uumlksikutele heteroseksuaalsete isikutele ei luba
artikkel 8 ja artikkel 14 Prantsusmaa haldusorganitel ja kohtutel jaumltta geisid ja lesbisid
lapsendamise protsessist vaumllja nimetades potildehjuseks nende isikute seksuaalsaumlttumust 17
Jaumlrgmiseks vaatlen laumlhemalt kaasust EB vs Prantsusmaa 1998 aasta veebruaris esitas
taotleja Prantsusmaal taotluse lapse lapsendamiseks Lapsendamise menetluse kaumligus mainis
taotluse esitaja et ta on homoseksuaalne ja tal on samasooline partner R
Augustis 1998 andis taotlejat kuumlsitlenud psuumlhholoog hinnangu et talle ei peaks lapsendamist
lubama Potildehjusena totildei psuumlhholoog vaumllja asjaolu et taotleja hakkab last uumlksi kasvatama ning
see kahjustaks last kuna laps peaks naumlgema kindlat peremudelit kus on nii isa kui ka ema
42
EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v France 43
Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second
Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June
2005httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf (09102012)
23
Lisaks sellele vaumlitis psuumlhholoog et taotleja elab oma samasoolise partneriga aga ei soovi seda
kinnitada ja jaumltab partnerisse puutuvad kuumlsimused vastamata See votildeib samuti last kahjustada
kuna ta saab ainult emade eeskuju Psuumlhholoogi arvates ei olnud see otildeige
1998 aasta oktoobris esitas perenotildeukogu lapsendamise juhatuse esindaja arvamuse et
taotlejale ei peaks lapsendamist lubama Ta vaumlitis et vastavalt tema kogemusele on lapse
jaoks paremad perekonnad kus on nii ema kui ka isa ehk siis lapsendamiseks sobivad
erisoolised paarid
1998 novembris ei lubatud taotlejal lapsendamist jaumlrgnevatel potildehjustel taotleja ei ole
uumlksikemana votildeimeline naumlitama lapsele otildeiget peremudelit kus maumlngib olulist osa mehelik roll
ja taotleja partneri osavotildett lapse kasvatamisel ei ole kindlaks tehtud See votildeib samuti last
kahjustada
Halduskohus ei lubanud samuti taotlejale lapsendamist ning tugines seejuures
homoseksuaalsuse argumendile Nii rikkus ta inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse
konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga
Kohus taumlheldas taotleja elustiili mis ei ole lapse kasvatamiseks sobilik ning ei ole lapse
huvides ja votildeib teda kahjustada Lisaks sellele on kohaliku tsiviilseadustiku artikkel 343 jaumlrgi
lubatud lapsendamise taotlemine igauumlhele kes on vaumlhemalt 28 aastat vana Seega rikuti ka
kohalikku seadust mitte ainult konventsiooni
Prantsusmaa tugines kohtuotsusele Frettegrave vs Prantsusmaa kaasuses kus kohus ei rahuldanud
taotleja esitatud notildeuet Seekord otsustas kohus otsuse punktis 51 et eelnevas kaasuses rikuti
artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga44
Euroopa Inimotildeiguste Kohus otsustas haumlaumlltega kuumlmme
seitsme vastu et rikuti artikkel 14 koostoimes artikkel 8-ga45
44
EIKo 2201 2008 4354602 EB v France 45
Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France
httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886 22012008
24
Kaasustest votildeib vaumllja lugeda et homoseksuaalsed lapsevanemad ei saa kuidagi last kahjustada
ja homoseksuaalsus ei taumlhenda seda et sellises perekonnas kasvav laps ei saa otildeiget kasvatust
Homoseksuaalsed vanemad ei kaumlitu lapse huvisid silmas pidades halvemini kui
heteroseksuaalsed vanemad Laste adopteerimise puhul ei saa taotleja homoseksuaalsus
kuidagi motildejutada lapsendamise lubamist votildei mittelubamist Homoseksuaalse eluviisi toomine
potildehjuseks miks mitte adopteerida on keelatud ja rikub konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus
artikkel 8-ga
Neid kaasused on omavahel vaumlga sarnased Ferreteacute kaasuses otsustas kohus nelja haumlaumllega
kolme vastu et antud juhul ei olnud artikkel 8 koosmotildejus artikkel 14 rikkumist aga EB
kaasuses otsustas kohus kuumlmne haumlaumllega seitsme vastu et tegemist oli rikkumisega Euroopa
Inimotildeiguste Kohtu Kohtu president ja Prantsusmaa kohtunik Kohtunik Costa olid Ferreteacute
kaasuse puhul enamikus ja arvasid et rikkumist ei olnud aga EB kaasuses otsustasid nad
juba seda et taotleja otildeigused olid rikutud EB kaasuse puhul maumlrkas kohus ka seda et alates
Ferretteacute kaasuse jaumlrel on toimunud ilmselge otildeiguse areng samasoolistele isikutele
lapsendamise kuumlsimuses ja nuumluumldseks on see legaalne juba kuumlmnes Euroopa Liidu riigis Seda
votildeib ka totildelgendada nii et konventsiooni saumltted ei oma kindlat totildelgendust vaid seda peab
totildelgendama kaumlesoleva hetke otildeiguslikku olukorda arvestades46
Motildelema kaasuse puhul toimub
lapsendamine vallalise isiku poolt kuid EB kaasuse puhul oli taotlejal partner ja kuna
lapsendamine on antud olukorras vaid ainuisikuline ei oleks lapsel mingeid otildeigusi ega
kohustusi teda lapsendanud inimese partneri suhtes
222 Eesti
Eesti seadus ei keela seksuaalvaumlhemustele uumlksinda lapsendamist ent justiitsministeeriumil on
arvamus et samasoolistele partneritele lapsendamise lubamine on keeruline ja tihti peale
vaidlustatav teema kuna ministeeriumi arvates ei ole Eesti uumlhiskond kindel et samasoolistele
partneritele lapsendamine on lapse huvides ja ei kahjusta teda47
kuid laste otildeiguste kaitset
tagades ei tohi tugineda uumlhiskonna valmisolekule LGBT perekonnade tunnustamisel
46
European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw 47
Andra Olm (viide 12) lk 63
25
Perekonnaseaduse48
sect148 uumltleb et lapsendada votildeivad nii vallalised kui ka abielu sotildelminud
isikud Kuivotilderd LGBT inimesed ei saa oma vahel sotildelmida abielu ega oma suhteid muul moel
registreerida siis on nad otildeiguslikult vallalised isikud vaatamata sellele et nad faktiliselt
moodustavad perekonna Seega laieneb neile lapsendamise puhul perekonnaseaduse sect148 lg1
mis uumltleb et vallaline isik votildeib lapsendada ainult uumlksinda Samuti ei saa perekonnaseaduse
sect149 jaumlrgi teine partner sama last lapsendada sest lapsendamissuhete kestel ei saa muu isik
vaumllja arvatud lapsendaja abikaasa sama last lapsendada Kui vaadata siinkohal lapse otildeigusi
lapsendaja partneri suhtes siis ei ole lapsel oma vanema partneri suhtes vastavalt
perekonnaseaduse sect161 mingeid otildeigusi ega kohustusi sest lapse hooldamisotildeigus laieneb vaid
sellisel juhul kui abikaasad lapsendavad uumlhiselt votildei lapsendatakse abikaasa laps Muudel
juhtudel kuulub hooldamise otildeigus ainult lapsendajale ainuisikuliselt
Samasoolised partnerid kuuluvad selle seaduse taumlhenduses muude juhtumite hulka Seega ndash
elades kahe samasoolise vanemaga peres kus kumbki ei ole bioloogiline vanem on lapsel
otildeigused ja kohustused ainult uumlhe vanema vastu Naumliteks kui uumlhel partneril on bioloogiline votildei
lapsendatud laps olemas ja teine partner soovib omalt poolt perekonnavaumlliselt teist last
lapsendada siis lapsendamise protsessi kaumligus ei arvestata perekonnaseaduse sect147 lg 2-ga
mis uumltleb et lapsendamine ei ole lubatud kui lapsendaja lapsed on selle vastu votildei kui
lapsendaja lapsed kahjustavad mingil maumlaumlral lapsendatava huve Kuna lapsendatav saabub
perekonda kus on olemas teised lapsed tuleks kindlasti arvestada nende huvidega ja
veenduda et nad ei kahjusta lapsendatavat aga sellisel juhul toimub lapsendamine
seadusjaumlrgselt vallalise isiku poolt See ei ole paraku piisav lapse huvidega arvestamine
Samuti tekib lapsendamise puhul vanusepiiranguga seotud ebavotilderdne kohtlemine
Perekonnaseaduse sect150 lg 1 uumltleb et lapsendada votildeib vaumlhemalt 25-aastane piiramata
teovotildeimega isik kuid lg 2 uumltleb et kohus votildeib erandjuhtudel lubada lapsendamist ka
vaumlhemalt 18-aastasele juhul kui ta lapsendab oma abikaasa lapse Samasooliste paaride jaoks
see jaumlllegi ei kehti kuivotilderd neil ei ole votildeimalik omavahel abielluda See on oluline piirang
mis votildeib tingida olukorra kus uumlks partner kes on lapse seaduslik vanem sureb ja tema
48
Perekonnaseadus RT I 27062012 12
26
partner kes on last kasvatanud on alla 25-aastane ning seega ei ole tal seaduse jaumlrgi votildeimalik
surnud partneri last lapsendada Nii tekib lapse lastekodusse sattumise oht ning see ei pruugi
olla lapse huvidega kooskotildelas Lapse jaoks on tema bioloogilise vanema partner tegelik
vanem ning perekonnaliige kuid tekib olukord kus laps eemaldatakse tema ellu jaumlaumlnud
faktilisest vanemast Abielus paari puhul seda probleemi ei teki kuna sellisel juhul on lapse
bioloogilise vanema partner lapse seaduslik kasuvanem isegi kui ta pole last lapsendanud
vastavalt perekonnaseadusele Ning bioloogilise vanema surma puhul ei eemaldata last
kasuvanemast ning olles alla 25-aastane kasuvanem saab erandolukorras lapsendada ka
surnud abikaasa last
Seega tuginenes Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikale tuleb Eestis luua laste ning
samasoolistest isikutest moodustatud perekondade ja nende laste kaitse ning tagada laste
parimate huvide arvestamine vastavalt laste otildeigustele Inimotildeiguste konventsiooni antud otildeigus
perekonnakaitsele rakendub samuti laste suhtes
23 Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud laps
Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapse otildeiguslik seis on erinev ja mingil maumlaumlral
raskem kui eelnevatel juhtudel Siin votildeib naumlha kolme erinevat teed Uumlks stsenaarium on
selline et lapsel on kaks seaduslikku vanemat kes on lahus kusjuures motildelemad on
bioloogilised vanemad ning uumlhel vanemal on samasooline partner ja laps elab nendega koos
Teise variandi puhul on lapsel kaks bioloogilist vanemat kes on lahus Uumlhel vanemal
puuduvad votildei on aumlra votildeetud vanemaotildeigused ning laps elab oma seadusliku bioloogilise
vanemaga ja vanema partneriga Kolmanda votildeimaluse puhul elab samasoolistest isikutest
moodustatud perekonnas vaumlhemalt kaks last igal lapsel on erinevad bioloogilised vanemad
Tegelikkuses elavad lapsed koos uumlhe bioloogilise vanemaga ja vanema partneriga Lapsed ei
ole omavahel veresugulased
231 Eesti
27
Analuumluumlsin kaumlesolevas peatuumlkis eelkotildeige olukorda kus lapsel on kaks seaduslikku bioloogilist
vanemat vanemad on lahus ja laps elab uumlhe seadusliku vanemaga ja tema partneriga See
taumlhendab et lapsel on faktiliselt kolm isikut kes tema eest hoolt kannavad ja tema elust osa
votildetavad Lapsel on otildeiguslik side ainult kahe bioloogilise vanemaga ning vanema partneril kes
elab lapsega koos ja kasvatab last puudub otildeiguslik side lapsega Kui votilderrelda seda olukorda
heteroseksuaalse perekonnaga siis sellisel juhul on uuel partneril votildeimalus partneri last
lapsendada juhul kui teine lapsevanem annab notildeusoleku ja kui nad on abielus vastavalt
perekonnaseaduse sect152 lg1 Selle kohaselt katkeb lapsel otildeiguslik side uumlhe bioloogilise
vanemaga ja tekib see vanema partneriga Homoseksuaalsetel isikutel puudub selline
votildeimalus kuna partneri last saab lapsendada ainult abiellunud votildeotilderasvanem
Otildeiguslik side vanema partneriga puudub ka juhtumi puhul kus lapsel on ainult uumlks seaduslik
vanem ja teiselt bioloogiliselt vanemalt on vanemlikud otildeigused aumlra votildeetud votildei siis ei ole teine
bioloogiline vanem kindlaks tehtud Samas on heteroseksuaalsetel paaridel votildeimalik luua
otildeiguslikud suhteid lapse ja partneri vahel Abielu sotildelmides tekib vastavalt perekonnaseaduse
sect148 lg2 p2 partneril otildeigus lapsendada partneri laps varasematest suhetest Faktiliselt elab
laps kahe samasoolise vanemaga aga otildeiguslikult suhted on tal ainult uumlhe bioloogilise
vanemaga
Kolmas stsenaarium on nimetatutest kotildeige keerulisem Faktiliselt on lapsel kaks samasoolist
vanemat kellest otildeiguslik side on ainult bioloogilisega Samuti on lapsel kasuotildede votildei
kasuvend kelle bioloogiline vanem on tema bioloogilise vanema partner Sellises olukorras
puudub lapsel otildeiguslik suhe teise peres elava lapsega Sellelt pinnalt votildeib tekkida erinev
kohtlemine votilderreldes heteroseksuaalse perega kus partnerid saavad omavahel abielluda ja
lapsi lapsendada ning kus sellisel juhul on kotildeikidel peres kasvavatel lastel ja neid kasvatavatel
taumliskasvanutel omavaheline otildeiguslik side Ebavotilderdne kohtlemine tekib sellisel juhul punktis
mis puudutab laste omavahelist abiellumist (selle lubamist) Perekonnaseaduse sect 3 uumltleb et
isikud kelle sugulussuhe potildehineb lapsendamisel ei votildei omavahel abielluda Kaumlesoleva
seaduse sect 2 lotildeikes 1 nimetatud sugulussuhe potildehineb lapsendamisel antud juhul kaumlsitlen sect2
lg1 p2 venna ja otildee suhteid Heteroseksuaalse perekonna puhul tekib lastel lapsendamise
tagajaumlrjel otildeiguslik otildee ja venna suhe ehk siis neil ei ole lubatud omavahel abielluda kuid
28
samasoolistest isikutest moodustatud perekonna puhul saavad partnerite lapsed omavahel
hiljem abielu sotildelmida kuna nad ei ole otildeiguslikult uumlksteisega seotud Samuti tekib probleem
erinevate toetuste saamises kuna sellist kooslust ei nimetata seaduslikult perekonnaks
Hea naumlide on eelpool vaumllja toodud Viimsi kaasus Selle puhul oli uumlheks osapooleks
samasoolistest isikutest kooslus ning kaasatud oli kolm last kes kotildeik ei olnud omavahel
otildeiguslikult seotud Osapool taotles Viimsi vallavalitsuselt laste lasteaia- ja koolitoidu ning
sotildeiduotildeiguse tasuta saamist Viimsi vallavalitsuse 12062009 korraldusega nr 373 jaumleti
kaebaja taotlused rahuldamata kuid Viimsi vallavolikogu maumlaumlrus nr 16 ei sisalda perekonna
totildelgendust ega kitsendavat saumltet mis taumlpsustaks mis soost peavad olema vanemad ja mis
otildeiguslik side vanemate ja laste vahel eksisteerib49
Samuti tekib probleem miks uumlhes
leibkonnas elavad faktilised otildede ja vend ei ole lapsega seaduslikult seotud ning ei kuulu lapse
perekonda Hetkel ei ole Eesti seadustes perekonna motildeiste defineeritud See taumlhendab et
samasoolises perekonnas elav laps ja tema bioloogilise vanema partneri lapsed ei ole
omavahel otildede ja vend kuid abiellunud erisoolise paari puhul oleks
232 Euroopa Liit ja Inimotildeiguste Kohus
Euroopa Inimotildeiguste Kohus tegi kohtuotsusega X ja teised vs Austria suure sammu laste
otildeiguste ja nende samasooliste vanemate probleemi lahendamisel ja naumlitas nii kaasaegseid
seisukohti Kaasuse taotlejateks olid kaks naissoost isikut kelle peres oli laps ning uumlks
taotleja soovis lapsendada partneri bioloogilist last Laps oli suumlndinud vaumlljaspool abielu ja
ainult lapse bioloogilisel emal oli lapse hooldusotildeigus Selle juhtumi puhul oli lapsel ka
bioloogiline isa kes maksis regulaarselt lapse elatist ning keeldus lapse ema partnerile
adopteerimisotildeiguse andmisest
Austria seaduste jaumlrgi kaotaks lapse ema partneri lapse adopteerimise puhul otildeigused lapse
suhtes kuid isa otildeigused oleksid tagatud Seega ei olnud lapsendamine Austria seisukohast
votildeimalik Taotlejad soovisid oma faktilise pere otildeiguslikku tunnustamist ning lapse
bioloogilise ema partneri tunnistamist lapse vanemana lapse bioloogilise isa asemel Austria
49
Inimotildeigused Eestis (viide 8) lk 141-143
29
seaduste jaumlrgi oli votildeimalik partneri last lapsendada nii abiellunud paaridele kui ka
mitteabiellunud heteroseksuaalsetele paaridele kes elavad stabiilses suhtes Kohus toob
punktis 95 selgelt vaumllja et samasooliste isikute stabiilne kooselu kuulub perekonna motildeiste
alla taumlpselt samamoodi nagu stabiilne erisooliste isikute kooselu Samuti leiab kohus et laps
kes elab oma bioloogilise vanema ja tema partneriga kes motildelemad kannavad tema eest hoolt
kuulub ka perekonda ja kotildeik kolm isikut peavad olema kaitstud artikkel 8 taumlhenduses ning
kuuluvad uumlheskoos perekonna motildeiste alla Sellist kooslust ei tohi diskrimineerida votilderreldes
erisooliste isikutest moodustatud perekonnaga ning antud kaasuse puhul on tegemist artikkel
14 koosmotildejus artikkel 8-ga rikkumisega
Antud kaasuse puhul leidis kohus et taotlejad sealhulgas uumlhe taotleja laps elasid kooselus
mis on vaumlga sarnane kooseluga mida elavad abiellunud heteroseksuaalsed isikud kus uumlks
abikaasa soovib lapsendada teise abikaasa last Vahe on selles et samasooline paar ei votildei
abielluda ja saab vaid omavahelised suhted registreerida Selline registreerimine ei anna
votildeimalust partneri last lapsendada kuna Austria seadustega pole lubatud lapsendamine
registreeritud partneritele Taotlejad ei olnud registreeritud see andis neile votildeimaluse partneri
last lapsendada kuna Austria seadusandlus lubab stabiilses registreerimata kooselus elavatel
heteroseksuaalsetel paaridel partneri lapse adopteerida Kohus leidis et antud kaasuse puhul
ei olnud artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumist mis kaumlsitleb abiellunud
heteroseksuaalsete isikutega kus uumlks abikaasa tahab lapsendada teise abikaasa bioloogilist
last vaid oli artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumine votilderreldes heteroseksuaalsete
faktiliste kooslustega kus uumlks partner tahab lapsendad teise partneri last
Otsuse poolt olnud kohtunikud leidsid et konventsioon ei kohusta liikmesriike andma otildeigust
mitteabiellunud paaridele partneri lapse lapsendamiseks Kuid kui selline otildeigus on olemas
siis ei ole samasooliste paaride diskrimineeriv kohtlemine lubatud Erinev kohtlemine ei ole
potildehjendatud kuna see ei ole lapse otildeiguste kaitseks vajalik Kohus ei votildetnud vastu ka Austria
vastuvaumlidet et selles kuumlsimuses puudub Euroopas uumlhine arvamus ning seetotildettu tuleks
kuumlsimuse lahendamine jaumltta riigi paumldevusse50
50
EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria
30
3 LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes erinevast
soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega
Laste ja nende perede otildeiguslikus kaitses on kaks erinevad teed Iga riik aktsepteerib igal juhul
seda et igal lapsel on kaks bioloogilist vanemat ehk siis mees ja naine kes on lapse eostanud
bioloogilisel teel votildei kunstliku viljastamise abil Sotildeltumata vanemate votildei lapse tahtest
eksisteerib kaks erinevast soost isikut kellel peaks igal juhul olema lapse suhtes teatavad
otildeigused ning lapsel peaksid olema otildeigused oma vanemate suhtes Teisalt peab kaitsma lapse
otildeigusi ka tema faktilises perekonnas see taumlhendab perekonnas kus laps pikaajaliselt elab
Sellisel juhul peavad motildelemal faktilisel vanemal olema lapse igapaumlevase uumllalpidamise osas
otildeigused ja kohustused51
Tuginedes uumllaltoodud faktidele votildeib vaumlita et lapse huvisid
arvestades on oluline kaitsta lapse otildeigusi tema tegelikus perekonnas sest just faktilised
vanemad votildetavad lapse elust kotildeige enam osa ning kannavad lapse uumlle igapaumlevaselt hoolt ning
see ei sotildeltu neid omavahel siduvatest bioloogilistest sidemetest
Kotildeik eelpool toodu totildeendab et homoseksuaalsetes suhetes elava lapse vanema partneril ja
lapsel ei eksisteeri omavahelisi otildeiguslikke suhteid ja puudub ka votildeimalus neid suhteid luua
kuna partner ei saa lapsendada teise partneri last Tekib olukord kus lapse otildeigused oma
seadusliku vanema partneri suhtes puuduvad ning selline olukord ei taga lapsele piisavat
kaitset
Nii samasooliste isikute kui ka erisooliste isikute kooselu kuhu on kaasatud lapsed peavad
olema eraldi reguleeritud
Miks ei saa laps olla samamoodi kaitstud nagu abielus paari laps52
See on otildeiguslik probleem
mis on jaumlaumlnud Eestis seni lahenduseta Vastavalt UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsioonile on
kotildeik lapsed votilderdsed sotildeltumata soost ja rahvusest sotildeltumata sellest kas nad elavad motildelema
51
Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 14-15 52
Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia
Antwerp-Oxford 2005 lk 291
31
vanemaga uumlksikvanemaga kas nad on suumlndinud registreeritud abielus votildei mitte53
Konventsioon kaumlsitleb last otildeigussubjektina ja taumlheldab et laps on ise oma otildeiguste teostaja54
Konventsioon kehtestab ka lapse ja riigi omavahelise suhte See taumlhendab et riigil ega
vanemal pole lapse uumlle omanikuotildeigust last vaadeldakse indiviidina kellel on omad
inimotildeigused mis on taumlpselt samasugused kui igal taumliskasvanul Samuti annab konventsioon
motildeista et votildeib tekkida konflikt lapse huvide ja vanemate votildei uumlhiskonna huvide vahel
Sellised konfliktid peab lahendama laste huvidega arvestades neid esile totildestes Laste huvid
defineeritakse tulenevalt konventsioonist mille jaumlrgi on olulised naumliteks otildeigus haridusele
otildeigus perekonnaelule ning otildeigus olla kuulatud ja austatud indiviidina55
Vastavalt
konventsiooni artikkel 18-le on vanematel esimene vastutus laste kasvatamise ja arengu eest
ehk siis vanemad on laste otildeiguste tagajad kasvatajad kaitsjad ja hoolitsejad
Konventsiooni keelekasutusest tuleneb see et termin bdquovanemldquo votildeib ka viidata paljudele
erinevatele peremudelitele mis kaasaegses maailmas eksisteerivad Naumliteks votildeib tuua
konventsiooni artikkel 5-e mis viitab laiendatud perekonna taumlhendusele UumlRO Lapse Otildeiguste
Konventsioon toob vaumllja ka perekonna taumlhtsuse Nimetatakse lapse otildeigust perekonnale see
taumlhendab uumlldiselt otildeigust vanematele ja otildeigust olla perekonnaliige See iseloomustab ka tervet
konventsiooni56
Laps ei saa tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest partneritest
koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes UumlRO Lapse Otildeiguste
Konventsiooni artiklis 2 p1 on saumltestatud et osalisriigid peavad tagama nende jurisdiktsiooni
all olevatele lastele kotildeik konventsioonis saumltestatud otildeigused ja kohustused sotildeltumata lapse ja
tema vanema votildei seadusliku hooldaja rassist soost keelest usust votildei muudest tingimustest
53
Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61
(18012013) 54
Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012
httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused
55 Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and What it
Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10 httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019
(06052013)
56 Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine praktikas
Lastekaitse Liit 2005 lk 71-74
32
Jaumlrelikult on erisoolisest perekonnast lapse ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes samasoolises
perekonnas kasvava lapsega konventsiooni taumlhenduses lubamatu ja sobimatu57
Samuti annab konventsiooni artikkel 2 p2 riigile positiivse otildeiguse votildetta kasutusele sobilikud
meetmed laste votilderdsete otildeiguste tagamiseks Kui raumlaumlgitakse homoseksuaalsetele paaridele
uumlheskoos laste kasvatamise otildeiguse andmisest siis mainitakse sageli laste huvidega
arvestamist Siin votildeib tuua naumliteks Gas ja Dubois vs Prantsusmaa kaasuse jt Selles
valdkonnas on naumlha ilmselget arengut esimesed Euroopa riigid mis lubasid samasoolisel
inimesel partneri lapse adopteerida olid Taani (1999) Island (2000) Norra (2001) ja Rootsi
(2003) Nendes riikides on otildeiguslikud reformid toimunud aastatel 1993-2003 Alates 2009
aastast on Soomes lubatud samasoolisel isikul oma partneri last adopteerida Eeliseks on kui
partnerid elavad registreeritud kooselus ja mittebioloogiline vanem on lapse sotsiaalne vanem
ehk tegelik vanem Nendes riikides saab samasooliste vanemate peres elav laps peale
lapsendamist taumlieliku sotsiaal- otildeigus- ja majandusliku kaitse ja samuti tagab see lapse otildeiguse
motildelemale seaduslikule ja sotsiaalsele vanemale Selline otildeiguslik areng naumlitab ka seda et
vanemate seksuaalne saumlttumus votildei sugu ei ole lapse huvide arvestamisel taumlhtis
Areng nendes riikides naumlitab ka seda et perekond koosneb lapsest ja kahest taumliskasvanud
isikust (sotildeltumata soost) Lapsel kes elab sellises perekonnas tekib otildeigus kahele seaduslikule
vanemale ja see annab talle votilderdse kaitse votilderreldes lapsega kes elab heteroseksuaalses peres
Selline areng naumlitab meile mis on kaasaaegne perekond58
See kotildeik taumlhendab et lapsel kes kasvab samasoolises perekonnas peavad olema
samasugused otildeigused nagu ta kasvaks erisooliste vanemate perekonnas kus partnerid kas on
votildei ei ole abielus Lapsel on otildeigus perekonna- ja eraelu kaitsmisele Euroopa Inimotildeiguste
Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ja samuti on tal otildeigus olla mitte diskrimineeritud
vastavalt sama konventsiooni artikkel 14-le Paraku naumleme erinevat suhtumist votilderreldes
lapsega kes elab perekonnas kus vanemad on heteroseksuaalsed Lapsel on vaja otildeigust
57
Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 29 58
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in Europe
National Cross-Border and European Perspectives 2012 lk 102-103120-122
33
perekonna kaitsele ja votildeimalust seadustada oma suhted mitte ainult bioloogilise vanemaga
vaid ka bioloogilise vanema partneriga Kui bioloogiline vanem ja partner on
heteroseksuaalsetes suhetes saab laps motildelema poole notildeusolekuga tagada enda otildeiguse olla
lapsendatud ja luua perekond Kui bioloogiline vanem ja tema partner on homoseksuaalsetes
suhetes siis isegi juhul kui motildelemad pooled on notildeus ei saa laps kasutada oma otildeigust olla
lapsendatud ja luua perekonda kui see ei ole vastuolus tema huvidega Riik arvestab lapse
huve eelkotildeige lapsendamisele lubatavuse kuumlsimuses
Selleks et aru saada partneri otildeigustest lapse suhtes peab enne defineerima kes on partner
lapse jaoks seaduse motildettes Perekonnaseadus annab meile kolm erinevat suhet lapse vanem
votildeotilderasvanem ehk lapse vanemaga abiellunud isik ning kasuvanem ehk isik kes ei ole
vanem ega votildeotilderasvanem vaid isik kes tegelikult last kasvatab Teda votildeib nimetada ka
faktiliseks vanemaks59
Sellest tuleneb et partner on kasuvanem Perekonnaseadust vaadeldes
votildeib oumlelda et kasuvanemal on kasulapse suhtes minimaalsed otildeigused samuti on lapse
otildeigused kasuvanema suhtes minimaalsed ja mitte taumlielikud
Ka Eesti Lastevanemate Liit on seisukohal et laste otildeigused ei ole piisavalt kaitstud seetotildettu
soovivad nad laste otildeiguste tugevdamist olukorras kus uumlks vanematest ei ole bioloogiline
vanem60
Samasooliste paaride puhul on partner faktiline vanem Lastekaitse Liidu president
Loone Ots on seisukohal et laps peab olema turvatud ja kaitstud nagu seda notildeuab Lastekaitse
Konventsioon Samuti arvab ta et samasooliste kooselu seadustamine on tervitatav samm
votilderdotildeiguslikkuse uumlhiskonda Laps satub vaumlgivalla ja hooletuse ohvriks nii samasoolises kui
erisoolises perekonnas seega peaksid tema otildeigused olema votildeimalikult efektiivselt kaitstud
motildelemal juhtumil Uumlhe votildeimaliku seisukoha jaumlrgi peaks samasoolistele peredele andma
lapsendamisotildeiguse erandjuhul see peab olema selgelt lapse huvides ning iga juhtumi puhul
arvestatakse konkreetseid asjaolusid ja teatud vanusest ka lapse notildeusolekut See aitaks vaumlltida
lapse lastekodusse sattumist laps peaks kasvama peres mitte uumlkskotildeik kui haumlsti varustatud
59
Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Edgar Salumaa Juridika
httpwwwjuridicaeejuridica_etphpdocument=etarticles1995123599PRNprvphp 60
Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest lk 3
httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise+koosel
uga+seotud+ettepanekutestpdf (18012013)
34
lastekodus Lastekaitse Liit on seisukohal et laps peab olema kaitstud ja Eesti laps peab
olema otildennelik vaatamata lapse kasvatajate soost61
Naumliteks votildeib tuua EIOtildeK kohtuotsuse Gas
ja Dubois v Prantsusmaa mille puhul kohtuniku eriarvamusel on samasoolises perekonnas
kasvatatav laps erinevas olukorras votilderreldes erisooliste taumliskasvanutega uumlhes peres kasvava
lapsega62
Eesti Potildehiseadus saumltestab ja tunnustab perekonna kaitset ja samuti peetakse potildehiseaduse jaumlrgi
oluliseks laste kasvatamist ning vanematele antakse mitte ainult luba vaid ka kohustus oma
lapsi kasvatada Mainitakse ka riigi kohustust perekonda laste kasvatamisel abistada Riigi
kohustuseks on luua lapsevanematele votildeimalused oma laste kasvatamiseks ja tagada laste
potildehivajadused63
Laps on homoseksuaalses peres kasvades erinevas olukorras votilderreldes heteroseksuaalses
peres kasvava lapsega Viimasel juhul on motildelemal vanemal otildeigus taotleda erinevaid
perekonna- ja laste kasvatamistoetusi kuna motildelemad vanemad votildeivad seadusjaumlrgselt end
lapsevanemana registreerida (bioloogiline vanem lapsendamine) Samasooliste partnerite
puhul on toetuste saamine raskendatud votildei ei ole uumlldse votildeimalik naumliteks votildeib tuua Viimsi
kaasuse probleemi Nii ei saa laps kes kasvab peres kahe samasoolise vanemaga vanemate
kaudu samalaadset riigipoolset toetust Kaasuses X Y ja Z vs Suurbritannia toob Inimotildeiguste
Kohus selgelt vaumllja et inimotildeiguste konventsioon votildeib olla totildelgendatud erinevalt ja perekonna
kaitse laieneb mitte ainult abiellunud paaridele vaid ka de facto peredele
Alati peab arvesse votildetma mitut erinevat faktorit kui kaua kaks taumliskasvanud isikut (sotildeltumata
soost) koos elanud on kas isikud elavad uumlhes leibkonnas kas nad soovivad votildei ei soovi lapsi
koos kasvatada64
Arvatakse et perekonna autentne tunnus on uumlhine laste kasvatamise otildeigus
61
Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012 httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed ( 21012012)
62 Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa 23032012
httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420 (22012013) 63
Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad sotsiaaltoetused ja ndash
teenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007 lk 29 64
Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in International
and Comparative Law Kluwer Law International 2002 lk 261
35
Seega peab uumlhine laste kasvatamisotildeigus olema identselt kaumlttesaadav nii heteroseksuaalsetele
kui ka samasoolistele paaridele Kui erisoolistel paaridel on otildeigus lapsi uumlhiselt kasvatada ilma
registreerimiseta siis peab selline otildeigus olema tagatud ka samasoolistele partneritele65
Eestis puudub spetsialiseerunud organ mis teostaks jaumlrelvalvet laste otildeiguste tagamise uumlle
Seda funktsiooni teostavad erinevad organid koostoumloumls Nendeks kohalik omavalitsus
maavalitsus otildeiguskantsler ja teised66
Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas nr 6-
81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute puumlsiv kooselu kuulub
perekonnapotildehiotildeiguse kaitse alla aga Eestis ei ole selline kooselu reguleeritud ja seetotildettu tuleb
luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Samuti puudub lapsendamist ja
hooldusotildeigust puudutav regulatsioon mis tagaks laste huvide arvestamise samasooliste
paaride puhul Partneril puudub lapsendamise votildeimalus ja see annab hooldusotildeiguse ainult
uumlhele vanemale kuid partnerid elavad koos lapsega ja motildelemad peaksid lapse eest vastutama
ja tema eest kandma hoolt Selline olukord votildeib tuua probleeme lapse hooldamisotildeiguse
teostamisel uumlhe partneri surma korral votildei juhul kui seaduslik lapsevanem ei saa mingil
potildehjusel pikemaajaliselt hooldusotildeigust teostada Samuti pole tagatud partneri otildeigus last edasi
kasvatada kui seaduslik vanem sureb
Probleem on ka uumluumlrisuhetes Votildelaotildeigusseaduse sect289 saumltestab et eluruumi uumluumlrnikul on otildeigus
uumluumlriruumides majutada oma abikaasat alaealisi lapsi ja toumloumlvotildeimetuid vanemaid ilma
uumluumlrileandja notildeusolekuta67
Juhul kui uumluumlrilevotildetja on lapse vanema partner siis ei saa
uumluumlrileandja notildeusolekuta eluruumis majutada last ega tema seaduslikku vanemat Sellega
satub laps ebasoodsasse olukorda votilderreldes lapsega kes elab perekonnas kus motildelemad
partnerid on tema seaduslikud vanemad Lapse eluruumides viibimine sotildeltub uumluumlrileandja
tahtest
65
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs (viide 58) lk 92 66
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava
2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20per
ede20arengukava202012-2020pdf (16022013) 67
Otildeiguskantsler ( viide 3) lk 1 5
36
Laste staatus samasoolistes paarides on laumlbi aegade olnud nagu Pandora laegas Alati on olnud
arusaadav aktsepteeritud ja isegi notildeutud et lapsel peab olema kaks vanemat aga nuumluumldseks on
see arenenud selles suunas et lapsel votildeib olla kaks ema kaks isa votildei isegi kolm vanemat
2007 aastal andis Ontario Kohus oma otsuses AA vs BB ONCA 268
selles kuumlsimuses uue
arengu Selle kaasuse puhul vaumlrbasid kaks homoseksuaalset stabiilses suhtes elavat naist oma
meessoost sotildebra lapse bioloogiliseks eostamiseks Lapse suumlndides olid tema seaduslikeks
vanemateks bioloogiline ema ja bioloogiline isa Bioloogilise ema samasooline partner oli
sellises situatsioonis lapse faktiline vanem taumlitis lapse teise ema rolli ja kandis suurt osa lapse
kasvatamises Kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngisid lapse elus vaumlga olulist rolli ja kandsid lapse
eest hoolt Lapse bioloogilise ema samasooline partner leidis et tal peaksid olema lapse
suhtes samuti seaduslikud otildeigused ja kohustused ning ta poumloumlrdus kohtusse nende otildeiguste ja
kohustuste saamiseks Kohus leidis et kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngivad lapse elus vaumlga suurt
rolli ja lapse otildeiguste tagamise seisukohalt on oluline et kotildeik kolm oleksid tema seaduslikud
vanemad
Kohus arvestas lapse huvidega ning see on selle kaasuse puhul kotildeige olulisem Kohus
otsustas et kotildeik kolm taumliskasvanut peavad olema seaduslike vanematena registreeritud ning
seelaumlbi sai laps kolm seaduslikku vanemat Nimetatud kaasus totildei samasooliste vanemate ja
sellistes peredes elavate laste probleemide osas taumliesti uue arengu Selliseid arenguid jaumllgides
votildeib oletada et ka teised riigid votildetavad Orlando kaasuse arvesse ja hakkavad seda jaumlrgima
Perekonna ja vanema staatuse kontseptsioon on viimase aja jooksul teinud laumlbi suured
muutused ja arengud avardanud piire ja haumlgustanud nende motildeistete traditsioonilist taumlhendust
Niisiis votildeib oletada et laumlhitulevikus toimuvad seadusandluses muudatused mille kohaselt ei
arvestata vanema staatuse saamisel enam vanemate seksuaalse saumlttumuse ja arvuga Selle
asemel votildeetakse arvesse eelkotildeige lapse huvid Selline olukord peaks viima selleni et tagatud
on taumlielik votilderdsus ja vaumllistatud diskrimineerimine Seda propageerib praegusel ajal Euroopa
Inimotildeiguste Konventsiooni artikkel 14
68
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and ROSENBERG
JJA AA v BB 2007 ONCA 2 httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
37
Tihtipeale sotildeltub lapse otildeiguslik staatus perekonnas sellest milline on temaga koos elavate
taumliskasvnanute suhte otildeiguslik staatus ndash sellest kas tegemist on abielu votildei registreeritud
kooseluga On oluline ka maumlrgata et vaumlga paljud riigid on laste kaitse tagamise eesmaumlrgil
avanud samasooliste paaride jaoks votildeimaluse oma suhteid registreerida Selle kaudu on neil
votildeimalus lapsi uumlheskoos lapsendada votildei siis on uumlhel partneril votildeimalik lapsendada partneri
laps Naumliteks Rootsis saavad lapsendamise puhul sarnase otildeigusliku staatuse nii paarid kes on
oma suhted kooseluna registreerinud kui ka abielus olevad erisoolised paarid
Norra ja Sakasamaa lubavad neil paumlevil registreeritud kooselus elavatel samasoolistel isikutel
lapsendada oma partneri lapse Siin tuleb aga silmas pidada et tegemist on siseriiklike
seadustega mis ei garanteeri nende rahvusvahelist tunnustamist Perekonna seisukohalt
taumlhendab see seda et nii lastel kui tema vanematel votildeivad tekkida otildeiguslikud probleemid
vaumlljaspool riiki juhul kui teises riigis ei kehti sarnased seadused69
Euroopa Liidu otildeigus
perekonnaotildeiguse valdkonnas notildeuab uumlhtlustamist ja liigub kiirelt sinnapoole Kindlasti on
vajalik demokraatlik ja selge lahendus mis hakkaks potildehinema Euroopa Inimotildeiguste
Konventsioonil
69
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family Law
Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008 lk 101-110
38
Kokkuvotildete
Uurimistoumlouml kaumligus olen jotildeudnud jaumlreldusele et kuigi Eestis ei ole perekonna motildeiste
defineeritud on selle motildeiste seadusaktidesse sisse viimine aumlaumlrmiselt oluline nii erisooliste kui
ka samasooliste paariride ja nendega koos elavate laste perekonnakaitse otildeiguse tagamiseks
Viimsi kaasus on vaumlga hea naumlide Eesti seadusandlusest Tuginedes Euroopa Liidu otildeigusele ja
Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtukaasustele olen jotildeudnud jaumlreldusele et teatud juhtudel
peavad nii erisooliste kui ka samasooliste paaride pered koos lastega votildei ilma kuuluma
perekonna kaitse alla Samuti peab registreerimata kooselus paari peres elav laps kuuluma
oma tegelike vanematega uumlhte perekonda ning olema kaitstud perekonna motildeiste taumlhenduses
taumlpselt samamoodi kui laps kes elab registreeritud kooselu sotildelminud faktiliste vanematega
Igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja diskrimineerimine mis potildehineb isikute
sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud Euroopa Liidu liikmesriigid ei tohi perekonna ja
uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise potildehjuseks nimetada Euroopa
Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta
perekonnaeluna millel on riiklik kaitse
Teine peatuumlkk naumlitas et hetkel votildeivad lapsel tekkida perekonnaliikmetega erinevad otildeiguslikud
suhed Perekonnaliige ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem seega on tema otildeigused lapse
suhtes ja lapse otildeigused faktilise vanema vastu piiritletud Faktiliste vanematega kes ei ole
oma suhteid registreerinud koos elav laps on ebavotilderdses olukorras votilderreldes lapsega kes elab
faktiliste vanematega kes on oma suhteid registreerinud Nii tekib lapse lastekodusse
sattumise oht naumliteks bioloogilise vanema surma puhul kui teisel faktilisel vanemal
puuduvad lapse uumlle vanemlikud otildeigused Selline kohtlemine ei pruugi olla lapse huvidega
kooskotildelas Abielus paari puhul seda probleemi ei teki
Kolmandas peatuumlkis kaumlsitlesin LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdset kohtlemist
votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega Toumloumlst tuleb
selgelt vaumllja et ebavotilderdsel kohtlemisel ei ole otildeigustust ja see ei ole kooskotildelas lapse huvidega
Lapsel on otildeigus kahele vanemale ning oma tegelike vanemate tunnustamisele sotildeltumata
tegelike kasvatajate soost Laps peab igal juhul olema kaitstud sotildeltumata sellest kas tema
39
faktilised vanemad on oma suhted registreerinud votildei mitte kuna laps ei saa seda kuidagi
motildejutada Samasooliste paaride puhul on laps ebavotilderdses olukorras votilderreldes erisooliste
faktiliste vanematega elava lapsega LGBT peredes elavate laste kaitse on puudulik ja notildeuab
taumliustamist sotildeltumata siseriigi uumlhiskonna valmisolekust ning eelkotildeige tuleb seda kuumlsimust
lahendades tugineda lapse huvidele
40
Summary
Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family
has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost
importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex
couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good
example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of
the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex
and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection
Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their
real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same
way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any
avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is
prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of
the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court
of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state
The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family
members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of
the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent
are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship
is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered
their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the
death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to
the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no
significance in the case of a married couple
In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent
families compared to children living in families formed by persons of different sexes The
thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests
Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition
41
regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their
factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any
bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared
to children living with their factual parents of different sexes The protection of children
living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the
general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into
consideration in the first place when solving the problem
42
Kasutatud materjalide loetelu
Kasutatud kirjandus
Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009
Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in
International and Comparative Law Kluwer Law International 2002
Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or
Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008
Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika
EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of
Fundamental Rights of the European Union 2006
European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw
European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and
discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal
analysis 2010
Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012
Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia
Antwerp-Oxford 2005
Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st
Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009
Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family
Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008
Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of
Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law
Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007
Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad
sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007
43
Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine
praktikas Lastekaitse Liit 2005
Kasutatud normatiivmaterjal
Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303
Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification
Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their
family members to move and reside freely within the territory of the Member States
Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13
Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50
Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2
Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8
Perekonnaseadus RT I 27062012 12
Kasutatud internetiallikad
Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second
Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June
2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and
ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2
httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-
2pg-27
Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of
fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012
httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6
-2008-0479amplanguage=EN
European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working
Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties
Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007
httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf
44
GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf
Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-
10xls
Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest
httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise
+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf
Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61
Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012
httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused
Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012
httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed
Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta
Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-
perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta
Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk
32
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC
C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf
Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France
httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886
Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa
23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede
arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja
20perede20arengukava202012-2020pdf
The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010
httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf
Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and
What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10
httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019
45
Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri
httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool
iste_isikute_peresuhepdf
Viidatud kohtupraktika
EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa
EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa
EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria
EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits
EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola
EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95
EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria
TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009
TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010
10
varalised otildeigused ja kohustused lahutamisega seonduv varajagamine ja muu14
Need otildeigused
ja kohustused ei laiene samasooliste paaridele kuna puudub inimeste omavaheliste suhete
regulatsioon Perekonnaseaduse jaumlrgi ei ole lubatud abielu sotildelmimine mis kotildeik need otildeigused
ja kohustused kaasa tooks Nagu eelnevalt mainitud on defineerimata ka perekonna motildeiste
Ka Eesti Vabariigi lastekaitseseadus kaumlsitleb perekonna motildeistet Naumliteks sect30 lg2 uumltleb et
lapsel on on otildeigus perekonna kokkusaamise eesmaumlrgil lahkuda Eestist votildei Eestisse sotildeita Aga
kuidas rakendub see otildeigus siis kui tegemist on bioloogilise lapsevanema partneriga kes on
kasvatanud last terve tema eluaja Eesti Vabariigi jaoks kehtib kuumlll direktiiv 200386EC mis
kaumlsitleb perekonna taasuumlhinemist kuid sellekohaselt on perekonnaliige isik kes on
registreeritud partner votildei abikaasa Seega ei kehti Eesti seaduste jaumlrgi Eesti Vabariigi
lastekaitse seaduse sect30 bioloogilise vanema partneri jaoks Samas on ta siiski kaumlsitletav kui
pereliige ndash nii arvab ka Eesti Vabariigi otildeiguskantsler Seelaumlbi tekib seadusandluses konflikt
Olukorras kus kodanikud kasutavad vaba liikumise votildei perekonna taasuumlhinemise otildeigust on
Euroopa Liidu Parlament arvamusel et igasugune abielu mis on tunnustatud uumlhes
liikmesriigis peab olema samavaumlaumlrselt tunnustatud ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides
Samuti peab iga seadus mis on vastu votildeetud motildenes teises liikmesriigis olema kaalutletud
ning see peab olema arvesse votildeetud teiste liikmesriikide poolt Liikmesriigid peavad vaumlltima
igasugust diskrimineerimist On aumlaumlrmiselt oluline et liikmesriikide kodanikud saaksid
taumlielikult kasutada oma tsiviilotildeigusi ja seda mitte ainult kodumaal vaid ka riigis mille
kodanikud nad on votildei riigis kus nad elavad15
Samuti kutsub Euroopa Parlament oma raportis
20072145 liikmesriike kes ole ei samasooliste isikute kooselu reguleerimise seadusakti vastu
votildetnud tunnustama vaumlhemalt teistes liikmesriikides sotildelmitud samasooliste isikute vahelist
abielulepingut ning samuti kutsutakse uumlles andma neile votildeimalust vabalt liikuda ilma et
samasoolised paarid peaksid kartma diskrimineerimist seksuaalsete eelistuste potildehjal Samuti
kutsub Euroopa Parlament liikmesriike uumlles tunnustama samasooliste isikute kooselu
sotildeltumata sellest kas see on registreeritud kooselu votildei abieluna Teisel juhul piiritleb kooselu
14
Andra Olm (viide 12) lk 4
15
European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working Document
on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs
DT673609ENdoc 21062007
httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf (15042013)
11
tunnustamata jaumltmine isikute vaba liikumist16
Kuid Eestis ei ole samasooliste isikute
kooslused seadusega reguleeritud ehk kui laps soovib oma teises riigis naumliteks Hollandis
tunnustatud mittebioloogilise vanemaga (bioloogile vanem on samasooline partner) Eestis
uumlhineda see pole votildeimalik
Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas Nr 6-81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute
puumlsiv kooselu kuulub perekonna potildehiotildeiguse kaitsele aga Eestis ei ole selline kooselu
reguleeritud ja seetotildettu tuleb luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Erinevast
soost osapooltest koosnevad paarid saavad oma suhteid reguleerida abielu sotildelmides aga
samasoolistele paaridele ei ole see institutsioon avatud ja puuduvad alternatiivmeetmed
omavaheliste suhete reguleerimiseks17
Samuti jaumlaumlb lahendamata kuumlsimus kes kuulub
samasooliste paaride puhul lapse perekonda Kas bioloogiline vanem faktiline vanem
lapsendamise puhul registreeritud seaduslik lapsendaja votildei motildelemad partnerid Motildenel juhul
on lapse perekonnaks motildelemad partnerid naumliteks Viimsi kaasuse puhul aga muudel juhtudel
kus kasutatakse sotildena bdquoperekondldquo ei ole selgust kas raumlaumlgitakse ainult registreeritud kooslusest
votildei mitte
Samasooliste isikute kooselu ja sellises kooselus eksisteerivate laste otildeigused peavad olema
taumlpselt samasugused kui otildeigused erisoolistes perekondades Laps peab saama samasuguse
kaitse igas aspektis emotsionaalses finantsilises otildeiguslikus ning uumlhiskondliku kaitse naumlol Ei
saa otildeigustada seda kui samasooliste paaride lapsed jaumlaumlvad otildeiguslikult eraldi ruumlhmaks18
Selle kuumlsimuse lahendamiseks votildeib poumloumlrduda Euroopa Liidu otildeiguse ja Euroopa Inimotildeiguste
Kohtu kohtupraktika poole kuna Eestis kehtivad seadused seda ei reguleeri
16
Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of fundamental
rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012
httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6-2008-
0479amplanguage=EN (15042013) 17
Otildeiguskantsler (viide 3) maumlrgukiri lk 1 5 18
Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta Postimees
07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-perekondade-lapsed-on-eestis-
kaitseta
12
12 Perekonna motildeiste Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikas
Inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 8 uumltleb et igauumlhel on otildeigus era- ja
perekonnaelu kaitsele
Sotildena bdquoperekondldquo defineerimisel on oluline EIK kohtuotsus Emonet ja teised vs Šveits Kohus
toob punktis 33 selgelt vaumllja et perekond on kooslus kus inimeste vahel tekivad tihedad
isiklikud sidemed Punktis 44 on selgelt oumleldud et kaitsma ei pea mitte ainult seaduslikult
registreeritud kooslust ehk ametlikult abiellunud isikutest perekonda vaid kaitsta tuleb ka de
facto kooslust ehk isikuid kes moodustavad perekonna ilma seadusliku registreerimiseta
Kohtuotsuse kohaselt on olulised ka teised faktorid kui kaua partnerid koos on elanud kui
kaua on nende suhe kestnud ja kas nad on uumlksteisele selgelt vaumllja oumlelnud oma soovi lapsi
kooselus kasvatada 19
Uuem kohtuotsus mis aitab aru saada perekonna totildelgendusest on Schalk ja Kopf vs Austria
Varem kaumlsitleti samasooliste partnerite kooslust Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ainult
eraeluna aga antud kohtuotsuse punktis 90 leidis kohus et samasooliste partnerite kooselu
kus eksisteerib tihe isiklik side votildeib teatud juhtudel kaumlsitleda mitte lihtsalt eraeluna vaid
perekonnaeluna See taumlhendab seda et kui erisoolistest inimestest moodustuv paar on kooslus
mida kaitstakse riigis perekonna taumlhenduses siis samasugust samasoolistest inimestest
moodustatud kooslust peab samuti kaitsma perekonna taumlhenduses Kohus totildei vaumllja ka selle et
paljudes riikides on juba avatud samasooliste isikute suhete registreerimise votildeimalus riigi
tasandil20
Jaumlrgmine vaumlga oluline kaasus perekonnaelu defineerimiseks oli Karner vs Austria kus
meessoost taotleja elas pikaajalises suhtes mehega Taotleja partner potildedes surmaga lotildeppenud
haigust Motildelemad partnerid elasid uumluumlrikorteris ja peale uumlhe partneri surma avaldas kinnisvara
omanik soovi lotildepetada taotlejaga uumluumlrileping kuid kohalik seadus kaitses surnud isiku
perekonnaliikmeid uumluumlrilepingu lotildepetamise eest Austria Riigikohus leidis et selline kaitse ei
19
EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Switzerland p 33 34 36 20
EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95
13
laiene samasoolistele paaridele Euroopa Inimotildeiguste Kohus leidis et toimus artikkel 8
koosmotildejus artikkel 14-ga rikkumine Kui kohalik seadus kaitseb erisoolisi mitteabiellunud
kooslusi ja kui erisooliste pereliikmete puhul jaumlaumlks uumlhe pereliikme surma puhul uumluumlrileping
kehtima siis peab ta samuti kehtima ka samasooliste paaride puhul Seega ei olnud taotleja
uumluumlrilepingu lotildepetamine seaduslik Kohus kordas samuti seda et kui riiklikus seaduses
eksisteerivad erinevused erisooliste paaride ja samasooliste isikute paaride de facto kooselus
siis peavad need erinevused olema kas vaumlga potildehjalikult ja objektiivselt potildehjendatud votildei
kotildervaldatud21
Kaasuse Keegan vs Iirimaa puhul leidis Euroopa Inimotildeiguste Kohus et perekonnaelu kaitse
alla kuuluvad mitte ainult abiellunud isikud vaid motildenedel juhtudel ka de facto perekonnad
mis on oma olemuselt abieluga sarnased Antud kaasuse puhul oli tegemist erinevast soost
isikutega Kohus leidis punktis 43 et isegi kui laps on suumlndinud vaumlljaspool abielu votildeib kahe
inimese kooslust koos lapsega nimetada perekonnaeluks22
Kaasuse Kozak vs Poola puhul elas taotleja oma samasoolise partneriga munitsipaalkorteris
mis oli renditud taotleja partneri poolt Peale partneri surma poumloumlrdus taotleja omavalitsuse
poole et saada korteri uumluumlrileping oma nimele kuid omavalitsus keeldus Potildehjuseks oli
taotleja seksuaalsaumlttumus Omavalitsus leidis et faktilisele samasooliste isikute kooselule ei
laiene perekonnakaitse23
Inimotildeiguste kohus kordas et samasooliste isikute stabiilne de facto
pereelu taumlhistab perekonda samavotilderd nagu erisooliste isikute faktiline kooselu Selle kaasuse
puhul oli oluline kohtu arvamus et liikmesriigid peavad votildetma arvesse uumlhiskonna arengut
ning selle kaumligus on toimunud muudatused perekonna ja isikute omavaheliste suhete
valdkonnas Ehk siis kohus kinnitas et igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja
diskrimineerimine mis potildehineb isikute sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud
Liikmesriigid ei tohi perekonna ja uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise
potildehjuseks nimetada24
21
EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria 22
EIKo 2605 1994 1696990 1994 Keegan v Irimaa p 44 23
EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poland 24
European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and discrimination on
grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal analysis 2010 lk 46
14
Need kaasused naumlitavad et Euroopa Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute
stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta perekonnaeluna millel on riiklik kaitse Abieluvaumllised
samasooliste isikute kooslused peavad olema taumlpselt samamoodi kaitstud ja arvesse votildeetud
nagu abieluvaumllised erisoolistest isikutest moodustunud perekonnad Arenguid on naumlha ka
perekonnaelu defineerimisel Kui varem kuulus samasooliste isikute kooselu ainult eraelu
kaitse alla siis praegusel hetkel peab samasooliste isikute faktiline kooselu kuuluma
perekonna kaitse alla ning erinev kohtlemine ei ole lubatud
13 Perekonna motildeiste Euroopa Liidu otildeiguses
Euroopa Liit alustas liikumist perekonnaotildeiguse uumlhtlustamiseks juba aastal 1994 kui tuli vaumllja
Euroopa Parlamendi resolutsioon geide ja lesbide votilderdsete otildeiguste kaitsmiseks Euroopa Liidu
liikmesriikides Euroopa Liidu liikmesriigid votildetsid vastu otsuse et kotildeikide liikmesriikide
kodanike otildeigusi tuleb kaitsta sotildeltumata nende seksuaalsest saumlttumusest ja kotildervaldada tuleb
igasugune ebavotilderdne kohtlemine mis baseerub seksuaalsel saumlttumusel See ei loonud siiski
votildeimalust abiellumiseks Sotildeltumata sellest leidsid motildened Euroopa Liidu liikmesriigid
kuumlsimusele alternatiivlahenduse avades nii erisoolistele kui samasoolistele paaridele
votildeimaluse registreerida oma suhteid abieluvaumlliselt25
Euroopa Liidu otildeiguses on vaumlga oluline seaduslik akt nimega Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste
Harta mis jotildeustus koos Lissaboni lepingu jotildeustumisega Seadusakti artikkel 7 uumltleb et
igauumlhel on otildeigus perekonna- ja privaatelu kaitseks artikkel 9 uumltleb uumlhtlasi et igauumlhel on otildeigus
abielluda ja luua perekond ning need potildehiotildeigused peavad olema garanteeritud ja kaitstud
vastavalt siseriiklikele seadustele Enne muudatust sisaldas artikkel 9 naise ja mehe motildeistet ja
oli seega totildelgendatav kehtivana ainult erisoolistele isikutele kuid taumlnaseks on sotildenad bdquomeesldquo ja
bdquonaineldquo artikkel 9st kotildervaldatud See taumlhendab et perekond kui institutsioon on Euroopa
Liidu otildeiguses hetkel oma struktuuri vaumlaumlrtuste ja funktsioonide puhul uumlleminekustaadiumis
Artikkel uumltleb et abiellumise otildeigus peab olema garanteeritud vastavalt siseriiklikele
25
Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in
Europe Organising Committee of the Commission on European Family Law 2003 lk 12-14
15
seadustele kuid viide naisele ja mehele otildeigussubjektina on liikunud tagaplaanile Artikkel 9
on formuleeritud sooneutraalselt Uumlldiselt saab riik kehtestada abielu lubamisele piiranguid
ainult vastavalt ratsionaalsuse printsiibile ja mitte meelevaldselt Motildened piirangud (nagu
abieluks lubatud vanus) on universaalsed kuid sooline tunnus ei ole asjakohane26
Samasooliste paaride abiellumise lubamine votildei mittelubamine on siseriiklik kuumlsimus27
Kuid
artikkel 9 raumlaumlgib ka otildeigusest luua perekond See on artikkel 9 taumlhenduses eraldiseisev otildeigus
mis ei ole otseselt seotud otildeigusega abielluda
Kaasaegne tendents Euroopas naumlitab seda et paljud inimesed elavad vaumlljaspool abielu
institutsiooni Tunnustatud abielu pole enam otildeiguslik eeltingimus perekonna loomiseks ja ei
ole ainuke viis luua perekonnaelu mis omandaks riigi kaitse ja mittesekkumise otildeiguse28
See
tendents naumlitab et perekonna motildeistet peab kaumlsitlema laialt ja see peab sisaldama palju
erinevaid perekonnavorme sealhulgas de facto perekonnaelu Euroopa Parlament julgustab
liikmesriikides abieluvaumlliste suhete seadustamist ning pikaajalistele abieluvaumlliste suhetele
abieluga sarnase kaitse tagamist nii erisoolistele kui samasoolistele paaridele29
Perekonnaelu motildeiste kuumlsimuse olulisus totildestatatakse ka direktiivis mis kaumlsitleb perekonna
taasuumlhinemist Direktiivi 200386EC kotildeige progressiivsem element on perekonna motildeiste
laiendamine ning moderniseerimine direktiiv hotildelmab mitte ainult abielu sotildelminud isikuid
vaid ka registreeritud de facto kooslusi mis on perekonnaelu motildeiste moderniseerimisel
oluline samm edasi Direktiivi artikkel 4 p3-s kasutatakse terminit abieluvaumlline partner kes
elab registreeritud partnerluses taotlejaga Sinna hulka kuulub ka registreeritud samasooline
partner30
Euroopa Liidu direktiiv 200438EC defineerib pereliikme motildeistet ka artikkel 2 p2-
s partner kes on sotildelminud registreeritud vabaabielu on pereliige kui liikmesriik kaumlsitleb
registreeritud kooselu abieluga votilderdsena31
26
Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union EU Network of
Independent Experts on Fundamental Rights 2006 lk 99-103 27
Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 30301 Artikkel 9 28
Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union( viide 26) lk 103 29
Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union (viide 26) lk 98-104 30
Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification 31
Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their
family members to move and reside freely within the territory of the Member States
16
2 Laste otildeiguslik staatus LGBT perekonnas
Olen eelnevas peatuumlkis naumlidanud et samasooliste paaride kooslused peavad kuuluma
perekonna motildeiste alla Ei ole vaumllistatud et samasooliste paaridega elavad ka lapsed Siin tekib
oluline kuumlsimus ndash kui erinevast soost isikud kuuluvad perekonna motildeiste alla siis kes on
samasoolises perekonnas elava lapse perekond ja mis otildeigused ja kohustused on tal
perekonnaliikmete vastu Kuidas saab laps tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest
partneritest koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes
Kaumlsitlen LGBT perekondade erinevaid laste saamise mooduseid kuna sellest tulenevad
erinevad otildeiguslikud suhted lapse lapse bioloogiliste vanemate ja lapse bioloogilise vanema
partneri vahel LGBT perekondades on laste saamine raskendatud Samasoolised isikud ei saa
loomulikul teel lapsi seega votildeivad otildeiguslikus plaanis tekkida variandid kus laps ei omanda
teatud otildeigusi bioloogilise vanema partneri vastu aga faktiliselt on tegemist ikkagi
perekonnaga Seda olen kaumlesolevas toumloumls eelnevalt ka totildeestanud
LGBT perekondadel on laste saamiseks jaumlrgnevad votildeimalused kunstlik viljastamine
lapsendamine eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapsed Niisiis tekib lapse jaoks
kohe kaks erinevat peremudelit uumlhe variandi puhul on lapsel osaliselt geneetiline perekond
ehk siis lapsel on faktilises perekonnas uumlks bioloogiline vanem Teisel juhul on lapsel
taumlielikult mittegeneetiline perekond ndash selle naumlite puhul pole kumbki vanem faktilises
perekonnas lapsega kuidagi geneetiliselt seotud
21 Kunstliku viljastamise teel saadud laps ja tema otildeiguslik staatus LGBT
perekonnas
Kunstlik viljastamine embruumlo ja munarakkude siirdamine ning asendusemadus annavad laste
soetamiseks votildeimaluse paaridele kes ei saa seda teha bioloogilisel teel Praegusel hetkel on
meditsiin jotildeudnud hetkeni kus lapse suumlnnitanud ema ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem
Nendel juhtudel tekib kuumlsimus kes on lapse seaduslik vanem ja missugused otildeiguslikud suhted
tekivad lapse bioloogilise vanema lapse suumlnnitanud ema ning munaraku- embruumlo- votildei
17
seemnerakudoonori vahel Uumlhtlasi tekib kuumlsimus kes kuulub nendel juhtumitel lapse
perekonda ja kellel on otildeigus riiklikule kaitsele perekonna taumlhenduses
211 Holland
Euroopa Liidus on erinevatel riikidel erinevad riiklikud seadused mis reguleerivad mis tahes
kunstlikku viljastamist nii samasooliste kuid ka erisooliste perede jaoks
Kotildeige kaugemale on selle kuumlsimuse lahendamisel jotildeudnud Holland kus on seadustatud ka
asendusemaduse Samasooliste naiste paari jaoks on loodud erinevad votildeimalused lapse
eostamiseks ja motildened nendest annavad ka motildelemale naisele vanema staatuse Hollandis on
votildeimalik protseduur kus uumlhele naisele kantakse uumlle teise naise votildei partneri munarakust
loodud embruumlo mis on kunstlikult viljastatud kas kindla doonori votildei anonuumluumlmse doonoriga
Motildelemal naisel tekib lapsega geneetiline side ja uumlsna totildeenaumloliselt saavad motildelemad naised olla
lapse seaduslikud vanemad kuid mitte automaatselt seaduse alusel Hollandis saab ainult
lapse suumlnnitanud emast automaatselt lapse seaduslik vanem Bioloogilise ema partneril on
seaduse alusel lubatud partneri laps lapsendada Vaumlga oluline asjaolu sellisel juhul on et
parnteri lapse lapsendamiseks ei pea paar olema seaduslikult registreeritud Sellisel juhul on
oluline ainult laste huvidega arvestamine ja stabiilne kooselu teatud aja jooksul nii partneri
kui lapsega Sama reegel kehtib ka juhul kui uumlks parter on kunstlikult viljastatud
doonorseemnerakkudega ja teisel partneril ei eksisteeri lapsega bioloogilist sidet Motildelemal
juhul on lapse otildeigused taumleilikult kaetud lapsel on tagatud otildeigus nii isale (juhul kui doonor on
teada) kui ka bioloogilisele emale ning lapsel on votildeimalus saada otildeigused ka bioloogilise ema
partneri suhtes kui viimane lapse lapsendab32
Doonorseemnerakkudega kunstlikult viljastatud naise lapsel votildeivad motildenel juhul olla ka
otildeigused doonori suhtes Seda juhul kui doonor on teada maumlrgib ta avaldusele et tahab olla
lapse seaduslik vanem Kohus votildeib talle selle otildeiguse anda kui lapse ema ja doonor elavad
32
Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of Children
with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law Intersentia
Antwerpen ndash Oxford 2007 lk 163-167
18
koos perekonnana Kui doonor on teada ja ei soovi lapse suhtes seemnerakkude andmise
momendil vanemlikke otildeigusi siis ei saa teda vanemana maumlaumlratleda kuna ta ei moodusta
bioloogilise emaga perekonda Juhul kui doonor pole teada ja seemnerakud on tulnud
spermapangast ei saa doonor mitte mingil juhul olla lapse seaduslik vanem ning samuti pole
tal votildeimalust seda taotleda
Kotildeigil neil juhtudel on arvestatud olulist faktorit ndash selleks on reaalne pereelu doonori ja lapse
bioloogilise ema vahel ning motildelema kindel soov votildei soovi puudus saada lapse ametlikuks
vanemaks Sellega on laps samuti kaitstud tal on otildeigus olla oma tegelike vanemate laps33
Juhul kui Hollandis elavad naissoost parterid on abiellunud ja nende perekonda suumlnnib laps
siis saavad motildelemad partnerid automaatselt seadusejaumlrgselt lapse vanemateks ainuke erand
oleks siis kui lapse isal oleks enne lapse suumlndi tema suhtes seaduslikud otildeigused (sel juhul ei
pea lapse isa olema bioloogiline isa) Samuti eksisteerib votildeimalus et samal ajal oleksid
hooldajad nii lapse bioloogiline isa kui last kasvatav samasooline naistepaar Sellisel juhul
antakse isale isadusotildeigus ning samasoolised naissoost partnerid saavad uumlhise vanemliku
vastutuse34
Homoseksuaalsetele meessoost paaridele on Hollandis laste saamiseks avatud ka
asendusemaduse votildeimalus Selleks on kaks votildeimalust asendusemale kantakse uumlle
doonornaise munarakud mis on kunstlikult viljastatud uumlhe partneri seemnerakkudega votildei siis
viljastatakse asendusema munarakud kunstlikult uumlhe partneri seemnerakkudega Motildelemal
juhul on seaduslikeks vanemateks asendusema ning seemnerakkude doonor ehk uumlks
partneritest kelle seemnerakke kunstliku viljastamise puhul kasutati Partner ei saa
vanemlikke otildeigusi seaduse alusel automaatselt kuid teine partner votildeib esitada taotluse
lapsendamiseks ning selle protsessi kaumligus omandab teine meessoost partner vanemlikud
otildeigused35
Nimetatud juhtudel on samasoolises perekonnas kasvava lapse motildelemad faktilised
vanemad ka seaduslikud vanemad ja selline perekond on kaitstud siseriiklike seadustega
erisooliste paaridega votilderdselt
33
Machtelt Vonk (viide 32) lk 179-180 34
Machtelt Vonk (viide 32) lk 185 35
Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st Century
Organising Committee of the Commission on European Family Law 2009 lk 183
19
Asendusemaduse puhul on seaduslikult vahe kas asendusema on abielus votildei mitte Juhul kui
asendusema on abielus siis on seaduslikuks vanemaks lapse suumlnnitanud ema kuid motildelemad
partnerid saavad lapse uumlheskoos lapsendada Juhul kui asendusema on registreeritud kooselus
votildei vallaline siis votildetab partneritest see kes on lapse bioloogiline vanem isaduse omaks ning
saab seadusliku vanema staatuse partner lapsendab teise partneri lapse36
212 Eesti
Votilderreldes Hollandiga ei ole Eestis lapse ja tema samasoolise bioloogilise vanema partneri
omavaheline otildeiguslik suhe reguleeritud See ei ole kooskotildelas lapse parimate huvide
arvestamisega ning tekitab ebavotilderdset kohtlemist votilderreldes kunstliku viljastamise teel saadud
lapsega kelle bioloogiline ja faktiline vanem on erisoolised37
Eestis saavad kunstliku viljastamise abil lapse saada ainult naissoost samasoolised paarid ja
seda kahel erineval viisil kunstlik viljastamine mehe seemnerakkudega ning votildeotilderast
munarakust loodud embruumlo uumllekandmine naisele
Igale naistele on loodud votildeimalus kasutada kunstilikku viljastamist Kui heteroseksuaalne
naine on abielus siis on tal kunstlikuks viljastamiseks vaja oma abikaasa kirjalikku luba
vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seaduse38
sect 17-le Kui naine elab
homoseksuaalses kooselus ja soovib teostada kunstlikku viljastamist siis ei maumlngi tema
elukaaslane selle seaduse jaumlrgi olulist otildeigusliku rolli Seaduse jaumlrgi on partner kotildervaline isik ja
seadus ei defineeri teda kuidagi kuid de facto partner taumlidab lapse kasvatamisel abikaasa rolli
ja tema luba kunstlikuks viljastamiseks oleks samalaadselt vajalik ja oluline nagu
heteroseksuaalsetel paaridel
36
Machtelt Vonk (viide 32) lk 204-205 37
Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or Transgender
Families A European Prespective ILGA-Europe 2008 lk 5 38
Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13
20
Naine kes elab samasoolise partneriga on praeguste seaduste kohaselt sunnitud ennast
vallaliseks naiseks nimetama ja tema kunstlik viljastamine hakkaks toimima kunstliku
viljastamise ja embruumlokaitse seaduse sect-des 21 ja 22 ettenaumlhtud tingimustel sama seaduse sect 5
lg 2 alusel Vastuoluline on ka fakt et samasoolise partneriga elav naine peab nimetama
ennast vallaliseks ka juhul kui on tegelikult samasoolise partneriga suhtes ent soovib last (ja
seda just paarisuhtes koos kasvatada) Selline olukord on tekkinud kuna samasooliste isikute
kooselu ei ole praegusel hetkel kuidagi seaduslikult registreeritav Samasoolises paarisuhtes
elaval naisel sellel juhul on sundvaletamise seisund mis on tekkinud seaduses nimetatud
perekonnaseisu votildeimalike vormide ebataumlielikkuse totildettu
Doonori seemnerakkudega kunstliku viljastamise abil seotud perekonna lapsel on faktiliselt
kaks samasoolist vanemat aga seaduslikult on tal registreeritud ainult bioloogiline ema
Seega kasvab laps seaduse jaumlrgi uumlksikemaga ning tal on otildeigused ja kohustused ainult uumlhe
vanema suhtes
Kunstliku viljastamise meetodi puhul kus uumlhele naisele kantakse uumlle teise naise votildei partneri
munarakust loodud embruumlo loetakse laps samuti potildelvnevaks naisest kes on ta suumlnnitanud
(vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlo kaitse seaduse sect24-le)Vastavalt
perekonnaseaduse sect23 lg 1 on selline kunstlik viljastamine lubatud ainult siis kui naise
viljastamine muul viisil ei ole votildeimalik Sellise kunstliku viljastamise puhul oleks motildelemal
naisel votildeimalik olla lapsega geneetiliselt seotud kuid seaduse jaumlrgi sunnitakse jaumlllegi peale
olukord kus ainult uumlht naist loetakse lapsevanemaks Kui votilderrelda seda olukorda abielus
oleva heteroseksuaalse paariga siis on olukord jaumlrgmine ndash kui naist viljastatakse kunstlikult
tema abikaasa seemnerakkudega siis vastavalt sama seaduse sect17 lg 21
loetakse laps sellest
mehest potildelvnevaks ning motildelemad saavad lapse seaduslikuks vanemaks Nii samasooliste
naiste paari puhul kui ka erisoolise paari puhul votildetavad motildelemad isikud osa kunstliku
viljastamise protsessist ja motildelemad on geneetiliselt lapsega seotud kuid samasooliste naiste
paari puhul on seaduslik vanem ainult lapse suumlnnitatud naine Sellisel juhul tekib ebavotilderdne
kohtlemine
21
Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse39
sect24 lg 1 uumltleb et lapse arengu ja kasvu loomulikuks
keskkonnaks on perekond ning lastega perekonnad peavad saama riiklikku kaitset ja toetust
See taumlhendab et lapse jaoks on aumlaumlrmiselt oluline et tema kaks samasoolist kasvatajat ja tema
ise kuuluksid otildeiguslikult perekonna motildeiste alla Nii saaks ta oma otildeigusi ja kohustusi taumlielikult
rakendada sotildeltumata tema tegelike vanemate soost taumlpselt sama moodi kui laps kes elab
erisooliste faktiliste vanematega Praegune kohtlemine on ebavotilderdne votilderreldes lapsega kes
elab erinevast soost isikutest moodustatud perekonnas kus uumlks taumliskasvanutest on
bioloogiline vanem aga teine on vanema partner See on ka totildeendatud uuringutega40
Erinevast soost isikute kooslust ja nende last nimetatakse praeguse seaduse kohaselt
perekonnaks ja vanema partner on kasuvanem
Meessoost seksuaalvaumlhemustel ei ole votildeimalik kunstliku viljastamise teel last saada kuna
Eestis ei ole vastavalt Karistusseadustiku41
sect132 asendusemadus lubatud See taumlhendab et
samasoolised mehed ei sa uumlheskoos lapsi eostada See taumlhendab ebavotilderdset kohtlemist
votilderreldes samasooliste naiste paaridega
22 Votildeotilderaslapse lapsendamise abil seotud laps
221 Euroopa Inimotildeiguste Kohus
Euroopa Liidus on samasooliste paaride ja nende laste probleem lahendatud igas riigis
erinevalt Analuumluumlsin motildenda Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtuotsust mis on taumlitmiseks
kohustuslikud ka Eestis Kaasuse Frettegrave vs Prantsusmaa taotleja arvates rikuti tema otildeigust
austusele era- ja perekonnaelu vastu ehk siis rikuti inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse
konventsiooni artikkel 8 ja artikkel 14 mis keelavad diskrimineerimist Taotleja soovis uumlksi
last adopteerida ja taotles seda 1991 aasta oktoobris Esimesel intervjuul avaldas taotleja oma
homoseksuaalsuse ja vaumlitis et ta elab uumlksinda ilma partnerita Peale seda pakkus intervjueerija
39
Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50
40 Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 24-33
41 Karistusseadustik RT I 17042013 8
22
vaumllja lapsendamise protsessi lotildepetamise 1993 aastal jaumlttis Pariisi Sotsiaalfondi osakond
hageja taotluse rahuldamata Antud otsuse potildehjuseks oli see et Frette pakkus lapse jaoks
ebastabiilset ja potentsiaalselt last kahjustavat emarolli mudelit Potildehiline kuumlsimus oli selles et
kas uumlksik homoseksuaalne isa on votildeimeline last kasvatama votildei mitte Euroopa Inimotildeiguste
Kohus otsustas haumlaumlletustulemusega neli kolme vastu et rikkumist artikkel 14 koostoimes
artikkel 842
ei olnud Seega ei tohi Eestis takistada laste lapsendamist homoseksuaalsetele
isikutele
Peale Frettegrave vs Prantsusmaa kaasust esitas Ameerika Uumlhendriikide Psuumlhhoanaluumluumltiline
Assotsiatsioon avalduse et geid ja lesbid on nii uumlksikisikute kui paaridena votildeimelised
tegutsema ja last kasvatama lapse huvidest laumlhtudes Nad on votildeimelised taumlitma lapse tervist
kahjustamata kotildeiki kohustusi ja peaksid saama heteroseksuaalsete vanematega votilderdsed
otildeigused ning seda nii paaris kui ka uumlksikisikuna Eelpool toodud uuringute naumlited muudavad
kohtu arvamuse punktis 42 taumliesti otildeigustamatuks Lisaks sellele vaumlidab kohus punktis 42 et ei
ole piisavalt palju lapsi et adopteerimise notildeudlust rahuldada See on vaidlustatav arvamus43
ILGA-EUROPE-i kaasuse kommentaaride kokkuvotildettes totildei autor vaumllja arvamuse et nii kaua
kui Prantsusmaal on lubatud lapsendamine uumlksikutele heteroseksuaalsete isikutele ei luba
artikkel 8 ja artikkel 14 Prantsusmaa haldusorganitel ja kohtutel jaumltta geisid ja lesbisid
lapsendamise protsessist vaumllja nimetades potildehjuseks nende isikute seksuaalsaumlttumust 17
Jaumlrgmiseks vaatlen laumlhemalt kaasust EB vs Prantsusmaa 1998 aasta veebruaris esitas
taotleja Prantsusmaal taotluse lapse lapsendamiseks Lapsendamise menetluse kaumligus mainis
taotluse esitaja et ta on homoseksuaalne ja tal on samasooline partner R
Augustis 1998 andis taotlejat kuumlsitlenud psuumlhholoog hinnangu et talle ei peaks lapsendamist
lubama Potildehjusena totildei psuumlhholoog vaumllja asjaolu et taotleja hakkab last uumlksi kasvatama ning
see kahjustaks last kuna laps peaks naumlgema kindlat peremudelit kus on nii isa kui ka ema
42
EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v France 43
Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second
Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June
2005httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf (09102012)
23
Lisaks sellele vaumlitis psuumlhholoog et taotleja elab oma samasoolise partneriga aga ei soovi seda
kinnitada ja jaumltab partnerisse puutuvad kuumlsimused vastamata See votildeib samuti last kahjustada
kuna ta saab ainult emade eeskuju Psuumlhholoogi arvates ei olnud see otildeige
1998 aasta oktoobris esitas perenotildeukogu lapsendamise juhatuse esindaja arvamuse et
taotlejale ei peaks lapsendamist lubama Ta vaumlitis et vastavalt tema kogemusele on lapse
jaoks paremad perekonnad kus on nii ema kui ka isa ehk siis lapsendamiseks sobivad
erisoolised paarid
1998 novembris ei lubatud taotlejal lapsendamist jaumlrgnevatel potildehjustel taotleja ei ole
uumlksikemana votildeimeline naumlitama lapsele otildeiget peremudelit kus maumlngib olulist osa mehelik roll
ja taotleja partneri osavotildett lapse kasvatamisel ei ole kindlaks tehtud See votildeib samuti last
kahjustada
Halduskohus ei lubanud samuti taotlejale lapsendamist ning tugines seejuures
homoseksuaalsuse argumendile Nii rikkus ta inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse
konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga
Kohus taumlheldas taotleja elustiili mis ei ole lapse kasvatamiseks sobilik ning ei ole lapse
huvides ja votildeib teda kahjustada Lisaks sellele on kohaliku tsiviilseadustiku artikkel 343 jaumlrgi
lubatud lapsendamise taotlemine igauumlhele kes on vaumlhemalt 28 aastat vana Seega rikuti ka
kohalikku seadust mitte ainult konventsiooni
Prantsusmaa tugines kohtuotsusele Frettegrave vs Prantsusmaa kaasuses kus kohus ei rahuldanud
taotleja esitatud notildeuet Seekord otsustas kohus otsuse punktis 51 et eelnevas kaasuses rikuti
artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga44
Euroopa Inimotildeiguste Kohus otsustas haumlaumlltega kuumlmme
seitsme vastu et rikuti artikkel 14 koostoimes artikkel 8-ga45
44
EIKo 2201 2008 4354602 EB v France 45
Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France
httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886 22012008
24
Kaasustest votildeib vaumllja lugeda et homoseksuaalsed lapsevanemad ei saa kuidagi last kahjustada
ja homoseksuaalsus ei taumlhenda seda et sellises perekonnas kasvav laps ei saa otildeiget kasvatust
Homoseksuaalsed vanemad ei kaumlitu lapse huvisid silmas pidades halvemini kui
heteroseksuaalsed vanemad Laste adopteerimise puhul ei saa taotleja homoseksuaalsus
kuidagi motildejutada lapsendamise lubamist votildei mittelubamist Homoseksuaalse eluviisi toomine
potildehjuseks miks mitte adopteerida on keelatud ja rikub konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus
artikkel 8-ga
Neid kaasused on omavahel vaumlga sarnased Ferreteacute kaasuses otsustas kohus nelja haumlaumllega
kolme vastu et antud juhul ei olnud artikkel 8 koosmotildejus artikkel 14 rikkumist aga EB
kaasuses otsustas kohus kuumlmne haumlaumllega seitsme vastu et tegemist oli rikkumisega Euroopa
Inimotildeiguste Kohtu Kohtu president ja Prantsusmaa kohtunik Kohtunik Costa olid Ferreteacute
kaasuse puhul enamikus ja arvasid et rikkumist ei olnud aga EB kaasuses otsustasid nad
juba seda et taotleja otildeigused olid rikutud EB kaasuse puhul maumlrkas kohus ka seda et alates
Ferretteacute kaasuse jaumlrel on toimunud ilmselge otildeiguse areng samasoolistele isikutele
lapsendamise kuumlsimuses ja nuumluumldseks on see legaalne juba kuumlmnes Euroopa Liidu riigis Seda
votildeib ka totildelgendada nii et konventsiooni saumltted ei oma kindlat totildelgendust vaid seda peab
totildelgendama kaumlesoleva hetke otildeiguslikku olukorda arvestades46
Motildelema kaasuse puhul toimub
lapsendamine vallalise isiku poolt kuid EB kaasuse puhul oli taotlejal partner ja kuna
lapsendamine on antud olukorras vaid ainuisikuline ei oleks lapsel mingeid otildeigusi ega
kohustusi teda lapsendanud inimese partneri suhtes
222 Eesti
Eesti seadus ei keela seksuaalvaumlhemustele uumlksinda lapsendamist ent justiitsministeeriumil on
arvamus et samasoolistele partneritele lapsendamise lubamine on keeruline ja tihti peale
vaidlustatav teema kuna ministeeriumi arvates ei ole Eesti uumlhiskond kindel et samasoolistele
partneritele lapsendamine on lapse huvides ja ei kahjusta teda47
kuid laste otildeiguste kaitset
tagades ei tohi tugineda uumlhiskonna valmisolekule LGBT perekonnade tunnustamisel
46
European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw 47
Andra Olm (viide 12) lk 63
25
Perekonnaseaduse48
sect148 uumltleb et lapsendada votildeivad nii vallalised kui ka abielu sotildelminud
isikud Kuivotilderd LGBT inimesed ei saa oma vahel sotildelmida abielu ega oma suhteid muul moel
registreerida siis on nad otildeiguslikult vallalised isikud vaatamata sellele et nad faktiliselt
moodustavad perekonna Seega laieneb neile lapsendamise puhul perekonnaseaduse sect148 lg1
mis uumltleb et vallaline isik votildeib lapsendada ainult uumlksinda Samuti ei saa perekonnaseaduse
sect149 jaumlrgi teine partner sama last lapsendada sest lapsendamissuhete kestel ei saa muu isik
vaumllja arvatud lapsendaja abikaasa sama last lapsendada Kui vaadata siinkohal lapse otildeigusi
lapsendaja partneri suhtes siis ei ole lapsel oma vanema partneri suhtes vastavalt
perekonnaseaduse sect161 mingeid otildeigusi ega kohustusi sest lapse hooldamisotildeigus laieneb vaid
sellisel juhul kui abikaasad lapsendavad uumlhiselt votildei lapsendatakse abikaasa laps Muudel
juhtudel kuulub hooldamise otildeigus ainult lapsendajale ainuisikuliselt
Samasoolised partnerid kuuluvad selle seaduse taumlhenduses muude juhtumite hulka Seega ndash
elades kahe samasoolise vanemaga peres kus kumbki ei ole bioloogiline vanem on lapsel
otildeigused ja kohustused ainult uumlhe vanema vastu Naumliteks kui uumlhel partneril on bioloogiline votildei
lapsendatud laps olemas ja teine partner soovib omalt poolt perekonnavaumlliselt teist last
lapsendada siis lapsendamise protsessi kaumligus ei arvestata perekonnaseaduse sect147 lg 2-ga
mis uumltleb et lapsendamine ei ole lubatud kui lapsendaja lapsed on selle vastu votildei kui
lapsendaja lapsed kahjustavad mingil maumlaumlral lapsendatava huve Kuna lapsendatav saabub
perekonda kus on olemas teised lapsed tuleks kindlasti arvestada nende huvidega ja
veenduda et nad ei kahjusta lapsendatavat aga sellisel juhul toimub lapsendamine
seadusjaumlrgselt vallalise isiku poolt See ei ole paraku piisav lapse huvidega arvestamine
Samuti tekib lapsendamise puhul vanusepiiranguga seotud ebavotilderdne kohtlemine
Perekonnaseaduse sect150 lg 1 uumltleb et lapsendada votildeib vaumlhemalt 25-aastane piiramata
teovotildeimega isik kuid lg 2 uumltleb et kohus votildeib erandjuhtudel lubada lapsendamist ka
vaumlhemalt 18-aastasele juhul kui ta lapsendab oma abikaasa lapse Samasooliste paaride jaoks
see jaumlllegi ei kehti kuivotilderd neil ei ole votildeimalik omavahel abielluda See on oluline piirang
mis votildeib tingida olukorra kus uumlks partner kes on lapse seaduslik vanem sureb ja tema
48
Perekonnaseadus RT I 27062012 12
26
partner kes on last kasvatanud on alla 25-aastane ning seega ei ole tal seaduse jaumlrgi votildeimalik
surnud partneri last lapsendada Nii tekib lapse lastekodusse sattumise oht ning see ei pruugi
olla lapse huvidega kooskotildelas Lapse jaoks on tema bioloogilise vanema partner tegelik
vanem ning perekonnaliige kuid tekib olukord kus laps eemaldatakse tema ellu jaumlaumlnud
faktilisest vanemast Abielus paari puhul seda probleemi ei teki kuna sellisel juhul on lapse
bioloogilise vanema partner lapse seaduslik kasuvanem isegi kui ta pole last lapsendanud
vastavalt perekonnaseadusele Ning bioloogilise vanema surma puhul ei eemaldata last
kasuvanemast ning olles alla 25-aastane kasuvanem saab erandolukorras lapsendada ka
surnud abikaasa last
Seega tuginenes Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikale tuleb Eestis luua laste ning
samasoolistest isikutest moodustatud perekondade ja nende laste kaitse ning tagada laste
parimate huvide arvestamine vastavalt laste otildeigustele Inimotildeiguste konventsiooni antud otildeigus
perekonnakaitsele rakendub samuti laste suhtes
23 Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud laps
Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapse otildeiguslik seis on erinev ja mingil maumlaumlral
raskem kui eelnevatel juhtudel Siin votildeib naumlha kolme erinevat teed Uumlks stsenaarium on
selline et lapsel on kaks seaduslikku vanemat kes on lahus kusjuures motildelemad on
bioloogilised vanemad ning uumlhel vanemal on samasooline partner ja laps elab nendega koos
Teise variandi puhul on lapsel kaks bioloogilist vanemat kes on lahus Uumlhel vanemal
puuduvad votildei on aumlra votildeetud vanemaotildeigused ning laps elab oma seadusliku bioloogilise
vanemaga ja vanema partneriga Kolmanda votildeimaluse puhul elab samasoolistest isikutest
moodustatud perekonnas vaumlhemalt kaks last igal lapsel on erinevad bioloogilised vanemad
Tegelikkuses elavad lapsed koos uumlhe bioloogilise vanemaga ja vanema partneriga Lapsed ei
ole omavahel veresugulased
231 Eesti
27
Analuumluumlsin kaumlesolevas peatuumlkis eelkotildeige olukorda kus lapsel on kaks seaduslikku bioloogilist
vanemat vanemad on lahus ja laps elab uumlhe seadusliku vanemaga ja tema partneriga See
taumlhendab et lapsel on faktiliselt kolm isikut kes tema eest hoolt kannavad ja tema elust osa
votildetavad Lapsel on otildeiguslik side ainult kahe bioloogilise vanemaga ning vanema partneril kes
elab lapsega koos ja kasvatab last puudub otildeiguslik side lapsega Kui votilderrelda seda olukorda
heteroseksuaalse perekonnaga siis sellisel juhul on uuel partneril votildeimalus partneri last
lapsendada juhul kui teine lapsevanem annab notildeusoleku ja kui nad on abielus vastavalt
perekonnaseaduse sect152 lg1 Selle kohaselt katkeb lapsel otildeiguslik side uumlhe bioloogilise
vanemaga ja tekib see vanema partneriga Homoseksuaalsetel isikutel puudub selline
votildeimalus kuna partneri last saab lapsendada ainult abiellunud votildeotilderasvanem
Otildeiguslik side vanema partneriga puudub ka juhtumi puhul kus lapsel on ainult uumlks seaduslik
vanem ja teiselt bioloogiliselt vanemalt on vanemlikud otildeigused aumlra votildeetud votildei siis ei ole teine
bioloogiline vanem kindlaks tehtud Samas on heteroseksuaalsetel paaridel votildeimalik luua
otildeiguslikud suhteid lapse ja partneri vahel Abielu sotildelmides tekib vastavalt perekonnaseaduse
sect148 lg2 p2 partneril otildeigus lapsendada partneri laps varasematest suhetest Faktiliselt elab
laps kahe samasoolise vanemaga aga otildeiguslikult suhted on tal ainult uumlhe bioloogilise
vanemaga
Kolmas stsenaarium on nimetatutest kotildeige keerulisem Faktiliselt on lapsel kaks samasoolist
vanemat kellest otildeiguslik side on ainult bioloogilisega Samuti on lapsel kasuotildede votildei
kasuvend kelle bioloogiline vanem on tema bioloogilise vanema partner Sellises olukorras
puudub lapsel otildeiguslik suhe teise peres elava lapsega Sellelt pinnalt votildeib tekkida erinev
kohtlemine votilderreldes heteroseksuaalse perega kus partnerid saavad omavahel abielluda ja
lapsi lapsendada ning kus sellisel juhul on kotildeikidel peres kasvavatel lastel ja neid kasvatavatel
taumliskasvanutel omavaheline otildeiguslik side Ebavotilderdne kohtlemine tekib sellisel juhul punktis
mis puudutab laste omavahelist abiellumist (selle lubamist) Perekonnaseaduse sect 3 uumltleb et
isikud kelle sugulussuhe potildehineb lapsendamisel ei votildei omavahel abielluda Kaumlesoleva
seaduse sect 2 lotildeikes 1 nimetatud sugulussuhe potildehineb lapsendamisel antud juhul kaumlsitlen sect2
lg1 p2 venna ja otildee suhteid Heteroseksuaalse perekonna puhul tekib lastel lapsendamise
tagajaumlrjel otildeiguslik otildee ja venna suhe ehk siis neil ei ole lubatud omavahel abielluda kuid
28
samasoolistest isikutest moodustatud perekonna puhul saavad partnerite lapsed omavahel
hiljem abielu sotildelmida kuna nad ei ole otildeiguslikult uumlksteisega seotud Samuti tekib probleem
erinevate toetuste saamises kuna sellist kooslust ei nimetata seaduslikult perekonnaks
Hea naumlide on eelpool vaumllja toodud Viimsi kaasus Selle puhul oli uumlheks osapooleks
samasoolistest isikutest kooslus ning kaasatud oli kolm last kes kotildeik ei olnud omavahel
otildeiguslikult seotud Osapool taotles Viimsi vallavalitsuselt laste lasteaia- ja koolitoidu ning
sotildeiduotildeiguse tasuta saamist Viimsi vallavalitsuse 12062009 korraldusega nr 373 jaumleti
kaebaja taotlused rahuldamata kuid Viimsi vallavolikogu maumlaumlrus nr 16 ei sisalda perekonna
totildelgendust ega kitsendavat saumltet mis taumlpsustaks mis soost peavad olema vanemad ja mis
otildeiguslik side vanemate ja laste vahel eksisteerib49
Samuti tekib probleem miks uumlhes
leibkonnas elavad faktilised otildede ja vend ei ole lapsega seaduslikult seotud ning ei kuulu lapse
perekonda Hetkel ei ole Eesti seadustes perekonna motildeiste defineeritud See taumlhendab et
samasoolises perekonnas elav laps ja tema bioloogilise vanema partneri lapsed ei ole
omavahel otildede ja vend kuid abiellunud erisoolise paari puhul oleks
232 Euroopa Liit ja Inimotildeiguste Kohus
Euroopa Inimotildeiguste Kohus tegi kohtuotsusega X ja teised vs Austria suure sammu laste
otildeiguste ja nende samasooliste vanemate probleemi lahendamisel ja naumlitas nii kaasaegseid
seisukohti Kaasuse taotlejateks olid kaks naissoost isikut kelle peres oli laps ning uumlks
taotleja soovis lapsendada partneri bioloogilist last Laps oli suumlndinud vaumlljaspool abielu ja
ainult lapse bioloogilisel emal oli lapse hooldusotildeigus Selle juhtumi puhul oli lapsel ka
bioloogiline isa kes maksis regulaarselt lapse elatist ning keeldus lapse ema partnerile
adopteerimisotildeiguse andmisest
Austria seaduste jaumlrgi kaotaks lapse ema partneri lapse adopteerimise puhul otildeigused lapse
suhtes kuid isa otildeigused oleksid tagatud Seega ei olnud lapsendamine Austria seisukohast
votildeimalik Taotlejad soovisid oma faktilise pere otildeiguslikku tunnustamist ning lapse
bioloogilise ema partneri tunnistamist lapse vanemana lapse bioloogilise isa asemel Austria
49
Inimotildeigused Eestis (viide 8) lk 141-143
29
seaduste jaumlrgi oli votildeimalik partneri last lapsendada nii abiellunud paaridele kui ka
mitteabiellunud heteroseksuaalsetele paaridele kes elavad stabiilses suhtes Kohus toob
punktis 95 selgelt vaumllja et samasooliste isikute stabiilne kooselu kuulub perekonna motildeiste
alla taumlpselt samamoodi nagu stabiilne erisooliste isikute kooselu Samuti leiab kohus et laps
kes elab oma bioloogilise vanema ja tema partneriga kes motildelemad kannavad tema eest hoolt
kuulub ka perekonda ja kotildeik kolm isikut peavad olema kaitstud artikkel 8 taumlhenduses ning
kuuluvad uumlheskoos perekonna motildeiste alla Sellist kooslust ei tohi diskrimineerida votilderreldes
erisooliste isikutest moodustatud perekonnaga ning antud kaasuse puhul on tegemist artikkel
14 koosmotildejus artikkel 8-ga rikkumisega
Antud kaasuse puhul leidis kohus et taotlejad sealhulgas uumlhe taotleja laps elasid kooselus
mis on vaumlga sarnane kooseluga mida elavad abiellunud heteroseksuaalsed isikud kus uumlks
abikaasa soovib lapsendada teise abikaasa last Vahe on selles et samasooline paar ei votildei
abielluda ja saab vaid omavahelised suhted registreerida Selline registreerimine ei anna
votildeimalust partneri last lapsendada kuna Austria seadustega pole lubatud lapsendamine
registreeritud partneritele Taotlejad ei olnud registreeritud see andis neile votildeimaluse partneri
last lapsendada kuna Austria seadusandlus lubab stabiilses registreerimata kooselus elavatel
heteroseksuaalsetel paaridel partneri lapse adopteerida Kohus leidis et antud kaasuse puhul
ei olnud artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumist mis kaumlsitleb abiellunud
heteroseksuaalsete isikutega kus uumlks abikaasa tahab lapsendada teise abikaasa bioloogilist
last vaid oli artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumine votilderreldes heteroseksuaalsete
faktiliste kooslustega kus uumlks partner tahab lapsendad teise partneri last
Otsuse poolt olnud kohtunikud leidsid et konventsioon ei kohusta liikmesriike andma otildeigust
mitteabiellunud paaridele partneri lapse lapsendamiseks Kuid kui selline otildeigus on olemas
siis ei ole samasooliste paaride diskrimineeriv kohtlemine lubatud Erinev kohtlemine ei ole
potildehjendatud kuna see ei ole lapse otildeiguste kaitseks vajalik Kohus ei votildetnud vastu ka Austria
vastuvaumlidet et selles kuumlsimuses puudub Euroopas uumlhine arvamus ning seetotildettu tuleks
kuumlsimuse lahendamine jaumltta riigi paumldevusse50
50
EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria
30
3 LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes erinevast
soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega
Laste ja nende perede otildeiguslikus kaitses on kaks erinevad teed Iga riik aktsepteerib igal juhul
seda et igal lapsel on kaks bioloogilist vanemat ehk siis mees ja naine kes on lapse eostanud
bioloogilisel teel votildei kunstliku viljastamise abil Sotildeltumata vanemate votildei lapse tahtest
eksisteerib kaks erinevast soost isikut kellel peaks igal juhul olema lapse suhtes teatavad
otildeigused ning lapsel peaksid olema otildeigused oma vanemate suhtes Teisalt peab kaitsma lapse
otildeigusi ka tema faktilises perekonnas see taumlhendab perekonnas kus laps pikaajaliselt elab
Sellisel juhul peavad motildelemal faktilisel vanemal olema lapse igapaumlevase uumllalpidamise osas
otildeigused ja kohustused51
Tuginedes uumllaltoodud faktidele votildeib vaumlita et lapse huvisid
arvestades on oluline kaitsta lapse otildeigusi tema tegelikus perekonnas sest just faktilised
vanemad votildetavad lapse elust kotildeige enam osa ning kannavad lapse uumlle igapaumlevaselt hoolt ning
see ei sotildeltu neid omavahel siduvatest bioloogilistest sidemetest
Kotildeik eelpool toodu totildeendab et homoseksuaalsetes suhetes elava lapse vanema partneril ja
lapsel ei eksisteeri omavahelisi otildeiguslikke suhteid ja puudub ka votildeimalus neid suhteid luua
kuna partner ei saa lapsendada teise partneri last Tekib olukord kus lapse otildeigused oma
seadusliku vanema partneri suhtes puuduvad ning selline olukord ei taga lapsele piisavat
kaitset
Nii samasooliste isikute kui ka erisooliste isikute kooselu kuhu on kaasatud lapsed peavad
olema eraldi reguleeritud
Miks ei saa laps olla samamoodi kaitstud nagu abielus paari laps52
See on otildeiguslik probleem
mis on jaumlaumlnud Eestis seni lahenduseta Vastavalt UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsioonile on
kotildeik lapsed votilderdsed sotildeltumata soost ja rahvusest sotildeltumata sellest kas nad elavad motildelema
51
Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 14-15 52
Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia
Antwerp-Oxford 2005 lk 291
31
vanemaga uumlksikvanemaga kas nad on suumlndinud registreeritud abielus votildei mitte53
Konventsioon kaumlsitleb last otildeigussubjektina ja taumlheldab et laps on ise oma otildeiguste teostaja54
Konventsioon kehtestab ka lapse ja riigi omavahelise suhte See taumlhendab et riigil ega
vanemal pole lapse uumlle omanikuotildeigust last vaadeldakse indiviidina kellel on omad
inimotildeigused mis on taumlpselt samasugused kui igal taumliskasvanul Samuti annab konventsioon
motildeista et votildeib tekkida konflikt lapse huvide ja vanemate votildei uumlhiskonna huvide vahel
Sellised konfliktid peab lahendama laste huvidega arvestades neid esile totildestes Laste huvid
defineeritakse tulenevalt konventsioonist mille jaumlrgi on olulised naumliteks otildeigus haridusele
otildeigus perekonnaelule ning otildeigus olla kuulatud ja austatud indiviidina55
Vastavalt
konventsiooni artikkel 18-le on vanematel esimene vastutus laste kasvatamise ja arengu eest
ehk siis vanemad on laste otildeiguste tagajad kasvatajad kaitsjad ja hoolitsejad
Konventsiooni keelekasutusest tuleneb see et termin bdquovanemldquo votildeib ka viidata paljudele
erinevatele peremudelitele mis kaasaegses maailmas eksisteerivad Naumliteks votildeib tuua
konventsiooni artikkel 5-e mis viitab laiendatud perekonna taumlhendusele UumlRO Lapse Otildeiguste
Konventsioon toob vaumllja ka perekonna taumlhtsuse Nimetatakse lapse otildeigust perekonnale see
taumlhendab uumlldiselt otildeigust vanematele ja otildeigust olla perekonnaliige See iseloomustab ka tervet
konventsiooni56
Laps ei saa tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest partneritest
koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes UumlRO Lapse Otildeiguste
Konventsiooni artiklis 2 p1 on saumltestatud et osalisriigid peavad tagama nende jurisdiktsiooni
all olevatele lastele kotildeik konventsioonis saumltestatud otildeigused ja kohustused sotildeltumata lapse ja
tema vanema votildei seadusliku hooldaja rassist soost keelest usust votildei muudest tingimustest
53
Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61
(18012013) 54
Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012
httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused
55 Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and What it
Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10 httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019
(06052013)
56 Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine praktikas
Lastekaitse Liit 2005 lk 71-74
32
Jaumlrelikult on erisoolisest perekonnast lapse ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes samasoolises
perekonnas kasvava lapsega konventsiooni taumlhenduses lubamatu ja sobimatu57
Samuti annab konventsiooni artikkel 2 p2 riigile positiivse otildeiguse votildetta kasutusele sobilikud
meetmed laste votilderdsete otildeiguste tagamiseks Kui raumlaumlgitakse homoseksuaalsetele paaridele
uumlheskoos laste kasvatamise otildeiguse andmisest siis mainitakse sageli laste huvidega
arvestamist Siin votildeib tuua naumliteks Gas ja Dubois vs Prantsusmaa kaasuse jt Selles
valdkonnas on naumlha ilmselget arengut esimesed Euroopa riigid mis lubasid samasoolisel
inimesel partneri lapse adopteerida olid Taani (1999) Island (2000) Norra (2001) ja Rootsi
(2003) Nendes riikides on otildeiguslikud reformid toimunud aastatel 1993-2003 Alates 2009
aastast on Soomes lubatud samasoolisel isikul oma partneri last adopteerida Eeliseks on kui
partnerid elavad registreeritud kooselus ja mittebioloogiline vanem on lapse sotsiaalne vanem
ehk tegelik vanem Nendes riikides saab samasooliste vanemate peres elav laps peale
lapsendamist taumlieliku sotsiaal- otildeigus- ja majandusliku kaitse ja samuti tagab see lapse otildeiguse
motildelemale seaduslikule ja sotsiaalsele vanemale Selline otildeiguslik areng naumlitab ka seda et
vanemate seksuaalne saumlttumus votildei sugu ei ole lapse huvide arvestamisel taumlhtis
Areng nendes riikides naumlitab ka seda et perekond koosneb lapsest ja kahest taumliskasvanud
isikust (sotildeltumata soost) Lapsel kes elab sellises perekonnas tekib otildeigus kahele seaduslikule
vanemale ja see annab talle votilderdse kaitse votilderreldes lapsega kes elab heteroseksuaalses peres
Selline areng naumlitab meile mis on kaasaaegne perekond58
See kotildeik taumlhendab et lapsel kes kasvab samasoolises perekonnas peavad olema
samasugused otildeigused nagu ta kasvaks erisooliste vanemate perekonnas kus partnerid kas on
votildei ei ole abielus Lapsel on otildeigus perekonna- ja eraelu kaitsmisele Euroopa Inimotildeiguste
Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ja samuti on tal otildeigus olla mitte diskrimineeritud
vastavalt sama konventsiooni artikkel 14-le Paraku naumleme erinevat suhtumist votilderreldes
lapsega kes elab perekonnas kus vanemad on heteroseksuaalsed Lapsel on vaja otildeigust
57
Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 29 58
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in Europe
National Cross-Border and European Perspectives 2012 lk 102-103120-122
33
perekonna kaitsele ja votildeimalust seadustada oma suhted mitte ainult bioloogilise vanemaga
vaid ka bioloogilise vanema partneriga Kui bioloogiline vanem ja partner on
heteroseksuaalsetes suhetes saab laps motildelema poole notildeusolekuga tagada enda otildeiguse olla
lapsendatud ja luua perekond Kui bioloogiline vanem ja tema partner on homoseksuaalsetes
suhetes siis isegi juhul kui motildelemad pooled on notildeus ei saa laps kasutada oma otildeigust olla
lapsendatud ja luua perekonda kui see ei ole vastuolus tema huvidega Riik arvestab lapse
huve eelkotildeige lapsendamisele lubatavuse kuumlsimuses
Selleks et aru saada partneri otildeigustest lapse suhtes peab enne defineerima kes on partner
lapse jaoks seaduse motildettes Perekonnaseadus annab meile kolm erinevat suhet lapse vanem
votildeotilderasvanem ehk lapse vanemaga abiellunud isik ning kasuvanem ehk isik kes ei ole
vanem ega votildeotilderasvanem vaid isik kes tegelikult last kasvatab Teda votildeib nimetada ka
faktiliseks vanemaks59
Sellest tuleneb et partner on kasuvanem Perekonnaseadust vaadeldes
votildeib oumlelda et kasuvanemal on kasulapse suhtes minimaalsed otildeigused samuti on lapse
otildeigused kasuvanema suhtes minimaalsed ja mitte taumlielikud
Ka Eesti Lastevanemate Liit on seisukohal et laste otildeigused ei ole piisavalt kaitstud seetotildettu
soovivad nad laste otildeiguste tugevdamist olukorras kus uumlks vanematest ei ole bioloogiline
vanem60
Samasooliste paaride puhul on partner faktiline vanem Lastekaitse Liidu president
Loone Ots on seisukohal et laps peab olema turvatud ja kaitstud nagu seda notildeuab Lastekaitse
Konventsioon Samuti arvab ta et samasooliste kooselu seadustamine on tervitatav samm
votilderdotildeiguslikkuse uumlhiskonda Laps satub vaumlgivalla ja hooletuse ohvriks nii samasoolises kui
erisoolises perekonnas seega peaksid tema otildeigused olema votildeimalikult efektiivselt kaitstud
motildelemal juhtumil Uumlhe votildeimaliku seisukoha jaumlrgi peaks samasoolistele peredele andma
lapsendamisotildeiguse erandjuhul see peab olema selgelt lapse huvides ning iga juhtumi puhul
arvestatakse konkreetseid asjaolusid ja teatud vanusest ka lapse notildeusolekut See aitaks vaumlltida
lapse lastekodusse sattumist laps peaks kasvama peres mitte uumlkskotildeik kui haumlsti varustatud
59
Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Edgar Salumaa Juridika
httpwwwjuridicaeejuridica_etphpdocument=etarticles1995123599PRNprvphp 60
Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest lk 3
httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise+koosel
uga+seotud+ettepanekutestpdf (18012013)
34
lastekodus Lastekaitse Liit on seisukohal et laps peab olema kaitstud ja Eesti laps peab
olema otildennelik vaatamata lapse kasvatajate soost61
Naumliteks votildeib tuua EIOtildeK kohtuotsuse Gas
ja Dubois v Prantsusmaa mille puhul kohtuniku eriarvamusel on samasoolises perekonnas
kasvatatav laps erinevas olukorras votilderreldes erisooliste taumliskasvanutega uumlhes peres kasvava
lapsega62
Eesti Potildehiseadus saumltestab ja tunnustab perekonna kaitset ja samuti peetakse potildehiseaduse jaumlrgi
oluliseks laste kasvatamist ning vanematele antakse mitte ainult luba vaid ka kohustus oma
lapsi kasvatada Mainitakse ka riigi kohustust perekonda laste kasvatamisel abistada Riigi
kohustuseks on luua lapsevanematele votildeimalused oma laste kasvatamiseks ja tagada laste
potildehivajadused63
Laps on homoseksuaalses peres kasvades erinevas olukorras votilderreldes heteroseksuaalses
peres kasvava lapsega Viimasel juhul on motildelemal vanemal otildeigus taotleda erinevaid
perekonna- ja laste kasvatamistoetusi kuna motildelemad vanemad votildeivad seadusjaumlrgselt end
lapsevanemana registreerida (bioloogiline vanem lapsendamine) Samasooliste partnerite
puhul on toetuste saamine raskendatud votildei ei ole uumlldse votildeimalik naumliteks votildeib tuua Viimsi
kaasuse probleemi Nii ei saa laps kes kasvab peres kahe samasoolise vanemaga vanemate
kaudu samalaadset riigipoolset toetust Kaasuses X Y ja Z vs Suurbritannia toob Inimotildeiguste
Kohus selgelt vaumllja et inimotildeiguste konventsioon votildeib olla totildelgendatud erinevalt ja perekonna
kaitse laieneb mitte ainult abiellunud paaridele vaid ka de facto peredele
Alati peab arvesse votildetma mitut erinevat faktorit kui kaua kaks taumliskasvanud isikut (sotildeltumata
soost) koos elanud on kas isikud elavad uumlhes leibkonnas kas nad soovivad votildei ei soovi lapsi
koos kasvatada64
Arvatakse et perekonna autentne tunnus on uumlhine laste kasvatamise otildeigus
61
Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012 httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed ( 21012012)
62 Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa 23032012
httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420 (22012013) 63
Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad sotsiaaltoetused ja ndash
teenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007 lk 29 64
Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in International
and Comparative Law Kluwer Law International 2002 lk 261
35
Seega peab uumlhine laste kasvatamisotildeigus olema identselt kaumlttesaadav nii heteroseksuaalsetele
kui ka samasoolistele paaridele Kui erisoolistel paaridel on otildeigus lapsi uumlhiselt kasvatada ilma
registreerimiseta siis peab selline otildeigus olema tagatud ka samasoolistele partneritele65
Eestis puudub spetsialiseerunud organ mis teostaks jaumlrelvalvet laste otildeiguste tagamise uumlle
Seda funktsiooni teostavad erinevad organid koostoumloumls Nendeks kohalik omavalitsus
maavalitsus otildeiguskantsler ja teised66
Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas nr 6-
81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute puumlsiv kooselu kuulub
perekonnapotildehiotildeiguse kaitse alla aga Eestis ei ole selline kooselu reguleeritud ja seetotildettu tuleb
luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Samuti puudub lapsendamist ja
hooldusotildeigust puudutav regulatsioon mis tagaks laste huvide arvestamise samasooliste
paaride puhul Partneril puudub lapsendamise votildeimalus ja see annab hooldusotildeiguse ainult
uumlhele vanemale kuid partnerid elavad koos lapsega ja motildelemad peaksid lapse eest vastutama
ja tema eest kandma hoolt Selline olukord votildeib tuua probleeme lapse hooldamisotildeiguse
teostamisel uumlhe partneri surma korral votildei juhul kui seaduslik lapsevanem ei saa mingil
potildehjusel pikemaajaliselt hooldusotildeigust teostada Samuti pole tagatud partneri otildeigus last edasi
kasvatada kui seaduslik vanem sureb
Probleem on ka uumluumlrisuhetes Votildelaotildeigusseaduse sect289 saumltestab et eluruumi uumluumlrnikul on otildeigus
uumluumlriruumides majutada oma abikaasat alaealisi lapsi ja toumloumlvotildeimetuid vanemaid ilma
uumluumlrileandja notildeusolekuta67
Juhul kui uumluumlrilevotildetja on lapse vanema partner siis ei saa
uumluumlrileandja notildeusolekuta eluruumis majutada last ega tema seaduslikku vanemat Sellega
satub laps ebasoodsasse olukorda votilderreldes lapsega kes elab perekonnas kus motildelemad
partnerid on tema seaduslikud vanemad Lapse eluruumides viibimine sotildeltub uumluumlrileandja
tahtest
65
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs (viide 58) lk 92 66
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava
2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20per
ede20arengukava202012-2020pdf (16022013) 67
Otildeiguskantsler ( viide 3) lk 1 5
36
Laste staatus samasoolistes paarides on laumlbi aegade olnud nagu Pandora laegas Alati on olnud
arusaadav aktsepteeritud ja isegi notildeutud et lapsel peab olema kaks vanemat aga nuumluumldseks on
see arenenud selles suunas et lapsel votildeib olla kaks ema kaks isa votildei isegi kolm vanemat
2007 aastal andis Ontario Kohus oma otsuses AA vs BB ONCA 268
selles kuumlsimuses uue
arengu Selle kaasuse puhul vaumlrbasid kaks homoseksuaalset stabiilses suhtes elavat naist oma
meessoost sotildebra lapse bioloogiliseks eostamiseks Lapse suumlndides olid tema seaduslikeks
vanemateks bioloogiline ema ja bioloogiline isa Bioloogilise ema samasooline partner oli
sellises situatsioonis lapse faktiline vanem taumlitis lapse teise ema rolli ja kandis suurt osa lapse
kasvatamises Kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngisid lapse elus vaumlga olulist rolli ja kandsid lapse
eest hoolt Lapse bioloogilise ema samasooline partner leidis et tal peaksid olema lapse
suhtes samuti seaduslikud otildeigused ja kohustused ning ta poumloumlrdus kohtusse nende otildeiguste ja
kohustuste saamiseks Kohus leidis et kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngivad lapse elus vaumlga suurt
rolli ja lapse otildeiguste tagamise seisukohalt on oluline et kotildeik kolm oleksid tema seaduslikud
vanemad
Kohus arvestas lapse huvidega ning see on selle kaasuse puhul kotildeige olulisem Kohus
otsustas et kotildeik kolm taumliskasvanut peavad olema seaduslike vanematena registreeritud ning
seelaumlbi sai laps kolm seaduslikku vanemat Nimetatud kaasus totildei samasooliste vanemate ja
sellistes peredes elavate laste probleemide osas taumliesti uue arengu Selliseid arenguid jaumllgides
votildeib oletada et ka teised riigid votildetavad Orlando kaasuse arvesse ja hakkavad seda jaumlrgima
Perekonna ja vanema staatuse kontseptsioon on viimase aja jooksul teinud laumlbi suured
muutused ja arengud avardanud piire ja haumlgustanud nende motildeistete traditsioonilist taumlhendust
Niisiis votildeib oletada et laumlhitulevikus toimuvad seadusandluses muudatused mille kohaselt ei
arvestata vanema staatuse saamisel enam vanemate seksuaalse saumlttumuse ja arvuga Selle
asemel votildeetakse arvesse eelkotildeige lapse huvid Selline olukord peaks viima selleni et tagatud
on taumlielik votilderdsus ja vaumllistatud diskrimineerimine Seda propageerib praegusel ajal Euroopa
Inimotildeiguste Konventsiooni artikkel 14
68
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and ROSENBERG
JJA AA v BB 2007 ONCA 2 httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
37
Tihtipeale sotildeltub lapse otildeiguslik staatus perekonnas sellest milline on temaga koos elavate
taumliskasvnanute suhte otildeiguslik staatus ndash sellest kas tegemist on abielu votildei registreeritud
kooseluga On oluline ka maumlrgata et vaumlga paljud riigid on laste kaitse tagamise eesmaumlrgil
avanud samasooliste paaride jaoks votildeimaluse oma suhteid registreerida Selle kaudu on neil
votildeimalus lapsi uumlheskoos lapsendada votildei siis on uumlhel partneril votildeimalik lapsendada partneri
laps Naumliteks Rootsis saavad lapsendamise puhul sarnase otildeigusliku staatuse nii paarid kes on
oma suhted kooseluna registreerinud kui ka abielus olevad erisoolised paarid
Norra ja Sakasamaa lubavad neil paumlevil registreeritud kooselus elavatel samasoolistel isikutel
lapsendada oma partneri lapse Siin tuleb aga silmas pidada et tegemist on siseriiklike
seadustega mis ei garanteeri nende rahvusvahelist tunnustamist Perekonna seisukohalt
taumlhendab see seda et nii lastel kui tema vanematel votildeivad tekkida otildeiguslikud probleemid
vaumlljaspool riiki juhul kui teises riigis ei kehti sarnased seadused69
Euroopa Liidu otildeigus
perekonnaotildeiguse valdkonnas notildeuab uumlhtlustamist ja liigub kiirelt sinnapoole Kindlasti on
vajalik demokraatlik ja selge lahendus mis hakkaks potildehinema Euroopa Inimotildeiguste
Konventsioonil
69
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family Law
Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008 lk 101-110
38
Kokkuvotildete
Uurimistoumlouml kaumligus olen jotildeudnud jaumlreldusele et kuigi Eestis ei ole perekonna motildeiste
defineeritud on selle motildeiste seadusaktidesse sisse viimine aumlaumlrmiselt oluline nii erisooliste kui
ka samasooliste paariride ja nendega koos elavate laste perekonnakaitse otildeiguse tagamiseks
Viimsi kaasus on vaumlga hea naumlide Eesti seadusandlusest Tuginedes Euroopa Liidu otildeigusele ja
Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtukaasustele olen jotildeudnud jaumlreldusele et teatud juhtudel
peavad nii erisooliste kui ka samasooliste paaride pered koos lastega votildei ilma kuuluma
perekonna kaitse alla Samuti peab registreerimata kooselus paari peres elav laps kuuluma
oma tegelike vanematega uumlhte perekonda ning olema kaitstud perekonna motildeiste taumlhenduses
taumlpselt samamoodi kui laps kes elab registreeritud kooselu sotildelminud faktiliste vanematega
Igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja diskrimineerimine mis potildehineb isikute
sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud Euroopa Liidu liikmesriigid ei tohi perekonna ja
uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise potildehjuseks nimetada Euroopa
Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta
perekonnaeluna millel on riiklik kaitse
Teine peatuumlkk naumlitas et hetkel votildeivad lapsel tekkida perekonnaliikmetega erinevad otildeiguslikud
suhed Perekonnaliige ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem seega on tema otildeigused lapse
suhtes ja lapse otildeigused faktilise vanema vastu piiritletud Faktiliste vanematega kes ei ole
oma suhteid registreerinud koos elav laps on ebavotilderdses olukorras votilderreldes lapsega kes elab
faktiliste vanematega kes on oma suhteid registreerinud Nii tekib lapse lastekodusse
sattumise oht naumliteks bioloogilise vanema surma puhul kui teisel faktilisel vanemal
puuduvad lapse uumlle vanemlikud otildeigused Selline kohtlemine ei pruugi olla lapse huvidega
kooskotildelas Abielus paari puhul seda probleemi ei teki
Kolmandas peatuumlkis kaumlsitlesin LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdset kohtlemist
votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega Toumloumlst tuleb
selgelt vaumllja et ebavotilderdsel kohtlemisel ei ole otildeigustust ja see ei ole kooskotildelas lapse huvidega
Lapsel on otildeigus kahele vanemale ning oma tegelike vanemate tunnustamisele sotildeltumata
tegelike kasvatajate soost Laps peab igal juhul olema kaitstud sotildeltumata sellest kas tema
39
faktilised vanemad on oma suhted registreerinud votildei mitte kuna laps ei saa seda kuidagi
motildejutada Samasooliste paaride puhul on laps ebavotilderdses olukorras votilderreldes erisooliste
faktiliste vanematega elava lapsega LGBT peredes elavate laste kaitse on puudulik ja notildeuab
taumliustamist sotildeltumata siseriigi uumlhiskonna valmisolekust ning eelkotildeige tuleb seda kuumlsimust
lahendades tugineda lapse huvidele
40
Summary
Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family
has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost
importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex
couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good
example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of
the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex
and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection
Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their
real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same
way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any
avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is
prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of
the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court
of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state
The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family
members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of
the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent
are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship
is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered
their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the
death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to
the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no
significance in the case of a married couple
In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent
families compared to children living in families formed by persons of different sexes The
thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests
Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition
41
regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their
factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any
bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared
to children living with their factual parents of different sexes The protection of children
living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the
general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into
consideration in the first place when solving the problem
42
Kasutatud materjalide loetelu
Kasutatud kirjandus
Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009
Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in
International and Comparative Law Kluwer Law International 2002
Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or
Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008
Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika
EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of
Fundamental Rights of the European Union 2006
European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw
European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and
discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal
analysis 2010
Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012
Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia
Antwerp-Oxford 2005
Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st
Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009
Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family
Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008
Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of
Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law
Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007
Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad
sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007
43
Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine
praktikas Lastekaitse Liit 2005
Kasutatud normatiivmaterjal
Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303
Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification
Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their
family members to move and reside freely within the territory of the Member States
Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13
Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50
Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2
Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8
Perekonnaseadus RT I 27062012 12
Kasutatud internetiallikad
Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second
Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June
2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and
ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2
httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-
2pg-27
Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of
fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012
httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6
-2008-0479amplanguage=EN
European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working
Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties
Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007
httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf
44
GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf
Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-
10xls
Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest
httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise
+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf
Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61
Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012
httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused
Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012
httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed
Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta
Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-
perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta
Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk
32
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC
C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf
Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France
httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886
Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa
23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede
arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja
20perede20arengukava202012-2020pdf
The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010
httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf
Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and
What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10
httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019
45
Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri
httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool
iste_isikute_peresuhepdf
Viidatud kohtupraktika
EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa
EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa
EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria
EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits
EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola
EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95
EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria
TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009
TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010
11
tunnustamata jaumltmine isikute vaba liikumist16
Kuid Eestis ei ole samasooliste isikute
kooslused seadusega reguleeritud ehk kui laps soovib oma teises riigis naumliteks Hollandis
tunnustatud mittebioloogilise vanemaga (bioloogile vanem on samasooline partner) Eestis
uumlhineda see pole votildeimalik
Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas Nr 6-81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute
puumlsiv kooselu kuulub perekonna potildehiotildeiguse kaitsele aga Eestis ei ole selline kooselu
reguleeritud ja seetotildettu tuleb luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Erinevast
soost osapooltest koosnevad paarid saavad oma suhteid reguleerida abielu sotildelmides aga
samasoolistele paaridele ei ole see institutsioon avatud ja puuduvad alternatiivmeetmed
omavaheliste suhete reguleerimiseks17
Samuti jaumlaumlb lahendamata kuumlsimus kes kuulub
samasooliste paaride puhul lapse perekonda Kas bioloogiline vanem faktiline vanem
lapsendamise puhul registreeritud seaduslik lapsendaja votildei motildelemad partnerid Motildenel juhul
on lapse perekonnaks motildelemad partnerid naumliteks Viimsi kaasuse puhul aga muudel juhtudel
kus kasutatakse sotildena bdquoperekondldquo ei ole selgust kas raumlaumlgitakse ainult registreeritud kooslusest
votildei mitte
Samasooliste isikute kooselu ja sellises kooselus eksisteerivate laste otildeigused peavad olema
taumlpselt samasugused kui otildeigused erisoolistes perekondades Laps peab saama samasuguse
kaitse igas aspektis emotsionaalses finantsilises otildeiguslikus ning uumlhiskondliku kaitse naumlol Ei
saa otildeigustada seda kui samasooliste paaride lapsed jaumlaumlvad otildeiguslikult eraldi ruumlhmaks18
Selle kuumlsimuse lahendamiseks votildeib poumloumlrduda Euroopa Liidu otildeiguse ja Euroopa Inimotildeiguste
Kohtu kohtupraktika poole kuna Eestis kehtivad seadused seda ei reguleeri
16
Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of fundamental
rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012
httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6-2008-
0479amplanguage=EN (15042013) 17
Otildeiguskantsler (viide 3) maumlrgukiri lk 1 5 18
Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta Postimees
07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-perekondade-lapsed-on-eestis-
kaitseta
12
12 Perekonna motildeiste Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikas
Inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 8 uumltleb et igauumlhel on otildeigus era- ja
perekonnaelu kaitsele
Sotildena bdquoperekondldquo defineerimisel on oluline EIK kohtuotsus Emonet ja teised vs Šveits Kohus
toob punktis 33 selgelt vaumllja et perekond on kooslus kus inimeste vahel tekivad tihedad
isiklikud sidemed Punktis 44 on selgelt oumleldud et kaitsma ei pea mitte ainult seaduslikult
registreeritud kooslust ehk ametlikult abiellunud isikutest perekonda vaid kaitsta tuleb ka de
facto kooslust ehk isikuid kes moodustavad perekonna ilma seadusliku registreerimiseta
Kohtuotsuse kohaselt on olulised ka teised faktorid kui kaua partnerid koos on elanud kui
kaua on nende suhe kestnud ja kas nad on uumlksteisele selgelt vaumllja oumlelnud oma soovi lapsi
kooselus kasvatada 19
Uuem kohtuotsus mis aitab aru saada perekonna totildelgendusest on Schalk ja Kopf vs Austria
Varem kaumlsitleti samasooliste partnerite kooslust Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ainult
eraeluna aga antud kohtuotsuse punktis 90 leidis kohus et samasooliste partnerite kooselu
kus eksisteerib tihe isiklik side votildeib teatud juhtudel kaumlsitleda mitte lihtsalt eraeluna vaid
perekonnaeluna See taumlhendab seda et kui erisoolistest inimestest moodustuv paar on kooslus
mida kaitstakse riigis perekonna taumlhenduses siis samasugust samasoolistest inimestest
moodustatud kooslust peab samuti kaitsma perekonna taumlhenduses Kohus totildei vaumllja ka selle et
paljudes riikides on juba avatud samasooliste isikute suhete registreerimise votildeimalus riigi
tasandil20
Jaumlrgmine vaumlga oluline kaasus perekonnaelu defineerimiseks oli Karner vs Austria kus
meessoost taotleja elas pikaajalises suhtes mehega Taotleja partner potildedes surmaga lotildeppenud
haigust Motildelemad partnerid elasid uumluumlrikorteris ja peale uumlhe partneri surma avaldas kinnisvara
omanik soovi lotildepetada taotlejaga uumluumlrileping kuid kohalik seadus kaitses surnud isiku
perekonnaliikmeid uumluumlrilepingu lotildepetamise eest Austria Riigikohus leidis et selline kaitse ei
19
EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Switzerland p 33 34 36 20
EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95
13
laiene samasoolistele paaridele Euroopa Inimotildeiguste Kohus leidis et toimus artikkel 8
koosmotildejus artikkel 14-ga rikkumine Kui kohalik seadus kaitseb erisoolisi mitteabiellunud
kooslusi ja kui erisooliste pereliikmete puhul jaumlaumlks uumlhe pereliikme surma puhul uumluumlrileping
kehtima siis peab ta samuti kehtima ka samasooliste paaride puhul Seega ei olnud taotleja
uumluumlrilepingu lotildepetamine seaduslik Kohus kordas samuti seda et kui riiklikus seaduses
eksisteerivad erinevused erisooliste paaride ja samasooliste isikute paaride de facto kooselus
siis peavad need erinevused olema kas vaumlga potildehjalikult ja objektiivselt potildehjendatud votildei
kotildervaldatud21
Kaasuse Keegan vs Iirimaa puhul leidis Euroopa Inimotildeiguste Kohus et perekonnaelu kaitse
alla kuuluvad mitte ainult abiellunud isikud vaid motildenedel juhtudel ka de facto perekonnad
mis on oma olemuselt abieluga sarnased Antud kaasuse puhul oli tegemist erinevast soost
isikutega Kohus leidis punktis 43 et isegi kui laps on suumlndinud vaumlljaspool abielu votildeib kahe
inimese kooslust koos lapsega nimetada perekonnaeluks22
Kaasuse Kozak vs Poola puhul elas taotleja oma samasoolise partneriga munitsipaalkorteris
mis oli renditud taotleja partneri poolt Peale partneri surma poumloumlrdus taotleja omavalitsuse
poole et saada korteri uumluumlrileping oma nimele kuid omavalitsus keeldus Potildehjuseks oli
taotleja seksuaalsaumlttumus Omavalitsus leidis et faktilisele samasooliste isikute kooselule ei
laiene perekonnakaitse23
Inimotildeiguste kohus kordas et samasooliste isikute stabiilne de facto
pereelu taumlhistab perekonda samavotilderd nagu erisooliste isikute faktiline kooselu Selle kaasuse
puhul oli oluline kohtu arvamus et liikmesriigid peavad votildetma arvesse uumlhiskonna arengut
ning selle kaumligus on toimunud muudatused perekonna ja isikute omavaheliste suhete
valdkonnas Ehk siis kohus kinnitas et igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja
diskrimineerimine mis potildehineb isikute sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud
Liikmesriigid ei tohi perekonna ja uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise
potildehjuseks nimetada24
21
EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria 22
EIKo 2605 1994 1696990 1994 Keegan v Irimaa p 44 23
EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poland 24
European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and discrimination on
grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal analysis 2010 lk 46
14
Need kaasused naumlitavad et Euroopa Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute
stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta perekonnaeluna millel on riiklik kaitse Abieluvaumllised
samasooliste isikute kooslused peavad olema taumlpselt samamoodi kaitstud ja arvesse votildeetud
nagu abieluvaumllised erisoolistest isikutest moodustunud perekonnad Arenguid on naumlha ka
perekonnaelu defineerimisel Kui varem kuulus samasooliste isikute kooselu ainult eraelu
kaitse alla siis praegusel hetkel peab samasooliste isikute faktiline kooselu kuuluma
perekonna kaitse alla ning erinev kohtlemine ei ole lubatud
13 Perekonna motildeiste Euroopa Liidu otildeiguses
Euroopa Liit alustas liikumist perekonnaotildeiguse uumlhtlustamiseks juba aastal 1994 kui tuli vaumllja
Euroopa Parlamendi resolutsioon geide ja lesbide votilderdsete otildeiguste kaitsmiseks Euroopa Liidu
liikmesriikides Euroopa Liidu liikmesriigid votildetsid vastu otsuse et kotildeikide liikmesriikide
kodanike otildeigusi tuleb kaitsta sotildeltumata nende seksuaalsest saumlttumusest ja kotildervaldada tuleb
igasugune ebavotilderdne kohtlemine mis baseerub seksuaalsel saumlttumusel See ei loonud siiski
votildeimalust abiellumiseks Sotildeltumata sellest leidsid motildened Euroopa Liidu liikmesriigid
kuumlsimusele alternatiivlahenduse avades nii erisoolistele kui samasoolistele paaridele
votildeimaluse registreerida oma suhteid abieluvaumlliselt25
Euroopa Liidu otildeiguses on vaumlga oluline seaduslik akt nimega Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste
Harta mis jotildeustus koos Lissaboni lepingu jotildeustumisega Seadusakti artikkel 7 uumltleb et
igauumlhel on otildeigus perekonna- ja privaatelu kaitseks artikkel 9 uumltleb uumlhtlasi et igauumlhel on otildeigus
abielluda ja luua perekond ning need potildehiotildeigused peavad olema garanteeritud ja kaitstud
vastavalt siseriiklikele seadustele Enne muudatust sisaldas artikkel 9 naise ja mehe motildeistet ja
oli seega totildelgendatav kehtivana ainult erisoolistele isikutele kuid taumlnaseks on sotildenad bdquomeesldquo ja
bdquonaineldquo artikkel 9st kotildervaldatud See taumlhendab et perekond kui institutsioon on Euroopa
Liidu otildeiguses hetkel oma struktuuri vaumlaumlrtuste ja funktsioonide puhul uumlleminekustaadiumis
Artikkel uumltleb et abiellumise otildeigus peab olema garanteeritud vastavalt siseriiklikele
25
Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in
Europe Organising Committee of the Commission on European Family Law 2003 lk 12-14
15
seadustele kuid viide naisele ja mehele otildeigussubjektina on liikunud tagaplaanile Artikkel 9
on formuleeritud sooneutraalselt Uumlldiselt saab riik kehtestada abielu lubamisele piiranguid
ainult vastavalt ratsionaalsuse printsiibile ja mitte meelevaldselt Motildened piirangud (nagu
abieluks lubatud vanus) on universaalsed kuid sooline tunnus ei ole asjakohane26
Samasooliste paaride abiellumise lubamine votildei mittelubamine on siseriiklik kuumlsimus27
Kuid
artikkel 9 raumlaumlgib ka otildeigusest luua perekond See on artikkel 9 taumlhenduses eraldiseisev otildeigus
mis ei ole otseselt seotud otildeigusega abielluda
Kaasaegne tendents Euroopas naumlitab seda et paljud inimesed elavad vaumlljaspool abielu
institutsiooni Tunnustatud abielu pole enam otildeiguslik eeltingimus perekonna loomiseks ja ei
ole ainuke viis luua perekonnaelu mis omandaks riigi kaitse ja mittesekkumise otildeiguse28
See
tendents naumlitab et perekonna motildeistet peab kaumlsitlema laialt ja see peab sisaldama palju
erinevaid perekonnavorme sealhulgas de facto perekonnaelu Euroopa Parlament julgustab
liikmesriikides abieluvaumlliste suhete seadustamist ning pikaajalistele abieluvaumlliste suhetele
abieluga sarnase kaitse tagamist nii erisoolistele kui samasoolistele paaridele29
Perekonnaelu motildeiste kuumlsimuse olulisus totildestatatakse ka direktiivis mis kaumlsitleb perekonna
taasuumlhinemist Direktiivi 200386EC kotildeige progressiivsem element on perekonna motildeiste
laiendamine ning moderniseerimine direktiiv hotildelmab mitte ainult abielu sotildelminud isikuid
vaid ka registreeritud de facto kooslusi mis on perekonnaelu motildeiste moderniseerimisel
oluline samm edasi Direktiivi artikkel 4 p3-s kasutatakse terminit abieluvaumlline partner kes
elab registreeritud partnerluses taotlejaga Sinna hulka kuulub ka registreeritud samasooline
partner30
Euroopa Liidu direktiiv 200438EC defineerib pereliikme motildeistet ka artikkel 2 p2-
s partner kes on sotildelminud registreeritud vabaabielu on pereliige kui liikmesriik kaumlsitleb
registreeritud kooselu abieluga votilderdsena31
26
Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union EU Network of
Independent Experts on Fundamental Rights 2006 lk 99-103 27
Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 30301 Artikkel 9 28
Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union( viide 26) lk 103 29
Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union (viide 26) lk 98-104 30
Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification 31
Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their
family members to move and reside freely within the territory of the Member States
16
2 Laste otildeiguslik staatus LGBT perekonnas
Olen eelnevas peatuumlkis naumlidanud et samasooliste paaride kooslused peavad kuuluma
perekonna motildeiste alla Ei ole vaumllistatud et samasooliste paaridega elavad ka lapsed Siin tekib
oluline kuumlsimus ndash kui erinevast soost isikud kuuluvad perekonna motildeiste alla siis kes on
samasoolises perekonnas elava lapse perekond ja mis otildeigused ja kohustused on tal
perekonnaliikmete vastu Kuidas saab laps tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest
partneritest koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes
Kaumlsitlen LGBT perekondade erinevaid laste saamise mooduseid kuna sellest tulenevad
erinevad otildeiguslikud suhted lapse lapse bioloogiliste vanemate ja lapse bioloogilise vanema
partneri vahel LGBT perekondades on laste saamine raskendatud Samasoolised isikud ei saa
loomulikul teel lapsi seega votildeivad otildeiguslikus plaanis tekkida variandid kus laps ei omanda
teatud otildeigusi bioloogilise vanema partneri vastu aga faktiliselt on tegemist ikkagi
perekonnaga Seda olen kaumlesolevas toumloumls eelnevalt ka totildeestanud
LGBT perekondadel on laste saamiseks jaumlrgnevad votildeimalused kunstlik viljastamine
lapsendamine eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapsed Niisiis tekib lapse jaoks
kohe kaks erinevat peremudelit uumlhe variandi puhul on lapsel osaliselt geneetiline perekond
ehk siis lapsel on faktilises perekonnas uumlks bioloogiline vanem Teisel juhul on lapsel
taumlielikult mittegeneetiline perekond ndash selle naumlite puhul pole kumbki vanem faktilises
perekonnas lapsega kuidagi geneetiliselt seotud
21 Kunstliku viljastamise teel saadud laps ja tema otildeiguslik staatus LGBT
perekonnas
Kunstlik viljastamine embruumlo ja munarakkude siirdamine ning asendusemadus annavad laste
soetamiseks votildeimaluse paaridele kes ei saa seda teha bioloogilisel teel Praegusel hetkel on
meditsiin jotildeudnud hetkeni kus lapse suumlnnitanud ema ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem
Nendel juhtudel tekib kuumlsimus kes on lapse seaduslik vanem ja missugused otildeiguslikud suhted
tekivad lapse bioloogilise vanema lapse suumlnnitanud ema ning munaraku- embruumlo- votildei
17
seemnerakudoonori vahel Uumlhtlasi tekib kuumlsimus kes kuulub nendel juhtumitel lapse
perekonda ja kellel on otildeigus riiklikule kaitsele perekonna taumlhenduses
211 Holland
Euroopa Liidus on erinevatel riikidel erinevad riiklikud seadused mis reguleerivad mis tahes
kunstlikku viljastamist nii samasooliste kuid ka erisooliste perede jaoks
Kotildeige kaugemale on selle kuumlsimuse lahendamisel jotildeudnud Holland kus on seadustatud ka
asendusemaduse Samasooliste naiste paari jaoks on loodud erinevad votildeimalused lapse
eostamiseks ja motildened nendest annavad ka motildelemale naisele vanema staatuse Hollandis on
votildeimalik protseduur kus uumlhele naisele kantakse uumlle teise naise votildei partneri munarakust
loodud embruumlo mis on kunstlikult viljastatud kas kindla doonori votildei anonuumluumlmse doonoriga
Motildelemal naisel tekib lapsega geneetiline side ja uumlsna totildeenaumloliselt saavad motildelemad naised olla
lapse seaduslikud vanemad kuid mitte automaatselt seaduse alusel Hollandis saab ainult
lapse suumlnnitanud emast automaatselt lapse seaduslik vanem Bioloogilise ema partneril on
seaduse alusel lubatud partneri laps lapsendada Vaumlga oluline asjaolu sellisel juhul on et
parnteri lapse lapsendamiseks ei pea paar olema seaduslikult registreeritud Sellisel juhul on
oluline ainult laste huvidega arvestamine ja stabiilne kooselu teatud aja jooksul nii partneri
kui lapsega Sama reegel kehtib ka juhul kui uumlks parter on kunstlikult viljastatud
doonorseemnerakkudega ja teisel partneril ei eksisteeri lapsega bioloogilist sidet Motildelemal
juhul on lapse otildeigused taumleilikult kaetud lapsel on tagatud otildeigus nii isale (juhul kui doonor on
teada) kui ka bioloogilisele emale ning lapsel on votildeimalus saada otildeigused ka bioloogilise ema
partneri suhtes kui viimane lapse lapsendab32
Doonorseemnerakkudega kunstlikult viljastatud naise lapsel votildeivad motildenel juhul olla ka
otildeigused doonori suhtes Seda juhul kui doonor on teada maumlrgib ta avaldusele et tahab olla
lapse seaduslik vanem Kohus votildeib talle selle otildeiguse anda kui lapse ema ja doonor elavad
32
Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of Children
with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law Intersentia
Antwerpen ndash Oxford 2007 lk 163-167
18
koos perekonnana Kui doonor on teada ja ei soovi lapse suhtes seemnerakkude andmise
momendil vanemlikke otildeigusi siis ei saa teda vanemana maumlaumlratleda kuna ta ei moodusta
bioloogilise emaga perekonda Juhul kui doonor pole teada ja seemnerakud on tulnud
spermapangast ei saa doonor mitte mingil juhul olla lapse seaduslik vanem ning samuti pole
tal votildeimalust seda taotleda
Kotildeigil neil juhtudel on arvestatud olulist faktorit ndash selleks on reaalne pereelu doonori ja lapse
bioloogilise ema vahel ning motildelema kindel soov votildei soovi puudus saada lapse ametlikuks
vanemaks Sellega on laps samuti kaitstud tal on otildeigus olla oma tegelike vanemate laps33
Juhul kui Hollandis elavad naissoost parterid on abiellunud ja nende perekonda suumlnnib laps
siis saavad motildelemad partnerid automaatselt seadusejaumlrgselt lapse vanemateks ainuke erand
oleks siis kui lapse isal oleks enne lapse suumlndi tema suhtes seaduslikud otildeigused (sel juhul ei
pea lapse isa olema bioloogiline isa) Samuti eksisteerib votildeimalus et samal ajal oleksid
hooldajad nii lapse bioloogiline isa kui last kasvatav samasooline naistepaar Sellisel juhul
antakse isale isadusotildeigus ning samasoolised naissoost partnerid saavad uumlhise vanemliku
vastutuse34
Homoseksuaalsetele meessoost paaridele on Hollandis laste saamiseks avatud ka
asendusemaduse votildeimalus Selleks on kaks votildeimalust asendusemale kantakse uumlle
doonornaise munarakud mis on kunstlikult viljastatud uumlhe partneri seemnerakkudega votildei siis
viljastatakse asendusema munarakud kunstlikult uumlhe partneri seemnerakkudega Motildelemal
juhul on seaduslikeks vanemateks asendusema ning seemnerakkude doonor ehk uumlks
partneritest kelle seemnerakke kunstliku viljastamise puhul kasutati Partner ei saa
vanemlikke otildeigusi seaduse alusel automaatselt kuid teine partner votildeib esitada taotluse
lapsendamiseks ning selle protsessi kaumligus omandab teine meessoost partner vanemlikud
otildeigused35
Nimetatud juhtudel on samasoolises perekonnas kasvava lapse motildelemad faktilised
vanemad ka seaduslikud vanemad ja selline perekond on kaitstud siseriiklike seadustega
erisooliste paaridega votilderdselt
33
Machtelt Vonk (viide 32) lk 179-180 34
Machtelt Vonk (viide 32) lk 185 35
Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st Century
Organising Committee of the Commission on European Family Law 2009 lk 183
19
Asendusemaduse puhul on seaduslikult vahe kas asendusema on abielus votildei mitte Juhul kui
asendusema on abielus siis on seaduslikuks vanemaks lapse suumlnnitanud ema kuid motildelemad
partnerid saavad lapse uumlheskoos lapsendada Juhul kui asendusema on registreeritud kooselus
votildei vallaline siis votildetab partneritest see kes on lapse bioloogiline vanem isaduse omaks ning
saab seadusliku vanema staatuse partner lapsendab teise partneri lapse36
212 Eesti
Votilderreldes Hollandiga ei ole Eestis lapse ja tema samasoolise bioloogilise vanema partneri
omavaheline otildeiguslik suhe reguleeritud See ei ole kooskotildelas lapse parimate huvide
arvestamisega ning tekitab ebavotilderdset kohtlemist votilderreldes kunstliku viljastamise teel saadud
lapsega kelle bioloogiline ja faktiline vanem on erisoolised37
Eestis saavad kunstliku viljastamise abil lapse saada ainult naissoost samasoolised paarid ja
seda kahel erineval viisil kunstlik viljastamine mehe seemnerakkudega ning votildeotilderast
munarakust loodud embruumlo uumllekandmine naisele
Igale naistele on loodud votildeimalus kasutada kunstilikku viljastamist Kui heteroseksuaalne
naine on abielus siis on tal kunstlikuks viljastamiseks vaja oma abikaasa kirjalikku luba
vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seaduse38
sect 17-le Kui naine elab
homoseksuaalses kooselus ja soovib teostada kunstlikku viljastamist siis ei maumlngi tema
elukaaslane selle seaduse jaumlrgi olulist otildeigusliku rolli Seaduse jaumlrgi on partner kotildervaline isik ja
seadus ei defineeri teda kuidagi kuid de facto partner taumlidab lapse kasvatamisel abikaasa rolli
ja tema luba kunstlikuks viljastamiseks oleks samalaadselt vajalik ja oluline nagu
heteroseksuaalsetel paaridel
36
Machtelt Vonk (viide 32) lk 204-205 37
Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or Transgender
Families A European Prespective ILGA-Europe 2008 lk 5 38
Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13
20
Naine kes elab samasoolise partneriga on praeguste seaduste kohaselt sunnitud ennast
vallaliseks naiseks nimetama ja tema kunstlik viljastamine hakkaks toimima kunstliku
viljastamise ja embruumlokaitse seaduse sect-des 21 ja 22 ettenaumlhtud tingimustel sama seaduse sect 5
lg 2 alusel Vastuoluline on ka fakt et samasoolise partneriga elav naine peab nimetama
ennast vallaliseks ka juhul kui on tegelikult samasoolise partneriga suhtes ent soovib last (ja
seda just paarisuhtes koos kasvatada) Selline olukord on tekkinud kuna samasooliste isikute
kooselu ei ole praegusel hetkel kuidagi seaduslikult registreeritav Samasoolises paarisuhtes
elaval naisel sellel juhul on sundvaletamise seisund mis on tekkinud seaduses nimetatud
perekonnaseisu votildeimalike vormide ebataumlielikkuse totildettu
Doonori seemnerakkudega kunstliku viljastamise abil seotud perekonna lapsel on faktiliselt
kaks samasoolist vanemat aga seaduslikult on tal registreeritud ainult bioloogiline ema
Seega kasvab laps seaduse jaumlrgi uumlksikemaga ning tal on otildeigused ja kohustused ainult uumlhe
vanema suhtes
Kunstliku viljastamise meetodi puhul kus uumlhele naisele kantakse uumlle teise naise votildei partneri
munarakust loodud embruumlo loetakse laps samuti potildelvnevaks naisest kes on ta suumlnnitanud
(vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlo kaitse seaduse sect24-le)Vastavalt
perekonnaseaduse sect23 lg 1 on selline kunstlik viljastamine lubatud ainult siis kui naise
viljastamine muul viisil ei ole votildeimalik Sellise kunstliku viljastamise puhul oleks motildelemal
naisel votildeimalik olla lapsega geneetiliselt seotud kuid seaduse jaumlrgi sunnitakse jaumlllegi peale
olukord kus ainult uumlht naist loetakse lapsevanemaks Kui votilderrelda seda olukorda abielus
oleva heteroseksuaalse paariga siis on olukord jaumlrgmine ndash kui naist viljastatakse kunstlikult
tema abikaasa seemnerakkudega siis vastavalt sama seaduse sect17 lg 21
loetakse laps sellest
mehest potildelvnevaks ning motildelemad saavad lapse seaduslikuks vanemaks Nii samasooliste
naiste paari puhul kui ka erisoolise paari puhul votildetavad motildelemad isikud osa kunstliku
viljastamise protsessist ja motildelemad on geneetiliselt lapsega seotud kuid samasooliste naiste
paari puhul on seaduslik vanem ainult lapse suumlnnitatud naine Sellisel juhul tekib ebavotilderdne
kohtlemine
21
Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse39
sect24 lg 1 uumltleb et lapse arengu ja kasvu loomulikuks
keskkonnaks on perekond ning lastega perekonnad peavad saama riiklikku kaitset ja toetust
See taumlhendab et lapse jaoks on aumlaumlrmiselt oluline et tema kaks samasoolist kasvatajat ja tema
ise kuuluksid otildeiguslikult perekonna motildeiste alla Nii saaks ta oma otildeigusi ja kohustusi taumlielikult
rakendada sotildeltumata tema tegelike vanemate soost taumlpselt sama moodi kui laps kes elab
erisooliste faktiliste vanematega Praegune kohtlemine on ebavotilderdne votilderreldes lapsega kes
elab erinevast soost isikutest moodustatud perekonnas kus uumlks taumliskasvanutest on
bioloogiline vanem aga teine on vanema partner See on ka totildeendatud uuringutega40
Erinevast soost isikute kooslust ja nende last nimetatakse praeguse seaduse kohaselt
perekonnaks ja vanema partner on kasuvanem
Meessoost seksuaalvaumlhemustel ei ole votildeimalik kunstliku viljastamise teel last saada kuna
Eestis ei ole vastavalt Karistusseadustiku41
sect132 asendusemadus lubatud See taumlhendab et
samasoolised mehed ei sa uumlheskoos lapsi eostada See taumlhendab ebavotilderdset kohtlemist
votilderreldes samasooliste naiste paaridega
22 Votildeotilderaslapse lapsendamise abil seotud laps
221 Euroopa Inimotildeiguste Kohus
Euroopa Liidus on samasooliste paaride ja nende laste probleem lahendatud igas riigis
erinevalt Analuumluumlsin motildenda Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtuotsust mis on taumlitmiseks
kohustuslikud ka Eestis Kaasuse Frettegrave vs Prantsusmaa taotleja arvates rikuti tema otildeigust
austusele era- ja perekonnaelu vastu ehk siis rikuti inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse
konventsiooni artikkel 8 ja artikkel 14 mis keelavad diskrimineerimist Taotleja soovis uumlksi
last adopteerida ja taotles seda 1991 aasta oktoobris Esimesel intervjuul avaldas taotleja oma
homoseksuaalsuse ja vaumlitis et ta elab uumlksinda ilma partnerita Peale seda pakkus intervjueerija
39
Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50
40 Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 24-33
41 Karistusseadustik RT I 17042013 8
22
vaumllja lapsendamise protsessi lotildepetamise 1993 aastal jaumlttis Pariisi Sotsiaalfondi osakond
hageja taotluse rahuldamata Antud otsuse potildehjuseks oli see et Frette pakkus lapse jaoks
ebastabiilset ja potentsiaalselt last kahjustavat emarolli mudelit Potildehiline kuumlsimus oli selles et
kas uumlksik homoseksuaalne isa on votildeimeline last kasvatama votildei mitte Euroopa Inimotildeiguste
Kohus otsustas haumlaumlletustulemusega neli kolme vastu et rikkumist artikkel 14 koostoimes
artikkel 842
ei olnud Seega ei tohi Eestis takistada laste lapsendamist homoseksuaalsetele
isikutele
Peale Frettegrave vs Prantsusmaa kaasust esitas Ameerika Uumlhendriikide Psuumlhhoanaluumluumltiline
Assotsiatsioon avalduse et geid ja lesbid on nii uumlksikisikute kui paaridena votildeimelised
tegutsema ja last kasvatama lapse huvidest laumlhtudes Nad on votildeimelised taumlitma lapse tervist
kahjustamata kotildeiki kohustusi ja peaksid saama heteroseksuaalsete vanematega votilderdsed
otildeigused ning seda nii paaris kui ka uumlksikisikuna Eelpool toodud uuringute naumlited muudavad
kohtu arvamuse punktis 42 taumliesti otildeigustamatuks Lisaks sellele vaumlidab kohus punktis 42 et ei
ole piisavalt palju lapsi et adopteerimise notildeudlust rahuldada See on vaidlustatav arvamus43
ILGA-EUROPE-i kaasuse kommentaaride kokkuvotildettes totildei autor vaumllja arvamuse et nii kaua
kui Prantsusmaal on lubatud lapsendamine uumlksikutele heteroseksuaalsete isikutele ei luba
artikkel 8 ja artikkel 14 Prantsusmaa haldusorganitel ja kohtutel jaumltta geisid ja lesbisid
lapsendamise protsessist vaumllja nimetades potildehjuseks nende isikute seksuaalsaumlttumust 17
Jaumlrgmiseks vaatlen laumlhemalt kaasust EB vs Prantsusmaa 1998 aasta veebruaris esitas
taotleja Prantsusmaal taotluse lapse lapsendamiseks Lapsendamise menetluse kaumligus mainis
taotluse esitaja et ta on homoseksuaalne ja tal on samasooline partner R
Augustis 1998 andis taotlejat kuumlsitlenud psuumlhholoog hinnangu et talle ei peaks lapsendamist
lubama Potildehjusena totildei psuumlhholoog vaumllja asjaolu et taotleja hakkab last uumlksi kasvatama ning
see kahjustaks last kuna laps peaks naumlgema kindlat peremudelit kus on nii isa kui ka ema
42
EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v France 43
Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second
Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June
2005httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf (09102012)
23
Lisaks sellele vaumlitis psuumlhholoog et taotleja elab oma samasoolise partneriga aga ei soovi seda
kinnitada ja jaumltab partnerisse puutuvad kuumlsimused vastamata See votildeib samuti last kahjustada
kuna ta saab ainult emade eeskuju Psuumlhholoogi arvates ei olnud see otildeige
1998 aasta oktoobris esitas perenotildeukogu lapsendamise juhatuse esindaja arvamuse et
taotlejale ei peaks lapsendamist lubama Ta vaumlitis et vastavalt tema kogemusele on lapse
jaoks paremad perekonnad kus on nii ema kui ka isa ehk siis lapsendamiseks sobivad
erisoolised paarid
1998 novembris ei lubatud taotlejal lapsendamist jaumlrgnevatel potildehjustel taotleja ei ole
uumlksikemana votildeimeline naumlitama lapsele otildeiget peremudelit kus maumlngib olulist osa mehelik roll
ja taotleja partneri osavotildett lapse kasvatamisel ei ole kindlaks tehtud See votildeib samuti last
kahjustada
Halduskohus ei lubanud samuti taotlejale lapsendamist ning tugines seejuures
homoseksuaalsuse argumendile Nii rikkus ta inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse
konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga
Kohus taumlheldas taotleja elustiili mis ei ole lapse kasvatamiseks sobilik ning ei ole lapse
huvides ja votildeib teda kahjustada Lisaks sellele on kohaliku tsiviilseadustiku artikkel 343 jaumlrgi
lubatud lapsendamise taotlemine igauumlhele kes on vaumlhemalt 28 aastat vana Seega rikuti ka
kohalikku seadust mitte ainult konventsiooni
Prantsusmaa tugines kohtuotsusele Frettegrave vs Prantsusmaa kaasuses kus kohus ei rahuldanud
taotleja esitatud notildeuet Seekord otsustas kohus otsuse punktis 51 et eelnevas kaasuses rikuti
artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga44
Euroopa Inimotildeiguste Kohus otsustas haumlaumlltega kuumlmme
seitsme vastu et rikuti artikkel 14 koostoimes artikkel 8-ga45
44
EIKo 2201 2008 4354602 EB v France 45
Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France
httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886 22012008
24
Kaasustest votildeib vaumllja lugeda et homoseksuaalsed lapsevanemad ei saa kuidagi last kahjustada
ja homoseksuaalsus ei taumlhenda seda et sellises perekonnas kasvav laps ei saa otildeiget kasvatust
Homoseksuaalsed vanemad ei kaumlitu lapse huvisid silmas pidades halvemini kui
heteroseksuaalsed vanemad Laste adopteerimise puhul ei saa taotleja homoseksuaalsus
kuidagi motildejutada lapsendamise lubamist votildei mittelubamist Homoseksuaalse eluviisi toomine
potildehjuseks miks mitte adopteerida on keelatud ja rikub konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus
artikkel 8-ga
Neid kaasused on omavahel vaumlga sarnased Ferreteacute kaasuses otsustas kohus nelja haumlaumllega
kolme vastu et antud juhul ei olnud artikkel 8 koosmotildejus artikkel 14 rikkumist aga EB
kaasuses otsustas kohus kuumlmne haumlaumllega seitsme vastu et tegemist oli rikkumisega Euroopa
Inimotildeiguste Kohtu Kohtu president ja Prantsusmaa kohtunik Kohtunik Costa olid Ferreteacute
kaasuse puhul enamikus ja arvasid et rikkumist ei olnud aga EB kaasuses otsustasid nad
juba seda et taotleja otildeigused olid rikutud EB kaasuse puhul maumlrkas kohus ka seda et alates
Ferretteacute kaasuse jaumlrel on toimunud ilmselge otildeiguse areng samasoolistele isikutele
lapsendamise kuumlsimuses ja nuumluumldseks on see legaalne juba kuumlmnes Euroopa Liidu riigis Seda
votildeib ka totildelgendada nii et konventsiooni saumltted ei oma kindlat totildelgendust vaid seda peab
totildelgendama kaumlesoleva hetke otildeiguslikku olukorda arvestades46
Motildelema kaasuse puhul toimub
lapsendamine vallalise isiku poolt kuid EB kaasuse puhul oli taotlejal partner ja kuna
lapsendamine on antud olukorras vaid ainuisikuline ei oleks lapsel mingeid otildeigusi ega
kohustusi teda lapsendanud inimese partneri suhtes
222 Eesti
Eesti seadus ei keela seksuaalvaumlhemustele uumlksinda lapsendamist ent justiitsministeeriumil on
arvamus et samasoolistele partneritele lapsendamise lubamine on keeruline ja tihti peale
vaidlustatav teema kuna ministeeriumi arvates ei ole Eesti uumlhiskond kindel et samasoolistele
partneritele lapsendamine on lapse huvides ja ei kahjusta teda47
kuid laste otildeiguste kaitset
tagades ei tohi tugineda uumlhiskonna valmisolekule LGBT perekonnade tunnustamisel
46
European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw 47
Andra Olm (viide 12) lk 63
25
Perekonnaseaduse48
sect148 uumltleb et lapsendada votildeivad nii vallalised kui ka abielu sotildelminud
isikud Kuivotilderd LGBT inimesed ei saa oma vahel sotildelmida abielu ega oma suhteid muul moel
registreerida siis on nad otildeiguslikult vallalised isikud vaatamata sellele et nad faktiliselt
moodustavad perekonna Seega laieneb neile lapsendamise puhul perekonnaseaduse sect148 lg1
mis uumltleb et vallaline isik votildeib lapsendada ainult uumlksinda Samuti ei saa perekonnaseaduse
sect149 jaumlrgi teine partner sama last lapsendada sest lapsendamissuhete kestel ei saa muu isik
vaumllja arvatud lapsendaja abikaasa sama last lapsendada Kui vaadata siinkohal lapse otildeigusi
lapsendaja partneri suhtes siis ei ole lapsel oma vanema partneri suhtes vastavalt
perekonnaseaduse sect161 mingeid otildeigusi ega kohustusi sest lapse hooldamisotildeigus laieneb vaid
sellisel juhul kui abikaasad lapsendavad uumlhiselt votildei lapsendatakse abikaasa laps Muudel
juhtudel kuulub hooldamise otildeigus ainult lapsendajale ainuisikuliselt
Samasoolised partnerid kuuluvad selle seaduse taumlhenduses muude juhtumite hulka Seega ndash
elades kahe samasoolise vanemaga peres kus kumbki ei ole bioloogiline vanem on lapsel
otildeigused ja kohustused ainult uumlhe vanema vastu Naumliteks kui uumlhel partneril on bioloogiline votildei
lapsendatud laps olemas ja teine partner soovib omalt poolt perekonnavaumlliselt teist last
lapsendada siis lapsendamise protsessi kaumligus ei arvestata perekonnaseaduse sect147 lg 2-ga
mis uumltleb et lapsendamine ei ole lubatud kui lapsendaja lapsed on selle vastu votildei kui
lapsendaja lapsed kahjustavad mingil maumlaumlral lapsendatava huve Kuna lapsendatav saabub
perekonda kus on olemas teised lapsed tuleks kindlasti arvestada nende huvidega ja
veenduda et nad ei kahjusta lapsendatavat aga sellisel juhul toimub lapsendamine
seadusjaumlrgselt vallalise isiku poolt See ei ole paraku piisav lapse huvidega arvestamine
Samuti tekib lapsendamise puhul vanusepiiranguga seotud ebavotilderdne kohtlemine
Perekonnaseaduse sect150 lg 1 uumltleb et lapsendada votildeib vaumlhemalt 25-aastane piiramata
teovotildeimega isik kuid lg 2 uumltleb et kohus votildeib erandjuhtudel lubada lapsendamist ka
vaumlhemalt 18-aastasele juhul kui ta lapsendab oma abikaasa lapse Samasooliste paaride jaoks
see jaumlllegi ei kehti kuivotilderd neil ei ole votildeimalik omavahel abielluda See on oluline piirang
mis votildeib tingida olukorra kus uumlks partner kes on lapse seaduslik vanem sureb ja tema
48
Perekonnaseadus RT I 27062012 12
26
partner kes on last kasvatanud on alla 25-aastane ning seega ei ole tal seaduse jaumlrgi votildeimalik
surnud partneri last lapsendada Nii tekib lapse lastekodusse sattumise oht ning see ei pruugi
olla lapse huvidega kooskotildelas Lapse jaoks on tema bioloogilise vanema partner tegelik
vanem ning perekonnaliige kuid tekib olukord kus laps eemaldatakse tema ellu jaumlaumlnud
faktilisest vanemast Abielus paari puhul seda probleemi ei teki kuna sellisel juhul on lapse
bioloogilise vanema partner lapse seaduslik kasuvanem isegi kui ta pole last lapsendanud
vastavalt perekonnaseadusele Ning bioloogilise vanema surma puhul ei eemaldata last
kasuvanemast ning olles alla 25-aastane kasuvanem saab erandolukorras lapsendada ka
surnud abikaasa last
Seega tuginenes Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikale tuleb Eestis luua laste ning
samasoolistest isikutest moodustatud perekondade ja nende laste kaitse ning tagada laste
parimate huvide arvestamine vastavalt laste otildeigustele Inimotildeiguste konventsiooni antud otildeigus
perekonnakaitsele rakendub samuti laste suhtes
23 Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud laps
Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapse otildeiguslik seis on erinev ja mingil maumlaumlral
raskem kui eelnevatel juhtudel Siin votildeib naumlha kolme erinevat teed Uumlks stsenaarium on
selline et lapsel on kaks seaduslikku vanemat kes on lahus kusjuures motildelemad on
bioloogilised vanemad ning uumlhel vanemal on samasooline partner ja laps elab nendega koos
Teise variandi puhul on lapsel kaks bioloogilist vanemat kes on lahus Uumlhel vanemal
puuduvad votildei on aumlra votildeetud vanemaotildeigused ning laps elab oma seadusliku bioloogilise
vanemaga ja vanema partneriga Kolmanda votildeimaluse puhul elab samasoolistest isikutest
moodustatud perekonnas vaumlhemalt kaks last igal lapsel on erinevad bioloogilised vanemad
Tegelikkuses elavad lapsed koos uumlhe bioloogilise vanemaga ja vanema partneriga Lapsed ei
ole omavahel veresugulased
231 Eesti
27
Analuumluumlsin kaumlesolevas peatuumlkis eelkotildeige olukorda kus lapsel on kaks seaduslikku bioloogilist
vanemat vanemad on lahus ja laps elab uumlhe seadusliku vanemaga ja tema partneriga See
taumlhendab et lapsel on faktiliselt kolm isikut kes tema eest hoolt kannavad ja tema elust osa
votildetavad Lapsel on otildeiguslik side ainult kahe bioloogilise vanemaga ning vanema partneril kes
elab lapsega koos ja kasvatab last puudub otildeiguslik side lapsega Kui votilderrelda seda olukorda
heteroseksuaalse perekonnaga siis sellisel juhul on uuel partneril votildeimalus partneri last
lapsendada juhul kui teine lapsevanem annab notildeusoleku ja kui nad on abielus vastavalt
perekonnaseaduse sect152 lg1 Selle kohaselt katkeb lapsel otildeiguslik side uumlhe bioloogilise
vanemaga ja tekib see vanema partneriga Homoseksuaalsetel isikutel puudub selline
votildeimalus kuna partneri last saab lapsendada ainult abiellunud votildeotilderasvanem
Otildeiguslik side vanema partneriga puudub ka juhtumi puhul kus lapsel on ainult uumlks seaduslik
vanem ja teiselt bioloogiliselt vanemalt on vanemlikud otildeigused aumlra votildeetud votildei siis ei ole teine
bioloogiline vanem kindlaks tehtud Samas on heteroseksuaalsetel paaridel votildeimalik luua
otildeiguslikud suhteid lapse ja partneri vahel Abielu sotildelmides tekib vastavalt perekonnaseaduse
sect148 lg2 p2 partneril otildeigus lapsendada partneri laps varasematest suhetest Faktiliselt elab
laps kahe samasoolise vanemaga aga otildeiguslikult suhted on tal ainult uumlhe bioloogilise
vanemaga
Kolmas stsenaarium on nimetatutest kotildeige keerulisem Faktiliselt on lapsel kaks samasoolist
vanemat kellest otildeiguslik side on ainult bioloogilisega Samuti on lapsel kasuotildede votildei
kasuvend kelle bioloogiline vanem on tema bioloogilise vanema partner Sellises olukorras
puudub lapsel otildeiguslik suhe teise peres elava lapsega Sellelt pinnalt votildeib tekkida erinev
kohtlemine votilderreldes heteroseksuaalse perega kus partnerid saavad omavahel abielluda ja
lapsi lapsendada ning kus sellisel juhul on kotildeikidel peres kasvavatel lastel ja neid kasvatavatel
taumliskasvanutel omavaheline otildeiguslik side Ebavotilderdne kohtlemine tekib sellisel juhul punktis
mis puudutab laste omavahelist abiellumist (selle lubamist) Perekonnaseaduse sect 3 uumltleb et
isikud kelle sugulussuhe potildehineb lapsendamisel ei votildei omavahel abielluda Kaumlesoleva
seaduse sect 2 lotildeikes 1 nimetatud sugulussuhe potildehineb lapsendamisel antud juhul kaumlsitlen sect2
lg1 p2 venna ja otildee suhteid Heteroseksuaalse perekonna puhul tekib lastel lapsendamise
tagajaumlrjel otildeiguslik otildee ja venna suhe ehk siis neil ei ole lubatud omavahel abielluda kuid
28
samasoolistest isikutest moodustatud perekonna puhul saavad partnerite lapsed omavahel
hiljem abielu sotildelmida kuna nad ei ole otildeiguslikult uumlksteisega seotud Samuti tekib probleem
erinevate toetuste saamises kuna sellist kooslust ei nimetata seaduslikult perekonnaks
Hea naumlide on eelpool vaumllja toodud Viimsi kaasus Selle puhul oli uumlheks osapooleks
samasoolistest isikutest kooslus ning kaasatud oli kolm last kes kotildeik ei olnud omavahel
otildeiguslikult seotud Osapool taotles Viimsi vallavalitsuselt laste lasteaia- ja koolitoidu ning
sotildeiduotildeiguse tasuta saamist Viimsi vallavalitsuse 12062009 korraldusega nr 373 jaumleti
kaebaja taotlused rahuldamata kuid Viimsi vallavolikogu maumlaumlrus nr 16 ei sisalda perekonna
totildelgendust ega kitsendavat saumltet mis taumlpsustaks mis soost peavad olema vanemad ja mis
otildeiguslik side vanemate ja laste vahel eksisteerib49
Samuti tekib probleem miks uumlhes
leibkonnas elavad faktilised otildede ja vend ei ole lapsega seaduslikult seotud ning ei kuulu lapse
perekonda Hetkel ei ole Eesti seadustes perekonna motildeiste defineeritud See taumlhendab et
samasoolises perekonnas elav laps ja tema bioloogilise vanema partneri lapsed ei ole
omavahel otildede ja vend kuid abiellunud erisoolise paari puhul oleks
232 Euroopa Liit ja Inimotildeiguste Kohus
Euroopa Inimotildeiguste Kohus tegi kohtuotsusega X ja teised vs Austria suure sammu laste
otildeiguste ja nende samasooliste vanemate probleemi lahendamisel ja naumlitas nii kaasaegseid
seisukohti Kaasuse taotlejateks olid kaks naissoost isikut kelle peres oli laps ning uumlks
taotleja soovis lapsendada partneri bioloogilist last Laps oli suumlndinud vaumlljaspool abielu ja
ainult lapse bioloogilisel emal oli lapse hooldusotildeigus Selle juhtumi puhul oli lapsel ka
bioloogiline isa kes maksis regulaarselt lapse elatist ning keeldus lapse ema partnerile
adopteerimisotildeiguse andmisest
Austria seaduste jaumlrgi kaotaks lapse ema partneri lapse adopteerimise puhul otildeigused lapse
suhtes kuid isa otildeigused oleksid tagatud Seega ei olnud lapsendamine Austria seisukohast
votildeimalik Taotlejad soovisid oma faktilise pere otildeiguslikku tunnustamist ning lapse
bioloogilise ema partneri tunnistamist lapse vanemana lapse bioloogilise isa asemel Austria
49
Inimotildeigused Eestis (viide 8) lk 141-143
29
seaduste jaumlrgi oli votildeimalik partneri last lapsendada nii abiellunud paaridele kui ka
mitteabiellunud heteroseksuaalsetele paaridele kes elavad stabiilses suhtes Kohus toob
punktis 95 selgelt vaumllja et samasooliste isikute stabiilne kooselu kuulub perekonna motildeiste
alla taumlpselt samamoodi nagu stabiilne erisooliste isikute kooselu Samuti leiab kohus et laps
