wp15 01/01-NBZ

32
JANUARY 1, 2015 UHULUMENDE ONGELABUGWELEGWELE 8 IN QABAYOKULINDA E BIKA N GO M BUSO K A J E H O VA

Transcript of wp15 01/01-NBZ

JANUARY 1, 2015

UHULUMENDEONGELABUGWELEGWELE

8INQABAYOKULINDAEBIKA NGOMBUSO KAJEHOVA

Ungathanda yiniukwazi okunengikumbe ukuthi othileazoxoxa lawengeBhayibhili emziniwakho mahala?

Hamba ku-www.jw.orgkumbe uthumele isicelo sa-kho kukheli elingaphansi.

ZIMBABWE:Jehovah’s WitnessesPrivate Bag WG-5001Westgate

Ukuze uthole amakheli omhlaba wonkehamba ku-www.jw.org/en/contact.

˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙

IMAGAZINI LE, INqabayokulinda,idumisa uJehova uNkulunkulu,uMbusi wendalo yonke. Iduduzaabantu ngezindaba ezinhle zokuthisekuseduze ukuthi uMbusokaNkulunkulu osezulwini uqedebonke ububi ubusuntshintshaumhlaba ube lipharadayisi.Ikhuthaza abantu ukuthi bakholwekuJesu Khristu, owasifelayo ukuzesithole ukuphila okungapheliyo.Khathesi useyiNkosi yoMbusokaNkulunkulu. Imagazini le ibilokhuidindwa kusukela ngo-1879 kantinjalo kayingeni ezindabenizombusazwe. Konke ekumumetheyokusekelwe eBhayibhilini.

The Watchtower (ISSN 0043-1087) is publishedsemimonthly by Watchtower Bible and TractSociety of New York, Inc.; L. Weaver, Jr.,President; G. F. Simonis, Secretary-Treasurer;25 Columbia Heights, Brooklyn, NY 11201-2483,and printed by Watch Tower Bible and TractSociety of South Africa NPC, 1 Robert BroomDrive East, Rangeview, Krugersdorp, 1739.� 2015 Watch Tower Bible and Tract Society ofPennsylvania. Printed in South Africa.

Imagazini le kayithengiswa. Isetshenziswaemsebenzini wokufundisa iBhayibhili emhlabeniwonke osekelwa ngeminikelo yokuzithandela.IMibhalo esetshenziswe lapha ithethwe ku-HolyBible in Ndebele elidindwe yi-International BibleSociety-Africa ngaphandle nxa kuphawulweelinye. Lapho okulo-NW iyabe ithethwe ku-NewWorld Translation of the Holy ScripturesyesiNgisi.

IZIHLOKO EZIFUNDWAYO

MARCH 2-8 � IKHASI 7 ˙ IZINGOMA: 2, 75

Bonga uJehova UbusisweNxa sifuna ukuba ngabantu ababongayo kumele sicabangisisengezibusiso esiziphiwa nguJehova njalo simbonge. Ukuba lenhliziyoebongayo kuzasinceda ukuthi sibe ngababongayo lokuthi silwisanelezilingo. UMbhalo wethu womnyaka ka-2015 uzasikhumbuza ukuthi sibengababongayo umnyaka wonke lo.�������������������������������������������������������������������������������������������������������������

MARCH 9-15 � IKHASI 12 ˙ IZINGOMA: 8, 109

Kungani Sinanza iSidlo seNkosi Sakusihlwa?Isihloko lesi sizacacisa ukuthi kungani kufanele sikhumbuleukufa kukaJesu. Sizachaza ukuthi isinkwa lewayini okusetshenziswaeSikhumbuzweni kumelani njalo sizasitshengisa lokuthi umuntuangakwazi njani ukuthi kumele adle yini. Kanti njalo sizasinceda lokuthisibone ukuthi singasilungiselela njani iSidlo seNkosi Sakusihlwa.�������������������������������������������������������������������������������������������������������������

MARCH 16-22 � IKHASI 17 ˙ IZINGOMA: 36, 51

Kuyini Okungaqinisa Umtshado Wenu Kulenze Lithokoze?MARCH 23-29 � IKHASI 22 ˙ IZINGOMA: 87, 50

Vumelani uJehova Aqinise Umtshado Wenu NjaloAwulondolozeKulezinsuku abantu abatshadileyo behlelwa yizilingo ezinengi. Lanxakunjalo, uJehova angabancedisa ukuthi babe lomtshado oqinileyo.Esihlokweni sakuqala sizaxoxa ngezinto ezinhlanu esingazifanisa lezitinazokwakha ezingabanceda ukuthi babe lomtshado ongasoze udilike.Sizaxoxa langokuthi bangasebenzisa njani uthando njengesamendesokuhlanganisa izitina lezi. Kwesesibili sizaxoxa ngokuthi bangenzaniukuze imitshado yabo ingadiliki.�������������������������������������������������������������������������������������������������������������

MARCH 30–APRIL 5 � IKHASI 27 ˙ IZINGOMA: 72, 63

Lukhona Yini Uthando Lweqiniso?Lukhanya njani uthando lweqiniso phakathi kwendoda lomfazi? Lukhonayini uthando olungapheliyo? Umuntu angatshengisa njani ukuthiulothando olunjalo? Lapha sizafunda ukuthi iNgoma Yezingomaisifundisani ngothando lweqiniso.

OKUNYE OKUKUMAGAZINI LE

Ubugwelegwele Luhlupho kuboHulumende Abanengi 3

UMbuso kaNkulunkulu—Uhulumende Ongelabugwelegwele 4

Imibuzo yeBhayibhili Iyaphendulwa 32

8INQABAYOKULINDAEBIKA NGOMBUSO KAJEHOVA

Inani Elidindwayo Lemagazini Ngayinye:52 946 000 NGEZINDIMI EZINGU-228 JANUARY 1, 2015˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝˝

Vol. 136, No. 1 Iphuma kanye ngenyangaNDEBELE (ZIMBABWE)

JANUARY 1, 2015 3

Ubugwelegwele obenziwa kubohulumende buchazwangokuthi yikusebenzisa kubi isikhundla umuntu alasoukuze athole okuthile. Lokhu kwaqalisa ekadeni. Ngo-kwesibonelo, eBhayibhilini kulomlayo ophathelane lo-kuthi kwakungamelanga abantu bafumbathise nxa ku-thethwa amacala. Lokhu kusitshengisa ukuthi eminya-keni engu-3 500 eyadlulayo, ukufumbathisa kwaseku-vele kukhona. (U-Eksodusi 23:8) Kodwa ubugwelegwe-le abugoqeli ukufumbathisa kuphela. Kwezinye izikha-thi iziphathamandla zikahulumende ezilobugwelegwe-le ziyantshontsha impahla, zizenzele ezikufunayo oku-ngekho emthethweni njalo zize zintshontshe lezimalizikahulumende. Zingasebenzisa lezikhundla zazo nge-ndlela engaqondanga ukuze zincede abangane kanyelezihlobo.

Ubugwelegwele bungaba khonakulobayiyiphi inhla-nganiso yabantu, kodwa kukhanya angani bugcwelekakhulu kubohulumende. Inhlanganiso ebona ngama-zwe alobugwelegwele okuthiwa yi-Transparency Inter-national yabika ukuthi emhlabeni wonke abantu baca-banga ukuthi izinhlanganiso ezinhlanu eziyizo ezilo-bugwelegwele ukwedlula zonke ngamaqembu ezo-mbusazwe, amapholisa, iziphathamandla zikahulume-nde, ababeka imithetho yelizwe kanye labogatsha lwe-zomthetho. Ake sikhangele imibiko ethile etshengisaukuthi ubugwelegwele buluhlupho olukhulu.

˘ E-AFRICA: Ngo-2013, iziphathamandla zikahulume-nde waseSouth Africa ezingaba yi-22 000 zetheswaamacala obugwelegwele.

˘ E-SOUTH AMERICA: Ngo-2012, abantu abayi-25eBrazil babotshwa ngoba babesebenzise kubi izimalizikahulumende bekhankasela iqembu labo lezombu-sazwe. Phakathi kwabo kwakulothile owayeyisikhulusikahulumende njalo isikhundla sakhe sasilandela esi-kamongameli.

˘ E-ASIA: Esigodlweni saseSouth Korea, iSeoul, kwa-fa abantu abayi-502 lapho kudilika isitolo esikhulu

ngo-1995. Ababechwayisisa ngodaba lolu bathola uku-thi iziphathamandla zedolobho lelo zazifumbathisiweukuze zivumele ababesakha isitolo lesi ukuthi basebe-nzise izinto zokwakha ezingaqinanga lokuthi bangala-ndeli imithetho evikela izingozi.˘ E-EUROPE: UCecilia Malmstrom, umphathintambowenhlanganiso okuthiwa yi-European Commissionebona ngezindaba ezenzakala kwele-Europe wathi:“Ukugcwala kohlupho [lobugwelegwele] kwele-Europekusitshiya sibambe owangaphansi.” Waphinda wathi“abezombusazwe bakhanya bengazimiselanga ukuqe-da uhlupho lolu.”

Ubugwelegwele obenziwa kubohulumende bugxilenjengempande. Usikhwicamfundo okuthiwa nguSu-san Rose-Ackerman, oyingcitshi ezindabeni zokulwi-sana lobugwelegwele wabhala ukuthi ukubuqeda ku-ngadinga ukuthi “kube lontshintsho olukhulu endle-leni uhulumende enza ngayo ezamabhizimusi.” Lanxakungakhanya angani izinto kazisoze zafa zantshintsha,iBhayibhili litshengisa ukuthi kuzakuba lontshintshoolukhulu sibili.

ISIHLOKO ESISEKUQALISENI

Ubugwelegwele LuhluphokuboHulumendeAbanengi

Kumele ukuthi lawe uyavumelana lakho ukuthi nxa aba-ntu emphakathini belobugwelegwele, uhulumende obu-njwa yibo uyabe elabo. Nxa kunjalo, kutsho ukuthi uhulu-mende ongelabugwelegwele kumele avele kwenye inda-wo. IBhayibhili lisitshela ukuthi uhulumende lo nguMbu-so kaNkulunkulu njalo uJesu wafundisa abalandeli bakheukuthi bawuthandazele.—UMathewu 6:9, 10.

UMbuso kaNkulunkulu nguhulumende okhona sibi-li obusa usezulwini. Uzasusa bonke ohulumende abase-mhlabeni besekubusa wona. (IHubo 2:8, 9; ISambulo 16:14; 19:19-21) UMbuso lo uzasusa bonke ubugwelegwelebabohulumende. Asikhangeleni izinto eziyisithupha ezi-phathelane lawo ezenza sibe leqiniso lokuthi uzakwenzalokho.

1. AMANDLAUHLUPHO OLUKHONA: Ohulumende bathola imali eba-ntwini babo ikakhulu ngokubhadalwa kwemithelo kanyelezimali ezibhadalwa nxa kungeniswa impahla elizweni.Izimali lezi zenza ukuthi ezinye iziphathamandla zibe se-silingweni sokuntshontsha njalo ezinye ziyavuma ukufu-mbathiswa ngabantu abayabe befuna ukwehliselwa imi-thelo le, kumbe ukwehliselwa ezinye izimali okumele zi-bhadalwe kuhulumende. Lokhu kucina kusenza ukuthiuhulumende akhweze imithelo ngoba izimali ziyabe zinga-seneli besekubangela ukuthi ubugwelegwele buqhubeke.Nxa lokhu kusenzakala, abantu abenza izinto ngendlelaesemthethweni yibo abathwala nzima kakhulu.LUZAPHELA NJANI? UMbuso kaNkulunkulu uphiwaamandla nguNkulunkulu olamandla amakhulu, uJehova.�(ISambulo 11:15) Yikho akudingakali ukuthi uze ubhada-lise abantu imithelo engancedisa ukwenza izinhlelo zawo.

� IBhayibhili lithi ibizo likaNkulunkulu nguJehova.

Kodwa ‘ukuqina kwamandla’ kaNkulunkulu kanye lomu-sa wakhe yikho okuzakwenza ukuthi uMbuso wakhe uni-ke abantu bawo zonke izinswelo zabo.—U-Isaya 40:26; IHu-bo 145:16.

2. UMBUSIUHLUPHO OLUKHONA: USusan Rose-Ackerman esike sa-khuluma ngaye uthi uhlupho lobugwelegwele kumele lu-qedwe “kwabasezikhundleni eziphezulu kuqala.” Abantubacina bengasamthembi uhulumende ozama ukulwisanalobugwelegwele obenziwa ngamapholisa kumbe obezise-benzi ezibona ngokungeniswa kwezimpahla elizweni ko-dwa eyekela abasezikhundleni eziphezulu bezenzela aba-kufunayo. Lanxa umbusi ezama ngazo zonke izindlelaukwenza izinto eziqondileyo, okusalayo yikuthi laye ngu-muntu owazalwa elesono. IBhayibhili lithi “akulamuntu lo-yedwa olungileyo emhlabeni owenza okulungileyo ongaza-ke enze isono.”—UmTshumayeli 7:20.LUZAPHELA NJANI? UJesu Khristu ukhethwe nguNku-lunkulu ukuthi abe nguMbusi. Kangeke alingeke ukuthienze izinto ezimbi ngoba kafanani labantu abazalwa bele-sono.Wakutshengisa lokhungokwala laphouSathane eza-ma ukumfumbathisa ngokuthi wayezamnika “yonke imi-buso yomhlaba lobukhazikhazi bayo.” UJesu wathenjiswaukuthi wayezakuthola konke lokhu nxa wayengakhotha-ma nje akhonze uDeveli, umbusi womhlaba lo. (UMathe-wu 4:8-10; UJohane 14:30) Kanti njalo uJesuwahlukuluzwakabuhlungu ngabantu abebefuna ukumbulala. Kodwawa-zimisela ukuhlala eqotho okokuthi wala isidakamizwa esa-singamdaka lanxa sasingenza ukuthi angafuthelwa kanga-ko. (UMathewu 27:34) Khathesi uJesu usezulwini, njaloukutshengisile ukuthi nguye sibili ofanele ukubusa eMbu-sweni kaNkulunkulu.—KwabaseFiliphi 2:8-11.

UMBUSO KANKULUNKULUUhulumende OngelabugwelegweleIsikhulu esibona ngezindaba elizweni laseNicaragua sachaza ukuthi kungani sibonaangani ubugwelegwele obukuhulumende abusoze bafa baphela. Sathi isizatho esikhuluesenza kube lobugwelegwele yikuthi iziphathamandla zikahulumende ngabantu esihlalalabo emphakathini. Kanti njalo saqhubeka sathi nxa umphakathi ulobugwelegwelekutsho ukuthi leziphathamandla zizakuba labo.

4 INQABAYOKULINDA

JANUARY 1, 2015 5

3. UMBUSO UZAKUMA NINI LANINIUHLUPHO OLUKHONA: Emazweni amanengi kuhlala ku-votwa njalo kuyabe kucatshangwa ukuthi ukuvota kuza-kwenza ukuthi kukhitshwe iziphathamandla ezilobugwe-legwele. Kodwa iqiniso yikuthi ekukhankaseni kanye lase-kuvoteni, kungaba lobugwelegwele njalo lokhu kwenzaka-la lasemazweni ame kuhle kwezomnotho. Izinothi zinga-ncedisa ngemali kumbe ngezinye izinto nje ukuze kunge-ne abantu ezibafunayo ezikhundleni kanye labayabe beza-ngena kwelizayo.

