KEHTNA VALLA AJALEHT AASTAST 1993

NR 5 (242) MAI 2018aatlejaallaV

President Kaljulaid külastas Kehtna valda

President Kersti Kaljulaid Silleri lasteaia lastega. Tagaplaanil vallava-nem Indrek Kullam ja volikogu esimees Peeter Kustmann.

Foto: AARE HINDREMÄE

Maakonna jooksukrossi võidukarikas toodi Järvakanti

Järvakandi võidukad krossijooksjad Virgo Trommel, Arto Kivisild, Jaan Johannes Randla, Carmen Melts ja Fridebert Võrk.

Inglistel esitleti kogukonnaraamatutRaamatu „Ingliste sõnas ja pildis“ koostajate meeskond: Rait Talvoja, Viio Aitsam (toimetaja), Hanno Talving, Jüri Metssalu, Aare Hindremäe, Pille Matt, Tõnis Tõnisson ja Hannes Vinnal. Pildilt puudub Kalev Kask. Foto: TAIMO TAMMIK

Loe lähemalt lk 8

Taasiseseisvumise aja suurim sõjaline õppus “Siil 2018” viidi läbi ajavahemikul 2.-14.05.2018. Õppuse tegevustesse kaasatud üksused opereerisid mitmes Eesti piirkonnas. Kandev roll ülesannete täitmisel ning kokkuharjutamisel lasus seekord Kaitseliidul. Õppusel “Siil 2018” osales üle 13 000 ajateenija, reservväelase, kaitseväelase, kaitseliitlase, naiskodukaitsja ja liitlasvägede sõduri. Õppuste vaheajal on fotograaf pildile saanud Kehtna valla sotsiaalkomisjoni esimehe Eno Hermanni. Tekst ja foto: AARE HINDREMÄE

Loe lähemalt lk 2

Loe lähemalt lk 7Foto: MARGUS SEPP

Valla Vaatleja2

Juunikuu lehe materjale ootab toimetus 25. juuniksaatlejaValla Väljaandja: Kehtna Vallavalitsus (Pargi 2, Kehtna 79001)Tootja: Kredor OÜ. Toimetaja Aare Hindremäe, e-post: vallavaatleja@gmail.comJärvakandi toimetaja Jaanus Randla, e-post kaja@jarvakandi.eeToimetusel on õigus lugusid toimetada ja lühendada

Tehniline teostus Nädaline OÜ. Trükkinud Paar OÜ. Tiraaž 2800. Valla Vaatleja on värvilisena avaldatud aadressil www.kehtna.ee

Olen Türi valla elanik ja Keht-nasse sattusin kandideerimisega vallasekretäri ametikohale. Pärast keskkooli lõpetamist oli valida kahe elukutse vahel - juuksur ja jurist. Ema arvas, et nii hea õppe-edukusega on juuksuriamet minu jaoks vähe ja soovitas paberid õigusteaduskonda viia. Saigi tee Tallinna Majandustehnikumi ette võetud ja kahe aasta pärast oli juristi diplom taskus.

Enne omavalitsusse tööle asumist töötasin eraettevõtluses peamiselt personalitöötajana. Alates 2002. aastast olen töö-tanud kohalikus omavalitsuses. Pärast uue töölepingu seaduse vastuvõtmist tegin koostööd ka Järvamaa Kutsehariduskeskuse-ga ja aeg-ajalt jagasin praktilisi teadmisi õppuritele tööõiguse alal. Vahepeal sai omandatud ka lisaeriala – müügikonsultant Vil-jandi Kutseõppekeskuses (endine Vana-Võidu).

Kehtna on ühinenud Järvakandi vallaga ja tööd on palju, sest maavalitsuste töö ümberkorralda-misega tuli ka kohalikele omava-litsustele ülesandeid juurde. Kuna mul on nii eraettevõtete kui ka omavalitsuste jagunemiste/ühine-mise kogemused, võin kinnitada, et ühtse süsteemi loomisega läheb aega ja kiirustada pole mõtet.

Kui huvialadest rääkida, siis kudumine, õmblemine jms tege-vus mind just ei köida. Aastaid olen kogunud taskukalendreid ning pastakaid. Spordil on minu elus oluline osa juba kooliajast. Reisimine meeldib samuti väga ja eelistan pigem safari/matka-tüüpi reisielamusi. Suurepärasteks ja edukateks inimesteks olen kasvatanud kaks last, kes on täis-kasvanud ning juba oma elu peal.

Ennevanasti kuulutas kevade algust lõokese laul, aga tänapäeval annavad kevade saabumisest märku aias põrisevad muruniidukid. 22. aprilli kevadine perepäev sai avapaugu murutraktorite paraadiga. Spordimaja eest startinud paraad kulges läbi Kaerepere alevi ja koondus staadionile, kus ootasid ees vigursõit ja kiirendusvõistlused. Perepäeval osales ligi 30 murutraktorit. AARE HINDREMÄE tekst ja foto

Maire Pettai - vallasekretär

SAAME TUTTAVAKS

10. mai õhtupoolikul külastas president Kersti Kaljulaid Kehtna valda. Külaskäik algas juba traditsiooniks saanud tamme istutami-sega Kehtna mõisa parki. Tamme istutamisel abistasid presidenti volikogu esimees Peeter Kustmann ja vallavanem Indrek Kullam. Tamme juurde paigaldatud sildil on tekst: „Selle tamme istutas 10. mail 2018. aastal Eesti vabariigi president Kersti Kaljulaid“.

Puuistutamise juures viibisid Kehtna lasteaia Siller lapsed koos kasvatajatega, kes kinkisid presidendile omavalmistatud pesakasti. Tehti ka ühispilt koos presidendiga.

Visiit jätkus mõisahoones, kus president kohtus Kehtna noortega. Seejärel siirduti vallamajja kohtuma vallavanema ja volikogu esimehega. Visiit lõppes vabas ja sundimatus vestlusringis vallavalitsuse ja volikogu liikmetega.

Presidendi külaskäigu üks eesmärk oli tutvuda kohapeal, kuidas on kulgenud haldusreform Kehtna vallas.

AARE HINDREMÄE tekst ja fotod

President kohtub valla noortega. Vasakult: Sten Rasmus Koort, Kevin Kaarel Prazeres Rita, Evelyn Truss, Mariann Vahkel, Heiki Vaabel, Kaspar Grauen, Tanel Toomla, Georg Kase, Samuel Eric Elcid Kaps ja Lisandra Tomson.

Pärast kohtumist vallavalitsuse ja volikogu liikmetega Kehtna tiigi ääres. Vasakult: Marko Valgma, Katrin Kuum, Varri Väli, Katrin Anto, Aivar Puur, Sille Valinu, Indrek Kullam, Andres Pärn, Evi Gulbis, Peeter Kustmann, president Kersti Kaljulaid, Illar Olesk, Ene Sulg, Hans-Jürgen Schumann, Madis Haasma ja Raigo Sammal.

President Kaljulaid külastas Kehtna valda

Valla Vaatleja 3

18. aprillil 2018 toimunud volikogu istungist võttis osa 18 volikogu liiget, puudus kolm.

Päevakorras olid järgmised küsi-mused.

1. Ühehäälselt võeti vastu otsus nr 37 „Vara võõrandamine“. Otsu-sega võõrandatakse Kehtna alevikus Nooruse tn 2d vallale mittevajalik kuur asjast huvitatud isikutele, st kuuri faktilistele kasutajatele. Kuur on Nooruse tn 1 ahjuküttega 4 korteriga elamut teenindav ehitis. Kuur püstitati eelmise korra ajal elamu korteriomanike poolt omaal-gatuslikult, mistõttu polnud võimalik omandiõigust ehitisele tõendada ja maad selle juurde erastada. Kuur on tänini kasutuses, hooldatud ja ümbrus korras. Kuuri kasutajad on kinnitanud oma soovi pärast maa kinnistamist omavalitsuselt kinnisasi ära osta.

2. Ühehäälselt võeti vastu otsus nr 38 „Vara võõrandamine“. Otsusega võõrandatakse Kehtna alevikus Noo-ruse tn 4b vallale mittevajalik kelder asjast huvitatud isikule, st keldri faktilisele omanikule. Nimetatud kelder asub Nooruse tn 4 ridaelamu vahetus läheduses ja on ehitatud 70-ndatel ühe sealse elaniku poolt omaalgatuslikult. Maa erastamiseks polnud võimalik seetõttu omandiõi-gust ehitisele tõendada. Kelder on tänini selle ehitanud isiku kasutuses ja hooldatud. Keldri kasutaja on kinnitanud oma soovi pärast maa kinnistamist omavalitsuselt kinnisasi ära osta.

3. 15 poolthäälega, vastu oli kaks, üks oli erapooletu, võeti vastu otsus

nr 39 „Detailplaneeringu koostamise lõpetamine“. Järvakandi Vallava-litsuse poolt algatati 2010. aastal Järvakandi vallas Energia tänavast põhja suunas jääva tootmismaa-ala ja seda teenindavate liikluspindade detailplaneering. Tänaseni ei ole suu-detud detailplaneeringut kehtestada. Kuna planeering on algatatud vana planeerimisseaduse alusel, tuleb see lõpetada 1. juuniks 2018, mis ei ole vallavalitsuse arvates reaalne. Planeering on puudulik ja mitmed toimingud on tegemata. Sellest läh-tuvalt otsustas valitsus planeeringu algatamise tühistada ja algatada paari kuu jooksul uue planeeringu, lähtudes uuest planeerimisseadusest. Mart Järvik püüdis selgitada, miks nimetatud planeeringu kehtesta-mine viibis. Järvik soovitas minna edasi olemasoleva planeeringuga. Tema arvates on võimalik vajalikud toimingud läbi viia ja planeering kehtestada vana seaduse järgi. Toi-mus arutelu. Volikogu toetas vallava-litsuse seisukohata detailplaneeringu koostamine lõpetada ja algatada uus planeering lähtuvalt uuest seadusest.

4. Ühehäälselt võeti vastu otsus nr 40 „Arengukava koostamise algatamine. Vastavalt KOKS-i § 37-le peab arengukava koostami-se algatama vallavolikogu oma otsusega. Volikogu kehtestab ka arengukava koostamise, muutmise ja kinnitamise korra. Kuna tegevustega on kiire (arengukava peab volikogu kinnitama hiljemalt oktoobris), tegi vallavalitsus volikogule ettepane-ku delegeerida kogu arengukava koostamise protsessi läbiviimine

vallavalitsusele, millega volikogu ka nõustus.

5. Ühehäälselt võeti vastu määrus nr 19 „Arengukava koostamise korra kinnitamine“. Eelnõu koostati tulenevalt kehtivast seadusest. Mää-rus ei ole väga mahukas ja püütud on kasutada selget ja arusaadavat sõnastust. Volikogu soovitas kaasata kindlasti töökomisjonidesse piirkon-dade esindajad ning arvestada nende soovide ja ettepanekutega.

6. Ühehäälselt võeti vastu määrus nr 20 „Eidapere Kooli põhimääruse kinnitamine“.

7. Ühehäälselt võeti vastu otsus nr 41 „Vara tasuta üleandmine“. Kehtna vald omandas pärimise teel 1/6 Kabelimäel, Ahekõnnu külas, asuvast ehitisest. Henn Heinsoo, kellele kuulub kaasomand nimetatud ehitisest, esitas 08.05.2017 vallava-litsusele avalduse, milles taotles, et vald võõrandaks tasuta talle pärand-varana saadud osa kaasomandist. 13.06.2017 istungil tutvuti taotlusega ja vallavalitsus jäi seisukohale, et on mõistlik avalduse esitanud isiku ka-suks pärandvarast loobuda. Taotlust ja volikogule eelnõu esitamist arutas vallavalitsus veel kord 10.04.2018 toimunud vallavalitsuse istungil ja leidis, et eelnõu on otstarbekas suunata volikogule. Tegemist on vana puitmajaga, mis vajab reno-veerimiseks olulisi kulutusi. Hoone on vallasvara ja selle väärtus ei ole märkimisväärne. Vallavalitsus on asunud seisukohale, et ei ole mõistlik omada ja ülal pidada korterit, mida ei kasuta ega ole huvi ka renoveerida.

