AASTAARUANNE 2010 - European Central Bank

201020102010201020102010201020102010201020102010

2010

A A STAARUANNE2010

EU

RO

OPA

KESK

PA

NK

A

ASTA

AR

UA

NN

EET

AASTAARUANNE2010

2011. aastal on kõigil EKP

väljaannetel 100-eurose

pangatähe motiiv.

© Euroopa Keskpank, 2011

AadressKaiserstrasse 29

60311 Frankfurt am Main,

Saksamaa

PostiaadressPostfach 16 03 19

60066 Frankfurt am Main,

Saksamaa

Telefon+49 691 3440

Veebilehthttp://www.ecb.europa.eu

Faks+49 69 1344 6000

Kõik õigused on kaitstud. Taasesitus õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui viidatakse algallikale.

Fotod:Andreas BöttcherESKQISOCHROM.comRobert MetschWalter Vorjohann

Käesolevas aruandes sisalduvad andmed on esitatud 25. veebruari 2011. aasta seisuga.

ISSN 1830-2955 (elektrooniline versioon)

3EKP

Aastaaruanne2010

SISUKORD

EESSÕNA 9

1. PEATÜKK

MAJANDUSARENG JA RAHAPOLIITIKA

1 RAHAPOLIITILISED OTSUSED 16

2 RAHAPOLIITILINE JA

MAJANDUSLIK ARENG 23

2.1 Rahvusvaheline

makromajanduslik keskkond 23

2.2 Raha- ja fi nantspoliitiline areng 27

2.3 Hindade ja kulude areng 50

2.4 Toodangu, nõudluse ja

tööturu areng 58

2.5 Eelarvepoliitika areng 67

2.6 Vahetuskursid ja maksebilanss 73

3 EUROALAVÄLISTE EUROOPA LIIDU

LIIKMESRIIKIDE MAJANDUSLIK JA

RAHAPOLIITILINE JA ARENG 78

2. PEATÜKK

KESKPANGA OPERATSIOONID JA TEGEVUS

1 RAHAPOLIITILISED OPERATSIOONID,

VALUUTATURUOPERATSIOONID JA

INVESTEERINGUD 88

1.1 Avaturu operatsioonid ja

püsivõimalused 88

1.2 Valuutaturuoperatsioonid ja

operatsioonid teiste keskpankadega 95

1.3 Väärtpaberituruprogramm 96

1.4 Tagatud võlakirjade ostu kava 96

1.5 Investeeringud 97

2 MAKSE- JA

VÄÄRTPABERIARVELDUSSÜSTEEMID 99

2.1 TARGET2 99

2.2 TARGET2-Securities 100

2.3 Tagatiste arveldamise kord 102

3 PANGATÄHED JA MÜNDID 104

3.1 Pangatähtede ja müntide ringlus

ning valuuta käitlemine 104

3.2 Pangatähtede võltsimine ja

võltsimise ennetamine 105

3.3 Pangatähtede tootmine

ja emiteerimine 106

4 STATISTIKA 108

4.1 Uus ja täiustatud euroala statistika 108

4.2 Muu areng statistika vallas 108

4.3 Finantskriisist tingitud

statistikavajadused 109

5 MAJANDUSUURINGUD 111

5.1 Peamised uuringusuunad

ja tulemused 111

5.2 Uuringutulemuste levitamine:

väljaanded ja konverentsid 112

6 MUUD ÜLESANDED JA TEGEVUSED 114

6.1 Rahaloome ja eesõigustega seotud

keeldude järgimine 114

6.2 Nõuandvad funktsioonid 114

6.3 Euroopa Liidu laenuvõtmis- ja

laenuandmistoimingute, Euroopa

Finantsstabiilsusfondi ning

Kreeka Vabariigile antavate

ühendatud kahepoolsete krediitide

haldamine 118

6.4 Eurosüsteemi

reservihaldusteenused 119

3. PEATÜKK

EESTI ÜHINEMINE EUROALAGA

1 EESTI MAJANDUSLIK JA

RAHAPOLIITILINE ARENG 122

2 EESTI PANGA EUROSÜSTEEMIGA

LÕIMUMISE ÕIGUSLIKUD ASPEKTID 126

3 EESTI PANGA EUROSÜSTEEMIGA

LÕIMUMISE PRAKTILISED ASPEKTID 127

4 EURO SULARAHALE ÜLEMINEK EESTIS 128

4. PEATÜKK

FINANTSSTABIILSUS JA -LÕIMUMINE

1 FINANTSSTABIILSUS 132

1.1 Finantsstabiilsuse seire 132

1.2 Finantsstabiilsuse korraldus 134

4EKPAastaaruanne2010

2 FINANTSREGULATSIOON JA

-JÄRELEVALVE 136

2.1 Pangandus 136

2.2 Väärtpaberid 137

2.3 Raamatupidamine 138

3 FINANTSLÕIMUMINE 139

4 MAKSESÜSTEEMIDE JA TURU

INFRASTRUKTUURI JÄRELEVAATAMINE 143

4.1 Suurmaksesüsteemid ja

infrastruktuuriteenuste osutajad 143

4.2 Jaemaksesüsteemid ja -viisid 145

4.3 Väärtpaberite ja

tuletisinstrumentide kliiring

ja arveldamine 145

4.4 Muu tegevus 146

5. PEATÜKK

EUROOPA KÜSIMUSED

1 POLIITIKAKÜSIMUSED 150

2 INSTITUTSIOONILISED KÜSIMUSED 153

3 MAJANDUSE JUHTIMISE PARENDAMINE 154

4 EUROOPA LIIDU KANDIDAATRIIKIDE

ARENG JA SUHTED NENDEGA 155

6. PEATÜKK

EUROOPA SÜSTEEMSETE RISKIDE NÕUKOGU

TÖÖGA SEOTUD ÜLESANDED

1 INSTITUTSIOONILINE RAAMISTIK 158

2 EUROOPA SÜSTEEMSETE RISKIDE

NÕUKOGU ETTEVALMISTAVA

SEKRETARIAADI TÖÖ 160

3 EUROOPA SÜSTEEMSETE RISKIDE

NÕUKOGULE ANALÜÜSI, STATISTIKA,

HALDUSE JA LOGISTIKA VALDKONNAS

PAKUTAV TUGI 161

7. PEATÜKK

RAHVUSVAHELISED KÜSIMUSED

1 PEAMISED MUUTUSED RAHVUSVAHELISES

RAHASÜSTEEMIS 166

2 KOOSTÖÖ EUROOPA LIIDU VÄLISTE

RIIKIDEGA 170

8. PEATÜKK

ARUANDEKOHUSTUS

1 ARUANDEKOHUSTUS AVALIKKUSE JA

EUROOPA PARLAMENDI EES 174

2 VALIK EUROOPA PARLAMENDIGA PEETUD

KOHTUMISTEL TÕSTATATUD KÜSIMUSI 175

9. PEATÜKK

AVALIKUD SUHTED

1 AVALIKE SUHETE POLIITIKA 178

2 TEGEVUS AVALIKE SUHETE VALDKONNAS 179

10. PEATÜKK

INSTITUTSIOONILINE RAAMISTIK,

TÖÖKORRALDUS JA FINANTSARUANNE

1 OTSUSEID TEGEVAD ORGANID

JA ÜLDJUHTIMINE 184

1.1 Eurosüsteem ja Euroopa

Keskpankade Süsteem 184

1.2 EKP nõukogu 185

1.3 EKP juhatus 188

1.4 EKP üldnõukogu 190

1.5 Eurosüsteemi/EKPSi

komiteed, eelarvekomitee,

personalikonverents ja

eurosüsteemi infotehnoloogia

juhtkomitee 191

1.6 Üldjuhtimine 192

2 ORGANISATSIOONILINE ARENG 195

2.1 Personalijuhtimine 195

2.2 Personalisuhted ja sotsiaaldialoog 196

2.3 EKP uus hoonekompleks 196

5EKP

Aastaaruanne2010

2.4 Eurosüsteemi hangete

koordineerimisasutus 196

2.5 Keskkonnaküsimused 197

2.6 Infotehnoloogiateenuste juhtimine 197

3 PERSONALIKONVERENTS 198

4 EKPSI SOTSIAALDIALOOG 199

5 EKP FINANTSARUANNE 200

31. detsembril 2010 lõppenud aasta

tegevusaruanne 201

Bilanss seisuga 31. detsember 2010 204

31. detsembril 2010 lõppenud aasta

tulude ja kulude aruanne 206

Arvestuspõhimõtted 207

Bilansi lisa 212

Tulude ja kulude aruande lisa 224

Sõltumatu audiitori järeldusotsus 227

Selgitus kasumi ja kahjumi

jaotamise kohta 229

6 EUROSÜSTEEMI KONSOLIDEERITUD

BILANSS SEISUGA 31. DETSEMBER 2010 230

LISAD

EKP VASTUVÕETUD ÕIGUSAKTID 234

EKP VASTUVÕETUD ARVAMUSED 237

EUROSÜSTEEMI RAHAPOLIITILISTE

MEETMETE KRONOLOOGIA 244

ÜLEVAADE EKP TEADAANNETEST

LIKVIIDSUSE PAKKUMISE KOHTA 247

EUROOPA KESKPANGA VÄLJAANDED 252

SÕNASTIK 253

TAUSTINFOD

2010. aastal võetud mittestandardsed 1

meetmed 17

Joonis Riigivõlakirjade

tulususevahede areng

2010. aastal ja 2011. aasta

alguses 18

Rahaloomeasutuste poolt kaupu ja 2

mittefi nantsteenuseid pakkuvale

erasektorile antud laenude areng

võrreldes majanduse varasemate

langus- ja tõusuperioodidega 31

Joonis A Rahaloomeasutuste

poolt kaupu ja

mittefi nantsteenuseid

pakkuvale erasektorile

antud laenude aastane

reaalkasv majanduse

suuremate surutiste ja

taastumiste ajal alates

1990. aastast 32

Joonis B SKP aastase reaalkasvu

areng majanduse suuremate

surutiste ja taastumiste ajal

alates 1990. aastast 32

Joonis C Rahaloomeasutuste poolt

kodumajapidamistele antud

laenude aastase reaalkasvu

areng majanduse suuremate



Joonis D Rahaloomeasutuste

poolt kaupu ja


pakkuvatele ettevõtetele

antud laenude aastase

reaalkasvu areng

majanduse suuremate



Infl atsiooniootuste turupõhiste näitajate 3

areng 2010. aastal 39

Joonis A Võlakirjaturupõhised ja

infl atsiooniga indekseeritud

vahetustehingute põhised

infl atsiooniootused 40

Joonis B Võlakirjaturupõhiste

infl atsiooniootuste ning

võlakirjade nominaal- ja

reaaltulususe areng 2010. aastal 40

Joonis C Pikaajaliste

forvardvõlakirjade

turupõhiste

infl atsiooniootuste

liigendus tähtaegade lõikes 40


Joonis D Viieaastaste

forvardvõlakirjade

põhised viie aasta

infl atsiooniootused euroalal

ja USAs 41

Ettevõtetele antavate laenude tingimuste 4

uuringu tulemuste tõlgendamine 47

Joonis A Muudatused ettevõtetele

laenude või krediidiliinide

andmise tingimustes 47

Joonis B Pangalaenude

kättesaadavus euroala

ettevõtete jaoks 48

Joonis C Ranged ja leebed

laenuandmiskorrad

ning euroala kaupu ja


pakkuvatele ettevõtetele

antavate laenude tingimused 49

Toormehindade arengudünaamika ja 5

mõju ÜTHI-infl atsioonile 52

Joonis A Toormehindade areng 52

Joonis B Tööstusliku toorme

ja vahekaupade

tootjahindade areng 54

Tabel Toornafta hindade mõju

ülekandumine ÜTHI

energiahindadele 54

Euroala kodumajapidamiste 6

säästude areng 60

Joonis A Kodumajapidamiste

sissetulekud, tarbimine

ja säästud 60

Joonis B Kodumajapidamiste

netofi nantsväärtus 61

Tööturu areng viimastel aastatel euroalal 7

ja USAs: peamised erinevused ja

ajalooline perspektiiv 64

Joonis Tööhõive areng euroalal ja

USAs 65

Tabel Euroala ja USA tööturu

näitajad 65

Eelarve konsolideerimise 8

makromajanduslik kulu ja tulu 71

Eesti euroalaga ühinemise mõju 9

statistikale 124

EKPSi makrotasandi 10

usaldatavusjärelevalve uuringute

võrgustik 161

TABELITE LOETELU

1. Hindade areng 50

2. Tööjõukulude näitajad 56

3. SKP reaalkasvu komponendid 58

4. Tööturu areng 63

5. Euroala ja euroala riikide

eelarvepositsioonid 68

6. Ülemäärase eelarvepuudujäägi

menetlused euroala riikides 69

7. SKP reaalkasv euroalal ja

euroalavälistes ELi liikmesriikides 78

8. ÜTHI-infl atsioon euroalal ja

euroalavälistes ELi liikmesriikides 79

9. Euroala ja euroalaväliste ELi

liikmesriikide eelarvepositsioonid 80

10. Euroala ja euroalaväliste ELi

liikmesriikide maksebilanss 81

11. Euroalaväliste ELi liikmesriikide

ametlikud rahapoliitilised strateegiad 84

12. Maksed TARGET2s 100

13. Euro pangatähtede tootmine

2010. aastal 107

14. Eesti majanduse põhinäitajad 123

JOONISTE LOETELU

1. EKP intressimäärad ja euroala

üleööturu intressimäär 16

2. Intressimäärade areng pärast

fi nantskriisi süvenemist 17

3. Suuremate tööstusriikide/

-piirkondade majandusarengu

põhisuunad 23

4. Toormehindade arengu

põhisuunad 27

5. M3 ja laenud erasektorile 28

6. M3 põhikomponendid 29

7. Lühiajaliste hoiuste intressimäärad

rahaloomeasutustes ja rahaturu

intressimäär 29

8. Hoiused sektorite lõikes 29

9. M3 vastaskirjed 30

10. Kolme kuu EUREPO, EURIBOR

ja üleöö intressimäära vahetustehing 35

11. EKP intressimäärad ja üleööturu

intressimäär 36

12. Pikaajaliste riigivõlakirjade

tulusused 36

13. Valitud euroala riikide võlakirjade

tulususevahed 38

7EKP

Aastaaruanne2010

14. Euroala nullkupongiga võlakirjade

põhised infl atsiooniootused 39

15. Suuremate aktsiaturgude indeksid 42

16. Rahaloomeasutuste laenud

kodumajapidamistele 43

17. Kodumajapidamistele ning

kaupu ja mittefi nantsteenuseid

pakkuvatele ettevõtetele antud

laenude intressimäärad 44

18. Kodumajapidamiste võlg ja

intressimaksed 44

19. Kaupu ja mittefi nantsteenuseid

pakkuvate euroala ettevõtete

välisrahastamise reaalkulu 45


pakkuvate ettevõtete

välisrahastamine vahendite lõikes 46


pakkuvate börsil noteeritud

euroala ettevõtete kasumi suhtarvud 46


pakkuvate ettevõtete võla suhtarvud 50

23. ÜTHI-infl atsiooni jaotus:

põhikomponendid 51

24. Põhikomponentide osakaal

ÜTHI-infl atsioonis 52

25. Tööstustoodangu

tootjahindade jaotus 56

26. Hüvitis töötaja kohta

sektorite lõikes 57

27. Euroala tööjõukulud 57

28. SKP defl aatori komponendid 57

29. Euroala eluasemehindade areng 58

30. SKP kvartaalse reaalkasvu

osakaalud 59

31. Kindlustunde näitajad 59

32. Tööstustoodangu kasv ja selle

komponendid 63

33. Tööpuudus 64

34. Riikide rahanduse areng euroalal 70

35. Vahetuskursside ja eeldatava

volatiilsuse arengumudelid 73

36. Euro nominaalsed ja reaalsed

efektiivsed vahetuskursid (EER-20) 74

37. Jooksevkonto saldo ja selle

komponendid 75

38. Euroala ekspordimahud valitud

partnerite lõikes 75

39. Euroala otse- ja

portfelliinvesteeringud 76

40. Finantskonto peamised kirjed 76

41. ERM2 vahetuskursside liikumine 82

42. ERM2-väliste ELi vääringute

vahetuskursid euro suhtes 82

43. EKP baasintressimäärad

ja EONIA 88

44. Euroala likviidsustegurid

2010. aastal 90

45. Lõpetamata rahapoliitiliste

operatsioonide maht 91

46. Kõlblikud tagatised

varaliikide lõikes 93

47. Eurosüsteemis

laenuoperatsioonides esitatud

tagatised ja rahapoliitiliste

operatsioonide laenujääk 94

48. Tagatiseks esitatud varad

(sh krediidinõuded) liigiti 94

49. Ringluses olevate euro

pangatähtede arv 2002–2010 104


pangatähtede väärtus 2002–2010 104


pangatähtede arv 2002–2009

nimiväärtuste lõikes 105

52. Ringlusest kõrvaldatud euro

pangatähtede võltsingute arv

2002–2010 106

53. Euro pangatähtede võltsingud

nimiväärtuste lõikes 2010 106


RIIGID MUUD

BE Belgia BIS Rahvusvaheliste Arvelduste Pank

BG Bulgaaria EER efektiivne vahetuskurss

CZ Tšehhi EKP Euroopa Keskpank

DK Taani EKPS Euroopa Keskpankade Süsteem

DE Saksamaa EL Euroopa Liit

EE Eesti EMP Euroopa Majanduspiirkond

IE Iirimaa EMU majandus- ja rahaliit

GR Kreeka ERI Euroopa Rahainstituut

ES Hispaania ESA 95 Euroopa rahvamajanduse ja

FR Prantsusmaa regionaalse arvepidamise süsteem 1995

IT Itaalia EUR euro

CY Küpros HWWA Hamburgi Rahvusvahelise Majanduse

LV Läti Instituut

LT Leedu ILO Rahvusvaheline Tööorganisatsioon

LU Luksemburg OECD Majanduskoostöö ja Arengu

HU Ungari Organisatsioon

MT Malta PPI tootjahinnaindeks

NL Madalmaad RVF Rahvusvaheline Valuutafond

AT Austria SKP sisemajanduse koguprodukt

PL Poola THI tarbijahinnaindeks

PT Portugal ÜTHI ühtlustatud tarbijahinnaindeks

RO Rumeenia

SI Sloveenia

SK Slovakkia

FI Soome

SE Rootsi

UK Ühendkuningriik

JP Jaapan

US Ameerika Ühendriigid

LÜHENDID

Vastavalt ELi praktikale on ELi riigid käesolevas aruandes loetletud rahvuskeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras.

Kui ei ole märgitud teisiti, vastab aluslepingu artiklite nummerdus alates Lissaboni lepingu jõustumisest 1. detsembril 2009 kehtivale nummerdusele.

EESSÕNA


2010. aastal iseloomustas rahapoliitilist keskkon-

da ühest küljest euroala majanduskasvu taastumi-

ne ja teisest küljest pingete püsimine fi nantsturgu-

del. Reaalmajandus taastus 2010. aastal oodatust

mõnevõrra jõulisemalt. Osaliselt oli see seotud

maailmamajanduse taastumisega, kuid hoo-

gu lisas ka ELi majanduse areng. Kokkuvõttes

kiirenes euroala SKP reaalkasv 2010. aastal li-

gikaudu 1,7% (2009. aastal oli see 4,1% aeglus-

tunud). Infl atsioonitempo muutus 2010. aastal

peamiselt ülemaailmsete toormehindade tõusu

toel kiiremaks. Samal ajal jäi infl atsioonisurve

ELis mõõdukaks. Seetõttu kujunes aastaseks

keskmiseks infl atsioonitempoks 2010. aastal 1,6%

(2009. aastal 0,3%).

Sellises keskkonnas jättis EKP nõukogu põhilis-

te refi nantseerimisoperatsioonide intressimäära

kogu 2010. aastal ja 2011. aasta alguses rekor-

diliselt madala 1% juures muutmata (fi kseeri-

tud 2009. aasta mais). See oli kooskõlas EKP

nõukogu hinnanguga, et keskpika perspektiivi

infl atsiooniväljavaade püsis 2010. aastal hin-

nastabiilsusele vastaval tasemel. Seega ei lei-

tud, et soodsamad kasvuootused ja lühiajaline

inflatsioonidünaamika ohustavad keskpikas

perspektiivis hinnastabiilsust. Rahamassi ja

laenude areng kinnitas hinnangut, et infl atsioo-

nisurve peaks ka pikemas perspektiivis jääma

tagasihoidlikuks. Infl atsiooniootuste näitajad olid

ka 2010. aastal kindlalt kooskõlas EKP nõuko-

gu eesmärgiga hoida infl atsioonimäär keskmi-

se aja jooksul alla 2%, kuid selle lähedal. See

annab positiivset tunnistust EKP rahapoliitika

kõrgest usaldusväärsusest.

Finantsturu olukorra paranedes 2009. aastal ja

2010. aasta esimestel kuudel oli EKP-l võimalik

vähendada fi nantskriisi tõttu võetud eurosüstee-

mi mittestandardseid rahapoliitilisi meetmeid.

Maikuus tekkisid taas teravad finantspinged.

Põhjuseks võis olla turul kasvav mure riikide

rahanduse jätkusuutlikkuse pärast, eriti Kreeka

puhul, kelle võlaprobleemide mõju kandus sel-

gelt edasi ja mõjutas ka teisi euroala riigivõla-

kirjaturge. Nendes euro võlakirjade järelturu

segmentides kuivas likviidsus kokku. Lisaks

hakati reitingute muutmiste ja hindade languse

tõttu sagedasti esitama lisatagatise nõudeid ning

ümber hindama pangandussüsteemi varasid,

mille tõttu pangatagatiste väärtus järsku ja kii-

resti vähenes. Lõpuks mõjutas see ka erasektori

repotehingute turge. Rahaturu intressimäärade

vahed laienesid taas, üleööturu segmendis aga

vähenesid mahud ning ostu- ja müügihindade va-

hed suurenesid. Mõjutamata ei jäänud ka tagatud

võlakirjade turg ja ettevõtete võlakirjade turg.

Vastuseks võttis EKP nõukogu uuesti kasutuse-

le teatavad mittestandardsed meetmed, mis olid

kas juba kaotatud või mida plaaniti järk-järgult

kaotada. Täpsemalt otsustas eurosüsteem jätkata

mai lõpust kuni detsembri lõpuni korraliste kol-

mekuuliste pikemaajaliste refi nantseerimisoperat-

sioonide korraldamist fi kseeritud intressimääraga

jaotamispiiranguta pakkumismenetlustena ja kuu-

lutas välja uue kuuekuulise jaotamispiiranguta

refi nantseerimisoperatsiooni, mis toimus mais.

Peale selle jätkati ajutisi vahetustehingute liine

USA Föderaalreservi Süsteemiga ja käivitati

väärtpaberituruprogramm. Programm on andnud

eurosüsteemile võimaluse sekkuda võlakirjatur-

gudele, et aidata taastada rahapoliitika edastamis-

mehhanismi kohast toimimist häiretega turuseg-

mentides. Võlakirjaostude mõju likviidsusele on

11EKP

Aastaaruanne2010

iganädalaste likviidsust vähendavate operatsioo-

nidega täielikult neutraliseeritud.

***

Finantsreformi valdkonnas astuti 2010. aastal

olulisi samme fi nantssektori vastupidavuse suu-

rendamiseks. Rahvusvahelisel tasandil oli oluline

samm seatud eesmärkide suunas G20 ministrite

ja keskpankade presidentide kokkulepitud ambit-

sioonikas tegevuskava. Baseli pangajärelevalve

komitee kokkulepe Basel III paketi kohta, mille

kiitis heaks keskpankade presidentide ja järele-

valvejuhtide rühm, näeb ette pankade kapitali- ja

likviidsusnõuete olulise tugevdamise ja moodus-

tab uue usaldatavusnormatiivide raamistiku nur-

gakivi. EKP toetab uut raamistikku täielikult ja

on seisukohal, et Basel III paketi järkjärguline

rakendamine peaks kuuluma esmatähtsate üles-

annete hulka.

Teine oluline töösuund fi nantssüsteemi vastu-

pidavuse suurendamisel on finantsstabiilsuse

nõukogu töö integreeritud raamistiku väljatööta-

misel, millega vähendatakse süsteemse tähtsusega

fi nantsasutustega seotud riske ja välismõjusid.

Finantsstabiilsuse nõukogu liikmena peab EKP

oluliseks töötada välja asjakohane raamistik, mis

tagaks suure rahvusvahelise järjepidevuse ning

edendaks sedasi võrdsete võimaluste loomist ja

minimeeriks regulatiivse arbitraaži ohtu.

2010. aastal sai kriiside ennetamise, ohjamise

ja lahendamise raamistiku reform hoogu juurde.

Reformi eesmärk on rakendada ELi poliitika

koordineerimise raamistik ning täiustada ELi re-

guleerivat raamistikku. EKP on sellesse töösse

andnud aktiivse panuse ning eurosüsteem toetas

ELi kriisilahendamisraamistiku väljatöötamist.

Tähtis märk selle kohta, et Euroopa on krii-

sist õppinud, oli Euroopa Süsteemsete Riskide

Nõukogu loomine 16. detsembril 2010. Euroopa

Süsteemsete Riskide Nõukogu teostab ELis

makrotasandi usaldatavusjärelevalvet. Lisaks

avastab, hindab ja prioriseerib ta süsteemseid riske

ning teeb „tegutse või selgita” põhimõttest lähtu-

valt hoiatusi ja soovitusi. Koos Euroopa uute järele-

valveasutustega ja riikide järelevalveasutustega

kuulub Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu

uude Euroopa Finantsjärelevalveasutuste

Süsteemi. EKP tagab Euroopa Süsteemsete

Riskide Nõukogu sekretariaadi ning pakub

nõukogule tuge analüüsi, statistika, logistika ja

halduse valdkonnas. Ettevalmistused Euroopa

Süsteemsete Riskide Nõukogu loomiseks algasid

EKPs ettevalmistava sekretariaadi moodustamise-

ga 1. märtsil 2010. Euroopa Süsteemsete Riskide

Nõukogu otsustusorgani esimene koosolek toimus

20. jaanuaril 2011.

EKP osales ka 2010. aastal peamistes poliitilistes

ja reguleerivates algatustes, mille eesmärk on suu-

rendada fi nantsturu infrastruktuuride stabiilsust,

eriti seoses börsiväliste tuletisinstrumentidega.

Aprillis avaldas EKP aruande fi nantskriisist saa-

dud õppetundide kohta seoses Euroopa fi nantsturu

infrastruktuuride toimimisega. Peale selle näitas

süsteemselt oluliste maksesüsteemide hindami-

ne keskpankade poolt, et vastavate süsteemide

operaatorid on talitluspidevust ja kriisiaegset

suhtekorraldust hoidnud kõrgel tasemel. Lisaks

on EKP jätkuvalt tegutsenud erasektori tegevuse

katalüsaatorina, soodustades ühistegevust. Ühtse

euromaksete piirkonna (SEPA) valdkonnas toe-

tas EKP aktiivselt Euroopa seadusandjate tööd,

millega tahetakse anda impulss SEPA projekti

lõpuleviimiseks. Kavandatav määrus, millega

kehtestatakse SEPA-le ülemineku lõppkuupäe-

vad ja lõpetatakse siseriiklike maksevahendite

kasutamine, on oluline samm SEPA õigeaegse

ja sujuva kasutuselevõtu tagamiseks.

Keskpangateenuste valdkonnas käitab euro-

süsteem suurmaksesüsteemi TARGET2. Ühtse

platvormina hõlbustab TARGET2 eurotehingute

reaalajalist brutoarveldust ning võimaldab ELi 23

keskpangal ja nende kasutajarühmadel kasutada

ühesuguseid ulatuslikke kõrgetasemelisi teenu-

seid. 2010. aastal tehti olulisi edusamme euro-

süsteemi uue, mitut vääringut toetava väärtpabe-

riarveldussüsteemi TARGET2-Securities (T2S)

programmi arendamisel. Aasta jooksul edenes

poliitiliste põhiküsimuste lahendamine või need

lahendati. Näiteks tehti hinnapoliitikat käsitlev

otsus ning loodi juhtimisraamistik, millega sätes-

tatakse eurosüsteemi, euroalaväliste keskpankade,

väärtpaberite keskdepositooriumide ja turuosaliste


T2Si edasises arendamises ja töös osalemise kord.

2010. aastal jätkus töö ka eurosüsteemi tagatiste

haldamise ühisplatvormi (CCBM2) loomisel. See

süsteem, mis kavandatakse käivitada 2013. aastal,

võimaldab eurosüsteemil pakkuda oma osapool-

tele tõhusaid ja optimeeritud kuludega tagatiste

haldamise ja likviidsusjuhtimise teenuseid.

***

2010. aasta lõpus oli EKP-l sõlmitud täistöö-

ajale taandatuna 1421,5 töölepingut, võrreldes

1385,5 lepinguga 2009. aasta lõpus. Lepingute

arvu kasv on peamiselt tingitud EKP-le seoses

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekreta-

riaadi ja nõukogu üldise toetamisega antud uu-

test ülesannetest. EKP töötajad on pärit kõigist

27 Euroopa Liidu liikmesriigist ning värvatakse

vabadele ametikohtadele EKP veebilehel aval-

datud avalike konkursside alusel. Kooskõlas

EKP töörände põhimõtetega liikus 2010. aastal

204 töötajat EKP piires ühelt ametikohalt teisele,

kaheksa töötajat lähetati tööle teistesse asutustesse

ning 36 töötajale anti palgata puhkust õppimiseks,

töötamiseks teistes asutustes või isiklikel eesmär-

kidel. EKP personalistrateegia üheks nurgakiviks

oli jätkuvalt kõigi töötajate teadmiste pidev täien-

damine ja oskuste arendamine.

Edusamme tehti mitmekesisusele ja kutse-eetikale

keskenduva organisatsioonikultuuri valdkonnas.

EKP suhtub mitmekesisuse edendamisse tõsiselt

ja on oma asjakohasest poliitikast avalikult teada

andnud. 2010. aastal jõustus EKP töötajate täius-

tatud eetikaraamistik.

EKP uue hoonekompleksi põhiehitustööde al-

gust tähistati nurgakivi asetamise tseremooniaga

19. mail 2010. Aasta alguses viidi edukalt lõpule

asjaomased avalikud hankemenetlused ning sõl-

miti lepingud, millega on kaetud ligikaudu 80%

arvutuslikest ehituskuludest ja mis jäid projekti

eelarve piiresse. Uue hoonekompleksi kavandatud

valmimistähtaeg on 2013. aasta lõpus.

EKP 2010. aasta kasum oli 1,33 miljardit eurot;

2009. aastal oli kasum 2,22 miljardit. Nõukogu

otsustas 2010. aasta 31. detsembri seisuga kan-

da valuutakursi-, intressimäära-, krediidi- ja

kullahinnariski katteks tehtud eraldisse 1,16 mil-

jardit eurot, suurendades eraldist seega maksi-

maalse piirmäärani ehk 5,18 miljardi euroni, mis

vastab euroala riikide keskpankade sissemaksete

kogumahule EKP kapitalis sama kuupäeva sei-

suga. Eraldise suurus vaadatakse igal aastal läbi.

Pärast eraldise ülekandmist jäi EKP 2010. aasta

puhaskasumiks 170 miljonit eurot. See summa

jaotati euroala riikide keskpankade vahel võrdeli-

selt nende EKP kapitali sissemakstud osadega.

Frankfurt Maini ääres, märts 2011

Jean-Claude Trichet

Vaade EKP uuele hoonekompleksile idast. Taustal Maini-äärse Frankfurdi kesklinn.

1 . PEATÜKK

MAJANDUSARENG JA RAHAPOLIITIKA


2010. aastal tegutses eurosüsteem taas väga raskes

keskkonnas, mida iseloomustasid taaspuhkenud

pinged fi nantsturgudel. Eriti tugeva löögi all olid

mõned euroala võlakirjaturud, seda eriti alates

2010. aasta maist seoses riigivõlakriisiga. Positiiv-

sest küljest jäi infl atsiooni väljavaade tagasihoid-

likuks: poliitika seisukohast olulise aja jooksul ei

ohusta seda defl atsiooni- ega infl atsioonisurved.

ÜTHI-infl atsioon kogus aasta jooksul hoogu ja oli

2010. aastal keskmiselt 1,6% (2009. aastal 0,3%).

Majanduskasv arenes 2010. aastal suhteliselt sood-

salt, eriti arvestades 2009. aasta tõsist majandus-

likku surutist. Aasta jooksul avaldatud andmed ja

uuringud viitavad üldiselt oodatust mõneti pare-

matele majandustulemustele. Selles keskkonnas

pidas EKP nõukogu asjakohaseks vastutulelikku

rahapoliitilist hoiakut ega muutnud EKP baasint-

ressimäärasid, mis olid 2009. aasta mais saavu-

tanud rekordiliselt madala taseme. Põhiliste refi -

nantseerimisoperatsioonide intressimäär oli kogu

2010. aasta jooksul 1,00%, hoiustamise püsivõi-

maluse oma 0,25% ja laenamise püsivõimaluse

oma 1,75% (joonis 1).

Kui vaadata lähemalt intressimäärade arengut

pärast fi nantskriisi süvenemist 15. septembril 2008

seoses USA fi nantsasutuse Lehman Brothers kok-

kuvarisemisega, võib esile tõsta mõne kuupäeva,

mil fi nantskriisis algas uus etapp ( joonis 2).

Tänu sellele, et rahaturgude toimimine oli

2009. aasta jooksul paranenud, oli 2010. aasta

alguses võimalik järk-järgult loobuda teatava-

test mittestandardsetest meetmetest, mille ees-

märk oli tõhustada rahapoliitika edastamismeh-

hanismi toimimist. 2010. aasta mais hakkas aga

arenema uus kriisiepisood. Sedamööda, kuidas

süvenes turu mure eelkõige rahanduse jätkusuut-

likkuse pärast mõnedes euroala riikides, tekkisid

nende riikide võlakirjaturgudel väga suured häi-

red. Arvestades riigivõlakirjade turu rolli raha-

poliitika edastamismehhanismis, algatas EKP

oma väärtpaberituruprogrammi ja võttis uuesti

tarvitusele mõne varasematel kuudel kasutu-

sest kaotatud mittestandardse meetme (vt taust-

info 1). Väärtpaberituruprogramm, nagu ka kõik

muud fi nantsturgudel pärast 2008. aasta oktoobrit

tekkinud tugevate pingete ajal võetud mittestan-

dardsed meetmed, on ajutine ja täielikult koos-

kõlas eesmärgiga säilitada keskpikas perspektii-

vis hinnastabiilsus.

Kui 2008.–2009. aastal oli euroala majandus-

kasv väga ulatuslikult langenud, siis 2009. aasta

lõpus pöördus see taas positiivseks ja jätkas

hoogustumist ka 2010. aastal. SKP kvartaal-

ne reaalkasv osutus 2010. aasta esimesel poo-

lel oodatust paremaks: osaliselt tulenes see

eelarve poliitiliste stiimulite ja EKP vastutuleliku

1 RAHAPOLIITILISED OTSUSED

Joonis 1 EKP intressimäärad ja euroala üleööturu intressimäär

(protsenti aastas; päevased andmed)

1

2

3

4

5

6

7

1

2

3

4

5

6

7

0 0

põhiliste refinantseerimisoperatsioonide pakkumisintressi alammäär / fikseeritud intressimäär

hoiustamise püsivõimaluse intressimäär

üleööturu intressimäär (EONIA)

laenamise püsivõimaluse intressimäär

1999 2001 2003 2005 2007 2009 2011

Allikad: EKP ja Thomson Reuters.

17EKP

Aastaaruanne2010

rahapoliitilise hoiaku suurest mõjust, aga ka maail -

ma majanduse aktiivsuse tugevnemisest. Ootus-

tele vastas majanduskasvu mõningane aeglus-

tumine aasta teisel poolel. Euroala majanduse

kasvukiiruse taastumine kulges samal ajal jät-

kuvalt positiivses tempos. Kokkuvõttes kasvas

euroala reaalne SKP 2010. aastal 1,7% (2009. aas-

tal oli see 4,1% vähenenud).

Taustinfo 1

2010. AASTAL VÕETUD MITTESTANDARDSED MEETMED 1

EKP mittestandardsed rahapoliitilised meetmed on võetud erakorralise reaktsioonina erandli-

kele asjaoludele. Tegemist on ajutiste meetmetega. Nii lõpetatigi 2010. aasta alguses EKP nõu-

kogu 2009. aasta detsembri otsuse kohaselt järk-järgult mõned mittestandardsed meetmed, mis ei

olnud fi nantsturu olukorra paranedes ja rahapoliitika edastamismehhanismi toimimise normali-

seerudes enam vajalikud. Konkreetselt otsustas EKP nõukogu 2009. aasta detsembris, et selle kuu

kaheteistkuuline pikemaajaline refi nantseerimisoperatsioon on viimane niisuguse tähtajaga ope-

ratsioon, et sooritatakse veel vaid üks kuuekuuline pikemaajaline refi nantseerimisoperatsioon ja

seda 2010. aasta märtsis, ning et täiendavad kolmekuulised pikemaajalised refi nantseerimisope-

ratsioonid lõpetatakse. Peale selle lõpetas EKP teiste keskpankadega kooskõlastatult 2010. aasta

veebruaris ajutised likviidsust suurendavad operatsioonid välisvaluutas. 2010. aasta märtsis otsus-

tati hakata korraldama kolmekuulisi pikemaajalisi refi nantseerimisoperatsioone taas muutuva int-

ressimääraga pakkumismenetlustena. Juunis 2010 viidi lõpule 2009. aasta mais algatatud tagatud

võlakirjade ostu kava, mille raames eurosüsteem oli ostnud kavas ette nähtud 60 miljardi euro

väärtuses euroala eurodes nomineeritud tagatud võlakirju. Samal ajal jätkati EKP laiendatud

1 Rohkem teavet EKP poolt fi nantskriisiga seoses astutud sammude kohta alates kriisi algusest kuni 2010. aasta septembri alguseni

võib leida artiklist „The ECB’s response to the fi nancial crisis” EKP kuubülletääni 2010. aasta oktoobri numbris.

Joonis 2 Intressimäärade areng pärast finantskriisi süvenemist


0

1

2

3

4

5

6

0

1

2

3

4

5

6

7.5.2010

riigivõlakriisi algus

3.12.2009

mittestandardsete

meetmete

kaotamise algus

15.9.2008

finantskriisi

süvenemine

põhiliste refinantseerimisoperatsioonide fikseeritud intressimäär

hoiustamise püsivõimaluse intressimäärüleööturu intressimäär (EONIA)

laenamise püsivõimaluse intressimäär

aug dets dets

2008

aprill aug dets

2009

aprill

2010

aug

Allikad: EKP ja Thomson Reuters.


krediidivõimaluste strateegia muude elemen-

tide, nagu näiteks fi kseeritud intressimääraga

jaotuspiiranguta menetlus, kasutamist põhilis-

tes refi nantseerimisoperatsioonides.

2010. aasta kevadel tekkisid fi nantsturgude

teatavates segmentides, eriti euroala teatava-

tel riigivõlakirjaturgudel taas pinged. Mõne

euroala riigi kümneaastaste riigivõlakirjade

tulususe vahe hakkas võrreldes Saksa riigi-

võlakirjade omaga väga kiiresti suurenema

(vt joonised 1A ja 1B). See oli peamiselt tingi-

tud turul süvenenud murest teatavate euroala

riikide rahanduse jätkusuutlikkuse pärast,

arvestades nende eelarvepuudujäägi ja võla

suurenemist. Tulususevahede laienemine

hoogustus 2010. aasta aprillis ja mai alguses

ning jõudis 6. ja 7. mail majandus- ja raha-

liidu rekordilisele tasemele. 2 Seetõttu kuulu-

tasid euroala valitsused 9. mail välja tervik-

liku meetmete paketi, kuhu kuulub ka Euroopa

fi nantsstabiilsusfond.

Seoses sellega kuulutas eurosüsteem 10. mail

2010 välja väärtpaberituruprogrammi. Prog-

rammi raames saab eurosüsteem sekkuda

euroala avaliku ja erasektori võlaväärtpaberite

turgu, et tagada toimivuse kaotanud segmen-

tide sügavus ja likviidsus ning taastada raha-

poliitika edastamismehhanismi õige toimimine.

Riigivõlakirjaturgudel on tähtis osa rahapolii-

tika edastamismehhanismis, mis toimib järg-

miste kanalite kaudu.

Riigivõlakirjade intressimäärad on harilikult –

ühed peamistest teguritest, mis mõjutavad

intressimäärasid, mida finants- ja mitte-

fi nantsettevõtted peavad oma võlakirjade

emiteerimisel maksma (nn hinnakanal). Väga

tugevate häiretega võlakirjaturgudel ei kandu

keskpanga lühiajalised intressimäärad enam piisavalt üle pikemaajalistele intressimääradele,

mis on olulised kodumajapidamiste ja ettevõtete jaoks ning seega ka hindade kujunemisel.

Võlakirjade hindade järsk langus, mis kaasneb häiretesse sattunud võlakirjaturgude tõttu olu- –

liselt tõusvate pikaajaliste intressimääradega, tekitab fi nants- ja reaalsektori portfellides olulist

kahjumit ning vähendab pankade laenuandmisvõimet (nn bilansikanal).

2 Täpsemalt vt taustinfo „Developments in fi nancial markets in early May” EKP kuubülletääni 2010. aasta juuni numbris.

Riigivõlakirjade tulususevahede areng 2010. aastal ja 2011. aasta alguses

(protsendipunkti)

0

250

500

750

1 000

0

250

500

750

1 000

jaan märts mai juuli sept jaannov2010 2011

Hispaania

Kreeka

Iirimaa Itaalia

Portugal

0

25

50

75

100

125

150

0

25

50

75

100

125

150

jaan märts mai juuli sept jaannov2010 2011

Austria

Prantsusmaa

Madalmaad

Belgia

Soome

Allikas: Thomson Reuters.

Märkused. Mõeldud on 10-aastaste riigivõlakirjade tulususe

vahesid võrreldes Saksamaa 10-aastaste võlakirjade tulususega.

Riikide puhul, mille kohta andmeid ei ole esitatud, võrreldavad

andmed puuduvad.

19EKP

Aastaaruanne2010

Infl atsioonisurved jäi 2010. aastal tagasihoidli-

kuks. Alles aasta lõpus ja 2011. aasta alguses tek-

kis mõnetine tõususurve. 2010. aasta keskmine

infl atsioon oli 1,6%. Tähelepanuväärne on infl at-

siooni areng kuude lõikes, kuna aastane ÜTHI-

infl atsioon suurenes 2010. aastal järk-järgult:

veebruaris oli see kõigest 0,9%, kuid detsemb-

ris juba 2,2%. See areng oli peamiselt tingitud

toormehindade arengust, mida omakorda mõju-

tas maailmamajanduse kasvukiiruse taastumine

ja baasefektid. Pikaajaliste infl atsiooniootuste

turu- ja uuringupõhised näitajad olid jätkuvalt

Riigivõlakirjaturgude erakordselt madal likviidsus piiraks riigivõlakirjade kasutust refi nant- –

seerimisoperatsioonide tagatistena, mis seega piiraks ka pankade laenupakkumisvõimet

(nn likviidsuskanal).

Seetõttu tehti otsus hakata sekkuma võlakirjaturgudele, et aidata säilitada rahapoliitika kohast

edastamist euroala reaalmajandusele, lahendades selleks häired võlakirjaturgude teatavates seg-

mentides. Lepingu kohaselt tehti kõik eurosüsteemi riigivõlakirjade ostud ainult järelturgudel.

Pärast euroala valitsuste ja EKP 9. ja 10. mai 2010. aasta avaldusi taandusid pinged fi nantsturgudel

lühikeseks ajaks. Seejärel jätkasid tulususevahed kuni aasta lõpuni mitmes riigis laienemist.

Väärtpaberituruprogrammi raames ostetud võlakirjade tõttu suurenenud likviidsust vähendatakse

täielikult spetsiaalsete operatsioonide abil, mis näitab, et programmi eesmärk ei ole lisada pan-

gandussüsteemi täiendavat likviidsust. Seetõttu ei mõjuta programm üldist likviidsustaset ega

rahaturu intressimäärasid (teisisõnu rahapoliitilist hoiakut) ning seega ei kaasne programmiga

infl atsiooniriski. 2010. aasta lõpuks oli eurosüsteem võlakirjaturgudele sekkumisi teinud sum-

mas 73,5 miljardit eurot ning vähendanud rahaturu likviidsust täpselt samas summas.

Lisaks sellele uuele mittestandardsele meetmele peatas EKP 3. mail 2010 minimaalse krediidi-

reitingu künnise kohaldamise Kreeka valitsuse emiteeritud või tagatud võlakirjade tagatiskõlb-

likkuse suhtes pärast seda, kui ELi ja RVFi ühine Kreeka programm oli kinnitatud. Peale selle

võttis EKP mai alguses taas kasutusele mõned varem lõpetatud mittestandardsed meetmed, et

hoida ära riigisisestel võlakirjaturgudel tekkinud pingete edasikandumine teistele fi nantsturgu-

dele. Oli oht, et turgude tavapärane töö häirub, mis oli eelkõige seotud rahapoliitika edastamis-

mehhanismi esmase seosega keskpanga ja krediidiasutuste vahel. See omakorda oleks tähenda-

nud, et pankade kui euroala peamise rahastamisallika võime anda reaalmajandusele laenu oleks

oluliselt vähenenud. Eurosüsteem võttis alates mai lõpust korraliste kolmekuuliste pikemaajaliste

refi nantseerimisoperatsioonide puhul taas kasutusele jaotamispiiranguta fi kseeritud intressimää-

raga pakkumismenetluse ning mais sooritati uus kuuekuuline jaotamispiiranguta refi nantseeri-

misoperatsioon. Jätkati ka ajutisi vahetustehingute liine USA Föderaalreservi Süsteemiga.

Arvestades jätkuvaid pingeid teatavates riigivõlakirjaturgude segmentides ja püsivalt suurt eba-

kindlust, otsustas EKP nõukogu oma septembri ja detsembri koosolekutel, et kõik eurosüs-

teemi pikemaajalised refi nantseerimisoperatsioonid toimuvad 2010. aasta viimases kvartalis ja

kuni 2011. aasta esimese kvartalini jaotamispiiranguta fi kseeritud intressimääraga pakkumis-

menetlustena. Nende menetluste intressimääraks otsustati nende kestuse ajaks fi kseerida põhi-

liste refi nantseerimisoperatsioonide intressimäärade keskmine. Põhilised refi nantseerimisope-

ratsioonid toimusid kogu 2010. aasta jooksul jaotamispiiranguta fi kseeritud intressimääraga

pakkumismenetlustena.


kooskõlas EKP nõukogu eesmärgiga hoida inf-

latsioonimäär keskpikas perspektiivis alla 2%,

kuid selle lähedal.

Rahamassi kasvutempo kogus 2010. aastal tasa-

pisi hoogu. M3 kasvas 2010. aastal siiski aegla-

selt – keskmiselt 0,6%. See toetas seisukohta, et

rahamassi kasvu alustempo oli tagasihoidlik ning

et infl atsioonisurved olid keskpikas perspektii-

vis mõõdukad. Raha- ja laenupakkumise arengu

analüüsimisel alusena kasutatud rahapoliitilise

keskkonna analüüs on aja jooksul oluliselt para-

nenud ja see on omakorda tõhustanud EKP kesk-

pika perioodi rahapoliitilist strateegiat. 1

MAJANDUSE JÄRKJÄRGULINE TAASTUMINE JA

TEATAVATE MITTESTANDARDSETE MEETMETE

KAOTAMINE

Kui vaadata 2010. aasta rahapoliitilisi otsu-

seid lähemalt, siis viitasid aasta alguses saadud

andmed ja analüüsid sellele, et euroala majan-

duse kasvukiirus oli osaliselt ajutiste tegurite

toel hakanud aeglaselt taastuma. Lisaks võis

arvata, et see taastumine kulgeb ebaühtlaselt.

Eelkõige oli euroala riikide majanduskasvu ja

infl atsiooni areng mõneti erinev, kuigi vähem kui

2009. aastal. See erinevus oli tingitud peamiselt

jätkuvatest tasakaalustumisprotsessidest euro-

alal, mis omakorda tulenesid enne kriisi tähelda-

tud majanduskasvu jätkusuutmatust arengust tea-

tavates riikides.

Makromajanduslikud ettevaated ja prognoo-

sid euroala kohta jäid 2010. aasta kevadel üldi-

selt samaks. EKP ekspertide 2010. aasta märtsi

makromajanduslikus ettevaates prognoositi SKP

aastaseks reaalkasvuks 2010. aastal 0,4–1,2%

ja 2011. aastal 0,5–2,5%. Hindade arengu puhul

eeldati, et see jääb poliitika seisukohast olu-

lise aja jooksul tagasihoidlikuks. ÜTHI-infl at-

siooniks prognoositi 2010. aastal 0,8–1,6% ja

2011. aastal 0,9–2,1%.

Võrreldes majandusanalüüsi tulemust rahapo-

liitilise keskkonna analüüsi omaga saadi taas

kinnitust hinnangule, et inflatsioonisurve on

keskpikas perspektiivis nõrk. Rahapakkumise

ja laenuvõtu kasv jäi aeglaseks. Rahapakku-

mise areng näitas rahamassi kasvu aeglustumist

mõnevõrra liialdatuna, mis tulenes järsult lan-

gevast tulukõverast, mille tõttu hakati vahen-

deid rohkem paigutama ka M3st väljapoole jää-

vatesse varadesse.

2010. aasta alguses hakkas EKP nõukogu vasta-

valt 2009. aasta detsembris tehtud otsustele järk-

järgult kaotama likviidsusmeetmeid, mis ei olnud

enam samas mahus vajalikud. Eelkõige vähendati

pikemaajaliste refi nantseerimisoperatsioonide

arvu. Need otsused tehti seoses olukorra para-

nemisega fi nantsturgudel, sealhulgas rahaturul

2009. aastal. Samas jätkas eurosüsteem siiski era-

korralise likviidsusabi andmist euroala pangan-

dussüsteemile, hõlbustades sedasi jätkuva eba-

kindluse keskkonnas laenude andmist euroala

majandusele. Seetõttu püsis üleöölaenude intressi-

määr ka 2010. aastal hoiustamise püsivõimaluse

oma lähedal. Nii on see olnud alates jaotamis-

piiranguta fi kseeritud intressimääraga pakku-

mismenetluse kasutuselevõtmisest 2008. aasta

oktoobris. Enne seda oli väga lühikese täht-

ajaga rahaturu intressimäärasid juhtinud valda-

valt põhiliste refi nantseerimisoperatsioonide pak-

kumisintressi alammäär.

2010. AASTA MAIS ALANUD KRIIS TEATAVATE

RIIKIDE VÕLAKIRJATURGUDEL

Riikide suured eelarvepuudujäägid, valitsussek-

tori kiiresti kasvav võlakoormus ning kasvavad

tingimuslikud kohustused seoses pankadele antud

tagatistega lõid pinna fi nantskriisi taassüvenemi-

sele. Turul olid surved jõudu koguma hakanud

juba 2009. aasta lõpus ja 2010. aasta alguses, kuid

haripunkti saavutasid nad 2010. aasta mai algu-

ses, kui teatavate euroala riikide võlakirjade tulu-

suse vahe võrreldes Saksa võlakirjade omaga jõu-

dis tasemele, mida ei oldud euro kasutuselevõtust

alates nähtud. See puudutas ennekõike Kreeka

võlakirju, mille tulususe vahe võrreldes Saksa

võlakirjade omaga kasvas väga suureks, kuid ka

mõne teise riigi võlakirjade tulusust. Arvesta-

des riigivõlakirjaturgude rolli rahapoliitika edas-

tamismehhanismis ja lõpuks ka hindade jaoks,

Selle kohta lähemalt vt artikkel „Enhancing monetary analysis” 1

EKP 2010. aasta novembri kuubülletäänis ja sama pealkirjaga

EKP raamat, toimetajad L. Papademos ja J. Stark (2010).

21EKP

Aastaaruanne2010

algatas EKP oma väärtpaberituruprogrammi,

mis võimaldas eurosüsteemil osta erasektori ja

riigivõlakirju.

Makromajanduse areng kujunes 2010. aasta esi-

mesel poolel riigivõlakriisile vaatamata ooda-

tust soodsamaks. Seetõttu korrigeeriti enamikku

aasta lõpu poole avaldatud makromajanduslikke

ettevaateid ja prognoose, k.a eurosüsteemi eks-

pertide 2010. aasta juuni makromajanduslikku

ettevaadet oluliselt ülespoole. Aasta teisel poolel

seevastu oodati seni muidu positiivsele arengule

vaatamata majanduskasvu mõningast aeglustu-

mist. 2010. aasta septembris prognoosisid EKP

eksperdid SKP aastaseks reaalkasvuks 2010. aas-

tal 1,4–1,8% ja 2011. aastal 0,5–2,4%. See tähen-

das, et 2010. aasta prognoose korrigeeriti oluli-

selt paremaks võrreldes eurosüsteemi ekspertide

2010. aasta juuni ettevaatega, mis ennustasid SKP

aastaseks reaalkasvuks 2010. aastal 0,7–1,3%.

Makromajanduse olukorra paranemisega arene-

sid ka laenud soodsamalt. 2010. aasta sügisel sai

selgeks, et erasektorile antud laenude aastakasvu

osas oli aasta alguses saavutatud läbimurre. Kui

kodumajapidamistele antud laenude aastakasv

oli positiivseks pöördunud juba 2009. aasta kol-

mandas kvartalis, siis kaupu ja mittefi nantsteenu-

seid pakkuvatele ettevõtetele antud laenude nega-

tiivne aastakasv peatus alles 2010. aasta lõpus.

See areng vastas üldjoontes varasemate majan-

dustsüklite ajal täheldatule, mil kaupu ja mitte-

fi nantsteenuseid pakkuvatele ettevõtetele antud

laenud arenesid majandusaktiivsusega võrreldes

viivitusega.

Euroala pankadevahelise üleööturu keskmine

aastaintressimäär (EONIA) stabiliseerus enam-

vähem 2010. aasta esimesel poolel. Aasta teisel

poolel see siiski suurenes pisut seoses ülelikviid-

suse järkjärgulise vähendamisega. Arvestades, et

EKP pakkus sellel perioodil rahaloomeasutustele

põhilistes refi nantseerimisoperatsioonides kõlb-

like tagatiste vastu likviidsust jaotamispiiranguta

ja fi kseeritud intressimääraga, mõjutas EONIA

arengut eelkõige nõudlus. Seetõttu ei tohiks seda

võtta märgina rahapoliitilise hoiaku karmistumi-

sest. Asjaolu, et pankade nõudlus eurosüsteemi-

poolse rahastamise järele vähenes, võib hoopis

viidata sellele, et pankadele muutusid taas pare-

mini kättesaadavaks turupõhised rahastamisva-

hendid, nagu näiteks pankade väärtpaberid ja

pankadevahelised laenud.

Seoses kasvava murega teatavate riikide rahan-

duse jätkusuutlikkuse pärast süvenesid pinged

teatavatel euroala võlakirjaturgudel 2010. aasta

lõpus taas. Pinged olid osaliselt seotud vaja-

dusega toetada rahaliselt toimimishäiretega

pangandussüsteeme ja mõningal määral ka

ebakindlusega Euroopa riigivõlakriiside enne-

tamis- ja lahendamismehhanismide teatavate

aspektide suhtes. Sellel perioodil kasvas jär-

sult taas mõne riigi võlakirjade tulusus. Mõne

panga rahastamistingimuste halvenemise tõttu

hakati taas rohkem kasutama eurosüsteemi

pakutavat likviidsust.

Pinged fi nantsturu teatavates osades ja nende või-

malik ülekandumine euroala reaalmajandusele

tekitasid täiendavaid langusriske majandusvälja-

vaatele eurosüsteemi ekspertide 2010. aasta det-

sembri ettevaadetes, mis oli võrreldes septembri

ettevaates avaldatud 2010. ja 2011. aasta prognoo-

sidega jäänud suures osas samaks. EKP nõukogu

arvates olid majandusväljavaate puhul ülekaalus

langusriskid ja ebakindlus jätkuvalt suur. Lisaks

pingetele fi nantsturgudel olid langusriskid seotud

veel nafta- ja muu toorme hindade uue tõusuga,

protektsionistlike survetega ning võimalusega,

et maailmamajandus tasakaalustub ebakorrapä-

raselt. Teisalt kasvas maailmakaubandus ooda-

tust kiiremini, mis toetas ka euroala eksporti.

Samas jäi ettevõtete kindlustunne euroalal suh-

teliselt suureks.

Hindade kohta ennustasid eurosüsteemi eks-

perdid oma 2010. aasta detsembri ettevaa-

tes aastaseks ÜTHI-infl atsiooniks 2011. aas-

tal 1,3–2,3%. EKP nõukogu oli seisukohal, et

hinnastabiilsuse väljavaate riskid olid üldiselt

tasakaalus ja et järgnevatel kuudel võis oodata

hinnatõusu kiirenemist. Tõusuriskid olid seotud

eelkõige energia ja muu toorme hindade aren-

guga. Lisaks arvati, et kaudsed maksud ja regu-

leeritud hinnad võivad tulevastel aastatel eel-

arvete konsolideerimise vajaduse tõttu tõusta

oodatust kiiremini.


Seda silmas pidades otsustas EKP nõukogu

2010. aasta septembri ja detsembri alguses jät-

kata põhiliste ja eritähtajaga – ühe arvestuspe-

rioodi pikkuste – refi nantseerimisoperatsioonide

korraldamist jaotamispiiranguta fi kseeritud int-

ressimääraga pakkumismenetlusena. Sellega seo-

ses jäeti nende operatsioonide tingimused samaks

kui 2010. aasta mais. Lisaks otsustas EKP nõu-

kogu samadel kohtumistel viia kolmekuulised

pikemaajalised refi nantseerimisoperatsioonid,

mille mahud jaotati 2011. aasta esimeses kvar-

talis, läbi jaotamispiiranguta fi kseeritud intres-

simääraga pakkumismenetlustena. Operatsioo-

nide intressimäär fi kseeriti nende kestuse ajaks

põhiliste refi nantseerimisoperatsioonide intres-

simäärade keskmise juures.

2011. aasta alguses inflatsioonimäärade tõus

jätkus, seda peamiselt tõusvate toormehindade

toel. 2011. aasta märtsis otsustas EKP nõukogu,

et majandusanalüüsi põhjal on hindade arengu

väljavaates ülekaalus tõusuriskid, samas kui

rahamassi kasvu alustempo jäi tagasihoidlikuks.

Euroala majandusaktiivsuse tempo jäi positiiv-

seks, samas kui ebakindlus püsis suur. Suurt tähe-

lepanelikkust nõudis hinnastabiilsust ohustavate

tõusuriskide ohjeldamine. Asuti seisukohale, et

laiapõhjalised infl atsioonisurved ei tohiks inf-

latsioonitempo hiljutise kiirenemise tõttu kesk-

pikas perspektiivis suureneda, ja EKP nõukogu

säilitas valmisoleku teha kindlameelselt ja

õigeaegselt kõik selleks, et hinnastabiilsust kesk-

pikas perspektiivis ohustavad tõusuriskid ei mate-

rialiseeruks. Oluliseks peeti seda, et infl atsioo-

niootused vastaksid kindlalt EKP eesmärgile.

Samuti otsustas EKP nõukogu jätkata põhiliste

refi nantseerimisoperatsioonide korraldamist jao-

tamispiiranguta fi kseeritud intressimääraga pak-

kumismenetlustena nii kaua kui vaja ja vähemalt

kuni 12. juulini 2011. Sama kord jäi kehtivaks ka

eurosüsteemi eritähtajaga refi nantseerimisope-

ratsioonide puhul, mille korraldamisega otsustati

jätkata nii kaua kui vaja ja vähemalt 2011. aasta

teise kvartali lõpuni. Lisaks otsustas EKP nõu-

kogu jätkata 2011. aasta teises kvartalis jaotatavate

pikemaajaliste kolmekuuliste refi nantseerimisope-

ratsioonide korraldamist jaotamispiiranguta fi k-

seeritud intressimääraga pakkumismenetlusena.

23EKP

Aastaaruanne2010

2 RAHAPOLIITILINE JA MAJANDUSLIK ARENG

2.1 RAHVUSVAHELINE MAKROMAJANDUSLIK

KESKKOND

MAAILMAMAJANDUSE AKTIIVSUSE TAASTUMINE

JÄTKUS 2010. AASTAL

2010. aastal jätkus maailmamajanduse aktiiv-

suse taastumine finantskriisiaegsest raskest

surutisest. Aasta esimesel poolel toetasid tõusu

majanduses eelkõige raha- ja eelarvepoliitili-

sed stiimulid, rahvusvaheliste rahastamistingi-

muste normaliseerumise mõnetine jätkumine

ning tarbijate ja ettevõtete kindlustunde parane-

mine. Lisaks oli abi pikast varude tsüklist, kuna

ettevõtted taastasid oma varusid seoses maailma-

majanduse soodsama väljavaatega. Varude

taastamine aitaski sellel perioodil olulisel määral

kaasa SKP kasvule suuremates majanduspiir-

kondades. Seega jätkus 2010. aasta alguses üle -

maailmse ostujuhtide indeksi (PMI) taastu-

mine, mis saavutas haripunkti aprillis 57,7

juures, s.o kõrgemal kui vahetult enne rahvus-

vahelise majanduskriisi süvenemist seoses Leh-

man Brothersi kokkuvarisemisega septembris

2008. Majanduse olukorra üldisele paranemisele

ja majandusaktiivsuse taaselavnemisele, mida

toetas valdavalt töötleva tööstuse sektor, lisan-

dus maailmakaubanduse kiire taastumine, mil-

lest andis tunnistust ekspordi ja impordi väga

kiire kasv eriti aasta esimesel poolel. Kuid taas-

tumine kulges piirkonniti eri tempos. Arenenud

piirkondades jäi tõus üpris tagasihoidlikuks. Esi-

rinnas olid tärkava turumajandusega piirkonnad,

eriti Aasias, kus mitmes riigis tekkis isegi mure

majanduse ülekuumenemise pärast. Aasta jook-

sul paranesid ka rahvusvahelised tööhõive näi-

tajad pärast laiaulatuslikku töökohtade kadumist

kahel eelneval aastal.

Aasta teisel poolel maailmamajanduse kasvu-

kiiruse taastumine aeglustus pisut (vt joonis 3

ülemist osa), kuna rahvusvahelisest varude

tsüklist ja eelarvepoliitilisest stiimulitest tule-

nev toetus hakkas raugema, kuid samas näis, et

taastumine oli asunud mõneti jätkusuutlikumale

teele. Ühtlasi teatasid mitmed riigid konsoli-

deerimismeetmetest oma ebakindla eelarveolu-

korra lahendamiseks. Lisaks hoidis maailma-

majanduse taastumisel hoogu tagasi bilansi

korrigeerimine mitmes sektoris ja eelkõige

arenenud majanduspiirkondade tööturu nõrk

areng. Seepärast rauges 2010. aasta teisel poo-

lel ka maailmakaubanduse dünaamika, mis jät-

kas arengut aeglasemas tempos kui aasta kuuel

esimesel kuul. Olemasolevad andmed viitavad

Joonis 3 Suuremate tööstusriikide/-piirkon-dade majandusarengu põhisuunad

Ameerika Ühendriigid

Jaapan

euroala

Ühendkuningriik

Toodangu kasv1)

(aastased muutused protsentides, kvartaalsed andmed)

-12

-10

-8

-6

-4

-2

0

2

4

6

8

-12

-10

-8

-6

-4

-2

0

2

4

6

8

1999 2001 2003 2005 2007 2009


Jaapan

euroala

Ühendkuningriik

Infl atsioonitempo2)

(tarbijahinnad; aastased muutused protsentides; kuised andmed)

-3

-2

-1

0

1

2

3

4

5

6

-3

-2

-1

0

1

2

3

4

5

6

1999 2001 2003 2005 2007 2009

Allikad: riikide andmed, BIS, Eurostat ja EKP arvutused.

1) Eurostati andmed euroala ja Ühendkuningriigi kohta. USA ja

Jaapani puhul nende riikide andmed. SKP näitajad sesoonselt

kohandatud.

2) Euroala ja Ühendkuningriigi ÜTHI; USA ja Jaapani THI.


siiski sellele, et aastavahetusest alates on kasv

jälle hakanud hoogustuma.

Vaatamata toormehindade järkjärgulisele tõu-

sule peamiselt aasta teisel poolel jäid infl atsioo-

nisurved tänu üpris stabiilsetele infl atsiooni -

ootustele ja allesjäänud reservvõimsusele

arenenud piirkondades 2010. aastal valdavalt pii-

ratuks (vt joonis 3 alumist osa), kui välja arvata

Ühendkuningriik. Samal ajal olid infl atsiooni-

surved tugevamad dünaamilistes, tärkava turu-

majandusega piirkondades, mis oli osaliselt tingi-

tud kõrgematest toormehindadest ja kasvavatest

probleemidest tootmisvõimsusega. Seoses majan-

duse ülekuumenemisest tingitud infl atsiooni-

ohuga otsustas mitu tärkava turumajandusega

riikide keskpanka kaotada mõned kriisi tõttu

võetud erakorralised likviidsusmeetmed ning

karmistada oma rahapoliitilist hoiakut. Viimas-

tel olemasolevatel andmetel arenes tarbijahin-

dade aastane koguinfl atsioon OECD piirkonnas

2010. aastal jaanuarist (pisut üle 2%) augustini

(1,6%) aeglustuvas suunas ja hakkas seejärel

taas kiirenema, jõudes detsembris 2,1%ni. See

on kooskõlas tootmissisendi hindade arenguga

ülemaailmses ostujuhtide indeksis; need hinnad

tõusid 2010. aasta teisel poolel samuti ja jõudsid

2011. aasta jaanuariks ligi kahe ja poole aasta

kõrgeimale tasemele. Tõusu toetasid tõusvad toi-

duaine- ja energiahinnad. Toiduaine- ja energia-

hindu arvesse võtmata jättes arenes tarbijahin-

dade aastainfl atsioon OECD piirkonnas kogu

aasta jooksul langevas suunas, alates 1,6% aasta

alguses kuni 1,2%ni detsembris.

USA

USAs jätkus 2010. aastal majanduse taastumine.

Suurte makromajanduspoliitiliste stiimulite ja

fi nantstingimuste järkjärgulise paranemise toel

kogus hoogu tagasihoidlik tsükliline tõus. SKP

reaalkasv kiirenes 2,8% (2009. aastal oli see aeg-

lustunud 2,6%). Sisenõudlus erasektoris taastus

varasemate perioodidega võrreldes aeglaselt,

viidates tarbimisaktiivsuse kasvu aeglusele.

Kodumajapidamiste tarbimist piiras jätkuvalt

suur tööpuudus, madal kindlustunne ja jätkuvad

katsed korrigeerida löögi alla sattunud bilansse.

Taastumine tuli suures osas seadmetesse ja tark-

varasse tehtud ettevõtlusinvesteeringute kasvu

arvelt, mida toetasid paranevad laenuvõima-

lused ning ettevõtete hea kasumlikkus pärast

majandussurutise ajal kulude kärpimiseks võe-

tud meetmeteid. Kasvu toetasid veel ajutised

tegurid, nagu näiteks valitsuse poolt majan-

duse elavdamiseks võetud meetmed ja varude

täiendamine. Netoarvestuses arenes kaubandus

2010. aastal SKPst aeglasemalt, kuna import

kasvas ekspordist kiiremini. Kui majandussu-

rutise ajal oli jooksevkonto puudujääk järsult

vähenenud, siis majanduse taastumise alguses

suurenes see pisut ja moodustas 2010. aasta esi-

meses kolmes kvartalis keskmiselt 3,3% SKPst

(2009. aastal 2,7%). Olukord eluasemesekto-

ris ei paranenud. Kui aasta esimesel poolel

eluasemeturu aktiivsus ja eluasemehinnad tõu-

sid veel natuke, siis aasta teisel poolel need lan-

gesid jälle seoses mõningate eluasemetoetuste

kaotamisega.

Majanduse aeglase taastumise keskkonnas jäi ka

hindade areng tagasihoidlikuks, kuna hindu tõu-

sule lükkavad kulusurved jäid toote- ja töötur-

gude püsiva loiduse tõttu piiratuks. THI aastane

muutus oli 2010. aastal kasvavate energiakulude

tõttu 1,6% (eelmisel aastal –0,4%). Ilma toidu-

aine- ja energiahindadeta jätkus THI-infl atsiooni

aeglustumine ja see oli kogu aasta jooksul kesk-

miselt 1,0% (2009. aastal 1,7%).

USA Föderaalreservi Süsteemi rahapoliitika

komitee (FOMC) jättis oma baasintressimäära

kogu 2010. aasta jooksul vahemikus 0–0,25%

muutmata ning jäi eelduse juurde, et majandus-

olukorra tõttu tuleb baasintressimäär jätta väga

madalaks tõenäoliselt pikemaks ajaks. Kuigi

2010. aasta keskpaigaks olid kriisi ajal turgude

toetamiseks loodud erakorralised likviidsusvõi-

malused kaotatud ja hüpoteegitagatisega varade

suuremahulised ostud sooritatud, tegi FOMC

2010. aasta augustis otsuse jätta Föderaalreservi

väärtpaberivarade maht samaks, reinvesteerides

tagasimaksed asutuste laenudelt ja hüpoteegita-

gatisega väärtpaberitelt USA Riigikassa pike-

maajalistesse väärtpaberitesse. Ühtlasi otsustas

komitee reinvesteerida Föderaalreservile kuu-

luvate Riigikassa aeguvate väärtpaberite varud.

Hiljem, 2010. aasta novembris teatas FOMC

kavatsusest osta kuni 2011. aasta teise kvartali

25EKP

Aastaaruanne2010

lõpuni 600 miljardi dollari väärtuses juurde Rii-

gikassa pikemaajalisi väärtpabereid, et hoogus-

tada majanduse kasvukiiruse taastumist.

Eelarvepoliitika puhul väärib märkimist asjaolu,

et 2010. aasta septembris lõppenud 2010. aasta

eelarveaasta föderaaleelarve puudujääk vähenes

pisut, s.o 8,9%ni SKPst (eelmisel aastal 10%).

Selle tõttu kasvas USA riigivõlg 2010. eelar-

veaasta lõpuks 62%ni (eelmisel eelarveaas-

tal 53%). Seoses suure puudujäägiga, kasvava

riigivõlaga ja täiendavate lühiajaliste eelarve-

poliitiliste stiimulite rakendamisega (väärtuses

858 miljardit dollarit) avaldas presidendi

eelarvekomisjon 2010. aasta detsembris aru-

ande, mis sisaldas konkreetseid ettepanekuid

eelarveprobleemide lahendamiseks keskpikas

perspektiivis ja eelarve jätkusuutlikkuse saa-

vutamiseks pikas perspektiivis.

KANADA

Pärast majandussurutisest taastumist 2009. aasta

keskel hakkas Kanada majandusaktiivsus

2010. aasta alguses kiirelt hoogu koguma tänu

tugevale sisenõudlusele, makromajanduspolii-

tilistele stiimulitele ja ekspordi elavnemisele.

2010. aasta kolmandaks kvartaliks see hoog

siiski rauges, mis oli tingitud aeglustumisest

ehitussektoris ja netokaubanduse negatiivsest

osakaalust kasvus. Olukord tööturul oli üpris

soodne, kuivõrd see paranes järk-järgult koos

majandustõusuga. Tööpuudus langes 2010. aasta

detsembris 7,6%ni (madalaim tase alates

2009. aasta jaanuarist), kuid jääb sellegipoo-

lest surutise-eelsest tasemest palju kõrgemaks.

Majandusaktiivsust toetavad jätkuvalt mada-

lad intressimäärad (kuigi Kanada keskpank oli

alates 2010. aasta keskpaigast astunud samme

oma rahapoliitilise hoiaku karmistamiseks), sta-

biilne olukord fi nantsturul ja vastupidav pan-

gandussüsteem, mis võimaldas jätkuvat laenude

pakkumist ettevõtetele ja kodumajapidamistele.

Hindade arengust rääkides on THI kogu- ja alus -

infl atsioon püsinud keskpanga eesmärgi piires

vahemikus 1–3%. THI aastane koguinfl atsioon

kasvas 2010. aasta teisel poolel tõusvate ener-

gia- ja toiduainehindade tõttu ning oli detsemb-

ris 2,4%. Alusinfl atsioon jõudis pärast kerget

vähenemist 2010. aasta detsembriks 1,5%ni.

JAAPAN

Jaapanis jätkus majanduse kasvukiiruse taas-

tumine 2010. aasta esimeses kolmes kvartalis,

mida toetas vastutulelik rahapoliitiline hoiak

ja suured eelarvepoliitilised stiimulid. Jaapani

majanduse olukorra paranemist toetas eelkõige

2010. aasta esimesel poolel ka tugev rahvusva-

heline nõudlus, eriti Aasia tärkava turumajandu-

sega riikidest. Aasta teisel poolel vähenes välis-

sektori osatähtsus maailmakaubanduse kasvu

aeglustumise tõttu. Samal ajal jäid sisekulutused

suureks. Kuid aasta lõpus, pärast valitsusepool-

sete stiimulite kaotamist, hakkasid sisekulutu-

sed kõikuma ja Jaapani majanduse kasvukii-

ruse taastumine soikus, mille tõttu alanes ka

ettevõtete meeleolu. Olukord tööturul muutus

2010. aasta jooksul pisut paremaks, kuigi töö-

puudus oli varasemate perioodidega võrreldes

jätkuvalt üsna suur.

Majanduse suure loiduse tõttu langesid tarbija-

hinnad aasta arvestuses suurema osa 2010. aas-

tast. Oktoobris pöördus aastane THI-infl atsioon

esimest korda kahe aasta jooksul siiski positiiv-

seks. Osaliselt tulenes see tubakaaktsiisi tõstmi-

sest ja toormehindade tõusust. Ilma toiduaine-

ja energiahindadeta oli aastane THI-infl atsioon

aeglustumas, kuid jätkas siiski arengut defl at-

siooni suunas.

Kogu 2010. aasta jooksul säilitas Jaapani kesk-

pank vastutulelikku rahapoliitilist hoiakut, et

elavdada majandust ja võidelda defl atsiooni vastu.

Selleks vähendas ta 2010. aasta oktoobris oma

tagatiseta üleöölaenu intressimäära 0–0,1%ni ja

võttis muid meetmeid, nagu näiteks uus varaostu-

programm, ning laiendas oma fi kseeritud intres-

simääraga likviidsuse pakkumise operatsiooni.

15. septembril 2010 sekkusid Jaapani ametiasu-

tused esimest korda pärast 2004. aasta märtsi

valuutaturule, et ohjeldada jeeni kallinemist.

ARENEVAD AASIA RIIGID

Arenevad Aasia riigid pidasid üleilmsele majan-

dus- ja fi nantskriisile hästi vastu. Sellest and-

sid 2010. aastal tunnistust väga head majan-

dustulemused kogu piirkonnas, kus SKP kasv

oli 9,1%. Kuigi aasta teisel poolel kaotati järk-

järgult eelarve- ja rahapoliitilisi toetusmeetmeid


ning netoekspordi osatähtsus vähenes, hakkas

majanduskasvu toetama sisenõudlus erasektoris

ja eelkõige ettevõtete koguinvesteeringud põhi-

varasse, seda eriti Indias ja Indoneesias. Üldi-

sed olid majandustulemused ka 2010. aasta tei-

sel poolel tugevad, kuigi eelnenud kuue kuuga

võrreldes kasv mõneti aeglustus.

Pärast tarbijahindade väga madalat inf lat-

siooni 2009. aastal kasvasid infl atsioonisurved

2010. aastal märkimisväärselt. Piirkonna aas-

tane THI-infl atsioon oli 2010. aasta detsemb-

ris valdavalt tõusvate toiduaine- ja energiahin-

dade tõttu 5%. Enamik piirkonna keskpanku

hakkas 2010. aasta teisel poolel oma rahapo-

liitilist hoiakut karmistama ja eelmisel aas-

tal kasutusele võetud rahapoliitilisi stiimuleid

vähendama. Arenevate Aasia riikide tugevate

makromajandustulemuste ja rahvusvaheliste

investorite väheneva riskikartlikkuse toel hoo-

gustus märkimisväärselt ka kapitali sissevool

piirkonda. Mitu riiki sekkus valuutaturgudele,

et ohjeldada oma vääringu kallinemist, ja võt-

tis ühtlasi makrotasandi usaldatavusjärelevalve

ja kapitali kontrolli meetmeid.

Hiina SKP reaalkasv kiirenes 2010. aastal

10,3%ni (2009. aastal 9,2%). Jõulised majandus-

tulemused viitasid erasektori investeeringute ja

netoekspordi osatähtsuse kasvule, mis tasakaa-

lustas poliitiliste stiimulite järkjärgulisest kaota-

misest tuleneva negatiivse mõju. Samas vähenes

2010. aastal siiski tarbimise suhteline osatäht-

sus kasvus ja suurenes jooksevkonto nominaalne

ülejääk, mis viitab sise- ja väliskaubanduse tasa-

kaalustamatuse jätkumisele. Infl atsioonisurved

suurenesid aasta jooksul. Aastane THI-inf-

latsioon jõudis detsembris peamiselt tõusvate

toiduainehindade tõttu 4,6%ni. Rohke likviid-

suse, jätkuvalt soodsate laenutingimuste ja

hoiuste negatiivsete reaalsete intressimää-

rade taustal sattusid surve alla eluasemehin-

nad. Reaktsioonina sellele karmistasid ameti-

võimud aasta teisel poolel oma rahapoliitilist

hoiakut. Muu hulgas määrati sellega seoses lae-

nudele rangemad mahupiirangud ning tõsteti

laenude ja hoiuste intressimäärasid. Kapitali sis-

sevoolu hoogustumise tõttu eriti 2010. aasta vii-

mases kvartalis kasvasid kiiresti välisreservid,

mis moodustasid 2010. aasta lõpus 2,85 triljo-

nit USA dollarit. 19. juunil 2010 võttis Hiina

jüaani puhul kasutusele paindlikuma vahetus-

kursirežiimi. Hiina jüaani kurss USA dollari

suhtes tõusis 2010. aastal 3,6% ja (THIga kohan-

datud) reaalne efektiivne kurss 4,7%.

LADINA-AMEERIKA RIIGID

Ladina-Ameerika majandus taastus ka

2010. aastal kiiresti. SKP kasv oli eriti kiire

aasta esimesel poolel. Põhjuseks oli peamiselt

elav sisenõudlus, mis enam kui tasakaalustas

välisnõudluse negatiivse osatähtsuse (kolman-

das kvartalis ligi 3 protsendipunkti) SKP kas-

vus. Hiljem, kui kaotati rahapoliitilised toetus-

meetmed ja välisnõudlus soikus, kasv mõneti

aeglustus. Aasta arvestuses kiirenes kogu piir-

konna SKP reaalkasv 2010. aasta esimeses kol-

mes kvartalis keskmiselt 6%. Selle taga olid

peamiselt kapitali kogumahutused põhivarasse,

sh varude kogumine, ja eratarbimine. Investee-

ringuid elavdasid paranenud kasvuväljavaated,

toormehindade tõus, reaalsete intressimäärade

langus ja rahastamise kergem kättesaadavus,

mida mõnes riigis toetasid laene andvad riik-

likud pangad. Eratarbimise kasvu toetas tarbi-

jate kindlustunde kiire paranemine, aga ka töö-

hõive ja reaalpalkade kasv.

Vaatamata suurtele erinevustele riikide vahel

lähenes aasta alguses infl atsioon enamikus inf-

latsiooni otsejuhtimisega riikides kehtestatud

eesmärgile. Hiljem aga hakkasid infl atsiooni-

surved majandusaktiivsuse kiire elavnemise

ja tõusvate toormehindade juures suurenema

ning osa riike hakkas tühistama mõningaid

kriisi ajal rakendatud rahapoliitilisi stiimuleid.

Alates aprillist hakkasid piirkonna mitme riigi

keskpangad ametlikke intressimäärasid tõstma.

Sedamööda, kuidas jätkus maailma fi nants-

turgude olukorra ja investorite riskivalmiduse

paranemine, vähenesid ka Ladina-Ameerika

riigivõlakirjade krediidiriski vahetustehin-

gute hinnavahed, aktsiahinnad tõusid kiiresti

ning fi nantsvood taastusid, mis viis nende rii-

kide vääringute kallinemiseni. Kuna kardeti,

et kõrgemate intressimääradega kaasneb kapi-

tali kiire sissevool, ja arvestades ebakindlust

maailmamajanduse arengu suhtes, peatati

27EKP

Aastaaruanne2010

2010. aasta lõpus rahapoliitiliste intressimää-

rade tõstmine ja võeti hulk meetmeid kapitali

sissevoolu piiramiseks (nt reservide akumulee-

rimine, makrotasandi usaldatavusjärelevalve,

kapitali kontroll).

TOORMEHINDADE TÕUS 2010. AASTAL

Pärast suhtelist stabiilsust ja vähest kõikumist

hakkasid naftahinnad 2010. aasta augustist taas

pidevalt tõusma. 25. veebruaril 2011 oli Brenti

toornafta hind 113 dollarit barreli kohta (aasta

alguses 78 dollarit). See hind oli üldjoontes sar-

nane 2008. aasta mais kehtinuga. 2010. aasta

keskmine Brenti toornafta hind oli 80 USA dol-

larit barreli kohta, s.o eelneva aasta keskmisest

29% kõrgem.

Naftahinnad tõusid seoses üleilmse naftanõud-

luse elavnemisega, mis tugevnes kogu aasta

jooksul. Lisaks toetas seda maailmamajanduse

taastumine ning aasta teisel poolel ka ilmasti-

kutingimused põhjapoolkeral. Selle tõusu tõttu

oldi sunnitud ümber vaatama ka nõudluse prog-

noosid tulevikuks, mis osutusid palju suure-

mateks kui eelneval aastal ja viitasid sellele,

et tulevikus võib olukord turul karmistuda.

Üks märk sellest oli asjaolu, et Rahvusvahe-

line Energiaagentuur korrigeeris oma nõudlu-

seprognoose nii tärkava turumajandusega kui

ka arenenud riikide puhul mitu korda järjest

ülespoole. Pakkumise poolel osutus tootmine

Põhja-Ameerikas ja endise Nõukogude Liidu

riikides oodatust suuremaks. Teisalt otsustas

OPEC jätta oma tootmiskvoodid 2010. aastal

tõstmata, vaatamata küllaldasele reservvõim-

susele. Elava nõudluse keskkonnas vähenesid

selle tõttu oluliselt OECD varud, mis jäid vara-

semate perioodidega võrreldes sellegipoolest

suureks. 2011. aasta kahel esimesel kuul kar-

mistasid olukorda pakkumise poolel ka Põhja-

Aafrika ja Lähis-Ida geopoliitilised sündmu-

sed, mis kiirendasid hindade kasvu.

Ka muu toorme kui energia hinnad tõusid

2010. aastal tärkava turumajandusega riikide

elava nõudluse ja tarnepiirangute tõttu (vt joo-

nis 4). Palju tõusid metallide, eriti vase, nikli

ja tina hinnad, mida toetas elav import tärkava

turumajandusega riikidesse. Tarnepiirangute

tõttu tõusid ka toiduainete, eriti maisi, suhkru ja

nisu hinnad. Koguarvestuses olid muu toorme

(v.a energia) hinnad USA dollarites 2011. aasta

veebruari lõpus 2010. aasta algusega võrreldes

ligikaudu 36% kõrgemad.

2.2 RAHA- JA FINANTSPOLIITILINE ARENG

MÄRGID RAHAPAKKUMISE KASVU TAASTUMISEST

M3 aastane kogukasv pöördus 2010. aastal posi-

tiivseks. Detsembris oli see 1,7% (2009. aasta

lõpus –0,3%). See viitab rahadünaamika para-

nemisele, kuigi ebakindlus selle tugevuse suh-

tes suurenes 2010. aasta lõpus, sest kasvu mõju-

tasid teatavad eritegurid (nn rämpspankadele 2

tehtud varaülekanded ja repotehingud seoses

kesksete osapoolte kaudu sooritatud pankade-

vaheliste tehingutega). Kokkuvõttes mõjutasid

rahapoliitilist arengut 2010. aastal peamiselt kolm

majanduslikku tegurit: majandusaktiivsuse elav-

nemise ja tulukõvera languse aeglustumise tõu-

sumõju (vahendite massiline ümberpaigutamine

Kõige laiemas tähenduses on „rämpspangad” valitsuste loodud 2

ja tagatud kavad, millega püütakse hõlbustada krediidiasutuste

bilansist selliste varade kõrvaldamist, mille väärtus võib oluli-

selt langeda või mille väärtust on raske hinnata.

Joonis 4 Toormehindade arengu põhisuunad

30

40

50

60

70

80

90

100

110

120

130

140

150

160

170

60

65

70

75

80

85

90

95

100

105

110

115

120

125

130

2008 2009 2010

Brenti toornafta (USD/barrel; vasak telg)

toore (v.a energia) (USD; indeks 2010 = 100;

parem telg)

Allikad: Bloomberg ja Hamburgi Rahvusvahelise Majanduse

Instituut.


M3 alt väljapoole jäävatesse rahalistesse vahen-

ditesse) ning varem akumuleerunud likviidsuse

mõju hääbumisest tulenev langusmõju. Vastas-

kirjete poolel kiirenes 2010. aastal rahaloomeasu-

tuse poolt erasektorile antud laenude aastakasv.

Detsembris oli see 1,9% (eelnenud aasta lõpus

–0,2% – vt joonis 5). Näitaja paranemise tagasi-

hoidlikkus viitas kodumajapidamistele antud lae-

nude aastakasvu stabiliseerumisele ning kaupu

ja mittefi nantsteenuseid pakkuvatele ettevõte-

tele antud laenude aastakasvu mõningasele kii-

renemisele. See, et M3 ja laenud kasvasid üld-

joontes paralleelselt, viitab sellele, et mõlema

aluseks oleva rahapakkumise kasvu (mis kajas-

tab rahapoliitilise arengu suundi ja annab märku

hinnastabiilsuse riskidest) aeglustumine hakkas

2010. aastal pidurduma ja lõi sellega võimalused

aeglaseks kasvuks.

JÄRSU TULUKÕVERA MÕJU NÕRGENEMINE

Intressimäärade areng mõjutas vahendite ümber-

paigutamist nii M3 alla kuuluvate varade ja M3st

väljapoole jäävate varade vahel kui ka ümberpai-

gutamisi M3 piires. M3 aastakasv hoogustus küll

järk-järgult, kuid selle komponentide aastased

kasvumäärad arenesid väga erinevalt (vt joonis 6).

M1 aastakasv aeglustus 2010. aastal oluliselt, kuid

jäi sellegipoolest kindlalt positiivseks (detsemb-

ris 4,4%). Turukõlblike instrumentide ja lühiaja-

liste hoiuste (v.a üleööhoiused, s.o M3 miinus

M1) aastakasv jällegi kujunes märgatavalt vähem

negatiivseks (detsembris –1,5%). Mõlema kas-

vumäära vahe vähenes seetõttu ja oli detsembris

6,1 protsendipunkti (2009. aasta lõpus 22,0 prot-

sendipunkti). See oli suuresti seotud intressimää-

rade arenguga (vt joonis 7). Üleööhoiuste intres-

simäär püsis 2010. aastal üldjoontes stabiilsena.

Samal ajal tõusis kuni kaheaastase lepingulise

tähtajaga hoiuste intressimäär märkimisväärselt

ja kuni kolmekuulise etteteatamistähtajaga lõpe-

tatavate hoiuste oma marginaalselt. Selle tulemu-

sel suurenes kõige likviidsemate hoiuste omamise

alternatiivkulu ning selle kasuks olnud tasakaa-

lustumise mõju M3 piires kadus. Järsu tulukõvera

mõju nõrgenes 2010. aastal. Sellega seoses pea-

tus vahendite massiline ümberpaigutamine M3st

väljapoole jäävatesse rahalistesse varadesse, mis

oli peamiselt puudutanud turukõlblikke instru-

mente ja lühiajalisi hoiuseid (v.a üleööhoiused).

Seetõttu muutus nende varade aastakasv vähem

negatiivseks. Turukõlblike instrumentide aasta-

kasvu toetas ka repotehingute mahu kasv, eriti

aasta lõpu poole, mis viitab peamiselt kesksete

osapoolte (mitterahaloomelised fi nantsvahenda-

jad, v.a kindlustusseltsid ja pensionifondid) kaudu

sooritatud pankadevahelistele tehingutele.

RAHALISTE VARADE ARENG JÄTKUS SEKTORITE

LÕIKES ERINEVALT

Kõige suurem M3 komponentide kogum, mille

kohta on olemas andmed sektorite kaupa, on

lühiajalised hoiused ja repotehingud (edaspidi

„M3 hoiused”). M3 aastakasvu pöördumine

2010. aastal oli ennekõike tingitud mittera-

haloomeliste fi nantsvahendajate (v.a kindlus-

tusseltsid ja pensionifondid) (edaspidi „muud

fi nantsvahendajad”) eriti suurest osatähtsusest.

Nende omandis olevate M3 hoiuste aastakasv

kiirenes 2010. aastal oluliselt. Detsembris oli

see 10,8% (2009. aasta lõpus –3,1%). Kasvu

hoogustumine viitab peamiselt pankadevahe-

liste repotehingute mahu kiirele kasvule aasta

teises ja neljandas kvartalis ning üleööhoiuste

üha kiirenevale sissevoolule aasta kolmes esi-

meses kvartalis.

Joonis 5 M3 ja laenud erasektorile

(aastased muutused protsentides; kohandatud sesoonsete ja kalendriliste mõjude suhtes)

-6

-3

0

3

6

9

12

15

-6

-3

0

3

6

9

12

15

2010

M3

laenud erasektorile

2004 2005 2006 2007 2008 2009

Allikas: EKP.

29EKP

Aastaaruanne2010

Muude fi nantsvahendajatega võrreldes jäi kodu-

majapidamistele kuuluvate M3 hoiuste aastakasv

vaid pisut aeglasemaks. Detsembris oli see 1,9%

(2009. aasta lõpus 2,0% – vt joonis 8). Selle taga

on kasvutempo aeglustumine 2010. aasta esimesel

poolel ja kiirenemine teisel. Kodumajapidamistele

kuuluvate M3 varade areng 2010. aastal peegeldas

olulises osas intressimäärade arengut. Kasvu aeg-

lustumine aasta esimesel poolel viitab üleööhoius-

tesse suunduvate voogude aeglustumisele seoses

järsu tulukõvera mõju hääbumisega. Aasta teisel

poolel täheldatud kasvutempo mõnetine kiirene-

mine viitas kuni kaheaastase lepingulise tähtajaga

hoiuste väljavoolu olulisele aeglustumisele, mis

oli seotud sellega, et nende hoiuste ning lühiaja-

liste säästuhoiuste ja muude M3 väljapoole jäävate

hoiuste intressimäärade vahed kitsenesid.

Ka kaupu ja mittefi nantsteenuseid pakkuvate ette-

võtete M3 hoiuste aastakasv aeglustus 2010. aas-

tal. Aasta esimesel pooles kõikus see mõnevõrra,

kuid aeglustus kokkuvõttes. Aasta teisel poolel

aga kiirenes see vaid pisut. Detsembris oli see 4%

Joonis 8 Hoiused sektorite lõikes

(aastased muutused protsentides; sesoonsete ja kalendriliste mõjude suhtes kohandamata)

-10

-5

0

5

10

15

20

25

30

-10

-5

0

5

10

15

20

25

30

20102004 2005 2006 2007 2008 2009

kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvad ettevõtted

kodumajapidamised

muud finantsvahendajad

Allikas: EKP.

Märkus. Aruandvasse sektorisse kuuluvad rahaloomeasutused,

v.a eurosüsteem.

Joonis 6 M3 põhikomponendid

(aastased muutused protsentides; kohandatud sesoonsete ja kalendriliste mõjude suhtes)

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

25

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

25

2010

M1

muud lühiajalised hoiused (M2 – M1)

turukõlblikud instrumendid (M3 – M2)

2004 2005 2006 2007 2008 2009

Allikas: EKP.

Joonis 7 Lühiajaliste hoiuste intressi-määrad rahaloomeasutustes ja rahaturu intressimäär

(protsenti aastas)

0

1

2

3

4

5

6

0

1

2

3

4

5

6

2010

üleööhoiused

kuni kaheaastase lepingulise tähtajaga hoiused

kuni kolmekuulise etteteatamistähtajaga

lõpetatavad hoiused

3 kuu EURIBOR

2004 2005 2006 2007 2008 2009

Allikas: EKP.


(aasta varem 5,4%). Näitaja areng viitab majan-

dusaktiivsuse hoogustumisele ja võib olla seotud

ka laenude arenguga, kuna ettevõtted võisid aasta

esimesel poolel vähendada hoiuste arvelt oma

võlga või kasutada hoiuseid pangalaenude ase-

mel. Laenuvoogude positiivne areng aasta teisel

poolel võis anda ettevõtetele võimaluse oma lik-

viidsuspuhvrid aasta teisel poolel uuesti täita.

ERASEKTORILE ANTUD LAENUDE KASV HAKKAS

AEGLASELT KIIRENEMA

M3 vastaskirjete poolel kiirenes 2010. aastal

pisut rahaloomeasutuste poolt euroala residenti-

dele antud laenude aastakasv. Detsembris oli see

4% (2009. aasta detsembris 2,5% – vt joonis 9).

See areng toimus valdavalt aasta teisel poolel ja

oli seotud peamiselt erasektorile antud laenude

aastakasvu mõnetise hoogustumisega. Valitsus-

sektorile antud laenude aastakasv oli aasta lõpus

2009. aasta lõpuga võrreldes peaaegu sama, kuigi

see oli enamiku aja 2010. aastast aeglustunud.

Aeglustumine tulenes sellest, et rahaloomeasu-

tused vähendasid riigivõlakirjade ostmist, tulu-

kõver ei muutunud enam järsemaks ning turul

valitsesid pinged. Pöördepunkt saabus aasta nel-

jandas kvartalis, kui valitsussektorile antud lae-

nude aastakasv kiirenes järsku. Põhjuseks olid

nn rämpspankadele üle kantud rahaloomeasu-

tuste varad. 3

Erasektorile antud laenude aastakasvu mõningane

kiirenemine viitab peamiselt aastase laenukasvu

aeglasele, kuid püsivale hoogustumisele. Samas

jätkus 2010. aasta esimesel poolel rahaloomeasu-

tuste omandis olevate erasektori väärtpaberite (v.a

aktsiad) aastakasvu aeglustumine, mis oli tingi-

tud väärtpaberistamistegevuse väikesest ulatusest.

Aasta teisel poolel see tegevus taastus pisut, mis

oli seotud rahaloomeasutuste ja nn rämpspankade

vaheliste varaülekannetega ja mis aitas kaasa raha-

loomeasutuste omandis olevate erasektori väärtpa-

berite (v.a aktsiad) kasvu stabiliseerumisele.

Erasektorile antud laenude suurima komponendi

ehk rahaloomeasutuste poolt erasektorile antud

laenude aastakasv kogus aasta jooksul järjest

hoogu. Kui 2009. aasta lõpus oli see veel pisut

negatiivne, siis 2010. aasta detsembris jõudis see

1,9%ni (vt joonis 5). See oleks kooskõlas laenu-

nõudluse aeglase elavnemisega ja seda toetaksid

ka laenutingimuste arengu kohta kättesaadavad

andmed. Sellega seoses viitab euroala pankade

laenutegevuse uuring sellele, et pakkumispoole

mõju jäi aasta jooksul järjest nõrgemaks. Kuna

väärtpaberistamistegevuse ulatus oli väike, oli

erasektorile antud laenude aastakasvu ja selle

aastakasvu vahe, mida oli kohandatud seoses

laenude mittekajastamisega rahaloomeasutuste

bilansis, 2010. aastal tagasihoidlik.

Sektorite tasandil on erasektorile antud lae-

nude aastakasvu hoogustumine seostatav eel-

kõige kodumajapidamistele ning kaupu ja mitte-

fi nantsteenuseid pakkuvatele ettevõtetele antud

laenude arenguga. Kodumajapidamistele antud

laenud aastakasv oli 2010. aasta detsembris 2,9%

(2009. aasta lõpus 1,3%). Kaupu ja mittefi nants-

teenuseid pakkuvate ettevõtete puhul oli sama

näitaja –0,2% (2009. aasta detsembris –2,2%).

Joonis 9 M3 vastaskirjed

(aastased vood; mld EUR; kohandatud sesoonsete ja kalendrilis-te mõjude suhtes)

-800

-600

-400

-200

0

200

400

600

800

1 000

1 200

1 400

1 600

-800

-600

-400

-200

0

200

400

600

800

1 000

1 200

1 400

1 600

20102004 2005 2006 2007 2008 2009

krediit erasektorile (1)

krediit valitsussektorile (2)

netovälisvarad (3)

pikemaajalised finantskohustused

(v.a kapital ja reservid) (4)

muud vastaskirjed (sh kapital ja reservid) (5)

M3

Allikas: EKP.

Märkused. M3 on esitatud vaid võrdlusalusena (M3 = 1 + 2 + 3

- 4 + 5). Pikemaajalised fi nantskohustused (v.a kapital ja reser-

vid) on esitatud pöördmärgiga, sest tegu on rahaloomeasutuste

sektori kohustustega.

Selle kohta lähemalt vt taustinfo „Revisiting the impact of asset 3

transfers to „bad banks” on MFI credit to the euro area private

sector” EKP kuubülletääni 2011. aasta jaanuari numbris.

31EKP

Aastaaruanne2010

Muudele finantsvahendajatele antud laenude

aastakasv hakkas aasta teisel poolel järjest hoo-

gustuma. See on seostatav peamiselt kesksete

osapoolte kaudu sooritatud pankadevaheliste

repotehingute mahu kasvuga, mille tõttu kas-

vas vastavalt ka rahaloomeasutuste poolt nendele

fi nantsvahendajatele antud laenude maht.

Erasektori laenuvõtu kasvutempo kiirenemine

aasta esimesel poolel oli peamiselt seotud kodu-

majapidamistele antud laenude arenguga, mis toi-

mus peaaegu täielikult eluasemelaenude kasvu

toel. See toimus samal ajal euroala eluasemehin-

dade aastakasvu hoogustumisega. Kaupu ja mit-

tefi nantsteenuseid pakkuvatele ettevõtetele antud

laenude aastakasvu kiirenemise jätkumine aasta

teisel poolel tulenes valdavalt selle näitaja pöör-

dumisest (mis jäi sellegipoolest negatiivseks). Kui

rahaloomeasutuste bilansist jätta välja laenud, mis

olid valdavalt seotud ülekannetega rämpspanka-

dele, oleks kaupu ja mittefi nantsteenuseid pak-

kuvatele ettevõtetele antud laenude aastakasv

2010. aastal pöördunud positiivseks.

Kokkuvõttes oli kaupu ja mittefi nantsteenuseid

pakkuvale erasektorile antud laenude areng ka

2010. aastal üldjoontes kooskõlas majandustsükli

korrapärasustega. Kodumajapidamistele antud

laenude kasv pöördub reeglina tsükli alguses.

Kaupu ja mittefi nantsteenuseid pakkuvate ette-

võtete puhul juhtub see tavaliselt hiljem. Viimas-

tele antud laenude aastakasv kvartalite lõikes näi-

tab, et selle pöördepunkt saabus 2010. aasta teises

kvartalis, s.o kodumajapidamistele antud laenude

aastakasvu omast aasta hiljem. Nagu varasema-

telgi perioodidel, oli kaupu ja mittefi nantsteenu-

seid pakkuvatele ettevõtetele antud laenude aas-

takasvu paranemine 2010. aastal ilmselt seotud

ettevõtete investeeringute ja kasvavate äriootuste

taustal ka kulutamisvajaduste kasvu kiirenemi-

sega ja majandusaktiivsuse hoogustumisega. See

võib sama hästi olla seotud ka turupõhise rahas-

tamise atraktiivsuse suhtelise muutumisega, kuna

riigivõlakriisiga seostatav võlakirjatulususe tõus

mõjutas osaliselt ettevõtete võlakirjade tulususe

suurenemist. Samal ajal oli laenude arengu-

dünaamika euroala riikides erinev. Võimalik, et

see on seotud sellega, et majanduse taastumine

kulges euroala riikide ja sektorite lõikes ebaüht-

laselt ning eri sektorites valitses erinev olukord

selles osas, mis puudutas nende vajadust panga-

laenude järele ja nende saamise võimalusi oma

kogutud sisevahendite ja/või turupõhise rahasta-

mise asemel. (Vt taustinfo 2, milles kõrvutatakse

kaupu ja mittefi nantsteenuseid pakkuvale erasek-

torile antud laenude aastakasvu ja selle põhikom-

ponentide arengut nende käitumisega kahel vara-

semal majanduslikul langus- ja tõusuperioodil.)

Taustinfo 2

RAHALOOMEASUTUSTE POOLT KAUPU JA MITTEFINANTSTEENUSEID PAKKUVALE ERASEKTORILE

ANTUD LAENUDE ARENG VÕRRELDES MAJANDUSE VARASEMATE LANGUS- JA TÕUSUPERIOODIDEGA

Finantskriisile järgnenud majandussurutise ulatus ja laad annavad põhjust arvata, et rahaloome-

asutuste väljastatud laenude areng on erandlik. Seda silmas pidades kõrvutab käesolev taustinfo

kaupu ja mittefi nantsteenuseid pakkuvale erasektorile antud laenude aastakasvu ja selle põhikom-

ponentide arengut viimasel paaril aastal nende käitumisega majanduse kahel varasemal langus- ja

tõusuperioodil – 1990. ja 2000. aastate alguses. Nende perioodide parema võrreldavuse huvides

keskendutakse rahaloomeasutuste väljastatud laenude reaalkasvule, kasutades SKP defl aatorit.

Kogu kaupu ja mittefi nantsteenuseid pakkuvale erasektorile antud laenude areng

Kaupu ja mittefi nantsteenuseid pakkuvale erasektorile antud laenude aastane reaalkasv aeglustus hil-

jutise majandussurutise ajal (majandusarengu harjast kuni languse sügavaima faasini) ligikaudu 9 prot-

sendipunkti ja jäi lõpuks negatiivseks. See langus oli märgatavalt suurem kui varasemate, 1990. ja


2000. aastate alguse majandussurutiste ajal, mil

aastakasv langes 6–7 protsendipunkti võrra ja

jäi positiivseks (vt joonis A). Lisaks toimus suu-

rem osa viimasest langusest suhteliselt lühikese

aja (kuue kvartali) jooksul (1990. aastate algu-

ses 16 kvartali ja 2000. aastate alguses 9 kvar-

tali jooksul). Kui arvestada viimase surutise tõsi-

dust, ei ole hiljutise languse ulatus ega ka kiirus

siiski ülemääraselt suured. SKP aastane reaal-

kasv vähenes viimase majandussurutise ajal ligi

9 protsendipunkti ühe aasta jooksul (1990. aas-

tate alguses 6 protsendipunkti nelja aasta jook-

sul ja 2000. aastate alguse 4 protsendipunkti

peaaegu kahe aasta jooksul – vt joonis B).

Asjaolu, et kaupu ja mittefinantsteenuseid

pakkuvale erasektorile antud laenude aas-

takasv muutus negatiivseks, on ebatavaline,

kuid euroala riikide jaoks mitte esmakordne.

1990. aastate majandussurutise ajal kasvasid

kaupu ja mittefi nantsteenuseid pakkuvale era-

sektorile antud laenud pärast Saksamaade ühi-

nemist Saksamaa kodumajapidamistele antud

laenude kiire kasvu toel. Ilma Saksamaa kaupu

ja mittefi nantsteenuseid pakkuva erasektorita

aeglustus sektorile antud laenude aastane reaal-

kasv 13 protsendipunkti võrra ning jäi veelgi

negatiivsemaks kui viimase majandussurutise

ajal (vt joonis A).

Kaupu ja mittefi nantsteenuseid pakkuvale era-

sektorile antud laenude aastase reaalkasvu pöör-

depunkt oli 2009. aasta kolmandas kvartalis,

mis vastab tsüklilistele seaduspärasustele. 1 Nii

hiljutise kui ka 2000. aastate alguse languse ajal

taastus laenuandmine kaupu ja mittefi nantstee-

nuseid pakkuvale erasektorile kaks kvartalit

pärast SKP reaalkasvu pöördepunkti; 1990. aas-

tate alguses kulus taastumiseks aga SKP reaal-

kasvu pöördepunktist alates kolm kuud.

Kodumajapidamistele antud laenude areng

Võrreldes varasemate nõrga majandusaktiivsuse

perioodidega oli kodumajapidamistele antud

laenude arengul hiljutise majandussurutise ja

1 Vt taustinfo „Loans to the non-fi nancial private sector over the business cycle in the euro area” EKP kuubülletääni 2009. aasta

oktoobri numbris.

Joonis A Rahaloomeasutuste poolt kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvale erasektorile antud laenude aastane reaalkasv majandu-se suuremate surutiste ja taastumiste ajal alates 1990. aastast

(aastased muutused protsentides)

-4

-2

0

2

4

6

8

10

12

-4

-2

0

2

4

6

8

10

12

T-16 T-12 T-8 T-4 T T+4 T+8

T = 2009 I kv

T = 2002 I kv

T = 1993 I kv

T = 1993 I kv (v.a Saksamaa)

Allikad: EKP ja EKP arvutused.

Märkused. Varjutatud ala tähistab kindlustunde vahemikku kesk-

miselt eelneva ja järgneva kvartali ümber, mil vastavate aegridade

aastakasvude ja SKP reaalkasvu korrelatsioon on suurim. Need

vahemikud arvutatakse valemiga korrelatsioonikoefi tsient pluss/

miinus standardhälve. Vt ka 1. joonealune märkus tekstis. T tähis-

tab kvartalit, milles SKP reaalkasv oli tsükli aeglaseim.

Joonis B SKP aastase reaalkasvu areng ma-janduse suuremate surutiste ja taastumiste ajal alates 1990. aastast


-6

-4

-2

0

2

4

6

-6

-4

-2

0

2

4

6

T = 2009 I kv

T = 2002 I kv

T = 1993 I kv


T-16 T-12 T-8 T-4 T T+4 T+8


33EKP

Aastaaruanne2010

taastumise ajal suurem roll kaupu ja mitte-

fi nantsteenuseid pakkuvale erasektorile antud

laenude üldises arengus. Kodumajapidamis-

tele antud laenude aastakasvu langus majan-

dusarengu harjast kuni languse sügavaima

faasini oli hiljutise majandussurutise puhul

suurem ning aastakasv muutus negatiivseks,

peegeldades eluasemeturgudel toimuva tege-

vuse aeglustumise suuremat tõsidust (vt joo-

nis C). Kodumajapidamistele antud laenude aas-

takasvu pöördepunkt oli 2009. aasta kolmandas

kvartalis, s.o kaks kvartalit pärast SKP aastase

reaalkasvu taastumist. Võrreldes kahe varasema

perioodiga saabus pöördepunkt hiljem ning ei

vasta kodumajapidamistele antud laenude ja

SKP reaalkasvu tavapärasele seosele.

Sellegipoolest ei ole kodumajapidamistele antud

laenude reaalkasvu pöördepunkti suhteliselt hili-

sem saabumine enneolematu. 1990. aastate algu-

ses saabus väljaspool Saksamaad euroala kodu-

majapidamistele antud laenude aastakasvu selge

pöördepunkt alles kolm kvartalit pärast SKP aas-

tase reaalkasvu taastumist. Seda perioodi iseloo-

mustas ka eluasemehindade langus pärast kii-

ret tõusu mitmes euroala riigis, mis näitab, et

hiline taastumine võib mõlemal juhul peegeldada

kodumajapidamiste ja pankade bilansside teata-

vat tasakaalustumist. Kõigil kõnealustel perioo-

didel mõjutasid laenude aastase reaalkasvu taas-

tumist peamiselt eluasemelaenud.

Kaupu ja mittefi nantsteenuseid pakkuvatele ettevõtetele antud laenude areng

Kaupu ja mittefi nantsteenuseid pakkuvatele

ettevõtetele antud laenude aastakasv on hiljutise

majandussurutise perioodil kulgenud üldjoon-

tes sarnaselt varasemate surutisperioodidega

(vt joonis D). Langus oli aga kiirem – kaupu

ja mittefi nantsteenuseid pakkuvatele ettevõte-

tele antud laenude aastakasv aeglustus majan-

dusarengu harjast kuni kriisi sügavaima faasini

15,5 protsendipunkti võrra (1990. aastate algu-

ses 9,5 protsendipunkti ja 2000. aastate alguses

11,9 protsendipunkti). Kaupu ja mittefi nants-

teenuseid pakkuvatele ettevõtetele antud lae-

nude reaalkasvu oluline aeglustumine viimase

Joonis C Rahaloomeasutuste poolt kodumajapidamistele an-tud laenude aastase reaalkasvu areng majanduse suuremate surutiste ja taastumiste ajal alates 1990. aastast


-4

-2

0

2

4

6

8

10

12

-4

-2

0

2

4

6

8

10

12

T+8

T = 2009 I kv

T = 2002 I kv

T = 1993 I kv


T-16 T-12 T-8 T-4 T T+4








Joonis D Rahaloomeasutuste poolt kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvatele ettevõtetele antud laenude aastase reaalkasvu areng majanduse suuremate surutiste ja taastumiste ajal alates 1990. aastast


-6

-4

-2

0

2

4

6

8

10

12

14

-6

-4

-2

0

2

4

6

8

10

12

14

T-16 T-12 T-8 T-4 T T+4 T+8

T = 2009 I kv

T = 2002 I kv

T = 1993 I kv










majandussurutise ajal peegeldab majandusaktiivsuse olulist nõrgenemist, seda eriti ehitussekto-

ris, aga ka turupõhiste rahastamisallikate elavamat kasutamist. 2 Ehitussektor laenab suhteliselt

palju ja on mitmes euroala riigis viimastel aastatel toimunud suurte eluasemebuumide tõttu olnud

euroala kaupu ja mittefi nantsteenuseid pakkuvate ettevõtete laenuvõtu peamine mõjutaja.

Kaupu ja mittefi nantsteenuseid pakkuvatele ettevõtetele antud laenude aastase reaalkasvu pöörde-

punkt saabus 2010. aasta alguses, s.o neli kvartalit pärast SKP aastase reaalkasvu taastumist,

mis on üldiselt kooskõlas varasemate perioodidega, isegi kui see toimus pisut hiljem kui kahe

varasema majandussurutise puhul. Kuigi kaupu ja mittefi nantsteenuseid pakkuvatele ettevõte-

tele antud laenude aastane reaalkasv jäi 2010. aasta lõpus veidi negatiivseks, on selle taastumine

olnud kiirem ja ulatuslikum kui 1990. aastate alguses. Nagu varasematel perioodidel, on laenu-

dünaamika paranemist mõjutanud lühiajaliste laenude aastakasvu märgatav paranemine.

Kokkuvõte

Kaupu ja mittefi nantsteenuseid pakkuvale erasektorile antud laenude aastakasv aeglustus vii-

mase surutise ajal absoluutarvestuses väga palju. Sellegipoolest on olukord SKP reaalkasvu suh-

telist vähenemist silmas pidades sarnane varasemate majandussurutistega. Kodumajapidamistele

antud laenude aastase reaalkasvu areng on olnud veidi ebatavaline selles mõttes, et kasvutempo

aeglustus üsna kiiresti ja muutus negatiivseks ning selle pöördepunkt saabus SKP aastase reaal-

kasvu omast hiljem. Tõenäoliselt peegeldavad mõlemad aspektid eluasemeturu erilist tähtsust

hiljutise majandussurutise ajal. Üldjoontes toimus rahaloomeasutuste poolt kaupu ja mittefi nants-

teenuseid pakkuvale erasektorile antud laenude reaalkasvu areng sarnaselt lähiminevikus toi-

munud majanduslike langus- ja tõusuperioodidega.

2 Vt taustinfo 2 „Real estate developments in the euro area and their impact on loans to the private sector” EKP kuubülletääni 2010. aasta

mai numbris.

M3 teiste vastaskirjete hulgast aeglustus raha

hoidva sektori poolt hoitavate rahaloomeasutuste

pikemaajaliste fi nantskohustuste (v.a kapital ja

reservid) aastakasv aasta jooksul märgatavalt

ja oli detsembris 3,0% (2009. aasta lõpus 6,0%).

Seda oli kõige rohkem näha pikemaajaliste hoiuste

(s.o nii üle kolmekuuse etteteatamistähtajaga lõpe-

tatavad kui ka üle kaheaastase lepingulise täht-

ajaga hoiused) puhul, aga ka rahaloomeasutuste

pikemaajaliste (s.o üle kaheaastase tähtajaga) võla-

väärtpaberite puhul. Pikemaajaliste hoiuste aasta-

kasvu aeglustumine oli tõenäoliselt seotud sellega,

et nende intressimäärad olid seoses tulukõvera

mõnetise lamenemisega aasta jooksul muutunud

vähem atraktiivseks. Pikemaajaliste väärtpaberite

puhul võis asi olla rahaloomeasutuste väärtpabe-

rite puhul tajutud kõrgemas riskis.

Lõpetuseks tuleb lisada, et euroala rahaloomeasu-

tuste netovälispositsioon kahanes ka 2010. aastal

ja täpsemalt 89 miljardi euro võrra. See oli tingi-

tud välisvarade negatiivsest voost, mis oli suurem

kui väliskohustuste langus. Kokkuvõttes tähen-

dab see, et raha hoidva sektori ning muu maailma

vastastikku mõju avaldamine euroala rahaloo-

measutuste kaudu tõi endaga 2010. aastal kaasa

kapitali netosissevoolu.

RAHATURU OLUKORRA PARANEMINE VAATAMATA

MÕNETISELE VOLATIILSUSELE

Euroala rahaturu intressimäärade arengut mõju-

tasid 2010. aastal mitmesugused tegurid. Üldi-

selt jätkas eurosüsteem euroala pankadele era-

korralise likviidsusabi andmist. Kuna fi nantsturu

olukord oli 2009. aastal paranenud, hakkas euro-

süsteem 2010. aasta alguses järk-järgult kaotama

mittestandardseid rahapoliitilisi meetmeid, mida

ei peetud enam vajalikuks. Samuti lühendati lik-

viidsust suurendavate operatsioonide keskmist

tähtaega. Riigivõlakriis mais põhjustas aga mõne

35EKP

Aastaaruanne2010

euroala riigi riigivõlakirjaturul tugevaid pingeid,

mis avaldasid negatiivset mõju rahapoliitika edas-

tamismehhanismile ja mis väljendus tajutava lik-

viidsus- ja krediidiriski taseme tõusus. Olukorra

leevendamiseks väärtpaberiturgudel ja rahapolii-

tika edastamismehhanismi taastamiseks käivitas

eurosüsteem väärtpaberituruprogrammi ja võttis

lõpetatud mittestandardsed meetmed uuesti kasu-

tusele. Taustinfo 1 kirjeldab 2010. aasta mitte-

standardseid meetmeid, mida peeti vajalikuks,

et piirata mõju edasikandumist rahaturu intres-

simääradele. 2010. aasta teisel poolel viis mitte-

standardsete meetmete automaatne järk-järguline

lõppemine kuuekuuliste ja aastaste pikemaaja-

liste refi nantseerimisoperatsioonide tähtaegu-

mise kaudu ülelikviidsuse vähenemiseni ja raha-

turu intressimäärade tõusuni.

Tagatud ja tagamata rahaturu intressimäärad ala-

nesid 2010. aasta esimeses kvartalis mõnevõrra

kõikide tähtaegade lõikes ning tõusid seejärel üle-

jäänud aasta jooksul oluliselt. Kolme kuu EURI-

BOR oli konkreetselt kolmekuuliste tagamata

intressimäärade puhul 2010. aasta jaanuari algu-

ses ligi 0,70%, langes märtsi lõpuks 0,63%ni ja

tõusis 2011 aasta 25. veebruaril 1,09%ni (vt joo-

nis 10). Rahaturu tagatud segmendis oli kolme

kuu EUREPO 2010. aasta jaanuari alguses 0,40%

ja langes aasta esimeses kvartalis märtsi lõpuks

0,34%ni. Pärast seda tõusis kolme kuu EUREPO

novembri alguseks 0,80%ni, langes 2011. aasta

jaanuari alguseks ligikaudu 0,56%ni ja tõusis see-

järel taas, jõudes 25. veebruariks 0,81%ni.

Sellise arengu tulemusel oli tagatud ja tagamata

rahaturu intressimäärade vahe kogu aasta jooksul

volatiilne ning 25. veebruaril 2011 pisut väiksem

kui 2010. aasta jaanuari alguses. Varasemate näi-

tajatega võrreldes püsis volatiilsus siiski suhteli-

selt suur. 2010. aastal ja 2011. aasta algul kõikus

kolme kuu EURIBORi ja kolme kuu EUREPO

vahe 23 ja 46 baaspunkti vahel, olles aasta

alguses ligikaudu 30 baaspunkti ja 2011. aasta

25. veebruaril 28 baaspunkti (vt joonis 10).