kes elab oma bioloogilise vanema ja tema partneriga kes motildelemad kannavad tema eest hoolt
kuulub ka perekonda ja kotildeik kolm isikut peavad olema kaitstud artikkel 8 taumlhenduses ning
kuuluvad uumlheskoos perekonna motildeiste alla Sellist kooslust ei tohi diskrimineerida votilderreldes
erisooliste isikutest moodustatud perekonnaga ning antud kaasuse puhul on tegemist artikkel
14 koosmotildejus artikkel 8-ga rikkumisega
Antud kaasuse puhul leidis kohus et taotlejad sealhulgas uumlhe taotleja laps elasid kooselus
mis on vaumlga sarnane kooseluga mida elavad abiellunud heteroseksuaalsed isikud kus uumlks
abikaasa soovib lapsendada teise abikaasa last Vahe on selles et samasooline paar ei votildei
abielluda ja saab vaid omavahelised suhted registreerida Selline registreerimine ei anna
votildeimalust partneri last lapsendada kuna Austria seadustega pole lubatud lapsendamine
registreeritud partneritele Taotlejad ei olnud registreeritud see andis neile votildeimaluse partneri
last lapsendada kuna Austria seadusandlus lubab stabiilses registreerimata kooselus elavatel
heteroseksuaalsetel paaridel partneri lapse adopteerida Kohus leidis et antud kaasuse puhul
ei olnud artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumist mis kaumlsitleb abiellunud
heteroseksuaalsete isikutega kus uumlks abikaasa tahab lapsendada teise abikaasa bioloogilist
last vaid oli artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumine votilderreldes heteroseksuaalsete
faktiliste kooslustega kus uumlks partner tahab lapsendad teise partneri last
Otsuse poolt olnud kohtunikud leidsid et konventsioon ei kohusta liikmesriike andma otildeigust
mitteabiellunud paaridele partneri lapse lapsendamiseks Kuid kui selline otildeigus on olemas
siis ei ole samasooliste paaride diskrimineeriv kohtlemine lubatud Erinev kohtlemine ei ole
potildehjendatud kuna see ei ole lapse otildeiguste kaitseks vajalik Kohus ei votildetnud vastu ka Austria
vastuvaumlidet et selles kuumlsimuses puudub Euroopas uumlhine arvamus ning seetotildettu tuleks
kuumlsimuse lahendamine jaumltta riigi paumldevusse50
50
EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria
30
3 LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes erinevast
soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega
Laste ja nende perede otildeiguslikus kaitses on kaks erinevad teed Iga riik aktsepteerib igal juhul
seda et igal lapsel on kaks bioloogilist vanemat ehk siis mees ja naine kes on lapse eostanud
bioloogilisel teel votildei kunstliku viljastamise abil Sotildeltumata vanemate votildei lapse tahtest
eksisteerib kaks erinevast soost isikut kellel peaks igal juhul olema lapse suhtes teatavad
otildeigused ning lapsel peaksid olema otildeigused oma vanemate suhtes Teisalt peab kaitsma lapse
otildeigusi ka tema faktilises perekonnas see taumlhendab perekonnas kus laps pikaajaliselt elab
Sellisel juhul peavad motildelemal faktilisel vanemal olema lapse igapaumlevase uumllalpidamise osas
otildeigused ja kohustused51
Tuginedes uumllaltoodud faktidele votildeib vaumlita et lapse huvisid
arvestades on oluline kaitsta lapse otildeigusi tema tegelikus perekonnas sest just faktilised
vanemad votildetavad lapse elust kotildeige enam osa ning kannavad lapse uumlle igapaumlevaselt hoolt ning
see ei sotildeltu neid omavahel siduvatest bioloogilistest sidemetest
Kotildeik eelpool toodu totildeendab et homoseksuaalsetes suhetes elava lapse vanema partneril ja
lapsel ei eksisteeri omavahelisi otildeiguslikke suhteid ja puudub ka votildeimalus neid suhteid luua
kuna partner ei saa lapsendada teise partneri last Tekib olukord kus lapse otildeigused oma
seadusliku vanema partneri suhtes puuduvad ning selline olukord ei taga lapsele piisavat
kaitset
Nii samasooliste isikute kui ka erisooliste isikute kooselu kuhu on kaasatud lapsed peavad
olema eraldi reguleeritud
Miks ei saa laps olla samamoodi kaitstud nagu abielus paari laps52
See on otildeiguslik probleem
mis on jaumlaumlnud Eestis seni lahenduseta Vastavalt UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsioonile on
kotildeik lapsed votilderdsed sotildeltumata soost ja rahvusest sotildeltumata sellest kas nad elavad motildelema
51
Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 14-15 52
Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia
Antwerp-Oxford 2005 lk 291
31
vanemaga uumlksikvanemaga kas nad on suumlndinud registreeritud abielus votildei mitte53
Konventsioon kaumlsitleb last otildeigussubjektina ja taumlheldab et laps on ise oma otildeiguste teostaja54
Konventsioon kehtestab ka lapse ja riigi omavahelise suhte See taumlhendab et riigil ega
vanemal pole lapse uumlle omanikuotildeigust last vaadeldakse indiviidina kellel on omad
inimotildeigused mis on taumlpselt samasugused kui igal taumliskasvanul Samuti annab konventsioon
motildeista et votildeib tekkida konflikt lapse huvide ja vanemate votildei uumlhiskonna huvide vahel
Sellised konfliktid peab lahendama laste huvidega arvestades neid esile totildestes Laste huvid
defineeritakse tulenevalt konventsioonist mille jaumlrgi on olulised naumliteks otildeigus haridusele
otildeigus perekonnaelule ning otildeigus olla kuulatud ja austatud indiviidina55
Vastavalt
konventsiooni artikkel 18-le on vanematel esimene vastutus laste kasvatamise ja arengu eest
ehk siis vanemad on laste otildeiguste tagajad kasvatajad kaitsjad ja hoolitsejad
Konventsiooni keelekasutusest tuleneb see et termin bdquovanemldquo votildeib ka viidata paljudele
erinevatele peremudelitele mis kaasaegses maailmas eksisteerivad Naumliteks votildeib tuua
konventsiooni artikkel 5-e mis viitab laiendatud perekonna taumlhendusele UumlRO Lapse Otildeiguste
Konventsioon toob vaumllja ka perekonna taumlhtsuse Nimetatakse lapse otildeigust perekonnale see
taumlhendab uumlldiselt otildeigust vanematele ja otildeigust olla perekonnaliige See iseloomustab ka tervet
konventsiooni56
Laps ei saa tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest partneritest
koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes UumlRO Lapse Otildeiguste
Konventsiooni artiklis 2 p1 on saumltestatud et osalisriigid peavad tagama nende jurisdiktsiooni
all olevatele lastele kotildeik konventsioonis saumltestatud otildeigused ja kohustused sotildeltumata lapse ja
tema vanema votildei seadusliku hooldaja rassist soost keelest usust votildei muudest tingimustest
53
Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61
(18012013) 54
Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012
httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused
55 Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and What it
Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10 httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019
(06052013)
56 Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine praktikas
Lastekaitse Liit 2005 lk 71-74
32
Jaumlrelikult on erisoolisest perekonnast lapse ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes samasoolises
perekonnas kasvava lapsega konventsiooni taumlhenduses lubamatu ja sobimatu57
Samuti annab konventsiooni artikkel 2 p2 riigile positiivse otildeiguse votildetta kasutusele sobilikud
meetmed laste votilderdsete otildeiguste tagamiseks Kui raumlaumlgitakse homoseksuaalsetele paaridele
uumlheskoos laste kasvatamise otildeiguse andmisest siis mainitakse sageli laste huvidega
arvestamist Siin votildeib tuua naumliteks Gas ja Dubois vs Prantsusmaa kaasuse jt Selles
valdkonnas on naumlha ilmselget arengut esimesed Euroopa riigid mis lubasid samasoolisel
inimesel partneri lapse adopteerida olid Taani (1999) Island (2000) Norra (2001) ja Rootsi
(2003) Nendes riikides on otildeiguslikud reformid toimunud aastatel 1993-2003 Alates 2009
aastast on Soomes lubatud samasoolisel isikul oma partneri last adopteerida Eeliseks on kui
partnerid elavad registreeritud kooselus ja mittebioloogiline vanem on lapse sotsiaalne vanem
ehk tegelik vanem Nendes riikides saab samasooliste vanemate peres elav laps peale
lapsendamist taumlieliku sotsiaal- otildeigus- ja majandusliku kaitse ja samuti tagab see lapse otildeiguse
motildelemale seaduslikule ja sotsiaalsele vanemale Selline otildeiguslik areng naumlitab ka seda et
vanemate seksuaalne saumlttumus votildei sugu ei ole lapse huvide arvestamisel taumlhtis
Areng nendes riikides naumlitab ka seda et perekond koosneb lapsest ja kahest taumliskasvanud
isikust (sotildeltumata soost) Lapsel kes elab sellises perekonnas tekib otildeigus kahele seaduslikule
vanemale ja see annab talle votilderdse kaitse votilderreldes lapsega kes elab heteroseksuaalses peres
Selline areng naumlitab meile mis on kaasaaegne perekond58
See kotildeik taumlhendab et lapsel kes kasvab samasoolises perekonnas peavad olema
samasugused otildeigused nagu ta kasvaks erisooliste vanemate perekonnas kus partnerid kas on
votildei ei ole abielus Lapsel on otildeigus perekonna- ja eraelu kaitsmisele Euroopa Inimotildeiguste
Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ja samuti on tal otildeigus olla mitte diskrimineeritud
vastavalt sama konventsiooni artikkel 14-le Paraku naumleme erinevat suhtumist votilderreldes
lapsega kes elab perekonnas kus vanemad on heteroseksuaalsed Lapsel on vaja otildeigust
57
Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 29 58
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in Europe
National Cross-Border and European Perspectives 2012 lk 102-103120-122
33
perekonna kaitsele ja votildeimalust seadustada oma suhted mitte ainult bioloogilise vanemaga
vaid ka bioloogilise vanema partneriga Kui bioloogiline vanem ja partner on
heteroseksuaalsetes suhetes saab laps motildelema poole notildeusolekuga tagada enda otildeiguse olla
lapsendatud ja luua perekond Kui bioloogiline vanem ja tema partner on homoseksuaalsetes
suhetes siis isegi juhul kui motildelemad pooled on notildeus ei saa laps kasutada oma otildeigust olla
lapsendatud ja luua perekonda kui see ei ole vastuolus tema huvidega Riik arvestab lapse
huve eelkotildeige lapsendamisele lubatavuse kuumlsimuses
Selleks et aru saada partneri otildeigustest lapse suhtes peab enne defineerima kes on partner
lapse jaoks seaduse motildettes Perekonnaseadus annab meile kolm erinevat suhet lapse vanem
votildeotilderasvanem ehk lapse vanemaga abiellunud isik ning kasuvanem ehk isik kes ei ole
vanem ega votildeotilderasvanem vaid isik kes tegelikult last kasvatab Teda votildeib nimetada ka
faktiliseks vanemaks59
Sellest tuleneb et partner on kasuvanem Perekonnaseadust vaadeldes
votildeib oumlelda et kasuvanemal on kasulapse suhtes minimaalsed otildeigused samuti on lapse
otildeigused kasuvanema suhtes minimaalsed ja mitte taumlielikud
Ka Eesti Lastevanemate Liit on seisukohal et laste otildeigused ei ole piisavalt kaitstud seetotildettu
soovivad nad laste otildeiguste tugevdamist olukorras kus uumlks vanematest ei ole bioloogiline
vanem60
Samasooliste paaride puhul on partner faktiline vanem Lastekaitse Liidu president
Loone Ots on seisukohal et laps peab olema turvatud ja kaitstud nagu seda notildeuab Lastekaitse
Konventsioon Samuti arvab ta et samasooliste kooselu seadustamine on tervitatav samm
votilderdotildeiguslikkuse uumlhiskonda Laps satub vaumlgivalla ja hooletuse ohvriks nii samasoolises kui
erisoolises perekonnas seega peaksid tema otildeigused olema votildeimalikult efektiivselt kaitstud
motildelemal juhtumil Uumlhe votildeimaliku seisukoha jaumlrgi peaks samasoolistele peredele andma
lapsendamisotildeiguse erandjuhul see peab olema selgelt lapse huvides ning iga juhtumi puhul
arvestatakse konkreetseid asjaolusid ja teatud vanusest ka lapse notildeusolekut See aitaks vaumlltida
lapse lastekodusse sattumist laps peaks kasvama peres mitte uumlkskotildeik kui haumlsti varustatud
59
Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Edgar Salumaa Juridika
httpwwwjuridicaeejuridica_etphpdocument=etarticles1995123599PRNprvphp 60
Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest lk 3
httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise+koosel
uga+seotud+ettepanekutestpdf (18012013)
34
lastekodus Lastekaitse Liit on seisukohal et laps peab olema kaitstud ja Eesti laps peab
olema otildennelik vaatamata lapse kasvatajate soost61
Naumliteks votildeib tuua EIOtildeK kohtuotsuse Gas
ja Dubois v Prantsusmaa mille puhul kohtuniku eriarvamusel on samasoolises perekonnas
kasvatatav laps erinevas olukorras votilderreldes erisooliste taumliskasvanutega uumlhes peres kasvava
lapsega62
Eesti Potildehiseadus saumltestab ja tunnustab perekonna kaitset ja samuti peetakse potildehiseaduse jaumlrgi
oluliseks laste kasvatamist ning vanematele antakse mitte ainult luba vaid ka kohustus oma
lapsi kasvatada Mainitakse ka riigi kohustust perekonda laste kasvatamisel abistada Riigi
kohustuseks on luua lapsevanematele votildeimalused oma laste kasvatamiseks ja tagada laste
potildehivajadused63
Laps on homoseksuaalses peres kasvades erinevas olukorras votilderreldes heteroseksuaalses
peres kasvava lapsega Viimasel juhul on motildelemal vanemal otildeigus taotleda erinevaid
perekonna- ja laste kasvatamistoetusi kuna motildelemad vanemad votildeivad seadusjaumlrgselt end
lapsevanemana registreerida (bioloogiline vanem lapsendamine) Samasooliste partnerite
puhul on toetuste saamine raskendatud votildei ei ole uumlldse votildeimalik naumliteks votildeib tuua Viimsi
kaasuse probleemi Nii ei saa laps kes kasvab peres kahe samasoolise vanemaga vanemate
kaudu samalaadset riigipoolset toetust Kaasuses X Y ja Z vs Suurbritannia toob Inimotildeiguste
Kohus selgelt vaumllja et inimotildeiguste konventsioon votildeib olla totildelgendatud erinevalt ja perekonna
kaitse laieneb mitte ainult abiellunud paaridele vaid ka de facto peredele
Alati peab arvesse votildetma mitut erinevat faktorit kui kaua kaks taumliskasvanud isikut (sotildeltumata
soost) koos elanud on kas isikud elavad uumlhes leibkonnas kas nad soovivad votildei ei soovi lapsi
koos kasvatada64
Arvatakse et perekonna autentne tunnus on uumlhine laste kasvatamise otildeigus
61
Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012 httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed ( 21012012)
62 Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa 23032012
httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420 (22012013) 63
Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad sotsiaaltoetused ja ndash
teenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007 lk 29 64
Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in International
and Comparative Law Kluwer Law International 2002 lk 261
35
Seega peab uumlhine laste kasvatamisotildeigus olema identselt kaumlttesaadav nii heteroseksuaalsetele
kui ka samasoolistele paaridele Kui erisoolistel paaridel on otildeigus lapsi uumlhiselt kasvatada ilma
registreerimiseta siis peab selline otildeigus olema tagatud ka samasoolistele partneritele65
Eestis puudub spetsialiseerunud organ mis teostaks jaumlrelvalvet laste otildeiguste tagamise uumlle
Seda funktsiooni teostavad erinevad organid koostoumloumls Nendeks kohalik omavalitsus
maavalitsus otildeiguskantsler ja teised66
Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas nr 6-
81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute puumlsiv kooselu kuulub
perekonnapotildehiotildeiguse kaitse alla aga Eestis ei ole selline kooselu reguleeritud ja seetotildettu tuleb
luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Samuti puudub lapsendamist ja
hooldusotildeigust puudutav regulatsioon mis tagaks laste huvide arvestamise samasooliste
paaride puhul Partneril puudub lapsendamise votildeimalus ja see annab hooldusotildeiguse ainult
uumlhele vanemale kuid partnerid elavad koos lapsega ja motildelemad peaksid lapse eest vastutama
ja tema eest kandma hoolt Selline olukord votildeib tuua probleeme lapse hooldamisotildeiguse
teostamisel uumlhe partneri surma korral votildei juhul kui seaduslik lapsevanem ei saa mingil
potildehjusel pikemaajaliselt hooldusotildeigust teostada Samuti pole tagatud partneri otildeigus last edasi
kasvatada kui seaduslik vanem sureb
Probleem on ka uumluumlrisuhetes Votildelaotildeigusseaduse sect289 saumltestab et eluruumi uumluumlrnikul on otildeigus
uumluumlriruumides majutada oma abikaasat alaealisi lapsi ja toumloumlvotildeimetuid vanemaid ilma
uumluumlrileandja notildeusolekuta67
Juhul kui uumluumlrilevotildetja on lapse vanema partner siis ei saa
uumluumlrileandja notildeusolekuta eluruumis majutada last ega tema seaduslikku vanemat Sellega
satub laps ebasoodsasse olukorda votilderreldes lapsega kes elab perekonnas kus motildelemad
partnerid on tema seaduslikud vanemad Lapse eluruumides viibimine sotildeltub uumluumlrileandja
tahtest
65
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs (viide 58) lk 92 66
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava
2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20per
ede20arengukava202012-2020pdf (16022013) 67
Otildeiguskantsler ( viide 3) lk 1 5
36
Laste staatus samasoolistes paarides on laumlbi aegade olnud nagu Pandora laegas Alati on olnud
arusaadav aktsepteeritud ja isegi notildeutud et lapsel peab olema kaks vanemat aga nuumluumldseks on
see arenenud selles suunas et lapsel votildeib olla kaks ema kaks isa votildei isegi kolm vanemat
2007 aastal andis Ontario Kohus oma otsuses AA vs BB ONCA 268
selles kuumlsimuses uue
arengu Selle kaasuse puhul vaumlrbasid kaks homoseksuaalset stabiilses suhtes elavat naist oma
meessoost sotildebra lapse bioloogiliseks eostamiseks Lapse suumlndides olid tema seaduslikeks
vanemateks bioloogiline ema ja bioloogiline isa Bioloogilise ema samasooline partner oli
sellises situatsioonis lapse faktiline vanem taumlitis lapse teise ema rolli ja kandis suurt osa lapse
kasvatamises Kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngisid lapse elus vaumlga olulist rolli ja kandsid lapse
eest hoolt Lapse bioloogilise ema samasooline partner leidis et tal peaksid olema lapse
suhtes samuti seaduslikud otildeigused ja kohustused ning ta poumloumlrdus kohtusse nende otildeiguste ja
kohustuste saamiseks Kohus leidis et kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngivad lapse elus vaumlga suurt
rolli ja lapse otildeiguste tagamise seisukohalt on oluline et kotildeik kolm oleksid tema seaduslikud
vanemad
Kohus arvestas lapse huvidega ning see on selle kaasuse puhul kotildeige olulisem Kohus
otsustas et kotildeik kolm taumliskasvanut peavad olema seaduslike vanematena registreeritud ning
seelaumlbi sai laps kolm seaduslikku vanemat Nimetatud kaasus totildei samasooliste vanemate ja
sellistes peredes elavate laste probleemide osas taumliesti uue arengu Selliseid arenguid jaumllgides
votildeib oletada et ka teised riigid votildetavad Orlando kaasuse arvesse ja hakkavad seda jaumlrgima
Perekonna ja vanema staatuse kontseptsioon on viimase aja jooksul teinud laumlbi suured
muutused ja arengud avardanud piire ja haumlgustanud nende motildeistete traditsioonilist taumlhendust
Niisiis votildeib oletada et laumlhitulevikus toimuvad seadusandluses muudatused mille kohaselt ei
arvestata vanema staatuse saamisel enam vanemate seksuaalse saumlttumuse ja arvuga Selle
asemel votildeetakse arvesse eelkotildeige lapse huvid Selline olukord peaks viima selleni et tagatud
on taumlielik votilderdsus ja vaumllistatud diskrimineerimine Seda propageerib praegusel ajal Euroopa
Inimotildeiguste Konventsiooni artikkel 14
68
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and ROSENBERG
JJA AA v BB 2007 ONCA 2 httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
37
Tihtipeale sotildeltub lapse otildeiguslik staatus perekonnas sellest milline on temaga koos elavate
taumliskasvnanute suhte otildeiguslik staatus ndash sellest kas tegemist on abielu votildei registreeritud
kooseluga On oluline ka maumlrgata et vaumlga paljud riigid on laste kaitse tagamise eesmaumlrgil
avanud samasooliste paaride jaoks votildeimaluse oma suhteid registreerida Selle kaudu on neil
votildeimalus lapsi uumlheskoos lapsendada votildei siis on uumlhel partneril votildeimalik lapsendada partneri
laps Naumliteks Rootsis saavad lapsendamise puhul sarnase otildeigusliku staatuse nii paarid kes on
oma suhted kooseluna registreerinud kui ka abielus olevad erisoolised paarid
Norra ja Sakasamaa lubavad neil paumlevil registreeritud kooselus elavatel samasoolistel isikutel
lapsendada oma partneri lapse Siin tuleb aga silmas pidada et tegemist on siseriiklike
seadustega mis ei garanteeri nende rahvusvahelist tunnustamist Perekonna seisukohalt
taumlhendab see seda et nii lastel kui tema vanematel votildeivad tekkida otildeiguslikud probleemid
vaumlljaspool riiki juhul kui teises riigis ei kehti sarnased seadused69
Euroopa Liidu otildeigus
perekonnaotildeiguse valdkonnas notildeuab uumlhtlustamist ja liigub kiirelt sinnapoole Kindlasti on
vajalik demokraatlik ja selge lahendus mis hakkaks potildehinema Euroopa Inimotildeiguste
Konventsioonil
69
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family Law
Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008 lk 101-110
38
Kokkuvotildete
Uurimistoumlouml kaumligus olen jotildeudnud jaumlreldusele et kuigi Eestis ei ole perekonna motildeiste
defineeritud on selle motildeiste seadusaktidesse sisse viimine aumlaumlrmiselt oluline nii erisooliste kui
ka samasooliste paariride ja nendega koos elavate laste perekonnakaitse otildeiguse tagamiseks
Viimsi kaasus on vaumlga hea naumlide Eesti seadusandlusest Tuginedes Euroopa Liidu otildeigusele ja
Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtukaasustele olen jotildeudnud jaumlreldusele et teatud juhtudel
peavad nii erisooliste kui ka samasooliste paaride pered koos lastega votildei ilma kuuluma
perekonna kaitse alla Samuti peab registreerimata kooselus paari peres elav laps kuuluma
oma tegelike vanematega uumlhte perekonda ning olema kaitstud perekonna motildeiste taumlhenduses
taumlpselt samamoodi kui laps kes elab registreeritud kooselu sotildelminud faktiliste vanematega
Igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja diskrimineerimine mis potildehineb isikute
sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud Euroopa Liidu liikmesriigid ei tohi perekonna ja
uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise potildehjuseks nimetada Euroopa
Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta
perekonnaeluna millel on riiklik kaitse
Teine peatuumlkk naumlitas et hetkel votildeivad lapsel tekkida perekonnaliikmetega erinevad otildeiguslikud
suhed Perekonnaliige ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem seega on tema otildeigused lapse
suhtes ja lapse otildeigused faktilise vanema vastu piiritletud Faktiliste vanematega kes ei ole
oma suhteid registreerinud koos elav laps on ebavotilderdses olukorras votilderreldes lapsega kes elab
faktiliste vanematega kes on oma suhteid registreerinud Nii tekib lapse lastekodusse
sattumise oht naumliteks bioloogilise vanema surma puhul kui teisel faktilisel vanemal
puuduvad lapse uumlle vanemlikud otildeigused Selline kohtlemine ei pruugi olla lapse huvidega
kooskotildelas Abielus paari puhul seda probleemi ei teki
Kolmandas peatuumlkis kaumlsitlesin LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdset kohtlemist
votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega Toumloumlst tuleb
selgelt vaumllja et ebavotilderdsel kohtlemisel ei ole otildeigustust ja see ei ole kooskotildelas lapse huvidega
Lapsel on otildeigus kahele vanemale ning oma tegelike vanemate tunnustamisele sotildeltumata
tegelike kasvatajate soost Laps peab igal juhul olema kaitstud sotildeltumata sellest kas tema
39
faktilised vanemad on oma suhted registreerinud votildei mitte kuna laps ei saa seda kuidagi
motildejutada Samasooliste paaride puhul on laps ebavotilderdses olukorras votilderreldes erisooliste
faktiliste vanematega elava lapsega LGBT peredes elavate laste kaitse on puudulik ja notildeuab
taumliustamist sotildeltumata siseriigi uumlhiskonna valmisolekust ning eelkotildeige tuleb seda kuumlsimust
lahendades tugineda lapse huvidele
40
Summary
Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family
has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost
importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex
couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good
example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of
the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex
and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection
Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their
real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same
way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any
avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is
prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of
the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court
of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state
The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family
members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of
the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent
are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship
is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered
their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the
death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to
the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no
significance in the case of a married couple
In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent
families compared to children living in families formed by persons of different sexes The
thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests
Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition
41
regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their
factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any
bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared
to children living with their factual parents of different sexes The protection of children
living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the
general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into
consideration in the first place when solving the problem
42
Kasutatud materjalide loetelu
Kasutatud kirjandus
Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009
Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in
International and Comparative Law Kluwer Law International 2002
Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or
Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008
Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika
EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of
Fundamental Rights of the European Union 2006
European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw
European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and
discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal
analysis 2010
Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012
Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia
Antwerp-Oxford 2005
Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st
Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009
Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family
Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008
Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of
Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law
Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007
Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad
sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007
43
Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine
praktikas Lastekaitse Liit 2005
Kasutatud normatiivmaterjal
Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303
Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification
Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their
family members to move and reside freely within the territory of the Member States
Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13
Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50
Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2
Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8
Perekonnaseadus RT I 27062012 12
Kasutatud internetiallikad
Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second
Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June
2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and
ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2
httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-
2pg-27
Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of
fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012
httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6
-2008-0479amplanguage=EN
European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working
Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties
Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007
httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf
44
GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf
Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-
10xls
Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest
httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise
+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf
Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61
Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012
httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused
Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012
httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed
Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta
Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-
perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta
Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk
32
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC
C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf
Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France
httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886
Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa
23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede
arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja
20perede20arengukava202012-2020pdf
The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010
httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf
Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and
What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10
httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019
45
Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri
httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool
iste_isikute_peresuhepdf
Viidatud kohtupraktika
EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa
EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa
EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria
EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits
EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola
EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95
EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria
TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009
TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010
12
12 Perekonna motildeiste Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikas
Inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 8 uumltleb et igauumlhel on otildeigus era- ja
perekonnaelu kaitsele
Sotildena bdquoperekondldquo defineerimisel on oluline EIK kohtuotsus Emonet ja teised vs Šveits Kohus
toob punktis 33 selgelt vaumllja et perekond on kooslus kus inimeste vahel tekivad tihedad
isiklikud sidemed Punktis 44 on selgelt oumleldud et kaitsma ei pea mitte ainult seaduslikult
registreeritud kooslust ehk ametlikult abiellunud isikutest perekonda vaid kaitsta tuleb ka de
facto kooslust ehk isikuid kes moodustavad perekonna ilma seadusliku registreerimiseta
Kohtuotsuse kohaselt on olulised ka teised faktorid kui kaua partnerid koos on elanud kui
kaua on nende suhe kestnud ja kas nad on uumlksteisele selgelt vaumllja oumlelnud oma soovi lapsi
kooselus kasvatada 19
Uuem kohtuotsus mis aitab aru saada perekonna totildelgendusest on Schalk ja Kopf vs Austria
Varem kaumlsitleti samasooliste partnerite kooslust Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ainult
eraeluna aga antud kohtuotsuse punktis 90 leidis kohus et samasooliste partnerite kooselu
kus eksisteerib tihe isiklik side votildeib teatud juhtudel kaumlsitleda mitte lihtsalt eraeluna vaid
perekonnaeluna See taumlhendab seda et kui erisoolistest inimestest moodustuv paar on kooslus
mida kaitstakse riigis perekonna taumlhenduses siis samasugust samasoolistest inimestest
moodustatud kooslust peab samuti kaitsma perekonna taumlhenduses Kohus totildei vaumllja ka selle et
paljudes riikides on juba avatud samasooliste isikute suhete registreerimise votildeimalus riigi
tasandil20
Jaumlrgmine vaumlga oluline kaasus perekonnaelu defineerimiseks oli Karner vs Austria kus
meessoost taotleja elas pikaajalises suhtes mehega Taotleja partner potildedes surmaga lotildeppenud
haigust Motildelemad partnerid elasid uumluumlrikorteris ja peale uumlhe partneri surma avaldas kinnisvara
omanik soovi lotildepetada taotlejaga uumluumlrileping kuid kohalik seadus kaitses surnud isiku
perekonnaliikmeid uumluumlrilepingu lotildepetamise eest Austria Riigikohus leidis et selline kaitse ei
19
EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Switzerland p 33 34 36 20
EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95
13
laiene samasoolistele paaridele Euroopa Inimotildeiguste Kohus leidis et toimus artikkel 8
koosmotildejus artikkel 14-ga rikkumine Kui kohalik seadus kaitseb erisoolisi mitteabiellunud
kooslusi ja kui erisooliste pereliikmete puhul jaumlaumlks uumlhe pereliikme surma puhul uumluumlrileping
kehtima siis peab ta samuti kehtima ka samasooliste paaride puhul Seega ei olnud taotleja
uumluumlrilepingu lotildepetamine seaduslik Kohus kordas samuti seda et kui riiklikus seaduses
eksisteerivad erinevused erisooliste paaride ja samasooliste isikute paaride de facto kooselus
siis peavad need erinevused olema kas vaumlga potildehjalikult ja objektiivselt potildehjendatud votildei
kotildervaldatud21
Kaasuse Keegan vs Iirimaa puhul leidis Euroopa Inimotildeiguste Kohus et perekonnaelu kaitse
alla kuuluvad mitte ainult abiellunud isikud vaid motildenedel juhtudel ka de facto perekonnad
mis on oma olemuselt abieluga sarnased Antud kaasuse puhul oli tegemist erinevast soost
isikutega Kohus leidis punktis 43 et isegi kui laps on suumlndinud vaumlljaspool abielu votildeib kahe
inimese kooslust koos lapsega nimetada perekonnaeluks22
Kaasuse Kozak vs Poola puhul elas taotleja oma samasoolise partneriga munitsipaalkorteris
mis oli renditud taotleja partneri poolt Peale partneri surma poumloumlrdus taotleja omavalitsuse
poole et saada korteri uumluumlrileping oma nimele kuid omavalitsus keeldus Potildehjuseks oli
taotleja seksuaalsaumlttumus Omavalitsus leidis et faktilisele samasooliste isikute kooselule ei
laiene perekonnakaitse23
Inimotildeiguste kohus kordas et samasooliste isikute stabiilne de facto
pereelu taumlhistab perekonda samavotilderd nagu erisooliste isikute faktiline kooselu Selle kaasuse
puhul oli oluline kohtu arvamus et liikmesriigid peavad votildetma arvesse uumlhiskonna arengut
ning selle kaumligus on toimunud muudatused perekonna ja isikute omavaheliste suhete
valdkonnas Ehk siis kohus kinnitas et igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja
diskrimineerimine mis potildehineb isikute sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud
Liikmesriigid ei tohi perekonna ja uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise
potildehjuseks nimetada24
21
EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria 22
EIKo 2605 1994 1696990 1994 Keegan v Irimaa p 44 23
EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poland 24
European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and discrimination on
grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal analysis 2010 lk 46
14
Need kaasused naumlitavad et Euroopa Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute
stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta perekonnaeluna millel on riiklik kaitse Abieluvaumllised
samasooliste isikute kooslused peavad olema taumlpselt samamoodi kaitstud ja arvesse votildeetud
nagu abieluvaumllised erisoolistest isikutest moodustunud perekonnad Arenguid on naumlha ka
perekonnaelu defineerimisel Kui varem kuulus samasooliste isikute kooselu ainult eraelu
kaitse alla siis praegusel hetkel peab samasooliste isikute faktiline kooselu kuuluma
perekonna kaitse alla ning erinev kohtlemine ei ole lubatud
13 Perekonna motildeiste Euroopa Liidu otildeiguses
Euroopa Liit alustas liikumist perekonnaotildeiguse uumlhtlustamiseks juba aastal 1994 kui tuli vaumllja
Euroopa Parlamendi resolutsioon geide ja lesbide votilderdsete otildeiguste kaitsmiseks Euroopa Liidu
liikmesriikides Euroopa Liidu liikmesriigid votildetsid vastu otsuse et kotildeikide liikmesriikide
kodanike otildeigusi tuleb kaitsta sotildeltumata nende seksuaalsest saumlttumusest ja kotildervaldada tuleb
igasugune ebavotilderdne kohtlemine mis baseerub seksuaalsel saumlttumusel See ei loonud siiski
votildeimalust abiellumiseks Sotildeltumata sellest leidsid motildened Euroopa Liidu liikmesriigid
kuumlsimusele alternatiivlahenduse avades nii erisoolistele kui samasoolistele paaridele
votildeimaluse registreerida oma suhteid abieluvaumlliselt25
Euroopa Liidu otildeiguses on vaumlga oluline seaduslik akt nimega Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste
Harta mis jotildeustus koos Lissaboni lepingu jotildeustumisega Seadusakti artikkel 7 uumltleb et
igauumlhel on otildeigus perekonna- ja privaatelu kaitseks artikkel 9 uumltleb uumlhtlasi et igauumlhel on otildeigus
abielluda ja luua perekond ning need potildehiotildeigused peavad olema garanteeritud ja kaitstud
vastavalt siseriiklikele seadustele Enne muudatust sisaldas artikkel 9 naise ja mehe motildeistet ja
oli seega totildelgendatav kehtivana ainult erisoolistele isikutele kuid taumlnaseks on sotildenad bdquomeesldquo ja
bdquonaineldquo artikkel 9st kotildervaldatud See taumlhendab et perekond kui institutsioon on Euroopa
Liidu otildeiguses hetkel oma struktuuri vaumlaumlrtuste ja funktsioonide puhul uumlleminekustaadiumis
Artikkel uumltleb et abiellumise otildeigus peab olema garanteeritud vastavalt siseriiklikele
25
Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in
Europe Organising Committee of the Commission on European Family Law 2003 lk 12-14
15
seadustele kuid viide naisele ja mehele otildeigussubjektina on liikunud tagaplaanile Artikkel 9
on formuleeritud sooneutraalselt Uumlldiselt saab riik kehtestada abielu lubamisele piiranguid
ainult vastavalt ratsionaalsuse printsiibile ja mitte meelevaldselt Motildened piirangud (nagu
abieluks lubatud vanus) on universaalsed kuid sooline tunnus ei ole asjakohane26
Samasooliste paaride abiellumise lubamine votildei mittelubamine on siseriiklik kuumlsimus27
Kuid
artikkel 9 raumlaumlgib ka otildeigusest luua perekond See on artikkel 9 taumlhenduses eraldiseisev otildeigus
mis ei ole otseselt seotud otildeigusega abielluda
Kaasaegne tendents Euroopas naumlitab seda et paljud inimesed elavad vaumlljaspool abielu
institutsiooni Tunnustatud abielu pole enam otildeiguslik eeltingimus perekonna loomiseks ja ei
ole ainuke viis luua perekonnaelu mis omandaks riigi kaitse ja mittesekkumise otildeiguse28
See
tendents naumlitab et perekonna motildeistet peab kaumlsitlema laialt ja see peab sisaldama palju
erinevaid perekonnavorme sealhulgas de facto perekonnaelu Euroopa Parlament julgustab
liikmesriikides abieluvaumlliste suhete seadustamist ning pikaajalistele abieluvaumlliste suhetele
abieluga sarnase kaitse tagamist nii erisoolistele kui samasoolistele paaridele29
Perekonnaelu motildeiste kuumlsimuse olulisus totildestatatakse ka direktiivis mis kaumlsitleb perekonna
taasuumlhinemist Direktiivi 200386EC kotildeige progressiivsem element on perekonna motildeiste
laiendamine ning moderniseerimine direktiiv hotildelmab mitte ainult abielu sotildelminud isikuid
vaid ka registreeritud de facto kooslusi mis on perekonnaelu motildeiste moderniseerimisel
oluline samm edasi Direktiivi artikkel 4 p3-s kasutatakse terminit abieluvaumlline partner kes
elab registreeritud partnerluses taotlejaga Sinna hulka kuulub ka registreeritud samasooline
partner30
Euroopa Liidu direktiiv 200438EC defineerib pereliikme motildeistet ka artikkel 2 p2-
s partner kes on sotildelminud registreeritud vabaabielu on pereliige kui liikmesriik kaumlsitleb
registreeritud kooselu abieluga votilderdsena31
26
Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union EU Network of
Independent Experts on Fundamental Rights 2006 lk 99-103 27
Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 30301 Artikkel 9 28
Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union( viide 26) lk 103 29
Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union (viide 26) lk 98-104 30
Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification 31
Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their
family members to move and reside freely within the territory of the Member States
16
2 Laste otildeiguslik staatus LGBT perekonnas
Olen eelnevas peatuumlkis naumlidanud et samasooliste paaride kooslused peavad kuuluma
perekonna motildeiste alla Ei ole vaumllistatud et samasooliste paaridega elavad ka lapsed Siin tekib
oluline kuumlsimus ndash kui erinevast soost isikud kuuluvad perekonna motildeiste alla siis kes on
samasoolises perekonnas elava lapse perekond ja mis otildeigused ja kohustused on tal
perekonnaliikmete vastu Kuidas saab laps tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest
partneritest koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes
Kaumlsitlen LGBT perekondade erinevaid laste saamise mooduseid kuna sellest tulenevad
erinevad otildeiguslikud suhted lapse lapse bioloogiliste vanemate ja lapse bioloogilise vanema
partneri vahel LGBT perekondades on laste saamine raskendatud Samasoolised isikud ei saa
loomulikul teel lapsi seega votildeivad otildeiguslikus plaanis tekkida variandid kus laps ei omanda
teatud otildeigusi bioloogilise vanema partneri vastu aga faktiliselt on tegemist ikkagi
perekonnaga Seda olen kaumlesolevas toumloumls eelnevalt ka totildeestanud
LGBT perekondadel on laste saamiseks jaumlrgnevad votildeimalused kunstlik viljastamine
lapsendamine eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapsed Niisiis tekib lapse jaoks
kohe kaks erinevat peremudelit uumlhe variandi puhul on lapsel osaliselt geneetiline perekond
ehk siis lapsel on faktilises perekonnas uumlks bioloogiline vanem Teisel juhul on lapsel
taumlielikult mittegeneetiline perekond ndash selle naumlite puhul pole kumbki vanem faktilises
perekonnas lapsega kuidagi geneetiliselt seotud
21 Kunstliku viljastamise teel saadud laps ja tema otildeiguslik staatus LGBT
perekonnas
Kunstlik viljastamine embruumlo ja munarakkude siirdamine ning asendusemadus annavad laste
soetamiseks votildeimaluse paaridele kes ei saa seda teha bioloogilisel teel Praegusel hetkel on
meditsiin jotildeudnud hetkeni kus lapse suumlnnitanud ema ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem
Nendel juhtudel tekib kuumlsimus kes on lapse seaduslik vanem ja missugused otildeiguslikud suhted
tekivad lapse bioloogilise vanema lapse suumlnnitanud ema ning munaraku- embruumlo- votildei
17
seemnerakudoonori vahel Uumlhtlasi tekib kuumlsimus kes kuulub nendel juhtumitel lapse
perekonda ja kellel on otildeigus riiklikule kaitsele perekonna taumlhenduses
211 Holland
Euroopa Liidus on erinevatel riikidel erinevad riiklikud seadused mis reguleerivad mis tahes
kunstlikku viljastamist nii samasooliste kuid ka erisooliste perede jaoks
Kotildeige kaugemale on selle kuumlsimuse lahendamisel jotildeudnud Holland kus on seadustatud ka
asendusemaduse Samasooliste naiste paari jaoks on loodud erinevad votildeimalused lapse
eostamiseks ja motildened nendest annavad ka motildelemale naisele vanema staatuse Hollandis on
votildeimalik protseduur kus uumlhele naisele kantakse uumlle teise naise votildei partneri munarakust
loodud embruumlo mis on kunstlikult viljastatud kas kindla doonori votildei anonuumluumlmse doonoriga
Motildelemal naisel tekib lapsega geneetiline side ja uumlsna totildeenaumloliselt saavad motildelemad naised olla
lapse seaduslikud vanemad kuid mitte automaatselt seaduse alusel Hollandis saab ainult
lapse suumlnnitanud emast automaatselt lapse seaduslik vanem Bioloogilise ema partneril on
seaduse alusel lubatud partneri laps lapsendada Vaumlga oluline asjaolu sellisel juhul on et
parnteri lapse lapsendamiseks ei pea paar olema seaduslikult registreeritud Sellisel juhul on
oluline ainult laste huvidega arvestamine ja stabiilne kooselu teatud aja jooksul nii partneri
kui lapsega Sama reegel kehtib ka juhul kui uumlks parter on kunstlikult viljastatud
doonorseemnerakkudega ja teisel partneril ei eksisteeri lapsega bioloogilist sidet Motildelemal
juhul on lapse otildeigused taumleilikult kaetud lapsel on tagatud otildeigus nii isale (juhul kui doonor on
teada) kui ka bioloogilisele emale ning lapsel on votildeimalus saada otildeigused ka bioloogilise ema
partneri suhtes kui viimane lapse lapsendab32
Doonorseemnerakkudega kunstlikult viljastatud naise lapsel votildeivad motildenel juhul olla ka
otildeigused doonori suhtes Seda juhul kui doonor on teada maumlrgib ta avaldusele et tahab olla
lapse seaduslik vanem Kohus votildeib talle selle otildeiguse anda kui lapse ema ja doonor elavad
32
Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of Children
with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law Intersentia
Antwerpen ndash Oxford 2007 lk 163-167
18
koos perekonnana Kui doonor on teada ja ei soovi lapse suhtes seemnerakkude andmise
momendil vanemlikke otildeigusi siis ei saa teda vanemana maumlaumlratleda kuna ta ei moodusta
bioloogilise emaga perekonda Juhul kui doonor pole teada ja seemnerakud on tulnud
spermapangast ei saa doonor mitte mingil juhul olla lapse seaduslik vanem ning samuti pole
tal votildeimalust seda taotleda
Kotildeigil neil juhtudel on arvestatud olulist faktorit ndash selleks on reaalne pereelu doonori ja lapse
bioloogilise ema vahel ning motildelema kindel soov votildei soovi puudus saada lapse ametlikuks
vanemaks Sellega on laps samuti kaitstud tal on otildeigus olla oma tegelike vanemate laps33
Juhul kui Hollandis elavad naissoost parterid on abiellunud ja nende perekonda suumlnnib laps
siis saavad motildelemad partnerid automaatselt seadusejaumlrgselt lapse vanemateks ainuke erand
oleks siis kui lapse isal oleks enne lapse suumlndi tema suhtes seaduslikud otildeigused (sel juhul ei
pea lapse isa olema bioloogiline isa) Samuti eksisteerib votildeimalus et samal ajal oleksid
hooldajad nii lapse bioloogiline isa kui last kasvatav samasooline naistepaar Sellisel juhul
antakse isale isadusotildeigus ning samasoolised naissoost partnerid saavad uumlhise vanemliku
vastutuse34
Homoseksuaalsetele meessoost paaridele on Hollandis laste saamiseks avatud ka
asendusemaduse votildeimalus Selleks on kaks votildeimalust asendusemale kantakse uumlle
doonornaise munarakud mis on kunstlikult viljastatud uumlhe partneri seemnerakkudega votildei siis
viljastatakse asendusema munarakud kunstlikult uumlhe partneri seemnerakkudega Motildelemal
juhul on seaduslikeks vanemateks asendusema ning seemnerakkude doonor ehk uumlks
partneritest kelle seemnerakke kunstliku viljastamise puhul kasutati Partner ei saa
vanemlikke otildeigusi seaduse alusel automaatselt kuid teine partner votildeib esitada taotluse
lapsendamiseks ning selle protsessi kaumligus omandab teine meessoost partner vanemlikud
otildeigused35
Nimetatud juhtudel on samasoolises perekonnas kasvava lapse motildelemad faktilised
vanemad ka seaduslikud vanemad ja selline perekond on kaitstud siseriiklike seadustega
erisooliste paaridega votilderdselt
33
Machtelt Vonk (viide 32) lk 179-180 34
Machtelt Vonk (viide 32) lk 185 35
Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st Century
Organising Committee of the Commission on European Family Law 2009 lk 183
19
Asendusemaduse puhul on seaduslikult vahe kas asendusema on abielus votildei mitte Juhul kui
asendusema on abielus siis on seaduslikuks vanemaks lapse suumlnnitanud ema kuid motildelemad
partnerid saavad lapse uumlheskoos lapsendada Juhul kui asendusema on registreeritud kooselus
votildei vallaline siis votildetab partneritest see kes on lapse bioloogiline vanem isaduse omaks ning
saab seadusliku vanema staatuse partner lapsendab teise partneri lapse36
212 Eesti
Votilderreldes Hollandiga ei ole Eestis lapse ja tema samasoolise bioloogilise vanema partneri
omavaheline otildeiguslik suhe reguleeritud See ei ole kooskotildelas lapse parimate huvide
arvestamisega ning tekitab ebavotilderdset kohtlemist votilderreldes kunstliku viljastamise teel saadud
lapsega kelle bioloogiline ja faktiline vanem on erisoolised37
Eestis saavad kunstliku viljastamise abil lapse saada ainult naissoost samasoolised paarid ja
seda kahel erineval viisil kunstlik viljastamine mehe seemnerakkudega ning votildeotilderast
munarakust loodud embruumlo uumllekandmine naisele
Igale naistele on loodud votildeimalus kasutada kunstilikku viljastamist Kui heteroseksuaalne
naine on abielus siis on tal kunstlikuks viljastamiseks vaja oma abikaasa kirjalikku luba
vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seaduse38
sect 17-le Kui naine elab
homoseksuaalses kooselus ja soovib teostada kunstlikku viljastamist siis ei maumlngi tema
elukaaslane selle seaduse jaumlrgi olulist otildeigusliku rolli Seaduse jaumlrgi on partner kotildervaline isik ja
seadus ei defineeri teda kuidagi kuid de facto partner taumlidab lapse kasvatamisel abikaasa rolli
ja tema luba kunstlikuks viljastamiseks oleks samalaadselt vajalik ja oluline nagu
heteroseksuaalsetel paaridel
36
Machtelt Vonk (viide 32) lk 204-205 37
Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or Transgender
Families A European Prespective ILGA-Europe 2008 lk 5 38
Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13
20
Naine kes elab samasoolise partneriga on praeguste seaduste kohaselt sunnitud ennast
vallaliseks naiseks nimetama ja tema kunstlik viljastamine hakkaks toimima kunstliku
viljastamise ja embruumlokaitse seaduse sect-des 21 ja 22 ettenaumlhtud tingimustel sama seaduse sect 5
lg 2 alusel Vastuoluline on ka fakt et samasoolise partneriga elav naine peab nimetama
ennast vallaliseks ka juhul kui on tegelikult samasoolise partneriga suhtes ent soovib last (ja
seda just paarisuhtes koos kasvatada) Selline olukord on tekkinud kuna samasooliste isikute
kooselu ei ole praegusel hetkel kuidagi seaduslikult registreeritav Samasoolises paarisuhtes
elaval naisel sellel juhul on sundvaletamise seisund mis on tekkinud seaduses nimetatud
perekonnaseisu votildeimalike vormide ebataumlielikkuse totildettu
Doonori seemnerakkudega kunstliku viljastamise abil seotud perekonna lapsel on faktiliselt
kaks samasoolist vanemat aga seaduslikult on tal registreeritud ainult bioloogiline ema
Seega kasvab laps seaduse jaumlrgi uumlksikemaga ning tal on otildeigused ja kohustused ainult uumlhe
vanema suhtes
Kunstliku viljastamise meetodi puhul kus uumlhele naisele kantakse uumlle teise naise votildei partneri
munarakust loodud embruumlo loetakse laps samuti potildelvnevaks naisest kes on ta suumlnnitanud
(vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlo kaitse seaduse sect24-le)Vastavalt
perekonnaseaduse sect23 lg 1 on selline kunstlik viljastamine lubatud ainult siis kui naise
viljastamine muul viisil ei ole votildeimalik Sellise kunstliku viljastamise puhul oleks motildelemal
naisel votildeimalik olla lapsega geneetiliselt seotud kuid seaduse jaumlrgi sunnitakse jaumlllegi peale
olukord kus ainult uumlht naist loetakse lapsevanemaks Kui votilderrelda seda olukorda abielus
oleva heteroseksuaalse paariga siis on olukord jaumlrgmine ndash kui naist viljastatakse kunstlikult
tema abikaasa seemnerakkudega siis vastavalt sama seaduse sect17 lg 21
loetakse laps sellest
mehest potildelvnevaks ning motildelemad saavad lapse seaduslikuks vanemaks Nii samasooliste
naiste paari puhul kui ka erisoolise paari puhul votildetavad motildelemad isikud osa kunstliku
viljastamise protsessist ja motildelemad on geneetiliselt lapsega seotud kuid samasooliste naiste
paari puhul on seaduslik vanem ainult lapse suumlnnitatud naine Sellisel juhul tekib ebavotilderdne
kohtlemine
21
Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse39
sect24 lg 1 uumltleb et lapse arengu ja kasvu loomulikuks
keskkonnaks on perekond ning lastega perekonnad peavad saama riiklikku kaitset ja toetust
See taumlhendab et lapse jaoks on aumlaumlrmiselt oluline et tema kaks samasoolist kasvatajat ja tema
ise kuuluksid otildeiguslikult perekonna motildeiste alla Nii saaks ta oma otildeigusi ja kohustusi taumlielikult
rakendada sotildeltumata tema tegelike vanemate soost taumlpselt sama moodi kui laps kes elab
erisooliste faktiliste vanematega Praegune kohtlemine on ebavotilderdne votilderreldes lapsega kes
elab erinevast soost isikutest moodustatud perekonnas kus uumlks taumliskasvanutest on
bioloogiline vanem aga teine on vanema partner See on ka totildeendatud uuringutega40
Erinevast soost isikute kooslust ja nende last nimetatakse praeguse seaduse kohaselt
perekonnaks ja vanema partner on kasuvanem
Meessoost seksuaalvaumlhemustel ei ole votildeimalik kunstliku viljastamise teel last saada kuna
Eestis ei ole vastavalt Karistusseadustiku41
sect132 asendusemadus lubatud See taumlhendab et
samasoolised mehed ei sa uumlheskoos lapsi eostada See taumlhendab ebavotilderdset kohtlemist
votilderreldes samasooliste naiste paaridega
22 Votildeotilderaslapse lapsendamise abil seotud laps
221 Euroopa Inimotildeiguste Kohus
Euroopa Liidus on samasooliste paaride ja nende laste probleem lahendatud igas riigis
erinevalt Analuumluumlsin motildenda Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtuotsust mis on taumlitmiseks
kohustuslikud ka Eestis Kaasuse Frettegrave vs Prantsusmaa taotleja arvates rikuti tema otildeigust
austusele era- ja perekonnaelu vastu ehk siis rikuti inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse
konventsiooni artikkel 8 ja artikkel 14 mis keelavad diskrimineerimist Taotleja soovis uumlksi
last adopteerida ja taotles seda 1991 aasta oktoobris Esimesel intervjuul avaldas taotleja oma
homoseksuaalsuse ja vaumlitis et ta elab uumlksinda ilma partnerita Peale seda pakkus intervjueerija
39
Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50
40 Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 24-33
41 Karistusseadustik RT I 17042013 8
22
vaumllja lapsendamise protsessi lotildepetamise 1993 aastal jaumlttis Pariisi Sotsiaalfondi osakond
hageja taotluse rahuldamata Antud otsuse potildehjuseks oli see et Frette pakkus lapse jaoks
ebastabiilset ja potentsiaalselt last kahjustavat emarolli mudelit Potildehiline kuumlsimus oli selles et
kas uumlksik homoseksuaalne isa on votildeimeline last kasvatama votildei mitte Euroopa Inimotildeiguste
Kohus otsustas haumlaumlletustulemusega neli kolme vastu et rikkumist artikkel 14 koostoimes
artikkel 842
ei olnud Seega ei tohi Eestis takistada laste lapsendamist homoseksuaalsetele
isikutele
Peale Frettegrave vs Prantsusmaa kaasust esitas Ameerika Uumlhendriikide Psuumlhhoanaluumluumltiline
Assotsiatsioon avalduse et geid ja lesbid on nii uumlksikisikute kui paaridena votildeimelised
tegutsema ja last kasvatama lapse huvidest laumlhtudes Nad on votildeimelised taumlitma lapse tervist
kahjustamata kotildeiki kohustusi ja peaksid saama heteroseksuaalsete vanematega votilderdsed
otildeigused ning seda nii paaris kui ka uumlksikisikuna Eelpool toodud uuringute naumlited muudavad
kohtu arvamuse punktis 42 taumliesti otildeigustamatuks Lisaks sellele vaumlidab kohus punktis 42 et ei
ole piisavalt palju lapsi et adopteerimise notildeudlust rahuldada See on vaidlustatav arvamus43
ILGA-EUROPE-i kaasuse kommentaaride kokkuvotildettes totildei autor vaumllja arvamuse et nii kaua
kui Prantsusmaal on lubatud lapsendamine uumlksikutele heteroseksuaalsete isikutele ei luba
artikkel 8 ja artikkel 14 Prantsusmaa haldusorganitel ja kohtutel jaumltta geisid ja lesbisid
lapsendamise protsessist vaumllja nimetades potildehjuseks nende isikute seksuaalsaumlttumust 17
Jaumlrgmiseks vaatlen laumlhemalt kaasust EB vs Prantsusmaa 1998 aasta veebruaris esitas
taotleja Prantsusmaal taotluse lapse lapsendamiseks Lapsendamise menetluse kaumligus mainis
taotluse esitaja et ta on homoseksuaalne ja tal on samasooline partner R
Augustis 1998 andis taotlejat kuumlsitlenud psuumlhholoog hinnangu et talle ei peaks lapsendamist
lubama Potildehjusena totildei psuumlhholoog vaumllja asjaolu et taotleja hakkab last uumlksi kasvatama ning
see kahjustaks last kuna laps peaks naumlgema kindlat peremudelit kus on nii isa kui ka ema
42
EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v France 43
Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second
Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June
2005httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf (09102012)
23
Lisaks sellele vaumlitis psuumlhholoog et taotleja elab oma samasoolise partneriga aga ei soovi seda
kinnitada ja jaumltab partnerisse puutuvad kuumlsimused vastamata See votildeib samuti last kahjustada
kuna ta saab ainult emade eeskuju Psuumlhholoogi arvates ei olnud see otildeige
1998 aasta oktoobris esitas perenotildeukogu lapsendamise juhatuse esindaja arvamuse et
taotlejale ei peaks lapsendamist lubama Ta vaumlitis et vastavalt tema kogemusele on lapse
jaoks paremad perekonnad kus on nii ema kui ka isa ehk siis lapsendamiseks sobivad
erisoolised paarid
1998 novembris ei lubatud taotlejal lapsendamist jaumlrgnevatel potildehjustel taotleja ei ole
uumlksikemana votildeimeline naumlitama lapsele otildeiget peremudelit kus maumlngib olulist osa mehelik roll
ja taotleja partneri osavotildett lapse kasvatamisel ei ole kindlaks tehtud See votildeib samuti last
kahjustada
Halduskohus ei lubanud samuti taotlejale lapsendamist ning tugines seejuures
homoseksuaalsuse argumendile Nii rikkus ta inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse
konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga
Kohus taumlheldas taotleja elustiili mis ei ole lapse kasvatamiseks sobilik ning ei ole lapse
huvides ja votildeib teda kahjustada Lisaks sellele on kohaliku tsiviilseadustiku artikkel 343 jaumlrgi
lubatud lapsendamise taotlemine igauumlhele kes on vaumlhemalt 28 aastat vana Seega rikuti ka
kohalikku seadust mitte ainult konventsiooni
Prantsusmaa tugines kohtuotsusele Frettegrave vs Prantsusmaa kaasuses kus kohus ei rahuldanud
taotleja esitatud notildeuet Seekord otsustas kohus otsuse punktis 51 et eelnevas kaasuses rikuti
artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga44
Euroopa Inimotildeiguste Kohus otsustas haumlaumlltega kuumlmme
seitsme vastu et rikuti artikkel 14 koostoimes artikkel 8-ga45
44
EIKo 2201 2008 4354602 EB v France 45
Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France
httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886 22012008
24
Kaasustest votildeib vaumllja lugeda et homoseksuaalsed lapsevanemad ei saa kuidagi last kahjustada
ja homoseksuaalsus ei taumlhenda seda et sellises perekonnas kasvav laps ei saa otildeiget kasvatust
Homoseksuaalsed vanemad ei kaumlitu lapse huvisid silmas pidades halvemini kui
heteroseksuaalsed vanemad Laste adopteerimise puhul ei saa taotleja homoseksuaalsus
kuidagi motildejutada lapsendamise lubamist votildei mittelubamist Homoseksuaalse eluviisi toomine
potildehjuseks miks mitte adopteerida on keelatud ja rikub konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus
artikkel 8-ga
Neid kaasused on omavahel vaumlga sarnased Ferreteacute kaasuses otsustas kohus nelja haumlaumllega
kolme vastu et antud juhul ei olnud artikkel 8 koosmotildejus artikkel 14 rikkumist aga EB
kaasuses otsustas kohus kuumlmne haumlaumllega seitsme vastu et tegemist oli rikkumisega Euroopa
Inimotildeiguste Kohtu Kohtu president ja Prantsusmaa kohtunik Kohtunik Costa olid Ferreteacute
kaasuse puhul enamikus ja arvasid et rikkumist ei olnud aga EB kaasuses otsustasid nad
juba seda et taotleja otildeigused olid rikutud EB kaasuse puhul maumlrkas kohus ka seda et alates
Ferretteacute kaasuse jaumlrel on toimunud ilmselge otildeiguse areng samasoolistele isikutele
lapsendamise kuumlsimuses ja nuumluumldseks on see legaalne juba kuumlmnes Euroopa Liidu riigis Seda
votildeib ka totildelgendada nii et konventsiooni saumltted ei oma kindlat totildelgendust vaid seda peab
totildelgendama kaumlesoleva hetke otildeiguslikku olukorda arvestades46
Motildelema kaasuse puhul toimub
lapsendamine vallalise isiku poolt kuid EB kaasuse puhul oli taotlejal partner ja kuna
lapsendamine on antud olukorras vaid ainuisikuline ei oleks lapsel mingeid otildeigusi ega
kohustusi teda lapsendanud inimese partneri suhtes
222 Eesti
Eesti seadus ei keela seksuaalvaumlhemustele uumlksinda lapsendamist ent justiitsministeeriumil on
arvamus et samasoolistele partneritele lapsendamise lubamine on keeruline ja tihti peale
vaidlustatav teema kuna ministeeriumi arvates ei ole Eesti uumlhiskond kindel et samasoolistele
partneritele lapsendamine on lapse huvides ja ei kahjusta teda47
kuid laste otildeiguste kaitset
tagades ei tohi tugineda uumlhiskonna valmisolekule LGBT perekonnade tunnustamisel
46
European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw 47
Andra Olm (viide 12) lk 63
25
Perekonnaseaduse48
sect148 uumltleb et lapsendada votildeivad nii vallalised kui ka abielu sotildelminud
isikud Kuivotilderd LGBT inimesed ei saa oma vahel sotildelmida abielu ega oma suhteid muul moel
registreerida siis on nad otildeiguslikult vallalised isikud vaatamata sellele et nad faktiliselt
moodustavad perekonna Seega laieneb neile lapsendamise puhul perekonnaseaduse sect148 lg1
mis uumltleb et vallaline isik votildeib lapsendada ainult uumlksinda Samuti ei saa perekonnaseaduse
sect149 jaumlrgi teine partner sama last lapsendada sest lapsendamissuhete kestel ei saa muu isik
vaumllja arvatud lapsendaja abikaasa sama last lapsendada Kui vaadata siinkohal lapse otildeigusi
lapsendaja partneri suhtes siis ei ole lapsel oma vanema partneri suhtes vastavalt
perekonnaseaduse sect161 mingeid otildeigusi ega kohustusi sest lapse hooldamisotildeigus laieneb vaid
sellisel juhul kui abikaasad lapsendavad uumlhiselt votildei lapsendatakse abikaasa laps Muudel
juhtudel kuulub hooldamise otildeigus ainult lapsendajale ainuisikuliselt
Samasoolised partnerid kuuluvad selle seaduse taumlhenduses muude juhtumite hulka Seega ndash
elades kahe samasoolise vanemaga peres kus kumbki ei ole bioloogiline vanem on lapsel
otildeigused ja kohustused ainult uumlhe vanema vastu Naumliteks kui uumlhel partneril on bioloogiline votildei
lapsendatud laps olemas ja teine partner soovib omalt poolt perekonnavaumlliselt teist last
lapsendada siis lapsendamise protsessi kaumligus ei arvestata perekonnaseaduse sect147 lg 2-ga
mis uumltleb et lapsendamine ei ole lubatud kui lapsendaja lapsed on selle vastu votildei kui
lapsendaja lapsed kahjustavad mingil maumlaumlral lapsendatava huve Kuna lapsendatav saabub
perekonda kus on olemas teised lapsed tuleks kindlasti arvestada nende huvidega ja
veenduda et nad ei kahjusta lapsendatavat aga sellisel juhul toimub lapsendamine
seadusjaumlrgselt vallalise isiku poolt See ei ole paraku piisav lapse huvidega arvestamine
Samuti tekib lapsendamise puhul vanusepiiranguga seotud ebavotilderdne kohtlemine
Perekonnaseaduse sect150 lg 1 uumltleb et lapsendada votildeib vaumlhemalt 25-aastane piiramata
teovotildeimega isik kuid lg 2 uumltleb et kohus votildeib erandjuhtudel lubada lapsendamist ka
vaumlhemalt 18-aastasele juhul kui ta lapsendab oma abikaasa lapse Samasooliste paaride jaoks
see jaumlllegi ei kehti kuivotilderd neil ei ole votildeimalik omavahel abielluda See on oluline piirang
mis votildeib tingida olukorra kus uumlks partner kes on lapse seaduslik vanem sureb ja tema
48
Perekonnaseadus RT I 27062012 12
26
partner kes on last kasvatanud on alla 25-aastane ning seega ei ole tal seaduse jaumlrgi votildeimalik
surnud partneri last lapsendada Nii tekib lapse lastekodusse sattumise oht ning see ei pruugi
olla lapse huvidega kooskotildelas Lapse jaoks on tema bioloogilise vanema partner tegelik
vanem ning perekonnaliige kuid tekib olukord kus laps eemaldatakse tema ellu jaumlaumlnud
faktilisest vanemast Abielus paari puhul seda probleemi ei teki kuna sellisel juhul on lapse
bioloogilise vanema partner lapse seaduslik kasuvanem isegi kui ta pole last lapsendanud
vastavalt perekonnaseadusele Ning bioloogilise vanema surma puhul ei eemaldata last
kasuvanemast ning olles alla 25-aastane kasuvanem saab erandolukorras lapsendada ka
surnud abikaasa last
Seega tuginenes Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikale tuleb Eestis luua laste ning
samasoolistest isikutest moodustatud perekondade ja nende laste kaitse ning tagada laste
parimate huvide arvestamine vastavalt laste otildeigustele Inimotildeiguste konventsiooni antud otildeigus
perekonnakaitsele rakendub samuti laste suhtes
23 Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud laps
Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapse otildeiguslik seis on erinev ja mingil maumlaumlral
raskem kui eelnevatel juhtudel Siin votildeib naumlha kolme erinevat teed Uumlks stsenaarium on
selline et lapsel on kaks seaduslikku vanemat kes on lahus kusjuures motildelemad on
bioloogilised vanemad ning uumlhel vanemal on samasooline partner ja laps elab nendega koos
Teise variandi puhul on lapsel kaks bioloogilist vanemat kes on lahus Uumlhel vanemal
puuduvad votildei on aumlra votildeetud vanemaotildeigused ning laps elab oma seadusliku bioloogilise
vanemaga ja vanema partneriga Kolmanda votildeimaluse puhul elab samasoolistest isikutest
moodustatud perekonnas vaumlhemalt kaks last igal lapsel on erinevad bioloogilised vanemad
Tegelikkuses elavad lapsed koos uumlhe bioloogilise vanemaga ja vanema partneriga Lapsed ei
ole omavahel veresugulased
231 Eesti
27
Analuumluumlsin kaumlesolevas peatuumlkis eelkotildeige olukorda kus lapsel on kaks seaduslikku bioloogilist
vanemat vanemad on lahus ja laps elab uumlhe seadusliku vanemaga ja tema partneriga See
taumlhendab et lapsel on faktiliselt kolm isikut kes tema eest hoolt kannavad ja tema elust osa
votildetavad Lapsel on otildeiguslik side ainult kahe bioloogilise vanemaga ning vanema partneril kes
elab lapsega koos ja kasvatab last puudub otildeiguslik side lapsega Kui votilderrelda seda olukorda
heteroseksuaalse perekonnaga siis sellisel juhul on uuel partneril votildeimalus partneri last
lapsendada juhul kui teine lapsevanem annab notildeusoleku ja kui nad on abielus vastavalt
perekonnaseaduse sect152 lg1 Selle kohaselt katkeb lapsel otildeiguslik side uumlhe bioloogilise
vanemaga ja tekib see vanema partneriga Homoseksuaalsetel isikutel puudub selline
votildeimalus kuna partneri last saab lapsendada ainult abiellunud votildeotilderasvanem
Otildeiguslik side vanema partneriga puudub ka juhtumi puhul kus lapsel on ainult uumlks seaduslik
vanem ja teiselt bioloogiliselt vanemalt on vanemlikud otildeigused aumlra votildeetud votildei siis ei ole teine
bioloogiline vanem kindlaks tehtud Samas on heteroseksuaalsetel paaridel votildeimalik luua
otildeiguslikud suhteid lapse ja partneri vahel Abielu sotildelmides tekib vastavalt perekonnaseaduse
sect148 lg2 p2 partneril otildeigus lapsendada partneri laps varasematest suhetest Faktiliselt elab
laps kahe samasoolise vanemaga aga otildeiguslikult suhted on tal ainult uumlhe bioloogilise
vanemaga
Kolmas stsenaarium on nimetatutest kotildeige keerulisem Faktiliselt on lapsel kaks samasoolist
vanemat kellest otildeiguslik side on ainult bioloogilisega Samuti on lapsel kasuotildede votildei
kasuvend kelle bioloogiline vanem on tema bioloogilise vanema partner Sellises olukorras
puudub lapsel otildeiguslik suhe teise peres elava lapsega Sellelt pinnalt votildeib tekkida erinev
kohtlemine votilderreldes heteroseksuaalse perega kus partnerid saavad omavahel abielluda ja
lapsi lapsendada ning kus sellisel juhul on kotildeikidel peres kasvavatel lastel ja neid kasvatavatel
taumliskasvanutel omavaheline otildeiguslik side Ebavotilderdne kohtlemine tekib sellisel juhul punktis
mis puudutab laste omavahelist abiellumist (selle lubamist) Perekonnaseaduse sect 3 uumltleb et
isikud kelle sugulussuhe potildehineb lapsendamisel ei votildei omavahel abielluda Kaumlesoleva
seaduse sect 2 lotildeikes 1 nimetatud sugulussuhe potildehineb lapsendamisel antud juhul kaumlsitlen sect2
lg1 p2 venna ja otildee suhteid Heteroseksuaalse perekonna puhul tekib lastel lapsendamise
tagajaumlrjel otildeiguslik otildee ja venna suhe ehk siis neil ei ole lubatud omavahel abielluda kuid
28
samasoolistest isikutest moodustatud perekonna puhul saavad partnerite lapsed omavahel
hiljem abielu sotildelmida kuna nad ei ole otildeiguslikult uumlksteisega seotud Samuti tekib probleem
erinevate toetuste saamises kuna sellist kooslust ei nimetata seaduslikult perekonnaks
Hea naumlide on eelpool vaumllja toodud Viimsi kaasus Selle puhul oli uumlheks osapooleks
samasoolistest isikutest kooslus ning kaasatud oli kolm last kes kotildeik ei olnud omavahel
otildeiguslikult seotud Osapool taotles Viimsi vallavalitsuselt laste lasteaia- ja koolitoidu ning
sotildeiduotildeiguse tasuta saamist Viimsi vallavalitsuse 12062009 korraldusega nr 373 jaumleti
kaebaja taotlused rahuldamata kuid Viimsi vallavolikogu maumlaumlrus nr 16 ei sisalda perekonna
totildelgendust ega kitsendavat saumltet mis taumlpsustaks mis soost peavad olema vanemad ja mis
otildeiguslik side vanemate ja laste vahel eksisteerib49
Samuti tekib probleem miks uumlhes
leibkonnas elavad faktilised otildede ja vend ei ole lapsega seaduslikult seotud ning ei kuulu lapse
perekonda Hetkel ei ole Eesti seadustes perekonna motildeiste defineeritud See taumlhendab et
samasoolises perekonnas elav laps ja tema bioloogilise vanema partneri lapsed ei ole
omavahel otildede ja vend kuid abiellunud erisoolise paari puhul oleks
232 Euroopa Liit ja Inimotildeiguste Kohus
Euroopa Inimotildeiguste Kohus tegi kohtuotsusega X ja teised vs Austria suure sammu laste
otildeiguste ja nende samasooliste vanemate probleemi lahendamisel ja naumlitas nii kaasaegseid
seisukohti Kaasuse taotlejateks olid kaks naissoost isikut kelle peres oli laps ning uumlks
taotleja soovis lapsendada partneri bioloogilist last Laps oli suumlndinud vaumlljaspool abielu ja
ainult lapse bioloogilisel emal oli lapse hooldusotildeigus Selle juhtumi puhul oli lapsel ka
bioloogiline isa kes maksis regulaarselt lapse elatist ning keeldus lapse ema partnerile
adopteerimisotildeiguse andmisest
Austria seaduste jaumlrgi kaotaks lapse ema partneri lapse adopteerimise puhul otildeigused lapse
suhtes kuid isa otildeigused oleksid tagatud Seega ei olnud lapsendamine Austria seisukohast
votildeimalik Taotlejad soovisid oma faktilise pere otildeiguslikku tunnustamist ning lapse
bioloogilise ema partneri tunnistamist lapse vanemana lapse bioloogilise isa asemel Austria
49
Inimotildeigused Eestis (viide 8) lk 141-143
29
seaduste jaumlrgi oli votildeimalik partneri last lapsendada nii abiellunud paaridele kui ka
mitteabiellunud heteroseksuaalsetele paaridele kes elavad stabiilses suhtes Kohus toob
punktis 95 selgelt vaumllja et samasooliste isikute stabiilne kooselu kuulub perekonna motildeiste
alla taumlpselt samamoodi nagu stabiilne erisooliste isikute kooselu Samuti leiab kohus et laps
kes elab oma bioloogilise vanema ja tema partneriga kes motildelemad kannavad tema eest hoolt
kuulub ka perekonda ja kotildeik kolm isikut peavad olema kaitstud artikkel 8 taumlhenduses ning
kuuluvad uumlheskoos perekonna motildeiste alla Sellist kooslust ei tohi diskrimineerida votilderreldes
erisooliste isikutest moodustatud perekonnaga ning antud kaasuse puhul on tegemist artikkel
14 koosmotildejus artikkel 8-ga rikkumisega
Antud kaasuse puhul leidis kohus et taotlejad sealhulgas uumlhe taotleja laps elasid kooselus
mis on vaumlga sarnane kooseluga mida elavad abiellunud heteroseksuaalsed isikud kus uumlks
abikaasa soovib lapsendada teise abikaasa last Vahe on selles et samasooline paar ei votildei
abielluda ja saab vaid omavahelised suhted registreerida Selline registreerimine ei anna
votildeimalust partneri last lapsendada kuna Austria seadustega pole lubatud lapsendamine
registreeritud partneritele Taotlejad ei olnud registreeritud see andis neile votildeimaluse partneri
last lapsendada kuna Austria seadusandlus lubab stabiilses registreerimata kooselus elavatel
heteroseksuaalsetel paaridel partneri lapse adopteerida Kohus leidis et antud kaasuse puhul
ei olnud artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumist mis kaumlsitleb abiellunud
heteroseksuaalsete isikutega kus uumlks abikaasa tahab lapsendada teise abikaasa bioloogilist
last vaid oli artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumine votilderreldes heteroseksuaalsete
faktiliste kooslustega kus uumlks partner tahab lapsendad teise partneri last
Otsuse poolt olnud kohtunikud leidsid et konventsioon ei kohusta liikmesriike andma otildeigust
mitteabiellunud paaridele partneri lapse lapsendamiseks Kuid kui selline otildeigus on olemas
siis ei ole samasooliste paaride diskrimineeriv kohtlemine lubatud Erinev kohtlemine ei ole
potildehjendatud kuna see ei ole lapse otildeiguste kaitseks vajalik Kohus ei votildetnud vastu ka Austria
vastuvaumlidet et selles kuumlsimuses puudub Euroopas uumlhine arvamus ning seetotildettu tuleks
kuumlsimuse lahendamine jaumltta riigi paumldevusse50
50
EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria
30
3 LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes erinevast
soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega
Laste ja nende perede otildeiguslikus kaitses on kaks erinevad teed Iga riik aktsepteerib igal juhul
seda et igal lapsel on kaks bioloogilist vanemat ehk siis mees ja naine kes on lapse eostanud
bioloogilisel teel votildei kunstliku viljastamise abil Sotildeltumata vanemate votildei lapse tahtest
eksisteerib kaks erinevast soost isikut kellel peaks igal juhul olema lapse suhtes teatavad
otildeigused ning lapsel peaksid olema otildeigused oma vanemate suhtes Teisalt peab kaitsma lapse
otildeigusi ka tema faktilises perekonnas see taumlhendab perekonnas kus laps pikaajaliselt elab
Sellisel juhul peavad motildelemal faktilisel vanemal olema lapse igapaumlevase uumllalpidamise osas
otildeigused ja kohustused51
Tuginedes uumllaltoodud faktidele votildeib vaumlita et lapse huvisid
arvestades on oluline kaitsta lapse otildeigusi tema tegelikus perekonnas sest just faktilised
vanemad votildetavad lapse elust kotildeige enam osa ning kannavad lapse uumlle igapaumlevaselt hoolt ning
see ei sotildeltu neid omavahel siduvatest bioloogilistest sidemetest
Kotildeik eelpool toodu totildeendab et homoseksuaalsetes suhetes elava lapse vanema partneril ja
lapsel ei eksisteeri omavahelisi otildeiguslikke suhteid ja puudub ka votildeimalus neid suhteid luua
kuna partner ei saa lapsendada teise partneri last Tekib olukord kus lapse otildeigused oma
seadusliku vanema partneri suhtes puuduvad ning selline olukord ei taga lapsele piisavat
kaitset
Nii samasooliste isikute kui ka erisooliste isikute kooselu kuhu on kaasatud lapsed peavad
olema eraldi reguleeritud
Miks ei saa laps olla samamoodi kaitstud nagu abielus paari laps52
See on otildeiguslik probleem
mis on jaumlaumlnud Eestis seni lahenduseta Vastavalt UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsioonile on
kotildeik lapsed votilderdsed sotildeltumata soost ja rahvusest sotildeltumata sellest kas nad elavad motildelema
51
Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 14-15 52
Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia
Antwerp-Oxford 2005 lk 291
31
vanemaga uumlksikvanemaga kas nad on suumlndinud registreeritud abielus votildei mitte53
Konventsioon kaumlsitleb last otildeigussubjektina ja taumlheldab et laps on ise oma otildeiguste teostaja54
Konventsioon kehtestab ka lapse ja riigi omavahelise suhte See taumlhendab et riigil ega
vanemal pole lapse uumlle omanikuotildeigust last vaadeldakse indiviidina kellel on omad
inimotildeigused mis on taumlpselt samasugused kui igal taumliskasvanul Samuti annab konventsioon
motildeista et votildeib tekkida konflikt lapse huvide ja vanemate votildei uumlhiskonna huvide vahel
Sellised konfliktid peab lahendama laste huvidega arvestades neid esile totildestes Laste huvid
defineeritakse tulenevalt konventsioonist mille jaumlrgi on olulised naumliteks otildeigus haridusele
otildeigus perekonnaelule ning otildeigus olla kuulatud ja austatud indiviidina55
Vastavalt
konventsiooni artikkel 18-le on vanematel esimene vastutus laste kasvatamise ja arengu eest
ehk siis vanemad on laste otildeiguste tagajad kasvatajad kaitsjad ja hoolitsejad
Konventsiooni keelekasutusest tuleneb see et termin bdquovanemldquo votildeib ka viidata paljudele
erinevatele peremudelitele mis kaasaegses maailmas eksisteerivad Naumliteks votildeib tuua
konventsiooni artikkel 5-e mis viitab laiendatud perekonna taumlhendusele UumlRO Lapse Otildeiguste
Konventsioon toob vaumllja ka perekonna taumlhtsuse Nimetatakse lapse otildeigust perekonnale see
taumlhendab uumlldiselt otildeigust vanematele ja otildeigust olla perekonnaliige See iseloomustab ka tervet
konventsiooni56
Laps ei saa tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest partneritest
koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes UumlRO Lapse Otildeiguste
Konventsiooni artiklis 2 p1 on saumltestatud et osalisriigid peavad tagama nende jurisdiktsiooni
all olevatele lastele kotildeik konventsioonis saumltestatud otildeigused ja kohustused sotildeltumata lapse ja
tema vanema votildei seadusliku hooldaja rassist soost keelest usust votildei muudest tingimustest
53
Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61
(18012013) 54
Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012
httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused
55 Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and What it
Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10 httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019
(06052013)
56 Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine praktikas
Lastekaitse Liit 2005 lk 71-74
32
Jaumlrelikult on erisoolisest perekonnast lapse ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes samasoolises
perekonnas kasvava lapsega konventsiooni taumlhenduses lubamatu ja sobimatu57
Samuti annab konventsiooni artikkel 2 p2 riigile positiivse otildeiguse votildetta kasutusele sobilikud
meetmed laste votilderdsete otildeiguste tagamiseks Kui raumlaumlgitakse homoseksuaalsetele paaridele
uumlheskoos laste kasvatamise otildeiguse andmisest siis mainitakse sageli laste huvidega
arvestamist Siin votildeib tuua naumliteks Gas ja Dubois vs Prantsusmaa kaasuse jt Selles
valdkonnas on naumlha ilmselget arengut esimesed Euroopa riigid mis lubasid samasoolisel
inimesel partneri lapse adopteerida olid Taani (1999) Island (2000) Norra (2001) ja Rootsi
(2003) Nendes riikides on otildeiguslikud reformid toimunud aastatel 1993-2003 Alates 2009
aastast on Soomes lubatud samasoolisel isikul oma partneri last adopteerida Eeliseks on kui
partnerid elavad registreeritud kooselus ja mittebioloogiline vanem on lapse sotsiaalne vanem
ehk tegelik vanem Nendes riikides saab samasooliste vanemate peres elav laps peale
lapsendamist taumlieliku sotsiaal- otildeigus- ja majandusliku kaitse ja samuti tagab see lapse otildeiguse
motildelemale seaduslikule ja sotsiaalsele vanemale Selline otildeiguslik areng naumlitab ka seda et
vanemate seksuaalne saumlttumus votildei sugu ei ole lapse huvide arvestamisel taumlhtis
Areng nendes riikides naumlitab ka seda et perekond koosneb lapsest ja kahest taumliskasvanud
isikust (sotildeltumata soost) Lapsel kes elab sellises perekonnas tekib otildeigus kahele seaduslikule
vanemale ja see annab talle votilderdse kaitse votilderreldes lapsega kes elab heteroseksuaalses peres
Selline areng naumlitab meile mis on kaasaaegne perekond58
See kotildeik taumlhendab et lapsel kes kasvab samasoolises perekonnas peavad olema
samasugused otildeigused nagu ta kasvaks erisooliste vanemate perekonnas kus partnerid kas on
votildei ei ole abielus Lapsel on otildeigus perekonna- ja eraelu kaitsmisele Euroopa Inimotildeiguste
Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ja samuti on tal otildeigus olla mitte diskrimineeritud
vastavalt sama konventsiooni artikkel 14-le Paraku naumleme erinevat suhtumist votilderreldes
lapsega kes elab perekonnas kus vanemad on heteroseksuaalsed Lapsel on vaja otildeigust
57
Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 29 58
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in Europe
National Cross-Border and European Perspectives 2012 lk 102-103120-122
33
perekonna kaitsele ja votildeimalust seadustada oma suhted mitte ainult bioloogilise vanemaga
vaid ka bioloogilise vanema partneriga Kui bioloogiline vanem ja partner on
heteroseksuaalsetes suhetes saab laps motildelema poole notildeusolekuga tagada enda otildeiguse olla
lapsendatud ja luua perekond Kui bioloogiline vanem ja tema partner on homoseksuaalsetes
suhetes siis isegi juhul kui motildelemad pooled on notildeus ei saa laps kasutada oma otildeigust olla
lapsendatud ja luua perekonda kui see ei ole vastuolus tema huvidega Riik arvestab lapse
huve eelkotildeige lapsendamisele lubatavuse kuumlsimuses
Selleks et aru saada partneri otildeigustest lapse suhtes peab enne defineerima kes on partner
lapse jaoks seaduse motildettes Perekonnaseadus annab meile kolm erinevat suhet lapse vanem
votildeotilderasvanem ehk lapse vanemaga abiellunud isik ning kasuvanem ehk isik kes ei ole
vanem ega votildeotilderasvanem vaid isik kes tegelikult last kasvatab Teda votildeib nimetada ka
faktiliseks vanemaks59
Sellest tuleneb et partner on kasuvanem Perekonnaseadust vaadeldes
votildeib oumlelda et kasuvanemal on kasulapse suhtes minimaalsed otildeigused samuti on lapse
otildeigused kasuvanema suhtes minimaalsed ja mitte taumlielikud
Ka Eesti Lastevanemate Liit on seisukohal et laste otildeigused ei ole piisavalt kaitstud seetotildettu
soovivad nad laste otildeiguste tugevdamist olukorras kus uumlks vanematest ei ole bioloogiline
vanem60
Samasooliste paaride puhul on partner faktiline vanem Lastekaitse Liidu president
Loone Ots on seisukohal et laps peab olema turvatud ja kaitstud nagu seda notildeuab Lastekaitse
Konventsioon Samuti arvab ta et samasooliste kooselu seadustamine on tervitatav samm
votilderdotildeiguslikkuse uumlhiskonda Laps satub vaumlgivalla ja hooletuse ohvriks nii samasoolises kui
erisoolises perekonnas seega peaksid tema otildeigused olema votildeimalikult efektiivselt kaitstud
motildelemal juhtumil Uumlhe votildeimaliku seisukoha jaumlrgi peaks samasoolistele peredele andma
lapsendamisotildeiguse erandjuhul see peab olema selgelt lapse huvides ning iga juhtumi puhul
arvestatakse konkreetseid asjaolusid ja teatud vanusest ka lapse notildeusolekut See aitaks vaumlltida
lapse lastekodusse sattumist laps peaks kasvama peres mitte uumlkskotildeik kui haumlsti varustatud
59
Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Edgar Salumaa Juridika
httpwwwjuridicaeejuridica_etphpdocument=etarticles1995123599PRNprvphp 60
Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest lk 3
httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise+koosel
uga+seotud+ettepanekutestpdf (18012013)
34
lastekodus Lastekaitse Liit on seisukohal et laps peab olema kaitstud ja Eesti laps peab
olema otildennelik vaatamata lapse kasvatajate soost61
Naumliteks votildeib tuua EIOtildeK kohtuotsuse Gas
ja Dubois v Prantsusmaa mille puhul kohtuniku eriarvamusel on samasoolises perekonnas
kasvatatav laps erinevas olukorras votilderreldes erisooliste taumliskasvanutega uumlhes peres kasvava
lapsega62
Eesti Potildehiseadus saumltestab ja tunnustab perekonna kaitset ja samuti peetakse potildehiseaduse jaumlrgi
oluliseks laste kasvatamist ning vanematele antakse mitte ainult luba vaid ka kohustus oma
lapsi kasvatada Mainitakse ka riigi kohustust perekonda laste kasvatamisel abistada Riigi
kohustuseks on luua lapsevanematele votildeimalused oma laste kasvatamiseks ja tagada laste
potildehivajadused63
Laps on homoseksuaalses peres kasvades erinevas olukorras votilderreldes heteroseksuaalses
peres kasvava lapsega Viimasel juhul on motildelemal vanemal otildeigus taotleda erinevaid
perekonna- ja laste kasvatamistoetusi kuna motildelemad vanemad votildeivad seadusjaumlrgselt end
lapsevanemana registreerida (bioloogiline vanem lapsendamine) Samasooliste partnerite
puhul on toetuste saamine raskendatud votildei ei ole uumlldse votildeimalik naumliteks votildeib tuua Viimsi
kaasuse probleemi Nii ei saa laps kes kasvab peres kahe samasoolise vanemaga vanemate
kaudu samalaadset riigipoolset toetust Kaasuses X Y ja Z vs Suurbritannia toob Inimotildeiguste
Kohus selgelt vaumllja et inimotildeiguste konventsioon votildeib olla totildelgendatud erinevalt ja perekonna
kaitse laieneb mitte ainult abiellunud paaridele vaid ka de facto peredele
Alati peab arvesse votildetma mitut erinevat faktorit kui kaua kaks taumliskasvanud isikut (sotildeltumata
soost) koos elanud on kas isikud elavad uumlhes leibkonnas kas nad soovivad votildei ei soovi lapsi
koos kasvatada64
Arvatakse et perekonna autentne tunnus on uumlhine laste kasvatamise otildeigus
61
Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012 httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed ( 21012012)
62 Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa 23032012
httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420 (22012013) 63
Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad sotsiaaltoetused ja ndash
teenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007 lk 29 64
Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in International
and Comparative Law Kluwer Law International 2002 lk 261
35
Seega peab uumlhine laste kasvatamisotildeigus olema identselt kaumlttesaadav nii heteroseksuaalsetele
kui ka samasoolistele paaridele Kui erisoolistel paaridel on otildeigus lapsi uumlhiselt kasvatada ilma
registreerimiseta siis peab selline otildeigus olema tagatud ka samasoolistele partneritele65
Eestis puudub spetsialiseerunud organ mis teostaks jaumlrelvalvet laste otildeiguste tagamise uumlle
Seda funktsiooni teostavad erinevad organid koostoumloumls Nendeks kohalik omavalitsus
maavalitsus otildeiguskantsler ja teised66
Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas nr 6-
81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute puumlsiv kooselu kuulub
perekonnapotildehiotildeiguse kaitse alla aga Eestis ei ole selline kooselu reguleeritud ja seetotildettu tuleb
luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Samuti puudub lapsendamist ja
hooldusotildeigust puudutav regulatsioon mis tagaks laste huvide arvestamise samasooliste
paaride puhul Partneril puudub lapsendamise votildeimalus ja see annab hooldusotildeiguse ainult
uumlhele vanemale kuid partnerid elavad koos lapsega ja motildelemad peaksid lapse eest vastutama
ja tema eest kandma hoolt Selline olukord votildeib tuua probleeme lapse hooldamisotildeiguse
teostamisel uumlhe partneri surma korral votildei juhul kui seaduslik lapsevanem ei saa mingil
potildehjusel pikemaajaliselt hooldusotildeigust teostada Samuti pole tagatud partneri otildeigus last edasi
kasvatada kui seaduslik vanem sureb
Probleem on ka uumluumlrisuhetes Votildelaotildeigusseaduse sect289 saumltestab et eluruumi uumluumlrnikul on otildeigus
uumluumlriruumides majutada oma abikaasat alaealisi lapsi ja toumloumlvotildeimetuid vanemaid ilma
uumluumlrileandja notildeusolekuta67
Juhul kui uumluumlrilevotildetja on lapse vanema partner siis ei saa
uumluumlrileandja notildeusolekuta eluruumis majutada last ega tema seaduslikku vanemat Sellega
satub laps ebasoodsasse olukorda votilderreldes lapsega kes elab perekonnas kus motildelemad
partnerid on tema seaduslikud vanemad Lapse eluruumides viibimine sotildeltub uumluumlrileandja
tahtest
65
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs (viide 58) lk 92 66
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava
2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20per
ede20arengukava202012-2020pdf (16022013) 67
Otildeiguskantsler ( viide 3) lk 1 5
36
Laste staatus samasoolistes paarides on laumlbi aegade olnud nagu Pandora laegas Alati on olnud
arusaadav aktsepteeritud ja isegi notildeutud et lapsel peab olema kaks vanemat aga nuumluumldseks on
see arenenud selles suunas et lapsel votildeib olla kaks ema kaks isa votildei isegi kolm vanemat
2007 aastal andis Ontario Kohus oma otsuses AA vs BB ONCA 268
selles kuumlsimuses uue
arengu Selle kaasuse puhul vaumlrbasid kaks homoseksuaalset stabiilses suhtes elavat naist oma
meessoost sotildebra lapse bioloogiliseks eostamiseks Lapse suumlndides olid tema seaduslikeks
vanemateks bioloogiline ema ja bioloogiline isa Bioloogilise ema samasooline partner oli
sellises situatsioonis lapse faktiline vanem taumlitis lapse teise ema rolli ja kandis suurt osa lapse
kasvatamises Kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngisid lapse elus vaumlga olulist rolli ja kandsid lapse
eest hoolt Lapse bioloogilise ema samasooline partner leidis et tal peaksid olema lapse
suhtes samuti seaduslikud otildeigused ja kohustused ning ta poumloumlrdus kohtusse nende otildeiguste ja
kohustuste saamiseks Kohus leidis et kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngivad lapse elus vaumlga suurt
rolli ja lapse otildeiguste tagamise seisukohalt on oluline et kotildeik kolm oleksid tema seaduslikud
vanemad
Kohus arvestas lapse huvidega ning see on selle kaasuse puhul kotildeige olulisem Kohus
otsustas et kotildeik kolm taumliskasvanut peavad olema seaduslike vanematena registreeritud ning
seelaumlbi sai laps kolm seaduslikku vanemat Nimetatud kaasus totildei samasooliste vanemate ja
sellistes peredes elavate laste probleemide osas taumliesti uue arengu Selliseid arenguid jaumllgides
votildeib oletada et ka teised riigid votildetavad Orlando kaasuse arvesse ja hakkavad seda jaumlrgima
Perekonna ja vanema staatuse kontseptsioon on viimase aja jooksul teinud laumlbi suured
muutused ja arengud avardanud piire ja haumlgustanud nende motildeistete traditsioonilist taumlhendust
Niisiis votildeib oletada et laumlhitulevikus toimuvad seadusandluses muudatused mille kohaselt ei
arvestata vanema staatuse saamisel enam vanemate seksuaalse saumlttumuse ja arvuga Selle
asemel votildeetakse arvesse eelkotildeige lapse huvid Selline olukord peaks viima selleni et tagatud
on taumlielik votilderdsus ja vaumllistatud diskrimineerimine Seda propageerib praegusel ajal Euroopa
Inimotildeiguste Konventsiooni artikkel 14
68
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and ROSENBERG
JJA AA v BB 2007 ONCA 2 httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
37
Tihtipeale sotildeltub lapse otildeiguslik staatus perekonnas sellest milline on temaga koos elavate
taumliskasvnanute suhte otildeiguslik staatus ndash sellest kas tegemist on abielu votildei registreeritud
kooseluga On oluline ka maumlrgata et vaumlga paljud riigid on laste kaitse tagamise eesmaumlrgil
avanud samasooliste paaride jaoks votildeimaluse oma suhteid registreerida Selle kaudu on neil
votildeimalus lapsi uumlheskoos lapsendada votildei siis on uumlhel partneril votildeimalik lapsendada partneri
laps Naumliteks Rootsis saavad lapsendamise puhul sarnase otildeigusliku staatuse nii paarid kes on
oma suhted kooseluna registreerinud kui ka abielus olevad erisoolised paarid
Norra ja Sakasamaa lubavad neil paumlevil registreeritud kooselus elavatel samasoolistel isikutel
lapsendada oma partneri lapse Siin tuleb aga silmas pidada et tegemist on siseriiklike
seadustega mis ei garanteeri nende rahvusvahelist tunnustamist Perekonna seisukohalt
taumlhendab see seda et nii lastel kui tema vanematel votildeivad tekkida otildeiguslikud probleemid
vaumlljaspool riiki juhul kui teises riigis ei kehti sarnased seadused69
Euroopa Liidu otildeigus
perekonnaotildeiguse valdkonnas notildeuab uumlhtlustamist ja liigub kiirelt sinnapoole Kindlasti on
vajalik demokraatlik ja selge lahendus mis hakkaks potildehinema Euroopa Inimotildeiguste
Konventsioonil
69
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family Law
Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008 lk 101-110
38
Kokkuvotildete
Uurimistoumlouml kaumligus olen jotildeudnud jaumlreldusele et kuigi Eestis ei ole perekonna motildeiste
defineeritud on selle motildeiste seadusaktidesse sisse viimine aumlaumlrmiselt oluline nii erisooliste kui
ka samasooliste paariride ja nendega koos elavate laste perekonnakaitse otildeiguse tagamiseks
Viimsi kaasus on vaumlga hea naumlide Eesti seadusandlusest Tuginedes Euroopa Liidu otildeigusele ja
Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtukaasustele olen jotildeudnud jaumlreldusele et teatud juhtudel
peavad nii erisooliste kui ka samasooliste paaride pered koos lastega votildei ilma kuuluma
perekonna kaitse alla Samuti peab registreerimata kooselus paari peres elav laps kuuluma
oma tegelike vanematega uumlhte perekonda ning olema kaitstud perekonna motildeiste taumlhenduses
taumlpselt samamoodi kui laps kes elab registreeritud kooselu sotildelminud faktiliste vanematega
Igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja diskrimineerimine mis potildehineb isikute
sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud Euroopa Liidu liikmesriigid ei tohi perekonna ja
uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise potildehjuseks nimetada Euroopa
Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta
perekonnaeluna millel on riiklik kaitse
Teine peatuumlkk naumlitas et hetkel votildeivad lapsel tekkida perekonnaliikmetega erinevad otildeiguslikud
suhed Perekonnaliige ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem seega on tema otildeigused lapse
suhtes ja lapse otildeigused faktilise vanema vastu piiritletud Faktiliste vanematega kes ei ole
oma suhteid registreerinud koos elav laps on ebavotilderdses olukorras votilderreldes lapsega kes elab
faktiliste vanematega kes on oma suhteid registreerinud Nii tekib lapse lastekodusse
sattumise oht naumliteks bioloogilise vanema surma puhul kui teisel faktilisel vanemal
puuduvad lapse uumlle vanemlikud otildeigused Selline kohtlemine ei pruugi olla lapse huvidega
kooskotildelas Abielus paari puhul seda probleemi ei teki
Kolmandas peatuumlkis kaumlsitlesin LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdset kohtlemist
votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega Toumloumlst tuleb
selgelt vaumllja et ebavotilderdsel kohtlemisel ei ole otildeigustust ja see ei ole kooskotildelas lapse huvidega
Lapsel on otildeigus kahele vanemale ning oma tegelike vanemate tunnustamisele sotildeltumata
tegelike kasvatajate soost Laps peab igal juhul olema kaitstud sotildeltumata sellest kas tema
39
faktilised vanemad on oma suhted registreerinud votildei mitte kuna laps ei saa seda kuidagi
motildejutada Samasooliste paaride puhul on laps ebavotilderdses olukorras votilderreldes erisooliste
faktiliste vanematega elava lapsega LGBT peredes elavate laste kaitse on puudulik ja notildeuab
taumliustamist sotildeltumata siseriigi uumlhiskonna valmisolekust ning eelkotildeige tuleb seda kuumlsimust
lahendades tugineda lapse huvidele
40
Summary
Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family
has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost
importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex
couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good
example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of
the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex
and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection
Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their
real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same
way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any
avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is
prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of
the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court
of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state
The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family
members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of
the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent
are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship
is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered
their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the
death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to
the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no
significance in the case of a married couple
In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent
families compared to children living in families formed by persons of different sexes The
thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests
Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition
41
regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their
factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any
bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared
to children living with their factual parents of different sexes The protection of children
living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the
general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into
consideration in the first place when solving the problem
42
Kasutatud materjalide loetelu
Kasutatud kirjandus
Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009
Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in
International and Comparative Law Kluwer Law International 2002
Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or
Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008
Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika
EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of
Fundamental Rights of the European Union 2006
European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw
European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and
discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal
analysis 2010
Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012
Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia
Antwerp-Oxford 2005
Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st
Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009
Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family
Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008
Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of
Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law
Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007
Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad
sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007
43
Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine
praktikas Lastekaitse Liit 2005
Kasutatud normatiivmaterjal
Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303
Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification
Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their
family members to move and reside freely within the territory of the Member States
Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13
Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50
Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2
Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8
Perekonnaseadus RT I 27062012 12
Kasutatud internetiallikad
Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second
Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June
2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and
ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2
httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-
2pg-27
Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of
fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012
httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6
-2008-0479amplanguage=EN
European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working
Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties
Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007
httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf
44
GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf
Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-
10xls
Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest
httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise
+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf
Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61
Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012
httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused
Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012
httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed
Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta
Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-
perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta
Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk
32
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC
C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf
Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France
httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886
Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa
23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede
arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja
20perede20arengukava202012-2020pdf
The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010
httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf
Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and
What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10
httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019
45
Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri
httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool
iste_isikute_peresuhepdf
Viidatud kohtupraktika
EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa
EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa
EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria
EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits
EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola
EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95
EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria
TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009
TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010
13
laiene samasoolistele paaridele Euroopa Inimotildeiguste Kohus leidis et toimus artikkel 8
koosmotildejus artikkel 14-ga rikkumine Kui kohalik seadus kaitseb erisoolisi mitteabiellunud
kooslusi ja kui erisooliste pereliikmete puhul jaumlaumlks uumlhe pereliikme surma puhul uumluumlrileping
kehtima siis peab ta samuti kehtima ka samasooliste paaride puhul Seega ei olnud taotleja
uumluumlrilepingu lotildepetamine seaduslik Kohus kordas samuti seda et kui riiklikus seaduses
eksisteerivad erinevused erisooliste paaride ja samasooliste isikute paaride de facto kooselus
siis peavad need erinevused olema kas vaumlga potildehjalikult ja objektiivselt potildehjendatud votildei
kotildervaldatud21
Kaasuse Keegan vs Iirimaa puhul leidis Euroopa Inimotildeiguste Kohus et perekonnaelu kaitse
alla kuuluvad mitte ainult abiellunud isikud vaid motildenedel juhtudel ka de facto perekonnad
mis on oma olemuselt abieluga sarnased Antud kaasuse puhul oli tegemist erinevast soost
isikutega Kohus leidis punktis 43 et isegi kui laps on suumlndinud vaumlljaspool abielu votildeib kahe
inimese kooslust koos lapsega nimetada perekonnaeluks22
Kaasuse Kozak vs Poola puhul elas taotleja oma samasoolise partneriga munitsipaalkorteris
mis oli renditud taotleja partneri poolt Peale partneri surma poumloumlrdus taotleja omavalitsuse
poole et saada korteri uumluumlrileping oma nimele kuid omavalitsus keeldus Potildehjuseks oli
taotleja seksuaalsaumlttumus Omavalitsus leidis et faktilisele samasooliste isikute kooselule ei
laiene perekonnakaitse23
Inimotildeiguste kohus kordas et samasooliste isikute stabiilne de facto
pereelu taumlhistab perekonda samavotilderd nagu erisooliste isikute faktiline kooselu Selle kaasuse
puhul oli oluline kohtu arvamus et liikmesriigid peavad votildetma arvesse uumlhiskonna arengut
ning selle kaumligus on toimunud muudatused perekonna ja isikute omavaheliste suhete
valdkonnas Ehk siis kohus kinnitas et igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja
diskrimineerimine mis potildehineb isikute sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud
Liikmesriigid ei tohi perekonna ja uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise
potildehjuseks nimetada24
21
EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria 22
EIKo 2605 1994 1696990 1994 Keegan v Irimaa p 44 23
EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poland 24
European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and discrimination on
grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal analysis 2010 lk 46
14
Need kaasused naumlitavad et Euroopa Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute
stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta perekonnaeluna millel on riiklik kaitse Abieluvaumllised
samasooliste isikute kooslused peavad olema taumlpselt samamoodi kaitstud ja arvesse votildeetud
nagu abieluvaumllised erisoolistest isikutest moodustunud perekonnad Arenguid on naumlha ka
perekonnaelu defineerimisel Kui varem kuulus samasooliste isikute kooselu ainult eraelu
kaitse alla siis praegusel hetkel peab samasooliste isikute faktiline kooselu kuuluma
perekonna kaitse alla ning erinev kohtlemine ei ole lubatud
13 Perekonna motildeiste Euroopa Liidu otildeiguses
Euroopa Liit alustas liikumist perekonnaotildeiguse uumlhtlustamiseks juba aastal 1994 kui tuli vaumllja
Euroopa Parlamendi resolutsioon geide ja lesbide votilderdsete otildeiguste kaitsmiseks Euroopa Liidu
liikmesriikides Euroopa Liidu liikmesriigid votildetsid vastu otsuse et kotildeikide liikmesriikide
kodanike otildeigusi tuleb kaitsta sotildeltumata nende seksuaalsest saumlttumusest ja kotildervaldada tuleb
igasugune ebavotilderdne kohtlemine mis baseerub seksuaalsel saumlttumusel See ei loonud siiski
votildeimalust abiellumiseks Sotildeltumata sellest leidsid motildened Euroopa Liidu liikmesriigid
kuumlsimusele alternatiivlahenduse avades nii erisoolistele kui samasoolistele paaridele
votildeimaluse registreerida oma suhteid abieluvaumlliselt25
Euroopa Liidu otildeiguses on vaumlga oluline seaduslik akt nimega Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste
Harta mis jotildeustus koos Lissaboni lepingu jotildeustumisega Seadusakti artikkel 7 uumltleb et
igauumlhel on otildeigus perekonna- ja privaatelu kaitseks artikkel 9 uumltleb uumlhtlasi et igauumlhel on otildeigus
abielluda ja luua perekond ning need potildehiotildeigused peavad olema garanteeritud ja kaitstud
vastavalt siseriiklikele seadustele Enne muudatust sisaldas artikkel 9 naise ja mehe motildeistet ja
oli seega totildelgendatav kehtivana ainult erisoolistele isikutele kuid taumlnaseks on sotildenad bdquomeesldquo ja
bdquonaineldquo artikkel 9st kotildervaldatud See taumlhendab et perekond kui institutsioon on Euroopa
Liidu otildeiguses hetkel oma struktuuri vaumlaumlrtuste ja funktsioonide puhul uumlleminekustaadiumis
Artikkel uumltleb et abiellumise otildeigus peab olema garanteeritud vastavalt siseriiklikele
25
Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in
Europe Organising Committee of the Commission on European Family Law 2003 lk 12-14
15
seadustele kuid viide naisele ja mehele otildeigussubjektina on liikunud tagaplaanile Artikkel 9
on formuleeritud sooneutraalselt Uumlldiselt saab riik kehtestada abielu lubamisele piiranguid
ainult vastavalt ratsionaalsuse printsiibile ja mitte meelevaldselt Motildened piirangud (nagu
abieluks lubatud vanus) on universaalsed kuid sooline tunnus ei ole asjakohane26
Samasooliste paaride abiellumise lubamine votildei mittelubamine on siseriiklik kuumlsimus27
Kuid
artikkel 9 raumlaumlgib ka otildeigusest luua perekond See on artikkel 9 taumlhenduses eraldiseisev otildeigus
mis ei ole otseselt seotud otildeigusega abielluda
Kaasaegne tendents Euroopas naumlitab seda et paljud inimesed elavad vaumlljaspool abielu
institutsiooni Tunnustatud abielu pole enam otildeiguslik eeltingimus perekonna loomiseks ja ei
ole ainuke viis luua perekonnaelu mis omandaks riigi kaitse ja mittesekkumise otildeiguse28
See
tendents naumlitab et perekonna motildeistet peab kaumlsitlema laialt ja see peab sisaldama palju
erinevaid perekonnavorme sealhulgas de facto perekonnaelu Euroopa Parlament julgustab
liikmesriikides abieluvaumlliste suhete seadustamist ning pikaajalistele abieluvaumlliste suhetele
abieluga sarnase kaitse tagamist nii erisoolistele kui samasoolistele paaridele29
Perekonnaelu motildeiste kuumlsimuse olulisus totildestatatakse ka direktiivis mis kaumlsitleb perekonna
taasuumlhinemist Direktiivi 200386EC kotildeige progressiivsem element on perekonna motildeiste
laiendamine ning moderniseerimine direktiiv hotildelmab mitte ainult abielu sotildelminud isikuid
vaid ka registreeritud de facto kooslusi mis on perekonnaelu motildeiste moderniseerimisel
oluline samm edasi Direktiivi artikkel 4 p3-s kasutatakse terminit abieluvaumlline partner kes
elab registreeritud partnerluses taotlejaga Sinna hulka kuulub ka registreeritud samasooline
partner30
Euroopa Liidu direktiiv 200438EC defineerib pereliikme motildeistet ka artikkel 2 p2-
s partner kes on sotildelminud registreeritud vabaabielu on pereliige kui liikmesriik kaumlsitleb
registreeritud kooselu abieluga votilderdsena31
26
Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union EU Network of
Independent Experts on Fundamental Rights 2006 lk 99-103 27
Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 30301 Artikkel 9 28
Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union( viide 26) lk 103 29
Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union (viide 26) lk 98-104 30
Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification 31
Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their
family members to move and reside freely within the territory of the Member States
16
2 Laste otildeiguslik staatus LGBT perekonnas
Olen eelnevas peatuumlkis naumlidanud et samasooliste paaride kooslused peavad kuuluma
perekonna motildeiste alla Ei ole vaumllistatud et samasooliste paaridega elavad ka lapsed Siin tekib
oluline kuumlsimus ndash kui erinevast soost isikud kuuluvad perekonna motildeiste alla siis kes on
samasoolises perekonnas elava lapse perekond ja mis otildeigused ja kohustused on tal
perekonnaliikmete vastu Kuidas saab laps tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest
partneritest koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes
Kaumlsitlen LGBT perekondade erinevaid laste saamise mooduseid kuna sellest tulenevad
erinevad otildeiguslikud suhted lapse lapse bioloogiliste vanemate ja lapse bioloogilise vanema
partneri vahel LGBT perekondades on laste saamine raskendatud Samasoolised isikud ei saa
loomulikul teel lapsi seega votildeivad otildeiguslikus plaanis tekkida variandid kus laps ei omanda
teatud otildeigusi bioloogilise vanema partneri vastu aga faktiliselt on tegemist ikkagi
perekonnaga Seda olen kaumlesolevas toumloumls eelnevalt ka totildeestanud
LGBT perekondadel on laste saamiseks jaumlrgnevad votildeimalused kunstlik viljastamine
lapsendamine eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapsed Niisiis tekib lapse jaoks
kohe kaks erinevat peremudelit uumlhe variandi puhul on lapsel osaliselt geneetiline perekond
ehk siis lapsel on faktilises perekonnas uumlks bioloogiline vanem Teisel juhul on lapsel
taumlielikult mittegeneetiline perekond ndash selle naumlite puhul pole kumbki vanem faktilises
perekonnas lapsega kuidagi geneetiliselt seotud
21 Kunstliku viljastamise teel saadud laps ja tema otildeiguslik staatus LGBT
perekonnas
Kunstlik viljastamine embruumlo ja munarakkude siirdamine ning asendusemadus annavad laste
soetamiseks votildeimaluse paaridele kes ei saa seda teha bioloogilisel teel Praegusel hetkel on
meditsiin jotildeudnud hetkeni kus lapse suumlnnitanud ema ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem
Nendel juhtudel tekib kuumlsimus kes on lapse seaduslik vanem ja missugused otildeiguslikud suhted
tekivad lapse bioloogilise vanema lapse suumlnnitanud ema ning munaraku- embruumlo- votildei
17
seemnerakudoonori vahel Uumlhtlasi tekib kuumlsimus kes kuulub nendel juhtumitel lapse
perekonda ja kellel on otildeigus riiklikule kaitsele perekonna taumlhenduses
211 Holland
Euroopa Liidus on erinevatel riikidel erinevad riiklikud seadused mis reguleerivad mis tahes
kunstlikku viljastamist nii samasooliste kuid ka erisooliste perede jaoks
Kotildeige kaugemale on selle kuumlsimuse lahendamisel jotildeudnud Holland kus on seadustatud ka
asendusemaduse Samasooliste naiste paari jaoks on loodud erinevad votildeimalused lapse
eostamiseks ja motildened nendest annavad ka motildelemale naisele vanema staatuse Hollandis on
votildeimalik protseduur kus uumlhele naisele kantakse uumlle teise naise votildei partneri munarakust
loodud embruumlo mis on kunstlikult viljastatud kas kindla doonori votildei anonuumluumlmse doonoriga
Motildelemal naisel tekib lapsega geneetiline side ja uumlsna totildeenaumloliselt saavad motildelemad naised olla
lapse seaduslikud vanemad kuid mitte automaatselt seaduse alusel Hollandis saab ainult
lapse suumlnnitanud emast automaatselt lapse seaduslik vanem Bioloogilise ema partneril on
seaduse alusel lubatud partneri laps lapsendada Vaumlga oluline asjaolu sellisel juhul on et
parnteri lapse lapsendamiseks ei pea paar olema seaduslikult registreeritud Sellisel juhul on
oluline ainult laste huvidega arvestamine ja stabiilne kooselu teatud aja jooksul nii partneri
kui lapsega Sama reegel kehtib ka juhul kui uumlks parter on kunstlikult viljastatud
doonorseemnerakkudega ja teisel partneril ei eksisteeri lapsega bioloogilist sidet Motildelemal
juhul on lapse otildeigused taumleilikult kaetud lapsel on tagatud otildeigus nii isale (juhul kui doonor on
teada) kui ka bioloogilisele emale ning lapsel on votildeimalus saada otildeigused ka bioloogilise ema
partneri suhtes kui viimane lapse lapsendab32
Doonorseemnerakkudega kunstlikult viljastatud naise lapsel votildeivad motildenel juhul olla ka
otildeigused doonori suhtes Seda juhul kui doonor on teada maumlrgib ta avaldusele et tahab olla
lapse seaduslik vanem Kohus votildeib talle selle otildeiguse anda kui lapse ema ja doonor elavad
32
Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of Children
with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law Intersentia
Antwerpen ndash Oxford 2007 lk 163-167
18
koos perekonnana Kui doonor on teada ja ei soovi lapse suhtes seemnerakkude andmise
momendil vanemlikke otildeigusi siis ei saa teda vanemana maumlaumlratleda kuna ta ei moodusta
bioloogilise emaga perekonda Juhul kui doonor pole teada ja seemnerakud on tulnud
spermapangast ei saa doonor mitte mingil juhul olla lapse seaduslik vanem ning samuti pole
tal votildeimalust seda taotleda
Kotildeigil neil juhtudel on arvestatud olulist faktorit ndash selleks on reaalne pereelu doonori ja lapse
bioloogilise ema vahel ning motildelema kindel soov votildei soovi puudus saada lapse ametlikuks
vanemaks Sellega on laps samuti kaitstud tal on otildeigus olla oma tegelike vanemate laps33
Juhul kui Hollandis elavad naissoost parterid on abiellunud ja nende perekonda suumlnnib laps
siis saavad motildelemad partnerid automaatselt seadusejaumlrgselt lapse vanemateks ainuke erand
oleks siis kui lapse isal oleks enne lapse suumlndi tema suhtes seaduslikud otildeigused (sel juhul ei
pea lapse isa olema bioloogiline isa) Samuti eksisteerib votildeimalus et samal ajal oleksid
hooldajad nii lapse bioloogiline isa kui last kasvatav samasooline naistepaar Sellisel juhul
antakse isale isadusotildeigus ning samasoolised naissoost partnerid saavad uumlhise vanemliku
vastutuse34
Homoseksuaalsetele meessoost paaridele on Hollandis laste saamiseks avatud ka
asendusemaduse votildeimalus Selleks on kaks votildeimalust asendusemale kantakse uumlle
doonornaise munarakud mis on kunstlikult viljastatud uumlhe partneri seemnerakkudega votildei siis
viljastatakse asendusema munarakud kunstlikult uumlhe partneri seemnerakkudega Motildelemal
juhul on seaduslikeks vanemateks asendusema ning seemnerakkude doonor ehk uumlks
partneritest kelle seemnerakke kunstliku viljastamise puhul kasutati Partner ei saa
vanemlikke otildeigusi seaduse alusel automaatselt kuid teine partner votildeib esitada taotluse
lapsendamiseks ning selle protsessi kaumligus omandab teine meessoost partner vanemlikud
otildeigused35
Nimetatud juhtudel on samasoolises perekonnas kasvava lapse motildelemad faktilised
vanemad ka seaduslikud vanemad ja selline perekond on kaitstud siseriiklike seadustega
erisooliste paaridega votilderdselt
33
Machtelt Vonk (viide 32) lk 179-180 34
Machtelt Vonk (viide 32) lk 185 35
Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st Century
Organising Committee of the Commission on European Family Law 2009 lk 183
19
Asendusemaduse puhul on seaduslikult vahe kas asendusema on abielus votildei mitte Juhul kui
asendusema on abielus siis on seaduslikuks vanemaks lapse suumlnnitanud ema kuid motildelemad
partnerid saavad lapse uumlheskoos lapsendada Juhul kui asendusema on registreeritud kooselus
votildei vallaline siis votildetab partneritest see kes on lapse bioloogiline vanem isaduse omaks ning
saab seadusliku vanema staatuse partner lapsendab teise partneri lapse36
212 Eesti
Votilderreldes Hollandiga ei ole Eestis lapse ja tema samasoolise bioloogilise vanema partneri
omavaheline otildeiguslik suhe reguleeritud See ei ole kooskotildelas lapse parimate huvide
arvestamisega ning tekitab ebavotilderdset kohtlemist votilderreldes kunstliku viljastamise teel saadud
lapsega kelle bioloogiline ja faktiline vanem on erisoolised37
Eestis saavad kunstliku viljastamise abil lapse saada ainult naissoost samasoolised paarid ja
seda kahel erineval viisil kunstlik viljastamine mehe seemnerakkudega ning votildeotilderast
munarakust loodud embruumlo uumllekandmine naisele
Igale naistele on loodud votildeimalus kasutada kunstilikku viljastamist Kui heteroseksuaalne
naine on abielus siis on tal kunstlikuks viljastamiseks vaja oma abikaasa kirjalikku luba
vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seaduse38
sect 17-le Kui naine elab
homoseksuaalses kooselus ja soovib teostada kunstlikku viljastamist siis ei maumlngi tema
elukaaslane selle seaduse jaumlrgi olulist otildeigusliku rolli Seaduse jaumlrgi on partner kotildervaline isik ja
seadus ei defineeri teda kuidagi kuid de facto partner taumlidab lapse kasvatamisel abikaasa rolli
ja tema luba kunstlikuks viljastamiseks oleks samalaadselt vajalik ja oluline nagu
heteroseksuaalsetel paaridel
36
Machtelt Vonk (viide 32) lk 204-205 37
Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or Transgender
Families A European Prespective ILGA-Europe 2008 lk 5 38
Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13
20
Naine kes elab samasoolise partneriga on praeguste seaduste kohaselt sunnitud ennast
vallaliseks naiseks nimetama ja tema kunstlik viljastamine hakkaks toimima kunstliku
viljastamise ja embruumlokaitse seaduse sect-des 21 ja 22 ettenaumlhtud tingimustel sama seaduse sect 5
lg 2 alusel Vastuoluline on ka fakt et samasoolise partneriga elav naine peab nimetama
ennast vallaliseks ka juhul kui on tegelikult samasoolise partneriga suhtes ent soovib last (ja
seda just paarisuhtes koos kasvatada) Selline olukord on tekkinud kuna samasooliste isikute
kooselu ei ole praegusel hetkel kuidagi seaduslikult registreeritav Samasoolises paarisuhtes
elaval naisel sellel juhul on sundvaletamise seisund mis on tekkinud seaduses nimetatud
perekonnaseisu votildeimalike vormide ebataumlielikkuse totildettu
Doonori seemnerakkudega kunstliku viljastamise abil seotud perekonna lapsel on faktiliselt
kaks samasoolist vanemat aga seaduslikult on tal registreeritud ainult bioloogiline ema
Seega kasvab laps seaduse jaumlrgi uumlksikemaga ning tal on otildeigused ja kohustused ainult uumlhe
vanema suhtes
Kunstliku viljastamise meetodi puhul kus uumlhele naisele kantakse uumlle teise naise votildei partneri
munarakust loodud embruumlo loetakse laps samuti potildelvnevaks naisest kes on ta suumlnnitanud
(vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlo kaitse seaduse sect24-le)Vastavalt
perekonnaseaduse sect23 lg 1 on selline kunstlik viljastamine lubatud ainult siis kui naise
viljastamine muul viisil ei ole votildeimalik Sellise kunstliku viljastamise puhul oleks motildelemal
naisel votildeimalik olla lapsega geneetiliselt seotud kuid seaduse jaumlrgi sunnitakse jaumlllegi peale
olukord kus ainult uumlht naist loetakse lapsevanemaks Kui votilderrelda seda olukorda abielus
oleva heteroseksuaalse paariga siis on olukord jaumlrgmine ndash kui naist viljastatakse kunstlikult
tema abikaasa seemnerakkudega siis vastavalt sama seaduse sect17 lg 21
loetakse laps sellest
mehest potildelvnevaks ning motildelemad saavad lapse seaduslikuks vanemaks Nii samasooliste
naiste paari puhul kui ka erisoolise paari puhul votildetavad motildelemad isikud osa kunstliku
viljastamise protsessist ja motildelemad on geneetiliselt lapsega seotud kuid samasooliste naiste
paari puhul on seaduslik vanem ainult lapse suumlnnitatud naine Sellisel juhul tekib ebavotilderdne
kohtlemine
21
Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse39
sect24 lg 1 uumltleb et lapse arengu ja kasvu loomulikuks
keskkonnaks on perekond ning lastega perekonnad peavad saama riiklikku kaitset ja toetust
See taumlhendab et lapse jaoks on aumlaumlrmiselt oluline et tema kaks samasoolist kasvatajat ja tema
ise kuuluksid otildeiguslikult perekonna motildeiste alla Nii saaks ta oma otildeigusi ja kohustusi taumlielikult
rakendada sotildeltumata tema tegelike vanemate soost taumlpselt sama moodi kui laps kes elab
erisooliste faktiliste vanematega Praegune kohtlemine on ebavotilderdne votilderreldes lapsega kes
elab erinevast soost isikutest moodustatud perekonnas kus uumlks taumliskasvanutest on
bioloogiline vanem aga teine on vanema partner See on ka totildeendatud uuringutega40
Erinevast soost isikute kooslust ja nende last nimetatakse praeguse seaduse kohaselt
perekonnaks ja vanema partner on kasuvanem
Meessoost seksuaalvaumlhemustel ei ole votildeimalik kunstliku viljastamise teel last saada kuna
Eestis ei ole vastavalt Karistusseadustiku41
sect132 asendusemadus lubatud See taumlhendab et
samasoolised mehed ei sa uumlheskoos lapsi eostada See taumlhendab ebavotilderdset kohtlemist
votilderreldes samasooliste naiste paaridega
22 Votildeotilderaslapse lapsendamise abil seotud laps
221 Euroopa Inimotildeiguste Kohus
Euroopa Liidus on samasooliste paaride ja nende laste probleem lahendatud igas riigis
erinevalt Analuumluumlsin motildenda Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtuotsust mis on taumlitmiseks
kohustuslikud ka Eestis Kaasuse Frettegrave vs Prantsusmaa taotleja arvates rikuti tema otildeigust
austusele era- ja perekonnaelu vastu ehk siis rikuti inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse
konventsiooni artikkel 8 ja artikkel 14 mis keelavad diskrimineerimist Taotleja soovis uumlksi
last adopteerida ja taotles seda 1991 aasta oktoobris Esimesel intervjuul avaldas taotleja oma
homoseksuaalsuse ja vaumlitis et ta elab uumlksinda ilma partnerita Peale seda pakkus intervjueerija
39
Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50
40 Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 24-33
41 Karistusseadustik RT I 17042013 8
22
vaumllja lapsendamise protsessi lotildepetamise 1993 aastal jaumlttis Pariisi Sotsiaalfondi osakond
hageja taotluse rahuldamata Antud otsuse potildehjuseks oli see et Frette pakkus lapse jaoks
ebastabiilset ja potentsiaalselt last kahjustavat emarolli mudelit Potildehiline kuumlsimus oli selles et
kas uumlksik homoseksuaalne isa on votildeimeline last kasvatama votildei mitte Euroopa Inimotildeiguste
Kohus otsustas haumlaumlletustulemusega neli kolme vastu et rikkumist artikkel 14 koostoimes
artikkel 842
ei olnud Seega ei tohi Eestis takistada laste lapsendamist homoseksuaalsetele
isikutele
Peale Frettegrave vs Prantsusmaa kaasust esitas Ameerika Uumlhendriikide Psuumlhhoanaluumluumltiline
Assotsiatsioon avalduse et geid ja lesbid on nii uumlksikisikute kui paaridena votildeimelised
tegutsema ja last kasvatama lapse huvidest laumlhtudes Nad on votildeimelised taumlitma lapse tervist
kahjustamata kotildeiki kohustusi ja peaksid saama heteroseksuaalsete vanematega votilderdsed
otildeigused ning seda nii paaris kui ka uumlksikisikuna Eelpool toodud uuringute naumlited muudavad
kohtu arvamuse punktis 42 taumliesti otildeigustamatuks Lisaks sellele vaumlidab kohus punktis 42 et ei
ole piisavalt palju lapsi et adopteerimise notildeudlust rahuldada See on vaidlustatav arvamus43
ILGA-EUROPE-i kaasuse kommentaaride kokkuvotildettes totildei autor vaumllja arvamuse et nii kaua
kui Prantsusmaal on lubatud lapsendamine uumlksikutele heteroseksuaalsete isikutele ei luba
artikkel 8 ja artikkel 14 Prantsusmaa haldusorganitel ja kohtutel jaumltta geisid ja lesbisid
lapsendamise protsessist vaumllja nimetades potildehjuseks nende isikute seksuaalsaumlttumust 17
Jaumlrgmiseks vaatlen laumlhemalt kaasust EB vs Prantsusmaa 1998 aasta veebruaris esitas
taotleja Prantsusmaal taotluse lapse lapsendamiseks Lapsendamise menetluse kaumligus mainis
taotluse esitaja et ta on homoseksuaalne ja tal on samasooline partner R
Augustis 1998 andis taotlejat kuumlsitlenud psuumlhholoog hinnangu et talle ei peaks lapsendamist
lubama Potildehjusena totildei psuumlhholoog vaumllja asjaolu et taotleja hakkab last uumlksi kasvatama ning
see kahjustaks last kuna laps peaks naumlgema kindlat peremudelit kus on nii isa kui ka ema
42
EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v France 43
Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second
Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June
2005httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf (09102012)
23
Lisaks sellele vaumlitis psuumlhholoog et taotleja elab oma samasoolise partneriga aga ei soovi seda
kinnitada ja jaumltab partnerisse puutuvad kuumlsimused vastamata See votildeib samuti last kahjustada
kuna ta saab ainult emade eeskuju Psuumlhholoogi arvates ei olnud see otildeige
1998 aasta oktoobris esitas perenotildeukogu lapsendamise juhatuse esindaja arvamuse et
taotlejale ei peaks lapsendamist lubama Ta vaumlitis et vastavalt tema kogemusele on lapse
jaoks paremad perekonnad kus on nii ema kui ka isa ehk siis lapsendamiseks sobivad
erisoolised paarid
1998 novembris ei lubatud taotlejal lapsendamist jaumlrgnevatel potildehjustel taotleja ei ole
uumlksikemana votildeimeline naumlitama lapsele otildeiget peremudelit kus maumlngib olulist osa mehelik roll
ja taotleja partneri osavotildett lapse kasvatamisel ei ole kindlaks tehtud See votildeib samuti last
kahjustada
Halduskohus ei lubanud samuti taotlejale lapsendamist ning tugines seejuures
homoseksuaalsuse argumendile Nii rikkus ta inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse
konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga
Kohus taumlheldas taotleja elustiili mis ei ole lapse kasvatamiseks sobilik ning ei ole lapse
huvides ja votildeib teda kahjustada Lisaks sellele on kohaliku tsiviilseadustiku artikkel 343 jaumlrgi
lubatud lapsendamise taotlemine igauumlhele kes on vaumlhemalt 28 aastat vana Seega rikuti ka
kohalikku seadust mitte ainult konventsiooni
Prantsusmaa tugines kohtuotsusele Frettegrave vs Prantsusmaa kaasuses kus kohus ei rahuldanud
taotleja esitatud notildeuet Seekord otsustas kohus otsuse punktis 51 et eelnevas kaasuses rikuti
artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga44
Euroopa Inimotildeiguste Kohus otsustas haumlaumlltega kuumlmme
seitsme vastu et rikuti artikkel 14 koostoimes artikkel 8-ga45
44
EIKo 2201 2008 4354602 EB v France 45
Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France
httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886 22012008
24
Kaasustest votildeib vaumllja lugeda et homoseksuaalsed lapsevanemad ei saa kuidagi last kahjustada
ja homoseksuaalsus ei taumlhenda seda et sellises perekonnas kasvav laps ei saa otildeiget kasvatust
Homoseksuaalsed vanemad ei kaumlitu lapse huvisid silmas pidades halvemini kui
heteroseksuaalsed vanemad Laste adopteerimise puhul ei saa taotleja homoseksuaalsus
kuidagi motildejutada lapsendamise lubamist votildei mittelubamist Homoseksuaalse eluviisi toomine
potildehjuseks miks mitte adopteerida on keelatud ja rikub konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus
artikkel 8-ga
Neid kaasused on omavahel vaumlga sarnased Ferreteacute kaasuses otsustas kohus nelja haumlaumllega
kolme vastu et antud juhul ei olnud artikkel 8 koosmotildejus artikkel 14 rikkumist aga EB
kaasuses otsustas kohus kuumlmne haumlaumllega seitsme vastu et tegemist oli rikkumisega Euroopa
Inimotildeiguste Kohtu Kohtu president ja Prantsusmaa kohtunik Kohtunik Costa olid Ferreteacute
kaasuse puhul enamikus ja arvasid et rikkumist ei olnud aga EB kaasuses otsustasid nad
juba seda et taotleja otildeigused olid rikutud EB kaasuse puhul maumlrkas kohus ka seda et alates
Ferretteacute kaasuse jaumlrel on toimunud ilmselge otildeiguse areng samasoolistele isikutele
lapsendamise kuumlsimuses ja nuumluumldseks on see legaalne juba kuumlmnes Euroopa Liidu riigis Seda
votildeib ka totildelgendada nii et konventsiooni saumltted ei oma kindlat totildelgendust vaid seda peab
totildelgendama kaumlesoleva hetke otildeiguslikku olukorda arvestades46
Motildelema kaasuse puhul toimub
lapsendamine vallalise isiku poolt kuid EB kaasuse puhul oli taotlejal partner ja kuna
lapsendamine on antud olukorras vaid ainuisikuline ei oleks lapsel mingeid otildeigusi ega
kohustusi teda lapsendanud inimese partneri suhtes
222 Eesti
Eesti seadus ei keela seksuaalvaumlhemustele uumlksinda lapsendamist ent justiitsministeeriumil on
arvamus et samasoolistele partneritele lapsendamise lubamine on keeruline ja tihti peale
vaidlustatav teema kuna ministeeriumi arvates ei ole Eesti uumlhiskond kindel et samasoolistele
partneritele lapsendamine on lapse huvides ja ei kahjusta teda47
kuid laste otildeiguste kaitset
tagades ei tohi tugineda uumlhiskonna valmisolekule LGBT perekonnade tunnustamisel
46
European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw 47
Andra Olm (viide 12) lk 63
25
Perekonnaseaduse48
sect148 uumltleb et lapsendada votildeivad nii vallalised kui ka abielu sotildelminud
isikud Kuivotilderd LGBT inimesed ei saa oma vahel sotildelmida abielu ega oma suhteid muul moel
registreerida siis on nad otildeiguslikult vallalised isikud vaatamata sellele et nad faktiliselt
moodustavad perekonna Seega laieneb neile lapsendamise puhul perekonnaseaduse sect148 lg1
mis uumltleb et vallaline isik votildeib lapsendada ainult uumlksinda Samuti ei saa perekonnaseaduse
sect149 jaumlrgi teine partner sama last lapsendada sest lapsendamissuhete kestel ei saa muu isik
vaumllja arvatud lapsendaja abikaasa sama last lapsendada Kui vaadata siinkohal lapse otildeigusi
lapsendaja partneri suhtes siis ei ole lapsel oma vanema partneri suhtes vastavalt
perekonnaseaduse sect161 mingeid otildeigusi ega kohustusi sest lapse hooldamisotildeigus laieneb vaid
sellisel juhul kui abikaasad lapsendavad uumlhiselt votildei lapsendatakse abikaasa laps Muudel
juhtudel kuulub hooldamise otildeigus ainult lapsendajale ainuisikuliselt
Samasoolised partnerid kuuluvad selle seaduse taumlhenduses muude juhtumite hulka Seega ndash
elades kahe samasoolise vanemaga peres kus kumbki ei ole bioloogiline vanem on lapsel
otildeigused ja kohustused ainult uumlhe vanema vastu Naumliteks kui uumlhel partneril on bioloogiline votildei
lapsendatud laps olemas ja teine partner soovib omalt poolt perekonnavaumlliselt teist last
lapsendada siis lapsendamise protsessi kaumligus ei arvestata perekonnaseaduse sect147 lg 2-ga
mis uumltleb et lapsendamine ei ole lubatud kui lapsendaja lapsed on selle vastu votildei kui
lapsendaja lapsed kahjustavad mingil maumlaumlral lapsendatava huve Kuna lapsendatav saabub
perekonda kus on olemas teised lapsed tuleks kindlasti arvestada nende huvidega ja
veenduda et nad ei kahjusta lapsendatavat aga sellisel juhul toimub lapsendamine
seadusjaumlrgselt vallalise isiku poolt See ei ole paraku piisav lapse huvidega arvestamine
Samuti tekib lapsendamise puhul vanusepiiranguga seotud ebavotilderdne kohtlemine
Perekonnaseaduse sect150 lg 1 uumltleb et lapsendada votildeib vaumlhemalt 25-aastane piiramata
teovotildeimega isik kuid lg 2 uumltleb et kohus votildeib erandjuhtudel lubada lapsendamist ka
vaumlhemalt 18-aastasele juhul kui ta lapsendab oma abikaasa lapse Samasooliste paaride jaoks
see jaumlllegi ei kehti kuivotilderd neil ei ole votildeimalik omavahel abielluda See on oluline piirang
mis votildeib tingida olukorra kus uumlks partner kes on lapse seaduslik vanem sureb ja tema
48
Perekonnaseadus RT I 27062012 12
26
partner kes on last kasvatanud on alla 25-aastane ning seega ei ole tal seaduse jaumlrgi votildeimalik
surnud partneri last lapsendada Nii tekib lapse lastekodusse sattumise oht ning see ei pruugi
olla lapse huvidega kooskotildelas Lapse jaoks on tema bioloogilise vanema partner tegelik
vanem ning perekonnaliige kuid tekib olukord kus laps eemaldatakse tema ellu jaumlaumlnud
faktilisest vanemast Abielus paari puhul seda probleemi ei teki kuna sellisel juhul on lapse
bioloogilise vanema partner lapse seaduslik kasuvanem isegi kui ta pole last lapsendanud
vastavalt perekonnaseadusele Ning bioloogilise vanema surma puhul ei eemaldata last
kasuvanemast ning olles alla 25-aastane kasuvanem saab erandolukorras lapsendada ka
surnud abikaasa last
Seega tuginenes Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikale tuleb Eestis luua laste ning
samasoolistest isikutest moodustatud perekondade ja nende laste kaitse ning tagada laste
parimate huvide arvestamine vastavalt laste otildeigustele Inimotildeiguste konventsiooni antud otildeigus
perekonnakaitsele rakendub samuti laste suhtes
23 Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud laps
Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapse otildeiguslik seis on erinev ja mingil maumlaumlral
raskem kui eelnevatel juhtudel Siin votildeib naumlha kolme erinevat teed Uumlks stsenaarium on
selline et lapsel on kaks seaduslikku vanemat kes on lahus kusjuures motildelemad on
bioloogilised vanemad ning uumlhel vanemal on samasooline partner ja laps elab nendega koos
Teise variandi puhul on lapsel kaks bioloogilist vanemat kes on lahus Uumlhel vanemal
puuduvad votildei on aumlra votildeetud vanemaotildeigused ning laps elab oma seadusliku bioloogilise
vanemaga ja vanema partneriga Kolmanda votildeimaluse puhul elab samasoolistest isikutest
moodustatud perekonnas vaumlhemalt kaks last igal lapsel on erinevad bioloogilised vanemad
Tegelikkuses elavad lapsed koos uumlhe bioloogilise vanemaga ja vanema partneriga Lapsed ei
ole omavahel veresugulased
231 Eesti
27
Analuumluumlsin kaumlesolevas peatuumlkis eelkotildeige olukorda kus lapsel on kaks seaduslikku bioloogilist
vanemat vanemad on lahus ja laps elab uumlhe seadusliku vanemaga ja tema partneriga See
taumlhendab et lapsel on faktiliselt kolm isikut kes tema eest hoolt kannavad ja tema elust osa
votildetavad Lapsel on otildeiguslik side ainult kahe bioloogilise vanemaga ning vanema partneril kes
elab lapsega koos ja kasvatab last puudub otildeiguslik side lapsega Kui votilderrelda seda olukorda
heteroseksuaalse perekonnaga siis sellisel juhul on uuel partneril votildeimalus partneri last
lapsendada juhul kui teine lapsevanem annab notildeusoleku ja kui nad on abielus vastavalt
perekonnaseaduse sect152 lg1 Selle kohaselt katkeb lapsel otildeiguslik side uumlhe bioloogilise
vanemaga ja tekib see vanema partneriga Homoseksuaalsetel isikutel puudub selline
votildeimalus kuna partneri last saab lapsendada ainult abiellunud votildeotilderasvanem
Otildeiguslik side vanema partneriga puudub ka juhtumi puhul kus lapsel on ainult uumlks seaduslik
vanem ja teiselt bioloogiliselt vanemalt on vanemlikud otildeigused aumlra votildeetud votildei siis ei ole teine
bioloogiline vanem kindlaks tehtud Samas on heteroseksuaalsetel paaridel votildeimalik luua
otildeiguslikud suhteid lapse ja partneri vahel Abielu sotildelmides tekib vastavalt perekonnaseaduse
sect148 lg2 p2 partneril otildeigus lapsendada partneri laps varasematest suhetest Faktiliselt elab
laps kahe samasoolise vanemaga aga otildeiguslikult suhted on tal ainult uumlhe bioloogilise
vanemaga
Kolmas stsenaarium on nimetatutest kotildeige keerulisem Faktiliselt on lapsel kaks samasoolist
vanemat kellest otildeiguslik side on ainult bioloogilisega Samuti on lapsel kasuotildede votildei
kasuvend kelle bioloogiline vanem on tema bioloogilise vanema partner Sellises olukorras
puudub lapsel otildeiguslik suhe teise peres elava lapsega Sellelt pinnalt votildeib tekkida erinev
kohtlemine votilderreldes heteroseksuaalse perega kus partnerid saavad omavahel abielluda ja
lapsi lapsendada ning kus sellisel juhul on kotildeikidel peres kasvavatel lastel ja neid kasvatavatel
taumliskasvanutel omavaheline otildeiguslik side Ebavotilderdne kohtlemine tekib sellisel juhul punktis
mis puudutab laste omavahelist abiellumist (selle lubamist) Perekonnaseaduse sect 3 uumltleb et
isikud kelle sugulussuhe potildehineb lapsendamisel ei votildei omavahel abielluda Kaumlesoleva
seaduse sect 2 lotildeikes 1 nimetatud sugulussuhe potildehineb lapsendamisel antud juhul kaumlsitlen sect2
lg1 p2 venna ja otildee suhteid Heteroseksuaalse perekonna puhul tekib lastel lapsendamise
tagajaumlrjel otildeiguslik otildee ja venna suhe ehk siis neil ei ole lubatud omavahel abielluda kuid
28
samasoolistest isikutest moodustatud perekonna puhul saavad partnerite lapsed omavahel
hiljem abielu sotildelmida kuna nad ei ole otildeiguslikult uumlksteisega seotud Samuti tekib probleem
erinevate toetuste saamises kuna sellist kooslust ei nimetata seaduslikult perekonnaks
Hea naumlide on eelpool vaumllja toodud Viimsi kaasus Selle puhul oli uumlheks osapooleks
samasoolistest isikutest kooslus ning kaasatud oli kolm last kes kotildeik ei olnud omavahel
otildeiguslikult seotud Osapool taotles Viimsi vallavalitsuselt laste lasteaia- ja koolitoidu ning
sotildeiduotildeiguse tasuta saamist Viimsi vallavalitsuse 12062009 korraldusega nr 373 jaumleti
kaebaja taotlused rahuldamata kuid Viimsi vallavolikogu maumlaumlrus nr 16 ei sisalda perekonna
totildelgendust ega kitsendavat saumltet mis taumlpsustaks mis soost peavad olema vanemad ja mis
otildeiguslik side vanemate ja laste vahel eksisteerib49
Samuti tekib probleem miks uumlhes
leibkonnas elavad faktilised otildede ja vend ei ole lapsega seaduslikult seotud ning ei kuulu lapse
perekonda Hetkel ei ole Eesti seadustes perekonna motildeiste defineeritud See taumlhendab et
samasoolises perekonnas elav laps ja tema bioloogilise vanema partneri lapsed ei ole
omavahel otildede ja vend kuid abiellunud erisoolise paari puhul oleks
232 Euroopa Liit ja Inimotildeiguste Kohus
Euroopa Inimotildeiguste Kohus tegi kohtuotsusega X ja teised vs Austria suure sammu laste
otildeiguste ja nende samasooliste vanemate probleemi lahendamisel ja naumlitas nii kaasaegseid
seisukohti Kaasuse taotlejateks olid kaks naissoost isikut kelle peres oli laps ning uumlks
taotleja soovis lapsendada partneri bioloogilist last Laps oli suumlndinud vaumlljaspool abielu ja
ainult lapse bioloogilisel emal oli lapse hooldusotildeigus Selle juhtumi puhul oli lapsel ka
bioloogiline isa kes maksis regulaarselt lapse elatist ning keeldus lapse ema partnerile
adopteerimisotildeiguse andmisest
Austria seaduste jaumlrgi kaotaks lapse ema partneri lapse adopteerimise puhul otildeigused lapse
suhtes kuid isa otildeigused oleksid tagatud Seega ei olnud lapsendamine Austria seisukohast
votildeimalik Taotlejad soovisid oma faktilise pere otildeiguslikku tunnustamist ning lapse
bioloogilise ema partneri tunnistamist lapse vanemana lapse bioloogilise isa asemel Austria
49
Inimotildeigused Eestis (viide 8) lk 141-143
29
seaduste jaumlrgi oli votildeimalik partneri last lapsendada nii abiellunud paaridele kui ka
mitteabiellunud heteroseksuaalsetele paaridele kes elavad stabiilses suhtes Kohus toob
punktis 95 selgelt vaumllja et samasooliste isikute stabiilne kooselu kuulub perekonna motildeiste
alla taumlpselt samamoodi nagu stabiilne erisooliste isikute kooselu Samuti leiab kohus et laps
kes elab oma bioloogilise vanema ja tema partneriga kes motildelemad kannavad tema eest hoolt
kuulub ka perekonda ja kotildeik kolm isikut peavad olema kaitstud artikkel 8 taumlhenduses ning
kuuluvad uumlheskoos perekonna motildeiste alla Sellist kooslust ei tohi diskrimineerida votilderreldes
erisooliste isikutest moodustatud perekonnaga ning antud kaasuse puhul on tegemist artikkel
14 koosmotildejus artikkel 8-ga rikkumisega
Antud kaasuse puhul leidis kohus et taotlejad sealhulgas uumlhe taotleja laps elasid kooselus
mis on vaumlga sarnane kooseluga mida elavad abiellunud heteroseksuaalsed isikud kus uumlks
abikaasa soovib lapsendada teise abikaasa last Vahe on selles et samasooline paar ei votildei
abielluda ja saab vaid omavahelised suhted registreerida Selline registreerimine ei anna
votildeimalust partneri last lapsendada kuna Austria seadustega pole lubatud lapsendamine
registreeritud partneritele Taotlejad ei olnud registreeritud see andis neile votildeimaluse partneri
last lapsendada kuna Austria seadusandlus lubab stabiilses registreerimata kooselus elavatel
heteroseksuaalsetel paaridel partneri lapse adopteerida Kohus leidis et antud kaasuse puhul
ei olnud artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumist mis kaumlsitleb abiellunud
heteroseksuaalsete isikutega kus uumlks abikaasa tahab lapsendada teise abikaasa bioloogilist
last vaid oli artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumine votilderreldes heteroseksuaalsete
faktiliste kooslustega kus uumlks partner tahab lapsendad teise partneri last
Otsuse poolt olnud kohtunikud leidsid et konventsioon ei kohusta liikmesriike andma otildeigust
mitteabiellunud paaridele partneri lapse lapsendamiseks Kuid kui selline otildeigus on olemas
siis ei ole samasooliste paaride diskrimineeriv kohtlemine lubatud Erinev kohtlemine ei ole
potildehjendatud kuna see ei ole lapse otildeiguste kaitseks vajalik Kohus ei votildetnud vastu ka Austria
vastuvaumlidet et selles kuumlsimuses puudub Euroopas uumlhine arvamus ning seetotildettu tuleks
kuumlsimuse lahendamine jaumltta riigi paumldevusse50
50
EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria
30
3 LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes erinevast
soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega
Laste ja nende perede otildeiguslikus kaitses on kaks erinevad teed Iga riik aktsepteerib igal juhul
seda et igal lapsel on kaks bioloogilist vanemat ehk siis mees ja naine kes on lapse eostanud
bioloogilisel teel votildei kunstliku viljastamise abil Sotildeltumata vanemate votildei lapse tahtest
eksisteerib kaks erinevast soost isikut kellel peaks igal juhul olema lapse suhtes teatavad
otildeigused ning lapsel peaksid olema otildeigused oma vanemate suhtes Teisalt peab kaitsma lapse
otildeigusi ka tema faktilises perekonnas see taumlhendab perekonnas kus laps pikaajaliselt elab
Sellisel juhul peavad motildelemal faktilisel vanemal olema lapse igapaumlevase uumllalpidamise osas
otildeigused ja kohustused51
Tuginedes uumllaltoodud faktidele votildeib vaumlita et lapse huvisid
arvestades on oluline kaitsta lapse otildeigusi tema tegelikus perekonnas sest just faktilised
vanemad votildetavad lapse elust kotildeige enam osa ning kannavad lapse uumlle igapaumlevaselt hoolt ning
see ei sotildeltu neid omavahel siduvatest bioloogilistest sidemetest
Kotildeik eelpool toodu totildeendab et homoseksuaalsetes suhetes elava lapse vanema partneril ja
lapsel ei eksisteeri omavahelisi otildeiguslikke suhteid ja puudub ka votildeimalus neid suhteid luua
kuna partner ei saa lapsendada teise partneri last Tekib olukord kus lapse otildeigused oma
seadusliku vanema partneri suhtes puuduvad ning selline olukord ei taga lapsele piisavat
kaitset
Nii samasooliste isikute kui ka erisooliste isikute kooselu kuhu on kaasatud lapsed peavad
olema eraldi reguleeritud
Miks ei saa laps olla samamoodi kaitstud nagu abielus paari laps52
See on otildeiguslik probleem
mis on jaumlaumlnud Eestis seni lahenduseta Vastavalt UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsioonile on
kotildeik lapsed votilderdsed sotildeltumata soost ja rahvusest sotildeltumata sellest kas nad elavad motildelema
51
Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 14-15 52
Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia
Antwerp-Oxford 2005 lk 291
31
vanemaga uumlksikvanemaga kas nad on suumlndinud registreeritud abielus votildei mitte53
Konventsioon kaumlsitleb last otildeigussubjektina ja taumlheldab et laps on ise oma otildeiguste teostaja54
Konventsioon kehtestab ka lapse ja riigi omavahelise suhte See taumlhendab et riigil ega
vanemal pole lapse uumlle omanikuotildeigust last vaadeldakse indiviidina kellel on omad
inimotildeigused mis on taumlpselt samasugused kui igal taumliskasvanul Samuti annab konventsioon
motildeista et votildeib tekkida konflikt lapse huvide ja vanemate votildei uumlhiskonna huvide vahel
Sellised konfliktid peab lahendama laste huvidega arvestades neid esile totildestes Laste huvid
defineeritakse tulenevalt konventsioonist mille jaumlrgi on olulised naumliteks otildeigus haridusele
otildeigus perekonnaelule ning otildeigus olla kuulatud ja austatud indiviidina55
Vastavalt
konventsiooni artikkel 18-le on vanematel esimene vastutus laste kasvatamise ja arengu eest
ehk siis vanemad on laste otildeiguste tagajad kasvatajad kaitsjad ja hoolitsejad
Konventsiooni keelekasutusest tuleneb see et termin bdquovanemldquo votildeib ka viidata paljudele
erinevatele peremudelitele mis kaasaegses maailmas eksisteerivad Naumliteks votildeib tuua
konventsiooni artikkel 5-e mis viitab laiendatud perekonna taumlhendusele UumlRO Lapse Otildeiguste
Konventsioon toob vaumllja ka perekonna taumlhtsuse Nimetatakse lapse otildeigust perekonnale see
taumlhendab uumlldiselt otildeigust vanematele ja otildeigust olla perekonnaliige See iseloomustab ka tervet
konventsiooni56
Laps ei saa tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest partneritest
koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes UumlRO Lapse Otildeiguste
Konventsiooni artiklis 2 p1 on saumltestatud et osalisriigid peavad tagama nende jurisdiktsiooni
all olevatele lastele kotildeik konventsioonis saumltestatud otildeigused ja kohustused sotildeltumata lapse ja
tema vanema votildei seadusliku hooldaja rassist soost keelest usust votildei muudest tingimustest
53
Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61
(18012013) 54
Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012
httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused
55 Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and What it
Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10 httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019
(06052013)
56 Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine praktikas
Lastekaitse Liit 2005 lk 71-74
32
Jaumlrelikult on erisoolisest perekonnast lapse ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes samasoolises
perekonnas kasvava lapsega konventsiooni taumlhenduses lubamatu ja sobimatu57
Samuti annab konventsiooni artikkel 2 p2 riigile positiivse otildeiguse votildetta kasutusele sobilikud
meetmed laste votilderdsete otildeiguste tagamiseks Kui raumlaumlgitakse homoseksuaalsetele paaridele
uumlheskoos laste kasvatamise otildeiguse andmisest siis mainitakse sageli laste huvidega
arvestamist Siin votildeib tuua naumliteks Gas ja Dubois vs Prantsusmaa kaasuse jt Selles
valdkonnas on naumlha ilmselget arengut esimesed Euroopa riigid mis lubasid samasoolisel
inimesel partneri lapse adopteerida olid Taani (1999) Island (2000) Norra (2001) ja Rootsi
(2003) Nendes riikides on otildeiguslikud reformid toimunud aastatel 1993-2003 Alates 2009
aastast on Soomes lubatud samasoolisel isikul oma partneri last adopteerida Eeliseks on kui
partnerid elavad registreeritud kooselus ja mittebioloogiline vanem on lapse sotsiaalne vanem
ehk tegelik vanem Nendes riikides saab samasooliste vanemate peres elav laps peale
lapsendamist taumlieliku sotsiaal- otildeigus- ja majandusliku kaitse ja samuti tagab see lapse otildeiguse
motildelemale seaduslikule ja sotsiaalsele vanemale Selline otildeiguslik areng naumlitab ka seda et
vanemate seksuaalne saumlttumus votildei sugu ei ole lapse huvide arvestamisel taumlhtis
Areng nendes riikides naumlitab ka seda et perekond koosneb lapsest ja kahest taumliskasvanud
isikust (sotildeltumata soost) Lapsel kes elab sellises perekonnas tekib otildeigus kahele seaduslikule
vanemale ja see annab talle votilderdse kaitse votilderreldes lapsega kes elab heteroseksuaalses peres
Selline areng naumlitab meile mis on kaasaaegne perekond58
See kotildeik taumlhendab et lapsel kes kasvab samasoolises perekonnas peavad olema
samasugused otildeigused nagu ta kasvaks erisooliste vanemate perekonnas kus partnerid kas on
votildei ei ole abielus Lapsel on otildeigus perekonna- ja eraelu kaitsmisele Euroopa Inimotildeiguste
Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ja samuti on tal otildeigus olla mitte diskrimineeritud
vastavalt sama konventsiooni artikkel 14-le Paraku naumleme erinevat suhtumist votilderreldes
lapsega kes elab perekonnas kus vanemad on heteroseksuaalsed Lapsel on vaja otildeigust
57
Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 29 58
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in Europe
National Cross-Border and European Perspectives 2012 lk 102-103120-122
33
perekonna kaitsele ja votildeimalust seadustada oma suhted mitte ainult bioloogilise vanemaga
vaid ka bioloogilise vanema partneriga Kui bioloogiline vanem ja partner on
heteroseksuaalsetes suhetes saab laps motildelema poole notildeusolekuga tagada enda otildeiguse olla
lapsendatud ja luua perekond Kui bioloogiline vanem ja tema partner on homoseksuaalsetes
suhetes siis isegi juhul kui motildelemad pooled on notildeus ei saa laps kasutada oma otildeigust olla
lapsendatud ja luua perekonda kui see ei ole vastuolus tema huvidega Riik arvestab lapse
huve eelkotildeige lapsendamisele lubatavuse kuumlsimuses
Selleks et aru saada partneri otildeigustest lapse suhtes peab enne defineerima kes on partner
lapse jaoks seaduse motildettes Perekonnaseadus annab meile kolm erinevat suhet lapse vanem
votildeotilderasvanem ehk lapse vanemaga abiellunud isik ning kasuvanem ehk isik kes ei ole
vanem ega votildeotilderasvanem vaid isik kes tegelikult last kasvatab Teda votildeib nimetada ka
faktiliseks vanemaks59
Sellest tuleneb et partner on kasuvanem Perekonnaseadust vaadeldes
votildeib oumlelda et kasuvanemal on kasulapse suhtes minimaalsed otildeigused samuti on lapse
otildeigused kasuvanema suhtes minimaalsed ja mitte taumlielikud
Ka Eesti Lastevanemate Liit on seisukohal et laste otildeigused ei ole piisavalt kaitstud seetotildettu
soovivad nad laste otildeiguste tugevdamist olukorras kus uumlks vanematest ei ole bioloogiline
vanem60
Samasooliste paaride puhul on partner faktiline vanem Lastekaitse Liidu president
Loone Ots on seisukohal et laps peab olema turvatud ja kaitstud nagu seda notildeuab Lastekaitse
Konventsioon Samuti arvab ta et samasooliste kooselu seadustamine on tervitatav samm
votilderdotildeiguslikkuse uumlhiskonda Laps satub vaumlgivalla ja hooletuse ohvriks nii samasoolises kui
erisoolises perekonnas seega peaksid tema otildeigused olema votildeimalikult efektiivselt kaitstud
motildelemal juhtumil Uumlhe votildeimaliku seisukoha jaumlrgi peaks samasoolistele peredele andma
lapsendamisotildeiguse erandjuhul see peab olema selgelt lapse huvides ning iga juhtumi puhul
arvestatakse konkreetseid asjaolusid ja teatud vanusest ka lapse notildeusolekut See aitaks vaumlltida
lapse lastekodusse sattumist laps peaks kasvama peres mitte uumlkskotildeik kui haumlsti varustatud
59
Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Edgar Salumaa Juridika
httpwwwjuridicaeejuridica_etphpdocument=etarticles1995123599PRNprvphp 60
Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest lk 3
httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise+koosel
uga+seotud+ettepanekutestpdf (18012013)
34
lastekodus Lastekaitse Liit on seisukohal et laps peab olema kaitstud ja Eesti laps peab
olema otildennelik vaatamata lapse kasvatajate soost61
Naumliteks votildeib tuua EIOtildeK kohtuotsuse Gas
ja Dubois v Prantsusmaa mille puhul kohtuniku eriarvamusel on samasoolises perekonnas
kasvatatav laps erinevas olukorras votilderreldes erisooliste taumliskasvanutega uumlhes peres kasvava
lapsega62
Eesti Potildehiseadus saumltestab ja tunnustab perekonna kaitset ja samuti peetakse potildehiseaduse jaumlrgi
oluliseks laste kasvatamist ning vanematele antakse mitte ainult luba vaid ka kohustus oma
lapsi kasvatada Mainitakse ka riigi kohustust perekonda laste kasvatamisel abistada Riigi
kohustuseks on luua lapsevanematele votildeimalused oma laste kasvatamiseks ja tagada laste
potildehivajadused63
Laps on homoseksuaalses peres kasvades erinevas olukorras votilderreldes heteroseksuaalses
peres kasvava lapsega Viimasel juhul on motildelemal vanemal otildeigus taotleda erinevaid
perekonna- ja laste kasvatamistoetusi kuna motildelemad vanemad votildeivad seadusjaumlrgselt end
lapsevanemana registreerida (bioloogiline vanem lapsendamine) Samasooliste partnerite
puhul on toetuste saamine raskendatud votildei ei ole uumlldse votildeimalik naumliteks votildeib tuua Viimsi
kaasuse probleemi Nii ei saa laps kes kasvab peres kahe samasoolise vanemaga vanemate
kaudu samalaadset riigipoolset toetust Kaasuses X Y ja Z vs Suurbritannia toob Inimotildeiguste
Kohus selgelt vaumllja et inimotildeiguste konventsioon votildeib olla totildelgendatud erinevalt ja perekonna
kaitse laieneb mitte ainult abiellunud paaridele vaid ka de facto peredele
Alati peab arvesse votildetma mitut erinevat faktorit kui kaua kaks taumliskasvanud isikut (sotildeltumata
soost) koos elanud on kas isikud elavad uumlhes leibkonnas kas nad soovivad votildei ei soovi lapsi
koos kasvatada64
Arvatakse et perekonna autentne tunnus on uumlhine laste kasvatamise otildeigus
61
Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012 httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed ( 21012012)
62 Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa 23032012
httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420 (22012013) 63
Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad sotsiaaltoetused ja ndash
teenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007 lk 29 64
Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in International
and Comparative Law Kluwer Law International 2002 lk 261
35
Seega peab uumlhine laste kasvatamisotildeigus olema identselt kaumlttesaadav nii heteroseksuaalsetele
kui ka samasoolistele paaridele Kui erisoolistel paaridel on otildeigus lapsi uumlhiselt kasvatada ilma
registreerimiseta siis peab selline otildeigus olema tagatud ka samasoolistele partneritele65
Eestis puudub spetsialiseerunud organ mis teostaks jaumlrelvalvet laste otildeiguste tagamise uumlle
Seda funktsiooni teostavad erinevad organid koostoumloumls Nendeks kohalik omavalitsus
maavalitsus otildeiguskantsler ja teised66
Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas nr 6-
81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute puumlsiv kooselu kuulub
perekonnapotildehiotildeiguse kaitse alla aga Eestis ei ole selline kooselu reguleeritud ja seetotildettu tuleb
luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Samuti puudub lapsendamist ja
hooldusotildeigust puudutav regulatsioon mis tagaks laste huvide arvestamise samasooliste
paaride puhul Partneril puudub lapsendamise votildeimalus ja see annab hooldusotildeiguse ainult
uumlhele vanemale kuid partnerid elavad koos lapsega ja motildelemad peaksid lapse eest vastutama
ja tema eest kandma hoolt Selline olukord votildeib tuua probleeme lapse hooldamisotildeiguse
teostamisel uumlhe partneri surma korral votildei juhul kui seaduslik lapsevanem ei saa mingil
potildehjusel pikemaajaliselt hooldusotildeigust teostada Samuti pole tagatud partneri otildeigus last edasi
kasvatada kui seaduslik vanem sureb
Probleem on ka uumluumlrisuhetes Votildelaotildeigusseaduse sect289 saumltestab et eluruumi uumluumlrnikul on otildeigus
uumluumlriruumides majutada oma abikaasat alaealisi lapsi ja toumloumlvotildeimetuid vanemaid ilma
uumluumlrileandja notildeusolekuta67
Juhul kui uumluumlrilevotildetja on lapse vanema partner siis ei saa
uumluumlrileandja notildeusolekuta eluruumis majutada last ega tema seaduslikku vanemat Sellega
satub laps ebasoodsasse olukorda votilderreldes lapsega kes elab perekonnas kus motildelemad
partnerid on tema seaduslikud vanemad Lapse eluruumides viibimine sotildeltub uumluumlrileandja
tahtest
65
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs (viide 58) lk 92 66
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava
2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20per
ede20arengukava202012-2020pdf (16022013) 67
Otildeiguskantsler ( viide 3) lk 1 5
36
Laste staatus samasoolistes paarides on laumlbi aegade olnud nagu Pandora laegas Alati on olnud
arusaadav aktsepteeritud ja isegi notildeutud et lapsel peab olema kaks vanemat aga nuumluumldseks on
see arenenud selles suunas et lapsel votildeib olla kaks ema kaks isa votildei isegi kolm vanemat
2007 aastal andis Ontario Kohus oma otsuses AA vs BB ONCA 268
selles kuumlsimuses uue
arengu Selle kaasuse puhul vaumlrbasid kaks homoseksuaalset stabiilses suhtes elavat naist oma
meessoost sotildebra lapse bioloogiliseks eostamiseks Lapse suumlndides olid tema seaduslikeks
vanemateks bioloogiline ema ja bioloogiline isa Bioloogilise ema samasooline partner oli
sellises situatsioonis lapse faktiline vanem taumlitis lapse teise ema rolli ja kandis suurt osa lapse
kasvatamises Kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngisid lapse elus vaumlga olulist rolli ja kandsid lapse
eest hoolt Lapse bioloogilise ema samasooline partner leidis et tal peaksid olema lapse
suhtes samuti seaduslikud otildeigused ja kohustused ning ta poumloumlrdus kohtusse nende otildeiguste ja
kohustuste saamiseks Kohus leidis et kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngivad lapse elus vaumlga suurt
rolli ja lapse otildeiguste tagamise seisukohalt on oluline et kotildeik kolm oleksid tema seaduslikud
vanemad
Kohus arvestas lapse huvidega ning see on selle kaasuse puhul kotildeige olulisem Kohus
otsustas et kotildeik kolm taumliskasvanut peavad olema seaduslike vanematena registreeritud ning
seelaumlbi sai laps kolm seaduslikku vanemat Nimetatud kaasus totildei samasooliste vanemate ja
sellistes peredes elavate laste probleemide osas taumliesti uue arengu Selliseid arenguid jaumllgides
votildeib oletada et ka teised riigid votildetavad Orlando kaasuse arvesse ja hakkavad seda jaumlrgima
Perekonna ja vanema staatuse kontseptsioon on viimase aja jooksul teinud laumlbi suured
muutused ja arengud avardanud piire ja haumlgustanud nende motildeistete traditsioonilist taumlhendust
Niisiis votildeib oletada et laumlhitulevikus toimuvad seadusandluses muudatused mille kohaselt ei
arvestata vanema staatuse saamisel enam vanemate seksuaalse saumlttumuse ja arvuga Selle
asemel votildeetakse arvesse eelkotildeige lapse huvid Selline olukord peaks viima selleni et tagatud
on taumlielik votilderdsus ja vaumllistatud diskrimineerimine Seda propageerib praegusel ajal Euroopa
Inimotildeiguste Konventsiooni artikkel 14
68
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and ROSENBERG
JJA AA v BB 2007 ONCA 2 httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
37
Tihtipeale sotildeltub lapse otildeiguslik staatus perekonnas sellest milline on temaga koos elavate
taumliskasvnanute suhte otildeiguslik staatus ndash sellest kas tegemist on abielu votildei registreeritud
kooseluga On oluline ka maumlrgata et vaumlga paljud riigid on laste kaitse tagamise eesmaumlrgil
avanud samasooliste paaride jaoks votildeimaluse oma suhteid registreerida Selle kaudu on neil
votildeimalus lapsi uumlheskoos lapsendada votildei siis on uumlhel partneril votildeimalik lapsendada partneri
laps Naumliteks Rootsis saavad lapsendamise puhul sarnase otildeigusliku staatuse nii paarid kes on
oma suhted kooseluna registreerinud kui ka abielus olevad erisoolised paarid
Norra ja Sakasamaa lubavad neil paumlevil registreeritud kooselus elavatel samasoolistel isikutel
lapsendada oma partneri lapse Siin tuleb aga silmas pidada et tegemist on siseriiklike
seadustega mis ei garanteeri nende rahvusvahelist tunnustamist Perekonna seisukohalt
taumlhendab see seda et nii lastel kui tema vanematel votildeivad tekkida otildeiguslikud probleemid
vaumlljaspool riiki juhul kui teises riigis ei kehti sarnased seadused69
Euroopa Liidu otildeigus
perekonnaotildeiguse valdkonnas notildeuab uumlhtlustamist ja liigub kiirelt sinnapoole Kindlasti on
vajalik demokraatlik ja selge lahendus mis hakkaks potildehinema Euroopa Inimotildeiguste
Konventsioonil
69
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family Law
Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008 lk 101-110
38
Kokkuvotildete
Uurimistoumlouml kaumligus olen jotildeudnud jaumlreldusele et kuigi Eestis ei ole perekonna motildeiste
defineeritud on selle motildeiste seadusaktidesse sisse viimine aumlaumlrmiselt oluline nii erisooliste kui
ka samasooliste paariride ja nendega koos elavate laste perekonnakaitse otildeiguse tagamiseks
Viimsi kaasus on vaumlga hea naumlide Eesti seadusandlusest Tuginedes Euroopa Liidu otildeigusele ja
Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtukaasustele olen jotildeudnud jaumlreldusele et teatud juhtudel
peavad nii erisooliste kui ka samasooliste paaride pered koos lastega votildei ilma kuuluma
perekonna kaitse alla Samuti peab registreerimata kooselus paari peres elav laps kuuluma
oma tegelike vanematega uumlhte perekonda ning olema kaitstud perekonna motildeiste taumlhenduses
taumlpselt samamoodi kui laps kes elab registreeritud kooselu sotildelminud faktiliste vanematega
Igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja diskrimineerimine mis potildehineb isikute
sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud Euroopa Liidu liikmesriigid ei tohi perekonna ja
uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise potildehjuseks nimetada Euroopa
Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta
perekonnaeluna millel on riiklik kaitse
Teine peatuumlkk naumlitas et hetkel votildeivad lapsel tekkida perekonnaliikmetega erinevad otildeiguslikud
suhed Perekonnaliige ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem seega on tema otildeigused lapse
suhtes ja lapse otildeigused faktilise vanema vastu piiritletud Faktiliste vanematega kes ei ole
oma suhteid registreerinud koos elav laps on ebavotilderdses olukorras votilderreldes lapsega kes elab
faktiliste vanematega kes on oma suhteid registreerinud Nii tekib lapse lastekodusse
sattumise oht naumliteks bioloogilise vanema surma puhul kui teisel faktilisel vanemal
puuduvad lapse uumlle vanemlikud otildeigused Selline kohtlemine ei pruugi olla lapse huvidega
kooskotildelas Abielus paari puhul seda probleemi ei teki
Kolmandas peatuumlkis kaumlsitlesin LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdset kohtlemist
votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega Toumloumlst tuleb
selgelt vaumllja et ebavotilderdsel kohtlemisel ei ole otildeigustust ja see ei ole kooskotildelas lapse huvidega
Lapsel on otildeigus kahele vanemale ning oma tegelike vanemate tunnustamisele sotildeltumata
tegelike kasvatajate soost Laps peab igal juhul olema kaitstud sotildeltumata sellest kas tema
39
faktilised vanemad on oma suhted registreerinud votildei mitte kuna laps ei saa seda kuidagi
motildejutada Samasooliste paaride puhul on laps ebavotilderdses olukorras votilderreldes erisooliste
faktiliste vanematega elava lapsega LGBT peredes elavate laste kaitse on puudulik ja notildeuab
taumliustamist sotildeltumata siseriigi uumlhiskonna valmisolekust ning eelkotildeige tuleb seda kuumlsimust
lahendades tugineda lapse huvidele
40
Summary
Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family
has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost
importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex
couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good
example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of
the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex
and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection
Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their
real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same
way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any
avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is
prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of
the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court
of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state
The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family
members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of
the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent
are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship
is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered
their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the
death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to
the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no
significance in the case of a married couple
