13.12.2012, Tabasalu

LoodusväärtusedMuraste klindi piirkonnas

Matti Masing

Klint

Klint tähendab rannaastangut nii eesti, taani kui ka rootsi keeles.

300 km pikkune Põhja-Eesti klint on vähemalt 40 miljonit aastat vana looduslik moodustis, Eestimaa loodusväärtus nr 1.

Muraste klint

Loodusväärtused klindi piirkonnas

1) klint tervikuna;

2) kivimid, mis moodustavad klindi;

3) kaitsealused looma- ja taimeliigid, kes elavad klindi piirkonnas;

4) taimede ja loomade elupaigad klindi peal, klindi sees ja klindi all;

5) klindialune lehtmets ojade ja niitudega;

6) klindialune rannik koos merelahtede ja neemedega;

7) pärandkultuuri objektid klindi piirkonnas.

Muraste looduskaitseala

Muraste looduskaitseala valitseja on Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon.

Mis ohustab klinti?, 1Tallinna lähiümbruse väärtpaikade suurim oht on järjest

hoogustuv kinnisvaraarendus: kaovad looduslikud kooslused, lõigatakse läbi metsloomade põlised liikumisteed, nn. rohelised koridorid.

Keerulisemaks läheb ka loodushuvilistel, sest pealinna naabruses metsa või mere äärde pääseda pole siis enam lihtne.

Kaitsealuseid loomaliike ohustab elupaikade kadumine, autoliiklus, müra, tehisvalgus, häirimine.

Klindiäärsetes elupaikades on taimed, loomad ja inimene elanud tuhandeid aastaid. Nende kooslelu on olnud võimalik. Kui nüüd, esimest korda ajaloos, hävitab inimene klindiäärsed looduslikud elupaigad, siis on see kooselu lõppenud.

Mis ohustab klinti?, 2Klindiäärsetes elupaikades on taimed, loomad ja inimene elanud

tuhandeid aastaid. Nende kooselu on olnud võimalik. Kui nüüd, esimest korda ajaloos, hävitab inimene klindiäärsed looduslikud elupaigad, siis on see kooselu lõppenud. Klindi serva lähedale kavandatavad planeeringud kujundavad olukorra, kus sealsetes elupaikades tuhandeid aastaid elanud roomajad on sunnitud tulema inimeste õue, häirimise suhtes tundlikud linnu- ja nahkhiireliigid aga lahkuvad. Nii tekib pidev konflikt inimese ja loomade vahel, kuni viimased on lõplikult hävitatud. Seda konflikti tuleks vältida, nt nõnda: jätta alles looduslikud elupaigad, lähtudes ekspertide soovitatud 150 m reeglist: elupaigad säilitada vähemalt 50 m kaugusel klindi servast klindi peal ja 100 m klindi all.

Kaitsealuste elustikuliikide säilimiseks vajalike elupaikade ala täpsemaks määramiseks tuleb tellida loodusteadlastelt uuringuid. Ilma uuringuteta pole teada, milliseid elupaiku ja kui suurel alal ükski liik vajab. Samuti pole siis teada isegi seda, millised liigid piirkonnas elavad ja mida nad oma eluks vajavad.

Planeeringud, 1

Planeeringud, 2

Kuidas kaitsta klinti?, 1

Klindi tulemusliku kaitsemise üks aluseid on TEAVE loodusväärtuste kohta klindi piirkonnas.

Seda teavet tuleb koguda ja seejärel ühiskonnas levitada. Sest vaid teadlik ühiskond saab toimida loodust säästvalt ning elada harmoonias teda ümbritseva keskkonnaga.

Osalejad loodusteabe kogumises ja levitamises, igaüks oma töölõigus:

► loodusteadlased► loodusuuringute tellijad (Eestis seni täitmata nišš)► Keskkonnaamet► omavalitsused► kohalikud elanikud► vabaühendused

Kuidas kaitsta klinti?, 2

Klindi tulemusliku kaitsemise üks aluseid on TEAVE loodusväärtuste kohta klindi piirkonnas.