Väga lühiajaliste rahaturu intressimäärade puhul

peegeldab EONIA areng 2010. aastal suurel määral

asjaolu, et eurosüsteem jätkas euroala pankadele

alates 2008. aastast pakutud rohke likviidsusabi

andmist. Olulise ülelikviidsuse tingimustes püsis

EONIA väheste eranditega eurosüsteemi põhiliste

refi nantseerimisoperatsioonide ja pikemaajaliste

refi nantseerimisoperatsioonide fi kseeritud intressi -

määrast allpool ning hoiustamise püsivõimaluse

intressimäära lähedal (vt joonis 11). Juuni lõpus,

kui saabus kuuekuuliste ja üheaastaste pikema-

ajaliste refi nantseerimisoperatsioonide tähtaeg

ning kui pangad otsustasid tähtaeguvat likviidsust

mitte täies ulatuses reinvesteerida, ülelikviidsus

vähenes ja EONIA hakkas mõnevõrra kõikuma.

Kuna ülemäärase likviidsuse tase on alanenud, on

EONIA areng igal arvestusperioodil eraldi vaa-

deldes järginud selgemat seaduspära: arvestus-

perioodi alguses on ta olnud kõrgem ja arves-

tusperioodi lõpuks järk-järgult langenud. See

seaduspära on tugevalt seotud asjaoluga, et ala-

tes fi nantskriisi algusest 2007. aasta augustis on

pangad eelistanud oma kohustusliku reservi nõu-

ded täita arvestusperioodi alguses. See tendents ei

mõjutanud turu intressimäärasid esimese üheaas-

tase pikemaajalise refi nantseerimisoperatsiooni

tähtaega hõlmanud kaheteistkuulisel perioodil

(ajavahemik 2009. aasta keskpaigast 2010. aasta

keskpaigani), mil likviidsuse ülejääk oli tavatult

Joonis 10 Kolme kuu EUREPO, EURIBOR ja üleöö intressimäära vahetustehing

(protsenti aastas; vahe baaspunktides; päevased andmed)

0,0

0,2

0,4

0,6

0,8

1,0

1,2

0

20

40

60

80

100

120

3 kuu EUREPO (vasak telg)

3 kuu EURIBOR (vasak telg)

3 kuu üleöö intressimäära vahetustehing (vasak telg)

3 kuu EURIBORi ja 3 kuu EUREPO vahe (parem telg)

jaan jaan20112010

oktjuuliaprill

Allikad: EKP, Bloomberg ja Thomson Reuters.


suur, vaid alles siis, kui ülelikviidsus 2010. aasta

teisel poolel vähenes. EONIA oli jätkuvalt vola-

tiilne ka 2011. aastal ja ületas 25. jaanuaril esi-

mest korda pärast 2009. aasta juunit põhiliste re -

fi nantseerimisoperatsioonide intressimäära. Peale

selle täheldati EONIAs kogu aasta jooksul arves-

tusperioodi lõpus ning kassavoogude juhtimise

perioodi lõpus (nt aasta lõpul) mõningaid tõuse.

SUURED PINGED MÕNE EUROALA RIIGI

VÕLAKIRJATURGUDEL 2010. AASTAL

Võlakirjaturgude arengut 2010. aastal iseloo-

mustasid valdavalt kaks suundumust. Esimene,

mis puudutas ainult euroala, algas pingetega

mitmel euroala riigivõlakirjaturul. Teine, laa-

dilt laiem suundumus väljendus maailmamajan-

duse kasvu oodatud aeglustumises 2010. aasta

teisel poolel.

Aasta lõpus oli nii USA kui ka euroala (AAA-

reitinguga) kümneaastaste võrdlusvõlakir-

jade tulusus üldjoontes samal tasemel, vahemi-

kus 3,2–3,4%. Kokkuvõttes lõpetasid nad aasta

vastavalt 50 ja 40 baaspunkti allpool 2009. aasta

lõpus kummaski piirkonnas registreeritud taset

(vt joonis 12). Tulususe vähenemise taga pei-

tub hoopis teistsugune aastasisene areng. Nimelt

augusti lõpuni kestis pikk periood, mil tulusus

langes. Pärast seda aga hakkas tulusus taas kiiresti

kasvama, seda eriti aasta lõpus. Augusti lõpus,

kui võrdlusvõlakirjade tulususe langus peatus, oli

see 2009. aasta lõpu seisuga võrreldes vähenenud

vastavalt ligi 140 ja 120 baaspunkti. Sellise vas-

tassuunalise arengu tõttu kõikus ka võlakirjade

tulususe eeldatav volatiilsus 2010. aasta jooksul

kõvasti, saavutades haripunktid mais ja septemb-

ris ning kasvades mõlemas piirkonnas keskmiselt

5% juurest 7%ni. Sellest hoolimata oli volatiilsus

2010. aastal palju madalam kui 2008. aasta lõpus

ja 2009. aasta esimesel poolel, kui see oli mõle-

mas piirkonnas keskmiselt üle 10%.

On tähelepanuväärne, et kümneaastaste riigi-

võlakirjade tulusus arenes nii USAs kui ka euro-

alal üldjoontes sarnaselt, kuigi nende korrelatsioon

kõikus suuresti. Täpsemalt oli korrelatsioon üsna

Joonis 11 EKP intressimäärad ja üleööturu intressimäär


0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

3,5

3,0

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

3,5

3,0

laenamise püsivõimaluse intressimäärpõhiliste refinantseerimisoperatsioonide fikseeritud

intressimäär

üleööturu intressimäär (EONIA)hoiustamise püsivõimaluse intressimäär

jaan aprill juuli okt jaan2010 2011

Allikad: EKP, Bloomberg ja Thomson Reuters.

Joonis 12 Pikaajaliste riigivõlakirjade tulusused


2,0

2,5

3,0

3,5

4,0

4,5

5,0

5,5

2,0

2,5

3,0

3,5

4,0

4,5

5,0

5,5

euroala


2005 2006 2007 2008 2009 2010

Allikad: Bloomberg, EuroMTS, Thomson Reuters ja EKP.

Märkused. Euroala kümneaastaste võlakirjade tulusust tähistab

kümne aasta nominaaltulusus, mille EKP on tuletanud euroala

AAA-reitinguga riigivõlakirjade tulukõverast. USA puhul on esi-

tatud kümneaastaste võlakirjade tulususe andmed.

37EKP

Aastaaruanne2010

nõrk 2010. aasta neljal esimesel kuul, kui USAs

püsis tulusus suhteliselt stabiilsel tasemel, kuid

langes euroalal. Sellel perioodil arenes kauple-

misaktiivsus üpris hoogsalt mõlemas piirkon-

nas, mida kajastas muu hulgas asjaolu, et aktsia-

hinnad liikusid nii USAs kui ka euroalal

praktiliselt kõrvuti. Samal perioodil aga surusid

euroala AAA-reitinguga riigivõlakirjade tulusust

allapoole turvalisuse-eelistused, mis tulenesid

eespool mainitud pingetest teatavate euroala rii-

givõlakirjade turgudel. Samal ajal USA riigivõ-

lakirjade tulusus kasvas seoses majanduskasvu

jätkuva hoogustumisega. Hiljem korrelatsioon

tugevnes, eriti alates juulist, kui mõlema piir-

konna tulusused hakkasid teineteisele lähenema

ja edaspidi koos edasi liikuma. Hiljem, kui USAs

selgus täpsemalt majanduse kasvukiiruse taastu-

mise tugevus ning pinged euroala riigivõlakirjade

turgudel leevenesid ajutiselt, aitas see mõlema

piirkonna tulusustel areneda rohkem ühes rütmis.

Kuid aasta lõpus, kui arvati, et majandusaktiivsus

on taas hoogustumas, millest teiste hulgas andis

tunnistust ülemaailmse ostujuhtide indeksi tõus

detsembris, hakkas USA kümneaastaste võla-

kirjade tulusus kasvama kiiremini kui euroalal.

Seda arengut peegeldasid aktsiaturud: USAs tõu-

sid aktsiahinnad palju kiiremini, mis võis vii-

data turu murele selle pärast, et euroala riigi-

võlakirjade turul taas tekkima hakanud pingete

tõttu võivad kapitali kaotada eelkõige Euroopa

fi nantsasutused.

Kui vaadata aasta jooksul toimunud arengut

pisut lähemalt, siis võib täheldada, et umbes

2009. aasta novembri keskpaigast kuni 2010. aasta

aprilli alguseni kulges riigivõlakirjade turu areng

USAs ja euroalal mõneti eri suundades: USAs

kasvas tulusus ligi 50 baaspunkti, euroalal aga

langes ligi 25 baaspunkti. Aasta sellel perioo-

dil eeldati mõlemas piirkonnas, et rahapoliitili-

sed intressimäärad jäävad pikemaks ajaks mada-

lale tasemele, samal ajal kui makromajanduse

kohta avaldatud andmed kinnitasid, et kasvu-

kiiruse taastumine kulgeb tempokalt. Seda sil-

mas pidades võib mõlema piirkonna pikaajaliste

võlakirjade tulususe lahknevat arengut sele-

tada eelkõige turul süveneva murega teatavate

euroala riikide eelarvepositsiooni jätkusuutlik-

kuse pärast. See asjaolu surus üldiselt allapoole

ka euroala kõrgeima reitinguga riigivõlakirjade

tulusust.

Alates aprillist hakkas ka USA riigivõlakirjade

tulusus langema. See langus kulges üpris hoog-

sas tempos, nii et mõlema piirkonna tulususte

vahe vähenes märtsi lõpu 60 baaspunktilt juuni

lõpuks nullini. Kuigi euroala majandus arenes

jätkuvalt soodsas suunas ning kindlustunde näi-

tajad paranesid üldiselt, langes euroala pikaaja-

liste AAA-reitinguga riigivõlakirjade tulusus,

mis oli seotud pingete süvenemisega Euroopa rii-

givõlakirjaturgudel. Need pinged leevenesid pisut

pärast seda, kui 10.–11. aprillil lepiti kokku ELi

abipaketis Kreekale, kuid kasvasid taas järgne-

vatel päevadel, kui alandati Kreeka ja Portugali

võlakirjade reitingut (Kreeka puhul spekulatiiv-

seni), mille tõttu kindlustunne Kreeka eelarve-

positsiooni jätkusuutlikkuse suhtes langes krii-

tiliselt madalale. See omakorda viis selleni, et

vahendeid hakati massiliselt ümber paigutama

euroala või USA AAA-reitinguga võlakirjadesse,

mis lõpuks kulmineerus 6.–7. mail vahendite

massilises ümberpaigutamises turvalisematesse

varadesse. Tuleb märkida, et Kreeka kümneaas-

taste võlakirjade tulusus oli 2010. aasta esime-

ses kvartalis võrreldes Saksa võlakirjadega juba

tõusnud, kuid teistes euroala riikides oli see jää-

nud enam-vähem samale tasemele, kuna tõusu

mõju edasikandumise risk jäi väikeseks. Olukord

muutus aga oluliselt aprilli alguses, kui tulusus

hakkas kasvama ka Iirimaal ja Portugalis ning

vähemal määral ka Hispaanias, Itaalias ja Bel-

gias. Teatavate euroala riikide võlasuutlikkuse

tajutud kahanemisest sellel perioodil andsid sel-

get tunnistust riigivõlakirjade krediidiriski vahe-

tustehingute vahed – neid instrumente kasutavad

investorid selleks, et kaitsta end riikide kohus-

tuste täitmata jätmise riski eest.

Olukord paranes märgatavalt mai jooksul, kui

ELi tasandil võeti erakorralisi meetmeid. Nende

hulgas olid otsused Euroopa fi nantsstabiilsus-

mehhanismi ja Euroopa fi nantsstabiilsusfondi

kohta ning mitmesugused meetmed, millest euro-

süsteem andis teada 10. mail ja mille eesmärk oli

taastada kohane rahapoliitika edastamismehha-

nism, sealhulgas väärtpaberituruprogramm, mis

avas tee sekkumiseks euroala riigi- ja erasektori


võlaväärtpaberite turgudele. Juulis võisid euroala

võlakirjaturud tuge saada ka kogu ELis läbi vii-

dud stressitestide tulemuste ja pankade riigi-

võlakirjariske käsitlevate andmete avaldamisest.

Kuid sellega ei olnud pinged veel täielikult kadu-

nud. Sellest andis tunnistust muu hulgas asjaolu,

et mitmes euroala riigis jätkus võlakirjade tulu-

suse tõus, kuigi Saksamaa võlakirjade tulusus oli

jätkuvalt vähenemas. Võimalik, et viimane oli

tingitud mitte ainult investorite turvalisuse-eelis-

tustest, vaid ka üha sagenevatest märkidest selle

kohta, et majandusaktiivsus euroalal ja eriti USAs

on raugemas, millele viitas peamiselt olukorra

taashalvenemine sealsetel eluaseme- ja tööturgu-

del. USA majandustsükli aeglustumine mõjutas

turu suhtumist mitmes teiseski suuremas piirkon-

nas ning kutsus esile tugevad kapitali vood nen-

dele riigivõlakirjaturgudele, mida peeti vähem

riskantseteks. Ühtlasi oodati sellega seoses kvan-

titatiivsete toetusmeetmete teist vooru.

Aasta viimases kvartalis hakkas riigivõlakirjade

tulusus mõlemal pool Atlandit taas kasvama. See

oli kooskõlas asjaoluga, et mõlema piirkonna

majandusväljavaadet korrigeeriti soodsamaks.

Euroala puhul oli see selgem kui USA puhul, kus

makromajanduse kohta avaldatud andmed olid küll

üldiselt positiivsed, kuid sisaldasid samas ka väga

palju ebaühtlust. Aasta viimases kvartalis kasvas

enamiku euroala madalama reitinguga riigivõla-

kirjade tulusus võrreldes pikaajaliste AAA-rei-

tinguga riigivõlakirjadega oluliselt kiiremini ja

palju suurema perioodisisese kõikumise saatel.

Kümneaastaste riigivõlakirjade tulususevahed

kasvasid võrreldes Saksamaa võlakirjade omaga

eriti märkimisväärselt Iirimaal: septembri algu-

sest kuni novembri lõpuni 280 baaspunkti. Sel-

lel perioodil oli see riik teravama tähelepanu all,

kuna turuosalised tundsid süvenevat muret Iirimaa

eelarvekoormuse pärast, mille tingis fi nantssek-

tori toetamine Iiri valitsuse poolt. Pinged kandu-

sid ka Portugali ja Hispaaniasse, kus tulususe -

vahed kasvasid samal perioodil vastavalt 110 ja

105 baaspunkti. Teisi riike, nagu näiteks Kreekat,

Itaaliat ja Belgiat, mõjutasid need pinged vähem.

Seal kasvasid riigivõlakirjade tulususevahed võr-

reldes Saksamaa võlakirjade omaga kõigest vas-

tavalt 7,42 ja 65 baaspunkti (vt joonis 13). Turul

aasta lõpu poole süvenenud ebakindluse tõttu

kasvas nii USAs kui euroalal ka võlakirjade tulu-

suse eeldatav volatiilsus.

Nominaaltulususe ja ka enda 2009. aasta aren-

guga võrreldes kõikus reaaltulusus 2010. aas-

tal palju vähem ning püsis euroalal üldjoontes

stabiilselt umbes 1,5% lähedal. Jaanuarist sep-

tembrini langes tulusus küll 50 baaspunkti, kuid

sellele järgneval ajal taastus see täielikult. See

tõus oli seotud suuremat kindlustunnet pak-

kuva majandusväljavaatega, seda eriti aasta

lõpus. Kuna reaaltulusus püsis stabiilsena, vii-

tab nominaaltulususe langus sellele, et hetke-

võlakirjapõhised infl atsiooniootused väljenda-

tuna võlakirjaturupõhiste infl atsiooniootustena

vähenesid üldiselt kogu aasta jooksul. See areng

oli eriti tugev juulis ja augustis ning hiljem sta-

biliseerus (vt ka taustinfo 3 allpool). Viieaas-

taste forvardvõlakirjade turupõhine viie aasta

inflatsiooniootus püsis 2010. aastal jaanuarist

juulini stabiilselt umbes 2,5% juures ning lan-

ges pärast seda aasta lõpuks ligikaudu 2%ni (vt

joonis 14). Siiski näib, et suurem osa sellest lan-

gusest oli tingitud infl atsiooniga seotud riski-

preemiatest, mitte oodatavate infl atsioonimäärade

Joonis 13 Valitud euroala riikide võlakirjade tulususevahed

(baaspunktides; päevased andmed)

-100

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1 000

1 100

-100

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1 000

1 100

BE

ES

FR

GR

IE

IT

PT

2005 2006 2007 2008 2009 2010


Märkus. Mõeldud on kümneaastaste riigivõlakirjade tulususe vahe-

sid võrreldes Saksamaa võlakirjadega.

39EKP

Aastaaruanne2010

vähendamisest. Ettevaatlik tuleb olla ka infl at-

siooniga indekseeritud võlakirjadest rääkides,

eriti arvestades olukorra pingelisust. Sellega

seoses viitasid Consensus Economicsi kesk-

pika kuni pika perspektiivi infl atsiooniootuste

uuringu tulemused, mis hõlmasid küll pisut eri-

nevat vaatlusperioodi, oodatava infl atsiooni aeg-

lasele kiirenemisele 2009. aasta oktoobri 1,9%lt

2010. aasta oktoobriks 2,1%ni.

2011. aasta kahel esimesel kuul kasvas pikaaja-

liste AAA-reitinguga riigivõlakirjade tulusus

euroalal 2010. aasta lõpu tasemest pisut suure-

maks. USAs jäi see näitaja üldjoontes 2010. aasta

lõpu tasemele. Kuigi pikaajaliste riigivõlakirjade

tulusus jäi 2011. aasta kahel esimesel kuul mõle-

mas piirkonnas kokkuvõttes samale tasemele,

on selle arengu taga suhteliselt suur kõikumine.

Veebruari alguses kasvas tulusus soodsate majan-

dusuudiste ja euroalal vähenevate pingete tule-

musel suhteliselt kõrgeks. Ülejäänud kuu jooksul

aga see kasv neutraliseerus, mis oli muu hulgas

tingitud suurenenud geopoliitilistest riskidest.

Kümneaastaste riigivõlakirjade tulususe vahe

võrreldes Saksamaa võlakirjade omaga kitsenes

euroalal 2011. aasta kahel esimesel kuul veelgi,

mis viitab muu hulgas turuosaliste ootustele

seoses Euroopa fi nantsstabiilsusfondi ulatuse ja

mahu võimaliku laiendamisega ning võlaoksjoni-

tele, kus nõudlus osutus oodatust elavamaks.

Joonis 14 Euroala nullkupongiga võlakirjade põhised inflatsiooniootused

(protsenti aastas; päevaste andmete viie päeva libisevad keskmised; sesoonselt kohandatud)

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

viieaastaste forvardvõlakirjade põhine inflatsiooniootus

viieks aastaks

viieaastaste hetkevõlakirjade põhine inflatsiooniootus

kümneaastaste hetkevõlakirjade põhine inflatsiooniootus

2005 2006 2007 2008 2009 2010

Allikad: Thomson Reuters ja EKP arvutused.

Taustinfo 3

INFLATSIOONIOOTUSTE TURUPÕHISTE NÄITAJATE ARENG 2010. AASTAL

Infl atsiooniootuste turupõhiste näitajate abil hinnatakse sageli infl atsiooniväljavaateid. Finants-

kriiside ajal tuleb nende tõlgendamisel olla siiski väga ettevaatlik. Kuigi Euroopa fi nantsturgudel

valitsesid 2010. aastal suured pinged, kõikusid infl atsiooniga indekseeritud vahetustehingutest

ning riigivõlakirjade nominaal- ja reaaltulususest tuletatud turupõhised infl atsiooniootuste näi-

tajad vähem. Samuti olid nad likviidsushäiretest mõjutatud vähem kui Lehman Brothersi pank-

rotile järgnenud ajal. Käesolev taustinfo kirjeldab infl atsiooniootuste arengut euroalal 2010. aas-

tal vastavalt fi nantsturuinstrumentide hindadele.

Aasta esimesel poolel jäi viieaastaste forvardvõlakirjade turupõhine viie aasta infl atsiooniootus

tuletatuna võlakirjade nominaal- ja infl atsiooniga indekseeritud tulususest üldiselt stabiilseks,

püsides 2,5% lähedal (vt joonis A). Suve jooksul langes see näitaja oluliselt ja taastus 2011. aasta

alguses vaid osaliselt. Infl atsiooniga indekseeritud vahetustehingutel põhinevad näitajad viitavad

sarnasele, kuigi mõneti vähem volatiilsele arengule. Üldjoontes kõikusid infl atsiooniootuste turu-

põhised näitajad 2010. aastal palju vähem kui eelnevatel aastatel. Näiteks viieaastaste forvardvõ-

lakirjade viie aasta infl atsiooniootuste ja vahetustehingutest tuletatud infl atsiooniootuste vahe ei


kasvanud 2010. aastal oluliselt üle 30 baaspunkti.

2008. aasta teisel poolel, fi nantskriisi tipphetkel

pärast Lehman Brothersi kokkuvarisemist oli see

vahe üle 70 baaspunkti.

Hetke- ja forvardvõlakirjade turupõhised infl at-

siooniootused langesid 2010. aastal keskkonnas,

kus viieaastase tähtajaga võlakirjade reaaltulusus

vähenes pisut ja kümneaastase tähtajaga võlakir-

jade reaaltulusus püsis ühel tasemel (vt joonis B).

Seega tulenes võlakirjade nominaaltulususe vähe-

nemine peamiselt sellest, et turuosalised nõud-

sid infl atsiooni edasise arengu kompenseerimi-

seks väiksemaid summasid. See kompensatsioon

koosneb oodatavat infl atsiooni väljendavast osast

ja infl atsiooniga seotud riskipreemiast. Nende

kahe osa eristamiseks on joonisel C liigendatud

pika tähtajaga forvardvõlakirjade infl atsiooni-

ootused tähtaegade lõikes. 1 Sel moel turu kõiku-

miste põhjal saadud võlakirjaturupõhised infl at-

siooniootused langesid tõepoolest 2010. aastal ja

tõusid pisut 2011. aasta alguses. See areng tulenes

1 Vt lähemalt García, J.A. ja Werner, T., „Inf lation risks and inf lation risk premia”, EKP teadustoimetised, 2010, nr 1162, EKP,

märts 2010.

Joonis B Võlakirjaturupõhiste inflatsiooniootuste ning võlakirjade nominaal- ja reaaltulususe areng 2010. aastal

(baaspunktides)

-60

-50

-40

-30

-20

-10

0

10

20

30

-60

-50

-40

-30

-20

-10

0

10

20

30

5aastased

hetkevõlakirjad10aastased

hetkevõlakirjad

5aastased

forvardvõlakirjade

põhised 5 aasta

inflatsiooniootused

reaaltulususe muutus

võlakirjaturupõhise

inflatsiooniootuse muutus

nominaaltulususe muutus

Allikad: Thomson Reuters, EuroMTS ja EKP.

Märkus. Võlakirjaturupõhised infl atsiooniootused

ja võlakirjade reaaltulusused on sesoonselt kohandatud.

Joonis C Pikaajaliste forvardvõlakirjade turupõhiste inflatsiooniootuste liigendus tähtaegade lõikes

(protsendipunkti)

0,00

0,25

0,50

0,75

1,00

1,25

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

2004 2005 2006 2007 20092008 2010

pikaajaline forvardvõlakirjade turupõhine

inflatsiooniootus (viieaastaste forvardvõlakirjade põhine

inflatsiooniootus viieks aastaks)

pikaajalised inflatsiooniootused (6-10 a)

inflatsiooniga seotud riskipreemia (parem telg)


Märkused. Pikaajalised forvardvõlakirjade turupõhised infl atsioo-

niootused ja nende osad on mõeldud 5aastastena viieks aastaks.

Tähtaegade liigendamise kohta vt toimetis, millele on viidatud

1. joonealuses märkuses.

Joonis A Võlakirjaturupõhised ja inflatsioo-niga indekseeritud vahetustehingute põhised inflatsiooniootused

(protsenti aastas; baaspunktides)

1,5

2,0

2,5

3,0

-50

0

50

100

viieaastaste forvardvõlakirjade inflatsiooniga

indekseeritud vahetustehingute põhiste ja

võlakirjaturupõhiste inflatsiooniootuste vahe (parem telg)

5 aasta inflatsiooniga indekseeritud vahetustehingute

põhine 5 aasta inflatsiooniootusviieaastaste forvardvõlakirjade põhine inflatsiooniootus

viieks aastaks

mai novjaan märts juuli sept jaan2010 2011

Allikad: Thomson Reuters, EuroMTS ja EKP.

Märkus. Võlakirjaturupõhised infl atsiooniootused on sesoonselt

kohandatud.

41EKP

Aastaaruanne2010

peamiselt infl atsiooniga seotud riskipreemiate

ja mitte infl atsiooniootuste endi muutumisest.

Viimased jäid üldiselt stabiilseks ja püsisid oma

pikaajalise keskmise lähedal. Seda järeldust

kinnitavad ka euroala pikemaajalised uuringu-

põhised infl atsiooniootused, mis olid 2010. aas-

tal üpris stabiilsed.

Euroala võlakirjaturupõhised infl atsiooniootu-

sed olid 2010. aastaga võrreldes üsna stabiilsed

(vt joonis D). Maist kuni augustini toimunud

langus oli osa laiemast arengust, mida tähel-

dati ka USA näitajate puhul. Aasta teisel poo-

lel ja 2011. aasta alguses euroala pikaajaliste

forvardvõlakirjade turupõhised infl atsiooni-

ootused siiski stabiliseerusid, mida ei tähelda-

tud aga USA näitajate puhul.

Kokkuvõtteks viitavad euroala infl atsiooni-

ootuste turupõhised näitajad sellele, et kompen-

satsioon, mida turuosalised nõuavad keskpi-

kas kuni pikemas perspektiivis inflatsiooni

ja inf latsiooniga seotud riski eest, vähenes

2010. aastal, eriti suvekuudel. See areng oli tingitud peamiselt infl atsiooniga seotud riskipree-

miate vähenemisest. Samal ajal püsisid infl atsiooniootused üldjoontes stabiilselt oma pikaaja-

lise keskmise lähedal ja tasemel, mis vastab kindlalt EKP eesmärgile säilitada keskpikas pers-

pektiivis hinnastabiilsus.

AKTSIAHINDADE TAASTUMISE AEGLUSTUMINE

EUROALAL 2010. AASTAL

Kuigi nii USA kui ka euroala aktsiaindek-

sid tõusid 2009. aastal enam-vähem ühtmoodi

(mõlemal juhul ligikaudu 23,5%), siis 2010. aas-

tal arenes olukord kummaski piirkonnas hoopis

erinevalt. USA indeks kasvas ligi 13%, mis on

oluliselt parem tulemus kui üldjoontes samale

tasemele jäänud euroala tulemus (vt joonis 15).

Kuigi aktsiahinnad arenesid 2010. aastal kok-

kuvõttes erinevates suundades, arenesid need

mõlemas piirkonnas oma tõusude ja langus-

tega 2009. aasta lõpu seisuga võrreldes hori-

sontaalselt ja kuni 10% ulatuses, nii et reali-

seerunud volatiilsus kujunes üpris suureks.

Selle kõikumise tõttu, aga ka seoses investo-

rite ootustega tulevaste pingete suhtes kujunes

ka aktsiahindade eeldatav volatiilsus kogu aasta

jooksul üpris suureks, saavutades mai lõpus ligi

35% juures (mõlema piirkonna aasta keskmises

arvestuses) haripunkti . Volatiilsuse suurene-

mine oli 2010. aastal palju väiksem kui perioo-

dil 2008. aasta detsembrist 2009. aasta märt-

sini. Aktsiahindade tulevast arengut euroalal

peeti üldiselt kogu 2010. aasta jooksul ebakind-

lamaks kui USAs.

Kui 2009. aasta lõpus olid aktsiahinnad nii

USAs kui ka euroalal arenenud positiivselt,

siis 2011. aasta jaanuaris ja veebruaris nad lan-

gesid – võimalik, et investoreid mõjutasid üha

enam euroala riigivõlakirjade turul jätkuvad

pinged. Euroalal langesid kõige enam fi nants-

ettevõtete aktsiad. Teistes sektorites olid tule-

mused ebaühtlasemad ja ühtki selget suundu-

must välja ei kujunenud. USAs aga saavutas

fi nantssektor palju paremaid tulemusi, eriti seo-

ses suuremate pankade tulu kiire kasvuga. Kui

Joonis D Viieaastaste forvardvõlakirjade põhi-sed viie aasta inflatsiooniootused euroalal ja USAs

(protsenti aastas)

1,75

2,00

2,25

2,50

2,75

3,00

3,25

3,50

1,75

2,00

2,25

2,50

2,75

3,00

3,25

3,50

mai nov

euroalaAmeerika Ühendriigid

jaan märts juuli sept jaan

2010 2011

Allikad: Thomson Reuters, Föderaalreservi nõukogu ja EKP

arvutused.


riigivõlaga seotud mured hääbusid, tõusid aktsia-

hinnad mõlemas piirkonnas taas kuni umbes mai

alguseni, mil need saavutasid kõrgeima taseme

pärast 2008. aasta novembrit. Seda positiivset

arengut toetasid ka avaldatud andmed, mis viita-

sid majanduse toetavale arengule aasta esimeses

kvartalis, ning samuti tulu kasvu kiirenemine,

mis vaatamata sellele, et oli endiselt negatiivne,

hakkas esimest korda ilmutama märke väga süga-

vast madalseisust väljumise kohta. Dow Jonesi

EURO STOXXis noteeritud ettevõtete aktsiate

tulu kasv vähenes 2009. aasta novembri –40%lt

2010. aasta veebruaris –22%ni. Samal ajal olid

tuluootused järgnevaks 12 kuuks veebruaris

tugeva 27% juures.

Kui euroala riigivõlakirjade turgudel tekki-

sid mais taas pinged, suurenes ka rahvusvahe-

liste investorite riskikartlikkus ning vahendeid

hakati ümber paigutama Saksa ja USA riigi-

võlakirjade turgudele, mida peeti suhteliselt

turvalisteks. Seetõttu mõjutas rahvusvahelisi

aktsiaturge massiline müümine, mis varjutas

majanduse kohta avaldatud positiivsete andmete

mõju, ning mõlemas piirkonnas langesid hin-

nad oluliselt. Nii nagu jaanuaris ja veebruaris

tabasid tekkinud pinged esimesena taas euroala

fi nantsettevõtete aktsiaid, mis viitas pankade

omandatud euroala riigivõlakirjade võimaliku

allahindamise kartustele. Kuna pinged sellel

perioodil olid eriti tugevad, langesid nii euroalal

kui USAs ka teiste sektorite aktsiate hinnad.

Hiljem, maist augustini, kõikusid aktsiaindeksid

kitsas vahemikus, mis viitas turu meeleolude

ja investorite riskikartlikkuse kõikumisele. Kui

pinged ja ootused hindade tulevase kõikumise

suhtes alanesid, õnnestus aktsiahindadel mai

alguses kogetud langus tasa teha, kuid hiljem

hakkasid nad uuesti langema, kuna maailma-

majanduse taastumine oli hoogu kaotamas ning

turuosalised pöörasid taas rohkem tähelepanu

teatavate euroala riikide võlaprobleemidele.

Samal perioodil püsisid turu ootused järgneva

12 kuu tulu kasvu suhtes nii USAs kui ka euro-

alal üpriski positiivsetena üle 20% juures, mis

tähendab, et aktsiahindade langus oli valdavalt

tingitud riskist, mis oli seotud oodatavate divi-

dendide soodsa arengu positiivse panusega.

Aasta viimases kvartalis kasvasid laiad aktsia-

indeksid mõlemal pool Atlandit. USAs mõjutasid

aktsiaturgude arengut aasta kolmandas kvarta-

lis erisugused, kuid üldjoontes siiski positiivsed

uudised ja tõendid börsil noteeritud ettevõtete akt-

siate tulususe soodsa arengu kohta. Samas võis

seda positiivset arengut osaliselt neutraliseerida

investorite ebakindlus USA majanduse taastu-

mise jätkusuutlikkuse suhtes. Euroalal toetas akt-

siahindu positiivne majanduskasv. Samas võis

pikaajaliste intressimäärade tõusul ning riigi-

võlakirjaturgudel taaspuhkenud pingetel olla nega-

tiivne mõju. Siiski puudutas pingete ülekandu-

mine Euroopa riigivõlakirjade turult aktsiaturule

sellel perioodil ainult nende riikide fi nantssekto-

rit, kus need pinged olid olnud kõige suuremad.

Teiste sektorite ja riikide osas avaldasid akt-

siahindadele jätkuvalt positiivset mõju tugevad

kasvuootused. Aktsiaturu investorid jätkasidki

enamiku ettevõtlussektorite (v.a fi nantssektor)

hindamist üpris positiivselt ning pankade aktsia-

hinnad langesid Kreekas mitu korda rohkem kui

Prantsusmaa ja Saksamaa pangandussektoris.

Joonis 15 Suuremate aktsiaturgude indeksid

(baasi muutmine 1. jaanuaril 2010, uus indeks = 100; päevased andmed)

40

60

80

100

120

140

160

180

40

60

80

100

120

140

160

180

2005 2006 2007 2008 2009 2010

euroalaAmeerika Ühendriigid

Jaapan


Märkus. Euroala puhul on kasutatud Dow Jonesi EURO STOXX

üldindeksit, USA puhul Standard & Poor's 500 indeksit ning Jaa-

pani puhul Nikkei 225 indeksit.

43EKP

Aastaaruanne2010

Kokkuvõttes langesid euroala fi nantsettevõtete

aktsiahinnad 2010. aastal ligi 15%. Muude ettevõ-

tete aktsiahinnad kasvasid samal ajal 7,5%. Samal

perioodil tõusid USAs fi nantsettevõtete aktsiahin-

nad 11% ja muude ettevõtete omad ligi 15%.

2011. aasta kahel esimesel kuul tõusid aktsia-

hinnad nii euroalal kui ka USAs. Erinevalt aga

2010. aasta teisest poolest, kui USAs tõusid akt-

siahinnad ligi kaks korda rohkem kui euroalal,

oli tõus 2011. aasta kahel esimesel kuul mõlemas

piirkonnas üldjoontes sarnane, s.o ligi 5%. Akt-

siahindade tõusu taga olid peamiselt kasumi-

teadaanded, mis osutusid üldiselt paremaks kui

turuosalised olid oodanud, ning mõlema piir-

konna majandusväljavaate jätkuv paranemine.

KODUMAJAPIDAMISTE LAENUVÕTT PEATUS

2010. aastal jätkus kõikide kodumajapidamistele

antud laenude aastakasvu hoogustumine, kuigi

mõõdukamas tempos. Aasta neljandas kvartalis

oli see hinnanguliselt 2,8%. Kasvu toetasid pea-

miselt rahaloomeasutuste poolt kodumajapida-

mistele antud laenud. Samas jätkus 2010. aastal

mitterahaloomeasutuste laenude aastakasvu aeg-

lustumine, mis viitab peamiselt väärtpaberista-

mistegevuse hõrenemisele.

Rahaloomeasutuste poolt kodumajapidamistele

antud laenude kasv tuli peamiselt eluasemelaenude

arvelt. Hüpoteeklaenude aastakasv oli 2010. aasta

detsembris 3,7% (2009. aasta detsembris 1,5% –

vt joonis 16). Aasta teisel poolel sissevoolu ulatus

siiski stabiliseerus. Hüpoteeklaenude areng jär-

gis elamukinnisvara hindu. Kui 2009. aastal olid

need oluliselt langenud, siis 2010. aastal need pisut

tõusid. Ühtlasi arenesid hüpoteeklaenud kooskõ-

las euroala pankade laenutegevuse uuringus esi-

tatud andmetega, mille kohaselt vähenes nende

pankade arv, kes olid teatanud oma laenutingi-

muste karmistamisest. Uuringus viidati ka eluase-

melaenude nõudluse suurenemisele eriti aasta esi-

mesel poolel. Pankade poolt kodumajapidamistele

antud laenude intressimäärad langesid 2010. aas-

tal pisut: eluasemelaenude puhul 19 baaspunkti ja

tarbimislaenude puhul 52 baaspunkti.

Erinevalt hüpoteeklaenudest tarbimislaenude

aastakasv ei taastunudki ja jäi 2010. aastal alla

nulli. Tarbimislaenud arenesid samuti kooskõlas

majanduslike teguritega, millele viitab näiteks

autode müügi järsk vähenemine (pärast seda,

kui enamikus riikides lõppesid vanade autode

uute vastu vahetamise toetuskavad) või tarbija-

uuringud, mis näitavad tarbijate üpris väikest

valmisolekut suurteks ostudeks. Lisaks viitas

pankade laenutegevuse uuring sellele, et tar-

bimislaenude nõudlus jäi nõrgaks. Tarbimis-

ja eluasemelaenude erinev areng võib teataval

määral olla seletatav ka intressimääradega.

Tarbimislaenud on eluasemelaenudest üldiselt

kulukamad, kuna nad ei ole üldjuhul nii hästi

tagatud. Samas tarbimislaenude intressimää-

rad 2010. aastal siiski langesid, eriti alla aastase

tähtajaga laenude puhul (vt joonis 17).

JÄTKUS KODUMAJAPIDAMISTE VÕLGNEVUSE

SUURENEMINE JA INTRESSIKOORMUSE VÄHENEMINE

2010. aastal hoogustus kodumajapidamiste lae-

nuvõtu kasv küll aeglaselt, kuid sellegipoolest

kiiremini kui nende kasutatava tulu oma. See-

tõttu suurenes kodumajapidamiste võlgnevus

veelgi ja oli neljandas kvartalis 98,5% (vt joo-

nis 18). Samas jäi kodumajapidamiste võla ja

Joonis 16 Rahaloomeasutuste laenud kodumajapidamistele


-2

0

2

4

6

8

10

12

14

-2

0

2

4

6

8

10

12

14

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

kokku

eluasemelaenud

tarbimislaenud

muud

Allikas: EKP.


SKP suhtarv üldjoontes samale tasemele kui

2009. aasta detsembris, sest reaalne SKP kas-

vas kodumajapidamiste kasutatavast tulust kii-

remini. Kuigi kodumajapidamiste võlgnevus

jäi euroalal üldiselt samale tasemele, samas

kui see Ameerika Ühendriikides ning Ühend-

kuningriigis märgatavalt vähenes, on see euro-

alal jätkuvalt väiksem. Samal ajal võib euroala

kodumajapidamiste võlgnevuse puhul jätku-

valt täheldada suuri liikmesriikidevahelisi eri-

nevusi. See näitaja on euroala keskmisest jät-

kuvalt palju kõrgem riikides, kus valitsesid ka

pinged riigivõlakirjaturgudel.

Kodumajapidamiste intressimaksete koormus

(s.o intressimaksete protsentuaalne osa kasuta-

tavas tulus) vähenes 2010. aastal pisut, kuigi sta-

biliseerus aasta lõpus. Selle arengu võib kanda

kahe teguri arvele: esiteks jätkus sedamööda,

kuidas levis ametlike intressimäärade mõju,

uute või uuesti sõlmitud laenude intressimää-

rade langemine ning teiseks kasvas pisut kodu-

majapidamiste kasutatav tulu.

VÄLISRAHASTAMISE REKORDILISELT MADAL TASE

2010. AASTAL

Pärast 2009. aasta järsku langust hakkas euroala

kaupu ja mittefi nantsteenuseid pakkuvate ettevõ-

tete välisrahastamise üldine reaalkulu 2010. aas-

tal fi nantsturgudel riigivõlakriisi põhjustatud

kõrgendatud pingete tingimustes taastuma. See

üldine areng kätkes olulisi erinevusi rahasta-

misallikate lõikes. Kui nii pangalaenude kui

ka väärtpaberite emiteerimise reaalkulu lan-

ges 2010. aastal väga madalale, siis aktsiate

puhul kasvas see näitaja järsult ja tõusis aasta

lõpuks rekordiliselt kõrgele (vt joonis 19). Kok-

kuvõttes püsis välisrahastamise üldine reaal-

kulu 2010. aastal varasemate perioodidega võr-

reldes madal.

Täpsemalt pangapõhise rahastamise kulust rää-

kides alanesid rahaloomeasutuste lühiajaliste

laenude reaalintressimäärad mõõdukalt ja jõud-

sid 2010. aasta detsembriks 1,40%ni (2009. aasta

detsembris 1,62%). Lühiajaliste pangalaenude

intressimäärad peegeldavad peamiselt rahaturu

intressimäärade arengut, mis tavaliselt mõjuta-

vad pankade lühiajalise rahastamise kulusid.

Joonis 18 Kodumajapidamiste võlg ja intressimaksed

(protsentides)

40

50

60

70

80

90

100

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

3,5

4,0

4,5

intressimaksete koormus protsendina

kasutatavast kogutulust (parem telg)

kodumajapidamiste võla ja kasutatava

kogutulu suhtarv (vasak telg)

kodumajapidamiste võla ja SKP suhtarv (vasak telg)

2000 2002 2004 2006 2008 2010

Allikad: EKP ja Eurostat.

Märkused. Kodumajapidamiste võlg hõlmab kõikide institutsioo-

niliste sektorite, sealhulgas muu maailma väljastatud laene kodu-

majapidamistele. Intressimaksed ei hõlma kodumajapidamiste

tasutavaid täielikke fi nantseerimiskulusid, kuna need ei sisalda

fi nantsteenuste eest makstavaid tasusid. Viimase kvartali andmed

on osaliselt hinnangulised.

Joonis 17 Kodumajapidamistele ning kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvatele ette-võtetele antud laenude intressimäärad

(protsenti aastas; v.a tasud; uute laenude intressimäärad)

2

3

4

5

6

7

8

9

10

2

3

4

5

6

7

8

9

10

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

kodumajapidamiste tarbimislaenude intressimäärad

ettevõtete laenude lühiajalised intressimäärad

kodumajapidamiste eluasemelaenude intressimäärad

ettevõtete laenude pikaajalised intressimäärad

Allikas: EKP.

45EKP

Aastaaruanne2010

2009. aasta lõpust kuni 2010. aasta lõpuni tõusis

kolme kuu EURIBOR mõõdukalt, s.o 33 baas-

punkti võrra. Madalaima taseme (0,64%) saa-

vutas see 2010. aasta aprillis ning tõusis seejärel

aasta lõpuks 1,03%ni. Kaupu ja mittefi nants-

teenuseid pakkuvate ettevõte lühiajaliste pan-

galaenude nominaalintressimäärade areng kul-

ges sarnaselt kolme kuu EURIBORi omaga.

Samas langesid lühiajaliste pangalaenude reaal-

intressimäärad järk-järgult tõusvate lühiajaliste

infl atsiooniootuste tõttu aasta jooksul 22 baas-

punkti võrra.

Rahaloomeasutuste pikaajaliste laenude reaalint-

ressimäärade languse põhi saabus 2010. aasta algu-

ses. 2010. aasta lõpus oli nende keskmine 1,71%,

mis on 2009. aasta lõpu tasemest (1,56%) pisut kõr-

gem. Pankade pikemaajaliste laenuintressimäärade

areng kulgeb harilikult sarnaselt riigivõlakirjade

tulususe omaga. Euroala tulukõverast tuletatud

seitsmeaastaste riigivõlakirjade tulusus langes

ka suurema osa 2010. aastast ja jõudis augustis

2,11%ni, kuid tõusis seejärel aasta lõpuni. Kokku

moodustas langus perioodil 2009. aasta detsemb-

rist 2010. aasta detsembrini 33 baaspunkti. Pika-

ajaliste laenude nominaalintressimäärade areng

järgis teist seaduspära, stabiliseerudes varem ja

tõustes 2010. aasta lõpuni mõõdukalt. Seetõttu kip-

pusid pikaajaliste pangalaenude intressimäärade ja

võrreldavate riigivõlakirjade tulususevahed uuesti

laienema ning ületasid kevadise riigivõlakriisi

ajal 100 baaspunkti, naastes seejärel 2008. aasta

fi nantskriisi aegsesse suurusjärku.

Ka rahaloomeasutuste laenuintressimäärade

kujunemist mõjutas 2010. aastal EKP baasint-

ressimäärade varasema languse järk-järgult

nõrgenev ülekandumine pankade jaeklientide

intressi määradesse. Finantskriisile vaatamata

näib, et euroala pangad andsid baasintressimää-

rade languse oma klientidele edasi üldjoontes sar-

naselt varasemate perioodidega.

Turupõhiste laenuvahenditega rahastamise reaal-

kulu mõjutas kogu 2010. aastal oluliselt ettevõ-

tete võlakirjade hinnavahede (ettevõtete ja rii-

givõlakirjade tulususevahede) areng. Vaatamata

selle näitaja suurenemisele 2010. aasta mais ja

augustis, mil süvenesid pinged riigivõlakirjatur-

gudel ja fi nantsinvestorid eelistasid seetõttu lik-

viidsemaid ja turvalisemaid varasid, oli turupõ-

hise rahastamise keskmine reaalkulu 2010. aastal

varasematest aastatest madalam ja üldse kõigi

aegade madalamaid.

Noteeritud aktsiate emiteerimise reaalkulu kasvas

seevastu 2010. aastal märgatavalt, eelkõige ette-

võtlussektori kahe- kuni viieaastaste tuluootuste

kiire taastumise tõttu. 2009. aasta detsembrist kuni

2010. aasta detsembrini tõusis aktsiate emiteeri-

mise reaalkulu 194 baaspunkti ja saavutas üle-

maailmsete fi nantsturgude suurenenud volatiil-

suse tingimustes kõigi aegade rekordi.

VÄLISRAHASTAMISE JÄTKUV VÄHENEMINE

2010. AASTAL

Euroala kaupu ja mittefi nantsteenuseid pakkuvate

ettevõtete välisrahastamise aastakasv vähenes ka

2010. aastal seoses rahaloomeasutuste laenuand-

mise vähenemise jätkumisega, mida tasakaalus-

tas küll positiivne, kuid siiski langev võlakirjade

Joonis 19 Kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvate euroala ettevõtete välisrahasta-mise reaalkulu

(protsenti aastas)

0

1

2

3

4

5

6

7

8

9

0

1

2

3

4

5

6

7

8

9

2005 2006 2007 2008 2009 2010

rahastamise üldkulu

rahaloomeasutuste laenude lühiajalised reaalintressimäärad

rahaloomeasutuste laenude pikaajalised reaalintressimäärad

turupõhise võla reaalkulu

noteeritud omandiväärtpaberite reaalkulu

Allikad: EKP, Thomson Reuters, Merrill Lynch ja Consensus Eco-

nomicsi prognoosid.

Märkused. Kaupu ja mittefi nantsteenuseid pakkuvate ettevõtete

välisrahastamise reaalkulu mõõdetakse pangalaenude kulu, võla-

väärtpaberite kulu ja omandiväärtpaberite kulu kaalutud kesk-

misena, mille arvutamiseks kohandatakse vastavad bilansilised

jäägid infl atsiooniootustega (vt EKP 2005. aasta märtsi kuubül-

letääni taustinfo 4).


ja aktsiate emiteerimine (vt joonis 20). Vaata-

mata majandustingimuste laiapõhjalisele parane-

misele piirasid kaupu ja mittefi nantsteenuseid pak-

kuvate ettevõtete vajadust välisrahastamise järele

jätkuvalt mõõdukad investeerimiskulutused ning

vähene aktiivsus ühinemiste ja ülevõtmiste vald-

konnas, samuti olemasolevate sisevahendite jätkuv

kasv. 2010. aasta lõpus tekkisid märgid olukorra

järkjärgulisest normaliseerumisest ja ettevõtete

rahastamisvajaduste kasvust. Pankade laenu-

tegevuse uuringu kohaselt muutus ettevõtete neto-

nõudlus laenude järele pärast kaht negatiivset aas-

tat positiivseks. Uuele laenunõudlusele aitasid eriti

kaasa laovarud ja käibekapital.

Üks tähtsamaid tegureid, mis määras ära

2010. aasta suhteliselt vähese nõudluse välisra-

hastamise järele, oli kaupu ja mittefi nantsteenu-

seid pakkuvate ettevõtete käibe ja kasumlikkuse

kasv, millega seoses kasvasid oluliselt olemasole-

vad sisevahendid. Kaupu ja mittefi nantsteenuseid

pakkuvate börsiettevõtete raamatupidamisaru-

annete põhjal taastus kasumlikkus väljendatuna

puhastulu ja käibe suhtena 2010. aastal tugevalt

(vt joonis 21). Olemasolevate sisevahendite kasv

kajastas suuremaid rahavarusid, mis olid kasvanud

kõige tõenäolisemalt seoses kulude järjekindla kär-

pimisega ning netointressimaksete ja dividendide

vähenemisega. Ettevõtete fi nantsolukorra para-

nemine vajab kvalifi tseerimist, sest uuringu tule-

muste kohaselt paranes väikeste ja keskmise suu-

rusega ettevõtete kasumlikkus 2010. aastal suurte

ettevõtetega võrreldes vähem, mis viitab sellele, et

nad võivad olla suurtest ettevõtetest nõrgemas olu-

korras või jääda neist arengus mõnevõrra maha. 4

Lisaks sellele, et kaupu ja mittefi nantsteenuseid

pakkuvates ettevõtetes on olemasolevad sisevahen-

did kasvanud, on nad viimastel aastatel kasutanud

ka laiemat valikut rahastamisallikaid, pöördudes

pangapõhise võla juurest turupõhise rahastamise

poole ja kasutades üha rohkem võlakirjade emi-

teerimist. Selle protsessi tulemusel, mida võiks

nimetada otserahastamisele üleminekuks ja mis

algas 2009. aastal ning jätkus 2010. aastal, vähe-

nes oluliselt nõudlus pangalaenude järele. Seetõttu

jäi laenude aastakasv, mis langes aasta esimeses

Joonis 20 Kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvate ettevõtete välisrahastamine vahendite lõikes


-10

0

10

20

30

40

-10

0

10

20

30

40

20102005 2006 2007 2008 2009

välisrahastamine kokku

rahaloomeasutuste laenudvõlaväärtpaberid

noteeritud aktsiad

Allikas: EKP.

Märkus. Noteeritud aktsiad on eurodes.

Joonis 21 Kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvate börsil noteeritud euroala ette-võtete kasumi suhtarvud

(kvartaliandmed; protsentides)

-6

-4

-2

0

2

4

6

8

10

12

14

84

86

88

90

92

94

96

98

100

20102005 2006 2007 2008 2009

puhastulu ja läbimüügi suhtarv (vasak telg)

põhitegevusest saadud tulu ja läbimüügi suhtarv (vasak telg)

tegevuskulude ja läbimüügi suhtarv (parem telg)


Märkused. Arvutuste aluseks on kaupu ja mittefi nantsteenuseid

pakkuvate börsil noteeritud euroala ettevõtete raamatupidamise

kvartaliaruannete koondid. Valimist on välja jäetud erijuhtumid.

Põhitegevustulu = läbimüük - tegevuskulu. Puhastulu = põhitege-

vus- jm tulu - (maksud + erakorralised kulud).

Vt „Survey on the access to fi nance of SMEs in the euro area”, 4

EKP, oktoober 2010 (avaldatud EKP veebilehel).

47EKP

Aastaaruanne2010

kvartalis madalaimale tasemele, kogu 2010. aasta

jooksul negatiivseks. Langus oli eriti tugev lühi-

ajaliste laenude puhul, sest nõudluse vähenemist

võimendas asjaolu, et jätkuvalt eelistati pikemaid

tähtaegu lühematele. Keskmiselt langes lühiajaliste

(st lühema kui üheaastase esialgse fi kseeritud täht-

ajaga) laenude aastakasv 2010. aastal ligi –9%ni;

pikaajaliste (st pikema kui viieaastase esialgse fi k-

seeritud tähtajaga) laenude aastakasv aga jäi umbes

3% juures positiivseks. Kui aga võtta arvesse hilju-

tise majandussurutise erakordset tugevust ja eespool

kirjeldatud üleminekuprotsessi, vastas ettevõtlus-

sektori laenukasvu areng majandustsükli jooksul

üldjoontes varasemate perioodide seaduspärasus-

tele. Finantskriis oli küll ränk, kuid ei lõiganud läbi

majandusele laenude andmist. Aasta jooksul hak-

kas pankadelt laekuma teateid sellest, et ettevõte-

tele antavate laenude osas hakkab tingimuste kar-

mistamine vähenema, mis oli peamiselt tingitud

riskipõhistest teguritest, nagu näiteks majanduse

üldine olukord või laenuvõtja kohustuste mittetäit-

mise riski vähenemine (vt taustinfo 4).

Taustinfo 4

ETTEVÕTETELE ANTAVATE LAENUDE TINGIMUSTE UURINGU TULEMUSTE TÕLGENDAMINE

Finantskriisi tõttu muutsid euroala pangad erasektorile, eriti kaupu ja mittefi nantsteenuseid

pakkuvatele ettevõtetele antavate laenude tingimused 2008. aastal erakordselt rangeks. Alates

2009. aastast on laenutingimusi edasi karmistatud, kuigi järjest väiksemas ulatuses. Käesolev

taustinfo annab üksikasjaliku ülevaate laenutingimuste uuringu tulemustest 2010. aastal ning

sellest, mil määral need võivad viidata laenupakkumise piirangutele.

Laenutingimuste uuringu näitajate järkjärguline normaliseerumine

EKP avaldatud pankade laenutegevuse uuringu üksikasjalikud tulemused sisaldavad nende pan-

kade osatähtsust, kes on teatanud tingimuste karmistamisest kaupu ja mittefi nantsteenuseid pak-

kuvatele ettevõtetele laenu andmisel. Osatähtsused arvutatakse oma laenutingimusi mõnevõrra või

märgatavalt karmistanud vastajate ja neid mõnevõrra või märgatavalt leevendanud vastajate prot-

sentuaalsete osatähtsuste vahena. Kui tulemus on positiivne, on seega tegemist laenutingimuste

üldise karmistumisega, ja kui negatiivne, üldise

leevenemisega. Finantskriisi ajal kasvas laenu-

tingimusi karmistanud pankade osatähtsus olu-

liselt ja ulatus 2008. aasta lõpus 64%ni. Sealt-

peale on see näitaja järk-järgult vähenenud, kuid

üldise leevenemiseni ei ole veel jõutud. 2010. aas-

tal jäid euroala pangad laenutingimuste mõõduka

karmistamise juurde; oma laenutingimuste kar-

mistamisest teatanud pankade osatähtsus püsis

pikaajalisest keskmisest veidi kõrgemal (vt joo-

nis A). Aasta teises kvartalis pöördus laenutingi-

muste karmistamise langus riigivõlakriisist põh-

justatud pingete juures ootamatult tõusuks. Kui

2010. aasta teises kvartalis oli ettevõtetele antud

laenude tingimuste areng negatiivne, siis teise

poolaasta andmed viitasid stabiliseerumisele:

netoarvestuses vaid 4% ja hiljem 0% pankadest

teatas laenutingimuste karmistamisest.

Joonis A Muudatused ettevõtetele laenude või krediidiliinide andmise tingimustes

(netoprotsent tingimusi karmistanud pankadest)

-30

-20

-10

0

10

20

30

40

50

60

70

-30

-20

-10

0

10

20

30

40

50

60

70

laenutingimused

pikaajaline keskmine

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Allikas: Euroala pankade laenutegevuse uuring.


2007. aasta keskel alanud fi nantskriisist tulenenud surve kapitalisuhtarvudele ja rahastamis-

positsioonidele on sundinud euroala panku oma fi nantsvõimenduse suhtarve läbi vaatama. Tavali-

selt on pangad leidnud end olukorrast, kus nad peavad vähendama varasid, alustades likviidsema-

test ja lühiajalistest; ettevõtetele ja kodumajapidamistele antud laenusid kui pikemaajalisi varasid

vähendati viimases järjekorras. Üldjuhul saab selliseid varasid vähendada üksnes laene sisse nõu-

des või uute laenude andmist vähendades. Seega saab laenutingimuste hiljutist karmistumist sele-

tada nende n-ö „puhtalt” pakkumispoolega seotud piirangutega, mis on seotud pankade bilansi-

probleemidega. Uuringu üksikasjalikud tulemused näitavad, et 2010. aastal oli laenutingimuste

karmistumises peamine osa riskide tajumisel, s.o pankade hinnangul mõjule, mida makroma-

janduse olukord võib avaldada laenuvõtjate riskiprofi ilile ja krediidivõimele. Võrreldes 2008. ja

2009. aastaga on laenutingimuste karmistumine n-ö „puhtalt” pakkumispoole piirangutega ilm-

selt vähem seotud, mis näitab, et pankade valmisolek erasektorile laenu anda on järk-järgult nor-

maliseerumas. Tõenäoliselt vähendab see veelgi krediidi kokkukuivamise ohtu, mis ei realisee-

runud laenunõudluse järsu vähenemise tõttu, samas kui n-ö „puhtalt” pakkumispoole piirangute

mõju piirasid EKP mittestandardsed rahapoliitilised meetmed.

Pankade laenutegevuse uuringule lisaks on kasulik tutvuda uuringuga, mis käsitleb väikeste ja

keskmise suurusega ettevõtete juurdepääsu rahastamisele. Viimane selline uuring hõlmas aja-

vahemikku 2010. aasta märtsist septembrini ja viitas pangalaenude kättesaadavuse mõnetisele para-

nemisele (vt joonis B). Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete perspektiivist on laenude kätte-

saadavus üldiselt halvenenud. Samas oli sellisel arvamusel poole vähem vastajaid kui 2009. aastal.

Suurte ettevõtete hulgas oli rohkem neid, kelle arvates on pangalaenude kättesaadavus paranenud.

Uuringu tulemused viitavad ka rahuldatud laenutaotluste osatähtsuse kasvule ja pankade pisut suu-

remale laenuandmise valmisolekule.

Laenutingimuste uuringu tulemuste alternatiivne tõlgendus

2010. aasta uuringu tulemused viitavad küll lae-

nutingimuste järkjärgulisele normaliseerumisele,

kuid tuleks rõhutada, et uuringu tulemused kes-

kenduvad muutustele ega hinda otseselt laenutin-

gimuste taset. Arvestades, et laenutingimused on

juba enam kui kaks aastat järjest karmistunud,

tekib küsimus, kas ja kuidas võib laenutingimuste

tase mõjutada üldist laenupakkumist.

Laenutingimuste tasemest ülevaate saamiseks

võib põhimõtteliselt kumuleerida laenutingi-

muste protsentuaalsed muutused aja jooksul. Sel-

lisel juhul on tulemuseks tõusutrend. See võib

viidata sellele, et pangad on küsimustele vasta-

tes kaldunud rohkem laenutingimuste karmista-

mise poole. Sama võib täheldada USA uuringu

„Senior Loan Offi cer Opinion Survey on Bank

Lending Practises” puhul, mis vastab euroala

pankade laenutegevuse uuringule. Võib oletada,

et selle kallutatuse väga lihtne näitaja väljendub

Joonis B Pangalaenude kättesaadavus euroala ettevõtete jaoks

(protsent vastanutest)

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

pangalaenudsuured ettevõtted

pangalaenudväikesed ja keskmise

suurusega ettevõtted

ei tea

ei ole asjakohane

halvenemine

sama

paranemine

H2

2009

H2

2009H1

2010H1

2010

Allikas: Euroopa Komisjoni–EKP uuring euroala väikeste ja kesk-

mise suurusega ettevõtete rahastamise kättesaadavuse kohta.

Märkus. H1 2010 = märts-september 2010.

49EKP

Aastaaruanne2010

Võlakirjade emiteerimise aastakasv saavutas tipp-

taseme 12,3% juures tegelikult 2010. aasta esime-

ses kvartalis ja aeglustus seejärel järk-järgult kuni

aasta lõpuni. Investorite tugevat nõudlust suuremal

osal aastast võis toetada investeeringutulu otsimine

ja ettevõtete bilansiolukorra paranemine. Kõrgtulu-

suse segmendis saavutas emiteerimine 2010. aas-

tal mitu väga kõrget taset. Samal ajal jäi noteeri-

tud aktsiate emiteerimine mõõdukaks ja kippus

vähenema, arvatavasti aktsiate emiteerimiskulude

kasvu tõttu.

ETTEVÕTETE VÕLAKOORMUSE VÄHENEMINE

Kuna ettevõtete kasumlikkuse paranemisega ei

kaasnenud olulist investeeringute kasvu ega ka

töötajate üldise tasustamise suurt kasvu, pöör-

dus tuluvoogude taastumine euroala kaupu

ja mittefi nantsteenuseid pakkuvate ettevõtete

laenutingimuste pikaajalises keskmises (netoar-

vestuses karmistumine keskmiselt 16%). Arves-

tades suhteliselt lühikest vaatlusperioodi, hõlmab

see pikaajaline keskmine samas rohkem karmis-

tumis- kui leevenemistsükleid ning võib tege-

likku hoiakut üle hinnata. Kui hinnata vastuseid

eraldi, et võtta arvesse võimalikke hoiakuid, saab

kumuleeritud laenutingimuste põhjal kindlaks

määrata erinevaid laenutingimuste režiime, kus

negatiivsed kõrvalekalded viitavad ekspansiiv-

sele hoiakule ja positiivsed piiravale.

Sedasi lähenedes võib perioodi 2003. aastast kuni

2004. aastani ettevõtetele antud laenude tingi-

muste puhul käsitleda piirava režiimina, perioodi

2005. aasta algusest kuni 2008. aasta keskpai-

gani aga ekspansiivsena (joonis C). Sealt edasi

viitab näitaja taas piiravale perioodile ning oli

2010. aasta lõpus ajaloolisest trendist ikka veel

tunduvalt kõrgemal.

Harilikult on laenutingimuste karmistumisel

laenukasvule piirav, leevenemisel aga soodus-

tav mõju. Laenutingimuste taseme näitaja abil

saadud empiirilised andmed andsid tunnistust

ka täiendavatest mittelineaarsetest mõjudest. Eel-

kõige näib, et laenutingimuste mõju laenukasvule on olenevalt laenutingimuste režiimist vähenenud

erinevalt: piirava režiimi korral ei ole laenutingimuste karmistumise negatiivne mõju laenukasvule

nii tugev kui ekspansiivse režiimi korral (nt 2007. aasta keskpaigast 2008. aastani). Samamoodi on

laenutingimuste üldise leevenemise mõju laenukasvule pärsitud piirava režiimi korral ning selleks,

et laenutingimustel oleks laenukasvule positiivne mõju, peab nende leevenemise periood olema

pikem. Näib, et kõik see peab paika ka 2010. aasta puhul. Laenutingimuste muutused näivad küll

olevat normaliseerunud, kuid laenutingimuste karmistumise hilinenud mõju ja eespool kirjeldatud

mittelineaarsed mõjud viitavad 2010. aasta pankade laenutegevuse uuringus sellele, et pakkumis-

poole tegurid võivad laenukasvu negatiivselt mõjutada ka pärast 2010. aasta lõppu ja 2011. aasta

esimesel poolel. Ka tulevikus on nõudluse tugevnedes jätkuvalt keeruline laiendada laenude kät-

tesaadavust erasektorile.

Joonis C Ranged ja leebed laenuandmiskorrad ning euroala kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvatele ettevõtetele antavate laenude tingimused

-200

-100

0

100

200

300

400

500

600

2010-25

0

25

50

75

kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvatele

ettevõtetele antud laenude tingimused; trendita

kumulatiivse netoprotsendina

kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvatele ettevõtetele

antud laenude tingimused; netoprotsentides (parem telg)

Range

laenuandmiskord

Range

laenuandmiskord

Leebe

laenuandmiskord

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

Allikas: EKP.


säästumäära järsuks kasvuks, mis jätkus kogu

2010. aastal. Aasta teises kvartalis muutus kogu-

varade kasv esimest korda pärast 2009. aasta

algust rahavarude akumuleerumise toel posi-

tiivseks. Tänu sellele, et ettevõtted olid teinud

jõupingutusi fi nantsvõimenduse vähendami-

seks ning ettevõtete säästude ja SKP suhtarv

kasvas kiiresti, muutus rahastamislõhe (näitaja,

mis väljendab üldiselt seda, mil määral kaupu

ja mittefi nantsteenuseid pakkuvad ettevõtted

peavad oma investeeringute katteks kasutama

väliseid rahastamisallikaid) 2010. aastal esi-

mest korda enam kui kümne aasta jooksul posi-

tiivseks, mis viitab asjaolule, et ettevõtetel oli

investeeringute rahastamise vajaduse katmi-

seks piisavalt sisevahendeid.

Seetõttu vähenes ettevõtete võlakoormus

2010. aasta jooksul oluliselt (vt joonis 22).

2010. aasta kolmandas kvartalis langes ettevõ-

tete võla ja SKP suhtarv 80,6%ni ning võla ja äri-

tegevuse kogukasumi suhtarv 421,1%ni. Sellegi-

poolest oli euroala ettevõtete poolse kohustuste

mittetäitmise oodatav tase 2010. aastal üldiselt

väga kõrge. Varasemate perioodidega võrreldes

on võlasuhtarvud tegelikult jätkuvalt väga kõr-

gel tasemel ning viitavad sellele, et euroala ette-

võtlussektorit ohustavad endiselt välisrahasta-

mise kulude kasvu või nõrga majandusarengu

tagajärgedega seotud ohud.

2.3 HINDADE JA KULUDE ARENG

Aastane ÜTHI-infl atsioon tõusis 2010. aastal

keskmiselt 1,6%ni pärast langust 2008. aasta

3,3%lt 2009. aastal 0,3%ni (vt tabel 1). See

tõus näitab, et hindade areng on normaliseeru-

mas, sest võrreldes 2009. aasta juunist oktoob-

rini valitsenud negatiivse tasemega oli aastane

Joonis 22 Kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvate ettevõtete võla suhtarvud

(protsentides)

270

290

310

330

350

370

390

410

430

450

50

55

60

65

70

75

80

85

90

võla ja tegevuse kogukasumi suhtarv (vasak telg)

võla ja SKP suhtarv (parem telg)

2005 2006 2007 2008 2009 2010

Allikad: EKP, Eurostat ja EKP arvutused.

Märkused. Andmed Euroopa majandussektorite kvartalikontodest.

Võlg hõlmab laene, emiteeritud võlväärtpabereid ja pensionifon-

dide reserve. Andmed kuni 2010. aasta kolmanda kvartalini.

Tabel 1 Hindade areng

(aastased muutused protsentides, kui ei ole näidatud teisiti)

2008 2009 2010 2009 2010 2010 2010 2010 2010 2011IV kv I kv II kv III kv IV kv dets jaan

ÜTHI ja selle komponendidÜldindeks 1) 3,3 0,3 1,6 0,4 1,1 1,5 1,7 2,0 2,2 2,4

Energia 10,3 -8,1 7,4 -3,2 4,8 8,1 7,3 9,1 11,0 .

Töötlemata toiduained 3,5 0,2 1,2 -1,5 -0,8 0,7 2,3 2,8 3,2 .

Töödeldud toiduained 6,1 1,1 0,9 0,5 0,6 0,8 0,9 1,3 1,5 .

Tööstuskaubad, v.a energia 0,8 0,6 0,4 0,3 0,1 0,3 0,5 0,8 0,7 .

Teenused 2,6 2,0 1,4 1,7 1,5 1,2 1,4 1,3 1,3 .

Muud hinna ja kulu näitajadTööstustoodangu tootjahinnad 2) 6,1 -5,1 2,9 -4,7 -0,1 3,0 4,0 4,7 5,3 .

Naftahind (EUR/barrel) 3) 65,9 44,6 60,7 51,2 56,0 62,6 59,6 64,4 69,6 72,6

Toormehinnad 4) 2,0 -18,5 44,7 3,1 29,0 48,2 51,5 48,6 49,6 45,7

Allikad: Eurostat, Thomson Reuters, HWWA ja EKP arvutused.Märkus. ÜTHI 2011. a andmed hõlmavad Eestit.1) ÜTHI-infl atsioon jaanuaris 2011: Eurostati kiirhinnang.2) V.a ehitus.3) Brent Blend (ühekuulise tarnetähtajaga).4) V.a energia; eurodes.

51EKP

Aastaaruanne2010

ÜTHI-infl atsioon 2010. aastal positiivne. Ehkki

aastane ÜTHI-infl atsioon oli alates 1999. aas-

tast täheldatud keskmiselt 2,0% tasemest mada-

lam, hakkas see aasta lõpu poole tõusma.

ÜTHI-inflatsiooni tõus 2010. aastal tulenes

peamiselt 2009. aasta madala tasemega võr-

reldes märgatavalt kõrgematest toormehin-

dadest (eriti toornafta hinnast, vt joonis 23).

Toormehindade dünaamika kajastas aga

maailma majanduse taastumist 2009. aasta

langusest, mis põhjustas toormehindade ala-

nemise. Kõrgemate toormehindade mõju ÜTHI-

infl atsioonile 2010. aastal tasakaalustas täieli-

kult madalama surve teenustehindadele, mida

2009. aasta järsk majanduslangus ja halvenenud

tööturutingimused mõjutasid viitajaga. Pärast

järkjärgulist langust 2009. aastal alanes teenuste

hindade aastane infl atsioon 2010. aasta algu-

ses mõnevõrra veel ja püsis seejärel suhteliselt

muutumatuna.

2010. aasta palgakasv viitab sellele, et tööturu-

tingimuste stabiliseerumise tulemusel on töö-

jõukulud langenud madalaima tasemeni. Töö-

taja kohta makstav hüvitis suurenes 2010. aastal

eelmise aastaga võrreldes samas tempos, olles

aeglasem kui tööviljakuse kasv töötaja kohta,

mistõttu tööjõu erikulud vähenesid ja kasumi-

marginaalid suurenesid. Sellest hoolimata aeg-

lustus kollektiivlepinguga määratud palkade

kasv märgatavalt, väljendades tõenäoliselt lepin-

guliste kokkulepete hilinenud reaktsiooni turu-

tingimustele. Ka tunni kohta makstava töötasu

kasv aeglustus järsult, kajastades teataval mää-

ral suurema töötundide arvu mõju.

Pärast väga madalat taset 2009. aastal tõusid

2010. aastal tarbijate infl atsioonitunnetus ja

lühiajalised infl atsiooniootused. Pikaajalised

infl atsiooniootused olid uuringute kohaselt väga

stabiilsed, mis näitab, et ootused püsisid koos-

kõlas EKP nõukogu eesmärgiga hoida infl at-

sioonimäär keskmise aja jooksul 2% tasemest

allpool, ent selle lähedal.

ÜTHI-INFLATSIOON TÕUSIS ENERGIA- JA

TOIDUAINEHINDADE ARENGU MÕJUL

Euroala ÜTHI-infl atsiooni kiirendas 2010. aas-

tal eelkõige toormehindade märgatav tõus.

Tööstustoodangu, toiduainete ja eriti energia

toormehinnad kerkisid 2009. aasta madala tase-

mega võrreldes (vt taustinfo 5), mis kiirendas

ÜTHI-infl atsiooni hoolimata aeglustuva pal-

gakasvu ja endiselt vähese majandustegevuse

pärssivast mõjust. Vähene tööjõukulude surve

mõjutas ka teenuste hindade aastast infl atsiooni,

mis alanes 2010. aasta alguses veel mõnevõrra

Joonis 23 ÜTHI-inflatsiooni jaotus: põhikomponendid

(aastased muutused protsentides; kuised andmed)

-8

-6

-4

-2

0

2

4

6

8

-18

-15

-12

-9

-6

-3

0

3

6

9

12

15

18

ÜTHI kokku (vasak telg)

töötlemata toiduained (parem telg)

energia (parem telg)

2010200920082007200620052004

-2

0

2

4

6

8

-2

0

2

4

6

8

ÜTHI kokku, v.a energia ja töötlemata toiduained

töödeldud toiduained

tööstuskaubad, v.a energia

teenused

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Allikas: Eurostat.


ja püsis seejärel kogu aasta vältel suhteliselt

madalal tasemel (vt tabel 1 ja joonis 24).

Üleilmsed naftahinnad kiirendasid 2010. aas-

tal ÜTHIst 9,6% moodustava energiakompo-

nendi kasvu, mille 12 kuu keskmine tase ulatus

7,4%ni, võrreldes 8,1% langusega 2009. aas-

tal. Kõige enam mõjutas see tõus hindu, otse-

selt naftahinna arenguga seotud kirjeid, nagu

vedelkütus, ning isiklike transpordivahendite

kütust ja määrdeõlisid; gaasihinnad reageeri-

sid aga viitajaga. Samuti kasvasid toiduainete,

eelkõige töötlemata toiduainete hinnad, tõustes

2010. aastal keskmiselt 1,2%, võrreldes 0,2%ga

2009. aastal. Lisaks kõrgetele üleilmsetele toi-

dutoormehindadele kajastas toiduainete tarbi-

jahindade infl atsioon ajutisi ebasoodsaid ilmas-

tikutingimusi euroalal, mis mõjutasid puu- ja

köögiviljade hindu. Töödeldud toiduainete (nt

leib, teravili) infl atsioon kiirenes 2010. aasta

viimastel kuudel suhteliselt vähe. Selle näi-

taja 12 kuu keskmine alanes 2009. aasta 1,1%lt

2010. aastal 0,9%ni.

Joonis 24 Põhikomponentide osakaal ÜTHI-inflatsioonis

(aastane osakaal protsendipunktides; kuised andmed)

-2,0

-1,5

-1,0

-0,5

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

3,5

4,0

4,5

-2,0

-1,5

-1,0

-0,5

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

3,5

4,0

4,5

teenused

tööstuskaubad, v.a energia

töödeldud toiduained

töötlemata toiduained

energia

üldindeks

Allikas: Eurostat.

Märkus. Ümardamise tõttu ei ühti osakaalude summa täpselt

üldindeksiga.

Taustinfo 5

TOORMEHINDADE ARENGUDÜNAAMIKA JA MÕJU ÜTHI-INFLATSIOONILE

Toormehindade suur kõikumine on viimastel

aastatel palju muret tekitanud. Kuigi fi nants-

kriisi puhkemisel langesid nii nafta kui ka muu

toorme hinnad järsult, siis alates 2009. aastast

on nad olnud tõusuteel. Kuna toormehindadel

on euroala ÜTHI-infl atsiooni dünaamikas täh-

tis osa, analüüsitakse käesolevas taustinfos rah-

vusvaheliste toormehindade hiljutist arengut ja

selle väljavaateid, hinnates nende põhimõttelist

ja tegelikku mõju euroala ÜTHI-infl atsioonile.

Toormehindade areng

Naftahind tõusis perioodil 2008. aasta lõpust

kuni 2011. aasta jaanuarini 45 USA dollarilt

barreli kohta 97 dollarini. Samal ajal tõusid jär-

sult ka metalli- ja toidutoorme hinnad. See võis

olla seotud maailmamajanduse olukorra para-

nemise ootustega. Naftahinna tõusu toetas ka

Joonis A Toormehindade areng

(indeks: 2010 = 100)

40

60

80

100

120

140

160

180

200

40

60

80

100

120

140

160

180

200

2005 2006 2007 2008 2009 2010

kokku (v.a nafta)

toiduained

metallid

nafta

Allikad: Bloomberg ja HWWA.

Märkus. Viimased andmed nafta puhul 24. veebruarist 2011 ja

muu toorme puhul 18. veebruarist 2011.

53EKP

Aastaaruanne2010

OPECi tootmismahtude vähendamine 2010. aasta jooksul, samas kui metalli- ja toidutoorme hin-

dade tõus viitas pigem tärkava turumajandusega riikide kasvavale nõudlusele, pakkumise puu-

dujääkidele ja laovarude vähesusele. Finantsvoogude ja spekuleerimise tähtsuse üle toormetur-

gudel on ägedalt vaieldud, kuid nende tegelikku mõju on empiiriliselt raske mõõta.

Keskpikas perspektiivis on toormehinnad tõenäoliselt seotud majandusaktiivsuse rahvusva-

heliste väljavaadetega. Maailmamajanduse taastumise edenedes võib pakkumise ja nõudluse

vahekord naftaturul pingestuda ning muu toorme hindu võivad tabad tõusurved. Ehkki toor-

mehindade tulevast arengut on raske prognoosida, osutavad mitmed ettevaatavad näitajad, nagu

näiteks futuuride hinnad ning investeerimispankade ja teiste kutseliste prognoosijate ootused,

järjekindlalt toormehindade tõusule keskpikas perspektiivis.

Toormehindade šoki edasikandumine: põhimõtteline raamistik

Toormehindade šoki mõju tarbijahindadele võib jagada otseseks ja kaudseks esmaseks ja teise-

seks mõjuks. 1 Otsene esmane mõju on esmase toorme (nt toidutoorme ja nafta) hindade muutuste

mõju toiduainete ja energia tarbijahindadele. Kaudne esmane mõju viitab tarbijahindade muu-

tustele, mis tulenevad sellest, et toormehinnad mõjutavad tootjate kulusid (nt naftahinna tõusu

tõttu tõuseb ka tootmissisendi kulu ja selliste kaupade ja teenuste hind, mis suurel määral olene-

vad nafta hinnast, nagu näiteks teatavad kemikaalid ja transporditeenused). Esmane mõju toob

kaasa hinnataseme tõusu, kuid ei mõju infl atsioonile jäävalt.

Teisene mõju peegeldab palga- ja hinnakujundajate reaktsiooni toormehindade šokile. Majandus-

agentide püüded korvata varasemate infl atsioonišokkide tõttu vähenenud reaaltulu võivad mõju-

tada infl atsiooniootusi ja nende kaudu hinna- ja palgakujundust. Seega võib ajutine šokk muutuda

püsivaks ning selle neutraliseerimine kulukamaks. Toormehindade tõusušoki teisese mõju tõe-

näolisus sõltub mitmest tegurist, sealhulgas majanduse tsükliline positsioon, kauba- ja tööturgude

paindlikkus (eriti palgaläbirääkimisi ja hinnakujundust mõjutavate indekseerimismehhanismide

olemasolu), infl atsiooniootuste reaktsioon ning sellega seoses ka keskpanga usaldusväärsus.

Naftahindade šokid ja ÜTHI-infl atsioon

Naftahinna kõikumine mõjutab ÜTHI-infl atsiooni otseselt ÜTHI energiakomponendi kaudu. Üldi-

selt ollakse seisukohal, et naftahindade šokkide otsene edasikandumine energia maksueelsetele tar-

bijahindadele on täielik, kiire ja sümmeetriline. 2 Kuna tarbija tasandil sõltuvad energiahinnad, eriti

sõidukites ja kodukütteks kasutatava kütuse hinnad ka muudest teguritest, nagu näiteks rafi neerimise

ja turustamise kulud ja marginaalid ning märkimisväärsed aktsiisimaksud, osutub edasikandumise

elastsus toornafta hinnataseme funktsiooniks (vt tabel). Hinna juures 20 eurot barreli kohta reagee-

rivad ÜTHI energiahinnad toornafta hinna 10% tõusule umbes 16% tõusuga; kui hind on 60 eurot

barreli kohta, on hinnatõus ligikaudu 33%. Kui naftahind tõuseb 100 euroni barreli kohta, on elastsus

üle 40%, eeldusel, et rafi neerimismarginaal, jaotusmarginaal ja aktsiisimaks jäävad samaks.

Energiahinna muutuste kaudset ja teisest mõju on raskem hinnata ning tulemused on ebakindla-

mad. Näiteks lihtsate mittestruktuursete mudelite kohaselt on naftahinna kolmeaastase 10% tõusu

1 Vt artikkel „Oil prices and the euro area economy” EKP kuubülletääni 2004. aasta novembri numbris ja taustinfo „Recent oil price

developments and their impact on euro area prices” EKP kuubülletääni 2004. aasta juuli numbris.

2 Vt Meyler, A., „The pass through of oil prices into euro area consumer liquid fuel prices in an environment of high and volatile oil

prices”, Energy Economics, 31. kd, nr 6, november 2009, lk 867–881.


kumulatiivne kaudne ja teisene mõju ÜTHI-infl atsioonile ligikaudu 0,2 protsendipunkti. 3 Kee-

rukamate mudelite kohaselt, kus ootustel on formaalne tähtsus ning mis võtavad täpselt arvesse

reaalmajanduse reageerimist ja selle mõju nominaalmuutujatele, on kolmeaastane mõju vaid ligi-

kaudu 0,1 protsendipunkti, kuivõrd energiahindade šokki peetakse ajutiseks ja infl atsiooniootu-

sed jäävad pärast energiahinna muutust kindlalt oma tasemele püsima.

Tööstus- ja toidutoorme hindade muutumise mõju

Empiirilised andmed näitavad, et tööstustoorme (nt põllumajandusliku toorme ja metalli) hindade

püsiv 10% tõus toob kaasa ÜTHI tõusu vähem kui 0,1 protsendipunkti võrra kolme aasta jooksul,

kusjuures esimesel aastal on mõju eriti väike.

Tööstustooret kasutatakse mitmesuguste ÜTHI

kirjete tootmisel kas otsese tootmissisendina

(nt autode puhul metallid või rõivaste puhul riie)

või kaudse tootmissisendina kaupade ja teenuste

tootmiseks kasutatavate seadmete valmistami-

sel. Tootmisprotsessi alguses on tööstustoore

oluline ning selle hindade muutumise ning

euroala vahekaupade tööstustoodangu tootja-

hindade vahel on ilmne hilinemisega avalduv

seos (vt joonis B). Lõpptarbekaupade puhul on

aga tööstustoorme osatähtsus muude tootmis-

sisendite, nagu näiteks töö ja energia, kõrval

suhteliselt väike, mis seletab hinnatõusu eda-

sikandumise suhteliselt nõrka mõju. 4

Toidutoorme püsiv 10% hinnatõus lisab üldis-

tele ÜTHI toidukaupade hindadele ligikaudu

0,5 protsendipunkti ning, arvestades toidu-

kaupade hinna 19,2% osakaalu ÜTHI kor-

vis, esimesel aastal pärast šokki üldisele

3 „Energy markets and the euro area macroeconomy“, Structural Issues Report, EKP, juuni 2010.

4 Vt Landau, B. ja Skudelny, F. „Pass-through of external shocks along the pricing chain: A panel estimation approach for the euro

area”, EKP teadustoimetised nr 1104, november 2009.

Toornafta hindade mõju ülekandumine ÜTHI energiahindadele

(elastsus)

Toornafta (EUR/barrel)

ÜTHI energiahindadele ülekandumise kaalutud keskmine (protsentides) 1)

Bensiin (2,6%) 2)

Diisel (1,4%) 2)

Kütteõli (0,7%) 2)

Maagaas (1,8%) 2)

20 16 15 19 39 24

40 26 26 32 56 39

60 33 35 41 66 49

80 38 41 48 72 56

100 42 47 54 76 61

Allikas: Eurosüsteemi ekspertide arvutused.Märkus. Kaalutud keskmine on ülekandumise tegelikust mõjust tõenäoliselt pisut väiksem, kuna ühese ja kindla seose puudumisel naftahin-dadega on selle puhul eelduseks võetud, et ülekandumise mõju elektri- ja tahke kütuse hindadele on null.1) Aluseks on maksud (käibemaks, aktsiisid jm) 2009. aasta lõpu seisuga ning rafi neerimise ja turustamise keskmised kulud ja marginaalid

alates 1999. aastast. Eelduseks on, et ÜTHI kütuseenergia (osakaal 0,6%) liigub koos maagaasiga. 2) Osakaal kogu ÜTHIs.

Joonis B Tööstusliku toorme ja vahekaupade tootjahindade areng


-50

-40

-30

-20

-10

0

10

20

30

40

50

60

70

80

-10

-8

-6

-4

-2

8

6

2

4

0

10

12

14

16

18

2010

tööstusliku toorme hinnad1) (vasak telg)

vahekaupade tootjahinnad (parem telg)

1992 1994 1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008

Allikad: HWWA, Eurostat ja EKP arvutused.

1) Aegread kuuekuulise eelperioodiga.

55EKP

Aastaaruanne2010

Energia ja toiduainete hindu arvestamata oli

keskmine ÜTHI-infl atsioon 2010. aastal mada-

lam kui aasta varem. See aeglustumine oli tin-

gitud euroalasiseste tegurite pärssivast mõjust

teenuste hindade infl atsioonile ja asjaolust, et

tööstuskaupade (v.a energia) keskmine aastane

infl atsioon oli suhteliselt stabiilne. Lisaks varjas

see 2010. aasta teises kvartalis väga madalale

tasemele langenud aastase ÜTHI-infl atsiooni

(v.a toiduained ja energia) järkjärgulist tõusu.

Selle põhjuseks võib pidada hinnatõususur-

vet tarneahelas, näiteks vahekaupade hindade

tõusu ja tootmisvõimsuse rakendusastme kasvu.

Lisaks mõjutasid tööstuskaupade (v.a energia)

aastast infl atsiooni kõrgemad kaudsed maksud

ja euro efektiivse vahetuskursi nõrgenemine,

kiirendades seda näitajat 2010. aasta esimese

kvartali 0,1%lt 0,7%ni detsembris. Tööstus-

kaupade (v.a energia) hindade tõusu leevendas

mõnevõrra tööjõukulude tagasihoidlik areng.

Erinevalt tööstuskaupade (v.a energia) hindade

infl atsiooni kiirenemisest 2010. aastal oli tee-

nuste hindade infl atsiooni aastasisene areng

väga piiratud, kui välja arvata, et 2010. aasta

alguses toimus veel väike langus. Selle tulemu-

sel langes teenuste hindade aastane infl atsioon,

mis 2009. aastal oli 2,0%, 2010. aastal jätku-

valt, alanedes 1,4%ni. Teenuste hindade aegla-

sem kasv oli suhteliselt laiapõhjaline, kajastades

mõõdukamat kulusurvet ja üsna nõrga nõud-

luse kontekstis suurenenud konkurentsi. Eran-

diks olid sideteenused, mille tavapärane nega-

tiivne mõju mõnevõrra vähenes.

2010. AASTAL TOOTJAHINNAD TÕUSID

2010. aastal tarneahelas täheldatud hinnasurve

peamiseks põhjuseks oli suurem üleilmne nõud-

lus toorainete järele. Sellele järgnes tootjahin-

dade tõus tootmisahela eri etappides, mida

võimendasid 2009. aastal vähenenud majandus-

tegevusest ja suurenenud konkurentsist tingi-

tud baasefektid.

Tööstustoodangu tootjahindade (v.a ehitus)

aastakasv euroalal oli 2010. aastal 2,9%, võr-

reldes 5,1% langusega 2009. aastal. See oli

peamiselt tingitud naftahinnast, mis kergi-

tas energiakirjete tootjahindade aastakasvu

2010. aastal 6,4%ni, võrreldes 11,8% langu-

sega 2009. aastal.

Tööstustoodangu (v.a ehitus ja energia) tootja-

hindade aastakasv kiirenes samuti, ehkki olu-

liselt vähem, ulatudes 2010. aastal 1,6%ni, võr-

reldes 2,9% langusega aasta varem. Iseäranis

kiiresti tõusid vahekaupade hinnad, tarbe- ja

kapitalikaupade hindade tõus oli aga tagasihoid-

likum (vt joonis 25).

ÜTHI-infl atsioonile 0,1 protsendipunkti. Siin on arvesse võetud asjaolu, et mitme otse ELis too-

detava toidutoorme (nt teravili, nisu ja mais, või ning rasvatu piim) hinnad on rahvusvahelis-

tel turgudel varasematel perioodidel olnud mõnevõrra madalamad ja oluliselt volatiilsemad kui

ELis. See erinevus on suurel määral tingitud ühisest põllumajanduspoliitikast, mis aitab sekku-

mishindade, imporditariifi de ja -kvootide ning teiste hinnatoetuse mehhanismide abil piirata üle-

maailmsete hinnašokkide mõju edasikandumist ELi sisehindadele. 5

Kokkuvõttes on toormehindade šokkide edasikandumine tarbijahindadele keerukas protsess

ning sõltub paljudest teguritest, nagu näiteks šoki allikas (nõudluse või pakkumise pool), šoki

ajutisuse või püsivuse ootused, aga ka majanduse struktuursed aspektid, sh majandusaktiivsus

konkreetses sektoris ning palga- ja hinnakujunduse institutsioonid. Ehkki rahapoliitikal on toorme-

hindade šoki esmase mõju vältimiseks vähe võimalusi, tuleb vältida teisest mõju. Paindlikumad

palga- ja hinnakujundusmehhanismid ja usaldusväärne rahapoliitika on peamised vahendid,

mille abil tuleb tagada, et ühekordsete toormehinnamuutustega ei kaasneks keskpikas perspek-

tiivis kõrgemat infl atsiooni.

5 Vt Ferrucci, G., Jiménez-Rodrìguez, R. ja Onorante, L., „Food price pass-through in the euro area: The role of asymmetries and non-

linearities”, EKP teadustoimetised nr 1168, aprill 2010.


TÖÖJÕUKULUDE ARENG OLI TAGASIHOIDLIK

Euroala tööjõukulude andmed viitasid tööjõu-

kulude tagasihoidlikule arengule 2010. aastal ning

palgadünaamika jõudis madalaima tasemeni. Kui

kollektiivlepinguga määratud palkade aastakasv ja

tunnis makstava töötasu aastakasv langesid mär-

gatavalt, siis töötaja kohta makstava hüvitise tõus

jäi 2010. aastal 2009. aasta madala tasemega võr-

reldes samaks.

Kollektiivlepinguga määratud palgad alanesid

2010. aastal oluliselt, langedes 2,6%lt 2009. aastal

1,6%ni neljandas kvartalis. See näitaja hõlmab kol-

lektiivlepingutega eelnevalt kokkulepitud palkade

põhikomponenti. Aeglustumine kajastab tõenäoli-

selt lepinguliste kokkulepete hilinenud reaktsiooni

halvenenud tööturutingimustele, mis vähendas töö-

tajate palgaläbirääkimiste võimet (vt tabel 2).

Töötaja kohta makstava hüvitise aastane kasvu-

määr oli 2010. aasta kolmandas kvartalis 1,5%

ehk 2009. aastaga võrreldes samal tasemel. Töö-

taja kohta makstav hüvitis kasvas kolmes sektoris:

tööstussektoris (v.a ehitus), kaubanduse ja trans-

pordiga seotud turuteenuste sektoris ning fi nants-

ja äriteenustega seotud turuteenuste sektoris. Teis-

tes sektorites töötaja kohta makstava hüvitise kasv

aeglustus (vt joonis 26).

Nagu kollektiivlepinguga määratud palkade puhul,

aeglustus ka tunni kohta makstavate tööjõukulude

kasv aasta arvestuses märkimisväärselt, vastupidi-

selt 2009. aastal täheldatud kiirele kasvule. Samal

ajal kasvas tunni kohta makstav töötasu jätkuvalt

kiiresti. Tunni kohta makstava töötasu kasvu aeg-

lustumine võib osaliselt kajastada suuremat töötun-

dide arvu, kuna erinevate skeemide (nagu paindlik

töögraafi k ja valitsuste subsideeritud lühendatud

tööaja kavad) kasutamise tõttu ei mõjutanud töö-

tundide arvu suurenemine tingimata töötajate töö-

tasu. Tööjõukulu tunnis alanes 2010. aastal töös-

tustegevuse tõttu. 2009. aastal kasvas tööjõukulu

tunnis kõige kiiremini just tööstussektoris, kus

kasutati ka kõige enam paindlikke tööaegu.

Tööviljakuse kasv töötaja kohta ületas töö-

taja kohta makstava hüvitise kasvu euro-

alal, viidates tööjõu erikulude alanemisele ja

Joonis 25 Tööstustoodangu tootjahindade jaotus

(aastased muutused protsentides; kuised andmed)

-20

-16

-12

-8

-4

0

4

8

12

16

20

24

28

-10

-8

-6

-4

-2

0

2

4

6

8

10

12

14

energia (vasak telg)

tööstus, v.a ehitus (parem telg)

vahekaubad (parem telg)

kapitalikaubad (parem telg)

tarbekaubad (parem telg)

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Allikas: Eurostat.

Tabel 2 Tööjõukulude näitajad

(aastased muutused protsentides, kui ei ole näidatud teisiti)

2008 2009 2010 2009IV kv

2010I kv

2010II kv

2010III kv

2010IV kv

Kollektiivlepinguga määratud palgad 3,3 2,6 1,7 2,1 1,8 1,9 1,5 1,6

Kogu tööjõukulu tunnis 3,4 2,9 . 2,0 1,9 1,6 0,8 .

Töötaja kohta makstav hüvitis 3,2 1,5 . 1,4 1,5 1,9 1,5 .

MemokirjedTööviljakus -0,3 -2,3 . 0,0 2,1 2,5 2,1 .

Tööjõu erikulud 3,5 3,9 . 1,4 -0,5 -0,6 -0,5 .

Allikad: Eurostat, riikide andmed ja EKP arvutused.

57EKP

Aastaaruanne2010

kasumimarginaalide suurenemisele. Töövilja kuse

kasv töötaja kohta kiirenes 2010. aasta esimeses

kolmes kvartalis aasta arvestuses keskmiselt

2,2%ni, võrreldes 2,3% langusega 2009. aas-

tal. Arvestades töötaja kohta makstava hüvitise

arengut, langesid tööjõu erikulud 2010. aasta kol-

manda kvartalini aasta arvestuses 0,5%, võrrel-

des 3,9% tõusuga aasta varem (vt joonis 27). Seda

langust peegeldades taastusid tegevusmarginaalid

ja hinnakujundusvõime suurenes, mida kinnitas

SKP defl aatori aastakasvu järkjärguline tõus.

See tõus kajastas ühtlasi ka ühikumaksu kompo-

nendi positiivset mõju alates 2010. aasta teisest

kvartalist (vt joonis 28).

EUROALA ELUASEMEHINNAD TÕUSID

ÜTHI arvutusest välja jäävate euroala eluase-

mehindade kasv kiirenes 2010. aasta kolman-

das kvartalis aasta arvestuses 2,4%, võrreldes

2,9% langusega aasta varem (vt joonis 29). Alates

2010. aasta algusest täheldatud üldine kasv var-

jab aga erinevat arengut euroala riikide ja piir-

kondade lõikes, kusjuures mõnes riigis langesid

eluasemehinnad 2010. aastal jätkuvalt.

Joonis 26 Hüvitis töötaja kohta sektorite lõikes

(aastased muutused protsentides; kvartaalsed andmed)

-1

0

1

2

3

4

5

6

-1

0

1

2

3

4

5

6

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

tööstus, v.a ehitus

ehitus

teenused

Allikad: Eurostat ja EKP arvutused.

Joonis 27 Euroala tööjõukulud

(aastased muutused protsentides; kvartaalsed andmed)

-4

-3

-2

-1

0

1

2

3

4

5

6

-4

-3

-2

-1

0

1

2

3

4

5

6

20102004 2005 2006 2007 2008 2009

tööjõu erikulud

hüvitis töötaja kohta

tööviljakus

Allikas: Eurostat.

Joonis 28 SKP deflaatori komponendid

(aastased muutused protsentides; protsentipunktides)

-2

-1

0

1

2

3

4

-2

-1

0

1

2

3

4

tööjõu erikulud

kasum ühiku kohta

maks ühiku kohta

SKP deflaator

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Allikas: Eurostat.


INFLATSIOONIOOTUSTE ARENG

Kutselistelt prognoosijatelt (Consensus Eco-

nomics, Euro Zone Barometer, EKP kutseliste

prognoosijate uuring) saadud andmed näitavad,

et uuringute kohaselt püsisid pikaajalised (vähe-

malt viiele aastale suunatud) infl atsiooniootused

ligikaudu 2,0% tasemel. EKP kutseliste prognoo-

sijate uuringu kohaselt püsis infl atsiooni punkti-

hinnang 2015. aastaks 2010. aastal kitsas 1,9–2%

vahemikus. Turupõhised näitajad, nagu euroala

infl atsiooniga indekseeritud võlakirjade ja vahe-

tustehingute põhised infl atsiooniootused, viitavad

samuti väga stabiilsetele infl atsiooniootustele.

2.4 TOODANGU, NÕUDLUSE JA TÖÖTURU ARENG

EUROALA SKP KASVU TAASTUMINE 2010. AASTAL

Pärast 2009. aasta ulatuslikku langust (4,1%) kas-

vas euroala reaalne SKP kuni 2010. aasta kol-

manda kvartalini 1,9% (vt tabel 3). Majandus-

aktiivsuse elavnemine 2010. aastal oli tingitud

mitmest põhjusest. Esiteks hoogustus euroala

eksport, saades toetust maailmamajanduse ja üle-

ilmse nõudluse elavnemisest. Teiseks avaldasid

eelkõige aasta esimesel poolel positiivset mõju

varud, sest varude vähendamise tempo ettevõ-

tetes aeglustus. Kolmandaks elavnes mõnevõrra

Joonis 29 Euroala eluasemehindade areng

(aastased muutused protsentides; aastased andmed)

2010-4

-3

-2

-1

0

1

2

3

4

5

6

7

8

9

-4

-3

-2

-1

0

1

2

3

4

5

6

7

8

9

eluaseme nominaalhinnad

19951991 2000 2005

Allikas: EKP arvutused riikide ühtlustamata andmete põhjal.

Märkus. 2010. aasta andmed kuni III kvartalini (k.a).

Tabel 3 SKP reaalkasvu komponendid

(muutused protsentides, kui ei ole näidatud teisiti; sesoonselt kohandatud)

Aastakasv 1) Kvartalikasv 2)

2008 2009 2010 2009 IV kv

2010 I kv

2010 II kv

2010 III kv

2010 IV kv

2009 IV kv

2010 I kv

2010 II kv

2010 III kv

2010 IV kv

Reaalne SKP

millest:0,4 -4,1 . -2,0 0,8 2,0 1,9 2,0 0,2 0,4 1,0 0,3 0,3

Sisenõudlus 3) 0,4 -3,4 . -2,8 0,4 2,1 1,9 . -0,1 0,9 0,9 0,2 .

Eratarbimine 0,4 -1,1 . -0,4 0,4 0,6 1,0 . 0,3 0,3 0,2 0,1 .

Valitsussektori tarbimine 2,4 2,4 . 1,7 1,1 0,6 0,4 . -0,1 0,1 0,1 0,4 .

Kapitali kogumahutus

põhivarasse-0,8 -11,4 . -9,6 -5,0 -0,8 0,2 . -1,2 -0,4 2,0 -0,3 .

Varude muutused 3),4) -0,2 -0,8 . -0,8 1,0 1,7 1,2 . 0,0 0,7 0,4 0,1 .

Netoeksport 3) 0,1 -0,7 . 0,7 0,3 -0,1 0,0 . 0,3 -0,5 0,1 0,2 .

Eksport 5) 1,0 -13,2 . -5,3 5,7 11,7 11,3 . 2,0 2,6 4,4 1,9 .

Import 5) 0,8 -11,9 . -7,1 4,8 12,4 11,7 . 1,2 4,2 4,3 1,5 .

Reaalne kogulisandväärtus

millest:Tööstus, v.a ehitus -2,2 -13,3 . -6,8 3,6 6,8 5,2 . 0,6 2,0 2,0 0,4 .

Ehitus -1,2 -5,9 . -5,8 -6,6 -4,2 -3,1 . -1,7 -1,6 0,8 -0,7 .

Üksnes turuteenused 6) 1,5 -3,1 . -1,9 0,7 1,4 1,7 . 0,1 0,5 0,7 0,4 .

Allikad: Eurostat ja EKP arvutused.Märkused. Esitatud andmed on sesoonselt ja osaliselt tööpäevade arvuga kohandatud, sest kõik euroala riigid ei esita rahvamajanduse kvartaliaruandeid, milles andmed on tööpäevade arvuga kohandatud.1) Muutus protsentides eelmise aasta sama perioodi suhtes.2) Muutus protsentides eelmise kvartali suhtes.3) Osakaal SKP reaalkasvus; protsendipunktides.4) K.a soetatud miinus realiseeritud väärtasjad.5) Hõlmab kaupu ja teenuseid ning euroalasisest piiriülest kaubandust. Kuna euroalasisese kaubanduse andmeid ei eraldata täielikult rah-

vamajanduse arvepidamise impordi- ja ekspordiandmetest, ei ole need maksebilansi andmetega täielikult võrreldavad.6) Kaubandus, remont, hotellid ja restoranid, transport ja side, fi nantsvahendus, kinnisvara, rent ja äriteenused.

59EKP

Aastaaruanne2010

sisenõudlus (v.a varud) ja valitsussektori tarbi-

mine suurenes jätkuvalt. Ka eratarbimine ja

investeeringud, mis 2009. aastal vähenesid, kas-

vasid 2010. aasta kolmandas kvartalis (aastases

arvestuses) mõnevõrra. Eratarbimise ja investee-

ringute olukorra paranemine kajastas osaliselt ka

kindlustunde kasvu võrreldes varasemate väga

madalate tasemetega. Euroala majandustegevuse

elavnemisele on kaasa aidanud ka rahapoliitika

toetav kurss ja meetmed, mida on võetud fi nants-

süsteemi toimimise taastamiseks.

SKP KASVU TOETASID PEAMISELT EKSPORT

JA VARUD

2010. aasta majanduskasvu toetasid peamiselt

eksport ja varud. Valitsussektori tarbimine kas-

vas jätkuvalt ning eratarbimises ja investee-

ringutes, mis 2009. aastal vähenesid, täheldati

2010. aasta kolmandas kvartalis aastases arves-

tuses mõõdukat kasvu. Varude positiivne mõju

avaldus valdavalt 2010. aasta esimesel poolel, mil

ettevõtted otsustasid hakata varusid vähendama

aeglasemalt kui seda tehti 2009. aastal. Euroala

eksporti soodustas väliskeskkonna paranemine

seoses fi nantskriisi leevenemisega. Seda kajas-

tas jõulisem kasv nii arenenud riikides kui ka

tärkava turumajandusega riikides. Eriti järsult

suurendas 2010. aastal eksporti välisnõudluse

hoogustumine, ehkki netoekspordi kogumõju ei

olnud selle tulemusel siiski positiivne, sest import

kasvas ekspordist mõnevõrra kiiremini. Eratar-

bimise ja investeeringute positiivne kasv jätkus,

kuid need ei suutnud siiski hiljutiste enneolema-

tute fi nantspingete ja majanduslanguse tagajärge-

dest täiel määral taastuda (vt joonis 30).

Eratarbimise kasv oli kuni 2010. aasta kolmanda

kvartalini 1,0% ehk positiivne, võrreldes 1,1%

aeglustumisega 2009. aastal. Eratarbimise elav-

nemist toetasid reaalse kasutatava tulu kasv ja

tagavarasäästude kahanemine tänu ebakind-

luse vähenemisele tööturu järkjärgulise stabi-

liseerumise kontekstis. Toetavat mõju avaldas

tõenäoliselt ka jõukuse suurenemine tänu vara-

turgude olukorra paranemisele (vt taustinfo 6).

Eratarbimise kasvuga kaasnes 2010. aastal tar-

bijate kindlustunde paranemine (vt joonis 31).

Kui reaalne kasutatav tulu aitas üldjoontes

kaasa eratarbimise kasvule, siis jätkuvalt kehvad

Joonis 30 SKP kvartaalse reaalkasvu osakaalud

(kvartaalne osakaal protsendipunktides; sesoonselt kohandatud)

-3,0

-2,5

-2,0

-1,5

-1,0

-0,5

0,0

0,5

1,0

1,5

-3,0

-2,5

-2,0

-1,5

-1,0

-0,5

0,0

0,5

1,0

1,5

reaalne SKP 1)

varude muutused

sisenõudlus, v.a varud

netoeksport

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010


1) Muutus protsentides eelmise kvartali suhtes.

Joonis 31 Kindlustunde näitajad

(saldo protsentides; sesoonselt kohandatud)

-40

-35

-30

-25

-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

-40

-35

-30

-25

-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

tarbijad

tööstus

teenused

Allikas: Euroopa Komisjoni ettevõtlus- ja tarbijauuringud.

Märkus. Tarbijate ja tööstuse kindlustunde näitajad on arvutatud

kõrvalekalletena 1985. aasta jaanuaris alanud perioodi keskmisest

ja teenuste kindlustunde näitaja kõrvalekaldena 1995. aasta april-

lis alanud perioodi keskmisest.


tööturutingimused olid peamiseks teguriks, mis

pärssisid kodumajapidamiste kulutuste elavne-

mist. Eratarbimist kärpis eriti suurel määral

kodumajapidamiste jätkuvalt vähenev nõud-

lus sõiduautode järele. Sõiduautode nõudluse

vähenemises esines riigiti siiski erinevusi, mis

on osaliselt tingitud sellest, mil määral on loo-

butud eelarvepoliitiliste stiimulite programmi-

dest, eriti skeemidest, mis on mõeldud vanade

autode kokkuostmiseks.

Taustinfo 6

EUROALA KODUMAJAPIDAMISTE SÄÄSTUDE ARENG

2008.–2009. aasta majandussurutise ajal tegi euroala kodumajapidamiste säästumäär läbi järsu hüppe.

Nelja kvartali liikuva summa baasil saavutas säästumäär kõrgeima taseme 2009. aasta neljandas kvar-

talis 15,2% juures, mis oli 1,4 protsendipunkti kõrgem kui 2008. aasta esimeses kvartalis, s.o majandus-

surutise alguses. 2010. aastal säästumäär langes ning jõudis kolmandas kvartalis 14,2%ni (vt joonis A).

Käesolev taustinfo annab ülevaade teguritest, mis kujundasid euroala säästude arengut majandussu-

rutise ja sellest taastumise ajal ning käsitletakse säästude edasist võimalikku arengut.

Kodumajapidamise säästmise teoreetilised ajendid

Teoorias mõjutavad kodumajapidamisi tarbimis- ja säästmisvalikute tegemisel mitmesugused

ajendid, mida võib olla raske üksteisest eristada. Üks tähtsamaid põhimõtteid ütleb, et inimesed

lähtuvad oma tarbimisvalikute tegemisel kogu oma eluajal oodatavast reaaltulust. Selles mõttes

on säästmine kodumajapidamiste jaoks viis, kuidas tasakaalustada tarbimist nii pikas perspek-

tiivis seoses sissetulekute taseme muutumisega (nt kogudes sääste pensioniks) kui ka lühikeses

perspektiivis (nt sissetulekute ajutiste kõikumiste korral).

Sissetulekute kõikumine ei pruugi aga olla ainus

tegur, mis mõjutab säästumäärade muutumist.

On kodumajapidamisi, mille säästude taset mõju-

tab nende finants- ja muu vara suurenemine

või vähenemine, sest nende netovarapositsioo-

nide väärtuse kasvuga suureneb ka nende prae-

gune ja tulevane ostujõud. Kodumajapidamisi

võib mõjutada ka nende sissetulekute taset tule-

vikus ümbritsev ebakindlus (nt seoses tööhõi-

veväljavaadetega). See võib ajendada koduma-

japidamisi hoidma suuremaid rahavarusid (nn

tagavarasäästud), mida saab kasutada sissetule-

kute ootamatu vähenemise korral. Lisaks võivad

kodumajapidamiste säästmisvalikuid mõjutada

ka muude majandusagentide otsused ja tegevus.

Oluline tegur võib olla näiteks valitsussektori

rahanduse olukorra muutumine: riigivõla kasv

võib esile kutsuda Ricardo mudelile vastava käi-

tumise, kus tulevaste maksukohustuste ootus-

tes hakatakse vähemalt teataval määral suuren-

dama säästusid.

Joonis A Kodumajapidamiste sissetulekud, tarbimine ja säästud

(kasv aasta jooksul; protsentides kasutatavast tulust)

-3

-2

-1

0

1

2

3

4

5

13

14

15

16

kasutatav tulu (vasak telg)

tarbimine (vasak telg)

säästmismäär (parem telg)

2000 2002 2004 2006 2008 2010

Allikad: Eurostat ja EKP.

Märkus. Säästmismäär on nelja kvartali libisev keskmine.

61EKP

Aastaaruanne2010

Euroala kodumajapidamiste säästude hiljutine areng

Säästumäära tõusu majandussurutise ajal ei ole lihtne kokku sobitada teadmisega, et sissetulekute

vähenemise väljavaate juures väheneb ka tarbimine. Üks tähtsamaid tegureid, mis võis mõjutada

kodumajapidamiste säästmisvalikuid majandussurutise ajal, oli fi nantskriisist ja majandusaktiiv-

suse nõrgenemisest tingitud ebakindlus sissetulekute tulevase taseme suhtes. Tööhõive vähenes

majandussurutise ajal oluliselt ning tööpuudus euroalal kasvas. Seega olid kodumajapidamised

eriti mures oma töökohtade pärast, mis ajendas neid vähendama kulutusi ja suurendama tagavara-

sääste. Alates majandussurutise lõpust viitab aga Euroopa Komisjoni tarbijate kindlustunde näitaja

sellele, et kodumajapidamised on majandusolukorra, eriti aga euroala tööpuuduse arengu suhtes

muutunud optimistlikumaks. See on tõenäoliselt üks põhjus, miks kodumajapidamiste säästumää-

rad 2010. aastal langesid.

On ka võimalik, et kodumajapidamiste säästmisvalikuid hiljutise majandustsükli ajal mõjutasid muu-

tuvad ootused sissetulekute tulevase taseme suhtes. Mitme euroala riigi eluasemeturgudel toimu-

nud kohanduste tõttu on võimalik, et kodumajapidamised eeldavad eluasemevara väärtuse püsivat

vähenemist. Lisaks tõi aktsiaturgude langus 2008. aastal ja 2009. aasta alguses kaasa kodumajapi-

damiste fi nantsvara märkimisväärse vähenemise. Mõlemad tendentsid ärgitasid kodumajapidamisi

rohkem säästma. Alates sellest ajast on fi nantsturud end kogunud ja uusimad kättesaadavad and-

med viitavad sellele, et euroalal kui tervikul on eluasemehindade langemine peatunud. Nende kahe

teguri toel on euroala kodumajapidamiste netovara alates 2009. aasta viimasest kvartalist kasvanud

(vt joonis B) ning need võivad osaliselt seletada ka säästmise vähenemist 2010. aastal. Sellegipoo-

lest võib mõnes euroala piirkonnas esineda veel muresid bilansiolukorra pärast, eriti riikides, kus

varahinnad ja võlatase olid fi nantskriisile eelnenud aastatel tõusnud, ning see võib ajendada osasid

kodumajapidamisi jätkama ulatuslikuma säästmisega.

Finantskriisi algusest peale on ebakindlust tekitanud ka valitsussektori eelarve puudujäägi suure

kasvu tähendus. Automaatsed tasakaalustusmehhanismid aitasid majandussurutise ajal kodumaja-

pidamiste sissetulekut kaitsta, näiteks maksude vähendamise ja suuremate ülekannete teel. Tarbi-

mist ergutasid majandussurutise ajal ka riikide enda meetmed, nagu näiteks paljudes euroala riiki-

des antud autoostutoetused. Kodumajapidamiste säästumäära areng oleks aga kokkuvõttes sõltunud

siiski sellest, kuidas kodumajapidamised taju-

sid valitsussektori võla rahastamise mõju pike-

mas perspektiivis. Valitsussektori võla taseme

järsu tõusu ning puudujääkide pikemaks ajaks

püsima jäämise prognooside tõttu võis koduma-

japidamiste mure oma riigi eelarve väljavaadete

pärast süvendada. Eelolevatel aastatel mõjutab

kodumajapidamiste sissetulekuid eelarve kon-

solideerimine kas maksude tõstmise või valit-

sussektori kulutuste vähendamise teel ning see

võib olla kodumajapidamisi ärgitanud varakult

oma sääste suurendama. Need mured võisid eriti

aktuaalsed olla 2010. aasta alguses ja ka aasta

teisel poolel, kui fi nantsturgudel valitses riikide

võlaolukorra pärast suur ebakindlus, mille tõttu

säästumäär võis tõusta kõrgemale kui ta oleks

seda muidu teinud.

Joonis B Kodumajapidamiste netofinantsväärtus

(kasv aastas, selle osakaalud)

-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

2000 2002 2004 2006 2008 2010

finantsvahenditega sooritatud tehingute netoarv

väärtuste netomuutused

netofinantsväärtuse muutus

Allikad: Eurostat ja EKP.


Valitsussektori tarbimine toetas jätkuvalt majan-

dustegevust, kuid suurenes 2010. aastal eelmise

aastaga võrreldes siiski vähem. Valitsussektori

tarbimise aeglustumine kajastas konsolideerimis-

püüdlusi, mille eesmärk on piirata valitsussektori

eelarvetasakaalu halvenemist.

Põhivarainvesteeringute aastane kasvumäär on

pidevalt suurenenud ning jõudis 2010. aasta kol-

mandas kvartalis positiivse näitajani. Tänu ette-

võtluse väljavaadete ja rahastamise kättesaada-

vuse paranemisele ning tellimuste arvu kasvule

hakkasid ettevõtted taas tegema laienemisplaane.

Sellele vaatamata on investeeringute elavnemine

olnud küllaltki piiratud. Ehitussektorisse tehtavate

investeeringute kasv jäi tagasihoidlikuks, kajas-

tades mitmes euroala riigis toimunud eluaseme-

turu korrektsiooni pärast eluasemehindade järsku

langust 2009. aasta majandussurutise ajal. Muud

kui ehitussektori investeeringud püsisid samuti

tagasihoidlikuna, sest seda komponenti pärssisid

bilansside jätkuv korrigeerimine ja tootmisvõim-

suse rakendusastme aeglane kasv.

SKP reaalkasvu paranemises 2010. aasta esime-

sel poolel oli tähtis roll varude komponendil, mis

toetas SKP kvartaalset kasvu 2010. aasta esime-

ses ja teises kvartalis vastavalt 0,7 protsendipunkti

ja 0,4 protsendipunkti ulatuses. 2010. aasta esi-

mesel poolel täheldatud tegevus oli tingitud ette-

võtete otsustest vähendada varusid aeglasemalt

kui 2009. aastal, mille tulemusel kiirenesid tar-

ned kogu tarneahela ulatuses. Rahvamajanduse

arvepidamise andmete kohaselt aeglustus varude

paranemine märkimisväärselt 2010. aasta kolman-

das kvartalis, mil see kogunõudluse komponent

toetas SKP kvartaalset reaalkasvu 0,1 protsendi-

punkti ulatuses.

Euroala kaupade ja teenuste eksport suurenes kuni

2010. aasta kolmanda kvartalini aasta arvestuses

järsult ehk 11,3%, tasakaalustades olulisel mää-

ral 2009. aastal saadud kahju. Seda arengut toe-

tasid nii euroala kaubandus kui ka euroalaväline

kaubandus ning selle põhjuseks võib lugeda üle-

ilmse majandustegevuse jõulist elavnemist pärast

finantskriisist tulenenud pingete leevenemist.

Arvestades, et ka impordi kasv oli väga kiire, jäi

netoekspordi kogumõju SKP kvartaalsele kasvule

2010. aasta esimese kolme kvartali jooksul veidi

negatiivseks, kusjuures nii teises kui ka kolmandas

kvartalis täheldati ka tagasihoidlikku positiivset

mõju. Impordi ja ekspordi hoogustumine oli kül-

laltki laiapõhjaline ning hõlmas kõiki tähtsamaid

tootekategooriaid, kusjuures vahetarbimissisen-

dite protsentuaalne kasv oli eriti suur.

Euroala kodumajapidamiste säästude väljavaade

2010. aastal euroala kodumajapidamiste säästud vähenesid ja selle languse jätkumist mõõdukas

tempos on oodata ka edaspidi, arvestades et majanduse kasvukiiruse taastudes ja tööturu olu-

korra paranedes on kodumajapidamised sunnitud oma tagavarasääste vähendama.

Kodumajapidamiste säästude tulevase arengu osas valitseb siiski suur ebakindlus. Majandusolu-

korra oodatust kiirem taastumine võib kindlustunnet parandada ning viia selleni, et kodumaja-

pidamised hakkavad rohkem tarbima ja vähem säästma. Võimalik on aga ka, et kodumajapidamiste

säästude tase jääb majandussurutise eelsest tasemest püsivalt kõrgemale, kui kriis on koduma-

japidamisi pannud oma sissetulekute pärast varasemast rohkem muretsema või oma bilansiolu-

korda korrigeerima ning võlataset vähendama – ja seda vaatamata viimase kolme aasta jooksul

toimunud kohandumisele. Peale selle võivad kodumajapidamised nüüd, kui nii mõnelgi varatu-

rul on mull lõhkenud, oma varalise olukorra hindamisel olla vähem optimistlikud. Säästude tase

võib kõrgeks jääda ka siis, kui kodumajapidamistele valmistab muret tulevane maksukoormus

seoses valitsussektori kõrge võlataseme ja eelarvepuudujäägiga. Need kaalutlused näitavad, kui

oluline on, et euroala valitsused järgiksid majandussurutise ajal tekkinud eelarve tasakaalusta-

matuse korrigeerimisel usaldusväärseid eelarve konsolideerimise strateegiaid.

63EKP

Aastaaruanne2010

TÖÖSTUSTOODANG TAASTUS

Sektorite lõikes võib öelda, et toodangu elavnemist

toetas peamiselt tööstustegevus. Lisandväärtus

tööstuses (v.a ehitus) suurenes kuni 2010. aasta kol-

manda kvartalini aasta arvestuses 5,2%, võrreldes

samal perioodil registreeritud 1,7% kasvuga turu-

teenuste sektoris ja 3,1% langusega ehitussektoris.

Tootmisvõimsuse rakendusaste töötleva tööstuse

sektoris tervikuna suurenes 2010. aastal ja jõudis

(uuringuandmete kohaselt) 76,8% tasemele.