In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent
families compared to children living in families formed by persons of different sexes The
thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests
Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition
41
regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their
factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any
bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared
to children living with their factual parents of different sexes The protection of children
living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the
general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into
consideration in the first place when solving the problem
42
Kasutatud materjalide loetelu
Kasutatud kirjandus
Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009
Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in
International and Comparative Law Kluwer Law International 2002
Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or
Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008
Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika
EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of
Fundamental Rights of the European Union 2006
European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw
European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and
discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal
analysis 2010
Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012
Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia
Antwerp-Oxford 2005
Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st
Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009
Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family
Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008
Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of
Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law
Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007
Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad
sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007
43
Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine
praktikas Lastekaitse Liit 2005
Kasutatud normatiivmaterjal
Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303
Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification
Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their
family members to move and reside freely within the territory of the Member States
Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13
Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50
Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2
Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8
Perekonnaseadus RT I 27062012 12
Kasutatud internetiallikad
Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second
Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June
2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and
ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2
httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-
2pg-27
Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of
fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012
httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6
-2008-0479amplanguage=EN
European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working
Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties
Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007
httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf
44
GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf
Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-
10xls
Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest
httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise
+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf
Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61
Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012
httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused
Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012
httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed
Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta
Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-
perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta
Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk
32
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC
C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf
Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France
httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886
Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa
23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede
arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja
20perede20arengukava202012-2020pdf
The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010
httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf
Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and
What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10
httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019
45
Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri
httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool
iste_isikute_peresuhepdf
Viidatud kohtupraktika
EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa
EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa
EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria
EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits
EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola
EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95
EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria
TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009
TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010
14
Need kaasused naumlitavad et Euroopa Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute
stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta perekonnaeluna millel on riiklik kaitse Abieluvaumllised
samasooliste isikute kooslused peavad olema taumlpselt samamoodi kaitstud ja arvesse votildeetud
nagu abieluvaumllised erisoolistest isikutest moodustunud perekonnad Arenguid on naumlha ka
perekonnaelu defineerimisel Kui varem kuulus samasooliste isikute kooselu ainult eraelu
kaitse alla siis praegusel hetkel peab samasooliste isikute faktiline kooselu kuuluma
perekonna kaitse alla ning erinev kohtlemine ei ole lubatud
13 Perekonna motildeiste Euroopa Liidu otildeiguses
Euroopa Liit alustas liikumist perekonnaotildeiguse uumlhtlustamiseks juba aastal 1994 kui tuli vaumllja
Euroopa Parlamendi resolutsioon geide ja lesbide votilderdsete otildeiguste kaitsmiseks Euroopa Liidu
liikmesriikides Euroopa Liidu liikmesriigid votildetsid vastu otsuse et kotildeikide liikmesriikide
kodanike otildeigusi tuleb kaitsta sotildeltumata nende seksuaalsest saumlttumusest ja kotildervaldada tuleb
igasugune ebavotilderdne kohtlemine mis baseerub seksuaalsel saumlttumusel See ei loonud siiski
votildeimalust abiellumiseks Sotildeltumata sellest leidsid motildened Euroopa Liidu liikmesriigid
kuumlsimusele alternatiivlahenduse avades nii erisoolistele kui samasoolistele paaridele
votildeimaluse registreerida oma suhteid abieluvaumlliselt25
Euroopa Liidu otildeiguses on vaumlga oluline seaduslik akt nimega Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste
Harta mis jotildeustus koos Lissaboni lepingu jotildeustumisega Seadusakti artikkel 7 uumltleb et
igauumlhel on otildeigus perekonna- ja privaatelu kaitseks artikkel 9 uumltleb uumlhtlasi et igauumlhel on otildeigus
abielluda ja luua perekond ning need potildehiotildeigused peavad olema garanteeritud ja kaitstud
vastavalt siseriiklikele seadustele Enne muudatust sisaldas artikkel 9 naise ja mehe motildeistet ja
oli seega totildelgendatav kehtivana ainult erisoolistele isikutele kuid taumlnaseks on sotildenad bdquomeesldquo ja
bdquonaineldquo artikkel 9st kotildervaldatud See taumlhendab et perekond kui institutsioon on Euroopa
Liidu otildeiguses hetkel oma struktuuri vaumlaumlrtuste ja funktsioonide puhul uumlleminekustaadiumis
Artikkel uumltleb et abiellumise otildeigus peab olema garanteeritud vastavalt siseriiklikele
25
Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in
Europe Organising Committee of the Commission on European Family Law 2003 lk 12-14
15
seadustele kuid viide naisele ja mehele otildeigussubjektina on liikunud tagaplaanile Artikkel 9
on formuleeritud sooneutraalselt Uumlldiselt saab riik kehtestada abielu lubamisele piiranguid
ainult vastavalt ratsionaalsuse printsiibile ja mitte meelevaldselt Motildened piirangud (nagu
abieluks lubatud vanus) on universaalsed kuid sooline tunnus ei ole asjakohane26
Samasooliste paaride abiellumise lubamine votildei mittelubamine on siseriiklik kuumlsimus27
Kuid
artikkel 9 raumlaumlgib ka otildeigusest luua perekond See on artikkel 9 taumlhenduses eraldiseisev otildeigus
mis ei ole otseselt seotud otildeigusega abielluda
Kaasaegne tendents Euroopas naumlitab seda et paljud inimesed elavad vaumlljaspool abielu
institutsiooni Tunnustatud abielu pole enam otildeiguslik eeltingimus perekonna loomiseks ja ei
ole ainuke viis luua perekonnaelu mis omandaks riigi kaitse ja mittesekkumise otildeiguse28
See
tendents naumlitab et perekonna motildeistet peab kaumlsitlema laialt ja see peab sisaldama palju
erinevaid perekonnavorme sealhulgas de facto perekonnaelu Euroopa Parlament julgustab
liikmesriikides abieluvaumlliste suhete seadustamist ning pikaajalistele abieluvaumlliste suhetele
abieluga sarnase kaitse tagamist nii erisoolistele kui samasoolistele paaridele29
Perekonnaelu motildeiste kuumlsimuse olulisus totildestatatakse ka direktiivis mis kaumlsitleb perekonna
taasuumlhinemist Direktiivi 200386EC kotildeige progressiivsem element on perekonna motildeiste
laiendamine ning moderniseerimine direktiiv hotildelmab mitte ainult abielu sotildelminud isikuid
vaid ka registreeritud de facto kooslusi mis on perekonnaelu motildeiste moderniseerimisel
oluline samm edasi Direktiivi artikkel 4 p3-s kasutatakse terminit abieluvaumlline partner kes
elab registreeritud partnerluses taotlejaga Sinna hulka kuulub ka registreeritud samasooline
partner30
Euroopa Liidu direktiiv 200438EC defineerib pereliikme motildeistet ka artikkel 2 p2-
s partner kes on sotildelminud registreeritud vabaabielu on pereliige kui liikmesriik kaumlsitleb
registreeritud kooselu abieluga votilderdsena31
26
Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union EU Network of
Independent Experts on Fundamental Rights 2006 lk 99-103 27
Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 30301 Artikkel 9 28
Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union( viide 26) lk 103 29
Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union (viide 26) lk 98-104 30
Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification 31
Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their
family members to move and reside freely within the territory of the Member States
16
2 Laste otildeiguslik staatus LGBT perekonnas
Olen eelnevas peatuumlkis naumlidanud et samasooliste paaride kooslused peavad kuuluma
perekonna motildeiste alla Ei ole vaumllistatud et samasooliste paaridega elavad ka lapsed Siin tekib
oluline kuumlsimus ndash kui erinevast soost isikud kuuluvad perekonna motildeiste alla siis kes on
samasoolises perekonnas elava lapse perekond ja mis otildeigused ja kohustused on tal
perekonnaliikmete vastu Kuidas saab laps tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest
partneritest koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes
Kaumlsitlen LGBT perekondade erinevaid laste saamise mooduseid kuna sellest tulenevad
erinevad otildeiguslikud suhted lapse lapse bioloogiliste vanemate ja lapse bioloogilise vanema
partneri vahel LGBT perekondades on laste saamine raskendatud Samasoolised isikud ei saa
loomulikul teel lapsi seega votildeivad otildeiguslikus plaanis tekkida variandid kus laps ei omanda
teatud otildeigusi bioloogilise vanema partneri vastu aga faktiliselt on tegemist ikkagi
perekonnaga Seda olen kaumlesolevas toumloumls eelnevalt ka totildeestanud
LGBT perekondadel on laste saamiseks jaumlrgnevad votildeimalused kunstlik viljastamine
lapsendamine eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapsed Niisiis tekib lapse jaoks
kohe kaks erinevat peremudelit uumlhe variandi puhul on lapsel osaliselt geneetiline perekond
ehk siis lapsel on faktilises perekonnas uumlks bioloogiline vanem Teisel juhul on lapsel
taumlielikult mittegeneetiline perekond ndash selle naumlite puhul pole kumbki vanem faktilises
perekonnas lapsega kuidagi geneetiliselt seotud
21 Kunstliku viljastamise teel saadud laps ja tema otildeiguslik staatus LGBT
perekonnas
Kunstlik viljastamine embruumlo ja munarakkude siirdamine ning asendusemadus annavad laste
soetamiseks votildeimaluse paaridele kes ei saa seda teha bioloogilisel teel Praegusel hetkel on
meditsiin jotildeudnud hetkeni kus lapse suumlnnitanud ema ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem
Nendel juhtudel tekib kuumlsimus kes on lapse seaduslik vanem ja missugused otildeiguslikud suhted
tekivad lapse bioloogilise vanema lapse suumlnnitanud ema ning munaraku- embruumlo- votildei
17
seemnerakudoonori vahel Uumlhtlasi tekib kuumlsimus kes kuulub nendel juhtumitel lapse
perekonda ja kellel on otildeigus riiklikule kaitsele perekonna taumlhenduses
211 Holland
Euroopa Liidus on erinevatel riikidel erinevad riiklikud seadused mis reguleerivad mis tahes
kunstlikku viljastamist nii samasooliste kuid ka erisooliste perede jaoks
Kotildeige kaugemale on selle kuumlsimuse lahendamisel jotildeudnud Holland kus on seadustatud ka
asendusemaduse Samasooliste naiste paari jaoks on loodud erinevad votildeimalused lapse
eostamiseks ja motildened nendest annavad ka motildelemale naisele vanema staatuse Hollandis on
votildeimalik protseduur kus uumlhele naisele kantakse uumlle teise naise votildei partneri munarakust
loodud embruumlo mis on kunstlikult viljastatud kas kindla doonori votildei anonuumluumlmse doonoriga
Motildelemal naisel tekib lapsega geneetiline side ja uumlsna totildeenaumloliselt saavad motildelemad naised olla
lapse seaduslikud vanemad kuid mitte automaatselt seaduse alusel Hollandis saab ainult
lapse suumlnnitanud emast automaatselt lapse seaduslik vanem Bioloogilise ema partneril on
seaduse alusel lubatud partneri laps lapsendada Vaumlga oluline asjaolu sellisel juhul on et
parnteri lapse lapsendamiseks ei pea paar olema seaduslikult registreeritud Sellisel juhul on
oluline ainult laste huvidega arvestamine ja stabiilne kooselu teatud aja jooksul nii partneri
kui lapsega Sama reegel kehtib ka juhul kui uumlks parter on kunstlikult viljastatud
doonorseemnerakkudega ja teisel partneril ei eksisteeri lapsega bioloogilist sidet Motildelemal
juhul on lapse otildeigused taumleilikult kaetud lapsel on tagatud otildeigus nii isale (juhul kui doonor on
teada) kui ka bioloogilisele emale ning lapsel on votildeimalus saada otildeigused ka bioloogilise ema
partneri suhtes kui viimane lapse lapsendab32
Doonorseemnerakkudega kunstlikult viljastatud naise lapsel votildeivad motildenel juhul olla ka
otildeigused doonori suhtes Seda juhul kui doonor on teada maumlrgib ta avaldusele et tahab olla
lapse seaduslik vanem Kohus votildeib talle selle otildeiguse anda kui lapse ema ja doonor elavad
32
Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of Children
with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law Intersentia
Antwerpen ndash Oxford 2007 lk 163-167
18
koos perekonnana Kui doonor on teada ja ei soovi lapse suhtes seemnerakkude andmise
momendil vanemlikke otildeigusi siis ei saa teda vanemana maumlaumlratleda kuna ta ei moodusta
bioloogilise emaga perekonda Juhul kui doonor pole teada ja seemnerakud on tulnud
spermapangast ei saa doonor mitte mingil juhul olla lapse seaduslik vanem ning samuti pole
tal votildeimalust seda taotleda
Kotildeigil neil juhtudel on arvestatud olulist faktorit ndash selleks on reaalne pereelu doonori ja lapse
bioloogilise ema vahel ning motildelema kindel soov votildei soovi puudus saada lapse ametlikuks
vanemaks Sellega on laps samuti kaitstud tal on otildeigus olla oma tegelike vanemate laps33
Juhul kui Hollandis elavad naissoost parterid on abiellunud ja nende perekonda suumlnnib laps
siis saavad motildelemad partnerid automaatselt seadusejaumlrgselt lapse vanemateks ainuke erand
oleks siis kui lapse isal oleks enne lapse suumlndi tema suhtes seaduslikud otildeigused (sel juhul ei
pea lapse isa olema bioloogiline isa) Samuti eksisteerib votildeimalus et samal ajal oleksid
hooldajad nii lapse bioloogiline isa kui last kasvatav samasooline naistepaar Sellisel juhul
antakse isale isadusotildeigus ning samasoolised naissoost partnerid saavad uumlhise vanemliku
vastutuse34
Homoseksuaalsetele meessoost paaridele on Hollandis laste saamiseks avatud ka
asendusemaduse votildeimalus Selleks on kaks votildeimalust asendusemale kantakse uumlle
doonornaise munarakud mis on kunstlikult viljastatud uumlhe partneri seemnerakkudega votildei siis
viljastatakse asendusema munarakud kunstlikult uumlhe partneri seemnerakkudega Motildelemal
juhul on seaduslikeks vanemateks asendusema ning seemnerakkude doonor ehk uumlks
partneritest kelle seemnerakke kunstliku viljastamise puhul kasutati Partner ei saa
vanemlikke otildeigusi seaduse alusel automaatselt kuid teine partner votildeib esitada taotluse
lapsendamiseks ning selle protsessi kaumligus omandab teine meessoost partner vanemlikud
otildeigused35
Nimetatud juhtudel on samasoolises perekonnas kasvava lapse motildelemad faktilised
vanemad ka seaduslikud vanemad ja selline perekond on kaitstud siseriiklike seadustega
erisooliste paaridega votilderdselt
33
Machtelt Vonk (viide 32) lk 179-180 34
Machtelt Vonk (viide 32) lk 185 35
Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st Century
Organising Committee of the Commission on European Family Law 2009 lk 183
19
Asendusemaduse puhul on seaduslikult vahe kas asendusema on abielus votildei mitte Juhul kui
asendusema on abielus siis on seaduslikuks vanemaks lapse suumlnnitanud ema kuid motildelemad
partnerid saavad lapse uumlheskoos lapsendada Juhul kui asendusema on registreeritud kooselus
votildei vallaline siis votildetab partneritest see kes on lapse bioloogiline vanem isaduse omaks ning
saab seadusliku vanema staatuse partner lapsendab teise partneri lapse36
212 Eesti
Votilderreldes Hollandiga ei ole Eestis lapse ja tema samasoolise bioloogilise vanema partneri
omavaheline otildeiguslik suhe reguleeritud See ei ole kooskotildelas lapse parimate huvide
arvestamisega ning tekitab ebavotilderdset kohtlemist votilderreldes kunstliku viljastamise teel saadud
lapsega kelle bioloogiline ja faktiline vanem on erisoolised37
Eestis saavad kunstliku viljastamise abil lapse saada ainult naissoost samasoolised paarid ja
seda kahel erineval viisil kunstlik viljastamine mehe seemnerakkudega ning votildeotilderast
munarakust loodud embruumlo uumllekandmine naisele
Igale naistele on loodud votildeimalus kasutada kunstilikku viljastamist Kui heteroseksuaalne
naine on abielus siis on tal kunstlikuks viljastamiseks vaja oma abikaasa kirjalikku luba
vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seaduse38
sect 17-le Kui naine elab
homoseksuaalses kooselus ja soovib teostada kunstlikku viljastamist siis ei maumlngi tema
elukaaslane selle seaduse jaumlrgi olulist otildeigusliku rolli Seaduse jaumlrgi on partner kotildervaline isik ja
seadus ei defineeri teda kuidagi kuid de facto partner taumlidab lapse kasvatamisel abikaasa rolli
ja tema luba kunstlikuks viljastamiseks oleks samalaadselt vajalik ja oluline nagu
heteroseksuaalsetel paaridel
36
Machtelt Vonk (viide 32) lk 204-205 37
Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or Transgender
Families A European Prespective ILGA-Europe 2008 lk 5 38
Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13
20
Naine kes elab samasoolise partneriga on praeguste seaduste kohaselt sunnitud ennast
vallaliseks naiseks nimetama ja tema kunstlik viljastamine hakkaks toimima kunstliku
viljastamise ja embruumlokaitse seaduse sect-des 21 ja 22 ettenaumlhtud tingimustel sama seaduse sect 5
lg 2 alusel Vastuoluline on ka fakt et samasoolise partneriga elav naine peab nimetama
ennast vallaliseks ka juhul kui on tegelikult samasoolise partneriga suhtes ent soovib last (ja
seda just paarisuhtes koos kasvatada) Selline olukord on tekkinud kuna samasooliste isikute
kooselu ei ole praegusel hetkel kuidagi seaduslikult registreeritav Samasoolises paarisuhtes
elaval naisel sellel juhul on sundvaletamise seisund mis on tekkinud seaduses nimetatud
perekonnaseisu votildeimalike vormide ebataumlielikkuse totildettu
Doonori seemnerakkudega kunstliku viljastamise abil seotud perekonna lapsel on faktiliselt
kaks samasoolist vanemat aga seaduslikult on tal registreeritud ainult bioloogiline ema
Seega kasvab laps seaduse jaumlrgi uumlksikemaga ning tal on otildeigused ja kohustused ainult uumlhe
vanema suhtes
Kunstliku viljastamise meetodi puhul kus uumlhele naisele kantakse uumlle teise naise votildei partneri
munarakust loodud embruumlo loetakse laps samuti potildelvnevaks naisest kes on ta suumlnnitanud
(vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlo kaitse seaduse sect24-le)Vastavalt
perekonnaseaduse sect23 lg 1 on selline kunstlik viljastamine lubatud ainult siis kui naise
viljastamine muul viisil ei ole votildeimalik Sellise kunstliku viljastamise puhul oleks motildelemal
naisel votildeimalik olla lapsega geneetiliselt seotud kuid seaduse jaumlrgi sunnitakse jaumlllegi peale
olukord kus ainult uumlht naist loetakse lapsevanemaks Kui votilderrelda seda olukorda abielus
oleva heteroseksuaalse paariga siis on olukord jaumlrgmine ndash kui naist viljastatakse kunstlikult
tema abikaasa seemnerakkudega siis vastavalt sama seaduse sect17 lg 21
loetakse laps sellest
mehest potildelvnevaks ning motildelemad saavad lapse seaduslikuks vanemaks Nii samasooliste
naiste paari puhul kui ka erisoolise paari puhul votildetavad motildelemad isikud osa kunstliku
viljastamise protsessist ja motildelemad on geneetiliselt lapsega seotud kuid samasooliste naiste
paari puhul on seaduslik vanem ainult lapse suumlnnitatud naine Sellisel juhul tekib ebavotilderdne
kohtlemine
21
Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse39
sect24 lg 1 uumltleb et lapse arengu ja kasvu loomulikuks
keskkonnaks on perekond ning lastega perekonnad peavad saama riiklikku kaitset ja toetust
See taumlhendab et lapse jaoks on aumlaumlrmiselt oluline et tema kaks samasoolist kasvatajat ja tema
ise kuuluksid otildeiguslikult perekonna motildeiste alla Nii saaks ta oma otildeigusi ja kohustusi taumlielikult
rakendada sotildeltumata tema tegelike vanemate soost taumlpselt sama moodi kui laps kes elab
erisooliste faktiliste vanematega Praegune kohtlemine on ebavotilderdne votilderreldes lapsega kes
elab erinevast soost isikutest moodustatud perekonnas kus uumlks taumliskasvanutest on
bioloogiline vanem aga teine on vanema partner See on ka totildeendatud uuringutega40
Erinevast soost isikute kooslust ja nende last nimetatakse praeguse seaduse kohaselt
perekonnaks ja vanema partner on kasuvanem
Meessoost seksuaalvaumlhemustel ei ole votildeimalik kunstliku viljastamise teel last saada kuna
Eestis ei ole vastavalt Karistusseadustiku41
sect132 asendusemadus lubatud See taumlhendab et
samasoolised mehed ei sa uumlheskoos lapsi eostada See taumlhendab ebavotilderdset kohtlemist
votilderreldes samasooliste naiste paaridega
22 Votildeotilderaslapse lapsendamise abil seotud laps
221 Euroopa Inimotildeiguste Kohus
Euroopa Liidus on samasooliste paaride ja nende laste probleem lahendatud igas riigis
erinevalt Analuumluumlsin motildenda Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtuotsust mis on taumlitmiseks
kohustuslikud ka Eestis Kaasuse Frettegrave vs Prantsusmaa taotleja arvates rikuti tema otildeigust
austusele era- ja perekonnaelu vastu ehk siis rikuti inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse
konventsiooni artikkel 8 ja artikkel 14 mis keelavad diskrimineerimist Taotleja soovis uumlksi
last adopteerida ja taotles seda 1991 aasta oktoobris Esimesel intervjuul avaldas taotleja oma
homoseksuaalsuse ja vaumlitis et ta elab uumlksinda ilma partnerita Peale seda pakkus intervjueerija
39
Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50
40 Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 24-33
41 Karistusseadustik RT I 17042013 8
22
vaumllja lapsendamise protsessi lotildepetamise 1993 aastal jaumlttis Pariisi Sotsiaalfondi osakond
hageja taotluse rahuldamata Antud otsuse potildehjuseks oli see et Frette pakkus lapse jaoks
ebastabiilset ja potentsiaalselt last kahjustavat emarolli mudelit Potildehiline kuumlsimus oli selles et
kas uumlksik homoseksuaalne isa on votildeimeline last kasvatama votildei mitte Euroopa Inimotildeiguste
Kohus otsustas haumlaumlletustulemusega neli kolme vastu et rikkumist artikkel 14 koostoimes
artikkel 842
ei olnud Seega ei tohi Eestis takistada laste lapsendamist homoseksuaalsetele
isikutele
Peale Frettegrave vs Prantsusmaa kaasust esitas Ameerika Uumlhendriikide Psuumlhhoanaluumluumltiline
Assotsiatsioon avalduse et geid ja lesbid on nii uumlksikisikute kui paaridena votildeimelised
tegutsema ja last kasvatama lapse huvidest laumlhtudes Nad on votildeimelised taumlitma lapse tervist
kahjustamata kotildeiki kohustusi ja peaksid saama heteroseksuaalsete vanematega votilderdsed
otildeigused ning seda nii paaris kui ka uumlksikisikuna Eelpool toodud uuringute naumlited muudavad
kohtu arvamuse punktis 42 taumliesti otildeigustamatuks Lisaks sellele vaumlidab kohus punktis 42 et ei
ole piisavalt palju lapsi et adopteerimise notildeudlust rahuldada See on vaidlustatav arvamus43
ILGA-EUROPE-i kaasuse kommentaaride kokkuvotildettes totildei autor vaumllja arvamuse et nii kaua
kui Prantsusmaal on lubatud lapsendamine uumlksikutele heteroseksuaalsete isikutele ei luba
artikkel 8 ja artikkel 14 Prantsusmaa haldusorganitel ja kohtutel jaumltta geisid ja lesbisid
lapsendamise protsessist vaumllja nimetades potildehjuseks nende isikute seksuaalsaumlttumust 17
Jaumlrgmiseks vaatlen laumlhemalt kaasust EB vs Prantsusmaa 1998 aasta veebruaris esitas
taotleja Prantsusmaal taotluse lapse lapsendamiseks Lapsendamise menetluse kaumligus mainis
taotluse esitaja et ta on homoseksuaalne ja tal on samasooline partner R
Augustis 1998 andis taotlejat kuumlsitlenud psuumlhholoog hinnangu et talle ei peaks lapsendamist
lubama Potildehjusena totildei psuumlhholoog vaumllja asjaolu et taotleja hakkab last uumlksi kasvatama ning
see kahjustaks last kuna laps peaks naumlgema kindlat peremudelit kus on nii isa kui ka ema
42
EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v France 43
Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second
Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June
2005httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf (09102012)
23
Lisaks sellele vaumlitis psuumlhholoog et taotleja elab oma samasoolise partneriga aga ei soovi seda
kinnitada ja jaumltab partnerisse puutuvad kuumlsimused vastamata See votildeib samuti last kahjustada
kuna ta saab ainult emade eeskuju Psuumlhholoogi arvates ei olnud see otildeige
1998 aasta oktoobris esitas perenotildeukogu lapsendamise juhatuse esindaja arvamuse et
taotlejale ei peaks lapsendamist lubama Ta vaumlitis et vastavalt tema kogemusele on lapse
jaoks paremad perekonnad kus on nii ema kui ka isa ehk siis lapsendamiseks sobivad
erisoolised paarid
1998 novembris ei lubatud taotlejal lapsendamist jaumlrgnevatel potildehjustel taotleja ei ole
uumlksikemana votildeimeline naumlitama lapsele otildeiget peremudelit kus maumlngib olulist osa mehelik roll
ja taotleja partneri osavotildett lapse kasvatamisel ei ole kindlaks tehtud See votildeib samuti last
kahjustada
Halduskohus ei lubanud samuti taotlejale lapsendamist ning tugines seejuures
homoseksuaalsuse argumendile Nii rikkus ta inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse
konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga
Kohus taumlheldas taotleja elustiili mis ei ole lapse kasvatamiseks sobilik ning ei ole lapse
huvides ja votildeib teda kahjustada Lisaks sellele on kohaliku tsiviilseadustiku artikkel 343 jaumlrgi
lubatud lapsendamise taotlemine igauumlhele kes on vaumlhemalt 28 aastat vana Seega rikuti ka
kohalikku seadust mitte ainult konventsiooni
Prantsusmaa tugines kohtuotsusele Frettegrave vs Prantsusmaa kaasuses kus kohus ei rahuldanud
taotleja esitatud notildeuet Seekord otsustas kohus otsuse punktis 51 et eelnevas kaasuses rikuti
artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga44
Euroopa Inimotildeiguste Kohus otsustas haumlaumlltega kuumlmme
seitsme vastu et rikuti artikkel 14 koostoimes artikkel 8-ga45
44
EIKo 2201 2008 4354602 EB v France 45
Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France
httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886 22012008
24
Kaasustest votildeib vaumllja lugeda et homoseksuaalsed lapsevanemad ei saa kuidagi last kahjustada
ja homoseksuaalsus ei taumlhenda seda et sellises perekonnas kasvav laps ei saa otildeiget kasvatust
Homoseksuaalsed vanemad ei kaumlitu lapse huvisid silmas pidades halvemini kui
heteroseksuaalsed vanemad Laste adopteerimise puhul ei saa taotleja homoseksuaalsus
kuidagi motildejutada lapsendamise lubamist votildei mittelubamist Homoseksuaalse eluviisi toomine
potildehjuseks miks mitte adopteerida on keelatud ja rikub konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus
artikkel 8-ga
Neid kaasused on omavahel vaumlga sarnased Ferreteacute kaasuses otsustas kohus nelja haumlaumllega
kolme vastu et antud juhul ei olnud artikkel 8 koosmotildejus artikkel 14 rikkumist aga EB
kaasuses otsustas kohus kuumlmne haumlaumllega seitsme vastu et tegemist oli rikkumisega Euroopa
Inimotildeiguste Kohtu Kohtu president ja Prantsusmaa kohtunik Kohtunik Costa olid Ferreteacute
kaasuse puhul enamikus ja arvasid et rikkumist ei olnud aga EB kaasuses otsustasid nad
juba seda et taotleja otildeigused olid rikutud EB kaasuse puhul maumlrkas kohus ka seda et alates
Ferretteacute kaasuse jaumlrel on toimunud ilmselge otildeiguse areng samasoolistele isikutele
lapsendamise kuumlsimuses ja nuumluumldseks on see legaalne juba kuumlmnes Euroopa Liidu riigis Seda
votildeib ka totildelgendada nii et konventsiooni saumltted ei oma kindlat totildelgendust vaid seda peab
totildelgendama kaumlesoleva hetke otildeiguslikku olukorda arvestades46
Motildelema kaasuse puhul toimub
lapsendamine vallalise isiku poolt kuid EB kaasuse puhul oli taotlejal partner ja kuna
lapsendamine on antud olukorras vaid ainuisikuline ei oleks lapsel mingeid otildeigusi ega
kohustusi teda lapsendanud inimese partneri suhtes
222 Eesti
Eesti seadus ei keela seksuaalvaumlhemustele uumlksinda lapsendamist ent justiitsministeeriumil on
arvamus et samasoolistele partneritele lapsendamise lubamine on keeruline ja tihti peale
vaidlustatav teema kuna ministeeriumi arvates ei ole Eesti uumlhiskond kindel et samasoolistele
partneritele lapsendamine on lapse huvides ja ei kahjusta teda47
kuid laste otildeiguste kaitset
tagades ei tohi tugineda uumlhiskonna valmisolekule LGBT perekonnade tunnustamisel
46
European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw 47
Andra Olm (viide 12) lk 63
25
Perekonnaseaduse48
sect148 uumltleb et lapsendada votildeivad nii vallalised kui ka abielu sotildelminud
isikud Kuivotilderd LGBT inimesed ei saa oma vahel sotildelmida abielu ega oma suhteid muul moel
registreerida siis on nad otildeiguslikult vallalised isikud vaatamata sellele et nad faktiliselt
moodustavad perekonna Seega laieneb neile lapsendamise puhul perekonnaseaduse sect148 lg1
mis uumltleb et vallaline isik votildeib lapsendada ainult uumlksinda Samuti ei saa perekonnaseaduse
sect149 jaumlrgi teine partner sama last lapsendada sest lapsendamissuhete kestel ei saa muu isik
vaumllja arvatud lapsendaja abikaasa sama last lapsendada Kui vaadata siinkohal lapse otildeigusi
lapsendaja partneri suhtes siis ei ole lapsel oma vanema partneri suhtes vastavalt
perekonnaseaduse sect161 mingeid otildeigusi ega kohustusi sest lapse hooldamisotildeigus laieneb vaid
sellisel juhul kui abikaasad lapsendavad uumlhiselt votildei lapsendatakse abikaasa laps Muudel
juhtudel kuulub hooldamise otildeigus ainult lapsendajale ainuisikuliselt
Samasoolised partnerid kuuluvad selle seaduse taumlhenduses muude juhtumite hulka Seega ndash
elades kahe samasoolise vanemaga peres kus kumbki ei ole bioloogiline vanem on lapsel
otildeigused ja kohustused ainult uumlhe vanema vastu Naumliteks kui uumlhel partneril on bioloogiline votildei
lapsendatud laps olemas ja teine partner soovib omalt poolt perekonnavaumlliselt teist last
lapsendada siis lapsendamise protsessi kaumligus ei arvestata perekonnaseaduse sect147 lg 2-ga
mis uumltleb et lapsendamine ei ole lubatud kui lapsendaja lapsed on selle vastu votildei kui
lapsendaja lapsed kahjustavad mingil maumlaumlral lapsendatava huve Kuna lapsendatav saabub
perekonda kus on olemas teised lapsed tuleks kindlasti arvestada nende huvidega ja
veenduda et nad ei kahjusta lapsendatavat aga sellisel juhul toimub lapsendamine
seadusjaumlrgselt vallalise isiku poolt See ei ole paraku piisav lapse huvidega arvestamine
Samuti tekib lapsendamise puhul vanusepiiranguga seotud ebavotilderdne kohtlemine
Perekonnaseaduse sect150 lg 1 uumltleb et lapsendada votildeib vaumlhemalt 25-aastane piiramata
teovotildeimega isik kuid lg 2 uumltleb et kohus votildeib erandjuhtudel lubada lapsendamist ka
vaumlhemalt 18-aastasele juhul kui ta lapsendab oma abikaasa lapse Samasooliste paaride jaoks
see jaumlllegi ei kehti kuivotilderd neil ei ole votildeimalik omavahel abielluda See on oluline piirang
mis votildeib tingida olukorra kus uumlks partner kes on lapse seaduslik vanem sureb ja tema
48
Perekonnaseadus RT I 27062012 12
26
partner kes on last kasvatanud on alla 25-aastane ning seega ei ole tal seaduse jaumlrgi votildeimalik
surnud partneri last lapsendada Nii tekib lapse lastekodusse sattumise oht ning see ei pruugi
olla lapse huvidega kooskotildelas Lapse jaoks on tema bioloogilise vanema partner tegelik
vanem ning perekonnaliige kuid tekib olukord kus laps eemaldatakse tema ellu jaumlaumlnud
faktilisest vanemast Abielus paari puhul seda probleemi ei teki kuna sellisel juhul on lapse
bioloogilise vanema partner lapse seaduslik kasuvanem isegi kui ta pole last lapsendanud
vastavalt perekonnaseadusele Ning bioloogilise vanema surma puhul ei eemaldata last
kasuvanemast ning olles alla 25-aastane kasuvanem saab erandolukorras lapsendada ka
surnud abikaasa last
Seega tuginenes Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikale tuleb Eestis luua laste ning
samasoolistest isikutest moodustatud perekondade ja nende laste kaitse ning tagada laste
parimate huvide arvestamine vastavalt laste otildeigustele Inimotildeiguste konventsiooni antud otildeigus
perekonnakaitsele rakendub samuti laste suhtes
23 Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud laps
Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapse otildeiguslik seis on erinev ja mingil maumlaumlral
raskem kui eelnevatel juhtudel Siin votildeib naumlha kolme erinevat teed Uumlks stsenaarium on
selline et lapsel on kaks seaduslikku vanemat kes on lahus kusjuures motildelemad on
bioloogilised vanemad ning uumlhel vanemal on samasooline partner ja laps elab nendega koos
Teise variandi puhul on lapsel kaks bioloogilist vanemat kes on lahus Uumlhel vanemal
puuduvad votildei on aumlra votildeetud vanemaotildeigused ning laps elab oma seadusliku bioloogilise
vanemaga ja vanema partneriga Kolmanda votildeimaluse puhul elab samasoolistest isikutest
moodustatud perekonnas vaumlhemalt kaks last igal lapsel on erinevad bioloogilised vanemad
Tegelikkuses elavad lapsed koos uumlhe bioloogilise vanemaga ja vanema partneriga Lapsed ei
ole omavahel veresugulased
231 Eesti
27
Analuumluumlsin kaumlesolevas peatuumlkis eelkotildeige olukorda kus lapsel on kaks seaduslikku bioloogilist
vanemat vanemad on lahus ja laps elab uumlhe seadusliku vanemaga ja tema partneriga See
taumlhendab et lapsel on faktiliselt kolm isikut kes tema eest hoolt kannavad ja tema elust osa
votildetavad Lapsel on otildeiguslik side ainult kahe bioloogilise vanemaga ning vanema partneril kes
elab lapsega koos ja kasvatab last puudub otildeiguslik side lapsega Kui votilderrelda seda olukorda
heteroseksuaalse perekonnaga siis sellisel juhul on uuel partneril votildeimalus partneri last
lapsendada juhul kui teine lapsevanem annab notildeusoleku ja kui nad on abielus vastavalt
perekonnaseaduse sect152 lg1 Selle kohaselt katkeb lapsel otildeiguslik side uumlhe bioloogilise
vanemaga ja tekib see vanema partneriga Homoseksuaalsetel isikutel puudub selline
votildeimalus kuna partneri last saab lapsendada ainult abiellunud votildeotilderasvanem
Otildeiguslik side vanema partneriga puudub ka juhtumi puhul kus lapsel on ainult uumlks seaduslik
vanem ja teiselt bioloogiliselt vanemalt on vanemlikud otildeigused aumlra votildeetud votildei siis ei ole teine
bioloogiline vanem kindlaks tehtud Samas on heteroseksuaalsetel paaridel votildeimalik luua
otildeiguslikud suhteid lapse ja partneri vahel Abielu sotildelmides tekib vastavalt perekonnaseaduse
sect148 lg2 p2 partneril otildeigus lapsendada partneri laps varasematest suhetest Faktiliselt elab
laps kahe samasoolise vanemaga aga otildeiguslikult suhted on tal ainult uumlhe bioloogilise
vanemaga
Kolmas stsenaarium on nimetatutest kotildeige keerulisem Faktiliselt on lapsel kaks samasoolist
vanemat kellest otildeiguslik side on ainult bioloogilisega Samuti on lapsel kasuotildede votildei
kasuvend kelle bioloogiline vanem on tema bioloogilise vanema partner Sellises olukorras
puudub lapsel otildeiguslik suhe teise peres elava lapsega Sellelt pinnalt votildeib tekkida erinev
kohtlemine votilderreldes heteroseksuaalse perega kus partnerid saavad omavahel abielluda ja
lapsi lapsendada ning kus sellisel juhul on kotildeikidel peres kasvavatel lastel ja neid kasvatavatel
taumliskasvanutel omavaheline otildeiguslik side Ebavotilderdne kohtlemine tekib sellisel juhul punktis
mis puudutab laste omavahelist abiellumist (selle lubamist) Perekonnaseaduse sect 3 uumltleb et
isikud kelle sugulussuhe potildehineb lapsendamisel ei votildei omavahel abielluda Kaumlesoleva
seaduse sect 2 lotildeikes 1 nimetatud sugulussuhe potildehineb lapsendamisel antud juhul kaumlsitlen sect2
lg1 p2 venna ja otildee suhteid Heteroseksuaalse perekonna puhul tekib lastel lapsendamise
tagajaumlrjel otildeiguslik otildee ja venna suhe ehk siis neil ei ole lubatud omavahel abielluda kuid
28
samasoolistest isikutest moodustatud perekonna puhul saavad partnerite lapsed omavahel
hiljem abielu sotildelmida kuna nad ei ole otildeiguslikult uumlksteisega seotud Samuti tekib probleem
erinevate toetuste saamises kuna sellist kooslust ei nimetata seaduslikult perekonnaks
Hea naumlide on eelpool vaumllja toodud Viimsi kaasus Selle puhul oli uumlheks osapooleks
samasoolistest isikutest kooslus ning kaasatud oli kolm last kes kotildeik ei olnud omavahel
otildeiguslikult seotud Osapool taotles Viimsi vallavalitsuselt laste lasteaia- ja koolitoidu ning
sotildeiduotildeiguse tasuta saamist Viimsi vallavalitsuse 12062009 korraldusega nr 373 jaumleti
kaebaja taotlused rahuldamata kuid Viimsi vallavolikogu maumlaumlrus nr 16 ei sisalda perekonna
totildelgendust ega kitsendavat saumltet mis taumlpsustaks mis soost peavad olema vanemad ja mis
otildeiguslik side vanemate ja laste vahel eksisteerib49
Samuti tekib probleem miks uumlhes
leibkonnas elavad faktilised otildede ja vend ei ole lapsega seaduslikult seotud ning ei kuulu lapse
perekonda Hetkel ei ole Eesti seadustes perekonna motildeiste defineeritud See taumlhendab et
samasoolises perekonnas elav laps ja tema bioloogilise vanema partneri lapsed ei ole
omavahel otildede ja vend kuid abiellunud erisoolise paari puhul oleks
232 Euroopa Liit ja Inimotildeiguste Kohus
Euroopa Inimotildeiguste Kohus tegi kohtuotsusega X ja teised vs Austria suure sammu laste
otildeiguste ja nende samasooliste vanemate probleemi lahendamisel ja naumlitas nii kaasaegseid
seisukohti Kaasuse taotlejateks olid kaks naissoost isikut kelle peres oli laps ning uumlks
taotleja soovis lapsendada partneri bioloogilist last Laps oli suumlndinud vaumlljaspool abielu ja
ainult lapse bioloogilisel emal oli lapse hooldusotildeigus Selle juhtumi puhul oli lapsel ka
bioloogiline isa kes maksis regulaarselt lapse elatist ning keeldus lapse ema partnerile
adopteerimisotildeiguse andmisest
Austria seaduste jaumlrgi kaotaks lapse ema partneri lapse adopteerimise puhul otildeigused lapse
suhtes kuid isa otildeigused oleksid tagatud Seega ei olnud lapsendamine Austria seisukohast
votildeimalik Taotlejad soovisid oma faktilise pere otildeiguslikku tunnustamist ning lapse
bioloogilise ema partneri tunnistamist lapse vanemana lapse bioloogilise isa asemel Austria
49
Inimotildeigused Eestis (viide 8) lk 141-143
29
seaduste jaumlrgi oli votildeimalik partneri last lapsendada nii abiellunud paaridele kui ka
mitteabiellunud heteroseksuaalsetele paaridele kes elavad stabiilses suhtes Kohus toob
punktis 95 selgelt vaumllja et samasooliste isikute stabiilne kooselu kuulub perekonna motildeiste
alla taumlpselt samamoodi nagu stabiilne erisooliste isikute kooselu Samuti leiab kohus et laps
kes elab oma bioloogilise vanema ja tema partneriga kes motildelemad kannavad tema eest hoolt
kuulub ka perekonda ja kotildeik kolm isikut peavad olema kaitstud artikkel 8 taumlhenduses ning
kuuluvad uumlheskoos perekonna motildeiste alla Sellist kooslust ei tohi diskrimineerida votilderreldes
erisooliste isikutest moodustatud perekonnaga ning antud kaasuse puhul on tegemist artikkel
14 koosmotildejus artikkel 8-ga rikkumisega
Antud kaasuse puhul leidis kohus et taotlejad sealhulgas uumlhe taotleja laps elasid kooselus
mis on vaumlga sarnane kooseluga mida elavad abiellunud heteroseksuaalsed isikud kus uumlks
abikaasa soovib lapsendada teise abikaasa last Vahe on selles et samasooline paar ei votildei
abielluda ja saab vaid omavahelised suhted registreerida Selline registreerimine ei anna
votildeimalust partneri last lapsendada kuna Austria seadustega pole lubatud lapsendamine
registreeritud partneritele Taotlejad ei olnud registreeritud see andis neile votildeimaluse partneri
last lapsendada kuna Austria seadusandlus lubab stabiilses registreerimata kooselus elavatel
heteroseksuaalsetel paaridel partneri lapse adopteerida Kohus leidis et antud kaasuse puhul
ei olnud artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumist mis kaumlsitleb abiellunud
heteroseksuaalsete isikutega kus uumlks abikaasa tahab lapsendada teise abikaasa bioloogilist
last vaid oli artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumine votilderreldes heteroseksuaalsete
faktiliste kooslustega kus uumlks partner tahab lapsendad teise partneri last
Otsuse poolt olnud kohtunikud leidsid et konventsioon ei kohusta liikmesriike andma otildeigust
mitteabiellunud paaridele partneri lapse lapsendamiseks Kuid kui selline otildeigus on olemas
siis ei ole samasooliste paaride diskrimineeriv kohtlemine lubatud Erinev kohtlemine ei ole
potildehjendatud kuna see ei ole lapse otildeiguste kaitseks vajalik Kohus ei votildetnud vastu ka Austria
vastuvaumlidet et selles kuumlsimuses puudub Euroopas uumlhine arvamus ning seetotildettu tuleks
kuumlsimuse lahendamine jaumltta riigi paumldevusse50
50
EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria
30
3 LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes erinevast
soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega
Laste ja nende perede otildeiguslikus kaitses on kaks erinevad teed Iga riik aktsepteerib igal juhul
seda et igal lapsel on kaks bioloogilist vanemat ehk siis mees ja naine kes on lapse eostanud
bioloogilisel teel votildei kunstliku viljastamise abil Sotildeltumata vanemate votildei lapse tahtest
eksisteerib kaks erinevast soost isikut kellel peaks igal juhul olema lapse suhtes teatavad
otildeigused ning lapsel peaksid olema otildeigused oma vanemate suhtes Teisalt peab kaitsma lapse
otildeigusi ka tema faktilises perekonnas see taumlhendab perekonnas kus laps pikaajaliselt elab
Sellisel juhul peavad motildelemal faktilisel vanemal olema lapse igapaumlevase uumllalpidamise osas
otildeigused ja kohustused51
Tuginedes uumllaltoodud faktidele votildeib vaumlita et lapse huvisid
arvestades on oluline kaitsta lapse otildeigusi tema tegelikus perekonnas sest just faktilised
vanemad votildetavad lapse elust kotildeige enam osa ning kannavad lapse uumlle igapaumlevaselt hoolt ning
see ei sotildeltu neid omavahel siduvatest bioloogilistest sidemetest
Kotildeik eelpool toodu totildeendab et homoseksuaalsetes suhetes elava lapse vanema partneril ja
lapsel ei eksisteeri omavahelisi otildeiguslikke suhteid ja puudub ka votildeimalus neid suhteid luua
kuna partner ei saa lapsendada teise partneri last Tekib olukord kus lapse otildeigused oma
seadusliku vanema partneri suhtes puuduvad ning selline olukord ei taga lapsele piisavat
kaitset
Nii samasooliste isikute kui ka erisooliste isikute kooselu kuhu on kaasatud lapsed peavad
olema eraldi reguleeritud
Miks ei saa laps olla samamoodi kaitstud nagu abielus paari laps52
See on otildeiguslik probleem
mis on jaumlaumlnud Eestis seni lahenduseta Vastavalt UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsioonile on
kotildeik lapsed votilderdsed sotildeltumata soost ja rahvusest sotildeltumata sellest kas nad elavad motildelema
51
Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 14-15 52
Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia
Antwerp-Oxford 2005 lk 291
31
vanemaga uumlksikvanemaga kas nad on suumlndinud registreeritud abielus votildei mitte53
Konventsioon kaumlsitleb last otildeigussubjektina ja taumlheldab et laps on ise oma otildeiguste teostaja54
Konventsioon kehtestab ka lapse ja riigi omavahelise suhte See taumlhendab et riigil ega
vanemal pole lapse uumlle omanikuotildeigust last vaadeldakse indiviidina kellel on omad
inimotildeigused mis on taumlpselt samasugused kui igal taumliskasvanul Samuti annab konventsioon
motildeista et votildeib tekkida konflikt lapse huvide ja vanemate votildei uumlhiskonna huvide vahel
Sellised konfliktid peab lahendama laste huvidega arvestades neid esile totildestes Laste huvid
defineeritakse tulenevalt konventsioonist mille jaumlrgi on olulised naumliteks otildeigus haridusele
otildeigus perekonnaelule ning otildeigus olla kuulatud ja austatud indiviidina55
Vastavalt
konventsiooni artikkel 18-le on vanematel esimene vastutus laste kasvatamise ja arengu eest
ehk siis vanemad on laste otildeiguste tagajad kasvatajad kaitsjad ja hoolitsejad
Konventsiooni keelekasutusest tuleneb see et termin bdquovanemldquo votildeib ka viidata paljudele
erinevatele peremudelitele mis kaasaegses maailmas eksisteerivad Naumliteks votildeib tuua
konventsiooni artikkel 5-e mis viitab laiendatud perekonna taumlhendusele UumlRO Lapse Otildeiguste
Konventsioon toob vaumllja ka perekonna taumlhtsuse Nimetatakse lapse otildeigust perekonnale see
taumlhendab uumlldiselt otildeigust vanematele ja otildeigust olla perekonnaliige See iseloomustab ka tervet
konventsiooni56
Laps ei saa tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest partneritest
koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes UumlRO Lapse Otildeiguste
Konventsiooni artiklis 2 p1 on saumltestatud et osalisriigid peavad tagama nende jurisdiktsiooni
all olevatele lastele kotildeik konventsioonis saumltestatud otildeigused ja kohustused sotildeltumata lapse ja
tema vanema votildei seadusliku hooldaja rassist soost keelest usust votildei muudest tingimustest
53
Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61
(18012013) 54
Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012
httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused
55 Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and What it
Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10 httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019
(06052013)
56 Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine praktikas
Lastekaitse Liit 2005 lk 71-74
32
Jaumlrelikult on erisoolisest perekonnast lapse ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes samasoolises
perekonnas kasvava lapsega konventsiooni taumlhenduses lubamatu ja sobimatu57
Samuti annab konventsiooni artikkel 2 p2 riigile positiivse otildeiguse votildetta kasutusele sobilikud
meetmed laste votilderdsete otildeiguste tagamiseks Kui raumlaumlgitakse homoseksuaalsetele paaridele
uumlheskoos laste kasvatamise otildeiguse andmisest siis mainitakse sageli laste huvidega
arvestamist Siin votildeib tuua naumliteks Gas ja Dubois vs Prantsusmaa kaasuse jt Selles
valdkonnas on naumlha ilmselget arengut esimesed Euroopa riigid mis lubasid samasoolisel
inimesel partneri lapse adopteerida olid Taani (1999) Island (2000) Norra (2001) ja Rootsi
(2003) Nendes riikides on otildeiguslikud reformid toimunud aastatel 1993-2003 Alates 2009
aastast on Soomes lubatud samasoolisel isikul oma partneri last adopteerida Eeliseks on kui
partnerid elavad registreeritud kooselus ja mittebioloogiline vanem on lapse sotsiaalne vanem
ehk tegelik vanem Nendes riikides saab samasooliste vanemate peres elav laps peale
lapsendamist taumlieliku sotsiaal- otildeigus- ja majandusliku kaitse ja samuti tagab see lapse otildeiguse
motildelemale seaduslikule ja sotsiaalsele vanemale Selline otildeiguslik areng naumlitab ka seda et
vanemate seksuaalne saumlttumus votildei sugu ei ole lapse huvide arvestamisel taumlhtis
Areng nendes riikides naumlitab ka seda et perekond koosneb lapsest ja kahest taumliskasvanud
isikust (sotildeltumata soost) Lapsel kes elab sellises perekonnas tekib otildeigus kahele seaduslikule
vanemale ja see annab talle votilderdse kaitse votilderreldes lapsega kes elab heteroseksuaalses peres
Selline areng naumlitab meile mis on kaasaaegne perekond58
See kotildeik taumlhendab et lapsel kes kasvab samasoolises perekonnas peavad olema
samasugused otildeigused nagu ta kasvaks erisooliste vanemate perekonnas kus partnerid kas on
votildei ei ole abielus Lapsel on otildeigus perekonna- ja eraelu kaitsmisele Euroopa Inimotildeiguste
Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ja samuti on tal otildeigus olla mitte diskrimineeritud
vastavalt sama konventsiooni artikkel 14-le Paraku naumleme erinevat suhtumist votilderreldes
lapsega kes elab perekonnas kus vanemad on heteroseksuaalsed Lapsel on vaja otildeigust
57
Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 29 58
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in Europe
National Cross-Border and European Perspectives 2012 lk 102-103120-122
33
perekonna kaitsele ja votildeimalust seadustada oma suhted mitte ainult bioloogilise vanemaga
vaid ka bioloogilise vanema partneriga Kui bioloogiline vanem ja partner on
heteroseksuaalsetes suhetes saab laps motildelema poole notildeusolekuga tagada enda otildeiguse olla
lapsendatud ja luua perekond Kui bioloogiline vanem ja tema partner on homoseksuaalsetes
suhetes siis isegi juhul kui motildelemad pooled on notildeus ei saa laps kasutada oma otildeigust olla
lapsendatud ja luua perekonda kui see ei ole vastuolus tema huvidega Riik arvestab lapse
huve eelkotildeige lapsendamisele lubatavuse kuumlsimuses
Selleks et aru saada partneri otildeigustest lapse suhtes peab enne defineerima kes on partner
lapse jaoks seaduse motildettes Perekonnaseadus annab meile kolm erinevat suhet lapse vanem
votildeotilderasvanem ehk lapse vanemaga abiellunud isik ning kasuvanem ehk isik kes ei ole
vanem ega votildeotilderasvanem vaid isik kes tegelikult last kasvatab Teda votildeib nimetada ka
faktiliseks vanemaks59
Sellest tuleneb et partner on kasuvanem Perekonnaseadust vaadeldes
votildeib oumlelda et kasuvanemal on kasulapse suhtes minimaalsed otildeigused samuti on lapse
otildeigused kasuvanema suhtes minimaalsed ja mitte taumlielikud
Ka Eesti Lastevanemate Liit on seisukohal et laste otildeigused ei ole piisavalt kaitstud seetotildettu
soovivad nad laste otildeiguste tugevdamist olukorras kus uumlks vanematest ei ole bioloogiline
vanem60
Samasooliste paaride puhul on partner faktiline vanem Lastekaitse Liidu president
Loone Ots on seisukohal et laps peab olema turvatud ja kaitstud nagu seda notildeuab Lastekaitse
Konventsioon Samuti arvab ta et samasooliste kooselu seadustamine on tervitatav samm
votilderdotildeiguslikkuse uumlhiskonda Laps satub vaumlgivalla ja hooletuse ohvriks nii samasoolises kui
erisoolises perekonnas seega peaksid tema otildeigused olema votildeimalikult efektiivselt kaitstud
motildelemal juhtumil Uumlhe votildeimaliku seisukoha jaumlrgi peaks samasoolistele peredele andma
lapsendamisotildeiguse erandjuhul see peab olema selgelt lapse huvides ning iga juhtumi puhul
arvestatakse konkreetseid asjaolusid ja teatud vanusest ka lapse notildeusolekut See aitaks vaumlltida
lapse lastekodusse sattumist laps peaks kasvama peres mitte uumlkskotildeik kui haumlsti varustatud
59
Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Edgar Salumaa Juridika
httpwwwjuridicaeejuridica_etphpdocument=etarticles1995123599PRNprvphp 60
Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest lk 3
httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise+koosel
uga+seotud+ettepanekutestpdf (18012013)
34
lastekodus Lastekaitse Liit on seisukohal et laps peab olema kaitstud ja Eesti laps peab
olema otildennelik vaatamata lapse kasvatajate soost61
Naumliteks votildeib tuua EIOtildeK kohtuotsuse Gas
ja Dubois v Prantsusmaa mille puhul kohtuniku eriarvamusel on samasoolises perekonnas
kasvatatav laps erinevas olukorras votilderreldes erisooliste taumliskasvanutega uumlhes peres kasvava
lapsega62
Eesti Potildehiseadus saumltestab ja tunnustab perekonna kaitset ja samuti peetakse potildehiseaduse jaumlrgi
oluliseks laste kasvatamist ning vanematele antakse mitte ainult luba vaid ka kohustus oma
lapsi kasvatada Mainitakse ka riigi kohustust perekonda laste kasvatamisel abistada Riigi
kohustuseks on luua lapsevanematele votildeimalused oma laste kasvatamiseks ja tagada laste
potildehivajadused63
Laps on homoseksuaalses peres kasvades erinevas olukorras votilderreldes heteroseksuaalses
peres kasvava lapsega Viimasel juhul on motildelemal vanemal otildeigus taotleda erinevaid
perekonna- ja laste kasvatamistoetusi kuna motildelemad vanemad votildeivad seadusjaumlrgselt end
lapsevanemana registreerida (bioloogiline vanem lapsendamine) Samasooliste partnerite
puhul on toetuste saamine raskendatud votildei ei ole uumlldse votildeimalik naumliteks votildeib tuua Viimsi
kaasuse probleemi Nii ei saa laps kes kasvab peres kahe samasoolise vanemaga vanemate
kaudu samalaadset riigipoolset toetust Kaasuses X Y ja Z vs Suurbritannia toob Inimotildeiguste
Kohus selgelt vaumllja et inimotildeiguste konventsioon votildeib olla totildelgendatud erinevalt ja perekonna
kaitse laieneb mitte ainult abiellunud paaridele vaid ka de facto peredele
Alati peab arvesse votildetma mitut erinevat faktorit kui kaua kaks taumliskasvanud isikut (sotildeltumata
soost) koos elanud on kas isikud elavad uumlhes leibkonnas kas nad soovivad votildei ei soovi lapsi
koos kasvatada64
Arvatakse et perekonna autentne tunnus on uumlhine laste kasvatamise otildeigus
61
Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012 httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed ( 21012012)
62 Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa 23032012
httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420 (22012013) 63
Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad sotsiaaltoetused ja ndash
teenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007 lk 29 64
Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in International
and Comparative Law Kluwer Law International 2002 lk 261
35
Seega peab uumlhine laste kasvatamisotildeigus olema identselt kaumlttesaadav nii heteroseksuaalsetele
kui ka samasoolistele paaridele Kui erisoolistel paaridel on otildeigus lapsi uumlhiselt kasvatada ilma
registreerimiseta siis peab selline otildeigus olema tagatud ka samasoolistele partneritele65
Eestis puudub spetsialiseerunud organ mis teostaks jaumlrelvalvet laste otildeiguste tagamise uumlle
Seda funktsiooni teostavad erinevad organid koostoumloumls Nendeks kohalik omavalitsus
maavalitsus otildeiguskantsler ja teised66
Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas nr 6-
81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute puumlsiv kooselu kuulub
perekonnapotildehiotildeiguse kaitse alla aga Eestis ei ole selline kooselu reguleeritud ja seetotildettu tuleb
luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Samuti puudub lapsendamist ja
hooldusotildeigust puudutav regulatsioon mis tagaks laste huvide arvestamise samasooliste
paaride puhul Partneril puudub lapsendamise votildeimalus ja see annab hooldusotildeiguse ainult
uumlhele vanemale kuid partnerid elavad koos lapsega ja motildelemad peaksid lapse eest vastutama
ja tema eest kandma hoolt Selline olukord votildeib tuua probleeme lapse hooldamisotildeiguse
teostamisel uumlhe partneri surma korral votildei juhul kui seaduslik lapsevanem ei saa mingil
potildehjusel pikemaajaliselt hooldusotildeigust teostada Samuti pole tagatud partneri otildeigus last edasi
kasvatada kui seaduslik vanem sureb
Probleem on ka uumluumlrisuhetes Votildelaotildeigusseaduse sect289 saumltestab et eluruumi uumluumlrnikul on otildeigus
uumluumlriruumides majutada oma abikaasat alaealisi lapsi ja toumloumlvotildeimetuid vanemaid ilma
uumluumlrileandja notildeusolekuta67
Juhul kui uumluumlrilevotildetja on lapse vanema partner siis ei saa
uumluumlrileandja notildeusolekuta eluruumis majutada last ega tema seaduslikku vanemat Sellega
satub laps ebasoodsasse olukorda votilderreldes lapsega kes elab perekonnas kus motildelemad
partnerid on tema seaduslikud vanemad Lapse eluruumides viibimine sotildeltub uumluumlrileandja
tahtest
65
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs (viide 58) lk 92 66
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava
2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20per
ede20arengukava202012-2020pdf (16022013) 67
Otildeiguskantsler ( viide 3) lk 1 5
36
Laste staatus samasoolistes paarides on laumlbi aegade olnud nagu Pandora laegas Alati on olnud
arusaadav aktsepteeritud ja isegi notildeutud et lapsel peab olema kaks vanemat aga nuumluumldseks on
see arenenud selles suunas et lapsel votildeib olla kaks ema kaks isa votildei isegi kolm vanemat
2007 aastal andis Ontario Kohus oma otsuses AA vs BB ONCA 268
selles kuumlsimuses uue
arengu Selle kaasuse puhul vaumlrbasid kaks homoseksuaalset stabiilses suhtes elavat naist oma
meessoost sotildebra lapse bioloogiliseks eostamiseks Lapse suumlndides olid tema seaduslikeks
vanemateks bioloogiline ema ja bioloogiline isa Bioloogilise ema samasooline partner oli
sellises situatsioonis lapse faktiline vanem taumlitis lapse teise ema rolli ja kandis suurt osa lapse
kasvatamises Kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngisid lapse elus vaumlga olulist rolli ja kandsid lapse
eest hoolt Lapse bioloogilise ema samasooline partner leidis et tal peaksid olema lapse
suhtes samuti seaduslikud otildeigused ja kohustused ning ta poumloumlrdus kohtusse nende otildeiguste ja
kohustuste saamiseks Kohus leidis et kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngivad lapse elus vaumlga suurt
rolli ja lapse otildeiguste tagamise seisukohalt on oluline et kotildeik kolm oleksid tema seaduslikud
vanemad
Kohus arvestas lapse huvidega ning see on selle kaasuse puhul kotildeige olulisem Kohus
otsustas et kotildeik kolm taumliskasvanut peavad olema seaduslike vanematena registreeritud ning
seelaumlbi sai laps kolm seaduslikku vanemat Nimetatud kaasus totildei samasooliste vanemate ja
sellistes peredes elavate laste probleemide osas taumliesti uue arengu Selliseid arenguid jaumllgides
votildeib oletada et ka teised riigid votildetavad Orlando kaasuse arvesse ja hakkavad seda jaumlrgima
Perekonna ja vanema staatuse kontseptsioon on viimase aja jooksul teinud laumlbi suured
muutused ja arengud avardanud piire ja haumlgustanud nende motildeistete traditsioonilist taumlhendust
Niisiis votildeib oletada et laumlhitulevikus toimuvad seadusandluses muudatused mille kohaselt ei
arvestata vanema staatuse saamisel enam vanemate seksuaalse saumlttumuse ja arvuga Selle
asemel votildeetakse arvesse eelkotildeige lapse huvid Selline olukord peaks viima selleni et tagatud
on taumlielik votilderdsus ja vaumllistatud diskrimineerimine Seda propageerib praegusel ajal Euroopa
Inimotildeiguste Konventsiooni artikkel 14
68
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and ROSENBERG
JJA AA v BB 2007 ONCA 2 httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
37
Tihtipeale sotildeltub lapse otildeiguslik staatus perekonnas sellest milline on temaga koos elavate
taumliskasvnanute suhte otildeiguslik staatus ndash sellest kas tegemist on abielu votildei registreeritud
kooseluga On oluline ka maumlrgata et vaumlga paljud riigid on laste kaitse tagamise eesmaumlrgil
avanud samasooliste paaride jaoks votildeimaluse oma suhteid registreerida Selle kaudu on neil
votildeimalus lapsi uumlheskoos lapsendada votildei siis on uumlhel partneril votildeimalik lapsendada partneri
laps Naumliteks Rootsis saavad lapsendamise puhul sarnase otildeigusliku staatuse nii paarid kes on
oma suhted kooseluna registreerinud kui ka abielus olevad erisoolised paarid
Norra ja Sakasamaa lubavad neil paumlevil registreeritud kooselus elavatel samasoolistel isikutel
lapsendada oma partneri lapse Siin tuleb aga silmas pidada et tegemist on siseriiklike
seadustega mis ei garanteeri nende rahvusvahelist tunnustamist Perekonna seisukohalt
taumlhendab see seda et nii lastel kui tema vanematel votildeivad tekkida otildeiguslikud probleemid
vaumlljaspool riiki juhul kui teises riigis ei kehti sarnased seadused69
Euroopa Liidu otildeigus
perekonnaotildeiguse valdkonnas notildeuab uumlhtlustamist ja liigub kiirelt sinnapoole Kindlasti on
vajalik demokraatlik ja selge lahendus mis hakkaks potildehinema Euroopa Inimotildeiguste
Konventsioonil
69
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family Law
Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008 lk 101-110
38
Kokkuvotildete
Uurimistoumlouml kaumligus olen jotildeudnud jaumlreldusele et kuigi Eestis ei ole perekonna motildeiste
defineeritud on selle motildeiste seadusaktidesse sisse viimine aumlaumlrmiselt oluline nii erisooliste kui
ka samasooliste paariride ja nendega koos elavate laste perekonnakaitse otildeiguse tagamiseks
Viimsi kaasus on vaumlga hea naumlide Eesti seadusandlusest Tuginedes Euroopa Liidu otildeigusele ja
Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtukaasustele olen jotildeudnud jaumlreldusele et teatud juhtudel
peavad nii erisooliste kui ka samasooliste paaride pered koos lastega votildei ilma kuuluma
perekonna kaitse alla Samuti peab registreerimata kooselus paari peres elav laps kuuluma
oma tegelike vanematega uumlhte perekonda ning olema kaitstud perekonna motildeiste taumlhenduses
taumlpselt samamoodi kui laps kes elab registreeritud kooselu sotildelminud faktiliste vanematega
Igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja diskrimineerimine mis potildehineb isikute
sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud Euroopa Liidu liikmesriigid ei tohi perekonna ja
uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise potildehjuseks nimetada Euroopa
Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta
perekonnaeluna millel on riiklik kaitse
Teine peatuumlkk naumlitas et hetkel votildeivad lapsel tekkida perekonnaliikmetega erinevad otildeiguslikud
suhed Perekonnaliige ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem seega on tema otildeigused lapse
suhtes ja lapse otildeigused faktilise vanema vastu piiritletud Faktiliste vanematega kes ei ole
oma suhteid registreerinud koos elav laps on ebavotilderdses olukorras votilderreldes lapsega kes elab
faktiliste vanematega kes on oma suhteid registreerinud Nii tekib lapse lastekodusse
sattumise oht naumliteks bioloogilise vanema surma puhul kui teisel faktilisel vanemal
puuduvad lapse uumlle vanemlikud otildeigused Selline kohtlemine ei pruugi olla lapse huvidega
kooskotildelas Abielus paari puhul seda probleemi ei teki
Kolmandas peatuumlkis kaumlsitlesin LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdset kohtlemist
votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega Toumloumlst tuleb
selgelt vaumllja et ebavotilderdsel kohtlemisel ei ole otildeigustust ja see ei ole kooskotildelas lapse huvidega
Lapsel on otildeigus kahele vanemale ning oma tegelike vanemate tunnustamisele sotildeltumata
tegelike kasvatajate soost Laps peab igal juhul olema kaitstud sotildeltumata sellest kas tema
39
faktilised vanemad on oma suhted registreerinud votildei mitte kuna laps ei saa seda kuidagi
motildejutada Samasooliste paaride puhul on laps ebavotilderdses olukorras votilderreldes erisooliste
faktiliste vanematega elava lapsega LGBT peredes elavate laste kaitse on puudulik ja notildeuab
taumliustamist sotildeltumata siseriigi uumlhiskonna valmisolekust ning eelkotildeige tuleb seda kuumlsimust
lahendades tugineda lapse huvidele
40
Summary
Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family
has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost
importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex
couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good
example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of
the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex
and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection
Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their
real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same
way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any
avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is
prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of
the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court
of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state
The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family
members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of
the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent
are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship
is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered
their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the
death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to
the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no
significance in the case of a married couple
In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent
families compared to children living in families formed by persons of different sexes The
thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests
Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition
41
regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their
factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any
bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared
to children living with their factual parents of different sexes The protection of children
living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the
general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into
consideration in the first place when solving the problem
42
Kasutatud materjalide loetelu
Kasutatud kirjandus
Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009
Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in
International and Comparative Law Kluwer Law International 2002
Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or
Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008
Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika
EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of
Fundamental Rights of the European Union 2006
European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw
European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and
discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal
analysis 2010
Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012
Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia
Antwerp-Oxford 2005
Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st
Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009
Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family
Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008
Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of
Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law
Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007
Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad
sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007
43
Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine
praktikas Lastekaitse Liit 2005
Kasutatud normatiivmaterjal
Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303
Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification
Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their
family members to move and reside freely within the territory of the Member States
Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13
Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50
Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2
Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8
Perekonnaseadus RT I 27062012 12
Kasutatud internetiallikad
Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second
Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June
2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and
ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2
httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-
2pg-27
Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of
fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012
httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6
-2008-0479amplanguage=EN
European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working
Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties
Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007
httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf
44
GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf
Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-
10xls
Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest
httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise
+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf
Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61
Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012
httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused
Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012
httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed
Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta
Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-
perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta
Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk
32
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC
C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf
Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France
httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886
Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa
23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede
arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja
20perede20arengukava202012-2020pdf
The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010
httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf
Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and
What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10
httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019
45
Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri
httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool
iste_isikute_peresuhepdf
Viidatud kohtupraktika
EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa
EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa
EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria
EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits
EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola
EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95
EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria
TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009
TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010
15
seadustele kuid viide naisele ja mehele otildeigussubjektina on liikunud tagaplaanile Artikkel 9
on formuleeritud sooneutraalselt Uumlldiselt saab riik kehtestada abielu lubamisele piiranguid
ainult vastavalt ratsionaalsuse printsiibile ja mitte meelevaldselt Motildened piirangud (nagu
abieluks lubatud vanus) on universaalsed kuid sooline tunnus ei ole asjakohane26
Samasooliste paaride abiellumise lubamine votildei mittelubamine on siseriiklik kuumlsimus27
Kuid
artikkel 9 raumlaumlgib ka otildeigusest luua perekond See on artikkel 9 taumlhenduses eraldiseisev otildeigus
mis ei ole otseselt seotud otildeigusega abielluda
Kaasaegne tendents Euroopas naumlitab seda et paljud inimesed elavad vaumlljaspool abielu
institutsiooni Tunnustatud abielu pole enam otildeiguslik eeltingimus perekonna loomiseks ja ei
ole ainuke viis luua perekonnaelu mis omandaks riigi kaitse ja mittesekkumise otildeiguse28
See
tendents naumlitab et perekonna motildeistet peab kaumlsitlema laialt ja see peab sisaldama palju
erinevaid perekonnavorme sealhulgas de facto perekonnaelu Euroopa Parlament julgustab
liikmesriikides abieluvaumlliste suhete seadustamist ning pikaajalistele abieluvaumlliste suhetele
abieluga sarnase kaitse tagamist nii erisoolistele kui samasoolistele paaridele29
Perekonnaelu motildeiste kuumlsimuse olulisus totildestatatakse ka direktiivis mis kaumlsitleb perekonna
taasuumlhinemist Direktiivi 200386EC kotildeige progressiivsem element on perekonna motildeiste
laiendamine ning moderniseerimine direktiiv hotildelmab mitte ainult abielu sotildelminud isikuid
vaid ka registreeritud de facto kooslusi mis on perekonnaelu motildeiste moderniseerimisel
oluline samm edasi Direktiivi artikkel 4 p3-s kasutatakse terminit abieluvaumlline partner kes
elab registreeritud partnerluses taotlejaga Sinna hulka kuulub ka registreeritud samasooline
partner30
Euroopa Liidu direktiiv 200438EC defineerib pereliikme motildeistet ka artikkel 2 p2-
s partner kes on sotildelminud registreeritud vabaabielu on pereliige kui liikmesriik kaumlsitleb
registreeritud kooselu abieluga votilderdsena31
26
Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union EU Network of
Independent Experts on Fundamental Rights 2006 lk 99-103 27
Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 30301 Artikkel 9 28
Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union( viide 26) lk 103 29
Commentary of the Charter of Fundamental Rights of the European Union (viide 26) lk 98-104 30
Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification 31
Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their
family members to move and reside freely within the territory of the Member States
16
2 Laste otildeiguslik staatus LGBT perekonnas
Olen eelnevas peatuumlkis naumlidanud et samasooliste paaride kooslused peavad kuuluma
perekonna motildeiste alla Ei ole vaumllistatud et samasooliste paaridega elavad ka lapsed Siin tekib
oluline kuumlsimus ndash kui erinevast soost isikud kuuluvad perekonna motildeiste alla siis kes on
samasoolises perekonnas elava lapse perekond ja mis otildeigused ja kohustused on tal
perekonnaliikmete vastu Kuidas saab laps tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest
partneritest koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes
Kaumlsitlen LGBT perekondade erinevaid laste saamise mooduseid kuna sellest tulenevad
erinevad otildeiguslikud suhted lapse lapse bioloogiliste vanemate ja lapse bioloogilise vanema
partneri vahel LGBT perekondades on laste saamine raskendatud Samasoolised isikud ei saa
loomulikul teel lapsi seega votildeivad otildeiguslikus plaanis tekkida variandid kus laps ei omanda
teatud otildeigusi bioloogilise vanema partneri vastu aga faktiliselt on tegemist ikkagi
perekonnaga Seda olen kaumlesolevas toumloumls eelnevalt ka totildeestanud
LGBT perekondadel on laste saamiseks jaumlrgnevad votildeimalused kunstlik viljastamine
lapsendamine eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapsed Niisiis tekib lapse jaoks
kohe kaks erinevat peremudelit uumlhe variandi puhul on lapsel osaliselt geneetiline perekond
ehk siis lapsel on faktilises perekonnas uumlks bioloogiline vanem Teisel juhul on lapsel
taumlielikult mittegeneetiline perekond ndash selle naumlite puhul pole kumbki vanem faktilises
perekonnas lapsega kuidagi geneetiliselt seotud
21 Kunstliku viljastamise teel saadud laps ja tema otildeiguslik staatus LGBT
perekonnas
Kunstlik viljastamine embruumlo ja munarakkude siirdamine ning asendusemadus annavad laste
soetamiseks votildeimaluse paaridele kes ei saa seda teha bioloogilisel teel Praegusel hetkel on
meditsiin jotildeudnud hetkeni kus lapse suumlnnitanud ema ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem
Nendel juhtudel tekib kuumlsimus kes on lapse seaduslik vanem ja missugused otildeiguslikud suhted
tekivad lapse bioloogilise vanema lapse suumlnnitanud ema ning munaraku- embruumlo- votildei
17
seemnerakudoonori vahel Uumlhtlasi tekib kuumlsimus kes kuulub nendel juhtumitel lapse
perekonda ja kellel on otildeigus riiklikule kaitsele perekonna taumlhenduses
211 Holland
Euroopa Liidus on erinevatel riikidel erinevad riiklikud seadused mis reguleerivad mis tahes
kunstlikku viljastamist nii samasooliste kuid ka erisooliste perede jaoks
Kotildeige kaugemale on selle kuumlsimuse lahendamisel jotildeudnud Holland kus on seadustatud ka
asendusemaduse Samasooliste naiste paari jaoks on loodud erinevad votildeimalused lapse
eostamiseks ja motildened nendest annavad ka motildelemale naisele vanema staatuse Hollandis on
votildeimalik protseduur kus uumlhele naisele kantakse uumlle teise naise votildei partneri munarakust
loodud embruumlo mis on kunstlikult viljastatud kas kindla doonori votildei anonuumluumlmse doonoriga
Motildelemal naisel tekib lapsega geneetiline side ja uumlsna totildeenaumloliselt saavad motildelemad naised olla
lapse seaduslikud vanemad kuid mitte automaatselt seaduse alusel Hollandis saab ainult
lapse suumlnnitanud emast automaatselt lapse seaduslik vanem Bioloogilise ema partneril on
seaduse alusel lubatud partneri laps lapsendada Vaumlga oluline asjaolu sellisel juhul on et
parnteri lapse lapsendamiseks ei pea paar olema seaduslikult registreeritud Sellisel juhul on
oluline ainult laste huvidega arvestamine ja stabiilne kooselu teatud aja jooksul nii partneri
kui lapsega Sama reegel kehtib ka juhul kui uumlks parter on kunstlikult viljastatud
doonorseemnerakkudega ja teisel partneril ei eksisteeri lapsega bioloogilist sidet Motildelemal
juhul on lapse otildeigused taumleilikult kaetud lapsel on tagatud otildeigus nii isale (juhul kui doonor on
teada) kui ka bioloogilisele emale ning lapsel on votildeimalus saada otildeigused ka bioloogilise ema
partneri suhtes kui viimane lapse lapsendab32
Doonorseemnerakkudega kunstlikult viljastatud naise lapsel votildeivad motildenel juhul olla ka
otildeigused doonori suhtes Seda juhul kui doonor on teada maumlrgib ta avaldusele et tahab olla
lapse seaduslik vanem Kohus votildeib talle selle otildeiguse anda kui lapse ema ja doonor elavad
32
Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of Children
with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law Intersentia
Antwerpen ndash Oxford 2007 lk 163-167
18
koos perekonnana Kui doonor on teada ja ei soovi lapse suhtes seemnerakkude andmise
momendil vanemlikke otildeigusi siis ei saa teda vanemana maumlaumlratleda kuna ta ei moodusta
bioloogilise emaga perekonda Juhul kui doonor pole teada ja seemnerakud on tulnud
spermapangast ei saa doonor mitte mingil juhul olla lapse seaduslik vanem ning samuti pole
tal votildeimalust seda taotleda
Kotildeigil neil juhtudel on arvestatud olulist faktorit ndash selleks on reaalne pereelu doonori ja lapse
bioloogilise ema vahel ning motildelema kindel soov votildei soovi puudus saada lapse ametlikuks
vanemaks Sellega on laps samuti kaitstud tal on otildeigus olla oma tegelike vanemate laps33
Juhul kui Hollandis elavad naissoost parterid on abiellunud ja nende perekonda suumlnnib laps
siis saavad motildelemad partnerid automaatselt seadusejaumlrgselt lapse vanemateks ainuke erand
oleks siis kui lapse isal oleks enne lapse suumlndi tema suhtes seaduslikud otildeigused (sel juhul ei
pea lapse isa olema bioloogiline isa) Samuti eksisteerib votildeimalus et samal ajal oleksid
hooldajad nii lapse bioloogiline isa kui last kasvatav samasooline naistepaar Sellisel juhul
antakse isale isadusotildeigus ning samasoolised naissoost partnerid saavad uumlhise vanemliku
vastutuse34
Homoseksuaalsetele meessoost paaridele on Hollandis laste saamiseks avatud ka
asendusemaduse votildeimalus Selleks on kaks votildeimalust asendusemale kantakse uumlle
doonornaise munarakud mis on kunstlikult viljastatud uumlhe partneri seemnerakkudega votildei siis
viljastatakse asendusema munarakud kunstlikult uumlhe partneri seemnerakkudega Motildelemal
juhul on seaduslikeks vanemateks asendusema ning seemnerakkude doonor ehk uumlks
partneritest kelle seemnerakke kunstliku viljastamise puhul kasutati Partner ei saa
vanemlikke otildeigusi seaduse alusel automaatselt kuid teine partner votildeib esitada taotluse
lapsendamiseks ning selle protsessi kaumligus omandab teine meessoost partner vanemlikud
otildeigused35
Nimetatud juhtudel on samasoolises perekonnas kasvava lapse motildelemad faktilised
vanemad ka seaduslikud vanemad ja selline perekond on kaitstud siseriiklike seadustega
erisooliste paaridega votilderdselt
33
Machtelt Vonk (viide 32) lk 179-180 34
Machtelt Vonk (viide 32) lk 185 35
Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st Century
Organising Committee of the Commission on European Family Law 2009 lk 183
19
Asendusemaduse puhul on seaduslikult vahe kas asendusema on abielus votildei mitte Juhul kui
asendusema on abielus siis on seaduslikuks vanemaks lapse suumlnnitanud ema kuid motildelemad
partnerid saavad lapse uumlheskoos lapsendada Juhul kui asendusema on registreeritud kooselus
votildei vallaline siis votildetab partneritest see kes on lapse bioloogiline vanem isaduse omaks ning
saab seadusliku vanema staatuse partner lapsendab teise partneri lapse36
212 Eesti
Votilderreldes Hollandiga ei ole Eestis lapse ja tema samasoolise bioloogilise vanema partneri
omavaheline otildeiguslik suhe reguleeritud See ei ole kooskotildelas lapse parimate huvide
arvestamisega ning tekitab ebavotilderdset kohtlemist votilderreldes kunstliku viljastamise teel saadud
lapsega kelle bioloogiline ja faktiline vanem on erisoolised37
Eestis saavad kunstliku viljastamise abil lapse saada ainult naissoost samasoolised paarid ja
seda kahel erineval viisil kunstlik viljastamine mehe seemnerakkudega ning votildeotilderast
munarakust loodud embruumlo uumllekandmine naisele
Igale naistele on loodud votildeimalus kasutada kunstilikku viljastamist Kui heteroseksuaalne
naine on abielus siis on tal kunstlikuks viljastamiseks vaja oma abikaasa kirjalikku luba
vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seaduse38
sect 17-le Kui naine elab
homoseksuaalses kooselus ja soovib teostada kunstlikku viljastamist siis ei maumlngi tema
elukaaslane selle seaduse jaumlrgi olulist otildeigusliku rolli Seaduse jaumlrgi on partner kotildervaline isik ja
seadus ei defineeri teda kuidagi kuid de facto partner taumlidab lapse kasvatamisel abikaasa rolli
ja tema luba kunstlikuks viljastamiseks oleks samalaadselt vajalik ja oluline nagu
heteroseksuaalsetel paaridel
36
Machtelt Vonk (viide 32) lk 204-205 37
Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or Transgender
Families A European Prespective ILGA-Europe 2008 lk 5 38
Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13
20
Naine kes elab samasoolise partneriga on praeguste seaduste kohaselt sunnitud ennast
vallaliseks naiseks nimetama ja tema kunstlik viljastamine hakkaks toimima kunstliku
viljastamise ja embruumlokaitse seaduse sect-des 21 ja 22 ettenaumlhtud tingimustel sama seaduse sect 5
lg 2 alusel Vastuoluline on ka fakt et samasoolise partneriga elav naine peab nimetama
ennast vallaliseks ka juhul kui on tegelikult samasoolise partneriga suhtes ent soovib last (ja
seda just paarisuhtes koos kasvatada) Selline olukord on tekkinud kuna samasooliste isikute
kooselu ei ole praegusel hetkel kuidagi seaduslikult registreeritav Samasoolises paarisuhtes
elaval naisel sellel juhul on sundvaletamise seisund mis on tekkinud seaduses nimetatud
perekonnaseisu votildeimalike vormide ebataumlielikkuse totildettu
Doonori seemnerakkudega kunstliku viljastamise abil seotud perekonna lapsel on faktiliselt
kaks samasoolist vanemat aga seaduslikult on tal registreeritud ainult bioloogiline ema
Seega kasvab laps seaduse jaumlrgi uumlksikemaga ning tal on otildeigused ja kohustused ainult uumlhe
vanema suhtes
Kunstliku viljastamise meetodi puhul kus uumlhele naisele kantakse uumlle teise naise votildei partneri
munarakust loodud embruumlo loetakse laps samuti potildelvnevaks naisest kes on ta suumlnnitanud
(vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlo kaitse seaduse sect24-le)Vastavalt
perekonnaseaduse sect23 lg 1 on selline kunstlik viljastamine lubatud ainult siis kui naise
viljastamine muul viisil ei ole votildeimalik Sellise kunstliku viljastamise puhul oleks motildelemal
naisel votildeimalik olla lapsega geneetiliselt seotud kuid seaduse jaumlrgi sunnitakse jaumlllegi peale
olukord kus ainult uumlht naist loetakse lapsevanemaks Kui votilderrelda seda olukorda abielus
oleva heteroseksuaalse paariga siis on olukord jaumlrgmine ndash kui naist viljastatakse kunstlikult
tema abikaasa seemnerakkudega siis vastavalt sama seaduse sect17 lg 21
loetakse laps sellest
mehest potildelvnevaks ning motildelemad saavad lapse seaduslikuks vanemaks Nii samasooliste
naiste paari puhul kui ka erisoolise paari puhul votildetavad motildelemad isikud osa kunstliku
viljastamise protsessist ja motildelemad on geneetiliselt lapsega seotud kuid samasooliste naiste
paari puhul on seaduslik vanem ainult lapse suumlnnitatud naine Sellisel juhul tekib ebavotilderdne
kohtlemine
21
Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse39
sect24 lg 1 uumltleb et lapse arengu ja kasvu loomulikuks
keskkonnaks on perekond ning lastega perekonnad peavad saama riiklikku kaitset ja toetust
See taumlhendab et lapse jaoks on aumlaumlrmiselt oluline et tema kaks samasoolist kasvatajat ja tema
ise kuuluksid otildeiguslikult perekonna motildeiste alla Nii saaks ta oma otildeigusi ja kohustusi taumlielikult
rakendada sotildeltumata tema tegelike vanemate soost taumlpselt sama moodi kui laps kes elab
erisooliste faktiliste vanematega Praegune kohtlemine on ebavotilderdne votilderreldes lapsega kes
elab erinevast soost isikutest moodustatud perekonnas kus uumlks taumliskasvanutest on
bioloogiline vanem aga teine on vanema partner See on ka totildeendatud uuringutega40
Erinevast soost isikute kooslust ja nende last nimetatakse praeguse seaduse kohaselt
perekonnaks ja vanema partner on kasuvanem
Meessoost seksuaalvaumlhemustel ei ole votildeimalik kunstliku viljastamise teel last saada kuna
Eestis ei ole vastavalt Karistusseadustiku41
sect132 asendusemadus lubatud See taumlhendab et
samasoolised mehed ei sa uumlheskoos lapsi eostada See taumlhendab ebavotilderdset kohtlemist
votilderreldes samasooliste naiste paaridega
22 Votildeotilderaslapse lapsendamise abil seotud laps
221 Euroopa Inimotildeiguste Kohus
Euroopa Liidus on samasooliste paaride ja nende laste probleem lahendatud igas riigis
erinevalt Analuumluumlsin motildenda Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtuotsust mis on taumlitmiseks
kohustuslikud ka Eestis Kaasuse Frettegrave vs Prantsusmaa taotleja arvates rikuti tema otildeigust
austusele era- ja perekonnaelu vastu ehk siis rikuti inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse
konventsiooni artikkel 8 ja artikkel 14 mis keelavad diskrimineerimist Taotleja soovis uumlksi
last adopteerida ja taotles seda 1991 aasta oktoobris Esimesel intervjuul avaldas taotleja oma
homoseksuaalsuse ja vaumlitis et ta elab uumlksinda ilma partnerita Peale seda pakkus intervjueerija
39
Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50
40 Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 24-33
41 Karistusseadustik RT I 17042013 8
22
vaumllja lapsendamise protsessi lotildepetamise 1993 aastal jaumlttis Pariisi Sotsiaalfondi osakond
hageja taotluse rahuldamata Antud otsuse potildehjuseks oli see et Frette pakkus lapse jaoks
ebastabiilset ja potentsiaalselt last kahjustavat emarolli mudelit Potildehiline kuumlsimus oli selles et
kas uumlksik homoseksuaalne isa on votildeimeline last kasvatama votildei mitte Euroopa Inimotildeiguste
Kohus otsustas haumlaumlletustulemusega neli kolme vastu et rikkumist artikkel 14 koostoimes
artikkel 842
ei olnud Seega ei tohi Eestis takistada laste lapsendamist homoseksuaalsetele
isikutele
Peale Frettegrave vs Prantsusmaa kaasust esitas Ameerika Uumlhendriikide Psuumlhhoanaluumluumltiline
Assotsiatsioon avalduse et geid ja lesbid on nii uumlksikisikute kui paaridena votildeimelised
tegutsema ja last kasvatama lapse huvidest laumlhtudes Nad on votildeimelised taumlitma lapse tervist
kahjustamata kotildeiki kohustusi ja peaksid saama heteroseksuaalsete vanematega votilderdsed
otildeigused ning seda nii paaris kui ka uumlksikisikuna Eelpool toodud uuringute naumlited muudavad
kohtu arvamuse punktis 42 taumliesti otildeigustamatuks Lisaks sellele vaumlidab kohus punktis 42 et ei
ole piisavalt palju lapsi et adopteerimise notildeudlust rahuldada See on vaidlustatav arvamus43
ILGA-EUROPE-i kaasuse kommentaaride kokkuvotildettes totildei autor vaumllja arvamuse et nii kaua
kui Prantsusmaal on lubatud lapsendamine uumlksikutele heteroseksuaalsete isikutele ei luba
artikkel 8 ja artikkel 14 Prantsusmaa haldusorganitel ja kohtutel jaumltta geisid ja lesbisid
lapsendamise protsessist vaumllja nimetades potildehjuseks nende isikute seksuaalsaumlttumust 17
Jaumlrgmiseks vaatlen laumlhemalt kaasust EB vs Prantsusmaa 1998 aasta veebruaris esitas
taotleja Prantsusmaal taotluse lapse lapsendamiseks Lapsendamise menetluse kaumligus mainis
taotluse esitaja et ta on homoseksuaalne ja tal on samasooline partner R
Augustis 1998 andis taotlejat kuumlsitlenud psuumlhholoog hinnangu et talle ei peaks lapsendamist
lubama Potildehjusena totildei psuumlhholoog vaumllja asjaolu et taotleja hakkab last uumlksi kasvatama ning
see kahjustaks last kuna laps peaks naumlgema kindlat peremudelit kus on nii isa kui ka ema
42
EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v France 43
Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second
Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June
2005httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf (09102012)
23
Lisaks sellele vaumlitis psuumlhholoog et taotleja elab oma samasoolise partneriga aga ei soovi seda
kinnitada ja jaumltab partnerisse puutuvad kuumlsimused vastamata See votildeib samuti last kahjustada
kuna ta saab ainult emade eeskuju Psuumlhholoogi arvates ei olnud see otildeige
1998 aasta oktoobris esitas perenotildeukogu lapsendamise juhatuse esindaja arvamuse et
taotlejale ei peaks lapsendamist lubama Ta vaumlitis et vastavalt tema kogemusele on lapse
jaoks paremad perekonnad kus on nii ema kui ka isa ehk siis lapsendamiseks sobivad
erisoolised paarid
1998 novembris ei lubatud taotlejal lapsendamist jaumlrgnevatel potildehjustel taotleja ei ole
uumlksikemana votildeimeline naumlitama lapsele otildeiget peremudelit kus maumlngib olulist osa mehelik roll
ja taotleja partneri osavotildett lapse kasvatamisel ei ole kindlaks tehtud See votildeib samuti last
kahjustada
Halduskohus ei lubanud samuti taotlejale lapsendamist ning tugines seejuures
homoseksuaalsuse argumendile Nii rikkus ta inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse
konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga
Kohus taumlheldas taotleja elustiili mis ei ole lapse kasvatamiseks sobilik ning ei ole lapse
huvides ja votildeib teda kahjustada Lisaks sellele on kohaliku tsiviilseadustiku artikkel 343 jaumlrgi
lubatud lapsendamise taotlemine igauumlhele kes on vaumlhemalt 28 aastat vana Seega rikuti ka
kohalikku seadust mitte ainult konventsiooni
Prantsusmaa tugines kohtuotsusele Frettegrave vs Prantsusmaa kaasuses kus kohus ei rahuldanud
taotleja esitatud notildeuet Seekord otsustas kohus otsuse punktis 51 et eelnevas kaasuses rikuti
artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga44
Euroopa Inimotildeiguste Kohus otsustas haumlaumlltega kuumlmme
seitsme vastu et rikuti artikkel 14 koostoimes artikkel 8-ga45
44
EIKo 2201 2008 4354602 EB v France 45
Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France
httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886 22012008
24
Kaasustest votildeib vaumllja lugeda et homoseksuaalsed lapsevanemad ei saa kuidagi last kahjustada
ja homoseksuaalsus ei taumlhenda seda et sellises perekonnas kasvav laps ei saa otildeiget kasvatust
Homoseksuaalsed vanemad ei kaumlitu lapse huvisid silmas pidades halvemini kui
heteroseksuaalsed vanemad Laste adopteerimise puhul ei saa taotleja homoseksuaalsus
kuidagi motildejutada lapsendamise lubamist votildei mittelubamist Homoseksuaalse eluviisi toomine
potildehjuseks miks mitte adopteerida on keelatud ja rikub konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus
artikkel 8-ga
Neid kaasused on omavahel vaumlga sarnased Ferreteacute kaasuses otsustas kohus nelja haumlaumllega
kolme vastu et antud juhul ei olnud artikkel 8 koosmotildejus artikkel 14 rikkumist aga EB
kaasuses otsustas kohus kuumlmne haumlaumllega seitsme vastu et tegemist oli rikkumisega Euroopa
Inimotildeiguste Kohtu Kohtu president ja Prantsusmaa kohtunik Kohtunik Costa olid Ferreteacute
kaasuse puhul enamikus ja arvasid et rikkumist ei olnud aga EB kaasuses otsustasid nad
juba seda et taotleja otildeigused olid rikutud EB kaasuse puhul maumlrkas kohus ka seda et alates
Ferretteacute kaasuse jaumlrel on toimunud ilmselge otildeiguse areng samasoolistele isikutele
lapsendamise kuumlsimuses ja nuumluumldseks on see legaalne juba kuumlmnes Euroopa Liidu riigis Seda
votildeib ka totildelgendada nii et konventsiooni saumltted ei oma kindlat totildelgendust vaid seda peab
totildelgendama kaumlesoleva hetke otildeiguslikku olukorda arvestades46
Motildelema kaasuse puhul toimub
lapsendamine vallalise isiku poolt kuid EB kaasuse puhul oli taotlejal partner ja kuna
lapsendamine on antud olukorras vaid ainuisikuline ei oleks lapsel mingeid otildeigusi ega
kohustusi teda lapsendanud inimese partneri suhtes
222 Eesti
Eesti seadus ei keela seksuaalvaumlhemustele uumlksinda lapsendamist ent justiitsministeeriumil on
arvamus et samasoolistele partneritele lapsendamise lubamine on keeruline ja tihti peale
vaidlustatav teema kuna ministeeriumi arvates ei ole Eesti uumlhiskond kindel et samasoolistele
partneritele lapsendamine on lapse huvides ja ei kahjusta teda47
kuid laste otildeiguste kaitset
tagades ei tohi tugineda uumlhiskonna valmisolekule LGBT perekonnade tunnustamisel
46
European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw 47
Andra Olm (viide 12) lk 63
25
Perekonnaseaduse48
sect148 uumltleb et lapsendada votildeivad nii vallalised kui ka abielu sotildelminud
isikud Kuivotilderd LGBT inimesed ei saa oma vahel sotildelmida abielu ega oma suhteid muul moel
registreerida siis on nad otildeiguslikult vallalised isikud vaatamata sellele et nad faktiliselt
moodustavad perekonna Seega laieneb neile lapsendamise puhul perekonnaseaduse sect148 lg1
mis uumltleb et vallaline isik votildeib lapsendada ainult uumlksinda Samuti ei saa perekonnaseaduse
sect149 jaumlrgi teine partner sama last lapsendada sest lapsendamissuhete kestel ei saa muu isik
vaumllja arvatud lapsendaja abikaasa sama last lapsendada Kui vaadata siinkohal lapse otildeigusi
lapsendaja partneri suhtes siis ei ole lapsel oma vanema partneri suhtes vastavalt
perekonnaseaduse sect161 mingeid otildeigusi ega kohustusi sest lapse hooldamisotildeigus laieneb vaid
sellisel juhul kui abikaasad lapsendavad uumlhiselt votildei lapsendatakse abikaasa laps Muudel
juhtudel kuulub hooldamise otildeigus ainult lapsendajale ainuisikuliselt
Samasoolised partnerid kuuluvad selle seaduse taumlhenduses muude juhtumite hulka Seega ndash
elades kahe samasoolise vanemaga peres kus kumbki ei ole bioloogiline vanem on lapsel
otildeigused ja kohustused ainult uumlhe vanema vastu Naumliteks kui uumlhel partneril on bioloogiline votildei
lapsendatud laps olemas ja teine partner soovib omalt poolt perekonnavaumlliselt teist last
lapsendada siis lapsendamise protsessi kaumligus ei arvestata perekonnaseaduse sect147 lg 2-ga
mis uumltleb et lapsendamine ei ole lubatud kui lapsendaja lapsed on selle vastu votildei kui
lapsendaja lapsed kahjustavad mingil maumlaumlral lapsendatava huve Kuna lapsendatav saabub
perekonda kus on olemas teised lapsed tuleks kindlasti arvestada nende huvidega ja
veenduda et nad ei kahjusta lapsendatavat aga sellisel juhul toimub lapsendamine
seadusjaumlrgselt vallalise isiku poolt See ei ole paraku piisav lapse huvidega arvestamine
Samuti tekib lapsendamise puhul vanusepiiranguga seotud ebavotilderdne kohtlemine
Perekonnaseaduse sect150 lg 1 uumltleb et lapsendada votildeib vaumlhemalt 25-aastane piiramata
teovotildeimega isik kuid lg 2 uumltleb et kohus votildeib erandjuhtudel lubada lapsendamist ka
vaumlhemalt 18-aastasele juhul kui ta lapsendab oma abikaasa lapse Samasooliste paaride jaoks
see jaumlllegi ei kehti kuivotilderd neil ei ole votildeimalik omavahel abielluda See on oluline piirang
mis votildeib tingida olukorra kus uumlks partner kes on lapse seaduslik vanem sureb ja tema
48
Perekonnaseadus RT I 27062012 12
26
partner kes on last kasvatanud on alla 25-aastane ning seega ei ole tal seaduse jaumlrgi votildeimalik
surnud partneri last lapsendada Nii tekib lapse lastekodusse sattumise oht ning see ei pruugi
olla lapse huvidega kooskotildelas Lapse jaoks on tema bioloogilise vanema partner tegelik
vanem ning perekonnaliige kuid tekib olukord kus laps eemaldatakse tema ellu jaumlaumlnud
faktilisest vanemast Abielus paari puhul seda probleemi ei teki kuna sellisel juhul on lapse
bioloogilise vanema partner lapse seaduslik kasuvanem isegi kui ta pole last lapsendanud
vastavalt perekonnaseadusele Ning bioloogilise vanema surma puhul ei eemaldata last
kasuvanemast ning olles alla 25-aastane kasuvanem saab erandolukorras lapsendada ka
surnud abikaasa last
Seega tuginenes Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikale tuleb Eestis luua laste ning
samasoolistest isikutest moodustatud perekondade ja nende laste kaitse ning tagada laste
parimate huvide arvestamine vastavalt laste otildeigustele Inimotildeiguste konventsiooni antud otildeigus
perekonnakaitsele rakendub samuti laste suhtes
23 Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud laps
Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapse otildeiguslik seis on erinev ja mingil maumlaumlral
raskem kui eelnevatel juhtudel Siin votildeib naumlha kolme erinevat teed Uumlks stsenaarium on
selline et lapsel on kaks seaduslikku vanemat kes on lahus kusjuures motildelemad on
bioloogilised vanemad ning uumlhel vanemal on samasooline partner ja laps elab nendega koos
Teise variandi puhul on lapsel kaks bioloogilist vanemat kes on lahus Uumlhel vanemal
puuduvad votildei on aumlra votildeetud vanemaotildeigused ning laps elab oma seadusliku bioloogilise
vanemaga ja vanema partneriga Kolmanda votildeimaluse puhul elab samasoolistest isikutest
moodustatud perekonnas vaumlhemalt kaks last igal lapsel on erinevad bioloogilised vanemad
Tegelikkuses elavad lapsed koos uumlhe bioloogilise vanemaga ja vanema partneriga Lapsed ei
ole omavahel veresugulased
231 Eesti
27
Analuumluumlsin kaumlesolevas peatuumlkis eelkotildeige olukorda kus lapsel on kaks seaduslikku bioloogilist
vanemat vanemad on lahus ja laps elab uumlhe seadusliku vanemaga ja tema partneriga See
taumlhendab et lapsel on faktiliselt kolm isikut kes tema eest hoolt kannavad ja tema elust osa
votildetavad Lapsel on otildeiguslik side ainult kahe bioloogilise vanemaga ning vanema partneril kes
elab lapsega koos ja kasvatab last puudub otildeiguslik side lapsega Kui votilderrelda seda olukorda
heteroseksuaalse perekonnaga siis sellisel juhul on uuel partneril votildeimalus partneri last
lapsendada juhul kui teine lapsevanem annab notildeusoleku ja kui nad on abielus vastavalt
perekonnaseaduse sect152 lg1 Selle kohaselt katkeb lapsel otildeiguslik side uumlhe bioloogilise
vanemaga ja tekib see vanema partneriga Homoseksuaalsetel isikutel puudub selline
votildeimalus kuna partneri last saab lapsendada ainult abiellunud votildeotilderasvanem
Otildeiguslik side vanema partneriga puudub ka juhtumi puhul kus lapsel on ainult uumlks seaduslik
vanem ja teiselt bioloogiliselt vanemalt on vanemlikud otildeigused aumlra votildeetud votildei siis ei ole teine
bioloogiline vanem kindlaks tehtud Samas on heteroseksuaalsetel paaridel votildeimalik luua
otildeiguslikud suhteid lapse ja partneri vahel Abielu sotildelmides tekib vastavalt perekonnaseaduse
sect148 lg2 p2 partneril otildeigus lapsendada partneri laps varasematest suhetest Faktiliselt elab
laps kahe samasoolise vanemaga aga otildeiguslikult suhted on tal ainult uumlhe bioloogilise
vanemaga
Kolmas stsenaarium on nimetatutest kotildeige keerulisem Faktiliselt on lapsel kaks samasoolist
vanemat kellest otildeiguslik side on ainult bioloogilisega Samuti on lapsel kasuotildede votildei
kasuvend kelle bioloogiline vanem on tema bioloogilise vanema partner Sellises olukorras
puudub lapsel otildeiguslik suhe teise peres elava lapsega Sellelt pinnalt votildeib tekkida erinev
kohtlemine votilderreldes heteroseksuaalse perega kus partnerid saavad omavahel abielluda ja
lapsi lapsendada ning kus sellisel juhul on kotildeikidel peres kasvavatel lastel ja neid kasvatavatel
taumliskasvanutel omavaheline otildeiguslik side Ebavotilderdne kohtlemine tekib sellisel juhul punktis
mis puudutab laste omavahelist abiellumist (selle lubamist) Perekonnaseaduse sect 3 uumltleb et
isikud kelle sugulussuhe potildehineb lapsendamisel ei votildei omavahel abielluda Kaumlesoleva
seaduse sect 2 lotildeikes 1 nimetatud sugulussuhe potildehineb lapsendamisel antud juhul kaumlsitlen sect2
lg1 p2 venna ja otildee suhteid Heteroseksuaalse perekonna puhul tekib lastel lapsendamise
tagajaumlrjel otildeiguslik otildee ja venna suhe ehk siis neil ei ole lubatud omavahel abielluda kuid
28
samasoolistest isikutest moodustatud perekonna puhul saavad partnerite lapsed omavahel
hiljem abielu sotildelmida kuna nad ei ole otildeiguslikult uumlksteisega seotud Samuti tekib probleem
erinevate toetuste saamises kuna sellist kooslust ei nimetata seaduslikult perekonnaks
Hea naumlide on eelpool vaumllja toodud Viimsi kaasus Selle puhul oli uumlheks osapooleks
samasoolistest isikutest kooslus ning kaasatud oli kolm last kes kotildeik ei olnud omavahel
otildeiguslikult seotud Osapool taotles Viimsi vallavalitsuselt laste lasteaia- ja koolitoidu ning
sotildeiduotildeiguse tasuta saamist Viimsi vallavalitsuse 12062009 korraldusega nr 373 jaumleti
kaebaja taotlused rahuldamata kuid Viimsi vallavolikogu maumlaumlrus nr 16 ei sisalda perekonna
totildelgendust ega kitsendavat saumltet mis taumlpsustaks mis soost peavad olema vanemad ja mis
otildeiguslik side vanemate ja laste vahel eksisteerib49
Samuti tekib probleem miks uumlhes
leibkonnas elavad faktilised otildede ja vend ei ole lapsega seaduslikult seotud ning ei kuulu lapse
perekonda Hetkel ei ole Eesti seadustes perekonna motildeiste defineeritud See taumlhendab et
samasoolises perekonnas elav laps ja tema bioloogilise vanema partneri lapsed ei ole
omavahel otildede ja vend kuid abiellunud erisoolise paari puhul oleks
232 Euroopa Liit ja Inimotildeiguste Kohus
Euroopa Inimotildeiguste Kohus tegi kohtuotsusega X ja teised vs Austria suure sammu laste
otildeiguste ja nende samasooliste vanemate probleemi lahendamisel ja naumlitas nii kaasaegseid
seisukohti Kaasuse taotlejateks olid kaks naissoost isikut kelle peres oli laps ning uumlks
taotleja soovis lapsendada partneri bioloogilist last Laps oli suumlndinud vaumlljaspool abielu ja
ainult lapse bioloogilisel emal oli lapse hooldusotildeigus Selle juhtumi puhul oli lapsel ka
bioloogiline isa kes maksis regulaarselt lapse elatist ning keeldus lapse ema partnerile
adopteerimisotildeiguse andmisest
Austria seaduste jaumlrgi kaotaks lapse ema partneri lapse adopteerimise puhul otildeigused lapse
suhtes kuid isa otildeigused oleksid tagatud Seega ei olnud lapsendamine Austria seisukohast
votildeimalik Taotlejad soovisid oma faktilise pere otildeiguslikku tunnustamist ning lapse
bioloogilise ema partneri tunnistamist lapse vanemana lapse bioloogilise isa asemel Austria
49
Inimotildeigused Eestis (viide 8) lk 141-143
29
seaduste jaumlrgi oli votildeimalik partneri last lapsendada nii abiellunud paaridele kui ka
mitteabiellunud heteroseksuaalsetele paaridele kes elavad stabiilses suhtes Kohus toob
punktis 95 selgelt vaumllja et samasooliste isikute stabiilne kooselu kuulub perekonna motildeiste
alla taumlpselt samamoodi nagu stabiilne erisooliste isikute kooselu Samuti leiab kohus et laps
kes elab oma bioloogilise vanema ja tema partneriga kes motildelemad kannavad tema eest hoolt
kuulub ka perekonda ja kotildeik kolm isikut peavad olema kaitstud artikkel 8 taumlhenduses ning
kuuluvad uumlheskoos perekonna motildeiste alla Sellist kooslust ei tohi diskrimineerida votilderreldes
erisooliste isikutest moodustatud perekonnaga ning antud kaasuse puhul on tegemist artikkel
14 koosmotildejus artikkel 8-ga rikkumisega
Antud kaasuse puhul leidis kohus et taotlejad sealhulgas uumlhe taotleja laps elasid kooselus
mis on vaumlga sarnane kooseluga mida elavad abiellunud heteroseksuaalsed isikud kus uumlks
abikaasa soovib lapsendada teise abikaasa last Vahe on selles et samasooline paar ei votildei
abielluda ja saab vaid omavahelised suhted registreerida Selline registreerimine ei anna
votildeimalust partneri last lapsendada kuna Austria seadustega pole lubatud lapsendamine
registreeritud partneritele Taotlejad ei olnud registreeritud see andis neile votildeimaluse partneri
last lapsendada kuna Austria seadusandlus lubab stabiilses registreerimata kooselus elavatel
heteroseksuaalsetel paaridel partneri lapse adopteerida Kohus leidis et antud kaasuse puhul
ei olnud artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumist mis kaumlsitleb abiellunud
heteroseksuaalsete isikutega kus uumlks abikaasa tahab lapsendada teise abikaasa bioloogilist
last vaid oli artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumine votilderreldes heteroseksuaalsete
faktiliste kooslustega kus uumlks partner tahab lapsendad teise partneri last
Otsuse poolt olnud kohtunikud leidsid et konventsioon ei kohusta liikmesriike andma otildeigust
mitteabiellunud paaridele partneri lapse lapsendamiseks Kuid kui selline otildeigus on olemas
siis ei ole samasooliste paaride diskrimineeriv kohtlemine lubatud Erinev kohtlemine ei ole
potildehjendatud kuna see ei ole lapse otildeiguste kaitseks vajalik Kohus ei votildetnud vastu ka Austria
vastuvaumlidet et selles kuumlsimuses puudub Euroopas uumlhine arvamus ning seetotildettu tuleks
kuumlsimuse lahendamine jaumltta riigi paumldevusse50
50
EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria
30
3 LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes erinevast
soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega
Laste ja nende perede otildeiguslikus kaitses on kaks erinevad teed Iga riik aktsepteerib igal juhul
seda et igal lapsel on kaks bioloogilist vanemat ehk siis mees ja naine kes on lapse eostanud
bioloogilisel teel votildei kunstliku viljastamise abil Sotildeltumata vanemate votildei lapse tahtest
eksisteerib kaks erinevast soost isikut kellel peaks igal juhul olema lapse suhtes teatavad
otildeigused ning lapsel peaksid olema otildeigused oma vanemate suhtes Teisalt peab kaitsma lapse
otildeigusi ka tema faktilises perekonnas see taumlhendab perekonnas kus laps pikaajaliselt elab
Sellisel juhul peavad motildelemal faktilisel vanemal olema lapse igapaumlevase uumllalpidamise osas
otildeigused ja kohustused51
Tuginedes uumllaltoodud faktidele votildeib vaumlita et lapse huvisid
arvestades on oluline kaitsta lapse otildeigusi tema tegelikus perekonnas sest just faktilised
vanemad votildetavad lapse elust kotildeige enam osa ning kannavad lapse uumlle igapaumlevaselt hoolt ning
see ei sotildeltu neid omavahel siduvatest bioloogilistest sidemetest
Kotildeik eelpool toodu totildeendab et homoseksuaalsetes suhetes elava lapse vanema partneril ja
lapsel ei eksisteeri omavahelisi otildeiguslikke suhteid ja puudub ka votildeimalus neid suhteid luua
kuna partner ei saa lapsendada teise partneri last Tekib olukord kus lapse otildeigused oma
seadusliku vanema partneri suhtes puuduvad ning selline olukord ei taga lapsele piisavat
kaitset
Nii samasooliste isikute kui ka erisooliste isikute kooselu kuhu on kaasatud lapsed peavad
olema eraldi reguleeritud
Miks ei saa laps olla samamoodi kaitstud nagu abielus paari laps52
See on otildeiguslik probleem
mis on jaumlaumlnud Eestis seni lahenduseta Vastavalt UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsioonile on
kotildeik lapsed votilderdsed sotildeltumata soost ja rahvusest sotildeltumata sellest kas nad elavad motildelema
51
Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 14-15 52
Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia
Antwerp-Oxford 2005 lk 291
31
vanemaga uumlksikvanemaga kas nad on suumlndinud registreeritud abielus votildei mitte53
Konventsioon kaumlsitleb last otildeigussubjektina ja taumlheldab et laps on ise oma otildeiguste teostaja54
Konventsioon kehtestab ka lapse ja riigi omavahelise suhte See taumlhendab et riigil ega
vanemal pole lapse uumlle omanikuotildeigust last vaadeldakse indiviidina kellel on omad
inimotildeigused mis on taumlpselt samasugused kui igal taumliskasvanul Samuti annab konventsioon
motildeista et votildeib tekkida konflikt lapse huvide ja vanemate votildei uumlhiskonna huvide vahel
Sellised konfliktid peab lahendama laste huvidega arvestades neid esile totildestes Laste huvid
defineeritakse tulenevalt konventsioonist mille jaumlrgi on olulised naumliteks otildeigus haridusele
otildeigus perekonnaelule ning otildeigus olla kuulatud ja austatud indiviidina55
Vastavalt
konventsiooni artikkel 18-le on vanematel esimene vastutus laste kasvatamise ja arengu eest
ehk siis vanemad on laste otildeiguste tagajad kasvatajad kaitsjad ja hoolitsejad
Konventsiooni keelekasutusest tuleneb see et termin bdquovanemldquo votildeib ka viidata paljudele
erinevatele peremudelitele mis kaasaegses maailmas eksisteerivad Naumliteks votildeib tuua
konventsiooni artikkel 5-e mis viitab laiendatud perekonna taumlhendusele UumlRO Lapse Otildeiguste
Konventsioon toob vaumllja ka perekonna taumlhtsuse Nimetatakse lapse otildeigust perekonnale see
taumlhendab uumlldiselt otildeigust vanematele ja otildeigust olla perekonnaliige See iseloomustab ka tervet
konventsiooni56
Laps ei saa tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest partneritest
koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes UumlRO Lapse Otildeiguste
Konventsiooni artiklis 2 p1 on saumltestatud et osalisriigid peavad tagama nende jurisdiktsiooni
all olevatele lastele kotildeik konventsioonis saumltestatud otildeigused ja kohustused sotildeltumata lapse ja
tema vanema votildei seadusliku hooldaja rassist soost keelest usust votildei muudest tingimustest
53
Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61
(18012013) 54
Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012
httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused
55 Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and What it
Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10 httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019
(06052013)
56 Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine praktikas
Lastekaitse Liit 2005 lk 71-74
32
Jaumlrelikult on erisoolisest perekonnast lapse ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes samasoolises
perekonnas kasvava lapsega konventsiooni taumlhenduses lubamatu ja sobimatu57
Samuti annab konventsiooni artikkel 2 p2 riigile positiivse otildeiguse votildetta kasutusele sobilikud
meetmed laste votilderdsete otildeiguste tagamiseks Kui raumlaumlgitakse homoseksuaalsetele paaridele
uumlheskoos laste kasvatamise otildeiguse andmisest siis mainitakse sageli laste huvidega
arvestamist Siin votildeib tuua naumliteks Gas ja Dubois vs Prantsusmaa kaasuse jt Selles
valdkonnas on naumlha ilmselget arengut esimesed Euroopa riigid mis lubasid samasoolisel
inimesel partneri lapse adopteerida olid Taani (1999) Island (2000) Norra (2001) ja Rootsi
(2003) Nendes riikides on otildeiguslikud reformid toimunud aastatel 1993-2003 Alates 2009
aastast on Soomes lubatud samasoolisel isikul oma partneri last adopteerida Eeliseks on kui
partnerid elavad registreeritud kooselus ja mittebioloogiline vanem on lapse sotsiaalne vanem
ehk tegelik vanem Nendes riikides saab samasooliste vanemate peres elav laps peale
lapsendamist taumlieliku sotsiaal- otildeigus- ja majandusliku kaitse ja samuti tagab see lapse otildeiguse
motildelemale seaduslikule ja sotsiaalsele vanemale Selline otildeiguslik areng naumlitab ka seda et
vanemate seksuaalne saumlttumus votildei sugu ei ole lapse huvide arvestamisel taumlhtis
Areng nendes riikides naumlitab ka seda et perekond koosneb lapsest ja kahest taumliskasvanud
isikust (sotildeltumata soost) Lapsel kes elab sellises perekonnas tekib otildeigus kahele seaduslikule
vanemale ja see annab talle votilderdse kaitse votilderreldes lapsega kes elab heteroseksuaalses peres
Selline areng naumlitab meile mis on kaasaaegne perekond58
See kotildeik taumlhendab et lapsel kes kasvab samasoolises perekonnas peavad olema
samasugused otildeigused nagu ta kasvaks erisooliste vanemate perekonnas kus partnerid kas on
votildei ei ole abielus Lapsel on otildeigus perekonna- ja eraelu kaitsmisele Euroopa Inimotildeiguste
Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ja samuti on tal otildeigus olla mitte diskrimineeritud
vastavalt sama konventsiooni artikkel 14-le Paraku naumleme erinevat suhtumist votilderreldes
lapsega kes elab perekonnas kus vanemad on heteroseksuaalsed Lapsel on vaja otildeigust
57
Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 29 58
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in Europe
National Cross-Border and European Perspectives 2012 lk 102-103120-122
33
perekonna kaitsele ja votildeimalust seadustada oma suhted mitte ainult bioloogilise vanemaga
vaid ka bioloogilise vanema partneriga Kui bioloogiline vanem ja partner on
heteroseksuaalsetes suhetes saab laps motildelema poole notildeusolekuga tagada enda otildeiguse olla
lapsendatud ja luua perekond Kui bioloogiline vanem ja tema partner on homoseksuaalsetes
suhetes siis isegi juhul kui motildelemad pooled on notildeus ei saa laps kasutada oma otildeigust olla
lapsendatud ja luua perekonda kui see ei ole vastuolus tema huvidega Riik arvestab lapse
huve eelkotildeige lapsendamisele lubatavuse kuumlsimuses
Selleks et aru saada partneri otildeigustest lapse suhtes peab enne defineerima kes on partner
lapse jaoks seaduse motildettes Perekonnaseadus annab meile kolm erinevat suhet lapse vanem
votildeotilderasvanem ehk lapse vanemaga abiellunud isik ning kasuvanem ehk isik kes ei ole
vanem ega votildeotilderasvanem vaid isik kes tegelikult last kasvatab Teda votildeib nimetada ka
faktiliseks vanemaks59
Sellest tuleneb et partner on kasuvanem Perekonnaseadust vaadeldes
votildeib oumlelda et kasuvanemal on kasulapse suhtes minimaalsed otildeigused samuti on lapse
otildeigused kasuvanema suhtes minimaalsed ja mitte taumlielikud
Ka Eesti Lastevanemate Liit on seisukohal et laste otildeigused ei ole piisavalt kaitstud seetotildettu
soovivad nad laste otildeiguste tugevdamist olukorras kus uumlks vanematest ei ole bioloogiline
vanem60
Samasooliste paaride puhul on partner faktiline vanem Lastekaitse Liidu president
Loone Ots on seisukohal et laps peab olema turvatud ja kaitstud nagu seda notildeuab Lastekaitse
Konventsioon Samuti arvab ta et samasooliste kooselu seadustamine on tervitatav samm
votilderdotildeiguslikkuse uumlhiskonda Laps satub vaumlgivalla ja hooletuse ohvriks nii samasoolises kui
erisoolises perekonnas seega peaksid tema otildeigused olema votildeimalikult efektiivselt kaitstud
motildelemal juhtumil Uumlhe votildeimaliku seisukoha jaumlrgi peaks samasoolistele peredele andma
lapsendamisotildeiguse erandjuhul see peab olema selgelt lapse huvides ning iga juhtumi puhul
arvestatakse konkreetseid asjaolusid ja teatud vanusest ka lapse notildeusolekut See aitaks vaumlltida
lapse lastekodusse sattumist laps peaks kasvama peres mitte uumlkskotildeik kui haumlsti varustatud
59
Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Edgar Salumaa Juridika
httpwwwjuridicaeejuridica_etphpdocument=etarticles1995123599PRNprvphp 60
Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest lk 3
httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise+koosel
uga+seotud+ettepanekutestpdf (18012013)
34
lastekodus Lastekaitse Liit on seisukohal et laps peab olema kaitstud ja Eesti laps peab
olema otildennelik vaatamata lapse kasvatajate soost61
Naumliteks votildeib tuua EIOtildeK kohtuotsuse Gas
ja Dubois v Prantsusmaa mille puhul kohtuniku eriarvamusel on samasoolises perekonnas
kasvatatav laps erinevas olukorras votilderreldes erisooliste taumliskasvanutega uumlhes peres kasvava
lapsega62
Eesti Potildehiseadus saumltestab ja tunnustab perekonna kaitset ja samuti peetakse potildehiseaduse jaumlrgi
oluliseks laste kasvatamist ning vanematele antakse mitte ainult luba vaid ka kohustus oma
lapsi kasvatada Mainitakse ka riigi kohustust perekonda laste kasvatamisel abistada Riigi
kohustuseks on luua lapsevanematele votildeimalused oma laste kasvatamiseks ja tagada laste
potildehivajadused63
Laps on homoseksuaalses peres kasvades erinevas olukorras votilderreldes heteroseksuaalses
peres kasvava lapsega Viimasel juhul on motildelemal vanemal otildeigus taotleda erinevaid
perekonna- ja laste kasvatamistoetusi kuna motildelemad vanemad votildeivad seadusjaumlrgselt end
lapsevanemana registreerida (bioloogiline vanem lapsendamine) Samasooliste partnerite
puhul on toetuste saamine raskendatud votildei ei ole uumlldse votildeimalik naumliteks votildeib tuua Viimsi
kaasuse probleemi Nii ei saa laps kes kasvab peres kahe samasoolise vanemaga vanemate
kaudu samalaadset riigipoolset toetust Kaasuses X Y ja Z vs Suurbritannia toob Inimotildeiguste
Kohus selgelt vaumllja et inimotildeiguste konventsioon votildeib olla totildelgendatud erinevalt ja perekonna
kaitse laieneb mitte ainult abiellunud paaridele vaid ka de facto peredele
Alati peab arvesse votildetma mitut erinevat faktorit kui kaua kaks taumliskasvanud isikut (sotildeltumata
soost) koos elanud on kas isikud elavad uumlhes leibkonnas kas nad soovivad votildei ei soovi lapsi
koos kasvatada64
Arvatakse et perekonna autentne tunnus on uumlhine laste kasvatamise otildeigus
61
Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012 httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed ( 21012012)
62 Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa 23032012
httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420 (22012013) 63
Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad sotsiaaltoetused ja ndash
teenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007 lk 29 64
Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in International
and Comparative Law Kluwer Law International 2002 lk 261
35
Seega peab uumlhine laste kasvatamisotildeigus olema identselt kaumlttesaadav nii heteroseksuaalsetele
kui ka samasoolistele paaridele Kui erisoolistel paaridel on otildeigus lapsi uumlhiselt kasvatada ilma
registreerimiseta siis peab selline otildeigus olema tagatud ka samasoolistele partneritele65
Eestis puudub spetsialiseerunud organ mis teostaks jaumlrelvalvet laste otildeiguste tagamise uumlle
Seda funktsiooni teostavad erinevad organid koostoumloumls Nendeks kohalik omavalitsus
maavalitsus otildeiguskantsler ja teised66
Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas nr 6-
81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute puumlsiv kooselu kuulub
perekonnapotildehiotildeiguse kaitse alla aga Eestis ei ole selline kooselu reguleeritud ja seetotildettu tuleb
luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Samuti puudub lapsendamist ja
hooldusotildeigust puudutav regulatsioon mis tagaks laste huvide arvestamise samasooliste
paaride puhul Partneril puudub lapsendamise votildeimalus ja see annab hooldusotildeiguse ainult
uumlhele vanemale kuid partnerid elavad koos lapsega ja motildelemad peaksid lapse eest vastutama
ja tema eest kandma hoolt Selline olukord votildeib tuua probleeme lapse hooldamisotildeiguse
teostamisel uumlhe partneri surma korral votildei juhul kui seaduslik lapsevanem ei saa mingil
potildehjusel pikemaajaliselt hooldusotildeigust teostada Samuti pole tagatud partneri otildeigus last edasi
kasvatada kui seaduslik vanem sureb
Probleem on ka uumluumlrisuhetes Votildelaotildeigusseaduse sect289 saumltestab et eluruumi uumluumlrnikul on otildeigus
uumluumlriruumides majutada oma abikaasat alaealisi lapsi ja toumloumlvotildeimetuid vanemaid ilma
uumluumlrileandja notildeusolekuta67
Juhul kui uumluumlrilevotildetja on lapse vanema partner siis ei saa
uumluumlrileandja notildeusolekuta eluruumis majutada last ega tema seaduslikku vanemat Sellega
satub laps ebasoodsasse olukorda votilderreldes lapsega kes elab perekonnas kus motildelemad
partnerid on tema seaduslikud vanemad Lapse eluruumides viibimine sotildeltub uumluumlrileandja
tahtest
65
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs (viide 58) lk 92 66
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava
2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20per
ede20arengukava202012-2020pdf (16022013) 67
Otildeiguskantsler ( viide 3) lk 1 5
36
Laste staatus samasoolistes paarides on laumlbi aegade olnud nagu Pandora laegas Alati on olnud
arusaadav aktsepteeritud ja isegi notildeutud et lapsel peab olema kaks vanemat aga nuumluumldseks on
see arenenud selles suunas et lapsel votildeib olla kaks ema kaks isa votildei isegi kolm vanemat
2007 aastal andis Ontario Kohus oma otsuses AA vs BB ONCA 268
selles kuumlsimuses uue
arengu Selle kaasuse puhul vaumlrbasid kaks homoseksuaalset stabiilses suhtes elavat naist oma
meessoost sotildebra lapse bioloogiliseks eostamiseks Lapse suumlndides olid tema seaduslikeks
vanemateks bioloogiline ema ja bioloogiline isa Bioloogilise ema samasooline partner oli
sellises situatsioonis lapse faktiline vanem taumlitis lapse teise ema rolli ja kandis suurt osa lapse
kasvatamises Kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngisid lapse elus vaumlga olulist rolli ja kandsid lapse
eest hoolt Lapse bioloogilise ema samasooline partner leidis et tal peaksid olema lapse
suhtes samuti seaduslikud otildeigused ja kohustused ning ta poumloumlrdus kohtusse nende otildeiguste ja
kohustuste saamiseks Kohus leidis et kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngivad lapse elus vaumlga suurt
rolli ja lapse otildeiguste tagamise seisukohalt on oluline et kotildeik kolm oleksid tema seaduslikud
vanemad
Kohus arvestas lapse huvidega ning see on selle kaasuse puhul kotildeige olulisem Kohus
otsustas et kotildeik kolm taumliskasvanut peavad olema seaduslike vanematena registreeritud ning
seelaumlbi sai laps kolm seaduslikku vanemat Nimetatud kaasus totildei samasooliste vanemate ja
sellistes peredes elavate laste probleemide osas taumliesti uue arengu Selliseid arenguid jaumllgides
votildeib oletada et ka teised riigid votildetavad Orlando kaasuse arvesse ja hakkavad seda jaumlrgima
Perekonna ja vanema staatuse kontseptsioon on viimase aja jooksul teinud laumlbi suured
muutused ja arengud avardanud piire ja haumlgustanud nende motildeistete traditsioonilist taumlhendust
Niisiis votildeib oletada et laumlhitulevikus toimuvad seadusandluses muudatused mille kohaselt ei
arvestata vanema staatuse saamisel enam vanemate seksuaalse saumlttumuse ja arvuga Selle
asemel votildeetakse arvesse eelkotildeige lapse huvid Selline olukord peaks viima selleni et tagatud
on taumlielik votilderdsus ja vaumllistatud diskrimineerimine Seda propageerib praegusel ajal Euroopa
Inimotildeiguste Konventsiooni artikkel 14
68
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and ROSENBERG
JJA AA v BB 2007 ONCA 2 httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
37
Tihtipeale sotildeltub lapse otildeiguslik staatus perekonnas sellest milline on temaga koos elavate
taumliskasvnanute suhte otildeiguslik staatus ndash sellest kas tegemist on abielu votildei registreeritud
kooseluga On oluline ka maumlrgata et vaumlga paljud riigid on laste kaitse tagamise eesmaumlrgil
avanud samasooliste paaride jaoks votildeimaluse oma suhteid registreerida Selle kaudu on neil
votildeimalus lapsi uumlheskoos lapsendada votildei siis on uumlhel partneril votildeimalik lapsendada partneri
laps Naumliteks Rootsis saavad lapsendamise puhul sarnase otildeigusliku staatuse nii paarid kes on
oma suhted kooseluna registreerinud kui ka abielus olevad erisoolised paarid
Norra ja Sakasamaa lubavad neil paumlevil registreeritud kooselus elavatel samasoolistel isikutel
lapsendada oma partneri lapse Siin tuleb aga silmas pidada et tegemist on siseriiklike
seadustega mis ei garanteeri nende rahvusvahelist tunnustamist Perekonna seisukohalt
taumlhendab see seda et nii lastel kui tema vanematel votildeivad tekkida otildeiguslikud probleemid
vaumlljaspool riiki juhul kui teises riigis ei kehti sarnased seadused69
Euroopa Liidu otildeigus
perekonnaotildeiguse valdkonnas notildeuab uumlhtlustamist ja liigub kiirelt sinnapoole Kindlasti on
vajalik demokraatlik ja selge lahendus mis hakkaks potildehinema Euroopa Inimotildeiguste
Konventsioonil
69
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family Law
Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008 lk 101-110
38
Kokkuvotildete
Uurimistoumlouml kaumligus olen jotildeudnud jaumlreldusele et kuigi Eestis ei ole perekonna motildeiste
defineeritud on selle motildeiste seadusaktidesse sisse viimine aumlaumlrmiselt oluline nii erisooliste kui
ka samasooliste paariride ja nendega koos elavate laste perekonnakaitse otildeiguse tagamiseks
Viimsi kaasus on vaumlga hea naumlide Eesti seadusandlusest Tuginedes Euroopa Liidu otildeigusele ja
Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtukaasustele olen jotildeudnud jaumlreldusele et teatud juhtudel
peavad nii erisooliste kui ka samasooliste paaride pered koos lastega votildei ilma kuuluma
perekonna kaitse alla Samuti peab registreerimata kooselus paari peres elav laps kuuluma
oma tegelike vanematega uumlhte perekonda ning olema kaitstud perekonna motildeiste taumlhenduses
taumlpselt samamoodi kui laps kes elab registreeritud kooselu sotildelminud faktiliste vanematega
Igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja diskrimineerimine mis potildehineb isikute
sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud Euroopa Liidu liikmesriigid ei tohi perekonna ja
uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise potildehjuseks nimetada Euroopa
Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta
perekonnaeluna millel on riiklik kaitse
Teine peatuumlkk naumlitas et hetkel votildeivad lapsel tekkida perekonnaliikmetega erinevad otildeiguslikud
suhed Perekonnaliige ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem seega on tema otildeigused lapse
suhtes ja lapse otildeigused faktilise vanema vastu piiritletud Faktiliste vanematega kes ei ole
oma suhteid registreerinud koos elav laps on ebavotilderdses olukorras votilderreldes lapsega kes elab
faktiliste vanematega kes on oma suhteid registreerinud Nii tekib lapse lastekodusse
sattumise oht naumliteks bioloogilise vanema surma puhul kui teisel faktilisel vanemal
puuduvad lapse uumlle vanemlikud otildeigused Selline kohtlemine ei pruugi olla lapse huvidega
kooskotildelas Abielus paari puhul seda probleemi ei teki
Kolmandas peatuumlkis kaumlsitlesin LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdset kohtlemist
votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega Toumloumlst tuleb
selgelt vaumllja et ebavotilderdsel kohtlemisel ei ole otildeigustust ja see ei ole kooskotildelas lapse huvidega
Lapsel on otildeigus kahele vanemale ning oma tegelike vanemate tunnustamisele sotildeltumata
tegelike kasvatajate soost Laps peab igal juhul olema kaitstud sotildeltumata sellest kas tema
39
faktilised vanemad on oma suhted registreerinud votildei mitte kuna laps ei saa seda kuidagi
motildejutada Samasooliste paaride puhul on laps ebavotilderdses olukorras votilderreldes erisooliste
faktiliste vanematega elava lapsega LGBT peredes elavate laste kaitse on puudulik ja notildeuab
taumliustamist sotildeltumata siseriigi uumlhiskonna valmisolekust ning eelkotildeige tuleb seda kuumlsimust
lahendades tugineda lapse huvidele
40
Summary
Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family
has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost
importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex
couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good
example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of
the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex
and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection
Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their
real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same
way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any
avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is
prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of
the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court
of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state
The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family
members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of
the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent
are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship
is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered
their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the
death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to
the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no
significance in the case of a married couple
In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent
families compared to children living in families formed by persons of different sexes The
thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests
Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition
41
regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their
factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any
bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared
to children living with their factual parents of different sexes The protection of children
living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the
general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into
consideration in the first place when solving the problem
42
Kasutatud materjalide loetelu
Kasutatud kirjandus
Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009
Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in
International and Comparative Law Kluwer Law International 2002
Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or
Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008
Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika
EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of
Fundamental Rights of the European Union 2006
European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw
European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and
discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal
analysis 2010
Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012
Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia
Antwerp-Oxford 2005
Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st
Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009
Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family
Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008
Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of
Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law
Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007
Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad
sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007
43
Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine
praktikas Lastekaitse Liit 2005
Kasutatud normatiivmaterjal
Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303
Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification
Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their
family members to move and reside freely within the territory of the Member States
Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13
Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50
Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2
Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8
Perekonnaseadus RT I 27062012 12
Kasutatud internetiallikad
Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second
Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June
2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and
ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2
httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-
2pg-27
Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of
fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012
httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6
-2008-0479amplanguage=EN
European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working
Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties
Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007
httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf
44
GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf
Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-
10xls
Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest
httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise
+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf
Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61
Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012
httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused
Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012
httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed
Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta
Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-
perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta
Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk
32
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC
C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf
Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France
httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886
Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa
23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede
arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja
20perede20arengukava202012-2020pdf
The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010
httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf
Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and
What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10
httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019
45
Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri
httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool
iste_isikute_peresuhepdf
Viidatud kohtupraktika
EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa
EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa
EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria
EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits
EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola
EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95
EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria
TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009
TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010
16
2 Laste otildeiguslik staatus LGBT perekonnas
Olen eelnevas peatuumlkis naumlidanud et samasooliste paaride kooslused peavad kuuluma
perekonna motildeiste alla Ei ole vaumllistatud et samasooliste paaridega elavad ka lapsed Siin tekib
oluline kuumlsimus ndash kui erinevast soost isikud kuuluvad perekonna motildeiste alla siis kes on
samasoolises perekonnas elava lapse perekond ja mis otildeigused ja kohustused on tal
perekonnaliikmete vastu Kuidas saab laps tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest
partneritest koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes
Kaumlsitlen LGBT perekondade erinevaid laste saamise mooduseid kuna sellest tulenevad
erinevad otildeiguslikud suhted lapse lapse bioloogiliste vanemate ja lapse bioloogilise vanema
partneri vahel LGBT perekondades on laste saamine raskendatud Samasoolised isikud ei saa
loomulikul teel lapsi seega votildeivad otildeiguslikus plaanis tekkida variandid kus laps ei omanda
teatud otildeigusi bioloogilise vanema partneri vastu aga faktiliselt on tegemist ikkagi
perekonnaga Seda olen kaumlesolevas toumloumls eelnevalt ka totildeestanud
LGBT perekondadel on laste saamiseks jaumlrgnevad votildeimalused kunstlik viljastamine
lapsendamine eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapsed Niisiis tekib lapse jaoks
kohe kaks erinevat peremudelit uumlhe variandi puhul on lapsel osaliselt geneetiline perekond
ehk siis lapsel on faktilises perekonnas uumlks bioloogiline vanem Teisel juhul on lapsel
taumlielikult mittegeneetiline perekond ndash selle naumlite puhul pole kumbki vanem faktilises
perekonnas lapsega kuidagi geneetiliselt seotud
21 Kunstliku viljastamise teel saadud laps ja tema otildeiguslik staatus LGBT
perekonnas
Kunstlik viljastamine embruumlo ja munarakkude siirdamine ning asendusemadus annavad laste
soetamiseks votildeimaluse paaridele kes ei saa seda teha bioloogilisel teel Praegusel hetkel on
meditsiin jotildeudnud hetkeni kus lapse suumlnnitanud ema ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem
Nendel juhtudel tekib kuumlsimus kes on lapse seaduslik vanem ja missugused otildeiguslikud suhted
tekivad lapse bioloogilise vanema lapse suumlnnitanud ema ning munaraku- embruumlo- votildei
17
seemnerakudoonori vahel Uumlhtlasi tekib kuumlsimus kes kuulub nendel juhtumitel lapse
perekonda ja kellel on otildeigus riiklikule kaitsele perekonna taumlhenduses
211 Holland
Euroopa Liidus on erinevatel riikidel erinevad riiklikud seadused mis reguleerivad mis tahes
kunstlikku viljastamist nii samasooliste kuid ka erisooliste perede jaoks
Kotildeige kaugemale on selle kuumlsimuse lahendamisel jotildeudnud Holland kus on seadustatud ka
asendusemaduse Samasooliste naiste paari jaoks on loodud erinevad votildeimalused lapse
eostamiseks ja motildened nendest annavad ka motildelemale naisele vanema staatuse Hollandis on
votildeimalik protseduur kus uumlhele naisele kantakse uumlle teise naise votildei partneri munarakust
loodud embruumlo mis on kunstlikult viljastatud kas kindla doonori votildei anonuumluumlmse doonoriga
Motildelemal naisel tekib lapsega geneetiline side ja uumlsna totildeenaumloliselt saavad motildelemad naised olla
lapse seaduslikud vanemad kuid mitte automaatselt seaduse alusel Hollandis saab ainult
lapse suumlnnitanud emast automaatselt lapse seaduslik vanem Bioloogilise ema partneril on
seaduse alusel lubatud partneri laps lapsendada Vaumlga oluline asjaolu sellisel juhul on et
parnteri lapse lapsendamiseks ei pea paar olema seaduslikult registreeritud Sellisel juhul on
oluline ainult laste huvidega arvestamine ja stabiilne kooselu teatud aja jooksul nii partneri
kui lapsega Sama reegel kehtib ka juhul kui uumlks parter on kunstlikult viljastatud
doonorseemnerakkudega ja teisel partneril ei eksisteeri lapsega bioloogilist sidet Motildelemal
juhul on lapse otildeigused taumleilikult kaetud lapsel on tagatud otildeigus nii isale (juhul kui doonor on
teada) kui ka bioloogilisele emale ning lapsel on votildeimalus saada otildeigused ka bioloogilise ema
partneri suhtes kui viimane lapse lapsendab32
Doonorseemnerakkudega kunstlikult viljastatud naise lapsel votildeivad motildenel juhul olla ka
otildeigused doonori suhtes Seda juhul kui doonor on teada maumlrgib ta avaldusele et tahab olla
lapse seaduslik vanem Kohus votildeib talle selle otildeiguse anda kui lapse ema ja doonor elavad
32
Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of Children
with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law Intersentia
Antwerpen ndash Oxford 2007 lk 163-167
18
koos perekonnana Kui doonor on teada ja ei soovi lapse suhtes seemnerakkude andmise
momendil vanemlikke otildeigusi siis ei saa teda vanemana maumlaumlratleda kuna ta ei moodusta
bioloogilise emaga perekonda Juhul kui doonor pole teada ja seemnerakud on tulnud
spermapangast ei saa doonor mitte mingil juhul olla lapse seaduslik vanem ning samuti pole
tal votildeimalust seda taotleda
Kotildeigil neil juhtudel on arvestatud olulist faktorit ndash selleks on reaalne pereelu doonori ja lapse
bioloogilise ema vahel ning motildelema kindel soov votildei soovi puudus saada lapse ametlikuks
vanemaks Sellega on laps samuti kaitstud tal on otildeigus olla oma tegelike vanemate laps33
Juhul kui Hollandis elavad naissoost parterid on abiellunud ja nende perekonda suumlnnib laps
siis saavad motildelemad partnerid automaatselt seadusejaumlrgselt lapse vanemateks ainuke erand
oleks siis kui lapse isal oleks enne lapse suumlndi tema suhtes seaduslikud otildeigused (sel juhul ei
pea lapse isa olema bioloogiline isa) Samuti eksisteerib votildeimalus et samal ajal oleksid
hooldajad nii lapse bioloogiline isa kui last kasvatav samasooline naistepaar Sellisel juhul
antakse isale isadusotildeigus ning samasoolised naissoost partnerid saavad uumlhise vanemliku
vastutuse34
Homoseksuaalsetele meessoost paaridele on Hollandis laste saamiseks avatud ka
asendusemaduse votildeimalus Selleks on kaks votildeimalust asendusemale kantakse uumlle
doonornaise munarakud mis on kunstlikult viljastatud uumlhe partneri seemnerakkudega votildei siis
viljastatakse asendusema munarakud kunstlikult uumlhe partneri seemnerakkudega Motildelemal
juhul on seaduslikeks vanemateks asendusema ning seemnerakkude doonor ehk uumlks
partneritest kelle seemnerakke kunstliku viljastamise puhul kasutati Partner ei saa
vanemlikke otildeigusi seaduse alusel automaatselt kuid teine partner votildeib esitada taotluse
lapsendamiseks ning selle protsessi kaumligus omandab teine meessoost partner vanemlikud
otildeigused35
Nimetatud juhtudel on samasoolises perekonnas kasvava lapse motildelemad faktilised
vanemad ka seaduslikud vanemad ja selline perekond on kaitstud siseriiklike seadustega
erisooliste paaridega votilderdselt
33
Machtelt Vonk (viide 32) lk 179-180 34
Machtelt Vonk (viide 32) lk 185 35
Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st Century
Organising Committee of the Commission on European Family Law 2009 lk 183
19
Asendusemaduse puhul on seaduslikult vahe kas asendusema on abielus votildei mitte Juhul kui
asendusema on abielus siis on seaduslikuks vanemaks lapse suumlnnitanud ema kuid motildelemad
partnerid saavad lapse uumlheskoos lapsendada Juhul kui asendusema on registreeritud kooselus
votildei vallaline siis votildetab partneritest see kes on lapse bioloogiline vanem isaduse omaks ning
saab seadusliku vanema staatuse partner lapsendab teise partneri lapse36
212 Eesti
Votilderreldes Hollandiga ei ole Eestis lapse ja tema samasoolise bioloogilise vanema partneri
omavaheline otildeiguslik suhe reguleeritud See ei ole kooskotildelas lapse parimate huvide
arvestamisega ning tekitab ebavotilderdset kohtlemist votilderreldes kunstliku viljastamise teel saadud
lapsega kelle bioloogiline ja faktiline vanem on erisoolised37
Eestis saavad kunstliku viljastamise abil lapse saada ainult naissoost samasoolised paarid ja
seda kahel erineval viisil kunstlik viljastamine mehe seemnerakkudega ning votildeotilderast
munarakust loodud embruumlo uumllekandmine naisele
Igale naistele on loodud votildeimalus kasutada kunstilikku viljastamist Kui heteroseksuaalne
naine on abielus siis on tal kunstlikuks viljastamiseks vaja oma abikaasa kirjalikku luba
vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seaduse38
sect 17-le Kui naine elab
homoseksuaalses kooselus ja soovib teostada kunstlikku viljastamist siis ei maumlngi tema
elukaaslane selle seaduse jaumlrgi olulist otildeigusliku rolli Seaduse jaumlrgi on partner kotildervaline isik ja
seadus ei defineeri teda kuidagi kuid de facto partner taumlidab lapse kasvatamisel abikaasa rolli
ja tema luba kunstlikuks viljastamiseks oleks samalaadselt vajalik ja oluline nagu
heteroseksuaalsetel paaridel
36
Machtelt Vonk (viide 32) lk 204-205 37
Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or Transgender
Families A European Prespective ILGA-Europe 2008 lk 5 38
Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13
20
Naine kes elab samasoolise partneriga on praeguste seaduste kohaselt sunnitud ennast
vallaliseks naiseks nimetama ja tema kunstlik viljastamine hakkaks toimima kunstliku
viljastamise ja embruumlokaitse seaduse sect-des 21 ja 22 ettenaumlhtud tingimustel sama seaduse sect 5
lg 2 alusel Vastuoluline on ka fakt et samasoolise partneriga elav naine peab nimetama
ennast vallaliseks ka juhul kui on tegelikult samasoolise partneriga suhtes ent soovib last (ja
seda just paarisuhtes koos kasvatada) Selline olukord on tekkinud kuna samasooliste isikute
kooselu ei ole praegusel hetkel kuidagi seaduslikult registreeritav Samasoolises paarisuhtes
elaval naisel sellel juhul on sundvaletamise seisund mis on tekkinud seaduses nimetatud
perekonnaseisu votildeimalike vormide ebataumlielikkuse totildettu
Doonori seemnerakkudega kunstliku viljastamise abil seotud perekonna lapsel on faktiliselt
kaks samasoolist vanemat aga seaduslikult on tal registreeritud ainult bioloogiline ema
Seega kasvab laps seaduse jaumlrgi uumlksikemaga ning tal on otildeigused ja kohustused ainult uumlhe
vanema suhtes
Kunstliku viljastamise meetodi puhul kus uumlhele naisele kantakse uumlle teise naise votildei partneri
munarakust loodud embruumlo loetakse laps samuti potildelvnevaks naisest kes on ta suumlnnitanud
(vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlo kaitse seaduse sect24-le)Vastavalt
perekonnaseaduse sect23 lg 1 on selline kunstlik viljastamine lubatud ainult siis kui naise
viljastamine muul viisil ei ole votildeimalik Sellise kunstliku viljastamise puhul oleks motildelemal
naisel votildeimalik olla lapsega geneetiliselt seotud kuid seaduse jaumlrgi sunnitakse jaumlllegi peale
olukord kus ainult uumlht naist loetakse lapsevanemaks Kui votilderrelda seda olukorda abielus
oleva heteroseksuaalse paariga siis on olukord jaumlrgmine ndash kui naist viljastatakse kunstlikult
tema abikaasa seemnerakkudega siis vastavalt sama seaduse sect17 lg 21
loetakse laps sellest
mehest potildelvnevaks ning motildelemad saavad lapse seaduslikuks vanemaks Nii samasooliste
naiste paari puhul kui ka erisoolise paari puhul votildetavad motildelemad isikud osa kunstliku
viljastamise protsessist ja motildelemad on geneetiliselt lapsega seotud kuid samasooliste naiste
paari puhul on seaduslik vanem ainult lapse suumlnnitatud naine Sellisel juhul tekib ebavotilderdne
kohtlemine
21
Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse39
sect24 lg 1 uumltleb et lapse arengu ja kasvu loomulikuks
keskkonnaks on perekond ning lastega perekonnad peavad saama riiklikku kaitset ja toetust
See taumlhendab et lapse jaoks on aumlaumlrmiselt oluline et tema kaks samasoolist kasvatajat ja tema
ise kuuluksid otildeiguslikult perekonna motildeiste alla Nii saaks ta oma otildeigusi ja kohustusi taumlielikult
rakendada sotildeltumata tema tegelike vanemate soost taumlpselt sama moodi kui laps kes elab
erisooliste faktiliste vanematega Praegune kohtlemine on ebavotilderdne votilderreldes lapsega kes
elab erinevast soost isikutest moodustatud perekonnas kus uumlks taumliskasvanutest on
bioloogiline vanem aga teine on vanema partner See on ka totildeendatud uuringutega40
Erinevast soost isikute kooslust ja nende last nimetatakse praeguse seaduse kohaselt
perekonnaks ja vanema partner on kasuvanem
Meessoost seksuaalvaumlhemustel ei ole votildeimalik kunstliku viljastamise teel last saada kuna
Eestis ei ole vastavalt Karistusseadustiku41
sect132 asendusemadus lubatud See taumlhendab et
samasoolised mehed ei sa uumlheskoos lapsi eostada See taumlhendab ebavotilderdset kohtlemist
votilderreldes samasooliste naiste paaridega
22 Votildeotilderaslapse lapsendamise abil seotud laps
221 Euroopa Inimotildeiguste Kohus
Euroopa Liidus on samasooliste paaride ja nende laste probleem lahendatud igas riigis
erinevalt Analuumluumlsin motildenda Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtuotsust mis on taumlitmiseks
kohustuslikud ka Eestis Kaasuse Frettegrave vs Prantsusmaa taotleja arvates rikuti tema otildeigust
austusele era- ja perekonnaelu vastu ehk siis rikuti inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse
konventsiooni artikkel 8 ja artikkel 14 mis keelavad diskrimineerimist Taotleja soovis uumlksi
last adopteerida ja taotles seda 1991 aasta oktoobris Esimesel intervjuul avaldas taotleja oma
homoseksuaalsuse ja vaumlitis et ta elab uumlksinda ilma partnerita Peale seda pakkus intervjueerija
39
Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50
40 Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 24-33
41 Karistusseadustik RT I 17042013 8
22
vaumllja lapsendamise protsessi lotildepetamise 1993 aastal jaumlttis Pariisi Sotsiaalfondi osakond
hageja taotluse rahuldamata Antud otsuse potildehjuseks oli see et Frette pakkus lapse jaoks
ebastabiilset ja potentsiaalselt last kahjustavat emarolli mudelit Potildehiline kuumlsimus oli selles et
kas uumlksik homoseksuaalne isa on votildeimeline last kasvatama votildei mitte Euroopa Inimotildeiguste
Kohus otsustas haumlaumlletustulemusega neli kolme vastu et rikkumist artikkel 14 koostoimes
artikkel 842
ei olnud Seega ei tohi Eestis takistada laste lapsendamist homoseksuaalsetele
isikutele
Peale Frettegrave vs Prantsusmaa kaasust esitas Ameerika Uumlhendriikide Psuumlhhoanaluumluumltiline
Assotsiatsioon avalduse et geid ja lesbid on nii uumlksikisikute kui paaridena votildeimelised
tegutsema ja last kasvatama lapse huvidest laumlhtudes Nad on votildeimelised taumlitma lapse tervist
kahjustamata kotildeiki kohustusi ja peaksid saama heteroseksuaalsete vanematega votilderdsed
otildeigused ning seda nii paaris kui ka uumlksikisikuna Eelpool toodud uuringute naumlited muudavad
kohtu arvamuse punktis 42 taumliesti otildeigustamatuks Lisaks sellele vaumlidab kohus punktis 42 et ei
ole piisavalt palju lapsi et adopteerimise notildeudlust rahuldada See on vaidlustatav arvamus43
ILGA-EUROPE-i kaasuse kommentaaride kokkuvotildettes totildei autor vaumllja arvamuse et nii kaua
kui Prantsusmaal on lubatud lapsendamine uumlksikutele heteroseksuaalsete isikutele ei luba
artikkel 8 ja artikkel 14 Prantsusmaa haldusorganitel ja kohtutel jaumltta geisid ja lesbisid
lapsendamise protsessist vaumllja nimetades potildehjuseks nende isikute seksuaalsaumlttumust 17
Jaumlrgmiseks vaatlen laumlhemalt kaasust EB vs Prantsusmaa 1998 aasta veebruaris esitas
taotleja Prantsusmaal taotluse lapse lapsendamiseks Lapsendamise menetluse kaumligus mainis
taotluse esitaja et ta on homoseksuaalne ja tal on samasooline partner R
Augustis 1998 andis taotlejat kuumlsitlenud psuumlhholoog hinnangu et talle ei peaks lapsendamist
lubama Potildehjusena totildei psuumlhholoog vaumllja asjaolu et taotleja hakkab last uumlksi kasvatama ning
see kahjustaks last kuna laps peaks naumlgema kindlat peremudelit kus on nii isa kui ka ema
42
EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v France 43
Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second
Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June
2005httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf (09102012)
23
Lisaks sellele vaumlitis psuumlhholoog et taotleja elab oma samasoolise partneriga aga ei soovi seda
kinnitada ja jaumltab partnerisse puutuvad kuumlsimused vastamata See votildeib samuti last kahjustada
kuna ta saab ainult emade eeskuju Psuumlhholoogi arvates ei olnud see otildeige
1998 aasta oktoobris esitas perenotildeukogu lapsendamise juhatuse esindaja arvamuse et
taotlejale ei peaks lapsendamist lubama Ta vaumlitis et vastavalt tema kogemusele on lapse
jaoks paremad perekonnad kus on nii ema kui ka isa ehk siis lapsendamiseks sobivad
erisoolised paarid
1998 novembris ei lubatud taotlejal lapsendamist jaumlrgnevatel potildehjustel taotleja ei ole
uumlksikemana votildeimeline naumlitama lapsele otildeiget peremudelit kus maumlngib olulist osa mehelik roll
ja taotleja partneri osavotildett lapse kasvatamisel ei ole kindlaks tehtud See votildeib samuti last
kahjustada
Halduskohus ei lubanud samuti taotlejale lapsendamist ning tugines seejuures
homoseksuaalsuse argumendile Nii rikkus ta inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse
konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga
Kohus taumlheldas taotleja elustiili mis ei ole lapse kasvatamiseks sobilik ning ei ole lapse
huvides ja votildeib teda kahjustada Lisaks sellele on kohaliku tsiviilseadustiku artikkel 343 jaumlrgi
lubatud lapsendamise taotlemine igauumlhele kes on vaumlhemalt 28 aastat vana Seega rikuti ka
kohalikku seadust mitte ainult konventsiooni
Prantsusmaa tugines kohtuotsusele Frettegrave vs Prantsusmaa kaasuses kus kohus ei rahuldanud
taotleja esitatud notildeuet Seekord otsustas kohus otsuse punktis 51 et eelnevas kaasuses rikuti
artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga44
Euroopa Inimotildeiguste Kohus otsustas haumlaumlltega kuumlmme
seitsme vastu et rikuti artikkel 14 koostoimes artikkel 8-ga45
44
EIKo 2201 2008 4354602 EB v France 45
Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France
httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886 22012008
24
Kaasustest votildeib vaumllja lugeda et homoseksuaalsed lapsevanemad ei saa kuidagi last kahjustada
ja homoseksuaalsus ei taumlhenda seda et sellises perekonnas kasvav laps ei saa otildeiget kasvatust
Homoseksuaalsed vanemad ei kaumlitu lapse huvisid silmas pidades halvemini kui
heteroseksuaalsed vanemad Laste adopteerimise puhul ei saa taotleja homoseksuaalsus
kuidagi motildejutada lapsendamise lubamist votildei mittelubamist Homoseksuaalse eluviisi toomine
potildehjuseks miks mitte adopteerida on keelatud ja rikub konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus
artikkel 8-ga
Neid kaasused on omavahel vaumlga sarnased Ferreteacute kaasuses otsustas kohus nelja haumlaumllega
kolme vastu et antud juhul ei olnud artikkel 8 koosmotildejus artikkel 14 rikkumist aga EB
kaasuses otsustas kohus kuumlmne haumlaumllega seitsme vastu et tegemist oli rikkumisega Euroopa
Inimotildeiguste Kohtu Kohtu president ja Prantsusmaa kohtunik Kohtunik Costa olid Ferreteacute
kaasuse puhul enamikus ja arvasid et rikkumist ei olnud aga EB kaasuses otsustasid nad
juba seda et taotleja otildeigused olid rikutud EB kaasuse puhul maumlrkas kohus ka seda et alates
Ferretteacute kaasuse jaumlrel on toimunud ilmselge otildeiguse areng samasoolistele isikutele
lapsendamise kuumlsimuses ja nuumluumldseks on see legaalne juba kuumlmnes Euroopa Liidu riigis Seda
votildeib ka totildelgendada nii et konventsiooni saumltted ei oma kindlat totildelgendust vaid seda peab
totildelgendama kaumlesoleva hetke otildeiguslikku olukorda arvestades46
Motildelema kaasuse puhul toimub
lapsendamine vallalise isiku poolt kuid EB kaasuse puhul oli taotlejal partner ja kuna
lapsendamine on antud olukorras vaid ainuisikuline ei oleks lapsel mingeid otildeigusi ega
kohustusi teda lapsendanud inimese partneri suhtes
222 Eesti
Eesti seadus ei keela seksuaalvaumlhemustele uumlksinda lapsendamist ent justiitsministeeriumil on
arvamus et samasoolistele partneritele lapsendamise lubamine on keeruline ja tihti peale
vaidlustatav teema kuna ministeeriumi arvates ei ole Eesti uumlhiskond kindel et samasoolistele
partneritele lapsendamine on lapse huvides ja ei kahjusta teda47
kuid laste otildeiguste kaitset
tagades ei tohi tugineda uumlhiskonna valmisolekule LGBT perekonnade tunnustamisel
46
European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw 47
Andra Olm (viide 12) lk 63
25
Perekonnaseaduse48
sect148 uumltleb et lapsendada votildeivad nii vallalised kui ka abielu sotildelminud
isikud Kuivotilderd LGBT inimesed ei saa oma vahel sotildelmida abielu ega oma suhteid muul moel
registreerida siis on nad otildeiguslikult vallalised isikud vaatamata sellele et nad faktiliselt
moodustavad perekonna Seega laieneb neile lapsendamise puhul perekonnaseaduse sect148 lg1
mis uumltleb et vallaline isik votildeib lapsendada ainult uumlksinda Samuti ei saa perekonnaseaduse
sect149 jaumlrgi teine partner sama last lapsendada sest lapsendamissuhete kestel ei saa muu isik
vaumllja arvatud lapsendaja abikaasa sama last lapsendada Kui vaadata siinkohal lapse otildeigusi
lapsendaja partneri suhtes siis ei ole lapsel oma vanema partneri suhtes vastavalt
perekonnaseaduse sect161 mingeid otildeigusi ega kohustusi sest lapse hooldamisotildeigus laieneb vaid
sellisel juhul kui abikaasad lapsendavad uumlhiselt votildei lapsendatakse abikaasa laps Muudel
juhtudel kuulub hooldamise otildeigus ainult lapsendajale ainuisikuliselt
Samasoolised partnerid kuuluvad selle seaduse taumlhenduses muude juhtumite hulka Seega ndash
elades kahe samasoolise vanemaga peres kus kumbki ei ole bioloogiline vanem on lapsel
otildeigused ja kohustused ainult uumlhe vanema vastu Naumliteks kui uumlhel partneril on bioloogiline votildei
lapsendatud laps olemas ja teine partner soovib omalt poolt perekonnavaumlliselt teist last
lapsendada siis lapsendamise protsessi kaumligus ei arvestata perekonnaseaduse sect147 lg 2-ga
mis uumltleb et lapsendamine ei ole lubatud kui lapsendaja lapsed on selle vastu votildei kui
lapsendaja lapsed kahjustavad mingil maumlaumlral lapsendatava huve Kuna lapsendatav saabub
perekonda kus on olemas teised lapsed tuleks kindlasti arvestada nende huvidega ja
veenduda et nad ei kahjusta lapsendatavat aga sellisel juhul toimub lapsendamine
seadusjaumlrgselt vallalise isiku poolt See ei ole paraku piisav lapse huvidega arvestamine
Samuti tekib lapsendamise puhul vanusepiiranguga seotud ebavotilderdne kohtlemine
Perekonnaseaduse sect150 lg 1 uumltleb et lapsendada votildeib vaumlhemalt 25-aastane piiramata
teovotildeimega isik kuid lg 2 uumltleb et kohus votildeib erandjuhtudel lubada lapsendamist ka
vaumlhemalt 18-aastasele juhul kui ta lapsendab oma abikaasa lapse Samasooliste paaride jaoks
see jaumlllegi ei kehti kuivotilderd neil ei ole votildeimalik omavahel abielluda See on oluline piirang
mis votildeib tingida olukorra kus uumlks partner kes on lapse seaduslik vanem sureb ja tema
48
Perekonnaseadus RT I 27062012 12
26
partner kes on last kasvatanud on alla 25-aastane ning seega ei ole tal seaduse jaumlrgi votildeimalik
surnud partneri last lapsendada Nii tekib lapse lastekodusse sattumise oht ning see ei pruugi
olla lapse huvidega kooskotildelas Lapse jaoks on tema bioloogilise vanema partner tegelik
vanem ning perekonnaliige kuid tekib olukord kus laps eemaldatakse tema ellu jaumlaumlnud
faktilisest vanemast Abielus paari puhul seda probleemi ei teki kuna sellisel juhul on lapse
bioloogilise vanema partner lapse seaduslik kasuvanem isegi kui ta pole last lapsendanud
vastavalt perekonnaseadusele Ning bioloogilise vanema surma puhul ei eemaldata last
kasuvanemast ning olles alla 25-aastane kasuvanem saab erandolukorras lapsendada ka
surnud abikaasa last
Seega tuginenes Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikale tuleb Eestis luua laste ning
samasoolistest isikutest moodustatud perekondade ja nende laste kaitse ning tagada laste
parimate huvide arvestamine vastavalt laste otildeigustele Inimotildeiguste konventsiooni antud otildeigus
perekonnakaitsele rakendub samuti laste suhtes
23 Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud laps
Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapse otildeiguslik seis on erinev ja mingil maumlaumlral
raskem kui eelnevatel juhtudel Siin votildeib naumlha kolme erinevat teed Uumlks stsenaarium on
selline et lapsel on kaks seaduslikku vanemat kes on lahus kusjuures motildelemad on
bioloogilised vanemad ning uumlhel vanemal on samasooline partner ja laps elab nendega koos
Teise variandi puhul on lapsel kaks bioloogilist vanemat kes on lahus Uumlhel vanemal
puuduvad votildei on aumlra votildeetud vanemaotildeigused ning laps elab oma seadusliku bioloogilise
vanemaga ja vanema partneriga Kolmanda votildeimaluse puhul elab samasoolistest isikutest
moodustatud perekonnas vaumlhemalt kaks last igal lapsel on erinevad bioloogilised vanemad
Tegelikkuses elavad lapsed koos uumlhe bioloogilise vanemaga ja vanema partneriga Lapsed ei
ole omavahel veresugulased
231 Eesti
27
Analuumluumlsin kaumlesolevas peatuumlkis eelkotildeige olukorda kus lapsel on kaks seaduslikku bioloogilist
vanemat vanemad on lahus ja laps elab uumlhe seadusliku vanemaga ja tema partneriga See
taumlhendab et lapsel on faktiliselt kolm isikut kes tema eest hoolt kannavad ja tema elust osa
votildetavad Lapsel on otildeiguslik side ainult kahe bioloogilise vanemaga ning vanema partneril kes
elab lapsega koos ja kasvatab last puudub otildeiguslik side lapsega Kui votilderrelda seda olukorda
heteroseksuaalse perekonnaga siis sellisel juhul on uuel partneril votildeimalus partneri last
lapsendada juhul kui teine lapsevanem annab notildeusoleku ja kui nad on abielus vastavalt
perekonnaseaduse sect152 lg1 Selle kohaselt katkeb lapsel otildeiguslik side uumlhe bioloogilise
vanemaga ja tekib see vanema partneriga Homoseksuaalsetel isikutel puudub selline
votildeimalus kuna partneri last saab lapsendada ainult abiellunud votildeotilderasvanem
Otildeiguslik side vanema partneriga puudub ka juhtumi puhul kus lapsel on ainult uumlks seaduslik
vanem ja teiselt bioloogiliselt vanemalt on vanemlikud otildeigused aumlra votildeetud votildei siis ei ole teine
bioloogiline vanem kindlaks tehtud Samas on heteroseksuaalsetel paaridel votildeimalik luua
otildeiguslikud suhteid lapse ja partneri vahel Abielu sotildelmides tekib vastavalt perekonnaseaduse
sect148 lg2 p2 partneril otildeigus lapsendada partneri laps varasematest suhetest Faktiliselt elab
laps kahe samasoolise vanemaga aga otildeiguslikult suhted on tal ainult uumlhe bioloogilise
vanemaga
Kolmas stsenaarium on nimetatutest kotildeige keerulisem Faktiliselt on lapsel kaks samasoolist
vanemat kellest otildeiguslik side on ainult bioloogilisega Samuti on lapsel kasuotildede votildei
kasuvend kelle bioloogiline vanem on tema bioloogilise vanema partner Sellises olukorras
puudub lapsel otildeiguslik suhe teise peres elava lapsega Sellelt pinnalt votildeib tekkida erinev
kohtlemine votilderreldes heteroseksuaalse perega kus partnerid saavad omavahel abielluda ja
lapsi lapsendada ning kus sellisel juhul on kotildeikidel peres kasvavatel lastel ja neid kasvatavatel
taumliskasvanutel omavaheline otildeiguslik side Ebavotilderdne kohtlemine tekib sellisel juhul punktis
mis puudutab laste omavahelist abiellumist (selle lubamist) Perekonnaseaduse sect 3 uumltleb et
isikud kelle sugulussuhe potildehineb lapsendamisel ei votildei omavahel abielluda Kaumlesoleva
seaduse sect 2 lotildeikes 1 nimetatud sugulussuhe potildehineb lapsendamisel antud juhul kaumlsitlen sect2
lg1 p2 venna ja otildee suhteid Heteroseksuaalse perekonna puhul tekib lastel lapsendamise
tagajaumlrjel otildeiguslik otildee ja venna suhe ehk siis neil ei ole lubatud omavahel abielluda kuid
28
samasoolistest isikutest moodustatud perekonna puhul saavad partnerite lapsed omavahel
hiljem abielu sotildelmida kuna nad ei ole otildeiguslikult uumlksteisega seotud Samuti tekib probleem
erinevate toetuste saamises kuna sellist kooslust ei nimetata seaduslikult perekonnaks
Hea naumlide on eelpool vaumllja toodud Viimsi kaasus Selle puhul oli uumlheks osapooleks
samasoolistest isikutest kooslus ning kaasatud oli kolm last kes kotildeik ei olnud omavahel
otildeiguslikult seotud Osapool taotles Viimsi vallavalitsuselt laste lasteaia- ja koolitoidu ning
sotildeiduotildeiguse tasuta saamist Viimsi vallavalitsuse 12062009 korraldusega nr 373 jaumleti
kaebaja taotlused rahuldamata kuid Viimsi vallavolikogu maumlaumlrus nr 16 ei sisalda perekonna
totildelgendust ega kitsendavat saumltet mis taumlpsustaks mis soost peavad olema vanemad ja mis
otildeiguslik side vanemate ja laste vahel eksisteerib49
Samuti tekib probleem miks uumlhes
leibkonnas elavad faktilised otildede ja vend ei ole lapsega seaduslikult seotud ning ei kuulu lapse
perekonda Hetkel ei ole Eesti seadustes perekonna motildeiste defineeritud See taumlhendab et
samasoolises perekonnas elav laps ja tema bioloogilise vanema partneri lapsed ei ole
omavahel otildede ja vend kuid abiellunud erisoolise paari puhul oleks
232 Euroopa Liit ja Inimotildeiguste Kohus
Euroopa Inimotildeiguste Kohus tegi kohtuotsusega X ja teised vs Austria suure sammu laste
otildeiguste ja nende samasooliste vanemate probleemi lahendamisel ja naumlitas nii kaasaegseid
seisukohti Kaasuse taotlejateks olid kaks naissoost isikut kelle peres oli laps ning uumlks
taotleja soovis lapsendada partneri bioloogilist last Laps oli suumlndinud vaumlljaspool abielu ja
ainult lapse bioloogilisel emal oli lapse hooldusotildeigus Selle juhtumi puhul oli lapsel ka