8. Ühehäälselt võeti vastu otsus nr

42 „Volituse andmine halduslepingu sõlmimiseks Mittetulundusühinguga Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus“. Otsus on vajalik seoses toimunud valdade liitumisega. Uus Kehtna vallavalitsus peab sõlmima uue halduslepingu Kesk-Eesti Jäätme-hoolduskeskusega. Volituse lepingu sõlmimiseks annab volikogu.

9. Ühehäälselt võeti vastu otsus nr 43 „Vallavalitsuse koosseisu muutmine“. Ametist lahkub abival-lavanem Neeme Mitt. Tema asemele kinnitatakse teine abivallavanem Katrin Velleste.

10. Informatsioonid. Hans-Jürgen Schumann andis teada, et Kaereperes ja Eidaperes algavad kaevetööd seoses vee- ja kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimistöödega.

Indrek Kullam andis teada, et Järvakandi Kooli renoveerimistööde hange esitati maksumuses 1,36 miljonit, mis ületab tunduvalt selleks ette nähtud summa. Oli ainult üks pakkuja. Hange tühistatakse ja kuulutatakse välja uus. Korrigeerida tuleb ka ehitustööde projekti.

Kehtnasse perearstikeskuse ehitus osutus planeeritust kallimaks. Posi-tiivne on see, et Raplamaa Haigla kui üks osapool, on nõus osa valla omaosalusest katma. Eidaperesse uut perearsti pole siiani leitud, samuti puudub koolis tervishoiutöötaja. Vallavalitsus tegeleb probleemiga edasi.

Vastati volikogu liikmete küsi-mustele.

Kersti Tehu, volikogu sekretär

Volikogus

Mure heausklike inimeste äraka-sutamise pärast on olnud aastate jooksul pidev probleem. Kuid just viimasel ajal saab politsei järjest enam teateid kelmide võrku lange-nud kannatanutest. Ilmselt on kõik kuulnud interneti vahendusel toime pandavatest kelmustest, ent endiselt minnakse pettuse „õnge“. Seetõttu tasub meelde tuletada mõningad juhtumid ning seda, kuidas aru saada, et tegu on kelmusega.

Praegu levib aina rohkem nn õngitsemismeetod. See tähendab, et keegi kirjutab valmis ilusa läbi-mõeldud sisuga kirja ja saadab selle edasi tuhandetele elektronposti aad-ressidele. Piltlikult öeldes visatakse konksud söödaga vette ja jäädakse ootama. Enamik inimesi saab kohe aru, et midagi on valesti ja saadetud kirjale ei vasta. Miks peakski keegi tahtma kellelegi maksta heast peast 10 000 või enam eurot?

Kirja sisu võib olla varieeruv, kuid läbivad teemad on heataht-likud lotomiljonärid ja surevad sugulasteta pensionärid. Soovitakse kedagi õnnelikuks teha ja raha kinkida või pärandada. Samuti võib kirja peategelaseks olla kõrivähki surev inimene või missioonil olev

sõdur. Kiri on üldjuhul tõlgitud eesti keelde Google’i Translator´iga ehk Google’ist leitava otsetõlke prog-rammiga. Otsetõlge tõlgib küll teksti ära, kuid muudab lause sisu. Lause ülesehitus ja sisuline pool võivad muutuda kohati lausa naljakaks.

Paraku leidub liialt heausklik-ke inimesi, kes kirjale vastavad. Vastanud inimese näol on kelm leidnud endale potentsiaalne ohvri, kellega hakkab edasi „töötama“. Suhtlus kolib tihtipeale elektron-posti kirjavahetusest suhtlusportaali Facebook. Facebook´i kolimine võib võimalikus ohvris tekitada suuremat usaldust, nähakse justkui vestluse taga inimest. Saadetakse tihti pilte, kuidas ollakse sõduri riietes laatsa-retis või lihtsalt missioonil ülesan-deid täitmas. Tegelikkuses on need pildid võetud interneti avarustest ja Facebook’i kontod on spetsiaalselt tehtud kelmuste läbiviimiseks.

Sobival hetkel, kui ollakse juba mõnda aega vestelnud, küsib kelm raha. Raha küsimiseks leitakse erine-vaid põhjuseid. Tavaliselt väidavad kelmid, et ülekande kulude katteks on vaja maksta ja seda peab tegema tulevane päranduse saaja. Väide-tavate kulude katteks olev summa

võib olla 100 eurot või ulatuda lausa tuhandetesse eurodesse. Kelm tunnetab vestluse kaudu, kui palju kelleltki küsida võib, peaeesmärk on saada kätte kõik mis võimalik. Ei ole võimatu ka see, et kelm küsib raha väidetavate kulude katteks mitmeid kordi.

Kelmid elavad ise üldjuhul kol-mandates riikides. Ohvri kantud raha läbib mitmeid riike ja kontosid enne, kui kelm selle kätte saab. Need süsteemid on hästi läbi mõeldud ja kaitsevad kelme, mistõttu jääb ka politsei kannatanuid aidates pahatihti keerulisse olukorda.

Sellegipoolest tuleb kõikidest kelmuste kahtlustest ja kuritegudest teavitada politseid. Siinkohal tahan öelda, et muinasjutt võimalusest elektronposti aadressil üleöö rik-kaks saada peaks tekitama kahtlust. Kindlasti tuleks suhelda vanemas eas lähedastega, et keegi heas usus enam kelmidele raha ei kingiks. Sellised muinasjutud kipuvad erine-valt raamatu muinasjuttudest kurvalt lõppema.

Kaspar Rodes,Rapla politseijaoskonna

piirkonnapolitseinik

Juubeliturniir sai 12. mail vääri-kalt teoks tehtud. Ligi kakssada noormaadlejat panid oma oskused maadlusmatil proovile, sealhulgas ka meie noored vägilased.

Koju jäeti neli medalit, neist kolm kuldset. Uhke liua omani-keks said Daniel Samuel, Dominik Samuel ja Nikita Mezov ning hõbemedali vääriliselt maadles Kristof Kasepõld. Tublid poisid! Lisaks ka need, kes esmakordselt suurvõistluse hõngu tunda said, polnud sugugi papist poisid, aga Eesti paremikule siiski veel kon-kurentsi pakkuda ei suudetud.

Treeningutele peaks indu ja rõõmu lisama teadmine, et 2019. aasta juunioride MM-i korralda-mine usaldati Eestile. Õnnitlen! Meie kõigi abikäsi läheb vaja. Siia lisan veel, et Artur Vititin võitis Põhjamaade meistrivõistlustel kreeka-rooma maadluses täiskas-vanutele hõbemedali! Juhtus see Rootsis laupäeval, 19. mail.

Leon Reitsak

Muinasjutt või kelmus? XXX Kehtna Liud kreeka-rooma maadluses

Valla Vaatleja4

Konkursi tunnustusõhtu oli 11. aprillil ja näitus on praegu vaadatav Kehtna Kunstide Koolis. Edasi liigub näitus 28. mai paiku Rapla Riigimajja, kus see on kuu aega. Näitus jätkab ringlemist maakonnas, nii nagu see on alati olnud. Ummalas rääkis, et igas kohas on see eri paigas, näiteks Valtus on näitus koolimajas, Märjamaal rahvamajas, kuid näiteks Kohilas on see sageli Tohisoo mõisas. Näitus ringleb senikaua, kuni järgmise aasta näitus peale tuleb.

Kokku oli konkursil kolm vanu-serühma, mille kolm kõige tublimat ja peapreemia saaja said rahalise auhinna, mille on välja pannud pere-kond Padrik. Ummalas sõnas, et see perekond on juba aastaid seda pree-miat välja andnud. Teine preemiate väljaandja on Kehtna Mõisa OÜ, kes andis eripreemiate ostmiseks raha. Tänavu oli 22 eripreemiat ja auhinnaks saadi kunstitarbeid.

Sel aastal oli aga eriline koostöö Omnivaga. Kuna teema oli mark, oli üks žüriiliige nende margiosakonna juhataja Ain Muldmaa. Nendelt oli auhind ühele nende lemmikule kunstitarvete kujul. Ja iga vanuse-grupi kolm paremad said margilehe enda kujundatud margiga. Lisaks saadi KULKA toetuse eest soetada margilehed veel 14 lapsele.

Ummalas rääkis, kuidas tun-nustusõhtul tuli ühele väiksemale lapsele seletada, et mis see mark on ja mis väärtus sellel on. Lapse jaoks tundus veider, et miks ta enda pildi nii väikses vormis saab, kuid eks selline mark muutu ühel hetkel kollektsionääride unistuseks.

Ummalase sõnul panid nad tähele, et kui nad tehtud tööd sisse skännisid ja lasksid margiks teha, hakkas nii

mõnigi sellises väikeses mõõdus töö tõeliselt elama. Samas mõni teine töö, mis suuremana paistis silma, kadus väiksel pinnal ära.

Eraldi auhinnad olid Kehtna val-lalt, kes valis oma lemmikud välja Kehtna valla laste seast. Välja anti üks preemia ja seitse tänukirja. Kokku laekus konkursile 237 tööd kaheksast koolist ja juhendajaid oli kokku 12. Žüriisse kuulusid raamatuillustraator Made Balbat, harrastuskunstnik Inga Sule, disainer Seily Sõgel-Raid ja Omniva mar-giosakonna juhataja Ain Muldmaa.

Ummalas rääkis, et Omnivast oli tunnustusõhtul kohal ka nende margikujundaja Indrek Ilves, kes andis preemia üle ja tegi ülevaate, mis see mark on, mis ajast pärit ja rääkis natukene Eesti Posti ajaloost, kuidas kirju rataste ja autodega laiali on veetud.

Ummalas on tänulik kõigile õpeta-jatele, kes lapsi on juhendanud. Kuna teema on läinud spetsiifiliseks, on pidanud õpetajad lähemalt vaatama marki, et mis seal üldse olla saab, mismoodi seda kujundust teha, et see margina välja näeks. Ja see nõuab rohkem tööd, kui mõni varasema aasta konkurss.

Pilte on näitusel palju ja esimsel ringil neid vaadates ei jõuagi kõike näha. Iga stendi juures avastab silm igal ringil midagi uut. Ka Ummalas, kes on ometigi neid pilte mitmeid kordi näinud, ütles, et iga kord neist möödudes avastab ta pildi, mida justkui polekski varem näinud. „Lapsed on väga andekad, andke ainult võimalus neil luua,“ sõnas Ummalas lõpetuseks.

Helerin Väronen, Raplamaa Sõnumid

Näituse „Oma silmaga 2018“ teema on seekord mark Tänukiri tubli osalemise eest:

Liisbeth Karuoja, Kehtna Põhikool, juhendaja Merike SaarKaisa Vinogradov, Märjamaa Rahvamaja, juhendaja Eve BurmeisterMerike Hanimägi, Gaia Kool, juhendaja Anna KõuhknaAlden Tähe, Märjamaa Rahvamaja, juhendaja Eve BurmeisterAnn Loreen Aksalu, Gaia Kool, juhendaja Anna KõuhknaEily Toome, Alu Kool, juhendaja Anu LuusTriine Puur, Kehtna Põhikool, juhendaja Merike SaarRemiie Kubo, Alu Kool, juhendaja Anu LuusJo Dione Kalda, Märjamaa Gümnaasium, juhendaja Eve BurmeisterEgert Toome, Kehtna Põhikool, juhendaja Merike SaarKaide-Leenu Liiv, Gaia Kool, juhendaja Anna Kõuhkna

Kehtna valla preemiaTänukirjaga tööd:Madliin Küla, Valtu Põhikool, juhendaja Saima RandjärvEneli Umbsaar, Kehtna Kunstide Kool, juhendaja Saima RandjärvLiisa Link, Valtu Põhikool, juhendaja Saima RandjärvMari Pärnoja, Valtu Põhikool, juhendaja Saima RandjärvMario Põlma, Valtu Põhikool, juhendaja Saima RandjärvAmiina Ode, Kehtna Kunstide Kool, juhendaja Saima RandjärvTriine Puur, Kehtna Kunstide Kool, juhendaja Saima Randjärv

