Päewaleht

TÜna cll allsaf refikc; i-4s

Esmaspäewal hinnata kaasandena

pilke- ja naljaleht „KRATT".Tegew toimetaja K. A. HINDREY.

TOIMETUS ja TALITUSt Pikk tän. 2. Kontor awatcd9—5. Araabi kõnetunnid 9-1., 4—5. Aadresse«PÄEWALEHT", Tallinn, postkast 87.

TELEFONID» Päewauudlsed 17-96 Tallinna teated, rab.wamajanduv -a õhtune walwekord —347. Ärijuhtja kontor 311, kassa ja arweosakond ' 3—54, tray.koja kontor 11—08, kauplus (Jaani t. 6) 15—13.

Peatoimetaja Q. Rebane. Tel. -3—63.

Üksik tiasniber 6 öik.Teäliai s,o :ii[inad:

1 kuu postiga marka j2 kuud „ 303 j

£» •» " * OSIO 1. IÜle 3 kuu korraga tellimise J. jiga färaewa kuu ees! 123 oik. jWäljamaale 400 marka kuna i

1 kuu eeslita 5? > markai kuur:) „ g 7 > ..

t , ... J*23Jgajirgutiva Saa eesMüüm\otress Kuutm o 30 c*k

Kuulutuste üumua 'cuu utuste tulje i mk.. .eks* ee»10 mk, teisti sees» 12 mk. £ra teksti sees. teisti kirjaga15 mt. mm weeru eest. Xohaolsim se kuulutus j,d suurases kuni mk. 250 noole hinnaga. liaalutasle keha vvatike! kindlustatu. Kuulutus weelaks;» '•arruilss eeewa ai'

j kuni kella 3 n. '. wastn.Kfisiklrjad hoitakse alal ainult selle iaUse soodil.

Nr. SL? NeskuSdalal L. i etsemdrii ]?2s x> nnetcanik

S Täna Ja järgmistel päewadel. Esietendus. Täna ia Järgmistel päevadel. i

i Suurem höoaia löökfilm! Lööb iile kõik senini nähtud lawastusei i

w5O-aastane wõrgutaja

IVleieaja Don Juan.

i (Le reveil de Maddalene) Stefan Markuse lawastus. I

M Kaasakiskuw tundeline kurbmäng 9 jaos Pariisi suurilma elust, kus csinewad meile praeguse aja Prantsuse paremad kinokuulsused RaChõl DöVirySi LÖOII MfltllOty CftßrlQS C I Wanel ja teised. Film on üles wõctud osalt kuulsese Una Ca vai eri lossides, Pariisis ja Londonis ja Capri saarel. M

S Passepartoufd sellele filmile makswad ei ole. Passepartoufd sellele filmile makswad ei ole. W

>WWMWWWWgg>WWgW»gWWgsWWWWWWWWWWWWMWSWW»WWssgsWWWWWIggWWWWWUMWg>smUWtWWWSWWWVMWWmUWWWWU«' jMssinglngmanempmnpmnnpmßMngmnßmmmunHnHnnmßßßgnHtmgmMmunHunmmMnHnnuMHßHnMaMngmvamgnißi

Täna ja edati KsKs» GsSGt6ndu3ta Täna ja edasi.   Kblicltorcf ns RBGPII* |9 n3i|aGSSkBWB IJJ Täna ja edasi. Suurepärane eeskavva!

5 ]1 "^BranBI,sctnef fschatzMu|g s «Luupainajaia ! ,n- Jj Maprjla nlaiji » Msldzjlz"

Z WALLATU NAINE" O |i ebausk" * -S..ullelllll. elllllS jl! UliHUjldilll ...B !• , , * . . .~T,. MV PnWilrii lemmik n Dauala« Ll»f® seletustega (Paroodia). S (Wäike tantsjanna)

M Lõbus farss 6 jaos meieaja tujuka ning ' MTI AM s*  hommikumaa Bn. dr.« AU., ah, p«w wiiko. tut*» **m kõ.bluseta naisterahwa elust. I >w i lõbusad juhtu- fmacfja möutauwed, nagu ipmtut-

aw.whiöcio iiosöiwiasiTTc» « 3 £ S » wued 6 jaos Une kel ja palju teisi numbreid. Peale ettkawa:«-» " ..Häblhlnnaaa J VIL iZ ' Jutttmjesi «siu" , rZL S JtOkdllH ]0 OUtlßllf

I Elu.ine dr 6jaos Paremate Prantsuse näitlejate il M Egg# I WMlJöbw Ameerika fam 5 jaos, Magnus |a As««utenaliapaiadega." £ iT i / «... .L # kaaategewusel. N V y Max Senrietl kaast Vi. ..Hoppak"' M. Miralda ja Lõbus farss 4 & jaos OSSI Oswwaa k.

Algus kell 5. ' Alguskõli ?. ; • Alget Kell S. Rfngeefeldi ettek. K Algus kell 5.

Hümn Siule |a jõulet Maalima suurim kultuurfllm 9 waatuses.

," JJ JJ j»   - ÜJJ W JJ ' awaldub kui tuura jalooliste waatiuste raamis, ala-j 1 .

Kella s—lo, mm W HjjjjSl HlllllWH hügieeniga. Hellase iluduse ideaalile» vaimu

Toila Ja 810 MM 8 OPIIASVO „ na inimese iluwaest, tervis hoiu vastast elujärge,etendused luuakse psuko.oogilise täpsuse ia peensusega rida pilte, mis kujutavad nelja aastatuhande ilu. Kõigi piltide iseloomustuseks on täiusliku inimkeha esitamine katmatuses, milles imetle'

. , ,„ T" misv&lrsed tagajärjed saavutatud Selle hella probleemi valdamine kunstliselt ja tehniliselt, mängujuhi peen taktitunne ja maitse motiivide valikus asetavad selle filmi aukohale maa-Algu» kell 3. ilma filmiproduktsioonis. »Tee jõule ja ilule* pole mitte ainult kultuuriilm, —palju enam, see on kõrgeväärtusline kultuuriline töö 1

\ Tslrkus-minlatUUr üllatus publikule! Mõni päewl Peab ise waatama! Praegusaja kuuls. Eesti klounide naljawõistius.

«S! I JL ML I 'Nii te li a»!«• /^TAPEETI

1 - MDX lo LCX Pärni WD) l« IH Olaf M^=^SSR

f S   * l) Muusika naljak. pillidel. suurep. uus tantsupaar, kann. ette meil Banlro IC|lan ,äil. WUF KORSti BfflndlCS'!B 1) Hobusel? sikul rata naitelawal. 2) Balaikaorkestri imitatsioon. 1 weel mitte näbtud tantse ' nanßSi, *%lloni vQUICj WM tapeeäiKaup:us

\ J 2) Poksiw: ! . Sl 3) Wcne shimmi. 1) nWampllr". 2) Step. Ossi Oswalddi V Tallinn, S. Tartu mnt. nr. 22, kõnctr. 22-54

K!no:eater ' 90. nowambrSat «. a. poalo niftltellnal a.gupärarte «ss^awa

JUTRA" „Kõrbe Joowastus" "ÄSS1"

Hospidali t 2-8 Draama Hommikumaa elost 8 aktis, kiskelajate kaa:teg. Peategelased Dary Haiiti, H« ValaitMri* Bllen Kvirll.Kõnetr. 27-68. ' ' Ua»k« AmeepH» jant g aktis.

i .v 11 - ' 1

!!SSdS3S:

Firma IL iinan. la li, Ma piiesl. nr.l 3.

Pudukaup engros.

ZS. o. äritegevuse juubeli puhul

awaldab oma lugupeetud ostjatele nende truul ma poolehoiu eest kogu nenderohkete aastate wältel soojemat tänu ja tahab igaüht oma kaubatarwitajatestwlikese tähelepanuga austada, kõige pealt aga oma wanu ostjaid, keda seeläbi

palub wõimalikult SPWOId Oiik muld dokuntdntOi mis neilasutamisaastast 19001 weel alal hoidunud, ülalnimetatud aadressil sisse saata.

Kõige austusegaB. Goldmann.

I

Tark mees ostab ainult

| Staedtler

-1 I pliiatsid,

I märkidega

fl jA lloris,

II 'fflf- Dessln,

Atlos,

(3jin\r\- .

UPF (¥ KA nars Jne.

| fm Mars - pl2l)sl«I LI M wabrlkwst

vr Nürnbergis.

Peaesitaja A. Gluchewski,Wene t3n. 8. Kõnetr. 3SJ—6S

StaedtKar pliiatsid IM2. a. saadik I ! I

Kõik teßllwad

„Lusle Rõõmu".

TAhtloj>anu I Tähelepanu iRosneetlllne la&aratoQMQin

„Carmen".

Wambola tän. 8 (W. Balesca t). Könptr. 9-43soovitab

kosmcatlka-ablnõusld ja Isasupu würtsahindadega wäTaspool wõisüusfc

  mmKŠmmmmmmmmmmmmmmmmmmmrnfi

VfllmlsrifeteMos *

3 Weerenni tän- 3 \4BHkoa kälga kaanil as oitnkoht meeste

vahtra kas hlaaad heekaabi jaares palio odewamad km MHf*

kusagil mujal. MMkoolaga aadrasil 111

kihal», «luult alla J6u«t» J VIsoowltud kohal*. •*

S Kinoteater „Kungla" V. Pflrnum. 31.

Suurepärane labastus, algupärane mäng Tfeoma*Meighami ja Leatrice loe kaastegewusei

Jbi liW tsei".

Suur psüholoogiline romaan 10 jaos, kujutab Haisterahvva elu, kes oma aja saadab mõõda lõbustuses ja

rikkuses. Peaosas Joe«selle

Ameerika nali Z jaos.

Algus kell 1/25.

.

Al M kiu il iliüill linnal

kisub ostjaid ligi, seepärast ostawad nemad:WBP\ WÖld,

fTsU iuuslu,Aü piima,

I) r worsfe,\ konsenwe

• W W ia liha

P. K. „Estenia" kauplustest.

I ' Keeduworstide hinnad alandatud, edasimüüjatele en gros wabriku hinnaga.

Waenlane ei tuku.

WMt peame fmbla tõega Sra hoidma riigiwastaste wartatud kihutustööd.

Endisel ajal. Kui sõjapidamises ei olnudweel Keerulisi ja mõjuwaid ning Kaugeleiabawaid sõjariistu, sõditi pea alati rind rinnatõestu. Uuem aeg on toonud hoopis teistsuguse sõjapidamise tehnika. Siiski endiseks onMnud wanaaja wõitluskunstist see, et tähtisei oie üksi wahwus ja löögiosawus. waidwäga tähtis on kõigepealt enese warjamine teise löömine wõimalikult wäikeste omapoolsetekaotustega. Selleks on tarwis wõimalikulthästi tunda wastase seisukohti ja teiseks wõimalikult marjata oma jõudude seisukohti, midaharilikult saawuLatal-se tähelepanu ärajuhtimisega oma peajõududelt jne. Samuti wäga mana sõjaline mõte on ka wastase seisu-Kohtade ülesotsimine maakuulamme. !hoopianda wõimalikult jfe veidus olles, on tvSitlusülesanne. Kuid see on siiski enam'jubalajsiinääsenrd lahingus nõnda.

Et gga üldse teadmises olla. kellega tegemist, oma armatawate waenlaste jõudude.Varustuse, nende organiseerimine ja ülesannetega Wttaw olema, seda teadete kogumist rahuajal nimetatakse salakuulamiseks soioneerimiseks. millel wäga suur sõjaline tähtsus.

Eestil ei öle maadswõitmise plaane, sellega puudub meil igasugune sõjealgatamise eeltöõ. Meie Kaitsewäe ülesanne on maa karismine wäliste sissstunaim'ste wastu. Sellekspeame aga ka kõigiti ettewalmistatud olema.Meie ei tohi midagi t gemata jätta kaitsewäewSjme tõstmise alal. meie ei.nea wähematki jõukohast Võimalust ära kasutamata jät:na oma

saladuste hoidmiseks: kuid meilpeawcd silmad lahti olema ka oma arwatawate««nlaste wõime ja posttsioonide hindamiseks.

Uuema aja Võitluste mõjuwamaks abi-Miks on tarwitatud kihutustööd wastase wägedes. Meeleolu on see. mis otsustawal silmapilgul kas wõidu annab wõi kaotuse toob.

seletawad. et inglased ilmasõjaslaialdast propagandat teinud Saksa wöLedes,et sõ'a tarwet nuha tcha ja rahu nõuet kas«atcdn. näidates, et sakslased sõja aigrtrnudsuurtöösturite nõudel, kes siis t llimisi said: seenlhutustöö olewat Saksa meelekindlustsuuresti halwanud ia k.it.aste Võidule wägaKaasa aidanud. Nii siis. wastawa meeleoluloomisel on hiiglasuur tähtsus. See aga ütlebMeile, et peame Väga wativel olema nende

wastu, Kellele huwrtaw peaks, olema meie kattsewäe, meie rähwa ühtmeelt lõPruda, et siispärast kergem oleks meid walluwda.

Meie elame praegu küll rahu aegu ja suudame endid walitseda. aga see ei oleks mittenõnda kui meil puuduks. kindel riigikaitse.See on juba harilik nähtus, et nõrgalt kartstnb olemustel ikka palju waenlaff ost.

Kas meie wast oma riigikaitse korraldamises ja ettewaatusabinõudes liig agarad e'ole ja liig palju selle peale energiat ja ärarandust ei kuluta? Selle küsimise pealewõib ainult üht ütelda, et selles suhtes ainustkõige tarwilikumat. kõige hädapäraftmat ärateha oleme jõudnud. Kui meid waritseb sarnane hädaoht, nagu aasta tagasi nägime, kusmerelt kostsid salapärased raadiod, kui tänapäewani järjest uusi salakuulajaid kinni püütakse, isegi niisuguseid, kes meie kaitsewäes pesad asutanud, siis ei ole teist teed, kui alaliselt walwel olla. Meie olime suuremalt oWmaalt sõjaseisukorra ära kaotanud, aga 1. dets.1924. a. näitas, et see oli weidi eitewaatamata samm olnud, ning waljem kord tuliuuesti maksma Panna.

Meie veame ägedasti wõitlema nende «astu, kes lahkhelide sünnitamistega meie jõudustd k llustada talMwad. ühtlasi aga meie seisukohti teada saada püüawad. ei siis ctsustawal silmapilgul herge waewaqa meid lüüa.Meie kõige uuem ajalugu õpetab meile, etwaenlane on walwel, sellepärast peame ka meie wõöwööl jasilmawug.d lahti hoidma.

Meid tahetakse abitusse seisukorda asetada.Wõtke näiteks, kuidas wäljastpoolt organiseeritud kihuwstöö meie twlrste hulgas riigikorrakukutamist tüõlislükury.se käite all ett? walmistada püüab. Kellel ei oleks südame pealmeie tööliste wäikese palga saajate sersukorra parandamine, kuid see ei ole teostataw lühikese ajaga, waid majandusliste küsimuste lahendamine wõtab pikemat aega. Sedaaga püüawad meie riigi wastafed sihilikult krbeda meeleolu sünnitamiseks ära kasutada.Siin tuleb , meil tormiliselt walwel olla.

Meie ei taha mMtarWst meelsust kui niisugust kultiweerida, kuid meie ci saa praegustes kindluseta olukordades siiski ka kompromisside poliitikat kõige paremaks pidada.

PCIIIVi.

Propaganda-mõtteid.

Aldtwerpeui Athenöe Roya!e'is kõneles laupSewal. 24. oktoobril kohaliku kuningliku geograafia seltsi korraldusel Läti kindralkonsulBrüsselis hra Lasdin oma kodumaast. Ilmunud oli rohkearvuline pirblik. kelle hulgasei puudunud ka õige nimekad suurused, nagujeta järgmisel päernai lehest lugedes näha wõi-

Äuigi kõneleja nahtawasti mähe harjustudvn kõnede pidamisega ja ka ta hääle ulatusrohkearvulisele publikule pole määratud, wõetita kõne wäga heatahtlikult wastu; see sõbraltikkus kandus järgmisel päewal isegi kõigisselehtedesse, kus igas ühes oli pühendatud oma190 Kuni 290 rida Läti riigile.

Sissejuhota-was kõnes mainis geogr. seltsiesimees Määrite de Cock, et tämm onsiin kõnelenud järgmiste uute ja re organi seerunud riikide edustajad: Poola. Tsheyo-Slorvakkia. Lõuna-Slaawia ja Soome.

Neil asjaoludel on loomulik, kui mina eestlafena lundma pidin, et meie poolt selles suhtes «eel midagi ära pole tehtud; ja seda mitteainult Antmerpenis, maid kogu Belgias. Seeongi arusaadaw. sest meie edustus Belgias onju ainult nimeliselt olemas, tegelikult näemesiin maid kahte aukonsulaati (Antmerpenis jaBrüsselis), millest üks alles mõni kuu tagasiasutatud.

Nüüd. kus meie riik on stabiliseerunudja saatkondade kirjalik informotsivomtõö tunta-

rnalt Kahanemas, rnõiksid meie saatkonnad tõestijuba suusõnalise propaganda kõnede näol.omaprogrammi wõtta. Sest need tuhanded inimesed,kes niisugusel puhul tutwunewad mHe riigiiga.wõiksid meile ehk ikkagi kuidagi kasulikud ollaJa lehtede kaastöö pärast kõnet eemaldaks wäheinalt selle marju meie pealt, mis meist teebparimal juhtumisel poo lmenelased, naguma. seda siia mitmekordselt tunda olen saanud.See pole sugugi uus Kõue, sest meie Londonisaatkonna algatusel on. sääraseid Kõneõhtuid õigetihedalt korraldatud. Tormis oleks maid, etseda rnahendit üldisemalt käsitataks.

Enesestki mõistetaw on, et selle juures omakaasabi ei tohi keelata meie keskasutused Tallinnas. eriti statistika keskbüroo. Läti peakonsulikõne kandwamoks osaks olid head walgusp.lvid.ja ma ei eksi. rnist. kui oletan, et nimelt justhea malik pilte wõid teha kõnest igati õpetlikuja püsima wäärtusega sündmuse.

On ju arusaadaw. et meie ei tohi tehaoma saatkondadest mingisuguseid propagandabüroosid, kuid ma arwan, et siiski tarmMKon. et meie saatkonnad igaüks oma piitk-onnaskordki igas suuremas linnas mõne lugupeetudorganisatsiooni korraldusel ühe kõneõhtu tonnepaneks. Tee on ehk meel wiimam suurematestshe?tidest aivälikkuse ees, mida omale peab tubama mastsiindinud riid,

; Antmerpenis. 2 now. 1925.H. H.

Riiklised laenud põllumajandusele.

PÜllutöömMisteeriumil on kawatsus lähe-»iMN püewil eelarwes ettmähtud laenusummasidwälja anda Helme põllumeesteseltsile. Wkljandi.Pärnu ja Harju maakonnawalrtsuftle ning EestSm-aa foopQrandufe seltsile, kogusummas

2.330.000 marka. Wastaw krediidi kwamisenõudmine esitati neil päew'.l riigikassale 2 miljoni marga peale. Seni on kasutamata weel 5miljoni marka, eelarwes lubatud krediidist.

Raamatunäitus Loksal.Pühapäewal 28. now. korraldas Loksa

haridusselts kohalikus tuletõrjujate seltsimajasraamatunäituse. Raamatute wäljapanek olimaitserikas ning raamatu kui tähtsa kultuurikise teguri üle Kõneles Tallinnast Kutsutud lektor 3. Õengo. Aldse wöib näituse korraldusekohta öelda, et see oli KõictfH hea. Osawõttt\ olnud külma ilma tõttu küll kuigi suur. kuidsellegi peale waatamata müüdi raamatuid umbes 10.008 marga eest. Raamatute müükijatkab haridusselts kuni jõuluni ja saadab kamüüjaid laiali lähema ümbruskonna küladesse

wiib. nii öelda, raamatu igaühele kosu kätte.Loksa haridusseltsi algatust, kui esimest Ees

tis, tuleb hõigiti t:rwitada ja eeskujuks f:adateistele kodumaa haridusfeltsideie. -

Karlsruhe tehnika ülikoolilõpetas

arhitektuuri osakonnas kunstilisel erialal ArnoMatteus Võrumaalt. Lõpetajz opetööd leusid professorite poolt ühemeelset hindvmfftprefeföaobip „wagz hea." Diplooml tööks oli..ühe suurlinna ehitus grupi projekt", mille lõpetaja sama edukalt kaitses ning diploom-in«se« et t kraadi omandas.

Wiinmsel ajal õppis noor arkitekt haridusministeeriumi stipendiaadma.

H. Torokoffi süütegudeuueimiue.

Kohtulik uurimine end. Harju panga amet-Mu H. Torokoffi süüdistuste asjus on lõpulejõudmas ja material antakse käesolewa nädalajooksul kohtule üle süüdlase wastutusele wõtmffeks.

Teatawasti pannakse H. Torokoffile süüksraha ja wekslite kõrwaldamist Harju pangast.

Esimene üleriikline kooliarstide päew.

Tartus 28. ja 29. nutti.

Teine pärn.Terwistzcibsisek paheb pracguKs «tskooflfc ttmttu.

©elle küsimuse fik refereeris de. Lind. kes esitas järgmised pöhilzused: üleriikline kooAnvschibe päewkonstateerib msakooÄde hoAa termishotdlst seisukorda. mille aü meie maakoolides õppima noorsoo tervfo WsÄt taandab. Tähisamrtsks puudusteks on:1) Wanainenud ja termis hoiu nõuetele miitewas-trwaehitusmiisiga koolümsjade möga suur arm. millest tingitud koobrumnide haid sisemine seisukrrd, malzusws,Ventilatsioon ja käbe,- 2) terwishoüu nõueteie mittewastowad sisseseaded, eriti koolipingid: 3) osa koolideüZekoonnatus suurema õpilaste armuga, kui seda ruumid kooZ tensishciht seisukohalt lubada «Ämad.

Nende puuduste kürwaldambseks »u HAmtanvVKuute ajakohaste b»olvma>jz>de eh!i«s. Seni aga Kui see

laiemalt põie läbi wÄdud, on tarwilik, et a) manadkoolimajad ümber ehitatakse masbawoli terwisho«uNõuetele, b) iyssastased kooiruumide remooldid e£cVõetakse, e) sisseseaded (orvii koo.lip>ing>'Ä) täpsel! was

tawaõt sellekohaste eeskirjadele waÄnistctaks. Kcegimtte ehituste, Smberehtluste ja sisseseadete malmistamsise komisjonidest peab daokarst osa wõtma algusest

tipuni, s. o. plaani walmistamisest kuni ehituse, ü«-remondi wöi sisseseade wsimissaamisen!.

Klassitubadesse, samuti ka ühweiuruvmidesse ei tohi

paigutada rohkem õpilasi. kui sada ruum* suuruskooZiterwdchcüdÄseZt lubab.

Tenvishotdliste pahede üle praeguses Kooli öpetõos

refereeris dr. med C. P r iim », kelle esitatuid seso-Sutsiovnld järgmbsed: I) Koolikohustuse aluseks tulebwõtta laste indimiduaalne arenemine, mtte aga nendemwnwDaostad: 2) praegune kocrmasv koolikorraldusja Sxekawad nõnda ümber 3nua>. et laste Wdiwiduaaline arenemine klSdlustatud oleks; Z) ühöskoolidnende praegusel kujul kaotada; 4) Kodu ja koolimahekord womuTikumaks teha ja kooti »'«ng koduteinetesjele lähendada; 3) sõjawäel>i>ne õpetus koolidesteemale hoid».

Sihtjoon! tookwoorsoo otstarbekohaseks kehakarastamiseks

esitas dr. H. Jürgenson:1) Otstarbekohasest kehakarasimnisest saab rääkida

amuA siis kooli's, kui öpiüsse füüsilise kaswatusepeale iga pirav üks tund saab kulutuid.

2) Füüsiliselt keha arendama peab kool samu»'

km waduZiseltki, kus kooliskäimise ajaga ju kokkulangemad mimese wäljakusuaemisaasiad. mis saatus-Kselt elulise tähtsusega LermSs efaea&a.

3) ArsMeadlasde ülesanivsie hulka Kuulub ka kehaline kasmatus, wvdnlemiskpetamine . koolides.

4) Koolinoorsoo otstarbekohaste kehakaraslanustesihtjoonte ülesseadmisel tuleb armastada arstiteadus

tele tuntud füsioloogilwle inimkeha arenemisõpetuse

ning patoloogia tõdedega -- dWpiiinQya, nõudesmöimlemknvöiete maicknl noorsoole aewesdada sugu

poolega, wonadewastmetega jne. (klassis olgu ü>maniüsed; tKskaswmmte õhtukoolides olgu wöimlemi-ne walttaw aine).

ö) Arst-wLtmleja wabastab Üksinda õpilase KAwoimlsmisest. snntmsest kehaharjutust teha. Ränigeni, bebterioloogtMite, keemilisfüsikaalssbe jae. uurimismetoodidega määrab haigemaja ab'.Ü ära haiguse,mis terwisleh-te kantakse.

6) Linnades olgu paar arsti-hügiewodb, lmnakooliarste, kes antropomeetvilisle andmete ja aruon

netega aaabz lõpul instantsides esinowad(lmssuguseid tänapäew kooliarstid täidsmad). kuulubka hügienisti alla wSimlemiNruuMide õhu niiskuse,koosseisu, puhtuse ning temperatuuri tenvisllne avamääramine. Maale seatagu sisse erilist «aakonliarste.

7) Päikesemannisi. õhumsnne. sapekvse, kuueteed, uisutamist Med igal Võimalusel kehakarastmni-

"<šu feoo&t wastiuval aastaajal taialt Ara Kasutada.samuti sisse seada Eestis spordimärk, tais õpilastewõimisindeksiks oleis (SOOBK jite.).

8) Uute Koolimajade ehitamise! ehitatozu snpelusruumid õprlostele.

Terwishoiu õpetamise Korraldas meie Koolides jaKooliarsti ülesanded sealjuures.

Seda Küsimust Käsitas dr. K. Otto. Wsstes waatlemise alla eraldi Kõik koolitüübid, tuli ta järgmistele otsns>tele:

Algkoolide kohta: Algkooli õpekawad, miskäsitawad terwishoidlsi küsimusi, tulewad rewideeridaja täiendada. Wbisnase algkooli klassi wiimase poolaasta wältel tuleb õpetada ka termis!;oidu i,e'elswaainena. Komisjonis, kus läbiwaatamiseie tulcwad alg

kooli õpekawad, olgu wähemalt iilrs pedagoogile,ewiluwusega arst. Inimese anatoomiat, üsioloogiat jaterwishoidu õpetab algkoolis õpetaja. Kooliarst õpetusi üksikute küsimuste kohta, mis leiab tanoili uolewat, kas wisttatsiooni ajal wõi erilistel juhtumistel, seks otstarbeks määratud tundidel.

Algkoolide täiendusklassides tulebtenvishoid üles wötta iseseiswa õpeaiuena.

Keskkoolide terwishoiu õpekawa, mis küllalt laialdane, tuleks süstematiseerida. mis logust töödteeb pedagoogilise wilumusega arstidest koosnew eri

komisjon. Poeglaste koolides õpetagu tewishoidkmeesõpetaja., tüiarlasite koolides naisõpetaja. miLejuures on tarwilik. et see oleks arsttife eriharidusegaisik. wõimaiiSzult kooliarst.

Seminarides ja teistes õpatajate ettewalmistusalutno.es peawad terwishoidu õpetama suvre pedagoogilise wiiumusega ja wõimalikult wasitawa eriharidusega arstid. Iga õpetaja ameti kanddaat (s. t.tulewane alg-, kesk-, wõi kutsekooli õpetaja) «Ulubenne kutseõiguse saamist katsele niiHäsÄ üld- kmka kooliterwishoius.

Kõikide kutsekoolide ja asutuste, mis tezutewadi eri- wõi üldhariduse laialilaotamiseks, samuti ka teeri

õpetuse õpeka-wsse tuleb suuremal ehk wõhema!määral sisse wötta terwishoiu õpetus.

Õpetajate ettewalmistus terwishoiu».

Küsimust käsitas dr. Tamm, ette pannes resolutsioonid: l) Torwishoidliste teadmiste populariseerimine on tungiwalt tarwilik ; 2) kool on ja jääbkõige wõimsamrkz ja kõige wi.jakrmals tswrshoidftste teadmiste popularvseerisaks; 3) kõik õpetajakutsekandidaadid peawad saama hea ettewalmistuse tcrwishoidlstes teadmistes; 4) kõigis õpetajate kutseleettewalmivtmvates opeasutustes pead ts.wishoi.ule. s. t.

üldisele terwishoarle, kvolvterwishvitrle ja karskusõpetusele antama kahe semestri kestel 4 niida latundi:

3) peale teoreetilise kursuse peab terwishoidu õpetama tKH-isal määra! weel praktilistel tenvishoidliste harjumuste kaswatamisego nii õpeasutuse» kuika õpilaste koduelus; 6) terwishaidliste harjumustekassoatamiseks peaks terwishoidu õpedasa arst kõigetihedamalt seotud olema õpetajaid vttewalmistawa õpeasutuse elu ja tegewusega.

Kuidas wabastada õpilasi mõne aine õppimisest.

Selles küsimuses pani dr. 2. W il m s ette järgmised ettepanekud: Kooliarstidele tuleksid korraldadakehakaswatwse kursused. Spordi kahjusid, mis kaasas

käiwad n. u. spordi hullustustega. tuled õpilasteleselgita dr.. Kooliwõimlemisena eelistada Rootsi süs. leemi Praegustele ela tuleb korraldada kursus terwishoiu alal. Õpilast mõne aineõppimisest terwissistel põhjustel, wabc-stad amult kooliarst.

Peale eelpool nimetatud referaatide kanti etteweel paar referaati. Päew lõppes 2S. now. õhtulkooswiibinrisega.

Warastatud professor.

Abus rõõwilugv Greeka mÄgedsst. l?S. ZAeini järele —mi—.

..Ma ütlen teile midagi." lausus ta siisKalgilt ja julmilt: . Emb kumb. kas tunnistate

nüüd otsekohe täit tõtt "..Mul pole süü ..Pea lõuad, koer!"Hoop mühises alla, tabas meest suu . pihta

ja paiskas pikali maha. Sinna jäi ta lamamakmnisstlmil ja waljusti hoiates. Huultele ilmusid iämedad werepiisad.

. Saalomon, sa oled elajas!" hüüdis WiitosPrantsuse keeli. ..Lööd sa ta siinsamas surnuks. kuidas saan ma siis temalt midagi teada!"

Saclomon LõstisKi siis oma silmn.ähtamaitparanenud tuju öhwri maast üles ja paigutasdr isegi toolile istuma. Õnnetu pedagoog lõisilmad lahti, sülitas kaks hammast põrandalening ülekuulamine kestis edasi.

.Sui miw wannet te ka ei wannuks,see ei utta teid põrmugi, sest me teame, teieüksinda olete Lraandja. Teie õde on seda iilipoolest saadik juba tunnistanud."

..Sophia V kogeles Stephanidss.Nüüd mast märkas mees, et õde ei olnud

näha...Te olete ta tapnud?" kriiskas ta.Wiitos wangutas pead. Aga õpetada ei

leidnud niisugusest- waslusest kuigi pakiu XLVKustust. See elegant ja naerataw noormeeshakkas muutuma temale õudsemaks km metsikja wihaselt julm hispaanlane. Kuid ses õhtumaalases tundis ta ükolewat intlligentsi. Õpe«tasa Stephanidss ei olnud rumal.

Wiitos rääkis edasi:..Pikast sõnade kulutusest pole Kasu. Mul

on kindel weendumus, et teie wõikstte meileselgitada mitte ainult Bosnia mehe surma, ma idka professor Martiuse rõöwimise lugu. An

l«an teile wiis minutit aega. Kui te siis ei

räägi, lähen minema ja jätan teid mu dragomanihooleks, tasugu tema kätt oma sõbra eest,nagu ta ise arwab heaks."

~s)erra, te pole jn türklane." hoigas õnnetu. ..Seda ei tee teie mitte! Teie oleteometi kultuuri inimene."

. Sarnaste inimeste wastu. nc»iu ot:t% t:ie,on õigus unustada igr sugust kultuuri. Minaalistun siitmaa kommetele. Nii siis. wiisminutit, mu tubli mees!"

Wiitos süütas põlema sigareti. Saakomontõmbas taskust oma kahurkunli raskuse kellaja pani selle lõbusa hirwiiusega enese ette lauale.

Et ei läheks kaotsi ükski kallis minut.Surmawaikus asus ruumi.Ja siis sündis midagi üllatawat.Wana. tolmunud ja seisma Schmarzwaldi

nesta uks kargas äkki lahti. Awausse tfmuskägu sa kukkus kaksteist korda. Nagu olekskõik kõige paremas korras. 3a kadus jälle.

Saalomon pahwatas suure häälega naerma.Aga tema naer katkes. Sest kagu hüppas

esile uuesti ja kukkus teist korda...Naljakas kell," tähendas Wiitos ja tõu

sis istmelt, et lähemalt silmitseda kentsakat asja.Ka Saalomon astus ligi.

Mingi krabin selja taga sundis mõlemaidtagasi waatama.