Vahekaupade tootmine taastus eriti järsult reakt-

sioonina varude vähendamise tempo aeglustumi-

sele kogu tarneahela ulatuses. Järsult suurenes

ka kapitalikaupade tootmine, saades toetust suu-

remast välisnõudlusest ning vähemal määral ka

sisemajanduse väljavaadete paranemisest (vt joo-

nis 32). Mitme euroala riigi eluasemeturul toimu-

nud korrektsioonide tõttu kahanes ehitussektori

toodangu maht jätkuvalt. Kokkuvõttes kaalus ela-

muehitussektori ebasoodne areng selgelt üles rii-

kide valitsuste algatatud infrastruktuuriprojektide

positiivse mõju.

TÖÖTURUTINGIMUSED LÕPUKS STABILISEERUNUD

Pärast järsku halvenemist 2009. aastal hakkasid

euroala tööturutingimused 2010. aasta jooksul sta-

biliseeruma, sest tööhõive langus peatus ja töö-

tuse määra kasv aeglustus.

Euroala tööhõive (mõõdetuna hõivatud inimeste

arvuna) püsis 2010. aasta esimese kolme kvartali

jooksul muutumatuna, mis on märkimisväärne

paranemine võrreldes 1,8% langusega 2009. aas-

tal (vt tabel 4). 2009. aasta majanduslanguse ajal

eelistasid paljud ettevõtted pigem töötajaid hoida

kui kanda töötajate töölt vabastamisega seotud

kulusid (inimkapitali kadu, lõpetamishüviti-

sed). Arvestades, et 2009. aastal tehti tööhõives

kohandusi valdavalt töötundide arvu vähenda-

mise kaudu töötaja kohta, väljendus 2010. aastal

Tabel 4 Tööturu areng

(muutus eelmise perioodi suhtes; protsentides)

2008 2009 2010 2009 2010 2010 2010 2010IV kv I kv II kv III kv IV kv

Tööjõud 0,8 0,2 . 0,0 0,1 0,2 0,0 .

Tööhõive 0,8 -1,8 . -0,2 0,0 0,1 0,0 .

Põllumajandus 1) -1,7 -2,2 . 0,6 0,0 -1,1 -0,2 .

Tööstus 2) -0,7 -5,7 . -1,0 -0,8 -0,3 -0,6 .

– v.a ehitus -0,0 -5,3 . -1,2 -0,8 -0,3 -0,4 .

– ehitus -2,1 -6,6 . -0,5 -1,0 -0,2 -1,1 .

Teenused 3) 1,4 -0,5 . 0,0 0,3 0,3 0,2 .

Tööpuuduse määr 4)

Kokku 7,5 9,4 10,0 9,9 9,9 10,0 10,0 10,0

Kuni 25aastased 15,5 19,5 20,3 20,1 20,2 20,2 20,1 20,4

25aastased ja vanemad 6,6 8,3 8,8 8,7 8,8 8,8 8,9 8,9

Allikad: Eurostat ja EKP arvutused.1) K.a kalandus, jahindus ja metsandus.2) K.a töötlev tööstus, ehitus, kaevandamine, elektri-, gaasi- ja veevarustus.3) V.a eksterritoriaalsed üksused ja organisatsioonid.4) ILO soovituste kohaselt protsent tööjõust.

Joonis 32 Tööstustoodangu kasv ja selle komponendid

(kasvumäär ja osakaal protsendipunktides; kuised andmed; sesoonselt kohandatud)

-11-10-9-8-7-6-5-4-3-2-101234

-11-10-9-8-7-6-5-4-3-2-101234

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

kapitalikaubad

tarbekaubad

vahekaubad

energia

kokku (v.a ehitus)


Märkus. Esitatud andmed arvutatakse kolme kuu libisevate kesk-

mistena varasema kolme kuu vastava keskmise suhtes.


toimunud tööhõive olukorra paranemine pigem

kogutöötundide arvu kui töötajate arvu kasvuna

(vt taustinfo 7, kus võrreldakse euroala ja Amee-

rika Ühendriikide tööturgude hiljutist arengut).

Tööviljakus suurenes märkimisväärselt (arvesta-

tuna töötunni kohta ja veelgi rohkem arvestatuna

töötaja kohta), aidates kaasa ettevõtete kasum-

likkuse kasvule palkade tagasihoidliku arengu

kontekstis.

Sektorite lõikes näitavad andmed töötajate kohta

kuni 2010. aasta kolmanda kvartalini, et mõnin-

gates teenusesektorites, nimelt avaliku halduse

sektoris ning rahastamise ja ettevõtlusega seotud

turuteenuste sektoris on tööhõive 2010. aastal suu-

renenud. Selle kasvu kaalus üles tööhõive vähe-

nemine põllumajanduses, tööstuses ning kauban-

duse ja transpordiga seotud turuteenuste sektoris.

Tööstustegevuses puudutasid muutused kõige ula-

tuslikumalt ehitussektorit.

Töötuse määr oli 2010. aastal keskmiselt 10,0%,

võrreldes 9,4%ga 2009. aastal, kusjuures alates

2010. aasta teisest kvartalist ei ole töötuse määr

enam kasvanud. Muutused töötuse määras olid

küllaltki sarnased kogu euroalal, ehkki riikide

lõikes oli mitmeid erinevusi. Lisaks vähenes

2009. aastal registreeritud andmetega võrreldes

märkimisväärselt ka töötute arvu keskmine kuine

kasv (vt joonis 33).

Joonis 33 Tööpuudus

(kuised andmed; sesoonselt kohandatud)

-2,0

-1,5

-1,0

-0,5

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

3,5

4,0

4,5

5,0

5,5

7,0

7,5

8,0

8,5

9,0

9,5

10,0

10,5

11,0

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

aastane muutus miljonites (vasak telg)1)

protsent tööjõust (parem telg)

Allikas: Eurostat.

1) Aastased muutused sesoonselt kohandamata.

Taustinfo 7

TÖÖTURU ARENG VIIMASTEL AASTATEL EUROALAL JA USAs: PEAMISED ERINEVUSED JA AJALOOLINE

PERSPEKTIIV

Viimane majandussurutis, mida iseloomustas varasemate langusperioodidega võrreldes majan-

dusaktiivsuse palju suurem vaibumine, mõjutas tööturu arengut tugevalt mõlemal pool Atlandit.

Töökohad kadusid paljudes sektorites. Mõnes sektoris, nagu näiteks ehitus ja fi nantsteenu-

sed, langes tööhõive eriti kiiresti nii euroalal kui ka USAs. Töötundide koguarv vähenes jär-

sult mõlemas piirkonnas, kuigi USAs oli see tingitud valdavalt töökohtade arvu vähenemisest,

euroalal aga peamiselt töötundide keskmise arvu vähenemisest nädalas. 1 Tööjõus osalemise

määr püsis euroalal tänu ettevõtetes rakendatud töötajate hoidmise poliitikale enam-vähem

samal tasemel, kuid USAs see langes, kuna paljud töö kaotanud töötajad lahkusid võimaluste

puududes tööturult.

Käesolev taustinfo analüüsib tööturu viimaste aastate arengut euroalal ja USAs, vaadeldes vali-

tud näitajate arengut viimase majandussurutise ajal ja võrreldes seda varasemate langusperioo-

didega alates 1970. aastate algusest ning praeguse taastumisperioodiga.

1 Vt taustinfo „A comparison of employment developments in the euro area and the United States”, EKP kuubülletääni 2010. aasta

juuli numbris.

65EKP

Aastaaruanne2010

Suured muutused tööhõives majandussurutise ajal

Viimase majandussurutise ajal jäi euroalal tööta

ligi 2,7 miljonit inimest (vt joonis) ehk tööhõive

langes 0,8% (töötundide koguarv 2,1%) võrra,

nagu võib näha tabelist. See on seotud SKP

reaalkasvu aeglustumisega 3,0% võrra, 2 mis

tähendab, et tööhõive elastsus on ligikaudu

0,25 (või töötundide puhul 0,7). Teisisõnu lan-

ges euroala tööhõive iga vähenenud SKP prot-

sendipunkti kohta 0,25 protsendipunkti võrra.

Kogu euroala tööhõive elastsus SKP suhtes

sisaldab suuri erinevusi riikide vahel. Skaala

ühte otsa jäi Hispaania ja teise Saksamaa elast-

susega vastavalt 2,2 ja 0,1. 3 Tööhõive vähe-

nes euroalal isegi majanduse taastuma haka-

tes kuni 2009. aasta lõpuni. Majandussurutis

räsis tööhõivet oluliselt rohkem USAs, kus

surutise ajal jäi tööta ligi 5,9 miljonit inimest

(tsiviiltööhõive). 4 Seega langes USA tööhõive

2,8% (töötundide koguarv 4,2%). Kui arvestada, et SKP kasv aeglustus USAs samal perioodil

2,7% võrra, on tulemuseks tööhõive elastsus 1 (töötundide arvu puhul 1,5).

2 Kui teisiti märgitud ei ole, on arvud esitatud kvartaalsete/kuiste kasvumäärade (aasta) keskmisena.

3 Euroala riikide erinevuste kohta lähemalt vt artikkel „Labour market adjustments to the recession in the euro area” EKP kuubülle-

tääni 2010. aasta juuli numbris.

4 Majandusarengu harjast kuni languse sügavaima faasini (s.o 2007. aasta viimasest kvartalist kuni 2009. aasta viimase kvartalini)

jäi tööta vastavalt ligikaudu 8 miljoni inimest.

Tööhõive areng euroalal ja USAs

(miljonit inimest)

120

125

130

135

140

145

150

120

125

130

135

140

145

150

1995

euroala


1997 1999 20032001 2007 2009 20112005

Allikad: Eurostat, USA Tööturustatistika Amet ja EKP

arvutused.

Euroala ja USA tööturu näitajad

(muutused protsentides; protsentipunktides)

Praegune kasv Viimane surutis Eelmised surutisedEuroala Ameerika

ÜhendriigidEuroala Ameerika

ÜhendriigidEuroala Ameerika

Ühendriigid

Üle 16aastased 0,4 0,9 0,4 0,9 0,7 1,1

Tööjõus osalemise määr (protsentides) 56,1 64,3 56,4 65,7 53,4 64,4Tööjõus osalemise määra muutused -0,2 -0,9 0,0 -0,2 -0,3 -0,1

Töötuse määr (protsentides) 9,8 9,4 9,3 9,5 9,5 7,9Töötuse määra muutus 0,3 -0,1 1,3 3,0 0,0 2,4

Üle kuue kuu töötute arv (protsenti koguarvust) 65,0 44,5 58,6 29,8 - 12,9Üle kuue kuu töötute arvu muutus 6,3 9,8 -4,0 6,8 - 2,6

Tööhõive -0,5 -0,3 -0,8 -2,8 -0,6 -1,2

Töötundide koguarv -0,5 0,3 -2,1 -4,2 0,9 -1,9

Töötav elanikkond (protsentides) 50,6 58,3 51,1 59,4 48,3 59,4Töötava elanikkonna muutus -0,4 -0,7 -0,7 -2,2 -0,7 -1,6

Tööjõu erikulud -0,6 -0,9 4,4 1,7 10,8 6,3

MemokirjedReaalne SKP 1,8 3,0 -3,0 -2,7 -0,6 -1,2

Keskmine kestus (kvartalites) 4,0 5,0 5,0 6,0 8,0 4,0

Allikad: Eurostat, OECD, Euroopa Komisjon, Tööturustatistika Amet ja EKP arvutused.Märkused. Tsüklite ajalisel määratlemisel on aluseks võetud Riiklik Majandusuuringute Büroo ja Majanduspoliitiliste Uuringute Keskus. Praeguse kasvu andmed puudutavad euroala puhul perioodi kuni 2010 III kv ning USA puhul perioodi kuni 2010 IV kv (k.a). Elanikkond: USA puhul üle 15aastased. Kui teisiti märgitud ei ole, on esitatud kvartali-/kuukasvu (aastapõhine) keskmine. Tööjõus osalemise määr ja töötav elanikkond puudutab vastavalt üle 16- ja üle 15aastaseid. Tööjõus osalemise määra, tööhõivet ja tööpuudust mõõdetakse surutise ja taastumise viimases kvartalis, mitte keskmisena, nagu näiteks muutuste ja kasvumäärade puhul. Tööjõu erikulud puudutavad USA puhul ärisektorit.


Varem, alates 1970. aastate algusest tabanud langusperioodidega võrreldes oli tööhõive elast-

sus toodangu suhtes USAs üldiselt sarnane varasemate perioodidega, kuid euroalal kujunes see

palju nõrgemaks. Töötundide koguarvu põhjal oli see varasemate langusperioodidega võrreldes

USAs üldjoontes sarnane ja euroalal mõneti erinev. Tööhõive erinev reaktsioon euroalal, võrrel-

des varasemate perioodidega, viitab osaliselt sellele, et paljud euroala riigid kasutasid tööhõive

kaitsmiseks laialdaselt tööaja lühendamist.

Viimane majandussurutis ei mõjutanud tööturul aga ainult tööhõivet. Tööpuudus suurenes euro-

alal majandussurutise lõpuks 2009. aasta teises kvartalis 9,3%ni (2008. aasta esimeses kvarta-

lis 7,2%), mis on kõrgeim tulemus pärast 1998. aasta kolmandat kvartalit. USAs suurenes tööpuu-

dus veelgi rohkem: majandusarengu harjast kuni languse sügavaima faasini ligi 5 protsendipunkti,

jõudes 2009. aasta teises kvartalis 9,5%ni. Lisaks tuleb märkida, et kui tööjõus osalemise määr

jäi euroalal varasemate perioodidega võrreldes üsna stabiilseks, siis USAs vähenes see varase-

mate langusperioodidega võrreldes oluliselt rohkem, mis lubab oletada, et tööpuuduse määr võib

anda tegelikust parema pildi tööturu halvast olukorrast. Peale selle tõi USAs tööpuuduse pidev

kasv endaga kaasa kauem kui kuus kuud tööta inimeste osatähtsuse suurenemise (töötute kogu-

arvus) tasemeni, mis on USA jaoks erakordselt kõrge, s.o ligikaudu 30%ni töötute koguarvust.

Pikaajaliste töötute osatähtsus on varem olnud euroalal palju kõrgem kui USAs, kuid jäi viimase

majandussurutise ajal enam-vähem samaks, püsides 59% juures. Viimase majandussurutise ajal

suurenesid tööjõu erikulud euroalal 4,4% (sest töötajate hoidmise tõttu ei vähenenud tööjõuku-

lud nii palju kui lisandväärtus), mis on palju rohkem kui 1,7% USAs, kus tööhõive vähendamise

tõttu kasvas tööviljakus hoogsalt ja vähenesid oluliselt kulutused tööjõule. 5

Majanduse taastuma hakates hakkas aeglaselt kasvama ka tööhõive

Kuigi on veel vara hinnata majanduse praeguse taastumisperioodi tähendust tööturu jaoks, vää-

rivad sellegipoolest äramärkimist mõned käesoleva kohandumise eripärad. Arvestades, et töö-

turud reageerivad majandusaktiivsuse hoogustumisele reeglina viivitusega, ei ole imekspandav

seegi, et olukorra halvenemine euroala tööturul on käesoleva taastumisperioodi ajal teataval

määral jätkunud. 2008. aasta teisest kvartalist kuni 2009. aasta lõpuni jäi euroalal tööta 3,7 mil-

jonit inimest. ELi tööjõu-uuringu kohaselt oli euroalal 2010. aasta kolmandas kvartalis töötuid

9,8% kogutööjõust, mis on veidi vähem aasta esimeses kvartalis täheldatud haripunktist. Teised

märgid olukorra paranemisest euroalal on töötundide positiivne kasv, aga ka tööjõu erikulude

langus. USA tööturul hakkas olukord paranema 2010. aasta alguses (kuus kuud pärast taastumis-

perioodi algust), kui tööhõive hakkas tasapisi suurenema ja tööpuudus vähenema.

Olukorra paranemisele nii euroalal kui ka USAs viitab ka töötundide koguarvu areng (vt tabel).

USAs hakkas tööpuudus vähenema alles 2010. aasta esimeses kvartalis ja on pärast seda jäänud

üldjoontes samale tasemele. Euroalal jällegi on tööpuudus pidevalt suurenenud, kuigi aeglase-

malt kui eelmistes kvartalites. See viitab sellele, et tööturu olukord paraneb aeglaselt, kuna uusi

töökohti ei teki tööpuuduse vähendamiseks praegu piisavalt juurde. Loidusele tööturu arengus

viitab ka see, et tööjõus osalemise määr on endiselt madal. See käib eelkõige USA kohta, kuigi

viimase paari kuu jooksul on seal täheldatud stabiliseerumise märke. Samas on kauem kui kuus

kuud töötute osatähtsus mõlemas piirkonnas pidevalt suurenenud ja jõudnud nii euroalal kui

USAs varasemate perioodidega võrreldes väga kõrge tasemeni (vastavalt 65% ja veidi alla 45%

tasemeni– vt tabel).Kuigi mõlema piirkonna puhul võib tööpuuduse kasvu seostada peamiselt

5 Palkade arengu täpse võrdluse kohta euroalal ja USAs vt taustinfo „Wage developments in the euro area and the United States during

the recent economic downturn: a comparative analysis”, EKP kuubülletääni 2010. aasta mai numbris.

67EKP

Aastaaruanne2010

2.5 EELARVEPOLIITIKA ARENG

EUROALA VALITSUSSEKTORI EELARVEPUUDUJÄÄK

STABILISEERUS 2010. AASTAL

Hiljutisest fi nants- ja majanduskriisist tingitud šokk

suurendas järsult riikide valitsussektori eelarvepuu-

dujäägi ja võla suhet SKPsse ja tekitas fi nantsturul

osalejates 2010. aastal ebakindlust mõne euroala

riigi rahanduse jätkusuutlikkuse suhtes. Enamik

riike, keda tabas riigivõla kriisi ja negatiivsete

mõjude ülekandumine, võtsid usalduse taastami-

seks täiendavaid konsolideerimis- ja struktuurire-

formi meetmeid. Kriis näitas, et üldise makroma-

jandusliku ja fi nantsstabiilsuse eeltingimuseks on

riigi rahanduse usaldusväärsuse tagamine.

Kaks aastat väldanud riikide eelarveseisundite

järsu halvenemise järel stabiliseerus euroala valit-

sussektori eelarvete koondpuudujääk 2010. aastal,

ehkki eelarvete puudujäägid olid riigiti väga erine-

vad. 2010. aasta 29. novembril avaldatud Euroopa

Komisjoni sügisese majandusprognoosi kohaselt

püsis euroala riikide keskmine eelarvepuudujääk

2010. aastal 2009. aasta tasemel, ulatudes 6,3%ni

SKPst (vt tabel 5). Eelarvepuudujäägi stabiliseeru-

mine oli osaliselt tingitud asjaolust, et makroma-

jandusliku olukorra tasakaalustumise kontekstis

hakkasid valitsussektori tulud pärast 2009. aasta

kiiret langust taas kasvama. Valitsussektori kulud

samal ajal aga vähenesid, sest alates 2008. aasta

lõpust rakendatud eelarvepoliitilistest stiimulitest

loobumine ja uued eelarve konsolideerimise meet-

med tasakaalustasid sotsiaalmaksete, kapitaliüle-

kannete ja intressimaksete endiselt suhteliselt kiire

kasvu. Kõige enam piirati valitsussektori investee-

ringute ja valitsussektori töötajatele makstava hüvi-

tisega seotud kulusid, sealjuures vähendasid mitmed

euroala riigid avaliku sektori töökohti ning külmu-

tasid või kärpisid avaliku sektori töötajate palku.

Nii valitsussektori kogutulu kui ka kogukulu püsis

üldjoontes muutumatuna 2009. aasta tasemel, ula-

tudes vastavalt 44,4% ja 50,8%ni.

Komisjoni 2010. aasta sügise eelarveprognoosid on

enamiku riikide suhtes soodsamad kui ajakohasta-

tud stabiilsusprogrammides avaldatud hinnangud,

mis esitati ajavahemikul 2009. aasta detsembrist

2010. aasta märtsini. Ajakohastatud stabiilsusprog-

rammides prognoositi 2010. aastaks kogu euro-

alal kõrgemat eelarvepuudujääki (6,6% SKPst) kui

komisjoni prognoosides (6,3% SKPst; vt tabel 5).

Paljude riikide puhul kajastab komisjoni soodsam

prognoos oodatust kiiremat majanduskasvu, mis

peegeldab ka suuremat maksutulu. Portugali puhul

tsükliliste mõjudega, viitab see inimkapitali olukorra halvenemisele, mille tõttu võib suureneda

struktuurne tööpuudus.

Kokkuvõttes on euroala ja USA tööturu arengus teatavaid erinevusi. Esiteks, kuigi majandusaktiiv-

sus vaibus euroalal kiiremini kui USAs, oli kohandumine USA tööturul palju märgatavam. Eelkõige

tööjõu sisendit silmas pidades puudutas kohandumine euroalal pigem töötundide arvu töötaja kohta

kui töötajate arvu, mis oli osaliselt tingitud tööaja lühendamise ulatuslikust kasutamisest. USAs jäl-

legi toimus kohandumine peamiselt töötajate arvu muutumise arvelt. Teiseks, arvestades toodangu

vähenemise kiirust, võib kohandumist euroalal pidada varasemate langusperioodidega võrreldes

vähem ulatuslikuks, eriti tööhõive vähenemise osas. USAs on tööjõus osalemise määr langenud ja

töötuse perioodide kestus pikenenud oluliselt rohkem, samas kui tööhõive vähenemine on majan-

dusaktiivsuse vaibumise ulatuslikkust silmas pidades kulgenud üldjoontes sarnaselt varasemate

langusperioodidega. Kuigi tööturu olukorra halvenemine on viimasel ajal aeglustunud, on kauem

kui kuus kuud töötute osatähtsus euroalal nüüdseks jõudnud varasemate perioodidega võrreldes

väga kõrgele tasemele, mis nõuab tõhusat poliitilist reaktsiooni. Kui pikaajaliste töötute probleemi

lahendamiseks ei rakendata kiiresti aktiivset tööturupoliitikat ega võeta meetmeid elukestva õppe

edendamiseks, võib inimkapitali olukorra halvenemise risk seoses pikaajalise tööpuudusega viia

isegi struktuurse tööpuuduse suurenemiseni. Sellisel juhul oleks tööpuuduse tagasiviimine suru-

tise-eelsele tasemele majanduse praeguse taastumistempo juures raske.


seostatakse valitsuse võetud uue eesmärgi täitmist

eelkõige ulatusliku ühekordse meetmega, nimelt

Portugali Telecomi pensionifondi üleviimisega rii-

giteenistujate pensionisüsteemi.

Mõnede riikide puhul prognoosib aga Euroopa

Komisjon stabiilsusprogrammide või valitsuste aja-

kohastatud eesmärkidega võrreldes oluliselt suu-

remat eelarvepuudujääki. See kehtib näiteks Slo-

vakkia, Kreeka ja Iirimaa kohta. Slovakkias jääb

valitsussektori tulu oodatust väiksemaks, Kreekas

ja Iirimaal aga täheldati 2010. aastal iseäranis ula-

tuslikku eelarve tasakaalustamatust.

Kreekas on pidev eelarvepuudujääk ja suur rii-

givõlg, kuni 2009. aastani kestnud valede eelar-

veandmete esitamine ning vajalike majandus- ja

sotsiaalreformide edasilükkamine ametivõimude

usaldusväärsust tõsiselt kahjustanud. Kreeka sei-

sis silmitsi üha suuremate laenukulude ja tõsiste

rahastamisraskustega. Seetõttu tuli valitsusel aprilli

lõpus paluda euroala riikidelt ja RVFilt fi nantsabi.

Tabel 5 Euroala ja euroala riikide eelarvepositsioonid

(protsendina SKPst)

Valitsussektori eelarve ülejääk (+) / puudujääk (-)

Euroopa Komisjoni prognoos Stabiilsusprogramm2008 2009 2010 2010

Belgia -1,3 -6,0 -4,8 -4,8

Saksamaa 0,1 -3,0 -3,7 -5,5

Iirimaa -7,3 -14,4 -32,3 -11,6

Kreeka -9,4 -15,4 -9,6 -8,0 1)

Hispaania -4,2 -11,1 -9,3 -9,3 2)

Prantsusmaa -3,3 -7,5 -7,7 -8,2

Itaalia -2,7 -5,3 -5,0 -5,0

Küpros 0,9 -6,0 -5,9 -6,0

Luksemburg 3,0 -0,7 -1,8 -3,9

Malta -4,8 -3,8 -4,2 -3,9

Madalmaad 0,6 -5,4 -5,8 -6,1

Austria -0,5 -3,5 -4,3 -4,7

Portugal -2,9 -9,3 -7,3 -7,3 2)

Sloveenia -1,8 -5,8 -5,8 -5,7

Slovakkia -2,1 -7,9 -8,2 -5,5

Soome 4,2 -2,5 -3,1 -3,6

Euroala -2,0 -6,3 -6,3 -6,6

Valitsussektori koguvõlg

Euroopa Komisjoni prognoos Stabiilsusprogramm2008 2009 2010 2010

Belgia 89,6 96,2 98,6 100,6

Saksamaa 66,3 73,4 75,7 76,5

Iirimaa 44,3 65,5 97,4 77,9

Kreeka 110,3 126,8 140,2 -143,0 1)

Hispaania 39,8 53,2 64,4 65,9

Prantsusmaa 67,5 78,1 83,0 83,2

Itaalia 106,3 116,0 118,9 116,9

Küpros 48,3 58,0 62,2 61,0

Luksemburg 13,6 14,5 18,2 18,3

Malta 63,1 68,6 70,4 68,6

Madalmaad 58,2 60,8 64,8 67,2

Austria 62,5 67,5 70,4 70,2

Portugal 65,3 76,1 82,8 -83,5 3)

Sloveenia 22,5 35,4 40,7 39,6

Slovakkia 27,8 35,4 42,1 40,8

Soome 34,1 43,8 49,0 48,3

Euroala 69,8 79,2 84,2 84,3

Allikad: Euroopa Komisjoni 2010. aasta sügise majandusprognoos, 2009.–2010. aasta uuendatud stabiilsusprogrammid ja EKP arvutused.Märkused. Andmed põhinevad ESA 95 määratlustel.1) RVFi-ELi programmi eesmärk Kreeka puhul.2) Hispaania ja Portugali valitsuse uued eesmärgid.3) Vastavalt eelarvepoliitika juhtaruandele (juuli 2010).

69EKP

Aastaaruanne2010

Abi nõustuti andma rangetel tingimustel, mille

kohaselt tuleb viia ellu ambitsioonikas majandus-,

fi nants-, eelarve- ja avaliku sektori juhtimise refor-

mide programm. Pärast jõulist algust, mil rakendati

ulatuslikku eelarve kohandamist ning pensioni ja

tööturureforme, tekkisid aasta teisel poolel prog-

rammi elluviimisega seoses mitmed probleemid ja

mõnede struktuurireformide rakendamine lükkus

edasi. Tõenäoliselt oli eesmärgist suurem eelarve-

puudujääk (ESA95 kohaselt) 2010. aastal tingitud

eelkõige 2009. aasta valitsussektori eelarvepuu-

dujäägi statistilise ülespoole korrigeerimise siir-

demõjust, tulude väiksemast laekumisest ja sot-

siaalkindlustusfondide kogunenud võlgnevusest.

2011. aastaks on valitsus võtnud täiendavaid kon-

solideerimismeetmeid, et kompenseerida täielikult

2010. aasta puudujääke. Seega võib öelda, et prog-

rammi elluviimine jätkub üldjoontes kavakohaselt.

Kuid eelolevateks aastateks tuleb siiski veel täp-

sustada täiendavaid meetmeid ligikaudu 6% ulatu-

ses SKPst, et täita eesmärki vähendada eelarvepuu-

dujääki 2014. aastaks madalama tasemeni kui 3%

SKPst. Lisaks tuleb struktuurireformidega seoses

teha täiendavaid jõupingutusi.

Iiri valitsuse võetud erinevad eelarve konsolidee-

rimise meetmed ei suutnud eelarveolukorra hal-

venemist peatada. Riigis valitsev eelarveolukord

kajastab nõrka eelarvepositsiooni, tõsiseid struk-

tuuriprobleeme pangasektoris ja fi nantssektori suurt

mõju riigi rahandusele. Eelarvepuudujäägi ulatuslik

suurenemine oli osaliselt tingitud märgatavalt hal-

venenud tsükliliste tingimuste tõttu järsult vähene-

nud maksutulust, sisenõudluse märkimisväärsest

nõrgenemisest ja varem kinnisvaramaksudest lae-

kunud ootamatute tulude peatumisest, mille põh-

juseks oli kinnisvaramulli lõhkemine. Lisaks suu-

renes riigieelarve puudujääk valitsuse erakorralise

abi tõttu pangasektorile enam kui 30%ni SKPst.

Kuna turgude kindlustunne vähenes, tuli Iiri valit-

susel novembris paluda ELilt ja RVFilt fi nantsabi,

mille saamiseks tuleb täita rangeid tingimusi. Vas-

tav kohandamisprogramm põhineb eelarve konsoli-

deerimise ja struktuurireformi nelja-aastasel kaval,

mis hõlmab pangasektori põhjalikku restrukturee-

rimist. Eesmärk on vähendada riigieelarve puudu-

jääk 2015. aastaks alla 3%ni SKPst ja taastada usal-

dus Iiri rahanduse jätkusuutlikkuse vastu.

Peaaegu kõigi euroala riikide eelarvete puudujää-

gid ületasid 2010. aastal kontrollväärtust, milleks

on 3% SKPst. 2010. aasta lõpuks oli 15 euroala rii-

gis käimas ülemäärase eelarvepuudujäägi menet-

lus ja tähtajad ülemäärase eelarvepuudujäägi

vähendamiseks 3% kontrollväärtusest allapoole

ulatusid 2011. aastast 2015. aastani (vt tabel 6).

Tabel 6 Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlused euroala riikides

(protsendina SKPst)

Eelarvetasakaal 2010. aastal Algus Tähtaeg

Soovitatav keskmine struktuurne kohandamine aastas

Belgia -4,8 2010 2012 0,75

Saksamaa -3,7 2011 2013 ≥ 0,5

Iirimaa -32,3 2010 2015 1) 2

Kreeka -9,6 2010 2014 2009.-2014. a peale kokku ≥ 10

Hispaania -9,3 2010 2013 > 1,5

Prantsusmaa -7,7 2010 2013 > 1

Itaalia -5,0 2010 2012 ≥ 0,5

Küpros -5,9 2010 2012 1,5

Luksemburg -1,8 - - -

Malta -4,2 2010 2011 0,75

Madalmaad -5,8 2011 2013 0,75

Austria -4,3 2011 2013 0,75

Portugal -7,3 2010 2013 1,25

Sloveenia -5,8 2010 2013 0,75

Slovakkia -8,2 2010 2013 1

Soome -3,1 2010 2011 0,5

Allikad: Euroopa Komisjoni 2010. aasta sügise Euroopa majandusprognoos (1. tulp) ja ECOFINi nõukogu soovitused (2., 3. ja 4. tulp).1) 7. detsembril 2010 pikendas ECOFINi nõukogu Iirimaale ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimiseks määratud tähtaega ühe aasta

võrra kuni 2015. aastani.


Euroala valitsussektori võla suhtarv suurenes

2010. aastal taas märgatavalt, ehkki 2009. aas-

taga võrreldes aeglasemas tempos. Euroopa

Komisjoni 2010. aasta sügisprognoosi koha-

selt kasvas euroala valitsussektori keskmine

võla suhe SKPsse 79,2%lt 2009. aastal 84,2%ni

2010. aastal. See oli peamiselt tingitud eelar-

vete suurest puudujäägist ja vähemal määral nii

Kreekale kui ka fi nantssektorile antud fi nants-

abist. Erinevalt eelnevatest aastatest tulenes

võlakoormuse suurenemine 2010. aastal vähe-

mal määral eelarvepuudujäägi tasemest. Selle

põhjuseks on asjaolu, et nominaalse SKP kasvu

mõju nimetajale tasakaalustas täielikult võla-

koormuse ja eelarvepositsiooni muutused, mis

olid küll väiksemad, kuid mis suurendasid jätku-

valt võla taset. 2010. aasta lõpus ületas 16 euroala

riigist 12 võlakoormus kontrollväärtust, milleks

on 60% SKPst, kusjuures Kreeka ja Itaalia võla-

koormus oli oluliselt kõrgem kui 100% SKPst.

Hoolimata sellest, et mitme riigi eelarve-

väljavaated on varasemate ootustega võrreldes

paranenud, püsib euroala eelarveolukord eba-

kindel. See on suurendanud pingeid ka valit-

sussektori võlakirjaturgudel. Riigivõlakirjade

intressimäärad näitavad, et fi nantsturgude kar-

tused seoses mõnede riikidega, kelle eelarve-

poliitika areng on eriti ebasoodne, on 2010. aas-

tal ja 2011. aasta alguses veelgi süvenenud

(valitsussektori võlakirjaturu arengu analüüsi

vt 1. peatüki osast 2.2).

Kasvusuuna kindlaks määramise ja reaalaja-

lise toodangu lõhega seotud ebakindluse tõttu

on väga raske eristada eelarvepoliitika arengut

mõjutavaid tsüklilisi tegureid struktuurilistest

teguritest. Sellest ebakindlusest hoolimata lei-

dis Euroopa Komisjon, et puudujäägi tsükli-

line komponent paranes 2010. aastal esimest

korda pärast 2007. aastat. Hinnangute kohaselt

oli euroala eelarvepositsioon, mõõdetuna muu-

tusega tsükliliselt kohandatud esmases bilan-

sis (korrigeeritud Iirimaal rakendatud pankade

erakorraliste rekapitaliseerimismeetmetega),

2010. aastal üldjoontes neutraalne, mistõttu

2008.–2009. aasta ekspansiivne eelarvepolii-

tika pöördus 2011. aastal ootuspäraselt karmis-

tamise suunas.

EELARVETE OODATAV KONSOLIDEERIMINE

2011. AASTAL

2011. aastal peaks euroala eelarveolukord mõne-

võrra paranema, ehkki suur puudujääk tõenäoli-

selt püsib. Euroopa Komisjoni 2010. aasta sügise

majandusprognoosi kohaselt alaneb euroala rii-

kide keskmine eelarvepuudujääk 1,8 protsen-

dipunkti 4,6%ni SKPst (vt joonis 34). Euroala

keskmine tulude suhtarv peaks tõusma 0,4 prot-

sendipunkti võrra SKPst ja esmaste kulude suht-

arv langema 1,5 protsendipunkti võrra SKPst,

kajastades peamiselt konsolideerimismeetmeid.

Euroala keskmine intressikulude suhtarv peaks

suurenema 0,1 protsendipunkti võrra SKPst. Eel-

datavalt tuleneb euroala eelarvepositsiooni üldine

paranemine peamiselt eelarvepoliitika karmista-

misest. Samas avaldab tõenäoliselt soodsat, ehkki

vähest mõju ka majandustsükkel. Eelarveposit-

siooni koondnäitaja oodatud paranemisest hoo-

limata jääb mõnede euroala riikide (Saksamaa,

Luksemburg, Malta ja Soome) eelarvepuudujääk

2011. aastal 3% kontrollväärtuse juurde või sellest

allapoole. Euroala valitsussektori keskmine võla

suhtarv peaks 2011. aastal tõusma 2,4 protsen-

dipunkti võrra 86,5%ni SKPst, kusjuures kolme

riigi (Belgia, Kreeka ja Itaalia) võlakoormus

Joonis 34 Riikide rahanduse areng euroalal

(2001–2011; protsendina SKPst)

-9

-8

-7

-6

-5

-4

-3

-2

-1

0

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

valitsussektori koguvõlg (parem telg)

valitsussektori eelarvetasakaal (vasak telg)

Allikas: Euroopa Komisjoni 2010. aasta sügise majandusprognoos.

Märkus. Valitsussektori eelarvetasakaalu andmed ei hõlma UMTS-

litsentside müügist saadud tulu.

71EKP

Aastaaruanne2010

ületab 100% SKPst. Iirimaa võlakoormus peaks

pärast komisjoni prognooside avaldamist võetud

konsolideerimismeetmete mõjul jääma 2011. aas-

tal alla 100% SKPst.

PÜHENDUMINE EELARVE KONSOLIDEERIMISELE

ON VÄGA OLULINE

Kuna mitmes riigis on endiselt ebakindel eel-

arveolukord, tuleb jätkuvalt pühenduda eelarve

konsolideerimisele. 2011. aasta eelarvetes kavan-

datud konsolideerimine on esimene samm sel-

les suunas. Praeguste eelarveprobleemide ulatust

silmas pidades tuleb enamikus riikides ellu viia

ambitsioonikad mitmeaastased konsolideerimis-

kavad. Kuna majanduskriisi ajal tõusid järsult

kulude suhtarvud, tuleb paljudes riikides suurt

rõhku pöörata struktuuriliste kulude kärpimisele,

hinnates sealjuures süsteemselt ümber valitsus-

sektori kulude ulatuse ja riigi rahanduse kva-

liteedi. See on eriti oluline eelarve praeguse

suure tasakaalustamatuse kontekstis, sest ula-

tuslik riigivõla suhtarv ja aeglasema majandus-

kasvu väljavaade tõstab ka eelarveriske, mis on

seotud pankade edasise restruktureerimise ning

rahvastiku vananemise tulevaste kuludega, mis

tulenevad riiklike pensionisüsteemide ja tervis-

hoiu alarahastamisest. Usaldusväärne ja põhjalik

reformistrateegia aitab hoida turgude kindlus-

tunnet, mis on tähtis eelkõige haavatavate eelar-

vepositsioonidega riikides. Lisaks oleks sellisel

strateegial positiivne mõju rahastamistingimus-

tele pikema aja jooksul, tasakaalustades aegla-

semast majanduskasvust tingitud lühiajalised

kulud (vt taustinfo 8).

Taustinfo 8

EELARVE KONSOLIDEERIMISE MAKROMAJANDUSLIK KULU JA TULU

Valitsussektori eelarvepuudujäägi ja võla suhe SKPsse on majandus- ja fi nantskriisi ajal oluli-

selt tõusnud. Osaliselt on see tõus seotud valitsussektori tulude ja kulude automaatse tsüklilise

reaktsiooniga makromajanduslikule arengule ja muudele ajutistele teguritele, nagu näiteks aju-

tised eelarvepoliitilised stiimulid või valitsussektori toetused pangandussektorile. Kriisi tõttu

on aga enamik potentsiaalse kogutoodangu ja ka (näiteks kinnisvaratehingutega seotud) mak-

sutulu prognoose korrigeeritud oluliselt allapoole, mida võidakse käsitleda püsiva muutusena.

Kriisi ajal tekkinud valitsussektori eelarvepuudujääki tuleks seega valdavas osas pidada struk-

tuurseks. See tähendab, et lähiaastatel peavad riigid oma rahanduse jätkusuutlikele alustele taga-

siviimiseks oluliselt oma eelarvet konsolideerima.

Laialt aktsepteeritud on arusaam, et eelarve konsolideerimine on pikas perspektiivis kasulik

majanduskasvule. Valitsussektori rahastamisvajaduste vähenedes langevad pikaajalised intressi-

määrad, mis parandab erasektori rahastamistingimusi ja ergutab tootlikke investeeringuid. Valit-

sussektori jaoks jääb võla ja selle intressimaksete taseme langedes üle rohkem vahendeid, mil-

lega saab vähendada moonutavaid makse ja rahastada tootlikumaid kulutusi. Peale selle sisendab

riigi tugev eelarvepositsioon kodumajapidamistele ja ettevõtetele kindlustunnet valitsuse suut-

likkuse suhtes tasandada automaatsete tasakaalustusmehhanismide abil majanduslikke kõiku-

misi. Paljudes tööstusriikides eri aegadel tehtud empiirilised uuringud näitavad, et valitsussek-

tori kõrge võlatase pärsib kasvu. 1

Eelarve konsolideerimise puhul aga lähtutakse üldiselt sellest, et see pärsib majanduskasvu lühikest

aega. Valitsussektori tarbimise ja investeeringute kärpimisega vähenevad otseselt kogukulutused;

1 Kõrge võlataseme ja majanduskasvu aeglustumise seos on väga pika ajavahemiku põhjal tõestatud: vt Reinhart, C.M. ja

Rogoff, K.S., „Growth in a time of debt”, teadustoimetised, nr 15639, National Bureau of Economic Research, 2010. Euroala öko-

nomeetria kohta vt Checherita, C. ja Rother, P., „The impact of high and growing debt on economic growth: an empirical investiga-

tion for the euro area”, EKP teadustoimetised, nr 1237, 2010.


Euroopa Liidu toimimise lepingu ning stabiil-

suse ja majanduskasvu pakti eelarvepoliitika

sätted on väga olulisteks suunisteks poliitika-

kujundajatele ning suurendavad üldsuse ja fi nants-

turgude usaldust majandus- ja rahaliidu eelarve-

poliitika vastu. Valitsused peavad rangelt kinni

pidama ECOFINi nõukogu soovitustes antud

tähtaegadest ja eesmärkidest, rakendama kõiki

kavandatud meetmeid ja olema valmis võtma

eesmärkide täitmiseks vajaduse korral täien-

davaid meetmeid. Seoses sellega tuleb täpsus-

tada väljakuulutatud meetmeid, mida ei ole

veel piisavalt määratletud. Riigid, kelle makro-

majanduslik keskkond on paranenud, peaksid

maksude tõusuga ja valitsussektori tulusiirete vähenemisega aga kahaneb kodumajapidamiste ja

ettevõtete kasutatav tulu. Enamik empiirilisi andmeid osutab lühikeses ja keskpikas perspektii-

vis maksude ja kulutuste positiivsetele kordajatele, mille mõju aja jooksul siiski väheneb. Sellele

viitavad ka majanduse standardsed struktuurimudelid, mida kasutatakse majanduse analüüsimi-

seks ning lühiajaliste ja keskpikkade prognooside tegemiseks. 2 Teatavatel asjaoludel – eelkõige

siis, kui eelarvepoliitika karmistumisega kaasneb liikumine (peaaegu) jätkusuutmatust eelarve-

positsioonist jätkusuutliku(ma) eelarvepositsioonini – on aga võimalik, et nn Keynesi efekt, mis

kaasneb tavaliselt lühikeseks ajaks eelarve konsolideerimisega, nõrgeneb või isegi kaob. Teo-

reetiliselt seisneb Keynesi efekti nõrgenemine või kadumine selles, et kui kulutuste kärpimise

või maksude tõstmisega tekivad väiksemate maksude ja seega kasutatava tulu kasvu ootused,

võivad nende tõttu kohe vastukaaluks kasvada ka eratarbimine ja -investeeringud. See mõte on

tihedalt seotud nn Ricardo ekvivalentsusega, mille kohaselt ratsionaalne erasektor peaks valit-

sussektori eelarvekitsenduse üle võtma.

Kuid vaatamata sellele, et eelarvepoliitika mõju majandusele on raske eristada muudest teguri-

test, on vähe empiirilisi tõendeid selle kohta, et Keynesi efekti nõrgenemine või kadumine on

tavapärases majandusolukorras valdav. Sellegipoolest viitavad andmed sellele, et eelarve kon-

solideerimise mis tahes lühiajalised negatiivsed mõjud majanduskasvule on tõenäoliselt palju

väiksemad siis, kui: a) algne eelarvepositsioon on olnud eriti ebakindel (mis valmistab fi nants-

turgudele muret ja toob kaasa kõrgemad riskipreemiad); b) erasektor ei pea arvestama krediidi-

piirangutega (st kodumajapidamised ja ettevõtted saavad tarbimist ja investeerimist aja jooksul

tasakaalustada) ning c) eelarve konsolideerimise positiivne mõju infl atsioonile – ja infl atsioo-

niootustele – võimaldab vastutulelikumat eelarve- (ja vahetuskursi)poliitikat.

Majanduse „paremaid” aegu hõlmavad empiirilised andmed ei sobi aga vist siiski eelarve konso-

lideerimise mõju analüüsimiseks riigivõlakriisi ajal. 3 Usalduse kaotamine riigi rahanduse vastu

mõjutaks riigivõlakirjade omanikke, nagu näiteks pangad, pensionifondid ja erainvestorid, ning

õõnestaks seega fi nantsstabiilsust ja kahandaks reaalmajanduse väljavaateid. Sellises olukor-

ras ei ole lihtsalt võimalik, et eelarve olulist kohandamist ei kuulutata välja ega hakata sellega

pihta. Faktide eiramine ja suurte eelarvepingete ajal meetmete võtmata jätmine ei ole jätkusuut-

lik alternatiiv, sest pinged fi nantsturgudel eskaleeruksid ja selle tagajärjed oleksid majanduskasvu

seisukohalt ilmselt oluliselt halvemad kui eelarve konsolideerimisel. Eelarve hädavajaliku kon-

solideerimise edasilükkamine ainult võimendab raskusi ja võib viia enneaegse ja karmi konso-

lideerimiseni, kuna eelarveruumi loomise võimalused on kasutamata jäetud. 4

2 Vt artikkel „The effectiveness of euro area fi scal policies”, EKP kuubülletääni 2010. aasta juuli numbris.

3 Vt lähemalt Rother, P., Schuknecht, L. ja Stark, J. „The benefi ts of fi scal consolidation in unchartered waters”, EKP üldtoimetised

nr 121, 2010.

4 Eelarveruumi mõistet ja selle mõju võla jätkusuutlikkusele ja/või kriisi puhkemisele on käsitlenud Ostry jt, „Fiscal Space”, Staff

Position Note, nr 2010/11, RVF, september 2010.

73EKP

Aastaaruanne2010

kasutama võimalust korrigeerida ülemäärane

eelarvepuudujääk enne tähtaega. Need riigid

peaksid püüdma liikuda kiiresti oma keskpik-

kade eelarve-eesmärkide poole, et luua eelarve-

puhver, mida on vaja teadaolevate probleemide

lahendamiseks, ning olla valmis eelarveposit-

siooni ootamatuks halvenemiseks.

Poliitiline pühendumus riigi rahanduse jätku-

suutlikkuse parandamisele ning struktuurire-

formid makromajandusliku tasakaalustama-

tuse ja pangasektori nõrkuste vähendamiseks

on väga olulised eelkõige ootuste kinnistami-

seks. Arvestades euroala riigivõlaga seotud pin-

gete süvenemist ja nende võimalikku ülekandu-

mist, on väga tähtis, et kõik riigid saavutaksid

tugeva eelarvepositsiooni ja seda ka hoiaksid,

et vältida rahastamistingimustega seotud täien-

davaid riske.

2.6 VAHETUSKURSID JA MAKSEBILANSS

2010. AASTAL EURO EFEKTIIVNE

VAHETUSKURSS LANGES

2010. aastal mõjutasid vahetuskursi arengut suu-

rel määral majanduse taastumine, eelarveolu-

kord ja üleilmne rahapoliitika. Paljude arene-

nud majandusega riikide areng oli kõikuv, sest

majanduse taastumine jäi endiselt nõrgaks ning

sõltus eelarve- ja rahapoliitika toetusest. Aasta

esimesel poolel nõrgenes euro kurss mitme pea-

mise vääringu suhtes (vt joonis 35), kajastades

suurenenud kartusi seoses riigivõla olukorraga

mõnes euroala riigis. Seda ebakindlust väljen-

das ka euro vahetuskursi eeldatava volatiilsuse

suurenemine peamiste vääringute suhtes mais

ja juunis (vt joonis 35). 2010. aasta teisel poo-

lel kallines euro vahetuskurss taas, olles siiski

mõnevõrra kõikuv. Selle peamiseks põhjuseks

oli riigivõlaga seotud ebakindluse taandumine

ja euroala oodatust positiivsemad makromajan-

dusnäitajad. Üldine kallinemine tulenes suuresti

USD/EUR vahetuskursi arengust. 2010. aas-

tal odavnes euro efektiivne vahetuskurss mõõ-

detuna 20 olulise kaubanduspartneri vääringu

suhtes 8,2% (vt joonis 36). Seetõttu oli nomi-

naalse efektiivse vahetuskursi tase 2010. aas-

tal 6,3% madalam kui 2009. aastal. 2010. aastal

oli euro vahetuskurss siiski alates 1999. aas-

tast arvutatud pikaajalisest keskmisest tasemest

5,5% kõrgem.

Joonis 35 Vahetuskursside ja eeldatava vola-tiilsuse arengumudelid

(päevased andmed)

Vahetuskursid

0,8

0,9

1,0

1,1

1,2

1,3

1,4

1,5

1,6

1,7

85

95

105

115

125

135

145

155

165

175

USD/EUR (vasak telg)

JPY/EUR (parem telg)

1999 2001 2003 2005 2007 2009

0,5

0,6

0,7

0,8

0,9

1,0

1,2

1,3

1,4

1,5

1,6

1,7

GBP/EUR (vasak telg)

CHF/EUR (parem telg)

1999 2001 2003 2005 2007 2009

Vahetuskursside (3 kuu) eeldatavad volatiilsused

0

5

10

15

20

25

30

35

0

5

10

15

20

25

30

35

1999 2001 2003 2005 2007 2009

JPY/EUR

CHF/EUR

USD/EUR

GBP/EUR

Allikad: Bloomberg ja EKP.

Märkus. Viimased andmed 25. veebruari 2011. aasta seisuga.


31. detsembril 2010 oli euro vahetuskurss USA

dollari suhtes 1,34, mis on 7,3% nõrgem kui

aasta alguses ja 4,2% madalam kui 2009. aasta

keskmine tase. Euro odavnemine USA dol-

lari suhtes 2010. aasta esimesel poolel tulenes

asjaolust, et Ameerika Ühendriikide makro-

majandus taastus 2010. aasta alguses euroa-

laga võrreldes jõulisemalt. 2010. aasta teisel

poolel euro kurss USA dollari suhtes tugev-

nes, kuna USA valitsus kiitis heaks täienda-

vad majanduslikud stiimulid.

2010. aasta esimesel poolel jätkus euro vahe-

tuskursi nõrgenemine Jaapani jeeni suhtes, mis

tähendas 2009. aasta tugevnemisega võrreldes

vastupidist arengut (vt joonis 35). 2010. aasta tei-

sel poolel kõikus EUR/JPY kahepoolne vahetus-

kurss suhteliselt kitsas vahemikus 105–115 jeeni

piires. 31. detsembril 2010 oli euro vahetuskurss

jeeni suhtes 108,65 jeeni, mis on 18,4% nõrgem

kui aasta alguses ja ligikaudu 16,7% madalam

kui 2009. aasta keskmine tase. 2010. aasta mais

ja juunis suurenes JPY/EUR vahetuskursi volatiil-

sus järsult, ent taandus aasta teisel poolel.

Euro vahetuskurss naelsterlingi suhtes nõr-

genes 2010. aastal 3,1%, langedes 0,89 naelalt

0,86 naelani. Euro nõrgenemine naelsterlingi

suhtes 2010. aasta esimesel poolel tulenes tur-

gude kartustest seoses mõne euroala riigi eelar-

vepoliitika jätkusuutlikkusega. Aasta teisel poo-

lel euro kurss mõnevõrra tugevnes. 2008. aastal

ja 2009. aasta alguses toimunud kallinemise

tõttu oli euro kahepoolne vahetuskurss nael-

sterlingi suhtes 2010. aasta lõpus endiselt kõr-

gem kui alates 1999. aastast arvutatud pikaaja-

line keskmine.

2010. aastal odavnes euro vahetuskurss Šveitsi

frangi suhtes 15,7%. Kuni 2010. aasta juunini

pidurdasid odavnemist Šveitsi keskpanga soori-

tatud sekkumisoperatsioonid. Aasta teisel poolel

kiirenes aga euro vahetuskursi märgatav odav-

nemine Šveitsi frangi suhtes veelgi, olles teata-

val määral kõikuv.

2010. aastal odavnes euro vahetuskurss Kanada

dollari (11,9%), Austraalia dollari (17,9%) ja

Norra krooni (6,0%) suhtes. Selle tingis posi-

tiivne intressimäärade erinevus euroala intres-

simääradest. Euro kurss odavnes ka USA dol-

lariga seotud Aasia vääringute, eelkõige Hiina

jüaani (10,3%) ja Hongkongi dollari (7,0%) suh-

tes. Samuti odavnes euro kurss Korea vonni

(10,7%) suhtes.

Eri kulu- ja hinnaindeksitel põhinev euro reaalne

efektiivne vahetuskurss nõrgenes 2010. aasta esi-

mesel poolel, ent stabiliseerus seejärel (vt joo-

nis 36). 2010. aasta lõpus oli reaalne efektiivne

vahetuskurss alates 1999. aastast arvutatud pika-

ajalise keskmise taseme lähedal. Tarbijahinna-

indeksi defl aatoriga korrigeeritud reaalne efek-

tiivne vahetuskurss oli 2010. aastal keskmiselt

6,9% nõrgem kui 2009. aastal.

JOOKSEVKONTO PUUDUJÄÄK 2010. AASTAL

MÕNEVÕRRA SUURENES

2010. aastal oli euroala jooksevkonto puudujääk

56,4 miljardit eurot (ehk 0,6% euroala SKPst),

võrreldes 51,4 miljardi euroga 2009. aastal.

Joonis 36 Euro nominaalsed ja reaalsed efektiivsed vahetuskursid (EER-20) 1)

(kvartaalsed andmed; indeks: 1999 I kv = 100)

801999 2001 2003 2005 2007 2009

90

100

110

120

80

90

100

110

120

nominaalne

reaalne, tarbijahinnaindeksiga kohandatud

reaalne, SKPga kohandatud

reaalne, kogumajanduse tööjõu erikuluga kohandatud

Allikas: EKP.

1) EER-20 indeksite ülespoole liikumine näitab euro kallinemist.

Viimased andmed THI suhtes defl eeritud nominaal- ja reaalkurs-

side puhul 2010. a IV kvartalist ning SKP suhtes defl eeritud reaal-

kursside ja kogumajanduse tööjõu erikulude suhtes defl eeritud

reaalkursside puhul 2010. a III kvartalist ning põhinevad osali-

selt hinnangutel.

75EKP

Aastaaruanne2010

Puudujäägi selline areng tulenes tulude bilansi

puudujäägi kahanemisest 18,6 miljardi euro võrra,

kusjuures teenuste konto püsis suhteliselt stabiil-

sena (vt joonis 37). Erinevalt tulude bilansi para-

nemisest, kaupade konto 2010. aastal halvenes.

Pärast kaubanduse elavnemist 2009. aasta algu-

ses ja kaubandusbilansi paranemist 2009. aastal

oli kaupade konto 2010. aastal jätkuvalt ülejää-

gis, mis oli küll 16,2 miljardit eurot väiksem kui

2009. aastal. Jooksevülekannete puudujääk suu-

renes 2010. aastal 8,2 miljardi euro võrra.

Euroala kaupade ekspordi aastakasv järgis üle-

ilmse kaubanduse arengut. Kasv oli kiireim

2010. aasta esimesel poolel, ent aeglustus see-

järel järk-järgult. Ekspordi elavnemist aasta esi-

mesel poolel mõjutas kõige enam suur nõudlus

välisimpordi järele, mis tulenes ajutistest tegu-

ritest, nagu eelarvepoliitika stiimulid ja varude

tsükkel. Kuid majandustegevuse üleilmne vähe-

nemine ja nende ajutiste tegurite mõju järkjärgu-

line taandumine 2010. aasta teisel poolel aeglus-

tas ka ekspordi kasvumäära. Euroala eksporti

toetas endiselt Aasiasse ja OPECi riikidesse

suunatud eksport, mis kasvas jätkuvalt kogu

2010. aasta jooksul (vt joonis 38). Eksport Amee-

rika Ühendriikidesse ja Ühendkuningriiki suure-

nes 2010. aasta esimeses kvartalis ja püsis seejä-

rel mõõdukana. Euro vahetuskursi odavnemine

ja selle positiivne mõju euroala ekspordihindade

konkurentsivõimele 2010. aastal elavdas mõne-

võrra välisnõudlust.

Kaupade impordi areng euroalal 2010. aastal sar-

nanes ekspordi arenguga. Impordimaht kasvas

aastases arvestuses jätkuvalt, jõudes 2010. aasta

teises kvartalis kõrgeima tasemeni, ent aeglus-

tudes kolmandas kvartalis. See kajastas euroala

sisenõudluse tagasihoidlikku arengut aasta tei-

sel poolel. Kuna euroala eksport toetus impor-

ditud sisenditele, soodustas see endiselt euroala

importi. Kallinevad impordihinnad suurendasid

aga kogu aasta vältel impordiväärtust. Kõrgemad

impordihinnad olid osaliselt tingitud aasta jook-

sul tõusnud naftahinnast, mis suurendas nafta-

kaubanduse puudujääki 2010. aasta novembrile

eelnenud 12 kuul 169,6 miljardi euroni, mis üle-

tas oluliselt aasta varem registreeritud 132,1 mil-

jardi taset.

Joonis 37 Jooksevkonto saldo ja selle komponendid

(aastased andmed; mld EUR)

-140

-120

-100

-80

-60

-40

-20

0

20

40

60

-140

-120

-100

-80

-60

-40

-20

0

20

40

60

Jooksev-

konto

Kaubad Teenused Tulu Jooksev-

ülekanded

2007

2008

2009

2010

Allikas: EKP.

Joonis 38 Euroala ekspordimahud valitud partnerite lõikes

(indeks: 2005 I kv = 100; sesoonselt kohandatud; 3 kuu libisev keskmine)

60

80

100

120

140

160

60

80

100

120

140

160

2005 2006 2007 2008 2009 2010

euroalavälised

partnerid


Ühendkuningriik

OPEC

Aasia

Kesk- ja Ida- Euroopa

riigid

Allikas: EKP.

Märkused. Viimased andmed 2010. aasta detsembrist, v.a euroala-

välised partnerid ja Ühendkuningriik (2010. a november).


OTSE- JA PORTFELLIINVESTEERINGUTE

NETOSISSEVOOL VÄHENES 2010. AASTAL OLULISELT

Euroala finantskontol registreeriti 2010. aastal

kombineeritud otse- ja portfelliinvesteeringute

netosissevool 111,2 miljardit eurot. Aasta varem

oli netosissevool 190,3 miljardit eurot. Netosis-

sevoolu vähenemine tulenes peamiselt võlakir-

jade netosissevoolu märkimisväärsest kahanemi-

sest 72,9 miljardi euro võrra ja vähemal määral

välismaiste otseinvesteeringute netoväljavoolu

suurenemisest 11,4 miljardi euro võrra. Seda

arengut tasakaalustas osaliselt omandiväärtpa-

berite netosissevoolu kasv 5,1 miljardi euro võrra

(vt joonis 39).

Portfelliinvesteeringute kvartaalne areng kõikus

2010. aastal märgatavalt ja turgudel valitsevad

meeleolud olid väga muutlikud. Pärast mõnin-

gaid märke üleilmse riskivalmiduse taastumisest

ja sellele järgnenud piiriüleste portfellitehingute

elavnemist 2010. aasta esimeses kvartalis, suu-

rendas pingete süvenemine fi nantsturul mais taas

investorite riskikartlikkust. Kui euroala residen-

did muutsid omandiväärtpabereid likviidseks ja

suunasid varasid taas euroalale, jätkasid euro-

alavälised residendid investeerimist euroala port-

felliinstrumentidesse, mis suurendas 2010. aasta

teises kvartalis oluliselt portfelliinvesteeringute

netosissevoolu (vt joonis 40). 2010. aasta teisel

poolel pöördus portfelliinvesteeringute bilanss

netoväljavoolult kolmandas kvartalis netosisse-

vooluks neljandas kvartalis, kajastades peami-

selt võlakirjade arengut. Keskkonnas, kus tur-

gudel valitsesid kartused seoses võla püsimisega

mõnes euroala riigis, müüsid euroalavälised resi-

dendid kolmandas kvartalis euroala võlakirju ja

euroala residendid suurendasid oma investee-

ringuid välismaistesse võlakirjadesse. Finants-

turul valitsenud pingete leevenedes hakkasid

euroalavälised residendid neljandas kvartalis

taas euroala võlakirju ostma. Samal ajal tähel-

dati euroalal 2010. aasta teisel poolel omandi-

väärtpaberite netosissevoolu ning välisinvesto-

rite suuremat huvi euroala aktsiate vastu.

Otseinvesteeringuid tehti 2010. aastal suhte-

liselt tagasihoidlikult, sest nii euroala kui ka

välismaised ettevõtted vähendasid investeerin-

guid aktsiakapitali. Suurem otseinvesteeringute

Joonis 39 Euroala otse- ja portfelliinves-teeringud

(aastased andmed; mld EUR)

-400

-300

-200

-100

0

100

200

300

400

-400

-300

-200

-100

0

100

200

300

400

2007

20082009

2010

2 portfelliinvesteeringud omandiväärtpaberitesse (neto)

3 portfelliinvesteeringud võlainstrumentidesse (neto)

4 kombineeritud otse- ja portfelliinvesteeringud (neto)

1 netootseinvesteeringud

1 2 3 4

Allikas: EKP.

Joonis 40 Finantskonto peamised kirjed

(netovood; mld EUR; kolme kuu libisevad keskmised; kuised andmed)

-60

-40

-20

0

20

40

60

80

100

120

-60

-40

-20

0

20

40

60

80

100

120

2010

omandiväärtpaberid

rahaturuinstrumendid

võlakirjad

välismaised otseinvesteeringud

välismaised otseinvesteeringud ja portfelliinvesteeringud

2007 2008 2009

Allikas: EKP.

77EKP

Aastaaruanne2010

netoväljavool 2010. aastal kajastas peamiselt muu

kapitali arengut. Kui euroala ettevõtted suurenda-

sid laenuvooge välisfi liaalidesse, siis välismaised

ettevõtted suunasid varasid taas koduriiki.

Andmed euroala rahvusvahelise investeerimis-

positsiooni kohta muu maailma suhtes, mis on

kättesaadavad kuni 2010. aasta kolmanda kvar-

talini, näitavad, et euroala netokohustused üle-

jäänud maailma ees moodustasid 1184 miljar-

dit eurot ehk 13,0% euroala SKPst. 2009. aasta

lõpus oli sama näitaja 1448 miljardit eurot ehk

16,2% SKPst.


MAJANDUSAKTIIVSUS

Toodang enamikus euroalavälistes ELi liik-

mesriikides taastus pärast olulist vähenemist

2009. aastal. Kasvuprofi ilis esines siiski mõne-

tist volatiilsust ja suuri erinevusi riikide lõikes

(vt tabel 7). Taastumist toetas peamiselt eks-

port, mida omakorda soodustas tugev välis-

nõudlus, ja varude taastumine pärast olulist

vähenemist 2009. aastal. Samas jäi sisenõud-

lus enamikus riikides nõrgaks vaatamata sel-

lele, et kindlustunde näitajad märkimisväär-

selt paranesid. Sisenõudluse nõrkus tulenes

jätkuvast majanduslikust kohandumisest era-

sektoris ja mõnes riigis ka avalikus sektoris.

Riikides, mida majandussurutis tabas pärast jät-

kusuutmatult kiiret kasvu, kahanes sisenõud-

lus isegi viimastes kvartalites, mis viitab sel-

lele, et majanduslik kohandumine neis riikides

võtab palju aega.

Sisenõudluse põhikomponentide hulgas jäi era-

tarbimine nõrgaks enamikus riikides, mis viitab

osaliselt nõrkadele tööturutingimustele ja aeg-

lasele laenukasvule. Tööpuudus oli paljudes rii-

kides suurem kui 2009. aastal, kuigi mõnes rii-

gis hakkas tööhõive üldise majandusaktiivsuse

paranemise toel alates 2010. aasta teisest kvar-

talist taas kasvama. Tööturu näitajad erinesid

sektorite lõikes märkimisväärselt. Üldiselt oli

tööjõunõudlus palju suurem, tööhõive areng

soodsam ja palgadünaamika tugevam ekspor-

dile suunatud sektorites. Erasektori laenuvõtu

kasv jäi jätkuvalt suhteliselt nõrgaks enamikus

euroalavälistes ELi riikides, mis viitab nii pin-

gelistele pakkumistingimustele kui ka nõrgale

nõudlusele. Tootmisvõimsuse rakendusaste jäi

madalaks eelkõige suletud sektorites, kuigi pal-

jude riikide ekspordisektorites tõusis see kii-

resti. Investeeringute kasv jäi üldiselt aeglaseks

või mõnes riigis isegi sügavalt negatiivseks, mis

viitab jätkuvale kohandumisele eluasemeturgu-

del ja langusele ehitussektoris. Mõnes riigis aeg-

lustas eelarve jätkuv kohandamine mõnda aega

sisenõudluse kasvu.

Euroalavälistest ELi liikmesriikidest oli SKP

reaalkasv eriti kiire riikides nagu Poola ja Rootsi,

kus majandussurutis oli alanud enamiku teiste

euroalaväliste ELi riikidega võrreldes suhteli-

selt väikese jooksevkonto tasakaalustamatu-

sega. Mõnes riigis, kus majandusaktiivsus oli

2009. aastal väga tugevalt langenud, hakkas see

samuti kiiresti elavnema. Balti riikide majandus,

3 EUROALAVÄLISTE EUROOPA LIIDU LI IKMESRIIKI -DE MAJANDUSLIK JA RAHAPOLIITILINE ARENG 5

Jaotises käsitletakse neid ELi liikmesriike, kes 2010. aastal ei 5

kuulunud euroalasse.

Tabel 7 SKP reaalkasv euroalal ja euroalavälistes ELi liikmesriikides


2006 2007 2008 2009 2010 3) 2010I kv

2010II kv

2010III kv

2010 3)

IV kv

Bulgaaria 6,5 6,4 6,2 -4,9 0,3 -0,8 -0,3 0,5 2,1Tšehhi Vabariik 6,8 6,1 2,5 -4,1 2,3 1,0 2,3 2,8 2,9Taani 3,4 1,6 -1,1 -5,2 . -0,9 2,8 3,4 .Eesti 10,6 6,9 -5,1 -13,9 3,1 -2,7 3,0 5,1 6,6Läti 12,2 10,0 -4,2 -18,0 -0,2 -5,1 -2,6 2,5 3,7Leedu 7,8 9,8 2,9 -14,7 1,3 -1,9 1,2 1,6 4,6Ungari 3,6 0,8 0,8 -6,7 1,2 -0,6 0,8 2,2 2,4Poola 6,2 6,8 5,1 1,7 3,8 3,1 3,8 4,7 4,3Rumeenia 7,9 6,3 7,3 -7,1 -1,2 -3,2 -1,5 -2,2 -0,5Rootsi 4,3 3,3 -0,6 -5,3 . 2,8 4,5 6,8 .Ühendkuningriik 2,8 2,7 -0,1 -4,9 1,3 -0,3 1,5 2,5 1,5EL-8 1) 6,6 6,0 4,0 -3,5 2,1 0,6 1,9 2,6 3,0EL-11 2) 4,0 3,5 0,9 -4,6 1,3 0,2 2,0 3,1 1,6Euroala 3,0 2,8 0,4 -4,1 . 0,8 2,0 1,9 2,0

Allikas: Eurostat.Märkus. Kvartaalsed andmed on tööpäevade suhtes ja sesoonselt kohandatud, v.a Rumeenia ja euroala puhul (kohandatud ainult sesoonselt).1) EL-8 on ELiga 2004. ja 2007. aastal ühinenud 8 euroalavälise riigi koond (koosseis 31. detsembri 2010. aasta seisuga).2) EL-11 on 11 euroalavälise ELi liikmesriigi koond (koosseis 31. detsembri 2010. aasta seisuga).3) 2010. aasta andmed on kiirhinnangud, st esialgsed andmed.

79EKP

Aastaaruanne2010

mille kasv oli 2009. aastal aeglustunud kõigist

ELi riikidest kõige rohkem, taastus taas. Põh-

juseks oli peamiselt välisnõudlus, samas kui

sisenõudlus jäi nõrgaks või isegi kahanes. Bul-

gaaria majandus taastus aeglaselt ja peamiselt

välisnõudluse toel, samas kui sisenõudlust pärs-

sis erasektoris jätkuv kohanemisprotsess. Rumee-

nia oli ainus euroalaväline ELi liikmesriik, kus

majanduskasv ka 2010. aastal mõneti aeglus-

tus, mis oli peamiselt tingitud eelarve jätkuvast

kohandamisest.

Majanduskasvu toetavate tegurite selgelt tuntav

muutumine võrreldes üleilmsele majanduskriisile

eelnenud aastaga viitab kohandumisprotsessile,

mis algas kriisi ajal või mõnes riigis (nt Balti rii-

gid) enne seda.

HINDADE ARENG

Vaatamata sisenõudluse jätkuvale nõrku-

sele, üldiselt ikka veel suurele reservvõimsu-

sele ja tööturgudel valitsevale surutisele suure-

nes 2010. aasta keskmine infl atsioon enamikus

euroalavälistes ELi liikmesriikides. Kõige roh-

kem impulsse infl atsioonitempo kiirenemiseks

andsid tõusvad toiduainehinnad, aga ka ener-

giahinnad. Mõnes riigis mõjutasid infl atsiooni

ka reguleeritud hindade ja kaudsete maksude

muutused. Tundub, et rahvusvaheliste toor-

mehindade tõusu mõju infl atsioonile oli Kesk-

ja Ida-Euroopa riikides suurem kui ülejäänud

euroalavälistes ELi liikmesriikides. Põhjuseks

võis olla toiduaine- ja energiahindade suurem

osatähtsus nende ÜTHI korvides.

Riigiti arenes ÜTHI-infl atsioon 2010. aastal jät-

kuvalt väga erinevas tempos (vt tabel 8). Kõige

kõrgem oli keskmine infl atsioon Ungaris (4,7%),

kus jaanuaris tõsteti aktsiise ja väljendus ka käi-

bemaksu varasematest tõstmistest tulenev baas-

efekt, ning Rumeenias (6,1%), kus juulis tõsteti

oluliselt käibemaksu määra. Enamikus ülejää-

nud riikides jäi infl atsioon 2,2% ja 3,3% vahele.

Tšehhis, Leedus ja Rootsis oli keskmine infl at-

sioon positiivne, kuid alla 2%. Läti oli ainus riik,

kus 2010. aasta keskmine infl atsioon oli nega-

tiivne (–1,2%). aastasisesed kõikumised viita-

vad infl atsioonitempo kiirenemisele enamikus

riikides. Läti infl atsioon pöördus 2010. aasta sep-

tembris positiivseks, mis oli täielikult tingitud

toiduaine- ja energiahindade tõusust. Ilma toi-

duaine- ja energiahindadeta kujunes aasta infl at-

sioon kõigis riikides tagasihoidlikuks ja mõnes

riigis (nt Lätis ja Leedus) isegi negatiivseks, mis

võib tähendada, et nõudluse surve infl atsioonile

oli 2010. aastal nõrk.

Tabel 8 ÜTHI-inflatsioon euroalal ja euroalavälistes ELi liikmesriikides


2006 2007 2008 2009 2010 2010 2010 2010 2010I kv II kv III kv IV kv

Bulgaaria 7,4 7,6 12,0 2,5 3,0 1,9 2,9 3,3 4,0

Tšehhi Vabariik 2,1 3,0 6,3 0,6 1,2 0,4 0,9 1,6 2,0

Taani 1,9 1,7 3,6 1,1 2,2 1,9 2,0 2,3 2,5

Eesti 4,4 6,7 10,6 0,2 2,7 0,0 2,9 3,1 5,0

Läti 6,6 10,1 15,3 3,3 -1,2 -3,9 -2,3 -0,3 1,7

Leedu 3,8 5,8 11,1 4,2 1,2 -0,4 0,5 1,8 2,9

Ungari 4,0 7,9 6,0 4,0 4,7 5,8 5,2 3,6 4,3

Poola 1,3 2,6 4,2 4,0 2,7 3,4 2,5 2,1 2,7

Rumeenia 6,6 4,9 7,9 5,6 6,1 4,6 4,3 7,5 7,8

Rootsi 1,5 1,7 3,3 1,9 1,9 2,7 1,8 1,3 1,8

Ühendkuningriik 2,3 2,3 3,6 2,2 3,3 3,3 3,4 3,1 3,4

EL-8 1) 3,2 4,4 6,6 3,7 3,2 2,8 2,8 4,6 5,2

EL-11 2) 2,5 3,1 4,7 2,7 3,2 3,1 3,0 3,0 3,4

Euroala 2,2 2,1 3,3 0,3 1,6 1,1 1,5 1,7 2,0

Allikas: Eurostat.1) EL-8 on ELiga 2004. ja 2007. aastal ühinenud 8 euroalavälise riigi koond (koosseis 31. detsembri 2010. aasta seisuga).2) EL-11 on 11 euroalavälise ELi liikmesriigi koond (koosseis 31. detsembri 2010. aasta seisuga).


EELARVEPOLIITIKA

2010. aasta valitsussektori eelarve ja SKP

suhtarv ületas 3% kontrollväärtust hinnanguliselt

kõigis euroalavälistes ELi liikmesriikides

peale Eesti ja Rootsi. Hinnanguliselt oli

Ühendkuningriigi eelarvepuudujääk endiselt

väga suur (10,5% SKPst). Eelarve ja SKP

suhtarvud vähenesid 2010. aastal eelnenud

aastaga võrreldes enamikus euroalavälistes ELi

liikmesriikides. Põhjuseks oli osaliselt oodatust

kiirem majanduskasv, mis tõi kaasa maksutulude

suurenemise. Samas jätkus riigivõla ja SKP

suhtarvude kasv. Enamiku riikide 2010. aasta

eela r vet u lemused vastasid ü ldjoontes

lähenemisprogrammide 2009. aasta lõpu

ajakohastatud versioonides seatud eesmärkidele.

See, mil määral eelarvetasakaal 2010. aastal

eelnenud aastaga võrreldes paranes, oli riigiti

väga erinev ja olenes sellest, kuivõrd õnnestus

igal riigil üleilmse fi nants- ja majanduskriisi

vastu võetud eelarvemeetmetega parandada oma

makromajanduse olukorda. Bulgaarias, Tšehhis,

Balti riikides ja Rumeenias kärbiti või piirati

2010. aastal kulusid. Ülejäänud riikides lasti

üldiselt toimida automaatsetel stabilisaatoritel.

Lisaks kehtestati Taanis ja Rootsis kriisi tõttu

eelarvepoliitilised stiimulid.

2010. aasta lõpus kehtis kõigi euroalaväliste ELi

liikmesriikide suhtes peale Eesti ja Rootsi ELi

Nõukogu otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi

olemasolu kohta. Ülemäärase eelarvepuudu-

jäägi korrigeerimise tähtajaks määrati Bulgaaria

ja Ungari puhul 2011. aasta, Läti, Leedu, Poola

ja Rumeenia puhul 2012. aasta, Tšehhi ja Taani

puhul 2013. aasta ning Ühendkuningriigi puhul

2014.–2015. (eelarve)aasta.

Riigivõla ja SKP suhtarvud tõusid 2010. aastal

hinnanguliselt kõigis euroalavälistes ELi liikmes-

riikides peale Rootsi, kuigi see tõus oli enamikus

riikides väiksem kui eelnenud aastal. Kõige roh-

kem kasvas võla ja SKP suhtarv Ühendkuning-

riigis (9,6 protsendipunkti), Lätis (9,0 protsendi-

punkti) ja Leedus (7,9 protsendipunkti), mis viitab

ennekõike suurele eelarvepuudujäägile nendes rii-

kides. Ungaris ületas see näitaja jätkuvalt 60%

kontrollväärtust ning Ühendkuningriigis tõusis

see veel kõrgemale, kuid jäi sellest allapoole üle-

jäänud euroalavälistes ELi liikmesriikides.

Tabel 9 Euroala ja euroalaväliste ELi liikmesriikide eelarvepositsioonid

(protsendina SKPst)

Eelarvetasakaal KoguvõlgEuroopa majanduse

2010. aasta sügise prognoos2009.–2010. aasta

ajakohastatud lähenemisprogrammid

Euroopa majanduse 2010. aasta sügise prognoos

2009.–2010. aasta ajakohastatud

lähenemisprogrammid2007 2008 2009 2010 3) 2010 2007 2008 2009 2010 3) 2010

Bulgaaria 1,1 1,7 -4,7 -3,8 0,0 17,2 13,7 14,7 18,2 14,6

Tšehhi Vabariik -0,7 -2,7 -5,8 -5,2 -5,3 29,0 30,0 35,3 40,0 38,6

Taani 4,8 3,2 -2,7 -5,1 -5,3 27,3 34,1 41,5 44,9 41,8

Eesti 2,5 -2,8 -1,7 -1,0 -2,2 3,7 4,6 7,2 8,0 10,1

Läti -0,3 -4,2 -10,2 -7,7 -8,5 9,0 19,7 36,7 45,7 55,1

Leedu -1,0 -3,3 -9,2 -8,4 -8,1 16,9 15,6 29,5 37,4 36,6

Ungari -5,0 -3,7 -4,4 -3,8 -3,8 66,1 72,3 78,4 78,5 79,0

Poola -1,9 -3,7 -7,2 -7,9 -6,9 45,0 47,1 50,9 55,5 53,1

Rumeenia -2,6 -5,7 -8,6 -7,3 -6,3 12,6 13,4 23,9 30,4 28,3

Rootsi 3,6 2,2 -0,9 -0,9 -3,4 40,0 38,2 41,9 39,9 45,5

Ühendkuningriik -2,7 -5,0 -11,4 -10,5 -12,0 44,5 52,1 68,2 77,8 82,1

EL-8 1) -1,9 -3,6 -6,8 -6,6 -5,8 35,7 37,7 43,7 48,5 47,0

EL-11 2) -1,4 -3,3 -8,4 -8,0 -8,9 40,9 45,6 56,9 63,3 65,7

Euroala -0,6 -2,0 -6,3 -6,3 -6,7 66,2 69,8 79,2 84,2 83,9

Allikad: Euroopa Komisjoni 2010. aasta sügise majandusprognoos, 2009.–2010. aasta ajakohastatud lähenemisprogrammid ja EKP arvutused.Märkused. Andmed põhinevad ESA 95 määratlustel. Lähenemisprogrammides esitatud andmed 2010. aasta kohta olid riikide valitsuste seatud eesmärgid ning võivad seega tegelikest tulemustest erineda.1) EL-8 on ELiga 2004. ja 2007. aastal ühinenud 8 euroalavälise riigi koond (koosseis 31. detsembri 2010. aasta seisuga).2) EL-11 on 11 euroalavälise ELi liikmesriigi koond (koosseis 31. detsembri 2010. aasta seisuga).3) 2010. aasta andmed on prognoosid.

81EKP

Aastaaruanne2010

MAKSEBILANSI ARENG

2010. aastal langesid enamiku euroalaväliste ELi

liikmesriikide jooksev- ja kapitalikontode ning

SKP suhtarvud (vt tabel 10). Riigiti oli areng

aga väga erinev. Eestis, Lätis ja Leedus kaha-

nes jooksev- ja kapitalikonto ülejääk, mis vii-

tab nende riikide majanduse järkjärgulisele taas-

tumisele ja sisenõudluse elavnemisele. Ülejääk

vähenes ka Rootsis, seda seoses kaubandus-

bilansi vähenemisega, mis oli tingitud sisenõud-

luse tugevast hoogustumisest. Tšehhis langes

jooksev- ja kapitalikonto koondsaldo seoses

tulude konto puudujäägi suurenemisega ja kau-

bandusülejäägi vähenemisega ülejäägist miinu-

sesse. Jooksev- ja kapitalikonto puudujääk suu-

renes Poolas tugeva sisenõudluse ja tulude konto

suureneva puudujäägi tõttu, Rumeenias peami-

selt ülekannete vähenemise tõttu ning Ühend-

kuningriigis kaubandusbilansi halvenemise tõttu.

Mitmes riigis bilanss siiski paranes. Bulgaarias

asendus jooksev- ja kapitalikonto puudujääk elav-

neva ekspordi ja siseriiklikus majanduses jätkuva

kohandumise toel ülejäägiga. Ungari ülejääk suu-

renes 2010. aastal 3%ni (2009. aastal 0,7%), mis

viitab majanduse taastumisele valdavalt ekspordi

toel. Taani ülejääk suurenes 2010. aastal 4,8%ni

(2009. aastal 3,5%). Kasvu toetas suurenev eks-

port ja jätkuvalt nõrk sisenõudlus.

Rahastamise valdkonnas stabiliseerus või suu-

renes välismaiste otseinvesteeringute sisse-

vool 2010. aasta jooksul peaaegu kõigis ELiga

2004. aastal või hiljem ühinenud euroalavälis-

tes liikmesriikides. Taani ja Rootsi olid jätku-

valt otseinvesteeringute netoeksportijad. Jook-

sevkonto rahastamispoole stabiilsemate osade

kasvu saatis Tšehhis, Leedus ja Poolas portfelli-

investeeringute kiire netokasv. Muid investee-

ringuid iseloomustas paljudes riikides jätkuv

netoväljavool, mis oli peamiselt fi nantsvõimen-

duse hoogustunud vähendamise tagajärg. Lätis

ja Rumeenias täiendasid erakapitali sissevoolu

ka 2010. aastal rahvusvaheliste organisatsioo-

nide fi nantsabi programmid.

VAHETUSKURSSIDE ARENG

Euroalaväliste ELi liikmesriikide vahetuskursse

mõjutasid 2010. aastal tugevalt nende vahetus-

kursirežiimid. Taani, Eesti, Läti ja Leedu väärin-

gud osalesid vahetuskursimehhanismis (ERM2).

Tabel 10 Euroala ja euroalaväliste ELi liikmesriikide maksebilanss

(protsendina SKPst)

Jooksev- ja kapitalikonto saldo Otseinvesteeringute netovood Muude investeeringute netovood

2007 2008 2009 2010 2007 2008 2009 2010 2007 2008 2009 2010

Bulgaaria -27,1 -22,3 -8,6 -0,7 28,7 17,5 9,6 5,6 16,8 16,9 -1,7 -2,5

Tšehhi Vabariik -2,6 0,2 0,1 -1,5 5,1 1,0 0,7 3,5 0,1 1,2 -1,0 -3,1

Taani 1,4 2,7 3,5 4,8 -2,8 -3,5 -1,3 -1,2 3,3 2,0 3,8 12,1

Eesti -16,2 -8,7 7,3 7,2 4,5 2,6 0,7 7,6 13,8 4,9 3,0 -6,8

Läti -20,4 -11,6 11,0 8,8 6,8 3,0 0,6 0,3 19,3 7,6 -9,8 -2,9

Leedu -12,8 -11,3 7,7 6,8 3,6 3,6 -0,1 0,7 13,0 5,8 -10,8 -14,7

Ungari -6,2 -6,1 0,7 3,0 2,3 1,5 -0,1 2,6 5,4 18,2 8,8 -0,2

Poola -3,6 -3,7 -0,5 -1,3 4,3 2,0 2,0 1,5 6,5 6,0 3,1 2,7

Rumeenia -12,8 -11,1 -3,7 -4,6 5,7 6,7 3,0 2,6 11,2 6,2 2,0 4,6

Rootsi 8,4 8,6 7,4 6,5 -2,2 1,4 -4,9 -3,0 -3,0 8,7 -9,0 -7,3

Ühendkuningriik -2,4 -1,3 -1,5 -1,7 -4,4 -2,6 1,2 0,4 -0,8 -9,7 -3,0 -8,9

EL-11 1) -1,4 -0,4 0,4 0,3 2,6 -0,9 0,2 -1,1 -0,5 0,3 -7,3 -10,4

EL-3 2) 0,0 0,7 0,5 0,3 2,1 -2,7 -0,8 -1,8 -1,5 -1,3 -11,4 -14,8

EL-8 3) -1,4 -1,1 -0,1 -0,1 4,1 5,5 3,6 1,8 3,3 5,9 7,4 5,4

Euroala 0,2 -1,3 -0,5 -0,4 -1,0 -2,6 -0,8 -1,1 0,3 1,4 -2,4 -0,2

Allikas: EKP.Märkus. 2010. aasta andmed on nelja kvartali keskmised kuni 2010. aasta kolmanda kvartalini.1) EL-11 on 11 euroalavälise ELi liikmesriigi kaalutud osade koond (koosseis 31. detsembri 2010. aasta seisuga).2) EL-3 on Taani, Rootsi ja Ühendkuningriigi kaalutud osade koond.3) EL-8 on 2004. ja 2007. aastal ELiga ühinenud 8 euroalavälise ELi liikmesriigi kaalutud osade koond (koosseis 31. detsembri 2010. aasta seisuga).


Nende euro keskkursi suhtes hoiti standardset

kõikumisvahemikku ±15%, v.a Taani krooni

puhul, mille kõikumisvahemik on väiksem,

±2,25% (vt joonis 41). Mõni riik oli ERM2ga ühi-

nemisel võtnud endale ühepoolse kohustuse hoida

kitsamat kõikumisvahemikku või säilitada valuu-

takomitee süsteem. Sellised ühepoolsed kohustu-

sed ei sea EKP-le täiendavaid kohustusi. Eesti ja

Leedu säilitasid ERM2ga ühinemisel oma valuu-

takomitee süsteemi, Läti otsustas hoida lati kesk-

kurssi euro suhtes kõikumisvahemikus ±1%.

Eesti kroon ja Leedu litt püsisid 2010. aastal oma

keskkursi lähedal. Läti latt jäi üldjoontes stabiil-

sena ühepoolselt seatud kõikumisvahemiku ±1%

piiresse ja liikus vahemiku nõrgemal poolel. Läti

latt 2010. aastal olulise surve alla ei jäänud, mis

viitab riigi makromajanduse olukorra stabilisee-

rumisele ja investorite paranenud suhtumisele

Läti majandusse. Abi oli ka ELi ja RVFi juhtimi-

sel Läti jaoks loodud fi nantsabi programmi tingi-

muste jätkuvast täitmisest, mis jääb ka edaspidi

selle riigi vahetuskursirežiimi usaldusväärsuse

eeltingimuseks.

Kui vaadelda neid euroalaväliseid ELi liikmes-

riike, kelle vääringud ERM2s ei osalenud, võib

täheldada kaht laadi vahetuskursiarenguid. Kui

Tšehhi krooni, Poola zloti, Rootsi krooni ja nael-

sterlingi puhul jätkus kallinemine euro suhtes,

siis Ungari forinti ja Rumeenia leu kurss euro

suhtes jäi üldjoontes samale tasemele (vt joo-

nis 42). Tšehhi krooni, Poola zlotti ja Rootsi

krooni toetas nende riikide hea majanduskasv.

Naelsterling kallines kokkuvõttes euro suhtes,

kuid vahetuskurss oli väga volatiilne. Kalline-

vate vääringute kursid peale Tšehhi krooni ja

Rootsi krooni oma ei jõudnud tagasi 2008. aasta

eelsele tasemele.

Ungaris kajastasid forinti–euro kursi lühikesed

kõikumisperioodid poliitilisi pingeid, sealhul-

gas valitsuse ja rahvusvaheliste organisatsioo-

nide läbirääkimiste peatamist ning riigi reitingu

alandamist suuremate reitinguagentuuride poolt.

Rumeenia leu kurss jäi alates 2010. aasta jaanua-

rist üldjoontes samaks. Elavamat kõikumist esi-

nes vaid episoodiliselt ning tingituna poliitilistest

pingetest ja rahvusvaheliste organisatsioonidega

Joonis 41 ERM2 vahetuskursside liikumine

(päevased andmed; kõrvalekalle keskkursist protsendipunktides)

-2,5

-2,0

-1,5

-1,0

-0,5

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

-2,5

-2,0

-1,5

-1,0

-0,5

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

DKK

EEK

LVL

LTL

jaan juuli jaan juuli jaan jaanjuuli2008 2009 2010 2011

Allikas: EKP.

Märkused. Positiivne (negatiivne) kõrvalekalle euro keskkursist

viitab sellele, et vääring on kõikumisvahemiku nõrgemal (tuge-

vamal) poolel. Taani krooni puhul on kõikumisvahemik ±2,25%;

kõikide teiste vääringute puhul kohaldatakse standardset kõikumis-

vahemikku ±15%. Võetud on järgmised ühepoolsed kohustused:

Läti lati kõikumisvahemik ±1%, Leedu liti puhul valuutakomitee

süsteem. Eesti krooni puhul säilis valuutakomitee süsteem kuni

euro kasutuselevõtuni 2011. aasta jaanuaris. Viimased andmed

on 2011. aasta 25. veebruari kohta.

Joonis 42 ERM2-väliste ELi vääringute vahe-tuskursid euro suhtes

(päevased andmed; indeks: 1. jaanuar 2010 = 100)

70

80

90

100

120

70

80

90

100

120

110 110

jaan jaan jaan jaanjuuli juuli juuli2008 2009 2010 2011

BGN

CZK

HUF

PLN

RON

SEK

GBP

Allikas: EKP.

Märkused. Tõus (langus) viitab vääringu odavnemisele (kallinemi-

sele). Viimased andmed 25. veebruarist 2011.

83EKP

Aastaaruanne2010

kokku lepitud eelarve konsolideerimismeetmete

rakendamisega seotud riskidest. Bulgaaria leevi

kurss jäi euro suhtes samaks tänu riigi europõ-

hisele valuutakomitee süsteemile.

FINANTSARENG

Olukord euroalaväliste ELi liikmesriikide fi nants-

turgudel 2010. aastal üldiselt paranes. Pikaajali-

sed intressimäärad väljendatuna kümneaastaste

riigivõlakirjade tulususena langesid enamikus

riikides ning tulususevahed võrreldes euroala

riigivõlakirjadega vähenesid keskmiselt. Kõige

suuremaks kujunes langus Lätis ja Leedus, kus

see oli tingitud makromajanduse tulemuste para-

nemisest ja ka asjaolust, et need riigid alustasid

2010. aastat väga kõrgelt tasemelt. Rahaturu int-

ressimäärad langesid oluliselt enamikus euro-

alavälistes ELi liikmesriikides, mis oli osaliselt

tingitud rahapoliitiliste intressimäärade lange-

tamisest. Märkimisväärne erand on Rootsi, kus

suvel alanud baasintressimäärade järsud tõusud

lükkasid rahaturu lühiajalisi intressimäärasid ligi

150 baaspunkti ülespoole.

Pinged teatavatel euroala riigivõlakirjaturgudel

mõjutasid euroalaväliste ELi liikmesriikide kre-

diidiriski vahetustehingute vahesid vähe. Aasta

arvestuses muutusid riskipreemiad enamikus rii-

kides üksnes vähesel määral. On aga paar mär-

kimisväärset erandit. Balti riikides langesid riski-

preemiad keskmiselt ligi 145 baaspunkti, mis

viitab muu hulgas kindlustunde kasvule karmis-

tamismeetmete suhtes ja makromajanduse olu-

korra paranemisele. Samamoodi tõid mured riigi-

eelarve konsolideerimise jätkusuutlikkuse pärast

Ungaris kaasa selle riigi krediidiriski vahetus-

tehingute vahe suurenemise aasta jooksul ligi

140 baaspunkti võrra. Euroalaväliste ELi liik-

mesriikide aktsiaturud saavutasid euroala turgu-

dest keskmiselt palju paremaid tulemusi. Kõige

märgatavam oli see Balti riikides, kus aktsiahin-

nad tõusid keskmiselt 55%.

2011. aasta alguses jätkus aktsiaturgude posi-

tiivne areng enamikes riikides. Pikaajaliste riigi -

võlakirjade tulusus arenes samal perioodil

mitmekesisemalt. Ungari krediidiriski vahetus-

tehingute vahe vähenes seoses investorite suhtu-

mise paranemisega ligi 75 baaspunkti.

RAHAPOLIITIKA

Kõigi euroalaväliste ELi liikmesriikide raha-

poliitika esmane eesmärk on hinnastabiilsus. Sel-

legipoolest on riikide rahapoliitilised strateegiad

jätkuvalt väga erinevad (vt tabel 11).

Paljude euroalaväliste ELi liikmesriikide kesk-

pangad, sh Tšehhi, Taani, Läti, Ungari ja Rumee-

nia keskpank, langetasid 2010. aasta esimesel poo-

lel oma baasintressimäärasid. Enamasti tehti seda

selleks, et õhutada panku laene andma ning toe-

tada majandusaktiivsust (kusjuures toodangu lõhe

oli mitmes riigis märkimisväärselt negatiivne).

2010. aasta teisel poolel ja 2011. aasta alguses

jõudis leevendamistsükkel enamikus euroalavä-

listes ELi liikmesriikides lõpule. Kõigi euroala-

väliste ELi liikmesriikide keskpangad, kes sel-

lel perioodil oma baasintressimäärasid muutsid,

sealhulgas Taani, Ungari, Poola ja Rootsi, kuid

välja arvatud Läti keskpank, otsustasid neid tõsta.

Tõstmisega püüti enamasti kindlustada oma

keskpika perioodi infl atsioonieesmärkide saa-

vutamist. Kõige kõrgemad olid baasintressimää-

rad 2010. aastal Ungari ja Rumeenia keskpangal

(aasta lõpus vastavalt 5,75% ja 6,25%), mis viitab

kõrgemale infl atsioonile ja riskipreemiatele neis

riikides võrreldes ülejäänud euroalaväliste ELi

liikmesriikidega. Rumeenia puhul hõlmab kõrge

baasintressimäär ka keskpanga soovi ohjeldada

pakkumispoolsete hinnašokkide (sh käibemaksu-

määra tõstmine 2010. aasta juulis ning toiduaine-

ja energiahindade tõus) teisese mõju riski.

Ebaharilikest rahapoliitilistest meetmetest

2010. aastal väärib mainimist Inglise keskpanga

otsus säilitada oma varaostud, mille rahastami-

seks emiteeriti keskpanga reserve 200 miljardi

naelsterlingi väärtuses. See oli kooskõlas Inglise

keskpanga rahapoliitika komitee otsusega, et kesk-

panga rahapoliitiline hoiak oli jätkuvalt kohane

selleks, et saavutada keskpika perioodi infl atsiooni-

eesmärk, ning et infl atsiooniga seotud riskide

koosseis ei ole muutunud määral, mis tingiks kesk-

panga rahapoliitika muutmise vajaduse. Rootsi

keskpanga võetud mittestandardsed meetmed (fi k-

seeritud intressimääraga 12kuulised laenud kom-

mertspankadele) lõppesid 2010. aastal. Uusi meet-

meid ei võetud, mis viitab majanduse hoogsale

taastumisele ja laenukasvu hoogustumisele.


Tabel 11 Euroalaväliste ELi liikmesriikide ametlikud rahapoliitilised strateegiad

Rahapoliitiline strateegia Vääring Kirjeldus

Bulgaaria Vahetuskursi juhtimine Bulgaaria leev Vahetuskursieesmärk: seotud vahetuskurss 1,95583 BGN/EUR

valuutakomitee süsteemis.

Tšehhi Vabariik Infl atsiooni otsejuhtimine Tšehhi kroon Infl atsioonieesmärk: 3% ±1 pp kuni 2009. aasta lõpuni, edaspidi

2% ±1 pp. Juhitav ujukurss.

Taani Vahetuskursi juhtimine Taani kroon Osaleb ERM2s kõikumisvahemikuga ±2,25% keskkursist

(7,46038 DKK/EUR).

Eesti Vahetuskursi juhtimine Eesti kroon Osales ERM2s kõikumisvahemikuga ±15% keskkursist

(15,6466 EEK/EUR). Jätkas ühepoolse kohustusena valuu-

takomitee süsteemi.1. jaanuaril 2011 sai Eestis seaduslikuks

maksevahendiks euro, mis vahetas välja Eesti krooni lõplikult

fi kseeritud vahetuskursiga 15,6466 EEK/EUR.

Läti Vahetuskursi juhtimine Läti latt Osaleb ERM2s kõikumisvahemikuga ±15% keskkursist

(0,702804 LVL/EUR). Jätkab ühepoolse kohustusena ±1%

kõikumisvahemiku süsteemi.

Leedu Vahetuskursi juhtimine Leedu litt Osaleb ERM2s kõikumisvahemikuga ±15% keskkursist

(3,45280 LTL/EUR). Jätkab ühepoolse kohustusena valuuta-

komitee süsteemi.

Ungari Infl atsiooni otsejuhtimine Ungari forint Infl atsioonieesmärk: keskpika perioodi eesmärk alates

2007. aastast 3%. Vaba ujukurss.

Poola Infl atsiooni otsejuhtimine Poola zlott Infl atsioonieesmärk: 2,5% ±1 pp (THI 12 kuu kasv). Vaba

ujukurss.

Rumeenia Infl atsiooni otsejuhtimine Rumeenia leu Infl atsioonieesmärk: 3,5% ±1 pp 2010. aasta lõpuks, 3,0% ±1 pp

2011. ja 2012. aasta lõpuks ning 2,5% ±1 pp 2013. aasta lõpuks.

Juhitav ujukurss.

Rootsi Infl atsiooni otsejuhtimine Rootsi kroon Infl atsioonieesmärk: 2% THI kasv. Vaba ujukurss.

Ühendkuningriik Infl atsiooni otsejuhtimine Naelsterling Infl atsioonieesmärk: 2% (THI 12 kuu kasv). Üle üheprotsendi-

punktise kõikumise korral peab Inglise keskpanga president

kirjutama rahapoliitika komitee nimel avaliku kirja rahandus-

ministrile. Vaba ujukurss.

Allikas: EKPS.Märkus. Ühendkuningriigi puhul on THI sama mis ÜTHI.

EKP uue hoonekompleksi projekteerija on COOP HIMMELB(L)AU ning selle valmimistähtaeg on 2013. aastal.

Hoonekompleks koosneb kolmest põhihoonest: büroohoone kaksiktorn, endine Grossmarkthalle ja pääslahoone.

KESKPANGA OPERATSIOONID

JA TEGEVUS

2. PEATÜKK


1.1 AVATURUOPERATSIOONID JA

PÜSIVÕIMALUSED

2010. aastal kasutati eurosüsteemi rahapoliitilis-

test instrumentidest avaturuoperatsioone, nagu

näiteks põhilised refi nantseerimisoperatsioo-

nid, pikemaajalised refi nantseerimisoperatsioo-

nid ja peenhäälestusoperatsioonid, püsivõima-

lusi ning kohustusliku reservi nõudeid. Tagatud

võlakirjade ostu kava ja väärtpaberituruprog-

ramm võeti kasutusele ajutiste mittestandardsete

meetmetena, mille eesmärk oli parandada euroala

fi nantsturgude häiretega segmentide toimivust.

EKP nõukogu ei muutnud 2010. aastal EKP baas-

intressimäärasid (vt joonis 43). Põhiliste refi nant-

seerimisoperatsioonide ning laenamise ja hoius-

tamise püsivõimaluse intressimäär jäi samaks:

vastavalt 1,00%, 1,75% ja 0,25%. Seega jäi intressi-

määrade vahemik 150 baaspunkti piiresse.

2010. aasta alguses kaotati järk-järgult mõned mitte-

standardsed rahapoliitilised meetmed, mis võeti

kasutusele fi nantskriisi süvenedes 2008. aastal.

Lõpetati kuue- ja kaheteistkuulised ning täien-

davad kolmekuulised pikemaajalised refi nant-

seerimisoperatsioonid ning tavalisi kolmekuu-

lisi pikemaajalisi refi nantseerimisoperatsioone

hakati uuesti korraldama muutuva intressimää-

raga pakkumismenetlustena, kusjuures esimese

sellise operatsiooni jaotus tehti 28. aprillil 2010.

Põhilisi ja eritähtajaga (ühe arvestusperioodi pik-

kusi) refi nantseerimisoperatsioone korraldati jät-

kuvalt jaotamispiiranguta ja fi kseeritud intressi-

määraga pakkumismenetlustena. Peale selle

lõpetati 31. jaanuaril 2010 EKP likviidsust suu-

rendavate välisvaluutas (Šveitsi frankides ja USA

dollarites) tehtud operatsioonide korraldamine.

10. mail 2010 otsustas EKP nõukogu võtta mitu

meedet, et leevendada eelnenud nädalatel tea-

tavates fi nantsturu segmentides tekkinud tuge-

vaid pingeid. Lisaks otsusele korraldada kõik

refi nantseerimisoperatsioonid taas fi kseeritud

intressimääraga jaotamispiiranguta pakkumis-

menetlustena ja viia 12. mail 2010 läbi jaotamis-

piiranguta kuuekuuline pikemaajaline refi nant-

seerimisoperatsioon, kuulutas EKP nõukogu

eespool nimetatud pingete leevendamise uue

meetmena välja väärtpaberituruprogrammi. Et

väärtpaberituruprogrammi raames toimuvad

sekkumised ei mõjutaks rahapoliitilist hoiakut,

vähendatakse väärtpaberituruprogrammiga lisa-

tud likviidsust tähtajaliste hoiuste iganädalase

väljavõtmisega pangandussektorist. Peale selle

aktiveeriti 2010. aasta mais kooskõlastatult teiste

1 RAHAPOLIITILISED OPERATSIOONID, VALUUTA-TURUOPERATSIOONID JA INVESTEERINGUD

Joonis 43 EKP baasintressimäärad ja EONIA

(protsentides)

0,00,10,20,30,40,50,60,70,80,91,01,11,21,31,41,51,61,71,81,92,0

0,00,10,20,30,40,50,60,70,80,91,01,11,21,31,41,51,61,71,81,92,0

Esimese üheaastase pikemaajalise

refinantseerimisoperatsiooni aegumispäev

Teise üheaastase

pikemaajalise

refinantseerimisoperatsiooni

aegumispäev

Kolmanda üheaastase

pikemaajalise

refinantseerimisoperatsiooni

aegumispäev

2010 2011

EONIA hoiustamise püsivõimaluse

intressimäär

laenamise püsivõimaluse

intressimäär

pakkumisintressi alammäär

jaan veebr märts aprill mai juuni juuli aug sept okt nov dets jaan

Allikas: EKP.

89EKP

Aastaaruanne2010

keskpankadega uuesti ajutised vahetustehingute

liinid USA Föderaalreservi Süsteemiga, mis lõpe-

tati 31. jaanuaril 2010, ning EKP jätkas likviid-

sust suurendavaid operatsioone USA dollarites.

PANGANDUSSÜSTEEMI LIKVIIDSUSVAJADUSED

Avaturuoperatsioonide kaudu likviidsust lisades

võtab eurosüsteem harilikult arvesse euroala

konsolideeritud pangandussüsteemi igapäevast

hinnangulist likviidsusvajadust. See moodustub

pankade kohustusliku reservi nõuetest, ülereser-

videst ning autonoomsetest teguritest. Autonoom-

sed tegurid on need kirjed eurosüsteemi bilansis,

mis mõjutavad krediidiasutuste arvelduskontodel

olevaid vahendeid, kuid ei allu otseselt eurosüs-

teemi likviidsusjuhtimisele, nagu näiteks ringlu-

ses olevad pangatähed ja valitsuste hoiused.

Kui 28. aprillil 2010 jaotatud mahuga korraline

pikemaajaline refi nantseerimisoperatsioon välja

arvata, toimusid kõik eurosüsteemi 2010. aasta

korralised refi nantseerimisoperatsioonid jaota-

mispiiranguta fi kseeritud intressimääraga pak-

kumismenetlustena. 1 Seepärast ei mõjutanud

refi nantseerimisoperatsioonide jääkmahtu euro-

süsteemi pakkumine, vaid jätkuvalt pigem osa-

poolte nõudlus, mis tulenes nende likviidsus-

vajadustest. Arvelduskontode ülejääk võrreldes

kohustusliku reservi nõuetega oli 2010. aas-

tal suurem kui eelnenud aastatel: keskmiselt

1,26 miljardit eurot (2009. aastal 1,03 miljar-

dit eurot 2 ja 2008. aastal 1,07 miljardit eurot).

Ka 2010. aastal laenas euroala pangandussüs-

teem likviidsust koondarvestuses ülejäägina ning

hoiustas seda tagasi eurosüsteemi, makstes põhi-

listes refi nantseerimisoperatsioonides fi kseeritud

intressimäära ning saades hoiustamise püsivõi-

maluse intressimäära (vahe seega 75 baaspunkti).

Eurosüsteemi hoiustamise püsivõimaluse igapäe-

vane kasutamismaht – mida võib käsitleda agre-

geeritud likviidsuse ülejäägi ühe näitajana – kas-

vas 2010. aasta jaanuarist juunini vastavalt ligi

180 miljardilt 300 miljardi euroni. Seejärel lan-

ges see oluliselt ja pidevalt ning oli 2010. aasta

detsembris pisut üle 50 miljardi euro.

Agregeeritud likviidsuse ülejäägi selge lan-

gus 2010. aasta teisel poolel näitab, et

refi nantseerimisoperatsioonide kogu jääkmahu

vähenemist, mille põhjustas üheaastaste pike-

maajaliste refi nantseerimisoperatsioonide täht-

aegumine – esimene 1. juulil (442,2 miljardit

eurot), teine 30. septembril (75,2 miljardit eurot)

ja kolmas 23. detsembril (96,9 miljardit eurot) –

ei korvanud jaotamispiiranguta fi kseeritud int-

ressimääraga pakkumismenetlusena toimunud

lühemaajaliste refi nantseerimisoperatsioonide

jääkmahu samaväärne kasv (vt joonis 44). Seda

võib tõlgendada kui tõendit selle kohta, et osa-

poolte ennetav nõudlus likviidsuse järele vähe-

nes kogu aasta jooksul.

2010. aastal oli euroala pangandussüsteemi kesk-

mine likviidsusvajadus 557 miljardit eurot päe-

vas, s.o 3,5% vähem kui 2009. aastal. Selle mahu

vähenemise peamine põhjus oli autonoomsete

tegurite vähenemine 9% võrra 346 miljardi

euroni. Kohustusliku reservi nõuded vähene-

sid 2010. aastal keskmiselt veidi, s.o 212 mil-

jardi euroni (2009. aastal 216 miljardit eurot;

vt joonis 44).

KOHUSTUSLIKU RESERVI SÜSTEEM

Euroala krediidiasutused peavad eurosüs-

teemi arvelduskontodel hoidma kohustuslikku

reservi. Alates 1999. aastast on kohustuslikud

reservinõuded moodustanud 2% krediidiasu-

tuste reservibaasist ja nii oli see ka 2010. aastal,

kui kohustuslike reservide maht oli keskmiselt

212 miljardit eurot, mis on 2009. aasta kesk-

misest 2% vähem. Kuna eurosüsteem tasustab

reserve igal arvestusperioodil intressimääraga,

mis on (muutuva intressimääraga pakkumiste

korral) põhiliste refi nantseerimisoperatsioonide

intressi piirmäärade arvestusperioodi keskmine,

või (fi kseeritud intressimääraga pakkumiste kor-

ral) põhiliste refi nantseerimisoperatsioonide fi k-

seeritud intressimääraga, ei tulene kohustusliku

28. aprillil 2010 jaotatud mahuga pikemaajaline refi nantseerimis-1

operatsioon toimus pakkumisintressi alammääraga 1,00%. Tege-

mist oli tehnilise üleminekumeetmega, mille eesmärk oli küllaldase

likviidsuse tingimustes vältida põhilise refi nantseerimisoperat-

siooni fi kseeritud intressimäärast madalamaid jaotusmäärasid.

Selle operatsiooni orienteeruv maht oli 15 miljardit eurot; kuna

pakkumised moodustasid ainult 4,845 miljardit eurot, jaotas EKP

kõik pakkumised. Selle pikemaajalise refi nantseerimisoperatsiooni

kaalutud keskmine intressimäär oli 1,15%.

2009. aasta aruandega võrreldes pisut korrigeeritud.2


reservi süsteemist pangandussüsteemile olulisi

kulusid. Samal ajal täidab see süsteem raha poliitika

rakendamise operatsioonilises raamistikus kaht

olulist ülesannet. Esiteks aitab see stabili -

seerida rahaturu lühiajalisi intressimäärasid,

sest kohustusliku reservi nõudeid tuleb arvestus-

perioodi jooksul täita üksnes keskmise arvestuses,

mis jätab krediidiasutustele võimaluse sujuvalt

tasakaalustada ajutisi ja ootamatuid likviidsuse

sisse- ja väljavoole. Teiseks suurendab see pan-

gandussüsteemi likviidsuspuudujääki, s.o pan-

kade üldist vajadust eurosüsteemipoolse refi -

nantseerimise järele, tagades seeläbi tavalistes

turutingimustes ühtlase ja ettearvatava nõudluse

eurosüsteemipoolse refi nantseerimise järele, mis

aitab eurosüsteemil hõlpsamalt juhtida rahaturu

lühiajalisi intressimäärasid.

AVATURUOPERATSIOONID

Eurosüsteem juhib rahaturu likviidsust praegu

põhiliste refi nantseerimisoperatsioonide, pikema-

ajaliste refi nantseerimisoperatsioonide, eritäht-

ajaga refi nantseerimisoperatsioonide ning peen-

häälestusoperatsioonide abil. Kõik likviidsust

suurendavad operatsioonid peavad olema täielikult

tagatud. Põhilised refi nantseerimisoperatsioonid

on korralised operatsioonid, mis toimuvad iga

nädal ja mille tähtaeg on tavaliselt üks nädal.

Tegemist on põhilise vahendiga, mis annab märku

EKP rahapoliitilisest hoiakust. Korralised pike-

maajalised refi nantseerimisoperatsioonid toimu-

vad iga kuu. Nendega suurendatakse likviidsust ja

nende tähtaeg on kolm kuud. Järkjärguline loobu-

mine mittestandardsetest meetmetest 2010. aasta

alguses viis kolme- ja kuuekuuliste täienda-

vate pikemaajaliste refi nantseerimisoperatsioo-

nide lõpetamiseni. Alles jäeti aga 2008. aasta

septembris kasutusele võetud eritähtajaga refi -

nantseerimisoperatsioonid, mille tähtaeg sünk-

roonitakse vastava arvestusperioodiga. Kolme

2009. aastal arveldatud likviidsust suurendava

üheaastase pikemaajalise refi nantseerimisoperat-

siooni tähtajad saabusid 1. juulil, 30. septembril

ja 23. detsembril 2010. 1. juulil, 30. septembril,

11. novembril ja 23. detsembril korraldati neli lik-

viidsust suurendavat peenhäälestusoperatsiooni

eesmärgiga leevendada tähtaeguvate kuuekuu-

liste ja üheaastaste pikemaajaliste refi nantseeri-

misoperatsioonide mõju likviidsusele.

2010. aastal viidi kõik 52 põhilist refi nantseeri-

misoperatsiooni läbi fi kseeritud intressimääraga

Joonis 44 Euroala likviidsustegurid 2010. aastal

(mld EUR)

-1 000

-800

-600

-400

-200

0

200

400

600

800

1 000

-1 000

-800

-600

-400

-200

0

200

400

600

800

1 000 Likviidsuse

suurendamine

Likviidsuse

vähendamine

2010 2011jaan veebr märts aprill mai juuni juuli aug sept okt nov dets jaan

pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid

põhilised refinantseerimisoperatsioonid

tagatud võlakirjade ostu kava ja

väärtpaberituruprogrammi portfell

hoiustamise püsivõimaluse

netokasutus

arvelduskontod

autonoomsed tegurid

peenhäälestusoperatsioonid

kohustusliku reservi nõuded

Allikas: EKP.

91EKP

Aastaaruanne2010

pakkumismenetlustena, milles rahuldati kõik

pakkumised. Kõlblike osapoolte arv kasvas

2010. aastal 2157-lt 2267ni. Keskmiselt osales

2010. aasta põhilistes refi nantseerimisoperat-

sioonides 115 osapoolt (2009. aastal 401). Põhi-

liste refi nantseerimisoperatsioonide keskmine

jaotatud maht oli 133,8 miljardit eurot (vt joo-

nis 45), 2009. aastal aga 149,8 miljardit eurot.

Enne esimese üheaastase pikemaajalise refi-

nantseerimisoperatsiooni tähtaega jaotatud maht

(88,4 miljardit eurot) oli ligi pool 2010. aasta tei-

sel poolel jaotatud keskmisest mahust (179,3 mil-

jardit eurot). Kõige vähem osapooli (65) osales

2010. aastal 3. märtsil arveldatud põhilises refi -

nantseerimisoperatsioonis ning kõige väiksem

jaotatud maht (54 miljardit eurot) oli 6. jaanua-

ril arveldatud operatsioonis.

Esimesel poolaastal enne esimese üheaastase

pikemaajalise refi nantseerimisoperatsiooni täht-

aja saabumist oli pikemaajalistes refi nantseeri-

misoperatsioonides, täiendavates pikemaajalis-

tes refi nantseerimisoperatsioonides ja eritähtajaga

refi nantseerimisoperatsioonides jaotatud päeva

keskmine likviidsuse jääkmaht 671 miljardit eurot.

Teisel poolaastal, enne teise üheaastase pikema-

ajalise refinantseerimisoperatsiooni tähtaega

30. septembril langes päeva keskmine 431 miljardi

euroni ja jätkas aasta viimases kvartalis langust,

jõudes 333 miljardi euroni (vt joonis 45).

Osalemisaktiivsus eritähtajaga refi nantseerimis-

operatsioonides (mille tähtaeg on võrdne kohus-

tusliku reservi arvestusperioodiga) kasvas aasta

jooksul oluliselt – jaotusmaht suurenes jaanua-

rist detsembrini vastavalt 5,7 miljardist 68 mil-

jardi euroni ning osapoolte osalemisaktiivsus

kaheksakordistus (7st 56ni). Osalemine korra-

listes kolmekuulistes pikemaajalistes operatsioo-

nides oli kogu 2010. aastal üsna kõikuv – märtsist

detsembrini vastavalt 2 miljardist 149 miljardi

euroni (keskmiselt 45,1 miljardit eurot). Kahes

kuuekuulises operatsioonis arveldamistega

1. aprillil ja 13. mail osalesid osapooled vasta-

valt summades 18 miljardit ja 36 miljardit eurot

(vt joonis 45).

Joonis 45 Lõpetamata rahapoliitiliste operatsioonide maht

(mld EUR)

-500

-400

-300

-200

-100

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1 000

-500

-400

-300

-200

-100

0100

200

300

400

500

600

700

800

900

1 000

jaan veebr märts aprill mai juuni juuli aug sept okt nov dets jaan

põhilised refinantseerimisoperatsioonid

ja kuuepäevased peenhäälestusoperatsioonid

ühe arvestusperioodi pikkused

pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonidkolmekuused pikemaajalised

refinantseerimisoperatsioonid

kuuekuused pikemaajalised


üheaastased pikemaajalised


tagatud võlakirjade ostu kava ja

väärtpaberituruprogramm

likviidsust vähendavad

peenhäälestusoperatsioonid

hoiustamise püsivõimaluse

netokasutus

likviidsusvajadused

2010 2011

Allikas: EKP.


Eurosüsteemi keskpangad jätkasid 6. juulil 2009

alanud tagatud võlakirjade ostu kava raames

eurodes nomineeritud tagatud võlakirjade otse-

oste. Tagatud võlakirjade ostu kava sihtsummani

60 miljardit eurot jõuti kava kaheteistkuulise kes-

tuse jooksul esmas- ja järelturult tehtud ostudega

30. juunil 2010. Koos väärtpaberituruprogram-

miga suurendas eurosüsteem otseostudega lik-

viidsust 2010. aastal 134,8 miljardi euro ulatu-

ses (vt joonis 45).

EKP võib korraldada likviidsust suurendavaid

ja vähendavaid peenhäälestusoperatsioone ühe-

kordsete operatsioonidena turu likviidsuse ja int-

ressimäärade juhtimiseks. EKP nõukogu otsus

laiendada alates 6. oktoobrist 2008 juurdepääsu

peenhäälestusoperatsioonidele, lugedes kõlb-

likuks kõik osapooled, kes on kõlblikud osa-

lema eurosüsteemi tavapakkumismenetlustena

korraldatavates avaturuoperatsioonides ning

vastavad lisaks teatavatele iga osapoole kesk-

panga määratletud valikukriteeriumidele, jäi

2010. aastal jõusse.

Väärtpaberituruprogrammi kaudu lisatud lik-

viidsuse taasvähendamiseks tegi EKP likviid-

sust vähendavaid peenhäälestusoperatsioone, et

koguda ühenädalasi tähtajalisi hoiuseid, mille

iganädalane summa vastas väärtpaberituruprog-

rammi arveldatud mahule. Need peenhääles-

tusoperatsioonid korraldati muutuva intressimää-

raga pakkumismenetlustena pakkumisintressi

ülemmääraga 1%. Peale selle korraldas EKP

arvestusperioodi viimasel päeval likviidsuse

tasakaalustamiseks korralisi peenhäälestusope-

ratsioone. Muutuva intressimääraga pakkumis-

menetlusena korraldati 12 likviidsust vähenda-

vat operatsiooni; igaühe tähtaeg oli üks päev ning

pakkumisintressi ülemmääraks põhiliste refi -

nantseerimisoperatsioonide fi kseeritud intressi-

määr. Seeläbi vähendati likviidsust 171 osaleva

osapoolega keskmiselt 232 miljardi euro võrra

(vt joonis 45).

PÜSIVÕIMALUSED

Osapooltele on avatud kaks püsivõimalust, mida

nad võivad kasutada omal algatusel üleöölikviid-

suse saamiseks kõlbliku tagatise vastu või üleöö-

hoiuste paigutamiseks eurosüsteemi. 2010. aasta

lõpu seisuga sai laenamise püsivõimalust kasu-

tada 2395 osapoolt ja hoiustamise püsivõimalust

2789 osapoolt.