UJohn Paul Stevens onguMahluli emthethwandaba we-dale laphezulu e-United States wabhala wathi okwenziwayizinothi lezi kwenza ukuthi “uHulumende abe ngumbu-so oxegayo njalo owenza izinto ezingekho emthethwe-ni kuphinde kwenze lokuthi abantu bangamthembi.” Yi-kho abantu abanengi emhlabeni wonke becabanga ukuthiamaqembu ezombusazwe yiwo alobugwelegwele ukwe-dlula zonke izinhlanganiso.LUZAPHELA NJANI? EMbusweni kaNkulunkulu akusozekube lobuqili kwezokuvota lasemikhankasweni ngobauMbuso lo uzakuma kuze kube nini lanini. (UDanyeli 7:13,14) Awusoze uqiniswe lukhetho njalo kawusoze ugenqu-lwe ngoba uMbusi wawo ukhethwe nguNkulunkulu. Uku-thi uzakuma nini lanini kwenza sibe leqiniso lokuthi oku-zakwenziwa nguMbuso lo kuzanceda abantu bawo okwe-sikhathi eside.

4. IMITHETHOUHLUPHO OLUKHONA:Mhlawumbe ungacabanga ukuthiukubekwa kwemithetho emitsha kungenza ukuthi izintozibe ngcono. Kodwa izingcitshi zithi ukwengezelela imi-thetho eminenginengi kujayele ukwenza ukuthi kube lo-bugwelegwele obunengi. Kanti njalo akulula ukubeka imi-thetho yokunciphisa ubugwelegwele futhi ayintshintshilutho olutheni.LUZAPHELA NJANI? Imithetho yoMbuso kaNkulunku-lu iphakeme kakhulu kuleyabohulumende basemhlabe-ni. Ngokwesibonelo, kulokuthi siphiwe imithetho emine-nginengi ephathelane lalokho okumele sikwenze lokunga-melanga sikwenze, uJesu wasipha umthetho ojayelekileyoebantwini abanengi othi: “Kuzo zonke izinto yenzani kwa-banye lokho elifuna bakwenze kini.” (UMathewu 7:12) Esi-ngakutsho yikuthi imithetho yoMbuso ikhangela kakhu-lu lokho okufuqa abantu ukuthi benze okuthile kanye le-zenzo zabo. UJesu wathi: “Thanda umakhelwana wakhonjengalokhu uzithanda wena.” (UMathewu 22:39) Yikho-ke akula omunye umuntu ongasipha imilayo le ngapha-ndle kukaNkulunkulu ohlola inhliziyo.—1 USamuyeli 16:7.

UMbuso kaNkulunkulunguhulumende okhonasibili obusa usezulwini

5. OKUFUQA ABANTUUHLUPHO OLUKHONA: Okuyikho okufuqa abantu uku-thi benze ubugwelegwele yibuhwaba kanye lokuzicabangabona bodwa. Ubuntu obunjalo bujayelekile kakhulu kuzi-phathamandla zikahulumende kanye lasebantwini. Okwa-bangela ukuthi isitolo esikhulu saseSeoul esikhulume nga-so esihlokweni esidlulileyo sidilike yikuthi iziphathama-ndla zikahulumende zavuma ukufumbathiswa ngababe-sakha njalo abantu laba babekwazi ukuthi ukufumbathi-sa kwakungasoze kudule kulokusebenzisa izinto zokwakhaeziyizo kanye lokulandela imithetho evikela ukuthi kunga-bi lezingozi nxa kusakhiwa.

Abantu kumele baqale bafundiswe ukuthi basuse bonkeubuhwaba abalabo njalo babelendaba labanye abantu uku-ze ubugwelegwele buphele. Kodwa ohulumende basemhla-beni kabalaso isifiso sokufundisa abantu njalo kabenelisiukukwenza lokhu.

LUZAPHELA NJANI? UMbuso kaNkulunkulu ususa kho-na kanye okubangela ubugwelegwele ngokufundisa abantuukuthi balahle lokho okubafuqa ukuthi benze umkhuba lo.�Lokhu kubanceda ukuthi ‘benziwe babe batsha esimeni se-zingqondo [zabo.]’ (Kwabase-Efesu 4:23) Bayafunda lokuthibangabi lobuhwaba njalo bangazicabangi bona bodwa, ko-dwa ukuthi basuthiseke njalo babe lendaba labanye abantu.—KwabaseFiliphi 2:4; 1 KuThimothi 6:6.

6. ABABUSWAYOUHLUPHO OLUKHONA: Lanxa singahlala endaweni engco-no elabantu abafundiswa ukwenza izinto ngendlela eqo-ndileyo, abantu abangathembekanga kanye labalobugwele-gwele abasoze baswelakale. Izingcitshi ziyavuma ukuthi lo-

� Ngokwesibonelo, khangela isihloko esithi “Is It Possible to BeHonest in a Corrupt World?” (“Kungenzakala Yini Ukuthi Uthe-mbeke Emhlabeni Olobugwelegwele?”) kuNqabayokulindaka-October 1, 2012.

khu yikho okwenza ukuthi ohulumende bangenelisi ukubu-qeda. Kodwa balethemba lokuthi bangabunciphisa baphi-nde banciphise lomonakalo odalwa yibugwelegwele lobu.LUZAPHELA NJANI? Emhlanganweni owawuphathelanelokulwisana lobugwelegwele owenziwa ngamalungaenhlanganiso yomanyano wamazwe womhlaba okuthiwayi-United Nations, kwakhulunywa ngokuthi ohulumendekumele bakhuthaze abantu ukuthi “babeqotho, bathembe-ke njalo benze izinto ngendlela eqondileyo” ukuze ubugwe-legwele buphele. Lokhu kuhle sibili, kodwa uMbuso ka-Nkulunkulu wona ufuna abasekeli bawo babe lobuntu lobu,kawupheleli ekuthini ubakhuthaze nje kuphela. IBhayibhililithi “izihwaba” kanye ‘labaqamba amanga’ abasoze balidleilifa loMbuso.—1 KwabaseKhorinte 6:9-11; ISambulo 21:8.

Kungenzakala ukuthi abantu bafunde ukwenza izintongendlela eqondileyo njengamaKhristu okuqala. Ngokwe-sibonelo, umfundi okuthiwa nguSimoni wazama ukufu-mbathisa abaphostoli ukuthi bamuphe umoya ongcwele ko-dwa bala ukwenza lokhu, basebesithi kuye: “Phenduka ku-lobububi.” USimoni wathi esebone ukuthi isifiso sakhe esi-bi sasiyingozi wacela abaphostoli ukuthi bamthandazeleukuze asinqobe.—ImiSebenzi 8:18-24.

UNGENZANI UKUZE LAWE UBE NGAPHANSIKOMBUSO KANKULUNKULU?

Lawe ulethuba lokuthi ube ngaphansi koMbuso kaNku-lunkulu, kungelani lokuthi ungowasiphi isizwe. (ImiSebe-nzi 10:34, 35) Kulemfundo esiyiphiwa nguMbuso lo etho-lakala emhlabeni wonke engakunceda ukuthi ubone uku-thi ungenzani ukuze ube ngaphansi kwawo. OFakazi ba-kaJehova bangakutshengisa ukuthi balifunda njani iBhayi-bhili labantu mahala njalo ingxoxo yenu ingathatha imi-zuzu elitshumi ngeviki. Okunye ongakufunda ‘yizindabaezinhle’ zoMbuso kaNkulunkulu kanye lokuthi uzabususanjani ubugwelegwele obukubohulumende. (ULukha 4:43)Siyakucela ukuthi ukhulume laboFakazi abasendaweni ya-kini kumbe uye kuWebhusayithi yethu, i-jw.org. ˇ

Uyafuna yini ukuthiothile azoxoxa lawengeBhayibhili mahala?

Hamba ku-www.jw.org,kumbe usebenzisei-code le

UJEHOVA kumele simbonge sibili ngoba nguye osipha “zonkeizipho ezinhle lezipheleleyo.” (Jak. 1:17) Usipha esikudingayoukuze siqhubeke siphila njalo uyasipha lezinto eziqinisa ukhololwethu ngoba unguMalusi olothando. (Hubo. 23:1-3) “Uyisiphe-phelo sethu lamandla ethu” ikakhulu nxa sisebunzimeni! (Hubo.46:1) Konke lokhu kwenza sivumelane lomhubi owabhala wathi:“Bongani uJehova, ngokuba ulungile; uthando lwakhe lumi lani-ni.”—Hubo. 106:1.

2 Kuqakatheke ngani ukuthi sixoxe ngokubonga? IBhayibhililavele lakukhuluma kudala ukuthi ezinsukwini zokucina abantubazakuba ngabangabongiyo. (2 Tim. 3:2) Abanengi kabaziqaka-thekisi izibusiso abalazo. Kanti njalo siphila emhlabeni olabantuabathanda inotho futhi abanengi kakhulu bayengwa yizinto ezi-thengiswayo abazibona zibukiswa. Lokhu kwenza ukuthi basebe-nze gadalala begijimisana lezinto lezi kulokuthi basuthiseke nga-lokho abalakho. Lathi singacina sesinjengabo. Singacina sesinga-sabongi njengabako-Israyeli basendulo futhi singasabuqakathe-kisi ubuhlobo bethu loJehova obuligugu kanye lezibusiso asiphezona.—Hubo. 106:7, 11-13.

1. Kungani kumele simbonge uJehova?2, 3. (a) Kuyini okungenzakala nxa singaziqakathekisi izibusiso esilazo?(b) Sizaphendula yiphi imibuzo esihlokweni lesi?

Bonga uJehova Ubusiswe“Bongani uJehova, ngokuba ulungile.”—HUBO. 106:1.

UNGAPHENDULA NJANI?��������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������

Okwakusenziwa ngumphosto-li uPhawuli kusifundisaningokubonga?

��������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������

Ukucabangisisa kanyelokuthandaza kungasincedanjani ukuthi sihlale sibonga?

��������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������

Ukunakana ngezibusisoesilazo kungasinceda njaniukuthi silwisane lobunzima?

UMbhalo wethu womnyaka ka-2015 uthi:“Bongani uJehova, ngobaulungile.”—IHubo 106:1

7

3 Izinhlupho lazo zingenza ukuthi sidanekakhulu size sicine singasaziboni izibusisoesilazo. (Hubo. 116:3) Pho singenzani ukuzesibe ngabantu ababongayo njalo kuyini oku-ngasinceda ukuthi sihlale sibonga? Kuyiniokungasisiza ukuthi singalahli ithemba nxasisebunzimeni? Ake siphendule imibuzo le.

‘ZINENGI JEHOVAIZIMANGALISO OZENZILEYO’

4 Nxa sifuna ukuba ngabantu ababonga-yo njalo abahlala bekwenza lokhu, kumelesinanzelele ukuthi yiziphi izibusiso esizi-phiwa nguJehova njalo sicabangisise ngazo,siphinde sinakane ngezinto asenzela zonaezitshengisa ukuthi uyasithanda kakhulu.Umhubi wayesithi angakwenza lokhu aboneukuthi zinengi izinto ezimangalisayo uJe-hova ayemenzele zona.—Bala iHubo 40:5;107:43.

5 Okwakusenziwa ngumphostoli uPha-wuli kungasitshengisa ukuthi kumele senze-ni ukuze sibe ngababongayo. Akuthanda-buzwa ukuthi wayecabangisisa ngezibusisoayelazo ngoba wayejayele ukubonga nge-nhliziyo yonke. Wayekwazi mhlophe uku-thi wake waba ‘ngumhlambalazi lomhluku-luzi lesidlwangudlwangu.’ Yikho-ke wabo-nga ukuthi uNkulunkulu loKhristu babeme-nzele isihawu, bambeka emsebenzini we-nkonzo lanxa ekuqaliseni wayeyisoni. (Balau-1 Thimothi 1:12-14.) UPhawuli waye-wathanda kakhulu amaKhristu ayekhonzalawo njalo wayehlala ebonga uJehova nxawayekhuluma ngobuntu bawo obuhle lango-kuthembeka kwawo. (Flp. 1:3-5, 7; 1 Thes.1:2, 3) Kanti njalo wayesithi angehlelwayizilingo ezinzima wayengathikazi ukubo-nga uJehova ngosizo ayeluthola ngesikha-thi esifaneleyo luvela kubazalwane. (ImiSeb.

4. Singenzani ukuze sihlale singabantu ababo-ngayo?5. Okwakusenziwa ngumphostoli uPhawuli ku-ngasifundisani ngokubonga?

28:15; 2 Khor. 7:5-7) Akumangalisi-ke uku-thi wakhuthaza amaKhristu wathi: ‘Bonga-ni, lifundisana lalapho lihlabela amahubo,lamaculo kanye lezingoma zokomoya ngo-kubonga.’—Kol. 3:15-17.

UKUCABANGISISA LOKUTHANDAZAKUQAKATHEKILE UKUZE SIHLALE SIBONGA

6 Singamlingisela njani uPhawuli enda-beni yokubonga? Munye ngamunye we-thu kumele acabangisise ngokuthi uJehovaumenzeleni. (Hubo. 116:12) Ungathini nxaungabuzwa ukuthi yiziphi izibusiso ezikwe-nza umbonge uJehova? Mhlawumbe unga-qamba ubuhlobo bakho laye obuligugu, ku-mbe ungakhuluma ngokuthi uyakuthethele-la ngenxa yokuthi ulokholo emhlatshelwe-ni wenhlawulo kaKhristu. Engxenye unga-qamba abafowethu labodadewethu abanga-zange bakutshiye ngesikhathi usebunzi-meni obukhulu. Akuthandabuzwa ukuthiuzaqamba lomuntu otshade laye omthandakakhulu kumbe abantwabakho abaligugukuwe. Ukuzinika isikhathi sokucabangisisangezibusiso ezinhle esiziphiwa nguJehovauBaba wethu olothando kuzakwenza ukuthisimbonge ngenhliziyo yonke njalo kwenzelokuthi simbonge nsuku zonke.—Bala iHubo92:1, 2.

7 Singagcina izibusiso esilazo ezinhlizi-yweni zethu njalo sihlale sizikhumbula, si-zakwenelisa ukubonga uJehova nxa sitha-ndaza. (Hubo. 95:2; 100:4, 5) Abantu abane-ngi babona angani kumele bathandaze ku-phela nxa befuna ukucela okuthile kuNku-lunkulu. Kodwa thina siyakwazi ukuthi uJe-hova uyathokoza nxa sithandaza simbongangalokho esilakho. EBhayibhilini kulemitha-ndazo eminengi yabantu ababebonga uJe-hova ngenhliziyo yonke, uHana loHezekhi-

6. Wena kuyini okwenza umbonge uJehova?7. (a) Kungani kumele sithandaze sibonga uJe-hova? (b) Kuzakusiza ngani ukubonga nxa utha-ndaza?

8 INQABAYOKULINDA

ya ngabanye babo. (1 Sam. 2:1-10; Isaya.38:9-20) Yikho-ke lawe lingisela izincekulezi ezazithembekile ezatshengisa ukuthi zi-yabonga. Thandaza kuJehova umbonge nge-zibusiso akunike zona. (1 Thes. 5:17, 18)Ukwenza lokhu kuzakusiza kakhulu. Kuza-kwenza uthokoze, umthande kakhulu uJe-hova njalo uqhubeke usondela phansi kwa-khe.—Jak. 4:8.