See teave saab tulla vaid loodust hästi tundvatelt ekspertidelt (loodusteadlastelt), kui nad saavad teha oma tööd. Kahjuks puudub Eestis struktuur, kes telliks loodusteadlastelt aktuaalseid uuringuid looduses. Endised teadusasutused on likvideeritud, ent nende asemele pole tekkinud uusi, tulemusi andvaid struktuure. See vaba nišš tuleb täita, alles siis on võimalikud tulemused looduskaitse elluviimisel Eestis.

Muraste looduskaitseala valitseja on Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon, kelle poole saab pöörduda kõigi kaitseala ning kaitsekorda puudutavate küsimustega. Muraste looduskaitseala kaitse-eeskirja ja täpsema kaardiga saab tutvuda Riigi Teataja kodulehel.

Klindi nädal

Klindi nädal, 10.--16. detsember 2012

Grundtvig LENA 2012—2014 loodusõppe sündmus

TEABELEHT

ANKEET

Blog: Muraste klinthttp://muraste-klint.blogspot.com/

Kasutatud materjalid, 1

Archimedes – Õpikoostöö projektidhttp://www2.archimedes.ee/hkk/index.php?leht=531

Balti klint – Vikipeedia, vaba entsüklopeedia: http://et.wikipedia.org/wiki/Balti_klint

Elupaik – looma koduhttp://www.hot.ee/sicista98/

Grundtvig LENA 2012—2014: http://www.facebook.com/grundtvig.lena/info?ref=stream

Harku vald – Detailplaneeringudhttp://www.harku.ee/index.php?menuID=320

Harku vald – Üldplaneeringhttp://www.harku.ee/index.php?menuID=321

Hendrikson & Co, 2007. Harku valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Seisuga 29.08.2007.

Kalda, A. & Paal, J. 1997. Kaitset vajavad metsakooslused. Eesti Mets, 8, 10-16.

Kohv, K. 2007. Harku valla rohevõrgustiku tuumalade ja koridoride uuring. Eestimaa Looduse Fond. 48 lk.

Masing, M. 2012. Fotokogu.

Kasutatud materjalid, 2

Masing, M. 2012. Klint on ohus! Sicista voldik nr 34. Tartu, detsember 2012, 6 lk.https://docs.google.com/file/d/0BwAjAUZKS6FVcXRyTVhJUEhXT2s/edit?pli=1

Masing, M. 2012. Loodusväärtuste uuring Põhja-Eesti klindi rohevööndi alal Harku vallas Muraste ja Ilmandu külade piirkonnas, augustis ja septembris 2012. MTÜ Sicista Arenduskeskus. Tartu ja Haapsalu, 28 lk. (Masing 2012-10-30 Muraste uuring.pdf)

Meriküla jutudhttp://merikyla.blogspot.com/2009/04/kuidas-on-maaratud-muraste-lka-piirid.html

Muraste klint: http://muraste-klint.blogspot.com/

Muraste looduskaitsealahttp://et.wikipedia.org/wiki/Muraste_looduskaitseala

Muraste looduskaitsealahttp://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1289_1279.html

Põhja-Eesti klint – Eesti looduse sümbolhttp://www.klint.envir.ee/klint/index.html

Sepp, K. & Jagomägi, J. 2001. Rohelise võrgustiku määratlemise alused maakonna planeeringus. Tartu.

Sicista Arenduskeskus MTÜhttp://www.hot.ee/sicista98/http://loomaseire.blogspot.com/

Loodusväärtused

Loodusväärtused

Loodusväärtused

Loodusväärtused

Loodusväärtused

Loodusväärtused

Loodusväärtused

Loodusväärtused

Loodusväärtused

Loodusväärtused

Tänud!

Matti Masing, loodusteadlane

E-post: matti@ut.ee

Blog: Muraste klint

http://muraste-klint.blogspot.com/