Püsivõimaluste intressimäärad kujutavad endast

üleööintressimäära ülem- ja alammäära ning see-

tõttu on neil rahapoliitika rakendamisel tähtis

ülesanne. Põhiliste refi nantseerimisoperatsioo-

nide intressimäära ümber, mis püsis muutuma-

tuna 1,00% tasemel, hoiti sümmeetrilisena kahe

püsivõimaluse intressimääradest moodustuvat

150 baaspunkti laiust intressimääravahemikku.

Sel moel tagati, et hoiustamise püsivõimaluse int-

ressimäär püsib nullist kõrgemal, mis säilitab osa-

poolte stiimuli kaubelda tagamata üleööturul.

Tagati hoiustamise püsivõimaluse aktiivne kasu-

tamine, eriti 2010. aasta teises kvartalis, mil

(11. juunil) saavutati uus rekord 384,3 miljardit

eurot. Hoiustamise püsivõimalust kasutati päe-

vas keskmiselt 145,9 miljardi euro ulatuses (võrd-

luseks: 2008. aasta 9. oktoobrist 31. detsembrini

208,5 miljardit eurot ja 2009. aastal 109 miljar-

dit eurot). Sellegipoolest vähenes hoiustamise

püsivõimaluse kasutamine aasta teisel poolel olu-

liselt ja pidevalt. 2010. aastal kasutati hoiustamise

püsivõimalust igal arvestusperioodil üldjoontes

sarnaselt: perioodi alguses olid summad väikse-

mad, kuid suurenesid edaspidi sedamööda, kui-

das üha enam osapooli täitis oma kohustusliku

reservi nõuded.

Laenamise püsivõimalust kasutati päevas kesk-

miselt 0,62 miljardi euro ulatuses (2009. aastal

1 miljard eurot). Languse selline jätkumine võib

kinnitada ebakindluse vähenemist üksikute pan-

kade likviidsusvajaduste suhtes, pankadevahelise

tagamata üleööturu toimimise paranemist ning

2010. aastal eelkõige refi nantseerimisoperatsioo-

nides jaotatud mahtude piisavust.

RAHAPOLIITILISTEKS OPERATSIOONIDEKS

KÕLBLIKUD VARAD

Nagu on sätestatud EKPSi põhikirjas ja kogu maail-

ma keskpanganduses tavaks, nõutakse ka euro-

süsteemi kõigis laenuoperatsioonides piisavat

tagatist. Piisav tähendab esiteks, et eurosüsteemi

laenuoperatsioonid peavad olema suurel mää-

ral kahjude eest kaitstud, ning teiseks, et piisav

93EKP

Aastaaruanne2010

tagatis peab olema kättesaadav paljudele osapool-

tele, nii et eurosüsteem saab nii oma rahapoliitilis-

tes operatsioonides kui ka maksesüsteemide päe-

vasiseste laenudena lisada likviidsust mahus, mida

ta peab vajalikuks. Selle hõlbustamiseks aktsep-

teerib eurosüsteem kõikides laenuoperatsiooni-

des tagatisena mitmesuguseid varasid. See euro-

süsteemi tagatiste raamistikule omane joon, nagu

ka asjaolu, et juurdepääs eurosüsteemi avaturu-

operatsioonidele antakse laiale osapoolte ringile,

on pingelistel aegadel olnud peamine rahapoliitika

rakendamist toetav vahend. Operatsioonilise raa-

mistiku paindlikkus võimaldas eurosüsteemil suu-

rendada vajalikul määral likviidsust, et taastada

rahaturu toimimine fi nantskriisi ajal ilma suure-

mate tagatiste piiranguteta. Kõlblike tagatiste loe-

telu pikendamiseks 2008. aasta lõpus võetud ajuti-

sed meetmed jäid kehtima 2010. aasta lõpuni.

Tagatisena aktsepteeritavate varade keskmine

väärtus suurenes 2010. aastal 2009. aastaga võr-

reldes 7% ehk kogusummani 14 triljonit eurot

(vt joonis 46). Valitsussektori võlg (5,8 triljo-

nit eurot) moodustas kõigist tagatistest 41%, üle-

jäänu jagunes pankade tagamata (2,7 triljonit eurot

ehk 19%) ja tagatud võlakirjade (1,5 triljonit eurot

ehk 11%), ettevõtete võlakirjade (1,5 triljonit eurot

ehk 11%), varaga tagatud väärtpaberite (1,3 tril-

jonit eurot ehk 9%) ja muude, näiteks riigiüleste

organisatsioonide võlakirjade (0,6 triljonit eurot

ehk 4%) vahel. 2008. aastal võetud ajutiste meet-

mete tulemusel tagatisena aktsepteeritavaks

muutunud turukõlblike varade kogumaht ula-

tus 2010. aasta lõpus 1,3 miljardi euroni. Kõlb-

like tagatiste nimekiri sisaldab ka turukõlbmatuid

varasid, peamiselt krediidinõudeid (nimetatakse

ka pangalaenudeks). Erinevalt turukõlblikest

varadest ei ole krediidinõuete tagatiskõlblikkust

võimalik hinnata seni, kui nad ei ole eurosüstee-

mis registreeritud. Seepärast ei ole potentsiaalselt

tagatiseks sobivate turukõlbmatute varade mahtu

lihtne mõõta. Seda piirangut arvesse võttes ula-

tus eurosüsteemi laenuoperatsioonides tagatiseks

esitatud turukõlbmatute varade maht 2010. aas-

tal 0,4 triljoni euroni, moodustades eurosüsteemi

kõikidest kõlblikest tagatistest 3%. Kõlblike taga-

tiste loetelu pikendamiseks ajutiselt kehtestatud

madalamat krediidikvaliteedi künnist kohaldati

ka turukõlbmatute varade suhtes.

Osapoolte poolt eurosüsteemi laenuoperatsioo-

nides tagatiseks esitatud turukõlblike ja -kõlb-

matute varade keskmine väärtus vähenes pisut:

kui 2009. aastal oli see 2034 miljardit eurot, siis

2010. aastal 2010 miljardit. Eelkõige on see vähe-

nemine tingitud osapoolte keskmiselt väiksemast

likviidsusvajadusest 2010. aastal. Vähenenud lik-

viidsusvajadusele vaatamata esitasid osapooled

kokkuvõttes eurosüsteemile sama suures sum-

mas lisatagatisi, nagu nad tegid fi nantsturu rahu-

tustele reageerides (joonis 47). Seetõttu oli nende

esitatud tagatiste osatähtsus, mida rahapoliitilis-

test operatsioonidest saadava krediidi katmiseks

ei kasutatud, tunduvalt suurem kui varasematel

aastatel. See viitab sellele, et tagatiste puudus ei

ole üldiselt kujutanud eurosüsteemi osapoolte

jaoks süsteemset piirangut.

Kui vaadata esitatud tagatiste koosseisu (vt joo-

nis 48), siis varaga tagatud väärtpaberite kesk-

mine osatähtsus suurenes 2009. aasta 23%lt

2010. aastal 24%ni, muutudes suurimaks euro-

süsteemis tagatiseks esitatud varaliigiks, samas

kui esitatud tagatiste koguväärtus püsis sta-

biilne. Pankade tagamata võlakirjade osatähtsus

Joonis 46 Kõlblikud tagatised varaliikide lõikes

(mld EUR; aasta keskmised)

2 000

4 000

6 000

8 000

10 000

12 000

14 000

16 000

2005 2006 2007 2008 2009 2010

keskvalitsuse võlakirjad

piirkondliku valitsuse võlakirjad

pankade tagamata võlakirjad

pankade tagatud võlakirjad

ettevõtete võlakirjad

varaga tagatud väärtpaberid

muud turukõlblikud varad

turukõlbmatud varad

0

2 000

4 000

6 000

8 000

10 000

12 000

14 000

16 000

0

Allikas: EKP.


kõikidest 2010. aastal esitatud tagatistest vähe-

nes 21%ni. Turukõlbmatute varade osatähtsus

suurenes 14%lt 2009. aastal 18%ni 2010. aastal.

Peale selle kasvas riigivõlakriisi tõttu mõnes

euroala riigis keskvalitsuse võlakirjade kesk-

mine osatähtsus veelgi – 11%lt 2009. aastal

13%ni 2010. aastal. Need varaliigid, mis olid kuni

2010. aasta lõpuni ajutiselt tagatiskõlblikud, moo-

dustasid 2010. aasta lõpus esitatud kõigist turu-

kõlblikest tagatistest ligikaudu 1%.

RISKIJUHTIMINE

Et vähendada riski, et osapool jätab mõnes euro-

süsteemi laenuoperatsioonis oma kohustused

täitmata, nõuab eurosüsteem nendes osalevatelt

osapooltelt piisavaid tagatisi. Eurosüsteemi ohus-

tavad osapoole kohustuste täitmata jäämise korral

siiski mitmed fi nantsriskid, sealhulgas krediidi-,

turu- ja likviidsusrisk. Peale selle ohustab euro-

süsteemi valuutarisk sellistes likviidsuse suuren-

damise operatsioonides, kus likviidsust paku-

takse välisvaluutas ja tagatis on nomineeritud

eurodes. Et vähendada kõiki neid riske vastuvõe-

tava tasemeni, on eurosüsteem kehtestanud taga-

tisena aktsepteeritavatele varadele kõrged kvali-

teedinõuded, hindab tagatisi iga päev ning võtab

vajaduse korral riskijuhtimismeetmeid. Uue ris-

kihalduse komitee loomine on veelgi kaasa aida-

nud eurosüsteemi riskijuhtimisraamistiku tugev-

damisele (vt ka 10. peatüki punktid 1.5 ja 1.6).

Ettevaatuse mõttes on eurosüsteem loonud

puhvri, et korvata võimalikke puudujääke, mis

tulenevad oma kohustused täitmata jätnud osa-

poolte esitatud tagatiste lõplikust realiseerimi-

sest. Puhvri suurus vaadatakse igal aastal läbi

kuni tagatiste lõpliku realiseerimiseni ja olene-

valt kahjude hüvitamise tõenäolisusest. Üldi-

semalt öeldes kvantifi tseeritakse laenuoperat-

sioonide fi nantsriskid ning nendest teavitatakse

korrapäraselt EKP otsustusorganeid.

EKP tegi 2010. aastal oma kõlblikkuskriteeriumi-

desse ja riskijuhtimisraamistikku mitu kohandust.

EKP nõukogu otsustas säilitada turukõlblike ja

turukõlbmatute varade krediidikvaliteedi künnise

investeerimiskõlblikul tasemel (st BBB-/Baa3) ka

pärast 2010. aasta lõppu, välja arvatud varadega

tagatud väärtpaberite puhul. Selle otsusega seoses

Joonis 48 Tagatiseks esitatud varad (sh krediidinõuded) liigiti

(protsentides; aasta keskmised)

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

2005 2006 2007 2008 2009 2010

keskvalitsuse võlakirjad

piirkondliku valitsuse võlakirjad

pankade tagamata võlakirjad

pankade tagatud võlakirjad

ettevõtete võlakirjad

varaga tagatud väärtpaberid

muud turukõlblikud varad

turukõlbmatud varad

Allikas: EKP.

Joonis 47 Eurosüsteemis laenuoperatsioonides esitatud tagatised ja rahapoliitiliste operat-sioonide laenujääk 1)

(mld EUR)

500

1 000

1 500

2 000

2 500

0

500

1 000

1 500

2 000

2 500

02005 2006 2007 2008 2009 2010

kõik esitatud tagatised

millest: laenujääk

suurim laenujääk

Allikas: EKP.

1) Esitatud tagatised tähistavad tagatisena hoiustatud varasid koond-

tagatiste haldussüsteemiga riikides ning tagatisena kasutatud varasid

märgistatud tagatiste haldussüsteemiga riikides.

95EKP

Aastaaruanne2010

kuulutas EKP 8. aprillil välja ja avaldas 28. juu-

lil 2010 uue kava, mis astmestab allahindlused

vastavalt tähtaja erinevustele, likviidsuskategoo-

riatele ja asjaomaste varade krediidikvaliteedile,

lähtudes kõlblike varade riskinäitajate ajakohas-

tatud hindamisest ja kõlblike varade tegelikust

kasutamisest osapoolte poolt. Mõned muudatu-

sed tehti ka turukõlblike varade likviidsuskate-

gooriate määratlusse ja teoreetiliselt hinnatavate

varade täiendava allahindamise kohaldamisse.

Uus kava jõustus 1. jaanuaril 2011.

3. mail 2010 otsustas EKP nõukogu peatada euro-

süsteemi laenuoperatsioonides esitatavate tagatiste

kõlblikkusnõuetes sätestatud minimaalse kredii-

direitingu künnise kohaldamise Kreeka valitsuse

emiteeritud või tagatud turukõlblike võlainstru-

mentide suhtes. Otsus põhines ka riskijuhtimise

seisukohast EKP nõukogu positiivsel hinnangul

Euroopa Komisjoniga koostöös EKP ja RVFiga

läbiräägitud majandusliku ja rahandusliku kohan-

damise kaval, mille Kreeka valitsus heaks kiitis ja

mida ta kohustus täielikult rakendama.

9. oktoobril 2010 otsustas EKP nõukogu teha

euroala rahapoliitika rakendamise raamistikku

veel mitu muudatust. Varaga tagatud väärtpabe-

rite kõlblikkust käsitlevad sätted muudeti selge-

maks ja rangemaks, nähti ette täiendavad erandid

märkimisväärsete seoste keelust, täiustati sõnas-

tust usaldatavusnõuete või kohustuste rikkumisest

tingitud osapoolte ja varade juurdepääsu peata-

mise, piiramise või lõpetamise kohta ning selgitati

toimimist olukorras, kus osapool ei esita likviid-

sust suurendavas operatsioonis piisavat tagatist.

Et suurendada varaga tagatud väärtpaberitega

seotud läbipaistvust, mis võimaldab teadlikumalt

hinnata nende varadega seotud riske ja aitab taas-

tada usaldust väärtpaberistamisturgude vastu,

otsustas EKP nõukogu 16. detsembril 2010 keh-

testada varaga tagatud väärtpaberitele eurosüs-

teemi tagatiste raamistikus laenude kaupa teabe

esitamise nõuded. EKP nõukogu kavatseb keh-

testada laenude kaupa teabe esitamise nõuded

ligikaudu 18 kuu jooksul eespool osutatud kuu-

päevast, esmalt jaehüpoteegitagatisega väärtpa-

beritele ja seejärel järk-järgult muudele varaga

tagatud väärtpaberitele.

Kui turuosalised on loonud vajaliku andmekäit-

luse infrastruktuuri, mis võimaldab andmeid töö-

delda, kontrollida ja edastada, muutub laenude

kaupa teabe esitamine asjaomaste instrumentide

puhul nende kõlblikkuse nõudeks. Eurosüsteem

jätkab uutele teabekriteeriumidele mittevastavate

väärtpaberite aktsepteerimist kuni laenude tase-

mel andmete esitamise kohustuse jõustumiseni.

1.2 VALUUTATURUOPERATSIOONID JA

OPERATSIOONID TEISTE KESKPANKADEGA

Eurosüsteem ei sekkunud 2010. aastal valuuta-

turu tegevusse. Samuti ei sooritanud EKP valuu-

taturuoperatsioone vahetuskursimehhanismis

ERM2 osalevate vääringutega. EKP ja RVFi ala-

list kokkulepet, mis võimaldab RVFil algatada

EKP nimel arvestusühikute tehinguid teiste RVFi

arvestusühikute omanikega, kasutati 2010. aas-

tal vaid ühel korral.

Vastastikune valuutakorraldus (vahetustehingute

liin), mille EKP seadis sisse koos USA Föde-

raalreservi Süsteemiga 2007. aastal, et leeven-

dada pingeid USA dollarites toimuva rahasta-

mise Euroopa turgudel, lõppes 1. veebruaril 2010.

Seoses Föderaalreservi Süsteemi USA dollari

tähtajalise oksjonivõimalusega ja tihedas koos-

töös teiste keskpankadega pakkus eurosüsteem

vahetustehingute liini kaudu USA dollarites saa-

dud rahastamist oma osapooltele eurosüsteemi

laenuoperatsioonides kõlblike tagatiste vastu.

Eurosüsteem korraldas 2010. aasta jaanuaris jao-

tamispiiranguta fi kseeritud intressimääraga pak-

kumismenetlustena neli seitsmepäevast operat-

siooni. Vahetustehingute liini lõpetamise otsuse

tegemisel võeti arvesse fi nantsturgude olukorra

paranemist 2009. aastal. 10. mail aga avati ajutine

vahetustehingute liin uuesti osana meetmetest,

mille eesmärk oli leevendada mõnede euroala

riikide riigivõlakriisi tõttu teatavates turuseg-

mentides tekkinud tugevaid pingeid. Eelkõige

oli liini taasavamise eesmärk leevendada pin-

geid USA dollarites toimuva rahastamise turgu-

del ning vältida pingete levimist teistele turgu-

dele. Need operatsioonid toimusid repotehingute

vormis jaotamispiiranguta fi kseeritud intressi-

määraga pakkumismenetlustena. Alates maist


2010 kuni 25. veebruarini 2011 korraldas euro-

süsteem 32 seitsmepäevast operatsiooni, ühe

14päevase operatsiooni 22. detsembril ja ühe

84päevase operatsiooni 18. mail.

Eurosüsteem jätkas oma osapooltele likviidsuse

pakkumist Šveitsi frankides nelja 2010. aasta jaa-

nuaris toimunud seitsmepäevase vahetusoperat-

siooni kaudu. Operatsioonid toimusid euro-frangi

vahetustehingute vormis fi kseeritud hinnaga ja

maksimaalse jaotusmahuga, mille EKP määras

kindlaks kooskõlastatult Šveitsi keskpangaga.

18. jaanuaril 2010 teatas EKP, et EKP nõukogu

on kooskõlas Šveitsi keskpangaga otsustanud

vähenenud nõudluse ja rahastamisturgude olu-

korra paranemise tõttu lõpetada Šveitsi franki-

des likviidsust pakkuvad ühenädalase tähtajaga

vahetustehingud pärast 31. jaanuari 2010.

EKP ja Inglise keskpank kuulutasid 17. detsemb-

ril 2010 keskpankade koostöö raames välja ajutise

likviidsust lisavate valuutavahetustehingute võima-

luse, mille kohaselt Inglise keskpank saab vajaduse

korral pakkuda EKP-le eurode vastu kuni 10 mil-

jardit naelsterlingit. See kokkulepe, mis lõpeb

2011. aasta septembris, võimaldab teha Iirimaa

keskpangale ettevaatusabinõuna kättesaadavaks

naelsterlingeid, et rahuldada pangandussüsteemi

ajutisi naelsterlingi likviidsusvajadusi. Seda vahe-

tustehingute võimalust 2010. aastal ei kasutatud.

31. detsembril 2010 arveldati 1,8 miljardi

euro suurune likviidsust lisav kolmepäevane

repotehing. EKP sooritas selle tehingu seo-

ses euroalaväliste keskpankadega sõlmitud

likviidsuskokkulepetega.

1.3 VÄÄRTPABERITURUPROGRAMM

EKP nõukogu otsusega loodi 2010. mais väärtpa-

berituruprogramm. Selle ajutise ja veel käimas-

oleva programmi eesmärk on lahendada euroala

võlaväärtpaberituru teatavate segmentide häired

ning tagada kohane rahapoliitika edastamismehha-

nism. Programmi rakendavad eurosüsteemi port-

fellihaldurid, kes ostavad turusekkumise korras

teatavaid euroala võlaväärtpabereid. 31. detsembril

2010 oli eurosüsteem väärtpaberituruprogrammi

raames ostnud väärtpabereid koguarveldussum-

mas ligikaudu 73,5 miljardit eurot. 3

Väärtpaberituruprogrammi kaudu lisatud likviid-

suse vähendamiseks tegi EKP likviidsust vähen-

davaid peenhäälestusoperatsioone, et koguda

ühenädalasi tähtajalisi hoiuseid, mille iganäda-

lane summa vastas väärtpaberituruprogrammi

arveldatud mahule (vt eespool käesolevas pea-

tükis jaotis „Avaturuoperatsioonid”).

1.4 TAGATUD VÕLAKIRJADE OSTU KAVA

Juuni lõpus viidi lõpule veel ühe programmi,

nn tagatud võlakirjade ostu kava raames tehtud

ostud. Eurosüsteem ostis kava üheaastase kestuse

jooksul (6. juulist 2009 kuni 30. juunini 2010)

tagatud võlakirju nominaalväärtuses 60 miljar-

dit eurot. Kava eesmärk, mis oli EKP laienda-

tud krediidivõimaluste strateegia üks põhiele-

mente, oli aidata taaselustada tagatud võlakirjade

turgu. Peamine märk kava edukusest oli asja-

olu, et tagatud võlakirjade esmasturu aktiivsus

suurenes märgatavalt. Alates tagatud võlakirjade

ostu kava väljakuulutamisest kuni kava lõpeta-

miseni emiteeriti 175 kavakõlblikku uut tagatud

võlakirja ja taasavati 55 olemasolevat kavakõlb-

likku tagatud võlakirja kogusummas ligikaudu

184 miljardit eurot. 4 Alates 2010. aasta märtsist

on tagatud võlakirjade ostu kava raames oste-

tud väärtpaberid kõlblikele osapooltele kõlbliku

tagatise vastu nõudmisel laenamiseks kättesaa-

davad. Ehkki see laenutegevus jäi mahult piira-

tuks, peetakse turu nõuetekohase toimimise sei-

sukohalt otstarbekaks, et tagatud võlakirjade ostu

kava raames ostetud väärtpaberid on põhimõtte-

liselt laenamiseks kättesaadavad.

Lisateavet väärtpaberituruprogrammi kohta võib leida EKP 3

10. mai 2010. aasta pressiteatest, EKP 14. mai 2010. aasta otsusest

väärtpaberituruprogrammi loomise kohta ja eurosüsteemi iganä-

dalastes raamatupidamisaruannetes avaldatud andmetest.

Tagatud võlakirjade ostu kava kohta on rohkem teavet 2009. aasta 4

augustist 2010. aasta juunini avaldatud igakuistes tagatud võla-

kirjade ostu kava aruannetes, EKP 2010. aasta augusti kuubül-

letääni taustinfos „Covered bond market developments and the

covered bond purchase programme” ja 2011. aasta jaanuaris aval-

datud EKP üldtoimetises nr 122 „The impact of the Eurosystem’s

covered bond purchase programme on the primary and secon-

dary markets”.

97EKP

Aastaaruanne2010

1.5 INVESTEERINGUD

EKP investeerimistegevus, välja arvatud väärt-

paberituruprogrammi ja tagatud võlakirjade ostu

kava (vt eespool), on korraldatud nii, et investee-

rimisotsuste tegemisel ei ole võimalik kasutada

siseringiinfot keskpanga rahapoliitilise tegevuse

kohta. „Hiina müürina” tuntud kord ja eeskirjad

tagavad, et siseteave EKP ja muude keskpankade

raha- ja välisvaluutapoliitika kohta ei ulatu EKP

investeeringute osakonna töötajateni ega liik-

mesriikide keskpankade töötajateni, kes osale-

vad EKP investeerimistegevuses. Kui siseteave

satub sihilikult või kogemata nende töötajateni,

võidakse EKP investeerimistegevus täielikult või

osaliselt peatada, mis tähendab, et EKP investee-

rimisportfellide koostist ei tohi vastavate võrd-

lusportfellide suhtes muuta.

VÄLISVALUUTARESERVIDE HALDAMINE

EKP välisreservi portfell koostati algselt euroala

riikide keskpankade välisreservide ülekannetest.

Aja jooksul peegeldab portfelli koosseis inves-

teeritud vara turuväärtuse muutusi, aga ka EKP

valuutaturu- ja kullaoperatsioone. EKP välisva-

luutareservide peamine otstarve on tagada, et

eurosüsteemil on vajaduse korral piisavalt lik-

viidseid vahendeid oma valuutaturuoperatsioo-

nide jaoks, milles kasutatakse ELi-väliseid vää-

ringuid. Nende haldamise eesmärgid on tähtsuse

järjekorras likviidsus, turvalisus ja tasuvus.

EKP välisreservi portfell koosneb USA dolla-

ritest, Jaapani jeenidest, kullast ja RVFi arves-

tusühikutest (SDRid). Dollari- ja jeenireserve

haldavad aktiivselt EKP ja euroala keskpangad,

kes soovivad selles osaleda EKP esindajatena.

Alates 2006. aasta jaanuarist on kasutusel olnud

„valuutaspetsialiseerumise mudel”, mis suuren-

dab EKP investeerimistegevuse tõhusust. Selle

kohaselt antakse igale keskpangale või ühiselt

tegutsevale keskpangarühmale, kes soovib osa-

leda EKP välisvaluutareservide haldamises, tava-

liselt hallata osa USA dollari või Jaapani jeeni

portfellist. 5 Eesti Pank väljendas huvi EKP välis-

valuutareservide haldamises osalemise vastu ja

ühildas oma tegevuse Soome keskpangaga – nad

haldavad EKP nimel ühiselt üht osa EKP Jaapani

jeeni portfellist.

EKP välisvaluutareservi varade netoväärtus 6

jooksvate vahetuskursside ja turuhindade juu-

res suurenes 2009. aasta lõpu 51 miljardilt eurolt

2010. aasta lõpuks 60,6 miljardini. Sellest 43,2 mil-

jardit eurot moodustasid välisvaluutad – Jaapani

jeen ja USA dollar – ning 17,4 miljardit eurot kuld

ja SDRid. 2010. aasta lõpu vahetuskursside juures

moodustasid USA dollarites nomineeritud varad

EKP välisvaluutareservist 76%, Jaapani jeenides

nomineeritud varad aga 24%. Välisvaluutaportfelli

väärtuse suurenemine 13% võrra oli peamiselt tin-

gitud Jaapani jeeni kallinemisest (22,6% võrra) ja

USA dollari kallinemisest (7,8% võrra) euro suh-

tes aasta jooksul; portfelli väärtust aitasid suuren-

dada ka portfelli haldamisega loodud kapitali- ja

intressitulu. Portfelli osaks oleva kulla ja SDRide

väärtus tõusis umbes 37%. See suurenemine tule-

nes peamiselt (eurodes arvestatuna) kulla kalline-

misest 2010. aastal umbes 38% võrra. EKP kul-

lavarud 2010. aastal ei muutunud, kuid kasvasid

2011. aasta alguses, kui Eesti Pank kandis osa oma

kullast üle EKP-le seoses välisvaluutareservide

ülekandmisega EKP-le.

EKP välisreservi portfelli investeerimiseks

kõlblike instrumentide nimekiri jäi 2010. aas-

tal samaks. Oktoobris alustati automatiseeritud

väärtpaberilaenuprogrammi EKP USA dollarites

nomineeritud varade portfelli selle osaga, mida

EKP nimel haldab Saksamaa keskpank.

OMAVAHENDITE HALDAMINE

EKP omavahendite portfell koosneb EKP sis-

semakstud kapitali investeeritud vastaskirjest

ning tema üldreservfondis hoitavatest summa-

dest ja eraldistest vahetuskursi-, intressimäära-

ja kullahinna riskide katteks. Portfelli otstarve on

tagada vajalikud vahendid, et katta EKP tegevus-

kulusid. Selle haldamise eesmärk on viia ooda-

tav tootlus maksimumini, pidades kinni null-

kahjumi nõudest teataval kindlustunde tasemel.

Vt lähemalt EKP 2006. aasta aprilli kuubülletääni artikkel „Port-5

folio management at the ECB”.

Välisvaluutareservi varade netoväärtus on ametliku reservvara 6

väärtus, välja arvatud välisvaluuta vahetustehingute turuväär-

tuses kajastatud puhasväärtus, pluss residentide välisvaluutas

nomineeritud hoiused miinus ette kindlaks määratud välisva-

luutahoiuste netovähenemine seoses repo- ja forvardtehingutega.

Andmeallikate üksikasjade kohta vt EKP veebileht.


Portfellivahendeid investeeritakse eurodes nomi-

neeritud fi kseeritud tulususega varadesse.

Portfelli väärtus jooksvate turuhindade juures

kasvas 2009. aasta lõpu 11,8 miljardilt eurolt

2010. aasta lõpuks 13,3 miljardi euroni. Turu-

väärtuse tõus tulenes EKP sissemakstud kapi-

tali suurenemisest 29. detsembril 2010, samuti

investeerimiskasumist.

EKP omavahendite portfelli investeerimiseks

kõlblike instrumentide nimekiri jäi 2010. aas-

tal samaks.

EKPs kehtiva nn Hiina müüri tõttu viisid taga-

tud võlakirjade ostu kava ja väärtpaberituruprog-

ramm EKP omavahendite portfelli investeerimis-

tegevuse osalise peatumiseni.

RISKIJUHTIMINE

EKP investeerimistegevusega kaasnevaid fi nants-

riske jälgitakse tähelepanelikult ja analüüsi-

takse täpselt, et hoida neid EKP otsustusorga-

nite määratud tasemel. Selleks on kehtestatud

täpne piirmäärade süsteem ja neid jälgitakse iga

päev. Korraline aruandlus tagab, et kõik sidus-

rühmad saavad nende riskide taseme kohta

piisavalt teavet.

2010. aastal jätkas EKP oma investeerimisope-

ratsioonide riskijuhtimisraamistikku toetava IT-

infrastruktuuri tõhustamist. Raamistik, millesse

kaasati EKP poolt tagatud võlakirjade ostu kava

raames ostetud võlakirjaportfell, hõlmab nüüd ka

väärtpaberituruprogrammi.

Üks tururiski jälgimiseks kasutatav näitaja on

riskiväärtus, mis määrab kindlaks varaportfelli

kahju, mida kindlaksmääratud aja jooksul tea-

tava tõenäosusega ei ületata. Riskiväärtuse arvu-

tamiseks kasutatakse hulka parameetreid, millest

olulisemad on kindlustunde tase, perioodi pik-

kus ja aeg, mille kestel varahinna kõikumist hin-

natakse. Näiteks kui võtta lähteandmeteks kind-

lustunde tase 95%, perioodi pikkus üks aasta ja

varahinna kõikumise kestus üks aasta, on EKP

investeerimisportfelli riskiväärtus koos tagatud

võlakirjade ostu kava portfelli ja väärtpaberituru-

programmi portfelliga 31. detsembri 2010. aasta

seisuga 10,867 miljardit eurot. Kui võtta sama

näitaja puhul varahinna kõikumise kestuseks

ühe aasta asemel viis, on tulemiks riskiväär-

tus 10,427 miljardit miljonit eurot. See tururisk

on suurimas osas seotud valuuta- ja kullahin-

nariskiga. EKP investeerimisportfellide madal

intressimäärarisk peegeldab asjaolu, et nende

portfellide modifi tseeritud kestus oli 2010. aas-

tal jätkuvalt suhteliselt lühike.

EKP üldine riskitase on suurenenud seoses vahe-

tuskursside, intressimäärade ja kullahindade suu-

rema volatiilsusega, aga ka suurema krediidi-

riskiga. See oli üks peamisi põhjusi, miks EKP

otsustas alates 29. detsembrist 2010 suurendada

oma märgitud kapitali 5 miljardi euro võrra.

Kuna EKP eraldiste ja reservide maksimum-

suurus on võrdne EKP sissemakstud kapitaliga,

võimaldab see otsus EKP nõukogul suurendada

kapitali suurenemisega võrdselt ka eraldisi, mis

tugevdab veelgi EKP fi nantspuhvreid.

99EKP

Aastaaruanne2010

Eurosüsteemi põhikirjajärgne ülesanne on mak-

sesüsteemide sujuva töö edendamine. Makse-

süsteemid ning väärtpaberite kliiringu- ja arvel-

dussüsteemid on peamised infrastruktuurid, mis

on vajalikud turumajanduse õigeks toimimi-

seks. Nad on hädavajalikud kaupade, teenuste

ja fi nantsvarade eest tehtavate maksete tõhu-

saks liikumiseks ning nende sujuv toimimine

on äärmiselt oluline keskpanga rahapoliitika

rakendamiseks ning vääringu, fi nantssüsteemi

ja kogu majanduse stabiilsuse ja usaldusväär-

suse säilitamiseks. Selle ülesande täitmisel kasu-

tab eurosüsteem kolme lähenemisviisi: täidab

operatiivfunktsiooni ja järelevaatamisülesan-

deid ning toimib katalüsaatorina (kahe viimase

lähenemisviisi kohta täpsemalt vt 4. peatüki

punktid 3 ja 4).

Operatiivfunktsiooni täites võib eurosüsteem

vastavalt EKPSi põhikirjale pakkuda võimalusi

tõhusate ja usaldusväärsete kliiringu- ja mak-

sesüsteemide tagamiseks. Selleks käitab euro-

süsteem TARGET2 süsteemi ja keskpanka-

devahelist korrespondentpanganduse mudelit

(CCBM). Samuti on eurosüsteem loomas süs-

teemi TARGET2-Securities (T2S) ja välja aren-

damas uut keskpankadevahelist tagatiste halda-

mise süsteemi (CCBM2).

2.1 TARGET2

Eurosüsteem käitab eurodes tehtavate suu-

remahuliste ja kiireloomuliste maksete jaoks

TARGET2 süsteemi. TARGET2-l on ühtse raha-

poliitika teostamises ja eurorahaturu toimimises

oluline roll. See pakub keskpangarahas reaalaja-

lise arveldamise teenust ja suurt turuulatust. Süs-

teemis töödeldakse ilma maksete väärtuse ülem-

või alampiirita kiireloomulisi ja suurmakseid.

Samuti on süsteemis hakatud arveldama mitme-

suguseid muid makseid.

Süsteem põhineb ühtsel tehnilisel infrastruktuu-

ril ehk ühisplatvormil. Ühisplatvormi pakuvad ja

käitavad eurosüsteemi nimel ühiselt kolm kesk-

panka – Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa kesk-

pank (Banca d’Italia, Banque de France ja Deut-

sche Bundesbank).

2010. aasta detsembri seisuga oli TARGET2 süs-

teemis 928 otseosalejat. TARGET2 kaudu kät-

tesaadavate pankade koguarv maailmas (koos

fi liaalide ja tütarettevõtetega) jäi stabiilselt ligi-

kaudu 52 000 juurde. Peale selle arveldati süstee-

mis 67 kõrvalsüsteemi sularahapositsioone.

OPERATSIOONID TARGET2S

2010. aastal toimis TARGET2 sujuvalt ja selles

arveldati suurel arvul euromakseid. Süsteemi

turuosa suurenes pisut: TARGET2 kaudu teh-

tud maksete väärtus moodustas 91% euro suur-

maksesüsteemides sooritatud maksete kogu-

väärtusest. 2010. aastal töödeldi süsteemis

kokku 88 591 926 tehingut, mis annab kesk-

miseks 343 380 tehingut päevas. Eelnenud aas-

taga võrreldes jäi tehingute kogumaht enam-

vähem samaks, kasvades vaid 0,1%. TARGET2

kogukäive 2010. aastal oli 593 194 miljardit

eurot, s.o keskmiselt 2299 miljardit eurot päe-

vas. 2009. aastaga võrreldes kasvas käive 7,6%.

Tabelis 12 on esitatud TARGET2s 2010. aastal

sooritatud maksete ülevaade koos eelmise aasta

võrdlusandmetega.

TARGET2 kogukäideldavus 7 ulatus 2010. aas-

tal 99,68%ni ja seda mõjutasid üksnes kesk-

pankadesiseste arvepidamissüsteemidega seo-

ses aset leidnud vahejuhtumid. 8 Ühisplatvormi

enda käideldavus oli vaatlusalusel perioodil

100%. 100% ühisplatvormi kaudu tehtud mak-

setest töödeldi viie minuti jooksul. Tänu väga

headele tulemustele, mis on alates üleminekust

TARGET2-le pidevalt paranenud, olid osalejad

süsteemi tööga rahul.

KOOSTÖÖ TARGET2 KASUTAJATEGA

Eurosüsteem hoiab TARGET2 kasutajatega

tihedaid suhteid. Euroala riikide keskpangad

ja riikide TARGET2 kasutajarühmad kohtu-

sid 2010. aastal korrapäraselt. Peale selle toi-

musid igas kvartalis eurosüsteemi TARGET2

töörühma ja Euroopa krediidisektori ühenduste

2 MAKSE- JA VÄÄRTPABERIARVELDUSSÜSTEEMID

Käideldavuse tase – aeg, mil osalejad said TARGET2 selle töö-7

ajal takistusteta kasutada.

Mõned riikide keskpangad käitavad keskpankadesiseseid arve-8

pidamissüsteeme, milles saab kuni 2012. aasta maini teatavaid

maksetehinguid arveldada.


TARGETi töörühma ühiskoosolekud, kus arutati

TARGET2 tööküsimusi üleeuroopalisel tasan-

dil. Strateegiliste küsimustega tegeldi euro-

maksete strateegia kontaktrühmas. See on foo-

rum, kus osalevad kommerts- ja keskpankade

kõrgemad esindajad.

SÜSTEEMI VERSIOONIUUENDUSTE HALDAMINE

Eurosüsteem peab äärmiselt tähtsaks TARGET2

arendamist, et tõsta veelgi süsteemi pakuta-

vat teenindustaset ja rahuldada süsteemis osa-

lejate vajadusi. 2010. aasta oktoobris alga-

tas eurosüsteem kasutajatega konsulteerimise

seoses võimaliku strateegiaga, mille eesmärk

on parandada TARGET2 vastavust standardile

ISO 20022.

22. novembril 2010 anti käiku ühisplatvormi

neljas versioon. 9 Selle versiooni peamine uuen-

dus on internetipõhine juurdepääs TARGET2-

le. See seisneb alternatiivses otsejuurdepääsus

TARGET2 põhiteenustele, mis ei nõua ühen-

dust SWIFTi võrgustikuga. Eurosüsteem töö-

tas internetipõhise juurdepääsu välja selleks, et

rahuldada väikeste ja keskmise suurusega pan-

kade vajadusi.

2010. aasta novembris viis eurosüsteem lõpule

ka süsteemi viienda versiooni sisulise töö. Ver-

sioon kavatsetakse rakendada 21. novembril 2011.

Uue versiooniga seoses hakkab osalevaid kesk-

pankasid ühendama võrgustik, mis annab neile

otsejuurdepääsu TARGET2 põhiteenustele

SWIFTi tööseisaku korral, ja uus versioon sisal-

dab ka mitmeid kasutajate soovitud täiustusi.

TARGET2S OSALEVAD RIIGID

TARGET2s osalevad kõik euroala riigid ning

selle kasutamine on eurosüsteemi rahapoliiti-

liste operatsioonidega seotud maksekorralduste

arveldamises kohustuslik. EKP nõukogu kinni-

tas 2002. aastal euroalaväliste ELi liikmesriikide

keskpankade õigust ühineda TARGETiga vaba-

tahtlikult, et hõlbustada eurodes nomineeritud

tehingute arveldamist nendes riikides. Õigus-

liku ja majandustegevuse poole pealt vastutab

iga keskpank oma süsteemikomponendi halda-

mise ja oma kasutajarühmaga suhete hoidmise

eest. Peale selle osalevad TARGET2s kaugjuur-

depääsu kaudu mõned muudes EMP riikides asu-

vad fi nantsasutused.

Praegu on TARGET2ga ühinenud ELi 23 liik-

mesriigi keskpangad ja nende kasutajarühmad:

17 euroala ja 5 euroalavälise riigi keskpan-

gad ning EKP. 10 2010. aasta veebruaris liitus

TARGET2ga Bulgaaria keskpank (Българска

народна банка) ja selle kasutajarühm. Hiljuti

loodi kontakt Rumeenia keskpangaga (Banca

Naţională a României), kes väljendas huvi

TARGET2ga liitumise vastu. Rumeenia liitu-

mine TARGET2ga on planeeritud 2011. aasta juu-

liks, kui vajalikud ettevalmistustööd on lõpule

viidud.

2.2 TARGET2-SECURITIES

T2S on eurosüsteemi tulevikuteenus väärtpabe-

rite arveldamiseks keskpangarahas. Käimas on

projekti arendusetapp. Arveldusplatvorm on kavas

käivitada 2014. aasta septembris. Projektis osa-

leb praegu 30 väärtpaberite keskdepositooriumi

Neljanda versiooniga kasutusele võetud süsteemiuuendusi käsit-9

letakse EKP 15. septembri 2010. aasta suunises EKP/2010/12,

millega muudetakse suunist EKP/2007/2 üleeuroopalise auto-

matiseeritud reaalajalise brutoarvelduste kiirülekandesüs-

teemi kohta (TARGET2). Suunises võetakse arvesse ka tehni-

lisi muudatusi, mis on vajalikud seoses ELi toimimise lepingu

jõustumisega.

Bulgaaria, Leedu, Läti, Poola ja Taani.10

Tabel 12 Maksed TARGET2s 1)

Käive (mld EUR)

2009 2010 Muutus (%)

Kogu TARGET2Kokku 551 174 593 194 7,6

Päeva keskmine 2 153 2 299 6,8

Maht (tehingute arv)

2009 2010 Muutus (%)

Kogu TARGET2Kokku 88 517 321 88 591 926 0,1

Päeva keskmine 345 771 343 380 -0,7

Allikas: EKP.1) 2009. aastal töötas TARGET 256 päeva ja 2010. aastal

258 päeva.

101EKP

Aastaaruanne2010

ning eeldatakse, et peaaegu kõiki Euroopa väärt-

paberitehinguid hakatakse arveldama T2Sis,

mis tagab olulise mastaabisäästu ja väga mada-

lad arvelduskulud. Kuna T2S kaotab erinevused

piiriüleste ja riigisiseste arvelduste vahel, on plat-

vormi näol tegemist olulise läbimurdega Euroopa

ühtse kapitalituru loomisel, mis loob kogu kaup-

lemisjärgses sektoris tugeva aluse tõhususe ja

konkurentsi suurendamiseks. Kuigi T2S on euro-

süsteemi algatus, võimaldab see arveldada väärt-

paberitehinguid peale euro ka muudes vääringu-

tes, kui vastava riigi keskpank annab oma turu

toetusel selleks oma nõusoleku.

2010. aastal tehti tehnilisel poolel suuri edu-

samme. Aasta alguses viidi lõpule T2Si kasuta-

janõuete koostamine, tänu millele neli eurosüs-

teemi keskpanka – Saksa, Hispaania, Prantsuse

ja Itaalia keskpank – said alustada IT-tarkvara

arendamisega. Kavakohaselt algab T2Si testi-

mine kasutajatega 2014. aasta jaanuaris ja plat-

vorm käivitatakse sama aasta septembris.

2010. aastal tehti suuri edusamme seoses pro-

jekti tähtsamate põhimõtteliste aspektidega –

kuidas hakatakse T2Si haldama, kui palju hak-

kab maksma väärtpaberitehingutega arveldamine

T2Sis, milline on T2Si juriidiline ülesehitus ja

kuidas saab platvormiga liituda.

T2Si haldamine on T2Si kõikide sidusrühmade

jaoks keskse tähtsusega. Neli olulisemat sidus-

rühma on a) eurosüsteem kui süsteemi omanik ja

käitaja; b) euroalaväliste liikmesriikide keskpan-

gad, kes pakuvad T2Sis arveldust oma vääringu-

tes; c) väärtpaberite keskdepositooriumid, kelle

väärtpaberikontodel on algatatud tehingute arvel-

damine T2S kaudu, ning d) turuosalised üldise-

malt (pangad, kontohaldurid, kesksed osapooled

jne). Kavandatavas tulevases haldusstruktuuris

on igal sidusrühmal asjakohane mõju T2Si üle.

Samas hõlbustab tulevane haldusstruktuur õigel

ajal otsuste tegemist ning tagab infrastruktuuri

turvalisuse ja tõhususe.

2010. aasta novembris tegi eurosüsteem otsuse

T2Si tulevaste arveldusteenuste hindade kohta.

Olles arvesse võtnud arendus- ja tulevasi jooks-

vaid kulusid, samuti platvormi oodatavat käivet,

määras eurosüsteem sellise arvelduse hinnaks,

mille puhul toimub väärtpaberiülekanne makse

vastu, 15 senti järgmistel tingimustel: a) tehin-

gud muudes vääringutes lisavad eurotehingute

käibele vähemalt 20% käivet, b) üleeuroopa-

line väärtpaberiarvelduste maht võib olla kuni

10% väiksem T2Si programmitalituse prognoo-

sist, mis lähtub turuosaliste esitatud andmetest,

ning c) eurosüsteem on T2Si teenuste pakkumisel

käibemaksust vabastatud. See hind kehtib alates

2014. aasta septembrist, kui T2S hakkab ametli-

kult tööle, kuni 2018. aasta detsembrini. Turuosa-

listele kindlustunde andmiseks T2S hindade suh-

tes pärast 2018. aastat tegi EKP nõukogu otsuse,

et ei tõsta kuni 2022. aasta septembrini T2S tasu-

sid rohkem kui 10% aastas. See, et väärtpabe-

riülekandel makse vastu põhinevate arvelduste

hinnaks määrati nii riigisiseste kui ka piiriüleste

arvelduse puhul kõigest 15 senti korralduse kohta,

tähendab, et isegi kui arvestada väärtpaberite

keskdepositooriumide teenustasusid ja ühendu-

vustasusid, peaks arveldamise lõpphind olema

ikkagi madalam kui praegu Euroopas. T2Siga

langeb piiriüleste tehingute arveldamise hind

keskmiselt ligikaudu 90%. Kuna T2S-l on posi-

tiivne mõju konkurentsile kogu kauplemisjärgses

väärtusahelas, suurendab T2S oluliselt väärtpa-

beriarvelduse kulutõhusust kogu Euroopas.

2010. aastal tehti tähtsaid edusamme ka T2S

õigusliku raamistiku osas. 21. aprillil 2010 võt-

tis EKP nõukogu vastu T2Si suunise. 11 T2S suu-

nis on T2Si õigusliku raamistiku nurgakivi ja

kõikide tulevikus sõlmitavate õiguslike lepin-

gute alus. Suunis on siduv kõigile eurosüsteemi

keskpankadele, kuid ei pane kohustusi kolman-

datele isikutele.

Haldamise ja hinnakujunduse vallas saavutatu

oli oluline ka juriidilises töös, mis oli seotud

T2Si lepinguliste korralduste läbirääkimistega

nii eurosüsteemi ja nende väärtpaberite kesk-

depositooriumide vahel, kes kavatsevad T2Si

kasutama hakata, kui ka eurosüsteemi ja nende

euroalaväliste keskpankade vahel, kes kaaluvad

oma vääringus arveldamise pakkumist T2Sis.

EKP 21. aprilli 2010. aasta suunis EKP/2010/2 TARGET2-Secu-11

rities kohta.


Kui läbirääkimised väärtpaberite keskdepositoo-

riumidega on lõppenud, kinnitab EKP nõukogu

raamlepingu ning seejärel esitab selle väärtpa-

berite keskdepositooriumidele läbivaatamiseks

ja allkirjastamiseks 2011. aasta sügiseks. Vää-

ringu kaasamise lepingu läbirääkimised euro-

alaväliste liikmesriikide keskpankadega olid

2010. aastal edukad ning eeldatavalt esitab EKP

nõukogu lepingud euroalaväliste liikmesriikide

keskpankadele 2011. aasta juunis, et need saak-

sid seda hinnata ja selle allkirjastada 2011. aasta

sügiseks.

Eurosüsteemi töö on hõlmanud ka T2Si väliste

võrgupakkujate valimisraamistikku. Välised võr-

gupakkujad on üksused, kes pakuvad infrastruk-

tuuri, mis võimaldab väärtpaberite keskdeposi-

tooriumidel, keskpankadel ja otseliikmetel saata

T2Sile korraldusi ja saada T2Silt sõnumeid.

Peale selle osales T2Si programmitalitus T2Si

nõukogu toel aktiivselt ka väärtpaberiarvel-

duse edasise ühtlustamise edendamisel Euroo-

pas. 12 Osalemine Euroopa Komisjoni kliiringu-

ja arveldussüsteemide ekspertide 2. nõuande- ja

seirerühmas ning selle asendanud turuinfra-

struktuuride eksperdirühmas tagab, et ühtlusta-

mine T2Si loomisel on kooskõlas asjaomase vald-

konna üldiste avaliku ja erasektori algatustega. 13

T2Si nõukogu töö hõlmas korporatiivsete sünd-

muste standardite rakendamist tehingute hal-

damisel, T2Si jaoks ISO sõnumi väljatöötamist

ja piiriüleste väärtpaberiomanike läbipaistvuse

rakendamist. Edusamme tehti ka T2Si projektis

osalevate väärtpaberite keskdepositooriumide

arvelduse lõplikkuse reeglite ühtlustamiseks.

T2Si nõukogu hakkas samuti kindlaks tegema

ja kõrvaldama asjaolusid, mis takistavad T2Sis

sujuvat piiriülest arveldamist. Selle töö tulemus

on oluline T2Si tõhusa toimimise tagamiseks.

Peale selle määras T2Si nõukogu 2010. aasta

lõpus kindlaks eelolevate aastate ühtlustamis-

töö peamised prioriteedid.

2.3 TAGATISTE ARVELDAMISE KORD

Ühtset kõlblikke varade loendit võib kasu-

tada tagat isena eurosüsteemi kõik ides

laenuoperatsioonides mitte üksnes riigisiseselt,

vaid ka piiriüleselt. Tagatiste piiriülene arvel-

damine euroalal toimub peamiselt keskpanka-

devahelise korrespondentpanganduse mudeli

(CCBM) ja euroala väärtpaberiarveldussüstee-

mide (SSS) vaheliste kõlblike ühenduste kaudu.

Esimest lahendust pakub eurosüsteem, teine on

aga turu algatus.

Eurosüsteemi hallatavate piiriüleste tagatiste

(sh nii turukõlblik kui ka turukõlbmatu vara)

maht vähenes 2009. aasta detsembri 866 mil-

jardilt eurolt 2010. aasta detsembris 762 mil-

jardi euroni. 2010. aasta lõpus moodustasid pii-

riülesed tagatised kõigist eurosüsteemile antud

tagatistest 35,0%.

EUROSÜSTEEMI TAGATISTE HALDAMISE TEENUSED

Keskpankadevaheline korrespondentpanganduse

mudel (CCBM) jäi ka 2010. aastal eurosüsteemi

rahapoliitilistes ja päevasisestes laenuoperat-

sioonides piiriüleste tagatiste ülekandmise pea-

miseks kanaliks, mille kaudu kanti üle 24,1%

kõigist eurosüsteemile sellel aastal esitatud taga-

tistest. CCBMi kaudu hoiustatud varad vähenesid

2009. aasta lõpu 569 miljardist eurost 2010. aasta

lõpus 507 miljardi euroni.

1999. aastal käivitatud CCBM loodi vahelahen-

dusena, lähtudes minimaalse ühtlustamise põhi-

mõttest. Teenindustaseme suuremaks ühtlustami-

seks otsustas eurosüsteem 2008. aastal käivitada

CCBM2, mis põhineb ühtsel platvormil. CCBM2

arendamine ja käitamine eurosüsteemi nimel tehti

ülesandeks Belgia ja Madalmaade keskpangale

(Nationale Bank van België/Banque Nationale de

Belgique ja De Nederlandsche Bank).

CCBM2 suurendab tagatiste mobiliseerimise

ühtlustatust ja tõhusust ning võimaldab eurosüs-

teemi osapooltel, eelkõige mitmes riigis tegutse-

vatele pankadel optimeerida tagatiste kasutamist

ja parandada likviidsusjuhtimist. Lisaks annab

T2Si nõukogu annab EKP otsustusorganitele nõu T2Siga seo-12

tud tehnilistes ja poliitilistes küsimustes. T2Si nõukogu koosneb

ligikaudu 90 keskpankade kõrgema astme esindajast, väärtpa-

berite keskdepositooriumidest ja turuosalistest, kes on teatanud

oma huvist T2Siga liituda.

Lähemalt vt 4. peatüki punkt 3 fi nantslõimumise kohta.13

103EKP

Aastaaruanne2010

mudel keskpankadele võimaluse jälgida laenuope-

ratsioonides kasutatavaid tagatisi tähelepaneliku-

malt. Platvorm ühildub täielikult TARGET2ga ja

T2Sga. EKP nõukogu kiitis projekti peamised

etapid heaks ning need tehti teatavaks 2010. aasta

oktoobris. Need hõlmavad 2012. aastal katseta-

mist keskpanga ja turu tasandil ning süsteemi

käivitamist 2013. aastal. Üleminek CCBM2-le

on planeeritud kahes osas 2013. aasta teises ja

kolmandas kvartalis.

LIIKMESRIIKIDE

VÄÄRTPABERIARVELDUSSÜSTEEMIDE VAHELISED

KÕLBLIKUD ÜHENDUSED

Piiriüleseid tagatisi saab mobiliseerida ka riikide

väärtpaberiarveldussüsteemide vaheliste ühen-

duste abil. Need ühendused on eurosüsteemi lae-

nuoperatsioonide jaoks kõlblikud siiski ainult

juhul, kui nad vastavad eurosüsteemi kasutus-

standarditele. Kui väärtpaberid on kõlblike ühen-

duste kaudu teise väärtpaberiarveldussüsteemi

üle kantud, saab neid kohapeal kehtivas korras

kasutada samamoodi nagu mis tahes riigisiseseid

tagatisi. Otse- ja releeühenduste kaudu mobili-

seeritud tagatiste väärtus vähenes 2009. aasta

detsembri 129 miljardilt eurolt 2010. aasta lõpus

109 miljardi euroni. See moodustas 5,0% kõiki-

dest 2010. aasta lõpus eurosüsteemi hallatud (pii-

riülestest ja riigisisestest) tagatistest (2009. aasta

lõpus moodustas see aga 5,7%).

2010. aastal oli osapoolte käsutuses 54 otse- ja

7 releeühendust. Uusi ühendusi kasutusele ei

võetud.


3 PANGATÄHED JA MÜNDID

3.1 PANGATÄHTEDE JA MÜNTIDE RINGLUS

NING VALUUTA KÄITLEMINE

EURO PANGATÄHTEDE JA MÜNTIDE NÕUDLUS

2010. aasta lõpus oli ringluses 14,2 miljar-

dit pangatähte koguväärtuses 839,7 miljardit

eurot. Aasta varem oli ringluses 13,6 miljar-

dit pangatähte koguväärtuses 806,4 miljar-

dit eurot (vt joonised 49 ja 50). 2010. aastal oli

ringluses olevate euro pangatähtede nii väär-

tuse kui ka mahu aastane kasvumäär ligi-

kaudu 4%. Kõige rohkem kasvas ringluses

olevate 50- ja 100-euroste pangatähtede arv –

2010. aasta detsembri lõpu seisuga vastavalt

6,7% ja 5,4%. Varem tugev nõudlus 500-euro-

ste pangatähtede järele vähenes aga märgata-

valt ning nende aastane kasvumäär oli aasta

lõpus 2,1%. 2010. aasta lõpuks oli ringluses ole-

vatest pangatähtedest mahu poolest kõige suu-

rem 50-euroste (39,2%) osatähtsus. Väärtuse

poolest oli suurim 500-euroste pangatähtede

osatähtsus (34,3%), millele järgnesid tihedalt

50-eurosed pangatähed (33,0%).

Euroalaväliste piirkondade nõudlus pangatäh-

tede järele, mis keskendub tugevalt suure nimi-

väärtusega pangatähtedele kui valuuta hoidja-

tele, vähenes 2010. aastal pisut. See püsis küll

2009. aasta keskpaigast 2010. aasta keskpaigani

muutumatu, kuid 2010. aasta teises pooles üle-

tas euro sularaha sissevool väljavoolu. Põhjuseks

võis olla asjaolu, et euro pangatähti, mille järele

valitses alates 2008. aasta fi nantskriisist nõud-

mine kui turvalise maksevahendi järele, hakati

taas rohkem kasutama. Hinnangute kohaselt on

väärtuse poolest 20–25% ringluses olevatest euro

pangatähtedest kasutuses väljaspool euroala, eriti

naaberpiirkondades.

2010. aastal suurenes ringluses olevate euro-

müntide koguarv (s.t netoringlus, mis ei hõlma

euroala keskpankade hoitavaid varusid) 6,2%

ehk 92,9 miljardini, ringluses olevate euro-

müntide väärtus kasvas aga 4,5% ehk 22,3 mil-

jardi euroni. Väikese nimiväärtusega mün-

tide, s.o 1-, 2- ja 5-sendiste osakaal püsis kõrge

ning moodustas ringluses olevate müntide

kogumahust 61%.

PANGATÄHTEDE KÄITLEMINE EUROSÜSTEEMIS

2010. aastal emiteerisid euroala keskpangad

33,6 miljardit pangatähte, neile tagastati aga

33,1 miljardit pangatähte. Täisautomaatsete raha-

käitlemisseadmete abil kontrolliti 34,2 miljardi

pangatähe ehtsust ja ringluskõlblikkust. Ring-

luskõlbmatuks tunnistati ja hävitati 5,8 miljardit

Joonis 49 Ringluses olevate euro pangatäh-tede arv 2002-2010

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

-10

-5

0

5

10

15

20

25

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

aastakasv (protsenti; parem telg)

koguarv (mld; vasak telg)

Allikas: EKP.

Joonis 50 Ringluses olevate euro pangatäh-tede väärtus 2002–2010

100

200

300

400

500

600

700

800

900

0

10

20

30

40

50

60

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

aastakasv (protsenti; parem telg)

koguväärtus (mld EUR; vasak telg)

Allikas: EKP.

105EKP

Aastaaruanne2010

pangatähte. Kõlbmatuse määraks 14 kujunes seega

17,1%, mis on sarnane 2009. aasta näitajaga.

Ringluses olevate pangatähtede keskmine tagas-

tamissagedus 15 langes veelgi: 2009. aasta lõpu

2,59-lt 2010. aasta lõpu 2,46-le, mis tähendab,

et keskmiselt tagastati rahatähti euroala kesk-

pangale iga viie kuu tagant. Sageli kogutavate

suure nimiväärtusega pangatähtede tagastamis-

sagedus oli väike, vastavalt 0,34 (500-eurosed),

0,51 (200-eurosed) ja 0,76 (100-eurosed). Tehin-

gutes enimkasutatavate nimiväärtuste tagas-

tamissagedus oli aga suurem, vastavalt 1,87

(50-eurosed), 3,77 (20-eurosed), 4,39 (10-euro-

sed) ja 2,50 (5-eurosed).

3.2 PANGATÄHTEDE VÕLTSIMINE JA VÕLTSIMISE

ENNETAMINE

EURO PANGATÄHTEDE VÕLTSINGUD

Liikmesriikide võltsingute analüüsi kes-

kustesse 16 laekus 2010. aastal kokku umbes

752 000 võltsitud euro pangatähte. Ringluses

olevate ehtsate pangatähtede arvuga võrreldes

on euro pangatähtede võltsingute arv jätkuvalt

väga väike. Joonis 52 kujutab ringlusest kõrval-

datud võltsingute arvu pikaajalist arengut. Lähem

vaatlus näitab, et 2008. aastal alanud mahu tõusu-

trend on 2010. aastal pöördunud. Kõige rohkem

võltsiti 50- ja 20-eurost, mille osakaal kõigis võlt-

singutes moodustas vastavalt 43% ja 40%. Jaotus

nimiväärtuste lõikes on esitatud joonisel 53.

Ehkki Euroopa ja rahvusvaheliste organisatsioo-

nide jätkuvaid võltsimisvastaseid meetmeid sil-

mas pidades on kindlustunne euro turvalisuse

suhtes täielikult õigustatud, ei tohiks see muu-

tuda ettevaatamatuseks. EKP soovitab üldsusel

olla võimalike võltsingute suhtes jätkuvalt tähele-

panelik, meeles pidada turvaelementide kontrol-

limist „katsu-vaata-kalluta” põhimõttel, mida on

kirjeldatud EKP veebilehel, 17 ja alati kontrollida

mitut turvaelementi. Peale selle pakutakse sula-

rahakäitlejatele pidevalt koolitust nii Euroopas

kui ka väljaspool ning on olemas ajakohastatud

Perioodi jooksul kõlbmatuks tunnistatud pangatähtede kogu-14

arv jagatuna samal perioodil sor teeritud pangatähtede

koguarvuga.

Euroala riikide keskpankadele perioodi jooksul tagastatud pan-15

gatähtede koguarv jagatuna samal perioodil ringluses olnud pan-

gatähtede keskmise arvuga.

Igas ELi liikmesriigis loodud keskused euro pangatähtede võlt-16

singute esialgseks analüüsimiseks riiklikul tasandil.

http://www.ecb.europa.eu/euro/banknotes/security/html/index.17

en.html

Joonis 51 Ringluses olevate euro pangatähtede arv 2002–2010 nimiväärtuste lõikes

(mln)

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1 000

1 100

1 200

1 300

1 400

1 500

1 600

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1 000

1 100

1 200

1 300

1 400

1 500

1 600

100 EUR

500 EUR

200 EUR

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

50 EUR

20 EUR

10 EUR

5 EUR

0

1 000

2 000

3 000

4 000

5 000

6 000

0

1 000

2 000

3 000

4 000

5 000

6 000

Allikas: EKP.


teabematerjalid, millega toetatakse eurosüsteemi

võltsimisvastases võitluses. Sama eesmärki täi-

dab ka EKP tihe koostöö Europoli ja Euroopa

Komisjoniga.

VÕLTSIMISE ENNETAMINE ÜLEMAAILMSEL

TASANDIL

Koostöö võltsimise ennetamisel ulatub Euroopast

kaugemale. Eurosüsteem osaleb aktiivselt kesk-

pankade ühise võltsimise ennetamise töörühma

(CBCDG) 18 töös. EKP juures asub rahvusvahe-

line võltsimise ennetamise keskus (ICDC), mis

tegutseb CBCDG tehnilise keskusena. ICDC-l

on avalik veebileht, 19 millelt võib leida teavet

ja suuniseid pangatähtede piltide reprodutsee-

rimise kohta ning linke asjakohastele riikide

veebilehtedele.

3.3 PANGATÄHTEDE TOOTMINE JA EMITEERIMINE

TOOTMISKORD

2010. aastal tootsid liikmesriikide keskpangad

kokku 7,1 miljardit euro pangatähte koguväär-

tuses 264,9 miljardit eurot. Euro pangatähtede

tootmine jätkus vastavalt 2002. aastal vastu võe-

tud detsentraliseeritud (koondatud tootmisega)

kavale. Selle korra kohaselt vastutab euroala

iga liikmesriigi keskpank eri nimiväärtusega

pangatähtede tellimuses talle määratud osa han-

kimise eest (vt tabel 13).

RAKENDUSPLAAN LIIKMESRIIKIDE KESKPANKADE

SULARAHATEENUSTE SUUREMAKS

ÜHTLUSTAMISEKS

Tuginedes 2007. aastal EKP nõukogu vastu võe-

tud keskpikale rakendusplaanile, jätkas eurosüs-

teem tööd euroala riikide keskpankade sularaha-

teenuste suurema ühtluse saavutamiseks.

Täpsemalt on eurosüsteem lõpule viimas euroala

liikmesriikide keskpankade IT-rakendusi ühen-

dava liidese arendamist andmete elektroonili-

seks vahetamiseks krediidiasutustega. Kõne-

alused andmed puudutavad sularaha vastu- ja

väljavõtmist keskpankades, kes osutavad sula-

rahateenuseid tasuta. Liides võimaldab krediidi-

asutustel kasutada IT-rakendust, mida nad kasu-

tavad oma riigi keskpangaga sularahatehingute

tegemiseks, teiste euroala riikide keskpankadega

(sularahateenuste puhul, mida asjaomased kesk-

pangad osutavad tasuta). Peale selle on suunitlu-

sest sõltumatud pangatähtede deponeerimised ja

väljavõtmised alates 1. jaanuarist 2011 liigitatud

G10 egiidi all tegutsev rühm, mis koosneb 32 keskpangast ja 18

pangatähti trükkivast asutusest.

Täpsemalt vt http://www.rulesforuse.org.19

Joonis 52 Ringlusest kõrvaldatud euro pangatähtede võltsingute arv 2002-2010

(tuhat)

0

50

100

150

200

250

300

350

400

450

500

0

50

100

150

200

250

300

350

400

450

500

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Allikas: EKP.

Joonis 53 Euro pangatähtede võltsingud nimiväärtuste lõikes 2010

100 EUR

13%200 EUR

1,5%

500 EUR0,5%

5 EUR

0,5%

10 EUR

1,5%

20 EUR

40%

50 EUR

43%

Allikas: EKP.

107EKP

Aastaaruanne2010

liikmesriikide keskpankade tasuta osutatavaks

tavateenuseks.

PANGATÄHTEDE RINGLUSSE TAGASILASKMINE

1. jaanuar il 2011 hakkas kehtima otsus

EKP/2010/14 euro pangatähtede ehtsuse ja ring-

luskõlblikkuse kontrolli ning taasringluse kohta,

millega asendati „Raamistik võltsingute tuvasta-

miseks ja pangatähtede sortimiseks ringluskõlb-

likkuse alusel krediidiasutuste ja teiste sulara-

hakäitlejate poolt” (pangatähtede taasringlusse

laskmise raamistik). 31. detsembril 2010, kui

lõppes mõne euroala riigi krediidiasutustele ja

teistele sularahakäitlejatele oma menetluste ja

seadmete kohandamiseks raamistikuga antud

üleminekuperiood, täideti raamistiku nõudeid

kõigis euroala riikides. See tähendab, et nüüd on

kontrollitud kõigi niisuguste euro pangatähtede

ehtsus ja ringluskõlblikkus, mis lastakse ring-

lusse tagasi pangaautomaatide või krediidiasu-

tuste fi liaalide kaudu, ning see on üldsuse jaoks

tähtis tagatis.

Otsus EKP/2010/14 näeb ette 2008. aastal muu-

detud määruse (EÜ) nr 1338/2001 artikli 6 lõi-

kes 1 osutatud korra. 20

Sularahakäitlejad peavad seda korda järgima,

tagades „nende euro pangatähtede ja müntide

ehtsuse, mis nad on saanud ja mida nad kavatse-

vad ringlusesse tagasi lasta, ning hoolitsema võlt-

singute avastamise eest”. Otsusega ei tehta pan-

gatähtede ringlusse tagasilaskmise raamistikus

olulisi muudatusi, kuid otsust kohaldatakse vas-

tavalt määruse (EÜ) nr 1338/2001 artikli 6 lõi-

kele 1 laiema adressaatide ringi suhtes.

LAIENDATUD VARUDE PILOOTPROGRAMM AASIAS

HSBC Bank USA juhitud laiendatud varud

Hongkongis suleti 2010. aasta oktoobris pärast

selle lahkumist pangatähtede hulgiturult. 21 Üle-

jäänud laiendatud varud, mida juhivad Bank of

America Merrill Lynch (Hongkong) ning ühiset-

tevõtmisena Bank of Ireland First Currency Ser-

vices ja United Overseas Bank (Singapur), jätka-

vad pilootprogrammi raames tööd 2012. aasta

jaanuari lõpuni.

EURO PANGATÄHTEDE TEINE SEERIA

Eurosüsteem jätkas 2010. aastal tööd uue euro

pangatähtede seeriaga, keskendudes lähtema-

terjalide (pangatähtede tootmiseks kasutatavate

põhimaterjalide) väljatöötamisele ja katsetrük-

kidele, et hinnata võimalust toota uusi panga-

tähti masstootmiskeskkonnas. Uuel seerial säili-

vad esimese pangatähtede seeria kõige tähtsamad

kujunduselemendid. Emiteerimise täpne ajakava

määratakse kindlaks hiljem. Eurosüsteem teavi-

tab avalikkust, sularahakäitlejaid ja tootjaid uute

pangatähtede kasutuselevõtu üksikasjadest aeg-

sasti ette. Euroala keskpangad võtavad vana see-

ria pangatähti vastu tähtajatult.

Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 44/2009, mil-20

lega muudetakse määrust (EÜ) nr 1338/2001, milles sätestatakse

euro võltsimise takistamiseks vajalikud meetmed.

Laiendatud varudeks nimetatakse sularahavaru, mida hoiusta-21

takse valuutat kontohaldurina hoidvas erapangas.

Tabel 13 Euro pangatähtede tootmine 2010. aastal

Nimiväärtus Kogus (miljonit

pangatähte)

Tootmiskohustusega liik-mesriikide keskpangad

5 EUR 1 309,9 ES, FR, NL, PT

10 EUR 1 540,1 DE, IE, GR, FR, IT, AT

20 EUR 1 898,0 DE, FR, CY, LU, MT, NL,

SI, SK, FI

50 EUR 1 700,0 BE, DE, ES, IT

100 EUR 500,0 IT

200 EUR 100,0 DE

500 EUR 100,0 AT

Kokku 7 148,0

Allikas: EKP.


EKP töötab välja, kogub, koostab ja levitab liik-

mesriikide keskpankade abil mitmesugust statisti-

kat, mis toetab euroala rahapoliitikat ja EKPSi eri-

nevaid ülesandeid. Seda statistikat kasutavad palju

ka ametiasutused, fi nantsturu osalised, meedia ja

laiem avalikkus. Euroala korralist statistikat esitati

ka 2010. aastal sujuvalt ja õigeaegselt. 22 Märkimis-

väärseid jõupingutusi tehti EKPSi statistikaraamis-

tiku täiustamiseks vastavalt iga aasta läbivaada-

tavale EKPSi Euroopa statistika tööprogrammile.

Erilist väljakutset sellega seoses kujutas endast

asjaolu, et andmete koostajate käsutuses olevad

ressursid on üha kasvava andmevajaduse tõttu

jäänud suure surve alla. Üks peamisi töösuundi

2010. aastal oli seotud fi nantsstabiilsuse statisti-

kaga. Selles valdkonnas tegi EKP liikmesriikide

keskpankade toel vajalikke ettevalmistusi statis-

tikatoe osutamiseks Euroopa Süsteemsete Ris-

kide Nõukogule (ESRN) alates 1. jaanuarist 2011

(vt 6. ptk) ja osales G20 egiidi all ülemaailmsetes

algatustes, mille eesmärk on täita pärast fi nants- ja

majanduskriisi avastatud statistikalüngad.

Finants- ja majanduskriisi tagajärjed statistika

koostamise, kasutamise ja avaldamise jaoks moo-

dustasid keskse teema nii EKP viiendal statis-

tikakonverentsil kui ka ülemaailmsel statisti-

kapäeval 20. oktoobril 2010 EKP korraldatud

rahvusvahelisel seminaril.

4.1 UUS JA TÄIUSTATUD EUROALA STATISTIKA

2010. aasta statistikatöö tulemusena tehti kätte-

saadavaks rohkem euroala statistikat, nagu näi-

teks uus statistika rahaloomeasutuste poolt kaupu

ja mittefi nantsteenuseid pakkuvatele ettevõtetele

antud laenude kohta tegevusvaldkondade lõikes,

lähtudes majandustegevuse statistilisest klassifi -

kaatorist NACE Rev. 2, ning uus euroala välisvõla

statistika sektorite ja instrumentide lõikes. And-

meid Euroopa lühiajaliste väärtpaberite (STEP)

algatuse (turualgatus, millega edendatakse fi nants-

lõimumist selles turusegmendis; vt ka 4. peatüki

punkt 3) kohta arendati samuti edasi. STEPi sta-

tistikat, mida on avaldatud alates 2006. aasta sep-

tembrist, täiendati 2010. aasta septembris iga

STEPi programmi bilansilise jäägi iganädalase

avaldamisega emissioonivääringute lõikes.

Jätkus täiustatud euroala statistika rakendamine,

lähtudes muudetud EKP eeskirjadest, mis käsitle-

vad rahaloomeasutuste bilansi-, intressimäära- ja

laenude väärtpaberistamise statistikat. Väärtpa-

beristamistehingutega tegelevad fi nantsvahendus-

ettevõtted hakkasid statistilisi aruandeid esitama

2010. aasta alguses. Rahaloomeasutused hakka-

sid bilansi- ja intressimäärastatistika laiendatud

andmeid esitama 2010. aasta keskel. Uued and-

med ja nendega seotud näitajad annavad üksikas-

jalikumat teavet (nt tagatud laenude ning kaupu

ja mittefi nantsteenuseid pakkuvatele ettevõtetele

antud uute laenude kohta), mis on abiks rahapo-

liitilise keskkonna analüüsi täiustamisel. Pärast

seda, kui EKPS on läbi viinud selle statistika alu-

seks olevate andmete kvaliteedi analüüsi, avalda-

takse see esimest korda 2011. aasta keskel.

4.2 MUU ARENG STATISTIKA VALLAS

2010. aasta veebruaris ja oktoobris avaldas EKP

euroala ettevõtete juurdepääsu rahastamisele

käsitleva poolaastauuringu teise ja kolmanda etapi

tulemused. Uuring viidi läbi koostöös Euroopa

Komisjoniga. Uuring annab eelkõige kvalita-

tiivseid tõendeid väikeste ja keskmise suurusega

ettevõtete rahastamistingimuste kohta võrreldes

suurettevõtetega ning uuringu tulemused on lii-

gendatud muu hulgas ettevõtte suuruse ja vanuse,

majandustegevuse liigi ning euroala riigi järgi.

2010. aastal tehti taas edusamme eurosüsteemi

kodumajapidamiste eelarve ja tarbimise uuringu

rakendamisel. Uuringut viivad praegu läbi kõigi

euroalariikide keskpangad (mõnel juhul koostöös

riiklike statistikaasutustega). Uuringu eesmärk

on saada mikrotasandi andmeid kodumajapida-

miste (fi nants- ja reaal)varade ja võlgade kohta,

samuti lisateavet näiteks sissetuleku, tarbimise,

tööhõive, pensioniõiguste, säästude ja päranduste

kohta. Euroala koondnäitajate avalikustamine ja

mikroandmete andmine teadlaste käsutusse on

kavandatud 2012. aasta teise poolde.

4 STATISTIKA

22 Statistikat avaldati 74 igakuises, kvartaalses ja iga-aastases

pressiteates, samuti kuubülletäänis, taskuformaadis statisti-

karaamatus ja EKP statistika andmeaidas (vt EKP veebilehe

statistikaosa).

109EKP

Aastaaruanne2010

Edusamme tehti ka väärtpaberikaupa kogutud

andmetest lähtuva väärtpaberipositsioonide sta-

tistika kogumise ja koostamise ettevalmistamisel.

Käimas on katseprojekt olemasolevate andmete

põhjal katsestatistika koostamiseks. Uuritakse

ka võimalusi ühtlustatud, kulutõhusa püsilahen-

duse väljatöötamiseks. Sedasi kogutud andme-

tega saab koostada ühtlustatumat ja parema kva-

liteediga statistikat ja analüüse institutsiooniliste

sektorite ja allsektorite väärtpaberipositsioonide

kohta liigendatud tasemel.

Kvartaalse fi nantsvahendusettevõtete loetelu esma-

kordne avaldamine 2010. aasta esimeses kvarta-

lis täiendas igapäevast ELi rahaloomeasutuste loe-

telu ning kvartaalset investeerimisfondide loetelu,

mida EKPS ajakohastab ja mille ta kavatseb muuta

täieulatuslikuks fi nantsasutuste registriks. Finants-

vahendusettevõtete ja investeerimisfondide loete-

lul on rahaloomeasutuste loeteluga võrreldes mitu

lisaomadust, eelkõige andmed nende institutsioo-

nide emiteeritud väärtpaberite kohta väärtpaberite

kaupa (ISIN-koodid). Projekt on seotud rahvusva-

heliste ettevõtete statistilise registri – EuroGroups

Register – loomisega Euroopa Komisjoni poolt,

millega seoses astutakse praegu samme õiguslike

tõkete kõrvaldamiseks vastastikuselt statistikaots-

tarbeliselt teabevahetuselt.

EKP jätkas tihedat koostööd teiste rahvusvahe-

liste organisatsioonidega rahvusvaheliste sta-

tistikastandardite väljatöötamisel. Koostöös

Eurostatiga keskendus EKP peamiselt Euroopa

rahvamajanduse arvepidamise süsteemi (ESA 95)

jätkuvale läbivaatamisele, sest see tuleb koos-

kõlastada 2008. aasta rahvamajanduse arvepi-

damise süsteemiga ja RVFi maksebilansi koos-

tamise käsiraamatu kuuenda väljaandega. EKP

avaldas koostöös BISi ja RVFiga ka väärtpabe-

ristatistika käsiraamatu teise osa, mis käsitleb

võlaväärtpaberipositsioone.

4.3 FINANTSKRIISIST TINGITUD

STATISTIKAVAJADUSED

Finantskriisi tõttu on nii Euroopas kui ka kogu

maailmas suurenenud nõudlus f inantssta-

biilsuse analüüsiks vajaliku statistika järele.

Lisaks eelmistes punktides osutatud tööle viidi

2010. aastal ellu mitu algatust, mille eesmärk

oli võimaldada EKP-l tagada Euroopa Süsteem-

sete Riskide Nõukogu sekretariaadi töö ning

seeläbi anda nõukogule vajalikku statistika-

ja analüüsitoetust kohe pärast selle asutamist

(vt 6. peatükk).

EKPS teeb statistika- ja järelevalvenõuete üht-

lustamiseks ja kokkusobitamiseks koostööd ka

järelevalveasutustega. Euroopa Pangandusjärele-

valve Komiteega tehtud koostöö tulemusena aval-

dati 2010. aastal uus klassifi katsioonisüsteem.

Aja jooksul aitab see vähendada nende üksuste

aruandluskoormust, kes peavad esitama andmeid

nii eurosüsteemile kui ka järelevalveasutustele.

Peale selle on ELi pangandussektori stabiilsuse

aruandes avaldatud konsolideeritud pangandus-

andmete hulka kuuluvate panganduse põhinäi-

tajate esitamissagedust suurendatud ühelt kor-

ralt aastas kahele korrale aastas. Parandatud on

ka iga-aastase andmestiku õigeaegsust ja andme-

sisu. Peale selle on EKP tihedas koostöös euro-

süsteemi teiste liikmetega arendanud välja kind-

lustusseltside ja pensionifondide statistika. See

statistika pärineb olemasolevatest allikatest, pea-

miselt järelevalveasutustelt, ega nõua uute and-

mete kogumist andmeesitajatelt. Selle statistika

edasiarendamiseks, võttes arvesse kasutajate kas-

vavaid vajadusi (nii makromajandusliku kui ka

fi nantsstabiilsuse analüüsiks), teeb EKP tihedat

koostööd Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapen-

sionide Järelevalvega (Euroopa Kindlustus- ja

Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse komitee

järeltulija), selleks et tagada tulevaste statistilise

aruandluse nõuete kooskõla Solventsus II nõue-

tega ja minimeerida aruandluskoormust.

Rahvusvahelise koostöö vallas osaleb EKP G20

rahandusministrite ja keskpankade presiden-

tide toetatavates statistikaalgatustes, mille ees-

märk on teabelünkade avastamine ja täitmine.

Asutustevahelise majandus- ja rahandusstatis-

tika töörühma liikmena tegi EKP koostööd BISi,

Euroopa Komisjoni (st Eurostati), RVFi, OECD

ja ÜRO ja Maailmapangaga, et koostada 2010.

aasta juunis toimunud G20 tippkohtumisel esi-

tatud tegevuskava. Tegevuskava sisaldab mitme

niisuguse soovituse rakendamise ajakava, mis on


seotud fi nantssektori riskide mõõtmise, rahvus-

vaheliste fi nantssidemete ja majanduse haavata-

vusega, samuti ametliku statistika edastamisega.

EKP aitab täiustada ka G20 riikidele keskenduva

peamiste rahvusvaheliste näitajate veebilehte.

111EKP

Aastaaruanne2010

Kooskõlas kogu eurosüsteemis kasutatava lähene-

misviisiga on EKP uurimistöö eesmärk: a) anda

uurimistulemusi, mis on vajalikud rahapoliitiliseks

nõustamiseks ja eurosüsteemi muude ülesannete

täitmiseks; b) arendada ja kasutada ökonomeetri-

lisi mudeleid majandusprognooside ja -ettevaadete

tegemiseks ning alternatiivsete poliitiliste valikute

mõju võrdlemiseks ning c) suhelda akadeemiliste

ja teadusringkondadega, avaldades näiteks uuri-

mistulemusi retsenseeritavates ajakirjades ning

osaledes teaduskonverentsidel ja neid ka korral-

dades. EKP algatas 2008. aastal oma uurimis-

programmi mitmeaastase läbivaatamise, et võtta

arvesse fi nantskriisist saadud kogemusi ja selle

tagajärgi. Hiljem hõlmas see ka tegevusi, mis toe-

tavad Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tööd.

2010. aastal tehti suuri jõupingutusi fi nantsküsi-

muste analüüsimisel, keskendudes eelkõige makro-

tasandi ja süsteemsete riskide hindamiseks vaja-

like vahendite väljatöötamisele ja rakendamisele.

5.1 PEAMISED UURINGUSUUNAD JA TULEMUSED

EKPs tehakse majandusuuringuid detsentralisee-

ritult: kõigis tegevusvaldkondades toimuvad uuri-

misprojektid lähtuvalt valdkonna vajadustest ja

pädevusest. Majandusuuringute peadirektoraadi

ülesanne on uurimistööd koordineerida ning teha

ka ise kvaliteetseid uuringuid. Majandusuurin-

gute peadirektor juhib uuringute koordineeri-

miskomiteed, mis hoiab EKP uurimistegevust

kooskõlas EKP ja tema poliitiliste protsesside

vajadustega. Komitee määrab igal aastal kind-

laks prioriteetsed valdkonnad ning suunab uuri-

mistegevust vastavalt nendele.

2010. aasta peamised uurimissuunad jäid

2009. aastaga võrreldes samaks ning olid järg-

mised: prognoosimine ja mudelite väljatööta-

mine, rahapoliitilise keskkonna analüüsi täius-

tamine, rahapoliitika ülekandemehhanismi

mõistmine, fi nantsstabiilsus ning makrotasandi

usaldatavusjärelevalve ja regulatsioon, Euroopa

rahandussüsteemi tõhusus, makse- ja arveldus-

küsimused, rahvusvahelised suhted ja eelarvekü-

simused. Seoses kõnealuste prioriteetide rakenda-

misega oli fi nants- ja makrotasandi küsimustega

seotud uurimistegevuste arv siiski suurem kui

eelmistel aastatel. Eelkõige pöörati tähelepanu

selliste vahendite väljaarendamisele ja rakenda-

misele, mille abil saab jälgida ja toetada fi nants-

küsimustega seotud otsuste tegemist. Oluliselt

suurenes ka rahapoliitilise keskkonna analüüsi

täiustamisega seotud uurimisprojektide arv.

Rahapakkumise analüüsi uuringutes keskenduti

rahapakkumise arengusuundade hindamise kvan-

titatiivsete töövahendite väljatöötamisele ja kasu-

tamisele, pöörates tähelepanu eelkõige sellele, et

poliitiliste otsuste ettevalmistamisel oleks või-

malus kasutada kvaliteetset analüüsi. 2010. aas-

tal keskendus see uuringusuund muu hulgas

praegu standardimata meetmete jaoks väljumis-

strateegiate kavandamisele ning makromajan-

duspoliitika ja fi nantsstabiilsuse vaheliste seoste

analüüsile. Neid küsimusi arutati kahel uurimis-

foorumil. 23 Selle valdkonna töö tulemusel avaldati

raamat pealkirjaga „Enhancing Monetary Analy-

sis” („Rahapoliitilise keskkonna analüüsi paran-

damine”), mille toimetajad olid EKP juhatuse

liikmed Lucas Papademos ja Jürgen Stark. 24

Rahapoliitika ülekandemehhanismi valdkonnas

algatati või jätkati projekte mitmesugustel tee-

madel: varade hinnadünaamika ja riskipreemiad,

pangandussektori roll, kaupu ja mittefi nantstee-

nuseid pakkuvate ettevõtete fi nantsotsused ning

mitmekesisus, konkurentsivõime ja kohandumine

riigi tasandil. Muud varasematel aastatel alanud

ja 2010. aastal jätkunud projektid: 2009. aastal

eurosüsteemi teadusvõrgustikuna tööd alusta-

nud kodumajapidamiste rahanduse ja tarbimise

võrgustik, 25 mis kogub ja analüüsib mikrotasandi

andmeid suure hulga kodumajapidamiste otsuste

kohta, ning EKP uurimisfoorum, mis käsitleb

keskpanga kommunikatsioonipoliitikat.

Uuriti ka finantsstabiilsuse ja rahapoliitika

vahelisi seoseid, keskendudes fi nantsstabiilsuse

5 MAJANDUSUURINGUD

Uurimisfoorumid on EKP ametlikud sisekanalid, mille kaudu 23

jagatakse EKP konkreetsetes uurimisprojektides saadud koge-

musi ja tulemusi.

http://www.ecb.europa.eu/pub/pdf/other/enhancingmonetary-24

analysis2010en.pdf

Teadusvõrgustikud koordineerivad eurosüsteemi/EKPSi teadu-25

rite tegevust ja aitavad levitada uurimistulemusi. Võrgustikesse

võivad kuuluda ka välisteadurid.


näitajate väljatöötamisele ning fi nantsstabiilsuse

ja makromajanduse üldiste tulemuste vaheliste

seoste analüüsile. Finantsstabiilsuse näitajate väl-

jatöötamise käigus arendatakse muu hulgas vara-

jase hoiatuse mudeleid, stressitestimise vahen-

deid ning mõjude edasikandumise ja süsteemsete

riskide mudeleid. Uuritakse uusi uurimisvald-

kondi, et parandada olemasolevaid mudeleid, mis

aitavad mõista fi nantsstabiilsuse ja makromajan-

duse tulemuste vahelisi seoseid. Paljud selle vald-

konna projektid kuuluvad EKPSi uude makrota-

sandi uurimisvõrgustikku, mis loodi 2010. aasta

märtsis (vt 6. peatükk, taustinfo 10).

Rahandussüsteemi tõhususe uurimisel kesken-

duti rahaturgude mõistmisele ja tegevusraamis-

tiku parandamisele, sealhulgas väljumisstratee-

giate ja rahaturuintresside vahe analüüsile.

EKP jätkas makseökonoomika võrgustiku

egiidi all tööd ühtse euromaksete piirkonna ja

TARGET2 uurimisel. 26 2010. aastal korraldati

nendel teemadel konverents.

Rahvusvaheliste küsimustega seotud uurimis-

tegevuse puhul olid peamised tähelepanu pälvi-

nud valdkonnad üleilmastumine ning rahandus-

ja kaubandussidemed ning euro rahvusvaheline

roll. Üleilmastumine ning rahandus- ja kauban-

dussidemed olid kahe EKP uurimisfoorumi põhi-

teemaks. Arutelu kaubandussidemete üle käsit-

les selliste vahendite kallal tehtud tööd, millega

modelleeritakse kaubandusvoogusid eurosüs-

teemi/EKP ettevaadetes.

Eelarveküsimuste valdkonnas jätkati tööd rii-

kide rahanduse seire- ja analüüsivahendite aren-

damise ning nende tõhususe ja jätkusuutlikku-

sega. 2010. aastal oli uus uuringuteema eelarve

ja rahapoliitika vahelised seosed, eelkõige välju-

misstrateegiate rakendamise ajal.

5.2 UURINGUTULEMUSTE LEVITAMINE:

VÄLJAANDED JA KONVERENTSID

Nagu varasematelgi aastatel, ilmusid EKP töö-

tajate uurimistulemused EKP teadustoime-

tistes ja üldtoimetistes. 2010. aastal avaldati

138 teadustoimetist ja 14 üldtoimetist. EKP töö-

tajad kirjutasid kas ise või koos EKP-väliste kaas-

autoritega 104 teadusartiklit, neist suure osa koos

eurosüsteemi majandusteadlastega. Ülejäänud

artiklite autorid on konverentse ja seminare

külastanud, teadusvõrgustikes osalenud või tea-

dusprojektide elluviimiseks pikemat aega EKP

juures tegutsenud välisteadurid. 27 Nagu praegu-

seks on välja kujunenud, peaks enamik artikleid

ilmuma juhtivates retsenseeritavates teadusaja-

kirjades. EKP töötajad avaldasid 2010. aastal tea-

dusajakirjades üle 113 artikli. Lisaks toetas EKP

2010. aastal koos paljude teiste keskpankadega

jätkuvalt rahvusvahelise keskpanganduse aja-

kirja „International Journal of Central Banking”

toimetamist.

Teine EKP regulaarne perioodikaväljaanne on

uuringute bülletään, mille kaudu levitatakse laie-

male üldsusele huvi pakkuvaid teadustulemusi.

Bülletään ilmus 2010. aasta märtsis, juunis ja

novembris. Ilmunud numbrites käsitletud tee-

mad olid järgmised: palgadünaamika võrgustiku

tulemuste aruanne; eelarvepoliitiliste stiimulite

analüüs; fi nantsküsimused ja nende mõju poliiti-

kale (nt kriisiaegsete turgude, pankade laenutin-

gimuste ja rahaturgudega seotud riski analüüs);

fi nantshäirete kaasamine dünaamilis-stohhasti-

listesse üldtasakaalumudelitesse; prognooside

kombineerimine. 28

EKP korraldas 2010. aastal ise või koostöös

partneritega 15 teaduskonverentsi ja seminari.

Ühiselt korraldati konverentse koos Majandus-

poliitiliste Uuringute Keskuse, BISi ja nii euro-

süsteemi kui ka teiste keskpankadega. Lisaks

korraldati hulgaliselt seminare teadustööde tule-

muste levitamiseks EKPs. Nagu varasematelgi

aastatel, oli enamik konverentse ja seminare seo-

tud konkreetsete uurimisprioriteetidega. Nende

ürituste kavad ja ettekanded on avaldatud EKP

veebilehel. 29

Lisateave võrgustiku kohta on aadressil 26

http://www.paymenteconomics.org.

Välisteadurid külastavad EKPd sihtotstarbeliselt või selliste 27

ametlike programmide raames nagu Lamfalussy stipendium.

Teemade täielik loetelu: http://www.ecb.europa.eu/pub/scientifi c/28

resbull/html/index.en.html.

http://www.ecb.europa.eu/events/conferences29

113EKP

Aastaaruanne2010

Veel üks kauakestnud uurimistulemuste levi-

tamise viis on seminarisarjade korraldamine,

millest kaks on eriti olulised: koostöös Saksa-

maa keskpanga ja Finantsuuringute Keskusega

korraldatavad ühislõunaseminarid ning külalis-

lektorite seminarid. Tegemist on iganädalaste

seminaridega, kuhu kutsutakse välisteadlasi

tutvustama oma hiljutisi töid EKPs. EKP kor-

raldab peale selle teisigi, peamiselt ühekordseid

teadusseminare.


6.1 RAHALOOME JA EESÕIGUSTEGA SEOTUD

KEELDUDE JÄRGIMINE

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu

artikli 271 punktile d on EKP-le usaldatud üles-

anne jälgida, et ELi kõigi 27 liikmesriigi kesk-

pangad ja EKP järgivad aluslepingu artiklites 123

ja 124 ning nõukogu määrustes (EÜ) nr 3603/93

ja 3604/93 sätestatud keelde. Artikliga 123 on

EKP-l ja liikmesriikide keskpankadel keelatud

anda valitsustele ja ELi institutsioonidele või asu-

tustele arvelduslaene või muud liiki krediiti ning

osta neilt otse võlainstrumente. Artikliga 124 on

keelatud kõik meetmed, millega antakse valit-

sustele ja ELi institutsioonidele või asutustele

eesõigusi fi nantsasutustes, kui need meetmed ei

põhine usaldatavusnormatiivide täitmise järele-

valve kaalutlustel. Paralleelselt EKP nõukoguga

kontrollib nende sätete täitmist liikmesriikides

ka Euroopa Komisjon.

EKP jälgib ka ELi keskpankade kodumaise ja

teiste liikmesriikide avaliku sektori ning ELi

institutsioonide ja asutuste emiteeritud võla-

instrumentide oste järelturul. Vastavalt nõu-

kogu määruse (EÜ) nr 3603/93 põhjendustele ei

tohi järelturult osta avaliku sektori võlainstru-

mente, et minna mööda aluslepingu artikli 123

keelust. Sellised ostud ei tohi saada avaliku sek-

tori kaudse rahastamise vormiks.

2010. aasta seireandmed viitavad sellele, et järg-

misi juhtumeid võib käsitleda aluslepingu artik-

litega 123 ja 124 ning asjaomaste nõukogu mää-

rustega vastuolus olevatena.

Esiteks paigutas Portugali keskpank 13. mail 2010

ühte Portugali avaliku sektori panka seitsme-

päevase hoiuse summas 12,5 miljonit USA dol-

larit. Tegemist oli tehnilise eksitusega. Teiseks

tegi Madalmaade keskpank ettemakseid seoses

Madalmaade hoiuste kindlustamise kavaga. Sea-

dusloome peab viima Madalmaade hoiuste kind-

lustamise kava kooskõlla keskpankade rahaloome-

keeluga. Kolmandaks toimus Küprose keskpanga

puhul hoiuste tagamise skeemi jooksevkonto saldo

tasustamine võrreldavatest turuintressimääradest

kõrgemate intressimääradega, mis ei sobi kokku

keskpankade rahaloomekeelu eesmärgiga. Sellega

seoses andis Küprose keskpank teada, et ta oli

otsustanud hakata seda kontot tasustama turuint-

ressimääradega hiljemalt 2012. aasta alguses. Nel-

jandaks viis valitsussektori hoiuste tasustamise

kord Itaalia keskpangas selleni, et hoiuseid tasus-

tati võrreldavatest turuintressimääradest kõrge-

mate intressimääradega. Sellega seoses andis Itaa-

lia keskpank teada, et tasustamiskord on praegu

muutmisel. Et tasustamiskord oleks kooskõlas

keskpankade rahaloomekeeluga, tuleks see muut-

mine võimalikult kiiresti lõpule viia.

Üldisemalt tasub meenutada, et aluslepingu

artiklites 123 ja 124 sätestatud keelde tuleb jär-

gida rangelt ja isegi fi nantskriisi ajal.

6.2 NÕUANDVAD FUNKTSIOONID

ELi toimimise lepingu artikli 127 lõikes 4 ja

artikli 282 lõikes 5 on sätestatud nõue, et EKPga

tuleb konsulteerida iga ELi ja riigi tasandi õigus-

akti eelnõu üle, mis kuulub tema pädevusse. 30

Kõik EKP arvamused avaldatakse EKP veebile-

hel. EKP arvamused ELi õigusaktide eelnõude

kohta avaldatakse ka Euroopa Liidu Teatajas.

EKP võttis 2010. aastal vastu 95 arvamust tema

pädevusse kuuluvate ELi või liikmesriikide

õigusaktide eelnõude kohta. Kümme arvamust

esitati ELi õigusaktide ja 85 liikmesriikide õigus-

aktide eelnõude kohta. 2009. aastal esitati 100 sel-

list arvamust. 2010. aastal ja 2011. aasta alguses

vastu võetud arvamuste loetelu on käesoleva aas-

taaruande lisas.

Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Parlamendi ja

Euroopa Komisjoni taotlusel antud EKP arva-

mused puudutasid muu hulgas majanduse juh-

timise ja fi nantsregulatsiooni valdkonna jätku-

vaid reforme, samuti õigusakte, mis käsitlevad

Eesti üleminekut eurole, ning euro ja Eesti krooni

vahetuskurssi 31 (vt 3. peatükk).

6 MUUD ÜLESANDED JA TEGEVUSED

Kooskõlas lepingule lisatud protokolliga teatavate Suurbri-30

tannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriiki käsitlevate sätete kohta

(ELT C 83, 30.3.2010, lk 284) on Ühendkuningriik konsultee-

rimise kohustusest vabastatud.

CON/2010/52.31

115EKP

Aastaaruanne2010

ELi majanduse juhtimise jätkuva reformi ühe

osana tervitas EKP Euroopa Komisjoni ettepa-

nekut ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlu-

sega (mis on stabiilsuse ja majanduskasvu pakti

osa) seotud statistikaandmete kvaliteedi paran-

damiseks. 32 Ühes teises arvamuses 33 toetas EKP

õigusakti ettepanekute ulatuslikku paketti, mille

eesmärk on tugevdada ELi majanduse ja eelarve

järelevalveraamistikku. EKP tundis eelkõige

heameelt makromajanduse järelevalveraamis-

tiku kehtestamist käsitleva ettepaneku üle, sest

see täidab suure lünga ELi majanduse juhtimi-

ses. Samal ajal kutsus EKP liidu seadusandjat

ja liikmesriike üles kasutama ära käimasolevat

õigusloomeprotsessi, selleks et tugevdada majan-

duse juhtimist nii palju, kui aluslepingute koha-

selt lubatud. EKP märkis, et esitatud ettepanekud

peaksid sätestama suurema automaatsuse, ja oli

seisukohal, et ELi Nõukogu või vähemalt euro-

grupp peaksid tegema avalduse, milles võtavad

endale kohustuse üldjuhul järgida komisjoni ette-

panekuid ja soovitusi jätkata menetlusi nõudeid

mittejärgivate riikide suhtes. EKP tegi ka soovi-

tusi kõikide ettepanekute eelnõude kohta.

ELi järelevalvereformiga seoses toetas EKP

muudatuste kogu direktiivi kohta tehtud ette-

paneku eesmärki. Kõnealuse direktiiviga muu-

detakse 11 rahandussektori direktiivi, et tagada

Euroopa järelevalveasutuste ja Euroopa Süs-

teemsete Riskide Nõukogu (ESRN) nõueteko-

hane toimimine. 34 EKP ettepanekute eelnõud

keskendusid EKP/EKPSi ja ESRNi jaoks olulis-

tele küsimustele, nagu õiguslike tõkete kõrval-

damine teabe vahetamisel EKP/EKPSi, ESRNi

kolme Euroopa järelevalveasutuse ja riiklike järe-

levalveasutuste vahel. EKP avaldas arvamuse

ka muudatuste kohta, mis on vaja teha fi nants-

konglomeraati kuuluvate fi nantsüksuste täien-

dava järelevalve eeskirjadesse, selleks et kao-

tada teatavad lüngad järelevalves, näiteks seoses

fi nantskonglomeraati kuuluvate varahaldusette-

võtjate järelevalvega. 35

Finantsteenuste turu kriisijärgse regulatiivse

reformi kontekstis esitas EKP arvamused

mitme ettepaneku kohta, mis hõlmasid regu-

leerivate kapitalinõuete läbivaatamist ja rei-

tinguagentuuride reguleerimist. 36 EKP toetas

jõupingutusi tugeva reguleeriva raamistiku loo-

miseks, et ennetada edasisi fi nantskriise, kut-

sudes võimaluse korral säilitama võrdseid või-

malusi ja ühtlustama õigusnorme maailmas.

EKP rõhutas vajadust säilitada selliste vara-

dega seotud usaldusväärsed riskihindamista-

vad, mis on kaetud eurosüsteemi tagatiste raa-

mistikuga, kaasa arvatud keskpankade võimalus

saada teavet struktureeritud fi nantsinstrumen-

tide kohta laenude tasemel. Börsiväliseid tule-

tisinstrumente, keskseid vastaspooli ja kauple-

misteabehoidlaid käsitlevat kavandatud määrust

tervitas EKP kui sammu, mis tehti 2009. aasta

septembris saavutatud G20 kokkuleppe rakenda-

miseks; kokkuleppe kohaselt tuleks standardsete

börsiväliste tuletisinstrumendilepingutega hilje-

malt 2012. aasta lõpuks kaubelda võimaluse kor-

ral börsidel või elektroonilistel kauplemisplatvor-

midel ning arveldada läbi keskse vastaspoole. 37

Sellele vaatamata tõi EKP esile terve hulga prob-

leeme, eelkõige seoses sellega, et EKP ja liik-

mesriikide keskpankade järelevalvevolitustele ei

pöörata tähelepanu, ning keskpankade püsivõi-

maluste kasutamist käsitlevate sätetega.

EKP vastas ka märkimisväärsele arvule rii-

kide ametiasutuste konsultatsioonidele, millest

mõned käsitlesid järelevalvestruktuuride arengut

Iirimaal, Kreekas, Prantsusmaal ja Austrias. 38

EKP märkis ära Prantsusmaa järelevalveasutuste

ühinemise ja tervitas uue usaldatavusjärelevalve

asutuse loomist, mida hakkab juhtima Prantsus-

maa keskpanga president. 39 Kavandatav raamis-

tik parandab tõenäoliselt Prantsusmaa keskpanga

(Banque de France) suutlikkust pakkuda analüüsi

valdkonnas tuge Euroopa Süsteemsete Riskide

Nõukogule. EKP tervitas ka Iirimaa keskpanga

(Central Bank and Financial Services Authority

of Ireland) kavandatavat restruktureerimist, 40

et krediidi- ja fi nantsasutuste järelevalve jääks

CON/2010/28.32

CON/2011/13. Vt ka käesoleva aastaaruande 5. peatükk.33

CON/2010/23.34

CON/2011/6.35

CON/2010/65 ja CON/2010/82.36

CON/2011/1.37

CON/2010/30, CON/2010/48, CON/2010/33, CON/2010/4 ja 38

CON/2010/57.

CON/2010/4.39

CON/2010/30 ja CON/2010/48.40


täielikult keskpanga vastutusele. EKP esitas

üksikasjalikud tähelepanekud keskpankade sõl-

tumatuse ja laenukeelu kohta.

EKPga konsulteeriti ka mitme fi nantsturgude

stabiilsuse meetme üle, millest mõned on seo-

tud fi nantskriisiga. 41 Eelkõige esitas EKP arva-

muse 42 Kreeka seaduseelnõu kohta, mis käsitleb

fi nantsstabiilsuse fondi loomist, mille eesmärk

on säilitada Kreeka pangandussüsteemi stabiil-

sus krediidiasutuste rekapitaliseerimise abil.

EKP tervitas tihedat seost fondi ja pangan-

dusjärelevalve raamistiku vahel. Kreeka kesk-

panga kehtivaid järelevalvevolitusi arvesse võttes

tuleks seadusega tagada, et kapitali adekvaatsuse

nõuded säilitatakse nõuetekohaselt. EKP tervi-

tas ka algatavat rolli, mis on Kreeka keskpanga

presidendil fondi nõukogu liikmete ametisse

nimetamisel.

Kommenteerides Saksamaa õigusaktide eel-

nõusid krediidi- ja fi nantsasutuste ning kindlus-

tusseltside kompensatsioonisüsteemide kohta, 43

rõhutas EKP, kuivõrd tähtis on viia asjakohased

nõuded vastavusse rahvusvaheliste standardite ja

ELi õigusaktidega, et vältida regulatiivset arbit-

raaži ja aidata kaasa liigsete riskide võtmise pii-

ramisele. Muud arvamused fi nantsraskustes kre-

diidiasutustega seotud menetluste kohta tõstsid

esile tõhusa kriisilahendusraamistiku olulisust,

et tagada fi nantssüsteemi stabiilsus. 44 EKP aval-

das arvamust raskustes Taani krediidiasutuste

uue likvideerimiskorra 45 ja Saksamaa pankade

restruktureerimise kohta, 46 tervitades riigi veelgi

suuremat tagasitõmbumist ja selliste kriisilahen-

dusraamistike eelistamist, mis põhinevad peami-

selt krediidiasutuste poolsel rahastamisel. Kui

kriisiolukord nõuab riiklike vahendite täiendavat

kasutamist, tuleks paluda pangandussektoril need

kulud riigile hüvitada. Sellega edendatakse turu-

distsipliini ja käsitletakse moraaliriske. Arvamu-

ses Poola riigiabimeetmete kavandatava muut-

mise kohta 47 väljendas EKP muret selle pärast,

et neid meetmeid on võimalik muuta tähtajatu-

teks, mis on vastuolus riigiabimeetmete tähtaja-

lisuse nõudega. Tähtajalise korra pikendamise

ärahoidmisega pääseks selline pikendamine vaja-

likust rahapoliitilisest ja fi nantsstabiilsusega seo-

tud hindamisest.

Statistikavaldkonnas konsulteeriti EKPga Kreeka

statistikasüsteemi ja sõltumatu statistikaasutuse

loomise küsimuses. 48 EKP rõhutas, et ELi eel-

arveseisundi järelevalve usaldusväärsus ning

samuti rahaliidu usaldusväärsus ja nõueteko-

hane toimimine sõltub ülemäärase eelarvepuu-

dujäägi statistika usaldusväärsest ja õigeaegsest

koostamisest, mis ei olene poliitilistest tsükli-

test. EKP rõhutas oma arvamuses, mis käsitles

Eestis riikliku statistika tegemise uut õigusraa-

mistikku, 49 et on oluline tagada Statistikaameti

sõltumatus, kuna see on eriti tähtis majandus- ja

rahaliidu raamistiku tõrgeteta toimimiseks pärast

euro kasutuselevõttu. 50

EKP võttis vastu mitu arvamust liikmesriikide

keskpankade kohta, sealhulgas Bulgaaria, Taani,

Eesti, Iirimaa, Prantsusmaa, Leedu, Ungari ja

Poola keskpanga põhikirja muudatuste kohta. 51

EKP märkis, et Leedu keskpanga kinnisvara

õigusliku staatusega seotud ebakindlus õõnes-

tab kõnealuse keskpanga institutsioonilist ja

fi nantssõltumatust. 52 EKP tervitas Prantsusmaa

keskpanga kapitali ja kohustusliku reservi suu-

rendamist. 53 Mitu arvamust oli seotud liikmes-

riigi keskpanga töötajate tasustamisega eelar-

vetasakaalu taastamisele suunatud õigusaktide

kontekstis. 54 EKP tervitas eelarve konsolidee-

rimiseks tehtavaid jõupingutusi ja rõhutas, et

CON/2010/3, CON/2010/7, CON/2010/10, CON/2010/11, 41

CON/2010/12, CON/2010/21, CON/2010/26, CON/2010/29,

CON/2010/31, CON/2010/35, CON/2010/41, CON/2010/45,

CON/2010/50, CON/2010/53, CON/2010/54, CON/2010/62,

CON/2010/63, CON/2010/64, CON/2010/71, CON/2010/75,

CON/2010/83, CON/2010/86, CON/2010/92, CON/2010/93

ja CON/2010/95.

CON/2010/54.42

CON/2010/41 ja CON/2010/63.43

CON/2010/12, CON/2010/31 ja CON/2010/35.44

CON/2010/45.45

CON/2010/83.46

CON/2010/95.47

CON/2010/17.48

CON/2010/2.49

EKPga konsulteeriti ka mitme õigusakti ettepaneku üle seo-50

ses euro kasutuselevõtu ettevalmistustega Eestis. Vt lähemalt

3. peatüki punkt 2.

CON/2010/25, CON/2010/24, CON/2010/20, CON/2010/30, 51

CON/2010/48, CON/2010/44, CON/2010/42, CON/2010/56,

CON/2010/91 ja CON/2010/37.

CON/2010/42.52

CON/2010/88.53

CON/2010/42, CON/2010/51, CON/2010/56, CON/2010/69 ja 54

CON/2010/80.

117EKP

Aastaaruanne2010

liikmesriigi keskpanga sõltumatuse tagamiseks

personaliküsimustes tuleb otsus keskpanga töö-

tajate tasustamist käsitlevate õigusaktide eel-

nõude kohta teha tihedas ja tulemuslikus koos-

töös liikmesriigi keskpangaga, võttes arvesse

keskpanga seisukohti, et tagada selle jätkuv

suutlikkus täita sõltumatult aluslepingu, EKPSi

põhikirja ja liikmesriigi õigusaktidega antud

ülesandeid. Oma arvamuses Portugali karmis-

tamismeetmete kohta 55 kirjeldas EKP täpsemalt

tulemusliku koostöö vajadust ja rõhutas, et sel-

lise tulemusliku koostöö puudumine oleks tõsi-

ses vastuolus keskpanga sõltumatuse põhimõt-

tega. Ungari puhul väljendas EKP muret Ungari

keskpanga seaduse sagedase muutmise üle, mär-

kides, et keskpanga sõltumatuse jaoks on olu-

line stabiilne keskpanga õigusraamistik, ja hoia-

tas meetmete eest, millega püütakse mõjutada

Ungari keskpanga presidenti ja teisi kõnealuse

keskpanga otsuseid tegevate organite liikmeid,

mis on vastuolus ELi toimimise lepingu artik-

lis 130 sätestatud keskpankade sõltumatusega. 56

EKP märkis ka seda, et liikmesriigi keskpanga

töötajate palgakärped peavad olema kooskõlas

ELi toimimise lepingu artiklis 123 sätestatud

keskpankade laenukeeluga. 57

Alates 2008. aastast on aastaaruandesse lisatud

ka selged ja olulised juhtumid, 58 mil on rikutud

kohustust konsulteerida EKPga seoses riikide ja

ELi õigusaktide eelnõudega.

2010. aastal tuvastas EKP kaks juhtumit, mil ELi

õigusaktide eelnõudega seoses ei konsulteeritud,

sealhulgas üks juhtum, mil EKP esitas omaalga-

tusliku arvamuse. Esimene konsulteerimata jät-

mise juhtum käsitles ettepanekut komisjoni mää-

ruse kohta, millega rakendatakse määrust (EÜ)

nr 177/2008 (millega luuakse statistika eesmärgil

moodustatud ettevõtlusregistrite ühine raamistik)

konfi dentsiaalsete andmete vahetamisel Eurostati

ja keskpankade vahel. 59 EKP leiab, et määrus on

asjakohane EKP sellise koostöö puhul ELi insti-

tutsioonide, asutuste, ametite ja ametkondadega,

mille eesmärk on koguda statistilisi andmeid, mis

on vajalikud EKPSi põhikirja artikli 5 kohaste

ülesannete täitmiseks, ning seepärast oleks tul-

nud EKPga konsulteerida õigusloome asjakoha-

ses etapis.

Teine konsulteerimata jätmise juhtum käsitles

ettepanekut direktiivi kohta, millega muudetakse

direktiive 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ seoses

kauplemisportfelli ja edasiväärtpaberistamisega

seotud kapitalinõuetega ning tasustamispoliitika

üle järelevalve teostamisega. 60 EKPga konsultee-

riti seoses varasema eelnõuga ja EKP esitas arva-

muse 61 12. novembril 2009. 7. juulil 2010 võttis

Euroopa Parlament vastu direktiivi, mis sisal-

das mitmeid muudatusi ja mille nõukogu hil-

jem ametlikult vastu võttis. 62 Arvestades seda,

et EKPga tuleb konsulteerida iga tema pädevusse

kuuluva õigusakti eelnõu muudatuste puhul, esi-

tas EKP 6. augustil 2010 muudetud eelnõu kohta

omaalgatusliku arvamuse. 63

2010. aastal tuvastas EKP kümme juhtumit, mil

riigi õigusakti eelnõuga seoses ei konsulteeritud,

ja esitas ühe omaalgatusliku arvamuse. Järgmi-

sed viis juhtumit loeti selgeks ja oluliseks.

Bulgaaria asutused ei konsulteerinud EKPga sea-

duseelnõu üle, mis käsitleb fi nantsjärelevalve

komisjoni koosseisu ja ülesandeid ning eelkõige

fi nantsstabiilsuse nõuandekogu parameetreid,

See on EKPSi jaoks üldise tähtsusega küsimus.

EKPga ei konsulteeritud Portugali seaduseelnõu

üle, mis määrab keskpangale uued ülesanded.

Kõnealune seadus on EKPSi jaoks üldise tähtsu-

sega küsimus, kuna see puudutab riigi keskpanga

CON/2010/80.55

CON/2010/91.56

CON/2010/51, CON/2010/69 ja CON/2010/80.57

EKP määratluse kohaselt on selged need juhtumid, mille puhul ei 58

ole õiguslikku kahtlust, et EKPga oleks pidanud konsulteerima,

ning olulised on need juhtumid, mille puhul EKP oleks konsul-

teerimise korral esitanud olulisi kriitilisi märkusi õigusakti eel-

nõu sisu kohta või mis on EKPSi jaoks üldise tähtsusega.

Komisjoni 26. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1097/2010, 59

millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust

(EÜ) nr 177/2008 (millega luuakse statistika eesmärgil moo-

dustatud ettevõtlusregistrite ühine raamistik) seoses konfi dent-

siaalsete andmete vahetamisega komisjoni (Eurostat) ja kesk-

pankade vahel (ELT L 312, 11.5.2010, lk 1).

KOM(2009) 362 lõplik.60

CON/2009/94.61

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direk-62

tiiv 2010/76/EL, millega muudetakse direktiive 2006/48/EÜ ja

2006/49/EÜ seoses kauplemisportfelli ja edasiväärtpaberistami-

sega seotud kapitalinõuetega ning tasustamispoliitika üle järele-

valve teostamisega (ELT L 329, 14.12.2010, lk 3).

CON/2010/65. 63


fi nantssõltumatust ja EKP oleks selle kohta tei-

nud olulisi kriitilisi märkusi.

Finantskriisiga seotud meetmete osas ei konsul-

teeritud EKPga kolmel korral. Kreeka asutused ei

konsulteerinud EKPga kahel korral: esiteks sea-

duseelnõu üle, mis käsitles töötajate tööle võtmise

süsteemi muutmist avalikus sektoris ja mõjutas

Kreeka keskpanga ainuõigust võtta tööle teata-

vaid töötajaid, ning teiseks seaduseelnõu üle, mis

nägi muu hulgas ette piirangud töötajate tööle

võtmisele riigiasutustes, sealhulgas Kreeka kesk-

pangas, et piirata jätkuva eelarvekriisi kahju-

likku mõju. Sloveenia asutused ei konsulteeri-

nud EKPga õigusakti eelnõu üle, mis käsitles riigi

tagatiste ja laenude andmist krediidiasutustele.

EKP leiab, et need on EKPSi jaoks üldise tähtsu-

sega küsimused, kuna need puudutavad fi nants-

kriisi ja liikmesriikide vastumeetmeid.

Alates 2010. aastast lisatakse aastaaruandesse ka

selged ja korduvad juhtumid, mil liikmesriigid

on jätnud täitmata EKPga konsulteerimise kohus-

tuse. Korduvad juhtumid on sellised, kus sama

liikmesriik jätab EKPga konsulteerimata kahe

järjestikuse aasta jooksul vähemalt kolmel korral,

kusjuures igal vaatlusalusel aastal peab esinema

vähemalt üks konsulteerimata jätmise juhtum.

EKP andmetel jätsid nii Kreeka kui ka Ungari

oma õigusaktide eelnõude osas EKPga konsul-

teerimata 2009. aastal kahel korral ja 2010. aastal

kolmel korral.

6.3 EUROOPA LIIDU LAENUVÕTMIS- JA

LAENUANDMISTOIMINGUTE, EUROOPA

FINANTSSTABIILSUSFONDI NING KREEKA

VABARIIGILE ANTAVATE ÜHENDATUD

KAHEPOOLSETE KREDIITIDE HALDAMINE

Kooskõlas aluslepingu artikli 141 lõikega 2,

EKPSi põhikirja artiklitega 17, 21.2, 43.1 ja 46.1

ning nõukogu 18. veebruari 2002. aasta mää-

ruse (EÜ) nr 332/2002 (mida on viimati muu-

detud nõukogu 18. mai 2009. aasta määrusega

(EÜ) nr 431/2009) artikliga 9 vastutab EKP kesk-

mise tähtajaga rahalise abi süsteemi raames jät-

kuvalt Euroopa Liidu laenuvõtmis- ja laenuand-

mistegevuse haldamise eest, nagu on sätestatud

7. novembri 2003. aasta otsuses EKP/2003/14,

mida on viimati muudetud 19. juuni 2009. aasta

otsusega EKP/2009/17. 2010. aastal sai EKP ELi

nimel neli väljamakset ning kandis need summad

üle laenuvõtjatest riikidele (Rumeenia ja Läti).

Kaheksa laenu puhul jõudis kätte intressimaksete

tasumise tähtaeg; EKP töötles need maksed vas-

tavalt. 31. detsembri 2010. aasta seisuga oli kesk-

mise tähtajaga rahalise abi süsteemi raames ELi

antud laenude kogujääk 12,1 miljardit eurot.

Seoses krediidikorralduse lepinguga euro kasu-

tusele võtnud liikmesriikide 64 ja Kreditanstalt

für Wiederaufbau (KfW) 65 (krediidiandjad) ning

Kreeka Vabariigi (krediidisaaja) ja Kreeka kesk-

panga (krediidisaaja esindaja) vahel ning vasta-

valt EKPSi põhikirja artiklitele 17 ja 21.2 ning

EKP 10. mai 2010. aasta otsuse EKP/2010/4 artik-

lile 2 vastutab EKP krediidiandjate ja krediidi-

saaja nimel tehtavate maksete teostamise eest.

2010. aastal sai EKP krediidiandjatelt neli välja-

makset ning kandis need summad üle krediidi-

saajale. Mõlema krediidi puhul jõudis kätte int-

ressimaksete tasumise tähtaeg ning EKP töötles

need maksed vastavalt. Kreeka Vabariigile anta-

vate ühendatud kahepoolsete krediitide jääk oli

31. detsembri 2010. aasta seisuga 21 miljardit

eurot.