bioloogiline isa kes maksis regulaarselt lapse elatist ning keeldus lapse ema partnerile
adopteerimisotildeiguse andmisest
Austria seaduste jaumlrgi kaotaks lapse ema partneri lapse adopteerimise puhul otildeigused lapse
suhtes kuid isa otildeigused oleksid tagatud Seega ei olnud lapsendamine Austria seisukohast
votildeimalik Taotlejad soovisid oma faktilise pere otildeiguslikku tunnustamist ning lapse
bioloogilise ema partneri tunnistamist lapse vanemana lapse bioloogilise isa asemel Austria
49
Inimotildeigused Eestis (viide 8) lk 141-143
29
seaduste jaumlrgi oli votildeimalik partneri last lapsendada nii abiellunud paaridele kui ka
mitteabiellunud heteroseksuaalsetele paaridele kes elavad stabiilses suhtes Kohus toob
punktis 95 selgelt vaumllja et samasooliste isikute stabiilne kooselu kuulub perekonna motildeiste
alla taumlpselt samamoodi nagu stabiilne erisooliste isikute kooselu Samuti leiab kohus et laps
kes elab oma bioloogilise vanema ja tema partneriga kes motildelemad kannavad tema eest hoolt
kuulub ka perekonda ja kotildeik kolm isikut peavad olema kaitstud artikkel 8 taumlhenduses ning
kuuluvad uumlheskoos perekonna motildeiste alla Sellist kooslust ei tohi diskrimineerida votilderreldes
erisooliste isikutest moodustatud perekonnaga ning antud kaasuse puhul on tegemist artikkel
14 koosmotildejus artikkel 8-ga rikkumisega
Antud kaasuse puhul leidis kohus et taotlejad sealhulgas uumlhe taotleja laps elasid kooselus
mis on vaumlga sarnane kooseluga mida elavad abiellunud heteroseksuaalsed isikud kus uumlks
abikaasa soovib lapsendada teise abikaasa last Vahe on selles et samasooline paar ei votildei
abielluda ja saab vaid omavahelised suhted registreerida Selline registreerimine ei anna
votildeimalust partneri last lapsendada kuna Austria seadustega pole lubatud lapsendamine
registreeritud partneritele Taotlejad ei olnud registreeritud see andis neile votildeimaluse partneri
last lapsendada kuna Austria seadusandlus lubab stabiilses registreerimata kooselus elavatel
heteroseksuaalsetel paaridel partneri lapse adopteerida Kohus leidis et antud kaasuse puhul
ei olnud artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumist mis kaumlsitleb abiellunud
heteroseksuaalsete isikutega kus uumlks abikaasa tahab lapsendada teise abikaasa bioloogilist
last vaid oli artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumine votilderreldes heteroseksuaalsete
faktiliste kooslustega kus uumlks partner tahab lapsendad teise partneri last
Otsuse poolt olnud kohtunikud leidsid et konventsioon ei kohusta liikmesriike andma otildeigust
mitteabiellunud paaridele partneri lapse lapsendamiseks Kuid kui selline otildeigus on olemas
siis ei ole samasooliste paaride diskrimineeriv kohtlemine lubatud Erinev kohtlemine ei ole
potildehjendatud kuna see ei ole lapse otildeiguste kaitseks vajalik Kohus ei votildetnud vastu ka Austria
vastuvaumlidet et selles kuumlsimuses puudub Euroopas uumlhine arvamus ning seetotildettu tuleks
kuumlsimuse lahendamine jaumltta riigi paumldevusse50
50
EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria
30
3 LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes erinevast
soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega
Laste ja nende perede otildeiguslikus kaitses on kaks erinevad teed Iga riik aktsepteerib igal juhul
seda et igal lapsel on kaks bioloogilist vanemat ehk siis mees ja naine kes on lapse eostanud
bioloogilisel teel votildei kunstliku viljastamise abil Sotildeltumata vanemate votildei lapse tahtest
eksisteerib kaks erinevast soost isikut kellel peaks igal juhul olema lapse suhtes teatavad
otildeigused ning lapsel peaksid olema otildeigused oma vanemate suhtes Teisalt peab kaitsma lapse
otildeigusi ka tema faktilises perekonnas see taumlhendab perekonnas kus laps pikaajaliselt elab
Sellisel juhul peavad motildelemal faktilisel vanemal olema lapse igapaumlevase uumllalpidamise osas
otildeigused ja kohustused51
Tuginedes uumllaltoodud faktidele votildeib vaumlita et lapse huvisid
arvestades on oluline kaitsta lapse otildeigusi tema tegelikus perekonnas sest just faktilised
vanemad votildetavad lapse elust kotildeige enam osa ning kannavad lapse uumlle igapaumlevaselt hoolt ning
see ei sotildeltu neid omavahel siduvatest bioloogilistest sidemetest
Kotildeik eelpool toodu totildeendab et homoseksuaalsetes suhetes elava lapse vanema partneril ja
lapsel ei eksisteeri omavahelisi otildeiguslikke suhteid ja puudub ka votildeimalus neid suhteid luua
kuna partner ei saa lapsendada teise partneri last Tekib olukord kus lapse otildeigused oma
seadusliku vanema partneri suhtes puuduvad ning selline olukord ei taga lapsele piisavat
kaitset
Nii samasooliste isikute kui ka erisooliste isikute kooselu kuhu on kaasatud lapsed peavad
olema eraldi reguleeritud
Miks ei saa laps olla samamoodi kaitstud nagu abielus paari laps52
See on otildeiguslik probleem
mis on jaumlaumlnud Eestis seni lahenduseta Vastavalt UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsioonile on
kotildeik lapsed votilderdsed sotildeltumata soost ja rahvusest sotildeltumata sellest kas nad elavad motildelema
51
Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 14-15 52
Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia
Antwerp-Oxford 2005 lk 291
31
vanemaga uumlksikvanemaga kas nad on suumlndinud registreeritud abielus votildei mitte53
Konventsioon kaumlsitleb last otildeigussubjektina ja taumlheldab et laps on ise oma otildeiguste teostaja54
Konventsioon kehtestab ka lapse ja riigi omavahelise suhte See taumlhendab et riigil ega
vanemal pole lapse uumlle omanikuotildeigust last vaadeldakse indiviidina kellel on omad
inimotildeigused mis on taumlpselt samasugused kui igal taumliskasvanul Samuti annab konventsioon
motildeista et votildeib tekkida konflikt lapse huvide ja vanemate votildei uumlhiskonna huvide vahel
Sellised konfliktid peab lahendama laste huvidega arvestades neid esile totildestes Laste huvid
defineeritakse tulenevalt konventsioonist mille jaumlrgi on olulised naumliteks otildeigus haridusele
otildeigus perekonnaelule ning otildeigus olla kuulatud ja austatud indiviidina55
Vastavalt
konventsiooni artikkel 18-le on vanematel esimene vastutus laste kasvatamise ja arengu eest
ehk siis vanemad on laste otildeiguste tagajad kasvatajad kaitsjad ja hoolitsejad
Konventsiooni keelekasutusest tuleneb see et termin bdquovanemldquo votildeib ka viidata paljudele
erinevatele peremudelitele mis kaasaegses maailmas eksisteerivad Naumliteks votildeib tuua
konventsiooni artikkel 5-e mis viitab laiendatud perekonna taumlhendusele UumlRO Lapse Otildeiguste
Konventsioon toob vaumllja ka perekonna taumlhtsuse Nimetatakse lapse otildeigust perekonnale see
taumlhendab uumlldiselt otildeigust vanematele ja otildeigust olla perekonnaliige See iseloomustab ka tervet
konventsiooni56
Laps ei saa tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest partneritest
koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes UumlRO Lapse Otildeiguste
Konventsiooni artiklis 2 p1 on saumltestatud et osalisriigid peavad tagama nende jurisdiktsiooni
all olevatele lastele kotildeik konventsioonis saumltestatud otildeigused ja kohustused sotildeltumata lapse ja
tema vanema votildei seadusliku hooldaja rassist soost keelest usust votildei muudest tingimustest
53
Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61
(18012013) 54
Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012
httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused
55 Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and What it
Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10 httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019
(06052013)
56 Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine praktikas
Lastekaitse Liit 2005 lk 71-74
32
Jaumlrelikult on erisoolisest perekonnast lapse ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes samasoolises
perekonnas kasvava lapsega konventsiooni taumlhenduses lubamatu ja sobimatu57
Samuti annab konventsiooni artikkel 2 p2 riigile positiivse otildeiguse votildetta kasutusele sobilikud
meetmed laste votilderdsete otildeiguste tagamiseks Kui raumlaumlgitakse homoseksuaalsetele paaridele
uumlheskoos laste kasvatamise otildeiguse andmisest siis mainitakse sageli laste huvidega
arvestamist Siin votildeib tuua naumliteks Gas ja Dubois vs Prantsusmaa kaasuse jt Selles
valdkonnas on naumlha ilmselget arengut esimesed Euroopa riigid mis lubasid samasoolisel
inimesel partneri lapse adopteerida olid Taani (1999) Island (2000) Norra (2001) ja Rootsi
(2003) Nendes riikides on otildeiguslikud reformid toimunud aastatel 1993-2003 Alates 2009
aastast on Soomes lubatud samasoolisel isikul oma partneri last adopteerida Eeliseks on kui
partnerid elavad registreeritud kooselus ja mittebioloogiline vanem on lapse sotsiaalne vanem
ehk tegelik vanem Nendes riikides saab samasooliste vanemate peres elav laps peale
lapsendamist taumlieliku sotsiaal- otildeigus- ja majandusliku kaitse ja samuti tagab see lapse otildeiguse
motildelemale seaduslikule ja sotsiaalsele vanemale Selline otildeiguslik areng naumlitab ka seda et
vanemate seksuaalne saumlttumus votildei sugu ei ole lapse huvide arvestamisel taumlhtis
Areng nendes riikides naumlitab ka seda et perekond koosneb lapsest ja kahest taumliskasvanud
isikust (sotildeltumata soost) Lapsel kes elab sellises perekonnas tekib otildeigus kahele seaduslikule
vanemale ja see annab talle votilderdse kaitse votilderreldes lapsega kes elab heteroseksuaalses peres
Selline areng naumlitab meile mis on kaasaaegne perekond58
See kotildeik taumlhendab et lapsel kes kasvab samasoolises perekonnas peavad olema
samasugused otildeigused nagu ta kasvaks erisooliste vanemate perekonnas kus partnerid kas on
votildei ei ole abielus Lapsel on otildeigus perekonna- ja eraelu kaitsmisele Euroopa Inimotildeiguste
Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ja samuti on tal otildeigus olla mitte diskrimineeritud
vastavalt sama konventsiooni artikkel 14-le Paraku naumleme erinevat suhtumist votilderreldes
lapsega kes elab perekonnas kus vanemad on heteroseksuaalsed Lapsel on vaja otildeigust
57
Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 29 58
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in Europe
National Cross-Border and European Perspectives 2012 lk 102-103120-122
33
perekonna kaitsele ja votildeimalust seadustada oma suhted mitte ainult bioloogilise vanemaga
vaid ka bioloogilise vanema partneriga Kui bioloogiline vanem ja partner on
heteroseksuaalsetes suhetes saab laps motildelema poole notildeusolekuga tagada enda otildeiguse olla
lapsendatud ja luua perekond Kui bioloogiline vanem ja tema partner on homoseksuaalsetes
suhetes siis isegi juhul kui motildelemad pooled on notildeus ei saa laps kasutada oma otildeigust olla
lapsendatud ja luua perekonda kui see ei ole vastuolus tema huvidega Riik arvestab lapse
huve eelkotildeige lapsendamisele lubatavuse kuumlsimuses
Selleks et aru saada partneri otildeigustest lapse suhtes peab enne defineerima kes on partner
lapse jaoks seaduse motildettes Perekonnaseadus annab meile kolm erinevat suhet lapse vanem
votildeotilderasvanem ehk lapse vanemaga abiellunud isik ning kasuvanem ehk isik kes ei ole
vanem ega votildeotilderasvanem vaid isik kes tegelikult last kasvatab Teda votildeib nimetada ka
faktiliseks vanemaks59
Sellest tuleneb et partner on kasuvanem Perekonnaseadust vaadeldes
votildeib oumlelda et kasuvanemal on kasulapse suhtes minimaalsed otildeigused samuti on lapse
otildeigused kasuvanema suhtes minimaalsed ja mitte taumlielikud
Ka Eesti Lastevanemate Liit on seisukohal et laste otildeigused ei ole piisavalt kaitstud seetotildettu
soovivad nad laste otildeiguste tugevdamist olukorras kus uumlks vanematest ei ole bioloogiline
vanem60
Samasooliste paaride puhul on partner faktiline vanem Lastekaitse Liidu president
Loone Ots on seisukohal et laps peab olema turvatud ja kaitstud nagu seda notildeuab Lastekaitse
Konventsioon Samuti arvab ta et samasooliste kooselu seadustamine on tervitatav samm
votilderdotildeiguslikkuse uumlhiskonda Laps satub vaumlgivalla ja hooletuse ohvriks nii samasoolises kui
erisoolises perekonnas seega peaksid tema otildeigused olema votildeimalikult efektiivselt kaitstud
motildelemal juhtumil Uumlhe votildeimaliku seisukoha jaumlrgi peaks samasoolistele peredele andma
lapsendamisotildeiguse erandjuhul see peab olema selgelt lapse huvides ning iga juhtumi puhul
arvestatakse konkreetseid asjaolusid ja teatud vanusest ka lapse notildeusolekut See aitaks vaumlltida
lapse lastekodusse sattumist laps peaks kasvama peres mitte uumlkskotildeik kui haumlsti varustatud
59
Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Edgar Salumaa Juridika
httpwwwjuridicaeejuridica_etphpdocument=etarticles1995123599PRNprvphp 60
Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest lk 3
httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise+koosel
uga+seotud+ettepanekutestpdf (18012013)
34
lastekodus Lastekaitse Liit on seisukohal et laps peab olema kaitstud ja Eesti laps peab
olema otildennelik vaatamata lapse kasvatajate soost61
Naumliteks votildeib tuua EIOtildeK kohtuotsuse Gas
ja Dubois v Prantsusmaa mille puhul kohtuniku eriarvamusel on samasoolises perekonnas
kasvatatav laps erinevas olukorras votilderreldes erisooliste taumliskasvanutega uumlhes peres kasvava
lapsega62
Eesti Potildehiseadus saumltestab ja tunnustab perekonna kaitset ja samuti peetakse potildehiseaduse jaumlrgi
oluliseks laste kasvatamist ning vanematele antakse mitte ainult luba vaid ka kohustus oma
lapsi kasvatada Mainitakse ka riigi kohustust perekonda laste kasvatamisel abistada Riigi
kohustuseks on luua lapsevanematele votildeimalused oma laste kasvatamiseks ja tagada laste
potildehivajadused63
Laps on homoseksuaalses peres kasvades erinevas olukorras votilderreldes heteroseksuaalses
peres kasvava lapsega Viimasel juhul on motildelemal vanemal otildeigus taotleda erinevaid
perekonna- ja laste kasvatamistoetusi kuna motildelemad vanemad votildeivad seadusjaumlrgselt end
lapsevanemana registreerida (bioloogiline vanem lapsendamine) Samasooliste partnerite
puhul on toetuste saamine raskendatud votildei ei ole uumlldse votildeimalik naumliteks votildeib tuua Viimsi
kaasuse probleemi Nii ei saa laps kes kasvab peres kahe samasoolise vanemaga vanemate
kaudu samalaadset riigipoolset toetust Kaasuses X Y ja Z vs Suurbritannia toob Inimotildeiguste
Kohus selgelt vaumllja et inimotildeiguste konventsioon votildeib olla totildelgendatud erinevalt ja perekonna
kaitse laieneb mitte ainult abiellunud paaridele vaid ka de facto peredele
Alati peab arvesse votildetma mitut erinevat faktorit kui kaua kaks taumliskasvanud isikut (sotildeltumata
soost) koos elanud on kas isikud elavad uumlhes leibkonnas kas nad soovivad votildei ei soovi lapsi
koos kasvatada64
Arvatakse et perekonna autentne tunnus on uumlhine laste kasvatamise otildeigus
61
Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012 httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed ( 21012012)
62 Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa 23032012
httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420 (22012013) 63
Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad sotsiaaltoetused ja ndash
teenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007 lk 29 64
Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in International
and Comparative Law Kluwer Law International 2002 lk 261
35
Seega peab uumlhine laste kasvatamisotildeigus olema identselt kaumlttesaadav nii heteroseksuaalsetele
kui ka samasoolistele paaridele Kui erisoolistel paaridel on otildeigus lapsi uumlhiselt kasvatada ilma
registreerimiseta siis peab selline otildeigus olema tagatud ka samasoolistele partneritele65
Eestis puudub spetsialiseerunud organ mis teostaks jaumlrelvalvet laste otildeiguste tagamise uumlle
Seda funktsiooni teostavad erinevad organid koostoumloumls Nendeks kohalik omavalitsus
maavalitsus otildeiguskantsler ja teised66
Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas nr 6-
81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute puumlsiv kooselu kuulub
perekonnapotildehiotildeiguse kaitse alla aga Eestis ei ole selline kooselu reguleeritud ja seetotildettu tuleb
luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Samuti puudub lapsendamist ja
hooldusotildeigust puudutav regulatsioon mis tagaks laste huvide arvestamise samasooliste
paaride puhul Partneril puudub lapsendamise votildeimalus ja see annab hooldusotildeiguse ainult
uumlhele vanemale kuid partnerid elavad koos lapsega ja motildelemad peaksid lapse eest vastutama
ja tema eest kandma hoolt Selline olukord votildeib tuua probleeme lapse hooldamisotildeiguse
teostamisel uumlhe partneri surma korral votildei juhul kui seaduslik lapsevanem ei saa mingil
potildehjusel pikemaajaliselt hooldusotildeigust teostada Samuti pole tagatud partneri otildeigus last edasi
kasvatada kui seaduslik vanem sureb
Probleem on ka uumluumlrisuhetes Votildelaotildeigusseaduse sect289 saumltestab et eluruumi uumluumlrnikul on otildeigus
uumluumlriruumides majutada oma abikaasat alaealisi lapsi ja toumloumlvotildeimetuid vanemaid ilma
uumluumlrileandja notildeusolekuta67
Juhul kui uumluumlrilevotildetja on lapse vanema partner siis ei saa
uumluumlrileandja notildeusolekuta eluruumis majutada last ega tema seaduslikku vanemat Sellega
satub laps ebasoodsasse olukorda votilderreldes lapsega kes elab perekonnas kus motildelemad
partnerid on tema seaduslikud vanemad Lapse eluruumides viibimine sotildeltub uumluumlrileandja
tahtest
65
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs (viide 58) lk 92 66
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava
2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20per
ede20arengukava202012-2020pdf (16022013) 67
Otildeiguskantsler ( viide 3) lk 1 5
36
Laste staatus samasoolistes paarides on laumlbi aegade olnud nagu Pandora laegas Alati on olnud
arusaadav aktsepteeritud ja isegi notildeutud et lapsel peab olema kaks vanemat aga nuumluumldseks on
see arenenud selles suunas et lapsel votildeib olla kaks ema kaks isa votildei isegi kolm vanemat
2007 aastal andis Ontario Kohus oma otsuses AA vs BB ONCA 268
selles kuumlsimuses uue
arengu Selle kaasuse puhul vaumlrbasid kaks homoseksuaalset stabiilses suhtes elavat naist oma
meessoost sotildebra lapse bioloogiliseks eostamiseks Lapse suumlndides olid tema seaduslikeks
vanemateks bioloogiline ema ja bioloogiline isa Bioloogilise ema samasooline partner oli
sellises situatsioonis lapse faktiline vanem taumlitis lapse teise ema rolli ja kandis suurt osa lapse
kasvatamises Kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngisid lapse elus vaumlga olulist rolli ja kandsid lapse
eest hoolt Lapse bioloogilise ema samasooline partner leidis et tal peaksid olema lapse
suhtes samuti seaduslikud otildeigused ja kohustused ning ta poumloumlrdus kohtusse nende otildeiguste ja
kohustuste saamiseks Kohus leidis et kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngivad lapse elus vaumlga suurt
rolli ja lapse otildeiguste tagamise seisukohalt on oluline et kotildeik kolm oleksid tema seaduslikud
vanemad
Kohus arvestas lapse huvidega ning see on selle kaasuse puhul kotildeige olulisem Kohus
otsustas et kotildeik kolm taumliskasvanut peavad olema seaduslike vanematena registreeritud ning
seelaumlbi sai laps kolm seaduslikku vanemat Nimetatud kaasus totildei samasooliste vanemate ja
sellistes peredes elavate laste probleemide osas taumliesti uue arengu Selliseid arenguid jaumllgides
votildeib oletada et ka teised riigid votildetavad Orlando kaasuse arvesse ja hakkavad seda jaumlrgima
Perekonna ja vanema staatuse kontseptsioon on viimase aja jooksul teinud laumlbi suured
muutused ja arengud avardanud piire ja haumlgustanud nende motildeistete traditsioonilist taumlhendust
Niisiis votildeib oletada et laumlhitulevikus toimuvad seadusandluses muudatused mille kohaselt ei
arvestata vanema staatuse saamisel enam vanemate seksuaalse saumlttumuse ja arvuga Selle
asemel votildeetakse arvesse eelkotildeige lapse huvid Selline olukord peaks viima selleni et tagatud
on taumlielik votilderdsus ja vaumllistatud diskrimineerimine Seda propageerib praegusel ajal Euroopa
Inimotildeiguste Konventsiooni artikkel 14
68
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and ROSENBERG
JJA AA v BB 2007 ONCA 2 httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
37
Tihtipeale sotildeltub lapse otildeiguslik staatus perekonnas sellest milline on temaga koos elavate
taumliskasvnanute suhte otildeiguslik staatus ndash sellest kas tegemist on abielu votildei registreeritud
kooseluga On oluline ka maumlrgata et vaumlga paljud riigid on laste kaitse tagamise eesmaumlrgil
avanud samasooliste paaride jaoks votildeimaluse oma suhteid registreerida Selle kaudu on neil
votildeimalus lapsi uumlheskoos lapsendada votildei siis on uumlhel partneril votildeimalik lapsendada partneri
laps Naumliteks Rootsis saavad lapsendamise puhul sarnase otildeigusliku staatuse nii paarid kes on
oma suhted kooseluna registreerinud kui ka abielus olevad erisoolised paarid
Norra ja Sakasamaa lubavad neil paumlevil registreeritud kooselus elavatel samasoolistel isikutel
lapsendada oma partneri lapse Siin tuleb aga silmas pidada et tegemist on siseriiklike
seadustega mis ei garanteeri nende rahvusvahelist tunnustamist Perekonna seisukohalt
taumlhendab see seda et nii lastel kui tema vanematel votildeivad tekkida otildeiguslikud probleemid
vaumlljaspool riiki juhul kui teises riigis ei kehti sarnased seadused69
Euroopa Liidu otildeigus
perekonnaotildeiguse valdkonnas notildeuab uumlhtlustamist ja liigub kiirelt sinnapoole Kindlasti on
vajalik demokraatlik ja selge lahendus mis hakkaks potildehinema Euroopa Inimotildeiguste
Konventsioonil
69
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family Law
Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008 lk 101-110
38
Kokkuvotildete
Uurimistoumlouml kaumligus olen jotildeudnud jaumlreldusele et kuigi Eestis ei ole perekonna motildeiste
defineeritud on selle motildeiste seadusaktidesse sisse viimine aumlaumlrmiselt oluline nii erisooliste kui
ka samasooliste paariride ja nendega koos elavate laste perekonnakaitse otildeiguse tagamiseks
Viimsi kaasus on vaumlga hea naumlide Eesti seadusandlusest Tuginedes Euroopa Liidu otildeigusele ja
Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtukaasustele olen jotildeudnud jaumlreldusele et teatud juhtudel
peavad nii erisooliste kui ka samasooliste paaride pered koos lastega votildei ilma kuuluma
perekonna kaitse alla Samuti peab registreerimata kooselus paari peres elav laps kuuluma
oma tegelike vanematega uumlhte perekonda ning olema kaitstud perekonna motildeiste taumlhenduses
taumlpselt samamoodi kui laps kes elab registreeritud kooselu sotildelminud faktiliste vanematega
Igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja diskrimineerimine mis potildehineb isikute
sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud Euroopa Liidu liikmesriigid ei tohi perekonna ja
uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise potildehjuseks nimetada Euroopa
Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta
perekonnaeluna millel on riiklik kaitse
Teine peatuumlkk naumlitas et hetkel votildeivad lapsel tekkida perekonnaliikmetega erinevad otildeiguslikud
suhed Perekonnaliige ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem seega on tema otildeigused lapse
suhtes ja lapse otildeigused faktilise vanema vastu piiritletud Faktiliste vanematega kes ei ole
oma suhteid registreerinud koos elav laps on ebavotilderdses olukorras votilderreldes lapsega kes elab
faktiliste vanematega kes on oma suhteid registreerinud Nii tekib lapse lastekodusse
sattumise oht naumliteks bioloogilise vanema surma puhul kui teisel faktilisel vanemal
puuduvad lapse uumlle vanemlikud otildeigused Selline kohtlemine ei pruugi olla lapse huvidega
kooskotildelas Abielus paari puhul seda probleemi ei teki
Kolmandas peatuumlkis kaumlsitlesin LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdset kohtlemist
votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega Toumloumlst tuleb
selgelt vaumllja et ebavotilderdsel kohtlemisel ei ole otildeigustust ja see ei ole kooskotildelas lapse huvidega
Lapsel on otildeigus kahele vanemale ning oma tegelike vanemate tunnustamisele sotildeltumata
tegelike kasvatajate soost Laps peab igal juhul olema kaitstud sotildeltumata sellest kas tema
39
faktilised vanemad on oma suhted registreerinud votildei mitte kuna laps ei saa seda kuidagi
motildejutada Samasooliste paaride puhul on laps ebavotilderdses olukorras votilderreldes erisooliste
faktiliste vanematega elava lapsega LGBT peredes elavate laste kaitse on puudulik ja notildeuab
taumliustamist sotildeltumata siseriigi uumlhiskonna valmisolekust ning eelkotildeige tuleb seda kuumlsimust
lahendades tugineda lapse huvidele
40
Summary
Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family
has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost
importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex
couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good
example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of
the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex
and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection
Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their
real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same
way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any
avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is
prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of
the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court
of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state
The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family
members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of
the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent
are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship
is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered
their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the
death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to
the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no
significance in the case of a married couple
In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent
families compared to children living in families formed by persons of different sexes The
thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests
Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition
41
regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their
factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any
bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared
to children living with their factual parents of different sexes The protection of children
living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the
general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into
consideration in the first place when solving the problem
42
Kasutatud materjalide loetelu
Kasutatud kirjandus
Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009
Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in
International and Comparative Law Kluwer Law International 2002
Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or
Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008
Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika
EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of
Fundamental Rights of the European Union 2006
European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw
European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and
discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal
analysis 2010
Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012
Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia
Antwerp-Oxford 2005
Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st
Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009
Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family
Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008
Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of
Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law
Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007
Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad
sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007
43
Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine
praktikas Lastekaitse Liit 2005
Kasutatud normatiivmaterjal
Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303
Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification
Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their
family members to move and reside freely within the territory of the Member States
Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13
Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50
Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2
Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8
Perekonnaseadus RT I 27062012 12
Kasutatud internetiallikad
Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second
Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June
2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and
ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2
httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-
2pg-27
Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of
fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012
httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6
-2008-0479amplanguage=EN
European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working
Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties
Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007
httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf
44
GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf
Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-
10xls
Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest
httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise
+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf
Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61
Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012
httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused
Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012
httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed
Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta
Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-
perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta
Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk
32
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC
C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf
Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France
httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886
Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa
23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede
arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja
20perede20arengukava202012-2020pdf
The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010
httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf
Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and
What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10
httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019
45
Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri
httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool
iste_isikute_peresuhepdf
Viidatud kohtupraktika
EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa
EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa
EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria
EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits
EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola
EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95
EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria
TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009
TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010
17
seemnerakudoonori vahel Uumlhtlasi tekib kuumlsimus kes kuulub nendel juhtumitel lapse
perekonda ja kellel on otildeigus riiklikule kaitsele perekonna taumlhenduses
211 Holland
Euroopa Liidus on erinevatel riikidel erinevad riiklikud seadused mis reguleerivad mis tahes
kunstlikku viljastamist nii samasooliste kuid ka erisooliste perede jaoks
Kotildeige kaugemale on selle kuumlsimuse lahendamisel jotildeudnud Holland kus on seadustatud ka
asendusemaduse Samasooliste naiste paari jaoks on loodud erinevad votildeimalused lapse
eostamiseks ja motildened nendest annavad ka motildelemale naisele vanema staatuse Hollandis on
votildeimalik protseduur kus uumlhele naisele kantakse uumlle teise naise votildei partneri munarakust
loodud embruumlo mis on kunstlikult viljastatud kas kindla doonori votildei anonuumluumlmse doonoriga
Motildelemal naisel tekib lapsega geneetiline side ja uumlsna totildeenaumloliselt saavad motildelemad naised olla
lapse seaduslikud vanemad kuid mitte automaatselt seaduse alusel Hollandis saab ainult
lapse suumlnnitanud emast automaatselt lapse seaduslik vanem Bioloogilise ema partneril on
seaduse alusel lubatud partneri laps lapsendada Vaumlga oluline asjaolu sellisel juhul on et
parnteri lapse lapsendamiseks ei pea paar olema seaduslikult registreeritud Sellisel juhul on
oluline ainult laste huvidega arvestamine ja stabiilne kooselu teatud aja jooksul nii partneri
kui lapsega Sama reegel kehtib ka juhul kui uumlks parter on kunstlikult viljastatud
doonorseemnerakkudega ja teisel partneril ei eksisteeri lapsega bioloogilist sidet Motildelemal
juhul on lapse otildeigused taumleilikult kaetud lapsel on tagatud otildeigus nii isale (juhul kui doonor on
teada) kui ka bioloogilisele emale ning lapsel on votildeimalus saada otildeigused ka bioloogilise ema
partneri suhtes kui viimane lapse lapsendab32
Doonorseemnerakkudega kunstlikult viljastatud naise lapsel votildeivad motildenel juhul olla ka
otildeigused doonori suhtes Seda juhul kui doonor on teada maumlrgib ta avaldusele et tahab olla
lapse seaduslik vanem Kohus votildeib talle selle otildeiguse anda kui lapse ema ja doonor elavad
32
Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of Children
with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law Intersentia
Antwerpen ndash Oxford 2007 lk 163-167
18
koos perekonnana Kui doonor on teada ja ei soovi lapse suhtes seemnerakkude andmise
momendil vanemlikke otildeigusi siis ei saa teda vanemana maumlaumlratleda kuna ta ei moodusta
bioloogilise emaga perekonda Juhul kui doonor pole teada ja seemnerakud on tulnud
spermapangast ei saa doonor mitte mingil juhul olla lapse seaduslik vanem ning samuti pole
tal votildeimalust seda taotleda
Kotildeigil neil juhtudel on arvestatud olulist faktorit ndash selleks on reaalne pereelu doonori ja lapse
bioloogilise ema vahel ning motildelema kindel soov votildei soovi puudus saada lapse ametlikuks
vanemaks Sellega on laps samuti kaitstud tal on otildeigus olla oma tegelike vanemate laps33
Juhul kui Hollandis elavad naissoost parterid on abiellunud ja nende perekonda suumlnnib laps
siis saavad motildelemad partnerid automaatselt seadusejaumlrgselt lapse vanemateks ainuke erand
oleks siis kui lapse isal oleks enne lapse suumlndi tema suhtes seaduslikud otildeigused (sel juhul ei
pea lapse isa olema bioloogiline isa) Samuti eksisteerib votildeimalus et samal ajal oleksid
hooldajad nii lapse bioloogiline isa kui last kasvatav samasooline naistepaar Sellisel juhul
antakse isale isadusotildeigus ning samasoolised naissoost partnerid saavad uumlhise vanemliku
vastutuse34
Homoseksuaalsetele meessoost paaridele on Hollandis laste saamiseks avatud ka
asendusemaduse votildeimalus Selleks on kaks votildeimalust asendusemale kantakse uumlle
doonornaise munarakud mis on kunstlikult viljastatud uumlhe partneri seemnerakkudega votildei siis
viljastatakse asendusema munarakud kunstlikult uumlhe partneri seemnerakkudega Motildelemal
juhul on seaduslikeks vanemateks asendusema ning seemnerakkude doonor ehk uumlks
partneritest kelle seemnerakke kunstliku viljastamise puhul kasutati Partner ei saa
vanemlikke otildeigusi seaduse alusel automaatselt kuid teine partner votildeib esitada taotluse
lapsendamiseks ning selle protsessi kaumligus omandab teine meessoost partner vanemlikud
otildeigused35
Nimetatud juhtudel on samasoolises perekonnas kasvava lapse motildelemad faktilised
vanemad ka seaduslikud vanemad ja selline perekond on kaitstud siseriiklike seadustega
erisooliste paaridega votilderdselt
33
Machtelt Vonk (viide 32) lk 179-180 34
Machtelt Vonk (viide 32) lk 185 35
Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st Century
Organising Committee of the Commission on European Family Law 2009 lk 183
19
Asendusemaduse puhul on seaduslikult vahe kas asendusema on abielus votildei mitte Juhul kui
asendusema on abielus siis on seaduslikuks vanemaks lapse suumlnnitanud ema kuid motildelemad
partnerid saavad lapse uumlheskoos lapsendada Juhul kui asendusema on registreeritud kooselus
votildei vallaline siis votildetab partneritest see kes on lapse bioloogiline vanem isaduse omaks ning
saab seadusliku vanema staatuse partner lapsendab teise partneri lapse36
212 Eesti
Votilderreldes Hollandiga ei ole Eestis lapse ja tema samasoolise bioloogilise vanema partneri
omavaheline otildeiguslik suhe reguleeritud See ei ole kooskotildelas lapse parimate huvide
arvestamisega ning tekitab ebavotilderdset kohtlemist votilderreldes kunstliku viljastamise teel saadud
lapsega kelle bioloogiline ja faktiline vanem on erisoolised37
Eestis saavad kunstliku viljastamise abil lapse saada ainult naissoost samasoolised paarid ja
seda kahel erineval viisil kunstlik viljastamine mehe seemnerakkudega ning votildeotilderast
munarakust loodud embruumlo uumllekandmine naisele
Igale naistele on loodud votildeimalus kasutada kunstilikku viljastamist Kui heteroseksuaalne
naine on abielus siis on tal kunstlikuks viljastamiseks vaja oma abikaasa kirjalikku luba
vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seaduse38
sect 17-le Kui naine elab
homoseksuaalses kooselus ja soovib teostada kunstlikku viljastamist siis ei maumlngi tema
elukaaslane selle seaduse jaumlrgi olulist otildeigusliku rolli Seaduse jaumlrgi on partner kotildervaline isik ja
seadus ei defineeri teda kuidagi kuid de facto partner taumlidab lapse kasvatamisel abikaasa rolli
ja tema luba kunstlikuks viljastamiseks oleks samalaadselt vajalik ja oluline nagu
heteroseksuaalsetel paaridel
36
Machtelt Vonk (viide 32) lk 204-205 37
Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or Transgender
Families A European Prespective ILGA-Europe 2008 lk 5 38
Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13
20
Naine kes elab samasoolise partneriga on praeguste seaduste kohaselt sunnitud ennast
vallaliseks naiseks nimetama ja tema kunstlik viljastamine hakkaks toimima kunstliku
viljastamise ja embruumlokaitse seaduse sect-des 21 ja 22 ettenaumlhtud tingimustel sama seaduse sect 5
lg 2 alusel Vastuoluline on ka fakt et samasoolise partneriga elav naine peab nimetama
ennast vallaliseks ka juhul kui on tegelikult samasoolise partneriga suhtes ent soovib last (ja
seda just paarisuhtes koos kasvatada) Selline olukord on tekkinud kuna samasooliste isikute
kooselu ei ole praegusel hetkel kuidagi seaduslikult registreeritav Samasoolises paarisuhtes
elaval naisel sellel juhul on sundvaletamise seisund mis on tekkinud seaduses nimetatud
perekonnaseisu votildeimalike vormide ebataumlielikkuse totildettu
Doonori seemnerakkudega kunstliku viljastamise abil seotud perekonna lapsel on faktiliselt
kaks samasoolist vanemat aga seaduslikult on tal registreeritud ainult bioloogiline ema
Seega kasvab laps seaduse jaumlrgi uumlksikemaga ning tal on otildeigused ja kohustused ainult uumlhe
vanema suhtes
Kunstliku viljastamise meetodi puhul kus uumlhele naisele kantakse uumlle teise naise votildei partneri
munarakust loodud embruumlo loetakse laps samuti potildelvnevaks naisest kes on ta suumlnnitanud
(vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlo kaitse seaduse sect24-le)Vastavalt
perekonnaseaduse sect23 lg 1 on selline kunstlik viljastamine lubatud ainult siis kui naise
viljastamine muul viisil ei ole votildeimalik Sellise kunstliku viljastamise puhul oleks motildelemal
naisel votildeimalik olla lapsega geneetiliselt seotud kuid seaduse jaumlrgi sunnitakse jaumlllegi peale
olukord kus ainult uumlht naist loetakse lapsevanemaks Kui votilderrelda seda olukorda abielus
oleva heteroseksuaalse paariga siis on olukord jaumlrgmine ndash kui naist viljastatakse kunstlikult
tema abikaasa seemnerakkudega siis vastavalt sama seaduse sect17 lg 21
loetakse laps sellest
mehest potildelvnevaks ning motildelemad saavad lapse seaduslikuks vanemaks Nii samasooliste
naiste paari puhul kui ka erisoolise paari puhul votildetavad motildelemad isikud osa kunstliku
viljastamise protsessist ja motildelemad on geneetiliselt lapsega seotud kuid samasooliste naiste
paari puhul on seaduslik vanem ainult lapse suumlnnitatud naine Sellisel juhul tekib ebavotilderdne
kohtlemine
21
Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse39
sect24 lg 1 uumltleb et lapse arengu ja kasvu loomulikuks
keskkonnaks on perekond ning lastega perekonnad peavad saama riiklikku kaitset ja toetust
See taumlhendab et lapse jaoks on aumlaumlrmiselt oluline et tema kaks samasoolist kasvatajat ja tema
ise kuuluksid otildeiguslikult perekonna motildeiste alla Nii saaks ta oma otildeigusi ja kohustusi taumlielikult
rakendada sotildeltumata tema tegelike vanemate soost taumlpselt sama moodi kui laps kes elab
erisooliste faktiliste vanematega Praegune kohtlemine on ebavotilderdne votilderreldes lapsega kes
elab erinevast soost isikutest moodustatud perekonnas kus uumlks taumliskasvanutest on
bioloogiline vanem aga teine on vanema partner See on ka totildeendatud uuringutega40
Erinevast soost isikute kooslust ja nende last nimetatakse praeguse seaduse kohaselt
perekonnaks ja vanema partner on kasuvanem
Meessoost seksuaalvaumlhemustel ei ole votildeimalik kunstliku viljastamise teel last saada kuna
Eestis ei ole vastavalt Karistusseadustiku41
sect132 asendusemadus lubatud See taumlhendab et
samasoolised mehed ei sa uumlheskoos lapsi eostada See taumlhendab ebavotilderdset kohtlemist
votilderreldes samasooliste naiste paaridega
22 Votildeotilderaslapse lapsendamise abil seotud laps
221 Euroopa Inimotildeiguste Kohus
Euroopa Liidus on samasooliste paaride ja nende laste probleem lahendatud igas riigis
erinevalt Analuumluumlsin motildenda Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtuotsust mis on taumlitmiseks
kohustuslikud ka Eestis Kaasuse Frettegrave vs Prantsusmaa taotleja arvates rikuti tema otildeigust
austusele era- ja perekonnaelu vastu ehk siis rikuti inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse
konventsiooni artikkel 8 ja artikkel 14 mis keelavad diskrimineerimist Taotleja soovis uumlksi
last adopteerida ja taotles seda 1991 aasta oktoobris Esimesel intervjuul avaldas taotleja oma
homoseksuaalsuse ja vaumlitis et ta elab uumlksinda ilma partnerita Peale seda pakkus intervjueerija
39
Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50
40 Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 24-33
41 Karistusseadustik RT I 17042013 8
22
vaumllja lapsendamise protsessi lotildepetamise 1993 aastal jaumlttis Pariisi Sotsiaalfondi osakond
hageja taotluse rahuldamata Antud otsuse potildehjuseks oli see et Frette pakkus lapse jaoks
ebastabiilset ja potentsiaalselt last kahjustavat emarolli mudelit Potildehiline kuumlsimus oli selles et
kas uumlksik homoseksuaalne isa on votildeimeline last kasvatama votildei mitte Euroopa Inimotildeiguste
Kohus otsustas haumlaumlletustulemusega neli kolme vastu et rikkumist artikkel 14 koostoimes
artikkel 842
ei olnud Seega ei tohi Eestis takistada laste lapsendamist homoseksuaalsetele
isikutele
Peale Frettegrave vs Prantsusmaa kaasust esitas Ameerika Uumlhendriikide Psuumlhhoanaluumluumltiline
Assotsiatsioon avalduse et geid ja lesbid on nii uumlksikisikute kui paaridena votildeimelised
tegutsema ja last kasvatama lapse huvidest laumlhtudes Nad on votildeimelised taumlitma lapse tervist
kahjustamata kotildeiki kohustusi ja peaksid saama heteroseksuaalsete vanematega votilderdsed
otildeigused ning seda nii paaris kui ka uumlksikisikuna Eelpool toodud uuringute naumlited muudavad
kohtu arvamuse punktis 42 taumliesti otildeigustamatuks Lisaks sellele vaumlidab kohus punktis 42 et ei
ole piisavalt palju lapsi et adopteerimise notildeudlust rahuldada See on vaidlustatav arvamus43
ILGA-EUROPE-i kaasuse kommentaaride kokkuvotildettes totildei autor vaumllja arvamuse et nii kaua
kui Prantsusmaal on lubatud lapsendamine uumlksikutele heteroseksuaalsete isikutele ei luba
artikkel 8 ja artikkel 14 Prantsusmaa haldusorganitel ja kohtutel jaumltta geisid ja lesbisid
lapsendamise protsessist vaumllja nimetades potildehjuseks nende isikute seksuaalsaumlttumust 17
Jaumlrgmiseks vaatlen laumlhemalt kaasust EB vs Prantsusmaa 1998 aasta veebruaris esitas
taotleja Prantsusmaal taotluse lapse lapsendamiseks Lapsendamise menetluse kaumligus mainis
taotluse esitaja et ta on homoseksuaalne ja tal on samasooline partner R
Augustis 1998 andis taotlejat kuumlsitlenud psuumlhholoog hinnangu et talle ei peaks lapsendamist
lubama Potildehjusena totildei psuumlhholoog vaumllja asjaolu et taotleja hakkab last uumlksi kasvatama ning
see kahjustaks last kuna laps peaks naumlgema kindlat peremudelit kus on nii isa kui ka ema
42
EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v France 43
Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second
Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June
2005httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf (09102012)
23
Lisaks sellele vaumlitis psuumlhholoog et taotleja elab oma samasoolise partneriga aga ei soovi seda
kinnitada ja jaumltab partnerisse puutuvad kuumlsimused vastamata See votildeib samuti last kahjustada
kuna ta saab ainult emade eeskuju Psuumlhholoogi arvates ei olnud see otildeige
1998 aasta oktoobris esitas perenotildeukogu lapsendamise juhatuse esindaja arvamuse et
taotlejale ei peaks lapsendamist lubama Ta vaumlitis et vastavalt tema kogemusele on lapse
jaoks paremad perekonnad kus on nii ema kui ka isa ehk siis lapsendamiseks sobivad
erisoolised paarid
1998 novembris ei lubatud taotlejal lapsendamist jaumlrgnevatel potildehjustel taotleja ei ole
uumlksikemana votildeimeline naumlitama lapsele otildeiget peremudelit kus maumlngib olulist osa mehelik roll
ja taotleja partneri osavotildett lapse kasvatamisel ei ole kindlaks tehtud See votildeib samuti last
kahjustada
Halduskohus ei lubanud samuti taotlejale lapsendamist ning tugines seejuures
homoseksuaalsuse argumendile Nii rikkus ta inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse
konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga
Kohus taumlheldas taotleja elustiili mis ei ole lapse kasvatamiseks sobilik ning ei ole lapse
huvides ja votildeib teda kahjustada Lisaks sellele on kohaliku tsiviilseadustiku artikkel 343 jaumlrgi
lubatud lapsendamise taotlemine igauumlhele kes on vaumlhemalt 28 aastat vana Seega rikuti ka
kohalikku seadust mitte ainult konventsiooni
Prantsusmaa tugines kohtuotsusele Frettegrave vs Prantsusmaa kaasuses kus kohus ei rahuldanud
taotleja esitatud notildeuet Seekord otsustas kohus otsuse punktis 51 et eelnevas kaasuses rikuti
artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga44
Euroopa Inimotildeiguste Kohus otsustas haumlaumlltega kuumlmme
seitsme vastu et rikuti artikkel 14 koostoimes artikkel 8-ga45
44
EIKo 2201 2008 4354602 EB v France 45
Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France
httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886 22012008
24
Kaasustest votildeib vaumllja lugeda et homoseksuaalsed lapsevanemad ei saa kuidagi last kahjustada
ja homoseksuaalsus ei taumlhenda seda et sellises perekonnas kasvav laps ei saa otildeiget kasvatust
Homoseksuaalsed vanemad ei kaumlitu lapse huvisid silmas pidades halvemini kui
heteroseksuaalsed vanemad Laste adopteerimise puhul ei saa taotleja homoseksuaalsus
kuidagi motildejutada lapsendamise lubamist votildei mittelubamist Homoseksuaalse eluviisi toomine
potildehjuseks miks mitte adopteerida on keelatud ja rikub konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus
artikkel 8-ga
Neid kaasused on omavahel vaumlga sarnased Ferreteacute kaasuses otsustas kohus nelja haumlaumllega
kolme vastu et antud juhul ei olnud artikkel 8 koosmotildejus artikkel 14 rikkumist aga EB
kaasuses otsustas kohus kuumlmne haumlaumllega seitsme vastu et tegemist oli rikkumisega Euroopa
Inimotildeiguste Kohtu Kohtu president ja Prantsusmaa kohtunik Kohtunik Costa olid Ferreteacute
kaasuse puhul enamikus ja arvasid et rikkumist ei olnud aga EB kaasuses otsustasid nad
juba seda et taotleja otildeigused olid rikutud EB kaasuse puhul maumlrkas kohus ka seda et alates
Ferretteacute kaasuse jaumlrel on toimunud ilmselge otildeiguse areng samasoolistele isikutele
lapsendamise kuumlsimuses ja nuumluumldseks on see legaalne juba kuumlmnes Euroopa Liidu riigis Seda
votildeib ka totildelgendada nii et konventsiooni saumltted ei oma kindlat totildelgendust vaid seda peab
totildelgendama kaumlesoleva hetke otildeiguslikku olukorda arvestades46
Motildelema kaasuse puhul toimub
lapsendamine vallalise isiku poolt kuid EB kaasuse puhul oli taotlejal partner ja kuna
lapsendamine on antud olukorras vaid ainuisikuline ei oleks lapsel mingeid otildeigusi ega
kohustusi teda lapsendanud inimese partneri suhtes
222 Eesti
Eesti seadus ei keela seksuaalvaumlhemustele uumlksinda lapsendamist ent justiitsministeeriumil on
arvamus et samasoolistele partneritele lapsendamise lubamine on keeruline ja tihti peale
vaidlustatav teema kuna ministeeriumi arvates ei ole Eesti uumlhiskond kindel et samasoolistele
partneritele lapsendamine on lapse huvides ja ei kahjusta teda47
kuid laste otildeiguste kaitset
tagades ei tohi tugineda uumlhiskonna valmisolekule LGBT perekonnade tunnustamisel
46
European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw 47
Andra Olm (viide 12) lk 63
25
Perekonnaseaduse48
sect148 uumltleb et lapsendada votildeivad nii vallalised kui ka abielu sotildelminud
isikud Kuivotilderd LGBT inimesed ei saa oma vahel sotildelmida abielu ega oma suhteid muul moel
registreerida siis on nad otildeiguslikult vallalised isikud vaatamata sellele et nad faktiliselt
moodustavad perekonna Seega laieneb neile lapsendamise puhul perekonnaseaduse sect148 lg1
mis uumltleb et vallaline isik votildeib lapsendada ainult uumlksinda Samuti ei saa perekonnaseaduse
sect149 jaumlrgi teine partner sama last lapsendada sest lapsendamissuhete kestel ei saa muu isik
vaumllja arvatud lapsendaja abikaasa sama last lapsendada Kui vaadata siinkohal lapse otildeigusi
lapsendaja partneri suhtes siis ei ole lapsel oma vanema partneri suhtes vastavalt
perekonnaseaduse sect161 mingeid otildeigusi ega kohustusi sest lapse hooldamisotildeigus laieneb vaid
sellisel juhul kui abikaasad lapsendavad uumlhiselt votildei lapsendatakse abikaasa laps Muudel
juhtudel kuulub hooldamise otildeigus ainult lapsendajale ainuisikuliselt
Samasoolised partnerid kuuluvad selle seaduse taumlhenduses muude juhtumite hulka Seega ndash
elades kahe samasoolise vanemaga peres kus kumbki ei ole bioloogiline vanem on lapsel
otildeigused ja kohustused ainult uumlhe vanema vastu Naumliteks kui uumlhel partneril on bioloogiline votildei
lapsendatud laps olemas ja teine partner soovib omalt poolt perekonnavaumlliselt teist last
lapsendada siis lapsendamise protsessi kaumligus ei arvestata perekonnaseaduse sect147 lg 2-ga
mis uumltleb et lapsendamine ei ole lubatud kui lapsendaja lapsed on selle vastu votildei kui
lapsendaja lapsed kahjustavad mingil maumlaumlral lapsendatava huve Kuna lapsendatav saabub
perekonda kus on olemas teised lapsed tuleks kindlasti arvestada nende huvidega ja
veenduda et nad ei kahjusta lapsendatavat aga sellisel juhul toimub lapsendamine
seadusjaumlrgselt vallalise isiku poolt See ei ole paraku piisav lapse huvidega arvestamine
Samuti tekib lapsendamise puhul vanusepiiranguga seotud ebavotilderdne kohtlemine
Perekonnaseaduse sect150 lg 1 uumltleb et lapsendada votildeib vaumlhemalt 25-aastane piiramata
teovotildeimega isik kuid lg 2 uumltleb et kohus votildeib erandjuhtudel lubada lapsendamist ka
vaumlhemalt 18-aastasele juhul kui ta lapsendab oma abikaasa lapse Samasooliste paaride jaoks
see jaumlllegi ei kehti kuivotilderd neil ei ole votildeimalik omavahel abielluda See on oluline piirang
mis votildeib tingida olukorra kus uumlks partner kes on lapse seaduslik vanem sureb ja tema
48
Perekonnaseadus RT I 27062012 12
26
partner kes on last kasvatanud on alla 25-aastane ning seega ei ole tal seaduse jaumlrgi votildeimalik
surnud partneri last lapsendada Nii tekib lapse lastekodusse sattumise oht ning see ei pruugi
olla lapse huvidega kooskotildelas Lapse jaoks on tema bioloogilise vanema partner tegelik
vanem ning perekonnaliige kuid tekib olukord kus laps eemaldatakse tema ellu jaumlaumlnud
faktilisest vanemast Abielus paari puhul seda probleemi ei teki kuna sellisel juhul on lapse
bioloogilise vanema partner lapse seaduslik kasuvanem isegi kui ta pole last lapsendanud
vastavalt perekonnaseadusele Ning bioloogilise vanema surma puhul ei eemaldata last
kasuvanemast ning olles alla 25-aastane kasuvanem saab erandolukorras lapsendada ka
surnud abikaasa last
Seega tuginenes Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikale tuleb Eestis luua laste ning
samasoolistest isikutest moodustatud perekondade ja nende laste kaitse ning tagada laste
parimate huvide arvestamine vastavalt laste otildeigustele Inimotildeiguste konventsiooni antud otildeigus
perekonnakaitsele rakendub samuti laste suhtes
23 Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud laps
Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapse otildeiguslik seis on erinev ja mingil maumlaumlral
raskem kui eelnevatel juhtudel Siin votildeib naumlha kolme erinevat teed Uumlks stsenaarium on
selline et lapsel on kaks seaduslikku vanemat kes on lahus kusjuures motildelemad on
bioloogilised vanemad ning uumlhel vanemal on samasooline partner ja laps elab nendega koos
Teise variandi puhul on lapsel kaks bioloogilist vanemat kes on lahus Uumlhel vanemal
puuduvad votildei on aumlra votildeetud vanemaotildeigused ning laps elab oma seadusliku bioloogilise
vanemaga ja vanema partneriga Kolmanda votildeimaluse puhul elab samasoolistest isikutest
moodustatud perekonnas vaumlhemalt kaks last igal lapsel on erinevad bioloogilised vanemad
Tegelikkuses elavad lapsed koos uumlhe bioloogilise vanemaga ja vanema partneriga Lapsed ei
ole omavahel veresugulased
231 Eesti
27
Analuumluumlsin kaumlesolevas peatuumlkis eelkotildeige olukorda kus lapsel on kaks seaduslikku bioloogilist
vanemat vanemad on lahus ja laps elab uumlhe seadusliku vanemaga ja tema partneriga See
taumlhendab et lapsel on faktiliselt kolm isikut kes tema eest hoolt kannavad ja tema elust osa
votildetavad Lapsel on otildeiguslik side ainult kahe bioloogilise vanemaga ning vanema partneril kes
elab lapsega koos ja kasvatab last puudub otildeiguslik side lapsega Kui votilderrelda seda olukorda
heteroseksuaalse perekonnaga siis sellisel juhul on uuel partneril votildeimalus partneri last
lapsendada juhul kui teine lapsevanem annab notildeusoleku ja kui nad on abielus vastavalt
perekonnaseaduse sect152 lg1 Selle kohaselt katkeb lapsel otildeiguslik side uumlhe bioloogilise
vanemaga ja tekib see vanema partneriga Homoseksuaalsetel isikutel puudub selline
votildeimalus kuna partneri last saab lapsendada ainult abiellunud votildeotilderasvanem
Otildeiguslik side vanema partneriga puudub ka juhtumi puhul kus lapsel on ainult uumlks seaduslik
vanem ja teiselt bioloogiliselt vanemalt on vanemlikud otildeigused aumlra votildeetud votildei siis ei ole teine
bioloogiline vanem kindlaks tehtud Samas on heteroseksuaalsetel paaridel votildeimalik luua
otildeiguslikud suhteid lapse ja partneri vahel Abielu sotildelmides tekib vastavalt perekonnaseaduse
sect148 lg2 p2 partneril otildeigus lapsendada partneri laps varasematest suhetest Faktiliselt elab
laps kahe samasoolise vanemaga aga otildeiguslikult suhted on tal ainult uumlhe bioloogilise
vanemaga
Kolmas stsenaarium on nimetatutest kotildeige keerulisem Faktiliselt on lapsel kaks samasoolist
vanemat kellest otildeiguslik side on ainult bioloogilisega Samuti on lapsel kasuotildede votildei
kasuvend kelle bioloogiline vanem on tema bioloogilise vanema partner Sellises olukorras
puudub lapsel otildeiguslik suhe teise peres elava lapsega Sellelt pinnalt votildeib tekkida erinev
kohtlemine votilderreldes heteroseksuaalse perega kus partnerid saavad omavahel abielluda ja
lapsi lapsendada ning kus sellisel juhul on kotildeikidel peres kasvavatel lastel ja neid kasvatavatel
taumliskasvanutel omavaheline otildeiguslik side Ebavotilderdne kohtlemine tekib sellisel juhul punktis
mis puudutab laste omavahelist abiellumist (selle lubamist) Perekonnaseaduse sect 3 uumltleb et
isikud kelle sugulussuhe potildehineb lapsendamisel ei votildei omavahel abielluda Kaumlesoleva
seaduse sect 2 lotildeikes 1 nimetatud sugulussuhe potildehineb lapsendamisel antud juhul kaumlsitlen sect2
lg1 p2 venna ja otildee suhteid Heteroseksuaalse perekonna puhul tekib lastel lapsendamise
tagajaumlrjel otildeiguslik otildee ja venna suhe ehk siis neil ei ole lubatud omavahel abielluda kuid
28
samasoolistest isikutest moodustatud perekonna puhul saavad partnerite lapsed omavahel
hiljem abielu sotildelmida kuna nad ei ole otildeiguslikult uumlksteisega seotud Samuti tekib probleem
erinevate toetuste saamises kuna sellist kooslust ei nimetata seaduslikult perekonnaks
Hea naumlide on eelpool vaumllja toodud Viimsi kaasus Selle puhul oli uumlheks osapooleks
samasoolistest isikutest kooslus ning kaasatud oli kolm last kes kotildeik ei olnud omavahel
otildeiguslikult seotud Osapool taotles Viimsi vallavalitsuselt laste lasteaia- ja koolitoidu ning
sotildeiduotildeiguse tasuta saamist Viimsi vallavalitsuse 12062009 korraldusega nr 373 jaumleti
kaebaja taotlused rahuldamata kuid Viimsi vallavolikogu maumlaumlrus nr 16 ei sisalda perekonna
totildelgendust ega kitsendavat saumltet mis taumlpsustaks mis soost peavad olema vanemad ja mis
otildeiguslik side vanemate ja laste vahel eksisteerib49
Samuti tekib probleem miks uumlhes
leibkonnas elavad faktilised otildede ja vend ei ole lapsega seaduslikult seotud ning ei kuulu lapse
perekonda Hetkel ei ole Eesti seadustes perekonna motildeiste defineeritud See taumlhendab et
samasoolises perekonnas elav laps ja tema bioloogilise vanema partneri lapsed ei ole
omavahel otildede ja vend kuid abiellunud erisoolise paari puhul oleks
232 Euroopa Liit ja Inimotildeiguste Kohus
Euroopa Inimotildeiguste Kohus tegi kohtuotsusega X ja teised vs Austria suure sammu laste
otildeiguste ja nende samasooliste vanemate probleemi lahendamisel ja naumlitas nii kaasaegseid
seisukohti Kaasuse taotlejateks olid kaks naissoost isikut kelle peres oli laps ning uumlks
taotleja soovis lapsendada partneri bioloogilist last Laps oli suumlndinud vaumlljaspool abielu ja
ainult lapse bioloogilisel emal oli lapse hooldusotildeigus Selle juhtumi puhul oli lapsel ka
bioloogiline isa kes maksis regulaarselt lapse elatist ning keeldus lapse ema partnerile
adopteerimisotildeiguse andmisest
Austria seaduste jaumlrgi kaotaks lapse ema partneri lapse adopteerimise puhul otildeigused lapse
suhtes kuid isa otildeigused oleksid tagatud Seega ei olnud lapsendamine Austria seisukohast
votildeimalik Taotlejad soovisid oma faktilise pere otildeiguslikku tunnustamist ning lapse
bioloogilise ema partneri tunnistamist lapse vanemana lapse bioloogilise isa asemel Austria
49
Inimotildeigused Eestis (viide 8) lk 141-143
29
seaduste jaumlrgi oli votildeimalik partneri last lapsendada nii abiellunud paaridele kui ka
mitteabiellunud heteroseksuaalsetele paaridele kes elavad stabiilses suhtes Kohus toob
punktis 95 selgelt vaumllja et samasooliste isikute stabiilne kooselu kuulub perekonna motildeiste
alla taumlpselt samamoodi nagu stabiilne erisooliste isikute kooselu Samuti leiab kohus et laps
kes elab oma bioloogilise vanema ja tema partneriga kes motildelemad kannavad tema eest hoolt
kuulub ka perekonda ja kotildeik kolm isikut peavad olema kaitstud artikkel 8 taumlhenduses ning
kuuluvad uumlheskoos perekonna motildeiste alla Sellist kooslust ei tohi diskrimineerida votilderreldes
erisooliste isikutest moodustatud perekonnaga ning antud kaasuse puhul on tegemist artikkel
14 koosmotildejus artikkel 8-ga rikkumisega
Antud kaasuse puhul leidis kohus et taotlejad sealhulgas uumlhe taotleja laps elasid kooselus
mis on vaumlga sarnane kooseluga mida elavad abiellunud heteroseksuaalsed isikud kus uumlks
abikaasa soovib lapsendada teise abikaasa last Vahe on selles et samasooline paar ei votildei
abielluda ja saab vaid omavahelised suhted registreerida Selline registreerimine ei anna
votildeimalust partneri last lapsendada kuna Austria seadustega pole lubatud lapsendamine
registreeritud partneritele Taotlejad ei olnud registreeritud see andis neile votildeimaluse partneri
last lapsendada kuna Austria seadusandlus lubab stabiilses registreerimata kooselus elavatel
heteroseksuaalsetel paaridel partneri lapse adopteerida Kohus leidis et antud kaasuse puhul
ei olnud artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumist mis kaumlsitleb abiellunud
heteroseksuaalsete isikutega kus uumlks abikaasa tahab lapsendada teise abikaasa bioloogilist
last vaid oli artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumine votilderreldes heteroseksuaalsete
faktiliste kooslustega kus uumlks partner tahab lapsendad teise partneri last
Otsuse poolt olnud kohtunikud leidsid et konventsioon ei kohusta liikmesriike andma otildeigust
mitteabiellunud paaridele partneri lapse lapsendamiseks Kuid kui selline otildeigus on olemas
siis ei ole samasooliste paaride diskrimineeriv kohtlemine lubatud Erinev kohtlemine ei ole
potildehjendatud kuna see ei ole lapse otildeiguste kaitseks vajalik Kohus ei votildetnud vastu ka Austria
vastuvaumlidet et selles kuumlsimuses puudub Euroopas uumlhine arvamus ning seetotildettu tuleks
kuumlsimuse lahendamine jaumltta riigi paumldevusse50
50
EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria
30
3 LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes erinevast
soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega
Laste ja nende perede otildeiguslikus kaitses on kaks erinevad teed Iga riik aktsepteerib igal juhul
seda et igal lapsel on kaks bioloogilist vanemat ehk siis mees ja naine kes on lapse eostanud
bioloogilisel teel votildei kunstliku viljastamise abil Sotildeltumata vanemate votildei lapse tahtest
eksisteerib kaks erinevast soost isikut kellel peaks igal juhul olema lapse suhtes teatavad
otildeigused ning lapsel peaksid olema otildeigused oma vanemate suhtes Teisalt peab kaitsma lapse
otildeigusi ka tema faktilises perekonnas see taumlhendab perekonnas kus laps pikaajaliselt elab
Sellisel juhul peavad motildelemal faktilisel vanemal olema lapse igapaumlevase uumllalpidamise osas
otildeigused ja kohustused51
Tuginedes uumllaltoodud faktidele votildeib vaumlita et lapse huvisid
arvestades on oluline kaitsta lapse otildeigusi tema tegelikus perekonnas sest just faktilised
vanemad votildetavad lapse elust kotildeige enam osa ning kannavad lapse uumlle igapaumlevaselt hoolt ning
see ei sotildeltu neid omavahel siduvatest bioloogilistest sidemetest
Kotildeik eelpool toodu totildeendab et homoseksuaalsetes suhetes elava lapse vanema partneril ja
lapsel ei eksisteeri omavahelisi otildeiguslikke suhteid ja puudub ka votildeimalus neid suhteid luua
kuna partner ei saa lapsendada teise partneri last Tekib olukord kus lapse otildeigused oma
seadusliku vanema partneri suhtes puuduvad ning selline olukord ei taga lapsele piisavat
kaitset
Nii samasooliste isikute kui ka erisooliste isikute kooselu kuhu on kaasatud lapsed peavad
olema eraldi reguleeritud
Miks ei saa laps olla samamoodi kaitstud nagu abielus paari laps52
See on otildeiguslik probleem
mis on jaumlaumlnud Eestis seni lahenduseta Vastavalt UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsioonile on
kotildeik lapsed votilderdsed sotildeltumata soost ja rahvusest sotildeltumata sellest kas nad elavad motildelema
51
Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 14-15 52
Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia
Antwerp-Oxford 2005 lk 291
31
vanemaga uumlksikvanemaga kas nad on suumlndinud registreeritud abielus votildei mitte53
Konventsioon kaumlsitleb last otildeigussubjektina ja taumlheldab et laps on ise oma otildeiguste teostaja54
Konventsioon kehtestab ka lapse ja riigi omavahelise suhte See taumlhendab et riigil ega
vanemal pole lapse uumlle omanikuotildeigust last vaadeldakse indiviidina kellel on omad
inimotildeigused mis on taumlpselt samasugused kui igal taumliskasvanul Samuti annab konventsioon
motildeista et votildeib tekkida konflikt lapse huvide ja vanemate votildei uumlhiskonna huvide vahel
Sellised konfliktid peab lahendama laste huvidega arvestades neid esile totildestes Laste huvid
defineeritakse tulenevalt konventsioonist mille jaumlrgi on olulised naumliteks otildeigus haridusele
otildeigus perekonnaelule ning otildeigus olla kuulatud ja austatud indiviidina55
Vastavalt
konventsiooni artikkel 18-le on vanematel esimene vastutus laste kasvatamise ja arengu eest
ehk siis vanemad on laste otildeiguste tagajad kasvatajad kaitsjad ja hoolitsejad
Konventsiooni keelekasutusest tuleneb see et termin bdquovanemldquo votildeib ka viidata paljudele
erinevatele peremudelitele mis kaasaegses maailmas eksisteerivad Naumliteks votildeib tuua
konventsiooni artikkel 5-e mis viitab laiendatud perekonna taumlhendusele UumlRO Lapse Otildeiguste
Konventsioon toob vaumllja ka perekonna taumlhtsuse Nimetatakse lapse otildeigust perekonnale see
taumlhendab uumlldiselt otildeigust vanematele ja otildeigust olla perekonnaliige See iseloomustab ka tervet
konventsiooni56
Laps ei saa tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest partneritest
koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes UumlRO Lapse Otildeiguste
Konventsiooni artiklis 2 p1 on saumltestatud et osalisriigid peavad tagama nende jurisdiktsiooni
all olevatele lastele kotildeik konventsioonis saumltestatud otildeigused ja kohustused sotildeltumata lapse ja
tema vanema votildei seadusliku hooldaja rassist soost keelest usust votildei muudest tingimustest
53
Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61
(18012013) 54
Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012
httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused
55 Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and What it
Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10 httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019
(06052013)
56 Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine praktikas
Lastekaitse Liit 2005 lk 71-74
32
Jaumlrelikult on erisoolisest perekonnast lapse ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes samasoolises
perekonnas kasvava lapsega konventsiooni taumlhenduses lubamatu ja sobimatu57
Samuti annab konventsiooni artikkel 2 p2 riigile positiivse otildeiguse votildetta kasutusele sobilikud
meetmed laste votilderdsete otildeiguste tagamiseks Kui raumlaumlgitakse homoseksuaalsetele paaridele
uumlheskoos laste kasvatamise otildeiguse andmisest siis mainitakse sageli laste huvidega
arvestamist Siin votildeib tuua naumliteks Gas ja Dubois vs Prantsusmaa kaasuse jt Selles
valdkonnas on naumlha ilmselget arengut esimesed Euroopa riigid mis lubasid samasoolisel
inimesel partneri lapse adopteerida olid Taani (1999) Island (2000) Norra (2001) ja Rootsi
(2003) Nendes riikides on otildeiguslikud reformid toimunud aastatel 1993-2003 Alates 2009
aastast on Soomes lubatud samasoolisel isikul oma partneri last adopteerida Eeliseks on kui
partnerid elavad registreeritud kooselus ja mittebioloogiline vanem on lapse sotsiaalne vanem
ehk tegelik vanem Nendes riikides saab samasooliste vanemate peres elav laps peale
lapsendamist taumlieliku sotsiaal- otildeigus- ja majandusliku kaitse ja samuti tagab see lapse otildeiguse
motildelemale seaduslikule ja sotsiaalsele vanemale Selline otildeiguslik areng naumlitab ka seda et
vanemate seksuaalne saumlttumus votildei sugu ei ole lapse huvide arvestamisel taumlhtis
Areng nendes riikides naumlitab ka seda et perekond koosneb lapsest ja kahest taumliskasvanud
isikust (sotildeltumata soost) Lapsel kes elab sellises perekonnas tekib otildeigus kahele seaduslikule
vanemale ja see annab talle votilderdse kaitse votilderreldes lapsega kes elab heteroseksuaalses peres
Selline areng naumlitab meile mis on kaasaaegne perekond58
See kotildeik taumlhendab et lapsel kes kasvab samasoolises perekonnas peavad olema
samasugused otildeigused nagu ta kasvaks erisooliste vanemate perekonnas kus partnerid kas on
votildei ei ole abielus Lapsel on otildeigus perekonna- ja eraelu kaitsmisele Euroopa Inimotildeiguste
Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ja samuti on tal otildeigus olla mitte diskrimineeritud
vastavalt sama konventsiooni artikkel 14-le Paraku naumleme erinevat suhtumist votilderreldes
lapsega kes elab perekonnas kus vanemad on heteroseksuaalsed Lapsel on vaja otildeigust
57
Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 29 58
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in Europe
National Cross-Border and European Perspectives 2012 lk 102-103120-122
33
perekonna kaitsele ja votildeimalust seadustada oma suhted mitte ainult bioloogilise vanemaga
vaid ka bioloogilise vanema partneriga Kui bioloogiline vanem ja partner on
heteroseksuaalsetes suhetes saab laps motildelema poole notildeusolekuga tagada enda otildeiguse olla
lapsendatud ja luua perekond Kui bioloogiline vanem ja tema partner on homoseksuaalsetes
suhetes siis isegi juhul kui motildelemad pooled on notildeus ei saa laps kasutada oma otildeigust olla
lapsendatud ja luua perekonda kui see ei ole vastuolus tema huvidega Riik arvestab lapse
huve eelkotildeige lapsendamisele lubatavuse kuumlsimuses
Selleks et aru saada partneri otildeigustest lapse suhtes peab enne defineerima kes on partner
lapse jaoks seaduse motildettes Perekonnaseadus annab meile kolm erinevat suhet lapse vanem
votildeotilderasvanem ehk lapse vanemaga abiellunud isik ning kasuvanem ehk isik kes ei ole
vanem ega votildeotilderasvanem vaid isik kes tegelikult last kasvatab Teda votildeib nimetada ka
faktiliseks vanemaks59
Sellest tuleneb et partner on kasuvanem Perekonnaseadust vaadeldes
votildeib oumlelda et kasuvanemal on kasulapse suhtes minimaalsed otildeigused samuti on lapse
otildeigused kasuvanema suhtes minimaalsed ja mitte taumlielikud
Ka Eesti Lastevanemate Liit on seisukohal et laste otildeigused ei ole piisavalt kaitstud seetotildettu
soovivad nad laste otildeiguste tugevdamist olukorras kus uumlks vanematest ei ole bioloogiline
vanem60
Samasooliste paaride puhul on partner faktiline vanem Lastekaitse Liidu president
Loone Ots on seisukohal et laps peab olema turvatud ja kaitstud nagu seda notildeuab Lastekaitse
Konventsioon Samuti arvab ta et samasooliste kooselu seadustamine on tervitatav samm
votilderdotildeiguslikkuse uumlhiskonda Laps satub vaumlgivalla ja hooletuse ohvriks nii samasoolises kui
erisoolises perekonnas seega peaksid tema otildeigused olema votildeimalikult efektiivselt kaitstud
motildelemal juhtumil Uumlhe votildeimaliku seisukoha jaumlrgi peaks samasoolistele peredele andma
lapsendamisotildeiguse erandjuhul see peab olema selgelt lapse huvides ning iga juhtumi puhul
arvestatakse konkreetseid asjaolusid ja teatud vanusest ka lapse notildeusolekut See aitaks vaumlltida
lapse lastekodusse sattumist laps peaks kasvama peres mitte uumlkskotildeik kui haumlsti varustatud
59
Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Edgar Salumaa Juridika
httpwwwjuridicaeejuridica_etphpdocument=etarticles1995123599PRNprvphp 60
Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest lk 3
httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise+koosel
uga+seotud+ettepanekutestpdf (18012013)
34
lastekodus Lastekaitse Liit on seisukohal et laps peab olema kaitstud ja Eesti laps peab
olema otildennelik vaatamata lapse kasvatajate soost61
Naumliteks votildeib tuua EIOtildeK kohtuotsuse Gas
ja Dubois v Prantsusmaa mille puhul kohtuniku eriarvamusel on samasoolises perekonnas
kasvatatav laps erinevas olukorras votilderreldes erisooliste taumliskasvanutega uumlhes peres kasvava
lapsega62
Eesti Potildehiseadus saumltestab ja tunnustab perekonna kaitset ja samuti peetakse potildehiseaduse jaumlrgi
oluliseks laste kasvatamist ning vanematele antakse mitte ainult luba vaid ka kohustus oma
lapsi kasvatada Mainitakse ka riigi kohustust perekonda laste kasvatamisel abistada Riigi
kohustuseks on luua lapsevanematele votildeimalused oma laste kasvatamiseks ja tagada laste
potildehivajadused63
Laps on homoseksuaalses peres kasvades erinevas olukorras votilderreldes heteroseksuaalses
peres kasvava lapsega Viimasel juhul on motildelemal vanemal otildeigus taotleda erinevaid
perekonna- ja laste kasvatamistoetusi kuna motildelemad vanemad votildeivad seadusjaumlrgselt end
lapsevanemana registreerida (bioloogiline vanem lapsendamine) Samasooliste partnerite
puhul on toetuste saamine raskendatud votildei ei ole uumlldse votildeimalik naumliteks votildeib tuua Viimsi
kaasuse probleemi Nii ei saa laps kes kasvab peres kahe samasoolise vanemaga vanemate
kaudu samalaadset riigipoolset toetust Kaasuses X Y ja Z vs Suurbritannia toob Inimotildeiguste
Kohus selgelt vaumllja et inimotildeiguste konventsioon votildeib olla totildelgendatud erinevalt ja perekonna
kaitse laieneb mitte ainult abiellunud paaridele vaid ka de facto peredele
Alati peab arvesse votildetma mitut erinevat faktorit kui kaua kaks taumliskasvanud isikut (sotildeltumata
soost) koos elanud on kas isikud elavad uumlhes leibkonnas kas nad soovivad votildei ei soovi lapsi
koos kasvatada64
Arvatakse et perekonna autentne tunnus on uumlhine laste kasvatamise otildeigus
61
Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012 httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed ( 21012012)
62 Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa 23032012
httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420 (22012013) 63
Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad sotsiaaltoetused ja ndash
teenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007 lk 29 64
Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in International
and Comparative Law Kluwer Law International 2002 lk 261
35
Seega peab uumlhine laste kasvatamisotildeigus olema identselt kaumlttesaadav nii heteroseksuaalsetele
kui ka samasoolistele paaridele Kui erisoolistel paaridel on otildeigus lapsi uumlhiselt kasvatada ilma
registreerimiseta siis peab selline otildeigus olema tagatud ka samasoolistele partneritele65
Eestis puudub spetsialiseerunud organ mis teostaks jaumlrelvalvet laste otildeiguste tagamise uumlle
Seda funktsiooni teostavad erinevad organid koostoumloumls Nendeks kohalik omavalitsus
maavalitsus otildeiguskantsler ja teised66
Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas nr 6-
81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute puumlsiv kooselu kuulub
perekonnapotildehiotildeiguse kaitse alla aga Eestis ei ole selline kooselu reguleeritud ja seetotildettu tuleb
luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Samuti puudub lapsendamist ja
hooldusotildeigust puudutav regulatsioon mis tagaks laste huvide arvestamise samasooliste
paaride puhul Partneril puudub lapsendamise votildeimalus ja see annab hooldusotildeiguse ainult
uumlhele vanemale kuid partnerid elavad koos lapsega ja motildelemad peaksid lapse eest vastutama
ja tema eest kandma hoolt Selline olukord votildeib tuua probleeme lapse hooldamisotildeiguse
teostamisel uumlhe partneri surma korral votildei juhul kui seaduslik lapsevanem ei saa mingil
potildehjusel pikemaajaliselt hooldusotildeigust teostada Samuti pole tagatud partneri otildeigus last edasi
kasvatada kui seaduslik vanem sureb
Probleem on ka uumluumlrisuhetes Votildelaotildeigusseaduse sect289 saumltestab et eluruumi uumluumlrnikul on otildeigus
uumluumlriruumides majutada oma abikaasat alaealisi lapsi ja toumloumlvotildeimetuid vanemaid ilma
uumluumlrileandja notildeusolekuta67
Juhul kui uumluumlrilevotildetja on lapse vanema partner siis ei saa
uumluumlrileandja notildeusolekuta eluruumis majutada last ega tema seaduslikku vanemat Sellega
satub laps ebasoodsasse olukorda votilderreldes lapsega kes elab perekonnas kus motildelemad
partnerid on tema seaduslikud vanemad Lapse eluruumides viibimine sotildeltub uumluumlrileandja
tahtest
65
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs (viide 58) lk 92 66
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava
2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20per
ede20arengukava202012-2020pdf (16022013) 67
Otildeiguskantsler ( viide 3) lk 1 5
36
Laste staatus samasoolistes paarides on laumlbi aegade olnud nagu Pandora laegas Alati on olnud
arusaadav aktsepteeritud ja isegi notildeutud et lapsel peab olema kaks vanemat aga nuumluumldseks on
see arenenud selles suunas et lapsel votildeib olla kaks ema kaks isa votildei isegi kolm vanemat
2007 aastal andis Ontario Kohus oma otsuses AA vs BB ONCA 268
selles kuumlsimuses uue
arengu Selle kaasuse puhul vaumlrbasid kaks homoseksuaalset stabiilses suhtes elavat naist oma
meessoost sotildebra lapse bioloogiliseks eostamiseks Lapse suumlndides olid tema seaduslikeks
vanemateks bioloogiline ema ja bioloogiline isa Bioloogilise ema samasooline partner oli
sellises situatsioonis lapse faktiline vanem taumlitis lapse teise ema rolli ja kandis suurt osa lapse
kasvatamises Kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngisid lapse elus vaumlga olulist rolli ja kandsid lapse
eest hoolt Lapse bioloogilise ema samasooline partner leidis et tal peaksid olema lapse
suhtes samuti seaduslikud otildeigused ja kohustused ning ta poumloumlrdus kohtusse nende otildeiguste ja
kohustuste saamiseks Kohus leidis et kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngivad lapse elus vaumlga suurt
rolli ja lapse otildeiguste tagamise seisukohalt on oluline et kotildeik kolm oleksid tema seaduslikud
vanemad
Kohus arvestas lapse huvidega ning see on selle kaasuse puhul kotildeige olulisem Kohus
otsustas et kotildeik kolm taumliskasvanut peavad olema seaduslike vanematena registreeritud ning
seelaumlbi sai laps kolm seaduslikku vanemat Nimetatud kaasus totildei samasooliste vanemate ja
sellistes peredes elavate laste probleemide osas taumliesti uue arengu Selliseid arenguid jaumllgides
votildeib oletada et ka teised riigid votildetavad Orlando kaasuse arvesse ja hakkavad seda jaumlrgima
Perekonna ja vanema staatuse kontseptsioon on viimase aja jooksul teinud laumlbi suured
muutused ja arengud avardanud piire ja haumlgustanud nende motildeistete traditsioonilist taumlhendust
Niisiis votildeib oletada et laumlhitulevikus toimuvad seadusandluses muudatused mille kohaselt ei
arvestata vanema staatuse saamisel enam vanemate seksuaalse saumlttumuse ja arvuga Selle
asemel votildeetakse arvesse eelkotildeige lapse huvid Selline olukord peaks viima selleni et tagatud
on taumlielik votilderdsus ja vaumllistatud diskrimineerimine Seda propageerib praegusel ajal Euroopa
Inimotildeiguste Konventsiooni artikkel 14
68
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and ROSENBERG
JJA AA v BB 2007 ONCA 2 httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
37
Tihtipeale sotildeltub lapse otildeiguslik staatus perekonnas sellest milline on temaga koos elavate
taumliskasvnanute suhte otildeiguslik staatus ndash sellest kas tegemist on abielu votildei registreeritud
kooseluga On oluline ka maumlrgata et vaumlga paljud riigid on laste kaitse tagamise eesmaumlrgil
avanud samasooliste paaride jaoks votildeimaluse oma suhteid registreerida Selle kaudu on neil
votildeimalus lapsi uumlheskoos lapsendada votildei siis on uumlhel partneril votildeimalik lapsendada partneri
laps Naumliteks Rootsis saavad lapsendamise puhul sarnase otildeigusliku staatuse nii paarid kes on
oma suhted kooseluna registreerinud kui ka abielus olevad erisoolised paarid
Norra ja Sakasamaa lubavad neil paumlevil registreeritud kooselus elavatel samasoolistel isikutel
lapsendada oma partneri lapse Siin tuleb aga silmas pidada et tegemist on siseriiklike
seadustega mis ei garanteeri nende rahvusvahelist tunnustamist Perekonna seisukohalt
taumlhendab see seda et nii lastel kui tema vanematel votildeivad tekkida otildeiguslikud probleemid
vaumlljaspool riiki juhul kui teises riigis ei kehti sarnased seadused69
Euroopa Liidu otildeigus
perekonnaotildeiguse valdkonnas notildeuab uumlhtlustamist ja liigub kiirelt sinnapoole Kindlasti on
vajalik demokraatlik ja selge lahendus mis hakkaks potildehinema Euroopa Inimotildeiguste
Konventsioonil
69
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family Law
Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008 lk 101-110
38
Kokkuvotildete
Uurimistoumlouml kaumligus olen jotildeudnud jaumlreldusele et kuigi Eestis ei ole perekonna motildeiste
defineeritud on selle motildeiste seadusaktidesse sisse viimine aumlaumlrmiselt oluline nii erisooliste kui
ka samasooliste paariride ja nendega koos elavate laste perekonnakaitse otildeiguse tagamiseks
Viimsi kaasus on vaumlga hea naumlide Eesti seadusandlusest Tuginedes Euroopa Liidu otildeigusele ja
Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtukaasustele olen jotildeudnud jaumlreldusele et teatud juhtudel
peavad nii erisooliste kui ka samasooliste paaride pered koos lastega votildei ilma kuuluma
perekonna kaitse alla Samuti peab registreerimata kooselus paari peres elav laps kuuluma
oma tegelike vanematega uumlhte perekonda ning olema kaitstud perekonna motildeiste taumlhenduses
taumlpselt samamoodi kui laps kes elab registreeritud kooselu sotildelminud faktiliste vanematega
Igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja diskrimineerimine mis potildehineb isikute
sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud Euroopa Liidu liikmesriigid ei tohi perekonna ja
uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise potildehjuseks nimetada Euroopa
Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta
perekonnaeluna millel on riiklik kaitse
Teine peatuumlkk naumlitas et hetkel votildeivad lapsel tekkida perekonnaliikmetega erinevad otildeiguslikud
suhed Perekonnaliige ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem seega on tema otildeigused lapse
suhtes ja lapse otildeigused faktilise vanema vastu piiritletud Faktiliste vanematega kes ei ole
oma suhteid registreerinud koos elav laps on ebavotilderdses olukorras votilderreldes lapsega kes elab
faktiliste vanematega kes on oma suhteid registreerinud Nii tekib lapse lastekodusse
sattumise oht naumliteks bioloogilise vanema surma puhul kui teisel faktilisel vanemal
puuduvad lapse uumlle vanemlikud otildeigused Selline kohtlemine ei pruugi olla lapse huvidega
kooskotildelas Abielus paari puhul seda probleemi ei teki
Kolmandas peatuumlkis kaumlsitlesin LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdset kohtlemist
votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega Toumloumlst tuleb
selgelt vaumllja et ebavotilderdsel kohtlemisel ei ole otildeigustust ja see ei ole kooskotildelas lapse huvidega
Lapsel on otildeigus kahele vanemale ning oma tegelike vanemate tunnustamisele sotildeltumata
tegelike kasvatajate soost Laps peab igal juhul olema kaitstud sotildeltumata sellest kas tema
39
faktilised vanemad on oma suhted registreerinud votildei mitte kuna laps ei saa seda kuidagi
motildejutada Samasooliste paaride puhul on laps ebavotilderdses olukorras votilderreldes erisooliste
faktiliste vanematega elava lapsega LGBT peredes elavate laste kaitse on puudulik ja notildeuab
taumliustamist sotildeltumata siseriigi uumlhiskonna valmisolekust ning eelkotildeige tuleb seda kuumlsimust
lahendades tugineda lapse huvidele
40
Summary
Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family
has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost
importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex
couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good
example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of
the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex
and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection
Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their
real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same
way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any
avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is
prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of
the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court
of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state
The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family
members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of
the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent
are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship
is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered
their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the
death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to
the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no
significance in the case of a married couple
In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent
families compared to children living in families formed by persons of different sexes The
thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests
Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition
41
regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their
factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any
bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared
to children living with their factual parents of different sexes The protection of children
living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the
general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into
consideration in the first place when solving the problem
42
Kasutatud materjalide loetelu
Kasutatud kirjandus
Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009
Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in
International and Comparative Law Kluwer Law International 2002
Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or
Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008
Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika
EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of
Fundamental Rights of the European Union 2006
European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw
European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and
discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal
analysis 2010
Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012
Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia
Antwerp-Oxford 2005
Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st
Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009
Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family
Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008
Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of
Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law
Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007
Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad
sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007
43
Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine
praktikas Lastekaitse Liit 2005
Kasutatud normatiivmaterjal
Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303
Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification
Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their
family members to move and reside freely within the territory of the Member States
Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13
Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50
Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2
Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8
Perekonnaseadus RT I 27062012 12
Kasutatud internetiallikad
Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second
Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June
2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and
ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2
httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-
2pg-27
Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of
fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012
httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6
-2008-0479amplanguage=EN
European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working
Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties
Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007
httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf
44
GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf
Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-
10xls
Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest
httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise
+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf
Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61
Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012
httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused
Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012
httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed
Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta
Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-
perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta
Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk
32
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC
C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf
Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France
httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886
Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa
23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede
arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja
20perede20arengukava202012-2020pdf
The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010
httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf
Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and
What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10
httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019
45
Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri
httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool
iste_isikute_peresuhepdf
Viidatud kohtupraktika
EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa
EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa
EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria
EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits
EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola
EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95
EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria
TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009
TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010
18
koos perekonnana Kui doonor on teada ja ei soovi lapse suhtes seemnerakkude andmise
momendil vanemlikke otildeigusi siis ei saa teda vanemana maumlaumlratleda kuna ta ei moodusta
bioloogilise emaga perekonda Juhul kui doonor pole teada ja seemnerakud on tulnud
spermapangast ei saa doonor mitte mingil juhul olla lapse seaduslik vanem ning samuti pole
tal votildeimalust seda taotleda
Kotildeigil neil juhtudel on arvestatud olulist faktorit ndash selleks on reaalne pereelu doonori ja lapse
bioloogilise ema vahel ning motildelema kindel soov votildei soovi puudus saada lapse ametlikuks
vanemaks Sellega on laps samuti kaitstud tal on otildeigus olla oma tegelike vanemate laps33
Juhul kui Hollandis elavad naissoost parterid on abiellunud ja nende perekonda suumlnnib laps
siis saavad motildelemad partnerid automaatselt seadusejaumlrgselt lapse vanemateks ainuke erand
oleks siis kui lapse isal oleks enne lapse suumlndi tema suhtes seaduslikud otildeigused (sel juhul ei
pea lapse isa olema bioloogiline isa) Samuti eksisteerib votildeimalus et samal ajal oleksid
hooldajad nii lapse bioloogiline isa kui last kasvatav samasooline naistepaar Sellisel juhul
antakse isale isadusotildeigus ning samasoolised naissoost partnerid saavad uumlhise vanemliku
vastutuse34
Homoseksuaalsetele meessoost paaridele on Hollandis laste saamiseks avatud ka
asendusemaduse votildeimalus Selleks on kaks votildeimalust asendusemale kantakse uumlle
doonornaise munarakud mis on kunstlikult viljastatud uumlhe partneri seemnerakkudega votildei siis
viljastatakse asendusema munarakud kunstlikult uumlhe partneri seemnerakkudega Motildelemal
juhul on seaduslikeks vanemateks asendusema ning seemnerakkude doonor ehk uumlks
partneritest kelle seemnerakke kunstliku viljastamise puhul kasutati Partner ei saa
vanemlikke otildeigusi seaduse alusel automaatselt kuid teine partner votildeib esitada taotluse
lapsendamiseks ning selle protsessi kaumligus omandab teine meessoost partner vanemlikud
otildeigused35
Nimetatud juhtudel on samasoolises perekonnas kasvava lapse motildelemad faktilised
vanemad ka seaduslikud vanemad ja selline perekond on kaitstud siseriiklike seadustega
erisooliste paaridega votilderdselt
33
Machtelt Vonk (viide 32) lk 179-180 34
Machtelt Vonk (viide 32) lk 185 35
Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st Century
Organising Committee of the Commission on European Family Law 2009 lk 183
19
Asendusemaduse puhul on seaduslikult vahe kas asendusema on abielus votildei mitte Juhul kui
asendusema on abielus siis on seaduslikuks vanemaks lapse suumlnnitanud ema kuid motildelemad
partnerid saavad lapse uumlheskoos lapsendada Juhul kui asendusema on registreeritud kooselus
votildei vallaline siis votildetab partneritest see kes on lapse bioloogiline vanem isaduse omaks ning
saab seadusliku vanema staatuse partner lapsendab teise partneri lapse36
212 Eesti
Votilderreldes Hollandiga ei ole Eestis lapse ja tema samasoolise bioloogilise vanema partneri
omavaheline otildeiguslik suhe reguleeritud See ei ole kooskotildelas lapse parimate huvide
arvestamisega ning tekitab ebavotilderdset kohtlemist votilderreldes kunstliku viljastamise teel saadud
lapsega kelle bioloogiline ja faktiline vanem on erisoolised37
Eestis saavad kunstliku viljastamise abil lapse saada ainult naissoost samasoolised paarid ja
seda kahel erineval viisil kunstlik viljastamine mehe seemnerakkudega ning votildeotilderast
munarakust loodud embruumlo uumllekandmine naisele
Igale naistele on loodud votildeimalus kasutada kunstilikku viljastamist Kui heteroseksuaalne
naine on abielus siis on tal kunstlikuks viljastamiseks vaja oma abikaasa kirjalikku luba
vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seaduse38
sect 17-le Kui naine elab
homoseksuaalses kooselus ja soovib teostada kunstlikku viljastamist siis ei maumlngi tema
elukaaslane selle seaduse jaumlrgi olulist otildeigusliku rolli Seaduse jaumlrgi on partner kotildervaline isik ja
seadus ei defineeri teda kuidagi kuid de facto partner taumlidab lapse kasvatamisel abikaasa rolli
ja tema luba kunstlikuks viljastamiseks oleks samalaadselt vajalik ja oluline nagu
heteroseksuaalsetel paaridel
36
Machtelt Vonk (viide 32) lk 204-205 37
Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or Transgender
Families A European Prespective ILGA-Europe 2008 lk 5 38
Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13
20
Naine kes elab samasoolise partneriga on praeguste seaduste kohaselt sunnitud ennast
vallaliseks naiseks nimetama ja tema kunstlik viljastamine hakkaks toimima kunstliku
viljastamise ja embruumlokaitse seaduse sect-des 21 ja 22 ettenaumlhtud tingimustel sama seaduse sect 5
lg 2 alusel Vastuoluline on ka fakt et samasoolise partneriga elav naine peab nimetama
ennast vallaliseks ka juhul kui on tegelikult samasoolise partneriga suhtes ent soovib last (ja
seda just paarisuhtes koos kasvatada) Selline olukord on tekkinud kuna samasooliste isikute
kooselu ei ole praegusel hetkel kuidagi seaduslikult registreeritav Samasoolises paarisuhtes
elaval naisel sellel juhul on sundvaletamise seisund mis on tekkinud seaduses nimetatud
perekonnaseisu votildeimalike vormide ebataumlielikkuse totildettu
Doonori seemnerakkudega kunstliku viljastamise abil seotud perekonna lapsel on faktiliselt
kaks samasoolist vanemat aga seaduslikult on tal registreeritud ainult bioloogiline ema
Seega kasvab laps seaduse jaumlrgi uumlksikemaga ning tal on otildeigused ja kohustused ainult uumlhe
vanema suhtes
Kunstliku viljastamise meetodi puhul kus uumlhele naisele kantakse uumlle teise naise votildei partneri
munarakust loodud embruumlo loetakse laps samuti potildelvnevaks naisest kes on ta suumlnnitanud
(vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlo kaitse seaduse sect24-le)Vastavalt
perekonnaseaduse sect23 lg 1 on selline kunstlik viljastamine lubatud ainult siis kui naise
viljastamine muul viisil ei ole votildeimalik Sellise kunstliku viljastamise puhul oleks motildelemal
naisel votildeimalik olla lapsega geneetiliselt seotud kuid seaduse jaumlrgi sunnitakse jaumlllegi peale
olukord kus ainult uumlht naist loetakse lapsevanemaks Kui votilderrelda seda olukorda abielus
oleva heteroseksuaalse paariga siis on olukord jaumlrgmine ndash kui naist viljastatakse kunstlikult
tema abikaasa seemnerakkudega siis vastavalt sama seaduse sect17 lg 21
loetakse laps sellest
mehest potildelvnevaks ning motildelemad saavad lapse seaduslikuks vanemaks Nii samasooliste
naiste paari puhul kui ka erisoolise paari puhul votildetavad motildelemad isikud osa kunstliku
viljastamise protsessist ja motildelemad on geneetiliselt lapsega seotud kuid samasooliste naiste
paari puhul on seaduslik vanem ainult lapse suumlnnitatud naine Sellisel juhul tekib ebavotilderdne
kohtlemine
21
Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse39
sect24 lg 1 uumltleb et lapse arengu ja kasvu loomulikuks
keskkonnaks on perekond ning lastega perekonnad peavad saama riiklikku kaitset ja toetust
See taumlhendab et lapse jaoks on aumlaumlrmiselt oluline et tema kaks samasoolist kasvatajat ja tema
ise kuuluksid otildeiguslikult perekonna motildeiste alla Nii saaks ta oma otildeigusi ja kohustusi taumlielikult
rakendada sotildeltumata tema tegelike vanemate soost taumlpselt sama moodi kui laps kes elab
erisooliste faktiliste vanematega Praegune kohtlemine on ebavotilderdne votilderreldes lapsega kes
elab erinevast soost isikutest moodustatud perekonnas kus uumlks taumliskasvanutest on
bioloogiline vanem aga teine on vanema partner See on ka totildeendatud uuringutega40
Erinevast soost isikute kooslust ja nende last nimetatakse praeguse seaduse kohaselt
perekonnaks ja vanema partner on kasuvanem
Meessoost seksuaalvaumlhemustel ei ole votildeimalik kunstliku viljastamise teel last saada kuna
Eestis ei ole vastavalt Karistusseadustiku41
sect132 asendusemadus lubatud See taumlhendab et
samasoolised mehed ei sa uumlheskoos lapsi eostada See taumlhendab ebavotilderdset kohtlemist
votilderreldes samasooliste naiste paaridega
22 Votildeotilderaslapse lapsendamise abil seotud laps
221 Euroopa Inimotildeiguste Kohus
Euroopa Liidus on samasooliste paaride ja nende laste probleem lahendatud igas riigis
erinevalt Analuumluumlsin motildenda Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtuotsust mis on taumlitmiseks
kohustuslikud ka Eestis Kaasuse Frettegrave vs Prantsusmaa taotleja arvates rikuti tema otildeigust
austusele era- ja perekonnaelu vastu ehk siis rikuti inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse
konventsiooni artikkel 8 ja artikkel 14 mis keelavad diskrimineerimist Taotleja soovis uumlksi
last adopteerida ja taotles seda 1991 aasta oktoobris Esimesel intervjuul avaldas taotleja oma
homoseksuaalsuse ja vaumlitis et ta elab uumlksinda ilma partnerita Peale seda pakkus intervjueerija
39
Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50
40 Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 24-33
41 Karistusseadustik RT I 17042013 8
22
vaumllja lapsendamise protsessi lotildepetamise 1993 aastal jaumlttis Pariisi Sotsiaalfondi osakond
hageja taotluse rahuldamata Antud otsuse potildehjuseks oli see et Frette pakkus lapse jaoks
ebastabiilset ja potentsiaalselt last kahjustavat emarolli mudelit Potildehiline kuumlsimus oli selles et
kas uumlksik homoseksuaalne isa on votildeimeline last kasvatama votildei mitte Euroopa Inimotildeiguste
Kohus otsustas haumlaumlletustulemusega neli kolme vastu et rikkumist artikkel 14 koostoimes
artikkel 842
ei olnud Seega ei tohi Eestis takistada laste lapsendamist homoseksuaalsetele
isikutele
Peale Frettegrave vs Prantsusmaa kaasust esitas Ameerika Uumlhendriikide Psuumlhhoanaluumluumltiline
Assotsiatsioon avalduse et geid ja lesbid on nii uumlksikisikute kui paaridena votildeimelised
tegutsema ja last kasvatama lapse huvidest laumlhtudes Nad on votildeimelised taumlitma lapse tervist
kahjustamata kotildeiki kohustusi ja peaksid saama heteroseksuaalsete vanematega votilderdsed
otildeigused ning seda nii paaris kui ka uumlksikisikuna Eelpool toodud uuringute naumlited muudavad
kohtu arvamuse punktis 42 taumliesti otildeigustamatuks Lisaks sellele vaumlidab kohus punktis 42 et ei
ole piisavalt palju lapsi et adopteerimise notildeudlust rahuldada See on vaidlustatav arvamus43
ILGA-EUROPE-i kaasuse kommentaaride kokkuvotildettes totildei autor vaumllja arvamuse et nii kaua
kui Prantsusmaal on lubatud lapsendamine uumlksikutele heteroseksuaalsete isikutele ei luba
artikkel 8 ja artikkel 14 Prantsusmaa haldusorganitel ja kohtutel jaumltta geisid ja lesbisid
lapsendamise protsessist vaumllja nimetades potildehjuseks nende isikute seksuaalsaumlttumust 17
Jaumlrgmiseks vaatlen laumlhemalt kaasust EB vs Prantsusmaa 1998 aasta veebruaris esitas
taotleja Prantsusmaal taotluse lapse lapsendamiseks Lapsendamise menetluse kaumligus mainis
taotluse esitaja et ta on homoseksuaalne ja tal on samasooline partner R
Augustis 1998 andis taotlejat kuumlsitlenud psuumlhholoog hinnangu et talle ei peaks lapsendamist
lubama Potildehjusena totildei psuumlhholoog vaumllja asjaolu et taotleja hakkab last uumlksi kasvatama ning
see kahjustaks last kuna laps peaks naumlgema kindlat peremudelit kus on nii isa kui ka ema
42
EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v France 43
Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second
Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June
2005httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf (09102012)
23
Lisaks sellele vaumlitis psuumlhholoog et taotleja elab oma samasoolise partneriga aga ei soovi seda
kinnitada ja jaumltab partnerisse puutuvad kuumlsimused vastamata See votildeib samuti last kahjustada
kuna ta saab ainult emade eeskuju Psuumlhholoogi arvates ei olnud see otildeige
1998 aasta oktoobris esitas perenotildeukogu lapsendamise juhatuse esindaja arvamuse et
taotlejale ei peaks lapsendamist lubama Ta vaumlitis et vastavalt tema kogemusele on lapse
jaoks paremad perekonnad kus on nii ema kui ka isa ehk siis lapsendamiseks sobivad
erisoolised paarid
1998 novembris ei lubatud taotlejal lapsendamist jaumlrgnevatel potildehjustel taotleja ei ole
uumlksikemana votildeimeline naumlitama lapsele otildeiget peremudelit kus maumlngib olulist osa mehelik roll
ja taotleja partneri osavotildett lapse kasvatamisel ei ole kindlaks tehtud See votildeib samuti last
kahjustada
Halduskohus ei lubanud samuti taotlejale lapsendamist ning tugines seejuures
homoseksuaalsuse argumendile Nii rikkus ta inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse
konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga
Kohus taumlheldas taotleja elustiili mis ei ole lapse kasvatamiseks sobilik ning ei ole lapse
huvides ja votildeib teda kahjustada Lisaks sellele on kohaliku tsiviilseadustiku artikkel 343 jaumlrgi
lubatud lapsendamise taotlemine igauumlhele kes on vaumlhemalt 28 aastat vana Seega rikuti ka
kohalikku seadust mitte ainult konventsiooni
Prantsusmaa tugines kohtuotsusele Frettegrave vs Prantsusmaa kaasuses kus kohus ei rahuldanud
taotleja esitatud notildeuet Seekord otsustas kohus otsuse punktis 51 et eelnevas kaasuses rikuti
artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga44
Euroopa Inimotildeiguste Kohus otsustas haumlaumlltega kuumlmme
seitsme vastu et rikuti artikkel 14 koostoimes artikkel 8-ga45
44
EIKo 2201 2008 4354602 EB v France 45
Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France
httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886 22012008
24
Kaasustest votildeib vaumllja lugeda et homoseksuaalsed lapsevanemad ei saa kuidagi last kahjustada
ja homoseksuaalsus ei taumlhenda seda et sellises perekonnas kasvav laps ei saa otildeiget kasvatust
Homoseksuaalsed vanemad ei kaumlitu lapse huvisid silmas pidades halvemini kui
heteroseksuaalsed vanemad Laste adopteerimise puhul ei saa taotleja homoseksuaalsus
kuidagi motildejutada lapsendamise lubamist votildei mittelubamist Homoseksuaalse eluviisi toomine
potildehjuseks miks mitte adopteerida on keelatud ja rikub konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus
artikkel 8-ga
Neid kaasused on omavahel vaumlga sarnased Ferreteacute kaasuses otsustas kohus nelja haumlaumllega
kolme vastu et antud juhul ei olnud artikkel 8 koosmotildejus artikkel 14 rikkumist aga EB
kaasuses otsustas kohus kuumlmne haumlaumllega seitsme vastu et tegemist oli rikkumisega Euroopa
Inimotildeiguste Kohtu Kohtu president ja Prantsusmaa kohtunik Kohtunik Costa olid Ferreteacute
kaasuse puhul enamikus ja arvasid et rikkumist ei olnud aga EB kaasuses otsustasid nad
juba seda et taotleja otildeigused olid rikutud EB kaasuse puhul maumlrkas kohus ka seda et alates
Ferretteacute kaasuse jaumlrel on toimunud ilmselge otildeiguse areng samasoolistele isikutele
lapsendamise kuumlsimuses ja nuumluumldseks on see legaalne juba kuumlmnes Euroopa Liidu riigis Seda
votildeib ka totildelgendada nii et konventsiooni saumltted ei oma kindlat totildelgendust vaid seda peab
totildelgendama kaumlesoleva hetke otildeiguslikku olukorda arvestades46
Motildelema kaasuse puhul toimub
lapsendamine vallalise isiku poolt kuid EB kaasuse puhul oli taotlejal partner ja kuna
lapsendamine on antud olukorras vaid ainuisikuline ei oleks lapsel mingeid otildeigusi ega
kohustusi teda lapsendanud inimese partneri suhtes
222 Eesti
Eesti seadus ei keela seksuaalvaumlhemustele uumlksinda lapsendamist ent justiitsministeeriumil on
arvamus et samasoolistele partneritele lapsendamise lubamine on keeruline ja tihti peale
vaidlustatav teema kuna ministeeriumi arvates ei ole Eesti uumlhiskond kindel et samasoolistele
partneritele lapsendamine on lapse huvides ja ei kahjusta teda47
kuid laste otildeiguste kaitset
tagades ei tohi tugineda uumlhiskonna valmisolekule LGBT perekonnade tunnustamisel
46
European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw 47
Andra Olm (viide 12) lk 63
25
Perekonnaseaduse48
sect148 uumltleb et lapsendada votildeivad nii vallalised kui ka abielu sotildelminud
isikud Kuivotilderd LGBT inimesed ei saa oma vahel sotildelmida abielu ega oma suhteid muul moel
registreerida siis on nad otildeiguslikult vallalised isikud vaatamata sellele et nad faktiliselt
moodustavad perekonna Seega laieneb neile lapsendamise puhul perekonnaseaduse sect148 lg1
mis uumltleb et vallaline isik votildeib lapsendada ainult uumlksinda Samuti ei saa perekonnaseaduse
sect149 jaumlrgi teine partner sama last lapsendada sest lapsendamissuhete kestel ei saa muu isik
vaumllja arvatud lapsendaja abikaasa sama last lapsendada Kui vaadata siinkohal lapse otildeigusi
lapsendaja partneri suhtes siis ei ole lapsel oma vanema partneri suhtes vastavalt
perekonnaseaduse sect161 mingeid otildeigusi ega kohustusi sest lapse hooldamisotildeigus laieneb vaid
sellisel juhul kui abikaasad lapsendavad uumlhiselt votildei lapsendatakse abikaasa laps Muudel
juhtudel kuulub hooldamise otildeigus ainult lapsendajale ainuisikuliselt
Samasoolised partnerid kuuluvad selle seaduse taumlhenduses muude juhtumite hulka Seega ndash
elades kahe samasoolise vanemaga peres kus kumbki ei ole bioloogiline vanem on lapsel
otildeigused ja kohustused ainult uumlhe vanema vastu Naumliteks kui uumlhel partneril on bioloogiline votildei
lapsendatud laps olemas ja teine partner soovib omalt poolt perekonnavaumlliselt teist last
lapsendada siis lapsendamise protsessi kaumligus ei arvestata perekonnaseaduse sect147 lg 2-ga
mis uumltleb et lapsendamine ei ole lubatud kui lapsendaja lapsed on selle vastu votildei kui
lapsendaja lapsed kahjustavad mingil maumlaumlral lapsendatava huve Kuna lapsendatav saabub
perekonda kus on olemas teised lapsed tuleks kindlasti arvestada nende huvidega ja
veenduda et nad ei kahjusta lapsendatavat aga sellisel juhul toimub lapsendamine
seadusjaumlrgselt vallalise isiku poolt See ei ole paraku piisav lapse huvidega arvestamine
Samuti tekib lapsendamise puhul vanusepiiranguga seotud ebavotilderdne kohtlemine
Perekonnaseaduse sect150 lg 1 uumltleb et lapsendada votildeib vaumlhemalt 25-aastane piiramata
teovotildeimega isik kuid lg 2 uumltleb et kohus votildeib erandjuhtudel lubada lapsendamist ka
vaumlhemalt 18-aastasele juhul kui ta lapsendab oma abikaasa lapse Samasooliste paaride jaoks
see jaumlllegi ei kehti kuivotilderd neil ei ole votildeimalik omavahel abielluda See on oluline piirang
mis votildeib tingida olukorra kus uumlks partner kes on lapse seaduslik vanem sureb ja tema
48
Perekonnaseadus RT I 27062012 12
26
partner kes on last kasvatanud on alla 25-aastane ning seega ei ole tal seaduse jaumlrgi votildeimalik
surnud partneri last lapsendada Nii tekib lapse lastekodusse sattumise oht ning see ei pruugi
olla lapse huvidega kooskotildelas Lapse jaoks on tema bioloogilise vanema partner tegelik
vanem ning perekonnaliige kuid tekib olukord kus laps eemaldatakse tema ellu jaumlaumlnud
faktilisest vanemast Abielus paari puhul seda probleemi ei teki kuna sellisel juhul on lapse
bioloogilise vanema partner lapse seaduslik kasuvanem isegi kui ta pole last lapsendanud
vastavalt perekonnaseadusele Ning bioloogilise vanema surma puhul ei eemaldata last
kasuvanemast ning olles alla 25-aastane kasuvanem saab erandolukorras lapsendada ka
surnud abikaasa last
Seega tuginenes Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikale tuleb Eestis luua laste ning
samasoolistest isikutest moodustatud perekondade ja nende laste kaitse ning tagada laste
parimate huvide arvestamine vastavalt laste otildeigustele Inimotildeiguste konventsiooni antud otildeigus
perekonnakaitsele rakendub samuti laste suhtes
23 Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud laps
Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapse otildeiguslik seis on erinev ja mingil maumlaumlral
raskem kui eelnevatel juhtudel Siin votildeib naumlha kolme erinevat teed Uumlks stsenaarium on
selline et lapsel on kaks seaduslikku vanemat kes on lahus kusjuures motildelemad on
bioloogilised vanemad ning uumlhel vanemal on samasooline partner ja laps elab nendega koos
Teise variandi puhul on lapsel kaks bioloogilist vanemat kes on lahus Uumlhel vanemal
puuduvad votildei on aumlra votildeetud vanemaotildeigused ning laps elab oma seadusliku bioloogilise
vanemaga ja vanema partneriga Kolmanda votildeimaluse puhul elab samasoolistest isikutest
moodustatud perekonnas vaumlhemalt kaks last igal lapsel on erinevad bioloogilised vanemad
Tegelikkuses elavad lapsed koos uumlhe bioloogilise vanemaga ja vanema partneriga Lapsed ei
ole omavahel veresugulased
231 Eesti
27
Analuumluumlsin kaumlesolevas peatuumlkis eelkotildeige olukorda kus lapsel on kaks seaduslikku bioloogilist
vanemat vanemad on lahus ja laps elab uumlhe seadusliku vanemaga ja tema partneriga See
taumlhendab et lapsel on faktiliselt kolm isikut kes tema eest hoolt kannavad ja tema elust osa
votildetavad Lapsel on otildeiguslik side ainult kahe bioloogilise vanemaga ning vanema partneril kes
elab lapsega koos ja kasvatab last puudub otildeiguslik side lapsega Kui votilderrelda seda olukorda
heteroseksuaalse perekonnaga siis sellisel juhul on uuel partneril votildeimalus partneri last
lapsendada juhul kui teine lapsevanem annab notildeusoleku ja kui nad on abielus vastavalt
perekonnaseaduse sect152 lg1 Selle kohaselt katkeb lapsel otildeiguslik side uumlhe bioloogilise
vanemaga ja tekib see vanema partneriga Homoseksuaalsetel isikutel puudub selline
votildeimalus kuna partneri last saab lapsendada ainult abiellunud votildeotilderasvanem
Otildeiguslik side vanema partneriga puudub ka juhtumi puhul kus lapsel on ainult uumlks seaduslik
vanem ja teiselt bioloogiliselt vanemalt on vanemlikud otildeigused aumlra votildeetud votildei siis ei ole teine
bioloogiline vanem kindlaks tehtud Samas on heteroseksuaalsetel paaridel votildeimalik luua
otildeiguslikud suhteid lapse ja partneri vahel Abielu sotildelmides tekib vastavalt perekonnaseaduse
sect148 lg2 p2 partneril otildeigus lapsendada partneri laps varasematest suhetest Faktiliselt elab
laps kahe samasoolise vanemaga aga otildeiguslikult suhted on tal ainult uumlhe bioloogilise
vanemaga
Kolmas stsenaarium on nimetatutest kotildeige keerulisem Faktiliselt on lapsel kaks samasoolist
vanemat kellest otildeiguslik side on ainult bioloogilisega Samuti on lapsel kasuotildede votildei
kasuvend kelle bioloogiline vanem on tema bioloogilise vanema partner Sellises olukorras
puudub lapsel otildeiguslik suhe teise peres elava lapsega Sellelt pinnalt votildeib tekkida erinev
kohtlemine votilderreldes heteroseksuaalse perega kus partnerid saavad omavahel abielluda ja
lapsi lapsendada ning kus sellisel juhul on kotildeikidel peres kasvavatel lastel ja neid kasvatavatel
taumliskasvanutel omavaheline otildeiguslik side Ebavotilderdne kohtlemine tekib sellisel juhul punktis
mis puudutab laste omavahelist abiellumist (selle lubamist) Perekonnaseaduse sect 3 uumltleb et
isikud kelle sugulussuhe potildehineb lapsendamisel ei votildei omavahel abielluda Kaumlesoleva
seaduse sect 2 lotildeikes 1 nimetatud sugulussuhe potildehineb lapsendamisel antud juhul kaumlsitlen sect2
lg1 p2 venna ja otildee suhteid Heteroseksuaalse perekonna puhul tekib lastel lapsendamise
tagajaumlrjel otildeiguslik otildee ja venna suhe ehk siis neil ei ole lubatud omavahel abielluda kuid
28
samasoolistest isikutest moodustatud perekonna puhul saavad partnerite lapsed omavahel
hiljem abielu sotildelmida kuna nad ei ole otildeiguslikult uumlksteisega seotud Samuti tekib probleem
erinevate toetuste saamises kuna sellist kooslust ei nimetata seaduslikult perekonnaks
Hea naumlide on eelpool vaumllja toodud Viimsi kaasus Selle puhul oli uumlheks osapooleks
samasoolistest isikutest kooslus ning kaasatud oli kolm last kes kotildeik ei olnud omavahel
otildeiguslikult seotud Osapool taotles Viimsi vallavalitsuselt laste lasteaia- ja koolitoidu ning
sotildeiduotildeiguse tasuta saamist Viimsi vallavalitsuse 12062009 korraldusega nr 373 jaumleti
kaebaja taotlused rahuldamata kuid Viimsi vallavolikogu maumlaumlrus nr 16 ei sisalda perekonna
totildelgendust ega kitsendavat saumltet mis taumlpsustaks mis soost peavad olema vanemad ja mis
otildeiguslik side vanemate ja laste vahel eksisteerib49
Samuti tekib probleem miks uumlhes
leibkonnas elavad faktilised otildede ja vend ei ole lapsega seaduslikult seotud ning ei kuulu lapse
perekonda Hetkel ei ole Eesti seadustes perekonna motildeiste defineeritud See taumlhendab et
samasoolises perekonnas elav laps ja tema bioloogilise vanema partneri lapsed ei ole
omavahel otildede ja vend kuid abiellunud erisoolise paari puhul oleks
232 Euroopa Liit ja Inimotildeiguste Kohus
Euroopa Inimotildeiguste Kohus tegi kohtuotsusega X ja teised vs Austria suure sammu laste
otildeiguste ja nende samasooliste vanemate probleemi lahendamisel ja naumlitas nii kaasaegseid
seisukohti Kaasuse taotlejateks olid kaks naissoost isikut kelle peres oli laps ning uumlks
taotleja soovis lapsendada partneri bioloogilist last Laps oli suumlndinud vaumlljaspool abielu ja
ainult lapse bioloogilisel emal oli lapse hooldusotildeigus Selle juhtumi puhul oli lapsel ka
bioloogiline isa kes maksis regulaarselt lapse elatist ning keeldus lapse ema partnerile
adopteerimisotildeiguse andmisest
Austria seaduste jaumlrgi kaotaks lapse ema partneri lapse adopteerimise puhul otildeigused lapse
suhtes kuid isa otildeigused oleksid tagatud Seega ei olnud lapsendamine Austria seisukohast
votildeimalik Taotlejad soovisid oma faktilise pere otildeiguslikku tunnustamist ning lapse
bioloogilise ema partneri tunnistamist lapse vanemana lapse bioloogilise isa asemel Austria
49
Inimotildeigused Eestis (viide 8) lk 141-143
29
seaduste jaumlrgi oli votildeimalik partneri last lapsendada nii abiellunud paaridele kui ka
mitteabiellunud heteroseksuaalsetele paaridele kes elavad stabiilses suhtes Kohus toob
punktis 95 selgelt vaumllja et samasooliste isikute stabiilne kooselu kuulub perekonna motildeiste
alla taumlpselt samamoodi nagu stabiilne erisooliste isikute kooselu Samuti leiab kohus et laps
kes elab oma bioloogilise vanema ja tema partneriga kes motildelemad kannavad tema eest hoolt
kuulub ka perekonda ja kotildeik kolm isikut peavad olema kaitstud artikkel 8 taumlhenduses ning
kuuluvad uumlheskoos perekonna motildeiste alla Sellist kooslust ei tohi diskrimineerida votilderreldes
erisooliste isikutest moodustatud perekonnaga ning antud kaasuse puhul on tegemist artikkel
14 koosmotildejus artikkel 8-ga rikkumisega
Antud kaasuse puhul leidis kohus et taotlejad sealhulgas uumlhe taotleja laps elasid kooselus
mis on vaumlga sarnane kooseluga mida elavad abiellunud heteroseksuaalsed isikud kus uumlks
abikaasa soovib lapsendada teise abikaasa last Vahe on selles et samasooline paar ei votildei
abielluda ja saab vaid omavahelised suhted registreerida Selline registreerimine ei anna
votildeimalust partneri last lapsendada kuna Austria seadustega pole lubatud lapsendamine
registreeritud partneritele Taotlejad ei olnud registreeritud see andis neile votildeimaluse partneri
last lapsendada kuna Austria seadusandlus lubab stabiilses registreerimata kooselus elavatel
heteroseksuaalsetel paaridel partneri lapse adopteerida Kohus leidis et antud kaasuse puhul
ei olnud artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumist mis kaumlsitleb abiellunud
heteroseksuaalsete isikutega kus uumlks abikaasa tahab lapsendada teise abikaasa bioloogilist
last vaid oli artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumine votilderreldes heteroseksuaalsete
faktiliste kooslustega kus uumlks partner tahab lapsendad teise partneri last
Otsuse poolt olnud kohtunikud leidsid et konventsioon ei kohusta liikmesriike andma otildeigust
mitteabiellunud paaridele partneri lapse lapsendamiseks Kuid kui selline otildeigus on olemas
siis ei ole samasooliste paaride diskrimineeriv kohtlemine lubatud Erinev kohtlemine ei ole
potildehjendatud kuna see ei ole lapse otildeiguste kaitseks vajalik Kohus ei votildetnud vastu ka Austria
vastuvaumlidet et selles kuumlsimuses puudub Euroopas uumlhine arvamus ning seetotildettu tuleks
kuumlsimuse lahendamine jaumltta riigi paumldevusse50
50
EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria
30
3 LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes erinevast
soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega
Laste ja nende perede otildeiguslikus kaitses on kaks erinevad teed Iga riik aktsepteerib igal juhul
seda et igal lapsel on kaks bioloogilist vanemat ehk siis mees ja naine kes on lapse eostanud
bioloogilisel teel votildei kunstliku viljastamise abil Sotildeltumata vanemate votildei lapse tahtest
eksisteerib kaks erinevast soost isikut kellel peaks igal juhul olema lapse suhtes teatavad
otildeigused ning lapsel peaksid olema otildeigused oma vanemate suhtes Teisalt peab kaitsma lapse
otildeigusi ka tema faktilises perekonnas see taumlhendab perekonnas kus laps pikaajaliselt elab
Sellisel juhul peavad motildelemal faktilisel vanemal olema lapse igapaumlevase uumllalpidamise osas
otildeigused ja kohustused51
Tuginedes uumllaltoodud faktidele votildeib vaumlita et lapse huvisid
arvestades on oluline kaitsta lapse otildeigusi tema tegelikus perekonnas sest just faktilised
vanemad votildetavad lapse elust kotildeige enam osa ning kannavad lapse uumlle igapaumlevaselt hoolt ning
see ei sotildeltu neid omavahel siduvatest bioloogilistest sidemetest
Kotildeik eelpool toodu totildeendab et homoseksuaalsetes suhetes elava lapse vanema partneril ja
lapsel ei eksisteeri omavahelisi otildeiguslikke suhteid ja puudub ka votildeimalus neid suhteid luua
kuna partner ei saa lapsendada teise partneri last Tekib olukord kus lapse otildeigused oma
seadusliku vanema partneri suhtes puuduvad ning selline olukord ei taga lapsele piisavat
kaitset
Nii samasooliste isikute kui ka erisooliste isikute kooselu kuhu on kaasatud lapsed peavad
olema eraldi reguleeritud
Miks ei saa laps olla samamoodi kaitstud nagu abielus paari laps52
See on otildeiguslik probleem
mis on jaumlaumlnud Eestis seni lahenduseta Vastavalt UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsioonile on
kotildeik lapsed votilderdsed sotildeltumata soost ja rahvusest sotildeltumata sellest kas nad elavad motildelema
51
Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 14-15 52
Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia
Antwerp-Oxford 2005 lk 291
31
vanemaga uumlksikvanemaga kas nad on suumlndinud registreeritud abielus votildei mitte53
Konventsioon kaumlsitleb last otildeigussubjektina ja taumlheldab et laps on ise oma otildeiguste teostaja54
Konventsioon kehtestab ka lapse ja riigi omavahelise suhte See taumlhendab et riigil ega
vanemal pole lapse uumlle omanikuotildeigust last vaadeldakse indiviidina kellel on omad
inimotildeigused mis on taumlpselt samasugused kui igal taumliskasvanul Samuti annab konventsioon
motildeista et votildeib tekkida konflikt lapse huvide ja vanemate votildei uumlhiskonna huvide vahel
Sellised konfliktid peab lahendama laste huvidega arvestades neid esile totildestes Laste huvid
defineeritakse tulenevalt konventsioonist mille jaumlrgi on olulised naumliteks otildeigus haridusele
otildeigus perekonnaelule ning otildeigus olla kuulatud ja austatud indiviidina55
Vastavalt
konventsiooni artikkel 18-le on vanematel esimene vastutus laste kasvatamise ja arengu eest
ehk siis vanemad on laste otildeiguste tagajad kasvatajad kaitsjad ja hoolitsejad
Konventsiooni keelekasutusest tuleneb see et termin bdquovanemldquo votildeib ka viidata paljudele
erinevatele peremudelitele mis kaasaegses maailmas eksisteerivad Naumliteks votildeib tuua
konventsiooni artikkel 5-e mis viitab laiendatud perekonna taumlhendusele UumlRO Lapse Otildeiguste
Konventsioon toob vaumllja ka perekonna taumlhtsuse Nimetatakse lapse otildeigust perekonnale see
taumlhendab uumlldiselt otildeigust vanematele ja otildeigust olla perekonnaliige See iseloomustab ka tervet
konventsiooni56
Laps ei saa tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest partneritest
koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes UumlRO Lapse Otildeiguste
Konventsiooni artiklis 2 p1 on saumltestatud et osalisriigid peavad tagama nende jurisdiktsiooni
all olevatele lastele kotildeik konventsioonis saumltestatud otildeigused ja kohustused sotildeltumata lapse ja
tema vanema votildei seadusliku hooldaja rassist soost keelest usust votildei muudest tingimustest
53
Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61
(18012013) 54
Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012
httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused
55 Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and What it
Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10 httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019
(06052013)
56 Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine praktikas
Lastekaitse Liit 2005 lk 71-74
32
Jaumlrelikult on erisoolisest perekonnast lapse ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes samasoolises
perekonnas kasvava lapsega konventsiooni taumlhenduses lubamatu ja sobimatu57
Samuti annab konventsiooni artikkel 2 p2 riigile positiivse otildeiguse votildetta kasutusele sobilikud
meetmed laste votilderdsete otildeiguste tagamiseks Kui raumlaumlgitakse homoseksuaalsetele paaridele
uumlheskoos laste kasvatamise otildeiguse andmisest siis mainitakse sageli laste huvidega
arvestamist Siin votildeib tuua naumliteks Gas ja Dubois vs Prantsusmaa kaasuse jt Selles
valdkonnas on naumlha ilmselget arengut esimesed Euroopa riigid mis lubasid samasoolisel
inimesel partneri lapse adopteerida olid Taani (1999) Island (2000) Norra (2001) ja Rootsi
(2003) Nendes riikides on otildeiguslikud reformid toimunud aastatel 1993-2003 Alates 2009
aastast on Soomes lubatud samasoolisel isikul oma partneri last adopteerida Eeliseks on kui
partnerid elavad registreeritud kooselus ja mittebioloogiline vanem on lapse sotsiaalne vanem
ehk tegelik vanem Nendes riikides saab samasooliste vanemate peres elav laps peale
lapsendamist taumlieliku sotsiaal- otildeigus- ja majandusliku kaitse ja samuti tagab see lapse otildeiguse
motildelemale seaduslikule ja sotsiaalsele vanemale Selline otildeiguslik areng naumlitab ka seda et
vanemate seksuaalne saumlttumus votildei sugu ei ole lapse huvide arvestamisel taumlhtis
Areng nendes riikides naumlitab ka seda et perekond koosneb lapsest ja kahest taumliskasvanud
isikust (sotildeltumata soost) Lapsel kes elab sellises perekonnas tekib otildeigus kahele seaduslikule
vanemale ja see annab talle votilderdse kaitse votilderreldes lapsega kes elab heteroseksuaalses peres
Selline areng naumlitab meile mis on kaasaaegne perekond58
See kotildeik taumlhendab et lapsel kes kasvab samasoolises perekonnas peavad olema
samasugused otildeigused nagu ta kasvaks erisooliste vanemate perekonnas kus partnerid kas on
votildei ei ole abielus Lapsel on otildeigus perekonna- ja eraelu kaitsmisele Euroopa Inimotildeiguste
Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ja samuti on tal otildeigus olla mitte diskrimineeritud
vastavalt sama konventsiooni artikkel 14-le Paraku naumleme erinevat suhtumist votilderreldes
lapsega kes elab perekonnas kus vanemad on heteroseksuaalsed Lapsel on vaja otildeigust
57
Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 29 58
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in Europe
National Cross-Border and European Perspectives 2012 lk 102-103120-122
33
perekonna kaitsele ja votildeimalust seadustada oma suhted mitte ainult bioloogilise vanemaga
vaid ka bioloogilise vanema partneriga Kui bioloogiline vanem ja partner on
heteroseksuaalsetes suhetes saab laps motildelema poole notildeusolekuga tagada enda otildeiguse olla
lapsendatud ja luua perekond Kui bioloogiline vanem ja tema partner on homoseksuaalsetes
suhetes siis isegi juhul kui motildelemad pooled on notildeus ei saa laps kasutada oma otildeigust olla
lapsendatud ja luua perekonda kui see ei ole vastuolus tema huvidega Riik arvestab lapse
huve eelkotildeige lapsendamisele lubatavuse kuumlsimuses
Selleks et aru saada partneri otildeigustest lapse suhtes peab enne defineerima kes on partner
lapse jaoks seaduse motildettes Perekonnaseadus annab meile kolm erinevat suhet lapse vanem
votildeotilderasvanem ehk lapse vanemaga abiellunud isik ning kasuvanem ehk isik kes ei ole
vanem ega votildeotilderasvanem vaid isik kes tegelikult last kasvatab Teda votildeib nimetada ka
faktiliseks vanemaks59
Sellest tuleneb et partner on kasuvanem Perekonnaseadust vaadeldes
votildeib oumlelda et kasuvanemal on kasulapse suhtes minimaalsed otildeigused samuti on lapse
otildeigused kasuvanema suhtes minimaalsed ja mitte taumlielikud
Ka Eesti Lastevanemate Liit on seisukohal et laste otildeigused ei ole piisavalt kaitstud seetotildettu
soovivad nad laste otildeiguste tugevdamist olukorras kus uumlks vanematest ei ole bioloogiline
vanem60
Samasooliste paaride puhul on partner faktiline vanem Lastekaitse Liidu president
Loone Ots on seisukohal et laps peab olema turvatud ja kaitstud nagu seda notildeuab Lastekaitse
Konventsioon Samuti arvab ta et samasooliste kooselu seadustamine on tervitatav samm
votilderdotildeiguslikkuse uumlhiskonda Laps satub vaumlgivalla ja hooletuse ohvriks nii samasoolises kui
erisoolises perekonnas seega peaksid tema otildeigused olema votildeimalikult efektiivselt kaitstud
motildelemal juhtumil Uumlhe votildeimaliku seisukoha jaumlrgi peaks samasoolistele peredele andma
lapsendamisotildeiguse erandjuhul see peab olema selgelt lapse huvides ning iga juhtumi puhul
arvestatakse konkreetseid asjaolusid ja teatud vanusest ka lapse notildeusolekut See aitaks vaumlltida
lapse lastekodusse sattumist laps peaks kasvama peres mitte uumlkskotildeik kui haumlsti varustatud
59
Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Edgar Salumaa Juridika
httpwwwjuridicaeejuridica_etphpdocument=etarticles1995123599PRNprvphp 60
Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest lk 3
httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise+koosel
uga+seotud+ettepanekutestpdf (18012013)
34
lastekodus Lastekaitse Liit on seisukohal et laps peab olema kaitstud ja Eesti laps peab
olema otildennelik vaatamata lapse kasvatajate soost61
Naumliteks votildeib tuua EIOtildeK kohtuotsuse Gas
ja Dubois v Prantsusmaa mille puhul kohtuniku eriarvamusel on samasoolises perekonnas
kasvatatav laps erinevas olukorras votilderreldes erisooliste taumliskasvanutega uumlhes peres kasvava
lapsega62
Eesti Potildehiseadus saumltestab ja tunnustab perekonna kaitset ja samuti peetakse potildehiseaduse jaumlrgi
oluliseks laste kasvatamist ning vanematele antakse mitte ainult luba vaid ka kohustus oma
lapsi kasvatada Mainitakse ka riigi kohustust perekonda laste kasvatamisel abistada Riigi
kohustuseks on luua lapsevanematele votildeimalused oma laste kasvatamiseks ja tagada laste
potildehivajadused63
Laps on homoseksuaalses peres kasvades erinevas olukorras votilderreldes heteroseksuaalses
peres kasvava lapsega Viimasel juhul on motildelemal vanemal otildeigus taotleda erinevaid
perekonna- ja laste kasvatamistoetusi kuna motildelemad vanemad votildeivad seadusjaumlrgselt end
lapsevanemana registreerida (bioloogiline vanem lapsendamine) Samasooliste partnerite
puhul on toetuste saamine raskendatud votildei ei ole uumlldse votildeimalik naumliteks votildeib tuua Viimsi
kaasuse probleemi Nii ei saa laps kes kasvab peres kahe samasoolise vanemaga vanemate
kaudu samalaadset riigipoolset toetust Kaasuses X Y ja Z vs Suurbritannia toob Inimotildeiguste
Kohus selgelt vaumllja et inimotildeiguste konventsioon votildeib olla totildelgendatud erinevalt ja perekonna
kaitse laieneb mitte ainult abiellunud paaridele vaid ka de facto peredele
Alati peab arvesse votildetma mitut erinevat faktorit kui kaua kaks taumliskasvanud isikut (sotildeltumata
soost) koos elanud on kas isikud elavad uumlhes leibkonnas kas nad soovivad votildei ei soovi lapsi
koos kasvatada64
Arvatakse et perekonna autentne tunnus on uumlhine laste kasvatamise otildeigus
61
Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012 httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed ( 21012012)
62 Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa 23032012
httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420 (22012013) 63
Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad sotsiaaltoetused ja ndash
teenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007 lk 29 64
Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in International
and Comparative Law Kluwer Law International 2002 lk 261
35
Seega peab uumlhine laste kasvatamisotildeigus olema identselt kaumlttesaadav nii heteroseksuaalsetele
kui ka samasoolistele paaridele Kui erisoolistel paaridel on otildeigus lapsi uumlhiselt kasvatada ilma
registreerimiseta siis peab selline otildeigus olema tagatud ka samasoolistele partneritele65
Eestis puudub spetsialiseerunud organ mis teostaks jaumlrelvalvet laste otildeiguste tagamise uumlle
Seda funktsiooni teostavad erinevad organid koostoumloumls Nendeks kohalik omavalitsus
maavalitsus otildeiguskantsler ja teised66
Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas nr 6-
81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute puumlsiv kooselu kuulub
perekonnapotildehiotildeiguse kaitse alla aga Eestis ei ole selline kooselu reguleeritud ja seetotildettu tuleb
luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Samuti puudub lapsendamist ja
hooldusotildeigust puudutav regulatsioon mis tagaks laste huvide arvestamise samasooliste
paaride puhul Partneril puudub lapsendamise votildeimalus ja see annab hooldusotildeiguse ainult
uumlhele vanemale kuid partnerid elavad koos lapsega ja motildelemad peaksid lapse eest vastutama
ja tema eest kandma hoolt Selline olukord votildeib tuua probleeme lapse hooldamisotildeiguse
teostamisel uumlhe partneri surma korral votildei juhul kui seaduslik lapsevanem ei saa mingil
potildehjusel pikemaajaliselt hooldusotildeigust teostada Samuti pole tagatud partneri otildeigus last edasi
kasvatada kui seaduslik vanem sureb
Probleem on ka uumluumlrisuhetes Votildelaotildeigusseaduse sect289 saumltestab et eluruumi uumluumlrnikul on otildeigus
uumluumlriruumides majutada oma abikaasat alaealisi lapsi ja toumloumlvotildeimetuid vanemaid ilma
uumluumlrileandja notildeusolekuta67
Juhul kui uumluumlrilevotildetja on lapse vanema partner siis ei saa
uumluumlrileandja notildeusolekuta eluruumis majutada last ega tema seaduslikku vanemat Sellega
satub laps ebasoodsasse olukorda votilderreldes lapsega kes elab perekonnas kus motildelemad
partnerid on tema seaduslikud vanemad Lapse eluruumides viibimine sotildeltub uumluumlrileandja
tahtest
65
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs (viide 58) lk 92 66
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava
2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20per
ede20arengukava202012-2020pdf (16022013) 67
Otildeiguskantsler ( viide 3) lk 1 5
36
Laste staatus samasoolistes paarides on laumlbi aegade olnud nagu Pandora laegas Alati on olnud
arusaadav aktsepteeritud ja isegi notildeutud et lapsel peab olema kaks vanemat aga nuumluumldseks on
see arenenud selles suunas et lapsel votildeib olla kaks ema kaks isa votildei isegi kolm vanemat
2007 aastal andis Ontario Kohus oma otsuses AA vs BB ONCA 268
selles kuumlsimuses uue
arengu Selle kaasuse puhul vaumlrbasid kaks homoseksuaalset stabiilses suhtes elavat naist oma
meessoost sotildebra lapse bioloogiliseks eostamiseks Lapse suumlndides olid tema seaduslikeks
vanemateks bioloogiline ema ja bioloogiline isa Bioloogilise ema samasooline partner oli
sellises situatsioonis lapse faktiline vanem taumlitis lapse teise ema rolli ja kandis suurt osa lapse
kasvatamises Kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngisid lapse elus vaumlga olulist rolli ja kandsid lapse
eest hoolt Lapse bioloogilise ema samasooline partner leidis et tal peaksid olema lapse
suhtes samuti seaduslikud otildeigused ja kohustused ning ta poumloumlrdus kohtusse nende otildeiguste ja
kohustuste saamiseks Kohus leidis et kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngivad lapse elus vaumlga suurt
rolli ja lapse otildeiguste tagamise seisukohalt on oluline et kotildeik kolm oleksid tema seaduslikud
vanemad
Kohus arvestas lapse huvidega ning see on selle kaasuse puhul kotildeige olulisem Kohus
otsustas et kotildeik kolm taumliskasvanut peavad olema seaduslike vanematena registreeritud ning
seelaumlbi sai laps kolm seaduslikku vanemat Nimetatud kaasus totildei samasooliste vanemate ja
sellistes peredes elavate laste probleemide osas taumliesti uue arengu Selliseid arenguid jaumllgides
votildeib oletada et ka teised riigid votildetavad Orlando kaasuse arvesse ja hakkavad seda jaumlrgima
Perekonna ja vanema staatuse kontseptsioon on viimase aja jooksul teinud laumlbi suured
muutused ja arengud avardanud piire ja haumlgustanud nende motildeistete traditsioonilist taumlhendust
Niisiis votildeib oletada et laumlhitulevikus toimuvad seadusandluses muudatused mille kohaselt ei
arvestata vanema staatuse saamisel enam vanemate seksuaalse saumlttumuse ja arvuga Selle
asemel votildeetakse arvesse eelkotildeige lapse huvid Selline olukord peaks viima selleni et tagatud
on taumlielik votilderdsus ja vaumllistatud diskrimineerimine Seda propageerib praegusel ajal Euroopa
Inimotildeiguste Konventsiooni artikkel 14
68
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and ROSENBERG
JJA AA v BB 2007 ONCA 2 httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
37
Tihtipeale sotildeltub lapse otildeiguslik staatus perekonnas sellest milline on temaga koos elavate
taumliskasvnanute suhte otildeiguslik staatus ndash sellest kas tegemist on abielu votildei registreeritud
kooseluga On oluline ka maumlrgata et vaumlga paljud riigid on laste kaitse tagamise eesmaumlrgil
avanud samasooliste paaride jaoks votildeimaluse oma suhteid registreerida Selle kaudu on neil
votildeimalus lapsi uumlheskoos lapsendada votildei siis on uumlhel partneril votildeimalik lapsendada partneri
laps Naumliteks Rootsis saavad lapsendamise puhul sarnase otildeigusliku staatuse nii paarid kes on
oma suhted kooseluna registreerinud kui ka abielus olevad erisoolised paarid
Norra ja Sakasamaa lubavad neil paumlevil registreeritud kooselus elavatel samasoolistel isikutel
lapsendada oma partneri lapse Siin tuleb aga silmas pidada et tegemist on siseriiklike
seadustega mis ei garanteeri nende rahvusvahelist tunnustamist Perekonna seisukohalt
taumlhendab see seda et nii lastel kui tema vanematel votildeivad tekkida otildeiguslikud probleemid
vaumlljaspool riiki juhul kui teises riigis ei kehti sarnased seadused69
Euroopa Liidu otildeigus
perekonnaotildeiguse valdkonnas notildeuab uumlhtlustamist ja liigub kiirelt sinnapoole Kindlasti on
vajalik demokraatlik ja selge lahendus mis hakkaks potildehinema Euroopa Inimotildeiguste
Konventsioonil
69
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family Law
Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008 lk 101-110
38
Kokkuvotildete
Uurimistoumlouml kaumligus olen jotildeudnud jaumlreldusele et kuigi Eestis ei ole perekonna motildeiste
defineeritud on selle motildeiste seadusaktidesse sisse viimine aumlaumlrmiselt oluline nii erisooliste kui
ka samasooliste paariride ja nendega koos elavate laste perekonnakaitse otildeiguse tagamiseks
Viimsi kaasus on vaumlga hea naumlide Eesti seadusandlusest Tuginedes Euroopa Liidu otildeigusele ja
Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtukaasustele olen jotildeudnud jaumlreldusele et teatud juhtudel
peavad nii erisooliste kui ka samasooliste paaride pered koos lastega votildei ilma kuuluma
perekonna kaitse alla Samuti peab registreerimata kooselus paari peres elav laps kuuluma
oma tegelike vanematega uumlhte perekonda ning olema kaitstud perekonna motildeiste taumlhenduses
taumlpselt samamoodi kui laps kes elab registreeritud kooselu sotildelminud faktiliste vanematega
Igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja diskrimineerimine mis potildehineb isikute
sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud Euroopa Liidu liikmesriigid ei tohi perekonna ja
uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise potildehjuseks nimetada Euroopa
Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta
perekonnaeluna millel on riiklik kaitse
Teine peatuumlkk naumlitas et hetkel votildeivad lapsel tekkida perekonnaliikmetega erinevad otildeiguslikud
suhed Perekonnaliige ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem seega on tema otildeigused lapse
suhtes ja lapse otildeigused faktilise vanema vastu piiritletud Faktiliste vanematega kes ei ole
oma suhteid registreerinud koos elav laps on ebavotilderdses olukorras votilderreldes lapsega kes elab
faktiliste vanematega kes on oma suhteid registreerinud Nii tekib lapse lastekodusse
sattumise oht naumliteks bioloogilise vanema surma puhul kui teisel faktilisel vanemal
puuduvad lapse uumlle vanemlikud otildeigused Selline kohtlemine ei pruugi olla lapse huvidega
kooskotildelas Abielus paari puhul seda probleemi ei teki
Kolmandas peatuumlkis kaumlsitlesin LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdset kohtlemist
votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega Toumloumlst tuleb
selgelt vaumllja et ebavotilderdsel kohtlemisel ei ole otildeigustust ja see ei ole kooskotildelas lapse huvidega
Lapsel on otildeigus kahele vanemale ning oma tegelike vanemate tunnustamisele sotildeltumata
tegelike kasvatajate soost Laps peab igal juhul olema kaitstud sotildeltumata sellest kas tema
39
faktilised vanemad on oma suhted registreerinud votildei mitte kuna laps ei saa seda kuidagi
motildejutada Samasooliste paaride puhul on laps ebavotilderdses olukorras votilderreldes erisooliste
faktiliste vanematega elava lapsega LGBT peredes elavate laste kaitse on puudulik ja notildeuab
taumliustamist sotildeltumata siseriigi uumlhiskonna valmisolekust ning eelkotildeige tuleb seda kuumlsimust
lahendades tugineda lapse huvidele
40
Summary
Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family
has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost
importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex
couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good
example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of
the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex
and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection
Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their
real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same
way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any
avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is
prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of
the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court
of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state
The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family
members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of
the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent
are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship
is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered
their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the
death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to
the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no
significance in the case of a married couple
In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent
families compared to children living in families formed by persons of different sexes The
thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests
Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition
41
regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their
factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any
bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared
to children living with their factual parents of different sexes The protection of children
living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the
general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into
consideration in the first place when solving the problem
42
Kasutatud materjalide loetelu
Kasutatud kirjandus
Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009
Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in
International and Comparative Law Kluwer Law International 2002
Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or
Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008
Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika
EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of
Fundamental Rights of the European Union 2006
European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw
European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and
discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal
analysis 2010
Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012
Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia
Antwerp-Oxford 2005
Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st
Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009
Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family
Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008
Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of
Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law
Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007
Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad
sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007
43
Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine
praktikas Lastekaitse Liit 2005
Kasutatud normatiivmaterjal
Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303
Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification
Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their
family members to move and reside freely within the territory of the Member States
Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13
Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50
Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2
Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8
Perekonnaseadus RT I 27062012 12
Kasutatud internetiallikad
Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second
Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June
2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and
ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2
httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-
2pg-27
Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of
fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012
httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6
-2008-0479amplanguage=EN
European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working
Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties
Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007
httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf
44
GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf
Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-
10xls
Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest
httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise
+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf
Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61
Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012
httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused
Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012
httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed
Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta
Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-
perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta
Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk
32
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC
C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf
Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France
httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886
Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa
23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede
arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja
20perede20arengukava202012-2020pdf
The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010
httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf
Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and
What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10
httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019
45
Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri
httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool
iste_isikute_peresuhepdf
Viidatud kohtupraktika
EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa
EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa
EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria
EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits
EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola
EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95
EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria
TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009
TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010
19
Asendusemaduse puhul on seaduslikult vahe kas asendusema on abielus votildei mitte Juhul kui
asendusema on abielus siis on seaduslikuks vanemaks lapse suumlnnitanud ema kuid motildelemad
partnerid saavad lapse uumlheskoos lapsendada Juhul kui asendusema on registreeritud kooselus
votildei vallaline siis votildetab partneritest see kes on lapse bioloogiline vanem isaduse omaks ning
saab seadusliku vanema staatuse partner lapsendab teise partneri lapse36
212 Eesti
Votilderreldes Hollandiga ei ole Eestis lapse ja tema samasoolise bioloogilise vanema partneri
omavaheline otildeiguslik suhe reguleeritud See ei ole kooskotildelas lapse parimate huvide
arvestamisega ning tekitab ebavotilderdset kohtlemist votilderreldes kunstliku viljastamise teel saadud
lapsega kelle bioloogiline ja faktiline vanem on erisoolised37
Eestis saavad kunstliku viljastamise abil lapse saada ainult naissoost samasoolised paarid ja
seda kahel erineval viisil kunstlik viljastamine mehe seemnerakkudega ning votildeotilderast
munarakust loodud embruumlo uumllekandmine naisele
Igale naistele on loodud votildeimalus kasutada kunstilikku viljastamist Kui heteroseksuaalne
naine on abielus siis on tal kunstlikuks viljastamiseks vaja oma abikaasa kirjalikku luba
vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seaduse38
sect 17-le Kui naine elab
homoseksuaalses kooselus ja soovib teostada kunstlikku viljastamist siis ei maumlngi tema
elukaaslane selle seaduse jaumlrgi olulist otildeigusliku rolli Seaduse jaumlrgi on partner kotildervaline isik ja
seadus ei defineeri teda kuidagi kuid de facto partner taumlidab lapse kasvatamisel abikaasa rolli
ja tema luba kunstlikuks viljastamiseks oleks samalaadselt vajalik ja oluline nagu
heteroseksuaalsetel paaridel
36
Machtelt Vonk (viide 32) lk 204-205 37
Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or Transgender
Families A European Prespective ILGA-Europe 2008 lk 5 38
Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13
20
Naine kes elab samasoolise partneriga on praeguste seaduste kohaselt sunnitud ennast
vallaliseks naiseks nimetama ja tema kunstlik viljastamine hakkaks toimima kunstliku
viljastamise ja embruumlokaitse seaduse sect-des 21 ja 22 ettenaumlhtud tingimustel sama seaduse sect 5
lg 2 alusel Vastuoluline on ka fakt et samasoolise partneriga elav naine peab nimetama
ennast vallaliseks ka juhul kui on tegelikult samasoolise partneriga suhtes ent soovib last (ja
seda just paarisuhtes koos kasvatada) Selline olukord on tekkinud kuna samasooliste isikute
kooselu ei ole praegusel hetkel kuidagi seaduslikult registreeritav Samasoolises paarisuhtes
elaval naisel sellel juhul on sundvaletamise seisund mis on tekkinud seaduses nimetatud
perekonnaseisu votildeimalike vormide ebataumlielikkuse totildettu
Doonori seemnerakkudega kunstliku viljastamise abil seotud perekonna lapsel on faktiliselt
kaks samasoolist vanemat aga seaduslikult on tal registreeritud ainult bioloogiline ema
Seega kasvab laps seaduse jaumlrgi uumlksikemaga ning tal on otildeigused ja kohustused ainult uumlhe
vanema suhtes
Kunstliku viljastamise meetodi puhul kus uumlhele naisele kantakse uumlle teise naise votildei partneri
munarakust loodud embruumlo loetakse laps samuti potildelvnevaks naisest kes on ta suumlnnitanud
(vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlo kaitse seaduse sect24-le)Vastavalt
perekonnaseaduse sect23 lg 1 on selline kunstlik viljastamine lubatud ainult siis kui naise
viljastamine muul viisil ei ole votildeimalik Sellise kunstliku viljastamise puhul oleks motildelemal
naisel votildeimalik olla lapsega geneetiliselt seotud kuid seaduse jaumlrgi sunnitakse jaumlllegi peale
olukord kus ainult uumlht naist loetakse lapsevanemaks Kui votilderrelda seda olukorda abielus
oleva heteroseksuaalse paariga siis on olukord jaumlrgmine ndash kui naist viljastatakse kunstlikult
tema abikaasa seemnerakkudega siis vastavalt sama seaduse sect17 lg 21
loetakse laps sellest
mehest potildelvnevaks ning motildelemad saavad lapse seaduslikuks vanemaks Nii samasooliste
naiste paari puhul kui ka erisoolise paari puhul votildetavad motildelemad isikud osa kunstliku
viljastamise protsessist ja motildelemad on geneetiliselt lapsega seotud kuid samasooliste naiste
paari puhul on seaduslik vanem ainult lapse suumlnnitatud naine Sellisel juhul tekib ebavotilderdne
kohtlemine
21
Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse39
sect24 lg 1 uumltleb et lapse arengu ja kasvu loomulikuks
keskkonnaks on perekond ning lastega perekonnad peavad saama riiklikku kaitset ja toetust
See taumlhendab et lapse jaoks on aumlaumlrmiselt oluline et tema kaks samasoolist kasvatajat ja tema
ise kuuluksid otildeiguslikult perekonna motildeiste alla Nii saaks ta oma otildeigusi ja kohustusi taumlielikult
rakendada sotildeltumata tema tegelike vanemate soost taumlpselt sama moodi kui laps kes elab
erisooliste faktiliste vanematega Praegune kohtlemine on ebavotilderdne votilderreldes lapsega kes
elab erinevast soost isikutest moodustatud perekonnas kus uumlks taumliskasvanutest on
bioloogiline vanem aga teine on vanema partner See on ka totildeendatud uuringutega40
Erinevast soost isikute kooslust ja nende last nimetatakse praeguse seaduse kohaselt
perekonnaks ja vanema partner on kasuvanem
Meessoost seksuaalvaumlhemustel ei ole votildeimalik kunstliku viljastamise teel last saada kuna
Eestis ei ole vastavalt Karistusseadustiku41
sect132 asendusemadus lubatud See taumlhendab et
samasoolised mehed ei sa uumlheskoos lapsi eostada See taumlhendab ebavotilderdset kohtlemist
votilderreldes samasooliste naiste paaridega
22 Votildeotilderaslapse lapsendamise abil seotud laps
221 Euroopa Inimotildeiguste Kohus
Euroopa Liidus on samasooliste paaride ja nende laste probleem lahendatud igas riigis
erinevalt Analuumluumlsin motildenda Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtuotsust mis on taumlitmiseks
kohustuslikud ka Eestis Kaasuse Frettegrave vs Prantsusmaa taotleja arvates rikuti tema otildeigust
austusele era- ja perekonnaelu vastu ehk siis rikuti inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse
konventsiooni artikkel 8 ja artikkel 14 mis keelavad diskrimineerimist Taotleja soovis uumlksi
last adopteerida ja taotles seda 1991 aasta oktoobris Esimesel intervjuul avaldas taotleja oma
homoseksuaalsuse ja vaumlitis et ta elab uumlksinda ilma partnerita Peale seda pakkus intervjueerija
39
Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50
40 Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 24-33
41 Karistusseadustik RT I 17042013 8
22
vaumllja lapsendamise protsessi lotildepetamise 1993 aastal jaumlttis Pariisi Sotsiaalfondi osakond
hageja taotluse rahuldamata Antud otsuse potildehjuseks oli see et Frette pakkus lapse jaoks
ebastabiilset ja potentsiaalselt last kahjustavat emarolli mudelit Potildehiline kuumlsimus oli selles et
kas uumlksik homoseksuaalne isa on votildeimeline last kasvatama votildei mitte Euroopa Inimotildeiguste
Kohus otsustas haumlaumlletustulemusega neli kolme vastu et rikkumist artikkel 14 koostoimes
artikkel 842
ei olnud Seega ei tohi Eestis takistada laste lapsendamist homoseksuaalsetele
isikutele
Peale Frettegrave vs Prantsusmaa kaasust esitas Ameerika Uumlhendriikide Psuumlhhoanaluumluumltiline
Assotsiatsioon avalduse et geid ja lesbid on nii uumlksikisikute kui paaridena votildeimelised
tegutsema ja last kasvatama lapse huvidest laumlhtudes Nad on votildeimelised taumlitma lapse tervist
kahjustamata kotildeiki kohustusi ja peaksid saama heteroseksuaalsete vanematega votilderdsed
otildeigused ning seda nii paaris kui ka uumlksikisikuna Eelpool toodud uuringute naumlited muudavad
kohtu arvamuse punktis 42 taumliesti otildeigustamatuks Lisaks sellele vaumlidab kohus punktis 42 et ei
ole piisavalt palju lapsi et adopteerimise notildeudlust rahuldada See on vaidlustatav arvamus43
ILGA-EUROPE-i kaasuse kommentaaride kokkuvotildettes totildei autor vaumllja arvamuse et nii kaua
kui Prantsusmaal on lubatud lapsendamine uumlksikutele heteroseksuaalsete isikutele ei luba
artikkel 8 ja artikkel 14 Prantsusmaa haldusorganitel ja kohtutel jaumltta geisid ja lesbisid
lapsendamise protsessist vaumllja nimetades potildehjuseks nende isikute seksuaalsaumlttumust 17
Jaumlrgmiseks vaatlen laumlhemalt kaasust EB vs Prantsusmaa 1998 aasta veebruaris esitas
taotleja Prantsusmaal taotluse lapse lapsendamiseks Lapsendamise menetluse kaumligus mainis
taotluse esitaja et ta on homoseksuaalne ja tal on samasooline partner R
Augustis 1998 andis taotlejat kuumlsitlenud psuumlhholoog hinnangu et talle ei peaks lapsendamist
lubama Potildehjusena totildei psuumlhholoog vaumllja asjaolu et taotleja hakkab last uumlksi kasvatama ning
see kahjustaks last kuna laps peaks naumlgema kindlat peremudelit kus on nii isa kui ka ema
42
EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v France 43
Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second
Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June
2005httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf (09102012)
23
Lisaks sellele vaumlitis psuumlhholoog et taotleja elab oma samasoolise partneriga aga ei soovi seda
kinnitada ja jaumltab partnerisse puutuvad kuumlsimused vastamata See votildeib samuti last kahjustada
kuna ta saab ainult emade eeskuju Psuumlhholoogi arvates ei olnud see otildeige
1998 aasta oktoobris esitas perenotildeukogu lapsendamise juhatuse esindaja arvamuse et
taotlejale ei peaks lapsendamist lubama Ta vaumlitis et vastavalt tema kogemusele on lapse
jaoks paremad perekonnad kus on nii ema kui ka isa ehk siis lapsendamiseks sobivad
erisoolised paarid
1998 novembris ei lubatud taotlejal lapsendamist jaumlrgnevatel potildehjustel taotleja ei ole
uumlksikemana votildeimeline naumlitama lapsele otildeiget peremudelit kus maumlngib olulist osa mehelik roll
ja taotleja partneri osavotildett lapse kasvatamisel ei ole kindlaks tehtud See votildeib samuti last
kahjustada
Halduskohus ei lubanud samuti taotlejale lapsendamist ning tugines seejuures
homoseksuaalsuse argumendile Nii rikkus ta inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse
konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga
Kohus taumlheldas taotleja elustiili mis ei ole lapse kasvatamiseks sobilik ning ei ole lapse
huvides ja votildeib teda kahjustada Lisaks sellele on kohaliku tsiviilseadustiku artikkel 343 jaumlrgi
lubatud lapsendamise taotlemine igauumlhele kes on vaumlhemalt 28 aastat vana Seega rikuti ka
kohalikku seadust mitte ainult konventsiooni
Prantsusmaa tugines kohtuotsusele Frettegrave vs Prantsusmaa kaasuses kus kohus ei rahuldanud
taotleja esitatud notildeuet Seekord otsustas kohus otsuse punktis 51 et eelnevas kaasuses rikuti
artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga44
Euroopa Inimotildeiguste Kohus otsustas haumlaumlltega kuumlmme
seitsme vastu et rikuti artikkel 14 koostoimes artikkel 8-ga45
44
EIKo 2201 2008 4354602 EB v France 45
Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France
httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886 22012008
24
Kaasustest votildeib vaumllja lugeda et homoseksuaalsed lapsevanemad ei saa kuidagi last kahjustada
ja homoseksuaalsus ei taumlhenda seda et sellises perekonnas kasvav laps ei saa otildeiget kasvatust
Homoseksuaalsed vanemad ei kaumlitu lapse huvisid silmas pidades halvemini kui
heteroseksuaalsed vanemad Laste adopteerimise puhul ei saa taotleja homoseksuaalsus
kuidagi motildejutada lapsendamise lubamist votildei mittelubamist Homoseksuaalse eluviisi toomine
potildehjuseks miks mitte adopteerida on keelatud ja rikub konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus
artikkel 8-ga
Neid kaasused on omavahel vaumlga sarnased Ferreteacute kaasuses otsustas kohus nelja haumlaumllega
kolme vastu et antud juhul ei olnud artikkel 8 koosmotildejus artikkel 14 rikkumist aga EB
kaasuses otsustas kohus kuumlmne haumlaumllega seitsme vastu et tegemist oli rikkumisega Euroopa
Inimotildeiguste Kohtu Kohtu president ja Prantsusmaa kohtunik Kohtunik Costa olid Ferreteacute
kaasuse puhul enamikus ja arvasid et rikkumist ei olnud aga EB kaasuses otsustasid nad
juba seda et taotleja otildeigused olid rikutud EB kaasuse puhul maumlrkas kohus ka seda et alates
Ferretteacute kaasuse jaumlrel on toimunud ilmselge otildeiguse areng samasoolistele isikutele
lapsendamise kuumlsimuses ja nuumluumldseks on see legaalne juba kuumlmnes Euroopa Liidu riigis Seda
votildeib ka totildelgendada nii et konventsiooni saumltted ei oma kindlat totildelgendust vaid seda peab
totildelgendama kaumlesoleva hetke otildeiguslikku olukorda arvestades46
Motildelema kaasuse puhul toimub
lapsendamine vallalise isiku poolt kuid EB kaasuse puhul oli taotlejal partner ja kuna
lapsendamine on antud olukorras vaid ainuisikuline ei oleks lapsel mingeid otildeigusi ega
kohustusi teda lapsendanud inimese partneri suhtes
222 Eesti
Eesti seadus ei keela seksuaalvaumlhemustele uumlksinda lapsendamist ent justiitsministeeriumil on
arvamus et samasoolistele partneritele lapsendamise lubamine on keeruline ja tihti peale
vaidlustatav teema kuna ministeeriumi arvates ei ole Eesti uumlhiskond kindel et samasoolistele
partneritele lapsendamine on lapse huvides ja ei kahjusta teda47
kuid laste otildeiguste kaitset
tagades ei tohi tugineda uumlhiskonna valmisolekule LGBT perekonnade tunnustamisel
46
European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw 47
Andra Olm (viide 12) lk 63
25
Perekonnaseaduse48
sect148 uumltleb et lapsendada votildeivad nii vallalised kui ka abielu sotildelminud
isikud Kuivotilderd LGBT inimesed ei saa oma vahel sotildelmida abielu ega oma suhteid muul moel
registreerida siis on nad otildeiguslikult vallalised isikud vaatamata sellele et nad faktiliselt
moodustavad perekonna Seega laieneb neile lapsendamise puhul perekonnaseaduse sect148 lg1
mis uumltleb et vallaline isik votildeib lapsendada ainult uumlksinda Samuti ei saa perekonnaseaduse
sect149 jaumlrgi teine partner sama last lapsendada sest lapsendamissuhete kestel ei saa muu isik
vaumllja arvatud lapsendaja abikaasa sama last lapsendada Kui vaadata siinkohal lapse otildeigusi
lapsendaja partneri suhtes siis ei ole lapsel oma vanema partneri suhtes vastavalt
perekonnaseaduse sect161 mingeid otildeigusi ega kohustusi sest lapse hooldamisotildeigus laieneb vaid
sellisel juhul kui abikaasad lapsendavad uumlhiselt votildei lapsendatakse abikaasa laps Muudel
juhtudel kuulub hooldamise otildeigus ainult lapsendajale ainuisikuliselt
Samasoolised partnerid kuuluvad selle seaduse taumlhenduses muude juhtumite hulka Seega ndash
elades kahe samasoolise vanemaga peres kus kumbki ei ole bioloogiline vanem on lapsel
otildeigused ja kohustused ainult uumlhe vanema vastu Naumliteks kui uumlhel partneril on bioloogiline votildei
lapsendatud laps olemas ja teine partner soovib omalt poolt perekonnavaumlliselt teist last
lapsendada siis lapsendamise protsessi kaumligus ei arvestata perekonnaseaduse sect147 lg 2-ga
mis uumltleb et lapsendamine ei ole lubatud kui lapsendaja lapsed on selle vastu votildei kui
lapsendaja lapsed kahjustavad mingil maumlaumlral lapsendatava huve Kuna lapsendatav saabub
perekonda kus on olemas teised lapsed tuleks kindlasti arvestada nende huvidega ja
veenduda et nad ei kahjusta lapsendatavat aga sellisel juhul toimub lapsendamine
seadusjaumlrgselt vallalise isiku poolt See ei ole paraku piisav lapse huvidega arvestamine
Samuti tekib lapsendamise puhul vanusepiiranguga seotud ebavotilderdne kohtlemine
Perekonnaseaduse sect150 lg 1 uumltleb et lapsendada votildeib vaumlhemalt 25-aastane piiramata
teovotildeimega isik kuid lg 2 uumltleb et kohus votildeib erandjuhtudel lubada lapsendamist ka
vaumlhemalt 18-aastasele juhul kui ta lapsendab oma abikaasa lapse Samasooliste paaride jaoks
see jaumlllegi ei kehti kuivotilderd neil ei ole votildeimalik omavahel abielluda See on oluline piirang
mis votildeib tingida olukorra kus uumlks partner kes on lapse seaduslik vanem sureb ja tema
48
Perekonnaseadus RT I 27062012 12
26
partner kes on last kasvatanud on alla 25-aastane ning seega ei ole tal seaduse jaumlrgi votildeimalik
surnud partneri last lapsendada Nii tekib lapse lastekodusse sattumise oht ning see ei pruugi
olla lapse huvidega kooskotildelas Lapse jaoks on tema bioloogilise vanema partner tegelik
vanem ning perekonnaliige kuid tekib olukord kus laps eemaldatakse tema ellu jaumlaumlnud
faktilisest vanemast Abielus paari puhul seda probleemi ei teki kuna sellisel juhul on lapse
bioloogilise vanema partner lapse seaduslik kasuvanem isegi kui ta pole last lapsendanud
vastavalt perekonnaseadusele Ning bioloogilise vanema surma puhul ei eemaldata last
kasuvanemast ning olles alla 25-aastane kasuvanem saab erandolukorras lapsendada ka
surnud abikaasa last
Seega tuginenes Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikale tuleb Eestis luua laste ning
samasoolistest isikutest moodustatud perekondade ja nende laste kaitse ning tagada laste
parimate huvide arvestamine vastavalt laste otildeigustele Inimotildeiguste konventsiooni antud otildeigus
perekonnakaitsele rakendub samuti laste suhtes
23 Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud laps
Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapse otildeiguslik seis on erinev ja mingil maumlaumlral
raskem kui eelnevatel juhtudel Siin votildeib naumlha kolme erinevat teed Uumlks stsenaarium on
selline et lapsel on kaks seaduslikku vanemat kes on lahus kusjuures motildelemad on
bioloogilised vanemad ning uumlhel vanemal on samasooline partner ja laps elab nendega koos
Teise variandi puhul on lapsel kaks bioloogilist vanemat kes on lahus Uumlhel vanemal
puuduvad votildei on aumlra votildeetud vanemaotildeigused ning laps elab oma seadusliku bioloogilise
vanemaga ja vanema partneriga Kolmanda votildeimaluse puhul elab samasoolistest isikutest
moodustatud perekonnas vaumlhemalt kaks last igal lapsel on erinevad bioloogilised vanemad
Tegelikkuses elavad lapsed koos uumlhe bioloogilise vanemaga ja vanema partneriga Lapsed ei