Kehtna valla preemiaEge-Liis Sinijõe, Eidapere Kool, juhendaja Mari Vest

7-10 vanuseasteEripreemiadAliise Matsalu, Märjamaa Gümnaasium, juhendaja Tiina UngaJo Dione Kalda, Märjamaa Rahvamaja, juhendaja Eve BurmeisterRosemary Rückenberg, Kehtna Kunstide Kool, juhendaja Saima RandjärvKaspar Oks, Kehtna Põhikool, juhendaja Edda ReiLeen Burmeister, Märjamaa Gümnaasium, juhendaja Eve BurmeisterMarie Eliise Tiits, Märjamaa Rahvamaja, juhendaja Eve BurmeisterMailill Kroon, Gaia Kool, juhendaja Anna KõuhknaKatriin Sarnit, Märjamaa Gümnaasium, juhendaja Tiina UngaAmiina Ode, Kehtna Kunstide Kool, juhendaja Saima RandjärvIII preemia - Laura Tamsalu, Märjamaa Gümnaasium, juhendaja Sirje KaeramaII preemia - Liisbet Buht, Märjamaa Gümnaasium, juhendaja Eve BurmeisterI preemia - Leen Burmeister, Märjamaa Gümnaasium, juhendaja Eve Burmeister

11-13 vanuseasteEripreemiadKaur Vahtre, Järvakandi Kool, juhendaja Piret MeosMihkel Jõulu, Valtu Põhikool, juhendaja Saima RandjärvAndreas Post, Märjamaa Gümnaasium, juhendaja Eve BurmeisterElise Kreuz, Valtu Põhikool, juhendaja Saima RandjärvKatriina Läll, Valtu Põhikool, juhendaja Saima RandjärvLisandra Murumets, Märjamaa Gümnaasium, juhendaja Eve BurmeisterKreta Liis Reino, Kehtna Põhikool, juhendaja Edda ReiIII preemia - Marilin Riisenberg, Valtu Põhikool, juhendaja Saima RandjärvII preemia - Fiona Electra Johansson, Kehtna Kunstide Kool, juhendaja Saima RandjärvI preemia - Eleri Andok, Kehtna Põhikool, juhendaja Edda Rei

14-18 vanuseasteEripreemiadKärt Pihlap, Valtu Põhikool, juhendaja Saima RandjärvHälis Saaremaa, Eidapere Kool, juhendaja Mari VestLisandra Tomson, Eidapere Kool, juhendaja Mari VestMadliin Küla, Valtu Põhikool, juhendaja Saima RandjärvMaria Feklistova, Valtu Põhikool, juhendaja Saima RandjärvAlari Aaste, Eidapere Kool, juhendaja Mari VestIII preemia - Jaanus Oks, Kehtna Põhikool, juhendaja Edda ReiII preemia - Griseldis Jevsejeva, Kehtna Põhikool, juhendaja Edda ReiI preemia - Õie-Ellen Agu, Valtu Põhikool, juhendaja Saima RandjärvPeapreemia - Leen Burmeister, Märjamaa Gümnaasium, juhendaja Eve Burmeister

Õpetajad, kes on laste õpetamisel tänuväärset tööd teinud:Gaia Kooli kunstiõpetaja Anna KõuhknaKehtna Kunstide Kooli ja Valtu Põhikooli kunstiõpetaja Saima RandjärvAlu Kooli õpetaja Merle MaasooAlu Kooli õpetaja Anu LuusMärjamaa Gümnaasiumi õpetaja Sirje KaeramaMärjamaa Gümnaasiumi õpetaja Eve BurmeisterMärjamaa Gümnaasiumi õpetaja Tiina UngaKehtna Põhikooli õpetaja Merike SaarKehtna Põhikooli õpetaja Airi MetsaäärKehtna Põhikooli kunstiõpetaja Edda ReiJärvakandi Kooli kunstiõpetaja Piret MeosEidapere Kooli kunstiõpetaja Mari Vest

Juba 16. korda toimus sel aastal Raplamaa laste ja noorte kujutava kunsti konkurss „Oma silmaga“. Selle aasta teema oli „Minu mark“. Rääkisime Kehtna Kunstide kooli juhataja Anne Ummalasega sellest näitusest natuke lähemalt.

„Oma silmaga 2018“ tulemused:

Õie Ellen Agu, I preemia töö.

Valla Vaatleja 5

Kui kaua võtaks aega Anton Hansen Tammsaare romaanisarja “Tõde ja õigus” esimese osa lugemine algu-sest lõpuni? Sellele küsimusele otsiti vastust jüripäeval, 23. aprillil Valtu seltsimajas ja Valtu raamatukogus. Kuna teos on sedavõrd mahukas, jaotati raamat mõtteliselt kaheks ning loeti samal ajal kahes kohas. Valtu seltsimajas loeti raamatut algusest ning raamatukogus alates 26. peatükist.

Kokku oli lugejaid kahe koha peale nelikümmend. Jüripäeva hom-mikul kell pool kaheksa luges teose esimesed read ansambli Miki liige Veljo Linamäe. See oli omamoodi sümboolne, sest tema luges ka Oskar Lutsu “Kevade” esimesed read, kui see teos 2012. aastal üheskoos algusest lõpuni läbi loeti.

“Tõe ja õiguse” lugemine kulges mõnusas õhkkonnas. Idee autor oli Anne Archipov ning vastusena alguses esitatud küsimusele võiks öelda, et teose läbilugemine võtaks aega 28 tundi.

KülalavaTegelikult oli “Tõe ja õiguse” lugemine kõigest üks osa Kaerepere vilkast kultuurielust. On tähele-panuväärne, millise entusiasmiga seal sündmusi ette võetakse ja läbi viiakse. Üheks selliseks ettevõtmi-seks on lugemisteater. “Me ei esita näidendeid peast, vaid loeme neid ette ja võimalusel oleme kostüümi-des ning kasutame muusikat,” rääkis Anne Archipov, kes on lugemisteatri üks vedajaid. Selles lööb kaasa ka koduloouurija Helgi Sussi. Tema rääkis, et üks erilisemaid kohti, kus esinemas on käidud, oli Rapla pastoraadihoone. Põhjus seisnes selles, et toona esitati Juhan Liivi

“Rändajat”. Autori onupoeg oli praost Joosep Liiv, kes töötas Rapla kirikus õpetajana. Samuti on luge-misteatri repertuaaris näiteks Juhan Smuuli “Polkovniku lesk” ning kirjanik Erik Tohvri “Külapood”. Archipov ja Sussi meenutasid, et kirjanik on ka ise käinud “Külapoe” etendusel ning pärast kiitis.

Osa etendusi on korraldatud isegi südaöösel. Aastaid tagasi oli väga populaarne etendus “Charley tädi”, mida väga agaralt vaatamas käidi. Archipov rääkis, et kuna etendused olid tõesti populaarsed, otsustati vaadata, et kui pidada üks neist sü-daöösel, kui palju siis pealtvaatajaid tuleb. Saal oli täis! Ühe lemmik-kohana, kus esinemas on käidud, tõid nii Archipov kui ka Sussi välja Lepassaare vana raudteejaamahoone Põlvamaal.

Anderaasuke5. mail käis Valtu näitetrupp

Anderaasuke esinemas Ida-Virumaal Iisakus ja Pagari seltsimajas kahe etendusega. Need olid “Võõras-ema” ja “Ema läheb mehele”. Märkimisväärne on see, et nendesse etendustesse oli kaasatud 13 näitle-jat. Kuid maakondlikel ülevaatustel ja konkurssidel Anderaasukest väga näha ei ole. Miks?

Anne Archipov selgitas, et ha-ruharva ikka käiakse. “Me ajame oma rida ja tiitlite peal väljas ei ole,” rääkis ta. “Külalaval” esineti tänavu etendusega “Mikumärdi”, kuid sellest võeti ainult kaks esi-mest vaatust. Kõigi viie vaatuse etendamine oleks pealtvaatajate jaoks väsitavaks läinud. Archipov rääkis meeldejäänud loo sellest, kui eelmisel suvel käidi esinemas Vormsi saarel. “Mõtled küll, et väike saar

on, aga rahvast ainult vooris juurde. Suvitajaid oli palju ja pärast oli meil selline fännklubi, et kõik tahtsid pilti teha,” rääkis Archipov.

SeltsimajaValtu seltsimaja jõuab tänavu suvel

märgilise tähiseni, kui tähistatakse 95. sünnipäeva. Seltsimaja juhataja Tiiu Teets rääkis, et üht-teist on selle sündmuse tähistamiseks planeeritud. Maja ees asub praegu puidust tahvel tekstiga “Valtu seltsimaja”. Idee on sinna lisada aastaarv 1923, mis tähis-tab seltsimaja asutamisaega. Plaanis on korda teha ja toimima saada maja ees asuv kaev, mille vandaalid ära lõhkusid. “Mul on plaanis ka kinkida seltsimajale tammepuidust pink,” sõnas Teets ning lisas, et kui need asjad saab tehtud, võib täitsa rahul olla. Kui kõik läheb plaanide järgi, võiks see kõik valmis saada reedeks, 22. juuniks. Sellega saab väikestviisi taaselustatud ka Valtu kohalikku jaanitule traditsiooni, mis viimastel aastatel soiku on vajunud.

11. aprilli Raplamaa Sõnumites tutvustati veel ühte kultuurisünd-must, mis Valtu seltsimajja värsket hingamist on toonud. See on “Oo-perikino”, mille eestvedaja on Teele Ojasalu. Alguse sai see 2017. aastal. Esialgu võis see paista võõras või tundmatu, aga nüüd tundub, et see on kohalike poolt omaks võetud. Idee on lihtne – huvilised tulevad Valtu seltsimajja kokku, et suurelt ekraanilt ooperietendust vaadata. Tuntud etendused nagu Georges Bizet’ “Carmen” ja Tšaikovski “Jevgeni Onegin” on sealt juba läbi käinud. 13. mail oli kontsert “Hääl. Klaver.”.

Siim JõgisLühendatult Raplamaa Sõnumid

Palume lastevanematel, kes soo-vivad, et Kehtna vald korraldaks 2018/19. õppeaastal nende lastele transporti Kehtna valla põhikooli ja tagasi koju, oma soovist vallavalitsusele teada anda. Sama kehtib ka nende laste puhul, kes on seni kasutanud valla korral-datud (tasutud) õpilastransporti.

Palume vanemal esitada kirja-

lik avaldus hiljemalt 20. juuniks 2018 kas e-kirjaga kristiine.vaht-ramae@kehtna.ee või tuua/saata Kehtna vallavalitsusele aadressil Pargi 2, Kehtna või anda avaldus oma lapse klassijuhataja kätte.

Avaldusse tuleb märkida esitaja nimi ja kontaktandmed (pos-tiaadress, telefoninumber, mei-liaadress), õpilase nimi, õpilase klass, tema kool ning koolisõidu marsruut (kas kodu-kool või kool-kodu või kodu-kool-kodu). Kui kasutate ühistranspordiliini (buss, rong), palume ära märkida kellaajad ja bussifirma nimi (liini nr vms), millega soovitakse sõita.

Ühistranspordi eest tasumise võimaldame vaid juhul, kui koolibussiga ei ole võimalik kooli või koju saada.

Palume olla täpne kontakt-andmete ja sõidumarsruutide kirjutamisel.

Kristiine Vahtramäe,haridus- ja

kultuuritööspetsialistTel 5690 6778

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul on Tartu Oskar Lutsu nimelise Linnaraamatukogu eestvedamisel sündinud kingi-tus meile kõigile – 100 kir-janduslikku peatust üle terve Eestimaa.

100 silti, 100 lehte sõnu-mitega on pillutatud laiali, need on jäänud kinni majade seintele, laternapostidele, sil-lapiiretele, kivimüüridele jne. Seega peatusi saab teha nii linnatänaval kui ka metsarajal.

Igas peatuses on pidama jää-nud üks just selle piirkonnaga mingil moel seotud sõnum vii-tega raamatule, autorile, paik-konnaga seotud kirjanduslikule kujule, mis või kes mängivad eesti kirjanduses olulist rolli.

Tegemist on austusavalduse-ga siin elanud ning elavatele

kirjanikele ja nende loodud teostele. Teoseid aitasid välja valida kirjandusteadlased ja -eksperdid eesotsas Tiit Alek-sejevi, Peeter Helme ja Mart Velskeriga.

Lisaks siltidele on valminud koduleht www.jutupeatus.ee, kust saab kuulata katkendeid valitud raamatuist ja vaadata üle-eestilist kaarti siltide asu-kohtadega.

Kehtna JutuPeatus ava­takse 12. juunil Kehtna rah­varaamatukogu juures. Kõik on oodatud ja tere­tulnud!