Vastavalt aluslepingu artikli 122 lõikele 2 ja

artikli 132 lõikele 1, EKPSi põhikirja artikli-

tele 17 ja 21 ning nõukogu 11. mai 2010. aasta

määruse (EL) nr 407/2010 artiklile 8 vastutab

EKP Euroopa fi nantsstabiilsusmehhanismi alu-

sel tehtavate Euroopa Liidu laenuvõtmis- ja lae-

nuandmistoimingute haldamise eest. Seoses sel-

lega avas EKP kooskõlas 14. oktoobri 2010. aasta

otsuse EKP/2010/17 artikliga 2 Euroopa Komis-

joni konto. Euroopa fi nantsstabiilsusmehhanismi

alusel 2010. aastal toiminguid ei tehtud.

Vastavalt EKPSi põhikirja artiklitele 17 ja 21

(koosmõjus Euroopa fi nantsstabiilsusfondi raam-

lepingu artikli 3 lõikega 5) vastutab EKP euro

kasutusele võtnud liikmesriikidele Euroopa

V.a Kreeka Vabariik ja Saksamaa Liitvabariik. 64

Kes tegutseb üldistes huvides Saksamaa Liitvabariigi korral-65

dusel ja tagatisel.

119EKP

Aastaaruanne2010

fi nantsstabiilsusfondist antud laenude haldamise

eest. Seoses sellega avas EKP kooskõlas 1. sep-

tembri 2010. aasta otsuse EKP/2010/15 artikliga 1

Euroopa fi nantsstabiilsusfondi konto. Euroopa

fi nantsstabiilsusfondi alusel 2010. aastal toimin-

guid ei tehtud.

6.4 EUROSÜSTEEMI RESERVIHALDUSTEENUSED

Ka 2010. aastal osutati laias valikus teenuseid

raamistiku alusel, mis loodi 2005. aastal euro-

süsteemi klientide eurodes nomineeritud reserv-

vara haldamiseks. Kõiki teenuseid, mida saavad

kasutada euroalavälised keskpangad ning rahan-

dus- ja valitsusasutused, aga ka rahvusvahelised

organisatsioonid, osutavad eurosüsteemi kuu-

luvad keskpangad (eurosüsteemi teenusepak-

kujad) ühtsetel tingimustel ja kooskõlas üldiste

turustandarditega. EKP-l on seejuures üldkoor-

dineeriv roll, et tagada raamistiku sujuv toimi-

mine. Eurosüsteemiga ärisuhetes olevate klien-

tide arv jäi 2010. aastal stabiilseks. Teenuste endi

puhul tuleb märkida, et klientide sularahavarud

(k.a hoiused) ja väärtpaberipositsioonid suure-

nesid kokkuvõttes pisut.

Endine puu- ja köögivilja hulgimüügiturg Grossmarkthalle ehitati aastatel 1926–1928 professor Martin Elsaesseri projekti järgi

ning on muinsuskaitse all. Vaade lõunast enne põhiehitustöö algust.

3 . PEATÜKK

EESTI ÜHINEMINE EUROALAGA


1 EESTI MAJANDUSLIK JA RAHAPOLIITILINE ARENG

Euroopa Liidu Nõukogu võttis 13. juulil 2010

vastu otsuse, millega Eestil lubati 1. jaanuaril

2011 võtta kasutusele euro. Sellega suurenes

euroala riikide arv 16st 17ni. Otsuse aluseks olid

EKP ja Euroopa Komisjoni 2010. aasta maikuu

lähenemisaruanded, Euroopa Ülemkogu arutelud,

Euroopa Parlamendi arvamus, Euroopa Komis-

joni ettepanek ja eurogrupi soovitus. Lisaks võt-

tis nõukogu samal päeval vastu määruse, millega

fi kseeriti Eesti krooni ja euro lõplik vahetuskurss.

Vahetuskursiks määrati 15,6466 EEK/EUR. See

oli ka Eesti krooni keskkurss kogu selle perioodi

vältel, mil Eesti osales vahetuskursimehhanis-

mis ERM2.

Eesti oli mitu aastat üks ELi kõige kiirema majan-

duskasvuga riike. See tugev majanduskasv, mis

näitas aastatel 2005–2007 selgeid ülekuume-

nemise märke, osutus siiski jätkusuutmatuks.

Majanduskasv hakkas aeglustuma juba 2007. aas-

tal, kuid jäi sellegipoolest kiireks. Kuna selline

makromajanduslik areng osutus jätkusuutmatuks

ja ka maailmakaubanduse vood kuivasid kokku,

toimus Eesti majanduskasvu arengus 2009. aastal

järsk pööre ning ränk aeglustumine (vt tabel 14).

Seetõttu algas Eesti majanduses oluline kohan-

dumine, mis aitas osaliselt leevendada väga kiire

kasvu aastatel kujunenud välis- ja sisemajanduse

tasakaalustamatust. 2010. aastal hakkas majan-

dusaktiivsus taastuma: SKP aastane reaalkasv

pöördus 2010. aasta teises kvartalis positiiv-

seks ja oli neljandas kvartalis 6,6%. Välisaren-

gust rääkides oli Eesti maksebilansi kombineeri-

tud jooksev- ja kapitalikonto aastatel 2000–2008

keskmiselt väga suures puudujäägis, ulatudes

10%ni SKPst. Suurte puudujääkide korrigeeri-

mine oligi ülekuumenemise perioodile järgnenud

Eesti majanduse hädavajalikus kohandumisprot-

sessis üks tähtsamaid elemente. Pärast sisenõud-

luse tugevat langust, mille tõttu langes import,

puudujääk vähenes ja pöördus ülejäägiks, mis oli

2010. aasta kolmandas kvartalis 8,4% SKPst.

Infl atsioon on Eestis viimasel kümnendil are-

nenud väga kõikuvalt. ÜTHI-infl atsioon, mis

1990. aastate keskpaigast kuni 2003. aastani üldi-

selt vähenes, hakkas 2004. aastal tõusma, mis

oli tingitud reguleeritud hindade järskudest tõu-

sudest, osaliselt seoses ELiga ühinemisega, aga

ka energiahindade tõusust ja ülekuumenemisest.

Majanduskasvu järsust aeglustumisest hoolimata

kasvas infl atsioon 2008. aastal jätkuvalt ja jõudis

10,6%ni, peegeldades üleilmsete toormehindade

tõusu, maksude ühtlustamiseks võetud meet-

meid ja palkade hilinenud reaktsiooni muutuva-

tele majandusoludele. Majandussurutise süvene-

des kahanes aastane infl atsioonimäär kiiresti ja

oli mõne kuu vältel isegi negatiivne; 2009. aasta

keskmine infl atsioon oli 0,2%. 2010. aasta teisel

poolel kasvas ÜTHI-infl atsioon taas kiiresti, pee-

geldades maailmaturu toormehindade, reguleeri-

tud hindade ja aktsiiside tõusu ning majandusak-

tiivsuse taastumist. Kogu 2010. aasta arvestuses

oli ÜTHI-infl atsioon 2,7%.

Eesti majanduse viimaste aastate teravast kohan-

dumisest mõjutatuna on tööpuudus Eestis praegu

kõrge, ulatudes 2010. aasta neljandas kvartalis

keskmiselt 13,6%ni. Eesti tööturg on suhteliselt

paindlik, kuid piirkonniti on tööhõives ja töö-

puuduses jätkuvalt erinevusi ning tööjõu osku-

sed ei vasta turu vajadustele. Need tegurid toe-

tasid palkade kiiret tõusu aastatel 2005–2008.

Nõrga majandusaktiivsuse ja tööpuuduse kasvu

tõttu on nii era- kui ka avaliku sektori palkade

kasv järsult aeglustunud. See kohandus on vaja-

lik, et Eesti ajutine suur tööpuudus ei muutuks

alaliseks.

Aastatel 2000–2009 oli Eesti eelarvepoliitika üldi-

selt range ning riigieelarve oli kuni 2007. aastani

peaaegu tasakaalus või ülejäägis. Valitsussektori

bilansiolukord halvenes siiski 2008. aastal seo-

ses märkimisväärse majandussurutisega. Valit-

sussektori eelarve puudujääk kasvas 2008. aastal

2,8%ni SKPst. 2009. aastal kahanes see 1,7%ni

seoses valitsuse võetud mahukate konsolideeri-

mismeetmetega, mis moodustasid SKPst ligi-

kaudu 9% ( ja millest umbes kolmandikku

peetakse ajutisteks). Seega oli Eesti eelarvepuu-

dujääk 2009. aastal üks euroala madalamaid ja

Eesti on ka üks väheseid ELi riike, mille suhtes ei

toimu ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust.

Eesti võlakoormus oli 2009. aastal 7,2% SKPst.

Euroopa Komisjoni prognoosi kohaselt väheneb

Eesti valitsussektori eelarve puudujääk 2010. aas-

tal 1,0%ni SKPst; valitsussektori koguvõlaks

prognoositakse 8,0% SKPst. Lähiaastatel peaks

123EKP

Aastaaruanne2010

Eesti konsolideerimisega jätkama, et saavutada

2013. aastaks keskpika perspektiivi eesmärgiga

kooskõlas eelarveülejääk ja sedasi säilitada riigi

rahanduse jätkusuutlikkus.

Eesti lähenemisprotsessi on viimase aasta-

kümne jooksul oluliselt mõjutanud majan-

dus- ja rahapoliitilised valikud. Eesti võttis

1992. aastal kasutusele valuutakomitee süs-

teemi. Kroon seoti alguses Saksa margaga ning

pärast 1999. aastat euroga. Peale selle sätestati

Eesti Panga seaduses 2003. aastal rahapoliitika

esmaseks eesmärgiks hinnastabiilsuse saavuta-

mine. Aastatel 2005–2008 muutusid Eesti valuu-

takomitee süsteemiga seotud rahapoliitilised

tingimused liiga ekspansiivseks. Eelarve tasa-

kaalu suhteliselt headest näitajatest hoolimata

ei olnud riigi üldine kurss piisavalt range, et

ohjeldada nõudlusest tulenevat survet ja toe-

tada hinnastabiilsust. See tõi kaasa liiga kiire

laenukasvu ja varahindade tõusu, eelkõige elu-

asemeturul, millest tulenenud tasakaalustama-

tus leevenes tugeva majandussurutise ja majan-

duse ulatusliku kohandumise ajal.

Eesti Panga poliitiline raamistik tagas, et EKP

intressimääraotsused mõjutasid otseselt Eesti

majanduses kehtivaid intressimäärasid. Eesti

rahaturu intressimäärad olid mitu aastat are-

nenud üldjoontes sarnaselt euroala võrrelda-

vate intressimääradega. Kuid pärast finants-

kriisi süvenemist 2008. aasta sügisel tõusid ka

riskipreemiad, turu intressimäärad eemaldu-

sid üha rohkem euroala rahaturu intressimäära-

dest ning Eesti ja euroala intressimäärade vahed

suurenesid. Alates 2009. aasta novembrist hak-

kasid rahaturu intressimäärade vahed oluliselt

kitsenema, peegeldades riigis eelarve konsoli-

deerimiseks tehtud jõupingutusi, rahvusvahe-

liste investorite riskikartlikkuse vähenemist ning

muutuvaid turuootusi seoses Eesti väljavaadetega

euro kasutuselevõtmise suhtes. Intressimäärava-

hede kitsenemine lähendas Eesti rahaturu intres-

simäärasid mõningase kõikumisega järk-järgult

euroala intressimääradele.

Selleks, et Eesti saaks euro eelistest täielikult

kasu ja et tema kohandumismehhanismid saak-

sid laienenud valuutapiirkonnas tõhusalt toimida,

Tabel 14 Eesti majanduse põhinäitajad

(aastased muutused protsentides, kui ei ole märgitud teisti; perioodi keskmised, kui ei ole märgitud teisiti)

1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

SKP reaalkasv -0,3 10,0 7,5 7,9 7,6 7,2 9,4 10,6 6,9 -5,1 -13,9 3,1 3)

Osakaal SKP reaalkasvus (protsendipunktides)

Sisenõudlus, v.a varud -4,3 8,0 7,0 12,5 10,7 7,3 10,1 15,8 7,7 -7,3 -19,6 .

Netoeksport 5,3 -1,1 -2,9 -5,9 -2,7 -0,7 -0,5 -6,0 -5,6 5,7 11,3 .

ÜTHI-infl atsioon 3,1 3,9 5,6 3,6 1,4 3,0 4,1 4,4 6,7 10,6 0,2 2,7

Töötaja kohta makstav hüvitis 9,1 14,5 9,6 9,1 11,7 12,2 10,9 14,1 24,6 10,1 -3,3 .

Tööjõu nominaalsed erikulud 4,6 2,5 2,9 2,4 5,3 4,6 3,4 8,7 17,4 16,3 1,1 .

SKP defl aator 7,5 4,5 5,3 3,3 4,2 3,6 5,5 8,3 10,5 7,2 -0,1 .

Impordi defl aator 1,4 5,8 2,0 -0,1 -0,2 1,5 3,3 4,1 3,3 5,9 -1,1 .

Tööpuuduse määr (protsendina

tööjõust) 11,3 13,6 12,6 10,3 10,0 9,7 7,9 5,9 4,7 5,5 13,8 16,9

Kogutööhõive -4,4 -1,5 0,8 1,3 1,5 0,0 2,0 5,4 0,8 0,2 -9,9 .

Jooksev- ja kapitalikonto saldo

(protsendina SKPst) -4,3 -4,9 -4,9 -10,1 -10,6 -10,6 -9,2 -13,2 -16,2 -8,7 7,3 .

Valitsussektori eelarvetasakaal

(protsendina SKPst) 2) -3,5 -0,2 -0,1 0,3 1,7 1,6 1,6 2,4 2,5 -2,8 -1,7 -1,0

Riigivõlg (protsendina SKPst) 2) 6,0 5,1 4,8 5,7 5,6 5,0 4,6 4,4 3,7 4,6 7,2 8,0

Rahaturu kolme kuu nominaalne

intressimäär (protsentides) 7,8 5,7 5,3 3,9 2,9 2,5 2,4 3,2 4,9 6,7 5,9 1,6

Euro nominaalne vahetuskurss 1) 15,6 15,6 15,6 15,6 15,6 15,6 15,6 15,6 15,6 15,6 15,6 15,6

Allikad: EKP, Eurostat ja Euroopa Komisjon.1) EEK/EUR2) Euroopa Komisjoni 2010. aasta sügise majandusprognoos.3) Kiirhinnang.


peab Eesti majanduspoliitika olema täielikult

suunatud lähenemisprotsessi jätkusuutlikkuse

tagamisele. Sellega seoses on hädavajalik tagada

madala infl atsioonitasemega keskkond. On äär-

miselt oluline, et ka muud poliitikavaldkonnad

peale rahapoliitika tagaksid Eesti majanduse

võime tulla toime võimalike riigispetsiifi liste

šokkidega ja vältida makromajanduse tasakaa-

lustamatuse kordumist. Eesti ametivõimud on

avalikult rõhutanud, et nende tähtsaim eesmärk

on tagada majanduskeskkond, mis viib keskpi-

kas perspektiivis makromajanduse tasakaalusta-

tud tingimuste juures toodangu ja tööhõive jät-

kusuutliku kasvuni ning tagab hinnastabiilsuse.

Sellega seoses peavad Eesti ametivõimud pühen-

duma sihikindlalt a) eelarve edasisele konsolidee-

rimisele, b) jätkuvatele struktuurireformidele ja

c) fi nantssektori poliitika jätkuvale tugevdami-

sele, et tagada fi nantsstabiilsus ja hoida ära või-

malike riskide tekkimine.

Taustinfo 9

EESTI EUROALAGA ÜHINEMISE MÕJU STATISTIKALE

Eesti ühinemine euroalaga 1. jaanuaril 2011 on viies kord, mil euroala statistilisi aegridu tuleb

uue liikmesriigi lisandumise tõttu muuta (Kreeka ühinemine 2001. aastal, Sloveenia ühinemine

2007. aastal, Küprose ja Malta ühinemine 2008. aastal ning Slovakkia ühinemine 2009. aas-

tal). Laienenud euroala statistika ettevalmistamist on vajaduse korral kooskõlastatud Euroopa

Komisjoniga.

Eesti ühinemine euroalaga tähendab seda, et Eesti residentidest, s.o nii füüsilistest kui ka juriidi-

listest isikutest on saanud euroala residendid. See mõjutab statistikat, mis kajastab euroala resi-

dentide omavahelisi ning euroalaväliste residentidega sooritatud tehinguid (vooge) ja nende posit-

sioone, nagu näiteks raha-, maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistika,

aga ka fi nantsaruandeid. Nendel juhtudel tuleb Eesti ja ülejäänud euroala residentide vahelised

tehingud ja positsioonid edaspidi „konsolideerida”, et tagada euroala residentsuse õige määrat-

lus kogu asjaomases statistikas.

Alates 2011. aasta jaanuarist peab Eesti täitma kõiki EKP statistikanõudeid, s.t esitama täieli-

kult ühtlustatud ja võrreldavaid riiklikke andmeid. 1 Kuna uue statistika koostamise ettevalmis-

tamine võtab palju aega, hakkasid Eesti Pank ja EKP ettevalmistusi tegema juba ammu enne

Eesti ühinemist ELiga. Pärast EKPSi liikmeks saamist 2004. aastal hoogustas Eesti Pank ette-

valmistusi EKP raha- ja fi nants-, välis-, valitsussektori ja fi nantskontode statistika nõuete täit-

miseks. Peale selle pidi Eesti Pank tegema vajalikke ettevalmistusi Eesti krediidiasutuste lõi-

mimiseks EKP kohustusliku reservi süsteemi ning täitma asjakohased statistikanõuded selles

valdkonnas.

Euroala teiste riikide andmeesitajate ja keskpankade jaoks tähendas euroala laienemine seda, et

alates 2011. aasta jaanuarist peavad nad esitama andmeid Eesti residentidega sooritatud tehin-

gute (või voogude) kohta ja oma positsioonide kohta nende suhtes euroala andmete osana, mitte

andmetena euroalaväliste residentide tehingute või positsioonide kohta nagu varem.

Samuti peavad nii Eesti kui ka teised euroala riigid esitama tagasiulatuvad ning geograafi liselt

ja sektorite poolest piisavalt liigendatud andmed vähemalt aastani 2004, mil Eesti ühines ELiga.

1 EKP statistikanõuded on kokku võetud dokumendis „EKP statistika: ülevaade”, aprill 2010.

125EKP

Aastaaruanne2010

Nende andmete põhjal on võimalik koostada euroala ajalisi koondeid selle praeguses koosseisu

kohta mõni aasta enne laienemist.

Euroala statistika avaldamiseks on EKP avanud Internetis juurdepääsu kahele aegreale. Esimene

neist sisaldab võimalikult kaugele ulatuvaid andmeid praeguse euroala kohta (s.t koos Eestiga)

ning teine seostab omavahel euroala eri koosseisud alates 1999. aasta 11 liikmest.


2 EESTI PANGA EUROSÜSTEEMIGA LÕIMUMISE ÕIGUSLIKUD ASPEKTID

EKP on vaadanud aluslepingu artikli 140 järgi

läbi Eesti Panga põhikirja ja Eesti muud asjako-

hased õigusaktid ning hinnanud nende vastavust

aluslepingu artiklile 131. EKP hindas Eesti õigus-

aktide vastavust aluslepingule ja EKPSi põhi-

kirjale positiivselt, eeldades et Eesti õigusaktide

täiendavad muudatused jõustuvad õigel ajal, nagu

on märgitud 2010. aasta mais avaldatud lähene-

misaruandes. EKP märkis, et Riigikogu võttis

kõnealused muudatused vastu 22. aprillil 2010.

EKP ja Eesti Pank kehtestasid mitmeid õigus-

akte, et tagada Eesti Panga lõimumine eurosüs-

teemiga 1. jaanuaril 2011. Eurosüsteemi õigus-

likku raamistikku kohandati seoses ECOFINi

nõukogu 13. juuli 2010. aasta otsusega tühistada

Eesti suhtes kehtiv erand. 1 EKP võttis vastu asja-

kohased õigusaktid, millega nähakse ette üle-

jäänud kapitali sissemaksmine ning Eesti Panga

välisvaluutareservide ülekandmine EKP-le, 2 ning

kehtestas pangatähtede jaotamise aluse kehtivu-

sega alates 1. jaanuarist 2011. 3 EKP nõukogu võt-

tis kooskõlas EKPSi põhikirja artikliga 27.1 vastu

soovituse Eesti Panga aastaaruannete välisaudii-

torite kohta alates 2011. majandusaastast. 4 EKP

vaatas läbi ka oma õigusliku raamistiku ja tegi

sellesse Eesti Panga eurosüsteemi liikmeks saa-

misega vajalikuks osutunud muudatusi. Muu hul-

gas vaadati läbi Eesti õigusaktid, millega raken-

datakse eurosüsteemi rahapoliitika ja TARGET2

õiguslik raamistik ja mis võimaldavad Eesti osa-

pooltel alates 3. jaanuarist 2011 osaleda eurosüs-

teemi avaturuoperatsioonides. EKP võttis vastu

ka otsuse Euroopa Keskpanga poolt kohustus-

liku reservi kohaldamise üleminekusätete kohta

pärast euro kasutuselevõttu Eestis. 5 Viimasena

lõpetati Eesti Panga ERM2s osalemise leping. 6

Seoses euro kasutuselevõtuga Eestis ning Eesti

Panga lõimumise puhul eurosüsteemiga oli vaja

muuta ka mõningaid Eesti õigusakte. EKPga kon-

sulteeriti seoses Eesti õigusaktidega, mis regu-

leerivad eurole üleminekut, ümardamise reegleid

ja raharinglust Eestis, aga ka seoses kohustusliku

reservi raamistikuga. 7

2010. aasta lõpuks oli Eesti Panga seadus ja

põhikiri viidud kooskõlla EKP 2004., 2006.,

2008. ja 2010. aasta lähenemisaruannetes antud

soovitustega. Eesti Pank konsulteeris EKPga seo-

ses Eesti Panga seaduse ja põhikirja muutmise

eelnõuga 10. veebruaril 2010 ning EKP esitas

arvamuse, milles ta soovitas teha teatavaid muu-

datusi, mida ka seaduse ja põhikirja lõppversioo-

nis kajastati. 8

ECOFINi nõukogu konsulteeris EKPga seoses

oma ettepanekutega nõukogu määruste muut-

miseks, 9 millega anti õigus euro Eestis kasutu-

sele võtta ja määrati kindlaks euro ja Eesti krooni

lõplikult fi kseeritud vahetuskurss. 10 EKP kiitis

kõnealused ettepanekud heaks ja märkis, et nende

alusel on euro Eestis seadusliku maksevahen-

dina võimalik kasutusele võtta pärast Eesti suh-

tes kehtestatud erandi tühistamist aluslepingu

artikli 140 lõikes 2 sätestatud korras.

Nõukogu 13. juuli 2010. aasta otsus 2010/416/EL vastavalt alus-1

lepingu artikli 140 lõikele 2 euro kasutuselevõtu kohta Eestis

1. jaanuaril 2011 (ELT L 196, 28.7.2010, lk 24).

31. detsembri 2010. aasta otsus EKP/2010/34 kapitali sissemaks-2

mise, välisvaluutareservide ülekande ja sissemaksete kohta

Euroopa Keskpanga reservidesse ja eraldistesse Eesti Panga

poolt (ELT L 11, 15.1.2011, lk 58).

13. detsembri 2010. aasta otsus EKP/2010/29 euro pangatähtede 3

emiteerimise kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 35, 9.2.2011,

lk 26).

Euroopa Keskpanga 8. oktoobri 2010. aasta soovitus EKP/2010/16 4

Euroopa Liidu Nõukogule Eesti Panga välisaudiitorite kohta

(ELT C 282, 19.10.2010, lk 1).

Euroopa Keskpanga 26. oktoobri 2010. aasta otsus EKP/2010/18 5

Euroopa Keskpanga poolt kohustusliku reservi kohaldamise

üleminekusätete kohta pärast euro kasutuselevõttu Eestis

(ELT L 285, 30.10.2010, lk 37).

13. detsembri 2010. aasta leping Euroopa Keskpanga ja euroala-6

väliste liikmesriikide keskpankade vahel, millega muudetakse

16. märtsi 2006. aasta lepingut Euroopa Keskpanga ja euro-

alaväliste liikmesriikide keskpankade vahel, millega kehtesta-

takse vahetuskursimehhanismi töökord majandus- ja rahaliidu

kolmandas etapis (ELT C 5, 8.1.2011, lk 3).

CON/2010/16 ja CON/2010/60. 7

CON/2010/20.8

Nõukogu 13. juuli 2010. aasta määrus (EL) nr 671/2010, mil-9

lega muudetakse määrust (EÜ) nr 2866/98 seoses euro ümber-

arvestuskursiga Eestis (ELT L 196, 28.7.2010, lk 4). Nõukogu

13. juuli 2010. aasta määrus (EL) nr 670/2010, millega muude-

takse määrust (EÜ) nr 974/98 seoses euro kasutuselevõtuga Ees-

tis (ELT L 196, 28.7.2010, lk 1).

CON/2010/52.10

127EKP

Aastaaruanne2010

3 EESTI PANGA EUROSÜSTEEMIGA LÕIMUMISE PRAKTILISED ASPEKTID

Pärast seda, kui ECOFINi nõukogu oli

13. juulil 2010 võtnud vastu otsuse euro

kasutuselevõtu kohta Eestis 1. jaanuaril 2011,

tegi EKP tehnilisi ettevalmistusi Eesti Panga

täielikuks lõimimiseks eurosüsteemiga.

Kooskõlas aluslepingu sätetega ühines Eesti

Pank eurosüsteemiga täpselt samade õiguste ja

kohustustega, mis olid nende ELi liikmesriikide

keskpankadel, kus euro oli juba kasutusele

võetud.

Eesti Panga eurosüsteemiga lõimumise

tehnili sed ettevalmistused hõlmasid paljusid

valdkondi, näiteks finantsaruandlust ja raa-

matupidamist, rahapoliitilisi operatsioone, välisva-

luutareservide haldust ja valuutaturuoperatsioone,

maksesüsteeme, statistikat ning pangatähtede

tootmist. Operatsioonide valdkonnas katsetati

ettevalmistuste raames ulatuslikult asjaomaseid

instrumente, menetlusi ja tehnilisi süsteeme

rahapoliitiliste ja valuutaturuoperatsioonide

rakendamiseks.

RAHAPOLIITILISED OPERATSIOONID

Euro kasutuselevõtuga Eestis 1. jaanuaril 2011

hakkasid kehtima eurosüsteemi kohustusliku

reservi nõuded 18-le Eesti krediidiasutusele,

mille loetelu on avaldatud EKP veebilehel. Eesti

ühinemine euroalaga muutis eurosüsteemi lik-

viidsustingimusi vaid pisut. Euroala krediidi-

asutuste kohustusliku reservi nõuete kogumaht

suurenes vähem kui 0,2% (223 miljonit eurot).

1.–18. jaanuarini 2011 olid Eesti autonoomsed

likviidsustegurid likviidsust vähendavad, mis

suurendas kogu euroala pangandussektori lik-

viidsusvajadust keskmiselt 1,1 miljardi euro

võrra.

Likviidsusülejääki silmas pidades ei esita-

nud Eesti osapooled 2011. aasta alguses korral-

datud avaturuoperatsioonides pakkumisi, v.a

väike pakkumine operatsioonis, mis arveldati

19. jaanuaril.

Euroalaga ühinedes võttis Eesti Pank vastu ka

eurosüsteemi tagatiste raamistiku, kuid ei tea-

tanud varadest, mis oleksid alates 1. jaanuarist

2011 kõlblikud kasutamiseks tagatistena euro-

süsteemi laenuoperatsioonides.

SISSEMAKSED EKP KAPITALI, RESERVIDESSE JA

VÄLISVALUUTARESERVIDESSE

Eesti Panga osa EKP märgitud kapitalis on

19,3 miljonit eurot ehk 0,1790% EKP märgitud

kapitalist summas 10,761 miljardit eurot (1. jaa-

nuari 2011. aasta seisuga). Kui Eesti Pank ühines

1. mail 2004 EKPSiga, maksis ta EKP tegevusku-

ludeks sisse 7% oma osast EKP märgitud kapita-

lis; seoses EKP kapitali suurendamisega 29. det-

sembril 2010 vähenes sissemakse 3,75%ni. Eesti

Pangal paluti vastavalt EKPSi põhikirja artik-

lile 48.1 maksta sisse ülejäänud osa EKP mär-

gitud kapitalis, s.o 18,3 miljonit eurot. 1. jaa-

nuaril 2011 tegi Eesti Pank esimese osamakse

summas 12,6 miljonit eurot ning ülejäänud osa

märgitud kapitalist makstakse sisse kahes osas.

2011. aasta alguses kandis Eesti Pank kooskõ-

las EKPSi põhikirja artiklitega 30 ja 48.1 ja

vastavalt oma osalusele EKP märgitud kapita-

lis EKP-le üle välisreserve väärtuses 145,9 mil-

jonit eurot ( 85% Jaapani jeenides nomineeritud

varad ja 15% kuld). Eesti Pank on otsustanud

oma osalust EKP Jaapani jeenides nomineeri-

tud reservvaras hallata koostöös Soome kesk-

pangaga. Seoses välisreservide ülekandmisega

EKP-le krediteeriti Eesti Pangale kooskõlas

EKPSi põhikirja artikliga 30.3 eurodes nomi-

neeritud nõue EKP vastu.


4 EURO SULARAHALE ÜLEMINEK EESTIS

EURO SULARAHALE ÜLEMINEKU LOGISTILISED

ASPEKTID

Pärast Eesti suhtes kehtestatud erandi kaotamist

ECOFINi nõukogu 13. juuli 2010. aasta otsusega

võttis Eesti 1. jaanuaril 2011 kasutusele euro. Üle-

minek euro sularahale kulges sujuvalt ja pärast

kahenädalast perioodi, kui Eesti kroon ja euro

olid ringluses paralleelselt, muutusid europan-

gatähed ja -mündid ainsaks seaduslikuks mak-

sevahendiks Eestis. Alates 1. jaanuarist 2011 oli

euro sularaha võimalik välja võtta peaaegu kõi-

gist pangaautomaatidest. Euro sularahale ülemi-

neku kord oli ette nähtud asjakohases kavas, mis

oli kooskõlastatud asjaomaste sidusrühmadega.

Logistikapartnerina tegutsenud Soome keskpank

tarnis 44,9 miljonit pangatähte koguväärtuses

1,47 miljardit eurot. Eesti Pank maksab selle

laenu pangatähtedes tagasi 2012. aastal. Eesti

Panga poolt tootmisse antavatel pangatähtedel

on seerianumbris täht „D”. Eesti Pank hankis

Soome rahapajalt 194 miljonit euromünti kogu-

väärtuses 58,4 miljonit eurot.

Väärtuse poolest jagati 13% laenatud europan-

gatähtedest ja ligi pool euromüntidest pangan-

dussektorile pangaautomaatide täitmiseks ja

edasiseks laialijagamiseks. Lisaks toodeti ela-

nikkonna jaoks 700 000 stardikomplekti väärtu-

sega à 12,79 eurot, et vähendada jaemüüjate sula-

rahavajadusi jaanuari paaril esimesel päeval.

Seoses euro kasutuselevõtuga Eestis vaheta-

sid euroala keskpangad Eesti kroone euro vastu

nimiväärtuse alusel tasuta alates 2011. aasta esi-

mesest tööpäevast kuni 28. veebruarini 2011. 11

Vahetatavat summat piirati iga tehingu ja osa-

poole puhul 1000 euroni päevas. 2010. aasta

detsembris said inimesed vahetada kroone euro

vastu tasuta lõplikult fi kseeritud kursiga kõiki-

des pankades Eestis. Euro sularahale ülemine-

kus osalesid jaanuari esimesel 15 päeval ka post-

kontorid, et tagada maapiirkondades elanikkonna

varustamine euro sularahaga.

Alates 1. jaanuarist 2011 saab kuue kuu jook-

sul kroone eurodeks vahetada tasuta ja fik-

seeritud kursiga kõigis pangakontorites,

kus osutatakse sularahateenuseid. Juulist

detsembrini saab kroone eurodeks vahetada osa-

des pangakontorites.

Eesti Pank jätkab Eesti krooni sularaha kokku-

ostmist tähtajatult.

EURO KASUTUSELEVÕTU TEABEKAMPAANIA

EKP valmistas koostöös Eesti Pangaga Eesti euro

sularahale ülemineku puhul ette ulatusliku tea-

bekampaania. Kampaaniamaterjalide koostami-

sel võeti arvesse teistes riikides euro sularahale

üleminekuga saadud kogemusi. Nende hulgas

oli arvamusuuringuid, mitmesuguseid trükiseid

ja temaatilisi veebilehti. Esimest korda pärast

2002. aasta teabekampaaniat kasutati ka telerek-

laami (2010. aasta novembrist kuni 2011. aasta

jaanuari keskpaigani anti eetrisse neli reklaami).

EKP ja Eesti Panga korraldatud kampaania ees-

märk oli tutvustada sularahakäitlejatele ja ava-

likkusele europangatähtede ja -müntide väliseid

ja turvaomadusi ning ülemineku korda. Kampaa-

niapartneritele, kellest enamik olid pangad ja rii-

giasutused, anti asjakohaste EKP trükiste kõrge

kvaliteediga trükimaterjalid õigusega kasutada ja

kohandada neid oma suhtekorraldustegevuses.

Pärast suhtlemist pimedate ühendustega, k.a

Eesti Pimedate Liit, töötas EKP välja „kõneleva

kaardi” nägemispuudega inimestele. See sisaldab

MP3-faili, kuhu on salvestatud põhiteave euro-

pangatähtede ja -müntide kohta.

Teabekampaania alguse tähistamiseks Ees-

tis andis EKP president Jean-Claude Trichet

19. septembril 2010 Eesti Panga presiden-

dile Andres Lipstokile üle sümboolse tähe

europangatähtedega.

EKPSi põhikirja artiklis 52 on sätestatud, et EKP nõukogu võtab 11

vajalikud meetmed, et tagada euro suhtes lõplikult fi kseeritud

vahetuskurssidega vääringute pangatähtede vahetus euroala liik-

mesriikide keskpankades nende vastavas nimiväärtuses. EKP

nõukogu võttis kõnealuste pangatähtede vahetamist reguleeriva

suunise vastu 24. juulil 2006.

Ehitustööde tähtsa osana restaureeritakse Grossmarkthalle. Hoone üldilme säilitatakse; fassaad ja pinnad restaureeritakse

vastavalt muinsuskaitse eeskirjadele. Betoonsõrestikfassaadi sisevaade.

4. PEATÜKK

FINANTSSTABIILSUS JA LÕIMUMINE


1 FINANTSSTABIILSUS

Eurosüsteem aitab kaasa riikide pädevate ame-

tiasutuste poliitika sujuvale rakendamisele kre-

diidiasutuste usaldatavusnormatiivide täitmise

järelevalve ja fi nantssüsteemi stabiilsuse osas.

Ühtlasi nõustab ta nendes valdkondades riikide

ametiasutusi ja Euroopa Komisjoni seoses ELi

õigusaktide rakendusala ja täitmisega. Euroopa

Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRN) asutati

16. detsembril 2010 ja 1. jaanuaril 2011 jõustus

uus Euroopa järelevalveraamistik, millega seoses

loodi kolm Euroopa järelevalveasutust, mis hõl-

mavad pankasid, väärtpaberiturge ning kindlus-

tusseltse ja pensionifonde. See raamistik tugev-

dab oluliselt Euroopa järelevalvestruktuuri nii

mikrotasandi kui ka – esmakordselt – makrota-

sandi usaldatavusjärelevalves, sest Euroopa Süs-

teemsete Riskide Nõukogu ülesanne on avastada

ja prioriseerida ELi fi nantssektori süsteemseid

riske, anda välja hoiatusi ja vajaduse korral teha

soovitusi meetmete kohta, mis aitavad neid riske

ohjata. EKP tagab ESRNi sekretariaadi, andes

nõukogule tuge analüüsi, statistika, halduse ja

logistika valdkonnas (vt 6. peatükk). 1

1.1 FINANTSSTABIILSUSE SEIRE

1.1.1 EUROALA PANGANDUSSEKTOR

EKP põhiülesanne koostöös EKPSi pangajäre-

levalve komiteega on fi nantsstabiilsuse riskide

seire ja fi nantssüsteemi šokitalumisvõime hinda-

mine. 2 Analüüs keskendub eelkõige pankadele,

sest nemad on endiselt Euroopa peamised fi nants-

vahendajad. Kuna aga samas kasvab fi nantstur-

gude, fi nantsinfrastruktuuride ja teiste fi nants-

asutuste tähtsus ning tihenevad nende sidemed

pankadega, peab EKPS jälgima ka nende fi nants-

süsteemi kuuluvate osade haavatavust.

Pinged euroala riigivõlakirjade ja pankade rahas-

tamise turul panid 2010. aastal proovile turu usu

euroala pangandussektori võimesse tulevaste ris-

kidega toime tulla. Turgude stabiliseerimisele

suve jooksul aitasid oluliselt kaasa järgmised

asjaolud: euroala riigid võtsid endale kohustuse

alustada eelarve konsolideerimist või seda kiiren-

dada; loodi Euroopa fi nantsstabiilsusmehhanism

ja Euroopa fi nantsstabiilsusfond; maikuus käivi-

tati EKP väärtpaberituruprogramm, mille alusel

sekkutakse euroala avaliku ja erasektori võla-

väärtpaberite turu toimimisse; kogu ELi hõl-

manud stressitestid andsid üldiselt positiivseid

tulemusi, mis tehti teatavaks juulis. 3 Peale selle

sõlmiti kokkuleppe rahvusvaheliselt tegutsevate

pankade reguleeriva režiimi (Basel III eeskir-

jade) läbivaatamise kohta, mida rakendatakse

järk-järgult, et pangandussektor saaks jätkuvalt

majandusele krediiti anda. Kokkuleppe sõlmi-

mine vähendas ebakindlust pankade tulevaste

kapitali- ja likviidsusvajaduste suhtes. Vaatamata

nendele sündmustele mõjutasid üldist majandus-

ja rahandusolukorda euroalal jätkuvalt fi nantssta-

biilsuse riskid ning teisel poolaastal tekkis uuesti

mure teatavate euroala riikide võla ja pangandus-

sektori haavatavuse seoste pärast. 4 Peale selle

kujutasid endast olulist riskiallikat ülemaailm-

sete tasakaalustamatuste taasteke 2010. aastal

ning sellega kaasnev vahetuskursside suur vola-

tiilsus ja võimalus, et tasakaalustumine hakkab

kulgema korratult.

Euroala fi nantssektoris 2010. aastal toimunud

areng viitas liikmesriikidevahelistele olulistele

erinevustele, mis suurel määral peegeldas tea-

tavate riikide varasema tasakaalustamatuse jät-

kuvat korrigeerimist. Sellises olukorras tähendas

allesjäänud avaliku sektori toetusmeetmete lõpe-

tamise ajastus ja järkjärgulisus euroala fi nants-

süsteemile erilist väljakutset. Sellegipoolest tuleb

need meetmed keskpikas perspektiivis lõpetada,

vastasel korral säiliks nende tõttu pankade- ja

riikidevaheline ebavõrdsus. Samal ajal seisnesid

Nõukogu 17. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1096/2010 1

(ELT L 331, 15.12.2010, lk 162).

EKP on alates 2004. aasta lõpust avaldanud oma fi nantsstabiil-2

suse ülevaadet, mis on kord poolaastas ilmuv aruanne euroala

fi nantssüsteemi stabiilsuse kohta. 2010. aastal avaldas EKP ka

ELi pangandussektori struktuurinäitajad, ELi pangandussektori

stabiilsuse aastaaruande ja ELi pangandusstruktuuride aastaru-

ande, mis sel aastal sisaldas pankade kasumlikkust käsitlevat lisa

„Beyond RoE: How to measure bank performance”. Need väl-

jaanded kajastavad pangajärelevalve komitee põhilisi järeldusi

pangandussektori struktuuri ja stabiilsuse jälgimise tulemuste

kohta ning on kättesaadavad EKP veebilehel.

Kogu ELi hõlmavat stressitesti koordineeris Euroopa Pangandus-3

järelevalve Komitee (CEBS) tihedas koostöös EKP ja Euroopa

Komisjoniga. Meetodeid on üksikasjalikult kirjeldatud CEBSi

ja EKP veebilehel ning tulemused on avaldatud CEBSi ja osa-

lenud riikide ametiasutuste veebilehtedel.

Kulminatsioon oli 21. novembril, kui Iirimaa taotles ELilt/RVFilt 4

fi nantsabiprogrammi raames abi.

133EKP

Aastaaruanne2010

peamised riskid jätkuvalt võimaluses, et mure rii-

kide rahanduse jätkusuutlikkuse pärast püsib või

isegi kasvab ning võib põhjustada edasist nega-

tiivset vastastikmõju riigi rahanduse ja fi nants-

sektori vahel. Ehkki majanduskasvu, eelarve

tasakaalustamatuse ja pankade rahastamistingi-

mustega seotud haavatavuste vaheline nega-

tiivne vastastikmõju oli eriti tugev vaid üksiku-

tes euroala riikides, püsis oht, et see kandub edasi

teistele euroala riikidele.

Tulevikku vaadates on euroala fi nantsstabiilsuse

keskne stsenaarium siiski üldiselt soodne. Osa-

liselt toetavad seda soodsam makromajandus-

lik keskkond, fi nantsasutuste varapositsioonide

suurem läbipaistvus ning euroala valitsuste ja

keskpankade loodud täiendavad toetusmehha-

nismid. Seda väljavaadet varjutav ebakindlus on

aga jätkuvalt suur.

Euroala suurte ja komplekssete panganduskont-

sernide tulud hakkasid 2010. aasta esimeses kol-

mes kvartalis taastuma, peamiselt tänu puhtale

intressitulule, vähenenud (kuigi endiselt suur-

tele) laenukahjumieraldistele ning stabiilsele tee-

nus- ja vahendustasutulule. Puhast intressitulu

toetas jätkuvalt järsk tulukõver ja pankade uute

laenude jätkuvalt üpris suured marginaalid. Tek-

kis ka märke selle kohta, et pankade eluaseme-

laenude mahu kasv võis 2010. aasta keskel olla

läbinud pöördepunkti, ehkki liikmesriikidevahe-

lised erinevused olid suured. Laenude andmine

kaupu ja mittefi nantsteenuseid pakkuvatele ette-

võtetele taastus siiski visamalt. Lisaks vähenes

oluliselt suurte ja komplekssete panganduskont-

sernide riskikulu, mis oli tingitud nii laenutsükli

positiivsest arengust kui ka majanduse taastu-

misest (nt kahjumäärade ja väiksemate viivis-

laenude stabiliseerumine). Samas langes suurte

ja komplekssete panganduskontsernide kauple-

mistulu 2010. aasta teises kvartalis märkimis-

väärselt ja taastus kolmandas kvartalis ainult

osaliselt. Põhjuseks olid väiksemad kauplemis-

mahud. Paljud asutused kandsid jätkuvalt oma

varapositsioonidelt kahju. Suurte ja kompleks-

sete panganduskontsernide maksevõime suh-

tarvud paranesid 2010. aasta esimeses kolmes

kvartalis veelgi tänu jaotamata kasumile ja pan-

kade kapitali hankimise püüdlustele. Kui suurte

ja komplekssete panganduskontsernide kasum-

likkuse hiljutine taastumine saaks tagasilöögi,

mõjutaks see negatiivselt laenude andmist reaal-

majandusele. Peale selle jääb pankade krediidi-

riski positsioonide kvaliteedi paranemine mit-

mes riigis endiselt hapraks.

1.1.2 MUUD FINANTSEERIMISETTEVÕTTED

2010. aastal stabiliseerus euroala kindlustus-

sektori olukord. Kindlusseltside tegevustulemu-

sed olid aga ebaühtlased ning jätkuvalt rasken-

das kindlustuslepingute sõlmimist tagasihoidlik

majandusaktiivsus. Kindlusseltside fi nantstule-

musi aitas aga parandada suhteliselt väike kah-

jum ja stabiilne investeerimistulu. Kokkuvõt-

teks püsis suurte kindlustusseltside kasumlikkus

kogu 2010. aasta jooksul stabiilne. Ka kapitali-

positsioonid olid stabiilsed ning nende kesk-

mine šokitaluvusvõime näis olevat vastuvõeta-

val tasemel.

Prognoosi kohaselt jäävad teatavad riskid ja prob-

leemid euroala kindlustussektoris püsima ning

see muudab sektori väljavaate teataval määral

ebakindlaks. Eelkõige tekitab AAA-reitinguga

riigivõlakirjade madal tulusus jätkuvaid prob-

leeme nendele kindlustusseltsidele (ja pensioni-

fondidele), kellel on palju garanteeritud intressiga

kindlustuslepinguid, mille garanteeritud intres-

sismäär on praeguste pikaajaliste riskivabade

määradega enam-vähem ühel tasemel või neist

suurem. Samal ajal avaldab euroala kindlustajate

kindlustustulemustele jätkuvat mõju majandus-

aktiivsuse mõõdukas taastumine ja seda ümb-

ritsev ebakindlus.

Riskikapitalifondide sektoris jätkus 2010. aas-

tal taastumine. Keskmised investeerimistulemu-

sed ei olnud nii muljetavaldavad kui 2009. aastal,

kuid investorid jätkasid riskikapitalifondide poole

tagasipöördumist ja aastased netovood muutusid

taas positiivseks. Investorid eelistasid aga suuri

riskikapitalifonde, mille kasvuga võivad aga

kaasneda ka suuremad riskid fi nantsstabiilsusele.

Olukorras, kus valitsesid madalad nominaalint-

ressimäärad ja vastaspoole krediidiriskide kasvav

taluvus kvaliteetset maaklerteenust pakkuvate

pankade hulgas, viitasid vähesed kättesaadavad

andmed riskikapitalifondide fi nantsvõimenduse


kohta kõnealuse sektori fi nantsvõimenduse järk-

järgulisele taastumisele ning sellega kaasnevale

suuremale haavatavusele mitmesuguste fi nants-

võimendusega kaasnevate riskide suhtes.

1.2 FINANTSSTABIILSUSE KORRALDUS

EL algatas 2010. aastal ELi kriiside ennetamise,

ohjamise ja lahendamise raamistiku põhjaliku

läbivaatamise. Reform, mis ECOFINi nõukogu

18. mai 2010. aasta järelduste kohaselt kestab

mõned aastad, keskendub kolmele töövaldkon-

nale: a) ELi poliitika koordineerimise raamis-

tiku rakendamine, b) ELi reguleeriva raamis-

tiku täiustamine ja c) selliste mehhanismide

loomine, millega tagatakse, et fi nantssektor suu-

dab kanda fi nantskriiside lõplikku kulu. EKP on

kogu aasta jooksul aktiivselt osalenud kõigis kol-

mes töövaldkonnas.

Eelkõige toetas EKP kogu ELi hõlmava tervik-

liku kriiside ennetamise, ohjamise ja lahenda-

mise poliitika koordineerimisraamistiku raken-

damist, millega antakse ECOFINi nõukogule

suurem koordineeriv roll fi nantsstabiilsuse polii-

tika valdkonnas ning kehtestatakse koordinee-

rimiskord, mis määrab selgelt kindlaks mitme-

suguste ELi ja riigiasutuste rolli ja ülesanded.

Sellega seoses peeti poliitika kahe- ja mitme-

poolsel koordineerimisel kasulikuks piiriüleste

fi nantsstabiilsuse töörühmade asutamist, nagu

need on määratletud piiriülest finantsstabiil-

sust käsitlevas 2008. aasta vastastikuse mõist-

mise memorandumis, 5 2011. aasta keskpaigaks

ELi kõigi suurte piiriüleste fi nantskontsernide

jaoks, mida saadaks piiriüleste koostöölepingute

(nn vabatahtlikud konkreetse koostöö lepingud)

allakirjutamine. 6

Reguleerimise valdkonnas osales eurosüsteem

2010. aasta veebruaris üldsusega konsulteerimi-

ses, mille algatas Euroopa Komisjon ja mis käsit-

les ELi raamistikku piiriüleseks kriisijuhtimiseks

pangandussektoris. 7 Eurosüsteem toetas komis-

joni eesmärki algatada ELi kriiside lahendamise

raamistiku väljatöötamine ja kõrvaldada tõk-

ked, mis takistavad ELi piiriüleseid fi nantsasu-

tusi mõjutavate kriiside tulemuslikku ohjamist.

Eurosüsteem soovitas mitut võimalust varase

sekkumise vahendite, kontsernisiseste varaüle-

kannete, pangakriiside lahendamise 8 ja makse-

jõuetusega seotud probleemide lahendamiseks.

2010. aasta mais avaldas komisjon pangakriiside

lahendamise fondide teatise, milles soovitatakse

fi nantstasude parimaks kasutamiseks luua kogu

ELi hõlmav eelrahastatud skeemide võrgustik,

et tulevasi pankade maksejõuetuse juhtumeid

ei korvataks maksumaksja kulul ning need ei

destabiliseeriks fi nantssüsteemi. Ka Euroopa

Ülemkogu nõustus juunis, et liikmesriigid peak-

sid kehtestama fi nantsasutustele tasude ja mak-

sude süsteemid, selleks et tagada koormuse õig-

lane jaotumine ja stimuleerida süsteemse riski

ohjamist. 9 Seoses sellega tunnistas EKP vaja-

dust tagada riikide algatuste koordineerimine,

et leevendada konkurentsimoonutuste ohtu rii-

kide pangandusturgude vahel ja vältida piiriülese

koostöö takerdumist kriiside ajal. Seepärast on

EKP aktiivselt osalenud majandus- ja rahandus-

komitee (EFC) kriisijuhtimisega tegeleva töö-

rühma töös, jälgides ELis kehtivaid erinevaid

tasusüsteeme ja tehes soovitusi lühiajaliste küsi-

muste lahendamise võimaluste kohta, nt seoses

topeltmaksustamise ärahoidmise ja võrdsete või-

maluste tagamisega.

2010. aasta oktoobris avaldas komisjon teatise

„ELi raamistik kriisiohjamiseks fi nantssektoris”,

milles sätestatakse 2011. aastal ELi õigusaktide

Vt „Memorandum of Understanding on Cooperation between 5

the Financial Supervisory Authorities, Central Banks and

Finance Ministries of the European Union on Cross-Border

Financial Stability” (ECFIN/CEFCPE(2008)REP/53106), Brüs-

sel, 1. juuni 2008.

17. augustil 2010 loodi Eesti, Islandi, Leedu, Läti, Norra, Rootsi, 6

Soome ja Taani ametiasutuste vahelise kokkuleppe sõlmimisega

esimene piiriülese fi nantsstabiilsuse töörühm – Põhja- ja Balti-

maade piiriülese fi nantsstabiilsuse töörühm.

20. oktoobril 2009 algatas Euroopa Komisjon üldsusega konsul-7

teerimise seoses oma teatisega „ELi raamistik piiriüleseks krii-

sijuhtimiseks pangandussektoris”, mis käsitleb mitmesuguseid

küsimusi kolmes peamises valdkonnas: a) varane sekkumine,

b) pangakriiside lahendamine ja c) maksejõuetus.

„Pangakriiside lahendamine” tähendab riikide kriisilahendus-8

asutuste võetavaid meetmeid pangakriiside ohjamiseks, fi nants-

stabiilsusele avaldatava mõju piiramiseks ja vajaduse korral asu-

tuse kui terviku või selle osade nõuetekohase likvideerimise

lihtsustamiseks.

Välja arvatud Tšehhi, kes jättis endale õiguse neid meetmeid 9

mitte rakendada.

135EKP

Aastaaruanne2010

ettepanekutega hõlmatava reformi peamised ele-

mendid. Lisaks kiireloomulisele prioriteedile

kehtestada kõigis liikmesriikides tõhus kriisi-

ohje kord näeb teatis ette ka pikaajalisema kava

teatavate suuremate probleemide lahendami-

seks, selleks et tagada sujuv toimetulek kriisi-

dega. Eurosüsteem toetab komisjoni ettepane-

kut, mille eesmärk on täiustada ELi reguleerivat

raamistikku kriiside ohjamiseks ja lahendami-

seks. Igakülgne kriisiohjeraamistik tagaks muu

hulgas selle, et kriisi lahendamine oleks usutav

isegi süsteemselt tähtsa piiriülese asutuse puhul.

Selle eesmärgi saavutamine eeldab tõhusamate

töövahendite võimaldamist ametiasutustele ja ka

sätteid, millega edendatakse liikmesriikide koos-

tööd kriisiolukorras. Komisjon algatas üldsusega

konsulteerimise seoses ettepaneku tehniliste

üksikasjadega 6. jaanuaril 2011. 10 ECOFINi nõu-

kogu väljendas oma 2010. aasta detsembri järel-

dustes kriiside ennetamise, ohjamise ja lahen-

damise kohta komisjonile toetust selle eesoleva

seadusandliku töö jaoks ning kutsus majandus-

ja rahanduskomiteed üles jätkama riiklike mak-

susüsteemide jälgimist, eriti pidades silmas võrd-

seid võimalusi ja koordineerimist. 11

Vt lähemalt Euroopa Komisjoni veebileht (http://ec.europa.eu).10

Nõukogu järeldused kriiside ennetamise, ohjamise ja lahenda-11

mise kohta, ECOFINi nõukogu 3054. kohtumine, Brüssel, 7. det-

sember 2010.


2.1 PANGANDUS

2010. aastal järgiti panganduse regulatsioonis G20

Londoni ja Pittsburghi tippkohtumisel 2009. aas-

tal sätestatud tegevuskava, mille lõppeesmärk

on luua tugevat ja stabiilset majanduskasvu toe-

tav vastupidavam fi nantssüsteem. Selleks leppis

keskpankade presidentide ja järelevalveasutuste

juhtide rühm – Baseli pangajärelevalve komitee

järelevaatav organ – kokku olemasolevate kapi-

talinõuete olulises tugevdamises ja likviidsus-

riski rahvusvahelise reguleerimise juurutami-

ses. 12 Basel III nime all tuntud reformipakett on

uue rahvusvahelise usaldatavusnormatiivide raa-

mistiku nurgakivi.

Basel III pakett sisaldab uut regulatiivse kapi-

tali määratlust, mis keskendub suurima kahjumi

katmise võimega elementidele, nt lihtaktsiad ja

muude äriühingute puhul nende ekvivalendid.

Lisaks sellele kvalitatiivsele täiustusele on oluli-

selt suurendatud ka nõutava kapitali mahtu. Uus

esimese taseme lihtaktsiate suhtarv on 4,5% ris-

kiga kaalutud varadest, mida tulevaste stressi-

perioodide talumiseks täiendab 2,5%line kapi-

tali säilitamise puhver. Koos esimese ja teise

tasemega kasvab kapitali kogusuhtarv praegu-

selt 8%lt 10,5%ni riskiga kaalutud varadest. Üle-

määrase laenukasvu korral rakendatav täiendav

vastutsükliline puhver võib sellele lisada veel

kuni 2,5% olenevalt laenutsükli arengust rii-

kides. Vastuseks komisjoni konsultatsioonile,

mis käsitleb komisjoni ettepanekut vastutsük-

liliste kapitalipuhvrite kohta, toetas eurosüs-

teem tööd, mida rahvusvahelisel ja ELi tasandil

tehakse vastutsükliliste kapitalipuhvrite mehha-

nismi väljatöötamiseks, ning rõhutas selle järje-

kindla rakendamise vajadust nii rahvusvahelisel

kui ka ELi tasandil. Euroopa Süsteemsete Ris-

kide Nõukogu ja Euroopa Pangandusjärelevalve

Asutus (EBA) tagavad rahvusvahelisel tasandil

võimaluste võrdsuse, nähes kapitalinõuete direk-

tiivis endas ette võimalikult üksikasjalikud nõu-

ded vastutsükliliste kapitalipuhvrite loomiseks.

Samas võiksid mõlemad asutused kummalegi

Euroopa järelevalveraamistikus antud pädevuse

piires anda välja poliitilisi põhimõtteid ja tehnilisi

standardeid, et määrata kindlaks täiendavad nõu-

deid, mis võimaldaksid raamistikul reageerida

fi nantssüsteemi arengule ja seda tabavatele mit-

mesugustele šokkidele. 13

Kooskõlas G20 riikide antud ülesandega täien-

daks riskipõhiseid nõudeid lisaks läbipaistev ja

rahvusvaheliselt võrreldav riskivaba fi nantsvõi-

menduse suhtarv.

Likviidsusriski reguleeritakse kahe peamise

kvantitatiivse normiga, mis keskenduvad eba-

kõlade piiramisele lühiajaliste likviidsusvaja-

duste puhul ja struktuurse, pikemaajalise likviid-

susnõude kindlaksmääramisele, et vähendada

pankade sõltuvust hulgi- ja muudest volatiilse-

test rahastamisallikatest ning edendada stabiil-

set pikemaajalist rahastamist. Likviidsusriskide

seire ja järelevalveasutuste vahelise teabevahe-

tuse hõlbustamiseks täiendatakse kvantitatiiv-

seid meetmeid seirevahenditega.

Seoses reguleerimistegevuse sellise arenguga

algatas Euroopa Komisjon kaks konsulteeri-

mist. Esimene algatati 2010. aasta veebruaris ja

käsitles kapitalinõuete direktiivi muudatusette-

panekuid seoses likviidsusstandardite, kapitali

määratluse, fi nantsvõimenduse suhtarvude, vas-

taspoole krediidiriski käsitluses tehtud muuda-

tuste, vastutsükliliste meetmete (sh kogu tsüklit

hõlmavate oodatava laenukahjumi reservide), üht-

sete eeskirjade ning süsteemselt oluliste fi nant-

sasutustega. Teine konsulteerimine, mis algatati

2010. aasta oktoobris, on seotud vastutsüklilise

puhvri kasutuselevõtuga.

EKP toetab täielikult keskpankade presidentide

ja järelevalveasutuste juhtide rühma kokkule-

pet ja peab seda oluliseks sammuks G20 riikide

antud ülesande edukal täitmisel. Kriis näitas sel-

gelt, et fi nantssüsteemi kriisitaluvusvõime tugev-

damise meetmed peaksid kuuluma prioriteetsei-

mate meetmete hulka. Vaatamata õigusreformi

Lähemalt selle kohta vt „Basel III: A global regulatory fra-12

mework for more resilient banks and banking systems” ja „Basel

III: International framework for liquidity risk measurement, stan-

dards and monitoring”; mõlemad on avaldatud 16. detsembril

2010 ja kättesaadavad BISi veebilehel (http://www.bis.org).

Vt „Countercyclical capital buffer – position of the Eurosystem 13

on the Commission’s consultation document”, mis on kättesaa-

dav EKP veebilehel.

2 FINANTSREGULATSIOON JA - JÄRELEVALVE

137EKP

Aastaaruanne2010

kuludele, millest mõned on ajutised, tuleb uus

raamistik maailmamajandusele kasuks, lee-

vendades oluliselt tulevaste fi nantskriisidega

kaasnevaid riske.

Sellegipoolest on EKP seisukohal, et kõige täht-

sam on paketi järkjärguline rakendamine, mis on

kavandatud ajavahemikuks 2013–2019, ning kõiki

edasisi arengusuundi tuleb hinnata juba alusta-

tud meetmeid arvesse võttes. Üleminekuperioo-

dil tuleb hoolikalt hinnata kapitalimeetmete, lik-

viidsussuhtarvude ja fi nantsvõimenduse suhtarvu

mõju konkreetsetele ärimudelitele ja pangandus-

sektoritele, fi nantsturgudele ning majanduskas-

vule. Samal ajal tuleb erilist tähelepanu pöörata

uute eeskirjade järjepidevale rakendamisele rah-

vusvahelisel tasandil eri jurisdiktsioonides.

Kooskõlas G20 riikide antud ülesandega kes-

kendus fi nantsstabiilsuse nõukogu 2010. aastal

teisele töösuunale, nimelt integreeritud võrgus-

tikule, selleks et vähendada süsteemselt oluliste

fi nantsasutustega seotud riske ja välismõjusid.

Uus raamistik koosneb järgmistest osadest:

a) vahendid kriiside lahendamiseks süsteemselt

olulistes fi nantsasutustes, b) intensiivsem ja tule-

muslikum järelevalve ja järelevaatamine, c) tuge-

vad peamised fi nantsturuinfrastruktuurid eda-

sikandumisriski vähendamiseks, d) täiendavad

usaldatavusnormatiivide jm nõuded kahjumi kat-

mise võime parandamiseks. Keskpankade pre-

sidentide ja järelevalveasutuste juhtide rühm

märkis oma 2010. aasta septembri pressitea-

tes pärast uue usaldatavusnormatiivide režiimi

kohandamises kokkuleppimist, et süsteemselt

oluliste fi nantsasutuste kahjumi katmise võime

peaks olema Basel IIIs kokkulepitud standardi-

test suurem.

EKP tervitab ja toetab fi nantsstabiilsuse nõu-

kogu tööd selles tähtsas valdkonnas. Arvesta-

des süsteemselt oluliste fi nantsasutuste tegevuse

rahvusvahelisust, on väga oluline, et reguleeri-

vad asutused teeksid fi nantsstabiilsuse nõukogu

egiidi all tihedalt koostööd, selleks et tagada sel-

les valdkonnas suur rahvusvaheline järjepidevus

ja piirata võimalikke kõrvalekaldumisi võrdse-

test võimalustest ning minimeerida regulatiivse

arbitraaži ohtu.

2.2 VÄÄRTPABERID

2010. aastal jätkati tööd riskikapitalifondide, rei-

tinguagentuuride ja lühikeseks müügi regulee-

rimise valdkonnas. G20 riigid kinnitasid oma

kohustust parandada riskikapitalifondide ja rei-

tinguagentuuride järelevaatamist. 14 Euroopa

tasandil käsitles lühikeseks müügi võimalikku

kahjulikkust Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve

Komitee (CESR). 15

Seoses riskikapitalifondidega jõuti oktoobris

kokkuleppele 16 direktiivis, mis käsitleb alter-

natiivsete investeerimisfondide valitsejaid.

Euroopa Parlament hääletas ettepaneku poolt

11. novembril 2010. Alternatiivsete investeeri-

misfondide valitsejaid käsitleva direktiivi ees-

märk on muu hulgas tagada, et kõikide teatavat

suurust ületavate alternatiivsete investeerimis-

fondide valitsejate suhtes kohaldatakse asjakoha-

seid tegevusloa ja registreerimisnõudeid, paran-

dada riskijuhtimise ja juhtimise kaitsemeetmeid,

tõhustada investorite kaitset ning kujundada

makrotasandi usaldatavusjärelevalvega seotud

riskide seire raamistik. Nende nõuete kohaldami-

sel peavad alternatiivsete investeerimisfondide

valitsejad taotlema passi, mis lubab neil turus-

tada fonde kutselistele investoritele ühtsel turul.

Eurosüsteem tervitas oma seisukohas, mille ta

esitas Euroopa Komisjoni algatatud riskikapitali-

fondidega seotud konsulteerimise raames, riski-

kapitalifondide sektori suuremat läbipaistvust ja

makrotasandi usaldatavusjärelevalvet ning rõhu-

tas, et igakülgse ja ühtlustatud reguleeriva raa-

mistiku kehtestamine ELi alternatiivsete inves-

teerimisfondide valitsejatele võib olla esimene

samm ülemaailmse konsensuse suunas. Peale

selle rõhutas eurosüsteem, et ülemaailmselt

koordineeritud raamistiku tagamiseks on olu-

line jätkata rahvusvahelist dialoogi. 17

G20 Toronto tippkohtumise deklaratsioon („The G-20 Toronto 14

Summit Declaration”), 26.–27. juuni 2010.

CESR, „Proposal for a Pan-European Short Selling Disclosure 15

Regime”, märts 2010.

Nõukogu, Euroopa Komisjoni ning Euroopa Parlamendi majan-16

dus- ja rahanduskomisjoni vahel.

„European Commission’s consultation on hedge funds – Euro-17

system contribution”, EKP, 25. veebruar 2009.


Reitinguagentuuride osas on Euroopa Komis-

jon teinud ettepaneku muuta reitinguagentuure

käsitlevat määrust. 18 Oma arvamuses ettepa-

neku kohta 19 toetab EKP üldjoontes ettepandud

määruses kavandatud meetmeid, mille eesmär-

giks on õigusraamistiku tugevdamine, eelkõige

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele

(EVJA) kõikehõlmava pädevuse andmist seoses

reitinguagentuuride registreerimise ja järeleval-

vega ning läbipaistvuse ja võistlevuse suurenda-

mise kaalumist struktureeritud fi nantsinstrumen-

tide reitingute turul.

Arvestades muret lühikeseks müümise mõju

pärast finantskriisi põhjustatud äärmuslikes

turutingimustes, võtsid reguleerivad asutu-

sed kogu maailmas mitmesuguseid meetmeid.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee

tegi 2010. aasta märtsis ettepaneku kehtestada

üleeuroopaline avalikustamisrežiim. Euroopa

Komisjon avaldas 14. juunil 2010 konsulteeri-

misdokumendi. Oma 5. augusti 2010. aasta vas-

tuses väljendas eurosüsteem heameelt ELi akt-

siate suhtes kavandatava läbipaistvusrežiimi

üle. Rõhutati, et Euroopa Väärtpaberiturujä-

relevalve Asutusel koos teiste asjaomaste asu-

tustega peaks hädaolukorras olema keskne roll

ning lühikeseks müügi keelud või piirangud

peaksid olema ajaliselt piiratud ja nende ulatus

peaks piirduma erandolukordadega. Eurosüs-

teem toetas üldjoontes katteta lühikeseks müügi

arvelduse ebaõnnestumise eest kaitsvate meet-

mete jõustamist ning pädevate asutuste volita-

mist lühikeseks müüki ajutiselt piirama. See-

järel esitatud komisjoni määruse ettepaneku

eesmärk on suurendada ühtlustamist, koordi-

neerimist ja läbipaistvust ning vähendada süs-

teemseid riske, turu terviklikkust ohustavaid

riske ja arveldusriske. 20

2.3 RAAMATUPIDAMINE

2010. aasta edusammud on seotud USA Raama-

tupidamisstandardite Nõukogu (FASB) ja Rah-

vusvahelise Raamatupidamisstandardite Nõu-

kogu (IASB) käimasoleva tööga vastuseks G20

riikide palvele lahendada fi nantskriisi alguses

avastatud nõrkused ja lähendada standardeid.

Vastuseks G20 riikide asjaomasele palvele suuren-

das IASB jõupingutusi huvitatud sidusrühmade

ulatuslikuks kaasamiseks standardiloomesse.

Seoses sellega esitas EKP IASB-le oma arva-

muse mitme peamise raamatupidamisprojekti

(eelkõige fi nantsinstrumentide raamatupidamise)

kohta ning FASB ja IASB lähenemispüüdluste

kohta üldisemalt.

2010. aasta aprillis esitas EKP märkused IASB

ettepaneku kohta võtta kasutusele nn reguleeriv

kasumiaruanne. EKP rõhutas, et on tähtis säi-

litada IASB ja reguleerijate vaheline hea koos-

töö raamatupidamisraamistikus õiglase väärtuse

mõõtmise ning tulevikku arvestavate reservide

loomise küsimustes. Teisalt ei toetanud EKP

reguleeriva kasumiaruande kasutuselevõttu,

sest IASB ettepanekus tõstatatud avalikusta-

misküsimused on juba lahendatud uue kapita-

liraamistiku (Basel III) avalikustamisnõuetega

ning uus aruanne võib suurendada keerukust ja

ebakindlust ning tekitada turul segadust, mida

tuleb vältida.

Nii FASB kui ka IASB tugevdasid jõupingutusi

fi nantsinstrumentide arvestuse lihtsustamiseks,

koostades uued standardid fi nantsinstrumentide

liigituse ja mõõtmise kohta.

2010. aastal jätkasid mõlemad nõukogud tööd,

et tugevdada laenukahjumieraldiste kajastamist

raamatupidamises (allahindamist). Seoses sellega

väljendas EKP korduvalt oma selget toetust ooda-

tava kahju mudeli suunas liikumisele. Peale selle

osales EKP jätkuvalt Baseli komitee raamatupi-

damistöös, mille eesmärk on muu hulgas ooda-

tava kahju mudeli kasutuselevõtuga kaasnevate

probleemide lahendamine.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta mää-18

rus (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta.

Euroopa Keskpanga 19. novembri 2010. aasta arvamus seoses 19

ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1060/2009, reitinguagen-

tuuride kohta (CON/2010/82).

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja komisjoni määrus lühike-20

seks müügi ja krediidiriski vahetustehingute teatavate aspektide

kohta”, Euroopa Komisjon, 15. september 2010.

139EKP

Aastaaruanne2010

Eurosüsteem toetab Euroopa fi nantslõimumist

nelja valdkonna kaudu: a) fi nantslõimumise jäl-

gimine ning teadlikkuse suurendamine sel-

les valdkonnas; b) tegutsemine erasektori tege-

vuse katalüsaatorina, et soodustada ühistegevust;

c) nõustamine fi nantssüsteemi õigusliku ja regu-

leeriva raamistiku küsimustes ning otseses otsuste

tegemises ning d) selliste keskpangateenuste osu-

tamine, mis soodustavad ka fi nantslõimumist.

FINANTSLÕIMUMISE JÄLGIMINE NING

TEADLIKKUSE SUURENDAMINE SELLES

VALDKONNAS

EKP avaldas 2010. aasta aprillis neljanda aas-

taaruande fi nantslõimumise kohta Euroopas. 21

Aruande põhieesmärk on toetada Euroopa

fi nantslõimumist ja suurendada avalikkuse tead-

likkust eurosüsteemi rollist, andes teavet lõimu-

mise seisu kohta ning luues seeläbi empiirilise

aluse poliitikameetmete võtmiseks, et fi nants-

lõimumist veelgi edendada. Aruandes antakse

kõigepealt hinnang fi nantslõimumise olukorrale,

lähtudes mitmesugustest näitajatest, mida aval-

datakse kaks korda aastas ka EKP veebilehel.

2010. aastal arendati neid näitajaid edasi, et kajas-

tada ka nt võlakirjaturu riskinäitajaid. Samuti

sisaldab aruanne valitud küsimuste süvaana-

lüüsi: a) panganduse lõimumine ja järelevalve

ELis, b) Euroopa tagatud võlakirjad, c) kauple-

misjärgse sektori ühtlustamine ja d) fi nantsturu

lõimumise ja arengu mõju stabiilsusele. Lõpe-

tuseks antakse aruandes ülevaade eurosüsteemi

2009. aasta panusest Euroopa fi nantsturgude jät-

kuva lõimumise ja arengu saavutamisse.

EKP jätkas osalemist Euroopa kapitaliturgude

ja fi nantslõimumise uurimise võrgustikus, mis

koondab teadlasi, turuosalisi, poliitikakujunda-

jaid ja keskpanku ning mida EKP juhib koostöös

Maini-äärse Frankfurdi ülikooli fi nantsuuringute

keskusega. Võrgustiku 13. konverents „Makrota-

sandi usaldatavusjärelevalve reguleerimine süs-

teemse riski ohjamiseks: majanduslikud alused,

diagnostika- ja poliitikavahendid” toimus EKP

juhtimisel 27.–28. septembril 2010 Frankfurdis.

Nagu varasematel aastatel, andis EKP osana oma

tööst võrgustikus noorteadlastele välja viis Lam-

falussy stipendiumi. Võrgustiku praegused prio-

riteedid on: a) fi nantssüsteemid riskide juhtide,

levitajate ja loojatena; b) jaefi nantsteenuste lõi-

mumine ja areng ning innovatiivsed ettevõtted;

c) rahanduse moderniseerimine ja juhtimine ning

Euroopa fi nantssüsteemi lõimumine ülemaailm-

sete kapitaliturgudega.

TEGUTSEMINE ERASEKTORI TEGEVUSE

KATALÜSAATORINA

ÜHTNE EUROMAKSETE PIIRKOND

Eurosüsteem toetas jätkuvalt ühtse euromaksete

piirkonna (SEPA) algatust, mille eesmärk on või-

maldada üksikisikutel, ettevõtetel ja asutustel

teha eurodes sularahata makseid kõigis osaleva-

tes riikides ühelt kontolt ühtsete maksevahen-

ditega nii lihtsalt, tõhusalt ja turvaliselt nagu

praegu riigisiseselt.

Eurosüsteem avaldas SEPA 7. eduaruande

2010. aasta oktoobris. 22 Aruandes hinnatakse

SEPA rakendamisel pärast eelmist, 2008. aasta

novembris avaldatud aruannet tehtud edusamme,

tõstes esile saavutused ja juhtides tähelepanu

puudustele. Peale selle on eurosüsteem aruande

lisas esitanud (mitteammendava) loetelu eesmär-

kidest, mis tuleb saavutada 2010. aasta neljandast

kvartalist kuni 2013. aasta lõpuni, et saavutada

SEPA lõplik rakendamine ja üleminek sellele.

Aruande põhijäreldused puudutavad ülemine-

kut SEPA kreedit- ja otsekorraldustele, kaarte,

innovatsiooni ning jaemaksesüsteemide turva-

lisust. Viimaste kohta on eurosüsteem muu hul-

gas seadnud sisse foorumi, et jälgida turu aren-

gut ja edendada turbe-eesmärkide ühtlustamist

Euroopas. Lisaks tervitas eurosüsteem Euroopa

Komisjoni ettepanekut näha ELi määrusega ette

ülemineku lõplik kuupäev. 23

SEPA kreeditkorralduste süsteem moodustas

2010. aasta detsembris 13,9% kõikidest euro

kreedit-tüüpi maksekorraldustest. Lisaks euroala

3 FINANTSLÕIMUMINE

„Financial Integration in Europe”, EKP, aprill 2010.21

„Single Euro Payments Area: Seventh Progress Report – Beyond 22

theory into practice”, EKP, oktoober 2010, kättesaadav EKP

veebilehel.

Lähemalt vt käesoleva peatüki jaotis „Nõustamine fi nantssüs-23

teemi õigusliku ja reguleeriva raamistiku küsimustes ning otse-

ses otsuste tegemises”.


SEPA kreeditkorralduste näitajale viitavad riik-

likud näitajad sellele, et SEPA kreeditkorral-

duste kasutuselevõtt on riikide lõikes siiski väga

ebaühtlane. 24 Pealegi on SEPA otsekorralduste

süsteemi kasutamine alates selle käivitamisest

2009. aasta novembris olnud üsna mõõdukas,

moodustades 2010. aasta detsembris vähem kui

1% kõigist euro otsekorraldustest.

SEPA kreeditkorralduste ja SEPA otsekorralduste

süsteemi kasutuselevõtt on loonud aluse edasis-

teks uuendusteks, nagu näiteks üleeuroopali-

sed online makselahendused, mobiilmaksed ja

e-arved. 2010. aastal arutas eurosüsteem turuosa-

listega innovatiivsete maksete valdkonnas teh-

tud algatuste seisu. Selleks tegi EKP koostöös

liikmesriikide keskpankadega eSEPA interne-

tiuuringu, et mõista eri riikides kättesaadavaid

lahendusi.

Vaja on teha täiendavaid edusamme, eriti SEPA

kaardimaksete valdkonnas. Üks tähtis samm

on viia lõpule kiipkaartide, pangaautomaatide

ja müügiterminalide üleminek EMV standar-

dile 25, mille tähtajaks on asjaomane sektor sead-

nud 2010. aasta lõpu. SEPA kaardimaksete näi-

tajate kohaselt on paljud riigid juba saavutanud

100%lise ülemineku EMV standardile. 2010. aas-

tal korraldati teine kohtumine sidusrühmadega,

kus arutati SEPA kaartide ja terminalide sertifi t-

seerimisraamistikku eesmärgiga saavutada ühtne

hindamis- ja sertifi tseerimiskord. Peale selle sel-

gitas eurosüsteem täiendavalt kaardiskeemide ja

töötlevate üksuste eraldatuse põhimõtet. Eurosüs-

teem eeldab, et juurde tekib vähemalt üks üleeu-

roopaline kaardimaksesüsteem, mis vastab euro-

süsteemi ja teiste sidusrühmade nõudmistele ning

pakub SEPA kaardimaksete süsteemile konku-

rentsi. Selleks on turul juba tehtud mitu algatust,

mille arengut jälgitakse.

2010. aasta märtsis leppisid eurosüsteem ja

Euroopa Komisjon kokku SEPA nõukogu moo-

dustamises, et täita vajadus SEPA projekti korra-

pärase juhtimise järele ning kaasata rohkem lõpp-

kasutajaid. Uut organit juhivad ühiselt EKP ja

Euroopa Komisjon ning sellesse kuuluvad mak-

sete turu pakkumise ja nõudluse poole kõrgeta-

semelised esindajad. 26

VÄÄRTPABERITURUD

Euroopa lühiajaliste väärtpaberite turg on val-

davalt riigisisene. Euroopa lühiajaliste väärtpa-

berite algatus (STEP), mille raames turuosalised

tegutsevad Euroopa Pangandusföderatsiooni ja

Finantsturgude Liidu (ACI) egiidi all ning mida

juhib STEPi turukomitee, on alates 2001. aas-

tast edendanud lühiajaliste võlakirjade turu lõi-

mimist vabatahtlike turustandardite ja -tavade

kaudu, mida võib kohaldada emissiooniprog-

rammide suhtes olemasolevatel turgudel,

nt euro kommertspaberiturul või Prantsuse

kommertspaberiturul.

Eurosüsteem on STEPi toetanud kahel moel. Esi-

teks aitas eurosüsteem kuni 2010. aasta juunini

ajutise kokkuleppe alusel STEPi sekretariaati

STEPi märgise omistamisel programmidele,

ehkki lõplik vastutus STEPi märgise andmise

ja tagasivõtmise eest lasus alati STEPi sekreta-

riaadil. Alates 2010. aasta juulist on STEPi sek-

retariaat korraldanud märgistega seonduvat tööd

iseseisvalt. Teiseks esitab EKP STEPi turu kohta

statistikat (vt 2. peatüki punkt 4).

STEPi võlaväärtpaberid jäid fi nantsturu kriisist

suhteliselt puutumata ning 2010. aasta detsemb-

ris oli nende bilansiline jääk kokku 411 miljardit

eurot, mis on pisut rohkem kui eelmisel aastal.

Turu stabiilne areng tuleneb asjaolust, et STEPi

kriteeriume saab kohaldada teiste olemasolevate

turuprogrammide suhtes ning eurosüsteem akt-

septeerib STEPi kui reguleerimata tagatisva-

rade turgu. EKP nõukogu 2008. aasta oktoobri

otsus, millega eurosüsteemi laenuoperatsiooni-

des tagatisena aktsepteeritavate varade loetelusse

lisati ajutiselt krediidiasutuste emiteeritud STEPi

märgisega väärtpaberid, s.o hoiusesertifi kaadid,

tühistati kehtivusega alates 1. jaanuarist 2011.

Kriitiline mass, s.o üle 50%line turuosa on saavutatud ainult 24

Luksemburgis ja Küprosel. Veel kolmes riigis (Belgia, Hispaania

ja Sloveenia) on turuosa jõudnud kahekohalise arvuni.

EMV standard on EMVCo konsortsiumi väljatöötatud spetsifi -25

katsioonide kogum, millega edendatakse elektrooniliste fi nants-

tehingute ülemaailmset standardimist, eriti kiipkaartide ülemaa-

ilmset koostalitlusvõimet. EMV tähendab „Europay, MasterCard

ja Visa”.

Lisateave SEPA nõukogu veebilehel (http://www.sepacouncil.eu). 26

141EKP

Aastaaruanne2010

STEPi märgis võeti kasutusele 2006. aastal ning

2010. aasta detsembris oli käimas 173 STEPi

märgisega programmi.

Läbipaistvuse suurendamiseks varadega tagatud

väärtpaberite valdkonnas algatas eurosüsteem

2010. aastal avaliku arutelu varadega tagatud

väärtpaberite väljastajatele kõlblikkusnõude keh-

testamise üle, mille eesmärk on anda teavet sel-

liste instrumentide aluseks olevate varade kohta

laenude tasemel. Reaktsioon arutelule oli üldi-

selt positiivne ning EKP on jätkanud tööd sel-

lise nõude rakendamiseks. 2010. aasta detsembris

otsustas EKP nõukogu kehtestada eurosüsteemi

tagatiste raamistikus kasutatavatele varaga taga-

tud väärtpaberitele laenupõhised teabenõuded.

Hästi toimiv väärtpaberistamisturg, mida toe-

tab standarditus ja tõhustatud läbipaistvus, aitab

lõpule viia Euroopa fi nantssüsteemi ning eden-

dada instrumentide parema piiriülese võrrelda-

vuse kaudu lõimumist.

NÕUSTAMINE FINANTSSÜSTEEMI ÕIGUSLIKU JA

REGULEERIVA RAAMISTIKU KÜSIMUSTES NING

OTSESES OTSUSTE TEGEMISES

EKP on jätkuvalt osalenud Euroopa Komisjoni

kliiringu ja arveldamise 2. nõuande- ja seire-

rühma (CESAME II) ning selle asendanud turu-

infrastruktuuride eksperdirühma (EGMI) töös.

Turuinfrastruktuuride eksperdirühma ülesanne

on toetada tõhusa, turvalise ja tugeva kauplemis-

järgse turu arengut ELis. Selleks nõustab eks-

perdirühm Euroopa Komisjoni mitmesugustes

küsimustes, mis on seotud kauplemisjärgsete tee-

nuste ja turuinfrastruktuuridega ELis. See töö

on tihedalt seotud TARGET2-Securities (T2S) –

eurosüsteemi kavandatud platvorm väärtpaberite

keskseks, piiriüleseks ja neutraalseks arveldami-

seks – rakendamisega ja selle eesmärk on eden-

dada kauplemisjärgse keskkonna ühtlustamist.

Kuna Euroopa maksete õigusliku raamistiku üht-

lustamine on SEPA aluseks, tunneb eurosüsteem

aktiivselt huvi ELi õigusaktide vastu selles vald-

konnas. Eurosüsteem on korduvalt juhtinud tähe-

lepanu vajadusele seada SEPA kreeditkorralduste

ja SEPA otsekorralduste süsteemile üleminekuks

ambitsioonikas, kuid realistlik lõpptähtaeg, et

SEPAst täielikku kasu saada. Eurosüsteem on

toetanud komisjoni ettepanekut määrata ELi

määrusega kindlaks SEPA kreedit- ja otsekor-

ralduste süsteemidele ülemineku lõppkuupäev. 27

Eurosüsteem eeldab, et SEPA kreedit- ja otsekor-

ralduste süsteeme hakatakse ELis kasutama euro -

maksete tegemiseks. Pärast kõnealust kuupäeva

vahetab SEPA välja liikmesriikide vastavad euro -

maksete süsteemid.

FINANTSLÕIMUMIST TOETAVATE KESKPANGATEE-

NUSTE OSUTAMINE

Eurosüsteemi teise põlvkonna suurmaksete süs-

teem TARGET2 on esimene turu infrastruktuur,

mis on Euroopa tasandil täielikult lõimitud ja

ühtlustatud. Eurosüsteem on jätkanud TAR-

GET2 täiustamist ning rakendas 2010. aasta

novembris süsteemi uue versiooni (vt 2. peatüki

punkt 2.1).

T2S hakkab oluliselt mõjutama Euroopa kauple-

misjärgse keskkonna ühtlustamist ja lõimumist.

T2S kaotab paljud nn Giovannini takistused 28

piiriülesele kliiringule ja arveldamisele, muu hul-

gas a) kasutades ühtset IT-platvormi koos ühtse

liidese ning ühtse sõnumiprotokolliga, b) võttes

kasutusele ühtlustatud ajakava kõikide ühendatud

turgude jaoks ning c) rakendades ühtset ühtlusta-

tud arveldusmudelit, mis seisneb väärtpaberiüle-

kandes makse vastu keskpangarahas, kõigi riigi-

siseste ja piiriüleste tehingute suhtes. 2010. aastal

jätkas mitu eurosüsteemi ja sektori ekspertidest

koosnevat T2Si nõuanderühma allrühma stan-

dardite ja turutavade arendamist ning rakenda-

mist T2Siga seotud juhiste ja protsesside ühtlus-

tamiseks. T2S rakendamise edenedes on pidevalt

avastatud uusi ühtlustamist vajavaid valdkondi,

millega on tegeldud kas otse projekti raames või

Vt Euroopa Komisjoni ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27

määruse kohta, millega kehtestatakse eurodes tehtavatele kree-

ditkorraldustele ja otsearveldustele tehnilised nõuded ja muu-

detakse määrust (EÜ) nr 924/2009 (KOM(2010) 775 lõplik), mis

on kättesaadav komisjoni veebilehel (http://ec.europa.eu).

„Giovannini takistused” – mitmed takistused, mis pidurdavad 28

kliiringu ja arvelduse infrastruktuuride lõimumist ELis. Need

takistused tegi kindlaks Giovannini rühm – Euroopa Komis-

joni nõustav fi nantsturu ekspertide rühm. Konkreetsed takis-

tused on esitatud kahes Giovannini rühma aruandes: „Cross-

border Clearing and Settlement Arrangements in the European

Union”, november 2001, ja „Second Report on EU Clearing and

Settlement Arrangements”, aprill 2003. Vt ka Euroopa Komis-

joni veebileht (http://ec.europa.eu).


on need suunatud kliiringu ja arveldamise 2. nõu-

ande- ja seirerühmale või selle asendanud turu-

infrastruktuuride eksperdirühmale (vt täpsemalt

2. peatüki punkt 2.2) või muudele asjassepuutu-

vatele organitele.

Tagatiste haldamise valdkonnas jätkus 2010. aas-

tal töö ühtse platvormi – keskpankadevahelise

tagatiste haldamise süsteemi (CCBM2) – loo-

mise nimel euroala keskpankade jaoks, selleks

et konsolideerida ja suurendada eurosüsteemi

sisesüsteemide tõhusust ning parandada osa-

poolte likviidsusjuhtimist ning tagatiste halda-

mist (vt 2. peatüki punkt 2.3).

143EKP

Aastaaruanne2010

Maksesüsteemid ning väärtpaberite kliiringu-

ja arveldussüsteemid on peamised infrastruk-

tuurid, mis on vajalikud turumajanduse kor-

ralikuks toimimiseks. Nad on hädavajalikud

kaupade, teenuste ja fi nantsvarade eest tehta-

vate maksete tõhusaks liikumiseks ning nende

sujuv toimimine on äärmiselt oluline keskpanga

rahapoliitika rakendamiseks ning vääringu,

fi nantssüsteemi ja kogu majanduse stabiilsuse

ja usaldusväärsuse säilitamiseks. Maksesüstee-

mide sujuva toimimise edendamine on eurosüs-

teemi üks põhiülesandeid. Selle ülesande täitmi-

seks kasutab eurosüsteem kolme lähenemisviisi:

täidab operatiivfunktsiooni ja järelevaatamisüles-

andeid ning toimib katalüsaatorina.

Eurosüsteemipoolse järelevaatamise eesmärk

on tagada makse- ja väärtpaberiarveldussüstee-

mide ning eurosid käitlevate kesksete osapoolte

ja makseviiside turvalisus ja tõhusus. Selleks on

vaja seiretegevust, hindamist ning vajaduse kor-

ral muudatuste tegemist.

2010. aasta septembris avaldas EKP raamatu

pealkirjaga „The payment system – payments,

securities and derivatives and the role of the

Eurosystem” („Maksesüsteem – maksed, väärt-

paberid ja tuletisinstrumendid ning eurosüs-

teemi roll”), mis annab põhjaliku ülevaate turu

infrastruktuuri põhimõtetest, euroala maasti-

kust ning eurosüsteemi rollist, kaasa arvatud

selle järelevaatamisfunktsioonist.

4.1 SUURMAKSESÜSTEEMID JA INFRASTRUKTUU-

RITEENUSTE OSUTAJAD

Suurmaksesüsteemid on euroala turuinfrastruk-

tuuri selgroog ning neil on tähtis roll fi nantssek-

tori ja kogu majanduse stabiilsuse ja tõhususe

tagamisel. Eurosüsteem kohaldab kõikide eurodes

nomineeritud tehinguid arveldavate suurmakse-

süsteemide suhtes täpselt määratletud järelevaa-

tamispõhimõtteid, seda nii oma kui ka erakä-

tes olevate süsteemide puhul. Need põhimõtted

tuginevad süsteemselt oluliste maksesüsteemide

rahvusvaheliselt aktsepteeritud aluspõhimõte-

tele, mille koostas makse- ja arveldussüsteemide

komitee ning mille EKP nõukogu võttis vastu

2001. aastal. Kõnealuseid aluspõhimõtteid täien-

davad süsteemselt oluliste maksesüsteemide talit-

luspidevuse järelevaatamise nõuded, mille EKP

nõukogu võttis vastu 2006. aastal ja mille raken-

damistähtajaks kehtestati 2009. aasta juuni.

Eurodes nomineeritud tehinguid arveldavate pea-

miste maksesüsteemide (TARGET2, EURO1 ja

pidevat vääringute vahetustehingute arveldust

pakkuv CLS-süsteem) ja infrastruktuuriteenuste

osutajate (nt SWIFT) üldine töö ja teenindus oli

2010. aastal stabiilne ja tugev.

TARGET2

2010. aastal keskendus eurosüsteem TARGET2

järelevaatamisel talitlusriski aspektidele, mis ris-

kipõhise prioriseerimisvahendi 29 kohaselt vaja-

sid kõige enam järelevaatajate tähelepanu. See-

pärast seisnes järelevaatamise üks tähtsamaid

ülesandeid hindamistulemuste lõplikus võrd-

lemises talitluspidevuse järelevaatamise nõue-

tega, mis kinnitas, et TARGET2 talitluspidevuse

raamistik on üldiselt hästi välja kujunenud ning

tagab piisavalt suure ja püsiva töökindluse, kuigi

mõned raamistiku osad vajaksid parandamist.

Järelevaatajad arutasid käitajaga ka 2009. aas-

tal läbi viidud põhjaliku hindamise järelmeet-

meid ning täpsemalt talitluspidevuse raamistiku

kohta tehtud soovitust. Lisaks muudeti tõrgete

seire metoodikat korralise järelevaatamistege-

vuse kontekstis.

Lisaks võeti 22. novembril 2010 kasutusele

TARGET2 uus tarkvaraversioon. Enne versiooni

käivitamist hindasid järelevaatajad selle funkt-

sionaalsust ja eelkõige internetiühenduse kaudu

TARGET2 teenuste pakkumist ning võrdlesid

seda kehtivate süsteemselt oluliste maksesüstee-

mide aluspõhimõtetega. Järelevaatajad järeldasid,

et uus versioon ei vähenda üldiselt TARGET2

vastavust aluspõhimõtetele ning et mitmed muu-

datused uues versioonis kaotavad süsteemi tea-

tavad nõrgad kohad, mis tagab TARGET2 kasu-

tajatele parema teeninduse.

4 MAKSESÜSTEEMIDE JA TURU INFRASTRUKTUURI JÄRELEVAATAMINE

29 Riskipõhine prioriseerimisvahend võimaldab järelevaatajatel

keskenduda kõige suuremat riski kätkevatele valdkondadele ja

elementidele. Vahendit on TARGET2 suhtes kasutatud alates

2009. aastast.


TARGET2 simulaatorit, mis on makseand-

meid kasutav analüüsivahend, hakati eurosüs-

teemi keskpankadele järk-järgult kättesaadavaks

tegema alates 1. juulist 2010. Pärast simulaatori

peenhäälestamist saavad järelevaatajad selle

abil eelkõige väga lähedalt simuleerida ja stres-

sitestida TARGET2 arveldusprotsessi, kasuta-

des TARGET2 üleeuroopalist andmestikku, mis

sisaldab kõiki tehinguid ning andmeid osaliste ja

likviidsuse kohta.

EURO1

EURO1 on ELis tegutsevate pankade vahe-

line eurodes tehtavate piiriüleste ja riigisiseste

tehingute suurmaksesüsteem. Seda käitab EBA

Clearing, mille asutas Euro Pangaliit (Euro Ban-

king Association). EURO1 toimib mitmepoolsel

nettimise põhimõttel. EURO1 liikmete päevalõ-

pupositsioonid arveldatakse lõpuks keskpanga-

rahas TARGET2 kaudu, kusjuures arveldusagen-

diks on EKP.

2010. aastal toimus kolm EURO1 järelevaatami-

sega seotud peamist sündmust. Esiteks viidi lõpule

süsteemi talitluspidevuse järelevaatamise nõue-

tele vastavuse hindamine. Hindamise tulemu-

sena soovitati käitajal EBA Clearing teha EURO1s

paar väiksemat muudatust, selleks et viia süsteem

täielikku vastavusse talitluspidevuse järelevaata-

mise nõuetega. Teiseks algatas EKP tihedas koos-

töös Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia

ja Madalmaade keskpangaga EURO1 täieulatus-

liku hindamise aluspõhimõtete alusel. Kolman-

daks hindas EKP koos Itaalia keskpangaga üht

2010. aastal EURO1s tehtud suuremat muudatust.

See seisnes süsteemi päevalõpu arveldusprotsessi

üleviimises SWIFTi fi nantssõnumite liidese alt

TARGET2 XML-põhise kõrvalsüsteemiliidese

alla. Hindamise tulemusena järeldati, et see ülemi-

nek ei vähenda EURO1 vastavust aluspõhimõte-

tele. Alates 7. juunist 2010 on EURO1 oma igapäe-

vaseid tehinguid TARGET2s edukalt arveldanud

kõrvalsüsteemiliidese kaudu. Kokkuvõttes toimis

EURO1 kogu 2010. aasta jooksul sujuvalt.

CLS-SÜSTEEM

Pidevat vääringute vahetustehingute arvel-

dust pakkuv süsteem (CLS-süsteem) käivitati

2002. aasta septembris ning selle operaator on

CLS Bank International (edaspidi „CLS-pank”).

Süsteem osutab erinevate vääringute vahetuste-

hinguteks sünkroonset, s.o „makse makse vastu”

põhimõttel toimuvat arveldamise teenust mitmes

vääringus. „Makse makse vastu” mehhanismi

kasutades kõrvaldab CLS-süsteem sisuliselt vää-

ringute vahetustehingute arveldamisega kaasneva

peamise riski. Praegu arveldatakse CLS-süstee-

mis 17 maailma kõige kaubeldavamas vääringus,

sealhulgas eurodes, USA dollarites, Jaapani jee-

nides, naelsterlingites ja Šveitsi frankides.

Kuna CLS-pank on asutatud Ameerika Ühend-

riikides, lasub põhivastutus CLS-süsteemi järe-

levaatamise eest USA Föderaalreservil vasta-

valt järelevaatamise koostöökokkuleppele G10

keskpankade ja nende riikide keskpankade vahel,

mille vääringutes süsteem arveldab. EKP, tihe-

das koostöös euroala riikide keskpankadega, on

selle järelevaatamise koostöökokkuleppe osaline

ning tal on CLS-süsteemi euroarvelduste järele-

vaatamises esmane roll.

2010. aastal keskenduti CLS-süsteemi koos-

tööpõhisel järelevaatamisel peamiselt süsteemi

talitlusvõimsuse suurendamisele (seoses tehin-

gute päevaarvu rekordilise kasvuga 2010. aasta

mais) ning süsteemi uute arenduste ja algatuste

jälgimisele.

SWIFT

SWIFT on fi nantsstabiilsuse seisukohast tähtis,

sest osutab fi nantsringkondadele turvalisi sõnum-

sideteenuseid rohkem kui 210 riigis. SWIFT on

Belgias asutatud piiratud vastutusega koostöö-

ühing. SWIFTi koostööpõhise järelevaatamise

raames, mida teostavad G10 keskpangad, osaleb

EKP mitmesuguste ülesannete täitmisel. Järele-

vaatamise põhivastutus lasub Belgia keskpangal

(Nationale Bank van België/Banque Nationale de

Belgique). 2010. aastal keskenduti SWIFTi teh-

nilise arhitektuuri ümberkujundamisele suuna-

tud hajusarhitektuuri programmi rakendamisele,

mille raames võeti kasutusele kaks sõnumivööndit

(Euroopa ja üleatlandiline), ehitati üks uus operat-

sioonide keskus Euroopas ning avati uus juhtimis-

keskus Aasias. Samuti hinnati 2010. aastal SWIFTi

teenuste talitlustulemusi ja käideldavust, jälgiti

projekte, mis võivad mõjutada SWIFTi kriitilise

145EKP

Aastaaruanne2010

tähtsusega teenuste konfi dentsiaalsust, terviklik-

kust ja käideldavust, ning hinnati SWIFTi käivi-

tatud kulude optimeerimise programmi võima-

likku mõju süsteemi sõnumiteenuste töökindlusele

ja kättesaadavusele. SWIFTNeti fi nantssõnumite

liidese käideldavus 2010. aastal oli 99,99%.

4.2 JAEMAKSESÜSTEEMID JA -VIISID

Eurosüsteemi järelevaatamiskohustused hõlma-

vad ka jaemaksesüsteeme ja -viise.

STEP2 on piiriülene jaemaksesüsteem, mida käi-

tab EBA Clearing. Esmane vastutus süsteemi

järelevaatamise eest lasub EKP-l. EKP jätkas

2010. aastal STEP2 teenuste jälgimist, tagades

nende käideldavuse ja sujuva toimimise. Üks

2010. aasta olulisem muudatus, mis on seotud

SEPA kreedit-tüüpi maksekorraldustega, seis-

nes uue mitmetsüklilise funktsiooni kasutuse-

levõtus, mis võimaldab STEP2 pankadel seda

tüüpi maksekorraldusi vahetada ja arveldada

mitu korda päevas.

Eurosüsteem tegi ka 2010. aastal edusamme

euroalal toimivate kaardimaksesüsteemide hin-

damisel, milles lähtus 2008. aasta jaanuaris nen-

dele süsteemidele kehtestatud järelevaatamisstan-

darditest. Kui eksperdid on hindamistulemused

läbi vaadanud, avaldatakse eeldatavasti 2011. aas-

tal hindamiste koondaruanne.

Eurosüsteem on avaldanud otsekorralduste ning

kreedit-tüüpi maksekorralduste lõplikud järele-

vaatamisraamistikud ning hakkab neid kohal-

dama SEPA otsekorralduste ning kreedit-tüüpi

maksekorralduste süsteemide suhtes. Liikmesrii-

kide keskpangad võivad neid standardeid soovi

korral kohaldada ka kohalike (SEPA-väliste) mak-

seviiside järelevaatamisel.

4.3 VÄÄRTPABERITE JA TULETISINSTRUMENTIDE

KLIIRING JA ARVELDAMINE

Eurosüsteem on väärtpaberite kliiringu- ja arvel-

dussüsteemide sujuvast toimimisest väga huvi-

tatud, sest ebaõnnestumised tagatistehingute

kliiringul ja arveldamisel ning eurosüsteemi ope-

ratsioonides tagatisena kasutatavate väärtpaberite

haldamisel võivad ohustada rahapoliitika elluvii-

mist, maksesüsteemide sujuvat toimimist ning

fi nantsstabiilsuse säilitamist.

BÖRSIVÄLISTE TULETISINSTRUMENTIDE

TURUINFRASTRUKTUURID

Kogu 2010. aastal toimusid ulatuslikud järel-

tegevused seoses G20 riikide poolt Pittsburghi

ja Toronto tippkohtumistel võetud kohustusega

tagada tõhus liikumine elektroonilise kauplemise

ning kesksete osapoolte kasutamise poole stan-

darditud börsiväliste tuletisinstrumentide puhul

ning kõigist börsiväliste tuletisinstrumentide

kohta sõlmitud lepingutest kauplemisteabehoid-

late teavitamine. Selle raames tehti suuremates

jurisdiktsioonides, täpsemalt ELis ja USAs, õigus-

loomega seotud algatusi, mille eesmärk on näha

ette siduvad kohustused seoses kõlblike börsi-

väliste tuletisinstrumentide keskse kliiringuga,

kauplemisteabehoidlate tõhusa teavitamisega

kõigist lepingutest ja niisuguste nõuete kehtes-

tamisega, mis tagavad börsiväliste tuletisinst-

rumentide turu infrastruktuuride turvalisuse

ja usaldusväärsuse. Euroopa Liidus, kus kesk-

sete osapoolte ühtse raamistiku aluseks olid seni

olnud EKPSi ja Euroopa Väärtpaberiturujärele-

valve Komitee mittesiduvad soovitused, täien-

dasid börsiväliste tuletisinstrumentide turu inf-

rastruktuuridega seotud õigusloomealgatusi

ettepanekud, mis käsitlesid laiemaid eeskirju ELi

kesksete osapoolte kohta, mis hõlmaksid kõiki

fi nantstoodete liike. Euroopa Komisjon tegi ette-

paneku börsiväliseid tuletisinstrumente, keskseid

vastaspooli ja kauplemisteabehoidlaid käsitleva

määruse kohta 15. septembril 2010. Selle ettepa-

neku koostamisel osales aktiivselt EKP. Eurosüs-

teemi vastus Euroopa Komisjoni asjakohasele

konsultatsioonile anti 2010. aasta juulis.

Rahvusvahelised standardiorganisatsioonid on

teinud tihedat tööd, et töötada välja ühised suuni-

sed börsiväliste tuletisinstrumentide infrastruk-

tuuride kohta ja seeläbi toetada eri jurisdiktsioo-

nide seadusandlikku lähenemist. 2010. aasta mais

avaldasid makse- ja arveldussüsteemide komitee

(CPSS) ning Rahvusvaheline Väärtpaberijärele-

valve Organisatsioon (IOSCO) kaks dokumenti


üldsusega konsulteerimiseks: „Guidance on the

application of the 2004 CPSS-IOSCO Recom-

mendations for Central Counterparties to OTC

derivatives CCPs” („Suunised 2004. aastal CPSS-

IOSCO poolt kesksetele osapooltele tehtud soo-

vituste kohaldamise kohta börsiväliste tuletis-

instrumentide kesksete osapoolte suhtes”) ning

„Considerations for trade repositories in OTC

derivatives markets” („Kauplemisteabehoidlatega

seotud aspektid börsiväliste tuletisinstrumentide

turgudel”). Finantsturgude infrastruktuuride rah-

vusvaheliste standardite üldine läbivaatamine

CPSS-IOSCO poolt hõlmab ka selle EKP kaas-

juhtimisel läbi viidud töö tulemusi. Läbivaada-

tud standardite eelnõu avaldatakse tutvumiseks

kavakohaselt 2011. aasta alguses. Arvestades bör-

siväliste tuletisinstrumentide turgude ülemaailm-

sust ning sellest tulenevat vajadust välistada iga-

sugune regulatiivne arbitraaž, on oluline tagada,

et kõiki riiklikke ja piirkondlikke õigusnorme

rakendatakse nii, et see tagab võimalikult suure

vastavuse CPSS-IOSCO standarditele.

Finantsstabiilsuse nõukogu on sama eesmärki

silmas pidades välja töötanud ettepanekud, mille

eesmärk on tagada, et ametiasutustel on ühine

lähenemisviis G20 soovituste rakendamisel, sel-

leks et edendada standardimist, keskset kliirin-

gut, korrapärast platvormipõhist kauplemist ning

börsivälistest tuletisinstrumentide lepingutest

kauplemisteabehoidlatele teatamist. EKP võttis

osa Finanatsstabiilsuse nõukogu selle töörühma

tööst, mis need ettepanekud välja töötas. Ettepa-

nekud avaldati 25. oktoobril 2010.

TARGET2-SECURITIES

TARGET2-Securities eesmärk on pakkuda

väärtpabereid ühtselt, piirideta koondatult ning

keskset neutraalset arveldusprotsessi.

2010. aastal avaldati üksikasjalikumat teavet T2S

ülesehituse ning talitlusliku ja õigusliku raamis-

tiku kohta. Ühtlasi korraldas eurosüsteem semi-

nare, kus osalesid keskpankade ja järelevalveor-

ganisatsioonide esindajad, et arutada T2S tähtsust

süsteemi teenuseid kasutavate makseinfrastruk-

tuuride ja väärtpaberite keskdepositooriumide

jaoks. Kuna T2S hakkab osutama piiriüleseid

teenuseid väärtpaberite keskdepositooriumidele

ja makseinfrastruktuuridele nii euroalal kui ka

sellest väljaspool, on väga paljudel järelevalve-

ja järelevaatamisorganisatsioonidel ning T2Sis

arveldamiseks oma vääringuid emiteeriva-

tel keskpankadel huvi T2S andmete vastu, sel-

leks et täita oma põhikirjajärgseid ülesandeid.

Seni on kõik pädevad asutused toetanud ideed

luua T2S koostööpõhise järelevalve ja järele-

vaatamise raamistik. See raamistik ei mõjutaks

kõnealuste ametiasutuste põhikirjast tulenevat

pädevust seoses kodumaiste süsteemidega vas-

tavalt riigi õigusaktidele ega selle pädevuse teos-

tamist. T2Si sidusrühmi teavitatakse kohe, kui

koostööraamistiku üksikasjus on kokkuleppele

jõutud. Kõik osalevad ametiasutused algatasid

T2S arendamisetapis süsteemi ülesehituse esi-

algse läbivaatamise.

4.4 MUU TEGEVUS

2010. aasta septembris avaldas EKP aruande,

mis võtab kokku euroala riikides tegutsevate süs-

teemselt oluliste maksesüsteemide talitluspide-

vuse järelevaatamise nõuete rakendamise põh-

jaliku hindamise tulemused. Peale TARGET2 ja

EURO1 hõlmas hindamine ka süsteemselt olu-

lisi jaemaksesüsteeme. Tulemused kinnitasid, et

hinnatud süsteemide käitajad hoiavad oma süs-

teemide talitluspidevust ja kriisiaegset suhtekor-

raldust kõrgel tasemel. Tehti soovitused mitmesu-

guste puuduste kohta, mis ei kätke olulist riski.

Grossmarkthallesse tulevad külastuskestus, töötajate restoran, kohvik ja konverentsiruumid. Need alad seotakse

Grossmarkthallega nn hoone-hoones süsteemi järgi, mistõttu tuleb Grossmarkthallesse paigaldada uus ja tugevam tugikarkass.

Hoone algne põrand ja aluskonstruktsioonid teisaldati seettõtu 2010. aastal.

5 . PEATÜKK

EUROOPA KÜSIMUSED


EKP korrapärased suhted Euroopa institut-

sioonide ja foorumitega, eelkõige Euroopa Par-

lamendi, eurogrupi, ECOFINi nõukogu ning

Euroopa Komisjoniga jätkusid ka 2010. aastal.

EKP president osales korrapäraselt nii eurogrupi

kohtumistel kui ka ECOFINi nõukogu istungi-

tel, kui arutusel olid EKPSi eesmärkide ja üles-

annetega seotud küsimused. Lisaks kutsuti EKP

president osalema Euroopa Ülemkogu istungitel

ning riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil peeta-

vatel mitteametlikel kohtumistel, kui arutusel

olid küsimused, mis puudutasid ELi poliitilisi

meetmeid majandus- ja fi nantskriisi lahendami-

seks. Eurogrupi esimees ning komisjoni majan-

dus- ja rahaküsimuste volinik osalesid vajadust

mööda EKP nõukogu istungitel.

ELI POLIITILISED MEETMED FINANTSKRIISI

LAHENDAMISEKS

Majandus- ja finantskriis võttis uue vormi

2010. aasta alguses, mil teatud euroala riikide eel-

arvete tasakaalustamatus kajastus üha kasvavates

pingetes valitsussektori võlakirjaturgudel. Eel-

kõige tekitas negatiivsete mõjude ülekandumise

riski Kreeka valitsuse võlakirjade intressimäärade

tõus, ohustades euroala üldist stabiilsust. Seetõttu

sõlmisid euroala riigid 2. mail 2010 kokkuleppe

käivitada koostöös RVFiga kolmeaastane fi nants-

abi programm Kreeka toetuseks. 1 Programm nägi

ette 80 miljoni euro ulatuses kahepoolsete lae-

nude andmise euroala riikidelt ja 30 miljoni euro

ulatuses valmisolekulaenude kokkulepet RVFiga.

Laenude väljastamise tingimusena pidi Kreeka

valitsus rakendama ambitsioonika programmi

eelarve kohandamiseks ja ulatuslike struktuu-

rireformide elluviimiseks, mis on kooskõlasta-

tud Euroopa Komisjoni, EKP ja RVFiga. 2 Seo-

ses sellega tegi EKP koos Euroopa Komisjoni ja

RVFiga hindamismissioone Kreekasse.

Nendest meetmetest hoolimata pinged fi nants-

turgudel üha suurenesid, kulmineerudes

6.–7. mail 2010. Vastuseks volitasid 7. mail euroala

riikide riigipead ja valitsusjuhid ECOFINi nõu-

kogu otsustama stabiliseerimismehhanismi üle

Euroopa fi nantsstabiilsuse säilitamiseks. 9. mail

sõlmisid liikmesriigid kokkuleppe kahe üldise

vahendi loomises, et pakkuda finantsabi ELi

riikidele, kus valitsevad tõsised majandus- ja

fi nantspinged. Esiteks võttis ECOFINi nõukogu

vastu määruse Euroopa fi nantsstabiilsusmeh-

hanismi (EFSM) loomise kohta. See võimaldab

Euroopa Komisjonil anda ELi nimel kuni 60 mil-

jardi euro ulatuses fi nantsabi ELi riikidele, kel on

erakorralistest olukordadest tingitud tõsiseid ras-

kusi või keda need ohustavad. Teiseks asutasid

euroala liikmesriigid valitsustevahelise Euroopa

fi nantsstabiilsusfondi (European Financial Sta-

bility Facility, EFSF). EFSF asutati aktsiaselt-

sina, kellel on õigus emiteerida võlakirju lae-

nude andmiseks euroala riikidele. Euroala riigid

tagavad nimetatud võlakirjad proportsionaalselt

kuni 440 miljardi euro ulatuses. EFSMi ja EFSFi

laene väljastatakse rangetel tingimustel ja ühis-

programmi raames RVFiga, kes rahastab vähe-

malt 50% igast ELi/euroala laenuprogrammist.

21. novembril palus Iirimaa RVFilt, Euroopa

Liidult ja euroala riikidelt fi nantsabi. EKP ter-

vitas seda palvet ja nõustus Euroopa Komisjoni,

ECOFINi nõukogu ja eurogrupi seisukohaga, et

Iirimaa abistamine oli põhjendatud vajadusega

kaitsta ELi ja euroala fi nantsstabiilsust. Komis-

jon ja RVF koostöös EKPga leppisid Iiri valitsu-

sega kokku fi nantsabi programmi osas ning sel-

lele kehtivad ranged tingimused.

16.–17. detsembril otsustas Euroopa Ülemkogu

luua Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM), mis

vahetab alates 2013. aasta juunist välja ESFSi ja

ESFMi. Lisaks kutsus ülemkogu euroala rahan-

dusministreid ja komisjoni üles lõpetama valit-

sustevahelise korraldusliku töö, et luua ESM

2011. aasta märtsiks. Ülemkogu nõustus Euroopa

Liidu toimimise lepingu väikese muudatuse sõnas-

tusega, mis kajastab nimetatud otsust. Muudatus

võetakse vastu lihtsustatud läbivaatamismenet-

luse teel. Euroalavälised riigid võivad soovi kor-

ral kõnealuses töös osaleda. Nad võivad osaleda

mehhanismi tegevustes vastavalt vajadusele.

STABIILSUSE JA MAJANDUSKASVU PAKT

16. veebruaril 2010 võttis ECOFINi nõukogu eel-

arvepoliitika järelevalve raames vastu otsused

1 POLIITIKAKÜSIMUSED

Slovakkia otsustas programmis mitte osaleda.1

Kreeka laenujääk on toodud 2. peatüki punktis 6.3.2

151EKP

Aastaaruanne2010

kahe euroala riigi (Kreeka ja Malta) ning viie

euroalavälise riigi (Läti, Leedu, Ungari, Poola

ja Rumeenia) kohta. Majanduskeskkonna arva-

tust ulatuslikuma halvenemise tõttu neis riikides

pikendas nõukogu nimetatud riikide ülemääraste

eelarvepuudujääkide korrigeerimise tähtaegu

järgmiselt: Malta puhul 2010. aastalt 2011. aas-

tani ning Leedu ja Rumeenia puhul 2011. aastalt

2012. aastani. Kahe viimase riigi osas leidis nõu-

kogu 19. oktoobril, et võetud oli piisavalt meet-

meid ja ülemäärase eelarvepuudujäägi menet-

luses ei olnud tol hetkel vaja võtta täiendavaid

meetmeid. Lisaks hindas nõukogu Läti, Ungari

ja Poola võetud meetmeid ja otsustas, et nimeta-

tud riigid olid tolle hetkeni tegutsenud kooskõlas

ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse soovi-

tustega ja puudus vajadus võtta täiendavaid meet-

meid. Viidates majanduspoliitika üldsuunistele,

esitas nõukogu Kreeka kohta soovituse, mis ka

avaldati. Lisaks määratles nõukogu eelarvepo-

liitika ja struktuurimeetmed, mida Kreeka peab

võtma, et korrigeerida oma ülemäärane eelarve-

puudujääk 2012. aastaks. Samuti kutsuti Kreekat

üles esitama nõukogule ja Euroopa Komisjonile

aruande, milles täpsustatakse meetmeid ja sätes-

tatakse ajakava 2010. aasta eelarve-eesmärkide

saavutamiseks. Kreeka peab võetud meetmetest

korrapäraselt ja avalikult aru andma. 3

Pärast riikide võlakirjaturgude märkimisväärset

kõikumist väljendasid liikmesriigid 2010. aasta

mais tugevat poliitilist pühendumist eelarve

konsolideerimisele. Euroala riikide riigipead

ja valitsusjuhid rõhutasid 7. mai avalduses võe-

tud kohustust tagada euroala stabiilsus, ühtsus

ja terviklikkus ning nõustusid võtma vajalikke

meetmeid oma eelarve-eesmärkide täitmiseks

kooskõlas ülemäärase eelarvepuudujäägi menet-

luse soovitustega. ECOFINi nõukogu 9. mai

järeldustes kinnitasid riigid veel kord kindlat

kohustust kiirendada vajaduse korral eelarve

konsolideerimist.

13. juulil otsustas nõukogu, et ülemäärane eel-

arvepuudujääk eksisteerib veel kahes euroala

riigis (Küpros ja Soome) ja kahes euroala-

välises riigis (Bulgaaria ja Taani) ning keh-

testas tähtajad (2011 Bulgaariale ja Soomele,

2012 Küprosele ja 2013 Taanile) valitsussektori

eelarvepuudujääkide alandamiseks kontrolli-

väärtusest – 3% SKPst – madalama tasemeni.

Lisaks hindas nõukogu meetmeid, mida on võt-

nud 11 euroala riiki (Belgia, Saksamaa, Iirimaa,

Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Madalmaad,

Austria, Portugal, Sloveenia ja Slovakkia) ja kaks

euroalavälist riiki (Tšehhi Vabariik ja Ühendku-

ningriik), kus eksisteerib ülemäärane eelarvepuu-

dujääk. Nõukogu otsustas, et kõik nimetatud rii-

gid olid järginud ülemäärase eelarvepuudujäägi

menetluse soovitusi ja sellega seoses ei olnud tol

hetkel vaja võtta täiendavaid meetmeid. 7. det-

sembril otsustas nõukogu aga pikendada Iirimaa

ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise

tähtaega ühe aasta võrra kuni 2015. aastani, pida-

des silmas ootamatult aset leidnud negatiivseid

majandussündmusi, millel on ulatuslikud ja eba-

soodsad tagajärjed riigi rahandusele.

Nende otsuste kohaselt eksisteeris ülemäärane

eelarvepuudujääk kõigis ELi liikmesriikides

(välja arvatud Eestis, Luksemburgis ja Rootsis)

ning puudujäägi korrigeerimise tähtajad ulatu-

vad 2011. aastast 2015. aastani.

EKP tervitab otsust uute ülemäärase eelarvepuu-

dujäägiga riikide kohta. Meetmete tulemuslikkuse

hindamisega seoses tuleb märkida, et 2010. aas-

tal oli struktuuriline kohandamine mõnedes riiki-

des mõnevõrra väiksem kui nõukogu soovitustes

sätestati ning sellealased jõupingutused ei vasta-

nud samuti nõukogu soovitustele.

EUROOPA 2020. AASTA STRATEEGIA

17. juunil 2010 võttis Euroopa Ülemkogu vastu

Euroopa 2020. aasta strateegia uute töökohtade

loomiseks ning aruka, jätkusuutliku ja kaasava

majanduskasvu saavutamiseks. Strateegia ees-

märk on tõsta potentsiaalset majanduskasvu ja

luua kooskõlastatud raamistik riikidele struk-

tuurireformide rakendamiseks ning poliitika ja

meetmete elluviimiseks ELi tasandil. Stratee-

gia tugineb oma eelkäijale Lissaboni strateegiale

ja käsitleb selle mõningaid puudusi, tugevda-

des Euroopa Ülemkogu rolli ja toetudes suure-

mal määral kogu ELi hõlmavatele poliitilistele

10. mail 2010 pikendas nõukogu tähtaega Kreeka ülemäärase eel-3

arvepuudujäägi korrigeerimiseks kuni 2014. aastani.


algatustele, eelkõige seitsmele põhialgatusele.