Nende wctng oli karanud püsti ja wahtispärani silmil kella otsa. Ta oli näost walgenagu ja tema meris'd huuled likusid

otsekui sosistaks ta kuulmatuid sõnu. Sealilmus kägu jälle ja saatis ilma oma kolmandakutse.

Ohe hüppega oli Wiitos kella juures. Kobas paar sekundi selle kallal. Kiskus lahtikella Ümbritsema kasti.

..Aa -!"Pool tagasihoitud karje tungis õpetaja rin

nust. Ta oli nüüd enam küll surnu kui elusanägu.

Kella kast ei olnudki mingi kella kast.Waid selle sees rippus ilusti korralikult mooone telefoni aparaat.

_j Seitsmesteiskümnes peatükk.reTefoftt traadi trnz ots.

Wiitos andis Saalomonile märku. Seekargas wärisewa g eeklase kallale ja surus talleoma käe suule. See oli tugew ja õhukindellukk.

Ajakirjanik wõttis kuuldetoru Kon&fust.Kiuta ta ei teadnud, kas ehk pidi kõnelust awama mõni märgusõna, jäi ta ootama, Kuni teiseltpoolt tehti algust.

..Oled sina seal. Georges?" kostis telesonist mehe hääl.

„3ah. mina y!en."' ..Kapten laseb küsida, mis ütlewad mõlemadwöõrcd koerad oma nuuskuri surma kohta."

„Nad on otsekui pähe löödud.". Kuule. Georges mis fui täna wiga?

Su hääl kõlab nii weidralt."..Pean rääkima tasa. Nad on toonud

enesele Zaptiehd ja peamad läbirääkimist ülemaltoas. Ma arwan, nad kahtlustabad mind."

„Nii! Sina, maata ette! Sa t mned kaptenit. see ei luba en<ega nal'atada."

..Ütle talle, et lasen enesel ennemini keelesuust rebida, kui et awaldan neile ühegi sõna."

~3U'll ma ütlen. Aga vane nüüd tähele:Kapten saadab täna õhtul käskjala kirjaga ajalehe nuuskuri juure. Kanna hoolt, et ei *emaega see wa' koer juut pole kodus, kui käskjalg tuleb." .

..Nii siis käskjalg tuleb ikka wUtmaks?"

..Jah. Kapten ütleb, nüüd on wili küps.Ela siis hästi. Georges. Za kui juhtub midagitähtsat, rrt a kohe teatama."

„Hea küll. Me peame lõpetama. Makuulen neid trepist Wlewat."

Wütos riputas toru paigale, tite termenäo naerdes jäi ta aparaadi kõrwale seismaja waatas wõidurõõmsalt Saalomoni poole.See andis oma wangile tubli tõuke, nii etmees weeres nurka, ja kargas ise metsiku hõiskamiseaa Wiitosele" wastu.

..Herra Thavon, fee oli nüüd kõige kenam karutükk, mis te kunagi olete teinud!"

müristas ta. mis tuleb nüüd?" ,

..Nüüd, wanapoifs? Nüüd waatame, kasehk leiame kuidagi, kus peitub selle maimurikka suhe teine ots."

Raskust tekitas järgmine küsimus: Misteha mõlema wang ga? Tuua zaptiehd ja jä tanende meelewalda. ei sobinud hästi. Maiaoli kindlasti wist salakuulajate malme all jaküllap neil olid oma abinõud teatada. ..kaptenile" õpetaja ja selle õe wanaistufest. Eitohtinud sündida midagi, mis kuidagi oleksicSnr.d äratada rõöwfalga kahtlust. K.' skfa gpidi tulema. Wi tos pidi temale mõeldud kirjamästu wõtma. Siis wõts waadata, mis tehaedaspidi.

Saalomon pani ette: Stephanidss ja t'maõde tuleks ..toimetada kõrwale omal jõul".Ruttu ja kära tegemett. Pärast wõiks misatanad keldrisse. Wõi kusagile mujale. Saalomon kaalus südamerahuga mitmes"guseid wõimalusi. kuhu wõiks peita mõlemad laidad, kunaüks neist kõrwaletoimetatawaist isikuist kükitas elawalt siinsamas tema kõrwal.

Ükski tema ettepanekuist et leidnud p«-remehe poolt heakskiitmist, kuna winnane omasuurimaks kahetsuseks ei söandanud meel ikkaotsust da wõ t' omaks kohalikud kombed.

„Aga mis siis?"..Üase ma mõtlev!"Tähelepanumäärt. kuis see tapnrsehimuline

ja werejanuline metsloom paeuutas end omakäskija sõna ella. Weel ühe vilgu täis sügawamat kahjutunnet he t'.s Saalomon käest Hoisewale ohwrile, istus siis kustunud koide fer

male ja hakkas nukralt si-m otti.Wiitos mõõtis öpewj t terawal vilgul.

Mees oli täiesti murtud. Tema hoida olemaialäduse ilmsikstuiek andis mimast hoobi. Poolaüllakile ja sügawasti norus peal lamas tanurgas, kuhu oli paisanud teda Saalomonirõõm. ega liigutanud oimugi.

Wiitos astus üsna mehe ligi...Näete nüüd. teil pole õnne." ütles ta.

..Ehk eelistate Viimaks ometi tunnistadatõtt —" ta ulatas peotäie kuldraha mangituhmiks muutunud silme ette „ja teenida

paar head Türgi naela, s.-lle aseme!, et tehaligemat tutwust selle mu sõbra armsa ümberkäimise wiisiga?"

Isegi kuld ei awaldanud mingit muljetsõna taies mõttes mu Lad Stcphanidcfe peale.Tummalt raputas ta pead.

„WLHs aja eest andsite ju ise mastuse.Te ütlesite, et lajct: ennemini keele suust re*

biba "..Tehke minuga, mis tahate: on ju nii kui

nii kõik ükspuhas."„Te kardate, et kapten karistab teid ilulu

telefoni kasti äraandmise eest?'..Seda ta teeb. Oo tema ei tunne ar

mu ega halastust?"..On La siis nii wöimas? Aga kui ma

tõotan kaitsta teid kapteni eest?"S'ephanides tõstis pilgu. See oli taga

aetud ?a surmani wäsinud metslooma pilk.„Te olete kindlasti wahwa ja tark' mees "

ütles ta siis. ..Aga kapteni ligi tee e: küüni.Tema wöim ulatab Ateenast kuni üles Konstantinoopolini."

~Nonoh, küllap on olemas weel teisigi ilmakaari. mis teile, kui kooliõpetamle ei veaksolema teadmata."

..Mind ei tarnitsegi tal etsida. Mu wanad wanemad elawad teiselpool piiri. Tirnovas.

Te mõistate, herra "Saalomon seqas jutuajamisse. Mitte, et

tal oleks Lekkinud kaastundmus ö"eta a mastuGi. luau muutus temale lihtsa t igamaks.

..Nagu näha pole meh <p .-mti midagipeale hakata. Kõige parem on Itüll fee misma ütlesin juba esiteks. Ms temale m t'metema õele kuklisse ja asi on tahe [nr,

nud inimesed rängimad weel wähem kui elusad."

2 - Ne. SS? P ö e V tt 1 e f| t ««stmSdaial. S. detsembri' 1923

Iludusseep

Ideaalne naharaw.t emise wahend.Pange wabriku nime VIK O hoolega

tähele.

Soowitakse ostatäiesti korras tugewa ehitusega

oitinibusi

(maateede jaoks) 15—20 istekohaga jaainult tugewa õalise mootoriga. Teatadahind ja firma Graniidi tän. nr. 24—3, Tallinnas, kuni 15 detsembrini s a.; isiklikult

iga pae w kl 12 —l.

Soowltan suures wallkus

lõiilii- Ja aneaastapostkaarte,

õliwlrwi- )• katu trüki pilte mitmes saarases.

K. RUBIfCI rumatakinpltts, HüDrlwatiatSn. nr. 1, Harju tfln. nurgal.

Tallinna XII L algkool soowib osta wähe!dast head

Miamit.

Kirjalikud rakkumised saL saata koolijuhatajale S.Tarin mnt. 44. knni 6 XII.

MIKS

ei telli teie oma iõulupilte aegsastiParikaste ateljees.

Kuninga I. kella 9-5, nühap k. U—2.

1. dets. ohwrite mälestamine.

Aktused koolidee ja kaitsewäe osades.—Leinajumalateemstused surnuaedadel.

Tähtsamate Poliitikategelaste Päewakohased kõned.

Suur leinapüew rväürilist mälestamist leidnud.

We . %ovc. A?H. . -

KaN«wSgeöe staabi ülem

Mtdval -mmjor TSr«

vaud awaõ ohwiffcrM

kogu pooli ükeSpsnöub

nNeKtttKbaHnM kol-leit

nan Herman RosS--

lii n terile Balti jäte

ma sisfekäi-gu kõrma-l.

Kõrgemad laitywffe juW ja VaW jaama trmckja»?o«d kl-leltu. «aMnberi m«le«tt»tahmk «uvmniscl.WaveimM pchemale rE. A. And«rS»plp,i kolmas MmwiSter K. Ei«Svn.'d.)

KMumM talitus

leitnant H. RofSlSn -

Seri mÄlestuStahVli

awamifeil. Pauluse So

guöufe õpetaja Tallinna

praost Mohrfelöt

veal' Ainet. Dc ma Vr

- ?l ülempreester Laar.

Aktused koolides.

Haridusministeerium oli korralduse teinud,st igas koolis peetaks veale teist õpetundi aktus 1. detsembril 1924. a. kommunistide mässukaLse puhu! langenud ohwrite mälestamiseks

Need aktused kujunesid õpeasutusles tõsisteks isamaalisteks meeleawaldusteks. mille kordaminekuks aitasid kaasa nii õpetajad kui kaõpilased.

Liuna poeglaste reaalgümnaasiumis> awas kooliaiktuse waimuliku kõnega õpetaja <ž.

Beekmann. Peale selle austas kooliorkesterisamaa eest langenuid koraaliga ..Ligemal Jumal sul." Kooli'uhataja N. Kaun pidas lühikese kõne 1. detsembri sündmuste ja tagajärgedekohta. Rõhutas, et demokraatlises riigikorrasei parandata rahwa elujärge mässudega ega weretüödega. Seda põhimõtet tunnistasid läinudaasta 1. detsembril meie laiad rahwakihid. keskommunistid: mäsiukatse puhul rahulikult omatöö ja teaewufe juure jäid. Et meie isamaawõiks kosuda ja kaswada, selleks peame ühendama oma majanduslised ja kultuurilised jõud.Kõne lõpul lauldi orkestri saatel ..Isamaa iluhoieldes." Peale koolijuhataja lõpusõna kõlaswaimustaw laul ..Eestimaa, mu isamaa", millegaaktus lõppes.

Lkma kommerts- ja kaubanduskoolisütles waimuliku kõne kooli usuõpetaja 3. Aunwers. Kõneles selle ohwri suurusest, mis 1.detsembril langenud isamaale toonud. Kooliorkester mängis ..Ligemal 3umal sul." Peale selledeklameeris Ms õpilane luuletuse „Nü tugewadkui tammed." Deklamatsioonile järgne? õpilastekoorilaul ..Kui Põhja lahe kohiseb." Kooli--juhatoia Kiesel kõneles Eesti paremate poegade paleusteft ja ideaalist, näidates, et meie

rahwusliste paleuste saawutamme vn nõudnudmeilt raskeid' c-hmrid. Idamaa armastus cn ii')en=

datud chmrimeelsufega. QheZ teiste langenutegatuletati meele sõjakooli kaswandMu ArnoldAllebras'i, Kes oli enne sõjakooli minekutkaubanduskooli õpllo/ne ja langes I. detembril1924. a. Kõne lõpul mängis orkester riiglhümni.Samuti lauldi orkestri saatel ühiselt mõned isamaalised laulud.

Tütarlaste kommerts- ja kaubanduskorlx)algas aktus hoogsa ühislauluga ..Eestimaa. muisamaa." Koolijuhataja H. Bau e r pwas päewakohase kõne. Langenuid mälestati tuntud leinalauluga. Järgnesid õpilaste kõned. Kõnegaesines weel õpetaja Kuusik. Aktus lõppes riigihunniga.

Linna 1. tütarlaste gümnaasiumiskõneles rp tasa Tallmeister. Mäest tl i'amaa eest langenuid leinalauludega. OaetajaPaawel pidas aktuse kõne. Õpilased deklameerisid isamaa laule. Järgnes õp. Paawelilõpusöna ja riigchümn.

Linna poeglaste huNanitaargümnazsiaNisalgas aktus õp. Mohrfeldi kõnega. Langenuid mälestades tuletati meele kolonel Rossländerkt, kes oli siin koolis wõimlemisõpetajaks,Kooliorkester mängis leinalaulu. Koolijuhatajapidas kõne. mMes kutsus õpilasi iia-maäd teenima ja armastama. Õpilased kandsid klawerbl mõned laulud ette. Peale selle esinesid kolmõpilast kõnedega meie isamaa kangelasest. Õpilaste laulukoori ja orkestri saatel kõlas mägewalt riigihümni. millega akrus lõppes.

Peale eeltähendatud koolide olid aktusedlinna algkoolides ja teistes õpeasutustes.

Sõjawäe ühendatud õppeasutustes.

Aktus Feeti õppeasutuste ruumikas söögisaalis. kuhu kogusid ohwitserid, kadetid, asyi-Tönb d ja sõdurid.

Saali esikülje seinale, mustale leinaalusele,on üles seatud l. a. 1. detsembril langenudkadettide pildid.

Kell 3/411 ilmuwad saali sõjamäe õppeasutuste ülem kolonel Rink. end. r.igiwanemrkl. K. Päts ja õp. Stokholm. Wiimane

toimetab aktuse waimuiii.ku osa. mis koosnebpöewekohasest kõnest ja waimulikkudest lauludest orkestri saatel.

Siis läheb kõnetooli kol. Rink. tema kõrmale asub kadett Pes u r. kes kommunistidetagasilöömisel näidatud wahwuse eest wabadusristiga ja Läti karutapjate ordu aumärgigakroonitud.

Kol. Rink kõneleb lühidalt, sõjamehelikult:..Täna on aasta sellest möödunud, kui Ton

di sõiakool oli kommunisilise bande tegewusetallermaaks. Kui kõik unes puhkasid, tungisidnoortemeeste magamisruumi mustad jlud, kiilmates surma. Red arwasid. et Tondit on kergewallata. aga nad eksisid. Niipea, kui pealetungijaid tabasid selle esimesed kuulid, keda tänasiin näete aumärkidega ehitult (kadett Pesur).põgenes waenlane.

Kujd oli ohwrtd. Ma ei nimeta neidkangelasteks, sest nad ei saanudki oma waprustnäidata. Olge walwel ja mäletag', mis sündis."

Orkester mängib langenute mälestuseks..Ligemal Jumal su!."^

Siis kõneleb keeK kadettidest lühidait,1. detsembril l. a. Tondil sündis.

K. Pätsi kõne.Kõnetooli asudes räägib K. Päts:Siia saali tulles tulin läbi sealt ruumist,

kus 1. detsembri ööl teie werd walati. Tõusisvilt sellest hommikust, kus noorus puhkas. .etjõudu koguda nädalatööks, kuid siis tuldi ja

wveti. . • •

Masendaw on see. et tapjad ei olnud wöõrckd, waid omad inimesed, wõib olla sugulasedki.Kes wõib kurwemat pilti kujutada meie noorest wabaduse''!

Tapicd seletasid pealegi, et nad ei tulnudwarandusi saama ega riisuma, waid talitasidkõrgemate aadete nimel.

Wõib ella. küsiwad mõned kehwad wanemad, kelle pojad tapeti, kes neilt manada--ses tuge lootsid. kas langes meie poeg õigeasja eest. astus ta wälja kehwade inimestehuwide mustu, sarnaste wastu nagu meiegi?

Siin peame selgusele jõudma. Wabadust,kus mingit piiri pole, Euroopa ei tunne. Wabadus on õiguslik kord ja see tngmeb rahwaenamuse tahtmisele. Tapiad ütlewad ka, ettulid wälja wabaduse eest, kuid küsisid nad rahwa enamuse tahtmist? Ei. nad tungisid kallale neile. kes meie õiquslist korda kaitsswad,et siis oma tahtmisi läbi wiia. Kui meie iserewolutsioonile kaasa aitasime, siis s:lleks, etõiguslist korda luua. Oleme loonud pöhiseaduse ja teinud kõik. et rahwas wõias õnnelikolla. Nüüd tuldi seda purustama. Siin walatud weri on walatud meie kõikide eelt.

On teada, mis oleks sündinud siis. kuiteised ol:ksid wõitnud. Oleks tapetud meie paremad mehed ja siis oleksime jälle pidanuddid paenutama wõöraste tahtmise alla.-

Järeltulijad loewad uhkusega neid lehekülgi ajaloost, mis teie siin kirjutasite. Sõjaministrina tuli mul noori sõjawäijale saata,keda nende wanemad haletsedes saatsid, aga nadrajasid meie riigi. Teie olete nende järeltulijad.

Täna pole teil leinapaew, surra tuleb Kõigil, aga 'surra wanaduses midagi tegemata eitohikski ihaldatum olla. .«Ilus on surra, kuioled noor", aga mitte argtuseft ja raskust.' allkokku warifedes, waid wõitlusts.

Siin on teie kool. kus wõite õppida ja töötada. Kuid mõelge ka nende peale, kes mant

sid luues teile seda mõimaldawad, mõelge meietöötama roHwa peale.

Tema tööjõu abil suudame meie pusida.Teie parem abinõu neile tänulik olla on neidlootust täita, .mis rahwas teie peale vaneb.Rahwal pole kerge sõjamäg: üles pidada, kuidta ootab, et te end kui sõjamäe juhid hoolsaltette walmistaks.

Tapjate aadete wastu p ame seadma omadaated, sest pole küllalt sellest, kui neile ainultjõu wastu seame. Teie. kui tulemused smamäe juh'd, astute kokkupuutumisse nao t sõduritega. kellel mitm s 'g sed Tn.' t haon, et ka riigiwaenlas d pööraks fõ'g'?Best tagasi patriootidena. See on suur töö ja siinmõite Leie suuremat osa mängida kui arwatateate.

Kui teie arusaamine riigikorrast ja distsipliinist kõrgemad on kui teistel, siis on teilmõju: Kui meeles peate, et pole pühamat jakõrgemat kui isamaa, kui kõik isamaa ba.tsekskoondate, stis on teie Löõl edu. Ja usun» ctteil kõrgemat ideaali pole kui isamaa.

Pidage mr!*s: kui kell gi eest xlu ohwerbaba, siis olgu see jfarnaa ja raheras.

Hra Bätsi kõnele järgnes hümn ja sellegaoli aktus lõnpenud.

Südoml knd ja tulised kõned jätsid kuula;ate peale ülema mõju.

1. detsembri pubul awü*i.-s sõmwäe ühendiKnÖ övpeasutuste ülem kol. NsttK käsikirja,kus meele tuletab kallaletungi sõjakoolile. Muuseas öeldakse isal: ..Wõõra kullaga ostetud löökmlgrd ja nende werejanu!'i'd juhid hoosttfestdselle eest. et weretöö. mis sel niiskel, udusenõmmikul meie pealinna tänawatel. kasarmutes ja sõjakooli ruumes toim» Mndi kujunesoma önduse ja alatuse poolest enneolematuks.Settes heitluses meie keskelt langenud .4 kadeti kalmude ümber koondume tänasel näewa!mõstes ia sügamas leinas. U rme mü "d.mudsündmust, otsides neist endile juhendid ja* teenäitajaid.

Langenuile aga igameue austus!"

1. ÜÜH ftBÄ nüMlne

aj. ;o'u I« hc* 'lsaSLdSl issit tr<tafc t i c o I.)Tartust, 1. bell. Juba hommiku wara

olid majad lipuehtes. Kel! 1 paewal algas rae--kojaplatsil kaitseliidu ja sõjamäe ühine paraad,kust lemahelide saalel mindi surnuaedadele, kus1. detsembri ohmrid puhkasid. Mindi kahes rongkäigus, nimelt üks osa apostliku õigeusu surnu--aiale, kuhu maetud kolonel-leitnant R oss lande Kadunu kalmul peeli apostliku õigeusukombe järele hingepalwet. Teine osa rongikäigustliikus sõjawüe surnMial?, kadett A. Tederihauale, kus luLhsriusu kombe järele mälestusjumalateenistust peeti.

Kõigis koolides peeti paewafcohastid aktust ja kirikutes jumalateenistust. Aritegewusseisis kella Õhtul on mitmel pool inäZestus- ja patriootilised õhtud sõjamäele sõdurite Kodus, kuna teise suurema ohtu korraldasTartu koolinoorsoo liit tütarlaste giimncmstnmis.

Tallinna tvolid „Gstoonia"teatrisaalis.

Paewal Kell 4 oli korraldatud Mus Tal!knna Koolidele ..Cstoonia" teatrisaalis. Saaloli täis õppiwat noortsugu. Lühikese ja soojakõnega pööras kokkukogunud noorte poole haridusministeeriumi kunstiosakonna juhataja abiR. Kangro-Pool. seletades noortele päewatähtsusest ja sellest, kui suur tähtsus riigieluson isamaa armastusel.

Peale kõnet kami ette noortele ärkamisaja näidendid ..Saaremaa onupoeg" ja „Zuta"

ttm elamute mustu maeti.

„Sõdurite Kodus".

Jaan Tõnissoni kõne.'

.J ..Sõdurite kodu" saal täiskiilutud jij vrüäemstcft. Esitatud kõik Tallinnasafuwad mäeolad. Kõrgematest söjawäelastestkohal kindral Unt.

Kõnetoolile asub Jaan Tõnisson, kes esineb päewakohase kõnega. Meie elame tulepurskawa mäe serwa all ia sellepärast peame alatioma rahwuslku isefnsmuse kaitseks walwelolema. 1. detsember räägib meile rahwuslikustkokkuhodmifest. Kus malmis ollakse riigi jarahwa kasuks rvälja astuma, seal jääb wõitjaks maim ja mitte hulk. ja see maim waldaguiga meest meie hulgast. Iga mees on wõitlusüksus. seda õpetab meile wabadusiõda ja 1.detsember.

Tuletage meele Hohad. kuhu 1. detsembrilläinud aastal kallale stungiti. Neid salku juhtis meeleheitlike hingega kommunist Anwelt.kes ütles maapäewa laialisaatmise pubul temazntule läinud maapäewa liigetele.' „Mina eitaha teiega rääkida."

Kui meie tTc tahame, siis wõime Eestismaksma panna kö'ge radikaalsemad sotsiaalseduuendused, kuid lstleks ei ole meil wõõrast wöimu maja. Selleks ei ole meil tarwis 1. detsembri mässujuhte. kes wõõra rahaga palgamd kaaslastega tukd wõõrast wõimu maksmapanema, et jälle wõõras wõim kasutaks.Kuidas nad seda wõimu oleks teostanud, sedanäitas kõige paremini 1. detsember: nemad tn-

tib hui rööwlid ja mõrtsukad, et tap m ja witn.da rahulikke kodanikke une pealr. Et seeneil kmda ei läinud. selle eelt oleme tänu mõlguinimestele, kes endid leidsid esimesel hädaohusilmapilgul: neist said sealjuures mitmed surma. kuid nende ohwrite mälestust ülendad olu, et nad surid rahwuslikku kohust täites

Rahwusl.k waimustus on riigikaitse täitsamäks aluseks ja seda näitab meile selgesti1. detsember. Tuleb hoida, et waenlesed eisaaks pidet omawahelisteft hõõrumistest ja lahk-Hefdest. Rahwusliku kodurahu p-ole püüdes,peame hoiduma igafug estest lahkuminekutel poliitikas, sestmalses ja majanduslikes elus. Meiepeame endi jõudusid ühendama rahwusliku ühistunde kandel.

Eesti ei ole mitte üksi: teda toetab suurterakwaste .sümpaatia läänest. Eesti on mahelülina tähtis tegur lääne ja ida wahel. 1.detsembw. waatamata kõigi koleduste peale,äratab lootust ja usku meie rahwuslikku tulewikku. Oma rahwusliste paleuste akil laame meie julgust wapralt tuiewikku tungida.

Oma kõne lõpetas Z. Tõnisson riigilauluga. mida kõik koosoiiiad püsti seistes kaasalaulsid. Kõne keskel austati langenud 1. detsembri ohwrite mälestust püstiseismisega, kusjuures orkester koraali ..Ligemal Jumal sul"mängis.

Aktus politseile.

Siseminister Ginbundi

1. detsembri! bell 10 oli korraldatud priistmajas aktus politseil?. Ruumikas saal kogusaegsasti inimest täis. Kokku tuli liitnapolžtfeiterwes koosseisus, roälsa arwatud ainult wollvepcllide! seisjad, krimwaal-, kaitsepolitsei. Harju maakonna politsei ja politsei kool terweskoosseisus.

Üldse kogus pritsimajasse inimest 500—600.nendest wälispolitsei oma ametiwormis.

Aktuse awas polilseipeawalitsuse ülema abiJ. Sooman päemakohase kõnega. Ta rääkispolitsei, kui korrawalwe aparaadi ülesannetestja kohusetundest, millest suure! määral olenebsisemine kodurahu ja hea kord.

1. detsembril läinud aastal näitas politm, et ta oma kohuseid hästi täidab. Selle jun-

res jätsid oma elu nii mitmedki kohusetruudliikmed politsei perest» kelle nimed J. Soomanette loeb. Lauldakse: ..Ligemal Jumal sul"...

Selle järele kõneles siseminister Karl Einbund. Hoorikkas ja sütitawas kõnes toonitabsiseminister, et eriti politseil tuleb end üldsusekasuks ohwerdada. et tuled alati malmis ollakodumaa ja põhiseadusliku walitsuse kaMeks.kuigi selle juures tuleks elu ohwerdada. Sedasuudetakse ainult kõrgele arenenud kohusetundeja sisemise tule läbi. mida meil tuleb alati kuswatada ja lõkke! hoida. s)teic politsei on ikkaja alati rahmusliste ja riikliste huwide walmelja selle suure ülesande tähtsust peab iga politseipere liige igal ajal arwesse wõtmo.

Leinajumalateenistus Kaarli surnuaial.

Teedeminister Karl haual.

Läinud aasta 1. detsembri ohwrite mälestuseks peeti kcll lõunat Kaarli kogu

duse mana! nirnua al leinaunnalateenistus. Juinalalesnistus lrngenud teedemi 'ister L arlKa rk'i kalmukünkal. Auirahtidena oiid haueümber üles seatud kaks rühma sõdurid allohwitseride koo N't ja üks rühm kaitseliitlasi.

Leinajumalateenistust Lutheri usu kombejärele pidas Kaarli koguduse õpetaja Kavp.Lühikeses südamlikus kõnes tuletasKapp mccie 1. bvktnlm ohwreid. kes Kearhsurnuaiale maetud. Igam iks jacgu malestus nendest- kes isamaa ee't elu ohme da iud!

Apostliku õigeusu kombe jiirele pidas ilumalateenistust preester Eberling. Ka tmatuletas meele langenute suuri t eneid i' maaees. Nad on toonud ohvriks isamaa aita.il.parema anni, mis neil a"da oli: oma elu. IVaegu kõik läinutest olid paremas elueas. Meiekohus on iie d meeles pidada, nende teenudmäärustelt hinnata ja selle eest hnnsstsedn. et

mälestus 1. b J mbri ohwritest kunagi ei Kustu.Lõpetab juma. ..eenistufc la uur aa. nris algabsõnadega: su pale ees alg.: neil paik.kes oma truuduses ohwerdand kõik."

Pärast waimulikku talitust laah fucnua:uääre ül:sfcoiub suurtükkidest c möleswseks Kolm aupauku. mis ära kuulati katmöta'teedega. Jumalateenistusel mängis meremäeorkester Raunund juhatusel.

Tetd minister Karl Kärki hauale gsetattkaks pärga kaitseliidu esita'ate poolt samutioli haual locrbcripätg K. Kurki abikaasa jalaste voolt. Peale seif; pandi Ha tale lil i jumalateenistus l wiibiwcte ük-ikr te isikute po->lt.

Walitsuse esitajana wiibis sttmalaiucmstustl iõsanpristet ki dral oo ots.

Peele jumalateenistust wiik s d kokkukoguund inimesed meel tukk aega haualmnka umber ja waatasid pärgadest rnhaiift hauda, mispeaaegu jälle famastagusena wälja nägi, kui

o. d?t-stmbrt läinnh aastal»

Rs kuüda'o?, 2, bctfcra rll " püeVa l e tz t Nr. 32? 3

Kol. Kossländeri mälestustahwli

awamine.

Söjawägede staabi ülema kindral TSrwaadi ja riisikoga liikmekõned.

Mälestustahwli awamine 1. detsembril l. a.Ko-lonec Rossländerile Balti jaa

na aülge kujunes suuremaks sündmuseks eilselpäewal.

Juba warakult, enne kella poolt ühte kogustihe, mustaw wõru inimestest Balti jaama esiseplatsi ümber. Jaama esisele seati üles wäeosadmeremäest, merekindlusest ja teistest tehnilistestmäeliikidest.

Mälesmstahwel oli juba fema KAge kinuhatud, kuid kaetud musta riidega. Tahwliavamise tseremoonia alguseks kogus jaamaesisele

suur hulk kõrgemaid oywitsere. eesotsas.kaitseministri abi kindral Lilliga, sõjawägede staabiülema kindral Tõrwandiaa. ranna-, siseja õhukaitse ülema kwdral Unt iga. kindralstaM ülemaga ja merejõudude juhatabaga.

Kohale sõidab ka siseminister K. Einbund. riigikogu liige A. Anderkopp ja kattseliidu esitajad.

Tseremoonia awab kindral T õ r w a n d. kesiväeosade ja kooswiibijate poole pöördub järg

inise Kõnega: *Aasta tagasi käputäis riigi äraandjaid, keda

juhtisid kommunistlife internatsionaali palgalisedr.gendid. tõstsid meie wabarngi pealinnas mässu,ei kukutada meie rahwuslikku riiki, häwitadame?e põhiseadusega maksma pandud demokraatiilcku korda.

1. detsembri warajasel hommikul tungisidiuässulised salgad riigiasutuste ja kasarmute kallale. et pimeduse katte all julgemini teha omaiceretööd, tappa magajaid sõdureid, tappa wä-I':seid wadvclLlijald. demoral:se:rida ülejäänuid..Mid rängasti eksisid kommunistid. Nad ei suutuud küllatt kõrgelt hinnata meie katte.väe isai.iaa armastust, rahwustunnet ja kohusetruudust.Nad ei suutnud aimata, et ka kõige ootamatulhädaohu silmapilgul Eesti ohwitser ja sõdur onmalmis kindlalt ja otsustawalt wälja astumakodumaa waoaduse ja kodanikkude hea käekäigukaitseks. Peo iga! pool, kus mässulised tegemust awa'ldasid, astusid neile wastu kaitlewäelased, sagedasti omal algatusel ilma käsuta ülemuse poolt. Werise mässil merine lipp ei Lahtinud roosastada meie wääariigi pinda.

Ka siin. Balti jaamas, tuli kattsewäelastelewõitlufesse astuda riigiwaenZastega. Oli majakiirelt tegutseda, otsustawalt tegutseda. Siia tor;uab salkkond ohwitser isid ja sõdureid kolonelleitnant Rossländeri juhatusel. Lahlngnsigajuht püüab talitada wustamalt olukorrale jamasta-watt oma iseloomule. Olukord nõudis kii:et ja otsustawat tegewuft. Seda tundis kol.-im. Rossländer. Meie. tema kauaaegsed kaasteenijad teadsime, kui kõrgelt eeskujulikult ottnrsnenud selles juhis kohusetruudus; meie teadsime, et sel mehel on otsekohene, kindel, wapper lõwisüda. woib olla mähe temperamentlik jakärsitu.

Jõudes jaama ligidale, umbes Jeal, puiesteel. seab lahmgwalmis oma osa ja ise liginebsaamale, et selgitada, mis seal õieti lahti. Tedawõtawad wastu kommunistide kuulid. Kol.Rossländer saab raskesti haawata, langeb kiividele. Siia awab ägeda tule tema wäeosa ja

warsli ründab Kommunistid vogeuewad.

Kol. Rossländer wahepeat on kaotanudpalju werd. Juba Vabadussõjas on kol. Rossländer kastnud kodumaa pinda oma merega.Rüüd o-n aga werekaotus m suur. et kol. Rossländer päew hiljem sureb... sureb oma kodumaa eest. kui eeskujulikult kohusetruu kodumaaooeg.

Ilus ja üL-staw on kodumaa eest surra. Olgusee trööstiks kol.-ltn. Rossländeri omatsetele.Meile, sõjawäelastele, on aga alati kallis kol.-ltn.RosSländeri mälestus. Usun, et kui peaks saatusnõudma meilt uusi ohmreid, siis kaitsewäelasedkõhklemata tahawad täita oma kohuseid nii, nagutäitis neid kol.-ltn. Rossländer.

Selle eeskujuliku kodumaa poja mälestusekskodanilkude keskel ja meie kohusetunde wäljenduseks olgu see kiwi, millele raiutud päew, kuu jaaasta, mida ei tohi unustada Eesti rahwas, kuita tahab iseseismalt elada.