ole omavahel veresugulased
231 Eesti
27
Analuumluumlsin kaumlesolevas peatuumlkis eelkotildeige olukorda kus lapsel on kaks seaduslikku bioloogilist
vanemat vanemad on lahus ja laps elab uumlhe seadusliku vanemaga ja tema partneriga See
taumlhendab et lapsel on faktiliselt kolm isikut kes tema eest hoolt kannavad ja tema elust osa
votildetavad Lapsel on otildeiguslik side ainult kahe bioloogilise vanemaga ning vanema partneril kes
elab lapsega koos ja kasvatab last puudub otildeiguslik side lapsega Kui votilderrelda seda olukorda
heteroseksuaalse perekonnaga siis sellisel juhul on uuel partneril votildeimalus partneri last
lapsendada juhul kui teine lapsevanem annab notildeusoleku ja kui nad on abielus vastavalt
perekonnaseaduse sect152 lg1 Selle kohaselt katkeb lapsel otildeiguslik side uumlhe bioloogilise
vanemaga ja tekib see vanema partneriga Homoseksuaalsetel isikutel puudub selline
votildeimalus kuna partneri last saab lapsendada ainult abiellunud votildeotilderasvanem
Otildeiguslik side vanema partneriga puudub ka juhtumi puhul kus lapsel on ainult uumlks seaduslik
vanem ja teiselt bioloogiliselt vanemalt on vanemlikud otildeigused aumlra votildeetud votildei siis ei ole teine
bioloogiline vanem kindlaks tehtud Samas on heteroseksuaalsetel paaridel votildeimalik luua
otildeiguslikud suhteid lapse ja partneri vahel Abielu sotildelmides tekib vastavalt perekonnaseaduse
sect148 lg2 p2 partneril otildeigus lapsendada partneri laps varasematest suhetest Faktiliselt elab
laps kahe samasoolise vanemaga aga otildeiguslikult suhted on tal ainult uumlhe bioloogilise
vanemaga
Kolmas stsenaarium on nimetatutest kotildeige keerulisem Faktiliselt on lapsel kaks samasoolist
vanemat kellest otildeiguslik side on ainult bioloogilisega Samuti on lapsel kasuotildede votildei
kasuvend kelle bioloogiline vanem on tema bioloogilise vanema partner Sellises olukorras
puudub lapsel otildeiguslik suhe teise peres elava lapsega Sellelt pinnalt votildeib tekkida erinev
kohtlemine votilderreldes heteroseksuaalse perega kus partnerid saavad omavahel abielluda ja
lapsi lapsendada ning kus sellisel juhul on kotildeikidel peres kasvavatel lastel ja neid kasvatavatel
taumliskasvanutel omavaheline otildeiguslik side Ebavotilderdne kohtlemine tekib sellisel juhul punktis
mis puudutab laste omavahelist abiellumist (selle lubamist) Perekonnaseaduse sect 3 uumltleb et
isikud kelle sugulussuhe potildehineb lapsendamisel ei votildei omavahel abielluda Kaumlesoleva
seaduse sect 2 lotildeikes 1 nimetatud sugulussuhe potildehineb lapsendamisel antud juhul kaumlsitlen sect2
lg1 p2 venna ja otildee suhteid Heteroseksuaalse perekonna puhul tekib lastel lapsendamise
tagajaumlrjel otildeiguslik otildee ja venna suhe ehk siis neil ei ole lubatud omavahel abielluda kuid
28
samasoolistest isikutest moodustatud perekonna puhul saavad partnerite lapsed omavahel
hiljem abielu sotildelmida kuna nad ei ole otildeiguslikult uumlksteisega seotud Samuti tekib probleem
erinevate toetuste saamises kuna sellist kooslust ei nimetata seaduslikult perekonnaks
Hea naumlide on eelpool vaumllja toodud Viimsi kaasus Selle puhul oli uumlheks osapooleks
samasoolistest isikutest kooslus ning kaasatud oli kolm last kes kotildeik ei olnud omavahel
otildeiguslikult seotud Osapool taotles Viimsi vallavalitsuselt laste lasteaia- ja koolitoidu ning
sotildeiduotildeiguse tasuta saamist Viimsi vallavalitsuse 12062009 korraldusega nr 373 jaumleti
kaebaja taotlused rahuldamata kuid Viimsi vallavolikogu maumlaumlrus nr 16 ei sisalda perekonna
totildelgendust ega kitsendavat saumltet mis taumlpsustaks mis soost peavad olema vanemad ja mis
otildeiguslik side vanemate ja laste vahel eksisteerib49
Samuti tekib probleem miks uumlhes
leibkonnas elavad faktilised otildede ja vend ei ole lapsega seaduslikult seotud ning ei kuulu lapse
perekonda Hetkel ei ole Eesti seadustes perekonna motildeiste defineeritud See taumlhendab et
samasoolises perekonnas elav laps ja tema bioloogilise vanema partneri lapsed ei ole
omavahel otildede ja vend kuid abiellunud erisoolise paari puhul oleks
232 Euroopa Liit ja Inimotildeiguste Kohus
Euroopa Inimotildeiguste Kohus tegi kohtuotsusega X ja teised vs Austria suure sammu laste
otildeiguste ja nende samasooliste vanemate probleemi lahendamisel ja naumlitas nii kaasaegseid
seisukohti Kaasuse taotlejateks olid kaks naissoost isikut kelle peres oli laps ning uumlks
taotleja soovis lapsendada partneri bioloogilist last Laps oli suumlndinud vaumlljaspool abielu ja
ainult lapse bioloogilisel emal oli lapse hooldusotildeigus Selle juhtumi puhul oli lapsel ka
bioloogiline isa kes maksis regulaarselt lapse elatist ning keeldus lapse ema partnerile
adopteerimisotildeiguse andmisest
Austria seaduste jaumlrgi kaotaks lapse ema partneri lapse adopteerimise puhul otildeigused lapse
suhtes kuid isa otildeigused oleksid tagatud Seega ei olnud lapsendamine Austria seisukohast
votildeimalik Taotlejad soovisid oma faktilise pere otildeiguslikku tunnustamist ning lapse
bioloogilise ema partneri tunnistamist lapse vanemana lapse bioloogilise isa asemel Austria
49
Inimotildeigused Eestis (viide 8) lk 141-143
29
seaduste jaumlrgi oli votildeimalik partneri last lapsendada nii abiellunud paaridele kui ka
mitteabiellunud heteroseksuaalsetele paaridele kes elavad stabiilses suhtes Kohus toob
punktis 95 selgelt vaumllja et samasooliste isikute stabiilne kooselu kuulub perekonna motildeiste
alla taumlpselt samamoodi nagu stabiilne erisooliste isikute kooselu Samuti leiab kohus et laps
kes elab oma bioloogilise vanema ja tema partneriga kes motildelemad kannavad tema eest hoolt
kuulub ka perekonda ja kotildeik kolm isikut peavad olema kaitstud artikkel 8 taumlhenduses ning
kuuluvad uumlheskoos perekonna motildeiste alla Sellist kooslust ei tohi diskrimineerida votilderreldes
erisooliste isikutest moodustatud perekonnaga ning antud kaasuse puhul on tegemist artikkel
14 koosmotildejus artikkel 8-ga rikkumisega
Antud kaasuse puhul leidis kohus et taotlejad sealhulgas uumlhe taotleja laps elasid kooselus
mis on vaumlga sarnane kooseluga mida elavad abiellunud heteroseksuaalsed isikud kus uumlks
abikaasa soovib lapsendada teise abikaasa last Vahe on selles et samasooline paar ei votildei
abielluda ja saab vaid omavahelised suhted registreerida Selline registreerimine ei anna
votildeimalust partneri last lapsendada kuna Austria seadustega pole lubatud lapsendamine
registreeritud partneritele Taotlejad ei olnud registreeritud see andis neile votildeimaluse partneri
last lapsendada kuna Austria seadusandlus lubab stabiilses registreerimata kooselus elavatel
heteroseksuaalsetel paaridel partneri lapse adopteerida Kohus leidis et antud kaasuse puhul
ei olnud artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumist mis kaumlsitleb abiellunud
heteroseksuaalsete isikutega kus uumlks abikaasa tahab lapsendada teise abikaasa bioloogilist
last vaid oli artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumine votilderreldes heteroseksuaalsete
faktiliste kooslustega kus uumlks partner tahab lapsendad teise partneri last
Otsuse poolt olnud kohtunikud leidsid et konventsioon ei kohusta liikmesriike andma otildeigust
mitteabiellunud paaridele partneri lapse lapsendamiseks Kuid kui selline otildeigus on olemas
siis ei ole samasooliste paaride diskrimineeriv kohtlemine lubatud Erinev kohtlemine ei ole
potildehjendatud kuna see ei ole lapse otildeiguste kaitseks vajalik Kohus ei votildetnud vastu ka Austria
vastuvaumlidet et selles kuumlsimuses puudub Euroopas uumlhine arvamus ning seetotildettu tuleks
kuumlsimuse lahendamine jaumltta riigi paumldevusse50
50
EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria
30
3 LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes erinevast
soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega
Laste ja nende perede otildeiguslikus kaitses on kaks erinevad teed Iga riik aktsepteerib igal juhul
seda et igal lapsel on kaks bioloogilist vanemat ehk siis mees ja naine kes on lapse eostanud
bioloogilisel teel votildei kunstliku viljastamise abil Sotildeltumata vanemate votildei lapse tahtest
eksisteerib kaks erinevast soost isikut kellel peaks igal juhul olema lapse suhtes teatavad
otildeigused ning lapsel peaksid olema otildeigused oma vanemate suhtes Teisalt peab kaitsma lapse
otildeigusi ka tema faktilises perekonnas see taumlhendab perekonnas kus laps pikaajaliselt elab
Sellisel juhul peavad motildelemal faktilisel vanemal olema lapse igapaumlevase uumllalpidamise osas
otildeigused ja kohustused51
Tuginedes uumllaltoodud faktidele votildeib vaumlita et lapse huvisid
arvestades on oluline kaitsta lapse otildeigusi tema tegelikus perekonnas sest just faktilised
vanemad votildetavad lapse elust kotildeige enam osa ning kannavad lapse uumlle igapaumlevaselt hoolt ning
see ei sotildeltu neid omavahel siduvatest bioloogilistest sidemetest
Kotildeik eelpool toodu totildeendab et homoseksuaalsetes suhetes elava lapse vanema partneril ja
lapsel ei eksisteeri omavahelisi otildeiguslikke suhteid ja puudub ka votildeimalus neid suhteid luua
kuna partner ei saa lapsendada teise partneri last Tekib olukord kus lapse otildeigused oma
seadusliku vanema partneri suhtes puuduvad ning selline olukord ei taga lapsele piisavat
kaitset
Nii samasooliste isikute kui ka erisooliste isikute kooselu kuhu on kaasatud lapsed peavad
olema eraldi reguleeritud
Miks ei saa laps olla samamoodi kaitstud nagu abielus paari laps52
See on otildeiguslik probleem
mis on jaumlaumlnud Eestis seni lahenduseta Vastavalt UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsioonile on
kotildeik lapsed votilderdsed sotildeltumata soost ja rahvusest sotildeltumata sellest kas nad elavad motildelema
51
Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 14-15 52
Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia
Antwerp-Oxford 2005 lk 291
31
vanemaga uumlksikvanemaga kas nad on suumlndinud registreeritud abielus votildei mitte53
Konventsioon kaumlsitleb last otildeigussubjektina ja taumlheldab et laps on ise oma otildeiguste teostaja54
Konventsioon kehtestab ka lapse ja riigi omavahelise suhte See taumlhendab et riigil ega
vanemal pole lapse uumlle omanikuotildeigust last vaadeldakse indiviidina kellel on omad
inimotildeigused mis on taumlpselt samasugused kui igal taumliskasvanul Samuti annab konventsioon
motildeista et votildeib tekkida konflikt lapse huvide ja vanemate votildei uumlhiskonna huvide vahel
Sellised konfliktid peab lahendama laste huvidega arvestades neid esile totildestes Laste huvid
defineeritakse tulenevalt konventsioonist mille jaumlrgi on olulised naumliteks otildeigus haridusele
otildeigus perekonnaelule ning otildeigus olla kuulatud ja austatud indiviidina55
Vastavalt
konventsiooni artikkel 18-le on vanematel esimene vastutus laste kasvatamise ja arengu eest
ehk siis vanemad on laste otildeiguste tagajad kasvatajad kaitsjad ja hoolitsejad
Konventsiooni keelekasutusest tuleneb see et termin bdquovanemldquo votildeib ka viidata paljudele
erinevatele peremudelitele mis kaasaegses maailmas eksisteerivad Naumliteks votildeib tuua
konventsiooni artikkel 5-e mis viitab laiendatud perekonna taumlhendusele UumlRO Lapse Otildeiguste
Konventsioon toob vaumllja ka perekonna taumlhtsuse Nimetatakse lapse otildeigust perekonnale see
taumlhendab uumlldiselt otildeigust vanematele ja otildeigust olla perekonnaliige See iseloomustab ka tervet
konventsiooni56
Laps ei saa tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest partneritest
koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes UumlRO Lapse Otildeiguste
Konventsiooni artiklis 2 p1 on saumltestatud et osalisriigid peavad tagama nende jurisdiktsiooni
all olevatele lastele kotildeik konventsioonis saumltestatud otildeigused ja kohustused sotildeltumata lapse ja
tema vanema votildei seadusliku hooldaja rassist soost keelest usust votildei muudest tingimustest
53
Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61
(18012013) 54
Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012
httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused
55 Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and What it
Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10 httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019
(06052013)
56 Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine praktikas
Lastekaitse Liit 2005 lk 71-74
32
Jaumlrelikult on erisoolisest perekonnast lapse ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes samasoolises
perekonnas kasvava lapsega konventsiooni taumlhenduses lubamatu ja sobimatu57
Samuti annab konventsiooni artikkel 2 p2 riigile positiivse otildeiguse votildetta kasutusele sobilikud
meetmed laste votilderdsete otildeiguste tagamiseks Kui raumlaumlgitakse homoseksuaalsetele paaridele
uumlheskoos laste kasvatamise otildeiguse andmisest siis mainitakse sageli laste huvidega
arvestamist Siin votildeib tuua naumliteks Gas ja Dubois vs Prantsusmaa kaasuse jt Selles
valdkonnas on naumlha ilmselget arengut esimesed Euroopa riigid mis lubasid samasoolisel
inimesel partneri lapse adopteerida olid Taani (1999) Island (2000) Norra (2001) ja Rootsi
(2003) Nendes riikides on otildeiguslikud reformid toimunud aastatel 1993-2003 Alates 2009
aastast on Soomes lubatud samasoolisel isikul oma partneri last adopteerida Eeliseks on kui
partnerid elavad registreeritud kooselus ja mittebioloogiline vanem on lapse sotsiaalne vanem
ehk tegelik vanem Nendes riikides saab samasooliste vanemate peres elav laps peale
lapsendamist taumlieliku sotsiaal- otildeigus- ja majandusliku kaitse ja samuti tagab see lapse otildeiguse
motildelemale seaduslikule ja sotsiaalsele vanemale Selline otildeiguslik areng naumlitab ka seda et
vanemate seksuaalne saumlttumus votildei sugu ei ole lapse huvide arvestamisel taumlhtis
Areng nendes riikides naumlitab ka seda et perekond koosneb lapsest ja kahest taumliskasvanud
isikust (sotildeltumata soost) Lapsel kes elab sellises perekonnas tekib otildeigus kahele seaduslikule
vanemale ja see annab talle votilderdse kaitse votilderreldes lapsega kes elab heteroseksuaalses peres
Selline areng naumlitab meile mis on kaasaaegne perekond58
See kotildeik taumlhendab et lapsel kes kasvab samasoolises perekonnas peavad olema
samasugused otildeigused nagu ta kasvaks erisooliste vanemate perekonnas kus partnerid kas on
votildei ei ole abielus Lapsel on otildeigus perekonna- ja eraelu kaitsmisele Euroopa Inimotildeiguste
Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ja samuti on tal otildeigus olla mitte diskrimineeritud
vastavalt sama konventsiooni artikkel 14-le Paraku naumleme erinevat suhtumist votilderreldes
lapsega kes elab perekonnas kus vanemad on heteroseksuaalsed Lapsel on vaja otildeigust
57
Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 29 58
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in Europe
National Cross-Border and European Perspectives 2012 lk 102-103120-122
33
perekonna kaitsele ja votildeimalust seadustada oma suhted mitte ainult bioloogilise vanemaga
vaid ka bioloogilise vanema partneriga Kui bioloogiline vanem ja partner on
heteroseksuaalsetes suhetes saab laps motildelema poole notildeusolekuga tagada enda otildeiguse olla
lapsendatud ja luua perekond Kui bioloogiline vanem ja tema partner on homoseksuaalsetes
suhetes siis isegi juhul kui motildelemad pooled on notildeus ei saa laps kasutada oma otildeigust olla
lapsendatud ja luua perekonda kui see ei ole vastuolus tema huvidega Riik arvestab lapse
huve eelkotildeige lapsendamisele lubatavuse kuumlsimuses
Selleks et aru saada partneri otildeigustest lapse suhtes peab enne defineerima kes on partner
lapse jaoks seaduse motildettes Perekonnaseadus annab meile kolm erinevat suhet lapse vanem
votildeotilderasvanem ehk lapse vanemaga abiellunud isik ning kasuvanem ehk isik kes ei ole
vanem ega votildeotilderasvanem vaid isik kes tegelikult last kasvatab Teda votildeib nimetada ka
faktiliseks vanemaks59
Sellest tuleneb et partner on kasuvanem Perekonnaseadust vaadeldes
votildeib oumlelda et kasuvanemal on kasulapse suhtes minimaalsed otildeigused samuti on lapse
otildeigused kasuvanema suhtes minimaalsed ja mitte taumlielikud
Ka Eesti Lastevanemate Liit on seisukohal et laste otildeigused ei ole piisavalt kaitstud seetotildettu
soovivad nad laste otildeiguste tugevdamist olukorras kus uumlks vanematest ei ole bioloogiline
vanem60
Samasooliste paaride puhul on partner faktiline vanem Lastekaitse Liidu president
Loone Ots on seisukohal et laps peab olema turvatud ja kaitstud nagu seda notildeuab Lastekaitse
Konventsioon Samuti arvab ta et samasooliste kooselu seadustamine on tervitatav samm
votilderdotildeiguslikkuse uumlhiskonda Laps satub vaumlgivalla ja hooletuse ohvriks nii samasoolises kui
erisoolises perekonnas seega peaksid tema otildeigused olema votildeimalikult efektiivselt kaitstud
motildelemal juhtumil Uumlhe votildeimaliku seisukoha jaumlrgi peaks samasoolistele peredele andma
lapsendamisotildeiguse erandjuhul see peab olema selgelt lapse huvides ning iga juhtumi puhul
arvestatakse konkreetseid asjaolusid ja teatud vanusest ka lapse notildeusolekut See aitaks vaumlltida
lapse lastekodusse sattumist laps peaks kasvama peres mitte uumlkskotildeik kui haumlsti varustatud
59
Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Edgar Salumaa Juridika
httpwwwjuridicaeejuridica_etphpdocument=etarticles1995123599PRNprvphp 60
Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest lk 3
httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise+koosel
uga+seotud+ettepanekutestpdf (18012013)
34
lastekodus Lastekaitse Liit on seisukohal et laps peab olema kaitstud ja Eesti laps peab
olema otildennelik vaatamata lapse kasvatajate soost61
Naumliteks votildeib tuua EIOtildeK kohtuotsuse Gas
ja Dubois v Prantsusmaa mille puhul kohtuniku eriarvamusel on samasoolises perekonnas
kasvatatav laps erinevas olukorras votilderreldes erisooliste taumliskasvanutega uumlhes peres kasvava
lapsega62
Eesti Potildehiseadus saumltestab ja tunnustab perekonna kaitset ja samuti peetakse potildehiseaduse jaumlrgi
oluliseks laste kasvatamist ning vanematele antakse mitte ainult luba vaid ka kohustus oma
lapsi kasvatada Mainitakse ka riigi kohustust perekonda laste kasvatamisel abistada Riigi
kohustuseks on luua lapsevanematele votildeimalused oma laste kasvatamiseks ja tagada laste
potildehivajadused63
Laps on homoseksuaalses peres kasvades erinevas olukorras votilderreldes heteroseksuaalses
peres kasvava lapsega Viimasel juhul on motildelemal vanemal otildeigus taotleda erinevaid
perekonna- ja laste kasvatamistoetusi kuna motildelemad vanemad votildeivad seadusjaumlrgselt end
lapsevanemana registreerida (bioloogiline vanem lapsendamine) Samasooliste partnerite
puhul on toetuste saamine raskendatud votildei ei ole uumlldse votildeimalik naumliteks votildeib tuua Viimsi
kaasuse probleemi Nii ei saa laps kes kasvab peres kahe samasoolise vanemaga vanemate
kaudu samalaadset riigipoolset toetust Kaasuses X Y ja Z vs Suurbritannia toob Inimotildeiguste
Kohus selgelt vaumllja et inimotildeiguste konventsioon votildeib olla totildelgendatud erinevalt ja perekonna
kaitse laieneb mitte ainult abiellunud paaridele vaid ka de facto peredele
Alati peab arvesse votildetma mitut erinevat faktorit kui kaua kaks taumliskasvanud isikut (sotildeltumata
soost) koos elanud on kas isikud elavad uumlhes leibkonnas kas nad soovivad votildei ei soovi lapsi
koos kasvatada64
Arvatakse et perekonna autentne tunnus on uumlhine laste kasvatamise otildeigus
61
Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012 httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed ( 21012012)
62 Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa 23032012
httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420 (22012013) 63
Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad sotsiaaltoetused ja ndash
teenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007 lk 29 64
Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in International
and Comparative Law Kluwer Law International 2002 lk 261
35
Seega peab uumlhine laste kasvatamisotildeigus olema identselt kaumlttesaadav nii heteroseksuaalsetele
kui ka samasoolistele paaridele Kui erisoolistel paaridel on otildeigus lapsi uumlhiselt kasvatada ilma
registreerimiseta siis peab selline otildeigus olema tagatud ka samasoolistele partneritele65
Eestis puudub spetsialiseerunud organ mis teostaks jaumlrelvalvet laste otildeiguste tagamise uumlle
Seda funktsiooni teostavad erinevad organid koostoumloumls Nendeks kohalik omavalitsus
maavalitsus otildeiguskantsler ja teised66
Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas nr 6-
81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute puumlsiv kooselu kuulub
perekonnapotildehiotildeiguse kaitse alla aga Eestis ei ole selline kooselu reguleeritud ja seetotildettu tuleb
luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Samuti puudub lapsendamist ja
hooldusotildeigust puudutav regulatsioon mis tagaks laste huvide arvestamise samasooliste
paaride puhul Partneril puudub lapsendamise votildeimalus ja see annab hooldusotildeiguse ainult
uumlhele vanemale kuid partnerid elavad koos lapsega ja motildelemad peaksid lapse eest vastutama
ja tema eest kandma hoolt Selline olukord votildeib tuua probleeme lapse hooldamisotildeiguse
teostamisel uumlhe partneri surma korral votildei juhul kui seaduslik lapsevanem ei saa mingil
potildehjusel pikemaajaliselt hooldusotildeigust teostada Samuti pole tagatud partneri otildeigus last edasi
kasvatada kui seaduslik vanem sureb
Probleem on ka uumluumlrisuhetes Votildelaotildeigusseaduse sect289 saumltestab et eluruumi uumluumlrnikul on otildeigus
uumluumlriruumides majutada oma abikaasat alaealisi lapsi ja toumloumlvotildeimetuid vanemaid ilma
uumluumlrileandja notildeusolekuta67
Juhul kui uumluumlrilevotildetja on lapse vanema partner siis ei saa
uumluumlrileandja notildeusolekuta eluruumis majutada last ega tema seaduslikku vanemat Sellega
satub laps ebasoodsasse olukorda votilderreldes lapsega kes elab perekonnas kus motildelemad
partnerid on tema seaduslikud vanemad Lapse eluruumides viibimine sotildeltub uumluumlrileandja
tahtest
65
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs (viide 58) lk 92 66
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava
2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20per
ede20arengukava202012-2020pdf (16022013) 67
Otildeiguskantsler ( viide 3) lk 1 5
36
Laste staatus samasoolistes paarides on laumlbi aegade olnud nagu Pandora laegas Alati on olnud
arusaadav aktsepteeritud ja isegi notildeutud et lapsel peab olema kaks vanemat aga nuumluumldseks on
see arenenud selles suunas et lapsel votildeib olla kaks ema kaks isa votildei isegi kolm vanemat
2007 aastal andis Ontario Kohus oma otsuses AA vs BB ONCA 268
selles kuumlsimuses uue
arengu Selle kaasuse puhul vaumlrbasid kaks homoseksuaalset stabiilses suhtes elavat naist oma
meessoost sotildebra lapse bioloogiliseks eostamiseks Lapse suumlndides olid tema seaduslikeks
vanemateks bioloogiline ema ja bioloogiline isa Bioloogilise ema samasooline partner oli
sellises situatsioonis lapse faktiline vanem taumlitis lapse teise ema rolli ja kandis suurt osa lapse
kasvatamises Kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngisid lapse elus vaumlga olulist rolli ja kandsid lapse
eest hoolt Lapse bioloogilise ema samasooline partner leidis et tal peaksid olema lapse
suhtes samuti seaduslikud otildeigused ja kohustused ning ta poumloumlrdus kohtusse nende otildeiguste ja
kohustuste saamiseks Kohus leidis et kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngivad lapse elus vaumlga suurt
rolli ja lapse otildeiguste tagamise seisukohalt on oluline et kotildeik kolm oleksid tema seaduslikud
vanemad
Kohus arvestas lapse huvidega ning see on selle kaasuse puhul kotildeige olulisem Kohus
otsustas et kotildeik kolm taumliskasvanut peavad olema seaduslike vanematena registreeritud ning
seelaumlbi sai laps kolm seaduslikku vanemat Nimetatud kaasus totildei samasooliste vanemate ja
sellistes peredes elavate laste probleemide osas taumliesti uue arengu Selliseid arenguid jaumllgides
votildeib oletada et ka teised riigid votildetavad Orlando kaasuse arvesse ja hakkavad seda jaumlrgima
Perekonna ja vanema staatuse kontseptsioon on viimase aja jooksul teinud laumlbi suured
muutused ja arengud avardanud piire ja haumlgustanud nende motildeistete traditsioonilist taumlhendust
Niisiis votildeib oletada et laumlhitulevikus toimuvad seadusandluses muudatused mille kohaselt ei
arvestata vanema staatuse saamisel enam vanemate seksuaalse saumlttumuse ja arvuga Selle
asemel votildeetakse arvesse eelkotildeige lapse huvid Selline olukord peaks viima selleni et tagatud
on taumlielik votilderdsus ja vaumllistatud diskrimineerimine Seda propageerib praegusel ajal Euroopa
Inimotildeiguste Konventsiooni artikkel 14
68
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and ROSENBERG
JJA AA v BB 2007 ONCA 2 httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
37
Tihtipeale sotildeltub lapse otildeiguslik staatus perekonnas sellest milline on temaga koos elavate
taumliskasvnanute suhte otildeiguslik staatus ndash sellest kas tegemist on abielu votildei registreeritud
kooseluga On oluline ka maumlrgata et vaumlga paljud riigid on laste kaitse tagamise eesmaumlrgil
avanud samasooliste paaride jaoks votildeimaluse oma suhteid registreerida Selle kaudu on neil
votildeimalus lapsi uumlheskoos lapsendada votildei siis on uumlhel partneril votildeimalik lapsendada partneri
laps Naumliteks Rootsis saavad lapsendamise puhul sarnase otildeigusliku staatuse nii paarid kes on
oma suhted kooseluna registreerinud kui ka abielus olevad erisoolised paarid
Norra ja Sakasamaa lubavad neil paumlevil registreeritud kooselus elavatel samasoolistel isikutel
lapsendada oma partneri lapse Siin tuleb aga silmas pidada et tegemist on siseriiklike
seadustega mis ei garanteeri nende rahvusvahelist tunnustamist Perekonna seisukohalt
taumlhendab see seda et nii lastel kui tema vanematel votildeivad tekkida otildeiguslikud probleemid
vaumlljaspool riiki juhul kui teises riigis ei kehti sarnased seadused69
Euroopa Liidu otildeigus
perekonnaotildeiguse valdkonnas notildeuab uumlhtlustamist ja liigub kiirelt sinnapoole Kindlasti on
vajalik demokraatlik ja selge lahendus mis hakkaks potildehinema Euroopa Inimotildeiguste
Konventsioonil
69
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family Law
Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008 lk 101-110
38
Kokkuvotildete
Uurimistoumlouml kaumligus olen jotildeudnud jaumlreldusele et kuigi Eestis ei ole perekonna motildeiste
defineeritud on selle motildeiste seadusaktidesse sisse viimine aumlaumlrmiselt oluline nii erisooliste kui
ka samasooliste paariride ja nendega koos elavate laste perekonnakaitse otildeiguse tagamiseks
Viimsi kaasus on vaumlga hea naumlide Eesti seadusandlusest Tuginedes Euroopa Liidu otildeigusele ja
Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtukaasustele olen jotildeudnud jaumlreldusele et teatud juhtudel
peavad nii erisooliste kui ka samasooliste paaride pered koos lastega votildei ilma kuuluma
perekonna kaitse alla Samuti peab registreerimata kooselus paari peres elav laps kuuluma
oma tegelike vanematega uumlhte perekonda ning olema kaitstud perekonna motildeiste taumlhenduses
taumlpselt samamoodi kui laps kes elab registreeritud kooselu sotildelminud faktiliste vanematega
Igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja diskrimineerimine mis potildehineb isikute
sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud Euroopa Liidu liikmesriigid ei tohi perekonna ja
uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise potildehjuseks nimetada Euroopa
Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta
perekonnaeluna millel on riiklik kaitse
Teine peatuumlkk naumlitas et hetkel votildeivad lapsel tekkida perekonnaliikmetega erinevad otildeiguslikud
suhed Perekonnaliige ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem seega on tema otildeigused lapse
suhtes ja lapse otildeigused faktilise vanema vastu piiritletud Faktiliste vanematega kes ei ole
oma suhteid registreerinud koos elav laps on ebavotilderdses olukorras votilderreldes lapsega kes elab
faktiliste vanematega kes on oma suhteid registreerinud Nii tekib lapse lastekodusse
sattumise oht naumliteks bioloogilise vanema surma puhul kui teisel faktilisel vanemal
puuduvad lapse uumlle vanemlikud otildeigused Selline kohtlemine ei pruugi olla lapse huvidega
kooskotildelas Abielus paari puhul seda probleemi ei teki
Kolmandas peatuumlkis kaumlsitlesin LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdset kohtlemist
votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega Toumloumlst tuleb
selgelt vaumllja et ebavotilderdsel kohtlemisel ei ole otildeigustust ja see ei ole kooskotildelas lapse huvidega
Lapsel on otildeigus kahele vanemale ning oma tegelike vanemate tunnustamisele sotildeltumata
tegelike kasvatajate soost Laps peab igal juhul olema kaitstud sotildeltumata sellest kas tema
39
faktilised vanemad on oma suhted registreerinud votildei mitte kuna laps ei saa seda kuidagi
motildejutada Samasooliste paaride puhul on laps ebavotilderdses olukorras votilderreldes erisooliste
faktiliste vanematega elava lapsega LGBT peredes elavate laste kaitse on puudulik ja notildeuab
taumliustamist sotildeltumata siseriigi uumlhiskonna valmisolekust ning eelkotildeige tuleb seda kuumlsimust
lahendades tugineda lapse huvidele
40
Summary
Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family
has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost
importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex
couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good
example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of
the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex
and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection
Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their
real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same
way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any
avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is
prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of
the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court
of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state
The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family
members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of
the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent
are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship
is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered
their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the
death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to
the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no
significance in the case of a married couple
In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent
families compared to children living in families formed by persons of different sexes The
thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests
Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition
41
regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their
factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any
bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared
to children living with their factual parents of different sexes The protection of children
living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the
general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into
consideration in the first place when solving the problem
42
Kasutatud materjalide loetelu
Kasutatud kirjandus
Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009
Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in
International and Comparative Law Kluwer Law International 2002
Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or
Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008
Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika
EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of
Fundamental Rights of the European Union 2006
European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw
European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and
discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal
analysis 2010
Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012
Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia
Antwerp-Oxford 2005
Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st
Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009
Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family
Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008
Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of
Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law
Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007
Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad
sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007
43
Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine
praktikas Lastekaitse Liit 2005
Kasutatud normatiivmaterjal
Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303
Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification
Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their
family members to move and reside freely within the territory of the Member States
Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13
Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50
Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2
Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8
Perekonnaseadus RT I 27062012 12
Kasutatud internetiallikad
Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second
Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June
2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and
ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2
httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-
2pg-27
Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of
fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012
httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6
-2008-0479amplanguage=EN
European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working
Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties
Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007
httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf
44
GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf
Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-
10xls
Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest
httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise
+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf
Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61
Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012
httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused
Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012
httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed
Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta
Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-
perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta
Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk
32
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC
C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf
Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France
httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886
Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa
23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede
arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja
20perede20arengukava202012-2020pdf
The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010
httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf
Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and
What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10
httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019
45
Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri
httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool
iste_isikute_peresuhepdf
Viidatud kohtupraktika
EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa
EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa
EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria
EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits
EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola
EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95
EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria
TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009
TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010
20
Naine kes elab samasoolise partneriga on praeguste seaduste kohaselt sunnitud ennast
vallaliseks naiseks nimetama ja tema kunstlik viljastamine hakkaks toimima kunstliku
viljastamise ja embruumlokaitse seaduse sect-des 21 ja 22 ettenaumlhtud tingimustel sama seaduse sect 5
lg 2 alusel Vastuoluline on ka fakt et samasoolise partneriga elav naine peab nimetama
ennast vallaliseks ka juhul kui on tegelikult samasoolise partneriga suhtes ent soovib last (ja
seda just paarisuhtes koos kasvatada) Selline olukord on tekkinud kuna samasooliste isikute
kooselu ei ole praegusel hetkel kuidagi seaduslikult registreeritav Samasoolises paarisuhtes
elaval naisel sellel juhul on sundvaletamise seisund mis on tekkinud seaduses nimetatud
perekonnaseisu votildeimalike vormide ebataumlielikkuse totildettu
Doonori seemnerakkudega kunstliku viljastamise abil seotud perekonna lapsel on faktiliselt
kaks samasoolist vanemat aga seaduslikult on tal registreeritud ainult bioloogiline ema
Seega kasvab laps seaduse jaumlrgi uumlksikemaga ning tal on otildeigused ja kohustused ainult uumlhe
vanema suhtes
Kunstliku viljastamise meetodi puhul kus uumlhele naisele kantakse uumlle teise naise votildei partneri
munarakust loodud embruumlo loetakse laps samuti potildelvnevaks naisest kes on ta suumlnnitanud
(vastavalt kunstliku viljastamise ja embruumlo kaitse seaduse sect24-le)Vastavalt
perekonnaseaduse sect23 lg 1 on selline kunstlik viljastamine lubatud ainult siis kui naise
viljastamine muul viisil ei ole votildeimalik Sellise kunstliku viljastamise puhul oleks motildelemal
naisel votildeimalik olla lapsega geneetiliselt seotud kuid seaduse jaumlrgi sunnitakse jaumlllegi peale
olukord kus ainult uumlht naist loetakse lapsevanemaks Kui votilderrelda seda olukorda abielus
oleva heteroseksuaalse paariga siis on olukord jaumlrgmine ndash kui naist viljastatakse kunstlikult
tema abikaasa seemnerakkudega siis vastavalt sama seaduse sect17 lg 21
loetakse laps sellest
mehest potildelvnevaks ning motildelemad saavad lapse seaduslikuks vanemaks Nii samasooliste
naiste paari puhul kui ka erisoolise paari puhul votildetavad motildelemad isikud osa kunstliku
viljastamise protsessist ja motildelemad on geneetiliselt lapsega seotud kuid samasooliste naiste
paari puhul on seaduslik vanem ainult lapse suumlnnitatud naine Sellisel juhul tekib ebavotilderdne
kohtlemine
21
Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse39
sect24 lg 1 uumltleb et lapse arengu ja kasvu loomulikuks
keskkonnaks on perekond ning lastega perekonnad peavad saama riiklikku kaitset ja toetust
See taumlhendab et lapse jaoks on aumlaumlrmiselt oluline et tema kaks samasoolist kasvatajat ja tema
ise kuuluksid otildeiguslikult perekonna motildeiste alla Nii saaks ta oma otildeigusi ja kohustusi taumlielikult
rakendada sotildeltumata tema tegelike vanemate soost taumlpselt sama moodi kui laps kes elab
erisooliste faktiliste vanematega Praegune kohtlemine on ebavotilderdne votilderreldes lapsega kes
elab erinevast soost isikutest moodustatud perekonnas kus uumlks taumliskasvanutest on
bioloogiline vanem aga teine on vanema partner See on ka totildeendatud uuringutega40
Erinevast soost isikute kooslust ja nende last nimetatakse praeguse seaduse kohaselt
perekonnaks ja vanema partner on kasuvanem
Meessoost seksuaalvaumlhemustel ei ole votildeimalik kunstliku viljastamise teel last saada kuna
Eestis ei ole vastavalt Karistusseadustiku41
sect132 asendusemadus lubatud See taumlhendab et
samasoolised mehed ei sa uumlheskoos lapsi eostada See taumlhendab ebavotilderdset kohtlemist
votilderreldes samasooliste naiste paaridega
22 Votildeotilderaslapse lapsendamise abil seotud laps
221 Euroopa Inimotildeiguste Kohus
Euroopa Liidus on samasooliste paaride ja nende laste probleem lahendatud igas riigis
erinevalt Analuumluumlsin motildenda Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtuotsust mis on taumlitmiseks
kohustuslikud ka Eestis Kaasuse Frettegrave vs Prantsusmaa taotleja arvates rikuti tema otildeigust
austusele era- ja perekonnaelu vastu ehk siis rikuti inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse
konventsiooni artikkel 8 ja artikkel 14 mis keelavad diskrimineerimist Taotleja soovis uumlksi
last adopteerida ja taotles seda 1991 aasta oktoobris Esimesel intervjuul avaldas taotleja oma
homoseksuaalsuse ja vaumlitis et ta elab uumlksinda ilma partnerita Peale seda pakkus intervjueerija
39
Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50
40 Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 24-33
41 Karistusseadustik RT I 17042013 8
22
vaumllja lapsendamise protsessi lotildepetamise 1993 aastal jaumlttis Pariisi Sotsiaalfondi osakond
hageja taotluse rahuldamata Antud otsuse potildehjuseks oli see et Frette pakkus lapse jaoks
ebastabiilset ja potentsiaalselt last kahjustavat emarolli mudelit Potildehiline kuumlsimus oli selles et
kas uumlksik homoseksuaalne isa on votildeimeline last kasvatama votildei mitte Euroopa Inimotildeiguste
Kohus otsustas haumlaumlletustulemusega neli kolme vastu et rikkumist artikkel 14 koostoimes
artikkel 842
ei olnud Seega ei tohi Eestis takistada laste lapsendamist homoseksuaalsetele
isikutele
Peale Frettegrave vs Prantsusmaa kaasust esitas Ameerika Uumlhendriikide Psuumlhhoanaluumluumltiline
Assotsiatsioon avalduse et geid ja lesbid on nii uumlksikisikute kui paaridena votildeimelised
tegutsema ja last kasvatama lapse huvidest laumlhtudes Nad on votildeimelised taumlitma lapse tervist
kahjustamata kotildeiki kohustusi ja peaksid saama heteroseksuaalsete vanematega votilderdsed
otildeigused ning seda nii paaris kui ka uumlksikisikuna Eelpool toodud uuringute naumlited muudavad
kohtu arvamuse punktis 42 taumliesti otildeigustamatuks Lisaks sellele vaumlidab kohus punktis 42 et ei
ole piisavalt palju lapsi et adopteerimise notildeudlust rahuldada See on vaidlustatav arvamus43
ILGA-EUROPE-i kaasuse kommentaaride kokkuvotildettes totildei autor vaumllja arvamuse et nii kaua
kui Prantsusmaal on lubatud lapsendamine uumlksikutele heteroseksuaalsete isikutele ei luba
artikkel 8 ja artikkel 14 Prantsusmaa haldusorganitel ja kohtutel jaumltta geisid ja lesbisid
lapsendamise protsessist vaumllja nimetades potildehjuseks nende isikute seksuaalsaumlttumust 17
Jaumlrgmiseks vaatlen laumlhemalt kaasust EB vs Prantsusmaa 1998 aasta veebruaris esitas
taotleja Prantsusmaal taotluse lapse lapsendamiseks Lapsendamise menetluse kaumligus mainis
taotluse esitaja et ta on homoseksuaalne ja tal on samasooline partner R
Augustis 1998 andis taotlejat kuumlsitlenud psuumlhholoog hinnangu et talle ei peaks lapsendamist
lubama Potildehjusena totildei psuumlhholoog vaumllja asjaolu et taotleja hakkab last uumlksi kasvatama ning
see kahjustaks last kuna laps peaks naumlgema kindlat peremudelit kus on nii isa kui ka ema
42
EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v France 43
Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second
Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June
2005httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf (09102012)
23
Lisaks sellele vaumlitis psuumlhholoog et taotleja elab oma samasoolise partneriga aga ei soovi seda
kinnitada ja jaumltab partnerisse puutuvad kuumlsimused vastamata See votildeib samuti last kahjustada
kuna ta saab ainult emade eeskuju Psuumlhholoogi arvates ei olnud see otildeige
1998 aasta oktoobris esitas perenotildeukogu lapsendamise juhatuse esindaja arvamuse et
taotlejale ei peaks lapsendamist lubama Ta vaumlitis et vastavalt tema kogemusele on lapse
jaoks paremad perekonnad kus on nii ema kui ka isa ehk siis lapsendamiseks sobivad
erisoolised paarid
1998 novembris ei lubatud taotlejal lapsendamist jaumlrgnevatel potildehjustel taotleja ei ole
uumlksikemana votildeimeline naumlitama lapsele otildeiget peremudelit kus maumlngib olulist osa mehelik roll
ja taotleja partneri osavotildett lapse kasvatamisel ei ole kindlaks tehtud See votildeib samuti last
kahjustada
Halduskohus ei lubanud samuti taotlejale lapsendamist ning tugines seejuures
homoseksuaalsuse argumendile Nii rikkus ta inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse
konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga
Kohus taumlheldas taotleja elustiili mis ei ole lapse kasvatamiseks sobilik ning ei ole lapse
huvides ja votildeib teda kahjustada Lisaks sellele on kohaliku tsiviilseadustiku artikkel 343 jaumlrgi
lubatud lapsendamise taotlemine igauumlhele kes on vaumlhemalt 28 aastat vana Seega rikuti ka
kohalikku seadust mitte ainult konventsiooni
Prantsusmaa tugines kohtuotsusele Frettegrave vs Prantsusmaa kaasuses kus kohus ei rahuldanud
taotleja esitatud notildeuet Seekord otsustas kohus otsuse punktis 51 et eelnevas kaasuses rikuti
artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga44
Euroopa Inimotildeiguste Kohus otsustas haumlaumlltega kuumlmme
seitsme vastu et rikuti artikkel 14 koostoimes artikkel 8-ga45
44
EIKo 2201 2008 4354602 EB v France 45
Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France
httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886 22012008
24
Kaasustest votildeib vaumllja lugeda et homoseksuaalsed lapsevanemad ei saa kuidagi last kahjustada
ja homoseksuaalsus ei taumlhenda seda et sellises perekonnas kasvav laps ei saa otildeiget kasvatust
Homoseksuaalsed vanemad ei kaumlitu lapse huvisid silmas pidades halvemini kui
heteroseksuaalsed vanemad Laste adopteerimise puhul ei saa taotleja homoseksuaalsus
kuidagi motildejutada lapsendamise lubamist votildei mittelubamist Homoseksuaalse eluviisi toomine
potildehjuseks miks mitte adopteerida on keelatud ja rikub konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus
artikkel 8-ga
Neid kaasused on omavahel vaumlga sarnased Ferreteacute kaasuses otsustas kohus nelja haumlaumllega
kolme vastu et antud juhul ei olnud artikkel 8 koosmotildejus artikkel 14 rikkumist aga EB
kaasuses otsustas kohus kuumlmne haumlaumllega seitsme vastu et tegemist oli rikkumisega Euroopa
Inimotildeiguste Kohtu Kohtu president ja Prantsusmaa kohtunik Kohtunik Costa olid Ferreteacute
kaasuse puhul enamikus ja arvasid et rikkumist ei olnud aga EB kaasuses otsustasid nad
juba seda et taotleja otildeigused olid rikutud EB kaasuse puhul maumlrkas kohus ka seda et alates
Ferretteacute kaasuse jaumlrel on toimunud ilmselge otildeiguse areng samasoolistele isikutele
lapsendamise kuumlsimuses ja nuumluumldseks on see legaalne juba kuumlmnes Euroopa Liidu riigis Seda
votildeib ka totildelgendada nii et konventsiooni saumltted ei oma kindlat totildelgendust vaid seda peab
totildelgendama kaumlesoleva hetke otildeiguslikku olukorda arvestades46
Motildelema kaasuse puhul toimub
lapsendamine vallalise isiku poolt kuid EB kaasuse puhul oli taotlejal partner ja kuna
lapsendamine on antud olukorras vaid ainuisikuline ei oleks lapsel mingeid otildeigusi ega
kohustusi teda lapsendanud inimese partneri suhtes
222 Eesti
Eesti seadus ei keela seksuaalvaumlhemustele uumlksinda lapsendamist ent justiitsministeeriumil on
arvamus et samasoolistele partneritele lapsendamise lubamine on keeruline ja tihti peale
vaidlustatav teema kuna ministeeriumi arvates ei ole Eesti uumlhiskond kindel et samasoolistele
partneritele lapsendamine on lapse huvides ja ei kahjusta teda47
kuid laste otildeiguste kaitset
tagades ei tohi tugineda uumlhiskonna valmisolekule LGBT perekonnade tunnustamisel
46
European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw 47
Andra Olm (viide 12) lk 63
25
Perekonnaseaduse48
sect148 uumltleb et lapsendada votildeivad nii vallalised kui ka abielu sotildelminud
isikud Kuivotilderd LGBT inimesed ei saa oma vahel sotildelmida abielu ega oma suhteid muul moel
registreerida siis on nad otildeiguslikult vallalised isikud vaatamata sellele et nad faktiliselt
moodustavad perekonna Seega laieneb neile lapsendamise puhul perekonnaseaduse sect148 lg1
mis uumltleb et vallaline isik votildeib lapsendada ainult uumlksinda Samuti ei saa perekonnaseaduse
sect149 jaumlrgi teine partner sama last lapsendada sest lapsendamissuhete kestel ei saa muu isik
vaumllja arvatud lapsendaja abikaasa sama last lapsendada Kui vaadata siinkohal lapse otildeigusi
lapsendaja partneri suhtes siis ei ole lapsel oma vanema partneri suhtes vastavalt
perekonnaseaduse sect161 mingeid otildeigusi ega kohustusi sest lapse hooldamisotildeigus laieneb vaid
sellisel juhul kui abikaasad lapsendavad uumlhiselt votildei lapsendatakse abikaasa laps Muudel
juhtudel kuulub hooldamise otildeigus ainult lapsendajale ainuisikuliselt
Samasoolised partnerid kuuluvad selle seaduse taumlhenduses muude juhtumite hulka Seega ndash
elades kahe samasoolise vanemaga peres kus kumbki ei ole bioloogiline vanem on lapsel
otildeigused ja kohustused ainult uumlhe vanema vastu Naumliteks kui uumlhel partneril on bioloogiline votildei
lapsendatud laps olemas ja teine partner soovib omalt poolt perekonnavaumlliselt teist last
lapsendada siis lapsendamise protsessi kaumligus ei arvestata perekonnaseaduse sect147 lg 2-ga
mis uumltleb et lapsendamine ei ole lubatud kui lapsendaja lapsed on selle vastu votildei kui
lapsendaja lapsed kahjustavad mingil maumlaumlral lapsendatava huve Kuna lapsendatav saabub
perekonda kus on olemas teised lapsed tuleks kindlasti arvestada nende huvidega ja
veenduda et nad ei kahjusta lapsendatavat aga sellisel juhul toimub lapsendamine
seadusjaumlrgselt vallalise isiku poolt See ei ole paraku piisav lapse huvidega arvestamine
Samuti tekib lapsendamise puhul vanusepiiranguga seotud ebavotilderdne kohtlemine
Perekonnaseaduse sect150 lg 1 uumltleb et lapsendada votildeib vaumlhemalt 25-aastane piiramata
teovotildeimega isik kuid lg 2 uumltleb et kohus votildeib erandjuhtudel lubada lapsendamist ka
vaumlhemalt 18-aastasele juhul kui ta lapsendab oma abikaasa lapse Samasooliste paaride jaoks
see jaumlllegi ei kehti kuivotilderd neil ei ole votildeimalik omavahel abielluda See on oluline piirang
mis votildeib tingida olukorra kus uumlks partner kes on lapse seaduslik vanem sureb ja tema
48
Perekonnaseadus RT I 27062012 12
26
partner kes on last kasvatanud on alla 25-aastane ning seega ei ole tal seaduse jaumlrgi votildeimalik
surnud partneri last lapsendada Nii tekib lapse lastekodusse sattumise oht ning see ei pruugi
olla lapse huvidega kooskotildelas Lapse jaoks on tema bioloogilise vanema partner tegelik
vanem ning perekonnaliige kuid tekib olukord kus laps eemaldatakse tema ellu jaumlaumlnud
faktilisest vanemast Abielus paari puhul seda probleemi ei teki kuna sellisel juhul on lapse
bioloogilise vanema partner lapse seaduslik kasuvanem isegi kui ta pole last lapsendanud
vastavalt perekonnaseadusele Ning bioloogilise vanema surma puhul ei eemaldata last
kasuvanemast ning olles alla 25-aastane kasuvanem saab erandolukorras lapsendada ka
surnud abikaasa last
Seega tuginenes Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikale tuleb Eestis luua laste ning
samasoolistest isikutest moodustatud perekondade ja nende laste kaitse ning tagada laste
parimate huvide arvestamine vastavalt laste otildeigustele Inimotildeiguste konventsiooni antud otildeigus
perekonnakaitsele rakendub samuti laste suhtes
23 Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud laps
Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapse otildeiguslik seis on erinev ja mingil maumlaumlral
raskem kui eelnevatel juhtudel Siin votildeib naumlha kolme erinevat teed Uumlks stsenaarium on
selline et lapsel on kaks seaduslikku vanemat kes on lahus kusjuures motildelemad on
bioloogilised vanemad ning uumlhel vanemal on samasooline partner ja laps elab nendega koos
Teise variandi puhul on lapsel kaks bioloogilist vanemat kes on lahus Uumlhel vanemal
puuduvad votildei on aumlra votildeetud vanemaotildeigused ning laps elab oma seadusliku bioloogilise
vanemaga ja vanema partneriga Kolmanda votildeimaluse puhul elab samasoolistest isikutest
moodustatud perekonnas vaumlhemalt kaks last igal lapsel on erinevad bioloogilised vanemad
Tegelikkuses elavad lapsed koos uumlhe bioloogilise vanemaga ja vanema partneriga Lapsed ei
ole omavahel veresugulased
231 Eesti
27
Analuumluumlsin kaumlesolevas peatuumlkis eelkotildeige olukorda kus lapsel on kaks seaduslikku bioloogilist
vanemat vanemad on lahus ja laps elab uumlhe seadusliku vanemaga ja tema partneriga See
taumlhendab et lapsel on faktiliselt kolm isikut kes tema eest hoolt kannavad ja tema elust osa
votildetavad Lapsel on otildeiguslik side ainult kahe bioloogilise vanemaga ning vanema partneril kes
elab lapsega koos ja kasvatab last puudub otildeiguslik side lapsega Kui votilderrelda seda olukorda
heteroseksuaalse perekonnaga siis sellisel juhul on uuel partneril votildeimalus partneri last
lapsendada juhul kui teine lapsevanem annab notildeusoleku ja kui nad on abielus vastavalt
perekonnaseaduse sect152 lg1 Selle kohaselt katkeb lapsel otildeiguslik side uumlhe bioloogilise
vanemaga ja tekib see vanema partneriga Homoseksuaalsetel isikutel puudub selline
votildeimalus kuna partneri last saab lapsendada ainult abiellunud votildeotilderasvanem
Otildeiguslik side vanema partneriga puudub ka juhtumi puhul kus lapsel on ainult uumlks seaduslik
vanem ja teiselt bioloogiliselt vanemalt on vanemlikud otildeigused aumlra votildeetud votildei siis ei ole teine
bioloogiline vanem kindlaks tehtud Samas on heteroseksuaalsetel paaridel votildeimalik luua
otildeiguslikud suhteid lapse ja partneri vahel Abielu sotildelmides tekib vastavalt perekonnaseaduse
sect148 lg2 p2 partneril otildeigus lapsendada partneri laps varasematest suhetest Faktiliselt elab
laps kahe samasoolise vanemaga aga otildeiguslikult suhted on tal ainult uumlhe bioloogilise
vanemaga
Kolmas stsenaarium on nimetatutest kotildeige keerulisem Faktiliselt on lapsel kaks samasoolist
vanemat kellest otildeiguslik side on ainult bioloogilisega Samuti on lapsel kasuotildede votildei
kasuvend kelle bioloogiline vanem on tema bioloogilise vanema partner Sellises olukorras
puudub lapsel otildeiguslik suhe teise peres elava lapsega Sellelt pinnalt votildeib tekkida erinev
kohtlemine votilderreldes heteroseksuaalse perega kus partnerid saavad omavahel abielluda ja
lapsi lapsendada ning kus sellisel juhul on kotildeikidel peres kasvavatel lastel ja neid kasvatavatel
taumliskasvanutel omavaheline otildeiguslik side Ebavotilderdne kohtlemine tekib sellisel juhul punktis
mis puudutab laste omavahelist abiellumist (selle lubamist) Perekonnaseaduse sect 3 uumltleb et
isikud kelle sugulussuhe potildehineb lapsendamisel ei votildei omavahel abielluda Kaumlesoleva
seaduse sect 2 lotildeikes 1 nimetatud sugulussuhe potildehineb lapsendamisel antud juhul kaumlsitlen sect2
lg1 p2 venna ja otildee suhteid Heteroseksuaalse perekonna puhul tekib lastel lapsendamise
tagajaumlrjel otildeiguslik otildee ja venna suhe ehk siis neil ei ole lubatud omavahel abielluda kuid
28
samasoolistest isikutest moodustatud perekonna puhul saavad partnerite lapsed omavahel
hiljem abielu sotildelmida kuna nad ei ole otildeiguslikult uumlksteisega seotud Samuti tekib probleem
erinevate toetuste saamises kuna sellist kooslust ei nimetata seaduslikult perekonnaks
Hea naumlide on eelpool vaumllja toodud Viimsi kaasus Selle puhul oli uumlheks osapooleks
samasoolistest isikutest kooslus ning kaasatud oli kolm last kes kotildeik ei olnud omavahel
otildeiguslikult seotud Osapool taotles Viimsi vallavalitsuselt laste lasteaia- ja koolitoidu ning
sotildeiduotildeiguse tasuta saamist Viimsi vallavalitsuse 12062009 korraldusega nr 373 jaumleti
kaebaja taotlused rahuldamata kuid Viimsi vallavolikogu maumlaumlrus nr 16 ei sisalda perekonna
totildelgendust ega kitsendavat saumltet mis taumlpsustaks mis soost peavad olema vanemad ja mis
otildeiguslik side vanemate ja laste vahel eksisteerib49
Samuti tekib probleem miks uumlhes
leibkonnas elavad faktilised otildede ja vend ei ole lapsega seaduslikult seotud ning ei kuulu lapse
perekonda Hetkel ei ole Eesti seadustes perekonna motildeiste defineeritud See taumlhendab et
samasoolises perekonnas elav laps ja tema bioloogilise vanema partneri lapsed ei ole
omavahel otildede ja vend kuid abiellunud erisoolise paari puhul oleks
232 Euroopa Liit ja Inimotildeiguste Kohus
Euroopa Inimotildeiguste Kohus tegi kohtuotsusega X ja teised vs Austria suure sammu laste
otildeiguste ja nende samasooliste vanemate probleemi lahendamisel ja naumlitas nii kaasaegseid
seisukohti Kaasuse taotlejateks olid kaks naissoost isikut kelle peres oli laps ning uumlks
taotleja soovis lapsendada partneri bioloogilist last Laps oli suumlndinud vaumlljaspool abielu ja
ainult lapse bioloogilisel emal oli lapse hooldusotildeigus Selle juhtumi puhul oli lapsel ka
bioloogiline isa kes maksis regulaarselt lapse elatist ning keeldus lapse ema partnerile
adopteerimisotildeiguse andmisest
Austria seaduste jaumlrgi kaotaks lapse ema partneri lapse adopteerimise puhul otildeigused lapse
suhtes kuid isa otildeigused oleksid tagatud Seega ei olnud lapsendamine Austria seisukohast
votildeimalik Taotlejad soovisid oma faktilise pere otildeiguslikku tunnustamist ning lapse
bioloogilise ema partneri tunnistamist lapse vanemana lapse bioloogilise isa asemel Austria
49
Inimotildeigused Eestis (viide 8) lk 141-143
29
seaduste jaumlrgi oli votildeimalik partneri last lapsendada nii abiellunud paaridele kui ka
mitteabiellunud heteroseksuaalsetele paaridele kes elavad stabiilses suhtes Kohus toob
punktis 95 selgelt vaumllja et samasooliste isikute stabiilne kooselu kuulub perekonna motildeiste
alla taumlpselt samamoodi nagu stabiilne erisooliste isikute kooselu Samuti leiab kohus et laps
kes elab oma bioloogilise vanema ja tema partneriga kes motildelemad kannavad tema eest hoolt
kuulub ka perekonda ja kotildeik kolm isikut peavad olema kaitstud artikkel 8 taumlhenduses ning
kuuluvad uumlheskoos perekonna motildeiste alla Sellist kooslust ei tohi diskrimineerida votilderreldes
erisooliste isikutest moodustatud perekonnaga ning antud kaasuse puhul on tegemist artikkel
14 koosmotildejus artikkel 8-ga rikkumisega
Antud kaasuse puhul leidis kohus et taotlejad sealhulgas uumlhe taotleja laps elasid kooselus
mis on vaumlga sarnane kooseluga mida elavad abiellunud heteroseksuaalsed isikud kus uumlks
abikaasa soovib lapsendada teise abikaasa last Vahe on selles et samasooline paar ei votildei
abielluda ja saab vaid omavahelised suhted registreerida Selline registreerimine ei anna
votildeimalust partneri last lapsendada kuna Austria seadustega pole lubatud lapsendamine
registreeritud partneritele Taotlejad ei olnud registreeritud see andis neile votildeimaluse partneri
last lapsendada kuna Austria seadusandlus lubab stabiilses registreerimata kooselus elavatel
heteroseksuaalsetel paaridel partneri lapse adopteerida Kohus leidis et antud kaasuse puhul
ei olnud artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumist mis kaumlsitleb abiellunud
heteroseksuaalsete isikutega kus uumlks abikaasa tahab lapsendada teise abikaasa bioloogilist
last vaid oli artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumine votilderreldes heteroseksuaalsete
faktiliste kooslustega kus uumlks partner tahab lapsendad teise partneri last
Otsuse poolt olnud kohtunikud leidsid et konventsioon ei kohusta liikmesriike andma otildeigust
mitteabiellunud paaridele partneri lapse lapsendamiseks Kuid kui selline otildeigus on olemas
siis ei ole samasooliste paaride diskrimineeriv kohtlemine lubatud Erinev kohtlemine ei ole
potildehjendatud kuna see ei ole lapse otildeiguste kaitseks vajalik Kohus ei votildetnud vastu ka Austria
vastuvaumlidet et selles kuumlsimuses puudub Euroopas uumlhine arvamus ning seetotildettu tuleks
kuumlsimuse lahendamine jaumltta riigi paumldevusse50
50
EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria
30
3 LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes erinevast
soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega
Laste ja nende perede otildeiguslikus kaitses on kaks erinevad teed Iga riik aktsepteerib igal juhul
seda et igal lapsel on kaks bioloogilist vanemat ehk siis mees ja naine kes on lapse eostanud
bioloogilisel teel votildei kunstliku viljastamise abil Sotildeltumata vanemate votildei lapse tahtest
eksisteerib kaks erinevast soost isikut kellel peaks igal juhul olema lapse suhtes teatavad
otildeigused ning lapsel peaksid olema otildeigused oma vanemate suhtes Teisalt peab kaitsma lapse
otildeigusi ka tema faktilises perekonnas see taumlhendab perekonnas kus laps pikaajaliselt elab
Sellisel juhul peavad motildelemal faktilisel vanemal olema lapse igapaumlevase uumllalpidamise osas
otildeigused ja kohustused51
Tuginedes uumllaltoodud faktidele votildeib vaumlita et lapse huvisid
arvestades on oluline kaitsta lapse otildeigusi tema tegelikus perekonnas sest just faktilised
vanemad votildetavad lapse elust kotildeige enam osa ning kannavad lapse uumlle igapaumlevaselt hoolt ning
see ei sotildeltu neid omavahel siduvatest bioloogilistest sidemetest
Kotildeik eelpool toodu totildeendab et homoseksuaalsetes suhetes elava lapse vanema partneril ja
lapsel ei eksisteeri omavahelisi otildeiguslikke suhteid ja puudub ka votildeimalus neid suhteid luua
kuna partner ei saa lapsendada teise partneri last Tekib olukord kus lapse otildeigused oma
seadusliku vanema partneri suhtes puuduvad ning selline olukord ei taga lapsele piisavat
kaitset
Nii samasooliste isikute kui ka erisooliste isikute kooselu kuhu on kaasatud lapsed peavad
olema eraldi reguleeritud
Miks ei saa laps olla samamoodi kaitstud nagu abielus paari laps52
See on otildeiguslik probleem
mis on jaumlaumlnud Eestis seni lahenduseta Vastavalt UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsioonile on
kotildeik lapsed votilderdsed sotildeltumata soost ja rahvusest sotildeltumata sellest kas nad elavad motildelema
51
Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 14-15 52
Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia
Antwerp-Oxford 2005 lk 291
31
vanemaga uumlksikvanemaga kas nad on suumlndinud registreeritud abielus votildei mitte53
Konventsioon kaumlsitleb last otildeigussubjektina ja taumlheldab et laps on ise oma otildeiguste teostaja54
Konventsioon kehtestab ka lapse ja riigi omavahelise suhte See taumlhendab et riigil ega
vanemal pole lapse uumlle omanikuotildeigust last vaadeldakse indiviidina kellel on omad
inimotildeigused mis on taumlpselt samasugused kui igal taumliskasvanul Samuti annab konventsioon
motildeista et votildeib tekkida konflikt lapse huvide ja vanemate votildei uumlhiskonna huvide vahel
Sellised konfliktid peab lahendama laste huvidega arvestades neid esile totildestes Laste huvid
defineeritakse tulenevalt konventsioonist mille jaumlrgi on olulised naumliteks otildeigus haridusele
otildeigus perekonnaelule ning otildeigus olla kuulatud ja austatud indiviidina55
Vastavalt
konventsiooni artikkel 18-le on vanematel esimene vastutus laste kasvatamise ja arengu eest
ehk siis vanemad on laste otildeiguste tagajad kasvatajad kaitsjad ja hoolitsejad
Konventsiooni keelekasutusest tuleneb see et termin bdquovanemldquo votildeib ka viidata paljudele
erinevatele peremudelitele mis kaasaegses maailmas eksisteerivad Naumliteks votildeib tuua
konventsiooni artikkel 5-e mis viitab laiendatud perekonna taumlhendusele UumlRO Lapse Otildeiguste
Konventsioon toob vaumllja ka perekonna taumlhtsuse Nimetatakse lapse otildeigust perekonnale see
taumlhendab uumlldiselt otildeigust vanematele ja otildeigust olla perekonnaliige See iseloomustab ka tervet
konventsiooni56
Laps ei saa tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest partneritest
koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes UumlRO Lapse Otildeiguste
Konventsiooni artiklis 2 p1 on saumltestatud et osalisriigid peavad tagama nende jurisdiktsiooni
all olevatele lastele kotildeik konventsioonis saumltestatud otildeigused ja kohustused sotildeltumata lapse ja
tema vanema votildei seadusliku hooldaja rassist soost keelest usust votildei muudest tingimustest
53
Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61
(18012013) 54
Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012
httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused
55 Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and What it
Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10 httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019
(06052013)
56 Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine praktikas
Lastekaitse Liit 2005 lk 71-74
32
Jaumlrelikult on erisoolisest perekonnast lapse ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes samasoolises
perekonnas kasvava lapsega konventsiooni taumlhenduses lubamatu ja sobimatu57
Samuti annab konventsiooni artikkel 2 p2 riigile positiivse otildeiguse votildetta kasutusele sobilikud
meetmed laste votilderdsete otildeiguste tagamiseks Kui raumlaumlgitakse homoseksuaalsetele paaridele
uumlheskoos laste kasvatamise otildeiguse andmisest siis mainitakse sageli laste huvidega
arvestamist Siin votildeib tuua naumliteks Gas ja Dubois vs Prantsusmaa kaasuse jt Selles
valdkonnas on naumlha ilmselget arengut esimesed Euroopa riigid mis lubasid samasoolisel
inimesel partneri lapse adopteerida olid Taani (1999) Island (2000) Norra (2001) ja Rootsi
(2003) Nendes riikides on otildeiguslikud reformid toimunud aastatel 1993-2003 Alates 2009
aastast on Soomes lubatud samasoolisel isikul oma partneri last adopteerida Eeliseks on kui
partnerid elavad registreeritud kooselus ja mittebioloogiline vanem on lapse sotsiaalne vanem
ehk tegelik vanem Nendes riikides saab samasooliste vanemate peres elav laps peale
lapsendamist taumlieliku sotsiaal- otildeigus- ja majandusliku kaitse ja samuti tagab see lapse otildeiguse
motildelemale seaduslikule ja sotsiaalsele vanemale Selline otildeiguslik areng naumlitab ka seda et
vanemate seksuaalne saumlttumus votildei sugu ei ole lapse huvide arvestamisel taumlhtis
Areng nendes riikides naumlitab ka seda et perekond koosneb lapsest ja kahest taumliskasvanud
isikust (sotildeltumata soost) Lapsel kes elab sellises perekonnas tekib otildeigus kahele seaduslikule
vanemale ja see annab talle votilderdse kaitse votilderreldes lapsega kes elab heteroseksuaalses peres
Selline areng naumlitab meile mis on kaasaaegne perekond58
See kotildeik taumlhendab et lapsel kes kasvab samasoolises perekonnas peavad olema
samasugused otildeigused nagu ta kasvaks erisooliste vanemate perekonnas kus partnerid kas on
votildei ei ole abielus Lapsel on otildeigus perekonna- ja eraelu kaitsmisele Euroopa Inimotildeiguste
Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ja samuti on tal otildeigus olla mitte diskrimineeritud
vastavalt sama konventsiooni artikkel 14-le Paraku naumleme erinevat suhtumist votilderreldes
lapsega kes elab perekonnas kus vanemad on heteroseksuaalsed Lapsel on vaja otildeigust
57
Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 29 58
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in Europe
National Cross-Border and European Perspectives 2012 lk 102-103120-122
33
perekonna kaitsele ja votildeimalust seadustada oma suhted mitte ainult bioloogilise vanemaga
vaid ka bioloogilise vanema partneriga Kui bioloogiline vanem ja partner on
heteroseksuaalsetes suhetes saab laps motildelema poole notildeusolekuga tagada enda otildeiguse olla
lapsendatud ja luua perekond Kui bioloogiline vanem ja tema partner on homoseksuaalsetes
suhetes siis isegi juhul kui motildelemad pooled on notildeus ei saa laps kasutada oma otildeigust olla
lapsendatud ja luua perekonda kui see ei ole vastuolus tema huvidega Riik arvestab lapse
huve eelkotildeige lapsendamisele lubatavuse kuumlsimuses
Selleks et aru saada partneri otildeigustest lapse suhtes peab enne defineerima kes on partner
lapse jaoks seaduse motildettes Perekonnaseadus annab meile kolm erinevat suhet lapse vanem
votildeotilderasvanem ehk lapse vanemaga abiellunud isik ning kasuvanem ehk isik kes ei ole
vanem ega votildeotilderasvanem vaid isik kes tegelikult last kasvatab Teda votildeib nimetada ka
faktiliseks vanemaks59
Sellest tuleneb et partner on kasuvanem Perekonnaseadust vaadeldes
votildeib oumlelda et kasuvanemal on kasulapse suhtes minimaalsed otildeigused samuti on lapse
otildeigused kasuvanema suhtes minimaalsed ja mitte taumlielikud
Ka Eesti Lastevanemate Liit on seisukohal et laste otildeigused ei ole piisavalt kaitstud seetotildettu
soovivad nad laste otildeiguste tugevdamist olukorras kus uumlks vanematest ei ole bioloogiline
vanem60
Samasooliste paaride puhul on partner faktiline vanem Lastekaitse Liidu president
Loone Ots on seisukohal et laps peab olema turvatud ja kaitstud nagu seda notildeuab Lastekaitse
Konventsioon Samuti arvab ta et samasooliste kooselu seadustamine on tervitatav samm
votilderdotildeiguslikkuse uumlhiskonda Laps satub vaumlgivalla ja hooletuse ohvriks nii samasoolises kui
erisoolises perekonnas seega peaksid tema otildeigused olema votildeimalikult efektiivselt kaitstud
motildelemal juhtumil Uumlhe votildeimaliku seisukoha jaumlrgi peaks samasoolistele peredele andma
lapsendamisotildeiguse erandjuhul see peab olema selgelt lapse huvides ning iga juhtumi puhul
arvestatakse konkreetseid asjaolusid ja teatud vanusest ka lapse notildeusolekut See aitaks vaumlltida
lapse lastekodusse sattumist laps peaks kasvama peres mitte uumlkskotildeik kui haumlsti varustatud
59
Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Edgar Salumaa Juridika
httpwwwjuridicaeejuridica_etphpdocument=etarticles1995123599PRNprvphp 60
Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest lk 3
httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise+koosel
uga+seotud+ettepanekutestpdf (18012013)
34
lastekodus Lastekaitse Liit on seisukohal et laps peab olema kaitstud ja Eesti laps peab
olema otildennelik vaatamata lapse kasvatajate soost61
Naumliteks votildeib tuua EIOtildeK kohtuotsuse Gas
ja Dubois v Prantsusmaa mille puhul kohtuniku eriarvamusel on samasoolises perekonnas
kasvatatav laps erinevas olukorras votilderreldes erisooliste taumliskasvanutega uumlhes peres kasvava
lapsega62
Eesti Potildehiseadus saumltestab ja tunnustab perekonna kaitset ja samuti peetakse potildehiseaduse jaumlrgi
oluliseks laste kasvatamist ning vanematele antakse mitte ainult luba vaid ka kohustus oma
lapsi kasvatada Mainitakse ka riigi kohustust perekonda laste kasvatamisel abistada Riigi
kohustuseks on luua lapsevanematele votildeimalused oma laste kasvatamiseks ja tagada laste
potildehivajadused63
Laps on homoseksuaalses peres kasvades erinevas olukorras votilderreldes heteroseksuaalses
peres kasvava lapsega Viimasel juhul on motildelemal vanemal otildeigus taotleda erinevaid
perekonna- ja laste kasvatamistoetusi kuna motildelemad vanemad votildeivad seadusjaumlrgselt end
lapsevanemana registreerida (bioloogiline vanem lapsendamine) Samasooliste partnerite
puhul on toetuste saamine raskendatud votildei ei ole uumlldse votildeimalik naumliteks votildeib tuua Viimsi
kaasuse probleemi Nii ei saa laps kes kasvab peres kahe samasoolise vanemaga vanemate
kaudu samalaadset riigipoolset toetust Kaasuses X Y ja Z vs Suurbritannia toob Inimotildeiguste
Kohus selgelt vaumllja et inimotildeiguste konventsioon votildeib olla totildelgendatud erinevalt ja perekonna
kaitse laieneb mitte ainult abiellunud paaridele vaid ka de facto peredele
Alati peab arvesse votildetma mitut erinevat faktorit kui kaua kaks taumliskasvanud isikut (sotildeltumata
soost) koos elanud on kas isikud elavad uumlhes leibkonnas kas nad soovivad votildei ei soovi lapsi
koos kasvatada64
Arvatakse et perekonna autentne tunnus on uumlhine laste kasvatamise otildeigus
61
Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012 httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed ( 21012012)
62 Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa 23032012
httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420 (22012013) 63
Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad sotsiaaltoetused ja ndash
teenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007 lk 29 64
Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in International
and Comparative Law Kluwer Law International 2002 lk 261
35
Seega peab uumlhine laste kasvatamisotildeigus olema identselt kaumlttesaadav nii heteroseksuaalsetele
kui ka samasoolistele paaridele Kui erisoolistel paaridel on otildeigus lapsi uumlhiselt kasvatada ilma
registreerimiseta siis peab selline otildeigus olema tagatud ka samasoolistele partneritele65
Eestis puudub spetsialiseerunud organ mis teostaks jaumlrelvalvet laste otildeiguste tagamise uumlle
Seda funktsiooni teostavad erinevad organid koostoumloumls Nendeks kohalik omavalitsus
maavalitsus otildeiguskantsler ja teised66
Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas nr 6-
81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute puumlsiv kooselu kuulub
perekonnapotildehiotildeiguse kaitse alla aga Eestis ei ole selline kooselu reguleeritud ja seetotildettu tuleb
luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Samuti puudub lapsendamist ja
hooldusotildeigust puudutav regulatsioon mis tagaks laste huvide arvestamise samasooliste
paaride puhul Partneril puudub lapsendamise votildeimalus ja see annab hooldusotildeiguse ainult
uumlhele vanemale kuid partnerid elavad koos lapsega ja motildelemad peaksid lapse eest vastutama
ja tema eest kandma hoolt Selline olukord votildeib tuua probleeme lapse hooldamisotildeiguse
teostamisel uumlhe partneri surma korral votildei juhul kui seaduslik lapsevanem ei saa mingil
potildehjusel pikemaajaliselt hooldusotildeigust teostada Samuti pole tagatud partneri otildeigus last edasi
kasvatada kui seaduslik vanem sureb
Probleem on ka uumluumlrisuhetes Votildelaotildeigusseaduse sect289 saumltestab et eluruumi uumluumlrnikul on otildeigus
uumluumlriruumides majutada oma abikaasat alaealisi lapsi ja toumloumlvotildeimetuid vanemaid ilma
uumluumlrileandja notildeusolekuta67
Juhul kui uumluumlrilevotildetja on lapse vanema partner siis ei saa
uumluumlrileandja notildeusolekuta eluruumis majutada last ega tema seaduslikku vanemat Sellega
satub laps ebasoodsasse olukorda votilderreldes lapsega kes elab perekonnas kus motildelemad
partnerid on tema seaduslikud vanemad Lapse eluruumides viibimine sotildeltub uumluumlrileandja
tahtest
65
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs (viide 58) lk 92 66
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava
2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20per
ede20arengukava202012-2020pdf (16022013) 67
Otildeiguskantsler ( viide 3) lk 1 5
36
Laste staatus samasoolistes paarides on laumlbi aegade olnud nagu Pandora laegas Alati on olnud
arusaadav aktsepteeritud ja isegi notildeutud et lapsel peab olema kaks vanemat aga nuumluumldseks on
see arenenud selles suunas et lapsel votildeib olla kaks ema kaks isa votildei isegi kolm vanemat
2007 aastal andis Ontario Kohus oma otsuses AA vs BB ONCA 268
selles kuumlsimuses uue
arengu Selle kaasuse puhul vaumlrbasid kaks homoseksuaalset stabiilses suhtes elavat naist oma
meessoost sotildebra lapse bioloogiliseks eostamiseks Lapse suumlndides olid tema seaduslikeks
vanemateks bioloogiline ema ja bioloogiline isa Bioloogilise ema samasooline partner oli
sellises situatsioonis lapse faktiline vanem taumlitis lapse teise ema rolli ja kandis suurt osa lapse
kasvatamises Kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngisid lapse elus vaumlga olulist rolli ja kandsid lapse
eest hoolt Lapse bioloogilise ema samasooline partner leidis et tal peaksid olema lapse
suhtes samuti seaduslikud otildeigused ja kohustused ning ta poumloumlrdus kohtusse nende otildeiguste ja
kohustuste saamiseks Kohus leidis et kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngivad lapse elus vaumlga suurt
rolli ja lapse otildeiguste tagamise seisukohalt on oluline et kotildeik kolm oleksid tema seaduslikud
vanemad
Kohus arvestas lapse huvidega ning see on selle kaasuse puhul kotildeige olulisem Kohus
otsustas et kotildeik kolm taumliskasvanut peavad olema seaduslike vanematena registreeritud ning
seelaumlbi sai laps kolm seaduslikku vanemat Nimetatud kaasus totildei samasooliste vanemate ja
sellistes peredes elavate laste probleemide osas taumliesti uue arengu Selliseid arenguid jaumllgides
votildeib oletada et ka teised riigid votildetavad Orlando kaasuse arvesse ja hakkavad seda jaumlrgima
Perekonna ja vanema staatuse kontseptsioon on viimase aja jooksul teinud laumlbi suured
muutused ja arengud avardanud piire ja haumlgustanud nende motildeistete traditsioonilist taumlhendust
Niisiis votildeib oletada et laumlhitulevikus toimuvad seadusandluses muudatused mille kohaselt ei
arvestata vanema staatuse saamisel enam vanemate seksuaalse saumlttumuse ja arvuga Selle
asemel votildeetakse arvesse eelkotildeige lapse huvid Selline olukord peaks viima selleni et tagatud
on taumlielik votilderdsus ja vaumllistatud diskrimineerimine Seda propageerib praegusel ajal Euroopa
Inimotildeiguste Konventsiooni artikkel 14
68
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and ROSENBERG
JJA AA v BB 2007 ONCA 2 httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
37
Tihtipeale sotildeltub lapse otildeiguslik staatus perekonnas sellest milline on temaga koos elavate
taumliskasvnanute suhte otildeiguslik staatus ndash sellest kas tegemist on abielu votildei registreeritud
kooseluga On oluline ka maumlrgata et vaumlga paljud riigid on laste kaitse tagamise eesmaumlrgil
avanud samasooliste paaride jaoks votildeimaluse oma suhteid registreerida Selle kaudu on neil
votildeimalus lapsi uumlheskoos lapsendada votildei siis on uumlhel partneril votildeimalik lapsendada partneri
laps Naumliteks Rootsis saavad lapsendamise puhul sarnase otildeigusliku staatuse nii paarid kes on
oma suhted kooseluna registreerinud kui ka abielus olevad erisoolised paarid
Norra ja Sakasamaa lubavad neil paumlevil registreeritud kooselus elavatel samasoolistel isikutel
lapsendada oma partneri lapse Siin tuleb aga silmas pidada et tegemist on siseriiklike
seadustega mis ei garanteeri nende rahvusvahelist tunnustamist Perekonna seisukohalt
taumlhendab see seda et nii lastel kui tema vanematel votildeivad tekkida otildeiguslikud probleemid
vaumlljaspool riiki juhul kui teises riigis ei kehti sarnased seadused69
Euroopa Liidu otildeigus
perekonnaotildeiguse valdkonnas notildeuab uumlhtlustamist ja liigub kiirelt sinnapoole Kindlasti on
vajalik demokraatlik ja selge lahendus mis hakkaks potildehinema Euroopa Inimotildeiguste
Konventsioonil
69
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family Law
Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008 lk 101-110
38
Kokkuvotildete
Uurimistoumlouml kaumligus olen jotildeudnud jaumlreldusele et kuigi Eestis ei ole perekonna motildeiste
defineeritud on selle motildeiste seadusaktidesse sisse viimine aumlaumlrmiselt oluline nii erisooliste kui
ka samasooliste paariride ja nendega koos elavate laste perekonnakaitse otildeiguse tagamiseks
Viimsi kaasus on vaumlga hea naumlide Eesti seadusandlusest Tuginedes Euroopa Liidu otildeigusele ja
Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtukaasustele olen jotildeudnud jaumlreldusele et teatud juhtudel
peavad nii erisooliste kui ka samasooliste paaride pered koos lastega votildei ilma kuuluma
perekonna kaitse alla Samuti peab registreerimata kooselus paari peres elav laps kuuluma
oma tegelike vanematega uumlhte perekonda ning olema kaitstud perekonna motildeiste taumlhenduses
taumlpselt samamoodi kui laps kes elab registreeritud kooselu sotildelminud faktiliste vanematega
Igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja diskrimineerimine mis potildehineb isikute
sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud Euroopa Liidu liikmesriigid ei tohi perekonna ja
uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise potildehjuseks nimetada Euroopa
Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta
perekonnaeluna millel on riiklik kaitse
Teine peatuumlkk naumlitas et hetkel votildeivad lapsel tekkida perekonnaliikmetega erinevad otildeiguslikud
suhed Perekonnaliige ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem seega on tema otildeigused lapse
suhtes ja lapse otildeigused faktilise vanema vastu piiritletud Faktiliste vanematega kes ei ole
oma suhteid registreerinud koos elav laps on ebavotilderdses olukorras votilderreldes lapsega kes elab
faktiliste vanematega kes on oma suhteid registreerinud Nii tekib lapse lastekodusse
sattumise oht naumliteks bioloogilise vanema surma puhul kui teisel faktilisel vanemal
puuduvad lapse uumlle vanemlikud otildeigused Selline kohtlemine ei pruugi olla lapse huvidega
kooskotildelas Abielus paari puhul seda probleemi ei teki
Kolmandas peatuumlkis kaumlsitlesin LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdset kohtlemist
votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega Toumloumlst tuleb
selgelt vaumllja et ebavotilderdsel kohtlemisel ei ole otildeigustust ja see ei ole kooskotildelas lapse huvidega
Lapsel on otildeigus kahele vanemale ning oma tegelike vanemate tunnustamisele sotildeltumata
tegelike kasvatajate soost Laps peab igal juhul olema kaitstud sotildeltumata sellest kas tema
39
faktilised vanemad on oma suhted registreerinud votildei mitte kuna laps ei saa seda kuidagi
motildejutada Samasooliste paaride puhul on laps ebavotilderdses olukorras votilderreldes erisooliste
faktiliste vanematega elava lapsega LGBT peredes elavate laste kaitse on puudulik ja notildeuab
taumliustamist sotildeltumata siseriigi uumlhiskonna valmisolekust ning eelkotildeige tuleb seda kuumlsimust
lahendades tugineda lapse huvidele
40
Summary
Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family
has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost
importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex
couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good
example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of
the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex
and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection
Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their
real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same
way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any
avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is
prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of
the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court
of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state
The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family
members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of
the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent
are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship
is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered
their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the
death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to
the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no
significance in the case of a married couple
In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent
families compared to children living in families formed by persons of different sexes The
thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests
Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition
41
regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their
factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any
bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared
to children living with their factual parents of different sexes The protection of children
living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the
general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into
consideration in the first place when solving the problem
42
Kasutatud materjalide loetelu
Kasutatud kirjandus
Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009
Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in
International and Comparative Law Kluwer Law International 2002
Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or
Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008
Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika
EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of
Fundamental Rights of the European Union 2006
European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw
European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and
discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal
analysis 2010
Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012
Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia
Antwerp-Oxford 2005
Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st
Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009
Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family
Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008
Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of
Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law
Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007
Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad
sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007
43
Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine
praktikas Lastekaitse Liit 2005
Kasutatud normatiivmaterjal
Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303
Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification
Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their
family members to move and reside freely within the territory of the Member States
Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13
Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50
Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2
Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8
Perekonnaseadus RT I 27062012 12
Kasutatud internetiallikad
Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second
Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June
2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and
ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2
httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-
2pg-27
Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of
fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012
httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6
-2008-0479amplanguage=EN
European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working
Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties
Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007
httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf
44
GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf
Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-
10xls
Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest
httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise
+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf
Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61
Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012
httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused
Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012
httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed
Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta
Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-
perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta
Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk
32
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC
C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf
Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France
httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886
Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa
23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede
arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja
20perede20arengukava202012-2020pdf
The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010
httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf
Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and
What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10
httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019
45
Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri
httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool
iste_isikute_peresuhepdf
Viidatud kohtupraktika
EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa
EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa
EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria
EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits
EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola
EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95
EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria
TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009
TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010
21
Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse39
sect24 lg 1 uumltleb et lapse arengu ja kasvu loomulikuks
keskkonnaks on perekond ning lastega perekonnad peavad saama riiklikku kaitset ja toetust
See taumlhendab et lapse jaoks on aumlaumlrmiselt oluline et tema kaks samasoolist kasvatajat ja tema
ise kuuluksid otildeiguslikult perekonna motildeiste alla Nii saaks ta oma otildeigusi ja kohustusi taumlielikult
rakendada sotildeltumata tema tegelike vanemate soost taumlpselt sama moodi kui laps kes elab
erisooliste faktiliste vanematega Praegune kohtlemine on ebavotilderdne votilderreldes lapsega kes
elab erinevast soost isikutest moodustatud perekonnas kus uumlks taumliskasvanutest on
bioloogiline vanem aga teine on vanema partner See on ka totildeendatud uuringutega40
Erinevast soost isikute kooslust ja nende last nimetatakse praeguse seaduse kohaselt
perekonnaks ja vanema partner on kasuvanem
Meessoost seksuaalvaumlhemustel ei ole votildeimalik kunstliku viljastamise teel last saada kuna
Eestis ei ole vastavalt Karistusseadustiku41
sect132 asendusemadus lubatud See taumlhendab et
samasoolised mehed ei sa uumlheskoos lapsi eostada See taumlhendab ebavotilderdset kohtlemist
votilderreldes samasooliste naiste paaridega
22 Votildeotilderaslapse lapsendamise abil seotud laps
221 Euroopa Inimotildeiguste Kohus
Euroopa Liidus on samasooliste paaride ja nende laste probleem lahendatud igas riigis
erinevalt Analuumluumlsin motildenda Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtuotsust mis on taumlitmiseks
kohustuslikud ka Eestis Kaasuse Frettegrave vs Prantsusmaa taotleja arvates rikuti tema otildeigust
austusele era- ja perekonnaelu vastu ehk siis rikuti inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse
konventsiooni artikkel 8 ja artikkel 14 mis keelavad diskrimineerimist Taotleja soovis uumlksi
last adopteerida ja taotles seda 1991 aasta oktoobris Esimesel intervjuul avaldas taotleja oma
homoseksuaalsuse ja vaumlitis et ta elab uumlksinda ilma partnerita Peale seda pakkus intervjueerija
39
Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50
40 Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 24-33
41 Karistusseadustik RT I 17042013 8
22
vaumllja lapsendamise protsessi lotildepetamise 1993 aastal jaumlttis Pariisi Sotsiaalfondi osakond
hageja taotluse rahuldamata Antud otsuse potildehjuseks oli see et Frette pakkus lapse jaoks
ebastabiilset ja potentsiaalselt last kahjustavat emarolli mudelit Potildehiline kuumlsimus oli selles et
kas uumlksik homoseksuaalne isa on votildeimeline last kasvatama votildei mitte Euroopa Inimotildeiguste
Kohus otsustas haumlaumlletustulemusega neli kolme vastu et rikkumist artikkel 14 koostoimes
artikkel 842
ei olnud Seega ei tohi Eestis takistada laste lapsendamist homoseksuaalsetele
isikutele
Peale Frettegrave vs Prantsusmaa kaasust esitas Ameerika Uumlhendriikide Psuumlhhoanaluumluumltiline
Assotsiatsioon avalduse et geid ja lesbid on nii uumlksikisikute kui paaridena votildeimelised
tegutsema ja last kasvatama lapse huvidest laumlhtudes Nad on votildeimelised taumlitma lapse tervist
kahjustamata kotildeiki kohustusi ja peaksid saama heteroseksuaalsete vanematega votilderdsed
otildeigused ning seda nii paaris kui ka uumlksikisikuna Eelpool toodud uuringute naumlited muudavad
kohtu arvamuse punktis 42 taumliesti otildeigustamatuks Lisaks sellele vaumlidab kohus punktis 42 et ei
ole piisavalt palju lapsi et adopteerimise notildeudlust rahuldada See on vaidlustatav arvamus43
ILGA-EUROPE-i kaasuse kommentaaride kokkuvotildettes totildei autor vaumllja arvamuse et nii kaua
kui Prantsusmaal on lubatud lapsendamine uumlksikutele heteroseksuaalsete isikutele ei luba
artikkel 8 ja artikkel 14 Prantsusmaa haldusorganitel ja kohtutel jaumltta geisid ja lesbisid
lapsendamise protsessist vaumllja nimetades potildehjuseks nende isikute seksuaalsaumlttumust 17
Jaumlrgmiseks vaatlen laumlhemalt kaasust EB vs Prantsusmaa 1998 aasta veebruaris esitas
taotleja Prantsusmaal taotluse lapse lapsendamiseks Lapsendamise menetluse kaumligus mainis
taotluse esitaja et ta on homoseksuaalne ja tal on samasooline partner R
Augustis 1998 andis taotlejat kuumlsitlenud psuumlhholoog hinnangu et talle ei peaks lapsendamist
lubama Potildehjusena totildei psuumlhholoog vaumllja asjaolu et taotleja hakkab last uumlksi kasvatama ning
see kahjustaks last kuna laps peaks naumlgema kindlat peremudelit kus on nii isa kui ka ema
42
EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v France 43
Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second
Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June
2005httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf (09102012)
23
Lisaks sellele vaumlitis psuumlhholoog et taotleja elab oma samasoolise partneriga aga ei soovi seda
kinnitada ja jaumltab partnerisse puutuvad kuumlsimused vastamata See votildeib samuti last kahjustada
kuna ta saab ainult emade eeskuju Psuumlhholoogi arvates ei olnud see otildeige
1998 aasta oktoobris esitas perenotildeukogu lapsendamise juhatuse esindaja arvamuse et
taotlejale ei peaks lapsendamist lubama Ta vaumlitis et vastavalt tema kogemusele on lapse
jaoks paremad perekonnad kus on nii ema kui ka isa ehk siis lapsendamiseks sobivad
erisoolised paarid
1998 novembris ei lubatud taotlejal lapsendamist jaumlrgnevatel potildehjustel taotleja ei ole
uumlksikemana votildeimeline naumlitama lapsele otildeiget peremudelit kus maumlngib olulist osa mehelik roll
ja taotleja partneri osavotildett lapse kasvatamisel ei ole kindlaks tehtud See votildeib samuti last
kahjustada
Halduskohus ei lubanud samuti taotlejale lapsendamist ning tugines seejuures
homoseksuaalsuse argumendile Nii rikkus ta inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse
konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga
Kohus taumlheldas taotleja elustiili mis ei ole lapse kasvatamiseks sobilik ning ei ole lapse
huvides ja votildeib teda kahjustada Lisaks sellele on kohaliku tsiviilseadustiku artikkel 343 jaumlrgi
lubatud lapsendamise taotlemine igauumlhele kes on vaumlhemalt 28 aastat vana Seega rikuti ka
kohalikku seadust mitte ainult konventsiooni
Prantsusmaa tugines kohtuotsusele Frettegrave vs Prantsusmaa kaasuses kus kohus ei rahuldanud
taotleja esitatud notildeuet Seekord otsustas kohus otsuse punktis 51 et eelnevas kaasuses rikuti
artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga44
Euroopa Inimotildeiguste Kohus otsustas haumlaumlltega kuumlmme
seitsme vastu et rikuti artikkel 14 koostoimes artikkel 8-ga45
44
EIKo 2201 2008 4354602 EB v France 45
Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France
httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886 22012008
24
Kaasustest votildeib vaumllja lugeda et homoseksuaalsed lapsevanemad ei saa kuidagi last kahjustada
ja homoseksuaalsus ei taumlhenda seda et sellises perekonnas kasvav laps ei saa otildeiget kasvatust
Homoseksuaalsed vanemad ei kaumlitu lapse huvisid silmas pidades halvemini kui
heteroseksuaalsed vanemad Laste adopteerimise puhul ei saa taotleja homoseksuaalsus
kuidagi motildejutada lapsendamise lubamist votildei mittelubamist Homoseksuaalse eluviisi toomine
potildehjuseks miks mitte adopteerida on keelatud ja rikub konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus
artikkel 8-ga
Neid kaasused on omavahel vaumlga sarnased Ferreteacute kaasuses otsustas kohus nelja haumlaumllega
kolme vastu et antud juhul ei olnud artikkel 8 koosmotildejus artikkel 14 rikkumist aga EB
kaasuses otsustas kohus kuumlmne haumlaumllega seitsme vastu et tegemist oli rikkumisega Euroopa
Inimotildeiguste Kohtu Kohtu president ja Prantsusmaa kohtunik Kohtunik Costa olid Ferreteacute
kaasuse puhul enamikus ja arvasid et rikkumist ei olnud aga EB kaasuses otsustasid nad
juba seda et taotleja otildeigused olid rikutud EB kaasuse puhul maumlrkas kohus ka seda et alates
Ferretteacute kaasuse jaumlrel on toimunud ilmselge otildeiguse areng samasoolistele isikutele
lapsendamise kuumlsimuses ja nuumluumldseks on see legaalne juba kuumlmnes Euroopa Liidu riigis Seda
votildeib ka totildelgendada nii et konventsiooni saumltted ei oma kindlat totildelgendust vaid seda peab
totildelgendama kaumlesoleva hetke otildeiguslikku olukorda arvestades46
Motildelema kaasuse puhul toimub
lapsendamine vallalise isiku poolt kuid EB kaasuse puhul oli taotlejal partner ja kuna
lapsendamine on antud olukorras vaid ainuisikuline ei oleks lapsel mingeid otildeigusi ega
kohustusi teda lapsendanud inimese partneri suhtes
222 Eesti
Eesti seadus ei keela seksuaalvaumlhemustele uumlksinda lapsendamist ent justiitsministeeriumil on
arvamus et samasoolistele partneritele lapsendamise lubamine on keeruline ja tihti peale
vaidlustatav teema kuna ministeeriumi arvates ei ole Eesti uumlhiskond kindel et samasoolistele
partneritele lapsendamine on lapse huvides ja ei kahjusta teda47
kuid laste otildeiguste kaitset
tagades ei tohi tugineda uumlhiskonna valmisolekule LGBT perekonnade tunnustamisel
46
European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw 47
Andra Olm (viide 12) lk 63
25
Perekonnaseaduse48
sect148 uumltleb et lapsendada votildeivad nii vallalised kui ka abielu sotildelminud
isikud Kuivotilderd LGBT inimesed ei saa oma vahel sotildelmida abielu ega oma suhteid muul moel
registreerida siis on nad otildeiguslikult vallalised isikud vaatamata sellele et nad faktiliselt
moodustavad perekonna Seega laieneb neile lapsendamise puhul perekonnaseaduse sect148 lg1
mis uumltleb et vallaline isik votildeib lapsendada ainult uumlksinda Samuti ei saa perekonnaseaduse
sect149 jaumlrgi teine partner sama last lapsendada sest lapsendamissuhete kestel ei saa muu isik
vaumllja arvatud lapsendaja abikaasa sama last lapsendada Kui vaadata siinkohal lapse otildeigusi
lapsendaja partneri suhtes siis ei ole lapsel oma vanema partneri suhtes vastavalt
perekonnaseaduse sect161 mingeid otildeigusi ega kohustusi sest lapse hooldamisotildeigus laieneb vaid
sellisel juhul kui abikaasad lapsendavad uumlhiselt votildei lapsendatakse abikaasa laps Muudel
juhtudel kuulub hooldamise otildeigus ainult lapsendajale ainuisikuliselt
Samasoolised partnerid kuuluvad selle seaduse taumlhenduses muude juhtumite hulka Seega ndash
elades kahe samasoolise vanemaga peres kus kumbki ei ole bioloogiline vanem on lapsel
otildeigused ja kohustused ainult uumlhe vanema vastu Naumliteks kui uumlhel partneril on bioloogiline votildei
lapsendatud laps olemas ja teine partner soovib omalt poolt perekonnavaumlliselt teist last
lapsendada siis lapsendamise protsessi kaumligus ei arvestata perekonnaseaduse sect147 lg 2-ga
mis uumltleb et lapsendamine ei ole lubatud kui lapsendaja lapsed on selle vastu votildei kui
lapsendaja lapsed kahjustavad mingil maumlaumlral lapsendatava huve Kuna lapsendatav saabub
perekonda kus on olemas teised lapsed tuleks kindlasti arvestada nende huvidega ja
veenduda et nad ei kahjusta lapsendatavat aga sellisel juhul toimub lapsendamine
seadusjaumlrgselt vallalise isiku poolt See ei ole paraku piisav lapse huvidega arvestamine
Samuti tekib lapsendamise puhul vanusepiiranguga seotud ebavotilderdne kohtlemine
Perekonnaseaduse sect150 lg 1 uumltleb et lapsendada votildeib vaumlhemalt 25-aastane piiramata
teovotildeimega isik kuid lg 2 uumltleb et kohus votildeib erandjuhtudel lubada lapsendamist ka
vaumlhemalt 18-aastasele juhul kui ta lapsendab oma abikaasa lapse Samasooliste paaride jaoks
see jaumlllegi ei kehti kuivotilderd neil ei ole votildeimalik omavahel abielluda See on oluline piirang
mis votildeib tingida olukorra kus uumlks partner kes on lapse seaduslik vanem sureb ja tema
48
Perekonnaseadus RT I 27062012 12
26
partner kes on last kasvatanud on alla 25-aastane ning seega ei ole tal seaduse jaumlrgi votildeimalik
surnud partneri last lapsendada Nii tekib lapse lastekodusse sattumise oht ning see ei pruugi
olla lapse huvidega kooskotildelas Lapse jaoks on tema bioloogilise vanema partner tegelik
vanem ning perekonnaliige kuid tekib olukord kus laps eemaldatakse tema ellu jaumlaumlnud
faktilisest vanemast Abielus paari puhul seda probleemi ei teki kuna sellisel juhul on lapse
bioloogilise vanema partner lapse seaduslik kasuvanem isegi kui ta pole last lapsendanud
vastavalt perekonnaseadusele Ning bioloogilise vanema surma puhul ei eemaldata last
kasuvanemast ning olles alla 25-aastane kasuvanem saab erandolukorras lapsendada ka
surnud abikaasa last
Seega tuginenes Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikale tuleb Eestis luua laste ning
samasoolistest isikutest moodustatud perekondade ja nende laste kaitse ning tagada laste
parimate huvide arvestamine vastavalt laste otildeigustele Inimotildeiguste konventsiooni antud otildeigus
perekonnakaitsele rakendub samuti laste suhtes
23 Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud laps
Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapse otildeiguslik seis on erinev ja mingil maumlaumlral
raskem kui eelnevatel juhtudel Siin votildeib naumlha kolme erinevat teed Uumlks stsenaarium on
selline et lapsel on kaks seaduslikku vanemat kes on lahus kusjuures motildelemad on
bioloogilised vanemad ning uumlhel vanemal on samasooline partner ja laps elab nendega koos
Teise variandi puhul on lapsel kaks bioloogilist vanemat kes on lahus Uumlhel vanemal
puuduvad votildei on aumlra votildeetud vanemaotildeigused ning laps elab oma seadusliku bioloogilise
vanemaga ja vanema partneriga Kolmanda votildeimaluse puhul elab samasoolistest isikutest
moodustatud perekonnas vaumlhemalt kaks last igal lapsel on erinevad bioloogilised vanemad
Tegelikkuses elavad lapsed koos uumlhe bioloogilise vanemaga ja vanema partneriga Lapsed ei
ole omavahel veresugulased
231 Eesti
27
Analuumluumlsin kaumlesolevas peatuumlkis eelkotildeige olukorda kus lapsel on kaks seaduslikku bioloogilist
vanemat vanemad on lahus ja laps elab uumlhe seadusliku vanemaga ja tema partneriga See
taumlhendab et lapsel on faktiliselt kolm isikut kes tema eest hoolt kannavad ja tema elust osa
votildetavad Lapsel on otildeiguslik side ainult kahe bioloogilise vanemaga ning vanema partneril kes
elab lapsega koos ja kasvatab last puudub otildeiguslik side lapsega Kui votilderrelda seda olukorda
heteroseksuaalse perekonnaga siis sellisel juhul on uuel partneril votildeimalus partneri last
lapsendada juhul kui teine lapsevanem annab notildeusoleku ja kui nad on abielus vastavalt
perekonnaseaduse sect152 lg1 Selle kohaselt katkeb lapsel otildeiguslik side uumlhe bioloogilise
vanemaga ja tekib see vanema partneriga Homoseksuaalsetel isikutel puudub selline
votildeimalus kuna partneri last saab lapsendada ainult abiellunud votildeotilderasvanem
Otildeiguslik side vanema partneriga puudub ka juhtumi puhul kus lapsel on ainult uumlks seaduslik
vanem ja teiselt bioloogiliselt vanemalt on vanemlikud otildeigused aumlra votildeetud votildei siis ei ole teine
bioloogiline vanem kindlaks tehtud Samas on heteroseksuaalsetel paaridel votildeimalik luua
otildeiguslikud suhteid lapse ja partneri vahel Abielu sotildelmides tekib vastavalt perekonnaseaduse
sect148 lg2 p2 partneril otildeigus lapsendada partneri laps varasematest suhetest Faktiliselt elab
laps kahe samasoolise vanemaga aga otildeiguslikult suhted on tal ainult uumlhe bioloogilise
vanemaga
Kolmas stsenaarium on nimetatutest kotildeige keerulisem Faktiliselt on lapsel kaks samasoolist
vanemat kellest otildeiguslik side on ainult bioloogilisega Samuti on lapsel kasuotildede votildei
kasuvend kelle bioloogiline vanem on tema bioloogilise vanema partner Sellises olukorras
puudub lapsel otildeiguslik suhe teise peres elava lapsega Sellelt pinnalt votildeib tekkida erinev
kohtlemine votilderreldes heteroseksuaalse perega kus partnerid saavad omavahel abielluda ja
lapsi lapsendada ning kus sellisel juhul on kotildeikidel peres kasvavatel lastel ja neid kasvatavatel
taumliskasvanutel omavaheline otildeiguslik side Ebavotilderdne kohtlemine tekib sellisel juhul punktis
mis puudutab laste omavahelist abiellumist (selle lubamist) Perekonnaseaduse sect 3 uumltleb et
isikud kelle sugulussuhe potildehineb lapsendamisel ei votildei omavahel abielluda Kaumlesoleva
seaduse sect 2 lotildeikes 1 nimetatud sugulussuhe potildehineb lapsendamisel antud juhul kaumlsitlen sect2
lg1 p2 venna ja otildee suhteid Heteroseksuaalse perekonna puhul tekib lastel lapsendamise
tagajaumlrjel otildeiguslik otildee ja venna suhe ehk siis neil ei ole lubatud omavahel abielluda kuid
28
samasoolistest isikutest moodustatud perekonna puhul saavad partnerite lapsed omavahel
hiljem abielu sotildelmida kuna nad ei ole otildeiguslikult uumlksteisega seotud Samuti tekib probleem
erinevate toetuste saamises kuna sellist kooslust ei nimetata seaduslikult perekonnaks
Hea naumlide on eelpool vaumllja toodud Viimsi kaasus Selle puhul oli uumlheks osapooleks
samasoolistest isikutest kooslus ning kaasatud oli kolm last kes kotildeik ei olnud omavahel
otildeiguslikult seotud Osapool taotles Viimsi vallavalitsuselt laste lasteaia- ja koolitoidu ning
sotildeiduotildeiguse tasuta saamist Viimsi vallavalitsuse 12062009 korraldusega nr 373 jaumleti
kaebaja taotlused rahuldamata kuid Viimsi vallavolikogu maumlaumlrus nr 16 ei sisalda perekonna
totildelgendust ega kitsendavat saumltet mis taumlpsustaks mis soost peavad olema vanemad ja mis
otildeiguslik side vanemate ja laste vahel eksisteerib49
Samuti tekib probleem miks uumlhes
leibkonnas elavad faktilised otildede ja vend ei ole lapsega seaduslikult seotud ning ei kuulu lapse
perekonda Hetkel ei ole Eesti seadustes perekonna motildeiste defineeritud See taumlhendab et
samasoolises perekonnas elav laps ja tema bioloogilise vanema partneri lapsed ei ole
omavahel otildede ja vend kuid abiellunud erisoolise paari puhul oleks
232 Euroopa Liit ja Inimotildeiguste Kohus
Euroopa Inimotildeiguste Kohus tegi kohtuotsusega X ja teised vs Austria suure sammu laste
otildeiguste ja nende samasooliste vanemate probleemi lahendamisel ja naumlitas nii kaasaegseid
seisukohti Kaasuse taotlejateks olid kaks naissoost isikut kelle peres oli laps ning uumlks
taotleja soovis lapsendada partneri bioloogilist last Laps oli suumlndinud vaumlljaspool abielu ja
ainult lapse bioloogilisel emal oli lapse hooldusotildeigus Selle juhtumi puhul oli lapsel ka
bioloogiline isa kes maksis regulaarselt lapse elatist ning keeldus lapse ema partnerile
adopteerimisotildeiguse andmisest
Austria seaduste jaumlrgi kaotaks lapse ema partneri lapse adopteerimise puhul otildeigused lapse
suhtes kuid isa otildeigused oleksid tagatud Seega ei olnud lapsendamine Austria seisukohast
votildeimalik Taotlejad soovisid oma faktilise pere otildeiguslikku tunnustamist ning lapse
bioloogilise ema partneri tunnistamist lapse vanemana lapse bioloogilise isa asemel Austria
49
Inimotildeigused Eestis (viide 8) lk 141-143
29
seaduste jaumlrgi oli votildeimalik partneri last lapsendada nii abiellunud paaridele kui ka
mitteabiellunud heteroseksuaalsetele paaridele kes elavad stabiilses suhtes Kohus toob
punktis 95 selgelt vaumllja et samasooliste isikute stabiilne kooselu kuulub perekonna motildeiste
alla taumlpselt samamoodi nagu stabiilne erisooliste isikute kooselu Samuti leiab kohus et laps
kes elab oma bioloogilise vanema ja tema partneriga kes motildelemad kannavad tema eest hoolt
kuulub ka perekonda ja kotildeik kolm isikut peavad olema kaitstud artikkel 8 taumlhenduses ning
kuuluvad uumlheskoos perekonna motildeiste alla Sellist kooslust ei tohi diskrimineerida votilderreldes
erisooliste isikutest moodustatud perekonnaga ning antud kaasuse puhul on tegemist artikkel
14 koosmotildejus artikkel 8-ga rikkumisega
Antud kaasuse puhul leidis kohus et taotlejad sealhulgas uumlhe taotleja laps elasid kooselus
mis on vaumlga sarnane kooseluga mida elavad abiellunud heteroseksuaalsed isikud kus uumlks
abikaasa soovib lapsendada teise abikaasa last Vahe on selles et samasooline paar ei votildei
abielluda ja saab vaid omavahelised suhted registreerida Selline registreerimine ei anna
votildeimalust partneri last lapsendada kuna Austria seadustega pole lubatud lapsendamine
registreeritud partneritele Taotlejad ei olnud registreeritud see andis neile votildeimaluse partneri
last lapsendada kuna Austria seadusandlus lubab stabiilses registreerimata kooselus elavatel
heteroseksuaalsetel paaridel partneri lapse adopteerida Kohus leidis et antud kaasuse puhul
ei olnud artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumist mis kaumlsitleb abiellunud
heteroseksuaalsete isikutega kus uumlks abikaasa tahab lapsendada teise abikaasa bioloogilist
last vaid oli artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumine votilderreldes heteroseksuaalsete
faktiliste kooslustega kus uumlks partner tahab lapsendad teise partneri last
Otsuse poolt olnud kohtunikud leidsid et konventsioon ei kohusta liikmesriike andma otildeigust
mitteabiellunud paaridele partneri lapse lapsendamiseks Kuid kui selline otildeigus on olemas
siis ei ole samasooliste paaride diskrimineeriv kohtlemine lubatud Erinev kohtlemine ei ole
potildehjendatud kuna see ei ole lapse otildeiguste kaitseks vajalik Kohus ei votildetnud vastu ka Austria
vastuvaumlidet et selles kuumlsimuses puudub Euroopas uumlhine arvamus ning seetotildettu tuleks
kuumlsimuse lahendamine jaumltta riigi paumldevusse50
50
EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria
30
3 LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes erinevast
soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega
Laste ja nende perede otildeiguslikus kaitses on kaks erinevad teed Iga riik aktsepteerib igal juhul
seda et igal lapsel on kaks bioloogilist vanemat ehk siis mees ja naine kes on lapse eostanud
bioloogilisel teel votildei kunstliku viljastamise abil Sotildeltumata vanemate votildei lapse tahtest
eksisteerib kaks erinevast soost isikut kellel peaks igal juhul olema lapse suhtes teatavad
otildeigused ning lapsel peaksid olema otildeigused oma vanemate suhtes Teisalt peab kaitsma lapse
otildeigusi ka tema faktilises perekonnas see taumlhendab perekonnas kus laps pikaajaliselt elab
Sellisel juhul peavad motildelemal faktilisel vanemal olema lapse igapaumlevase uumllalpidamise osas
otildeigused ja kohustused51
Tuginedes uumllaltoodud faktidele votildeib vaumlita et lapse huvisid
arvestades on oluline kaitsta lapse otildeigusi tema tegelikus perekonnas sest just faktilised
vanemad votildetavad lapse elust kotildeige enam osa ning kannavad lapse uumlle igapaumlevaselt hoolt ning
see ei sotildeltu neid omavahel siduvatest bioloogilistest sidemetest
Kotildeik eelpool toodu totildeendab et homoseksuaalsetes suhetes elava lapse vanema partneril ja
lapsel ei eksisteeri omavahelisi otildeiguslikke suhteid ja puudub ka votildeimalus neid suhteid luua
kuna partner ei saa lapsendada teise partneri last Tekib olukord kus lapse otildeigused oma
seadusliku vanema partneri suhtes puuduvad ning selline olukord ei taga lapsele piisavat
kaitset
Nii samasooliste isikute kui ka erisooliste isikute kooselu kuhu on kaasatud lapsed peavad
olema eraldi reguleeritud
Miks ei saa laps olla samamoodi kaitstud nagu abielus paari laps52
See on otildeiguslik probleem
mis on jaumlaumlnud Eestis seni lahenduseta Vastavalt UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsioonile on
kotildeik lapsed votilderdsed sotildeltumata soost ja rahvusest sotildeltumata sellest kas nad elavad motildelema
51
Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 14-15 52
Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia
Antwerp-Oxford 2005 lk 291
31
vanemaga uumlksikvanemaga kas nad on suumlndinud registreeritud abielus votildei mitte53
Konventsioon kaumlsitleb last otildeigussubjektina ja taumlheldab et laps on ise oma otildeiguste teostaja54
Konventsioon kehtestab ka lapse ja riigi omavahelise suhte See taumlhendab et riigil ega
vanemal pole lapse uumlle omanikuotildeigust last vaadeldakse indiviidina kellel on omad
inimotildeigused mis on taumlpselt samasugused kui igal taumliskasvanul Samuti annab konventsioon
motildeista et votildeib tekkida konflikt lapse huvide ja vanemate votildei uumlhiskonna huvide vahel
Sellised konfliktid peab lahendama laste huvidega arvestades neid esile totildestes Laste huvid
defineeritakse tulenevalt konventsioonist mille jaumlrgi on olulised naumliteks otildeigus haridusele
otildeigus perekonnaelule ning otildeigus olla kuulatud ja austatud indiviidina55
Vastavalt
konventsiooni artikkel 18-le on vanematel esimene vastutus laste kasvatamise ja arengu eest
ehk siis vanemad on laste otildeiguste tagajad kasvatajad kaitsjad ja hoolitsejad
Konventsiooni keelekasutusest tuleneb see et termin bdquovanemldquo votildeib ka viidata paljudele
erinevatele peremudelitele mis kaasaegses maailmas eksisteerivad Naumliteks votildeib tuua
konventsiooni artikkel 5-e mis viitab laiendatud perekonna taumlhendusele UumlRO Lapse Otildeiguste
Konventsioon toob vaumllja ka perekonna taumlhtsuse Nimetatakse lapse otildeigust perekonnale see
taumlhendab uumlldiselt otildeigust vanematele ja otildeigust olla perekonnaliige See iseloomustab ka tervet
konventsiooni56
Laps ei saa tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest partneritest
koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes UumlRO Lapse Otildeiguste
Konventsiooni artiklis 2 p1 on saumltestatud et osalisriigid peavad tagama nende jurisdiktsiooni
all olevatele lastele kotildeik konventsioonis saumltestatud otildeigused ja kohustused sotildeltumata lapse ja
tema vanema votildei seadusliku hooldaja rassist soost keelest usust votildei muudest tingimustest
53
Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61
(18012013) 54
Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012
httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused
55 Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and What it
Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10 httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019
(06052013)
56 Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine praktikas
Lastekaitse Liit 2005 lk 71-74
32
Jaumlrelikult on erisoolisest perekonnast lapse ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes samasoolises
perekonnas kasvava lapsega konventsiooni taumlhenduses lubamatu ja sobimatu57
Samuti annab konventsiooni artikkel 2 p2 riigile positiivse otildeiguse votildetta kasutusele sobilikud
meetmed laste votilderdsete otildeiguste tagamiseks Kui raumlaumlgitakse homoseksuaalsetele paaridele
uumlheskoos laste kasvatamise otildeiguse andmisest siis mainitakse sageli laste huvidega
arvestamist Siin votildeib tuua naumliteks Gas ja Dubois vs Prantsusmaa kaasuse jt Selles
valdkonnas on naumlha ilmselget arengut esimesed Euroopa riigid mis lubasid samasoolisel
inimesel partneri lapse adopteerida olid Taani (1999) Island (2000) Norra (2001) ja Rootsi
(2003) Nendes riikides on otildeiguslikud reformid toimunud aastatel 1993-2003 Alates 2009
aastast on Soomes lubatud samasoolisel isikul oma partneri last adopteerida Eeliseks on kui
partnerid elavad registreeritud kooselus ja mittebioloogiline vanem on lapse sotsiaalne vanem
ehk tegelik vanem Nendes riikides saab samasooliste vanemate peres elav laps peale
lapsendamist taumlieliku sotsiaal- otildeigus- ja majandusliku kaitse ja samuti tagab see lapse otildeiguse
motildelemale seaduslikule ja sotsiaalsele vanemale Selline otildeiguslik areng naumlitab ka seda et
vanemate seksuaalne saumlttumus votildei sugu ei ole lapse huvide arvestamisel taumlhtis
Areng nendes riikides naumlitab ka seda et perekond koosneb lapsest ja kahest taumliskasvanud
isikust (sotildeltumata soost) Lapsel kes elab sellises perekonnas tekib otildeigus kahele seaduslikule
vanemale ja see annab talle votilderdse kaitse votilderreldes lapsega kes elab heteroseksuaalses peres
Selline areng naumlitab meile mis on kaasaaegne perekond58
See kotildeik taumlhendab et lapsel kes kasvab samasoolises perekonnas peavad olema
samasugused otildeigused nagu ta kasvaks erisooliste vanemate perekonnas kus partnerid kas on
votildei ei ole abielus Lapsel on otildeigus perekonna- ja eraelu kaitsmisele Euroopa Inimotildeiguste
Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ja samuti on tal otildeigus olla mitte diskrimineeritud
vastavalt sama konventsiooni artikkel 14-le Paraku naumleme erinevat suhtumist votilderreldes
lapsega kes elab perekonnas kus vanemad on heteroseksuaalsed Lapsel on vaja otildeigust
57
Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 29 58
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in Europe
National Cross-Border and European Perspectives 2012 lk 102-103120-122
33
perekonna kaitsele ja votildeimalust seadustada oma suhted mitte ainult bioloogilise vanemaga
vaid ka bioloogilise vanema partneriga Kui bioloogiline vanem ja partner on
heteroseksuaalsetes suhetes saab laps motildelema poole notildeusolekuga tagada enda otildeiguse olla
lapsendatud ja luua perekond Kui bioloogiline vanem ja tema partner on homoseksuaalsetes
suhetes siis isegi juhul kui motildelemad pooled on notildeus ei saa laps kasutada oma otildeigust olla
lapsendatud ja luua perekonda kui see ei ole vastuolus tema huvidega Riik arvestab lapse
huve eelkotildeige lapsendamisele lubatavuse kuumlsimuses
Selleks et aru saada partneri otildeigustest lapse suhtes peab enne defineerima kes on partner
lapse jaoks seaduse motildettes Perekonnaseadus annab meile kolm erinevat suhet lapse vanem
votildeotilderasvanem ehk lapse vanemaga abiellunud isik ning kasuvanem ehk isik kes ei ole
vanem ega votildeotilderasvanem vaid isik kes tegelikult last kasvatab Teda votildeib nimetada ka
faktiliseks vanemaks59
Sellest tuleneb et partner on kasuvanem Perekonnaseadust vaadeldes
votildeib oumlelda et kasuvanemal on kasulapse suhtes minimaalsed otildeigused samuti on lapse
otildeigused kasuvanema suhtes minimaalsed ja mitte taumlielikud
Ka Eesti Lastevanemate Liit on seisukohal et laste otildeigused ei ole piisavalt kaitstud seetotildettu
soovivad nad laste otildeiguste tugevdamist olukorras kus uumlks vanematest ei ole bioloogiline
vanem60
Samasooliste paaride puhul on partner faktiline vanem Lastekaitse Liidu president
Loone Ots on seisukohal et laps peab olema turvatud ja kaitstud nagu seda notildeuab Lastekaitse
Konventsioon Samuti arvab ta et samasooliste kooselu seadustamine on tervitatav samm
votilderdotildeiguslikkuse uumlhiskonda Laps satub vaumlgivalla ja hooletuse ohvriks nii samasoolises kui
erisoolises perekonnas seega peaksid tema otildeigused olema votildeimalikult efektiivselt kaitstud
motildelemal juhtumil Uumlhe votildeimaliku seisukoha jaumlrgi peaks samasoolistele peredele andma
lapsendamisotildeiguse erandjuhul see peab olema selgelt lapse huvides ning iga juhtumi puhul
arvestatakse konkreetseid asjaolusid ja teatud vanusest ka lapse notildeusolekut See aitaks vaumlltida
lapse lastekodusse sattumist laps peaks kasvama peres mitte uumlkskotildeik kui haumlsti varustatud
59
Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Edgar Salumaa Juridika
httpwwwjuridicaeejuridica_etphpdocument=etarticles1995123599PRNprvphp 60
Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest lk 3
httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise+koosel
uga+seotud+ettepanekutestpdf (18012013)
34
lastekodus Lastekaitse Liit on seisukohal et laps peab olema kaitstud ja Eesti laps peab
olema otildennelik vaatamata lapse kasvatajate soost61
Naumliteks votildeib tuua EIOtildeK kohtuotsuse Gas
ja Dubois v Prantsusmaa mille puhul kohtuniku eriarvamusel on samasoolises perekonnas
kasvatatav laps erinevas olukorras votilderreldes erisooliste taumliskasvanutega uumlhes peres kasvava
lapsega62
Eesti Potildehiseadus saumltestab ja tunnustab perekonna kaitset ja samuti peetakse potildehiseaduse jaumlrgi
oluliseks laste kasvatamist ning vanematele antakse mitte ainult luba vaid ka kohustus oma
lapsi kasvatada Mainitakse ka riigi kohustust perekonda laste kasvatamisel abistada Riigi
kohustuseks on luua lapsevanematele votildeimalused oma laste kasvatamiseks ja tagada laste
potildehivajadused63
Laps on homoseksuaalses peres kasvades erinevas olukorras votilderreldes heteroseksuaalses
peres kasvava lapsega Viimasel juhul on motildelemal vanemal otildeigus taotleda erinevaid
perekonna- ja laste kasvatamistoetusi kuna motildelemad vanemad votildeivad seadusjaumlrgselt end
lapsevanemana registreerida (bioloogiline vanem lapsendamine) Samasooliste partnerite
puhul on toetuste saamine raskendatud votildei ei ole uumlldse votildeimalik naumliteks votildeib tuua Viimsi
kaasuse probleemi Nii ei saa laps kes kasvab peres kahe samasoolise vanemaga vanemate
kaudu samalaadset riigipoolset toetust Kaasuses X Y ja Z vs Suurbritannia toob Inimotildeiguste
Kohus selgelt vaumllja et inimotildeiguste konventsioon votildeib olla totildelgendatud erinevalt ja perekonna
kaitse laieneb mitte ainult abiellunud paaridele vaid ka de facto peredele
Alati peab arvesse votildetma mitut erinevat faktorit kui kaua kaks taumliskasvanud isikut (sotildeltumata
soost) koos elanud on kas isikud elavad uumlhes leibkonnas kas nad soovivad votildei ei soovi lapsi
koos kasvatada64
Arvatakse et perekonna autentne tunnus on uumlhine laste kasvatamise otildeigus
61
Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012 httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed ( 21012012)
62 Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa 23032012
httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420 (22012013) 63
Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad sotsiaaltoetused ja ndash
teenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007 lk 29 64
Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in International
and Comparative Law Kluwer Law International 2002 lk 261
35
Seega peab uumlhine laste kasvatamisotildeigus olema identselt kaumlttesaadav nii heteroseksuaalsetele
kui ka samasoolistele paaridele Kui erisoolistel paaridel on otildeigus lapsi uumlhiselt kasvatada ilma
registreerimiseta siis peab selline otildeigus olema tagatud ka samasoolistele partneritele65
Eestis puudub spetsialiseerunud organ mis teostaks jaumlrelvalvet laste otildeiguste tagamise uumlle
Seda funktsiooni teostavad erinevad organid koostoumloumls Nendeks kohalik omavalitsus
maavalitsus otildeiguskantsler ja teised66
Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas nr 6-
81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute puumlsiv kooselu kuulub
perekonnapotildehiotildeiguse kaitse alla aga Eestis ei ole selline kooselu reguleeritud ja seetotildettu tuleb
luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Samuti puudub lapsendamist ja
hooldusotildeigust puudutav regulatsioon mis tagaks laste huvide arvestamise samasooliste
paaride puhul Partneril puudub lapsendamise votildeimalus ja see annab hooldusotildeiguse ainult
uumlhele vanemale kuid partnerid elavad koos lapsega ja motildelemad peaksid lapse eest vastutama
ja tema eest kandma hoolt Selline olukord votildeib tuua probleeme lapse hooldamisotildeiguse
teostamisel uumlhe partneri surma korral votildei juhul kui seaduslik lapsevanem ei saa mingil
potildehjusel pikemaajaliselt hooldusotildeigust teostada Samuti pole tagatud partneri otildeigus last edasi
kasvatada kui seaduslik vanem sureb
Probleem on ka uumluumlrisuhetes Votildelaotildeigusseaduse sect289 saumltestab et eluruumi uumluumlrnikul on otildeigus
uumluumlriruumides majutada oma abikaasat alaealisi lapsi ja toumloumlvotildeimetuid vanemaid ilma
uumluumlrileandja notildeusolekuta67
Juhul kui uumluumlrilevotildetja on lapse vanema partner siis ei saa
uumluumlrileandja notildeusolekuta eluruumis majutada last ega tema seaduslikku vanemat Sellega
satub laps ebasoodsasse olukorda votilderreldes lapsega kes elab perekonnas kus motildelemad
partnerid on tema seaduslikud vanemad Lapse eluruumides viibimine sotildeltub uumluumlrileandja
tahtest
65
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs (viide 58) lk 92 66
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava
2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20per
ede20arengukava202012-2020pdf (16022013) 67
Otildeiguskantsler ( viide 3) lk 1 5
36
Laste staatus samasoolistes paarides on laumlbi aegade olnud nagu Pandora laegas Alati on olnud
arusaadav aktsepteeritud ja isegi notildeutud et lapsel peab olema kaks vanemat aga nuumluumldseks on
see arenenud selles suunas et lapsel votildeib olla kaks ema kaks isa votildei isegi kolm vanemat
2007 aastal andis Ontario Kohus oma otsuses AA vs BB ONCA 268
selles kuumlsimuses uue
arengu Selle kaasuse puhul vaumlrbasid kaks homoseksuaalset stabiilses suhtes elavat naist oma
meessoost sotildebra lapse bioloogiliseks eostamiseks Lapse suumlndides olid tema seaduslikeks
vanemateks bioloogiline ema ja bioloogiline isa Bioloogilise ema samasooline partner oli
sellises situatsioonis lapse faktiline vanem taumlitis lapse teise ema rolli ja kandis suurt osa lapse
kasvatamises Kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngisid lapse elus vaumlga olulist rolli ja kandsid lapse
eest hoolt Lapse bioloogilise ema samasooline partner leidis et tal peaksid olema lapse
suhtes samuti seaduslikud otildeigused ja kohustused ning ta poumloumlrdus kohtusse nende otildeiguste ja
kohustuste saamiseks Kohus leidis et kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngivad lapse elus vaumlga suurt
rolli ja lapse otildeiguste tagamise seisukohalt on oluline et kotildeik kolm oleksid tema seaduslikud
vanemad
Kohus arvestas lapse huvidega ning see on selle kaasuse puhul kotildeige olulisem Kohus
otsustas et kotildeik kolm taumliskasvanut peavad olema seaduslike vanematena registreeritud ning
seelaumlbi sai laps kolm seaduslikku vanemat Nimetatud kaasus totildei samasooliste vanemate ja
sellistes peredes elavate laste probleemide osas taumliesti uue arengu Selliseid arenguid jaumllgides
votildeib oletada et ka teised riigid votildetavad Orlando kaasuse arvesse ja hakkavad seda jaumlrgima
Perekonna ja vanema staatuse kontseptsioon on viimase aja jooksul teinud laumlbi suured
muutused ja arengud avardanud piire ja haumlgustanud nende motildeistete traditsioonilist taumlhendust
Niisiis votildeib oletada et laumlhitulevikus toimuvad seadusandluses muudatused mille kohaselt ei
arvestata vanema staatuse saamisel enam vanemate seksuaalse saumlttumuse ja arvuga Selle
asemel votildeetakse arvesse eelkotildeige lapse huvid Selline olukord peaks viima selleni et tagatud
on taumlielik votilderdsus ja vaumllistatud diskrimineerimine Seda propageerib praegusel ajal Euroopa
Inimotildeiguste Konventsiooni artikkel 14
68
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and ROSENBERG
JJA AA v BB 2007 ONCA 2 httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
37
Tihtipeale sotildeltub lapse otildeiguslik staatus perekonnas sellest milline on temaga koos elavate
taumliskasvnanute suhte otildeiguslik staatus ndash sellest kas tegemist on abielu votildei registreeritud
kooseluga On oluline ka maumlrgata et vaumlga paljud riigid on laste kaitse tagamise eesmaumlrgil
avanud samasooliste paaride jaoks votildeimaluse oma suhteid registreerida Selle kaudu on neil
votildeimalus lapsi uumlheskoos lapsendada votildei siis on uumlhel partneril votildeimalik lapsendada partneri
laps Naumliteks Rootsis saavad lapsendamise puhul sarnase otildeigusliku staatuse nii paarid kes on
oma suhted kooseluna registreerinud kui ka abielus olevad erisoolised paarid
Norra ja Sakasamaa lubavad neil paumlevil registreeritud kooselus elavatel samasoolistel isikutel
lapsendada oma partneri lapse Siin tuleb aga silmas pidada et tegemist on siseriiklike
seadustega mis ei garanteeri nende rahvusvahelist tunnustamist Perekonna seisukohalt
taumlhendab see seda et nii lastel kui tema vanematel votildeivad tekkida otildeiguslikud probleemid
vaumlljaspool riiki juhul kui teises riigis ei kehti sarnased seadused69
Euroopa Liidu otildeigus
perekonnaotildeiguse valdkonnas notildeuab uumlhtlustamist ja liigub kiirelt sinnapoole Kindlasti on
vajalik demokraatlik ja selge lahendus mis hakkaks potildehinema Euroopa Inimotildeiguste
Konventsioonil
69
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family Law
Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008 lk 101-110
38
Kokkuvotildete
Uurimistoumlouml kaumligus olen jotildeudnud jaumlreldusele et kuigi Eestis ei ole perekonna motildeiste
defineeritud on selle motildeiste seadusaktidesse sisse viimine aumlaumlrmiselt oluline nii erisooliste kui
ka samasooliste paariride ja nendega koos elavate laste perekonnakaitse otildeiguse tagamiseks
Viimsi kaasus on vaumlga hea naumlide Eesti seadusandlusest Tuginedes Euroopa Liidu otildeigusele ja
Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtukaasustele olen jotildeudnud jaumlreldusele et teatud juhtudel
peavad nii erisooliste kui ka samasooliste paaride pered koos lastega votildei ilma kuuluma
perekonna kaitse alla Samuti peab registreerimata kooselus paari peres elav laps kuuluma
oma tegelike vanematega uumlhte perekonda ning olema kaitstud perekonna motildeiste taumlhenduses
taumlpselt samamoodi kui laps kes elab registreeritud kooselu sotildelminud faktiliste vanematega
Igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja diskrimineerimine mis potildehineb isikute
sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud Euroopa Liidu liikmesriigid ei tohi perekonna ja
uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise potildehjuseks nimetada Euroopa
Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta
perekonnaeluna millel on riiklik kaitse
Teine peatuumlkk naumlitas et hetkel votildeivad lapsel tekkida perekonnaliikmetega erinevad otildeiguslikud
suhed Perekonnaliige ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem seega on tema otildeigused lapse
suhtes ja lapse otildeigused faktilise vanema vastu piiritletud Faktiliste vanematega kes ei ole
oma suhteid registreerinud koos elav laps on ebavotilderdses olukorras votilderreldes lapsega kes elab
faktiliste vanematega kes on oma suhteid registreerinud Nii tekib lapse lastekodusse
sattumise oht naumliteks bioloogilise vanema surma puhul kui teisel faktilisel vanemal
puuduvad lapse uumlle vanemlikud otildeigused Selline kohtlemine ei pruugi olla lapse huvidega
kooskotildelas Abielus paari puhul seda probleemi ei teki
Kolmandas peatuumlkis kaumlsitlesin LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdset kohtlemist
votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega Toumloumlst tuleb
selgelt vaumllja et ebavotilderdsel kohtlemisel ei ole otildeigustust ja see ei ole kooskotildelas lapse huvidega
Lapsel on otildeigus kahele vanemale ning oma tegelike vanemate tunnustamisele sotildeltumata
tegelike kasvatajate soost Laps peab igal juhul olema kaitstud sotildeltumata sellest kas tema
39
faktilised vanemad on oma suhted registreerinud votildei mitte kuna laps ei saa seda kuidagi
motildejutada Samasooliste paaride puhul on laps ebavotilderdses olukorras votilderreldes erisooliste
faktiliste vanematega elava lapsega LGBT peredes elavate laste kaitse on puudulik ja notildeuab
taumliustamist sotildeltumata siseriigi uumlhiskonna valmisolekust ning eelkotildeige tuleb seda kuumlsimust
lahendades tugineda lapse huvidele
40
Summary
Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family
has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost
importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex
couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good
example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of
the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex
and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection
Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their
real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same
way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any
avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is
prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of
the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court
of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state
The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family
members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of
the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent
are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship
is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered
their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the
death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to
the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no
significance in the case of a married couple
In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent
families compared to children living in families formed by persons of different sexes The
thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests
Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition
41
regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their
factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any
bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared
to children living with their factual parents of different sexes The protection of children
living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the
general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into
consideration in the first place when solving the problem
42
Kasutatud materjalide loetelu
Kasutatud kirjandus
Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009
Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in
International and Comparative Law Kluwer Law International 2002
Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or
Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008
Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika
EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of
Fundamental Rights of the European Union 2006
European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw
European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and
discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal
analysis 2010
Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012
Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia
Antwerp-Oxford 2005
Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st
Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009
Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family
Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008
Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of
Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law
Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007
Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad
sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007
43
Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine
praktikas Lastekaitse Liit 2005
Kasutatud normatiivmaterjal
Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303
Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification
Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their
family members to move and reside freely within the territory of the Member States
Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13
Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50
Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2
Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8
Perekonnaseadus RT I 27062012 12
Kasutatud internetiallikad
Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second
Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June
2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and
ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2
httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-
2pg-27
Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of
fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012
httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6
-2008-0479amplanguage=EN
European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working
Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties
Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007
httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf
44
GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf
Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-
10xls
Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest
httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise
+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf
Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61
Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012
httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused
Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012
httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed
Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta
Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-
perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta
Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk
32
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC
C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf
Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France
httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886
Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa
23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede
arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja
20perede20arengukava202012-2020pdf
The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010
httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf
Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and
What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10
httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019
45
Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri
httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool
iste_isikute_peresuhepdf
Viidatud kohtupraktika
EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa
EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa
EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria
EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits
EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola
EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95
EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria
TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009
TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010
22
vaumllja lapsendamise protsessi lotildepetamise 1993 aastal jaumlttis Pariisi Sotsiaalfondi osakond
hageja taotluse rahuldamata Antud otsuse potildehjuseks oli see et Frette pakkus lapse jaoks
ebastabiilset ja potentsiaalselt last kahjustavat emarolli mudelit Potildehiline kuumlsimus oli selles et
kas uumlksik homoseksuaalne isa on votildeimeline last kasvatama votildei mitte Euroopa Inimotildeiguste
Kohus otsustas haumlaumlletustulemusega neli kolme vastu et rikkumist artikkel 14 koostoimes
artikkel 842
ei olnud Seega ei tohi Eestis takistada laste lapsendamist homoseksuaalsetele
isikutele
Peale Frettegrave vs Prantsusmaa kaasust esitas Ameerika Uumlhendriikide Psuumlhhoanaluumluumltiline
Assotsiatsioon avalduse et geid ja lesbid on nii uumlksikisikute kui paaridena votildeimelised
tegutsema ja last kasvatama lapse huvidest laumlhtudes Nad on votildeimelised taumlitma lapse tervist
kahjustamata kotildeiki kohustusi ja peaksid saama heteroseksuaalsete vanematega votilderdsed
otildeigused ning seda nii paaris kui ka uumlksikisikuna Eelpool toodud uuringute naumlited muudavad
kohtu arvamuse punktis 42 taumliesti otildeigustamatuks Lisaks sellele vaumlidab kohus punktis 42 et ei
ole piisavalt palju lapsi et adopteerimise notildeudlust rahuldada See on vaidlustatav arvamus43
ILGA-EUROPE-i kaasuse kommentaaride kokkuvotildettes totildei autor vaumllja arvamuse et nii kaua
kui Prantsusmaal on lubatud lapsendamine uumlksikutele heteroseksuaalsete isikutele ei luba
artikkel 8 ja artikkel 14 Prantsusmaa haldusorganitel ja kohtutel jaumltta geisid ja lesbisid
lapsendamise protsessist vaumllja nimetades potildehjuseks nende isikute seksuaalsaumlttumust 17
Jaumlrgmiseks vaatlen laumlhemalt kaasust EB vs Prantsusmaa 1998 aasta veebruaris esitas
taotleja Prantsusmaal taotluse lapse lapsendamiseks Lapsendamise menetluse kaumligus mainis
taotluse esitaja et ta on homoseksuaalne ja tal on samasooline partner R
Augustis 1998 andis taotlejat kuumlsitlenud psuumlhholoog hinnangu et talle ei peaks lapsendamist
lubama Potildehjusena totildei psuumlhholoog vaumllja asjaolu et taotleja hakkab last uumlksi kasvatama ning
see kahjustaks last kuna laps peaks naumlgema kindlat peremudelit kus on nii isa kui ka ema
42
EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v France 43
Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second
Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June
2005httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf (09102012)
23
Lisaks sellele vaumlitis psuumlhholoog et taotleja elab oma samasoolise partneriga aga ei soovi seda
kinnitada ja jaumltab partnerisse puutuvad kuumlsimused vastamata See votildeib samuti last kahjustada
kuna ta saab ainult emade eeskuju Psuumlhholoogi arvates ei olnud see otildeige
1998 aasta oktoobris esitas perenotildeukogu lapsendamise juhatuse esindaja arvamuse et
taotlejale ei peaks lapsendamist lubama Ta vaumlitis et vastavalt tema kogemusele on lapse
jaoks paremad perekonnad kus on nii ema kui ka isa ehk siis lapsendamiseks sobivad
erisoolised paarid
1998 novembris ei lubatud taotlejal lapsendamist jaumlrgnevatel potildehjustel taotleja ei ole
uumlksikemana votildeimeline naumlitama lapsele otildeiget peremudelit kus maumlngib olulist osa mehelik roll
ja taotleja partneri osavotildett lapse kasvatamisel ei ole kindlaks tehtud See votildeib samuti last
kahjustada
Halduskohus ei lubanud samuti taotlejale lapsendamist ning tugines seejuures
homoseksuaalsuse argumendile Nii rikkus ta inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse
konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga
Kohus taumlheldas taotleja elustiili mis ei ole lapse kasvatamiseks sobilik ning ei ole lapse
huvides ja votildeib teda kahjustada Lisaks sellele on kohaliku tsiviilseadustiku artikkel 343 jaumlrgi
lubatud lapsendamise taotlemine igauumlhele kes on vaumlhemalt 28 aastat vana Seega rikuti ka
kohalikku seadust mitte ainult konventsiooni
Prantsusmaa tugines kohtuotsusele Frettegrave vs Prantsusmaa kaasuses kus kohus ei rahuldanud
taotleja esitatud notildeuet Seekord otsustas kohus otsuse punktis 51 et eelnevas kaasuses rikuti
artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga44
Euroopa Inimotildeiguste Kohus otsustas haumlaumlltega kuumlmme
seitsme vastu et rikuti artikkel 14 koostoimes artikkel 8-ga45
44
EIKo 2201 2008 4354602 EB v France 45
Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France
httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886 22012008
24
Kaasustest votildeib vaumllja lugeda et homoseksuaalsed lapsevanemad ei saa kuidagi last kahjustada
ja homoseksuaalsus ei taumlhenda seda et sellises perekonnas kasvav laps ei saa otildeiget kasvatust
Homoseksuaalsed vanemad ei kaumlitu lapse huvisid silmas pidades halvemini kui
heteroseksuaalsed vanemad Laste adopteerimise puhul ei saa taotleja homoseksuaalsus
kuidagi motildejutada lapsendamise lubamist votildei mittelubamist Homoseksuaalse eluviisi toomine
potildehjuseks miks mitte adopteerida on keelatud ja rikub konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus
artikkel 8-ga
Neid kaasused on omavahel vaumlga sarnased Ferreteacute kaasuses otsustas kohus nelja haumlaumllega
kolme vastu et antud juhul ei olnud artikkel 8 koosmotildejus artikkel 14 rikkumist aga EB
kaasuses otsustas kohus kuumlmne haumlaumllega seitsme vastu et tegemist oli rikkumisega Euroopa
Inimotildeiguste Kohtu Kohtu president ja Prantsusmaa kohtunik Kohtunik Costa olid Ferreteacute
kaasuse puhul enamikus ja arvasid et rikkumist ei olnud aga EB kaasuses otsustasid nad
juba seda et taotleja otildeigused olid rikutud EB kaasuse puhul maumlrkas kohus ka seda et alates
Ferretteacute kaasuse jaumlrel on toimunud ilmselge otildeiguse areng samasoolistele isikutele
lapsendamise kuumlsimuses ja nuumluumldseks on see legaalne juba kuumlmnes Euroopa Liidu riigis Seda
votildeib ka totildelgendada nii et konventsiooni saumltted ei oma kindlat totildelgendust vaid seda peab
totildelgendama kaumlesoleva hetke otildeiguslikku olukorda arvestades46
Motildelema kaasuse puhul toimub
lapsendamine vallalise isiku poolt kuid EB kaasuse puhul oli taotlejal partner ja kuna
lapsendamine on antud olukorras vaid ainuisikuline ei oleks lapsel mingeid otildeigusi ega
kohustusi teda lapsendanud inimese partneri suhtes
222 Eesti
Eesti seadus ei keela seksuaalvaumlhemustele uumlksinda lapsendamist ent justiitsministeeriumil on
arvamus et samasoolistele partneritele lapsendamise lubamine on keeruline ja tihti peale
vaidlustatav teema kuna ministeeriumi arvates ei ole Eesti uumlhiskond kindel et samasoolistele
partneritele lapsendamine on lapse huvides ja ei kahjusta teda47
kuid laste otildeiguste kaitset
tagades ei tohi tugineda uumlhiskonna valmisolekule LGBT perekonnade tunnustamisel
46
European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw 47
Andra Olm (viide 12) lk 63
25
Perekonnaseaduse48
sect148 uumltleb et lapsendada votildeivad nii vallalised kui ka abielu sotildelminud
isikud Kuivotilderd LGBT inimesed ei saa oma vahel sotildelmida abielu ega oma suhteid muul moel
registreerida siis on nad otildeiguslikult vallalised isikud vaatamata sellele et nad faktiliselt
moodustavad perekonna Seega laieneb neile lapsendamise puhul perekonnaseaduse sect148 lg1
mis uumltleb et vallaline isik votildeib lapsendada ainult uumlksinda Samuti ei saa perekonnaseaduse
sect149 jaumlrgi teine partner sama last lapsendada sest lapsendamissuhete kestel ei saa muu isik
vaumllja arvatud lapsendaja abikaasa sama last lapsendada Kui vaadata siinkohal lapse otildeigusi
lapsendaja partneri suhtes siis ei ole lapsel oma vanema partneri suhtes vastavalt
perekonnaseaduse sect161 mingeid otildeigusi ega kohustusi sest lapse hooldamisotildeigus laieneb vaid
sellisel juhul kui abikaasad lapsendavad uumlhiselt votildei lapsendatakse abikaasa laps Muudel
juhtudel kuulub hooldamise otildeigus ainult lapsendajale ainuisikuliselt
Samasoolised partnerid kuuluvad selle seaduse taumlhenduses muude juhtumite hulka Seega ndash
elades kahe samasoolise vanemaga peres kus kumbki ei ole bioloogiline vanem on lapsel
otildeigused ja kohustused ainult uumlhe vanema vastu Naumliteks kui uumlhel partneril on bioloogiline votildei
lapsendatud laps olemas ja teine partner soovib omalt poolt perekonnavaumlliselt teist last
lapsendada siis lapsendamise protsessi kaumligus ei arvestata perekonnaseaduse sect147 lg 2-ga
mis uumltleb et lapsendamine ei ole lubatud kui lapsendaja lapsed on selle vastu votildei kui
lapsendaja lapsed kahjustavad mingil maumlaumlral lapsendatava huve Kuna lapsendatav saabub
perekonda kus on olemas teised lapsed tuleks kindlasti arvestada nende huvidega ja
veenduda et nad ei kahjusta lapsendatavat aga sellisel juhul toimub lapsendamine
seadusjaumlrgselt vallalise isiku poolt See ei ole paraku piisav lapse huvidega arvestamine
Samuti tekib lapsendamise puhul vanusepiiranguga seotud ebavotilderdne kohtlemine
Perekonnaseaduse sect150 lg 1 uumltleb et lapsendada votildeib vaumlhemalt 25-aastane piiramata
teovotildeimega isik kuid lg 2 uumltleb et kohus votildeib erandjuhtudel lubada lapsendamist ka
vaumlhemalt 18-aastasele juhul kui ta lapsendab oma abikaasa lapse Samasooliste paaride jaoks
see jaumlllegi ei kehti kuivotilderd neil ei ole votildeimalik omavahel abielluda See on oluline piirang
mis votildeib tingida olukorra kus uumlks partner kes on lapse seaduslik vanem sureb ja tema
48
Perekonnaseadus RT I 27062012 12
26
partner kes on last kasvatanud on alla 25-aastane ning seega ei ole tal seaduse jaumlrgi votildeimalik
surnud partneri last lapsendada Nii tekib lapse lastekodusse sattumise oht ning see ei pruugi
olla lapse huvidega kooskotildelas Lapse jaoks on tema bioloogilise vanema partner tegelik
vanem ning perekonnaliige kuid tekib olukord kus laps eemaldatakse tema ellu jaumlaumlnud
faktilisest vanemast Abielus paari puhul seda probleemi ei teki kuna sellisel juhul on lapse
bioloogilise vanema partner lapse seaduslik kasuvanem isegi kui ta pole last lapsendanud
vastavalt perekonnaseadusele Ning bioloogilise vanema surma puhul ei eemaldata last
kasuvanemast ning olles alla 25-aastane kasuvanem saab erandolukorras lapsendada ka
surnud abikaasa last
Seega tuginenes Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikale tuleb Eestis luua laste ning
samasoolistest isikutest moodustatud perekondade ja nende laste kaitse ning tagada laste
parimate huvide arvestamine vastavalt laste otildeigustele Inimotildeiguste konventsiooni antud otildeigus
perekonnakaitsele rakendub samuti laste suhtes
23 Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud laps
Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapse otildeiguslik seis on erinev ja mingil maumlaumlral
raskem kui eelnevatel juhtudel Siin votildeib naumlha kolme erinevat teed Uumlks stsenaarium on
selline et lapsel on kaks seaduslikku vanemat kes on lahus kusjuures motildelemad on
bioloogilised vanemad ning uumlhel vanemal on samasooline partner ja laps elab nendega koos
Teise variandi puhul on lapsel kaks bioloogilist vanemat kes on lahus Uumlhel vanemal
puuduvad votildei on aumlra votildeetud vanemaotildeigused ning laps elab oma seadusliku bioloogilise
vanemaga ja vanema partneriga Kolmanda votildeimaluse puhul elab samasoolistest isikutest
moodustatud perekonnas vaumlhemalt kaks last igal lapsel on erinevad bioloogilised vanemad
Tegelikkuses elavad lapsed koos uumlhe bioloogilise vanemaga ja vanema partneriga Lapsed ei
ole omavahel veresugulased
231 Eesti
27
Analuumluumlsin kaumlesolevas peatuumlkis eelkotildeige olukorda kus lapsel on kaks seaduslikku bioloogilist
vanemat vanemad on lahus ja laps elab uumlhe seadusliku vanemaga ja tema partneriga See
taumlhendab et lapsel on faktiliselt kolm isikut kes tema eest hoolt kannavad ja tema elust osa
votildetavad Lapsel on otildeiguslik side ainult kahe bioloogilise vanemaga ning vanema partneril kes
elab lapsega koos ja kasvatab last puudub otildeiguslik side lapsega Kui votilderrelda seda olukorda
heteroseksuaalse perekonnaga siis sellisel juhul on uuel partneril votildeimalus partneri last
lapsendada juhul kui teine lapsevanem annab notildeusoleku ja kui nad on abielus vastavalt
perekonnaseaduse sect152 lg1 Selle kohaselt katkeb lapsel otildeiguslik side uumlhe bioloogilise
vanemaga ja tekib see vanema partneriga Homoseksuaalsetel isikutel puudub selline
votildeimalus kuna partneri last saab lapsendada ainult abiellunud votildeotilderasvanem
Otildeiguslik side vanema partneriga puudub ka juhtumi puhul kus lapsel on ainult uumlks seaduslik
vanem ja teiselt bioloogiliselt vanemalt on vanemlikud otildeigused aumlra votildeetud votildei siis ei ole teine
bioloogiline vanem kindlaks tehtud Samas on heteroseksuaalsetel paaridel votildeimalik luua
otildeiguslikud suhteid lapse ja partneri vahel Abielu sotildelmides tekib vastavalt perekonnaseaduse
sect148 lg2 p2 partneril otildeigus lapsendada partneri laps varasematest suhetest Faktiliselt elab
laps kahe samasoolise vanemaga aga otildeiguslikult suhted on tal ainult uumlhe bioloogilise
vanemaga
Kolmas stsenaarium on nimetatutest kotildeige keerulisem Faktiliselt on lapsel kaks samasoolist
vanemat kellest otildeiguslik side on ainult bioloogilisega Samuti on lapsel kasuotildede votildei
kasuvend kelle bioloogiline vanem on tema bioloogilise vanema partner Sellises olukorras
puudub lapsel otildeiguslik suhe teise peres elava lapsega Sellelt pinnalt votildeib tekkida erinev
kohtlemine votilderreldes heteroseksuaalse perega kus partnerid saavad omavahel abielluda ja
lapsi lapsendada ning kus sellisel juhul on kotildeikidel peres kasvavatel lastel ja neid kasvatavatel
taumliskasvanutel omavaheline otildeiguslik side Ebavotilderdne kohtlemine tekib sellisel juhul punktis
mis puudutab laste omavahelist abiellumist (selle lubamist) Perekonnaseaduse sect 3 uumltleb et
isikud kelle sugulussuhe potildehineb lapsendamisel ei votildei omavahel abielluda Kaumlesoleva
seaduse sect 2 lotildeikes 1 nimetatud sugulussuhe potildehineb lapsendamisel antud juhul kaumlsitlen sect2
lg1 p2 venna ja otildee suhteid Heteroseksuaalse perekonna puhul tekib lastel lapsendamise
tagajaumlrjel otildeiguslik otildee ja venna suhe ehk siis neil ei ole lubatud omavahel abielluda kuid
28
samasoolistest isikutest moodustatud perekonna puhul saavad partnerite lapsed omavahel
hiljem abielu sotildelmida kuna nad ei ole otildeiguslikult uumlksteisega seotud Samuti tekib probleem
erinevate toetuste saamises kuna sellist kooslust ei nimetata seaduslikult perekonnaks
Hea naumlide on eelpool vaumllja toodud Viimsi kaasus Selle puhul oli uumlheks osapooleks
samasoolistest isikutest kooslus ning kaasatud oli kolm last kes kotildeik ei olnud omavahel
otildeiguslikult seotud Osapool taotles Viimsi vallavalitsuselt laste lasteaia- ja koolitoidu ning
sotildeiduotildeiguse tasuta saamist Viimsi vallavalitsuse 12062009 korraldusega nr 373 jaumleti
kaebaja taotlused rahuldamata kuid Viimsi vallavolikogu maumlaumlrus nr 16 ei sisalda perekonna
totildelgendust ega kitsendavat saumltet mis taumlpsustaks mis soost peavad olema vanemad ja mis
otildeiguslik side vanemate ja laste vahel eksisteerib49
Samuti tekib probleem miks uumlhes
leibkonnas elavad faktilised otildede ja vend ei ole lapsega seaduslikult seotud ning ei kuulu lapse
perekonda Hetkel ei ole Eesti seadustes perekonna motildeiste defineeritud See taumlhendab et
samasoolises perekonnas elav laps ja tema bioloogilise vanema partneri lapsed ei ole
omavahel otildede ja vend kuid abiellunud erisoolise paari puhul oleks
232 Euroopa Liit ja Inimotildeiguste Kohus
Euroopa Inimotildeiguste Kohus tegi kohtuotsusega X ja teised vs Austria suure sammu laste
otildeiguste ja nende samasooliste vanemate probleemi lahendamisel ja naumlitas nii kaasaegseid
seisukohti Kaasuse taotlejateks olid kaks naissoost isikut kelle peres oli laps ning uumlks
taotleja soovis lapsendada partneri bioloogilist last Laps oli suumlndinud vaumlljaspool abielu ja
ainult lapse bioloogilisel emal oli lapse hooldusotildeigus Selle juhtumi puhul oli lapsel ka
bioloogiline isa kes maksis regulaarselt lapse elatist ning keeldus lapse ema partnerile
adopteerimisotildeiguse andmisest
Austria seaduste jaumlrgi kaotaks lapse ema partneri lapse adopteerimise puhul otildeigused lapse
suhtes kuid isa otildeigused oleksid tagatud Seega ei olnud lapsendamine Austria seisukohast
votildeimalik Taotlejad soovisid oma faktilise pere otildeiguslikku tunnustamist ning lapse
bioloogilise ema partneri tunnistamist lapse vanemana lapse bioloogilise isa asemel Austria
49
Inimotildeigused Eestis (viide 8) lk 141-143
29
seaduste jaumlrgi oli votildeimalik partneri last lapsendada nii abiellunud paaridele kui ka
mitteabiellunud heteroseksuaalsetele paaridele kes elavad stabiilses suhtes Kohus toob
punktis 95 selgelt vaumllja et samasooliste isikute stabiilne kooselu kuulub perekonna motildeiste
alla taumlpselt samamoodi nagu stabiilne erisooliste isikute kooselu Samuti leiab kohus et laps
kes elab oma bioloogilise vanema ja tema partneriga kes motildelemad kannavad tema eest hoolt
kuulub ka perekonda ja kotildeik kolm isikut peavad olema kaitstud artikkel 8 taumlhenduses ning
kuuluvad uumlheskoos perekonna motildeiste alla Sellist kooslust ei tohi diskrimineerida votilderreldes
erisooliste isikutest moodustatud perekonnaga ning antud kaasuse puhul on tegemist artikkel
14 koosmotildejus artikkel 8-ga rikkumisega
Antud kaasuse puhul leidis kohus et taotlejad sealhulgas uumlhe taotleja laps elasid kooselus
mis on vaumlga sarnane kooseluga mida elavad abiellunud heteroseksuaalsed isikud kus uumlks
abikaasa soovib lapsendada teise abikaasa last Vahe on selles et samasooline paar ei votildei
abielluda ja saab vaid omavahelised suhted registreerida Selline registreerimine ei anna
votildeimalust partneri last lapsendada kuna Austria seadustega pole lubatud lapsendamine
registreeritud partneritele Taotlejad ei olnud registreeritud see andis neile votildeimaluse partneri
last lapsendada kuna Austria seadusandlus lubab stabiilses registreerimata kooselus elavatel
heteroseksuaalsetel paaridel partneri lapse adopteerida Kohus leidis et antud kaasuse puhul
ei olnud artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumist mis kaumlsitleb abiellunud
heteroseksuaalsete isikutega kus uumlks abikaasa tahab lapsendada teise abikaasa bioloogilist
last vaid oli artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumine votilderreldes heteroseksuaalsete
faktiliste kooslustega kus uumlks partner tahab lapsendad teise partneri last
Otsuse poolt olnud kohtunikud leidsid et konventsioon ei kohusta liikmesriike andma otildeigust
mitteabiellunud paaridele partneri lapse lapsendamiseks Kuid kui selline otildeigus on olemas
siis ei ole samasooliste paaride diskrimineeriv kohtlemine lubatud Erinev kohtlemine ei ole
potildehjendatud kuna see ei ole lapse otildeiguste kaitseks vajalik Kohus ei votildetnud vastu ka Austria
vastuvaumlidet et selles kuumlsimuses puudub Euroopas uumlhine arvamus ning seetotildettu tuleks
kuumlsimuse lahendamine jaumltta riigi paumldevusse50
50
EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria
30
3 LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes erinevast
soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega
Laste ja nende perede otildeiguslikus kaitses on kaks erinevad teed Iga riik aktsepteerib igal juhul
seda et igal lapsel on kaks bioloogilist vanemat ehk siis mees ja naine kes on lapse eostanud
bioloogilisel teel votildei kunstliku viljastamise abil Sotildeltumata vanemate votildei lapse tahtest
eksisteerib kaks erinevast soost isikut kellel peaks igal juhul olema lapse suhtes teatavad
otildeigused ning lapsel peaksid olema otildeigused oma vanemate suhtes Teisalt peab kaitsma lapse
otildeigusi ka tema faktilises perekonnas see taumlhendab perekonnas kus laps pikaajaliselt elab
Sellisel juhul peavad motildelemal faktilisel vanemal olema lapse igapaumlevase uumllalpidamise osas
otildeigused ja kohustused51
Tuginedes uumllaltoodud faktidele votildeib vaumlita et lapse huvisid
arvestades on oluline kaitsta lapse otildeigusi tema tegelikus perekonnas sest just faktilised
vanemad votildetavad lapse elust kotildeige enam osa ning kannavad lapse uumlle igapaumlevaselt hoolt ning
see ei sotildeltu neid omavahel siduvatest bioloogilistest sidemetest
Kotildeik eelpool toodu totildeendab et homoseksuaalsetes suhetes elava lapse vanema partneril ja
lapsel ei eksisteeri omavahelisi otildeiguslikke suhteid ja puudub ka votildeimalus neid suhteid luua
kuna partner ei saa lapsendada teise partneri last Tekib olukord kus lapse otildeigused oma
seadusliku vanema partneri suhtes puuduvad ning selline olukord ei taga lapsele piisavat
kaitset
Nii samasooliste isikute kui ka erisooliste isikute kooselu kuhu on kaasatud lapsed peavad
olema eraldi reguleeritud
Miks ei saa laps olla samamoodi kaitstud nagu abielus paari laps52
See on otildeiguslik probleem
mis on jaumlaumlnud Eestis seni lahenduseta Vastavalt UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsioonile on
kotildeik lapsed votilderdsed sotildeltumata soost ja rahvusest sotildeltumata sellest kas nad elavad motildelema
51
Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 14-15 52
Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia
Antwerp-Oxford 2005 lk 291
31
vanemaga uumlksikvanemaga kas nad on suumlndinud registreeritud abielus votildei mitte53
Konventsioon kaumlsitleb last otildeigussubjektina ja taumlheldab et laps on ise oma otildeiguste teostaja54
Konventsioon kehtestab ka lapse ja riigi omavahelise suhte See taumlhendab et riigil ega
vanemal pole lapse uumlle omanikuotildeigust last vaadeldakse indiviidina kellel on omad
inimotildeigused mis on taumlpselt samasugused kui igal taumliskasvanul Samuti annab konventsioon
motildeista et votildeib tekkida konflikt lapse huvide ja vanemate votildei uumlhiskonna huvide vahel
Sellised konfliktid peab lahendama laste huvidega arvestades neid esile totildestes Laste huvid
defineeritakse tulenevalt konventsioonist mille jaumlrgi on olulised naumliteks otildeigus haridusele
otildeigus perekonnaelule ning otildeigus olla kuulatud ja austatud indiviidina55
Vastavalt
konventsiooni artikkel 18-le on vanematel esimene vastutus laste kasvatamise ja arengu eest
ehk siis vanemad on laste otildeiguste tagajad kasvatajad kaitsjad ja hoolitsejad
Konventsiooni keelekasutusest tuleneb see et termin bdquovanemldquo votildeib ka viidata paljudele
erinevatele peremudelitele mis kaasaegses maailmas eksisteerivad Naumliteks votildeib tuua
konventsiooni artikkel 5-e mis viitab laiendatud perekonna taumlhendusele UumlRO Lapse Otildeiguste
Konventsioon toob vaumllja ka perekonna taumlhtsuse Nimetatakse lapse otildeigust perekonnale see
taumlhendab uumlldiselt otildeigust vanematele ja otildeigust olla perekonnaliige See iseloomustab ka tervet
konventsiooni56
Laps ei saa tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest partneritest
koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes UumlRO Lapse Otildeiguste
Konventsiooni artiklis 2 p1 on saumltestatud et osalisriigid peavad tagama nende jurisdiktsiooni
all olevatele lastele kotildeik konventsioonis saumltestatud otildeigused ja kohustused sotildeltumata lapse ja
tema vanema votildei seadusliku hooldaja rassist soost keelest usust votildei muudest tingimustest
53
Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61
(18012013) 54
Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012
httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused
55 Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and What it
Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10 httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019
(06052013)
56 Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine praktikas
Lastekaitse Liit 2005 lk 71-74
32
Jaumlrelikult on erisoolisest perekonnast lapse ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes samasoolises
perekonnas kasvava lapsega konventsiooni taumlhenduses lubamatu ja sobimatu57
Samuti annab konventsiooni artikkel 2 p2 riigile positiivse otildeiguse votildetta kasutusele sobilikud
meetmed laste votilderdsete otildeiguste tagamiseks Kui raumlaumlgitakse homoseksuaalsetele paaridele
uumlheskoos laste kasvatamise otildeiguse andmisest siis mainitakse sageli laste huvidega
arvestamist Siin votildeib tuua naumliteks Gas ja Dubois vs Prantsusmaa kaasuse jt Selles
valdkonnas on naumlha ilmselget arengut esimesed Euroopa riigid mis lubasid samasoolisel
inimesel partneri lapse adopteerida olid Taani (1999) Island (2000) Norra (2001) ja Rootsi
(2003) Nendes riikides on otildeiguslikud reformid toimunud aastatel 1993-2003 Alates 2009
aastast on Soomes lubatud samasoolisel isikul oma partneri last adopteerida Eeliseks on kui
partnerid elavad registreeritud kooselus ja mittebioloogiline vanem on lapse sotsiaalne vanem
ehk tegelik vanem Nendes riikides saab samasooliste vanemate peres elav laps peale
lapsendamist taumlieliku sotsiaal- otildeigus- ja majandusliku kaitse ja samuti tagab see lapse otildeiguse
motildelemale seaduslikule ja sotsiaalsele vanemale Selline otildeiguslik areng naumlitab ka seda et
vanemate seksuaalne saumlttumus votildei sugu ei ole lapse huvide arvestamisel taumlhtis
Areng nendes riikides naumlitab ka seda et perekond koosneb lapsest ja kahest taumliskasvanud
isikust (sotildeltumata soost) Lapsel kes elab sellises perekonnas tekib otildeigus kahele seaduslikule
vanemale ja see annab talle votilderdse kaitse votilderreldes lapsega kes elab heteroseksuaalses peres
Selline areng naumlitab meile mis on kaasaaegne perekond58
See kotildeik taumlhendab et lapsel kes kasvab samasoolises perekonnas peavad olema
samasugused otildeigused nagu ta kasvaks erisooliste vanemate perekonnas kus partnerid kas on
votildei ei ole abielus Lapsel on otildeigus perekonna- ja eraelu kaitsmisele Euroopa Inimotildeiguste
Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ja samuti on tal otildeigus olla mitte diskrimineeritud
vastavalt sama konventsiooni artikkel 14-le Paraku naumleme erinevat suhtumist votilderreldes
lapsega kes elab perekonnas kus vanemad on heteroseksuaalsed Lapsel on vaja otildeigust
57
Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 29 58
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in Europe
National Cross-Border and European Perspectives 2012 lk 102-103120-122
33
perekonna kaitsele ja votildeimalust seadustada oma suhted mitte ainult bioloogilise vanemaga
vaid ka bioloogilise vanema partneriga Kui bioloogiline vanem ja partner on
heteroseksuaalsetes suhetes saab laps motildelema poole notildeusolekuga tagada enda otildeiguse olla
lapsendatud ja luua perekond Kui bioloogiline vanem ja tema partner on homoseksuaalsetes
suhetes siis isegi juhul kui motildelemad pooled on notildeus ei saa laps kasutada oma otildeigust olla