Poliitiliste otsuste tegemise suunamiseks on

Euroopa Ülemkogu kehtestanud mitmed kvanti-

tatiivsed eesmärgid, mis tuleb strateegiaperioodil

saavutada. Need puudutavad tööhõivet, teadus- ja

arendustegevust, kliimamuutusi ja energiat ning

haridust ja vaesust. Euroopa 2020. aasta stratee-

giat hakatakse rakendama alates 2011. aasta algu-

sest. EKP tervitab juhtimises tehtud muudatusi,

eelkõige aga Euroopa Ülemkogu kaalukamat rolli

ja nn Euroopa poolaasta rakendamist. Euroopa

poolaasta (aasta esimesed kuus kuud) jooksul

määrab Euroopa Ülemkogu kindlaks peamised

majandusprobleemid ja annab strateegilist nõu

meetmete kohta, mida liikmesriigid peavad oma

poliitika elluviimisel silmas pidama. Lisaks ter-

vitab EKP selliste uute instrumentide kasutu-

selevõtmist nagu kogu ELi hõlmav temaatiline

sammas, mis keskendub struktuurireformidele

uuenduste, teadus- ja arendustegevuse, energia,

kliimamuutuste, tööhõive, hariduse ning sotsiaa-

lse kaasatuse valdkondades. Kogu ELi hõlmavat

temaatilist sammast toetavad komisjoni esita-

tud seitse põhialgatust, mille eesmärk on eden-

dada riikide reformipüüdlusi neis valdkondades

ja tugevdada riikide järelevalveraamistikke, aida-

tes kaasa strateegia eesmärkide saavutamisele.

Siiski ei ole kõiki varasemates aruteludes rõhu-

tatud aspekte, nagu vajadus vahendada stratee-

giat selgemalt, võrdselt arendatud. Nagu varemgi

sõltub strateegia edu eelkõige sellest, kas riigid

suudavad nõudlikke reformistrateegiaid jõuli-

selt rakendada.

ÜHTSE TURU TAASKÄIVITAMINE

Jõupingutused ühtse turu lõplikuks väljakujun-

damiseks said uue hoo 2010. aastal. Euroopa

Komisjoni president Barroso tegi komisjoni endi-

sele volinikule Mario Montile, kes muu hulgas

vastutas siseturu, fi nantsteenuste ja maksun-

duse eest, ettepaneku valmistada ette aruanne

ühtse turu tulevikust. Aruanne esitati 2010. aasta

mais ja selle kohaselt tuleb Euroopa Liidu rii-

kidel saada üle „integratsiooniväsimusest” ja

tõhustada majanduslikku lõimumist kogu ELi

tasandil. Aruandes esitatakse selleks mitmeid

ettepanekuid, nt kujundada lõplikult välja tee-

nuste ühtne turg ja suurendada kodanike toetust

ühtsele turule.

Monti aruande järel tegi komisjon 2010. aasta

oktoobris ettepaneku võtta mitmeid meetmeid

ühtse turu taaskäivitamiseks, võttes vastu ühtse

turu akti. Akti peamine eesmärk on edendada

majanduskasvu ja tööhõivet liikmesriikides ning

see on kooskõlas Euroopa 2020. aasta stratee-

giaga. Pärast üldsusega konsulteerimist peaks

komisjon esitama 2011. aasta kevadel õigusakti

ettepaneku. Esitatud prioriteetide seas on ELi

patendi loomine, väikeste ja keskmise suurusega

ettevõtete juurdepääs kapitalile ning kutsekvali-

fi katsioonide vastastikune tunnustamine. Lisaks

on esitatud mitmeid algatusi e-kaubandust takis-

tavate tegurite vähendamiseks ja digitaalmajan-

duse kasvu hoogustamiseks. EKP toetab igati

neid algatusi, mis koos teenuste direktiivi raken-

damisega liikmesriikides on olulised sammud

tihedama majandusliidu suunas.

153EKP

Aastaaruanne2010

2010. aasta novembris käivitasid Euroopa Parla-

ment ja ELi Nõukogu ELi järelevalvestruktuuri

reformi. Loodi kolm uut järelevalveasutust, et

tugevdada mikrotasandi usaldatavusjäreleval-

vet panganduse (Euroopa Pangandusjärelevalve),

kindlustuse ja tööandjapensionide (Euroopa

Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve)

ning väärtpaberite ja turgude (Euroopa Väärt-

paberiturujärelevalve) valdkonnas. Makrotasan-

dil tugevdab usaldatavusnormatiivide täitmise

järelevalvet hiljuti asutatud Euroopa Süsteem-

sete Riskide Nõukogu (ESRN). EKP ülesanne on

tagada ESRNi sekretariaadi töö. Täiendavat tea-

vet nende teemade kohta saab 6. peatükist.

2 INSTITUTSIOONILISED KÜSIMUSED


Majandus- ja fi nantskriis ning pinged riikide

võlakirjaturgudel tõstsid esile euroala ja ELi

majanduse juhtimisega seotud probleemid.

Euroopa Ülemkogu volitas 2010. aasta märt-

sis toimunud kohtumisel oma eesistuja Herman

Van Rompuy looma koostöös Euroopa Komisjo-

niga rakkerühma, kuhu kuuluvad liikmesriikide,

nõukogu rotatsiooni korras vahetuva eesistuja-

riigi ja EKP esindajad. Rakkerühma ülesanne on

teha ettepanekud ELi järelevalveraamistiku, eel-

kõige eelarvepoliitika järelevalve tugevdamiseks

ja tõhustada kriiside lahendamise raamistikku.

2010. aasta juunis esitas EKP rea ettepanekuid

euroala majanduspoliitika juhtimis- ja täitev-

struktuuride otsustavaks tugevdamiseks.

Rakkerühma aruandes esitati viit valdkonda

käsitlevad ettepanekud, mis hõlmasid tugeva-

mat eelarvedistsipliini; majandusliku järelevalve

laiendamist, nii et see hõlmaks makromajan-

duslikku tasakaalustamatust ja konkurentsi-

võimet; ulatuslikumat ja laiemat kooskõlasta-

mist (eelkõige nn Euroopa poolaasta jooksul);

jõulisemat kriisilahendusraamistikku ja tuge-

vamaid institutsioone, et tõhustada majanduse

juhtimist. 2010. aasta oktoobris kiitis Euroopa

Ülemkogu rakkerühma aruande heaks ja kut-

sus üles võtma kiiresti vastu teisesed õigusak-

tid, mis on vajalikud aruandes esitatud ettepa-

nekute elluviimiseks.

Seetõttu esitas komisjon juba 2010. aasta sep-

tembris oma ettepanekud, mis käsitlevad eel-

arvejärelevalve raamistiku reformi ja uue järe-

levalvemehhanismi loomist, et avastada tekkiv

makromajanduslik tasakaalustamatus ja korri-

geerida seda nii euroalal kui ka kogu ELis. Lisaks

leppisid riigipead ja valitsusjuhid 2010. aasta

28.–29. oktoobril kokku, et liikmesriigid pea-

vad sisse seadma alalise kriisilahendusmehha-

nismi. Kavandatud on Euroopa Liidu toimimise

lepingu muutmine piiratud määral.

Ehkki komisjoni esitatud ettepanekud käsitlevad

võimalusi ELi eelarvepoliitika ja makromajan-

duse järelevalve praeguse raamistiku tugevda-

miseks, ei taga need siiski piisavalt eurosüsteemi

nõutud märkimisväärseid edusamme majan-

dus- ja rahaliidu institutsiooniliste alustalade

tugevdamiseks ja seega ka ühtsema majandus-

liidu toetamiseks, mis vastab rahaliidus juba saa-

vutatud majandusliku lõimumise ja vastastikuse

sõltuvuse tasemele. 4 Eurosüsteem tunneb eel-

kõige muret, et menetluste rakendamine ei toimu

piisavalt automaatselt, ja nõuab rahaliste sankt-

sioonide ning ka poliitiliste ja mainet mõjutavate

meetmete sätestamist, selleks et edendada järe-

levalveraamistiku varajast rakendamist. Järele-

valve kvaliteeti ja sõltumatust peaks ELi tasemel

hindama sõltumatu nõuandev organ. Eelarve-

järelevalve valdkonnas peaks vähendama nõu-

kogu vabadust ülemäärase eelarvepuudujäägi

või võlakriteeriumi hindamisel ning tuleks kaa-

luda mõne 2005. aastal stabiilsuse ja majan-

duskavu pakti tehtud muudatuse tühistamist,

mis jätsid liikmesriikidele suurema vabaduse.

Nõuded riikide keskpika perioodi eelarve-ees-

märgi saavutamiseks peaksid olema rangemad,

eriti liikmesriikides, kus on suur valitsemissek-

tori võlg. Selleks et lihtsustada paktist tulenevate

kohustuste täitmist, peaksid euroala riigid kii-

resti rakendama tugeva riikliku eelarveraamis-

tiku ning parandama oma valitsemissektori sta-

tistika kvaliteeti.

Makromajanduse järelevalve menetlusega seo-

ses peaks uus vastastikuse järelevalve süsteem

keskenduma kindlalt nendele euroala riikidele,

kus on suur jooksevkonto puudujääk, oluliselt

vähenenud konkurentsivõime, suur valitsemis- ja

erasektori võlg ja muud euroala stabiilsust ohus-

tada võivad nõrgad kohad. Vastastikune järele-

valve peaks hõlmama läbipaistvaid ja tõhusaid

käivitusmehhanisme. Ühtlasi on väga oluline, et

seire kõigis etappides avaldataks makromajan-

dusliku tasakaalustamatuse hinnangud ja kitsas-

kohtade kõrvaldamise soovitused laiemale üldsu-

sele. Rahalisi sanktsioone on vaja võtta varem ja

järkjärgulisemalt, selleks et anda selged stiimulid

asjakohasteks makromajanduslikeks otsusteks.

3 ELi MAJANDUSE JUHTIMISE PARENDAMINE

EKP 16. veebruari 2011. aasta arvamus Euroopa Liidu majanduse 4

juhtimise reformi kohta (CON/2011/13).

155EKP

Aastaaruanne2010

EKP jätkas poliitilist dialoogi ELi kandidaatrii-

kide keskpankadega kahepoolsete kohtumiste

kaudu, järgides ELi kehtestatud laienemisprot-

sessi üldist institutsioonilist raamistikku.

Ühinemisläbirääkimised Horvaatiaga algasid

2005. aasta oktoobris. Läbirääkimised ühenduse

õigustiku 35 peatüki üle algasid 2006. aasta juu-

nis ja jõudsid lõppjärku 2010. aasta lõpus, mil

ajutiselt oli suletud 28 peatükki. EKP jätkas vil-

jakaid suhteid Horvaatia keskpangaga töötajate

kahepoolsete külastuste vormis ja kord aastas toi-

muva kõrgetasemelise poliitilise arutelu käigus.

Pärast ühinemisläbirääkimiste avamist Türgiga

2005. aasta oktoobris alustas Euroopa Komis-

jon 2006. aasta juunis läbirääkimisi ühenduse

õigustiku üksikute peatükkide üle, sulgedes

samal kuul ajutiselt ühe peatüki. Kuna tolliliidu

laiendamises ELi liikmesriikidele ei suudetud

teha edusamme, otsustas Euroopa Ülemkogu

2006. aasta detsembris pikendada läbirääkimisi

35 peatükist 8 üle ja peatada teiste peatükkide

ajutise sulgemise. 2010. aasta lõpus olid läbirää-

kimised avatud 13 peatüki üle ja ajutiselt oli sule-

tud üks peatükk. EKP jätkas pikaajalist kõrgeta-

semelist poliitilist dialoogi Türgi keskpangaga.

Endisele Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile

anti kandidaatriigi staatus 2005. aastal. Euroopa

Komisjon soovitas avada ühinemisläbirääkimi-

sed Makedooniaga 2009. aasta oktoobris. Ühi-

nemisläbirääkimiste ametlik alguskuupäev on

siiski lahtine, sest ülemkogu on sellekohase

otsuse kahel korral (2009. aasta detsembris ja

2010. aasta juunis) edasi lükanud. EKP ja Make-

doonia Vabariigi keskpanga kontaktid töötajate

tasandil on endiselt tugevad.

Island nimetati kandidaatriigiks 17. juunil 2010.

Ühinemisläbirääkimised avati ametlikult 27. juu-

lil 2010 ja Islandi õigusaktide kontrollimine

algas 2010. aasta novembris. Euroopa Majan-

duspiirkonna liikmena on Islandi õigusaktid

juba mitmes olulises valdkonnas kooskõlas ELi

õigusaktidega.

Vastavalt komisjoni 9. novembri 2010. aasta

otsuses antud soovitusele otsustas Euroopa

Ülemkogu 17. detsembril 2010 anda kandi-

daatriigi staatus Montenegrole. Ühinemislä-

birääkimiste alustamise kuupäeva ei ole veel

otsustatud.

4 EUROOPA LIIDU KANDIDAATRIIKIDE ARENG JA SUHTED NENDEGA

Büroohoone kaksiktorni vundamendiplaadi paksus on peaaegu kolm meetrit. Betooni sarrustamiseks kulus ligikaudu

4200 tonni terast.

6 . PEATÜKK

EUROOPA SÜSTEEMSETE RISKIDE NÕUKOGU TÖÖGA

SEOTUD ÜLESANDED


I INSTITUTSIOONILINE RAAMISTIK

ÕIGUSRAAMISTIK JA VOLITUS

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu loodi

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr 1092/2010 1 (fi nantssüsteemi makrotasandi

usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Lii-

dus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu

asutamise kohta) ning nõukogu määruse (EL)

nr 1096/2010 2 (millega antakse Euroopa Kesk-

pangale eriülesanded seoses Euroopa Süsteem-

sete Riskide Nõukogu tegevusega) alusel. Mõle-

mad määrused jõustusid 16. detsembril 2010,

s.o järgmisel päeval pärast nende avaldamist

Euroopa Liidu Teatajas.

Koos Euroopa järelevalveasutustega, mis loodi

1. jaanuaril 2011, Euroopa järelevalveasu-

tuste ühiskomiteega ja riikide järelevalveasu-

tustega, millest Euroopa järelevalveasutused

koosnevad, kuulub Euroopa Süsteemsete Ris-

kide Nõukogu Euroopa Finantsjärelevalveasu-

tuste Süsteemi, mille eesmärk on tagada ELi

fi nantssüsteemi järelevalve.

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu on

Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemis

sõltumatu organ, mis vastutab ELi fi nantssüs-

teemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve eest.

Ta aitab ennetada ja leevendada fi nantssüsteemi

arengus tekkivaid fi nantsstabiilsuse süsteemseid

riske, et hoida ära suuremaid fi nantskriise.

Tema ülesanne on koguda ja analüüsida kogu

asjakohast ja vajalikku teavet, teha kindlaks ja

prioriseerida süsteemseid riske ning teha hoia-

tusi ja soovitusi riskidele reageerimiseks võe-

tavate meetmete kohta. Hoiatused ja soovitused

võivad olla avalikud või konfi dentsiaalsed. Need

võivad olla üldised või konkreetsed ning adres-

seeritud kas ELile tervikuna, ühele või mitmele

liikmesriigile, ühele või mitmele Euroopa järe-

levalveasutusele või ühe või mitme riigi järele-

valveasutusele. Soovitused võivad asjakohaste

ELi õigusaktide puhul olla adresseeritud ka

Euroopa Komisjonile.

Soovituste adressaadid peavad Euroopa Süsteem-

sete Riskide Nõukogule ja Euroopa Liidu Nõu-

kogule teatama soovituste põhjal võetud meet-

metest ja meetmete võtmata jätmist piisavalt

põhjendama („tegutse või selgita” põhimõte).

Kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu

otsustab, et tema soovitust ei ole järgitud, tea-

tab ta sellest rangeid konfi dentsiaalsuseeskirju

järgides soovituse adressaatidele, Euroopa

Liidu Nõukogule ja vajaduse korral asjaomasele

Euroopa järelevalveasutusele.

EUROOPA SÜSTEEMSETE RISKIDE NÕUKOGU

STRUKTUUR

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja

on viiel esimesel tegevusaastal EKP president.

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja

esimene asetäitja on Inglise keskpanga president

Mervyn King, kelle ametiaeg on samuti viis aas-

tat. Eesistuja teine asetäitja on Euroopa järeleval-

veasutuste ühiskomitee eesistuja – praegu on sel-

lel ametikohal vastavalt õigusaktidega ettenähtud

iga-aastasele rotatsioonile Euroopa Pangandusjä-

relevalve Asutuse eesistuja Andrea Enria.

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu struk-

tuuriüksused on haldusnõukogu, juhtkomitee,

teaduslik nõuandekomitee, tehniline nõuande-

komitee ja sekretariaat.

Haldusnõukogu on Euroopa Süsteemsete Ris-

kide Nõukogu ainus otsustusorgan. Haldusnõu-

kogu avakoosolek toimus 20. jaanuaril 2011.

Tegevust on alustanud ka juhtkomitee, mis eel-

kõige valmistab ette haldusnõukogu koosole-

kuid, ja tehniline nõuandekomitee, mis ühen-

dab haldusnõukoguga samu institutsioone ning

nõustab ja toetab Euroopa Süsteemsete Riskide

Nõukogu selle tööga seotud küsimustes, eelkõige

ELi fi nantsstabiilsuse korrapärasel läbivaata-

misel. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu

poliitilise tegevuse teadusliku analüüsiga tege-

leva teadusliku nõuandekomitee liikmed valiti

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud konkursikutse

põhjal välja 2011. aasta esimeses kvartalis. Sek-

retariaat vastutab Euroopa Süsteemsete Riskide

Nõukogu igapäevase töö eest. Ta pakub Euroopa

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta mää-1

rus (EL) nr 1092/2010, ELT L 331, 15.12.2010, lk 1.

Nõukogu 17. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1096/2010, 2

ELT L 331, 15.12.2010, lk 162.

159EKP

Aastaaruanne2010

Süsteemsete Riskide Nõukogule kõrgekvalitee-

dilist tuge analüüsi, statistika, halduse ja logis-

tika valdkonnas. Sekretariaat võttis üle Euroopa

Süsteemsete Riskide Nõukogu poolt 2010. aasta

märtsis moodustatud ettevalmistava sekreta-

riaadi töötajad ja töö (vt ka käesoleva peatüki

punktid 6.2 ja 6.3).

ARUANDEKOHUSTUS

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu kui sõltu-

matu organi aruandekohustus on tagatud määruses

1092/2010 ettenähtud mitmesuguste kanalitega.

Igal aastal pärast Euroopa Parlamendile ja nõu-

kogule esitatava aastaaruande avaldamist kut-

sutakse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu

eesistuja Euroopa Parlamenti kuulamisele. Olu-

liste fi nantsprobleemide korral võib kuulamisi

olla rohkem. Kõik need kuulamised toimuvad

muul ajal kui Euroopa Parlamendi ja EKP presi-

dendi vaheline rahandusalane dialoog.

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ees -

istuja arutab vähemalt kaks korda aastas (ja sage-

damini, kui seda peetakse asjakohaseks) Euroopa

Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni

esimehe ja aseesimeestega konfidentsiaalselt

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tegevust.

Osalised sõlmivad selliste kohtumiste korralda-

mise üksikasjade kohta kokkuleppe, pidades sil-

mas täieliku konfi dentsiaalsuse tagamist.

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ees-

istuja ja eesistuja asetäitjad tutvustavad Euroopa

Parlamendile avalikul kuulamisel, kuidas nad

kavatsevad täita määruse nr 1092/2010 koha-

seid ülesandeid. Eesistuja osales kuulamisel

7. veebruaril 2011.

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tea-

vitab Euroopa Liidu Nõukogu mitmel vii-

sil ka tehtud hoiatustest ja soovitustest ning

nende järelmeetmetest.


Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu etteval-

mistav sekretariaat loodi 1. märtsil 2010 EKP

juhatuse otsusega, et teha ettevalmistusi Euroopa

Süsteemsete Riskide Nõukogu loomiseks vas-

tavalt ECOFINi nõukogu 2009. aasta detsemb-

ris saavutatud laiapõhjalisele kokkuleppele.

2010. aasta lõpus oli ettevalmistaval sekreta-

riaadil 22 alalist töötajat (11 neist liikmesriikide

keskpankade lähetatud töötajad). Ettevalmista-

vat tööd tehti põhikava alusel, keskendudes kol-

mele peamisele valdkonnale: menetlused, polii-

tika ja infrastruktuur.

Loodi töösuhted Euroopa Süsteemsete Riskide

Nõukogu tulevaste liikmetega, kelle hulgas on

üle 50 riikliku järelevalveasutuse ja kolm kol-

manda tasandi komiteed, mis on Euroopa järele-

valveasutuste eelkäijad. Viimastega toimus arvu-

kaid arutelusid personali, juhtkonna ja eesistujate

tasandil. Ettevalmistav sekretariaat oli abiks EKP

loodud kahe ühise kõrgetasemelise töörühma

moodustamisel ja nende töö alustamisel, samuti

kolme kolmanda tasandi komitee loomisel, mille

eesmärk on edendada Euroopa järelevalveasu-

tuste ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu

vahelist koostööd ning mis täidavad andmevahe-

tuse ja süsteemse riskiga seotud ülesandeid.

Menetluste valdkonnas valmistati ette Euroopa

Süsteemsete Riskide Nõukogu viie institutsiooni-

lise osa loomist. Selleks valmistati ette a) Euroopa

Süsteemsete Riskide Nõukogu haldusnõukogu

otsus, millega kehtestatakse Euroopa Süsteem-

sete Riskide Nõukogu töökord; b) teadusliku nõu-

andekomitee volitus ja selle liikmete valimise

kord ning c) tehnilise nõuandekomitee volitus ja

selle eesistuja ametisse nimetamise kord.

Ettevalmistav sekretariaat hakkas ette valmis-

tama ka ELi fi nantssüsteemi Euroopa Süsteem-

sete Riskide Nõukogu poolse makrotasandi usal-

datavusjärelevalve strateegiat. Selleks koostati

konsulteerimisdokument, mis jagati Euroopa

Süsteemsete Riskide Nõukogu liikmetele, et hõl-

bustada ühist arusaamist Euroopa Süsteemsete

Riskide Nõukogu poliitikaga seotud põhikont-

septsioonidest nõukogu töö tähtsal algusetapil;

koostöös majandusuuringute peadirektoraadiga

korraldati seminare, millest võtsid osa juhtivad

teadlased, ning osaleti EKP seisukohtade kujun-

damisel ELi määruse eelnõude suhtes.

Kolmas töösuund seisnes Euroopa Süsteemsete

Riskide Nõukogule analüüsi, statistika, halduse

ja logistika valdkonnas toe pakkumiseks vajaliku

infrastruktuuri loomises. Nii näiteks anti kõigile

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogusse kuu-

luvatele institutsioonidele juurdepääs EKP doku-

mendihaldussüsteemile DARWIN, et need saak-

sid Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu töös

osaleda selles rohkem kui tuhandet kasutajat hõl-

mava turvalise internetisüsteemi kaudu. Astuti ka

vajalikud sammud selleks, et Euroopa Süsteem-

sete Riskide Nõukogul oleks tegevust alustades

olemas oma veebileht 3 ja haldusnõukogu saaks

oma esimesel koosolekul heaks kiita logo.

2 EUROOPA SÜSTEEMSETE RISKIDE NÕUKOGU ETTEVALMISTAVA SEKRETARIAADI TÖÖ

http://www.esrb.europa.eu3

161EKP

Aastaaruanne2010

„EKP tagab sekretariaadi, mis pakub Euroopa

Süsteemsete Riskide Nõukogule tuge analüü-

si, statistika, halduse ja logistika valdkonnas.” 4

Eelkõige keskendutakse toe pakkumisel kogu

ELi hõlmavate süsteemsete riskide korrapä-

rasele seirele, avastamisele ja hindamisele,

sealhulgas analüüsivahendite ja -meetodite

väljatöötamisele ja täiustamisele, samuti makro-

tasandi usaldatavusjärelevalve analüüsiks vajali-

ku statistika koostamisele, et täita andmelüngad.

2010. aastal tehti Euroopa Süsteemsete Riskide

Nõukogu loomise ettevalmistamiseks tööd kõigis

nendes valdkondades.

ANALÜÜSI VALDKONNAS PAKUTAV TUGI

EKP pakub Euroopa Süsteemsete Riskide Nõu-

kogule analüüsi valdkonnas tuge peamiselt ELi

fi nantssüsteemi ohustavate süsteemsete riskide

korrapärase seire ja avastamise teel ning hindab

nende realiseerumise korral nende mõju. Peale

selle võib EKP vastavalt vajadusele ja Euroopa

Süsteemsete Riskide Nõukogu palvel teha süs-

teemset riski ja makrotasandi usaldatavusjärele-

valvet käsitlevaid eriuuringuid.

Toe pakkumisel lähtub EKP eksperditeadmis-

test ning oma fi nantsstabiilsuse valdkonna üles-

annetega seotud organisatsioonist ja infrastruk-

tuurist. Analüüsis, eelkõige süsteemsete riskide

kindlaksmääramisel, kasutatakse ka laiendatud

turu-uuringute käigus kogutud andmeid. Süs-

teemsete riskide korralises seires ja hindami-

sel kasutatakse ka Euroopa Süsteemsete Ris-

kide Nõukogu liikmete vahel jagatavat teavet,

samuti nõukogu struktuuriüksuste (nt juhtko-

mitee ja tehnilise nõuandva komitee) tagasi -

sidet ja nõuandeid. Makrotasandi usaldatavusjä-

relevalve põhimõttelise raamistiku põhielemente

ja nende peamiste tegevussuundade aluseks

olevat protsessi on kirjeldatud EKP fi nantssta-

biilsuse ülevaadetes. 5 On tehtud ettevalmistusi

sujuva tootmisprotsessi tagamiseks vajalike EKP

menetluste kehtestamiseks.

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ris-

kiseiretöös on tähtsad analüüsivahendid süs-

teemse riski näitajad ja varajase hoiatuse süs-

teemid. Süsteemsete riskide hindamist toetavad

eelkõige makrotasandi stressitestimisvahendid

ja riskide levikanalite analüüs, mille abil hinna-

takse konkreetsete riskide võimalikku ulatust.

Et anda Euroopa Süsteemsete Riskide Nõuko-

gule parimat võimalikku teavet, peab analüü-

sidel ja nende tegemiseks kasutatavatel töö-

vahenditel olema parim kvaliteet. Ühe osana

selle valdkonna ettevalmistustöödest viidi nii

EKP kui ka EKPSi tasandil läbi olemasolevate

makrotasandi usaldatavusjärelevalve analüü-

sivahendite üksikasjalik inventuur. Peale selle

kehtestati olemasolevate töövahendite korra-

pärase läbivaatamise koordineerimismenet-

lus, et analüüsiraamistikku pidevalt täiustada

ning töötada välja uusi analüüsivahendeid ja

täita analüüsi valdkonnas avastatud lüngad.

Selles töös on tähtis osa EKPSi makrotasandi

usaldatavusjärelevalve uuringute võrgustikul

(vt taustinfo 10).

3 EUROOPA SÜSTEEMSETE RISKIDE NÕUKOGULE ANALÜÜSI, STATISTIKA , HALDUSE JA LOGISTIKA VALDKONNAS PAKUTAV TUGI

Nõukogu 17. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1096/2010, 4

millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tegevusega.

Vt nt artiklid „The concept of systemic risk”, „Towards the 5

European Systemic Risk Board”, „Macro-prudential policy

objectives and tools” ja „Analytical models and tools for the

identifi cation and assessment of systemic risks” EKP 2009. aasta

detsembri ja 2010. aasta juuni fi nantsstabiilsuse ülevaadetes.

Taustinfo 10

EKPSi MAKROTASANDI USALDATAVUSJÄRELEVALVE UURINGUTE VÕRGUSTIK

Keskpankadele seoses fi nantskriisiga ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu loomisega antud

uus ülesanne – makrotasandi usaldatavusjärelevalve – on tekitanud kiireloomulise vajaduse uurin-

gute järele. Seetõttu kinnitas EKP üldnõukogu 2010. aasta märtsis EKPSi makrotasandi usalda-

tavusjärelevalve uuringute võrgustiku loomise.


Võrgustiku eesmärk on uurida ELis makrotasandi usaldatavusjärelevalvet toetavaid põhimõt-

telisi raamistikke, mudeleid ja töövahendeid ning jagada uurimistulemusi. Võrgustiku mandaat

hõlmab kolme laia uurimisvaldkonda.

Esimene uurimisvaldkond on fi nantsstabiilsust ja majandustulemusi ühendavad makrorahan-

duslikud mudelid. Standardsed makromajanduslikud mudelid ei hõlma tavaliselt fi nantsturgude

ebastabiilsuse aspekte (nt pankade kohustuste täitmata jäämine, likviidsuse puudumine, taga-

simõjud, paljude muutujatega äärmuslikud sündmused ja nendega seotud ebalineaarsus) ega

suuda seetõttu selliseid olukordi kirjeldada; see puudus tuli ilmsiks hiljutise fi nantskriisi ajal.

Peale selle ei ole enamikul olemasolevatel stressitestimismudelitel raamistikke, mis hõlmak-

sid fi nantsturgude ebastabiilsuse ja majandustulemuste vahelise vastastikmõju mõlemat poolt,

mis on süsteemse riski võimalike tagasimõjude õige hindamise oluline sisend. Seega täidak-

sid neid aspekte hõlmavad mudelid lünga teaduskirjanduses. Selliste mudelite alusel võib olla

ka võimalik luua makrotasandi usaldatavusjärelevalve eeskirjade ja järelevalvemeetodite kind-

laksmääramise ja hindamise raamistikke, et analüüsida makrotasandi usaldatavusjärelevalve/

regulatsiooni ning muu makromajandusliku stabiliseerimispoliitika vastastikmõju ning tugev-

dada stressitestimismudeleid.

Teine uurimisvaldkond käsitleb varase hoiatuse süsteeme ja süsteemse riski näitajaid. Võrgus-

tik aitab välja töötada tegevusanalüüsi vahendeid, mida uued makrotasandi usaldatavusjärele-

valve organid (nt Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu) saaksid vahetult kasutada. Seega on

selle valdkonna töö lühikese kuni keskpika perspektiiviga. Erilist rõhku pannakse varase hoia-

tuse näitajatele, mudelitele ja süsteemidele, mis võtavad arvesse riikide fi nantsstruktuuride eri-

nevusi. Selle valdkonna uuringud võivad toetada ka rahvusvahelisel tasandil tehtavad asjaoma-

seid algatusi.

Kolmas uurimisvaldkond käsitleb edasikandumisriski. Selles valdkonnas püütakse paremini

mõista mõjude piiriülese edasikandumise riske Euroopas. On võimalik, et need riskid on vii-

mase kümnendi jooksul fi nantslõimumise tõttu oluliselt suurenenud. Püütakse täiustada ka aru-

saama pangandusväliste fi nantsasutuste rollist edasi- ja ülekandumises (nt seoses kindlustusselt-

side või rahaturufondide tegevusega) ning paremini mõista ebastabiilsuse ülekannet võimendavat

tagasimõju. On võimalik, et praegused pangamõjude edasikandumist simuleerivad meetodid on

seda alahinnanud.

Võrgustiku peamised väljundid on teadusartiklid, seminarid ja konverentsid (sealhulgas suh-

ted teadlastega väljaspool EKPSi). 2010. aasta septembris korraldasid EKP, Majanduspoliitiliste

Uuringute Keskus ja Finantsuuringute Keskus esimese võrgustiku tegevusega seotud konverentsi,

mis toimus EKPs. Võrgustik esitab oma töötulemuste aruande 2012. aastal.

EKP on valmis osutama Euroopa Süsteemsete

Riskide Nõukogule selle palvel tehnilist abi soo-

vituste koostamisel, mis käsitlevad reguleerimis-

küsimusi või seadusandlikke algatusi. See võib

hõlmata Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule

huvipakkuvates reguleerimis- või õigusloome

valdkondades toimuva arengu korrapärast seiret.

Peale selle võib Euroopa Süsteemsete Riskide

Nõukogu taotleda EKP-lt vastavalt vajaduse-

le analüüse või uuringuid nõukogu volituse ja

ülesandega seotud reguleerimis- või õigusküsi-

mustes. EKP võib anda ka tehnilist nõu seoses

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule laeku-

nud ELi institutsioonide või riikide ametiasutuste

163EKP

Aastaaruanne2010

taotlustega, milles palutakse uurida konkreetseid

asjakohaseid küsimusi. 6

STATISTIKA VALDKONNAS PAKUTAV TUGI

Vastavalt nõukogu määruse (EL) nr 1096/2010

(millega antakse Euroopa Keskpangale eriüles-

anded seoses Euroopa Süsteemsete Riskide

Nõukogu tegevusega) artiklile 2 pakub EKP

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule tuge

statistika valdkonnas kooskõlas EKPSi põhi-

kirja artikliga 5. 7

Arvestades aega, mis kulub Euroopa Süsteemsete

Riskide Nõukogule antud ülesannete täitmiseks

vajaliku piisavalt kvaliteetse ühtlustatud statis-

tika kindlaksmääramiseks, kogumiseks, koos-

tamiseks ja levitamiseks, alustas EKP etteval-

mistustööd 2010. aastal. Eelkõige viis EKP läbi

inventuuri, mille käigus võrreldi fi nantsstabiil-

suse analüüsi põhjal välja selgitatud andmeva-

jadusi andmete kättesaadavusega, et teha kind-

laks andmelüngad ja need võimaluse korral täita.

Peale selle koostas EKPS sihtotstarbeliste uurin-

gute korra, et võimaldada õigeaegset reageerimist

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu konk-

reetsetele andmevajadustele.

Sel ettevalmistaval tööl oli kaks eesmärki: esi-

teks võimaldada poliitika seisukohalt oluliste näi-

tajate koostamist Euroopa Süsteemsete Riskide

Nõukogu otsustusorgani ja komiteede jaoks kohe

pärast nende asutamist, lähtudes olemasolevatest

statistilistest põhiandmetest, ja teiseks valmis-

tada ette pikemaajalises perspektiivis mitmesu-

guse vajaliku statistika väljatöötamist.

Statistika valdkonnas Euroopa Süsteemsete Ris-

kide Nõukogule sellise toe pakkumisel on täh-

tis tihe koostöö EKP ja Euroopa järelevalve-

asutuste vahel. Koostöö oli tihe juba Euroopa

järelevalveasutuste eelkäijate – kolmanda

tasandi komiteedega. Sellise koostöö eesmärk

on tagada sujuv ja tõhus kahepoolne teabeva-

hetus Euroopa järelevalveasutuste ja Euroopa

Süsteemsete Riskide Nõukogu vahel, mis on

tõhus ka aruandluskoormuse, andmete sisu ja

IT-infrastruktuuri poolest. Üks tähtsamaid edu

tagavaid tegureid on võimaldada sobiva ja usal-

dusväärse teabe vahetust asutuste ülesannete

täitmiseks kooskõlas Euroopa õigusaktidega ja

ranges vastavuses andmekaitse eeskirjadega, et

kaitsta konfi dentsiaalset teavet.

Vt määruse (EL) nr 1092/2010 (fi nantssüsteemi makrotasandi 6

usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süs-

teemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta) artikli 19 lõige 3.

EKPSi põhikirja artikkel 5 näeb ette, et EKP-l, keda aitavad liik-7

mesriikide keskpangad, on juriidiline õigus koguda EKPSi üles-

annete täitmiseks vajalikku statistilist teavet.

2010. aastal valati büroohoone kaksiktorni vundamendiplaat. Kõrghoone kõrvale ehitati samal ajal töötajatele mõeldud maa-

alune parkla.

7 . PEATÜKK

RAHVUSVAHELISED KÜSIMUSED


MAAILMAMAJANDUSE MAKROMAJANDUSPOLIITIKA

SEIRE

Arvestades majandusliku ja fi nantslõimumise

kõrget taset, on maailma majanduskeskkonna

areng euroala majanduspoliitika teostamise sei-

sukohalt äärmiselt oluline. Seetõttu eurosüsteem

jälgib tähelepanelikult ja analüüsib makromajan-

duspoliitikat ning selle aluseks olevaid arengu-

suundi ka väljaspool euroala. EKP-l on tähtis roll

makromajanduspoliitika rahvusvahelises mitme-

poolses seires, mida teostatakse peamiselt selliste

rahvusvaheliste organisatsioonide nagu BIS koh-

tumistel. EKP president kuulub BISi direktorite

nõukogusse ja juhatab mitmeid olulisi koosole-

kuid ning EKP juhatuse liikmed ja töötajad osa-

levad paljudes töörühmades. EKP osaleb ka RVFi

ja OECD asjakohastel kohtumistel ning foorumi-

tel, näiteks G20 ja G7 riikide rahandusministrite

ja keskpankade presidentide kohtumistel.

2010. aastal iseloomustas rahvusvahelist majan-

duskeskkonda majanduse taastumine, mis oli

piirkonniti väga erinev: kõige kiiremini taastu-

sid tärkava turumajandusega Aasia ja Ladina-

Ameerika riigid. Finantskriisi algusest alates ja

kogu 2009. aasta jooksul eelarve üle- ja puudu-

jäägiga riikides täheldatud välistasakaalustama-

tuse vähenemine aeglustus 2010. aastal ja hakkas

mõnel juhul uuesti suurenema, tekitades muret

võimalike protektsionismisurvete pärast. USA

jooksevkonto puudujääk suurenes 2009. aasta

2,7%lt SKPst 2010. aastal 3,2%ni SKPst, samas

kui naftat eksportivate riikide jooksevkonto

ülejääk suurenes 2009. aasta 5,2%lt 2010. aas-

tal 6,6%ni. Hiina jooksevkonto ülejääk SKP

suhtes vähenes jätkuvalt, langedes 2009. aasta

6%lt 2010. aastal ligikaudu 4,7%ni. Absoluutar-

vestuses oli 2010. aasta ülejääk siiski ligilähe-

dane tasemele, mis valitses enne Lehman Brot-

hersi kokkuvarisemist 2008. aasta septembris.

Nagu viimastelgi aastatel, püsis euroala jooksev-

konto saldo 2010. aastal enam-vähem tasakaa-

lus. Jaapani jooksevkonto ülejääk oli 2010. aastal

3,1% SKPst, mis on pisut rohkem kui eelnenud

aasta 2,8%.

Maailmamajanduse tasakaalustamatuse vähe-

nemine alates fi nantskriisi algusest oli pigem

tingitud kriisiga seotud tsüklilistest ja ajutistest

teguritest, nagu näiteks finantsvõimenduse

vähendamine maailmas, eranõudluse vähene-

mine, naftahinna langemine ning fi nantsvara

hindade korrigeerimised, ja mitte struktuurite-

guritest. Maailmamajanduse tasakaalustamatust

märkimisväärselt vähendavate struktuuritegu-

rite poole pealt peaksid eelarvepuudujäägiga rii-

gid vähendama oma eelarvepuudujääki ja viima

lõpule struktuurireformide programmi. Ka eel-

arveülejäägiga riigid saavad olukorda oluliselt

parandada, kui suurendavad sisetarbimist, aren-

dades ulatuslikumaid sotsiaalset turvalisust taga-

vaid mehhanisme, reformides fi nantsturge ning

suurendades vahetuskursi paindlikkust.

Eurosüsteem juhtis 2010. aastal mitmel korral

tähelepanu riskidele ja moonutustele, mis kaas-

neksid maailmamajanduse tasakaalustamatuse

suurenemisega, ning väljendas toetust mõttele

viia rahvusvaheline nõudlus uuesti tasakaalu. Eel-

kõige kutsus eurosüsteem korduvalt üles raken-

dama poliitikat, mis suurendaks era- ja avaliku

sektori sääste jooksevkonto puudujäägiga riiki-

des; viima ellu täiendavaid struktuurireforme are-

nenud ja suhteliselt väikese kasvupotentsiaaliga

riikides; võtma meetmeid sisenõudluse suuren-

damiseks tärkava turumajandusega riikides, jao-

tades muu hulgas paremini kapitali ning hinnates

paremini riske. Jätkuvas arutelus rahvusvahelise

fi nantsarhitektuuri parandamise üle (vt järgmine

punkt) rõhutas eurosüsteem, et tehtavad paran-

dused peavad edendama distsipliini fi nantstur-

gudel ja ka makromajanduspoliitikas. Tugevda-

tud mitmepoolne majandusseire raamistik peaks

suutma tagada, et majanduspoliitika on eelkõige

süsteemse tähtsusega riikides suunatud stabiilsu-

sele ja jätkusuutlik. Oma toetust maailmamajan-

duse tasakaalustamisele väljendas ka G20 riikide

loodud tugevat, jätkusuutlikku ja tasakaalusta-

tud majanduskasvu toetav raamistik.

Ka euroala enda poliitika on rahvusvahelise tähe-

lepanu all. RVF esitas 2010. aastal lisaks euroala

üksikute riikide ülevaadetele oma järjekordsed

euroala raha-, fi nants- ja majanduspoliitika üle-

vaated. RVFi põhikirja IV artikli järgsed kon-

sultatsioonid andsid võimaluse kasulikeks aru-

teludeks RVFi ja EKP, eurogrupi esimehe ning

Euroopa Komisjoni vahel. Pärast neid arutelusid

1 PEAMISED MUUTUSED RAHVUSVAHELISES RAHASÜSTEEMIS

167EKP

Aastaaruanne2010

avaldas RVF euroala poliitika kohta oma aru-

ande. 1 Samuti esitas OECD oma järjekordse

euroala majandusülevaate, mille eesmärk oli teha

kindlaks peamised majandusarengud ja analüü-

sida nende jaoks sobilikke poliitikavalikuid. 2

2010. aastal said kaks euroala riiki esimest korda

RVFilt abi. Suuremate riikide keskpangad jät-

kasid likviidsusabi andmist teiste riikide kesk-

pankadele, et pakkuda likviidsus- ja krediidituge

turu ebastabiilsuse vältimiseks (vt 2. peatükk).

RAHVUSVAHELISE INSTITUTSIOONILISE

ÜLESEHITUSE REFORM

Rahvusvahelise rahasüsteemi ülesehitus ja toi-

mimine on rahvusvahelise üldsuse arutelude

keskmes olnud alates ülemaailmse fi nantskriisi

algusest. Süsteemselt tähtsa majandusega are-

nenud ja tärkava turumajandusega riike käsitlev

G20 riikide foorum, milles EKP osaleb koos ELi

liikmesriikidega, jätkas rahvusvahelise koostöö

edendamist eesmärgiga tugevdada ja kaitsta üle-

maailmse majanduse taastumist ning edendada

tugevamat, jätkusuutlikumat ja tasakaalustatu-

mat majanduskasvu. 2010. aasta juunis Torontos

toimunud neljandal tippkohtumisel jätkasid G20

riikide juhid eelmisel kohtumisel Pittsburghis

võetud kohustuste käsitlemist. Pittsburghis võt-

tis G20 vastu ka tugeva, jätkusuutliku ja tasakaa-

lustatud majanduskasvu raamistiku. Raamistiku

eesmärk on toetada üleminekut kriisiga toimetu-

lekult maailmamajanduse tugevale, jätkusuutli-

kule ja tasakaalustatud kasvule, aga ka käsitleda

maailmamajanduse tasakaalustamatust, mis oli

üks praeguse fi nantskriisi tekkepõhjuseid. Raa-

mistik näeb ette, et hakatakse vastastikku hin-

dama, kuidas sobivad omavahel kokku riiklikud

ja piirkondlikud poliitikad ning G20 liikmesrii-

kide poliitikaraamistikud ning kas need vastavad

raamistiku eesmärgile. Toronto tippkohtumisel

viisid G20 liidrid lõpule selle protsessi esimese

etapi ja leppisid kokku mitmes konkreetses

kohustuses. Nii näiteks peavad eelarve puudujää-

giga arenenud majandusriigid võtma meetmeid,

et suurendada riiklikke sääste, ja eelarve ülejää-

giga majandusriigid peavad ellu viima reforme, et

vähendada sõltumist välisnõudlusest ja kesken-

duda rohkem riigisisestele majanduskasvu alli-

katele. Tärkava turumajandusega riigid, kellel oli

eelarve ülejääk, võtsid kohustuse viia ellu refor-

mid sotsiaalset turvalisust tagavate mehhanis-

mide tugevdamiseks, et aidata vähendada taga-

varasäästusid, ergutada erasektori kulutusi ja

suurendada vahetuskursi paindlikkust, kajasta-

maks majanduse põhialuseid. Lisaks andsid kõik

G20 liikmesriigid lubaduse viia majanduskasvu

ergutamiseks ellu struktuurireformid. Finants-

regulatsiooni osas määrasid G20 liikmesriigid

kindlaks mitu edasise töö prioriteetset valdkonda

(vt 4. peatükk).

2010. aasta novembris Sŏulis toimunud viiendal

tippkohtumisel leppisid G20 riikide juhid kokku

Sŏuli tegevuskavas, mis sisaldab konkreetseid

poliitilisi kohustusi, et püüda saavutada raamis-

tiku eesmärgid. Samuti kinnitasid nad mitme

olulise töö tulemusi, milleni jõuti tippkohtumise

ettevalmistamisel, nimelt RVFi kvootide ja juh-

timise reform ning fi nantssüsteemi muutmiseks

olulised elemendid, millega püütakse käsitleda

kriisi algpõhjusi (üks nendest elementidest on

Baseli pangajärelevalve komitee töö). G20 riikide

juhid on teadlikud, et G20 riigid peavad käsit-

lema ka küsimusi, mis puudutavad suurt hulka

G20s esindamata arenguriike ja madala sissetu-

lekuga riike.

2009. aasta aprillis Londonis toimunud tipp-

kohtumisel võtsid G20 riikide juhid kohustuse

suurendada rahvusvahelistele fi nantsasutustele

kättesaadavaid vahendeid; selle kohustuse jät-

kuna kiitis RVFi direktorite nõukogu 12. april-

lil 2010 heaks reformi ja uue laenuvõtmiskorral-

duse. 3 See muudab uue laenuvõtmiskorralduse

paindlikumaks, suurendab osalevate riikide arvu

(26 riigi asemel 39) ja fondi jaoks ettenähtud kre-

diidiliinide kogusummat 34 miljardilt arvestus-

ühikult 367,5 miljardi arvestusühikuni. 2009. ja

2010. aasta jooksul lubas mitu arenenud ja tär-

kava turumajandusega riiki sõlmida fondiga

„Euro area policies: 2010 Article IV consultation – staff report”, 1

RVFi riigiaruanne nr 10/221, juuli 2010.

„OECD Economic Surveys: Euro Area 2010”, OECD, detsem-2

ber 2010.

Uue laenuvõtmiskorralduse alla kuuluvad RVFi ja mitme RVFi 3

liikme vahelised krediidikorraldused, mis annavad RVFile täien-

davad vahendid, st lisaks fondi kvoodiressurssidele, olukorras,

kus vajatakse täiendavaid vahendeid, et rahvusvahelise rahasüs-

teemi olukorra halvenemist ära hoida või et sellega toime tulla.


kahepoolsed lepingud laenu võtmiseks ja võla-

kirjade ostmiseks väärtuses 196 miljardit arves-

tusühikut. Enamik selliseid kahepoolseid lepin-

guid viiakse pärast uue laenuvõtmiskorralduse

jõustumist järk-järgult selle alla.

Saavutati ka kokkulepe suurendada märkimis-

väärselt fondi kvoodiressursse. Kvootide kahe-

kordistamine koos uue laenuvõtmiskorralduse

kooskõlastamisega peaks tagama, et fond jääb

kvoodipõhiseks institutsiooniks. Kvootide suu-

rendamine aitab veelgi suurendada kvoote are-

nenud riikide arvelt dünaamiliste tärkava turu-

majandusega riikide ja arenguriikide kasuks, mis

vastab eesmärgile viia kvoodid kooskõlla liik-

mete suhtelise kaalu ja rolliga maailmamajan-

duses. Samuti jõuti konsensusele ulatuslikuma

juhtimisreformi esimeste elementide osas. Sel-

lega seoses on kavas muuta RVFi põhikirja, et

näha selles ette kõigi juhatuse liikmete valimine.

Lisaks võtsid Euroopa arenenud riigid kohustuse

loobuda kahest kohast RVFi direktorite nõuko-

gus, et toetada tärkava turumajandusega riikide

ja arenguriikide esindatust.

Finantskriisi ajal riikide toetamiseks ettenähtud

meetmete osana muutis RVF märkimisväärselt

laenudega seotud abivahendeid. Sellega seoses

muudeti 2010. aasta augustis programmile juur-

depääsu ja fondi paindliku krediidiliini kestust.

Paindlik krediidiliin on ennetav laenuvõima-

lus, mis avati 2009. aastal parimate tulemuste

ja tugeva poliitikaga riikide jaoks, kellelt nõu-

takse üksnes eeltingimuste täitmist. 4 2010. aasta

augusti laenureformi käigus loodi ka uus enne-

tav krediidiliin. Ennetav krediidiliin on mõel-

dud usaldusväärse poliitikaga fondiliikmetele,

kes sellegipoolest ei vasta paindliku krediidiliini

nõuetele; seega on ennetav krediidiliin kättesaa-

dav suuremale hulgale fondi liikmetele. 5

RVFi mandaadi läbivaatamise osana kaalus fond

järelevalve ajakohastamist ning oma mitme-

poolse ja fi nantsmõõtme tugevdamist. Katsepro-

jekti käigus uuritakse kõrvalmõju aruannetes viie

majanduspiirkonna puhul nende poliitika välis-

mõju. Euroala kuulub nende viie hulka (peale

Hiina, Jaapani, Ühendkuningriigi ja USA).

Finantssektori järelevalve tugevdamisel tehti

täiendavaid edusamme otsusega muuta fi nants-

sektori hindamisprogrammi raames toimuv sta-

biilsuse hindamine RVFi riikide järelevalve aas-

taaruannete (IV artikli aruanded) kohustuslikuks

osaks riikide puhul, kellel on süsteemselt oluli-

sed fi nantssektorid. Kindlaks on määratud 25 sel-

list riiki, nende hulgas 9 euroala riiki (Austria,

Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Iirimaa, Itaa-

lia, Luksemburg, Madalmaad ja Hispaania).

Finantspoolel on RVFi kevadiste ja aastakoos-

olekute tavapäraseks osaks saanud varajase hoia-

tuse katse, millega selgitatakse välja riskid ning

mis töötati välja kriisi ajal RVFi ja fi nantsstabiil-

suse nõukogu koostöös.

Rahvusvaheline fi nantskogukond jätkas samuti

kriiside ennetamise ja lahendamise mehhanis-

mide edendamist. Selles valdkonnas jätkasid rii-

kidest võlgnikud ja nende erasektori laenuandjad

ning investorid edusammude tegemist võla õig-

lase restruktureerimise ja kapitalivoogude sta-

biliseerimise põhimõtete („Principles for stable

capital fl ows and fair debt restructuring”) raken-

damisel, mille G20 rahandusministrid ja kesk-

pankade juhid kiitsid heaks 2004. aastal. Nende

turupõhiste ja vabatahtlike põhimõtete eesmärk

Muudatuste tulemusena saab paindliku krediidiliini korra kinni-4

tada kas üheks või kaheks aastaks. Kui see kinnitatakse kaheks

aastaks, toimub ühe aasta möödudes kvalifi tseerumise vahe-

hindamine. Varem kinnitati kõnealune kord kas kuueks kuuks

või üheks aastaks koos vahehindamisega kuue kuu möödudes.

Juurdepääsu varasem ülempiir, milleks oli 1000% RVFi liikme

kvoodist, on kaotatud ja juurdepääsu otsused tehakse iga riigi

rahastamisvajaduste põhjal. Muudetud on ka korra kinnitami-

seni viivaid menetlusi, mis tähendab, et RVFi direktorite nõu-

kogu kaasatakse juba varakult kavandatud juurdepääsu taseme

ja selle poolt RVFi likviidsuspositsioonile avaldatava mõju hin-

damisse. Üheksa kvalifi tseerumiskriteeriumi, mille põhjal nii

RVFi töötajad kui ka direktorite nõukogu hindavad riigi taot-

lust paindliku krediidiliini saamiseks, on jäänud samaks, kuid

igasse kategooriasse on lisatud mitu asjakohast näitajat, et anda

kriteeriumide täitmiseks täiendavaid suuniseid.

Kvalifi tseerumist hinnatakse viies laiemas valdkonnas: a) välis-5

positsioon ja turule juurdepääs, b) eelarvepoliitika, c) rahapo-

liitika, d) finantssektori usaldusväärsus ja järelevalve ning

e) andmete piisavus. Kuigi ennetav krediidiliin nõuab nendes

valdkondades väga häid tulemusi, võimaldab see tagavaravahen-

dite kättesaadavuse nendele liikmetele, kes on ühes või kahes

valdkonnas teataval määral haavatavad. Ennetava krediidiliini

tunnused on muu hulgas ühtlustatud järeltingimused (mis või-

vad, kuid ei pruugi hõlmata tulemuskriteeriume), kusjuures haa-

vatavuste vähendamisel tehtud edusamme kontrollitakse kaks

korda aastas läbivaatamise käigus, ning eeljuurdepääs – kuni

500% kvoodist tehakse kättesaadavaks korra kinnitamisel ja

kokku kuni 1000% kvoodist pärast 12 kuu möödumist.

169EKP

Aastaaruanne2010

on pakkuda juhiseid teabevahetuse, dialoogi ja

tiheda koostöö kohta. Et püüda veelgi suurendada

kõnealuste põhimõtete kasulikkust, leppisid asja-

omased pooled 2010. aasta sügisel kokku selles,

millist kasu toob nende põhimõtete kohaldamine

laiemale ringile kui üksnes tärkava turumajandu-

sega riikidest võlgnikud ja nende laenuandjad.


Nagu varasematelgi aastatel, korraldas eurosüs-

teem ka 2009. aastal ELi-väliste riikide keskpan-

kadega seminare, selleks et edendada poliitika-

dialoogi. EKP osales koos Euroopa Komisjoniga

ka aktiivselt ELi makromajandust käsitlevas dia-

loogis tähtsamate tärkava turumajandusega rii-

kidega (nt Brasiilia, Egiptus, India ja Venemaa)

ning ELi naaberriikidega. Peale selle oli eurosüs-

teemi tehniline abi endiselt oluline ELi-väliste

riikide keskpankade haldussuutlikkuse tugev-

damisel, eelkõige ELi naaberpiirkondades, ning

Euroopa ja rahvusvahelistele standarditele vas-

tavuse edendamisel.

POLIITIKADIALOOG JA MAAILMAMAJANDUSE

MAKROMAJANDUSPOLIITIKA SEIRE

Eurosüsteemi ja Venemaa keskpanga kuues kõr-

getasemeline seminar toimus 3.–5. veebruaril

2011 Frankfurdis ja selle korraldas EKP. Semi-

nari eesmärk oli veelgi tõhustada eurosüsteemi ja

Venemaa keskpanga vahelist dialoogi ja suhteid.

Seminari aruteludes keskenduti Venemaa majan-

dusele, raha ja krediidi rollile rahapoliitika teos-

tamisel ning ELi ja Venemaa uuele fi nantsjärele-

valvearhitektuurile. Lisaks osales EKP president

konverentsil, millega 2010. aasta juunis tähistati

Venemaa keskpanga 150. aastapäeva.

Eurosüsteemi kuues kõrgetasemeline seminar,

millel osalesid Vahemere maade keskpangad ning

mille korraldasid EKP ja Küprose keskpank, toi-

mus 27.–28. oktoobril 2010 Paphoses. Keskpan-

kade presidendid vaatasid läbi rahapoliitika välja-

kutsed majanduse taastumisel Vahemere maades

ja arutasid Vahemere maade kogemusi fi kseeritud

vahetuskursi režiimi tingimustes. Samuti käsit-

leti üleilmse fi nantskriisi mõju pangandussekto-

rile ja fi nantsstabiilsusele.

Eurosüsteemi teine kõrgetasemeline seminar Pär-

sia lahe koostöönõukogu (GCC) liikmesriikide

keskpankade ja rahandusasutustega, 6 mille korral-

dasid EKP ja Itaalia keskpank, toimus 29.–30. juu-

nil 2010 Roomas. Seminari teemadeks olid Pär-

sia lahe koostöönõukogu (GCC) riikide ja euroala

majanduslik ja rahanduslik areng, fi nantskriisist

saadud kogemused fi nantsstabiilsuse ja pangan-

dusjärelevalve jaoks ning kõnealuste riikide raha-

ja vahetuskursipoliitika probleemid.

Eurosüsteemi viies kõrgetasemeline seminar

Ladina-Ameerika riikide keskpankadega toimus

10. detsembril 2010 Madridis ning selle korral-

das EKP koos Hispaania keskpangaga. Semi-

naril arutati järgmisi teemasid: maailmamajan-

duse tasakaalustamine, rahavood ja üleilmsed

makrotasandi riskid ning ülemaailmne poliiti-

line koostöö.

EKP jätkas suhete tihendamist Hiina ametivõi-

mudega. EKP president, eurogrupi esimees ning

majandus- ja rahaküsimuste volinik (euroala

kolmik) kohtusid Hiina ametivõimudega kolman-

dat korda 5. oktoobril 2010 Brüsselis. Arutati pea-

miselt vahetuskursipoliitikat ja teisi ülemaailm-

selt olulisi küsimusi. Suhted Hiina keskpangaga

on muutunud veelgi tugevamaks. 2010. aastal aru-

tasid EKP ja Hiina keskpanga töörühm paljusid

teemasid, näiteks ülemaailmse majanduskasvu

tasakaalustamine, varade hinnamull ja seondu-

vad riskid, fi nantssektori reform ja muud rahvus-

vahelise rahanduse küsimused. EKP seadis sisse

kontaktid Hiina peamise planeerimisasutusega

(riikliku arengu ja reformi komisjon) ning Hiina

sotsiaalteaduste akadeemiaga, mis on üks kõige

mõjukamaid eksperdiorganisatsioone riigis.

EKP ja Austraalia keskpank korraldasid

9.–10. veebruaril 2010 Sydneys Ida-Aasia ja

Vaikse ookeani piirkonna ning euroala keskpan-

kade viienda kõrgetasemelise seminari. Semi-

nari eesmärk oli vaadata fi nantskriisi valguses

läbi majanduspoliitika, sealhulgas väljumis-

strateegiad, ülemaailmse majanduskasvu vorm

ja struktuur, piiriülesest pangandusest tulene-

vad probleemid ja makrotasandi usaldatavusjä-

relevalve tugevdamise väljavaated.

TEHNILINE ABI

Tehnilise abiga seoses jätkas suhete tihenda-

mist Lääne-Balkani riikide ja Türgiga. 19. jaa-

nuaril 2010 kirjutasid Euroopa Komisjon ja EKP

14 euroala keskpanga 7 nimel alla kaheaastasele

2 KOOSTÖÖ EUROOPA LIIDU VÄLISTE RIIKIDEGA

Araabia Ühendemiraadid, Bahrein, Katar, Kuveit, Omaan ja 6

Saudi Araabia.

Belgia, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Küprose, Luk-7

semburgi, Malta, Madalmaade, Austria, Portugali, Sloveenia,

Slovakkia ja Soome keskpank.

171EKP

Aastaaruanne2010

lepingule tehnilise abi programmi kohta, mis

on suunatud ELi kandidaat- ja potentsiaalse-

tele kandidaatriikidele. Programmi eesmärk on

tugevdada makro- ja mikrotasandi usaldata-

vusjärelevalvet Lääne-Balkani riikides ja Tür-

gis. Programmi rakendab EKP koos kõnealuste

euroala keskpankadega ning koostöös selliste

rahvusvaheliste ja Euroopa institutsioonidega

nagu Baseli pangajärelevalve komitee, Euroopa

Pangajärelevalve Komitee, finantsstabiilsuse

instituut, Rahvusvaheline Valuutafond ja Maa-

ilmapank. Programmi esimeses etapis kor-

raldas eurosüsteem programmi adressaatidest

institutsioonide 150 peamisele järelevalveamet-

nikule makro- ja mikrotasandi usaldatavusjäre-

levalve alase intensiivse piirkondliku koolitus-

programmi. 8 Programmiga toetatakse ka selliste

konkreetsete riiklike meetmete rakendamist, mis

määrati kindlaks kokkuleppel RVFi ja Maailma-

panga, partnerkeskpankade ja programmi adres-

saatidega. Lisaks sellele nähakse ette päritolu- ja

asukohariigi koostööga seotud piirkondlikud teh-

nilised simulatsioonid.

1. aprillil 2010 alustasid EKP ja seitsme euroala

liikmesriigi keskpangad 9 18kuulist tehnilise abi

programmi Bosnia ja Hertsegoviina keskpan-

gaga. ELi rahastatav programm toetab Bosnia

ja Hertsegoviina keskpanka ELi keskpanganduse

standardite ja ELi nõuete rakendamisel, valmistu-

des Bosnia ja Hertsegoviina võimalikuks ühine-

miseks ELiga. Programm hõlmab järgmisi vald-

kondi: statistika, majandusanalüüs ja -uuringud,

fi nantsstabiilsus, ühenduse õigustikust tulenevad

juriidilised nõuded, infotehnoloogia ja ELi integ-

ratsiooni koordineerimine.

EKP ja 21 keskpanka10 hakkasid 1. veebruaril

2011 toetama Serbia keskpanka ELi rahastatava

programmi abil. Selle kaheaastase programmi

jooksul püütakse keskpanganduse menetlusi ja

tavasid lähendada ELi standarditele fi nantssek-

tori järelevalve, õigusaktide ühtlustamise, kapitali

liikumise liberaliseerimise, välisvaluutareservide

haldamise, raha- ja vahetuskursioperatsioonide,

fi nantsteenustega seotud tarbijakaitse, ELiga ühi-

nemise toetamise, majandusanalüüsi ja -uurin-

gute, statistika, maksesüsteemide ja fi nantssta-

biilsuse valdkonnas.

Jätkus Venemaa keskpangaga toimuv tehniline

koostööprogramm, mida rahastab EL. EKP pakub

tihedas koostöös kaheksa euroala keskpangaga 11

ja Soome fi nantsjärelevalvega tehnilist abi pan-

gandusjärelevalve ja siseauditi valdkonnas. Ees-

märk on toetada Basel II raamistiku järkjärgulist

rakendamist Venemaal ja Venemaa keskpanga

siseauditi talitusi eurosüsteemi siseauditialaste

tavade koolituse ja teabe abil. Programm kulgeb

kavakohaselt ja lõpeb 31. märtsil 2011.

Koostöö Egiptuse keskpangaga jätkus kogu

2010. aasta jooksul ELi rahastatud programmina,

mille eesmärk on tugevdada pangajärelevalvet

Egiptuses, et saavutada vastavus Basel II raamis-

tiku põhikomponentidele. Programmis osalevad

EKP ja seitsme EKPSi keskpanga eksperdid 12.

Horvaatia, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi, Albaania, 8

Bosnia ja Hertsegoviina, Montenegro, Türgi, Serbia ja Kosovo

(vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile 1244) kesk-

pangad ja järelevalveasutused.

Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Itaalia, Madalmaade, Austria ja 9

Sloveenia keskpank.

Belgia, Bulgaaria, Tšehhi Vabariigi, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, 10

Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Küprose, Luksemburgi,

Ungari, Madalmaade, Austria, Poola, Portugali, Rumeenia, Slo-

veenia, Slovakkia, Soome ja Ühendkuningriigi keskpank.

Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Madal-11

maade, Austria ja Soome keskpank.

Bulgaaria, Tšehhi Vabariigi, Saksamaa, Kreeka, Prantsusmaa, 12

Itaalia ja Rumeenia keskpank.

Ehitustööd Grossmarkthalle idaosas.

Grossmarkthalle ühendatakse EKP uue hoonega. Selleks vajalikud ehitus- ja restaureerimistööd algasid 2010. aasta kevadel.

8 . PEATÜKK

ARUANDEKOHUSTUS


1 ARUANDEKOHUSTUS AVALIKKUSE JA EUROOPA PARLAMENDI EES

Keskpanga sõltumatus on paaril viimasel küm-

nendil saanud nii arenenud kui ka tärkava turu-

majandusega riikide rahapoliitiliste režiimide

lahutamatuks osaks. Otsus anda keskpankadele

sõltumatus tuleneb majandusteooriast ja empii-

rilistest tõenditest, mis mõlemad näitavad, et

selline süsteem soodustab hinnastabiilsuse säi-

litamist. Samal ajal kehtib demokraatlike ühis-

kondade aluspõhimõte, et iga avalikke ülesandeid

täitev sõltumatu institutsioon peab oma tegevuse

kohta aru andma kodanike ja nende valitud esin-

dajate ees. Aruandekohustus on seega keskpanga

sõltumatuse tähtis aspekt.

Aluslepingus on sätestatud EKP täpsed aruande-

kohustused, näiteks aastaaruande, kvartaliaruan-

nete ja iganädalaste fi nantsaruannete avaldamine.

EKP läheb oma korralises aruandluses põhikirjast

tulenevatest kohustustest kaugemale. Näiteks aval-

dab EKP nõutava kvartaliaruande asemel kuubül-

letääni ja korraldab pärast iga kuu esimest nõu-

kogu istungit pressikonverentsi, mis annab EKP-le

hea võimaluse selgitada põhjalikult oma hinnangut

majandusolukorrale ja põhjendada intressimäära

otsuseid. EKP pühendumisest aruandekohustuse

ja läbipaistvuse põhimõttele annab tunnistust ka

2010. aastal avaldatud suur väljaannete hulk ning

nõukogu liikmete arvukad kõned. Nendes käsitleti

väga erinevaid EKP ülesannete seisukohast olu-

lisi teemasid alates EKP poolt 2010. aasta mais

võetud erakorralistest meetmetest kuni eelarvete

konsolideerimise ja majanduse juhtimise reformi

vajaduseni.

Institutsioonilisel tasandil kuulub tähtsaim

roll EKP aruandekohustuse täitmise tagamisel

Euroopa Parlamendile kui organile, kellel on

ELi kodanike otsemandaat. EKP on asutamisest

alates pidanud Euroopa Parlamendiga tihedat ja

tulemuslikku dialoogi. EKP president jätkas EKP

rahapoliitika ja muude ülesannete täitmise tut-

vustamist kord kvartalis toimuvatel kuulamistel

parlamendi majandus- ja rahanduskomisjonis.

Vastavalt aluslepingule tutvustas ta EKP 2009.

aasta aruannet 2010. aasta novembris ka Euroopa

Parlamendi täiskogu istungil.

Ka teised EKP juhatuse liikmed esinesid mit-

mel korral Euroopa Parlamendi ees. Asepresident

tutvustas EKP 2009. aasta aruannet enne täis-

kogu istungile esitamist parlamendi majandus- ja

rahanduskomisjonile. Jürgen Stark pidas majan-

dus- ja rahanduskomisjoni liikmetega ja riikide

parlamentide esindajatega mõttevahetust majan-

duse elavnemise ja väljumisstrateegiate teemal.

Lorenzo Bini Smaghi osales majandus- ja rahan-

duskomisjoni korraldatud avalikul kuulamisel,

kus käsitleti majanduse juhtimise küsimusi.

Komisjoni ees esines ka Gertrude Tumpel-Guge-

rell, kes teavitas selle liikmeid maksetega seotud

küsimustest. Tavakohaselt külastas majandus-

ja rahanduskomisjoni delegatsioon 2010. aasta

13. detsembril ka EKPd, et vahetada mõtteid

juhatuse liikmetega. Lisaks külastasid EKPd

fi nants-, majandus- ja sotsiaalkriisi erikomisjon

ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjon. Nende kahe

komisjoni liikmetel oli seega võimalus arutada

juhatusega paljusid eri küsimusi, näiteks majan-

dus- ja eelarvepoliitika hiljutist arengut, üleilm-

set tasakaalustamatust ja tööturureforme.

Lisaks tutvustasid EKP töötajad Euroopa Parla-

mendile ja riikide parlamentidele EKP 2010. aasta

struktuuriküsimuste aruannet energiaturgude ja

euroala makromajanduse kohta.

175EKP

Aastaaruanne2010

EKP esindajate ja Euroopa Parlamendi liikmete

vahelise mitmekesise suhtluse käigus käsitleti

laias valikus teemasid. Makromajandusliku

arengu ja EKP rahapoliitika kõrval arutati pea-

miselt ELi ja euroala majanduse juhtimist ning

fi nantsregulatsiooni ja -järelevalvet käsitlevaid

õigusakte.

EUROOPA LIIDU JA EUROALA MAJANDUSE

JUHTIMISE REFORM

Majanduse juhtimise raamistiku reform ELis

(vt 5. peatükk) oli üks peamisi EKP ja Euroopa

Parlamendi vaheliste arutelude teemasid. Majan-

dus- ja rahanduskomisjoni ning fi nants-, majan-

dus- ja sotsiaalkriisi erikomisjoni koostatud oma-

algatuslikes aruannetes tegi Euroopa Parlament

soovitusi olemasolevate eeskirjade ja menetluste

parandamiseks vajalike meetmete ja algatuste

kohta. Muu hulgas toonitas ta, et stabiilsuse ja

kasvu pakti sätteid tuleb tugevdada, ning tegi

ettepaneku tõhusa stimuleerimis- ja karistusmeh-

hanismi loomiseks. Euroopa Parlament arutas

kuut õigusakti ettepanekut, mille komisjon esitas

29. septembril 2010, ning järgis koos ELi Nõuko-

guga vastavaid seadusandlikke menetlusi nende

vastuvõtmiseks. 1

Euroopa Parlamendi ees esinedes kutsus EKP

president üles tegema märkimisväärseid edu-

samme ELi majanduse juhtimise tugevdamiseks

ja seda eelkõige euroalal. Ta kinnitas, et on täiesti

kindel, et Euroopa Parlament suudab ja soovib

kasutada selles küsimuses kindlat Euroopa lähe-

nemisviisi. Lisaks andsid EKP esindajad Euroopa

Parlamendile erialast nõu majanduse juhtimise

paketi konkreetsete tahkude kohta.

EUROOPA LIIDU FINANTSSEKTORI REFORM

Euroopa Parlament ja EKP jätkasid oma inten-

siivset dialoogi fi nantsjärelevalve- ja regulatsioo-

niga seotud küsimustes. Euroopa Parlament ja

ELi Nõukogu võtsid ametlikult vastu neli õigus-

akti ettepanekut, millega luuakse Euroopa Süs-

teemsete Riskide Nõukogu ja Euroopa järeleval-

veasutused (vt 4. peatükk).

EKP president avaldas Euroopa Parlamendi ees

esinedes heameelt selle üle, et parlamendil on

olnud oluline roll ulatusliku ja Euroopa eesmärke

tõeliselt järgiva fi nantsjärelevalve reformi eden-

damisel. Ta rõhutas ka poliitilise tahte säilimise

tähtsust, et jätkuvalt rakendada fi nantsvaldkonda

reguleerivaid õigusakte.

Muude finantssektori õigusaktide puhul on

Euroopa Parlamendi tegevus – ja tema arutelud

EKP esindajatega – keskendunud alternatiivsete

investeerimisfondide valitsejate direktiivile ja

kapitalinõuete direktiivi kolmandale läbivaata-

misele, samuti fi nantskonglomeraate, hoiuste

tagamise skeeme, reitinguagentuure, lühikeseks

müüki ning börsiväliseid tuletisinstrumente ja

turu infrastruktuuri käsitlevatele õigusaktidele.

EKP president toonitas kõikide nende teemade

puhul seda, kui oluline on saavutada võrdsed tin-

gimused ja hoiduda regulatiivsest arbitraažist.

EKP arvamuste vormis panga pädevusalas ELi

õigusaktide ettepanekute kohta antud õigusnõu

(vt 6. peatüki punkt 6.2) oli samuti üks allikas,

millest Euroopa Parlamendi liikmed said tehni-

lisi nõuandeid.

2 VALIK EUROOPA PARLAMENDIGA PEETUD KOHTUMISTEL TÕSTATATUD KÜSIMUSI

Lisaks võttis ELi Nõukogu vastu määruse nr 1096/2010, mille-1

ga antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses Euroopa

Süsteemsete Riskide Nõukogu tegevusega.

Pääslahoone ühendab Grossmarkthallet ja büroohoone kaksiktorni funktsionaalselt ja visuaalselt. Pääslahoone kattub

osaliselt Grossmarkthallega ja moodustab hoone põhjaküljel selgelt eristatava sissepääsu Sonnemannstrasselt. Seal asub ka

pressikonverentside ala.

Pääslahoone ehitamiseks eemaldati 2010. aasta augustis muinsuskaitse nõusolekul kolmes kohas endise Grossmarkthalle katus.

Need kolm betoonosa olid saanud II maailmasõja õhurünnakutes kahjustada ja rekonstrueeriti 1950. aastatel.

9. PEATÜKK

AVALIKUD SUHTED


1 AVALIKE SUHETE POLIITIKA

EKP avalike suhete eesmärk on selgitada üldsu-

sele EKP poliitikat ja otsuseid. Suhtlus ja teabe-

vahetus kuulub lahutamatult EKP rahapoliitika

ja tema teiste ülesannete täitmise juurde. Seda

juhivad kaks põhimõtet: avatus ja läbipaistvus.

Mõlemad toetavad EKP rahapoliitika ja muude

põhikirjast tulenevate ülesannete tulemuslik-

kust, tõhusust ja usaldusväärsust. Samuti toeta-

vad need EKP aruandekohustuse täitmist, mil-

lest on lähemalt juttu 8. peatükis.

EKP rahapoliitiliste hinnangute ja otsuste korra-

pärane ja põhjalik tutvustamine reaalajas, mida

hakati tegema 1999. aastal, kujutab endast kesk-

panganduse avalike suhete ainulaadselt avatud

ja läbipaistvat lahendust. Kui EKP nõukogu

on võtnud vastu rahapoliitilise otsuse, tutvus-

tatakse seda kohe pressikonverentsil. President

esitab pressikonverentsil sissejuhatava kõne, mil-

les selgitab üksikasjalikult nõukogu otsust. Pärast

seda vastavad president ja asepresident ajakirja-

nike küsimustele. Alates 2004. aasta detsembrist

avaldatakse EKP nõukogu otsused (v.a intressi-

määrade kohta) igal kuul eurosüsteemi keskpan-

kade veebilehtedel.

EKP õigusaktid, EKP nõukogu rahapoliitilised

otsused, nõukogu muud otsused (lisaks intressi-

määrasid käsitlevatele otsustele) ja eurosüsteemi

konsolideeritud finantsaruanded avaldatakse kõi-

gis ELi ametlikes keeltes. 1 Ka EKP aastaaruanne

avaldatakse terves mahus kõikides ELi ametli-

kes keeltes. 2 Lähenemisaruanne ja EKP kuubül-

letääni kvartaliväljaanded avaldatakse kas ter-

vikuna või kokkuvõttena kõigis ELi ametlikes

keeltes. 3 Peale põhikirjajärgsete väljaannete aval-

dab EKP oma aruandekohustuse täitmiseks ja

läbipaistvuse tagamiseks mõnedes või kõikides

ametlikes keeltes ka muid dokumente, eelkõige

pressiteateid ekspertide makromajanduslike ette-

vaadete, poliitiliste seisukohtade ning avalikku-

sele huvi pakkuva teabe kohta. EKP olulisemate

väljaannete tõlgete ettevalmistamine, avaldamine

ja levitamine toimub tihedas koostöös liikmes-

riikide keskpankadega.

Välja arvatud iiri keeles, mille suhtes kehtib ELi tasandil erand.1

Välja arvatud iiri keeles (ELi erandi tõttu) ja malta keeles (kok-2

kuleppel Malta keskpangaga pärast ELi ajutise erandi tühistamist

2007. aasta mais).

Vt 2. joonealune märkus.3

179EKP

Aastaaruanne2010

2 TEGEVUS AVALIKE SUHETE VALDKONNAS

EKP suhtleb väga mitmekesise publikuga –

fi nantseksperdid, ajakirjandus, valitsused, par-

lamendid ja üldine avalikkus –, kelle teadmised

rahandusest ja majandusest on erinevad. Seepä-

rast kasutab EKP oma mandaadi ja otsuste sel-

gitamiseks mitmesuguseid vahendeid ja võima-

lusi, mida erinevat lugejas- ja kuulajaskonda ning

kommunikatsioonikeskkonda ja vajadusi arvesta-

des pidevalt täiustatakse ja tõhustatakse.

2010. aastal keskendus EKP tegevus avalike

suhete valdkonnas eelkõige üleilmse fi nants- ja

majanduskriisi sündmuste ja tagajärgede ning

EKP ja eurosüsteemi võetud meetmete selgita-

misele. Selle temaatikaga oli seotud enamik juha-

tuse liikmete kõnedest. Ka meedia, üldsus ja EKP

külastajad küsisid peamiselt selle teema kohta.

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu loomise

ning selle eesmärkide ja ülesannete määratlemise

kava, samuti EKP eriülesanne tagada uue organi

sekretariaadi töö olid veel mõned teemad, mida

EKP avalikes suhetes korduvalt käsitleti.

EKP avaldab regulaarselt ja perioodiliselt mitme-

suguseid uurimusi ja aruandeid, nagu näiteks aas-

taaruanne, mis tutvustab EKP tegevust möödunud

aastal ning aitab seega kaasa EKP aruandekohus-

tuse täitmisele; kuubülletään, mis sisaldab majan-

duse ja rahapoliitika arengu jooksvat analüüsi ning

annab üksikasjalikku taustateavet EKP otsuste

kohta, ning fi nantsstabiilsuse ülevaadet, milles

analüüsitakse euroala finantssüsteemi stabiilsust,

arvestades selle võimet pidada vastu majandusšok-

kidele. Mitmesuguseid statistilisi andmeid avalda-

takse peamiselt statistika andmeaidas ja interak-

tiivsete joonistena EKP veebilehel ning kord kuus

ilmuvas taskuformaadis statistikaraamatus.

Sellele, et avalikkus tunneks ja mõistaks euro-

süsteemi ülesandeid ja poliitikat paremini, aita-

vad otseselt kaasa kõik EKP nõukogu liikmed

oma esinemistega Euroopa Parlamendis ja liik-

mesriikide parlamentides, pidades kõnesid ja

andes ajakirjanikele intervjuusid. 2010. aastal

esinesid EKP president ja teised juhatuse liikmed

Euroopa Parlamendi ees kokku kaheksal korral

(lähemalt vt 8. peatükk). EKP juhatuse liikmed

pidasid 2010. aastal mitmekesisele kuulajaskon-

nale ligikaudu 200 kõnet, andsid 260 intervjuud

meediakanalitele ning avaldasid mitmeid artik-

leid ajakirjades ja -lehtedes.

Tähtis roll on ka euroala riikide keskpankadel,

kes levitavad oma riigi avalikkuse ning asjahuvi-

liste seas teavet ja sõnumeid eurosüsteemi tege-

vuse kohta. Nad suhtlevad mitmesuguste riiklike

ja piirkondlike sihtrühmadega kohalikus keeles

ja kohalikes oludes.

EKP korraldas 2010. aastal ajakirjanikele 15 semi-

nari, et edendada riigisisese ja rahvusvahelise

meedia teadmisi ja arusaamu EKP volituste, üles-

annete ja tegevuse kohta. EKP korraldas seminare

koostöös riikide keskpankade, Euroopa Komis-

joni, Euroopa Ajakirjanduskeskuse ja teiste ava-

liku sektori asutuste ja fondidega.

2010. aastal külastas EKP peahoonet Maini-äär-

ses Frankfurdis ligi 13 000 inimest, kellele EKP

eksperdid ja juhid korraldasid esitlusi.

Kõik EKP avaldatud dokumendid ja muu teave

EKP tegevuse kohta on saadaval EKP veebile-

hel. 2010. aastal külastati EKP veebilehte 29 mil-

jonit korda (16% rohkem kui varasemal aastal),

kusjuures vaadati 231 miljonit lehekülge ja laaditi

alla 68 miljonit dokumenti. 2010. aasta detsemb-

ris käivitas EKP koostöös riikide keskpankadega

kaks õppeotstarbelist vahendit keskpanganduse ja

majanduse teemal: rahapoliitika mängu „€CONO-

MIA” ja inflatsioonimängu „Inflation Island”.

Mängus „€CONOMIA” peavad mängijad baas-

intressimäära juhtimisega hoidma infl atsiooni

kontrolli all, võttes arvesse ka teisi majandusnäi-

tajaid, nagu toodangu kasv, tööpuudus ja rahapak-

kumise kasv. Mängus „Infl ation Island” saavad

mängijad võrrelda hinnastabiilsuse kasutegureid

defl atsiooni, kõrge infl atsiooni ja hüperinfl atsiooni

kahjuliku mõjuga. Mängud on mõeldud 18–25aas-

tastele noortele, kellel puuduvad või on vähesed

teadmised majandusest. Mänge saab mängida kõi-

kides ELi ametlikes keeltes EKP veebilehel ja ena-

miku riikide keskpankade veebilehtedel.

EKP vastas 2010. aastal ligikaudu 100 000 avali-

kule teabenõudele, milles küsiti teavet mitmesu-

gustes EKP tegevuse, poliitika ja otsustega seo-

tud küsimustes.


2010. aastal korraldati mitu kõrgetasemelist

rahvusvahelist konverentsi, sealhulgas toimu-

sid Lucas Papademose auks korraldatud kollok-

vium „Suur finantskriis: finantsstabiilsuse ja

rahapoliitika jaoks saadud õppetunnid” ning

kuues EKP panganduskonverents, mille teema

oli „Rahapoliitika lahenduste ülevaatamine –

kriisi õppetunnid”.

Et valmistada Eesti elanikke ette ühinemiseks

euroalaga 1. jaanuaril 2011, korraldasid EKP ja

Eesti Pank teabekampaania, mille eesmärk oli

tutvustada üldsusele euro pangatähtede ja mün-

tide välimust ja turvaelemente. Kampaania jook-

sul kasutatavates teabematerjalides võeti arvesse

varasematel euro sularahale üleminekutel saadud

kogemusi. Kampaania raames viidi läbi arva-

musuuringuid, avaldati ligi 20 eri liiki trükist

(kokku 1,6 miljonit eksemplari) ning käivitati

temaatilised veebilehed. Esmakordselt pärast

Euro 2002 teabekampaaniat kasutati ka telerek-

laami (nelja reklaami näidati 2010. aasta novemb-

rist kuni 2011. aasta jaanuari keskpaigani). Kor-

raldati mitmeid suhtekorraldus- ja pressiüritusi,

sealhulgas Frankfurdis toimunud EKP meedia-

seminar ning euro pangatähtede ja müntide näi-

tus ja eurokonverents Tallinnas. Tähistamaks tea-

bekampaania käivitamist Eestis, andis president

Jean-Claude Trichet 19. septembril 2010 Eesti

Panga presidendile Andres Lipstokile Tallinnas

üle sümboolse tähe euro pangatähtedega. Panga-

tähtedega seotud teavitustegevuse raames korral-

dati koostöö riikide keskpankade ja teiste asu-

tustega (nt muuseumid) Berliinis, Frankfurdis,

Luksemburgis, Varssavis ja Tallinnas euro pan-

gatähtede ja müntide näitus, kus sai proovida mit-

meid interaktiivseid rakendusi ja mänge.

2010. aastal olid koostöös Madalmaade keskpan-

gaga korraldatud EKP kultuuripäevad pühenda-

tud Madalmaadele. Frankfurdi tuntud kultuuri-

paikades toimus 20. oktoobrist 15. novembrini

22 üritust, mis tutvustasid Madalmaade kultuu-

rilist mitmekesisust. Kultuuripäevi peetakse ala-

tes 2003. aastast eesmärgiga pakkuda Frankfurdi

elanikele ja külastajatele teadmisi ning võima-

lust saada igal aastal osa ühe ELi liikmesriigi

kultuurist.

19. mail 2010 avas EKP ametlikult ehitustööd, pannes Maini-äärses Frankfurdis endise Grossmarkthalle alal uuele

hoonekompleksile nurgakivi. EKP president Jean-Claude Trichet, EKP juhatuse, nõukogu ja üldnõukogu liikmed, Frankfurdi

linnapea Petra Roth ja COOP HIMMELB(L)AU arhitekt Wolf D. Prix täitsid vundamendikivi ehitusjooniste, kõigi 27

ELi liikmesriigi ajalehtede, kõigi 16 euroala riigi mündikomplektide ja europangatähtede komplekti ning Frankfurdi linna

meenemündiga. Seejärel vundamendikivi suleti ja asetati büroohoone kaksiktorni vundamendiauku.

10 . PEATÜKK

INSTITUTSIOONILINE RAAMISTIK,

TÖÖKORRALDUS JA FINANTSARUANNE


1 OTSUSEID TEGEVAD ORGANID JA ÜLDJUHTIMINE

Eurosüsteem on euroala keskpangandussüsteem.

Sellesse kuuluvad EKP ja euro kasutusele võt-

nud ELi liikmesriikide keskpangad (2011. aasta

1. jaanuari seisuga 17). Eurosüsteemi mõistet

kasutatakse nüüd ka Lissaboni lepingus. EKP

nõukogu võttis selle kasutusele, et hõlbustada

euroala keskpanganduse struktuuri mõistmist.

See mõiste rõhutab kõikide liikmete ühist iden-

titeeti ning meeskonna- ja koostööd.

Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) kuulu-

vad EKP ja kõigi 27 ELi liikmesriigi keskpan-

gad, s.t ka nende liikmesriikide keskpangad, kes

ei ole veel eurot kasutusele võtnud.

Eurosüsteemi ja EKPSi tuuminstitutsioon on EKP,

kes tagab, et operatsioonid, mis moodustavad osa

EKPSi ülesannetest, teostatakse kas EKP enda

või – nii palju kui EKP-l on võimalik ja asja-

kohane nende poole pöörduda – liikmesriikide

keskpankade tegevuse kaudu. EKP juhatus teos-

tab rahapoliitikat kooskõlas EKP nõukogu sätes-

tatud suuniste ja otsustega ning annab vajalikke

juhiseid riikide keskpankadele. EKP on rahvus-

vahelise avaliku õiguse alusel tegutsev juriidi-

line isik. Lissaboni lepingust tulenevalt on EKP

Euroopa Liidu institutsioon. EKP institutsiooni-

lised tunnused siiski ei muutu.

Liikmesriikide keskpangad on oma riigi õiguse

alusel tegutsevad juriidilised isikud. Eurosüs-

teemi lahutamatu osa moodustavad euroala rii-

kide keskpangad täidavad eurosüsteemi ülesan-

deid EKP otsuseid tegevate organite kehtestatud

1.1 EUROSÜSTEEM JA EUROOPA KESKPANKADE SÜSTEEM

Nõukogu

Üld

nõukogu

Nationale Bank van België/Banque Nationale de Belgique

Deutsche Bundesbank

Bank of Greece

Banco de España

Banque de France

Banque centrale du Luxembourg

De Nederlandsche Bank

Oesterreichische Nationalbank

Banco de Portugal

Suomen Pankki – Finlands Bank

Česká národní banka

Danmarks Nationalbank

Eesti Pank

Central Bank of Cyprus

Latvijas Banka

Lietuvos bankas

Magyar Nemzeti Bank

Central Bank of Malta

Narodowy Bank Polski

Národná banka Slovenska

EU

RO

OP

A

KE

SK

PA

NK

AD

E

SÜ

ST

EE

M

(E

KP

S)

EU

RO

SÜ

ST

EE

M

Banc Ceannais na hÉireann/Central Bank of Ireland

Banca d’Italia

Banka Slovenije

Sveriges Riksbank

Bank of England

Banca Naţională a României Бълrapcκa нapoднa бaнкa(Bulgarian National Bank)

Euroopa Keskpank (EKP)

Juhatus

185EKP

Aastaaruanne2010

korras. Liikmesriikide keskpangad toetavad

eurosüsteemi ja EKPSi tööd ka oma osalemisega

eurosüsteemi/EKPSi komiteedes (vt käesoleva

peatüki punkt 1.5). Neil on õigus täita omal vas-

tutusel ka eurosüsteemiväliseid ülesandeid, kui

EKP nõukogu on nõus, et need ei ole vastuolus

eurosüsteemi eesmärkide ja ülesannetega.

Eurosüsteemi ja EKPSi juhivad EKP otsuseid

tegevad organid: EKP nõukogu ja EKP juhatus.

Kuni on liikmesriike, kes ei ole veel eurot kasu-

tusele võtnud, tegutseb kolmanda otsustusorga-

nina EKP üldnõukogu. Otsustusorganite tegevust

reguleerivad Euroopa Liidu toimimise leping,

EKPSi põhikiri ning iga organi kodukord. 1 Euro-

süsteemis ja EKPSis tehakse otsuseid tsentra-

liseeritult. Sellegipoolest tegutsevad EKP ja

euroala riikide keskpangad eurosüsteemi ühiste

eesmärkide saavutamisel nii strateegilisel kui ka

praktilisel tasandil üheskoos, arvestades asjako-

haselt EKPSi põhikirjas sätestatud detsentrali-

seerimise põhimõtet.

1.2 EKP NÕUKOGU

EKP nõukogusse kuuluvad EKP juhatuse liik-

med ning euro kasutusele võtnud liikmesriikide

keskpankade presidendid. Vastavalt Euroopa

Liidu toimimise lepingule on nõukogu põhiüles-

anded järgmised:

võtta vastu eurosüsteemile antud ülesannete –

täitmiseks vajalikke suuniseid ja otsuseid;

määratleda euroala rahapoliitika ja vajaduse –

korral otsused, mis on seotud rahapoliiti-

liste vahe-eesmärkidega, baasintressimäära-

dega ja reservi eraldamisega eurosüsteemile,

ning anda nende rakendamiseks vajalikke

suuniseid.

Nõukogu koguneb tavaliselt kaks korda kuus

EKP peamajas Saksamaal Maini-äärses Frank-

furdis. Nõukogu hindab muu hulgas põhjalikult

rahapoliitika ja majanduse arengut ning võtab iga

kuu esimesel istungil selle kohta vastu otsuseid.

Kuu teisel istungil arutatakse tavaliselt EKP ja

eurosüsteemi muude ülesannete ja kohustustega

seotud küsimusi. 2010. aastal peeti üks istung

väljaspool Frankfurti ja selle korraldas Portu-

gali keskpank (Banco de Portugal) Lissabonis.

Lisaks eespool nimetatud kohtumistele võib nõu-

kogu pidada istungeid ka telekonverentsina või

teha otsuseid kirjaliku menetluse teel.

Rahapoliitiliste otsuste ning teisi EKP ja eurosüs-

teemi ülesandeid käsitlevate otsuste tegemisel ei

esinda nõukogu liikmed oma liikmesriiki, vaid

teevad otsused ise ja täiesti sõltumatult. Seda pee-

geldab nõukogus kehtiv põhimõte „igal liikmel

üks hääl”. 2008. aastal otsustas EKP nõukogu

jätkata kehtivat hääletuskorda – mis on sätesta-

tud EKPSi põhikirja artiklis 10.2 – ning võtta

rotatsioonisüsteem kasutusele alles siis, kui nõu-

kogu liikmete arv on suurem kui 18. 2009. aasta

märtsis võttis nõukogu vastu õigusakti, mis

hõlmab rotatsioonisüsteemi rakendamise kõiki

aspekte .2 Õigusakt jõustub rotatsioonisüsteemi

rakendamisel.

EKP organite kodu- ja töökorra kohta vt 19. veebruari 2004. aasta 1

otsus EKP/2004/2, millega võetakse vastu Euroopa Kesk-

panga kodukord (ELT L 80, 18.3.2004, lk 33), muudetud

19. märtsi 2009. aasta otsusega EKP/2009/5 (ELT L 100,

18.4.2009, lk 10); 17. juuni 2004. aasta otsus EKP/2004/12, mil-

lega võetakse vastu Euroopa Keskpanga üldnõukogu töökord

(ELT L 230, 30.6.2004, lk 61), ja 12. oktoobri 1999. aasta otsus

EKP/1999/7 EKP juhatuse töökorra kohta (EÜT L 314, 8.12.1999,

lk 34). Need dokumendid on avaldatud ka EKP veebilehel.

19. märtsi 2009. aasta otsus EKP/2009/5, millega muudetakse 2

19. veebruari 2004. aasta otsust EKP/2004/2, millega võetakse

vastu Euroopa Keskpanga kodukord (ELT L 100, 18.4.2009,

lk 10). Rotatsioonisüsteemi rakendamise üksikasjaliku korra

(nt rotatsiooni järjestuse, perioodi ja sageduse) kohta vt täpse-

malt EKP 2009. aasta juuli kuubülletääni artiklit „Rotation of

voting rights in the Governing Council of the ECB”.

187EKP

Aastaaruanne2010

NÕUKOGU

Jean-Claude Trichet EKP president

Vítor ConstâncioEKP asepresident

(alates 1. juunist 2010)

Portugali keskpanga president

(kuni 31. maini 2010)

Lucas D. PapademosEKP asepresident


Lorenzo Bini SmaghiEKP juhatuse liige

Michael C. BonelloMalta keskpanga president

Carlos CostaPortugali keskpanga president


Mario DraghiItaalia keskpanga president

Miguel Fernández OrdóñezHispaania keskpanga president

José Manuel González-PáramoEKP juhatuse liige

Patrick HonohanIirimaa keskpanga president

Marko KranjecSloveenia keskpanga president

Erkki Liikanen Soome keskpanga president

Andres LipstokEesti Panga president

(alates 1. jaanuarist 2011)

Jozef Makúch Slovakkia keskpanga president


Yves MerschLuksemburgi keskpanga president

Ewald Nowotny Austria keskpanga president

Christian Noyer Prantsusmaa keskpanga president

Athanasios OrphanidesKüprose keskpanga president

George A. ProvopoulosKreeka keskpanga president

Guy QuadenBelgia keskpanga president

Ivan ŠramkoSlovakkia keskpanga president

(kuni 11. jaanuarini 2010)

Jürgen StarkEKP juhatuse liige

Gertrude Tumpel-Gugerell EKP juhatuse liige

Axel A. WeberSaksamaa keskpanga president

Nout WellinkMadalmaade keskpanga president

Esireas(vasakult paremale): Erkki Liikanen, Marko Kranjec,

Athanasios Orphanides,

Vítor Constâncio, Jean-Claude Trichet,

Gertrude Tumpel-Gugerell,

Michael C. Bonello, Ewald Nowotny

Keskel(vasakult paremale): Nout Wellink, Miguel Fernández

Ordóñez, Lorenzo Bini Smaghi,

Yves Mersch

Tagareas(vasakult paremale): Christian Noyer, Carlos Costa,

Guy Quaden, Patrick Honohan,

Georgios Provopoulos, José Manuel

González-Páramo, Axel A. Weber,

Jürgen Stark

Märkus. Mario Draghi,

Andres Lipstok ja Jozef Makúch

ei viibinud pildistamisel.


1.3 EKP JUHATUS

EKP juhatusse kuuluvad EKP president ja ase-

president ning veel neli liiget, kelle on nimeta-

nud ametisse Euroopa Ülemkogu kvalifi tseeri-

tud häälteenamusega pärast nõupidamist Euroopa

Parlamendi ja EKPga. Tavaliselt kord nädalas

koguneva EKP juhatuse peamised kohustused

on järgmised:

valmistada ette nõukogu istungeid; –

teostada euroala rahapoliitikat kooskõ- –

las EKP nõukogu suuniste ja otsustega

ning anda vajalikke juhiseid euroala riikide

keskpankadele;

juhtida EKP igapäevast tööd; –

kasutada talle nõukogu poolt antud õigusi, –

sealhulgas mõningaid regulatiivseid õigusi.

EKP juhtimise, majandustegevuse planeeri-

mise ja iga-aastase eelarveprotsessiga seotud

küsimustes abistab juhatust korralduskomitee.

Selle koosseisu kuulub üks juhatuse liige, kes on

korralduskomitee esimees, ning mitu kõrgema

taseme juhti.

Jean-Claude TrichetEKP president



Lucas D. PapademosEKP asepresident


Lorenzo Bini SmaghiEKP juhatuse liige

José Manuel González-PáramoEKP juhatuse liige

Jürgen StarkEKP juhatuse liige

Gertrude Tumpel-Gugerell EKP juhatuse liige

Tagareas (vasakult paremale):Lorenzo Bini Smaghi

José Manuel González-Páramo,

Jürgen Stark

Esireas (vasakult paremale):Gertrude Tumpel-Gugerell,

Jean-Claude Trichet,

Vítor Constâncio

Osakonnad: Arhiivid, raamatukogu ja ♦

dokumendihaldusKeeleteenuste osakond ♦

Sekretariaat ♦

Osakonnad: Finantsaruandluse ♦

ja -poliitika osakondHaldusteenuste osakond ♦

Kinnisvarahalduse ♦

osakondRaamatupidamise ja ♦

hangete osakondTurvaosakond ♦

Osakonnad: Euroala kontode ja majandusandmete ♦

osakondRahandus- ja fi nantsstatistika osakond ♦

Statistika arenduse ja kooskõlastamise ♦

osakondStatistilise teabe teenuste osakond ♦

Välisstatistika osakond ♦

Osakonnad: Sularaha arenduse ♦

osakondSularahahalduse ♦

osakond

Osakonnad: Ametlike väljaannete, ♦

ürituste- ja protokolliosakondPressi- ja infoosakond ♦

Osakond: Eelarvepoliitika osakond ♦

Majandusarengu direktoraat Hans-Joachim Klöckers

Osakonnad: ELi riikide osakond ♦

Euroala makromajandusliku arengu ♦

osakondRahvusvahelise arengu osakond ♦

Rahapoliitika direktoraatPhilippe Moutot Osakonnad: Kapitaliturgude ja fi nantsstruktuuri ♦

osakondRahapoliitilise kursi osakond ♦

Rahapoliitilise strateegia osakond ♦

Osakonnad: Finantsstabiilsuse hindamise osakond ♦

Finantsstabiilsuse järelevalve osakond ♦

Finantsteenuste poliitika osakond ♦

Osakonnad: Eelarve-, kontrolli- ja ♦

organisatsiooniarenduse osakondPersonalipoliitika ja personaliküsimuste ♦

osakondRiskihalduse osakond ♦ 1

Töösuhete ja töötasude osakond ♦

Osakonnad: Auditi osakond ♦

Audititeenuste ♦

osakond

Osakonnad: ELi institutsioonide ja foorumite osakond ♦

ELi lähipiirkondade osakond ♦

Rahvusvahelise majanduspoliitika ♦

analüüsi osakond

Osakonnad: Jurist-lingvistide osakond ♦

Õigusabi osakond ♦ 2

Osakonnad: Finantsoperatsioonide osakond ♦

Finantsturgude osakond ♦

Investeeringute osakond ♦

Turutehingute analüüsi osakond ♦

Turutehingute süsteemide osakond ♦

Osakonnad: Järelevalveosakond ♦

TARGETi ja tagatiste osakond ♦

Turuintegratsiooni osakond ♦

Majandusuuringute peadirektoraat

Frank Smets Asetäitja: Huw Pill

Sekretariaadi ja keeleteenuste peadirektoraat

Pierre van der Haegen3

Asetäitja: Klaus Riemke

Statistika peadirektoraatAurel Schubert

Asetäitja: Werner Bier

Halduse peadirektoraat

MääramataAsetäitja:

Werner Studener

Pangatähtede direktoraatTon Roos Avalike suhete

direktoraat Elisabeth Ardaillon-Poirier

Juhatuse nõunik

Christian Thimann

EKP esindus Washingtonis Georges Pineau

Finantsstabiilsuse peadirektoraatMauro Grande

Asetäitja: John Fell

ESRNi ettevalmistav sekretariaatFrancesco Mazzaferro

Personali, eelarve ja organisatsiooni

peadirektoraat Steven Keuning

Asetäitja: Chiara ZilioliInfosüsteemide peadirektoraat

Koenraad De Geest Asetäitja: Magi Clavé

Rahvusvaheliste ja Euroopa suhete

peadirektoraat Frank Moss

Asetäitja: Gilles Noblet

Õigusteenuste peadirektoraat

Antonio Sáinz de Vicuña

Turutehingute peadirektoraat

Francesco Papadia Asetäitja: Ulrich Bindseil

Maksete ja turuinfrastruktuuri peadirektoraatDaniela Russo

Asetäitja: Pierre Petit

Majanduse peadirektoraat Wolfgang Schill

Asetäitjad: Hans-Joachim Klöckers, Philippe Moutot

T2S programmJean-Michel Godeffroy

Osakonnad: Finantsuuringute osakond ♦

Rahapoliitika uuringute osakond ♦

Ökonomeetrilise modelleerimise ♦

osakond

Osakond: T2S programmi osakond ♦

1 Annab aru otse juhatusele.2 Hõlmab andmekaitset.3 Juhatuse, nõukogu ja üldnõukogu sekretär.

Juhatus

Osakonnad: Analüütiliste rakenduste ♦

osakondEttevõttesüsteemide osakond ♦

Infrastruktuuri ja ♦

operatsioonide osakondKäituskeskkonna rakenduste ♦

osakondTurbe- ja arhitektuuriosakond ♦

Siseauditi direktoraat

Klaus Gressenbauer

Tagareas (vasakult): Lorenzo Bini Smaghi, José Manuel González-Páramo, Jürgen Stark

Esireas (vasakult): Gertrude Tumpel-Gugerell, Jean-Claude Trichet (president), Vítor Constâncio (asepresident)

Juhatus

EKP STRUKTUUR

(seisuga 31. detsember 2010)


1.4 EKP ÜLDNÕUKOGU

EKP üldnõukogusse kuuluvad EKP president

ja asepresident ning kõigi 27 liikmesriigi kesk-

panga presidendid. Üldnõukogu täidab peamiselt

Euroopa Rahainstituudilt üle võetud ülesandeid,

millega EKP peab jätkuvalt tegelema seetõttu,

et kõik liikmesriigid ei ole veel eurot kasutusele

võtnud. 2010. aastal tuli üldnõukogu kokku kord

kvartalis ja lisaks üks kord EKP lähenemisaru-

ande vastuvõtmiseks.

Jean-Claude Trichet EKP president



Portugali keskpanga president


Lucas D. Papademos EKP asepresident


Marek BelkaPoola keskpanga president


Nils Bernstein Taani keskpanga president

Michael C. Bonello Malta keskpanga president

Carlos CostaPortugali keskpanga president


Mario DraghiItaalia keskpanga president

Miguel Fernández OrdóñezHispaania keskpanga president

Patrick HonohanIirimaa keskpanga president

Stefan IngvesRootsi keskpanga president

Mugur Constantin IsărescuRumeenia keskpanga president

Ivan IskrovBulgaaria keskpanga president

Mervyn King Inglise keskpanga president

Marko KranjecSloveenia keskpanga president

Erkki LiikanenSoome keskpanga president

Andres Lipstok Eesti Panga president

Jozef Makúch Slovakkia keskpanga president


Yves MerschLuksemburgi keskpanga president

Ewald NowotnyAustria keskpanga president

Christian Noyer Prantsusmaa keskpanga president

Athanasios OrphanidesKüprose keskpanga president

Esireas (vasakult paremale):Ewald Nowotny, Erkki Liikanen,

Marko Kranjec, Patrick Honohan,

Vítor Constâncio, Jean-Claude Trichet,

Miguel Fernández Ordóñez,

Yves Mersch, Stefan Ingves

Keskel (vasakult paremale): Nout Wellink, Ilmārs Rimšēvičs,

Carlos Costa, Ivan Iskrov,

Athanasios Orphanides,

Miroslav Singer, Marek Belka,

Michael C. Bonello

Tagareas (vasakult paremale): András Simor, Guy Quaden,

Axel A. Weber, Christian Noyer,

Nils Bernstein, Georgios Provopoulos,

Reinoldijus Šarkinas,

Andres Lipstok, Mugur Isărescu

Märkus. Mario Draghi,

Mervyn King ja Jozef Makúch

ei viibinud pildistamisel.

191EKP

Aastaaruanne2010

George A. ProvopoulosKreeka keskpanga president

Guy QuadenBelgia keskpanga president

Ilmārs RimšēvičsLäti keskpanga president

Reinoldijus ŠarkinasLeedu keskpanga president

András Simor Ungari keskpanga president

Miroslav SingerTšehhi keskpanga president

(alates 1. juulist 2010)

Sławomir Skrzypek †Poola keskpanga president

(kuni 10. aprillini 2010)

Ivan Šramko Slovakkia keskpanga president

(kuni 11. jaanuarini 2010)

Zdeněk TůmaTšehhi keskpanga president

(kuni 30. juunini 2010)

Axel A. WeberSaksamaa keskpanga president

Nout WellinkMadalmaade keskpanga president

1.5 EUROSÜSTEEMI/EKPSi KOMITEED, EELARVEKOMITEE, PERSONALIKONVERENTS JA EUROSÜSTEEMI

INFOTEHNOLOOGIA JUHTKOMITEE

EUROSÜSTEEMI /EKPS i KOMITEED , EUROSÜSTEEMI INFOTEHNOLOOG I A JUHTKOMITEE , EELARVEKOMITEE , PERSONAL IKONVERENTS JA NENDE ES IMEHED

Rahvusvaheliste suhete komitee (IRC)Jean-Pierre Landau

Raamatupidamise ja rahatulu komitee (AMICO)Werner Studener Werner Studener Jean-Pierre Landau

Õiguskomitee (LEGCO)Antonio Sáinz de Vicuña

Pangajärelevalve komitee (BSC)Peter PraetPeter Praet Antonio Sáinz de Vicuña

Turutehingute komitee (MOC)Francesco Papadia

Rahatähtede komitee (BANCO)Ton Roos Ton Roos Francesco Papadia

Rahapoliitika komitee (MPC)Wolfgang Schill

Kulumetoodika komitee (COMCO)Wolfgang Duchatczek

Statistikakomitee (STC)Aurel Schubert

Infotehnoloogia komitee (ITC)Koenraad de Geest

InfInfoteotehnohnolooloogiagia ko komitmiteeee (IT(ITC)C) StaStatististiktikakoakomitmiteeee (ST(STC)C)

Riskihalduse komiteeCarlos Bernadell

Finantsstabiilsuse komitee (FSC)Mauro Grande

Wolfgang Duchatczek

FinFinantantsstsstabiabiilsilsuseuse ko komitmiteeee (FS(FSC)C)

Wolfgang Schill

RisRiskihkihaldalduseuse ko komitmiteeee

Makse- ja arveldussüsteemide komitee (PSSC)Daniela Russo

Eurosüsteemi/EKPSi avalike suhete komitee (ECCO)Elisabeth Ardaillon-Poirier

Koenraad de Geest

Siseaudiitorite komitee (IAC)Klaus Gressenbauer

Eurosüsteemi infotehnoloogia juhtkomitee (EISC)Jürgen Stark

Eelarvekomitee (BUCOM)José de Matos

Personalikonverents (HRC)Steven Keuning


Eurosüsteemi/EKPSi komiteedel on alati olnud

oluline osa EKP otsuseid tegevate organite abis-

tamisel nende ülesannete täitmisel. Nii EKP nõu-

kogu kui ka juhatuse taotlusel on komiteed and-

nud oma pädevusalade piires eksperdiabi ja

hõlbustanud otsuste tegemist. Komiteedesse kuu-

luvad üldjuhul ainult eurosüsteemi keskpankade

töötajad. Nende liikmesriikide keskpangad aga,

kes ei ole veel eurot kasutusele võtnud, osale-

vad mõne komitee koosolekul siis, kui komitee

käsitleb üldnõukogu pädevusalasse jäävaid küsi-

musi. Vajaduse korral võidakse osalema kutsuda

ka teisi pädevaid asutusi, näiteks pangajärele-

valve komitees liikmesriikide järelevalveasutusi.

16. septembril 2010 loodi riskihalduse komitee, et

abistada nõukogu eurosüsteemi asjakohase kaitse

tagamisel, hallates ja kontrollides turuoperatsioo-

nidest tulenevaid riske.16. detsembril 2010 saa-

deti pangajärelevalve komitee pärast Euroopa

Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamist laiali

(vt 6. peatükk). 31. detsembri 2010. aasta sei-

suga on vastavalt EKP kodukorra artiklile 9.1

moodustatud 13 eurosüsteemi/EKPSi komi-

teed. 13. jaanuaril 2011 asutati sama artikli alu-

sel fi nantsstabiilsuse komitee, et abistada nõu-

kogu fi nantsstabiilsusega seotud EKP ülesannete

täitmisel.

EKP kodukorra artikli 15 alusel loodud eelarve-

komitee abistab EKP nõukogu EKP eelarvega

seotud küsimustes.

2005. aastal loodi EKP kodukorra artikli 9a alu-

sel personalikonverents foorumina, kus euro-

süsteemi/EKPSi keskpangad vahetavad perso-

nalijuhtimisega seotud kogemusi, teadmisi ja

teavet.

2007. aastal asutas nõukogu eurosüsteemi info-

tehnoloogia juhtkomitee eesmärgiga juhtida

eurosüsteemi infotehnoloogia valdkonna pide-

vat täiustamist.

1.6 ÜLDJUHTIMINE

Lisaks otsuseid tegevatele organitele hõlmab EKP

juhtimine mitmeid väliseid ja sisemisi kontrolli-

tasandeid, kahte tegevusjuhist, eetikaraamistikku

ning eeskirju, mis reguleerivad üldsuse juurde-

pääsu EKP dokumentidele.

VÄLISED KONTROLLITASANDID

EKPSi põhikiri näeb ette kaks välist kontrollita-

sandit. Need on välisaudiitor, kes auditeerib EKP

aastaaruandeid (EKPSi põhikirja artikkel 27.1),

ja Euroopa Kontrollikoda, kes kontrollib EKP

juhtimise efektiivsust (artikkel 27.2). Euroopa

Kontrollikoja aastaaruanne koos EKP vastusega

avaldatakse EKP veebilehel ja Euroopa Liidu

Teatajas. Et suurendada avalikkuse kindlustun-

net EKP välisaudiitori sõltumatuse suhtes, raken-

datakse audiitorfi rmade valimisel rotatsioonisüs-

teemi. 3 Välisaudiitorite valiku ja volituste hea

tava, mis on avaldatud EKP veebilehel, annab

igale eurosüsteemi keskpangale kõrgetaseme-

lisi juhiseid välisaudiitorite valimisel ning see-

järel nende volituste määratlemisel. See võimal-

dab EKP nõukogul esitada ELi Nõukogule oma

soovitused ühtlustatud, järjepidevate ja läbipaist-

vate valikukriteeriumide alusel.

SISEMISED KONTROLLITASANDID

EKP sisekontrolli struktuuri aluseks on põhi-

mõte, et organisatsiooni iga üksus (talitus, osa-

kond, direktoraat, peadirektoraat) vastutab ise

oma riskide ja kontrolli ning oma tegevuse tule-

muslikkuse ja tõhususe eest. Iga üksus raken-

dab oma vastutusalas kontrollimenetlusi vasta-

valt juhatuse poolt eelnevalt kindlaks määratud

riskitaluvusele. Näiteks on olemas nn Hiina müür

ehk reeglid ja menetlused, mis ei lase sisetea-

bel lekkida rahapoliitika eest vastutavatest

üksustest nendesse osakondadesse, mis tegele-

vad EKP välisvaluutareservide ja omavahendite

haldamisega.

2010. aastal täiustas EKP veelgi tegevusriski

juhtimise lähenemisviisi ning rakendas jätku-

valt koos riikide keskpankadega tegevusriski juh-

timise lähenemisviisi raamistikku eurosüsteemi

ülesannete ja protsesside jaoks. EKP tegevus-

harud ajakohastasid samuti oma tegevusriskide

Pärast hankemenetluse läbiviimist ja kooskõlas audiitorfi rmade 3

rotatsiooni põhimõttega määrati EKP uueks välisaudiitoriks

majandusaastateks 2008–2012 PricewaterhouseCoopers Aktien-

gesellschaft Wirtschaftsprüfungsgesellschaft.

193EKP

Aastaaruanne2010

hinnanguid. EKP kontrollib ja vaatab regulaar-

selt läbi oma tähtsaimate operatsioonide talitlus-

pidevust. Lisaks vaatas EKP 2010. aastal läbi oma

kriisilahendusraamistiku ning korraldas kriisi-

lahendusmeeskonna koolitusprogrammi. Pärast

seda, kui EKP nõukogu kiitis 2009. aastal heaks

eurosüsteemi talitluspidevuse raamistiku käivita-

mise, töötati eurosüsteemi tasandil välja majan-

dusliku mõju analüüsi kord.

2010. aasta detsembris toimus vastasutatud ris-

kihalduse komitee esimene istung. Komitee üks

põhiülesandeid on hinnata integreeritult kõiki

fi nantsriske, mis ohustavad eurosüsteemi turu-

operatsioonide teostamisel. Viimased hõlma-

vad eurosüsteemi rahapoliitika ja päevasiseseid

laenuoperatsioone, välisvaluutaoperatsioone ja

EKP välisvaluutareservide haldamisega seotud

operatsioone.

EKP sisekontrolli struktuurist ja riskide jälgi-

misest sõltumata teostab siseauditi direktoraat

juhatuse otsesel vastutusel sisekontrolli. EKP

auditieeskirja kohaselt 4 osutavad EKP siseau-

diitorid sõltumatu ja objektiivse hindamise ning

konsultatsiooni teenuseid, hinnates ja tõhusta-

des süstemaatiliselt riskijuhtimise, kontrolli ja

üldjuhtimise protsesse. EKP siseauditeerimine

on kooskõlas siseaudiitorite instituudi (Institute

of Internal Auditors) siseauditi rahvusvaheliste

kutsestandarditega.

Eurosüsteemi/EKPSi siseaudiitorite komitee,

kuhu kuuluvad EKP ja liikmesriikide keskpan-

kade siseauditijuhid, vastutab eurosüsteemi ja

EKPSi ühiste projektide ja süsteemide auditee-

rimise koordineerimise eest.

EKP ja eurosüsteemi kui terviku üldjuhtimise

tõhusust suurendab veelgi EKP auditikomitee.

See koosneb kolmest EKP nõukogu liikmest ning

esimeheks on Soome keskpanga president Erkki

Liikanen.

TEGEVUSJUHISED

EKP otsustusorganid peavad järgima kaht tege-

vusjuhist. Esimeses tegevusjuhises antakse

nõukogu liikmetele ja nende asendajatele juhi-

seid ja määratletakse eetikanormid ülesannete

täitmiseks EKP nõukogu liikmetena. See käsit-

leb nende kohustusi eurosüsteemi terviklikkuse

ja maine kaitsmisel ning tegevuse tõhususe taga-

misel. 5 Nõukogu on määranud ametisse eetika-

alase nõustaja, kes juhendab nõukogu liikmeid

ametialase käitumise küsimustes. Teine tegevus-

juhis on EKP juhatuse liikmete täiendav eetika-

koodeks. 6 See täiendab esimest tegevusjuhist,

täpsustades juhatuse liikmete suhtes kehtivaid

eetilisi nõudeid. 1. aprillil 2010 jõustus EKP

töötajate ulatuslik eetikaraamistik. 7 Sellesse on

koondatud ja selles on täiustatud EKP töötajate

eetikaeeskirju, mis on sätestatud personali tööle-

pingu tingimustes, personalieeskirjades ja endi-

ses EKP tegevusjuhises. 8 Raamistikus esitatakse

juhised ning kehtestatakse eetikatavad, -stan-

dardid ja -reeglid. Kõigilt töötajatelt oodatakse

kutse-eetika kõrget taset nii oma ülesannete täit-

misel kui ka suhetes liikmesriikide keskpan-

kade, ametiasutuste, turuosaliste, meedia esin-

dajate ja avalikkusega. EKP juhatuse nimetatud

eetikanõunik tagab juhatuse liikmete ja perso-

nali suhtes kohaldatavate eeskirjade järjekindla

tõlgendamise.

PETTUSEVASTASED MEETMED

1999. aastal võtsid Euroopa Parlament ja Euroopa

Liidu Nõukogu vastu määruse 9, et tõhustada võit-

lust pettuste, korruptsiooni ja muu ühenduste

finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse

vastu. Määrus näeb muu hulgas ette, et Euroopa

Pettustevastane Amet (OLAF) viib pettusekaht-

luse korral ELi institutsioonides, asutustes, ame-

tites ja ametkondades läbi sisejuurdluse. Samuti

näeb määrus ette, et kõik nimetatud üksused võta-

vad vastu otsused, mis võimaldavad Pettustevas-

tasel Ametil sisejuurdlusi läbi viia. 2004. aasta

Auditieeskiri on EKP auditikorra läbipaistvuse suurendamiseks 4

avaldatud EKP veebilehel.

Vt EKP nõukogu liikmete tegevusjuhised (EÜT C 123, 5

24.5.2002, lk 9), nende muudatused (ELT C 10, 16.1.2007, lk 6)

ja EKP veebileht.

Vt EKP juhatuse liikmete täiendav eetikakoodeks (ELT C 104, 6

23.4.2010, lk 8) ja EKP veebileht.

Vt EKP ametieeskir jade osa 0 eetikaraamistiku kohta 7

(ELT C 104, 23.4.2010, lk 3) ja EKP veebileht.

Vt endine EKP tegevusjuhis, mis on kooskõlas EKP kodukorra 8

artikliga 11.3 (EÜT C 76, 8.3.2001, lk 12).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrus (EÜ) 9

nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste

kohta (EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1).


juunis võttiski EKP nõukogu vastu otsuse 10, mis

käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti poolt

läbiviidava Euroopa Keskpanga uurimise tingi-

musi ning mis jõustus 1. juulil 2004.