Au langenuile kodumaa eest!Nende ; emade järele tõmbab kindral Tõr

wand maha kate, mille alt tuleb nähtawale mustkiwttahwel. Sellel on ülemise osa sisse raiutudVabadusristi kujutus ja allpool järgmine kiri:„Kolonel-leitnant Herman Rossländer, 1. det>embril 1924. a."

Sõjamäel! seks auandmisekS kõlawad ipäeosadelt aupaugud. Siis algab waimulik talitus.Esimesena kõneleb praost Mohrfeld,' kes räägib rahus t, mis rahwaid kosutab ja mille pooleka meie peame püüdma. Oma rahwa ja ühtlasika rahu kaitseks andis oma elu kolonel Rosslander ja tema eeskujul peale talitama wajadusekorral ka meie, kodanikud ja kaitsewäelased.

Apostliku usu kombete järele õnnistab mälestustahwlit ülempreester A. Laa r. Ta wõtab oma kõne aluseks kirjasõna: „Äulda ega hõbedat mul ei ole, kuid mis mul on, seda ma anuan." Meie kodumaal ei ole oma poegadele paljupaffEuda, samuti ei ole meil palju anda oma palawalt armastatud kodumaale ja rahwale. Kuidseda, m'.s meil on, seda anname, nimelt kogu hinge ja oma südamewere. Seda andis ka kolonelRossländer, kes oli parem meie hulgas. Ta oliõige juht oma Väeosale ja hea poeg kodumaale.

Ülempreester lõpetab oma kõne kaasakiskuwa

hoo ja Vaimustusega. Kuni on Eestis weel põlwepikkune poisike, «peame-oma kodumaa kaitseks

malmis olema, nii kui oli selleks malmis kolonelRolsländer, kelle mälestus olgu meile eeskujuks.

Waimulikule talitusele järgneb laul orkestrisaatel: „Ligemal Jumal sul . . .", mida lauldaksepaljastanud peadega.

Siis kõneleb riigikogu liige Ado A n d e r -kopp silmapilgu tähtsusest, meie kõrgetest ülesannetest kättewõidetud Vabaduse kaitsmisel jaüksikute kangelaste eeskujust meile ja järeltule--matele polmedele. Kõne lõpeb riig.hümniga, millega mälestustahwli awamise tseremoonia läbi on.

üMRri Ml WllM'

!««*

Kol. Rosõl-inöiti mälestus tahwli ülesstabmmeWub«jlW malitsufe poolt lubatud

Wabariigi walitsus harutas 30. yow. koosolekul muu seas ka koi. Rofsländer! mälestus-tahwli ülesseadmise küsimust, mis teedeministeeriumi Za ohwitferide kogu wahel mõningaid kahjatsustväärtlisi arusaamatusi oli tekitanud ja leidis. et kuigi küll kiire asjaajamise juures ningLarwiliku kontakti puudusel mõned defektid esi-'nemad (näiteks ko!. Rofsländeri mulestustahwelmarkfa suurem kui minister Kark'il) soowitawei öle tahwli ülesseadmist edasi lükata, sest seewõiks malest i tõlgitsemisi tekitada ja pahandustsünnitada asja algatajate juures, kelle tahe langenuid kaaswõitlejaid austada ilus jaeeskujulik on. Otsustati, et tahwel tuleb jaamahoone wälisele seinale paigutada sissekäigu pahemate poole, minister Kark'i mälestustahwliwastu, mis sissekäigu paremal pool.

Leinajumalateenistus sõjawäe surnuaial.

Sõjamäe surnuaeda katab praegu paks lumelinik. Tiin puhkamad wabadussõsa kangelased. 1. detsembri mässuohwrid IZ isamaateen!stus:s hukkunud lendurid-kotkad. kelle puhkepaiku nä.tawcd neli. ridamisi püstitatud,musta puust propellerit.

Eile ilmusid wcikselt rohelisega ehitud lu'neteel sõjamäe surnuaiale sõjamäe osa ja kaitseliidu rühm. Riwistusid haudade wahel. et osa'wõtta leincsumalateenistusest 1. detsembri ohwrite mälestuseks.

On ilmunud ka hulgake eraisikuid. Langenud siljawäeametniku Ell:ri kalmu juures istuwcd pisarsilmil tema omased.

Sõigwäeorkester kra Rederi juhatuselawab jumalateenistuse leinalauluga. On trükitud wastawa sisuga laululehed.

Waimuliku kõnega ezmes oletaja Stok-Ho lm. Kes rõhutas selle armastuse suurust, misawaldub selles, kui keegi oma elu jätab omakaaskodanikkude ja Isamaa eest.

Meie.seisame kalmudel, üttes kõneleja, kusall puhkamad kodumaa pojad, kes langesid läi-Md aastal 1. detsembri hommikul. Pime jaõudne oli see hommik. Looduski polnud leidnud õiget talweilu ta nagu nuttis külmasrõskuses. Siis ilmusid pimeduse marjus tumedad isikud, pimedusjüngrid. ja tahtsid häwikaha seda Koda. mille loonud Eesti rahwas ise.

Mis oleks saanud meist, kui poleks lei-

dunud mehi. kes oma elu ohwriks andes ruttasid isamaad päästma? Langenute mälestuson kallis ja see hind. mis maksime aastatagasi oma päästetud wabaduse eest. man'tsebmeid ka Wlewikus malme! olema.

Vahepeal oli palme ja ühislaul orkestrisaatel, stis kõneles ülempreester Laar. wõ tesoma kõne aluseks pühakirja sZna: Ole ustaw'surmani, siis tahan ma aukrooni anda!Need mehed, kes siin puykawad. on oma isamaale ustawaks jäänud kuni surmani. N:tbleinates peame meeles pidama, et ka meiit isamaa ustawust ja walmisolekut nõuab. Kõigeilusamaks pärjaks, mida täna siin langenulehauale wõime panna, on tõotus, et zatkame sedatüöd, mida siin watksete kalmude all puhkawadkangelased olid sunniwd katkestama, sest isamaa nõudis neid ohwriks.

Sõjawäeametniku Ellen hauale, keslanges sidepataljoni korrapidaja ohwilserma.pani kapten Oj a s s o n sidepataljoni nimel Uusa pärja, öeldes: Puhka rahus, kaaswõitleja!Sird leinates tõotame kodukaitseks alati walwel olla.

Veel kõlab leinalaul ja kärgatawad langenute mälestuseks aupaugud. siis lahkuwadkaitsewäeosad ja rahwas.

Valitsusliigetest wõjtis jumalateenistusestosa töö-hoolekandeminister Chr. Kaarna.

Laewade kokkupõrge Düünal.

PuKsiirlaewa hukkumise kohta Düiwal teatawad Läti lehed täiendawalt järgmist: Norraaurik „At!e Jarl" sõitis laupäewa õhtul Riiasadamast merele. Kuni esimese tuleboini saatisteda Läti loots. Wiimäst aurikult maha toobitasõitis kaasa Üks tugewamatest Riia sadama puk

siirlaewadest Lootsi aurikult lahkumise silmapilgul sattus Siberis* teadmata põhjustel otse auriku ette ja tugema kokkupõrketagajärjel waius kohe põhja. Õnnetus Mtusimwss kella lv aj.al õhtul. 4 isikut laewa meeskAwast ja 1 tolliametnik uppufid. Norra auriku

poolt päästeti ainult laewapoiss ja loots. Wumane on peast raskesti haawatud. Norra aurikpööras kohe sadamasse tagasi, kus ta esmaspäewal 9003 naelsterl. ..Sioensi" meeskonna omaksete toetamiseks tagatiseks sisse maksis, mille järele talle luba anti uuesti teele asuda.

Norra auriku meeskond süüdistab õnnetuses ..Sibensi" kaptenit, kes aurikule liiga lähedale sõitnud. Mõned arwawad, et puksiirlaewatüür rikki läinud. ..Sibens" wajus põhja laemade sõiduteel, mispärast chutiselt laewade lii-Kurnilt? ööseti, kuni selle ülestõstmiseni, takistatud on. ..Srbensi" waärtust hinnatakse õ miljonirubla peale.

Wabariigi walitsus ja kitsaroopalise endised omanikud.

56 miljoni Väljamaksmine seismapandud.

Wabariigi walitsuse koosolekul oli 30. now.päewakorral Tallinna—Pärnu tltsaroopalise endisele omanikule ülenormi olewate materjalide jatäiendawa weerema koosseisu eest Väljamaksuküsimus 56 miljoni maigulises summas.

Walitsus asus seisukohale, et kuua tähendatud

seltt riigile Võlgneb 116 miljoni marka, siispõhjust ei ole enne 56 miljoni marga wäijamaksuga seltsile rutata, kuni el õle selgunud täpneja tõelik summa, kui palju seltsil riigilt raudteeeost üldse saada on.

Teedeministeeriumi «limase kalkulatsioonijärele tuleks riigil seltsile raudtee eest maksta 99miljoni marka, ühes tähendatud 56 miljoniga,ja riigi nõudmised seltsi waStu (116 milj. marka)

armutud.

Viimasel ajal oa aga seltsi juhatuse pooltteedeministeeriumile esitatud lisauõudmifi, missihitud üldsumma suurendamise poole. Vabariigi walitsus tegi sellepärast teede- ja rahamiiüftriie ülesandeks selgitada lõpulik summa, mis seltsile raudtee eest maksta tilkeks.

Läti ajakirjanik Tallinnas.30. novembril jõudis Tallinna Läti aja

kirjanik Gustav Dziengel, kaubandus-tõöstuseajakirja „Latwijas Tirgotajs" erinumbri wäljaandmiseks Eesti üle.

Leiti kaitseminister tulebEestiSse.

„Jaun. Sin." teatel on Eesti lsõjaan. kindralSoots Laki Hjamin. klndr. BangzrSM 12. dcts.Tallinnasse EcSti haigemaja awamisepidustustest osa wõtma wtsrmud.

Jälle 880 inimest!Eile õhtul lahkus Tallinna sadamast aurik

„Smolenski" peal 380 inimest, kelle lõpusihiks onBrasiilia.

Wäljarändajad Viiakse esialgul ühte Prantsuse sadamasse, kust hiljem kauget teekonda jätkatakse. Seekord on minejate hulgas tuntawal nrwul Eestis asumaid Wene emigrante.

Toome üliõpilaskonna edustusewalimisi

1926. a. peale toimetati eile, millest osa Võttis60 prots. üliõpilastest. Nägu

Valimiste tulemused naitawad, Valiti edustusse14 soomlast ja 6 rootslast.

Soome lnewnstrku ohwitserkonno täiendusõppused.

Soome sõjakooli juhataja kolonel Sihwoon sõjamäe juhatusele teinud ettepaneku ettewalmistawa õpetuseandmise asjus laemastiku oh'

mitsendele. Sõjawäe juh alus oli ettepanekuganõus. Nii komandeeriti üleeile kursustele 24

ohvitseri, kellest kolm -on õhuluewastikust, tei.sedlaewaStikust.

Hirmus tuisk Võhja-Saksamaal.Berliinist, 1. dets. Eile öõfeil mõlbas

Põhja-SaHsaimaal hivmus lumetorm. Berliiniuulitsad on jwlapaksuseK lumega kaetud. PaGudeS kohtades on raudteeühendused kavkestotud.

PoStiametnilkkude streik WLLntsBerliinist, 30. now. Wiinift

Wnni poStiamelniik-ud teatasid walilisusele uAimMiwselt, et nad nelj lApäswa ööl streiN ulgawad.

Twehla katse kabinetti Vokkuseada nurja läinud.

Berliinist, 1. dÄ/omdvil. Praagast rsatcbaskse: SwHl-a kedjed uut kadinMi koAu soadnäpardusid. Nüüd tehti senisele torwishoiu mi

nistrile Wes-amdcss met walbtmftluua.

KM Mgst MMiS.

Pilsudski wöimu haaramas.Poranuy" teatel ou IS. uo

wembril Varss luvis tahetud mässu toimepauna. Mitu Pilfudski poolehoidjat kindrali»» tahtuud sõjamäe «tbiga Mk vealinua tähtsamad punktid oma alla mittta, Sikorskit, Hallerit ja paljuid parempoolseid seimi liikmeidarreteerida ja Pilsudski diktatuuri Välja kuulutada. Waudeseltslaötel ou koguni kordaläinud president Wvizechowskit oma nõussemeelitada, et ta isamaa kasuks ametist ära astitfi. Ka mõned malitsuse liikmed olnudmässuliste pooli. Terwe asja ou nurja ajaund energiline seimi esimees Rataj ühes Sikarstiga. Viimasele nötawad sõjamäe osadolid seimi, ministeeriumide, arsenaali ja presidendi lossi kaitsemise oma peale mõtuud,mille järeldusel Vandeseltslased oma plaanistloobusid.

Wnrmulik kontsert Joanikunkus.

Kolmapäewal. 2. dets. lell 7 õhittl on Jaani ki.il usVaimulik kontsert noorte kunstijüngrite P. Pressnitoffija L. Eralisi poolt. Kaastcgew on ka hra Fr. ZwetkoffMainitud kontserdil woimaldub meil kuulda Tallinna'onserwatooriuml küpsemaid õpilasi. Eeskawas on itaallase Frescabaldi (1583.—1644.) helitööd hra Pressnikoffi

ettekande?, mis Eestis weel kunagi ette kantud pole. ttakuuleme sellel kontserdil esimest korda fagotti sooloinjtru

mendina hra Erniisi pool: C. M. Weberi tööde ettekandamisel. Peale nimetatud helimeistrite ou "awuz meel sV 2. B-achi, Mendölssohni ja S. itarg-Elerti helitööd. Sisseminek wabotahliiku maksü eest.

Wenib...

1. Z m looM tSno Mult riiaitoau kMehkik teotM, tos liited temal toeta

uut toalitfult MMMM.

See wastus on loodetawasti eitaw.

Uueks riigiwunema kwndidaadiks põllumees J- Teemant.

ESmaSpäewost on saanud teisipäsw, teisipäewast kolmepSsw ja täna loodab riigi Vanemakandidaat A. Tamm riigikogu esimehele MMikult teatada, kas läheb ivmal korda uut wabariigi walitsust moodustada, möi ei. . .

Nagu warom oleme tähelepanu juhtinud,wöib see waStus ainult eitaw olla. Teisiti eisaa, ega wõigi olla, õnnestades poliitiliste rühmituste enamuse meeleoluga.

A. Tamme sammud eilse Päewajooksul.

Suurest ei ka wäiksemast koalit-Moonist ei saa asja. Sotsialistid

ei tule kaasa, maid jääwad heatahtlikku oppositsiooni.

Eilse päewa jooksul pidas riigiVanvma kandidaat A. Tamm üksikute isikutega läbirääkimisi edasi tema poolt moodustatawast Valitsusestosawõtmise üle.

Peaasjalikult on neid läbirääkimisi peetudpraeguse Valitsuse liigetega. Keegi

neist ei olla kategooriliselt ära ütelnud, nende hulgas olla mõned ministrid äraootamaleseisukohale jäänud, kuna neil selge ei

õlewat uus Vabariigi walitsuse ilme ja teada eiolewat uue walitsuse koosseis.

Sotsalistid ei wõta uuestValitsusest osa.

EsmaspäeVal hilja õhtul sõitis hra A.Tamm fosialistlilu riigiirgu rühlma juhatajaL. Joha«so n i poole, kellega temal pikem läbirääkimine oli.

Selgus, et sotsialistid tanoilikuks ei pea,arvestades tekunud poliiMise olukorraga, uuestVabariigi Valitsusest osa nõtra. Nemad jääwad

heatahtlikku oppositsiooni, kui uuswalitsus anvestab ka nertde eluliste nõudmistega.

A. Tamm loodab siiski meel wäiksema koalitsiooni Võimalusse

põllumeestest kuni tööerakonnani.Kõigi selgete asjaolude peale Vaatamata, et

A. Ta m m 'el korda ei läinud Vabariigi walitsust moodustada, hellitab ta end lootusetu lootusega, et koalitsioon wõiks ka Väiksem olla

põllumeestest kuni tööerakonnani.On seletamatagi selge, et ka sellest midagi

wittja ei tule.„Uue walitsuse" koosseis?

A. Tamm ell olla juba eilse päewa jooksul „uue walitsuse" koosseis kindel olnud. Sellekawätfewat ta täna rühmadele teatamaks teha.

Portfellita ministri koht kaotatakse. Teedeministriks uus isik.Portfellita ministri koha tahab A. Tamm

kindlasti kaotada. Ka teedcmimstri kandid aadiks olla uus isik wälxa valitud. Kes see on, sellest A. Tamm waikib.

Walitsuse moodustamist tulebkiirendadu.

Riigikogu esimees A. Re i on õhtul riigiwmwma kandidaadi A. Tamme tähelepanu tõsiselt juhtinud asjaolu pcale, et uuewabariigi walitsuje moodustamise käitu tuleb kiirendada.

Läbirääkimisel hra Tammega ou riigikogu esimees kiudla mulje saanud, et A.Tammel korda ei lähe walitsust woodu tada.

Samale äranägemisele on A. Tamm rõõmustawalt ka lõpuks ise tu nud. Meie to inetuse esitajale teatas ta kategooriliselt, et täna riigikogu esimehele lõpuwastuse annab olgufee jaata» »õi ettam~.

Rii siis lõpuks ometi!Uueks riiguoanema kandidaadiks

J. Teemant.Kuna A. Tamme äraütlemine uue waba

riigi walitsuse moodustamisest enam-wähem kiudel oa, kawatseb riigikogu esimees järgmise fammuna h, «alitsuise moodustamist endapeale wõtta põllumeeste rühma liikmele J.T e e « a n t'Le.

 

Kmm see algwsbst peale juba «üHmadelesolge oli, et rahwuswabaMecllsed walibsustMoodustada ei suuda, waid neile sellekohaseülesande tegemine oli üks riigikogu esimeheA. Rei suuvomatest wäärsammudest. miS eritiwalauSbada tuleb, siis on miimaStel päowilkuulda, et walltfuse peaks moodustama põllumeeste kogude kandidaat.

PSllMnieeStel oleksid rtigimanema kohaleKolm kandidaati: K. Päts, J. Temanl ja K.Einbund. K. Päts on teatanud, et ta walitfuse moodustamist oma peale ei.mõta. Ka K.Einbund ei taha wee>l seda ülesannet omapeale wõtta, kuina peal? selle tema jääminesiseministri kohale üldiselt tarwMseks peetakse.

Seega oli kuulda J. Temanti kand-ldatuurist, kellele ka ettepanek tehakse riigiwanema kohale ja kes ka mi-tmeS teises rühmastäitsa waStuwõetaw ja toma kandidatuur soouutamaks psotaõse.

Sarnasel korral, kui rahw-aerakond wali-t-iusesse edasi jääb, kuna praegu ette näha viole kaaluwamaid põhjusi, miks ta waStas rindapeaks jääma, siiS wõiks uuS walitfus J. Temantiga eootsäs paari päewa jooksul ametisseastuda, ühelgi mõistlikul rühmal ei näi lustiolteuxtf aega raisata «.töö kamade" kokkuseadmisega ja «koalitsiooni ulatuse" SvamäSvamisega, kuna uus walitfus, kelle iga lolmandariigikogu kokkuaStumiioni kustub, uusi küsiumsi enam päewakorvale wõtta ei saa.

Maa ootab mitte ü?si praeguse tvaagiõoomiliie waheloo rutulist lõpetamisi, waid karutulist kriisi li trrid? erimist.

Praegune walitsus ei wii eelarwetööd lõpule.

Erakordsed tväljaniinekud Zvv mlljoniline Puudujääk.

KkialM miil WMtMi« W MWWO Wvlell.

Riigi 1926. a. eelarwe oli walitsuse koosolekul 39. nom. harutusel.

Üksikute ametkondade järgi on eelarwe juba malmis, kuid walitsus peaks meel mõnedwaielvamad küsimused otsustama, peaasjalikulterakordsete «väljaminekute alal.

Km ametkondade eelarwetesse kõik need erakordsed väljaminekud, mis seal ette nähtud, allesjätta, siis tekiks eelarwesse ligilähomalt 399 miljoui margaliue puudujääk.

Seda ei pea ei wabariigi walitsus ega rahamin. kuidagi soowitawaks.

Wäljmninekute kärpimine tähendatud aladelei ole aga ainult puhtrahaline küsimus, maid samal mõõdul ka poliitiline, mida otsustada urniksainult sarnane walitsus, kes ise eelarwega töö-

tama hakkad,

Praegune walitsus, kes ainult meel sellepärast ametis püsib, et riigikogu poolt uut walitsust pole moodustatud, ei pea sündsaks «majäreltuleja eest tähtsaid eelarwe küsimusi otsustama hakata, sest see mSÄS asjata raskusi pr uuttööd sünnitada.

Saabudes küsimuse põhjalikult lödi, otsuStaswabariigi walitsus eelarwe lõpuliku wAjatõõta«ise seisma jätta, tiadla armamisega, et riigikogupoolt peatselt uus walitsus ametisse seataiye.

Seaduse järele peab eelarwe hiljema t 29.jaanuariks riigikogule esitatama. TriWmise tööwötab hiljemalt paar nädalat aegu. Sellega eioleks siis mitte woimata asjaga Kgeks ajaks malmis saada, kui kriis kiiremalt lahendatakse.

Neli 1. detsembri mässukatse osalist wangistatud.

Kallaletungimine riigiwanema majale ja Toompea losslle.Eile möödus aasta, millal kommunistide

käsilased Tallinnas mässukatse toime panid,et riigiVõimu wägiwaldselt enese kätte haarata. Verine Väljaastumine likwid. eritikiirelt ja suurem osa mässukatsest osamõtjaidon juba teenitud karistuse saanud.

Kogu aasta ou kaitsepolitsei mässukatsestosamõtjate jälgimise ja tabamisega ametis olluud, mis ka tagajärgi a»uud.

14. nowembril pidas piiriWalive Irboskalahedal piiril kinni kaks tundmata meest, kessalaja Venemaale püüdsid pääseda. Tabatutes osutusid Martin Jnbani P. Dreimanuja Boris Almentine p. P l in t, kes „Dobroslotis" töötasid.

Kaitsepolitseil olid juba tuarem «Mdured,ei mõlemad mehed 1. ditsembri tegelikult osa võtsid. Nad tegutsesid Toompeal.

Kälnnd aas a non?:mSr; lõpul seletas samas teeuiw tööline P r o ma n » Plin

iile, et 1. detsembri öösel mas.''va rtigikorraWägiwaldue knkutamine ess seisab, millestPliuti osa «ötma kutsus. Viimane oli eitepanekuga kõigiti päri ja koos mindi L. Fublentali tav. nr. knhn ka teised mässulisedkogusid „söjanöu" pidama. Peale nõnpidomimindi Kaarli pniesteele. sinna ilmuö kakeegi naisterahwas kolme mehega ja se--siemindi siis Toouwcase kogirmickyhta W uzwembri õhtul kella 9 olid sinna kogunud 17

meest. Nendele jagati sõjariistad katte sa autijuhtnöörisid nendega ümberkäimiseks. Plintsaadeti malja Vahipostile.

Hommikupoole ööd jagati mehed kahteosasse. Wahem osa pidi riigiwauema majakallale tungima, kuna suurem Toompea lossi«allutamisele asus. Hüüdega: kõik mõimo« töörahma käes, andke alla tungiti loosi.Peale laskmist karauliruumis audis PLiutileremolmri mSSsufalga liige Promanu.

Mässukatse mahasurumisel põgenesidmässajad akua kandu lossi mallile ja sealt liuna. Osa põgenes koondnskohta tagasi.

Peale redusolekut, kui ajad rahulisemaksmuu nsid. sõitis Plint Be!g'aZse, kuid dokumentide puuduse! saadki ta Saksamaa s:u'nTalliuna tagasi. Aartes. et tema

osawõ mine tuleb, otsustasid P.ütt'a Drcimann salaja Venemaal- uid tabati piiril. Nad paigutati WLru «au

gimaija karistuse kandmiseks, mis ueilc mää?ati salaja üle piiri mineku katse pu^Ui

Peale karistusaja araistumist toodi nadTallinna, kus oma süü puhtsüdamlikelt ülestunnistasid.

tthendnses Dreimauni ja Plinti tahamifeaa on awaliknks tehtud meel kaks mässusalgaLiiget, kes Tondi sõ!akovli!c kallaieinugimisestosa wötsid. Mõlemad isikud on wahiaüa »K«tttd.

4 nr. 27 Pfiemoleltt «sfknrdawl, 5. det cmtr l ,55^

ntaallmamSrk.

Gfltermano & Co., Gutacli-Brelssao.Oeutaehland. il6t

Kartulikaswatus piiritusetööstuse seisukohalt.

Kui meie oma suurtööstuse wallas ümber waadatesÜhesci tööstusharus iseäralisi suuri edusamme ehk produktiiwsust allakrüpjutada ei saa, siiski näeme järjekindlalt kaswamist terwes reas tööstusharudes. Kuid selle

kõrwal on ka tööstusharusid, kus täieline tagurpidiminek ja tööstuse kahanemine aset wõtnudja see on nimelt meie piirituStõõStuseS. Tõenduseks olgumiimase aaSta armud.

Meil oli Piirituse tarwituS sise kui wMSturule:

1921. a. ümmarguselt 42.000.000%

1922. a. ». 52.400.000%1033. a. - 50.700.000%

1924.a. 93.90a000%1925: a. , 23.000.000%

Need armud on toodud meie iseseismuse ajast kuimeie aga Pilku aaStat kümme, tagasi, heidame kusmeie kodumaa wabrikuteS hariliselt 300—400 miljonikraadi piiritust wälja põletati, siiS leiame meie, et. mii

maSte aastate mÄijatöötamine ma emalt ühe kümnendiku endisest wälja teeb. Muidugi mõiSta,ei suutnud ka warem meie siseturg selleaegsest suurestproduktsioonist kuigi palju ise ära tarmitada ja sellestläks 80—90 Prots. suurele Venemaale. Küsitaks nüüd,mis asjaolud tol korral meie piiritusele teed WeneSseVõimaldasid, siis peab tähendama peaasjalikult küll

tema odaw hind: 1 kop. ümber kraad (praeguseraha järele umbeS 3 mk.) ja Venemaa suur tarmitamine. Kui suudaksid meie praegused töösturid kah en«dije hinnaga, f. o. 3 mk. kraad ehk 30 mk. toop. jmritust Valmistada stiS leiaks nad kahtlemata kergeSÜmäliZturgu.

Praegustel oludel, kuS piiritusevabrikute kasutajatel' kõrged rendimaksud tasuda, kallShwnalifi remonte teha

ja muid kulusid kanda, ei saa nad naljalt isegi praeguse hinna, 7 m. 45 Penni, juureS oma aaSta-aruandeid

okSotsaga kottu wiia ja on umbeS pooled kartuliühisused ka möödunud äriaaSta suurte puudujääkidegalõpetama pidanud. Paljud ühisused pcawad sellepärastparemaks oma mabriku uksi sulgeda ja rendiwahekordapõllutöõminiSteeriumiga enne aega katkestada.

Et piirituse produktsiooni wähenemisega la selleksotstarbeks minema kartuli äratarwitamine Vähenemapidi, on iseenesest arusaadaw. Kui näiteks weel 1923. a.

piirituse ajamiseks Võeti umbes 760.000 kartulid,aiiaS 1924. a. sellelS umbeS 460.000 tüdr. kartulid ehk1925. a. koguni umbeS 300.000 tündr. kartulid. Kunaka kõeSolewal hooajal selleks niisama palju kavtulid tar

wis wöils minna. Kui meie aga jällegi mõnd eelföjaaegist kartuli äratavwrtamist üleS avwala tahaks —siis

leiaks, et siin hooajal 5—7 miljoni tündrit kartulid ja peale selle weel mitmed mU-jonid puudad maisi

ära tarwitati. Nendest armudest selgub, kui suurel määrai kartu(ilaSwatamine Viimase kümne aaSta jooksulVähenenud on. Sel korral ajas iga piirituSwabckk lahedalt ema l H—2 miljoni ja rohkemgi kraadi wälja,nüüd aga mõõdetakse Valitsuse porilt riiginormina igale

Vabrikule kõigest 126.000" (möödunud aastal 160.C000)

wälja töötada, f. i\ wähem kui 10 pr ots. endisest hul

gast ja paljud Tartu- ja Mljandimaa wabrikud eileia sellegi normi wüljopõletamiseks tarwiSminewaidkartulid ümbrusest ja uu rimad rukkitest põletamise küsi--

must ehk maisi sisseweo tingimisi.

WZidakS arwamisele tulla, et piirrtustõöswse kokku--

kuiwamisega kartuli järele nõudmine maheneb ehk tema

binnad selle jäveKduse! palju langema peaks kuidtegelik elu on näidanud, et see kartus asjata on. Sestmiimase aja nii wahese piiritusnormi juures on sellepeale minema kartuli hulk üSna tähtsuseta. Meie aas:ane üldkartulisaak wiimaStel aastail kõigub 40—60miljoni puuda ümber, ja sünnitab piirituS-wabrikuteSseminem 2—õ A miljoni puuda sellest üldsaagist ainult4—6 prots., missugusel kwantumil mingit möjuwat tähendust ei saa olla. Wõib weel juure tähendada, etpeale piivituStõõstuse meel ligi miljon puuda kartulidtärkliSwabrikuteSse läheb ja 114—2 miljoni puuda wäliSturule saadetakse.

Kui piiritustöõStuS, nagu eelpool nägime kahaneb kaS on siis weÄ mõtet kartuli külwipinda suurendada ja tähelepanu tema uuemate horimiSwiiside ja

Väetamise peale pöörata küsib ehk mõnigi. Siw eisaa kaht aimamist ega kahtlewat seisukohta olla. KartulikaSwatamim tasub end ausaSH, parem kui ükSki teine

põlluwili.Tea tama St i tunneb meie põllumees ju ainult kahte

töõStuStaime, millede kaudu majapidamiseks sisse tule

kut saab, ja need on lina ja kartul.Tema hind pole isegi nii hea saagi aaStal, kui see

minema! aaStal oli, kuigi palju langenud, tänawuselehma saagi juures ei wöi sest küll juttugi olla. Temahind Pole. paaril Viimasel aasta! s. o. fõögikartul alla 400—600 mk. tünder langenuid, kuna kewadsteksseemneajakS ta harilikult 600 m. peale kerkib. Linnalähedased fartulikaSwatajad aga saamad temast jubanüüdki turul 120—100 m. puudast, mIS tündri hinna700—SOO m. Peale tõstab. Täieliku wäetuje juures,kunst- ja laudasõnnik kooS, nimelt kaalisoola, superfoSsaati ja ammoniaki tarwitadeS, wõib kartulisaaki -tiinupealt kuni SOO tündrini tõSto ja tündril kaS wõi 600m. peale hinnates annaks seega kartulitiin heal juhlumisel kuni 100.000 mr. eest saaki. Näidatagu üht teistpölbuwilja, mis kartuliga selles wöiStelda suudaks!

Kuigi kartul, nagu eespool nägime, põllumeheleAS tänulikumatest pölluwiljadest on, ei pöörata temaharimise peale pooltki seda tähelepanu ja hoolt, miStema ära teenib.

Meie kartulisordi p>aranj)uK on weelkatsete ajajärgu?, kuid asjaosaliste energia laseb loota, et meie sealt siiski juba lähematel aaState!ära proomiwd ja meie kliima kohaseid sorte, miSsugused ka Välisturgudel waStuwvetamad, saada wõime.

LöPvkS tahaks mee! kord alla kriipsutada kartulikaSwatuS teenib rohkem tähele vann kui temale siiamaale

osaks saada lastud. M. Kgik.

Rahwamajandus.

Andmeid nowembriknn wätiskaudanduse Vohta.

Amuilt Da-Umna toMam-oti andmote DreSe on w«ombviSuu SDmche 20 PSowa jao.'M EeMchs fiSje tõrvadtLHHamvSest ainetest tthcmdemS kÄogramanÄbeS rv/Ast6.400, woca 107 A otti 521,1, N'l'U 779,6, «ÄslchHu 376,7,

juh>.«ut 1.3L2.8, ftaftt ILB9, heo.l.ngviid, pnuwZla 818,7,ftnrtjiüSTi 5.043,7, polüooleirmft 1.140,8, w&rttSGÖnoib 506

ta laormoboihi I.CBI. Km «vövvaöda neid «idmc/bd dl*toobri.uu fiSfoweoga, fi/s naom:, et haitr smne-nenud onrv?õi sisffewcüxi. Oldvobrk imPvrteeriti vnTst 3.557,1 tUh.

Ug., nowombvi 20 Päcava aga ju/ba 6.400 «uh. Kg.Csmuti näitab isuuoonelldsse tvndvwtfl fuhKru, wäediZaimete, ivooanatoidu ja 'Daem ftSpsfflKibti.

Aüilija on nmetmd stmm aja jvogM wh. %.: wSrd335,1,: farotoltö 584 A mune 2,6 mil jonit tk., «SrSSet «tafe3,1, iSjateupa 213, poi'issid jc. fiüpd'.s 9.725 f.*jaJ"T, krx*

hu ja Plottk-uf.Zd 757 H tk., pvopjijid 251.794 Mnerri-ja voolipõhj-u 570 Z t. Ng., pabeM 1.834,0, lina. 284,8,puuwMast rl>ü:t 136,0, tsomonti ja tuÄetM: 144.