lapsendatud ja luua perekonda kui see ei ole vastuolus tema huvidega Riik arvestab lapse
huve eelkotildeige lapsendamisele lubatavuse kuumlsimuses
Selleks et aru saada partneri otildeigustest lapse suhtes peab enne defineerima kes on partner
lapse jaoks seaduse motildettes Perekonnaseadus annab meile kolm erinevat suhet lapse vanem
votildeotilderasvanem ehk lapse vanemaga abiellunud isik ning kasuvanem ehk isik kes ei ole
vanem ega votildeotilderasvanem vaid isik kes tegelikult last kasvatab Teda votildeib nimetada ka
faktiliseks vanemaks59
Sellest tuleneb et partner on kasuvanem Perekonnaseadust vaadeldes
votildeib oumlelda et kasuvanemal on kasulapse suhtes minimaalsed otildeigused samuti on lapse
otildeigused kasuvanema suhtes minimaalsed ja mitte taumlielikud
Ka Eesti Lastevanemate Liit on seisukohal et laste otildeigused ei ole piisavalt kaitstud seetotildettu
soovivad nad laste otildeiguste tugevdamist olukorras kus uumlks vanematest ei ole bioloogiline
vanem60
Samasooliste paaride puhul on partner faktiline vanem Lastekaitse Liidu president
Loone Ots on seisukohal et laps peab olema turvatud ja kaitstud nagu seda notildeuab Lastekaitse
Konventsioon Samuti arvab ta et samasooliste kooselu seadustamine on tervitatav samm
votilderdotildeiguslikkuse uumlhiskonda Laps satub vaumlgivalla ja hooletuse ohvriks nii samasoolises kui
erisoolises perekonnas seega peaksid tema otildeigused olema votildeimalikult efektiivselt kaitstud
motildelemal juhtumil Uumlhe votildeimaliku seisukoha jaumlrgi peaks samasoolistele peredele andma
lapsendamisotildeiguse erandjuhul see peab olema selgelt lapse huvides ning iga juhtumi puhul
arvestatakse konkreetseid asjaolusid ja teatud vanusest ka lapse notildeusolekut See aitaks vaumlltida
lapse lastekodusse sattumist laps peaks kasvama peres mitte uumlkskotildeik kui haumlsti varustatud
59
Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Edgar Salumaa Juridika
httpwwwjuridicaeejuridica_etphpdocument=etarticles1995123599PRNprvphp 60
Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest lk 3
httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise+koosel
uga+seotud+ettepanekutestpdf (18012013)
34
lastekodus Lastekaitse Liit on seisukohal et laps peab olema kaitstud ja Eesti laps peab
olema otildennelik vaatamata lapse kasvatajate soost61
Naumliteks votildeib tuua EIOtildeK kohtuotsuse Gas
ja Dubois v Prantsusmaa mille puhul kohtuniku eriarvamusel on samasoolises perekonnas
kasvatatav laps erinevas olukorras votilderreldes erisooliste taumliskasvanutega uumlhes peres kasvava
lapsega62
Eesti Potildehiseadus saumltestab ja tunnustab perekonna kaitset ja samuti peetakse potildehiseaduse jaumlrgi
oluliseks laste kasvatamist ning vanematele antakse mitte ainult luba vaid ka kohustus oma
lapsi kasvatada Mainitakse ka riigi kohustust perekonda laste kasvatamisel abistada Riigi
kohustuseks on luua lapsevanematele votildeimalused oma laste kasvatamiseks ja tagada laste
potildehivajadused63
Laps on homoseksuaalses peres kasvades erinevas olukorras votilderreldes heteroseksuaalses
peres kasvava lapsega Viimasel juhul on motildelemal vanemal otildeigus taotleda erinevaid
perekonna- ja laste kasvatamistoetusi kuna motildelemad vanemad votildeivad seadusjaumlrgselt end
lapsevanemana registreerida (bioloogiline vanem lapsendamine) Samasooliste partnerite
puhul on toetuste saamine raskendatud votildei ei ole uumlldse votildeimalik naumliteks votildeib tuua Viimsi
kaasuse probleemi Nii ei saa laps kes kasvab peres kahe samasoolise vanemaga vanemate
kaudu samalaadset riigipoolset toetust Kaasuses X Y ja Z vs Suurbritannia toob Inimotildeiguste
Kohus selgelt vaumllja et inimotildeiguste konventsioon votildeib olla totildelgendatud erinevalt ja perekonna
kaitse laieneb mitte ainult abiellunud paaridele vaid ka de facto peredele
Alati peab arvesse votildetma mitut erinevat faktorit kui kaua kaks taumliskasvanud isikut (sotildeltumata
soost) koos elanud on kas isikud elavad uumlhes leibkonnas kas nad soovivad votildei ei soovi lapsi
koos kasvatada64
Arvatakse et perekonna autentne tunnus on uumlhine laste kasvatamise otildeigus
61
Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012 httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed ( 21012012)
62 Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa 23032012
httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420 (22012013) 63
Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad sotsiaaltoetused ja ndash
teenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007 lk 29 64
Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in International
and Comparative Law Kluwer Law International 2002 lk 261
35
Seega peab uumlhine laste kasvatamisotildeigus olema identselt kaumlttesaadav nii heteroseksuaalsetele
kui ka samasoolistele paaridele Kui erisoolistel paaridel on otildeigus lapsi uumlhiselt kasvatada ilma
registreerimiseta siis peab selline otildeigus olema tagatud ka samasoolistele partneritele65
Eestis puudub spetsialiseerunud organ mis teostaks jaumlrelvalvet laste otildeiguste tagamise uumlle
Seda funktsiooni teostavad erinevad organid koostoumloumls Nendeks kohalik omavalitsus
maavalitsus otildeiguskantsler ja teised66
Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas nr 6-
81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute puumlsiv kooselu kuulub
perekonnapotildehiotildeiguse kaitse alla aga Eestis ei ole selline kooselu reguleeritud ja seetotildettu tuleb
luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Samuti puudub lapsendamist ja
hooldusotildeigust puudutav regulatsioon mis tagaks laste huvide arvestamise samasooliste
paaride puhul Partneril puudub lapsendamise votildeimalus ja see annab hooldusotildeiguse ainult
uumlhele vanemale kuid partnerid elavad koos lapsega ja motildelemad peaksid lapse eest vastutama
ja tema eest kandma hoolt Selline olukord votildeib tuua probleeme lapse hooldamisotildeiguse
teostamisel uumlhe partneri surma korral votildei juhul kui seaduslik lapsevanem ei saa mingil
potildehjusel pikemaajaliselt hooldusotildeigust teostada Samuti pole tagatud partneri otildeigus last edasi
kasvatada kui seaduslik vanem sureb
Probleem on ka uumluumlrisuhetes Votildelaotildeigusseaduse sect289 saumltestab et eluruumi uumluumlrnikul on otildeigus
uumluumlriruumides majutada oma abikaasat alaealisi lapsi ja toumloumlvotildeimetuid vanemaid ilma
uumluumlrileandja notildeusolekuta67
Juhul kui uumluumlrilevotildetja on lapse vanema partner siis ei saa
uumluumlrileandja notildeusolekuta eluruumis majutada last ega tema seaduslikku vanemat Sellega
satub laps ebasoodsasse olukorda votilderreldes lapsega kes elab perekonnas kus motildelemad
partnerid on tema seaduslikud vanemad Lapse eluruumides viibimine sotildeltub uumluumlrileandja
tahtest
65
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs (viide 58) lk 92 66
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava
2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20per
ede20arengukava202012-2020pdf (16022013) 67
Otildeiguskantsler ( viide 3) lk 1 5
36
Laste staatus samasoolistes paarides on laumlbi aegade olnud nagu Pandora laegas Alati on olnud
arusaadav aktsepteeritud ja isegi notildeutud et lapsel peab olema kaks vanemat aga nuumluumldseks on
see arenenud selles suunas et lapsel votildeib olla kaks ema kaks isa votildei isegi kolm vanemat
2007 aastal andis Ontario Kohus oma otsuses AA vs BB ONCA 268
selles kuumlsimuses uue
arengu Selle kaasuse puhul vaumlrbasid kaks homoseksuaalset stabiilses suhtes elavat naist oma
meessoost sotildebra lapse bioloogiliseks eostamiseks Lapse suumlndides olid tema seaduslikeks
vanemateks bioloogiline ema ja bioloogiline isa Bioloogilise ema samasooline partner oli
sellises situatsioonis lapse faktiline vanem taumlitis lapse teise ema rolli ja kandis suurt osa lapse
kasvatamises Kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngisid lapse elus vaumlga olulist rolli ja kandsid lapse
eest hoolt Lapse bioloogilise ema samasooline partner leidis et tal peaksid olema lapse
suhtes samuti seaduslikud otildeigused ja kohustused ning ta poumloumlrdus kohtusse nende otildeiguste ja
kohustuste saamiseks Kohus leidis et kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngivad lapse elus vaumlga suurt
rolli ja lapse otildeiguste tagamise seisukohalt on oluline et kotildeik kolm oleksid tema seaduslikud
vanemad
Kohus arvestas lapse huvidega ning see on selle kaasuse puhul kotildeige olulisem Kohus
otsustas et kotildeik kolm taumliskasvanut peavad olema seaduslike vanematena registreeritud ning
seelaumlbi sai laps kolm seaduslikku vanemat Nimetatud kaasus totildei samasooliste vanemate ja
sellistes peredes elavate laste probleemide osas taumliesti uue arengu Selliseid arenguid jaumllgides
votildeib oletada et ka teised riigid votildetavad Orlando kaasuse arvesse ja hakkavad seda jaumlrgima
Perekonna ja vanema staatuse kontseptsioon on viimase aja jooksul teinud laumlbi suured
muutused ja arengud avardanud piire ja haumlgustanud nende motildeistete traditsioonilist taumlhendust
Niisiis votildeib oletada et laumlhitulevikus toimuvad seadusandluses muudatused mille kohaselt ei
arvestata vanema staatuse saamisel enam vanemate seksuaalse saumlttumuse ja arvuga Selle
asemel votildeetakse arvesse eelkotildeige lapse huvid Selline olukord peaks viima selleni et tagatud
on taumlielik votilderdsus ja vaumllistatud diskrimineerimine Seda propageerib praegusel ajal Euroopa
Inimotildeiguste Konventsiooni artikkel 14
68
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and ROSENBERG
JJA AA v BB 2007 ONCA 2 httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
37
Tihtipeale sotildeltub lapse otildeiguslik staatus perekonnas sellest milline on temaga koos elavate
taumliskasvnanute suhte otildeiguslik staatus ndash sellest kas tegemist on abielu votildei registreeritud
kooseluga On oluline ka maumlrgata et vaumlga paljud riigid on laste kaitse tagamise eesmaumlrgil
avanud samasooliste paaride jaoks votildeimaluse oma suhteid registreerida Selle kaudu on neil
votildeimalus lapsi uumlheskoos lapsendada votildei siis on uumlhel partneril votildeimalik lapsendada partneri
laps Naumliteks Rootsis saavad lapsendamise puhul sarnase otildeigusliku staatuse nii paarid kes on
oma suhted kooseluna registreerinud kui ka abielus olevad erisoolised paarid
Norra ja Sakasamaa lubavad neil paumlevil registreeritud kooselus elavatel samasoolistel isikutel
lapsendada oma partneri lapse Siin tuleb aga silmas pidada et tegemist on siseriiklike
seadustega mis ei garanteeri nende rahvusvahelist tunnustamist Perekonna seisukohalt
taumlhendab see seda et nii lastel kui tema vanematel votildeivad tekkida otildeiguslikud probleemid
vaumlljaspool riiki juhul kui teises riigis ei kehti sarnased seadused69
Euroopa Liidu otildeigus
perekonnaotildeiguse valdkonnas notildeuab uumlhtlustamist ja liigub kiirelt sinnapoole Kindlasti on
vajalik demokraatlik ja selge lahendus mis hakkaks potildehinema Euroopa Inimotildeiguste
Konventsioonil
69
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family Law
Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008 lk 101-110
38
Kokkuvotildete
Uurimistoumlouml kaumligus olen jotildeudnud jaumlreldusele et kuigi Eestis ei ole perekonna motildeiste
defineeritud on selle motildeiste seadusaktidesse sisse viimine aumlaumlrmiselt oluline nii erisooliste kui
ka samasooliste paariride ja nendega koos elavate laste perekonnakaitse otildeiguse tagamiseks
Viimsi kaasus on vaumlga hea naumlide Eesti seadusandlusest Tuginedes Euroopa Liidu otildeigusele ja
Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtukaasustele olen jotildeudnud jaumlreldusele et teatud juhtudel
peavad nii erisooliste kui ka samasooliste paaride pered koos lastega votildei ilma kuuluma
perekonna kaitse alla Samuti peab registreerimata kooselus paari peres elav laps kuuluma
oma tegelike vanematega uumlhte perekonda ning olema kaitstud perekonna motildeiste taumlhenduses
taumlpselt samamoodi kui laps kes elab registreeritud kooselu sotildelminud faktiliste vanematega
Igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja diskrimineerimine mis potildehineb isikute
sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud Euroopa Liidu liikmesriigid ei tohi perekonna ja
uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise potildehjuseks nimetada Euroopa
Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta
perekonnaeluna millel on riiklik kaitse
Teine peatuumlkk naumlitas et hetkel votildeivad lapsel tekkida perekonnaliikmetega erinevad otildeiguslikud
suhed Perekonnaliige ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem seega on tema otildeigused lapse
suhtes ja lapse otildeigused faktilise vanema vastu piiritletud Faktiliste vanematega kes ei ole
oma suhteid registreerinud koos elav laps on ebavotilderdses olukorras votilderreldes lapsega kes elab
faktiliste vanematega kes on oma suhteid registreerinud Nii tekib lapse lastekodusse
sattumise oht naumliteks bioloogilise vanema surma puhul kui teisel faktilisel vanemal
puuduvad lapse uumlle vanemlikud otildeigused Selline kohtlemine ei pruugi olla lapse huvidega
kooskotildelas Abielus paari puhul seda probleemi ei teki
Kolmandas peatuumlkis kaumlsitlesin LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdset kohtlemist
votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega Toumloumlst tuleb
selgelt vaumllja et ebavotilderdsel kohtlemisel ei ole otildeigustust ja see ei ole kooskotildelas lapse huvidega
Lapsel on otildeigus kahele vanemale ning oma tegelike vanemate tunnustamisele sotildeltumata
tegelike kasvatajate soost Laps peab igal juhul olema kaitstud sotildeltumata sellest kas tema
39
faktilised vanemad on oma suhted registreerinud votildei mitte kuna laps ei saa seda kuidagi
motildejutada Samasooliste paaride puhul on laps ebavotilderdses olukorras votilderreldes erisooliste
faktiliste vanematega elava lapsega LGBT peredes elavate laste kaitse on puudulik ja notildeuab
taumliustamist sotildeltumata siseriigi uumlhiskonna valmisolekust ning eelkotildeige tuleb seda kuumlsimust
lahendades tugineda lapse huvidele
40
Summary
Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family
has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost
importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex
couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good
example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of
the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex
and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection
Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their
real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same
way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any
avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is
prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of
the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court
of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state
The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family
members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of
the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent
are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship
is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered
their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the
death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to
the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no
significance in the case of a married couple
In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent
families compared to children living in families formed by persons of different sexes The
thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests
Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition
41
regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their
factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any
bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared
to children living with their factual parents of different sexes The protection of children
living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the
general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into
consideration in the first place when solving the problem
42
Kasutatud materjalide loetelu
Kasutatud kirjandus
Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009
Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in
International and Comparative Law Kluwer Law International 2002
Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or
Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008
Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika
EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of
Fundamental Rights of the European Union 2006
European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw
European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and
discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal
analysis 2010
Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012
Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia
Antwerp-Oxford 2005
Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st
Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009
Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family
Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008
Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of
Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law
Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007
Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad
sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007
43
Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine
praktikas Lastekaitse Liit 2005
Kasutatud normatiivmaterjal
Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303
Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification
Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their
family members to move and reside freely within the territory of the Member States
Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13
Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50
Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2
Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8
Perekonnaseadus RT I 27062012 12
Kasutatud internetiallikad
Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second
Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June
2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and
ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2
httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-
2pg-27
Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of
fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012
httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6
-2008-0479amplanguage=EN
European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working
Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties
Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007
httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf
44
GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf
Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-
10xls
Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest
httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise
+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf
Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61
Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012
httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused
Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012
httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed
Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta
Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-
perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta
Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk
32
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC
C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf
Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France
httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886
Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa
23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede
arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja
20perede20arengukava202012-2020pdf
The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010
httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf
Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and
What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10
httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019
45
Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri
httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool
iste_isikute_peresuhepdf
Viidatud kohtupraktika
EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa
EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa
EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria
EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits
EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola
EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95
EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria
TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009
TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010
23
Lisaks sellele vaumlitis psuumlhholoog et taotleja elab oma samasoolise partneriga aga ei soovi seda
kinnitada ja jaumltab partnerisse puutuvad kuumlsimused vastamata See votildeib samuti last kahjustada
kuna ta saab ainult emade eeskuju Psuumlhholoogi arvates ei olnud see otildeige
1998 aasta oktoobris esitas perenotildeukogu lapsendamise juhatuse esindaja arvamuse et
taotlejale ei peaks lapsendamist lubama Ta vaumlitis et vastavalt tema kogemusele on lapse
jaoks paremad perekonnad kus on nii ema kui ka isa ehk siis lapsendamiseks sobivad
erisoolised paarid
1998 novembris ei lubatud taotlejal lapsendamist jaumlrgnevatel potildehjustel taotleja ei ole
uumlksikemana votildeimeline naumlitama lapsele otildeiget peremudelit kus maumlngib olulist osa mehelik roll
ja taotleja partneri osavotildett lapse kasvatamisel ei ole kindlaks tehtud See votildeib samuti last
kahjustada
Halduskohus ei lubanud samuti taotlejale lapsendamist ning tugines seejuures
homoseksuaalsuse argumendile Nii rikkus ta inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse
konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga
Kohus taumlheldas taotleja elustiili mis ei ole lapse kasvatamiseks sobilik ning ei ole lapse
huvides ja votildeib teda kahjustada Lisaks sellele on kohaliku tsiviilseadustiku artikkel 343 jaumlrgi
lubatud lapsendamise taotlemine igauumlhele kes on vaumlhemalt 28 aastat vana Seega rikuti ka
kohalikku seadust mitte ainult konventsiooni
Prantsusmaa tugines kohtuotsusele Frettegrave vs Prantsusmaa kaasuses kus kohus ei rahuldanud
taotleja esitatud notildeuet Seekord otsustas kohus otsuse punktis 51 et eelnevas kaasuses rikuti
artikkel 14 koosmotildejus artikkel 8-ga44
Euroopa Inimotildeiguste Kohus otsustas haumlaumlltega kuumlmme
seitsme vastu et rikuti artikkel 14 koostoimes artikkel 8-ga45
44
EIKo 2201 2008 4354602 EB v France 45
Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France
httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886 22012008
24
Kaasustest votildeib vaumllja lugeda et homoseksuaalsed lapsevanemad ei saa kuidagi last kahjustada
ja homoseksuaalsus ei taumlhenda seda et sellises perekonnas kasvav laps ei saa otildeiget kasvatust
Homoseksuaalsed vanemad ei kaumlitu lapse huvisid silmas pidades halvemini kui
heteroseksuaalsed vanemad Laste adopteerimise puhul ei saa taotleja homoseksuaalsus
kuidagi motildejutada lapsendamise lubamist votildei mittelubamist Homoseksuaalse eluviisi toomine
potildehjuseks miks mitte adopteerida on keelatud ja rikub konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus
artikkel 8-ga
Neid kaasused on omavahel vaumlga sarnased Ferreteacute kaasuses otsustas kohus nelja haumlaumllega
kolme vastu et antud juhul ei olnud artikkel 8 koosmotildejus artikkel 14 rikkumist aga EB
kaasuses otsustas kohus kuumlmne haumlaumllega seitsme vastu et tegemist oli rikkumisega Euroopa
Inimotildeiguste Kohtu Kohtu president ja Prantsusmaa kohtunik Kohtunik Costa olid Ferreteacute
kaasuse puhul enamikus ja arvasid et rikkumist ei olnud aga EB kaasuses otsustasid nad
juba seda et taotleja otildeigused olid rikutud EB kaasuse puhul maumlrkas kohus ka seda et alates
Ferretteacute kaasuse jaumlrel on toimunud ilmselge otildeiguse areng samasoolistele isikutele
lapsendamise kuumlsimuses ja nuumluumldseks on see legaalne juba kuumlmnes Euroopa Liidu riigis Seda
votildeib ka totildelgendada nii et konventsiooni saumltted ei oma kindlat totildelgendust vaid seda peab
totildelgendama kaumlesoleva hetke otildeiguslikku olukorda arvestades46
Motildelema kaasuse puhul toimub
lapsendamine vallalise isiku poolt kuid EB kaasuse puhul oli taotlejal partner ja kuna
lapsendamine on antud olukorras vaid ainuisikuline ei oleks lapsel mingeid otildeigusi ega
kohustusi teda lapsendanud inimese partneri suhtes
222 Eesti
Eesti seadus ei keela seksuaalvaumlhemustele uumlksinda lapsendamist ent justiitsministeeriumil on
arvamus et samasoolistele partneritele lapsendamise lubamine on keeruline ja tihti peale
vaidlustatav teema kuna ministeeriumi arvates ei ole Eesti uumlhiskond kindel et samasoolistele
partneritele lapsendamine on lapse huvides ja ei kahjusta teda47
kuid laste otildeiguste kaitset
tagades ei tohi tugineda uumlhiskonna valmisolekule LGBT perekonnade tunnustamisel
46
European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw 47
Andra Olm (viide 12) lk 63
25
Perekonnaseaduse48
sect148 uumltleb et lapsendada votildeivad nii vallalised kui ka abielu sotildelminud
isikud Kuivotilderd LGBT inimesed ei saa oma vahel sotildelmida abielu ega oma suhteid muul moel
registreerida siis on nad otildeiguslikult vallalised isikud vaatamata sellele et nad faktiliselt
moodustavad perekonna Seega laieneb neile lapsendamise puhul perekonnaseaduse sect148 lg1
mis uumltleb et vallaline isik votildeib lapsendada ainult uumlksinda Samuti ei saa perekonnaseaduse
sect149 jaumlrgi teine partner sama last lapsendada sest lapsendamissuhete kestel ei saa muu isik
vaumllja arvatud lapsendaja abikaasa sama last lapsendada Kui vaadata siinkohal lapse otildeigusi
lapsendaja partneri suhtes siis ei ole lapsel oma vanema partneri suhtes vastavalt
perekonnaseaduse sect161 mingeid otildeigusi ega kohustusi sest lapse hooldamisotildeigus laieneb vaid
sellisel juhul kui abikaasad lapsendavad uumlhiselt votildei lapsendatakse abikaasa laps Muudel
juhtudel kuulub hooldamise otildeigus ainult lapsendajale ainuisikuliselt
Samasoolised partnerid kuuluvad selle seaduse taumlhenduses muude juhtumite hulka Seega ndash
elades kahe samasoolise vanemaga peres kus kumbki ei ole bioloogiline vanem on lapsel
otildeigused ja kohustused ainult uumlhe vanema vastu Naumliteks kui uumlhel partneril on bioloogiline votildei
lapsendatud laps olemas ja teine partner soovib omalt poolt perekonnavaumlliselt teist last
lapsendada siis lapsendamise protsessi kaumligus ei arvestata perekonnaseaduse sect147 lg 2-ga
mis uumltleb et lapsendamine ei ole lubatud kui lapsendaja lapsed on selle vastu votildei kui
lapsendaja lapsed kahjustavad mingil maumlaumlral lapsendatava huve Kuna lapsendatav saabub
perekonda kus on olemas teised lapsed tuleks kindlasti arvestada nende huvidega ja
veenduda et nad ei kahjusta lapsendatavat aga sellisel juhul toimub lapsendamine
seadusjaumlrgselt vallalise isiku poolt See ei ole paraku piisav lapse huvidega arvestamine
Samuti tekib lapsendamise puhul vanusepiiranguga seotud ebavotilderdne kohtlemine
Perekonnaseaduse sect150 lg 1 uumltleb et lapsendada votildeib vaumlhemalt 25-aastane piiramata
teovotildeimega isik kuid lg 2 uumltleb et kohus votildeib erandjuhtudel lubada lapsendamist ka
vaumlhemalt 18-aastasele juhul kui ta lapsendab oma abikaasa lapse Samasooliste paaride jaoks
see jaumlllegi ei kehti kuivotilderd neil ei ole votildeimalik omavahel abielluda See on oluline piirang
mis votildeib tingida olukorra kus uumlks partner kes on lapse seaduslik vanem sureb ja tema
48
Perekonnaseadus RT I 27062012 12
26
partner kes on last kasvatanud on alla 25-aastane ning seega ei ole tal seaduse jaumlrgi votildeimalik
surnud partneri last lapsendada Nii tekib lapse lastekodusse sattumise oht ning see ei pruugi
olla lapse huvidega kooskotildelas Lapse jaoks on tema bioloogilise vanema partner tegelik
vanem ning perekonnaliige kuid tekib olukord kus laps eemaldatakse tema ellu jaumlaumlnud
faktilisest vanemast Abielus paari puhul seda probleemi ei teki kuna sellisel juhul on lapse
bioloogilise vanema partner lapse seaduslik kasuvanem isegi kui ta pole last lapsendanud
vastavalt perekonnaseadusele Ning bioloogilise vanema surma puhul ei eemaldata last
kasuvanemast ning olles alla 25-aastane kasuvanem saab erandolukorras lapsendada ka
surnud abikaasa last
Seega tuginenes Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikale tuleb Eestis luua laste ning
samasoolistest isikutest moodustatud perekondade ja nende laste kaitse ning tagada laste
parimate huvide arvestamine vastavalt laste otildeigustele Inimotildeiguste konventsiooni antud otildeigus
perekonnakaitsele rakendub samuti laste suhtes
23 Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud laps
Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapse otildeiguslik seis on erinev ja mingil maumlaumlral
raskem kui eelnevatel juhtudel Siin votildeib naumlha kolme erinevat teed Uumlks stsenaarium on
selline et lapsel on kaks seaduslikku vanemat kes on lahus kusjuures motildelemad on
bioloogilised vanemad ning uumlhel vanemal on samasooline partner ja laps elab nendega koos
Teise variandi puhul on lapsel kaks bioloogilist vanemat kes on lahus Uumlhel vanemal
puuduvad votildei on aumlra votildeetud vanemaotildeigused ning laps elab oma seadusliku bioloogilise
vanemaga ja vanema partneriga Kolmanda votildeimaluse puhul elab samasoolistest isikutest
moodustatud perekonnas vaumlhemalt kaks last igal lapsel on erinevad bioloogilised vanemad
Tegelikkuses elavad lapsed koos uumlhe bioloogilise vanemaga ja vanema partneriga Lapsed ei
ole omavahel veresugulased
231 Eesti
27
Analuumluumlsin kaumlesolevas peatuumlkis eelkotildeige olukorda kus lapsel on kaks seaduslikku bioloogilist
vanemat vanemad on lahus ja laps elab uumlhe seadusliku vanemaga ja tema partneriga See
taumlhendab et lapsel on faktiliselt kolm isikut kes tema eest hoolt kannavad ja tema elust osa
votildetavad Lapsel on otildeiguslik side ainult kahe bioloogilise vanemaga ning vanema partneril kes
elab lapsega koos ja kasvatab last puudub otildeiguslik side lapsega Kui votilderrelda seda olukorda
heteroseksuaalse perekonnaga siis sellisel juhul on uuel partneril votildeimalus partneri last
lapsendada juhul kui teine lapsevanem annab notildeusoleku ja kui nad on abielus vastavalt
perekonnaseaduse sect152 lg1 Selle kohaselt katkeb lapsel otildeiguslik side uumlhe bioloogilise
vanemaga ja tekib see vanema partneriga Homoseksuaalsetel isikutel puudub selline
votildeimalus kuna partneri last saab lapsendada ainult abiellunud votildeotilderasvanem
Otildeiguslik side vanema partneriga puudub ka juhtumi puhul kus lapsel on ainult uumlks seaduslik
vanem ja teiselt bioloogiliselt vanemalt on vanemlikud otildeigused aumlra votildeetud votildei siis ei ole teine
bioloogiline vanem kindlaks tehtud Samas on heteroseksuaalsetel paaridel votildeimalik luua
otildeiguslikud suhteid lapse ja partneri vahel Abielu sotildelmides tekib vastavalt perekonnaseaduse
sect148 lg2 p2 partneril otildeigus lapsendada partneri laps varasematest suhetest Faktiliselt elab
laps kahe samasoolise vanemaga aga otildeiguslikult suhted on tal ainult uumlhe bioloogilise
vanemaga
Kolmas stsenaarium on nimetatutest kotildeige keerulisem Faktiliselt on lapsel kaks samasoolist
vanemat kellest otildeiguslik side on ainult bioloogilisega Samuti on lapsel kasuotildede votildei
kasuvend kelle bioloogiline vanem on tema bioloogilise vanema partner Sellises olukorras
puudub lapsel otildeiguslik suhe teise peres elava lapsega Sellelt pinnalt votildeib tekkida erinev
kohtlemine votilderreldes heteroseksuaalse perega kus partnerid saavad omavahel abielluda ja
lapsi lapsendada ning kus sellisel juhul on kotildeikidel peres kasvavatel lastel ja neid kasvatavatel
taumliskasvanutel omavaheline otildeiguslik side Ebavotilderdne kohtlemine tekib sellisel juhul punktis
mis puudutab laste omavahelist abiellumist (selle lubamist) Perekonnaseaduse sect 3 uumltleb et
isikud kelle sugulussuhe potildehineb lapsendamisel ei votildei omavahel abielluda Kaumlesoleva
seaduse sect 2 lotildeikes 1 nimetatud sugulussuhe potildehineb lapsendamisel antud juhul kaumlsitlen sect2
lg1 p2 venna ja otildee suhteid Heteroseksuaalse perekonna puhul tekib lastel lapsendamise
tagajaumlrjel otildeiguslik otildee ja venna suhe ehk siis neil ei ole lubatud omavahel abielluda kuid
28
samasoolistest isikutest moodustatud perekonna puhul saavad partnerite lapsed omavahel
hiljem abielu sotildelmida kuna nad ei ole otildeiguslikult uumlksteisega seotud Samuti tekib probleem
erinevate toetuste saamises kuna sellist kooslust ei nimetata seaduslikult perekonnaks
Hea naumlide on eelpool vaumllja toodud Viimsi kaasus Selle puhul oli uumlheks osapooleks
samasoolistest isikutest kooslus ning kaasatud oli kolm last kes kotildeik ei olnud omavahel
otildeiguslikult seotud Osapool taotles Viimsi vallavalitsuselt laste lasteaia- ja koolitoidu ning
sotildeiduotildeiguse tasuta saamist Viimsi vallavalitsuse 12062009 korraldusega nr 373 jaumleti
kaebaja taotlused rahuldamata kuid Viimsi vallavolikogu maumlaumlrus nr 16 ei sisalda perekonna
totildelgendust ega kitsendavat saumltet mis taumlpsustaks mis soost peavad olema vanemad ja mis
otildeiguslik side vanemate ja laste vahel eksisteerib49
Samuti tekib probleem miks uumlhes
leibkonnas elavad faktilised otildede ja vend ei ole lapsega seaduslikult seotud ning ei kuulu lapse
perekonda Hetkel ei ole Eesti seadustes perekonna motildeiste defineeritud See taumlhendab et
samasoolises perekonnas elav laps ja tema bioloogilise vanema partneri lapsed ei ole
omavahel otildede ja vend kuid abiellunud erisoolise paari puhul oleks
232 Euroopa Liit ja Inimotildeiguste Kohus
Euroopa Inimotildeiguste Kohus tegi kohtuotsusega X ja teised vs Austria suure sammu laste
otildeiguste ja nende samasooliste vanemate probleemi lahendamisel ja naumlitas nii kaasaegseid
seisukohti Kaasuse taotlejateks olid kaks naissoost isikut kelle peres oli laps ning uumlks
taotleja soovis lapsendada partneri bioloogilist last Laps oli suumlndinud vaumlljaspool abielu ja
ainult lapse bioloogilisel emal oli lapse hooldusotildeigus Selle juhtumi puhul oli lapsel ka
bioloogiline isa kes maksis regulaarselt lapse elatist ning keeldus lapse ema partnerile
adopteerimisotildeiguse andmisest
Austria seaduste jaumlrgi kaotaks lapse ema partneri lapse adopteerimise puhul otildeigused lapse
suhtes kuid isa otildeigused oleksid tagatud Seega ei olnud lapsendamine Austria seisukohast
votildeimalik Taotlejad soovisid oma faktilise pere otildeiguslikku tunnustamist ning lapse
bioloogilise ema partneri tunnistamist lapse vanemana lapse bioloogilise isa asemel Austria
49
Inimotildeigused Eestis (viide 8) lk 141-143
29
seaduste jaumlrgi oli votildeimalik partneri last lapsendada nii abiellunud paaridele kui ka
mitteabiellunud heteroseksuaalsetele paaridele kes elavad stabiilses suhtes Kohus toob
punktis 95 selgelt vaumllja et samasooliste isikute stabiilne kooselu kuulub perekonna motildeiste
alla taumlpselt samamoodi nagu stabiilne erisooliste isikute kooselu Samuti leiab kohus et laps
kes elab oma bioloogilise vanema ja tema partneriga kes motildelemad kannavad tema eest hoolt
kuulub ka perekonda ja kotildeik kolm isikut peavad olema kaitstud artikkel 8 taumlhenduses ning
kuuluvad uumlheskoos perekonna motildeiste alla Sellist kooslust ei tohi diskrimineerida votilderreldes
erisooliste isikutest moodustatud perekonnaga ning antud kaasuse puhul on tegemist artikkel
14 koosmotildejus artikkel 8-ga rikkumisega
Antud kaasuse puhul leidis kohus et taotlejad sealhulgas uumlhe taotleja laps elasid kooselus
mis on vaumlga sarnane kooseluga mida elavad abiellunud heteroseksuaalsed isikud kus uumlks
abikaasa soovib lapsendada teise abikaasa last Vahe on selles et samasooline paar ei votildei
abielluda ja saab vaid omavahelised suhted registreerida Selline registreerimine ei anna
votildeimalust partneri last lapsendada kuna Austria seadustega pole lubatud lapsendamine
registreeritud partneritele Taotlejad ei olnud registreeritud see andis neile votildeimaluse partneri
last lapsendada kuna Austria seadusandlus lubab stabiilses registreerimata kooselus elavatel
heteroseksuaalsetel paaridel partneri lapse adopteerida Kohus leidis et antud kaasuse puhul
ei olnud artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumist mis kaumlsitleb abiellunud
heteroseksuaalsete isikutega kus uumlks abikaasa tahab lapsendada teise abikaasa bioloogilist
last vaid oli artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumine votilderreldes heteroseksuaalsete
faktiliste kooslustega kus uumlks partner tahab lapsendad teise partneri last
Otsuse poolt olnud kohtunikud leidsid et konventsioon ei kohusta liikmesriike andma otildeigust
mitteabiellunud paaridele partneri lapse lapsendamiseks Kuid kui selline otildeigus on olemas
siis ei ole samasooliste paaride diskrimineeriv kohtlemine lubatud Erinev kohtlemine ei ole
potildehjendatud kuna see ei ole lapse otildeiguste kaitseks vajalik Kohus ei votildetnud vastu ka Austria
vastuvaumlidet et selles kuumlsimuses puudub Euroopas uumlhine arvamus ning seetotildettu tuleks
kuumlsimuse lahendamine jaumltta riigi paumldevusse50
50
EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria
30
3 LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes erinevast
soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega
Laste ja nende perede otildeiguslikus kaitses on kaks erinevad teed Iga riik aktsepteerib igal juhul
seda et igal lapsel on kaks bioloogilist vanemat ehk siis mees ja naine kes on lapse eostanud
bioloogilisel teel votildei kunstliku viljastamise abil Sotildeltumata vanemate votildei lapse tahtest
eksisteerib kaks erinevast soost isikut kellel peaks igal juhul olema lapse suhtes teatavad
otildeigused ning lapsel peaksid olema otildeigused oma vanemate suhtes Teisalt peab kaitsma lapse
otildeigusi ka tema faktilises perekonnas see taumlhendab perekonnas kus laps pikaajaliselt elab
Sellisel juhul peavad motildelemal faktilisel vanemal olema lapse igapaumlevase uumllalpidamise osas
otildeigused ja kohustused51
Tuginedes uumllaltoodud faktidele votildeib vaumlita et lapse huvisid
arvestades on oluline kaitsta lapse otildeigusi tema tegelikus perekonnas sest just faktilised
vanemad votildetavad lapse elust kotildeige enam osa ning kannavad lapse uumlle igapaumlevaselt hoolt ning
see ei sotildeltu neid omavahel siduvatest bioloogilistest sidemetest
Kotildeik eelpool toodu totildeendab et homoseksuaalsetes suhetes elava lapse vanema partneril ja
lapsel ei eksisteeri omavahelisi otildeiguslikke suhteid ja puudub ka votildeimalus neid suhteid luua
kuna partner ei saa lapsendada teise partneri last Tekib olukord kus lapse otildeigused oma
seadusliku vanema partneri suhtes puuduvad ning selline olukord ei taga lapsele piisavat
kaitset
Nii samasooliste isikute kui ka erisooliste isikute kooselu kuhu on kaasatud lapsed peavad
olema eraldi reguleeritud
Miks ei saa laps olla samamoodi kaitstud nagu abielus paari laps52
See on otildeiguslik probleem
mis on jaumlaumlnud Eestis seni lahenduseta Vastavalt UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsioonile on
kotildeik lapsed votilderdsed sotildeltumata soost ja rahvusest sotildeltumata sellest kas nad elavad motildelema
51
Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 14-15 52
Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia
Antwerp-Oxford 2005 lk 291
31
vanemaga uumlksikvanemaga kas nad on suumlndinud registreeritud abielus votildei mitte53
Konventsioon kaumlsitleb last otildeigussubjektina ja taumlheldab et laps on ise oma otildeiguste teostaja54
Konventsioon kehtestab ka lapse ja riigi omavahelise suhte See taumlhendab et riigil ega
vanemal pole lapse uumlle omanikuotildeigust last vaadeldakse indiviidina kellel on omad
inimotildeigused mis on taumlpselt samasugused kui igal taumliskasvanul Samuti annab konventsioon
motildeista et votildeib tekkida konflikt lapse huvide ja vanemate votildei uumlhiskonna huvide vahel
Sellised konfliktid peab lahendama laste huvidega arvestades neid esile totildestes Laste huvid
defineeritakse tulenevalt konventsioonist mille jaumlrgi on olulised naumliteks otildeigus haridusele
otildeigus perekonnaelule ning otildeigus olla kuulatud ja austatud indiviidina55
Vastavalt
konventsiooni artikkel 18-le on vanematel esimene vastutus laste kasvatamise ja arengu eest
ehk siis vanemad on laste otildeiguste tagajad kasvatajad kaitsjad ja hoolitsejad
Konventsiooni keelekasutusest tuleneb see et termin bdquovanemldquo votildeib ka viidata paljudele
erinevatele peremudelitele mis kaasaegses maailmas eksisteerivad Naumliteks votildeib tuua
konventsiooni artikkel 5-e mis viitab laiendatud perekonna taumlhendusele UumlRO Lapse Otildeiguste
Konventsioon toob vaumllja ka perekonna taumlhtsuse Nimetatakse lapse otildeigust perekonnale see
taumlhendab uumlldiselt otildeigust vanematele ja otildeigust olla perekonnaliige See iseloomustab ka tervet
konventsiooni56
Laps ei saa tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest partneritest
koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes UumlRO Lapse Otildeiguste
Konventsiooni artiklis 2 p1 on saumltestatud et osalisriigid peavad tagama nende jurisdiktsiooni
all olevatele lastele kotildeik konventsioonis saumltestatud otildeigused ja kohustused sotildeltumata lapse ja
tema vanema votildei seadusliku hooldaja rassist soost keelest usust votildei muudest tingimustest
53
Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61
(18012013) 54
Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012
httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused
55 Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and What it
Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10 httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019
(06052013)
56 Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine praktikas
Lastekaitse Liit 2005 lk 71-74
32
Jaumlrelikult on erisoolisest perekonnast lapse ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes samasoolises
perekonnas kasvava lapsega konventsiooni taumlhenduses lubamatu ja sobimatu57
Samuti annab konventsiooni artikkel 2 p2 riigile positiivse otildeiguse votildetta kasutusele sobilikud
meetmed laste votilderdsete otildeiguste tagamiseks Kui raumlaumlgitakse homoseksuaalsetele paaridele
uumlheskoos laste kasvatamise otildeiguse andmisest siis mainitakse sageli laste huvidega
arvestamist Siin votildeib tuua naumliteks Gas ja Dubois vs Prantsusmaa kaasuse jt Selles
valdkonnas on naumlha ilmselget arengut esimesed Euroopa riigid mis lubasid samasoolisel
inimesel partneri lapse adopteerida olid Taani (1999) Island (2000) Norra (2001) ja Rootsi
(2003) Nendes riikides on otildeiguslikud reformid toimunud aastatel 1993-2003 Alates 2009
aastast on Soomes lubatud samasoolisel isikul oma partneri last adopteerida Eeliseks on kui
partnerid elavad registreeritud kooselus ja mittebioloogiline vanem on lapse sotsiaalne vanem
ehk tegelik vanem Nendes riikides saab samasooliste vanemate peres elav laps peale
lapsendamist taumlieliku sotsiaal- otildeigus- ja majandusliku kaitse ja samuti tagab see lapse otildeiguse
motildelemale seaduslikule ja sotsiaalsele vanemale Selline otildeiguslik areng naumlitab ka seda et
vanemate seksuaalne saumlttumus votildei sugu ei ole lapse huvide arvestamisel taumlhtis
Areng nendes riikides naumlitab ka seda et perekond koosneb lapsest ja kahest taumliskasvanud
isikust (sotildeltumata soost) Lapsel kes elab sellises perekonnas tekib otildeigus kahele seaduslikule
vanemale ja see annab talle votilderdse kaitse votilderreldes lapsega kes elab heteroseksuaalses peres
Selline areng naumlitab meile mis on kaasaaegne perekond58
See kotildeik taumlhendab et lapsel kes kasvab samasoolises perekonnas peavad olema
samasugused otildeigused nagu ta kasvaks erisooliste vanemate perekonnas kus partnerid kas on
votildei ei ole abielus Lapsel on otildeigus perekonna- ja eraelu kaitsmisele Euroopa Inimotildeiguste
Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ja samuti on tal otildeigus olla mitte diskrimineeritud
vastavalt sama konventsiooni artikkel 14-le Paraku naumleme erinevat suhtumist votilderreldes
lapsega kes elab perekonnas kus vanemad on heteroseksuaalsed Lapsel on vaja otildeigust
57
Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 29 58
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in Europe
National Cross-Border and European Perspectives 2012 lk 102-103120-122
33
perekonna kaitsele ja votildeimalust seadustada oma suhted mitte ainult bioloogilise vanemaga
vaid ka bioloogilise vanema partneriga Kui bioloogiline vanem ja partner on
heteroseksuaalsetes suhetes saab laps motildelema poole notildeusolekuga tagada enda otildeiguse olla
lapsendatud ja luua perekond Kui bioloogiline vanem ja tema partner on homoseksuaalsetes
suhetes siis isegi juhul kui motildelemad pooled on notildeus ei saa laps kasutada oma otildeigust olla
lapsendatud ja luua perekonda kui see ei ole vastuolus tema huvidega Riik arvestab lapse
huve eelkotildeige lapsendamisele lubatavuse kuumlsimuses
Selleks et aru saada partneri otildeigustest lapse suhtes peab enne defineerima kes on partner
lapse jaoks seaduse motildettes Perekonnaseadus annab meile kolm erinevat suhet lapse vanem
votildeotilderasvanem ehk lapse vanemaga abiellunud isik ning kasuvanem ehk isik kes ei ole
vanem ega votildeotilderasvanem vaid isik kes tegelikult last kasvatab Teda votildeib nimetada ka
faktiliseks vanemaks59
Sellest tuleneb et partner on kasuvanem Perekonnaseadust vaadeldes
votildeib oumlelda et kasuvanemal on kasulapse suhtes minimaalsed otildeigused samuti on lapse
otildeigused kasuvanema suhtes minimaalsed ja mitte taumlielikud
Ka Eesti Lastevanemate Liit on seisukohal et laste otildeigused ei ole piisavalt kaitstud seetotildettu
soovivad nad laste otildeiguste tugevdamist olukorras kus uumlks vanematest ei ole bioloogiline
vanem60
Samasooliste paaride puhul on partner faktiline vanem Lastekaitse Liidu president
Loone Ots on seisukohal et laps peab olema turvatud ja kaitstud nagu seda notildeuab Lastekaitse
Konventsioon Samuti arvab ta et samasooliste kooselu seadustamine on tervitatav samm
votilderdotildeiguslikkuse uumlhiskonda Laps satub vaumlgivalla ja hooletuse ohvriks nii samasoolises kui
erisoolises perekonnas seega peaksid tema otildeigused olema votildeimalikult efektiivselt kaitstud
motildelemal juhtumil Uumlhe votildeimaliku seisukoha jaumlrgi peaks samasoolistele peredele andma
lapsendamisotildeiguse erandjuhul see peab olema selgelt lapse huvides ning iga juhtumi puhul
arvestatakse konkreetseid asjaolusid ja teatud vanusest ka lapse notildeusolekut See aitaks vaumlltida
lapse lastekodusse sattumist laps peaks kasvama peres mitte uumlkskotildeik kui haumlsti varustatud
59
Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Edgar Salumaa Juridika
httpwwwjuridicaeejuridica_etphpdocument=etarticles1995123599PRNprvphp 60
Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest lk 3
httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise+koosel
uga+seotud+ettepanekutestpdf (18012013)
34
lastekodus Lastekaitse Liit on seisukohal et laps peab olema kaitstud ja Eesti laps peab
olema otildennelik vaatamata lapse kasvatajate soost61
Naumliteks votildeib tuua EIOtildeK kohtuotsuse Gas
ja Dubois v Prantsusmaa mille puhul kohtuniku eriarvamusel on samasoolises perekonnas
kasvatatav laps erinevas olukorras votilderreldes erisooliste taumliskasvanutega uumlhes peres kasvava
lapsega62
Eesti Potildehiseadus saumltestab ja tunnustab perekonna kaitset ja samuti peetakse potildehiseaduse jaumlrgi
oluliseks laste kasvatamist ning vanematele antakse mitte ainult luba vaid ka kohustus oma
lapsi kasvatada Mainitakse ka riigi kohustust perekonda laste kasvatamisel abistada Riigi
kohustuseks on luua lapsevanematele votildeimalused oma laste kasvatamiseks ja tagada laste
potildehivajadused63
Laps on homoseksuaalses peres kasvades erinevas olukorras votilderreldes heteroseksuaalses
peres kasvava lapsega Viimasel juhul on motildelemal vanemal otildeigus taotleda erinevaid
perekonna- ja laste kasvatamistoetusi kuna motildelemad vanemad votildeivad seadusjaumlrgselt end
lapsevanemana registreerida (bioloogiline vanem lapsendamine) Samasooliste partnerite
puhul on toetuste saamine raskendatud votildei ei ole uumlldse votildeimalik naumliteks votildeib tuua Viimsi
kaasuse probleemi Nii ei saa laps kes kasvab peres kahe samasoolise vanemaga vanemate
kaudu samalaadset riigipoolset toetust Kaasuses X Y ja Z vs Suurbritannia toob Inimotildeiguste
Kohus selgelt vaumllja et inimotildeiguste konventsioon votildeib olla totildelgendatud erinevalt ja perekonna
kaitse laieneb mitte ainult abiellunud paaridele vaid ka de facto peredele
Alati peab arvesse votildetma mitut erinevat faktorit kui kaua kaks taumliskasvanud isikut (sotildeltumata
soost) koos elanud on kas isikud elavad uumlhes leibkonnas kas nad soovivad votildei ei soovi lapsi
koos kasvatada64
Arvatakse et perekonna autentne tunnus on uumlhine laste kasvatamise otildeigus
61
Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012 httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed ( 21012012)
62 Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa 23032012
httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420 (22012013) 63
Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad sotsiaaltoetused ja ndash
teenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007 lk 29 64
Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in International
and Comparative Law Kluwer Law International 2002 lk 261
35
Seega peab uumlhine laste kasvatamisotildeigus olema identselt kaumlttesaadav nii heteroseksuaalsetele
kui ka samasoolistele paaridele Kui erisoolistel paaridel on otildeigus lapsi uumlhiselt kasvatada ilma
registreerimiseta siis peab selline otildeigus olema tagatud ka samasoolistele partneritele65
Eestis puudub spetsialiseerunud organ mis teostaks jaumlrelvalvet laste otildeiguste tagamise uumlle
Seda funktsiooni teostavad erinevad organid koostoumloumls Nendeks kohalik omavalitsus
maavalitsus otildeiguskantsler ja teised66
Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas nr 6-
81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute puumlsiv kooselu kuulub
perekonnapotildehiotildeiguse kaitse alla aga Eestis ei ole selline kooselu reguleeritud ja seetotildettu tuleb
luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Samuti puudub lapsendamist ja
hooldusotildeigust puudutav regulatsioon mis tagaks laste huvide arvestamise samasooliste
paaride puhul Partneril puudub lapsendamise votildeimalus ja see annab hooldusotildeiguse ainult
uumlhele vanemale kuid partnerid elavad koos lapsega ja motildelemad peaksid lapse eest vastutama
ja tema eest kandma hoolt Selline olukord votildeib tuua probleeme lapse hooldamisotildeiguse
teostamisel uumlhe partneri surma korral votildei juhul kui seaduslik lapsevanem ei saa mingil
potildehjusel pikemaajaliselt hooldusotildeigust teostada Samuti pole tagatud partneri otildeigus last edasi
kasvatada kui seaduslik vanem sureb
Probleem on ka uumluumlrisuhetes Votildelaotildeigusseaduse sect289 saumltestab et eluruumi uumluumlrnikul on otildeigus
uumluumlriruumides majutada oma abikaasat alaealisi lapsi ja toumloumlvotildeimetuid vanemaid ilma
uumluumlrileandja notildeusolekuta67
Juhul kui uumluumlrilevotildetja on lapse vanema partner siis ei saa
uumluumlrileandja notildeusolekuta eluruumis majutada last ega tema seaduslikku vanemat Sellega
satub laps ebasoodsasse olukorda votilderreldes lapsega kes elab perekonnas kus motildelemad
partnerid on tema seaduslikud vanemad Lapse eluruumides viibimine sotildeltub uumluumlrileandja
tahtest
65
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs (viide 58) lk 92 66
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava
2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20per
ede20arengukava202012-2020pdf (16022013) 67
Otildeiguskantsler ( viide 3) lk 1 5
36
Laste staatus samasoolistes paarides on laumlbi aegade olnud nagu Pandora laegas Alati on olnud
arusaadav aktsepteeritud ja isegi notildeutud et lapsel peab olema kaks vanemat aga nuumluumldseks on
see arenenud selles suunas et lapsel votildeib olla kaks ema kaks isa votildei isegi kolm vanemat
2007 aastal andis Ontario Kohus oma otsuses AA vs BB ONCA 268
selles kuumlsimuses uue
arengu Selle kaasuse puhul vaumlrbasid kaks homoseksuaalset stabiilses suhtes elavat naist oma
meessoost sotildebra lapse bioloogiliseks eostamiseks Lapse suumlndides olid tema seaduslikeks
vanemateks bioloogiline ema ja bioloogiline isa Bioloogilise ema samasooline partner oli
sellises situatsioonis lapse faktiline vanem taumlitis lapse teise ema rolli ja kandis suurt osa lapse
kasvatamises Kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngisid lapse elus vaumlga olulist rolli ja kandsid lapse
eest hoolt Lapse bioloogilise ema samasooline partner leidis et tal peaksid olema lapse
suhtes samuti seaduslikud otildeigused ja kohustused ning ta poumloumlrdus kohtusse nende otildeiguste ja
kohustuste saamiseks Kohus leidis et kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngivad lapse elus vaumlga suurt
rolli ja lapse otildeiguste tagamise seisukohalt on oluline et kotildeik kolm oleksid tema seaduslikud
vanemad
Kohus arvestas lapse huvidega ning see on selle kaasuse puhul kotildeige olulisem Kohus
otsustas et kotildeik kolm taumliskasvanut peavad olema seaduslike vanematena registreeritud ning
seelaumlbi sai laps kolm seaduslikku vanemat Nimetatud kaasus totildei samasooliste vanemate ja
sellistes peredes elavate laste probleemide osas taumliesti uue arengu Selliseid arenguid jaumllgides
votildeib oletada et ka teised riigid votildetavad Orlando kaasuse arvesse ja hakkavad seda jaumlrgima
Perekonna ja vanema staatuse kontseptsioon on viimase aja jooksul teinud laumlbi suured
muutused ja arengud avardanud piire ja haumlgustanud nende motildeistete traditsioonilist taumlhendust
Niisiis votildeib oletada et laumlhitulevikus toimuvad seadusandluses muudatused mille kohaselt ei
arvestata vanema staatuse saamisel enam vanemate seksuaalse saumlttumuse ja arvuga Selle
asemel votildeetakse arvesse eelkotildeige lapse huvid Selline olukord peaks viima selleni et tagatud
on taumlielik votilderdsus ja vaumllistatud diskrimineerimine Seda propageerib praegusel ajal Euroopa
Inimotildeiguste Konventsiooni artikkel 14
68
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and ROSENBERG
JJA AA v BB 2007 ONCA 2 httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
37
Tihtipeale sotildeltub lapse otildeiguslik staatus perekonnas sellest milline on temaga koos elavate
taumliskasvnanute suhte otildeiguslik staatus ndash sellest kas tegemist on abielu votildei registreeritud
kooseluga On oluline ka maumlrgata et vaumlga paljud riigid on laste kaitse tagamise eesmaumlrgil
avanud samasooliste paaride jaoks votildeimaluse oma suhteid registreerida Selle kaudu on neil
votildeimalus lapsi uumlheskoos lapsendada votildei siis on uumlhel partneril votildeimalik lapsendada partneri
laps Naumliteks Rootsis saavad lapsendamise puhul sarnase otildeigusliku staatuse nii paarid kes on
oma suhted kooseluna registreerinud kui ka abielus olevad erisoolised paarid
Norra ja Sakasamaa lubavad neil paumlevil registreeritud kooselus elavatel samasoolistel isikutel
lapsendada oma partneri lapse Siin tuleb aga silmas pidada et tegemist on siseriiklike
seadustega mis ei garanteeri nende rahvusvahelist tunnustamist Perekonna seisukohalt
taumlhendab see seda et nii lastel kui tema vanematel votildeivad tekkida otildeiguslikud probleemid
vaumlljaspool riiki juhul kui teises riigis ei kehti sarnased seadused69
Euroopa Liidu otildeigus
perekonnaotildeiguse valdkonnas notildeuab uumlhtlustamist ja liigub kiirelt sinnapoole Kindlasti on
vajalik demokraatlik ja selge lahendus mis hakkaks potildehinema Euroopa Inimotildeiguste
Konventsioonil
69
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family Law
Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008 lk 101-110
38
Kokkuvotildete
Uurimistoumlouml kaumligus olen jotildeudnud jaumlreldusele et kuigi Eestis ei ole perekonna motildeiste
defineeritud on selle motildeiste seadusaktidesse sisse viimine aumlaumlrmiselt oluline nii erisooliste kui
ka samasooliste paariride ja nendega koos elavate laste perekonnakaitse otildeiguse tagamiseks
Viimsi kaasus on vaumlga hea naumlide Eesti seadusandlusest Tuginedes Euroopa Liidu otildeigusele ja
Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtukaasustele olen jotildeudnud jaumlreldusele et teatud juhtudel
peavad nii erisooliste kui ka samasooliste paaride pered koos lastega votildei ilma kuuluma
perekonna kaitse alla Samuti peab registreerimata kooselus paari peres elav laps kuuluma
oma tegelike vanematega uumlhte perekonda ning olema kaitstud perekonna motildeiste taumlhenduses
taumlpselt samamoodi kui laps kes elab registreeritud kooselu sotildelminud faktiliste vanematega
Igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja diskrimineerimine mis potildehineb isikute
sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud Euroopa Liidu liikmesriigid ei tohi perekonna ja
uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise potildehjuseks nimetada Euroopa
Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta
perekonnaeluna millel on riiklik kaitse
Teine peatuumlkk naumlitas et hetkel votildeivad lapsel tekkida perekonnaliikmetega erinevad otildeiguslikud
suhed Perekonnaliige ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem seega on tema otildeigused lapse
suhtes ja lapse otildeigused faktilise vanema vastu piiritletud Faktiliste vanematega kes ei ole
oma suhteid registreerinud koos elav laps on ebavotilderdses olukorras votilderreldes lapsega kes elab
faktiliste vanematega kes on oma suhteid registreerinud Nii tekib lapse lastekodusse
sattumise oht naumliteks bioloogilise vanema surma puhul kui teisel faktilisel vanemal
puuduvad lapse uumlle vanemlikud otildeigused Selline kohtlemine ei pruugi olla lapse huvidega
kooskotildelas Abielus paari puhul seda probleemi ei teki
Kolmandas peatuumlkis kaumlsitlesin LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdset kohtlemist
votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega Toumloumlst tuleb
selgelt vaumllja et ebavotilderdsel kohtlemisel ei ole otildeigustust ja see ei ole kooskotildelas lapse huvidega
Lapsel on otildeigus kahele vanemale ning oma tegelike vanemate tunnustamisele sotildeltumata
tegelike kasvatajate soost Laps peab igal juhul olema kaitstud sotildeltumata sellest kas tema
39
faktilised vanemad on oma suhted registreerinud votildei mitte kuna laps ei saa seda kuidagi
motildejutada Samasooliste paaride puhul on laps ebavotilderdses olukorras votilderreldes erisooliste
faktiliste vanematega elava lapsega LGBT peredes elavate laste kaitse on puudulik ja notildeuab
taumliustamist sotildeltumata siseriigi uumlhiskonna valmisolekust ning eelkotildeige tuleb seda kuumlsimust
lahendades tugineda lapse huvidele
40
Summary
Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family
has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost
importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex
couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good
example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of
the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex
and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection
Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their
real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same
way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any
avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is
prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of
the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court
of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state
The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family
members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of
the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent
are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship
is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered
their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the
death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to
the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no
significance in the case of a married couple
In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent
families compared to children living in families formed by persons of different sexes The
thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests
Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition
41
regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their
factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any
bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared
to children living with their factual parents of different sexes The protection of children
living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the
general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into
consideration in the first place when solving the problem
42
Kasutatud materjalide loetelu
Kasutatud kirjandus
Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009
Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in
International and Comparative Law Kluwer Law International 2002
Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or
Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008
Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika
EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of
Fundamental Rights of the European Union 2006
European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw
European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and
discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal
analysis 2010
Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012
Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia
Antwerp-Oxford 2005
Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st
Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009
Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family
Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008
Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of
Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law
Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007
Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad
sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007
43
Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine
praktikas Lastekaitse Liit 2005
Kasutatud normatiivmaterjal
Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303
Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification
Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their
family members to move and reside freely within the territory of the Member States
Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13
Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50
Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2
Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8
Perekonnaseadus RT I 27062012 12
Kasutatud internetiallikad
Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second
Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June
2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and
ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2
httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-
2pg-27
Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of
fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012
httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6
-2008-0479amplanguage=EN
European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working
Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties
Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007
httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf
44
GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf
Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-
10xls
Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest
httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise
+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf
Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61
Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012
httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused
Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012
httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed
Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta
Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-
perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta
Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk
32
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC
C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf
Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France
httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886
Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa
23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede
arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja
20perede20arengukava202012-2020pdf
The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010
httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf
Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and
What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10
httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019
45
Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri
httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool
iste_isikute_peresuhepdf
Viidatud kohtupraktika
EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa
EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa
EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria
EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits
EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola
EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95
EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria
TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009
TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010
24
Kaasustest votildeib vaumllja lugeda et homoseksuaalsed lapsevanemad ei saa kuidagi last kahjustada
ja homoseksuaalsus ei taumlhenda seda et sellises perekonnas kasvav laps ei saa otildeiget kasvatust
Homoseksuaalsed vanemad ei kaumlitu lapse huvisid silmas pidades halvemini kui
heteroseksuaalsed vanemad Laste adopteerimise puhul ei saa taotleja homoseksuaalsus
kuidagi motildejutada lapsendamise lubamist votildei mittelubamist Homoseksuaalse eluviisi toomine
potildehjuseks miks mitte adopteerida on keelatud ja rikub konventsiooni artikkel 14 koosmotildejus
artikkel 8-ga
Neid kaasused on omavahel vaumlga sarnased Ferreteacute kaasuses otsustas kohus nelja haumlaumllega
kolme vastu et antud juhul ei olnud artikkel 8 koosmotildejus artikkel 14 rikkumist aga EB
kaasuses otsustas kohus kuumlmne haumlaumllega seitsme vastu et tegemist oli rikkumisega Euroopa
Inimotildeiguste Kohtu Kohtu president ja Prantsusmaa kohtunik Kohtunik Costa olid Ferreteacute
kaasuse puhul enamikus ja arvasid et rikkumist ei olnud aga EB kaasuses otsustasid nad
juba seda et taotleja otildeigused olid rikutud EB kaasuse puhul maumlrkas kohus ka seda et alates
Ferretteacute kaasuse jaumlrel on toimunud ilmselge otildeiguse areng samasoolistele isikutele
lapsendamise kuumlsimuses ja nuumluumldseks on see legaalne juba kuumlmnes Euroopa Liidu riigis Seda
votildeib ka totildelgendada nii et konventsiooni saumltted ei oma kindlat totildelgendust vaid seda peab
totildelgendama kaumlesoleva hetke otildeiguslikku olukorda arvestades46
Motildelema kaasuse puhul toimub
lapsendamine vallalise isiku poolt kuid EB kaasuse puhul oli taotlejal partner ja kuna
lapsendamine on antud olukorras vaid ainuisikuline ei oleks lapsel mingeid otildeigusi ega
kohustusi teda lapsendanud inimese partneri suhtes
222 Eesti
Eesti seadus ei keela seksuaalvaumlhemustele uumlksinda lapsendamist ent justiitsministeeriumil on
arvamus et samasoolistele partneritele lapsendamise lubamine on keeruline ja tihti peale
vaidlustatav teema kuna ministeeriumi arvates ei ole Eesti uumlhiskond kindel et samasoolistele
partneritele lapsendamine on lapse huvides ja ei kahjusta teda47
kuid laste otildeiguste kaitset
tagades ei tohi tugineda uumlhiskonna valmisolekule LGBT perekonnade tunnustamisel
46
European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw 47
Andra Olm (viide 12) lk 63
25
Perekonnaseaduse48
sect148 uumltleb et lapsendada votildeivad nii vallalised kui ka abielu sotildelminud
isikud Kuivotilderd LGBT inimesed ei saa oma vahel sotildelmida abielu ega oma suhteid muul moel
registreerida siis on nad otildeiguslikult vallalised isikud vaatamata sellele et nad faktiliselt
moodustavad perekonna Seega laieneb neile lapsendamise puhul perekonnaseaduse sect148 lg1
mis uumltleb et vallaline isik votildeib lapsendada ainult uumlksinda Samuti ei saa perekonnaseaduse
sect149 jaumlrgi teine partner sama last lapsendada sest lapsendamissuhete kestel ei saa muu isik
vaumllja arvatud lapsendaja abikaasa sama last lapsendada Kui vaadata siinkohal lapse otildeigusi
lapsendaja partneri suhtes siis ei ole lapsel oma vanema partneri suhtes vastavalt
perekonnaseaduse sect161 mingeid otildeigusi ega kohustusi sest lapse hooldamisotildeigus laieneb vaid
sellisel juhul kui abikaasad lapsendavad uumlhiselt votildei lapsendatakse abikaasa laps Muudel
juhtudel kuulub hooldamise otildeigus ainult lapsendajale ainuisikuliselt
Samasoolised partnerid kuuluvad selle seaduse taumlhenduses muude juhtumite hulka Seega ndash
elades kahe samasoolise vanemaga peres kus kumbki ei ole bioloogiline vanem on lapsel
otildeigused ja kohustused ainult uumlhe vanema vastu Naumliteks kui uumlhel partneril on bioloogiline votildei
lapsendatud laps olemas ja teine partner soovib omalt poolt perekonnavaumlliselt teist last
lapsendada siis lapsendamise protsessi kaumligus ei arvestata perekonnaseaduse sect147 lg 2-ga
mis uumltleb et lapsendamine ei ole lubatud kui lapsendaja lapsed on selle vastu votildei kui
lapsendaja lapsed kahjustavad mingil maumlaumlral lapsendatava huve Kuna lapsendatav saabub
perekonda kus on olemas teised lapsed tuleks kindlasti arvestada nende huvidega ja
veenduda et nad ei kahjusta lapsendatavat aga sellisel juhul toimub lapsendamine
seadusjaumlrgselt vallalise isiku poolt See ei ole paraku piisav lapse huvidega arvestamine
Samuti tekib lapsendamise puhul vanusepiiranguga seotud ebavotilderdne kohtlemine
Perekonnaseaduse sect150 lg 1 uumltleb et lapsendada votildeib vaumlhemalt 25-aastane piiramata
teovotildeimega isik kuid lg 2 uumltleb et kohus votildeib erandjuhtudel lubada lapsendamist ka
vaumlhemalt 18-aastasele juhul kui ta lapsendab oma abikaasa lapse Samasooliste paaride jaoks
see jaumlllegi ei kehti kuivotilderd neil ei ole votildeimalik omavahel abielluda See on oluline piirang
mis votildeib tingida olukorra kus uumlks partner kes on lapse seaduslik vanem sureb ja tema
48
Perekonnaseadus RT I 27062012 12
26
partner kes on last kasvatanud on alla 25-aastane ning seega ei ole tal seaduse jaumlrgi votildeimalik
surnud partneri last lapsendada Nii tekib lapse lastekodusse sattumise oht ning see ei pruugi
olla lapse huvidega kooskotildelas Lapse jaoks on tema bioloogilise vanema partner tegelik
vanem ning perekonnaliige kuid tekib olukord kus laps eemaldatakse tema ellu jaumlaumlnud
faktilisest vanemast Abielus paari puhul seda probleemi ei teki kuna sellisel juhul on lapse
bioloogilise vanema partner lapse seaduslik kasuvanem isegi kui ta pole last lapsendanud
vastavalt perekonnaseadusele Ning bioloogilise vanema surma puhul ei eemaldata last
kasuvanemast ning olles alla 25-aastane kasuvanem saab erandolukorras lapsendada ka
surnud abikaasa last
Seega tuginenes Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikale tuleb Eestis luua laste ning
samasoolistest isikutest moodustatud perekondade ja nende laste kaitse ning tagada laste
parimate huvide arvestamine vastavalt laste otildeigustele Inimotildeiguste konventsiooni antud otildeigus
perekonnakaitsele rakendub samuti laste suhtes
23 Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud laps
Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapse otildeiguslik seis on erinev ja mingil maumlaumlral
raskem kui eelnevatel juhtudel Siin votildeib naumlha kolme erinevat teed Uumlks stsenaarium on
selline et lapsel on kaks seaduslikku vanemat kes on lahus kusjuures motildelemad on
bioloogilised vanemad ning uumlhel vanemal on samasooline partner ja laps elab nendega koos
Teise variandi puhul on lapsel kaks bioloogilist vanemat kes on lahus Uumlhel vanemal
puuduvad votildei on aumlra votildeetud vanemaotildeigused ning laps elab oma seadusliku bioloogilise
vanemaga ja vanema partneriga Kolmanda votildeimaluse puhul elab samasoolistest isikutest
moodustatud perekonnas vaumlhemalt kaks last igal lapsel on erinevad bioloogilised vanemad
Tegelikkuses elavad lapsed koos uumlhe bioloogilise vanemaga ja vanema partneriga Lapsed ei
ole omavahel veresugulased
231 Eesti
27
Analuumluumlsin kaumlesolevas peatuumlkis eelkotildeige olukorda kus lapsel on kaks seaduslikku bioloogilist
vanemat vanemad on lahus ja laps elab uumlhe seadusliku vanemaga ja tema partneriga See
taumlhendab et lapsel on faktiliselt kolm isikut kes tema eest hoolt kannavad ja tema elust osa
votildetavad Lapsel on otildeiguslik side ainult kahe bioloogilise vanemaga ning vanema partneril kes
elab lapsega koos ja kasvatab last puudub otildeiguslik side lapsega Kui votilderrelda seda olukorda
heteroseksuaalse perekonnaga siis sellisel juhul on uuel partneril votildeimalus partneri last
lapsendada juhul kui teine lapsevanem annab notildeusoleku ja kui nad on abielus vastavalt
perekonnaseaduse sect152 lg1 Selle kohaselt katkeb lapsel otildeiguslik side uumlhe bioloogilise
vanemaga ja tekib see vanema partneriga Homoseksuaalsetel isikutel puudub selline
votildeimalus kuna partneri last saab lapsendada ainult abiellunud votildeotilderasvanem
Otildeiguslik side vanema partneriga puudub ka juhtumi puhul kus lapsel on ainult uumlks seaduslik
vanem ja teiselt bioloogiliselt vanemalt on vanemlikud otildeigused aumlra votildeetud votildei siis ei ole teine
bioloogiline vanem kindlaks tehtud Samas on heteroseksuaalsetel paaridel votildeimalik luua
otildeiguslikud suhteid lapse ja partneri vahel Abielu sotildelmides tekib vastavalt perekonnaseaduse
sect148 lg2 p2 partneril otildeigus lapsendada partneri laps varasematest suhetest Faktiliselt elab
laps kahe samasoolise vanemaga aga otildeiguslikult suhted on tal ainult uumlhe bioloogilise
vanemaga
Kolmas stsenaarium on nimetatutest kotildeige keerulisem Faktiliselt on lapsel kaks samasoolist
vanemat kellest otildeiguslik side on ainult bioloogilisega Samuti on lapsel kasuotildede votildei
kasuvend kelle bioloogiline vanem on tema bioloogilise vanema partner Sellises olukorras
puudub lapsel otildeiguslik suhe teise peres elava lapsega Sellelt pinnalt votildeib tekkida erinev
kohtlemine votilderreldes heteroseksuaalse perega kus partnerid saavad omavahel abielluda ja
lapsi lapsendada ning kus sellisel juhul on kotildeikidel peres kasvavatel lastel ja neid kasvatavatel
taumliskasvanutel omavaheline otildeiguslik side Ebavotilderdne kohtlemine tekib sellisel juhul punktis
mis puudutab laste omavahelist abiellumist (selle lubamist) Perekonnaseaduse sect 3 uumltleb et
isikud kelle sugulussuhe potildehineb lapsendamisel ei votildei omavahel abielluda Kaumlesoleva
seaduse sect 2 lotildeikes 1 nimetatud sugulussuhe potildehineb lapsendamisel antud juhul kaumlsitlen sect2
lg1 p2 venna ja otildee suhteid Heteroseksuaalse perekonna puhul tekib lastel lapsendamise
tagajaumlrjel otildeiguslik otildee ja venna suhe ehk siis neil ei ole lubatud omavahel abielluda kuid
28
samasoolistest isikutest moodustatud perekonna puhul saavad partnerite lapsed omavahel
hiljem abielu sotildelmida kuna nad ei ole otildeiguslikult uumlksteisega seotud Samuti tekib probleem
erinevate toetuste saamises kuna sellist kooslust ei nimetata seaduslikult perekonnaks
Hea naumlide on eelpool vaumllja toodud Viimsi kaasus Selle puhul oli uumlheks osapooleks
samasoolistest isikutest kooslus ning kaasatud oli kolm last kes kotildeik ei olnud omavahel
otildeiguslikult seotud Osapool taotles Viimsi vallavalitsuselt laste lasteaia- ja koolitoidu ning
sotildeiduotildeiguse tasuta saamist Viimsi vallavalitsuse 12062009 korraldusega nr 373 jaumleti
kaebaja taotlused rahuldamata kuid Viimsi vallavolikogu maumlaumlrus nr 16 ei sisalda perekonna
totildelgendust ega kitsendavat saumltet mis taumlpsustaks mis soost peavad olema vanemad ja mis
otildeiguslik side vanemate ja laste vahel eksisteerib49
Samuti tekib probleem miks uumlhes
leibkonnas elavad faktilised otildede ja vend ei ole lapsega seaduslikult seotud ning ei kuulu lapse
perekonda Hetkel ei ole Eesti seadustes perekonna motildeiste defineeritud See taumlhendab et
samasoolises perekonnas elav laps ja tema bioloogilise vanema partneri lapsed ei ole
omavahel otildede ja vend kuid abiellunud erisoolise paari puhul oleks
232 Euroopa Liit ja Inimotildeiguste Kohus
Euroopa Inimotildeiguste Kohus tegi kohtuotsusega X ja teised vs Austria suure sammu laste
otildeiguste ja nende samasooliste vanemate probleemi lahendamisel ja naumlitas nii kaasaegseid
seisukohti Kaasuse taotlejateks olid kaks naissoost isikut kelle peres oli laps ning uumlks
taotleja soovis lapsendada partneri bioloogilist last Laps oli suumlndinud vaumlljaspool abielu ja
ainult lapse bioloogilisel emal oli lapse hooldusotildeigus Selle juhtumi puhul oli lapsel ka
bioloogiline isa kes maksis regulaarselt lapse elatist ning keeldus lapse ema partnerile
adopteerimisotildeiguse andmisest
Austria seaduste jaumlrgi kaotaks lapse ema partneri lapse adopteerimise puhul otildeigused lapse
suhtes kuid isa otildeigused oleksid tagatud Seega ei olnud lapsendamine Austria seisukohast
votildeimalik Taotlejad soovisid oma faktilise pere otildeiguslikku tunnustamist ning lapse
bioloogilise ema partneri tunnistamist lapse vanemana lapse bioloogilise isa asemel Austria
49
Inimotildeigused Eestis (viide 8) lk 141-143
29
seaduste jaumlrgi oli votildeimalik partneri last lapsendada nii abiellunud paaridele kui ka
mitteabiellunud heteroseksuaalsetele paaridele kes elavad stabiilses suhtes Kohus toob
punktis 95 selgelt vaumllja et samasooliste isikute stabiilne kooselu kuulub perekonna motildeiste
alla taumlpselt samamoodi nagu stabiilne erisooliste isikute kooselu Samuti leiab kohus et laps
kes elab oma bioloogilise vanema ja tema partneriga kes motildelemad kannavad tema eest hoolt
kuulub ka perekonda ja kotildeik kolm isikut peavad olema kaitstud artikkel 8 taumlhenduses ning
kuuluvad uumlheskoos perekonna motildeiste alla Sellist kooslust ei tohi diskrimineerida votilderreldes
erisooliste isikutest moodustatud perekonnaga ning antud kaasuse puhul on tegemist artikkel
14 koosmotildejus artikkel 8-ga rikkumisega
Antud kaasuse puhul leidis kohus et taotlejad sealhulgas uumlhe taotleja laps elasid kooselus
mis on vaumlga sarnane kooseluga mida elavad abiellunud heteroseksuaalsed isikud kus uumlks
abikaasa soovib lapsendada teise abikaasa last Vahe on selles et samasooline paar ei votildei
abielluda ja saab vaid omavahelised suhted registreerida Selline registreerimine ei anna
votildeimalust partneri last lapsendada kuna Austria seadustega pole lubatud lapsendamine
registreeritud partneritele Taotlejad ei olnud registreeritud see andis neile votildeimaluse partneri
last lapsendada kuna Austria seadusandlus lubab stabiilses registreerimata kooselus elavatel
heteroseksuaalsetel paaridel partneri lapse adopteerida Kohus leidis et antud kaasuse puhul
ei olnud artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumist mis kaumlsitleb abiellunud
heteroseksuaalsete isikutega kus uumlks abikaasa tahab lapsendada teise abikaasa bioloogilist
last vaid oli artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumine votilderreldes heteroseksuaalsete
faktiliste kooslustega kus uumlks partner tahab lapsendad teise partneri last
Otsuse poolt olnud kohtunikud leidsid et konventsioon ei kohusta liikmesriike andma otildeigust
mitteabiellunud paaridele partneri lapse lapsendamiseks Kuid kui selline otildeigus on olemas
siis ei ole samasooliste paaride diskrimineeriv kohtlemine lubatud Erinev kohtlemine ei ole
potildehjendatud kuna see ei ole lapse otildeiguste kaitseks vajalik Kohus ei votildetnud vastu ka Austria
vastuvaumlidet et selles kuumlsimuses puudub Euroopas uumlhine arvamus ning seetotildettu tuleks
kuumlsimuse lahendamine jaumltta riigi paumldevusse50
50
EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria
30
3 LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes erinevast
soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega
Laste ja nende perede otildeiguslikus kaitses on kaks erinevad teed Iga riik aktsepteerib igal juhul
seda et igal lapsel on kaks bioloogilist vanemat ehk siis mees ja naine kes on lapse eostanud
bioloogilisel teel votildei kunstliku viljastamise abil Sotildeltumata vanemate votildei lapse tahtest
eksisteerib kaks erinevast soost isikut kellel peaks igal juhul olema lapse suhtes teatavad
otildeigused ning lapsel peaksid olema otildeigused oma vanemate suhtes Teisalt peab kaitsma lapse
otildeigusi ka tema faktilises perekonnas see taumlhendab perekonnas kus laps pikaajaliselt elab
Sellisel juhul peavad motildelemal faktilisel vanemal olema lapse igapaumlevase uumllalpidamise osas
otildeigused ja kohustused51
Tuginedes uumllaltoodud faktidele votildeib vaumlita et lapse huvisid
arvestades on oluline kaitsta lapse otildeigusi tema tegelikus perekonnas sest just faktilised
vanemad votildetavad lapse elust kotildeige enam osa ning kannavad lapse uumlle igapaumlevaselt hoolt ning
see ei sotildeltu neid omavahel siduvatest bioloogilistest sidemetest
Kotildeik eelpool toodu totildeendab et homoseksuaalsetes suhetes elava lapse vanema partneril ja
lapsel ei eksisteeri omavahelisi otildeiguslikke suhteid ja puudub ka votildeimalus neid suhteid luua
kuna partner ei saa lapsendada teise partneri last Tekib olukord kus lapse otildeigused oma
seadusliku vanema partneri suhtes puuduvad ning selline olukord ei taga lapsele piisavat
kaitset
Nii samasooliste isikute kui ka erisooliste isikute kooselu kuhu on kaasatud lapsed peavad
olema eraldi reguleeritud
Miks ei saa laps olla samamoodi kaitstud nagu abielus paari laps52
See on otildeiguslik probleem
mis on jaumlaumlnud Eestis seni lahenduseta Vastavalt UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsioonile on
kotildeik lapsed votilderdsed sotildeltumata soost ja rahvusest sotildeltumata sellest kas nad elavad motildelema
51
Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 14-15 52
Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia
Antwerp-Oxford 2005 lk 291
31
vanemaga uumlksikvanemaga kas nad on suumlndinud registreeritud abielus votildei mitte53
Konventsioon kaumlsitleb last otildeigussubjektina ja taumlheldab et laps on ise oma otildeiguste teostaja54
Konventsioon kehtestab ka lapse ja riigi omavahelise suhte See taumlhendab et riigil ega
vanemal pole lapse uumlle omanikuotildeigust last vaadeldakse indiviidina kellel on omad
inimotildeigused mis on taumlpselt samasugused kui igal taumliskasvanul Samuti annab konventsioon
motildeista et votildeib tekkida konflikt lapse huvide ja vanemate votildei uumlhiskonna huvide vahel
Sellised konfliktid peab lahendama laste huvidega arvestades neid esile totildestes Laste huvid
defineeritakse tulenevalt konventsioonist mille jaumlrgi on olulised naumliteks otildeigus haridusele
otildeigus perekonnaelule ning otildeigus olla kuulatud ja austatud indiviidina55
Vastavalt
konventsiooni artikkel 18-le on vanematel esimene vastutus laste kasvatamise ja arengu eest
ehk siis vanemad on laste otildeiguste tagajad kasvatajad kaitsjad ja hoolitsejad
Konventsiooni keelekasutusest tuleneb see et termin bdquovanemldquo votildeib ka viidata paljudele
erinevatele peremudelitele mis kaasaegses maailmas eksisteerivad Naumliteks votildeib tuua
konventsiooni artikkel 5-e mis viitab laiendatud perekonna taumlhendusele UumlRO Lapse Otildeiguste
Konventsioon toob vaumllja ka perekonna taumlhtsuse Nimetatakse lapse otildeigust perekonnale see
taumlhendab uumlldiselt otildeigust vanematele ja otildeigust olla perekonnaliige See iseloomustab ka tervet
konventsiooni56
Laps ei saa tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest partneritest
koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes UumlRO Lapse Otildeiguste
Konventsiooni artiklis 2 p1 on saumltestatud et osalisriigid peavad tagama nende jurisdiktsiooni
all olevatele lastele kotildeik konventsioonis saumltestatud otildeigused ja kohustused sotildeltumata lapse ja
tema vanema votildei seadusliku hooldaja rassist soost keelest usust votildei muudest tingimustest
53
Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61
(18012013) 54
Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012
httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused
55 Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and What it
Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10 httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019
(06052013)
56 Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine praktikas
Lastekaitse Liit 2005 lk 71-74
32
Jaumlrelikult on erisoolisest perekonnast lapse ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes samasoolises
perekonnas kasvava lapsega konventsiooni taumlhenduses lubamatu ja sobimatu57
Samuti annab konventsiooni artikkel 2 p2 riigile positiivse otildeiguse votildetta kasutusele sobilikud
meetmed laste votilderdsete otildeiguste tagamiseks Kui raumlaumlgitakse homoseksuaalsetele paaridele
uumlheskoos laste kasvatamise otildeiguse andmisest siis mainitakse sageli laste huvidega
arvestamist Siin votildeib tuua naumliteks Gas ja Dubois vs Prantsusmaa kaasuse jt Selles
valdkonnas on naumlha ilmselget arengut esimesed Euroopa riigid mis lubasid samasoolisel
inimesel partneri lapse adopteerida olid Taani (1999) Island (2000) Norra (2001) ja Rootsi
(2003) Nendes riikides on otildeiguslikud reformid toimunud aastatel 1993-2003 Alates 2009
aastast on Soomes lubatud samasoolisel isikul oma partneri last adopteerida Eeliseks on kui
partnerid elavad registreeritud kooselus ja mittebioloogiline vanem on lapse sotsiaalne vanem
ehk tegelik vanem Nendes riikides saab samasooliste vanemate peres elav laps peale
lapsendamist taumlieliku sotsiaal- otildeigus- ja majandusliku kaitse ja samuti tagab see lapse otildeiguse
motildelemale seaduslikule ja sotsiaalsele vanemale Selline otildeiguslik areng naumlitab ka seda et
vanemate seksuaalne saumlttumus votildei sugu ei ole lapse huvide arvestamisel taumlhtis
Areng nendes riikides naumlitab ka seda et perekond koosneb lapsest ja kahest taumliskasvanud
isikust (sotildeltumata soost) Lapsel kes elab sellises perekonnas tekib otildeigus kahele seaduslikule
vanemale ja see annab talle votilderdse kaitse votilderreldes lapsega kes elab heteroseksuaalses peres
Selline areng naumlitab meile mis on kaasaaegne perekond58
See kotildeik taumlhendab et lapsel kes kasvab samasoolises perekonnas peavad olema
samasugused otildeigused nagu ta kasvaks erisooliste vanemate perekonnas kus partnerid kas on
votildei ei ole abielus Lapsel on otildeigus perekonna- ja eraelu kaitsmisele Euroopa Inimotildeiguste
Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ja samuti on tal otildeigus olla mitte diskrimineeritud
vastavalt sama konventsiooni artikkel 14-le Paraku naumleme erinevat suhtumist votilderreldes
lapsega kes elab perekonnas kus vanemad on heteroseksuaalsed Lapsel on vaja otildeigust
57
Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 29 58
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in Europe
National Cross-Border and European Perspectives 2012 lk 102-103120-122
33
perekonna kaitsele ja votildeimalust seadustada oma suhted mitte ainult bioloogilise vanemaga
vaid ka bioloogilise vanema partneriga Kui bioloogiline vanem ja partner on
heteroseksuaalsetes suhetes saab laps motildelema poole notildeusolekuga tagada enda otildeiguse olla
lapsendatud ja luua perekond Kui bioloogiline vanem ja tema partner on homoseksuaalsetes
suhetes siis isegi juhul kui motildelemad pooled on notildeus ei saa laps kasutada oma otildeigust olla
lapsendatud ja luua perekonda kui see ei ole vastuolus tema huvidega Riik arvestab lapse
huve eelkotildeige lapsendamisele lubatavuse kuumlsimuses
Selleks et aru saada partneri otildeigustest lapse suhtes peab enne defineerima kes on partner
lapse jaoks seaduse motildettes Perekonnaseadus annab meile kolm erinevat suhet lapse vanem
votildeotilderasvanem ehk lapse vanemaga abiellunud isik ning kasuvanem ehk isik kes ei ole
vanem ega votildeotilderasvanem vaid isik kes tegelikult last kasvatab Teda votildeib nimetada ka
faktiliseks vanemaks59
Sellest tuleneb et partner on kasuvanem Perekonnaseadust vaadeldes
votildeib oumlelda et kasuvanemal on kasulapse suhtes minimaalsed otildeigused samuti on lapse
otildeigused kasuvanema suhtes minimaalsed ja mitte taumlielikud
Ka Eesti Lastevanemate Liit on seisukohal et laste otildeigused ei ole piisavalt kaitstud seetotildettu
soovivad nad laste otildeiguste tugevdamist olukorras kus uumlks vanematest ei ole bioloogiline
vanem60
Samasooliste paaride puhul on partner faktiline vanem Lastekaitse Liidu president
Loone Ots on seisukohal et laps peab olema turvatud ja kaitstud nagu seda notildeuab Lastekaitse
Konventsioon Samuti arvab ta et samasooliste kooselu seadustamine on tervitatav samm
votilderdotildeiguslikkuse uumlhiskonda Laps satub vaumlgivalla ja hooletuse ohvriks nii samasoolises kui
erisoolises perekonnas seega peaksid tema otildeigused olema votildeimalikult efektiivselt kaitstud
motildelemal juhtumil Uumlhe votildeimaliku seisukoha jaumlrgi peaks samasoolistele peredele andma
lapsendamisotildeiguse erandjuhul see peab olema selgelt lapse huvides ning iga juhtumi puhul
arvestatakse konkreetseid asjaolusid ja teatud vanusest ka lapse notildeusolekut See aitaks vaumlltida
lapse lastekodusse sattumist laps peaks kasvama peres mitte uumlkskotildeik kui haumlsti varustatud
59
Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Edgar Salumaa Juridika
httpwwwjuridicaeejuridica_etphpdocument=etarticles1995123599PRNprvphp 60
Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest lk 3
httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise+koosel
uga+seotud+ettepanekutestpdf (18012013)
34
lastekodus Lastekaitse Liit on seisukohal et laps peab olema kaitstud ja Eesti laps peab
olema otildennelik vaatamata lapse kasvatajate soost61
Naumliteks votildeib tuua EIOtildeK kohtuotsuse Gas
ja Dubois v Prantsusmaa mille puhul kohtuniku eriarvamusel on samasoolises perekonnas
kasvatatav laps erinevas olukorras votilderreldes erisooliste taumliskasvanutega uumlhes peres kasvava
lapsega62
Eesti Potildehiseadus saumltestab ja tunnustab perekonna kaitset ja samuti peetakse potildehiseaduse jaumlrgi
oluliseks laste kasvatamist ning vanematele antakse mitte ainult luba vaid ka kohustus oma
lapsi kasvatada Mainitakse ka riigi kohustust perekonda laste kasvatamisel abistada Riigi
kohustuseks on luua lapsevanematele votildeimalused oma laste kasvatamiseks ja tagada laste
potildehivajadused63
Laps on homoseksuaalses peres kasvades erinevas olukorras votilderreldes heteroseksuaalses
peres kasvava lapsega Viimasel juhul on motildelemal vanemal otildeigus taotleda erinevaid
perekonna- ja laste kasvatamistoetusi kuna motildelemad vanemad votildeivad seadusjaumlrgselt end
lapsevanemana registreerida (bioloogiline vanem lapsendamine) Samasooliste partnerite
puhul on toetuste saamine raskendatud votildei ei ole uumlldse votildeimalik naumliteks votildeib tuua Viimsi
kaasuse probleemi Nii ei saa laps kes kasvab peres kahe samasoolise vanemaga vanemate
kaudu samalaadset riigipoolset toetust Kaasuses X Y ja Z vs Suurbritannia toob Inimotildeiguste
Kohus selgelt vaumllja et inimotildeiguste konventsioon votildeib olla totildelgendatud erinevalt ja perekonna
kaitse laieneb mitte ainult abiellunud paaridele vaid ka de facto peredele
Alati peab arvesse votildetma mitut erinevat faktorit kui kaua kaks taumliskasvanud isikut (sotildeltumata
soost) koos elanud on kas isikud elavad uumlhes leibkonnas kas nad soovivad votildei ei soovi lapsi
koos kasvatada64
Arvatakse et perekonna autentne tunnus on uumlhine laste kasvatamise otildeigus
61
Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012 httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed ( 21012012)
62 Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa 23032012
httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420 (22012013) 63
Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad sotsiaaltoetused ja ndash
teenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007 lk 29 64
Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in International
and Comparative Law Kluwer Law International 2002 lk 261
35
Seega peab uumlhine laste kasvatamisotildeigus olema identselt kaumlttesaadav nii heteroseksuaalsetele
kui ka samasoolistele paaridele Kui erisoolistel paaridel on otildeigus lapsi uumlhiselt kasvatada ilma
registreerimiseta siis peab selline otildeigus olema tagatud ka samasoolistele partneritele65
Eestis puudub spetsialiseerunud organ mis teostaks jaumlrelvalvet laste otildeiguste tagamise uumlle
Seda funktsiooni teostavad erinevad organid koostoumloumls Nendeks kohalik omavalitsus
maavalitsus otildeiguskantsler ja teised66
Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas nr 6-
81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute puumlsiv kooselu kuulub
perekonnapotildehiotildeiguse kaitse alla aga Eestis ei ole selline kooselu reguleeritud ja seetotildettu tuleb
luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Samuti puudub lapsendamist ja
hooldusotildeigust puudutav regulatsioon mis tagaks laste huvide arvestamise samasooliste
paaride puhul Partneril puudub lapsendamise votildeimalus ja see annab hooldusotildeiguse ainult
uumlhele vanemale kuid partnerid elavad koos lapsega ja motildelemad peaksid lapse eest vastutama
ja tema eest kandma hoolt Selline olukord votildeib tuua probleeme lapse hooldamisotildeiguse
teostamisel uumlhe partneri surma korral votildei juhul kui seaduslik lapsevanem ei saa mingil
potildehjusel pikemaajaliselt hooldusotildeigust teostada Samuti pole tagatud partneri otildeigus last edasi
kasvatada kui seaduslik vanem sureb
Probleem on ka uumluumlrisuhetes Votildelaotildeigusseaduse sect289 saumltestab et eluruumi uumluumlrnikul on otildeigus
uumluumlriruumides majutada oma abikaasat alaealisi lapsi ja toumloumlvotildeimetuid vanemaid ilma
uumluumlrileandja notildeusolekuta67
Juhul kui uumluumlrilevotildetja on lapse vanema partner siis ei saa
uumluumlrileandja notildeusolekuta eluruumis majutada last ega tema seaduslikku vanemat Sellega
satub laps ebasoodsasse olukorda votilderreldes lapsega kes elab perekonnas kus motildelemad
partnerid on tema seaduslikud vanemad Lapse eluruumides viibimine sotildeltub uumluumlrileandja
tahtest
65
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs (viide 58) lk 92 66
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava
2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20per
ede20arengukava202012-2020pdf (16022013) 67
Otildeiguskantsler ( viide 3) lk 1 5
36
Laste staatus samasoolistes paarides on laumlbi aegade olnud nagu Pandora laegas Alati on olnud
arusaadav aktsepteeritud ja isegi notildeutud et lapsel peab olema kaks vanemat aga nuumluumldseks on
see arenenud selles suunas et lapsel votildeib olla kaks ema kaks isa votildei isegi kolm vanemat
2007 aastal andis Ontario Kohus oma otsuses AA vs BB ONCA 268
selles kuumlsimuses uue
arengu Selle kaasuse puhul vaumlrbasid kaks homoseksuaalset stabiilses suhtes elavat naist oma
meessoost sotildebra lapse bioloogiliseks eostamiseks Lapse suumlndides olid tema seaduslikeks
vanemateks bioloogiline ema ja bioloogiline isa Bioloogilise ema samasooline partner oli
sellises situatsioonis lapse faktiline vanem taumlitis lapse teise ema rolli ja kandis suurt osa lapse
kasvatamises Kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngisid lapse elus vaumlga olulist rolli ja kandsid lapse
eest hoolt Lapse bioloogilise ema samasooline partner leidis et tal peaksid olema lapse
suhtes samuti seaduslikud otildeigused ja kohustused ning ta poumloumlrdus kohtusse nende otildeiguste ja
kohustuste saamiseks Kohus leidis et kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngivad lapse elus vaumlga suurt
rolli ja lapse otildeiguste tagamise seisukohalt on oluline et kotildeik kolm oleksid tema seaduslikud
vanemad
Kohus arvestas lapse huvidega ning see on selle kaasuse puhul kotildeige olulisem Kohus
otsustas et kotildeik kolm taumliskasvanut peavad olema seaduslike vanematena registreeritud ning
seelaumlbi sai laps kolm seaduslikku vanemat Nimetatud kaasus totildei samasooliste vanemate ja
sellistes peredes elavate laste probleemide osas taumliesti uue arengu Selliseid arenguid jaumllgides
votildeib oletada et ka teised riigid votildetavad Orlando kaasuse arvesse ja hakkavad seda jaumlrgima
Perekonna ja vanema staatuse kontseptsioon on viimase aja jooksul teinud laumlbi suured
muutused ja arengud avardanud piire ja haumlgustanud nende motildeistete traditsioonilist taumlhendust
Niisiis votildeib oletada et laumlhitulevikus toimuvad seadusandluses muudatused mille kohaselt ei
arvestata vanema staatuse saamisel enam vanemate seksuaalse saumlttumuse ja arvuga Selle
asemel votildeetakse arvesse eelkotildeige lapse huvid Selline olukord peaks viima selleni et tagatud
on taumlielik votilderdsus ja vaumllistatud diskrimineerimine Seda propageerib praegusel ajal Euroopa
Inimotildeiguste Konventsiooni artikkel 14
68
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and ROSENBERG
JJA AA v BB 2007 ONCA 2 httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
37
Tihtipeale sotildeltub lapse otildeiguslik staatus perekonnas sellest milline on temaga koos elavate
taumliskasvnanute suhte otildeiguslik staatus ndash sellest kas tegemist on abielu votildei registreeritud
kooseluga On oluline ka maumlrgata et vaumlga paljud riigid on laste kaitse tagamise eesmaumlrgil
avanud samasooliste paaride jaoks votildeimaluse oma suhteid registreerida Selle kaudu on neil
votildeimalus lapsi uumlheskoos lapsendada votildei siis on uumlhel partneril votildeimalik lapsendada partneri
laps Naumliteks Rootsis saavad lapsendamise puhul sarnase otildeigusliku staatuse nii paarid kes on
oma suhted kooseluna registreerinud kui ka abielus olevad erisoolised paarid
Norra ja Sakasamaa lubavad neil paumlevil registreeritud kooselus elavatel samasoolistel isikutel
lapsendada oma partneri lapse Siin tuleb aga silmas pidada et tegemist on siseriiklike
seadustega mis ei garanteeri nende rahvusvahelist tunnustamist Perekonna seisukohalt
taumlhendab see seda et nii lastel kui tema vanematel votildeivad tekkida otildeiguslikud probleemid
vaumlljaspool riiki juhul kui teises riigis ei kehti sarnased seadused69
Euroopa Liidu otildeigus
perekonnaotildeiguse valdkonnas notildeuab uumlhtlustamist ja liigub kiirelt sinnapoole Kindlasti on
vajalik demokraatlik ja selge lahendus mis hakkaks potildehinema Euroopa Inimotildeiguste
Konventsioonil
69
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family Law
Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008 lk 101-110
38
Kokkuvotildete
Uurimistoumlouml kaumligus olen jotildeudnud jaumlreldusele et kuigi Eestis ei ole perekonna motildeiste
defineeritud on selle motildeiste seadusaktidesse sisse viimine aumlaumlrmiselt oluline nii erisooliste kui
ka samasooliste paariride ja nendega koos elavate laste perekonnakaitse otildeiguse tagamiseks
Viimsi kaasus on vaumlga hea naumlide Eesti seadusandlusest Tuginedes Euroopa Liidu otildeigusele ja
Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtukaasustele olen jotildeudnud jaumlreldusele et teatud juhtudel
peavad nii erisooliste kui ka samasooliste paaride pered koos lastega votildei ilma kuuluma
perekonna kaitse alla Samuti peab registreerimata kooselus paari peres elav laps kuuluma
oma tegelike vanematega uumlhte perekonda ning olema kaitstud perekonna motildeiste taumlhenduses
taumlpselt samamoodi kui laps kes elab registreeritud kooselu sotildelminud faktiliste vanematega
Igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja diskrimineerimine mis potildehineb isikute
sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud Euroopa Liidu liikmesriigid ei tohi perekonna ja
uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise potildehjuseks nimetada Euroopa
Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta
perekonnaeluna millel on riiklik kaitse
Teine peatuumlkk naumlitas et hetkel votildeivad lapsel tekkida perekonnaliikmetega erinevad otildeiguslikud
suhed Perekonnaliige ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem seega on tema otildeigused lapse
suhtes ja lapse otildeigused faktilise vanema vastu piiritletud Faktiliste vanematega kes ei ole
oma suhteid registreerinud koos elav laps on ebavotilderdses olukorras votilderreldes lapsega kes elab
faktiliste vanematega kes on oma suhteid registreerinud Nii tekib lapse lastekodusse
sattumise oht naumliteks bioloogilise vanema surma puhul kui teisel faktilisel vanemal
puuduvad lapse uumlle vanemlikud otildeigused Selline kohtlemine ei pruugi olla lapse huvidega
kooskotildelas Abielus paari puhul seda probleemi ei teki
Kolmandas peatuumlkis kaumlsitlesin LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdset kohtlemist
votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega Toumloumlst tuleb
selgelt vaumllja et ebavotilderdsel kohtlemisel ei ole otildeigustust ja see ei ole kooskotildelas lapse huvidega
Lapsel on otildeigus kahele vanemale ning oma tegelike vanemate tunnustamisele sotildeltumata
tegelike kasvatajate soost Laps peab igal juhul olema kaitstud sotildeltumata sellest kas tema
39
faktilised vanemad on oma suhted registreerinud votildei mitte kuna laps ei saa seda kuidagi
motildejutada Samasooliste paaride puhul on laps ebavotilderdses olukorras votilderreldes erisooliste
faktiliste vanematega elava lapsega LGBT peredes elavate laste kaitse on puudulik ja notildeuab
taumliustamist sotildeltumata siseriigi uumlhiskonna valmisolekust ning eelkotildeige tuleb seda kuumlsimust
lahendades tugineda lapse huvidele
40
Summary
Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family
has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost
importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex
couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good
example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of
the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex
and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection
Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their
real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same
way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any
avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is
prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of
the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court
of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state
The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family
members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of
the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent
are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship
is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered
their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the
death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to
the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no
significance in the case of a married couple
In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent
families compared to children living in families formed by persons of different sexes The
thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests
Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition
41
regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their
factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any
bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared
to children living with their factual parents of different sexes The protection of children
living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the
general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into
consideration in the first place when solving the problem
42
Kasutatud materjalide loetelu
Kasutatud kirjandus
Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009
Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in
International and Comparative Law Kluwer Law International 2002
Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or
Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008
Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika
EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of
Fundamental Rights of the European Union 2006
European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw
European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and
discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal
analysis 2010
Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012
Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia
Antwerp-Oxford 2005
Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st
Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009
Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family
Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008
Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of
Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law
Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007
Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad
sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007
43
Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine
praktikas Lastekaitse Liit 2005
Kasutatud normatiivmaterjal
Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303
Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification
Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their
family members to move and reside freely within the territory of the Member States
Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13
Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50
Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2
Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8
Perekonnaseadus RT I 27062012 12
Kasutatud internetiallikad
Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second
Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June
2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and
ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2
httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-
2pg-27
Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of
fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012
httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6
-2008-0479amplanguage=EN
European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working
Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties
Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007
httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf
44
GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf
Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-
10xls
Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest
httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise
+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf
Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61
Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012
httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused
Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012
httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed
Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta
Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-
perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta
Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk
32
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC
C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf
Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France
httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886
Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa
23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede
arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja
20perede20arengukava202012-2020pdf
The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010
httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf
Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and
What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10
httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019
45
Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri
httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool
iste_isikute_peresuhepdf
Viidatud kohtupraktika
EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa
EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa
EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria
EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits
EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola
EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95
EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria
TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009
TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010
25
Perekonnaseaduse48
sect148 uumltleb et lapsendada votildeivad nii vallalised kui ka abielu sotildelminud
isikud Kuivotilderd LGBT inimesed ei saa oma vahel sotildelmida abielu ega oma suhteid muul moel
registreerida siis on nad otildeiguslikult vallalised isikud vaatamata sellele et nad faktiliselt
moodustavad perekonna Seega laieneb neile lapsendamise puhul perekonnaseaduse sect148 lg1
mis uumltleb et vallaline isik votildeib lapsendada ainult uumlksinda Samuti ei saa perekonnaseaduse
sect149 jaumlrgi teine partner sama last lapsendada sest lapsendamissuhete kestel ei saa muu isik
vaumllja arvatud lapsendaja abikaasa sama last lapsendada Kui vaadata siinkohal lapse otildeigusi
lapsendaja partneri suhtes siis ei ole lapsel oma vanema partneri suhtes vastavalt
perekonnaseaduse sect161 mingeid otildeigusi ega kohustusi sest lapse hooldamisotildeigus laieneb vaid
sellisel juhul kui abikaasad lapsendavad uumlhiselt votildei lapsendatakse abikaasa laps Muudel
juhtudel kuulub hooldamise otildeigus ainult lapsendajale ainuisikuliselt
Samasoolised partnerid kuuluvad selle seaduse taumlhenduses muude juhtumite hulka Seega ndash
elades kahe samasoolise vanemaga peres kus kumbki ei ole bioloogiline vanem on lapsel
otildeigused ja kohustused ainult uumlhe vanema vastu Naumliteks kui uumlhel partneril on bioloogiline votildei
lapsendatud laps olemas ja teine partner soovib omalt poolt perekonnavaumlliselt teist last
lapsendada siis lapsendamise protsessi kaumligus ei arvestata perekonnaseaduse sect147 lg 2-ga
mis uumltleb et lapsendamine ei ole lubatud kui lapsendaja lapsed on selle vastu votildei kui
lapsendaja lapsed kahjustavad mingil maumlaumlral lapsendatava huve Kuna lapsendatav saabub
perekonda kus on olemas teised lapsed tuleks kindlasti arvestada nende huvidega ja
veenduda et nad ei kahjusta lapsendatavat aga sellisel juhul toimub lapsendamine
seadusjaumlrgselt vallalise isiku poolt See ei ole paraku piisav lapse huvidega arvestamine
Samuti tekib lapsendamise puhul vanusepiiranguga seotud ebavotilderdne kohtlemine
Perekonnaseaduse sect150 lg 1 uumltleb et lapsendada votildeib vaumlhemalt 25-aastane piiramata
teovotildeimega isik kuid lg 2 uumltleb et kohus votildeib erandjuhtudel lubada lapsendamist ka
vaumlhemalt 18-aastasele juhul kui ta lapsendab oma abikaasa lapse Samasooliste paaride jaoks
see jaumlllegi ei kehti kuivotilderd neil ei ole votildeimalik omavahel abielluda See on oluline piirang
mis votildeib tingida olukorra kus uumlks partner kes on lapse seaduslik vanem sureb ja tema
48
Perekonnaseadus RT I 27062012 12
26
partner kes on last kasvatanud on alla 25-aastane ning seega ei ole tal seaduse jaumlrgi votildeimalik
surnud partneri last lapsendada Nii tekib lapse lastekodusse sattumise oht ning see ei pruugi
olla lapse huvidega kooskotildelas Lapse jaoks on tema bioloogilise vanema partner tegelik
vanem ning perekonnaliige kuid tekib olukord kus laps eemaldatakse tema ellu jaumlaumlnud
faktilisest vanemast Abielus paari puhul seda probleemi ei teki kuna sellisel juhul on lapse
bioloogilise vanema partner lapse seaduslik kasuvanem isegi kui ta pole last lapsendanud
vastavalt perekonnaseadusele Ning bioloogilise vanema surma puhul ei eemaldata last
kasuvanemast ning olles alla 25-aastane kasuvanem saab erandolukorras lapsendada ka
surnud abikaasa last
Seega tuginenes Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikale tuleb Eestis luua laste ning
samasoolistest isikutest moodustatud perekondade ja nende laste kaitse ning tagada laste
parimate huvide arvestamine vastavalt laste otildeigustele Inimotildeiguste konventsiooni antud otildeigus
perekonnakaitsele rakendub samuti laste suhtes
23 Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud laps
Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapse otildeiguslik seis on erinev ja mingil maumlaumlral
raskem kui eelnevatel juhtudel Siin votildeib naumlha kolme erinevat teed Uumlks stsenaarium on
selline et lapsel on kaks seaduslikku vanemat kes on lahus kusjuures motildelemad on
bioloogilised vanemad ning uumlhel vanemal on samasooline partner ja laps elab nendega koos
Teise variandi puhul on lapsel kaks bioloogilist vanemat kes on lahus Uumlhel vanemal
puuduvad votildei on aumlra votildeetud vanemaotildeigused ning laps elab oma seadusliku bioloogilise
vanemaga ja vanema partneriga Kolmanda votildeimaluse puhul elab samasoolistest isikutest
moodustatud perekonnas vaumlhemalt kaks last igal lapsel on erinevad bioloogilised vanemad
Tegelikkuses elavad lapsed koos uumlhe bioloogilise vanemaga ja vanema partneriga Lapsed ei
ole omavahel veresugulased
231 Eesti
27
Analuumluumlsin kaumlesolevas peatuumlkis eelkotildeige olukorda kus lapsel on kaks seaduslikku bioloogilist
vanemat vanemad on lahus ja laps elab uumlhe seadusliku vanemaga ja tema partneriga See
taumlhendab et lapsel on faktiliselt kolm isikut kes tema eest hoolt kannavad ja tema elust osa
votildetavad Lapsel on otildeiguslik side ainult kahe bioloogilise vanemaga ning vanema partneril kes
elab lapsega koos ja kasvatab last puudub otildeiguslik side lapsega Kui votilderrelda seda olukorda
heteroseksuaalse perekonnaga siis sellisel juhul on uuel partneril votildeimalus partneri last
lapsendada juhul kui teine lapsevanem annab notildeusoleku ja kui nad on abielus vastavalt
perekonnaseaduse sect152 lg1 Selle kohaselt katkeb lapsel otildeiguslik side uumlhe bioloogilise
vanemaga ja tekib see vanema partneriga Homoseksuaalsetel isikutel puudub selline
votildeimalus kuna partneri last saab lapsendada ainult abiellunud votildeotilderasvanem
Otildeiguslik side vanema partneriga puudub ka juhtumi puhul kus lapsel on ainult uumlks seaduslik
vanem ja teiselt bioloogiliselt vanemalt on vanemlikud otildeigused aumlra votildeetud votildei siis ei ole teine
bioloogiline vanem kindlaks tehtud Samas on heteroseksuaalsetel paaridel votildeimalik luua
otildeiguslikud suhteid lapse ja partneri vahel Abielu sotildelmides tekib vastavalt perekonnaseaduse
sect148 lg2 p2 partneril otildeigus lapsendada partneri laps varasematest suhetest Faktiliselt elab
laps kahe samasoolise vanemaga aga otildeiguslikult suhted on tal ainult uumlhe bioloogilise
vanemaga
Kolmas stsenaarium on nimetatutest kotildeige keerulisem Faktiliselt on lapsel kaks samasoolist
vanemat kellest otildeiguslik side on ainult bioloogilisega Samuti on lapsel kasuotildede votildei
kasuvend kelle bioloogiline vanem on tema bioloogilise vanema partner Sellises olukorras
puudub lapsel otildeiguslik suhe teise peres elava lapsega Sellelt pinnalt votildeib tekkida erinev
kohtlemine votilderreldes heteroseksuaalse perega kus partnerid saavad omavahel abielluda ja
lapsi lapsendada ning kus sellisel juhul on kotildeikidel peres kasvavatel lastel ja neid kasvatavatel
taumliskasvanutel omavaheline otildeiguslik side Ebavotilderdne kohtlemine tekib sellisel juhul punktis
mis puudutab laste omavahelist abiellumist (selle lubamist) Perekonnaseaduse sect 3 uumltleb et
isikud kelle sugulussuhe potildehineb lapsendamisel ei votildei omavahel abielluda Kaumlesoleva
seaduse sect 2 lotildeikes 1 nimetatud sugulussuhe potildehineb lapsendamisel antud juhul kaumlsitlen sect2
lg1 p2 venna ja otildee suhteid Heteroseksuaalse perekonna puhul tekib lastel lapsendamise
tagajaumlrjel otildeiguslik otildee ja venna suhe ehk siis neil ei ole lubatud omavahel abielluda kuid
28
samasoolistest isikutest moodustatud perekonna puhul saavad partnerite lapsed omavahel
hiljem abielu sotildelmida kuna nad ei ole otildeiguslikult uumlksteisega seotud Samuti tekib probleem
erinevate toetuste saamises kuna sellist kooslust ei nimetata seaduslikult perekonnaks
Hea naumlide on eelpool vaumllja toodud Viimsi kaasus Selle puhul oli uumlheks osapooleks
samasoolistest isikutest kooslus ning kaasatud oli kolm last kes kotildeik ei olnud omavahel
otildeiguslikult seotud Osapool taotles Viimsi vallavalitsuselt laste lasteaia- ja koolitoidu ning
sotildeiduotildeiguse tasuta saamist Viimsi vallavalitsuse 12062009 korraldusega nr 373 jaumleti
kaebaja taotlused rahuldamata kuid Viimsi vallavolikogu maumlaumlrus nr 16 ei sisalda perekonna
totildelgendust ega kitsendavat saumltet mis taumlpsustaks mis soost peavad olema vanemad ja mis
otildeiguslik side vanemate ja laste vahel eksisteerib49
Samuti tekib probleem miks uumlhes
leibkonnas elavad faktilised otildede ja vend ei ole lapsega seaduslikult seotud ning ei kuulu lapse
perekonda Hetkel ei ole Eesti seadustes perekonna motildeiste defineeritud See taumlhendab et
samasoolises perekonnas elav laps ja tema bioloogilise vanema partneri lapsed ei ole
omavahel otildede ja vend kuid abiellunud erisoolise paari puhul oleks
232 Euroopa Liit ja Inimotildeiguste Kohus
Euroopa Inimotildeiguste Kohus tegi kohtuotsusega X ja teised vs Austria suure sammu laste
otildeiguste ja nende samasooliste vanemate probleemi lahendamisel ja naumlitas nii kaasaegseid
seisukohti Kaasuse taotlejateks olid kaks naissoost isikut kelle peres oli laps ning uumlks
taotleja soovis lapsendada partneri bioloogilist last Laps oli suumlndinud vaumlljaspool abielu ja
ainult lapse bioloogilisel emal oli lapse hooldusotildeigus Selle juhtumi puhul oli lapsel ka
bioloogiline isa kes maksis regulaarselt lapse elatist ning keeldus lapse ema partnerile
adopteerimisotildeiguse andmisest
Austria seaduste jaumlrgi kaotaks lapse ema partneri lapse adopteerimise puhul otildeigused lapse
suhtes kuid isa otildeigused oleksid tagatud Seega ei olnud lapsendamine Austria seisukohast
votildeimalik Taotlejad soovisid oma faktilise pere otildeiguslikku tunnustamist ning lapse
bioloogilise ema partneri tunnistamist lapse vanemana lapse bioloogilise isa asemel Austria
49
Inimotildeigused Eestis (viide 8) lk 141-143
29
seaduste jaumlrgi oli votildeimalik partneri last lapsendada nii abiellunud paaridele kui ka
mitteabiellunud heteroseksuaalsetele paaridele kes elavad stabiilses suhtes Kohus toob
punktis 95 selgelt vaumllja et samasooliste isikute stabiilne kooselu kuulub perekonna motildeiste
alla taumlpselt samamoodi nagu stabiilne erisooliste isikute kooselu Samuti leiab kohus et laps
kes elab oma bioloogilise vanema ja tema partneriga kes motildelemad kannavad tema eest hoolt
kuulub ka perekonda ja kotildeik kolm isikut peavad olema kaitstud artikkel 8 taumlhenduses ning
kuuluvad uumlheskoos perekonna motildeiste alla Sellist kooslust ei tohi diskrimineerida votilderreldes
erisooliste isikutest moodustatud perekonnaga ning antud kaasuse puhul on tegemist artikkel
14 koosmotildejus artikkel 8-ga rikkumisega
Antud kaasuse puhul leidis kohus et taotlejad sealhulgas uumlhe taotleja laps elasid kooselus
mis on vaumlga sarnane kooseluga mida elavad abiellunud heteroseksuaalsed isikud kus uumlks
abikaasa soovib lapsendada teise abikaasa last Vahe on selles et samasooline paar ei votildei
abielluda ja saab vaid omavahelised suhted registreerida Selline registreerimine ei anna
votildeimalust partneri last lapsendada kuna Austria seadustega pole lubatud lapsendamine
registreeritud partneritele Taotlejad ei olnud registreeritud see andis neile votildeimaluse partneri
last lapsendada kuna Austria seadusandlus lubab stabiilses registreerimata kooselus elavatel
heteroseksuaalsetel paaridel partneri lapse adopteerida Kohus leidis et antud kaasuse puhul
ei olnud artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumist mis kaumlsitleb abiellunud
heteroseksuaalsete isikutega kus uumlks abikaasa tahab lapsendada teise abikaasa bioloogilist
last vaid oli artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumine votilderreldes heteroseksuaalsete
faktiliste kooslustega kus uumlks partner tahab lapsendad teise partneri last
Otsuse poolt olnud kohtunikud leidsid et konventsioon ei kohusta liikmesriike andma otildeigust
mitteabiellunud paaridele partneri lapse lapsendamiseks Kuid kui selline otildeigus on olemas
siis ei ole samasooliste paaride diskrimineeriv kohtlemine lubatud Erinev kohtlemine ei ole
potildehjendatud kuna see ei ole lapse otildeiguste kaitseks vajalik Kohus ei votildetnud vastu ka Austria
vastuvaumlidet et selles kuumlsimuses puudub Euroopas uumlhine arvamus ning seetotildettu tuleks
kuumlsimuse lahendamine jaumltta riigi paumldevusse50
50
EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria
30
3 LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes erinevast
soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega
Laste ja nende perede otildeiguslikus kaitses on kaks erinevad teed Iga riik aktsepteerib igal juhul
seda et igal lapsel on kaks bioloogilist vanemat ehk siis mees ja naine kes on lapse eostanud
bioloogilisel teel votildei kunstliku viljastamise abil Sotildeltumata vanemate votildei lapse tahtest
eksisteerib kaks erinevast soost isikut kellel peaks igal juhul olema lapse suhtes teatavad
otildeigused ning lapsel peaksid olema otildeigused oma vanemate suhtes Teisalt peab kaitsma lapse
otildeigusi ka tema faktilises perekonnas see taumlhendab perekonnas kus laps pikaajaliselt elab
Sellisel juhul peavad motildelemal faktilisel vanemal olema lapse igapaumlevase uumllalpidamise osas
otildeigused ja kohustused51
Tuginedes uumllaltoodud faktidele votildeib vaumlita et lapse huvisid
arvestades on oluline kaitsta lapse otildeigusi tema tegelikus perekonnas sest just faktilised
vanemad votildetavad lapse elust kotildeige enam osa ning kannavad lapse uumlle igapaumlevaselt hoolt ning
see ei sotildeltu neid omavahel siduvatest bioloogilistest sidemetest
Kotildeik eelpool toodu totildeendab et homoseksuaalsetes suhetes elava lapse vanema partneril ja
lapsel ei eksisteeri omavahelisi otildeiguslikke suhteid ja puudub ka votildeimalus neid suhteid luua
kuna partner ei saa lapsendada teise partneri last Tekib olukord kus lapse otildeigused oma
seadusliku vanema partneri suhtes puuduvad ning selline olukord ei taga lapsele piisavat
kaitset
Nii samasooliste isikute kui ka erisooliste isikute kooselu kuhu on kaasatud lapsed peavad
olema eraldi reguleeritud
Miks ei saa laps olla samamoodi kaitstud nagu abielus paari laps52
See on otildeiguslik probleem
mis on jaumlaumlnud Eestis seni lahenduseta Vastavalt UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsioonile on
kotildeik lapsed votilderdsed sotildeltumata soost ja rahvusest sotildeltumata sellest kas nad elavad motildelema
51
Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 14-15 52
Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia
Antwerp-Oxford 2005 lk 291
31
vanemaga uumlksikvanemaga kas nad on suumlndinud registreeritud abielus votildei mitte53
Konventsioon kaumlsitleb last otildeigussubjektina ja taumlheldab et laps on ise oma otildeiguste teostaja54
Konventsioon kehtestab ka lapse ja riigi omavahelise suhte See taumlhendab et riigil ega
vanemal pole lapse uumlle omanikuotildeigust last vaadeldakse indiviidina kellel on omad
inimotildeigused mis on taumlpselt samasugused kui igal taumliskasvanul Samuti annab konventsioon
motildeista et votildeib tekkida konflikt lapse huvide ja vanemate votildei uumlhiskonna huvide vahel
Sellised konfliktid peab lahendama laste huvidega arvestades neid esile totildestes Laste huvid
defineeritakse tulenevalt konventsioonist mille jaumlrgi on olulised naumliteks otildeigus haridusele
otildeigus perekonnaelule ning otildeigus olla kuulatud ja austatud indiviidina55
Vastavalt
konventsiooni artikkel 18-le on vanematel esimene vastutus laste kasvatamise ja arengu eest
ehk siis vanemad on laste otildeiguste tagajad kasvatajad kaitsjad ja hoolitsejad
Konventsiooni keelekasutusest tuleneb see et termin bdquovanemldquo votildeib ka viidata paljudele
erinevatele peremudelitele mis kaasaegses maailmas eksisteerivad Naumliteks votildeib tuua
konventsiooni artikkel 5-e mis viitab laiendatud perekonna taumlhendusele UumlRO Lapse Otildeiguste
Konventsioon toob vaumllja ka perekonna taumlhtsuse Nimetatakse lapse otildeigust perekonnale see
taumlhendab uumlldiselt otildeigust vanematele ja otildeigust olla perekonnaliige See iseloomustab ka tervet
konventsiooni56
Laps ei saa tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest partneritest
koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes UumlRO Lapse Otildeiguste
Konventsiooni artiklis 2 p1 on saumltestatud et osalisriigid peavad tagama nende jurisdiktsiooni
all olevatele lastele kotildeik konventsioonis saumltestatud otildeigused ja kohustused sotildeltumata lapse ja
tema vanema votildei seadusliku hooldaja rassist soost keelest usust votildei muudest tingimustest
53
Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61
(18012013) 54
Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012
httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused
55 Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and What it
Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10 httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019
(06052013)
56 Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine praktikas
Lastekaitse Liit 2005 lk 71-74
32
Jaumlrelikult on erisoolisest perekonnast lapse ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes samasoolises
perekonnas kasvava lapsega konventsiooni taumlhenduses lubamatu ja sobimatu57
Samuti annab konventsiooni artikkel 2 p2 riigile positiivse otildeiguse votildetta kasutusele sobilikud
meetmed laste votilderdsete otildeiguste tagamiseks Kui raumlaumlgitakse homoseksuaalsetele paaridele
uumlheskoos laste kasvatamise otildeiguse andmisest siis mainitakse sageli laste huvidega
arvestamist Siin votildeib tuua naumliteks Gas ja Dubois vs Prantsusmaa kaasuse jt Selles
valdkonnas on naumlha ilmselget arengut esimesed Euroopa riigid mis lubasid samasoolisel
inimesel partneri lapse adopteerida olid Taani (1999) Island (2000) Norra (2001) ja Rootsi
(2003) Nendes riikides on otildeiguslikud reformid toimunud aastatel 1993-2003 Alates 2009
aastast on Soomes lubatud samasoolisel isikul oma partneri last adopteerida Eeliseks on kui
partnerid elavad registreeritud kooselus ja mittebioloogiline vanem on lapse sotsiaalne vanem
ehk tegelik vanem Nendes riikides saab samasooliste vanemate peres elav laps peale
lapsendamist taumlieliku sotsiaal- otildeigus- ja majandusliku kaitse ja samuti tagab see lapse otildeiguse
motildelemale seaduslikule ja sotsiaalsele vanemale Selline otildeiguslik areng naumlitab ka seda et
vanemate seksuaalne saumlttumus votildei sugu ei ole lapse huvide arvestamisel taumlhtis
Areng nendes riikides naumlitab ka seda et perekond koosneb lapsest ja kahest taumliskasvanud
isikust (sotildeltumata soost) Lapsel kes elab sellises perekonnas tekib otildeigus kahele seaduslikule
vanemale ja see annab talle votilderdse kaitse votilderreldes lapsega kes elab heteroseksuaalses peres
Selline areng naumlitab meile mis on kaasaaegne perekond58
See kotildeik taumlhendab et lapsel kes kasvab samasoolises perekonnas peavad olema
samasugused otildeigused nagu ta kasvaks erisooliste vanemate perekonnas kus partnerid kas on
votildei ei ole abielus Lapsel on otildeigus perekonna- ja eraelu kaitsmisele Euroopa Inimotildeiguste
Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ja samuti on tal otildeigus olla mitte diskrimineeritud
vastavalt sama konventsiooni artikkel 14-le Paraku naumleme erinevat suhtumist votilderreldes
lapsega kes elab perekonnas kus vanemad on heteroseksuaalsed Lapsel on vaja otildeigust
57
Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 29 58
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in Europe
National Cross-Border and European Perspectives 2012 lk 102-103120-122
33
perekonna kaitsele ja votildeimalust seadustada oma suhted mitte ainult bioloogilise vanemaga
vaid ka bioloogilise vanema partneriga Kui bioloogiline vanem ja partner on
heteroseksuaalsetes suhetes saab laps motildelema poole notildeusolekuga tagada enda otildeiguse olla
lapsendatud ja luua perekond Kui bioloogiline vanem ja tema partner on homoseksuaalsetes
suhetes siis isegi juhul kui motildelemad pooled on notildeus ei saa laps kasutada oma otildeigust olla
lapsendatud ja luua perekonda kui see ei ole vastuolus tema huvidega Riik arvestab lapse
huve eelkotildeige lapsendamisele lubatavuse kuumlsimuses
Selleks et aru saada partneri otildeigustest lapse suhtes peab enne defineerima kes on partner
lapse jaoks seaduse motildettes Perekonnaseadus annab meile kolm erinevat suhet lapse vanem
votildeotilderasvanem ehk lapse vanemaga abiellunud isik ning kasuvanem ehk isik kes ei ole
vanem ega votildeotilderasvanem vaid isik kes tegelikult last kasvatab Teda votildeib nimetada ka
faktiliseks vanemaks59
Sellest tuleneb et partner on kasuvanem Perekonnaseadust vaadeldes
votildeib oumlelda et kasuvanemal on kasulapse suhtes minimaalsed otildeigused samuti on lapse
otildeigused kasuvanema suhtes minimaalsed ja mitte taumlielikud
Ka Eesti Lastevanemate Liit on seisukohal et laste otildeigused ei ole piisavalt kaitstud seetotildettu
soovivad nad laste otildeiguste tugevdamist olukorras kus uumlks vanematest ei ole bioloogiline
vanem60
Samasooliste paaride puhul on partner faktiline vanem Lastekaitse Liidu president
Loone Ots on seisukohal et laps peab olema turvatud ja kaitstud nagu seda notildeuab Lastekaitse
Konventsioon Samuti arvab ta et samasooliste kooselu seadustamine on tervitatav samm
votilderdotildeiguslikkuse uumlhiskonda Laps satub vaumlgivalla ja hooletuse ohvriks nii samasoolises kui
erisoolises perekonnas seega peaksid tema otildeigused olema votildeimalikult efektiivselt kaitstud
motildelemal juhtumil Uumlhe votildeimaliku seisukoha jaumlrgi peaks samasoolistele peredele andma
lapsendamisotildeiguse erandjuhul see peab olema selgelt lapse huvides ning iga juhtumi puhul
arvestatakse konkreetseid asjaolusid ja teatud vanusest ka lapse notildeusolekut See aitaks vaumlltida
lapse lastekodusse sattumist laps peaks kasvama peres mitte uumlkskotildeik kui haumlsti varustatud
59
Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Edgar Salumaa Juridika
httpwwwjuridicaeejuridica_etphpdocument=etarticles1995123599PRNprvphp 60
Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest lk 3
httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise+koosel
uga+seotud+ettepanekutestpdf (18012013)
34
lastekodus Lastekaitse Liit on seisukohal et laps peab olema kaitstud ja Eesti laps peab
olema otildennelik vaatamata lapse kasvatajate soost61
Naumliteks votildeib tuua EIOtildeK kohtuotsuse Gas
ja Dubois v Prantsusmaa mille puhul kohtuniku eriarvamusel on samasoolises perekonnas
kasvatatav laps erinevas olukorras votilderreldes erisooliste taumliskasvanutega uumlhes peres kasvava
lapsega62
Eesti Potildehiseadus saumltestab ja tunnustab perekonna kaitset ja samuti peetakse potildehiseaduse jaumlrgi
oluliseks laste kasvatamist ning vanematele antakse mitte ainult luba vaid ka kohustus oma
lapsi kasvatada Mainitakse ka riigi kohustust perekonda laste kasvatamisel abistada Riigi
kohustuseks on luua lapsevanematele votildeimalused oma laste kasvatamiseks ja tagada laste
potildehivajadused63
Laps on homoseksuaalses peres kasvades erinevas olukorras votilderreldes heteroseksuaalses
peres kasvava lapsega Viimasel juhul on motildelemal vanemal otildeigus taotleda erinevaid
perekonna- ja laste kasvatamistoetusi kuna motildelemad vanemad votildeivad seadusjaumlrgselt end
lapsevanemana registreerida (bioloogiline vanem lapsendamine) Samasooliste partnerite
puhul on toetuste saamine raskendatud votildei ei ole uumlldse votildeimalik naumliteks votildeib tuua Viimsi
kaasuse probleemi Nii ei saa laps kes kasvab peres kahe samasoolise vanemaga vanemate
kaudu samalaadset riigipoolset toetust Kaasuses X Y ja Z vs Suurbritannia toob Inimotildeiguste
Kohus selgelt vaumllja et inimotildeiguste konventsioon votildeib olla totildelgendatud erinevalt ja perekonna
kaitse laieneb mitte ainult abiellunud paaridele vaid ka de facto peredele
Alati peab arvesse votildetma mitut erinevat faktorit kui kaua kaks taumliskasvanud isikut (sotildeltumata
soost) koos elanud on kas isikud elavad uumlhes leibkonnas kas nad soovivad votildei ei soovi lapsi
koos kasvatada64
Arvatakse et perekonna autentne tunnus on uumlhine laste kasvatamise otildeigus
61
Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012 httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed ( 21012012)
62 Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa 23032012
httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420 (22012013) 63
Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad sotsiaaltoetused ja ndash
teenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007 lk 29 64
Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in International
and Comparative Law Kluwer Law International 2002 lk 261
35
Seega peab uumlhine laste kasvatamisotildeigus olema identselt kaumlttesaadav nii heteroseksuaalsetele
kui ka samasoolistele paaridele Kui erisoolistel paaridel on otildeigus lapsi uumlhiselt kasvatada ilma
registreerimiseta siis peab selline otildeigus olema tagatud ka samasoolistele partneritele65
Eestis puudub spetsialiseerunud organ mis teostaks jaumlrelvalvet laste otildeiguste tagamise uumlle
Seda funktsiooni teostavad erinevad organid koostoumloumls Nendeks kohalik omavalitsus
maavalitsus otildeiguskantsler ja teised66
Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas nr 6-
81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute puumlsiv kooselu kuulub
perekonnapotildehiotildeiguse kaitse alla aga Eestis ei ole selline kooselu reguleeritud ja seetotildettu tuleb
luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Samuti puudub lapsendamist ja
hooldusotildeigust puudutav regulatsioon mis tagaks laste huvide arvestamise samasooliste
paaride puhul Partneril puudub lapsendamise votildeimalus ja see annab hooldusotildeiguse ainult
uumlhele vanemale kuid partnerid elavad koos lapsega ja motildelemad peaksid lapse eest vastutama
ja tema eest kandma hoolt Selline olukord votildeib tuua probleeme lapse hooldamisotildeiguse
teostamisel uumlhe partneri surma korral votildei juhul kui seaduslik lapsevanem ei saa mingil
potildehjusel pikemaajaliselt hooldusotildeigust teostada Samuti pole tagatud partneri otildeigus last edasi
kasvatada kui seaduslik vanem sureb
Probleem on ka uumluumlrisuhetes Votildelaotildeigusseaduse sect289 saumltestab et eluruumi uumluumlrnikul on otildeigus
uumluumlriruumides majutada oma abikaasat alaealisi lapsi ja toumloumlvotildeimetuid vanemaid ilma
uumluumlrileandja notildeusolekuta67
Juhul kui uumluumlrilevotildetja on lapse vanema partner siis ei saa
uumluumlrileandja notildeusolekuta eluruumis majutada last ega tema seaduslikku vanemat Sellega
satub laps ebasoodsasse olukorda votilderreldes lapsega kes elab perekonnas kus motildelemad
partnerid on tema seaduslikud vanemad Lapse eluruumides viibimine sotildeltub uumluumlrileandja
tahtest
65
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs (viide 58) lk 92 66
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava
2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20per
ede20arengukava202012-2020pdf (16022013) 67
Otildeiguskantsler ( viide 3) lk 1 5
36
Laste staatus samasoolistes paarides on laumlbi aegade olnud nagu Pandora laegas Alati on olnud
arusaadav aktsepteeritud ja isegi notildeutud et lapsel peab olema kaks vanemat aga nuumluumldseks on
see arenenud selles suunas et lapsel votildeib olla kaks ema kaks isa votildei isegi kolm vanemat
2007 aastal andis Ontario Kohus oma otsuses AA vs BB ONCA 268
selles kuumlsimuses uue
arengu Selle kaasuse puhul vaumlrbasid kaks homoseksuaalset stabiilses suhtes elavat naist oma
meessoost sotildebra lapse bioloogiliseks eostamiseks Lapse suumlndides olid tema seaduslikeks
vanemateks bioloogiline ema ja bioloogiline isa Bioloogilise ema samasooline partner oli
sellises situatsioonis lapse faktiline vanem taumlitis lapse teise ema rolli ja kandis suurt osa lapse
kasvatamises Kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngisid lapse elus vaumlga olulist rolli ja kandsid lapse
eest hoolt Lapse bioloogilise ema samasooline partner leidis et tal peaksid olema lapse
suhtes samuti seaduslikud otildeigused ja kohustused ning ta poumloumlrdus kohtusse nende otildeiguste ja
kohustuste saamiseks Kohus leidis et kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngivad lapse elus vaumlga suurt
rolli ja lapse otildeiguste tagamise seisukohalt on oluline et kotildeik kolm oleksid tema seaduslikud
vanemad
Kohus arvestas lapse huvidega ning see on selle kaasuse puhul kotildeige olulisem Kohus
otsustas et kotildeik kolm taumliskasvanut peavad olema seaduslike vanematena registreeritud ning
seelaumlbi sai laps kolm seaduslikku vanemat Nimetatud kaasus totildei samasooliste vanemate ja
sellistes peredes elavate laste probleemide osas taumliesti uue arengu Selliseid arenguid jaumllgides
votildeib oletada et ka teised riigid votildetavad Orlando kaasuse arvesse ja hakkavad seda jaumlrgima
Perekonna ja vanema staatuse kontseptsioon on viimase aja jooksul teinud laumlbi suured
muutused ja arengud avardanud piire ja haumlgustanud nende motildeistete traditsioonilist taumlhendust
Niisiis votildeib oletada et laumlhitulevikus toimuvad seadusandluses muudatused mille kohaselt ei
arvestata vanema staatuse saamisel enam vanemate seksuaalse saumlttumuse ja arvuga Selle
asemel votildeetakse arvesse eelkotildeige lapse huvid Selline olukord peaks viima selleni et tagatud
on taumlielik votilderdsus ja vaumllistatud diskrimineerimine Seda propageerib praegusel ajal Euroopa
Inimotildeiguste Konventsiooni artikkel 14
68
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and ROSENBERG
JJA AA v BB 2007 ONCA 2 httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
37
Tihtipeale sotildeltub lapse otildeiguslik staatus perekonnas sellest milline on temaga koos elavate
taumliskasvnanute suhte otildeiguslik staatus ndash sellest kas tegemist on abielu votildei registreeritud
kooseluga On oluline ka maumlrgata et vaumlga paljud riigid on laste kaitse tagamise eesmaumlrgil
avanud samasooliste paaride jaoks votildeimaluse oma suhteid registreerida Selle kaudu on neil
votildeimalus lapsi uumlheskoos lapsendada votildei siis on uumlhel partneril votildeimalik lapsendada partneri
laps Naumliteks Rootsis saavad lapsendamise puhul sarnase otildeigusliku staatuse nii paarid kes on
oma suhted kooseluna registreerinud kui ka abielus olevad erisoolised paarid
Norra ja Sakasamaa lubavad neil paumlevil registreeritud kooselus elavatel samasoolistel isikutel
lapsendada oma partneri lapse Siin tuleb aga silmas pidada et tegemist on siseriiklike
seadustega mis ei garanteeri nende rahvusvahelist tunnustamist Perekonna seisukohalt
taumlhendab see seda et nii lastel kui tema vanematel votildeivad tekkida otildeiguslikud probleemid
vaumlljaspool riiki juhul kui teises riigis ei kehti sarnased seadused69
Euroopa Liidu otildeigus
perekonnaotildeiguse valdkonnas notildeuab uumlhtlustamist ja liigub kiirelt sinnapoole Kindlasti on
vajalik demokraatlik ja selge lahendus mis hakkaks potildehinema Euroopa Inimotildeiguste
Konventsioonil
69
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family Law
Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008 lk 101-110
38
Kokkuvotildete
Uurimistoumlouml kaumligus olen jotildeudnud jaumlreldusele et kuigi Eestis ei ole perekonna motildeiste
defineeritud on selle motildeiste seadusaktidesse sisse viimine aumlaumlrmiselt oluline nii erisooliste kui
ka samasooliste paariride ja nendega koos elavate laste perekonnakaitse otildeiguse tagamiseks
Viimsi kaasus on vaumlga hea naumlide Eesti seadusandlusest Tuginedes Euroopa Liidu otildeigusele ja
Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtukaasustele olen jotildeudnud jaumlreldusele et teatud juhtudel
peavad nii erisooliste kui ka samasooliste paaride pered koos lastega votildei ilma kuuluma
perekonna kaitse alla Samuti peab registreerimata kooselus paari peres elav laps kuuluma
oma tegelike vanematega uumlhte perekonda ning olema kaitstud perekonna motildeiste taumlhenduses
taumlpselt samamoodi kui laps kes elab registreeritud kooselu sotildelminud faktiliste vanematega
Igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja diskrimineerimine mis potildehineb isikute
sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud Euroopa Liidu liikmesriigid ei tohi perekonna ja
uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise potildehjuseks nimetada Euroopa
Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta
perekonnaeluna millel on riiklik kaitse
Teine peatuumlkk naumlitas et hetkel votildeivad lapsel tekkida perekonnaliikmetega erinevad otildeiguslikud
suhed Perekonnaliige ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem seega on tema otildeigused lapse
suhtes ja lapse otildeigused faktilise vanema vastu piiritletud Faktiliste vanematega kes ei ole
oma suhteid registreerinud koos elav laps on ebavotilderdses olukorras votilderreldes lapsega kes elab
faktiliste vanematega kes on oma suhteid registreerinud Nii tekib lapse lastekodusse
sattumise oht naumliteks bioloogilise vanema surma puhul kui teisel faktilisel vanemal
puuduvad lapse uumlle vanemlikud otildeigused Selline kohtlemine ei pruugi olla lapse huvidega
kooskotildelas Abielus paari puhul seda probleemi ei teki
Kolmandas peatuumlkis kaumlsitlesin LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdset kohtlemist
votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega Toumloumlst tuleb
selgelt vaumllja et ebavotilderdsel kohtlemisel ei ole otildeigustust ja see ei ole kooskotildelas lapse huvidega
Lapsel on otildeigus kahele vanemale ning oma tegelike vanemate tunnustamisele sotildeltumata
tegelike kasvatajate soost Laps peab igal juhul olema kaitstud sotildeltumata sellest kas tema
39
faktilised vanemad on oma suhted registreerinud votildei mitte kuna laps ei saa seda kuidagi
motildejutada Samasooliste paaride puhul on laps ebavotilderdses olukorras votilderreldes erisooliste
faktiliste vanematega elava lapsega LGBT peredes elavate laste kaitse on puudulik ja notildeuab
taumliustamist sotildeltumata siseriigi uumlhiskonna valmisolekust ning eelkotildeige tuleb seda kuumlsimust
lahendades tugineda lapse huvidele
40
Summary
Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family
has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost
importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex
couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good
example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of
the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex
and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection
Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their
real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same
way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any
avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is
prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of
the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court
of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state
The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family
members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of
the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent
are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship
is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered
their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the
death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to
the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no
significance in the case of a married couple
In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent
families compared to children living in families formed by persons of different sexes The
thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests
Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition
41
regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their
factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any
bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared
to children living with their factual parents of different sexes The protection of children
living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the
general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into
consideration in the first place when solving the problem
42
Kasutatud materjalide loetelu
Kasutatud kirjandus
Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009
Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in
International and Comparative Law Kluwer Law International 2002
Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or
Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008
Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika
EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of
Fundamental Rights of the European Union 2006
European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw
European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and
discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal
analysis 2010
Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012
Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia
Antwerp-Oxford 2005
Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st
Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009
Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family
Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008
Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of
Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law
Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007
Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad
sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007
43
Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine
praktikas Lastekaitse Liit 2005
Kasutatud normatiivmaterjal
Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303
Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification
Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their
family members to move and reside freely within the territory of the Member States
Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13
Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50
Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2
Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8
Perekonnaseadus RT I 27062012 12
Kasutatud internetiallikad
Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second
Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June
2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and
ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2
httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-
2pg-27
Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of
fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012
httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6
-2008-0479amplanguage=EN
European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working
Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties
Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007
httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf
44
GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf
Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-
10xls
Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest
httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise
+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf
Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61
Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012
httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused
Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012
httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed
Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta
Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-
perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta
Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk
32
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC
C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf
Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France
httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886
Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa
23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede
arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja
20perede20arengukava202012-2020pdf
The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010
httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf
Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and
What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10
httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019
45
Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri
httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool
iste_isikute_peresuhepdf
Viidatud kohtupraktika
EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa
EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa
EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria
EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits
EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola
EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95
EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria
TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009
TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010
26
partner kes on last kasvatanud on alla 25-aastane ning seega ei ole tal seaduse jaumlrgi votildeimalik
surnud partneri last lapsendada Nii tekib lapse lastekodusse sattumise oht ning see ei pruugi
olla lapse huvidega kooskotildelas Lapse jaoks on tema bioloogilise vanema partner tegelik
vanem ning perekonnaliige kuid tekib olukord kus laps eemaldatakse tema ellu jaumlaumlnud
faktilisest vanemast Abielus paari puhul seda probleemi ei teki kuna sellisel juhul on lapse
bioloogilise vanema partner lapse seaduslik kasuvanem isegi kui ta pole last lapsendanud
vastavalt perekonnaseadusele Ning bioloogilise vanema surma puhul ei eemaldata last
kasuvanemast ning olles alla 25-aastane kasuvanem saab erandolukorras lapsendada ka
surnud abikaasa last
Seega tuginenes Euroopa Inimotildeiguste Kohtu praktikale tuleb Eestis luua laste ning
samasoolistest isikutest moodustatud perekondade ja nende laste kaitse ning tagada laste
parimate huvide arvestamine vastavalt laste otildeigustele Inimotildeiguste konventsiooni antud otildeigus
perekonnakaitsele rakendub samuti laste suhtes
23 Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud laps
Eelnevast heteroseksuaalsest suhtest saadud lapse otildeiguslik seis on erinev ja mingil maumlaumlral
raskem kui eelnevatel juhtudel Siin votildeib naumlha kolme erinevat teed Uumlks stsenaarium on
selline et lapsel on kaks seaduslikku vanemat kes on lahus kusjuures motildelemad on
bioloogilised vanemad ning uumlhel vanemal on samasooline partner ja laps elab nendega koos
Teise variandi puhul on lapsel kaks bioloogilist vanemat kes on lahus Uumlhel vanemal
puuduvad votildei on aumlra votildeetud vanemaotildeigused ning laps elab oma seadusliku bioloogilise
vanemaga ja vanema partneriga Kolmanda votildeimaluse puhul elab samasoolistest isikutest
moodustatud perekonnas vaumlhemalt kaks last igal lapsel on erinevad bioloogilised vanemad
Tegelikkuses elavad lapsed koos uumlhe bioloogilise vanemaga ja vanema partneriga Lapsed ei
ole omavahel veresugulased
231 Eesti
27
Analuumluumlsin kaumlesolevas peatuumlkis eelkotildeige olukorda kus lapsel on kaks seaduslikku bioloogilist
vanemat vanemad on lahus ja laps elab uumlhe seadusliku vanemaga ja tema partneriga See
taumlhendab et lapsel on faktiliselt kolm isikut kes tema eest hoolt kannavad ja tema elust osa
votildetavad Lapsel on otildeiguslik side ainult kahe bioloogilise vanemaga ning vanema partneril kes
elab lapsega koos ja kasvatab last puudub otildeiguslik side lapsega Kui votilderrelda seda olukorda
heteroseksuaalse perekonnaga siis sellisel juhul on uuel partneril votildeimalus partneri last
lapsendada juhul kui teine lapsevanem annab notildeusoleku ja kui nad on abielus vastavalt
perekonnaseaduse sect152 lg1 Selle kohaselt katkeb lapsel otildeiguslik side uumlhe bioloogilise
vanemaga ja tekib see vanema partneriga Homoseksuaalsetel isikutel puudub selline
votildeimalus kuna partneri last saab lapsendada ainult abiellunud votildeotilderasvanem
Otildeiguslik side vanema partneriga puudub ka juhtumi puhul kus lapsel on ainult uumlks seaduslik
vanem ja teiselt bioloogiliselt vanemalt on vanemlikud otildeigused aumlra votildeetud votildei siis ei ole teine
bioloogiline vanem kindlaks tehtud Samas on heteroseksuaalsetel paaridel votildeimalik luua
otildeiguslikud suhteid lapse ja partneri vahel Abielu sotildelmides tekib vastavalt perekonnaseaduse
sect148 lg2 p2 partneril otildeigus lapsendada partneri laps varasematest suhetest Faktiliselt elab
laps kahe samasoolise vanemaga aga otildeiguslikult suhted on tal ainult uumlhe bioloogilise
vanemaga
Kolmas stsenaarium on nimetatutest kotildeige keerulisem Faktiliselt on lapsel kaks samasoolist
vanemat kellest otildeiguslik side on ainult bioloogilisega Samuti on lapsel kasuotildede votildei
kasuvend kelle bioloogiline vanem on tema bioloogilise vanema partner Sellises olukorras
puudub lapsel otildeiguslik suhe teise peres elava lapsega Sellelt pinnalt votildeib tekkida erinev
kohtlemine votilderreldes heteroseksuaalse perega kus partnerid saavad omavahel abielluda ja
lapsi lapsendada ning kus sellisel juhul on kotildeikidel peres kasvavatel lastel ja neid kasvatavatel
taumliskasvanutel omavaheline otildeiguslik side Ebavotilderdne kohtlemine tekib sellisel juhul punktis
mis puudutab laste omavahelist abiellumist (selle lubamist) Perekonnaseaduse sect 3 uumltleb et
isikud kelle sugulussuhe potildehineb lapsendamisel ei votildei omavahel abielluda Kaumlesoleva
seaduse sect 2 lotildeikes 1 nimetatud sugulussuhe potildehineb lapsendamisel antud juhul kaumlsitlen sect2
lg1 p2 venna ja otildee suhteid Heteroseksuaalse perekonna puhul tekib lastel lapsendamise
tagajaumlrjel otildeiguslik otildee ja venna suhe ehk siis neil ei ole lubatud omavahel abielluda kuid
28
samasoolistest isikutest moodustatud perekonna puhul saavad partnerite lapsed omavahel
hiljem abielu sotildelmida kuna nad ei ole otildeiguslikult uumlksteisega seotud Samuti tekib probleem
erinevate toetuste saamises kuna sellist kooslust ei nimetata seaduslikult perekonnaks
Hea naumlide on eelpool vaumllja toodud Viimsi kaasus Selle puhul oli uumlheks osapooleks
samasoolistest isikutest kooslus ning kaasatud oli kolm last kes kotildeik ei olnud omavahel
otildeiguslikult seotud Osapool taotles Viimsi vallavalitsuselt laste lasteaia- ja koolitoidu ning
sotildeiduotildeiguse tasuta saamist Viimsi vallavalitsuse 12062009 korraldusega nr 373 jaumleti
kaebaja taotlused rahuldamata kuid Viimsi vallavolikogu maumlaumlrus nr 16 ei sisalda perekonna
totildelgendust ega kitsendavat saumltet mis taumlpsustaks mis soost peavad olema vanemad ja mis
otildeiguslik side vanemate ja laste vahel eksisteerib49
Samuti tekib probleem miks uumlhes
leibkonnas elavad faktilised otildede ja vend ei ole lapsega seaduslikult seotud ning ei kuulu lapse
perekonda Hetkel ei ole Eesti seadustes perekonna motildeiste defineeritud See taumlhendab et
samasoolises perekonnas elav laps ja tema bioloogilise vanema partneri lapsed ei ole
omavahel otildede ja vend kuid abiellunud erisoolise paari puhul oleks
232 Euroopa Liit ja Inimotildeiguste Kohus
Euroopa Inimotildeiguste Kohus tegi kohtuotsusega X ja teised vs Austria suure sammu laste
otildeiguste ja nende samasooliste vanemate probleemi lahendamisel ja naumlitas nii kaasaegseid
seisukohti Kaasuse taotlejateks olid kaks naissoost isikut kelle peres oli laps ning uumlks
taotleja soovis lapsendada partneri bioloogilist last Laps oli suumlndinud vaumlljaspool abielu ja
ainult lapse bioloogilisel emal oli lapse hooldusotildeigus Selle juhtumi puhul oli lapsel ka
bioloogiline isa kes maksis regulaarselt lapse elatist ning keeldus lapse ema partnerile
adopteerimisotildeiguse andmisest
Austria seaduste jaumlrgi kaotaks lapse ema partneri lapse adopteerimise puhul otildeigused lapse
suhtes kuid isa otildeigused oleksid tagatud Seega ei olnud lapsendamine Austria seisukohast
votildeimalik Taotlejad soovisid oma faktilise pere otildeiguslikku tunnustamist ning lapse
bioloogilise ema partneri tunnistamist lapse vanemana lapse bioloogilise isa asemel Austria
49
Inimotildeigused Eestis (viide 8) lk 141-143
29
seaduste jaumlrgi oli votildeimalik partneri last lapsendada nii abiellunud paaridele kui ka
mitteabiellunud heteroseksuaalsetele paaridele kes elavad stabiilses suhtes Kohus toob
punktis 95 selgelt vaumllja et samasooliste isikute stabiilne kooselu kuulub perekonna motildeiste
alla taumlpselt samamoodi nagu stabiilne erisooliste isikute kooselu Samuti leiab kohus et laps
kes elab oma bioloogilise vanema ja tema partneriga kes motildelemad kannavad tema eest hoolt
kuulub ka perekonda ja kotildeik kolm isikut peavad olema kaitstud artikkel 8 taumlhenduses ning
kuuluvad uumlheskoos perekonna motildeiste alla Sellist kooslust ei tohi diskrimineerida votilderreldes
erisooliste isikutest moodustatud perekonnaga ning antud kaasuse puhul on tegemist artikkel
14 koosmotildejus artikkel 8-ga rikkumisega
Antud kaasuse puhul leidis kohus et taotlejad sealhulgas uumlhe taotleja laps elasid kooselus
mis on vaumlga sarnane kooseluga mida elavad abiellunud heteroseksuaalsed isikud kus uumlks
abikaasa soovib lapsendada teise abikaasa last Vahe on selles et samasooline paar ei votildei
abielluda ja saab vaid omavahelised suhted registreerida Selline registreerimine ei anna
votildeimalust partneri last lapsendada kuna Austria seadustega pole lubatud lapsendamine
registreeritud partneritele Taotlejad ei olnud registreeritud see andis neile votildeimaluse partneri
last lapsendada kuna Austria seadusandlus lubab stabiilses registreerimata kooselus elavatel
heteroseksuaalsetel paaridel partneri lapse adopteerida Kohus leidis et antud kaasuse puhul
ei olnud artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumist mis kaumlsitleb abiellunud
heteroseksuaalsete isikutega kus uumlks abikaasa tahab lapsendada teise abikaasa bioloogilist
last vaid oli artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumine votilderreldes heteroseksuaalsete
faktiliste kooslustega kus uumlks partner tahab lapsendad teise partneri last
Otsuse poolt olnud kohtunikud leidsid et konventsioon ei kohusta liikmesriike andma otildeigust
mitteabiellunud paaridele partneri lapse lapsendamiseks Kuid kui selline otildeigus on olemas
siis ei ole samasooliste paaride diskrimineeriv kohtlemine lubatud Erinev kohtlemine ei ole
potildehjendatud kuna see ei ole lapse otildeiguste kaitseks vajalik Kohus ei votildetnud vastu ka Austria
vastuvaumlidet et selles kuumlsimuses puudub Euroopas uumlhine arvamus ning seetotildettu tuleks
kuumlsimuse lahendamine jaumltta riigi paumldevusse50
50
EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria
30
3 LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes erinevast
soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega
Laste ja nende perede otildeiguslikus kaitses on kaks erinevad teed Iga riik aktsepteerib igal juhul
seda et igal lapsel on kaks bioloogilist vanemat ehk siis mees ja naine kes on lapse eostanud
bioloogilisel teel votildei kunstliku viljastamise abil Sotildeltumata vanemate votildei lapse tahtest
eksisteerib kaks erinevast soost isikut kellel peaks igal juhul olema lapse suhtes teatavad
otildeigused ning lapsel peaksid olema otildeigused oma vanemate suhtes Teisalt peab kaitsma lapse
otildeigusi ka tema faktilises perekonnas see taumlhendab perekonnas kus laps pikaajaliselt elab
Sellisel juhul peavad motildelemal faktilisel vanemal olema lapse igapaumlevase uumllalpidamise osas
otildeigused ja kohustused51
Tuginedes uumllaltoodud faktidele votildeib vaumlita et lapse huvisid
arvestades on oluline kaitsta lapse otildeigusi tema tegelikus perekonnas sest just faktilised
vanemad votildetavad lapse elust kotildeige enam osa ning kannavad lapse uumlle igapaumlevaselt hoolt ning
see ei sotildeltu neid omavahel siduvatest bioloogilistest sidemetest
Kotildeik eelpool toodu totildeendab et homoseksuaalsetes suhetes elava lapse vanema partneril ja
lapsel ei eksisteeri omavahelisi otildeiguslikke suhteid ja puudub ka votildeimalus neid suhteid luua
kuna partner ei saa lapsendada teise partneri last Tekib olukord kus lapse otildeigused oma
seadusliku vanema partneri suhtes puuduvad ning selline olukord ei taga lapsele piisavat
kaitset
Nii samasooliste isikute kui ka erisooliste isikute kooselu kuhu on kaasatud lapsed peavad
olema eraldi reguleeritud
Miks ei saa laps olla samamoodi kaitstud nagu abielus paari laps52
See on otildeiguslik probleem
mis on jaumlaumlnud Eestis seni lahenduseta Vastavalt UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsioonile on
kotildeik lapsed votilderdsed sotildeltumata soost ja rahvusest sotildeltumata sellest kas nad elavad motildelema
51
Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 14-15 52
Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia
Antwerp-Oxford 2005 lk 291
31
vanemaga uumlksikvanemaga kas nad on suumlndinud registreeritud abielus votildei mitte53
Konventsioon kaumlsitleb last otildeigussubjektina ja taumlheldab et laps on ise oma otildeiguste teostaja54
Konventsioon kehtestab ka lapse ja riigi omavahelise suhte See taumlhendab et riigil ega
vanemal pole lapse uumlle omanikuotildeigust last vaadeldakse indiviidina kellel on omad
inimotildeigused mis on taumlpselt samasugused kui igal taumliskasvanul Samuti annab konventsioon
motildeista et votildeib tekkida konflikt lapse huvide ja vanemate votildei uumlhiskonna huvide vahel
Sellised konfliktid peab lahendama laste huvidega arvestades neid esile totildestes Laste huvid
defineeritakse tulenevalt konventsioonist mille jaumlrgi on olulised naumliteks otildeigus haridusele
otildeigus perekonnaelule ning otildeigus olla kuulatud ja austatud indiviidina55
Vastavalt
konventsiooni artikkel 18-le on vanematel esimene vastutus laste kasvatamise ja arengu eest
ehk siis vanemad on laste otildeiguste tagajad kasvatajad kaitsjad ja hoolitsejad
Konventsiooni keelekasutusest tuleneb see et termin bdquovanemldquo votildeib ka viidata paljudele
erinevatele peremudelitele mis kaasaegses maailmas eksisteerivad Naumliteks votildeib tuua
konventsiooni artikkel 5-e mis viitab laiendatud perekonna taumlhendusele UumlRO Lapse Otildeiguste
Konventsioon toob vaumllja ka perekonna taumlhtsuse Nimetatakse lapse otildeigust perekonnale see
taumlhendab uumlldiselt otildeigust vanematele ja otildeigust olla perekonnaliige See iseloomustab ka tervet
konventsiooni56
Laps ei saa tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest partneritest
koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes UumlRO Lapse Otildeiguste
Konventsiooni artiklis 2 p1 on saumltestatud et osalisriigid peavad tagama nende jurisdiktsiooni
all olevatele lastele kotildeik konventsioonis saumltestatud otildeigused ja kohustused sotildeltumata lapse ja
tema vanema votildei seadusliku hooldaja rassist soost keelest usust votildei muudest tingimustest
53
Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61
(18012013) 54
Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012
httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused
55 Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and What it
Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10 httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019
(06052013)
56 Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine praktikas
Lastekaitse Liit 2005 lk 71-74
32
Jaumlrelikult on erisoolisest perekonnast lapse ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes samasoolises
perekonnas kasvava lapsega konventsiooni taumlhenduses lubamatu ja sobimatu57
Samuti annab konventsiooni artikkel 2 p2 riigile positiivse otildeiguse votildetta kasutusele sobilikud
meetmed laste votilderdsete otildeiguste tagamiseks Kui raumlaumlgitakse homoseksuaalsetele paaridele
uumlheskoos laste kasvatamise otildeiguse andmisest siis mainitakse sageli laste huvidega