8 Kungani kumele sinanzelele ukuthi la-thi kasicini singabantu abangambongiyouJehova ngezinto ezinhle asenzela zona?Ngenxa yokuthi sazalwa silesono esenzasibe ngabantu abangabongiyo. Khumbu-la ukuthi abazali bethu bokuqala u-Adamulo-Eva babenikwe isivande sase-Edeni uku-thi sibe likhaya labo. Babengasweli luthonjalo babelethuba lokuthola ukuphila oku-ngapheliyo kungelalutho olubakhathazayo.(Gen. 1:28) Lanxa kunjalo kabazange bazi-qakathekise izibusiso lezi. Baba yizihwababafuna okunengi kakhulu njalo lokhu kwe-nza ukuthi balahlekelwe yikho konke ababe-lakho. (Gen. 3:6, 7, 17-19) Lathi singacinasesiphandliwe singasakuboni konke uJeho-va asenzele khona ngenxa yokuthi siphilalabantu abadla besesulela phansi njenge-

8. Kuyini okungenza ukuthi sicine sesingasakuqa-kathekisi konke uJehova asenzele khona?

nkukhu. Singacina sesingasabuqakathekisiubungane bethu loJehova. Kanti njalo singa-cina sesingaselandaba lelungelo esilalo lo-kuba ngomunye wabantu bakaJehova aba-semhlabeni wonke. Singacina sesigijimisa-na lezinto zomhlaba lo ozadlula masinyane.(1 Joh. 2:15-17) Yikho-ke nxa sifuna ukuthilokhu kungenzakali kithi kumele sicabangi-sise ngezibusiso esilazo njalo sihlale simbo-nga uJehova ngokuthi singabantu bakhe.—Bala iHubo 27:4.

LAPHO SISEBUNZIMENI9 Ukubonga ngenhliziyo yonke kungasi-

nceda ukuthi silwisane lezilingo ezibuhlu-ngu kakhulu. Singazibona sesiswele lokuthisibambe ngaphi nxa singathi silibele sehle-lwe yizinto ezingantshintsha impilo yethuibe ngokunye, ngokwesibonelo nxa umu-ntu otshade laye engafeba, nxa ungabanjwaumkhuhlane omubi, kumbe ungafelwa ngu-muntu omthandayo loba uhlaselwe ngumo-nakalo wemvelo usale ungelalutho. Ngezi-khathi lezi okungasiduduza njalo kusiqiniseyikucabangisisa ngezibusiso esilazo. Ake si-thi fahlafahla ngezinye izibonelo zabantuabake behlelwa yibunzima.

9. Kungani kumele sicabangisise ngezibusiso esi-lazo nxa sehlelwe yizilingo ezibuhlungu kakhulu?

Yiziphi izibusiso ozinikwenguJehova ezikwenza umbonge?(Khangela izindima 6 lo-7)

JANUARY 1, 2015 9

10 Omunye udadewethu oliphayona lesi-khathi sonke okuthiwa ngu-Irina� ohlalae-United States wayetshade lendoda eyayi-ngumdala webandla. Kodwa umzalwane lowayengathembekanga njalo wacina etshi-ya udade lo labantwababo abathathu. Ku-yini okwanceda u-Irina ukuthi aqhubekeekhonza uJehova ethembekile? Uthi: “Ngi-yambonga uJehova ngokuthi uyanginakeke-la. Ukubala izibusiso engilazo ilanga linyengalinye kwenza ngibone ukuthi kuyisibusi-so esikhulu ukwaziwa lokuthandwa nguBa-ba wethu osezulwini osivikelayo. Ngiyakwa-zi ukuthi ngeke angilahle.” Lanxa u-Irinaehlelwe yizinto ezinengi ezibuhlungu empi-lweni, ukuhlala engumuntu othokozayo ku-mncede ukuthi aqinisele njalo akhuthazeabanye.

11 Omunye udadewethu okuthiwanguKyung-sook ohlala e-Asia wayesephayo-ne lomkakhe okweminyaka edlula engu-20.Wabanjwa imvukuzane yamaphaphu enga-cabangeli, njalo watshelwa lokuthi yayi-simudle kakhulu okokuthi wayesesalelwezinyanga ezintathu kusiya kweziyisithuphaukuthi afe. Yena lomkakhe babehlangane lo-bunzima obunengi empilweni, kodwa babe-zibona beqinile emzimbeni. Wathi: “Ukuba-njwa umkhuhlane lo kwangiqeda amandla.Ngazizwa angathi sengilahlekelwe yikho ko-nke engilakho njalo ngangisesaba kakhulu.”Pho kuyini okwanceda uKyung-sook ukuthialwisane lobunzima lobu? Uthi: “Nsuku zo-nke ngingakalali ngiqala ngiye ophahleni lo-muzi wethu, ngifike ngithandaze ngelizwielizwakalayo ngiqamba izinto ezingaba zi-nhlanu engizibongayo ngalelo langa. Lokhukwenza ukuthi ngibe lesibindi, njalo kwe-

� Amanye amabizo asesihlokweni lesi antshintshiwe.

10. Kwamnceda ngani u-Irina ukubala izibusisoazinikwe nguJehova?11. Kuyini okwanceda uKyung-sook ukuthi alwi-sane lomkhuhlane obulalayo?

nza ngifune ukutshengisa uJehova ukuthingiyamthanda.” Imithandazo le ayenza ebu-suku imncede ngani uKyung-sook? Uthi:“Senginanzelela ukuthi uJehova uyasincedi-sa nxa sisebunzimeni kanye lokuthi izibusi-so esilazo empilweni zinengi kulezinto ezi-nzima ezisehlelayo.”

12 Omunye umzalwane okuthiwanguJason osebenza kwelinye igatshaelise-Africa useleminyaka edlula engu-30esenkonzweni yesikhathi esigcweleyo. Uthi:“Ngafelwa ngumkami eminyakeni eyisikho-mbisa eyadlulayo futhi ngilokhu ngisizwaubuhlungu obukhulu. Nxa ngicabanga ngo-buhlungu adlula kubo ngesikhathi ebula-wa yimvukuzane ngizizwa ngiphela ama-ndla.” Kuyini okuncede uJason ukuthi alwi-sane lobuhlungu obungaka? Uthi: “Ngeli-nye ilanga ngangikhumbula izinto ezinhleengangizikholisa ngilomkami, ngasengitha-ndaza ngibonga uJehova ngalokhu. Ngezwasengitshaywa ngumoya njalo ngaqalisaukubonga uJehova zikhathi zonke nge-nxa yezinto lezi ezinhle engangizikhumbula.Ukubonga kuyintshintshe kakhulu indlelaengibona ngayo izinto. Ngiyabuzwa ubu-hlungu bokulahlekelwa ngumkami, kodwaukubonga uJehova ngokuthi ngangilomtsha-do omuhle langokuthi ngaba lesibusiso so-kumkhonza lomuntu owayemthanda kuyi-ntshintshile indlela engibona ngayo izinto.”

13 Ngo-2013 elizweni lasePhilippineskwaba lesiphepho esikhulu. Enye intomba-zana eyayileminyaka engu-13 okuthiwa ngu-Sheryl yalahlekelwa phose yikho konkeeyayilakho. Yathi: “Ngasala ngingelakha-ya, njalo ngafelwa ngabangakithi abanengi.”Uyise lonina kanye labanye azalwa labo aba-thathu bakhukhulwa ngamanzi. Pho kuyiniokunceda uSheryl ukuthi angakhalali impilo

12. UJason wayithola njani induduzo ngemva ko-kufelwa ngumkakhe?13. Kuyini okwanceda uSheryl ukuthi alwisane lo-buhlungu bokufelwa ngabangakibo abanengi?

10 INQABAYOKULINDA

kodwa alwisane losizi lolu? Yikuthi ungu-muntu obongayo njalo uqhubeka enanzelelaukuthi zikhona izibusiso alokhe elazo. Wa-phinda wathi: “Ngangikubona konke abafo-wethu labodadewethu ababekwenza uku-ze baphathise ababedinga usizo futhi ba-bakhuthaze. Ngangikwazi ukuthi abazalwa-ne emhlabeni wonke babengithandazela.”Waqhubeka phambili wathi: “Ngiyakubo-nga kakhulu ukuthi uJehova unguNkulu-nkulu wami. Uhlala esinika esikudingayo.”Kuyazikhanyela-ke ukuthi ukunanzelela izi-busiso esilazo ngumuthi ongaselapha ukuzeusizi lungasiqedi amandla. Ukuba lenhli-ziyo ebongayo kuyasinceda ukuthi singa-lahli ithemba lanxa singaze sehlelwe yizi-nto ezibuhlungu kakhulu.—Efe. 5:20; balauFiliphi 4:6, 7.

“NGIZATHOKOZA KUJEHOVA”14 Kusukela kudala abantu bakaJehova

babethokoziswa yizibusiso ayebanika zona.Ngokwesibonelo, abako-Israyeli bathi sebe-sindisiwe oLwandle Olubomvu lapho behla-selwa nguFaro lamabutho akhe, bahlabelaizingoma bedumisa njalo bebonga. (Eks. 15:1-21) Lamuhla esinye isibusiso esiligugu esi-laso lithemba lokuthi izinto zonke ezibange-

14. Kuyini esikulindeleyo okuthokozisayo? (Kha-ngela umfanekiso osekuqaliseni.)

la ubuhlungu lokudana zizasuswa. (Hubo.37:9-11; Isaya. 25:8; 33:24) Akucabange uku-thi sizezwa njani lapho uJehova etshaba-lalisa izitha zakhe zonke njalo esingenisaemhlabeni omutsha olokuthula lokulunga.Ngalelo langa sizabonga sisabonga!—Isam.20:1-3; 21:3, 4.

15 Ngo-2015 sikhangelele ukuthi uJehovauzasipha izibusiso ezinengi kakhulu ezizaqi-nisa ukholo lwethu. Akuthandabuzwa uku-thi singehlelwa yibunzima obuthile. Lanxakunjalo siyakwazi ukuthi uJehova ngeke asi-lahle loba sekutheni. (Dute. 31:8; Hubo.9:9, 10) Uzaqhubeka esinika konke esi-kudingayo ukuze simkhonze sithembekile.Yikho-ke kungaba kuhle nxa singacabanganjengoHabakhukhi owathi: “Lanxa isihlahlasomkhiwa singanunkuli lamavini engekhoemivinini; lanxa ama-oliva engathelanga, la-masimu engabanga lokudla, lanxa kungelazimvu esibayeni lenkomo zingekho ezitebe-leni, kodwa ngizathokoza kuJehova, ngizaja-bula kuJehova umsindisi wami.” (Hab. 3:17, 18) Ngomnyaka ozayo kasicabangisiseninjalo sithokoziswe yizibusiso esilazo, silale-le lokho esikutshelwa nguMbhalo womnya-ka ka-2015 othi: “Bongani uJehova, ngobaulungile.”—Hubo. 106:1.

15. Uzimisele ukuqhubeka usenzani ngo-2015?

“Ngiyakubonga kakhuluukuthi uJehova ngu-Nkulunkulu wami.”—USherylElomfowabo owasinda engoziniyesiphepho, uJohn(Khangela indima 13)

KWAKUSEBUSUKU ngoNisan 14 ngomnyaka ka-33 C.E., nja-lo inyanga egcweleyo yayikhanya eJerusalema. UJesu labaphosto-li bakhe babesanda kunanza iPhasika bekhumbula ukukhululwakwabako-Israyeli ebugqilini baseGibhithe, okwasekuleminyakaengu-1 500 kwenzakala. Ngalelolanga uJesu wasungula isidlo esiqaka-thekileyo ekanye labaphostoli bakhe abathembekileyo abangu-11 nja-lo yiso ababezakhumbula ngaso ukufa kwakhe njengoba wayezabula-wa mhlalokho.�—Mat. 26:1, 2.

2 UJesu wabonga waseqhubela abaphostoli bakhe isinkwa esingela-mvubelo wathi: “Thathani lidle.” Wasethatha inkomitshi eyayilewayi-ni wabonga, wasesithi: “Nathani kuyo lonke.” (Mat. 26:26, 27) UJesukazange aphinde abaqhubele okunye ukudla abalandeli bakhe abathe-mbekileyo, kodwa wabatshela izinto ezinengi ngalobobusuku obuqa-kathekileyo.

� Ngokubala kwamaHebheru, usuku lwaluqalisa ilanga litshona luze luyephelakusisa ilanga litshona.

1, 2. Kuyini okwenziwa nguJesu ngobusuku bukaNisan 14, ngomnyakaka-33 C.E.? (Khangela umfanekiso osekuqaliseni.)

Kungani Sinanza iSidloseNkosi Sakusihlwa?“Yenzani lokhu ukuba lingikhumbule.”—1 KHOR. 11:24.

UNGAPHENDULA NJANI?��������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������

Kungani kumele sinanzeiSidlo seNkosi Sakusihlwa?

��������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������

Kuyini okusetshenziswaeSikhumbuzweni njalokumelani?

��������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������

AmaKhristu azizwa njaningethemba lawo alinikwenguNkulunkulu?

12

3 Lokhu yikho uJesu akwenza lapho eqalisaiSikhumbuzo sokufa kwakhe esibizwa lango-kuthi ‘yiSidlo seNkosi.’ (1 Khor. 11:20) Mhla-wumbe abanye bangabuza bathi: Manje ku-ngani kumele sikhumbule ukufa kukaJesu?Isinkwa lewayini kumelani? Singenzani ukuzesilungiselele iSikhumbuzo? Ngobani okumelebadle isinkwa banathe lewayini? Kanti njaloamaKhristu angatshengisa njani ukuthi ayali-qakathekisa ithemba lawo?

KUNGANI SIKHUMBULAUKUFA KUKAJESU?

4 Sonke siyafa njalo sizalwa silesono esasi-thola kukhokho wethu u-Adamu. (Rom. 5:12)Akulamuntu olesono ongahlenga impilo ya-khe kumbe akhuphele abanye inhlawulo ku-Nkulunkulu. (Hubo. 49:6-9) Kodwa lapho uJe-su esifa wabhadala inhlawulo eyayifuneka.Inhlawulo le kwakungumzimba wakhe owa-wuphelele kanye legazi lakhe elachithekayo.UJesu wafika wethula umhlatshelo wokuphilakwakhe phambi kukaNkulunkulu.Wasivulelaithuba lokuthi sikhululwe esonweni lasekufe-ni lokuthi sithole ithemba lokuphila okunga-pheliyo.—Rom. 6:23; 1 Khor. 15:21, 22.

5 Inhlawulo itshengisa ukuthi uNkulunkuluuyabathanda abantu. (Joh. 3:16) UkuzinikelakukaJesu ukufela abantu kutshengisa ukuthilaye uyasithanda. Langesikhathi engakabuyiemhlabeni, ‘esasengumbumbi eceleni’ kuka-Nkulunkulu, ‘wayejabuliswa yibukhona baba-ntu.’ (Zaga. 8:30, 31) Siyafisa sibili ukubongauNkulunkulu leNdodana yakhe, yikho kume-le sibekhona eSikhumbuzweni sokufa kukaJe-su. Nxa singenza njalo siyabe silalela umlayolo othi: ‘[“Qhubekani,” NW] likwenza lokhuukuba lingikhumbule.’—1 Khor. 11:23-25.

3. Esihlokweni lesi sizahlola yiphi imibuzo?4. Ukufa kukaJesu kusivulela ithuba lani?5. (a) Kungani singathandabuzi ukuthi uNkulu-nkulu loKhristu bayabathanda abantu? (b) Kunganikumele sibekhona eSikhumbuzweni sokufa kuka-Jesu?

ISINKWA LEWAYINI KUMELANI?6 Abanye abantu emasontweni bakholwa

ukuthi kwenzakala isimangaliso, isinkwa sa-ntshintsha saba ngumzimba kaJesu lewayiniyaba ligazi lakhe ngenxa yokuthi bathi uJesuwathi: “Lo ngumzimba wami,” waphinda wa-thi: “Leli ligazi lami.” Kodwa lokhu kakusiloqinisongobauJesuwayekhonakhonaphopha-mbi kwabafundi bakhe abathembekileyo, nja-lo lesinkwa esingelamvubelo ababezasidla sa-siphambi kwabo. Kuyakhanya-ke ukuthi esi-tsho lokhu wayefanekisa, njengoba wayejaye-le ukukwenza lokhu.—Joh. 2:19-21; 4:13, 14;10:7; 15:1.