?7Srvct?d«S an-dmvtcga on novxmbrÄeSmalt munade wÄ.jawedu tftWronemms (MooibriS 1,9mttjj. l/t., now. 20 päew» jocCjuf 2,6 mSlj. mmm»). 6tnt»

«memm» m fe Khakmba, poMde ning liiprite \a Uno«väK-avcbu. Mheiwemffe tembenffi r*:':-~-rS "

toit<uff, ptexfflb, jtte.

Nõakogude Wene boikoteeribSoome paberit.

SoomveS töötab paberi wäljawca äri ,,Soome pahvri-nime all. ©effle kontori käes on paberi wälja

wcÄu WvneSse ja BMianaale, see -kontor määrab ka hbn

nad ja maksu tmg-ianiised pabevAe, miS nimetatud mcmseHe läheb. Nende „Soome poberEontori" AeS seatudm»M»twK'knirStcil m tagajärjeks dümib, tk Wowe pabeckostu Pefsftoht Soome ipabsrbwabnVutM WllimtSte andmise

löpetcmud, isegi Lwi need ZAsne Pooilt Mcpambivd Ängimiped tßdrcks.

Lühemad majand uslised teatedLätist.

Rühm Inglise rahamehi, Wv>nega Dm«S PiimdsS, ipddnwat «ÄMv/kd Mi

pankade ostmise kohta, tuna mwlrchrS wäl-jaimaatesteiteuute pamtede ateiamist piinab.

MoS Wiibib AmoerGa rahamess Mr. C. I. Bopicka,kes waWfiuHsga läb.rääkiimisl vmb Äät: Sacmu wÄiSwaa--dets kohta Ameetrites.

RAMisseitusdZute juure ndaM oks teitvachsivat Larikõrgendada mäljaanaalaste peatus- ja ?nuude lubademaksu. Uus maiks tooks aastas 6b tuhat Mix MsetuSekut> Kehwoidete tshtawnt svcmldiid.

Ililchamviinistsr alandas piiritnshiuna 5 jsoincihmi wör

tn VrmM paalt, nN st ka prasgv somMmi on.

LM tMiwaNchsus likvideeris Eesti-Löti piiripunktiMarienbunM. Toliipunhtid jääwo-d altes Watte, Ruhjaja Heinastesse, EeSti aimud Wait'a. Küsimus olvwvttõstetud punktide s-üügumffe kohta te Lätil pool HeiimaSteS

sa RnchjaS.O

LM vwjutaib kaubalepwgu Ameerikaga ilvodctaiwcMiÄhsmaS ojail ala. Lcpbng on peaaegu ühtLwne Ameerika

pooÄt EeSti ning Soomvga Mmitüd teprugutega.*

Lähemail aM ettMse Wolga-Kcmvcv wÄ!iiSõalckomid-uHpamM ja Weme-Aasta pamgv Rite qassondade

liKMceMrs.Kogp, nsn-de wvirmMched eamcnlpÄMMje toe!ära mlüüe S.

*

MiltdWwÄe tebwoÄ amaSdaS uöuSotekut stmve «qmva

doki ostmMs JnKSmaavt 3dija svitemuöe. DoMi pakubJngSiS mMisuS, ta on ehitwkMd 1921. a. Kui Sanema«ÄMwevomiSjon ?a nSus-KMt ommab, saaidotaCe e-Meadteised doAki HSudamvr -

Pm.nüiuse Ma teachuti teateil oUewat Läti metsaekSPovt PrumPsufeSmoulle pciaiaryu täitsa scismo Mnuid;

ÄugowaScii wüheiõud olila te teiste teupade eksport, missetelMviw PramtV.se wÄ!?che ositujõuga,. SeisuKovrv pamin

dvmvist oi wK lähamas tulcnxikus Me näha; masAnduspmMvcmide WbiwilitMiine mKib prweguStol ossMmdadolteunliS peÄstt aoga nõuda.

*

Daami Sbhelbe järele on LäK lf. a. esimese paolelociHul! Daoimst srmiporteevvlrud 7 mr> sorti teilt eest 5,7 mßi

soni waÄtu 192 L a. ch mr.sol p>oO:l. Tihini cfcuüiixfamkla?

nimetad seda Läti sisscweo ftnrwncmist DaaNi . tehtesrSSmuStmvaikS nähtujsciß.

*

PvoteAbeenidud w-eikÄite amv Mti PwngaS tiWS 1.ljammiMt 1. ncm!'mbirinl ülWmimaS LS. S 7 tuhamdvnr.Läliimd awZtal cüi sama elja jooiM pvoteSteeMud jaWM§cvclstmv«tu.id weksteid üDismnmaS LS. 189 tuh. «st.

«

Leedu wälrSmlniÄer m ifcfletaitiidb, et maijcmdius-tem-'MMchiaank octltõöd iläihvwad oduitelit.

SolKtmMi wiumKistid om juba wälja töötatud ja esitataks

AM MIÄHuM ivähemwtell PäemndÄ.

Wälisbörs.S«std 30. nowemvell ISA.

London. £ 1 128.70 fronti =s 4.84% dollari: lS.lil Roolist kr. = 19.47 Daam kr. = 23.77 Norrakr. = 3056 ScuHa nt. = 192% Soome nt. = 110.87Itaalia I; 12.047/» flötitni = 86.14 HelweÄsia fr.•- 109.00 Belgia fr. 3858 Poola zl. -- 26.10 latti

163.02 Slow. kr.. Kuld pr. utttS 84/1154; hõbe pr.untZ 2/3'/».

Gtokholm. 1 melstevling 18.1'; 100 fraM 1466;100 Helweetsia fr. 72.06; .1 dollar 3.7900; 100 Saksa m.

89.00; 100 floriini 15050; 100 Daani kr. 93.10; 100Norra kr. 76.10; 100 Soome mk. 9.41.

Berliin. 1 naelsterling 20.349; 100 franki 16.34;1 dollar 45; 100 floriim 168.85; 100 Daam kr. 104.50;100 Norra kr. 86.60; 100 Soome mk. 1067.—; 100 Rootsikr. 112.36.

Rew.York. 1 naelsterling 4.84.66-4.80.37; 100franki 3.9014; 100 Saksa nt. 33.80,

Kilingi-Nõmme mehed õigeks.

Gi lertut» süüdtõe»rdlUvend andmeid.

Detsembris läinud aastal 1. detsembri sündmuste kohta juurdlust toimetades sai kaitsepolitsei Pärnu osakond teateid, et Kilingi-Nömmealewis. mis asub Pärnust umbes 35 kil. kauguf-el kohaiikud kommunistid olid 1. detsembrilkawatsuselo leivast mässust teadnud ja sel öölmingisugust koosolekut pidanud.

Ka-itf>epolitsei ametnik, kes kohapeale asjauurima saadeti, sai lähemaid andmeid kohalikkiidelt elanikkudelt. Nende andmele põhjal wangistati Johan, Wlllem ja Hans PiKKurid jaTdnis Paltmann. kes kuulunud ..ühisesse mäerinda" ja juba waremält osa wõtnud konlmunistlisest tegewuscst. Nende juurest leiti mõned lask?-riistad ja la-skemoona.

Asi tuli sõjaringkonnakohtus harutusele.Kaebealused olid kõik wahepeal wabastatud wahialt ja elukoha järele politsei walwe alla antud.Nendest olid kohtusse ilmunud ainult kolm. ku*na Johan Pikkur wabadust kasutades Nõukogude Wenemcrale põgenenud. Ülejäänud kolm

kaebealust ene.mst milleski süüdi ei tunnistanud,keegi neist ei ütle ennast kommunisti olewat

_ Tunnistajale ülekuulamisel selgub, et 1.detsembri ööl Kilingi-Nõmme alewis kohalikudKommunlstlise>d tegelased tõesti salakoasolckut pi-

millest isegi osa wõtnud mõned wäljastpoolt sissesõitnud kahtlased isikud. Esiti arwatud.et see koosolek ära peeti kaebealuse Paltmannijuures. kuÄ pärast on selgunud, et koosolekutkorraldanud põgenenud Johan Pikkur. kes juba 1918. a. saadi.? tuntud Konununistline tegelane koha peal olnud.

Kaitsepolitsei ülema abi. kes tunnistajanakohtus wiibib, ei tõendada, et süüpingilistuwad kolm kaebealust osa oleks wõtnud 1.detsembri öö! ärapeetud salakcosolekust. Kaebealuste poolt kaasatoodud tunnistajad tõendaroad aga selle wastu. et kahtlusealu'ed ööl wastn1. detsembrit kodus maganud. Sõjariistade hoidmise pärast on diwiisi ülem neid karistanud.

Kohus ei leia neid süüdi olewat ja mõistabkõik kolm õiasks.

Nõmme alewi linnaks muutmise küsimus.

Seisukoht jffl «Ztmata.

Majaomanikkude üldkoosolek 29. no»

Koosolekule, mis Jiõiii,.; ueajTomanNKude sell stjuhatuse poolt kokku kulsuluõ, oli ilmunud umbes200 majaomanAu, feega umbes 15 pootf. üldarwust.

Koosolcik on kokku kutsutud seisukoha mõtmtseksatewi linnaks muutmise küsimuses ja sellega Wlwunemiseks. samuti soomib alewiwaliitsus mcijacm «n kkude

avwamtvst selles Küsimuses kuulda, et jotatoroal korralaegsasti algada eeltöödega ses suunas, nagu nle-wimanem koosolekul teatab.

Koosoleku amsja H. saab sellega malmis,et koosoleku juhado>ja kandidaatidest ainult miim asehääletusele paneb ja uil walltakse koosoleku juhatabaksendine alemiwcmcm J. Liindemam.

Alewimalitsuse esita sa na teatab praegune alctoswanem, et alcwMalitsusel nimolalud küsimus läbirää

kimistel olnud ja arwamisele jõudnud, st linnanaasjaajamine lihtsamaks ja kiiremaks muutrks, tegcwusja avenemiswõimalus lahedam ja ümaram oleks jme.

Tulude suhtes tuntawoid muutusi ei oleks. Alewimajandusliselt lahutamine Harju maakonnast, ms mõ

ne aasta eest läbi wiidud, on alewie seni kasus'kolnud. Tänawu on ainult tulumaksu seaduse muutmise

tõttu alew ligi 1 miljon mk. tulust ilma jäänud,mida istkumaksuga tuli kattu. Isikumal.s jääks linnaks muutmisel küll äva, selle asemel tuleksid agajuure terme rida uusi maksuwõdmise wöimalusi, nält>..

kotterimaks, kantselei-, «hvusle- j.n.e.maksud.

ühe sõnagi, atewiiva.i.sus za maiaomam kkude setftjuhatus maatuwad alewi linnaks muutmse peale märaroosiliselt, seda enam, et ale-mielauvikkude a;ro ettpvaegu ligi 10.009, seega armuliselt suurema elanik'

ku.de perega, kui paljud kodumaa Imnlaö., näit.,Nakwere jne. Nõmme jääk» p«aLimu» lähemak»

duslinnaks. Omal aja! olew-at ka soowitud olemi!Tallinnaga ühendada, aga Tallinna linnawalbtlus eiolewat seda soowinud. Paljud nõmmelased seltutawadaga siiski alemit Tallinna essimnana praeguse kü>limuse puhul.

Algaw-ad mõttemahetused annawad koo molekulekorralageda mivtiwgn iseloomu. Alewi lmnaks muu m e

wastu rääki jarle plaksutatakse käsi, ..kõnedes" minnakse asjast kaugele ära. isegi mil unud koosolekutemehed tanvitawad juhust, et and ..wll-l-ja rääkida".Juhataja on saamatu, kõneldakse läbisegi ja sõna küsimata. Juhatajsle tehakse näpunäiteid ja märkusi.Asjata. Osawõtjad tüdinemad ja lõpelamad koosol:ku

ise sellega, et wiimalmi saalist lah kumad ja kojulühemad. Wiimaseua lahkub koosoleku juhal oja picwakorda pooleli jättes ja koosolekud amellilelt lõ«petamwta.

Seisukoht alewi linnaks muutmises jäi wõtmam.otsus tegemata, ent üldmulje jättis koosolek kölgepeale wautamada linnaks muutmise mcatu. Ka linnapooldajad ütlesid, et: ~sellega on aega küll!"

Pariisi kiri.

ösi.

Kohtu ajalugu teab palju saladuslikke asju,mille peale ei ole suudetud walada tarwilikku valgust. Niisuguste asjade hulka kuulub ka see, millewastu kogu Prantsusmaa tunneb huwi juba kaksaastat: Filippe Daudet, kuulsa Prantsuse kirjaniku Alfonse Daudet lapselapse ja praeguse äärmiste rojalistide sama käreda, sõjaka ja skandaalsekui andeka juhi L6on Daudet' poja surma asi.

Udusel novembrikuu päewal 1924. a. ilmusühte Pariisi politseijaoskonda autojuht Bajo ning-teatas, et tema autos lõpetas keegi noormees enesetapmi.se teel, rewolwripauguga, oma elu. Sealsamas olid ka kõik „asitõendused" auto, värskeverega piserdunud patjadega, revolver ja ka

noormees ise, kes näitas wcel elumärke ja keda kiiresti toimetati haigemaija. Seal suri ta varsti.Kuna ta aga ei tulnud enam meelemärkusele jatal kaasas polnud mingisuguseid paberid, siis ei-läinud korda ta isikut kindlaks teha.

Politseijaoskonnas, mis on esimeseks distantsiks, kus asi tuli harutusele, võeti seda asjakui Pariisis harilikku nähtust. Pariisis on paljuenesetapmist, nende hulgas ka niisuguseid, kus„arwed eluga" lõpetatakse autos. Pettunud noormees, õnnetu armastus, mingisugused muud ebaõnnestumised... noh, ja lastaksegi kuul pähe.Pealegi tundmatu noormees. Kui jaoskonnas ojeks wõinud tekkida kahtlus, ei autojuht Bajotoodud tundmatu enesetapja on enam kuituntud poliitilise tegelase ja kirjaniku L6on Daudet' poeg oleks aswle pühendatud muidugiteistsugust huwi ja teistsugust hoolt. Asja olekswärSkcte jälgede särele uuritud, kõigi ettewaatusabinõudega ja kõigi kohtuliku uurimiskunsti wahenditega. Kuid siin puutus asi kellessegi õnnetusse tundmatusse. Jaoskonnas pandi kõik ausalt kirja, asi registreeriti järjekorra numbri a 11...

ja pandi käest ära. ...Kuid mõne päeva pärast selgus tundmatu rsik

ja enesetapja omaksed tundsid temas ära noore,kuueteistkümneaastase Filippe Daudet'... Ei hakkasiin jutustama kõiki üksikasju, ütlen ainult seda,et enesetapja isikut läks korda kindlaks teha anar-

histide lehe paljastuste põhjal, kes tõi nooremehepäevapildi ja'jutustas täiesti uskumatu 100 temaläbikäimisest anarhistidega ja ta kavatsusest tungida L6on Daudet', s. o. oma isa elu kallale.Anarhistlise lehe paljastused jätsid äkkiplahwatanud pommi mulje. Raske on isegi kujutleda, kuidas kõiki hämmastasid teated, mis awaldas anarhistide häälekandja, kelle käes näis olewat iseginende poolt awaldatud noore Filippe'i liigutawjumalagajätmiskiri oma emale.

. Sõjast saadik ei ole Pariisis tveel olnud niikõmulist sündmust, mis muidugi muutus kõigetulisemaks päewawihaks.

Kõik näis ses loos olewat uskumatu. Kuidaswõis noor Filippe sattuda ta isa kurjemate waenlaste, anarhistide, laagrisse? Mis oli ühist temaja nende wahel? Kas oli Filippesil enesel tõestikatvaisus tungida oma isa elu kallale, „afi",millega ta nagu oleks ilmunud anarhistide juure,kelle eest ta nagu oleks varjanud oma päritoluja nime? Ja miks ta korraga lõpetas enesetapmisega? Mis kihutas teda sellele?

Awalik arvamine oli walmis peatuma oletusel, et noor Filippe, pärandades isalt ägeda loomuse sa hiilgawad anded, olles pealegi wägawava küps sa seepärast, kaisutades oma aastatekohta liig suurt wabadust ja rippumatust, saihirmsa kollisiooni: pojaarmastuse ja isa ideaalidening tegevuse Põlguse ohwriks. Oletati, et poisselas läbi koleda hingelise kurbmängu, heitles omaperekonna ja anarhistide wahel, takerdus enesehingelistesse, kõlblistesse ja mõistuslistesst vastuoksustesse, ei kannatanud wälja nende raskustja mitte teades, kuidas pääieda lelle kurbmängurangide wahel, võttis oma elu.

Siiski, enesetapmise asjaolud naisid ka olewat wäga kahtlased. Ja kadunu isa. Loon Daudet, kahtlustas, et siin on tegu ta poja tapmisega,mitte enesetapmisega, ja ei wiivitanud protsessialgatamisega noo.re Filippe'! tundmatu tapjawästu, arvates, et kuriteosse on kindlasti segatudanarhistid.

Protsess kestab juba kaks aastal, toimetatimitu uurimist, kusjuures igakord jõuti muutmatult tulemusele, ei siin on tegu enesetapmisega,millised tulemused olid kooskõlas esimese arstliseekspertiisiga. Aga Ldon Daudet jääb kindlaksoma versiooni juure ta poja tapmisest jääb

kindlaks kogu talle omase energiaga, kogu omawõitleja ägedusega, kogu oma kirjaniku talendiga,kasutades seejuures oma erakonna ja oma ajalehe„L'Action Franqaise'i" mõju ja wahendid. Kuikoguda kõik kirjutused, kõik ankeedid, kõik tunnis

  tajate seletused, mis ilmusid selle lohe weergudelFilippe Daudet' -surma asjas, siis saaks sellestmitu paksu köidet.

> Igakord, kui lõpetati kohtulik uurimus, mistulemusena tõendas Filippe'i enesetapmist, nõudisja õhutas ta isa uute andmetega ja uute süüdistustega uut uurimist. Lson Daudot tõendab, etkõik toimetatud uurimised ei tee awalikuks tapmistja ei leia ta tapjaid sellepärast, et kuriteosse onsegatud politsei ise ja et täielik asja selgekstegemine oleks uskumatu kohtulik ja politseilik skandaal, mis kõmpromitteeriks kogu wabariigi reshiimi. Seepärast süüdistas ta kordamööda ridaisikuid kas tapmise kaastegewuses wõi kuriteoseneftzs, paljastas anarhistide, alamate ja kõrgemate politseinikkude, kohtutegelaste süüdi, tungides kõikide kallale tuliwihaselt, wõttes ses asjastarwitusele halastamata pealetungi wilumuse,mille ta omandanud wõitluses poliitiliste waenlastega ja eriti, nüüd juba rehabiliteeritud, kuidosalt tema süüdistuste põhjal s-üüdi mõistetudCaillaux' ja Malvy awalikukstegemises.

Teiste hulgas ja isegi rohkem kui kedagi teistsüüdistas Läon Daudet oma poja tapmises autojuht Bajo't, kelle autos mängis õnnetu FiHppe'imerise kurbmängu lõpp. Üks Loon Daudet' pooltalgatatud uurimistest, mis pidi eriti selgitamaautojuht Bajo osa ses loos, tegi kindlaks Bajosüütuse, kinnitades Filipve'i enesetapmist, agamitte tapmist.

. Kuid L6on Daudet jatkas oma tehes hädaldamist tapmise üle, jatkas ja Bajo süüdistamist,nimetades wiimast bandiidiks ja tapjaks.

Bajo algatas protsessi Daudet' wasiu, süüdistades teda teadlikus ja kuritahtlikus laimamises. Pärast kõiki uurimisi, mis ei wiinud asjakohtuni, tähes? pannes kuriteo puudumist, sattusFilippea surma asi ikkagi wannuiatud meeste kohtu ette, s. o. wiidi awaliku tohin ette.

L6on Daudet oleks wõinud terwitada niisugust lõppu, kui ei oleks selles juba stpgi nii imelikus asjas olnud kahewõrra imelikku asjaolu, et

enne walikku kohut sattus süüpingile ta ise, L6o-nDaudet, surnud Filippe'i isa.

Bajo—Daudet' protsess kestis üle kolme nädala, meelitades igapäcw kohtusse kokku hulgalisiuudishimulikke. Ajalehed, hoolimata praeguse poliitilise seisukorra keerulikkusest ja üleilmlise tähtsusega sündmuste rohkusest, pühendasid protsessile

termed leheküljed. Kohtu ees esines üle saja tunnistaja, wäga mitmesuguseid inimesi. Filippeaseltsimehi, Läon Daudet' sõpru ja wastaseid,salapolitseinikke, walitsuse tegelasi, ajakirjanikke,

. arste, anahriste, rojaliste... Awaldati kõigi selles asjas toimetatud uurimiste andmed. Jutustati Filippe'! elulugu, ja selgus weel kord, et ka

, durni oli haruldaste annetega poiss, wäga paljutõotaw, äärmiselt wara küps, kuid närwiline, samuti äärmiselt kõikuw, elades juba täiesti omaeale mitteomast elu, peaaegu täiesti wäljaspool wanemate järelmaatuft.

Aga kuidas ta hukkus? Oli ta kurbmängustapmine wõi enesetapmine? Mingi wõitmatuenergiaga kaitses L6on Daudet oma poja mälestust, jäi kindlaks oma wersiooni juure tapmisest,° mis, wõib olla, oli ka mitte kuritahtlik, waid juhuslik, tõendades samuti, et anarhistid ahwatlesid eneste hulka noore Filippe'i kindla sihiga tekitada riidu ja lahkhelisid tema ja isa wahel jalellega temale, isale, kätte maksta ta sõjaka jahalastamatu rojalismi eest...

Kohtus tulid Daudellle ootamatult appi mõtted ta äärmistest poliitilistest wastastest. NiiLouis Bertrand, pahempoolsete häälekandja ~L?Quotidien" Peakaastõöltne, >ama Louis Bertrand, keda Daudet oma lehes määris Poriga jakes omakorda ei jäänud mõlgu Dtiubefie, luulutades seda hädaohtlikuks hullumeelseks, seletaskohtu ees, et Filipphi tapmine Paistab temaleolewat tõenäolisem kui enesetapmine.

Poliitikas, ütles ta, oleme minaja Daudet leppimatud mm?it!elled ja ieal wõibmeie wahel olla ainult '.võitlus. Aga Daudet'perekonna lürbmäugu juures ei oi? mingit põhjust tanvuujelc loõita poliitikat. Siin DII mull-Daudet ainult Bai'õ, kes traagilisel kombel kaotasarmastatud poja. Ja ma teatati awalikult: maei uiu seda, et noor Filipp? lõpetas iie oma elu.Ma olen malmis pigemini oletama, et ta tapeti.

Cn kerge kujutleda, missuguse mulje tekitasniisugune awaldus. Muide, protsess rikastus pateetilise momendi mõrra ja oli algmest lõpuninõuda öelda huwi kõrgusel, mis ta enese wasiuäratas. Waielused olid äärmi'elt ägedad, sedaenam, et Daudct i>e Polemiseeris waimukalt kõikide tunnistajatega, kes ei tunnistanud tema kasuks, ja üldse pidas end protsessis ülemal mittekui süüdistatu, maid kui süüdistaja ja paljastaja.

Tapmine mõi enesetapmine? Hoolimata niisuguste tunnistajate seletustest, nagu Bertrand,kaldus mannutatud meeste armumine kindlalt

enesetapmise tversiooni poole, mis tugeb uurimismaterjalile ja arstlikele ekspertiisile. Wannutaiud mehed pidasid seda enam tõendatuks autojuhtBajo süütuse, kes Daudet'd nõudis wastust and'ma laimamise pärast.

Ma ei luba ene.iele mõretki lasra pähetulla, et teie esinete 'ündimõistwa otmiega, ütles Mannutatud meeste poole pöördes L6onTaudet' kaitsja. Seda ei wõi olla, sest mastaiel juhtumisel osutuks, et tapetud Filivvest surmaprotsessis mõistetakse Rudi ainult üks iak iaisa, kes juba kaks aastat püüab Rs asjas asjata'aawutada õiguse -wõitu.

Siiski eiinesid mannutatud mehed süüdistamaotimega, tunnustades pehmendawaid asjaolusid,

ja kohus mõistis Taudot' miieks kuuks mangining maksma trahmi ia kohtukulud.

Nii traagiliselt huffuitiib Filippest iia süüdimõistmine on muidugi lõige !)irm'am sa ootamawm lõpp ulleie kuulsale protsessile.

Sti nüüd Fin.ppe enest. '.või wõõra käe onmer, kuid kes oiets möinud urma-a 'elle proti-esuni, et ses saladuslikus asias Toudel' ene'e oiakslangeb müdimõisrem tohruordis, mis mõistis tamangi.

«usk:, prot esiist uuaus. et kuigi Daudcr eipärast leppida mõttega poja enese

tapmisest, haaras ta ittaoi liig kergelt kinni mitmesuguste iukute 'üi'dislami'-est ja tarmitas iseliig paiut poliitikat õnnetu ivilipp?.'i inrmaprot>esn inures.

Nii mõi tei-iiti, tuid iee prol,e's jääb täiestierani"''kuke kohtuliku ümonifa ajaioruu

L. Berns.

2. 1^55. pscmülclrt Nr. Z 7 5

Esimene Tallinna WüllMM

Heeringa IBn. nr. 4. Kõnetr. 20-75.Mitmesuguseid wilt jalanõusid tuntud headuses ja viltimitmesuguseks otstarbeks suures valikus saadaval.

Hinnad w6lstlamata odawad.Jillemüüjatele kõrged protsendid.

BIE&A

Walguse küllus

EleklrilambidScol oveelvõi

o s RA

Kõige kasulikum pQhadekink

on Estoonia teatri loterii täht. Loosimine kindlasti pühadeks.

Tallinna teated.

hindadestTallinnas.

Linna efcjftri<;>aaim kewatscb haMa wooluandma kella 12 õõsol kum kolla 6 homm. hmnaga 6—7 H mk. iilmvatt-tunid, s. o. oma hin,naga, kandes kõik kaudsed kulud Valguse taõw-i«tajote peale. Praktiliselt »-«ovad stllest uuesttariifist kasu ainult need tööstustd, kes 24 tunditöötumad. sest teieta! on kasulikum päetval töötada ja woolu eest rohkem maksta, kui ööso!aiirult H tundi odawa wooluga wabviikut käia las»ta ja öötöö õest kallimat hinda maksta.

Linna jaama elektri hinnad said 1922. ja1923. a. alla surutud Ellamaa elolldrijaaanaVõistluse läbi, kes hakkas raudteed sa teisi tehaseid

tol asa! poote odan>amaÄ mooluga Varustama,kui seda tegi linna jaam.

Nagu kuulda, on viigi turbatõöSWsÄ kawatsus ka linna Valgustuse tariifide peale mõnuQwelldama hakkida sellega, et hakkab ValgustuseVoolu müüma 25 mik. astmel kwlt. 16—18 mk.twt. Algust whotstkst teha Toompeaga, kuS onpalju riigiasntuisi ja on Võimalik ilma linnagakonflikti sattumast ma'.«aperem«?eSöega bMuleppo!

igale poole oma juhadega minna, sest et linnulon sõna ütelda ainult uuliitsate kohta aga mitteõhu kohta ja iga maijapsremeeS Võib oma maapoal teha mis tema tahab. Nüüd, kus elukal»

liduS tõuseb ja teenistuse Vlh?nc-Vad ostkS soe el-cmikkudcle suureks kõrgenduseks.

Koerte pWdmme seiSums.Töö ei tasu waewa.

SügisÄ hooga olgÄawd HMmvade koertepüüdmine on seisma jäänud. Algul anti see tööMliwiisil wälisa, kuid paarinadaline pr>M>Äa näitaS, et see töö nälga jätab. Kocrtepüüdjaütles koha MS ja hilyAnatest päowatvölisbvst öaasja ei saanud, sest Tallinna toorad ei lase endZerg:sti õnge wltta. Nüüd on soe tõõ sc-ismassa koertel rahu maa peal.

Ka täistopitud linnud„lendawad".

Pärast wiünast Tall?inna pedagoogilist näitust aqctcti kooliõpcta.ja J. Waga täistopitud lmdude kogu linnawailitsuse poolt cnäävatud munrilinna raamatukogu kõrlval, suhu hibjem sa podagoogiline muuseum Paigutati. Muuseumi hmvitawam-aks o?e>ks oli W'ga topiste kogu, mAekallal W. umbes 25 aast-at tüõtianud ;a m-iTesharuldasi ekjamplaaive leidus.

Nüüd on. ei tea sckte llorraldusel, Wagaorkidoloogiline sogu muuieumi ruuandest,/lendama" pandud, nii <-t linna vscmatukogn trepikoda neist räe kubiseS, nagu lvwadel Vilsandi\tosd

Linna tapamaja laiendatakse.Linna tapamaja juhcAvja oli esitanud lm-

Mwalstsusibe Vawa nende tööde kohta, mis tarwitikud linna tapamaja pmeguste riturrelbe laiendamif-utž ja täiendamaks sel 'suhtumisel, km linnniipea ei asu uue tapamaja ohitamsielc. MmissaS on ette nähtud jahut-uimaija ehitamine.Kõik tööd nõualsid kõige rohk.m 20 milz. maika.

Linnatvalitsus tunnistas uue ta-pcmaja ohitcmise mittehädctcvnvrlrkuks sa otsustas selgitadawana tapamaja lcviendamistiks tanvMkude krediitide saamise küsimust. ÕtsuttaÄi wulitsust poole pöörata, eit riigile kuulumast tapamaja kubustosa anlbaAse linnale tapamaja laiendamiseks.

Wektrrwnlgustuswörgu ehitamine Magasini uul.

Magasini uul.'mwjaomanikud olid sttepanewga esinenud, vt linn solleSst uulitsasse el.ktrijuhed pcmckS. LinnawalUuS lükkas küsimustotsustamise edasi, kuni krediidi wöimaluSte selgitaMisem.

Linna öignsteadlise büroojnhataja soowib lahkuda.

Linna öigusteadlise büroo juhatajaks on tasuta rk. Jõoäär. Et unistusel ajal temast nii a>jakirjanduses kui Va riigikogus kõnet on olnud jatähendatud, et tema, kui evaadwokaat, ei wöllsolla büroo juhatai<Äs, Vaid sellel kohal P?aksolema kõrgema haridusega õigusteadlane. Ar-Vesse wõtbes neid seletusi on Jõeäär esitanud lm,nawal otsusele lahikumispalwe.

LinnawalitsuS otsustas A. Jõeäärele täm:atvaidada senise tõõ eest. Arwesse nMdes agaseniseid katseid ei pea linnawalitsus okstarbMhafdks kõrgema haridusega isiku kutsumist büvoojuhataja kohale. LinnawalitsuS näoks heameelega, et A. Jõeäär oma senist degowust jatkaks.

Wene teatrlle ei anta toetust.

Wene teatri kõrvaldajad pöörasid linn «.-Valitsust poole, et teatri ülespidamise kulude kattefS linn 1926. a. 100000 marka määmkS. LmnawailltsuS ei pidanud toetuse määramise VõimalVukS.

Töögimsfade fuletnine.Olewabe pmÄ»uSlde pärast on limiMvcMsus

otsusta-nud sulüsda D?gi>m«-a E. Pärnu nmt.nr. 26 ja W. Pärnu vmt. nr. 33,1. maist 1926.«vastast.

Tulumaiklku teine tShtnegmöödunud.

30. mmxmbriga mõõdus tulumaksu teisepoole õiendamise tähtaeg. Dsd/imbriS maietawate summade pealt mõefccfffe wiiwitusvaha.ühtlasi lõpctastd «vwpangad wlmmchu waStuwAmife.

MStoouia" muufikaofakouua tegeumsep.„EStoonia" muusikaosakonnal ov kawatsns

suuremat ja hmvitawemat hctitõõd nimeltCnrioo Bossi oratooriumi „Kia>abÄu>d paradiisi"käsile wõtta. Soe helitöö on waHamaal suuretähelepanu osalisokS saanud.

Tallinm, õp. feUfi SeStt leete õpetajate sektsiooni

loenguõhtu on kesknädalal, 2. detsembril s.kella B—loõhtul linna kommertsgümnaasiumi ruumides (Isanitän. 12).

Vjineb kirjanik Cd. tzuvel (Mait Metsanurk) loenguga: Meie uuem kirjandus ja kool". (Kooli kirjandusõpetuse koma kooma kirjaniku Vaatekohalt.) Loengulejärgnevad läbirääkimised. Sissepääs waba ka teisteainete õpetajaile ja haridustegelastele.

Tallinna sadam 1. detsembril.Gttse klaaritud: Soome aurik .Alfred", kapten Lau

rent, segakaubaga Siolholmist. Saksa aurik .StrasSburg",

kapten Kropp, ftgakauba ja reiiijatega Gtettiwijt. Ingliseaurik .Smolensk", kapten CaSsor, tühjalt Hullist.

Wälsa klaaritud: Soome aurik .Tbba Munck", kapien Ekbom. segakauba ja reisijatega Helsingi. Soomeaurik .Alfred", kapten Laurent, tühjalt Helsingi. EcStiaurik .Kungla", kapten Elnmann, sega kauba ja reisijatega Loksale. EeSti aur'k .Voldemar", kapten Rukholm,segakauba ja reisijatega Kärdla. Eeõ>ti aurik .Aleksander",

kapten tühjalt Londoni tzangõ kaudu. Ingliseaurik .Smolensk", kapten TaSsor, väljarändajatega Therbourgi.