arvestamist Siin votildeib tuua naumliteks Gas ja Dubois vs Prantsusmaa kaasuse jt Selles
valdkonnas on naumlha ilmselget arengut esimesed Euroopa riigid mis lubasid samasoolisel
inimesel partneri lapse adopteerida olid Taani (1999) Island (2000) Norra (2001) ja Rootsi
(2003) Nendes riikides on otildeiguslikud reformid toimunud aastatel 1993-2003 Alates 2009
aastast on Soomes lubatud samasoolisel isikul oma partneri last adopteerida Eeliseks on kui
partnerid elavad registreeritud kooselus ja mittebioloogiline vanem on lapse sotsiaalne vanem
ehk tegelik vanem Nendes riikides saab samasooliste vanemate peres elav laps peale
lapsendamist taumlieliku sotsiaal- otildeigus- ja majandusliku kaitse ja samuti tagab see lapse otildeiguse
motildelemale seaduslikule ja sotsiaalsele vanemale Selline otildeiguslik areng naumlitab ka seda et
vanemate seksuaalne saumlttumus votildei sugu ei ole lapse huvide arvestamisel taumlhtis
Areng nendes riikides naumlitab ka seda et perekond koosneb lapsest ja kahest taumliskasvanud
isikust (sotildeltumata soost) Lapsel kes elab sellises perekonnas tekib otildeigus kahele seaduslikule
vanemale ja see annab talle votilderdse kaitse votilderreldes lapsega kes elab heteroseksuaalses peres
Selline areng naumlitab meile mis on kaasaaegne perekond58
See kotildeik taumlhendab et lapsel kes kasvab samasoolises perekonnas peavad olema
samasugused otildeigused nagu ta kasvaks erisooliste vanemate perekonnas kus partnerid kas on
votildei ei ole abielus Lapsel on otildeigus perekonna- ja eraelu kaitsmisele Euroopa Inimotildeiguste
Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ja samuti on tal otildeigus olla mitte diskrimineeritud
vastavalt sama konventsiooni artikkel 14-le Paraku naumleme erinevat suhtumist votilderreldes
lapsega kes elab perekonnas kus vanemad on heteroseksuaalsed Lapsel on vaja otildeigust
57
Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 29 58
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in Europe
National Cross-Border and European Perspectives 2012 lk 102-103120-122
33
perekonna kaitsele ja votildeimalust seadustada oma suhted mitte ainult bioloogilise vanemaga
vaid ka bioloogilise vanema partneriga Kui bioloogiline vanem ja partner on
heteroseksuaalsetes suhetes saab laps motildelema poole notildeusolekuga tagada enda otildeiguse olla
lapsendatud ja luua perekond Kui bioloogiline vanem ja tema partner on homoseksuaalsetes
suhetes siis isegi juhul kui motildelemad pooled on notildeus ei saa laps kasutada oma otildeigust olla
lapsendatud ja luua perekonda kui see ei ole vastuolus tema huvidega Riik arvestab lapse
huve eelkotildeige lapsendamisele lubatavuse kuumlsimuses
Selleks et aru saada partneri otildeigustest lapse suhtes peab enne defineerima kes on partner
lapse jaoks seaduse motildettes Perekonnaseadus annab meile kolm erinevat suhet lapse vanem
votildeotilderasvanem ehk lapse vanemaga abiellunud isik ning kasuvanem ehk isik kes ei ole
vanem ega votildeotilderasvanem vaid isik kes tegelikult last kasvatab Teda votildeib nimetada ka
faktiliseks vanemaks59
Sellest tuleneb et partner on kasuvanem Perekonnaseadust vaadeldes
votildeib oumlelda et kasuvanemal on kasulapse suhtes minimaalsed otildeigused samuti on lapse
otildeigused kasuvanema suhtes minimaalsed ja mitte taumlielikud
Ka Eesti Lastevanemate Liit on seisukohal et laste otildeigused ei ole piisavalt kaitstud seetotildettu
soovivad nad laste otildeiguste tugevdamist olukorras kus uumlks vanematest ei ole bioloogiline
vanem60
Samasooliste paaride puhul on partner faktiline vanem Lastekaitse Liidu president
Loone Ots on seisukohal et laps peab olema turvatud ja kaitstud nagu seda notildeuab Lastekaitse
Konventsioon Samuti arvab ta et samasooliste kooselu seadustamine on tervitatav samm
votilderdotildeiguslikkuse uumlhiskonda Laps satub vaumlgivalla ja hooletuse ohvriks nii samasoolises kui
erisoolises perekonnas seega peaksid tema otildeigused olema votildeimalikult efektiivselt kaitstud
motildelemal juhtumil Uumlhe votildeimaliku seisukoha jaumlrgi peaks samasoolistele peredele andma
lapsendamisotildeiguse erandjuhul see peab olema selgelt lapse huvides ning iga juhtumi puhul
arvestatakse konkreetseid asjaolusid ja teatud vanusest ka lapse notildeusolekut See aitaks vaumlltida
lapse lastekodusse sattumist laps peaks kasvama peres mitte uumlkskotildeik kui haumlsti varustatud
59
Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Edgar Salumaa Juridika
httpwwwjuridicaeejuridica_etphpdocument=etarticles1995123599PRNprvphp 60
Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest lk 3
httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise+koosel
uga+seotud+ettepanekutestpdf (18012013)
34
lastekodus Lastekaitse Liit on seisukohal et laps peab olema kaitstud ja Eesti laps peab
olema otildennelik vaatamata lapse kasvatajate soost61
Naumliteks votildeib tuua EIOtildeK kohtuotsuse Gas
ja Dubois v Prantsusmaa mille puhul kohtuniku eriarvamusel on samasoolises perekonnas
kasvatatav laps erinevas olukorras votilderreldes erisooliste taumliskasvanutega uumlhes peres kasvava
lapsega62
Eesti Potildehiseadus saumltestab ja tunnustab perekonna kaitset ja samuti peetakse potildehiseaduse jaumlrgi
oluliseks laste kasvatamist ning vanematele antakse mitte ainult luba vaid ka kohustus oma
lapsi kasvatada Mainitakse ka riigi kohustust perekonda laste kasvatamisel abistada Riigi
kohustuseks on luua lapsevanematele votildeimalused oma laste kasvatamiseks ja tagada laste
potildehivajadused63
Laps on homoseksuaalses peres kasvades erinevas olukorras votilderreldes heteroseksuaalses
peres kasvava lapsega Viimasel juhul on motildelemal vanemal otildeigus taotleda erinevaid
perekonna- ja laste kasvatamistoetusi kuna motildelemad vanemad votildeivad seadusjaumlrgselt end
lapsevanemana registreerida (bioloogiline vanem lapsendamine) Samasooliste partnerite
puhul on toetuste saamine raskendatud votildei ei ole uumlldse votildeimalik naumliteks votildeib tuua Viimsi
kaasuse probleemi Nii ei saa laps kes kasvab peres kahe samasoolise vanemaga vanemate
kaudu samalaadset riigipoolset toetust Kaasuses X Y ja Z vs Suurbritannia toob Inimotildeiguste
Kohus selgelt vaumllja et inimotildeiguste konventsioon votildeib olla totildelgendatud erinevalt ja perekonna
kaitse laieneb mitte ainult abiellunud paaridele vaid ka de facto peredele
Alati peab arvesse votildetma mitut erinevat faktorit kui kaua kaks taumliskasvanud isikut (sotildeltumata
soost) koos elanud on kas isikud elavad uumlhes leibkonnas kas nad soovivad votildei ei soovi lapsi
koos kasvatada64
Arvatakse et perekonna autentne tunnus on uumlhine laste kasvatamise otildeigus
61
Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012 httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed ( 21012012)
62 Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa 23032012
httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420 (22012013) 63
Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad sotsiaaltoetused ja ndash
teenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007 lk 29 64
Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in International
and Comparative Law Kluwer Law International 2002 lk 261
35
Seega peab uumlhine laste kasvatamisotildeigus olema identselt kaumlttesaadav nii heteroseksuaalsetele
kui ka samasoolistele paaridele Kui erisoolistel paaridel on otildeigus lapsi uumlhiselt kasvatada ilma
registreerimiseta siis peab selline otildeigus olema tagatud ka samasoolistele partneritele65
Eestis puudub spetsialiseerunud organ mis teostaks jaumlrelvalvet laste otildeiguste tagamise uumlle
Seda funktsiooni teostavad erinevad organid koostoumloumls Nendeks kohalik omavalitsus
maavalitsus otildeiguskantsler ja teised66
Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas nr 6-
81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute puumlsiv kooselu kuulub
perekonnapotildehiotildeiguse kaitse alla aga Eestis ei ole selline kooselu reguleeritud ja seetotildettu tuleb
luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Samuti puudub lapsendamist ja
hooldusotildeigust puudutav regulatsioon mis tagaks laste huvide arvestamise samasooliste
paaride puhul Partneril puudub lapsendamise votildeimalus ja see annab hooldusotildeiguse ainult
uumlhele vanemale kuid partnerid elavad koos lapsega ja motildelemad peaksid lapse eest vastutama
ja tema eest kandma hoolt Selline olukord votildeib tuua probleeme lapse hooldamisotildeiguse
teostamisel uumlhe partneri surma korral votildei juhul kui seaduslik lapsevanem ei saa mingil
potildehjusel pikemaajaliselt hooldusotildeigust teostada Samuti pole tagatud partneri otildeigus last edasi
kasvatada kui seaduslik vanem sureb
Probleem on ka uumluumlrisuhetes Votildelaotildeigusseaduse sect289 saumltestab et eluruumi uumluumlrnikul on otildeigus
uumluumlriruumides majutada oma abikaasat alaealisi lapsi ja toumloumlvotildeimetuid vanemaid ilma
uumluumlrileandja notildeusolekuta67
Juhul kui uumluumlrilevotildetja on lapse vanema partner siis ei saa
uumluumlrileandja notildeusolekuta eluruumis majutada last ega tema seaduslikku vanemat Sellega
satub laps ebasoodsasse olukorda votilderreldes lapsega kes elab perekonnas kus motildelemad
partnerid on tema seaduslikud vanemad Lapse eluruumides viibimine sotildeltub uumluumlrileandja
tahtest
65
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs (viide 58) lk 92 66
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava
2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20per
ede20arengukava202012-2020pdf (16022013) 67
Otildeiguskantsler ( viide 3) lk 1 5
36
Laste staatus samasoolistes paarides on laumlbi aegade olnud nagu Pandora laegas Alati on olnud
arusaadav aktsepteeritud ja isegi notildeutud et lapsel peab olema kaks vanemat aga nuumluumldseks on
see arenenud selles suunas et lapsel votildeib olla kaks ema kaks isa votildei isegi kolm vanemat
2007 aastal andis Ontario Kohus oma otsuses AA vs BB ONCA 268
selles kuumlsimuses uue
arengu Selle kaasuse puhul vaumlrbasid kaks homoseksuaalset stabiilses suhtes elavat naist oma
meessoost sotildebra lapse bioloogiliseks eostamiseks Lapse suumlndides olid tema seaduslikeks
vanemateks bioloogiline ema ja bioloogiline isa Bioloogilise ema samasooline partner oli
sellises situatsioonis lapse faktiline vanem taumlitis lapse teise ema rolli ja kandis suurt osa lapse
kasvatamises Kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngisid lapse elus vaumlga olulist rolli ja kandsid lapse
eest hoolt Lapse bioloogilise ema samasooline partner leidis et tal peaksid olema lapse
suhtes samuti seaduslikud otildeigused ja kohustused ning ta poumloumlrdus kohtusse nende otildeiguste ja
kohustuste saamiseks Kohus leidis et kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngivad lapse elus vaumlga suurt
rolli ja lapse otildeiguste tagamise seisukohalt on oluline et kotildeik kolm oleksid tema seaduslikud
vanemad
Kohus arvestas lapse huvidega ning see on selle kaasuse puhul kotildeige olulisem Kohus
otsustas et kotildeik kolm taumliskasvanut peavad olema seaduslike vanematena registreeritud ning
seelaumlbi sai laps kolm seaduslikku vanemat Nimetatud kaasus totildei samasooliste vanemate ja
sellistes peredes elavate laste probleemide osas taumliesti uue arengu Selliseid arenguid jaumllgides
votildeib oletada et ka teised riigid votildetavad Orlando kaasuse arvesse ja hakkavad seda jaumlrgima
Perekonna ja vanema staatuse kontseptsioon on viimase aja jooksul teinud laumlbi suured
muutused ja arengud avardanud piire ja haumlgustanud nende motildeistete traditsioonilist taumlhendust
Niisiis votildeib oletada et laumlhitulevikus toimuvad seadusandluses muudatused mille kohaselt ei
arvestata vanema staatuse saamisel enam vanemate seksuaalse saumlttumuse ja arvuga Selle
asemel votildeetakse arvesse eelkotildeige lapse huvid Selline olukord peaks viima selleni et tagatud
on taumlielik votilderdsus ja vaumllistatud diskrimineerimine Seda propageerib praegusel ajal Euroopa
Inimotildeiguste Konventsiooni artikkel 14
68
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and ROSENBERG
JJA AA v BB 2007 ONCA 2 httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
37
Tihtipeale sotildeltub lapse otildeiguslik staatus perekonnas sellest milline on temaga koos elavate
taumliskasvnanute suhte otildeiguslik staatus ndash sellest kas tegemist on abielu votildei registreeritud
kooseluga On oluline ka maumlrgata et vaumlga paljud riigid on laste kaitse tagamise eesmaumlrgil
avanud samasooliste paaride jaoks votildeimaluse oma suhteid registreerida Selle kaudu on neil
votildeimalus lapsi uumlheskoos lapsendada votildei siis on uumlhel partneril votildeimalik lapsendada partneri
laps Naumliteks Rootsis saavad lapsendamise puhul sarnase otildeigusliku staatuse nii paarid kes on
oma suhted kooseluna registreerinud kui ka abielus olevad erisoolised paarid
Norra ja Sakasamaa lubavad neil paumlevil registreeritud kooselus elavatel samasoolistel isikutel
lapsendada oma partneri lapse Siin tuleb aga silmas pidada et tegemist on siseriiklike
seadustega mis ei garanteeri nende rahvusvahelist tunnustamist Perekonna seisukohalt
taumlhendab see seda et nii lastel kui tema vanematel votildeivad tekkida otildeiguslikud probleemid
vaumlljaspool riiki juhul kui teises riigis ei kehti sarnased seadused69
Euroopa Liidu otildeigus
perekonnaotildeiguse valdkonnas notildeuab uumlhtlustamist ja liigub kiirelt sinnapoole Kindlasti on
vajalik demokraatlik ja selge lahendus mis hakkaks potildehinema Euroopa Inimotildeiguste
Konventsioonil
69
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family Law
Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008 lk 101-110
38
Kokkuvotildete
Uurimistoumlouml kaumligus olen jotildeudnud jaumlreldusele et kuigi Eestis ei ole perekonna motildeiste
defineeritud on selle motildeiste seadusaktidesse sisse viimine aumlaumlrmiselt oluline nii erisooliste kui
ka samasooliste paariride ja nendega koos elavate laste perekonnakaitse otildeiguse tagamiseks
Viimsi kaasus on vaumlga hea naumlide Eesti seadusandlusest Tuginedes Euroopa Liidu otildeigusele ja
Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtukaasustele olen jotildeudnud jaumlreldusele et teatud juhtudel
peavad nii erisooliste kui ka samasooliste paaride pered koos lastega votildei ilma kuuluma
perekonna kaitse alla Samuti peab registreerimata kooselus paari peres elav laps kuuluma
oma tegelike vanematega uumlhte perekonda ning olema kaitstud perekonna motildeiste taumlhenduses
taumlpselt samamoodi kui laps kes elab registreeritud kooselu sotildelminud faktiliste vanematega
Igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja diskrimineerimine mis potildehineb isikute
sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud Euroopa Liidu liikmesriigid ei tohi perekonna ja
uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise potildehjuseks nimetada Euroopa
Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta
perekonnaeluna millel on riiklik kaitse
Teine peatuumlkk naumlitas et hetkel votildeivad lapsel tekkida perekonnaliikmetega erinevad otildeiguslikud
suhed Perekonnaliige ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem seega on tema otildeigused lapse
suhtes ja lapse otildeigused faktilise vanema vastu piiritletud Faktiliste vanematega kes ei ole
oma suhteid registreerinud koos elav laps on ebavotilderdses olukorras votilderreldes lapsega kes elab
faktiliste vanematega kes on oma suhteid registreerinud Nii tekib lapse lastekodusse
sattumise oht naumliteks bioloogilise vanema surma puhul kui teisel faktilisel vanemal
puuduvad lapse uumlle vanemlikud otildeigused Selline kohtlemine ei pruugi olla lapse huvidega
kooskotildelas Abielus paari puhul seda probleemi ei teki
Kolmandas peatuumlkis kaumlsitlesin LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdset kohtlemist
votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega Toumloumlst tuleb
selgelt vaumllja et ebavotilderdsel kohtlemisel ei ole otildeigustust ja see ei ole kooskotildelas lapse huvidega
Lapsel on otildeigus kahele vanemale ning oma tegelike vanemate tunnustamisele sotildeltumata
tegelike kasvatajate soost Laps peab igal juhul olema kaitstud sotildeltumata sellest kas tema
39
faktilised vanemad on oma suhted registreerinud votildei mitte kuna laps ei saa seda kuidagi
motildejutada Samasooliste paaride puhul on laps ebavotilderdses olukorras votilderreldes erisooliste
faktiliste vanematega elava lapsega LGBT peredes elavate laste kaitse on puudulik ja notildeuab
taumliustamist sotildeltumata siseriigi uumlhiskonna valmisolekust ning eelkotildeige tuleb seda kuumlsimust
lahendades tugineda lapse huvidele
40
Summary
Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family
has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost
importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex
couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good
example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of
the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex
and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection
Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their
real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same
way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any
avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is
prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of
the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court
of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state
The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family
members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of
the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent
are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship
is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered
their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the
death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to
the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no
significance in the case of a married couple
In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent
families compared to children living in families formed by persons of different sexes The
thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests
Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition
41
regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their
factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any
bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared
to children living with their factual parents of different sexes The protection of children
living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the
general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into
consideration in the first place when solving the problem
42
Kasutatud materjalide loetelu
Kasutatud kirjandus
Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009
Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in
International and Comparative Law Kluwer Law International 2002
Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or
Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008
Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika
EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of
Fundamental Rights of the European Union 2006
European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw
European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and
discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal
analysis 2010
Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012
Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia
Antwerp-Oxford 2005
Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st
Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009
Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family
Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008
Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of
Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law
Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007
Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad
sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007
43
Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine
praktikas Lastekaitse Liit 2005
Kasutatud normatiivmaterjal
Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303
Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification
Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their
family members to move and reside freely within the territory of the Member States
Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13
Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50
Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2
Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8
Perekonnaseadus RT I 27062012 12
Kasutatud internetiallikad
Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second
Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June
2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and
ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2
httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-
2pg-27
Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of
fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012
httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6
-2008-0479amplanguage=EN
European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working
Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties
Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007
httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf
44
GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf
Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-
10xls
Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest
httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise
+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf
Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61
Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012
httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused
Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012
httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed
Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta
Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-
perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta
Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk
32
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC
C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf
Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France
httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886
Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa
23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede
arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja
20perede20arengukava202012-2020pdf
The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010
httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf
Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and
What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10
httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019
45
Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri
httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool
iste_isikute_peresuhepdf
Viidatud kohtupraktika
EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa
EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa
EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria
EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits
EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola
EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95
EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria
TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009
TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010
27
Analuumluumlsin kaumlesolevas peatuumlkis eelkotildeige olukorda kus lapsel on kaks seaduslikku bioloogilist
vanemat vanemad on lahus ja laps elab uumlhe seadusliku vanemaga ja tema partneriga See
taumlhendab et lapsel on faktiliselt kolm isikut kes tema eest hoolt kannavad ja tema elust osa
votildetavad Lapsel on otildeiguslik side ainult kahe bioloogilise vanemaga ning vanema partneril kes
elab lapsega koos ja kasvatab last puudub otildeiguslik side lapsega Kui votilderrelda seda olukorda
heteroseksuaalse perekonnaga siis sellisel juhul on uuel partneril votildeimalus partneri last
lapsendada juhul kui teine lapsevanem annab notildeusoleku ja kui nad on abielus vastavalt
perekonnaseaduse sect152 lg1 Selle kohaselt katkeb lapsel otildeiguslik side uumlhe bioloogilise
vanemaga ja tekib see vanema partneriga Homoseksuaalsetel isikutel puudub selline
votildeimalus kuna partneri last saab lapsendada ainult abiellunud votildeotilderasvanem
Otildeiguslik side vanema partneriga puudub ka juhtumi puhul kus lapsel on ainult uumlks seaduslik
vanem ja teiselt bioloogiliselt vanemalt on vanemlikud otildeigused aumlra votildeetud votildei siis ei ole teine
bioloogiline vanem kindlaks tehtud Samas on heteroseksuaalsetel paaridel votildeimalik luua
otildeiguslikud suhteid lapse ja partneri vahel Abielu sotildelmides tekib vastavalt perekonnaseaduse
sect148 lg2 p2 partneril otildeigus lapsendada partneri laps varasematest suhetest Faktiliselt elab
laps kahe samasoolise vanemaga aga otildeiguslikult suhted on tal ainult uumlhe bioloogilise
vanemaga
Kolmas stsenaarium on nimetatutest kotildeige keerulisem Faktiliselt on lapsel kaks samasoolist
vanemat kellest otildeiguslik side on ainult bioloogilisega Samuti on lapsel kasuotildede votildei
kasuvend kelle bioloogiline vanem on tema bioloogilise vanema partner Sellises olukorras
puudub lapsel otildeiguslik suhe teise peres elava lapsega Sellelt pinnalt votildeib tekkida erinev
kohtlemine votilderreldes heteroseksuaalse perega kus partnerid saavad omavahel abielluda ja
lapsi lapsendada ning kus sellisel juhul on kotildeikidel peres kasvavatel lastel ja neid kasvatavatel
taumliskasvanutel omavaheline otildeiguslik side Ebavotilderdne kohtlemine tekib sellisel juhul punktis
mis puudutab laste omavahelist abiellumist (selle lubamist) Perekonnaseaduse sect 3 uumltleb et
isikud kelle sugulussuhe potildehineb lapsendamisel ei votildei omavahel abielluda Kaumlesoleva
seaduse sect 2 lotildeikes 1 nimetatud sugulussuhe potildehineb lapsendamisel antud juhul kaumlsitlen sect2
lg1 p2 venna ja otildee suhteid Heteroseksuaalse perekonna puhul tekib lastel lapsendamise
tagajaumlrjel otildeiguslik otildee ja venna suhe ehk siis neil ei ole lubatud omavahel abielluda kuid
28
samasoolistest isikutest moodustatud perekonna puhul saavad partnerite lapsed omavahel
hiljem abielu sotildelmida kuna nad ei ole otildeiguslikult uumlksteisega seotud Samuti tekib probleem
erinevate toetuste saamises kuna sellist kooslust ei nimetata seaduslikult perekonnaks
Hea naumlide on eelpool vaumllja toodud Viimsi kaasus Selle puhul oli uumlheks osapooleks
samasoolistest isikutest kooslus ning kaasatud oli kolm last kes kotildeik ei olnud omavahel
otildeiguslikult seotud Osapool taotles Viimsi vallavalitsuselt laste lasteaia- ja koolitoidu ning
sotildeiduotildeiguse tasuta saamist Viimsi vallavalitsuse 12062009 korraldusega nr 373 jaumleti
kaebaja taotlused rahuldamata kuid Viimsi vallavolikogu maumlaumlrus nr 16 ei sisalda perekonna
totildelgendust ega kitsendavat saumltet mis taumlpsustaks mis soost peavad olema vanemad ja mis
otildeiguslik side vanemate ja laste vahel eksisteerib49
Samuti tekib probleem miks uumlhes
leibkonnas elavad faktilised otildede ja vend ei ole lapsega seaduslikult seotud ning ei kuulu lapse
perekonda Hetkel ei ole Eesti seadustes perekonna motildeiste defineeritud See taumlhendab et
samasoolises perekonnas elav laps ja tema bioloogilise vanema partneri lapsed ei ole
omavahel otildede ja vend kuid abiellunud erisoolise paari puhul oleks
232 Euroopa Liit ja Inimotildeiguste Kohus
Euroopa Inimotildeiguste Kohus tegi kohtuotsusega X ja teised vs Austria suure sammu laste
otildeiguste ja nende samasooliste vanemate probleemi lahendamisel ja naumlitas nii kaasaegseid
seisukohti Kaasuse taotlejateks olid kaks naissoost isikut kelle peres oli laps ning uumlks
taotleja soovis lapsendada partneri bioloogilist last Laps oli suumlndinud vaumlljaspool abielu ja
ainult lapse bioloogilisel emal oli lapse hooldusotildeigus Selle juhtumi puhul oli lapsel ka
bioloogiline isa kes maksis regulaarselt lapse elatist ning keeldus lapse ema partnerile
adopteerimisotildeiguse andmisest
Austria seaduste jaumlrgi kaotaks lapse ema partneri lapse adopteerimise puhul otildeigused lapse
suhtes kuid isa otildeigused oleksid tagatud Seega ei olnud lapsendamine Austria seisukohast
votildeimalik Taotlejad soovisid oma faktilise pere otildeiguslikku tunnustamist ning lapse
bioloogilise ema partneri tunnistamist lapse vanemana lapse bioloogilise isa asemel Austria
49
Inimotildeigused Eestis (viide 8) lk 141-143
29
seaduste jaumlrgi oli votildeimalik partneri last lapsendada nii abiellunud paaridele kui ka
mitteabiellunud heteroseksuaalsetele paaridele kes elavad stabiilses suhtes Kohus toob
punktis 95 selgelt vaumllja et samasooliste isikute stabiilne kooselu kuulub perekonna motildeiste
alla taumlpselt samamoodi nagu stabiilne erisooliste isikute kooselu Samuti leiab kohus et laps
kes elab oma bioloogilise vanema ja tema partneriga kes motildelemad kannavad tema eest hoolt
kuulub ka perekonda ja kotildeik kolm isikut peavad olema kaitstud artikkel 8 taumlhenduses ning
kuuluvad uumlheskoos perekonna motildeiste alla Sellist kooslust ei tohi diskrimineerida votilderreldes
erisooliste isikutest moodustatud perekonnaga ning antud kaasuse puhul on tegemist artikkel
14 koosmotildejus artikkel 8-ga rikkumisega
Antud kaasuse puhul leidis kohus et taotlejad sealhulgas uumlhe taotleja laps elasid kooselus
mis on vaumlga sarnane kooseluga mida elavad abiellunud heteroseksuaalsed isikud kus uumlks
abikaasa soovib lapsendada teise abikaasa last Vahe on selles et samasooline paar ei votildei
abielluda ja saab vaid omavahelised suhted registreerida Selline registreerimine ei anna
votildeimalust partneri last lapsendada kuna Austria seadustega pole lubatud lapsendamine
registreeritud partneritele Taotlejad ei olnud registreeritud see andis neile votildeimaluse partneri
last lapsendada kuna Austria seadusandlus lubab stabiilses registreerimata kooselus elavatel
heteroseksuaalsetel paaridel partneri lapse adopteerida Kohus leidis et antud kaasuse puhul
ei olnud artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumist mis kaumlsitleb abiellunud
heteroseksuaalsete isikutega kus uumlks abikaasa tahab lapsendada teise abikaasa bioloogilist
last vaid oli artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumine votilderreldes heteroseksuaalsete
faktiliste kooslustega kus uumlks partner tahab lapsendad teise partneri last
Otsuse poolt olnud kohtunikud leidsid et konventsioon ei kohusta liikmesriike andma otildeigust
mitteabiellunud paaridele partneri lapse lapsendamiseks Kuid kui selline otildeigus on olemas
siis ei ole samasooliste paaride diskrimineeriv kohtlemine lubatud Erinev kohtlemine ei ole
potildehjendatud kuna see ei ole lapse otildeiguste kaitseks vajalik Kohus ei votildetnud vastu ka Austria
vastuvaumlidet et selles kuumlsimuses puudub Euroopas uumlhine arvamus ning seetotildettu tuleks
kuumlsimuse lahendamine jaumltta riigi paumldevusse50
50
EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria
30
3 LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes erinevast
soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega
Laste ja nende perede otildeiguslikus kaitses on kaks erinevad teed Iga riik aktsepteerib igal juhul
seda et igal lapsel on kaks bioloogilist vanemat ehk siis mees ja naine kes on lapse eostanud
bioloogilisel teel votildei kunstliku viljastamise abil Sotildeltumata vanemate votildei lapse tahtest
eksisteerib kaks erinevast soost isikut kellel peaks igal juhul olema lapse suhtes teatavad
otildeigused ning lapsel peaksid olema otildeigused oma vanemate suhtes Teisalt peab kaitsma lapse
otildeigusi ka tema faktilises perekonnas see taumlhendab perekonnas kus laps pikaajaliselt elab
Sellisel juhul peavad motildelemal faktilisel vanemal olema lapse igapaumlevase uumllalpidamise osas
otildeigused ja kohustused51
Tuginedes uumllaltoodud faktidele votildeib vaumlita et lapse huvisid
arvestades on oluline kaitsta lapse otildeigusi tema tegelikus perekonnas sest just faktilised
vanemad votildetavad lapse elust kotildeige enam osa ning kannavad lapse uumlle igapaumlevaselt hoolt ning
see ei sotildeltu neid omavahel siduvatest bioloogilistest sidemetest
Kotildeik eelpool toodu totildeendab et homoseksuaalsetes suhetes elava lapse vanema partneril ja
lapsel ei eksisteeri omavahelisi otildeiguslikke suhteid ja puudub ka votildeimalus neid suhteid luua
kuna partner ei saa lapsendada teise partneri last Tekib olukord kus lapse otildeigused oma
seadusliku vanema partneri suhtes puuduvad ning selline olukord ei taga lapsele piisavat
kaitset
Nii samasooliste isikute kui ka erisooliste isikute kooselu kuhu on kaasatud lapsed peavad
olema eraldi reguleeritud
Miks ei saa laps olla samamoodi kaitstud nagu abielus paari laps52
See on otildeiguslik probleem
mis on jaumlaumlnud Eestis seni lahenduseta Vastavalt UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsioonile on
kotildeik lapsed votilderdsed sotildeltumata soost ja rahvusest sotildeltumata sellest kas nad elavad motildelema
51
Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 14-15 52
Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia
Antwerp-Oxford 2005 lk 291
31
vanemaga uumlksikvanemaga kas nad on suumlndinud registreeritud abielus votildei mitte53
Konventsioon kaumlsitleb last otildeigussubjektina ja taumlheldab et laps on ise oma otildeiguste teostaja54
Konventsioon kehtestab ka lapse ja riigi omavahelise suhte See taumlhendab et riigil ega
vanemal pole lapse uumlle omanikuotildeigust last vaadeldakse indiviidina kellel on omad
inimotildeigused mis on taumlpselt samasugused kui igal taumliskasvanul Samuti annab konventsioon
motildeista et votildeib tekkida konflikt lapse huvide ja vanemate votildei uumlhiskonna huvide vahel
Sellised konfliktid peab lahendama laste huvidega arvestades neid esile totildestes Laste huvid
defineeritakse tulenevalt konventsioonist mille jaumlrgi on olulised naumliteks otildeigus haridusele
otildeigus perekonnaelule ning otildeigus olla kuulatud ja austatud indiviidina55
Vastavalt
konventsiooni artikkel 18-le on vanematel esimene vastutus laste kasvatamise ja arengu eest
ehk siis vanemad on laste otildeiguste tagajad kasvatajad kaitsjad ja hoolitsejad
Konventsiooni keelekasutusest tuleneb see et termin bdquovanemldquo votildeib ka viidata paljudele
erinevatele peremudelitele mis kaasaegses maailmas eksisteerivad Naumliteks votildeib tuua
konventsiooni artikkel 5-e mis viitab laiendatud perekonna taumlhendusele UumlRO Lapse Otildeiguste
Konventsioon toob vaumllja ka perekonna taumlhtsuse Nimetatakse lapse otildeigust perekonnale see
taumlhendab uumlldiselt otildeigust vanematele ja otildeigust olla perekonnaliige See iseloomustab ka tervet
konventsiooni56
Laps ei saa tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest partneritest
koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes UumlRO Lapse Otildeiguste
Konventsiooni artiklis 2 p1 on saumltestatud et osalisriigid peavad tagama nende jurisdiktsiooni
all olevatele lastele kotildeik konventsioonis saumltestatud otildeigused ja kohustused sotildeltumata lapse ja
tema vanema votildei seadusliku hooldaja rassist soost keelest usust votildei muudest tingimustest
53
Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61
(18012013) 54
Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012
httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused
55 Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and What it
Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10 httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019
(06052013)
56 Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine praktikas
Lastekaitse Liit 2005 lk 71-74
32
Jaumlrelikult on erisoolisest perekonnast lapse ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes samasoolises
perekonnas kasvava lapsega konventsiooni taumlhenduses lubamatu ja sobimatu57
Samuti annab konventsiooni artikkel 2 p2 riigile positiivse otildeiguse votildetta kasutusele sobilikud
meetmed laste votilderdsete otildeiguste tagamiseks Kui raumlaumlgitakse homoseksuaalsetele paaridele
uumlheskoos laste kasvatamise otildeiguse andmisest siis mainitakse sageli laste huvidega
arvestamist Siin votildeib tuua naumliteks Gas ja Dubois vs Prantsusmaa kaasuse jt Selles
valdkonnas on naumlha ilmselget arengut esimesed Euroopa riigid mis lubasid samasoolisel
inimesel partneri lapse adopteerida olid Taani (1999) Island (2000) Norra (2001) ja Rootsi
(2003) Nendes riikides on otildeiguslikud reformid toimunud aastatel 1993-2003 Alates 2009
aastast on Soomes lubatud samasoolisel isikul oma partneri last adopteerida Eeliseks on kui
partnerid elavad registreeritud kooselus ja mittebioloogiline vanem on lapse sotsiaalne vanem
ehk tegelik vanem Nendes riikides saab samasooliste vanemate peres elav laps peale
lapsendamist taumlieliku sotsiaal- otildeigus- ja majandusliku kaitse ja samuti tagab see lapse otildeiguse
motildelemale seaduslikule ja sotsiaalsele vanemale Selline otildeiguslik areng naumlitab ka seda et
vanemate seksuaalne saumlttumus votildei sugu ei ole lapse huvide arvestamisel taumlhtis
Areng nendes riikides naumlitab ka seda et perekond koosneb lapsest ja kahest taumliskasvanud
isikust (sotildeltumata soost) Lapsel kes elab sellises perekonnas tekib otildeigus kahele seaduslikule
vanemale ja see annab talle votilderdse kaitse votilderreldes lapsega kes elab heteroseksuaalses peres
Selline areng naumlitab meile mis on kaasaaegne perekond58
See kotildeik taumlhendab et lapsel kes kasvab samasoolises perekonnas peavad olema
samasugused otildeigused nagu ta kasvaks erisooliste vanemate perekonnas kus partnerid kas on
votildei ei ole abielus Lapsel on otildeigus perekonna- ja eraelu kaitsmisele Euroopa Inimotildeiguste
Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ja samuti on tal otildeigus olla mitte diskrimineeritud
vastavalt sama konventsiooni artikkel 14-le Paraku naumleme erinevat suhtumist votilderreldes
lapsega kes elab perekonnas kus vanemad on heteroseksuaalsed Lapsel on vaja otildeigust
57
Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 29 58
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in Europe
National Cross-Border and European Perspectives 2012 lk 102-103120-122
33
perekonna kaitsele ja votildeimalust seadustada oma suhted mitte ainult bioloogilise vanemaga
vaid ka bioloogilise vanema partneriga Kui bioloogiline vanem ja partner on
heteroseksuaalsetes suhetes saab laps motildelema poole notildeusolekuga tagada enda otildeiguse olla
lapsendatud ja luua perekond Kui bioloogiline vanem ja tema partner on homoseksuaalsetes
suhetes siis isegi juhul kui motildelemad pooled on notildeus ei saa laps kasutada oma otildeigust olla
lapsendatud ja luua perekonda kui see ei ole vastuolus tema huvidega Riik arvestab lapse
huve eelkotildeige lapsendamisele lubatavuse kuumlsimuses
Selleks et aru saada partneri otildeigustest lapse suhtes peab enne defineerima kes on partner
lapse jaoks seaduse motildettes Perekonnaseadus annab meile kolm erinevat suhet lapse vanem
votildeotilderasvanem ehk lapse vanemaga abiellunud isik ning kasuvanem ehk isik kes ei ole
vanem ega votildeotilderasvanem vaid isik kes tegelikult last kasvatab Teda votildeib nimetada ka
faktiliseks vanemaks59
Sellest tuleneb et partner on kasuvanem Perekonnaseadust vaadeldes
votildeib oumlelda et kasuvanemal on kasulapse suhtes minimaalsed otildeigused samuti on lapse
otildeigused kasuvanema suhtes minimaalsed ja mitte taumlielikud
Ka Eesti Lastevanemate Liit on seisukohal et laste otildeigused ei ole piisavalt kaitstud seetotildettu
soovivad nad laste otildeiguste tugevdamist olukorras kus uumlks vanematest ei ole bioloogiline
vanem60
Samasooliste paaride puhul on partner faktiline vanem Lastekaitse Liidu president
Loone Ots on seisukohal et laps peab olema turvatud ja kaitstud nagu seda notildeuab Lastekaitse
Konventsioon Samuti arvab ta et samasooliste kooselu seadustamine on tervitatav samm
votilderdotildeiguslikkuse uumlhiskonda Laps satub vaumlgivalla ja hooletuse ohvriks nii samasoolises kui
erisoolises perekonnas seega peaksid tema otildeigused olema votildeimalikult efektiivselt kaitstud
motildelemal juhtumil Uumlhe votildeimaliku seisukoha jaumlrgi peaks samasoolistele peredele andma
lapsendamisotildeiguse erandjuhul see peab olema selgelt lapse huvides ning iga juhtumi puhul
arvestatakse konkreetseid asjaolusid ja teatud vanusest ka lapse notildeusolekut See aitaks vaumlltida
lapse lastekodusse sattumist laps peaks kasvama peres mitte uumlkskotildeik kui haumlsti varustatud
59
Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Edgar Salumaa Juridika
httpwwwjuridicaeejuridica_etphpdocument=etarticles1995123599PRNprvphp 60
Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest lk 3
httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise+koosel
uga+seotud+ettepanekutestpdf (18012013)
34
lastekodus Lastekaitse Liit on seisukohal et laps peab olema kaitstud ja Eesti laps peab
olema otildennelik vaatamata lapse kasvatajate soost61
Naumliteks votildeib tuua EIOtildeK kohtuotsuse Gas
ja Dubois v Prantsusmaa mille puhul kohtuniku eriarvamusel on samasoolises perekonnas
kasvatatav laps erinevas olukorras votilderreldes erisooliste taumliskasvanutega uumlhes peres kasvava
lapsega62
Eesti Potildehiseadus saumltestab ja tunnustab perekonna kaitset ja samuti peetakse potildehiseaduse jaumlrgi
oluliseks laste kasvatamist ning vanematele antakse mitte ainult luba vaid ka kohustus oma
lapsi kasvatada Mainitakse ka riigi kohustust perekonda laste kasvatamisel abistada Riigi
kohustuseks on luua lapsevanematele votildeimalused oma laste kasvatamiseks ja tagada laste
potildehivajadused63
Laps on homoseksuaalses peres kasvades erinevas olukorras votilderreldes heteroseksuaalses
peres kasvava lapsega Viimasel juhul on motildelemal vanemal otildeigus taotleda erinevaid
perekonna- ja laste kasvatamistoetusi kuna motildelemad vanemad votildeivad seadusjaumlrgselt end
lapsevanemana registreerida (bioloogiline vanem lapsendamine) Samasooliste partnerite
puhul on toetuste saamine raskendatud votildei ei ole uumlldse votildeimalik naumliteks votildeib tuua Viimsi
kaasuse probleemi Nii ei saa laps kes kasvab peres kahe samasoolise vanemaga vanemate
kaudu samalaadset riigipoolset toetust Kaasuses X Y ja Z vs Suurbritannia toob Inimotildeiguste
Kohus selgelt vaumllja et inimotildeiguste konventsioon votildeib olla totildelgendatud erinevalt ja perekonna
kaitse laieneb mitte ainult abiellunud paaridele vaid ka de facto peredele
Alati peab arvesse votildetma mitut erinevat faktorit kui kaua kaks taumliskasvanud isikut (sotildeltumata
soost) koos elanud on kas isikud elavad uumlhes leibkonnas kas nad soovivad votildei ei soovi lapsi
koos kasvatada64
Arvatakse et perekonna autentne tunnus on uumlhine laste kasvatamise otildeigus
61
Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012 httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed ( 21012012)
62 Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa 23032012
httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420 (22012013) 63
Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad sotsiaaltoetused ja ndash
teenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007 lk 29 64
Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in International
and Comparative Law Kluwer Law International 2002 lk 261
35
Seega peab uumlhine laste kasvatamisotildeigus olema identselt kaumlttesaadav nii heteroseksuaalsetele
kui ka samasoolistele paaridele Kui erisoolistel paaridel on otildeigus lapsi uumlhiselt kasvatada ilma
registreerimiseta siis peab selline otildeigus olema tagatud ka samasoolistele partneritele65
Eestis puudub spetsialiseerunud organ mis teostaks jaumlrelvalvet laste otildeiguste tagamise uumlle
Seda funktsiooni teostavad erinevad organid koostoumloumls Nendeks kohalik omavalitsus
maavalitsus otildeiguskantsler ja teised66
Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas nr 6-
81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute puumlsiv kooselu kuulub
perekonnapotildehiotildeiguse kaitse alla aga Eestis ei ole selline kooselu reguleeritud ja seetotildettu tuleb
luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Samuti puudub lapsendamist ja
hooldusotildeigust puudutav regulatsioon mis tagaks laste huvide arvestamise samasooliste
paaride puhul Partneril puudub lapsendamise votildeimalus ja see annab hooldusotildeiguse ainult
uumlhele vanemale kuid partnerid elavad koos lapsega ja motildelemad peaksid lapse eest vastutama
ja tema eest kandma hoolt Selline olukord votildeib tuua probleeme lapse hooldamisotildeiguse
teostamisel uumlhe partneri surma korral votildei juhul kui seaduslik lapsevanem ei saa mingil
potildehjusel pikemaajaliselt hooldusotildeigust teostada Samuti pole tagatud partneri otildeigus last edasi
kasvatada kui seaduslik vanem sureb
Probleem on ka uumluumlrisuhetes Votildelaotildeigusseaduse sect289 saumltestab et eluruumi uumluumlrnikul on otildeigus
uumluumlriruumides majutada oma abikaasat alaealisi lapsi ja toumloumlvotildeimetuid vanemaid ilma
uumluumlrileandja notildeusolekuta67
Juhul kui uumluumlrilevotildetja on lapse vanema partner siis ei saa
uumluumlrileandja notildeusolekuta eluruumis majutada last ega tema seaduslikku vanemat Sellega
satub laps ebasoodsasse olukorda votilderreldes lapsega kes elab perekonnas kus motildelemad
partnerid on tema seaduslikud vanemad Lapse eluruumides viibimine sotildeltub uumluumlrileandja
tahtest
65
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs (viide 58) lk 92 66
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava
2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20per
ede20arengukava202012-2020pdf (16022013) 67
Otildeiguskantsler ( viide 3) lk 1 5
36
Laste staatus samasoolistes paarides on laumlbi aegade olnud nagu Pandora laegas Alati on olnud
arusaadav aktsepteeritud ja isegi notildeutud et lapsel peab olema kaks vanemat aga nuumluumldseks on
see arenenud selles suunas et lapsel votildeib olla kaks ema kaks isa votildei isegi kolm vanemat
2007 aastal andis Ontario Kohus oma otsuses AA vs BB ONCA 268
selles kuumlsimuses uue
arengu Selle kaasuse puhul vaumlrbasid kaks homoseksuaalset stabiilses suhtes elavat naist oma
meessoost sotildebra lapse bioloogiliseks eostamiseks Lapse suumlndides olid tema seaduslikeks
vanemateks bioloogiline ema ja bioloogiline isa Bioloogilise ema samasooline partner oli
sellises situatsioonis lapse faktiline vanem taumlitis lapse teise ema rolli ja kandis suurt osa lapse
kasvatamises Kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngisid lapse elus vaumlga olulist rolli ja kandsid lapse
eest hoolt Lapse bioloogilise ema samasooline partner leidis et tal peaksid olema lapse
suhtes samuti seaduslikud otildeigused ja kohustused ning ta poumloumlrdus kohtusse nende otildeiguste ja
kohustuste saamiseks Kohus leidis et kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngivad lapse elus vaumlga suurt
rolli ja lapse otildeiguste tagamise seisukohalt on oluline et kotildeik kolm oleksid tema seaduslikud
vanemad
Kohus arvestas lapse huvidega ning see on selle kaasuse puhul kotildeige olulisem Kohus
otsustas et kotildeik kolm taumliskasvanut peavad olema seaduslike vanematena registreeritud ning
seelaumlbi sai laps kolm seaduslikku vanemat Nimetatud kaasus totildei samasooliste vanemate ja
sellistes peredes elavate laste probleemide osas taumliesti uue arengu Selliseid arenguid jaumllgides
votildeib oletada et ka teised riigid votildetavad Orlando kaasuse arvesse ja hakkavad seda jaumlrgima
Perekonna ja vanema staatuse kontseptsioon on viimase aja jooksul teinud laumlbi suured
muutused ja arengud avardanud piire ja haumlgustanud nende motildeistete traditsioonilist taumlhendust
Niisiis votildeib oletada et laumlhitulevikus toimuvad seadusandluses muudatused mille kohaselt ei
arvestata vanema staatuse saamisel enam vanemate seksuaalse saumlttumuse ja arvuga Selle
asemel votildeetakse arvesse eelkotildeige lapse huvid Selline olukord peaks viima selleni et tagatud
on taumlielik votilderdsus ja vaumllistatud diskrimineerimine Seda propageerib praegusel ajal Euroopa
Inimotildeiguste Konventsiooni artikkel 14
68
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and ROSENBERG
JJA AA v BB 2007 ONCA 2 httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
37
Tihtipeale sotildeltub lapse otildeiguslik staatus perekonnas sellest milline on temaga koos elavate
taumliskasvnanute suhte otildeiguslik staatus ndash sellest kas tegemist on abielu votildei registreeritud
kooseluga On oluline ka maumlrgata et vaumlga paljud riigid on laste kaitse tagamise eesmaumlrgil
avanud samasooliste paaride jaoks votildeimaluse oma suhteid registreerida Selle kaudu on neil
votildeimalus lapsi uumlheskoos lapsendada votildei siis on uumlhel partneril votildeimalik lapsendada partneri
laps Naumliteks Rootsis saavad lapsendamise puhul sarnase otildeigusliku staatuse nii paarid kes on
oma suhted kooseluna registreerinud kui ka abielus olevad erisoolised paarid
Norra ja Sakasamaa lubavad neil paumlevil registreeritud kooselus elavatel samasoolistel isikutel
lapsendada oma partneri lapse Siin tuleb aga silmas pidada et tegemist on siseriiklike
seadustega mis ei garanteeri nende rahvusvahelist tunnustamist Perekonna seisukohalt
taumlhendab see seda et nii lastel kui tema vanematel votildeivad tekkida otildeiguslikud probleemid
vaumlljaspool riiki juhul kui teises riigis ei kehti sarnased seadused69
Euroopa Liidu otildeigus
perekonnaotildeiguse valdkonnas notildeuab uumlhtlustamist ja liigub kiirelt sinnapoole Kindlasti on
vajalik demokraatlik ja selge lahendus mis hakkaks potildehinema Euroopa Inimotildeiguste
Konventsioonil
69
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family Law
Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008 lk 101-110
38
Kokkuvotildete
Uurimistoumlouml kaumligus olen jotildeudnud jaumlreldusele et kuigi Eestis ei ole perekonna motildeiste
defineeritud on selle motildeiste seadusaktidesse sisse viimine aumlaumlrmiselt oluline nii erisooliste kui
ka samasooliste paariride ja nendega koos elavate laste perekonnakaitse otildeiguse tagamiseks
Viimsi kaasus on vaumlga hea naumlide Eesti seadusandlusest Tuginedes Euroopa Liidu otildeigusele ja
Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtukaasustele olen jotildeudnud jaumlreldusele et teatud juhtudel
peavad nii erisooliste kui ka samasooliste paaride pered koos lastega votildei ilma kuuluma
perekonna kaitse alla Samuti peab registreerimata kooselus paari peres elav laps kuuluma
oma tegelike vanematega uumlhte perekonda ning olema kaitstud perekonna motildeiste taumlhenduses
taumlpselt samamoodi kui laps kes elab registreeritud kooselu sotildelminud faktiliste vanematega
Igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja diskrimineerimine mis potildehineb isikute
sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud Euroopa Liidu liikmesriigid ei tohi perekonna ja
uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise potildehjuseks nimetada Euroopa
Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta
perekonnaeluna millel on riiklik kaitse
Teine peatuumlkk naumlitas et hetkel votildeivad lapsel tekkida perekonnaliikmetega erinevad otildeiguslikud
suhed Perekonnaliige ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem seega on tema otildeigused lapse
suhtes ja lapse otildeigused faktilise vanema vastu piiritletud Faktiliste vanematega kes ei ole
oma suhteid registreerinud koos elav laps on ebavotilderdses olukorras votilderreldes lapsega kes elab
faktiliste vanematega kes on oma suhteid registreerinud Nii tekib lapse lastekodusse
sattumise oht naumliteks bioloogilise vanema surma puhul kui teisel faktilisel vanemal
puuduvad lapse uumlle vanemlikud otildeigused Selline kohtlemine ei pruugi olla lapse huvidega
kooskotildelas Abielus paari puhul seda probleemi ei teki
Kolmandas peatuumlkis kaumlsitlesin LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdset kohtlemist
votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega Toumloumlst tuleb
selgelt vaumllja et ebavotilderdsel kohtlemisel ei ole otildeigustust ja see ei ole kooskotildelas lapse huvidega
Lapsel on otildeigus kahele vanemale ning oma tegelike vanemate tunnustamisele sotildeltumata
tegelike kasvatajate soost Laps peab igal juhul olema kaitstud sotildeltumata sellest kas tema
39
faktilised vanemad on oma suhted registreerinud votildei mitte kuna laps ei saa seda kuidagi
motildejutada Samasooliste paaride puhul on laps ebavotilderdses olukorras votilderreldes erisooliste
faktiliste vanematega elava lapsega LGBT peredes elavate laste kaitse on puudulik ja notildeuab
taumliustamist sotildeltumata siseriigi uumlhiskonna valmisolekust ning eelkotildeige tuleb seda kuumlsimust
lahendades tugineda lapse huvidele
40
Summary
Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family
has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost
importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex
couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good
example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of
the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex
and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection
Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their
real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same
way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any
avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is
prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of
the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court
of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state
The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family
members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of
the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent
are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship
is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered
their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the
death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to
the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no
significance in the case of a married couple
In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent
families compared to children living in families formed by persons of different sexes The
thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests
Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition
41
regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their
factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any
bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared
to children living with their factual parents of different sexes The protection of children
living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the
general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into
consideration in the first place when solving the problem
42
Kasutatud materjalide loetelu
Kasutatud kirjandus
Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009
Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in
International and Comparative Law Kluwer Law International 2002
Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or
Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008
Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika
EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of
Fundamental Rights of the European Union 2006
European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw
European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and
discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal
analysis 2010
Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012
Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia
Antwerp-Oxford 2005
Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st
Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009
Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family
Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008
Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of
Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law
Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007
Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad
sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007
43
Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine
praktikas Lastekaitse Liit 2005
Kasutatud normatiivmaterjal
Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303
Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification
Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their
family members to move and reside freely within the territory of the Member States
Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13
Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50
Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2
Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8
Perekonnaseadus RT I 27062012 12
Kasutatud internetiallikad
Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second
Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June
2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and
ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2
httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-
2pg-27
Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of
fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012
httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6
-2008-0479amplanguage=EN
European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working
Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties
Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007
httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf
44
GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf
Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-
10xls
Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest
httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise
+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf
Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61
Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012
httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused
Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012
httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed
Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta
Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-
perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta
Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk
32
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC
C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf
Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France
httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886
Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa
23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede
arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja
20perede20arengukava202012-2020pdf
The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010
httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf
Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and
What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10
httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019
45
Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri
httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool
iste_isikute_peresuhepdf
Viidatud kohtupraktika
EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa
EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa
EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria
EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits
EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola
EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95
EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria
TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009
TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010
28
samasoolistest isikutest moodustatud perekonna puhul saavad partnerite lapsed omavahel
hiljem abielu sotildelmida kuna nad ei ole otildeiguslikult uumlksteisega seotud Samuti tekib probleem
erinevate toetuste saamises kuna sellist kooslust ei nimetata seaduslikult perekonnaks
Hea naumlide on eelpool vaumllja toodud Viimsi kaasus Selle puhul oli uumlheks osapooleks
samasoolistest isikutest kooslus ning kaasatud oli kolm last kes kotildeik ei olnud omavahel
otildeiguslikult seotud Osapool taotles Viimsi vallavalitsuselt laste lasteaia- ja koolitoidu ning
sotildeiduotildeiguse tasuta saamist Viimsi vallavalitsuse 12062009 korraldusega nr 373 jaumleti
kaebaja taotlused rahuldamata kuid Viimsi vallavolikogu maumlaumlrus nr 16 ei sisalda perekonna
totildelgendust ega kitsendavat saumltet mis taumlpsustaks mis soost peavad olema vanemad ja mis
otildeiguslik side vanemate ja laste vahel eksisteerib49
Samuti tekib probleem miks uumlhes
leibkonnas elavad faktilised otildede ja vend ei ole lapsega seaduslikult seotud ning ei kuulu lapse
perekonda Hetkel ei ole Eesti seadustes perekonna motildeiste defineeritud See taumlhendab et
samasoolises perekonnas elav laps ja tema bioloogilise vanema partneri lapsed ei ole
omavahel otildede ja vend kuid abiellunud erisoolise paari puhul oleks
232 Euroopa Liit ja Inimotildeiguste Kohus
Euroopa Inimotildeiguste Kohus tegi kohtuotsusega X ja teised vs Austria suure sammu laste
otildeiguste ja nende samasooliste vanemate probleemi lahendamisel ja naumlitas nii kaasaegseid
seisukohti Kaasuse taotlejateks olid kaks naissoost isikut kelle peres oli laps ning uumlks
taotleja soovis lapsendada partneri bioloogilist last Laps oli suumlndinud vaumlljaspool abielu ja
ainult lapse bioloogilisel emal oli lapse hooldusotildeigus Selle juhtumi puhul oli lapsel ka
bioloogiline isa kes maksis regulaarselt lapse elatist ning keeldus lapse ema partnerile
adopteerimisotildeiguse andmisest
Austria seaduste jaumlrgi kaotaks lapse ema partneri lapse adopteerimise puhul otildeigused lapse
suhtes kuid isa otildeigused oleksid tagatud Seega ei olnud lapsendamine Austria seisukohast
votildeimalik Taotlejad soovisid oma faktilise pere otildeiguslikku tunnustamist ning lapse
bioloogilise ema partneri tunnistamist lapse vanemana lapse bioloogilise isa asemel Austria
49
Inimotildeigused Eestis (viide 8) lk 141-143
29
seaduste jaumlrgi oli votildeimalik partneri last lapsendada nii abiellunud paaridele kui ka
mitteabiellunud heteroseksuaalsetele paaridele kes elavad stabiilses suhtes Kohus toob
punktis 95 selgelt vaumllja et samasooliste isikute stabiilne kooselu kuulub perekonna motildeiste
alla taumlpselt samamoodi nagu stabiilne erisooliste isikute kooselu Samuti leiab kohus et laps
kes elab oma bioloogilise vanema ja tema partneriga kes motildelemad kannavad tema eest hoolt
kuulub ka perekonda ja kotildeik kolm isikut peavad olema kaitstud artikkel 8 taumlhenduses ning
kuuluvad uumlheskoos perekonna motildeiste alla Sellist kooslust ei tohi diskrimineerida votilderreldes
erisooliste isikutest moodustatud perekonnaga ning antud kaasuse puhul on tegemist artikkel
14 koosmotildejus artikkel 8-ga rikkumisega
Antud kaasuse puhul leidis kohus et taotlejad sealhulgas uumlhe taotleja laps elasid kooselus
mis on vaumlga sarnane kooseluga mida elavad abiellunud heteroseksuaalsed isikud kus uumlks
abikaasa soovib lapsendada teise abikaasa last Vahe on selles et samasooline paar ei votildei
abielluda ja saab vaid omavahelised suhted registreerida Selline registreerimine ei anna
votildeimalust partneri last lapsendada kuna Austria seadustega pole lubatud lapsendamine
registreeritud partneritele Taotlejad ei olnud registreeritud see andis neile votildeimaluse partneri
last lapsendada kuna Austria seadusandlus lubab stabiilses registreerimata kooselus elavatel
heteroseksuaalsetel paaridel partneri lapse adopteerida Kohus leidis et antud kaasuse puhul
ei olnud artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumist mis kaumlsitleb abiellunud
heteroseksuaalsete isikutega kus uumlks abikaasa tahab lapsendada teise abikaasa bioloogilist
last vaid oli artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumine votilderreldes heteroseksuaalsete
faktiliste kooslustega kus uumlks partner tahab lapsendad teise partneri last
Otsuse poolt olnud kohtunikud leidsid et konventsioon ei kohusta liikmesriike andma otildeigust
mitteabiellunud paaridele partneri lapse lapsendamiseks Kuid kui selline otildeigus on olemas
siis ei ole samasooliste paaride diskrimineeriv kohtlemine lubatud Erinev kohtlemine ei ole
potildehjendatud kuna see ei ole lapse otildeiguste kaitseks vajalik Kohus ei votildetnud vastu ka Austria
vastuvaumlidet et selles kuumlsimuses puudub Euroopas uumlhine arvamus ning seetotildettu tuleks
kuumlsimuse lahendamine jaumltta riigi paumldevusse50
50
EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria
30
3 LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes erinevast
soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega
Laste ja nende perede otildeiguslikus kaitses on kaks erinevad teed Iga riik aktsepteerib igal juhul
seda et igal lapsel on kaks bioloogilist vanemat ehk siis mees ja naine kes on lapse eostanud
bioloogilisel teel votildei kunstliku viljastamise abil Sotildeltumata vanemate votildei lapse tahtest
eksisteerib kaks erinevast soost isikut kellel peaks igal juhul olema lapse suhtes teatavad
otildeigused ning lapsel peaksid olema otildeigused oma vanemate suhtes Teisalt peab kaitsma lapse
otildeigusi ka tema faktilises perekonnas see taumlhendab perekonnas kus laps pikaajaliselt elab
Sellisel juhul peavad motildelemal faktilisel vanemal olema lapse igapaumlevase uumllalpidamise osas
otildeigused ja kohustused51
Tuginedes uumllaltoodud faktidele votildeib vaumlita et lapse huvisid
arvestades on oluline kaitsta lapse otildeigusi tema tegelikus perekonnas sest just faktilised
vanemad votildetavad lapse elust kotildeige enam osa ning kannavad lapse uumlle igapaumlevaselt hoolt ning
see ei sotildeltu neid omavahel siduvatest bioloogilistest sidemetest
Kotildeik eelpool toodu totildeendab et homoseksuaalsetes suhetes elava lapse vanema partneril ja
lapsel ei eksisteeri omavahelisi otildeiguslikke suhteid ja puudub ka votildeimalus neid suhteid luua
kuna partner ei saa lapsendada teise partneri last Tekib olukord kus lapse otildeigused oma
seadusliku vanema partneri suhtes puuduvad ning selline olukord ei taga lapsele piisavat
kaitset
Nii samasooliste isikute kui ka erisooliste isikute kooselu kuhu on kaasatud lapsed peavad
olema eraldi reguleeritud
Miks ei saa laps olla samamoodi kaitstud nagu abielus paari laps52
See on otildeiguslik probleem
mis on jaumlaumlnud Eestis seni lahenduseta Vastavalt UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsioonile on
kotildeik lapsed votilderdsed sotildeltumata soost ja rahvusest sotildeltumata sellest kas nad elavad motildelema
51
Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 14-15 52
Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia
Antwerp-Oxford 2005 lk 291
31
vanemaga uumlksikvanemaga kas nad on suumlndinud registreeritud abielus votildei mitte53
Konventsioon kaumlsitleb last otildeigussubjektina ja taumlheldab et laps on ise oma otildeiguste teostaja54
Konventsioon kehtestab ka lapse ja riigi omavahelise suhte See taumlhendab et riigil ega
vanemal pole lapse uumlle omanikuotildeigust last vaadeldakse indiviidina kellel on omad
inimotildeigused mis on taumlpselt samasugused kui igal taumliskasvanul Samuti annab konventsioon
motildeista et votildeib tekkida konflikt lapse huvide ja vanemate votildei uumlhiskonna huvide vahel
Sellised konfliktid peab lahendama laste huvidega arvestades neid esile totildestes Laste huvid
defineeritakse tulenevalt konventsioonist mille jaumlrgi on olulised naumliteks otildeigus haridusele
otildeigus perekonnaelule ning otildeigus olla kuulatud ja austatud indiviidina55
Vastavalt
konventsiooni artikkel 18-le on vanematel esimene vastutus laste kasvatamise ja arengu eest
ehk siis vanemad on laste otildeiguste tagajad kasvatajad kaitsjad ja hoolitsejad
Konventsiooni keelekasutusest tuleneb see et termin bdquovanemldquo votildeib ka viidata paljudele
erinevatele peremudelitele mis kaasaegses maailmas eksisteerivad Naumliteks votildeib tuua
konventsiooni artikkel 5-e mis viitab laiendatud perekonna taumlhendusele UumlRO Lapse Otildeiguste
Konventsioon toob vaumllja ka perekonna taumlhtsuse Nimetatakse lapse otildeigust perekonnale see
taumlhendab uumlldiselt otildeigust vanematele ja otildeigust olla perekonnaliige See iseloomustab ka tervet
konventsiooni56
Laps ei saa tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest partneritest
koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes UumlRO Lapse Otildeiguste
Konventsiooni artiklis 2 p1 on saumltestatud et osalisriigid peavad tagama nende jurisdiktsiooni
all olevatele lastele kotildeik konventsioonis saumltestatud otildeigused ja kohustused sotildeltumata lapse ja
tema vanema votildei seadusliku hooldaja rassist soost keelest usust votildei muudest tingimustest
53
Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61
(18012013) 54
Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012
httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused
55 Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and What it
Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10 httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019
(06052013)
56 Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine praktikas
Lastekaitse Liit 2005 lk 71-74
32
Jaumlrelikult on erisoolisest perekonnast lapse ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes samasoolises
perekonnas kasvava lapsega konventsiooni taumlhenduses lubamatu ja sobimatu57
Samuti annab konventsiooni artikkel 2 p2 riigile positiivse otildeiguse votildetta kasutusele sobilikud
meetmed laste votilderdsete otildeiguste tagamiseks Kui raumlaumlgitakse homoseksuaalsetele paaridele
uumlheskoos laste kasvatamise otildeiguse andmisest siis mainitakse sageli laste huvidega
arvestamist Siin votildeib tuua naumliteks Gas ja Dubois vs Prantsusmaa kaasuse jt Selles
valdkonnas on naumlha ilmselget arengut esimesed Euroopa riigid mis lubasid samasoolisel
inimesel partneri lapse adopteerida olid Taani (1999) Island (2000) Norra (2001) ja Rootsi
(2003) Nendes riikides on otildeiguslikud reformid toimunud aastatel 1993-2003 Alates 2009
aastast on Soomes lubatud samasoolisel isikul oma partneri last adopteerida Eeliseks on kui
partnerid elavad registreeritud kooselus ja mittebioloogiline vanem on lapse sotsiaalne vanem
ehk tegelik vanem Nendes riikides saab samasooliste vanemate peres elav laps peale
lapsendamist taumlieliku sotsiaal- otildeigus- ja majandusliku kaitse ja samuti tagab see lapse otildeiguse
motildelemale seaduslikule ja sotsiaalsele vanemale Selline otildeiguslik areng naumlitab ka seda et
vanemate seksuaalne saumlttumus votildei sugu ei ole lapse huvide arvestamisel taumlhtis
Areng nendes riikides naumlitab ka seda et perekond koosneb lapsest ja kahest taumliskasvanud
isikust (sotildeltumata soost) Lapsel kes elab sellises perekonnas tekib otildeigus kahele seaduslikule
vanemale ja see annab talle votilderdse kaitse votilderreldes lapsega kes elab heteroseksuaalses peres
Selline areng naumlitab meile mis on kaasaaegne perekond58
See kotildeik taumlhendab et lapsel kes kasvab samasoolises perekonnas peavad olema
samasugused otildeigused nagu ta kasvaks erisooliste vanemate perekonnas kus partnerid kas on
votildei ei ole abielus Lapsel on otildeigus perekonna- ja eraelu kaitsmisele Euroopa Inimotildeiguste
Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ja samuti on tal otildeigus olla mitte diskrimineeritud
vastavalt sama konventsiooni artikkel 14-le Paraku naumleme erinevat suhtumist votilderreldes
lapsega kes elab perekonnas kus vanemad on heteroseksuaalsed Lapsel on vaja otildeigust
57
Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 29 58
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in Europe
National Cross-Border and European Perspectives 2012 lk 102-103120-122
33
perekonna kaitsele ja votildeimalust seadustada oma suhted mitte ainult bioloogilise vanemaga
vaid ka bioloogilise vanema partneriga Kui bioloogiline vanem ja partner on
heteroseksuaalsetes suhetes saab laps motildelema poole notildeusolekuga tagada enda otildeiguse olla
lapsendatud ja luua perekond Kui bioloogiline vanem ja tema partner on homoseksuaalsetes
suhetes siis isegi juhul kui motildelemad pooled on notildeus ei saa laps kasutada oma otildeigust olla
lapsendatud ja luua perekonda kui see ei ole vastuolus tema huvidega Riik arvestab lapse
huve eelkotildeige lapsendamisele lubatavuse kuumlsimuses
Selleks et aru saada partneri otildeigustest lapse suhtes peab enne defineerima kes on partner
lapse jaoks seaduse motildettes Perekonnaseadus annab meile kolm erinevat suhet lapse vanem
votildeotilderasvanem ehk lapse vanemaga abiellunud isik ning kasuvanem ehk isik kes ei ole
vanem ega votildeotilderasvanem vaid isik kes tegelikult last kasvatab Teda votildeib nimetada ka
faktiliseks vanemaks59
Sellest tuleneb et partner on kasuvanem Perekonnaseadust vaadeldes
votildeib oumlelda et kasuvanemal on kasulapse suhtes minimaalsed otildeigused samuti on lapse
otildeigused kasuvanema suhtes minimaalsed ja mitte taumlielikud
Ka Eesti Lastevanemate Liit on seisukohal et laste otildeigused ei ole piisavalt kaitstud seetotildettu
soovivad nad laste otildeiguste tugevdamist olukorras kus uumlks vanematest ei ole bioloogiline
vanem60
Samasooliste paaride puhul on partner faktiline vanem Lastekaitse Liidu president
Loone Ots on seisukohal et laps peab olema turvatud ja kaitstud nagu seda notildeuab Lastekaitse
Konventsioon Samuti arvab ta et samasooliste kooselu seadustamine on tervitatav samm
votilderdotildeiguslikkuse uumlhiskonda Laps satub vaumlgivalla ja hooletuse ohvriks nii samasoolises kui
erisoolises perekonnas seega peaksid tema otildeigused olema votildeimalikult efektiivselt kaitstud
motildelemal juhtumil Uumlhe votildeimaliku seisukoha jaumlrgi peaks samasoolistele peredele andma
lapsendamisotildeiguse erandjuhul see peab olema selgelt lapse huvides ning iga juhtumi puhul
arvestatakse konkreetseid asjaolusid ja teatud vanusest ka lapse notildeusolekut See aitaks vaumlltida
lapse lastekodusse sattumist laps peaks kasvama peres mitte uumlkskotildeik kui haumlsti varustatud
59
Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Edgar Salumaa Juridika
httpwwwjuridicaeejuridica_etphpdocument=etarticles1995123599PRNprvphp 60
Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest lk 3
httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise+koosel
uga+seotud+ettepanekutestpdf (18012013)
34
lastekodus Lastekaitse Liit on seisukohal et laps peab olema kaitstud ja Eesti laps peab
olema otildennelik vaatamata lapse kasvatajate soost61
Naumliteks votildeib tuua EIOtildeK kohtuotsuse Gas
ja Dubois v Prantsusmaa mille puhul kohtuniku eriarvamusel on samasoolises perekonnas
kasvatatav laps erinevas olukorras votilderreldes erisooliste taumliskasvanutega uumlhes peres kasvava
lapsega62
Eesti Potildehiseadus saumltestab ja tunnustab perekonna kaitset ja samuti peetakse potildehiseaduse jaumlrgi
oluliseks laste kasvatamist ning vanematele antakse mitte ainult luba vaid ka kohustus oma
lapsi kasvatada Mainitakse ka riigi kohustust perekonda laste kasvatamisel abistada Riigi
kohustuseks on luua lapsevanematele votildeimalused oma laste kasvatamiseks ja tagada laste
potildehivajadused63
Laps on homoseksuaalses peres kasvades erinevas olukorras votilderreldes heteroseksuaalses
peres kasvava lapsega Viimasel juhul on motildelemal vanemal otildeigus taotleda erinevaid
perekonna- ja laste kasvatamistoetusi kuna motildelemad vanemad votildeivad seadusjaumlrgselt end
lapsevanemana registreerida (bioloogiline vanem lapsendamine) Samasooliste partnerite
puhul on toetuste saamine raskendatud votildei ei ole uumlldse votildeimalik naumliteks votildeib tuua Viimsi
kaasuse probleemi Nii ei saa laps kes kasvab peres kahe samasoolise vanemaga vanemate
kaudu samalaadset riigipoolset toetust Kaasuses X Y ja Z vs Suurbritannia toob Inimotildeiguste
Kohus selgelt vaumllja et inimotildeiguste konventsioon votildeib olla totildelgendatud erinevalt ja perekonna
kaitse laieneb mitte ainult abiellunud paaridele vaid ka de facto peredele
Alati peab arvesse votildetma mitut erinevat faktorit kui kaua kaks taumliskasvanud isikut (sotildeltumata
soost) koos elanud on kas isikud elavad uumlhes leibkonnas kas nad soovivad votildei ei soovi lapsi
koos kasvatada64
Arvatakse et perekonna autentne tunnus on uumlhine laste kasvatamise otildeigus
61
Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012 httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed ( 21012012)
62 Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa 23032012
httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420 (22012013) 63
Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad sotsiaaltoetused ja ndash
teenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007 lk 29 64
Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in International
and Comparative Law Kluwer Law International 2002 lk 261
35
Seega peab uumlhine laste kasvatamisotildeigus olema identselt kaumlttesaadav nii heteroseksuaalsetele
kui ka samasoolistele paaridele Kui erisoolistel paaridel on otildeigus lapsi uumlhiselt kasvatada ilma
registreerimiseta siis peab selline otildeigus olema tagatud ka samasoolistele partneritele65
Eestis puudub spetsialiseerunud organ mis teostaks jaumlrelvalvet laste otildeiguste tagamise uumlle
Seda funktsiooni teostavad erinevad organid koostoumloumls Nendeks kohalik omavalitsus
maavalitsus otildeiguskantsler ja teised66
Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas nr 6-
81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute puumlsiv kooselu kuulub
perekonnapotildehiotildeiguse kaitse alla aga Eestis ei ole selline kooselu reguleeritud ja seetotildettu tuleb
luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Samuti puudub lapsendamist ja
hooldusotildeigust puudutav regulatsioon mis tagaks laste huvide arvestamise samasooliste
paaride puhul Partneril puudub lapsendamise votildeimalus ja see annab hooldusotildeiguse ainult
uumlhele vanemale kuid partnerid elavad koos lapsega ja motildelemad peaksid lapse eest vastutama
ja tema eest kandma hoolt Selline olukord votildeib tuua probleeme lapse hooldamisotildeiguse
teostamisel uumlhe partneri surma korral votildei juhul kui seaduslik lapsevanem ei saa mingil
potildehjusel pikemaajaliselt hooldusotildeigust teostada Samuti pole tagatud partneri otildeigus last edasi
kasvatada kui seaduslik vanem sureb
Probleem on ka uumluumlrisuhetes Votildelaotildeigusseaduse sect289 saumltestab et eluruumi uumluumlrnikul on otildeigus
uumluumlriruumides majutada oma abikaasat alaealisi lapsi ja toumloumlvotildeimetuid vanemaid ilma
uumluumlrileandja notildeusolekuta67
Juhul kui uumluumlrilevotildetja on lapse vanema partner siis ei saa
uumluumlrileandja notildeusolekuta eluruumis majutada last ega tema seaduslikku vanemat Sellega
satub laps ebasoodsasse olukorda votilderreldes lapsega kes elab perekonnas kus motildelemad
partnerid on tema seaduslikud vanemad Lapse eluruumides viibimine sotildeltub uumluumlrileandja
tahtest
65
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs (viide 58) lk 92 66
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava
2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20per
ede20arengukava202012-2020pdf (16022013) 67
Otildeiguskantsler ( viide 3) lk 1 5
36
Laste staatus samasoolistes paarides on laumlbi aegade olnud nagu Pandora laegas Alati on olnud
arusaadav aktsepteeritud ja isegi notildeutud et lapsel peab olema kaks vanemat aga nuumluumldseks on
see arenenud selles suunas et lapsel votildeib olla kaks ema kaks isa votildei isegi kolm vanemat
2007 aastal andis Ontario Kohus oma otsuses AA vs BB ONCA 268
selles kuumlsimuses uue
arengu Selle kaasuse puhul vaumlrbasid kaks homoseksuaalset stabiilses suhtes elavat naist oma
meessoost sotildebra lapse bioloogiliseks eostamiseks Lapse suumlndides olid tema seaduslikeks
vanemateks bioloogiline ema ja bioloogiline isa Bioloogilise ema samasooline partner oli
sellises situatsioonis lapse faktiline vanem taumlitis lapse teise ema rolli ja kandis suurt osa lapse
kasvatamises Kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngisid lapse elus vaumlga olulist rolli ja kandsid lapse
eest hoolt Lapse bioloogilise ema samasooline partner leidis et tal peaksid olema lapse
suhtes samuti seaduslikud otildeigused ja kohustused ning ta poumloumlrdus kohtusse nende otildeiguste ja
kohustuste saamiseks Kohus leidis et kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngivad lapse elus vaumlga suurt
rolli ja lapse otildeiguste tagamise seisukohalt on oluline et kotildeik kolm oleksid tema seaduslikud
vanemad
Kohus arvestas lapse huvidega ning see on selle kaasuse puhul kotildeige olulisem Kohus
otsustas et kotildeik kolm taumliskasvanut peavad olema seaduslike vanematena registreeritud ning
seelaumlbi sai laps kolm seaduslikku vanemat Nimetatud kaasus totildei samasooliste vanemate ja
sellistes peredes elavate laste probleemide osas taumliesti uue arengu Selliseid arenguid jaumllgides
votildeib oletada et ka teised riigid votildetavad Orlando kaasuse arvesse ja hakkavad seda jaumlrgima
Perekonna ja vanema staatuse kontseptsioon on viimase aja jooksul teinud laumlbi suured
muutused ja arengud avardanud piire ja haumlgustanud nende motildeistete traditsioonilist taumlhendust
Niisiis votildeib oletada et laumlhitulevikus toimuvad seadusandluses muudatused mille kohaselt ei
arvestata vanema staatuse saamisel enam vanemate seksuaalse saumlttumuse ja arvuga Selle
asemel votildeetakse arvesse eelkotildeige lapse huvid Selline olukord peaks viima selleni et tagatud
on taumlielik votilderdsus ja vaumllistatud diskrimineerimine Seda propageerib praegusel ajal Euroopa
Inimotildeiguste Konventsiooni artikkel 14
68
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and ROSENBERG
JJA AA v BB 2007 ONCA 2 httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
37
Tihtipeale sotildeltub lapse otildeiguslik staatus perekonnas sellest milline on temaga koos elavate
taumliskasvnanute suhte otildeiguslik staatus ndash sellest kas tegemist on abielu votildei registreeritud
kooseluga On oluline ka maumlrgata et vaumlga paljud riigid on laste kaitse tagamise eesmaumlrgil
avanud samasooliste paaride jaoks votildeimaluse oma suhteid registreerida Selle kaudu on neil
votildeimalus lapsi uumlheskoos lapsendada votildei siis on uumlhel partneril votildeimalik lapsendada partneri
laps Naumliteks Rootsis saavad lapsendamise puhul sarnase otildeigusliku staatuse nii paarid kes on
oma suhted kooseluna registreerinud kui ka abielus olevad erisoolised paarid
Norra ja Sakasamaa lubavad neil paumlevil registreeritud kooselus elavatel samasoolistel isikutel
lapsendada oma partneri lapse Siin tuleb aga silmas pidada et tegemist on siseriiklike
seadustega mis ei garanteeri nende rahvusvahelist tunnustamist Perekonna seisukohalt
taumlhendab see seda et nii lastel kui tema vanematel votildeivad tekkida otildeiguslikud probleemid
vaumlljaspool riiki juhul kui teises riigis ei kehti sarnased seadused69
Euroopa Liidu otildeigus
perekonnaotildeiguse valdkonnas notildeuab uumlhtlustamist ja liigub kiirelt sinnapoole Kindlasti on
vajalik demokraatlik ja selge lahendus mis hakkaks potildehinema Euroopa Inimotildeiguste
Konventsioonil
69
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family Law
Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008 lk 101-110
38
Kokkuvotildete
Uurimistoumlouml kaumligus olen jotildeudnud jaumlreldusele et kuigi Eestis ei ole perekonna motildeiste
defineeritud on selle motildeiste seadusaktidesse sisse viimine aumlaumlrmiselt oluline nii erisooliste kui
ka samasooliste paariride ja nendega koos elavate laste perekonnakaitse otildeiguse tagamiseks
Viimsi kaasus on vaumlga hea naumlide Eesti seadusandlusest Tuginedes Euroopa Liidu otildeigusele ja
Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtukaasustele olen jotildeudnud jaumlreldusele et teatud juhtudel
peavad nii erisooliste kui ka samasooliste paaride pered koos lastega votildei ilma kuuluma
perekonna kaitse alla Samuti peab registreerimata kooselus paari peres elav laps kuuluma
oma tegelike vanematega uumlhte perekonda ning olema kaitstud perekonna motildeiste taumlhenduses
taumlpselt samamoodi kui laps kes elab registreeritud kooselu sotildelminud faktiliste vanematega
Igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja diskrimineerimine mis potildehineb isikute
sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud Euroopa Liidu liikmesriigid ei tohi perekonna ja
uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise potildehjuseks nimetada Euroopa
Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta
perekonnaeluna millel on riiklik kaitse
Teine peatuumlkk naumlitas et hetkel votildeivad lapsel tekkida perekonnaliikmetega erinevad otildeiguslikud
suhed Perekonnaliige ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem seega on tema otildeigused lapse
suhtes ja lapse otildeigused faktilise vanema vastu piiritletud Faktiliste vanematega kes ei ole
oma suhteid registreerinud koos elav laps on ebavotilderdses olukorras votilderreldes lapsega kes elab
faktiliste vanematega kes on oma suhteid registreerinud Nii tekib lapse lastekodusse
sattumise oht naumliteks bioloogilise vanema surma puhul kui teisel faktilisel vanemal
puuduvad lapse uumlle vanemlikud otildeigused Selline kohtlemine ei pruugi olla lapse huvidega
kooskotildelas Abielus paari puhul seda probleemi ei teki
Kolmandas peatuumlkis kaumlsitlesin LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdset kohtlemist
votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega Toumloumlst tuleb
selgelt vaumllja et ebavotilderdsel kohtlemisel ei ole otildeigustust ja see ei ole kooskotildelas lapse huvidega
Lapsel on otildeigus kahele vanemale ning oma tegelike vanemate tunnustamisele sotildeltumata
tegelike kasvatajate soost Laps peab igal juhul olema kaitstud sotildeltumata sellest kas tema
39
faktilised vanemad on oma suhted registreerinud votildei mitte kuna laps ei saa seda kuidagi
motildejutada Samasooliste paaride puhul on laps ebavotilderdses olukorras votilderreldes erisooliste
faktiliste vanematega elava lapsega LGBT peredes elavate laste kaitse on puudulik ja notildeuab
taumliustamist sotildeltumata siseriigi uumlhiskonna valmisolekust ning eelkotildeige tuleb seda kuumlsimust
lahendades tugineda lapse huvidele
40
Summary
Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family
has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost
importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex
couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good
example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of
the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex
and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection
Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their
real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same
way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any
avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is
prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of
the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court
of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state
The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family
members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of
the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent
are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship
is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered
their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the
death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to
the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no
significance in the case of a married couple
In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent
families compared to children living in families formed by persons of different sexes The
thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests
Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition
41
regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their
factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any
bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared
to children living with their factual parents of different sexes The protection of children
living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the
general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into
consideration in the first place when solving the problem
42
Kasutatud materjalide loetelu
Kasutatud kirjandus
Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009
Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in
International and Comparative Law Kluwer Law International 2002
Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or
Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008
Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika
EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of
Fundamental Rights of the European Union 2006
European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw
European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and
discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal
analysis 2010
Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012
Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia
Antwerp-Oxford 2005
Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st
Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009
Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family
Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008
Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of
Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law
Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007
Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad
sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007
43
Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine
praktikas Lastekaitse Liit 2005
Kasutatud normatiivmaterjal
Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303
Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification
Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their
family members to move and reside freely within the territory of the Member States
Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13
Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50
Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2
Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8
Perekonnaseadus RT I 27062012 12
Kasutatud internetiallikad
Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second
Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June
2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and
ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2
httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-
2pg-27
Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of
fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012
httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6
-2008-0479amplanguage=EN
European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working
Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties
Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007
httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf
44
GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf
Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-
10xls
Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest
httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise
+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf
Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61
Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012
httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused
Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012
httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed
Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta
Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-
perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta
Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk
32
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC
C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf
Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France
httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886
Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa
23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede
arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja
20perede20arengukava202012-2020pdf
The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010
httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf
Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and
What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10
httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019
45
Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri
httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool
iste_isikute_peresuhepdf
Viidatud kohtupraktika
EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa
EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa
EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria
EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits
EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola
EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95
EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria
TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009
TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010
29
seaduste jaumlrgi oli votildeimalik partneri last lapsendada nii abiellunud paaridele kui ka
mitteabiellunud heteroseksuaalsetele paaridele kes elavad stabiilses suhtes Kohus toob
punktis 95 selgelt vaumllja et samasooliste isikute stabiilne kooselu kuulub perekonna motildeiste
alla taumlpselt samamoodi nagu stabiilne erisooliste isikute kooselu Samuti leiab kohus et laps
kes elab oma bioloogilise vanema ja tema partneriga kes motildelemad kannavad tema eest hoolt
kuulub ka perekonda ja kotildeik kolm isikut peavad olema kaitstud artikkel 8 taumlhenduses ning
kuuluvad uumlheskoos perekonna motildeiste alla Sellist kooslust ei tohi diskrimineerida votilderreldes
erisooliste isikutest moodustatud perekonnaga ning antud kaasuse puhul on tegemist artikkel
14 koosmotildejus artikkel 8-ga rikkumisega
Antud kaasuse puhul leidis kohus et taotlejad sealhulgas uumlhe taotleja laps elasid kooselus
mis on vaumlga sarnane kooseluga mida elavad abiellunud heteroseksuaalsed isikud kus uumlks
abikaasa soovib lapsendada teise abikaasa last Vahe on selles et samasooline paar ei votildei
abielluda ja saab vaid omavahelised suhted registreerida Selline registreerimine ei anna
votildeimalust partneri last lapsendada kuna Austria seadustega pole lubatud lapsendamine
registreeritud partneritele Taotlejad ei olnud registreeritud see andis neile votildeimaluse partneri
last lapsendada kuna Austria seadusandlus lubab stabiilses registreerimata kooselus elavatel
heteroseksuaalsetel paaridel partneri lapse adopteerida Kohus leidis et antud kaasuse puhul
ei olnud artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumist mis kaumlsitleb abiellunud
heteroseksuaalsete isikutega kus uumlks abikaasa tahab lapsendada teise abikaasa bioloogilist
last vaid oli artikkel 14 koosmotildejus artikliga 8 rikkumine votilderreldes heteroseksuaalsete
faktiliste kooslustega kus uumlks partner tahab lapsendad teise partneri last
Otsuse poolt olnud kohtunikud leidsid et konventsioon ei kohusta liikmesriike andma otildeigust
mitteabiellunud paaridele partneri lapse lapsendamiseks Kuid kui selline otildeigus on olemas
siis ei ole samasooliste paaride diskrimineeriv kohtlemine lubatud Erinev kohtlemine ei ole
potildehjendatud kuna see ei ole lapse otildeiguste kaitseks vajalik Kohus ei votildetnud vastu ka Austria
vastuvaumlidet et selles kuumlsimuses puudub Euroopas uumlhine arvamus ning seetotildettu tuleks
kuumlsimuse lahendamine jaumltta riigi paumldevusse50
50
EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria
30
3 LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes erinevast
soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega
Laste ja nende perede otildeiguslikus kaitses on kaks erinevad teed Iga riik aktsepteerib igal juhul
seda et igal lapsel on kaks bioloogilist vanemat ehk siis mees ja naine kes on lapse eostanud
bioloogilisel teel votildei kunstliku viljastamise abil Sotildeltumata vanemate votildei lapse tahtest
eksisteerib kaks erinevast soost isikut kellel peaks igal juhul olema lapse suhtes teatavad
otildeigused ning lapsel peaksid olema otildeigused oma vanemate suhtes Teisalt peab kaitsma lapse
otildeigusi ka tema faktilises perekonnas see taumlhendab perekonnas kus laps pikaajaliselt elab
Sellisel juhul peavad motildelemal faktilisel vanemal olema lapse igapaumlevase uumllalpidamise osas
otildeigused ja kohustused51
Tuginedes uumllaltoodud faktidele votildeib vaumlita et lapse huvisid
arvestades on oluline kaitsta lapse otildeigusi tema tegelikus perekonnas sest just faktilised
vanemad votildetavad lapse elust kotildeige enam osa ning kannavad lapse uumlle igapaumlevaselt hoolt ning
see ei sotildeltu neid omavahel siduvatest bioloogilistest sidemetest
Kotildeik eelpool toodu totildeendab et homoseksuaalsetes suhetes elava lapse vanema partneril ja
lapsel ei eksisteeri omavahelisi otildeiguslikke suhteid ja puudub ka votildeimalus neid suhteid luua
kuna partner ei saa lapsendada teise partneri last Tekib olukord kus lapse otildeigused oma
seadusliku vanema partneri suhtes puuduvad ning selline olukord ei taga lapsele piisavat
kaitset
Nii samasooliste isikute kui ka erisooliste isikute kooselu kuhu on kaasatud lapsed peavad
olema eraldi reguleeritud
Miks ei saa laps olla samamoodi kaitstud nagu abielus paari laps52
See on otildeiguslik probleem
mis on jaumlaumlnud Eestis seni lahenduseta Vastavalt UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsioonile on
kotildeik lapsed votilderdsed sotildeltumata soost ja rahvusest sotildeltumata sellest kas nad elavad motildelema
51
Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 14-15 52
Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia
Antwerp-Oxford 2005 lk 291
31
vanemaga uumlksikvanemaga kas nad on suumlndinud registreeritud abielus votildei mitte53
Konventsioon kaumlsitleb last otildeigussubjektina ja taumlheldab et laps on ise oma otildeiguste teostaja54
Konventsioon kehtestab ka lapse ja riigi omavahelise suhte See taumlhendab et riigil ega
vanemal pole lapse uumlle omanikuotildeigust last vaadeldakse indiviidina kellel on omad
inimotildeigused mis on taumlpselt samasugused kui igal taumliskasvanul Samuti annab konventsioon
motildeista et votildeib tekkida konflikt lapse huvide ja vanemate votildei uumlhiskonna huvide vahel
Sellised konfliktid peab lahendama laste huvidega arvestades neid esile totildestes Laste huvid
defineeritakse tulenevalt konventsioonist mille jaumlrgi on olulised naumliteks otildeigus haridusele
otildeigus perekonnaelule ning otildeigus olla kuulatud ja austatud indiviidina55
Vastavalt
konventsiooni artikkel 18-le on vanematel esimene vastutus laste kasvatamise ja arengu eest
ehk siis vanemad on laste otildeiguste tagajad kasvatajad kaitsjad ja hoolitsejad
Konventsiooni keelekasutusest tuleneb see et termin bdquovanemldquo votildeib ka viidata paljudele
erinevatele peremudelitele mis kaasaegses maailmas eksisteerivad Naumliteks votildeib tuua
konventsiooni artikkel 5-e mis viitab laiendatud perekonna taumlhendusele UumlRO Lapse Otildeiguste
Konventsioon toob vaumllja ka perekonna taumlhtsuse Nimetatakse lapse otildeigust perekonnale see
taumlhendab uumlldiselt otildeigust vanematele ja otildeigust olla perekonnaliige See iseloomustab ka tervet
konventsiooni56
Laps ei saa tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest partneritest
koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes UumlRO Lapse Otildeiguste
Konventsiooni artiklis 2 p1 on saumltestatud et osalisriigid peavad tagama nende jurisdiktsiooni
all olevatele lastele kotildeik konventsioonis saumltestatud otildeigused ja kohustused sotildeltumata lapse ja
tema vanema votildei seadusliku hooldaja rassist soost keelest usust votildei muudest tingimustest
53
Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61
(18012013) 54
Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012
httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused
55 Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and What it
Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10 httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019
(06052013)
56 Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine praktikas
Lastekaitse Liit 2005 lk 71-74
32
Jaumlrelikult on erisoolisest perekonnast lapse ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes samasoolises
perekonnas kasvava lapsega konventsiooni taumlhenduses lubamatu ja sobimatu57
Samuti annab konventsiooni artikkel 2 p2 riigile positiivse otildeiguse votildetta kasutusele sobilikud
meetmed laste votilderdsete otildeiguste tagamiseks Kui raumlaumlgitakse homoseksuaalsetele paaridele
uumlheskoos laste kasvatamise otildeiguse andmisest siis mainitakse sageli laste huvidega
arvestamist Siin votildeib tuua naumliteks Gas ja Dubois vs Prantsusmaa kaasuse jt Selles
valdkonnas on naumlha ilmselget arengut esimesed Euroopa riigid mis lubasid samasoolisel
inimesel partneri lapse adopteerida olid Taani (1999) Island (2000) Norra (2001) ja Rootsi
(2003) Nendes riikides on otildeiguslikud reformid toimunud aastatel 1993-2003 Alates 2009
aastast on Soomes lubatud samasoolisel isikul oma partneri last adopteerida Eeliseks on kui
partnerid elavad registreeritud kooselus ja mittebioloogiline vanem on lapse sotsiaalne vanem
ehk tegelik vanem Nendes riikides saab samasooliste vanemate peres elav laps peale
lapsendamist taumlieliku sotsiaal- otildeigus- ja majandusliku kaitse ja samuti tagab see lapse otildeiguse
motildelemale seaduslikule ja sotsiaalsele vanemale Selline otildeiguslik areng naumlitab ka seda et
vanemate seksuaalne saumlttumus votildei sugu ei ole lapse huvide arvestamisel taumlhtis
Areng nendes riikides naumlitab ka seda et perekond koosneb lapsest ja kahest taumliskasvanud
isikust (sotildeltumata soost) Lapsel kes elab sellises perekonnas tekib otildeigus kahele seaduslikule
vanemale ja see annab talle votilderdse kaitse votilderreldes lapsega kes elab heteroseksuaalses peres
Selline areng naumlitab meile mis on kaasaaegne perekond58
See kotildeik taumlhendab et lapsel kes kasvab samasoolises perekonnas peavad olema
samasugused otildeigused nagu ta kasvaks erisooliste vanemate perekonnas kus partnerid kas on
votildei ei ole abielus Lapsel on otildeigus perekonna- ja eraelu kaitsmisele Euroopa Inimotildeiguste
Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ja samuti on tal otildeigus olla mitte diskrimineeritud
vastavalt sama konventsiooni artikkel 14-le Paraku naumleme erinevat suhtumist votilderreldes
lapsega kes elab perekonnas kus vanemad on heteroseksuaalsed Lapsel on vaja otildeigust
57
Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 29 58
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in Europe
National Cross-Border and European Perspectives 2012 lk 102-103120-122
33
perekonna kaitsele ja votildeimalust seadustada oma suhted mitte ainult bioloogilise vanemaga
vaid ka bioloogilise vanema partneriga Kui bioloogiline vanem ja partner on
heteroseksuaalsetes suhetes saab laps motildelema poole notildeusolekuga tagada enda otildeiguse olla
lapsendatud ja luua perekond Kui bioloogiline vanem ja tema partner on homoseksuaalsetes
suhetes siis isegi juhul kui motildelemad pooled on notildeus ei saa laps kasutada oma otildeigust olla
lapsendatud ja luua perekonda kui see ei ole vastuolus tema huvidega Riik arvestab lapse
huve eelkotildeige lapsendamisele lubatavuse kuumlsimuses
Selleks et aru saada partneri otildeigustest lapse suhtes peab enne defineerima kes on partner
lapse jaoks seaduse motildettes Perekonnaseadus annab meile kolm erinevat suhet lapse vanem
votildeotilderasvanem ehk lapse vanemaga abiellunud isik ning kasuvanem ehk isik kes ei ole
vanem ega votildeotilderasvanem vaid isik kes tegelikult last kasvatab Teda votildeib nimetada ka
faktiliseks vanemaks59
Sellest tuleneb et partner on kasuvanem Perekonnaseadust vaadeldes
votildeib oumlelda et kasuvanemal on kasulapse suhtes minimaalsed otildeigused samuti on lapse
otildeigused kasuvanema suhtes minimaalsed ja mitte taumlielikud
Ka Eesti Lastevanemate Liit on seisukohal et laste otildeigused ei ole piisavalt kaitstud seetotildettu
soovivad nad laste otildeiguste tugevdamist olukorras kus uumlks vanematest ei ole bioloogiline
vanem60
Samasooliste paaride puhul on partner faktiline vanem Lastekaitse Liidu president
Loone Ots on seisukohal et laps peab olema turvatud ja kaitstud nagu seda notildeuab Lastekaitse
Konventsioon Samuti arvab ta et samasooliste kooselu seadustamine on tervitatav samm
votilderdotildeiguslikkuse uumlhiskonda Laps satub vaumlgivalla ja hooletuse ohvriks nii samasoolises kui
erisoolises perekonnas seega peaksid tema otildeigused olema votildeimalikult efektiivselt kaitstud
motildelemal juhtumil Uumlhe votildeimaliku seisukoha jaumlrgi peaks samasoolistele peredele andma
lapsendamisotildeiguse erandjuhul see peab olema selgelt lapse huvides ning iga juhtumi puhul
arvestatakse konkreetseid asjaolusid ja teatud vanusest ka lapse notildeusolekut See aitaks vaumlltida
lapse lastekodusse sattumist laps peaks kasvama peres mitte uumlkskotildeik kui haumlsti varustatud
59
Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Edgar Salumaa Juridika
httpwwwjuridicaeejuridica_etphpdocument=etarticles1995123599PRNprvphp 60
Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest lk 3
httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise+koosel
uga+seotud+ettepanekutestpdf (18012013)
34
lastekodus Lastekaitse Liit on seisukohal et laps peab olema kaitstud ja Eesti laps peab
olema otildennelik vaatamata lapse kasvatajate soost61
Naumliteks votildeib tuua EIOtildeK kohtuotsuse Gas
ja Dubois v Prantsusmaa mille puhul kohtuniku eriarvamusel on samasoolises perekonnas
kasvatatav laps erinevas olukorras votilderreldes erisooliste taumliskasvanutega uumlhes peres kasvava
lapsega62
Eesti Potildehiseadus saumltestab ja tunnustab perekonna kaitset ja samuti peetakse potildehiseaduse jaumlrgi
oluliseks laste kasvatamist ning vanematele antakse mitte ainult luba vaid ka kohustus oma
lapsi kasvatada Mainitakse ka riigi kohustust perekonda laste kasvatamisel abistada Riigi
kohustuseks on luua lapsevanematele votildeimalused oma laste kasvatamiseks ja tagada laste
potildehivajadused63
Laps on homoseksuaalses peres kasvades erinevas olukorras votilderreldes heteroseksuaalses
peres kasvava lapsega Viimasel juhul on motildelemal vanemal otildeigus taotleda erinevaid
perekonna- ja laste kasvatamistoetusi kuna motildelemad vanemad votildeivad seadusjaumlrgselt end
lapsevanemana registreerida (bioloogiline vanem lapsendamine) Samasooliste partnerite
puhul on toetuste saamine raskendatud votildei ei ole uumlldse votildeimalik naumliteks votildeib tuua Viimsi
kaasuse probleemi Nii ei saa laps kes kasvab peres kahe samasoolise vanemaga vanemate
kaudu samalaadset riigipoolset toetust Kaasuses X Y ja Z vs Suurbritannia toob Inimotildeiguste
Kohus selgelt vaumllja et inimotildeiguste konventsioon votildeib olla totildelgendatud erinevalt ja perekonna
kaitse laieneb mitte ainult abiellunud paaridele vaid ka de facto peredele
Alati peab arvesse votildetma mitut erinevat faktorit kui kaua kaks taumliskasvanud isikut (sotildeltumata
soost) koos elanud on kas isikud elavad uumlhes leibkonnas kas nad soovivad votildei ei soovi lapsi
koos kasvatada64
Arvatakse et perekonna autentne tunnus on uumlhine laste kasvatamise otildeigus
61
Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012 httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed ( 21012012)
62 Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa 23032012
httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420 (22012013) 63
Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad sotsiaaltoetused ja ndash
teenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007 lk 29 64
Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in International
and Comparative Law Kluwer Law International 2002 lk 261
35
Seega peab uumlhine laste kasvatamisotildeigus olema identselt kaumlttesaadav nii heteroseksuaalsetele
kui ka samasoolistele paaridele Kui erisoolistel paaridel on otildeigus lapsi uumlhiselt kasvatada ilma
registreerimiseta siis peab selline otildeigus olema tagatud ka samasoolistele partneritele65
Eestis puudub spetsialiseerunud organ mis teostaks jaumlrelvalvet laste otildeiguste tagamise uumlle
Seda funktsiooni teostavad erinevad organid koostoumloumls Nendeks kohalik omavalitsus
maavalitsus otildeiguskantsler ja teised66
Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas nr 6-
81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute puumlsiv kooselu kuulub
perekonnapotildehiotildeiguse kaitse alla aga Eestis ei ole selline kooselu reguleeritud ja seetotildettu tuleb
luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Samuti puudub lapsendamist ja
hooldusotildeigust puudutav regulatsioon mis tagaks laste huvide arvestamise samasooliste
paaride puhul Partneril puudub lapsendamise votildeimalus ja see annab hooldusotildeiguse ainult
uumlhele vanemale kuid partnerid elavad koos lapsega ja motildelemad peaksid lapse eest vastutama
ja tema eest kandma hoolt Selline olukord votildeib tuua probleeme lapse hooldamisotildeiguse
teostamisel uumlhe partneri surma korral votildei juhul kui seaduslik lapsevanem ei saa mingil
potildehjusel pikemaajaliselt hooldusotildeigust teostada Samuti pole tagatud partneri otildeigus last edasi
kasvatada kui seaduslik vanem sureb
Probleem on ka uumluumlrisuhetes Votildelaotildeigusseaduse sect289 saumltestab et eluruumi uumluumlrnikul on otildeigus
uumluumlriruumides majutada oma abikaasat alaealisi lapsi ja toumloumlvotildeimetuid vanemaid ilma
uumluumlrileandja notildeusolekuta67
Juhul kui uumluumlrilevotildetja on lapse vanema partner siis ei saa
uumluumlrileandja notildeusolekuta eluruumis majutada last ega tema seaduslikku vanemat Sellega
satub laps ebasoodsasse olukorda votilderreldes lapsega kes elab perekonnas kus motildelemad
partnerid on tema seaduslikud vanemad Lapse eluruumides viibimine sotildeltub uumluumlrileandja
tahtest
65
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs (viide 58) lk 92 66
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava
2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20per
ede20arengukava202012-2020pdf (16022013) 67
Otildeiguskantsler ( viide 3) lk 1 5
36
Laste staatus samasoolistes paarides on laumlbi aegade olnud nagu Pandora laegas Alati on olnud
arusaadav aktsepteeritud ja isegi notildeutud et lapsel peab olema kaks vanemat aga nuumluumldseks on
see arenenud selles suunas et lapsel votildeib olla kaks ema kaks isa votildei isegi kolm vanemat
2007 aastal andis Ontario Kohus oma otsuses AA vs BB ONCA 268
selles kuumlsimuses uue
arengu Selle kaasuse puhul vaumlrbasid kaks homoseksuaalset stabiilses suhtes elavat naist oma
meessoost sotildebra lapse bioloogiliseks eostamiseks Lapse suumlndides olid tema seaduslikeks
vanemateks bioloogiline ema ja bioloogiline isa Bioloogilise ema samasooline partner oli
sellises situatsioonis lapse faktiline vanem taumlitis lapse teise ema rolli ja kandis suurt osa lapse
kasvatamises Kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngisid lapse elus vaumlga olulist rolli ja kandsid lapse
eest hoolt Lapse bioloogilise ema samasooline partner leidis et tal peaksid olema lapse
suhtes samuti seaduslikud otildeigused ja kohustused ning ta poumloumlrdus kohtusse nende otildeiguste ja
kohustuste saamiseks Kohus leidis et kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngivad lapse elus vaumlga suurt
rolli ja lapse otildeiguste tagamise seisukohalt on oluline et kotildeik kolm oleksid tema seaduslikud
vanemad
Kohus arvestas lapse huvidega ning see on selle kaasuse puhul kotildeige olulisem Kohus
otsustas et kotildeik kolm taumliskasvanut peavad olema seaduslike vanematena registreeritud ning
seelaumlbi sai laps kolm seaduslikku vanemat Nimetatud kaasus totildei samasooliste vanemate ja
sellistes peredes elavate laste probleemide osas taumliesti uue arengu Selliseid arenguid jaumllgides
votildeib oletada et ka teised riigid votildetavad Orlando kaasuse arvesse ja hakkavad seda jaumlrgima
Perekonna ja vanema staatuse kontseptsioon on viimase aja jooksul teinud laumlbi suured
muutused ja arengud avardanud piire ja haumlgustanud nende motildeistete traditsioonilist taumlhendust
Niisiis votildeib oletada et laumlhitulevikus toimuvad seadusandluses muudatused mille kohaselt ei
arvestata vanema staatuse saamisel enam vanemate seksuaalse saumlttumuse ja arvuga Selle
asemel votildeetakse arvesse eelkotildeige lapse huvid Selline olukord peaks viima selleni et tagatud
on taumlielik votilderdsus ja vaumllistatud diskrimineerimine Seda propageerib praegusel ajal Euroopa
Inimotildeiguste Konventsiooni artikkel 14
68
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and ROSENBERG
JJA AA v BB 2007 ONCA 2 httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
37
Tihtipeale sotildeltub lapse otildeiguslik staatus perekonnas sellest milline on temaga koos elavate
taumliskasvnanute suhte otildeiguslik staatus ndash sellest kas tegemist on abielu votildei registreeritud
kooseluga On oluline ka maumlrgata et vaumlga paljud riigid on laste kaitse tagamise eesmaumlrgil
avanud samasooliste paaride jaoks votildeimaluse oma suhteid registreerida Selle kaudu on neil
votildeimalus lapsi uumlheskoos lapsendada votildei siis on uumlhel partneril votildeimalik lapsendada partneri
laps Naumliteks Rootsis saavad lapsendamise puhul sarnase otildeigusliku staatuse nii paarid kes on
oma suhted kooseluna registreerinud kui ka abielus olevad erisoolised paarid
Norra ja Sakasamaa lubavad neil paumlevil registreeritud kooselus elavatel samasoolistel isikutel
lapsendada oma partneri lapse Siin tuleb aga silmas pidada et tegemist on siseriiklike
seadustega mis ei garanteeri nende rahvusvahelist tunnustamist Perekonna seisukohalt
taumlhendab see seda et nii lastel kui tema vanematel votildeivad tekkida otildeiguslikud probleemid
vaumlljaspool riiki juhul kui teises riigis ei kehti sarnased seadused69
Euroopa Liidu otildeigus
perekonnaotildeiguse valdkonnas notildeuab uumlhtlustamist ja liigub kiirelt sinnapoole Kindlasti on
vajalik demokraatlik ja selge lahendus mis hakkaks potildehinema Euroopa Inimotildeiguste
Konventsioonil
69
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family Law
Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008 lk 101-110
38
Kokkuvotildete
Uurimistoumlouml kaumligus olen jotildeudnud jaumlreldusele et kuigi Eestis ei ole perekonna motildeiste
defineeritud on selle motildeiste seadusaktidesse sisse viimine aumlaumlrmiselt oluline nii erisooliste kui
ka samasooliste paariride ja nendega koos elavate laste perekonnakaitse otildeiguse tagamiseks
Viimsi kaasus on vaumlga hea naumlide Eesti seadusandlusest Tuginedes Euroopa Liidu otildeigusele ja
Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtukaasustele olen jotildeudnud jaumlreldusele et teatud juhtudel
peavad nii erisooliste kui ka samasooliste paaride pered koos lastega votildei ilma kuuluma
perekonna kaitse alla Samuti peab registreerimata kooselus paari peres elav laps kuuluma
oma tegelike vanematega uumlhte perekonda ning olema kaitstud perekonna motildeiste taumlhenduses
taumlpselt samamoodi kui laps kes elab registreeritud kooselu sotildelminud faktiliste vanematega
Igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja diskrimineerimine mis potildehineb isikute
sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud Euroopa Liidu liikmesriigid ei tohi perekonna ja
uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise potildehjuseks nimetada Euroopa
Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta
perekonnaeluna millel on riiklik kaitse
Teine peatuumlkk naumlitas et hetkel votildeivad lapsel tekkida perekonnaliikmetega erinevad otildeiguslikud
suhed Perekonnaliige ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem seega on tema otildeigused lapse
suhtes ja lapse otildeigused faktilise vanema vastu piiritletud Faktiliste vanematega kes ei ole
oma suhteid registreerinud koos elav laps on ebavotilderdses olukorras votilderreldes lapsega kes elab
faktiliste vanematega kes on oma suhteid registreerinud Nii tekib lapse lastekodusse
sattumise oht naumliteks bioloogilise vanema surma puhul kui teisel faktilisel vanemal
puuduvad lapse uumlle vanemlikud otildeigused Selline kohtlemine ei pruugi olla lapse huvidega
kooskotildelas Abielus paari puhul seda probleemi ei teki
Kolmandas peatuumlkis kaumlsitlesin LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdset kohtlemist
votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega Toumloumlst tuleb
selgelt vaumllja et ebavotilderdsel kohtlemisel ei ole otildeigustust ja see ei ole kooskotildelas lapse huvidega
Lapsel on otildeigus kahele vanemale ning oma tegelike vanemate tunnustamisele sotildeltumata
tegelike kasvatajate soost Laps peab igal juhul olema kaitstud sotildeltumata sellest kas tema
39
faktilised vanemad on oma suhted registreerinud votildei mitte kuna laps ei saa seda kuidagi
motildejutada Samasooliste paaride puhul on laps ebavotilderdses olukorras votilderreldes erisooliste
faktiliste vanematega elava lapsega LGBT peredes elavate laste kaitse on puudulik ja notildeuab
taumliustamist sotildeltumata siseriigi uumlhiskonna valmisolekust ning eelkotildeige tuleb seda kuumlsimust
lahendades tugineda lapse huvidele
40
Summary
Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family
has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost
importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex
couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good
example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of
the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex
and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection
Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their
real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same
way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any
avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is
prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of
the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court
of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state
The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family
members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of
the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent
are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship
is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered
their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the
death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to
the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no
significance in the case of a married couple
In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent
families compared to children living in families formed by persons of different sexes The
thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests
Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition
41
regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their
factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any
bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared
to children living with their factual parents of different sexes The protection of children
living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the
general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into
consideration in the first place when solving the problem
42
Kasutatud materjalide loetelu
Kasutatud kirjandus
Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009
Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in
International and Comparative Law Kluwer Law International 2002
Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or
Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008
Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika
EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of
Fundamental Rights of the European Union 2006
European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw
European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and
discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal
analysis 2010
Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012
Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia
Antwerp-Oxford 2005
Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st
Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009
Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family
Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008
Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of
Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law
Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007
Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad
sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007
43
Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine
praktikas Lastekaitse Liit 2005
Kasutatud normatiivmaterjal
Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303
Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification
Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their
family members to move and reside freely within the territory of the Member States
Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13
Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50
Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2
Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8
Perekonnaseadus RT I 27062012 12
Kasutatud internetiallikad
Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second
Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June
2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and
ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2
httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-
2pg-27
Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of
fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012
httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6
-2008-0479amplanguage=EN
European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working
Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties
Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007
httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf
44
GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf
Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-
10xls
Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest
httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise
+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf
Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61
Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012
httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused
Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012
httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed
Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta
Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-
perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta
Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk
32
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC
C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf
Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France
httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886
Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa
23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede
arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja
20perede20arengukava202012-2020pdf
The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010
httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf
Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and
What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10
httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019
45
Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri
httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool
iste_isikute_peresuhepdf
Viidatud kohtupraktika
EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa
EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa
EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria
EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits
EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola
EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95
EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria
TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009
TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010
30
3 LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes erinevast
soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega
Laste ja nende perede otildeiguslikus kaitses on kaks erinevad teed Iga riik aktsepteerib igal juhul
seda et igal lapsel on kaks bioloogilist vanemat ehk siis mees ja naine kes on lapse eostanud
bioloogilisel teel votildei kunstliku viljastamise abil Sotildeltumata vanemate votildei lapse tahtest
eksisteerib kaks erinevast soost isikut kellel peaks igal juhul olema lapse suhtes teatavad
otildeigused ning lapsel peaksid olema otildeigused oma vanemate suhtes Teisalt peab kaitsma lapse
otildeigusi ka tema faktilises perekonnas see taumlhendab perekonnas kus laps pikaajaliselt elab
Sellisel juhul peavad motildelemal faktilisel vanemal olema lapse igapaumlevase uumllalpidamise osas
otildeigused ja kohustused51
Tuginedes uumllaltoodud faktidele votildeib vaumlita et lapse huvisid
arvestades on oluline kaitsta lapse otildeigusi tema tegelikus perekonnas sest just faktilised
vanemad votildetavad lapse elust kotildeige enam osa ning kannavad lapse uumlle igapaumlevaselt hoolt ning
see ei sotildeltu neid omavahel siduvatest bioloogilistest sidemetest
Kotildeik eelpool toodu totildeendab et homoseksuaalsetes suhetes elava lapse vanema partneril ja
lapsel ei eksisteeri omavahelisi otildeiguslikke suhteid ja puudub ka votildeimalus neid suhteid luua
kuna partner ei saa lapsendada teise partneri last Tekib olukord kus lapse otildeigused oma
seadusliku vanema partneri suhtes puuduvad ning selline olukord ei taga lapsele piisavat
kaitset
Nii samasooliste isikute kui ka erisooliste isikute kooselu kuhu on kaasatud lapsed peavad
olema eraldi reguleeritud
Miks ei saa laps olla samamoodi kaitstud nagu abielus paari laps52
See on otildeiguslik probleem
mis on jaumlaumlnud Eestis seni lahenduseta Vastavalt UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsioonile on
kotildeik lapsed votilderdsed sotildeltumata soost ja rahvusest sotildeltumata sellest kas nad elavad motildelema
51
Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 14-15 52
Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia
Antwerp-Oxford 2005 lk 291
31
vanemaga uumlksikvanemaga kas nad on suumlndinud registreeritud abielus votildei mitte53
Konventsioon kaumlsitleb last otildeigussubjektina ja taumlheldab et laps on ise oma otildeiguste teostaja54
Konventsioon kehtestab ka lapse ja riigi omavahelise suhte See taumlhendab et riigil ega
vanemal pole lapse uumlle omanikuotildeigust last vaadeldakse indiviidina kellel on omad
inimotildeigused mis on taumlpselt samasugused kui igal taumliskasvanul Samuti annab konventsioon
motildeista et votildeib tekkida konflikt lapse huvide ja vanemate votildei uumlhiskonna huvide vahel
Sellised konfliktid peab lahendama laste huvidega arvestades neid esile totildestes Laste huvid
defineeritakse tulenevalt konventsioonist mille jaumlrgi on olulised naumliteks otildeigus haridusele
otildeigus perekonnaelule ning otildeigus olla kuulatud ja austatud indiviidina55
Vastavalt
konventsiooni artikkel 18-le on vanematel esimene vastutus laste kasvatamise ja arengu eest
ehk siis vanemad on laste otildeiguste tagajad kasvatajad kaitsjad ja hoolitsejad
Konventsiooni keelekasutusest tuleneb see et termin bdquovanemldquo votildeib ka viidata paljudele
erinevatele peremudelitele mis kaasaegses maailmas eksisteerivad Naumliteks votildeib tuua
konventsiooni artikkel 5-e mis viitab laiendatud perekonna taumlhendusele UumlRO Lapse Otildeiguste
Konventsioon toob vaumllja ka perekonna taumlhtsuse Nimetatakse lapse otildeigust perekonnale see
taumlhendab uumlldiselt otildeigust vanematele ja otildeigust olla perekonnaliige See iseloomustab ka tervet
konventsiooni56
Laps ei saa tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest partneritest
koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes UumlRO Lapse Otildeiguste
Konventsiooni artiklis 2 p1 on saumltestatud et osalisriigid peavad tagama nende jurisdiktsiooni
all olevatele lastele kotildeik konventsioonis saumltestatud otildeigused ja kohustused sotildeltumata lapse ja
tema vanema votildei seadusliku hooldaja rassist soost keelest usust votildei muudest tingimustest
53
Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61
(18012013) 54
Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012
httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused
55 Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and What it
Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10 httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019
(06052013)
56 Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine praktikas
Lastekaitse Liit 2005 lk 71-74
32
Jaumlrelikult on erisoolisest perekonnast lapse ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes samasoolises
perekonnas kasvava lapsega konventsiooni taumlhenduses lubamatu ja sobimatu57
Samuti annab konventsiooni artikkel 2 p2 riigile positiivse otildeiguse votildetta kasutusele sobilikud
meetmed laste votilderdsete otildeiguste tagamiseks Kui raumlaumlgitakse homoseksuaalsetele paaridele
uumlheskoos laste kasvatamise otildeiguse andmisest siis mainitakse sageli laste huvidega
arvestamist Siin votildeib tuua naumliteks Gas ja Dubois vs Prantsusmaa kaasuse jt Selles
valdkonnas on naumlha ilmselget arengut esimesed Euroopa riigid mis lubasid samasoolisel
inimesel partneri lapse adopteerida olid Taani (1999) Island (2000) Norra (2001) ja Rootsi
(2003) Nendes riikides on otildeiguslikud reformid toimunud aastatel 1993-2003 Alates 2009
aastast on Soomes lubatud samasoolisel isikul oma partneri last adopteerida Eeliseks on kui
partnerid elavad registreeritud kooselus ja mittebioloogiline vanem on lapse sotsiaalne vanem
ehk tegelik vanem Nendes riikides saab samasooliste vanemate peres elav laps peale
lapsendamist taumlieliku sotsiaal- otildeigus- ja majandusliku kaitse ja samuti tagab see lapse otildeiguse
motildelemale seaduslikule ja sotsiaalsele vanemale Selline otildeiguslik areng naumlitab ka seda et
vanemate seksuaalne saumlttumus votildei sugu ei ole lapse huvide arvestamisel taumlhtis
Areng nendes riikides naumlitab ka seda et perekond koosneb lapsest ja kahest taumliskasvanud
isikust (sotildeltumata soost) Lapsel kes elab sellises perekonnas tekib otildeigus kahele seaduslikule
vanemale ja see annab talle votilderdse kaitse votilderreldes lapsega kes elab heteroseksuaalses peres
Selline areng naumlitab meile mis on kaasaaegne perekond58
See kotildeik taumlhendab et lapsel kes kasvab samasoolises perekonnas peavad olema
samasugused otildeigused nagu ta kasvaks erisooliste vanemate perekonnas kus partnerid kas on
votildei ei ole abielus Lapsel on otildeigus perekonna- ja eraelu kaitsmisele Euroopa Inimotildeiguste
Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ja samuti on tal otildeigus olla mitte diskrimineeritud
vastavalt sama konventsiooni artikkel 14-le Paraku naumleme erinevat suhtumist votilderreldes
lapsega kes elab perekonnas kus vanemad on heteroseksuaalsed Lapsel on vaja otildeigust
57
Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 29 58
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in Europe
National Cross-Border and European Perspectives 2012 lk 102-103120-122
33
perekonna kaitsele ja votildeimalust seadustada oma suhted mitte ainult bioloogilise vanemaga
vaid ka bioloogilise vanema partneriga Kui bioloogiline vanem ja partner on
heteroseksuaalsetes suhetes saab laps motildelema poole notildeusolekuga tagada enda otildeiguse olla
lapsendatud ja luua perekond Kui bioloogiline vanem ja tema partner on homoseksuaalsetes
suhetes siis isegi juhul kui motildelemad pooled on notildeus ei saa laps kasutada oma otildeigust olla
lapsendatud ja luua perekonda kui see ei ole vastuolus tema huvidega Riik arvestab lapse
huve eelkotildeige lapsendamisele lubatavuse kuumlsimuses
Selleks et aru saada partneri otildeigustest lapse suhtes peab enne defineerima kes on partner
lapse jaoks seaduse motildettes Perekonnaseadus annab meile kolm erinevat suhet lapse vanem
votildeotilderasvanem ehk lapse vanemaga abiellunud isik ning kasuvanem ehk isik kes ei ole
vanem ega votildeotilderasvanem vaid isik kes tegelikult last kasvatab Teda votildeib nimetada ka
faktiliseks vanemaks59
Sellest tuleneb et partner on kasuvanem Perekonnaseadust vaadeldes
votildeib oumlelda et kasuvanemal on kasulapse suhtes minimaalsed otildeigused samuti on lapse
otildeigused kasuvanema suhtes minimaalsed ja mitte taumlielikud
Ka Eesti Lastevanemate Liit on seisukohal et laste otildeigused ei ole piisavalt kaitstud seetotildettu
soovivad nad laste otildeiguste tugevdamist olukorras kus uumlks vanematest ei ole bioloogiline
vanem60
Samasooliste paaride puhul on partner faktiline vanem Lastekaitse Liidu president
Loone Ots on seisukohal et laps peab olema turvatud ja kaitstud nagu seda notildeuab Lastekaitse
Konventsioon Samuti arvab ta et samasooliste kooselu seadustamine on tervitatav samm
votilderdotildeiguslikkuse uumlhiskonda Laps satub vaumlgivalla ja hooletuse ohvriks nii samasoolises kui
erisoolises perekonnas seega peaksid tema otildeigused olema votildeimalikult efektiivselt kaitstud
motildelemal juhtumil Uumlhe votildeimaliku seisukoha jaumlrgi peaks samasoolistele peredele andma
lapsendamisotildeiguse erandjuhul see peab olema selgelt lapse huvides ning iga juhtumi puhul
arvestatakse konkreetseid asjaolusid ja teatud vanusest ka lapse notildeusolekut See aitaks vaumlltida
lapse lastekodusse sattumist laps peaks kasvama peres mitte uumlkskotildeik kui haumlsti varustatud
59
Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Edgar Salumaa Juridika
httpwwwjuridicaeejuridica_etphpdocument=etarticles1995123599PRNprvphp 60
Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest lk 3
httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise+koosel
uga+seotud+ettepanekutestpdf (18012013)
34
lastekodus Lastekaitse Liit on seisukohal et laps peab olema kaitstud ja Eesti laps peab
olema otildennelik vaatamata lapse kasvatajate soost61
Naumliteks votildeib tuua EIOtildeK kohtuotsuse Gas
ja Dubois v Prantsusmaa mille puhul kohtuniku eriarvamusel on samasoolises perekonnas
kasvatatav laps erinevas olukorras votilderreldes erisooliste taumliskasvanutega uumlhes peres kasvava
lapsega62
Eesti Potildehiseadus saumltestab ja tunnustab perekonna kaitset ja samuti peetakse potildehiseaduse jaumlrgi
oluliseks laste kasvatamist ning vanematele antakse mitte ainult luba vaid ka kohustus oma
lapsi kasvatada Mainitakse ka riigi kohustust perekonda laste kasvatamisel abistada Riigi
kohustuseks on luua lapsevanematele votildeimalused oma laste kasvatamiseks ja tagada laste
potildehivajadused63
Laps on homoseksuaalses peres kasvades erinevas olukorras votilderreldes heteroseksuaalses
peres kasvava lapsega Viimasel juhul on motildelemal vanemal otildeigus taotleda erinevaid
perekonna- ja laste kasvatamistoetusi kuna motildelemad vanemad votildeivad seadusjaumlrgselt end
lapsevanemana registreerida (bioloogiline vanem lapsendamine) Samasooliste partnerite
puhul on toetuste saamine raskendatud votildei ei ole uumlldse votildeimalik naumliteks votildeib tuua Viimsi
kaasuse probleemi Nii ei saa laps kes kasvab peres kahe samasoolise vanemaga vanemate
kaudu samalaadset riigipoolset toetust Kaasuses X Y ja Z vs Suurbritannia toob Inimotildeiguste
Kohus selgelt vaumllja et inimotildeiguste konventsioon votildeib olla totildelgendatud erinevalt ja perekonna
kaitse laieneb mitte ainult abiellunud paaridele vaid ka de facto peredele
Alati peab arvesse votildetma mitut erinevat faktorit kui kaua kaks taumliskasvanud isikut (sotildeltumata
soost) koos elanud on kas isikud elavad uumlhes leibkonnas kas nad soovivad votildei ei soovi lapsi
koos kasvatada64
Arvatakse et perekonna autentne tunnus on uumlhine laste kasvatamise otildeigus
61
Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012 httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed ( 21012012)
62 Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa 23032012
httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420 (22012013) 63
Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad sotsiaaltoetused ja ndash
teenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007 lk 29 64
Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in International
and Comparative Law Kluwer Law International 2002 lk 261
35
Seega peab uumlhine laste kasvatamisotildeigus olema identselt kaumlttesaadav nii heteroseksuaalsetele
kui ka samasoolistele paaridele Kui erisoolistel paaridel on otildeigus lapsi uumlhiselt kasvatada ilma
registreerimiseta siis peab selline otildeigus olema tagatud ka samasoolistele partneritele65
Eestis puudub spetsialiseerunud organ mis teostaks jaumlrelvalvet laste otildeiguste tagamise uumlle
Seda funktsiooni teostavad erinevad organid koostoumloumls Nendeks kohalik omavalitsus
maavalitsus otildeiguskantsler ja teised66
Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas nr 6-
81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute puumlsiv kooselu kuulub
perekonnapotildehiotildeiguse kaitse alla aga Eestis ei ole selline kooselu reguleeritud ja seetotildettu tuleb
luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Samuti puudub lapsendamist ja
hooldusotildeigust puudutav regulatsioon mis tagaks laste huvide arvestamise samasooliste
paaride puhul Partneril puudub lapsendamise votildeimalus ja see annab hooldusotildeiguse ainult
uumlhele vanemale kuid partnerid elavad koos lapsega ja motildelemad peaksid lapse eest vastutama
ja tema eest kandma hoolt Selline olukord votildeib tuua probleeme lapse hooldamisotildeiguse
teostamisel uumlhe partneri surma korral votildei juhul kui seaduslik lapsevanem ei saa mingil
potildehjusel pikemaajaliselt hooldusotildeigust teostada Samuti pole tagatud partneri otildeigus last edasi
kasvatada kui seaduslik vanem sureb
Probleem on ka uumluumlrisuhetes Votildelaotildeigusseaduse sect289 saumltestab et eluruumi uumluumlrnikul on otildeigus
uumluumlriruumides majutada oma abikaasat alaealisi lapsi ja toumloumlvotildeimetuid vanemaid ilma
uumluumlrileandja notildeusolekuta67
Juhul kui uumluumlrilevotildetja on lapse vanema partner siis ei saa
uumluumlrileandja notildeusolekuta eluruumis majutada last ega tema seaduslikku vanemat Sellega
satub laps ebasoodsasse olukorda votilderreldes lapsega kes elab perekonnas kus motildelemad
partnerid on tema seaduslikud vanemad Lapse eluruumides viibimine sotildeltub uumluumlrileandja
tahtest
65
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs (viide 58) lk 92 66
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava
2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20per
ede20arengukava202012-2020pdf (16022013) 67
Otildeiguskantsler ( viide 3) lk 1 5
36
Laste staatus samasoolistes paarides on laumlbi aegade olnud nagu Pandora laegas Alati on olnud
arusaadav aktsepteeritud ja isegi notildeutud et lapsel peab olema kaks vanemat aga nuumluumldseks on
see arenenud selles suunas et lapsel votildeib olla kaks ema kaks isa votildei isegi kolm vanemat
2007 aastal andis Ontario Kohus oma otsuses AA vs BB ONCA 268
selles kuumlsimuses uue
arengu Selle kaasuse puhul vaumlrbasid kaks homoseksuaalset stabiilses suhtes elavat naist oma
meessoost sotildebra lapse bioloogiliseks eostamiseks Lapse suumlndides olid tema seaduslikeks
vanemateks bioloogiline ema ja bioloogiline isa Bioloogilise ema samasooline partner oli
sellises situatsioonis lapse faktiline vanem taumlitis lapse teise ema rolli ja kandis suurt osa lapse
kasvatamises Kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngisid lapse elus vaumlga olulist rolli ja kandsid lapse
eest hoolt Lapse bioloogilise ema samasooline partner leidis et tal peaksid olema lapse
suhtes samuti seaduslikud otildeigused ja kohustused ning ta poumloumlrdus kohtusse nende otildeiguste ja
kohustuste saamiseks Kohus leidis et kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngivad lapse elus vaumlga suurt
rolli ja lapse otildeiguste tagamise seisukohalt on oluline et kotildeik kolm oleksid tema seaduslikud
vanemad
Kohus arvestas lapse huvidega ning see on selle kaasuse puhul kotildeige olulisem Kohus
otsustas et kotildeik kolm taumliskasvanut peavad olema seaduslike vanematena registreeritud ning
seelaumlbi sai laps kolm seaduslikku vanemat Nimetatud kaasus totildei samasooliste vanemate ja
sellistes peredes elavate laste probleemide osas taumliesti uue arengu Selliseid arenguid jaumllgides
votildeib oletada et ka teised riigid votildetavad Orlando kaasuse arvesse ja hakkavad seda jaumlrgima
Perekonna ja vanema staatuse kontseptsioon on viimase aja jooksul teinud laumlbi suured
muutused ja arengud avardanud piire ja haumlgustanud nende motildeistete traditsioonilist taumlhendust
Niisiis votildeib oletada et laumlhitulevikus toimuvad seadusandluses muudatused mille kohaselt ei
arvestata vanema staatuse saamisel enam vanemate seksuaalse saumlttumuse ja arvuga Selle
asemel votildeetakse arvesse eelkotildeige lapse huvid Selline olukord peaks viima selleni et tagatud
on taumlielik votilderdsus ja vaumllistatud diskrimineerimine Seda propageerib praegusel ajal Euroopa
Inimotildeiguste Konventsiooni artikkel 14
68
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and ROSENBERG
JJA AA v BB 2007 ONCA 2 httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
37
Tihtipeale sotildeltub lapse otildeiguslik staatus perekonnas sellest milline on temaga koos elavate
taumliskasvnanute suhte otildeiguslik staatus ndash sellest kas tegemist on abielu votildei registreeritud
kooseluga On oluline ka maumlrgata et vaumlga paljud riigid on laste kaitse tagamise eesmaumlrgil
avanud samasooliste paaride jaoks votildeimaluse oma suhteid registreerida Selle kaudu on neil
votildeimalus lapsi uumlheskoos lapsendada votildei siis on uumlhel partneril votildeimalik lapsendada partneri
laps Naumliteks Rootsis saavad lapsendamise puhul sarnase otildeigusliku staatuse nii paarid kes on
oma suhted kooseluna registreerinud kui ka abielus olevad erisoolised paarid
Norra ja Sakasamaa lubavad neil paumlevil registreeritud kooselus elavatel samasoolistel isikutel
lapsendada oma partneri lapse Siin tuleb aga silmas pidada et tegemist on siseriiklike
seadustega mis ei garanteeri nende rahvusvahelist tunnustamist Perekonna seisukohalt
taumlhendab see seda et nii lastel kui tema vanematel votildeivad tekkida otildeiguslikud probleemid
vaumlljaspool riiki juhul kui teises riigis ei kehti sarnased seadused69
Euroopa Liidu otildeigus
perekonnaotildeiguse valdkonnas notildeuab uumlhtlustamist ja liigub kiirelt sinnapoole Kindlasti on
vajalik demokraatlik ja selge lahendus mis hakkaks potildehinema Euroopa Inimotildeiguste
Konventsioonil
69
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family Law
Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008 lk 101-110
38
Kokkuvotildete
Uurimistoumlouml kaumligus olen jotildeudnud jaumlreldusele et kuigi Eestis ei ole perekonna motildeiste
defineeritud on selle motildeiste seadusaktidesse sisse viimine aumlaumlrmiselt oluline nii erisooliste kui
ka samasooliste paariride ja nendega koos elavate laste perekonnakaitse otildeiguse tagamiseks
Viimsi kaasus on vaumlga hea naumlide Eesti seadusandlusest Tuginedes Euroopa Liidu otildeigusele ja
Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtukaasustele olen jotildeudnud jaumlreldusele et teatud juhtudel
peavad nii erisooliste kui ka samasooliste paaride pered koos lastega votildei ilma kuuluma
perekonna kaitse alla Samuti peab registreerimata kooselus paari peres elav laps kuuluma
oma tegelike vanematega uumlhte perekonda ning olema kaitstud perekonna motildeiste taumlhenduses
taumlpselt samamoodi kui laps kes elab registreeritud kooselu sotildelminud faktiliste vanematega
Igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja diskrimineerimine mis potildehineb isikute
sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud Euroopa Liidu liikmesriigid ei tohi perekonna ja
uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise potildehjuseks nimetada Euroopa
Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta
perekonnaeluna millel on riiklik kaitse
Teine peatuumlkk naumlitas et hetkel votildeivad lapsel tekkida perekonnaliikmetega erinevad otildeiguslikud
suhed Perekonnaliige ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem seega on tema otildeigused lapse
suhtes ja lapse otildeigused faktilise vanema vastu piiritletud Faktiliste vanematega kes ei ole
oma suhteid registreerinud koos elav laps on ebavotilderdses olukorras votilderreldes lapsega kes elab
faktiliste vanematega kes on oma suhteid registreerinud Nii tekib lapse lastekodusse
sattumise oht naumliteks bioloogilise vanema surma puhul kui teisel faktilisel vanemal
puuduvad lapse uumlle vanemlikud otildeigused Selline kohtlemine ei pruugi olla lapse huvidega
kooskotildelas Abielus paari puhul seda probleemi ei teki
Kolmandas peatuumlkis kaumlsitlesin LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdset kohtlemist
votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega Toumloumlst tuleb
selgelt vaumllja et ebavotilderdsel kohtlemisel ei ole otildeigustust ja see ei ole kooskotildelas lapse huvidega
Lapsel on otildeigus kahele vanemale ning oma tegelike vanemate tunnustamisele sotildeltumata
tegelike kasvatajate soost Laps peab igal juhul olema kaitstud sotildeltumata sellest kas tema
39
faktilised vanemad on oma suhted registreerinud votildei mitte kuna laps ei saa seda kuidagi
motildejutada Samasooliste paaride puhul on laps ebavotilderdses olukorras votilderreldes erisooliste
faktiliste vanematega elava lapsega LGBT peredes elavate laste kaitse on puudulik ja notildeuab
taumliustamist sotildeltumata siseriigi uumlhiskonna valmisolekust ning eelkotildeige tuleb seda kuumlsimust
lahendades tugineda lapse huvidele
40
Summary
Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family
has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost
importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex
couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good
example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of
the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex
and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection
Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their
real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same
way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any
avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is
prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of
the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court
of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state
The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family
members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of
the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent
are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship
is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered
their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the
death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to
the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no
significance in the case of a married couple
In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent
families compared to children living in families formed by persons of different sexes The
thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests
Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition
41
regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their
factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any
bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared
to children living with their factual parents of different sexes The protection of children
living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the
general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into
consideration in the first place when solving the problem
42
Kasutatud materjalide loetelu
Kasutatud kirjandus
Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009
Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in
International and Comparative Law Kluwer Law International 2002
Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or
Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008
Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika
EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of
Fundamental Rights of the European Union 2006
European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw
European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and
discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal
analysis 2010
Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012
Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia
Antwerp-Oxford 2005
Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st
Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009
Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family
Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008
Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of
Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law
Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007
Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad
sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007
43
Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine
praktikas Lastekaitse Liit 2005
Kasutatud normatiivmaterjal
Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303
Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification
Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their
family members to move and reside freely within the territory of the Member States
Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13
Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50
Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2
Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8
Perekonnaseadus RT I 27062012 12
Kasutatud internetiallikad
Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second
Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June
2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and
ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2
httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-
2pg-27
Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of
fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012
httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6
-2008-0479amplanguage=EN
European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working
Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties
Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007
httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf
44
GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf
Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-
10xls
Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest
httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise
+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf
Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61
Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012
httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused
Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012
httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed
Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta
Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-
perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta
Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk
32
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC
C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf
Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France
httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886
Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa
23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede
arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja
20perede20arengukava202012-2020pdf
The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010
httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf
Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and
What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10
httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019
45
Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri
httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool
iste_isikute_peresuhepdf
Viidatud kohtupraktika
EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa
EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa
EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria
EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits
EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola
EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95
EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria
TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009
TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010
31
vanemaga uumlksikvanemaga kas nad on suumlndinud registreeritud abielus votildei mitte53
Konventsioon kaumlsitleb last otildeigussubjektina ja taumlheldab et laps on ise oma otildeiguste teostaja54
Konventsioon kehtestab ka lapse ja riigi omavahelise suhte See taumlhendab et riigil ega
vanemal pole lapse uumlle omanikuotildeigust last vaadeldakse indiviidina kellel on omad
inimotildeigused mis on taumlpselt samasugused kui igal taumliskasvanul Samuti annab konventsioon
motildeista et votildeib tekkida konflikt lapse huvide ja vanemate votildei uumlhiskonna huvide vahel
Sellised konfliktid peab lahendama laste huvidega arvestades neid esile totildestes Laste huvid
defineeritakse tulenevalt konventsioonist mille jaumlrgi on olulised naumliteks otildeigus haridusele
otildeigus perekonnaelule ning otildeigus olla kuulatud ja austatud indiviidina55
Vastavalt
konventsiooni artikkel 18-le on vanematel esimene vastutus laste kasvatamise ja arengu eest
ehk siis vanemad on laste otildeiguste tagajad kasvatajad kaitsjad ja hoolitsejad
Konventsiooni keelekasutusest tuleneb see et termin bdquovanemldquo votildeib ka viidata paljudele
erinevatele peremudelitele mis kaasaegses maailmas eksisteerivad Naumliteks votildeib tuua
konventsiooni artikkel 5-e mis viitab laiendatud perekonna taumlhendusele UumlRO Lapse Otildeiguste
Konventsioon toob vaumllja ka perekonna taumlhtsuse Nimetatakse lapse otildeigust perekonnale see
taumlhendab uumlldiselt otildeigust vanematele ja otildeigust olla perekonnaliige See iseloomustab ka tervet
konventsiooni56
Laps ei saa tunda ennast perekonnaliikmena saamasoolistest partneritest
koosnevas perekonnas kus tal pole mingit otildeigust vanema partneri suhtes UumlRO Lapse Otildeiguste
Konventsiooni artiklis 2 p1 on saumltestatud et osalisriigid peavad tagama nende jurisdiktsiooni
all olevatele lastele kotildeik konventsioonis saumltestatud otildeigused ja kohustused sotildeltumata lapse ja
tema vanema votildei seadusliku hooldaja rassist soost keelest usust votildei muudest tingimustest
53
Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61
(18012013) 54
Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012
httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused
55 Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and What it
Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10 httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019
(06052013)
56 Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine praktikas
Lastekaitse Liit 2005 lk 71-74
32
Jaumlrelikult on erisoolisest perekonnast lapse ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes samasoolises
perekonnas kasvava lapsega konventsiooni taumlhenduses lubamatu ja sobimatu57
Samuti annab konventsiooni artikkel 2 p2 riigile positiivse otildeiguse votildetta kasutusele sobilikud
meetmed laste votilderdsete otildeiguste tagamiseks Kui raumlaumlgitakse homoseksuaalsetele paaridele
uumlheskoos laste kasvatamise otildeiguse andmisest siis mainitakse sageli laste huvidega
arvestamist Siin votildeib tuua naumliteks Gas ja Dubois vs Prantsusmaa kaasuse jt Selles
valdkonnas on naumlha ilmselget arengut esimesed Euroopa riigid mis lubasid samasoolisel
inimesel partneri lapse adopteerida olid Taani (1999) Island (2000) Norra (2001) ja Rootsi
(2003) Nendes riikides on otildeiguslikud reformid toimunud aastatel 1993-2003 Alates 2009
aastast on Soomes lubatud samasoolisel isikul oma partneri last adopteerida Eeliseks on kui
partnerid elavad registreeritud kooselus ja mittebioloogiline vanem on lapse sotsiaalne vanem
ehk tegelik vanem Nendes riikides saab samasooliste vanemate peres elav laps peale
lapsendamist taumlieliku sotsiaal- otildeigus- ja majandusliku kaitse ja samuti tagab see lapse otildeiguse
motildelemale seaduslikule ja sotsiaalsele vanemale Selline otildeiguslik areng naumlitab ka seda et
vanemate seksuaalne saumlttumus votildei sugu ei ole lapse huvide arvestamisel taumlhtis
Areng nendes riikides naumlitab ka seda et perekond koosneb lapsest ja kahest taumliskasvanud
isikust (sotildeltumata soost) Lapsel kes elab sellises perekonnas tekib otildeigus kahele seaduslikule
vanemale ja see annab talle votilderdse kaitse votilderreldes lapsega kes elab heteroseksuaalses peres
Selline areng naumlitab meile mis on kaasaaegne perekond58
See kotildeik taumlhendab et lapsel kes kasvab samasoolises perekonnas peavad olema
samasugused otildeigused nagu ta kasvaks erisooliste vanemate perekonnas kus partnerid kas on
votildei ei ole abielus Lapsel on otildeigus perekonna- ja eraelu kaitsmisele Euroopa Inimotildeiguste
Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ja samuti on tal otildeigus olla mitte diskrimineeritud
vastavalt sama konventsiooni artikkel 14-le Paraku naumleme erinevat suhtumist votilderreldes
lapsega kes elab perekonnas kus vanemad on heteroseksuaalsed Lapsel on vaja otildeigust
57
Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 29 58
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in Europe
National Cross-Border and European Perspectives 2012 lk 102-103120-122
33
perekonna kaitsele ja votildeimalust seadustada oma suhted mitte ainult bioloogilise vanemaga
vaid ka bioloogilise vanema partneriga Kui bioloogiline vanem ja partner on
heteroseksuaalsetes suhetes saab laps motildelema poole notildeusolekuga tagada enda otildeiguse olla
lapsendatud ja luua perekond Kui bioloogiline vanem ja tema partner on homoseksuaalsetes
suhetes siis isegi juhul kui motildelemad pooled on notildeus ei saa laps kasutada oma otildeigust olla
lapsendatud ja luua perekonda kui see ei ole vastuolus tema huvidega Riik arvestab lapse
huve eelkotildeige lapsendamisele lubatavuse kuumlsimuses
Selleks et aru saada partneri otildeigustest lapse suhtes peab enne defineerima kes on partner
lapse jaoks seaduse motildettes Perekonnaseadus annab meile kolm erinevat suhet lapse vanem
votildeotilderasvanem ehk lapse vanemaga abiellunud isik ning kasuvanem ehk isik kes ei ole
vanem ega votildeotilderasvanem vaid isik kes tegelikult last kasvatab Teda votildeib nimetada ka
faktiliseks vanemaks59
Sellest tuleneb et partner on kasuvanem Perekonnaseadust vaadeldes
votildeib oumlelda et kasuvanemal on kasulapse suhtes minimaalsed otildeigused samuti on lapse
otildeigused kasuvanema suhtes minimaalsed ja mitte taumlielikud
Ka Eesti Lastevanemate Liit on seisukohal et laste otildeigused ei ole piisavalt kaitstud seetotildettu
soovivad nad laste otildeiguste tugevdamist olukorras kus uumlks vanematest ei ole bioloogiline
vanem60
Samasooliste paaride puhul on partner faktiline vanem Lastekaitse Liidu president
Loone Ots on seisukohal et laps peab olema turvatud ja kaitstud nagu seda notildeuab Lastekaitse
Konventsioon Samuti arvab ta et samasooliste kooselu seadustamine on tervitatav samm
votilderdotildeiguslikkuse uumlhiskonda Laps satub vaumlgivalla ja hooletuse ohvriks nii samasoolises kui
erisoolises perekonnas seega peaksid tema otildeigused olema votildeimalikult efektiivselt kaitstud
motildelemal juhtumil Uumlhe votildeimaliku seisukoha jaumlrgi peaks samasoolistele peredele andma
lapsendamisotildeiguse erandjuhul see peab olema selgelt lapse huvides ning iga juhtumi puhul
arvestatakse konkreetseid asjaolusid ja teatud vanusest ka lapse notildeusolekut See aitaks vaumlltida
lapse lastekodusse sattumist laps peaks kasvama peres mitte uumlkskotildeik kui haumlsti varustatud
59
Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Edgar Salumaa Juridika
httpwwwjuridicaeejuridica_etphpdocument=etarticles1995123599PRNprvphp 60
Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest lk 3
httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise+koosel
uga+seotud+ettepanekutestpdf (18012013)
34
lastekodus Lastekaitse Liit on seisukohal et laps peab olema kaitstud ja Eesti laps peab
olema otildennelik vaatamata lapse kasvatajate soost61
Naumliteks votildeib tuua EIOtildeK kohtuotsuse Gas
ja Dubois v Prantsusmaa mille puhul kohtuniku eriarvamusel on samasoolises perekonnas
kasvatatav laps erinevas olukorras votilderreldes erisooliste taumliskasvanutega uumlhes peres kasvava
lapsega62
Eesti Potildehiseadus saumltestab ja tunnustab perekonna kaitset ja samuti peetakse potildehiseaduse jaumlrgi
oluliseks laste kasvatamist ning vanematele antakse mitte ainult luba vaid ka kohustus oma
lapsi kasvatada Mainitakse ka riigi kohustust perekonda laste kasvatamisel abistada Riigi
kohustuseks on luua lapsevanematele votildeimalused oma laste kasvatamiseks ja tagada laste
potildehivajadused63
Laps on homoseksuaalses peres kasvades erinevas olukorras votilderreldes heteroseksuaalses
peres kasvava lapsega Viimasel juhul on motildelemal vanemal otildeigus taotleda erinevaid
perekonna- ja laste kasvatamistoetusi kuna motildelemad vanemad votildeivad seadusjaumlrgselt end
lapsevanemana registreerida (bioloogiline vanem lapsendamine) Samasooliste partnerite
puhul on toetuste saamine raskendatud votildei ei ole uumlldse votildeimalik naumliteks votildeib tuua Viimsi
kaasuse probleemi Nii ei saa laps kes kasvab peres kahe samasoolise vanemaga vanemate
kaudu samalaadset riigipoolset toetust Kaasuses X Y ja Z vs Suurbritannia toob Inimotildeiguste
Kohus selgelt vaumllja et inimotildeiguste konventsioon votildeib olla totildelgendatud erinevalt ja perekonna
kaitse laieneb mitte ainult abiellunud paaridele vaid ka de facto peredele
Alati peab arvesse votildetma mitut erinevat faktorit kui kaua kaks taumliskasvanud isikut (sotildeltumata
soost) koos elanud on kas isikud elavad uumlhes leibkonnas kas nad soovivad votildei ei soovi lapsi
koos kasvatada64
Arvatakse et perekonna autentne tunnus on uumlhine laste kasvatamise otildeigus
61
Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012 httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed ( 21012012)
62 Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa 23032012
httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420 (22012013) 63
Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad sotsiaaltoetused ja ndash
teenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007 lk 29 64
Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in International
and Comparative Law Kluwer Law International 2002 lk 261
35
Seega peab uumlhine laste kasvatamisotildeigus olema identselt kaumlttesaadav nii heteroseksuaalsetele
kui ka samasoolistele paaridele Kui erisoolistel paaridel on otildeigus lapsi uumlhiselt kasvatada ilma
registreerimiseta siis peab selline otildeigus olema tagatud ka samasoolistele partneritele65
Eestis puudub spetsialiseerunud organ mis teostaks jaumlrelvalvet laste otildeiguste tagamise uumlle
Seda funktsiooni teostavad erinevad organid koostoumloumls Nendeks kohalik omavalitsus
maavalitsus otildeiguskantsler ja teised66
Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas nr 6-
81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute puumlsiv kooselu kuulub
perekonnapotildehiotildeiguse kaitse alla aga Eestis ei ole selline kooselu reguleeritud ja seetotildettu tuleb
luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Samuti puudub lapsendamist ja
hooldusotildeigust puudutav regulatsioon mis tagaks laste huvide arvestamise samasooliste
paaride puhul Partneril puudub lapsendamise votildeimalus ja see annab hooldusotildeiguse ainult
uumlhele vanemale kuid partnerid elavad koos lapsega ja motildelemad peaksid lapse eest vastutama
ja tema eest kandma hoolt Selline olukord votildeib tuua probleeme lapse hooldamisotildeiguse
teostamisel uumlhe partneri surma korral votildei juhul kui seaduslik lapsevanem ei saa mingil
potildehjusel pikemaajaliselt hooldusotildeigust teostada Samuti pole tagatud partneri otildeigus last edasi
kasvatada kui seaduslik vanem sureb
Probleem on ka uumluumlrisuhetes Votildelaotildeigusseaduse sect289 saumltestab et eluruumi uumluumlrnikul on otildeigus