7 Embuthanweni lo oqakathekileyo owenzi-wa ngo-33 C.E., uJesu wasebenzisa isinkwaesingelamvubelo esasisele esidlweni sePhasi-ka. (Eks. 12:8) Kwezinye izikhathi nxa kukhu-lunywa ngemvubelo eMibhalweni iyabe ime-la ukonakala kumbe isono. (Mat. 16:6, 11,12; Luk. 12:1) Yikho-ke ukusebenzisa kukaJe-su isinkwa esingelamvubelo kwakufanele sibilingoba sasimela umzimba wakhe ongelasono.(Heb. 7:26) Lathi lamuhla sisebenzisa isinkwaesingelamvubelo nxa sinanza iSikhumbuzo.

8 Iwayini elasetshenziswanguJesungoNisa-ni 14, 33 C.E., lalimela igazi lakhe. Lalamuhlaiwayini esilisebenzisayo eSikhumbuzweni li-mela igazi likaJesu. Endaweni okuthiwa yiGo-ligotha eyayiphandle kweJerusalema, igazi li-kaJesu lachitheka ukuze abantu ‘bathethele-lwe izono.’ (Mat. 26:28; 27:33) Siyakwazi uku-thi isinkwa lewayini kumela umhlatshelo ka-Jesu oligugu owanikelwa ngenxa yethu njalosiyasiqakathekisa kakhulu isipho lesi esihlekangaka. Ngakho-ke kungaba kuhle nxa mu-nye ngamunye wethu engalungiselela ukuya-nanza iSidlo seNkosi Sakusihlwa esenziwaminyaka yonke.

6. Yiliphi iqiniso elikhona mayelana lesinkwa le-wayini okusetshenziswa eSikhumbuzweni?7. Isinkwa esingelamvubelo esisetshenziswa eSi-khumbuzweni simelani?8. Limelani iwayini elisetshenziswa eSikhumbu-zweni?

JANUARY 1, 2015 13

UNGALUNGISELELA NJANI?9 Ngesikhathi seSikhumbuzo kulamavesi

afakwa ebhukwini elithiExamining the ScripturesDaily (Ukuhlola iMibhalo Nsuku Zonke). Uku-bala amavesi la kuzasinceda ukuthi sicabangisi-se ngalokho okwenziwa nguJesu ngesikhathiesezakufa, futhi kuzasenza silungise izinhliziyozethu singakayi eSikhumbuzweni.� Omunyeudadewethu wabhala wathi, “Sihlala sisilindelengabomvu iSikhumbuzo. Minyaka yonke iSi-khumbuzo siba ligugu kakhulu. Ngikhumbulangisemotsha . . . ngikhangele ubaba, ngakubo-na sibili ukuthi inhlawulo iqakatheke kakhulu.. . . Ngangikwazi ukuthi iMibhalo ithini njalongangikwazi lokuyichasisa! Kodwa ubuhlungubokufelwa yibo obangenza ngacabangisisa nga-lokho esizakuthola ngenxa yenhlawulo, futhi lo-kho kwangenza ngaba lenhlansi yentokozo.”Yikho-ke nxa silungiselela iSikhumbuzo ku-ngasinceda kakhulu ukucabangisisa ngokuthiumhlatshelo kaJesu usikhulula njani esonwenilasekufeni.

10 Okunye ongakwenza nxa ulungiselelaiSikhumbuzo yikwenza okunengi enkonzwe-

� Khangela i-Appendix B12 ku-New World Translation.

9. (a) Kungani kuqakathekile ukubala amavesialungiselelwe ukuthi siwabale ngesikhathi seSi-khumbuzo? (b) Wena uzizwa njani ngenhlawulo?10. Ungasilungiselela njani iSikhumbuzo?

ni, mhlawumbe ngokuba liphayona elisizayongesikhathi seSikhumbuzo. Njengoba sizabesinxusa esifunda labo iBhayibhili kanye laba-nye abantu ukuthi babuye eSidlweni seNkosiSakusihlwa, kuzasijabulisa kakhulu ukukhu-luma ngoNkulunkulu langeNdodana yakhekanye lokubatshela ngezibusiso ezigcinelweabathokozisa uJehova njalo abamdumisayo.—Hubo. 148:12, 13.

11 Nxa ulungiselela iSidlo seNkosi Sakusi-hlwa cabanga langalokho umphostoli uPha-wuli akubhalela amaKhristu ayesebandlenilaseKhorinte. (Bala u-1 Khorinte 11:27-34.)UPhawuli wakhuluma ngokuthi loba nguba-ni odla isinkwa kumbe anathe iwayini ngo-kungafanelanga “uzakuba lecala lokwenzaisono ngomzimba langegazi leNkosi” uJesuKhristu. Yikho umuntu ogcotshiweyo kumele“azihlole” engakadli isinkwa futhi engakana-thi lewayini ngoba nxa engasenzanga nja-lo, uyabe ‘esidla anathe ukwahlulelwa kwa-khe.’ Abanengi ebandleni laseKhorinte ‘base-bebuthakathaka begula, njalo lenengana lase-lifile [ekukhonzeni]’ ngenxa yokuthi babese-nza izinto ezingafanelanga. Kungenzeka uku-thi abanye babesidla kakhulu baphinde bana-the bedlulise amalawulo ngesikhathi benga-kayi eSikhumbuzweni kumbe sebekhonale.

11. Kuyini okungaqondanga okwakusenziwa nga-banye ababesebandleni laseKhorinte?

Sebenzisa amabhukulokunye esikuphiwayo

ukuze ulungiseleleiSikhumbuzo

(Khangela indima 9)

14 INQABAYOKULINDA

Lokhu kwakungabe kuphambanisa izingqo-ndo zabo lokukhonza kwabo. UNkulunkulukazange athokoze ngoba indlela ababesidlangayo isinkwa njalo benatha ngayo iwayinieSikhumbuzweni yayingaqondanga.

12 UPhawuli wafanisa iSikhumbuzo loku-dla okudliwa abantu bendawonye, wasexwayi-sa abadlayo wathi: “Kalingeke linathe inkomi-tsho yeNkosi lenkomitsho yamadimoni nja-lo, alingeke libe lokuhlanganyela etafuleni le-Nkosi lasetafuleni lamadimoni.” (1 Khor. 10:16-21) Nxa umuntu odlayo eSidlweni seNkosiSakusihlwa enze isono esikhulu kuyabe ku-mele ayebona abadala ukuze bamsize. (BalauJakhobe 5:14-16.) Uma ezisola ‘ethela izithe-lo ezihambelana lokuphenduka’ uyabe enga-wudeleli umhlatshelo kaJesu ngokudla isi-nkwa kanye lokunatha iwayini eSikhumbu-zweni.—Luk. 3:8.

13 Kungaba kuhle ukuthi lapho ulungise-lela iSikhumbuzo uthandaze nxa ucaba-ngisisa ngethemba olalo, kungaba ngeloku-yaphila ezulwini loba emhlabeni. Akulamu-ntu ozinikele kuJehova njalo ongumlandeliothembekileyoweNdodana yakhe ongadla isi-nkwa anathe lewayini yena engelabufakaziobugcweleyo bokuthi ungomunye wamaKhri-stu agcotshiweyo, ngoba lokhukuyabe kutshe-ngisa ukuthi kawuhloniphi umhlatshelo kaJe-su. Pho ungakwazi njani ukuthi kumele udleloba hatshi?

NGOBANI OKUMELEBADLE NJALO BANATHE?

14 Abadlayo eSikhumbuzweni kabathanda-buzi ukuthi bakhona esivumelwaneni esitsha.UJesu wakhuluma ngewayini wathi: ‘Inkomi-tsho le [“imela,”NW] isivumelwano esitsha ega-

12. (a) UPhawuli wasifanisa lani iSikhumbuzo,njalo wabaxwayisa wathini abadlayo? (b) Umuntuodlayo kumele enzeni nxa enze isono esikhulu?13. Kuzakusiza ngani ukuthandaza ngethembaolalo?14. Kuyini okwenziwa ngabagcotshiweyo eSikhu-mbuzweni okutshengisa ukuthi basesivumelwane-ni esitsha?

zini lami.’ (1 Khor. 11:25) UNkulunkulu wase-benzisa umphrofethi uJeremiya ukuze abikeukuthi wayezakwenza isivumelwano esitshaesingafanani lesivumelwano soMthetho aye-senze labako-Israyeli. (Bala uJeremiya 31:31-34.) Isivumelwano esitsha wasenza lo-IsrayelikaNkulunkulu, okutsho amaKhristu agcotshi-weyo. (Gal. 6:15, 16) Sisebenza ngenxa yo-mhlatshelo kaKhristu langenxa yegazi lakheelachithekayo. (Luk. 22:20) UJesu unguMmeliwesivumelwano esitsha njalo abagcotshiweyoabathembekileyo abasesivumelwaneni lesi ba-phiwa ilifa lokuyaphila ezulwini.—Heb. 8:6;9:15.

15 Okumele badle isinkwa njalo banatheiwayini eSikhumbuzweni bayakwazi ukuthisebakhethwa ukuthi babengamalunga esivu-melwano soMbuso. (Bala uLukha 12:32.)Aba-ngabalandeli bakaJesu abagcotshiweyo njaloabaqhubeka bemlandela ngokuthembeka, be-hlanganyela ekuhluphekeni kwakhe, bazaku-ba ngamakhosi babuse kanye laye. (Flp. 3:10)Abagcotshiweyo abathembekileyo bazakubangamakhosi babuse loKhristu kuze kube ninilanini ngenxa yokuthi basesivumelwaneni so-Mbuso. (Isam. 22:5) Laba yibo abalelungelo lo-kudla isinkwa lokunatha iwayini eSidlweni se-Nkosi Sakusihlwa.

16 Abadlayo eSikhumbuzweni yilabo ku-phela abafakazelwangumoya ukuthi bangaba-ntwana bakaNkulunkulu. (Bala uRoma 8:15-17.) Nanzelela ukuthi uPhawuli wasebenzi-sa ibala lesi-Aramaic elithi “Abha,” elitshoukuthi “O Baba!” Umntwana angalisebenzi-sa ibala leli lapho ebiza uyise ngenxa yoku-thi libala elitshengisa ukuthi yena loyise ba-yathandana kakhulu, njalo litshengisa loku-thi uyamhlonipha njengalapho embiza esithi“baba.” ‘Abamukela umoya wobudodana’bangamadodana kaNkulunkulu agcotshwengomoya. Umoya wakhe uyafakazelana labonjalo lokhu kwenza bananzelele ukuthi

15. Ngobani abasesivumelwaneni soMbuso, njalobazatholani nxa bangahlala bethembekile?16. Chaza ngamafitshane ukuthi uRoma 8:15-17utshoni.

JANUARY 1, 2015 15

bangabantwana bakaJehova abagcotshiweyosibili. Akusiyo ndaba yokuthi sebediniwe ngo-kuhlala emhlabeni. Bakwazi mhlophe ukuthinxa bangathembeka kuze kube sekufeni baza-kuba yizindlalifa kanye loJesu eMbusweni we-zulu. Phakathi kwabalandeli bakaKhristu aba-thembekileyo abangu-144 000 ‘abagcotshwengoNgcwele,’ uJehova, balutshwana asebeseleemhlabeni lamuhla. (1 Joh. 2:20; Isam. 14:1)Bamemeza ngomoya wakhe besithi: “Abha,Baba!”Ubuhlobo babo loNkulunkulu buyama-ngalisa sibili!

KUMELE WENZENI NGETHEMBALAKHO ELISEMIBHALWENI?

17 Nxa ungumKhristu ogcotshiweyo kume-le ithemba lakho libe yindaba eyisiqokoqelaokhuluma ngayo sikhathi sonke nxa uthanda-za uwedwa. Lapho iMibhalo ikhuluma ‘ngesi-thembiso sokwendiselwa’ kuMyeni wasezu-lwini, uJesu Khristu, kuyakucacela ukuthi ku-yabe kutshiwo wena njalo ukhangelele ukubalilunga ‘lomlobokazi’ kaKhristu. (2 Khor. 11:2;Joh. 3:27-29; Isam. 21:2, 9-14)Nxa uNkulunku-lu ecacisa eLizwini lakhe ukuthi uyabathandaabantwabakhe abagcotshiweyo lawe uhle uthi,“Kutshiwo mina.” Kanti njalo lapho iLizwi li-kaJehova linika amadodana akhe agcotshiwe-yo imilayezo, umoya ongcwele ukwenza ulale-le, uze uvume ngenhliziyo uthi, “Lokhu ku-tshelwamina.” Lapho-ke umoya kaNkulunku-lu uyabe ufakazelana lawe ukuthi ulethembalokuyaphila ezulwini.

18 Nxa ungomunye “wexuku elikhuluka-zi” elibunjwa ‘ngezinye izimvu,’ uNkulunkuluukunike ithemba lokuphila emhlabeni. (Isam.7:9; Joh. 10:16) Lawe uyakufuna ukuphilaePharadayisi kuze kube nini lanini njalo kuya-kujabulisa ukucabangisisa ngalokho iBhayi-bhili elikutshoyo mayelana lokuthi impilo iza-be injani emhlabeni. Ukhangelele ukukholisa

17. Abagcotshiweyo balaliphi ithemba njalo bathi-ni ngalo?18. “Ezinye izimvu” zilaliphi ithemba, njalo wenauzizwa njani ngalo?

ukuphila sekulokuthula, ulezihlobo zakho ka-nye labanye abantu abalungileyo. Kanti njaloukulindele ngabomvu ukubona izinto ezihlu-pha abantu zingasekho, kungaba yikuswela-kala kokudla, ubuyanga, ukuhlupheka, uku-gula kanye lokufa. (Hubo. 37:10, 11, 29; 67:6;72:7, 16; Isaya. 33:24) Kawukufisi yini ukuhla-ngabeza abazavuswa sebelethemba lokuphilaemhlabeni bengasafi? (Joh. 5:28, 29) Akutha-ndabuzwa ukuthi uyambonga uJehova ngoku-thi ukubusisile ngethemba lokuphila emhla-beni! Lanxa ungadli isinkwa lewayini eSikhu-mbuzweni, uba khona ukuze utshengise uku-thi uyabonga ngomhlatshelo wenhlawulo ka-Jesu Khristu.

UZABE UKHONA YINI?19 Kungelani lokuthi ulethemba lokuyaphi-

la ezulwini kumbe emhlabeni, ithemba lakholizagcwaliseka kuphela nxa ulokholo kuJe-hova uNkulunkulu, lakuJesu Khristu kanyelasemhlatshelweni wenhlawulo. Ukuba kho-na eSikhumbuzweni kuzakunika ithuba loku-cabangisisa ngethemba lakho lelokunakanangokuqakatheka kokufa kukaJesu. Yikho-kewoba leqiniso lokuthi uba khona lapho okuya-be kunanzwa khona iSidlo seNkosi Sakusi-hlwa kungaba seWolu loMbuso loba kwezinyeizindawo lapho esiyabe sisenzelwa khona. Si-zakwenziwa ngoLwesihlanu, mhlaka 3 April2015 ngemva kokutshona kwelanga njalo ku-zabe kulabantu abanengi.