üldiselt oli 43 mitmesugust laeva strdamaS. Tss.

Tallinna kaaskodanikud!Praega on päewalorral Satstmaa emakeelse kooli

sa Lutsi haridusseltsi asutamine, mille otStarbekS on Rk.

Em. seltS hra P. Voolaine kohale saatnud. Lutsi «ajandusline seisukord on raSke, kuva sealsete eestlaSte arwpäew-päcwatt ümberrahwüStamiss tagajärjel kokku sulab.

1894. a. dr. O. Kallase andmetel oli Lutsi eestlasi 8.000

inimest; dr. H. Ojansuu teatel ISU. a. SOO ja mii»ma!S hra P. Voolaine teatel 1326. a. waewalt 180hinge. keS Setti keelt räägiwad (EeSti keelest arusaajate.lutsilaSte arw on suurem).

Lutsimaa eestlased asuvad '.venelaste ja lätlaste leS

kel Latgallios, Läti tvabariigi idapiiril. Praegu on nendekeskel rahvuslikku ärkamist märgata, mida EeSti omaltpoolt õhutama ja toetama peaks, seda enam, et meie liit

lase, Läti vabariigi valitsus haridusministri isikus ontäielikku sümpaatiat väljendanud Lutsi eestlaste rahvuS

tikule leides, et ka Läti vabariigi huwideS otttähtsam, et Lutsi eesUa'ed oleksid rahvuskultuuriliseltteadlikud eestlased, Läti vabariigi kodanikud, venestamise

asemel. On loota isegi eestikeelse rahvakooli avamistLutsiS.

Lutti eestlaste rahvuslikule ärkamisele võib EeStiemamaa palju kaasa aidata, kui ta waimlisi sidemeid soekab selle kauge CeSti rahva killuga. Igasugune tähelevanu avaldamine Eesti poolt mõjub äratavalt ja wirgutawalt. Veda arvesse võttes, on Tartu AkadeemilineHöimuflubi otsustanud Lutsi eestlasi rõõmustada väikese

jõulukingiga EeSHst ja kutsub sekK üleS kodanikke Lutsieestlastele jõulukinke annetama.

Sellepärast pöörame Tallinna kodanikkude poole:kinkige Lutsi lastele jõulukingitusi! OlekS tarvis 2ÕO pakikest. KingituStekS kõlbavad kaustikud, koolitarbeasjad,maiustused, raamatud, pildid jne. Kõiki palume selle SleaegsaSti ettevalmiStada. Korjajad lähevad välja 1. dets.

s. a. Kingitusi võib ära anda ..Päevalehe" talituse?.Akad. HöimÄlubi.

Mmade ülevmade 1. detsembrilInglismaa! asuv madalrõhkkond on täitudes kagu

poole liikunud ning asub Saksamaal (Vefikohaga 746 mm.

MagdebvriS).Kõrgerõhkkonnad Kefl-SboMsiS (762 mm.) ja Lõuna-

Venemaal (79! mm.).Täna loodetav ilm: keskmise kiirusega idakaarte

tuul, suur pilvikus, paiguti kerged sademed, külm.

Rasked tormid Lääne-Euroopas.Läinud nädckla löpul sl id kogu Lääne-GuroopaS tu

ge wad tormid. Põhja merel ja Inglise laanalis onraSle tormi Mtu hulk laewu hukkunud. Anvataffe, etka rohkeSti inimesi uppunud on. Ainult Inglis kaonalis on 16 mitmesugust laeiro hukkunud. Prantsuse purjelaew Miane", miS teel Inglismaale oli, tahtis tormi

, marju TalaiS' sadamasse minna, sattus aga teelt kõrwale ja paisati waStu muuli. Purjel lätt pooleks.Meeskonnast päästs 8, kuna kapten ja teised uppusid.Märkeni saar Amsterdami waStaS on mee all.

WahemevcS mõllawad hirmsasti tormide marulail ned paljud killad Lõuya»Jtaal'aS ja Sitsiilia rannal onosalt. iva uhutud ehk DÜHeSti häwitatud.

MavokkoS on kange keerdtorm Fcz'is suurihämitustööd teinud. lS kasarmut on maha kistud, kuSsuurcS 3inimest surma ja 20 haawata said. Ka häwitaS tormmitmed lennwkuurid ja 67 'lennukit.

Maal möllas köwa lumettorm. Londonis oli 27.tuno. sarnane lumetorm, missugust ei mäletata seal kunagi nähtud olcwat. Oöl enne tuiSku walitscS kangekülm, millist !SvO. a. nowcmbri lõpust saadik Londonisei ole tuntud.

Kõmad lumetuisud möllasid La Lõuna-Saksamaal.Keskmises SchwarzwaldiS on lumekate 40—50 sentim.

palS. Schwarzwaldi Lmbruslond on 'lund täis tuisatud.

RivieraS walitsewat ennenägemata külmad. Sajab

lund, mida seal ld a. jooksul enam ei ole juhtunud.Külma on S kraadi.

Serbias on suur west Same kammid IM murdnud, ja 2CO maja häwitanud.

Saffamaal on idatorm kolm ITO kuni lüO meetrikõrgust raadiojaama moAi ümber lükanud.

«Boss. Ztg.*, keS toob Viimati nimetatud Seate,awaldaZ wotust, et nüüd wahcst enam tähelepanuvatakse katsetele lühileselainega roadisteel ühendust pidada ja põhjalikumalt uurktalse neid Põhjusi, mis w.u«leS peituwad.

Draama Stuudio.

August Strindberg: Tulklit.

Strindlergi kammermängude Mvkandmineei ole sugugi kerge asi. Nendele peab spetsi-alisoeruma. Eriti kui teater on harjunud rohketewäliste efstktidega, Strindbergi t.?sti nõutawasisemise mängu andmine wõiü asttada suuri vaskusi, seda onacn, ot siin kogu draama on pandudwähoSde näitlejate kanda.

Strindbergi tekstiga on raske ümber käiawabalt. See on socavürra kindel, et on WÄmelik lawaetusts ainult ipaitcsi kSulral.T-sdumisi. SGBctfam kas wõi kä'esol<wa „Tuli>riida"/Pelikani) reshi-imärkuistd autoM:

Uks tagaseinas söögisaali, palkoniukS paremal.

Kirjutuslaud, kushodt purpurpunase plüüSkattega. Kiiltool. Palm Konsoolil.

Ema (leinariides, istub apaatiliseK tugitooliS); jääb wahest rahulikult kuulatama. Wäljas mängitakse Chopin'i Fcmtaifie impvomptu,/Oeunre vo thum >, op. 66)".

Eriti lawaswsi meeleolu dikteerib ka teistalbi algusis antud märikuS muusikast: wälsasmängitakse Godard'i Beroeust'i Jocelyn'ist, ningkolmanda waaitust algusts: mängitakse walSsi„Il me djsait" Ferrari.

ei tahenda, et lawastrist.l sse--pärast ei jääks üle m>!tmaCi'i'i. Neid on, Riid pearõhk siin cmcti langeb näitlejale.

Kuidas teisiti flti näitleja wõimcte kauduwõib tulla ilmsiks oma, kes omakasupüüdwaltjätab hooletus st lapsed ija kodu, otst õudusteninäljuitab ja külmetab neid, olleS wampiir, endisi lastb Paista pelÄaanina? See waalfena kujiuna csinew naine on enam wiivastuS kui tõeliite inimene. Samuti ta julm wäimeeS. Degenerveruimd poeg ja tütar, sis kannawad oma kehaS ja hingeS halba kawasiust. Ainukesena inim-Ä-kuna kujuna ehk esmeb teenija.

Draama Stuudio stlle näidsndiga oli wõtnud kanda küllaltki «Me koorma. Näitejuht ??u^

doilf Engölbsrg oli kffmtd paiSta õudusel kõigepealt d.kovatiiwselt. Mi esimeses waatuseS tagaseina lahtisest usstst PaiStiS sinaka tulega küünal

tundus surnu maza. Õudsed tuulehood, tooliliibumine jne. olid möjuwad, lehtede lendaminecLnast sisse sundis himmst wõpatama sa foMkama mõndagi publikust. Kõigis kujudel oliivhendawakS jooneks Ludus mi kujM Alihäälolt, kuid too oli küllaM disikroetne ja stsemine LuduS. mitte kusagil tundmv kvjumvstna.Witlajad olid jõudnud tabada Adise booni, japolnud Mühttnašii suuri dissonantse.

Elise chaz Leida MöttuS ei suutnudküllalt anda seda salalist wampiiri kuju, esineb tekstis. Da tabas mõned kaunid momendid,milledest jäi häSti moole puude peÄmme Solmandas waastuseS, siis chmumrstd hooli kiikumiSte puhul. Muidu aga erutuste koeral tundus pealiskaudset hüsiserikat. Häüldamrst selgusejuures stl näiCejal ei ole küllalt arenenud miimikat, mis siin oIÄS suuresti kaasa aidatud.

— Felix Moor oli kujust eh? liigagi vudne ja degenereerunud, wSrrvkdcs wähmnasti Gerdaga. Kuju tõstis ta tülift wälja. Muidu olid asjatud nxchest ka liigwäilrstd küilmatunde awaldussd. Uldistlt kuju olinaudiitaw, eriti eh? häälelt.

Ly LaSner Gerda ssas oli wäliM tagasihoidlik, miS oli wäga füm>pü>atlik. Häälestatud aga oli ebajärjekindlalt ega tundunud teadlÄku toonide käsitamist. Ja liiaks liia nõrkMl.

Kark Otto Axcli visaS Fahe waatase kestes oli nauditaw oma vhwit'erli>Vudejoonte ja sisemise tooruse mänguga. Mbmasewaatuse jõhkrus muutus õrcdamckS.

Margvet on amuS tõeline mimlujju, ja sedamängis Adele Roman. See ofa on wäthenõudlikum teistest, ja mangiÄ s« ka lihtsusega ning selgusega.

L-awaStus jättis lõpuks vaihlÄ-dustnnÄe, janiisugusena on samvutuS Dvaama Stuudiole,AeS iVa wesl õpitõöd jMatzS Püü-ab «mida wöimakikuK mitmeSssist mängu. HvHuti mängitud

„AntProteiWwomd ftmwiS" andsid refMaatesncm kui soe nüüd, Luid bohutugM kujutlusega,miS oifcflfS saanud „Duliriidast" tnönc wanemagiteatri lawa-l. Usun, Draama Stuudio siin kannateb wõisiluse eduga, nagu ta üldse püsib Ligusega i?ahe wanrm-a teatri Grwal.

A.

Teater ja muusika.

.CStoonta" teater.

Tänv Stolzi .Meski". kaaStegewad: Elfr. Hildek, Alice Sermann. Ed. Kurnim, Ag. Lüdig, NikolaiPõlluaaS, Aug. Michelson j. t.

Homme Molndri .Punane we S N". Ettewalmiitusöl Lõhari operett .Kollane fakt". NiMejuh!Alfr. Säilik, ja Strindbergi „Patt", näitejuht PaulSepp.

TeÄribüroo.

SBotat Ctlofsi teise kontsert.

Täna .EStoonia" kontsertsaalis Nikolai Orloffi teineja fedavuhku wiimane kontsert.

KsntserÄüroo.

rallisna konserwatosrüuni öpllsSte kontsert.

Neljapäeval, Z. detsembril kel! S õhtul pannakse toime .EStoonia" kontsertsaalis konserwatooriumi õpilaste

õhtu, millest osa wõtawad seekord ainul! wanema kursuseõpilased.

Tõsises ja ilusalt kokkuseatud programmis leidub kla

weri, viiuli, oreli ja ooperi ettekandeid, mis igataheskindlustab publikumi poolt sooja osavõttu. SissepääsVabatahtlikult kehvemate õpilaSte heaks.

„Rahwateeter".

Täna, ülehindadega k 15 marka, viimast korda C.

Vternheimi naljamäng 4 vaat. Neljapäeval, 3.skp. Operett 3 vaat. Pühapäeva!, 6.

skp. Pan! Pinna auõhtu. Mängitakse eiimest korda 8-vaat. operetti ~Kui naised hullavad". PäösetäKted? -ei»müük seatri kassas awamd.

Büroo

Sport.

Kiiruisutamise kursused

korraldab w. f. Sport Seoti meislerulsutaja Chr.juhatusel. Sturfurfeb peetakse iga õhtul

kella 6—7-ni. Osawött OH MULRSULA kõijile. Qestndmifi wõetakse wastu liuwalja sine'auas ku:ü kmsuvte alguseni.

Sparring-Shtuidhakkab järjekinblult korraldama RMKÜ paksiklubiteski»Sdala-tt kella S—S-»!. Esimene faciuoe M täna.Sisseminek peakt Vaatajatele wabwdahtlife maksu eest.

Weel Tallinna Tartu käsipMiwõistlustest.

Pealinna paremns wõrkpallt.

A pausist waStuwõeuina ilmuwad mõlemad meeskonnad publLust täiskiilutud saal:. Tallinn esitas järgmise koosseisu: Zimmermann (Aalew). Margewiiih(Sport); AKohar (Wõiriesa). Machiesen (NMKV); Normann, Poom (Solew). Kuuldused Tartu meeskonnaheast wormist ei lubanud mingisugust eelorwamist wöistluse kohta, kuid ka Tallinna mehed lubasid ihu ja hingega wõidu pärast maadelda. Peale mõningate treeninglõölide asuwod mõlemad pooled wöistluSwalmideua

kohtadele ning mäng algab Tallinnast kaasa sõitnudvahekohtuniku R. MaSti (NMKII) wiüega. Tartlasedasumad Soh? energilisele atoakile, mille tagajärjena on

wahekord S:0, stis toibub ka pealinn; mäng omandab vohkem tasakaalukama ilme, misjuures eredate effekkidena osutuwad kohulawad surved tartlastest

SallinlaStest ZimmermanniÄ ja Normannilt. Tihli feifad tagajärg ühe! kohal, kuna pall rändab poolelt poolele.

Esimene game lõpeb siiski 16:7 Tallinna kasuks ja teinesamuti 15:4. üldtogojärz seega 2:0.

Tallinna paremus seifis üldjoonkss tugevamas tagamängus, kuna Tartul see peaaegu puudus. Tagumise!liinil ei olnud esimesega mingisugust looSmängu, fSõleja üldse lõõke tehti otStarbekohatullt, mis meeSwnda asjatuZt nävwoeriS. Tõsted olid neil siiski puhtad, nii»

sama ka Tallinnal. Kokkuvõttes osutuS mäng ühessuurejoonelisemaks ja ägedamaks mci'l EeStiS nähtaisr.

MökeoAkoobULne lvõit koewpallis.

MmSkonna koAussabmiseks oli Tallinnal enne ärasõitu teisipäewal katsewöiKuS, misjuures l. meeskond

ofines järgmises kool-eisus: Uuli Rääsas (Satew):Rotnik (Sport), Veinmann (Äaleo) ja Moehiesen(RMÄÄ). Meeskond kannatas tuteprornvi kannis rvskelt wälja, möites 2. meSlonda M3X>. Peale wSist.uft

loobusid Kollewi mängijad Tartu wöidust ja nii moodustati mceSlond järgmiselt: ElSscheibo; Ma>hiasen, Getenoi (NMKü), Rcmnk (Sport). Tartu koosseis nägi wkllja: Pertai Mark; karro Uuetoa Nirler. Jhiolbateb Uuetoa debüüdilt kalt-es olid s::gastiM okslikud, üllatusena tundus Gvlioesteri puudvmine meeslonnast, kuna ta ometi oli Üks suuvomaist jaanderikkamaist konapallimttStest GeStis. Nüüd on takunldawaSti treeningu nurka heitnud ja lõbusamaleelule andunud, millest kahju. Praegu olla tema worm,Tartu meeskonna kapteni Niileri tõendusel, wäga wi-W sa ®orbuda mingisuguse kolmanda klaSfi mängijale.

Mäng algad suure ägedusega la sagedate foulidega,mida laitmatult märgib mahekohtunik R. Mast. Tartusaad kohe alguSminuSL juhtimisele tabamast truhwilöögist Uuetoa üllatab tallinlast sagedate lubamata wõ»telega ja nende tagajärjel eemaldatakse ta mängust juba

9. minutil. Asemele astub reserwmeeS Pedajas, keskohutama Muse juures fo teatud mängulusti-lilllustomab. Rohkearwuline publik ergutab oma mehi jubaalgusest saadik igasuguse lärmi ja kisaga, ning isegi tfüümliste ja prl lamate hüüotega wahekohtunkku aadressil,mille peate R. Mast reageerib trahmiwiskele andmisest(publiku arme!) Tallinna kasuks. Publiku sõjakus mõis b aegamööda maad isegi meeskonnas ja tetet mänguleiab ase! sarnane i««u moment, kuS Tartu kai-tSja Marklööb jalaga (!) maaUamawat tallinlast Pihlakn

Mäng iseenesest oli mäga äge ja mahÄdwv. Pom--ajal oli wõidus siiSki Tallinn 19:12, kuid teisel poolaja!tasus Tartu peagi oma kaotuse ja seks oli momendil27:27, mil Niileri kahele puit!iile Ratnik ja Ma:h'«senkolmega wvNaiid ning mängu 90:28 pealinna kasuksSisustasid.

Paremaks meheks platsil oli Zcchllemata Nüter, fcS

oma kii» liikumisega ja äärmiselt kindlate wisketegatartlastele suurimaks tankiks olx (1S p!t.). Ka tema?alleega Ka roo on ldalewi külasläigust saadik omas wormis tuntawatt paranenud. Teised paKuiid üldiselt nis mähe.

Tallinnal oli sohmeUnnaks osakS meeskonnas - eduriwi. Zetenoi tsentrina oli wõimatult halb, püü

dis hiilgado äraiganenud soolodega, mis aga alati eimillegagi lõppesid. Selle juure selt Mid weel kohutawalt

hakwad misled. Machlesen ja Pihla! olid m»skonnaparemad. Ratnik ei klappinud just nagu NMSÄ mängustiilble ja ei paistnud silma, kuna KMÄeiko Niileri liialtwaboks last.

Erapooletult otsustades oleks pidanud Tallinna wõit

suurem olema (attvesse mõttes Selenoi möõdawiskeid),kuna tegelikult ka Tartul wöidumõ imalused et puudumid. Embilumma paremust otuZtab igatahes kult teine lwnamMus 12. delsembrU Tallinnas.

Karskustöö alalt.

UarSkuS«Side«dtte WSiftlus.

Eesti kuulvlab mätfa fearsfctwiföen'Utt ®sKtlu'e järgmistel tmgfotjptel:

!, gga wSrstlew «Sidend peab siirdama karskusideed, kusjuures lelle mKstet wSib la. «ndada ut&Ve.r.eeelureformiislc küflmuvtenl.

2 Näidendite källki-rjad, mis peagiad olema m'jlltd, paberi ühe', küljel kirjutatud. taleawl» hilxemal: .1. oktoobriks 1926. a. Sesii Karskusliidule Sakobitüa. 8 Tartu, postk. 86) ara (nii, ju>uee lisade?mingi märgusõna ki«niiies ümbrikus.

3. Auhindu on kaks: elimene 2Z.M) ja teine10.0C0 marka.

4 Tööd hwdad karskusliidu poolt moodustatidkomisjon.

». Karskusliiduie PSd Sizus omandada kiisUz.ruhariliku honoraari eest.

6 ttr. y? Kttfrttüön'n', t. d-t cmbril lffÄpiiewalsht

TERVISTKOSÜTAV

N°22

LUSCHI-R& MATIESEN -TALLINN

Millise hu wisa loewad

lapsed raaxatuld:

Andersen, H. Chr. Muinasjutud, hulga piltidega. 60 mk.

Andereeni muinasjuttude, iseloomustavaks küljeks on lapse meelele sobiv, lihtne ja süütu n'ng. siiski sügavmõttelinevestlemisvüb, mis oma kütkestava ilmegaka täiskasvanute meeli köidab.

"5

Busch, W. Maks ja Moorita. Kahe jõmpsikakoerustükid. 95 pildis. 60 mk.

Seal ox* nad mõlemad: Maks ja Moorita» võrukaelade kuulsamad esikkujud.Nende juhtumised on Busch jaotanudseitsmesse vigurisse või peatükki, millestigaüks mõnuga vaadeldatav.

. __

Busch, W. Vallatused ja riukad. Kuus lõbusat lugu värvitrükis piltidega. 160 mk.

Busch on Saksa huumoritaeva heledaimtäht. Tema pisiiugusid on vaadelnud paljude rahvaste noorpõlves alaliselt kestvanaerulcahmaga ja neid vaadeldakse veeledaspidi sama huviga.

~i

Galina, G. Väikesed rõõmud ja mured. 120 mk.Lasteraamatute seas väärib sea kogu

erilist tähelepanu oma hea ja maitsekaväljaande poolest. Kogu sisaldab 16 muinasjuttu lastele lähedaist aineist. Selleskõnelevao meiega, mõistusega, olevustenaigasugu köögi- ja toariistad ning meilekõigile tuntud ' oduloomad. Kuid ka kaugelt HiinamaaU pilgutavad mandariinid meile silmi ja raputavad omapikki patse.

'   Ä~"

Hoffmann, Dr. H. Kahupea Kaarel. PJdiloodvärvitrükis. 140 mk.

Pildilood lastele. „Seal on nüüd ka seemaailmakuulus „Struwwclpeter*, igavestivana, aga igale lapsele ikka jälle uut, kameie keeles ilmunud ja kannab nime «Kahupea Kaarel".* A. Kitzberg.

_

Kails, A. Väikese Anni elulagn. 75 mk.Soomo tuntud kirjaniku jutukesed väi

kesest Annist võidavad lugupidamist omapuhta, ausa ja aatelise sihi, samuti Soomemaa laste olude kui ka ümbruse kujutusepoolest.

 Lattik, J. Mina kodust. Jutud. 130 mk.

Lattik on Eesti kirjanikkude seas lastekirjanikuna esimesel paigal oma huumoripoole kalduvate jutustustega. Eriti lõbuson jälgida tema juttude tegelasi, kunaneed on lähedased ja tuttavad igaühele.

Raamat on ilustatud kunstnik K. A.Hindrey joonistustega. Ei või omale kujutada paremat kokkukõla kahe kunstiteose vahel, kui seda leiame J. Lattikutekstis ja K. A. Hindrey joonistustes.Kaks kunstnikku on kujutanud siin omakodu, igaüks omal alal, ja kõik, kel oavõi on olnud niisugune väike, kehv kuidjäädavalt armas Eesti kodu, on sest raamatust liigutatud.

Oro, J. Illi ja Täts. Hulga värvilistepiltidega. 50 mk.

Lõbus ja huvitav lasteraamat. Tegelasteks on väikene Illi, kes oli Tagamaakuninga tütar, Illi armas sõber KLiisu-Liisu, nukk Pisi-Täts, kurjad koeraonudMuura ja Mobi ning lõpuks veel vana vares Vaaknokk.

~~ ' i~

Oro, J. Taevakääbus. 30 mk.Hästi lõbus ja naljakas jutt pisikesest

Taovakääbusest, kes sõitis tähtede turjal,näitas kuule pikka nina ja mis ta veeltaevase suurvankriga tegi, seda ei saateisiti juba jutustada, kui Oro oma raamatus on teinud.

'

Sööt, K. E. Lapsepõlve Kungla ehk lood Jalallitused lastele. 72 luuletust 40 illustratsiooni R. Kivifilt 130 mk.

Need pisikesed laulud sisaldavad tervelaste ilma; kõik loomad laste sõbrad tulevad ette oma häälitsustega. Ka köDcrõõmud ja mured leiavad kõlastamise.

Svan, A. Jänes Vemmafsääre Juhtumised.80 mk.

Vemmalsäär on sama huvitav jutukangelane kui sakslaste Reinuvader Rebane;

loed on veel lõbusamadki, sest temateeb oma üleannetuid tempe ainult vallatusest ja temas ei ole tigedust nagu Rebases. Raamat on illustreeritud kunstnikIC. A. Hindrey poolt.

"i ~~

Topelius, Z. Kolm muinasjuttu. 50 mk.Tonelius on Soome lastekirjanduse isa

ja kõige rikkam ja veetlevam esitaja.Meie vaimuilmale on sugulane selle lastesõbra nõhtamrifie karge tnlveõhk ja lapselik naiiv luule. Hindrey Ilustused lisavadilme, mis lähendab selle raamatu meieoma algupäranditele.

Kinklse lastele raamatuldl

Tallinna Eesti Klrlastas-ÜMsus.Ckr. Fröhüaft aacweskl favcs. kõoctr. 2-37, ketrab

k«ga paremat linast la takust lõua.Pakme aeta wastnwetaiskbhti tikalt p-—i»'

Ülikooli 7. aastapäew.

Aktus ülikooli aulas.

Haridusministri ja ülikooli juhtide köued.

t.PSkwalehe* !aaStõSliselt traaditeel.)

Tartust, 1 dets. Kell «eeraud Ui il*vtub illttooli aulasse rektor» hariduSmiuiöter.kuraator ulug õppejõud terves koosseisus,üliõpilaste laulukoor J. A»i k u juhatuseltervitab ueid lauluga.

Kõnetooli asudes tähendab rektor o«a«vamiSkõueS: .Meeleolu, mille all ülikooloma aastapäevi sen! on pidanud, ou suurestrippunud mitmesugustest oludest. Täua onmeil vShjust eriti röömuS olla. sest oma aastapäewa pühitseme ülikooli kindlale alusele aslumisega. Eevi olid mSuiagah juhtnöörid ai«uit autud sa lubati tarvitada eud. Wcueöppekamafid. ühed teaduskonnad said ueidtarmitada. kuid teistel tulid uued kamad «Lljatöötada Vn tihti puhunud ülikooli üle mitmesugused tuuled, küll usuteaduskonna, loomaarSti teaduskonna küsimuses. Sö-gUe neileeriarwamiStele on ülikooli seadus kindla löp« teinud."

Avaldab tänu haridusministri kaudu ma-Sariigi Valitsusele ja riigiwanemale. kes heatahtlikult ülikooli seadusandluse alal ou kaasatöötanud.

Edasi röögib haridusminister prof. Rah a m L g i. üteldes «»» feaS: „ft#t mul aastaeest au oli ülikooli terwUada, stiS sündis seepüru awnte sündmnSte all. Meie kangelasedastnsid mabadnse MgiStajate waõtn ja tänawõime rahulikult ülikooli aaStayLema pühitseda." Edast nimetab ülikooli põhiseadust janeid ülesandeid, mis ülikoolil seltt seaduse U»ha clt köita tuleb. Annetab ülikoolile esimese

rektori dr. med. Aoppeli sa OraatoriPSldi pildid. Efimefe pildi autoriks on P.

Raud ia teise W. Triik. Annab kuraatorile riigiwauema sa wabariigi Valitsusepoolt kingitnse, SeldeS: »S«i teid Vabariigi

walitsuS ülikooli rajama määras, süüdis seeselles kindlas ufuS, et teie seda kõige pareminiteha Võite. Seda olete teie ka oma tööga näidauub."

Kõnetooli astub uuesti rektor Koppel.Ta tänab haridusministri kaudu riigiva»e»atja «abariigj Valitsust, ühtlast nimetades, etkuraatori koha ärakaotamisega terme vaStutus ülikooli hea käekäigu eest tema» rektori,Siule jääb. Geui ou õppejõudude keskel jaülikooli udukogus leitud Wue keel. See auuab lootust, et ka edaspidi sama «ahekord kestab. Tänab kuraatori selle tdö eest, miS taülikooli rajamisel teinud.

Telegraafi teel tervitasid ülikooli riigi«gütem sa riigikogu esimees.

Sõna wõtab kuraator Põld: „See tõö,miS ülikoolis 7 aasta jooksul tehtud, seda onkanuud kogu ülikooli õpetajaskond ühes ajutise nõukoguga ja Valitsusega. Ja kui meilenüüd rahVaesituse poolt täieline tuuuistusauti, «Sitad see. et oleme õige tee leiduud.Lahkumise puhul »õiu rõõmuga tagasi vaabata ühemeelselt tehtud töö Ae, mida ka edaSpidi ülikoolile soovin."

Järgned tcrwitus üliõpiiaskouua esimeheit: »K«i eile õhtul tervitasime esimest iilikooli rektori ja tema isikut, siis ei vluud seeüksi traditsioon, waid au- ja tänuavaldus mehele, keS teinud suure tõõ. üliõpilastel outulnud töötada raamat ÜheS ja «55? teiseskäeS. Seda tahame teha ka edaspidi, kui sedanõuab rahva hea käekäik."

Loomaarsti teaduskonna dekaan G ara literwitnfele järgneb üliõpilaste anhinuatlSdeawamine ja ««te teemide kuulutamine ISSS.aastaks.

Ülikooli rektori ja prorektorite austamine.

MiSpttaSte rongiiküi!?.

ltleeite õhtul algasid ülikooli aastapäewapidustused üliõpilaste törwikuis ronzikäguga.kes kella 7-ks Shwl kogusid ükkooit uue hooneette, et sealt Üh'selt terwitama minna hiljutiuuesti walitud ülikooli rektor i prof. tz. Koppelit ia prorektorid prof. 3. Kõppu sa Põldu.

Tartu ei ole meel näinud nii pikka üliõpilasie rong käiku, kui seekord. Seepärastpani see ka kogu linna liikmele, kui ronäikäik kahe orkestri saatel tõrwtlmte loites labilinna sammus. 3uba oli rongi esimene otsiöndnud rektori maja ette Lalal tänawal, kuiteine ots alles raatuse eest lahkunud.

Kui rong oli kohale jõudnud, iimus trepile hallpea rektor, keda askonna pooltterwitas sille esimees L. Kangur, tulct deo meele suurt tööd. mis lugupeetud teadusmees teinud Gesti ülikooli loomisel, sest pea rusudesttuli üles ehitada uus teaduse tempel, mis tematöö tõ t t juba nii ruttu tõusnud õitsemaksülikooliks. Könelesa awaldas üliõpilaskonnanimel oma suurt rõõmu, et just tema wal tnduuesti rektoriks ja awaldas lootus, et senisedilusad wahekorrad ülikooii walitsü e ja üliõpilaskonna wahel püstwad.

Peale tsrwitup annetasid naisüliõpilasedrektorile punaseid nelke, mille ter

witusele wastas. awaidad.s oma headmeelt. etül õpilasid mana akadeemilise kombe särele tulnud talle usaldust awaldama. Edasi tuletabta meele möödunud aastaid Gesti ülikooli elusselle mure- ja rõömupäewadega. Ta tähendab. et tehtud 133 pole üksi tema oma. maidtema on ainult ühiste otsuste teostaja olnud,seega praegune üliõpilaste ufaiduscnraidus kateistele ülikooli waMsufe leetele. Ta tähendab edasi, et ülikooli ei moodusta üksi õppe-

jõud. maid ka üliõpilaskond, mispärast talwäga hea meel, et tänane õhtu näidanud, etselle kahe poele wahel poie mingisugust opposttsiooni maimu, nagu mast warem. Lõpukssoowib rektor, et tuled, mis walguetZwad praegu ööd. jääks põlema Üliõpilaste südametesse,walgustedes neile teed ja soendades südameid.Kõne lõpeb lauluga ..Bivat et respublicü" ning..Bivat academia".

Rektor! maja eest liigub rongikäik. Kellega lugupeetud rektor kaasa läheb, ülikooliette, kus üliõpilaskonna esimees terwihb prorektopld.. kell»st ilmunud ainult prof. Põld.sest et prorektor 3. Köpv haige oli. tänadestehtud töö eest, millega tegelikult Eesti ülikooltbodnd. ja awaldades loatust. et samad mehedka ülikooli edasi kannawad. Vastates märkis prorektor Põld ära. et käcsolew aasta onpöõrdeaasta ülikooli elus. sest nüüd on seesaanud kindla aluse, antud täielik wõimalusuueks saada. Kõneleja soowib, et ka üliõpilaskond saaks uueks, püüdes luua uued traditstoonid. raputades endalt endiste aegade sobimatu päranduse. Kõneleja lõpetas usuga, etüliõpilaskond tööd tehes wõidab meie mikoolile wäSriliie seisukoha teiste ülikoolide veres.

Ka prorektor Pöld'ile gnnetataksi lilli,mille peale meel kord lauldakse ..Bivat academia". Siis läheb ofa rongikäiaust termitama prorektor Kõppu ta korteris, kuna teisedlaiali lähemad.

Rongikäiku olid ilmunud kõik üliõpilasorganisatsioonid ja organiseerimatuid. Kes puudušid, need olid sakslased. Mida tahawad nadsellega öelda? 3a miks puudus üks Eestikorporatsioon?

Laste-leiupaikadest. Peata inimesed.

Kõned akadeemilise rahwaluule seltsi awamise koosolekul. ?