Täpsemat infot küsige tel 487 5336 või jälgige

veebilehte www.kehtnaraama-tukogu.blogspot.com

Maie Kalmiste,Kehtna rahvaraamatukogu

Mittetulundustegevuse toetuste jagami-se kevadvooru laekus kokku 13 taotlust. Neist otsustati toetada 12 taotlust kokku 6130 euroga.

Toetuse said alljärgnevad projektid:MTÜ Arendusselts Koduaseme pro-

jekt "Mälestuskivi Oskar Leinsalule" 200 eurot.

MTÜ Meie Lelle Seltsi projekt "150 aastat hariduse andmist Lelles" 250 eurot.

MTÜ Kaspar Järvela Künniklubi projekt "Kehtna künnimeistrivõistlused 2018" 900 eurot.

MTÜ Keava Haridus- ja Kultuuriselt-si projekt "Keava 2018" 550 eurot.

MTÜ Rapla Kirikumuusika Fes-tivali projekt "Kontserdid Kehtna ja Järvakandi kirikustes" 400 eurot.

Valtu-Nurme Küla Seltsingu projekt

"Suveüritused 2018" 550 eurot.MTÜ Linnaluste Küla Perenaiste

Seltsi projekt "Pärimuskultuuri suve-kool" 400 eurot.

MTÜ Linnaluste Küla Perenaiste Seltsi projekt "Kooliteatrite suvekool Raplamaal" 400 eurot.

MTÜ Tori Hobuse Seltsi projekt "Tori hobusega Raplamaal 2018" 600 eurot.

MTÜ FC Lelle projekt "FC Lelle tegevustoetus 2018" 480 eurot.

MTÜ Paluküla Klubi projekt "Hea-korrastatud Paluküla" 500 eurot.

MTÜ Järvakandi Vibuklubi Ilves projekt "Noorsportlaste osavõtt EM-ist" 900 eurot.

Toetuste saajatega sõlmitakse vas-tavad lepingud.

Varri Väli,arendusnõunik

Vilgas ning viljakas Valtu kultuurielu Teade Kehtna valla põhikooli laste-vanematele

JutuPeatus KehtnasValla MTÜ-de tegevusi toetatakse 6130 euroga

Valla Vaatleja6

Päästjate töö teeb eripalgeliseks asja-olu, et ühesuguse oskuslikkusega tuleb reageerida nii liiklusõnnetustele kui ka maastikutulekahjudele.

Teadmised ja tehnika erinevate olu-kordade kiireks ja efektiivseks la-hendamiseks on erinevad. Oskuste ja teadmiste heal tasemel hoidmiseks korraldab päästeamet regulaarselt õppusi ja 9. mail harjutatigi Järvakandi lähedal, kuidas tulla toime metsatulekahjuga.

Metsatulekahju õppus„Raplamaal korraldatakse igal aastal 2-3 suuremat õppust, kus harjutatakse koos-tööd suurema hulga päästemeeskondade vahel või erinevate ametkondade vahel. Metsatulekahju õppusi mängitakse läbi kord kolme aasta jooksul,“ selgitas Lääne päästekeskuse valmisoleku büroo peaspetsialist Mihkel Uueküla.

Seekordne õppusepäev oli jagatud kaheks osaks ning ühtekokku lihvis oma oskusi neli kutselist ning üks vabatahtlik komando. Päeva esimesel poolel mängiti läbi üsna tavapärane metsatulekahju stsenaarium. Sündmus hakkas hargnema möödakäija teatest, et raielagendikult tõuseb suitsu. Metsatulekahjuga tege-lesid Rapla, Järvakandi, Märjamaa ja Vändra kutselised päästjad ning Lokuta vabatahtlikud.

Pärastlõunal tehti koostöös ettevõttega Milrem Robotics huvitav katse. Ettevõte toodab ja arendab puldi abil juhitavaid mehitamata roomiksõidukeid ehk UVG-sid. Õppusel pandi piltlikult öeldes joone taha päästeameti kasutuses olev roomikauto Bandvagn ning moodne Milremi UVG. Uueküla selgitas, et Bandvagni puhul on samuti tegemist kunagi militaareesmärgil Rootsis välja töötatud maastikusõidukiga. Need on varustatud vahetuskere süsteemiga, mis

tähendab, et vastavalt vajadusele saab neile erineva funktsiooniga kaste, plat-vorme ja salonge peale laadida. Sõidukid on juba üsna eakad ning päästeamet on neid tänavuse ja eelmise aasta jooksul renoveerinud. Katse eesmärk oli aga välja selgitada, kas ja millised eelised on UVG-l Bandvagni ees. Selles osalesid Rapla ja Järvakandi komandod. Teised õppusel osalejad said võimaluse katset ohutust kaugusest jälgida. Esimene osa katsest hõlmas varustuse pealelaadimist ning sellele kuluvat aega. Metsavarustuse konteiner oli Pärnu-Jaagupist kohale toodud. Järgmine osa oli katsesõidud, mis sooritati kahel paralleelsel metsasihil.

„Kõige suurem erinevus kahe sõiduki vahel on see, et UVG saab teha 180-kraa-dise pöörde kohapeal ning seega ei vaja ta kitsastes oludes ümberpööramiseks lisaruumi. UVG koosneb ühest roomikute paarist, Bandvagn aga kahest omavahel liigendiga ühendatud roomikute paarist, mis teeb sõiduki pikemaks ja seega vajab ta ümberpööramiseks lisaruumi,” rääkis Uueküla katse tulemustest.

Bandvagni eelis on aga suurem kande-võime, mis võimaldab korraga rohkem varustust metsa transportida, kui UVG seda hetkel suudab. ”Tööohutuse koha pealt on eelis jällegi UVG-l, kuna sõiduk on madalam ja päästja ei pea varustust tõstma üle oma pea. Maastikul liikumise poolest on masinad sarnased ja õppusel ei valmistanud metsas liikumine kummalegi raskusi,” ütles Uueküla.

Õppus läks korda. Kasutatud tehnika töötas viperusteta ning püstitatud eesmär-gid said täidetud. „Lisaks said Raplamaa päästjad näha metsakustutuse eritehnikat, millega iga päev oma piirkonnas kokku ei puututa,” lausus Uueküla.

Katri ReinsaluLühendatult Raplamaa Sõnumid

5. mail oli kõikjal Eestis juubelihõnguline “Teeme ära” talgu-päev, mis tõi kodudest välja kümned tuhanded eestimaalased. Seekordne ettevõtmine õnnestus hästi: korraldati 2177 talgut, millel osales vähemalt 53 128 inimest (4% eestimaalastest). Raplamaa 129 talgul lõi kaasa 2723 talgulist (8% Raplamaa elanikkonnast). Kehtna vallas korraldati üle 30 talgu.

Peamine fookusteema oli kihelkonnavärvid ning talgulised tulid sellega väga hästi kaasa. Kõigil oli võimalus värvida oma kodukohas midagi kihelkonnavärvidesse, olgu selleks siis aiad, kuuriuksed või lipumastid. Talgujuhi talgupakis oli muuhulgas ka kihelkonnavärvide raamat, mis aitas leida kodukoha ajaloo-lised mustrid ja värvid.

Ka Järvakandis oli väga teguderohke talgupäev ja palju tehti ära nii terviserajal kui ka Sulleri puhkealal ning mujalgi. Oma südameasjaks võtsin ma korrastada ja uuendada Staadioni täna-va mänguväljaku. Suur töö sai tehtud, palju on siiski veel ees. Püstitasime väikese mängumaja, värvisime üle atraktsioonid ning riisusime ja korjasime prügi. Suur rõõm on noorte üle, kes tulid appi. Aitäh teile! Veidi kurb aga, et täiskasvanuid oli abiks vaid ühe käe sõrmede jagu. See ei ole ainult lastele, vaid ka lastevanematele koht, kus olla ja lastega aega veeta. Seda enam peaks olema mänguväljak ka nende täiskasvanute “mure”. Kindlasti oli oma osa suurõppusel “Siil”, mis nii mõnegi aktiivse inimese talgutest eemale jättis.

Soovin tänada kõiki osalejaid ja toetajaid: TooRa OÜ (aitas värvidega), Jerwencato Bistro (talgulõuna), Sonetum OÜ (pui-dumaterjal), Kaido Kalamees (mängumaja ehitamine; oli nii jõuks kui ka nõuks kõigega, mis oli seotud talgutega).

Kui kellelgi silma riivab, et lapsed mõne koha veidi ära plätserdasid ja nii hästi ei osanud, siis avaneb ka teile varsti võimalus, sest planeerime jätkutalguid ning turvalisuse tõst-miseks ka aia paigaldamist teepoolsesse külge. Siis on kõigil täiskasvanuil taas võimalus oma panus anda, et mänguväljak saaks turvalisem ja ilusam ning kestaks kauem rõõmuks kõigile!

Kadi-Liis Merekivi,talgujuht ja noorte koordinaator

Järvakandi alevi Sulleri puhkeala „Teeme ära 2018“ talgutel sai teie kaasabil, kallid talgulised, tehtud ära väga suur töö. Selle tulemusena on puhkeala kasutajate käsu-tuses liivane rand, jõeäärne lõkkekoht, minigolfi rada ja kõige tillematele pisike discgolfi korv. Suur, suur aitäh teile!

Siiralt loodame, et Sulleri puhkeala kasutajatena väärtustate tegijate senist panust ja teete omalt poolt kõik, et puh-kealalt lahkudes jääks teist maha korras ala ka järgmistele kasutajatele.

Kasutame asju heaperemehelikult.

Infot Sulleri puhkeala kohta saab: htt-ps://www.facebook.com/Sulleripuhkeala/

Sulleri puhkeala toimkond tänab „Tee-me ära 2018“ talgulisi:

Karolin Valdas, Karola Valdas, Airiin Stražev, Mia Mägi, Mari Mägi, Merly Mägi, Margus Mägi, Mari Lutšihhin, Vello Valdstein, Piret Vessart, Vahur Vessart, Kristina Eiland, Arvo Treimaa,

Sirli Sagur, Sandra Sagur, Priit Sagur, Lisandra Aava, Pille Stražev, Stella Stražev, Hülle Aigro, Heivi Äärma, Kaili Voolaid, Kermo Saar, Jana Albri, Bruno Ringe, Tiia Hansar, Kalmer Tali, Riina Männa, Peter-Sten Annus, Mait Järvik, Kalle Hansar, Elmi Indus, Ene Indus, Tatjana Varik, Ülle Fedulajeva, Eduard Otti, Annabel Nüganen, Ene Nüganen, Peeter Kustmann, Jaan Lootus, Sulev Saaliste, Heli Halliste, Riigo Radik, Elisabeth Radik, Mariken Mäkler, Vladimir Tištšenko, Mihhail Krasavin, Joel Leikmann, Kevin-Viktor Beresnev, Kadi-Triin Varik, Marita Paimets

Meie tänusõnad ka ettevõtetele, kes panid õla alla meie tegemistele: OÜ Krynicki Glass Recycling, OÜ Ribru, OÜ Tulihein, OÜ Järvakandi Kommunaal.

Meie tegemised puhkeala väljaehitami-sel ei ole veel lõppenud.

Sulleri puhkeala toimkond

20. aprillil võõrustasid Järvakandi Kool ja kultuurihall kõiki Raplamaa lapsi, kes muude põnevate tegemiste kõrvalt tahavad ja jaksavad laulda lastekooris. XII korda toimus Raplamaa lastekooride festival, Järvakandis esimest korda. Festival toimub suurte laulupidude vaheaastatel ja „rändab“ mööda maakonda. Esimene festival oli 2000. aastal Raplas.

Kaks aastat tagasi teatepulka saades olime toonaste lauljatega rõõmsad, aga mina ka pisut ärevil, kas saame nii suure ürituse korraldamisega hakkama. Palju tänu Urve Uusbergile, kes muusikaõpetajate ainesektsiooni juhina väga palju aitas nõu ja jõuga.

Lõpuks sai kokku päris pikk sisukas rõõmus ja edaspidiseks innustav päev, millesse mahtus kolm töötuba: rabamatk õpetajate Reet Merenäki ja Sirje Zahknaga, hääleseade Anu Aimlaga ning väga meeleolukas seltskonnatantsude tantsimine Paul Bobkoviga. Ühiselt harjutasime maakonna laulupeo lastekooride kava. Päeva oodatuim osa oli aga osalevate kooride kontsert, kus esitati tuntud Eesti heliloojate laule. Mulle meeldis, kui hoolega ja kaasa elades lauljad üksteise esinemisi kuulasid. Igal kooril oli oma nägu ja pisut erinev kõla. Suur aitäh kõigile dirigentidele ja lastele, kes Järvakandis käisid! Loodan, et see päev meeldis ja andis jõudu edaspidigi koorilauluga tegeleda. Me kohtume kindlasti maakonna laulupeol ning juba järgmisel suvel XXVII üldlaulupeol, kui möödub 150 aastat I üldlaulupeost.