uumluumlriruumides majutada oma abikaasat alaealisi lapsi ja toumloumlvotildeimetuid vanemaid ilma
uumluumlrileandja notildeusolekuta67
Juhul kui uumluumlrilevotildetja on lapse vanema partner siis ei saa
uumluumlrileandja notildeusolekuta eluruumis majutada last ega tema seaduslikku vanemat Sellega
satub laps ebasoodsasse olukorda votilderreldes lapsega kes elab perekonnas kus motildelemad
partnerid on tema seaduslikud vanemad Lapse eluruumides viibimine sotildeltub uumluumlrileandja
tahtest
65
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs (viide 58) lk 92 66
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava
2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20per
ede20arengukava202012-2020pdf (16022013) 67
Otildeiguskantsler ( viide 3) lk 1 5
36
Laste staatus samasoolistes paarides on laumlbi aegade olnud nagu Pandora laegas Alati on olnud
arusaadav aktsepteeritud ja isegi notildeutud et lapsel peab olema kaks vanemat aga nuumluumldseks on
see arenenud selles suunas et lapsel votildeib olla kaks ema kaks isa votildei isegi kolm vanemat
2007 aastal andis Ontario Kohus oma otsuses AA vs BB ONCA 268
selles kuumlsimuses uue
arengu Selle kaasuse puhul vaumlrbasid kaks homoseksuaalset stabiilses suhtes elavat naist oma
meessoost sotildebra lapse bioloogiliseks eostamiseks Lapse suumlndides olid tema seaduslikeks
vanemateks bioloogiline ema ja bioloogiline isa Bioloogilise ema samasooline partner oli
sellises situatsioonis lapse faktiline vanem taumlitis lapse teise ema rolli ja kandis suurt osa lapse
kasvatamises Kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngisid lapse elus vaumlga olulist rolli ja kandsid lapse
eest hoolt Lapse bioloogilise ema samasooline partner leidis et tal peaksid olema lapse
suhtes samuti seaduslikud otildeigused ja kohustused ning ta poumloumlrdus kohtusse nende otildeiguste ja
kohustuste saamiseks Kohus leidis et kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngivad lapse elus vaumlga suurt
rolli ja lapse otildeiguste tagamise seisukohalt on oluline et kotildeik kolm oleksid tema seaduslikud
vanemad
Kohus arvestas lapse huvidega ning see on selle kaasuse puhul kotildeige olulisem Kohus
otsustas et kotildeik kolm taumliskasvanut peavad olema seaduslike vanematena registreeritud ning
seelaumlbi sai laps kolm seaduslikku vanemat Nimetatud kaasus totildei samasooliste vanemate ja
sellistes peredes elavate laste probleemide osas taumliesti uue arengu Selliseid arenguid jaumllgides
votildeib oletada et ka teised riigid votildetavad Orlando kaasuse arvesse ja hakkavad seda jaumlrgima
Perekonna ja vanema staatuse kontseptsioon on viimase aja jooksul teinud laumlbi suured
muutused ja arengud avardanud piire ja haumlgustanud nende motildeistete traditsioonilist taumlhendust
Niisiis votildeib oletada et laumlhitulevikus toimuvad seadusandluses muudatused mille kohaselt ei
arvestata vanema staatuse saamisel enam vanemate seksuaalse saumlttumuse ja arvuga Selle
asemel votildeetakse arvesse eelkotildeige lapse huvid Selline olukord peaks viima selleni et tagatud
on taumlielik votilderdsus ja vaumllistatud diskrimineerimine Seda propageerib praegusel ajal Euroopa
Inimotildeiguste Konventsiooni artikkel 14
68
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and ROSENBERG
JJA AA v BB 2007 ONCA 2 httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
37
Tihtipeale sotildeltub lapse otildeiguslik staatus perekonnas sellest milline on temaga koos elavate
taumliskasvnanute suhte otildeiguslik staatus ndash sellest kas tegemist on abielu votildei registreeritud
kooseluga On oluline ka maumlrgata et vaumlga paljud riigid on laste kaitse tagamise eesmaumlrgil
avanud samasooliste paaride jaoks votildeimaluse oma suhteid registreerida Selle kaudu on neil
votildeimalus lapsi uumlheskoos lapsendada votildei siis on uumlhel partneril votildeimalik lapsendada partneri
laps Naumliteks Rootsis saavad lapsendamise puhul sarnase otildeigusliku staatuse nii paarid kes on
oma suhted kooseluna registreerinud kui ka abielus olevad erisoolised paarid
Norra ja Sakasamaa lubavad neil paumlevil registreeritud kooselus elavatel samasoolistel isikutel
lapsendada oma partneri lapse Siin tuleb aga silmas pidada et tegemist on siseriiklike
seadustega mis ei garanteeri nende rahvusvahelist tunnustamist Perekonna seisukohalt
taumlhendab see seda et nii lastel kui tema vanematel votildeivad tekkida otildeiguslikud probleemid
vaumlljaspool riiki juhul kui teises riigis ei kehti sarnased seadused69
Euroopa Liidu otildeigus
perekonnaotildeiguse valdkonnas notildeuab uumlhtlustamist ja liigub kiirelt sinnapoole Kindlasti on
vajalik demokraatlik ja selge lahendus mis hakkaks potildehinema Euroopa Inimotildeiguste
Konventsioonil
69
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family Law
Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008 lk 101-110
38
Kokkuvotildete
Uurimistoumlouml kaumligus olen jotildeudnud jaumlreldusele et kuigi Eestis ei ole perekonna motildeiste
defineeritud on selle motildeiste seadusaktidesse sisse viimine aumlaumlrmiselt oluline nii erisooliste kui
ka samasooliste paariride ja nendega koos elavate laste perekonnakaitse otildeiguse tagamiseks
Viimsi kaasus on vaumlga hea naumlide Eesti seadusandlusest Tuginedes Euroopa Liidu otildeigusele ja
Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtukaasustele olen jotildeudnud jaumlreldusele et teatud juhtudel
peavad nii erisooliste kui ka samasooliste paaride pered koos lastega votildei ilma kuuluma
perekonna kaitse alla Samuti peab registreerimata kooselus paari peres elav laps kuuluma
oma tegelike vanematega uumlhte perekonda ning olema kaitstud perekonna motildeiste taumlhenduses
taumlpselt samamoodi kui laps kes elab registreeritud kooselu sotildelminud faktiliste vanematega
Igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja diskrimineerimine mis potildehineb isikute
sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud Euroopa Liidu liikmesriigid ei tohi perekonna ja
uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise potildehjuseks nimetada Euroopa
Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta
perekonnaeluna millel on riiklik kaitse
Teine peatuumlkk naumlitas et hetkel votildeivad lapsel tekkida perekonnaliikmetega erinevad otildeiguslikud
suhed Perekonnaliige ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem seega on tema otildeigused lapse
suhtes ja lapse otildeigused faktilise vanema vastu piiritletud Faktiliste vanematega kes ei ole
oma suhteid registreerinud koos elav laps on ebavotilderdses olukorras votilderreldes lapsega kes elab
faktiliste vanematega kes on oma suhteid registreerinud Nii tekib lapse lastekodusse
sattumise oht naumliteks bioloogilise vanema surma puhul kui teisel faktilisel vanemal
puuduvad lapse uumlle vanemlikud otildeigused Selline kohtlemine ei pruugi olla lapse huvidega
kooskotildelas Abielus paari puhul seda probleemi ei teki
Kolmandas peatuumlkis kaumlsitlesin LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdset kohtlemist
votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega Toumloumlst tuleb
selgelt vaumllja et ebavotilderdsel kohtlemisel ei ole otildeigustust ja see ei ole kooskotildelas lapse huvidega
Lapsel on otildeigus kahele vanemale ning oma tegelike vanemate tunnustamisele sotildeltumata
tegelike kasvatajate soost Laps peab igal juhul olema kaitstud sotildeltumata sellest kas tema
39
faktilised vanemad on oma suhted registreerinud votildei mitte kuna laps ei saa seda kuidagi
motildejutada Samasooliste paaride puhul on laps ebavotilderdses olukorras votilderreldes erisooliste
faktiliste vanematega elava lapsega LGBT peredes elavate laste kaitse on puudulik ja notildeuab
taumliustamist sotildeltumata siseriigi uumlhiskonna valmisolekust ning eelkotildeige tuleb seda kuumlsimust
lahendades tugineda lapse huvidele
40
Summary
Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family
has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost
importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex
couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good
example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of
the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex
and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection
Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their
real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same
way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any
avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is
prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of
the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court
of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state
The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family
members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of
the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent
are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship
is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered
their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the
death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to
the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no
significance in the case of a married couple
In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent
families compared to children living in families formed by persons of different sexes The
thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests
Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition
41
regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their
factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any
bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared
to children living with their factual parents of different sexes The protection of children
living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the
general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into
consideration in the first place when solving the problem
42
Kasutatud materjalide loetelu
Kasutatud kirjandus
Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009
Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in
International and Comparative Law Kluwer Law International 2002
Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or
Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008
Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika
EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of
Fundamental Rights of the European Union 2006
European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw
European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and
discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal
analysis 2010
Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012
Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia
Antwerp-Oxford 2005
Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st
Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009
Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family
Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008
Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of
Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law
Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007
Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad
sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007
43
Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine
praktikas Lastekaitse Liit 2005
Kasutatud normatiivmaterjal
Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303
Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification
Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their
family members to move and reside freely within the territory of the Member States
Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13
Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50
Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2
Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8
Perekonnaseadus RT I 27062012 12
Kasutatud internetiallikad
Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second
Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June
2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and
ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2
httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-
2pg-27
Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of
fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012
httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6
-2008-0479amplanguage=EN
European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working
Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties
Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007
httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf
44
GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf
Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-
10xls
Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest
httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise
+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf
Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61
Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012
httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused
Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012
httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed
Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta
Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-
perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta
Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk
32
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC
C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf
Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France
httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886
Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa
23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede
arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja
20perede20arengukava202012-2020pdf
The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010
httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf
Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and
What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10
httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019
45
Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri
httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool
iste_isikute_peresuhepdf
Viidatud kohtupraktika
EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa
EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa
EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria
EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits
EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola
EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95
EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria
TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009
TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010
32
Jaumlrelikult on erisoolisest perekonnast lapse ebavotilderdne kohtlemine votilderreldes samasoolises
perekonnas kasvava lapsega konventsiooni taumlhenduses lubamatu ja sobimatu57
Samuti annab konventsiooni artikkel 2 p2 riigile positiivse otildeiguse votildetta kasutusele sobilikud
meetmed laste votilderdsete otildeiguste tagamiseks Kui raumlaumlgitakse homoseksuaalsetele paaridele
uumlheskoos laste kasvatamise otildeiguse andmisest siis mainitakse sageli laste huvidega
arvestamist Siin votildeib tuua naumliteks Gas ja Dubois vs Prantsusmaa kaasuse jt Selles
valdkonnas on naumlha ilmselget arengut esimesed Euroopa riigid mis lubasid samasoolisel
inimesel partneri lapse adopteerida olid Taani (1999) Island (2000) Norra (2001) ja Rootsi
(2003) Nendes riikides on otildeiguslikud reformid toimunud aastatel 1993-2003 Alates 2009
aastast on Soomes lubatud samasoolisel isikul oma partneri last adopteerida Eeliseks on kui
partnerid elavad registreeritud kooselus ja mittebioloogiline vanem on lapse sotsiaalne vanem
ehk tegelik vanem Nendes riikides saab samasooliste vanemate peres elav laps peale
lapsendamist taumlieliku sotsiaal- otildeigus- ja majandusliku kaitse ja samuti tagab see lapse otildeiguse
motildelemale seaduslikule ja sotsiaalsele vanemale Selline otildeiguslik areng naumlitab ka seda et
vanemate seksuaalne saumlttumus votildei sugu ei ole lapse huvide arvestamisel taumlhtis
Areng nendes riikides naumlitab ka seda et perekond koosneb lapsest ja kahest taumliskasvanud
isikust (sotildeltumata soost) Lapsel kes elab sellises perekonnas tekib otildeigus kahele seaduslikule
vanemale ja see annab talle votilderdse kaitse votilderreldes lapsega kes elab heteroseksuaalses peres
Selline areng naumlitab meile mis on kaasaaegne perekond58
See kotildeik taumlhendab et lapsel kes kasvab samasoolises perekonnas peavad olema
samasugused otildeigused nagu ta kasvaks erisooliste vanemate perekonnas kus partnerid kas on
votildei ei ole abielus Lapsel on otildeigus perekonna- ja eraelu kaitsmisele Euroopa Inimotildeiguste
Konventsiooni artikkel 8 taumlhenduses ja samuti on tal otildeigus olla mitte diskrimineeritud
vastavalt sama konventsiooni artikkel 14-le Paraku naumleme erinevat suhtumist votilderreldes
lapsega kes elab perekonnas kus vanemad on heteroseksuaalsed Lapsel on vaja otildeigust
57
Dr Loveday Hodson (viide 37) lk 29 58
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in Europe
National Cross-Border and European Perspectives 2012 lk 102-103120-122
33
perekonna kaitsele ja votildeimalust seadustada oma suhted mitte ainult bioloogilise vanemaga
vaid ka bioloogilise vanema partneriga Kui bioloogiline vanem ja partner on
heteroseksuaalsetes suhetes saab laps motildelema poole notildeusolekuga tagada enda otildeiguse olla
lapsendatud ja luua perekond Kui bioloogiline vanem ja tema partner on homoseksuaalsetes
suhetes siis isegi juhul kui motildelemad pooled on notildeus ei saa laps kasutada oma otildeigust olla
lapsendatud ja luua perekonda kui see ei ole vastuolus tema huvidega Riik arvestab lapse
huve eelkotildeige lapsendamisele lubatavuse kuumlsimuses
Selleks et aru saada partneri otildeigustest lapse suhtes peab enne defineerima kes on partner
lapse jaoks seaduse motildettes Perekonnaseadus annab meile kolm erinevat suhet lapse vanem
votildeotilderasvanem ehk lapse vanemaga abiellunud isik ning kasuvanem ehk isik kes ei ole
vanem ega votildeotilderasvanem vaid isik kes tegelikult last kasvatab Teda votildeib nimetada ka
faktiliseks vanemaks59
Sellest tuleneb et partner on kasuvanem Perekonnaseadust vaadeldes
votildeib oumlelda et kasuvanemal on kasulapse suhtes minimaalsed otildeigused samuti on lapse
otildeigused kasuvanema suhtes minimaalsed ja mitte taumlielikud
Ka Eesti Lastevanemate Liit on seisukohal et laste otildeigused ei ole piisavalt kaitstud seetotildettu
soovivad nad laste otildeiguste tugevdamist olukorras kus uumlks vanematest ei ole bioloogiline
vanem60
Samasooliste paaride puhul on partner faktiline vanem Lastekaitse Liidu president
Loone Ots on seisukohal et laps peab olema turvatud ja kaitstud nagu seda notildeuab Lastekaitse
Konventsioon Samuti arvab ta et samasooliste kooselu seadustamine on tervitatav samm
votilderdotildeiguslikkuse uumlhiskonda Laps satub vaumlgivalla ja hooletuse ohvriks nii samasoolises kui
erisoolises perekonnas seega peaksid tema otildeigused olema votildeimalikult efektiivselt kaitstud
motildelemal juhtumil Uumlhe votildeimaliku seisukoha jaumlrgi peaks samasoolistele peredele andma
lapsendamisotildeiguse erandjuhul see peab olema selgelt lapse huvides ning iga juhtumi puhul
arvestatakse konkreetseid asjaolusid ja teatud vanusest ka lapse notildeusolekut See aitaks vaumlltida
lapse lastekodusse sattumist laps peaks kasvama peres mitte uumlkskotildeik kui haumlsti varustatud
59
Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Edgar Salumaa Juridika
httpwwwjuridicaeejuridica_etphpdocument=etarticles1995123599PRNprvphp 60
Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest lk 3
httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise+koosel
uga+seotud+ettepanekutestpdf (18012013)
34
lastekodus Lastekaitse Liit on seisukohal et laps peab olema kaitstud ja Eesti laps peab
olema otildennelik vaatamata lapse kasvatajate soost61
Naumliteks votildeib tuua EIOtildeK kohtuotsuse Gas
ja Dubois v Prantsusmaa mille puhul kohtuniku eriarvamusel on samasoolises perekonnas
kasvatatav laps erinevas olukorras votilderreldes erisooliste taumliskasvanutega uumlhes peres kasvava
lapsega62
Eesti Potildehiseadus saumltestab ja tunnustab perekonna kaitset ja samuti peetakse potildehiseaduse jaumlrgi
oluliseks laste kasvatamist ning vanematele antakse mitte ainult luba vaid ka kohustus oma
lapsi kasvatada Mainitakse ka riigi kohustust perekonda laste kasvatamisel abistada Riigi
kohustuseks on luua lapsevanematele votildeimalused oma laste kasvatamiseks ja tagada laste
potildehivajadused63
Laps on homoseksuaalses peres kasvades erinevas olukorras votilderreldes heteroseksuaalses
peres kasvava lapsega Viimasel juhul on motildelemal vanemal otildeigus taotleda erinevaid
perekonna- ja laste kasvatamistoetusi kuna motildelemad vanemad votildeivad seadusjaumlrgselt end
lapsevanemana registreerida (bioloogiline vanem lapsendamine) Samasooliste partnerite
puhul on toetuste saamine raskendatud votildei ei ole uumlldse votildeimalik naumliteks votildeib tuua Viimsi
kaasuse probleemi Nii ei saa laps kes kasvab peres kahe samasoolise vanemaga vanemate
kaudu samalaadset riigipoolset toetust Kaasuses X Y ja Z vs Suurbritannia toob Inimotildeiguste
Kohus selgelt vaumllja et inimotildeiguste konventsioon votildeib olla totildelgendatud erinevalt ja perekonna
kaitse laieneb mitte ainult abiellunud paaridele vaid ka de facto peredele
Alati peab arvesse votildetma mitut erinevat faktorit kui kaua kaks taumliskasvanud isikut (sotildeltumata
soost) koos elanud on kas isikud elavad uumlhes leibkonnas kas nad soovivad votildei ei soovi lapsi
koos kasvatada64
Arvatakse et perekonna autentne tunnus on uumlhine laste kasvatamise otildeigus
61
Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012 httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed ( 21012012)
62 Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa 23032012
httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420 (22012013) 63
Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad sotsiaaltoetused ja ndash
teenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007 lk 29 64
Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in International
and Comparative Law Kluwer Law International 2002 lk 261
35
Seega peab uumlhine laste kasvatamisotildeigus olema identselt kaumlttesaadav nii heteroseksuaalsetele
kui ka samasoolistele paaridele Kui erisoolistel paaridel on otildeigus lapsi uumlhiselt kasvatada ilma
registreerimiseta siis peab selline otildeigus olema tagatud ka samasoolistele partneritele65
Eestis puudub spetsialiseerunud organ mis teostaks jaumlrelvalvet laste otildeiguste tagamise uumlle
Seda funktsiooni teostavad erinevad organid koostoumloumls Nendeks kohalik omavalitsus
maavalitsus otildeiguskantsler ja teised66
Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas nr 6-
81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute puumlsiv kooselu kuulub
perekonnapotildehiotildeiguse kaitse alla aga Eestis ei ole selline kooselu reguleeritud ja seetotildettu tuleb
luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Samuti puudub lapsendamist ja
hooldusotildeigust puudutav regulatsioon mis tagaks laste huvide arvestamise samasooliste
paaride puhul Partneril puudub lapsendamise votildeimalus ja see annab hooldusotildeiguse ainult
uumlhele vanemale kuid partnerid elavad koos lapsega ja motildelemad peaksid lapse eest vastutama
ja tema eest kandma hoolt Selline olukord votildeib tuua probleeme lapse hooldamisotildeiguse
teostamisel uumlhe partneri surma korral votildei juhul kui seaduslik lapsevanem ei saa mingil
potildehjusel pikemaajaliselt hooldusotildeigust teostada Samuti pole tagatud partneri otildeigus last edasi
kasvatada kui seaduslik vanem sureb
Probleem on ka uumluumlrisuhetes Votildelaotildeigusseaduse sect289 saumltestab et eluruumi uumluumlrnikul on otildeigus
uumluumlriruumides majutada oma abikaasat alaealisi lapsi ja toumloumlvotildeimetuid vanemaid ilma
uumluumlrileandja notildeusolekuta67
Juhul kui uumluumlrilevotildetja on lapse vanema partner siis ei saa
uumluumlrileandja notildeusolekuta eluruumis majutada last ega tema seaduslikku vanemat Sellega
satub laps ebasoodsasse olukorda votilderreldes lapsega kes elab perekonnas kus motildelemad
partnerid on tema seaduslikud vanemad Lapse eluruumides viibimine sotildeltub uumluumlrileandja
tahtest
65
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs (viide 58) lk 92 66
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava
2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20per
ede20arengukava202012-2020pdf (16022013) 67
Otildeiguskantsler ( viide 3) lk 1 5
36
Laste staatus samasoolistes paarides on laumlbi aegade olnud nagu Pandora laegas Alati on olnud
arusaadav aktsepteeritud ja isegi notildeutud et lapsel peab olema kaks vanemat aga nuumluumldseks on
see arenenud selles suunas et lapsel votildeib olla kaks ema kaks isa votildei isegi kolm vanemat
2007 aastal andis Ontario Kohus oma otsuses AA vs BB ONCA 268
selles kuumlsimuses uue
arengu Selle kaasuse puhul vaumlrbasid kaks homoseksuaalset stabiilses suhtes elavat naist oma
meessoost sotildebra lapse bioloogiliseks eostamiseks Lapse suumlndides olid tema seaduslikeks
vanemateks bioloogiline ema ja bioloogiline isa Bioloogilise ema samasooline partner oli
sellises situatsioonis lapse faktiline vanem taumlitis lapse teise ema rolli ja kandis suurt osa lapse
kasvatamises Kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngisid lapse elus vaumlga olulist rolli ja kandsid lapse
eest hoolt Lapse bioloogilise ema samasooline partner leidis et tal peaksid olema lapse
suhtes samuti seaduslikud otildeigused ja kohustused ning ta poumloumlrdus kohtusse nende otildeiguste ja
kohustuste saamiseks Kohus leidis et kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngivad lapse elus vaumlga suurt
rolli ja lapse otildeiguste tagamise seisukohalt on oluline et kotildeik kolm oleksid tema seaduslikud
vanemad
Kohus arvestas lapse huvidega ning see on selle kaasuse puhul kotildeige olulisem Kohus
otsustas et kotildeik kolm taumliskasvanut peavad olema seaduslike vanematena registreeritud ning
seelaumlbi sai laps kolm seaduslikku vanemat Nimetatud kaasus totildei samasooliste vanemate ja
sellistes peredes elavate laste probleemide osas taumliesti uue arengu Selliseid arenguid jaumllgides
votildeib oletada et ka teised riigid votildetavad Orlando kaasuse arvesse ja hakkavad seda jaumlrgima
Perekonna ja vanema staatuse kontseptsioon on viimase aja jooksul teinud laumlbi suured
muutused ja arengud avardanud piire ja haumlgustanud nende motildeistete traditsioonilist taumlhendust
Niisiis votildeib oletada et laumlhitulevikus toimuvad seadusandluses muudatused mille kohaselt ei
arvestata vanema staatuse saamisel enam vanemate seksuaalse saumlttumuse ja arvuga Selle
asemel votildeetakse arvesse eelkotildeige lapse huvid Selline olukord peaks viima selleni et tagatud
on taumlielik votilderdsus ja vaumllistatud diskrimineerimine Seda propageerib praegusel ajal Euroopa
Inimotildeiguste Konventsiooni artikkel 14
68
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and ROSENBERG
JJA AA v BB 2007 ONCA 2 httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
37
Tihtipeale sotildeltub lapse otildeiguslik staatus perekonnas sellest milline on temaga koos elavate
taumliskasvnanute suhte otildeiguslik staatus ndash sellest kas tegemist on abielu votildei registreeritud
kooseluga On oluline ka maumlrgata et vaumlga paljud riigid on laste kaitse tagamise eesmaumlrgil
avanud samasooliste paaride jaoks votildeimaluse oma suhteid registreerida Selle kaudu on neil
votildeimalus lapsi uumlheskoos lapsendada votildei siis on uumlhel partneril votildeimalik lapsendada partneri
laps Naumliteks Rootsis saavad lapsendamise puhul sarnase otildeigusliku staatuse nii paarid kes on
oma suhted kooseluna registreerinud kui ka abielus olevad erisoolised paarid
Norra ja Sakasamaa lubavad neil paumlevil registreeritud kooselus elavatel samasoolistel isikutel
lapsendada oma partneri lapse Siin tuleb aga silmas pidada et tegemist on siseriiklike
seadustega mis ei garanteeri nende rahvusvahelist tunnustamist Perekonna seisukohalt
taumlhendab see seda et nii lastel kui tema vanematel votildeivad tekkida otildeiguslikud probleemid
vaumlljaspool riiki juhul kui teises riigis ei kehti sarnased seadused69
Euroopa Liidu otildeigus
perekonnaotildeiguse valdkonnas notildeuab uumlhtlustamist ja liigub kiirelt sinnapoole Kindlasti on
vajalik demokraatlik ja selge lahendus mis hakkaks potildehinema Euroopa Inimotildeiguste
Konventsioonil
69
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family Law
Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008 lk 101-110
38
Kokkuvotildete
Uurimistoumlouml kaumligus olen jotildeudnud jaumlreldusele et kuigi Eestis ei ole perekonna motildeiste
defineeritud on selle motildeiste seadusaktidesse sisse viimine aumlaumlrmiselt oluline nii erisooliste kui
ka samasooliste paariride ja nendega koos elavate laste perekonnakaitse otildeiguse tagamiseks
Viimsi kaasus on vaumlga hea naumlide Eesti seadusandlusest Tuginedes Euroopa Liidu otildeigusele ja
Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtukaasustele olen jotildeudnud jaumlreldusele et teatud juhtudel
peavad nii erisooliste kui ka samasooliste paaride pered koos lastega votildei ilma kuuluma
perekonna kaitse alla Samuti peab registreerimata kooselus paari peres elav laps kuuluma
oma tegelike vanematega uumlhte perekonda ning olema kaitstud perekonna motildeiste taumlhenduses
taumlpselt samamoodi kui laps kes elab registreeritud kooselu sotildelminud faktiliste vanematega
Igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja diskrimineerimine mis potildehineb isikute
sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud Euroopa Liidu liikmesriigid ei tohi perekonna ja
uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise potildehjuseks nimetada Euroopa
Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta
perekonnaeluna millel on riiklik kaitse
Teine peatuumlkk naumlitas et hetkel votildeivad lapsel tekkida perekonnaliikmetega erinevad otildeiguslikud
suhed Perekonnaliige ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem seega on tema otildeigused lapse
suhtes ja lapse otildeigused faktilise vanema vastu piiritletud Faktiliste vanematega kes ei ole
oma suhteid registreerinud koos elav laps on ebavotilderdses olukorras votilderreldes lapsega kes elab
faktiliste vanematega kes on oma suhteid registreerinud Nii tekib lapse lastekodusse
sattumise oht naumliteks bioloogilise vanema surma puhul kui teisel faktilisel vanemal
puuduvad lapse uumlle vanemlikud otildeigused Selline kohtlemine ei pruugi olla lapse huvidega
kooskotildelas Abielus paari puhul seda probleemi ei teki
Kolmandas peatuumlkis kaumlsitlesin LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdset kohtlemist
votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega Toumloumlst tuleb
selgelt vaumllja et ebavotilderdsel kohtlemisel ei ole otildeigustust ja see ei ole kooskotildelas lapse huvidega
Lapsel on otildeigus kahele vanemale ning oma tegelike vanemate tunnustamisele sotildeltumata
tegelike kasvatajate soost Laps peab igal juhul olema kaitstud sotildeltumata sellest kas tema
39
faktilised vanemad on oma suhted registreerinud votildei mitte kuna laps ei saa seda kuidagi
motildejutada Samasooliste paaride puhul on laps ebavotilderdses olukorras votilderreldes erisooliste
faktiliste vanematega elava lapsega LGBT peredes elavate laste kaitse on puudulik ja notildeuab
taumliustamist sotildeltumata siseriigi uumlhiskonna valmisolekust ning eelkotildeige tuleb seda kuumlsimust
lahendades tugineda lapse huvidele
40
Summary
Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family
has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost
importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex
couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good
example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of
the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex
and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection
Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their
real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same
way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any
avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is
prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of
the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court
of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state
The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family
members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of
the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent
are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship
is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered
their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the
death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to
the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no
significance in the case of a married couple
In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent
families compared to children living in families formed by persons of different sexes The
thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests
Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition
41
regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their
factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any
bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared
to children living with their factual parents of different sexes The protection of children
living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the
general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into
consideration in the first place when solving the problem
42
Kasutatud materjalide loetelu
Kasutatud kirjandus
Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009
Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in
International and Comparative Law Kluwer Law International 2002
Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or
Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008
Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika
EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of
Fundamental Rights of the European Union 2006
European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw
European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and
discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal
analysis 2010
Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012
Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia
Antwerp-Oxford 2005
Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st
Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009
Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family
Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008
Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of
Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law
Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007
Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad
sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007
43
Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine
praktikas Lastekaitse Liit 2005
Kasutatud normatiivmaterjal
Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303
Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification
Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their
family members to move and reside freely within the territory of the Member States
Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13
Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50
Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2
Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8
Perekonnaseadus RT I 27062012 12
Kasutatud internetiallikad
Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second
Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June
2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and
ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2
httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-
2pg-27
Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of
fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012
httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6
-2008-0479amplanguage=EN
European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working
Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties
Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007
httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf
44
GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf
Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-
10xls
Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest
httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise
+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf
Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61
Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012
httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused
Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012
httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed
Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta
Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-
perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta
Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk
32
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC
C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf
Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France
httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886
Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa
23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede
arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja
20perede20arengukava202012-2020pdf
The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010
httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf
Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and
What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10
httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019
45
Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri
httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool
iste_isikute_peresuhepdf
Viidatud kohtupraktika
EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa
EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa
EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria
EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits
EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola
EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95
EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria
TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009
TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010
33
perekonna kaitsele ja votildeimalust seadustada oma suhted mitte ainult bioloogilise vanemaga
vaid ka bioloogilise vanema partneriga Kui bioloogiline vanem ja partner on
heteroseksuaalsetes suhetes saab laps motildelema poole notildeusolekuga tagada enda otildeiguse olla
lapsendatud ja luua perekond Kui bioloogiline vanem ja tema partner on homoseksuaalsetes
suhetes siis isegi juhul kui motildelemad pooled on notildeus ei saa laps kasutada oma otildeigust olla
lapsendatud ja luua perekonda kui see ei ole vastuolus tema huvidega Riik arvestab lapse
huve eelkotildeige lapsendamisele lubatavuse kuumlsimuses
Selleks et aru saada partneri otildeigustest lapse suhtes peab enne defineerima kes on partner
lapse jaoks seaduse motildettes Perekonnaseadus annab meile kolm erinevat suhet lapse vanem
votildeotilderasvanem ehk lapse vanemaga abiellunud isik ning kasuvanem ehk isik kes ei ole
vanem ega votildeotilderasvanem vaid isik kes tegelikult last kasvatab Teda votildeib nimetada ka
faktiliseks vanemaks59
Sellest tuleneb et partner on kasuvanem Perekonnaseadust vaadeldes
votildeib oumlelda et kasuvanemal on kasulapse suhtes minimaalsed otildeigused samuti on lapse
otildeigused kasuvanema suhtes minimaalsed ja mitte taumlielikud
Ka Eesti Lastevanemate Liit on seisukohal et laste otildeigused ei ole piisavalt kaitstud seetotildettu
soovivad nad laste otildeiguste tugevdamist olukorras kus uumlks vanematest ei ole bioloogiline
vanem60
Samasooliste paaride puhul on partner faktiline vanem Lastekaitse Liidu president
Loone Ots on seisukohal et laps peab olema turvatud ja kaitstud nagu seda notildeuab Lastekaitse
Konventsioon Samuti arvab ta et samasooliste kooselu seadustamine on tervitatav samm
votilderdotildeiguslikkuse uumlhiskonda Laps satub vaumlgivalla ja hooletuse ohvriks nii samasoolises kui
erisoolises perekonnas seega peaksid tema otildeigused olema votildeimalikult efektiivselt kaitstud
motildelemal juhtumil Uumlhe votildeimaliku seisukoha jaumlrgi peaks samasoolistele peredele andma
lapsendamisotildeiguse erandjuhul see peab olema selgelt lapse huvides ning iga juhtumi puhul
arvestatakse konkreetseid asjaolusid ja teatud vanusest ka lapse notildeusolekut See aitaks vaumlltida
lapse lastekodusse sattumist laps peaks kasvama peres mitte uumlkskotildeik kui haumlsti varustatud
59
Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Edgar Salumaa Juridika
httpwwwjuridicaeejuridica_etphpdocument=etarticles1995123599PRNprvphp 60
Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest lk 3
httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise+koosel
uga+seotud+ettepanekutestpdf (18012013)
34
lastekodus Lastekaitse Liit on seisukohal et laps peab olema kaitstud ja Eesti laps peab
olema otildennelik vaatamata lapse kasvatajate soost61
Naumliteks votildeib tuua EIOtildeK kohtuotsuse Gas
ja Dubois v Prantsusmaa mille puhul kohtuniku eriarvamusel on samasoolises perekonnas
kasvatatav laps erinevas olukorras votilderreldes erisooliste taumliskasvanutega uumlhes peres kasvava
lapsega62
Eesti Potildehiseadus saumltestab ja tunnustab perekonna kaitset ja samuti peetakse potildehiseaduse jaumlrgi
oluliseks laste kasvatamist ning vanematele antakse mitte ainult luba vaid ka kohustus oma
lapsi kasvatada Mainitakse ka riigi kohustust perekonda laste kasvatamisel abistada Riigi
kohustuseks on luua lapsevanematele votildeimalused oma laste kasvatamiseks ja tagada laste
potildehivajadused63
Laps on homoseksuaalses peres kasvades erinevas olukorras votilderreldes heteroseksuaalses
peres kasvava lapsega Viimasel juhul on motildelemal vanemal otildeigus taotleda erinevaid
perekonna- ja laste kasvatamistoetusi kuna motildelemad vanemad votildeivad seadusjaumlrgselt end
lapsevanemana registreerida (bioloogiline vanem lapsendamine) Samasooliste partnerite
puhul on toetuste saamine raskendatud votildei ei ole uumlldse votildeimalik naumliteks votildeib tuua Viimsi
kaasuse probleemi Nii ei saa laps kes kasvab peres kahe samasoolise vanemaga vanemate
kaudu samalaadset riigipoolset toetust Kaasuses X Y ja Z vs Suurbritannia toob Inimotildeiguste
Kohus selgelt vaumllja et inimotildeiguste konventsioon votildeib olla totildelgendatud erinevalt ja perekonna
kaitse laieneb mitte ainult abiellunud paaridele vaid ka de facto peredele
Alati peab arvesse votildetma mitut erinevat faktorit kui kaua kaks taumliskasvanud isikut (sotildeltumata
soost) koos elanud on kas isikud elavad uumlhes leibkonnas kas nad soovivad votildei ei soovi lapsi
koos kasvatada64
Arvatakse et perekonna autentne tunnus on uumlhine laste kasvatamise otildeigus
61
Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012 httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed ( 21012012)
62 Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa 23032012
httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420 (22012013) 63
Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad sotsiaaltoetused ja ndash
teenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007 lk 29 64
Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in International
and Comparative Law Kluwer Law International 2002 lk 261
35
Seega peab uumlhine laste kasvatamisotildeigus olema identselt kaumlttesaadav nii heteroseksuaalsetele
kui ka samasoolistele paaridele Kui erisoolistel paaridel on otildeigus lapsi uumlhiselt kasvatada ilma
registreerimiseta siis peab selline otildeigus olema tagatud ka samasoolistele partneritele65
Eestis puudub spetsialiseerunud organ mis teostaks jaumlrelvalvet laste otildeiguste tagamise uumlle
Seda funktsiooni teostavad erinevad organid koostoumloumls Nendeks kohalik omavalitsus
maavalitsus otildeiguskantsler ja teised66
Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas nr 6-
81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute puumlsiv kooselu kuulub
perekonnapotildehiotildeiguse kaitse alla aga Eestis ei ole selline kooselu reguleeritud ja seetotildettu tuleb
luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Samuti puudub lapsendamist ja
hooldusotildeigust puudutav regulatsioon mis tagaks laste huvide arvestamise samasooliste
paaride puhul Partneril puudub lapsendamise votildeimalus ja see annab hooldusotildeiguse ainult
uumlhele vanemale kuid partnerid elavad koos lapsega ja motildelemad peaksid lapse eest vastutama
ja tema eest kandma hoolt Selline olukord votildeib tuua probleeme lapse hooldamisotildeiguse
teostamisel uumlhe partneri surma korral votildei juhul kui seaduslik lapsevanem ei saa mingil
potildehjusel pikemaajaliselt hooldusotildeigust teostada Samuti pole tagatud partneri otildeigus last edasi
kasvatada kui seaduslik vanem sureb
Probleem on ka uumluumlrisuhetes Votildelaotildeigusseaduse sect289 saumltestab et eluruumi uumluumlrnikul on otildeigus
uumluumlriruumides majutada oma abikaasat alaealisi lapsi ja toumloumlvotildeimetuid vanemaid ilma
uumluumlrileandja notildeusolekuta67
Juhul kui uumluumlrilevotildetja on lapse vanema partner siis ei saa
uumluumlrileandja notildeusolekuta eluruumis majutada last ega tema seaduslikku vanemat Sellega
satub laps ebasoodsasse olukorda votilderreldes lapsega kes elab perekonnas kus motildelemad
partnerid on tema seaduslikud vanemad Lapse eluruumides viibimine sotildeltub uumluumlrileandja
tahtest
65
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs (viide 58) lk 92 66
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava
2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20per
ede20arengukava202012-2020pdf (16022013) 67
Otildeiguskantsler ( viide 3) lk 1 5
36
Laste staatus samasoolistes paarides on laumlbi aegade olnud nagu Pandora laegas Alati on olnud
arusaadav aktsepteeritud ja isegi notildeutud et lapsel peab olema kaks vanemat aga nuumluumldseks on
see arenenud selles suunas et lapsel votildeib olla kaks ema kaks isa votildei isegi kolm vanemat
2007 aastal andis Ontario Kohus oma otsuses AA vs BB ONCA 268
selles kuumlsimuses uue
arengu Selle kaasuse puhul vaumlrbasid kaks homoseksuaalset stabiilses suhtes elavat naist oma
meessoost sotildebra lapse bioloogiliseks eostamiseks Lapse suumlndides olid tema seaduslikeks
vanemateks bioloogiline ema ja bioloogiline isa Bioloogilise ema samasooline partner oli
sellises situatsioonis lapse faktiline vanem taumlitis lapse teise ema rolli ja kandis suurt osa lapse
kasvatamises Kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngisid lapse elus vaumlga olulist rolli ja kandsid lapse
eest hoolt Lapse bioloogilise ema samasooline partner leidis et tal peaksid olema lapse
suhtes samuti seaduslikud otildeigused ja kohustused ning ta poumloumlrdus kohtusse nende otildeiguste ja
kohustuste saamiseks Kohus leidis et kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngivad lapse elus vaumlga suurt
rolli ja lapse otildeiguste tagamise seisukohalt on oluline et kotildeik kolm oleksid tema seaduslikud
vanemad
Kohus arvestas lapse huvidega ning see on selle kaasuse puhul kotildeige olulisem Kohus
otsustas et kotildeik kolm taumliskasvanut peavad olema seaduslike vanematena registreeritud ning
seelaumlbi sai laps kolm seaduslikku vanemat Nimetatud kaasus totildei samasooliste vanemate ja
sellistes peredes elavate laste probleemide osas taumliesti uue arengu Selliseid arenguid jaumllgides
votildeib oletada et ka teised riigid votildetavad Orlando kaasuse arvesse ja hakkavad seda jaumlrgima
Perekonna ja vanema staatuse kontseptsioon on viimase aja jooksul teinud laumlbi suured
muutused ja arengud avardanud piire ja haumlgustanud nende motildeistete traditsioonilist taumlhendust
Niisiis votildeib oletada et laumlhitulevikus toimuvad seadusandluses muudatused mille kohaselt ei
arvestata vanema staatuse saamisel enam vanemate seksuaalse saumlttumuse ja arvuga Selle
asemel votildeetakse arvesse eelkotildeige lapse huvid Selline olukord peaks viima selleni et tagatud
on taumlielik votilderdsus ja vaumllistatud diskrimineerimine Seda propageerib praegusel ajal Euroopa
Inimotildeiguste Konventsiooni artikkel 14
68
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and ROSENBERG
JJA AA v BB 2007 ONCA 2 httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
37
Tihtipeale sotildeltub lapse otildeiguslik staatus perekonnas sellest milline on temaga koos elavate
taumliskasvnanute suhte otildeiguslik staatus ndash sellest kas tegemist on abielu votildei registreeritud
kooseluga On oluline ka maumlrgata et vaumlga paljud riigid on laste kaitse tagamise eesmaumlrgil
avanud samasooliste paaride jaoks votildeimaluse oma suhteid registreerida Selle kaudu on neil
votildeimalus lapsi uumlheskoos lapsendada votildei siis on uumlhel partneril votildeimalik lapsendada partneri
laps Naumliteks Rootsis saavad lapsendamise puhul sarnase otildeigusliku staatuse nii paarid kes on
oma suhted kooseluna registreerinud kui ka abielus olevad erisoolised paarid
Norra ja Sakasamaa lubavad neil paumlevil registreeritud kooselus elavatel samasoolistel isikutel
lapsendada oma partneri lapse Siin tuleb aga silmas pidada et tegemist on siseriiklike
seadustega mis ei garanteeri nende rahvusvahelist tunnustamist Perekonna seisukohalt
taumlhendab see seda et nii lastel kui tema vanematel votildeivad tekkida otildeiguslikud probleemid
vaumlljaspool riiki juhul kui teises riigis ei kehti sarnased seadused69
Euroopa Liidu otildeigus
perekonnaotildeiguse valdkonnas notildeuab uumlhtlustamist ja liigub kiirelt sinnapoole Kindlasti on
vajalik demokraatlik ja selge lahendus mis hakkaks potildehinema Euroopa Inimotildeiguste
Konventsioonil
69
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family Law
Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008 lk 101-110
38
Kokkuvotildete
Uurimistoumlouml kaumligus olen jotildeudnud jaumlreldusele et kuigi Eestis ei ole perekonna motildeiste
defineeritud on selle motildeiste seadusaktidesse sisse viimine aumlaumlrmiselt oluline nii erisooliste kui
ka samasooliste paariride ja nendega koos elavate laste perekonnakaitse otildeiguse tagamiseks
Viimsi kaasus on vaumlga hea naumlide Eesti seadusandlusest Tuginedes Euroopa Liidu otildeigusele ja
Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtukaasustele olen jotildeudnud jaumlreldusele et teatud juhtudel
peavad nii erisooliste kui ka samasooliste paaride pered koos lastega votildei ilma kuuluma
perekonna kaitse alla Samuti peab registreerimata kooselus paari peres elav laps kuuluma
oma tegelike vanematega uumlhte perekonda ning olema kaitstud perekonna motildeiste taumlhenduses
taumlpselt samamoodi kui laps kes elab registreeritud kooselu sotildelminud faktiliste vanematega
Igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja diskrimineerimine mis potildehineb isikute
sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud Euroopa Liidu liikmesriigid ei tohi perekonna ja
uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise potildehjuseks nimetada Euroopa
Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta
perekonnaeluna millel on riiklik kaitse
Teine peatuumlkk naumlitas et hetkel votildeivad lapsel tekkida perekonnaliikmetega erinevad otildeiguslikud
suhed Perekonnaliige ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem seega on tema otildeigused lapse
suhtes ja lapse otildeigused faktilise vanema vastu piiritletud Faktiliste vanematega kes ei ole
oma suhteid registreerinud koos elav laps on ebavotilderdses olukorras votilderreldes lapsega kes elab
faktiliste vanematega kes on oma suhteid registreerinud Nii tekib lapse lastekodusse
sattumise oht naumliteks bioloogilise vanema surma puhul kui teisel faktilisel vanemal
puuduvad lapse uumlle vanemlikud otildeigused Selline kohtlemine ei pruugi olla lapse huvidega
kooskotildelas Abielus paari puhul seda probleemi ei teki
Kolmandas peatuumlkis kaumlsitlesin LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdset kohtlemist
votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega Toumloumlst tuleb
selgelt vaumllja et ebavotilderdsel kohtlemisel ei ole otildeigustust ja see ei ole kooskotildelas lapse huvidega
Lapsel on otildeigus kahele vanemale ning oma tegelike vanemate tunnustamisele sotildeltumata
tegelike kasvatajate soost Laps peab igal juhul olema kaitstud sotildeltumata sellest kas tema
39
faktilised vanemad on oma suhted registreerinud votildei mitte kuna laps ei saa seda kuidagi
motildejutada Samasooliste paaride puhul on laps ebavotilderdses olukorras votilderreldes erisooliste
faktiliste vanematega elava lapsega LGBT peredes elavate laste kaitse on puudulik ja notildeuab
taumliustamist sotildeltumata siseriigi uumlhiskonna valmisolekust ning eelkotildeige tuleb seda kuumlsimust
lahendades tugineda lapse huvidele
40
Summary
Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family
has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost
importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex
couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good
example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of
the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex
and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection
Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their
real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same
way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any
avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is
prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of
the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court
of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state
The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family
members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of
the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent
are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship
is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered
their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the
death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to
the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no
significance in the case of a married couple
In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent
families compared to children living in families formed by persons of different sexes The
thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests
Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition
41
regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their
factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any
bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared
to children living with their factual parents of different sexes The protection of children
living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the
general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into
consideration in the first place when solving the problem
42
Kasutatud materjalide loetelu
Kasutatud kirjandus
Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009
Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in
International and Comparative Law Kluwer Law International 2002
Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or
Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008
Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika
EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of
Fundamental Rights of the European Union 2006
European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw
European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and
discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal
analysis 2010
Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012
Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia
Antwerp-Oxford 2005
Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st
Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009
Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family
Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008
Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of
Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law
Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007
Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad
sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007
43
Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine
praktikas Lastekaitse Liit 2005
Kasutatud normatiivmaterjal
Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303
Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification
Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their
family members to move and reside freely within the territory of the Member States
Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13
Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50
Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2
Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8
Perekonnaseadus RT I 27062012 12
Kasutatud internetiallikad
Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second
Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June
2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and
ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2
httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-
2pg-27
Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of
fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012
httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6
-2008-0479amplanguage=EN
European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working
Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties
Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007
httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf
44
GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf
Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-
10xls
Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest
httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise
+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf
Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61
Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012
httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused
Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012
httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed
Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta
Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-
perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta
Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk
32
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC
C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf
Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France
httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886
Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa
23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede
arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja
20perede20arengukava202012-2020pdf
The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010
httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf
Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and
What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10
httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019
45
Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri
httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool
iste_isikute_peresuhepdf
Viidatud kohtupraktika
EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa
EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa
EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria
EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits
EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola
EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95
EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria
TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009
TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010
34
lastekodus Lastekaitse Liit on seisukohal et laps peab olema kaitstud ja Eesti laps peab
olema otildennelik vaatamata lapse kasvatajate soost61
Naumliteks votildeib tuua EIOtildeK kohtuotsuse Gas
ja Dubois v Prantsusmaa mille puhul kohtuniku eriarvamusel on samasoolises perekonnas
kasvatatav laps erinevas olukorras votilderreldes erisooliste taumliskasvanutega uumlhes peres kasvava
lapsega62
Eesti Potildehiseadus saumltestab ja tunnustab perekonna kaitset ja samuti peetakse potildehiseaduse jaumlrgi
oluliseks laste kasvatamist ning vanematele antakse mitte ainult luba vaid ka kohustus oma
lapsi kasvatada Mainitakse ka riigi kohustust perekonda laste kasvatamisel abistada Riigi
kohustuseks on luua lapsevanematele votildeimalused oma laste kasvatamiseks ja tagada laste
potildehivajadused63
Laps on homoseksuaalses peres kasvades erinevas olukorras votilderreldes heteroseksuaalses
peres kasvava lapsega Viimasel juhul on motildelemal vanemal otildeigus taotleda erinevaid
perekonna- ja laste kasvatamistoetusi kuna motildelemad vanemad votildeivad seadusjaumlrgselt end
lapsevanemana registreerida (bioloogiline vanem lapsendamine) Samasooliste partnerite
puhul on toetuste saamine raskendatud votildei ei ole uumlldse votildeimalik naumliteks votildeib tuua Viimsi
kaasuse probleemi Nii ei saa laps kes kasvab peres kahe samasoolise vanemaga vanemate
kaudu samalaadset riigipoolset toetust Kaasuses X Y ja Z vs Suurbritannia toob Inimotildeiguste
Kohus selgelt vaumllja et inimotildeiguste konventsioon votildeib olla totildelgendatud erinevalt ja perekonna
kaitse laieneb mitte ainult abiellunud paaridele vaid ka de facto peredele
Alati peab arvesse votildetma mitut erinevat faktorit kui kaua kaks taumliskasvanud isikut (sotildeltumata
soost) koos elanud on kas isikud elavad uumlhes leibkonnas kas nad soovivad votildei ei soovi lapsi
koos kasvatada64
Arvatakse et perekonna autentne tunnus on uumlhine laste kasvatamise otildeigus
61
Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012 httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed ( 21012012)
62 Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa 23032012
httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420 (22012013) 63
Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad sotsiaaltoetused ja ndash
teenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007 lk 29 64
Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in International
and Comparative Law Kluwer Law International 2002 lk 261
35
Seega peab uumlhine laste kasvatamisotildeigus olema identselt kaumlttesaadav nii heteroseksuaalsetele
kui ka samasoolistele paaridele Kui erisoolistel paaridel on otildeigus lapsi uumlhiselt kasvatada ilma
registreerimiseta siis peab selline otildeigus olema tagatud ka samasoolistele partneritele65
Eestis puudub spetsialiseerunud organ mis teostaks jaumlrelvalvet laste otildeiguste tagamise uumlle
Seda funktsiooni teostavad erinevad organid koostoumloumls Nendeks kohalik omavalitsus
maavalitsus otildeiguskantsler ja teised66
Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas nr 6-
81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute puumlsiv kooselu kuulub
perekonnapotildehiotildeiguse kaitse alla aga Eestis ei ole selline kooselu reguleeritud ja seetotildettu tuleb
luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Samuti puudub lapsendamist ja
hooldusotildeigust puudutav regulatsioon mis tagaks laste huvide arvestamise samasooliste
paaride puhul Partneril puudub lapsendamise votildeimalus ja see annab hooldusotildeiguse ainult
uumlhele vanemale kuid partnerid elavad koos lapsega ja motildelemad peaksid lapse eest vastutama
ja tema eest kandma hoolt Selline olukord votildeib tuua probleeme lapse hooldamisotildeiguse
teostamisel uumlhe partneri surma korral votildei juhul kui seaduslik lapsevanem ei saa mingil
potildehjusel pikemaajaliselt hooldusotildeigust teostada Samuti pole tagatud partneri otildeigus last edasi
kasvatada kui seaduslik vanem sureb
Probleem on ka uumluumlrisuhetes Votildelaotildeigusseaduse sect289 saumltestab et eluruumi uumluumlrnikul on otildeigus
uumluumlriruumides majutada oma abikaasat alaealisi lapsi ja toumloumlvotildeimetuid vanemaid ilma
uumluumlrileandja notildeusolekuta67
Juhul kui uumluumlrilevotildetja on lapse vanema partner siis ei saa
uumluumlrileandja notildeusolekuta eluruumis majutada last ega tema seaduslikku vanemat Sellega
satub laps ebasoodsasse olukorda votilderreldes lapsega kes elab perekonnas kus motildelemad
partnerid on tema seaduslikud vanemad Lapse eluruumides viibimine sotildeltub uumluumlrileandja
tahtest
65
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs (viide 58) lk 92 66
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava
2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20per
ede20arengukava202012-2020pdf (16022013) 67
Otildeiguskantsler ( viide 3) lk 1 5
36
Laste staatus samasoolistes paarides on laumlbi aegade olnud nagu Pandora laegas Alati on olnud
arusaadav aktsepteeritud ja isegi notildeutud et lapsel peab olema kaks vanemat aga nuumluumldseks on
see arenenud selles suunas et lapsel votildeib olla kaks ema kaks isa votildei isegi kolm vanemat
2007 aastal andis Ontario Kohus oma otsuses AA vs BB ONCA 268
selles kuumlsimuses uue
arengu Selle kaasuse puhul vaumlrbasid kaks homoseksuaalset stabiilses suhtes elavat naist oma
meessoost sotildebra lapse bioloogiliseks eostamiseks Lapse suumlndides olid tema seaduslikeks
vanemateks bioloogiline ema ja bioloogiline isa Bioloogilise ema samasooline partner oli
sellises situatsioonis lapse faktiline vanem taumlitis lapse teise ema rolli ja kandis suurt osa lapse
kasvatamises Kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngisid lapse elus vaumlga olulist rolli ja kandsid lapse
eest hoolt Lapse bioloogilise ema samasooline partner leidis et tal peaksid olema lapse
suhtes samuti seaduslikud otildeigused ja kohustused ning ta poumloumlrdus kohtusse nende otildeiguste ja
kohustuste saamiseks Kohus leidis et kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngivad lapse elus vaumlga suurt
rolli ja lapse otildeiguste tagamise seisukohalt on oluline et kotildeik kolm oleksid tema seaduslikud
vanemad
Kohus arvestas lapse huvidega ning see on selle kaasuse puhul kotildeige olulisem Kohus
otsustas et kotildeik kolm taumliskasvanut peavad olema seaduslike vanematena registreeritud ning
seelaumlbi sai laps kolm seaduslikku vanemat Nimetatud kaasus totildei samasooliste vanemate ja
sellistes peredes elavate laste probleemide osas taumliesti uue arengu Selliseid arenguid jaumllgides
votildeib oletada et ka teised riigid votildetavad Orlando kaasuse arvesse ja hakkavad seda jaumlrgima
Perekonna ja vanema staatuse kontseptsioon on viimase aja jooksul teinud laumlbi suured
muutused ja arengud avardanud piire ja haumlgustanud nende motildeistete traditsioonilist taumlhendust
Niisiis votildeib oletada et laumlhitulevikus toimuvad seadusandluses muudatused mille kohaselt ei
arvestata vanema staatuse saamisel enam vanemate seksuaalse saumlttumuse ja arvuga Selle
asemel votildeetakse arvesse eelkotildeige lapse huvid Selline olukord peaks viima selleni et tagatud
on taumlielik votilderdsus ja vaumllistatud diskrimineerimine Seda propageerib praegusel ajal Euroopa
Inimotildeiguste Konventsiooni artikkel 14
68
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and ROSENBERG
JJA AA v BB 2007 ONCA 2 httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
37
Tihtipeale sotildeltub lapse otildeiguslik staatus perekonnas sellest milline on temaga koos elavate
taumliskasvnanute suhte otildeiguslik staatus ndash sellest kas tegemist on abielu votildei registreeritud
kooseluga On oluline ka maumlrgata et vaumlga paljud riigid on laste kaitse tagamise eesmaumlrgil
avanud samasooliste paaride jaoks votildeimaluse oma suhteid registreerida Selle kaudu on neil
votildeimalus lapsi uumlheskoos lapsendada votildei siis on uumlhel partneril votildeimalik lapsendada partneri
laps Naumliteks Rootsis saavad lapsendamise puhul sarnase otildeigusliku staatuse nii paarid kes on
oma suhted kooseluna registreerinud kui ka abielus olevad erisoolised paarid
Norra ja Sakasamaa lubavad neil paumlevil registreeritud kooselus elavatel samasoolistel isikutel
lapsendada oma partneri lapse Siin tuleb aga silmas pidada et tegemist on siseriiklike
seadustega mis ei garanteeri nende rahvusvahelist tunnustamist Perekonna seisukohalt
taumlhendab see seda et nii lastel kui tema vanematel votildeivad tekkida otildeiguslikud probleemid
vaumlljaspool riiki juhul kui teises riigis ei kehti sarnased seadused69
Euroopa Liidu otildeigus
perekonnaotildeiguse valdkonnas notildeuab uumlhtlustamist ja liigub kiirelt sinnapoole Kindlasti on
vajalik demokraatlik ja selge lahendus mis hakkaks potildehinema Euroopa Inimotildeiguste
Konventsioonil
69
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family Law
Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008 lk 101-110
38
Kokkuvotildete
Uurimistoumlouml kaumligus olen jotildeudnud jaumlreldusele et kuigi Eestis ei ole perekonna motildeiste
defineeritud on selle motildeiste seadusaktidesse sisse viimine aumlaumlrmiselt oluline nii erisooliste kui
ka samasooliste paariride ja nendega koos elavate laste perekonnakaitse otildeiguse tagamiseks
Viimsi kaasus on vaumlga hea naumlide Eesti seadusandlusest Tuginedes Euroopa Liidu otildeigusele ja
Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtukaasustele olen jotildeudnud jaumlreldusele et teatud juhtudel
peavad nii erisooliste kui ka samasooliste paaride pered koos lastega votildei ilma kuuluma
perekonna kaitse alla Samuti peab registreerimata kooselus paari peres elav laps kuuluma
oma tegelike vanematega uumlhte perekonda ning olema kaitstud perekonna motildeiste taumlhenduses
taumlpselt samamoodi kui laps kes elab registreeritud kooselu sotildelminud faktiliste vanematega
Igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja diskrimineerimine mis potildehineb isikute
sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud Euroopa Liidu liikmesriigid ei tohi perekonna ja
uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise potildehjuseks nimetada Euroopa
Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta
perekonnaeluna millel on riiklik kaitse
Teine peatuumlkk naumlitas et hetkel votildeivad lapsel tekkida perekonnaliikmetega erinevad otildeiguslikud
suhed Perekonnaliige ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem seega on tema otildeigused lapse
suhtes ja lapse otildeigused faktilise vanema vastu piiritletud Faktiliste vanematega kes ei ole
oma suhteid registreerinud koos elav laps on ebavotilderdses olukorras votilderreldes lapsega kes elab
faktiliste vanematega kes on oma suhteid registreerinud Nii tekib lapse lastekodusse
sattumise oht naumliteks bioloogilise vanema surma puhul kui teisel faktilisel vanemal
puuduvad lapse uumlle vanemlikud otildeigused Selline kohtlemine ei pruugi olla lapse huvidega
kooskotildelas Abielus paari puhul seda probleemi ei teki
Kolmandas peatuumlkis kaumlsitlesin LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdset kohtlemist
votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega Toumloumlst tuleb
selgelt vaumllja et ebavotilderdsel kohtlemisel ei ole otildeigustust ja see ei ole kooskotildelas lapse huvidega
Lapsel on otildeigus kahele vanemale ning oma tegelike vanemate tunnustamisele sotildeltumata
tegelike kasvatajate soost Laps peab igal juhul olema kaitstud sotildeltumata sellest kas tema
39
faktilised vanemad on oma suhted registreerinud votildei mitte kuna laps ei saa seda kuidagi
motildejutada Samasooliste paaride puhul on laps ebavotilderdses olukorras votilderreldes erisooliste
faktiliste vanematega elava lapsega LGBT peredes elavate laste kaitse on puudulik ja notildeuab
taumliustamist sotildeltumata siseriigi uumlhiskonna valmisolekust ning eelkotildeige tuleb seda kuumlsimust
lahendades tugineda lapse huvidele
40
Summary
Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family
has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost
importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex
couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good
example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of
the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex
and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection
Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their
real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same
way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any
avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is
prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of
the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court
of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state
The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family
members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of
the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent
are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship
is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered
their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the
death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to
the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no
significance in the case of a married couple
In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent
families compared to children living in families formed by persons of different sexes The
thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests
Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition
41
regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their
factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any
bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared
to children living with their factual parents of different sexes The protection of children
living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the
general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into
consideration in the first place when solving the problem
42
Kasutatud materjalide loetelu
Kasutatud kirjandus
Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009
Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in
International and Comparative Law Kluwer Law International 2002
Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or
Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008
Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika
EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of
Fundamental Rights of the European Union 2006
European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw
European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and
discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal
analysis 2010
Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012
Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia
Antwerp-Oxford 2005
Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st
Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009
Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family
Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008
Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of
Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law
Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007
Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad
sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007
43
Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine
praktikas Lastekaitse Liit 2005
Kasutatud normatiivmaterjal
Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303
Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification
Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their
family members to move and reside freely within the territory of the Member States
Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13
Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50
Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2
Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8
Perekonnaseadus RT I 27062012 12
Kasutatud internetiallikad
Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second
Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June
2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and
ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2
httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-
2pg-27
Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of
fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012
httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6
-2008-0479amplanguage=EN
European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working
Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties
Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007
httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf
44
GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf
Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-
10xls
Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest
httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise
+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf
Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61
Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012
httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused
Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012
httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed
Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta
Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-
perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta
Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk
32
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC
C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf
Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France
httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886
Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa
23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede
arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja
20perede20arengukava202012-2020pdf
The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010
httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf
Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and
What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10
httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019
45
Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri
httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool
iste_isikute_peresuhepdf
Viidatud kohtupraktika
EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa
EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa
EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria
EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits
EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola
EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95
EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria
TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009
TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010
35
Seega peab uumlhine laste kasvatamisotildeigus olema identselt kaumlttesaadav nii heteroseksuaalsetele
kui ka samasoolistele paaridele Kui erisoolistel paaridel on otildeigus lapsi uumlhiselt kasvatada ilma
registreerimiseta siis peab selline otildeigus olema tagatud ka samasoolistele partneritele65
Eestis puudub spetsialiseerunud organ mis teostaks jaumlrelvalvet laste otildeiguste tagamise uumlle
Seda funktsiooni teostavad erinevad organid koostoumloumls Nendeks kohalik omavalitsus
maavalitsus otildeiguskantsler ja teised66
Otildeiguskantsler on oma maumlrgukirjas nr 6-
81106611102390 seisukohal et samasooliste isikute puumlsiv kooselu kuulub
perekonnapotildehiotildeiguse kaitse alla aga Eestis ei ole selline kooselu reguleeritud ja seetotildettu tuleb
luua otildeiguslik raamistik nende suhete reguleerimiseks Samuti puudub lapsendamist ja
hooldusotildeigust puudutav regulatsioon mis tagaks laste huvide arvestamise samasooliste
paaride puhul Partneril puudub lapsendamise votildeimalus ja see annab hooldusotildeiguse ainult
uumlhele vanemale kuid partnerid elavad koos lapsega ja motildelemad peaksid lapse eest vastutama
ja tema eest kandma hoolt Selline olukord votildeib tuua probleeme lapse hooldamisotildeiguse
teostamisel uumlhe partneri surma korral votildei juhul kui seaduslik lapsevanem ei saa mingil
potildehjusel pikemaajaliselt hooldusotildeigust teostada Samuti pole tagatud partneri otildeigus last edasi
kasvatada kui seaduslik vanem sureb
Probleem on ka uumluumlrisuhetes Votildelaotildeigusseaduse sect289 saumltestab et eluruumi uumluumlrnikul on otildeigus
uumluumlriruumides majutada oma abikaasat alaealisi lapsi ja toumloumlvotildeimetuid vanemaid ilma
uumluumlrileandja notildeusolekuta67
Juhul kui uumluumlrilevotildetja on lapse vanema partner siis ei saa
uumluumlrileandja notildeusolekuta eluruumis majutada last ega tema seaduslikku vanemat Sellega
satub laps ebasoodsasse olukorda votilderreldes lapsega kes elab perekonnas kus motildelemad
partnerid on tema seaduslikud vanemad Lapse eluruumides viibimine sotildeltub uumluumlrileandja
tahtest
65
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs (viide 58) lk 92 66
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava
2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20per
ede20arengukava202012-2020pdf (16022013) 67
Otildeiguskantsler ( viide 3) lk 1 5
36
Laste staatus samasoolistes paarides on laumlbi aegade olnud nagu Pandora laegas Alati on olnud
arusaadav aktsepteeritud ja isegi notildeutud et lapsel peab olema kaks vanemat aga nuumluumldseks on
see arenenud selles suunas et lapsel votildeib olla kaks ema kaks isa votildei isegi kolm vanemat
2007 aastal andis Ontario Kohus oma otsuses AA vs BB ONCA 268
selles kuumlsimuses uue
arengu Selle kaasuse puhul vaumlrbasid kaks homoseksuaalset stabiilses suhtes elavat naist oma
meessoost sotildebra lapse bioloogiliseks eostamiseks Lapse suumlndides olid tema seaduslikeks
vanemateks bioloogiline ema ja bioloogiline isa Bioloogilise ema samasooline partner oli
sellises situatsioonis lapse faktiline vanem taumlitis lapse teise ema rolli ja kandis suurt osa lapse
kasvatamises Kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngisid lapse elus vaumlga olulist rolli ja kandsid lapse
eest hoolt Lapse bioloogilise ema samasooline partner leidis et tal peaksid olema lapse
suhtes samuti seaduslikud otildeigused ja kohustused ning ta poumloumlrdus kohtusse nende otildeiguste ja
kohustuste saamiseks Kohus leidis et kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngivad lapse elus vaumlga suurt
rolli ja lapse otildeiguste tagamise seisukohalt on oluline et kotildeik kolm oleksid tema seaduslikud
vanemad
Kohus arvestas lapse huvidega ning see on selle kaasuse puhul kotildeige olulisem Kohus
otsustas et kotildeik kolm taumliskasvanut peavad olema seaduslike vanematena registreeritud ning
seelaumlbi sai laps kolm seaduslikku vanemat Nimetatud kaasus totildei samasooliste vanemate ja
sellistes peredes elavate laste probleemide osas taumliesti uue arengu Selliseid arenguid jaumllgides
votildeib oletada et ka teised riigid votildetavad Orlando kaasuse arvesse ja hakkavad seda jaumlrgima
Perekonna ja vanema staatuse kontseptsioon on viimase aja jooksul teinud laumlbi suured
muutused ja arengud avardanud piire ja haumlgustanud nende motildeistete traditsioonilist taumlhendust
Niisiis votildeib oletada et laumlhitulevikus toimuvad seadusandluses muudatused mille kohaselt ei
arvestata vanema staatuse saamisel enam vanemate seksuaalse saumlttumuse ja arvuga Selle
asemel votildeetakse arvesse eelkotildeige lapse huvid Selline olukord peaks viima selleni et tagatud
on taumlielik votilderdsus ja vaumllistatud diskrimineerimine Seda propageerib praegusel ajal Euroopa
Inimotildeiguste Konventsiooni artikkel 14
68
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and ROSENBERG
JJA AA v BB 2007 ONCA 2 httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
37
Tihtipeale sotildeltub lapse otildeiguslik staatus perekonnas sellest milline on temaga koos elavate
taumliskasvnanute suhte otildeiguslik staatus ndash sellest kas tegemist on abielu votildei registreeritud
kooseluga On oluline ka maumlrgata et vaumlga paljud riigid on laste kaitse tagamise eesmaumlrgil
avanud samasooliste paaride jaoks votildeimaluse oma suhteid registreerida Selle kaudu on neil
votildeimalus lapsi uumlheskoos lapsendada votildei siis on uumlhel partneril votildeimalik lapsendada partneri
laps Naumliteks Rootsis saavad lapsendamise puhul sarnase otildeigusliku staatuse nii paarid kes on
oma suhted kooseluna registreerinud kui ka abielus olevad erisoolised paarid
Norra ja Sakasamaa lubavad neil paumlevil registreeritud kooselus elavatel samasoolistel isikutel
lapsendada oma partneri lapse Siin tuleb aga silmas pidada et tegemist on siseriiklike
seadustega mis ei garanteeri nende rahvusvahelist tunnustamist Perekonna seisukohalt
taumlhendab see seda et nii lastel kui tema vanematel votildeivad tekkida otildeiguslikud probleemid
vaumlljaspool riiki juhul kui teises riigis ei kehti sarnased seadused69
Euroopa Liidu otildeigus
perekonnaotildeiguse valdkonnas notildeuab uumlhtlustamist ja liigub kiirelt sinnapoole Kindlasti on
vajalik demokraatlik ja selge lahendus mis hakkaks potildehinema Euroopa Inimotildeiguste
Konventsioonil
69
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family Law
Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008 lk 101-110
38
Kokkuvotildete
Uurimistoumlouml kaumligus olen jotildeudnud jaumlreldusele et kuigi Eestis ei ole perekonna motildeiste
defineeritud on selle motildeiste seadusaktidesse sisse viimine aumlaumlrmiselt oluline nii erisooliste kui
ka samasooliste paariride ja nendega koos elavate laste perekonnakaitse otildeiguse tagamiseks
Viimsi kaasus on vaumlga hea naumlide Eesti seadusandlusest Tuginedes Euroopa Liidu otildeigusele ja
Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtukaasustele olen jotildeudnud jaumlreldusele et teatud juhtudel
peavad nii erisooliste kui ka samasooliste paaride pered koos lastega votildei ilma kuuluma
perekonna kaitse alla Samuti peab registreerimata kooselus paari peres elav laps kuuluma
oma tegelike vanematega uumlhte perekonda ning olema kaitstud perekonna motildeiste taumlhenduses
taumlpselt samamoodi kui laps kes elab registreeritud kooselu sotildelminud faktiliste vanematega
Igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja diskrimineerimine mis potildehineb isikute
sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud Euroopa Liidu liikmesriigid ei tohi perekonna ja
uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise potildehjuseks nimetada Euroopa
Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta
perekonnaeluna millel on riiklik kaitse
Teine peatuumlkk naumlitas et hetkel votildeivad lapsel tekkida perekonnaliikmetega erinevad otildeiguslikud
suhed Perekonnaliige ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem seega on tema otildeigused lapse
suhtes ja lapse otildeigused faktilise vanema vastu piiritletud Faktiliste vanematega kes ei ole
oma suhteid registreerinud koos elav laps on ebavotilderdses olukorras votilderreldes lapsega kes elab
faktiliste vanematega kes on oma suhteid registreerinud Nii tekib lapse lastekodusse
sattumise oht naumliteks bioloogilise vanema surma puhul kui teisel faktilisel vanemal
puuduvad lapse uumlle vanemlikud otildeigused Selline kohtlemine ei pruugi olla lapse huvidega
kooskotildelas Abielus paari puhul seda probleemi ei teki
Kolmandas peatuumlkis kaumlsitlesin LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdset kohtlemist
votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega Toumloumlst tuleb
selgelt vaumllja et ebavotilderdsel kohtlemisel ei ole otildeigustust ja see ei ole kooskotildelas lapse huvidega
Lapsel on otildeigus kahele vanemale ning oma tegelike vanemate tunnustamisele sotildeltumata
tegelike kasvatajate soost Laps peab igal juhul olema kaitstud sotildeltumata sellest kas tema
39
faktilised vanemad on oma suhted registreerinud votildei mitte kuna laps ei saa seda kuidagi
motildejutada Samasooliste paaride puhul on laps ebavotilderdses olukorras votilderreldes erisooliste
faktiliste vanematega elava lapsega LGBT peredes elavate laste kaitse on puudulik ja notildeuab
taumliustamist sotildeltumata siseriigi uumlhiskonna valmisolekust ning eelkotildeige tuleb seda kuumlsimust
lahendades tugineda lapse huvidele
40
Summary
Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family
has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost
importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex
couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good
example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of
the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex
and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection
Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their
real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same
way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any
avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is
prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of
the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court
of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state
The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family
members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of
the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent
are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship
is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered
their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the
death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to
the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no
significance in the case of a married couple
In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent
families compared to children living in families formed by persons of different sexes The
thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests
Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition
41
regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their
factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any
bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared
to children living with their factual parents of different sexes The protection of children
living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the
general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into
consideration in the first place when solving the problem
42
Kasutatud materjalide loetelu
Kasutatud kirjandus
Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009
Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in
International and Comparative Law Kluwer Law International 2002
Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or
Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008
Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika
EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of
Fundamental Rights of the European Union 2006
European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw
European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and
discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal
analysis 2010
Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012
Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia
Antwerp-Oxford 2005
Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st
Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009
Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family
Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008
Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of
Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law
Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007
Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad
sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007
43
Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine
praktikas Lastekaitse Liit 2005
Kasutatud normatiivmaterjal
Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303
Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification
Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their
family members to move and reside freely within the territory of the Member States
Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13
Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50
Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2
Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8
Perekonnaseadus RT I 27062012 12
Kasutatud internetiallikad
Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second
Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June
2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and
ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2
httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-
2pg-27
Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of
fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012
httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6
-2008-0479amplanguage=EN
European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working
Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties
Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007
httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf
44
GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf
Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-
10xls
Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest
httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise
+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf
Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61
Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012
httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused
Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012
httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed
Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta
Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-
perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta
Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk
32
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC
C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf
Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France
httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886
Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa
23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede
arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja
20perede20arengukava202012-2020pdf
The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010
httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf
Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and
What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10
httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019
45
Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri
httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool
iste_isikute_peresuhepdf
Viidatud kohtupraktika
EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa
EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa
EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria
EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits
EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola
EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95
EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria
TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009
TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010
36
Laste staatus samasoolistes paarides on laumlbi aegade olnud nagu Pandora laegas Alati on olnud
arusaadav aktsepteeritud ja isegi notildeutud et lapsel peab olema kaks vanemat aga nuumluumldseks on
see arenenud selles suunas et lapsel votildeib olla kaks ema kaks isa votildei isegi kolm vanemat
2007 aastal andis Ontario Kohus oma otsuses AA vs BB ONCA 268
selles kuumlsimuses uue
arengu Selle kaasuse puhul vaumlrbasid kaks homoseksuaalset stabiilses suhtes elavat naist oma
meessoost sotildebra lapse bioloogiliseks eostamiseks Lapse suumlndides olid tema seaduslikeks
vanemateks bioloogiline ema ja bioloogiline isa Bioloogilise ema samasooline partner oli
sellises situatsioonis lapse faktiline vanem taumlitis lapse teise ema rolli ja kandis suurt osa lapse
kasvatamises Kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngisid lapse elus vaumlga olulist rolli ja kandsid lapse
eest hoolt Lapse bioloogilise ema samasooline partner leidis et tal peaksid olema lapse
suhtes samuti seaduslikud otildeigused ja kohustused ning ta poumloumlrdus kohtusse nende otildeiguste ja
kohustuste saamiseks Kohus leidis et kotildeik kolm taumliskasvanut maumlngivad lapse elus vaumlga suurt
rolli ja lapse otildeiguste tagamise seisukohalt on oluline et kotildeik kolm oleksid tema seaduslikud
vanemad
Kohus arvestas lapse huvidega ning see on selle kaasuse puhul kotildeige olulisem Kohus
otsustas et kotildeik kolm taumliskasvanut peavad olema seaduslike vanematena registreeritud ning
seelaumlbi sai laps kolm seaduslikku vanemat Nimetatud kaasus totildei samasooliste vanemate ja
sellistes peredes elavate laste probleemide osas taumliesti uue arengu Selliseid arenguid jaumllgides
votildeib oletada et ka teised riigid votildetavad Orlando kaasuse arvesse ja hakkavad seda jaumlrgima
Perekonna ja vanema staatuse kontseptsioon on viimase aja jooksul teinud laumlbi suured
muutused ja arengud avardanud piire ja haumlgustanud nende motildeistete traditsioonilist taumlhendust
Niisiis votildeib oletada et laumlhitulevikus toimuvad seadusandluses muudatused mille kohaselt ei
arvestata vanema staatuse saamisel enam vanemate seksuaalse saumlttumuse ja arvuga Selle
asemel votildeetakse arvesse eelkotildeige lapse huvid Selline olukord peaks viima selleni et tagatud
on taumlielik votilderdsus ja vaumllistatud diskrimineerimine Seda propageerib praegusel ajal Euroopa
Inimotildeiguste Konventsiooni artikkel 14
68
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and ROSENBERG
JJA AA v BB 2007 ONCA 2 httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
37
Tihtipeale sotildeltub lapse otildeiguslik staatus perekonnas sellest milline on temaga koos elavate
taumliskasvnanute suhte otildeiguslik staatus ndash sellest kas tegemist on abielu votildei registreeritud
kooseluga On oluline ka maumlrgata et vaumlga paljud riigid on laste kaitse tagamise eesmaumlrgil
avanud samasooliste paaride jaoks votildeimaluse oma suhteid registreerida Selle kaudu on neil
votildeimalus lapsi uumlheskoos lapsendada votildei siis on uumlhel partneril votildeimalik lapsendada partneri
laps Naumliteks Rootsis saavad lapsendamise puhul sarnase otildeigusliku staatuse nii paarid kes on
oma suhted kooseluna registreerinud kui ka abielus olevad erisoolised paarid
Norra ja Sakasamaa lubavad neil paumlevil registreeritud kooselus elavatel samasoolistel isikutel
lapsendada oma partneri lapse Siin tuleb aga silmas pidada et tegemist on siseriiklike
seadustega mis ei garanteeri nende rahvusvahelist tunnustamist Perekonna seisukohalt
taumlhendab see seda et nii lastel kui tema vanematel votildeivad tekkida otildeiguslikud probleemid
vaumlljaspool riiki juhul kui teises riigis ei kehti sarnased seadused69
Euroopa Liidu otildeigus
perekonnaotildeiguse valdkonnas notildeuab uumlhtlustamist ja liigub kiirelt sinnapoole Kindlasti on
vajalik demokraatlik ja selge lahendus mis hakkaks potildehinema Euroopa Inimotildeiguste
Konventsioonil
69
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family Law
Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008 lk 101-110
38
Kokkuvotildete
Uurimistoumlouml kaumligus olen jotildeudnud jaumlreldusele et kuigi Eestis ei ole perekonna motildeiste
defineeritud on selle motildeiste seadusaktidesse sisse viimine aumlaumlrmiselt oluline nii erisooliste kui
ka samasooliste paariride ja nendega koos elavate laste perekonnakaitse otildeiguse tagamiseks
Viimsi kaasus on vaumlga hea naumlide Eesti seadusandlusest Tuginedes Euroopa Liidu otildeigusele ja
Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtukaasustele olen jotildeudnud jaumlreldusele et teatud juhtudel
peavad nii erisooliste kui ka samasooliste paaride pered koos lastega votildei ilma kuuluma
perekonna kaitse alla Samuti peab registreerimata kooselus paari peres elav laps kuuluma
oma tegelike vanematega uumlhte perekonda ning olema kaitstud perekonna motildeiste taumlhenduses
taumlpselt samamoodi kui laps kes elab registreeritud kooselu sotildelminud faktiliste vanematega
Igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja diskrimineerimine mis potildehineb isikute
sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud Euroopa Liidu liikmesriigid ei tohi perekonna ja
uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise potildehjuseks nimetada Euroopa
Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta
perekonnaeluna millel on riiklik kaitse
Teine peatuumlkk naumlitas et hetkel votildeivad lapsel tekkida perekonnaliikmetega erinevad otildeiguslikud
suhed Perekonnaliige ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem seega on tema otildeigused lapse
suhtes ja lapse otildeigused faktilise vanema vastu piiritletud Faktiliste vanematega kes ei ole
oma suhteid registreerinud koos elav laps on ebavotilderdses olukorras votilderreldes lapsega kes elab
faktiliste vanematega kes on oma suhteid registreerinud Nii tekib lapse lastekodusse
sattumise oht naumliteks bioloogilise vanema surma puhul kui teisel faktilisel vanemal
puuduvad lapse uumlle vanemlikud otildeigused Selline kohtlemine ei pruugi olla lapse huvidega
kooskotildelas Abielus paari puhul seda probleemi ei teki
Kolmandas peatuumlkis kaumlsitlesin LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdset kohtlemist
votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega Toumloumlst tuleb
selgelt vaumllja et ebavotilderdsel kohtlemisel ei ole otildeigustust ja see ei ole kooskotildelas lapse huvidega
Lapsel on otildeigus kahele vanemale ning oma tegelike vanemate tunnustamisele sotildeltumata
tegelike kasvatajate soost Laps peab igal juhul olema kaitstud sotildeltumata sellest kas tema
39
faktilised vanemad on oma suhted registreerinud votildei mitte kuna laps ei saa seda kuidagi
motildejutada Samasooliste paaride puhul on laps ebavotilderdses olukorras votilderreldes erisooliste
faktiliste vanematega elava lapsega LGBT peredes elavate laste kaitse on puudulik ja notildeuab
taumliustamist sotildeltumata siseriigi uumlhiskonna valmisolekust ning eelkotildeige tuleb seda kuumlsimust
lahendades tugineda lapse huvidele
40
Summary
Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family
has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost
importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex
couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good
example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of
the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex
and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection
Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their
real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same
way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any
avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is
prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of
the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court
of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state
The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family
members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of
the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent
are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship
is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered
their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the
death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to
the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no
significance in the case of a married couple
In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent
families compared to children living in families formed by persons of different sexes The
thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests
Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition
41
regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their
factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any
bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared
to children living with their factual parents of different sexes The protection of children
living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the
general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into
consideration in the first place when solving the problem
42
Kasutatud materjalide loetelu
Kasutatud kirjandus
Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009
Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in
International and Comparative Law Kluwer Law International 2002
Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or
Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008
Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika
EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of
Fundamental Rights of the European Union 2006
European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw
European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and
discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal
analysis 2010
Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012
Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia
Antwerp-Oxford 2005
Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st
Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009
Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family
Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008
Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of
Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law
Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007
Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad
sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007
43
Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine
praktikas Lastekaitse Liit 2005
Kasutatud normatiivmaterjal
Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303
Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification
Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their
family members to move and reside freely within the territory of the Member States
Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13
Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50
Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2
Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8
Perekonnaseadus RT I 27062012 12
Kasutatud internetiallikad
Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second
Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June
2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and
ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2
httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-
2pg-27
Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of
fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012
httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6
-2008-0479amplanguage=EN
European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working
Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties
Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007
httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf
44
GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf
Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-
10xls
Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest
httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise
+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf
Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61
Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012
httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused
Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012
httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed
Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta
Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-
perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta
Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk
32
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC
C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf
Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France
httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886
Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa
23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede
arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja
20perede20arengukava202012-2020pdf
The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010
httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf
Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and
What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10
httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019
45
Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri
httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool
iste_isikute_peresuhepdf
Viidatud kohtupraktika
EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa
EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa
EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria
EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits
EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola
EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95
EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria
TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009
TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010
37
Tihtipeale sotildeltub lapse otildeiguslik staatus perekonnas sellest milline on temaga koos elavate
taumliskasvnanute suhte otildeiguslik staatus ndash sellest kas tegemist on abielu votildei registreeritud
kooseluga On oluline ka maumlrgata et vaumlga paljud riigid on laste kaitse tagamise eesmaumlrgil
avanud samasooliste paaride jaoks votildeimaluse oma suhteid registreerida Selle kaudu on neil
votildeimalus lapsi uumlheskoos lapsendada votildei siis on uumlhel partneril votildeimalik lapsendada partneri
laps Naumliteks Rootsis saavad lapsendamise puhul sarnase otildeigusliku staatuse nii paarid kes on
oma suhted kooseluna registreerinud kui ka abielus olevad erisoolised paarid
Norra ja Sakasamaa lubavad neil paumlevil registreeritud kooselus elavatel samasoolistel isikutel
lapsendada oma partneri lapse Siin tuleb aga silmas pidada et tegemist on siseriiklike
seadustega mis ei garanteeri nende rahvusvahelist tunnustamist Perekonna seisukohalt
taumlhendab see seda et nii lastel kui tema vanematel votildeivad tekkida otildeiguslikud probleemid
vaumlljaspool riiki juhul kui teises riigis ei kehti sarnased seadused69
Euroopa Liidu otildeigus
perekonnaotildeiguse valdkonnas notildeuab uumlhtlustamist ja liigub kiirelt sinnapoole Kindlasti on
vajalik demokraatlik ja selge lahendus mis hakkaks potildehinema Euroopa Inimotildeiguste
Konventsioonil
69
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family Law
Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008 lk 101-110
38
Kokkuvotildete
Uurimistoumlouml kaumligus olen jotildeudnud jaumlreldusele et kuigi Eestis ei ole perekonna motildeiste
defineeritud on selle motildeiste seadusaktidesse sisse viimine aumlaumlrmiselt oluline nii erisooliste kui
ka samasooliste paariride ja nendega koos elavate laste perekonnakaitse otildeiguse tagamiseks
Viimsi kaasus on vaumlga hea naumlide Eesti seadusandlusest Tuginedes Euroopa Liidu otildeigusele ja
Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtukaasustele olen jotildeudnud jaumlreldusele et teatud juhtudel
peavad nii erisooliste kui ka samasooliste paaride pered koos lastega votildei ilma kuuluma
perekonna kaitse alla Samuti peab registreerimata kooselus paari peres elav laps kuuluma
oma tegelike vanematega uumlhte perekonda ning olema kaitstud perekonna motildeiste taumlhenduses
taumlpselt samamoodi kui laps kes elab registreeritud kooselu sotildelminud faktiliste vanematega
Igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja diskrimineerimine mis potildehineb isikute
sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud Euroopa Liidu liikmesriigid ei tohi perekonna ja
uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise potildehjuseks nimetada Euroopa
Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta
perekonnaeluna millel on riiklik kaitse
Teine peatuumlkk naumlitas et hetkel votildeivad lapsel tekkida perekonnaliikmetega erinevad otildeiguslikud
suhed Perekonnaliige ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem seega on tema otildeigused lapse
suhtes ja lapse otildeigused faktilise vanema vastu piiritletud Faktiliste vanematega kes ei ole
oma suhteid registreerinud koos elav laps on ebavotilderdses olukorras votilderreldes lapsega kes elab
faktiliste vanematega kes on oma suhteid registreerinud Nii tekib lapse lastekodusse
sattumise oht naumliteks bioloogilise vanema surma puhul kui teisel faktilisel vanemal
puuduvad lapse uumlle vanemlikud otildeigused Selline kohtlemine ei pruugi olla lapse huvidega
kooskotildelas Abielus paari puhul seda probleemi ei teki
Kolmandas peatuumlkis kaumlsitlesin LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdset kohtlemist
votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega Toumloumlst tuleb
selgelt vaumllja et ebavotilderdsel kohtlemisel ei ole otildeigustust ja see ei ole kooskotildelas lapse huvidega
Lapsel on otildeigus kahele vanemale ning oma tegelike vanemate tunnustamisele sotildeltumata
tegelike kasvatajate soost Laps peab igal juhul olema kaitstud sotildeltumata sellest kas tema
39
faktilised vanemad on oma suhted registreerinud votildei mitte kuna laps ei saa seda kuidagi
motildejutada Samasooliste paaride puhul on laps ebavotilderdses olukorras votilderreldes erisooliste
faktiliste vanematega elava lapsega LGBT peredes elavate laste kaitse on puudulik ja notildeuab
taumliustamist sotildeltumata siseriigi uumlhiskonna valmisolekust ning eelkotildeige tuleb seda kuumlsimust
lahendades tugineda lapse huvidele
40
Summary
Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family
has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost
importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex
couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good
example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of
the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex
and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection
Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their
real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same
way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any
avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is
prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of
the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court
of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state
The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family
members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of
the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent
are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship
is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered
their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the
death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to
the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no
significance in the case of a married couple
In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent
families compared to children living in families formed by persons of different sexes The
thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests
Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition
41
regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their
factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any
bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared
to children living with their factual parents of different sexes The protection of children
living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the
general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into
consideration in the first place when solving the problem
42
Kasutatud materjalide loetelu
Kasutatud kirjandus
Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009
Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in
International and Comparative Law Kluwer Law International 2002
Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or
Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008
Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika
EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of
Fundamental Rights of the European Union 2006
European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw
European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and
discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal
analysis 2010
Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012
Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia
Antwerp-Oxford 2005
Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st
Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009
Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family
Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008
Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of
Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law
Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007
Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad
sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007
43
Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine
praktikas Lastekaitse Liit 2005
Kasutatud normatiivmaterjal
Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303
Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification
Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their
family members to move and reside freely within the territory of the Member States
Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13
Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50
Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2
Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8
Perekonnaseadus RT I 27062012 12
Kasutatud internetiallikad
Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second
Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June
2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and
ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2
httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-
2pg-27
Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of
fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012
httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6
-2008-0479amplanguage=EN
European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working
Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties
Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007
httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf
44
GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf
Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-
10xls
Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest
httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise
+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf
Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61
Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012
httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused
Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012
httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed
Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta
Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-
perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta
Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk
32
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC
C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf
Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France
httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886
Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa
23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede
arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja
20perede20arengukava202012-2020pdf
The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010
httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf
Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and
What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10
httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019
45
Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri
httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool
iste_isikute_peresuhepdf
Viidatud kohtupraktika
EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa
EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa
EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria
EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits
EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola
EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95
EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria
TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009
TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010
38
Kokkuvotildete
Uurimistoumlouml kaumligus olen jotildeudnud jaumlreldusele et kuigi Eestis ei ole perekonna motildeiste
defineeritud on selle motildeiste seadusaktidesse sisse viimine aumlaumlrmiselt oluline nii erisooliste kui
ka samasooliste paariride ja nendega koos elavate laste perekonnakaitse otildeiguse tagamiseks
Viimsi kaasus on vaumlga hea naumlide Eesti seadusandlusest Tuginedes Euroopa Liidu otildeigusele ja
Euroopa Inimotildeiguste Kohtu kohtukaasustele olen jotildeudnud jaumlreldusele et teatud juhtudel
peavad nii erisooliste kui ka samasooliste paaride pered koos lastega votildei ilma kuuluma
perekonna kaitse alla Samuti peab registreerimata kooselus paari peres elav laps kuuluma
oma tegelike vanematega uumlhte perekonda ning olema kaitstud perekonna motildeiste taumlhenduses
taumlpselt samamoodi kui laps kes elab registreeritud kooselu sotildelminud faktiliste vanematega
Igasugune perekonnaelu tunnustamisest hoidumine ja diskrimineerimine mis potildehineb isikute
sool ja seksuaalsel saumlttumusel on keelatud Euroopa Liidu liikmesriigid ei tohi perekonna ja
uumlhiskonna saumlilivuse potildehimotildetet enam erineva kohtlemise potildehjuseks nimetada Euroopa
Inimotildeiguste Kohus on arvamusel et samasooliste isikute stabiilset kooselu tuleb arvesse votildetta
perekonnaeluna millel on riiklik kaitse
Teine peatuumlkk naumlitas et hetkel votildeivad lapsel tekkida perekonnaliikmetega erinevad otildeiguslikud
suhed Perekonnaliige ei pruugi olla lapse bioloogiline vanem seega on tema otildeigused lapse
suhtes ja lapse otildeigused faktilise vanema vastu piiritletud Faktiliste vanematega kes ei ole
oma suhteid registreerinud koos elav laps on ebavotilderdses olukorras votilderreldes lapsega kes elab
faktiliste vanematega kes on oma suhteid registreerinud Nii tekib lapse lastekodusse
sattumise oht naumliteks bioloogilise vanema surma puhul kui teisel faktilisel vanemal
puuduvad lapse uumlle vanemlikud otildeigused Selline kohtlemine ei pruugi olla lapse huvidega
kooskotildelas Abielus paari puhul seda probleemi ei teki
Kolmandas peatuumlkis kaumlsitlesin LGBT perekondades elavate laste ebavotilderdset kohtlemist
votilderreldes erinevast soost isikutest moodustatud perekondades elavate lastega Toumloumlst tuleb
selgelt vaumllja et ebavotilderdsel kohtlemisel ei ole otildeigustust ja see ei ole kooskotildelas lapse huvidega
Lapsel on otildeigus kahele vanemale ning oma tegelike vanemate tunnustamisele sotildeltumata
tegelike kasvatajate soost Laps peab igal juhul olema kaitstud sotildeltumata sellest kas tema
39
faktilised vanemad on oma suhted registreerinud votildei mitte kuna laps ei saa seda kuidagi
motildejutada Samasooliste paaride puhul on laps ebavotilderdses olukorras votilderreldes erisooliste
faktiliste vanematega elava lapsega LGBT peredes elavate laste kaitse on puudulik ja notildeuab
taumliustamist sotildeltumata siseriigi uumlhiskonna valmisolekust ning eelkotildeige tuleb seda kuumlsimust
lahendades tugineda lapse huvidele
40
Summary
Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family
has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost
importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex
couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good
example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of
the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex
and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection
Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their
real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same
way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any
avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is
prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of
the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court
of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state
The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family
members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of
the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent
are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship
is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered
their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the
death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to
the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no
significance in the case of a married couple
In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent
families compared to children living in families formed by persons of different sexes The
thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests
Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition
41
regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their
factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any
bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared
to children living with their factual parents of different sexes The protection of children
living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the
general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into
consideration in the first place when solving the problem
42
Kasutatud materjalide loetelu
Kasutatud kirjandus
Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009
Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in
International and Comparative Law Kluwer Law International 2002
Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or
Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008
Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika
EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of
Fundamental Rights of the European Union 2006
European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw
European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and
discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal
analysis 2010
Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012
Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia
Antwerp-Oxford 2005
Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st
Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009
Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family
Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008
Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of
Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law
Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007
Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad
sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007
43
Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine
praktikas Lastekaitse Liit 2005
Kasutatud normatiivmaterjal
Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303
Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification
Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their
family members to move and reside freely within the territory of the Member States
Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13
Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50
Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2
Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8
Perekonnaseadus RT I 27062012 12
Kasutatud internetiallikad
Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second
Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June
2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and
ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2
httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-
2pg-27
Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of
fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012
httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6
-2008-0479amplanguage=EN
European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working
Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties
Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007
httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf
44
GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf
Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-
10xls
Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest
httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise
+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf
Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61
Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012
httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused
Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012
httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed
Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta
Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-
perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta
Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk
32
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC
C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf
Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France
httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886
Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa
23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede
arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja
20perede20arengukava202012-2020pdf
The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010
httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf
Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and
What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10
httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019
45
Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri
httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool
iste_isikute_peresuhepdf
Viidatud kohtupraktika
EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa
EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa
EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria
EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits
EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola
EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95
EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria
TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009
TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010
39
faktilised vanemad on oma suhted registreerinud votildei mitte kuna laps ei saa seda kuidagi
motildejutada Samasooliste paaride puhul on laps ebavotilderdses olukorras votilderreldes erisooliste
faktiliste vanematega elava lapsega LGBT peredes elavate laste kaitse on puudulik ja notildeuab
taumliustamist sotildeltumata siseriigi uumlhiskonna valmisolekust ning eelkotildeige tuleb seda kuumlsimust
lahendades tugineda lapse huvidele
40
Summary
Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family
has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost
importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex
couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good
example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of
the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex
and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection
Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their
real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same
way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any
avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is
prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of
the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court
of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state
The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family
members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of
the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent
are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship
is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered
their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the
death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to
the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no
significance in the case of a married couple
In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent
families compared to children living in families formed by persons of different sexes The
thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests
Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition
41
regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their
factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any
bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared
to children living with their factual parents of different sexes The protection of children
living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the
general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into
consideration in the first place when solving the problem
42
Kasutatud materjalide loetelu
Kasutatud kirjandus
Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009
Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in
International and Comparative Law Kluwer Law International 2002
Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or
Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008
Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika
EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of
Fundamental Rights of the European Union 2006
European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw
European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and
discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal
analysis 2010
Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012
Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia
Antwerp-Oxford 2005
Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st
Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009
Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family
Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008
Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of
Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law
Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007
Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad
sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007
43
Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine
praktikas Lastekaitse Liit 2005
Kasutatud normatiivmaterjal
Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303
Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification
Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their
family members to move and reside freely within the territory of the Member States
Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13
Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50
Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2
Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8
Perekonnaseadus RT I 27062012 12
Kasutatud internetiallikad
Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second
Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June
2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and
ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2
httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-
2pg-27
Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of
fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012
httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6
-2008-0479amplanguage=EN
European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working
Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties
Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007
httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf
44
GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf
Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-
10xls
Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest
httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise
+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf
Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61
Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012
httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused
Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012
httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed
Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta
Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-
perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta
Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk
32
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC
C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf
Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France
httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886
Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa
23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede
arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja
20perede20arengukava202012-2020pdf
The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010
httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf
Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and
What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10
httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019
45
Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri
httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool
iste_isikute_peresuhepdf
Viidatud kohtupraktika
EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa
EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa
EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria
EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits
EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola
EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95
EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria
TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009
TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010
40
Summary
Conducting the study I have come to the conclusion that although the concept of the family
has not yet been defined in Estonia introducing the concept into Estonian law is of utmost
importance to ensure the right to family protection for both opposite-sex and same-sex
couples as well as children living with them The so-called Viimsi case is a very good
example of Estonian legislation On the basis of European Union law as well as the cases of
the European Court of Human Rights I have concluded that in some cases both opposite-sex
and same-sex families with children or without them ought to fall under family protection
Equally important a child living in an unregistered family ought to form one family with their
real parents as well as be protected within the meaning of the term family in exactly the same
way as a child living in a registered partnership entered into by their factual parents Any
avoidance or discrimination against family recognition based on sex and sexual orientation is
prohibited The member states of the European Union can no longer consider the concept of
the family and society preservation as the reason for different treatment The European Court
of Human Rights considers stable same-sex unions to be families protected by the state
The second chapter demonstrates that children may enter into legal relations with the family
members at a certain point in time The family member may not be the biological parent of
the child thus the parents rights to the child as well as the childs rights to the factual parent
are limited A child living with their factual parents who have not registered their relationship
is disadvantaged compared to the child living with their factual parents who have registered
their union As a result the child may end up in an orphanage for instance in the case of the
death of the biological parent provided that the second factual parent has no parental rights to
the child Such treatment may not be consistent with the childrsquos interests This issue has no
significance in the case of a married couple
In the third chapter I have dealt with unequal treatment of children living in LGBT-parent
families compared to children living in families formed by persons of different sexes The
thesis states that unequal treatment is not justified or consistent with the childs interests
Every child has the right to having two parents and to their parents actual recognition
41
regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their
factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any
bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared
to children living with their factual parents of different sexes The protection of children
living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the
general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into
consideration in the first place when solving the problem
42
Kasutatud materjalide loetelu
Kasutatud kirjandus
Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009
Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in
International and Comparative Law Kluwer Law International 2002
Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or
Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008
Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika
EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of
Fundamental Rights of the European Union 2006
European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw
European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and
discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal
analysis 2010
Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012
Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia
Antwerp-Oxford 2005
Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st
Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009
Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family
Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008
Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of
Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law
Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007
Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad
sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007
43
Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine
praktikas Lastekaitse Liit 2005
Kasutatud normatiivmaterjal
Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303
Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification
Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their
family members to move and reside freely within the territory of the Member States
Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13
Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50
Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2
Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8
Perekonnaseadus RT I 27062012 12
Kasutatud internetiallikad
Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second
Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June
2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and
ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2
httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-
2pg-27
Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of
fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012
httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6
-2008-0479amplanguage=EN
European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working
Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties
Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007
httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf
44
GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf
Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-
10xls
Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest
httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise
+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf
Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61
Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012
httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused
Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012
httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed
Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta
Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-
perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta
Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk
32
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC
C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf
Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France
httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886
Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa
23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede
arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja
20perede20arengukava202012-2020pdf
The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010
httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf
Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and
What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10
httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019
45
Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri
httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool
iste_isikute_peresuhepdf
Viidatud kohtupraktika
EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa
EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa
EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria
EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits
EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola
EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95
EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria
TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009
TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010
41
regardless of their sex The child must be protected in any case regardless of whether their
factual parents have registered their relationship or not as the child cannot possibly have any
bearing on the matter In the case of same-sex couples children are disadvantaged compared
to children living with their factual parents of different sexes The protection of children
living in LGBT-parent families is inadequate and requires improvement regardless of the
general readiness of the society of the state - the childs interests must be taken into
consideration in the first place when solving the problem
42
Kasutatud materjalide loetelu
Kasutatud kirjandus
Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009
Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in
International and Comparative Law Kluwer Law International 2002
Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or
Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008
Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika
EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of
Fundamental Rights of the European Union 2006
European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw
European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and
discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal
analysis 2010
Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012
Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia
Antwerp-Oxford 2005
Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st
Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009
Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family
Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008
Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of
Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law
Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007
Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad
sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007
43
Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine
praktikas Lastekaitse Liit 2005
Kasutatud normatiivmaterjal
Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303
Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification
Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their
family members to move and reside freely within the territory of the Member States
Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13
Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50
Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2
Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8
Perekonnaseadus RT I 27062012 12
Kasutatud internetiallikad
Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second
Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June
2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and
ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2
httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-
2pg-27
Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of
fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012
httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6
-2008-0479amplanguage=EN
European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working
Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties
Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007
httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf
44
GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf
Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-
10xls
Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest
httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise
+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf
Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61
Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012
httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused
Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012
httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed
Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta
Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-
perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta
Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk
32
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC
C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf
Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France
httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886
Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa
23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede
arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja
20perede20arengukava202012-2020pdf
The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010
httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf
Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and
What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10
httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019
45
Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri
httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool
iste_isikute_peresuhepdf
Viidatud kohtupraktika
EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa
EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa
EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria
EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits
EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola
EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95
EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria
TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009
TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010
42
Kasutatud materjalide loetelu
Kasutatud kirjandus
Andra Olm Mitteabieluline kooselu ja selle otildeiguslik regulatsioon Justiitsministeerium 2009
Claire Breen The Standart of the Best Interest of the Child A Westren Tradition in
International and Comparative Law Kluwer Law International 2002
Dr Loveday Hodson The Rights of Children Raised in Lesbian Gay Bisexual or
Transgender Families A European Prespective ILGA-Europe 2008
Edgar Salumaa Vanemate otildeigused ja kohustused 8 peatuumlkklk 8 Juridika
EU Network of independent Experts on Fundamental Rights Commentary of the Charter of
Fundamental Rights of the European Union 2006
European Human Rights Law Review 2008 3 403-407 Westlaw
European Union Agency for Fundamental Rights Homophobia transphobia and
discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity Comparative legal
analysis 2010
Inimotildeigused Eestis Eesti Inimotildeiguste Keskuse aastaaruanne TTUuml Kirjastus 2010
Katharina Boele-Woelki Angelika Fuchs Legal Recognition of Same-Sex Relationships in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2012
Katharina Boele-Woelki Common Core and Better Law in European Family Law Intersentia
Antwerp-Oxford 2005
Katharina Boele-Woelki Debates in Family Law around the Globe at the Dawn of the 21st
Century Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2009
Katharina Boele-Woelki Perspectives for the unification and harmonisation of Family Law in
Europe Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2003
Katharina Boele-Woelki Tone Sverdrup Eupopean Challenges in Contemporary Family
Law Intersentia Antwerp ndash Oxford ndash Portland 2008
Machtelt Vonk Children and their parents A Comparative Study of the Leagle Position of
Children with Regard to their Intentional and Biological Parents in English and Dutch Law
Intersentia Antwerpen ndash Oxford 2007
Marju Medar ja Elmo Medar Riigi ja kohalike omavalitsuse poolt rahastatavad
sotsiaaltoetused ja ndashteenused kaumlsiraamat Tartu Uumllikooli kirjastus 2007
43
Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine
praktikas Lastekaitse Liit 2005
Kasutatud normatiivmaterjal
Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303
Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification
Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their
family members to move and reside freely within the territory of the Member States
Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13
Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50
Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2
Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8
Perekonnaseadus RT I 27062012 12
Kasutatud internetiallikad
Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second
Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June
2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and
ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2
httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-
2pg-27
Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of
fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012
httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6
-2008-0479amplanguage=EN
European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working
Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties
Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007
httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf
44
GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf
Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-
10xls
Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest
httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise
+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf
Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61
Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012
httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused
Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012
httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed
Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta
Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-
perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta
Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk
32
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC
C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf
Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France
httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886
Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa
23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede
arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja
20perede20arengukava202012-2020pdf
The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010
httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf
Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and
What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10
httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019
45
Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri
httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool
iste_isikute_peresuhepdf
Viidatud kohtupraktika
EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa
EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa
EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria
EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits
EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola
EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95
EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria
TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009
TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010
43
Peter Pedak Laste otildeigused UumlRO lapse otildeiguste konventriooni potildehimotildetete rahendamine
praktikas Lastekaitse Liit 2005
Kasutatud normatiivmaterjal
Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Harta 2007C 303
Council Directive 200386EC of 22 September 2003 on the right to family reunification
Council Directive 200438EC of 29 April 2004 on the right of citizens of the Union and their
family members to move and reside freely within the territory of the Member States
Kunstliku viljastamise ja embruumlokaitse seadus RT I 03032011 13
Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT I 21032011 50
Eesti Vabariigi Potildehiseadus RT I 27042011 2
Eesti Vabariigi Karistusseadustik RT I 17042013 8
Perekonnaseadus RT I 27062012 12
Kasutatud internetiallikad
Case of EB v France European Court of Human Rights Application No 4354602Second
Section Written comments of FIDH ILGA-EUROPE BAAF amp APGL Submitted on 3 June
2005 httpwwwfidhorgIMGpdfWritten_Comments_EB_v_France_FINALpdf
COURT OF APPEAL FOR ONTARIO McMURTRY CJO LABROSSE and
ROSENBERG JJA AA v BB 2007 ONCA 2
httpwwwsamesexmarriagecadocsabc030107pdf
Eesti Vabariigi Potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaanne 2012 httpwwwpohiseaduseeptk-
2pg-27
Euporean Parlament Motion fro a European Parlament Resolution on the situation of
fundamental rights in the European Union 2004-2008 20072145(INI) 05122012
httpwwweuroparleuropaeusidesgetDocdotype=REPORTampmode=XMLampreference=A6
-2008-0479amplanguage=EN
European Parlament Committee on Civil Liberties Justice and Home Affairs Working
Document on the law applicable in matrimonial matters Committee on Civil Liberties
Justice and Home Affairs DT673609ENdoc 21062007
httpwwweuroparleuropaeuhearings20070911libeworking_doc_enpdf
44
GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf
Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-
10xls
Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest
httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise
+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf
Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61
Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012
httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused
Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012
httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed
Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta
Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-
perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta
Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk
32
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC
C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf
Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France
httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886
Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa
23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede
arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja
20perede20arengukava202012-2020pdf
The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010
httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf
Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and
What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10
httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019
45
Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri
httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool
iste_isikute_peresuhepdf
Viidatud kohtupraktika
EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa
EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa
EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria
EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits
EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola
EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95
EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria
TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009
TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010
44
GLBT-inimeste ebavotilderdne kohtlemine Eestis Uuringu lotildepparuanne 2007 intervjuud
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidV2ljaandedToimetised200811pdf
Haldusasjad 2010 TRR Riigikohus httpwwwriigikohuseevfs1226haldusasjad-ring-
10xls
Justiitsministeerium Mitteabieluline kooselu Kokkuvotildete ettepanekutest
httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50960KokkuvF5te+mitteabielulise
+kooseluga+seotud+ettepanekutestpdf
Lapse potildehiotildeigused UumlRO Lapse Otildeiguste Konventsiooni potildehjal httpwwwunicefeepage61
Lasteombutsmann Lapsevanema otildeigused ja Kohustused 26042012
httplasteombudsmaneeettaiskasvanulapsevanema-oigused-ja-kohustused
Loone Ots samasoopered ja adoptiivlapsed Arvamus Postimees 06092012
httparvamuspostimeesee963584loone-ots-samasoopered-ja-adoptiivlapsed
Merike Teder Raport samasooliste perekondade lapsed on Eestis kaitseta
Postimees 07032013 httpwwwpostimeesee1161728raport-samasooliste-
perekondade-lapsed-on-eestis-kaitseta
Perekonna kohustused (sotsiaalsete probleemide totildettu) abi vajavate pereliikmete ees 2012 lk
32
httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikanalC3BC
C3BCs_perekonna_abistamiskohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_lopptekstpdf
Press release issued by registrar Grand Chamber Judgement EB v France
httphudocechrcoeintsiteseng-presspagessearchaspxi=003-2245258-2392886
Samasoolise partneri lapse adopteerimise otildeigusest Gas ja Dubois vs Prantsusmaa
23032012 httpswwwriigiteatajaeekohtuteavekohtulahendi_analyys6420
Sotsiaalministeerium Targad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede
arengukava 2012ndash2020 2011 lk 28-30
httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja
20perede20arengukava202012-2020pdf
The status on lesbian gay bisexual and transgender rights in Estonia A shadow report 2010
httpwww2ohchrorgenglishbodieshrcdocsngoEstoniaShadowReportLGBTpdf
Thomas Hammarberg The Principle of the Best Interest of the Child ndash What it Means and
What it Demands from Adults CommDHSpeech(2008)10
httpswcdcoeintViewDocjspid=1304019
45
Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri
httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool
iste_isikute_peresuhepdf
Viidatud kohtupraktika
EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa
EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa
EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria
EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits
EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola
EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95
EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria
TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009
TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010
45
Otildeiguskantsler 23052011 Nr 6-81106611102390 maumlrgukiri
httpoiguskantslereesitesdefaultfilesfield_document26iguskantsleri_margukiri_samasool
iste_isikute_peresuhepdf
Viidatud kohtupraktika
EIKo 2605 1994 1696990 Keegan v Irimaa
EIKo 26022002 3651597 Feretteacute v Prantsusmaa
EIKo 24102003 4001698 Karnen v Austria
EIKo 13032008 3905103 Emonet and others v Šveits
EIKo 02062010 1310202 Kozak v Poola
EIKo 22112010 3014104 Schalk and Kopf v Austria p 90-95
EIKo 19022013 1901007 X and others v Austria
TlnHKo 3-09-148917 19 oktoober 2009
TlnRnKo 3-09-148933 15 juuni 2010