Meil oli juba sõnum akadeemilise rahwaluule seltsiawamneft. Seltsi ülesannetest tähendas prof. M. J. Eisen

«uu seas järgmisi:Mi ka Eestit palju vanavara üles kirjutatud, peab

ometi tunnistama, et kbitt rahwamälestusi ammugi weelei ole kirja pandud. Uurija leiab tihti wajadust ühe ehkteise aine rohkearvulisemate teisendite hulga järele.Uurija paradiis on teisendite paljus. RahwamäleStuSte

korjamine on EeSli nooruse auasi, isamaaline kohus.Rahwaluule rohkearwuliSte üleskirjutustega aidatakse tea

dust edendada. Küll ei leidu rahwamäleStusi igalpoo!ühel mõõdul; mida wähem haridus seda Vähem rahwa

luulet, tuid enam haritud liheUondades, nagu HelmeS,TarwaStuS, Karksis, MiSteS jne. leidub weel rohkesti rahwaluule aineid. Wiimane aeg käeS neid koguda.

Kust leitakse lapsed?

Kusi leitakse lapsed? selle küsimisi peale antakse«äga mitmesugused waStused.

Neid waStuseid wõuis kõneleja harutusele. WaSLusteS

on aaStaajal sagedaSti tähtis osa: talwel kuulud wastuSteisiti kui kewadel, smoel ja sügisel. Jöulu ajal sündinudlapsest öeldakse, et jöulmvana selle toonud, muul talwisel ajal nimetatakse aga tuisku, heinatoojaid, halutoojald

mstfajt lapse toojateks. Suwisil ajal leitakse laps Heinosao alt eh? heinakaarelt, linast, wiljast, wlljaröutude waheli jne. Suid alati ei arweSta:a ajaga. Öeldakse weel,et lapS kirikust, teislrest. saunast toodud, aga ka merest ehk

jõest liwi alt. Tihti nimetatalse laevu, linaleoauku, tiiki,oja. jõge jne. lapse leiukohaks. Uuemal ajal jutustatakseE-S:iS lastele üldiselt, et toonekurg lapsi toonud; toone*

m,l ajal tunti EeStis wähe lapsetoomift toonekure poolt.Toonekurg esineb Kesk-EuroopaS laialt lapsetoojana. Lääne mõjul vn toonekurg EestiSki laStetoojaks saanud; soom

lased tunnevad seda loguni mähe, Venelased niihästi kuisugugi, kui ka uueaegsed pildiraamatud ja piltposiiaardidVenemaad selle Saksamaa laStetoojaga «arutanud.

Toonekure körwa! nimetatakse tihti wett laSte saamise

kohaks, eriti kaevusid. Kaewvdeft laSte toomisest lewms

jällegi Mkk Saksamaa mätteawaldusi. Sakslasid tunnewad

laSte kaemusid. Wuttke Väidab igal Caffa külal omalaStekaewu, Kinderbrunnen olewat, kust lapsi wälsa wõe»

takse. Gchweitsis kuuleme kogum Vanemaid la?!"!' raa*kiwat, wätkesid lapse kasvawat puude msaS.

Peata inimesed.

Prof. Eisen Võtab harutusele Töllu, nimelt Topärast lahingus langemist. Nagu tmtaw, raiutakse Töllul, kui la ennast sõjas kummardab, pea otsast. PeataTS li võtab peo mõõga otsa teisendi järele kaenlasse

ja ratsutab koju, et pääsi aga koju, waid nõrkeb teel jasureb sinna, kuhu ka maetakse.

Samasugune Peata mees, kui saarlastel TõU, on situdel Petsin kloostri ülem Korneelius. Loe mees laskislväo. aastal Petsiri kindlaks teha, Varustades kloostritugevate Vallidega ja kõrgete tornidega, et kloosterjõuaks sõdadele vastu panna. VaeulHed aga kaebasidtsaar Joann Hirmsale, Petsiri kloostri üllem tahtvat Wenest lahti lüüa ja oma riiki asutada. !S7H.PihkwaswiMdes

otsustas tsaar Petsirit oma silmaga üle Vaadata. Tsaaritulekut teades ruttasid kloostri elanikud, ülem eesotsas,kõrget Väärast kloostri wäoawas wastu wõtma. Sindlusils muudetud k!onstrit, nähes pidas tsaar kuuldud juttu

õigeks. Ilma mingisuguse seletusi nõudmisita raiuS lalvärawaS klooftriülema Korneeliusi pea otsast. Setudejuttude järele wõlnud KornoeliuS pea maast ReS kaenlaSsi ja sammunud läbi rohtaia kabeliSse, kuhu ta maetud.

Tõll ja Korneelius on EeStiS tuttawad peata suurused.

Kreutzwald kõneleb Getei ennemuistsetes juttudes la pvata

inimestest, kuid need on kääbused. Peata inimeste mo

tiiw on veaaegu kogu Euroopas tutmw. Nagu näha. onTõll ja KornoeliuS mõlemad selle rahwuSvaheÜse motiiwi

omandanus õigem rahwaS neid selle rahwuSwahelisimotilwiga Varustanud. Läänemere äürsiil mail löne>ldaksi üldiselt palju peata immsStesl, aga ka pvata loomadest, näiteks peata hobustest. Nagu Tõll. on Daamkuningas Valdemar, kes Tallinna asutanud, kuidagi Viisi

peast ilma jäänud. Daani mmStendi järele ratsutab ku»

rüngal Valdemar siiamaani Teeni mstsas. pea kaenlas,ühest liri hiiust kõneldakse koguni, see lüiauo üle kaanali,

pea kaenlal. Isegi Islandis tuntaks? peata mehi. Jah,peata meelte lugv olamb esuneseHe risMoguduselse tagasi. Märtrite legendid teavad samadvst isikutest kõnelda, keda rilnusu pärast tapetud ja kel peale tapmistpeaga jalutavad.

Lühidalt Peata isikute esinemine ja pea kaenlal kand

mine kmvlub rahvulvabettlte motiivide hulla. Setudomandasid motiivi «ist fknt märtritelt, saarlasi agaläänest. Peata esinemine rahva luulel tahab ülepea sedatähendada, et sarnased isikud smmud esitavad. Mööda

mitmel tähendas kõneleja, et rahvausu järele wahol vanooalta õhtul aknast silfe vaadates peata isikut nähakse.

Kel sel puhul toal peata ilmub. sellest isikust usub rahmai, et ta järgmisel aastat fnteb. Peata lehmadest Eestisarsti ei kõnelda.

Eksamite tähtajad

Tartu ülikooli pöllumajandus-teaduSkounaS:

!. Taimekalwatol 17. dets. 1958.; 16.jaan. 1928.2. Mullateadus 21. , , 28. , ,

3. Loomakasvatus 18. , , 20. , *4. Pöllumajapidamine 19. , , 22. » •b. Agrmtrvolistika ja

ühistegevus 19. , „ X. 4 ,5. Pralt. zooloogia 10. , , lv. , ,

7. Metsakasvatus ühel

jahiaSjandusega 14. . » 16. , ,8. Metsakorraldus 14. H „ 18. , „

9. Maaparandus ja geodeesia IS. . „ ZS. , -

10. EhituSöpetlll 10. » , ZS. » ,11. PSllumajand. masi

nad ja rUSmd 9. , , 19. m ,12. Tegelik aiatöö ja me

isilaltepidamine 18. , , 20. » ,13. Metsakasutul 18. , ~9 19. , ,

14. Metfaentiüklopeedia 14. „ , 10. , ,15. Koduloomade anatoo

mia ja süsioloogm õ. . , 28. , ,18. Koduloom, «älilhaig. 12. , ,20. , #

17. » fisehaig. 15. , .18. , sünnitusabi 14. , , 18. » »19. Zoohügieen S. , ,

20. B. , „A. HeinakaSwatul 10. , „ 21. „22. Kütopatoloogia 19. , , 26. , ,

Akadeemiline raihwÄuule seltsasutatud.

Avomstckooewl^.

Lömud pühapäewlk pidas atab. feli-joma avamiskoosolekut filoloogia fcntoorii ruum dcs.kuhu okd ilmunud proftssorld M. 3. Eisen ja W.Aitderson n'mg psarstümmond SkiöpÄast. Av«nSoköne

pidas prof. Eisen, tutvustata stooookijM uue fet.fioeomõrAdega, millede su rcchwakuule dor jomme, rt

'eda päästa eune unummstt rshwa hulgas, huwiKraiada ummeuud osstmsLuuie vaotv ja rslpvaÄtukeiesdusM uurimine, mtda mest seni väga wZhe tehasuudetud. Kõneleja somui» stöigsts rotzlueii jõudu suurests tSSIv. mks meid ostab.

Seltsi pSHMrja järele, »!» registreeritud ü&stoosi woAsufes 19. nov. f. wS-wad selle Wgettsts olla aiimlt ülilmoli õppejõud ja üüöprllafed.

Seltsi eeststifusmje valiti: esimees prof. M. 3.Eijeu, adiesimehebs W. Aaderfon, stirjatotmetajaksükiöp. Ä. Päss ja loebahoidjaks amg. O. Lasrits.

Lõpuks kanta prof. ©?«« ette kaks r-feraM rahva Ütelusest lapse sündimise kohta ja poz-kr iivimestest rahwaiuttles.

Lutsi maarahwas.

Unustatud hõim ootab Eestistjöulupõhi.

Lutfi mkarahwas. mllttne nimetus on esimtfe koha

p«si uurija ta. O. JtaOafe tSS Järele sttto 1893. a.tmvdtb ja kada Kadunu prof. Heikki OJznsuv Seheremotjewi sõjawageta p»»A PooLa «SisnikÄie müüdud

tikuta* olevat, asub praegu LLtgzllias, Wene piiritahedal Lutsi sLudza, Ludsen. Ljutsin) maakonnas.Need eesttastd, keda anvati ju tS-lestii taidunukswenelaste ja lätlamde sekka, on säilitanud ometigi«eel nii palju tahtmist eestlastna elada, et Rerza«alla* on 3 alalhoidunud Küta 60 öpLast S»tl6 KL algkooli jaak* Alos amrud. Neist kahe küta.uagu naabri 9 Eesti küla (33ri3gi maias), lapsedkä'wad ja Psntsufi kooAtas, kus kaswatajatek* wene lased ja tas loale Eesti nime ja rahwustunnet hamvaiakse. Samuti Kanwatab wi'e Eesti

küla lapfl Pökda «allas wenelome oms naisega.Vndne «öelda: 13 küla on wenevtunud ja Eesti Küta*tast otsitakse walgewenelüst, et wa-!gewene tao kr omata t

vnneks soovib ta Pökda maarahwm», et sea! Eestialgkool awatata. SU* jääb fee meie sugurahwokeelama, kui meie soojalt ennast noil* tutvustame janiht ja jõuga neid toetame. Seda nõuab meie wabarahwa au ja kohusetunne, et mitte lisia oma rahwal orjameelselt wööra rahwa koore alla pugeda.*'t ot hõimu killuke tunneb. « teda keegi ei kcOse'liJ tfl w> pölwest pölwe madala rahwa pilke hapölgwse all üksinda wöif.ema jäetud. Tartu akadeemi-

Nfe HSimtlabi korraldusel on lubatud wahemaltNerza waila* 100 lapsele jõulupuu teha, tas maarahvale Eestit tutvustatakse. Samuti ootab enamtal 100 Eesti last Pölda wallas Eestist kingtasi.Nöömostags MlchahSetud sugurahwakese tapsi. kes teist

ilusama mälestuse umtt&amd. oa&tkt paMene Tartuutab. HSÄnkliubisse, tast edasi toimetatakse, gigintag*unustatud köwrv!

S-tsimaÄ ». lk. SS.P. Voolaine

Tartu ülikooli tegewus 1925. a.

ülikooli lõpetanud 4V3 isikut, 7 doktori wäitetirja kaitstud. Stipendiume jagatud 69 üliõpilasele 3.374 IZ7 mk. ülikoolil waranduši üle miljardi marga eest. Aastane läbikäik 731 miljoni mk.

Ülikooli aaSta-päSMal 1. öcts. s. a. kandis etterektor prof. H. Koppel ülikorki arimnde1925. a. kohta, mille järele selle legowuS aastajooksul on olnud järgmin-2.

ülikooli walitsus.ülikooli lvalitsuss-e kuulusid käeSobewal

aastal järgmised õppejõud: rektor prof. H.Koppel, proreNsr prof. J. Kõpp, dokaamö:prof. O. Sild, Uluots, K. Konik, dots. K.Ramul, prof. M. Witttich, dots. K. Saral, prof.A. Nõmmik lhiljem tema asemele prof. J.Mägi).

Uue ülikooli seaduse on ülikooli walitsus moodustatud järgmiseskoosseisus: rektor prof. H. Koppel, prorektorprof. J. Kõpp, dekaanid: prof. O. Sild. pWf.J. Uluots, prof. K. Konik, prof. P. Põld, dots.H. Jaaöson, do-ilf. K. Saral ja prof. P. Kõ>ppning prodekaan R. Mark.

Õppeosakonnas oli 55 kooöpkekut, kus harutatud 1517 küsimusi.

Lpejõudude liikumine.Surma lä b i on aasa jooksul bahtkunud

neli õppejõudu: IM. dr. J. Sivers, prof. dr.H. Vekker, prof. 6?. W. S:eler ja skw-optik W.KurrK.

Omal foowil on teeniStu sest lahkunud kuus SppejSuöu: prof. N. Nerman.dots. K. Koch, prof. Kau.o, prof. T. Spitschadow, prof. A. Bjerre (1*) ja prof. L. Kettunen.

Uuteks õppejõududeks on walit ud: MiotjsaSa.stt.tuse evaaiw:te õpetajaks K.Werberg, meteoroloogia ning geofüüsika dotsendiks K. Frifch, taimomorfolo-ogia ning süst.botaanika dotsendiks E Spohr, 'Eesti keele erakorraliseks prof. dr. A. Saares»?, üldajaloodotsendiks P. TreiSevg, sisehaiguste dotsendiksdr. raed. W. Wadi, kaulateaüuse dots. k. t. R.Mark, füüsikalise keemia dots. t. t. dr. A. PariS.

Peale selle maliin aj. toflf. t t. K. Müller,raamatupidamise dotff. f. täitjaks, erad prof.J. Mägi l?orr. prof. loomakasaatuse õppewolitle, dots. k. t. N. Rootsi dotsendiks taimekadmatuse drpetoolile, erak. prof. G. Tal-wtk kohtu arstiteaduse korr. prof.'ssorils jaerak. pws. A. Lüüs lastohaigiuSte korr. professoriks.

Gradotsentideks umliti dr. H. Kull,dr. raed. E. SaareSte, dr. E. FähMcmn, dr. N.Wciderpa.fs.

Aijutifelt on õppetööst mabaslawd wiispwfeSiforit, kes mäkjamaale komandeeritud.

Tähtsamad sündmusedDlAloott elus sel aaStal olid ja Soome presidendi külaKMk ja üMooli seadufe maStMvõtmine riigiikogu poolt 18. juunil,miS 1, okt haridusministeeriumi poolt ellumiidi ja millele järgnes uue ülikooli walitsuisening nõukpgu malimine, kes tegewusse astunud.

Teaduslikke ja muid astmeidjagatud

on üliõooli poolt käesolowal aaSdal kokku 412isiluke. Usuteaduskonna on lõpebanud 8 ültõpilast, õigusteaduskonna 195 üliõp., majanbuKtoaduSkolma 44 üliõpilast, arSttteaduSton

na 149 üliõpilast ja wiis arSti dr.raed. kraadi oumndanub, filpsoofia tcaduskonna lõpetanud 24 isikut, mat.-iooduSteaduKkvn»na 49 üliõp. ja 2 dr. pliil. nat. kraadi omandanud. loomaarsti öeaduSkonna on lõpetanud 19üliSp. ja põllumajanduSteaduSSonina 25 iiliõpilast.

Stipendiumid.TeaduSM.e stipendwate oli 1925. a. 29 isi

kut, neist õpiwad kodumaal 11 ja VäljamaalS isikut.

ÜWpilaõtele on stipendiume antud üldse99 isikule 8.374.157 mk. Sellest summast mlülikooli määrsummadest antud 119 fti-pendiumi üH? milljpni marzia suuruses ja haridusministeeriumi pedagoogil-jst stipendiume 42üliõpilasele 1L00.999 mk., peale selle teised erinimekiffed stipendiumid.

Õpperahast obid mabas atud käeSolenalaaStal I. fem. 724 üliõp. ja li. sem. 738 ükiõp.Õppursõduritiewz said prii kooli I. som. 484Üliõp., N. ism. 896 üliõpilast.

Hlsmatrikulceriti aasta jooksul õppetööstteatamata eemalejäämise pärast üldse 522 iiliäp. ja õppemaksu mittemaksmise pärast 249üliõpilast.

Ülikooli majandusosakonnategewus.

Peale remontide, mis majand usliisel teoltehtud, on aruande aasta joobsul mi'tme»'ugnfeid vemonttöid tehtud 3.603.732 mk. suuruses.Suurematest ehitustest ja remontidest on uimetaöa üliõpilasmaja ümberehitus. Raadipöllumajand. katsejaamade laborat. ehitustööde lõpule miimini; ja selle hoone N korrale 2õppejõu elukorteri ehitamine. meteoroloogiaobsevwatootllumi Vaatlustorni ehitus, Vaimuhaigete rliinikule 4 toa juurechitus j. t.,kokku 14 847.600 mk. suuruses.

ülikoolis; adu st makSmahakkamtsega saidülikooli omanduiseks Maarja- nina Raadimõis, Kastre-PerMvalla metskond ning KunSnõmme süda Saaremaal. Sama seaduse alusel anti a-a end. üliõpilaste ühiselumaja üleharidusministeeriumile keskarhiiwj jaois.

ülikooli tmrrandused.1924. a. toimetatud ligilähedase hinda

mise järele on ülikoolil olemas kinni Swarasidsilima paatisideta, mis meel hindanataj hooneid, mõisa id, metsi jne. 786.897 359 Mk. jamitmesugust wallaSwara 267.399 483 mk., seegakokku 1.054 278.842 mk. Väärtuses.

Krediite käsutada on ülikoolil aruande asta joolsul olirud 275 429 927 mk., sellesriigikaslast 133.246.694 mk. Kulusid on sellesolnud 242.163.437 mk. Rahaline läbikäik aruande aaSta jpolifut on ulaianud 730.5Ö5J937margani.

„üll!looli Punetuste" ja muude trükitööde trülitiulnd (peast paberi) on s. a. malsma läinud 861.099 mk. Paberit on ostetud174.700 mk. eest.

üliõpilaste arw.1. dets. s. a. on üliõpilast 4523, raist 3260

moes- ja 1275 naisüliõpilast.Teaduskondade järele oli: usu teadu sbon

naS 98 mees- ja 14 naiSüliõp., Sokku 112 üliõp., õiguStoadu s>.'on>nas 1091 m;es- aB3 naisüliöp., kolilu 1177 üliõp., majanduscisalonnas661 mees- ja 258 naisüliöp., Sokku 019 üliõp..arstiteaduskonnas 278 mo;S- ja 162 nai süliõp.> Sokku 440 üliõp., rohuteadwse-osalionnas18 meeS» ja 15 naisüliöp., Sokku 28 üliõp.. silosoofia teaduskonnas 223 mees- ja 502 naisüliõp., kokku 723 üliõp, nt ett. loodusteaduskonnas214 mees- ja 165 Sokku 379 üliõp.,

keemia osakonnas 204 mees- ja 84 kokku 238 üliõp.. loomaarsti traduskonnas 101mees- ja 8 naisüliöp., kokku 109 üliõp.. põllumajandus teaduskonnas 249 mees- ja 31 naisüliöp., WStu 280 üliõp ja metsaosal onn as 118meeSüliõpilast.

Rähmu st järele oli eestlast 3691, sakslast809, wenclasi 283, lätlast 35, leedulasi 5, poolakaid 11, juut; 176, rootslasi 23, ungarlasi 1,

prantslast % soomlasi 27, õ, daanlast 3, t-Hehe 2, hollandlast 2.

Rrchutoaduse kuulajaid oli 69, noist 68 eestkast, 3 sakslast ja 1 juut.

Vabakuulajaid oli 23.Kokku on Tartu ülikookis õppimas 4394

üliõpilast 13306 meeS- ja 1283 naisüliõpilast)ja 23 Vabakuulajat.

Läinud aaStal oli see avw 4414 üliõp. ja88 Vabakuulajat.

õpe k oosseis.1. deltf. s. a. oli: forr. prof. 50, erak. prof.

16, dots. 16, dv-tis. ik. t. 8, Sppeüstsand-; täitjaid9, erad oli. 14, 3, astr. olstrm. 1,

eriainele õpetajaid 3, lektorid 7, muid õppejõude 11, man. assist, ja 5. t. 31, noor. assist,ja k. i 55, PaStcuri jaama arst 1, õpet. aednik-Se 1, mabat. aSstSt. 1, a-ptccgi juhat. 1, selle abisid 1, metoorol. insp. 1, sünoptik 1. Vaatlejaid3, Sonserwat. 2, röntsenolooge 1, raamatukogukorrald. 4, abi jõude 22, kokku 263 isikut.Ametnikke ja teenijaid oli 344, seega kokku ülikooli teenistuses 607 isikut.

Lennukatsed mootorita lennukil Eestis

Eestimaa purjelennu- model- ja õhulennufportklubi proowis läinud pühapäewal Kadriorus Lasnamäe nütwakul oma ehitatud liuglennukit. Kell 7 homm. liikus matke salgakeneliikmeid lennukiga, mis hra Goldmcmni kuuris.Rarwa mn7. nr. 29 seisis Lasnamäele. Umbespooletunnilise korralduse jäte'e oli lennuk kokkuseatud ja lennuwalmis. See lennuaparaat onliuglennuk. mis selleks tarwitatakse, et wastutuult lennates, lühikesi lendusid lamedatelt mäeseljandAelt teha. Ettamalmistuskco! purjelennule!Kahjuks ei puhunud tuul mitte wastu mäenõlwakut, mNe läbi Katsed raskendatud olid ja

tõsise lennuga mitte arvestada ei roäinub. S;Ulegipärast on mitmed katsed ins. Bernhard Ossepool-t ette wõetud. mis lennuki ehituse tugewustsa kõlbulikust näitasid. Halwa ilma ja mitte feehase lennukoha peale waatamata, tõusis lennuksiiski maapinnalt üles. Lõpuks juhtus wäikeäpardus, mis juures küljetuul lennuki ümberpaiskas ja sealjuures teda wähe wigastas. Pealeettewöetud paranduste peab uute katsetega algust tegema.

Lennuk paigutati peale katsete a.-s. ..Aero»nauti" lennukuuri. Lennukatsed filmiti ja näidatakse tulewikus Riias.

Balti riikide sotsialistliku üliõpilaste liit loodud.

Riia Lonwerentft tulemustest.29. tww. lõppes Rlias 1. Balti ribide iot

iitaiiflliitiflibe iUiõpikt&te f'Oitii>eiciit«, millest ojawõtsid 19 esitajat Läti, Eesti, Leedu, Poola Äikoolidest. KomverenH ülesaolddks oli Lsnatr-ahelme tlÄwunemine, tegewuse ühtlustamine \<a ett«ewa!mist>amme iitei larulitf-e Äi.

õpilaste kongressi kolikukutjumiseks. Kir.alWe dermi tust saatsid konverentsile J. Rainis, Läti hari.duSminister A. Kalnin, Poola saadik Mis Oad-os ja Eesti saadik Niias Seljamaa.

Esitaijare antud aruande järele on Poolasüldse 7 üliVooli, neist 2 era ja 5 riigi oma ->B.OOOüliõpilasega, missugnsest armust ainult 400 onsotsialiste. Leedus asulat: 1921. a. kõrgemadkursused, mis. hiljem nlikoolM umber moodus-

tati. Üliõpilaste atli) 2600 Uliõnoli juures ott60 üliõpilaste organsatsiooni. EeSti ü!iö>pilasteolude kohta andis iel:lm'.e Moikert. Eestis onpraegu 5000 üliõpilast. fcllobc liitmine on rohkem masanbusfije isewcmuga. , Siili filtõdiialiaarw on 7000. Referaatides toonidal!, et üliõpilased ei pea mitte olema n-i nuJa ffaLÖecwriivab,waid nad peawad Va oma riike Laitseme, nx astudes demokvaatliste maen laele kommunistide ja oeMsionääride wastn.

Orsustat! asutada Balti rufibe futfialiftlifkude üliõpilaste liii ja moodustati alaline lm,poo. millest osa wõtma otsust c-ii kmiuda ka Soome. Järgmine Lonwerenis .nhmati Mfai lm'U»da 1920. a. Warssawis.

K* fcnfitaltl, t det embrti \f2ss 9i<V« I « l| 1 Nr- Z 2? - 7

MMM* mm OM Aeodraonutfutesimest ftorda foert. «((• on see

mvi laud ft**J mnoteiiuefMkaLA ftui WBCK illkt taanuOut uuesti

iam, mtttm&B ma Hacd |u6ofailmawiilw. xMa on aee notfu

ftaAfalln aia mana 9#pra.9aACMiittA.

XM taamal on parim

Mapita* piUkadefts.

Lääne- ja Kesk-Euroopa riigimehed Londonis

koos.

Lääne-Euroopa wiim-asel2 on muutunud.

Berliinist, 30. now. Terwe Saksam-aastldnad on pöördud Londoni poole, kuhu tänaõhtu saabus Sabja delegatsioon, et homme hommliku Looarno paktile alla kirjutada. Saksa a'akirjandus pühsndab foll-ole sündmusele palju ruumi, andes ühtlast ülawaate di plomaatlilkudestarenemistest wiimasel 10 kuul, mis Dawesi kamawLÄtuwotmise silmapilgust möödunud. Leitakse,et sest ajast saadik on välispoliitilistes olukorda--des määratu suur muutus sündinud. Wabameelne ajakirjandus toonitab eriti liivlaste meelemuutust Sr.ksam-aa suhtes. Awaldetakse lootust,et läbirääkimised, mis Looarno Pakti allakirjutamisel? järgnewad. annawad uut tõendust Lo

oarno maimu walitscmisest. Lutherwõiks siis oma rahwuslikule näi

d«ta, rt tema kabineti Poliitika, mis põhjenebwastastikusale usalduse-le ja heal tahtel, on õigeolnud.

tmswiduS WenennvagM.

Londonist, 30. now. Prantsuse $adelegatsioonid saabusid Lon

doni, kus neid Chamberlain waksalis /vastu oliwõtmas.

Briand ütles Reuteri esitajale jutuajamisel,et tema elu kõige suuremaks rahulduseks on Looavnp lepingule wastastikuse usalduse waimus jawaSdaktikuses rcchusoowis alla kirjutada. Taawaldas lootust, et nüüd algab Euroopas uusajajärk, mis sõjahaawad parandab ja Euroopajõukuse uuesti jalule seab.

Benesch toonitas eriti liire kokkuleppe tartoidust Wenega. See -on wõimalik, kui Wenemaawiimails aru saab psühaloogilisest olukorrast, nagu sellest Saksamaa- aru on saanud.

tVfs Saksa delegatsioonidest ütles Reuteriesitajale: üheks meie tähtsamaks püüdeks on desa-meerimise küsimuse lahendamine, teiseks Wene küsimuse käsitamine.

Kus ja kuidas Locarno lepingutele alla kirjutatakse.

Londonist, 30. now. Looavno õpingu--tele allaikirsutamine sünnib homme hoTraniiüBriti wõlismimskovrinmi suuveS kuldses wastuwõtusoailis, sus endistel aegadel vaisu tahts-aidkoosokMidju ipidustusi on Peetud, «kuigi mii? niitäbtscvrd, nagu seda hoorate sündmus on. Allakiriutamise pidulltf akt algab koll 11. Enne sedatirlewad allakirsutasate riMde 10 Nwalisitseeuitildesitasat kolku, et delegaatide wolitusi läbi wa-a-daba. AllMosutomine sünnib suuve öigennrge-Use laua üncher, mida Natad roheline kalew.Vaud Mab 7-M DM.

Briti delegatsioon wõtab A[C± laua otsias.Chamberlaini {wurortid käel išhiß peaministerBaldwin. Teised delegatsioonid wõtawad lauaümber samas järjekorras, nagu nad Looarnos istusid. Alades Briti delegatsiooni pahemalt käelt,on soe järjekord järgmine: PrantsuÄnaa, Slowalkia, Poola, Belgia, Saiamaa, Itaalia.'Delegaatide sol sa taga istmvad allakirjutajate riikide.diplomaatlikud esitajad, Briti saadikuid Paviisis, Berliinis ja Brüsselis,-Briti kabineti liikmed ning Briti dommiioo-nide ülemkomissarid.

Pärast eeltalitust deadab Briti wälisministesrimni õigusteadlane-ekspert, et delegaatidemolitused on läbi waadatud ja õiged leitud. Siispaneb Chamberlain deZegaatidele ette lepinguteallcckirjutam-isele asuda. Looarno paktile wöi,nagu teda ametlikult nimetatakse, waStastikuseletagatislepingule, kirjutatakse delegaatide pooltalla nende maade prantsuskeelsete nimede järjekorras. Peale Chamberlaini kichutab Briti walidsuse poolt alla ka peaminister Baldwin.Chamberlain tarwitab aklakirjutamisÄs seks eritiwalmistatud sulge.

Soejärel tulewad allMrjujbamisÄe wahekohtukopingud Belgia ja Saks>amoa, Pvantsus- jaSaksamaa, Saksa- ja Poolamaa ning Saksamaa ja Tsheho-SlowMia wahel. Täiswolituslikkude delegaatide pitsatid wajutatäffe nende allkirjade wastu lepingutele alla. Pärast kirjutatakse alla Saksa delegatsioonile antawale ühiselemängukirsale Rahmasteliidu põhikirja artilkÄ 16tõlgitsemise kohta. Edasi kirsutcchalkse alla kahelelepingule Prantsus- ja Poolamaa ning Prantsusmaa ja Tsheho-Slowakkia wahel.

Wekirjutamffe aktile järgnewad arwatawasti kõned, nende hulgas üks kõne peaministerBaldwini poolt. On tehtud suur: ettewalmlStusiselleks, et kõK ilm teada saäks, kuidas Locarnopaktile alla kirjutati. Kogu Euroopa kõigi suurte ajalehtede esitajad on kutsutud aklakirljutamisele. Allakirjutamise akt filmitakse. See on esimene kord ajaloos, ot Londonis raihwuswahelisele lepingule terwe ilma cvsakipjanduse esitajatejuuresolekul alla kirjutatakse.

Sswdikute wirlisministeeeiumiminek.

Auawalduftd sakslastele.Londonist. 1. detsembril. Määratu rah

wahulk ootas täna hommiku Briti wälismmisteeriumi ee? wäljamaa delegatsioonid? saabumist.Esimesena sõudis kohale Ii aa lm delegatsioon,kellele jürgnestd Briti walitsuse liikmed. Seesärel tulid Brimrd sa Belgia delegaadid. Lutherisa Stresemanni saabumine andis põhjust suurteKiidua-walduste lahtipuhkev iseks. millele Raksadelegaadid kübaraid kergitades: ja naeratadeswastasid. Lepingule uüakirjutamwe algas warstipArast kelka 11.

Locarno lepingute allakirjutamine.

Lonbonift, 1. dets. Täna hommikul kirjutati Briti Välisministeeriumis alla Locarno;;16. oktoobril varafeeritud lepingutele. Köitke arir« es tähendab f< allakirjutamine sõdade ajajärgu lõppu ja rahu ajafä:gl algustselles Cmoopa osas, Kivs Mda bõ>e enai KaelacP. Kõikide voolt, kes tänase päewa sündmuselt osa wõtsid. leidis tarwilikku tunnustustselle suure sündmuse ajaloolik tähtsus ning ijeloom. kuna sündmus ise maga mõjuma tseremoonia saatel aset leidis. Välisriikide delegaadd. kelle olid köisi allakirjutanud

suu-riikide wälisminestrid peale Itaalia, wõetinende saabumisel walisministeeriumi AustenChamberlaini roolt wäiismin.stri kabinetis mastu. Pärast clluhiriutatawrte dokumentide lõpülikku läbiwaatamist läksid delegaadid wälisministeeriumi kuldsesse pidusaali, kus cllakir--jutamme ette wõeti. alates otse kell 11. Suurpidusaal sättis wäga suurepärase ja mõjumamulje. Saadikute ja allakirjutaate s:urri'k'.deministrile jaoks olid eriti kohad malmis seatud.Criistmetcle asusid meel Briti saadikud Pani*sis ja Berliinis, lordid Crewe. ning d'Aberon.kel määratu suuri teeneid on neil läbirääkimis-

mis lõppesid tänase lõpuaktiga.Kui delegaadid oma kohtadele oad asunud,

tõusis Ehamderlaw üks ja luges etie kunwgas

Georgi läkituse. Chamberlain ütles: ..TemaMajesteet, minu kõrge käskna käsul on mulau öelda teile tsre-tuiemast Briti riigi pealinnas. Tema Majesteet on miili: ülesandeks teinud teile kõneleda sellest suurest huwist, mrstgata jälginud on läbirääkimisi Locarno konwerentsil ja «väljendada oma sügawamat rahuldustunnet konwerentsi edurikka kordaminekupubul. Tema Majesteet on rõõmus, et teiewal.m d olete tema vealinna !eui'gute allakirjutamise kohaks. Tema Ma'esteet kabetseb.et raske kaotuse pärast, mis teda hiljuti tabas,temal wõimalik ei ole Mhitsda tänast suurtsündmust nii, nagu ta oleks soowinud. TemaMajesteedi paremaks soowiks on. et see snurrahu- nina l»vitustöö enes kaasa tooks tõsise.'d sõnruswabekordi mei. 7 riia: wahel iakindlustaks rahu meie rahmastels."