Veel kord tänusõnad kõigile, kes aitasid kaasa selle toreda ja Eesti kultuuri tähtsustava päeva kordaminekule! Järgmine festival tuleb kahe aasta pärast Raplas Vesiroosi koolis.

Päeva lõpetas fantastiline etendus „Diiva“, kus ooperimuusi-ka oli ühendatud mõnusa huumoriga Annaliisa Pillaku ja Siim Selise meisterlikus ettekandes.

Eha Sepp

Talgupäeval tehti koos ära!

Seekordne lastekooride festival peeti Järvakandis

Järvakandis harjutati metsa-tulekahjule reageerimist

Talgupäev Sulleri puhkealal

Valla Vaatleja 7

29. aprillil peeti Järvakandis südame-kuu raames tervisepäeva, kus osales 45 registreeritud osavõtjat.

Kuigi ilm ei hellitanud osalejaid just üleliia, jagus huvilisi kogu päeva jooksul igasse tegevuspunkti. Kuna samal päeval tähistati ka rahvusvahelist tantsupäeva, algas hommikune virgutusvõimlemine kultuurihalli juures seekord tantsuvõtmes. Eha Sepa juhendamisel õpiti sel-geks mõned toredad rahvatantsud ning ühtlasi said luud-kondid ees ootavaks päevaks kenasti üles soojendatud.

Discgolfi rajal juhendas osalisi Marko Matson, kes viis läbi nii teoreetilise kui ka praktilise minikoolituse. Mõned kettakaared hakkasid selle harjutamise tulemusena välja nägema juba üsna “nagu päris”, teised peavad veel usinasti trenni tegema! Edasi suunduti terviserajale tervisekõndi või -jooksu tegema. Päev lõppes Järvakandi Sulleri puhkealal, kus lastega möllas Sillen Sindonen ja suurtega Margus Sepp. Lapsi köitsid Silleni poolt läbi viidud põnevad mängud, suured aga jätkasid puhkealal oma vastomandatud discgolfiketta lennutamise tehnika lihvimist.

Maitsta sai ka mitut sorti tervislikke salateid ning hea traditsiooni kohaselt nende hulgast oma lemmiku välja valida. Osalejad valisid seekord parimaks tervisesalatiks Riina Männa valmistatud lillkapsasalati “majoneesiga”. Et kõik soovijad saaksid seda ka kodus teha, olgu siinkohal lisatud nii retsept kui ka tegemis-õpetus.

Retsept: pool lillkapsast, 1 paprika, peotäis kirsstomateid, 1 pikk värske kurk, pool punast sibulat, kimp peterselli, kimp tilli, „majonees“

(1 küps avokaado, peotäis india pähkleid, poole sidruni mahl, maitse järgi mere- või mäesoola, soovi korral värskelt jahvatatud piprasegu).

Salati tegemiseks kasutati blenderit. Esmalt purusta lillkapsas (parem on teha osade kaupa, siis purustab blender seda väga kenasti). See-järel pane lillkapsas kaussi ja lisa hakitult kõik muud komponendid. „Majoneesi“ tegemiseks pane kõigepealt blenderisse eelnevalt leotatud india pähklid, siis saab need peeneks purustada. Seejärel pane blenderisse sidrunimahl ja tükel-datud avokaado. Võib lisada ka veidike vett, et blender korralikult töötada saaks ja kreem moodustuks. Soovi korral lisa soola. Sega kaste salatisse. Võid lisada värsket naati või mingeid teisi söödavaid värskeid võrseid. Head isu!

Lisaks oli puhkealale tulnud kauplema ka Cinema Cafe tervislike smuutidega.

Päeva lõpetuseks loositi toredaid (tervislikke) auhindu ja söödi ühiselt Järvakandi ühe tordi-meistri Katrin Paane poolt tervisepäeva auhin-nafondi kingitud torti. Tordi võitnud osaleja tegi ilmselt tervisepäeva kõige südamlikuma teo, kui otsustas, et jagab oma torti kõigi osalejatega. Väikesest imemaitsvast torditükist ei öelnud loomulikult keegi ära!

Tervisepäeva ettevalmistus- ja korraldustiimi kuulusid Katrin Kuum, Riina Männa, Tiia Han-sar, Eha Sepp, Marko Matson, Margus Sepp, Tatjana Varik, Riigo Radik, Liisa-Ly Kuum ja Heivi Äärma.

Täname rahalise toetuse eest Kehtna Valla-valitsust ja Raplamaa Omavalitsuste Liitu ning loomulikult täname iga terviseteadlikku ja selle päeva koos kogukonnaga veetnud tervisepäeva-list. Oli tore päev üheskoos!

Heivi Äärma

4. mail peeti Raplas Sadolini Spordihoones Rap lamaa koolinoorte esimesed meistrivõist-lused sulgpallis. Meie kooli 19-liikmeline võistkond oli ajaloolisel üritusel igati tubli ja mänguhoos.

1.-6. klassi tüdrukute hulgas oli konkurents kõige tihedam, kuid viis esimest kohta (kuue-teistkümne osaleja seast) toodi koju! Esikoha saavutas Kristina Eiland, kes alistas esikoha-matšis napilt Mirtel Pärnpuu. Pronksmedali võitis Deneriin Laur.

Sama vanusegrupi poistest saavutas Fridebert Võrk 2. ja Lennart Lega 3. koha.

7.-9. klasside arvestuses jagati medalid välja meie kooli kaheksa võistleja vahel. Võitjana väljus sellest Arto Kivisild, 2. oli Villibert Võrk ja 3. Egon-Marten Anto.

10. mail korraldati Rapla Vesiroosi tervisera-dadel Rapla maakonna koolinoorte jooksukross.

Meie kooli võistkonnal õnnestus põhikoolide arvestuses võita koguni võidukarikas! Indivi-duaalselt saavutas CP 1000 m jooksus Fridebert Võrk 2. koha, Carmen Melts oli AT 1000 m jooksus 3. Jaan Johannes Randla oli B poiste 1000 m jooksus 4., Arto Kivisild 5. ja Virgo Trommel 6. Kuna arvesse läks kümme paremat tulemust, kuulusid võidukasse võistkonda veel Kristo Kivisild, Ander Leiste, Villibert Võrk, Kristina Eiland ja Elis Nobel.

15. mail võistlesid noored kergejõustiklased Kohilas, kus toimus selle aasta TV 10 Olümpia-stardi IV etapp. Meie kooli õpilastest oli kõige edukam Arto Kivisild, kes saavutas VP seas kaks esikohta: ketas (34.23) ja 1000 m (3.21,3). Palliviskes oli Arto 2. (54.68).

Fridebert Võrk jagas NP 1000 m jooksus esikohta (3.29,7), Virgo Trommel oli VP 1000 m jooksus 2. (3.22,4). Nii et vorm on jätkuvalt hea ja naelikud teravad!

17. mail kogunesid Kehtnasse valla nelja kooli 1.-4. klassi õpilased, et omavahel kergejõustikus mõõtu võtta. Järvakandi Kooli õpilased näitasid taas suurepäraseid tulemusi! Kaks esikohta saavutas Hanna Vaikre: VT 60 m jooks (9,3) ja 400 m jooks (1.20,3).

NP arvestuses saavutas Alex Araslanov 1. koha palliviskes (23.50), 2. koha 400 m jooksus (1.37,4) ja 3. koha 60 m jooksus (10,7). NT seas saavutas Kristiin Viilup 1. koha kaugushüppes (2.93), 2. koha 60 m jooksus (11,1) ja 3. koha palliviskes (14.40).

Janeli Albri oli VT palliviskes 2. (26.10) ja 3. 400 m jooksus (1.26,7).

VP palliviskes saavutas Lennart Lega 2. koha (34.30), NP samal alal oli Riko Väljaots 3. (21.00).

Margus Sepp

30. aprillil avas Järvakandis Vana-Asula 5 asuvas majas uksed uus tervise- ja ilukeskus, mis sündis nelja ettevõtliku naise algatusel. Nemad paku-vadki vastavatud keskuses erinevaid tervise- ja iluteenuseid. Võimaluse sedalaadi teenused Järvakandis ühe katuse alla koondada pakkus seni postkontorina tuntud maja ostnud ja renoveerinud Janek Saar.

Vastrenoveeritud kenas majas tegutsevad Salong Solotua, Duska juuksurisalong, Helenette OÜ ja kosmeetikatuba, kus kliente teenindavad Heli Solovjev (massaaž ja nõelravi), Natalia Kruusmaa (juukselõikus, -värvimine, soengud), Helen Vesik (geelküünte paigaldus ja hooldus, geellakkimine, maniküür ning pediküür) ning Epp Ustav (erinevad näohooldused ja iluprotseduurid, maniküür, pediküür ning jumestus).

Hoones jätkab tegutsemist ka Järvakandi postkontor.

Jaanus Randla

Tervisepäev Järvakandis

Maakonna jooksukrossi võidukarikas toodi Järvakanti

Ettevõtlikud naised Järvakandi tervise- ja ilusalongist: Epp Ustav, Natalia Kruusmaa, Heli Solovjev ja Helen Vesik. Foto: erakogu

Järvakandis avas uksed tervise- ja ilukeskus

Valla Vaatleja8

Ingliste rüütlimõisa kultuuriaidas esitleti 20. aprillil kogukonnaraama-tut „Ingliste sõnas ja pildis“. Raamatu koostaja ja üks autor Aare Hindremäe sõnas, et tegemist oli tähtsa sündmusega, mida varem pole olnud ega lähitulevikus ei tule ka. Tegelikult ei olnud tegemist vaid raamatuesitlusega, see oli ühtlasi ka EV 100 kogukonnakingitus ja osa programmist „Eesti vabariik igas külas“.

Hindremäe ütles õhtu avasõnades, et tegelikult oleks võinud raamatu pealkiri olla ka „Ingliste, meie inimesed“, kuna see raamat on kohalikest inimestest, olles justkui neile peegliks. Pealkirja eeskujuks aga sai 1926. aastal välja antud teos „Kaiu sõnas ja pildis“, mida võib pidada Juuru kihelkonna esimeseks kogukondlikuks raamatuks.

Sel aastal võib Inglistel pidada mitmeid tähtpäevi. Näiteks sai 150 aastat tagasi Ingliste piirkonnas alguse järjepidev hariduselu Hõreda Helda küla ja Pae küla esimeste koolidega. Teine oluline sündmus oli mõisakooli avamine, millest möödub 95 aastat. Ja selliseid tähtpäevi võiks leida veel ja veel.

Tänuõhtu esimene raamat kingiti muidugi mõista külavanemale Kaisa Vahtmäele. Järgmised raamatud läksid kaheksale raamatu autorile. Esimene neist, kohapärimuse uurija Jüri Metssalu, kirjutas oma osa raa-matusse kohalikest pärimuslugudest, legendidest, pühapaikadest ja lohu-kividest. Teine autor oli kihelkonna ajaloo uurija Kalev Kask, kelle teema oli loodus, haldus ja inimesed.

Ajaloolase Hannes Vinnali teema oli Ingliste mõisa ajalugu ja kuigi Ingliste lipul on küla esmamai-nimise daatumiks 1456, avastas Vinnal, et see arv võiks seal olla ka 1379. Hanno Talvingu teema oli Ingliste vanem kogukond ja varasem haridus enne mõisakooli. Uuemast hariduselust (1923-2005) kirjutas aga lastekirjanik Pille Matt, kelle jaoks kõige huvitavamad olid lastevanemate kaebekirjad, mille lugemine vana kirjakeele tõttu võttis aega mitu õhtut.

Raplamaa Sõnumite peatoimetaja Tõnis Tõnisson sattus koostöötajate paati aga alles siis, kui see rannast juba eemal, Tõnissoni sõnul lausa ulgumerel oli. Tema teemaks olid keerulised 40-ndad, mille jaoks

olid kasutada kohalike inimeste mälestused. Teda üllataski, kui palju mälestusi on säilinud ja kui abivalmid on kohalikud inimesed.