20 Ukubakhona eSikhumbuzweni kuza-kwenza ukuthi uwuqakathekise kakhuluumhlatshelo wenhlawulo kaJesu. Ukulalelisi-sa inkulumo kuzakwenza ukuthi ube ledlabu-zane lokutshengisa omakhelwana bakho uku-thi uyabathanda ngokubatshela lokho okufu-ndileyo ngothando lukaJehova langezinto ezi-nkulu ahlose ukuzenzela abantu. (Mat. 22:34-40) Woba leqiniso lokuthi awusikhuthi iSidloseNkosi Sakusihlwa.

19, 20. (a) Kumele wenzeni ukuze ithemba lakhoolinikwe nguNkulunkulu ligcwaliseke? (b) Kuyiniokuzakwenza ukuthi uye eSidlweni seNkosi Saku-sihlwa?

16 INQABAYOKULINDA

ENYE indoda esileminyaka engu-38 itshadile njalo ithokozaemtshadweni wayo yathi: “Nxa lizama ngazo zonke izindlela njalolitshengisa ukuthi lifuna ukuthi umtshado wenu uphumelele, uJe-hova angalibusisa.” Lokhu kutshengisa ukuthi amadoda labomka-wo bangaba lezikhathi ezimnandi njalo bangabambisana langezi-khathi besebunzimeni.—Zaga. 18:22.

2 Lanxa kunjalo, kujayelekile ukuthi abantu abatshadileyo babe‘lezinhlupho ezinengi kulokhukuphila.’ (1 Khor. 7:28) Ngenxayani? Izinhlupho zansuku zonke zingenza ukuthi kube lokunga-zwanani. Ulimi lwethu thina abantu abalesono lungenza ukuthiemtshadweni kube lokungazwisisani kumbe ukukhuluma nge-ndlela ezwisa omunye ubuhlungu njalo lokhu kungenzakala lase-bantwini abathokozayo emtshadweni. (Jak. 3:2, 5, 8) Kanti njaloabanye kuyabanzimela ukuthi ngapha bayasebenza, ngapha bana-kekela abantwana. Ukukhathazeka kanye lokudinwa lakho kwe-nzaukuthi kubenzimakwabanye abatshadileyoukuthi bazinike isi-khathi sokuba ndawonye ukuze baqinise umtshado wabo. Izinhlu-pho zemali, impilakahle kanye lezinye nje izinhlupho zingenza

1-3. Yiziphi izinhlupho ezihlasela abatshadileyo? (Khangela umfanekisoosekuqaliseni.)

Kuyini OkungaqinisaUmtshado Wenu KulenzeLithokoze?“Ngaphandle kokuba uJehova ayakhe indlu, abakhibayo basebenzela ize.”—HUBO. 127:1a.

UNGACHAZA YINI?��������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������

Yiziphi izinhlupho ezihlaselaabatshadileyo?

��������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������

Indoda lomkayo bangenzaninxa befuna ukukhokhelwanguJehova emtshadweniwabo?

��������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������

Abatshadileyo bangawulande-la njani umlayo kaJesuokuLukha 6:31?

17

ukuthi uthando lwabo luqande lokuthi baci-ne bengasahloniphani. Okunye okungaxegi-sa umtshado oqinileyo ‘yizenzo zemvelo ye-sono,’ ngokwesibonelo ubufebe, ukuxhwala,inzondo, ukuxabana, umona, intukuthelo lo-kungavumelani.—Gal. 5:19-21.

3 Okunye okwenza kube lezinhluphoemtshadweni yikuthi “ezinsukwini zokuci-na” esiphila kuzo kugcwele abantu abangela-ndaba lomunye umuntu njalo abangamesabi-yo uNkulunkulu. (2 Tim. 3:1-4) Okokucina,emitshadweni yonke nje kuyabe kumele aba-tshadileyo balwisane lesitha esilomona esiya-be silokhu sibaphosela imitshoko elimazayo.Yikho umphostoli uPhetro esixwayisa esithi:“Isitha senu, uSathane, siyazulazula njenge-silwane esibhongayo sidinga esingamudla.”—1 Phet. 5:8; Isam. 12:12.

4 Enye indoda yaseJapan ithi: “Ngangikha-thazeke kakhulu ngendaba yemali. Umkamingangingamcaciseli ukuthi izinto zimi njani,kwasekubangela ukuthi laye akhathazeke ka-khulu okokuthi khathesi usehlala egulagula.Kwezinye izikhathi ukukhathazeka kwethukwakusenza ukuthi sixabane.” Obunye ubu-nzima obubakhona emtshadweni asingekesibubalekele kodwa singabunqoba. UJeho-va anganceda indoda lomkayo ukuthi babelomtshado oqinileyo futhi bathokoze. (BalaiHubo 127:1.) Ake sixoxe ngezinto ezinhlanuesingazifanisa lezitina zokwakha ezingance-da ukuthi indoda lomkayo babe lomtshadooqinileyo njalo ongasoze udilike. Sizaxoxa la-ngokuthi uthando lungasetshenziswa njaninjengesamende sokuhlanganisa izitina lezi.

VUMELANI UJEHOVA ALIKHOKHELEEMTSHADWENI WENU

5 Into enkulu kulazo zonke engenza uku-thi umtshado uqine yikuba qotho kulowo

4. Kuyini okunganceda abantu abatshadileyo uku-thi bahlalisane kuhle njalo bathokoze?5, 6. Kuyini okungenziwa ngamadoda labomka-wo ukuze bakhokhelwe nguJehova emtshadweniwabo?

owawusungulayo kanye lokuzithoba kuye.(Bala umTshumayeli 4:12.) Amadoda labo-mkabo bangavuma ukukhokhelwa nguJeho-va emtshadweni wabo ngokulandela izelule-ko zakhe. IBhayibhili likhulumangabantu ba-kaNkulunkulu basendulo lithi: “Loba lipha-mbukele kwesokudla kumbe kwesenxele li-zalizwa ilizwi ngemuvakwenu lisithi, ‘Le yiyoindlela; hambani ngayo.’ ” (Isaya. 30:20, 21)Lamuhla abatshadileyo ‘bangalizwa’ ilizwi li-kaJehova ngokubala iLizwi lakhe, iBhayibhilibendawonye. (Hubo. 1:1-3) Okunye abanga-kwenza ukuze baqinise umtshadowabo yiku-ba loKukhonza Kwemuli bezikholisela nje,futhi beqinisa ubuhlobo babo loNkulunkulu.Kanti njalo ukuthandaza ndawonye nsukuzonke lakho kuqakatheke kakhulu ukuze be-nelise ukumelana lezilingo ezisemhlabeni ka-Sathane.

6 UGerhard waseGermany uthi: “Nxa ku-yikuthi asisathokozi ngenxa yobunzima obu-thile obusehleleyo kumbe ngenxa yokunga-zwisisani, iseluleko esiseLizwini likaNkulu-nkulu siyasinceda ukuthi sibekezelelane fu-thi sithethelelane. Ukubekezela lokuthethe-lelana kuqakatheke kakhulu ukuze abatsha-dileyo baphumelele.” Ngakho-ke abatshadi-leyo bayasondela eduze loNkulunkulu njalobabe ngamathe lolimi nxa bezama ngama-ndla onke ukuthi bahlale bekhokhelwa ngu-ye emtshadweni wabo ngokwenza izinto ezi-phathelane lokukhonza bendawonye.

MADODA WOBANIZINHLOKO EZILOTHANDO

7 Nxa indoda ikhokhela kuhle kuba loku-thokoza njalo umtshado uyaqina. IBhayibhililithi: “Inhloko yamadoda wonke nguKhristu,lenhloko yowesifazana yindoda.” (1 Khor.11:3) Okutshiwo lapha yikuthi amadoda ku-mele aphathe omkawo ngendlela uKhristuayephatha ngayo abafundi bakhe. Wayelo-thando zikhathi zonke, elomusa, ezwisisa,

7. Amadoda kumele abaphathe njani omkawo?

18 INQABAYOKULINDA

emnenenjalo ethobekile enhliziyweni.Waye-ngelasihluku njalo wayengayisuye ntandoka-yiphikiswa.—Mat. 11:28-30.

8 Amadoda angamaKhristu akumelangababambe omkawo ngenkani ukuthi kumelebawahloniphe. Kodwa kumele abe ‘lozwe-lo, abaphathe ngenhlonipho njengababutha-kathaka.’ (1 Phet. 3:7) Amadoda atshengi-sa ukuthi omkawo baligugu ngokukhulumalabo ngenhlonipho kanye lokubaphatha ngo-zwelo kungelani lokuthi baphakathi kwaba-ntu kumbe babodwa. (Zaga. 31:28) Ukubazinhloko ezinjalo kwenza ukuthi omkawobawahloniphe futhi bawathande, kuphindekwenze lokuthi uNkulunkulu abusise imi-tshado yawo.

BAFAZI, ZEHLISENI9 Sonke siyazithoba ngaphansi kwesandla

sikaJehova esilamandla ngenxa yokuthi siya-mthanda kakhulu njalo uthando lolu luseke-lwe ezimisweni zakhe. (1 Phet. 5:6) Oku-nye okuqakathekileyo okwenziwa ngumfazi

8. Indoda ingenzani nxa ifuna ukuthi umkayo ayi-hloniphe futhi ayithande?9. Umfazi angatshengisa njani ukuthi uyazehlisa?

ozithobayo yikuhlonipha amandla kaJehovangokubambisana lomkakhe emulini. IBhayi-bhili lithi: “Bafazi, zehliseni phansi kwama-doda enu, njengokufanele iNkosi.” (Kol. 3:18)Iqiniso elikhona yikuthi umfazi kasoze azi-thande ezinye izinqumo ezenziwa ngumka-khe. Kodwa nxa kuyikuthi khonokho oku-khethwe ngumkakhe akuphikisani lemithe-tho kaNkulunkulu, umfazi ozehlisayo uyavu-melana laye.—1 Phet. 3:1.

10 Umfazi ulomsebenzi ohloniphekayoemulini ngoba ‘uyingxenye’ yomkakhe. (Mal.2:14) Wenza umsebenzi oqakathekileyo ngo-ba nxa kusenziwa izinqumo ezithile laye uya-khuluma akucabangayo aveze lokuthi uzizwanjani. Kodwa lokhu ukwenza ngenhlonipholangokuzithoba. Indoda ehlakaniphileyo iya-lalelisisa nxa umkayo eveza umbono wakhe.(Zaga. 31:10-31) Ukuzehlisa okufuqwa lutha-ndo kwenza ukuthi emulini kube lentoko-zo, ukuthula kanye lokumanyana njalo kwe-nza ukuthi amadoda labomkawo basuthisekengoba bayabe bebona ukuthi bathokozisauNkulunkulu.—Efe. 5:22.

10. Kungani kuqakathekile ukuzehlisa?

Abatshadileyo bayasondela eduze kukaNkulunkulunjalo babe ngamathe lolimi nxa behlala besenza izintoeziphathelane lokukhonza bendawonye(Khangela izindima 5 lo-6)

QHUBEKANI LITHETHELELANA11 Okunye okuqakatheke kakhulu okwe-

nza ukuthi umtshado ungadiliki yikuthethe-lelana. ‘Ukubekezelelana lokuthethelelana’kwenza ukuthi indoda lomkayo babe ngaba-ngane abakhulu. (Kol. 3:13) Kodwa umtshadouba sengozini nxa indoda lomkayo behlalabevuselana izikhwili ngezindaba ezadlula ku-dala, besebezisebenzisa ukuthi bahlaselane.Izinto ezibazwisa ubuhlungu kanye lezikhwi-li kungakhula ezinhliziyweni besekusenzaukuthi kube nzima kakhulu ukuthi bathethe-lelane, njengomkenke owenza ukuthi umdu-li ucine ungasaqinanga. Kodwa nxa abatsha-dileyo bethethelelana ngendlela uJehova asi-thethelela ngayo, kuba lokuzwanana okukhu-lu.—Mik. 7:18, 19.

12 Uthando lweqiniso “kalubambeli zi-khwili,” kodwa “uthando lugqibela izono ezi-nengi.” (1 Khor. 13:4, 5; bala u-1 Phetro 4:8.)Ngamanye amazwi, uthando lusenza singa-bali ukuthi umuntu sesimthethelele kangaki.Lapho umphostoli uPhetro ebuza ukuthi ku-mele amthethelele kangaki umuntu omone-layo, uJesu waphendula wathi: “Okwezikha-thi ezingamatshumi ayisikhombisa lesikho-mbisa.” (UMathewu 18:21, 22) UJesu waye-tshengisa ukuthi umKhristu kumele ahla-le ebathethelela abanye, akungeke kubalweukuthi kangaki.—Zaga. 10:12.�

� Lanxa abatshadileyo bezama ukuthi bathethelelanenjalo baxakulule izinhlupho, iBhayibhili liyakuvuma uku-thi nxa omunye esefebile, lowo ophambaniselweyo anga-zikhethela ukuthi uzamthethelela kumbe uzahle achitheumtshado. (Mat. 19:9) Khangela isengezo emakhasini219-221 esihlokweni esithi “Lokho iBhayibhili Elikutsho-yo Ngokuchitha Umtshado Kanye Lokwehlukana Okwe-sikhatshana” ebhukwini elithi “Zigcineni Lisethandweni lu-kaNkulunkulu.”

11. Kungani kuqakatheke kakhulu ukuthethele-lana?12. Uthando lusinceda njani ukuthi ‘sigqibele izo-no ezinengi’?

13 U-Annette uthi, “Nxa indoda lomka-yo bengafuni ukuthethelelana, kuba lokuba-mbelana izikhwili lokungathembani njalo lo-khu yitshefu ephambanisa umtshado. Nxa li-thethelelana, lisuka libe lomtshado oqinileyonjalo liba ngabangane abazwanana kakhu-lu.” Nxa ufuna ukuba ngothethelelayo, zamaukuthi ube ngumuntu obongayo njalo ubo-ne okuhle komunye wakho. Zama ukuhlalaumncoma ngenhliziyo yakho yonke. (Kol. 3:15) Ungaba ngumuntu othethelelayo awuso-ze uhlale ukhathazeka, wena lomkakho liza-ba ngabantu abamanyeneyo njalo loNkulu-nkulu uzalibusisa.—Rom. 14:19.

PHATHA UMKAKHO NGENDLELAOFUNA AKUPHATHE NGAYO

14 Akulamuntuongafuniyoukuhlonitshwalokunikwa isithunzi. Sonke siyathokoza nxaothile elalela umbonowethu njalo etshengisaukuthi ulendaba lokuthi sizwa njani. Ko-dwa uyake uzwe yini othile esithi, “Ngiza-menza khonokho kanye angenze khona”?Lanxa kungazwisiseka ukuthi kungani efu-na ukwenza njalo, iBhayibhili lithi: “Unga-bokuthi, ‘Ngizakwenza kuye njengoba enzekimi.’ ” (Zaga. 24:29) Kanti njalo loJesu wasi-nika omlayo omuhle kakhulu esingawula-ndela nxa kube lokungazwanani okuthile.Wathi: “Yenza kwabanye lokho ofuna ukuthibakwenze kuwe.” (Luk. 6:31) UJesu wayesi-tsho ukuthi kumele siphathe abanye nge-ndlela esifuna ukuphathwa ngayo lokuthi si-ngaphindiseli nxa omunye esiphambanisile.Kwabatshadileyo, lokhu kutsho ukuthi lokhowena ofuna umkakho akwenze kuwe, laweyikho okumele ukwenze kuye.

15 Indoda lomkayo baqinisa ubuhlobo

13. Kuyini esingakwenza nxa sifuna ukuba ngaba-ntu abathethelelayo?14, 15. Yiwuphi umlayo esawuphiwa nguJesu, nja-lo uqakatheke ngani kwabatshadileyo?