Kuninga terwitus loeti rfie Prantsuse keeiles. Samas Keelas pidas ka Clhambeirlam ise

oma mis järgmiselt käis: ..Muherrad. Ma julgen juure lisada, et peaministeria mina samuti rõõmsad oleme, et meie siinteiega ühes alla kirjutada wNne Locarno lepingule ja lisalei irgule, M'S semal ajal Locarnos sõlmiti. Meie . kahetseme sügamast!. ettema Ekstsellentsil. Mussolinil. wimulk ei olnud siia tulla ja oma käega alla kirjutada

lepingule, mille ta Loearnos parafeeris. Agameie oleme õnnelikud, et wõime terwitada minister Scialoja isikus Itaalia kuningriigi esitajat, kes ühes Inglismaaga garanteerib meierahutöüd. Tema Majesteedi Itaalia kuningawalitsus ühineb, meie loodame, täielikult nendesoow.dega, mis tema Majesteet Ing.ise kuningas mulle ülesandeks tegi tema nimel siia waljend da. Locarno konwerents. kindlustades endiseid sõprussidemeid, on olnud lepituse aluseksSaksamaaga, milline lepitus, ma olen weendunud, meile edaspidi wcel teist sõpru saadab.Minu herrad, meie näeme selgesti, et weelpayu teha jääb nende lootuste teostamiseks.Meil kõigil tuleb ivistlst: kokku põrgata nnmõnegi raskusega teel, millele meie oleme asunud. Aga meie oleme kindlad, et meie jõuameüle saada kõigist kahtlustest. Mis puutubmeisse, siis olme meie otsustanud kõikumatultkäia rahuteed samas maimus, mis meid õhutasläbirääkimistel Locarnos. Olles pannud omakäe adra külge, ei taha meie enam tagasiwaadaia. Tema Majesteedi walitsus tahab teha kõik. mis tema wõimuses. et kindlustadameie tööde tagajärjerikkald tulemusi, kõrmaldades minewiku waenu ja wiha ninH püüdeshoida tulewaid põlwi nende õnnetuste kannatuste kordumise eest. mida meie ise oma silmaga oleme näinud ja mille ohwriteks meieoleme olnud/'

Pariisist, 1. dets. Londonist teat takse:Locarno lepingutele allakirjutamise tseremoonialõppes täna kell 11,30. Esimestena Kirjutasidalla Saksa delegaadid. Tseremoonia teine osa

kõned algas pärast allakirjutamist

Eine.

Londonist, 1. dets. Pärast LvMrnvZopingntele cvllaikivjutamist korraldas wätisminjs-

fir Austen Chamberlain delegaatide cm?seine. Hiljem esitles Chamberlain delegaadidBuckinghami palees kuningale.

Õhtul annab Chamberlain delegatsioonideauks dinee Lancäster'i majas, kus asub kuulusLondoni muinsuste muuseum. Dineest wõvmradka Briti kabineti liikmed osa.

Pärast allakirjutamist kuningas Georg':poolt deponeeritakse Locarno pakti swastastikusetagatislepingu) algupärand Nahwasteliidu sekretariaadis.

Briti waed Kölnist lahkumahakanud.

Lon> donist. 30. nowembrll. Tana algasKölni piirkotma emakueerimine Briti mägedepoolt. f. t. ligi 24 tundi enne Locarno paktiallnkkrjutcunist. Wcorid ltiquwad Wiesbrdenipoole, Homme algab sõjawägsde wedu raudteedel. Kölni piirkond okupeeriti Briti mägedepooli 1. detsembrrl 1918.

Berliinist, 30. nowemdril. Pariisi lehtede teatel wähendatakse pärast Kölni piirkonnaewaküeerrmist okupatsiooniwägede armu Rhrinimaa! 45 wõi 50 tuhande meheni. ..Matini" teatel lahkub liitlaste sõ''awäeline kontrollkomisjon . Berliinist lõpulikult 15. detsembril.

Tartust.

üliõpilaskonna edustusewalimised.

OsawZtt elaw. HZZÜ autud 2145.Uue üliõpllaakorma edukuse walimlsed, mis algasid

läinud laupüewal, lõppesid eomacpäemal.

Esialgsete andmete järele on üldse häälolamaskäinud 2445 üliõpilast: häältest on maksmusetaks tun

niolatud 16, tühje sedelid oa olnud 2. WalimluHagaja 81.

üksikud nimekirjad on hääli ja Etafyti saanudjärgmiselt: nr. 1 (sakslased) 220 h. 3 kohta. nr.2 (organiseerimatud) 273 h. Z K., nr. 3 (rahwuslikud organiseerimatud) 53 h. 1 k.. nr. 4 (maak.kogud) 144 l>. 2 k.. nr. 5 (korporatsioonid)578 h. 7 k.. nr. k (juudid) 119 h. 2

nr. 7 (seltsid) 793 h. 10 k., nr. 8 (radikaalsedseltsid) 113 h. 1 k. ja nr. 9 (wenelased) 114 h.

1 Koht. üldiselt on üksikute rühmade Vahekorradjäänud endiseks esimesel koha! suuruse poolest feisab üliõpilasseltside rühm, teisel korporatsioonid.

Walimas on käinud 4484 hääle Siguslvsest üldse2445 üliõpilast, seega 54,5 prots. Läinud aos tui ottwalijate prots. 53.6.

Mis puutub walimiste, käiku, siis möödusid needwaikselt. akadeemilise rahuga. Ainult orAani!sosrii,ma>:ud

murdsid omawohel piike, riputades üles plakaate.kus püüti selgeks teha, kumb see õige organiseerimatute nimekiri on.

Msuteed ja belgumagi Tartus awatud.Läinud pühapäewal awatt Tartus akadeemilise

spordiklubi poolt botaanika aias uiswtee, kuna järgmisel päewal Tartu s. s. ..Kalew* oma uisutevawas linna spordiplatsil.

Samuti on awanud karskusliit oma kelgumäeTähtwere mõisa pargi läheduses.

Näitleja Neiman Kolmeks kuuks wäljamaale

..Wanemuise" näitleja pr. Liina Neiman föitusneil päemil wäljamirale ennast lawategewuse alal täien

dam-a. kuhu ta kolmeks kuuks jääb. Pr. Neimankawatfeb Suksa- ja Prantsusmaal.

Tartu Maarja kiriku skandaal,

mis teatama stt hiljuti rahukohtuniku juuveS pooleli jäi,sest et paar tunnistajat ei olnud ilmunud, tuleb uuestiharutusele K. detsembril. Samal päewal wäetakse ette ka

teised asjad, miS Maarja kiriku skandaalse täiskogu koosolekuga seotud.

300 kana tules.

Rahula linnukaswatus maha põlenud.

Kahju üle miljoni marga.

(„PS ema lehe" kaastööliselt traadi teel.)

Sauelt, 1. dets. Täna hommikul kella6 ajal tekkis Rahula linnukaswatuses tulekahju.Maani põles maja linmckaswatuse omaniku A.Potr a l i kahekordne puust elumaja. Pealemööbli ja teise inwentari hulkus tules weet 300kana. Kahju hinnatakse üle 1 miljoni marga.

Täna hommikul kella 6 paiku Uiks A. Potrail õde maja pööningule, kus kanad afmoad,neile toitu wiima ja muid korraldustöid tegema.Kuna sel ajal ruumides meel pimedus walitsus,wõttis ta laterna kaasa. Et hõlpsam töötadaoleks, pani ta laterna põrandale. Hiljem, kaita kanade juurest lahkus, unustas laterna põrandale. Arwatawasti ajasid kanad laterna ümber ja põrandal asum põhk süttis põlema. Mi»nutite pärast oli kahekordne puust eeskujulik elu,maja üleni leekides.

Õnnetuse kohale ruttasid kohalikud tuotörjujad waikese käfiprilsiga. Abi paluti ka Tallin-

uast ja Nõmmelt, kmd jee jäi millegi pärast tutemata. AmUlt Saue raudteejaamast saadetilendsalk kohale.

Kuna tuli suure kiirusega hoogu wõtLis, eiolnud kustutusabinõude puudusel

wõimalik tuld kustutada, waid tuli tokketd tehaainult sette laialilagunemisele. See läkski korda,kuna maja maani ära põles. Tulde jm toifmajakraam ja umbes 300 kana, kes pööningulasustd.

Põlenud elumaja oli üks eeskujulikumatestkogu ümbruskonnas. Tal ei puudunud elektrivalgustus, weewärk, raadio jue. waStu on maja kinnitatud efimeses Eesti kum-LuSseltsis ainutt SVV.VVV marga eest, kuua tategelik wäärtus Ae 1 miljoni marga ulatab.

A. Potrail wiibib :se praegu Ameerikas, kuSta sealsete linnukaswatuse asutustega lähemaltutwunemisel wiibib.

Pärnust.

Pärnumälestab Karl Jungholz^i.

Aktus ..Endlas" 29. nowemdril.

Teatrikomisjoni sa näi-tlejasika-nna nlszeüusel kor

raldati Pärnus ..Endla" ruumes pühap., 29. now.aktus Karl lungholg'i mälesbulsks.

Aktus, millest rahmas osa mõtlis suuremal hulgal,

arvati 3. dimi/i orkestri mänguga, mlllele järgnesA. lürwetsoni kõne, kus lühidad meele tukati Karllungholz'i e?u, tema püüdeid, tööd sa toä tagajärg:.

..Samm-sammult, kindlas usus, kuld kannatlikultja sümenedcs ülesannelrsse ning teh-es põhjalikku tööd.

tuleb jõuda eesmärgilt," õpetas Karl lungholz Pärrnie lamakunsti ku.suslel. Tagajärg, mh see õpetusja eeskuju andis, oli üllataav sa tal!ul>osw.

..Ligemal, Jumal. 5u1..." laudis rahmas orkestrisaatel.

Eduard Nukk pühendas kadunule lkmletuse.

Pärnu helikunsti sel>lfi segakoor laulis ..HeldeIsa taewa sees..." ..Endla" näitejuht A. Teetsowhüüdis kgduimle järele sooje sõnu. Aktus lõppestulistatud ühisel tänutundel ja liigutama'! saatmiselmaimus suurt töömeest wiimasele puhkepaigale, orkestri leinamarsi helidel.

Umbes samal ajal. kui Pärnus aktust peeti,oli K. lungholz'i matus pealinnas.

Piiritusewedajaid kinni wõetud.1. detsembril tabati ratse.ps>ltseii poolt Endla

tänama vaudtee ülesöidu koha,'. Jüri Pill. Jaan Kiikmarm ja Helene Paimal, kellel igal ühel oli toalas10-Rltrriidw nSu pVriitusega. Tabat-ud itstkuite selewse

järele on nad piirituse ostnud Raimamõiisa metsastundmatult maamehed.

Enesetapja» tänatvail.Eile tooM linna kesbhaög emaisa Nlvowa todamik

Joosep Wischnewski, kes enesetapmise mii ega m'«g>

sugust kihwti sisse wõtnud sa tänawake maha kukkumud.

Wiinasurm.Õöt wastu 3Z. now. suri linna öömajas Liiava

laia tä-n. nr. 6 Riisepere wallu kodanÄ loharvnesUustalT, Sl aastat mana. wiinasurma. Uus laiu oliImtr alkoholi tarwitaha. Kuna ta põdes kopsuhwlgust.

ei kannatanud ta joodud alkoholi ja heldis hinge.Madrus ja tütarlaps.Haawaurwe ruvolwriliuuliga.

Zv. nowemdril laskis mimiristleja ..Lenn.M" madrus Konstantin Ki w i rewolwrõst PumvAawadrlkusnr. 6 elamale 13-aastasel« Aliide Lutsule wümafekorteris kuuli pahemasse käewarde. Tütarlaps olikodus ühes emaga, kuid wiimane ei tea asja kohtamidagi rääkida. Kuriteo põhjused on teadmata, sestmadrus Kiwi ei anna mingisuguseid seletusi j>a haowatu tütarlaps ühes kohkunud emaga on mõlemadmeelemärkuseta sa paigutatud linna keskhaizemai-sa.

Konstantin Kiwi wõeti wahi alw sa saadet:miinirrstlesa .Lennukile" oma otsekohese ülema korral

dusse. Anna takse, et stin tegemist on kuriteoga romantilistel pöhsusiel.

Haa-w on Aliide Lutsul käewarres küünarnukisuures sa ei ole elukordetaao.

Raasüüiriline korteriperenaisewara omandamas.

28. noroembrbl teatas pa.itsei.ie Odra tan. ttr. 6tort 5 cäLtjero Ida Ado tfbar Siiberg. tt tema korterist on kaduma täinud riiideib ja bauanõustd 6330 m.roäkubuses. SüüdiÄab warguses endist kaaaüür.Äst EaKaasi.

Samuti teatas poNseile Wäike-Kompassi i. nr. 17.kvt. 3 eiatlisero Aieksamder Gustiawi p. Csion. et tema korterist on aua roa tõstatub riibeib jt taskukell,kokku 16.C00 marga roäärtuies. Süüdistab roarguseskorteri perenasiist Leena W:'Äti.

Kinonurk.

Rahwamaja „Grand-Morinss"on praegu näitelinal tõmbenumbriks saar naija eeskasva. Ameerika näitleja Douglas Fairbanks'r 6-ai:--

tiline lõbusate juhtum iste seeria sunnib üie pilkaaja kord jälle pisarateni naerma Fa.rbanksile paijualla ei jää ka Maks Sennet oma 5* aktilt ee fc:ris..Takistustega abielu". D. lairbankst ..LwupaMaja jaebavfk" ning Maks Senneti ..Takistustega abieiu"on mõlemad kaks paremat siimi, mis üi;cgi maatasa nueruerkusid kõdistiamata ei jäta.

NSitelawa-l ma-aiiimakuulia uniweriaaiuüiticja O.Frameardi wiimaied etendused. Tamara Becki grupline ballett ..Bajadeerid" ja. rida teiü numbreid.Fraincardi wastu ei rauge meie padiku kesks! ikagiroeel huroi, sest see maaiimamrisier omal alaÜ oskab

olla iga päero ikka jälle uus ja huroiiaro.

Kc*tmÖ6o!o>, 2. d«t «mdrtl8 rtt. $27 p&emoletrt

Wasiuiaro lotm raio 0i 'i LuigaWäijaaudja Tallinna ErZri Kirjastu'a^üh:'us

Teadaanne

Awallkul suusõnalise! teistkordsel enampakkumisel

müüakse Harjumaakonnas Rapla riigimaade ringkonnas Jarlepa, Hõreda ia Salutaguse asundustesmitmesugune põllumajanduslik inwentaar järgmiselt :

! Juuru w. Järlepa as. 14. detsembril s. a.kell 11 hommikul,

kahehobuse wankrid ja reed.II Juuru w. Hõreda as. 17* detsembril s. a.

kell 11 1 ommikul297 pd. 10 n aasaheinu 7431 mk.81 „ 20 suwiwilja põhku 1625

reed, vanker jne.111 Kohila vallas Selutaguse as. 19. detsem

bril kell 11 hommikullökomobiil 92.000 mk. (ShuttJevorth H. J. 8)

külvimasin 2.3C0 „härjapea k. masin 700 M

tijulimasin 1.500 „Pakkumine algab komisjoni poolt määratud

hinnast Lähemaid teateid saab Rapla r/v. kantseleist Selli as. Hagudi kaudu.

Vill ringkonna valitseja Harjumaal: (allkiri).

Kohe tarwis jõuhikompwekkidc paberisse

kea täiesti oma tööalal wilunud. Kompvekitööstus K. Pajo A Ko. Nõmmel, S. Pärnu m. 71.

j Tunnid, j

imwimcßQWeave MkoaA nmiSsAfistent

axmab

tunde

kõigis lefikooA Spqxaiuet?s. Gviala torbuäfceebuS. KoidulaMn. I—l, tzoleme GslcwSlY.

lii™

liitude

tonnid.

llttftm. tantsud 192526 hooajal.üfežtftrfuifatni-itc sa -teated Lai t.

«v. 11—S, Ä. 8-0 õiht.S. Alberti.

Inglise Ja

Prantsuseloele timÄe antakse Pikal tan.29« a, krt. 9.

m

iisnäK omioQfc hasn ja uätetawuWama Kalamaja tän. 7—4. t

Mi, sm

keele ja «HSeMmStiunde omtatHeobawa>bi, üksikud ja

Liiwalaia Don. 2&—16, hoowi»majaS.

Vigpiliane annab

tundecilemomaar- ja kSrqommatsmaatikaS. Kcvuip.nvhe tÄn. 16—6, kõnet. 4—6 p. I.

Õpetaja j

annab tunde KWooK öplpeoine- tes. Griala: EeSti keel ja mvteinawtwZa. Münriwache tüm. 2S-a.kvb. 1, ET. 3—6.

HtH

Inglise, SBciw ja Saksa keel. iWmvuind kl. 11—1 ja 5—6.

j MoKlmi»!. j

Pesunaine

fooni lb kodus käia!v:!omas. P'seb ja triiAb l>om.

Bõ.aü koju ka tükimiisi wasm.Wene keelt. Wäike 7inu

OTNih a—9. »

Paul Nichelson

Tallinnas, Wälke Karja tän. nr. 6.

Soowitab igasugu karwauahku,boasid, kraesid, kübaraid iamütse, samuti kõikide kooüde

» õpilaste wormimUtse -

Wõetakse tellimisi wastu.

Kõiksugupuuwiiiaekstraktid

saadawal QEORQ STUPE juures.

Maaneiu

pailuK teenijaks chk laste iirutv,obawama eest. Pal. teat.Mwalaia tän. 36— Ä.

Noor

naisterahwasSaaremaalt

palub minalt teenistust. Teat.ifrfr.

õmb e|a

soowM tööd IZiM wöi pevekcmba.Töötab Teav. M

Härrad

sowitnse

Ttoocelc, harit. pr. aeneM (ka-upl.jne.). Teat. D. „Ei kachvtlse".

Kas tõesti ei leidu ksheite kvrrai. perekonnast. >pmibustkaitn-z-jadale neiul-

tööd*iüšCÕif mis alal, tos laste juure ehk perenaise aMs Muda-KK tõicOil ScrTa ja Mitte kcelt.Palume mitte tähetepatrematajätta. Teatada slt. »Wirn Nadja".

Aus

maaneiu

toowib tööd, ükÄõA «üMugtqt.Teat. j!t. „Wlimcme lootus".

Aussaareneiu

soow':b m'n>gill teenistust, on enne teenlnwd, annat. roaga lapsi.Om helleks tuninisvused. Teicrt.

flt. „K. %" fVilunud

õmbleja

i>Hb tööd maija, teeb kleÄc,nvnntleÄ, p'j~u, laste-rkÄoid mcc-1

lehe Herne f.',nr. 14, ht. 9.

Energiline ja wilunud noormoes saowib äri, kontori eh.!töökuse

agendtis. nälja

lakkajaks

igal alal. Olemas suur lummsäriringionnaS. Võib edu saawutadä. Teat flt. „Hea edu".

Mu soowib

teenistust.

Dea>t. kirjal, kuni 5. s'lp. slt.„Wilunud".

W «WI

17-aasta.iie, aus nrrrrnrrs palub kohta puu.ööõrusesse, äri.sewõi nmud :ööd. On enne Puutööstuses climd ja Polcerib.

Kirjad slt. »17-aast. pvlerrija".

I Noor, töötasHIMU

PÄub totfliaimlr mingit teenis. rjift uks kõik miz cCcr. Tööd ciPõlM. Teo!. Toom-Ku-ivinga t21-o—6, wõi ffir. „E. R." '

U;tau preili

1 oltoö õmblus* {a nÄP-utööd, rõõ; stib 3 kohal. f:eü, pc.Mb loh 'cmv ja talitluses eh! (aste sõbraks.Võib järele aidata koolil õis.

Heermqa tõn. nr. B—o.

Meifew

WWW

soowib kohta. Teol. ,[lt. fuui!4. Nv, „iNsiÄer".

loiflT

s oomib kohta ükjileenitjoks, on-unistused, oÄob keela. Tssrncttb itän. 14, frt. 15.

iii

otsib ütsi>olnlja?ohta, oskab laõmmelda. 2. Tartu mmt. 61—1.

Aus neiu otsib kohta

iiMiOlS.

uu cnni: toemnud, torwD:s:«ut'ci>selleks. Tort. siu. .Mlaw neiu".

Ta Hinna-Haapsalu rahukogu wajab

«MU

Palk 4500 mrk. kuus. Nõutakse 300 tähteminutis. Ilmuda Jaani tanaw nr. 7, tuha 25,

111 korral, kella 9—3.Rahukogu esimees (allkiri).

ömbleiö

wajcb tööd tttaiai";'e eh? õmblejaiinwc. Deeb manlist vejuni jaka lasteriideid. Teotoida s!r. ',Olen kõigeS miwnud".

Neiu soowiö westi'- ja Hüssi-tööd koju. Teat. K. „Koju 1".

Omõle»adr I

D-ötke nobe neiuke kn-aluicks.On nxrrem ise'ci.wa?i tõõmnuo.

> Pakk. klt. on. raha".

Aus neiu Koowib õmbkeja

hflraluseKs

» Tmmcb kleiin- ja ma-nt>litvvd.Teatada ftt. .Rn!n?'ne".

Kaine, korralik

10-cwib :õökokM, irdlö ?u rrü=utfir.õö olla. Üoat. (lk .Töö»mees".

Moodsaid koetud

töilTellimiste w-stumvrmlne.

Äu-ir&m:cs.elc lõrqed öro i:-xibib.idu. nr» 13—3.

lilil'

pasnsals, lce.'i'2't& toõi uliireeni ja-*. Räägin 3 lcl>ad kel..

On yoa-d Tca-iaNi

Ksbnfitolol, 2. de<s«wbrttS. pseVa l e h t Nr 32? 9

C»GW»G«»T«»»—ütl

Dr. mttd.K. Willemi

Sisehaiguste eriarst. jInhawlfloonl» ja pneumatotera"võuil labincii kopsu» ja südame»haigetele. Waiuwötm. 11. ftr-10ja 4—6 Wana Posti tön. 7—2.

Dr. n Scftwortz.Naaru-« pM«»i  «§«•

halgusad.Wlru «nn. nr. 18.Wastawömine 10—2 j>4-8, pöbap 10—11 c *•

tm

ASrwa». dua»» turgu» ja haama»haigused.

WaSlwrötmine kl. B—7.Duukri tün. 2—l.

fftuSanovitsfi

Eriala suijuftaltfusedJttgufiste tön. 1©

(apteegi vastas). .Vastuvõtmine 10—1 ja 5-7.

Loomaarst

dr.!. nreyer.

Elan nüüd S. Tartu mnt. 4.KõMtr. 32-72. Wasiuwõtmme10—'2 ja 4—7.

Naisarst

dr. S. RiimNaistehaigused.

Aastuwötm.ne kella 4—6.Lai rän. nr. 7—Z.

loomaarst

dr. S. Kilas.Wlru tBn. 88.

KÖnetr. 21-99; kl 9—12 j. 3—6

Oi O.PnIQ.

Haiste- lo lasteHßlsasetf.WŠlki Karja t. 3, kri. 1.Wastuwõtinine igapäew kellaVill—l 2 ja 3—6 p. l.

Kõnelaaat LO2. p«-

Dr. J. Tolmoff.

Sise» sa lastehaigused.tl. IV—l2 ja d—<.

Pikk töu. «3, 3. korral.

| jfamenaaiat. j

Ämmaemand-masseeriia

1. ELLER. »

Gonsiori t. 13. Weneturu junre^

Kmmaemand

m. N I R K.t. nr. 3—l.

Ämmaemand

fl. Tomson.

Elan nuüb Woorimehe tan. 5(ißaekojaplacn suures).

j C3õpwlinmi>eirj

tevÄonda toojaheade svowitaStega, tviümud

MWU

leS We??e Ut't maldab. Soowitoto wene'ane. Tulla p:«£e K.8 öemtuli tön. 1/3—l.

MeestHa

naiMiaoNwasa kimÄlt-uSte korjamiseks.

Tcat. >stt. korjaja^.

kes täielikult tõtt tmmeb,

»»W Im

TartitS, Raatuse täu. 14,

pagariäri Sirge.

Vaian korralikku, ausamee^t»Lvistlikku

ütziteennat,kes tumenb WA m»ja:öch ja aumustab puhtust ja lapsi. Olekska,. fui tunneb mähe keetmistPelga kokõulc-ppel. jTulla Wõrqu tan. 14—1, kl.

11—4.

Lasmunäsla twvwis

MM

kes lvmm oÄab talitada. Kau>pakhcliie 2. betf. hcmvm. K. 11Narma mm. 66—3,

kes ama tööl täiesti wDmud,wcha. Heina tän. b—Z.

Pplwl,bsrwlS. kieS Mone

«avwoies ja kellel iahtmünekaaianönjes tööiiabõij Wenetma nr. 9, kl. 6—<3.

ja lstLaft .toomis maake. «jcfclj-Mi tö-n. 43—1.

WWM

iarwis, ivowi'Äw, M omal ko»had on. Swtafopapi tön. 11. '

TmmiKtislerit.

«. PSmu «nt. 13, MeMSö.DoSa.

tlodtstin.

fes tawstf töiliitntfe, tööhWama Kalamaja tön. A 7.

ReStoraani „SÄ«e"

«IIMjM

fonvte. tarivW.Dnlla 51. 13—14. '

tublirt

tüdrukut

M?atööÄe twrwüs ükftteemjana.Kcveya HchMs ?. dek.f. kl B—lv

homm. Narma mnr. 4V—l4.

TarnnSmees-]a nais

töölisi,shiMLkõSde j-uuve. Pali 2VV4SV mk. Palk. GeS IV-maryal.«margiga D. „Töol««".

ühslteenUnT

«vaja twna lahedale maale.

Kiifida kefkn. kl. S—7 ftMWHmSraiva tön. 15—-S. -

Juuksclöikus-

ÖDilast

koihe tsinois pme masse ärisise.

J-Manta tvn. nr. IS.

Me.dSM

Mle.Olga maal wA KnnaS

wö>!tma>U«a« häSti tevnida mahest lvaewa eest. Echlist oskustei ole maja. NSMe „Slan'dlnaawia kvmbiinaksioo»;  milt'", Tallinnas, postkast 162.

Waja»

timiinituiüt.

' Msida S. Juhkeniali k. 43, poest.

HüSt-i mllirmub

imtffliito HHn

kohe tartvis. Teat. D. »Jnuks«-lSiÄrja". -

Tarmis

noort neidu,

rSLÄpa of*Bcö teha. Tulla NlgMSte tas.nr. Lv.

| HtrleiiMsd |

Halloo!KÄm noort, kavSiket mari-

meest soowimad saÄveks

mm U

wöi. «ikkest kortevN. DeaitadaM. .Jänkid".~Ot<Me e—6-fcoo.afcft

korterit,K ögi ja kttck möaiflfttfteqo, ärilWS otstarbeks, kas kesklrimqS,kMimst ümbruses, ehk TaÄmtvõi Mrwa mnt. raioouis. Soomittuv oleks amaet-te, ükflkus,wäikeseS mcjaS eh? la stmvema»majas, kus ainult ärid olemasja teisi elarnkke ei ole» Pakkuzn.

M. nr. 2Kv ette« Majale".

Puhtas, ametis ikäqa. üWmeeskodanik j oomid

Mnt M

löögi tarwvtuscga ehk kmSeuwb-MU üksiku jnnve. Kirjad üheSHilmaga stt. .Äo smoking".

korteriomayikud!Misakas novrtneeS, riiglteen-i--

ja, saoww omaette, «äikest

möbl. tuba,lafüimta ttuK S. faoA. Maksan' korralikM ajakohast ifcikil Pakk. palan jaata siit. .Wäiketuba".

Hävitud naiÄvrqhvaS .otiftvI vahuWku,

SImR

Pabbum. hinna äratähsndam.paiutaGe anda flt. „Waikne". '

Wastm afakoHM üürt eest j

korterit,

faš wvlb KnMxltööd teha.Teatada sbt. JtdSi intest*.Kai-ae, loiteta nvveStvrahwaS

jtöcwfifi I—2-toalist

korteril,

ekrEofiafr üüri eest. Teat. flt.„S. K. 36".

VajanmSbl. luba,

wthsse köögi tarVtt-chegw. Veat.flt. .Rr. 8058"..

©triftte, lasteta MMpaarwajab wäÄsomal!

karteri»,

wSib On vG«Se mööbli ära o&fa,1 «üÜb ehk lähemÄ ajal. Tebt.

Pt. „ Lootus". '

Tuba

Vögi temvitamife wöimalufego»foowib lasteta abveÄipaar. Dvatada W. „Waik«".

Palm» lojcweijeiõö eest

Dorterif.

Tnüiada flt. .Kiiye S 117".

' Kaks mammat naistervhwast.õmblezad. saowiwad omaetie.

Ml liii

wõi korterit. Teat. flt. „2 õde".

Noor, ikmvbas ametis Wijaneiu ssowib

boasoarrilseKs

üksiku tiKmaitfesie jmue. PaCteatada flt. »Eüdatasw".

Waikne abiKupoar wajab

Korterit

ühe sume ehk Lahe w-Äff. toaga.Patt. stt. taaga tatar".Landeta perekond nwjob 3—o*

teafist-  

korterit,

tt»iS Jc wahetada wäiffomwtttofttt. sitata tän. 24—16.

Lasteta peveikmd woj«lb kaheltvMst

korterit

aiatahase üüri «st. DeabahaMaakvi lm. 84—34.

Kimdtaä ametit* lüHa, wttMg.preM wastrb omaette

tuba.

Possklvm. flt. „ESO".

, Lasteta lsvswibwäikest. I—2-tovUG

Korterit.

_ Teata» fSt. FX23".Pli>:lligvktt novvmee* wajad

möbl. tuim

erasissMiguga. Dsa'i. fÄ. „I-u-no 26".

Wffakas, ZÄiSmol. poveNondwojaS amoetiL, Väitest

Korterit,

I wÄV la fc3bt4!tsetet olla. Teatada li*. »Otsija".

JnttVgent noormees, kes tihti. ärasõidul, wajab omaette, erasissekäiguga, hästi anöbleorÄud

tttN,

kas fejfftirrtias 0t selle ümbru>W. Deai. ühes httmaga M.

Mudilas amett* uM waMKHHat.

mMIW tubaleht kaasüürklissl* üksiku, wans

!>ma jtrwre. Test.Lk."

j WAMMt s

iSw

wSvb tulla üksiku naiÄevcchtzvajuute jant* isik. Uu* Kalamaja

S—S. *

Raks taba

«afiHeWMa, ära anda. Voowtdaw üksiku le. Karu tün. SS,

kvt.l. - j

ArUuamld I

ära anda, sündsad ka töötoaks.Gcal on ta riideid, .masa-kraamija ..Sinqeri" Smblusm. müüa. >

Smur Darn» mnt. M. pudu-,*awpÄcheS.

IõSMM

ära cmba Narwa mnt. lähedal.Küsida Lai täit. 23, krt. 1.

PMMz

wächvse laebaga, Midawal kohal,äwWbsvmijse pärast äva anda.

Teateid Haab RaeöojaiplaLstl,lehemüüM.

iilii

fui», plchaS eit, 10 ruu-Mldaifuur. Kl I—4 b. I Laial tä«.Ttt. 26—3.

KlÄs meeStvrahwast mõiwad

tulla. Kcmpmehe tän. 2V—4.

ühes kauba ja ölukovderiga äraemba; Teal saab Kooril färiffinJuures, Ör#; tftn. m«MÄ, liche«arööioli.

i WhaSniöbt. tuba

cCco:tia»#e|usaulfs, wamri, telcforn, tiiit-te ja eroftž»eWi<?uea, äraasnbo wt:eflw?ent rtttttteftf®.

| TmomrvvsytuS. Laulupso tän.lt». 6/4, fõnetc. 12—70.

Korterite

vahetalitus.Saada korterid I—7 toaai.

Raua lõn. 24—18, N. 5—6 p. C.

KadrwruS koh: Sm cwrba

wätlte !vvs,

köögiga, 2000 ml kuus. Koidula tärn 40, krt. õ.

"SM LIIR

4 leiba, köök ja weramda wÄjaüüvHa uuesti vemonteeM. vali-imrjas. Harku tün. 45, NSm!mel.

HÜPB"

kaubata ära anda. Järele kü--stda Koidu Än. 70,

kvt. S. .

Tuba

ära anda Dina t-än. 22—4.

Kindlas ametis «neesierehwaswöib tella üMu naistvvahwajume

kiMrlliseiis.

Pokgu tfat 8, M. 10.Kaks kindlas ametis käijat,

kainel meesterahwast wSWSdtulla

teQsOQtilistefs

GiM tost. ttt. 10—0.

Toiduainete

kauplusära anda

WaiHali pniesbeel nr. 10.

Väike

Korter

ava anda lasteta immest. Põlluöän. 30, Nõmmel.

Toiduainete

kauplus

'Ws Äukortenqa on rutuLM

mvit. tmvgM, lehvmmijaüt.

Puht. amet., ttt&lL, fi!f. meeS-KrahwaLe •

waike tuba.