Mahtra talurahvamuuseumi tea-duri Rait Talvoja teema oli Ingliste külanõukogu. Hindremäe oli raamatu autor (teemad ühismajandid, seltsielu ja kultuurilugu) ja peakoordinaator, kes leidis vajalikud inimesed ja võimalused, et see raamat sünniks. Inglistel pole ilmselt inimest, kelle ukse taga ta materjale ja infot küsi-mas käinud poleks. Pärast käsikirja valmimist on aga vaja inimest, kes vaataks üle õigekirja, sõnastuse ja ühtlustaks viitamise. Nii on selle raa-matu justkui kasuema Viio Aitsam. Keeletoimetamisest järgmine samm on küljendamine, millega tegelesid OÜ Rebellis ja OÜ Rajakaar.

Saadi ka teada, kuidas üldse jõuti Ingliste raamatu koostamise mõtteni. Selgus, et kolm aastat tagasi, Lau raamatu esitlusel, viskas sellise mõt-te õhku tollane külavanem Andres Pärn. Värsked kogemused Lau raa-matu koostamisest olid Hindremäel olemas ja nii sai idanema pandud idee, millest kasvas välja tõeliselt tähelepanuväärne teos.

Selline raamat aga ei saa sündida ilma inimesteta, kes mäletavad, ko-guvad ja hoiavad. Nii oligi järgmine tänamiste ring pühendatud neile, kes aitasid loomeprotsessile kaasa, kas siis teadmiste või eriliste materjalide-ga. Ingliste küla mäluhoidjaks võib pidada Evi Vaarpuud, unikaalsete piltidega aitas Ants Härma ja ha-ruldase mäluga Rein Haggi on just vanema ajaloo ja muististe mäletaja.

Mõnel inimesel aga soosib töökoht ajaloo talletamist ja kogumist ning just selline inimene on kõige pikema staažiga Ingliste raamatukoguhoidja Tiina Linamägi. Tänu aga Rein Tuk-ki mälestustele ja väljenduslaadile sai raamat rikkamaks kolhoosiaja lõpu teksti osas.

Õhtu teine plokk puudutas hari-duselu. On ju õpetaja maasool ja regulaarse hariduselu 150-aastast ajalugu Inglistel on hea kogu-konnaraamatuga seostada. Väikse mälestushetkega peeti meeles kõiki neid õpetajaid, keda siinilmas enam pole. Ja õpetajate tänamiseks loeti ette kõigi kunagise mõisakooli ja lasteaia-algkooli õpetajate nimed.

Helerin VäronenLühendatult Raplamaa Sõnumid

Alates 4. juunist enam mitte Jär-vakandi Kultuurihalli juhataja Tiia tänab südamest kõiki-kõiki, kellega ligi 10 aastat on olnud õnn ja rõõm kultuurihallis kohtuda ja koos toimetada.

Armastan teid omal viisil, sest tänu teile tean

ELAMISE TARKUST:Kui ma hakkasin ennast armas­

tama, mõistsin, et olen igas olukorras

õigel ajal ja õiges kohas. Ja ma mõistsin, et kõik, mis

juhtub, on hea. Sellest ajast peale suudan ma

säilitada meelerahu. Täna ma tean - see on USALDUS.Kui ma hakkasin ennast armas­

tama, mõistsin, kuivõrd see võib teist

inimest haavata, et ma üritan peale suruda oma

soove, kuigi ma tean, et aeg ei ole õige ja see inimene ei ole selleks

valmis… Isegi kui see inimene olin mina ise. Täna ma tean - see on LAHTI­

LASKMINE.Kui ma hakkasin ennast armas­

tama, mõistsin, et emotsionaalne valu on

lihtsalt hoiatus, et ma ei elaks oma tõe vastu. Täna ma tean - see on ISEOLE­

MINE.Kui ma hakkasin ennast armas­

tama, lõpetasin unistamise teistsugusest

elust ja hakkasin nägema, et kõik minu

ümber annab võimalusi kasvada. Täna ma tean - see on KÜPSUS.Kui ma hakkasin ennast armas­

tama, siis ma ei keelanud endale enam

vaba aega. Täna ma teen ainult seda, mis teeb

mulle rõõmu, mis mulle tõeliselt meeldib ja

paneb mu südame hõiskama. Omal viisil ja omas tempos. Täna ma tean - see on AUSUS.Kui ma hakkasin ennast armas­

tama, eemaldusin kõigest, mis ei olnud

mulle hea: toidud, inimesed, asjad, olukorrad

ja kõik muu, mis kiskus mind iseendast eemale.

Täna ma tean - see ongi ENESE­ARMASTUS.

Kui ma hakkasin ennast armas­tama,

loobusin vajadusest, et mul oleks alati õigus,

mis tähendab, et mu arvamus oli ka harvemini vale.

Täna ma tean - see on LEPLIK­KUS.

Kui ma hakkasin ennast armas­tama,

keeldusin elamast minevikus ja muretsemast tuleviku pärast.

Nüüd ma elan praeguses hetkes, kus toimub KÕIK.

Nii ma elan iga päev ja ma nimetan seda TEADLIKKUSEKS.

Kui ma hakkasin ennast armas­tama,

mõistsin, et minu enda mõtted või-vad teha mind õnnetuks ja haigeks.

Kui ma hakkasin oma südame jõudu kasutama, sai mu meel tähtsa kaaslase.

Täna ma nimetan seda ühendust SÜDAMETARKUSEKS.

Meil ei ole vaja karta diskussioo-ne, konflikte ja probleeme iseenda ja teistega, sest isegi tähed põrkuvad vahel ja loovad uusi maailmu.

Täna ma tean - SEE ONGI ELU!

“Kui ma hakkasin ennast armas-tama”

/Charlie Chaplin/

Olen kõigile väga tänulik nende aastate eest, mis aitasid mul kas­vada, areneda, õppida.

Ingliste kogukonnaraamat kõneleb inimestest ajas ja ruumis

Foto: AARE HINDREMÄE

Armastada loobudes…

20. ja 21. juulil kerkib Pärnu jõe kaldal Tori põrgus maa peale ühislavastus “Mälutempel”. Eesti Rahvamajade Ühingu korraldatud suvelavastuses lööb kaasa ligi 300 inimest, kes kõik on kokku tulnud Eestimaa eri paikadest.

Tantsu, laulu ja muusika keskel hargneb lahti lugu, kus suur roll on mängida Kalevipojast tuntud Tuuslaril. Mälutemplis pistab Tuuslar rinda Ka-levipoja, Vargamäe Pearu, Tõnissoni, Krõõda, Kõrboja Anna ja paljude teiste ning ajaloo endaga. Tuuslari rollis astub üles Argo Aadli. Lavas-tajad on Urmas Lennuk ja Tarmo Tagamets. Kooride üldjuht Toomas Voll ja tantsujuht Jaanus Randma. Rahvamuusikud osalevad Kalle Ermi juhtimisel ja puhkpilliorkestrile puhub elu sisse Ants Oidekivi.

“Eesti rahvamaja on midagi sellist, et kui meil teda poleks, siis tuleks ta välja mõelda. Aga nii püsivat kultuuri väärtuste tagalat ei suutnud välja mõelda isegi Kreutzwald. Selleks pidi ikkagi terve rahvas üheskoos tahtma muutuda suuremaks ja paremaks.” ütleb üks lavastajatest Urmas Lennuk.

170 koorilauljat, 8 rahvatantsurüh-ma, puhkpilliorkester, 20 rahvamuu-sikut, 10 harrastusnäitlejat võtavad kätte ja rändavad koos läbi 130 aasta.

Etendus toimub vabas õhus ja kestab 2,5 tundi. Kokku antakse kolm etendust: 20. juulil kell 19 ja 21. juulil kell 13 ja 19. Piletid on müügil Piletimaailmas.

Info Tiina Tegelmann 502 7541; 5348 6882 Ülle Välimäe

Rahvamajade suvelavastus “Mälutempel” läheb (Tori) põrgu

Tiia Hansar.

Valla Vaatleja 9

Uus suvehooaeg on alanud. See on aeg, mil võiks taas mõelda nii oma suvila kui ka linnakodu turvalisusele. Tehnoloogia on arenenud ning enam pole vaja osta kalleid seadmeid ning seejärel maksta turvafirmadele siduvate lepingutega igakuiseid tasusid. Uuemaid automaatseid häiresüsteeme on võimalik ise liht-salt paigaldada, omamata selleks mingeid erilisi eelnevaid teadmisi.

Tänapäevased lahendused sisal-davad juba kõiki vajalikke andureid lisaks tavapärasele suitsuandurile, ühendades need omaniku telefoniga (mis on eriti oluline siis, kui peres kasvavad väikesed lapsed või on tegemist vanuritega, kelle liikumine on piiratud).

Oluline on siinjuures aru saada, millised eelised on uuematel andu-ritel. Andurid jagunevad kohalikeks

ja ühendatuteks. Kohalikud andurid on need, mis annavad alarmi ainult kohapeal. Ehk siis näiteks, kui maja põleb, annab suitsuandur sellest alarmiga märku. Kuid see alarm ei jõua omanikuni, kui ta kohapeal pole. Näiteks võib kodust kaugel olev suvila maani maha põleda, ilma et sellest keegi midagi teaks. Üks-kõik palju suitsualarm ka kohapeal piiksub.

Seetõttu on soovitav andurid alati oma automaatse häiresüsteemiga ühendada. Ehk kasutada süsteemiga ühendatud andureid. Selline süsteem saadab signaali inimese telefoni kas vastava mobiilirakenduse või SMS-i kaudu. Lisaks anduritele saab samasse süsteemi lisada kaamera-pildi, koduvalve ja palju muudki. Lisakasuna annavad automaatse häiresüsteemi puhul kasutusel olevad

andurid märku, kui neil on mingi rike või nende patarei hakkab tühjenema.

Meedias on viimasel ajal tihti juttu olnud ka gaasi- ja vingugaa-sianduritest. Kuna sageli võib see informatsioon pisut segadusse ajada, siis siinkohal mõningad selgitused:

Vingugaasi andur - Vingugaas (CO) kujutab endast nähtamatut, lõhnatut, äärmiselt mürgist gaasi. See tekib erinevate kütuste, näiteks puidu, ahjukütuse, bensiini, maa-gaasi või propaani mittetäielikul põlemisel.

Majandus- ja taristuministri mää-rusega akt nr 87, § 45. P11 on vingugaasiandur kohustuslik alates 1.01.2018 eluruumides, kuhu on paigaldatud korstnaga ühendatud gaasiseade. Näiteks vannitoad või köögid, kus kasutatakse gaasi-vee-

soojendit. Määrus ei laiene elu-ruumidele, kus on kasutusel ainult gaasipliit.

Gaasiandur - Gaasiandureid on erinevaid - on olemas andurid, mis reageerivad vedelgaasile (näiteks balloonigaas), ja on olemas andu-rid, mis reageerivad maagaasile (näiteks see, mis on gaasiboilerites kasutatav).

Lõpetuseks rõhutan veel kord, et automaatsed häiresüsteemid ei ole keerulised ja kallid. Neid saab paigaldada osaliselt ning vastavalt vajadusele. Hiljem saab juba töötavat süsteemi alati täiendada. Samuti saab automaatse häiresüsteemi vajadusel siduda koduautomaatikaga.

Alar Avloi, koduautomaatika spetsialist

www.zmartone.ee alar.avloi@zmartone.com

Kehtna Põhikoolis on haridust antud juba 175 aastat. Vahetunud on kooli nimed, majad, õpetajad, juhid. Üks on aga kindel, haridus Kehtna kandis on oluline väärtus.

Selle tähistamiseks oli kooliperel välja mõeldud palju toredaid ette-võtmisi.

Need algasid juba enne kooliva-heajale minekut, kui filmiti lõike koolipere igapäevaelust, mille pani lühifilmiks kokku Aare Hindremäe.

Kui pärast vaheaega kolmapäeval kooli tuldi, hakati kohe harjutama neljapäevahommikuseks aktuseks, kuhu olid külla kutsutud koostöö-partnerid, ettevõtted, asutused ja muidu toetavad inimesed.