EKP-SISENE RAHAPESU JA TERRORISMI

RAHASTAMISE VASTANE PROGRAMM

2007. aastal seadis EKP sisse rahapesu ja ter-

rorismi rahastamise vastase skeemi. Selle sät-

ted on kooskõlas finantsmeetmete töörühma

(Financial Action Task Force) 40 soovitusega ja

üheksa erisoovitusega, nii palju kui need on EKP

operatsioonide suhtes kohaldatavad. EKP-siseselt

tuvastatakse, analüüsitakse ja käsitletakse EKP

kõigi asjakohaste tegevuste seisukohalt riske,

mis on seotud rahapesu ja terrorismi rahastami-

sega. EKP vastaspoolte kõlblikkuse hindamise

ja järelevalve käigus tagatakse muu hulgas eel-

kõige nende vastavus kehtivatele õigusaktidele,

mis käsitlevad rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamist. Seejuures pööratakse erilist tähele-

panu ELi vastu võetud piiravatele meetmetele

ning fi nantsmeetmete töörühma avalikele pöör-

dumistele. EKPs sisse seatud rahapesu ja terro-

rismi rahastamise vastast raamistikku täiendab

EKP-sisene aruandlussüsteem, et tagada kogu

asjakohase teabe süsteemne kogumine ja nõue-

tekohane edastamine juhatusele.

AVALIKKUSE JUURDEPÄÄS EKP DOKUMENTIDELE

2004. aasta märtsis vastu võetud EKP otsus üld-

suse juurdepääsu kohta EKP dokumentidele 11

on kooskõlas teiste ELi institutsioonide ja asu-

tuste eesmärkide ja standarditega, mis käsitlevad

nende dokumentide üldkättesaadavust. See suu-

rendab läbipaistvust, arvestades samal ajal EKP

ja liikmesriikide keskpankade sõltumatust ning

tagades teatavate EKP ülesannete täitmisega seo-

tud eriküsimuste konfi dentsiaalsuse. 12

2010. aastal oli avaliku juurdepääsu nõudeid

vähe.

Otsus EKP/2004/11 Euroopa Pettustevastase Ameti poolt läbi-10

viidava Euroopa Keskpanga uurimise tingimuste kohta seoses

Euroopa ühenduste finantshuve kahjustava pettuse, korruptsiooni

ja muu ebaseadusliku tegevuse tõkestamisega ja Euroopa Kesk-

panga personali töölepingu tingimuste muutmiseks (ELT L 230,

30.6.2004, lk 56). See otsus võeti vastu seoses Euroopa Kohtu

10. juuli 2003. aasta otsusega kohtuasjas C-11/00 komisjon vs

Euroopa Keskpank (EKL 2003, lk I 7147).

Otsus EKP/2004/3 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Kesk-11

panga dokumentidele (ELT L 80, 18.3.2004, lk 42).

Kooskõlas EKP avatuse ja läbipaistvuse põhimõttega on arhi-12

veeritud dokumentidega võimalik tutvuda EKP veebilehe jao-

tise „Arhiivid” kaudu.

195EKP

Aastaaruanne2010

2 ORGANISATSIOONILINE ARENG

2.1 PERSONALIJUHTIMINE

2010. aastal jätkas EKP oma personalijuhtimise

poliitika arendamist ja rakendamist neljas vald-

konnas: organisatsioonikultuur, värbamine, per-

sonaliarendus ja töötingimused.

ORGANISATSIOONIKULTUUR

2010. aastal olid EKP organisatsioonikultuuriga

seotud arengute keskmes mitmekesisus ja kut-

se-eetika. Tehti mitmeid algatusi, et suurendada

teadlikkust EKP soolise mitmekesisuse eesmärki-

dest ning rakendada neid ulatuslikumalt korrapä-

rases personalitöös. Kinnitamaks EKP pühendu-

must sellele küsimusele, avaldati EKP veebilehel

avalik pöördumine mitmekesisuse teemal. Kut-

se-eetika valdkonnas jõustus 2010. aastal EKP

töötajate eetikaraamistik, mida on eelmises jao-

tises lähemalt tutvustatud.

VÄRBAMINE

31. detsembri 2010 seisuga oli EKP-l sõlmi-

tud täistööajale taandatuna 1607 lepingut

(aasta varem 1563 lepingut).13 2010. aastal sõl-

miti kokku 53 uut tähtajalist lepingut (piiratud

tähtajaga või tähtajatuks lepinguks muudetavad).

Samal ajal lahkus EKPst 2010. aastal 28 tähtaja-

lise või alalise lepinguga töötajat (2009. aastal

27 töötajat), kes lahkusid ametist või jäid pen-

sionile. Peale selle sõlmiti 2010. aastal 128 lühi-

ajalist lepingut (ja pikendati lisaks mõned varem

sõlmitud lepingud) vähem kui aasta eemal viibi-

vate töötajate asendajatega, aasta jooksul lõppes

aga 140 lühiajalist lepingut.

EKP pakkus jätkuvalt lühiajalisi lepinguid ka

liikmesriikide keskpankade ja rahvusvahe-

liste organisatsioonide töötajatele, tugevdades

EKPSi-sisest meeskonnavaimu ja koostööd rah-

vusvaheliste organisatsioonidega. 31. detsembri

2010. aasta seisuga täitis EKPs mitmesuguseid

tööülesandeid 158 liikmesriikide keskpankade ja

rahvusvaheliste organisatsioonide töötajat (12%

rohkem kui 2009. aastal).

2010. aasta septembris ühines viies rühm osa-

lejaid EKP jätkuõpingute programmiga. Laia

haridustaustaga osalejad, kes on hiljuti oman-

danud kraadi juhtivates ülikoolides, suunatakse

rotatsioonipõhimõttel tööle kahte tegevusharusse

kokku kaheaastaseks perioodiks.

Nagu ka varasematel aastatel, pakkus EKP kogu

aasta vältel praktikakohti majandust, statisti-

kat, ärijuhtimist, õigusteadust ja tõlkimist õppi-

vatele tudengitele ja nende erialade lõpetanutele.

EKP avaldas 2010. aasta aprillis oma veebile-

hel praktikaprogrammi reguleerivad eeskirjad,

et tagada suurem selgus kõlblikkuskriteeriumite,

praktika kestuse, puhkuse ja tervisekindlustuse

kohta. 31. detsembril 2010 oli EKPs 92 praktikanti

(12,8% rohkem kui 2009. aastal). Lisaks andis EKP

välja neli Wim Duisenbergi nimelist teadusstipen-

diumi juhtivatele majandusteadlastele ning viis

Lamfalussy-nimelist stipendiumi noorteadlastele.

PERSONALIARENDUS

EKP personaliarenduse peamisteks vahenditeks

olid jätkuvalt liikuvuse edendamise ja persona-

liarenduse meetmed.

EKP töötajate asutusesisese liikuvuse poliitika

aitab suurendada EKP töötajate teadlikkust ja

tegevusharude sünergiat. Ühtlasi on EKP sise-

värbamispoliitika eesmärk hõlbustada siselii-

kuvust töötajate pädevuse suurendamise abil.

2010. aastal viidi ajutiselt või pikaajaliselt tei-

sele ametikohale üle 204 töötajat, nende hulgas

37 juhti ja nõuandjat.

Nagu kõik EKPSi keskpangad, osaleb ka EKP

aktiivselt personalikonverentsi toetatavas välis-

lähetusprogrammis, mis võimaldab EKP tööta-

jate 2–12 kuu pikkusi lähetusi 27 liikmesriigi

keskpankadesse või asjakohastesse rahvusva-

helistesse organisatsioonidesse (näiteks RVF

ja BIS). Selle programmi raames oli 2010. aas-

tal lähetuses kaheksa töötajat (uued juhtumid).

Peale selle andis EKP kuni kolmeks aastaks

palgata puhkust 36 töötajale (uued juhtumid).

2010. aasta detsembri lõpus oli palgata puhku-

sel 45 töötajat (2009. aastal 55).

Andmed hõlmavad ka lühiajalisi lepinguid riikide keskpankade 13

ja rahvusvaheliste organisatioonide lähetatud töötajatega ning

jätkuõpingute programmis osalejatega.


EKP toetas jätkuvalt kõigi juhtide ja töötajate

oskuste arendamist ja uute teadmiste omanda-

mist. Peale mitmete EKP-siseste koolitusvõima-

luste kasutasid EKP töötajad ja juhid ka välis-

koolitusvõimalusi tehnilisemat laadi isiklike

koolitusvajaduste rahuldamiseks. Samuti kasu-

tasid nad EKPSi või liikmesriikide keskpankade

pakutavaid koolitusprogramme.

TÖÖTINGIMUSED

EKP pakub soodsaid töötingimusi, milles on

tasakaalustatud nii töötajate kui ka organisat-

siooni huvid. EKP vaatab läbi mõnesid oma

töö- ja puhkeaega käsitlevaid sätteid, et veelgi

hõlbustada osalise tööajaga töötamise taotluste

käsitlemist. 2010. aasta lõpus töötas 158 ini-

mest osalise tööajaga, mis on 10% rohkem

kui 2009. aastal. 31. detsembri 2010. aasta sei-

suga oli palgata puhkusel/lapsehoolduspuhku-

sel 24 töötajat (2009. aastal 28). 2010. aastal

jätkus 2008. aastal käivitatud kaugtöö katse-

projekt. Keskmiselt kasutas kaugtöö võimalust

kuus ligikaudu 235 töötajat. 662 töötajat kasu-

tas kaugtöö võimalust 2010. aasta jooksul vähe-

malt üks kord.

EKP toetas jätkuvalt ka töötajate lastehoiuvõima-

lusi ning hõlbustas töö- ja perekonnakohustuste

tasakaalustamist. Täiendati rasket haigust põde-

vate või hariduslike erivajadustega laste vanemate

jaoks mõeldud poliitikat, et hõlmata ulatuslikum

toetus õpiraskustega või närvisüsteemi ja käitu-

musliku arengu häiretega laste vanematele.

2.2 PERSONALISUHTED JA SOTSIAALDIALOOG

EKP tunnistab täielikult töötajatega peetava

konstruktiivse dialoogi tähtsust. 2010. aastal

pidas EKP töötajate esindajatega nõu töötasude,

töösuhte, töö-, tervishoiu- ja ohutustingimuste

ning pensionide teemal. Pank jätkas korrapärast

dialoogi töötajate esindajatega ka töötingimuste

ja sotsiaalkindlustuse valdkonnas.

Käimas on arutelu tunnustatud ametiühinguga

EKP ja ametiühingu vahelise vastastikuse mõist-

mise memorandumi teemal eesmärgiga veelgi

tõhustada sotsiaalset dialoogi EKPs.

2.3 EKP UUS HOONEKOMPLEKS

19. mail 2010 tähistati nurgakivi kohaleasetamise

tseremooniaga EKP uue hoonekompleksi põhi-

ehitustöö ametlikku algust Frankfurdi Ostendi

linnaosas. Juunis algas kaksiktorni ja töötajatele

mõeldud maa-aluse parkla vundamendi teras-

konstruktsiooni ehitamine, millele juulis järgne-

sid betoonitööd. 2011. aasta alguseks oli perso-

nali maa-aluse parkla kahe korruse ja kaksiktorni

keldri ehitustöö lõpetatud ning alustati esimese

korruse konstruktsioonitöödega.

Samal ajal alustati endise Grossmarkthalle hoone

ehitustöid. Sissepääsuhoone ehituse ettevalmis-

tamisel lammutati endise hulgimüügituru halli

läänepoolse osa fassaad ja kolm katusesegmenti.

Lisaks lammutati turuhalli kelder, mis asenda-

takse veekindla keldriga, mis suudab kanda selle

hooneosa uute konstruktsioonide massi, kuhu

kavandatakse EKP üldsusele juurdepääsetava-

mad ruumid, st külastajate ala, konverentsiruu-

mid, kohvik ja töötajate söökla.

2010. aasta kevadel alustati tihedas koostöös

muinsuskaitsega ka endise Grossmarkthalle

restaureerimist eesmärgiga taastada väga hooli-

kalt telliskivifassaad ja idatiiva ribiline betoon-

põrand. Hoone põhiosa restaureeritakse põhjali-

kult, et säilitada Grossmarkthalle konstruktsioon.

2011. aasta veebruaris sõlmis EKP kaksiktorni

struktuuritööde tegemiseks lepingu uue ehitus-

ettevõttega. Esialgne ettevõte Baresel Gmbh

teostas struktuuritööd kuni esimese korruseni

ja Ed. Züblin AG viib läbi ülejaanud tööd. Kõik

ehitustööd kulgevad plaanipäraselt. Uue hoone-

kompleksi valmismistähtaeg ei ole muutunud

ning tööd peaksid lõppema 2013. aastal. Seejä-

rel, st 2014. aastal, kolib EKP uude hoonekomp-

leksi sisse.

2.4. EUROSÜSTEEMI HANGETE

KOORDINEERIMISASUTUS

2010. aastal kooskõlastas eurosüsteemi hangete

koordineerimisasutus (EPCO) kaks ühismenet-

lust, mis algatati 2009. aastal: õhutransport EKPSi

koosolekutele ja üleilmsed hotelliteenused. Lisaks

197EKP

Aastaaruanne2010

koordineeris EPCO mitut 2009. aastal algatatud

analüüsi, mis peaksid lähikuudel valmima või

lõppema ühishankega. Nende analüüsidega hõl-

matud valdkondade hulka kuulusid turuandmete

pakkujad ja reitinguagentuurid, kontoritarbed

ja standardtarkvara. EPCO toetas jätkuvalt ka

keskpankade seas hangete valdkonnas parimate

tavade vahetamist.

EKP nõukogu pööras oma 2010. aasta 15. det-

sembri istungil tähelepanu dokumendile

„EPCO – Review of experience at the half-way

stage of the mandate (2008-2012)” ja see andis

võimaluse analüüsida kogemusi, mis on saadud

EPCO viieaastase mandaadiperioodi esimesel

poolel, ning suunata EPCO tegevus järelejää-

nud ajal ümber.

2.5 KESKKONNAKÜSIMUSED

EKP on keskkonnateadlik institutsioon. Pank

kasutab loodusvarasid säästlikult, et säilitada

keskkonna kvaliteet ja kaitsta inimeste tervist.

2010. aastal sertifi tseeriti edukalt EKP kesk-

konnajuhtimissüsteem. See vastab rahvusva-

helisele standardile EN ISO 14001 ja ELi kesk-

konnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemile.

EKP eesmärk on süsteemi ja EKP keskkon-

naalast tegevust jätkuvalt parandada. 2008. ja

2009. aasta andmete võrdlus näitas, et kõne-

aluse aja jooksul vähenes süsinikuheide 22%.

Eesmärgiga EKP ökoloogilist jalajälge veelgi

vähendada käivitati 2010.–2011. aastaks uus

keskkonnaprogramm.

EKP on oma veebilehel avaldanud keskkonna-

aruande, mis sisaldab üksikasjalikku teavet EKP

keskkonnaalase tegevuse kohta.

Lisaks kohaldatakse EKP uue hoonekomp-

leksi ehitamisel Euroopa Komisjoni kesk-

konnasäästliku ehituse algatuse „GreenBuil-

ding Programme” vabatahtlikke eesmärke.

2004. aastal käivitatud programmi eesmärk

on parandada Euroopa ühiskondlike hoonete

energiatõhusust ja laiendada neis taastuvener-

gia kasutamist.

2.6 INFOTEHNOLOOGIATEENUSTE JUHTIMINE

Infosüsteemide peadirektoraat lõpetas 2010. aas-

tal oma uue organisatsioonistruktuuri rakenda-

mise. Eritähelepanu pöörati strateegia raken-

damisele, 2010. aasta töökavale ja protsesside

jätkuvale parandamisele vastavalt 2009. aastal

saadud ISO sertifi kaadile.

Kogu aasta vältel keskenduti nende IT-teenuste

ettevalmistamisele, mida oli vaja Euroopa Süs-

teemsete Riskide Nõukogu loomise toetamiseks

ja Eesti sujuvaks ühinemiseks euroalaga. Finants-

kriisi tagajärjel vajasid mitmed rakendused kii-

ret muutmist ning pidid toimima tavalisest töö-

ajast kauem ja ka nädalavahetustel.

Algatati eri projekte, et tugevdada IT-rakenduste

vastavust EKPSi julgeolekupoliitikale. Lisaks

astuti samme selleks, et ajakohastada rahapolii-

tika otsuste rakendamist toetavaid süsteeme ning

viia lõpule haldusprotsesse toetavad projektid.


3 PERSONALIKONVERENTS

Personalikonverents ning selle koolituse ja aren-

duse töörühm tegelesid 2010. aastal paljude per-

sonalijuhtimisega seotud küsimustega, sealhul-

gas EKPSi liikuvusega.

Laiendati EKPSi-alast koolitust, käivitades:

i) EKPSi projektijuhtimise koolitusprogrammi,

mis koosneb mitmest moodulist projektijuhtimise

meetodite ning projekti keskkonnas vajalike peh-

mete oskuste kohta, ning ii) auditiaruande koosta-

mise ja esitlemise teemalise kursuse. 2011. aastaks

on koolituskalendris kokku 57 EKPSi koolituse

kursust, mis toimuvad 22 keskpangas.

199EKP

Aastaaruanne2010

4 EKPSi SOTSIAALDIALOOG

EKPSi sotsiaaldialoog on arutelufoorum, kus

osalevad EKP ja EKPSi kuuluvate keskpan-

kade ja Euroopa ametiühingute ühenduste töö-

tajate esindajad. 14 Foorumil vahetatakse teavet ja

mõtteid küsimustes, millel võib olla oluline mõju

EKPSi keskpankade tööhõivetingimustele. Tea-

vet antakse kaks korda aastas ilmuvas uudiskir-

jas ning Frankfurdis kaks korda aastas peetava-

tel koosolekutel.

2010. aastal keskenduti EKPSi sotsiaaldialoogi

koosolekutel finantsjärelevalvele, Euroopa

Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamisele

ning EKP poolt kriisi ajal võetud meetmetele.

Samuti arutati pangatähtede tootmise ja ring-

luse, turuoperatsioonide ning maksesüsteemi-

dega seotud küsimusi.

Pangatähtede tootmise ja ringlusega tegelev

töörühm käsitles jätkuvalt tehnilisi küsimusi,

mis täiendasid EKPSi sotsiaaldialoogi täisis-

tungil arutatud teemasid. EKPSi sotsiaaldia-

loogi töörühm kogunes uuesti mais ja septemb-

ris ning määras muu hulgas kindlaks punktid,

mis lisatakse EKPSi sotsiaaldialoogi koosole-

kute päevakorda.

14 Euroopa Keskpankade Ametiühingute Alaline Komitee

(SCECBU), fi nantsasutuste töötajate ametiühingute rahvusva-

heline ühendus (UNI-Europa Finance) ning Avalike Teenistu-

jate Ametiühingute Euroopa Föderatsioon (EPSU).


5 EKP FINANTSARUANNE

201EKP

Aastaaruanne2010

1 TEGEVUSVALDKONNAD

EKP tegevust 2010. aastal kirjeldatakse üksikas-

jalikult aastaaruande vastavates peatükkides.

2 EESMÄRGID JA ÜLESANDED

EKP eesmärke ja ülesandeid kirjeldatakse EKPSi

põhikirjas (artiklid 2 ja 3). Lisaks antakse nende

eesmärkide saavutamisest ülevaade aastaaruan-

dele lisatud presidendi eessõnas.

3 PEAMISED RESSURSID, RISKID JA

MENETLUSED

EKP JUHTIMINE

EKP otsuseid tegevad organid on EKP juhatus,

EKP nõukogu ja EKP üldnõukogu.

EKP juhtimisraamistik hõlmab mitmeid kont-

rolli- ja auditimeetmeid. Näiteks kontrollib

Euroopa Kontrollikoda EKP juhtimise tulemus-

likkust ning EKP finantsaruannet auditeerib

välisaudiitor. Välisaudiitori sõltumatuse taga-

miseks määrab EKP iga viie aasta järel ametisse

uue välisaudiitori. Selleks, et EKP üldjuhtimist

veelgi tugevdada, lõi EKP nõukogu 2007. aastal

EKP auditikomitee.

Aja jooksul on EKP kehtestanud oma tegevust

reguleerivad sise-eeskirjad ning EKP töötajate

ametialase käitumise standardid. Näiteks antakse

2007. aastal jõustunud ja regulaarselt ajakohas-

tatavas käsiraamatus (Business Practice Hand-

book) kasutajasõbralikul viisil teavet EKP tege-

vuse eesmärkide ja tavade kohta, aidates seeläbi

töötajatel täita oma ametialaseid kohustusi.

EKP sisekontrolli struktuuri kohaselt vastutab

organisatsiooni iga üksus ise oma riskide ohja-

mise ja kontrolli teostamise ning oma tegevuse

tulemuslikkuse ja tõhususe eest. Lisaks teostab

siseauditi direktoraat juhatuse otsesel vastutusel

sõltumatut sisekontrolli.

EKP juhtimisest annab täpsema ülevaate aas-

taaruande 10. peatükk.

EKP JUHATUSE LIIKMED

Juhatuse liikmed nimetatakse raha- ja pangan-

dusküsimustes tunnustatud ja vastavate erialaste

kogemustega isikute hulgast Euroopa Ülemkogu

poolt ELi Nõukogu soovitusel, kes on eelnevalt

konsulteerinud Euroopa Parlamendi ja EKP

nõukoguga.

Juhatuse liikmete teenistustingimused määrab

EKP nõukogu kolmest EKP nõukogu poolt ja kol-

mest ELi Nõukogu poolt nimetatud liikmest koos-

neva komitee ettepanekul.

EKP juhatuse liikmetele makstavad tasud on

esitatud tulude ja kulude aruande lisa kirjes 32

„Personalikulu”.

TÖÖTAJAD

EKP tunnistab täielikult usaldusväärse persona-

lipoliitika ja töötajatega peetava konstruktiivse

dialoogi tähtsust. 2010. aastal olid EKP organisat-

siooni kultuuriga seotud arengute keskmes mit-

mekesisus ja kutse-eetika. 1. aprillil 2010 jõus-

tus EKP töötajate uus ulatuslik eetikaraamistik,

milles esitatakse juhised ning kehtestatakse eeti-

katavad, -standardid ja -reeglid. Kõigilt töötaja-

telt oodatakse kutse-eetika kõrget taset nii oma

ülesannete täitmisel kui ka suhetes liikmesrii-

kide keskpankade, ametiasutuste, turuosaliste,

meedia esindajate ja avalikkusega.

2010. aastal olid EKP personaliarenduse peamis-

teks vahenditeks jätkuvalt mobiilsuse edenda-

mise ja personaliarenduse meetmed. EKP toe-

tas ka töötajate lastehoiuvõimalusi ning hõlbustas

töö- ja perekonnakohustuste tasakaalustamist.

2010. aastal oli EKP lepinguliste töötajate kesk-

mine arv (täistööajale taandatuna) 1565 1, võrrel-

des 1530 töötajaga aasta varem. 2010. aasta lõpus

töötas EKPs 1607 inimest. Üksikasjalikum teave

on esitatud tulude ja kulude aruande lisa kirjes 32

„Personalikulu” ning aastaaruande 10. peatüki

punktis 2, kus kirjeldatakse üksikasjalikumalt ka

EKP personalijuhtimise strateegia arengut.

31. DETSEMBRIL 2010 LÕPPENUD AASTA TEGEVUSARUANNE

1 Välja arvatud palgata puhkusel olevad töötajad. Andmed hõl-

mavad tähtajatu, tähtajalise või lühiajalise lepinguga töötajaid,

EKP diplomijärgses programmis osalejaid ning emapuhkusel ja

pikaajalisel haiguspuhkusel olevaid töötajaid.


INVESTEERINGUD JA RISKIJUHTIMINE

Vastavalt EKPSi põhikirja artikli 30 sätetele

koosneb EKP välisvaluutareserv euroala riikide

keskpankade üle kantud välisvaluutareservist.

EKP välisvaluutareservide peamine otstarve on

tagada, et eurosüsteemil on vajaduse korral pii-

savalt likviidseid vahendeid oma valuutaturu-

operatsioonide jaoks.

EKP omavahendite portfell kajastab sissemaks-

tud kapitali, valuutakursi-, intressimäära-, kre-

diidi- ja kullahinnariski vastu tehtava eraldise,

üldreservfondi ja eelmiste aastate akumuleeru-

nud tulu investeeringuid. Omavahendite arvelt

kaetakse peamiselt EKP tegevuskulusid.

EKPd ohustavad fi nantsriskid, mis on seotud

mõlema eespool nimetatud portfelliga ning hõl-

mavad nii krediidi-, turu- kui ka likviidsusriske.

EKP jälgib ja hindab neid riske tähelepanelikult

ning leevendab neid vajaduse korral riskijuhti-

mise raamistiku kaudu, mis hõlmab eelkõige piir-

normide kehtestamist.

EKP investeeringuid ja nendega seotud riskide

juhtimist on lähemalt kirjeldatud aastaaruande

2. peatükis.

EELARVEPROTSESS

Kokkulepitud eelarveid ületavaid kulutusi jäl-

givad korrapäraselt nii juhatus, võttes arvesse

EKP sisekontrolli antud nõu, kui ka nõukogu,

keda abistab eelarvekomitee (BUCOM). Eelar-

vekomitee, mille moodustavad EKP ja euroala

riikide keskpankade eksperdid, on peamisi osa-

lejaid EKP fi nantsjuhtimisprotsessis. Vastavalt

EKP kodukorra artiklile 15 toetab BUCOM EKP

nõukogu, hinnates enne nõukogule kinnitami-

seks esitamist üksikasjalikult EKP iga-aastaseid

eelarve-ettepanekuid ja juhatuse esitatud lisaeel-

arve taotlusi.

4 FINANTSVAHENDID

KAPITAL

Kooskõlas EKPSi põhikirjaga ja nõukogu

8. mai 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 1009/2000

otsustas Euroopa Keskpank 2010. aasta

detsembris suurendada EKP märgitud kapitali

5 miljardi euro võrra ehk 5,8 miljardilt eurolt

10,8 miljardi euroni.

See otsus langetati 2009. aastal käivitatud kapi-

tali adekvaatsuse hindamise tulemusel. Kapitali

suurendamist peeti asjakohaseks, võttes arvesse

valuutakursside, intressimäärade ja kullahin-

dade kasvavat volatiilsust ning EKPd ohustavat

krediidiriski.

Selleks, et tagada kapitali tõrgeteta ülekandmine

EKP-le, otsustas EKP nõukogu, et euroala rii-

kide keskpangad peaksid tasuma oma maksed

lisakapitali kogusummas 3 489 575 000,00 eurot

kolme võrdse aastamaksena. 29. detsembril 2010

tegid (nimetatud kuupäeva seisuga) euroalasse

kuuluvate riikide keskpangad oma esimese sisse-

makse 1 163 191 667 euro väärtuses. Kaks ülejää-

nud makset tehakse vastavalt 2011. ja 2012. aasta

lõpus. Märgitud kapitali miinimumosa, mida

euroalaväliste riikide keskpangad peavad tasuma

EKP tegevuskulude katteks, vähendati 7,00%lt

3,75%ni. Seega kohandati euroalaväliste liikmes-

riikide makstavat kapitali mõnevõrra ning 2010.

aasta 29. detsembril tehti makseid 84 220 euro

väärtuses.

Nende maksete tulemusel kasvas EKP sisse-

makstud kapital 4142 miljonilt eurolt seisuga

31. detsember 2009 5306 miljoni euroni sei-

suga 31. detsember 2010. Muudatusi käsitletakse

üksikasjalikumalt fi nantsaruande lisa kirjes 17

„Kapital ja reservid”.

ERALDIS VALUUTAKURSI-, INTRESSIMÄÄRA-,

KREDIIDI- JA KULLAHINNARISKI KATTEKS

Kuna enamikku EKP varasid ja kohustusi hin-

natakse kehtivate vahetuskursside ja väärtpabe-

rihindade alusel korrapäraselt ümber, mõjutavad

EKP kasumlikkust oluliselt vahetuskursi- ning

vähemal määral intressimäärariskid. Need tulene-

vad peamiselt EKP-le kuuluvatest kullareservidest

ning USA dollarites ja Jaapani jeenides hoitavatest

välisvaluutareservidest, mis on valdavalt investee-

ritud intressi kandvatesse instrumentidesse.

Arvestades neid EKP jaoks märkimisväärseid

riske ning EKP ümberhindluskontode suurust,

203EKP

Aastaaruanne2010

otsustas nõukogu 2005. aastal luua eraldise valuu-

takursi-, intressimäära- ja kullahinnariski kat-

teks. 2009. aastal otsustas nõukogu pärast tagatud

võlakirjade ostuprogrammi loomist (vt fi nants-

aruande lisa kirje 5 „Euroala residentide eurodes

nomineeritud väärtpaberid”) laiendada riskieral-

dise ulatust, et katta ka krediidiriski.

2009. aasta 31. detsembri seisuga oli eraldise

suurus 4 020 445 722 eurot. Kooskõlas EKPSi

põhikirjaga ei tohi riskieraldis koos kõigi EKP

üldreservfondis hoitavate summadega ületada

euroala riikide keskpankade sissemaksete kogu-

mahtu EKP kapitalis. Riskide hindamise tule-

musi arvesse võttes otsustas EKP nõukogu suu-

rendada riskieraldise mahtu 5 183 637 388 euroni,

mis kujutab endast pärast kapitali suurendamist

maksimaalset lubatud piirmäära.

Eraldise suurust ja vajadust kontrollitakse igal

aastal, võttes arvesse mitmeid tegureid, eeskätt

riski kandvate varade hulka, jooksva majandus-

aasta vältel realiseerunud riskide ulatust, eelole-

vaks aastaks prognoositavat tulemust ning riskide

hindamist, sealhulgas riski kandvate varade ris-

kiväärtuse (Values at Risk) arvutusi, mida kohal-

datakse aja jooksul järjepidevalt.

5 FINANTSTULEMUS

FINANTSKONTOD

Vastavalt EKPSi põhikirja artiklile 26.2 koostab

EKP fi nantsaruande EKP juhatus kooskõlas nõu-

kogu kehtestatud põhimõtetega. Aruande kinni-

tab nõukogu ning seejärel see avaldatakse.

2010. AASTA FINANTSTULEMUS

Enne riskieraldisse tehtud ülekannet oli EKP

puhastulu 2010. aastal 1334 miljonit eurot, võr-

reldes 2218 miljoni euroga 2009. aastal. Pärast

ülekannet järele jäänud 171 miljoni euro suurune

puhaskasum jaotati 2011. aasta märtsis euroala

liikmesriikide keskpankade vahel.

2010. aasta puhas intressitulu oli 1422 miljonit

eurot, võrreldes 1547 miljoni euroga 2009. aas-

tal. Puhta intressitulu vähenemise põhjustasid

peamiselt a) puhta intressikulu realiseerimine

TARGET2 saldodelt 2010. aastal; b) väiksem

puhas intressitulu välisvaluutareservidelt, mille

tingisid 2010. aastal peamiselt USA dollarites

nomineeritud varadele kehtinud madalamad kesk-

mised intressimäärad; ning c) ringluses olevatelt

euro pangatähtedelt saadud EKP osa intressitulu

vähenemine, mis kajastab seda, et eurosüsteemi

põhiliste refi nantseerimisoperatsioonide keskmine

intressi piirmäär langes. Neid tegureid tasakaalus-

tasid osaliselt järgmised asjaolud: a) täiendav tulu,

mida saadi väärtpaberituruprogrammi ja tagatud

võlakirjade ostuprogrammi raames ostetud väärt-

paberitelt; b) madalam intressikulu seoses Šveitsi

keskpangaga seotud saldode vähenemisega; ning

c) euroala liikmesriikide keskpankade poolt EKP-

le üle kantud välisvaluutareservidega seotud nõue-

test tuleneva intressikulu vähenemine.

Finantsoperatsioonidest tulenenud realiseeri-

tud puhaskasum, mis oli 2009. aastal 1103 mil-

jonit eurot, vähenes 2010. aastal 474 miljoni

euroni. See oli peamiselt tingitud a) asjaolust,

et 2010. aastal puudus EKP kullamüük, ning

b) 2010. aastal väärtpaberimüügist saadud väik-

semast realiseeritud puhaskasumist.

Allahindlused ulatusid 2010. aastal 195 miljoni

euroni, võrreldes 38 miljoni euroga 2009. aastal.

Selle põhjustas peamiselt väärtpaberite hinnava-

hest tulenev realiseerimata kahjum; väärtpabe-

rite turuväärtus on bilansis kajastatud 2010. aasta

lõpu seisuga.

2009. aasta lõpus ulatus peamiselt USA dollari

ja Jaapani jeeni portfellide kursivahedest tule-

nenud realiseerimata kasum 2070 miljoni euroni

ning kullahinnast saadud realiseerimata kasum

8418 miljoni euroni. Euro nõrgenemine Jaa-

pani jeeni ja USA dollari suhtes 2010. aastal tõi

kaasa kursivahedest tulenenud realiseerimata

kasumi kasvu 6271 miljoni euroni, samal ajal kui

2010. aastal toimunud kullahinna tõusuga kaasnes

13 079 miljoni euro suurune realiseerimata kasum.

Kooskõlas eurosüsteemi arvestuspõhimõtetega

kajastati need kasumid ümberhindluskontodel.

EKP halduskulu kokku, sealhulgas amortisat-

sioon, suurenes 401 miljonilt eurolt 2009. aas-

tal 415 miljoni euroni 2010. aastal.


BILANSS SEISUGA 31. DETSEMBER 2010

VARAD LISA

KIRJE NR

2010

€

2009

€

Kuld ja nõuded kullas 1 17 015 600 109 12 355 158 122

Nõuded välisvääringus euroalaväliste residentide vastu 2

Nõuded RVFi vastu 2.1 414 722 811 346 455 675

Pangakontode jäägid, väärtpaberiinvesteerin-

gud, välislaenud ja muud välisvarad 2.2 39 298 995 950 35 109 527 121

39 713 718 761 35 455 982 796

Nõuded välisvääringus euroala residentide vastu 2.2 4 326 557 549 3 293 593 476

Nõuded eurodes euroalaväliste residentide vastu 3

Pangakontode jäägid,

väärtpaberiinvesteeringud ja laenud 3.1 1 800 000 000 0

Muud nõuded eurodes euroala krediidiasutuste vastu 4 33 368 000 5 000

Euroala residentide eurodes nomineeritud väärtpaberid 5

Rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavad

väärtpaberid 5.1 17 925 976 508 2 181 842 083

Eurosüsteemisisesed nõuded 6

Nõuded seoses euro pangatähtede

jaotamisega eurosüsteemis 6.1 67 176 191 390 64 513 307 300

Muud eurosüsteemisisesed (neto)nõuded 13.2 0 6 359 967 425

67 176 191 390 70 873 274 725

Muud varad 7

Materiaalne ja immateriaalne põhivara 7.1 281 925 625 221 886 920

Muu fi nantsvara 7.2 13 249 960 731 11 816 451 684

Bilansiväliste instrumentide ümberhindlusest

tulenevad erinevused 7.3 147 260 366 20 951 426

Viitlaekumised ja ettemakstud kulud 7.4 1 319 491 653 775 782 372

Mitmesugused muud varad 7.5 532 963 278 1 003 035 232

15 531 601 653 13 838 107 634

Varad kokku 163 523 013 970 137 997 963 836

205EKP

Aastaaruanne2010

KOHUSTUSED LISA

KIRJE NR

2010

€

2009

€

Ringluses olevad pangatähed 8 67 176 191 390 64 513 307 300

Muud kohustused eurodes euroala krediidiasutuste ees 9 33 363 000 0

Kohustused eurodes teiste euroala residentide ees 10

Muud kohustused 10.1 1 072 000 000 1 056 000 000

Kohustused eurodes euroalaväliste residentide ees 11 1 201 602 021 9 515 160 271

Kohustused välisvääringus euroalaväliste residentide ees 12

Hoiused, kontojäägid ja muud

kohustused 12.1 478 028 926 18 752 058

Eurosüsteemisisesed kohustused 13

Välisvaluutareservide ülekandmisega

samaväärsed kohustused 13.1 40 204 457 215 40 204 457 215

Muud eurosüsteemisisesed (neto)

kohustused 13.2 21 225 255 926 0

61 429 713 141 40 204 457 215

Muud kohustused 14

Bilansiväliste instrumentide

ümberhindlusest tulenevad erinevused 14.1 568 235 002 196 041 410

Viitvõlad ja ettemakstud tulud 14.2 749 630 881 731 468 960

Mitmesugused muud kohustused 14.3 494 466 366 409 204 389

1 812 332 249 1 336 714 759

Eraldised 15 5 216 716 613 4 042 873 982

Ümberhindluskontod 16 19 626 699 159 10 915 251 958

Kapital ja reservid 17

Kapital 17.1 5 305 536 076 4 142 260 189

Aruandeaasta kasum 170 831 395 2 253 186 104

Kohustused kokku 163 523 013 970 137 997 963 836


31. DETSEMBRIL 2010 LÕPPENUD AASTA TULUDE JA KULUDE ARUANNE

LISA

KIRJE NR

2010

€

2009

€

Intressitulu välisvaluutareservidelt 26.1 366 179 478 700 216 277

Intressitulu euro pangatähtede

jaotusest eurosüsteemis 26.2 653 509 659 787 157 441

Muu intressitulu 26.4 4 796 498 245 5 608 442 130

Intressitulu 5 816 187 382 7 095 815 848Riikide keskpankade üle kantud

välisvaluutareservidelt makstav intress 26.3 (346 484 251) (443 045 045)

Muu intressikulu 26.4 (4 047 227 079) (5 105 724 953)

Intressikulu (4 393 711 330) (5 548 769 998)

Puhas intressitulu 26 1 422 476 052 1 547 045 850

Realiseeritud kasum/kahjum

fi nantsoperatsioonidest 27 474 313 327 1 102 597 118

Finantsvarade ja -positsioonide allahindlused 28 (195 213 437) (37 939 649)

Kanded välisvaluutakursi-, intressimäära-,

krediidi- ja kullahinnariski eraldistest/

eraldistesse (1 163 191 667) 34 806 031

Finantsoperatsioonide puhastulem, allahindlused ja riskieraldised (884 091 777) 1 099 463 500

Tasude ja komisjonitasudega seotud netokulu 29 (1 409 017) (16 010)

Tulu aktsiatelt ja osalustest 30 2 612 858 934 492

Muu tulu 31 46 537 026 6 783 936

Puhastulu kokku 586 125 142 2 654 211 768

Personalikulu 32 (196 470 934) (187 314 707)

Halduskulu 33 (196 636 534) (186 447 503)

Materiaalse ja immateriaalse põhivara

amortisatsioon (13 601 111) (21 042 602)

Pangatähtede tootmisteenused 34 (8 585 168) (6 220 852)


Frankfurt Maini ääres, 22. veebruar 2011

EUROOPA KESKPANK

Jean-Claude Trichet

President

207EKP

Aastaaruanne2010

FINANTSARUANDE VORM

JA ESITUSVIIS

EKP finantsaruanne on koostatud selleks, et

anda õiglane ülevaade EKP fi nantsseisundist ja

majandustegevuse tulemustest. Aruanne põhi-

neb järgmistel arvestuspõhimõtetel 2, mida EKP

nõukogu peab keskpanga tegevuse seisukohalt

asjakohaseks.

ARVESTUSPÕHIMÕTTED

Aruande koostamisel on rakendatud järgmisi

arvestuspõhimõtteid: majanduslik reaalsus ja

läbipaistvus, konservatiivsus, bilansipäevajärg-

sete sündmuste kajastamine, olulisus, jätkuvus,

tekkepõhisus, järjepidevus ja võrreldavus.

VARADE JA KOHUSTUSTE KAJASTAMINE

Varasid ja kohustusi kajastatakse bilansis üksnes

juhul, kui on tõenäoline, et vara või kohustuse

kandega seotud tulevane majanduslik kasu liigub

EKPsse või EKPst välja, peaaegu kõik varaga

seotud riskid ja tulu on kantud üle EKP-le ning

vara maksumust või väärtust või kohustuse suu-

rust saab usaldusväärselt mõõta.

RAAMATUPIDAMISE ALUSED

Aruanne on koostatud, lähtudes soetusmaksumuse

põhimõttest, ning seda on kohandatud, et hõlmata

turukõlblike väärtpaberite (v.a väärtpaberid,

mis on liigitatud tähtaja lõpuni hoitavateks),

kulla ning kõigi ülejäänud välisvääringus

nomineeritud bilansiliste ja bilansiväliste varade

ja kohustuste turuväärtust. Finantsvarade ja

-kohustustega seotud tehinguid kajastatakse

nende arvelduspäeval.

Välisvaluutas nomineeritud fi nantsinstrumenti-

dega tehtud tehingud (v.a väärtpaberitehingud)

kajastatakse tehingupäeval bilansivälistel kon-

todel. Arvelduspäeval pööratakse bilansivälised

kanded ümber ja tehingud kajastatakse bilansis.

Välisvaluuta ost ja müük mõjutavad välisvaluuta

netopositsiooni tehingupäeval ning realiseeritud

müügitulem arvutatakse samuti tehingupäeval.

Välisvaluutas nomineeritud fi nantsinstrumenti-

dega seoses kogunenud intress ning üle- või ala-

kurss arvutatakse ja kirjendatakse iga päev. Need

laekumised mõjutavad iga päev ka välisvaluuta

positsiooni.

KULD NING VÄLISVALUUTAVARAD

JA -KOHUSTUSED

Välisvääringus nomineeritud varad ja kohus-

tused konverteeritakse eurodeks bilansipäeval

kehtiva vahetuskursi alusel. Tulud ja kulud kon-

verteeritakse tehingu kajastamise päeval keh-

tiva vahetuskursi põhjal. Välisvaluutavarade ja

-kohustuste ning sealhulgas bilansiliste ja bilansi-

väliste instrumentide ümberhindlus toimub vää-

ringute kaupa.

Välisvääringus nomineeritud varade ja kohus-

tuste hinna ümberhindlust turuhindadesse eris-

tatakse vahetuskursi ümberhindlusest.

Kulla väärtust hinnatakse aastalõpu turuhinna

alusel, eristamata hinna ja valuuta ümberhindluse

erinevusi. 31. detsembril 2010 lõppenud aastal

hinnati kulla väärtust üksnes 31. detsembril 2010

kehtinud EUR/USD vahetuskursi põhjal arvuta-

tud kullauntsi eurohinna alusel.

RVFi arvestusühik (SDR) määratletakse valuu-

takorvi alusel. EKP-le kuuluvate RVFi arves-

tusühikute ümberhindamiseks arvutati SDRi

väärtus nelja peamise vääringu (USA dollar,

euro, Jaapani jeen ja naelsterling) vahetuskurs-

side kaalutud summana euro suhtes seisuga

31. detsember 2010.

VÄÄRTPABERID

Turukõlblikke väärtpabereid (v.a väärtpaberid,

mis on liigitatud tähtaja lõpuni hoitavateks) ja

muid samalaadseid varasid hinnatakse konkreet-

sete väärtpaberite kaupa kas bilansipäeval kehti-

nud keskmiste turuhindade või asjakohase tulu-

kõvera alusel. 31. detsembril 2010 lõppenud aasta

puhul kasutati sama aasta 30. detsembril kehti-

nud keskmisi turuhindu.

ARVESTUSPÕHIMÕTTED 1

EKP üksikasjalikke arvestuspõhimõtteid sisaldav 10. novembri 1

2006. aasta otsus EKP/2006/17 (ELT L 348, 11.12.2006, lk 38)

koos muudatustega tunnistati kehtetuks ja asendati 11. novembri

2010. aasta otsusega EKP/2010/21 (ELT L 35, 9.2.2011, lk 1) ala-

tes 31. detsembrist 2010.

Kõnealused põhimõtted on kooskõlas EKPSi põhikirja 2

artikli 26.4 sätetega, mis nõuavad kooskõlastatud lähenemist

eurosüsteemi majandustegevuse raamatupidamisarvestust ja

fi nantsaruandlust käsitlevatele eeskirjadele.


Turukõlblikke väärtpabereid, mis on liigitatud

tähtaja lõpuni hoitavateks, ning mittelikviidseid

aktsiaid hinnatakse nende soetushinna alusel,

mida väärtuse langusel korrigeeritakse.

TULUDE KAJASTAMINE

Tulud ja kulud kajastatakse arvestusperioodil,

mil need teenitakse või tekivad. Välisvaluuta,

kulla ja väärtpaberite müügist saadud realiseeri-

tud kasum ja kahjum kajastuvad tulude ja kulude

aruandes. Need arvutatakse vastava vara kesk-

mise hinna alusel.

Realiseerimata kasumit ei kajastata tuluna, vaid

see kantakse otse ümberhindluskontole.

Realiseerimata kahjum kajastub tulude ja kulude

aruandes, kui see ületab aasta lõpu seisuga vas-

taval ümberhindluskontol kajastatud eelmist

ümberhindluskasumit. Ühe väärtpaberi-, valuuta-

või kullapositsiooni realiseerimata kahjumit ei

tasaarveldata teise väärtpaberi-, valuuta- või kul-

lapositsiooni realiseerimata kasumiga. Kui tulude

ja kulude aruande mis tahes kirje puhul tuvasta-

takse aasta lõpus realiseerimata kahjum, vähen-

datakse selle keskmist hinda, nii et see vastaks

aastalõpu vahetuskursile või turuhinnale.

Väärtuse langusest tulenev kahjum kajastatakse

tulude ja kulude aruandes ning seda ei pöörata

järgnevatel aastatel ümber, v.a juhul kui väärtuse

langus väheneb ning vähenemist saab seostada

konkreetse sündmusega, mis leidis aset pärast

väärtuse languse esmakordset kajastamist.

Üle- või alakurss, mis tuleneb ostetud väärtpa-

beritest (sh väärtpaberid, mis on liigitatud täht-

aja lõpuni hoitavateks), arvutatakse ja esitatakse

intressitulu osana ning amortiseeritakse väärtpa-

berite järelejäänud eluea jooksul.

PÖÖRDTEHINGUD

Pöördtehingud on operatsioonid, mille korral

EKP ostab või müüb repotehingu (tagasiostule-

pingu) alusel vara või teostab laenuoperatsioone

tagatise vastu.

Tagasiostulepingu alusel müüakse väärtpabe-

reid sularaha eest ning samal ajal sõlmitakse

kokkulepe nende tagasiostmiseks kindlaksmää-

ratud hinnaga ja kindlal kuupäeval. Tagasiostule-

pingud kajastatakse tagatud sissetuleva hoiusena

bilansi kohustuste poolel ning lepingute intress

intressikuluna tulude ja kulude aruandes. Taga-

siostulepingute alusel müüdud väärtpaberid jää-

vad EKP bilanssi.

Pöördrepotehingute alusel ostetakse väärtpa-

bereid sularaha eest ning samal ajal sõlmitakse

kokkulepe nende tagasimüümiseks kokkulepi-

tud hinnaga ja kindlal kuupäeval. Neid tehinguid

kajastatakse tagatud laenudena bilansi varade

poolel, kuid need ei moodusta osa EKP väärtpa-

beripositsioonist. Tehingute intress kajastatakse

tulude ja kulude aruandes intressituluna.

Pöördtehinguid (sealhulgas väärtpaberilaenute-

hingud), mis on tehtud automatiseeritud väärt-

paberilaenuandmise programmi alusel, kajas-

tatakse bilansis ainult juhul, kui EKP kontole

on kantud sularahatagatis. 2010. aastal ei esi-

tatud EKP-le selliste tehingutega seoses ühtki

sularahatagatist.

BILANSIVÄLISED INSTRUMENDID

Välisvaluutainstrumendid, st välisvaluuta for-

vardtehingud, valuutavahetustehingute forvard-

osad ja muud välisvaluutainstrumendid, mis

hõlmavad ühe valuuta vahetamist teise vastu tule-

vasel kuupäeval, arvatakse kursivahedest tule-

neva kasumi ja kahjumi arvutamisel välisvaluuta

netopositsiooni hulka.

Intressimäära instrumentide ümberhindamine

toimub konkreetsete instrumentide põhiselt. Int-

ressimäära futuurlepingute marginaalide igapäe-

vased muutused kajastatakse tulude ja kulude

aruandes. Väärtpaberite forvardtehingute ja int-

ressimäära vahetuslepingute hindamine põhi-

neb üldtunnustatud meetoditel, milles kasuta-

takse kättesaadavaid turuhindu ja -kursse ning

diskontotegureid alates arvelduspäevast kuni

hindamispäevani.

BILANSIPÄEVAJÄRGSED SÜNDMUSED

Varade ja kohustuste positsioone korrigeeritakse

sündmuste osas, mis toimuvad aastabilansi kuu-

päeva ja fi nantsaruande EKP nõukogu poolse

209EKP

Aastaaruanne2010

heakskiitmise kuupäeva vahelisel ajal, kui need

mõjutavad oluliselt varade ja kohustuste olukorda

bilansipäeval.

Olulised bilansipäevajärgsed sündmused, mis ei

mõjuta varade ja kohustuste olukorda bilansipäe-

val, avaldatakse lisas.

EKPSi-SISESED/EUROSÜSTEEMISISESED SALDOD

EKPSi-sisesteks tehinguteks nimetatakse pii-

riüleseid tehinguid kahe ELi keskpanga vahel.

EKPSi-siseseid tehinguid eurodes töödeldakse

põhiliselt TARGET2 kaudu (üleeuroopaline auto-

matiseeritud reaalajaline brutoarvelduste kiirüle-

kandesüsteem; vt aastaaruande 2. peatükk) ja

nende põhjal tekivad vastastikku saldod TAR-

GET2ga liitunud ELi keskpankade kontodel.

Need saldod suunatakse iga päev EKP-le, mille

tulemusel jääb iga liikmesriigi keskpangale üks-

ainus netopositsioon EKP suhtes. See positsioon

kajastab EKP raamatupidamises iga liikmes-

riigi keskpanga netonõudeid või -kohustusi üle-

jäänud EKPSi suhtes. Euroala riikide keskpan-

kade eurosüsteemisisesed nõuete ja kohustuste

positsioonid EKP suhtes, mis tulenevad nende

osalusest TARGET2s, ning muud eurosüsteemi-

sisesed positsioonid eurodes (nt kasumi vahejao-

tus keskpankadele) esitatakse EKP bilansis ühtse

varade või kohustuste netopositsioonina kirjetes

„Muud eurosüsteemisisesed (neto)nõuded” või

„Muud eurosüsteemisisesed (neto)kohustused”.

Euroalaväliste riikide keskpankade EKPSi-sise-

sed nõuete ja kohustuste positsioonid EKP suh-

tes, mis tulenevad nende osalusest TARGET2s 3,

esitatakse kirjes „Kohustused eurodes euroala-

väliste residentide ees”.

Eurosüsteemis euro pangatähtede jaotamisest

tulenevad eurosüsteemisisesed saldod esita-

takse ühtse netovarana kirjes „Nõuded seoses

euro pangatähtede jaotamisega eurosüsteemis”

(vt teema „Ringluses olevad pangatähed” arves-

tuspõhimõtteid käsitlevas lisas).

Eurosüsteemisisesed saldod, mis tulenevad euro-

süsteemiga liituvate riikide poolt EKP-le üle kan-

tud välisvaluutareservidest, nomineeritakse euro-

des ja esitatakse kirjes „Välisvaluutareservide

ülekandmisega samaväärsed kohustused”.

PÕHIVARA KÄSITLEMINE

Põhivara (välja arvatud maa ja kunstiteosed) hin-

natakse soetusmaksumuse alusel, millest arvesta-

takse maha amortisatsioon. Maad ja kunstiteoseid

hinnatakse soetusmaksumuse alusel. Amortisat-

sioon arvestatakse lineaarsel meetodil alates soe-

tamisjärgsest kvartalist, võttes arvesse vara kogu

prognoositavat kasulikku eluiga järgmiselt:

Arvutid, nende riist- ja tarkvara ning

mootorsõidukid 4 aastat

Seadmed, mööbel ja sisseseade 10 aastat

Põhivara väärtusega alla 10 000 euro Kantakse maha ostuaastal

EKP praeguste renditud hoonete ja nende remon-

timise kapitaliseeritud kulude amortisatsiooni-

aega on kohandatud, et need varad jõutaks täie-

likult maha kanda enne, kui EKP kolib uutesse

hoonetesse.

EKP uute hoonetega seotud kulud, mis vastavad

kapitaliseerimiskriteeriumitele, esitatakse kirjes

„Pooleliolevad ehitised”. Need kulud kantakse

vastavatesse põhivarakirjetesse pärast seda, kui

vara on kasutusele võetud. EKP uute hoonete

amortiseerimiseks kirjendatakse kulud asja-

kohastes komponentides ja need amortiseeri-

takse vastavalt varade prognoositavale kasuli-

kule elueale.

EKP PENSIONIKAVA JA MUUD PENSIONIHÜVITISED

EKP-l on oma töötajate tarbeks määratud väl-

jamaksega pensionisüsteem, mida rahastatakse

töötajate pikaajaliste hüvitiste fondi varadest.

1. juunil 2009 kehtestati uus pensionikava, mida

kohaldatakse nii seniste kui ka uute töötajate suh-

tes, et tagada kava pikaajaline rahaline jätkusuut-

likkus. Uue kava kohaselt suurendati EKP ja töö-

tajate kohustuslikke osamakseid vastavalt 16,5%lt

18%ni põhipalgast ning 4,5%lt 6%ni põhipal-

gast. Nagu varasema pensionikava puhul, saavad

31. detsembri 2010. aasta seisuga osalesid TARGET2s järgmi-3

sed euroalaväliste liikmesriikide keskpangad: Bulgaaria kesk-

pank (Българска народна банка), Eesti Pank, Leedu keskpank

(Lietuvos Bankas), Läti keskpank (Latvijas Banka), Poola kesk-

pank (Narodowy Bank Polski) ja Taani keskpank (Danmarks

Nationalbank).


töötajad ka uue kava raames teha vabatahtlikke

lisamakseid määratud sissemaksega pensioni-

sambasse, mida võib kasutada täiendavate hüvi-

tiste maksmiseks. 4 Varasem pensionikava kül-

mutati 31. mail 2009, säilitades seniste töötajate

seonduvad õigused.

BILANSS

Määratud väljamaksega pensionisüsteem kajas-

tatakse bilansi kohustuste poolel pensioniko-

hustuse nüüdisväärtusena bilansipäeva seisuga,

millest on maha arvestatud kohustuste rahastami-

seks kasutatud pensionisüsteemi varade õiglane

väärtus ja mida on kohandatud vastavalt kind-

lustusmatemaatilisele realiseerimata kasumile

või kahjumile.

Määratud väljamaksega pensionikohustuse arvu-

tavad sõltumatud kindlustusmatemaatikud igal

aastal proportsionaalse osa krediteerimise mee-

todi (projected unit credit method) kohaselt.

Määratud väljamaksega pensionikohustuse nüü-

disväärtus määratakse, diskonteerides hinnangu-

lised tulevased rahavood, kasutades bilansipäeva

seisuga selliste eurodes nomineeritud kõrge kva-

liteediga ettevõtete võlakirjade tulukõverat, mille

tähtaeg on ligilähedane seonduva pensionikohus-

tuse tähtajale.

Kindlustusmatemaatiline kasum ja kahjum või-

vad tuleneda kogemustel põhinevatest kohan-

dustest (kui tegelikud tulemused erinevad eel-

nevatest kindlustusmatemaatilistest eeldustest)

ning muudatustest kindlustusmatemaatilistes

eeldustes.

TULUDE JA KULUDE ARUANNE

Tulude ja kulude aruandes kajastuv netosumma

hõlmab järgmist:

aruandeaastal makstud määratud pensionihü-a)

vitistega seotud jooksvad teeninduskulud;

määratud väljamaksega pensionikohustuselt b)

diskontomäära alusel makstav intress;

kindlaksmääratud hüvitiste kohustusele vas-c)

tavatelt pensionisüsteemi varadelt saadav

oodatav tulu;

pensionihüvitistest tulenev kindlustusmate-d)

maatiline kasum ja kahjum, mida kajasta-

takse, kasutades 10% kõikumisvahemikku;

ning

muudest pikaajalistest hüvitistest tulenev e)

kindlustusmatemaatiline kasum ja kahjum.

10% KÕIKUMISVAHEMIK

Pensionihüvitistest tulenev kumulatiivne kindlus-

tusmatemaatiline realiseerimata puhaskasum ja

-kahjum amortiseeritakse pensionisüsteemis osa-

levate töötajate eeldatava keskmise järelejäänud

tööstaaži jooksul, kui nende väärtus ületab suu-

rema kahest järgmisest väärtusest: a) 10% määra-

tud väljamaksega pensionikohustuse nüüdisväär-

tusest ning b) 10% kindlaksmääratud hüvitiste

kohustusele vastavate pensionisüsteemi varade

õiglasest väärtusest.

JUHATUSE LIIKMETE PENSIONID JA MUUD PÄRAST

PENSIONILE JÄÄMIST MAKSTAVAD HÜVITISED

EKP juhatuse liikmete pensionihüvitised ja muud

pikaajalised hüvitised ning töötajate invaliidsus-

hüvitised kaetakse jooksvalt. Nende hüvitistega

seotud eeldatavad kulud kogunevad juhatuse liik-

mete/töötajate ameti- või tööaja jooksul sarnaselt

määratud väljamaksega pensionisüsteemis keh-

tivale arvepidamispõhimõttele. Kindlustusmate-

maatilist kasumit ja kahjumit kajastatakse tulude

ja kulude aruandes kirjeldatud viisil.

Sõltumatud kindlustusmatemaatikud hindavad

neid kohustusi igal aastal, et teha kindlaks raa-

matupidamisaruandes kajastatavate asjakohaste

kohustuste suurus.

RINGLUSES OLEVAD PANGATÄHED

Euro pangatähti lasevad ringlusse EKP ja euroala

riikide keskpangad, kes koos moodustavad euro-

süsteemi. 5 Ringluses olevate euro pangatähtede

koguväärtus jaotatakse eurosüsteemi riikide

Töötajate kogutud vabatahtlikke fonde võib pensioniikka jõud-4

misel kasutada täiendava pensioni ostmiseks. Sellest hetkest

lisatakse kõnealune pension määratud väljamaksega seotud

kohustusele.

13. detsembri 2010. aasta otsus EKP/2010/29 euro pangatäh-5

tede emiteerimise kohta (uuesti sõnastatud), ELT L 35, 9.2.2011,

lk 26.

211EKP

Aastaaruanne2010

keskpankade vahel iga kuu viimasel tööpäeval

vastavalt pangatähtede jaotamise alusele. 6

EKP-le jaotatud osa ringluses olevate euro pan-

gatähtede koguväärtusest on 8% ja see on aval-

datud bilansi kohustuste poolel kirjes „Ringluses

olevad pangatähed”. EKP osa euro pangatäh-

tede koguväljalaskes on tagatud tema nõue-

tega liikmesriikide keskpankadele. Need int-

ressi kandvad nõuded 7 avaldatakse allkirjes

„Eurosüsteemisisesed nõuded: nõuded seoses

euro pangatähtede jaotamisega eurosüsteemis”

(vt teema „EKPSi-sisesed/eurosüsteemisisesed

saldod” arvestuspõhimõtteid käsitlevas lisas).

Nõuetelt laekuv intressitulu esitatakse kirjes

„Puhas intressitulu”.

KASUMI VAHEJAOTUS

Tulu, mille EKP saab ringluses olevatelt euro

pangatähtedelt ning väärtpaberituruprogrammi

raames ostetud väärtpaberitelt, jaotatakse

euroala riikide keskpankadele samal majan-

dusaastal, mil see tekib. EKP jaotab selle tulu

järgneva aasta jaanuaris kasumi vahejaotuse käi-

gus. 8 Jaotatakse kogu tulu, välja arvatud juhul,

kui EKP aasta puhaskasum on väiksem kui ring-

luses olevatelt euro pangatähtedelt ja väärtpabe-

rituruprogrammi raames ostetud väärtpaberitelt

saadud tulu. Jaotatavat tulu võidakse vähendada

juhul, kui EKP nõukogu teeb otsuse teha ümber-

paigutusi intressimäära-, valuutakursi-, krediidi-

ja kullahinnariskide katteks. EKP nõukogu võib

ka otsustada, et kulud, mida EKP kannab seo-

ses euro pangatähtede väljaandmise ja käitlemi-

sega, kaetakse ringluses olevatelt euro pangatäh-

tedelt saadud tulust.

MUUD KÜSIMUSED

EKP juhatus on seisukohal, et EKP kui kesk-

panga rolli arvestades ei pakuks tema rahavoo-

gude aruande avaldamine fi nantsaruande luge-

jatele olulist asjakohast lisateavet.

Euroopa Liidu Nõukogu on kooskõlas EKPSi

põhikirja artikliga 27 ja EKP nõukogu soovitu-

sel heaks kiitnud otsuse nimetada Pricewater-

houseCoopers Aktiengesellschaft Wirtschafts-

prüfungsgesellschaft EKP välisaudiitoriks viieks

aastaks kuni 2012. majandusaasta lõpuni.

Pangatähtede jaotamise alus – protsentuaalne väärtus, mis tule-6

neb EKP osa arvesse võtmisest euro pangatähtede koguväljalas-

kes ja kapitali märkimise aluse kohaldamisest riikide keskpan-

kade osale selles kogusummas.

25. novembri 2010. aasta otsus EKP/2010/23 eurot rahaühikuna 7

kasutavate liikmesriikide keskpankade emissioonitulu jaotuse

kohta (uuesti sõnastatud), ELT L 35, 9.2.2011, lk 17.

25. novembri 2010. aasta otsus EKP/2010/24 ringluses olevatelt 8

euro pangatähtedelt ja väärtpaberituruprogrammi raames ostetud

väärtpaberitelt Euroopa Keskpangale koguneva tulu vahepealse

jaotamise kohta (uuesti sõnastatud), ELT L 6, 11.1.2011, lk 35.


1 KULD JA NÕUDED KULLAS

2010. aasta 31. detsembri seisuga kuulus EKP-le

16 122 146 untsi 9 puhast kulda (2009. aastal

16 122 146 untsi). Selle tagasihoidliku vähe-

nemise tingis kaaluerinevus, mis tulenes EKP

2010. aastal algatatud asendusprogrammist. Kul-

lavarude väärtus eurodes kasvas kullahinna mär-

kimisväärse tõusu tõttu 2010. aastal (vt teemat

„Kuld ning välisvaluutavarad ja -kohustused”

arvestuspõhimõtteid käsitlevas lisas).

2 NÕUDED VÄLISVÄÄRINGUS EUROALAVÄLISTE

JA EUROALA RESIDENTIDE VASTU

2.1 NÕUDED RVFI VASTU

See varade kirje kajastab Rahvusvahelise Valuuta-

fondi arvestusühikuid (SDRid) seisuga 31. detsem-

ber 2010. Nõuded tulenevad EKP ja Rahvusvahe-

lise Valuutafondi (RVF) vahelisest kahepoolsest

arvestusühikute ostu-müügikokkuleppest, mille

kohaselt RVF võib EKP nimel korraldada SDRide

müüki või ostu vastavalt kindlaksmääratud mii-

nimum- ja maksimumtasemele. Raamatupidami-

ses käsitletakse SDRe välisvääringuna (vt teema

„Kuld ning välisvaluutavarad ja -kohustused”

arvestuspõhimõtteid käsitlevas lisas).

2.2 PANGAKONTODE JÄÄGID, VÄÄRTPABERIINVES-

TEERINGUD, VÄLISLAENUD JA MUUD

VÄLISVARAD; NÕUDED VÄLISVÄÄRINGUS

EUROALA RESIDENTIDE VASTU

Need kaks kirjet hõlmavad pangakontode

jääke ja laene välisvääringus ning samuti USA

dollarites ja Jaapani jeenides nomineeritud

väärtpaberiinvesteeringuid.

Nõuded euroalaväliste residentide vastu

2010

€

2009

€

Muutus

€

Arvelduskontod 1 415 134 235 845 908 975 569 225 260

Rahaturu hoiused 881 467 443 636 977 905 244 489 538

Pöördrepotehingud 54 632 540 0 54 632 540

Väärtpaberi-

investeeringud 36 947 761 732 33 626 640 241 3 321 121 491

Kokku 39 298 995 950 35 109 527 121 4 189 468 829

Nõuded euroala residentide vastu

2010

€

2009

€

Muutus

€

Arvelduskontod 3 522 840 677 846 2 844 994

Rahaturu hoiused 4 254 182 741 3 292 915 630 961 267 111

Pöördrepotehingud 68 851 968 0 68 851 968

Kokku 4 326 557 549 3 293 593 476 1 032 964 073

Nende positsioonide euroväärtuse kasv 2010. aas-

tal oli peamiselt tingitud USA dollari ja Jaapani

jeeni kallinemisest euro suhtes. Samuti aitas

nende kirjete koguväärtuse suurenemisele kaasa

2010. aastal saadud tulu, eelkõige USA dollari

portfelli laekunud tulu.

EKP välisvaluutapositsioon (neto) USA dollari-

tes ja Jaapani jeenides 10 2010. aasta 31. detsembri

seisuga:

miljonit valuutaühikut

USA dollar 43 952

Jaapani jeen 1 101 816

3 NÕUDED EURODES EUROALAVÄLISTE

RESIDENTIDE VASTU

3.1 PANGAKONTODE JÄÄGID,

VÄÄRTPABERIINVESTEERINGUD JA LAENUD

2010. aasta 31. detsembri seisuga hõlmas see kirje

ühe euroalavälise keskpanga nõuet seoses EKPga

repotehingute kohta sõlmitud kokkuleppega.

Kokkuleppe kohaselt saab euroalaväline kesk-

pank võtta kõlbliku tagatise vastu laenu eurodes,

et toetada oma riigisiseseid operatsioone likviid-

suse lisamiseks.

BILANSI LISA

Vastab 501,5 tonnile.9

Vastavas välisvääringus nomineeritud varad miinus kohustused, 10

mille suhtes kohaldatakse valuuta ümberhindlust. Need kajas-

tatakse kirjetes „Nõuded välisvääringus euroalaväliste residen-

tide vastu”, „Nõuded välisvääringus euroala residentide vastu”,

„Viitlaekumised ja ettemakstud kulud”, „Kohustused välisvää-

ringus euroalaväliste residentide ees”, „Bilansiväliste instrumen-

tide ümberhindlusest tulenevad erinevused” (kohustuste poolel)

ning „Viitvõlad ja ettemakstud tulud”, võttes arvesse valuuta-

forvardeid ja valuutavahetustehinguid bilansivälistes kirjetes. Ei

sisalda välisvääringus nomineeritud fi nantsinstrumentide hinna

ümberhindlusest saadud tulu.

213EKP

Aastaaruanne2010

4 MUUD NÕUDED EURODES EUROALA

KREDIIDIASUTUSTE VASTU


peamiselt pooleliolevat pöördrepotehingut, mis

teostati tagatud võlakirjade laenuoperatsioo-

nide kontekstis (vt lisa kirje 9 „Muud kohustu-

sed eurodes euroala krediidiasutuste ees”).

5 EUROALA RESIDENTIDE EURODES

NOMINEERITUD VÄÄRTPABERID

5.1 RAHAPOLIITILISTEL EESMÄRKIDEL HOITAVAD

VÄÄRTPABERID


väärtpabereid, mille EKP on omandanud tagatud

võlakirjade ostuprogrammi raames. Kõnealuse

programmi ajal on EKP ja riikide keskpangad

ostnud eurodes nomineeritud tagatud võlakirju,

mis on emiteeritud euroalal. Ostud viidi täieli-

kult lõpule 2010. aasta juuni lõpuks.

2010. aasta mais seadis EKP nõukogu sisse väärt-

paberituruprogrammi, mille raames EKP ja rii-

kide keskpangad saavad osta euroala avaliku sek-

tori ja erasekori võlakirju, et leevendada häireid

euroala võlakirjaturgude teatavates segmentides

ning taastada rahapoliitika ülekandemehhanismi

nõuetekohane toimimine.

2010. aasta lõpus oli EKP väärtpaberipositsioon,

kuhu kuuluvad kahe eespool nimetatud prog-

rammi raames ostetud väärtpaberid, järgmine:

2010

€

2009

€

Muutus

€

Tagatud võlakirjade

ostuprogramm 4 823 413 246 2 181 842 083 2 641 571 163

Väärtpaberi-

turuprogramm 13 102 563 262 0 13 102 563 262

Kokku 17 925 976 508 2 181 842 083 15 744 134 425

Nõukogu otsustas käsitleda kõnealuste program-

mide raames ostetud väärtpabereid tähtaja lõpuni

hoitavate väärtpaberitena (vt teema „Väärtpaberid”

arvestuspõhimõtteid käsitlevas lisas). 2010. aasta

31. detsembri seisuga puudusid objektiivsed tõen-

did kõnealuste varade väärtuse languse kohta.

6 EUROSÜSTEEMISISESED NÕUDED

6.1 NÕUDED SEOSES EURO PANGATÄHTEDE

JAOTAMISEGA EUROSÜSTEEMIS

See kirje hõlmab EKP nõudeid euroala riikide

keskpankade vastu seoses euro pangatähtede jao-

tamisega eurosüsteemis (vt teema „Ringluses

olevad pangatähed” arvestuspõhimõtteid käsit-

levas lisas).

7 MUUD VARAD

7.1 MATERIAALNE JA IMMATERIAALNE PÕHIVARA

See vara hõlmas 2010. aasta 31. detsembri sei-

suga järgmisi põhikirjeid:

2010

€

2009

€

Muutus

€

Maksumus

Maa ja ehitised 168 714 234 168 811 800 (97 566)

Arvutite

riist- ja tarkvara 188 781 597 182 723 860 6 057 737

Seadmed, mööbel,

sisseseade ja

mootorsõidukid 30 325 142 29 786 515 538 627

Pooleliolevad

ehitised 174 386 237 107 411 277 66 974 960

Muu põhivara 1 525 084 1 415 991 109 093

Maksumus kokku 563 732 294 490 149 443 73 582 851

Akumuleeritud amortisatsioon

Maa ja ehitised (74 965 599) (70 731 976) (4 233 623)

Arvutite

riist- ja tarkvara (177 760 956) (169 735 407) (8 025 549)

Seadmed, mööbel,

sisseseade ja

mootorsõidukid (28 878 352) (27 593 378) (1 284 974)

Muu põhivara (201 762) (201 762) 0

Akumuleeritud amortisatsioon kokku (281 806 669) (268 262 523) (13 544 146)

Bilansiline netoväärtus 281 925 625 221 886 920 60 038 705

Varade kasv kirjes „Pooleliolevad ehitised” on

peamiselt seotud EKP uute hoonete ehitusega.

2009. aastal hõlmas kirje „Muu põhivara” 2,3 mil-

joni euro väärtuses varasid. 2010. aastal kanti varad


ümber kirjesse „Pooleliolevad ehitised”, et kajas-

tada nende praegust olukorda. Võrreldavat saldot

2009. aasta seisuga on vastavalt kohandatud.

7.2 MUU FINANTSVARA

Kirje hõlmab EKP kapitali ja reservide vastas-

kirjeks olevate EKP omavahendite investeerin-

guid 11 ning muid fi nantsvarasid, kuhu kuulub

3211 Rahvusvaheliste Arvelduste Panga aktsiat

soetusmaksumusega 41,8 miljonit eurot.

Selle kirje põhiosad on järgmised:

2010

€

2009

€

Muutus

€

Arvelduskontod

eurodes 4 377 086 8 748 115 (4 371 029)

Eurodes nomineeri-

tud väärtpaberid 11 534 194 166 11 295 095 956 239 098 210

Pöördrepotehingud

eurodes 1 669 436 200 470 622 051 1 198 814 149

Muud fi nantsvarad 41 953 279 41 985 562 (32 283)

Kokku 13 249 960 731 11 816 451 684 1 433 509 047

Kirje varade mahu netokasv oli peamiselt tingi-

tud EKP kapitali suurendamise tulemusel riikide

keskpankadelt laekunud tulu investeerimisest

omavahendite portfelli (vt lisa kirje 17 „Kapital

ja reservid”) ja 2010. aastal saadud tulust.

7.3 BILANSIVÄLISTE INSTRUMENTIDE

ÜMBERHINDLUSEST TULENEVAD

ERINEVUSED

Kirje hõlmab eeskätt 2010. aasta 31. detsembri

seisuga lõpetamata valuutavahetustehingute ja

valuutaforvardite ümberhindlusest tulenevaid

muutusi (vt lisa kirje 23 „Valuutavahetustehin-

gud ja valuutaforvardid”). Muutused tulenevad

sellest, et tehingud konverteeritakse eurodesse

bilansipäeval kehtiva vahetuskursi alusel, võrrel-

des väärtusega eurodes, mis saadaks tehingute

konverteerimisel vastava välisvääringu keskmise

maksumuse alusel kõnealusel päeval (vt teemad

„Bilansivälised instrumendid” ja „Kuld ning

välisvaluutavarad ja -kohustused” arvestuspõ-

himõtteid käsitlevas lisas).

Kirje hõlmab ka pooleliolevate intressimäära vahe-

tustehingutega seotud ümberhindluskasumit (vt lisa

kirje 21 „Intressimäära vahetustehingud”).

7.4 VIITLAEKUMISED JA ETTEMAKSTUD KULUD

2010. aastal hõlmas see kirje saadaolevat tekke-

põhist intressi 364,7 miljonit eurot (2009. aastal

261,6 miljonit eurot), mis tulenes euroala riikide

keskpankade TARGET2 saldodelt 2010. aasta

viimasel kuul, ning saadaolevat tekkepõhist int-

ressi 166,7 miljonit eurot (2009. aastal 157,8 mil-

jonit eurot), mis tulenes EKP viimase kvartali

nõuetelt seoses euro pangatähtede jaotamisega

eurosüsteemis (vt teemat „Ringluses olevad pan-

gatähed” arvestuspõhimõtteid käsitlevas lisas).

Samuti hõlmab see kirje väärtpaberitelt laeku-

nud kupongiintresse (vt lisa kirje 2.2 „Pangakon-

tode jäägid, väärtpaberiinvesteeringud, välislae-

nud ja muud välisvarad”, „Nõuded välisvääringus

euroala residentide vastu”, kirje 5 „Euroala resi-

dentide eurodes nomineeritud väärtpaberid”

ja kirje 7.2 „Muu finantsvara”) ning muudelt

fi nantsvaradelt arvestatud intresse.

7.5 MITMESUGUSED MUUD VARAD

Kirje hõlmab peamiselt 2010. aasta 31. detsembri


valuutaforvardite positiivseid saldosid (vt lisa

kirje 23 „Valuutavahetustehingud ja valuuta-

forvardid”). Need tulenevad sellest, et tehingud

konverteeritakse eurodesse bilansipäeval kehtiva

vastava vääringu keskmise maksumuse alusel,

võrreldes seda euro väärtusega, millega tehin-

gud esialgselt kajastatakse (vt teema „Bilansivä-

lised instrumendid” arvestuspõhimõtteid käsit-

levas lisas).

Lisaks sisaldab kirje nõuet Saksamaa Liitvaba-

riigi rahandusministeeriumi vastu seoses tagas-

tatava lisandväärtusmaksuga ja muude tasutud

Omavahendite portfelli haldamisel teostatud repotehingud esi-11

tatakse kohustuste poolel kirjes „Mitmesugused muud kohustu-

sed” (vt 14.3 „Mitmesugused muud kohustused”).

215EKP

Aastaaruanne2010

kaudsete maksudega. Sellised maksud kuuluvad

tagastamisele vastavalt Euroopa Liidu privilee-

gide ja immuniteetide protokolli artiklile 3, mida

kohaldatakse EKP suhtes kooskõlas EKPSi põhi-

kirja artikliga 39.

8 RINGLUSES OLEVAD PANGATÄHED

See kirje kajastab EKP osa (8%) ringluses ole-

vate euro pangatähtede koguväärtusest (vt teema

„Ringluses olevad pangatähed” arvestuspõhimõt-

teid käsitlevas lisas).

9 MUUD KOHUSTUSED EURODES EUROALA

KREDIIDIASUTUSTE EES

2010. aastal otsustas EKP nõukogu, et euroala

riikide keskpangad võimaldavad anda lae-

nuks võlakirju, mis on ostetud tagatud võla-

kirjade ostuprogrammi raames. EKP teostas

need laenuoperatsioonid repotehingutena, kus-

juures tagasiostulepingute alusel saadud sum-

mad reinvesteeritakse pöördrepotehinguna

täielikult ja korraga samale osapoolele (vt lisa

kirje 4 „Muud nõuded eurodes euroala krediidi-

asutuste vastu”). 2010. aasta 31. detsembri sei-

suga oli pooleli 33,4 miljoni euro suurune taga-

siostuleping, mis teostati tagatud võlakirjade

laenuoperatsioonide kontekstis.

10 KOHUSTUSED EURODES TEISTE EUROALA

RESIDENTIDE EES

10.1 MUUD KOHUSTUSED

See kirje hõlmab Euro Pangaliidu (EBA) liik-

mete hoiuseid, mida kasutatakse TARGET2 süs-

teemi kaudu arveldatavate EBA maksete tagati-

sena EKP-le.

11 KOHUSTUSED EURODES EUROALAVÄLISTE

RESIDENTIDE EES

2010. aasta 31. detsembri seisuga hõlmasid need

kohustused peamiselt euroalaväliste riikide

keskpankade TARGET2 tehingutega seotud

nõudeid EKP vastu (vt teema „EKPSi-sisesed/

eurosüsteemisisesed saldod” arvestuspõhimõt-

teid käsitlevas lisas).


peamiselt 4,5 miljardi euro suurust kohustust, mis

tulenes USA Föderaalreservi Süsteemiga sõlmi-

tud ajutisest vastastikusest valuutakokkuleppest.

Selle raames varustas USA Föderaalreserv swap-

leppe kaudu EKPd USA dollaritega, et pakkuda

eurosüsteemi osapooltele lühiajalisi vahendeid

USA dollarites. Samal ajal tegi EKP pöördva-

hetustehinguid euroala riikide keskpankadega,

kes kasutasid saadud vahendeid USA dollari-

tes likviidsust lisavate operatsioonide (pöörd- ja

valuutavahetustehingud) teostamiseks eurosüs-

teemi osapooltega. Nende EKP ja liikmesrii-

kide keskpankade vaheliste pöördvahetustehin-

gute tulemuseks olid eurosüsteemisisesed saldod.

Finantsturgude toimimise paranemist silmas pida-

des kinnitas EKP 2010. aasta alguses, et alates

2010. aasta 1. veebruarist lõpetatakse ajutised

swap-tehingud USA Föderaalreservi Süsteemiga.

Siiski otsustasid EKP ja teised keskpangad taas-

käivitada 10. mail 2010 ajutised swap-tehingud

USA Föderaalreservi Süsteemiga, et leevendada

Euroopa turgudel USA dollarites pakutava lühi-

ajalise rahastamisega seoses uuesti tekkinud pin-

geid. USA dollarites likviidsust lisavate operat-

sioonide taaskäivitamise tulemusel oli 2010. aasta

31. detsembri seisuga USA Föderaalreservi ees

täitmata kohustus 57 miljoni euro väärtuses.

2009. aasta 31. detsembri seisuga hõlmas see

kirje ka kohustust Šveitsi keskpanga ees 1,8 mil-

jardi euro väärtuses. Šveitsi keskpank pakkus

eurosüsteemi osapooltele vahetuslepingu alusel

lühiajalist rahastamist Šveitsi frankides. Samal

ajal tegi EKP vahetustehinguid euroala riikide

keskpankadega, kes kasutasid saadud vahendeid

Šveitsi frankides likviidsust lisavate operatsioo-

nide (vahetustehingud) teostamiseks eurosüs-

teemi osapooltega euro sularaha vastu. Nende

EKP ja liikmesriikide keskpankade vaheliste

vahetustehingute tulemuseks olid eurosüstee-

misisesed saldod. Pidades silmas nõudluse vähe-

nemist ja olukorra paranemist rahastamist pakku-

vatel turgudel, otsustas EKP kokkuleppel Šveitsi


keskpangaga lõpetada Šveitsi frankides likviid-

sust lisavate operatsioonide teostamise pärast

31. jaanuari 2010. 2010. aasta 31. detsembri sei-

suga ei olnud sellega seoses täitmata kohustusi.

12 KOHUSTUSED VÄLISVÄÄRINGUS

EUROALAVÄLISTE RESIDENTIDE EES

12.1 HOIUSED, KONTOJÄÄGID JA MUUD

KOHUSTUSED

See kirje hõlmab EKP välisvaluutareservide hal-

damisega seoses euroalaväliste residentidega sõl-

mitud tagasiostulepinguid.

13 EUROSÜSTEEMISISESED KOHUSTUSED

13.1 VÄLISVALUUTARESERVIDE ÜLEKANDMISEGA

SAMAVÄÄRSED KOHUSTUSED

Kirje hõlmab eurosüsteemiga liitumisel EKP-

le üle kantud välisvaluutareservidest tulene-

vaid kohustusi euroala riikide keskpankade ees.

2010. aastal kirjes muudatusi ei olnud.

Nendelt kohustustelt makstakse intressi vasta-

valt eurosüsteemi põhiliste refinantseerimis-

operatsioonide hiliseimale kättesaadavale int-

ressi piirmäärale, arvestamata kulda, millelt

intressi ei maksta (vt tulude ja kulude aruande

lisa kirje 26.3 „Riikide keskpankade üle kantud

välisvaluutareservidelt makstav intress”).

Alates

1. jaanuarist 2009

€

Nationale Bank van België/

Banque Nationale de Belgique 1 397 303 847

Deutsche Bundesbank 10 909 120 274

Banc Ceannais na hÉireann/

Central Bank of Ireland 639 835 662

Bank of Greece 1 131 910 591

Banco de España 4 783 645 755

Banque de France 8 192 338 995

Banca d’Italia 7 198 856 881

Central Bank of Cyprus 78 863 331

Banque centrale du Luxembourg 100 638 597

Central Bank of Malta 36 407 323

Alates

1. jaanuarist 2009

€

De Nederlandsche Bank 2 297 463 391

Oesterreichische Nationalbank 1 118 545 877

Banco de Portugal 1 008 344 597

Banka Slovenije 189 410 251

Národná banka Slovenska 399 443 638

Suomen Pankki - Finlands Bank 722 328 205

Kokku 40 204 457 215

13.2 MUUD EUROSÜSTEEMISISESED

(NETO)NÕUDED/(NETO)KOHUSTUSED

2010. aastal hõlmas see kirje valdavalt euroala

riikide keskpankade TARGET2 saldodega seo-

tud nõudeid EKP vastu (vt teema „EKPSi-sise-

sed/eurosüsteemisisesed saldod” arvestuspõhi-

mõtteid käsitlevas lisas). Kui 2009. aasta lõpus oli

EKP-l euroala riikide keskpankade vastu neto-

nõudeid, siis 2010. aasta lõpus oli EKP-l kesk-

pankade ees netokohustus, mis tulenes peamiselt

tagatud võlakirjade ostuprogrammi ja väärtpa-

beriostuprogrammi raames 2010. aastal soorita-

tud väärtpaberiostudest (vt lisa kirje 5 „Euroala

residentide eurodes nomineeritud väärtpaberid”),

mis arveldati TARGET2 kontode kaudu.

Netonõuete vähenemisele ja netokohustuse tek-

kimisele 2010. aastal aitas kaasa ka USA dollari-

tes likviidsust pakkuvate operatsioonidega seoses

keskpankadega teostatud pöördvahetustehingute

(back-to-back swap-tehingud) tasumata summa

kahanemine ning Šveitsi frankides likviidsust

lisavate operatsioonide teostamise lõpetamine

(vt lisa kirje 11 „Kohustused eurodes euroala-

väliste residentide ees”).

2009. aastal hõlmas see kirje ka kohustusi euroala

riikide keskpankade ees, mis on seotud EKP-le

ringluses olevatelt pangatähtedelt laekunud tulu

vahepealse jaotamisega. 2010. aastal otsustas

EKP nõukogu säilitada kogu kõnealuse tulu ning

samuti tulu, mis saadakse väärtpaberituruprog-

rammi raames ostetud väärtpaberitelt. Nende tulu-

dega seoses ei olnud 2010. aasta lõpus maksmisele

kuuluvaid summasid (vt teema „Kasumi vahejao-

tus” arvestuspõhimõtteid käsitlevas lisas).

217EKP

Aastaaruanne2010

2010

€

2009

€

TARGET2ga seotud

nõuded euroala riikide

keskpankade vastu (435 850 611 581) (317 085 135 903)

TARGET2ga seotud

kohustused euroala riikide

keskpankade ees 457 075 867 507 309 938 011 037

Kohustused euroala riikide

keskpankade ees, mis on

seotud EKP-le ringluses

olevatelt pangatähtedelt

laekunud tulu vahepealse

jaotamisega 0 787 157 441

Muud eurosüsteemisise-

sed (netonõuded)/(neto-)

kohustused 21 225 255 926 (6 359 967 425)

14 MUUD KOHUSTUSED

14.1 BILANSIVÄLISTE INSTRUMENTIDE

ÜMBERHINDLUSEST TULENEVAD ERINEVUSED

Kirje hõlmab eeskätt 2010. aasta 31. detsembri


valuutaforvardite ümberhindlusest tulenevaid

muutusi (vt lisa kirje 23 „Valuutavahetustehin-

gud ja valuutaforvardid”). Muutused tulenevad

sellest, et tehingud konverteeritakse eurodesse

bilansipäeval kehtiva vahetuskursi alusel, võrrel-

des väärtusega eurodes, mis saadaks tehingute

konverteerimisel vastava välisvääringu keskmise

maksumuse alusel kõnealusel päeval (vt teemad

„Bilansivälised instrumendid” ja „Kuld ning

välisvaluutavarad ja -kohustused” arvestuspõ-

himõtteid käsitlevas lisas).

Kirje hõlmab ka pooleliolevate intressimäära vahe-

tustehingutega seotud ümberhindluskahjumit (vt lisa

kirje 21 „Intressimäära vahetustehingud”).

14.2 VIITVÕLAD JA ETTEMAKSTUD TULUD

2010. aasta 31. detsembri seisuga hõlmas see

kirje peamiselt keskpankade TARGET2 saldode

tekkepõhist intressi 381,8 miljoni euro väärtu-

ses (2009. aastal 259,7 miljonit eurot) ning liik-

mesriikide keskpankade poolt EKP-le üle kan-

tud välisvaluutareservidelt makstavat intressi (vt

lisa kirje 13 „Eurosüsteemisisesed kohustused”)

346,5 miljoni euro väärtuses (2009. aas-

tal 443,0 miljonit eurot). See kirje hõlmab ka

fi nantsinstrumentide tekkepõhist intressi ning

muid laekumisi.

Kirje hõlmab ka Frankfurdi linna 15,3 mil-

joni eurost toetust, mille EKP sai arhitektuuri-

mälestiste nimekirja kuuluva Grossmarkthalle

säilitamiseks EKP uue hoonekompleksi ehita-

misel. See summa tasaarveldatakse ehitise mak-

sumusega pärast seda, kui hoonekompleks on

kasutusele võetud (vt lisa kirje 7.1 „Materiaalne

ja immateriaalne põhivara”).

14.3 MITMESUGUSED MUUD KOHUSTUSED

Kirje hõlmab 2010. aasta 31. detsembri seisuga

lõpetamata valuutavahetustehingute ja valuuta-

forvardite negatiivseid saldosid (vt lisa kirje 23

„Valuutavahetustehingud ja valuutaforvardid”).

Need tulenevad sellest, et tehingud konvertee-

ritakse eurodesse bilansipäeval kehtiva vastava

vääringu keskmise maksumuse alusel, võrreldes

seda euro väärtusega, millega tehingud esialgselt

kajastatakse (vt teema „Bilansivälised instrumen-

did” arvestuspõhimõtteid käsitlevas lisas).

Kirje hõlmab ka 235,4 miljoni euro väärtuses

(2009. aastal 146,6 miljonit eurot) pooleliolevaid

tagasiostutehinguid, mis on seotud EKP omava-

hendite haldamisega (vt kirje 7.2 „Muu fi nants-

vara”), ning EKP pensionifondiga seotud neto-

kohustusi, mida on kirjeldatud allpool.

EKP PENSIONIKAVA JA MUUD PENSIONIHÜVITISED

Bilanss hõlmab järgmisi summasid, mis on seo-

tud EKP pensionikohustustega (vt teema „EKP

pensionisüsteem ja muud pensionihüvitised”

arvestuspõhimõtteid käsitlevas lisas):

2010

miljonites

eurodes

2009

miljonites

eurodes

Kohustuste nüüdisväärtus 555,5 443,9

Pensionisüsteemi varade

õiglane väärtus (391,6) (333,2)

Kindlustusmatemaatiline

realiseerimata kasum/(kahjum) (71,1) (24,0)

Bilansis kajastatud kohustus 92,8 86,7


Kohustuste nüüdisväärtus hõlmab EKP juhatuse

liikmete pensionihüvitiste ja muude pikaajaliste

hüvitistega ning töötajate invaliidsushüvitistega

seotud rahastamata kohustusi 52,2 miljoni euro

ulatuses (2009. aastal 44,9 miljonit eurot).

2010. aasta tulude ja kulude aruandes kajastati

kirjetes „Jooksvad teeninduskulud”, „Intress

pensionikohustuselt”, „Varadelt saadav oodatav

tulu” ning „Kindlustusmatemaatiline (puhaska-

sum)/puhaskahjum” järgmisi summasid:

2010

miljonites

eurodes

2009

miljonites

eurodes

Jooksvad teeninduskulud 26,6 24,7

Intress pensionikohustuselt 21,9 14,2

Varadelt saadav oodatav tulu (18,4) (9,9)


(puhaskasum)/puhaskahjum (1,3) (0,3)

Kokku kirjes „Personalikulu” 28,8 28,7

Vastavalt 10% kõikumisvahemiku süsteemile

(vt teema „EKP pensionikava ja muud pensio-

nihüvitised” arvestuspõhimõtteid käsitlevas

lisas) amortiseeritakse pensionihüvitistest tule-

nev kumulatiivne kindlustusmatemaatiline rea-

liseerimata puhaskasum ja -kahjum pensionisüs-

teemis osalevate töötajate eeldatava keskmise

järelejäänud tööstaaži jooksul, kui nende väär-

tus ületab suurema kahest järgmisest väärtusest:

a) 10% määratud väljamaksega pensionikohus-

tuse nüüdisväärtusest ning b) 10% pensionisüs-

teemi varade õiglasest väärtusest.

Kuni 2009. aastani kajastati muudest pika-

ajalistest hüvitistest (nt invaliidsushüvitised

ja töötaja surma korral makstavad hüvitised)

tulenenud kindlustusmatemaatiline kasum ja

kahjum tulude ja kulude aruandes kooskõlas

10% kõikumisvahemiku süsteemiga. 2010. aas-

tal tehti metodoloogiline muudatus ning kõne-

alused summad kajastati tervikuna tulude ja

kulude aruandes. 2009. aasta jääksummad olid

tähtsusetud, seega ei peetud vajalikuks neid

uuesti esitada.

Pensionikohustuse nüüdisväärtus muutus

järgmiselt:

2010

miljonites

eurodes

2009

miljonites

eurodes

Pensionikohustus aasta alguses 443,9 317,0

Teeninduskulu 26,6 24,7

Intressikulu 21,9 14,2

Pensionisüsteemis osalejate

sissemaksed 1) 17,5 22,1

Muud pensionisüsteemis osa-

lejate sissemaksetega seotud

netomuutused kohustustes 4,5 (26,9)

Makstud hüvitised (5,2) (4,2)


(kasum)/kahjum 46,3 97,0

Pensionikohustus aasta lõpus 555,5 443,9

1) Hõlmab sissemakseid teistest pensionisüsteemidest ja teistesse pensionisüsteemidesse.

Pensionisüsteemi varade (sh pensionisüsteemis

osalejate vabatahtlikest sissemaksetest tulenevad

varad) õiglane väärtus muutus järgmiselt:

2010

miljonites

eurodes

2009

miljonites

eurodes


õiglane väärtus aasta alguses 333,2 226,7

Oodatav tulu 18,4 9,9


kasum/(kahjum) 0,6 65,7

Tööandja sissemaksed 22,4 39,7

Pensionisüsteemis osalejate

sissemaksed 17,3 21,9

Makstud hüvitised (4,8) (3,8)

Muud pensionisüsteemis

osalejate sissemaksetega seo-

tud netomuutused varades 4,5 (26,9)


õiglane väärtus aasta lõpus 391,6 333,2

2009. aastal ulatus määratud väljamaksega

kohustusest tulenenud kindlustusmatemaatiline

kahjum 97,0 miljoni euroni. See summa hõlmab

a) diskontomäära alanemist 5,75%lt 5,50%ni,

mille tulemusel suurenes kohustuste väärtus;

b) tagatud hüvitiste väärtuse eeldatust ulatus-

likumat kasvu; ning c) ülalpeetavate hüvitis-

test tuleneva kohustuse selgesõnalist kaasamist.

Enne 2009. aastat peeti ülalpeetavate hüvitis-

test tulenevat (neto)kohustust ebaoluliseks ning

see ei olnud selgesõnaliselt kaasatud. Nüüdseks

on selle kohustuse maht kasvanud ning seetõttu

219EKP

Aastaaruanne2010

otsustati seda ametlikult arvestada määratud

väljamaksega kohustuse arvutamisel. Vasta-

vate varade selgesõnaline kaasamine kindlus-

tusmatemaatilisse hindamisse tõi kaasa pen-

sionisüsteemi varade kindlustusmatemaatilise

kasumi 42,1 miljoni euro väärtuses, kusjuures

2009. aasta kindlustusmatemaatiline kogukasum

ulatus 65,7 miljoni euroni.

2010. aastal oli määratud väljamaksega kohus-

tusest tulenenud kindlustusmatemaatiline kah-

jum 46,3 miljonit eurot. Selle tingisid peami-

selt diskontomäära alanemine 5,50%lt 5,00%ni

ning tagatud hüvitiste väärtuse kasv. Neid tegu-

reid suutis üksnes osaliselt tasakaalustada pen-

sionide edasise eeldatud kasvu vähenemine

2,00%lt 1,65%ni.

Seoses aastase kapitaligarantii rakendamisega

31. detsembril 2008 ning arvestades kapitali-

kadu pensionisüsteemi liikmete põhitulu kon-

todelt, otsustas nõukogu 2009. aastal, lähtudes

kindlustusmatemaatikute nõuannetest ja koos-

kõlas EKP pensionisüsteemi eeskirjadega, teha

pensionisüsteemi ligikaudu 19,9 miljoni euro

suuruse täiendava sissemakse EKP üldiste

varade arvelt. Selle tulemusel suurenes EKP

2009. aasta sissemakse võrreldes 2010. aasta

vastava näitajaga.

2009. aastal esitati summad, mis maksti pen-

sionisüsteemis osalejate vabatahtlikest sisse-

maksetest tulenenud vahenditest, ning nendesse

vahenditesse ja nendest vahenditest tehtud üle-

kanded kirjes „Muud pensionisüsteemis osa-

lejate sissemaksetega seotud netomuutused

varades”. 2010. aastal toodi need artiklid esi-

tamise huvides kirjetesse „Makstud hüviti-

sed” ja „Pensionisüsteemis osalejate sissemak-

sed” ning 2009. aasta võrreldavaid andmeid

kohandati vastavalt.

Käesolevas lisas nimetatud hinnangute koos-

tamisel on kindlustusmatemaatikud kasutanud

eeldusi, mille juhatus on arvestuse ja andmete

avaldamise eesmärgil heaks kiitnud. Järgne-

valt on esitatud peamised eeldused, mida kasu-

tatakse töötajate pensionisüsteemiga seotud

kohustuse arvutamisel.

2010

%

2009

%

Diskontomäär 5,00 5,50

Varadelt saadav oodatav tulu 6,00 6,50

Tulevane palgatõus 1) 2,00 2,00

Tulevane pensionitõus 1,65 2,00

1) Lisaks arvestatakse individuaalse palgatõusuga kuni 1,8% aastas, olenevalt pensionisüsteemi liikme vanusest.

15 ERALDISED

Kirje hõlmab valuutakursi-, intressimäära-, kre-

diidi- ja kullahinnariski katteks ettenähtud eral-

dist ning muid eraldisi. Viimased sisaldavad asja-

kohast eraldist, mis on seotud EKP lepingulise

kohustusega taastada pärast ruumide vabastamist

ja uutesse ruumidesse asumist oma praegustes

büroohoonetes esialgsed tingimused.

Arvestades EKP suurt avatust valuutakursi-, int-

ressimäära- ja kullahinnariskile ning EKP ümber-

hindluskontode suurust, pidas nõukogu 2005. aasta

31. detsembri seisuga asjakohaseks luua nende ris-

kide katteks eraldis. 2009. aastal otsustas nõukogu

pärast tagatud võlakirjade ostuprogrammi loomist

(vt lisa kirje 5 „Euroala residentide eurodes nomi-

neeritud väärtpaberid”) laiendada riskieraldise ula-

tust, et katta ka krediidiriski. Eraldist kasutatakse

tulevase realiseeritud ja realiseerimata kahjumi

ning eelkõige ümberhindluskontodega katmata

hindamiskahjude katmiseks määral, mida nõu-

kogu peab vajalikuks. Eraldise suurust ja sisse-

maksete vajadust kontrollitakse igal aastal EKP

valuutakursi-, intressimäära- ja kullahinnariskide

hinnangu alusel. Hinnangus võetakse arvesse mit-

meid tegureid, eeskätt riski kandvate varade hulka,

jooksva majandusaasta jooksul realiseerunud ris-

kide ulatust, eelolevaks aastaks kavandatud tule-

musi ning riskide hindamist, sealhulgas riski kand-

vate varade riskiväärtuse (Values at Risk) arvutusi,

mida kohaldatakse aja jooksul järjepidevalt. 12 Eral-

dis koos kõigi üldreservfondis hoitavate summa-

dega ei tohi ületada euroala riikide keskpankade

sissemaksete kogumahtu EKP kapitalis.

2009. aasta 31. detsembri seisuga ulatus ees-

pool nimetatud riskide katteks ettenähtud eraldis

Vt ka aastaaruande 2. peatükk.12


4 020 445 722 euroni. Nõukogu otsustas oma hin-

nangut arvesse võttes kanda 2010. aasta 31. det-

sembri seisuga eraldisse veel 1 163 191 667 eurot.

Need vahendid võeti tulust, mis saadi väärtpaberi-

turuprogrammi raames ostetud väärtpaberitelt (vt

lisa kirje 26.4 „Muu intressitulu” ja „Muu intressi-

kulu”), ringlusest olevatelt euro pangatähtedelt (vt

lisa kirje 26.2 „Intressitulu euro pangatähtede jao-

tusest eurosüsteemis”) ja muust 2010. aastal saa-

dud puhastulust. Selle ülekandega vähenes EKP

2010. aasta puhaskasum 170 831 395 euroni ning

eraldise suurus kasvas 5 183 637 388 euroni, mis

pärast EKP kapitali suurendamist (vt lisa kirje 17

„Kapital ja reservid”) vastab euroala riikide kesk-

pankade sissemaksete kogumahule EKP kapitalis

seisuga 31. detsember 2010. 13

16 ÜMBERHINDLUSKONTOD

Need kontod hõlmavad varade ja kohustus-

tega seotud realiseerimata kasumist tulenevaid

ümberhindlusreserve.

2010

€

2009

€

Muutus

€

Kuld 13 078 746 071 8 418 303 639 4 660 442 432

Välisvääring 6 271 078 092 2 070 299 334 4 200 778 758

Väärtpaberid ja

muud fi nants-

instrumendid 276 874 996 426 648 985 (149 773 989)

Kokku 19 626 699 159 10 915 251 958 8 711 447 201

Aastalõpu ümberhindlusel kasutatud vahetus-

kursid olid järgmised:

Vahetuskurss 2010 2009

USD/EUR 1,3362 1,4406

JPY/EUR 108,65 133,16

EUR/SDR 1,1572 1,0886

CHF/EUR – 1,4836

Kuld (EUR/oz) 1 055,418 766,347

17 KAPITAL JA RESERVID

17.1 KAPITAL

Kooskõlas EKPSi põhikirja artikliga 28.1 ja

nõukogu 8. mai 2000. aasta määrusega (EÜ)

nr 1009/2000 otsustas EKP nõukogu suurendada

EKP märgitud kapitali 5 miljardi euro võrra ehk

5 760 652 403 eurolt 10 760 652 403 euroni ala-

tes 29. detsembrist 2010. 14

Vastavalt EKPSi põhikirja artiklile 28.3 otsus-

tas EKP nõukogu, et euroala riikide keskpangad

peaksid tasuma oma maksed lisakapitali kogu-

summas 3 489 575 000 eurot kolme võrdse aasta-

maksena. 15 Selle alusel tegid (nimetatud kuupäeva

seisuga) euroalasse kuuluvate riikide keskpangad

oma esimese sissemakse 1 163 191 667 euro väär-

tuses. Kaks ülejäänud makset tehakse vastavalt

2011. ja 2012. aasta lõpus.

Lisaks otsustas EKP nõukogu, et märgitud kapitali

osa, mida euroalaväliste riikide keskpangad pea-

vad tasuma EKP tegevuskulude katteks, vähen-

datakse 7,00%lt 3,75%ni. 16 Selle kohaselt tasu-

sid euroalaväliste riikide keskpangad 2010. aasta

29. detsembril 84 220 eurot, mis on vahe lisaka-

pitali makstud 3,75% suuruse tasu ja enne kapi-

tali suurendamist tasutud summa vahel.

Kapitali suurendamise tulemusel ei muutunud

EKP kapitali märkimise alus.

Nagu järgmises tabelis näidatud, kasvas EKP

sissemakstud kapital eespool nimetatud otsuste

koosmõjul 1 163 275 887 euroni. 17

Euroalaväliste liikmesriikide keskpankadel ei ole

õigust saada osa EKP jaotatavast kasumist, seal-

hulgas eurosüsteemis pangatähtede jaotamisest

saadavast tulust, ning ühtlasi ei ole nad kohusta-

tud rahastama EKP võimalikke kahjusid.

Riskieraldiste mahud seisuga 31. detsember 2009 ja 31. det-13

sember 2010 ning 2010. aastal tehtud ülekanne riskieraldisse

on ümardatud lähima euroni.

13. detsembri 2010. aasta otsus EKP/2010/26 Euroopa Keskpanga 14

kapitali suurendamise kohta, ELT L 11, 15.1.2011, lk 53.

13. detsembri 2010. aasta otsus EKP/2010/27 Euroopa Kesk-15

panga suurendatud kapitali sissemaksmise kohta eurot rahaühi-

kuna kasutavate liikmesriikide keskpankade poolt, ELT L 11,

15.1.2011, lk 54.


panga kapitali sissemaksmise kohta euroalaväliste riikide kesk-

pankade poolt, ELT L 11, 15.1.2011, lk 56.

Esitatud summad on ümardatud lähima euroni. Ümardamise 17

tõttu ei pruugi tabelis esitatud vahe- ja kogusummad ühtida kõigi

arvude summaga.

221EKP

Aastaaruanne2010

18 BILANSIPÄEVAJÄRGSED SÜNDMUSED

18.1 EESTI LIITUMINE EUROALAGA

Nõukogu 13. juuli 2010. aasta otsuse 2010/416/EÜ

kohaselt, mis tehti kooskõlas Euroopa Liidu toi-

mimise lepingu artikli 140 lõikega 2, võttis Eesti

1. jaanuaril 2011 kasutusele ühisraha. Vastavalt

EKPSi põhikirja artiklile 48.1 ja EKP nõukogu

13. detsembril ja 31. detsembril 2010 vastu võetud

õigusaktidele 18 tegi Eesti Pank 2011. aasta 1. jaa-

nuari seisuga EKP kapitali 12 572 592 euro suu-

ruse sissemakse. Selles summas on arvesse võetud

EKP kapitali suurendamist alates 29. detsembrist

2010, pidades nõuetekohaselt silmas seda, kui suur

osa lisakapitalist on juba sisse makstud (vt lisa

kirje 17 „Kapital ja reservid”). Vastavalt EKPSi

põhikirja artiklile 48.1 koostoimes artikliga 30.1

kandis Eesti Pank alates 2011. aasta 1. jaanuarist

EKP-le üle välisvaluutareserve 145 853 597 euro

väärtuses. Kõnealune välisvaluutareserv koosnes

Märgitud

kapital alates

1. jaanuarist 2009

%

Märgitud

kapital alates

29. detsembrist 2010

€

Sissemakstud

kapital alates

29. detsembrist 2010

€

Märgitud

kapital

31. detsembril 2009

€

Sissemakstud

kapital

31. detsembril 2009

€

Nationale Bank van België/

Banque Nationale de Belgique 2,4256 261 010 385 180 157 051 139 730 385 139 730 385

Deutsche Bundesbank 18,9373 2 037 777 027 1 406 533 694 1 090 912 027 1 090 912 027

Banc Ceannais na hÉireann/

Central Bank of Ireland 1,1107 119 518 566 82 495 233 63 983 566 63 983 566

Bank of Greece 1,9649 211 436 059 145 939 392 113 191 059 113 191 059

Banco de España 8,3040 893 564 576 616 764 576 478 364 576 478 364 576

Banque de France 14,2212 1 530 293 899 1 056 253 899 819 233 899 819 233 899

Banca d’Italia 12,4966 1 344 715 688 928 162 355 719 885 688 719 885 688

Central Bank of Cyprus 0,1369 14 731 333 10 168 000 7 886 333 7 886 333

Banque centrale du Luxembourg 0,1747 18 798 860 12 975 526 10 063 860 10 063 860

Central Bank of Malta 0,0632 6 800 732 4 694 066 3 640 732 3 640 732

De Nederlandsche Bank 3,9882 429 156 339 296 216 339 229 746 339 229 746 339

Oesterreichische Nationalbank 1,9417 208 939 588 144 216 254 111 854 588 111 854 588

Banco de Portugal 1,7504 188 354 460 130 007 793 100 834 460 100 834 460

Banka Slovenije 0,3288 35 381 025 24 421 025 18 941 025 18 941 025

Národná banka Slovenska 0,6934 74 614 364 51 501 030 39 944 364 39 944 364

Suomen Pankki – Finlands Bank 1,2539 134 927 820 93 131 154 72 232 820 72 232 820

Vahesumma – euroala riikide keskpangad 69,7915 7 510 020 722 5 183 637 388 4 020 445 722 4 020 445 722Българска народна банка

(Bulgarian National Bank) 0,8686 93 467 027 3 505 014 50 037 027 3 502 592

Česká národní banka 1,4472 155 728 162 5 839 806 83 368 162 5 835 771

Danmarks Nationalbank 1,4835 159 634 278 5 986 285 85 459 278 5 982 149

Eesti Pank 0,1790 19 261 568 722 309 10 311 568 721 810

Latvijas Banka 0,2837 30 527 971 1 144 799 16 342 971 1 144 008

Lietuvos bankas 0,4256 45 797 337 1 717 400 24 517 337 1 716 214

Magyar Nemzeti Bank 1,3856 149 099 600 5 591 235 79 819 600 5 587 372

Narodowy Bank Polski 4,8954 526 776 978 19 754 137 282 006 978 19 740 488

Banca Naţională a României 2,4645 265 196 278 9 944 860 141 971 278 9 937 989

Sveriges Riksbank 2,2582 242 997 053 9 112 389 130 087 053 9 106 094

Bank of England 14,5172 1 562 145 431 58 580 454 836 285 431 58 539 980

Vahesumma – euroalaväliste liikmesriikide keskpangad 30,2085 3 250 631 681 121 898 688 1 740 206 681 121 814 468Kokku 100,0000 10 760 652 403 5 305 536 076 5 760 652 403 4 142 260 189


panga kapitali suurendamise kohta (ELT L 11, 15.1.2011, lk 53);

31. detsembri 2010. aasta otsus EKP/2010/34 kapitali sissemaks-

mise, välisvaluutareservide ülekande ja sissemaksete kohta

Euroopa Keskpanga reservidesse ja eraldistesse Eesti Panga

poolt (ELT L 11, 15.1.2011, lk 58); 31. detsembri 2010. aasta

leping Eesti Panga ja Euroopa Keskpanga vahel, mis käsitleb

Euroopa Keskpanga poolt Eesti Panga krediteerimist nõudega

Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhi-

kirja artikli 30.3 alusel (ELT C 12, 15.1.2011, lk 6).


85% ulatuses sularahast Jaapani jeenides ja 15%

ulatuses kullast.

Sissemakstud kapitali ja välisvaluutareservidega

seotud kohustusi Eesti Panga ees kajastatakse üle-

kantud summade väärtuses. Viimast käsitletakse

samaväärselt kohustustega teiste osalevate kesk-

pankade ees (vt lisa kirje 13.1 „Välisvaluutareser-

vide ülekandmisega samaväärsed kohustused”).

18.2 EUROOPA FINANTSSTABIILSUSMEHHANISMI

JA EUROOPA FINANTSSTABIILSUSFONDI

(EFSF) JUHTIMINE

EKP täidab operatiivfunktsiooni ELi Nõukogu

ja ELi liikmesriikide poolt 2010. aastal Euroopas

fi nantsstabiilsuse tagamiseks sisse seatud kahe

rahastamisskeemi haldamisel.

Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu

artikli 122 lõikega 2 ja artikli 132 lõikega 1,

EKPSi põhikirja artiklitega 17 ja 21 ning nõukogu

määruse (EÜ) nr 407/2010 artikliga 8 vastutab

EKP Euroopa Liidu laenuvõtmis- ja laenuandmis-

tegevuse haldamise eest Euroopa fi nantsstabiil-

susmehhanismi raames. Selle skeemi raames oli

2011. aasta 22. veebruari seisuga Iirimaale antud

laenu jääk kokku 5 miljardit eurot.

Kooskõlas EKPSi põhikirja artiklitega 17 ja 21

(koostoimes euro kasutusele võtnud liikmesrii-

kide ja EFSFi vahelise raamlepingu artikli 3 lõi-

kega 5) vastutab EKP euro kasutusele võtnud

liikmesriikidele antavate EFSF laenude halda-

mise eest. Selle skeemi raames oli 2011. aasta

22. veebruari seisuga Iirimaale antud laenu jääk

kokku 4,2 miljardit eurot.

BILANSIVÄLISED INSTRUMENDID

19 AUTOMATISEERITUD

VÄÄRTPABERILAENUANDMISE PROGRAMMID

EKP on omavahendite haldamisega seoses sõl-

minud automatiseeritud väärtpaberilaenuand-

mise programmi käsitleva kokkuleppe, mille

kohaselt määratud esindaja teeb EKP nimel

väärtpaberilaenutehinguid mitmete EKP poolt

kõlblikuks tunnistatud osapooltega. 2010. aasta

31. detsembri seisuga oli selle kokkuleppe kohaseid

pooleliolevaid pöördtehinguid 1,5 miljardi euro

väärtuses (2009. aastal 2,1 miljardit eurot).

2010. aastal tegi määratud esindaja EKP välis-

valuutareservide haldamise raames EKP nimel

USA dollarites nomineeritud väärtpaberilaenu-

tehinguid kõlblikuks tunnistatud osapooltega.

2010. aasta 31. detsembri seisuga pooleliolevaid

tehinguid ei olnud.

20 INTRESSIMÄÄRA FUTUURID

Intressimäära futuure kasutatakse EKP välis-

valuutareservide ja omavahendite haldamisel.

2010. aasta 31. detsembri seisuga olid pooleli

järgmised tehingud:

Välisvääringu

intressimäära

futuurid

2010

Lepinguline

väärtus

€

2009

Lepinguline

väärtus

€

Muutus

€

Ost 458 539 141 541 523 368 (82 984 227)

Müük 1 251 682 536 2 706 847 703 (1 455 165 167)

Euro intressimää-

ra futuurid

2010

Lepinguline

väärtus

€

2009

Lepinguline

väärtus

€

Muutus

€

Ost 0 25 000 000 (25 000 000)

Müük 0 379 000 000 (379 000 000)

21 INTRESSIMÄÄRA VAHETUSTEHINGUD

2010. aasta 31. detsembri seisuga oli pooleliole-

vaid intressimäära vahetustehinguid lepingu-

lise väärtusega 724,4 miljonit eurot (2009. aastal

724,4 miljonit eurot). Neid tehinguid tehti EKP

välisvaluutareservide haldamisel.

22 VÄÄRTPABERITE FORVARDTEHINGUD

2010. aasta 31. detsembri seisuga oli pooleli

92 miljoni euro suurune väärtpaberite forvard-

ostutehing, mis tehti EKP välisvaluutareservide

haldamisel.

223EKP

Aastaaruanne2010

23 VALUUTAVAHETUSTEHINGUD

JA VALUUTAFORVARDID

VÄLISVALUUTARESERVIDE HALDAMINE

2010. aasta 31. detsembri seisuga olid EKP

välisvaluutareservide haldamisega seoses

pooleli järgmised valuutavahetustehingud ja

valuutaforvardid:

Valuutavahetustehingud

ja valuutaforvardid

2010

€

2009

€

Muutus

€

Nõuded 1 697 483 530 1 017 926 290 679 557 240

Kohustused 1 740 464 038 1 008 562 032 731 902 006

LIKVIIDSUST LISAVAD OPERATSIOONID

2010. aasta 31. detsembri seisuga oli täitmata for-

vardnõudeid liikmesriikide keskpankade vastu ja

kohustusi USA Föderaalreservi ees, mis tekkisid

seoses USA dollarites likviidsuse pakkumisega

eurosüsteemi osapooltele (vt lisa kirje 11 „Kohus-

tused eurodes euroalaväliste residentide ees”).

24 LAENUTEHINGUTE HALDAMINE

Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu

artikli 141 lõikega 2, EKPSi põhikirja artikli-

tega 17, 21.2, 43.1 ja 46.1 ning nõukogu 18. veeb-

ruari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 332/2002

(viimati muudetud nõukogu 18. mai 2009. aasta

määrusega (EÜ) nr 431/2009) artikliga 9 vastutab

EKP keskmise tähtajaga fi nantsabi süsteemi raa-

mes jätkuvalt ELi laenuvõtmis- ja laenuandmis-

tegevuse haldamise eest. Selle süsteemi raames

oli 2010. aasta 31. detsembri seisuga Euroopa Lii-

dult Lätile, Ungarile ja Rumeeniale antud laenu

jääk kokku 12,1 miljardit eurot.

Vastavalt laenulepingule, mis on sõlmitud euro

kasutusele võtnud liikmesriikide 19 ja Kreditanstalt

für Wiederaufbau 20 (laenuandjad), Kreeka Vaba-

riigi (laenuvõtja) ja Kreeka keskpanga (laenuvõtja

esindaja) vahel, ning kooskõlas EKPSi põhikirja

artiklitega 17 ja 21.2 ning otsuse EKP/2010/4 21

artikliga 2 vastutab EKP laenuandjate ja laenu-

võtja kõigi seonduvate maksete töötlemise eest.

Selle skeemi raames oli 2010. aasta 31. detsembri

seisuga Kreeka Vabariigile antud ühendatud kahe-

poolsete laenude kogujääk 21 miljardit eurot.

25 POOLELIOLEVAD KOHTUASJAD

Document Security Systems Inc. (DSSI) esi-

tas Euroopa Ühenduste Esimese Astme Koh-

tule 22 kahju hüvitamise hagi EKP vastu, väites,

et EKP on euro pangatähtede tootmisel rikku-

nud DSSI patenti 23. Esimese Astme Kohus jät-

tis DSSI hagi rahuldamata. 24 Praegu võtab EKP

meetmeid selle patendi tühistamiseks mitme

riigi õigusaktides ning on suutnud mitme riigi

kohtus juba edukalt saavutada patendi tühista-

mise. Lisaks on EKP veendunud, et ei ole min-

gil moel patenti rikkunud ning asub end järgne-

valt kaitsma mis tahes rikkumissüüdistuse vastu,

mille DSSI võib EKP-le esitada mis tahes päde-

vas riiklikus kohtus.

Arvestades, et Euroopa Ühenduste Esimese

Astme Kohus jättis EKP vastu esitatud DSSI

hagi rahuldamata ning seni on EKP suutnud

riikide õigusaktides edukalt saavutada DSSI

patendi riiklike osade tühistamise, on EKP jät-

kuvalt veendunud, et suure tõenäosusega ei pea

ta DSSI-le kahjutasu maksma. EKP jälgib aktiiv-

selt ja üksikasjalikult käimasoleva kohtuvaid-

luse arengut.

Välja arvatud Kreeka Vabariik ja Saksamaa Liitvabariik.19

Tegutseb Saksamaa Liitvabariigi avalikes huvides ja garantii alu-20

sel ning allub Saksamaa Liitvabariigi korraldustele.

10. mai 2010. aasta otsus EKP/2010/4 Kreeka Vabariigile anta-21

vate ühendatud kahepoolsete krediitide haldamise ja otsuse

EKP/2007/7 muutmise kohta, ELT 119, 13.5.2010, lk 24.

Alates Lissaboni lepingu jõustumisest 1. detsembril 2009 on 22

Esimese Astme Kohtu nimeks Üldkohus.

DSSI Euroopa patent nr 0455 750 B1.23

Esimese Astme Kohtu 5. septembri 2007. aasta otsus kohtuasjas 24

T-295/05. Kättesaadav aadressil http://www.curia.europa.eu.