20 INQABAYOKULINDA

babo nxa besiba lendaba lokuthi omunyeuzwa njani. Enye indoda yaseSouth Afri-ca ithi, “Siyazama sibili ukusebenzisa umla-yo kaJesu. Lanxa siyake sizondisane, siya-lwisa ukuthi omunye aphathe omunye nge-ndlela yena afuna ukuphathwa ngayo—ngenhlonipho langesithunzi.”

16 Ungakhulumi izinto ezimbi ezenziwangumkakho kumbe uhambe usuhlabela ngo-kuthi ujayele ukwenza lokhu lalokhu, la-nxa ukhuluma angani uyadlala. Abatshadile-yo kumele bahlale bekwazi ukuthi umtsha-do kayisiwo mncintiswanowokubona ukuthingubani olamandla, ohwabha kakhulu ku-mbe ukuthi ngubani oyintshantshu yokukhu-luma amazwi ahlabayo. Sonke siyaphamba-nisa sibili njalo kwezinye izikhathi siyabazo-ndisa abanye. Kodwa loba sekutheni, akulu-nganga ukuthi indoda kumbe umfazi ase-benzise amazwi okubhuqa ephoxa omunyewakhe, emhlekisa ngabantu njalo okubi ka-khulu yikuthi bafuqane okokulwa kumbe ba-tshayane.—Bala iZaga 17:27; 31:26.

17 Lanxa kwezinye izindawo indoda ehlu-kuluza umkayo kumbe emtshayayo ikhange-lwa njengendoda kuzwa, iBhayibhili lithi:“Ungcono umuntu obekezelayo kuleqhawe,umuntu ozinqandayo ulaka lwakhe kulalowoothumba idolobho.” (Zaga. 16:32) Kudingaukuzimisela okukhulu ukuthi umuntu alingi-sele uJesu Khristu futhi azithibe. Asingeke si-thi indoda ehlukuluza umkayo ngokumtsha-ya kumbe ngokumtshela amazwi ahlabayoyindoda kuzwa njalo indoda eyenza lokhuingacina ingasela buhlobo obuhle loJehova.Umhubi uDavida owayeyindoda elamandlalelesibindi wathi: “Ekuthukutheleni kwenulingoni; nxa lisemibhedeni yenu hlolani izi-nhliziyo zenu, lithule.”—Hubo. 4:4.

16. Kuyini okungamelanga kwenziwe ngabatsha-dileyo?17. Amadoda angawulandela njani umlayo kaJe-su wokuphatha omkawo ngendlela afuna ukupha-thwa ngayo?

“YEMBATHANI UTHANDO”18 Bala u-1 Khorinte 13:4-7. Kuqakatheke

kakhulu ukuthi abantu abatshadileyo babelothando. “Zembeseni ngesihawu, umusa,ukuzithoba, ubumnene kanye lokubekezela.Phezu kwakho konke lokhu ukulunga ye-mbathani uthando, olukubophela ndawonyekube yikumanyana okupheleleyo.” (Kol. 3:12,14) Yikho-ke njengesamende esenza ukuthiizitina zibambane, uthando olunjengoluka-Khristu owazinikelayo ngenxa yabanye lwe-nza ukuthi abatshadileyo bamanyane. Lanxakungaze kube lohlupho lwemali, kumbe nxaomunye engazwanani labakwabozala kumbeengasaphilanga kuhle emzimbeni, loba omu-nye esenza izinto ezicaphula omunye wakhe,umtshado wabo awusoze udilike.

19 Ukuthi umtshado uphumelele kudi-nga ukuzinikela okufuqwa luthando, uku-thembeka, kanye lomzamo omkhulu. Nxakungaba lohlupho, abatshadileyo akume-langa bacabange ngokuphuma emtshadwe-ni kodwa kumele bazimisele ukuzama nga-zo zonke izindlela ukuthi balungisise izinto.Nxa abatshadileyo abangamaKhristu azinike-le kuJehova bemthanda njalo bethandana,bazazama ukulungisisa izinto ngoba “utha-ndo kalupheli.”—1 Khor. 13:8; Mat. 19:5, 6;Heb. 13:4.

20 Akulula ukuthi izinto zitshelele emtsha-dweni, ikakhulu ‘ezikhathini ezinzima’ esi-phila kuzo. (2 Tim. 3:1) Kodwa uJehova anga-sincedisa ukuthi siphumelele emitshadweniyethu. Lanxa kunjalo, abatshadileyo kumelebazame ukuthi bangalandeli imikhuba ese-mhlabeni lo olokuziphatha okubi kakhulu.Esihlokweni esilandelayo kuzaxoxwa ngoku-thi amadoda labafazi bangenzani ukuze imi-tshado yabo ingadiliki.

18. Kungani kuqakathekile ukuthi abatshadileyobaqhubeke bethandana?19, 20. (a) Kuyini okunganceda abatshadileyoukuthi babe lomtshado oqinileyo futhi bathokoze?(b) Sizaxoxa ngani esihlokweni esilandelayo?

JANUARY 1, 2015 21

KWASEKUSEDUZE ukuthi isizwe sako-Israyeli singene eLizwe-ni Lesithembiso. Kodwa okudanisayo yikuthi amadoda amane-ngi “aqala ukuphinga labafazi bamaMowabi.” Lokhu kwenzaukuthi uJehova abasusele amanqe atshabalalise amadoda angu-24 000. Ithuba lokuthola ilifa labo abasebeleminyaka belilindelelabaphunyuka sebeliphethe basebelahlekelwa yizibusiso ezi-nhle ngenxa yokuthi bawela esilingweni.—AmaN. 25:1-5, 9.

2 Isehlakalo lesi salotshwa ‘njengesixwayiso kithi, osekufikeukugcwalisekakwezikhathi.’ (1 Khor.10:6-11) Sikhulumanje izi-nceku zikaNkulunkulu sezisemnyangowomhlaba omutsha oza-hlala abantu abalungileyo ngoba phela sesimaphethelweni ‘ezi-nsuku zokucina.’ (2 Tim. 3:1; 2 Phet. 3:13) Kodwa okubuhlunguyikuthi ezinye izinceku zikaJehova ziyalibala besezibanjwa ngu-mjibila wobufebe okudala ukuthi zehlelwe yimpumela ebuhlu-ngu kakhulu. Lokhu kungenza lokuthi zilahlekelwe yisibusisosokuphila phakade ePharadayisi.

1, 2. (a) Kuyini okwabangela ukuthi ama-Israyeli angu-24 000 alahle-kelwe yizibusiso ezinhle kakhulu? (b) Okwenzakala kwabako-Israyelikuqakatheke ngani kithi?

Vumelani uJehova AqiniseUmtshado Wenu NjaloAwulondoloze“Ngaphandle kokuba uJehova awulinde umuzi,abalindi bawo balinda ize.”—HUBO. 127:1b.

UNGAPHENDULA YINI?��������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������

Kungani kumele silindeizinhliziyo zethu?

��������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������

Kungani kumele siqhubekesisondela kuNkulunkulu?

��������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������

Indoda lomkayo kumelebakhulumisane njani ukuzebaqinise umtshado wabo?

22

3 Lamuhla abantu abanengi kabaziphatha-nga kwezemacansini. Yikho-ke amadoda la-bomkawo badinga ukukhokhelwa nguJehovakanye lokuvikelwa nguye ukuze baphumeleleukulondoloza imitshado yabo. (Bala iHubo127:1.) Sizaxoxa ngokuthi abatshadileyo ba-ngawuqinisa njani umtshado wabo ngokuli-nda izinhliziyo zabo, ukusondela kuNkulu-nkulu, ukuba lobuntu obutsha, ukuhlala be-khulumisana kuhle kanye lokugcwalisa umla-ndu wokuthathana.

LINDA INHLIZIYO YAKHO4 Kwenzakala njani ukuthi umKhristu aci-

ne esewele ekuziphatheni okubi kwezemaca-nsini? Kuqalisa ngelihlo. UJesu wathi: “Lowookhangela owesifazana amfise usephinge layeenhliziyweni yakhe.” (Mat. 5:27, 28; 2 Phet.2:14) Okwenza ukuthi amaKhristu amanengiawele ekuziphatheni okubi yikuthi ayabe eve-le engaselandaba lezimiso zikaNkulunkuluzokuziphathangenxayokubukela iphonogira-fi, ukubala amabhuku enza ukuthi umuntuacabange ngezemacansini, kumbe ukubuke-la imifanekiso yezemacansini engcolileyo ku-Internet. Kanti njalo abanye bazilibazisa nga-mafilimu atshengisa abantu besemacansini,loba ezinye nje izinhlelo ezikuma-TV. Abanyebaze bahambe kuma-nightclub, kumbe baye-bukela abantu abagida bekhipha izigqokobaze basale benqunu, loba baye ezindawenilapho abantu abaphululwa khona umzimbangendlela evusa imizwa.

5 Abanye bawela esilingweni ngenxa yoku-thi nxa kulokuthile okubahluphayo, basu-ka baye emuntwini abangatshadanga laye.Emhlabeni lo ogcwele abantu abangelakhoukuzithiba njalo ababona ukuziphatha oku-bi njengento encane, kulula kakhulu uku-

3. Kungani abatshadileyo bedinga ukukhokhelwanguJehova kanye lokuvikelwa nguye? (Khangelaumfanekiso osekuqaliseni.)4. Kuyini okwenza ukuthi amanye amaKhristu aci-ne eseziphatha kubi?5. Kungani kumele silinde izinhliziyo zethu?

thi inhliziyo ekhohlisayo njalo eyingozi icineisisenza ukuthi uthande umuntu ongatsha-danga laye. (Bala uJeremiya 17:9, 10.) UJe-su wathi: “Enhliziyweni kuphuma imicaba-ngo emibi, ukubulala, ukufeba, ukuphinga.”—Mat. 15:19.

6 Nxa izifiso ezimbi sezithe khoxo ezinhlizi-yweni zabantu ababili asebefunana, bangaci-na sebexoxa ngezinto umuntu okumele axoxengazo lomuntu atshade laye kuphela. Ngesi-khatshana nje bayabe sebedinga amathubaokuthi babe ndawonye njalo bayabe sebetsho-na behlangana kodwa besenza angani bapho-ngutshayisana nje. Nxa imizwa isibaphandli-le, kuba nzima ukuthi bazibambe. Kanti nja-lo kucina sekunzima ukuthi bayekele lokhoabayabe sebekuqalisile lanxa bekwazi ukuthiakuqondanga.—Zaga. 7:21, 22.

7 Basuka bazilibale kancane kancane izimi-so zikaJehova zokuziphatha. Izifiso zabo ezi-mbi kanye labakuxoxayo kuyabe sekusenzaukuthi babambane izandla, baqabujane, ba-phululane, babambane ngendlela evusa imi-zwa yokuya emacansini njalo benze loku-nye nje okumele kwenziwe kuphela ngabantuababili abatshadileyo. Bacina ‘belingwayinka-nuko yabo embi, lapho bedonselwa kudebehugwa.’ Ngakho nxa inkanuko isiyemule,“izala isono” okutsho ukuziphatha kubi kwe-zemacansini. (Jak. 1:14, 15) Kuyadanisa ka-khulu lokhu! Aluba abantu laba ababili bebe-vumele ukuthi uJehova abancedise ukuthi ba-hloniphe ubungcwele bomtshado bebengaso-ze bone. Kodwa bebengamvumela njani uku-thi abancedise?

QHUBEKA USONDELA KUNKULUNKULU8 Bala iHubo 97:10. Okuqakatheke ka-

khulu okungenza ukuthi uhlale umsu-lwa yikuba ngumngane kaJehova. Nxa

6, 7. (a) Kuyini okungenzakala nxa umuntu anga-vumela ukuthi izifiso ezimbi zikhule enhliziyweniyakhe? (b) Singenzani ukuze singoneli uJehova?8. Ukuba ngumngane kaJehova kungamsiza njaniumuntu ukuthi ahlale emsulwa?

JANUARY 1, 2015 23

siqhubeka sifunda ngezimpawu zobuntu bu-kaNkulunkulu njalo sizama ngamandla ethuwonke ukuthi ‘sibe ngabalingiseli bakaNku-lunkulu, njengabantwana abathandwa ka-khulu, siphila impilo yothando,’ sizaba lesibi-ndi sokungenzi “ukuxhwala kobufebe, lobayikuphi ukungcola.” (Efe. 5:1-4) Abatshadile-yo abakwaziyo ukuthi ‘uNkulunkulu uzakwa-hlulela izifebe labo bonke abayiziphingi’ baza-ma ngazo zonke izindlela ukuthi umtshadowabo uhlale uhlonipheka lokuthi ungangcoli-swa.—Heb. 13:4.

9 Ezinye izinceku zikaNkulunkulu ezithe-mbekileyo zicina zingasaziqakathekisi izimisozakhe zokuziphatha ngenxa yokuthi nxa sezi-tshayisile emisebenzini zikwejisa labantu ezi-sebenza labo abangayisibo boFakazi. Kodwalasemsebenzini kungaba lezilingo. Ngokwesi-bonelo, uJosefa wananzelela ngesikhathi ese-msebenzini ukuthi umkamqhatshi wakhe wa-yemfela. Wayezama nsuku zonke ukumhugaukuthi alale laye. Ekucineni, “umkaPhothifawambamba ngesigqoko wathi, ‘Woza engu-tsheni lami!’ ” KodwauJosefawaphunyukawa-mbalekela. Kuyini okwenza ukuthi uJosefaenelise ukuhlala eqotho esehlaselwe yisilingoesingaka?Wahlala emsulwa futhi eqotho nge-nxa yokuthi wayezimisele ukuthi angapha-mbanisi ubuhlobo bakhe loNkulunkulu. Uku-thembeka kwakhe kwenza ukuthi aphelelwengumsebenzi lokuthi avalelwe ejele engelaca-la, kodwa uJehova wambusisa. (Gen. 39:1-12;41:38-43) UmKhristu otshadileyo akumelangaazifake esilingweni ngokuba lomuntu anga-tshadanga laye kungelani lokuthi kusemsebe-nzini loba kwenye indawo nje engelabantu.

WOBANI LOBUNTU OBUTSHA10 Okunye okuqakatheke kakhulu okunge-

9. (a) Kuyini okwanceda uJosefa ukuthi ahlaleemsulwa futhi eqotho? (b) Okwenziwa nguJosefakusifundisani?10. Ukuba lobuntu obutsha kubanceda njani aba-tshadileyo ukuthi bangaweli ekuziphatheni okubikwezemacansini?

nza ukuthi abatshadileyo bangaweli ekuzi-phatheni okubi kwezemacansini yikuba lobu-ntu obutsha “obadalelwa ukuba njengoNku-lunkulu ekulungeni okuqotho lobungcwele.”(Efe. 4:24) Asebelobuntu obutsha ‘babulala’amalunga omzimba wabo ngokulwisa ukuthibangabi ‘lokuxhwala kobufebe, ukungcola,inkanuko, izifiso ezimbi kanye lobuhwaba.’(Bala uKholose 3:5, 6.) Ibala elithi “kubulale-ni” litshengisa ukuthi kumele silwise sibiliukuthi singaweli ekuziphatheni okubi kweze-macansini. Asisoze senze loba yini ezakwe-nza ukuthi sifise ukuya emacansini lomuntuesingatshadanga laye. (Jobe. 31:1) Nxa sise-nza okufunwa nguNkulunkulu kukho konkeempilweni yethu sifunda ‘ukuzonda okubi’futhi ‘sibambelele kokulungileyo.’—Rom. 12:2, 9.