Reede õhtul oli Kehtna KHK peamaja saalis meie kooli õpilas-esinduse korraldatud pidulik gala, kuhu olid oodatud õpilased koos vanematega. Kogu korralduse, kaasa arvatud ressursside kogumise eest vastutas õpilasesindus, kes sai selle-

ga suurepäraselt hakkama. Esinemas käis Eesti Improteater ja laulud tõi saali kõlama endine vilistlane Artur Rassmann.

Laupäeval olid kooli oodatud kõik vilistlased ja endised töötajad. Kohal oli ligi 270 inimest. Päeval toimusid erinevad spordivõistlused vilistlaste ja praeguste õpilaste vahel. Õhtu tervitas kontserdi ja tantsuõhtuga, kus esinesid Ivo Linna ja Antti Kam-miste. Pärast muusika lõppemist pa-luti külalised õue, sest tuleshow oli neid juba ootamas. Eriliselt meeldis kooli logo valgusvihus, aitäh, Olavi Laurimaa! Südaööl said peost osa ka Kehtna elanikud, kes ehk olid juba unne suikunud ja kõvasti paukuva ilutulestiku pärast ärkama pidid.

Kooli personal jäi nädalaga rahule, tehti kokkuvõtteid ja ettepanekuid juba järgmiseks korraks. Kohtume taas!

Kersti Mäevälja

9. mail toimus Kehtnas tuletõrjestaa-dionil jalgrattavõistlus „Vigurvänt 2018“, mida korraldasid Kehtna Põhikooli õpilased Markus Habo, Maret Metsaäär ja Mari Metsaäär. See oli neil kooli lõpetamiseks vajaliku loovtöö teine osa.

Esimeses osas nad küsisid hin-napakkumisi, koostasid eelarve, tutvustasid oma kavandit vallamajas, tellisid vajalikud materjalid, markee-risid jalgratta sõiduõppeks vajalikud elemendid ning otsisid võistluse jaoks sponsorid ja vabatahtlikud.

Võistlusel osales 33 ratturit. Pandi proovile sõitja oskus kiiresti ja osa-valt läbida erinevaid vigurelemente (kiik, rajalaud, ringid jne). Arvestust peeti kolmes vanuseklassis. 1.-2. klassi arvestuses saavutas 1. koha Gunnar Tünder, 2. koha Sandra-Liis Uutmann, 3. koha Maribel Uutmann. 3.-4. klassi arvestuses saavutas 1. koha Mauri Villig, 2. koha Kevin Kozlov, 3. koha Steven Hažiu. 5.-7. klassi arvestuses saavutas 1. koha Ardi Õunap, 2. koha Mart Villig, 3. koha Heiky Jaaska. 8. ja 9. klassi õpilasi kahjuks sel korral ei osalenud. Korraldajad ise oleksid

hea meelega sõitma läinud, aga olid kohtunikena ametis.

Võistluse teine ala oli aeglussõit, kus autasustati kõige aeglasemalt sõitvat tüdrukut ja poissi. Poistest võitis Ardi Õunap ja tüdrukutest Liisa Kukk.

Suur tänu kõikidele toetajatele: Raplamaa Rattaklubi KoMo, Kaire Magus Maailm, Kehtna Mõisa OÜ, Kommipood Magus Elu, Fixus Sport, Maanteeamet, Rapla Maa-konna Spordiliit, Kehtna Vabatahtlik Päästekomando, Kehtna Põhikool ja Kehtna Vallavalitsus.

Suur tänu ka kõikidele abilistele: Marko Valgma, Johannes Johkem, Kersti Habo, Mariliis Vest, Toivo Suvi, Airi Metsaäär, Lea Karjane, Ragne Falilejev, Ülle Aas, Aarne Sillamaa, Merike Saar, Kaido Saar, Renet Sepman, Margus Metsaäär ja Kaur Habo.

Sel aastal oli võistlus ainult Keht-na Põhikooli õpilastele, aga loodan, et sellest saab traditsioon ja järgmisel aastal on võistlus avatud kõikidele huvilistele.

Loovtöö juhendaja Airi Metsaäär

Kodu turvalisus

Kehtna Põhikool tähistas 175 aasta juubelit sündmuste sarjaga

Vigurvänt 2018

Rapla Täiskasvanute Gümnaasium

ootab uusi õppureid! Õppetöö alates 7. klassist, gümnaasiumis pakume ka e-õpet ning

riigieksamiteks valmistumist üksikaineõppijana.Dokumentide vastuvõtt

• kuni 21. juunini tööpäeviti kella 9–16 • 13.-17. augustini tööpäeviti kella 9–13

• alates 21. augustist tööpäeviti kella 9–16Koolimaja II korrusel õppenõustaja kabinetis (Rapla, Lasteaia 5).

Lisainfo: oppenoustaja@raplatg.ee või telefonitsi 489 4219, 485 5859 või 5647 3488 (õppejuht)

Kooli koduleht: www.raplatg.ee

Pärimuskultuuri suvekool „Esivanemate jälgedes“

17.-23. juunini suvekooli I vahetus, 5.-11. augustini II vahetus.

Kutsume koolinoori kõigis vanuseastmetes ja ka teisi huvilisi mõnusalt aega nautima Kõnnumaa loodusesse, Keava raba

õhustikku, Tarsi talu maadele. Ühes vahetuses maksimaalselt 45 osalejat, tegevusjuhid ja kokk.

Pakume koduse ja perekeskse õhustikuga harivat suvepuhkust, kus laps-noor tunneks end kodusemalt kui

suuremaarvulistes lastelaagrites. Me väärtustame kogukonna- ja peretraditsioone.

Põhjalik info laagri programmist ja korraldusest Tarsi talu kodulehel: web.zone.ee/tarsi (teated) Korraldaja:

Krista Olesk, Tarsi perenaine. Tel 521 5990

Valla Vaatleja10

Sellel kevadel täitub Eestil neli aastat ametlikult marutaudivabaks riigiks saamisest. Hoolimata sellest, et tegu on hea uudisega, on olukorral ka oma varjukülg.

Viimaste aastate riiklik lemmik-loomade vaktsineerimise statistika kõneleb üsna selgelt, et looma-omanikud on pannud võrdusmärgi riigi marutaudivabaduse ning või-maluse vahele jätta oma lemmikloom marutaudi vastu vaktsineerimata. Loomatauditõrje seaduse kohaselt on omanikul kohustus lasta oma lemmikloomale regulaarselt teha marutaudivastane vaktsiinisüst. See seadusepügal ei ole ajale jalgu jäänud.

Kahjuks ei ole nakkushaiguse-vabadus kunagi miski, mis on ise-enesestmõistetav. Eriti vähepüsivaks võib osutuda eeldus jääda sellest sur-mavaimast nakkushaigusest kestvalt puutumata põhjusel, et marutaudi võivad nakatuda kõik loomaliigid. Lisaks tuleb arvestada, et haiguste-kitaja põhilisteks laialikandjateks Euroopa regioonis on metsloomad, täpsemalt rebased ja kährikud, kellel pole riigipiirist sooja ega külma. Eesti vahetus naaberriigis, Venemaal,

on haigustekitaja laialt levinud. Marutaudist põhjustatud surmajuh-tumid on piiri taga loomade hulgas tavapärased ning surmajuhtumid inimeste hulgas ei ole haruldased.

Globaliseeruvas maailmas reisivad inimesed pidevalt ühest riigist teise, sealhulgas ka loomaomanikud, kes reisivad koos lemmikloomadega. Harvad ei olukorrad, kus lemmik-loom võetakse endale kas plaanitult või vahel ka spontaanselt võõrast rii-gist. Nõuetekohaselt marutaudi vastu vaktsineerimata ning haigestunud lemmikloomaga on samuti võimalik haigus pikkade vahemaade tagant Eestisse sisse tuua ning seda on mitmes riigis ka juhtunud. Marutaud on haigus, mis on endiselt kõikidel mandritel levinud, nakkusest on puutumata vaid Austraalia. Seega tegelikkuses on meie riigi marutau-divabadus väga habras.

Marutaud on nakkusohtlik ning ühtviisi surmav nii inimestele kui ka loomadele. Haigusesse nakatutakse peamiselt haige looma hammustuse tagajärjel, kui sülg satub haava. Viiruse ülekanne võib toimuda ka siis, kui haige looma sülg satub silma, ninna, suhu või värskele

haavale. Nakatunud loom võib ise veel silmnähtavalt haige olemata nakatada suurt hulka inimesi või loomi, sest looma süljes võib haigust põhjustav viirus esineda üldjuhul 4 kuni 10 päeva, vahel isegi kuni kaks nädalat enne, kui haigusnähud ilmnevad. Maailmas sureb iga päev sadu inimesi marutaudi, kusjuures ~95% juhtudest saadi nakkus koeralt.

Seega on näiliselt lihtne otsus - ma jätan oma lemmiklooma marutaudi vastu vaktsineerimata - seotud väga suure riskiga. Kuigi riik vaktsineerib ohustatud piirialadel metsloomi regulaarselt marutaudi vastu ning jälgib lemmikloomade liikumist, on need meetmed eelkõige suuna-tud haiguse ennetamiseks riiklikul tasandil. Oma lemmiklooma, lem-mikuga kokku puutuvaid lähedasi ning tuttavaid, samuti kõik teisi inimesi ja loomi saab otsesest marutaudiohust säästa siiski vaid iga loomaomanik ise. Marutaud on küll surmav, aga täiel määral ennetatav. Haiguse ärahoidmiseks ei ole vaja teha muud, kui pöörduda loomaarsti poole ning lasta vähemalt kord kahe aasta jooksul kass või koer marutaudi vastu vaktsineerida.

Selleks, et sina ei peaks kunagi ma lemmikute pärast muretsema, vaktsineeri oma lemmikloom!

Marutaud on 99,9% surmav, kuid 100% ennetatav.

Vaktsineerimine on ainus kaitse marutaudi vastu!

Vaktsineeri oma koera ja kassi regulaarselt marutaudi vastu. Tee seda vähemalt üks kord kahe aasta jooksul!

Ära lase oma loomi hulkuma!Väldi kokkupuuteid võõraste

kodu- ja metsloomadega.Õpeta lastele, et võõraid kodu- ja

metsloomi ei tohi puutuda, isegi kui nad näivad sõbralikud.

Kui sinu lemmikloom saab pureda, teavita sellest loomaaarsti.

Kui saad hammustada, pöördu kiiresti traumapunkti või perearsti poole.

Lemmikloomaga reisimisel järgi loomadega reisimise reegleid.

Enel Niin, Veterinaar- ja Toiduameti ma-

rutaudivastase vaktsineerimise projektijuht

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks saab toetust küsida

Kasside-koerte marutaudivastane vaktsineerimine on kohustuslik

„Juba enne vooru avamist on huvi selle toetuse vastu väga suur, mis kinnitab, et sellist võimalust oli ka väga vaja. Meie huvi on saada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga võimalikult palju liitujaid. Ühiska-nalisatsioon on oluliselt mugavam ja soodsam kui pidev reovee äraveo tellimine, lisaks on siis kindel, et reovesi saab kogutud ja puhastatud nii nagu vaja ning keskkonda ega põhjavett ei reostata,“ selgitas kesk-konnaminister Siim Kiisler.

Toetust saavad taotleda nende piirkondade elanikud, kelle maja-pidamine asub reoveekogumisalal, mille reostuskoormus on üle 2000 tarbija. Selliseid alasid on hetkesei-suga Eestis 57. Seda, kas elukoht asub vastaval reoveekogumisalal, saab kontrollida keskkonnaregistrist.

Toetust saab küsida elamu ühen-damiseks ühisveevärgi ja -kanalisat-siooniga või elamule kogumismahuti rajamiseks või ümberehitamiseks piirkonnas, kus puudub ühiskanali-satsioon ning kus on teada, et ühis-veevärki ja -kanalisatsiooni lähima viie aasta jooksul ei rajata. Juhul kui

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise võimalus on olemas, antak-se toetust vaid liitumiseks.

Toetuse suurus lähtub sarnaste ehitustööde tänavu jaanuaris välja selgitatud keskmisest maksumusest ning sõltub ehitustööde mahust ning rajatava torustiku pikkusest. Toetu-seks on kokku ligikaudu 10 miljonit eurot, keskmised toetuste summad jäävad vahemikku 2000-2500 eurot. Arvestades liitumata majapidamiste arvu, võib sellest kõikide tarbeks väheks jääda.