Wtte, evasWÄaig.»ära anda S. Ton&i «nii. 7&.

SRlfföo kvt. 2, EL4—6 p. !.

Miilil

käidawal kohal, kaubagaära anda. LuhWejerÄg nr. 5.

Wmke, 3-toa!iiw

korter

rnbell., rahul. üüvnWudÄe äraanda Nõmmel, WaldeK tän.20-a, krt. 3.

IIMT

ära anda. Kü-stda Tomn-Ku«Kltya tän. 24, lihapvest. '

Omaette tliT

vNiv WlZda, soowtkorvaE Ä2«gi tarvitamisega. Waaeama.tulla kl. s—B õht. Weerettni tan., mc. B—7.

üürile anda

möö!, luöfl.

srasissMigu, wannitoa sa tele! fani tarwitalnrisega. Kl. 4—7(Q. I. Wäike Pärnu mnt. 6—2. _

wÄ b tulla Wabvchu tän. 10—88

AmsüürUffsna saab muMva

sooja ruumi

kmklas aMdtis Mte meeStereh--waS. Jõe tint. 32—2 Cicoatnopool>

Ura ottte

hütt! sfijbc*IhtmrS. Teaieid saab Soo tän.nr. lv, kohe müüjalt.

l—2 korwlMn moeSterahwastwöiwad saada koaSüüriliqena

korterimaganWwaga. Mrs KabvmajatätL w, Vvt. 2.

ÜBs

wõdovd tulla bakS nõmmest. W. Jlchtentvli tän.IM. t, tvl 34.

Mogomjerimm

ausate jö korvalikuve, pachtaSamsiSi isikule ära mida. Sealwöib kv preili w-Li proua jumetuppa teaSüürkbWs tulla. Kckbufa dän S. kvt. 3, paraaduks,2. karvoll.

&o», pllllchepMi»» «Marit.

tuba

Sra andawmffeke ctomtufle. MMe Pärmimnt. V» kri. 2.

Tuba;

mööblita, Mte, vleGriwotyuSt.,«aisiGelalssuqa, ära amda üM.härrale. PoÄa tä«. IS—l.

Tuba

wvvamdaga, kvõcsi

ttü te tisleuik. Mäekalda t.M. 17—2

»G»W» ft mm f mmm

Müüakaa. I

prmme ja musti

suures waKlkuS joowÄob

«. Sodowitsth,

Vrvu tän. ««. ?.fIT Jõulukingiksi

Jfofo kölo-ga, xoem PvaMch

wiiul

futya&iUaßt -adaiwasti «Müa.Müüriwahe rän. ltz, M. 1.

okSjomjjoalis.

KiõrsM

soobvKmchaist (7 tWist), uus,müüa Niine räsi. 8,

vttgisdtftfoja waLtaS.

* Müüa uus» wrvda HMleya

tiibklawer,

sivma „2kdecu, CooU idik 25—1.

Uus

maia,

hWiÄe isrterÄS, lõigi mõmosustega> tMinna lähwufes müüa.

teal iflbb. .Suurmaja".

Müüa

tlrj dliußn

ühes 4 booliga, punas. pWfistHOraiham). wümocpsegel ja taihtÄvSoÜM riietÄwp. «lchüapuust.

Uus MaaNma tÄn. nr. B—4.

Müüa Noolist mustrites koetud

Kieile:

l siw-st —. ZviX) mk. Mk, willaMS2VV mil Jakobsoni tün.

nr. 18—s.

JuhMiselt «AaS korvaSolewat

maia(wobr.-hmme ja elumaja), tzinöI'Boo.ooo mk., luine sis..Äule!Ägi 30 mt. Ostja saab s»toÄMekorch?ri. Teat. Kt. .Puhtas rahas".

Kino

ja 2 soobebkvaod (8 nahka) müüa.

RaekcsaiplatS, Teenri L, kübara

äris (Koliti ja Meüvi wahsl).Müüa tovraS

weski

fintrte maanteede vistZrhyl,-rahwarilkaS kohas, 3 P. kiw-idega. lruvibi-. püüli- ja stndliinraüno.?a, ohk wahetada lirmamazawvÄki. Toot. faab Gndlla tvn.nr. g, vauotLökojast.

lili Mu

30 deSs. foor, üheS inwswacrnigo, mitte kmget Tallinnast, l!ruuni M, ühes krundis, MH*is

karjala Suur Juh-LentÄi tA, 16—3.

MtmewärwMfipmmilla» ja lmaseriide

reste

ntüüaüfe

| RUdewabrSuA »XtXl«"fKlÄiM»«chi tõtt. 1,

! ttefti nwtt tooomiti BÜMfcPeatus juu«S.

Johtmnisi odcuoaSti mvüa

NlilM.

Slumre tän. nt. S, faufctuÄl

I Daamid,

I tflhelepoiui!

Elegantseid õhtu- ta balik !na lette. pulma- la

'einakieite Ostate lõigeB oriawam. hindadega ainult

1 9. Sa a r'e ärist,B Narwa m. 19. Kõnetr 32-59.B Samas wähem moodsataB leitide wäliamüttk  poola hinnaga.

Riigiteeni ;ale'e müttk tirel-WW mai suga.

WMW

etatnimbetuife pä«H järpmiifedaitab: poeÄaaÄeit pi Vdotko-Yw, touefcai Ksilartt forja*pzM, pummafin, Humnoiwa jahmHööwelmaifina mvdetid.

liht. 20—1.

üpoAaeTcsCBojit

Pocc. ÜMnepiH h«ppMOpHWÜ JäM-

BaJIMIHIfb(fffeHCKtfl CTOJj*b) <rb UpHÖOpOM-fc. Wene tän 11—3.

müüa

ilm IvaSik, tww ch? ÄPftüufll;ärafõrbti ÄtM. MaaZvi tän. 24,juuWSlÄlÄäris.

leöeif

obawoM müüa NohuKw. B—l.

MM

fe Larud obcttcftH müüa KoMtõtt. 14, trwnarmirfctii^fju(eS.

Müüaod^aStt

Kits

ja noal fomi WWe TM» tõttnt 6.

DaveikuNvoega, tlchkvuincch?^e

tssukas

odawaM müüa. Lembitu ttm.mv. S-a, krt. Z.

ÄuS töökohi ühes s-uvive wWa»puude- ja

hIMAR

wcrHali lähedal. Tallnmwst mittetauq&t piksmaaja vorMZe. ktmiU oaitakS, edoH <M>a. Kohasuurus lv hektarit. Järele küsida irfinüdalal Uus Sadama t.nr. 14—2, A. Wapper.

Meetter. ja «riSter.

loisrattnld

oSbam jrõttDci» otta ka mouctv,korrust &hl Tumme tõm, 16—0.

Müüa naitteraHlva

MMM

.pim. Huust. Näha Anmapandi--mwa S-uPlroseS. ManeeGi vau.mv. 4.

Müüa meeste?, kanwd

talvepalitukaraVuWraM, ja müts. NähaÄ. 12—S Wismari tcim. 2, wt. 6.

palutakse miM

Müüa

MÜI

Mha wSsb tzachu tän. 30,stmpa-kaiMases.

Müüa naistercchwa must

lopsedo?iküd (35-aast.) MÜÄriwvhe täit. 14,ft?L L.

Müüa noor, sö>nc

hnnßiloei

GobaduZplatS wr. 6. iküsSahoowist. tkLeMöõtoast, S korr.

Müüa ~

W«Äi

y mblusmafin. Imanta (E.na) tSn. nr. 17-S.~ ~ Müüa

All-Wt

(96X19X14) hoowskdai. laudadest, kD' tk. Apteõqi !Zn. nr. 3,öumßeldris, „ - - -

wmm

ftfafofytfe stsfeseadeqa, teiEjtrrW.tajaž, awois, omaniku haiqufepärast mmsta. Teat. saab Da-s-linnas, <Xaeci tte. 4* fct UmajaamMiüM.

" «fifiö"

puMopp.

pesuKapp> fa kummut. S. kentaU län. 2, tisleruSökostvst.

OdawaS.i müüa verqe

\\m\m

ZaruSmchNe wmbaya. Näha kl.I—B1—8 AasrloruS, Kostmla tÄunr. 58—4.

W nii

musta odawy hiamaga NSvvmealvwiZ elumAMttni-se pärast.

Rääkida Tallinnai. I-mantatiut. 42, krt. 1, kl. 3-6, l. ja L.bctfemfidl.

~mvk : ! '

malm si otirmüüa MomseHi tä»., piAnopoodnr. 3.

Müüa ärasõidu pnhnl

hagijas

isane, 3-aaNane, «jeS «Vast jajäneste Tondi täm. nr. 18.

MWa tammvpMist

sõWlauö

ja tS Sodi, laHtiwSÄaw Hitete-Türqi diiwon ja trämso»

pooyel. Jakobsomi !än. Lg—(,igeipläew ti 3—4.

MSlüritele

pSSttsiidi,

kruubipletke

foowitab A. ReSsaarWaua-PoSti 5, Tallinn

IM

vsndAe anda. Saupa teeb iM.hrv Ssefeldt, Umdlla, MäoWa,Kadrina kaudu <4 worSta Kadrina jaamast), Lg. dets. s. a.

Roükpalit

Jtaraknlfaßß

HM tõi, krt. 5 (dr. Olchin),ärchpÄswa l kl. 11—1.

tmmm

&m*Sil mttfe.I Smr r Tartu m-nS. m. A-d.

TST

yunuWud, müüa S. Tartu mnt.m. 6l»d.

Müüamagamistoa

siseseinte,hÄie tammepuu («Älsamao töö),S wõMt madiMsi'., 2 öZkapvi,pefMonmut 3 osopa

fcW. 3Wa TSniKmüffi b-a—l.WÜÜa

mi loõuOTca

Mi MIL

RüvrkoHa tün. nr. B—s.

Bofeased

jn tvaaw«l!s«m müüa. vaunatõm. 3—L.

R-«d.

Whasch tunll kauplejatele, odatvvZüi müüa. Woma Wvu tün.nr. lü—4.

MW«

WMthe' MMlsv

wöetakse »säeaalefe",

io «Saite Sööma" vealetellimisi ja kuulumsi

«avv ka müüakse

nende ütsikukd

nsotb'teib.

Seai' samas 0.7

ka lõik T.E. K.-llhijU'

j fe kirjastusel Hatu»trnb raamatud müügil

ja muretsetakse ettetellimi

se pe<te lõik raamamd kohale,

Krunt

mÄa odawasti 3. lmnajaoS.Järele küsida iqap. kl. %4—5

JdkoGrmi tän. 84—-7.

MaeStvr. -jc mister. lavwitwtlld

Hffliariidni

odawssti müüa. Naha igai ajalLühÄejalq nv. õ, Kt. 8.

Müüa tammepuust

pitbwit

ja tea matakad Na-nva mnt.nr. 83, tiikx Joih. Ai lk.

" Müüa

lüHfllEÖOl.

(SfflftSs (Mtvmhofk) tS«. B—JO.

GW»GW»GMWO»MO

I Ostetakse. I

OstanrüiMfl Mi.

(sinak.) 5—6 üõroe, isa mai-Cefe arcta Müüa pärn#. vaudkM Icettx?, firnmicõcr ftee. siwkS.

Dsat. hind ja swdWsK jtt.

Kõrget hinda mäluta lbriljantide,

kalliskivide, kulla* p setinaja hõbeda eest, Kootor Weaefc er. 4. Demiai maja, vaste

võta. kl 10—5.

mmmmmmummmmSoowin oSta pnmqiitud

saekaatrit.

Deatoda HM, suurus ja chitusmris. Arawäte kaudu. Ilänoo-Madise ühiis.-põodi, O. WelÄer.

Talukohta

mervtvuda soowm oööa. Deatoda Mamveshi !än. Z>Mnaas» «. Luids

L IikÜMIM «V kõige kõrgema bivea eest« Hrl|jsnts, .w«Bp£ tuallal metalle8 ja antllKaslu. j

u Wiru t. Op k. 2.

Wajam Äugcwa Hoaniqa

ttlbKiamerlt

eht ölamteoi, körqemah'mtalist.Dea lade fl i. „üsiiM'U".

Soowm osta taaovkaÄd»

wSi wfifirffittttt, 10—80 P. S-,ttoatoba PSltsmnaa, Sefuft»

mõne, Watter. Telef. 64—4.

Kellel on edasi ande

mk »»i

silma maata) tasuta maasaamiseks? Dsat. %z. dmri 9.

sub .Spero". iIseäranis kõrgeta hind dega

brilpnte*

Vene %-pflbereld,kolda, hõbedat Ja plaa- |Hnat ostab kontor Wene tännr. 11, krt Z. hoovis. |

- - I

0?ton {riuLflituh

meesterahva ManilHa üksikuid assu, palüuiid, kasu2achd. pesu ja ka wcvijpu, noWu,bkmklÄd, kõiksugu asju,

tranafltwliiarigekwoilgeid ja tnrncieid) kulda, NJvc'dak sa kalli'kiwc. Dunkri tmu«. 11. krt. 3, vl. 9—B.

!  .•liud. 1

L._._T_!

1. dets. loiruid &wsenjcmt iam.wäMom

(ÜBli (il.

Kaotaja rc6!6 katte Paada 1 Po-tefkieäbailal tL

0-2.

Eelolevateks pühadeks!Pakume pohast, Ameerika Mihkrusllruplt, igat sorti ompot e õunu, wirs.kuid, aprikoose, mns.i ploome, pime,gasuguseid jõuluküünlaid. jahu, suhkrut,riisi, teed parimaid sorte, igapiew srirskc. praetadjobwi. Müük söure' ia wäikesel arwnl kõige mõõdukamale

lii. dadega •§• MaHlnskl S. TPrtu md» 8> S. tartu amt. tk

I—.—I

| j Kadunud. 1

M ?!uruSe faotafrt

I rahakoti! üheS «Ha ja hoSuEaDsavamaa.tuga. Pakm aufa* veÄljar &ta

- Smia. Raha on teeni]© wHimrwraha. Nmme tün., maja 6—2.

Stuototub

2 ©otil

W „Äo&oEb"-lutuga. Lvch-Ee: !ei:]at pa iim rocewate-Vj eestäva <mÄa .PÄcwalche" vaam.«.ksupüusse, Jaani tSn. nt. 6.

ZialDlerahwa

talwemüts

kadunuid. Avifat leidjat Puladäva tuua Narma uml. öOa—9.

fõiiiii

MlWltM.

Teebaldi kaupluses takse«Wewalehe", ja

«LaSte Aöõum" . ttflintift

ja huriarufi matta jt«Makse nende ükstwid

| numbreid.

Ci— >—— 

wi.i

ükfik aaisterahwaS, tel sooivib

Brasiiliasse

sõita.Wätem oma nbre tiecü, iksfcaotfa kulu kannab. Swei korras tettacrba sÄ. .WoltS".

Haritud h«vädoM?Ä« ja jäukas preili soowib

lutwustharwld ning tWe hiwm«.Waer. 30—Ä a. Tsachoida M..S+Y*. -r

MM ijill

See» wStaks \ tja tatt woxi*ausat neidu perrfmtnallttwteqa? Tear. sl-u „WUmne lov--

ws -

Wiffo?os noormees soowib

klawerit

tarvitada,tuimi» wSi bimviist. PaZtumis.palub soofca flt. öhei thtfftmötsya .ÖWMrr 999".

UT

wälja laevata kvndla «attMuKevöi määrtaKjade wattu. Toadflt. ..357".

Ui W.

Saatke WK ama uÄness.___ J.

35—100.000 M.

mcrrHwli.se kw|vtailaqa joewib IL-Kk, harit-ud, 33-a. mvestodamtsoliid et.cwZties teeni. tust. W

ladu- nSiEaS'<choidja>na jne. (ka ©scmikuna). On kauaaegne jahead tMlMs»usÄ>. PaLkum. Kiti.Nr. 38".

Helded

rndameiied!

3?wr, hakitud, tneölbin) tzüterr*IcUž palub ftltiiÖQ 1000—

nutria mõla Teat.kuni 5- flp. flt. .Tõsme pnudns"

Lohusuus

müüb~Päewalehe^üks.kuid uu-nbr d.

tiiiuntte

| teo MMM.

AAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAA

KLOOGAL

I wõetakse .MevileHe', ..Koitfn" i- «lasteSüüme" peale tellimisi wastu ja müüakse

üksiknumbreid

Reinballi kaupluses.

immTTTTrfTTTTTTtTTTTTrrmMTVmTT*

10 Nr. 32? Püemislcfjt Keffenfi?ftlal, Z det em r!l 15ZS.

Tallinna ®esti KikwstssoMsiuss trükk

Jumala tahtmisel jõin 29. now. 1925. a. ennelõunal kiire, waikse surmagasiinsest elust ära kutsutud minu armas mees, minu kallis poeg, meie hea wend, H|

nääl ja onu, jahiehitaja IH

I OTTO EGGERSI

  SOnd. 89.-11M979. H

H Puusärkipanemine leinamajas kesknädalal, 2. dets. kl. V 27. Matmispäewaitohta teatataks? eraldi

  Sügawas leinas: M EHffl, Jflßl BfOlffl, SOPÄte EMBB, Süül NOC JB M  H Tuv. laalw. M. w.

BstOOnlß kontsertsaal. Kesknädala), 2. detsembril 1925 a.pianist

NIKOLAI ORLOFF'I

MRS Ja wllmana kontsert*Eeskawas: Liszt, Chooin, Schummn, Schubert, Skrjabin j. t

Algus kell 8 6htul.Pääaetäbtede eelmüük 300—/5 m. teatri kassas.

Esimese kontserdi pääsetähed kõik müüdud Estoonia kontsertbüroo

Püfiapäewaljd cletsemblii s. a korraldab Tallinnalinna poeglaste humanitaargümnaasiumi lastewanemate komitee gümnaasiumi ruumes, S Kloostrit. 16

niltemllgl

puudustkannatawate õpilaste heaks*Igasugused õnnekatsumlsed. Muusika.

"Sisepüas 25 mk, õpilastele 15 mk.Lastewanemate komitee.

kõige uuemat wäijamaa soodi

Wtlnosed 19Z5/ZS. e. Ma uudlud.Kiir ettevalmistus ba.iide iaoks. I grupi tegevuse algus tina,2. dets. kell 7 õhtut. Sellesse gruppi aissckirtutanud isikutel

kergeadatud maksutiogimiied. Suur Karja tin. 21—1.

Wknadalal, 2. dst'ombrU 1525

kell õhtul

Mii"

R. Stvlzi operett 3 wcvaWseS.Alllmdatud HÄmad.

NeGepäeval. 3. dvchmnbril 1025

kett %8 ShAL

Mm oesM*

J. McÄnari nüidend 25 pVdiZ.

Jaani kirik.KÄmechäeixÄ, 2. deds. 1025. a.

Pilv! MM

KaoKtegewad:H-rad Fr Zwetkow ja

L. Ernits (faffo-.k).

GeSkawad:Freseobaldk, % S. Bach, Me»-delSsaha, Weber, Sarg-Ebert.

AiguS kl. 7 Shtti-l.MHapüaS' «abaxchtlKu makiu

eest.

NUHIW»

Reedel, 4. deiKembrll 1525. a.

ESTQQNIASÜMFOONIAORKESTRI

erakorralinesümfooniakontsert

HMI Or offl?<wsteacamftl.

Jahatawad:Mu hfik ii Urasin liti

KawaS:Achalkow K sümfAinia ae. 5

ja klMerikontsert.Veera Gmogradmoa Uameri

kontsert.

Mcru s Ä. rn chwl.Pääjstähed 200—50 marini" eelac&agti iieotiÄ kaSsas.

mmmm

Di-r. Paal Pinna.Pchd»Sida!al, 2. f.- a.

üldhiadodypi *l5 mk. iViimast korda!

MA".C. StvmcheiM no-ljamang 4 w.

8 deC. s. w.Wdhiadadeaa, h J 5 utt

Wimast korda!

„LahKumlsKls"OjKteW 3PeavinS Paal Pinna.

Wcflis iMäesv 8. 8 õhtul.KVxKa "ouxtrub K. 7 Y. l.

PjMpacwal, 6. f. a.Paal Pinna auõhtu.

EKstenüufeks,Kui naised hullawad".

Operett 8 waa-tuseS.Pä«sstÄhiei« eelmüük awtttud.

Pyccniif TcaTpis(3aaHie TeaTpa).

Cnefcraiab O-Ba «FyCJIH».Lv cpeay. 2 «aeitaöps

BO BTOpOÄ p&3T>onepeTra

},ycoAi»6a BH.Wd,<b* 3a:.ficTß &C. Kapaöypaaaa

My3. A. 11. JleßHmcaroBo 2-ifb jrdüCTß BAJIETb:XopMeftcrep-b K- H. JbojieKe.BajierM. Jlajriain» Jlopann».ZlHpHHcepT» H. B. Bacsjibeßi».

AeKopapin Ö Mapenn».lips ysacris: r-aq> JüuiiaHi»JldpßßTb H M. PoaeHßAjieKcaHÄpoßoä s «üiesöpt»O-Ba «rycjis» r-aci» B. Kdmmckofi, C. 96öpn. s r.r. H. Be-FeteHHHKOBa Zü. BeajibCKsaa.

. Ky3MHHa, <E>. Man>e h m.k öajiera s xopa. HasaJio b*.7'/., sae. aas. BcuieiH <m>350 ao 25 mk npoaaioieaSl» Baocfe Tearpa oti» tl s.MIS MS HCl>ss. MBBes.

Oüß-fen» CTapnunEhb

Wälja üürida kohwlk

urn

Weizcnbcrgi ja nurgal,ühes sisseseadega ehk Ulya Kõlbulik ka kaup*luse sisseseadeks. Samas mQQ&kse uus Adlerikirjutusmasin, suure waabkuga, wenekeelse

kirjaga.

Naha ja läbi rääkida hommikuti kell 10 ja pealelõunat 3—5 A. Lellcp.

N -Jõesuu alewis antakse läbi aasta kauplewa kangete jookidega

restoraani

pidamise Õigus 1926. a. peale 500 000 margayest wälja. Soowiawaldused sisse anda kuni

6. detsembrini s. a. AlewiwalitSUS.

Suurem veejõul töötav

jiii- Il llllllÜl!

pikemaks ajaks randile anda, ehk scowikorral müüs.Näha: Ruhi (irve veski, Pärnumaal, Abja jaamast.Kiraükuit Tallinn. Kaupmehe täa 11-a—2

Oksjofc.

Tallinna-Haapsalu rahukogu kohtupristaw A Kuusk"mann kuulutab, et 3. detsembri! 1925 a. kell 10hommikul müüakse awalikul enampakkumisel Tallinnas, Kreutzwaldi täu. Ewerardi majas, krt 4, wõlglase WaJter Leyden'i wallaswara korterisis:eseadja pianiino, firma »G Leppenbcrg, St. Petersburg«.

OK BJON. ?Maksojõnetnks tunnistatud A S Harju Panga likwideeri

loiskomisiöo teatab sellega. et Tallinnas, Har u täa. nr. 33. ead.A. S. Harin Panga ruumides >?. detsembril 192 > a kell 3 p 1toime pannakse wabafaktli* fclnnlswarade Ukljon. Mää*Me tulewad maksujõuetuks tunnistatud A -S. Harju Panga km»Uiswarad, mis asuvad Ta linnas. Har u tän nr, 31 ta di ar.nr. 538 ja 540 ja Tallinnas Hoijandt täa. nr. Tl l.nuamaopesi asuva. aida kasntamis- ja rendiõigused. Harju tän. nr. 31ja 33 krep. nr.nr. 538 ?a 540 asuwad kinniswarad müüakse koosja on hinnatud 20.000.000 marga peale Hollandi tän. nr. 11 asuvait müüakse eraldi ja on hinnatud 2.500.000 mana peale. Pakknmne algab hinnatud summast. Igaüks, kes soovib pakkumisest osa võtta, peab 10% hinnatud summast oksjouipida ale kautsjonina sisse maksma. Lähemad mäügitingimised on tihendatudftiiekobasel erUehet missugust võib saada A.-S. Harju PangaHkwideenmukomisonilt Maksujõuetuks tunnist A.-S Ha u~ Panga likvideerimiskomisjoni esimees: Th. Pielbaum.

Ajakohane, tulutoov, suurem

ettewõte

wafab osanikku.Kapital 1—ll 2 miljoni kindlustatud Kaasatöötamine soovitav.

Pakkum alt «Y. V »

Roman Tawasf i Eesti parim markide Mõstus

asab nüüd

W. Roosikrantsi tänawal nr. 3.

M jJI—Bk."• &sSSbSSP

Mitte ainult kõige ilusa*maid, wuid ka kõige oda

vamini saate

pnusorke

Ulwalala tSn. nr. 24*Tatari tän. nurgalt

Kftnetr. 5-57.

Austusega

J. & E. WUdt,| asutatud 1647. east.

I M CfirlsL Msl. Finsko MM! ilktlebowetStettln. Hililnibw. !

«Corrapllr. Iganädalane rclslilhcndus s-ki. relsSJate-ekspressaurlkutega

kapt Neumann. k&Pt F**r*on>*

Talllnnasl>statllllll igal laupäeval. Tal ll»ltasl>St Illini igal laupäeval3. dets kell 2 p. 1. 12. dets. kell 4p. 1

Talllnna»l»Xel»lngl igal esmuolewal Talllnnast-Xelrngl igal esmaspäevalAurik «Regina» 14 dets. kl. 10 hcmas. 7. dets kl. 10 komm.

Stettinlst-Tallinna igal laupäeval Aurik Stettiiaist-Tal.inna Igal laupäeval. 5. dets.' «Regina» 12. dets. kh 1 päeval. ki 1 päewaL

Helsingist-Talimna igal laupäeval. 3. dets. Helsingist-Tallinna igal laupäeval. 12 dets.kL 10 komm. kL 10 komm

Lähemad teated ia ettetcllimised kabiinide peale

aur. ..NordlandiV N.ChrlStanscn & Co. * aurik .Vlhsnnas' Carl F. dahlnbäckLai t 34- Kõuetr. 16-66, 21-66 m Uus t 2. Kõaetr 81, 704. I

lMßnnnannn>naLnannnißnMnKnMHnnnnnMninniHßnaiMn^^ManaißnHn^^

f = Kollale Jõudnud ------

nikkel

woodiosad

fl. KRISTJANSON

Vanaturg, Kalawi kaubabaona nr. 2. !Kõnetr. 36Q. m Kõnelr. 3M. j

t

EleXtri )uhe-!raadid ja kaablid.

Kõiktarwitatawad sord.d ja läbilõiked tujewa ja v6r?a woo u saoks.Mantlltraadfd (Kuh otraat), siseiuheda uuematele nõuetele wastawad.semparlraat O. R P. N: 218196, garanteeritud happe- ja ijraakindlad Õhu,uhed, sündsad keemiawabrikuiele, tal idele, õlle-, wärwimis-,

tekstiiltöõstusele, tulekahju teadaande sisseseadetele j n e.Kummitinakaablid, kummimantelkaab id, telefonikaablid, auto-, walgustus- ja sütitamiskaabid. soomustatud juhed, kõlistami3traat sise- jawälisjuheks, Bergmann-torud. kaablimass, jootraisaine «Tmolin», isoleerpael walge ja must, täskulambipatareid «Sltax», Osram lambid

220 woldi jaoks ning taskupatareidele, alati rikkalikus tagawarasWerner & Ko, juures, Rheydt-Kabelwerke A-G pea- I

esitaja, Tallinn, Raekojaplats 4. Kõnetr.

| Tähtis härradele kaupmeestele! 1

Kui soovite suurendada oma s ssetulekuid fa täiesti rahul-B dada ostjate nõudmisi, ärge pidage oma kaupluses muid riide

. värve, kui ainult

1 Datanl WttFWi I

I Wfßlw MVlwl POklkKtß. I

  Selle värvida on kõik ostjad rahul, sest iga perenaine HH wtBUKi» haru ,el!e värviga ise paremini värvida kui wärvija-mrister.  

  Nõudke igalt poolt ainult wärwe «Star» pakikestes: I  Igale pakikesele on juure lisatud villane proowiniit ia iga persaine võib H  kindel olla selles, et ta aatea värvi saavutab, kui proowiniidil Hj

H Ig:lpool müügil. I  Mõäk suurel hulgal Eesti wärwivabrikus «STAR», Tallinnas, Pikk tärn 36, kõne

traat 11-02. Kirjade aadress: Tallina, pstk. 143.

I Tallinna ekspertiiskojaraamatupidamis-ekspert

H. Freondt.

Wcna lin. s. TeL 29-41Kella 5—6.Nõuanne

nramatopKlanilses.| kaak asiaaiamlsei la

ürlnakSDißlDL

Mciiriu

igasse kohtu» {a ameti*asutusse. Nõuandmine

õigusteMase poolt.

Suur Karja* tän. «. 4, krt. 8,| apteegi majas.I Ätt {ulan fõtlt ktrjotõid masina! puh:alt ümber, nagu igas.

! MM»

rendÄevinguiö satõlkeid kZlqiZ keelte?, otse rae»koja taga nr. 6.

j Manaks*. 1

i—

i Praktilised

I WIIkllW

OIU

liMwmM

tffiüwiwesl!.

mii W ja lahid,

triUa.

! sats trliMe 's!'

petrooL-Sestja lim".

(irotektor Ma lakk.

aiNWWMUkliipeaniil

JHa" Wom\

MM

laga,1 paar niskssll

jalgratas.

MWWWM

M batatajaiijjapa

raaii m

wlljasaaginisi nai

"jpr WIMÄ

laaiapaiaat ja raafo]|o| kompl, satsides.

Kõiki ülalpool nimetatudkaupu loowitib kuni

pühadeni

alandat. hindadega

11. MM 1 k

Cstonla puiesteel 19,kõnetr. 401 ja 402.

Cs«»WW»WWWWWWW»»SSWW»»S>»>>Wa

pväljamaS

1 vabrikute  

Joh LindemannilMM Rataskaevu 8 HWMM Minnas

Ml!

müüakse igapäew kella t—4 a.-s.

wabrikuS, Koplis,

BeUeri tehases, wävaw nr. 7.

1 JAKOB BIEK'i " £

rflcmntuhoitmisG- & lineerimlsetSSstus |

i( Ole wlidud uutesse, awarat«si« ruumides»* M

J Hüüriwahe tänawale nr. 17 (Falkenberg! saanil vastus). jt

Uuemate tehniliste täienduste tõttu on wõimaük tellimisi korralikult ja kiiresti täita, jxf . Tel. IS-SO lm 31-73. T

..Laste Rõõm" on KC ttc siSßiMm Insleojahlrl Eestis-

EESTI AKTSIASELTS

C. SIEGEL

TALLINNAS, LAI TÄN. NR. 27.KÕNETRAAT 1-83.

Ladva:

Torud igasugused

loru ühendusteed,

armatuurid.

Wannld i«

wanniahjud.

sanltaartarbaasiad. Raud

mitmesugune.

M ..Kalewipies"

kapten TAMM.

a.õ idad tallp., S. cSotnsmbPll peale lõunat

Stokholmi

Aurik oo ai.etelegraafiga varustatud.

Reisijate- ja kaubaüleiaudmisl võtab wastu

Thomas Clayhills & Son,Suur Brookusmägi 14.

Kõnetraat IIS ja 26-76. Teiegr aadr.: ,C ayh.lls**

Suurem valik

õmblusmasinaid,kudumismasinate,

paljundamise paraata,Jalgrattaid ia

üksikuid osasid nendele masinatele.

Ainult kõrgewi&rtusline kaup. odavad hinnad, toodavJ 1 roimaks.

LIER A ROSSBAUMUus aadress: WCril till. nr. 7. Kõnetr. 27*34.

W pirn W« ikaijiM n AMAMI.Iga daam on vaimustatud oma ilusaks mftutenud tuusteüte ja ei tarvita iial enam üh'ki teist sbampood kui

Amaml.Tumeda juukse jaois hennaga nr. 1Heleda „ „ kummeiitegi nr. 5Kuiva „ „ Almond Oil nr. 10

Igast pakist jätkub pesemiseks neljaks korraks ja onaeeühtlasi ka iõbaapad akereks.

Saadaval kõigis parema.es rohukaüplustes. 2f

Wõtan teha

KorstnnpflhMmlse tõid

Nõmmel ja PäaskUlas.Aadress: Nõmmel. Torni tän 9, Mustamäe pargi juure»

Tallinnas, Tõnismägi 16-4. ?Korstnapühkijaroeistes j, WelllKa*

ALBA

luz ise keemiline puhastusabinõu.kõrvaldab täiesti igasugused plekid, ri.et mitte rikkudes. Müügil igalpool. ALBA ou esimereauhinnaga kroonitud*

Mii eltpls. MM

valmistab väi aspool võitlust maitserikkalt t põtwa- Ja6htelu'«tl«, koslQßmc, palCuld na.

Atellee H-me „Ma.to". Tallinn. Ultni tflenv nr. 15.

A fl terwelt ehk osade kaapa, (normaallaiade tooruses ja    WW> I    vähemates osades) mü3a. Põldu 220 vakamaad.W I I 23 I W I head heinamaad korralikud hooned Kaarepere vakwJm MB I M »aiist 5 versta. Tartust 33 versta Lähemaid tea

® teid saab Narva mõisas. Waldi kaudu, M. Kiiratsilt.