26 PUHAS INTRESSITULU

26.1 INTRESSITULU VÄLISVALUUTARESERVIDELT

Kirje hõlmab EKP välisvaluutareservidega seo-

tud intressitulu, millest intressikulu on maha

arvatud, järgmiselt:

2010

€

2009

€

Muutus

€

Intressitulu

arvelduskontodelt 1 328 753 1 333 874 (5 121)

Intressitulu rahaturu

hoiustelt 15 865 666 17 682 787 (1 817 121)

Intressitulu

pöördrepotehingutelt 2 712 798 1 524 055 1 188 743

Intressitulu

väärtpaberitelt 335 790 909 663 881 906 (328 090 997)

Puhas intressitu-

lu intressimäära

vahetuslepingutelt 4 611 662 7 374 057 (2 762 395)

Puhas intressitulu for-

vard- ja vahetustehin-

gutelt välisvääringus 6 523 343 9 519 685 (2 996 342)

Välisvaluuta-reservidelt saadav intressitulu kokku 366 833 131 701 316 364 (334 483 233)

Arvelduskontodega

seotud intressikulu (8 795) (219 800) 211 005

Tagasiostulepingutega

seotud puhas

intressikulu (644 858) (880 287) 235 429

Intressitulu välis-valuutareservidelt (neto) 366 179 478 700 216 277 (334 036 799)

Puhta intressitulu vähenemine 2010. aastal oli

peamiselt tingitud USA dollari portfelli kaudu

laekunud puhta intressitulu vähenemisest.

26.2 INTRESSITULU EURO PANGATÄHTEDE JAOTU-

SEST EUROSÜSTEEMIS

See kirje kajastab intressitulu, mis on seotud EKP

osaga emiteeritud euro pangatähtede koguväär-

tusest (vt teema „Ringluses olevad pangatähed”

arvestuspõhimõtteid käsitlevas lisas). Nõuetelt,

mis on seotud EKP osaga ringluses olevatest euro

pangatähtedest, laekub intress vastavalt eurosüs-

teemi põhiliste refi nantseerimisoperatsioonide

hiliseimale kättesaadavale intressi piirmäärale.

Intressitulu vähenemine 2010. aastal oli tingitud

peamiselt asjaolust, et keskmine põhiline refi nant-

seerimismäär oli madalam kui 2009. aastal.

26.3 RIIKIDE KESKPANKADE ÜLE KANTUD VÄLIS-

VALUUTARESERVIDELT MAKSTAV INTRESS

Selles kirjes esitatakse euroala riikide kesk-

pankadele makstud intress välisvaluutareservi-

delt, mille nad on EKP-le üle kandnud vastavalt

EKPSi põhikirja artiklile 30.1.

26.4 MUU INTRESSITULU JA MUU INTRESSIKULU

Need kirjed hõlmavad 3,8 miljardi euro ulatuses

intressitulu (2009. aastal 4,0 miljardit) ja 3,9 mil-

jardi euro väärtuses intressikulu (2009. aastal

3,7 miljardit), mis on tekkinud seoses TAR-

GET2ga (vt lisa kirje 13.2 „Muud eurosüstee-

misisesed (neto)nõuded” ja kirje 11 „Kohustused

eurodes euroalaväliste residentide ees”).

Kirje hõlmab ka 140,4 miljoni euro ja 438,0 mil-

joni euro ulatuses puhastulu, mille EKP on saa-

nud vastavalt tagatud võlakirjade ostuprogrammi

ja väärtpaberituruprogrammi raames. Kirje hõl-

mab ka intressitulu ja -kulu, mis on tekkinud

muudelt eurodes nomineeritud varadelt ja kohus-

tustelt ning USA dollarites ja Šveitsi frankides

likviidsust lisavatelt operatsioonidelt.

27 REALISEERITUD KASUM/KAHJUM

FINANTSOPERATSIOONIDEST

2010. aasta realiseeritud puhaskasum fi nantsope-

ratsioonidest oli järgmine:

2010

€

2009

€

Muutus

€

Väärtpaberite, intres-

simäära futuuride ja

intressimäära vahetus-

lepingute hinnavahest

saadud realiseeritud

puhaskasum 460 588 711 563 594 643 (103 005 932)

Kursivahest ja kullahin-

nast saadud realiseeritud

puhaskasum 13 724 616 539 002 475 (525 277 859)

Realiseeritud

puhaskasum

fi nantsoperatsioonidest 474 313 327 1 102 597 118 (628 283 791)

2010. aastal hõlmas see kirje väärtpaberite hinna-

vahest saadud realiseeritud puhaskasumit ja kur-

sivahest saadud realiseeritud puhaskasumit.

TULUDE JA KULUDE ARUANDE LISA

225EKP

Aastaaruanne2010

2009. aastal suurenes kursivahest ja kullahin-

nast saadud realiseeritud puhaskasum peamiselt

1 141 248 untsi kulla müügi tulemusel kooskõ-

las keskpankade kullakokkuleppega. 2010. aas-

tal selliseid müüke ei toimunud.

28 FINANTSVARADE JA -POSITSIOONIDE

ALLAHINDLUSED

2010

€

2009

€

Muutus

€

Väärtpaberite hinnava-

hest tulenev realiseeri-

mata kahjum (184 247 603) (34 163 743) (150 083 860)

Intressimäära vahetus-

lepingute hinnavahest

tulenev realiseerimata

kahjum (10 963 861) (3 774 314) (7 189 547)

Kursivahest tulenev

realiseerimata kahjum (1 973) (1 592) (381)

Allahindlus kokku (195 213 437) (37 939 649) (157 273 788)

2010. aastal olid need kulud tingitud peamiselt

bilansis näidatud väärtpaberite soetusmaksumuse

vähendamisest vastavalt nende turuväärtusele

2010. aasta 30. detsembri seisuga.

29 TASUDE JA KOMISJONITASUDEGA SEOTUD

NETOKULU

2010

€

2009

€

Muutus

€

Tulu tasudelt ja

komisjonitasudelt 110 661 679 416 (568 755)

Tasude ja komisjonitasu-

dega seotud kulud (1 519 678) (695 426) (824 252)

Tasude ja komisjonitasu-

dega seotud netokulud (1 409 017) (16 010) (1 393 007)

2010. aastal selles kirjes kajastuv tulu hõlmab

sanktsioone, mida rakendati kohustusliku reservi

nõudeid rikkunud krediidiasutuste suhtes. Kulud

on seotud arvelduskontode tasudega ja intressi-

määra futuuritehingutega (vt bilansi lisa kirje 20

„Intressimäära futuurid”).

30 TULU AKTSIATELT JA OSALUSTEST

Selles kirjes esitatakse Rahvusvaheliste Arvel-

duste Panga aktsiatelt saadud dividendid (vt lisa

kirje 7.2 „Muu fi nantsvara”).

31 MUU TULU

Aasta jooksul saadi muud tulu peamiselt makse-

test, mida euroala riikide keskpangad tegid EKP-

le mahuka turuinfrastruktuuriprojektiga seotud

kulude katmiseks.

32 PERSONALIKULU

Sellesse rubriiki kuuluvad palgad, muud tasud,

töötajate kindlustuskulud ja mitmesugused muud

kulud 167,7 miljoni euro väärtuses (2009. aastal

158,6 miljonit). See kirje hõlmab ka 28,8 mil-

joni euro ulatuses kulusid (2009. aastal 28,7 mil-

jonit), mis on seotud EKP pensionisüsteemiga ja

muude pensionihüvitistega (vt lisa kirje 14.3 „Mit-

mesugused muud kohustused”). EKP uute hoonete

ehitamisega seotud 1,3 miljoni euro suurused per-

sonalikulud (2009. aastal 1,2 miljonit) on kapitali-

seeritud ning neid käesolev kirje ei hõlma.

Palgad ja muud tasud, sealhulgas kõrgema taseme

juhtidele makstavad tasud, põhinevad valda-

valt Euroopa Liidu palgasüsteemil ja on sellega

võrreldavad.

Juhatuse liikmetele makstakse põhipalka ning

lisaks elamiskulude hüvitist ja esindustasu. EKP

presidendile on elamiskulude hüvitise asemel ette

nähtud ametlik residents. Kooskõlas Euroopa

Keskpanga personali töölepingu tingimustega on

juhatuse liikmetel olenevalt isiklikest asjaoludest

õigus saada majapidamis-, lapse- ja õppetoetust.

Põhipalkadelt makstakse tulumaksu Euroopa

Liidu eelarvesse ja nendelt arvatakse maha pen-

sionimaksed ning maksed ravi- ja õnnetusjuhtu-

mikindlustuse katteks. Muid tasusid ei maksus-

tata ega võeta arvesse pensionide määramisel.

Juhatuse liikmete põhipalgad 2010. aastal olid

järgmised:

2010

€

2009

€

Jean-Claude Trichet (president) 367 863 360 612

Lucas D. Papademos (asepresident kuni

mai 2010) 131 370 309 096

Vítor Constâncio (asepresident kuni juuni

2010) 183 918 -


2010

€

2009

€

Gertrude Tumpel-Gugerell (juhatuse

liige) 262 728 257 568

José Manuel González-Páramo (juhatuse

liige) 262 728 257 568

Lorenzo Bini Smaghi (juhatuse liige) 262 728 257 568

Jürgen Stark (juhatuse liige) 262 728 257 568

Kokku 1 734 063 1 699 980

Juhatuse liikmetele makstud lisatasud ning EKP

poolt nende kasuks tehtud ravi- ja õnnetusjuhtu-

mikindlustuse maksed ulatusid 660 731 euroni

(2009. aastal 614 879 eurot); kõik neile maks-

tud tasud kokku moodustasid 2 394 794 eurot

(2009. aastal 2 314 859 eurot).

Juhatuse endistele liikmetele makstakse pärast

nende ametiaja lõppu piiratud üleminekuaja jook-

sul ettenähtud tasusid. 2010. aastal ulatusid need

tasud ning EKP maksed juhatuse endiste liikmete

ravi- ja õnnetusjuhtumikindlustuse katteks kokku

34 868 euroni (2009. aastal selliseid tasusid ja

makseid ei olnud). Juhatuse endiste liikmete või

nende ülalpeetavate pensionid ja muud seondu-

vad tasud ning maksed nende ravi- ja õnnetus-

juhtumikindlustuse katteks moodustasid kokku

354 349 eurot (2009. aastal 348 410 eurot).

2010. aasta lõpus oli EKP-l sõlmitud täistööajale

taandatuna 1607 lepingut 25, sealhulgas 156 lepin-

gut juhtivatel kohtadel töötavate isikutega. Töö-

tajate arv muutus 2010. aastal järgmiselt:

2010 2009

Töötajate koguarv 1. jaanuaril 1 563 1 536

Uued töötajad / töölepingu muudatused 328 320

Ametist lahkunud töötajad / lõpetatud

töölepingud (302) (283)

Töötajate arvu netokasv / (netovähenemine)

osaajaga töökorralduses tehtud muudatuste

tulemusel 18 (10)

Töötajate koguarv 31. detsembril 1 607 1 563

Töötajate keskmine arv 1 565 1 530

33 HALDUSKULU

Halduskulu hõlmab kõiki muid jooksvaid kulu-

sid, mis on seotud ruumide rentimise ja hool-

dusega, põhivaraväliste kaupade ja seadme-

tega, ekspertide töötasude ning muude teenuste

ja tarnetega. Ühtlasi hõlmab see töötajate tööle-

võtmise, ümberasumise, sisseseadmise, koolituse

ja tagasikolimisega seotud kulusid.

34 PANGATÄHTEDE TOOTMISTEENUSED

Need kulud on seotud peamiselt euro pangatäh-

tede piiriülese transpordi kuludega, mis tekki-

sid pangatähtede vedamisel trükikodade ja kesk-

pankade vahel (uute pangatähtede tarned) ning

riikide keskpankade vahel (ühe keskpanga puu-

duvate varude täiendamiseks teise keskpanga

varude ülejäägist). Kõnealused kulud kannab

EKP.

Välja arvatud palgata puhkusel olevad töötajad. Andmed hõlmavad 25

tähtajatu, tähtajalise või lühiajalise lepinguga töötajaid, EKP diplo-

mijärgses programmis osalejaid ning emapuhkusel ja pikaajalisel

haiguspuhkusel olevaid töötajaid.

Euroopa Keskpanga mitteametlik tõlge EKP välisaudiitori järeldusotsusest. Lahknevuste korral kehtib PWC allkirjastatud ingliskeelne versioon.

Euroopa Keskpanga president ja nõukogu

Frankfurt Maini ääres

23. veebruar 2011

Sõltumatu audiitori järeldusotsus

Oleme auditeerinud Euroopa Keskpanga fi nantsaruande, mis sisaldab 31. detsembril 2010 lõppenud majandusaastat käsit-

levat bilansiaruannet, tulude ja kulude aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ja teisi selgitavaid märkusi.

Euroopa Keskpanga juhatuse vastutus aruande õigsuse eest

Käesoleva fi nantsaruande ettevalmistamise ja õiglase esitamise eest vastutab EKP juhatus kooskõlas nõukogu kehtesta-

tud põhimõtetega, mis on sätestatud otsuses EKP/2010/21 Euroopa Keskpanga raamatupidamise aastaaruannete kohta.

Ühtlasi vastutab juhatus sisekontrollide eest, mida ta peab vajalikuks, et võimaldada koostada fi nantsaruanne, mis ei

sisalda pettuse või eksimuse tõttu olulisi valeandmeid ega vigu.

Audiitori vastutus

Meie vastutame arvamuse eest, mida avaldame fi nantsaruande kohta oma auditi põhjal. Käesolev audit on teostatud

kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega. Nende standardite kohaselt järgime eetikanõudeid ning kavan-

dame auditi ja viime selle läbi põhjendatud kinnituse saamiseks selle kohta, et fi nantsaruanne ei sisalda olulisi vigu ega

valeandmeid.

Auditi käigus viiakse ellu menetlusi, et saada tõendusmaterjale fi nantsaruandes esitatud andmete kohta. Menetluste

valiku üle otsustab audiitor. Lisaks hindab audiitor riske, et fi nantsaruanne võib pettuse või eksimuse tõttu sisaldada olu-

lisi valeandmeid või vigu. Riskide hindamisel arvestab audiitor sisekontrolli menetlustega, mis on olulised fi nantsaru-

ande ettevalmistamisel ja õiglasel esitamisel. Selle eesmärk on kavandada asjakohased auditeerimismenetlused, mitte

avaldada arvamust sisekontrolli tulemuslikkuse kohta. Audit hõlmab ka hinnangu andmist kasutatud arvestuspõhimõ-

tete sobivuse ja juhatuse esitatud raamatupidamishinnangute põhjendatuse kohta ning seisukoha võtmist fi nantsaruande

üldise esitusviisi suhtes.

Usume, et meie poolt läbi viidud audit annab piisava ja sobiva aluse arvamuse avaldamiseks.

Arvamus

Oleme seisukohal, et fi nantsaruanne kajastab olulises osas õigesti ja õiglaselt Euroopa Keskpanga fi nantsolukorda sei-

suga 31. detsember 2010 ja sellel kuupäeval lõppenud aruandeaasta majandustegevuse tulemust kooskõlas EKP nõukogu

kehtestatud arvestuspõhimõtetega, mis on sätestatud otsuses EKP/2010/21 Euroopa Keskpanga raamatupidamise aas-

taaruannete kohta.

Frankfurt Maini ääres, 23. veebruar 2011

PricewaterhouseCoopers

Aktiengesellschaft

Wirtschaftsprüfungsgesellschaft

Jens Roennberg ppa. Muriel Atton

Wirtschaftsprüfer Wirtschaftsprüfer

229EKP

Aastaaruanne2010

Käesolev selgitus ei ole EKP 2010. aasta fi nants-aruande osa.

TULU, MIS ON SEOTUD EKP OSAGA

RINGLUSES OLEVATE PANGATÄHTEDE

KOGUVÄÄRTUSEST NING EUROSÜSTEEMI

VÄÄRTPABERITURUPROGRAMMI RAAMES

OSTETUD VÄÄRTPABERITEGA

2009. aasta arvestuses jaotati 5. jaanuaril 2010

euroala riikide keskpankade vahel 787 miljonit

eurot ehk kogu tulu, mille EKP sai ringluses ole-

vatelt euro pangatähtedelt; tulu jaotati euroala

riikide keskpankade vahel võrdeliselt nende EKP

kapitali sissemakstud osadega. 2010. aasta arves-

tuses kanti EKP nõukogu otsuse alusel valuu-

takursi-, intressimäära-, krediidi- ja kullahin-

nariski katteks ette nähtud riskieraldisse kogu

tulu, mis laekus EKP-le ringluses olevatelt euro

pangatähtedelt (654 miljonit eurot) ja väärtpa-

berituruprogrammi raames ostetud väärtpabe-

ritelt (438 miljonit eurot); kasumi vahejaotust

ei toimunud.

KASUMI JAOTAMINE JA KAHJUMI KATMINE

Kooskõlas EKPSi põhikirja artikliga 33 kantakse

EKP puhaskasum üle järgmiselt:

summa, mille määrab EKP nõukogu ja mis a)

ei või ületada 20% puhaskasumist, kantakse

üle üldreservfondi piiranguga, et see ei ole

suurem kui 100% kapitalist;

ülejäänud puhaskasum jaotatakse EKP b)

osanike vahel proportsionaalselt nende

sissemaksetega.

Kui EKP kannab kahjumit, võib kahjumi katta

EKP üldreservfondi arvelt ja vajaduse kor-

ral EKP nõukogu otsuse põhjal vastava majan-

dusaasta valuutakasumi arvelt proportsionaal-

selt nende summadega, mis on jaotatud riikide

keskpankadele kooskõlas EKPSi põhikirja

artikliga 32.5. 1

Nõukogu tegi 3. märtsil 2011 otsuse loobuda üle-

kandest üldreservfondi ning jaotada 2010. aasta

171 miljoni euro suurune kasum euroala riikide

keskpankadele võrdeliselt nende EKP kapitali

sissemakstud osadega.

Euroalaväliste riikide keskpankadel ei ole õigust

saada osa EKP kasumist ja nad ei ole kohustatud

rahastama EKP võimalikke kahjusid.

2010

€

2009

€


Ringluses olevatelt euro

pangatähtedelt ja väärtpa-

berituruprogrammi raames

ostetud väärtpaberitelt EKP-le

laekunud tulu vahejaotus 1) (0) (787 157 441)

Aruandeaasta kasum pärast

ringluses olevatelt euro

pangatähtedelt ja väärtpa-

berituruprogrammi raames

ostetud väärtpaberitelt EKP-le

laekunud tulu jaotust 170 831 395 1 466 028 663

Liikmesriikide keskpankadele

jaotatud kasum (170 831 395) (1 466 028 663)

Kokku 0 0

1) Väärtpaberituruprogramm loodi 2010. aasta mais.

SELG ITUS K ASUMI JA K AH JUMI JAOTAMISE KOHTA

Vastavalt EKPSi põhikirja artiklile 32.5 jaotatakse riikide kesk-1

pankade valuutakasum riikide keskpankade vahel võrdeliselt nende

EKP kapitali sissemakstud osadega.


6 EUROSÜSTEEMI KONSOLIDEERITUD BILANSSSEISUGA 31. DETSEMBER 2010

(MILJONIT EUROT)

VARAD 31. DETSEMBER

2010

31. DETSEMBER

2009

1 Kuld ja nõuded kullas 367 402 266 919

2 Nõuded välisvääringus euroalaväliste residentide vastu 224 001 195 4792.1 Nõuded RVFi vastu 71 319 62 799

2.2 Pangakontode jäägid ning väärtpaberiinvesteeringud,

välislaenud ja muud välisvarad 152 681 132 680

3 Nõuded välisvääringus euroala residentide vastu 26 940 32 151

4 Nõuded eurodes euroalaväliste residentide vastu 22 603 15 1934.1 Pangakontode jäägid, väärtpaberiinvesteeringud ja

laenud 22 603 15 193

4.2 ERM2 laenuvõimalusest tulenevad nõuded 0 0

5 Euroala krediidiasutustele rahapoliitilisteoperatsioonidega seoses antud laenud eurodes 546 747 749 8905.1 Põhilised refi nantseerimisoperatsioonid 227 865 79 277

5.2 Pikemaajalised refi nantseerimisoperatsioonid 298 217 669 297

5.3 Peenhäälestus-pöördoperatsioonid 20 623 0

5.4 Struktuursed pöördoperatsioonid 0 0

5.5 Laenamise püsivõimalus 25 1 289

5.6 Lisatagatise nõudega seotud laenud 17 27

6 Muud nõuded eurodes euroala krediidiasutuste vastu 45 655 26 282

7 Euroala residentide eurodes nomineeritud väärtpaberid 457 415 328 6527.1 Rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavad väärtpaberid 134 829 28 782

7.2 Muud väärtpaberid 322 586 299 870

8 Valitsussektori võlg eurodes 34 954 36 171

9 Muud varad 276 493 252 288

Varad kokku 2 002 210 1 903 024

Summad/vahesummad ei pruugi ümardamise tõttu ühtida.

231EKP

Aastaaruanne2010

KOHUSTUSED 31. DETSEMBER

2010

31. DETSEMBER

2009

1 Ringluses olevad pangatähed 839 702 806 522

2 Rahapoliitiliste operatsioonidega seotud kohustusedkrediidiasutuste ees eurodes 378 008 395 6142.1 Arvelduskontod

(hõlmavad kohustusliku reservi süsteemi) 212 739 233 490

2.2 Hoiustamise püsivõimalus 104 458 162 117

2.3 Tähtajalised hoiused 60 784 0

2.4 Peenhäälestus-pöördoperatsioonid 0 0

2.5 Lisatagatise nõudega seotud hoiused 27 6

3 Muud kohustused eurodes euroala krediidiasutuste ees 2 808 340

4 Väljastatud võlasertifi kaadid 0 0

5 Kohustused eurodes teiste euroala residentide ees 79 792 129 7305.1 Valitsussektor 71 685 120 495

5.2 Muud kohustused 8 107 9 235

6 Kohustused eurodes euroalaväliste residentide ees 47 703 46 769

7 Kohustused välisvääringus euroala residentide ees 1 995 4 032

8 Kohustused välisvääringus euroalavälisteresidentide ees 14 346 9 6168.1 Hoiused, kontojäägid ja muud kohustused 14 346 9 616

8.2 ERM2 laenuvõimalusest tulenevad kohustused 0 0

9 RVFi arvestusühiku SDR vastaskirje 54 480 51 249

10 Muud kohustused 172 388 164 082

11 Ümberhindluskontod 331 510 220 101

12 Kapital ja reservid 79 479 74 969

Kohustused kokku 2 002 210 1 903 024


EKP VASTUVÕETUD ÕIGUSAKTID

Järgmises tabelis on loetletud 2010. aastal EKP

vastu võetud ja Euroopa Liidu Teatajas avalda-

tud õigusaktid. Euroopa Liidu Teatajat on võima-

lik saada Euroopa Liidu Väljaannete Talitusest.

EKP asutamisest saadik vastu võetud ja Euroopa

Liidu Teatajas avaldatud õigusaktide täieliku

loetelu võib leida EKP veebilehe rubriigist

„Õigusraamistik”.

Number Pealkiri ELT viide

EKP/2010/1 Euroopa Keskpanga suunis, 4. märts 2010, millega muudetakse

suunist EKP/2000/7 eurosüsteemi rahapoliitika instrumentide

ja menetluste kohta

ELT L 63,

12.3.2010, lk 22

EKP/2010/2 Euroopa Keskpanga suunis, 21. aprill 2010, TARGET2-Secu-

rities kohta

ELT L 118,

12.5.2010, lk 65

EKP/2010/3 Euroopa Keskpanga otsus, 6. mai 2010, ajutiste meetmete kohta

seoses Kreeka valitsuse poolt emiteeritud või tagatud turustata-

vate võlainstrumentide kõlblikkusega

ELT L 117,

11.5.2010, lk 102

EKP/2010/4 Euroopa Keskpanga otsus, 10. mai 2010, Kreeka Vabariigile

antavate ühendatud kahepoolsete krediitide haldamise ja otsuse

EKP/2007/7 muutmise kohta

ELT L 119,

13.5.2010, lk 24

EKP/2010/5 Euroopa Keskpanga otsus, 14. mai 2010, väärtpaberituruprog-

rammi loomise kohta

ELT L 124,

20.5.2010, lk 8

EKP/2010/6 Euroopa Keskpanga soovitus, 1. juuli 2010, Euroopa Liidu Nõu-

kogule Národná banka Slovenska välisaudiitorite kohta

ELT C 184,

8.7.2010, lk 1

EKP/2010/7 Euroopa Keskpanga määrus, 23. juuli 2010, millega muudetakse

määrust EKP/2001/18 rahaloomeasutustes kodumajapidamiste

ning kaupu ja mittefi nantsteenuseid tootvate ettevõtete hoiuste ja

laenude suhtes kohaldatavate intressimäärade statistika kohta

ELT L 196,

28.7.2010, lk 23

EKP/2010/8 Euroopa Keskpanga otsus, 27. juuli 2010, millega muudetakse

otsust EKP/2007/5 hangete teostamise korra kehtestamise

kohta

ELT L 238,

9.9.2010, lk 14

EKP/2010/9 Euroopa Keskpanga otsus, 29. juuli 2010, teatavatele TARGET2

andmetele juurdepääsu ja nende kasutamise kohta

ELT L 211,

12.8.2010, lk 45

EKP/2010/10 Euroopa Keskpanga otsus, 19. august 2010, statistikaaruandluse

nõuete eiramise kohta

ELT L 226,

28.8.2010, lk 48

EKP/2010/11 Euroopa Keskpanga soovitus, 23. august 2010, Euroopa Liidu

Nõukogule Itaalia keskpanga välisaudiitorite kohta

ELT C 233,

28.8.2010, lk 1

EKP/2010/12 Euroopa Keskpanga suunis, 15. september 2010, millega muu-

detakse suunist EKP/2007/2 üleeuroopalise automatiseeri-

tud reaalajalise brutoarvelduste kiirülekandesüsteemi kohta

(TARGET2)

ELT L 261,

5.10.2010, lk 6

EKP/2010/13 Euroopa Keskpanga suunis, 16. september 2010, millega muu-

detakse suunist EKP/2000/7 eurosüsteemi rahapoliitika instru-

mentide ja menetluste kohta

ELT L 267,

9.10.2010, lk 21

EKP/2010/14 Euroopa Keskpanga otsus, 16. september 2010, euro pangatähtede

ehtsuse ja ringluskõlblikkuse kontrolli ning taasringluse kohta

ELT L 267,

9.10.2010, lk 1

235EKP

Aastaaruanne2010


EKP/2010/15 Euroopa Keskpanga otsus, 21. september 2010, liikmesriiki-

dele, mille rahaühik on euro, antavate EFSF laenude haldamise

kohta

ELT L 253,

28.9.2010, lk 58

EKP/2010/16 Euroopa Keskpanga soovitus, 8. oktoober 2010, Euroopa Liidu

Nõukogule Eesti Panga välisaudiitorite kohta

ELT C 282,

19.10.2010, lk 1

EKP/2010/17 Euroopa Keskpanga otsus, 14. oktoober 2010, Euroopa fi nants-

stabiilsusmehhanismi alusel tehtavate liidu laenusaamise ja lae-

nuandmise toimingute haldamise kohta

ELT L 275,

20.10.2010, lk 10

EKP/2010/18 Euroopa Keskpanga otsus, 26. oktoober 2010, Euroopa Kesk-

panga poolt kohustusliku reservi kohaldamise üleminekusätete

kohta pärast euro kasutuselevõttu Eestis

ELT L 285,

30.10.2010, lk 37

EKP/2010/19 Euroopa Keskpanga otsus, 2. november 2010, millega muudetakse

otsust EKP/2007/7 TARGET2-ECB tingimuste kohta

ELT L 290,

6.11.2010, lk 53

EKP/2010/20 Euroopa Keskpanga suunis, 11. november 2010, raamatupida-

mise ja fi nantsaruandluse õigusraamistiku kohta Euroopa Kesk-

pankade Süsteemis (uuesti sõnastatud)

ELT L 35,

9.2.2011, lk 31

EKP/2010/21 Euroopa Keskpanga otsus, 11. november 2010, Euroopa

Keskpanga raamatupidamise aastaaruannete kohta (uuesti

sõnastatud)

ELT L 35,

9.2.2011, lk 1

EKP/2010/22 Euroopa Keskpanga otsus, 25. november 2010, euro pangatäh-

tede tootjate kvaliteedinõuetele vastavuse atesteerimise menet-

luse kohta

ELT L 330,

15.12.2010, lk 14

EKP/2010/23 Euroopa Keskpanga otsus, 25. november 2010, eurot rahaühi-

kuna kasutavate liikmesriikide keskpankade emissioonitulu jao-

tuse kohta (uuesti sõnastatud)

ELT L 35,

9.2.2011, lk 17

EKP/2010/24 Euroopa Keskpanga otsus, 25. november 2010, ringluses olevatelt

euro pangatähtedelt ja väärtpaberituruprogrammi raames oste-

tud väärtpaberitelt Euroopa Keskpangale koguneva tulu vahe-

pealse jaotamise kohta (uuesti sõnastatud)

ELT L 6,

11.1.2011, lk 35

EKP/2010/25 Euroopa Keskpanga otsus, 29. november 2010, müntide emis-

siooni 2011. aasta mahu heakskiitmise kohta

ELT L 318,

4.12.2010, lk 52

EKP/2010/26 Euroopa Keskpanga otsus, 13. detsember 2010, Euroopa Kesk-

panga kapitali suurendamise kohta

ELT L 11,

15.1.2011, lk 53


panga suurendatud kapitali sissemaksmise kohta eurot rahaühi-

kuna kasutavate liikmesriikide keskpankade poolt

ELT L 11,

15.1.2011, lk 54


panga kapitali sissemaksmise kohta euroalaväliste riikide kesk-

pankade poolt

ELT L 11,

15.1.2011, lk 56

EKP/2010/29 Euroopa Keskpanga otsus, 13. detsember 2010, euro pangatäh-

tede emiteerimise kohta (uuesti sõnastatud)

ELT L 35,

9.2.2011, lk 26



EKP/2010/30 Euroopa Keskpanga suunis, 13. detsember 2010, millega muu-

detakse suunist EKP/2000/7 eurosüsteemi rahapoliitika instru-

mentide ja menetluste kohta

ELT L 336,

21.12.2010, lk 63

EKP/2010/31 Euroopa Keskpanga otsus, 20. detsember 2010, kontode kohta,

mis avatakse liikmesriikidele, mille rahaühik on euro, antud

EFSF laenudega seotud maksete töötlemiseks

ELT L 10,

14.1.2011, lk 7

EKP/2010/32 Euroopa Keskpanga otsus, 22. detsember 2010, millega muude-

takse otsust EKP/2009/25 müntide emissiooni 2010. aasta mahu

heakskiitmise kohta

ELT L 343,

29.12.2010, lk 78

EKP/2010/33 Euroopa Keskpanga otsus, 27. detsember 2010, konfi dentsiaal-

sete andmete edastamise kohta statistika eesmärgil moodusta-

tud ettevõtlusregistrite ühises raamistikus

ELT L 6,

11.1.2011, lk 37

EKP/2010/34 Euroopa Keskpanga otsus, 31. detsember 2010, kapitali sissemaks-

mise, välisvaluutareservide ülekande ja sissemaksete kohta Euroopa

Keskpanga reservidesse ja eraldistesse Eesti Panga poolt

ELT L 11,

15.1.2011, lk 58

237EKP

Aastaaruanne2010

EKP VASTUVÕETUD ARVAMUSED

Järgmises tabelis on loetletud EKP poolt

2010. aastal ja 2011. aasta alguses Euroopa Liidu

toimimise lepingu artikli 127 lõike 4 ja artikli 282

lõike 5 ning EKPSi põhikirja artikli 4 alusel vastu

võetud arvamused. EKP asutamisest alates vastu

võetud arvamuste täieliku loetelu võib leida EKP

veebilehe rubriigist „Õigusraamistik”.

a) EKP arvamused, mis on vastu võetud pärast Euroopa institutsiooni konsulteerimist Euroopa Keskpangaga

Number 1 Algataja Teema ELT viide

CON/2010/5 ELi Nõukogu Kolm ettepanekut, mis käsitlevad Euroopa Par-

lamendi ja nõukogu määrusi, millega luuakse

Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus, Euroopa

Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve

Asutus ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve

Asutus

ELT C 13,

20.1.2010, lk 1

CON/2010/6 ELi Nõukogu Ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi kohta, millega muudetakse direktiive

2003/71/EÜ ja 2004/109/EÜ

ELT C 19,

26.1. 2010, lk 1

CON/2010/19 Euroopa

Ülemkogu

Nõukogu soovitus Euroopa Keskpanga asepresi-

dendi ametisse nimetamise kohta

ELT C 58,

10.3.2010, lk 3

CON/2010/23 ELi Nõukogu Ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu direk-

tiivi kohta, millega muudetakse direktiive

1998/26/EÜ, 2002/87/EÜ, 2003/6/EÜ, 2003/41/EÜ,

2003/71/ EÜ, 2004/39/ EÜ, 2004/109/ EÜ,

2005/60/EÜ, 2006/48/EÜ, 2006/49/EÜ ja

2009/65/EÜ seoses Euroopa Pangandusjärelevalve

Asutusele, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapen-

sionide Järelevalve Asutusele ning Euroopa Väärt-

paberiturujärelevalve Asutusele antud volitustega

ELT C 87,

1.4.2010, lk 1

CON/2010/28 ELi Nõukogu Ettepanek nõukogu määruse kohta, millega muu-

detakse määrust (EÜ) nr 479/2009 seoses statis-

tikaandmete kvaliteediga ülemäärase eelarvepuu-

dujäägi menetluse raames

ELT C 103,

22.4.2010, lk 1

CON/2010/52 ELi Nõukogu Ettepanek nõukogu määruse kohta, millega muu-

detakse määrust (EÜ) nr 974/98 seoses euro kasu-

tuselevõtuga Eestis, ja ettepanek nõukogu määruse

kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2866/98

seoses euro konverteerimiskursiga Eesti jaoks

ELT C 190,

14.7.2010, lk 1

CON/2010/65 omaalgatuslik

arvamus

Ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

kohta, millega muudetakse direktiive 2006/48/EÜ

ja 2006/49/EÜ seoses kauplemisportfelli ja edasi-

väärtpaberistamisega seotud kapitalinõuetega ning

tasustamispoliitika üle järelevalve teostamisega

ELT C 223,

18.8.2010, lk 1

1 Konsulteerimised on loetletud EKP nõukogu arvamuste vastuvõtmise järjekorras.


Number 1 Algataja Teema ELT viide

CON/2010/67 Euroopa

Komisjon

Ettepanek komisjoni määruse kohta, millega sätes-

tatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksik-

asjalikud rakenduseeskirjad tarbijahindade harmo-

neeritud indeksite (THHIde) kaalumise kvaliteedi

miinimumstandardite kohta ja tunnistatakse keh-

tetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 2454/97

ELT C 252,

18.9.2010, lk 1

CON/2010/72 Euroopa

Parlament

ja nõukogu

Kaks ettepanekut määruste kohta, mis käsitlevad

euro sularaha professionaalset piiriülest maantee-

vedu euroala liikmesriikide vahel

ELT C 278,

15.10.2010,

lk 1

CON/2010/82 ELi Nõukogu Ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu mää-

ruse kohta, millega muudetakse määrust (EÜ)

nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta

ELT C 337,

14.12.2010,

lk 1

CON/2011/1 ELi Nõukogu Ettepanek, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrust börsiväliste tuletisinstrumen-

tide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoid-

late kohta

ELT C 57,

23.2.2011, lk 1

CON/2011/6 ELi Nõukogu Ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi kohta, millega muudetakse direktiive

98/78/EÜ, 2002/87/EÜ ja 2006/48/EÜ seoses

fi nantskonglomeraati kuuluvate fi nantsüksuste

täiendava järelevalvega

ELT C 62,

26.2.2011, lk 1

CON/2011/8 ELi Nõukogu Soovitus nõukogu otsuse kohta, milles käsitletakse

Monaco Vürstiriigiga sõlmitud rahanduskokku-

leppe muutmise läbirääkimise korda

ELT C 60,

25.2.2011, lk 1

CON/2011/12 ELi Nõukogu Ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu direk-

tiivi kohta, mis käsitleb hoiuste tagamise skeeme

(uuesti sõnastatud), ja direktiivi kohta, millega

muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi 97/9/EÜ investeeringute tagamise

skeemide kohta

Euroopa Liidu

Teatajas seni

avaldamata

CON/2011/13 ELi Nõukogu Euroopa Liidu majanduse juhtimise reform Euroopa Liidu

Teatajas seni

avaldamata

239EKP

Aastaaruanne2010

2 2004. aasta detsembris otsustas EKP nõukogu, et liikmesriikide ametiasutuste taotlusel antud arvamused avaldatakse tavaliselt kohe

pärast nende vastuvõtmist ja sellele järgnevat edastamist konsulteerivale asutusele.

3 Konsulteerimised on loetletud EKP nõukogu arvamuste vastuvõtmise järjekorras.

b) EKP arvamused, mis on vastu võetud pärast liikmesriigi konsulteerimist Euroopa Keskpangaga 2

Number 3 Algataja Teema

CON/2010/1 Ungari Euro ja forindi pangatähtede ja müntide reprodutseerimine

Ungaris

CON/2010/2 Eesti Riikliku statistika tegemise uus õigusraamistik

CON/2010/3 Prantsusmaa Pangandus- ja fi nantsõigusaktidega seotud teatavad meetmed

CON/2010/4 Prantsusmaa Panga- ja kindlustuslitsentside andmise ja järelevalveasu-

tuste ühendamine

CON/2010/7 Belgia Pangandus- ja fi nantssektori ettevõtete suhtes kohaldatavad

abimeetmed, fi nantssektori ja -teenuste järelevalve ning Bel-

gia keskpanga põhikiri

CON/2010/8 Kreeka Krediidiasutustele võlgnetavate ettevõtluslaenude restruktu-

reerimine ja maksehäirekeskuse andmete töötlemine

CON/2010/9 Soome Hoiupankade ühinemine

CON/2010/10 Ungari Magyar Nemzeti Bank [Ungari keskpanga] ülesanded ning

fi nantsinspektsiooni struktuur ja õiguslik staatus ja fi nants-

stabiilsuse nõukogu asutamine

CON/2010/11 Rootsi Riigipoolse rekapitaliseerimise kava teine pikendamine

CON/2010/12 Rumeenia Erimenetlus, mille Banca Naţională a României [Rumeenia

keskpank] algatab raskustes krediidiasutuste suhtes

CON/2010/13 Ungari Magyar Nemzeti Bank [Ungari keskpanga] IMFi liikmelisu-

sega seotud ülesanded

CON/2010/14 Poola Meetmed, mida võetakse ettevõtetele antavate pangalaenude

toetamiseks

CON/2010/15 Iirimaa Iiri kahepoolsed laenulepingud IMFga

CON/2010/16 Eesti Euro kasutusele võtmise ettevalmistamine

CON/2010/17 Kreeka Kreeka statistikasüsteemi ja sõltumatu statistikaameti

asutamine

CON/2010/18 Läti 7-päevase hoiustamise võimaluse loomine

CON/2010/20 Eesti Eesti Panga seaduse ja põhikirja muutmine

CON/2010/21 Kreeka Õigusraamistiku muudatused, mis puudutavad majanduse

likviidsuse suurendamist vastumeetmena rahvusvahelisele

fi nantskriisile

CON/2010/22 Austria Austria osa IMFi vaesuse vähendamise ja majanduskasvu

fondis



CON/2010/24 Taani Danmarks Nationalbank [Taani keskpanga] seaduse muut-

mine seoses statistika tegemiseks vajaliku teabe kogumise

pädevusega

CON/2010/25 Bulgaaria Sõltumatus, konfi dentsiaalsus ja keskpangapoolse rahastamise

keeld

CON/2010/26 Soome Riigi kapitaliinvesteeringud hoiupankades

CON/2010/27 Sloveenia Uus õigusraamistik, mis käsitleb Banka Slovenije [Sloveenia

keskpanga] ja selle otsuseid tegevate organite usaldusväär-

sust ja korruptsiooni vältimist

CON/2010/29 Rootsi Valitsuse poolt pankadele ja teistele institutsioonidele antud

tagatiste pikendamine

CON/2010/30 Iirimaa Central Bank and Financial Services Authority of Ireland

[Iirimaa keskpanga] restruktureerimine

CON/2010/31 Ungari Krediidi- ja fi nantseerimisasutuste seaduse muutmine seoses

täiendavate fi nantsturu stabiliseerimismeetmetega

CON/2010/32 Poola Muudatused reeglites, mis käsitlevad Narodowy Bank Polski

[Poola keskpanga] valuutariski eraldisi

CON/2010/33 Kreeka Eraõigusliku kindlustuse järelevalve, eraõigusliku elukind-

lustuse tagatisfondi asutamine ja muud sätted

CON/2010/34 Kreeka Liigset võlga võtnud isikute võlakorraldus

CON/2010/35 Eesti Täiendavad fi nantsstabiilsust tagavad meetmed Eestis

CON/2010/36 Kreeka Õiglased maksud ja maksudest kõrvalehoidmine

CON/2010/37 Poola Narodowy Bank Polski presidendi ameti jätkuvuse tagamise

eeskirjade muutmine

CON/2010/38 Rootsi Uute müntide ja pangatähtede nimiväärtused

CON/2010/39 Küpros Valitsussektori võla emiteerimise, levitamise ja tagasiostuga

seotud õiguste ja kohustuste üleandmine

CON/2010/40 Austria Rahvusvahelise Valuutafondi ja Oesterreichische Natio-

nalbank [Austria keskpanga] vahel sõlmitud kahepoolne

laenuleping

CON/2010/41 Saksamaa Asutuste ja kindlustusseltside hüvitisskeemid

CON/2010/42 Leedu Lietuvos bankas [Leedu keskpanga] varade õiguslik seisund,

juhatuse liikmete ametiaeg ja tasustamine, teiste riikide kesk-

pankade välisvaluutareservi puutumatus ja Leedu keskpanga

aastaaruanded

CON/2010/43 Bulgaaria Statistika, piiriülese sularaha liikumine ja Българска народна

банка (Bulgaaria keskpanga) pädevus

241EKP

Aastaaruanne2010


CON/2010/44 Prantsusmaa Banque de France (Prantsusmaa keskpangaga) seotud tea-

tavad sätted

CON/2010/45 Taani Finantsstabiilsuse korra muutmine

CON/2010/46 Sloveenia Pangandusseaduse mitmete sätete muutmine

CON/2010/47 Saksamaa Tagatud võlakirjade (Pfandbriefe) seaduse muutmine

CON/2010/48 Iirimaa Central Bank and Financial Services Authority of Ireland

[Iiri keskpanga] ümberkorraldamine

CON/2010/49 Rootsi Sveriges Riksbank [Rootsi keskpanga] õigus koguda teavet

Rootsi väärtpaberite emiteerijatelt

CON/2010/50 Rootsi Riigi garantiide laiendamine pankadele ja muudele asutus-

tele ja riigi rekapitaliseerimiskava pikendamine

CON/2010/51 Rumeenia Banca Naţională a României personali tasustamine

CON/2010/53 Saksamaa Lühikeseks müügi kitsendused

CON/2010/54 Kreeka Finantsstabiilsuse fondi asutamine

CON/2010/55 Sloveenia Banka Slovenije [Sloveenia keskpanga] kui riigieelarvelis-

tele asutustele makseteenuse pakkuja teabe andmise ja muud

kohustused

CON/2010/56 Ungari Palgakärpeid sätestavad Magyar Nemzeti Bank [Ungari kesk-

panga] seaduse muudatused

CON/2010/57 Austria Usaldatavusnõuete järelevalve ülekandmine Austria

fi nantsinspektsioonile

CON/2010/58 Itaalia Riigi kulutuste piiramine Banca d’Italia [Itaalia keskpanga]

osas

CON/2010/59 Saksamaa Deutsche Bundesbank [Saksa keskpanga] riigiametnike

teenistuskäik

CON/2010/60 Eesti Kohustusliku reservi raamistik

CON/2010/61 Bulgaaria Българска народна банка [Bulgaaria keskpanga] nõukogu

teatav pädevusvaldkond

CON/2010/62 Ungari Arvamus mitmete seaduste muutmise kohta seoses fi nants-

tasakaalu probleemide vähendamisega

CON/2010/63 Saksamaa Selliste reeglite rakendamine, mis käsitlevad tasustamist asu-

tustes ja kindlustusseltsides

CON/2010/64 Poola Hoiuste tagamise skeemi õigusraamistiku muutmine

CON/2010/66 Rumeenia Riikliku statistika õigusaktide muutmine

CON/2010/68 Ungari Krediidiasutuste kohustusliku reservi nõue



CON/2010/69 Rumeenia Täiendavad riigieelarve tasakaalu taastamise meetmed

CON/2010/70 Poola Bank Gospodarstwa Krajowego tegevuse õigusraamistiku

muutmine

CON/2010/71 Iirimaa Krediidiasutuste teatud kohustuste Iiri riigi garantii

pikendamine

CON/2010/73 Küpros Õigusraamistik, mis võimaldab krediidiasustustel emitee-

rida tagatud võlakirju

CON/2010/74 Austria IMFilt laenamise uus korraldus

CON/2010/75 Iirimaa Iiri riigigarantii laiendamine teatavatele krediidiasutuste

kohustustele

CON/2010/76 Ungari Põhiseaduse ja õigusloome seaduse muudatused seoses

Magyar Nemzeti Bank [Ungari keskpanga] seadusandliku

pädevusega

CON/2010/77 Läti Rahapoliitika raamistiku muutmine seoses selle edasise har-

moneerimisega eurosüsteemiga

CON/2010/78 Luksemburg Finantstagatise korralduste õigusaktide muutmine seoses

krediidinõuetega

CON/2010/79 Bulgaaria Sularahamaksete piirangud

CON/2010/80 Portugal Banco de Portugal [Portugali keskpanga] töötajate tasustamine

ja eelarve

CON/2010/81 Poola Ehituslaenuühingud

CON/2010/83 Saksamaa Pankade restruktureerimine

CON/2010/84 Eesti Kohustusliku reservi raamistik

CON/2010/85 omaalgatuslik

arvamus

Posti makseteenuste kokkuleppe ratif itseerimine või

rakendamine

CON/2010/86 Rumeenia Ajutine aktsiate omandamine krediidiasutuste poolt fi nants-

ümberkujunduste või äriühingute abistamistehingute

käigus

CON/2010/87 Kreeka Euro pangatähtede ehtsus, ringluskõlblikkuse kontroll ja taas-

ringlusse laskmine ning euro pangatähtede ja müntide võlt-

simise vastu kaitsmata jätmine

CON/2010/88 Prantsusmaa Banque de France [Prantsusmaa keskpanga] kapitali ja kohus-

tusliku reservi suurendamine

CON/2010/89 Slovakkia Sularaharinglust käsitlevad teatavad uued sätted

CON/2010/90 Malta Euro pangatähtede ehtsus ja ringluskõlblikkuse kontroll

ning taasringlus

243EKP

Aastaaruanne2010


CON/2010/91 Ungari Magyar Nemzeti Bank [Ungari keskpanga] rahandusnõukogu

liikmete ametisse määramine ja vallandamine ning nõukogu

liikmete tasu

CON/2010/92 Iirimaa Krediidiasutuste stabiliseerimine hädaolukorras

CON/2010/93 Rootsi Valitsuse garantiide laiendamine pankadele ja muudele asu-

tustele ning riigi rekapitaliseerimise skeemi pikendamine

CON/2010/94 Ungari Ungari fi nantsjärelevalveasutus ja selle presidendi seadus-

andlik pädevus

CON/2010/95 Poola Riigieelarve toe ja rekapitaliseerimismeetmete laiendamine

fi nantseerimisettevõtetele, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa

Komisjoni otsust

CON/2011/2 Küpros Küprose väärtpaberibörsi sanktsioonide määramise

pädevus

CON/2011/3 Sloveenia Pangandusseaduse muudatused

CON/2011/4 Poola Avalikkusele mittesuunatud investeerimissertifi kaatide emi-

teerimine kinniste investeerimisfondide poolt

CON/2011/5 Belgia Belgia finantsjärelevalve struktuuride arengupõhimõtete

rakendamine

CON/2011/7 Leedu Riigi rahapoliitika toimingute raamistiku muudatused, võt-

tes arvesse selle harmoneerimist eurosüsteemiga

CON/2011/9 Poola Poola Vabariigi põhiseaduse muutmine seoses euro

kasutuselevõtuga

CON/2011/10 Itaalia Itaalia osalemine RVFi fi nantskriisi programmides

CON/2011/11 Poola Krediidiühistute kaasamine rahandusministeeriumi poolt

fi nantseerimisasutustele antavas abis


15. JAANUAR 2009

Euroopa Keskpanga nõukogu otsustab alandada

põhiliste refi nantseerimisoperatsioonide fi ksee-

ritud intressimäära 50 baaspunkti võrra 2,00%ni

alates 21. jaanuaril 2009 arveldatavast operat-

sioonist. Samuti otsustab nõukogu, et kooskõlas

18. detsembri 2008. aasta otsusega on laenamise

ja hoiustamise püsivõimaluste intressimäärad

vastavalt 3,00% ja 1,00%. Intressimäärad jõus-

tuvad 21. jaanuaril 2009.

5. VEEBRUAR 2009

Euroopa Keskpanga nõukogu otsustab, et põhi-

liste refi nantseerimisoperatsioonide intressimäära

ning laenamise ja hoiustamise püsivõimaluse int-

ressimäärasid ei muudeta ning need jäävad vas-

tavalt tasemetele 2,00%, 3,00% ja 1,00%.

5. MÄRTS 2009


põhiliste refi nantseerimisoperatsioonide fi ksee-

ritud intressimäära 50 baaspunkti võrra 1,50%ni

alates 11. märtsil 2009 arveldatavast operatsioo-

nist. Samuti otsustab nõukogu, et laenamise ja

hoiustamise püsivõimaluste intressimäärad on

vastavalt 2,50% ja 0,50%. Intressimäärad jõus-

tuvad 11. märtsil 2009.

Nõukogu otsustab ka jätkata kõigi põhiliste refi -

nantseerimisoperatsioonide, erakorralise tähtajaga

refi nantseerimisoperatsioonide ning regulaarsete

ja täiendavate pikemaajaliste refi nantseerimisope-

ratsioonide teostamist jaotamispiiranguta fi ksee-

ritud intressimääraga pakkumismenetlustena nii-

kaua, kui see on vajalik ja kindlasti kauem kui

2009. aasta lõpuni. Lisaks otsustab nõukogu, et

täiendavate pikemaajaliste refi nantseerimisoperat-

sioonide ja erakorralise tähtajaga refi nantseerimis-

operatsioonide puhul jäävad kehtima praegused

sagedused ja tähtajad niikauaks, kui see on vajalik

ja kindlasti kauem kui 2009. aasta lõpuni.

2. APRILL 2009

Euroopa Keskpanga nõukogu otsustab alan-

dada põhiliste refi nantseerimisoperatsioonide

intressimäära 25 baaspunkti võrra 1,25%ni ala-

tes 8. aprillil 2009 arveldatavast operatsioonist.

Nõukogu otsustab samuti, et laenamise ja hoius-

tamise püsivõimaluse intressimäärad on vasta-

valt 2,25% ja 0,25%. Intressimäärad jõustuvad

8. aprillil 2009.

7. MAI 2009


põhiliste refi nantseerimisoperatsioonide intressi-

määra 25 baaspunkti võrra 1,00%ni alates 13. mail

2009 arveldatavast operatsioonist. Nõukogu otsus-

tab samuti vähendada laenamise püsivõimaluse

intressimäära 50 baaspunkti võrra 1,75%ni alates

13. maist 2009 ning jätta hoiustamise püsivõima-

luse intressimäär muutumatuna 0,25%le.

Lisaks otsustab nõukogu jätkata laiendatud kre-

diidivõimaluste pakkumist. Täpsemalt otsustab

nõukogu, et eurosüsteem teostab likviidsust suu-

rendavaid 12kuulise tähtajaga pikemaajalisi refi -

nantseerimisoperatsioone jaotamispiiranguta fi k-

seeritud intressimääraga pakkumismenetlustena.

Samuti teeb nõukogu põhimõttelise otsuse, et

eurosüsteem ostab euroalal emiteeritud ja euro-

des nomineeritud tagatud võlakirju.

4. JUUNI 2009




ressimäärasid ei muudeta ning need jäävad vasta-

valt tasemele 1,00%, 1,75% ja 0,25%. Peale selle

teeb Euroopa Keskpanga nõukogu otsuse tehniliste

üksikasjade kohta, mis on seotud euroalal emitee-

ritud ja eurodes nomineeritud tagatud võlakirjade

ostmisega (mille kohta tehti otsus 7. mail 2009).

2. JUULI, 6. AUGUST, 3. SEPTEMBER,

8. OKTOOBER JA 5. NOVEMBER 2009



ning laenamise ja hoiustamise püsivõimaluse

EUROSÜSTEEMI RAHAPOLIITILISTE MEETMETE KRONOLOOGIA ¹

Eurosüsteemi rahapoliitiliste meetmete 1999.−2008. aasta kro-1

noloogia on kirjas EKP vastavate aastate aruannetes.

245EKP

Aastaaruanne2010

intressimäärasid ei muudeta ning need jäävad

vastavalt tasemele 1,00%, 1,75% ja 0,25%.

3. DETSEMBER 2009


liste refinantseerimisoperatsioonide intressi-

määra ning laenamise ja hoiustamise püsivõi-

maluse intressimäärasid ei muudeta ning need

jäävad vastavalt tasemele 1,00%, 1,75% ja 0,25%.

Nõukogu lepib kokku ka kuni 13. aprillini 2010

teostatavate refi nantseerimisoperatsioonide pak-

kumiste üksikasjades ja korras.

14. JAANUAR JA 4. VEEBRUAR 2010





tavalt tasemele 1,00%, 1,75% ja 0,25%.

4. MÄRTS 2010

Euroopa Keskpanga nõukogu otsustab, et põhiliste

refi nantseerimisoperatsioonide intressimäära ning

laenamise ja hoiustamise püsivõimaluse intressi-

määrasid ei muudeta ning need jäävad vastavalt

tasemele 1,00%, 1,75% ja 0,25%. Nõukogu lepib

kokku ka kuni 12. oktoobrini 2010 teostatavate

refi nantseerimisoperatsioonide pakkumiste üksik-

asjades ja korras, sh regulaarsete kolmekuuliste

pikemaajaliste refi nantseerimisoperatsioonide soo-

ritamine muutuva intressimääraga pakkumistena

alates 28. aprillil 2010 jaotatavast operatsioonist.

8. APRILL JA 6. MAI 2010






10. MAI 2010

Euroopa Keskpanga nõukogu otsustab võtta meet-

meid tõsiste pingete tõttu fi nantsturgudel. Nimelt

otsustab nõukogu võtta sekkumismeetmeid

euroala avaliku ja erasektori võlaväärtpabe-

rite turgudel (väärtpaberituruprogramm) ning

võtta 2010. aasta mai ja juuni regulaarsetes kol-

mekuulistes pikemaajalistes refi nantseerimisope-

ratsioonides kasutusele fi kseeritud intressimää-

raga jaotamispiiranguta pakkumismenetlus.

10. JUUNI 2010






Peale selle otsustab nõukogu kasutada jaotamis-

piiranguta fi kseeritud intressimääraga pakku-

mismenetlust regulaarsetes kolmekuulistes pike-

maajalistes refi nantseerimisoperatsioonides, mis

jaotatakse 2010. aasta kolmandas kvartalis.

8. JUULI JA 5. AUGUST 2010






2. SEPTEMBER 2010






Nõukogu lepib kokku ka kuni 11. jaanuarini 2011


kumiste üksikasjades ja korras, nimelt sooritada

kolmekuulised pikemaajalised refi nantseerimis-

operatsioonid fi kseeritud intressimääraga jaota-

mispiiranguta pakkumistena.

7. OKTOOBER JA 4. NOVEMBER 2010






246EKPAastaaruanne2010 246

2. DETSEMBER 2010





tavalt tasemele 1,00%, 1,75% ja 0,25%. Nõukogu

teeb samuti otsuse kuni 12. aprillini 2011 teos-

tatavate refi nantseerimisoperatsioonide pakku-

miste üksikasjade ja korra kohta, nimelt kasutada

jätkuvalt jaotamispiiranguta fi kseeritud intressi-

määraga pakkumismenetlust.

13. JAANUAR JA 3. VEEBRUAR 2011






3. MÄRTS 2011






Nõukogu teeb samuti otsuse kuni 12. juulini 2011


kumiste üksikasjade ja korra kohta, nimelt kasu-

tada jätkuvalt jaotamispiiranguta fi kseeritud int-

ressimääraga pakkumismenetlust.

247EKP

Aastaaruanne2010

4. MÄRTS 2010

EKP TEEB TEATAVAKS 12. OKTOOBRINI 2010

ARVELDATAVATE REFINANTSEERIMISOPERATSIOO-

NIDE ÜKSIKASJAD

Majanduse ja finantsturgude arengut arves-

tades otsustas EKP nõukogu jätkata oma mit-

testandardsete operatiivmeetmete järkjärgulise

kaotamisega.

Konkreetselt tegi EKP nõukogu otsuse jätkata

oma põhiliste refi nantseerimisoperatsioonide kor-

raldamist jaotamispiiranguta fi kseeritud intressi-

määraga pakkumismenetlustena nii kaua kui vaja

ja vähemalt kuni aasta üheksanda arvestuspe-

rioodi lõpuni, s.o 12. oktoobrini 2010. Sama kord

jääb kehtima ka eurosüsteemi eritähtajaga refi -

nantseerimisoperatsioonide puhul tähtajaga üks

arvestusperiood. Nende operatsioonide korralda-

misega jätkatakse nii kaua kui vaja ja vähemalt

2010. aasta üheksanda arvestusperioodi lõpuni.

Eritähtajaga refi nantseerimisoperatsioonide fi k-

seeritud intressimäär on sama mis vastavas põhi-

lises refi nantseerimisoperatsioonis.

EKP nõukogu otsustas samuti võtta korralis-

tes kolmekuulistes pikemaajalistes refi nantsee-

rimisoperatsioonides uuesti kasutusele muu-

tuva intressimääraga pakkumismenetluse.

Esimese sellise operatsiooni jaotus tehakse

28. aprillil 2010. Nendes operatsioonides jao-

tatavad mahud määratakse kindlaks eesmär-

giga tagada rahaturgudel tingimused sujuvaks

toimimiseks ning vältida pakkumisintressi-

määrade ja vastava põhilise refi nantseerimis-

operatsiooni intressimäära suuri lahknevusi.

Orienteeruvast jaotusmahust teatatakse kõigi

kolmekuuliste pikemaajaliste refinantseeri-

misoperatsioonide puhul ette selle arvestus-

perioodi alguses, mille jooksul operatsioon

toimub. Kõigi kolmekuuliste pikemaajaliste

refinantseerimisoperatsioonide pakkumis-

intressi alammääraks võetakse põhilise refi -

nantseerimisoperatsiooni intressimäär. See

meede on tehniline ja ajutine ning mõeldud

selleks, et jaotamise tulemusel saadavad int-

ressimäärad ei jääks küllaldase likviidsuse

olemasolu juures alla asjaomase põhilise

refi nantseerimisoperatsiooni intressimäära.

Et leevendada 1. juulil 2010 lõppeva 12kuu-

lise pikemaajalise refinantseerimisoperat-

siooni mõju likviidsusele, otsustas EKP

nõukogu korraldada täiendava kuuepäe-

vase peenhäälestusoperatsiooni teatami-

sega, jaotamisega ja arveldamisega 1. juulil

ja tähtajaga 7. juulil, kusjuures viimane kuu-

päev langeb kokku järgmise põhilise refi-

nantseerimisoperatsiooni arvelduspäevaga.

Ka see operatsioon korraldatakse jaotus-

piiranguta fikseeritud intressimääraga pak-

kumismenetlusena ning f ikseeritud int-

ressimääraks võetakse asjaomase põhilise

refi nantseerimisoperatsiooni intressimäär.

Lisaks otsustas EKP nõukogu kooskõlas oma

16 detsembri 2009. aasta otsusega 12kuulise

pikemaajalise refinantseerimisoperatsiooni

kohta määrata 31. märtsil 2010 jaotatava kuue-

kuulise pikemaajalise refinantseerimisope-

ratsiooni intressimääraks selle operatsiooni

ajal toimuvate põhiliste refi nantseerimisope-

ratsioonide pakkumisintressi alammäärade

keskmine.

10. MAI 2010

EKP AVALDAB MEETMED SEOSES TÕSISTE

PINGETEGA FINANTSTURGUDEL

EKP nõukogu tegi otsused mitme meetme kohta

seoses tõsiste pingetega teatavates turusegmen-

tides, mis häirivad rahapoliitika edastamis-

mehhanismi ja seega keskpikas perspektiivis

hinnastabiilsuse saavutamisele suunatud raha-

poliitika tulemuslikku teostamist. Need meetmed

ei mõjuta EKP rahapoliitilist hoiakut.

Arvestades turul valitsevat erakorralist olukorda,

otsustas EKP nõukogu:

sekkuda euroala riigi- ja erasektori võ-1.

laväärtpaberite turgudele (väärtpabe-

rituruprogramm), et tagada toimivuse

ÜLEVAADE EKP TEADAANNETEST LIKVIIDSUSE PAKKUMISE KOHTA 1

EUROLIKVIIDSUSE PAKKUMINE

1 Kuupäevad viitavad teadaande avaldamise kuupäevadele.

Täpsemat teavet eurosüsteemi 2010. aasta likviidsust suuren-

davate operatsioonide kohta leiab EKP veebilehelt jaotisest

„Open market operations” (inglise keeles).


kaotanud segmentide sügavus ja likviidsus.

Programmi eesmärk on toetada häiretega

toimivaid väärtpaberiturge ning taastada

kohane rahapoliitika edastamismehha-

nism. Sekkumiste ulatuse määrab kind-

laks EKP nõukogu. Seda otsust tehes

võeti arvesse euroala valitsuste avaldust

selle kohta, et need „võtavad kõik vajalikud

meetmed, et saavutada käesolevaks aastaks

ja edaspidiseks seatud eelarve-eesmärgid

kooskõlas ülemäärase eelarvepuudujäägi

menetlusega”, ning mõnede euroala

valitsuste võetud konkreetseid lisakohustusi

kiirendada oma eelarve konsolideerimist ja

tagada oma riigi rahanduse jätkusuutlikkus.

Kõnealuste sekkumiste mõju neutralisee-

rimiseks korraldatakse erioperatsioonid,

millega vähendatakse väärtpaberituru-

programmi kaudu suurendatud likviidsust.

See tagab, et rahapoliitiline hoiak jääb

mõjutamata;

võtta korralistes kolmekuulistes pikemaajalis-2.

tes refi nantseerimisoperatsioonides jaotuspäe-

vadega 26. mail ja 30. juunil 2010 kasutusele

jaotuspiiranguta fi kseeritud intressimääraga

pakkumismenetlus;

korraldada kuuekuuline pikemaajaline re-3.

fi nantseerimisoperatsioon jaotuspäevaga

12. mail 2010. Operatsioon korraldatakse

jaotuspiiranguta fi kseeritud intressimää-

raga pakkumismenetlusena, kusjuures int-

ressimääraks määratakse operatsiooni ajal

toimuvate põhiliste refi nantseerimisoperat-

sioonide pakkumisintressi alammäärade

keskmine;

võtta teiste keskpankadega koordineerides 4.

uuesti kasutusele ajutised vahetustehingute

liinid USA Föderaalreserviga ning hakata

taas korraldama USA dollarites likviid-

sust pakkuvaid operatsioone tähtajaga 7 ja

84 päeva. Need operatsioonid sooritatakse

repotehingutena EKP tingimustele vastavate

kõlblike tagatiste vastu ning jaotamispiiran-

guta fi kseeritud intressimääraga pakkumis-

menetlustena. Esimene operatsioon toimub

11. mail 2010.

10. JUUNI 2010

EKP TEEB TEATAVAKS 2010. AASTA KOLMANDAS

KVARTALIS TOIMUVATE PIKEMAAJALISTE

REFINANTSEERIMISOPERATSIOONIDE ÜKSIKASJAD

EKP nõukogu otsustas võtta korralistes kol-

mekuulistes pikemaajalistes refi nantseerimis-

operatsioonides jaotuspäevadega 25. juulil,

25. augustil ja 29. septembril 2010 kasutusele

jaotuspiiranguta fikseeritud intressimääraga

pakkumismenetluse.

2. SEPTEMBER 2010

EKP TEEB TEATAVAKS 17. OKTOOBRIST 2010 KUNI

18. JAANUARINI 2011 KESTVA ARVELDAMISEGA


EKP nõukogu tegi otsuse jätkata oma põhi-

liste refi nantseerimisoperatsioonide korralda-

mist jaotamispiiranguta fikseeritud intressi-

määraga pakkumismenetlustena nii kaua kui

vaja ja vähemalt kuni käesoleva aasta 12. arves-

tusperioodi lõpuni, s.o 18. jaanuarini 2011.

Sama kord jääb kehtima ka eurosüsteemi eri-

tähtajaga refi nantseerimisoperatsioonide puhul

tähtajaga üks arvestusperiood, mille korralda-


kuni 2010. aasta lõpuni. Nende operatsioonide

fi kseeritud intressimäär on sama mis vastavas

põhilises refi nantseerimisoperatsioonis.

Lisaks otsustas EKP nõukogu viia kolmekuuli-

sed pikemaajalised refi nantseerimisoperatsioonid

arvelduspäevadega 28. oktoobril, 25. novembril

ja 23. detsembril 2010 läbi jaotamispiiranguta fi k-

seeritud intressimääraga pakkumismenetlustena.

Operatsioonide intressimääraks fi kseeritakse

nende ajal toimuvate põhiliste refi nantseerimis-

operatsioonide pakkumisintressi alammäärade

keskmine.

Lisaks otsustas EKP nõukogu täiendavalt kor-

raldada ülejäänud 6- ja 12kuuliste refi nantseeri-

misoperatsioonide aegumisel kolm peenhääles-

tusoperatsiooni: ühe kuuepäevase operatsiooni

teatamisega, jaotamisega ja arveldamisega

30. septembril 2010; ühe kuuepäevase operat-

siooni teatamisega, jaotamisega ja arveldamisega

249EKP

Aastaaruanne2010

11. novembril 2010; ja ühe 13päevase operat-

siooni teatamisega, jaotamisega ja arveldami-

sega 23. detsembril 2010. Ka need operatsioonid

korraldatakse jaotuspiiranguta fi kseeritud intres-

simääraga pakkumismenetlustena ning nende

intressimääraks võetakse asjaomase põhilise refi -

nantseerimisoperatsiooni intressimäär.

2. DETSEMBER 2010

EKP TEEB TEATAVAKS 19. JAANUARIST KUNI

12. APRILLINI 2011 KESTVA ARVELDAMISEGA


EKP nõukogu tegi otsuse jätkata oma põhi-

liste refi nantseerimisoperatsioonide korralda-

mist jaotamispiiranguta fikseeritud intressi-

määraga pakkumismenetlustena nii kaua kui

vaja ja vähemalt kuni 2011. aasta kolmanda

arvestusperioodi lõpuni, s.o 12. aprillini 2011.

Sama kord jääb kehtima ka eurosüsteemi eri-

tähtajaga refi nantseerimisoperatsioonide puhul

tähtajaga üks arvestusperiood, mille korralda-


2011. aasta esimese kvartali lõpuni. Nende eri-

tähtajaga refi nantseerimisoperatsioonide fi ksee-

ritud intressimäär on sama mis vastavas põhili-

ses refi nantseerimisoperatsioonis.

Lisaks otsustas EKP nõukogu viia kolmekuuli-

sed pikemaajalised refi nantseerimisoperatsioo-

nid jaotuspäevadega 26. jaanuaril, 23. veebrua-

ril ja 30. märtsil 2011 läbi jaotamispiiranguta

fikseeritud intressimääraga pakkumismenet-

lustena. Operatsioonide intressimääraks fik-

seeritakse nende ajal toimuvate põhiliste refi -

nantseerimisoperatsioonide pakkumisintressi

alammäärade keskmine.


18. JAANUAR 2010

EKP LÕPETAB ŠVEITSI FRANKIDES LIKVIIDSUST

PAKKUVAD OPERATSIOONID

EKP nõukogu otsustas kokkuleppel Šveitsi kesk-

pangaga lõpetada pärast 31. jaanuari 2010 Šveitsi

frankides likviidsust pakkuvate ühenädalaste

vahetustehingute sooritamise. See otsus tehti

piiratud nõudlust ja rahastamisturgude parane-

nud tingimusi silmas pidades.

27. JAANUAR 2010

EKP JA TEISED KESKPANGAD OTSUSTAVAD

LÕPETADA AJUTISED VAHETUSTEHINGUTE LIINID

USA FÖDERAALRESERVIGA

Kooskõlas teiste keskpankadega kinnitas EKP

Föderaalreserviga sisse seatud ajutiste vahetuste-

hingute liinide kehtivuse lõppemisest 1. veebrua-

ril 2010. Maailma rahastamisturgudel valitsenud

surve leevendamiseks tehtud valuutakorraldused

ei ole enam vajalikud, sest viimase aasta jooksul

on fi nantsturgude toimimine paranenud. Kesk-

pangad jätkavad koostööd vastavalt vajadusele.

Eelöeldu valguses otsustas EKP nõukogu kokku-

leppel Föderaalreservi, Inglise keskpanga, Jaa-

pani keskpanga ja Šveitsi keskpangaga lõpetada

pärast 31. jaanuari 2010 USA dollarites likviid-

sust lisavate operatsioonide sooritamine.

10. MAI 2010

USA DOLLARITES LIKVIIDSUST LISAVATE

OPERATSIOONIDE TAASALUSTAMINE

Seoses USA dollarit kasutavatel lühiajalistel

rahastamisturgudel Euroopas taastekkinud pin-

getega teatasid Kanada keskpank, Inglise kesk-

pank, EKP, Föderaalreserv ja Šveitsi keskpank

USA dollarites likviidust lisavate vahetustehin-

gute sooritamise võimaluste ajutisest taassisse-

seadmisest. Need võimalused on mõeldud sel-

leks, et toetada likviidsuskeskkonna paranemist

USA dollarit kasutavatel rahastamisturgudel ning

vältida pingete kandumist teistele turgudele ja

muudesse fi nantskeskustesse. Jaapani keskpan-

gal on lähiajal kavas kaaluda sarnaseid meetmeid.

Keskpangad jätkavad tihedat koostööd vastavalt

rahastamisturgudel esinevate pingete leevenda-

mise vajadusele.

EKP nõukogu otsustas võtta teiste keskpanka-

dega koordineerides uuesti kasutusele ajutised

vahetustehingute liinid Föderaalreserviga ning

hakata taas korraldama USA dollarites likviid-

sust suurendavaid operatsioone tähtajaga 7 ja

84 päeva. Need operatsioonid sooritatakse repo-

tehingutena EKP tingimustele vastavate kõlblike

tagatiste vastu ning jaotamispiiranguta fi kseeri-

tud intressimääraga pakkumismenetlustena. Esi-

mene operatsioon toimub 11. mail 2010.

EKP TEEB TEATAVAKS USA DOLLARITES

LIKVIIDSUST LISAVATE OPERATSIOONIDE

TAASALUSTAMISE ÜKSIKASJAD

Seoses EKP nõukogu otsusega taasalustada Föde-

raalreserviga ajutisi vahetustehinguid, tegi EKP

teatavaks oma USA dollarites likviidsust suuren-

davate operatsioonide korraldamise üksikasjad.

Operatsioonid toimuvad jaotuspiiranguta fi k-

seeritud intressimääraga pakkumismenetlustena

ning sooritatakse repotehingutena EKP tingimus-

tele vastavate kõlblike tagatiste vastu.

EKP otsustas korraldada:

iga nädal seitsmepäevaseid operatsioone. –

Esimene operatsioon toimub 11. mail 2010

arveldamisega 12. mail 2010 ja aegumisega

20. mail 2010. Järgnevad operatsioonid toi-

muvad jaotamisega kolmapäeval ja arvelda-

misega järgneval tööpäeval;

ühe 84päevase operatsiooni 18. mail 2010 –

arveldamisega 20. mail 2010 ja aegumisega

12. augustil 2010.

17. DETSEMBER 2010

EKP SÕLMIB INGLISE KESKPANGAGA

VAHETUSTEHINGUTE KOKKULEPPE

EKP ja Inglise keskpank teatasid keskpankadeva-

helise koostööprogrammi raames ajutisest vahe-

tustehingute võimalusest, mille alusel võib Ing-

lise keskpank anda EKP-le euro vastu vajaduse

MUUDES VÄÄRINGUTES LIKVIIDSUSE PAKKUMINE NING KOKKULEPPED TEISTE KESKPANKADEGA

251EKP

Aastaaruanne2010

korral kuni 10 miljardit naelsterlingit. Kokkulepe

kehtib 2011. aasta septembri lõpuni.

Kokkulepe lubab ennetava meetmena pakkuda

naelsterilingites likviidsust Iirimaa keskpan-

gale selle riigi pangandussüsteemi mis tahes

ajutiste likviidsusvajaduste rahuldamiseks

selles vääringus.

21. DETSEMBER 2010

USA DOLLARITES LIKVIIDSUST LISAVATE

OPERATSIOONIDE PIKENDAMINE

Pärast kooskõlastamist Kanada, Inglise, Jaapani

ja Šveitsi keskpangaga otsustas EKP nõukogu

pikendada Föderaalreserviga sõlmitud ajutist

vahetustehingute korda kuni 1. augustini 2011

ning jätkata USA dollarites likviidsust suurenda-

vate seitsmepäevaste operatsioonide korraldamist.

Ka need eurosüsteemi operatsioonid toimuvad

jaotamispiiranguta fi kseeritud intressimääraga

pakkumismenetlustena ja sooritatakse repote-

hingutena kõlblike tagatiste vastu. Järgmine USA

dollarites likviidsust suurendav operatsioon toi-

mub 22. detsembril 2010 arveldamisega 23. det-

sembril. Aasta lõpu katmiseks korraldatakse see

erandkorras 14päevase operatsioonina.


EKP koostab mitmeid väljaandeid, mis annavad teavet tema põhiliste tegevusvaldkondade kohta:

rahapoliitika, statistika, makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemid, fi nantsstabiilsus ja -järelevalve,

rahvusvaheline ja Euroopa koostöö ning õigusküsimused. EKP väljaanded on muu hulgas

järgmised:

PÕHIKIRJAJÄRGSED VÄLJAANDED

aastaaruanne –

lähenemisaruanne –

kuubülletään –

UURIMUSED

õigusalased teadustoimetised ( – Legal Working Paper Series)

üldised toimetised ( – Occasional Paper Series)

Research Bulletin –

teadustoimetised ( – Working Paper Series)

MUUD/KONKREETSE ÜLESANDEGA SEOTUD VÄLJAANDED

Enhancing monetary analysis –

Financial integration in Europe –

Financial Stability Review –

Statistics Pocket Book –

Euroopa Keskpank: ajalugu, roll ja ülesanded –

The international role of the euro –

Rahapoliitika rakendamine euroalal (ülddokumentatsioon) –

The monetary policy of the ECB –

The payment system –

EKP avaldab ka brošüüre ja teabematerjale mitmesuguste teemade kohta (näiteks euro pangatähed

ja mündid) ning seminaride ja konverentside materjale.

Euroopa Keskpanga ja Euroopa Rahainstituudi (EKP eelkäija 1994–1998) avaldatud dokumentide täielik

nimekiri (ja PDF-vormingus dokumendid) on saadaval EKP veebilehel http://www.ecb.europa.eu/pub/.

Keelekoodid tähistavad keeli, milles väljaanne saadaval on.

Huvilistel on võimalik saada väljaannete paberkoopiaid tasuta (kui ei ole teisiti märgitud ning varude

olemasolu korral), andes oma soovist teada aadressil [email protected].

EUROOPA KESKPANGA VÄLJAANDED

253EKP

Aastaaruanne2010

SÕNASTIK

Käesolev sõnastik sisaldab valikut aastaaruandes kasutatud mõistetest. Põhjalikum ja üksikasjali-kum sõnastik asub EKP kodulehel.

Aktsiad/osad: väärtpaberid, mis esindavad osalust ettevõttes. Nende hulka kuuluvad väärtpaberi-

börsidel kaubeldavad aktsiad (noteeritud aktsiad), noteerimata aktsiad ning muud aktsia- ja osa-

kapitali vormid. Aktsiad/osad toodavad tavaliselt tulu dividendidena.

Aktsiaturg: turg, kus emiteeritakse aktsiaid/osasid ja kaubeldakse nendega.

Alusleping: Kui teisiti märgitud ei ole, mõeldakse „aluslepinguga” Euroopa Liidu toimimise lepin-

gut ning viidatud artiklite numbrid vastavad alates 1. detsembrist 2009 kehtivale numeratsioonile.

Aluslepingud: „aluslepingutega” mõeldakse käesolevas aruandes Euroopa Liidu toimimise lepin-

gut ning Euroopa Liidu lepingut.

Alusväärtpaberite üleminekuta väärtpaberistamine: väärtpaberistamise käigus emiteeritud

väärtpaberite tagasiostmine tehingu algatanud asutuse poolt (vt väärtpaberistamine).

Andmete otsetöötlus: tehingute/maksete automaatne otsetöötlus, mis hõlmab vajaduse korral tehin-

gute/maksete algatamise, kinnitamise, võrdlemise ja esitamise automaatset täitmist ning kliiringut

ja arveldamist.

Arveldusrisk: oht, et arveldus ei toimu ülekandesüsteemis ootuste kohaselt, mis võib tavaliselt olla

tingitud sellest, et arvelduse üks pool ei täida oma üht või mitut arvelduskohustust. Arveldusriski

alla kuuluvad eelkõige tegevusriskid, krediidiriskid ja likviidsusriskid.

Arvestusperiood: aeg, mille jooksul arvestatakse kohustusliku reservi nõuete täitmist krediidi-asutuste poolt. Reservide hoidmisperioodid algavad esimese põhilise refi nantseerimisoperatsiooni arveldamise päeval pärast EKP nõukogu istungit, kus kavandatakse eelnevalt rahapoliitiliste sei-

sukohtade igakuine hindamine. Euroopa Keskpank avaldab kohustusliku reservi arvestusperioo-

dide kalendri vähemalt kolm kuud enne aasta algust.

Avaturuoperatsioon: fi nantsturul keskpanga algatusel sooritatav operatsioon. Eesmärkide, korrapä-

rasuse ja menetluskorra poolest võib eurosüsteemi avaturuoperatsioonid jagada neljaks: põhilised refi nantseerimisoperatsioonid, pikemaajalised refi nantseerimisoperatsioonid, peenhäälestusope-ratsioonid ja struktuurioperatsioonid. Eurosüsteemi peamine avaturuinstrument on pöördtehing,

mida saab kasutada kõigi nelja operatsiooniliigi puhul. Peale selle on struktuurioperatsioonide jaoks

olemas võlasertifi kaatide väljastamise võimalus ja otsetehingud ning peenhäälestusoperatsioonide

jaoks otsetehingud, välisvaluuta vahetustehingud ja tähtajaliste hoiuste kogumise võimalus.

ECOFINi nõukogu: Euroopa Liidu Nõukogu majandus- ja rahandusministrite koosseisus.

Eelarve puudujääk (valitsussektor): valitsussektori netolaenuvõtt, s.o valitsussektori kogutu-

lude ja -kulude vahe.

Eelarve puudujääk SKPst (valitsussektor): eelarvepuudujäägi suhe SKPsse jooksvate turuhin-

dade juures. See on üks aluslepingu artikli 126 lõikes 2 sätestatud eelarvedistsipliini kriteeriumidest,

mille abil määratakse kindlaks ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu (vt ka ülemäärase eelar-vepuudujäägi menetlus). Seda nimetatakse ka valitsussektori eelarve puudujäägiks SKP suhtes.


Eelarvepositsiooniväline võlamuutus (valitsussektor): valitsussektori eelarvetasakaalu (ülejäägi

või puudujäägi) ning võla muutuse vahe.

Eeldatav volatiilsus: vara (nt aktsia või võlakirja) hinna muutumise oodatav kõikumine (s.o stan-

dardhälve). Eeldatavat volatiilsust saab tuletada vara hinnast, aegumispäevast ja optsiooni täitmis-

hinnast, samuti riskivabast tulumäärast, kasutades optsiooni hinnakujunduse mudelit, nagu näi-

teks Black-Scholes’i mudel.

EKP baasintressimäärad: EKP nõukogu kehtestatud intressimäärad, mis kajastavad Euroopa Keskpanga rahapoliitilist hoiakut. Need on põhiliste refi nantseerimisoperatsioonide, laenamise püsivõimaluse ja hoiustamise püsivõimaluse intressimäärad.

EKP juhatus: üks Euroopa Keskpanga (EKP) otsustusorganitest. Sellesse kuuluvad EKP presi-

dent ja asepresident ning veel neli liiget, kelle nimetab Euroopa Ülemkogu, tehes vastava otsuse

kvalifi tseeritud häälteenamusega Euroopa Liidu Nõukogu soovitusel, kes on eelnevalt konsultee-

rinud Euroopa Parlamendi ja EKPga.

EKP nõukogu: Euroopa Keskpanga (EKP) tähtsaim otsustusorgan. Sellesse kuuluvad kõik EKP juhatuse liikmed ning eurot kasutavate liikmesriikide keskpankade presidendid.

EKP üldnõukogu: üks Euroopa Keskpanga (EKP) otsustusorganitest. Sellesse kuuluvad

EKP president ja asepresident ning kõigi Euroopa Keskpankade Süsteemi keskpankade

presidendid.

EONIA (euroala pankadevahelise üleööturu keskmine aastaintressimäär): euroala pankade-

vahelisel üleööturul valitseva efektiivse intressimäära näitaja. See arvutatakse eurodes nomineeri-

tud tagamata üleöölaenutehingute intressimäärade kaalutud keskmisena, mis on arvutatud üleöö-

turul osalevate pankade paneelilt saadud andmete põhjal.

ERM2 (vahetuskursimehhanism 2): süsteem, mis on raamistikuks vahetuskursipoliitilisele koos-

tööle euroala riikide ning nende ELi liikmesriikide vahel, kes ei ole eurot kasutusele võtnud. Tege-

mist on mitmepoolse kokkuleppega, mille kohaselt on ette nähtud fi kseeritud, kuid korrigeeritavad

keskkursid ning standardne kõikumisvahemik ±15%. Otsuseid keskkursside ja vajaduse korral ka

kõikumisvahemike vähendamise kohta teevad asjaomased ELi liikmesriigid, euroala riigid, Euroopa Keskpank (EKP) ja teised mehhanismis osalevad ELi liikmesriigid vastastikusel kokkuleppel. Kõi-

gil ERM2 osalistel, kaasa arvatud EKP-l, on õigus algatada keskkursside muutmiseks konfi dent-

siaalne menetlus (reguleerimine).

Ettevaated: ettevaateid tehakse neli korda aastas euroala võimaliku makromajandusliku arengu

prognoosimiseks. Eurosüsteemi ekspertide ettevaated avaldatakse juunis ja detsembris ning Euroopa Keskpanga (EKP) ekspertide ettevaated märtsis ja septembris. Ettevaated on osa EKP rahapoliiti-

lise strateegia majandusanalüüsist ning seega üks mitmest sisendist, mille põhjal EKP nõukogu

hindab hinnastabiilsust ohustavaid riske.

Ettevõtte kasumlikkus: ettevõtte majandustulu näitaja, mis on seotud peamiselt müügi, varade

ja omakapitaliga. Ettevõtte fi nantsaruannete põhjal võib leida palju erinevaid kasumlikkuse suht-

arve, näiteks põhitegevustulu (läbimüük miinus tegevuskulud) ja läbimüügi suhe, puhastulu (põhi-

tegevustulu ja muu tulu miinus maksud, kulum ja erakorralised kulud) ja läbimüügi suhe, varade

tulukus (puhastulu ja koguvarade suhe) ja omakapitali tulukus (puhastulu ja aktsiakapitali suhe).

255EKP

Aastaaruanne2010

Makromajanduses kasutatakse kasumlikkuse näitajana sageli äritegevuse kogukasumit vastavalt

rahvamajanduse arvepidamisele, näiteks võrrelduna SKP või lisandväärtusega.

Ettevõtte üldjuhtimine: eeskirjad, menetlused ja toimingud, millega suunatakse ja juhitakse ette-

võtte tegevust. Ettevõtte üldjuhtimise struktuur määrab ära õiguste ja kohustuste jagunemise orga-

nisatsiooni eri osaliste, nagu näiteks juhatuse, tegevjuhtide, aktsionäride ja teiste huvirühmade vahel

ning näeb ette otsuste vastuvõtmise reeglid ja korra.

EURIBOR (euro üleeuroopaline pankadevaheline intressimäär): intressimäär, millega esma-

klassiline pank on nõus laenama eurodes nomineeritud vahendeid teisele esmaklassilisele pangale

ning mida arvutatakse iga päev eri tähtajaga pankadevaheliste hoiuste puhul (kuni 12 kuud) ning

mille annab teada arvutamisel osalevate pankade paneel.

Euro efektiivne vahetuskurss (nominaal-/reaalkurss): euroala peamiste kaubanduspartnerite

vääringute ja euro kahepoolsete vahetuskursside kaalutud keskmine. Euroopa Keskpank avaldab

euro nominaalsete efektiivsete vahetuskursside indekseid, mis hõlmavad kaht kaubanduspartnerite

gruppi: EER-20, kuhu kuuluvad 10 euroalavälist ELi liikmesriiki ja 10 ELi-välist peamist kauban-

duspartnerit, ning EER-40, kuhu kuuluvad EER-20 ja veel 20 riiki. Osakaalud vastavad iga partner-

riigi osale euroala valmistoodete kaubanduses ning kajastavad konkurentsi kolmandatel turgudel.

Euro reaalne efektiivne vahetuskurss on euro nominaalne efektiivne vahetuskurss, mis on kohan-

datud välismaiste hindade või kulude kaalutud keskmisega (võrrelduna kodumaiste hindade ja kulu-

dega). Seega väljendavad need kursid hindade ja kulude konkurentsivõimet.

Euroala: ELi liikmesriigid, kelle vääring on euro ning kus Euroopa Keskpanga nõukogu vastu-

tusel viiakse ellu ühtset rahapoliitikat. Praegu on euroala riigid Belgia, Saksamaa, Eesti, Iirimaa,

Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Küpros, Luksemburg, Malta, Madalmaad, Austria, Por-

tugal, Sloveenia, Slovakkia ja Soome.

Eurogrupp: eurot kasutavate ELi liikmesriikide majandus- ja rahandusministrite mitteametlik koh-

tumine. Selle staatust tunnustatakse aluslepingu artiklis 137 ja selle protokollis nr 14. Grupi kohtu-

mistele kutsutakse korrapäraselt Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanka.

Euroopa 2020. aasta strateegia: Euroopa Liidu tööhõive ning aruka, jätkusuutliku ja kaasava

majanduskasvu strateegia. Euroopa Ülemkogu võttis strateegia vastu 2010. aastal. See on rajatud

Lissaboni strateegiale ning selle eesmärk on pakkuda ELi liikmesriikidele ühtset raamistikku nii-

suguste struktuurireformide elluviimiseks, mis on suunatud potentsiaalse majanduskasvu suuren-

damisele, ning ELi poliitika ja vahendite mobiliseerimiseks.

Euroopa Finantsjärelevalve Süsteem: liidu fi nantssüsteemi järelevalve eest vastutavad asutused.

Süsteemi kuuluvad Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, Euroopa kolm järelevalveasutust,

nende ühiskomitee ning liidu liikmesriikide järelevalveasutused.

Euroopa fi nantsstabiilsusfond: euroala liikmesriikide asutatud valitsustevaheline aktsiaselts raha-

lise abi andmiseks fi nantsraskustes euroala riikidele. Abi antakse laenudena ELi–RVFi ühiste prog-

rammide raames vastavalt rangetele tingimustele. Laene rahastatakse võlaväärtpaberite emiteeri-

mise teel, mille euroala riigid on proportsionaalselt taganud kuni 440 miljardi euro ulatuses.

Euroopa fi nantsstabiilsusmehhanism: ELi vahend, mis põhineb aluslepingu artikli 122 lõi-

kel 2 ja mis võimaldab komisjonil anda liidu nimel kuni 60 miljardi euro väärtuses laene liidu


liikmesriikidele, kes on sattunud või võivad sattuda erakordsetesse raskustesse, millega nad ise toime

ei tule. Laene antakse ELi–RVFi ühiste programmide raames vastavalt rangetele tingimustele.

Euroopa Keskpank (EKP): EKP on eurosüsteemi ja Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS)

tuum. Aluslepingu (artikli 282 lõike 3) kohaselt on ta iseseisev juriidiline isik. Ta tagab kooskõlas

EKPSi põhikirjaga eurosüsteemile ja EKPSile antud ülesannete täitmise kas iseenda või liikmes-

riikide keskpankade tegevuse kaudu. Euroopa Keskpanka juhivad EKP nõukogu, EKP juhatus

ning kolmanda otsuseid tegeva organina EKP üldnõukogu.

Euroopa Keskpankade Süsteem (EKPS): koosneb Euroopa Keskpangast (EKP) ja ELi kõigi

27 liikmesriigi keskpankadest, s.t peale eurosüsteemi liikmesriikide ka nende liikmesriikide kesk-

pankadest, kelle vääring ei ole euro. EKPSi juhivad EKP nõukogu ja EKP juhatus ning kolmanda

otsuseid tegeva organina EKP üldnõukogu.

Euroopa Liidu Nõukogu: Euroopa Liidu institutsioon, mis koosneb Euroopa Liidu liikmesriikide

esindajatest, tavaliselt arutusel oleva valdkonna eest vastutavatest ministritest ja vastava valdkonna

Euroopa Komisjoni volinikust (vt ka ECOFINi nõukogu).

Euroopa Rahainstituut (ERI): majandus- ja rahaliidu teise etapi alguses 1. jaanuaril 1994 ajuti-

sena asutatud asutus, mis likvideeriti pärast Euroopa Keskpanga rajamist 1. juunil 1998.

Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteem 1995 (ESA 95): ulatuslik ja integ-

reeritud makromajanduslik arvepidamissüsteem, mis põhineb rahvusvaheliselt tunnustatud statis-

tilistel mõistemääratlustel, klassifi kaatoritel ja raamatupidamiseeskirjadel ning mille eesmärk on

anda ELi liikmesriikide majanduste ühtlustatud kvantitatiivne kirjeldus. ESA 95 on ELi versioon

maailmas kasutatavast rahvamajanduse arvepidamise süsteemist SNA 93.

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu: liidu sõltumatu organ, mis vastutab ELi fi nantssüsteemi

makrotasandi usaldatavusjärelevalve eest. Nõukogu aitab ennetada ja leevendada fi nantssüsteemi

arenedes tekkivaid fi nantsstabiilsuse süsteemseid riske, võttes arvesse makromajanduse arengut,

et hoida ära suuremaid fi nantskriise.

Euroopa Ülemkogu: Euroopa Liidu institutsioon, kuhu kuuluvad liidu liikmesriikide riigipead ja

valitsusjuhid ning hääleõiguseta liikmetena Euroopa Komisjoni president ning ülemkogu enda ees-

istuja. Ülemkogu määrab kindlaks ELi arengusuunad ning selle poliitika põhijooned ja prioritee-

did. Ülemkogul ei ole seadusandlikku pädevust.

Eurosüsteem: euroala keskpangandussüsteem, kuhu kuuluvad Euroopa Keskpank ja euro kasu-

tusele võtnud liikmesriikide keskpangad.

Finantsstabiilsus: olukord, kus fi nantssüsteem – fi nantsvahendajad, -turud ja -turuinfrastruktuu-

rid – peab vastu šokkidele ja fi nantstasakaalustamatuse järsule lahenemisele, mis vähendab selliste

fi nantsvahenduse tõrgete tekkimise tõenäosust, mis võivad oluliselt takistada säästude rakendamist

kasumlikes investeerimisvõimalustes.

Hinnastabiilsus: hinnastabiilsuse säilitamine on eurosüsteemi peamine eesmärk. EKP nõukogu

määratleb hinnastabiilsusena olukorda, kus euroala ühtlustatud tarbijahinnaindeksi kasv jääb

aastas alla 2%. EKP nõukogu on samuti selgelt välja öelnud, et hinnastabiilsuse tagamisel on tema

eesmärk hoida infl atsioonimäärad keskpikas perspektiivis allpool 2% taset, kuid selle lähedal.

257EKP

Aastaaruanne2010

Hoiustamise püsivõimalus: eurosüsteemi püsivõimalus, mida osapooled võivad kasutada üleöö-

hoiustamiseks liikmesriigi keskpangas. Sellistelt hoiustelt tasutakse eelnevalt täpsustatud määraga

intressi (vt ka EKP baasintressimäärad).

Kandidaatriigid: riigid, kellelt EL on vastu võtnud ELiga ühinemise taotluse. Praegu on need Hor-

vaatia, Island, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Montenegro ja Türgi.

Keskne osapool: isik, kes seisab ühel või mitmel turul kaubeldavate lepingute osapoolte vahel ja

tegutseb iga müüja suhtes ostjana ja iga ostja suhtes müüjana ning tagab seeläbi kehtivate lepin-

gute täitmise.

Keskpankadevaheline korrespondentpanganduse mudel (CCBM): Euroopa Keskpankade Süsteemi loodud mehhanism, mille eesmärk on võimaldada osapooltel kasutada tagatisi piiriüle-

selt. Riikide keskpangad tegutsevad mudelis üksteise kontohalduritena. See tähendab, et iga liik-

mesriigi keskpangal on oma väärtpaberite haldussüsteemis väärtpaberikonto iga liikmesriigi kesk-

panga ja Euroopa Keskpanga jaoks.

Keskvalitsus: 1995. aasta Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi (ESA 95) määratlusele vastav valitsus, välja arvatud piirkondlikud valitsused ja kohalikud omava-

litsused (vt ka valitsussektor).

Kohustusliku reservi nõue: miinimumreserv, mida krediidiasutus on kohustatud hoidma euro-süsteemis kindlaks määratud arvestusperioodi jooksul. Nõude täitmist kontrollitakse reservikonto

keskmise päevasaldo põhjal arvestusperioodi jooksul.

Krediidiasutus: a) äriühing, mille tegevus seisneb avalikkuselt hoiuste või muude tagasimaksta-

vate vahendite vastuvõtmises ning enda arvel laenude andmises, või b) äriühing või muu juriidiline

isik (v.a punktis a nimetatu), mis laseb välja maksevahendeid elektroonilise raha kujul.

Krediidirisk: oht, et tehingu osapool ei täida mingit kohustust täies ulatuses ei tähtajaks ega pärast

seda. Krediidirisk sisaldab asenduskulude riski ja põhiriski. Samuti sisaldab see riski, et arveldus-

pank ei suuda kohustusi täita.

Laenamise püsivõimalus: eurosüsteemi püsivõimalus, mida osapooled võivad kasutada, et saada

liikmesriigi keskpangalt kõlblike varade vastu eelnevalt kindlaks määratud intressimääraga üleöö-

laenu (vt ka EKP baasintressimäärad).

Laia rahaagregaadi M3 kasvu kontrollväärtus: M3 aastakasv keskpika perioodi jooksul, mis on

kooskõlas hinnastabiilsuse säilitamisega. Praegu on see 4,5%.

Lissaboni leping: sellega muudeti kaht Euroopa Liidu aluslepingut: Euroopa Liidu lepin-

gut ja Euroopa Ühenduse asutamislepingut. Viimane on ümber nimetatud Euroopa Liidu toi-

mimise lepinguks. Lissaboni leping allkirjastati Lissabonis 13. detsembril 2007 ning jõustus

1. detsembril 2009.

Lissaboni strateegia: ulatuslik struktuurireformide programm ELi muutmiseks „maailma kõige

dünaamilisemaks ja konkurentsivõimelisemaks teadmuspõhiseks majandusjõuks”. Strateegia käi-

vitas Euroopa Ülemkogu 2000. aasta Lissaboni kohtumisel. See on nüüdseks asendatud Euroopa 2020. aasta strateegiaga.


M1: kitsas rahaagregaat, mis hõlmab ringluses olevat sularaha ning üleööhoiuseid rahaloomeasu-tustes ja keskvalitsuses (nt postkontoris või riigikassas).

M2: keskmine rahaagregaat, mis hõlmab kitsast rahaagregaati M1, kuni kolmekuulise etteteatamis-

tähtajaga lõpetatavaid hoiuseid (s.t lühiajalised säästuhoiused) ning kuni kaheaastase lepingulise

tähtajaga hoiuseid (s.t lühitähtajalised hoiused) rahaloomeasutustes ja keskvalitsuses.

M3: lai rahaagregaat, mis hõlmab keskmist rahaagregaati M2, turukõlblikke instrumente, eelkõige

repotehinguid, rahaturu fondide osakuid ning rahaloomeasutuste poolt kuni kaheaastase täht-

ajaga emiteeritud võlaväärtpabereid.

Majandus- ja rahaliit (EMU): protsess, mis viis ühisraha – euro – ning ühtse rahapoliitika kasu-

tuselevõtmiseni euroalal ja ELi liikmesriikide majanduspoliitika koordineerimiseni. Protsess toi-

mus aluslepingu kohaselt kolmes etapis. Viimane, kolmas etapp algas 1. jaanuaril 1999 rahapolii-

tilise pädevuse üleandmisega Euroopa Keskpangale (EKP) ja euro kasutuselevõtuga. Protsessi

lõpetas euro sularahale üleminek 1. jaanuaril 2002.

Majandus- ja rahanduskomitee: komitee, mis osaleb ECOFINi nõukogu ja Euroopa Komisjoni

töö ettevalmistamisel. Tema ülesanne on nii liikmesriikide kui ka liidu majandus- ja fi nantsolukorra

ülevaatamine ning eelarveseires osalemine.

Majandusanalüüs: Euroopa Keskpanga hinnastabiilsust mõjutavate riskide põhjaliku analüü-

simise raamistiku üks sammas. Raamistiku alusel langetab EKP nõukogu rahapoliitilisi otsuseid.

Majandusanalüüsis keskendutakse peamiselt majanduse ja fi nantssüsteemi jooksvale arengule ning

käsitletakse hinnastabiilsuse lühiajalisi kuni keskpikki riske seoses nõudluse ja pakkumise vastas-

tike mõjudega kaupade, teenuste ja tootmistegurite turgudel. Seejuures arvestatakse piisavalt ka

vajadusega määrata kindlaks majandust mõjutavate šokkide laad, nende mõju kulude ja hindade

arengule ning võimalused nende levimiseks majanduses lühiajalises ja keskpikas perspektiivis (vt

ka rahapoliitilise keskkonna analüüs).

Maksebilanss: statistiline aruanne, milles võetakse kokku ühe riigi majandustehingud ülejäänud

maailmaga teatud perioodi jooksul. Arvesse võetakse kaupade, teenuste ja tuluga seotud tehinguid,

samuti tehinguid, millega kaasnevad fi nantsnõuded ülejäänud maailmale või kohustused ülejäänud

maailma ees, ning tehinguid, mida käsitletakse ülekannetena (nt võlgade andeksandmine).

Mittestandardsed meetmed: meetmed, mida EKP on võtnud seoses häiretega fi nantsturu teatava-

tes osades ja fi nantssüsteemis, selleks et toetada intressimääraotsuste tulemuslikkust ja nende mõju

ülekandumist euroala majandusele üldisemalt.

Muud fi nantsvahendajad: peamiselt fi nantsvahendusega tegelevad ettevõtted või kvaasi-ettevõt-

ted (mis ei ole kindlustusseltsid ega pensionifondid), kes võtavad endale institutsioonide (v.a raha-loomeasutused) ees kohustusi, mis ei hõlma raha, hoiuseid ega hoiusetaolisi vahendeid. Selliste

ettevõtete põhiline tegevusala on pikaajaline fi nantseerimine (nagu näiteks fi nantsliising), väärt-

paberistatud varade haldamine, muude fi nantsvarade haldamine, tehingud väärtpaberite ja tuletis-

instrumentidega (enda arvel), riskikapital ja arengukapital.

Optsioonid: fi nantsinstrumendid, mis annavad selle omanikule õiguse, kuid mitte kohustuse osta

või müüa teatud kuupäevani või kuupäeval (täitmis- või aegumiskuupäev) kindlaid varasid (nt võla-

kirju või aktsiaid) eelnevalt kindlaks määratud hinnaga (optsiooni täitmishind).

259EKP

Aastaaruanne2010

Osapool: fi nantstehingu vastaspool (nt keskpangaga tehingut teostav pool).

Otseinvesteering: piiriülene investeering teise riigi residentses ettevõttes püsiva osaluse omanda-

miseks (praktikas tavaliselt vähemalt 10% lihtaktsiatest/-osadest või hääleõiguslikest aktsiatest/osa-

dest). See hõlmab aktsia- või osakapitali, taasinvesteeritud tulu ja muud ettevõtetevaheliste operat-

sioonidega seotud kapitali.

Pakkumisintressi alammäär: madalaim intressimäär, millega osapooled võivad teha pakkumisi

muutuva intressimääraga pakkumismenetlustes.

Peenhäälestusoperatsioon: avaturuoperatsioon, mille abil eurosüsteem tasakaalustab ootamatuid

likviidsuse kõikumisi turul. Peenhäälestusoperatsioonide sagedus ja tähtajad ei ole normitud.

Pikemaajaline refi nantseerimisoperatsioon: eurosüsteemi krediidioperatsioon, mille tähtaeg on

pikem kui üks nädal ning mis sooritatakse pöördtehinguna. Regulaarsete igakuiste operatsioonide

tähtaeg on kolm kuud. Finantskriisi ajal sooritati erineva sagedusega täiendavaid operatsioone, mille

tähtajad ulatusid ühest arvestusperioodist ühe aastani.

Portfelliinvesteering: euroala residentide netotehingud euroala mitteresidentide emiteeritud väärtpa-

beritega ja/või vastavad netopositsioonid („varad”) ning euroala mitteresidentide netotehingud euroala

residentide emiteeritud väärtpaberitega ja/või vastavad netopositsioonid („kohustused”). Need hõl-

mavad omandiväärtpabereid ja võlaväärtpabereid (võlakirjad ja rahaturuinstrumendid). Portfel-

liinvesteeringute hulka ei kuulu otseinvesteeringute või reservvaradena kajastatud summad.

Põhiline refi nantseerimisoperatsioon: eurosüsteemi poolt pöördtehinguna sooritatav korraline

avaturuoperatsioon. Neid operatsioone sooritatakse nädalaste tavapakkumismenetlustena ning

nende tähtaeg on tavaliselt üks nädal.

Pöördtehing: operatsioon, mille puhul liikmesriigi keskpank ostab või müüb varasid repotehingu

raames või teostab tagatise vastu krediidioperatsioone.

Püsivõimalus: keskpanga pakutav võimalus, mida osapooled saavad kasutada omal algatusel. Euro-süsteem pakub kaht üleöö-püsivõimalust: laenamise püsivõimalus ja hoiustamise püsivõimalus.

Rahaline tulu: tulu, mida eurosüsteemi liikmesriikide keskpangad teenivad süsteemi rahapoliiti-

liste ülesannete täitmisel sellistelt varadelt, mis on märgistatud vastavalt EKP nõukogu kehtesta-

tud suunistele ja on nende valduses ringluses olevate pangatähtede ning krediidiasutuste ees võe-

tud hoiustamiskohustuste vastu.

Rahaloomeasutused: fi nantsasutused, mis moodustavad euroala rahaloomesektori. Monetaar-

fi nantsasutused hõlmavad eurosüsteemi, ELi õigusaktidega määratletud residentidest krediidiasutusi ning kõiki teisi residentidest fi nantsasutusi, mis võtavad üksustelt, välja arvatud monetaar-fi nants-

asutustelt, vastu hoiuseid ja/või nende lähedasi asendajaid ning annavad (vähemalt majanduslikus

mõttes) oma arvel ja nimel laenu ja/või investeerivad väärtpaberitesse. Viimane rühm koosneb pea-

miselt rahaturufondidest, s.o fondidest, mis investeerivad lühiajalistesse ja väikese riskiga instru-

mentidesse, mille tähtaeg on tavaliselt üks aasta või vähem.

Rahaloomeasutuste intressimäärad: intressimäärad, mida residentidest krediidiasutused ja tei-

sed rahaloomeasutused (v.a keskpangad ja rahaturufondid) kohaldavad eurodes nomineeritud


hoiustele ja laenudele euroala residentidest kodumajapidamiste ning kaupu ja mittefi nantsteenu-

seid pakkuvate ettevõtete puhul.

Rahaloomeasutuste krediit euroala residentidele: laen, mida rahaloomeasutus annab mittera-

haloomeasutustest euroala residentidele (sealhulgas valitsussektorile ja erasektorile), ning raha-

loomeasutuste hoitavad väärtpaberid (aktsiad ja muud omandiväärtpaberid ning võlaväärtpabe-rid), mille on emiteerinud mitterahaloomeasutustest euroala residendid.

Rahaloomeasutuste pikemaajalised fi nantskohustused: üle kaheaastase lepingulise tähtajaga

hoiused, üle kolmekuuse etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused, euroala rahaloomeasutuste

emiteeritud võlaväärtpaberid algse tähtajaga üle kahe aasta ning euroala rahaloomeasutuste sek-

tori kapital ja reservid.

Rahapoliitilise keskkonna analüüs: Euroopa Keskpanga hinnastabiilsust mõjutavate riskide

põhjaliku analüüsimise raamistiku üks sammas. Raamistiku alusel langetab EKP nõukogu raha-

poliitilisi otsuseid. Rahapoliitilise keskkonna analüüs aitab hinnata keskpikki ja pikki infl atsioo-

nisuundumusi, arvestades raha ja hindade tihedat seotust pika aja jooksul. Rahapoliitilise kesk-

konna analüüsimisel võetakse arvesse mitmesuguste rahapoliitiliste indikaatorite, kaasa arvatud

laia rahaagregaadi M3, selle osade ja vastaskirjete, eriti laenude arengut ning ülemäärase likviid-

suse erinevaid näitajaid (vt ka majandusanalüüs).

Rahaturg: turg, millel üldjuhul kuni üheaastase algse tähtajaga instrumentide abil kogutakse, inves-

teeritakse ja vahetatakse lühiajalisi vahendeid.

Rahvusvaheline investeerimispositsioon: riigi poolt välismaailma suhtes täitmata netofi nants-

nõuded (või -kohustused).

Reaalajaline brutoarveldussüsteem (RTGS): arveldussüsteem, kus makseid töödeldakse ja soo-

ritatakse tehingute alusel reaalajas (vt ka TARGET).

Reaalsektori ettevõtete välisfi nantseerimise kulu: kulu, mis tekib kaupu ja mittefi nantsteenuseid

pakkuvatele ettevõtetele uute välisvahendite toomisel ettevõttesse. Euroalal arvestatakse seda pan-

galaenude kulu, võlaväärtpaberite kulu ja aktsiate kulu kaalutud keskmisena bilansilise jäägi põh-

jal korrigeerituna vastavalt ümberhindluse mõjudele ja kohandatuna infl atsiooniootustega.

Repotehing: raha laenamise viis, milleks müüakse mingi vara (harilikult püsituluväärtpaber) ning

ostetakse see hiljem kindlaksmääratud kuupäeval pisut kõrgema (kindlaksmääratud) hinnaga (mis

vastab laenuintressile) tagasi.

Reservibaas: kõlblike bilansikirjete (eelkõige kohustuste) summa, mille alusel arvutatakse kredii-diasutuse kohustusliku reservi nõuet.

Sisemajanduse koguprodukt (SKP): majandusaktiivsust teataval perioodil väljendav näitaja, s.o

ühe majanduse kaupade ja teenuste kogutoodangu väärtus miinus vahetarbimine pluss toodetelt ja

impordilt tasutavad netomaksud. SKP jaotuse võib esitada toodangu, kulu- ja tulukomponentide lõi-

kes. Peamised kuluartiklid, mille baasil SKPd arvutatakse, on kodumajapidamiste lõpptarbimine,

valitsussektori lõpptarbimine, kapitali kogumahutus põhivarasse, varude muutus ning kaupade ja

teenuste eksport ja import (sh euroalasisene kaubandus).

261EKP

Aastaaruanne2010

SKP defl aator: sisemajanduse kogutoodang (SKP) jooksvate hindade juures (nominaalne SKP)

jagatuna SKP mahuga (reaalne SKP). Seda nimetatakse ka SKP kaudseks hinnadefl aatoriks.

Stabiilsuse ja majanduskasvu pakt: iikmesriikide riigirahanduse usaldusväärsuse tagamiseks

mõeldud vahend, et tugevdada tingimusi, mis on vajalikud hinnastabiilsuse säilitamiseks ning

töökohti loova tugeva ja jätkusuutliku majanduskasvu saavutamiseks. Selleks näeb pakt ette, et

liikmesriigid peavad määratlema keskpikad eelarve-eesmärgid. Samuti sisaldab see ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse üksikasjalikku korda. Pakt koosneb Amsterdami Euroopa Ülem-kogu 17. juuni 1997. aasta resolutsioonist stabiilsuse ja majanduskasvu pakti kohta ning kahest ELi

Nõukogu määrusest. Need on a) nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrus (EÜ) nr 1466/97 eelarvesei-

sundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta, mida on

muudetud 27. juuni 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 1055/2005, ning b) nõukogu 7. juuli 1997. aasta

määrus nr (EÜ) 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja sel-

gitamise kohta, mida on muudetud 27. juuni 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 1056/2005. Pakti täien-

dab ECOFINi nõukogu aruanne „Stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamise tõhustamine” („Impro-

ving the implementation of the Stability and Growth Pact”), mille Euroopa Ülemkogu kiitis heaks

22. ja 23. märtsil 2005 Brüsselis. Samuti täiendab seda uus tegevusjuhend „Stabiilsuse ja kasvu

pakti rakendamise täpsustused ning juhised stabiilsus- ja lähenemisprogrammide sisu ja vormi

kohta” („Specifi cations on the implementation of the Stability and Growth Pact and Guidelines on

the format and content of Stability and Convergence Programmes”), mille ECOFINi nõukogu kin-

nitas 11. oktoobril 2005.

Süsteemne risk: oht, et kui üks süsteemis osaleja ei suuda täita oma kohustusi, ei saa ka teised osa-

lejad oma kohustusi õigeaegselt täita, mille tagajärjed võivad edasi kanduda (nt suured likviidsus-

või krediidiprobleemid), mis ohustab fi nantssüsteemi stabiilsust või süsteemis osalejate usaldust

selle vastu. Suutmatus täita oma kohustusi võib olla tingitud tegevus- või fi nantsprobleemidest.

Tagatis: laenude tagasimaksmise tagamiseks (nt krediidiasutuste poolt keskpankadele) panditud

või muul moel üle antud varad, samuti repotehingute alusel (nt krediidiasutuste poolt keskpanka-

dele) müüdud varad.

Tagatud võlakirjade ostu kava: EKP nõukogu 7. mai 2009. aasta otsusele vastav kava osta euro-alal emiteeritud eurodes nomineeritud tagatud võlakirju, et toetada fi nantsturu üht spetsiifi list seg-

menti, mis on oluline pankade rahastamistegevuse jaoks ja mida fi nantskriis mõjutas eriti tugevalt.

Kava nägi ette, et tagatud võlakirju ostetakse nominaalses kogusummas 60 miljardit eurot ja et kõik

ostud on lõplikult tehtud hiljemalt 30. juuniks 2010.

TARGET (üleeuroopaline automatiseeritud reaalajaline brutoarvelduste süsteem): eurosüs-teemi reaalajaline brutoarvelduste süsteem eurodes arveldamiseks. Esimese põlvkonna TAR-

GETi vahetas mais 2008 välja TARGET2.

TARGET2: teise põlvkonna TARGET. Süsteem kujutab endast infotehnoloogilist ühisplat-

vormi, kuhu esitatakse töötlemiseks kõik maksekorraldused ja kus euromakseid arveldatakse

keskpangarahas.

TARGET2-Securities (T2S): eurosüsteemi tehniline ühisplatvorm, kus väärtpaberite keskdepo-sitooriumid ja liikmesriikide keskpangad saavad üle kogu Euroopa osutada väärtpaberite keskse,

piiriülese ja neutraalse arveldamise teenuseid keskpangarahas.


Tururisk: turuhindade kõikumisest tingitud kahjumioht, mis võib puudutada nii bilansilisi kui ka

bilansiväliseid positsioone.

Valitsussektor: Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemis ESA 95 mää-

ratletud sektor, kuhu kuuluvad residentidest isikud, kes tegelevad peamiselt individuaalseks ja kol-

lektiivseks tarbimiseks mõeldud turuväliste kaupade ja teenuste tootmise ja osutamisega ja/või riigi

tulu ja hüvede ümberjaotamisega. Sektor hõlmab keskvalitsust, piirkondlikke ja kohalikke omava-

litsusi ning sotsiaalkindlustusfonde. Valitsussektorisse ei kuulu avaliku sektori osalusega äriette-

võtted, näiteks riigiettevõtted.

Valitsussektori võlakoormus: valitsussektori eri osade kogu konsolideeritud nominaalvõla (valuuta

ja hoiused, laenud ja võlaväärtpaberid) jääk aasta lõpus.

Võla suhe SKPsse (valitsussektor): võla suhe SKPsse jooksvate turuhindade juures. See on üks

aluslepingu artikli 126 lõikes 2 sätestatud eelarvedistsipliini kriteeriumidest, mille abil määratakse

kindlaks ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu.

Võlakirjaturg: turg, kus emiteeritakse pikemaajalisi võlaväärtpabereid ja kaubeldakse nendega.

Võlaväärtpaber: väljendab emitendi ehk laenuvõtja lubadust teha võlaväärtpaberi omanikule ehk

laenuandjale kindlaksmääratud kuupäeva(de)l tulevikus üks või mitu makset. Võlaväärtpaberitel on

tavaliselt kindlaksmääratud intressimäär (kupong) ja/või neid müüakse diskonteerituna ehk tagasi-

ostu tähtpäeval makstavast hinnast madalama hinnaga. Võlaväärtpabereid, mille algne tähtaeg on

üle ühe aasta, liigitatakse pikaajalisteks.

Välisvaluuta vahetustehing: üheaegsed hetke- ja forvardtehingud ühe valuuta vahetamiseks teise

vastu.

Väärtpaberiarveldussüsteem: süsteem, mis võimaldab väärtpaberite ülekandmist kas tasuta või

tasu eest (ülekanne makse vastu).

Väärtpaberistamine: fi nantsvarade, nagu näiteks hüpoteegiga tagatud eluasemelaenud, koonda-

mine ning müük eriotstarbelisele fi nantsettevõttele, kes emiteerib seejärel püsituluväärtpaberid ja

müüb need investoritele. Selliste väärtpaberite põhiosa ja intress sõltuvad vastavate alusvarade loo-

dud rahavoogudest.

Väärtpaberite keskdepositoorium: üksus, a) mis võimaldab väärtpaberitehingute töötlemist ja

arveldamist väärtpaberite registreerimissüsteemis; b) mis osutab hooldusteenuseid (nt korporatiiv-

sete sündmuste ja tagasimüükide haldamine) ning c) millel on oluline roll väärtpaberivaldkonna ter-

viklikkuse tagamisel. Väärtpabereid saab hoida nii füüsilisel (keskdepositooriumis hoitavad väärt-

paberid) kui ka dematerialiseeritud (s.t vaid elektroonilisel) kujul.

Väärtpaberituruprogramm: EKP programm, mis võimaldab sekkuda euroala era- ja avaliku sek-

tori võlaväärtpaberite turu toimimisse, et tagada sügavus ja likviidsus toimimishäiretega segmen-

tides eesmärgiga taastada kohane rahapoliitika edastamismehhanism.

Äritegevuse kogukasum: tootmistulemi ülejääk (või puudujääk), mis saadakse pärast vahetarbi-

miskulude, töötasude ja maksude (miinus tootesubsiidiumid) mahaarvamist, kuid enne fi nants- ja

mittetoodetud varade üüri-/rendi- või omanditulu väljaminekute ja laekumiste arvessevõtmist.

263EKP

Aastaaruanne2010

Ühtlustatud tarbijahinnaindeks (ÜTHI): tarbijahindade arengut väljendav mõõtühik, mille koos-

tab Eurostat ja mis ühtlustatakse kõigi ELi liikmesriikide jaoks.

Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus: aluslepingu artiklis 126 sätestatud ja ülemäärase eelar-

vepuudujäägi menetluse protokollis (nr 12) täpsustatud säte nõuab ELi liikmesriikidelt eelarvedist-

sipliini säilitamist, määratleb ülemäärase eelarvepuudujäägina käsitletava eelarveseisundi kritee-

riumid ning reguleerib meetmeid juhuks, kui täheldatakse, et eelarvetasakaalu või valitsussektori

võla nõudeid ei ole täidetud. Artiklit 126 täiendab Euroopa Liidu Nõukogu 7. juuli 1997. aasta mää-

rus (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgita-

mise kohta (mida on muudetud nõukogu 27. juuni 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 1056/2005), mis

on stabiilsuse ja majanduskasvu pakti üks osa.

AASTAARUANNE 2010 - European Central Bank

Documents

Transcript of AASTAARUANNE 2010 - European Central Bank