11 Ubuntu obutsha ‘buyisifanekiso soMda-li,’ uJehova. (Kol. 3:10) Nxa abatshadileyo be-qinisa umtshado wabo ngokuzembesa ‘ngesi-hawu, umusa, ukuzithoba, ubumnene kanyelokubekezela,’ uJehova uyababusisa kakhulu.(Kol. 3:12) Kanti njalo bayazwanana sibili nxabevumela ukuthi ‘ukuthula kukaKhristu ku-buse ezinhliziyweni zabo.’ (Kol. 3:15) Kuya-nceda kakhulu ukuthi abatshadileyo ‘bazimi-sele omunye komunye ngothando.’ Kwenzakube lula kubo ukuthi ‘bahloniphane okudlu-la ukuzihlonipha.’—Rom. 12:10.

12 Lapho enye indoda okuthiwa nguSidibuzwa ukuthi yiziphi izimpawu zobuntu eze-nza ukuthi yena lomkakhe uSonja bathokozeemtshadweni wabo yathi: “Thina esizama ka-khulu ukuthi sibe lakho luthando. Okunye fu-thi esikubona kuqakatheke kakhulu yibumne-ne.” USonja laye wakuvuma lokhu njalo we-ngezelela wathi: “Ukuba lomusa kuqakathekekakhulu sibili. Okunye esizama ukukwenzayikuzithoba, lanxa kunzima kwezinye izikha-thi.”

11. Ubuntu obutsha buwuqinisa njani umtshado?12. Yiziphi izimpawu zobuntu ozibona ziqakathe-kile ezenza abantu abatshadileyo bathokoze?

24 INQABAYOKULINDA

HLALANI LIKHULUMISANA KUHLE13 Okunye okuqakatheke kakhulu okwe-

nza ukuthi umtshado uqine yikukhulumisanangomusa. Kuyadanisa kakhulu nxa abantuabatshadileyo besehluleka ukukhulumisanakuhle kodwa bekhuluma kuhle labantu aba-ngabaziyo ngitsho. Nxa bejikijelana ngama-zwi ahlabayo ngenxa ‘yenzondo, lokuthuku-thela, lolaka, lokuxabana,’ bangenza ukuthikancane kancane umtshado wabo ube sengo-zini yokudilika. (Efe. 4:31) Abatshadileyo aku-melanga baphambanise umtshado wabo ngo-kuhlala bechothozana kodwa kumele baqini-se ubuhlobo babo ngokukhulumisana ngo-musa langesihawu.—Efe. 4:32.

14 IBhayibhili lithi ‘kulesikhathi sokuthula.’(UmTshu. 3:7) Lokhu akutshoukuthi sekume-le uvale owakho ngengcino, kucine kungaselakukhulumisana endlini. Omunye umamawa-seGermany uthi, “Nxa omunye wakho enga-funi ukukhuluma lawe, kuba buhlungu ka-khulu.” Kodwa uphinda athi: “Kwezinye izi-

13. Kuyini okuqakatheke kakhulu okwenza uku-thi umtshado uqine, njalo kungani kuqakathekile?14. Kuyini okungamelanga kwenziwe ngabatsha-dileyo?

khathi nxa uzondile kungaba nzima ukuthiuzibambe, kodwa akukuhle ukuthi uphongu-khupha loba yini emlonyeni. Kungenza uku-thi ukhulume into obungahlosanga ukuyitshokumbe wenze okuthile okungazwisa umuntuotshade laye ubuhlungu njalo lokhu kwe-nza ukuthi indaba itshise kakhulu.” Amado-da labomkawo akumelanga balungisise izi-nhlupho zabo ngokuhwabhelana kumbe ngo-kungakhulumisani. Kodwa kufanele baqini-se umtshado wabo ngokutshiyana lomkhu-ba wokuhlala bephikisana njalo bangavumeliukuthi izimpikiswano lezi zibaxabanise.

15 Abatshadileyo baba lobuhlobo obuqi-nileyo nxa bezinika isikhathi sokuxoxe-lana indlela abazizwa ngayo kanye lemi-bono yabo. Okukhulumayo kungabe ku-qakathekile sibili, kodwa indlela ozakukhu-luma ngayo layo iqakathekile. Yikho-ke la-nxa kulokungazwisisani okuthile, zama nga-mandla akho wonke ukuthi ungatshingi ko-dwa usebenzise ilizwi elilomusa futhi ukhe-the kuhle amabala. Lokhu kuzakwenza kubelula ukuthi omunye wakho akulalele. (Bala

15. Ukukhulumisana kuhle kungabanceda njaniabatshadileyo?

Indoda lomkayo bangaqinisaumtshado wabo nxa bekhulumisana kuhle(Khangela indima 15)

uKholose 4:6.) Indoda lomkayo bangalondo-loza umtshado wabo ngokukhulumisana ku-hle, bekhuluma ‘okusizayo ekwakheni maye-lana leziswelo zabo ukuba kusize’ omunye lo-munye emtshadweni wabo.—Efe. 4:29.

GCWALISA UMLANDU WOKUTHATHANA16 Abatshadileyo bangaqinisa umtshado

wabo nxa omunye lomunye eqakathekisaokufunwa ngomunye ukwedlula okufunwanguye. (Flp. 2:3, 4) Amadoda kanye labafa-zi kumele babe lendaba lokufunwa ngomu-nye ezindabeni zemacansini kanye lokwe-nza ukuthi omunye azizwe ethokoza.—Balau-1 Khorinte 7:3, 4.

17 Kodwa kuyadanisa ukuthi abanye aba-tshadileyo abafuni ukutshengisana uthandofuthi abanye bayancitshana ezindabeni zama-cansi. Kanti njalo amanye amadoda apha-tha abafazi njengemitshina, kalandaba loku-thi bazizwa njani. Kubo ukuphatha umfazikuhle yikuba yisithutha sendoda. IBhayibhililithi: “Lanimadoda zamani ukubazwisisa aba-fazi elihlala labo.” (1 Phet. 3:7, Phillips) Indodakumele izwisise ukuthi ukugcwalisa umlanduwokuthathanakayisikho kuya emacansini ku-phela. Okungenza ukuthi umfazi akholisekwezemacansini yikuthi indoda imtshengiseukuthi iyamthanda lanxa kungayisiso sikha-thi sokuya emacansini. Nxa bonke betshengi-sana ukuthi bayakhathalelana, akuthandabu-zwa ukuthi bonke bazathokoza njalo basuthi-sane.

18 Akuqondanga sibili ukuthi umuntuangathembeki kotshade laye. Kodwa nxa ku-yikuthi omunyekamphathi kuhle omunyewa-khe futhi engawugcwalisi umlandu wokutha-thana, kungabangela ukuthi ayedinga utha-

16, 17. Kungani kuqakathekile ukuthi abatshadi-leyo babe lendaba lokufunwa ngomunye ezindabe-ni zemacansini kanye lokwenza ukuthi omunyeazizwe ethokoza?18. Amadoda labafazi bangenzani ukuze baqiniseumtshado wabo?

ndo lecansi phandle. (Zaga. 5:18; UmTshu.9:9) Yikho iBhayibhili likhuthaza abatsha-dileyo ukuthi: “Lingancitshani [umlanduwokuthathana] ngaphandle kokuba kungo-kuvumelana njalo okwesikhatshana.” Ngani?“Ukuze uSathane angalilingi ngenxayokusile-la kokuzithiba kwenu.” (1 Khor. 7:5) Kungabakubi kakhulu nxa abatshadileyo bengavume-la ukuthi uSathane enze ‘basilele ekuzithi-beni’ abesebangela ukuthi omunye phaka-thi kwabo awele esilingweni sokufeba. Aba-tshadileyo bangaqinisa umtshado wabo ngo-kutshengisana kwabo uthando kwezemaca-nsini ngendlela ethokozisayo. Kodwa lokhubangakwenza nxa phakathi kwabo kungela‘ozidingela okuhle, kodwa okuhle komunye’njalo bonke begcwalisa umlandu wokutha-thana ngenxa yokuthi bayathandana, hatshiukuphongukwenzela umthetho nje.—1 Khor.10:24.

QHUBEKA ULONDOLOZAUMTSHADO WAKHO

19 Sekuseduze kakhulu ukuthi singeneemhlabeni omutsha ozabe ulabantu abalungi-leyo. Yikho kungamelanga sinqotshwe yizifi-so zenyama ngoba okwenzakala emadodeniako-Israyeli ayeyi-24 000 ngesikhathi esema-gcekeni aseMowabi kungenzakala lakithi. ILi-zwi likaNkulunkulu nxa liqeda ukuchaza ise-hlakalo leso esabangela ukuthi abantu ba-tshabalale lisixwayisa lisithi: “Uma licabangaukuthi limi liqinile, qaphelani ukuba linga-wi.” (1 Khor. 10:12) Siyabona-ke ukuthi kuqa-katheke kakhulu ukuthi siqinise imitshadoyethu ngokuhlala sithembekile kuBaba we-thu osezulwini kanye lasemuntwini esitshadelaye. (Mat. 19:5, 6) Khathesi yiso sibili isikha-thi sokuthi ‘senze imizamo yonke ukuba si-tholakale singelasici, singelacala njalo sihlali-sane ngokuthula.’—2 Phet. 3:13, 14.

19. Kumele sizimisele ukwenzani, njalo kunganikumele sizimisele ukukwenza?

26 INQABAYOKULINDA

UMDALA osanda kubatshadisa uyabona ukuthi uthando lwaboluyavutha sibili ikakhulu nxa ekhangele indlela abakhangelanengayo lendlela ababambane ngayo. Sebesedilini lomtshado, uya-bakhangela begida kamnandi abesezibuza imibuzo le, ‘Kambeumtshado wabo uzahlala yini? Uthando lwabo luzaqhubeka lu-vutha yini kumbe luzaphelela emoyeni?’ Nxa uthando olupha-kathi kwendoda lowesifazana luqinile njalo lungapheli kubamnandi kakhulu. Kodwa abanengi bayazibuza ukuthi uthandoolungapheliyo lukhona yini sibili ngenxa yokuthi babona imi-tshado eminengi ichitheka.

2 Lasesikhathini seNkosi uSolomoni eyabusa ko-Israyeliendulo, uthando lweqiniso lwalutholakala gqo. USolomoni wa-khuluma ngokuthi abantu babeziphatha njani ngalesosikha-thi, wathi: “Ngafumanisa indoda eyodwa elungileyo kwaba-yinkulungwane, kodwa ngitsho loyedwa umfazi oqondileyokubo. Yilokhu kuphela esengikufumene: UNkulunkulu wame-nza umuntuwaba qotho, kodwa abantu basuka bazenzele okwa-bo.” (UmTshu. 7:26-29) Abesifazana bezizweni ababekhonzauBhali babesenza ukuthi abantu abanengi baziphathe kubiokokuthi kwakunzima ukuthi uSolomoni atsho ukuthi yiyiphi

1, 2. Ngobani abangancedakala ngokuhlolisisa iNgoma Yezingoma, njalokungani lokhu kungabanceda? (Khangela umfanekiso osekuqaliseni.)

Lukhona Yini UthandoLweqiniso?“[Uthando] luyatshisa njengomlilo obhebha kakhulu,njengelangabi elivuthayo.”—INGOMA. 8:6.

UNGAPHENDULA NJANI?��������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������

Kungenzakala yini ukuthiindoda lowesifazana babelothando lweqiniso? Chaza.

��������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������

INgoma Yezingoma ingawa-fundisani amaKhristuatshadileyo?

��������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������

INgoma Yezingoma iwafundi-sani amaKhristu adingaumuntu wokutshada layekanye lathandanayo?

27

indoda kumbe owesifazana owayeziphethekuhle.� Lanxa kunjalo, eminyakeni engu-20 kungakenzakali lokhu wayeke wabhalaenye inkondlo okuthiwa yiNgoma Yezingo-ma, eyayitshengisa ukuthi indoda lowe-sifazana bangaba lothando olungapheliyo.Ikubeka kucace ukuthi uthando lunjani ka-nye lokuthi umuntu angalutshengisa njani.Izinceku zikaJehova ezitshadileyo lezinga-tshadanga zingafunda okunengi ngothandonxa zihlolisisa ibhuku elibizwa ngokuthi yi-Ngoma Yezingoma elitholakala eBhayibhi-lini.

LUKHONA UTHANDO LWEQINISO!3 Bala iNgoma Yezingoma 8:6. EMbha-

lweni lo, kwamanye amaBhayibhili kuse-tshenziswa umutsho othi “ilangabi likaJah”njalo umutsho lo uluchasisa kuhle kakhuluuthando. Uthando lweqiniso ‘yilangabi li-kaJah’ ngoba uJehova nguye owenza uku-thi kube lothando olunjalo. Wadala abantungomfanekiso wakhe besenelisa ukuthi ba-thande. (Gen. 1:26, 27) Indoda yokuqa-la, u-Adamu, yahaya inkondlo ngesikhathiuNkulunkulu eyinika umfazi. Akuthanda-buzwa ukuthi u-Eva, owesifazana wokuqa-la, wayithanda kakhulu indoda le “ngokubawathathwa” kuyo. (Gen. 2:21-23) Ngakho-ke kungenzakala sibili ukuthi indoda lowe-sifazana babe lothando oluqinileyo futhiolungapheliyo ngenxa yokuthi uJehova wa-dala abantu besenelisa ukutshengisa uku-thi bayathandana.

4 Sesibonile ukuthi kungenzakala uku-thi uthando olubakhona phakathi komuntuoyindoda lomuntu wesifazana lungapheli.

� Khangela iNqabayokulinda ka-January 15, 2007, ikha-si 31.

3. Kungenzakala yini ukuthi indoda lowesifazanababe lothando lweqiniso? Chaza.4, 5. Landisa ngamafitshane indaba emunyethwekuNgoma Yezingoma.

Kodwa kulokunye futhi okuphathelane lo-thando lolu okubhalwe ngendlela ehlabusa-yo kuNgoma Yezingoma. Ibhuku leli la-bhalwa sangoma njalo limumethe indabaephathelane lothando olwaluphakathi kwe-ntombi eyayivela emzini waseShunemi ku-mbe waseShulemi, kanye lejaha layo elali-ngumalusi. USolomoni wabona intombi lengesikhathi ilinde izivini yasilethwa esiho-nqweni sakhe ngenxa yokuthi ubuhle bayobenza ukuthi ayihawukele. Kodwa kusu-kela ekuqaliseni kwakuzikhanyela ukuthiyona iyalithanda sibili ijaha layo elinguma-lusi. USolomoni wathi esazama ukuyihuga,yona yamtshela ikhululekile ukuthi ifisaukuba lesithandwa sayo. (INgoma. 1:4-14)Umalusi wayilandela esihonqweni senkosibafika batshelana amazwi amnandi kakhu-lu lentombi yakhe.—INgoma. 1:15-17.

5 INkosi uSolomoni yathi isibuyela eJeru-salema yahamba lentombi le kodwa uma-lusi wayilandela. (INgoma. 4:1-5, 8, 9)Yazama isazama ukuhuga intombi le ko-dwa yakha phansi. (INgoma. 6:4-7; 7:1-10)Yikho-ke inkosi yacina isiyivumele uku-thi ibuyele ngekhaya. Ingoma le iphethangentombi le isifuna ukuthi isithandwasayo sigijime “njengembabala” sisiza kuyo.—INgoma. 8:14.

6 “Ingomayezingoma” eyabhalwa nguSo-lomoni ibhalwe kuhle kakhulu njalo imna-ndi. Kodwa engomeni le, kunzima ukwaziukuthi ngubani osekhuluma ngoba uSolo-moni kazange awafake amabizo abalingi-swa. (INgoma. 1:1) Esinye isichazamazwiseBhayibhili okuthiwa yi-New Interpreter’sDictionary of the Bible sithi “ukulandela-na kwezehlakalo ezibumba indaba, indabayakhona, lendlela elandiswe ngayo kanyelabalingiswa akuqakathekanga kangako.”Amabizo abalingiswa kazange abhalwe

6. Kungani kunzima ukubona ukuthi ngobani aba-lingiswa kungoma yezingoma?

28 INQABAYOKULINDA

ukuze ulimi olusankondlo lolusangoma lu-zwakale kuhle. Kodwa singabona ukuthingubani osekhuluma nxa sikhangela lokhoakutshoyo kumbe amazwi aqondiswe kuye.