Toetust ei anta elamusiseste torus-tike ehitustööde, sh veemõõdusõlme-de rajamiseks, varem teostatud tööde rahastamiseks ning hoonestamata või ehitusjärgus elamutega kinnistule torustiku rajamiseks.

Viimastel aastatel tehtud uu-rimistööd näitavad, et pooled eramajapidamiste individuaalsed joogiveesüsteemid ja reovee koht-käitluslahendused ei vasta nõuetele ja ohustavad seetõttu nii põhjavett kui ka inimeste tarbitavat joogivett. Ka Riigikontroll osundas oma hil-jutises põhjaveeteemalises auditis

probleemile, et paljude Eesti alade kohta puudub info, kas ja kuidas seal reovett kogutakse.

Eelmisel aastal kontrollis Kesk-konnainspektsioon koos omavalit-sustega Harku, Saku ja Kohila vallas, kas eraisikute kinnistutel käib reovee kogumine nõuetekohaselt. Kontrol-limise tulemusel selgus, et nõuetele ei vastanud hinnanguliselt pool kohtkäitlussüsteemidest. Eelkõige on see probleem iseloomulik endistele suvilapiirkondadele, kuhu on nüüd alaliselt elama asutud. Siin on ka igal kohalikul omavalitsusel oluline roll, tagamaks asjakohaste eeskirjade ning ehitus- ja keskkonnajärelevalve abil see, et piirkonna inimesed käit-levad reovett nõuetekohaselt ning suunaksid neid liituma ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.

Alates 2000. aastast on Eesti joogi- ja reoveesüsteemidesse investeeritud ligi miljard eurot ning Eestis kasutab ühiskanalisatsiooni teenust 83% elanikest. Sellegipoolest on üle 2000 tarbijaga reoveekogumisaladel ligikaudu 15 000 majapidamist, kes ei ole liitunud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.

Toetust saab hakata taotlema SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu. Täpsem info tingimuste ja toetuse taotlemise protsessi kohta SA KIK kodulehel.

Berit-Helena Lamp

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks või reovee kogumise nõuetekohase mahuti paigaldamiseks saab Keskkon-nainvesteeringute Keskuse (KIK) kaudu hakata toetust taotlema alates 5. juunist. Keskkonnaminister Siim Kiisler kinnitas toetuse taotlemise korra ja tingimused.

Töövõtja Watercom OÜ annab teada, et on plaaninud alustada Eidaperes vee- ja kanalisatsioo-nitorustike ehitustöödega juunis 2018. Tööde käigus ehitatakse ja rekonstrueeritakse vee- ja/või kana-lisatsioonitorustikud Pargi tänaval, Saare tn, Tuule tn, Männi tn, Aleti teel, Tallinna mnt, Tiigi tn ja Kooli tn, torustike kogupikkusega 7 km, ja 4 reoveepumplat. Töid tehakse ajavahemikul juuni kuni detsember 2018. Kohalike elanikke teavitatakse aegsasti iga tänava ehitustööde algusest ning püütakse võimalikult vähe häirida igapäevast tegevust.

Kaerepere ÜVK torustikudTöövõtja Watercom OÜ annab tea-da, et torustike ehitustöödega alus-tatakse ka Kaereperes, kus ehitus-tegevuse alguseks on plaanitud mai lõpp. Ehitusperiood kestab kuni 2018. aasta lõpuni. Tööde käigus rajatakse/rekonstrueeritakse vee- ja/või kanalisatsioonitorustikud kogumahus 19 km, mille mahus on ka survekanalisatsiooni puurimine Kaereperest kuni Kehtnani. Re-konstrueeritakse ka kaks puurkaevu ja rajatakse 3 reoveepumplat. Töö-võtja teavitab jooksvalt kohalikke elanikke ehitusetappidest ja tänava ehitustöödest.

Riho Ots,OÜ Watercom ehitusjuht

Tel 5348 0696

Eidapere ÜVK torustikud

Valla Vaatleja

Kui Teie ei soovi oma andmete avaldamist õnnitluste rubriigis, palume sellest kirjalikult Kehtna Vallavalitsusele teada anda. Sellel juhul jääb piirang alaliselt kehtima, kuni Teilt laekub avaldamise nõusolek.

11

ÕNNITLEME

UUS VALLAKODANIK

MÄLESTAME

KUULUTUSED

Järvakandi Kultuurihallis

Endla-Mai LilliojaMeeri Kadarpik

Vello LaamMaria SubbotinaRaivo ValgepeaRaido Tarkmeel

Aime Reinu

Kerdo Genrih ToppasiaKeitlyn HepnerEliise TäheMarii Jasmiin SalmLenna Muru

MTÜ Elupuu Kehtna Hooldekodu pakub tööd HOOLDAJATELE. Töö vahetustes graafiku alusel. Vahetused: 11 h (8-19), 24 h (8-8) ja aeg-ajalt ka 13 h (19-8). Pakkuda nii osaline kui ka täiskoormus. Lisainfo: 5301 5141; 489 2141 või direktor.elupuu@gmail.com

Soodsalt küttepuud! Küsi hinda! Holmes & Meyers OÜ. Tel 600 5323, 5192 2723

MUTILÕKSUD ja mutitõrje teenus. Samuti müün efektiivseid lõkse koos õppevideoga. Telefon 5890 3502. Lisainfo www.mutiloks.com

Ostan kiiresti sõidukorras auto. Võib pakkuda ka vene autot. Vormistamine kohapeal. Tel 5819 0200

Käsitööõlu jaanipäevaks. Tel 511 7345

OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 504 5215, 514 5215, info@est-land.ee

Ostan vanarauda, teie vana seisma jäänud auto ja muud põllumajandustehnikat. Viin ise ära. Hind kokkuleppel. Tulen kohale iga ilmaga. Tel 5851 7174

Järvakandi Kultuurihallis avatudJärvakandi Kooli õpilaste

KUNSTITÖÖDE NÄITUS Juhendajad:

1. klass Anu-Marii Kask2.-3. klass Kristi Lehtla4.-9. klass Piret Meos

93 Silva-Marie Tiitus

92 Arnold Kirss

85

Uno Aasma Vilma Lepp

Aino Murula

80 Maie Kald Ants Sepp

Siiri Hargisk 75

Vain Pajula Arvo Jaanimäe Asta Palandi Jaan Lepp Eevi Barlo

70 Eve Smirnova

Malle Miilmann Liina Kuusemäe

65

Ilse Mägi Raul Juhkama Andrei Palasse

Tiina Võrel Luule Siniväli

Aleksander Schmidt

60 Nataša Grosu

Meelis Tomson Lembit Jänts

Viktoria Truumaa Aarne Anni Maie Ross

Helje Nahkur Anton Reinaus

Ants Aher Pille Kaasma Valdo Nahkur

Annelaid Pruul

KIRIKUTEATED

VALTU NÄITETRUPP ANDERAASUKEja VALTU SELTSIMAJA

käivitavad ka sel suvel projekti “KÜLAKORDA”.

Tuleksime rõõmuga ESINEMAKEHTNA VALLA KÜLADESSE, ASULATESSE.

Meie selgeks õpitud erinevate ajastutekomöödiad sobivad esitamiseks

külaplatsilvõi taluõuel.Kutsuge meid mängima kodukandipäevale

või peresündmusele.Teater otse koduõue!

Ootame küllakutseid.Kontaktid: seltsimaja juhataja

Tiiu Teets tel 526 2722 Anderaasukese asjaajaja Helgi Sussi tel 5394 1539

Eakate kokkusaamine Valtu seltsimajas

NELJAPÄEVAL, 28. JUUNIL kell 13.30.Kuulame külalist. Õnnitleme eakaid, kellel juunis sünnipäev. Lahendame

viktoriini, mängime rahvamänge.Katame ise peolaua.

Huvitavaid väljasõite juunis:LAUPÄEVAL, 2. juunil külastame

Mahtras TERJE LUIGE kaunist koduaeda,Juurus Mahtra muuseumi, Eeru kõrtsis

osaleme kell 18 üritusel “Mahtra sõda 160”.

Infot küsi Helgilt tel 5394 1539.

PÜHAPÄEVAL, 17. juunil tutvume Viimsis EESTI SÕJAMUUSEUMI ja

SÕJATEHNIKAANGAARI VÄLJAPANEKUTEGA.

Külastame Viimsi Püha Jakobi kirikut ja Viimsi vabaõhumuuseumi.

Osalemisest anna teada Helgile tel 5394 1539.

Kaerepere jaanituli toimub 22. juunil algusega kell 18.00.

Tantsuks mängib ansambel "Ingle"

EELK Rapla Maarja-Magdaleena kirikus:Pühapäeval, 3. juunil kell 12 armulauaga jumala-teenistusPühapäeval, 10. juunil kell 12 ristimisjumalatee-nistusPühapäeval, 17. juunil kell 12 armulauaga juma-lateenistus, teenib Juuru koguduse õpetaja Kalle KõivKolmapäeval, 20. juunil kell 19 USA East Was-hington University koori ja oma 10. aastapäe-va tähistava segakoori August07 ühiskontsert Reedel, 29. juunil kell 19 inglise koori Vivace Cho-rus kontsertKolmapäeviti kell 20 orelimuusika pooltunnid Kehtna Peetri kirikus:Pühapäeval, 24. juunil kell 15 Peetri kiriku 164. aastapäeva jumalateenistus

Järvakandi Pauluse kirikus:Pühapäeval, 3. juunil kell 15 armulauaga juma-

lateenistusNeljapäeval, 14. juunil kell 15 leinapäeva palvusPühapäeval, 17. juunil kell 15 jumalateenistus

Surnuaiapühad:Rapla kalmistul 24. juunil kell 12Kergu kalmistul 30. juunil kell 11Lelle kalmistul 7. juulil kell 11Juuru kalmistul 8. juulil kell 11Vahastu kalmistul 15. juulil kell 14Järvakandi alevi kalmistul 15. juulil kell 15Kehtna kalmistul 29. juulil kell 15

Valtu seltsimaja teatab

Kehtna lasteaed Siller võtab konkursi korras tööle LASTEAIAÕPETAJA 1,0 ametikohta.

Avaldus, CV ja haridust tõendavate dokumentide koopiad saata 30. juuniks 2018 a. elektroonselt reelika.hlevnjuk@kehtna.ee. Info tel 4875186

Valla Vaatleja12

Hajaasustuse programmi taotlusvoor avatudKehtna Vallavalitsus annab teada, et alates 9. aprillist 2018 on alanud hajaasustuse programmi taotluste vastuvõtt Kehtna vallas.

Programmi eesmärk on hajaasustusega maapiirkondades elavatele peredele tagada head elutingimused ning seeläbi aidata kaasa elanike arvu püsimisele hajaasustusega maapiirkondades.

Eesmärgi saavutamiseks toetatakse programmist majapidamiste vee- ja kanalisatsioonisüsteemide, juurdepääsuteede ning autonoomsete elektrisüsteemidega seotud tegevusi.

Toetust saavad taotleda füüsilised isikud.Toetatavate tegevuste ja abikõlblike kulude loetelu ning taotlemise tin-

gimused leiate riigihalduse ministri 22.02.2018 määrusest nr 14 „Hajaasus-tuse programm” mis on kättesaadav Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse veebilehel https://www.eas.ee/teenus/hajaasustuse-programm/ ja Kehtna valla kodulehel http://kehtna.kovtp.ee/hajaasustuse-programm. Kehtna valla kodulehelt leiate ka Taotluse vormid.

Määruses kehtestatud nõuetele vastavad taotlused tuleb esitada Kehtna vallavalitsusele 11. juuniks 2018.

Tiina Satsi, Kehtna vallavalitsuse planeerimis- ja järelevalvespetsialist, 489 8830, tiina.satsi@kehtna.ee.

Järvakandi Kooli parimate õppurite austamise õhtu 6. juunil kell 18.

Järvakandi Kooli 9. klassi lõpuaktus Järvakandi Kultuurihallis 18. juunil kell 16.

Kehtna Põhikooli lõpuaktus 19. juunil kell 17.

Kehtna Kunstide Kooli lõpuaktus 8. juunil kell 18 kooli saalis.

Kehtna Kutsehariduskesku-se lõpuaktus 22. juunil kell 12 peahoone aulas.

Eidapere Kooli 9. klassi lõpuaktus 19. juunil kell 15.

Valtu Põhikooli lõpuaktus 16. juunil kell 16 kooli saalis.