“UTHANDO LWAKHOLUYATHANDEKA KULEWAYINI”

7 KuNgoma Yezingoma sibona kane-ngi intombi kanye lomalusi ‘betshengi-sana uthando.’ (NW ) Lokhu kusifundisaokunengi njalo indlela ababezizwa nga-yo siyayizwisisa lanxa kwenzakala ntolo-ntolo, eminyakeni engaba yi-3 000 eya-dlulayo. Ngokwesibonelo, umalusi ubukaamehlo entombi yakhe amahle kakhuluesithi “angamajuba.” (INgoma. 1:15) Into-mbi yona ithi amehlo omalusi anjengejuba,hatshi ukuthi anjengamehlo ejuba. (BalaiNgoma Yezingoma 5:12.) Umbala wame-hlo ejaha lakhe wawumuhle kakhulu kuyesajuba ligeza ngochago.

8 Kodwa akusikho ukuthi wonke ama-zwi othando abawatshelanayo engomeni leakhuluma ngokubukeka kwabo kuphela.Khangela ukuthi umalusi uthini ngendle-la intombi yakhe ekhuluma ngayo. (BalaiNgoma Yezingoma 4:7, 11.) Uthi izindebezayo “ziconsa ubumnandi njengoluju” aphi-nde athi “uchago loluju kungaphansi koli-mi [lwayo.]” Lokhu kutsho ukuthi indlelaekhuluma ngayo inhle njalo imnandi nje-ngoluju kanye lochago. Kuyacaca-ke uku-thi umalusi kacabangi ngobuhle bangapha-ndle kuphela nxa etshela intombi yakheesithi: ‘Umuhle ikonke yonke yakho, kaku-lasiyinga kuwe.’

9 Nxa abantu betshada akutsho uku-

7, 8. Umalusi lentombi yakhe babetshengisananjani ukuthi bayathandana? Nika izibonelo.9. (a) Uthando oluphakathi kwabantu abatshadi-leyo lugoqelani? (b) Kungani kuqakathekile uku-thi abatshadileyo batshengisane ukuthi bayatha-ndana?

thi baphongusayina isivumelwano benga-thandani. Phela uthando luyinsika emi-tshadweni yamaKhristu. Kodwa luthandoolunjani lolu? Ngolusekelwe ezimiswe-ni zeBhayibhili yini? (1 Joh. 4:8) Lutha-ndo lwemvelo yini, olunjengokuthandanakwabantu abazalwa bonke? Lufanana lolu-phakathi kwabangane beqiniso abazwana-na kakhulu yini? (Joh. 11:3) Ngoluphaka-thi kwendoda lomfazi yini? (Zaga. 5:15-20) Impendulo yikuthi uthando lweqinisoolungapheliyo phakathi kwabantu abatsha-dileyo lugoqela konke lokhu. Izenzo yizoezenza umuntu abone ukuthi uyathandwa.Yikho-ke kuqakatheke kakhulu ukuthi aba-tshadileyo bangahlali bephatheke kakhuluokokuthi basala bengaselasikhathi soku-tshengisana ukuthi bayathandana. Uku-tshengisana uthando kuyabanceda ukuthibathokoze emtshadweni wabo njalo ba-hlale bengelavalo lokuthi ungavuka uchi-thekile. Kwezinye izindawo abantu bayadi-ngelwa umuntu wokutshada laye. Yikho-keindoda lomfazi bangabe bengazani kanga-ko bengakatshadi. Kodwa nxa behlala be-tshelana amazwi othando, kuzanceda uku-thi bathandane kakhulu futhi baphumeleleemtshadweni wabo.

10 Kulokunye futhi okuhle okwenzaka-layo nxa abatshadileyo bezinika isi-khathi sokutshengisana ukuthi bayatha-ndana. INkosi uSolomoni yathembisaumShulamithi ukuthi izamupha “amaci-ci egolide ebalazwe ngesiliva.” Yambu-ka kakhulu yamtshela lokuthi ‘muhlenjengenyanga, ukhazimula njengelanga.’(INgoma. 1:9-11; 6:10) Kodwa umShula-mithi wayethembekile ejaheni lakhe elali-ngumalusi. Kuyini okwamduduzayo njalokwamenza ukuthi ahlale ethembekile la-nxa babengekho ndawonye? Uyasitshela.

10. Kuyini okunye okwenzakalayo nxa abatshadi-leyo behlala betshengisana ukuthi bayathandana?

JANUARY 1, 2015 29

(Bala iNgoma Yezingoma 1:2, 3.)Wayekhu-mbula izikhathi ezimnandi lapho ijaha la-khe elingumalusi ‘limtshengisa uthando.’(NW ) Kuye izenzo zothando lezi ‘zazi-thandeka kulewayini’ elenza ukuthi inhli-ziyo ithokoze, njalo ibizo lakhe lalisenzaukuthi abe njengomuntu okholisa ‘amakhaachathazwe’ ekhanda. (Hubo. 23:5; 104:15)Siyabona-ke ukuthi nxa umuntu angatshe-ngiswa uthando uyakholisa nxa ekhumbu-la isenzo lesi, besekusenza ukuthi aqhu-beke emthanda kakhulu omunye wakhe.Kuqakatheke kakhulu ukuthi abatshadile-yo bahlale betshengisana uthando zikhathizonke.

LINGALUVUSI UTHANDO“LUZE LUZITHANDELE”

11 INgoma Yezingoma iphinda ibe lezifu-ndo kumaKhristu angatshadanga, ikakhu-lu lawo adinga umuntu wokutshada laye.Intombi esikhuluma ngayo yayingamthandiuSolomoni. Yaqonqosela amadodakazi ase-Jerusalema yathi: “Lingaluvusi lokuba li-luphazamise uthando luze luzithandele.”(INgoma. 2:7; 3:5) Ngani? Ngoba akuqo-ndanga ukuthi umuntu aphonguthandana

11. AmaKhristu angakatshadi angafundani kulo-kho okwakhulunywa yintombi engumShulamithi?

lomuntu wonke nje. Lokhu kutshengisaukuthi nxa umKhristu efuna ukutshada ku-mele abekezele, amelele umuntu azamtha-nda ngenhliziyo yonke.

12 Kuyini okwakusenza ukuthi intombiengumShulamithi imthande umalusi? Wa-yelijaha elihle sibili, efanana ‘lempala’; izi-ngalo zakhe zaziqinile, ‘ziyimiqwayi yegoli-de’; njalo imilenze yakhe yayimihle, iqinile,‘iyizinsika zelitshe.’ Kodwa kulokunyeayemthandela khona. “Njengesihlahla se-aphula phakathi kwezihlahla zeganga,” sa-sinjalo ‘isithandwa sakhe phakathi kwama-jaha.’ UmShulamithi wayethembekilekuJehova. Kuyakhanya-ke ukuthi okwaku-senza ukuthi alithande kakhulu ijaha lakheyikuthi lalo lalimthanda uJehova.—INgoma.2:3, 9; 5:14, 15.

13 Intombi engumShulamithi yona-ke?Yayilitshatshazi sibili, yikho yaze yaha-wukelwa yinkosi ngalesosikhathi ‘eyayi-lamakhosikazi angamatshumi ayisithupha,labanye abafazi beceleni abangamatshumiaficamibili, lezintombi ezipheleleyo ezinge-lakubalwa.’ Kodwa yona yayizibona ‘ililu-

12. Kuyini okwakusenza ukuthi intombi engu-mShulamithi imthande umalusi?13. Kuyini okwakusenza ukuthi umalusi ayitha-nde intombi engumShulamithi?

UmKhristu kaqaliukuhawukela umuntu

ongayisuye Fakazi(Khangela indima 14)

30 INQABAYOKULINDA

ba laseSharoni,’ okwakuliluba elijayelekile-yo nje elingamangalisiyo. Intombi le yayi-thobeke okwamagama futhi yayingazigqaji.Yikho umalusi wayeyibona ingafanani ngi-tsho lezinye izintombiwazewathi, ‘injenge-mbali phakathi kwameva.’ YayithembekilekuJehova.—INgoma. 2:1, 2; 6:8.

14 EMibhalweni kulesixwayiso esikhulusokuthi umKhristu kumele atshade lomu-ntu ‘oseNkosini’ kuphela. (1 Khor. 7:39)UmKhristu ofuna ukutshada akumela-nga athandane lomuntu ongayisuye Fakazinjalo kufanele adinge umuntu angatsha-da laye phakathi kwezinceku zikaJeho-va ezithembekileyo. Kanti njalo ukuba lo-kholo kanye lokuzinikela kuNkulunkuluyikho okunceda abatshadileyo ukuthi ba-hlale bemanyene futhi beqinile ekukhonze-ni kungelani lokuthi bahlangana laziphi izi-nhlupho empilweni. Ngakho-ke nxa ufunaukutshada, kuqakatheke kakhulu ukudi-nga umuntu olokholo njalo omthandayouJehova. Yikho kanye okwenziwa ngumalu-si lomShulamithi.

UMLOBOKAZI WAMI“UYISIVANDE ESIBIYELWEYO”

15 Bala iNgoma Yezingoma 4:12. Kunga-ni umalusi esithi isithandwa sakhe sifana-na ‘lesivande esibiyelweyo’? Insimu ebiye-lweyo ayingenwa nguwonke wonke nje.Umuntu angangena ngentuba kuphela.UmShulamithi wayenjengensimu leyo ngo-ba uthando lwakhe lwalungolwejaha aye-zatshada lalo kuphela. Ngesikhathi esalaukuhugwa yinkosi, watshengisa ukuthi wa-yengafanani ‘lomnyango’ othe gengelezi,kodwa ‘wayengumduli.’ (INgoma. 8:8-10)Yikho-ke, amadoda labesifazana abafuna

14. UmKhristu ofuna ukutshada angafundani ku-malusi kanye lasentombini engumShulamithi?15. Amadoda labesifazana abangakatshadi futhiabesaba uNkulunkulu bangafundani entombiniengumShulamithi?

ukutshada futhi abesaba uNkulunkulu aba-phongulutshaphaza uthando lwabo, kodwabayazigcina besenzela abazatshada labo.

16 Lapho umalusi ecela intombi yakheengumShulamithi ukuthi bake baphumebahambahambe bebabili, abanewabo be-ntombi abayivumelanga ukuthi ihambe. Ba-yipha umsebenzi wokulinda izivini. Ngani?Babengamthembi yini udadewabo? Babe-cabanga ukuthi uzafika enze isono yini?Babengamcabangeli okubi kodwa babefu-na ukuthi bamvikele ukuthi angaweli esili-ngweni. (INgoma. 1:6; 2:10-15) Nansi-keisifundo esiya kumaKhristu asefuna uku-tshada: Ekuthandaneni kwenu zamani nga-zo zonke izindlela ukuthi lihlale limsulwa.Lingaqali ukuba lodwa endaweni engelaba-ntu. Akulalutho olubi ngokuthi litshengi-sane uthando ngendlela emsulwa, kodwakumele liqaphele ukuthi lingaweli esili-ngweni.

17 Izikhathi ezinengi nxa amaKhristuetshada ayabe esethandana kakhulu. UJe-hova wayevele ehlose ukuthi umtshadouhlale kuze kube nininini. Yikho kuqaka-thekile ukuthi indoda lomfazi bazame nga-mandla abo wonke ukuthi ilangabi lotha-ndo lwabo lihlale livutha njalo benze izintoezizakwenza ukuthi uthando lolu lukhule.—Mak. 10:6-9.

18 Nxa udinga umuntu ongatshada laye,akuthandabuzwa ukuthi uyabe ufuna umu-ntu ozamthanda ngenhliziyo yakho yonke,ubususenza ukuthi uthando lolo luvuthenjengalolo okukhulunywa ngalo kuNgomaYezingoma. Kungelani lokuthi udinga umu-ntu wokutshada laye kumbe usutshadile,sifisa ukuthi uthole uthando lweqiniso ‘olu-yilangabi likaJah.’—INgoma. 8:6, NW.

16. INgoma Yezingoma iwafundisani amaKhristuathandanayo?17, 18. Kukuncede ngani ukuhlola iNgoma Yezi-ngoma?

JANUARY 1, 2015 31

IBHAYIBHILI

LIFUNDISANI

Sibili?

wp

15

01

/01

-NB

Z1

41

00

1

Kuyini okwenza abantu abanengibakholwe ukuthi uMdali ukhona?Eminyakeni engaba ngu-3 000 eyadlulayo enye imbo-ngi yathi: “Ngabunjwa ngesimanga esesabekayo.” (IHu-bo 139:14) Kumele ukuthi lawe uyamangala kakhulunxa ucabanga indlela umntwana akhula ngayo kusu-kela esibelethweni sikanina. Abantu abanengi bayaku-vuma ukuthi izinto ezikhona zitshengisa ukuthi uMdaliukhona.—Bala IHubo 139:13-17 loHebheru 3:4.

UMdali wezulu lomhlaba nguye owenza ukuthi kubelempilo emhlabeni. (IHubo 36:9) Kusukela kudala wa-yekhuluma labantu njalo kabafihleli ukuthi ungubani.—Bala u-Isaya 45:18.

Savela ezinyamazaneni yini?Imizimba yabantu leyezinyamazana iyahambelana nge-zindlela ezinengi. Lokhu kungenxa yokuthi uMdali ngu-ye owabumba abantu lezinyamazana ukuze zonke izida-lwa lezi zihlale emhlabeni. Kazange enze ukuthi umuntuaqalise eyinyamazana, kodwa wabumba umuntu woku-qala ngothuli lomhlabathi.—Bala uGenesisi 1:24; 2:7.Nanzi izinto ezimbili eziqakathekileyo ezitshengisa

ukuthi abantu batshiyene lezinyamazana. Okokuqa-la, abantu bayenelisa ukumazi uMdali futhi bayeneli-sa ukumthanda kanye lokumhlonipha. Okwesibili, izi-nyamazana azidalwanga ukuthi ziphile kuze kube ninilanini, kodwa abantu badalwa ukuze baphile phakade.Lanxa kunjalo, okwakhathesi abantu bayafa ngenxa yo-kuthi umuntu wokuqala kazange alalele umlayo ayewu-nikwe nguMdali.—Bala uGenesisi 1:27; 2:15-17.

IMIBUZO YEBHAYIBHILI IYAPHENDULWA

BALA EZINYE IZIMPENDULOZEBHAYIBHILI KU-INTERNET

UKUPHILA KOMUNTUKUYAMANGALISA!

Ukuze utholeokunengi, khangelaisahluko 1ebhukwini lelielidindwangoFakazibakaJehova

Ungalitholaku- www.jw.org

Ngicela lingithumele ibhuku elithiIBhayibhili Lifundisani Sibili?ULIMI �������������������������������������������������������������������������������

IBIZO ���������������������������������������������������������������������������������

IKHELI ������������������������������������������������������������������������������

�����������������������������������������������������������������������������������������

�����������������������������������������������������������������������������������������

�����������������������������������������������������������������������������������������

Khangela ikhasi 2 ukuze uthole ikheli ongalisebenzisa

sDawunilodaimagazini le mahalakanye lamanyeawezinyangaezadlulayo

IBhayibhililikhonaku-Internetngezindimiezedlula 100

Hambaku-www.jw.org,kumbeusebenzisei-code le

n

o

p